diff --git "a/bitext/sme-sma/train/train.sma" "b/bitext/sme-sma/train/train.sma"
new file mode 100644--- /dev/null
+++ "b/bitext/sme-sma/train/train.sma"
@@ -0,0 +1,18700 @@
+04.02 Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte
+09:00 Saemien kultuvremojhtesi bïjre Sveerjesne jïh vuajnoeh jarkelimmien bïjre kultuvremojhteselaakesne jaepeste 2014, Ewa Ljungdahl, prosjekten åvtehke, Gaaltije, Östersund
+09:15 Saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvremojhteseaarvoeh, Randi Sjølie, seniorraeriestæjja, Saemiedigkie
+09:30 Vuajnoeh jïh åssjaldahkh vaarjelamme saemien gåetiej aajhterijstie, Anja Somby, Sirma jïh Unni Steinfjell, Raarvihke / Guovdageaidnu
+09:45 Saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvremojhteseregistreradimmie pijtesaemien dajvesne, Knut jïh Toril Sivertsen, Pijtesaemien siebrie
+kr 10 000 studijidie unnemes 30 studijepoengigujmie fïerhten boelhken
+Vitnije baalhkeste, mij lea 10.000 kråvnah, lea dïhte skuvleklaasse mij rïhkeden / golken 24. b. åvtelen dam eadtjajommes plakaatem dorje.
+1000 kultuvremojhtesh vïhtesjadteme Balsfjorden jïh Hammerfesten gaskesne
+10.15 Nöörjen Saemiedigkie-presideente Aili Keskitalo
+10.30 Eino Koponen: Prinsijph gïele-gorredimmesne jïh guktie sjïehtesjidh skoltesaemien gïelese.
+10:45 Bïevnesh Nöörjen kultuvremojhtesefoenteste, Simen Bjørgen, direktööre, Nöörjen kultuvremojhtesefoente
+109 åadtjoejin ööhpehtimmie åarjelsaemien, dejstie 18 voestesgïeline.
+10 gïelejarngh
+10. jaepiedaltese
+10. jaepietsiehkesne
+10 millijovnh saemien kultuvrese gålkoen mænngan
+10 millijovnh saemien kultuvrese gålkoen mænngan / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+10 § Aajnealmetji iktesth reaktah såevmien - jïh saemien gïeline tjaaleldh goh rijhkebiejjien saadth-almetjidie gaskesadtedh.
+§ 10 Skaitelandet / Anttis Norrbotten läänesne
+11:00 Aerpievuekien daajroe viertiestamme saemien kultuvremojhtesigujmie, Anne Karen Hætta jïh Liv Østmo, Árbediehto-prosjekte, Saemien jïlleskuvle
+11.10 Johanna Ijäs: Laavkeme-baakoeh noerhtesaemien gïelesne jïh guktie dejtie tjaala.
+11,1 millijovnh saemien åssjelidie goevten mænngan
+11,1 millijovnh saemien åssjelidie goevten mænngan / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+11,5 millijovnh kråvnah vaeptiestæmman jïh tjïrkemasse dannasinie jienebh teknihken installasjovnh sjïdteme reeremekvartaalesne jïh Ålkoerijhkedepartementesne.
+Gaajhkh sisvege lea gïetedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.
+Gaajhkh sisvege lea gïetedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.
+Gaajhke sisvege lea aaj gïehtjedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.
+Gaajhkh sisvegisnie lea barkeme, goerehtamme jïh dååhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.
+Gaajhke sisvege lea aaj gïehtjedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.
+§ 11 Beatnakvuopmi Nordland fylhkesne
+11 Gaske Noerhtelaante / Midtre Nordland
+1.1 Dïhte gellielaaketje Saemien eatneme / Saepmije 1.2 Mij kristelesvoetem buerkeste aktene saemien ektiedimmesne
+120 000 kråvnah saemien gïelebaalhkese Fïerhten mubpien jaepien dle saemien gïelebaalhka Gulliegïele vadtasåvva Dehtie noerhtelaanti embetsåårganeste saemien gyhtjelasside.
+12 § Reeremebyjjesfaamoeh åadtjoeh nännoestidh sjïere aejkieh jïh sjïere sijjiem ihke guessiem aajnealmetjijstie dåastoehtidh gie såevmien-, meänkielin jallh saemien gïelem soptseste, dovne joekoen teelefovne- aejkieh utnedh.
+§ 12 Nuorjonjunni Nordland fylhkesne
+1.2. Preesse vihkeles barkoeh gorrede goh bïevnesh, digkiedimmieh jïh siebriedahkelaejhteme.
+12 våhkoen mænngan tjuara abortem göökte daltesinie darjodh.
+13.30 Petter Morottaja: Guktie Enare-saemien gorredidh?
+13:30 Gåetievaarjelimmien jïh dan haestemi bïjre, Olav Austlid, Tromsen Fylhkentjïelte
+13- jaepien skuvleboelhke
+1.3. Preesse edtja vaarjelidh guktie åådtje jiehtedh maam sæjhta, åådtje trygkedh maam sæjhta jïh dam vuajnajimmiem byøgkelesvoeten bïjre.
+§ 13 Skávhlá Nordland fylhkesne
+12 våhkoen raajan maahta guktie gohtje kirurgijen abortem darjodh, dellie skreepemem dorje.
+14:00 Saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvremojhtesevaarjelimmie Såevmesne, Eija Ojanlatva, arkeologe, Sámi Museum Siida, Inari
+14.10 Svenn-Egil K. Duolljá: Grammatihke-njoelkedassh julevsaemien gïelenormeringe våaroemistie
+14:30 Kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre Nöörjesne sïejhmelaakan jïh saemien kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre sjïerelaakan - vuajnoeh staaten sijjeste, Klijma jïh byjresedepartemeente jïh Rïjhkeantikvaare
+1.4. Preessen reakta bïevnesidh mij siebriedahkesne heannede jïh vuesiehtidh dejtie tsiehkide mejtie maahta laejhtedh.
+14 § Reaktam såevmien - meänkielin jallh saemien gïelem utnedh aamhtesisnie jallh ierine dööpmestovli luvnie 13 §:n mietie, aaj reaktam vadta tjaalegh jïh tjaaleldh vïhtesjimmieh daejnie gïeline buektedh, reaktam tjaalegh åadtjodh mah aamhtesasse leah, jallh earan njaalmeldh jaarkoestamme dan gïelese jïh reaktam njaalmeldh raarastallemisnie reaktan uvte dam gïelem soptsestidh.
+§ 14 Stuorrijda Norrbotten läänesne jïh Nordland fylhkesne
+150 dejstie joekede tjaatsestimmielåhkoej mietie fïereguhtene fylhkesne.
+§ 15 Bávgi Nordland fylhkesne
+15 § Dïhte gïe säjhta såevmien - meänkielin - jallh saemien gïelem utnedh aamhtesen jallh ierien dööpmestovle-gïetedallemisnie dan 13 §:n mietie edtja dam vaejtedh aalkoemieresne gåessie aamhtesinie jallh ierine edtja aelkedh jallh voestes aejkien paarte edtja maam tjaaledh / jiehtedh dennie aamhtesisnie jallh ieresne.
+1.5. Preessen barkoe sjïere almetjh jïh dåehkieh vaarjelidh otnehtallemen jallh tjelmiehtimmien vøøste byøgkeles åejvieladtjijste jïh institusjovnijste, private giehteldimmijste jallh jeatjabijstie.
+15 millijovnh kråvnah saemien råajvarimmide tsïengelen raejeste
+15 millijovnh kråvnah saemien råajvarimmide tsïengelen raejeste / Gellielaaketje jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+16:30 Gyhtjelassh, lahtestimmieh jïh åeniedimmie
+169 tjirkijh edtjieh nøørjen almetji åvteste stuvredh.
+169 tjirkijh edtja Stoerredægkan veeljedh.
+169) lea akte vihkeles dïrrege almetjereaktese gosse lea aalkoealmetji reakt naj bïjre.
+169), men aaj jeatjah almetjeriekteles njoelkedassh.
+§ 16 Slahpenjargga Nordland fylhkesne
+17 § Gåessie reeremedajventjïelte sijjiem aarskuvledarjoemasse faala dan 2 kap. 1 jïh 7 §§ skuvlelaaken mietie (1985:1100), tjïelte edtja maanide jïh hokseutnijide sijjiem aarhskuvledarjoemasse faaledh, gusnie abpe jallh biehkine såevmien - meänkielin jallh saemien gïelesne leah.
+§ 17 sæjhta jiehtedh Finnmaarhkesne dle:
+§ 17 Ruonasvagge Nordland fylhkesne
+1800-låhkosne såemies orre bokstavh böötin mah leah åtnasovveme dejtie saemien gïelide men eah dejtie jeatjah gïelide seamma dajvine (v.g. nöörjen, sveerjen, såevmien jïh russlaanten gïele).
+1800-låhkoen dle akte ahkedh stuerebe voerkesvoete sjædta dan nöörjen nasjovnen bïjre.
+Jaepien 1814 112 tjirkijh gaavnedin Rijhketjåanghkosne Eidsvollesne.
+Jaepien 1837 Stoerredigkie moeni Nöörjem tjïeltine juekedh.
+Jaepien 1848 dle reerenasse jïh stoerredigkie jiehtieh staate lij aajhterinie orreme Finnmaarhken dajveste, joe dejpelistie.
+Gïjren 1855 juvlelgi Liksjosne, men naaken kråahpem öösti, dam bæjjese kroehki jih seedti Vitenskapsmuseeten gåajkoe Stuehkesne.
+1,85 millijovnh kråvnah dåarjojne åarjel- jih luvlesaemien gïeledarjomidie
+18 § Tjïelte mij reeremedajvesne edtja faaledh disse gie dagkerem nuepiem vaajta, abpe jallh biehkine servicem jïh hoksem åadtjodh mah voereshokse faalaldahke-mieresne leah, dejstie barkijijstie gieh såevmien, meänkielin jallh saemien gïelem maehtieh.
+§ 18 Lijna Nordland fylhkesne
+19:00 Gaskebiejjie Thon hotellesne
+Jaepien 1902 dle Stoerredigkie orre jåartadoekemelaakem Finnmaarhkese nænnoesti.
+Jaepien 1924 gaskem jeatjah akte parlamentarihkeles skuvlekommisjovne jeahta "Saemien voejkenen jielede jïh kultuvre leah naakede mij ij gååvnesh.
+Jaepien 1924 gaskem jeatjah akte parlamentarihkeles skuvlekommisjovne jeahta "Saemien voejkenen jielede jïh kultuvre leah naakede mij ij gååvnesh.
+Dåapmoe jaepeste 1953 vihteste dah årrojh, jïh åtnoe göölemevierhtijste mearoegaedtiebealam, voenges provhkenjoelkedassh sjugniedieh mah leah jarngesne dan sjæjsjalæmman maam Haag-dåapmoestovle darjoeji.
+Jaepien 1968 akte giehtjedimmie-stasjovne (forsøksstasjon) båatsoejielemen gaavhtan, Lodegisnie tseegkesovvi.
+Jaepien 1958 Sofie Aarbortese bøøresovvi gåetie-iemedinie saemien-skuvlese.
+1960- jïh 1970-låhkoej raejeste jïh daanbaaletjen raajan mijjieh libie jeenjh gïeleldh skreejrehtimmiejåhtemh veartenen bïjre jarkan vuajneme.
+1960- jïh 70 låhkoen dle voerkesvoete jïh radikaliseringe læssanieh dej nuerebe saemiej luvnie.
+1960-låhkoste almetjh gieh kymrijen båetije biejjiej seahkarin, iedtjeles kampanjem gïelem skreejrehtidh dorjeme.
+Jaepien 1968 Staaten Båatsoeburrie-skuvle Borkenesesne Harstaden baalte rihpesovvi jih Alberte sijjiem desnie åadtjoeji.
+1970- låhkoen raejeste dle akte stoerre lissiehtimmie saemiengïeleldh lidteratuvreste eelki, men easkah gosse saemien ööhpehtimmiegïeline sjïdti maadthskuvlesne, dle akte buerebe våarome sjïdti saemien tjaalegegïeline nåhtadidh, dovne goh lohkeme- jïh tjaelemegïele.
+1973 dle kultuvrejarnge Sámi Instituhtta tseegkesovvi Guovdageaidnusne.
+1980-låhkosne maanajgïertejåhteme bööti maōrialmetjinie Aotearoesne / New Zealaantesnie.
+Saemiereaktamoenehtse åehpiedehti sov voestes bielieraeriestimmiem "Saemiej reaktatsiehkien bïjre " 1984. Dïhte våaroeminie sjïdti Stoerredigkien nænnoestæmman 1987 Saemielaaken bïjre (Laake Saemiedigkien jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre).
+Saemiereaktamoenehtse åehpiedehti sov voestes bielieraeriestimmiem "Saemiej reaktatsiehkien bïjre" 1984. Dïhte våaroeminie sjïdti Stoerredigkien nænnoestæmman 1987 Saemielaaken bïjre (Laake Saemiedigkien jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre).
+Jaepien 1988, jaepien åvtelen dam voestes Saemiedigkiem rïhpesti, maadthlaake aktem orre nænnoestimmiem åadtjoeji mij saemiej sjïere staatusem jïh vaarjelimmiem gorredi:
+Jaepien 1996 aktem orre moenehtsem nammoehti mij edtji aktem stiftelsem tseegkedh lïhtsegigujmie dejstie saemien siebrijste Röörosensaemien dajvesne.
+BAALTELE 19 § Jis joekoen ulmieh gååvnesieh dle reerenasse åådtje njoelkedassh bïeljelidh jis sjïere byjjesfaamoe mij reerenassen vuelene ij edtjieh meatan årrodh dan 8 §:n utniemisnie.
+§ 19 Rastevárre Norrbotten läänesne jïh Sijddas Nordland fylhkesne
+1) guarkah maam edtjieh lïeredh, jïh maam veanhtede dejstie 2) bïevnesh bååstede åadtjoeh mah dejtie barkoen kvaliteeten jallh haalvemen bïjre soptsestieh
+Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh 1.
+1 § Daennie laakesne leah njoelkedassh nasjovni - unnebelåhkoej - nasjovnen unnebelåhkoegïeli - reeremedajvi bïjre jïh reaktam unnebelåhkoegïelh utnedh reeremebyjjesfaamoe- jïh dööpmestovline dovne njoelkedassh ovmessie dïedti bïjre aarhskuvle-darjoemisnie jïh voereshoksesne.
+1. PRYÖVEN BÏJRE... 3 Tjoeperdimmieraaste... 4 Maam goerehtallemepryöve ryöknedimmesne 3. daltesasse möölehte?...
+1) Fryöjstehkevoete sïeltide maadthjielieminie.
+1) gärhkoeståvroe jallh dallegh veeljeme gärhkoeraerie.
+Pryövese 1. daltesasse lea iemie daam gaertjiedidh jïh ajve strategijh nuhtjedh ryöknemasse jïh klassifiseradæmman
+Maahta laavenjasside goerehtallemepryövesne 1. daltesasse njieljie teemine juekedh:
+Pryöve 1. daltesasse lea jïjtjevyljehke, men dastegh skuvle jallh tjïelte sjæjsjele learohkh skuvlesne edtjieh goerehtallemepryövem tjïrrehtidh, dellie gaajhkh learohkh daltesisnie pryövem tjïrrehtidh.
+1. 1. Gaavnh aktem voenges aamhtesem gusnie dijjieh vïenhtede aktem jorkestimmiem tjuara årrodh.
+1: Lerohke jih lohkehtæjja / ryøjredimmie 2: Learohke / eejhtegi - ryøjredimmie gåetesne 3: Øvtiedimmiesoptsestalleme, gusnie gaajhksh meatan NOMME: DAJVE: KRØØHKESTIMMIE JIH TOLERANSE GUKTIE: Alvas lihke Gellien aejkien Naan aejkien Sveekes Mierhke Manne vissjeles dejtie guhth daerpies Manne dåarjoem jih vaarjelem dejtie guhth daarpesjieh Mov goerkesimmie jeatjabidie reaktam vadta jijtjedh aarvoeh utnedh Mov goerkesimmie jeatja dåemiedimmide krøøhkeste
+1. jaahkoeartihkele
+200.000 kråvnah leah vadtasovveme Finnmarhken fylhketjïelten prosjektese mij baalka jïh feelemelaajroeh Finnmarhkesne mïerhkesje jïh graderede.
+2000:2) jïh europeijske njoelkedassem laantebiehkie- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre (SÖ.
+Jaepien 2000 dle dan aejkien Saemien gïeleraerie aktem goerehtimmiem tjïrrehti mij aerviedi man gellie almetjh mah aktene jallh mubpene daltesisnie saemien meehtin Nöörjesne.
+Museumereforme 2000-låhkoen aktem ekonomeles lutnjemem vedti dejtie Nöörjen museumidie.
+2000-låhkoen dle Arktisk raerie aaj eelki klijmajarkelimmide vuartasjidh, jïh dah vijries reektehtsh mejtie raerien ovmessie barkoedåehkieh dorjeme, stoerre ulmiem åtneme juktie effektem klijmajarkelimmijste vååjnesasse buektedh, jïh man varke dah heannadieh.
+Boelhken tsiengelen 2007 raejeste ruffien 2008 raajan dle lij konsultasjovnh Jieleme-jïh åesiestimmiedepartementen jïh Saemiedigkien gaskem, dan orre mineraalelaaken bïjre.
+Jaepien 2007 akte orre båatsoeburrielaake bööti, dej bööremes aajkoejgujmie lissiehtamme jïjtjestuvremem bïjre.
+2008: Reerenasse pryøvoeøørnegem raereste edtja tjaatsestimmiereaktam vedtedh dejtie mah leah 16 jaepien båeries dennie voenges veeljemisnie 2011. 20 tjïelth ohtsedieh meatan årrodh.
+Jaepien 2008 dle Saemiedigkien stillemen mietie, aktem vuarjasjimmiem guektiegïelevoetedåarjoste tjïrrehti.
+Reerenasse fylhkenålman darjomh 1,5 mill. kråvnajgujmie dåarjoeji 2009.
+Jaepien 2010 orre laake bööti mij nænnoste dej nasjovnelle unnebelåhkoej reaktah jïh unnebelåhkoej gïelide.
+Reerenasse sjïere vierhtieh jaepien 2010 jïh åvtese
+ööhpedimmieh bijjede, jaepien 2010 jïh åvtese
+Jaepien 2010 ENn generaalekrirrie nænnoesti aktem veartenekonferansem aalkoealmetji bïjre tjïrrehtidh New Yorksne 2014.
+Suehpeden 2011 dah lïhtsegelaanth dan voestes juridihkeles latjkoen bïjre seamadin maam Arktiske raerie buakteme.
+Jaapien 2011 raejeste dle akte dåehkie nommedahteme maehteles almetjijstie laavenjostojne åtneme daam barkoem åvtese juhtiehtidh.
+Saemiedigkie sæjhta jaepien 2011 medtie 360 millijovnh kråvnah reeredh, akte lissiehtimmie 13 millijovnh kråvnine.
+Jaepien 2011 ussjede aaj Saemien tjeahpoemuseumem soejkesjidh Karasjohkesne.
+Tjaktjen 2012 Saemiedigkie jïh Justijsedepartemeente ektesne aktem dotkemeprosjektem bæjhkoehtin man nomme lij: Vædtsoesovete lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkesne.
+Jaepien 2012 dïhte voestes jaepie gosse ellies tijjen Divvunine barka Romsen Universiteetesne.
+Jaepien 2012 dle prosjekteringe jåarhka Ullersmo faangkegåeteste, Bergen digkiegåeteste, Molden digkiegåeteste jïh Tjeahpoejolleskuvleste Bergenisnie.
+Jaepien 2012 dah Saemiedigkieh Nöörjesne jïh Sveerjesne, Nöörjen båatsoesaemiej rijhkesiebrie (NBR) jïh Sveerjen saemiej rijhkesiebrie (SSR) aktem barkoedåehkiem tseegkin mij edtji aktem raeriestimmiem buektedh jarkelimmide båatsoekonvensjovnesne.
+Jaepien 2012 kontovre Murmansken gåajkoe vihth juhti.
+Staatebudsjedte jaapan 2012 vuesehte Reerenasse jåarhka jïjnjh staaten gåetieh bigkedh.
+Veeljemeboelhken 2013-2017 daah krirrieh jïh læstoeh Saemiedigkesne:
+Tjaktjen 2013 dïhte orre maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmie eelki.
+2013 raejeste aaj Raavrevijhken tjïelte Noerhte-Trööndelagesne meatan reeremedajvesne.
+Jaepien 2014 vytnesjæjja nuepiem utnieh jeatjah vytnjesjæjjaj luvnie årrodh mej sjïere maahtoe duedtiedorjemassen sisnjelen.
+Dåarjoeöörnege saemien gïeleprosjektide ræhpas ohtsememieriem åtna 2015 raejeste.
+Tjåanghkan libie dåårjeme 6 302 000 kråvnah saemien lidteratuvrese jïh dej ohtsemi gaskem mah dåarjoem åådtjeme lea gærjaprosjekth dovne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien gïelesne.
+Jaepien 2016 raajan 4 joekehts programmh edtjieh aelkedh.
+20 gyhtjelassh akten saernien bïjre
+20 § Guktie reeremebyjjesfaamoeh laakeprovhkemh edtja vaaksjodh.
+§ 20 Sálla Nordland fylhkesne
+21 § Byjjesfaamoe vaaksjomediedte edtja dovne raeriestimmiej, bïevnesi jïh seamma laakatji darjoemessi tjirrh jeatjah reeremebyjjesfaamoeh viehkiehtidh daan laaken utniemisnie.
+Gráddasen daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene jïh jalline: Rv:ste 235 jaavran Bállavrre åarjel-luvlemes loektese, daan jaevrien dåaresth daan åarjemes loektese, destie rïektes sievine dahkoe gogka dah johkh Arggalajjåhkå jïh Skiejdejåhkå aktese gerkieh, mænngan johken Skiejdejåhkå mietie dahkoe gusnie johkese Gráddasjåhkå galka.
+2.1 Elliesvoete jïh toelhkestimmie dejstie bijjemes ulmijste 2.2 Lïerehtimmiefokuse jïh sjïere lïerehtimmieulmieh
+§ 22 Älvsbyn Norrbotten läänesne
+22 nyjsenæjjah veeljesovvin, d. s. j. 51 prosente dejstie tjirkijijstie Saemiedigkesne nyjsenæjjah.
+2.2 Lïerehtimmiefokuse jïh sjïere lïerehtimmieulmieh
+§ 23 Svanjggá Nordland fylhkesne
+§ 24 Storsund Norrbotten läänesne
+§ 26 Goepsetjahke Nordland fylhkesne
+§ 27 Gierkietjahke Västerbotten läänesne
+§ 28 Ovlevuelie Nordland fylhkesne
+29.01 Finnmaarhken fylhkentjïelte
+291 millijovnh kråvnah lissiemaaksojde Reerenassekvartaalesne
+§ 29 Ramsele Västerbotten läänesne
+§ 2 Båatsoesïjte jïh saemiensïjte, misse reaktah gåatoemasse dajvesne nubpene rijhkesne, disse dovne reaktah dajvese juhtedh jïh debpede bååstide vihth.
+§ 2 bokstave b vuesehte akte laavenjasse laaken mietie eatnemevåaromem voebnesjidh saemien kultuvrese, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse.
+b. Raajroe 2 edtja gåaroes årrodh.
+Aartigkele 12
+Pryövese 2. daltesasse lea iemie daam gaertjiedidh jïh ajve strategijh nuhtjedh ryöknemasse jïh klassifiseradæmman veahkijste, jïh maehtedh aritmetriske aerviedimmieh tjïrrehtidh (dovne bæjjese
+Gaajhkh learohkh 2. daltesisnie edtjieh pryövem tjïrrehtidh.
+2. daltesasse sæjhta jiehtedh reaktoe ryöknedimmievuekiem hammoedidh dejtie tsiehkide mah buerkiestamme sjidtieh guvvijste, goh ryöknedidh mennie åesesne göökte daeverh tjåanghkan sjidtieh.
+2 § Nasjovnen unnebelåhkoeh leah judarh, romerh, saemieh, svöörje- såavmaladtjh jïh tornedalingh dan sveerjen dåajvoehtimmiej mietie mah leah Europaraerien mieriekonvensjovnesne vaarjelimmien bïjre dejtie nasjovnen unnebelåhkoejde (SÖ.
+2 Muvhtine voenges rijhkepolitihkerh sijjiem åadtjoeh læstojne jeatjah fylhkine enn gusnie årroeminie, edtja gorredidh dah sijjiem åadtjoeh Stoerredigkesne.
+2. jaahkoeartihkele
+2. bïevnesh bååstede åadtjoeh mah dejtie soptsestieh kvaliteeten bïjre barkose jallh maam dorjeme
+2) ektine gärhkoeståvrojne
+Daate bïhkedimmie lea tjaaleme dutnjien gïen learohkh mah edtjieh goerehtallemepryövem ryöknedimmesne tjïrrehtidh 2. daltesisnie.
+300 000 kr juktie saemien gåetiem Röörosne salkehtidh / Sijjieh saemien kultuvrebarkose / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
+§ 30 Kruvhtegenvaerie / Vaekie Nordland fylhkesne
+3.0 Prinsihpielle bielie
+3.1 Tsåeptsie nøørjen laakesne jïh gyrhkeles soejkesjinie
+§ 31 Mejvankilen Västerbotten läänesne
+3.1 Tsåeptsie nøørjen laakesne jïh gyrhkeles soejkesjinie 3.2 Dïejvesh jïh åtnoe baakojste - akte faarhmeles jaahkoeøøhpehtimmie 3.3 Lïerehtimmie - maanesne sjugnietåvva jïh sosijale ektievoeten mieresne
+§ 32 Råaksoentjahke Nordland fylhkesne
+3.3 Lïerehtimmie - sjugniehtåvva maanesne, jïh sosijale ektievoeten mieresne
+§ 33 Raajnese Nordland fylhkesne
+§ 34 Lögdeå Västerbotten jïh Västernorrland läänine
+§ 35 Jitneme Nordland jïh Nord-Trøndelag fylhkine
+§ 36 Sipmehke Nord-Trøndelag fylhkesne
+§ 37 Baajme Jämtland läänesne
+38 prosenth gaajhkijste nyjsenæjjijste mah båvvalgieh paarrebieleste båvvalgieh.
+§ 38 Mesklumpen Jämtland läänesne
+Edtja 39 tjïrkijh veeljedh Saemiedægkan.
+3) Stifteståvroe
+Dah ellen viesjiehtommes learohkh 3. daltesisnie annje daarpesjieh ryöknemedarjomigujmie barkedh, veahkah viertiestidh jïh veahkam taalesymbovlese
+§ 3 Dolpi Troms fylhkesne
+3 § Reeremebyjjesfaamoeh edtjieh gåessie daerpies jïh sjiehteles vuekiej mietie bïevnedh dejtie nasjovnen unnebelåhkoejde reaktaj bïjre daan laaken mietie.
+Maahta laavenjasside goerehtallemepryövesne 3. daltesasse njieljie teemine juekedh:
+3) Fryöjstehkevoete goh årromesijjie.
+3. raerieh åadtjoeh guktie dah maehtieh buerebe sjïdtedh
+3) raerieh åadtjoeh guktie maehtieh jïjtjemse bueriedidh 4) leah meatan vaaltasovveme jïjtse lierehtimmiebarkosne, gaskem jeatjah jïjtse barkoem jïh jïjtse evtiedimmiem vuarjasjdih
+§ 40 Mealhko Nord-Trøndelag fylhkesne
+4.1 Maahtoelutnjeme 4.2 Dååjrehtimmieh juekedh jïh maahtoem geerjehtidh 4.3 Laavenjostoe hïejmigujmie 4.4 Jïjtjevyljehke barkijh gærhkosne
+§ 44 Grövelsjön Dalarna läänesne
+4,5 millijovnh kråvnah leah dåårjeme jielemeråajvarimmide, mearan 4,9 millijovnh kråvnah leah dåårjeme ovmessie kultuvreråajvarimmide.
+§ 45 Sjïere rijhkeraasten geerestahkh NordTrøndelag, Sør-Trøndelag jïh Hedmark fylhkine dovne Jämtland jïh Dalarna läänine.
+4,6 millijovnh kråvnah lea vadtasovveme goh dåarjoe saemien maanagiertide jïh stipendide learoehkidie mah saemien luhkieh jåarhkeskuvlesne.
+§ 47 Dïedtejuekeme dej gøøkte rijhki gaskem guktie geerestahkh jïh jeatjah tseegkemh tseagodh jïh dåvvodh mej bïjre daennie protokollesne tjaalasovveme, dan bïjre protokollen lissie soptseste (Sjïere lissie).
+§ 48 Jis akten rijhken naasjovne reereme, aerebi goh konvensjovne raastenbijjelen båatsoen bïjre faamojne sjïdteme, dïhte råajvarimmiem nænnoestamme mij maahta båatsoem heaptodh gåatomedajvesne mij daan protokollen mietie, dellie dïhte rijhke galka dan nubpien rijhken båatsoesïjten jallh saemiensïjten gåatomem tjïrkedh.
+§ 49 Gåessie geerestahkh jïh jeatjah tseegkemh tseagkodh jïh ryjvestalledh, dellie dah gøøkte rijhkh, aerebi goh konvensjovne raastenbijjelen båatsoen bïjre faamojne sjïdteme, dah gelkieh sjïere mååhtedimmiem darjodh.
+4 § Gïelelaakesne (2009:600) tjaalasovveme guktie dej åålmegi lea sjïere dïedte dejtie nasjovnen unnebelåhkoegïelide vaarjelidh jïh evtiedidh.
+4) Gärhkoetjåahkoe
+4 Guktie illedahkide nuhtjedh goh våarome dan vijriesåbpoe lïerehtæmman?... 6 2.
+§ 4 Saivomuotka Norrbotten läänesne
+500 000,- kråvnah lyjhkesuvvieh akten öörnegasse faagekonsulentigujmie.
+50-jaepieh låhkosne njammah myövhkebe sjidtieh gosse mielhkiereavsah sjidtieh buejtide.
+5.1 Kontekstuelle ussjedimmie 5.2 Evtiedimmie voenges jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjistie 5.3 Voenges daajroem jïh maahtoem nåhtadidh 5.4 Goerehtalleme
+Saanti båatsoesïjten (Essand reinbeitedistrikt) jïh Handölsdalen jïh Mittådalen saemiensïjti gaskem johkeste Ekornåa Rv:se 153 (gea § 46), 6.
+5 § Reeremebyjjesfaamoeh edtjieh dejtie nasjovnen unnebelåhkojde nuepieh tsevtsemasse vedtedh dejtie gyhtjelasside mejgujmie guhtide doehtieh jïh sjiehteles-laakan unnebelåhkoej saadthalmetjigujmie dagkeri gyhtjelassine råårestalledh.
+Learohkh 5. jih 8 daltesisnie ikth næmhtie såårneme øvtiedimmiesoptsestallemen bijre:
+§ 5 Likká Troms fylhkesne
+§ 5 voestes lïhtse jeahta gie maahta aktem nommeaamhtesem bæjjese vaeltedh.
+MEARAN TJÏRREHTEMINIE... 9 4. PRYÖVEN MÆNNGAN... 10 Dåarjelimmie learoehkijstie tjoeperdimmieraasten nuelesne... 10 Evtiedimmie goerkesistie jïh tjiehpiesvoetijste... 12 Ryökneme... 14 Taaledïejvesh... 17 Taaleraajroe jïh taalesïeve... 19 Ryöknedimmie... 22 Learohkeportrehth - Aanta, Ealla jïh Jonna... 25 Aanta ånnetji tjoeperdimmieraasten nuelesne... 25 Ealla - guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne... 27 Jonna - guhkene tjoeperdimmieraasten bijjelen... 28 Vïjriesåbpoe barkoe illedahkijste lohkehtæjjadåehkesne... 29 5. Skuvleåvtehken dïedte... 29 6. Bïevneseraerieh jïh sjyöhtehke vierhtieh... 30 Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre... 31
+Lyjkeme 66 millijovnh kråvnah juktie prosjekteringen jåarhkedh aktede orre Nasjovnalemuseumeste Vestbanesne Oslosne.
+§ 6 Ánjavoupmi Troms fylhkesne.
+Gåebrien båatsoesïjten (Riast-Hylling reinbeitedistrikt) jïh Mittådalen saemiensïjten gaskem jïh Gåebrien båatsoesïjten jïh Ruvhten saemiensïjten gaskem jaevrien Hyddsjön luvhtie Rv:se 146 Aa.
+6 § Reeremedajvh såevmien gïelese leah Botkyrka, Eskilstuna, Jiellevárre, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Huddinge, Håbo, Giron, Köping, Bájil, Sigtuna, Solna, Stuehkie, Södertälje, Tierp, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Älvkarleby, Österåker, Östhammar jïh Övertorneå.
+77 learohkh åadtjoeh julevsaemiengïelen ööhpehtimmiem; dejstie 27 julevsaemiegïele voestesgïeline, mearan 101 learohkh åarjelsaemiengïelen
+79 learohkh åadtjoejin ööhpehtimmiem julevsaemiengïelesne; dejstie 25 julevsaemingïele voestesgïeline.
+§ 7 Duoddaras Troms fylhkesne
+7 § Jeatjah tjïelth enn dejtie mah 6 §:sne, maehtieh bäjhkoehtimmiej männgan åadtjodh, dan såevmien - meänkielin - jallh saemien gïelen reeremedajven sijse tjaangedh.
+7 10 nyjsenijstie abpe veartenisnie sijhtieh vædtsoesvoetem dååjredh sijjen jieliedisnie.
+Sæjrosne 7 maahtah lohkedh preessemeediji siebriedahkeråållen bïjre.
+800 maanah jïh noerh Finnmarhkeste jïh Frankrijhkeste joe guvvieh seedteme kåansteprosjektese mij aarebi Frankrijhkesne orreme, öörneme tjiehpiedæjjijste Josée Coquelin jïh Laila Kolostyák.
+84 Nöörjesne jïh SWER99TM Sveerjesne) mah protokollesne meatan leah byjjes kaarhtijste vaaltasovveme.
+Juktie dam verkebe darjodh dle lohkehtæjja maahta kopijeredh cellem D7 jïh dejnie minngebe raajrojne lïjmesjidh kolonnesne D.
+§ 8 Njuoravuopmi Norrbotten läänesne
+8 § Aajnealmetji leah reaktah såevmien - meänkieli - jallh saemien gïelem utnedh sijjen njaelmeldh jïh tjaeleldh gaskesadtide aktine reereme- byjjesfaamojne gusnie geografiske darjomesdajve abpe jallh biehkine dejnie unnebelåhkoegïelen reeremedajvesne.
+§ 9 Bahcajeagil Norrbotten läänesne
+9 § Reeremedajven bäjngoelisnie aajnealmetjh reaktah utnieh såevmien-, meänkielin - jallh saemien gïelem provhkedh, njaalmeldh jïh tjaaleldh gaskesadtemh reeremebyjjesfaamoej ierine, dejtie mah aajnealmetje paarte lea jallh sijjiesadtje paarten sijjesne, jis ieriem maahta gïetedalleme sjidtedh såevmies barkijistie gie unnebelåhkoegïelem maahta.
+Aahkavaerien / Andfjellen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie raaste Semisjaur-Njarg jïh Svaipa saemiensijti gaskem rijhkeraastem
+Aahkavaerie / Andfjellet göökte dajvide juakeme; Aahkavaerie jïh Andfjellet.
+Aahkavaerie lea dïhte boelhke Aahkavaereste / Andfjell:ste mij jallelen Virvassåga - Bjoråga dahkoe koordinatese 33 W 510805 7350489, destie rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerhtemes loektese.
+Aajege edtja prosjekten aajhterinie årrodh jïh prosjektem stuvredh.
+a) Saemien 1. aalkoekuvsje
+Aarrebrot veanhta dah voeresh lin vielie solidarihkeles noerigujmie 40 jaepien gietjeste.
+Åarjelhsaemien Teatere lea vihkeles åarjelsaemien kultuvrem, gïelem, identitetem jïh jïjtjedomtesem tjïrkedh.
+Aasrud aadtjen bååstede båateme aktede fealadimmeste Finnmarhkesne.
+Abortem darjodh ij darjoeh gïerve nåajsan sjïdtedh dan mænngan.
+Abortem åålegh skïemtjegåetesne jallh jeatjah spesialisteklinihkesne dorje, ij maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan abortem darjodh noeredåastoevisnie.
+Abortem seammalaakan dorje goh våhkoeh 12 jïh 18 gaskem.
+Dïhte lea abortelaakesne tjaaleme.
+Aborte lea gosse iemiem luejhtedh.
+Dovne abortedåastovisnie jïh noeredåastoevisnie maahta giem akt råakedh jïh dejnie soptsestalledh, oktegh jallh gåabpatjahkh.
+Abortem darjodh ij edtjh destie sjïdtedh vaahrese båetedh.
+Aborten mænngan
+Aborten mænngan maahta domtedh dovne hujnies jïh girmes.
+Aborten mænngan naan girmes damta mohte jeatjah hujnesne.
+Aborte maahta ovmessie vuekine darjodh.
+Maahta aaj abortem gåetesne orrijidh, guktie hïejmeabortem gohtje.
+ACIA lea akte salkehtimmie gusnie dah gaektsie arktiske laanth - Canada, Danmaarhke, Såevmie, Islaante, Nöörje, Russlaante, Sveerje jïh USA - aktem vijries vuarjasjimmiem jïh gïehtjedimmiem dorjeme dejstie konsekvensijstie mah klijmajarkelimmieh sijhtieh utnedh byjresasse jïh siebriedahkide Arktisesne.
+ACT-ektiedimmie abpe veartanisnie gååvnese.
+Ada Jürgensen latjkoem jååhkesje Saemien tjiehpiedæjjaraerien åvteste.
+guhkiebasse soejkesjidh.
+gaskem juktie laavenjassh darjodh.
+Aantan lohkehtæjja maahta Aantine soptsestidh daej laavenjassi bïjre juktie gaavnehtidh guktie dïhte ussjede
+Mænngan Aantan pryövem gïehtjedamme dle dïhte daarpesje vielie barkedh daejnie:
+Aantan vaestiedassh vuesiehtieh dïhte ryöknemem jïh summeradimmiem haalvoe ektievoetijste jïh veahkijste dåehkine.
+Aanta vuesehte satne maahta taalh jïh veahkah reaktoe sæjjan ektiedidh taalesïevese, aaj stoerre taalh.
+Dagke Aanta vaenie dååjrehtimmiem åtna stoerre taaligujmie åejjesne ryöknedidh.
+Aanta ånnetji tjoeperdimmieraasten nuelesne
+Aanta lea jïjnjem buektiehtamme goerehtallemepryövesne, men altese vaestiedassh vuesehte vaanoej gaavhtan dïejvesegoerkesisnie jïh strategijeåtnosne dle dïhte
+Aanta maahta adderadidh jïh subtraheradidh taalh aktine jïh göökte sifferigujmie suerkesne 0-20, men ij suerkesne 20-100.
+Aanta maahta taalh reaktoe öörnegen mietie veesmedh, men tjabreminie jeatjahlaakan ryöknedh goh aktine aktine jallh gööktine gööktine.
+årrodh dan åvteste Aanta ryöknoe.
+Dagke Aanta lea evtedeminie vielie fleksijbele strategijh, men vielie dåarjoem daarpesje.
+- nuhteligs bïevnesh bååstede vadta, jïh jïjtse jïh mubpiej barkoem vuarjesje faageles krïevenassi mietie, jïh teekstedaajroen jïh gïeledaajroen mietie
+- bïevnesh bååstede vadta jïh såemiesmearan jïjtse mïelh buerkeste jïjtse jïh mubpiej barkoen bïjre faageles krïevenassi mietie
+åejvieaamhtesasse dejtie golme vuajnojde soejeksjisnie Gud gir - Vi deler.
+orre åssjaldahkh barkoevuekiej jïh sisvegen bïjre buakteme saemien jaahkoeøøhpehtimmesne.
+- veele tjïelkestamme bïevnesh bååstede vadta jïh bielieh jïjtse jïh mubpiej barkoste vuarjesje faageles krïevenassi mietie
+ektiedimmiem guarkedh eengelske gïeletjoeji jïh bokstaavi gaskem, jïh tjoejh tjåanghkan giesedh baakose
+åejviesisvegem jïh sjïere aath guarkedh ovmessie såarhts njaalmeldh tjaaleginie sïejhme jïh faageles aamhtesi bïjre, ektiedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese
+Joekehts vuajnoeh guarkedh, maehtedh mubpiej vuajnoej guarkedh, jïh eensilaakan maehtedh jiehtedh satne ij leah sïemes jïh mubpiej vuajnoeh seahkaridh lea aaj akte bielie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste.
+guarkedh jïh toelhkedh bïevnesh jieniebistie lahtestimmievuekijste aktene tjåanghkan bïejeme tjaalegisnie
+aktem sïejhme baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh ovmessie aamhtesi bïjre
+aktem sïejhme baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh ovmessie aamhtesi bïjre
+guarkedh jïh nuhtjedh eengelske baakoeh, lahtesh jïh raajesemaallh mah leah ektiedamme jïjtse daerpiesvoetide jïh domtesidie, aarkebeajjan, eejehtallemasse jïh ïedtjide
+guarkedh jïh naan eengelske baakoeh, lahtesh jïh raajesemaallh nuhtjedh, gietskies byjreski jïh jïjtse ïedtji bïjre
+aktem gamte sïejhme baakoeveahkam jïh faageles baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh, ektiedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese
+guarkedh jïh nuhtjedh aktem gamte sïejhme baakoeveahkam jïh aktem faageles baakoeveahkam mah leah jïjtse ööhpehtimmieprogrammese ektiedamme
+baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh åehpies aamhtesi bïjre
+guarkedh jïh nuhtjedh baakoeh mah leah ektiedamme åaside, veahkide, hammojde jïh stoeredahkide gosse aarkebiejjien, eejehtallemen jïh ïedtji bïjre soptseste
+baakoeveahkam guarkedh jïh nuhtjedh åehpies aamhtesi bïjre
+åejviesisvegem guarkedh rijmine, raajrojne, laavloeminie, heamturinie jïh soptsesinie
+mïelem baakojste jïh lahtesijstie guarkedh dehtie ektiedimmeste gusnie dah leah åtnasovveme
+åejviesisvegem guarkedh aelhkie tjaaleginie åehpies aamhtesi bïjre
+åejviesisvegem guarkedh jïjtjeveeljeme tjaaleginie
+åejviesisvegem jïh sjïere aath guarkedh gelliesåarhts guhkies jïh åenehks tjaaleginie, ovmessie aamhtesi bïjre
+åejviesisvegem jïh sjïere biehkieh guarkedh ovmessie såarhts njaalmeldh tjaaleginie ovmessie aamhtesi bïjre
+åejviesisvegem jïh sjïere aath guarkedh jïjtjeveeljeme tjaaleginie
+åejviesisvegem njaalmeldh tjaaleginie guarkedh åehpies aamhtesi bïjre
+ånnetji guarkedh gosse naaken sveerjen jïh daanske gïelem soptseste
+Addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh leah gïerve Åvlese.
+• Addisjovne jïh subtraksjovne luhkiesertiestimmine jïh lotneminie,
+bijjieguvviem vedtedh ovmessie såarhts medisijnen åtnoen bïjre bioteknologijeste, jïh nuepieh jïh haestemh digkiedidh dagkarinie åtnosne
+• maanese sjïerepedagogeles viehkiem vedtedh guktie nænnoestimmesne buerkiestamme
+vuesiehtimmieh vedtedh guktie kjønnsråållah jïh seksualtiteete våajnoes dorjesuvvieh ovmessie meedijinie, jïh digkiedidh dejtie ovmessie veanhtadimmide daate maahta sjugniedidh
+vuesiehtimmieh vedtedh jïh digkiedidh guktie kommersijelle tsevtseme ovmessie meedijijstie maahta tsevtsedh maam vaarojde mijjieh veeljebe jïh persovneles ekonomijem
+Aajja soptseste dellie gosse maadteraajjebe edtji pruvresne minnedh.
+2500 kråvnah vadtasuvvieh learoehkidie mej saemien ammesgïeline.
+5000 kråvnah vadtasuvvieh learoehkidie mej saemien mubpiengïeline.
+7000 kråvnah vadtasuvvieh learoehkidie mej saemien voestesgïeline.
+Aajjan soptsese
+Dah adjektijvh maehtieh dovne årrodh predikatijven jïh attributijven haamosne.
+Åtna goh vihkeles gaajhkh sïelth jïh jeatjah instansh mah sjïere ïedtjem utnieh faagesuarkan maehtieh faalenassem åadtjodh meatan årrodh gaahpoeh tjåanghkojne goh seminaarh, kuvsjh jïh konferansh.
+Aamen.
+Dajve A lea dïhte boelhke Ánjavuopmin sjïsjnjelen mij sïeven luvlelen johken Kirkeselva njaelmeste dennie jeanosne Målselva, vyjrehkåbpoe johkem Kirkeselva johken Sauskarselva njaalman dennie johkesne Kirkeselva jïh dellie rïektes sievine tjahken Kirkestind baaktoe jælloe 1677 johken Gaskasjohka njaalman dennie jaevresne Altevatn.
+Dajve A lea dïhte boelhke Svanjggá:ste mij noerhtelen Dybenåga.
+Dajve A lea gåatomedajve Laevas saemiensïjtese.
+Aehtjie mijjen
+Aehtjie mijjen guhte leah Elmie-rijhkesne.
+Mov aehtjie moeni dah daaroen almetjh sih sijhtin lieredh gosse naan jaepieh vaaseme.
+Aehtjie mijjen jïh rohkelasse
+Vïelle
+åelkies bielesne tjahkan,
+Aehtjebh, tjidtjebh, åerpenh jïh aahkah aajjah tjoerin dam leevles geajnoem kroeptese vaedtsedh.
+Ahkepenšuvdna, man leat álgán máksit, galgá muddejuvvot bálkágoargŋuma mielde, ja das gessojuvvo 0,75 proseantta.
+Ahkepenšuvnna sáhttá dávgasit geavahit go deavdá 62 jagi gitta dassá go deavdá 75 jagi seammá prinsihpaid vuođul go álbmotoaju.
+Aaltereraaste seksen åvteste?
+Akkalasaemien, kildijnesaemien jïh tersaemien:
+Aahka
+Vaarjelimmie dehtie marijne byjresistie (PAME)
+Åhrén jeahta Saemiedigkie tjuara akte vihkeles premissedeallahtæjja, faamoereerije jïh rååresjimmieguejmie årrodh dejnie gyhtjelassine dajve- jïh byrjeseligke haestemi bïjre mej uvte saemien siebriedahke tjåådtje dovne åeniebasse jïh guhkiebasse.
+Åhrén veanhta daate prosesse aktem gaahtjemem sjugniedi gusnie jïjnjh båatsoesaemieh jïjtjemse biejien sinsitnien vööste.
+Aktem ihkuve studijefaalenassem tseegkedh saemien toelhkeööhpehtimmien sisnjelen
+Jienebh gïelesijjieh tseegkedh, goh saemien gïelejarngh tseegkedh jïh dåarjoem aktegsråajvaræmman vedtedh
+Maahta aaj goerehtallemem göölemereaktijste darjodh Finnmaarhken ålkolen
+Juvrepolitihkem utnedh mij saemien jielemh krööhkeste
+Gaajhke jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme dam saemien perspektijvem voebnesjieh
+Gaajhke jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme dam saemien perspektijvem gorrede
+Tjiehpiedæjjakonferanse mij öörnesovvi tjaktjen 2012 lij joekoen hijven, jïh byöroe aktem tjiehpiedæjjakonferansem öörnedidh fïerhten mubpien jaepien.
+Guktie jienebh saemiengïelen lidteratuvrem luhkieh
+er at det må utvikles i pakt med samisk selvforståelse og samiske tradisjonerš (b. 178).
+aktem ållesth saemienööhpehtimmiepolitihkem maadthlïerehtæmman jïh jåarhkeööhpehtæmman evtiedidh
+Dïenestem bueriedidh aalkoejielieminie
+gaerteneskuvlh saemien dajvine tjåadtjoehtidh
+tjïelke mierieh biejesuvvieh dejstie voernges åejvieladtjijste guktie edtja ulmiem jaksedh aktine seammavyörtegs dïenesjinie dejtie saemien almetjidie.
+Göökte mah ektesne jielieh juakasuvvieh?
+Hijven dåårrehtimmiem buektiehtidh
+Maereles juridihkeles jïh ekonomeles mierietsiehkieh utnedh
+Gelliesåarhts saemien kultuvrelle darjomh gååvnesieh
+Guktie bertemh gååvnesieh mah maahtoem utnieh saemien gïelesne jïh siebriedahkeaamhtesisnie
+sisvege maanagïertine evtiedimmiem, lïerehtimmiem jïh skearkagimmiem eevtjie
+maanagïerth nuekies pedagogeles dalhketjh jïh stååkegaevnieh utnieh
+maanagïerth nuekies saemiengïelen barkijh utnieh
+gïelebiesiemaallh maanagïertine evtiesuvvieh
+maanah lissiehtamme gïeleskreejremem åadtjoeh noerhte- julev jïh åarjelsaemien
+maanah iktemearan evtiedimmiem lïerehtimmiesisvegisnie utnieh maanagïerteste skuvlese
+Saemien parlamentarihkeles raerien råållam veaksahkåbpoe darjodh, juktie daam saemien siebriedahkem evtiedidh Noerhtelaantine jïh Russlaantesne
+Dah bïhkedassh stipendeöörnegidie, åestemeöörnegidie jöh tjeapoefoentese staeriesuvvieh åvtelen rååresjimmie aalka jaepien 2013.
+Åålmege Nöörjesne stööremes graadh dah saemiej gïeleh gaavnede byjjes arenine lea vihkeles juktie saemiej statusem siebredahkesne jienede.
+ahkedh jåarhkeööhpehtimmienuepieh lohkehtæjjide
+learohkelåhkoem lissiehtidh mah jåarhkeskuvlem illehtieh
+dïhte diedte akten healsoedïenesjasse, mij daajroem jïh maahtoem åtna saemien gïelen jïh kultuvren bïjre akten bijjemes daltesasse lutnjesåvva.
+refusjovnemaaksoe saemien gïelelïerehtæmman staeriesåvva guktie dah riektes maaksoeh maaksasuvvieh
+Guktie maahta gelliesåarhts saemien kåanstevuekieh jïh kultuvrelle vuekieh sjugniedidh, åehpiedehtedh jïh dååjredh
+Tjïrkedh jaksoem orre teknologijese aaj dejtie gieh saemiestieh lea dan vihkeles dovne siebredahken lihtsege jïh saemien gïelen eevtiedæmman.
+Saemien edtja akte jielije gïele årrodh aaj båetijen biejjien, gosse maanide jïh noeride skreejrie
+Saemieh reaktam utnieh akten hijven lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne
+Saemien Jilleskuvle aalkoealmetjeuniversiteetine evtiesåvva
+Saemien gaarsjelimmie edtja aktem stuerebe låhkoem staateles spïelevierhtijste åadtjodh
+Saemien gaarsjelimmiesiebrieh edtjieh buektiehtidh öörnedidh jïh sjïehteladtedh gaarsjelæmman jïh fysiske darjoemasse gaajhkesidie, jïh daan tjïrrh sijjieh sjugniedidh mah identiteetem sjugniedieh, joekoen maanide jïh noeride.
+Saemien almetjeveeljeme åårganh åadtjoeh jïjtjemem årrodh gaskenasjovnale sjæjsjalimmeprosessine, mah ryöktesth ulmiem utnieh aalkoealmetjidie jïh saemide.
+Saemien maanah jïh noerh edtjieh aktem nænnoes identiteetem utnedh jïh ektiedimmiem saemien gïelese, kultuvrese jïh siebriedahkese utnedh
+Saemien noerh edtjieh maehtedh meatan årrodh gaarsjelimmesne jeatjah noerigujmie ektine jeatjah laantijste jïh dajvijste, jïh naemhtie ektievoetem nænnoestehtedh jeatjah aalkoealmetjetjiertigujmie jïh arktiske åålmegetjiertigujmie.
+Såemies learohkh tjöödtjestieh, dah jåerhkieh aelhkie strategijh nuhtjedh (vuartesjh Ryöknedimmie vuelielisnie). Daah learohkh leah
+Buerebe balanse tjoeli gaskem buektiehtidh
+dïhte jis sjädta dan sociale-tjänstelaakese.
+Ahte yoghurte goebperi vööste viehkehte lea myte mïsse ij gååvnesh naan daajroeskaepeles vihtiestimmieh.
+saanside nuhtjedh juktie veartenem goerehtidh gietskene byjresisnie
+Bealjehkh leah gåatomedajve Handölsdalen saemiensïjtese.
+Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh jaevreste Loamejavrri dahkoe Bieskehavrrese.
+Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Valtanjaureste dahkoe gusnie Råtnoenjohke jïh johke Ranserelva gaavnesjieh.
+Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh geajnoste 99 Palolaki:n baaktoe dajveraasten mietie jalline jïh åarjene dahkoe dan geajnose 99 Kahtovaara:sne.
+Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh johken Grövlan luspeste jaevreste Grövelsjön gåatomedajveraasten mietie Rv:se 140 A.
+Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh dehtie Jitnemenjaevreste, Bijjie gåatomedajveraasten mietie VuelieSipmehkasse (Austre Sipmeksjøen).
+Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Långnäset luvhtie jaevresne Jävsjön Torrön gåajka.
+Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh jaevreste Lill-Väktaren medtie 1,8 kilometerh otnjegasse jaevrien Lill-Blåsjön vuestie (gea § 46).
+Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh dehtie Raentserenjeanoen njaelmeste Bijjie Raentsierisnie (Ransaren) meatesth dam gåatomedajveraastem Jitnemenjaavran, Bijjie.
+Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh dehtie tjahkeste Ritterifjell gåatomedajveraasten mietie Raastetjahkese jïh debpede Valtanjaure gåajka.
+Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Rv:ste 223 gåatomedajveraasten mietie Kaldvatnet gåajka, destie jaevrien luvleldh jïh åarjeldh gaedtiem gåatomedajveraastese tjonnen Kjerrtjønna baaktoe, vyjrehkåbpoe daam raastem Rv:se 220 A.
+Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Rundhögen luvhtie meatesth gåatomedajveraastem rijhkeraastese Svaaletjahkesne.
+Geerestahkh: Geerestahkh gelkieh årrodh Sipmehkejaevreste jaavran Ankarvattnet.
+Geerestahkh mah tsyøgkesovveme evtebe mååhtedimmiej gaavhtan dej gøøkte rijhki gaskem, jïh mah eah moenesovvh daennie protokollesne, dejtie geerestahkide ryjvestalledh.
+Dïhte aajnehke maam mijjieh maehtebe dej learohki bïjre jiehtedh mah jïjnjem jallh gaajhkem buektiehtieh, lea dah nuekies tjiehpiesvoeth utnieh goh våarome dan guhkiebasse lierehtæmman,
+Dïhte aajnehke maam mijjieh maehtebe dej learohki bïjre jiehtedh mah jïjnjem jallh gaajhkem buektiehtieh, lea dah nuekies tjiehpiesvoeth utnieh goh våarome dan guhkiebasse lïerehtæmman, men mijjieh vaenie daejrebe man jïjnjem dah raaktan maehtieh.
+Dah mah lin orre dennie faage-gievlesne lin geologie, laante-betnien learoe jih learoe gåetie-juvri bijre.
+Dihte ajne baakoe-gærja mij lij åarjelh-saemien gielesne tjaalasovveme lij tyske Lagerkrantzen gærja, mohte Anna tyske gielem lohki jih nimhtie guarkaji mij desnie tjåadtjoeji.
+Dïhte aajnehke vuekie aktem vihties taallem åadtjodh, lea gaajhkesidie Nöörjesne gihtjedh.
+Jupmelen aajnege baarnan, mijjen åajvan
+AIEC2016, Arktiske aalkoealmetji ööhpehtimmiekonferanse Guovdageaidnusne öör...
+AIEC2016, Arktiske aalkoealmetji ööhpehtimmiekonferanse Guovdageaidnusne öörnesåvva njoktjen 14. - 17. b. mubpien jaepien.
+Raerieh tjuerieh båetedh ruffien 1. b. åvtelen.
+plaerieh (Avvir, Sagat, Snåsningen, Daerpies Dierie
+Daaletje
+Sjyöhtehke lea vuesiehtimmien gaavhtan raarhkoe, leekedimmie jïh ryökneme.
+maehtedh tjïelke jïh veelelaakan aktede aamhtesistie bievnedh
+veelelaakan bievnedh aktede sjyöhtehke aamhtesistie
+Byögkeles råajvarimmieh sijhtieh aelkedh pihtesaemiejgujmie, árran julevsaemien jarngine jïh saemiedigkine gaskestalledh.
+Sjyöhtehke gyhtjelassh daesnie leah: Maam lïereme?
+Sjyöhtehke svaalhtesh:
+Byjrehtalleme barkijh sjyöhtehke maanagïertine, akten gihtjemegoerem tjïrrh, jïh guessine mïnneme tjåanghkan luhkieakte maanagïertide vïjhte fylhkine.
+Aaj maahta vierhtiedidh dah lahtesh maam saemiedigkie jïh saemien gærhkoeraerie buektiejigan mah gyhtjelassij bïjre guektiengïelenvoeten gærhkoen barkosne reeremedajvesne.
+NSR
+Tïjjemierie daejnie sæjrojne lea naemhtie bïejesovveme guktie viesjies strategijeåtnoe sæjhta sån darjodh learohke ij hïnnh gaajhkide laavenjasside darjodh.
+Dïhte mierie, juktie ræjhtoeh miehtjiesdajvedåapmestovlese buektedh, lea 18 askh mænngan Finnmaarhkekommisjovnen reektehtse lea vadtasovveme jïh bæjhkoehtamme.
+Tïjjemierie lea bïejesovveme naemhtie guktie learohkh mah ovmaereles jïh nåake effektijve strategijh nuhtjieh, eah sån sïjhth gaervies sjïdtedh gaajhki
+Tïjjemierie lea bïejesovveme naemhtie guktie learohkh mah ovmaereles jïh nåake effektijve strategijh nuhtjieh, eah sån sïjhth gaervies sjïdtedh gaajhki laavenjassigujmie sæjrosne tïjjemierien sisnjelen.
+Dejpeli jïh daelie jïjnjh saalmh saemien gïelesne.
+Jaepien 2000 raejeste neebnebe dejtie göökte reekehtsidie Saemiedigkien gïeleståvroste, Bruken av samisk språk, jaepijste 2004 jïh 2008, jïh Saemiedigkieraerien bïevnese saemien gïelen bïjre Sámegïella lea čaffat!
+Manne sïjhtem daam aamhtesem bæjjese vaeltedh Reerenassinie rååresjimmiej tjïrrh, jïh bïrrem Healsoe Noerhtem viehkiehtidh raerieh gaavnedh guktie aaj åarjelsaemien skïemtjijh aktem båehtjierdimmiefaalenassem SANKS ' en tjïrrh åadtjoeh, Ellinor Marita Jåma jeahta.
+Manne sïjhtem daam aamhtesem bæjjese vaeltedh Reerenassinie rååresjimmiej tjïrrh, jïh bïrrem Healsoe Noerhtem viehkiehtidh raerieh gaavnedh guktie aaj åarjelsaemien skïemtjijh aktem båehtjierdimmiefaalenassem SANKS 'en tjïrrh åadtjoeh, Ellinor Marita Jåma jeahta.
+Daamtaj sïjhtem maam akt darjodh misse mov eejhtegh " ijje " jiehtieh. Mænngan vuajnam dah buerebelaakan deejrin, jïh manne byöreme dejtie goltelidh!
+Daamtaj sïjhtem maam akt darjodh misse mov eejhtegh "ijje" jiehtieh. Mænngan vuajnam dah buerebelaakan deejrin, jïh manne byöreme dejtie goltelidh!
+Jïh dam sïjhth?
+Gyhtjelassh
+Man guhkiem jeerehtse, naan tæjmoeh raejeste såemies dygnh raajan, mohte jeenjemes dygnem ryöhkoe.
+lohkehtæjjah tijjiem åadtjoeh lohkehtimmievierhtieh evtiedidh jïh sjïehtesjidh ovmessie gïeline
+Tijje
+Aamhtese: voenges, saemien sijjienommh lïeredh
+Boelhken vaaroe
+Boelhken sæjjasadtje lea seamma gaajhkine apotehkine.
+Boelhken sæjjasadtje dan gaavhtan dah skaehtievierhtieh mah daalhkesen subvensjovnese juhtieh edtjieh ryöhkedh dan jijnjemasse jïh dan gellie goh gåarede.
+Guktie diedtide vijriebasse juhtiehtidh.
+Dïhte boelhke buerkiestimmien jïh bïevnesen gaskem, dellie dah politihkerh, institusjovnh jïh mubpieh mah saemien gïeline berkieh, nuepiem utnieh meatan årrodh dam båetije gïelepolitihkem hammoedidh.
+Boelhken tsïengelen / goevten presidente Aili Keskitalo sæjhta guessine mïnned...
+Boelhken tsïengelen / goevten presidente Aili Keskitalo sæjhta guessine mïnnedh tjïeltine saemien gïelereeremedajvesne jïh dej fylhkentjïeltine.
+Gïelesuerkieh ektiedamme tijjese:
+Gåessie: Gosse skuvle aalka (ij lohkehtæjja vuertieh learohke galka maehtedh lohkedh jïh tjaeledh.)
+Aajkoe lij gorredidh Saemiedigkien dåarjoereereme reeremelaaken njoelkedassh illie laejhtemegïetedimmien bïjre.
+Aaj byöroe barkedh dan ålman barkijh skreejredh maahtojne saemien gïelesne jïh kultuvrisnie.
+Salkehtimmie ussjede raerieh buektedh dejtie jïjnjh gyhtjelasside mejtie ij vaestiedassem utnieh, mah leah saemien tsiehkiej bïjre tjïeltereformesne.
+Bïevnesen ulmie lea Saemiedigkien politihkem nænnoestehtedh dejnie gyhtjelassine areale- jïh byjreseligke haestemi bïjre mej uvte saemien siebriedahke tjåådtje tïjjen åvtese.
+Ulmie lea gaajhkh paehperh byjjes åårganh jarkoestamme, edtja gïelefaageldh kvalitetetjïrkeme jïh orre terminologije lea dåhkasjehteme reaktoes daltesisnie.
+Ulmie lea dåehkie edtja jïjtsh raeriestimmieh politihkeevtiedæmman deelledh saemien miehtjieåtnoen sisnjelen.
+Ulmie lea bïhkedimmie saemien voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline galka riejries årrodh 15.05.2010. Barkoe dej jeatjajgujmie nænnoeste
+Ulmie lea lohkemejarngh vïjhte, govhte ovmessie sijjieh Tromsen fylhkesne kuvsjh tjïrrehtidh.
+soejkesjh gååvnesieh internasjovnalen saemien filmejarngem guovdageaidnusne tseegkedh.
+Ulmie lea kuvsjigujmie nïerhkedh aaj åarjel- jïh julevsaemien dajvesne, jïh dejnie stööremes staarine Nöörjesne.
+Aelkeste åvteprovsjektine jaepien 2009.
+Ulmie lea åarjelsaemiengïele goh gïeline skreejrehtidh, tjïrkedh jïh eevtiedidh.
+ektie-tjåanghkoe måedtie aejkien jaepesne rååresje.
+Soejkesjen mietie dle bïevnese edtja Saemiedigkien gïetedæmman bïejesovvedh jaepien 2016.
+Ulmie lea jaapetjen statusereektesh darjodh.
+- Dihte vuepise dej njoelkedassejorkestimmiejgujmie lea jienebh veeljijh, verkebe jih aelhkebe veeljemetjïrrehtimmie, jih stuerebe laakevåarome jih vyørtegsvoete Saemiedægkan, barkoe - jih ektiedimmieministere Dag Terje Andersen jeahta.
+Soejkesjen mietie edtja bïevnesem Saemiedigkien gïetedæmman buektedh jaepien 2016.
+Aajkoe lea datne ånnetji mænngan learohkh pryövenasside tjïrrehtamme, maahtah illedahkide nåhtadidh juktie lohkehtimmiem sjïehtedidh, jïh learohkidie jïh eejhtegidie illedahki bïjre bievnedh. PAS.
+Ulmie daejnie ryöjreden aalkoealmetjekonferansine Altesne 2013 lea lissiehtamme laavenjostose viehkiehtidh, jïh aaj gaavnedh jïh iktedidh vihkeles dåeriesmoerh jïh aamhtesh veartenen aalkoealmetji gaskem daennie barkosne juktie aalkoealmetji almetjereaktah gorredidh veartenekonferansesne (UN World Conference on Indigenous Peoples, WCIP) jaepien 2014.
+Andrean geajnoe guhkiebasse Andrea lea jïjnjem buektiehtamme goerehtallemepryövesne, jïh jis ussjede goh daamtaj dorje sïejhme daajroepryövine, sæjhta rovnege vååjnedh Andrea lea tjoeperdimmieraasten nuelesne gosse dan jïjnjh reaktoe vaestiedassh åtna. Læjhkan, mænngan Andrean
+Andrean pryöve vuesehte dïhte aktem strategijem nuhtjie juktie goerh kategoriseradidh jïh dejtie ryöknedh.
+Andrea viesjies maehtelesvoetem vuesehte radtjoeslaakan taalesïevesne vaaksjoehtidh, dïhte iktesth taaleste 0 ryöknoe jïh ij dam vadteme struktuvrem nuhtjh.
+Andrea - eevre tjoeperdimmieraasten nuelesne
+Andrea aelhkie bæjjese bïejeme addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh buektehte naa hijvenlaakan.
+Andrea tjabreminie laavenjassine ryöknedh gusnie ij aktine ryöknh.
+laavenjassesne darjoeh. Andrea aaj dåeriesmoerh åtna dåehkieveahkah ryöknedh beetnegigujmie (vïjhth jïh luhkieh) gosse veahka lea bijjelen 40.
+Maahta vååjnedh goh Andrea viesjies daajroem taalesïeven bïjre åtna.
+NSR
+Joekedimmie aamhtesesuerkijste:
+Saemiedigkieraerie
+Saemiedigkie sæjhta:
+Juktie dov reaktah gorredidh Finnmaarhkekommisjovnen barkoen tjïrrh, dle vihkeles kommisjovnem viehkiehtidh vihtiestimmiejgujmie jïh daajrojne dajveåtnoen bïjre.
+Jåarhka barkoem åarjelsaemien gïeline
+Annje dorjemasse gejhkiegueleste loedtehkistie
+Annje dorjemasse gejhkiegueleste loedtehkistie / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Jïh nov lea nuekie dejstie mah annje eah nyjsenæjjide vuejnieh goh ellies, fååmijes almetjh, dovne voengesisnie jïh abpe veartenisnie.
+Dïhte vihkeles saemieh eadtjohkelaakan saemiestieh.
+ennje vaenie learoevierhtieh åarjel-, julev- jïh noerhtesaemiengïelesne mah leah evtiedamme Maahtoelutnjeme - saemien mietie.
+eenje vaenie saemiengïeleldh barkijh byjjes jïh privaten sektovrinie.
+TJÏELTEN ÅEJVIELADTJERAERIE
+Gaajhkh tjïelth edtjieh aktem maa natjirkijem nammoehtidh, jallh soptsesalmetje, guhte edtja maanaj aamh tesem soptsestidh, Soejkesje jïh bigke melaakan mietie.
+tjirkijh
+Tjirkijh Saemiedigkien gïetegærjaTjirkijidie
+Kandidaateveeljeme
+Joekede tjirkijesijjide dejtie læstojde mah dejtie stööremes kvotientide utnieh.
+Aejhteme unnebelåhkoegïelesiebredahkesne gååvnese faamoeh mah vaajtelieh gïelemålsomem dåastoehtidh unnebelåhkoegïeleste jeenjebelåhkoegïelese.
+jïh jealajehtedh dejtie nasjovnelle unnebelåhkoe
+Dah buvrieh gelliesåarhts åtnoem åtneme, jïh joekehtslaakan bigkesovveme.
+Easkah gosse dah aktem goerkesem posisjovnesysteemeste evtiedamme, learohkh nuekies maahtoem utnieh taalide fleksijbeleslaakan nuhtjedh.
+Easkah gosse dah aktem goerkesem posisjovnesysteemeste evtiedamme, learohkh nuekies maahtoem utnieh taalide fleksijbeleslaakan nuhtjedh. Daelie maehtieh taalem
+Easkah gosse dah aktem goerkesem posisjovnesysteemeste evtiedamme, learohkh
+Buerkesth veeljemem.
+Tjaelieh åenehks tjaalegem uvtelassi muhteste jïh seedth dam Saemiedigkien gïelegoevtesasse eannan njoktjen 15. b.
+dorjesåvva Vuajnoeh eensi, vïjries jïh
+Vuajnoeh eensi argumenterade
+apellehammoej åtnoem tjuvhtehte naan bielide
+argumenterade Aelhkie ussjede
+Dah bloggerh hijven argumenth utnieh.
+Dah sjïekh mannasinie abortem darjodh maahta jïjnjh årrodh.
+dov vuajnoem buerkiestidh eensilaakan jïh aarvoej mietie
+Aaksjovne lea seamma goh daahkoe, datne badth maam ‐ akt darjoeh edtjh voerkelimmiem åadtjodh akten aamhtesen bïjre.
+AAKSJOVNEÅERIE Saaht gie maahta aktem aaksjovnem aelkedh edtja aktem aamhtesem evtiedidh.
+Eadtjohke årrodh tjïeltine saemien dajvine
+' en tjïrrh EU. ' n barkosne aalkoealmetjegyhtjelassigujmie.
+'en tjïrrh EU.' n barkosne aalkoealmetjegyhtjelassigujmie.
+ Akte eadtjohke vaaksjome- jïh klååkemeåårgane saemielaaken gïelenjoelkedasside
+Akte eadtjohke demokratije årrojh daarpesje mah maehtieh lïeredh, guarkedh jïh laejhtehkslaakan vuarjasjidh jïjnjh bïevnesh, statistiske analyjsh jïh ekonomeles aerviedimmieh.
+ Eadtjohke jïh jielijes saemien gïelejarngh
+Alberten aehtjie, Anselm Jåma lij jieknge barkije åarjelh-saemien skuvlen aamhtsi gaavhtan.
+Albert Jåma:
+Albert Jåma reakasovvi jaepien 1946 jih båatsoeburrie- byjrekisnie Helgelaantesne byjjesovvi.
+Jupmelen, faamoehkommes Aehtjien,
+utnedh. Ij edtjh dam jïjtjehke goerehtallemepryövem nuhtjedh haarjanimmesne.
+- veele jïh sjïehteles baakoeveahkine tjaala, jeereldihkie raajesebigkemem jïh ovmessie såarhts teekstegårredimmievuekieh haalvoe, jïh ortografijem jïh tjaelemenjoelkedassh haalvoe
+- tjaala sjïehtedamme raajesigujmie, teekstegårredimmine jïh veele baakoeveahkine, jïh åajvahkommes ortografijem haalvoe
+- tjaala aelhkies raajesigujmie jïh teekstegårredimmine, jïh såemiesmearan ortografijem jïh tjaelemenjoelkedassh haalvoe
+jïjtsh dååjrehtallemh vuesiehtidh jïh jïjtsh mïeli åvteste dïejveldidh
+soptsestidh jïjtsh domtesi, deahpadimmiej jïh våajnoej bïjre
+soptsestidh gosse maam joem dååjrehtalleme
+valutan, möölegi jïh væktoen bïjre soptsestidh
+Almetjevæljoe slognide regimijste noeli, jïh jarkelimmieh noerhki.
+Gosse dam vearremesem jieliedisnie råakin, dle almetjh dam bööretjommesem jïjtsistie veedtjin.
+Akte åålmege mij buektiehti nåakevoetem buerievoetine dåastodh gosse mijjieh daan giesien dejtie julmies hamhkojde dååjrimh.
+Nasjonalpaarhkh jïh vaarjelimmiedajvh
+Voenges reereme nasjovnaalepaarhkijste jïh stoerre vaarjelimmiedajvijste
+Almetjereaktine jïh saemien reaktajgujmie ektine dle vihkeles tjïertestidh:
+mevuekiem, jïh desnie unnemes vïjhte tjïelte
+a) saemien hïejmegïeline utnieh, jallh b) utnieh jallh åtneme eejhtegh, aahka gon aajjah jallh maadteraahka maadteraajjah saemiengïeline hïejmegïeline, jallh c) leah maana aktede almetjistie mij tjåådtje jallh lea tjåådtjeme almetjelåhkosne maehtieh krïevedh satne veeljemelåhkosne tjaalasåvva
+Aellieh lightjovkemsidie vedtieh juktie dej sisnie ij naan dïjnegh.
+Aellieh lightjovkemsidie vedtieh juktie dej sisnie ij naan dïjnegh.
+Aellieh baajh dah vaestiedassh hiejjies jïh
+Aellieh luejhtieh mijjem giehtjelimmij sijse,
+Aellieh dam toaledtese bïejh.
+Daamhtaj bååstide båatsoeburrien gåajkoe
+Vaallah billh laejhtehks gyhtjelassh gihtjedh, bene darjoeh dam vietseleslaakan: ‐ Bene, Ij lea dov krirrie maam ‐ akt jeatjebem aarebi ussjedamme?
+Aellieh ovmessie daalhkesidie pleenth.
+Aellieh ovmessie daalhkesidie pleenth.
+Aellieh åajaldehtieh vaarjelidh hiv:en, hepatit B:en, gonorrén vööste j��h aaj jeatjah seksuellen laanestamme infeksjovnide gåessie
+Algebra aaj åtnasåvva dej jeatjah åejviesuerkiejgujmie ektine.
+Algebra aaj åtnasåvva dej åejviesuerkiejgujmie geometrije jïh funksjovnh.
+Jealajehtedh gïelem, sjädta darjomh dan
+Goh aalkoe daan aamhtesasse, dah learohkh maehtieh aktem låggem tjaeledh dej lahtesigujmie dah aamhtesen bïjre maehtieh, jïh lahtesh dah sïjhtieh lïeredh.
+Åejviesuerkieh
+Man gellie tæjmoeh
+Teknologije jïh hammoe
+initiale mobiliseringedarjomidie vg. lidteratuvrh jih pedagogihke aamhtsh skåårvedh
+Saemiedigkiebïevnese areale- jïh byjresepolitihken bïjre - Bööredimmie raeriejgujmie båetedh
+Njoelkedassh aalkuvistie
+- Mohte ij lij sån aelhkie båatsoeburrie-skuvline aelkedh, dijjen lin naan gærjah?
+• Hijven öörnegh jarkoestimmieh laakh, njoelkedassh jïh byjjespaehperh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien eevtiedidh
+aelkedh, steeredh jïh soptsestimmieh orrijidh mah leah åehpies tsiehkiej bïjre
+aelkedh, steeredh jïh galhkedh soptsestimmieh ovmessie aamhtesi bïjre viehkine gyhtjelassh gihtjedh, jïh jåerhkedh aamhtesi bïjre soptsestidh mejtie mubpieh aalkeme
+aelkedh, steeredh jïh galhkedh soptsestimmieh jïh digkiedimmieh sïejhme jïh faageles aamhtesi bïjre, ektiedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese
+digkiedimmiem aelkiehtidh jïh reeredh
+Aalkoe
+Raeriestimmien aalkovisnie tjïerteste unnebelåhkoegyhtjelassh lin sjyöhtehkåbpoe sjïdteme:
+Bigkeme:
+och lenar
+Provsjeekten gåetiesæjtosne gååvnesieh dïrregh grammatihke analysen åvteste noerhtesaemien, julevsaemien, åarjelsaemien, eenaresaemien, skoltesaemien jih kildinsaemien gaavhtan.
+Provsjeekten gåetiesæjtosne gååvnesieh dïrregh grammatihke analysen åvteste noerhtesaemien, julevsaemien, åarjelsaemien, eenaresaemien, skoltesaemien jih kildinsaemien gaavhtan.
+Eelki aktine dåehkine eadtjohke almetjijste mah jieleden bïjre onterdin, mij sïjhti aktem ovbyjjres sijjiem utnedh gyhtjelassh jieleden bïjre digkiedidh, aktene saemien ektiedimmesne.
+Aalka onnŠohtje voestes vedtedh jïh vuartesje jis maana beapmoem aajmone åtna.
+Aelkieh dam barkoem soptsesh darjodh naemhtie guktie learoehkidie skreejrieh, jïh dejtie tjaeleme-aavoem vadta.
+Aelkehth Internet Explorer jïh vaedtsieh diekie: Verktøy - Popup-blokkering - Innstillinger for Popupblokkering.
+Aelkieh njidtjievaahteren bïjre jïh orrijh gaejnjelen vuelesne.
+Voestegh dle eevre sjaavoejimh bombeste jïh skuehtijste.
+Voestes jeatjah goerehtimmieh dorje
+Voestes domtesem tjarkebe jïh tjarkebe sjædta, mohte boelhketjen mænngan ij leah dan tjarki.
+Gøøkte jaepieh skuvlesne, mohte gellien aejkien gåetesne viehkine dovne gosse tjøønghkedh jih aaj slaaterdidh.
+Iemede lij Maja Staven (Lifjell) guhte lij desnie mov voestes njielje jaepieh skuvlesne.
+Voestegh eadtjohke laakan barki guktie skuvle juhtiemasse bøøti jih mænngan voestes åejvie-lohkehtæjja sjidti.
+Voestes åådtje naan gyhtjelassh vaestiedidh jis dåeriesmoerh njammijste jallh jis daalhkesh vaalta mej sisnie hormonh.
+Voestes åådtje naan gyhtjelassh vaestiedidh röntgeneskïemtjesåjhteristie jis dåeriesmoerh njammijste jallh jis daalhkesh vaalta man sisnie hormonh.
+Aalkoelisnie maahta årrodh guhkiebasse dehtie taaleste ryöknedh mij lea neebnesovveme voestegh, men ånnetji ånnetji learohkh byöroe guhkiebasse ryöknedh dehtie stööremes taaleste.
+dehtie taaleste ryöknedh mij lea neebnesovveme voestegh, men ånnetji ånnetji learohkh byöroe guhkiebasse ryöknedh dehtie stööremes taaleste. Daate lea
+Voestenahkeste snoelke tjïelkes jïh muvhti biejjiej mænngan söökebe sjædta, jïh viskes jallh kruana.
+Eah aalkoste man gallesh lin.
+Aalkovisnie daamhtaj gujnelemmie ij jaabnan båetieh.
+Aalkoealmetjidie dle vååjnoe goh akte stoerre paradokse daate båelteme åljeste, gaasseste jïh tjïrreste dorje guktie abpe veartene baahkene, jïh dellie aaj aelhkebe sjædta petroleum- jïh jienemehaevtiedarjomigujmie nïerhkedh aalkoealmetji laante- jïh mearoedajvine.
+Jïjnjh aalkoealmetjh gaajhkijste EN:n 7 aalkoealmetjeregijovnijste leah stïeresne Parisesne.
+- Aalkoealmetjh mijjen jååhkesjimmiem daarpesjieh
+- Aalkoealmetjh mijjen jååhkesjimmiem daarpesjieh
+Maahtoebijjiedimmie lea joekoen vihkeles ihke aalkoealmetjh edtjieh maehtedh eadtjohkelaakan jïh vihtieslaakan meatan årrodh sjæjsjalimmieh vaeltedh mah noerhtedajvine dorjesuvvieh, mubpie presidente jeahta.
+Aalkoealmetjh voestegh dåeriesmoerh åadtjoeh globale baahkenimmine (jienge nåhka, orre aarhth båetieh, vearolde ij vielie dan jiebne, mearoen bijjieskierie læssene, årromesijjieh mearose hajpanieh, j. v. Minngeben aejkien dle aalkoealmetjh jïjnjh nåake konsekvensh åadtjoeh (læssanamme dearjoe, orre ekonomije, siebriedahkejarkelimmieh j.n.v.), mah minngesne båetieh aktede buerebe barkoeklijmeste / temperatuvreste dejtie mulitnasjovnale sïeltide, mah edtjieh eatnemevierhtide evtiedidh dajvesne.
+Aalkoealmejth maehtieh loetemh faaledh båetije biejji staeries evtiedimmien muhteste.
+Aalkoealmetji aerpievuekien maahtoeh jïh økosystemedïenesjh dåhkasjehtedh edtja joekoen tjielkes råajvarimmie årrodh gåessie giefiesvoeten vøøste barkedh jïh luvnie årrome akte daejstie tseagkerijstie kruana økønomijisnie.
+Aalkoealmetji barkoedåehkie jaepien 2014 raejeste:
+Aalkoealmetji Barkoedåehkie (WGIP) lea meatan tjåanghkojne Barentsraeresne jïh tjåanghkojne embetsmannmoenehtsisnie.
+Akte vihkeles nammoehtimmie veartenen aalkoealmetjidie
+Aalkoealmetji muhteste, dle artihkele 27 aaj feerhmie dam reaktam materijelle kultuvrese jïh aerpievuekien jielemegïehteldæmman, mij lea åtnose laante- jïh eatnemevierhtijste ektiedamme.
+Veartenekonferanse aalkoealmetjidie / Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+Veartenekonferanse aalkoealmetjidie
+Dïhte guhkiebasse barkoe veartenekonferanseste aalkoealmetji bïjre jïh dan galhkuvetjaalege jaepeste 2014.
+- Aalkoealmetji sijjieh vååjnesasse båetieh galhkuvetjaatsegisnie Alta 2013.
+Aalkoealmetji gaskenasjovnaale iktedimmiedåehkie (GCG) tjirkijh åtna ovmessie aalkoealmetjeregijovnijste veartenisnie.
+Aalkoealmetji reakta meatan årrodh jïh staaten dïedte konsultasjovnh tjïrrehtidh leah vihkeles maadthprinsihph ILO-169'sne, jïh aaj meatan jieniebinie artihkelinie konvensjovnesne.
+Sïerredimmie aalkoealmetjijstie RDK. ' en nualan båata.
+Sïerredimmie aalkoealmetjijstie RDK. 'en nualan båata.
+Aalkoealmetjereaktah reaktide dejtie almetjidie feerhmieh mah joe lin dajvesne åvtelen nasjovnalestaate tseegkesovvi, bene mah idtjin ååktemem åadtjoeh goh seammavyörtegs.
+Saemien voejkenevoete jïh ussjedimmievoete lea daamtaj aktene sjeavohts,
+Aalkoealmetjedïejvese ij leah ektiedamme dejtie mah voestegh bööti.
+Aalkoealmetjedïejvese jïh aalkoealmetjereaktah eah leah arkeologeles vihtiestimmide ektiedamme, mah vuesiehtieh gie voestegh bööti.
+Aalkoealmetjeforume, International Indigenous Peoples Forum on Climate Change (IIPFCC), barkoem iktede jïh Saemieraerie lea lïhtsege stuvrememoenehtsisnie.
+Aalkoealmetji åeliedimmiej mietie dle gaajhkh saemieh Nöörjesne edtjieh sjïehteladteme healsoefaalenassem utnedh gïele- jïh kultuvremaahtojne.
+Aalkoealmetjegïele tjuara govlelgidh reeremisnie eatnemeloeseste
+Aalkoealmetjegïele tjuara govlelgidh reeremisnie eatnemeloeseste / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Aalkoealmetjenyjsenæjjah abpe veartenem leah jiene-jienebe meatan barkoemaarkedesne.
+Jïjnjh aalkoealmetjenyjsenh aaj sïerredimmiem dååjroeh dovne sijjen jïjtse etnisiteeten bïjre jïh ihke dah leah nyjsenæjjah.
+- Aalkoealmetjenyjsenæjjah ååntjestellieh tjoevkesem rasismese goh våarome vædtsoesvoetese, alkoealmetjenyjsenæjjide mah vædtsoesvoetem dååjrieh åejvieladtjijste jïh militæreste, jïh aaj nyjsenæjjide mah vædtsoesvoetem dååjrieh dåaroen jïh mijnabïejemen gaavhtan.
+- Vædtsoesvoete jïh guektiengïerth sïerredimmie aalkoealmetjenyjsenæjjijste darjoeh guktie gaajh gïerve sjædta dan buaratjommesasse jarkelidh, bielelen naan sjïere råajvarimmieh.
+Sïerredimmie jïh vædtsoesvoete aalkoealmetjenyjseni vööste tjuara nåhkedh / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Sïerredimmie jïh vædtsoesvoete aalkoealmetjenyjseni vööste tjuara nåhkedh
+Aalkoealmetjeåvtehke nammoehtamme sjædta goh presidente EN:n Raasesïerredimmiemoenehtsasse
+Akte jïjtse tjaelijesijjie mij lea Københavnesne dejtie aalkoealmetjesiebride, dah govhte ihkuve åårganisasjovnh, dåarjele: Indigenous Peoples Secretariat (IPS)
+Aalkoealmetjereakta staatide åelede aalkoealmetji indivijduelle jïh tjåenghkies eeke-, aajhtere- jïh åtnoereaktah goerehtalledh jïh damtijidh.
+Aalkoealmetjereaktah gorredieh dah saemieh edtjieh seamma nuepieh åadtjodh goh nöörjen almetjh sov kultuvrem evtiedidh, sov jieledevuekiem tjåadtjoehtidh jïh nuepiem utnedh aktine åålmeginie årrodh aaj båetijen biejjien.
+Aalkoealmetjh jïh saemien artisth leah meatan
+Dahkoesoejkesje aalkoealmetji reaktide Nænnoestimmien mietie goeven 21. b. 2010 ENn generaalekrirresne (A / RES/65/198), dle veartenekonferanse edtja aktem soejkesjem buektedh gusnie dahkoeh gååvnesieh juktie reaktide veartenen aalkoealmetjidie nænnoestehtedh.
+Aalkoealmetjereaktah
+faarhmestæmman bigkeme, tsiehkestahta gaajhkesh aalkoelistie lea ektievoeten sisnie, jïh leah meatan desnie dejnie seammavyørtegs, ihkie joekehts premissine.
+Maehteles
+Dah lïerehtimmieulmieh jïh orre baakoeh jïh lahtesh mah learohkh edtjieh lïeredh leah våajnoes aalkovisnie.
+Dah voestes guvvieh irhkesovvin biejjhguakeste, jïh kopijh dejstie guvvijste gævnjoeji gærjagåetesne gïjren 2004.
+Voestegh dam saemien nommem tjaelieh, jïh dan mænngam dam nöörjen.
+Guktie darjodh? Gosse låavhtgåetien, tjaetsiem, såekiem, eatnemem, gærhkoem jallh biejjiem deadtah, dellie aamhtesidie båatah.
+Aalkove
+Aalkove edtja iedtjem gåaskodh, soptsestidh mij lea aamhtesen dåeriesmoeretsiehkie, jïh guktie datne sïjhth dam buektiehtidh.
+unnebelåhkoepolitihkem buektiehtidh juhtiehtidh.
+Jïllebe ööhpehtimmie jïh skreejreme
+Jollebe ööhpehtimmie- jïh dotkemeinstitusjovnh leah vihkeles viehkiehtæjjah jïh laavenjostoeguejmieh gosse bïevnesinie barkebe, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme
+Jollebe ööhpehtimmie åarjel-, julev- jallh noerhtesaemien gïelesne
+lahtesh jienebh lïhtsigujmie aelhkiehtidh jïh ligningh loetedh voestes graadeste jïh aelhkie potenseligningh
+Aelhkemes aktem teernegem hajkedh jïh dam taallem jiehtedh maam dïhte vuesehte.
+Gosse edtjh steemmadidh dle aktem båvvan sïjse vaadtsah aktene veeljemegåetesne, jïh krirrien / veeljemelæstoen steemmeleahpam gaavnh misse sïjhth steemmadidh.
+Gosse edtjh steemmadidh dle aktem båvvan sïjse vaadtsah aktene veeljemegåetesne, jïh krirrien / veeljemelæstoen steemmeleahpam gaavnh misse sïjhth steemmadidh.
+• Jis man geerve bijre soptsestalledh, dellie buerebh gosse eah maanah meatan
+Alkohole kråahpesne dan mænngan tjïervesne orreme, jïh maahta jienebe biejjiem vaasedh åvteli aajla viht hijvenlaakan jåhta guktie vuesiehtimmien gaavhtan mujhtedh jallh maam akt lïeredh.
+Alkohole jovkemsh goh voelege, vijne jïh sprïjhte.
+Alkoholedaalhkestimmie
+Jolle vierhtieh, mestie dah båetieh?
+vihkeles dejtie saemide. Dej ovmessie dajvh, gærhkoe, gåetieh jïh læstadijanen åålmegh joekehts aerpievuekieh utnieh bissiebiejjide.
+Jïlle vaejlie dorje maana jienebe galkemem teehpie.
+Duarpatjommes jollegåetiem bueriedidh dej skaaraj mænngan mejtie bomba darjoeji.
+Dïhte jïjtjevyljehke jis sæjhta jollemaaksovedatabasesne meatan.
+Jollemaaksovedatabase
+Jollemaaksovevihtiestimmeste tjåådtje man stoerre jïjtjemaaksovem ektesne maakseme.
+Jollemaaksovevaarjelimmie daalhkesidie mejtie reseptesne åådtje jïh mejtie TLV lea mieriesovveme edtja subvensjovneradidh.
+Jollemaaksovevaarjelimmie dejtie gie Sveerjesne årroeminie jallh barkeminie jallh dïhte gie europeijen skïemtjetjïrkemekåarhtem åtna jeatjah EES-laanteste jallh Schweiz:ste.
+Bijjiemaaksoevaarjelimmesne daamhtaj ij dah lea meatan
+Bijjiemaaksoevaarjelimmie lea gosse boelhkem, 12 aski mïeresne ektine bijjemes 1 100 kråvnah maaksa skïemtjijemaaksovine.
+Jollemaaksovevaarjelimmien tjïrrh jeenjemes 2 200 kråvnah maaksa boelhkesne mij lea jaepiem.
+Bijjiemaaksoevaarjelimmesne maahta aaj jis skïemtjelassem åtna gusnie baeniehokse bieliem medisijneles båehtjierdimmesne.
+Aaj jïlleskuvlh gååvnesieh mah maōrim utnieh.
+Vuesiehtimmieh væhtajgujmie juktie jolle ulmiem jaksedh:
+Bievnieh raasismen bïjre!
+• Alle teller, bielie B posisjovnesysteemen bïjre
+• Alle teller, bielie B posisjovnesysteemen bïjre
+Jis ibie daam gorredibie dle saemien maanaj jïh noerh maehtieh dejtie sjïdtedh mah mïrhtoem læjjadieh.
+Kaarrh jeenjemasth jåerhkieh voenesne årrodh, jïh sagke vueliehkåbpoe ööhpehtimmiedaltsesem jïh ånnetji vueliehkåbpoe veanhtadamme jieledeaalterem utnieh saemien nyjsenæjjijste.
+Læjhkan.
+Jis eah gaajhkesh leah meatan dle ij gåaredh dejtie haestiemidie raastedajvine loetedh, Keskitalo jeahta.
+Sïejhme
+• Byjjes institisjovnh edtjieh voerkes årrodh dej saemiengïelijes åtnoste, dovne noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele.
+Dïedtije: Starne- jïh såjhtoedepartemente Tïjjeperspektijve: Soejkesjeboelhken mietie
+ Byögkeles reereme
+Byögkeles reereme akte staateles dïedte mij lea vihtiestamme laakine.
+Byjjes viermiesijjieh vååjnoes relatijven aelkie UTF-8 daarjoehtidh, mohte åvteli minngemes konklusjovne maahta giesedh tjuara konsekvenseanalysem darjodh juktie ov-ussjedimmie dåariesmoerij uvte tjïrkedh.
+Arkitektovneles guelmie
+Byjjes suerkien lea tjïelkes dïedtem hoksedh dah ovmessie iKT- jïh nedtevåaromen dïenesjh ij orre dåastovh tseegkh.
+åålmege joekoen dïedtem åtna unnebelåhkoegïelide vaarjelidh jih evtiedidh jih edtja aaj dej unnebelåhkoej nuepieh evtiedidh sijjen kultuvrh Sveerjesne gorredidh jih evtiedidh
+Bïevnesh maanan / learohken bïjre eah edtjh byögkeles årrodh, jïh eah mubpide vadtasovvh jis eejhtegh eah leah dam jååhkesjamme.
+Sjeavohthvoetem byögkeles- jïh sekretesselaaken mietie stuvrie dejtie gïeh berkieh staatesne, laantedigkine jïh tjïeltine mearan dah mah berkieh privaaten hoksevedtijinie edtjieh njoelkedasside dåeriedidh sjeavohthvoeten bïjre skïemtjijevihtieslaakesne.
+b. Bæjhkoehtimmien sjïekenisnie aaj akte ohtjeseminaare sjædta saemien gïelen bijre.
+Doh bæjhkoehtimmieh mejtie Saemiedigkie dåårje daan jaepien viehkiehtieh hijven jïh jeereldihkie saemien musihkem eevtjedh, jïh manne aavodem jïjnjem hijven musihkem govledh jaepiej åvtese, raerielïhtsege Olsen minngemosth jeahta.
+- Bïevnesjimmieh saemiengïelesne saemien dajvine
+ Vielie lidteratuvre, jienebh plaerieh jïh tjaalegh saemien gïelesne
+Aktem sjïere faalenassem bæjhkohte
+- Ij saaht-laakan maehtieh bæjhkoehtidh man jïjnjh bovtsh fïereguhte båatsoesaemie åtna.
+Bæjhkoehtimmesne ij daarpesjh tjaeledh gie jallh gïeh dïedtem utnieh deahpadimmien åvteste.
+Bæjhkoehtimmieh deahpadimmijste mah lea laaken vööste polijsese buakta.
+Bæjhkoehtimmieh byögkeles åårganijstie mah leah ussjedamme gaajhkide jallh naakenidie dejstie årroejijstie reermedajvesne, edtjieh dovne saemien jïh nöörjen gïelesne årrodh.
+Maahta vuesiehtimmien gaavhtan bæjhkoehtidh jis naakenem jeemi.
+Bïevneste goerehtimmie- / dotkemelaavenjassem mïeresne akte aktebielie jaepievïerhke.
+Bæjhkoehtidie gærjah mijjen noeride saemien gielesne.
+Dïhte åålegh lea staaten dïedte daerpies rammatsiehkiej muhteste juktie saemien gïelh maehtieh vaarjelidh jïh evtiedidh.
+Maahta åålegh skïemtjehokseraeriestæmman ringkedh jïh rååresjidh.
+Alta 2013 öörnesåvva Finnmarhkehaallesne Altesne.
+Alta-aamhtese aktem tïjjeraastem mïerhkesje Nöörjen saemiepolitihkesne.
+Vuertieminie medtie 800 aalkoealmetjen saadthalmetjh, - raeriestæjjah, ovmessie vïhtesjæjjah jïh tjirkijh preesseste abpe veartenistie Altese båetieh ruffien 2013, juktie ENn generaalekrirrien veartenekonferansese ryöjredidh aalkoealmetji bïjre New York ' sne 2014.
+Vuertieminie medtie 800 aalkoealmetjen saadthalmetjh, - raeriestæjjah, ovmessie vïhtesjæjjah jïh tjirkijh preesseste abpe veartenistie Altese båetieh ruffien 2013, juktie ENn generaalekrirrien veartenekonferansese ryöjredidh aalkoealmetji bïjre New York 'sne 2014.
+Alta: Norut.
+Alta:Norut.
+Edtja Altinn II-prosjektem jåarhkedh, jïh reerenassse raereste 162 millijovnh kråvnah dåarjodh daan barkose jaepien 2012.
+Dan barkose aktine metadaateøørneginie Altinn ' ese, dle raereste 37,8 millijovnh kråvnah dåarjodh, destie 17,6 millijovnh kråvnah dan evtiedimmiebarkose Brønnøysundregisterisnie, jïh fiereguhte 1,5 jïh 18,7 millijovnh kråvnah evtiedimmiebarkose Barkoe- jïh velferdetaatesne jïh Skaehtieetaatesne.
+Dan barkose aktine metadaateøørneginie Altinn 'ese, dle raereste 37,8 millijovnh kråvnah dåarjodh, destie 17,6 millijovnh kråvnah dan evtiedimmiebarkose Brønnøysundregisterisnie, jïh fiereguhte 1,5 jïh 18,7 millijovnh kråvnah evtiedimmiebarkose Barkoe- jïh velferdetaatesne jïh Skaehtieetaatesne.
+Saemiedigkie Nöörjesne lea gåassoehtæjjah Alta-konferansese, jïh lea tjåadtjoehtæjjah dan dæjpeles öörnedimmien åvteste.
+Älvsbyn daah raasth (Kaarhtelissie 2): Geajnoem Holmsel:n luvhtie jaevrien Åträsket åarjel-luvleldh geatjan, destie rïektes sievine jaevrien Manjärv jallemes loektese, destie geajnoen mietie Manjärv:n luvhtie geajnose 94 Vistheden baaktoe, vyjrehkåbpoe geajnoem 94 jeanose Piteälven, daam jeanoem jallese Holmsel:n gåajka.
+Älvsbyn lea gåatomedajve Balvatn båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1.- voerhtjen 30.
+Analyse vuesehte såemies tjïelth ojhte hijvenlaakan darjoeh, goh Deatnu (Tana) jïh Evenássi (Evenes).
+Analyse vuesehte tjïelth dennie saemien dajvesne aktem vueliedimmiem almetjelåhkosne utnieh, aaj jaepien 2010, akte jaepie gusnie dah jeanatjommes tjïelth Nöörjesne aktem sjïdtedimmiem almetjeåhkosne utnieh.
+analyjseradidh, toelhkestidh jïh viertiestidh såemies nöörjen jïh såemies gaskenasjovnaale tjaalegh ovmessie lidteræære aerpievuekijste romantihkeste jïh daan beajjan, jïh dejtie akten kultuvrehistovreles ektiedæmman bïejedh
+analyjseradidh, toelhkestidh jïh viertiestidh såemies nöörjen jïh såemies gaskenasjovnaale tjaalegh ovmessie lidteræære aerpievuekijste romantihkeste jïh daan mearan, jïh dejtie akten kultuvrehistovreles ektiedæmman bïejedh
+jïjtsevoeth analyjseradidh guektien- jïh golmendimensjovnaale figuvrine, jïh fysiske daeverh buerkiestidh aarkebiejjien jieleden jïh teknologijen sisnjeli viehkine geometrihkeles dïejvesijstie
+analyjseradidh man jïjnje dejstie ovmessie kriminaliteetesåarhtijste jïh meadtoesåarhtijste, jïh digkiedidh guktie maahta dagkerh dahkoeh heerredidh, jïh guktie reaktastaate fungerede
+dïejveseapparaatem retorihkeste nuhtjedh juktie analyjseradidh jïh vuarjasjidh tjaalegh ovmessie aamhteseprovsasjangerinie
+joekehtidh jïh buerkiestidh gaskesadtemevuekiej jïh gaskesadtemebarkoevuekiej bïjre mah saemien daaletje jïh dej beeli sïebredahkine
+tjåanghkan bïejeme dåeriesmoerh analyjseradidh, tjåadtjoen jïh jeereldihkie stoeredahkh damtijidh, gellielaaketje dåeriesmoerh åehpies loetemevuekide ektiedidh, aerviedimmieh darjodh jïh illedahkide maereleslaakan åehpiedehtedh
+praktihkeles dåeriesmoerh analyjseradidh mah leah ektiedamme aarkebeajjan, ekonomijese, statistihkese jïh geometrijese, maallh jïh struktuvrh gaavnedh ovmessie tsiehkine jïh ektiedimmieh buerkiestidh stoeredahki gaskem viehkine matematihkeles maallijste
+goerehtalledh jïh analyseradidh tsiehkiem jïh evtiedimmiem saemien gïelese Nöörjesne
+vihkeles joekehtsh analyjseradidh politihkeles krirriej jïh dåehkiej gaskem, saemien jïh nöörjen politihkesne
+sisvegem analyjseradidh jïh åtnoem viehkiedïrregijstie vuarjasjidh tjaaleginie mah leah veedtjeme ovmessie digitaale meedijijstie
+sisvegem analyjseradidh jïh åtnoem vuarjasjidh viehkiedïrregijstie tjaaleginie mah leah veedtjeme ovmessie digitaale meedijijstie
+kjønnsråållah analyjseradidh gusnie seksualtiteeten bïjre soptsestamme, jïh joekehtsem buerkiestidh vaajteles seksuelle gaskesen jïh seksuelle meadtoen gaskem
+teeksth joekehtidh mah joekehts sjaangerine tjaalasovveme, jïh vuartasjidh magkerh gyhtjelassh jïh aarvoeh teekstine leah
+analyjseradidh teoretihkeles jïh praktihkeles dåeriesmoerh, maallh jïh struktuvrh gaavnedh ovmessie tsiehkine, jïh ektiedimmieh buerkiestidh viehkine matematihkeles maallijste
+Enaresaemien soptseste Enaren tjïeltesne Såevmesne (Enarejaevrien tjaetsieåeriej bïjre).
+Enaresaemien:
+Enaresaemien 7.
+Enaresaemien soptsesteminie ajve Såevmesne, kildinsaemien jïh tersaemien soptsesteminie ajve Russlaantesne, jïh skoltesaemien soptsesteminie dovne Såevmesne jïh Russlaantesne (jïh aarebi Nöörjesne).
+Seksem utnedh jearsoes sijjesne aelhkebe sjädta sleapkedh.
+Andersen, Svanhild ja Strömgren, Johan (2007): Sámelága gïellanjuollggadusaid evalueren.
+Andfjellet lea dïhte boelhke Aahkavaereste / Andfjell:ste mij luvlelen Virvassåga - Bjoråga dahkoe koordinatese 33 W 510805 7350489, destie rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerhtemes loektese.
+Andfjellet lea gåatomedajve Svaipa jïh Gran saemiensijtide.
+Akte noerhtesaemien tastatuvre Android-tellefovnide gååvnese.
+Nåhtedh maaje vuesiehtimmielaavenjasside Ööhpehtimmiedirektovraten nedtesæjrosne.
+Nåhtedh daam heeftem eadtjohkelaakan juktie aamhtesh gaavnedh mah datne tuhtjh vihkeles, jïh åahpenh aamhtesigujmie eensilaakan.
+Nåhtedh aktem biejjielåhkoem / kalenderem vearolde-jïh daelhkiekåarhtigujmie mejtie learohkh biejjielåhkose dibriehtieh.
+Nuhtjh dåahkah jïh stååkedh, jïh saemien tjåenieh jïh daeverh goh låavthgåetie, soehpenje j. j. jïh heamture, rïjme, vuelie jïh laavlome.
+Vueptesth øøhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth abpe maahtoeulmiem feerhmh.
+Prijoriteringe råajvarimmijste mah daelie dorjesuvvieh gaskem jeatjah barkoefaamoesuerkien vööste, jïjnjh vierhtieh krievieh.
+Lissiehtamme åtnoe saemien gieleste
+Dïhte barkoe sæjhta vihkeles årrodh båetijen aejkien healsoedïenesjen gaavhtan, men eevre vihkeles dam juridihkeles- jïh etihkeleslaakan darjodh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
+Lidteratuvrem maanide jïh noeride dåarjohte / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
+Lidteratuvrem maanide jïh noeride dåarjohte
+Dïhte orre öörnege barkoem lissehte saemien tjiehpiedæjjide.
+Barkoesuerkieh
+Barkoesuerkie 1: Diedte saemien gïelen åvteste
+Barkoesuerkie 2: Mierietsiehkieh saemien gïelese
+Barkoesuerkie 3: Gïeleutnijh
+Barkoesuerkie 4: Åtnoe saemien gïeleste
+Saemien learoevierhtieh jïh museumh dåarjohte
+Saemien learoevierhtieh jïh museumh dåarjohte / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Kultuvrejielemem Tromsesne dåarjede / Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Kultuvrejielemem Tromsesne dåarjede
+Saemien fealadassem guhkiebasse dåarjohte / Gellielaaketje jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemien fealadassem guhkiebasse dåarjohte
+jupmelem jaehkedh. ' Saemien religijovne ' lea akte dïejvese mij sïejhmemes buerkeste dam religijøse aerpievuekiem maam utnin aarebi kristelesvoete raarehke religijovnine sjïdti Saemien eatnamisnie /
+jupmelem jaehkedh. 'Saemien religijovne' lea akte dïejvese mij sïejhmemes buerkeste dam religijøse aerpievuekiem maam utnin aarebi kristelesvoete raarehke religijovnine sjïdti Saemien eatnamisnie /
+Tanja ij konvensjovnide guarkah juktie taalh tjaeledh, gidtjh dah akth leah åelkiesbielesne jïh luhkieh gårroehbielesne.
+Tanja lea gaavnehtamme dihte 17 sirrieh åtna sov aktene goejesne.
+Tanja lea gaavnehtamme dïhte 17 sirrieh åtna sov aktene goejesne.
+Ánjavoupmin daah raasth: (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Johken Kirkeselva njaelmeste jeanosne Målselva, vyjrehkåbpoe jeanoem Målselva jeanoen Divielva njaalman.
+Ánjavoupmi gøøkte dajvide juakeme; A jïh B. Dajve A lea Saarivuoma saemiensïjten gåatomedajve.
+Aannan geajnoe guhkiebasse Daehtie goerehtallemepryöveste ibie maehtieh maam jiehtedh Aannan taalegoerkesen jïh ryöknedimmietjiehpiesvoeti bïjre, jallh mejnie dïhte daarpesje vielie barkedh.
+Tjiehpiedæjja Anna Eeva Bergmann dam måaladamme guvviem Finnmark i gull (Finnmaarhke gullesne) dorjeme metalleklaerine (1965).
+Aanna lea dam ellen jeanatjommesem buektiehtamme goerehtallemepryövesne jïh lea guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem.
+Aanna - guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem
+Dagke Aanna maahta vielie barkedh taaligujmie suerkesne 0-100.
+Aannan strategije gohtjesåvva "gaajhkem-ryöknedhš-strategije.
+Aannan strategije gohtjesåvva "gaajhkem-ryöknedhš-strategije.
+Guhkiebasse dåarjelimmie Aanneste tjuara darjodh jeatjah bïevnesistie.
+Anne Maia Raanes Sørensen lea baledtedaanhtsoje.
+Helena Cronséll
+Aanta aktem taalesievem dibrehtamme sov buertesne maam viehkine åtna taaleryöknedimmesne.
+Aanta aktem taalesïevem dibrehtamme sov buertesne maam viehkine åtna taaleryöknedimmesne.
+Aanta dåarjoehtimmiem daarpesje juktie maehtedh taalesïevem nuhtjedh goh viehkiedïrrege taaleryöknedæmman.
+Aanta tjabreminie taalesïevem nuhtjedh
+Aanta tjabreminie taalesïevem nuhtjedh maam buertesne åtna, reaktoelaakan.
+maam buertesne åtna, reaktoelaakan.
+Antibiotikabåehtjierdimmmiem tjuara fïerhten persovnen sjïere vaejvide sjïehtedidh.
+Antibiotika vihkeles ryöjredimmie
+Antirasistiske Senter ' asse maahtah tjeakoes årrodh, dah maehtieh tsiehkieh pollisese bieljelidh dov åvteste, meedijam gaskesadtedh, webhotellem gaskesadtedh jallh sæjroen tjåadtjoehtæjjam gaskesadtedh.
+Antirasistiske Senter 'asse maahtah tjeakoes årrodh, dah maehtieh tsiehkieh pollisese bieljelidh dov åvteste, meedijam gaskesadtedh, webhotellem gaskesadtedh jallh sæjroen tjåadtjoehtæjjam gaskesadtedh.
+Antirasistisk Senter ' en raeriestimmiekontovre guhkies dååjrehtimmiem åtna raasismeaamhtesigujmie.
+Antirasistisk Senter 'en raeriestimmiekontovre guhkies dååjrehtimmiem åtna raasismeaamhtesigujmie.
+Anti-vielletjh Garresjohkeste bøøtin juhtien jih bovtsigujmie mov fuelhkien ektine eelkin.
+Aotearoesne / New Zealaantesnie sïjhtin nööremes maanah dej voeres almetjigujmie giej maōrigïele ietniegïeline, dah galkin ektesne årrodh.
+Apostelen dahkojne soptsesåvva guktie dah voestes kristegassjh eelkin gaavnesjidh.
+Apotehke daarpesje daejredh mij daltesisnie jollemaaksovetråahpesne juktie reaktoe rabadtem åådtje.
+Dellie apotehke åådtje dam doekedh båetijen asken aaj.
+Aerpievuekien daajroe
+Árbediehtu
+Aerpievuekien daajroe reeremisnie - Saemien jïlleskuvle Árbediehtu-prosjekten baaktoe
+Arbetsstipendier till samiska författare Å - Sametinget
+- vuekieh, daepieh, jielemevuekieh
+Gærhkoen vuekiem domtedh gyrhkesjimmien ovmessie bielide maehtebe vuejnedh, musihkesne govledh jïh gærhkoen rïeseldahkeste vuejnedh.
+Aerpievuekien mietie nyjsenæjjah jïh kaarrh ektesne dïedtem utnin jieliemassen åvteste aalkoejielemi sisnjeli, gusnie nyjsenæjjah maaje råållam utnin goh dïhte mij jåarhki dorjesidie evtiedidh, jïh dïhte mij jeatjah baalhkan skååffi dan tjåenghkies jieliemassese.
+Aerpievuekien mietie dle saemien gïele akte bielie dehtie såevmien-ugrihken gïeletjïerteste mij lea dennie uralen gïelefuelhkesne, men dah leah juehkelde orreme sijjen lïhkemes slïektijste (balto-såevmien) vielie goh 3000 jaepieh.
+Dejpeladtje maahtoe jih
+Aerpien maahtoe
+Aerpievuekien daajroe
+Aerpien maahtoe jïh g
+Aerpievuekien maahtoe: Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
+Åejvieboelhkesne aerpien maahtoe, dellie galka gïelem evtiedidh gosse barkeminie, guktie nimhtie baakoeh jïh dïejvesh åådtje lïeredh.
+Aerpien maahtoe boelveste boelvide sirtedh lea jarngesne.
+Aerpien maahtoem boelvijste boelvide sirtedh dellie jarnges.
+Maahta aaj dejpeladtje saemien ryöknemem meatan vaeltedh goh aamhtese.
+ Aerpievuekien baakoeh jïh dïejvesh leah vihtiestamme jïh åahpenamme
+- Arctic Winter Games akte gaajh åajvoeh öörnedimmie mij gaarsjelimmiem, kultuvrem jïh sosijaale ektiedimmiem eevtjie.
+Areale / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Eatnemegellievoete
+Arealereereme
+Arealereereme jïh arealeåtnoe - Else Grete Broderstad jïh Eva Josefsen
+Areale, kultuvremojhtesh, byjrese, jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme
+Arealepolitihken ulmie:
+Arealepolitike jïh arealereereme
+Arealh jïh vierhtieh gorredidh
+NSR.pdf
+Eadtjohke viehkiedïrregeåtnoen tjïrrh viehkiehtidh saemien meedijah tjåadtjoehtidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh
+Snåasen gærhkosne rööpses teekstilh saemien duedtine, juktie eadtjohke nyjsenæjjah Martha Jåma jïh Maja Dunfjellh dejgujmie barkigan; messehagele, golme antependijh (aalhteren uvte, lohkemesijjien uvte jïh prïjhkestovlen uvte).
+Arkitektovneles guelmie
+Arkitektovneles guelmie / Saemiedigkiegåetie / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Vaaksjome dehtie arktiske byjresistie (AMAP)
+Gorredimmie arktiske kreekijste jïh sjædtojste (CAFF)
+Arktise akte hïejme gellide aalkoealmetjidie mah aktem kultuvrem jïh jieledevuekiem utnieh mah leah dan arktise byjresasse sjïehtedamme.
+Arktiske laavenjostosne gaektsie staath leah meatan dennie sirkumpolare dajvesne, jïh dovne akte laavenjostoem feerhmie staati fïereguhten reerenassi gaskem, jïh parlamentarihkeles krirriej gaskem.
+Arktisk raerie
+Arktisk raerie tseegkesovvi jaepien 1996 goh akte vijriedimmie dehtie arktiske byjresevaarjelimmielaavenjostoste (Arctic Environmental Protection Strategy, AEPS) jaepeste 1991.
+Arktiske Raerie akte konsensusåårgane gusnie dah govhte aalkoealmetjesiebrieh goh ihkuve meatanårrojh luhpiem utnieh soptsestidh jïh raeriestimmiejgujmie båetedh seammalaakan goh dah gaektsie lïhtsegestaath, men dah eah steemmereaktam utnieh.
+Klijmastudije Arktiske Raereste; Arctic Climate Impact Assessment (ACIA), bööti gålkoen 2004.
+Arktisk raeresne Nöörje, Danmaarhke / Kruanalaante / Færøyene, Sveerje, Såevmie, Islaante, USA.
+Arne Sørli melodijem darjoeji, jïh melodijem jååhkesjin dennie 15.
+Aareh gïeleevtiedimmien jïh ryöknemen tjïrrh dah leah vihkeles maahtoem vejtiestamme mij
+Aareh gïeleevtiedimmien jïh ryöknemen tjïrrh dah leah vihkeles maahtoem vejtiestamme mij våaroeminie sjædta tjiehpiesvoetide ryöknedimmesne jïh matematihkem lïeredh.
+Aareh gïeleevtiedimmien jïh ryöknemen tjïrrh dah leah vihkeles maahtoem vejtiestamme mij våaroeminie sjædta tjiehpiesvoetide ryöknedimmesne, jïh matematihkem lïeredh.
+Aareh jïh seente puberteete
+Aarebi jïh beagkoes vuesiehtimmie gïeleskreejrehtimmiste Jille-europesne læjhkan lea maam dillie lij giefies staate.
+Aareh deahpadimmesne ij maehtieh dejtie göökte cancerehammojde juekedh jïh vaahra dan gaavhtan aalka cancerehammoem båehtjierdidh mestie ij dan jieliedisnie tjoeperdh.
+Árran sæjhta saemien tseegkijh dåårrehtidh mah sijhtieh saemien fealadassine nierhkedh, tjåanghkoesijjieh tseegkedh jïh evtiedimmiem sjugniedidh julevsaemien dajvesne.
+Aernien akte stoerre gierkie man nomme båassjoegierkie.
+Árran julevsaemien jarnge 300 000 kråvnah åådtje daan jaepien akten prosjektese saemien sijjienommi bïjre pijtesaemien dajvesne.
+Aernie lea jieledegaaltijen væhta.
+Aernie lea dïhte iemie gaavnesjimmiesijjie.
+1970-låhkoen aalkoelisnie barkoem eelki juktie pryövedh aktem saemien kultuvrejarngem Röörosne tseegkedh.
+Aareh puberteetese båetedh dovne luste jïh gïerve.
+17. artihkele (d) staatem åelede meedija edtja sjïerelaakan krööhkestidh aalkoealmetjemaanaj gïeleldh daerpiesvoeth.
+1. artihkele mij lea reaktan bïjre jïjtse nænnoestidh lea eevre seammaplïeres goh 1. artihkele SP.
+Artihkele 28 jeahta "Edtja råajvarimmieh gaavnedh juktie gorredidh jïh evtiedimmiem jïh åtnoem eevtjedh dejstie voestes gïelijste daejtie almetjidie."
+Artihkele 7 stillie nasjovnaalestaatide vihties råajvarimmieh tjïrrehtidh juktie unnebelåhkoegïelh gorredidh, guktie dah våajnoes sjidtieh dovne politihkesne, laakine jïh åtnosne.
+Tjaalegevåarhkoe sæjhta goh daajroevåarome årrodh jïh viehkiehtidh akten gamte digkiedæmman dovne staateles jïh regijovnaale åejvieladtjigujmie jïh saemien voenges siebriedahkigujmie.
+Tjaalege gærjeste Saemien skuvle-vaajese 2.
+Artihkele, Tjaaleldh prosjekte
+Tjaalege gærjeste Saemien skuvle-vaajese 1.
+' sne. 2. artihkele nr. 2 jïh 13 vihtiestieh dah staath diedtem utnieh tjirkedh ihke tjïrrehtimmie reaktijste mah leah ØSK. ' esne, heannede naan såarhts sïerredimmien bielelen.
+'sne. 2. artihkele nr. 2 jïh 13 vihtiestieh dah staath diedtem utnieh tjirkedh ihke tjïrrehtimmie reaktijste mah leah ØSK.' esne, heannede naan såarhts sïerredimmien bielelen.
+Artihkele Tjaaleldh prosjekte
+Artisten honoraarekrïevenassh edtjieh latjkosne tjåadtjodh.
+Artistehonoraare jïh vuelkemedåarjoe saemien artistide jïh kultuvrebarkijidie
+Artistehonoraare jïh vuelkemedåarjoe saemien artistide jïh kultuvrebarkijidie:
+Moenh gïelesjïelen vitnijem!
+Raereste Statsbyggen gïehteldimmiebudsjedtem nænnoestidh 130 millijovnh kråvnajgujmie juktie sjïehteles jeatjah gåetieh skååffedh dejtie departementide mah eah vielie maehtieh sijjen gåetieh nåhtadidh daaresjimmien mænngan.
+Maehtede raeride diekie seedtedh: biras@samediggi.no
+Maahta raeride diekie seedtedh: biras@samediggi.no
+Aktem dejstie juvnehtimmijstie lea ektine saemien dotkeme-, faage- jïh vierhtiejarnge saemien gïelide.
+Uvtelassen sisvege leah dah åejvietsiehkieh saemie gïelen bïjre:
+Árvalusat vástidit eanaš ođđa penšuvdnaortnega rievdadusaid mat gustojit stuoradiggeáirasiidda ja ráđđehusmiellahtuide.
+Árvalusa váldočuoggát:
+- Raeriestimmie sæjhta darjodh guktie aelhkebe sjædta viertiestamme daan beajjetje guektiengïerth öörneginie, maam jeenjesh tuhtjieh geerve jïh måjkoes.
+Raeriestimmie dorje guktie akte serteme sjædta akten njoelkedassevierhkese, gusnie akte orre tseegkeme ektievoete barkoehaevide edtja krievemidie nænnoestidh maaksoen bïjre.
+- Raeriestimmie sæjhta reaktide gorredidh dejtie mah haeviem barkosne åådtjeme, tïjjestaeries njoelkedassh sjugniedidh barkoeskïemtjelasside mah leah hijven mïrrestallemen gaavhtan, jïh seamma aejkien barkoevedtiji maaksojde eensi mieriej sisnjeli utniehtidh, barkoeministere Hanne Bjurstrøm jeahta.
+Uvtelasse orre laake nasjovnellen unnebelåhkoej jïh onnelåhkoej gïelij bïjre Sveerjesne
+Aarvoesjugniedimmieprogramme
+Aarvoesjugniedimmieprogramme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Karakteredaltese 2
+Karakteere-uvtelasse:
+Karaktereraeriestimmie:
+Skreejredh laejhtehkslaakan vuarjasjidh tseegkeme jïh orre siebriedahkefaageles daajroem gaaltijeåtnoen jïh gaaltijelaejhtemen tjïrrh lea vihkeles.
+Skreejredh laejhtehkslaakan jïh ussjedihks meatan årrodh siebriedahkesne lea vihkeles biehkieh åejviesuerkesne.
+jallh sympatijem / dåarjoem vuesiehtieh vihties krirride?
+Goh akte bielie jïjtsevuarjasjimmeste, learohkh maehtieh vuarjasjidh mah orre lahtesh dah leah lïereme.
+utnieh abpe pryövem gïehtjedidh. Veeljh dej veajkoej muvhth sæjroeh mejtie learoehkinie ektine vuartesjh.
+Vuarjesjh mejtie learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne aevhkiem
+Vuarjesjh mejtie learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne aevhkiem
+Dah sïejhme bïhkedassh vuarjasjimmien bïjre lea nænnoestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne.
+Dah sïejhme nænnoestimmieh vuarjasjimmien bïjre lea vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne.
+Dah daamts nænnoestimmieh guktie vierhtiedidh leah ööhpehtimmielaakesne tjaalasovveme.
+Dah sïejhme bïhkedassh vuarjasjimmien bïjre leah vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne.
+Dah sïejhme bïhkedassh vuarjasjimmien bïjre lea vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne.
+Dah sïejhme nænnoestimmieh vuarjasjimmien bïjre lea vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne
+Vuesiehtimmie vuarjasjæmman
+Vuesiehtimmie vuarjasjæmman:
+bievnesh bååstede vedtedh mah dam guhkiebasse lïerehtimmiem eevtjieh?
+Evalueringe 10 gïelejargnh feerhmie mejtie dåarjoem Saemiedigkeste dååsteme.
+vuartasjimmie aaj vuesehte maahta gyhtjelassem gihtjedh jis saemielaaken gïelenjoelkedassh ellies krievemh geptjieh europeijen paktesne regijovnen- jïh unnebelåhkoegïelh.
+Vuesiehtimmieh: vuarjasjimmievæhtah, njaalmeldh maahtoe
+Vuarjasjimmievæhtah aktene goeresne:
+Vuarjasjimmievæhtah:
+Faagem vïerhtiedidh
+Faagen vïerhtiedidh
+Faagem vierhtiedidh
+Juryesne saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka, Saemiedigkien byjjenimmie- hokse- jïh ööhpehtimmiemoenehtsen åvtehke Ellinor Marita Jåma, saemiedigkietjirkije jïh Saemiedigkien lïhtsege juryesne Trööhnege Sonjan skuvlebaalhkese Johan Vasara jïh lïhtsege Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtse (SUPU) Jon-Christer Mudenia.
+Jienebh saernieh VUK-bijre: www.vuk.no
+Learohkh edtjieh guarkedh maam edtjieh lïeredh, jïh mij lea veanhtadamme dejstie Gosse pryövigujmie jïh vuarjasjimmine barkah dellie vihkeles learohkh daejrieh man åvteste dah vuarjasjamme sjidtieh, jïh mij lea veanhtadamme dejstie.
+Vuarjasjimmiemaabpesne dïhte gaervies dorjese biejesåvva ektine learohken åssjalommesigujmie barkoej jïh dorjesi bïjre.
+Dïhte vuarjasjimmie dejnie vuesiehtimmine edtja lïeremem skreejredh.
+Dïhte vuarjasjimmie vuesiehtimmine edtja lïerehtimmiem evtiedidh bååstedebievnesi / åvtese-bievnesigujmie, mah skreejrieh jïh voerkelieh.
+vuarjasjimmien bïjre lïerehtæmman? Vuarjasjimmie lïerehtæmman daesnie www.udir.no/vfl
+Vuarjasjimmie lïerehtæmman daesnie www.udir.no/vfl
+Vuarjasjimmie lïerehtæmman daesnie
+vuartasjimmiereektese vuesehte byjjes åårganh mah saemielaaken gïelenjoelkedassh dijpieh eah laaken krievemh ellies dievhth.
+vuartasjimmiereektemisnie uvtede dan gaavhtan jis jeenjebe fleksibelen geografijen tjoehpedistemem joekoen tjuara vuartasjidh.
+Vierhtiedimmie-dirregh mejtie VUK-e åtnose vaalteme gaajhkine skuvline dej gøøkte tjieltine, leah vihkeles viehkieh øvtiedimmiesoptsestallemasse.
+Vuarjasjimmie tjaaleledh barkoe
+Vuarjasjimmie
+Vuarjasjimmie daesnie www.udir.no
+vierhtiedidh guktie maahta buerebelaakan orre baakoeh lïeredh
+nuepieh jïh haestemh vuarjasjidh gosse sïeltem tseegkie, jïh åejviebiehkide olkese giesedh aktene illedahke- jïh balansereeknehlåhkosne
+vierhtiedidh gaaltijh åtnoe, dej sisvegh, aalkoereakta jïh persovnevaarjelimmie
+åtnoem jïh laajkoekåarhteåtnoem vuarjasjidh jïh budsjedtem jïh reeknehlåhkoem bæjjese bïejedh viehkine ryöknemeaarhkeste
+ovmessie digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh laejhtehkslaakan jïh jïjtjeraarehke vuarjasjidh, jïh dejtie jïjtse gïelelïerehtimmesne nuhtjedh
+ovmessie gaaltijh vuarjasjidh jïh sisvegem gaaltijijstie jïjtjeraarehke jïh laejhtehkslaakan nuhtjedh, jïh naemhtie guktie gåarede gaaltijidie gaavnedh
+vierhtiedidh jïjtjh tjaaleldh barkoem jïh evtiedimmiem tjaaleldh gaskesadtemisnie
+jïjtsh jïh mubpiej vuesiehtimmieh vierhtiedidh
+jïjtsh jïh mubpiej teeksth vierhtiedidh
+jïjtsh jïh mubpiej tjaalegh vuarjasjidh
+jïjtse evtiedimmiem vuarjasjidh eengelskelïereminie
+vierhtiedidh jïh bååstede moenedh jïjtsh jïh mubpiej vuesiehtimmide
+sjiehteles goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh vuarjasjidh jïh nuhtjedh mah leah åssjelasse jïh tseahkan ektiedamme
+vuarjasjidh jïh nuhtjedh sjiehteles lohkeme- jïh tjaelemevuekieh, ektiedamme åssjelasse jïh tjaalegesåarhtese
+ovmessie tsiehkieh, barkoevuekieh jïh lïerehtimmievuekieh vuarjasjidh jïh nuhtjedh, juktie jïjtse tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne vijriesåbpoe evtiedidh
+Vuarjasjidh jïh laejhtehkslaakan vuejnedh konklusjovnide jïh daatide lea vihkeles statistihkesne.
+Vuarjasjidh jïh laejhtehkslaakan vuejnedh konklusjovnide jïh daatide lea vihkeles statistihkesne.
+vuarjasjidh jïh soptsestidh hilli bïjre aarkebiejjien ektiedimmine, spïeline jïh eksperimeentine, jïh aarvehtsem aelhkie tsiehkine aerviedidh
+Vuarjasjidh mejtie gåarede aktem bijjieguvviem darjodh dehtie saemien humane biologeles materijaleste mij lea vöörhkeme daan biejjien.
+magkerh vierhtieh reklamesne jïh saerniestimmiemedijine leah jïh jïermestalledh guktie dah almetjidie dijpieh
+dam njaalmeldh darjomem vuarjasjidh dejstie væhtijste mah leah buerkiestamme vuelielisnie
+vuarjasjidh dam njaalmeldh darjomem dejstie væhtijste mah leah buerkiestamme vuelielisnie
+vierhtiedidh saemien gïeletsiehkiem sïebredahkesne jïh viertiestidh jeatjah aalkoeåålmegi gïeletsiehkiejgujmie
+vierhtiedidh guktie Saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh Saemiedigkien tseegkeme leah gïeletsiehkiem jïh guektiengïelevoetem dijpeme
+vuarjasjidh, veeljedh jïh nuhtjedh matematihkeles vuekieh jïh dïrregh juktie dåeriesmoerh loetedh ovmessie faagijste jïh siebriedahkesuerkijste, jïh ussjedidh, vuarjasjidh jïh åehpiedehtedh vaestiedasside maereleslaakan
+Vaedtsede tjåanghkan dåehkine jïh digkiedidie jiehtegem.
+Vuarjasjidie mij krirride dijjieh vienhtede bøøremes læhkaskamme sov YouTubebarkojne.
+aspektem vuarjasjidh.
+edtja vierhtiedidh jis viermievierhkem barkijidie darjodh politije- jïh lientenetatesne maahtojne saemien gïelesne jïh kultuvrisnie.
+tjaalegem gïeleldh /
+Gellielaaketje jielemh jïh barkoesijjieh noere almetjidie sjugniedidh sæjhta vihkeles årrodh jis edtja dejnie lyhkesidh.
+- Praedtie- jïh åabpemesuerkiem tseegkedh jïh juhtedh, aaj neavroebievnemesentraalh, lea akte dïedte tjïeltide, jïh vååjnoe goh naemhtie sjædta aaj båetijen aejkien.
+Viermiem tseegkedh orre jïh daaletje tjaeliji gaskem
+Gosse baanth gårrede jeatjah aalkoealmetjidie dennie veartenevijries gærhkosne, misjovneprosjekti jallh vietselesvoetelatjkoej tjïrrh, dle gaskesem sjugnede mij eadtjalgehtemem gååske jïh damta eekie dam mij lea gærhkoen barkoe
+ Aktem saemien byögkeles moenehtsem tseegkedh mij laakh, faamoem, mierietsiehkieh jïh
+Institusjovnh tjuerieh daerpies faamoem utnedh gïehtjedidh ihke dajven öörnedimmie gïelebarkoste dejtie bööremes illedahkide vadta.
+Staeries aalkoealmetjetjirkijh Barentsraeresne utnedh, jïh dah joekehts aalkoealmetjedåehkieh staeries lïhtsegh Barentsen regijovneraeresne utnieh.
+Viehkiehtidh guktie hijven öörnegh tseegkesuvvieh gosse boelveste boelvese serteste
+Aktem laakem tseegkedh goerehtallemem jïh damtijimmien bïjre saemien tjåenghkies jïh indivijduelle reaktijste, aerpievuekien saemien dajvine Finnmaarhken ålkolen.
+Tseegkeme systeemh ihke saemieh åadtjoeh meatan årrodh sjæjsjalimmieprosessine sijjen bïjre
+Aslak Ole Eira lea eadtjohke tjoejkije, jïh daelie treavkagymnasesne vaadtsa Nordreisesne.
+Aaj laavenjassh evtiedamme aspektese Damtijidh jïh buerkiestidh.
+tjoevtenjebaakoeh akten aamhtesasse tjaeledh
+• Govlesovveme ohtsemesoejkesjh parallelen jarkoeistidh
+barkijijstie.
+Aamhtesem digkiedidh
+maehtedh sov mielem eensilaakan buerkiestidh
+Jarkelimmie årromeguvveste jïh sjïehtesjimmie orre tjïeltijste saemien gïelen reeremedajvese dej minngemes jaepiej, vuesehte daerpies saemielaaken gïelenjoelkedasside staeriedidh.
+Aamhtese vuesehte man stoerre dåeriesmoerh reerenasse jïjtje åtna almetjerïekteles dïedth tjïrrehtidh vihties aamhtesinie, Muotka jeahta.
+Daelie dam dåeriesmoerem bæjjese vaalteme Justise- jïh riejriesvoetedepartemeentine.
+Aamhtesemaehteles vuarjasjimmie / raeriestimmie Salkehtimmien sjïekenisnie dle PP-dïenesje aktem aamhtesemaehteles vuarjasjimmiem dorje (tjaaleldh reektehtse) jïh juvnehte kanne aktem sjïehteladtemem maanagïertesne jallh lïerehtimmietsiehkesne, mij våaroeminie åtna maanan / learohken nuepieh.
+Maehteles vuarjasjimmie Tjaatsege PP-dïenesjistie mij vuesehte jis maana sjïerepedagogeles viehkiem daarpesje, jïh mij rååresje mah faaleldahkh maanam, eejhtegh jallh maanajgïertem byöroe åadtjodh.
+Sjyöhtehke aamhtesh maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan årrodh musihke, teatere, lidteratuvre, meedija, gïele, religijovne, kultuvreaerpie, immaterijelle reaktah jïh aerpievuekien daajroe, sijjienommh, healsoe- jïh sosijaale, maanagïerth, ööhpehtimmie, dotkeme, eeke- jïh åtnoereaktah, arealedarjome jïh arealenuhtjemeaamhtesh, jielemeevtiedimmie, båatsoe, gööleme, laanteburrie, mineraalegïehteldimmie, biegkefaamoe, monnehke evtiedimmie, kultuvremojhtesevaarjelimmie, bio-gellievoete jïh eatnemevaarjelimmie.
+Aamhtesegihtjedimmie lea gyhtjelassh mah edjtieh mijjese jienebh bïevnesh akten aamhtesen bïjre vedtedh, portrettegihtjedimmie edtja mijjem vielie åehpies almetjinie darjodh.
+Gyhtjelassh njååhtjedidh man vyjrehke dah daamtesreaktah eah dah dellie konvensjovnen raejeste vaenebh sjidth, menh Nøørjesne privatereaktaj gaavhtan guhkiesaejkien åtnoevuekiej mietie jïh Sveerjesne dovletjereaktaj mietie.
+Ektiejiehtegh aamhtesegïetedæmman
+Moenehtse nænnoste mejtie aamhtesegïetedalleme lea njaalmeldh, tjaaleldh jallh jeatjah-leejne.
+Aamhtesegïetedimmieboelhke:
+Aamhtesgïetedimmie saemien sijjienommi bïjre:
+gïetedæjjah dejtie viehkine årrodh gaskem jeatjabem bïevnesh bïhkedidh mah ajve daarjoegïelesne gååvnesieh.
+Gåatomemoenehtsen nænnoestimmiem maahta Njååhtjedimmiemoenehtsasse klååkedh aktede bieleste jallh destie mij nænnoestimmeste dijpesåvva.
+Åtnoes / praktigke sjïeki gaavhtan dellie maahta telefovnem, videokonferansem jallh jeatjah viehkiedirregem nuhtjedh.
+Aamhtesebuektiehtæmman dellie åvtohke oktegh maahta dåhkasjehtedh.
+● Sïejhme aamhtesh mejtie veanhtede sijhtieh abpe siebriedahkem tsevtsedh, eah sïjhth aalkovisnie feerhmeldihkie årrodh konsultasjovnediedteste.
+Årroejidie maahta akte aevhkie årrodh åenehks gåhkaldahkem utnedh tjïelten jarngese.
+Noerhtelaanti embetsmannsåårgane saemien aamhtesidie soejkesje jïh fulkese.
+Konsultasjovnh jeatjah gïetedamme saemien ïedtjeladtjigujmie ● Dejnie aamhtesinie gusnie staate soejkesje saemien voenges siebriedahkigujmie råårestalledh, jïh / jallh sjïere saemien iedtjeladtjigujmie mah maehtieh ryöktesth tsevtsiedamme sjïdtedh laakijste jallh råajvarimmijste, dle staate edtja dan varke gåarede bievnedh mah iedtjeladtjh / siebrieh staate veanhta aamhtse gïetede, jïh iktedimmiem konsultasjovneprosessijste Saemiedigkine digkiedidh.
+Aamhtesinie mah leah saemien årroji bïjre, dle voernges åejvieladtjh Saemiedigkine råårestellieh.
+● Aamhtesinie mah leah dan materijelle kultuvrevåaroemasse ektiedamme, goh arealenuhtjemh, arealedarjoeh jïh laantereaktah dle dïhte geografeles konsultasjovndajve (aerpievuekien saemien dajvh) Finnmaarhke, Troms, Nordlaante jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkh, jïh dah tjïelth Osen, Roan, Åfjord, Bjugn, Rissa, Selbu, Meldal, Rennebu, Oppdal, Midtre Gauldal, Tydal, Holtålen jïh Röörose Åarjel-Trööndelagen fylhkesne, Engerdal jïh Rendalen, Os, Tolga, Tynset jïh Folldalen tjïelth Hedmaarken fylhkesne, jïh dah tjïelth Surnadal jïh Rindal Møre jïh Romsdaelesne.
+Gyhtjelassem åejviehdåehkien luvnie vuertieminie nännoestimmien bïjre jih dorjesovveme sjidtedh.
+Aamhtese seedtesåvva
+Dellie Saemiedigkie maahta Riksantikvarem raeriestidh, mij lea dispensasjovneåejvieladtje, jis læjhkan maahta råajvarimmiem darjodh såemies krievemigujmie.
+Astoem rohkelæmman gaavnedh jïh dam tïjjem jïjtsasse jïh altese rohkelæmman vuekie jïh Jupmielinie aktanidh.
+Tjiehpiedæjja Astri Aasenen måaladamme guvvieh dehtie stoerre saemietjåanghkoste Tråantesne jaepien 1917 leah gaskem jeatjah haallesne stoerretjåanghkoesavkan vööste.
+Maahta aaj asvedidh jis alkohovlem jovkedh jallh drogh nåhtadidh.
+Maahta orrije asvedidh.
+Asveste daamhtaj nåake åerieminie.
+Asve lea gosse damta tjarki aerkies jïh skabroeh, maahta abpe kråahpesne damtedh jïh mah jeenjemesh naan aejkien åadtjoeh.
+Naaken asvem åådtje jïh nåekies sjædta gosse jåvka.
+Asve lea reaksjovnh nervesysteemesne mah ij maehtieh jïjtje stuvredh.
+Maahta aerkies årrodh juktie asvedahtjedh gosse jeatjajgujmie, jïh tuhtjie gïerve lea dan bïjre soptsestidh.
+Maahta gïerve sleapkedh jïh eensi åeredh gosse asvede.
+Asveste maahta bïlledh.
+Asve maahta ovmessie vuekine damtedh ovmessie aejkine.
+Gosse asvede dellie båånhtsere, mohte edtja voejhkelidh darjodh guktie sïjhtedh jïh ij tsiehkieh pryövh lïepedh mestie veanhta asvedidh.
+Asve maahta unnedidh jis vaedtsedh jallh saavredh.
+Mejtie jeatjah vuekiem nuhtjim goh edtjim tjïertestidh?
+Maereles lohkemestrategijh nåhtadieh?
+saemien nåhtadidh gosse byögkeles åårganigujmie govlehtalla
+Dïhte aktanimmie saemien gïele jïh dæjpeles faagh lea joekoen nuhteligs gïelelohkehtimmesne.
+dam biejjieladtje gïelem nåhtadidh ektiedamme akten saemien dejpeladtje jieliemasse, mij lea akten vihties tsiehkien bïjre
+daejtie lahtesidie nåhtadidh abpe jaepiem, våaroeminie jaepieboelhkine
+Jeatjah vuekiem nuhtjedh gosse tjïertestidh:
+tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste nåhtadidh mah darjoeh guktie reklame jallh plakate fryöjstoe
+ovmessie adjektijvh nåhtadidh juktie gïelem vielie gellielaaketje darjodh
+taallh nåhtadidh gosse ebrie-jïh lopmeveahkah möölieh mm jïh cm, jïh temperatuvrh göökte våhkojne tjaktjege jïh daelvege, jïh vearolden jïh temperatuvremöölegi bïjre soptsestidh viehkine taallijste, öörnegetaallijste jïh lahtesijstie möölegen bïjre.
+taallh nåhtadidh gosse ebrie- jïh lopmeveahkah mm jïh cm möölie, jïh temperatuvrh göökte våhkojne tjaktjege jïh daelvege, jïh vearoldemöölegi jïh temperatuvri bïjre soptsestidh viehkine taallijste, öörnegetaallijste jïh möölegelahtesijstie
+lïereme baakoeh nåhtadidh
+soptsestidh guktie goerkesæmman båateme
+kråahpem jïh gïeth nuhtjedh
+kråahpem jïh gïetide nuhtjedh
+lïereme baakoeh nåhtadidh
+baakoeh nåhtadidh mah vearoldem buerkiestieh
+baakoeh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
+- Goerh utnedh, dovne elektrovneles jïh paehpierisnie, juktie eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste maehtieh bieljelidh mejtie aktem jaahkoeøøhpehtimmien sïjhtieh gusnie dïhte saemien perspektijve gorresåvva.
+spïelem Jeatjah baakoejgujmie / Med andre ord nåhtadidh jïh dabloeh darjodh vearoldinie, vearoldevæhtajgujmie, lopmine jïh daelhkine saemiengïelesne Göökti göökti seamma giertesne.
+Orre lahtesh sjïehtesjidh
+buerkiestidh guktie aamhth leah bæjjese bigkeme, jïh guktie aamhth maehtieh jorkesidh viehkine dïejvesidie atovmh jïh molekylh nuhtjedh
+Baajh maanam lïegkedidh jïh jïjnjh jovkedh
+Vedtieh maanese maam lyjhkoe jïh jïjtje sæjhta byöpmedidh jallh jovkedh, vuesiehtimmien gaavhtan tjastem, gïhpem jallh joptsem.
+Vedtieh mijjese daan biejjien mijjen
+Vedtieh mijjese daan biejjien mijjen fierhten-beajjetje laejpiem
+Programmesne Audacity maahta tjoejefijlh bietskiedidh, jis ij sïjhth gaajhkem nåhtadidh.
+Auditijve learohkh
+Auditive learohkh lyjhkoeh
+Jïjtsistie vaarjelamme kultuvremojhtesh aktem jïjtsistie vaarjelimmiem utnieh gaajhki råajvarimmiej vööste mah maehtieh leajmoedidh jallh slahtjehtidh, jallh sertemen, jeatjahtehtemen, gaptjemen jallh vesties skeemmemen vööste, aaj visuelle skeemmeme.
+Plaerieh jïh boelhkeplaerieh
+Plaerieh, raadijove jïh TV (maassemeedijah) daam frijjevoetem gellielaakan nåhtadieh.
+Saemieh åerjielisnie
+NSR
+Aevhkie maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh buerebe healsoe jïh guhkebe jielemegåhkoem.
+Vihkeles learohkh åadtjoeh dåeriedidh, mohte naan aejkien lea aaj daerpies eejhtegh åadtjoeh lohkehtæjjine soptsestidh maanaj namhtegh.
+meatan årrodh sijjen vaestiedassi bïjre ussjedidh, jïh soejkesjidh maam dah maehtieh darjodh juktie buerebe sjïdtedh.
+Nuhteligs vierhtieh maanagïertide, skuvlide jïh mubpide
+Daah baakoeh gujht aevhkies: murreds, haestiedihks, bievnedihks, lustes, ovrovne, bååhperihks, ovjaehkeles jnv..
+Nåhtedh goh sjïehtesjimmie, dïhte mij learohkedåahkan sjeahta
+Vaeltieh dejtie meatan dan varke dïhte gåarede, jïh dan daamtaj goh gåarede, vuesiehtimmien gaavhtan tjiehpies vytnesjæjjah, soptsestæjjah, vaerien almetjh, artisth jïh 1. gïelenlearohkh.
+Nåhtedh sosijale meedijah.
+Heevehtimmie ovmessie vuekieh åådtje, dam vuajnam gosse guessine mïnnem dejnie ovmessie tjïeltine jïh sijjine.
+Jåvlem, påaskem jih pinsem heevehtidh?
+Låavthgåetie aaj akte sijjie " gyrhkesjæmman " orreme.
+Låavthgåetie aaj akte sijjie "gyrhkesjæmman" orreme.
+Mijjieh haestebe skyllijidie soptsesh tjaledh sijjen øørnegijstie.
+Kampanjeraerie soejkesje seminarijumem 2008 aalkosne utnedh, mejnie teemine
+Kampanjeraeresne leah Per Jonas Parffa (Saemie-ööhpehtimmie jarnge), Mikael Vinka (Upmejen universiteete), Monica Sandström (Saemieskuvlen ståvroe), Joseph Fjellgren jih Britt Inger Tuorda (gåabpegh saemiedigkien ståvroste veeljesåvveme).
+Baajme lea gåatomedajve Østre Namdal båatsoesïjtese.
+Bååstede lea aalkoelisnie hijven saernieh dejtie saemien museumidie jïh saemien siebriedahkese.
+2000 joekehts histovrijes daeverh nöörjen våarhkojne leah 2012 raejeste vuertiemisnie orreme juktie bååstede båetedh dan saemien siebriedahkese jïh saemien museumidie.
+Bååstede-prosjekte akte illedahke aktede jååhkesjamme latjkoste dej museumi gaskem Kulturhistorisk museum jïh Norske folkemuseum jïh Saemiedigkie jaepien 2012.
+Bååstede - å ta tilbake historien / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+tjoejem bæjjese vaeltedh digitale viehkiedïrregigujmie
+Vielie goh 1000 jaepieh vaasin eannan abpe bijbele lij tjaalaldihkie.
+Learohkh bijjelen 15 jaepieh maehtieh aaj PP-dïenesjinie soptsestidh.
+Stoerredigkie lea bijjelen 20 jaepieh jïh gellien aejkien jeahteme akte saemiepolitihkeles ulmie dam jeanatjommesem sjæjsjalimmiefaamoste aamhtesisnie sertiestidh mah joekoen leah saemiej bïjre, dan saemien siebriedahkese.
+Byöroe bååstede foeresjidh bijjelen göökte stoerretjuetie histovreles daeverh saemien museumidie.
+Jeenjemes dåarjoe fealadæmman lea 50 000 kråvnah.
+Bïhkedimmine aaj ovmessie raeriestimmieh gaavnh vierhtiej jïh lohkemesaamhti bïjre ektiedamme maehtelesvoetide lohkemisnie jïh ryöknemisnie jïh bieline eengelskefaageste mah maehtieh nuhteligs årrodh gaajhkide lohkehtæjjide skuvline.
+Bïhkedæjjabarkoeh duedtesne
+Minngemes bielie bïhkedimmeste lea guktie maahta illedahkide nuhtjedh juktie dejtie learoehkidie vijriesåbpoe dåarjelidh mah akten tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh. Datne maahtah vielie pryöven bïjre lohkedh
+Bïhkedimmesne raerieh jïh bïevnesh dan bïjre maam byöroe darjodh åvtelen, mearan jïh
+Bïhkedimmesne raerieh jïh bïevnesh dan bïjre maam byöroe darjodh åvtelen, mearan jïh mænngan pryövide tjïrrehtamme.
+Dïedtemaaksoem jïh konvensjovnemaaksoem galka Gåatomemoenehtsasse maeksedh jïh beetnegidie dan båatsoesïjtese jallh saemiensïjtese vedtedh misse meadtaladteme, jïh dovne råajvarimmide mah raastenbijjelen båatsose hïjven.
+Aaj aelhkie bijjieguvviem dassedh dan bïjre
+Aaj aelhkie bijjieguvviem dassedh dan bïjre maam lea ryökneme, jïh mij aajmene ryöknedh, jis edtja vuesiehtimmien gaavhtan ryöknedidh 25 + 13 luhkie soermine. Jis akte learohke nåake
+Dïhte bahha lea mij akt mij mijjen sisnie årroeminie, man vööste mijjieh tjoerebe gæmhpodh.
+Bahcajeagil maahta Gielas båatsoesïjteste nuhtjesovvedh tsiengelen 15. - voerhtjen 30.
+Bahcajeagilen daah raasth (Kaarhtelissie 1): Jalline jïh åarjene: dah jaevrieh Torneträsk - Dárrajávri - Jiegajávri - Alajávri - Váhkujávri - Nuorajávri dahkoe Kallojärvi:se.
+maam lea ryökneme, jïh mij aajmene ryöknedh, jis edtja vuesiehtimmien gaavhtan ryöknedidh 25 + 13 luhkie soermine.
+Gååvnese eensi bïhkedimmieh aeskesne.
+Hearrah, dijakonh jïh jeatjah gïeh skïemtjegåetiegærhkosne berkieh sjeavodhvoetedïedten nuelesne jïh eah gænnah maam tjaelieh.
+Ij daarpesjh hearram jïh biejjiem juvleme-gyrhkesjæmman juvleme-byråen tjïrrh dongkedh.
+Hearrah mah barkoem åadtjoeh reeremedajven sisnjelen, tjuerieh saemien gïelelïerehtimmiem tjïrrehtidh jis eah åvtelhbodti saemien maehtieh.
+Hearrah, gærhkoemusihkerh, gåetiegeehtijh, dijakonh jïh åålmegepedagogh gærhkosne sïejhme.
+Hearrah jïh diakonh leah vaane almetjh råakedh nemhtems staelpine jïh dej leah dïedte sjeavohth årrodh.
+Jïh hearrah sijhtieh annje staaten dïenestalmetjine årrodh.
+Hearra Hearrine årrodh dellie almetjh viehkiehtidh sijjen jieliemisnie Jupmelem vueptsiestidh, almetjidie jaahkose eevtjedh.
+Hearraööhpehtimmie gellie boelhkine jåhta.
+Hearrese buerie naemhtie provresalmetjigujmie buerebe åahpenidh jïh buerie gosse provrese edtja håalodh.
+Mohte goebperh ij laanesth njaelmieseksine jallh jis seamma ohtjegåetesne orreme giejnie mij goebperh utni.
+gaavnedh jïh vihtiestidh bijjieguvviem geografeles åejvievæhtijste veartenisnie, jïh ovmessie laanth jïh regijovnh viertiestidh
+Guhkiedidh guktie voenges almetjh lea sijjen vierhtiedajvh nuhtjeme
+Voenen nyjsenæjjah goh teema
+Guktie voenges årrojh lin guelievierhtide nuhtjeme lij dïhte ellen vihkielommes gosse Nöörje jååhkesjimmiem åadtjoeji jaepien 1953, gosse mijjieh rïjtedimmiem vitnimh britiske trååleri vööste jïh åejvieladtji vööste, Muotka jeahta.
+- Maahta aaj sijjienommetjaalegidie viedtjese gævnjodh, juktie gaajhkesh maehtieh dejtie lohkedh.
+Sijjienommh
+låhkoegïeline byöroeh aaj nommine påastesijjide
+Sijjienommh unnebelåhkoegïeline leah vihkeles
+Sijjienommelaaken § 11 Saemiedægkan faamoem vadta konsulenth nammoehtidh saemien sijjienommide.
+Sijjienommelaake § 11 Saemiedægkan faamoem vadta konsulenth nammoehtidh saemien sijjienommide.
+Nommekonsuvlenth saemien sijjienommide sijjienommelaaken § 11 vadta saemiedægkan reeremem konsuvlenth noemmedahta saemien sijjienommh.
+Sijjienommelaaken mieriedimmie § 7 vihteste dastegh akte sijjienomme jienebegïeleldh nommh åtna, dle edtja gaajhkide gïelide, mah åtnasuvvieh dennie sjyöhtehke dajvesne, sjiltine nåhtadidh.
+Laaken mietie sijjienommi bïjre, dle byögkeles åårganh, gaerteneaajhterh, voenges siebrieh mah ektiedimmiem dajvese utnieh, jïh nommekonsulenth maehtieh nommeaamhtesem aelkedh.
+Åssjele dejnie laakine sijjienommi bïjre lea sijjienommh kultuvremojhtesinie gorredidh, sijjienommide aktem tjaelemevuekiem vedtedh mij lea sjïehteles, jïh viehkiehtidh guktie nommh damtoes sjidtieh jïh eadtjohkelaakan åtnasuvvieh.
+Sijjienommelaake (1990) edtja saemien sijjienommide krööhkedh nasjovnaale laaki jïh gaskenasjovnaale latjkoej jïh konvensjovni mietie.
+sijjienommelake edtja saemien sijjiehnommh nænnostidh nasjovnalen laakevierhkien jïh gaskirijhkem latjkoen jïh konvensjovnij mietie.
+sijjienommelaake galka tjïrkedh saemien sijjienommh nasjovnalen laakevierhken mietie jïh aaj gaskirijhkij latjkoeh jïh konvensjovnh.
+Stadnamnlova.
+Nommekonsulentedïenesje tseegkesovvi jaepien 1991 gosse sijjienommelaake faamoem åadtjoeji Nöörjesne.
+Dah nommekonsulenth dam faageles dïedtem utnieh tjaelemevuekiej bïjre raeriestidh, mejtie edtja byögkeles ektiedimmesne nåhtadidh.
+Dennie voenges plaeresne åajvahkommes voenges åehpies almetjh.
+Lihkes bijre daltese gosse gärhkoetjåangkoeh eah leah meatan
+Lihkes bijre daltese gosse gärhkoetjåangkoe meatan leah
+Lihkes bijre daltese
+gaavnedimmiesijjieh byjreskinie lea vihkeles sosijalen, kultuvrellen jïh saemiengïeleldh darjomh skreejrehtidh.
+- Gosse dam voenges healsoesuerkiem orrestahta dellie tseegkeme Dajvemedisijnen jarngeste sæjhta akte sïlle reaktoe otnjegen vööste årrodh juktie seammavyörtegs dïenesjefaalenassh evtiedidh saemien skïemtjijidie julevsaemien dajvesne, Olsen jeahta.
+Gärhkoetjåahkoe
+Voenges soejkesjebarkoe
+nøørjen gærhkosne. Dïhte saemien soejkesje otnjegem vuesehte dan voenges soejkesjæmman, sjïehtedamme dejtie voenges tsiehkide, jïh sijjiem vadta ulmieh bïejedh dej bïhkedassi mietie
+dannasinie, gosse voenges soejkesjh darjoeh, vuejnedh mejtie gåarede sijjiesjïere biehkieh meatan vaeltedh, dovne gosse krøøhkeste gaajhkide åejvieaamhtesidie, aaj dah mah leah gåaroes
+gïelesne. Daate lea dovne voengesgyrhkeles, regijovnegyrhkeles jïh nasjovnalegyrhkeles daltesisnie.
+- Lïhkesveeljeme vihkeles- Vaenie meatan veeljemisnie- Dah mah 16 jaepien båeries sïjhtieh dej bijjelen vitnedh mah leah 18 jaepien båeries - Egoisteles båeries almetjh- Elektrovneles steemmadimmiewSUSANNEN VOELPH TJOEVKESEM BÅALTAJEHTIN
+Gosse lïhkesveeljeme dle daamtaj jïjnjh voenges læstoeh (krirrie) mah jïjnjh veeljijh åadtjoeh.
+Naaken dagkarinie saemien tjïeltine årroeminie, naaken dejnie sijjine gusnie ajve nøørjen institusjovnh, jïh
+Gïelesuerkieh ektiedamme sæjjan:
+sijjieh gusnie dejpeladtje jielemigujmie giehtele
+Dah sijjieh maehtieh dej årromesijjien lihkebisnie årrodh jallh aktene jeatjah dajvesne maam demtieh.
+sijjiem gusnie maanam beaja edtja j.g. veeljedh destie krööhkestimmeste vaajtele maana bijjienimmiem kontinuitete, jïh maanan etnijhke, religijovnen, kultuvrellen jïh gïeleldh duekie.
+åedtjien tjuedtjielæmman jïh ihkuven jieliedasse.
+våålese jaemede-rijhkese vöölki,
+Bijjiedimmievuekieh Saepmesne
+Bijjiedimmievuekieh Saepmesne Heamtuvrh
+Bijjiedimmievuekieh Saepmesne, Heamtuvrh
+Byjjenimmie-, hokse- jïh ööhpehtimmiemoenehtse:
+Byjjenimmien jïh lïerehtimmien goevtese
+Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájil jïh Övertorneå.
+Bijjietjaalege
+Gaskoe
+Vuesiehtimmesne vuelielisnie lea lïerehtimmiefokush saemien bïjre tjaaleme, ektiedamme fïerhten obligatovreles
+Åejvieboelhkh:
+Jaepietsiehkie
+Bijjemes dïedte gaajhki aamhtesesuerkiej åvteste
+Luvlie Romerike revisjovnedajve
+- såemies daajroem vaajeste, jïjtse mïelh soptseste tjaalegi jïh såemies faageles aamhtesi bïjre ovmessie tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
+tjïelkeste Åejvievuajnoem
+- sisvegem vaajeste, tjaalegh vuarjesje, toelhkeste jïh vierteste ovmessie vuajnojste, jïh tjïelkeste guktie viehkiedïrregh åtnasuvvieh jïh ussjede guktie dah tsevtsieh
+- sisvegem vaajeste jïh såemies bielieh tjaaleginie vierteste jïh dej bïjre ussjede, jïh jïjtse mïelh tjïelkeste jïh buerkeste guktie såemies viehkiedïrregh tsevtsieh
+- åejviesisvegem tjaaleginie vaajeste, hammoen bïjre soptseste jïh åehpies viehkiedïrregh buerkeste
+veele jïh tjïelkelaakan aktede aamhtesistie bievnedh
+Aktede gihtjehtimmeste soptsestidh
+aktem heamtuvrem sjiere saemien væhtajgujmie vaajestidh
+aktem heamtuvrem vaajestidh mij sjiere saemien væhtah åtna
+Edtja dïedtedeelleme gærjah vöörhkedh ihkuven aajkan.
+Dej beeli lin sohtehtimmieh jih laavsomh daamhtetje saemide veadtaldihkie, jih dovne learohkh jih lohkehtæjjah sih lin dagkerh åssjalommesh guedtieminie.
+b) Saemien 2. aalkoekuvsje
+Sleengkh kondomem tsumhtsielæhtan.
+Åasavitnijh earoehtamme sjidtieh aktene seremonijesne maam Hollywood-dorjehtæjja Alec Baldwin stuvrie, jienebi åehpies ååredæjjajgujmie ektine.
+Gåarede baalhkam juekedh jienebi baalhkavitniji gaskem.
+Sjïere almetje jallh sïelte, prosjekte jallh organisasjovne maehtieh daam åadtjodh, mij / gie lea jeenem barkeme saemien gïelem nænnoestidh, evtiedidh jïh vaarjelidh.
+Maahta baalhkam vedtedh aktegsalmetjidie, dåehkide, sïeltide, siebride, tjïertide, skuvlide jallh jeatjah byögkeles etaatide mah leah eadtjohke dagkeres barkosne, jallh mah leah råajvarimmieh tjïrrehtamme mah leah mïrrestallemem eadtjoestamme jïh nænnoesåbpoe dorjeme rïektesisnie.
+Åasa aalkoealmetjidie jïh voenges siebriedahkide jåhta sijjen barkoen åvteste ektiedamme skåajjevaarjelæmman, klijmasjïehtedimmie, monnehke jieledevuekieh jïh sijjen gæmhpoen åvteste laantereaktaj åvteste.
+Baalhka vadtasåvva tjaktjen tjåanghkosne dej noerhtelaanti ministeri gaskem mah diedtem utnieh saemien aamhtesi åvteste Såevmesne, Sveerjesne jïh Nöörjesne, jïh saemiedigkiepresidenth dejnie golme laantine.
+Daate mubpien aejkien baalhka juakasåvva.
+Baalhka vadtasåvva fïerhten mubpien jaepien, voestes aejkien lij 2004.
+Sæjhta baalhkam vedtedh konferansesne " Kaarri jielede aktene saemien ektiedimmesne " (Menns liv i en samisk kontekst), gålkoen 1.
+Sæjhta baalhkam vedtedh konferansesne "Kaarri jielede aktene saemien ektiedimmesne" (Menns liv i en samisk kontekst), gålkoen 1.
+Jåartaburreste bælla saemien dajvine / Jåartaburrie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Jåartaburreste bælla saemien dajvine
+Dehtie loekteste jaevresne Balvatnet Skiedjevaggen baaktoe jïh dam tjaetsiegohkedahkem Skiedjevaggen tjïrrh dahkoe gogka vuemie Arggalajvaggem gaavnesje.
+Dïenesjh
+Sjïeledimmiesijjieh
+Barents Aalkoealmetjekontovre (Barents Indigenous Peoples ' Office - BIPO) tseegkesovvi 2003.
+Barents Aalkoealmetjekontovre (Barents Indigenous Peoples 'Office - BIPO) tseegkesovvi 2003.
+Aalkoealmetji raeriestæjja Barentstjaelemesijjesne, Anja Salo, lea Barkoedåehkien tjaelije.
+Barents Indigenous Peoples Office (BIPO) tseegkeme jaepien 2013
+Barentsraerien / Barents Euro-Arctic Council (BEAC) lea akte forume gaskestaateles laavenjostose Barents Regijovnesne.
+Barentsraerie aktem tjåenghkies bæjhkoehtimmiem nænnoesti gusnie daejtie aamhtesesuerkide tjïertestin, ekonomeles laavenjostoe, foeresjimmie, byjrese jïh klijmajarkelimmieh.
+Barentseraerie jïh Regijovneraerie
+Barents Regijovneraerie lea akte gaskeregiojvnaale laavenjostoeforume fylhkentjïeltide, lenide, oblastide dejstie noerhtege bielijste Såevmesne, Nöörjesne jïh Sveerjesne jïh noerhte-jillie Russlaanteste, jïh aalkoealmetjdie Barentslaavenjostosne.
+Saemiedigkien energijestrategijh
+Juvnehte dah learohkh aktem baakoebaanghkem darjoeh, jallh aktem baakoekaarhtem aamhtesasse, vuartesjh vuesiehtimmiem 8. daltesisnie.
+Gosse Finnmaarhkelaakine barki dle vihties göölemenænnoestimmieh lin akte vihkeles teema rååresjimmine justisemoenehtsinie.
+Maahta minngiebarkoem gellielaakan darjodh.
+ Lissiehtamme lïerehtimmie saemiengïelesne dotkemen jïh jollebe ööhpehtimmien sisnjelen
+ Jienebh saamastallije barkijh dåårrehtidh
+- barkedh tjoevtenjereagkine jïh laejkiepreejrine
+- tjoevtenjereagkine jïh laejkiepreejrine barkedh
+ Barkedh ihke institusjovnh jïh siebrieh sijjen maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne
+ Viehkiehtidh guktie akte hijven saemien terminologije- jïh baakoedaatabaase gååvnese akten
+ Barkedh ihke gïelejarngh ihkuve jïh daajroes beetnehdåarjoeöörnegh åadtjoeh.
+ Barkedh ihke laavenjostoe ööhpehtimmieinstitusjovni jïh gïelejarngi gaskem hijven
+ Barkedh ihke teknologije jïh digitaale dïrregh leah sjïehtedamme jïh evtiedamme aaj saemien
+ Barkedh ihke hijven gïelesijjieh evtiesuvvieh mah leah goh gïeleldh dåarjoe voengesne
+ Barkedh ihke dah mah saemien hïejmegïeline veeljieh, tuhtjieh daate akte nuhteligs jïh
+ Barkedh ihke saemien studijesiebrieh hijven mierietsiehkieh åadtjoeh
+ Barkedh ihke analysedåehkie saemien statistihkese vierhtieh åådtje juktie jaabnan
+ Barkedh ihke skuvlh jïh maanagïerth maehtieh vielie aerpievuekien jielemigujmie
+Daatajgujmie barkedh mah evtiedimmiem jïh jeerehtsem vuesehte viehkine statistihkeles ulmijste lea vihkeles.
+ Saemien gïelem jïh kultuvrem vielie våajnoes darjodh
+skaehpiedihkslaakan barkedh guvviedimmine jïh tjaelieminie gosse lohkeminie
+Dovne dæjpeleslaakan jïh teorijen mietie barkedh ovmessie dåeriesmoerigujmie laboratovrijinie jïh eatnamisnie lea daerpies jis edtja dååjrehtimmiem åadtjodh, jïh daajroem evtiedidh vuekiej jïh ussjedimmievuekiej bïjre eatnemedaejriemisnie.
+• konkreetigujmie barkedh jïh daam dåehkieryöknemasse ektiedidh goh våarome juktie multiplikasjovnem guarkedh
+- tjoevtenjereagkine jïh laejkiepreejrine barkedh
+• taalesuerkesne 0-1000 barkedh, juktie daajroem vijriedidh posisjovnesysteemen bïjre
+• abpe barkoesuerkesne 0-100 barkedh: daate lea vihkeles juktie guarkedh guktie posisjovnesysteeme lea bæjjese bigkeme aktigujmie jïh luhkiejgujmie
+• barkedh abpe taalesuerkesne 0-20, jïh ij ajve taalesuerkesne 0 -10; daate lea vihkeles juktie guarkedh guktie posisjovnesysteeme lea bæjjese bigkeme
+ Saemien faagegïeline evtiedidh
+Raeffien åvteste barkedh.
+Svïenske gærhkose barkedh dellie barka misse joem jaahka - Svenska kyrkan - Om oss
+ryöknedimmesne dåarjoehtidh.
+Faatoes goerkese ryöknemistie maahta akte heaptoe årrodh juktie taalegoerkesem evtiedidh.
+• Datne dam darjoeh?
+Fasseldimmie kultuvrejielieminie læssene dejnie saemien dajvine.
+Fasseldimmie lea mahte guektiengïerth sjïdteme jïh akte stuerebe lissiehtimmie goh jeatjah gaavhtan laantebielesne jïh Nöörjesne, Telemarhkedotkemen reektehtse vuesehte.
+Akte jïjtse nænnoestimmie barkoen bïjre reeremesoejkesjigujmie.
+Dïhte saemien byjrese dajvesne daam barkoem juhti.
+siebriedahkeste siebriedahkese jïh åålmegistie åålmegasse.
+buektiehtidh goh gåarede, dannasinie åssjaldahkh,
+Goh galhkuve dan barkose, learohkh maehtieh sopsestidh mah haestemh dah dååsteme, jïh maam lïereme.
+Jis edtja Saemiedigkien ulmiem jaksedh jienebh utniji bïjre saemien gïeleste, dle mijjen jïjnjh haestemh mejtie lea daerpies lïhkebe ållermaehtedh.
+Gosse edtja låhkoem gïeleutnijijstie lissiehtidh dle golme faktovrh vihkeles; sertiestimmie boelvi gaskem, saemiengïeleldh maanagïerth jïh hijven gïelelïerehtimmie.
+Daennie barkosne daah minngebe gaskenasjovnaale konvensjovnh, laakh jïh latjkoeh vihkeles Saemiedægkan
+Dennie barkosne aktine orre Nasjovnaale healsoe- jïh skïemtjegåetiesoejkesjinie lea vihkeles Saemiedigkie meatan vaaltasåvva aareh, guktie mijjieh aktem bööremeslaakan sjïehtesjimmiem hoksebe saemien skïemtjiji daerpiesvoetijste jïh reaktijste, Olsen jeahta.
+Daan barkoen åejvieulmie lea dah learohkh orre dïejvesh lïerieh mah leah båatsose ektiedamme, guktie dah sov baakoeveahkam vijredieh.
+Barkijhbiejjieh Piteå:sne suehpeden 2010 mej teema Jielemebyjreske
+Barkoekrirrie
+Gaskesadth mijjine Bargiid oktavuođadieđut
+Barkijh aktene voenges jallh regijovnale byögkeles åårganesne reeremedajvesne, reaktam utnieh permisjovnem baalhkine åadtjodh saemien lïeredh, gosse åårgane dagkeres daajroem daarpesje.
+Barkijh
+Dah boelhkh mah daan barkose bïejesuvvieh, byöroeh naa åenehks årrodh.
+Barkoevaaksjome edtja giehtjedidh njoelkedassh fulkesuvvieh, barkoeministere Hanne Bjurstrøm jeahta.
+Barkoevaaksjome edtja aaj vaaksjomem utnedh dejnie orre nænnoestimmine digkiedimmiedïedten bïjre, leejjemeåtnoen bïjre sïeltesne.
+Barkoevaaksjome edtja bïhkedidh jïh bïevnedh dej orre njoelkedassi bïjre seamma gïetedimmien bïjre dejstie leejjeme barkoevaeltijijstie, jïh viehkiehtidh gorredidh ihke daate prinsihpe seamma gïetedimmiem bïjre fulkesåvva.
+Barkoevaaksjome 5 millijovnh kråvnah åådtje juktie sïeltide vielie vaaksjodh mah gïehteleminie lååjkedimmine jïh leejjeminie barkoefaamoste.
+Barkoevaaksjome 5 millijovnh kråvnah åådtje juktie sïeltide vielie vaaksjodh mah gïehteleminie lååjkedimmine jïh leejjeminie barkoefaamoste.
+Barkoevaaksjome aktem vihkeles råållem åådtje råajvarimmiepaahkem dåarjedidh.
+Laavenjassine stoerre taaligujmie siffere luhkiesijjesne båajhtode sjædta.
+Dah laavenjassh maehtieh dovne geerve jïh aelhkie årrodh, goh klaeriedidh, baakoe jïh raajesh tjaeledh guvvide, jïh soptsesem tjaeledh jïh kroessebaakoem dievhtedh.
+1 Tjaalegisnie vuelnie tjåådtje ajve 2% dejstie årrojijstie leah meatan nominasjovneprosessesne.
+Barketje Nedtesijjien jïjnjh ovmessie barketjh.
+LAAVENJASSHS.19GIERIES GAAJHKESH DOVNESH!
+LAAVENJASSE 1 Gosse skuvlese skuvleste vaedtsieminie,
+LAAVENJASSE 1 Guktie tjïelten åejvien nomme dov tjïeltesne?
+LAAVENJASSE 2 Tjaelieh aktem lohkijeprieviem akten plaaran
+LAAVENJASSE 2 Lohkh abpe tjaalegem (gihtjehtimmiem).
+LAAVENJASSE 2 Mah barkoeh tjïelten åejvie åtna? Tjïelten
+LAAVENJASSE 3 Gie lea vuestiekaandidate / gieh
+LAAVENJASSE 3 Guvvedh tjïelten væhtam
+Darjoeh aktem tabellem dej ovmessie politihkeles krirriejgujmie mah veeljemasse bøøtin, jïh aktem vuesiehtimmiem guktie doh tjaatsestimmieh joekehtadtin..
+LAAVENJASSE Dah mah 16 jaepien båeries maehtieh veeljemisnie steemmadidh dov tjïeltesne?
+Bargodepartemeanta árvala ahte penšuvdna sámediggeáirasiidda ja gielddaid ja fylkkagielddaid álbmotválljejuvvon áirasiidda berre heivehuvvot álbmotoaju ođđa ahkepenšuvdnii.
+Annje tjuara tsiehkiej åvteste barkoejieliedisnie gæmhpodh ihke dah baalhkam åadtjoeh mij lea reaktoe, jïh aaj barkoesjïehtedimmiem jïh sosijale öörnegh åadtjoeh.
+Barkoegærjetjh
+Leenestuvrie jih Saemiedigkie edtjieh aaj stillemen mietie staatedåarjoeh joekedidh tjïeltide jih laantedigkide mah reeremedajvi sisjnelisnie.
+Barkoeveahka jïh man varke edtja barkedh maahta jeereldihkie årrodh.
+Barkoe- jïh jearsoesvoeteetate edtja bielejaapetjen utnijegïehtjedimmiej tjïrrehtidh, jïh aaj jaapetjen utnijegïehtjedimmieh barkoevedtij gaskem.
+Barkoe- jïh jearsoesvoetereereme edtja jïjtsh laakh jïh njoelkedassh tjïrrehtidh juktie nænnostidh mij laakide saemielaaken § 3-2 muhteste relevanten årrodh saemiengïelese jarkoestidh.
+Barkoe- jïh jearsoesvoeteetate sæjhta dan åejvietjaalegadtjh jarkoestidh.
+Barkoe- jïh jearsoesvoetedïenesje edtja barkedh bïevnesh man bïjre almetjh gihtjieh www.nav.no etaten dïenesjh jïh reaktah saemien gïelesne j.g.:
+Barkoe- jïh jearsoesvoeteetate edtja tertialesne reektedidh saemielaaken gïelenjoelkedassh dåaradalledh jïh saemien gïelem åtnoem, dan nuelesne statuse gosse laakh, njoelkedassh, skjeemah jïh jeatjah bïevnesh jarkoestidh.
+Barkoe- jïh jearsoesvoetereereme edtja utnijh dåstoeh servicine, seahkarimmine, maahtojne, bïevnesigujmie, jaksoesvoetine jïh hijven sjïehtesjamme dïenesjefaalaldahkine.
+Barkoe- jïh jearsoesvoetereereme
+Barkoe- jïh jieleme
+Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta dan gaavhtan vierhtidh råajvarimmide pihtesaemiengïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh.
+Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente aaj sæjhta öörnegem tseegkedh kvalitetetjïrkemen åvteste saemien gïelesne laakejarkoestimmine jïh jeatjah byjjes paehperinie, jïh öörnege maam tjïrkedh laakh mah leah saemiengïelese jarkostamme aaj orrestehtedh gosse laakem revideredh.
+Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta barkoedåehkiem nommedehtedh mij edtja gååvnesamme baakoehgærjah kaarhtedidh noerhtesae
+Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta, jeatjah departementijgujmie, saemiedigkine jïh saemiej jïlleskuvline daanbeajjetjen toelhkedïenesem vuartsjidh jïh vierhtede mah råajvarimmieh daarpesje guktie bueriejåhteme toelhkedïenesjem tseegkedh.
+Barkoe- jïh ektiebïejemedepartemente sæjhta dåeriedimmiem ektiedidh jïh ulmiej jïh råajvarimmiej evtiedimmie gïetedimssoejkesjisnie soejkesjeboelhken mietie.
+Arbeids- og inkluderingsdepartementet
+Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta dan gaavhtan aelkedh barkoem saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh gaskirijhken åeliej muhteste jïh vierhtede jis daarpesje dejtie jeatjahdehtedh. vierhtiedimmiem sjædta konsultasjovnisnie saemiedigkine darjodh.
+Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente provsjektem dåårje.
+Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente provsjektem dåårje jaepien 2009.
+Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente dan mænngan gïehtjede tjïrrehtimmiem njolkedassijste saemielaaken kapihtele 3.
+Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente ållesth 705 000 kråvnah vadteme golme prosjektide mah vuepsiem utnieh åarjel-jïh luvlesaemien gïelh nænnoestidh.
+Barkoe- jïh ektiebiejemedepartemente lea provsjekten mealtan årrodh maeksedh jaepien 2008 jïh sæjhta dam vijrebe provsjektem dåarjodh.
+Dan mietie Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente åådtje dïedtem ektine bïejedh dåeriedimmiem Nöörjen åelieh unnebelåhkoegïelepakten mietie.
+Barkoe- jih ektiedimmiedepartemente daan biejjien aktem bæjhkoehtimmiem olkese seedtie dej jorkestimmiej bïjre Saemiedigkien veeljemeøørnegisnie.
+Dïedtije: Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente / Fylhkemaennie Noerhtelaantesne Tïjjeperspektijve: Gïetedimsoejkesjen vïerhkeboelhkesne.
+Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementen lea ektiedimmiedïedte reerenassen saemiepolitihke.
+Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente lea dan gaavhtan dej minngemes luhkiejaepiej miedtie aalkeme ovmessie råajvarimmieh saemien gïelese.
+Barkoedåehkien barkoen tjïrrh dle tjyölkehke sjïdteme dïhte raastendåaresth båatsoe Nöörjesne jïh Sveerjesne jïjnjh haestemi uvte tjåådtje, v.g. faatoes reaktatjïelkestimmieh, juvreteehpeme, arealegoerpedahkh jïh orre konvensjovnedajvh.
+Barkoedåehkien åvtehke lea Ellinor Marita Jåma Nöörjen Saemiedigkeste.
+Barkoedåehkien mandaate lea:
+Barkoedåehkie vuajna lea eevre daerpies dan båetijen aejkien raastendåaresth båatsoen gaavhtan, aktem reaktagoerehtallemem tjïrrehtidh juktie reaktavåaromem tjïelkestidh, guktie maahta gåatomevåaromem loetedh bielelen naan stoerre ovvaantoeh.
+Barkoedåehkie bïejesåvva göökte lihtsegh daajhtojesiebrijstie jïh akte saemiedigkeste.
+Barkoedåehkie edtja tjirkijh utnedh saemien healsoefaageles dotkemebyjresistie jïh juridihkeles maahtoste.
+Barkoedåehkesne tjirkijh Saemiedigkijste Nöörjesne jïh Sveerjesne, Sveerjen saemiej rïjhkesiebreste jïh Nöörjen båatsoesaemiej rïjhkesiebreste.
+Barkoedåehkien lea stoerre veanhtadimmieh ihke reerenassh sijhtieh barkoedåehkien barkoem jïh raeriestimmiem våaroemasse bïejedh akten varke vihtiestæmman nöörjen-sveerjen båatsoekonvensjovneste.
+Barkoedåehkie stiftine Luvleån, Härnösanden jïh Stuehkien stiftine leah barkoedåehkieh gärhkoen saemien barkose.
+Barkoedåehkie jaepien 2008 bïeji reektehtsem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre barkoe- jïh jearsoesvoetereeremisnie, jïh uvtedi jeenjh råajvarimmieh.
+Barkoedåehkie raereste båatsoesïjth gåabpaginie laantine nuepiem utnieh laavenjostoelatjkoej bïjre seamadidh mah maehtieh dejtie praktihkeles haestiemidie vaarjelidh dennie raastendåaresth båatsosne, vuesiehtimmien gaavhtan arealeåtnoe.
+Barkoedåehkie aaj raereste vuekieh guktie edtja ovvaantoeh loetedh nöörjen jïh sveerjen båatsoesïjti gaskem.
+Barkoedåehkie lij akte bielie dehtie barkoste mij darjoeji guktie ENn generaalekrirrie ENn bæjhkoehtimmiem aalkoealmetji reaktaj bijre nænnoesti jaepien 2007.
+Barkoedåehkie lea våaroemasse bïejeme laavenjostoelatjkoeh byöroeh åejvienjoelkedassine årrodh nøørjen jïh sveerjen sïjti gaskem.
+Barkoedåehkie lea rååresjimmiej tjïrrh sïjtigujmie nöörjen jïh sveerjen bielesne aktem raeriestimmiem dorjeme akten orre konvensjovneteekstese.
+- Barkoedåehkien ulmie lea orreme dam saemien båatsoem vaarjelidh raastedajvine, jïh dan åvteste lea vihkeles orreme gaajhkide guejmide meatan vaeltedh barkosne, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
+Barkoedåehkie tseegkesovveme
+Barkoevuekie
+Pollise Skïemtjegåetie Rïjhkegeajnoeh Dåapmestovlh Militæresuerkie Ruevtieraajroe Tjïrkemesuerkie Universiteeth jïh jïlleskuvlh Nasjovnale laakh jïh ekonomije
+Såemies vuesiehtimmieh guktie laavenjassh leah joekedamme staaten, fylhkentjïelten jïh tjïelten gaskem:
+Barkoemaabpesne barkoeh biejesuvvieh mejgujmie learohke barka goske dorjese gaervies.
+Vaenebh barkoesijjieh
+Barkoesijjieh mah leah vihkeles juktie smaave saemien voenh tjåadtjoehtidh eah edtjh vaenebh barkijh åadtjodh jallh stuerebe sijjide sertiestidh jis dïhte nåake konsekvensh åådtje fasseldæmman voenine.
+Barkoestipendijumh saemien tjaelijidie
+Seamma saaht jis journaale daatovresne gååvnese jallh lea paehpierasse tjaaleme.
+Barkijh pruvhkieh skïemtjijem gihtjedh giejtie dah åadtjoeh bïevnesh vedtedh.
+Barkoesuerkie:
+Guktie edtja barkedh aaj buerkeste.
+øøhpehtimmiem goerkesen jih alkoetsiehkien mietie åadtjodh
+• ryöknemehaarjanimmie: bæjjese jïh våålese ryöknedh, guhkiebasse ryöknedh
+Edtja barkoem darjodh aktene laavenjostosne tjïeltigujmie, jeatjah fylhkenålmajgujmie jïh ovmessie skuvle- jïh jilleskuvligujmie, jïh lea akte dåarjoehtimmie dejstie råajvarimmijste Dahkosoejkesjisnie saemien gïelide.
+Bïevnesinie nïerhki aktine stoerre gïelekonferansine, maam Saemiedigkie öörnedi Tromsøsne suehpeden 2011.
+Dennie orre saemien kultuvrebarkosne 1960-låhkoen raejeste jïh 1970-låhkoen aalkovistie, dle lij vihkeles aerpievuekien saemien åtnoe laanteste jïh vierhtijste, seammavyörtegs eeke-jïh åtnoereaktah vadta, goh mubpiej åtnoe vadteme.
+Jïjtjehke barkoe lea dejnie govhte ihkuve barkoedåehkine, mah daejtie programmesuerkide feerhmieh:
+Tjuara dan åvteste barkoem sjïehtedidh learohki daltesasse.
+Barkoe giedtesne
+Daate barkoe sjeahta gaajhkine jaepiedaltesinie.
+Joekehts teekstigujmie joekehtslaakan barkedh edtja meatan årrodh kritihke åssjaldahkh jïh estetihke vååjnoem vijriebasse evtiedidh jïh maahtoem vedtedh daaletje medijan aarkesne veasodh.
+Stillemisnie edtja gaskem jeatjah goerehtalledh man jïjnjh almetjh mah saemien haalvoeh ovmessie daltesinie, mennie mieresne saemien åtnasåvva, mah gïelh eejhtegh sijjien maanide veeljieh jïh man gellie mah sijhtieh saemien lïeredh.
+sjaangerevæhtah
+Laavenjasse:
+Barkojne nïerhkeme seamma aejkien noerhtesaemien dajvesne, maarkesaemien dajvesne jïh åarjelsaemien dajvesne.
+Barkeminie teatere edtja vielie dåarjoem tjïrkeh dan barkose ektiedimmielatjkoen tjïrrh fylhkentj��eltide åarjelsaemien dajvesne.
+Dovne dygnen bijre lij barkoe, jih dihte aaj løøvles.
+Dïhte barkoe maanagïertebïevnesinie edtja akte gaahpoeh jïh feerhmeles prosesse årrodh, mij maahta viehkiehtidh gorredidh ulmide bïevnesisnie jaksa.
+Desnie meatan årrodh, earoem vuesiehtidh jïh dåajmijeslaakan sinsitnide årrodh gosse almetjh gaavnede mah mådtanlaaketje jielemetsiehkine.
+Goh minngiebarkoe learohkh soptsestieh filmen sisvegen bïjre, jïh sisvegem vaajestieh.
+Barkoe noerigujmie
+- Mïrrestalleminie jïh seammavyörtegsvoetine barkedh nyjsenæjjaj jïh kaarri gaskem lea daamtaj akte guhkies barkoe mij dovne vissjelesvoetem jïh heartoeh kreava.
+Maahta soptsestallemedåehkieh nyjsenæjjide jïh gaarmanæjjide årrodh giejtie tjarmehtellieh jïh fuelhkide mïrhtoste viehkiehtidh mah eejhtegh jïh maanah deajvaskieh.
+Daennie barkosne maahtah staaresne jïjjen vaanterdidh jïh viehkine dejtie noeride årrodh, båeries almetjh jïh skeamtjohkh vååksjedidh, dåehkine barkedh maanide giej eejhtegh dåeriesmoerh daalhkesigujmie utnieh, dåehkieveasomesijjine demenseskeamtjohkidie barkedh, jopstetjöövkeste ööhpehtæmman.
+Lissine jarnges saemiepolitijhken hasteme årrodh lea dan gaavhtan barkoe saemien gïelide aaj sïejhme gïelepolitijhken haesteme.
+Barkoe slïerkevoeten vuestie Svïenske gærhkoe sæjhta maanide, noeride jïh geerve almetjidie dåarjodh giejtie slïerkevoetem gærhkoen byjreskistie asvedamme.
+Barkoe: Studente Kirkenes jåarhkeskuvlesne, mubpie jaepie studijegoerehtimmesne Guktie datnine daan biejjien: Geerjene, jïh jåvlide tjarke aavodem!
+Geajnoe guhkiebasse Maahta dam guhkiebasse barkoem aelkedh viehkine goerehtalledh guktie learohkh guarkah baakoeh goh stööremes, unnemes, jeenjemes jïh vaenemes. Voejhkelh aaj
+evtiedidh.
+Geajnoe guhkiebasse Maahta dam guhkiebasse barkoem aelkedh viehkine goerehtidh man hijven daajroe learohke taaleraajrose åtna.
+Geajnoe guhkiebasse Dan vijriesåbpoe dåarjelimmien gaavhtan lea daerpies goerehtalledh guktie learohke addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh luetieh, dovne bæjjese bïejeme laavenjassh jïh
+Geajnoe guhkiebasse Åvtelen dïhte guhkiebasse barkoe maahta aelkedh, lea vihkeles vielie daajroem åadtjodh guktie learohke ryöknoe goh dam maam goerehtallemepryöve maahta vedtedh.
+Geajnoe guhkiebasse Maahta dam guhkiebasse barkoem aelkedh viehkine goerehtidh man hijven daajroe
+Hæhtjoe baaja mijjem nïekedidh
+Ovlæhkose båata.
+Baernide maehtieh dah sekseåssjelh darjodh aelhkebe garresem åadtjodh.
+Baernide dellie dah goelh mah aelkieh sjïdtedidh.
+Baernide boetjem, goelem jallh njaaremh pruvhkieh rööpses, gejhkie jïh barmah sjidtedh gosse goebperh åtna.
+Baernine daamhtemes rudtjesne jïh åelkine.
+Aaj baernieh maehtieh goebperh åadtjodh.
+Baernide maehtieh aaj rudtjesne jïh prægkosne sjïdtedidh.
+Daesnie maahta Aigine Lavram dåeriedidh saemiej aejles sæjjan voejkenen tjirrh, jih giltegs govledh mij deahpede.
+Vaeriej aejlies sijjieh
+Mov Åejvie, datnem heevehtem
+Aejlies sijjie
+gærhkoen aejlies ektievoetese,
+aejlies almetji tjåanghkenæmman,
+Baajh dov nommem aejliestovvedh.
+Baajh dov rïjhkem båetedh
+Baeniestarnem kaarhtedidh
+Tandvårds- och Läkemedelsförmånsverket, TLV, dïhte dan reereme mij åasaj jïh subvensjovni bïjre sjæjsjale.
+baeniehealsoedïenesjem åadtjodh?
+BaeniehealsoedïenesjeMan guhkiem maahtah namhtah
+Ij baeniehoksem daamhtaj meatan skïemtjehoksen bijjiemaaksoevaarjelimmesne.
+Bávgi lea gåatomedajve Baste saemiensïjtese.
+Daate sæjhta jiehtedh gærhkoe, mij raaktan lea akte vihkeles bielie dehtie voenges siebriedahkeste, maahta skuvlide ræjhkoesåbpoe darjodh. Akte
+b. Buerkiestimmie saemiej bïjre Krööhkestimmine artikeli 59:esne jïh 60:esne buertiegärjesne gaskese-buertiegärjaj jïh gaskese-tjaalegi bïjre Gåangkarïjke Danmarkese, ... Republihke Såevmie jïh Gåangkarïjke Sveerje konferanse byjhke aelide jïh lååjkesdahkide mejtie Sveerje jïh Såevmie saemiej vuestie nasjovne jïh gaskenasjovne reaktoej mietie åtna.
+b. Buerkiestimmie saemiej bïjre Krööhkestimmine artikeli 59:esne jïh 60:esne buertiegärjesne gaskese-buertiegärjaj jïh gaskese-tjaalegi bïjre Gåangkarïjke Danmarkese,... Republihke Såevmie jïh Gåangkarïjke Sveerje konferanse byjhke aelide jïh lååjkesdahkide mejtie Sveerje jïh Såevmie saemiej vuestie nasjovne jïh gaskenasjovne reaktoej mietie åtna.
+b. Daennie tjåanghkosne ööhpehtimmieministerh leah meatan dejstie jeatjah arktiske dajvijste jïh Saemiedigkien presidente.
+Beapmoe (Saemiedigkesne)
+- Referanseteeksth bijjiebeetnegij bïjre
+Departementen ektievoete aaj biejjiem heevehte aktine sisnjelds öörnedimmine.
+Jaepien 1993 lij voestes aejkien biejjiem heevehti.
+Daate biejjie dam voestes saemien rïjhketjåanghkoem heevehte mij lij Metodistegærhkosne Tråantesne jaepien 1917.
+Jaepien 2004 biejjie byögkeles saevegebiejjine sjïdti Nöörjesne, jïh gelline byögkeles gåetine dle saemien saevegem bijjiedieh dejnie nöörjen saeveginie ektine.
+Teatere Beaivvasj saemie Teatere lea nasjovnalen institusjovne gamte teaterefaalaldahken tjïrrh voesteges saemien vuartasjæjjide Nöörjesne vuesehte, mohte aaj saemiej dajvine kraanalaantine fealade.
+Biejjien mænngan
+Biejjien mænngan gujnelemmien minngemes biejjie lea buerie biejjie jïjtje njammide goerehtidh, dan gaavhtan njammah myövhkes jïh aelhkies goerehtidh.
+Biejjien Barentsraerien tjåanghkoen åvtelen, rïhkeden 14.
+Juktie bööremes illedahkem åadtjodh gïelelohkehtimmeste, lohkehtæjja byöroe dam öörnedidh naemhtie guktie dah learohkh dan jïjnjh suerkieh goh gåarede åadtjoeh mah leah vuelielisnie neebneme.
+Andrea vuesehte satne buektehte dam stööremes aarvoem gaavnedh gosse tjuara jienebh veahkah viertiestidh.
+Maahtah habiliteetevuarjasjimmiem daesnie lohkedh).
+Guejmieh duedtierååresjimmide leah seamadamme, jïh latjkoen mierie jaapan 2015 lea 8,1 millijovnh kråvnah.
+(taale) symbovline 7, jallh maehtedh göökte representasjovnh seamma taalese viertiestidh (vuesiehtimmien gaavhtan taalesymbovlh jïh konkreeth).
+nejpiegieji siejhmemes lahtesh
+Lissine naavlehte maana maahta domtesem utnedh luehkine bieljesne jïh nåakebe govledh.
+Bieljieovleme gaskebieljine daamhtaj aalka dallegh jïh boelhketjem ryöhkoe.
+Gosse maana bieljie-naavlehtahkem åtna - maam maahta jïjtje darjodh?
+Bieljieovleme gaskebieljesne
+Bieljiedåeriesmoere jïh laavkome
+Beanastallan - bienjespeale, lea noerhtesaemien gïelesne jïh aaj åarjelsaemien båata, bæjhkoehtæjja lea Davvi Girji OS.
+- fuelhkie
+Fuelhkie lea vihkeles arena våaromem biejedh maanan gïeleldh ïevtiedämman.
+Aaj fuelhkiemaanajgïertij lea saemiengoevtese / gåetie.
+Fuelhkieraeriestimmien barkijh sjeavodhvoetedïedten nuelesne berkieh jïh eah gænnah maam tjaelieh.
+- Referanseteeksth fuelhkiesuerkesne
+Ajve dejtie giej seammasïenten daam HPV-typem utnieh tjuerieh goerehtæmman båetedh.
+Dïhte lea barre dejtie gie skïemtjijem huksieh gïeh åadtjoeh sinsitnine soptsestidh skïemtjijen healsoetsiehkien jallh persovneles tsiehkiej bïjre.
+Dïhte lea barre dïhte aelpemes alternatijve maam lea ellies subvensjovnereme.
+Barre naan sigaredti mænngan maahta aajla nikotijnem jearohks sjïdtedh.
+Jïh bahha bööti Jeesusem gïehtjelidh faamohks jïh ræjhkoes galka sjïdtedh.
+Mijjieh aktem sjïere programmem dorjeme bearjadahkese 26.06., jïh dejnie sïjhtebe mijjen learohkh skreejredh.
+Giehtjedimmiemoenehtse edtja parlamentarihkeles giehtjedimmiem jïh stuvremegiehtjedimmiem utnedh dejnie giehteldimmine mij Saemiedigkien budsjedteste beetnegh åådtje.
+Giehtjedimmiemoenehtse:
+Gïehtjedimmieöörnegem njoelkedassine
+• geehtestidh tjaaleldh reektesem dorjesovvedh dan sjïerepedagogeles viehkien bïjre jïh maanan evtiedimmine fïerhten jaepien
+ Stilledh akte goerehtalleme dorjesåvva tjïelti jïh fylhkentjïelti maaksojste, guektiengïeleldh
+Gïehtjedimmie
+Læssanamme vaaksjome barkoeseehtemesuerkine
+Fuelhkie sæjhta sov dïenesjenuepieh lissiehtidh gosse baalhkah jienebh gïehteldimmijste åådtje.
+Aalkoealmetji barkoedåehkie BEAR:sne (WGIP) lea nammoehtamme Regijovneraereste jïh tseegkesovvi goh akte ihkuve dåehkie jaepien 1995.
+soptsestidh dan bïjre maam vuajna.
+Edtja meatan årrodh gosse sjæjsjalimmieh vaaltasuvvieh reeremisnie guelievierhtijste
+Beatnakvuopmin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Ruevtiegeajnoem dehtie rijhkeraasteste dahkoe staasjovnese Gátterats.
+Beatnakvuopmi gøøkte dajvide juakeme; A jïh B.
+Protokollesne edtja aktem åenehks buerkiestimmiem darjodh aamhtesen bïjre, guejmiej vuarjasjimmieh jïh mïelh jïh konklusjovne aamhtesisnie.
+Veeljemebiejjien tjaatsestibie gosse krirriej gaervies læstoem tjaatsestimmiegeegken sijse rijtebe.
+Mah krirrieh leah meatan fylhkendigkesne?
+Dah krirrieh jaabnedimmiemaandath åadtjoeh dejnie fylhkine gusnie dah lin gietskemes aktem maandatem vitnedh.
+/ Krirrieh / Veeljemebarkijh / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+Gihtjemegoerehtimmie 5.
+Akten krirrien nomme 7.
+Krirrieprogrammen jïh meedijan tjïrrh, jïh gosse datnem ryøktesth gaavnesjieh dle krirrieh tjïelkestamme maam dah gellie politihkeles aamhtesi bïjre vienhtieh.
+Odontologijegåetie Bergenisnie aktem maaksoemieriem 852,9 mill. kråvnine åtsna, jïh lea gaervies tjaktjen 2012.
+BERGSLAND, KNUT - MAGGA, LAJLA MATTSSON 2007: Åarjel-saemien-daaroen baakoegærja.
+Saaht jis sïemes jis galka abortem darjodh jallh ij leah, maahta gïerve årrodh partnerasse daelie.
+Semma magkeres tjiehtjele, daerpies leah eejhtegh, lohkehtæjja seamma buertien bijre tjahkasjieh.
+Dïhte dovne byjjes jïh privaate hoksesne jïh jis lea dåakterh, skïemtjesåjhterh jallh administratijveles barkijh.
+Seamma guktie, læjhkan edtjieh hiejmh jih skuvlh ekti vøøki barkedh øvtiedimmie-soptsestallemigujmie.
+Reaktam åtna abortem darjodh jïh ij daarpesjh dam jeatjide goerkelidh, seamma man sjïekenisnie.
+Dah plaerieh dejtie seamma aamhtesidie voebnesjieh goh krirrieh, jallh jeatjah aamhtesh biejjieøørnegasse biejieh?
+Mov akte nænnoes mïele gosse lea skuvlen jïh veeljeem-gæmhpoen bïjre: Manne tuhtjem lohkehtæjjah byøroeh bïevnesh veeljemen bïjre øøhpehtimmesne meatan vaeltedh, åvtelen gaajhkh politihkerh skuvleveeljemedigkiedimmide jijh-tieh.
+Iedtje lea stööremes dej gaskem mah jiehtieh dah "ajve guarkah "," ånnetji maahta "jallh" saemien maahta ".
+Iedtje lea stööremes dej gaskem mah jiehtieh dah "ajve guarkah "," ånnetji maahta "jallh" saemien maahta ".
+Dah byøroeh aaj politihkeles dåehkiebarkojne barkedh, jïh learohkh byøroeh gyhtjelassh soejkesjidh digkiedæjjide.
+‐ Byøroe dah mah 16 jaepien båeries tjaatsestimmiereaktam åadtjodh?
+Bene byøreme kaanne båastode årrodh?
+Haarjenh: Haarjenh baakoem vaeltedh bielelem gaajhkem åvtelhbodti soejkesjidh.
+Haarjenh: Lïerh råållem hijvenlaakan, jïh jielieh jïjtjemdh råållesne.
+Datne byørh steemmadidh veeljemisnie 2011 juktie dïhte jeanatjommes lea dov aarke biejjien lea politihken bïjre.
+Luvlie-Europa Sovjetem hajki veeljemen tjïrrh?
+Dajve B maahta Könkämä saemiensïjteste nuhtjesovvedh voerhtjen 1. - gålkoen 14. jïh Helligskogen båatsoesïjteste gålkoen 15. - njoktjen 15.
+Dajve B maahta Saarivuoma saemiensïjteste nuhtjesovvedh voerhtjen 1. - golken 15. jïh Hjerttind båatsoesïjteste gålkoen 1. - njoktjen 31.
+Dajve B lea dïhte boelhke Ánjavuopmi:sne sïeven luvlelen dehtie johken Kirkeselva njaelmeste dennie jeanosne Målselva - vyjrehkåbpoe johken Kirkeselva mietie johken Sauskarselva njaalman dennie johkesne Kirkeselva jïh dan mænngan rïektes sievine tjahken Kirkestind baaktoe jælloe 1677 johken Gaskasjohka njaalman dennie jaevresne Altevatn.
+Dajve B lea dïhte boelhke Svanjggá:ste mij åarjelen Dybenåga.
+Dajve B (Markusfjellet) lea dïhte boelhke Dolpi:ste mij sïeven noerhtelen Signaldalen - Stordalen - Stordalselva dahkoe gusnie johkem Breidalselva gaavnesje.
+Gærjagåetie lea klihtine dorjeme, jïh ålkoetjiehtjielinie gårrelge dej stoerre klaaseraejkiejgujmie åerjielasse, jïh gallerijesne bijjielisnie dle jïjnjh hælloeh dieves gærjijste.
+Gærjagåetien bïjre / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
+Gærjagåetie lea ræhpas gaajhkesidie.
+Gærjagåetien barkije, studijebihkedæjja jïh jeatjah saemiengïelen almetjh skuvlesne maehtieh meatan årrodh.
+darjomh daerpies leah juktie nännoestidh gorredidh
+Baakoeh beaja gïerve domtesidie maahta darjodh aelhkebe ussjedidh jïh dejtie guarkedh.
+jïh vuajnoeh tjïelkeste tjaalegh vierteste gellielaaketje
+vuesehte (jis nuhtjie) Digkede jïh vuarjesje viehkiedïrregh jïh vuesehte guktie
+gellie heannadimmieh histovrijesne jïh mijjen tïjjen tïjjeseavan jïh kaarhtese bïejedh
+Matematihkeööhpehtimmesne daamtaj ovmessie taalesïevh nuhtjie juktie struktuvrem vuesiehtidh taaleraajrosne jïh goh viehkiedïrrege taaleryöknedimmesne. Juktie maehtedh
+aelhkies baakoeh åenehks raajesidie darjodh
+tjåanghkan bïejedh jïh åehpiedehtedh aktem gaertjiedamme tjiehpieslidteræære programmem
+tjåanghkan bïejedh jïh aktem gaertjiedamme tjiehpieslidteræære programmem åehpiedehtedh
+bæjjese bïejedh jïh aelhkie ligningh loetedh, jïh loevenidh jïh ryöknedh parentesigujmie addisjovnesne, subtraksjovnesne jïh multiplikasjovnesne taalijste
+tjaalegem jïh guvvieh tsaekedh
+Saemiedigkien diedte
+- lyjhkeds-kreeke
+lyjhkedskreeki jïh dåarjelekreeki bïjre
+Edtja foestehïejmeråajvarimmieh våaroehtidh mah leah sjïehtedamme saemien kultuvrese jïh gïelese, vuesiehtimmien gaavhtan slïektefoestehïejme.
+Beapmoe edtji buerebh dovresåbpoe orreme, juktie dah båantah lin maahteme aktem iemie jïh eensi jaepiebaalhkam åadtjodh?
+Beapmoe edtji sagki aelhpebe orreme.
+Beapmoe ij gåessie gænnah liehtebe orreme goh daelie.
+beapmoe jïh healsoe
+Beapmoe jïh healsoe
+Daeverh edtjieh bååstede dan kultuvrese jïh dejtie almetjidie gubpede båetieh.
+Bierna Leine Bientie lea hearra åarjelsaemide 1980-jaepiej aalkoelistie.
+Bierna Bientie gonnoeh Anna Jacobsenh ektesne saalmh jarkoestigan. Dej saalme Biejjiem jïh askem åehpiesommes lea.
+Pihtesaemien gïeleutnijh lea dan vaenie dovne sveerjen bielesne.
+Jis edtja pijtesaemien jïh luvlesaemien eevtjedh, dle badth daerpies såemies betniebarkoem darjodh, goh daan beajjetje gïeletsiehkiem vihtiestidh jïh goerehtalledh.
+Pijtesaemien lea aerpievuekien mietie soptsesovveme bieline Nordlaanten fylhkesne jïh baalte dajvine sveerjen raastebielesne.
+Pijtesaemien ij naan standardiseradamme staeriestjaelemem utnieh, jïh dannasinie geerve gïelem tjaeliemisnie nåhtadidh.
+Pijtesaemien golme åejviesmaaregh.
+Pihtesaemien byjreske daenbiejjien lea joekoen jarnges tjïeltine saltdal, Beiarne jïh bielieh Bodø:ste jïh Fauske:ste.
+Pihtesaemiengïelem jïh kultuvrem
+Pihtesaemieh leah minngemes luhkiejaepien aalkeme barkedh pihtesaemiengïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh.
+Bijbele lea ojhte dovne " laejpie elmeste " jïh akte aejlies daevere.
+Bijbele lea ojhte dovne "laejpie elmeste" jïh akte aejlies daevere.
+Bijbelisnie jienebh gærjah.
+Bijbele
+Mijjen sådtoej åvteste Jeesuse sjïeline sjïdti.
+Bijbelisnie vaajesh, poesije, mievriestimmieh, saalmh, soptsesh, Jeesusen onterdimmieh, prievieh jïh mij edtja båetijen biejjien heannadidh.
+Bijbelisnie rohkelassen bïjre tjåådtje.
+Bijbele greesken gïeleste båata jïh baakoe lea gærja.
+Bijpele lea gærja gellie boelhkine mah soptsestieh almetji dååjrehtsi bïjre Jupmielinie gaavnedidh.
+Bijbelelohkeme
+Bijbele aaj gohtjesåvva dïhte Aejlies tjaalege.
+Bijbele - lea gærja
+Dajvesne dehtie tjøødtjestimmiesijjeste Altevatn jaevriebealesne dan johkese Koievasselva dellie båatsoelaaken mietie dovne reaktah Saarivuoma saemiensïjtese gåetieh tseagkodh jis daerpies.
+Ååpsen dovrehke bïjline.
+Biejh jïjtje dam steempeldamme tjaatsestim- mieleahpam veeljemegeegken sijse.
+Bïejh kondomem boetjegeatjan, dïedtesth soermigujmie bijjemes guktie ij naan bïegke-bollenjes sjædta gosse kondomem våålese jårresth, kondomen jïh boetjen jallh dildoem gaskem.
+Baajh learoehkidie ovmessie raeriestimmieh jïh vuekieh digkiedidh gosse barkeminie.
+Baajh learoehkidie åenehks jïh aelhkies rïektesetjaalegh lohkedh akten saemien dejpeladtje jielemen bïjre, learohken lïhkes dajveste
+Baajh learohkh jurjiehtimmiem buerkiestidh, jïh jïjtjh beapmojde vuarjasjidh mearan barkeminie.
+• Dov jijtjedh vuepsieh lieremasse?
+ryöknedimmesne, jïh ij gåaredh dejtie nuhtjedh juktie bïevnesh bååstede vedtedh dan vijriesåbpoe barkoen bïjre.
+Jonna lea guhkene tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh vuesehte satne dam ellen jeanatjommesem buektehte goerehtallemepryövesne.
+Jonna taalesïevem hijven nuhtjie jïh mïerhkem beaja reaktoe aarvose taalide jïh veahkide.
+Jonna lea dam jeanatjommesem buektiehtamme goerehtallemepryövesne jïh vuesehte satne strategijh nuhtjie mah leah effektijve
+Jonna - guhkene tjoeperdimmieraasten bijjelen
+- vaarjoeh
+Dah vaarjoeh eah rïevhkem hopsh.
+tjahkeme, tjåhkome (mejnie suejniem tjåhkodh)
+Sæjhta aaj stoerre tjïrkemebarkoeh darjodh dejnie smalhtjaramme gåetine, dovne dejnie mah leah åtnose vaalteme, jïh dejnie mah eah vielie åtnasovvh stoerre skaaraj gaavhtan.
+Billavuoná bajasšaddaguovddaš / Billefjord mearoesaemien byjjenimmiejarnge
+Billefjordh mearoesaemien byjjenimmiejarnge lea 250 000 kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie prosjektem eatnemevierhtieh bårretehtemasse tjïrrehtidh; beapmoeh jïh krodth darjodh dejstie sjædtojste mejtie eatnamisnie gaavnebe.
+Konvensjovnesne biologeles gellievoeten bïjre - art 8 (j) jïh 10 (c) tjåådtje " Edtja aerpievuekien åtnoem biologeles gellievoeteste mij lea kultuvrelle åtnoen mietie, vaarjelidh jïh madtjeldehtedh ".
+Konvensjovnesne biologeles gellievoeten bïjre - art 8 (j) jïh 10 (c) tjåådtje "Edtja aerpievuekien åtnoem biologeles gellievoeteste mij lea kultuvrelle åtnoen mietie, vaarjelidh jïh madtjeldehtedh ".
+- Dïhte bioteknologeles evtiedimmie jïjnjh orre haestemh saemien siebriedahkese vadta.
+Jaepien 2007 BIPO Murmansken staareste Lovozerose juhti.
+Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie
+Byjrese, arealh jïh vierhtieh - sjïereraeriestæjja Eivind Sommerseth, Nöörjen dotkemeraerie
+Byjresebarkoe?
+Byjrese Hæhtjoebigkem Ivar Ramberg (SG.)
+Daate lea joekoen vihkeles jielemen mieriekrïevenasside dajve-Nöörjesne.
+Byjresedepartemente jïh Saemiedigkie råårestellieh gïeh edtjieh meatan årrodh (låhkoen bïjre), jïh dan saemien representasjovnen bïjre fïere guhten nasjovnaleståvrose.
+Byjrese jïh klijmaGoerehth mejtie fylhkentjïelte såemies prosjekth åtna dov tjïeltesne mah leah
+Laake byjreskeåvtehkesysteeme kriebpesje.
+Eatnamisnie bïerkenidh jïh eatnemem eensilaakan jïh jiermijeslaakan nuhtjedh leah vyörtegs saemien tjiehpiesvoeth, gusnie daajroe boelveste boelvese sertieståvva eadtjohke darjomi tjirrh.
+aejkien byøroe dam saemien gellielaaketjem vuerkiehtidh.
+diskrimineringe-gyhtjelassi bïjre bijjiedidh dej
+Gosse learohkevaestiedasside toelhkeste lea vihkeles abpe pryövem ektesne vuejnedh.
+Dah leah ovrehte 10 millijovnh kultuvresuarkan vadteme, daan nuelesne dåarjoe geellide CD- jïh gærjabæjhkoehtimmide.
+Byjresi tjïrrh goh Halti næringshage, Noerhtealmetji jarnge, jienebh festivaalh jïh fealadasseprosjekth akte hijven byjrese lea sjugniesovveme skaepiedihks jieliemidie Noerhte-Tromsesne
+Stiften diedte lea gärhkoetjåangkoeh duedtedh jih barkoem öövtiedidh.
+Stifteståvroe stiften jollemes raerie nænnoestidh.
+Stiftedeaveståvroe
+Stiften uvtemes barkoe lea gærhkoevoenide dej tsavtshvierhkiej gujmie dåarjodh jïh maehteles viehkine gellie dajvine reeredh.
+Stifth jïh gärhkoe-åålmegh maehtieh saemien barkoen bïjre bieljielidh.
+Aamhtese daennie sesjovnesne lea noerh, jïjtjeirhkeme jïh aemielueseme.
+Ihkuve noerhtelaanti gïelelaavenjoestoeårgaane
+Nænnoesåbpoe riejriesvoeten bïjre birrie kreekehealsose noerhtene / Jåartaburrie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Nænnoesåbpoe riejriesvoeten bïjre birrie kreekehealsose noerhtene
+Bivdi ohtsemisnie tjaala siebrie sæjhta akte vihkeles dåarjoehtæjja årrodh Saemiedigkien politihkesuerkine gusnie mearoesaemien reaktah jieliemisnie jïh siebriedahkesne leah jarngesne.
+Bivdi akte bivteme- jïh göölijesiebrie mij edtja mearoesaemiej ïedtjh jïh reaktah mearosne eevtjedh jïh gorredidh.
+Göölemereakta / Laante jïh vierhtiereaktah / Saemiedigkie - Sametinget
+Goerehtalleme
+Göölemereakta
+vijreme jïh lidteme
+Bjørn Olav Megard (40) lea ööhpehtamme goh cand. polit, åejviefaagine sosijaleantropologijesne Oslon Universiteteste.
+Bjørn Olav Megard edtja Saemie-jïh unnebelåhkoepolitihkeles goevtesem stuvredh
+c. CelleC6: Tjaelieh " Faasite " jallh aktem jeatjah sjïehteles baakoem.
+c. CelleC6: Tjaelieh "Faasite" jallh aktem jeatjah sjïehteles baakoem.
+Plæjjohkemïerhki mietie dejnie daeverinie mejtie edtja ryöknedh, maahta vååjnedh goh Jåvva akti akti ryöknoe gosse satne edtja daeverh ryöknedh mah leah dåehkine bïejeme luhkie luhkie.
+Plæjjohkemïerhkh Åvlan pryöveheeftesne vuesiehtieh satne pryövoe aktem strategijem nuhtjedh gusnie goerh mïerhkesje mah lea kategoriseradamme jïh ryökneme, men seapan ij dïhte dam strategijem ellieslaakan
+Ektienoerhtelaanti gærjabusse
+Blogge maahta akte jïjtse gïelesuerkie årrodh.
+b Nomme: Ánde Trosten Aaltere: 23 Årromesijjie: Deatnu Barkoe: Sæjjasadtjebarkije / studente Guktie datnine daan biejjien: Hijven!
+b Nomme: Ánne Márget Somby Aaltere: 17 Årromesijjie: Báhkiljohka Barkoe: Skuvlesne vaadtsam Guktie datnine daan biejjien: Ånnetji nahkeren, saahtah bearjadahke!
+b Nomme: Durra-Lásse Lars-Juhana Johan Aaltere: 25 Årromesijjie: Guovdageaidnu / Tromsø Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien: Geerjene jïh madtjeles!
+b Nomme: Ellen Magdalena A. Sara Årromesijjie: Leavdnja Aaltere: 15 Barkoe: studente Guktie datnine daan biejjien: Joekoen hijven
+b Nomme: Ellen-Sara Sparrok Aaltere: 16 jaepieh Årroemesijjie: Aarborte Barkoe: Lohkem.
+b Nomme: Emmi Alette Danielsen Aaltere: 17 år Årromesijjie: Røros Barkoe: Gjøsvika skïemtjegåetie, Vitus apoteke Røørose jïh lissine elliestïjjen healsoefaagebarkijelinjam vaadtsam Röörosen jåarhkeskuvlesne.
+b Nomme: Helge Aslaksen Ravna Aaltere: 20 Årromesijjie: Oslo Barkoe: Jusstudente jïh hotelletrïengke Guktie datnine daan biejjien: Hijven biejjiem lohkemesavkesne åtneme, jïh domtem naa eadtjohke.
+b Nomme: Hilje Kristoffer Jåma Aaltere: 17 Årromesijjie: Raavrevihke Barkoe: Healsoefaagebarkijasse lohkem Kråangken jåarhkeskuvlesne, jïh ånnetji skïemtjegåetesne barkem.
+b Nomme: Inga Maja Eira Hætta Aaltere: 17 Årromesijjie: Alta Skuvle: Alta jåas Guktie datnine daan biejjien: Joekoen geerjene, juktie saahtan lea goeve!
+b Nomme: Linn Birgitte Njuolla Aaltere: 16 jaepieh Årromesijjie: Kirkenes Barkoe: Studente Kirkenes jåarhkeskuvlesne Guktie datnine daan biejjien: Hijven, jïh jïjnjem aavodem jåvlide!
+b Nomme: Maja Sööfe Larsen Aaltere: 18 jaepieh Årromesijjie: Snåase Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien: Daan biejjien geerjene, juktie daelie maaje goeve jih jåvle geatskeneminie
+b Nomme: Marit-Sofie Mathisen Aaltere: 17 Årromesijjie: Reahpin, Nesseby.
+b Nomme: Melissa Annie Fofonoff Aaltere: 17 Årromesijjie: Kirkenes Skuvle: Learohke Kirkenes JÅAS Guktie datnine daan biejjien: Manne aavone jïh aavodem jåvlide
+b Nomme: Mikkel Rasmus Logje Årromesijjie: Láhpoluoppal / Guovdageaidnu Aaltere: 22 Barkoe: Lohkehtæjjaskuvlestudente Mennie bïevsterisnie daan biejjien? Naa hijven bïevsterisnie.
+b Nomme: Naima Khan Nergård Aaltere: Aadtjen 18 jaepieh illeme Årromesijjie: Gällivare, Sveerjen bielesne Barkoe: Gåalmeden jaepien jåarhkeskuvlesne Guktie datnine daan biejjien: Mov lea jïjnje darjodh, men badth geerjene
+b Nomme: Silje Somby Aaltere: 17 jaepieh Barkoe: Gïeleierieguedtije, learohke jåarhkeskuvlesne Årromesijjie: Alta, Guovdageaidnuste båatam Guktie datnine daan biejjien: Geerjene juktie dellie maaje jåvleaske.
+b Nomme: Tuva Svendsen Aaltere: 19 Årromesijjie: Karasjohke / Tromsø Barkoe: Studente Guktie datnine daan biejjien: Raaktan daan biejjien ånnetji raessesne.
+b Nomme: Viktor Inge Paulsen Aaltere: 21 Årromesijjie: Drag (Tysfjord) Barkoe: Saemiedigkietjirkije Guktie datnine daan biejjien: Gaajh nahkeren, men seadtoes jïh jïjtjejearsoes årrodh.
+Illeldahkem tjuara iktegisth vierhtiedidh destie mejnie tjoeperde jïh mah jeatjah goerehtimmieh vuesiehtieh.
+Akte illedahke sæjhta gaskem jeatjah årrodh Saemiedigkie tjuara sov nommedahteme tjïrkijh Båatsoeståvroste vaeltedh.
+Konsekvense lea struktuvrh mah kaarride åvtem biejieh jïh rïektesisnie nyjsenæjjide ålkoestieh.
+b) Baajh learoehkidie musihkem goltelidh, guvvieh vuartasjidh jallh plearoeh.
+Vuajna aaj jeenjesh sijhtieh viele saemien lïeredh.
+Dan aareh puberteetese båata, åvteli gaektsie jaepieh illeme nïejtine jallh uktsie jaepieh baernine ij leah sïejhme.
+Båetijebiejjieh-konferanse Liksjosne 2010 jih Aerviesjaevresne 2011 Saemiedigkie håaloestäjjah bööri gieh maehtiejin skreejrehtidh jih orre åssjalommoeh buektedh soptsestimmide mej bïjre dejpeladtje maahtoej, gïeli, (de) koloniseringen, könsroller j. v. Konferansese stoerre ïedtjh jih vïhtestimmiem vuesiehti dah gieh meatan orreme hov vïenhtin ålvas buerie öörnege.
+Båetijebiejjiehkonferanse Liksjosne
+Båetija biejjieh-konferanse Liksjosne jih Aerviesjaevresne
+Båetijen aejkie båatsoe sjeahta dovne dejnie kultuvrelle, ekonomeles jïh ekologeles våaroeminie, jïh aktem jeatjah vuajnoem kreava goh dam maam staate lea åtneme mænngan båatsoelaakem sjïehtesji jaepien 1978.
+Akte båetijen aejkien, jielije jïh monnehke båatsoe våaromem åtna dennie kultuvrelle monnehkevoetesne, man bïjre båatsoesaemieh daajroem utnieh gelliej boelvi tjïrrh.
+Energije båetijen aajkan
+Guktie båetije biejjieh åarjelh-saemien gielese?
+Båetijen aejkien kultuvrepolitihke
+Mubpien jaepien EN aktem jïjtse Veartenekonferansem aalkoealmetjidie öörnede, dïhte voestes konferanse gusnie nasjovnaalestaath jïh aalkoealmetjh gaavnesjieh, juktie nasjovnaalestaaati dïedth almetji vööste digkiedidh.
+Mubpie sesjovne lea Russlaantesne jaepien 2017.
+Mejtie edtjh DATNE tjaatsestidh minngebe veeljemisnie!
+- båetije barkoe
+Jeatjah unnebelåhkoegïelh aaj maehtieh tastatuvrem nuhtjedh.
+Maahta tastatuvrem Samisk tastatur våålese leessedh namhtah Google Play ' sne daan biejjien jïh Appstoresne 15.12.14.
+Maahta tastatuvrem Samisk tastatur våålese leessedh namhtah Google Play 'sne daan biejjien jïh Appstoresne 15.12.14.
+Edtja aelhkie årrodh øørnegem sjïehtesjidh dejnie sïejhmemes operatijvesysteminie.
+Tastatuvre båata goh akte namhtah appe.
+Tastatuvre gaajhkide saemien gïelide dåarjohte mah Nöörjesne åtnasuvvieh daan biejjien, dovne noerhtesaemien, åarjelsaemien jïh julevsaemien.
+Dah båantasiebrieh Norges Bondelag jïh Norsk Bonde-og Småbrukerlag leah rååresjimmieguejmieh Staatine dan fïerhten jaepien jåartaburrielatjkoen bïjre.
+Kondome mij båeries jallh råadtsoeh aelhkebe loedtene.
+Dej beeli saemien religijovnesne Joeks-aahka båassjoem vaarjeli.
+- Båeries saemien gåetieh jïjnjh kvaliteeth utnieh mejtie vihkeles vaarjelidh.
+Dïhte båeries testamente sopsteste maam Jupmele darjoeji aarebi Jeesuse reakasovvi.
+Dejstie båarasommes gærjijste maahta neebnedh Manuale Lapponicum maam Olaus Stepani Graan (Stuehkie 1669) lea tjaaleme jïh Lapponia maam Johannes Schefferus lea tjaaleme, jieniebinie låhkojne 1674 raejeste jïh åvtese.
+eah dah båeries byjjes registerij leah dah væhtah, destie båata ovmessie vuekine konverteredh dejtie jeatjah bokstavide mah maehtieh systemisnie registeredh.
+Båarasåaboe fïerhten mubpien jaepien.
+Maahta båarasåbpoe learohkh meatan vaeltedh lohkehtimmesne nuerebe learoehkijstie, jis soejkesje naemhtie guktie gåabpegh paarhth aevhkiem utnieh destie.
+båarasåbpoe learohkh skuvlesne
+Byöroe båarasåbpoe learoehkidie skreejredh saemiestidh sinsitnine jïh nuerebe learoehkigujmie ektine skuvlesne.
+Båarasåbpoe saemien gåetieh
+gosse voeresehåksoeh dæjpa uvtese jeatjahdehtemem sosijaldïenesjelaakesne man sisvege tjïelte galka barkedh barkijh gååvnesieh gieh maehtieh såevmiengïelem, meänkieliem jallh saemiengïelem gusnie daerpies gosse voeresh hoksedh.
+Jollebe ööhpehtimmmie
+Båarasåbpoe maanide gååvnese aaj tabledth.
+Båassjoem åtneme goh dïhte vaarjelamme sijjieh låavhtgåetesne, man bijjelen ij guhte edtjh trööredh jallh njulhtjedh.
+Båassjoe aejlies.
+Båassjoe lij dïhte sijjieh gusnie aejlies daeverh jïh beapmoeh lin.
+Fiejliebievnesh ActiveX-kontrollen bïjre Jis datne Win XP (service pack 2) åtnah, dellie kanne fiejliebïevnesem åadtjoeh datne tjoerh ActiveC-kontrollem lissiehtidh.
+Båatsoesaemieh leah Gáldum birreme sijjese aktem buerebe laakegoerkesem vedtedh dovne nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale daltesistie, juktie buektiehtidh sijjen reaktah guarkedh.
+Vaarjelimmie båatsoen dajvijste
+Båatsoe lea abpe Saemien eatnamisnie.
+Doh båatsoedajvh gusnie saemien båatsojne gïehtelieh leah medtie 40% Nöörjen laantedajveste, jïh leah Finnmaarhken luvhtie noerhtene Engerdaelien gåajkoe Hedmarhkesne åarjene.
+Jarkelimmie båatsoeburriej reeremistie, juvredåeriesmoerh, rååresjimmieh båatsoekonvensjovnen bïjre, ovlæhkoe ruevtieraajrosne jïh digkiedimmieh dajvereeremen bïjre lea naaken dejstie aamhtesijstie mah dovne Saemiedigkiem jïh båatsoem haestieh.
+Båatsoeburriejreereme
+Akte båatsoeburriejreereme bielelen luhpiesvoete
+Båatsoeburrielaake lea dorjeme guktie jienebh sisnjeles stuvrehtimmiefunksjovnh jieliemisnie leah nåhkelamme, gaskem jeatjah sjïehtesjimmie ektiegåatomedajvijste jïh akte lissiehtamme gæmhpoe gåatomedajvi bïjre båatsoeburriej gaskemsh.
+Båatsoelaake
+- Båatsoeburrie-øøhpehtimmie vååjnoes goh edtja båatsoeburriem sjiehtesjadtedh stoerre ektievoetese.
+Båatsoeburrie-skuvle lij laanteburrie dajvesne jih aaj gartnerskuvlen nuelesne.
+Båatsoeburrie-skuvle kultuvrekollisjovnine
+Gallesh dejstie learohkijstie båatsoeburrie skuvlesne lin naa båeries juktie ij lij dagkeres faaleldahke aerebi orreme.
+Åvtehke Båatsoeburrie-skuvlen ståvrosne, Anders Oskal tjoeveri båetedh mijjine råårestalledh.
+Båatsoe
+båatsoen bïjre
+Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Båatsoe lea dïhte aajnehke kultuvresjïere saemien jieleme, jïh akte roenegierkie saemien kultuvresne.
+Båatsoe aktem vihkeles sijjiem åtna saemien kultuvresne, goh akte dejstie vaenie kultuvresjïere saemien jieliemijstie.
+Båatsoe lea joekoen vihkeles saemien kultuvren jïh siebriedahkejieleden gaavhtan, jïh joekoen stoerre aarvoem åtna goh gïele- kultuvre-, jïh identiteete- jïh jielemeaktööre saemien dajvine.
+Båatsoen arealeåtnoem våajnoes darjodh areaeleåssjelisnie LNFR ("Laanteburrie, eatneme jïh eejehtallemeåssjele, jïh aaj båatsoeš) lea aaj joekoen vihkeles, juktie voerkesvoetem båatsoen bïjre lissiehtidh, soejkesjeåejviladtji luvnie.
+Båatsoen båetije aejkie
+Båatsoen båetije aejkie / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Dåarjoe seminaarese Båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre
+Seahkarimmiem jïh goerkesem utnedh båatsoen åtnose jïh barkoevuakan
+Laanteburriedirektovraate mij lea ryöktesth Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten nuelesne, båatsoem Nöörjesne reerie.
+Båatsoe tjuara aktem dajvevåaromem utnedh mij monnehkevoetem jïh evtiedimmiem gorrede.
+Båatsoe gaajhkh nuepieh åtna evtiesovvedh goh akte monnehke jieleme seamma tïjjen goh dejtie roehtside steerie mejtie båatsoe saemien kultuvresne åtna.
+Båatsoen sisnjelen dïhte låhkoe kaarrijste jïh nyjsenæjjijste mah eadtjohke bovtsigujmie gïehtelieh seamma stoerre.
+Båatsoen stööremes haesteme lea vaenie dajvh jïh siebriedahke mij ahkedh tjihtede juktie båatsoen dajvide nuhtjedh.
+Båatsoeburrie, båatsoesïjte jallh saemiensïjte mij ij daan konvensjovnen jiehtegh dåeredh jallh nænnoestimmieh Gåatomemoenehtsistie jallh Njååhtjedimmiemoenehtsistie bieljielamme, dïhte maahta Gåatomemoenehtsistie stillesovvedh sjïere biejjien åvtelen ovmessie råajvarimmieh darjodh jallh gajvedh.
+Gåatometjahke Blåsjökilen maahta abpe jaepiem nuhtjesovvedh.
+- Sjïehtedimmie bovtselåhkoste lea akte dejstie stööremes haestiemijstie maam båatsoe åtna, jïh daate akte aamhtese mïsse Saemiedigkie lea stuerebe fokusem bïejeme.
+Båatsoesaemieh vielie daajroem daan suerkien bïjre daarpesjieh juktie guarkedh jïh bagkesidh sijjen reaktah.
+Daemieskrievvietjïerth
+Tjïelten åejvie Båddådjosne, Ole-Henrik Hjartøy lea madtjeles ihke latjkoe Saemiedigkine varke lea stïeresne.
+Jïjnje hijven dorjesåvva juktie saemien kultuvrem jïh gïelem eevtjedh Båddådjosne joe daelie, jïh hijven mijjieh dam vihtiestibie.
+Jïlleskuvle Bodøsne vadta lohkemefaalaldahkem julevsaemien gïelesne lihtsine åålmegh- jïh aarhskuvlelohketæjjaööhpehtimmiem vuj goh vijreööhpehtimmiefaalaldahkem.
+ij saemielaaken gïelenjoelkedassh prijvaten båarkarimmide dijpieh.
+bovtsen aalteren bïjre
+mïerhken nejpiegieji bïjre
+bovtsen klaeriej bïjre åejjesne jïh kråahpesne
+Bovtsh maahta nubpene rïjhkesne leekedh jïh mænngan bååstide dan hïejmerïjhkese saahtesjidh tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah.
+Bovtsh maehtieh nubpene rïjhkesne leekesovvedh jïh doekesovvedh dan rïjhken sïjsesaehtemen jïh doekesovvemen jiehtegi mietie.
+Njueniesprejjem maahta nåhtadidh gosse snoelken jïh dïhte dorje aelhkebe maanese voejngehtidh.
+Ohtsemh båateme medtie 16 milljobnh kr åvteste, læjhkan dïhte budsjettemïerie orreme medtie 9 mill. - Saemiedigkieraerie lea joekoen madtjeles goh daan soe jeenjesh leah dåarjoem ohtseme ovmessie gïeleprosjektide, jïh dïhte stoerre eadtjohkevoetem vuesehte saemiengïelide nænnoestidh jïh evtiedidh, saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma jeahta.
+Ovmessie vuajnoeh vååjnesasse båetieh?
+Jïjnjh hijven prosjekth, men dannasinie dan jeenjesh ohtsedieh dle tjuara striengkieslaakan prijoriteradidh.
+Vaenie ohtsemh saemien jienebelåhkoedajvijste Finnmarhkesne båetieh.
+Vihkeles bielieh möölehtimmieprosesseste leah illedahkem vuarjasjidh jïh digkiedidh man ovseekere dah möölehtimmieh leah.
+- Jielemen vuajnoeh jïh raerieh leah daerpies jis edtjebe aktem illedahkem åadtjodh man bïjre maahta seamadidh saemien bieleste, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
+Edtja illedahkem goerehtallemepryöveste ryöknedimmesne 1. daltesasse åtnasovvedh goh våarome akten
+Eah edtjh dejtie illeldahkide nuhtjedh gosse karakteerem vedtedh, men edtja våaromem vedtedh vuarjasjidh mejnie learohke tjuara tjarkebe barkedh.
+Edtja illedahkide nåhtadidh juktie darjodh jïh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah darjoeh guktie saemien gïelh gorresuvvieh jïh evtiesuvvieh.
+Edtja illedahkide nåhtadidh juktie råajvarimmieh hammoedidh jïh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah darjoeh guktie dah saemien gïelh gorresuvvieh jïh evtiesuvvieh.
+Vijriesåbpoe edtja illedahkide nåhtadidh juktie Saemiedigkien bïevnesem saemien gïeli bïjre hammoedidh, Jåma buerkeste
+åvteste vihkeles ryöknedimmine barkedh goh akte uvtemesth tjiehpiesvoete.
+Baajh dov rijhkem båetedh.
+Vïjriesåbpoe barkoe illedahkijste lohkehtæjjadåehkesne
+Vijriesåbpoe barkoe illedahkijste lohkehtæjjadåehkesne
+ Edtja learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne guhkiebasse dåarjelidh  Lohkehtæjja tjuara eejhtegidie bievnedh illedahki bïjre goerehtallemepryövesne jis vååjnoe goh learohke lea tjoeperdimmieraasten nuelesne, jïh dan gaavhtan lissie dåarjelimmiem daarpesje
+Dah illeldahkh edtjieh ektesne vuartasjidh jeatjah bïevnesigujmie learohki bïjre jïh barkojne sjïere ööhpehtimmine jïh vuarjasjimmine.
+Illeldahki åtnoe
+Dan våaromisnie byöroe sjïehtedimmiem digkiedidh.
+suejnieh tjomhpine bïejedh
+Cancereåedtjiem dan mænngan vuarjesje skalan mietie man nomme Gleason.
+Cancerenaareme prostatesne maahta seejnelaakan sjïdtedh jïh destie ij tjoeperh jallh dïhte maahta varki sjïdtedh jïh jeatjah sijjide kråahpesne haasenidh.
+Canceren lissine gååvnesieh jïjnjh daamhtaj jeatjahtehtemh prostastesne mejstie PSA-veaha maahta jeananidh.
+Juvrh akte aajhtoe båatsose
+Juvrh jieliemassem gellide håvhtadieh, barkoedåehkien åvtehke Ellinor Marita Jåma jeahta.
+Juvrh
+Mïetsken 9. b. lea ENn gaskenasjovnaale aalkoealmetjebiejjie.
+Asve
+Rïevhkestimmie
+Gosse asvede dellie båånhtsere, mohte edtja voejhkelidh darjodh guktie sïjhtedh jïh ij tsiehkieh pryövh lïepedh mestie veanhta asvedidh.
+Rïevhkestimmeste maahta ovmessie skaarah jïh skïemtjelassh åadtjodh jïh medtie fïerhten mubpien persovne gie rïevhkeste aarebi jaama enn jis ij rïevhkesth.
+Borkenesesne, Harstaden bæjngoelisnie lij ikt akte onne haakeneburrie-skuvle jih disse lij dej minngemes jaepiej geerve orreme learohkh åadtjodh guktie nimhtie aajhtaldihkie.
+Bissedh
+Dah beapmoeh olkese tjaalasåvva dïsse maam gohtje beapmoehöörnemisnie, jïh åådtje dejtie veedtjedh guhkemes 90 biejjieh fïerhten aejkien.
+Aaj beapmoeh maanide mah nuerebe 16 jaepieh jïh sjïere skïemtjelassh utnieh, vuesiehtimmien gaavhtan glutenintoleranse, lea subvensjovneradamme.
+Beapmoe gohtjesovvi " eatnemen vadtesh " jallh " Jupmelen vadtesh ".
+Beapmoe gohtjesovvi "eatnemen vadtesh" jallh "Jupmelen vadtesh ".
+Eejehtimmie byöroe årrodh unnemes 10 minudth, maaje beapmojne jallh ålkone.
+Sïelteevtiedæmman böörede åarjelsaemien dajvesne / Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Sïelteevtiedæmman böörede åarjelsaemien dajvesne
+Bøøremisnie tjoevere tjåadtjodh mij soptsestallemen sisvege jih gieh meatan.
+Bøøreme
+Bööredimmie lahtestimmiejgujmie båetedh / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Bööredimmie raeriejgujmie jïh vuajnoejgujmie båetedh Saemiedigkieraerien bïevnesasse gaskenasjovnaale barkoen bïjre
+Bööredimmie raeriejgujmie jïh vuajnoejgujmie båetedh Saemiedigkieraerien bïevnesasse gaskenasjovnaale barkoen bïjre / Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+Gærjagåetie
+Bööredimmie konferansese jollebe ööhpehtimmien jïh dotkemen bïjre
+Bööredimmie konferansese jollebe ööhpehtimmien jïh dotkemen bïjre / Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Gohtjemem adressese seedtie gusnie åålmegetjaaleme jïh frijjes jis sæjhta meatan årrodh.
+Baajh naakenem dehtie lïhkes dajveste akten voenges saemien dejpeladtje jielemen bïjre soptsestidh
+båeries almetjh bööredidh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre soptsestidh Molsehthlaakan learohkh maehtieh guessine minnedh naakenidie jïh dejtie dan bïjre gihtjehtidh.
+Böörede jeenjesh meatan årrodh
+Akte dabloe jallh vïedtjeplakate aamhtesen bïjre, maahta aaj akte gïelesuerkie årrodh.
+Praahken skuvle Røørosesne 130 000 kråvnah åådtjeme edtja skuvlen barkoem åarjelsaemien gïeline guhkiedidh.
+Bruken av samiske språk.
+Bodø:Nordlandsforskning http://www.sametinget.no/Dokumenter
+lea tjïelke dorjesovveme, hijven jïh maereles baakoeveahkine
+Båetieh raeriejgujmie båetijen aejkien areale- jïh byjresepolitihkese / Areale / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+njoelkedassiste sjidtieh.
+såemies vuesiehtimmieh vedtedh eengelskegïelen laantine jïh åehpies almetjh debpede
+• Saemien gïelem vååjnesasse fokusen tjïrrh saemiengïeleldh skilth byjjes gåetesne jïh sijjienommh
+vuesiehtimmieh vedtedh maam mïelide laavenjostoe, meatanårrome jïh demokratije utnieh nasjovnaale jïh gietskene suerkine, siebrine jïh skuvlesne
+vuesiehtimmieh vedtedh guktie akte meadtoe lea gïetesovveme, fåantoeh digkiedidh man åvteste kriminaliteete sjædta jïh konsekvenside kriminaliteeteste, jïh buerkiestidh guktie reaktastaate fungerede
+vuesiehtimmieh vedtedh guktie almetjh joekehts mïelh utnieh, gaavnesjimmieh ovmessie almetji gaskem maehtieh dovne hijven årrodh jïh ovvaantoeh vedtedh, jïh empatijen jïh almetje-aarvoen bïjre soptsestidh
+vuesiehtimmieh vedtedh guktie goerkese gieriesvoeten jïh seksualiteeten bïjre maehtieh jeerehtidh kultuvrine jïh kultuvri gaskem
+såemies vuesiehtimmieh vedtedh gåessie maahta nuhteligs årrodh eengelskem maehtedh
+vuesiehtimmieh vedtedh kultuvrelle symbovline, jïh buerkiestidh maam mijjieh vïenhtebe dïejvesinie identiteete jïh kultuvre
+vuesiehtimmieh vedtedh saemien jïh jeatjah almetjebådtjese, jïh joekehtsem alternatijve medisijnen jïh skuvlemedisijnene gaskem digkiedidh
+vuesiehtimmieh vedtedh naan reaktide maanah utnieh, ovmessie veanhtadimmieh nïejth jïh baernieh sijjen aarkebiejjien dåastoeh, jïh soptsestidh guktie dah maehtieh veanhtadimmide dååjredh
+Bommebeetnegh dan jåasoeh.
+Skïemtjijesaadthålmah (Patientombudsmän)
+Skïemtjijesaadthålma maahta viehkine årrodh jïh jeatjabidie vuesiehtidh jis idtji vaestiedassem fuakah maam åådtjeme dan mænngan voestes ryökesth skïemtjehoksebarkijidie bïeljelamme.
+Skïemtjehoksesne seamma sekretessevaarjelimmie gaajhkh skïemtjiji åvteste jïh seamma man reaktam åtna Sveerjesne årrodh jallh ij.
+Skïemtjijemoenehtse edtja meatan årrodh jïh jolle skïemtjijevihtiesvoetem healsoe- jïh skïemtjehoksesne evtiedidh.
+Patientnämnden / Skïemtjijemoenehtse frijjetjåadtjome healsoe- jïh skïemtjehokseste jïh dïhte åesehts dïsse bïeljelidh gyhtjelassigujmie jallh laejhtemigujmie.
+Skïemtjijegoevtesen ij leah reakta nænnoestidh jis skïemtjehoksebarkijh maam akt båajhtode dorjeme jallh ij.
+Skïemtjijemoenehtse maahta viehkiem åadtjodh vuesiehtimmien gaavhtan
+Skïemtjijeåårganisasjovnh maehtieh såemies aejkien viehkine årrodh gïetedimmine iereste mah leah laejhtemen bïjre.
+Barkijh skïemtjegåetesne jallh hoksejarngesne sjeavohthvoetem utnieh.
+Skïemtjegåetiegærhkoe Dïhte gie vaajvesåvva jïh viehkiem daarpesje maahta rïekte gærhkose skïemtjegåetesne jarkelidh.
+Skïemtjijinie healsoe- jïh skïemtjehoksesne reaktam åtna sjædta seahkarimmine dåastoehtamme jïh bïevnesh, mejtie guarkoe, åådtje healsoen, dej goerehtimmiej jïh båehtjierdimmiej bïjre mejtie evtiedieh.
+Gaajhkesidie mah gïelem maehtieh, dle akte stoerre aarvoe saemien nåhtadidh dan gelline tsiehkine goh gåarede aaj fuelhkien jïh voengen ålkolen, goh byögkeles kontovrinie, healsoesuerkesne, skuvlesne, gærhkosne jïh reaktasuerkesne.
+• Gaajhkh edtjieh reaktah utnedh saemien gïelem lïerehtidh
+Gaajhkesh reaktam utnieh indivijduelle gyrhkeles dïenesjh saemien gïelesne åadtjodh Dennie nöörjen gærhkoen åålmegisnie reeremedajvesne.
+Gaajhkesh reaktam utnieh saemien nåhtadidh reaktasuerkesne.
+Gaajhkesh reaktam utnieh lierehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.
+Gaajhkesh mah sijhtieh, nuepiem utnieh raeriestimmiejgujmie jïh vuajnoejgujmie båetedh daan bïevnesen sisvegasse.
+Plakaategaahtjemen vitnije lea nommehtamme
+Luhkie ovmessie saemien smaareh-tjïerth vuj gïelh gååvnesieh, jïh gïeleraasth rijhkeraastij dåeresth juhtieh.
+Ållesth 24 tjoejkijh, uktsie juelkietjengkeretjïektjijh, göökte kultuvrealmetjh jïh uktsie åvtehkh meatan dåehkesne.
+Tjåanghkan daate sæjhta jiehtedh nyjsenæjjah vaenebh nuepieh utnieh evtiedimmiem tsevtsedh aalkoejielemi jïh aerpievuekien saemien jielemi sisnjeli.
+Gaajhkesh byöroeh nåhtadidh dam maam maehtieh, saaht mennie daltesisnie leah.
+Gaajhkesh bööresuvvieh
+Gaajhkesh dovnesh tjoeverieh åadtjodh jiehtedh maam sijhtieh.
+Gaajhkesh giejtie Jeesuse iehtsieji, satnem biehtiejin.
+Gaajhkesh " mah sïjhtieh eadtjohkelaakan tsevtsiehtidh lobby ' ine giehteldieh.
+Gaajhkesh "mah sïjhtieh eadtjohkelaakan tsevtsiehtidh lobby 'ine giehteldieh.
+Gaajhkesh mah dam orre maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmiem aelkieh edtjieh s...
+Mijjieh haestebe gaajhkesidie mah saemien kåanstine, kultuvrine jïh fealadassine gïehtelieh åarjelsaemien dajvesne Nordlaanten åarjelen luvhtie Åarjel-Trööndelagen gåajkoe Kreativ Industrijem gaskesadtedh juktie vielie bïevnesh åadtjodh programmen bïjre.
+Gaajhkesh mah sijhtieh saemien nåhtadidh voenges jïh regijovnale byögkeles healsoe- jïh sosijaleinstitusjovnine reeremedajvesne, reaktam utnieh saemiestidh jïh vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne.
+Akte stoerre daerpiesvoete ööhpehtimmine voestesviehkien sisnjelen gaajhkesidie mah vaeresne berkieh jïh fealadieh.
+Aaj sæjhta gaajhkide sesjovne boelhke i jïh boelhke ii:se vaarjelimmiepliktevierhken gaskeviermiesijjie jis jïjnjh bïevnesh sijhtieh - aaj saemiegïelesne.
+Gaajhkesh dovnesh leah buerie båeteme sijjen jaahkojne jïh jïejkeminie.
+Gaajhkesh dovnesh maehtieh raeriejgujmie båetedh.
+Gaajhkh ovmessie vuekine alkoholem demtieh jïh ovmessie man jïjnjh töölieh, mohte raaste gujht gååvnese gosse kråahpe bæjhkohte.
+Gaajhkesh maehtieh raeriejgujmie båetedh.
+Gaajhkesh maehtieh meatan årrodh spïelesne seamma aejkien, bene maahta aaj dam darjodh seamma tjiehtjielisnie ovmessie "soptsestimmiesijjine ", mah maehtieh goh jïjtsh gïelesuerkieh årrodh.
+Gaajhkesh maehtieh meatan årrodh spïelesne seamma aejkien, bene maahta aaj dam darjodh seamma tjiehtjielisnie ovmessie "soptsestimmiesijjine ", mah maehtieh goh jïjtsh gïelesuerkieh årrodh.
+Gaajhkesh ovmessielaakan smååhkedieh jïh hepsieh.
+aktanimmiejielemh
+Aarvoesjugniedimmieprogramme jielemekombinasjovnide jïh saemien fealadassese ulmine åtna:
+Kombinasjovne jeatjah giehteldimmiejgujmie dorje guktie gåarede dajvine årrodh gusnie ij lij gåaradamme årrodh jis ajve aktem gïehteldimmiem åtneme.
+Viertesth jeatjah klaassigujmie skuvlesne jïh Stoerredigkieveeljemen illedahkine gosse dah illedahkh gååvnesieh
+Viertesth sæjrojde sinsitnine.
+vuesehte guktie dejtie utnedh Digkede åejvietsiehkieh argumentasjovnine jïh
+kultuvrehistovrijes ektiedæmman buakta åtnoem sjyötehke gaaltijistie
+tjaalegh faageles sjyötehke jïh jïjtjeraarehke vuekine ussjede jïjtjeraarehke vuarjasjimmieh åtna
+argumenth viertiestidh bioteknoligije-åtnoen bïjre, jïh faageles jïh etihkeles dåeriesmoerh digkiedidh dej bïjre
+stoeredahkem, struktuvrem jïh sjïdtemem årrojedåehkine viertiestidh, jïh evtiedimmiem årroejijstie, urbaniseradimmiem jïh juhtemem urrebe tïjjen analyjseradidh
+viertiestidh saemien teeksth daaletje teekstigujmie
+tjaaleldh saemien baakoeh jïh grammatihke hammoh soptsestimmie gïeline viertiestidh jïh barkoem åvtese buektedh
+hedtieh jïh joekehtsh viertiestidh laanti gaskem Europesne, jïh laantine jeatjah veartenebieline
+Dah referansh mah daennie tjaalegisnie vadtasuvvieh, læstosne gaavnh raeriestimmiejgujmie vielie
+• veahkah viertiestidh; gusnie jeenjemes?
+dïhte aaj buektehte dam stööremes veahkam gaavnedh gosse edtja veahkah dåehkine viertiestidh, jïh maahta taalh stoeredahken mietie veesmedh.
+viertiestidh jïh vierhtiedidh saemien nedtebielieh gelliegieleldh, dej åtnoevuekieh jïh bïevnesevierhtijste jïh designem
+saemien teeksth viertiestidh jeatjah aalkoeåålmegi teeksti jïh aamhteseprovsateekstigujmie jïh dejtie vierhtiedidh kultuvren muhteste
+viertiestidh jïh vierhtiedih saemien jïh jeatjah aalkoeåålmegi fiktijve teeksth jïh aamhteseteeksth kultuvren muhteste
+viertiestidh jïh ryöknedh gaskem ellies taalh, desimaaletaalh, bröökh, prosenth, promille jïh taalh standardehammosne, dagkerh taalh jeereldihkie jiehtedh, jïh vuarjasjidh mennie tsiehkine ovmessie vuekieh leah maereles
+viertiestidh guktie "dïhte saemienš jïh "dïhte nöörjenš vååjnesasse båetieh tjaaleginie saemien jïh nöörjen lidteratuvreste
+viertiestidh guktie "dïhte saemienš jïh "dïhte nöörjenš vååjnesasse båetieh tjaaleginie saemien jïh nöörjen lidteratuvreste
+viertiestidh guktie "dïhte saemienš jïh "dïhte nöörjenš vååjnesasse båetieh tjaaleginie saemien jïh nöörjen lidteratuvreste
+saemien gïeletsiehkiem jeatjah aalkoeåålmegi gïeletsiehkiejgujmie viertiestidh
+saemien gïelehistovrijem viertiestidh noerhtilaanti gïeli histovrijinie
+saemien laavlome-saalmevuekiem daaroen laavlome-saalmevuekine viertiestidh
+saemien dïejvesh daaroen dïejvesigujmie viertiestidh
+viertiestidh saemien vaajesh aalkoeåålmegi jïh jeatjah kultuvri vaajesigujmie
+saemien teeksth jeatjah aalkoeåålmegi teekstigujmie viertiestidh jïh vierhtiedidh guktie dah daerpies gosse kultuvrem- jïh identitetem evtiedidh
+saemien heamtuvrh viertiestidh jeatjah aalkoealmetji heamtuvrigujmie, jïh heamtuvrigujmie jeatjah kultuvrijste
+viertiestidh saemien vaajesh aalkoeåålmegi jïh jeatjah kultuvri vaajesigujmie
+stoeredahkh viertiestidh viehkine sjiehteles möölehtimmiedïrregijstie jïh aelhkie aerviedimmeste, illedahkide åehpiedehtedh jïh vuarjasjidh mejtie dah leah reaktoe
+soptsestimmievuekieh jïh aarvoeh viertiestidh såemies tjaaleginie daehtie tïjjeste soptsestimmievuekiejgujmie jïh aarvoejgujmie vaajesinie jïh almetjediktadimmesne
+• buerebe öörnemem dan unnebelåhkoepolitihkese geehtedh
+• Saerniestimmieh bøøremes sjidtieh jis gaajhkesh dovnesh meatan, dovne
+Bööremes baaja maanam jïjtje nænnostidh man jïjnjh ååjse.
+Bööremes plakaate irhkemen vööste man aarvoe 10 000 kråvnah
+Buerebe sovnedimmie saemien faangkide
+Buerebe sovnedimmie saemien faangkide / Sosijaale / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
+Maahtoem lissiehtidh
+Bueriedamme laavenjostoe Saemiedigkien jïh dej saemien gïelejarngi gaskem jïh aaj laavenjostoe gïelejarngi gaskem lea akte dejstie sjïere barkoesuerkijste "Saemiedigkien strategijesne saemien gïelejarngide" maam edtja stoerretjåanghkosne gïetedidh ruffien 2015.
+Bueriedamme laavenjostoe Saemiedigkien jïh dej saemien gïelejarngi gaskem jïh aaj laavenjostoe gïelejarngi gaskem lea akte dejstie sjïere barkoesuerkijste "Saemiedigkien strategijesne saemien gïelejarngide" maam edtja stoerretjåanghkosne gïetedidh ruffien 2015.
+Lissiehtamme nuepieh jïjtje gejhkieguelieh darjodh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Stuerebe nuepieh gajhkesjæmman nuepieh vadtah lissiehtamme dïenesth åadtjodh gosse dåeriesmoerh doekeminie fïerskegueliemaarkedisnie.
+hijven kvalitete dïenesjefaalaldahke destie voestegh tjoevere barkijh gååvnesieh giej leah maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
+Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta dam dåastoehtidh jïh saemien " gåetienormalem " evtiedidh departementine jïh såajhts etath dan nuelesne.
+Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente sæjhta dam dåastoehtidh jïh saemien "gåetienormalem" evtiedidh departementine jïh såajhts etath dan nuelesne.
+bueriedehtemistie gellieh dajvine.
+Maahtoem lissiehtidh tseegkiji luvnie
+Mierietsiehkide bueriedidh miehtjiesdajvejieliemidie
+• Geerveööhpehtimmiefaalaldahkem tjïrkedh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne
+• Jienede jaksoesvoetem saemien lidteratuvrasse byjjes gærjagåetine abpe laantesne
+viehkiehtidh guktie saemien noerh åadtjoeh meatan årrodh nænnoestidh jïh Saemiedigkien politihkem tsevtsedh
+faagesne. Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte dan hijven jallh joekoen hijven maahtoem
+hijven reeremevuekie jeahta tjaaleldh bieljeldimmieh saemien gïelesne, saemien gïelesne vaestede, aaj gosse ij laaken mietie leah plikte dejtie.
+Hijvenlaakan tjïeltigujmie govlehtalledh goh soejkesjeåejvieladtje, juktie gorredidh dah saemien iedtjh fulkesuvvieh rïektesisnie.
+Gosse hijven taalegoerkesem åtna edtja aaj daejredh dåehkieh eah tjoerh ryöknesovvedh akten vihties öörnegen mietie.
+goerkesasse posisjovnesysteemeste bigkie, guktie taalh leah bæjjese bigkeme jïh aarvoe sifferijstie taalesne.
+Hijven taaledïejvese akten hijven goerkesasse posisjovnesysteemeste bigkie, guktie taalh leah bæjjese bigkeme jïh aarvoe sifferijstie taalesne.
+Hijven sjïekieh ij rïevhkesth:
+Hijven gïeleteknologeles dïrregh sijhtieh vihkeles årrodh juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
+ Akte positijve vuajnoe åtnose saemien gïeleste
+Hijven tjiehpiesvoeth ryöknemisnie leah joekoen vihkeles juktie taalegoerkesem, ryöknedimmietjiehpiesvoeth jïh strategijh evtiedidh mah leah laavenjasseloetemasse ektiedamme.
+Hijven taaledïejvese lea aaj maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh ovmessie soptsestimmievuekieh.
+Hijven taaledïejvese lea aaj maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh ovmessie soptsestimmievuekieh. Maahta aktem veahkam vïjhte eeplajgujmie vuesiehtidh viehkine
+Gieries gaajhkesh dovnesh.
+mierietsiehkieh åådtje
+Buerie saemien learoevierhtieh lea vihkeles dan mïeresne.
+Hijven sosijaale nedtesijjieh gusnie maahta saemiengïelesne soptsestidh maehtieh vihkeles gïelesijjieh årrodh, joekoen dejtie maanide jïh noeride mah sijjine årroeh gusnie jeatjah gaavhtan leah vaenie saemien gïelesijjieh.
+Hijven vaarjelimmiedajveståvroeh saemien tjirkijigujmie giehpiedieh Saemiedigkien daerpiesvoete ryöktesth meatan årrodh.
+Hijven sijjieh lea vuesiehtimmien gaavhtan jaagkanlåammesne jallh veaskosne.
+Jis edtja hijvenlaakan tjaaleldh govlesadtedh, dle daerpies aktine hijven baakoeveahkine, daajroeh jïh tjiehpiesvoeth grammatihken jïh reaktoetjaelemen bïjre utnedh, jïh maehtedh maereles tjaalegh darjodh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme.
+hijven raajesebigkeme
+Hijven jaabnanvuarjasjimmie aaj gohtjesåvva Vuarjasjimmie lïerehtæmman, jïh njieljie prinsihph leah jarngesne gosse illedahkide pryöveste nuhtjie dan vijriesåbpoe barkose.
+Sjiehteles sijjie lea stratjkesne dannasinie aelhkebe njammide doehtede gosse tjoelem åtna.
+Hijven damtedh manne viehkehtem guktie Nøørjen siebriedahke lea guktie lea.
+Akte hijven dïrrege dan raastendåaresth båatsose
+ Hijven gïelesoejkesjimmie, man våarome leah hijven, juhtije goerehtallemh jïh faageles
+Hijven gïelepolitihke tjuara dejtie ovmessie gïeletsiehkide krööhkedh, jïh ij maehtieh dam darjodh bielelen hijven betniedaajroe jïh goerehtallemh.
+Hijven aaj tjaalegh meatan gærjijste jih maam tjaalije jijtje jeahteme.
+Dellie åadtjoeh govledh mij buerie jih mij nåake
+Buerie saerniestimmieh hiejmen jih skuvlen gaskems maehtieh dagkeres tsagkesh mievriestidh.
+Hijven!
+Hijven goerkese matematihkeles dïejvesijstie lea akte dejstie vihkielommes krïevenassijste juktie dejtie uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne evtiedidh.
+Hijven goerkese matematihkeles dïejvesijstie lea akte dejstie vihkielommes krïevenassijste juktie dejtie uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne evtiedidh. Dïejvesh goh
+Hijven ussjede jis irhkesåvva
+- Joekoen vihkeles hijven kultuvremaahtoem utnedh gosse edtja heerredimmie- jïh båehtjierdimmiefaalenassem evtiedidh, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
+• Hijven åadtjodh aeriebistie daejredh man bijre
+Hijven taalegoerkese learoehkidie viehkehte tjåanghkan ryöknedh ovmessie struktuvreradamme dåehkieh, naemhtie goh Daane voejhkele.
+Utnieh murrie feelemem!
+Buerie orrejaepie!
+Gosse buerie gïelemaahtoeh, jienebh nuepieh åtna gosse barkedh jïh lohkedh.
+Gosse nimhtie learoehkidie garmerdidh, dovne learohki gïelem jïh kultuvrem nænnoste, mij lea daerpies maahtaldahke gosse sïebredahkesne meatan årrodh jïh åadtjodh abpe jielemem lïeredh.
+Hijven saemiengïelen lohkehtimmie maanagiertesne, vuesiehtimmien gaavhtan akten gïelebiesiemaallen tjïrrh, lea vihkeles jis edtja maehtedh aktem nænnoes gïelebiesiemaallem faalehtidh skuvlesne.
+Sïejhme ov-feerlege tjugliejgujmie
+Hijven vaarjelimmie tjoeleskïemtjelassi vööste.
+Sjyötehke vuesiehtimmieh jïh / jallh moenth åtna mejtie maereles
+Gaajhke jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme edtjieh aaj dam saemien perspektijvem voebnesjidh.
+gaajhkh byjjes åårganh mah saemielaaken kapihtele 3 jïh daate njoelkedasse dijpieh, tjuara njoelkedassij mietie barkedh.
+Gaajhkh bæjhkoehtimmieh byögkeles åårganijste reeremedajvesne, mah leah gaajhkesidie jallh naakenidie årroejijstie, edtjieh dovne nöörjen jïh saemien årrodh.
+Gaajhkh apotehkh lea seamma databasesne dannasinie maahta gaajhkh apotehkine daalhkesh åestedh.
+Gaajhkh vuarjasjimmieh mah jaabnan lïerehtimmesne vadtasuvvieh, jaabnanvuarjasjimmie gohtjesåvva, jïh edtja lïerehtimmiem eevtjedh.
+Gaajhkh dah barkoeh mah leah bijjielisnie neebneme, jiehtieh maam akt dej dååjrehtimmiej bïjre gïelesoejkesjimmine saemien dajvine dej minngemes luhkie jaepiej, jïh daah tjaalegh leah akte iemie bielie daajroevåaroemistie Saemiedigkiebïevnesasse saemien gïelese.
+Gaajhkh sjyöhtehke båatsoesïjth nöörjen jïh sveerjen bielesne leah bööresovveme raeriestimmiejgujmie båetedh daan barkose.
+Dïhte mij lea bööremes lea lohkehtimmiem åadtjodh gaajhkine faagine saemien gïelesne.
+gaajhkine gïelesiebredahkine lea iedtjeles skreejrehtimmiebarkoem dorjeme.
+Gaajhkine mij sjugniehtåvva, lea akte geajnoe Jupmielasse.
+Gaajhke daate aktem tjïelke tjoelemïrrestallemem heerrede, Henrik Olsen jeahta.
+Fïereguhte dejstie njieljie teemijste goerehtallemepryövesne
+Fïereguhte dejstie njieljie teemijste goerehtallemepryövesne åehpiedehteme sjædta vuelielisnie.
+jïh ryöknedimmie. Fïereguhte dejstie njieljie teemijste goerehtallemepryövesne åehpiedehteme sjædta vuelielisnie.
+Gaajhkh såarhth gåetieh jïjtselaakan akten saemien baelien bïjre soptsestieh.
+Gaajhkh departemeenth edtjieh lissine gïelepolitihkeles tsiehkieh krööhkestidh gosse haamoedieh jïh tjïrrehtieh sijjen sektovrepolitihkem.
+Masterööhpehtimmie skuvlejuhtietimmiem gaajhkide orre rektovridie daajrohte.
+Gaajhkh gïeh healsoe- jïh skïemtjehoksebarkijidie govlesuvvieh, seamma jis tjïeltesne, laantedigkesne jallh privaate healsoesïeltesne berkieh, maahta bæjhkoehtidh.
+Gaajhkh tjïelth, fylhkentjïelth jïh åvtehkh byögkeles darjoeminie aktem bööredimmieprieviem åadtjoejin voerhtjen, juktie eadtjohkelaakan meatan årrodh daan jaepien kampanjesne Geerve almetjh vïenevoetem sjugniedieh - ektesne, maam Manifeeste irhkemen vööste öörnede.
+Doh tjïelth, gusnie 30 jallh jienebh lea tjaaleme Saemiedigkien veeljemelåhkosne, edtjieh aajh sjiehteladtedh tjaatsestæmman jijtjehke veeljemebiejjien.
+Gaajhkh doh golme laanth aktem tjåenghkies dïedtem utnieh skuvlen aarkebiejjiem hammoedidh naemhtie guktie saemienlïerehtimmie fryöjstehke sjædta jïh vuajnalgamme goh akte ræjhkoesvoete.
+Gaajhkine govhte daajroesuerkine maanagïertelohkehtæjjah edtjieh lïerehtimmieaevhkiem dennie saemien perspektijvesne utnedh.
+Edtja aajve saemiengïelesne soptsestidh.
+Gaajhkine daajroesuerkine
+Dïhte baaji dejtie abpe eatnamisnie årrodh, jïh vihties tijjh dejtie bieji jïh raastide sijjen dajvide moeni.
+gaajhkh dåhkasjahteme sijjienommh leah daatabaasese voernges sijjienommeregistere tjaalasovveme maam staten kaarhtevierhke jåhta.
+Gaajhkem, maam lea soejkesjimmesne buerkiestamme, maahta njaalmeldh darjodh.
+Gaajhkh nyjsenæjjah 23 jïh 50 jaepiej gaskem åadtjoeh gohtjemem cellepryövenassese fïerhten gåalmeden jaepien.
+Gaajhkh nyjsenæjjah byöroeh dej njammah jaabnan goerehtidh.
+Gaajhkh learohkh aalkovistie seamma laavenjassine berkieh, bene joekehtse lea dejnie veeljeminie learohke jïh lohkehtæjjah darjoeh.
+Vihkeles gaajhkh learohkh åadtjoeh vuesiehtidh maam maehtieh goerehtallemepryövesne, jïh båajhtoeh vaestiedassh eah leah syjlemen gaavhtan.
+Learohkh leah jïjnjem daejnie barkeme jïh lij akte geerve barkoe aktem vitnijem nommehtidh dej tjaebpies plakaati gaskem, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Gaajhkh ohtsemh mejtie edtja pryøvedh tjaatsestimmiereaktam 16 jaapan biejedh dennie veeljemisnie 2007 idtjin jååhkesjimmiem åadtjoeh.
+Gaajhkide learoehkidie tjoeperdimmieraasten nuelesne byöroe våaromem vaeltedh dejnie laavenjassine goerehtallemepryövesne jïh baajedh learohkem buerkiestidh guktie dïhte lea taalh stoeredahken mietie veesmeme, jïh
+Gaajhkh learohkh edtjieh dam utnedh, jïh vihkeles learohkh guarkah mah lïerehtimmieulmieh mejtie
+Gaajhkh learohkh edtjieh dam utnedh, jïh vihkeles learohkh guarkah mah lïerehtimmieulmieh mejtie veanhtedeminie dah edtjieh jaksedh.
+Gaajhkh learohkh edtjieh dam utnedh, jïh vihkeles learohkh lïerehtimmien ulmieh guarkah, mej vööste dah edtjieh barkedh.
+- Uvtemes sïjhtem gaajhkesidie garmerdidh mah plakaatem gaahtjemasse seedtin mijjese.
+- Uvtemes libie veeljeme mijjen båetijem aejkiem dåarjoehtidh.
+Gaajhkh jeatjahtehtemh njammine edtja itjmine vaeltedh jïh dåaktere edtja dejtie goerehtidh.
+Gaajhkh Saemiedigkien tjirkijh leah lïhtseginie aktene dejstie golme faagemoenehtsijstie mah aamhtesh gïetedieh jïh raeriestimmieh buektieh Saemiedigkien stoerretjåanghkose.
+Gaajhkine saemien dejpeladtje jielieminie leah ryöknemevuekieh mejtie maahta meatan vaeltedh daennie vuesiehtimmesne.
+gaajhkh saemiengïelevoengh edtjieh dejnie barkedh.
+Gaajhkh saemieh Nöörjeste mah leah bijjelen 18 jaepien båeries jallh 18 jaepieh illieh veeljemejaepien, reaktoem utnieh veeljemelåhkosne tjaalasovvedh.
+gaajhkh goerh mah edtja elektronijhken vuekie Altinn:se vedtedh, tjuara Laavenjasseregisterasse tjaalassovvedh, mij ij saemien væhtah dåarjoeh.
+Protokolle ● Edtja protokollem tjaeledh gaajhkijste konsultasjovnetjåanghkojste staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem.
+Gaajhkine tjïeltine (bielelen Oslo jïh Ber gen.)
+Dovne hiejme jih skuvle daerpies learohki lieremen jih øvtiedimmien gaavhtan
+Gaajhkh åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh.
+Manne Jupmele Aahtjan jaahkam,
+Gaajhkh maanah nuerebe 18 jaepieh seamma gåetesne, dïhte sæjhta jiehtedh seamma årromesijjesne tjaalasovveme, lea ektesne jollemaaksovevaarjelimmie.
+Moenehtse gaajhkide åehpies vuestiehkidie voervele jïh dejtie treevedh sjïerebiejjien åvtelen vaestiedidh.
+Buerie båeteme!
+Buerie båeteme gïelem gærhkoeveeljemasse vedtieh!
+Buerie båeteme Raavrevijhke
+Buerie båeteme Svïenske gærhkose
+Buerie båeteme, Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo
+BUERIE BÅETEME SAEMIEN NEDTE-JAAHKOEÖÖHPEHTÆMMAN
+jih siemes-voetem jeatja almetji ektesne vusehte Vuapsetjh (v.g..):
+Hijven taaledïejvese akten hijven goerkesasse posisjovnesysteemeste bigkie, guktie taalh leah bæjjese bigkeme jïh aarvoe sifferijstie taalesne.
+Ij maehtieh hijven ulmieh saemien gïelese jaksedh bielelen nuekies ekonomeles jïh almetjen vierhtieh.
+Jis ij hijven mierietsiehkieh utnieh dle visjovnh jïh hijven ulmieh eevtjemen jïh evtiedimmien bïjre saemien gïeleste, sijhtieh onne aarvoem utnedh.
+Juktie hijven ryöknedimmietjiehpiesvoeth åadtjodh lea vihkeles hijven taalegoerkesem jïh daajroem utnedh taaleraajroem bïjre.
+- Budsjedte aktem giehpiedimmiem vadta darjoeminie saemien siebriedahkesne, naakede mij lea akte tjarke vuestiebielie evtiedimmien vööste dennie jeatjah staatebudsjedtesne.
+Reerenassh budsjedtem nænnoestieh.
+Budsjedtesne lea raeriestamme dåarjoeh 250 millijovnh kråvnine bigkememaaksojde jïh darjoemidie mah leah ektiedamme Reerenassekvartaalem vihth bæjjese tseegkedh jïh bigkedh.
+Budsjedte, regijovnaalepolitihke jïh duedtie
+jïh dan raejeste dorjeme sjidtedh.
+Butenschønmoenehtsen salkehtimmie tjïerteste ihke vihkeles saemien dotkemegïeline evtiedidh, jïh vihteste dotkemeinstitusjovnh tjuerieh sijjen dïedtem vaeltedh kuvsjefaalenassh evtiedidh saemien gïelesne gaajhkine daltesinie.
+jïjtsh teeksth joekehts ulmide darjodh joekehts vierhtiejgujmie gosse teekstigujmie barka
+ovmessie såarhts tjaalegh darjodh sjïehtedamme digitaale hammoekrïevenasside, ovmessie digitaale meedijinie
+jïjtjh tjaeledh jïh teekstide åvtese buektedh
+Bïevnieh bååstede veeljemen bïjre guvvijste.
+Älvkarleby, Österåker jïh Östhammar.
+Govlehtimmieh jïh konsultasjovnh smaavefaamoevierhki jïh biegkefaamoebigkemi bïjre
+råållespïelem tjïrrehtidh njaalmeldh jiehtegigujmie
+Lohkehtæjja learoehkidie buerkeste mij barkoen ulmie lea, jïh dejtie soptseste mejnie edtjieh barkedh.
+Vuartesjh krirriej veeljemelæstoeh jïh gaavnh voenges kaandidath.
+Juktie daam soejkesjem tjïrrehtidh tjuara daejtie programmide nåhtadidh: iTunes, Media Player, Mp3-spielere, Audacity jïh programmh mejgujmie tjoejem bæjjese vaalta.
+darjomh eatnamisnie tjirrehtidh juktie eatnemen bïjre lïeredh, soptsestidh man åvteste daate lea vihkeles, jïh almetji sijjien bïjre eatnamisnie ussjedidh
+aelhkie aamhtesi bïjre håalodh, åehpiedehtedh, tjïelkestidh, lohkedh, dåemiedidh jïh draamam utnedh joekehts goltelæjjide
+aelhkie håalemh, åehpiedehtemh, toelhkestien lohkemem, råållespïelh jïh dramatiseringem tjïrrehtidh, ovmessie dåastojidie sjïehtedamme
+voejhkelimmieh darjodh tjaetsine jïh tjoevkine, jïh vïhtesjimmiej bïjre soptsestidh
+voejhkelimmieh tjirrehtidh tjoevkine, vuajnojne jïh klaeriejgujmie, jïh illedahkide buerkiestidh
+voejhkelimmieh tjirrehtidh ovmessie kjemiske reaksjovnigujmie jïh buerkiestidh dej sjïere væhtah
+voejhkelimmieh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh barkojne, energijine jïh effektine
+voejhkelimmieh tjirrehtidh mah vuesiehtieh aamhth jïh aamhtepleentegh maehtieh jeatjahlaakan sjïdtedh gosse dah joekehtslaakan tsevtsiedamme sjidtieh
+voejhkelimmieh tjirrehtidh radioaktiviteetine, bieliedimmietïjjine jïh duekiegoekedimmine, fenomenide buerkiestidh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh
+goerehtimmieh tjirrehtidh jïh daatabaash nuhtjedh juktie statistiske daatah ohtsedh jïh analyjseradidh, jïh gaaltijelaejhtemem vuesiehtidh
+voejhkelimmieh darjodh magnetismine jïh elektrisiteetine, jïh illedahkide buerkiestidh jïh åehpiedehtedh
+aamhtesem åehpiedehtedh maam lea jïjtje veeljeme; gïelen, lidteraturen jallh jeatjah saemien aamhtesen bïjre
+åehpiedehtedh aamhtesem maam lea jïjtje veeljeme; gïelen, lidteraturen jallh jeatjah saemien aamhtesen bïjre
+goerehtimmieh tjïrrehtidh jïh åehpiedehtedh mah ryöknemem krievieh viehkine bïevnesijstie tabellijste jïh diagrammijste
+Dejtie
+Tjirrehtidie gihtjedimmiem goh råållespiele.
+Abpe tijjem goh lim skuvlesne, dihte gåetie-iemede dihte meehti saemiestidh.
+vadsø roestegåetien göökte barkijh gieh saemiestægan, mearan frïjjesåjhtoekontovren Finnmarkesne lea akte barkije gie saemeste.
+Vadsøen faangkegåetesne akte vuasahtalleme aktene laavenjostosne Varangeren saemien museuminie, mij saemien histovrijem jïh kultuvrem hijvenlaakan vuesehte.
+Dagkeres råajvarimmieh hijvenlaakan juhtien jïh Saemiedigkieraerie dannasinie fejjene gåessie ohtsemh læssanamme, saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma jeahta.
+vuesehte dïhte jeenjemasth ortografijem jïh væhtabiejemem haalva
+jeereldihkie gïeline vuesehte dïhte hammoevierhkem haalva
+vuesehte dïhte såemiesmearan ortografijem jïh væhtabiejemem haalva
+vuesehte dïhte ortografijem jïh væhtabiejemem haalva
+vuesehte hijven ektiedimmiem raajesi jïh boelhki gaskem
+vuesehte dan hijven ektiedimmiem raajesi jïh boelhki gaskem jïh
+Applikasjovnh mejtie utnedh gïeleööhpehtimmien muhteste leah dïrregh mah leah aelhkie utnedh.
+gïeleldh skaepiedihksvoetem vuesehte
+gïeleldh skaepiedihksvoetem vuesehte jïh persovneles gïelem
+åtna skaepiedihksvoetem jïh originalitetem vuesehte
+skaepiedihksvoetem vuesehte vuesiehtimmine jïh / jallh
+- daajroem vuesehte, buerkeste jïh tjaalegi jïh faageles teemaj bïjre ussjede ovmessie tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
+naan gïeleldh skaepiedihksvoetetm
+konklusjovnh åtna Ånnetje refleksjovnem vuesehte
+maehtelesvoetem vuesiehtidh positijve jïh negatijve lahtesi gaskem mah leah aktegsalmetji jïh almetjedåehkiej bïjre
+joekehtidh mïj dïhte elliesraajese jïh lïhtseraajese, jïh joekehts raajesebægkoeh utnedh
+vuesiehtidh guktie maahta heannadimmieh joekehtslaakan åehpiedehtedh, jïh digkiedidh guktie ïedtjh jïh ideologije maehtieh almetji vuajnoem tsevtsedh mij lea faaktah jïh saetniesvoete
+vuesiehtidh guktie gïele jorkese joekehts tseahkan, tïjjese jïh sæjjan
+Lohkh jienebh
+Vuesieh gaajkesh saakh
+Skïereden 12. b. dle tjïelteståvroejïh fylhkendigkieveeljeme Nöörjesne (såemies tjïeltine aaj skïereden 11. b.).
+Skïereden 13. b. 2007 dle EN. 'i generalekrirrie EN.' sne bæjhkoehtimmiem nænnoesti aalkoealmetji reaktaj bïjre.
+Skiereden 17. b. 2010 dle læjhkan Bar-koe krirrien mubpie åvtehke Helga Pedersen NRK. ' se jeehti, krirrie båetijen aejkien ojhte maahta stilleme-ikte - dimmiem nænnoestidh. "
+Skiereden 17. b. 2010 dle læjhkan Bar-koe krirrien mubpie åvtehke Helga Pedersen NRK. 'se jeehti, krirrie båetijen aejkien ojhte maahta stilleme-ikte - dimmiem nænnoestidh. "
+Čákkit lea barkoedåehkie misse bööri ovmese formelle jih informelle åajvaladtjh saemien sïebredahkeste meatan årrodh barkedh gyhtjelassine guktie Jielemebyjreskem jih dan bijjemes prinsijph måedtie-såårts dåehkine jih åårganisasjovnine saemien siebredahkesne bïejedh jih sjïehtesjidh.
+Vuarjasjimmiegoere åehpiedehtemasse
+Learohkh maehtieh dam tjaaleldh barkoem gåetiebarkojne darjodh, jïh dah maehtieh barkoem njaalmeldh soptesetidh lohkehtæjjese.
+Dah learohkh dejtie tjaaleldh vuartasjimmide darjoeh akten njaalmeldh lohkehtimmien mænngan, jïh learohkh maehtieh vuartasjimmieh vearolden bïjre tjaeledh fïereguhten aejkien.
+Tjaaleldh eksamenem byjrekisnie dorje jïh vierhtede.
+Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
+Tjaaleldh eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne.
+Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
+Evtiedimmie tjaaleldh tjiehpiesvoetijste saemien gïelesne sæjhta jiehtedh öörnegen mietie barkedh byjjes tjaelemetjiehpiesvoetigujmie, tjaalegedaajrojne jïh ovmessie tjaelemestrategijigujmie.
+Tjaaleldh govlehtimmieh moenehtsidie maehtieh daaroen-, Sveerjen- jallh saemiengïelese.
+Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
+Tjaaledh gaskesadteme
+Tjaaleldh gaskesadteme
+Tjaaleldh govlesadteme
+Tjaaleldh maahtoe
+Åejvieboelhkesne tjaaleldh maahtoe, dellie galka maehtedh lohkedh jïh tjaeledh. Mubpiej teeksth gelkieh buektiehtidh guarkedh jïh dej gujmie barkedh.
+Åejviesuerkie tjaaleldh govlesadteme lea maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh dam eengelske gïelem viehkine lohkedh jïh tjaeledh, jïh maereles lohkeme- jïh tjaelemestrategijh nuhtjedh.
+Tjaaleldh govlesadteme lea nöörjen lohkedh jïh nöörjen tjaeledh.
+Tjaaleldh prosjekte
+Tjaaleldh latjkoe artisten jïh öörnedæjjan gaskem tjuara ohtsemen baalte bïejesovvedh.
+Maehtedh tjaeledh daerpies daaletje sïebredahkesne, sjïere daelie gosse jienebh digitale gaskesadtemevuekieh evtede.
+Tjaelieh tjoevtenjebaakoeh aamhteselahtesi bïjre mejtie sïjhth tjaalegisnie nåhtadidh.
+Tjaelieh golme bïevnesh mejtie åadtjoejih daejredh mænngan aamhtesem lohkeme.
+Tjaelieh golme gyhtjelassh mejtie sïjhth almetjem gihtjedh.
+Tjaelieh galhkuvem artihkelasse.
+Tjaelieh aktem lohkijeprieviem akten plaaran gusnie datne aktem vuajnoem vaaltah, jïh sïjhth lohkijidie tsevtsiehtidh datnine siemes årrodh.
+Tjaelieh aktem lohkijetjaalegem jallh kronihkem gusnie buerkesth mannasinie vihkeles plaerie aamhtesh bæjjese vaalta mah leah noeri bïjre veeljeme-gæmh pos ne.
+Tjaelieh infinitijvehaamoem vaerbeste maam edtja sojjehtidh cellesne D3.
+Tjaelieh våålese naan tjoevtenjebaakoeh guktie datne maahtah dan bïjre soptsestidh dejtie jeatjabidie.
+Tjaelieh olkese jïh gævnjoeh dejtie bøøremes sæjrojde viedtjetaavlese.
+Tjaalegh jïh jeatjah aamhtesepaehperh gelkieh aamhteseguedtiejidie jïh riektes åejvide seedtesovvedh.
+Tanja daamtaj taalide molse?
+- ovmessie såarhts tjaalegh tjaala tjïelke struktuvrine jïh mah leah åssjelasse, dåastoejasse jïh meedijumese sjïehtedamme, såemies argumenth soptseste jïh jïjtse mïelh buerkeste joekehts tjaalegi jïh teemaj bïjre, sïejhme viehkiedïrregh damta jïh nuhtjie
+- ovmessie såarhts tjaalegh tjaala hijven struktuvrine jïh mah tjïelkelaakan leah åssjelasse, dåastoejasse jïh meedijumese sjïehtedamme, jïjtse mïelh maereleslaakan jïh laejhtehkslaakan buerkeste jïh sjiehteles viehkiedïrregh nuhtjie
+- ovmessie såarhts tjaalegh tjaala såemies struktuvrine jïh mah såemiesmearan leah åssjelasse, dåastoejasse jïh meedijumese sjïehtedamme, jïh jïjtse mïelh soptseste, såemies viehkiedïrregh damta jïh nuhtjie
+Tjaelieh gaajhkem taavlesne.
+mijjieh taalh tjaelebe, maahta viehkine årrodh learoehkidie.
+Fokusem utnedh guktie mijjieh taalh tjaelebe, maahta viehkine årrodh learoehkidie.
+Tjaelije: Fredrik Sundén, dåaktere, spesialiseereme tjiermieh jïh urinvägar, Kirurgiska klinihke, Helsingborgs skïemtjegåetie
+Dïhte saemiedigkie mij presidentem åtna lea aaj tjaelijesijjie.
+Aigine Lavra - Giesie Bassegohppesne
+Tjaelije jïh redaktööre:
+Tjaelije: Martin Enander, dåaktere, spesialiste sïejhmemedicijnisnie, Saedtievaellie
+Evtiedimmie tjaelemetjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne lea lïeredh staaran tjaeledh jïh aktem stuerebe stuerebe baakoeveahkam eengelske baakojste jïh gïelestruktuvrijste evtiedidh.
+Evtiedimmie tjaelemetjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh aelhkie soptsestimmievuekieh nuhtjedh goske ånnetji ånnetji aalka vielie veele eatnemefaageles dïejvesh, symbovlh, grafihkh jïh argumentasjovnh nuhtjedh.
+Evtiedimmie tjaelemetjiehpiesvoetijste siebriedahkefaagesne lea ånnetji ånnetji haarjanidh aelhkie faaktaraajesh jïh vihties gyhtjelassh hammoedidh, maehtedh tjaalegh vaajestidh jïh dejtie tjåanghkan giesedh, maehtedh dåeriesmoerh hammoedidh jïh digkeden tjaalegem struktuvreradidh viehkine gaaltijevuesiehtimmijste.
+Tjaelijesijjie edtja aelkedh juhtedh jaepeste 2013.
+sekretarijate lea aalkeme barkoem bïevneshtjaalegadtjem jïh jeatjah bïevneshaamhtesh jarkoestidh, jïh orreste maam gåetiesæjtosne tjaaleme.
+Tjaeliehtimmiesijjieh leah joekehth sijjine fylhkesne jallh läänesne gubpene konvensjovne håsvede.
+sekretarijaten ulmie leah gaajhkh saemien gïelh edtjieh mealtan årrodh.
+Gosse tjaeledh dellie eajhnide jïh åssjalommesidie evtede jïh öörnie, badth aaj sjïehteles gaskesadtemevuekieh jïh barkoevuekie guktie lïeredh.
+Tjaeledh aaj vihkeles gosse åssjalommesh jïh eajhnah evtiedidh jïh öörnedh. Dïhte aaj gaskesadtemevuekie jih lïerehtæmman vuekie.
+Tjaelemeevtiedimmie matematihkesne lea aelkedh aelhkie lahtestimmievuekieh nuhtjedh goske ånnetji ånnetji aalka aktem byjjes symbovlegïelem jïh aktem veele faageterminologijem nuhtedh.
+Tjaeleme lea maehtedh åssjaldahkh jïh mïelh soptsestidh, gïetedidh jïh govlesadtedh ovmessie tjaaleginie jïh sjangerinie.
+Tjaelemeprosesse soejkesjimmien raejeste gïetedimmien jïh åehpiedehtemen raajan tjaalegijstie, sæjhta jiehtedh learohke tjuara eatnemefaageles dïejvesh, goerh jïh symbovlh nuhtjedh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme.
+Vuarjasjimmiegoere tjaaleldh barkose
+Tjaelijelearoe göökte jaaepieh vaasa, jaabnan viermietjåanghkoejgujmie, tjaelemeseminaarigujmie jïh bïhkedimmine maehteles tjaeliejijstie jïh faagealmetjijstie.
+aelhkie tjaalegh tjaeledh mah buerkiestieh jïh soptsestieh
+bïevnesh jïh teeksth beajjetji aamhtesi bïjre tjaeledh
+heevehtslidtereturh jïh aamhteseprovsah tjaeledh
+teeksth öörnedh, gusnie tjïelke ulmie jïh aamhtesen mietie dïejveldamme
+teeksth öörnedh, gusnie tjïelke ulmie lea jïh aamtesen mietie dïejveldamme
+tjaalegh tjaeledh mah buerkiestieh jïh argumenteradieh jïh sjyöhtehke gaaltijidie vuesiehtieh, kvaliteetem vuarjasjidh jïjtse tjaaleginie jïh mubpiej jïh tjaalegidie staeriedidh
+tjoevtenje-baakoeh tjaeledh ektiedamme aamhtesen sisvegasse
+tjoevtenjebaakoeh tjaeledh ektiedamme aamhtesen sisvegasse
+bievnije tjaalegh, salkehtimmieh jïh digkiedimmieh tjaeledh tjïelke aajkojne, hijven struktuvrine jïh eensi bïevnesigujmie
+dïjrh, baakoeh jïh åenehks raajesh tjaeledh
+faageteeksth tjaeledh sïejhme faagetjaelemen mietie
+faageteeksth tjaeledh sïejhme faagetjaelemi mietie
+lidteræære toelhkestimmieh jïh retorihkeles analyjsh tjaeledh, skaepiedihks jïh ussjeden tjaalegh tjaeledh mah våaromem utnieh nöörjenfaageles tjaaleginie
+lidteræære toelhkestimmieh jïh retorihkeles analyjsh tjaeledh, skaepiedihks tjaalegh jïh ussjeden tjaalegh tjaeledh mah våaromem utnieh nöörjenfaageles tjaaleginie
+skaepiedihks, bievnije jïh argumentereden tjaalegh, salkehtimmieh, lidteræære toelhkestimmieh, digkiedimmieh jïh jeatjah ussjeden tjaalegh tjaeledh
+skaepiedihks, bievnije jïh argumentereden tjaalegh tjaeledh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme
+teeksth joekehts sjaangerine tjaeledh
+ovmessie såarhts tjaalegh tjaeledh struktuvrine jïh ektiedimmine
+tjaeledh jïh åehpiedehtedh dååjrehtallemh filmedomtesistie jïh lidteraturelohkemistie
+Gaebpien Gåstan jïh Ella Holm Bullen tjïhtesegærjah, jïh Nils Mattias Anderssonen vuelie mij lea raaktan klassikerine sjædteme saemien lidteratuvresne.
+aktem heamtuvrem tjaeledh mij vååjnoe goh sjiere saemien
+teeksth tjaeledh mah soptsestieh jïh buerkiestieh
+Voestegh learohkh aktem åssjaldahkekaarhtem ektesne darjoeh.
+soptsesh, dikth, prievieh jïh aamhtesetjaalegh tjaeledh
+aktem heamtuvrem gaavnedh mij lea tjielke saemien
+notaath vaeltedh juktie ovmessie såarhts tjaalegh darjodh
+åenehks tjaalegh tjaeledh mïeli jïh ïedtji bïjre, jïh mah buerkiestieh, gihtjieh jïh vaestiedieh
+ahkedh jïh maereles tjaeledh
+galkije tjaalegh tjaeledh mah buerkiestieh, vaajestieh, dååjresh buerkiestieh jïh jïjtse mïelh buektieh
+ahkedh jïh jïjtjeste maereles tjaeledh
+reektehtsh jïh buerkiestimmieh tjaeledh, jïh aelhkie digitaale tjåanghkan bïejeme tjaalegh darjodh
+Juktie saemien tjaeledh smarttellefovnide meehti dejtie joekehts væhtide gaavnedh jis ovmessie gïeletastatuvri gaskem målsoeji gosse edtja aktem teekstem tjaeledh.
+Baakoeh mov fuelhkien bïjre tjaeledh
+siebriedahkefaageles tjaalegem tjaeledh viehkine sjyöhtehke faagedïejvesh jïh jienebh gaaltijh nuhtjedh
+siebriedahkefaageles tjaalegh tjaeledh viehkine veele faagedïejvesijstie, buerkiestamme konklusjovnijste jïh gaaltijevuesiehtimmijste
+tjaalegh daatovrisnie tjaeledh
+aktem onne råållespïelem tjaeledh heannadimmie-gujmie jïh lahtesigujmie mah leah jieliemasse ektiedamme
+tjaalegem tjaeledh gïelen tsavtshvierhtiej-gujmie
+aktem tjaalegem gïelen tsavtshvierhtiejgujmie tjaeledh
+tjaeledh gusnie joekehts gaaltijh jïh vierhtieh utnedh
+tjaalegh tjaeledh tjïelke teemine, jïh ektiedimmiem sjugniedidh raajesi jïh boelhki gaskem
+tjaalegh tjaeledh tjïelke aajkojne, hijven struktuvrine jïh ektiedimmine
+Tjaalegh tjaeledh gelliesåarhts sjangerinie sjeermesne jïh paehpierisnie lea akte suerkie man åvteste saemienfaage jïh nöörjenfaage ektesne aktem sjïere dïedtem utnieh.
+teeksth tjaeledh mah våajnoeh jïh mïelh soptsestieh jïh buerkiestieh
+aktem råållespïelem tjaeledh heannadimmiejgujmie jïh lahtesigujmie mah leah jieliemasse ektiedamme
+unnebelåhkojde jih unnebelåhkoegïelide vååjnemearan buektedh vg tsïeglh tseegkedh
+Dah tjelmieh åadtjoeh liegkedidh dennie seadtoes eatnamisnie, vielie måskoes munkecellah lohkemasse gallerijesne gååvnesieh.
+Tjïertesth guktie biejjieh (daatovh) saemiengïelesne jeahtasuvvieh.
+sitaath tsiehkesje jïh gaaltijidie veelelaakan vuesehte
+Dïhte sæjhta tjoevkesem biejedh guktie byjreskij vierhtieh jïh råajvarimmieh maahta utnedh gaavnedimmiesijjieh maanide jïh noeride tseegkedh gusnie maahta kombineredh eejehtimmieiedtjh jïh eadtjohkevoete saemien gïelesne.
+Kombinasjovnegïehteldimmiem profileradidh
+Ektiedimmiem utnedh akten daejstie gïelijste daennie saemien gellievoetesne lea akte aarvoe saemide, daate aarvoe lea aaj akte våarome daan gïelebïevnesasse.
+vuesehte såemiesmearan ektiemimmiem raajesi jïh boelhki gaskem
+tematihkeles ektiedimmiem jïh aelhkie struktuvrem åtna Faageles aamhtesh aelhkie
+Cand.oecon. Stein Storsul lea tsiehkiem vuartasjamme dejtie saemien museumidie, jïh taallide viertiestamme museumidie Saemiedigkien reeremen ålkolen.
+dievhtedh jïh låtnodh, maahta learohkem viehkiehtidh aelkedh siffere-aarvoem guarkedh (vuesiehtimmien gaavhtan abakus jïh beetnegh).
+• veahkah taalesymbovlide aktanidh, veahkah dåehkine bïejedh
+Cávarrin daah raasth: (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Destie gusnie johke Divielva johkem Rostaelva gaavnesje jïh johken Rostaelva mietie jaavran Litle Rostavatn, vyjrehkåbpoe meatesth daam jaevriem dahkoe gusnie Rostaelva jaevrien Litle Rostavatn sïjse galka.
+Tjaktjese dle Saemiedigkie aktem Tjiehpiedæjjakonferansem öörnede mij akte sijjie sjædta raeriejgujmie båetedh, digkiedidh, jïh tjiehpiedæjjah åadtjoeh tjeahpoem vuesiehtidh.
+Striengkebe gaedtiebealam / njoelkedassh edtja ålkoejieleme bigkemem heeredidh
+Edtja raerieh gaavnedh guktie learohkh maehtieh repeteredh jïh orre baakoeh lïeredh, vuartesjh artihkelem ordlæring jïh artihkelem læringsstrategier, bïhkedimmesne eengelsken gïelese.
+Edtja raerie gaavnedh guktie learohkh maehtieh repeteredh jïh orre baakoeh lïeredh, vuartesjh artihkelem ordlæring jïh artihkelem læringsstrategier bïhkedimmesne eengelsken gïelese.
+Learohke lahtesem buerkeste viehkine sijjienommeste
+CDBn aajkoe lea gorredimmie biologeles gellievoeteste, monnehke åtnoe biologeles gellievoeteste, jïh reaktoe joekedimmie dejstie aevhkijste mejtie åtnoe biologeles gellievoeteste vadta.
+Akte joekehtamme darjomedåarjoe sæjhta nuepiem vedtedh darjomh soejkesjidh voenges daerpiesvoeti mietie, jïh seamma tïjjen akten elliesåbpoe gïelesoejkesjæmman sjïehteladtedh fïereguhtene gïelejarngesne.
+Daltese: 8.-10. jaepiedaltese Aamhtesh: dïejvesh båatsosne Tijje: 6 tæjmoeh skuvlesne jïh aktem biejjiem aktene giedtesne
+daltesasse
+Daltese
+Daltese: Jåa3 - studiejryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh lissiebigkeme siejhme studiemaahtose barkoefaageles øøhpehtimmieprogrammide
+Daltese: Jåa3 - studijeryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh lissiebigkeme siejhme studijemaahtose baarkoefaageles øøhpehtimmieprogrammide
+Tsiehkieh
+Maahta raajesidie dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh darjodh.
+Maahta viehkine årrodh raajesh guvvide tjaeledh aktene guvvieraajrosne, juktie aktem soptsesem øørnegen mietie tjaeledh.
+Raerieh diekie seedtesuvvieh: kommunereformen@samediggi.no
+Lahtestimmesne byøroeh seamma bïevnesh mejtie moeneme § 14 voestes boelhketjisnie b-d.
+Monnehke dåarjedimmieh
+Monnehke barkoesijjieh saemien kåanste-jïh kultuvrejielieminie
+Aktem monnehke jielemem åådtje gosse:
+Monnehke åtnoe eatnamistie lea dïhte maam doh aerpievuekien saemien jielemh vuesiehtieh.
+Golme tjoelth monnehkevoetese
+CERD:sne 18 ovjearohke eksperth almetjereaktaj bïjre.
+Dajve C (Marknesdalen) lea dïhte boelhke Dolpi:ste mij sïeven jallelen Sørkjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen - jaevrien Fjellfroskvatn luvlemes loektese, dellie rïektes sievine Stormyr:se (34W438450 7661983) johken Tamokelva baaktoe, daan johken mietie dahkoe gusnie johkem Rostaelv gaavnesje.
+Christina Henriksen, saemiej åvteste Nöörjesne.
+Diedtieh C kolonnem bijjielisnie.
+DAH REAKTOE GYHTJELASSH Gaavnehtidie maam politihkere jïh krirrie vïenhtieh ovmessie aamhtesi bïjre.
+Voejhkelamme dam tjïelke giertiem ålkoebielien jïh sisbielien gaskem veaksahkåbpoe darjodh, dannasinie ryöktesth gåetien sïjse tjaanga, dïhte giertie gaskem ålkone jïh gåetesne lea seamma aktelaaketje goh låavhtgåetesne.
+- Saemiedigkie tjuara aktem tjïelke gïelem utnedh dajve- jïh byjresepolitihkesne.
+Akte tjïelke vihtiestimmie man åvteste gïele dan vihkeles, lea saemien gïele lea daerpies jis edtja jïjtjemse tjaeledh Saemiedigkien veeljemelåhkose.
+Tijje gååvnese ussjedidh.
+stinkes provsjektij tjïrrh jarnge aalka jïh jåhta jïjste dotkemem, jïh initieredh jïh ektieididh faagij dåeresth dotkeme- jïh ööhpehtimmieektiebarkoem.
+Salkehtimmesne lea vihkeles tjïelkestidh guktie maahta aelhkebe sjïdtedh tjïeltide, jïh tjïeltide nuepieh vedtedh dejtie saemien reaktide illedh.
+Studijesne golme tjaatsegh - akte vijries vitenskapeles reektehtse, akte åeniedimmiereektehtse jïh akte policy tjaatsege.
+Daelie salkehtimmie edtja akten gamte govlehtimmieprosessese saemien siebriedahkesne.
+Tjïelkes lea jurisdisksjovnedåeriesmoerem gååvnese mij ij naan aelhkie vaestiedassem gååvnesh.
+saemien ööhpehtimmie jåarhkeskuvline tjïjhtje fylhketjïeltine jïh golme privaten skuvline.
+Buerkesth daejtie lahtesidie: Parlamentarisme Staaten reereme Koalisjovne
+Goh akte guhkiebasse barkoe reektestimmeste saemiedigkieraerie sæjhta aktem seminaarem hööltedh lesbiske, homofijle jïh transalmetji bïjre saemien siebriedahkine ruffien.
+Reektestimmesne tjåådtje lesbiske, homofijle jïh bifijle jïh transalmetjh saemien siebriedahkine leah goh unnebelåhkoeh unnebelåhkosne jïh jeenjesh dovne aassjoem jïh sjeavohtsvoetem dååjroeh jis veeljieh eerlege årrodh.
+Buerkiestimmie
+Dam maahta buerkiestidh faagesoejkesje " saemien gïele jïh kultuvre " jaepien 2006 gaarvani, mohte faageldh analysetjïerten mïelen mietie tjuara mubpiengïelen tsiehkieh joekoen digkiedidh.
+Dam maahta buerkiestidh faagesoejkesje "saemien gïele jïh kultuvre" jaepien 2006 gaarvani, mohte faageldh analysetjïerten mïelen mietie tjuara mubpiengïelen tsiehkieh joekoen digkiedidh.
+Dïhte buerkiestimmie maam daelie buakta, gellie åejviehaestemh gïelen sisnjelen vuesehte, mejtie sæjhta vihkeles årrodh digkiedidh.
+Buerkiestimmie bihkedæmman
+Buerkiestimmie saemien gïelen bïjre våaromem beaja juktie Saemiedigkien båetije gïelepolitihken bïjre digkiedidh.
+Buerkesth joekehtsem tjïelten åejvien jïh raerieålman gaskem
+Buerkesth mannasinie dah edtjieh dam darjodh.
+argumentasjovnem buerkiestidh aamhteseprovsatjaaleginie viehkine daajroem nuhtjedh retorihken bïjre
+sijjienommem
+dïejvesem klijma buerkiestidh, naan fåantoeh klijmajarkelimmide damtedh, jïh goerehtidh jïh vïhtesjadtedh konsekvensh ekstreme-vearoldistie
+åejviebiehkide buerkiestidh beapmoesjalkemen (fordøyelse), transporten jïh jeatjahtehtemen bïjre energijevedtije fearoe-aamhtijste kråahpesne
+Tsiehkiem / aamhtesem buerkiestidh.. Dåeriesmoerem buerkiestidh.. Raeriestimmine båetedh..
+åejvievæhtide evolusjovneteorijesne buerkiestidh jïh vïhtesjimmieh tjïelkestidh mah teorijem dåarjoehtieh
+buerkiestidh guktie dah möölegh gåhkose, arealeste jïh volumese leah bæjjese bigkeme, jïh bïjrem, arealem, bijjieskieriem jïh volumem aerviedidh guektien-jïh golmendimensjovnaale figuvrijste
+vihkeles dïejvesh buerkiestidh mah leah saemien soptsestimmieaerpievuekesne
+vihkeles dïejvesh buerkiestidh mah leah saemien soptsestimmieaerpievuekesne
+buerkiestidh jïh vuesiehtidh guktie baakoeh seerkedh
+ektiedimmieh buerkiestidh gaskem eatnemevierhtieh, jielemh, årrome, jïh jieledevuekieh
+ulmiem buerkiestidh dïejvesistie neebne
+buerkiestidh mannasinie ij edtjh, jallh maehtieh baakoej baakoej ryøktesth jarkoestidh
+buerkiestidh man åvteste vihkeles ektiedimmieh gïehtjedidh fåantoen jïh illedahken gaskem, jïh buerkiestidh man åvteste vihkeles argumenteradidh, ovsïemes årrodh jïh bæjhkoehtidh eatnemedaejriemisnie
+buerkiestidh man åvteste göökte mïrrestalleldh nöörjen gïelehammoeh, jïh soptsestidh gïeledigkiedimmien bïjre Nöörjesne daan biejjien
+buerkiestidh mij lea redoksreaksjovnh, voejhkelimmieh darjodh båeltielimmine, galvaniske elementine jïh elektorlysine, jïh illedahkide buerkiestidh
+buerkiestidh mij dïhte gaskesadtemem dijpie, dovne buerkiestidh magkerh faktorh mejtie gaskesadtemem evtede jïh deadta
+buerkiestidh mij akte politihkeles krirrie lea, jïh buerkiestidh naan vihkeles vuestiebielieh dej politihkeles krirriej gaskem Nöörjesne
+buerkiestidh mij drivhuseffekte lea, jïh buerkiestidh guktie almetji darjomh energijebalansem jarkelieh atmosfææresne
+buerkiestidh guktie rå-åålja jïh eatnemegaasse leah sjïdteme
+buerkiestidh guktie goeksege sjædta jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie Nöörje lea orreme jïh lea akte vihkeles laante goerehtimmesne daennie suerkesne
+buerkiestidh guktie jïjtse jieledevuekie maahta healsoem tsevtsedh, daan nuelesne seagkanimmie jïh byöpmedimssturremh, bïevnesh viertiestidh ovmessie gaaltijijstie, jïh digkiedidh guktie maahta healsoeskaarah heerredidh
+buerkiestidh guktie jaepieboelhkh sjidtieh, gusnie jïh man åvteste gaskejïjjebiejjie jïh jemhkeldstïjje
+buerkiestidh guktie mijjieh maehtebe elektriske energijem darjodh orrestimmeles jïh ij-orrestimmeles energijegaaltijijstie, jïh digkiedidh mah byjreseeffekth mah sjidtieh dej ovmessie vuekijste energijem darjodh
+buerkiestidh guktie kråahpe jïjtjemse vaarjele skïemtjelassi vööste, jïh guktie infeksjovneskïemtjelassh heerrede jïh båehtjerde
+buerkiestidh guktie gïelh jïh kultuvrh daan beajjetje Saemien eatnamisnie gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh
+buerkiestidh guktie gïelh jïh kultuvrh daan beajjetje Saemien eatnamisnie gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh
+bïhkedidh guktie gïelh jïh kultuvrh Saepmesne gaavnedieh, jïh guktie jïjtsh gïele jïh kultuvre evtede jïh jorkese jeatjebigujmie
+buerkiestidh guktie orre saemien baakoeh jïh tearmh evtiedidh jïh guktie löönemebaakoeh utnedh jïh sjïehtedidh
+buerkiestidh guktie orre baakoeh jijhtieh jallh dorjesuvvieh
+dïejvesidie kroessedimmie jïh genmodifisering buerkiestidh, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie bioteknologije åtnasåvva juktie jïjtsevoeth modifiseradidh sjædtoej jïh kreeki luvnie
+naan joekehtsh buerkiestidh njaalmeldh jïh tjaaleldh gïelen gaskem
+Viehkehth learohkidie guktie dah voerkes sjïdtieh giejnie dah maehtieh saemiestidh gåetesne.
+ozon-skierien ulmiem buerkiestidh goekedæmman biejjeste
+dïejvesem genetisk kode buerkiestidh, jïh åejviebiehkide proteinsyntesesne buerkiestidh jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie aerpie jïh byjrese ektesne spielieh
+saemien gïelen grammatihkem buerkiestidh jïh jeatjah gïeligujmie viertiestidh jïh
+saemien gïelen grammatihkem buerkiestidh jïh jeatjah gïeligujmie viertiestidh jïh buerkiestidh guktie sjædta gosse galka saemiengïelese jarkoestidh
+soptsestidh gïelehistovrijen åejvieboelhki bïjre jïh viertiestidh noerhtelaanti gïeli histovrijinie
+jeatjabidie laahkoen bïjre buerkiestidh
+åejvievæhtide teorijine buerkiestidh guktie eatneme jorkese jïh lea jorkesamme tïjje doekoe, jïh våaromem daejtie teorijide buerkiestidh
+Dååkerdimmine aaj vaarjele guktie ij baavijehtjieh.
+Tsïnnebangsemh maehtieh aaj rööpses jïh bankes sjïdtedh.
+c. CelleA3: Daate akte sijjie gusnie learohke sov nommem tjaala.
+Åerjelsaemien teekste: Aasta Vangberg
+CL-Sámi academica lea sjïere tjaalegeraajroem saemien jïh iemiealmetji dotkemen gaavhtan.
+NOK
+Akte illedahke mijjieh åådtjeme jïjnjh raeriej tjïrrh jïh hijven rååresjimmine sinsitnine, Finnmarhken fylhkentjïelten åejvie Runar Sjåstad jeahta, fylhkenraerie Tromsesne Line Miriam Sandberg, fylhkenraerie Nordlaantesne Arve Knutsen jïh saemiedigkieraerie Silje Muotka Saemiedigkesne.
+Våarhkoeh / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
+Våarhkoeh
+Jeatjah gærjagåetieh jïh löönijh edtjieh nuepiem utnedh våarhkoste löönedh jïh åehpies årrodh dejnie.
+Aalkoelisnie våarhkoe lij akte goevtese Karasjohken almetjegærjagåetien nuelesne.
+Vuepsiej digkiedimmesne leah vihkeles siemes sjidtedh gien åejvie-diedte dejtie ovmese vuepside.
+Ektiedimmie
+Iktedimmie
+Åenehks vaajestimmie abpe konferanseste, Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo
+SIJJIEH GUSNIE TJÅANGHKANIDH SVEERJESNE JÏH ÅLKOERÏJHKESNE
+Ij leah naan registerh gusnie maahta bïevnesh veedtjedh maanaj jïh noeri bïjre saemien maadtoste.
+maehtieh årrodh dovne prostedaltesisnie, bispedajvedaltesisnie jïh nasjovnale daltesisnie.
+Tjåanghkoen aamhtese lea aktem saemien neavroebievnemedïenesjem tseegkedh.
+Tjåanghkoen aamhtese lea healsoe- jïh hoksefaalenasse saemien skïemtjijidie tjïeltehealsoedïenesjen sisnjelen, vijriesåbpoe evtiedimmie SANKS:ste, tseegkeme saemien healsoepaarhkeste jïh nammoehtimmie ståvroelïhtsegijstie regijovnaale jïh nueliegællan healsoesïeltide.
+Åejvienjoelkedassine dah tjåanghkoeh leah ruffien jïh goeven, jïh saemiedigkiepresidente lea tjåadtjoehtæjja ruffietjåanghkoen åvteste jïh staateraerije goevetjåanghkoen åvteste.
+TJÅANGHKOEH DEJNIE VOENGES KRIRRIESIEBRINE (DAAMTAJ TJÏELTINE).
+Tjåanghkoen våarome lij akte reektehtse mij laejhtehks tsiehkieh vuepteste gelliej dåastoji luvnie daan beajjetje gïehtelimsdåarjoste.
+Voenges håalijh leah bööresovveme juktie fokusem bïejedh voenges areale- jïh byjreseaamhtesidie saemien ïedtjigujmie.
+Dellie lij g. j. mïeredamme gåbpatjahkh laanth edtjigan dah nuepieh goerehtidh jïh såajhtsh dåeriesmoerh mah njoelkedassine gååvnesieh gosse ektiebarkoe maadthööhpehtimmine raastij bijjelen.
+Dennie tjåanghkosne Guovdageaidnusne nuepide digkiedin juktie gaavnedimmiesijjieh tseegkedh dejtie saemien voeresidie jïh aktem jïjtse skïemtjegåetiegoevtesem staaresne tseegkedh.
+Tjåanghkosne vihkeles jïh prinsihpeles gyhtjelassh bæjjese vaaltasuvvieh, jïh juhtije prosessh.
+Tjåanghkoe öörnesovvi Metodistegærhkosne, jïh dohkoe vielie goh tjuetie almetjh böötin, dejstie aaj jïjnjh nyjsenæjjah.
+Vielie bïevnesh:
+Tjåanghkoeåvtehke
+Tjåanghkoeåvtehke:
+Tjåanghkoe öörnesåvva njoktjen 16.
+Dej leah vaenie daeverh våarhkojne daelie, jïh museumh eah sjiehteles magasijnh jïh vuasahtallemesijjieh utnieh.
+orreme. Finnemisjovne, mænngan Saemiemisjovne, tjåanghkoeh øørnedi, guessine mïnni, jïh skuvlem utni goske staate diedtem skuvlen åvteste veelti.
+faageråårestallemh øørnede Gyrhkeles øøhpehtimmiejarngine ektine noerhtene, gusnie barkijh jïh jïjtjevyljehke jaahkoeøøhpehtimmiebarkijh maehtieh
+tjåervien dïejvesh
+Dejstie tjoevtenjebaakojste dah aktem åenehks referatem tjaelieh aamhtesen sisvegen bïjre.
+- Maahta raeriem gaavnedh daejtie haestiemidie joekehts njoelkedassigujmie.
+dåeriesmoerh loetedh gåhkoen, skaavhtegen, arealen jïh volumen bïjre
+praktihkeles laavenjassh loetedh åestemen jïh doekemen bïjre
+ligningh jïh joekehtsvoeth voestes graadeste loetedh jïh ligningesysteemh göökte ammesigujmie, jïh dam nuhtjedh juktie praktihkeles jïh teoretihkeles dåeriesmoerh loetedh
+Onne maana tjööjjijste - maam maahta jïjtje darjodh?
+Skïemtjelasse daamhtemes infeksjovneste mij virusistie.
+Čoggojuvvon penšuvdnavuoigatvuođat ovdal go olggosmáksin lea álggahuvvon muddejuvvojit bálkágoargŋuma mielde.
+Dej gieh leah sisnie jïh dööpmemij aaj reakta saemiestidh gosse njaalmeldh bieljielieh krimijnalesåjhtose.
+Beadtasovvemetsiehkieh tjïrrehtimmie
+Geadtan tjöönghkedh
+bïevnesh jïh taalematerijellem tjöönghkedh jïh healsoeskaarah digkiedidh mah maehtieh sjïdtedh gosse ovmessie geeruvevierhtieh nåhtede
+bïevnesh, vuekieh jïh dïejvesh jïjtsh voengeste tjöönghkedh jïh soptsestidh guktie dejtie fïerhten biejjien utnedh
+tjöönghkedh, veesmedh, tjaeliestidh jïh daata vuesiehtieh maereleslaakan ryöknemesïevigujmie, tabelligujmie jïh sööjladiagrammigujmie, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh, jïh prosessen jïh buektemen bïjre soptsestidh
+- Jokkasjärvi: Saarivuoma, Talma, GabnáLeavnas-Kaalasvuoma, Kalix jïh Haparanda Sveerjesne.
+Akte jïjtse aalkoealmetjepaviljonge ektiedamme COP21, The Indigenous Peoples ' Pavilion:
+Akte jïjtse aalkoealmetjepaviljonge ektiedamme COP21, The Indigenous Peoples 'Pavilion:
+COP 21 åejvieulmine åtna aktem orre veartenevijries klijmalatjkoem nænnoestidh mij edtja faamosne årrodh jaepien 2020 raejeste, jïh akte sjæjsjalimmie luejhtemegiehpiedimmien bïjre jaepien 2020 åvtelen.
+Copyright: Nöörjen Gærhkoe, Saemien Gærhkoeraerine Postboks 799, Sentrum, N-0106 oslo, Tellefovne: 23081200 e-påaste. osku@kirken.no Diedteles redaktööre: Saemien Gærhkoeraerien generaletjaelije, Tore Johnsen Saemien gærhkoeraerie lea jïjnjem barkeme edtja dejtie reaktoe copyright-aajhteridie fïerhne saalmese, gåvvan jïh filmese jaksedh.
+lea tjïelke jïh veele dorjesovveme, maereles jïh gellielaaketje baakoeveahkine
+Muvhth learohkh subtraksjovnelaavenjassh luetieh viehkine bååstede giesedh "ånnetji ånnetjiš.
+c) Darjoeh aktem baakoespïelem åvtelen åejviedarjome aalka.
+c) Saemien semestereaamhte
+Akte tjuetiekaarhte maahta åtnasovvedh juktie taali struktuvrem goerehtidh.
+Akte tjuetiekaarhte maahta åtnasovvedh juktie taali struktuvrem goerehtidh. Gosse goerehte
+gööktine jïh gööktine, vïjhtine jïh vïjhtine, luhkine jïh luhkine jïh naemhtie guhkiebasse?
+Gellie tjuetiejaepieh dotkijh jïh misjovnæærh saemien kultuvredaeverh tjöönghkin.
+teemesne / dïjresne / åejvievuajnosne
+Tjuvhtehte såemies viehkiedïrregh tjaalegisnie
+Saehteme PP-dïenesjasse dorjesåvva sïejhmemes aktene saehtemegoeresne, vuartesjh dov tjïelten / fylhkentjïelten gåetiesæjrosne.
+gaaltijidie vuesiehtidh jïh gaaltijh vuarjasjidh sjyöhtehke faageles ektiedimmine
+vuesiehtidh gaaltijidie jïh gaaltijh vuarjasjidh sjyöhtehke faageles ektiedimmine
+tjuvtjiedidh jïh vaaksjoehtidh elmie-otnjegi mietie, jïh buerkiestidh man åvteste tïjjejoekehtsh
+ussjedidh jïh tjåanghkan giesedh åejviebiehkide aktene tjaalegisnie
+Adressesne www.statkart.no Nøørjen kaarhth gusnie saemien sijjienommh aaj tjåadtjoeh.
+Svaaltesh laakide mah saemien pasieenti jïh utnjiji reaktah dijpieh
+Vuesiehtibie Saemiedigkien bïevnesasse lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre, gusnie aaj daam dåeriesmoerem digkede.
+Tjuvtjedesåemiesvihties sjaangerevæhtah.
+Muvhtene jeananieh jïh dellie dåeriesmoere sjædta.
+Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh
+Gosse tjuvleste jïh faerhmeste seammasïenten maahta gohtje gijhkierdimmie.
+Tjonnestidh lea gosse bangsemh jeatjaj bangsemidie dïedtese jallh jeatjah sijjide naakenen kråahpesne, daamhtaj aaj ohtje tjoejem seammasïenten dorje.
+BIETSKEDH dejtie olkese jïh lijmesjh baakojde goeresne vuelielisnie.
+suejnieh tjoehpedh
+Tjuetien jaepien gietjeste dle vuesiehtimmien gaavhtan daate lij våajnoes naemhtie guktie dïhte saemien guvhkiehtæjja Elsa Laula Renberg barki.
+Ålkine, stoerredållen bealesne ca.. 1960, Albert Jåma gårroe-bealesne.
+Voerhtjen 7. b. Gaskenasjovnaale Saemien Filmejarnge Guovdageaidnusne sjïere generaalekrirriem hööltie.
+Lohkh bïhkedimmem aeskesne eensilaakan.
+- lohkehtæjjide dåarjoehtidh gosse pryövide tjïrrehteminie
+- stïeresne årrodh lohkehtæjjide gosse viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh tjïrrehtimmiem soejkesjidh
+Jis galka stoerredigkiebïevnesem dåeriedidh Justisdepartemente sæjhta gïeteldssoejkesjem darjodh, gusnie aaj dööpmin saemiengïele-håålehkij tsiehkieh jïh krimijnalesåjhtoejarnge maahtojne saemiengïelem jïh kultuvrem lea mealtan.
+Dennie vijriesåbpoe barkosne Saemiereaktamoenenehtsinie, dle dannasinie jïjnjh almetjetjåanhgkoeh orreme.
+Latjkoem fulkesidh goerehtimmiebarkoej bïjre jienemehaevtiegiehteldæmmam Guovdageaidnun tjïeltesne
+Eengelskegïelen lidteratuvre
+mierien ålkolen sjïehtedamme lïerehtimmeste, ööhpehtimmielaaken mietie.
+Dåarjelimmie learoehkijstie tjoeperdimmieraasten nuelesne
+Daate edtja vuesiehtidh dan båetije evtiedimmie daennie suerkesne
+Maahta dåarjoem ohtsedh daejtie råajvarimmide:
+Daejtie darjomidie leah Jielemebyjrese jih árbediehtu:se viedteldahkesne dorjesovveme:
+Ulmieh båetije aamhtesasse:...
+Daah kultuvrejielemeaktöörh Finnmaarhkeste leah meatan programmesne:
+Daah kultuvrejielemeaktöörh Tromseste leah meatan programmesne:
+Dah ulmieh edtjieh vijrebe eevtiedimmiem vuesiehtidh byjjesdïenesjiemmieh saemiengïelesne:
+Daah stoerre IKT-prosjekth leah dåarjoeh åådtjeme reerenassen raeriestimmesne budsjedtese jaapan 2012:
+dan mietie dïedtem åadtjoeh vaaksjodh guktie
+Destie båata saemiengïelem vaenede daaroengïelen muhteste jïh aarkbeajjetjen daarpoe saemiestidh unnede.
+PREESSEN SIEBRIEDAHKERÅÅLLE LEA ∙∙ Vuartasjidh maam doh golme staatenfaamoeh darjoeh jïh eah darjoeh ∙∙ Bïevnesidh mij heannede ∙∙ Giehtjedidh, tjïelkestidh jïh laejhtedh.
+jearsoesvoeteråajvarimmieh fulkesidh mah leah buerkiestamme HMS-ruvtijnine jïh vaahra-vuarjasjimmine
+daelie akte tïjje gusnie Nøørje soldaath seedtie ammes laanti gåajkoe juktie bovvelidh dejtie mah dusnie årroeminie.
+Lex Maria-bæjhkoehtimmide dåerede
+Vuartasjidie plaerine, raadijovesne, TV. ' sne jïh nedte-bloggine, jïh gaavnede mïelh dan dahkoesijjien bïjre maam voengespoltihkerh utnieh.
+Vuartasjidie plaerine, raadijovesne, TV. 'sne jïh nedte-bloggine, jïh gaavnede mïelh dan dahkoesijjien bïjre maam voengespoltihkerh utnieh.
+Daaroen-åarjelsaemien Åarjelsamien-daaroen baakoegärja jïh sijjenommh.
+Daaroen-åarjelsaemien baakoe-gærja.
+Hearra aaj provhkoe gihtjedh guktie jïh gåessie provresalmetjh sinsitnide gaavnesjigan, maam utniejægan joekoen sinsitnine, maam provhkijægan ektesne darjodh.
+Jis geerve almetjh edtjieh ööhpehtimmiem saemiengïelesne, lea iemeles dah leah saemieh, jïh sïejhme byöroe jååhkesjidh gosse geerve saemie ööhpehtimmiem saemiengïelesne krievedh jïh maadthskuvleööhpehtimmiem daarpesjidh.
+Iemielaakan aktem Saemiedigkieboelhkem tjahkasjieh.
+Sïejhmemes learohkh 3. daltesisnie daejrieh guktie mijjieh taalh tjaelebe.
+Siejmetji maahtah gieleleahpah åadtjodh mejtie joe tjaalassovveme nomineringsdåehkeste.
+Daamhtaj aajhtsa jis maana vaejliem åtna.
+Åajvahkommes stipende ij vadtasovvh seamma faagen sisnjelen vielie goh ikth.
+Daamhtaj infeksjovne buarene naan biejjiej raejesne.
+- Sïejhmelaakan FrK jïh SG sïjhtieh buerebelaakan darjodh skuvleveeljemisie goh dejnie sïejhme veeljemisnie, jïh Bk jïh KrA sïjhtieh ånnetji nåakebe darjodh.
+Juktie biejjiebeetnegh sïejhmemes leah unnebe goh baalhka, dle dannasinie permidteradamme almetjh göölemeindustrijesne vaenebe beetnegh åadtjoeh goh jeatjah permidteradamme.
+Daamtaj leah gøøkte, golme vuepsieh nuekies.
+Eeremes lea aevhkies jis learohke meatan, mohte naan aejkien lea soptsestalleme ajve eejhtegi jih lohkehtæjjaj gaskems daerpies.
+Fylhkentjïelte mieride beaja dan fylhkentjïelten gïehteldæmman.
+Iemielaakan dle njieljie moenehtse-jïh stoerretjåanhkoevåhkoeh.
+Daamhtemes sjïere tïjjem åådtje maam maahta jeatjahtehtedh.
+Daamhtaj aaj åådtje vaestiedidh naan gyhtjelasside gosse pryövenassem vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan
+Iemie aamhtesegïetedimmie sæjhta årrodh Saemiedigkie aktem govlehtimmielahtestimmiem seedtie gosse soejkesje lea govlehtimmesne.
+Ålkolen sïejhme barkoetïjjem starne Finnmarke faala toelhkedïenejem telefovnisnie jïh UNN:sne toelhkem leejjedh jis daerpies.
+Daamhts gadtjeåerieovleme maahta jollebe PSA:em vedtedh, mohte ij dan guhkiem.
+Gallesh gihtjieh mejtie aehtjebe provresem maahta aalhtarasse vaedtsiehtidh.
+Aaj maahta vaejliem utnedh.
+Learohkh sïejhme matematihketsagkesigujmie daamtaj viesjies dïejvesegoerkesem, jïh naive jïh rigide strategijeåtnoem utnieh.
+Sovhten sjïeke daamhtaj viruse, jïh virusen vööste ij gååvnesh naan daalhkesh maam maahta vaeltedh guktie varkebe vervies sjïdtedh.
+Aelhkies soptsestallemem utnedh:
+Daamhts sjïeke ånnetji jeananamme vierhtide lea buerie prostatastueriedimmie.
+Sïejhme vuekie gosse tjuvliegåata lea aelkiejægan tjonnestidh.
+Daamhtemes voelpigujmie voestes aejkien pryövoe rïevhkestidh.
+Damtemes ohtje spatelem nåhtede mij boernengåetietappen vööste deehkehtidh jïh dan mænngan ohtje seepine boernengåetiekanalen vueliehkommes bielesne.
+Dah sïejhmemes suerkieh leah vuarjasjimmie sjïerepedagogeles viehkeste maanide skuvleaalteren nuelesne, jïh sjïereööhpehtimmie learoehkidie.
+Sïejhme symtovme njammacancerine lea tjuglie njammesne jallh gaejnjielisnie.
+Daesnie akte aelhkie bijjieguvvie mej åvteste skuvleåvtehke dïedtem åtna, tjïrrehtimmien åvtelen, mearan jïh mænngan.
+Gaatesjen dle reektehtse vuesehte mijjieh ibie buektehth dam nuekies hijven, daan beajjetje öörneginie jïh njoelkedassigujmie.
+Gaatesjen dle akte almetje hïegkem dassi barkosne.
+Gaatesjen dle saemien tastatuvre ij gaajhkide tellefovnide gååvnesh annje.
+Gaatesjen ij gåaredh meatan sjïdtedh dejnie programmine mah leah aalkeme, men kultuvrejielemeaktöörh mah ïedtjem utnieh maehtieh Saemiedigkine govlesadtedh juktie bïevnesh åadtjodh dan mubpien programmen bïjre maam maahta dåeriedidh.
+Daennie bihkedimmesne libie veeljeme dam baakoem vuarjasjidh nåhtadidh sijjeste vïerhtiedidh.
+Vuarjasjimmie iktemeran byöroe våaromem vaeltedh dejnie væhtine mah leah lïerehtimmieulmide ektiedamme.
+Gaajhkh vuarjasjimmieh mah jaabnan lïerehtimmesne vadtasuvvieh, jaabnanvuarjasjimmie gohtjesåvva, jïh edtja lïerehtimmiem eevtjedh.
+Vuarjasjimmesne iktemearan lohkehtæjja maahta bååstedebïevnesh vedtedh våaroemisnie dejstie væhtijste mej bïjre åvtelhbodti seamadamme.
+Vuarjasjimmie iktemearan, gïelesuerkieh jïh maajhööhpehtimmie akte bielie dehtie soejkesjistie.
+Vuarjasjimmie iktemearan sjædta, jïh gïelesuerkieh leah dellie vihkeles dejnie barkojne.
+Daerpies dellie iktemearan vuarjasjidh, jïh gïele lea vihkeles dennie barkosne.
+Vuarjasjimmie iktemeran jïh daajroes gïelesuerkieh leah akte bielie dehtie soejkesjistie.
+Vuarjasjimmie iktemearan, gïelesuerkieh jïh maajhööhpehtimmie akte bielie dehtie soejkesjistie.
+Vuarjasjimmie iktemearan, jïh daajroes gïelesuerkieh akte bielie dehtie soejkesjistie.
+Vuarjasjimmie iktemearan, jïh daajroes gïelesuerkieh akte bielie dehtie soejkesjistie.
+Vuarjasjimmie iktemearan Lohkehtæjja learoehkidie njaalmeldh jïh / jallh tjaaleldh vuarjasjimmiem vadta iktemearan.
+Vuarjasjimmie iktemearan Lohkehtæjja learoehkidie njaalmeldh jïh / jallh tjaaleledh vuarjasjimmiem iktemearan vadta.
+Learohkh edtjieh ahkedh bïhkedimmiem åadtjodh tjaelemebarkosne, jïh lïerehtimmieulmieh edtjieh våaroeminie årrodh bïhkedæmman.
+Learohkh maehtieh njaalmeldh jïh / jallh tjaaleldh vuarjasjimmiem iktemearan åadtjodh.
+Orre baakoeh jïh teermh sijhtieh båateladtedh dennie digitaale baakoegærjesne, Keskitalo jeahta.
+Mænngan aaj learohkh byöroeh dååjrehtimmiem åadtjodh taalh bigkedh aktijste jïh luhkijste (dïsse maahta
+Mænngan learohkh aelkieh taalh veahkide ektiedidh.
+Ahkedh jienebh saemieh dejstie aerpievuekien saemien årromedajvijste juhtieh.
+jiene-jienbem gïelem nåhtadidh ovmessie tsiehkine, jïh orre baakoeh jïh lahtesh åtnose vaeltedh
+Ahkedh jienebh nyjsenæjjah veeljieh dejtie aerpievuekien saemien voenges siebriedahkide laehpedh, jïh staaride jïh stuerebe jarngide juhtieh.
+Gellie jih gellebh skuvlh daelie barkoe-plaanh nuhtjieh, barkoevuekieh mah learohkeste kriebpesje jijtje soejkesjidh jih barkoe-aamhtsigujmie giehtelidh.
+Dïhte lea evtiedeminie gïelijste g. j. terminologieevtiedimmien tjïrrh maam abpe tijjem jåhta, jïh dellie lea vihkeles kontinuerligen orrestimmie jåhta jïh gïeledïrregh evtiedidh.
+Gosse dah daerpiesvoeth leah jarkelamme iktemearan, dle jïjnjh daejstie darjoemijstie hammoem jïh sisvegem jarkelamme, jïh leah daan biejjien goh akte våarome gaarsjelæmman jïh darjoemidie, dovne dan gaarsjelæmman bijjiegietjesne jïh mosjovnedaltesisnie.
+Gosse daate goerkese ahkedh evtiesåvva, taale 12 ij sïjhth ajve vuajnalgidh goh 12 ektievoeth, men aaj goh akte ektiedimmie dejstie göökte bielijste 10 jïh 2, jallh 1 luhkiedåehkie jïh 2 akth.
+evtiesåvva, taale 23 ij sïjhth ajve vuajnalgidh goh 23 ektievoeth, men aaj goh akte ektiedimmie dejstie göökte bielijste 20 jïh 3, jallh 2 luhkiedåehkieh jïh 3 akth.
+Mænngan gosse daate goerkese evtiesåvva, taale 23 ij sïjhth vielie vuajnalgidh goh 23 ektievoeth, men aaj goh akte ektiedimmie dejstie göökte bielijste 20 jïh 3, jallh 2 luhkiedåehkieh jïh 3 akth.
+Mænngan goh learohkh leah jijnjh dååjrehtimmieh dorjeme ryökneminie, sijhtieh mujhtedh 3 + 5 lea gaektesie, jïh daam vöörhkedh goh akte taallefaakta maam maehtieh mænngan veedtjedh guhkiesmojhtesistie.
+Gosse dah learohkh baakojde åejjesne lïerieh, maehtieh kåarhtide / baakojde akten burhtjen sijse biejedh.
+Dan mænngan goh saemien gïele lea jeenjebe åtnose vaalteme byjjes tsiehkine, lea aaj dam jeenjebe gihtjedh.
+Gosse skuvle-diedte væjreni, dellie åenebe jih åenebe tijje maanide jih noeride gåetesne sjidti båatsoejieliemisnie meatan årrodh.
+Mænngan learohkh sijhtieh aktem mentaale taalesïevem tseegkedh maam maehtieh nuhtjedh laavenjasseloetemisnie.
+Dan mænngan lij aaj skuvlesystemem bigkeme gusnie maōri ööhpehtimmiegïeline utnieh skuvlefaagine.
+subtraksjovnelaavenjassh loetedh viehkine aktem aelhkebe dåeriesmoerem loetedh jïh dam goh våaroeminie nuhtjedh juktie vaestiedassem gaavnedh dan voestes laavenjassese, jallh aktem aktanimmiem nuhtjedh taalefaaktijste jïh strategijijste.
+Mænngan learohkh sijhtieh maehtedh subtraksjovnelaavenjassh loetedh viehkine aktem aelhkebe dåeriesmoerem loetedh jïh dam goh våaroeminie nuhtjedh juktie vaestiedassem gaavnedh dan voestes
+Mænngan learohkh sijhtieh maehtedh subtraksjovnelaavenjassh loetedh viehkine aktem aelhkebe dåeriesmoerem loetedh jïh dam goh våaroeminie nuhtjedh juktie vaestiedassem gaavnedh dan voestes laavenjassese, jallh aktem aktanimmiem nuhtjedh taalefaaktijste jïh strategijijste.
+Ånnetji mænngan sïjhth jïjtsistie soptsestidh dej baakoejgujmie datne maahtah.
+Mænngan sæjhta tastatuvrem orrestidh jienebh nuepiejgujmie - goh baakoestaeriedimmie jïh baakoegeervehtimmie.
+Mænngan learohkh sijhtieh aktem mentaale taalesïevem evtiedidh maam maehtieh nuhtjedh gosse edtjieh bæjjese jïh våålese ryöknedh jïh laavenjassh loetedh (vielie dan bïjre Ryöknedimmesne).
+Mænngan learohkh sijhtieh aktem mentaale taalesievem evtiedidh maam maehtieh nuhtjedh gosse edtjieh bæjjese jïh våålese ryöknedh jïh laavenjassh loetedh (vielie dan bïjre Ryöknedimmesne).
+Lohkehtæjja maahta aaj seamma sïenten vuartasjidh mejtie learohkh maehtieh aktem vueliem joejkedh, aktem laavlomem laavlodh jallh aktem saalmem laavlodh.
+nommem jiehtedh fuelhkien lïhtsegidie
+Jeahta asvede vuesiehtimmien gaavhtan jis pryövoem skuvlesne åtna jallh barkoes barkosne.
+Barre jiehtieh ovskåaltoe baakojne mij jeahta ij leah seksem åtneme.
+Voejhkele lyjhkedelaakan maanese darjodh
+Mïelemøølege Tjirrehth aktem mielemøølegem man bïjre almetjh ussjedieh 16‐jaepien tjaatsestimmieaalteren bïjre.
+... darjoeh smaave svïhtjemh gievlesne, bïjre abpe njamman bïjre.
+Dag Lenviken lij diedte dejtie vuepside jaksedh.
+Guvvie: Jan Arne Varsi
+tjïelkelaakan jïh veele lahteste jallh argumenterade
+tjïelkelaakan lahteste jallh argumenterade
+aelhkieslaakan lahteste jallh argumenterade
+Jallh: samediggi@samediggi.no.
+jallh saemien gïeline.
+Guktie illedahkide nuhtjedh goh våarome dan vijriesåbpoe lïerehtæmman?
+Jallh maehtebe soptsestidh vuesiehtimmien gaavhtan tjïelteveeljemen jïh politihkeri bïjre, jallh mijjen orre kraannaj bïjre jallh veartenepolitihken bïjre.
+Jallh dah maehtieh aktem lohkijetjaalegem tjaeledh.
+Försäkringskassan webbesijjesne vielie bïevnesh hoksen bïjre gosse ålkoelaantesne.
+Ij naan aaltereraaste gååvnesh gosse maana jïjtje nænnoeste
+Preesse aktem hijven barkoem dorje?
+Bååhkesjidh
+• pp-dïenesjem gihtjedh faageles vuarjasjimmiem darjodh jis datne dam sïjhth, jallh jis tjïelte jallh maanajgïerte mielieh maana sjïerepedagogeles viehkiem daarpesje
+Heannede laavenjassh sertiestuvvieh.
+Biejjie:
+Biejjie
+Biejjie:
+Mij biejjide
+Dáhttu 1 joe juhtieminie Finnmaarhkesne gusnie 12 eadtjohke kultuvrejielemebarkijh joe gïehteleminie sijjen jïjtse sïeltem evtiedidh.
+Dáhttu2 Troms eelki gålkoen 2014 jïh edtja jåerhkedh 2015. 12 saemien kultuvrejielemeaktöörh Tromseste leah sijjiem åådtjeme programmesne.
+Dáhttu - akte dåarjelimmie saemien kultuvrejieliemasse
+Dáhttu - akte dåarjelimmie saemien kultuvrejieliemasse / Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Dáhttun tjïrrh saemien kultuvrejielemeaktöörh gaskem jeatjah åadtjoeh sïelteåssjelinie barkedh, viehkiem åadtjoeh sïeltem tseegkedh jïh strategijem evtiedidh.
+Dáhttu Duodji lea akte jïjtse programme mij joekoen lea vytnesjæjjide abpe laantesne sjïehtedamme.
+Dáhttu Duodji lea dååjrehtimmieh vaalteme dejstie mubpijste Dáhttu-programmijste, jïh edtja lissine aktem sjïere fokusem utnedh innovasjovnese, laavenjostose, digitaale maarkededoekemasse jïh alternatijve sïeltemaallide.
+- Evalueradimmesne Dáhttuste joekoen viermie- jïh laavenjostoeektiedimmiem åvtese geasa mij sjædta sïelti gaskem programmesne.
+Dáhttu Finnmark eelki voerhtjen 2014 jïh lea daelie sov minngemes boelhkesne.
+Tjeahpoen tjirrh maehtebe baantem gårredidh båetijen aajkan, jïh seamma tïjjen daan beajjetje siebriedahkem vuesiehtidh.
+Dah tjeahpoeh leah gelliesåarhts teknihkigujmie, daan nuelesne aaj aerpievuekien saemien duedtie, skulptuvrh jïh daajbaaletje fototjeahpoe.
+Bååstedeserteme kåanste-, kultuvrehistovrijes- jïh arkeologeles daeverijstie heannede stoerre bieline veartenistie.
+Buerie leah gaavnedidh desnie gusnie learohke barka, vuejnedh barkoesijjiem, guvvieh jih aaj barkoeh jeatja learohkijstie.
+• Hijven jis maanah eah fierhten aejkien dåeredh
+Giehtjedimmiemoenehtse raeriestimmiem Saemiedigkien stoerretjåanghkose buakta dejnie aamhtesinie mejtie gïetedæmman bæjjese vaalta, goh jïjtse aamhtese jallh moenehtsen jaepiebïevnesen tjïrrh.
+Daej biejjiej aaj akte paneledigkiedimmie öörnesåvva saemien filmi bïjre.
+Daej biejjiej akte gïhtjemegoere påastesne båata 5000 vaeljehke almetjidie, mah Saemiedigkien veeljemlåhkosne tjåadtjoeh, juktie saemien gïeletsiehkiem goerehtalledh indivijdedaltesisnie saemien almetji luvni.
+Vååjnoe goh dah hijven illedahkh leah båateme dan åvteste almetjh åadtjoeh saemienkuvsjem vaedtsedh hïejemesijjesne, seamma tïjjen goh dah leah studenth mah eksamenem jolleskuvlesne / universiteetesne vaeltieh, jïh studijepoengem dan åvteste åadtjoeh.
+ektesne gaajhkh dah dïenesjh leah dah utnijh dejtie stuvrieh.
+Vaanterdimmiehaallen mietie dle tjiehpiedæjja Kristin Ytreberg tjaebpieslaakan jïh hïervenlaakan saemien dïejvesh dorjeme ditnine jïh metalle-naevliejgujmie.
+Mijjieh sïjhtebe daam goerehtallemepryövine vueptiestidh, jïh dan åvteste pryövem tjïrrehtibie tïjjemieriejgujmie jïh bielelen viehkiedïrregh.
+Mijjieh sïjhtebe daam goerehtallemepryövine vueptiestidh, jïh dan åvteste pryövem tjïrrehtibie
+Kåanste- jïh kultuvrebarkoe
+Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
+Sijjieh saemien kultuvrebarkose
+Kåanste jïh kultuvre leah gaajh sjïere guktie dah ussjedieh, jïh naemhtie guktie sïeltine sïejhmelaakan ussjedieh ij iktesth daan jieliemasse sjïehth.
+Meedija
+Tjeahpoeøøhpehtimmie lij akte dejstie voestes aamhtesijstie maam siebrie åvtese bïeji jïh Saemiekonferansese bøøkti joe jaepien 1980.
+Dejtie learoehkidie edtja råajvarimmieh soejkesjidh mierien sisnjelen sjïehtedamme lïerehtimmeste, goh akte lïhtse aareh råajvarimmesne. Learohkh sïejhme
+learoehkidie edtja råajvarimmieh soejkesjidh mierien sisnjelen sjïehtedamme lïerehtimmeste, goh akte lïhtse aareh råajvarimmesne.
+Tjiehpiedæjjatjïelte
+Tjiehpiedæjja Hilde Schanke Pedersen lea dam stoerre betongeheallam feegreme aktine fååmijes abstrakte guvvine, gusnie emalje jïh lastegullie leah bïejesovveme stoerre sinkehealline.
+Tjiehpiedæjjalåhkoe saemien dajvine lea læssanamme 6% dan minngemes jaepien.
+- Tjiehpiedæjjalatjkoe lea sjïere, jïh mijjen tjiehpiedæjjide stoerre faamoem vadta dan båetijen aejkien evtiedimmien bïjre saemien lidteratuvrese, musihkese, guvvietjeahpose jïh filmese, Olsen jeahta.
+Tjiehpiedæjjalatjkoe akte laavenjostoelatjkoe man bïjre Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie leah seamadamme.
+Tjiehpiedæjjalatjkoe
+Tjiehpiedæjjalatjkoen sjïekenisnie dle Saemiedigkie jïh SDR rååresjimmieh tjïrrehtieh fïerhten jaepien, gusnie sisvegem jïh ekonomeles mieriem dan båetijen jaepien latjkose nænnoestieh.
+Tjeahpoeh Saemiedigkiegåetesne / Saemiedigkiegåetie / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Tjeahpoeh Saemiedigkiegåetesne
+Tjeahpoeskuvle daennie Karasjohkesne sæjhta studentide nuepieh vedtedh aktem tjeahpoefaagen øøhpehtimmiem åadtjodh saemien byjreskinie, jïh aktene eadtjohke byjresisnie saemien guvvietjeahpose.
+Tjeahpoeskuvle maahta naemhtie, sïejhme studijemaahtojne ektine, abpe våarome årrodh dan vijriebasse øøhpehtæmman visuelle tjeahpoen sisnjelen.
+Vedtieh bïevnesh jïh raerieh bååstede geajnoen bïjre guhkiebasse
+Tjïrrehtimmie jïh råajvarimmiej dijpemh gïetedimssoejkesjinie buerkiestamme galka jaapetjen budsjetteuvtelasside sjïehtedidh jïh guktie stoerredigkie dejtie gïetede.
+Dej råajvarimmiej gaskem mejgujmie nïerhki jallh mejtie eelki Iktedimmiemoenehtsen juvnehtimmien mietie, lij jupmelesvoetegærjah guektiengïerth gïeline, jïh saemienööhpehtimmiem Tromsøn Lohkehtæjjaskuvlesne 1953 raejeste.
+Dïhte mij lea væhtine daejtie jieliemidie lea dah dorjesh aktene nasjovnale jallh gaskenasjovnale maarkedesne duakasuvvieh.
+saemiedigkien lea dej ealamadtjen stillemh maam disposisjovnesne staaten budsjetten tjïrrh saemien learoevierhtide, diedte dej vierhtieh gïetede jïh rammen sisnie evtiedidh.
+Dejtie tjuara ajve vaestiedidh jaavoe jallh ijje.
+Dej gaskem Saemieraerie mij lea saemiej åvteste Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne.
+Dej gaskem akte stoerre nuepie gååvnese gïeleutnijelåhkoem lissiehtidh.
+Dejtie gïelide soptsesteminie Kolanjaarkesne Russlaantesne.
+Tjïelth mah diedtem utnieh, staatedåarjegh
+Daaletje saemien saalmh jeenjemasth mubpijste gïelijste jarkoestamme, vaenie saalmh leah saemien kultuvresne sjïdteme.
+Gosse cancerem aajhtsa cellepryövenassevååksjemen tjïrrh dellie pråvhka dan aareh tsiehkine årrodh båehtjierdimmie aelkebe jïh vaenebe lissiehdåårresinie.
+Dïhte aaj sjeahta goh akte aalkoe aamhtesasse jïh iktemearan aamhtesisnie.
+Sæjhta dannasinie nuhteligs årrodh dejtie ovmessie gïeletsiehkide daamtaj goerehtalledh.
+Dej jaepiej gosse skaehtieetate dam faalaldahkem åtneme, lea 140 - 150 almetjh dejtie åtneme.
+Daejnie juakadimmine gellie taallh båetieh, maam kvotientine gohtje.
+Learohkh maehtieh dejtie digitale kaarhtide olkese tjaeledh paehpierisnie, jïh dam sjyøhtehke sijjienommem kaarhtesne mierhkieh.
+Dah reeremeåejvieladtjh daejtie laakide leah Norges Vassdrag og Energidirektorat jïh Direktoratet for mineralforvaltning.
+Edtja vadtesidie gijhtelesvoetine dåastodh jïh ij dejtie daajesjidh.
+Mijjieh joe vuajneme jienebh dej mietie gihtjieh.
+Dah alternatijvh maehtieh sinsitnine målsodh apotehkesne.
+Dïhte edtja viermievïerhkem tseegkedh lohketæjjide gieh maajehööhpehtimmine saemien gïelesne berkieh.
+Låhkoe learohkh julevsaemien voestesgïeline lea jienedamme 18:ste 25:se luhkien jaepien.
+Daah prinsihph bigkieh dan reaktese joekehts årrodh dej sosijale, kultuvrelle jïh faageles ektievoeten mieriej sisnjeli.
+Saemien tjiehpiedæjjaraerie jïh RidduDuottarMuseat daejtie vierhtide reerieh.
+Lissine daejtie vierhtide dle Luvliesaemien museume Neiden ' sne jïh åvteprosjekte Skoltesamisk kultur over grenser aaj daan jaepien 700 000 kråvnah dåarjojne åadtjoeh.
+Lissine daejtie vierhtide dle Luvliesaemien museume Neiden 'sne jïh åvteprosjekte Skoltesamisk kultur over grenser aaj daan jaepien 700 000 kråvnah dåarjojne åadtjoeh.
+Dejtie maahta repeteredh gosse biejjielåhkoem / kalenderem eadtjohkelaakan nåhtede boelhken.
+Muvhti veajkoej maahta dejtie veedtjedh jïh gærjagåetesne lohkedh.
+Dan åvteste gåarede dejtie ohtsedh seammalaakan goh jeatjah tjaatsegh.
+Maahta dejtie våålese leessedh goh pdf-fijlh Ööhpehtimmiedirektovraateen gåetiesæjroste.
+Byöroe aaj dejtie seamma taaleveahkide guvviedidh jïh tjaeledh goh addisjovne.
+Byöroe aaj doh seamma taaleveahkah guvviedidh jïh tjaeledh goh addisjovne.
+taalh bigkedh. Byöroe aaj doh seamma taaleveahkah guvviedidh jïh tjaeledh goh addisjovne.
+Daejstie jïjnjh noerh artisth.
+Dan gïeleldh raaran skuvline lea buerebe goh aerpievuekien irskeööhpehtimmeste.
+Dah latjkoej leah g. j. intensjovne saemien gïelem jïh kultuvrem tjïrkedh.
+Almetjh daejnie tjïeltine stuerebe reaktah utnieh lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien nåhtadidh, goh almetjh reeremedajven ålkolen.
+Maehtedh goerehtimmieh darjodh ryökneminie jïh siebriedahkefaageles daatabaash nuhtjedh jïh laejhtehkslaakan taalide toelhkestidh leah vihkeles.
+Dejstie 900 millijovnh almetjijstie dle nyjsenæjjah jïh noere nïejth 70 prosenth dejstie mah tjarke giefiesvoeten nuelesne jielieh.
+Aspirantijstie gieh orrijin tjaktjen 2007, lij akte gie saemeste.
+204 dejstie meedijan sisnjelen berkieh, 110 ovmessie tjeahpoebarkoejgujmie berkieh, 228 almetjh kultuvrebieljielimmine berkieh, v.g. museumisnie jïh gærjagåetine, jïh 52 almetjh tjeahpoelïerehtimmine berkieh kultuvreskuvlesne jallh plearoeh berkieh.
+Tjåanghkojste gaahpoeh byögkeles tjaaleldh tjåanghkoegærja tjaalasåvva.
+Dah tsiehkieh gusnie ij maehtieh lohkehtæjja klaassetjiehtjelisnie ööhpehtidh, laakevedtije
+Dah tsiehkieh gusnie ij maehtieh lohkehtæjja klaassetjiehtjelisnie ööhpehtidh, laakevedtije
+gusnie ij maehtieh dam fïerhten skuvlesne vedtedh maahta v.g. maajhööhpehtimmiem nuhtjedh.
+Dejnie healsoevååksjeminie maahta njammacanceretumörem aajhtsedh åvteli dam damta jallh åvteli maahta dam njammesne damtedh.
+Dejtie jeatjah tjïeltide, dle ryöknemeveeljemeståvroe veeljemegievlesne, mij dam åvtelhbodti ryöknemem jïh reektemem dorje.
+Dejstie edtja dle aanalysem darjodh juktie syntesem åadtjodh mij maahta gamtebe jih tjïelkebe guvviem vedtedh guktie bovtsh eatnemen tsevtsieh jih doehtieh.
+Dejstie gïeh goerehtamme jïjnjh aejkieh jaepiej tjïrrh, medtie akte njealjiste PSA-vierhtiem åtna maam tjuara lïhkebe goerehtidh.
+Dejtie gïeh bertieh maahta naemhtie sjædta juktie tsïnnenjaelmie dan traegkies.
+Ij naan maadthskuvle Nöörjesne lïerehtimmiem faalehte daejnie göökte gïeline, jïh ij naan maanagïerte gusnie daejtie gïelide soptseste.
+Dejstie gïelijste leah vuesiehtimmien gaavhtan baskijegïele jïh katalanijengïele tjïrkeme spanijisnie Franco-regimen mænngan 1970-låhkosne. stoerrebritannijisnie lea 1960-låhkoen mietie stoerre barkoem dorjeme kymrijegïelem skreejrehtidh Walesinie, jïh dan mænngan aaj gælijegïele skottlaantesne.
+Dej dajvine leah jeenjh maanah gieh gåetesne saemiestieh akten gïeleldh vuj guektiegïeleldh saemien-daaroen / jeatjah gïelh mah eah leah saemiengïele.
+Daah dajvh gellie haestemi uvte tjåadtjoeh.
+Dan vaenie gïelesiebredahkh gååvnesieh dejnie dajvine gusnie saemiengïele lea vååjnoes bielie aarkbeajjetjen ektiebarkeme- jïh gaskesadtemegïeline jïh vaenieh fuelhkieh gieh gåetesne saemiestieh.
+Dajvh mah leah saemiengïelereeremedajven ålkoelisnie saemiej maadthskuvlen aalterinie reakta ööhpehtæmman ajve saemiengïelem åadtjoeh.
+Desnie bïevnesh dej maaksovigujmie gaavna.
+Dej gaskem Gollevárri Deatnun tjïeltesne jïh Noidiidčearru / Kjøpmannskjølen Båtsfjorden tjïeltesne aktene sjïere sijjesne.
+Jïjnjh sæjroeh reektemebåalah utnieh jis ov-sjiehteles stuhtjh båetieh.
+Dan åvteste dah sijhtieh jïjnjh aelhkie laavenjassh utnedh, jïh eah sïjhth ulmiejaksemem möölehtidh,
+Dan åvteste dah sijhtieh jïjnjh aelhkie laavenjassh utnedh, jïh eah sïjhth ulmiejaksemem möölehtidh, viertiestamme learoesoejkesjinie dejtie veaksehke learoehkidie. Goerehtallemepryövh
+Dejnie luhkie tjïeltine saemien gïelen reeremedajvesne gaajhkh learohkh maadthskuvleaaltarisnie reaktoem utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne jïh saemien gïelen tjïrrh.
+ij gåessie edtja jeenjh lohkijh dejnie faalaldahkine, jïh dïhte dan vihkeles joekoen dejtie smaave gïelide saemiengïeleldh maahtoem gååvnese.
+Maanagiertine saemienfaalenassine eejhtegh jïh maanah reaktam utnieh veanhtadidh dah mah desnie berkieh daajroem utnieh jïh leavloem biejieh akten saemien sisvegasse, jïh maanagïertesne saemiestieh.
+- Daejnie baalhkine dle Saemien parlamentarihkeles raerie sæjhta skreejredh stuerebe barkose mïrrestalleminie jïh seammavyörtegsvoetine kaarri jïh nyjsenæjjaj gaskem laanteraasti dåaresth, saemien siebriedahkine, Olli jeahta.
+daejnie byørh vielie barkedh, jïh byørh naemhtie darjodh
+Saemiedigkie sæjhta daejnie bïevnesinie aktem bijjemes politihkem buektedh saemien gïelen bïjre; mij edtja otnjegem vuesiehtidh jïh prinsihpeles gyhtjelassh tjïelkestidh åtnoen jïh evtiedimmien bïjre saemien gïeleste.
+Viehkine daehtie bïevnesistie, jïh akten hijven dijalogen tjïrrh voernges åejvieladtjigujmie, dle Saemiedigkie veanhtede dah ekonomeles mierieh saemien gïeleevtiedæmman Nöörjesne tjarke læssanieh.
+- Daejnie digitaale baakoegærjine, maam gaajhkesh maehtieh nuhtjedh, gegkestem jienebh sijhtieh saemien nuhtjedh dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
+Daejnie sertiestimmine dle Saemiedigkie daelie dïedtem åtna prijoriteradidh jïh öörnedidh dam vijriesåbpoe barkoem åarjelsaemien learoevierhtie- jïh terminologijeevtiedimmine, Aasrud jeahta.
+Staate, daejnie faalenassine, jarka aktede fuelhkiejåartaburrese akten industrijejåartabårran.
+Destie Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementen voernges sijjie barkojne saemien gïelem tjïrkedh jïh evtiedidh, dïhte formellen dïedte saemielaaken gïelenjoelkedassh gærhkoe- jïh gærhkoedepartemensteste Barkoe- jïh ektiedimmiedepartementese jåhta.
+Juktie barras årroeh jïh vaenie saemieh dan jeenjebelåhkoen almetjij muhteste dejnie dajvine, dej tjïertij lea joekoen dåeriesmoere skreejrehtimmiebarkojne.
+Dan gaavhtan Tysfjorden tjïelte jïh snåasen tjïelte aaj ligan reeremedajvese meatan gosse goerehtimmiem tjïrrehtamme, dellie annjebodts ij naan låhkoe gååvnesh man gellieh barkijh dennie tjieltine saemiestieh.
+Kultuvre- jïh gærhkoedepartementen lea goh gïelepolitijhken dïedteles faagedepartemente dïhte bijjies dïedte ellies jïh suerkiebijjiedijpeme gïelepolitijhke.
+Kuvsjepaahke saemien jïlleskuvlesne Guovdageaidnosne Dan duekesne namhtah toelhkedïenesjem lea starne- jïh såjhtoedepartemente starnedirektorasine uvtelassem darjome kuvsjepaahke saemiej jïlleskuvlesne guovdageaidnosne starne- jïh sovsijalenbarkijidie.
+Faatoes maahtoem saemiengïelem tjaeledh faatoes saemien terminologijem dorje gåajhtsede buerebe daaroestidh.
+Dan gaavhtan dan jïjnjh saemien juridijhken terminologije jïh reerementerminologije faatoes, maahta dah jarkoestimmieh ovtjïelkes årrodh dej terminologijeåtnosne.
+Dan gaavhtan tjïrkes veadtaldihkieh mah gååvnesieh daaletjen registerinie lea daerpies jïermijes restiedimmieöörnegh jïh buerie vuekieh jorkesimmiem tjïrrehtidh.
+Mearan saemien gïelebarkoem ovmessie laantine barka, sæjhta aktine " elliessaemien " vierhtiehjarnge darjodh saemien gïelefaagebarkoem faageldh tjerkebe sjædta.
+Mearan saemien gïelebarkoem ovmessie laantine barka, sæjhta aktine "elliessaemien" vierhtiehjarnge darjodh saemien gïelefaagebarkoem faageldh tjerkebe sjædta.
+gosse ij unnebelåhkoegïele boelveste boelvese gåetesne guhkiem juhtieh, vaenesh gïelem maanabaeleste utnieh.
+Daate smaave saemiengïeleldh siebredahkh aajhta mah leah vihkeles gosse saemien gïelem gorrede.
+Naemhtie Ealla maahta laavenjassigujmie barkedh mah leah lïhkebe dam maam haalvoe.
+Nimhtie dellie jijtje tsyøgkestallim.
+dah raaktan maehtieh. Naemhtie goerehtallemepryövh nasjovnaale pryövijste joekehtieh gusnie aaj gïerve laavenjassh, jïh bïevnesh learohki bïjre vedtieh gaajhkine daltesinie.
+Naemhtie goerehtallemepryövh nasjovnaale pryövijste joekehtieh gusnie aaj gïerve laavenjassh, jïh bïevnesh learohki bïjre vedtieh gaajhkine daltesinie.
+Nemhtie maehtebe goerkesidh mij dïhte almetjinie årrodh.
+Naemhtie datne dov löönemem orresth
+Naemhtie nöörjenfaage maahta aktem voerkes goerkesem evtiedidh, mij daajroste båata, dejstie hedtijste jïh joekehtsijstie nöörjen jïh saemien gïelen jïh kultuvren gaskem.
+Naemhtie SUPU aaj maahta Saemiedigkiem viehkiehtidh saemiedigkien noereprofijlem jïh noerepolitihkem evtiedidh.
+Dah learohkh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne aaj jeatjah faagine, amma guktie abpe ööhpehtimmie lea saemiengïelesne.
+Gosse stïeresne desnie dle Saemiedigkie sæjhta lissiehtamme gaskenasjovnaale fokusem utnedh vædtsoesvoetese jïh sïerredæmman aalkoealmetje-nyjsenijstie abpe veartenisnie.
+Daate dïrrege maahta dej ovmessie saemien gïeli gaskem joekehtidh, jïh aaj viehkine årrodh vuarjasjidh man nænnoes jallh hiejjehts gïele lea dejnie joekehts geografeles dajvine.
+- Daejnie jarkelimmine maehtebe aaj hijven gïeleevtiedimmieprosjekth nænnoestehtedh mah leah voenges daerpiesvoetide ektiedamme dejnie ovmessie dajvine, Keskitalo jeahta.
+Dam maehtebe buektiehtidh jis ektesne tjåadtjobe, Keskitalo minngemosth jeahta.
+Daejnie prijoriteradimmine voejhkelibie skaepiedihksvoetem eadtjoestidh, jïh orre darjomefaalenassh buektedh, raerielïhtsege Larsen jeahta.
+Daah öörnegh jïjtsh ohtsemegoerh utnieh, jïh aaj jïjtsh njoelkedassh jïh naan joekehts ohtsememierieh.
+Vaallah dejnie stoerre TV-digkiedimmine dah smaave voenges krirrieh åadtjoeh meatan årrodh.
+Daah gåetieh leah akte vyörtegs kultuvreaerpie, jïh byïroeh gorresovvedh goh saemien kultuvre- jïh daajroeguedtijh, De Coninck jeahta.
+Dïejvese:
+jïh såjhtoedïenesjimmesne utnedh
+Dam lea gïerve maanetjem nåhtadidh juktie bieljieraejkie dan gaertjies.
+- Ij leah sijjie akten dagkeres stoerre barkose jis Saemiedigkie ij vierhtieh daan barkose åadtjoeh, Laila Susanne Vars jeahta.
+- Gaajhkesh maehtieh dagkerh dåarjedimmieh dåarjoehtidh, jïh dah maehtieh badth dam skraejriem buektedh maam reerenasse dagke gegkeste.
+Aktene dagkeres vuarjasjimmesne sïjhtebe Saemiedigkien bieleste konsultasjovni bïjre birredh departemeentine, Åhrén minngemosth jeahta.
+Goerehtallemepryöve maahta meatan årrodh aktene dagkeres vuarjasjimmesne.
+maahta meatan årrodh aktene dagkeres vuarjasjimmesne.
+Dagkerem aamhtesegïehtjedimmiem almetjen digkiereaktaj uvte Nøørjesne tsegkesåvva jïh almetjen digkiereaktaj uvte Sveerjesne.
+Gosse edtja naemhtie tjïelkestidh dle tjuara laakh jïh mierietsiehkieh gïehtjedidh jïh jarkelidh.
+Dagkerh tjåanghkoeh jïh govlehtallemesijjieh saemien siebriejgujmie jïh institusjovnigujmie leah vihkeles.
+Muvhten aejkien maahta akte haesteme årrodh goerehtalledh mejtie lea saemien maanah jïh noerh
+Dejtie daalhkesidie maahta reseptehts åestedh jïh aellieh guhkebe goh luhkie biejjiej nuhtjh.
+Daesnie maehtieh dæjpeles darjomh nåhtadidh goh våarome gaskesasse, vuesiehtimmien gaavhtan saemien beapmoe, duedtie jallh vuelie, laavlome / saalmedåehkieh jallh plearoeh.
+Dagkerh bïevnesh åadtjodh sæjhta joekoen vihkeles årrodh gaajhkide aktøøride healsoesuerkesne.
+Gaajhkem-ryöknedh strategijh eah leah dan maereles gosse learohkh edtjieh taaligujmie barkedh mej jienebh sifferh.
+Dagkerh bïevnesh aaj geerveööhpehtæmman årrodh.
+Dïhte daajroe lea vihkeles våarome dan båetije barkoen åvteste dej saemien gïelijgujmie.
+Evtiedimmie dagkeres daataprogrammeste lea daerpies jis dah saemien gïelh edtjieh vijriebasse jieledh goh åtnoegielh daan beajjetje siebriedahkesne.
+Dagkeres båehtjierdimmie njammide tsevtsie guktie dam söökebe sjædta jïh dellie mammografijeguvviem gïervebe viertiestidh.
+Dej veajkoej eejhtegh eah saemesth, dle gïelelïerehtimmie nænnoes dåarjoem voengesne daarpesje, jïh eevre vihkeles sijjieh gååvnesieh gusnie maanah gïeleskreejremem jïh dåarjoem åadtjoeh gïelelïerehtimmesne.
+sïejhme lea gïele man lea vueliehkommes statuse dasseme, jeenjemes tsiehkesne unnebelåhkoegïele.
+Gosse lea naemhtie dle daajroe jïh bïevnesh daerpies dej ovmessie daerpiesvoeti bïjre, mah leah dejnie ovmessie dajvine.
+Akte dagkeres tsiehkie ij leah maereles gosse edtja saemien gïelem evtiedidh, jïh sæjhta daerpies årrodh aktine tjïelkebe dïedte- jïh råållajoekedimmine.
+Daennie digkiedimmesne tjuara vuartasjidh learohkij ellies barkoem jïh skuvlij jïh lohkehtæjjaj tsiehkieh ööhpehtimmiem sjïehtedidh learohkidie.
+Dagkerh råajvarimmieh maehtieh årrodh vegetasjovnem jurjedh, sjiltigujmie jïh kultuvrebaalkajgujmie sjïehteladtedh, jïh bueriedidh, bæjjese bigkedh orresistie jïh vaarjelamme gåetieh sertedh.
+Dïhte maahta årrodh råajvarimmieh vierhtiehjarngide tjïrkedh jïh tseegkedh åarjelsaemien gïelide, nuepieh geerveööhpehtimmie jïh fulhkievåaromeööhpehtimmie julev- jïh åarjelsaemien gïelesne jïh byjresken jïh regijovnalen gïelearenaj maanide, noeride jïh geervide tjïrkedh.
+Akte dagkeres jielemesjïehtedimmie nuepieh vadta vaahram burredh jienebh gïehteldimmide.
+Dagkerh faagebiejjieh maahta vuesiehtimmieh årrodh stinkes jïh ålman tjuevtjede råajvarimmieh mah leah byjresken sjïehtedamme gïele- jïh kultuvremaahtoem tjïrkedh starnesijjine.
+Daan biejjien dagkerh faalenassh leah prosjekti tjïrrh, jïh eah leah ihkuve faalenassh.
+Sïelth jallh institusjovnh mah eah leah prosjekteguejmieh tjuerieh jïjtje maeksedh jis sijhtieh meatan årrodh öörnedimmesne.
+Dagkere vaejtemem aaj åådtje hiejhtedh jis tjielkes laaketji mietie lea ovriekts ulmine.
+Aerebi goh dajvem nuhtjedh dellie Saarivuoma saemiensïjtese dan bïjre saarnodh.
+Åvtelen goh nuhtjedh dellie gelkieh Saarivuoma saemiensïjtese saarnodh.
+Aktene gïelebyjresisnie gusnie jienebelåhkoegïele dïhte veakasahkommes sjædta, desnie daerpies daajroem jïh voerkesvoetem gïeleveeljemen bïjre eevtjedh.
+Buerkiestimmie dïsse gïelemålsomasse mijjieh gaavnebe jeenjemes unnebelåhkoegïelh leah aerpievuekien vueliestatusegïelh.
+Åvtelen goh dajvem nuhtjedh dellie edtjieh Lainiovuoma saemiensïjtese saarnodh.
+Akte dagkeres maalle guektelen juakeme, dorje guktie daerpies sjædta lissiehtamme vierhtiejgujmie, jïh daerpies dovne gïelevierhtietjïelth jïh gaajhkh jeatjah tjïelth mieriesertiestimmieh åadtjoeh saemiengïeleldh dïenesjidie staatebudsjedten bijjelen.
+Reerenasse nännoestimmiem nännoste dagkari
+Dagkeres daajroe sæjhta aaj learoehkidie vielie daajroem vedtedh ektiedimmiej bïjre taali gaskem.
+Learohke daarpesje dovne ovmessie strategijh jïh åtnoesuerkieh vuejnedh jïh dejnie
+Kultuvrejielemh mah saemien kultuvrem, eatnemem jïh byjresem betnesne utnieh maehtieh vihkeles jielemh sjïdtedh gellide saemien voenges siebriedahkide, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
+Luhpiem ajve åådtje jis sjïere sjïekem gååvnese abortem darjodh.
+Tjuara dagkeres daajroem skååffedh hijven goerehtallemi jïh analysi tjïrrh.
+Gosse vaanterdimmieh, dellie learohkh tjoeverin eadtjohke laakan barkedh, gærjide fierhten biejjien tjaeledh jih aaj jeatja tjaalegh darjodh mah vuesiehtin maam lin liereme.
+Dagkeres våajnoes seammavyörtegsvoete gïeli gaskem lea seamma tïjjen akte guvvie dan seammavyörtegsvoetese almetji gaskem.
+Saemieh skreejredh Politijejïllesku
+Gïehteldæmman jïh gorredæmman dejstie eekijste mej åvteste ij naan dienesjimmie, åajvahkommes kultuvrehistovrijen eekh, dle raereste daan jaepien 18,8 millijovnh kråvnah dåarjodh.
+dagkeres åårganese darjodh, dle Saemiedigkie edtja vihkeles råållam utnedh, jïh tsevtsedh guktie edtja klååkeme- jïh vaaksjomefunksjovnem reeredh.
+Dagkerh öörnegh eah leah tseegkesovveme dejtie aerpievuekien saemien dajvide Finnmaarhken ålkolen.
+Daennie ektiedimmesne lea vihkeles gærhkoen
+vaenie pedagogijhken viehkievierhtieh saemien maanide jïh saemien maanajgïertide sjïehtesjamme gååvnesieh mah maehtieh gïelebarkoem maanajgïertesne dåarjodh.
+Vihkeles dagkerh vuesiehtimmievuekieh ektiedamme sjidtieh dejtie matematihkeles symbovlide.
+Aktem reaktaguvviem utnedh mij lea seammavyörtegs abpe aerpievuekien saemien dajvem, jïh mij vihties hedtiem jienebelåhkoen jïh unnebelåhkoen gaskem gorrede, jïh ovmessie saemien dajvi gaskem.
+- Aktine dagkarinie jarkelimmine Noerhte-Nöörje maahta teehpijinie sjïdtedh daan jaepien laanteburresne.
+Akte dagkeres jarkelimmie aaj konsekvensh åådtje daan beajjetje reeremedajvese.
+Dagkeres mååhtedimmie maahta vuepsiem vuesiehtidh dovne learohkese, lohkehtæjjese jih eejhtegidie.
+Akte dagkeres goere maahta akte hijven våarome årrodh dejtie vuarjasjimmiesoptsestimmide lohkehtæjjan jïh learohken gaskem.
+Akte dagkeres faamoe lea eevre vihkeles jis edtja saemien gïelen båetije aejkiem gorredidh.
+Akte dagkeres joekehtsgïetedimmie ij leah reaktoe gænnah.
+Daate dovne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelh dæjpa dej gïeledajvine.
+Gosse dïhte lea gaervies dle sïjhtem gaajh feejjene
+Daesnie daerpies
+Daesnie meehti akte ovlæhkoe heannadidh, jïh dan bïjre tjielke voerkelimmiem åadtjoejimh nïejti kampanjen tjïrrh, Håkonsen jeahta, mij luhpede aktem vadtesem abpe klaassese daan skraejrien åvteste.
+Daelie jaepien 2014 reerenasse tjïerteste satne sæjhta båatsoem evtiedidh goh akte rasjovnelle jieleme mij lea maarkedese sjïehtesjamme.
+Dejpeli gångkan åejjiem bådtjadin gosse gångkine sjï
+Beetnegh mieriedåarjojne vaadtasuvvieh, mejtie tjïelth maehtieh nåhtadidh guktie jïjtje sïjhtieh."Bieljiemïerhkeldh øørnegh sæjhta jiehtedh aktem nænnoes staaten stuvremem jïh maahta ovveanhtadamme prioritetejarkelimmieh vedtedh.
+Daelie dovne tjïelte jïh Saemiedigkie sijhtieh aktine prosessine nïerhkedh juktie laavenjostoelatjkoem darjodh mij edtja saemien gïelem, kultuvrem jïh healsoem nænnoestehtedh Oslosne.
+Akte staeriedimmie daan beajjetje njoelkedassijste sæjhta jiehtedh saemielaaken gïelenjoelkedassh abpe laantem feerhmieh, jïh eah leah gaertjiedamme ajve såemies dajvide.
+Dan beajjetje mieriesertiestimmieh eah leah nuekies, jïh Saemiedigkie vuajna daerpies saemiengïeleldh faalenassh tjarke eevtjedh siebriedahkesne, dovne faagealmetjh då��rrehtidh jïh lïerehtidh, jïh saemiengïeleldh faalenassh evtiedidh.
+Daaletje åtnoem guhkiedidh - iktemearan åtnoe
+- Daan beajjetje voeresh vielie egoisteles sjïdteme.
+Daelie mijjieh duedtiesiebride akten prosessese bööredibie juktie vuejnedh mah alternatijvh mah gååvnesieh.
+- Daejnie teknologijine dellie aelhkebe sjædta saemien nuhtjedh goh aarkebiejjien gïele jeenjesidie, jïh manne gegkestem joekoen noerh aelkieh daam tastatuvrem nuhtjedh, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.
+Daan biejjien darjojh abpe laanteste mah sijhtieh aktem gïehtelimmiem sjugniedidh sijjen kåanste- jïh kultuvrebarkoste.
+Daelie jïjnjh barkoenommh maahtah.
+Daesnie barkoedåehkien raeriestimmie jarkelimmide:
+Daesnie dïhte dov gïelekåarhte.
+Daesnie lea guvvie moereste gusnie njealjeskaavtegen mierieh, gusnie guvvie jïh nomme learoehkijstie bijjielisnie sjïehtieh.
+Daate lea naaken dejstie vaestiedassijste mejtie sïjhtebe vaestiedassem utnedh, Thomassen jeahta.
+Daesnie akte åenehks tjaeliestimmie:
+- Daate lea akte dejstie vihkielommes gaavnedimmiesijjijste gusnie nyjsenæjjaj reaktah jïh mïrrestallemegyhtjelassh digkede.
+Daesnie akte vuesiehtimmie maam learohkh maehtieh nåhtadidh gosse jïjtjemse vuarjasjieh, jïh gosse edtjieh sinsætnan bïevnesh bååstede vedtedh.
+Vuesiehtimmie gaavhtan lea daesnie dijre meatan daaroen lohkehtæjjeste learohkese noereskuvlesne:
+Daesnie vuesehte guktie edtja gïete-dåahkajgujmie buarastehtedh:
+Daesnie akte såarhts goere maam learohkh maehtieh nåhtadidh gosse jïjtjemse vuarjasjieh.
+Daesnie låammegærjetje:
+Daesnie dah juvnehtimmieh Antirasistisk Senter ' istie:
+Daesnie dah juvnehtimmieh Antirasistisk Senter 'istie:
+Daelie ibie daejrieh mah konsekvensh giehpiedimmie åådtje oktegs almetjidie jallh abpe båatsose, Åhrén vihteste.
+Daesnie analyjsen åejviemearhketjh.
+Maahta haarjanidh guktie damta manne dåhkesjem.
+Daesnie naaken dejstie jïjnjh, nøørjen jïh ålkoelaanten nedtesiebriedahkijste: Biip, Blink, Nettby, Origo, Rubbel, Facebook, Flickr, MySpace, Twitter jïh Tagged.
+Daesnie njieljie tsevtsiehtimmieåerieh:
+Daan biejjien dle akte almetje mij haeviem barkosne åådtjeme, göökte joekehts njoelkedassi nualan båata, jïh altese aamhtese gïetesåvva göökte reereminie.
+Daelie edtja aktem salkehtimmiem tjïrrehtidh konsepteveeljemen bïjre.
+Daan biejjien maahta ajve statistihkesne vuejnedh mah lïerehtimmiegïelh mah skuvlesne veeljesuvvieh.
+Daan biejjien 11 saemien gïelejarngh mah maadthdåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh; Sámi gïella- ja kulturguovddáš Porsangusne, Isak Saba guovddáš Unjargesne, Deanu gïellagáddi Deatnusne, Álttá sámi gïellaguovddáš i Altesne, Sámi gïellaguovddáš Gáivuotnesne, Gáisi gïellaguovddáš Tromsøsne, Ástavuona gïellagoahtie Lobátesne, Várdobáiki i Evenaššesne (Evenes), Árran julevsáme guovdasj Divtasvuodnesne, Gïelem nastedh Snåasesne og Aajege gïele- jïh maahtoejarnge Röörosesne.
+Daelie gaajhkesh læjjadieh kollektijve bysvehtsråajvarimmiej gaavhtan mejtie staate tjïrrehte juktie jïjtse båastoeh vuarjasjimmieh davvodh, Åhrén vihteste.
+Daelie evtiesåvva aktem systemateles jaahkoeööhpehtimmiem gaajhkide mah leah kristesovveme 0-18 jaepiej gaskem, mij edtja sjïehteladtedh guktie maanah jih noerh maehtieh altese ektiedimmiem jaahkose evtiedidh jih dan gærhkose gusnie sijjiem utnieh.
+Gosse elektrovneles tjaalasovvemem faalehtibie dle gegkestibie jienebh dejstie mah krïevenasside illieh, veeljieh jïjtjemse tjaalasovvedh jïh eadtjohke meatan sjïdtieh båetije veeljemisnie, saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta.
+Daelie nöörjen museumh sijhtieh lehkiem dejstie bååstede sertedh saemien museumidie.
+Daelie evtiesåvva aktem systemateles jaahkoeööhpehtimmiem gaajhkide mah leah kristesovveme 0-18 jaepiej gaskem, mij edtja sjïehteladtedh guktie maanah jih noerh maehtieh altese ektiedimmiem jaahkose evtiedidh jih dan gærhkose gusnie sijjiem utnieh.
+Daan biejjien ij leah naan stuerebe voenges siebriedahke gusnie åarjelsaemien lea dïhte stööremes biejjieladtje gïele.
+Ij leah daelie vielie skuvle Maajh-jaevresne.
+Annjebodts ij leah ekonomeles aarvehtsh tjïrrehtamme dejtie ovmessie alternatijvide.
+Daelie haesteme nuekie barkijh skreejredh dejtie gööktijde roestegåeide Tromsesne jïh Finnmarkesne.
+Daalhkesh gååvnesieh galkije hammojne, stolepillerinie jïh tabledtine.
+Daalhkesh gååvnesieh dovne galkijes hammosne jallh stolpillere, maam maanan bahten sïjse rijtie, reaktoe dose smaave maanide.
+Daalhkesh gååvnesieh dovne galkijes hammosne jallh stolpillerinie, maam maanan bahten sïjse rijtie, reaktoe dose smaave maanide.
+Daalhkesh mah olkese tjaala dennie hoksemïnnemisnie åådtje dej gaavhtan maeksedh.
+Daalhkesi åvteste mij ij leah jollemaaksovevaarjelimmesne åådtje jïjtje abpe maaksovem maeksedh.
+Vearoldebievnese maahta badth jeatjahlaakan årrodh, vielie hæhtadihks goh mijjieh raadijovesne govlebe jallh tv ' esne vuejnebe.
+Vearoldebievnese maahta badth jeatjahlaakan årrodh, vielie hæhtadihks goh mijjieh raadijovesne govlebe jallh tv 'esne vuejnebe.
+Dah learohkh aaj maehtieh vearolde-jïh daelhkiekåarhth ahkedh darjodh, dejtie vihth nåhtadidh jïh vielie kåarhth darjodh mubpien boelhken, seamma aamhtesinie.
+Maahta vearoldelotto-kåarhtem nåhtadidh dovne repetisjovnese jïh baakoeveahkam lissiehtidh.
+Vearoldevæhtah daelie jïh aarebi - dah seamma?
+- vearolde
+Klijmabarkoen åvteste dle dæjmetje jaepie lij nåake.
+Sïelth mah laanteburrien, skåajjeburrien jïh göölemen sisnjelen gïehtelieh, mejtie aervede EØS-latjkoen ålkolen båetieh, maehtieh joekehtamme åasajgujmie jåerhkedh seammalaakan goh daan biejjien dan notifiseradamme öörnegen ålkolen.
+Klijma jïh byjrese
+Klijma- jïh byjreseministere Tine Sundtoft lea stïeresne daesnie goh akte dejstie åejviesponsorijste åasese.
+Klijmajarkelimmiej sjïekenisnie dle aalkoealmetjh tjoeperdimmiejgujmie båetieh gaskenasjovnale sijjine, goh Arktiske raeresne jïh EN. ' i klijmakonvensjovnesne.
+Klijmajarkelimmiej sjïekenisnie dle aalkoealmetjh tjoeperdimmiejgujmie båetieh gaskenasjovnale sijjine, goh Arktiske raeresne jïh EN. 'i klijmakonvensjovnesne.
+Daalhkesesïelth maehtieh jïjtje veeljedh daalhkesem doekedh jollemaaksovevaarjelimmiem ålkoelisnie.
+Daalhkesen åasa maahta, ohtsemen mænngan, fïerhten asken jeatjahtehtedh.
+Dïhte lea Läkemedelsverket mij nænnoste mah daalhkesh jeatjine åådtje målsodh.
+Medisinereme maahta tjoeredh jeatjahtehtedh
+Daelie tïjje båateme mijjieh tjoerebe dam nedtesne aaj darjodh.
+Daelie akte tïjje gusnie staate jïh reerenasse onterdieh mejtie edtjieh åljatseegkeldahkh bigkedh lehkiem Noerhte-Nøørjeste.
+Daelie akte barkoedåehkie, gusnie tjïrkijh dejstie vihties institusjovnijste leah meatan, aktem salkehtimmiem deelleme mij raereste bielieh dehtie saemien våarhkoste bååstede foeresjidh dejtie govhte museumidie Saemiedigkien reeremen nuelesne.
+Daan biejjien lea badth Saemiedigkie akte bielie dehtie jïrremistie nöörjen demokrateles systeemesne.
+- Daelie badth reerenasse tjuara goltelidh maam mijjieh jiehtebe göölemetïjji bïjre mearoeloesegöölemasse.
+Daelie datne nuepiem åtnah ussjedidh guktie datne sïjhth dov jïjtse gyrhkesjimmiem jallh gærhkoem evtiedidh saemien vuekiejgujmie.
+Dellie aalka orre kaarhtem ryöktesh dan mænngan akte nåhki.
+- Daelie jïjnjh guelieh maarkedesne.
+Liturgijegïetegærjam barkeminie gaajhkh dah golme gïeline mah olkese båetieh 2009/2010. salmegærjah olkese vadteme noerhtesaemiengïelesne jaepiej
+Dah tjaalegh mah jïjnje åtnasåvva gyrhkesjimmine.
+Seamma jïjnje raasisme jih ammesasve daan biejjien goh dellie gosse Catarina Christine Larsdotter jielieji 1800-låhkoen.
+Dah læstadijanen åålmegh lin akte voejkenen gaavnedimmiesijjie jïjnjh noerhte- jïh julevsaemide, gusnie gaskem jeatjah saemien gïelem jïh saalme-aerpievuekiem gorredin.
+Daan biejjien gellie aktöörh ovmessie laavenjassh jïh dïedtesuerkieh utnieh saemien gïelen sisnjelen, men ij guhte dïedtem utnieh dejtie ovmessie gïeleråajvarimmide iktedidh.
+Daelie veeljeme.
+Dïhte 20 jaepien juassah veareldesiebriedahke gaavnedamme byjresken jïh evtiedimmien konferaansesne, EcoŠ92 Riosne.
+Dellie sïjhtem badth vielie daejredh mij lea Dan syjhtede.
+Dellie åådtje vuejnedh jis dïhte aaj sæjhta tjuvliestidh jïh sinsitnien njoektjemidie doehtedieh.
+Dellie pråvhka cancere aalkovisnie orre jïh båehtjierdimmie maahta aelhkebe sjïdtedh jïh vaenie lissiehdåårresinie.
+Dellie orre cellepryövenassese gohtje.
+Dellie ellies maaksovem jïjtje maaksa.
+Dellie sæjhta ajve saemiestidh reklame-jallh doekemesplakaten bïjre.
+Dellie " prieviegielevadtesem " darpesjh utnedh jih daam pastors- / gärhkoetjåangkoste maahtah dängkodh.
+Dellie "prieviegielevadtesem" darpesjh utnedh jih daam pastors- / gärhkoetjåangkoste maahtah dängkodh.
+Dellie pråvhka goerehtimmie ultratjoejine aalka jïh dan mænngan mammografijine jis daarpesje.
+Dan aejkien ij lij naan bihkedassh dan bïjre.
+Dellie tjuara dejne soejkesjimmine aelkedh, jåarhkedh tjïrrehtimmine dehtie åejviedahkojste jïh galhkuvinie jïh illedahkine orrijidh.
+Dellie tjuara dejnie pryövedh, juktie vihkielommes maana jåvka.
+Dellie tjoeverim saemiestidh jalhts jeatjebh aaj desnie.
+Dåastoevisnie orre jïh naan tæjmoej mænngan aalka vertedh jïh jijmiem luejhtedh.
+Dellie staate tjuara vaestiedidh guktie barkeme juktie mïrrestallemem evtiedidh, seamma nuepieh jïh reaktah gorredidh jïh sïerredimmiem heerredidh dej fåantoej gaavhtan goh etnisiteete, nasjovnaale maadtoe, maadtoe, njaltjaklaerie, gïele, religijovne jïh jieledevuajnoe.
+Dellie tjoerh eadtjaldovvedh!
+Dellie aaj doh saemien kultuvresaadthalmetjh edtjieh sijjen voestes vuesiehtimmiem utnedh.
+Dellie edtja orre tabledtem vaeltedh guktie ennje vaarjelamme.
+Dellie edtja pryövedh dam learoeligke våaromem sjæjsjalæmman tjïelkestidh, aktine lahtestimmine dehtie sjïere bispeste jïh dehtie gyrhkeles åårganeste mij dïedtem åtna.
+Ööhpehtimmie edtja dellie aaj namhtah lihtsegidie årrodh.
+Dellie learohke eadtjohkelaakan meatan sjïdtieh vuarjasjimmiebarkosne dovne iktemearan, jïh gosse learohken dorjese gaervies.
+Dïhte jaahkoeøøhpehtimmie mejnie åålmegh gïehtelieh, byøroe aktem laavenjostoem
+Dej sisvege göökte ovmessie hormonh, östrogene jïh gestagene (gulkroppshormone), mah gaskem jeatjebem darjoeh ij naan munnieluajhtemem åadtjoeh jïh dan gaavhtan ij maehtieh nåajsan sjïdtedh.
+Gosse lååvkesovvih, Jupmele dutnjien "JAAVOE " jeehti. Jupmele jeehti datne leah altese maana.
+Gosse lååvkesovvih, Jupmele dutnjien "JAAVOE" jeehti. Jupmele jeehti datne leah altese maana.
+Desnie gusnie Saemiedigkie jïh staaten åejvieladtjh eah leah sïemes, dellie dïhte vååjnesasse båata gosse reerenasse jïh stoerredigkie aamhtesidie gïetedieh.
+Gosse saemielaaken gïelenjoelkedasside nænnoesti jaepien 1990, dellie govhte noerhtesaemien tjïelth lin meatan.
+Gosse ræjhtoe staaten åejvieladtji jïh saemiej gaskem lij goh stööremes jaepiej 1980-81, dellie lij daerpies politihkeles byjhkesjimmiejgujmie saemien reaktaj bïjre.
+Dellie sæjhta ajve saemiestidh dabloen jallh plakaten bïjre.
+Dellie åasam frijje, dïhte sæjhta jiehtedh daalhkesesïelte jïjtje åasam sjæjsjele.
+Ij lij gænnah saemien naan staatuse goh faage.
+Aavrehke limh, juktie staaten sekretære guhth dellie Laanteburrie-departementesne tjaahkan, Johan Kleppe, lij våårehke laakan båatsoejielemasse giehtjedamme.
+Ennje goh Sofie gon Ebba ligan noere dellie åarjelh-saemien giele såajmeni.
+Dellie pråvhka cancerem aareh stadijumesne årrodh jïh båehtjierdimmie maahta aelhkebe sjædta vaenie lissiehdåårresinie.
+Dellie pråvhka raeriedidh edtja veeljedh vierhtiem mij östrogenen namhtah guktie ij nåajsan sjïdth, vuesiehtimmien gaavhtan p-såebpie jallh minipillere.
+Dellie aaj aelhkebe vuejnedh mejtie learohke vuepside jakseminie vuj ij.
+Dellie byöroe aaj daejredh dellie råållamaallide jïh hoksealmetjidie giehpede dejtie maanide mah sjïere hoksem daarpesjieh.
+Dïhte sæjhta jiehtedh eah åelieh åålegh åadtjoeh maanan healsoetsiehkien bïjre daejredh.
+Dellie dah tjïelth jïh mubpieh aaj dejtie byjjes nænnoestimmide darjoeh mah prosjektem dåarjoeh.
+Dellie aaj dïhte gihtjedimmieobjekte sæjhta dijjem eensilaakan vaestiedidh.
+Dellie lohkehtæjjan barkoe sjædta sjïehtedamme haestemh vedtedh learoehkidie.
+Dellie lin aalkeme saemien leerehtidh, mohte ajve 1-2 tæjmoeh våhkosne.
+Aaj kuvsjemaaksoem vaalta gosse lohkemesiebrieh åårganiserieh kuvsjh jeatjah faagesne jïh aamhtesinie, j.g. saemiengïelesne.
+Daelie daalhkadahkelatkjoem, biologihken gellienvoeten latkjoem jïh Agenda 21:m nænnoestamme. 2002:esne Johannesburg-sjïehtedimmiem nænnostamme.
+Jienebh nommekonsulentedïenesjh tseegkesovvin, gaskem jeatjah saemien jïh såevmien nommide.
+Nimhtie learohke maahtoem daarpesje ovmese barkoevuekiej jih metovdi bijre.
+Dellie åådtje dah mubpieh tabledth jïh dejtie gåetesne vaeltedh.
+Dellie tabledtem abortedåastovisnie åådtje, dïhte ij leah seamma goh akute-p-pillere.
+Voestes åådtje daalhkesh dåastoevisnie mah leah seamma såarhth tabledth mah aareh abortem nåhtadidh.
+Dellie aalka sleapkedh, jïh asve unnede.
+Dellie maahta evtiedidh dah cellejeatjahtehtemh laahpehtidh jallh vuertedh jïh vuejnedh jis dah jeatjahtehtemh jïjtje sjïdtehtidh.
+Dellie jïjtje veeljie gïeh dah åadtjoeh bievnedh.
+Dellie learohkh aktem elliesåbpoe guvviem åadtjoeh guktie dah saemien sijjienommh leah bæjjese bigkeme.
+Dellie lohkehtæjja aaj maahta aktem åehpiedehtemem darjodh aktede barkoste, guktie learohke åådtje gyhtjelassh disse soejkesjdih.
+Dellie lohkehtæjja åvtelhbodti tjuara gaavnehtidh mah barkoevuekieh bööremes sjïehtieh.
+Dellie datne maahtah meatan årrodh krirrien programmem tsevtsiehtidh, maam amma krirrie meala ovmessie aamhtesi bïjre.
+Dellie maahta naan nåajsan darjodh jis tsïnneboetjemem åtna.
+Dellie daate låammegærjetje biejjieladtje baakoejgujmie jïh raajesigujmie dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne maahta viehkine årrodh.
+Nimhtie maahta geerve sjidtedh buerie soptsestallemem gaskems buektiehtidh.
+Jis bælla asvedahtjedh destie jielemem gaertjiedidh.
+Dellie maahta eejhteginie jallh jeatjah åeline soptsestidh jïh dej ektesne jallh jïjtje skuvlesåjhterem, noeredåastovem jallh hoksejarngem gaskesadtedh.
+Dellie voeth jïh vuekieh gosse juvledh soelkedasse maahta årrodh jïh dåarjedidh gosse sårkosne.
+Dellie learohke maahta såemies guvvieh jïjtje vaeltedh, jïh dejtie nåhtadidh aktem åenehks vaajesem darjodh, maam njaalmeldh åehpiedahta.
+Dellie aaj maahta ektesne raeriestidh mij biejjide juvleme-gyrhkesjimmiem utnedh jïh fuelhkie åvtelh-bodti daejrieh hearram åadtjoeh maam sijhtieh.
+Dellie daarpesjieh hijven sijjieh, almetjh jïh tsiehkieh juktie gïelem dåastodh jïh dam nåhtadidh.
+- Dellie seamadimh akten tjåenghkies vuajnoen bïjre mearoeloesegöölemestuvrehtimmiej bïjre, jïh daelie gaajhkesh mijjieh veanhtadibie daelie tjuara mij akt heannadidh.
+Daesnie dynamihkeles prosessh goerehte goh speejjeldimmie, jårredimmie jïh sertiestimmie.
+Daesnie goerehte dynamihkeles prosessh goh speejjeldimmie, jårredimmie jïh sertiestimmie.
+Dellie pryövenassem tsïnnen bijjemes bieleste vaalta.
+Dellie mammografijeguvvieh lissine vaalta jïh aaj ultratjoejine goerehte.
+Dellie naavlehtahkem lååtjme.
+Dellie gællasjim ussjedim man hijven jis lim gåetesne.
+Daan biejjien heevehtibie mijjieh libie gie libie.
+- Daelie libie govleme nasjovnaale politihkeles strategiji bïjre mijjen hïejmedajvide mahte luhkie jaepieh.
+Daan biejjien dellie vïjhte åejviesuerkieh bïevnesisnie åtna:
+Daelie aktem sjïere nuepiem utnebe politihkeles tjarke barkedh dej staaten åejvieladtji jïh reerenasside vööste ihke gïelegaaltije ihkuve sjædta, Saemien Parlamentarihkeles Raerien åvtehke, Tiina Sanila-Aikio jeahta.
+Daelie, njoktjen 8. b. gosse dam nasjovnaale nyjsenebiejjiem jïh 100 jaepiej steemmereaktam nyjsenæjjide Nöörjesne heevehtibie, dle vihkeles mujhtedh jalhts mijjieh gåhkese båateme, dle annje guhkie vaedtsedh, saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta.
+Daate jarkelimmie sjïdti dellie goh dam nasjovnale museumereformem tjïrrehti, jïh aaj goh akte prinsihpeles jeakadimmie dejstie vihkielommes åeliedimmijste, gusnie aalkoealmetjh edtjieh maehtedh sov jïjtse kultuvreaerpiem reeredh.
+Daelie nuepiem åtnah vielie bïevnesh åadtjodh dov learohkedåehkien illedahki bïjre verkebe goh aarebi.
+Tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesje saemien learoehkidie
+Daan biejjien maehtebe dam vuejnedh dennie joekedimmesne nyjsenæjjaj jïh kaarri gaskem Saemiedigkesne.
+Orre ståvroelïhtsegh nasjovnaale- jïh vaarjelimmiedajveståvrojne
+Daelie edtjieh gaavnehtidh man gellie sirrieh dah leah tjöönghkeme.
+Daelie dïhte laanteburrieministere Sylvi Listhaugem dåarjoen bïjre maadta juktie Veterinærinstituhten darjomem noerhtene nænnoestehtedh.
+Gåetie-iemede Aarbortesne
+Noere almetjh voenijste eerkin jih pleekin saemien maanide, daaroen jiehtsh "finnungane ".
+Fuelhkie lij daelvegi saelhtien bealesne Njåamesjevuemesne, jih giesegi vaerij dajvine Noerhte-Trøndelagesne.
+Daan biejjien jïjnjh tjaatsegh nøørjengïelesne tjaalasuvvieh aaj saemiengïelen ektiedimmine, juktie dïhte lea aelhkebe sijjeste nøørjengïelese jarkoestidh mænngan.
+Daelie learohke diedtem jijtse lieremisnie jih øvtiedimmesne åtna.
+Daan biejjien dan byjreske skaehtie-åajvohkasse bievnede.
+Daan biejjien gærhkoe meatan dennie seedtemisnie gosse almetjigujmie gaavnede dovne lïhkesbyjreskisnie jïh mijjen laanten raasti ålkolen.
+Ij leah gujht daelie seamma pleekeme saemien maanide goh mov skuvle-tijjesne.
+Daajbaaletje sïejhme dej gïelij utnijh leah guektiegïelhutnijh, dovne ietniegïelem jïh staaten jeenjebelåhkoegïelem maehtieh.
+Maahta etnisitetem vuejnedh "våajnoesš væhtaj tjïrrh, vuesiehtimmien gaavhtan vaarjojne, tjeahpoe, saevege, nomme, aerpievuekien musihke
+årroeh jïh veasoeh abpe laantesne, jïh leah akte bielie aktede gellielaaketje saemien kultuvreste jïh aerpievuekeste.
+Jijtje tjoeverim daaroen learohki ektesne vaedtsedh juktie idtjim manne naan saemien faagen sisvegem åadtjoeh mearan desnie.
+Dåaroen gaavhtan lin gallesh båatsoeburrie-almetjh nuepiem dasseme skuvlh vaedtsedh.
+Daan boelhken edtja aktem hijven laavenjostoeforumem tseegkedh dejtie ovmessie saemien gïelide, jïh barkedh guktie jarnge akte ihkuve öörnege sjædta 01.07.2014 raejeste.
+Skraerjien duekesne akten sæjjan vearteneaerpielæstosne lea akte vaajtele abpe veartene edtja åehpies sjïdtedh dej kultuvrehistovreles aarvoejgujmie mejtie mijjieh tjarke ååktebe, jïh akte dagkeres tsåatskelesvoete edtja hijven årrodh dan voenges siebriedahkese jïh utnijijidie.
+Mujhtieh aaj lohkehtæjja edtja vuarjasjidh mennie mieresne learohkh maahtoeulmiem jakseme.
+- Daate nåake dååsverimmie Saemiedigkie jïh NBR daelie dååjrieh, manne åtnam goh gaajh itjmies.
+Veeljeme daam maahtoeulmiem meatan vaeltedh, meatan årrodh soptsestidh saemien dejpeladtje jielemi bïjre daennie bïhkedimmesne.
+Dïenesjen våarome lea dåarjoeh giejstie dam sijhtieh vedtedh.
+Daam barkoem edtjebe darjodh jielieminie ektine.
+Dïhte barkoe aejhteme unnebelåhkoegïelh tjïrkedh jïh gïelemålsomem jarkedh, maehtebe gïeleldh skreejrehtimmiem gåhtjodh.
+Dan barkosne tjuara saemien skïemtjiji reakta jïh daarpoe sjiehtedimmie dïenesjem goerehidh jïh vååjnesasse rååresjimmesne, goerehtimmesne jïh gosse mïrrestidh ".
+Daennie barkosne lohkehtæjja maahta jïh byøroe dåaresthfaageles barkedh gosse øøhpehtimmiem saemienfaagesne jïh siebriedahkefaagesne tjåanghkan gårrede.
+Barkoen ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh saernieh digkiedidh eensilaakan, jïh maehtedh jïjtsh mielh buektedh.
+Daate biejjie lea aaj akte biejjie juktie ektievoetem vuesiehtidh aalkoealmetjetjïertigujmie mah gïerve tsiehkiej nuelesne veasoeh.
+Ussjedh dan bïjre mij jieledem aavojne deavhta, gosse daam gearketjem steereminie.
+Dam akten åehpiedehtemeprogrammese bïejieh, guvvine jïh kaarhtine ektine.
+Daam ållermaahteme teeman nuelesne Ryöknedimmie.
+Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
+Daate lij akte dejstie tsiehkijste maam saemiedigkieraerie reerenassem måjhtajehti.
+Dej voestes jaepiej maanan jieliedistie dle eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste, dam evtemosth gaskesem utnieh.
+Dennie mieresne meehtin govledh gosse almetjh baalte vøølkin bovtsine.
+Mearan learohkh barkeminie, dle lohkehtæjja bïjre jarkan vaadtsa jïh fïereguhtine soptseste dan bïjre learohke dorje, guktie learohkh haarjanimmiem åadtjoeh dïejvesidie nåhtadidh jïh baakoeh bïejedh darjomidie.
+Mov lohkehtæjja desnie lij Håkon Henriksen.
+Jis edtjebe dam buektiehtidh libie jearohke nöörjen åejvieladtjh daam åajvoeh jïh vihkeles råajvarimmiem maeksieh.
+Akte evalueringe daam vuesehte maam Norut Alta - Áltá dorjeme Saemiedigkien åvteste.
+Daate akte reektehtse vuesehte maam Cand.oecon. Stein Storsul Saemiedægkan dorjeme.
+Akte reektehtse daam vuesehte maam Telemarkforskning Saemiedægkan dorjeme.
+Daate akte reektehtse vuesehte maam Telemarksforskning dorjeme Saemiedigkien åvteste.
+Daate Saemiedigkien vïhtesjadtemh vuesehte.
+Desnie lea starnedïenesje jïh reaktareereme voerngesne, juktie gïeleldh gaskesadtemebiehteme lea joekoen vaejvie dejtie gieh dam dijpieh.
+Naemhtie dle gïele aalkoejielemi sisnjeli ij ajve vyörtegs saemien gïeleevtiedimmien gaavhtan, men aaj vihkeles juktie aerpievuekien saemien aarvoeh jïh daajroeh guhkiebasse sertiestidh.
+Dam darjoeh gosse kandidaati nommh steemmeleahpesne tjaalah (maam gohtje " sleengkere ") Vielie bïevnesh dan bïjre veeljemelaakesne gaavnh, vuartesjh www.lovdata.no
+Dam darjoeh gosse kandidaati nommh steemmeleahpesne tjaalah (maam gohtje "sleengkere ") Vielie bïevnesh dan bïjre veeljemelaakesne gaavnh, vuartesjh www.lovdata.no
+Dam darjoeh gosse aktem væhtam bïejh kandidaaten nommen lïhke.
+Dïhte dannasinie tjïelth jïjnjh beetnegh staateste åadtjoeh.
+Dan gaavhtan evtede, edtja ahkedh PSA-pryövenasside vaeltedh 40-50 jaepiej raejeste 70 jaepieh raajan
+Daan vihkeles barkose dle Saemiedigkie sæjhta raerieh åadtjodh dan jeenjesistie goh gåarede, kultuvreiedtjeladtjijste, öörnedæjjijste jïh kultuvrebarkijijstie.
+Dan åvteste tjuerieh learoesoejkesjinie ektine åtnasovvedh.
+Dan åvteste stoerre joekehtsh dej noerhtelaanti skuvlesysteemi gaskem, saemien learohkh Nöörjesne, Såevmesne jïh Sveerjesne joekehtsh faalenassh åadtjoeh, jïh lïerehtimmie leavloem beaja joekehts aatide.
+Dannasinie ij tjoerh aamhth, mejtie edtja mænngan learoehkidie vuesiehtidh, daennie daablosne tjaeledh.
+Dannasinie gaskesadteme jïh guktie edtja dåemiedidh dennie faagen jarngesne, jïh dååjrehtalleme jïh åadtjodh meatan årrodh, learohki gïelem maahta evtiedidh..Faage galka fïereguhtem learohkem skreejrehtidh guktie buerebelaakan gïelem jïh teekstem evtede.
+Dan åvteste dle daerpies geerveööhpehtimmine saemiengïelesne, dovne maadthskuvlen jïh jåarhkeskuvlen daltesisnie.
+Daate evtiedimmie tjoerebe jarkedh ektine barkojne.
+Daennie diktesne Fjellner saemide vuesehte goh biejjien baernie jïh asken daktere.
+Dïhte lea råajvarimmieboelhkesne destie gïetedimssoejkesjistie lihkebe goerehtamme dïedtetsiehkiej åvteste j.g. ööhpehtimmiej- jïh starnesuerkine.
+byjjesfaamoste maam reerenasse nännoestamme.
+Juktie mearan båatsoe tjoeperdeminie ihke båetijen aejkien våarome gaatole stoerre bigkedimmiej jïh juvri gaavhtan, dellie nöörjen åejvieladtjh ajve bovtselåhkoem ååntjestellieh.
+Daejnie aamhtesisnie learohkh maehtieh dejnie voestes 5-10 minuhtine tæjmoste saavredh buarastehtedh jïh sov bïjre soptsestidh.
+Maahta vååjnedh goh bielieh dehtie uvtemesth dïejvesegoerkesistie fååtese. Maahta daam ektesne vuejnedh Aantan strategijeåtnojne gosse edtja geajnoem
+Daam tjoeverem lïeredh guktie buerebe-laakan lïerehtimmieulmide jaksem:
+Dam reerenasse aaj tjuara krööhkestidh.
+Dam tjoerebe vihtiesvoetine dåastodh.
+Dam aajhtsa gosse njaltja gæjka, joekoen njuenien bïjre jïh gaallosne, mohte aaj searoeminie jïh rudtjesne.
+Dam aajhtsa gosse ånnetji vïskesveelkes galkemem lijhkiemåvhkesne.
+Daate galka råajvarimmiej tjïrrh darjodh juktie saemiengïelen ööhpehtimmiem maanajgïertesne jïh maadthööhpehtimmesne tjïrkedh, dorjesåvva jeenjh arenah tseegkedh gusnie saemeste jïh tjerkebe barkedh saemiengïeleldh ööhpehtæmman jïh ööhpehtæmman saemiengïele faagegïevlesne skreejrehtidh.
+Dam edtja darjodh akten vihties tijjen nuelesne.
+Dam manne ohtsim.
+Mearan Jåvva laavenjasside dorje, lohkehtæjja sæjhta vïhtesjidh jïh gyhtjelassh gihtjedh.
+Mearan Maarja laavenjasside dorje, lohkehtæjja sæjhta vïhtesjidh jïh gyhtjelassh gihtjedh.
+Daam gaavnh PAS:sne.
+laavenjasse lea bæjhkoehtamme. Dijjieh maehtede daam laavenjassem tjïrrehtidh goh akte ryöjredimmie goerehtallemepryövese, juktie haarjanidh bïhkedassem åadtjodh jïh laavenjassh vaestiedidh.
+Daan pryöven mietie ij gåaredh jiehtedh gænnah maam Jåvva maahta addisjovnen jïh subtraksjovnen bïjre.
+Nimhtie lij munnjien daerpies Snåaseste loevenidh gosse jijnje barkoe bovtsi luvnie, jih aaj gosse lim jeatja barkose daerpies.
+Daate dorje barkoem jienedamme skreejreme barkijh unnebelåhkoevåaromem geerve mööledh.
+Tjuara pryøvedh guktie dovne eejhtegh /
+Eejhtege-digkiedimmie-sijjie lea vihkeles ektesvuekiebarkoen gaavhtan maanese / learohkese.
+Daennie tjaalegisnie leah dievjesh VUK- en provsjekteste meatan.
+b. Daennie aervehtsisnie maahta jïjnjh ovseekere biehkieh årrodh, jïh dam tjuara badth mænngan staeriedidh.
+Jienebh fylhkh jïh gellie tjïelth leah daennie dajvesne.
+Nøørjesne daate dajve lea Åarjel-Varangeristie Finnmarhken fylhkesne, Engerdalen gåajkoe Hedmarhken fylhkesne åarjene.
+Lissine dejtie göökte vijremedajvide dle stoerre gåetiesijjieh Ruovdenjunlovtesne / Gropbakkengen Unjargan tjïeltesne, ållesth 90 gåetiesijjiejgujmie ovrehte 3 jïh 4000 jaepien raejeste Kr. å, mejtie raeriestamme meatan vaeltedh.
+Dah göökte vaaroeh maehtieh ovmessie åasah utnedh.
+Regijovnalen staaten åårganh fylhkine edtjieh sov logovisnie, prievesne jïh gosse skiltedh nommh gåabpegh gïeline.
+Dah guaktah smaarehtjïerth lægan elmesne årrodh fïerhten våhkosne rijhkegaptjeme Tv:esne NRK 1.
+Dam sïjhtebe mubpiejgujmie juekedh.
+Man gellie dïejvesh jïh man geerve dah edtjieh årrodh sjïehtede dan aktegs learoehkasse.
+Europa ij maehtieh dam luhpiedidh.
+Vihkeles daate jåarhka jïh vijriesåbpoe evtiesåvva.
+maahtoeh utnedh dennie såevmien gïele-,
+Dah krirrieh raerestieh dan åvteste fïerhtene fylhkesne, d. s. j. almetjh veeljieh mejtie dah veeljemasse buektieh.
+Dannasinie lohkehtæjja tjuara laavenjassh jïh darjomh darjodh våaroeminie learohki maehtelesvoetine.
+Dan gaavhtan maahta dam dåaktererasse naaken bïhkedimmiem vedtedh gosse mööledh jïh tjatnemidie jïh ov-tjatneme PSA:idie sjïehteladtedh.
+Daate lea vierhtieh mejtie åålmege maahta aevhkine utnedh sov jaahkoeøøhpehtimmesne saemien maanide jïh noeride.
+Dannasinie baakoeh tjuerieh buerie årrodh, jïh åestijasse / dåastojasse sjïehtedh.
+Dellie dah tjuerieh mah muenieh, krøøhkemem vaeltedh aamhtesasse jïh dov mïelese.
+Tjuara dan åvteste jåarhke- jïh minngieööhpehtimmiem prioriteradidh saemien gïelesne jïh kultuvresne faagebarkijidie jollebe ööhpehtimmesne.
+Juktie tjåejjieskïemtjelasse laaneste lea hijven jis dovne maana jïh abpe fuelhkiem gïetide bissieh galkijes tjåaline dovne åvteli edtjieh byöpmedidh jïh ohtjegåetiemïnnemi mænngan jïh gaajhkesh jïjtje njaamelijniem utnieh jallh aktenaejkien-njaamelijniem utnieh.
+desnie nännoestamme sjidtieh mej aajnealmetji
+Jovkemisnie saelhtie jïh kråahpe dam daarpesje jïh hïerven sjædta.
+Juktie ij gååvnesh naan skïelte dellie ij maam akt gååvnesh maam maahta murhkedh gosse boetjedh.
+Juktie ij leah tjïelkes mannasinie goebperh åådtje dellie gïerve dan vööste vaarjelidh.
+Dannasinie passijve rïevhkestimmie aaj lea feerlege ij leah luhpie rïevhkestidh beapmoehsijjine, barkoesijjine jïh byjjes sijjine gåetien sisnie.
+Læjhkan gosse soptsestalleme vuejnemetsiehkeste learohkidie bøøremes sijjan beaja, tjoeveribie aaj learohkidie eevtjedh geervebe aamhtsigujmie barkedh.
+Cellejeatjahtehtemh maahta dellie aajhtsedh jïh aareh båehtjierdidh, destie sjædta boernengåetietjeapohkecancere vaenede dej minngemes 40 jaepieh.
+Dan gaavhtan ovmessie p-pillerh kråahpem tsevtsedh ovmessie vuekine maahta pryövedh molsedh jeatjah såarhtese jis jïjnjh vaejvieh åadtjoeh.
+Joejkeme saemien identitetem eevtjie.
+Nimhtie leah dagkeres barkoeh joekoen vihkeles.
+Dannasinie bijbelen tjaalegh saemiengïelese jarkoestidh vihkeles barkoe saemien gärhkoeraaran, seamma goh saalmh, gyrhkeles gärjah jarkoestidh j. j. v. Daelie lea Sveerjen-Nöörjen ektiebarkoe gïehteleminie bijbeletjaalegh åarjelsaemien gïelese jarkoestidh.
+Dïhte dan gaavhtan hijven jis gadtjeme goerehtimmien åvteli.
+Dan åvteste daate akte jaksoesmierie nöörjen maanagïertelohkehtæjjaööhpehtæmman, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Dïhte dan vihkeles jovkemem vadta voestes raejeste gosse infeksjovne aalka.
+Dïhte lea dan gaavhtan vihkeles privaate feelemetjirkemem utnedh mij maaksovh dåårje vuesiehtimmien gaavhtan feeleme.
+Dannasinie vihkeles gelliesåarhts laavenjassh jïh darjomh jïh spïelh utnedh, veesmeme aamhtesen jïh daltesen mietie.
+Dan gaavhtan vihkeles viehkiem åådtje mij lea sjïehtedamme mestie maam jïjtje daarpesjidh.
+Dannasinie sïejhme goebperh åådtje raakte gujnelemmien åvteli jallh gosse nåajsan.
+Dannasinie vihkeles raerie hijven laavenjostoenuepieh jïh evtiedimmienuepieh åtna.
+Dan åvteste vihkeles saemien maanah foestehïejmine båetieh gusnie maanaj gïele jïh kultuvre aktem iemie sijjiem utnieh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
+Dan gaavhtan vihkeles voejhkele eensi åeredh.
+Dan gaavhtan vihkeles dam jiehtedh jis daalhkesh vaalta man hormonesisvege.
+Dannasinie vihkeles gorredidh dah aalkoealmetjh åadtjoeh meatan årrodh nænnoestidh, jïh aktem hijven låhkoem dejstie aevhkijste åadtjoeh goh dah læssanamme vierhtieh vedtieh.
+Vihkeles aaj gihtjedh mejtie learohke skuvlesne tråjjede.
+Dan åvteste dïhte nominasjovneprosesse vihkeles krirride jïh kaandidatide.
+Dannasinie gujht gåarede jienebh dejstie darjomijstie veeljedh.
+Laavenjostoe tjïeltigujmie jïh jeatjabigujmie mah diedtem utnieh råajvarimmiej åvteste, gaskem jeatjah infrastruktuvren, kultuvre- jïh skuvlefaalenassen sisnjeli, lea vihkeles Saemiedægkan.
+Dellie jis eelki naan saalmh jarkoestidh.
+Dannasinie akte stoerre haesteme Saemiedægkan govlehtoevedh nöörjen åejvieladtjijste dejnie gyhtjelassine mah evtiedimmiem jåartaburreste tsevtsieh saemien dajvine.
+Dannasinie maahtoeulmide tjyölkehke dorjeme lïerehtimmieulmine.
+Dah maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmieulmine.
+Kultuvredarjomh dannasinie aktem vihkeles råållam utnieh dennie saemien siebriedahkesne, aaj veasomen gaavhtan.
+Im daam nuekies hijven maehtieh
+Im dam nuekies hijven maehtieh
+Im daam buektehth
+Im daam nuekies hijven maehtieh
+Im daam nuekies hijven maehtieh
+Dïhte sjädta mijjieh edtjebe bïevnesedarjomidie öörnedh jih aaj tjïeltide jih unnebelåhkojde dåarjedidh sijjen barkosne ektiedimmiem tseegkedh tjïeltedaltesisnie.
+Dannasinie kaanne tjuara voepth daamtasåbpoe bïssedidh enn aarebi.
+Dan gaavhtan maahta ovmessie p-pillerh pryövedh guktie dam såarhtem gaavnedh mij bööremes sjeahta.
+Dannasinie maahta dam tjïrrehtidh goh sijjiebarkoe.
+Dan åvteste saemien ij maehtieh ajve akte prosjekte årrodh.
+Dan åvteste gegkiestibie stipende edtja jienebh skreejredh saemien veeljedh jåarhkeskuvlesne, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo.
+Dennie mubpene bielesne skïhpebigkeme, mij aarebi ålkolen orreme, öörnegen sïjse båata joekehtamme barkoevedtijemaaksojne.
+Dannasinie aaj Saemiereaktamoenehtsem nammoehti dejnie mandaatine dagkerh reaktah salkehtidh.
+Juktie goerehtidh guktie saemien gïelejarngh daam ulmiem voebnesjieh, dle daate evalueringe gïehtjedamme dovne tsiehkieh fïereguhtene gïelejarngesne, jïh guktie dah aktivyöki berkieh sijjen ovmessie byjreskigujmie jïh Saemiedigkine.
+Dam tellefovnesne vuajnah innstillinger nuelesne.
+Daan jaepien aksjovne lea joekoen aalkoealmetji bïjre ebrieskåajjedajvine jïh gæmhpoen bïjre aalkoealmetji reaktaj åvteste.
+- Daan jaepien ohtsemh jïh bæjhkoehtimmieh vuesiehtieh jïjnje gieltegs heannede saemien musihken sisnjelen, gusnie gellie sjangerh leah meatan, jïh jïjnjh noere artisth mah leah aktene jolle daltesisnie.
+Daan jaepien åålmegebiejjie lea læjhkan sjïere mijjese Nöörjesne.
+Daan jaepien dovne Saemiedigkien 25-jaepien jubileumem jïh maadthlaaken 200-jaepien jubileumem heevehtibie.
+Daan jaepien dovne gånka jïh drøøhnege 75 jaepieh illieh.
+Demokratije jïh maanaj meatanårrome leah fokuse daan biejjien, jïh faamoebaakoe lea: " Mov lea mij akt jiehtedh. "
+Demokratije jïh maanaj meatanårrome leah fokuse daan biejjien, jïh faamoebaakoe lea: "Mov lea mij akt jiehtedh."
+Daan jaepien akte naa stoerre jarkelimmie Maadthlaakeste dorjesåvva.
+Daan jaepien sïjhtem aktem lissie baahkes heelsegem seedtedh majesteete gånka Haraldese jïh majesteete drööhnege Sonjese.
+Daan jaepien sïjhtebe saemien maanide jïh noeride haestedh meatan årrodh kampanjesne.
+Daan jaepien dåarjosne dåarjoe lea vadtasovveme dovne daajbaaletje jïh aerpievuekien bæjhkoehtimmide, jïh akten bæjhkoehtæmman kildinsaemien musihkine.
+Daan jaepien kampanjevåhkoe - Darjoeh joekehtsem - aalka våhkoen 40 - bigkie dan barkose mij lea aarebi dorjesovveme.
+Dïhte mij lea orre daan jaepien lea dah mah dejnie tjïeltinie årroeh mah vaenebh goh 30 almetjh tjaalasovveme utnin Saemiedigkien veeljemlåhkosne jaapan 2011, desnie almetjh TJUERIEH åvtelhbodti steemmadidh.
+Daan jaepien dåarjoem vadteme dovne daajbaaletje jïh aerpievuekien saemien musihkese.
+Daan jaepien libie sjïerelaakan veeljeme lidteratuvrem noeride våaroehtidh, jïh mijjieh libie dåarjoem vadteme dovne orre romaanide, diktegærjide, guvvieraajrojde jïh faagegærjide, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
+Daan jaepien dle reerenasse dam saemien saevegem bijjede Staateministeren kontovren uvte Akershus festningesne.
+Daen jaepien lea dåarjoem ohtseme saemien alkoekuvsjide, jåarkhkekuvsjide, gïelelaavkose jïh gïelebeasan metjie sjiehtesjamme dovne noeride jïh geerve almetjidie.
+Daan jaepien goh aarebi jaepiej libie meatan dennie nasjovnaale kampanjesne Manifeeste irhkemen vööste, jïh mijjieh jïjtsh darjomh sïjhtebe skuvline saemien learohkigujmie.
+Daan jaepien goh aarebi jaepiej Saemiedigkie lea meatan dennie nasjovnaale kampanjesne Manifeeste irhkemen vööste.
+- Daan jaepien ohtsemi gaskem lea jïjnjh ïedtjije prosjekth orreme, dovne joejke dubstep 'ine ektine jïh musihke maana- jïh noerigujmie.
+Daan jaepien sesjovnesne ajve Saemiedigkie jïh Nöörjen Vijrije- jïh göölijesiebrie mah leah meatan Nöörjen delegasjovnine ektine, man åvtehke lea Arne Eggereide Byjresedirektovraatesne.
+- Daan jaepien sesjovnesne sïjhtebe tjïertestidh aalkoealmetji krööhkemh tjuerieh meatan vaaltasovvedh NASCO:n jïjtsh bïhkedassine.
+Daan jaepien staatebudsjedtine reerenasse sov tjïelke saemiepolitihkeles ååredæjjam vuesehte jïh ibie mijjieh madtjeles gænnah, presidente Aili Keskitalo jeahta.
+Dïhte kaarhte maahta reservine utnedh jis naan lissietabledtem viht daarpesje.
+Daan konvensjovnen jiehtegh leah dan guhkie sjiehtieh dejtie dajvide mah ektiebarkoemååhtedimmiej nuelesne mah gåalmede boelhketjen mietie dåhkasjahteme.
+Daan konvensjovnen mietie galka tollen-, skaehtien- jïh maaksoen namhtah sjidtedh dejtie tsiehkide mah daennie aartigkelisnie jïh 10. aartigkelisnie moeneme.
+Laake edtja viehkiehtidh båatsoedajvide saemien båatsoedajvesne gorredidh goh båatsoen vihkielommes vierhtievåarome.
+Dagkeres aamhtsh leah øvtiedimmie-våarome jih daerpies gosse learohkese tjarkadiks-voetem vedtedh. Learohke, eejhtegh jih skuvle tjoeverieh ekti-vøøki barkedh jis nimhtie buektiehtidh.
+Nimhtie åadtjodh meatan årrodh jih rååresjidh, lea buerie skreejehtimmien gaavhtan.
+Jeatjh-laaketje sjeema aaj nuhteligs øvtedimmiesoptsestallemasse.
+Daennie laakesne dle tjåådtje ajve nöörjen staatenårrojh meehtin åestiejinie årrodh, jïh edtji tjïertestidh dah mah åadtjoejin dajvem åestedh lij nohtese jåartaburrine, jïh "meehtin soptsestidh, lohkedh jïh tjaeledh dam Nöörjen gïelem jïh dam biejjieladtje Nåhtadidh ".
+Daennie laakesne dle tjåådtje ajve nöörjen staatenårrojh meehtin åestiejinie årrodh, jïh edtji tjïertestidh dah mah åadtjoejin dajvem åestedh lij nohtese jåartaburrine, jïh "meehtin soptsestidh, lohkedh jïh tjaeledh dam Nöörjen gïelem jïh dam biejjieladtje Nåhtadidh ".
+Dihte lij Nesnaen jilleskuvlen åelesne.
+Daan soejkesjasse lohkehtæjja maahta pryövedh almetjh gaavnedh mah saemiestieh voeresegåetine, noeredåehkine, prihtjhgåetine, dållebealesne, jeanoebealesne jallh plearoeh sijjine, mejgujmie dah learohkh maehtieh soptsestidh.
+Dan vuekesne sjædta starnesijjien daarpoeh saemien gïelesne jïh kultuvresne vååjnesasse.
+Naemhtie dah krirrieh åadtjoeh aktem tjirkijelåhkoem mij lea vielie seammaplieres goh dïhte tjaatsestimmielåhkoe.
+Nimhtie dah ryöknememaahtoeh viehkine maahta årrodh gosse saemien gïelem evtiedidh.
+Naemhtie meedija datnem viehkehte dov aamhtesem " biejjesoejkesjasse " biejedh.
+Naemhtie meedija datnem viehkehte dov aamhtesem "biejjesoejkesjasse" biejedh.
+Maahta dejtie ovbyjjes, bene vihkeles soptsestallemidie darjodh daennie tjiehtjelisnie, mij geometrijen gaavhtan goh akte vaedtsemesijjie vååjnoe dennie aktene gietjesne, jïh gosse stoerretjåanghkoesavkan lïhkebasse båetieminie dle gemtebe sjædta, jïh dïhte sijjie vietseles tjiehtjielinie sjædta, gusnie steurebe almetjekrirrieh tjaakanieh.
+Jaabnan cellepryövenassevååksjemen lissine byöroe åålegh dan gaavhtan hoksem ohtsedidh jis bertedh gosse boetjedh, jis gellien aejkien bertedh gujnelemmiej gaskem, jallh aalka bertedh dan mænngan gujnelemmie orriji.
+Dågka lea aaj dovres, jïh destie njavsodh, båajhtode kondisjovnem jïh vaenie sekselastoem åådtje.
+Lissine dïhte fierhten jaepien dïeneste båata Saemiealmetji foenteste.
+Aaj gååvnese bijjiemaaksoevaarjelimmie skïemtjefeelemi jïh teknihken viehkievearhtaj åvteste maam laantedigkieh sjæjsjalieh.
+Aaj maahta vuelebe gadtjijhdovsem nåhtede jïlhts jis ij njammam dïedtelh.
+Dam aaj asfaltese jïh klaeride nåhtadidh.
+Daan moenehtsen mandaate tjuara årrodh salkehtidh, jïh raeriestimmieh buektedh jarkelimmiej bïjre laakine jïh faamosne mah leah saemien gïelen bïjre.
+Daate moenehtse tjuara mandaatem utnedh salkehtidh jïh jarkelimmieh laakine jïh faamosne raeriestidh, mah leah saemien gïelen bïjre.
+Dam gohtje sveerjen gïelesne tillväxtspurt, gosse dan varki sjïdtedidh.
+Dam maahta hævvi varki darjodh jis learohke pc ' sne tjaala.
+Dam maahta hævvi varki darjodh jis learohke pc 'sne tjaala.
+jåvleaajjese jïh vaedtsemesijjiem vaajteli Dambon lïhke, dam aarebi RHA
+Dam lea dorjeme juktie göölijidie stuerebe faamoem jïh tsevtsemem vedtedh, gosse edtja vierhtieåtnoem nænnoestidh.
+Dam maahta buektiehtidh jis stuerebe nuepieh vadta ööhpehtæmman, nænnoesåbpoe vaarjelimmie reaktijste, lissiehtamme politihkeles faamoe jïh nyjsenæjjaj råållam tjerkebelaakan seahkaridh dovne barkoejieleden jïh fuelhkien sisnjeli, raerielïhtsege Muotka minngemosth jeahta.
+Tyskerh dam bigkin goh mubpie veartenen dåaroe. Dihte edtji årroeme-sijjie tyske åejvide årrodh.
+Staate lij maahteme daam tsiehkiem eevre jeatjahlaakan loetedh.
+Dïhte vihtiestamme Ceavccageađgi / Mortensnes byöroe vuajnalgidh dej golme jeatjah sjïere kultuvremojhtesedajvigujmie ektine Varangerisnie.
+Daam hijven maahtam:
+Hijven maahtam: Mij biejjide
+Daam maahtam
+Dam maahtam
+Daam hijven maahtam
+Daam joekoen hijvenlaakan maahtam:
+Manne daam joekoen hijven maahtam:
+Manne dam maahtam
+Daam naa hijven maahtam:
+Daam naan hijven maahtam:
+Daam naa veele maahtam:
+Manne daam naa hijven maahtam: Biejjie
+Ånnetje maahtam:
+Ånnetji maahtam:
+Daam ånnetji maahtam:
+Manne daam ånnetji maahtam: Biejjie
+maam maehtebe jiehtedh lea Aanna ij vuesehth satne naan vihkeles vaanoeh åtna naan vihties
+Dïhte voestes maam tjoerebe darjodh lea dan åvteste daejtie aamhtesidie dan politihkeles aamhteselæstose bïejedh, raerielïhtsege Olsen jeahta.
+Dennie minngemes barkosne krööhkebe dam iedtjem maam olkese- jïh sïjsejuhteme åådtje, mij daelie aerpievuekien kymriske gïeledajvine Cymru ' sne / Wales heannedemine.
+Dennie minngemes barkosne krööhkebe dam iedtjem maam olkese- jïh sïjsejuhteme åådtje, mij daelie aerpievuekien kymriske gïeledajvine Cymru 'sne / Wales heannedemine.
+Dan mænngan daamhtaj fïerhten vïjhteden jaepien goske 60 jaepien båeries sjædta.
+Dan mænngan gåhkoem sjïdtede.
+Dan mænngan åedtjiepryövenassh reavseste vaalta.
+Dan mænngan pleekeme såajmeni.
+Dan mænngan gåetiem daennie Maajh-jaevresne bigkim.
+Dan mænngan Sofie Kappfjell bøøti guhte aaj saemesti.
+Vihkeles jaahkoeøøhpehtimmiem ussjedidh laavenjostosne hïejmine jïh åålmeginie,
+Daam mijjieh mïerhkesjibie daan biejjien, saemieministere Rigmor Aasrud jeahta.
+Dam daarpesjibie, mijjieh dam dïenestamme.
+Dam sïjhtebe dijjen ektine heevehtidh - buerie båeteme laavkoemasse!
+Dam libie jeahteme dovne Oslon tjïeltese jïh Staaten senijovreraaran dan minngemes våhkoen, Inga Karlsen vihth jeahta.
+Daate lea mij akt maam sïjhtem åvtese buektedh New Yorkesne, Silje Karine Muotka jeahta.
+Im daam nuekies hijven maehtieh
+Daam maahtam
+Daam hijven maahtam
+Daam naa hijven buektehtem
+Sïjhtem dan åvteste jåerhkedh barkedh olles dagkeres darjome nïerhkh, jïh gellie tjåanghkoeh åejvieladtjigujmie sjædta dovne dearjoelaaken, tjaetsiemieriedimmien jïh mineraalelaaken mietie, Muotka minngemosth jeahta.
+Saemiedigkie sæjhta dan åvteste barkedh juktie aalkoealmetjenyjsenæjjah leah stïeresne jih maehtieh tsevtsedh dennie gaskenasjovnaale sijjesne.
+Dan åvteste Saemiedigkie, Saemien tjaelijesiebreste (SGS), jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie (SDR) aktem tjaelijelearoem nierhkieh mij edtja noere tjaelijh dåårrehtidh mah saemiengïelesne tjaelieh.
+Dah dååjrehtimmieh mejtie voenges åådtje sæjhta akte hijven vierhtie
+Minngemes våhkoen Saemiedigkieraerie dan åvteste aktem salkehtimmiem perspektijvi bïjre åehpiedehti reerenassen tjïeltereformese.
+Dan åvteste njoktjen 8. b daan jaepien mïerhkesjibie orrestamme faamojne jïh eadtjohkevoetine.
+Dan åvteste daerpies saemien kultuvremaahtojne reeremisnie jïh leerehtimmesne.
+Dan åvteste ij sïjhth dam
+Dan åvteste ij sïjhth dam aspektem vuarjasjidh.
+Dan åvteste ij sïjhth dam
+mah tjåadtjoeh soejkesjisnie Gud gir - Vi deler, bene lissine båetieh.
+Dan åvteste ibie daejrieh man jïjnjem Jåvva maahta posisjovnesysteemen bïjre, taali sijjieh gaskemsh, jallh dïejvesh goh "lïhkemes taaleš, "lehkieš jïh "seamma
+Dan åvteste haesteme reerenassese tjuara årrodh, mijjieh ektesne tjihkedibie juktie aktem monnehke strategijem darjodh båetijen aajkan, Muotka minngemosth jeahta.
+Dan åvteste tjoerh veelelaakan fulkesidh tïjjemieride bïhkedassesne.
+Tjuara gujht balansem gaskem kultuvrem, ekonomijem jïh ekologijem gaavnedh.
+Tjuara dannasinie råajvarimmide sjïehtedidh gïeli joekehts daerpiesvoetide.
+Dan åvteste dle daerpies eevtjedh fïereguhten reaktam saemien nåhtadidh gosse byögkelesvoetine govlehtellieh, saaht gusnie årroeminie.
+Daejnie dajvine tjuara dannasinie saemien gïelem eevtjedh lïerehtimmien tjïrrh, sijjieh tseegkedh gusnie saemiestidh, vierhtiealmetjh dåårrehtidh jïh saemien gïelem buerebelaakan våajnoes darjodh.
+Saemien siebriedahkesne tjoerebe dan åvteste aktem stoerre barkoem darjodh ihke noere kaarrh jåarhkeskuvlem illieh jïh nuepide vuejnieh jollebe ööhpehtimmesne, jïh nyjsenæjjaj reaktah aalkoejielieminie gorredidh.
+Tjuara dannasinie vuartasjidh guktie gïeletsiehkie lea dennie sjyöhtehke gïeledajvesne, jïh destie strategijh gaavnehtidh.
+Dannasinie dah skuvlh byøroeh vielie lïerehtimmiem vedtedh dan bïjre maam tjïelte muana, giem edtja govlehtalledh, jïh guktie maahta gïrredh, veanhta.
+" Dannasinie hijven domtoe meatan årrodh moenedh "
+"Dannasinie hijven domtoe meatan årrodh moenedh"
+Juktie gïelemålsome saemien gïeleste daaroen gïelese jeenjh dajvine dan guhkie båateme lea aarkbiejjien åtnoe luvlesaemien jïh pihtesaemien jïh aaj ovmessie saemien smaarehtjïerth gaarvanamme.
+Juktie ovmaereles strategijeåtnoe nåake våaromem vadta dan guhkiebasse lïerehtæmman, daate maahta tsagkesh vedtedh matematihkine mænngan skuvletïjjen dastegh råajvarimmieh eah vadtasovvh (vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan
+Juktie ovmaereles strategijeåtnoe nåake våaromem vadta dan
+Daan sjïekenisnie Saemiedigkieraerie sæjhta aalkoealmetji krööhkemh edtjieh vielie våajnoes sjïdtedh gaskenasjovnaale prosessine.
+Dan åvteste sæjhta maanide jïh noeride skreejrehtidh daan jaepien kampanjesne.
+Mijjieh sïjhtebe dannasinie tjïertesidh guktie mijjieh daejtie dïejvesidie guarkebe.
+Aarebrot vuertieminie dannasinie vaenie noerh veeljemisnie dej gaskem mah leah meatan voejhkelimmieprosjektesne steemmereaktine dejtie mah leah 16 japeien båeries.
+Dan åvteste ij gåessie gænnah tjoerh juerie årrodh dïhte mij vædtoesvoetem dorje lea dïhte mij dïedtem åtna daaresjimmien åvteste, jïh ij gåessie gænnah dïhte mij vædtsoesvoetem dååjroe.
+Justisdepartemente lea dan gaavhtan sjïehtedamme roestegåetiebarkijeööhpehtimmiem maahta desentraliserijen vuekiem tjïrrehtidh.
+Dan åvteste daerpies ahkedh jienebh gïelesijjiejgujmie jïh lïerehtimmienuepiejgujmie staarine.
+Goerehtimmieh vuesiehtieh dah noerh jïh voeres almetjh daamtaj iedtjem utnieh joekehts aamhtesinie.
+Nöörjen Foestehïejmesiebrie lea akte laantenvijries jïh jïjtjeraarehke ïedtjesiebrie man ulmie lea kvaliteetem lissiehtidh gaajhkine suerkine foestehïejmehoksen sisnjelen.
+Dannasinie dah voenges meedijah aktem joekoen vihkeles råållem utnieh.
+Daan saemiedigkieraaran lea dan åvteste akte tjïelke ulmie viehkiehtidh guktie evtiedimmie ööhpehtimmesne jïh barkoejieliedisnie jïebnebe sjædta tjoeli gaskem, mij sæjhta stuerebe veeljemenuepieh vedtedh nyjsenæjjaj jïh kaarri jieliedisnie jïh karrijeresne.
+aatigujmie tjabredh. Dan åvteste daerpies illedahkide vuarjasjidh fïerhten learoehkasse jeatjah bïevnesi vööste learohken bïjre, åvtelen sjæjsjalimmieh vaaltah dan guhkiebasse barkoen bïjre.
+Dan åvteste daerpies illedahkide vuarjasjidh fïerhten learoehkasse jeatjah bïevnesi vööste learohken bïjre, åvtelen sjæjsjalimmieh vaaltah dan guhkiebasse
+Sæjroe aatigujmie tjabredh. Dan åvteste daerpies illedahkide vuarjasjidh fïerhten learoehkasse jeatjah bïevnesi vööste learohken bïjre, åvtelen sjæjsjalimmieh vaaltah dan guhkiebasse barkoen bïjre.
+Dïhte lea dan gaavhtan daerpies mijjieh joekoen barkoem dejtie gïelide darjodh guktie julevsaemiengïelem jïh åarjelsaemiengïelem tjïrkedh goh jielije åtnoe-, gaskesadteme- jïh maahtoegïelh aaj båetije boelvide.
+Dan gaavhtan daerpies gaajhkh giej leah dïedte saemiengïelide joekoen barkoem darjodh dejtie gorredidh.
+Dan åvteste daerpies sjïdteme vuarjasjidh mejtie dah njoelkedassh leah nuekies hijven evtiedimmievæhtide sjïehtedamme, Widvey jeahta.
+Dïhte lea dan gaavhtan daerpies saemiengïelide tjïrkedh.
+Dan åvteste daerpies politihkesuerkiem gïehtjedidh jïh vuarjasjidh, jïh tjïelke ulmieh jïh mierieh Saemiedigkien politihkese hammoedidh jaepiej åvtese, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
+Dannasinie daerpies reerememaallem staeriedidh juktie gorredidh fïerhte almetje reaktam åådtje saemien nåhtadidh byögkeles reereminie.
+Dïhte lea dan dueksne daarpoe dotkememaahtoem tseegkedh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïeline.
+Dannasinie daerpies aktine orre reerememaalline mij daan beajjetje reerememaallen sijjeste båata.
+Dan åvteste daerpies aktine ållesth vuarjasjimmine saemien gïelenjoelkedassijste, jïh vuarjasjidh guktie dïedte lea joekedamme Saemiedigkien jïh byögkeles reeremen ovmessie bieliej gaskem
+Dan åvteste vihkeles hijven strategijh evtiedidh dåårrehtæmman jïh maahtoelutnjemasse, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
+Dan åvteste vihkeles saemien kultuvremojhtesh vaarjelidh, gorredidh jïh våajnoes darjodh båetijen aajkan, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
+Dan åvteste vihkeles vijriesåbpoe evtiedidh jïh nænnoestehtedh dam saemien infrastruktuvrem mij lea tseegkeme, jïh maahtoem tjöönghkedh akten rehpien nualan, jïh aaj nuepieh vedtedh akten stuerebe sæjjan gusnie maahta darjomh jïh råajvarimmieh tjïrrehtidh, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
+Dan gaavhtan vihkeles dah uvte bïejieh ööhpehtimmievierhtieh njoelkedassij jïh ööhpehtimmiedaarpoej mietie.
+Dan gaavhtan vihkeles våaromem biejedh guktie faalaldahkem saemien maanajgïerth tjïrkedh jïh aaj kvalitete maanajgïertesne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelij dajvine jïh dovne stuerebe staarine.
+Dan åvteste vihkeles dejnie uvtemesth dïejvesegoerkesinie jïh taaledïejvesigujmie barkedh dej viesjiehtommes learohkigujmie voestes daltesisnie.
+jïh aarebi bïevnesh krööhkedh mejtie learohki bïjre åtna dennie vijriesåbpoe dåarjelimmesne.
+Dan åvteste vihkeles jeatjah jïh aarebi bïevnesh krööhkedh mejtie learohki bïjre åtna dennie vijriesåbpoe
+Dan åvteste vihkeles jeatjah jïh aarebi bïevnesh krööhkedh mejtie learohki bïjre åtna dennie vijriesåbpoe dåarjelimmesne.
+Dannasinie vihkeles sjïehteladteh lissiehtamme åtnose tjaalegegïeleste.
+Dannasinie daerpies årroji nuepieh jïh reaktah eevtjedh, guktie dah åadtjoeh saemien staarine nåhtadidh.
+Dannasinie vihkeles dejtie saemien maanagïertide eevtjedh, guktie dah maehtieh hijven gïelelïerehtimmiesijjieh årrodh maanide.
+Dan åvteste dah jeanatjommes learohkh hijvenlaakan utnieh skuvlesne jïh eejehtallemisnie.
+Dan åvteste vihkeles tjoevkesem bïejedh daejtie haestiemidie staateles åejvieladtjide Nöörjesne jïh Sveerjesne, jïh dam sïjhtebe darjodh, Keskitalo jeahta.
+Gorredimmie jïh vijriesåbpoe evtiedimmie gïeleste lea dannasinie jïjtsisnie vihkeles, jïh ij leah daerpies dam buerkiestidh jeatjah fåantojne.
+Dannasinie geerve dan sïejhme nöörjen tjïelten bïjre sop tsestidh.
+Vaarjelimmie jïh reereme kultuvremojhtesijstie leah dan åvteste akte vihkeles bielie Saemiedigkien barkoste.
+Nænnoes maahtoe matematihkesne lea dan åvteste eevre daerpies gosse edtja siebriedahkem evtiedidh.
+Dan åvteste geerjene ihke mijjieh dåarjoem vedtebe göökte nænnoes sïeltide, Muotka minngemosth jeahta.
+Dannasinie dan gaajh vædtsoes gosse akte noere almetje sealede.
+- Dan åvteste joekoen ovlæhkoes Saemiedigkien vaajtelasse Reerenassine råårestalledh juktie aktem strategijem seksuelle daaresjimmiej jïh vædtsoesvoeten bïjre darjodh maanaj vööste, pruskiehtamme sjïdti.
+Akte orre saemiedigkiebïevnese saemien kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre lea dan åvteste vihkeles dan barkose dej jaepiej åvtese.
+Saemiedigkieraerie lea dan åvteste geerjene juktie dåarjoem lissiehtidh daejtie siebride aaj mubpien jaepien budsjedtesne.
+Saemiedigkie lea dannasinie aalkeme laavenjostoelatjkojde staeriedidh jïh dejtie aelhkebe darjodh.
+Saemiedigkie dan åvteste gïelekampanjem " Saemesth munnjien " aalkeme.
+Saemiedigkie dan åvteste gïelekampanjem "Saemesth munnjien" aalkeme.
+Saemiedigkie lea daan sjïeken gaavhtan aktine dåarjelimmine nïerhkeme kultuvrejieliemasse.
+Dannasinie Saemiedigkie raeriestamme aktem byögkeles moenehtsem tseegkedh (SaOU), lïhtsegigujmie Reerenasseste jïh Saemiedigkeste.
+Saemiedigkie lea dan åvteste guhkiem barkeme juktie saemien gïelem jih kultuvremaahtoem nænnoestehtedh institusjovnesne Barnehus, mij dïedtem åtna maanah jïh noerh byjrehtalledh, mah seksuelle daaresjimmiem jïh vædtsoesvoetem dååjreme.
+Dan åvteste Saemiedigkie vuajneme vihkeles saemien filmh dåarjodh, gaskem jeatjah libie meatan årrome beetnegh dåarjodh filmide mah meatan filmesne "7 Sámi stories ".
+Dan åvteste Saemiedigkie vuajneme vihkeles saemien filmh dåarjodh, gaskem jeatjah libie meatan årrome beetnegh dåarjodh filmide mah meatan filmesne "7 Sámi stories ".
+Laantebielien gaavhtan dle dan åvteste joekoen vihkeles Veterinærinstituhten darjomh læssanieh.
+Dah gille daeverh daehtie boelhkeste mah annje gååvnesieh leah dan åvteste joekoen vihkeles saemide.
+Dah neebneme barkoeh leah dannasinie joekoen nuhteligs, men ij nuekies goh daajroevåarome gïelepolitihkese.
+Saemiedigkiepresidente dan åvteste jienebh fåantoeh åtna man åvteste edtja meatan årrodh "nattinaturen- kampanjesne.
+Dannasinie akte vihkeles råajvarimmie maarkededoekemem jïh doekemelïhtsem nænnoestehtedh.
+Dan åvteste vierhtieh åajvahkommes gïehteldæmman juhtieh, dle gïelejarngh prosjektevierhtieh daarpesjieh juktie gïeleevtiedimmine gïehtelidh.
+Staaten dåarjoeh Saemiedigkien budsjedten bijjelen leah dan åvteste eevre vihkeles saemien museumi evtiedimmienuepiej gaavhtan.
+Dan åvteste aktem dïenesjem bæjhkoehtibie dan biejjien nedtesijjesne www.baakoe.org: akte digitaale baakoegærja gaajhkine golme gïeline jïh noerhtelaanti gïeline.
+Dan åvteste libie duedtiesiebride bievneme mijjieh prosessine nïerhkebe jeatjah öörnegh gaavnedh sijjeste daan beajjetje öörnege, Muotka jeahta.
+Mijjieh dan åvteste vuajneme daerpies daate orre öörnege aaj aktem tseegkemedåarjoem noere saemien tjiehpiedæjjide åtna, raerielïhtsege Larsen jeahta.
+Dan åvteste jaehkebe Fjovlegöölememoenehtse sæjhta akte vihkeles dåarjoe årrodh akten positijve evtiedæmman mearoegaedtie- jïh fjovlegöölemistie noerhtene, Sjåstad, Sandberg, Knutsen jïh Muotka minngemosth jiehtieh.
+Jearsoesvoetem tjåanghkosne tseegkedh lea vihkeles.
+Dellie maahta buerebe årrodh naan gille sæjroeh veeljedh mejtie learoehkinie ektine gïehtjede.
+Dellie maahta buerebe årrodh naan gille sæjroeh veeljedh mejtie learoehkinie ektine gïehtjede.
+Dan åvteste sijhtieh aktem guhkiebasse soejkesjem darjodh, guktie edtja aktem nænnoes mïerhkevaaroem bïgkedh jïh guktie edtja dam sietedh båetijen aejkien.
+Daate dorjesåvva juktie gïelejarngide aktem daajroes ekonomeles mieriem vedtedh.
+Dannasinie dle daate bïevnese aaj sæjhta dejtie vielie ovbyjjes dååjrehtimmide nåhtadidh aktede vijriesåbpoe suerkeste, jïh naemhtie aktem bööremeslaakan gïelepolitihkem evtiedidh.
+Dan gaavhtan vierhtieh gååvnesieh provsjektide mah maehtieh julev- jïh åarjelsamien gïelebyjreskidie tjïrkedh.
+Daate njoelkedasse aaj maahta saemien ohtsijij åvteste provhkedh.
+Lohkehtæjja joekehte mestie man båeries learohke lea, jïh mah åvtedaajroeh learohke åtna.
+Daennie lïerehtimmiedarjomisnie aamhtese lea bååhkesjimmie.
+Dennie bielesne Noerhte-Nöörjeste mij lea saemien dajven ålkolen, desnie almetjelåhkoe sjïdtede.
+Daesnie lohkehtæjja vuajna guktie satne maahta maahtoeulmine barkedh 5. daltesisnie; sisvege jïh lïerehtimmiedarjomh, vihkielommes maehtelesvoeth, sjïehtedamme lohkehtimmie, maajhööhpehtimmie jïh vuarjasjimmie iktemearan.
+Gaajhkh vijhte nasjovnelle
+Naemhtie mijjieh sïjhtebe edtja aelhkebe sjïdtedh almetjidie sijjen vuajnoejgujmie jïh åssjaldahkigujmie båetedh ryöktesth Saemiedægkan, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
+Ij gåaredh gyhtjelassh vaestiedidh goh "man jïjnješ bielelen dam
+Lissine learohkh tjuerieh lïeredh dïhte minngemes taale dïhte, mij lea dam abpe veahkam maam ryökneme (kardinaliteete).
+Daesnie jeenjesh vienhtieh sjïere råajvarimmieh leah dïhte seamma goh sjïere reaktah.
+Dan m��eresne byöroe gyhtjelasse skreejreme toelhkeööhpehtæmman, nuepieh mænngan- jïh vijrebeööhpehtimmiem, såajhts nuepieh ektiebarkoe saemien jïlleskuvlen jïh jïlleskuvlen oslosne
+Maehtebe daan sjïekenisnie vuesiehtidh tjaalegasse "Te Kōhanga Reo.
+Daennie tsiehkesne departemente aaj sæjhta daarpoem vierhtiedidh öörnegh dåarjodh tseegkemasse avijsefaalaldahke saemien gïelesne.
+- Daan sjïekenisnie dle Saemiedigkie Nöörjesne jïh Sveerjesne, Nöörjen båatsoesaemiej rïjhkesiebrie jïh Sveerjen saemiej rïjhkesiebrie edtjieh vijriesåbpoe barkedh juktie siemes sjïdtedh konvensjovnen bïjre.
+Sjïehtesjimmien sjïekenisnie EU. 'en sæjjasadtjebarkijebyrå' en bïhkedassijste EØS-latjkosne, dle reerenasse gellie råajvarimmieh raeriestamme juktie gorredidh direktijven seammagïetedimmieprinsihpe rïektesisnie fulkesåvva.
+Daan barkoen sjïekenisnie saemiedigkieraerie raerieh sæjhta sjyöhtehke byjresijstie.
+Daan sjïekenisnie daan jaepien raeffiebaalhka Malala Yousafzaise jïh Kailash Satyarthise vihkeles dåarjoeh.
+Daesnie vihkeles eensilaakan gaaltijide vierhtiedidh jïh laejhtedh gosse dejtie galka utnedh.
+Dan åvteste vihkeles maehtedh vierhtiedidh jïh laejhtedh magkerh gaaltijh utnedh.
+Daesnie vihkeles eensilaakan gaaltijide vierhtiedidh jïh laejhtedh gosse dejtie galka utnedh.
+Daan sjïekenisnie dle vihkeles aktem saemien nommefaageles våarhkoem tseegkedh, guktie alhkie sjædta nommide gaavnedh.
+Daan sjïekenisnie vihkeles maehtedh gaaltijh vuarjasjidh jïh dejtie voerkeslaakan nuhtjedh.
+Daan sjïekenisnie dle joekoen vihkeles gorredidh jïh evtiedidh dam råållam aerpievuekien saemien jielemh utnieh goh gïelelïerehtimmiesijjieh, guktie maahta gïelem jïh vihkeles aarvoeh gorredidh jïh sertiestidh båetijen aejkien.
+Daan sjïekenisnie dle vihkeles tjïertestidh saemieh mah eah leah åådtjeme saemien lïeredh, tjuerieh aktem barkoem darjodh juktie gïelem bååstede vaeltedh.
+Daan sjïekenisnie saemieh jïh jeatjah aalkoealmetjh daajroem utnieh eatnemen bïjre maam tjuara seahkaridh.
+Daan sjïekenisnie Saemien jolleskuvle jïh analysedåehkie saemien statihkese vååjnoeh goh sjyöhtehke aktöörh, juktie dej lea lïhkesvoete dejtie saemien gïelebyjresidie.
+Daan sjïekenisnie dle laavenjostoelatjkoeh vierhtieåtnoen bïjre dorjesovvin Saemiedigkien jïh fïereguhten tjïelten / fylhkentjïelten gaskem.
+Maahta sjyöhtehke årrodh guessieh åadtjodh, skuvlefealadimmiejgujmie jïh laajroeskuvligujmie.
+Daan barkoen sjïekenisnie dle tjåanghkoeh öörnesuvvieh gusnie maahta raeriejgujmie båetedh.
+Dïhte edtja maanide, noeride jïh geerve almetjidie viehkiehtidh mah sijjen skearkagimmesne tjabreminie, jallh aktem geerve lïerehtimmietsiehkiem utnieh.
+Barkoelaavenjassh dan åårgane sæjhta gaskem jeatjabem gïeledotkeme, gïelehåksoe, gïele-eevtiedimmie, terminologijebarkoem, normereme, nommedïenesje, sijjienomme jïh bïevnesh saemien gïelefaageldh gyhtjelassij bïjre.
+Daennie vuesiehtimmesne teekstegietedimmieprogrammem jïh ryökneme-aarhkem nåhtadamme, lissine videoråårestalleme-dirregh.
+Daennie vuesiehtimmesne raeriestimmieh buerkeste dejtie væhtide juktie aktem jolle ulmiem jaksedh.
+Daennie vuesiehtimmesne maahta 1. dåehkielåggem nåhtadidh daesnie, svaalhtese.
+Dïhte lij eevtiedimmie maam meehti vuejnedh joe almetjiryökneminie jaepien 1991.
+Dah dååjrehtsh daestie pilotprovsjektijste maahta nuhtjedh jïh vierhtieskuvlh dovne åarjel- jïh noerhtesaemien dajvine evtiedidh.
+Daennie laavenjostosne govhte aalkoealmetjesiebrieh staatusem utnieh goh ihkuve meatanårrojh.
+Daate dåeriesmoere stoerre tsåatskelesvoetem åadtjoeji EN:n aalkoealmetjekonferansesne skïereden 2014.
+Daam programmem namhtah åadtjoeh.
+Programmesne maahta raadijove jïh tv-programh dongkedh akten dagkeres podkast ' en baaktoe.
+Programmesne maahta raadijove jïh tv-programh dongkedh akten dagkeres podkast 'en baaktoe.
+Daennie prosessesne lea iemie skuvlen sjïerepedagogeles vierhtieh jïh govlehtæjjah meatan vaeltedh.
+Daennie prosessesne lea iemie skuvlen sjïerepedagogeles vierhtieh jïh govlehtallijh meatan vaeltedh.
+Daennie prosessesne lea iemie skuvlen sjïerepedagogeles vierhtieh jïh govlehtallijh meatan vaeltedh.
+Dïhte lea dialogem saemiedigkine tseegkeme.
+Dej hijven dååjrehtimmiej gaavhtan dehtie sjyöhtehke prosjekteste laavenjostoeguejmiejgujmie, skuvle sæjhta daelie aktine prosjektine nierhkedh learoehkidie 1.-4. daltesasse, naemhtie guktie gaajhkh learohkh åadtjoeh meatan årrodh lïerehtimmesne 1. daltesen raejeste.
+Daan mearan dle ij dagkerh veele goerehtimmieh dorjeme, jïh ij leah buektiehtamme nuekies hijven vihtiestimmiem skååffedh gïeletsiehkien bïjre siebriedahkesne.
+Daelie joe gellie stoerretjuetie baakoeh tjöönghkeme mah edtjieh baakoegærjine sjïdtedh.
+Daan biejjien dle vååjnoe goh 4 sijjieh lea sjyöhtehke, Schanche jeahta.
+Åssjele dejnie soejkesjien aalkoealmetjekonferansine Altesne lea viehkiehtidh guktie veartenen aalkoealmetjh åadtjoeh bööremeslaakan soejkesjidh dan vihkeles veartenekonferansese, jïh tjïrrehtimmine aalkoealmetji reaktijste.
+Mænngan staate eelki jielemem tjerkebe gïehtjedidh 1970-låhkoen, jïjnje båajhtode sjïdteme.
+Dan mænngan EN bæjhkoehtimmiem aalkoealmetji reaktaj bïjre nænnoestamme.
+Daennie reektehtsisnie Telemarhkedotkeme illedahkh jïh sjïere tsiehkieh åehpiedahta dejtie saemien tjïeltide.
+Daate reektehtse evtiedimmiem buerkeste saemien dajvesne, gosse årrojh, barkoesijjieh, ööhpehtimmiedaltesem, jielemeevtiedimmiem, innovasjovnem jïh fryöjstehkevoetem måjhtele.
+Dïhte fåantoe daan rïjtedæmman lij göölemesiebriedahkh jïh Nöörje idtjin vielie sïjhth Stoerrebritannijen trååleflååta edtji fjovline gööledh.
+Daennie rohkelassesne rohkelibie Jupmelen syjhtede edtja gaajhkine aatine jïh almetjinie sjugniehtovvedh.
+Maahta maaje daam daabloem klaeriedidh.
+Mohte baeniehoksem meatan bijjiemaaksoevaarjelimmesne gosse jis åtna stoerre jïh guhkiem daarpoem persovneles hoksese biejjieladtje jieliemisnie.
+Mohte yoghurt maahta darjodh guktie jueskebe damtedh jïh dan gaavhtan hijven goepemen vööste.
+Dam datne aaj maahtah darjodh!
+Dam maahta darjodh dovne aarebi barkojne nïerhkie jallh mænngan.
+Dam maahta bööremeslaakan darjodh akten laavenjostoen tjïrrh voenges byjresi jïh institusjovni gaskem mah gïelefaageles maahtoem utnieh.
+Dam maahta darjodh jïjtjehke programmesne, akte guvviedimmieprogrammesne jallh aktine åehpiedehtemedïrreginie.
+Dam maahta darjodh gaajhkine faagine.
+Dagkeres såårneme maahta vadtasovvedh tjaaleld learohken barkojse, njalmeld learohkese, e-påastesne jallh teelefovnesne.
+Dam maahta darjodh viehkine guvvie-jïh baakoelottoste, vearoldebingoste jnv..
+Dam maahta darjodh dåastoevisnie gusnie abortem dorjeme jallh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevisnie.
+Dïhte maahta boetjemisnie laanestidh mohte dïhte ij leah sïejhme.
+Maahta maam akt damtedh mij lea ohtje jïh garres njidtjie-vaahteren duekesne.
+Dam maahta ikth vielie darjodh gosse learohkh aamhtesem tjïrrehtamme.
+Maahta aaj bïhkedidh guktie naakenem maejstedh.
+Lohkehtæjja maahta voestegh eejhtegigujmie soptsestidh, jïh mænngan learoehkinie soptsestidh.
+Reerenasse maahta dam jarkelidh viehkine dovne etihkeles jïh byjreseligke mieriekrïevenassh gorredidh mineraalelaakesne.
+Dam maahta voestesgïelesne tjaeledh.
+Dah aaj meehtin vaestiedidh jïh soptsestalledh saemiengïelesne.
+Minngemosth maahta dam dejtie mubpide klaassesne vuesiehtidh.
+Dam maehtieh klaassese njaalmeldh åehpiedehtedh.
+Dihte maahta tjaaleld mååhtedimmie skuvlen, lohkehtæjjan jih hiejmen gaskems årrodh.
+Mohte skïemtjijejournaalh jïh seammaleejnh tjaatsegh lea sekretessen nuelesne.
+Mohte goebpere maahta laanestidh tsïnneboetjemisnie jïlhts lea dan ovsïejhme.
+Dan lissine vaahra stuerebe åådtje jallh laaneste tjoeleskïemtjelassem jis tsïnneboetjemem åtna seammasïenten gosse goebperh åtna juktie smaave raejkieh njevlieskïeltine åtna maam dorje aelhkebe sjædta infeksjovnh åadtjodh jallh laanestidh.
+Mohte naan nïejth maehtieh bertedh gosse tsïnneboetjemem utnieh voestes aejkien, mohte sïejhmemes ij bertieh.
+Dellie hijven ultratjoejegoerehtimmiem darjodh, juktie vuajna jis sïeje desnie jïh dam olkese daarpesjidh döömedh.
+Seamma lea taalli, öörnegetaalli jïh möölegelahtesi millimeetere jïh centimeetere bïjre.
+- Gosse daam seminaarem dåarjobe, Saemiedigkie sæjhta meatan årrodh dïedtem vaeltedh ihke båatsoesaemieh nuekies bievnesh daej prosessi bïjre åadtjoeh, gosse båatsoeåejvieladtjh eah leah daam dïedtem vaalteme, raerielïhtsege Thomas Åhrén jeahta.
+Daennie seminaaresne fokuse lea bysvehtsvuekide båatsoelaakesne, goh dïhte prosesse juktie bovtselåhkoem sjïehtedidh, maam båatsoe lea laajhteme jïh man bïjre gyhtjelassigujmie båateme.
+Dam tjïrrehtin orredarjomh maanajgïertine maam gåhtjoejin Te Khanga Reo.
+sæjtosne aaj Dan saemien tjaelemegåetie tseegkeme.
+Idtjn dam åadtjoeh, bene tjoevkese- reguleradamme vaedtemesijjie sjïdti.
+Dam åenehkslaakan njaalmeldh åehpiedehtieh.
+Gosse daate gærjetje vuesehte guktie dagkeres øvtiedimmiesoptsestallemh maehtieh årrodh, dellie mijjen vuajnoen mietie daerpies dovne learohke, eejhtegh jih lohkehtæjja meatan.
+Daanske staate daam bååstedesertemen maeksieji.
+Daam spïelem maahta nåhtadidh ovmessie aamhtesinie.
+strategijen mietie Maahtoe kvalitetide - vijrebeööhpehtimmie lohkehtæjjide, lohkemefaalaldahke vadtasåvva 60:an lohkemetsiehkieh golme saemien gïeline saemiej jïlleskuvlesne, Jïlleskuvle Bodøsne jïh Jïlleskuvle Noerhte-Trøndelagesne.
+gaskem learohken kognitijve fungeradimmiem, ööhpehtimmiem jïh jeatjah faktovrh mah lïerehtimmiem tsevtsieh, jïh daate ovreakta jeenjemasth learohken matematihkelïerehtimmiem heerrede.
+våhkosne lij aaj öörneme bielietæjmoem drop-in-kuvsjh saemien gïelesne gærjagåetesne.
+våhkoen lij aaj g. j. bööreme saemien lidteratuvrem åehpiedehteme, vuesiehtimmieh saemien daajtojste, saemien beapmoekuvsje, saemien teatere, saemien vaajeseboelhkejth maanide jïh saemiendaaroen gyrhkesjimmie.
+Daennie åejviesuerkesne aaj leavloe bïejesåvva ektiedimmide gaskem stuvremehammoem, reaktastaatem jïh almetjereaktah.
+Åejvieboelhkesne tjaaleldh gaskesadteme galka saemien maehtedh lohkedh jïh tjaeledh.
+Daennie åejvieboelhkesne galka lïeredh vuejnedh kultuvrem gïelen muhteste jïh gïelem kultuvren muhteste.
+Daennie åejvieboelhkesne galka aaj lïeredh jarkoestidh.
+Daennie våaroemisnie dle SANKS akten baelien tseegkesovvi.
+Destie maam mijjieh saemien gïeletsiehkien bïjre daejrebe daan biejjien, dle maahta nuhteligs årrodh govhte joekehts tsiehkieh vuartasjidh:
+Deejrim man nåake munnjien voenen skuvlesne vaedtsedh guktie idtjim sijhth dejtie seamma nåake.
+Daesnie naan sæjroeh dehtie plaereste Ávvir:
+Daesnie sijjienommh gaavna gellede lehkeste abpe Nøørjesne.
+Daesnie kaarhth gaavna abpe Nøørjeste gusnie sijjienommh aaj saemiengïelesne: š statkart.no
+Daesnie jeanatjommes nøørjen sijjienommh, bene såemies saemien nommh aaj vihtesjadteme.
+Daesnie vielie bievnesh gaavnh: www.valg.dep.no
+Daesnie aaj bovtsen mierhkh gaavnh: http://www.reindrift.no/index.gan?id=300&subid=0 www.ealat.org www.bamma.no
+Daejnie tjïeltine ij leah veeljemedigkie.
+Daesnie maahta sijjienommh tjaeledh jïh dejtie seammaleejns nommide jeatjah gïeline åadtjodh: http://giellatekno.uit.no/cgi/geo.sme.html
+Daesnie gïejh årroejijstie mah desnie orreme 12000 jaepieh, jïh daesnie aaj, bielelen viertiestimmie, dïhte stööremes saemien gaelmiedajve åvtekristeles tïjjeste, daesnie sjïelesijjieh jïh aejlies eatnemehammoedimmieh, jïh daestie akte ræjhkoes saemien soptsestimmievuekie båata.
+konvensjovni mietie daarpesje bueriedehtedh dan
+ Tjuara illedahkide akten learoehkasse ektesne vuejnedh jeatjah bïevnesigujmie
+DAARPESJIBIE FYLHKENTJÏELTEM
+- Fylhkentjïeltem daarpesjibie?
+ Learohkh mah eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen skååredieh, maehtieh aaj guhkiebasse dåarjelimmiem daarpesjidh
+learohkh damtijidh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh juktie aktem buerebe våaromem åadtjodh dan guhkiebasse barkose dej uvtemesth tjiehpiesvoetigujmie ryöknedimmesne.
+Pollisealmetjh ohtsede saemien gïele jïh kultuvremaahtojne / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+Pollisealmetjh ohtsede saemien gïele jïh kultuvremaahtojne
+Joekoen daerpies gaavnesjimmiesijjieh evtiedidh juktie åtnoem saemien gïeleste nænnoestidh jïh evtiedidh daennie dajvesne.
+Daerpies aktine tjåenghkies pedagogeles våaroeminie, jïh akte byjjes jïh gieltegs faageles jïh politihkeles digkiedimmie lea mejnie saemien aarvojne maanagïerth edtjieh sijjen barkoem bigkedh.
+bïejedh.
+Jis daerpies dellie aamhteseguedtiejidie naasjovne bæjhkoehtimmie-åejviej tjïrrh voervelidh.
+Jis daerpies, lohkehtæjja maahta learoehkidie gyhtjelassigujmie viehkiehtidh: Maahtah naan gïelh neebnedh mah aarkebiejjien dåastoeh?
+Jis daerpies dellie moenehtsh maehtieh daajroeladtjh sjïere goerehtimmiebarkose utnedh.
+Dah daerpiesvoeth leah 75, 4 millijovnh kråvnah gïehteldæmman jïh 24.6 millijovnh kråvnah stuerebe skåårvemidie dalhketjijstie.
+Daerpies maanajgïerth jaabnan dej jïjtsh barkoem saemien gïeleööhpehtimmine vierhtedieh.
+Dïhte lea daerpies råajvarimmieh tseegkedh guktie skreejremem saemiengïeleldh lohkehtæjjah tjïrkedh.
+Lea daerpies råajvarimmieh luvliesaemiengïelem aelkedh seamma haemine.
+Tjuara sïevedidh learohkij reakta lea stinkes seamma man dåarjoen stuaradahke jïh dah tjïelth tjuerieh ektesne barkedh juktie hijven faalaldahke vadtasåvva guktie ööhpehtimmien ulmieh jaksa.
+Daerpies reeremen sæjtoste jeenjebe gaajhkh dah golme saemien gïelh vååjnesasse, politihkehaemiedimmien tjïrrh, råajvarimmieh jïh byjjes paehperh jarkoestidh j.n.v..
+Daerpies gïehtjedidh maam tjuara darjodh juktie dam båetijem aejkiem gorredidh dejtie saemien gïelide, Keskitalo jeahta.
+Dïhte lea daerpies lissie incitamentem juktie iedtjem jienede saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman ohtsedh jallh saemien faagegievlesne nöörjen lohkehtæjjaööhpehtimmesne.
+Aaj daerpies maanajgïerte våårhkehke jïh dan leah tjïelkes ulmieh guktie gïeleskreejrehtimmine barkedh.
+Aaj daarpoe stuerebe maahtoe eevtiedimmiejåhtemh åtnosne saemien gïeleste goh ektiedimmie- jïh gaskesadtemegïeline saemien fuelhkine, saemien maanaj- jïh noerij, saemien eejhtegi jïh jeatjah geerve saemiej aarkebiejjie dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine.
+Dïhte lea aaj daerpies daatam gaavnedh lohkehtæjjagaptjemem saemien skuvline dej saemien dajvij ålkoelisnie.
+Daarpoe lea dotkemem jïh lohkemem saemiengïelesne tjïrkedh.
+Daarpoe lea stuerebe systematijhken maahtoe dah gïeleldh eevtiedimmieprossesij bïjre juktie tsiehkide guarkedh eevtiedimmien åvteste dah saemien gïelh båetiej biejjien.
+Dïhte lea bijjies nasjovnalen njoelkedassh gåhkoem jïh åejviekomponenth tseegkemisnie (faage, pedagogijhke, lïereme j.n.v.) maam aaj edjta saemien maadthskuvlelohkehtæjjaööhpehtimmiem dijpedh.
+Daarpoeh lea ulmieriekteme dåarjoe jïh innovatijven vaestiedassh åarjelsaemiengïelen joekoen tsiehkine sjïehtesjidh.
+Byöroe vuartasjidh guktie learoesoejkesje jïh tæjmoelåhkoeh daaroen jåhta.
+- Akte stoerre daerpiesvoete maahtoem lutnjedh åtnoen bïjre orre teknologijeste jïh doekeme jïh maarkededoekeme duedtiejieliemisnie, jïh dannasinie libie beetnegh prosjektese dåårjeme, raerielïhtsege Marianne Balto jeahta.
+Ij leah ajve daerpies saemiengïeleldh maahtojne dej byögkeles jïh tjïelten dïenesji sisnjeli, men aaj sosijaale jïh kultuvrelle faalenasi sisnjeli siebriedahkesne.
+Arelaereeremem laejhtehkslaakan fulkesidh, jïh vuastalimmiereaktam nåhtadidh juktie saemien kultuvrem, jielemidie jïh siebriedahkejieledem gorredidh.
+vuekine veele jïh sjyötehke faagegïelem åtna
+Åtnoem sjyötehke gaaltijijstie vuesehte (jis dam nuhjtjie)
+Njååhtjedimmiemoenehtse galka klååkemem girvedh jis giestie joem biejesovveme gie ij aamhtesinie nuekies gïetskene.
+Njååhtjedimmiemoenehtse maahta dåhkasjehtedh gosse gaajhkh lïhtsegh leah gïetedimmesne meatan.
+Vuestehkh jïjtjh altese vïhtesjæjjide jïh daajroeladtjide gåhtjoeh jïh dej åvteste maeksieh.
+Njååhtjedimmiemoenehtse maahta aamhtesem viht gïetedidh maam minngemosth dåhkasjahteme jis a) nænnoestimmiem bieljielin namhtah vuestehken nuepiem åadtjodh lahtestidh jallh njaalmeldh dïejveldimmesne meatan jïh vuestehke maahta vuesiehtidh man åvteste idtji båetieh jïh dåhkasjehteme vuestehken vuestie sjidti b) orre bïevnesh jæjhtoeh mah tjïelkestieh nænnoestimmie lij båajhtode jallh c) gïetedimmesne båajhtah darjoejin mah lin vihkele dan nænnoestæmman.
+Njååhtjedimmiemoenehtsen lïhtsege galka doemesjevåarnomem våarnahtamme jallh doemesjedåajvehtsem jïjtse hïejmerïjhkesne.
+konsesjovnemaaksoen bïjre 27. aartigkelen mietie maahta destie gie konvensjovnemaaksoem åådtjeme, gosse Nøørjesne meadtaladteme dellie digkiereaktese seedtesovvedh, jïh Sveerjesne Läänereaktese Norrbottenen läänesne klååkesovvedh.
+Njååhtjedimmiemoenehtse nænnoestimmieh jeenebelåhkojne nænnoste (aalme jeenebelåhkoe).
+Njååhtjedimmiemoenehtsisnie gelkieh vïjhte lïhtsegh mah njieljie jaepide moenesuvvieh.
+Mijjieh sïjhtebe daam goerehtallemepryövine vueptiestidh, jïh dan åvteste pryövem tjïrrehtibie tïjjemieriejgujmie jïh bielelen viehkiedïrregh.
+Goerehtæjja: Inga Sjöber, gynekologe jïh baersieldimmiedåaktere, Ersboda healsoejarnge, Upmeje
+Goerehtæjja: Laszlo Tabar, dåaktere, professovre, radiologijen spesialiste Falu:en skïemtjegåetesne
+Gïehtjedimmie vuesehte jïjnjh vytnesjæjjah eah nuekies hijven daarjoem reeknehlåhkoetjaelemen bïjre utnieh, jïh dan åvteste dle hijven jieleme sæjhta ekonomijemaahtoem nænnoestehtedh vytnesjæjjaj luvnie, raerielïhtsege Marianne Balto jeahta.
+vïhtesjidh jïh soptsestidh goeksegi jïh jeatjah fenomeni bïjre elmesne, jïh mytah jïh vaajesh vaajestidh naestie-elmien jïh goeksegi bïjre saemien aerpievuekesne, jïh jeatjah aerpievuekiejgujmie viertiestidh
+vïhtesjidh jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie darjomh almetjijstie leah aktem eatnemedajvem tsevtseme, goerehtidh guktie ovmessie iedtielahtjh tsevtsemasse vuejnieh, jïh råajvarimmieh raeriestidh mah maehtieh eatnemem vaarjelidh båetijen aejkien boelvide
+vïhtesjidh jïh buerkiestidh guktie kråahpe reagerede ovmessie tsiehkine, jïh soptsestidh ovmessie domtesereaksjovni bïjre, jïh ektiedimmiem fysiske jïh psykiske healsoen gaskem
+Vuartasjimmiem tjïrrh lohkehtæjja maahta gaavnehtidh mej lïerehtimmiedarjomigujmie learohkh bööremes lyjhkoeh barkedh, jïh mestie jeenjemes lïerieh.
+vearoldem jïh temperatuvrem giehtjedidh jïh buerkiestidh fïerhten biejjien jïjtsh goerine mejtie gævnjoe klaassen tjiehtjielisnie Daate våaroeminie sjædta aktem statistihkem darjodh temperatuvren bïjre j. v., jïh aktem ussjedamme vearoldebïevnesem barkoeboelhken minngiegietjesne.
+Ööhpehtimmie daaroen jïh saemien tjuara ektesne vuartasjidh juktie daaroenfaage " vadta " tæjmoeh saemienfaagese.
+Ööhpehtimmie daaroen jïh saemien tjuara ektesne vuartasjidh juktie daaroenfaage "vadta" tæjmoeh saemienfaagese.
+Faage nöörjen maahtoeulmieh åtna 2., 4., 7. jïh 10 jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne, jïh Jåa1, Jåa2 jïh Jåa3 mænngan studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammesne jåarhkelïerehtimmesne.
+Dansk psykologisk forlag.
+Matematikvanskeligheder.
+Nøørjen jïh Sveerjen teeksth leah seamma faamojne.
+Nöörjenfaage edtja saemienfaagine ektine våaromem bïejedh guktie learohkh åadtjoeh sijjen funksjovnelle guektiengïelevoetem evtiedidh, jïh darjoem jïh goerkesem vedtedh dej siebriedahki bïjre mejstie dah akte bielie.
+Nöörjenfaage edtja daajroem vedtedh jïjtse gïelelïerehtimmien bïjre jïh viehkiehtidh learohki gïelemaahtoem evtiedidh, dej maehtelesvoeti jïh nuepiej mietie fïereguhte learohke åtna.
+Guarka vihkeles tjiehpiesvoeth nöörjen gïelesne naemhtie:
+Daaroen-giele internatesne
+Faage nöörjen dejtie learoehkidie mej saemien voestesgïeline lea akte faage kultuvregoerkesen, govlesadtemen, skearkagimmien jïh identiteeteevtiedimmien bïjre, jïh seahkarimmiem evtiedidh jïjtse jïh mubpiej kultuvrese.
+Learoesoejkesje nöörjen gïelesne learoehkidie mej saemien voestesgïeline
+Lïerehtimmie nöörjen gïelesne dan 13-jaepien skuvlebaelien tjïrrh edtja saemienlïerehtimmine ektine, meatan årrodh learoehkidie dam gïelejearsoesvoetem vedtedh mij aktem hijven våaromem vadta jis edtja eadtjohkelaakan meatan årrodh siebriedahke- jïh barkoejieliedisnie.
+Nöörjenlïerehtimmesne edtja learoehkidie skreejredh gïelem jïh tjaalegh goerehtidh gelliesåarhts ektiebarkoetsiehkine mah baejieh learoehkidie ussjedidh, analyjseradidh, skaepiedihks jïh estetihkeles årrodh.
+nöörjengïelesne jïjtse baakoejgujmie åejviesisvegem vaajestidh soptsesinie jïh njaalmeldh åehpiedehteminie nöörjengïelesne jïh saemiengïelesne
+Pryövereeremesysteemesne (PAS.) ((https://pas.udir.no) gaavnh Instruksjon for gjennomføring mij buerkeste guktie datne edtja pryövem tjïrrehtidh, jïh mah ryöjredimmieh mejtie tjoerh darjodh pryöven åvtelen.
+njaalmeldh nöörjengïelesne vaajestidh håalemijstie nöörjen jïh saemien gïelesne
+Nøørjen
+nöörjen gïelesne vaajestidh njaalmeldh saemien tjaalegh biejjieladtje tsiehkiej jïh aamhtesi bïjre mah leah skuvlen bïjre
+nöörjen gïelesne vaajestidh saemien njaalmeldh tjaalegh aamhtesi bïjre gietskies siebriedahken bïjre
+nöörjen gïelesne vaajestidh saemien njaalmeldh tjaalegh aamhtesi bïjre mah leah gietskies siebriedahken bïjre
+Daaroedehtemegyhtjelassh
+Daaroedehteme
+Åejvieladtjh
+Daaroedehtemepolitihken gaavhtan dle jïjnjh geerve saemieh mah eah leah saemien lïereme.
+Daaroedehtemepolitihke mij lij jåhteme 1800-låhkoen minngiegietjien raejeste, lij goh stööremes dan tïjjen gosse ovvaantoe lij Altesne.
+Nöörjen jïh saemien lidteratuvre jïh lidteratuvre jeatjah kultuvrijste, joekoen jeatjah aalkoealmetjekultuvrijste, edtjieh viehkiehtidh guktie learohkh dååjrieh, ussjedieh jïh vuarjasjieh, jïh learoehkidie haestedh dej kultuvregoerkesisnie.
+Daaroen-åarjelsaemien baakoegærja.
+Dervie, man sisvege jïjnjh eebnh, naan dejstie maahta cancerem vedtedh.
+vuesehte dïsse geografijen tjoehpedisteme maam unnebelåhkoepaktesne utnedh lea jeenjebe fleksibele goh dïhte maam saemielaaken gïelenjoelkedassesne utnedh jïh destie vuartsjimmiereektesen vuajnoe båata dåaroem mïrregïetedimmieprinsibpen jïh mïrrevierhtie- jïh mïerrestallemeprinsibpij gaskem.
+Daesnie karakterh nåhtede noereskuvlese jïh jåarhkeskuvlese.
+Gåetieh magasijnigujmie jïh bievnemetjiehtjeligujmie mah leah museumefaageles krïevenassi mietie leah daerpies, jïh barkijh tjuerieh lissiehtamme maahtoem utnedh juktie daeveridie konserveradidh jïh reeredh.
+Maahta namhtah programh nåhtadidh.
+Kaanne göökte jallh golme jaepieh vaalta.
+Daesnie galka åadtjodh daejredh saemien gïelen dovletjen, hammoen jïh struktuvren bïjre.
+Daan sjïekenisnie lea daajroe kultuvri bïjre Saepmesne meatan, jïh saemiej tsiehkie goh aalkoe-almetjh.
+Edtja aaj maehtedh låhkoem symbovlese ektiedidh jïh posisjovnesysteemem guarkedh jïh
+Aaj komparatijve tjelmine gïelem edtja gïehtjedidh, guktie gïele jorkese jïh guktie medija saemien deadta.
+Daate feerhmie tseegkijelïerehtimmiem, evtiedimmieråajvarimmieh, bïhkedimmiem jïh viermiebigkemem kultuvrese jïh jielemeaktööride saemien dajvine.
+Daate maahta gaajhke årrodh goh åssjaldahke- jïh sielteevtiedimmie, eknomeles maahtoe, dorjeseevtiedimmie jïh maarkedestrategijh.
+Daate feerhmie dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh åehpiedehtemh ovmessie aktanimmine, jïh ovmessie njaalmeldh jïh tjaaleldh tjaalegh digitaale meedijijstie.
+Aaj rïektesvoetese berkieh, v.g rïektesvoeten åesiestæmman, mïrhtoe-veahkan, almetji reaktide jïh nyjsenæjjaj åvtehkevoetese.
+Sov gïelem åehpes jïh govloes darjodh lea amma faamoen bïjre.
+Ij naan jeatjah maehtieh dam darjodh.
+Lissine Saemiedigkie dåarjoem vadta ihke saemien noerh åadtjoeh meatan årrodh dovne gaarsjelimmie- jïh kultuvrebielesne dennie Arctic Winter Games (AWG).
+Lissine dle raereste 20 millijovnh kråvnah Statsbyggese dåarjodh juktie joekehts prosjekteringebarkoeh tjirrehtidh daaresjimmien mænngan.
+Lissine tjïrrehtimmien mierieh aaj buerkiestamme sjidtieh.
+Lissine tjuvtjede: "Menigheter
+Lissine aktem tsåahkam daarpesjh mij tïjjem vaalta, tjöödtjesthtsåahka.
+Desnie aaj tjaalasovveme jis veeljemebiejjesne sjiere gieledåastoesijjie gååvnesh. Datne aaj maahtah veeljemebiejjien åvtelen gielem vedtedh.
+kvantiteetem guarkedh, daate sæjhta jiehtedh taalh veahkide vuesiehtieh.
+Lissine learohkh tjuerieh kvantiteetem guarkedh, daate sæjhta jiehtedh taalh veahkide vuesiehtieh.
+Lissine learohkh
+Lissine learohkh tjuerieh jearsoes årrodh taalh veesmedh stoeredahken mietie, taalh jorpesjidh jïh daejrieh
+learohkh tjuerieh lïeredh dïhte minngemes taale dïhte, mij lea dam abpe veahkam maam ryökneme (kardinaliteete).
+Lissine learohkh tjuerieh lïeredh dïhte minngemes taale dïhte, mij lea dam abpe veahkam maam
+- Lissine dle saemien tjuara vielie våajnoes sjïdtedh, dovne meedijesne jïh abpe siebriedahkesne, Jåma jeahta.
+Lissine dle såemies musuemfaageles krievemh magasijne- jïh vuasahtallemetsiehkiej sjiekenisnie.
+Lissine Byjresedirektovraate tjuara soejkesjidie jååhkesjidh jïh mineraaleåejvieladtjh tjuerieh luhpiedimmiem vedtedh gïehtelæmman.
+Faage edtja Lissine skreejredh hijven lïerehtimmievuekieh evtiedidh jïh laejhtehkslaakan ussjedidh.
+Faage galka aaj tjaelemem jïh lohkemem iedtjeldehtedh.
+Lissine edtjieh saemien aerpievuekiej bïjre åahpenidh saemien tjaalegehistovrijesne, jïh vuajnojde viertiestidh daaletje jïh åvtetje tïjjen gaskem, jïh tjoevkesisnie skraejrijste jeatjah tjaalege-aerpievuekijste.
+Lissine privatisth edtjieh njaalmeldh eksamenem vaeltedh nöörjen gïelesne.
+Privatisth edtjieh lissine njaalmeldh eksamenem vaeltedh nöörjen gïelesne.
+Reerenassh ektesne dovne gelkieh, Nøørjen jïh Sveerjen saemiedigkiej raeriestimmeste, lïhtsegem moenedh gie moenehtsen åvtohke.
+Reerenassh ektesne dovne gelkieh, Nøørjen jïh Sveerjen saemiedigkiej raeriestimmien mietie, aktem lïhtsegem moenehtsen åvtoehkinie moenedh.
+Lissine eengelske jiene-jienebe ööhpehtimmesne åtnasåvva jïh goh barkoegïele gelline sïeltine.
+Lissine Gïelegaaltije edtja bïevnesh vedtedh saemien gïeli jïh saemienfaageles gyhtjelassi bïjre, jïh gïele-aamhtesh beagkoehtidh.
+Diss-vielie edtja Gïelegaaltije bievnedh saemien gïeli bïjre dovne faagegyhtjelassh dan bïjre.
+Lissine aaj Finnmarhke, Tromse, Nordlaante jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelth meatan reeremedajvesne.
+Lissine daase Svïenske gærhkoen maadthkuvsje, lïerehtimmie jïh kuvsjebiejjieh sjïdtije åålmegepedagogi, gærhkoemusihkeri jïh hearraj ektine.
+Lissine dle reerenasse sæjhta alternatijvh utnedh gusnie lea nuepie Ålkoerijhkedepartementem jïh Byjresevaarjelimmiedepartementem reerenassekvartaalese sertedh.
+Lissine dle fylhkenålman ij naan vaaksjomefunksjovne gïelenjoelkedasside.
+Jïh lissine ij leah mij akt orre strategijesne, men akte naa faamohts heereme aarebi noerhte
+Lissine dle Saemiedigkie vierhtieh joekede luhkie gïelejarngide (5,7 mill. kråvnah jaepien 2011), jïh gïeleråajvarimmide reeremedajvesne jïh reeremedajven ålkolen ohtsemen mietie (tjåanghkan 7,6 mill. kråvnah jaepien 2011).
+Lissine dle Saemiedigkie ryöktesth dåarjoem vadta saemien gïelejarngide.
+Lissine vaadtasåvva 150 000 kråvnah YouTube-prosjektese luvlesaemien gïelesne.
+Lissine dle tjirkijh dejstie arktiske aalkoealmetjijstie meatan goh ihkuve meatanårrojh raeresne.
+Lissine dle tjaeleme akte dïrrege gïelelïerehtimmien gaavhtan.
+Lissine dle aaj dam barkoem vihtiestamme, maam tjïelte / fylhkentjïelte dorje juktie skreejredh jïh evtiedidh saemien gïelem, juktie latjkosne aaj akte evtiedimmiebielie.
+Lissine vihkeles learohkh taalafaaktah automatiseradieh.
+Lissine vihkeles learohkh taalefaakta automatiseradieh.
+Lissine vihkeles learohkh taalefaaktah automatiseradieh.
+Lissine akte seminaare öörnesovvi Skierdesne dejtie sjyöhtehke båatsoesïjtide Nöörjesne jïh Sveerjesne.
+Lissine såemies tihtelh dejstie minngemes 100 jaepijste mej sjïere aarvoe.
+Lissine jïjnjh saemieh jåhteme stuerebe sijjide jïh staaride, jïh olkese saemien gïelen reeremedajven sistie.
+Lissine lea evtiedamme såemies laavenjassh mah vihkielåbpoe dïejvesegoerkesem teestadieh, mij lea daerpies jis
+såemies laavenjassh mah vihkielåbpoe dïejvesegoerkesem teestadieh, mij lea daerpies jis edtja maehtedh doh uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne evtiedidh.
+Saemien jïh daaroen faageh utnieh jïjnje seamma, juktie vihkeles dah faagh ektesevyöki berkieh.
+Lissine dovne digitaale baakoegærjah jïh interaktijve saemienkuvsjh, jïh noerhtesaemien maasjinejarkoestimmiedïenesje nöörjengïelese.
+Sjïere reaktah disse gie såevmien, saemien jih meänkieli soptseste jih reeremedajven sisnjielisnie.
+Lissine lohkehtæjja vuarjesje, jïh bïevnesem learoehkidie vadta.
+Baaltele lïerh aath konsekvensh åadtjoeh.
+Lissine manne tuhtjem mijjieh skultebe dejtie mah diktatuvresne veasoeminie, jïh eah maehtieh siebriedahkem tsevtsedh gusnie jielieminie, dej tsiehkiem krøøhkedh jïh steemmadidh gosse veeljeme.
+Lissine dåehkie sæjhta meatan årrodh gelline kultuvreöörnedimmine.
+Lissine tjïelte beetnegh staateste åådtje.
+Lissine sïelth mah leah meatan orreme, vååjnoeh goh vielie akten ulmien vööste barkedh jïh vielie tjïelkelaakan barka sov jieliemisnie mænngan programme nåhkeme, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Lissine dle Saemiedigkieraerie bieljelimmieh buakta ovmessie politihkesuerkine daerpiesvoeten mietie, jïh gelline suerkine aaj nuepiem åtna minngemosth nænnoestimmieh darjodh.
+Gosse galka ryöknemem jïh gïelem maehtedh, daerpies dellie guarkedh mij dïhte hammoe, struktuvre jïh komposisjovne lea.
+Dan åvteste vihkeles jeatjah
+Lissine maahta vuelkemedåarjoem vedtedh, gaertjiedamme bæjjese 10 000 kråvnaj raajan.
+dåarjelimmiem daarpesjidh. Lissine lohkehtæjja maahta dååjredh akte learohke tjoeperdimmieraasten nuelesne jallh eevre lïhke skåårede, seamma tïjjen goh aarebi vïhtesjimmieh learoehkijstie maam akt jeatjebem vuesehte.
+Lissine giehteldimmievierhtieh skuvlese vadta 550 000 kråvnine.
+Lissine maahta vååjnedh goh dïhte lea jueriedisnie dïejvesen bïjre "seamma jïjnjhš.
+Maahtah aaj teekstem Jeesusen vaejvien bïjre lohkedh.
+Lissine gelliesåarhts klijmasjïehtesjimmieh båetieh, mah maehtieh nåake årrodh aalkoealmetjidie.
+Akte hijven govlesadteme saemien kultuvrejielemeaktöörigujmie lea daesnie akte vihkeles krïevenasse jis edtja lyhkesidh, raerielïhtsege Marianne Balto jeahta.
+Göökte biehkieh åtnose vaaltasovveme: ditneste gååreme mij skraejriem åtna saemien ornamentihkeste, jïh vijsies baakoeh J. Quigstads våarhkojste.
+Daate jeenjemasth dan åvteste daah learohkh viesjies
+Daate jeenjemasth dan åvteste daah learohkh viesjies dïejvesegoerkesem utnieh.
+Daesnie saemien nyjsenæjjaj byjjes råålle båatsosne akte hijven vuesiehtimmie, jïh maam sïjhtebe bæjjese vaeltedh New Yorkesne, Larsen jeahta.
+Daesnie tjøønghkeme naan guvvieh skyllemegaavnesjimmijste.
+Goh akte konsekvense dle gïerve sjædta lohkedh, tjaeledh jïh nuhtjedh stoerre taalh.
+Göökte aath mah nænnoestieh man jïjnjem lïhtsegemaaksojne maeksedh: man jïjnjem dïenesjh jïh mennie åålmegisnie datne.
+Dihte munnjien buerie juktie luste barkedh.
+Daesnie maehtieh mieride DSL-goereste nåhtadidh.
+Maahta saemien plaerieh, raadijove- jïh tv-saadtegh jallh saerniesæjroeh gaskeviermesne årrodh.
+Daesnie dah daltesh jolle, gaskoeh jïh vuelegs maanadaltesasse åtnasuvvieh, jïh karakterh noereskuvlese jïh jåarhkeskuvlese.
+Desnie aaj haestebe jåerhkedh gåetide gorredidh, jïh dam bööremeslaakan dorje iemie åtnojne jïh jaabnan vaaksjominie jih gorredimmine.
+Daesnie Gaskenasjovnaale Saemien Filmeinstituhte aktem hijven barkoem dorje mij våaromem beaja akten sjïdtije saemien filmeindustrijese.
+Daesnie naan sïejhme lïerehtimmieulmieh vuesehte, jïh lïerehtimmiedarjomisnie tjïelkebe vuesiehtimmieh våajnoes.
+Daesnie låggem åehpiedahta goh vuarjasjimmievuekie.
+Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta ööhpehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh.
+Daesnie vuesehte guktie maahtoeulmiem, sisvegem jïh barkoevuekiem lohkehtimmieulmide sjïehtesjidh. Daesnie aaj vuesehte guktie maadthmaahtojde maahta sjïehtesjidh jïh guktie dejtie fïereguhten learohken lohkehtæmman sjïehtesjadtedh.
+Daesnie vuesehte guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta lïerehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh.
+Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie maahta ööhpehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh.
+Daesnie vuesehte guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta ööhpehtimmiem dan aktegh learoehkasse sjïehtedidh.
+Daesnie lohkehtæjja vuesehte guktie maahtoeulmiem, sisvegem jïh barkoevuekiem lohkehtimmesne sjïehtesjidh. Guktie maadthmaahtoem sjïehtede jïh guktie lohkehtimmiem learoehkidie sjïehtesjadtedh.
+Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta ööhpehtimmiem sjïehtedidh dan aktegh learoehkasse.
+Daesnie våajnoes guktie dah maahtoeulmieh tjyölkehke sjïdtieh lïerehtimmieulmine, sisvegisnie jïh barkoevuekine, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie maahta ööhpehtimmiem sjïehteladtedh dan aktegh learoehkasse.
+Daennie øøhpehtimmiesoejkesjisnie dle vuesiehtamme guktie maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
+Daesnie vuesehte guktie maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
+Daesnie tjåådtje " saemieh jåerhkeskuvlen ööhpehtimmesne lea reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne. "
+Daesnie tjåådtje "saemieh jåerhkeskuvlen ööhpehtimmesne lea reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne."
+Daesnie buerkeste gieh meatan, jïh mij aamhtesidie lea.
+muvhth raeriestimmieh darjoemidie vadtasuvvieh mah maehtieh learoehkidie viehkiehtidh dejtie haestiemidie haalvedh.
+Vijriesåbpoe haestemh buerkeste mejtie viesjies learohkh dåastoeh fïerhten teeman sisnjelen, jïh
+Vijriesåbpoe haestemh buerkeste mejtie viesjies learohkh dåastoeh fïerhten teeman sisnjelen, jïh
+Daesnie sjïerelaakan ussjede EN. ' i konvensjovnem sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre jaepeste 1966 (SP), jïh ILO-konvensjovnem nr. 169 aalkoealmetji jïh tjiertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine (ILO.
+Daesnie sjïerelaakan ussjede EN. 'i konvensjovnem sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre jaepeste 1966 (SP), jïh ILO-konvensjovnem nr. 169 aalkoealmetji jïh tjiertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine (ILO.
+Desnie vihtiesti fer stoerre veahkah byjresedaalhkesijstie jïh leevlesmetallijste Arktisesne, jalhts guhkede dejstie dajvijste gusnie jïjnje industrije.
+Desnie Saemiedigkieraerie gaskem jeatjah raereste barkoem nænnoestehtedh EU:n sjæjsjalimmieåårgani vööste.
+Datne edtjh identitetem gaavnedh jïh ovmessie saetniesvoetigujmie lissiehtidh.
+Daate lea barkoe laahkoej bïjre.
+Daesnie gaajhkesh tjuerieh baakojde saemiengïelesne buerkestidh.
+Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie barkedh 4. daltesisnie; sisvege jïh lïerehtimmiedarjomh, vihkielommes maehtelesvoeth, sjïehtedamme lohkehtimmie, maajhööhpehtimmie jïh vuarjasjimmie iktemearan.
+Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 10. daltesisnie barkedh.
+Daesnie lohkehtæjja vuajna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 4. daltesisnie barkedh.
+Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 5. daltesisnie barkedh.
+Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 6. daltesisnie barkedh.
+Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 7. daltesisnie barkedh.
+Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie 8. daltesisnie barkedh.
+Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta maahtoeulmiejgujmie barkedh 9. daltesisnie.
+Desnie daate buerkiestimmie saemiej bïjre:
+Dïhte gie Göteborgen gærhkoen ektiedimmesne aaj gïelem vadta akten ektiedæmman, goh njieljieh veeljemidie.
+Daesnie gyhtjelassine barkieh mejtie dov gärhkoetjåangkesne vihkeles leah, vuesehte gaavhtan barkojne mejnie barkoeminie jih magkeres ulmieh gärhkoetjåangkoe edtja jaksedh.
+Juktie rijhke lea dov, faamoe jih earoe ihkuven aajkan.
+Saemien kristelesvoetegoerkese lea vuajnoes
+Daate nåake evtiedimmie almetjelåhkosne lea dannasinie akte vueliedimmie sjïdteme barkoesijjielåhkosne.
+Juktie dah mah veartenem jarkele, leah dah mah vienhtieh veartene maahta jarkerostedh.
+Aaj aktem buerkiestimmiem vaadta tsiehkien jïh ulmien bïjre.
+Daate lea raaktan saemien maanaj reaktan bïjre meatan årrodh jïh jïjtje nænnoestidh.
+Daesnie sjeahta learohkidie ånnetji buerkiestidh saemien ryöknemevuekien bïjre, jalhts dïhte edtja 6. daltesisnie årrodh.
+Ij leah naan krïevenassh geerve almetjh tjuerieh lïerehtimmiem tjïrrehtidh ellies faagine.
+Ij maehtieh naemhtie årrodh dïhte kvaliteetegorredimmie saemien healsoe-jïh sosijaledïenesjijstie tjuara jearohks årrodh naan sjïere almetjijstie mah sjïere maahtoem utnieh, jallh aktem sjïere iedtjem utnieh saemien gïelese jïh kultuvrese.
+Dijjieh lidie gaajhkesh akte Kristuse Jesusinie (Gal 2,28) tjåenghkies histovrijese, kultuvrese, gïelese jïh aerpievuekien jielemevuakan. Destie aaj kultuvrelle
+Daesnie ij naan leevles grammatihke, ajve nuhteligs jïh ij dan nuhteligs raajesh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
+Maahta man jïjnjem jïh njieptjiem daltesasse jïh dan aktegs learoehkasse sjïehtedidh.
+Daesnie åeniedimmie man bïjre mij Jïelemebyjresebarkosne deahpadamme 2009:n männgan gåessie dååhkasjahti.
+Daate ij leah seammalaakan goh dah reaktah mestie ööhpehtimmielaakeste båetieh, jïh dåajvoehtimmieh dïsse njoelkedassese tjåådtje g. j. " Reaktan meitie gaajhkem maehtieh krievedh relevante geerveööhpehtimmiem tjïrrehtidh saemien gïelesne ietniegïeline dej dååjrehts njoelkedassij mietie geerveööhpehtimmien muhteste ".
+Daate ij leah seammalaakan goh dah reaktah mestie ööhpehtimmielaakeste båetieh, jïh dåajvoehtimmieh dïsse njoelkedassese tjåådtje g. j. "Reaktan meitie gaajhkem maehtieh krievedh relevante geerveööhpehtimmiem tjïrrehtidh saemien gïelesne ietniegïeline dej dååjrehts njoelkedassij mietie geerveööhpehtimmien muhteste ".
+Daesnie joekoen vihkeles govledh mejtie learohke naaken sov voenges byjresisnie åtna mejnie maahta aamhtesen bïjre soptsestidh, jallh maahta gihtjehtidh.
+Dah nænnoestimmiefaamoem åtneme saemien normeradimmiegyhtjelassine, jïh aaj terminologijeevtiedimmine barkeme.
+Daate aktem daajroesosiologiske vuajnoem åtna, juktie daajroem tjuara juekedh jis edtja saetnies vååjnedh.
+Daelie konvensjovnerååresjimmieh aalkeme jïh dah edtjieh illehtamme årrodh eannan vïjhte jaepieh vaaseme.
+Aaj globaliseringen, vierhtiejoekedimmien jïh monnehke evtiedimmien bïjre, jïh Nöörjen råålla goh gaskenasjovnaale aktööre.
+Edtja aaj maehtedh gïelem åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedidh, gaskem jeatjah byjjes jïh ovbyjjes njaalmeldh gïeli gaskem joekehtidh.
+Daesnie aaj vuesiehtimmieh guktie learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh.
+Daesnie aaj ållermaahta dam reaktam mijjieh utnebe mijjen aerpievuekien daajrojde gorredidh, jïh reakta dotkemasse jïh ööhpehtæmman.
+Daesnie akte vuesiehtimmie jïjtsevuarjasjæmman jïh vuarjasjimmie sinsitneste..
+Daesnie buerkeste aktem vuesiehtimmiem guktie maahta maajhööhpehtimmiem aktanidh aktine interaktijve lïerehtimmiesijjine.
+Daesnie guvvie aktede moereste aktine mierine, gusnie sijjie akten gåvvan learoehkistie jïh learohken nomme bijjemes.
+Daate lea aerpien jïh aerpievuekiej bïjre, men seamma tïjjen gorredidh, sjugniedidh jïh orrestidh.
+Mïrrestalleme lea ööhpehtimmien jïh seamma nuepiej bïjre, healsoen jïh veanhtadamme jieledeaalteren bïjre.
+Daate voesteges dej noerhtesaemien dajvine gïelereeremedajvesne saemien gïelesne Finnmarkesne.
+Aaj dej politihkeles krirriej bïjre jïh mij maahta demokratijem håvhtadidh.
+Galka dellie deahpadidh, vierhtiedidh, hammoehtidh jïh teekstem joekehtidh gosse lea tjaelieminie.
+Aktem tjïelke åssjelenænnoestimmie sjïehtesjamme gusnie tjåådtje, gaajhkh soejkesjimmieh mah laaken mietie edtjieh eatnemevåaromem gorredidh saemien kultuvrese, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse, leah akte vihkeles sïlle åvtese.
+Daesnie vihkeles giesiegåatomh jïh daelviegåatomh jïh såemies dajvh leah lissine vihkeles suehpedslaanth.
+Leavloem biejeme aktem eensi laavenjassem darjodh.
+Desnie tjaatsegh aalkoealmetji bïjre abpe veartenisnie, jïh dan sisnie ovrehte 200 tihtelh daan biejjien.
+Maahtoe jienebekultuvrelle pedagogihken sisnjelen jïh kultuvregïehtjedimmie, sæjhta daennie ektiedimmesne sjyøhtehke årrodh.
+Daesnie dæjpeles raerieh åadtjoeh guktie datne maahtah illedahkigujmie vijriesåbpoe barkedh.
+Daate aaj gïelebielieh åtna, goh leerehtidh, soptsestidh jïh ussjedidh åssjaldahki bïjre.
+Daesnie aaj raeriestimmieh jïjtsevuarjasjæmman jïh vuarjasjimmie sinsitneste.
+Lissine aktegs almetjidie, dle maahta
+Daesnie naan vuesiehtimmieh guktie learohkh maehtieh jïjtsevuarjasjimmiem darjodh.
+Daesnie naan vuesiehtimmieh guktie learohkh maehtieh jïjtsevuarjasjimmiem darjodh:
+Daesnie veeljeme våaromem vaeltedh daan-beajjetje båatsosne, åarjelsaemien dajvesne.
+Dïhte lea viedteldihkie dejpelasse jïh edtja mijjem ryöjredidh båetijen beajjan.
+Dïhte dutnjien nuepiem vadta kaarhtine svihtjedh, adressi mietie syökedh, koordinatsett transformeradidh jïh zoomadidh åvtese jïh bååstede sjyöhtehke sijjine.
+Desnie åadtjoejimh lieredh kraesie-produksjovnen jih govsi bijre - sjiere laante-burrie faagh.
+Daesnie maahta ryöknedh jïh kategoriseradidh, ryöknedh gööktine gööktine, veahkah viertiestidh jïh taalh stoeredahken mietie.
+Daan nuelesne dåarjoe saemien bertemidie, heevehtimmie goevten 6. biejjeste jïh jeatjah saemien öörnedimmieh, teaterh, filmh, Sámi Grand Prix jïh råajvarimmieh maanide jïh noeride.
+Dah gærhkoen ektiedimmes jïh bijjemes gyhtjelassi bïjre nænnoste.
+Daesnie galka neebnesovvedh naan vuesiehtimmieh skreejrehtimmie iemiealmetjinie jïh sjisjneldh europeijen unnebelåhkojne.
+Daesnie learohkh jïjtjemse vuarjesjieh.
+Daestie dejtie jeatjah darjomesidie vuajna, gaajhkide jeatjah almetjidie jïh ektiedimmiem eatneminie åtna.
+Saemiedigkieraerien reektestimmie
+Daesnie gaavnh mah raerielïhtsegh mah dïedtem utnieh dejtie ovmessie suerkide.
+Daesnie lohkehtæjja aaj bååstedebïevnesh åådtje mejtie learohkh laavenjasside dorjeme mah leah olkese biejesovveme, jïh lohkehtæjja jïjtje maahtah vuarjasjidh vaestiedasside jïjtsh reektehtsinie mah dorjesuvvieh lïerehtimmiesijjesne.
+Daesne åådtje dejtie vijsies baakojde lohkedh, mah leah vihkeles saemien kultuvresne, eannan stoerretjåanghkoesavkan sïjse tjaanga, jïh ussjedihks jïh tjyölkehke sov mïelem jeahta.
+Daesnie rohkelibie Mijjen elmien aehtjie mijjem dehtie bahheste vaarjelidh.
+Balanseereme öövtiedimmie (ektiedasse daaletje jih dejpeladtje maahtojste).
+Daesnie maahtah laavenjostoelatjkoem lohkedh.
+b. Daesnie maahtah presidentem håalemem lohkedh (ajve eengelsken gïelesne).
+Maahta sïejhme bïevnesh vedtedh ööhpehtimmien, barkoej jïh barkoejielemen bïjre.
+Daesnie maahta barkoejoekedimmiem, laavenjostoem jnv. tjaeledh, bene edtja åajvahkommes gïelemaahtoem jïh lïerehtimmieulmide vuartasjidh.
+Daesnie maahta sijjien histovrijen jïh dejpeladtje vuekiej bïjre bievnedh.
+Daesnie maahta joekehtehtedh learohki åvtedaajroej mietie.
+Dellie maajhööhpehtimmiekaamera maahta tv-kaamerinie årrodh, jïh lohkehtæjja maahta dam årrodh mij programmem vuartesje.
+Daesnie maahta gærjagåetiem jïh / jallh gærjagåetien barkijem gïelesuerkine nåhtadidh.
+Maahta aevhkies årrodh aktem orre teemam jallh orre aamhtesem nöörjengïelesne aelkedh.
+Daesnie maahta fieljh årrodh jis ij baakoen ulmiem giehtjedh aktene saemien-nöörjen baakoegærjesne.
+Daesnie lohkehtæjja maahta learohki evtiedimmiem fulkedh.
+Nimhtie aaj learohke viehkiem åådtje jijtje vierhtiehtidh guktie faagigujmie barka, guktie dåemiedimmie jeatja almetji ektesne jih guktie barkoejgujmie giehtele.
+Maahta daennie nedtesæjrosne ohtsedidh http://www.kulturminnesok.no /
+Daesnie maahta lohkehtimmiem saemiengïelesne jaabnah utnedh.
+Dan sisnie joekoen gyhtjelassh mah edtjieh vierhtiedidh persovnegïehtjedimmiem darjodh dåapmen åvteli, gosse voestes faagedåeresth kaarhtedimmesne gosse reaktastinkes dåapma lea krimijnalesåjhtose dåastome, soptsestalleme gosse roestegåetien sïjse båetedh vuj voestes soptsestalleme frïjjesåjhtoekontovresne siebredahkebeadtosne.
+Daesnie learohkh maehtieh digitale åssjaldahkekaarhtem nåhtadidh juktie aamhtesem öörnegasse biejedh.
+Daesnie learohkh maehtieh
+Daesnie learohkh maehtieh vuesiehtimmieh gaavnedh jeatjah reklame-jallh doekemesplakatide nedtesne, jïh dejtie iedtjine utnedh jïjtse barkosne.
+Daesnie learohkh maehtieh bååstede bievnedh mij lïerehtimmievuekide dah bööremes lyjhkin.
+Desnie maehtiejægan jïjtjemse åehpiedehtedh ånnetji jeatjhlaakan enn mijjieh vuejnebe digkiedimmieprogrammine TV.
+Daan raajan daamtajommes gyrhkesjimmide altese jïjtsh gåetine hööltestin.
+Daan raajan dle dïhte åvtelhbodti tjaelijesijjie jåhta (2006-2013), mij lea seamma sijjesne goh Nöörjen Polarinstituhte Fram-senterisnie Tromsøsne.
+Mïrrestallemebaalhka lea akte tjeahpoe jïh beetnegh, tjåanghkan dle aarvoe €10 000.
+Mïrrestallemebarkoe lea åajvahkommes nuepiej bïjre, men ij daarpesjh eevre hedtie årrodh gaajhkine suerkine.
+seammavyörtegs sovnedimmienuepieh
+seammavyörtegs healsoe- jïh sosijalefaalenasse saemien skïemtjijidie, seammalaakan goh dejtie jeatjah årroejidie.
+Seammavyörtegs sosijaledïenesjh utnedh dejtie saemien almetjidie mah saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne utnieh.
+- ektievoete gusnie sijjie gellielaaketjasse
+Mïrrestalleme lea gellide nyjsenæjjide jïh kaarride annje akte nïekedasse.
+Mïrrestalleme
+Mïrrestalleme lea vielie goh seamma baalhka seamma barkoen åvteste, jïh guktie barkoem gåetesne joekede.
+- Mïrrestalleme lea mij akt man åvteste mijjieh iktesth tjoerebe barkedh, goh parlameente, siebriedahke jïh meatanalmetjh.
+Aarvoe mïrrestallemistie, meatan årrodh siebriedahkesne jïh evtiedimmie demokrateles tjiehpiesvoetijste leah vihkeles biehkieh siebriedahkedaajrosne.
+Jaabnan cellepryövenassevååksjemh vedtieh tjarki vaarjelimmiem boernengåetietjeapohkecanceren vööste, mohte ij leah ellies.
+Daltese
+Daesnie vytnesjæjjaj ekonomeles jearsoesvoete åvtese gorresåvva, Muotka soptseste.
+Maahta sån årrodh fer jïjnje sjædta Aantese steeredh gosse sjædta jïjnjh sifferh taaline mejtie edtja gïetedidh.
+Vierhtieh aaj vadtasovvin Deatnun jïh Varangeren museumesïjtese juktie Skoltestaaresne dåvvodh jïh gorredidh, Nasjonalpaarhkeståvrose Øvre Pasvik juktie goerehtalledh saemien kultuvregïejh bietsine, jïh Kvalsunden tjïeltese akten mojhtesetaavlese dan saemien lohkehtæjjese jïh tjaeliejasse Anders Larsen.
+Vijriebasse dle lyjkeme 80 millijovnh kråvnah juktie prosjekteringem jåarhkedh aktede orre gåeteste Nasjovnale Almetjehealsoeinstituhtese, jih daate lea dovne orre gåetie jih bueriedimmie.
+dan mænngan öörnegetaallide nåhtedh gosse edtjh akten learoehkasse biejjiej bïjre soptsestidh daan asken
+Aaj byöroeh byjresïebredahkh vuartasjidh jïh sijjieh skaepiedidh gusnie maanah, noerh jïh geervh maehtieh saemiestidh jïh tjïeltij faalaldahkh saemide saemien gïelen jïh kultuvren våaroemisnie.
+vijrebe byöroe årrodh maahtoem desnie prieviem tjaeledh jïh goerh saemiengïelese jarkoestidh, jïh aaj politijebarkijh viehkine årrodh toelhkedh politijebarkijidie gieh eah saemesth.
+Vijriebasse del lyjkeme 20 millijovnh kråvnah juktie prosjekteringebarkoeh tjïrrehtidh daaresjimmien mænngan reerenassekvartaalen vøøste snjaltjen 22.
+Moenehtse aaj Nöörjem birrie vaestiedidh mah råajvarimmieh mah dorjesuvvieh ihke luvliesaemieh Neidenisnie jïh Pasvikesne maehtieh buektiehtidh sijjen bovtsegåatomereaktah jïh jeatjah kultuvrelle darjomh gorredidh.
+vijrebe laakesne tjåådtje saemiedigkie fïrhten njealjeden jaepie reektehtimmiem gånkese dorje saemien gïelij tsiehkiej bïjre Nöörjesne.
+vijrebe vuesehte åarjelsaemien, julevsaemien jïh luvlesaemien lea smaave gïelh jïh aejhtemes tsiehkine.
+vijrebe jeahtasåvva saemiengïelh maadthööhpehtimmesne, jïh deepartemente vuajna dïhte goh haestemem learohkij individuellen reakta saemiengïelelïerehtæmman tjïrkedh, g. j. kvalisiferijen lohkehtæjjah gaavnedh jïh geehteste buerie saemien learoevierhtieh sjïdtieh evtiedidh jïh dorjesovvedh.
+Dan mænngan seammalaakan mubpiem njammam.
+vijrebe sæjhta positijveles dijpedh guktie dan bïjre ussjedidh jïh ïedtjh saemien gïelen åvteste siebredahkesne.
+Dan mænngan ultratjoerestavem mojhteleslaakan naan centimeeterh maadthtjåelien sïjse rijtie.
+Raereste aaj Saemiedigkie edtja vielie dïedtem vaeltedh bïhkedimmien jïh raeriestimmien åvteste dejtie saemien gïelejarngide.
+Dan mænngan tjuara sjæjsjalidh mah kandidaath krirreste / læstoste mah edtjieh daejtie sijjide utnedh (kandidaateveeljeme).
+Dan mænngan lohkehtæjja byöroe njoelkedasside buerkiestidh guktie orre baakoeh dorjesuvvieh saemiengïelesne.
+Dan mænngan dle kommisjovne edtja sov tjïelke jïh eerlege histovrijem soptsestidh snjaltjen 22. biejjeste.
+Seamma tïjjen edtjebe viehkine årrodh tjïelkestidh EN:n bæjhkoehtimmiem aalkoealmetjereaktaj bïjre saemien åålmegidie mijjen laantesne.
+stipene maahta ohtsejidie saemien gïelem lohkedh universiteten- jïh jïlleskuvledaltesisnie jïh ohtejidie saemien gïeleööhpehtimmine jåehkeskuvlesne barka.
+Dan mænngan edtjijægan gööktesi-gööktesi sinsitniem buarastehtedh jïh ikth vielie jiehtedh: Buaregh mov nomme xxx.
+Dan mænngan edtjieh soptsestidh sov vuajnoen bïjre aamhtesasse.
+Aktebïhkedæjja maanagïertide saemien maanajgujmielea dorjesovveme.
+Dan mænngan seammalaakan mubpiem njammam.
+Evtiedimmie lea aaj aelkedh aktem aelhkie matematihkeles gïelem nuhtjedh jïh mænngan veele faageterminologijem jïh lahtestimmievuekieh jïh veele dïejvesh nuhtjedh.
+Evtiedimmie lea aaj aelkedh aktem aelhkie matematihkeles gïelem nuhtjedh, jïh mænngan veele faageterminologijem jïh lahtestimmievuekieh jïh veele dïejvesh nuhtjedh.
+Vijriesåbpoe dle edtja aelkedh buerkiestidh jïh öörnegen mietie bïejedh aelhkie tsiehkieh matematihkefaageles sisveginie goske maahta aktem ellies argumentasjovnem bæjjese bigkedh ellies ektiedimmiej bïjre.
+Vijriesåbpoe dle edtja aelkedh buerkiestidh jïh öörnegen mietie bïejedh aelhkie tsiehkieh matematihkefaageles sisveginie, goske maahta aktem ellies argumentasjovnem bæjjese bigkedh ellies ektiedimmiej bïjre.
+Dan mænngan jïjtjemaaksovem unnede daltesi mietie dejnie maam gohtje jollemaaksovetråahpen mietie.
+Dan mænngan learohkh dam ektesne jarkoestieh.
+Dan mænngan learohkh jïjtje aktem diktem jarkoestieh saemien gïelese.
+vijrebe njoelkedasse § 2 jeahta aaj åårganh mah eah saemielaaken § 3-7 dijpieh, byöroeh permisjovnem barkijidie vedtedh saemien ööhpehtæmman gosse lea daarpoeh maahtoe saemien gïelesne.
+gïelegïetegærjesne stinkes uvtelassh guktie maahta saemiengïelem tjïelten daltesisnie barkedh, haemieh gïeleprogrammidie jïh gïeteldssoejkesjh.
+Aaj vihkeles tjïelke nuepieh gååvnesieh mijjen gïelem nåhtadidh jienebh siebriedahkesuerkine.
+vijresåbpoe vihkeles hijven jïh bueriesoejkesjamme faalaldahkh jïllebe ööhpehtæmman noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne.
+Finnmarksfakultetet Tromsøen Universiteetesne aaj dåarjoem dååsteme golme joekehts prosjektide mah bæjjese vaeltieh vædtsoesvoetem lïhke fuelhkine, aalkoealmetjh jïh sosijaale barkoe, jïh goerehtalleme dejstie jieledehaestiemijstie mejtie akte båatsoealmetje healsoedåeriesmoerigujmie dååste gosse NAV:ine gaskesadta.
+Edtja aaj maehtedh aarvoeh vuarjasjidh gaaltijinie, hypoteesine jïh maalline, jïh maehtedh illedahkh siebriedahkefaageles goerehtimmijste tjaaleldh åehpiedehtedh.
+Baaltele dle reereme göökte millijovnh dåarjoevierhtine joekedamme ohtsemidie gåetievaarjelæmman.
+Destie gærjah mejtie Saemiedigkie tjöönghkeme jïh vadtesinie åådtjeme registreradamme jïh gaavnoes dorjeme lååjkedæmman / maajhlöönemasse Bibsysen tjïrrh.
+Aaj laakenuvtelassen sisvege nænnoestimmieh såevmien gïelen, meänkielien jïh saemiengïelen bïjre maanajgïertine jïh voeresehåksojne.
+- Mubpelen libie veeljeme mijjen tjåenghkies kultuvreaerpiem dåarjoehtidh.
+Dan mænngan lea viht vaarjelamme.
+Edtja aaj ahkedh vielie vueptiestidh dam aevhkiem digitaale dïrregh utnieh lïerehtimmien gaavhtan matematihkefaagesne.
+Edtja aaj bïevnesh gaavnedh, daatah analyjseradidh, gïetedidh jïh åehpiedehtedh maereles dïrregigujmie, jïh laejhtehks årrodh gaaltijidie, analyjside jïh illedahkide.
+Edtja aaj goltelidh, guarkedh jïh digkiedidh ovmessie aamhtesh jïh dåeriesmoeretjoelmh juktie faagedaajroem vejtiestidh.
+Edtja aaj eengelskegïelen tjaalegh iktemearan jïh goerkesinie lohkedh, jïh goerehtidh, digkiedidh, lïeredh jïh ussjedidh ovmessie såarhts bïevnesi bïjre.
+Edtja aaj maehtedh ahkedh giervebe vuesiehtimmieh jïh vuarjasjimmieh darjodh, jïh ryöknemem nuhtjedh faageles argumentasjovnesne.
+Edtja aaj aktem gellielaaketje maahtoem evtiedidh ovmessie såarhts sïejhme, lidteræære jïh faageles tjaalegh eengelsken gïelesne tjaeledh, aktine ovbyjjes jïh byjjes gïeline mij lea åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme.
+Vijriesåbpoe edtja maehtedh daajroem evtiedidh aalkoereaktan jïh persovnevaarjelimmien bïjre, jïh aktem laejhtehks jïh jïjtjeraarehke vuajnoem utnedh ovmessie såarhts digitaale gaaltijidie.
+Vijriesåbpoe sæjhta jiehtedh guvvieh, skissah, goerh, graafh, tabellh jïh dijagrammh darjodh juktie jïjtsh åssjaldahkh jïh jïjtse lïeremem evtiedidh.
+Edtja aaj soejkesjidh, lohkedh jïh lohkemem gïetedidh eengelskegïelen tjaalegijstie ovmessie åssjelidie, jeereldihkie gåhkojne jïh gïervevoetine.
+Vijriebasse tjuara maehtedh krööhkedh guktie ovmessie kultuvrh ektesne årroeh jïh guktie edtja dåajmijes årrodh viehkine gïeleste.
+Edtja aaj maehtedh soptsestimmievuekiem, dïejvesh jïh vuesiehtimmieh sjïehtedidh åssjelasse jïh dåastoejidie.
+Dan mænngan lohkehtæjja aalkoealmetji lidteratuvren bïjre soptseste aktene histovrijen perspektijvesne.
+Seamma tïjjen vuejnebe saemien institusjovnh jïh siebrieh jïh gïehtelimmieh mej jolle krïevenassh byjjes maahtose, jienebh nyjsenæjjah utnieh, mij hævvi lea evtiedimmievæhtaj gaavhtan jåarhkeskuvleste jïh jollebe ööhpehtimmeste.
+Dan mænngan gohtjemem åådtje fïerhten vïjhteden jaepien gosse 50 jïh 60 jaepiej gaskem.
+Dan mænngan röntgeneapparatese vaadtsa jïh dan uvte tjöödtjehte.
+Dan mænngan edtja bijjiebolleste vaarjoeh noeledh jïh skïemtjesåjhtere njammide vuartesje jïh tjaala jis naan jeatjahtehtemh mah vååjnoes, vuesiehtimmieh stuerebe reakedsplïejhkh jallh aerieh operasjovnijste.
+Dïhte maehtelesvoete tjåanghkan giesedh, viertiestidh jïh toelhkestidh statistihkeles bïevnesh aaj evtiesåvva, jïh analyjseradidh, daatah laejhtehkslaakan nuhtjedh jïh daatide vuarjasjidh.
+Vijriesåbpoe maehtelesvoetem åådtje jeereldihkie ohtsemevuekieh nuhtjedh, laejhtehkslaakan veeljedh jïh faageleslaakan ussjedidh.
+Dan mænngan prosatam ultratjoejen viehkine goerehtidh.
+Dan mænngan njammam deemtjie jïh göökte jallh golme guvvieh vaalta.
+Dan mænngan evtede væhtah dejtie jeatjah daltesidie.
+Dan mænngan learohkh maehtieh oktemierien voejhkelidh.
+Dan mænngan learohkh maehtieh dejtie vihkielommes lahtesidie lïeredh ovmessie darjomi tjïrrh, vuesiehtimmien gaavhtan baakoe-loop, baakoe-pussel, vïedtjespïele jïh kråahpe-kröll.
+Dan mænngan learohkh maehtieh ektesne soptsestidh barkoen bïjre.
+Dle taalesieven våålese svæhtja jïh ryöknoe göökte mearan taalese 14 tjuvtjede, jïh golme mearan taalese 13 tjuvtjede.
+Dle taalesïeven våålese svæhtja jïh ryöknoe göökte mearan taalese 14 tjuvtjede, jïh golme mearan taalese 13 tjuvtjede.
+Dle jåarhka mearan akti akti soermem "vïbpeldeš goske 20 båata.
+Dan lissine galka dah eejtegh learohkidie giej meatan dåaradallemem åadtjodh.
+vijrebe saemien terminologijem evtiedidh gïetedimmien tjïrrh dennie ovmessie saemien institusjovnine vuesiehtimmien gaavhtan saemiedigkesne.
+vijrebe öörnege dåarjoe produsjovnasse avisesæjtoeh julevsaemien daaroengïeleldh avijsinie vijrenamme juktie aaj åarjelsaemien gïelem dæjpa.
+Ana-jyjsesne daatijste dle edtja sïejhme væhtah buerkiestidh daatamaterijaaleste.
+Analyjsesne daatijste dle edtja sïejhme væhtah buerkiestidh daatamaterijaaleste.
+våaromem vedtedh råajvarimmieh soejkesjidh.
+Daate aaj våarome vadta Jåvvine soptsestidh dan bïjre maam satne maahta, jïh guktie dïhte maahta våaroeminie sjïdtedh dan vijriesåbpoe lïerehtæmman.
+Daate mijjese nuepiem vadta veelebelaakan almetjeståvroen jïh mijjen demokrateles åvteguvviej bïjre ussjedidh.
+Dïhte vaenebh nuepieh vadta hijven dïejvesegoerkesem evtiedidh.
+Dah kultuvrebarkoesijjieh saemien siebriedahkine vedtieh, jïh leah vihkeles aktöörh saemien kåanste- jïh kultuvreevtiedimmeste.
+Dïhte vadtese gærhkose.
+Daate goh våarome åtnasåvva dejtie bïevnesidie bååstede learoehkidie.
+Gosse båatsoesaemieh leah govlesadteme Gáldune daelie, dellie dïhte vuesehte gaajh daerpies vielie bïevnesigujmie jïh daajrojne ovmessie dåeriesmoeri bïjre sjïehtedimmien bïjre bovtselåhkoste.
+Aarebi jïh annje lea akte tabue bæjhkodh vædtsoesvoete lea jïjtse jieliedisnie jïh almetji gaskem mejtie aktem lïhke ektievoetem åtna.
+Dan åvteste kultuvremojhtesh leah dan gellie linjalaajroebealam, dle dïhte vuesehte daejnie dajvine dle jïjnjh gïejh dejpeli darjoemijstie jïh årroejijstie gååvnesieh, jïh dah vihkeles saemien åtnoedajvh orreme guhkede gietjeste, Schanche jeahta.
+Jis Saemiedigkie edtja aktem tjïelkebe råållam utnedh dle tjuara aktem lïhke laavenjostoem utnedh båatsojne.
+Nov lea akte stoerre haesteme saemielaaken gïelenjoelkedassh ajve tjïeltide reeremedajvesne feerhmie, dan åvteste dah saamastallije årrojh Nöörjesne eah seamma reaktam utnieh nåhtadidh jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
+Dellie aelhkebe sjædta veeljemebarkijdie, jïh verkebe dutnjien mij edtja steemmadidh.
+Dïhte vælnjoeh ålkoevïedtje, giedtie, ryöktesth hïngseste tjuedtjele, dïhte njeerpes-ligke spaarravïedtje åssjaldahkh njaltjese vadta, jallh låavtegasse mij njåatseståvva.
+Daate artihkele aaj vihteste dam reaktam saemieh goh aalkoealmetjh utnieh toelhkem nåhtadidh gosse byögkeles dïenesjigujmie govlehtellieh.
+Evalueringe edtja akte bielie våaroemistie årrodh juktie vuarjasjidh gaskem jeatjah guktie edtja dåarjoen stoeredahkem ryöknedh jïh reektemekrïevenassi bïjre.
+Vååjnoe goh dïhte lea beetnegi bïjre.
+Dïhte edtja årrodh nænnoestamme tæjmoelåhkoen mietie jïh dåhkasjehteme learjoesoejkesjidie, seammaleejns reakta sjïehtesjamme ööhpehtæmman, m. d. Ööhpehtimmielaaken § 1-3, galka evtiedidh.
+Dellie gaajhkesh sijhtieh daajroem utnedh guktie sjædta åvtese, saemiedigkieraerie jeahta.
+Daate bihkedimmie jih vierhtiedimmie edtja såårnedh guktie learohke faagigujmie skuvlesne barka, guktie dej jeatja learohki ektesne jih magkeres barkoedirregh provhka.
+Daate bïhkedimmie lea tjaaleme dutnjien gïen learohkh mah edtjieh goerehtallemepryövem ryöknedimmesne tjïrrehtidh 1. daltesisnie.
+(vuartesjh teemam Ryökneme vuelielisnie).
+saemiedigkine gaskesadta guktie barkoe jåhta, jïh jis daerpies konsultasjovnh saemiedigkine tjïrrehte.
+Daate barkoe lea dannasinie reaktaprosessine sjïdteme, aktine jïjtse goerehtallemekommisjovnine mij reektie, deanahtieh gosse ovgeahpan kommisjovnen reektehtsi bïjre, jïh ov-vaantoeh gïetede sjïeredåapmestovlesne, dejnie nuepine Jillemesreaktese klååkedh.
+Dïhte vaajmoem baektjiedi.
+Daate byöroe ihkuve faalenassh årrodh jïh ekonomeles vierhtieh kreava.
+Byöroe akte ulmie årrodh digkiedidh guktie maahta ektesne barkedh daltesisnie, jïh mejnie byöroe vielie barkedh dejnie ovmessie faagine.
+Nov amma læjhkan dle guhkiem staatnehkahta.
+Daate sæjhta vihkeles årrodh aaj båetijen aejkien.
+Daate tjåådtje raeriestimmesne staeriedamme nasjovnalebudsjedtese.
+Daate vuesiehtimmien gaavhtan våajnoes sjædta laavenjassine addisjovnine jïh subtraksjovnine.
+Daam maahta vuejnedh Saemiedigkieraerien reektemisnie dan bïjre maam dah leah dorjeme dan evteben stoerretjåanghkoen mænngan goeven.
+Daate våajnoes sjædta Saemiedigkieraerien reektemisnie maam dah leah dorjeme evteben stoerretjåanghkoen mænngan njoktjen.
+Daate sæjhta mijjen åejvieulmiem tjerkebe nænnoestehtedh mij lea akte nænnoes jïh gellielaaketje jieleme mij våaromem beaja monnehke voenges siebriedahkide gusnie almetjh sijhtieh årrodh.
+Daate sæjhta vielie darjomh sjugniedidh jïh gïele vielie våajnoes sjædta.
+Gosse biejjiebeetnegekrievemem vuelede 40 prosentese permidteringesne, dle daate maahta dam tsiehkiem bueriedidh.
+daerpiesvoeth dennie sïebredakesne vååjnemearan
+Destie sæjhta oktegen vuarkoem saemien gïelen lea vihkeles bielie nasjovnalen kultuvrellen eatnemistie.
+Daate hijven evtiedimmie vuesehte lea daerpies Saemiedigkie lea eadtjohkelaakan meatan gaskenasjovnaale sijjesne.
+Dïhte sæjhta viehkiehtidh learohki baakoeveahkam nænnoestidh.
+Daan sjïekenisnie dle gellie gïrremh, aksjovnh jïh demonstrasjovnh sjïdtin, dovne saemijste jïh dehtie byjresepolitihkeles bieleste.
+Daate vuesehte gaajh daerpies gïeleråajvarimmiejgujmie saemien siebriedahkesne.
+Daate vuesehte laavenjostoe evtiedimmiem vadta.
+Daate vuesehte maadthlaake uvtemes lea akte maana sov tïjjeste, dehtie siebriedahkeste maam ussjedamme edtja stuvrehtidh.
+Daate vuesehte guktie " eatnemen jupmelh " lin ektiedamme låavthgåatan jïh aarkebeajjan.
+Daate vuesehte guktie "eatnemen jupmelh" lin ektiedamme låavthgåatan jïh aarkebeajjan.
+Desnie vihtiesti juktie luhpiem åtna åemie-almetjem juvledh jallh jis båeltedh.
+Buakta buerkiestimmiem saemien gïelen bïjre Saemiedigkiebïevnesen sjïekenistie saemien gïelen bïjre, maam stoerretjåanghkose buakta skïereden.
+Dam tjåelien njevlieskïelten tjïrrh prostatan sïjse baskedh.
+Vååjnoe goh dïhte ij guarkah sijjie-aarvoem dan åvteste tjuetieh jïh akth seamma sæjjan båetieh.
+Daate aktem fleksijbele strategijeåtnoem vuesehte.
+Dam aaj vuarjasjimmesne dejstie saemien gïelejarngijste tjïerteste.
+Destie båata oktegen evtiedimmie baakoedaajroe jïh dan damtesh gïelem maehtedh.
+Ij leah daate naan sjïere nöörjen dåeriesmoeretjoelme.
+Vaaksjomediedte ij goh naan tsagkese dan gïehtjedimmiediedtese mah leah jeatjah byjjesfaamoej luvnie
+Destie tjïelkes guvvie sjædta seamma aejkien vuelebe gadtjijhdosem åtna.
+Vijriebasse learohkh aaj lïerieh buerkiestidh mannasinie dam tuhtjieh.
+Naemhtie dah aaj buerebelaakan jïjtse lïeremen sjåahkoeh.
+Dellie aelhkebe sjædta baakojde mujhtedh, jïh learohkh dejtie seamma baakojde nåhtadieh fïerhten aejkien dah aktem vihties baakoem jarkoestieh.
+Destie akte mujvies tsiehkie sjædta, jïh lea gaajh nåake saemien gïeleevtiedimmien gaavhtan.
+Dellie dah aktem aajhterevoetem åadtjoeh, jïh aktem tjåenghkies goerkesem barkoen vuekien bïjre, maam edtjieh darjodh.
+Daate viehkehte aamhtesem sjyöhtehke darjodh.
+Daate aalkoealmetjenyjsenæjjide akten joekoen geerve tseahkan beaja.
+Reerenasse jïh saemiesiebrieh dan mænngan seamadin daate edtji dorjesovvedh lïhkebe salkehtimmiej mietie.
+Dellie aelhkebe sjædta reebledh jïh utniehtidh barkijh jolle gïelemaahtojne.
+Dellie lij sïjhteme aelhkebe årrodh barkijh gïelemaahtojne dåårrehtidh jïh utniehtidh.
+Dïhte vaenebh nuepieh vadta hijven
+Dan åvteste tjuara ovmessie strategijh utnedh juktie eevtjedh jïh evtiedidh saemien gïelem.
+Dan åvteste maahta geerve årrodh tjåenghkies strategijh gaavnedh.
+Dellie geerve sjædta gïelem sertiestidh eejhtegijstie maanide.
+Jalhts maanah
+Dellie aelhkebe sjædta learoehkasse åejjieryöknemestrategijh nuhtjedh - mij lea dïhte våarome matematihken maahtose. Learohkh ahkedh jearsoesåbpoe sjidtieh dej
+Luhkiesertiestimmieh maehtieh gïerve årrodh gellide learoehkidie, naemhtie goh Jennyse vuesiehtimmesne bijjielisnie.
+Dannasinie Saemiedigkie iemie laavenjostoeguejmine sjædta jeatjah aktööridie mah aaj saemien gïeline berkieh, dovne nasjovnaale daltesisnie jïh noerhtelaanti / gaskenasjovnaale daltesisnie.
+Dïhte nuepiem vadta maallh jïh ektiedimmieh analyjseradidh.
+Daam edtja darjodh guhkies laavenjostoelatjkoej tjïrrh tjïeltigujmie, gusnie gïelen daerpiesvoete ulmiem beaja fïerhtene tjïeltesne.
+Edtja dam darjodh akten byjngetje kvaliteetegorredimmien tjïrrh konsepteveeljemistie (KS.
+Dam jearsoesvoeten jïh barkoen åvtese gaavhtan dorje.
+Dïhte lij gosse dan vaenie maanah gïelem gåetesne govlin.
+Dïhte naemhtie dorjesåvva:
+Dam gellien aejkien darjoeh gosse skyllemasse luhkieh, lohkehtimmien mænngan jallh gosse dåehkesne kristelesvoeten bïjre soptsestalleminie.
+Mieriedimmie gïjrelidtemen bïjre tjååtselidie Guovdageaidnusne
+Naemhtie sjugniehtåvva gosse elmien Aehtjie sov aarmoste sov Aejlies Voejkenem vadta, juktie mijjieh jaehkebe dan baakoeh, jïh goh kristegassjh jielebe, daelie jïh ihkuven aajkan.
+Dam edtja darjodh konsultasjovni jïh laavenjostoen tjïrrh staateles åejvieladtjigujmie.
+Daate gujht deahpede dovne nïejtide jïh baernide.
+man åvteste dïhte ij leah hïnneme gaajhkh laavenjassh darjodh gusnie edtja struktuvreradamme veahkah ryöknedh.
+Daate daerpiesvoete lea joekoen tjyölkehke åarjelsaemien gïeledajvesne.
+Daate jeatjebem gaskem våaroemisnie dorje saemielaaken åådtji orre kapihtele 3 gïelij bïjre jaepien 1990.
+Daate sïevede jienedamme iedtjh saemiengïelen ööhpehtimmie maanide.
+sïevede reeremedajven tjoehpedisteme lea vihkeles jis lea reaktah saemielaaken mietie.
+Daate tjïelkestimmie lea gaajhke, smaave gïehtelimmieh aktine almetjinie jïh stuerebe sïelth.
+Bievnesh edtjieh fylhketjïeltide, tjïeltide, eejhtegidie jïh learohkidie årrodh.
+jïh www.fubhg.no.
+Vååjnoe goh dah bïevnesh, mejtie eejhtegh reaktan bïjre saemien gïelelierehtæmman åadtjoeh, leah gaajh jeereldihkie.
+• Dïhte læssanamme voerkesvoete dah saemieh leah aktene abpe-veatenen aalkoealmetjeektievoetesne, byøroe jaahkoeøøhpehtimmien misjovnale bealan gårredidh.
+Daah råajvarimmieh leah joekoen vihkeles dejtie saemien årroejidie, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
+Daate funksjovne lea sjïere dåehkide.
+Daate gïeteldssoejkesje lea bielie dehtie barkoste.
+Daate darjome lea goh tv-jallh raadijoveprogramme 20 gyhtjelassh.
+Daah darjomh eah stoerre mieriefaktovrh krievh.
+Dïhte lea dïhte dåaktere maam Waran ordinereeme maam edtja bïhkedidh edtja dovsem unniedidh goerehtimmien åvteli.
+ånnetje gïeleldh /
+Dïhte sæjhta learohki baakoeveahkam nænnoestidh.
+Tsihkestahta Saemiedigkie mandaatem dorje moenehtsasse.
+Tsihkestahta Saemiedigkie mandaatem dorje moenhtsasse.
+Men dellie bigkije tjuara kultuvremojhtesi bïjre bïevnedh, jïh tjïelke bïhkedassh vedtedh guktie dah edtjieh gorresovvedh, gaajhkide dejtie mah eatnamisnie barkeminie.
+Daate amma kreava åejvieladtjh dejnie golme laantine leah vyljehke saemiengïelenlïerehtæmman vuartasjidh goh akte aevhkie, jïh mijjieh ektesne åejvieladtji heaptoej bijjelen vitnebe.
+Daate goh joekehtse byögkelesriekteles råajvarimmijste, mah åtnoem laanteste jïh vierhtijste sjïehtesjieh, jïh mah aaj edtjieh dam materijelle våaromem saemien kultuvrese gorredidh.
+byjjesfaamojde edtjieh aaj raeriestimmiej -
+Daate joekehtse læssene gosse båarasåbpoe sjædta.
+Akte salkehtimmie mij lea dorjesovveme Saemiedigkien åvteste, dam raereste.
+Daate faalaldahke lea minngemes jaepiej jïenedamme.
+Nimhtie sån kultuvre-kollisjovne sjidti?
+Daate gaajhkem feerhmie, goh daajroe aerpievuekien bïjre, filme, fealadasse, designe jïh kultuvredorjemasseš.
+Daate tjuara jiehtedh mijjieh geerve almetjh maehtebe aarvoeh sertiestidh mah seahkarimmiem, seamma- aarvoem, goerkesadtemem jïh jååhkesjimmiem eevtjieh.
+Tjoeveridie dellie ektese-vyöki barkedh, lohkehtæjjah jïh åvtehkh skuvlesne, eejhtegh jïh almetjh mah leah maehteles saemien beapmoejgujmie.
+voestegh tjoevere iedtjeles politihkem jis saemiengïeleldh jïh kulturen perspektijvem bïejedh byjjes dïenesjinie jïh faalaldahkine.
+Daate aktem eadtjohke stuvremem kreava, maahtojne jïh daajrojne kultuvrelle, faageles jïh sosijale jeerehtsinie almetji
+Dellie tjuara siebriedahkem hijvenlaakan soejkesjidh, jïh dovne byögkeles jïh privaate institusjovnh, jïh aaj fïereguhte gïeleutnije tjuerieh sijjen barkoem lissiehtidh.
+Dïhte aaj sjïehtedamme gïelem kreava.
+Daate krievie vijries jïh guhkiesmïeresne barkoem gaajhkine siebredahkesuerkine.
+Dan åvteste daerpies orre åssjaldahkigujmie jïh raeriejgujmie.
+Faage edtja nuepiem vedtedh meatan årrodh soptsestidh jïjtse, sosijaale, lidteræære jïh faageles teemaj bïjre.
+Daate edtja fïerhten almetjasse aktem våaromem vedtedh meatan årrodh prosessine siebriedahkesne.
+Dïhte edtja aamhtesigujmie barkedh goh göölemestuvrehtimmieh, råajvarimmieh juktie mearoegaedtie- jïh fjovlegöölemem nænnoestehtedh, fjovleraedtieh bïejedh jïh aaj stoeredahkem jïh joekedimmiem lissieveahkese doerskese gaahpoeh dåehkesne.
+Gærjagåetie edtja akte maahtoejarnge årrodh saemien lidteratuvrese jïh saemien gærjagåetiedïenesjasse, jïh akte reeremegærjagåetie Saemiedigkien politihkeridie jïh barkijidie.
+Dïhte maahta akten almetjen jallh heannadimmien bïjre årrodh.
+Dïhte våaromem dorje juktie galhkemetjaalegem / sjïehtedimmiem nænnoestidh Rio20+:esne.
+Edtja aaj skreejredh guktie learohke lastoem åådtje lohkedh jïh tjaeledh, jïh guktie learohke hijven lohkeme- jïh tjaelemevoeth åådtje.
+Vijriesåbpoe damtijidh jïh digkiedidh ovmessie haestemh vöörhkeminie jïh nuhtjemevoetine daehtie materijaleste.
+Daate edtja gaavnoes årrodh ööhpehtimmietjiehtjielisnie.
+Daah edtjieh kvaliteeten bïjre barkosne soptsestidh jallh guktie learohke dam haalveme, jïh edtja dovne raerieh jïh bïhkedimmiem vedtedh guktie learohkh maehtieh buerebe
+Daah edtjieh kvaliteeten bïjre barkosne soptsestidh jallh guktie learohke dam haalveme, jïh edtja dovne raerieh jïh bïhkedimmiem vedtedh guktie learohkh maehtieh buerebe sjïdtedh.
+Dah maahtoeh vihkeles vierhtieh gosse galka gïelem guarkedh jïh utnedh joekehts tsiehkine.
+Daate nuepiem gaertjede akten soejkesjenamhtah lissiebigkemasse, mij heannede jis jïjnjh dispensasjovnh vadtasuvvieh, jïh mah tjåanghkan leah stoerre bigkemh dajvine, jïh dan åvteste aaj jeatjah åtnoe miehtjiesdajveste sjædta.
+Dah gååvnesieh gaskeviermesne jallh maahta cd:em åestedh apotehkesne.
+Daate gaavnoe lea guhkede linjeste, jïh ij leah håvhtadamme bigkemistie, prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta.
+Daate gaavnoe lea naa guhkede linjeste, jïh ij leah bigkemistie håvhtadamme, prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta.
+Dah leah gyhtjelassh mejtie maahta bæjjese vaeltedh aktene dåaresthfaageles aamhtesisnie Saemien 2 jïh eatnemelearosne / siebriedahkefaagesne.
+Dah gïeh eah seksem utnieh eah daarpesjh pryövenassem vedtedh
+Dïhte gie privaate jallh dan barkoevedtijen tjïrrh skïemtjehoksetjirkemem åtna maahta jeatjah njoelkedassh utnedh mah maaksovh edtja maeksedh.
+Dah gïeh nuerebe 23 jïh båarasåbpoe 60 eah gohtjesuvvieh
+Dah åeliedieh gaajhkh byøgkeles åejvieladtjh Nøørjesne eadtjohkelaakan dåarjedidh,
+Dah dïedth, mah leah vihtiestamme laakine jïh konvensjovnine leah dïrregh mejtie Saemiedigkie nåhtede gosse dovne åejvieladtjigujmie, tjïeltigujmie, fylhkentjïeltigujmie jïh jeatjah aktöörigujmie rååresjibie.
+Dah gïeh vaestiedieh maehtieh aaj jiehtedh mij hoksejarngide datne læstosne tjaaleme.
+Dïhte våarome sjidti gåessie mandaath juekedh veeljemegievlide veeljemen 2009 åvteste.
+Daate lea aaj vuesiehtimmie aamhtese mejnie saemiedigkie saemielaaken mietie byöroe åadtjodh dan mïelesne jiehtedh.
+Maahta dam gïeledajvem utnedh goh akte vierhtiedajve saemien gïeleevtiedæmman.
+Dïhte lea njoelkedassh jarkoestidh, bæjkoehtimmieh jïh goerh saemiengïelese, reakta vaestiedassh saemiengïelesne, væjranamme åtnoe saemiengïelesne reaktaöörnegisnie, væjranamme reakta saemiengïelem utnedh starne- jïh sosijalesuerkesne, individuellen gærhkods faalaldahkh, reakta ööhpehtimmiepermisjovnese jïh reakta saemiengïeline ööhpehtæmman.
+Dïhte giem lååvke Jupmelen uvte lokngesåvva, dïhte gie mijjese jielemem vadta jïh gie sæjhta mijjen ektine aavoedidh.
+Dïhte gie nïejtem nåajsan dorjeme ij reaktam utnieh oktegh sjæjsjalidh jis edtja abortem darjodh jallh maanam utniehtidh.
+Dïhte gie jeatjah kristeles sïebredahkesne lååvkesovveme aaj åådtje lïhtsege Svïenske gærhkose årrodh, jïh ij daarpesjh ikt vielien aejkien laavkodh.
+Dïhte gie parte jallh sijjiesadtje paarten sijjesne såevmies aamhtesisnie jallh ieresne aktene läänereakta-, digkiereakta-, laantedajvedööpme- stovle-, byjreskedööpmestovle- jallh jaevriereakta-dööpmestovlesne mejnie dööpmegievlie mah abpe jallh biehkine lea vïedteldahkesne daejnie tjïelth Jiellevárre, Haparanda, Giron, Bájil jïh Övertorneå, reaktah åtna såevmien jallh meänkielin gïelem utnedh dan aamhtesen jallh ierien gïetedallemisnie, jis aamhtesem jallh ieriem naaken dejstie tjïeltijstie gårreldahkesne.
+Dïhte gie sjeavohthvoetem meadta maahta dåapmestovlesne dööpmedh jallh jeatjah vuekine beadtasåvva reeremistie mij hoksem vååksjedh.
+Dah gïeh vaestiedieh maehtieh aaj jiehtedh mij hoksejarngide datne læstosne tjaaleme.
+Gosse daelie akte ryöktesth dåarjoe sjædta dellie siebrieh aaj vielie daejrieh guktie åvtese sjædta.
+Dah åedtjiebæhtah mah prostatareavseste vaalta seedtie mikroskopijen goerehtæmman maam vaestede jis cancerem prostatesne gååvnesieh jallh ij.
+Dam gohtje bijjiemaaksoevaarjelimmie jïh lea seammalaakan gaajhkine laantedigkine.
+Dïhte medisijnen abortem gohtje.
+Dejtie gohtje generikeles daalhkesh.
+Dïhte såemies aejkien p-pillere-gujnelemmiem gohtje.
+Dïhte passijve rïevhkestimmiem gohtje.
+Daate akte viejhkies lohkehtimmiemaalle, jïh tjuara badth dannasinie daam maallem goh aktem heaptoem vuejnedh, jis skuvle edtja akte radtjoes dirrege sjïdtedh jis edtja gïeleåtnoem målsodh.
+Dan sijjeste edtja aarebi viehkiem ohtsedidh.
+Daah golme dajvh leah Ceavccageađgine / Mortensnes ektine, varangeresaemiej båeries åtnoe- jïh årromedajven sisnjelen, destie dïhte ektienommeVárjjat Siidaveartneaerpiesijjie.
+Dah golme byögkeles saemien gïelh, noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien govlesuvvieh joekehts dajvine, jïh daerpies daajroem utnedh guktie dah saemien gielh åtnasuvvieh laanten ovmessie bieline.
+Aalkoealmetjinie årrodh ij sïjhth jiehtedh naaken stuerebe reaktam utnieh dajvide jïh tjaatside mubpijste.
+Ij leah naan sjïere reakta saemien maanah edtjieh seamma nuepieh åadtjodh goh nöörjen maanah sov ietniengïelem skuvlesne lïeredh.
+Dïhte vuesehte guktie ussjedamme gïeleevtiedimmiem maahtoeulmide ektiedidh, mah leah bihkedimmesne.
+Jïjnjesh tuhtjieh gosse saemien musigkem utnieh gosse gyrhkesjimmieh, dellie saemien kultuvre jïh jaahkoe ektievoetem gærhkosne eevtjijægan.
+Jupmele gieriesvoetem jïh seksualtitetem sjugniedamme; ektiejielede kaarri jïh nyjsenæjjaj gaskem. Gaajhkesh edtjieh paarrebieliem krööhkedh, jïh ektiejieledem vaarjelidh.
+Dïhte guhte jeenjemes steemmah åådtje daennie ryöknemisnie veeljesåvva.
+Dah govhte aalkoealmetjesiebrieh mah buertiebealesne tjahkasjieh dej gaektsie lïhtsegestaatigujmie ektine mah staatusem ihkuve meatanårroejinie utnieh leah:
+Daate dovne gorredimmie vierhtijste, meatan årrodh sjæjsalimmieprosessesne, jïh bieliem åadtjodh darjomen nåhtoeaarvoste.
+Dïhte akte ij dam mubpiem heerredh.
+Daah gøøkte sïjtesijjieh åadtjoeh dovne Jiingevaerien saemiensïjten gåatomedajvem Sveerjesne nuhtjedh.
+Daah göölijh dåarjoem åådtjeme saemiedigkieraereste:
+jåarhkedh. Skreerjeme, bïhkedimmie jïh dåarjoe dan barkose leah vihkeles, juktie dah almetjh dah, mah leah åålmeginie.
+Daate gaajhkide maanagïertide feerhmie mah faalenassem saemien maanide Nöörjesne vedtieh, mubpie presidente Laila Susanne Vars buerkeste.
+Dej gaskem lea Biru Baby Alteste, Katarina Barruk jïh Marja Helene Fjellheim Mortensson.
+Daate g. j. registerh dæjpa goh Brønnøysundregistere, Åålmehregistere, staaten kaarhtevierhke (Nöörjenklaase), Primus, Askeladden jïh NAv.
+Dïhte j.g. mij laantide edjta reeremem utnedh gosse raastij bijjelen ööhpehtidh, muvhth tsiehkine ov-sieme laantij gaskem ööhpehtimmiefaalaldahken bïjre jïh / vuj maaksemem faalaldahkide tjualma.
+Voestenahkeste båarasåbpoe maanaj bïjre gïeh gællasjieh.
+Dïhte aaj dïsse gie nïejtem nåajsan dorjeme.
+Dïhte aaj gosse goerehtimmiem dorje jis noere vaarjelimmiem daarpesje.
+Dïhte aaj seamma jis hoksem jeatjah laantedigkesne jallh regijovnesne ohtsede enn gusnie årroeminie.
+Dïhte aaj jis båehtjierdeminie vïrresiegkes medisijnine jallh kortisontabledtigujmie.
+Dïhte gosse vuesiehtimmien gaavhtan jis
+Daate faamosne vuesiehtimmien gaavhtan gruvagïehtelimmine saemien dajvine, presidente Aili Keskitalo jeahta.
+Dovne tsavtshvierhkien bïjre åålmegisnie jïh nænnoestimmiej bïjre abpe Svïenske gærhkose.
+Dovne programmh, spïelh jïh plearoeh mobijletellefovnide jïh daatamaasjinide, men aaj hijven digitaale tjåanghkoesijjieh gusnie maahta saemien gïelesne soptsestidh.
+Dïhte sæjhta stoerre jïh vihkeles politihkesuerkiej bïjre årrodh saemide, jïh gyhtjelassi bïjre årrodh mah leah saemien politihkeles reaktaj bïjre, vierhtiej jïh eatnemedajvi bïjre jïh kultuvrelle reaktaj bïjre.
+Dam aaj Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre digkede.
+Daah dajvh leah vihkeles vierhtieh saemiengïelen evtiedimmien åvteste Nöörjesne.
+Daate lea dajvh mah leah vihkeles orreme båatsose jïh annje leah vihkeles.
+Daan dajven saemien nomme lea Saepmie / Saemien eatneme.
+Dïhte lea aaj åtnoeartihkelh mejtie maam gohtje viehkievierhtiekåarhtesne åådtje.
+Dïhte lea vuesiehtimmien gaavhtan dov skïemtjelassen bïjre, gïetedimmien bïjre jallh dov privateles tsiehkiej bïjre.
+seammaleejns geajnoeskilteme, fylhkijraastine.
+Dovne bæjjese bïejeme laavenjassh jïh ij bæjjese bïejeme laavenjassh aktene kontekstesne.
+Daate dæjpa dovne gosse skuvlem aelkedh, gosse skuvlem målsodh jïh gosse ovmessie daltesij gaskem ööhpehtimmesne juhtedh.
+Daate dovne saemieh jïh daatjh dæjpa.
+Daelie Muotka sæjhta aamhtesem digkiedæmman buektedh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne.
+Daate aktem stoerre barkoem kreava dehtie saemien siebriedahkeste jïjtje, saemien instusjovnijste, Saemiedigkeste jïh staaten åejvieladtjijste.
+haestemh barkose orre saemiekonvensjovine bieljeldi.
+Dah aaj sjïehtieh gosse learohkh edtjieh jïjtjemse jallh sinsitniem vuarjasjidh.
+Daate soptsestimmiesijjie sjeahta dejtie learoehkidie mah leah ånnetji veaksahkåbpoe saemiestidh, jïh båarasåbpoe learohkh mah learoesoejkesjem saemien 3 dåeriedieh.
+Dah ovmessie departemeenth tjuerieh stuerebe maahtoem saemien tsiehkiej jïh saemien gïelen bïjre ribledh.
+Ij baektjedh mohte ånnetji ovmurries damta.
+Ij provhkh baektjiedidh.
+Idtji jallan dam vienhti gosse sertiestimmiem dïedteste darjoeji, jïh nov lea dïhte aaj gaskenasjovnale åeliedimmiej vööste mejtie Nöörje åtna aalkoealmetji vööste, Larsen jeahta.
+Båatsose daate akte paradokse.
+Daate ij leah faarhmestimmie.
+Ij leah dihte nimhtie guktie buerie saemien båatsoe-bårran sjædta, mohte nimhtie guktie jeatjabidie iedtjide ålkoelisnie veadta.
+Ij leah vaarege mohte kråahpen vaarjelimmie ovlemidie.
+- Ij leah daate naan learoegærja, men akte lustes vuekie saemien gïeline åahpenidh.
+idtji dïhte gåeredh, mohte irskegïelen sijjie ööhpehtimmiesystemisnie lea daen biejjien jeenjh gieh maehtieh irskegïelem soptsestidh.
+Dïhte ij leah væhta mij akt båajhtode.
+EN ' almetjereaktine tjaaleme. Faarhmestimmieprinsihpe ij leah ajve daerpies gosse dïhte saemien jïh nøørjen gaavnesjieh, bene aaj dan saemien siebriedahken sisnjelen.
+EN 'almetjereaktine tjaaleme. Faarhmestimmieprinsihpe ij leah ajve daerpies gosse dïhte saemien jïh nøørjen gaavnesjieh, bene aaj dan saemien siebriedahken sisnjelen.
+Bïhkedimmesne tjåådtje maam learohke edtja learoehkidie jiehtedh pryöven åvtelen jïh mearan pryöve dorjesåvva.
+Bïhkedimmesne tjåådtje maam learohke edtja learoehkidie jiehtedh pryöven åvtelen jïh mearan pryöve dorjesåvva.
+Daate goerehtimmie vuesehte guktie lij stoerretjuetiemålsomen.
+Dïhte jaepie jollemaaksoveboelhkem gohtje.
+Dah bievnieh, ööhpehdehtieh jïh beetnegh tjöönghkieh, v.g kollekti tjirrh, basaarh jïh staaresne måedtie ïedtji tjïrrh.
+Dïhte kandidaate mij jeenjemes steemmah åådtje, gosse tjåanghkan beaja illedahkide gåabpagihtie ryöknemistie, jïh ij meatan vaeltieh dam mij joe lea veeljeme, veeljesåvva.
+Daate goerehtalleme aaj vuesehte ij naan tjïelth ållesthlaakan aktem saemien perspektijvem våaromasse bïejeme tjïelten barkosne.
+Daam konvensjovnem dåhkasjehtedh jïh dïhte faamose båata luhkie-golme biejjieh mænngan goh mååhtedæjjah tjaalesigujmie sinsitnide bæjhkoehtamme ihke dah naasjovne konstitusjovne barkoeh faamoehkasse båetedh dah tjïrrehtamme leah.
+Daate konvensjovne aaj meatan vaaltasovveme nöörjen reaktesne mij jeatjah laaki åvtelen båata, v. almetjereaktalaakine.
+Daate konvensjovne jeatjah nænnoestimmiej uvte båata jis ij leah nöörjen nænnoestimmiej mietie.
+Daah laakh leah vihkeles ihke dah darjomh stuvrehtieh mah maehtieh stoerre ulmiem utnedh saemien kultuvren eatnemevåaroemasse.
+Maahta soejkesjem nåhtadidh goh skraejrie jïh maalle jeatjah såarhts darjomidie goh gøøleme, gueliebarkoe, gaertenebarkoe jïh vinhtsebigkeme j. v.
+Dah lïhtsegh mejtie Saemiedigkie nasjovnaalepaarhkeståvrojde nammohte, leah saemien ïedtjeladtji åvteste goh jïjtse almetje ståvrosne.
+Dïhte vihtiesvoetem jeanede vuartasjimmesne.
+Daate moenehtse sïjhti saemien gïele edtji aktem gamte sijjiem åadtjodh ööhpehtimmesne, saemien kultuvrehistovrijine jïh saemien hïejmebarkojne ektine.
+Dïhte pråvhka deahpadidh gosse 14-15 jaepien båeries, mohte maahta gujht aelkedh dovne aarebi jïh dan mænngan.
+Pråvhka bijjiebangsemisnie aelkedh jïh dan mænngan searoemidie jïh gaajpan.
+Dïhte pråvhka væhtam årrodh dah aelkieh spermijerh darjodh.
+Dïhte gujht varki jåhta juktie dïhte gie goerehte aelhkieslaakan maahta vuejnedh jis dïhte lea goebpere.
+Daate akte lissiehtimmie 2,5 millijovnh kråvnine.
+Daate akte lissiehtimmie 3, 8 millijovnh kråvnine.
+Daate lea 5,6 millijovnh kråvnah vielie goh staeriedamme budsjedtesne 2015, men viertiestamme åasa- jïh baalhkalissiehtimmine dle daan jaepien budsjedte aktem realgiehpiedimmiem åtna 0,5 prosentine viertiestamme dæjmetje jaepien budsjedtine.
+vadteme dam kristeles jaahkoeøøhpehtimmiem vijriesåbpoe evtiedidh aktene saemien ektiedimmesne.
+Daate barkoe fïnkese jïh jeenemasth dle reerenassen væljoe mij stuvrie man varke barkoe åvtese jåhta.
+Amma dejtie vytnesjæjjide nænnoestehtedh mah sijhtieh sov kåanstevætnoem evtiedidh akten jieliemasse mestie dïenestem åådtje, Muotka tjïerteste.
+Daate eevre vihkeles jis gïele edtja hijven evtiedimmienuepieh utnedh.
+Daate akte eevre orre tsiehkie saemien gïelese, akte tsiehkie mij aktem jïjtse strategijem kreava.
+Daate akte vihkeles realpolitihkeles råajvarimmie, mij lea seamma vihkeles goh doh haestemh jïh evtiedimmievæhta mej uvte saemieh daan biejjien tjåadtjoeh.
+Daate akte aerpievuekien konserveradimmievuekie maam guhkiem nuhtjeme gævnjasjimen åvtelen.
+Daate akte radtjoes vuekie barkedh gosse sæjhta maam joem jorkesidh guktie tjåadtjohte.
+Daate speale lea teernege-speale.
+Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman dam
+Daate sjeahta gaajhkide kristeme aalterisnie 0-18 jaepieh, saaht guktie svihtjemevoete lea.
+Daate hijven, seamma aejkien goh dagkerh latjkoeh eah sïjhth saemien årroejidie daejnie staarine dejtie seamma reaktide vedtedh, mejtie almetjh saemien gïelen reeremedajven sisnjelen utnieh.
+Daate sæjhta akte hijven lïerehtimmie årrodh jis faadterinie sjædta mænngan jieledisnie.
+- Daate hijvenlaakan vuesehte guktie saemien gïele jïh kultuvre maehtieh våajnoes dorjesovvedh aaj sovnedimmesne, Muotka jeahta.
+Daate hijven fïereguhtese jïh saemien gïelen evtiedimmien gaavhtan saemien, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
+Daate hijven saemien maanide, jïh saemien gïelegorredimmien gaavhtan, Keskitalo jeahta.
+Saemiedigkie jïh Nöörjen foestehïejmesiebrie sæjhta laavenjostoe edtja aktem stuerebe fokusem bïejedh saemien gïelese jïh kultuvrese foestehïejmehoksesne.
+Destie lissiehtamme bearkoeleavloe, buerebe bearkoekvaliteete jïh nænnoesåbpoe dïeneste sjædta jieliemisnie.
+Dïhte lea abortelaakesne tjaaleme.
+Dïhte lea sïejhme jïh ij leah vaahreles.
+Daamhtemes type cellejeatjahtehtemistie maahta jïjtje sjïdtehtidh.
+Dehtie barkoste jïjnjh orre vïhtesjadtemh sjïdteme, jïh vielie daajroe dan saemien åtnoen bïjre dagkarijstie dajvijste.
+Daate alternatijve lea dejtie learoehkidie mah eah lïerehtimmiem saemiengïelesne maadthskuvlesne åtneme, jïh mah sijhtieh dejnie aelkedh jåarhkeskuvlesne.
+Daate akte funksjovne mij ij leah aajkoen mietie jåhteme.
+Daate akte biejjie mijjieh maehtebe garmerdidh dam libie: akte åålmege njieljie staatine.
+Saemiedigkie ij leah madtjeles daejnie tsiehkine.
+Daate åejviefokusem åtna daennie bïevnesisnie.
+Daate akte jååhkesjimmie dehtie maahtoste jïh barkoste maam aalkoealmetjh darjoeh juktie almetjereaktide veartenisnie nænnoestehtedh.
+Daate dannasinie mijjieh saemieh edtjieh gærhkosne damtestidh.
+Daate dan åvteste dïhte privaate veeljeme aarkebiejjien gïeleste hïejmesne lea dïhte vihkielommes faktovre gïelen båetijen aejkien gaavhtan.
+Dïhte dan åvteste dah viesjies learohkh daamtaj maehtieh sæjloesåbpoe sjïdtedh goh dah veaksehke learohkh.
+Dïhte dan åvteste dah viesjies learohkh daamtaj maehtieh sæjloesåbpoe sjïdtedh goh dah veaksehke learohkh.
+Dïhte lea gyhtjelasse maam barkoeåejvide jallh åejvieladtjide goh Sosijaaleståvroe edtja vaestiedidh.
+Daate åesiesleakadimmie ojhte unnebe sjïdteme, jïh jïjnjh saemien tjïelth aktem sjïdtedimmiem utnieh guessiejielieminie, goh Raavrevijhke, Láhppie (Loppa), Unjárga (Nesseby), Hábmer (Hamarøy), Snåase jïh jienebh.
+Daate vihkeles dan åvteste loesegööleme lea akte bielie mijjen materijelle kultuvrevåaroemistie.
+- Daate akte vihkeles jïh histovreles politihkeles evtiedimmie, juktie daate lea voestes aejkien akte aalkoealmetjetjïrkije aktem byögkeles råållem åådtjeme EN. ' n generalekrirrien mierien sisnjelen, presidente Egil Olli jeahta.
+- Daate akte vihkeles jïh histovreles politihkeles evtiedimmie, juktie daate lea voestes aejkien akte aalkoealmetjetjïrkije aktem byögkeles råållem åådtjeme EN. 'n generalekrirrien mierien sisnjelen, presidente Egil Olli jeahta.
+Dah leah akte vihkeles bielie dejstie soptsesijstie saemien jieleden, kultuvren jïh histovrijen bïjre ovmessie bieline laantesne.
+Daate akte vihkeles bielie dejstie haestiemijstie mah guhkiem orreme dennie raastendåaresth båatsosne.
+Daate lea vihkeles dovne juktie fïerhten almetjen gïelereaktah gorredidh, men aaj saemien våajnoes darjodh jïh saemien gïelese Nöörjesne aarvoem vedtedh, raerieslïhtsege Jåma jeahta.
+Dam aaj vihtiesti aadtjege dotkemeilledahkine mah vuesiehtin saemien noerh leah væjkalommes gosse lea darjomi bïjre eatnamisnie.
+Dïhte lea guktie gaajesje jïh gaajesjåvva njoektjeminie jïh bangsemigujmie.
+- Daate akte vihkeles biejjie saemide, akte biejjie mij dam saemien ektievoetem våajnoes dorje aaj saemieh gaskemsh.
+Daate sæjhta viehkine årrodh juktie vaarjelimmiem båatsoen arealijste veaksahkåbpoe darjodh.
+Dïhte akte vihkeles sijjie gïelelierehtæmman dovne ihke eejhtegh, åerpenh jïh jeatjah fuelhkie maehtieh learoehkidie skreejredh saemien lïeredh, jïh juktie learohkh maehtieh jienebigujmie saemiestidh skuvletijjen ålkolen.
+Daate lea vihkeles juktie daajroem, goerkesem jïh seahkarimmiem evtiedidh mubpiej jieledevuekide jïh kultuvride.
+Daate vihkeles dovne fïerhten almetjen gïelereaktah gorredidh, men aaj gïelem våajnoes darjodh jïh saemien gïelese Nöörjesne aarvoem vedtedh.
+Daate lea vihkeles ihke fïerhte almetje edtja nuepieh utnedh ovmessie såarhts eatnemedaejremen jïh teknologeles bïevnesh guarkedh.
+Dan åvteste dle Saemiedigkie gaajhkide sïjtide dialogetjåanghkojde böörede, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta, guhte dïedtem åtna båatsoeaamhtesi åvteste saemiedigkieraeresne.
+Daate ajve bihkeden, men mijjieh juvnehtibie eejehtimmie ij seejnebe vaaltasovvh.
+Daate ajve bihkeden, men mijjieh juvnehtibie eejehtimmie ij seejnebe vaaltasovvh.
+Daate ajve bïhkeden, men mijjieh juvnehtibie eejehtimmie ij seejnebe vaaltasovvh.
+Dïhte aaj vihkeles gosse learohke voestegh dam nöörjen baakoem ohtsede.
+- Daate gaskem jeatjah man åvteste Saemiedigkieraerie aaj jaepien 2016 raereste dam jolle darjomedaltesem jåerhkedh noerhtelaanti jïh gaskenasjovnaale aalkoealmetjebarkosne.
+Daate joekoen vihkeles gosse almetje lea goh prååsehkommes, raerielïhtsege Olsen jeahta.
+Soejkesjimmien jih raeriestimmien tjirrh learohke tjoevere åadtjodh daejredh maam joem darjodh jih guktie altese lierehtimmiem jih øvtiedimmiem bueriedidh.
+Joekoen vihkeles daejnie dajvine gusnie saemien ij leah jienebelåhkoegïele.
+Dïhte lea joekoen vihkeles jis båarasåbpoe.
+Hamarøy jïh Sagfjorden åålmege, Sisnjelds Finmaarhken prostije jïh Noerhte Raanen åålmege prosjekth tjïrrehtin, mah
+Dïhte tjarke domtese maam maahta abpe kråahpesne damtasovvedh.
+Daate aaj seapan man åvteste dïhte ij leah hïnneme gaajhkh
+Dïhte akte gïele maam mijjieh reaktam utnebe eevtjedh jïh evtiedidh, dovne mijjen luvnie goh almetje jïh siebriedahkesne.
+Dïhte lea kråahpen vuekie jiehtedh gujnelemmie båata.
+Daate akte guvviejuekeme-appe, mij baaja datnem guvvieh juekedh.
+Daate jis ieriej bïjre gusnie aajnealmetje paarte lea jallh sijjiesadtje paarten sijjesne, jis ieriem reeremedajvese gårreldihkie.
+Daate akte hijven aalkoe learose jïh Mari Boine skreejrie jïh lea amma akte åvteguvvie gaajhkide mijjide jïh seapan aaj mijjen studentide.
+Dïhte lea dan sïejhme nïejtine.
+Eevre vihkeles mijjieh aktem jielije jïh nænnoes saemien kåanste- jïh kultuvrejieledem utnebe, jïh bielelen daam dle ibie maehtieh naan kultuvrejielemen bïjre soptsestidh.
+Daate joekoen vihkeles gïelen båetijen aejkien gaavhtan, jïh maanaj evtiedimmien gaavhtan.
+Daate joekoen nåake, saemiedigkieraerije Vibeke Larsen jeahta.
+Daate maa jïjnje barkoe.
+Daate sæjhta aaj tïjjen åvtese akte teema årrodh gosse budsjedten jïh budsjedtedaerpiesvoeten bïjre rååresjibie reerenassine.
+Daate lea mij akt maam aaj tjuara digkiedidh saemien tsiehkesne.
+Saemiedigkie aaj dejnie ååntjestalla.
+Daate aaj akte soptsese religijovnen jïh kosmologijen bïjre, jarkelimmiej bïjre mah guhkiem ryöhkeme jïh dan bijre mij åvtetijjen jïh daaletje tijjen tjåanghkan gårrede.
+Daelie daejnie barkebe:
+Daate lea dïejvesen mietie "maanaj viehkiehtimmieš Maanalaakesne. Maanaj
+Mænngan dle dïhte salkehtimmie- jïh dotkemeinstituhtine evtiesovvi.
+Daate lea gaajh stoerre barkoeh.
+Dannasinie buektiehtamme naa jïjnjem terminologijem saemiengïelesne evtiedidh.
+Daate lea ovseekerevoetem sjugniedamme årroji luvnie, mah tuhtjieh daate akte vaahra jieliedasse jïh healsose, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
+Dan åvteste almetjh eah sijjen reaktah åadtjoeh, jïh daate akte ovvaajteles tsiehkie.
+Daate daam biejjiem vielie sjïere gaajhkesidie dorje, saemieministere Rigmor Aasrud jeahta.
+Dah guaktah darjoejægan guktie tsåatskelesvoete sjædta konferansen jïh aakoealmetjepolitihken bïjre.
+- Daate akte gieltegs prosjekte, jïh guktie manne daajram dellie ij guhte gænnah dam saemien bieliem vuartasjamme dåaroehistovrijisnie daejnie dajvine aarebi, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
+Dam darjobe dan båetijen aejkien gaavhtan.
+Almetje-baernie Gosse Jeesuse jïjtse bïjre soptsesti, dellie jeehti satne Almetje-barnie lea.
+Dïhte mov jaahkoem veaksahkåbpoe dorjeme ihke dam bueriem almetjinie jaehkedh.
+Dïhte dïhte akte fåantoe.
+Barre dïhte mij reseptesne jïh aelpemes daalhkesem mïsse maahta målsodh mij lea subvensjovnesne.
+Dïhte aelhkie jïh varki goerehtimmie maam mahte gaajhkesh maehtieh tjïrrehtidh.
+Daate akte naa onne geografeles dajve mij nuepieh vadta råajvarimmieh ektesne juhtedh, jïh akte lïhke laavenjostoe dej ovmessie aktööri gaskem.
+Daate akte gïeleteknologeles dïrrege gaajhkesidie mah tjaeleme- jïh lohkemetsagkesh utnieh, jïh gaajhkesidie mah viehkiem daarpesjieh lohkedh.
+Jïh daate aaj akte dïrrege maam aaj dah mah voejhkelieh saemien lïeredh maehtieh nuhtjedh, v.g. govledh naaken luhkieh sisvegem nedtesne jïh nedteplaerine, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
+Daate akte sjïehtedimmie dehtie sïejhme konsultasjovnelatjkoste dajvevaarjelimmien bïjre.
+Dïhte lea proteijne maam prostatareavsesne sjædta jïh boetje-goglenassem dåerede jïh destie spermijh jienebe svihtjieh.
+Dam darjoeji rååresjimmesne Saemiedigkine jïh jeatjah departemeentigujmie ektine.
+Dïhte lea dah reavsah njammesne mejtie sjïdtedieh.
+Dïhte akte meadtoe maam aaj tjuara dan mietie gïetedidh.
+Dïhte akte kriminelle dahkoe maam tjuara gïetedidh dan mietie.
+Dïhte lea persovnebïevneselaaken vööste.
+Saemiedigkieraerie åtna daate ij gaåaredh jïh mijjieh sïjhtebe rååresjimmiej bïjre birredh Ålja- jïh energijedepartementine daan aamhtesen bïjre, saemiedigkieraerije Vibeke Larsen minngemosth jeahta.
+Daate tjïelkelaakan saemien reaktavuajnoen vööste stræjra jïh ij maehtieh naemhtie darjodh bielelen konsekvenside veelelaakan vuarjasjidh.
+- Daate akte heajjoedimmie dehtie saemien siebriedahkeste.
+Vihties vaarjelimmie guktie ij nåajsan sjïdth.
+Daate akte stoerre barkoe mij aktem veele gïehtjedimmiem kreava.
+Daate akte stoerre haesteme gosse edtja saemien gïelem eevtjedh.
+Daate lea dan aarmogs syjhtede.
+Dah leah: Árviesjávrrie, Berg,
+- Daate akte sjyöhtehke teema saemien dajvine gusnie mijjieh dååjrebe noere nyjsenæjjah eah sïjhth smaave saemien voenesiebriedahkine orrijidh, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
+Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala,
+Daate lea daerpies bigkemegierkieh juktie vihkielommes tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne vejtiestidh jïh matematihkem lïeredh. Edtja illedahkem
+Daate lea daerpies bigkemegierkieh juktie vihkielommes tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne vejtiestidh jïh matematihkem lïeredh. Edtja illedahkem
+Daate lea råajvarimmieh mah hijven illedahkh vadteme, jïh mah tjuerieh ihkuve beetnehdåarjoem åadtjodh.
+Daate lea darjomh mah dejtie smaave gïelide åajvoehlaakan bæjjese lutnjieh, staateraerije jeahta.
+Dah leah sjïere tseagkaldahkh, vyörtegs kultuvreaerpie jïh jielije sijjieh gyrhkesjæmman, sjeavodhvoetese, lïegkedæmman, ektiedæmman, laavloemasse jïh musihkese.
+Dah leah joekoen vihkeles voengese, jïh jïjnjh darjomh sjugniedieh sijjen dajvine.
+Daah prinsihph aaj vihkeles gosse pryövenassigujmie barkeminie.
+Daelie almetjeryöknemigujmie orrijamme viehkine goeredievhtemistie, jïh dan gaavhtan ij vielie gåaredh daejredh man jïjnjh almetjh mah saemiestieh naemhtie.
+Daate lea seapan
+Fïereguhtelaakan dle daah vierhtieligke krievemh tjïelkestieh jïh Varangeren ræjhkoes åvtehistovrijem.
+Daate dov læstoeh, jïh nænnoste man mietie edtja dåeriedidh, guktie sæjhta rïevhkestimmine darjodh.
+Dah joe gellie jaepieh gïele- jïh kultuvrelïerehtimmine gïehtelamme.
+Aaj akte vuekie åssjelh jïh åssjaldahkh evtiedidh jïh öörnedidh, jïh akte lïeremevuekie.
+Daate joekoen fååtesh maam maanaj reaktavihtiesvoetem dæjpa.
+Dah viehkiehtieh maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne lissiehtieh, gïelesijjieh sjugniedieh, jïh maehtieh identiteetem nænnoesåbpoe darjodh dejtie saemien årroejidie sijjen dajvine.
+Daate lea naakede destie misse mijjieh sïjhtebe raerieh åadtjodh, mubpie presidente Vars jeahta.
+Daah leah learohkh mejtie pryöve edtja vueptiestidh dan åvteste faatoes strategijeevtiedimmie lea dïhte veaksahkommes prediktovre dastegh learohkh matematihketsagkesh mænngan åadtjoeh.
+Dastegh baaja learoehkidie dan guhkiem gïehtelidh goh jïjtje
+Dah leah dïedte saemien gïelen åvteste, mierietsiehkieh saemien gïelese, gïeleutnijh jïh åtnoe saemien gïeleste.
+Dah goh seadtoes relieffh bietsievïedtjen vööste tjåadtjoeh, jïh jeatjahlaakan vååjnoeh mearan biejjie dan jorpe gåetien bïjre vaanterde, jïh tjoevkese joekehtslaakan vïedtjen vööste guaka.
+Daate lea mierietsiehkieh mah tjuerieh stïeresne årrodh jis edtja maehtedh saemien gïelen båetije aejkiem gorredidh.
+Daate lea mieriesertiestimmieh mejtie Saemiedigkie staateste åådtje fïerhten jaepien.
+Aalkoelisnie maahta årrodh guhkiebasse dehtie taaleste ryöknedh mij lea neebnesovveme voestegh, men ånnetji ånnetji learohkh byöroe guhkiebasse ryöknedh dehtie stööremes taaleste.
+Aalkoelisnie maahta årrodh guhkiebasse dehtie taaleste ryöknedh mij lea neebnesovveme voestegh, men ånnetji ånnetji learohkh byöroe guhkiebasse ryöknedh dehtie stööremes taaleste.
+Daate lea rasjovnelle strategijh, jïh guhkiebasse ryöknedh dehtie stööremes taaleste lea vielie
+Daate lea rasjovnelle strategijh, jïh guhkiebasse ryöknedh dehtie stööremes taaleste lea vielie
+- Guktie åålmegh maehtieh aevhkiem utnedh saemien siebriej jïh / jallh institusjovni maahtoste?
+Daate lea vierhtieh mah tjïelth jïh fylhkentjïelth åadtjoeh juktie guektiengïeleldh dïenesjh gorredidh.
+Saemien Gïelegaaltije, saemien learoevierhtieh, prosjekte Bååstede jïh orre gåetieh Saemien Sijtese jïh Beivváš Sámi Našunálateáhterasse, presidente Aili Keskitalo jeahta.
+Dïhte akte vijries vitenskapeles tjaatsege dej daajroejgujmie klijmajarkelimmiej bïjre Arktisesne, jïh maam ulmide dïhte åtna regijovnese jïh dan mubpien veartenasse.
+Daah leah bigkemegierkieh mah gïeleåtnoem lissiehtieh.
+Daate aktem faatoes goerkesem jïh tjiehpiesvoetem vadta ryöknemistie.
+Guhkiebasse learohkh edtjieh hijven taalegoerkesem
+Daam veeljeme juktie formelem aelhkie darjodh.
+Ij dïhte gåaredh dan guhkiem nöörjen åejvieladtjh nyöjhkoeh dam maeksedh.
+Dïhte lea våarome Saemiedigkiebïevnesasse saemien gïelen bïjre.
+Dïhte akte hijven nuepie dam aarkebiejjiesaemien nåhtadidh.
+Daate lea lissieprovsjekte Wikipedij:ese gusnie baakoelæstoeh haemiedidh dejstie gieh sijhtieh dam darjodh.
+Daate lij gaajh stoerre jarkelimmieh sov tïjjen, jïh annje såemies tuhtjieh daate jååhkesjimmie saemijste goh aalkoealmetjh lea rijtedihks.
+Dïhte lij gieriesvoeten maalestahke gosse beapmojste joekedin.
+Daate lij raasebiologijen boelhken aalkoe mij ryöhki 1800-låhkoen raajeste gaskoeh 1900-låhkoen raajan.
+Dihte lij departementen laaken nuelesne mij vuesehti båatsoejieleme lij tsagkese maam tjoeverin stuvredh jih ij jieleme mij edtji øvtiedimmien nualan båetedh.
+Numhtie almetjidie gieriesvoetem vedtieji jïh gieriesvoeten faamoem almetjidie vedtieji.
+Idtjin gieh mov nommem provhkh, ajve vesties baakoeh.
+Dan sjieken skuvle Goevtegeajnose bøøti jaepien 1981.
+Daate lågge maahta aaj akte oktegimse lågge årrodh, vuartesjh www.lex.no/vurdering.
+Dah luhkie saemien gïelejarngh leah tseegkesovveme ovmessie tïjjeboelhki, jïh joekehtslaakan evtiesovveme dejnie joekehts saemien byjresinie.
+Daah luhkie gïelh göökte åejvietjïerth utnieh: jilliesaemien jïh luvliesaemien.
+Lohkemefaalaldahkh lea voesteges lohketæjjaj ulmietjïertese, mohte aaj maahta rihpes årrodh jeatjide kvalisifijeren ohtsedæjjide.
+Daate lea daajroe jïh bïevnesh mah leah boelveste boelvese sertiestovveme, Schanche jeahta.
+Daate daajroe lea dïhte våarome dan ekologeles jïh ekonomeles monnehkevoetese båetijen aejkien.
+Daah daajroeh dej båetijen aejkien maanagïertelohkehtæjjaj krïevenassh sjidtieh guktie dah bievnieh jïh eevtjieh saemien gïelem jïh kultuvrem maanagïertesne.
+Daate lea daajroe ryöknemen bïjre.
+"Et overordnet hensyn i varetakelsen av samisk kirkeliv i Den norske kirke
+Dïhte viehkehte learohkidie saemien vielie tsiehkine nåhtadidh.
+Learoehkidie aaj viehkehte gosse saemien nåhtede jienebh tsiehkine mah sjyöhtehke, dovne aarkebiejjien jïh åvtelbaelien.
+Dïhte maam sveerjen gïelesne gohtje mödomshinna jallh skïelte tsïnnennjaelmesne lea dïhte njaelmie gusnie tsïnnen bæjngolen bielie sjædta sisnjelen bieliem tsïnneste.
+Daate aaj ööhpehtimmiem saemien gïelesne dæjpa.
+Vaallah sïjhth iemie årrodh dan guhkiem Saemiedigkie lea meatan ståvrojde nammohte.
+Dïhte aaj lea vihkeles skreejremefaktovre årrodh saemien byjressiebredahken åvteste barkedh saemien gïelem tjïrkedh dajvesne.
+Edtja aaj maehtedh gïelem tjïelkelaakan soptsestidh jïh intonasjovnine.
+Edtja aaj struktuvrem jïh ektiedimmiem tjaaleginie sjugniedidh.
+Dam maalestahkem, aejlies maalestahke, gellien aejkien gaajhki kristegassji gærhkojne annje heevehtieh.
+Doh learoevierhtieh mejtie gïelejarngh lea gïelelïerehtæmman evtiedamme, stoerre aarvoem utnieh jïh byöroeh olkese båetedh guktie gaajhkesh maehtieh dejtie nåhtadidh.
+Daah væhtah lea vijries åtnooe jïh ij ajve gaptjh saemien tjaelmegïelen daarpoeh, mohte aaj teeksteldh representasjovne jeenjemes veartenen gïelij åvteste.
+- Daate sæjhta jiehtedh 6 millijovnh vaenebe aalkoejieliemidie saemien dajvine, jïh daate hævvi gaajh ovmurrie, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen buerkeste.
+Dïhte sæjhta jiehtedh biologijen åerpenh gïeh ovmessie årromesijjine tjaalasovveme dellie fïerhten maana lea jïjtse jollemaaksovevaarjelimmie.
+Dïhte sæjhta jiehtedh gaajhkesh reaktoem utnieh saemiestidh jïh vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne gosse byögkeles etaatigujmie govlehtellieh, mah leah reeremedajvesne saemien gïelide.
+Dïhte sæjhta jiehtedh gaajhkesh reaktam utnieh viehkiem åadtjodh saemien gïelesne gosse tjïeltine jallh jeatjah byögkeles etaatigujmie govlesedtieh.
+Destie båata gaajhkh byjjes åårganh haestede saemiengïelij utnijh krööhkestidh, jïh aaj laaken njoelkedassh jïh reeremedajven raedtiej ålkoelisnie.
+Daate sæjhta jiehtedh årrojh mah daejnie tjïeltine årroeh vijriedamme reaktah utnieh saemien nåhtadidh gosse byögkeles åårganigujmie govlehtellieh, jïh tjïelti akte sjïere dïedte dïenesjh jïh bïevnesh saemien gïelesne faalehtidh.
+Dïhte sæjhta jiehtedh daalhkese lea subvensjovneradamme sjïere skïemtijedåahkan jallh edtja sjïere skïemtjelassem båehtjierdidh.
+Giejdie dåehkide gielem vedtedh maahtah siejmetji gärhkoetjåangkoen tjirrh daejredh. Lästoeh aaj daesnie gååvnesh www.svenskakyrkan.se
+Dïhte sjädta jienebh aajnealmetjh maehtieh såevmien gïelem jïh saemien provhkedh
+gïelefaagen barkoe eejnegen abpesaemien daltesisnie / noerhtijlaantij daltesisnie.
+Jis naemhtie jiehtedh gïelemålsome sjïdteminie unnebelåhkoegïeleste staaten jeenjebelåhkoe gïelese fuelhkidie jïh byjrreskinie mejtie unnebelåhkoengïelem utnin.
+Daate sæjhta jiehtedh gosse akte learohke jåarhka "gaajhkem-ryöknedh š--strategijh nuhtjedh, gosse jeatjah learohkh lea aalkeme "guhkiebasse-ryöknedhš-strategijh jïh taalefaakta-daajroem nuhtjedh, daate akte
+Daate sæjhta jiehtedh gosse akte learohke jåarhka "gaajhkem-ryöknedh š--strategijh nuhtjedh, gosse jeatjah learohkh lea aalkeme "guhkiebasse-ryöknedhš-strategijh jïh taalefaakta-daajroem nuhtjedh, daate akte
+Daate sæjhta jiehtedh gosse akte learohke jåarhka "gaajhkem-ryöknedh š--strategijh nuhtjedh, gosse jeatjah learohkh lea aalkeme "guhkiebasse-ryöknedhš-strategijh jïh taalefaakta-daajroem nuhtjedh, daate akte vaahravæhta.
+Daate sæjhta jiehtedh gosse akte learohke jåarhka "gaajhkem-ryöknedh š--strategijh nuhtjedh, gosse jeatjah learohkh lea aalkeme "guhkiebasse-ryöknedhš-strategijh jïh taalefaakta-daajroem nuhtjedh, daate akte vaahravæhta.
+Daate sæjhta jiehtedh gosse akte learohke jåarhka "gaajhkem-ryöknedh š--strategijh nuhtjedh, gosse jeatjah learohkh lea aalkeme
+Daate sæjhta jiehtedh gosse akte learohke jåarhka "gaajhkem-ryöknedh š--strategijh nuhtjedh, gosse jeatjah learohkh lea aalkeme
+Daate aaj sæjhta jiehtedh dah haestemh mah leah ektiedamme saemien gïelem nænnoesåbpoe darjodh, leah joekehts dajveste dajvese.
+Daate sæjhta jiehtedh haestemh leah joekehts dajveste dajvese, guktie edtja saemien gïelem eevtjedh.
+Dellie fïereguhte læstoen steemmelåhkoe taalline 1,4 juakasåvva, jïh dan mænngan taalligujmie 3-5-7-9 jnv..
+Dïhte sæjhta jiehtedh ij hormontabledte-gaske sjïdth åvteli sæjhta gujnelemmiem åadtjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gåessie gåetide viht båetedh.
+Destie buerebe skïemtjijegïetedimmiem båata jïh jeenjebe starne fïerhten kråvneste.
+Dïhte sæjhta jiehtedh tjoelenjoetseldh, maahta nåajsan sjïdtedh jïh maanam åadtjodh.
+Daate sæjhta jiehtedh dïedte guektelen juakasåvva, gusnie Staate dïedtem åtna byögkeles dïenesji åvteste jïh naemhtie daam ekonomeles jïh reereles dïedtem åtna ihke tjïelth, fylhkentjïelth jïh byögkeles institusjovnh dejtie saamastallije årroejidie saemiengïelesne hoksehtieh.
+Tjuara aaj maehtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh gïeleåtnoen gaskem joekehtidh, jïh byjjes jïh ovbyjjes gïeleåtnoen gaskem.
+Daate sæjhta jiehtedh Saemiedigkie aaj tjuara tjerkebe leavloem bïejedh saemien gïelese sov biejjieladtje barkosne.
+Dïhte sæjhta jiehtedh gaajhkh maanaj jïjtjemaaksovh ektine ryöknoe.
+Dïhte sæjhta jiehtedh mijjieh tjoerebe ikth vielie töölledh baahhasvoetem råakedh.
+Dellie kaanne dah njoelkedassh ovmessie laantedigki gaskem jeerehtse.
+Daate sæjhta jiehtedh lohkehtæjja sæjhta astoem vedtedh Maarjese guktie dïhte maahta daejnie pryövine barkedh ovgoh lij akte lïerehtimmiematerijelle.
+Dan åvteste dle ööhpehtimmieinstitusjovnh aaj tjuerieh dïedtem åadtjodh saamastallije studenth ööhpehtidh.
+Dïhte sæjhta jiehtedh learohke edtja maehtedh:
+Dïhte sæjhta jiehtedh learohkh edtjieh maehtedh:
+Daate sæjhta jiehtedh learohke edtja maehtedh:
+Dïhte sæjhta jiehtedh learohkh edtjieh skraejriem åadtjodh jïh jearsoes sjïdtedh saemien veeljedh goh gaskesadtemegïele, aaj aarkebiejjien.
+Destie båata maahta dovne öövteben asken sæjjasadtjem aktene apotehkesne jïh daan asken sæjjasadtjem jeatja apotehkesne faaleldahkine åadtjodh..
+Daate sæjhta jiehtedh doh laanth aktem jallh jienebh tjåenghkies gïelh utnieh, jïh dan åvteste vïenhtem mijjieh byörebe maehtedh laavenjostedh.
+Dan åvteste dah dovne europejen jïh jillie-asijen gïelijste båetieh, jïh gellie stoerretjuetie jaepieh ektiedimmiem utnieh gåabpagidie kontinentide.
+Dïhte sæjhta jiehtedh dah saemieh aktem tjïelke reaktam utnieh ållesth lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
+Destie båata saemien åålmege ij maehtieh dej sov nommh jïh påastesijjieh riekteslaakan registerisnie tjaeledh.
+Destie båata saemien gïelejarngh, tjïelth jïh jeatjah gïelevoengine edtjieh lihkes ektiebarkedh.
+Destie båata saemien maanaj leah reakta utnedh bæjjanimmietsiehkieh gusnie dej etnijhken gårreldihkie dïedtedh jïh dïsse sijjiem vedtedh.
+Dïhte sæjhta jiehtedh dah lea guhkiem gïele- jïh kultuvreektievoetem sisnjelen dan nasjovnelle ektievoetesne.
+Daate sæjhta jiehtedh lohkehtæjja sæjhta astoem vedtedh Jåvvese guktie dïhte maahta daejnie pryövine barkedh ovgoh lij akte lïerehtimmiematerijelle.
+Dïhte sæjhta jiehtedh staate diedtem vaalta soejkesjebarkoem åvtese juhtedh, men gaajhkh gïetedamme suerkieh edtjieh hævvi govlehtoevedh soejkesje-jïh bigkemelaaken krievemi mietie.
+Dellie tjuara ïedtjem vuesiehtidh tjaalegidie, jïh daajroem åadtjodh guktie jeatjah almetjh ussjedieh, jielieh, dååjrieh jïh sjugniedieh, jïh tjiehpiesvoetem evtiedidh tjaalegh viertiestidh ovmessie tïjjijste jïh ovmessie kultuvrijste.
+Lahtestimmiediedtem vuesehte gosse jeahta: "Ijje, datne miste vaaltahš
+Edtja aaj jienebh jienebh ovmessie viehkiedïrregh nuhtjedh aerviedimmine, hammoedimmesne jïh govlesadtemisnie.
+Daate sæjhta jiehtedh akte voeresebaelie gusnie voeresi gïele jïh kultuvre leah jarngesne, Saemiedigkien voereseraerien åvtehke Inga Karlsen jeahta.
+Daate sæjhta jiehtedh gïeleutnijh vuesiehtimmien gaavhtan maehtieh Gïelegaaltijem gihtjedh bïhkedimmien bïjre guktie dïhte jïh dïhte saemiengïelesne tjaalasåvva.
+Daate sæjhta jiehtedh mijjieh ibie ajve dïedtem utnieh vesties dåemiedimmiem staeriedidh maam, men aaj dejtie girmedh gosse goerkesadtemem jïh goerkesem mubpide almetjidie vuesiehtidh.
+Edtja aaj maehtedh digitaale gaaltijh nuhtjedh tjaaleldh jïh njaalmeldh tjaaleginie, jïh laejhtehks jïh jïjtjeraarehke årrodh gaaltijeåtnose.
+Vijriesåbpoe edtja eadtjohkelaakan goltelidh, jïh guarkedh jïh soptsestidh nöörjenfaaleles aamhtesi bïjre, jïh aaj dåeriesmoeri jïh tjaalegi bïjre mah guhkebe jïh gïervebe sjidtieh.
+Vijriesåbpoe tjuara bïevnesh gaavnedh jïh guarkedh guktie mubpieh ussjedamme jïh tjaaleme ovmessie såarhts tjaaleginie sjeermesne jïh paehpierisnie, jïh maehtedh laejhtehks jïh jïjtjeraarehke årrodh dejtie tjaalegidie mejtie lohkeme.
+Edtja aaj sosijaale konvensjovni bïjre lïeredh jïh guktie almetjh sinsætnan dåemiedieh dejnie laantine gusnie eengelske gïele åtnasåvva jïh gaskenasjovnaale ektiedimmine.
+Dellie tjuara damtijidh jïh buerkiestidh tsiehkieh gusnie matematihke lea meatan, jïh matematihkeles vuekieh nuhtjedh gosse edtja dåeriesmoerh gïetedidh.
+Edtja möölegeektievoeth damtedh mah åtnasuvvieh eengelskegïelen laantine, jïh guarkedh jïh govlesadtedh taali bïjre, grafihkeles åehpiedehtemh, tabellh jïh statistihkh eengelsken gïelesne.
+Dellie tjuara jïjtse mïelem utnedh, gyhtjelassh gihtjedh jïh argumenteradidh viehkine dovne ovbyjjes gïeleste, veele faageterminologijine jïh dïejveseåtnojne.
+Daate aktem vuelege fryöjstehkevoetem årromesijjide vuesehte.
+Dellie tjuara maehtedh matematihkeles symbovlh darjodh jïh dam byjjes matematihkeles gïelem nuhtjedh juktie dåeriesmoerh loetedh jïh raerieh åehpiedehtedh.
+Dellie edtja gïelem joekehtslaakan maehtedh, jïjtse gïelem guerkiehtidh jïh goerkesidh gïelem joekehtslaakan åtna.
+Dellie tjuara jïjnjem lohkedh juktie gïelegoerkesem jïh tjaalegemaahtoem evtiedidh.
+Dellie edtja eengelskegïelen tjaalegh lohkedh juktie guarkedh, ussjedidh jïh goerkesem jïh daajroem vejtiestidh kultuvri jïh faagesuerkiej dåaresth.
+Edtja aaj maehtedh vuarjasjidh, ussjedidh jïh govlesadtedh tjåanghkan bïejeme tjaalegi bïjre, goh grafihkeles guvvieh, tabellh jïh statistihke.
+Edtja maehtedh ahkedh vielie gïerve tjaalegh tjaeledh, jïh laejhtehkslaakan jïh jeereldihkie gaaltijidie nuhtjedh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme.
+Edtja jiene-jienebe eatnemefaageles dïejvesh nuhtjedh juktie soptsestidh satne guarkeme, jïjtse vuarjasjimmieh utnedh jïh meatan årrodh faageles digkiedimmine.
+Dïhte sæjhta jiehtedh buektiehtidh tjaalegh soejkesjidh, hammoedidh jïh gïetedidh mah dovne aelhkie jïh gïerve, jïh maereles gïeline mij lea åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme, jalhts dah krïevenassh tjaaleldh gïelemaahtose eah leah seamma stoerre goh learoehkidie nöörjen voestesgïeline.
+Dellie tjuara maehtedh soejkesjidh jïh gelliesåarhts njaalmeldh åehpiedehtemh darjodh, jïh dam njaalmeldh gïelem nuhtjedh ahkedh veelebe jïh vielie jeereldihkie gosse soptsesteminie jïh jeatjah såarhts njaalmeldh tjaaleginie, jalhts dah krïevelassh njaalmeldh gïelemaahtose eah leah seamma stoerre goh learoehkidie nöörjen voestesgïeline.
+Edtja aaj maehtedh joekehts såarhts eengelske gïelem guarkedh ovmessie bielijste veartenisnie.
+Dïhte sæjhta jiehtedh dah aaj aktem diedtem åtna aktem dïenesjem vedtedh mij lea sjïehteladteme saemien skïemtjiji daerpiesvoetide gïelen jïh kultuvren muhteste.
+Aaj akte jarkelimmie faamosne sjædta, dovne Saemiedægkan jïh jeatjah aktööride.
+Daan sisnie lea aaj Saemiedigkien jaepiereeknemassem giehtjedidh, jïh aaj giehtjedidh mejtie naan mïerhkesjimmieh reeknemassese Rijhkerevisjovneste.
+Edtja aaj viertiestidh jïh digkiedidh fåantoeh, illedahkh jïh ektiedimmieh.
+Daate aaj sæjhta jiehtedh nuhteme loesevierhteste lea tjarke geahpanamme, Muotka jeahta.
+Edtja maehtedh möölegeståahkem nuhtjedh, tïjjine ryöknedh, jïh ryöknemem nuhtjedh juktie beetnehåtnoem jïh persovneles ekonomijem reeredh.
+Edtja aaj maehtedh gïetedidh jïh bïevnesh nuhtjedh guvvijste, filmijste, graafijste, tabellijstie jïh kaarhtijste, jïh bïevnesh ohtsedh vihties ulmine, gaaltijh laejhtehkslaakan vuarjasjidh jïh dejtie voerkeslaakan veeljedh jïh hiejhtedh.
+Edtja vïhtesjimmieh jïh dååjrehtimmieh buerkiestidh, bïevnesh tjåanghkan giesedh, vuajnoeh argumenteradidh jïh feeltebarkoste, eksperimentijste jïh teknologeles evtiedimmieprosessijste reektedh.
+Datne edtjh aahtjemdh tjædtjemdh earoehtidh, dle åadtjoeh guhkiem jieledh dennie laantesne maam
+Dïhte sæjhta jiehtedh mijjieh maehtebe tjaeledh, jiehtedh jallh mïeledh mahte saaht maam.
+Daate akte lissiehtimmie sjædta ållesth 23 millijovnh kråvnine dej golme minngemes jaepiej dan Dahkoesoejkesjasse saemien gielide, Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartementen budsjedten bijjelen.
+Vuesiehtimmien gaavhtan dåaktere åådtje skïemtjijen båehtjierdimmiem digkiedidh kollegine barre jis dïhte seamma persovnem håksa.
+Daate sæjhta jiehtedh baakoeveahkam evtiedidh jïh tjiehpiesvoeth utnedh gïelen tjoejesysteemem, reaktoetjaelemem jïh grammatihkem nuhtjedh, daajroem utnedh prinsihpi bïjre raajese- jïh tjaalegebigkemasse, jïh maehtedh gïelem ovmessie aamhtesidie jïh govlesadtemetsiehkide sjïehtedidh.
+Dellie tjuara soejkesjidh, hammoedidh jïh gïetedidh tjaalegh mah govlesedtieh, jïh mah hijven struktuvrem jïh ektiedimmiem utnieh.
+Sæjhta jiehtedh meatan årrodh soptsestimmine, åssjelh buektedh jïh matematihkeles dåeriesmoerh, raerieh jïh strategijh digkiedidh mubpiejgujmie.
+Goh sealoehokse, skylleme, provre jïh aejlies maalestahke.
+Dellie tjuara dan vaenie jïh ajve irhkeme iebnh målsodh jïh tjuara seammasåarhts iebnem vihth nåhtadidh.
+Värrhtoedimmie
+Daejnie nænnoestimmine dle diedtem åtna konsultasjovnediedtem tjïrrehtidh, ILO 169 6. art. mietie, jïh reaktam åtna meatan årrodh dennie byögkeles, riekteles reeremisnie åtnosne, reeremisnie jïh vaarjelimmesne eatnemevierhtijste, ILO 169 15. art. (1) mietie.
+Dellie gaajhkh maanah maanagïertine Nöörjesne edtjieh daajroem åadtjodh saemien almetji bïjre, Muotka jeahta.
+Dan åvteste dle tjuara akte tjïelke juekeme årrodh dïedte- jïh faamoesuerkeste Saemiedigkien jïh Reerenasse gaskem.
+Daate sæjhta jiehtedh gïelesertiestimmie boelveste boelvese tjuara buerebe sjïdtedh.
+Daate sæjhta jiehtedh gaajhkh neavroesentraalh gusnie tjïelth saemien gïelen reeremedajven sisnjelen leah meatan, dïedtem utnieh saemiestæjjah ringkijh dåastoehtidh.
+Dïhte dellie jeahta konvensjovne ij daamtesreaktaj gåatomereaktide dijph mah båatsoesaemieh aktede rïjhkeste nubpene rïjhkesne utnieh.
+Dellie aaj laedtieh tjuerieh nuepiem åadtjodh saemien lïeredh.
+Daate sæjhta jiehtedh saemielaaken gïelenjoelkedassh edtjieh abpe laantem feerhmedh.
+Daate sæjhta jiehtedh saemiej lea reakta otnjegem nænnoestidh dan båetijen aejkien gïelepolitihkese.
+Daate sæjhta jiehtedh gaajhkh healsoe- jïh sosijaalinstusjovnh mah skïemtjijh dåastoeh tjïeltijste saemien gïelen reeremedajven sisnjelen, dïedtem utnieh skïemtjijdie saemien gïelesne hoksehtidh.
+Dellie gïelejarngh jïh lierehtimmieinstitusjovnh aaj daarpesjieh vielie laavenjostedh.
+Daate sæjhta jiehtedh eatnemefaageles dïejvesh nuhtjedh juktie daajroem leerehtidh jïh gyhtjelassh, argumentasjovnh jïh buerkiestimmieh darjodh.
+Edtja aaj maehtedh ohtsemedïrregh nuhtjedh, ohtsemevuekieh haalvedh jïh laejhtehkslaakan gaaltijh vuarjasjidh jïh sjyöhtehke bïevnesh veeljedh eatnemefaageles aamhtesi bïjre.
+Daate lea meatan faamoem måakoedidh juktie seammavyörtegs healsoe- jïh sosijaaledïenesjh gorredidh saemien årroejidie.
+Dïhte mij joekehte aktem gïeleguedtijem jïh aktem mij gïelem vielie byjjeslaakan lïereme skuvlen tjïrrh, lea gïeleguedtije gåvla jïh daajra mah baakoeh jïh dïejvesh mejtie satne edtja vihties tsiehkine nåhtadidh.
+Dïhte maam aktem persovnese hijven kaanne ij leah hijven mubpide.
+Dah gaertjiedimmieh leah mejtie gåarede svïhtjedh kaameran uvte, ihke sijjie unnebe sjædta.
+Dïhte mij maanagïertide heerrede jienebh saemien stååkegaevnieh reebledh lea dovne dïhte ekonomeles bielie, dïhte mij joe maarkedisnie gååvnese lea dovres, jïh ij leah raaktan vielie stååkegaevnieh maarkedisnie, Laila Susanne Vars minngemosth jeahta.
+- Dïhte mij lea murreds mov vuajnoste goh veeljemedotkije, lea stoerredigkieveeljeme gøøkte jaepieh mænngan.
+Datne maahtah oktegh jallh jeatjabigujmie rohkelidh
+- Dïhte mij lea orre daennie guhkiebasse barkosne lea saemien fealadassesuerkie daesnie ektiedamme sjædta akten daaletje fealadassebyjresen vööste jïh destie gaskesem åådtje aktine tseegkeme viermine, jolle fealadimmiefaageles maahtojne jïh akten nænnoes maarkededoekemekanaalese mah maehtieh fïerhtem sïeltem prosjektesne lutnjedh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Dïhte mij lea seamma dejtie jeanatjommes tjïeltide, biele len Oslo jïh Ber gen, lea guktie dah leah öörnedamme.
+Dïhte mij minngemes dorje jis edtja saemiengïelesne skiltedh, lea jis almetjh dam saemien sijjienommem utnieh.
+Bene maam manne tuhtjem ånnetji leajhroes lea aahkah aajjah gaajh sveekes maam akt noeri bïjre jiehtieh, jeahta.
+Dïhte mij mov vaajmoem jeenjemes doehtede, lea vaenebh maanah sealadieh jïh jienebh tjidtjieh åadtjoeh guhkiebasse jieledh.
+Dejtie mejtie databasese registrerede lea nomme, persovnenummere, datume gåessie åesteme, mij apotehkide reseptem viedtjeme, man jïjnjh dan åvteste maakseme, man jïjnjh jollemaaksovevaarjelimmesne jakseme jïh aalkoedatume jollemaaksoveboelhkesne.
+Dïhte mij seapan vååjnoe goh joekehts gïetedimmie, ij leah mij akt jeatjebe goh akte råajvarimmie mij lea daerpies juktie seammavoetem, jïh seamma nuepieh gorredidh.
+Daam maallem nåhtadamme mubpiegïelelohkehtimmesne saemien gïelesne, jïh dam annje daan biejjien nåhtede.
+- Naemhtie guktie NVE daam konsesjovneohtsemem gïetede dle Saemiedigkie ij nuepien utnieh sov mïelem buektedh daennie aamhtesisnie.
+Dah kreajnoehtieh mij gærhkoen jaahkoe jïh jaahkoem buerkiestieh.
+Dah aktem histovrijem saemien kultuvren jïh identiteeten bïjre soptsestieh, jïh dannasinie vihkeles vïhtesjadtedh jïh gorredidh saemien gåetieh, prosjekten åvtehke Mia De Coninck jeahta.
+Daate soptsese jaemeden bïjre.
+- Daate nammoehtimmie akte vihkeles sille jååhkesjimmien vööste aalkoealmetji tjåenghkies reaktijste, gaskem jeatjah guktie dah leah våajnoes EN.
+Laampe Dïhte nomme buerkeste maam Jeesuse darjoeji.
+Dejpeli dïhte nomme sïejhme Jisrajelesne. Kristuse
+Ulmie tjuara årrodh gaajhkesh edtjieh damtedh dah leah faarhmestamme dennie jaahkoeektievoetesne mij gærhkoe lea, jïh maam jaahkoeøøhpehtimmie aaj
+Dïhte maahta baakoelïerehtimmiem nænnoestidh.
+Daejnie njoelkedassine leah tjïelkebe jiehtegh Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtsasse (Gåatomemoenehtse) jïh Nøørjen-Sveerjen Njååhtjedimmiemoenehtsasse (Njååhtjedimmiemoenehtse) konvensjovnen 23 aartigkelen mietie Nøørjen jïh Sveerjen raastenbijjelen båatsoen bïjre.
+Jïjnjh bielieh mah maehtieh dejstie jorkesimmijste dijpedh.
+Daate ööhpehtimmiesoejkesje vuartesje guktie maahta aktem gamte baakoeveahkam dåårrehtidh, jïh guktie dam dejnie ovmessie njaalmeldh råålline nåhtede.
+Daate øøhpehtimmiesoejkesje hijvenlaakan sjeahta maajhøøhpehtæmman juktie learohkh edtjieh soptsestidh, heamtuvri bïjre soptsestalledh jïh heamtuvrh viertiestidh.
+Daate øøhpehtimmiesoejkesje jïh aamhtese sjeahta gosse maajhøøhpehtimmielearohkh leah guessine skuvlesne.
+Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie 3. jïh 4. jaepiedaltesinie barka.
+Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie maahta barkedh 4. jaepiedaltesisnie.
+Daate øøhpehtimmiesoejkesje barkoem vuesehte 5.-7. jaepiedaltesisnie.
+Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie learohkh maehtieh barkedh juktie maahtoeulmide jaksedh.
+Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie learohkh maehtieh barkedh juktie maahtoeulmide jaksedh, mah leah nuelesne neebneme.
+Daate øøhpehtimmiesoejkesje lea akte vuesiehtimmie guktie learohkh maehtieh barkedh dïejvesh lïeredh mah leah sjyøhtehke båatsosne.
+Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie maahtoeulmine 1. jïh 2. jaepiedaltesinie barka.
+Daam øøhpehtimmiesoejkesjem maahta akten guessieviesehtæmman sjïehtedidh.
+Dah maehtieh ajve luajhtasovvemem åadtjodh jis eevre tjïelkes pryövenasseilleldahke ij dej vijrebe ööhpehtimmiem tsevtsieh.
+Dah learohkh tjuerieh lissiebïevnesem seedtedh faagelohkehtæjjeste mennie daltesisnie lïerehtimmie lea, viertiestamme Saemiedigkien njoelkedassigujmie; saemien voestesgïeline, mubpiengïeline jallh ammesgïeline.
+Dah learohkh edtjieh aaj nasjovnale pryövenassh ryöknemisnie saemiengïelesne tjïrrehtidh.
+Daah learohkh leah
+Daah learohkh leah vaahresne matematihketsagkesh evtiedidh.
+Dah dajveboelhkh mah abpe-jaepie-maarhken ålkolen, dah maehtieh nuhtjesovvedh golken 1.
+Dïhte boelhke dajveste mij gåatomevaerien sjïsjnjelen maahta nuhtjesovvedh abpe jaepiem.
+Dïhte orre diskrimineringelaake (SFS
+Tjoeverimh daaroestidh juktie idtjimh mijjieh mijjen joekehts saemien-gielem guarkah.
+Dej leah dejpeladtje vaarjoeh mejtie utnin gosse Jeesuse veasoeji.
+Dah stoerre vierhtieh mah kymrijegïelem Walesinie provhkeme, destie buerebe sjïdti.
+Ij leah dejtie sïejhme nænnoestimmide vihties njoelkedassh vadteme, mah aktem dagkeres vaaksjomem gorrede.
+- Daate akte gieltegs öörnege mij nuepieh vadta tjelmide bïejedh aerpievuekien daajrose jïh saemien miehtjieåtnose maadthskuvlesne, saemiedigkieraerie jeahta.
+Daate vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh lïerieh baakoeh jïh dïejvesjh nåhtadidh gosse suejnieh tjoehpeminie jïh suejniem tjåhkoeminie.
+Daate vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh maehtieh vearolden, væhtah vearolden bïjre, lopmen jïh daelhkien bïjre soptsestidh, mah leah iemie, biejjieladtje gïeletsiehkieh.
+Daate vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh aamhtesem veeljieh mah leah meatan goeresne Biejjieladtje tsiehkieh.
+Daate vuesiehtimmie hijvenlaakan maajhööhpehtæmman sjeahta.
+Daate vuesiehtimmie hijvenlaakan maajhtööhpehtæmman sjeahta.
+Daate vuesiehtimmie hijvenlaakan maajhööhpehtæmman sjeahta ihke daate lïerehtimmiedarjome tjïerteste gïelem njaalmeldh nåhtadidh.
+Daate vuesiehtimmie vuesehte draaman jïh råållespïelen tjïrrh, guktie learohkh maehtieh dejpeladtje jielemi bïjre saemiestidh.
+Daate vuesiehtimmie akte darjome gusnie aktem biejjieladtje tsiehkiem veeljie, jïh ovmessie guvvieh jïh / jallh darjomh nåhtede.
+Daate vuesiehtimmie krööhkeste dïhte aaj maahta noereskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne åtnasovvedh Saemien 3 (daltese 1-4).
+Stååkedimmien, deahpadimmien, learoen, vuesiehtimmien tjïrrh jïh jeatjebigujmie årrodh galka gïelem lïeredh.
+soejkesjisnie, Gud gir - Vi deler.
+Dïhte akte væhta mijjen ellen bööremes åvteguvvide - naemhtie mijjieh iktesth dejtie tjïelkestibie.
+Dïedte dan åvteste lea aktene bijjemes daltesisnie.
+Tjåadtjoehtæjja dan åvteste lea aktene bijjemes daltesisnie.
+Dah mïrrestallemepolitihkeles aamhtesh buektieh saemien siebriedahkesne jïh Saemiedigkiem mïrrestallemegyhtjelassi bïjre haestieh, raerielïhtsege Henrik Olsen minngemosth jeahta.
+Daate laavenjostoeåårgane akte govlehtimmieåårgane embetedaltesisnie dej golme laanti reerenassi gaskem, bïevnesi jïh digkiedimmien gaavhtan.
+Portrehth soptsestieh maam learohkh leah vuesiehtamme dah haalvoeh, jïh eah haalvoeh
+Daah portrehth leah tjaalasovveme learohki vaestiedassi mietie mah lin meatan evtiedimmesne goerehtallemepryöveste.
+Dah p-pillerh mah ajve hormone gestagenem vuelehks dovsesne utnieh minipillerh gohtje.
+Daate prinsihpeles seammavyörtegsvoete Maadthlaaken § 110 A tjåådtje. "
+Daate programme lea joekoen evtiedamme kultuvrejielemen daerpiesvoetide jïh evtiedimmienuepide.
+Tjuara daam prosjektem ihkuve beetnehdåarjojne jåerhkedh, guktie jienebh nuepiem åadtjoeh saemien lïeredh.
+Daate prosjekte lea feerhmeme jïh laavenjostoe ovmessie tjïerti- jïh siebriejgujmie voenesne jïh jeatjah vierhtiealmetjigujmie.
+Daennie prosessesne daerpies möölegeektievoeth jïh sjiehteles teknihkh, möölehtimmiedïrregh jïh formelh nuhtjedh.
+Daate akte guhkies jïh dovres prosesse.
+Digitale maahtoe orre lïerehtimmievuekieh buakta jïh aaj orrre nuepieh lohkeme- jïh tjaelemeööpehtæmman vadta, gosse galka teekstsh darjodh jïh jeatjahtehtedh.
+Nimhtie maahta joekehtslaakan lïeredh jïh dïhte aaj orre nuepieh lohkeme / - tjaelemeööhpehtæmman vadta, gosse galka teeksth darjodh jïh jeatjahtehtedh.
+Tjuara daejtie dïrregidie nåhtadidh.
+Voestes mïnnemistie aalka ryöknedh, seamma goss-akt jaepesne dam dorjesåvva.
+Daate reakta faamoem åtna saaht man hijven fïereguhte mijjeste gïelem haalvoe.
+Dah jarkelimmieh mejtie Saemiedigkie daesnie raereste, jarkelimmieh sjugniedieh jienebinie laakine, mah joekehts gïelereaktah vedtieh saamastallije almetjidie.
+Daejnie jarkelimmine dle daerpies sjædta aktine moenehtsinie, man mandaate lea salkehtidh jïh jarkelimmieh raeriestidh laakine jïh faamoe- jïh dïedtesuerkesne saemien gïelen sisnjelen.
+Daate jarkelimmie sæjhta dan åvteste aajkoen vööste årrodh, Ellinor Marita Jåma jeahta.
+Dah jeatjahtehtemh mejtie aajhtsa maahta daamhtaj aelhkies operasjovnine laahpehtidh guktie ij cancere evtedh båetije aejkien.
+Jïjnjh maanah sijhtieh ræjhkoesåbpoe gïelem åadtjodh jis maehtieh goltelidh, spïeledh jïh stååkedidh Kapteejne Sabeltannem saemien gïelesne, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
+Daate ræjhkoesvoete edtja våajnoes årrodh kultuvresne.
+Daate prinsihpide rååresjimmielaktjoem mïedtele, Saemiedigkien jïh staaten gaskem.
+Röntgeneapparate maam nåhtede lea sjïerelaakan hammoedamme juktie buerie guvvieh njammijste vedtedh viehkine viesjies röntgenegadtjijh.
+Daate lea vierhtieh mah Saemiedigkien prosjektem "Damtijimmie jïh vïhtesjadteme saemien gåetijste" dåeriedieh, jïh maam Rïjhkeantikvaare dåårje.
+Daah vierhtieh åajvahkommes juhtieh dejtie lissiemaaksojde mejtie tjïelth jïh fylhkentjïelth utnieh, jis edtjieh buektiehtidh guektiengïeleldh dïenesjh vedtedh.
+Daej beetnehvierhtiejgujmie gåarede dam raastendåareste gïelelaavenjostoem tjïrrehtidh, Sanila-Aikio jeahta.
+Dïhte tjoejebaaroeh olkese seedtie maam dan mænngan organijste kråahpen sisnie reflekteeredh.
+Maahta skaarah jallh skïemtjelassh vedtedh, aaj dorje guktie dåeriesmoerine jallh vaahreles tsiehkine båata.
+Destie maahta vuejnedh stipende learoehkidie skreejrie saemien veeljedh jïh dïhte joekoen hijven, Keskitalo jeahta.
+Maahta vååjnedh goh Aanta pryövoe daajroem taali bïjre nuhtjedh laavejasside loetedh, men tjabreminie luhkiesertiestimmiejgujmie. Maahta aaj
+Maahta årrodh dan åvteste Ealla nåake strategijh nuhtjie juktie laavenjasside loetedh.
+Vååjnoe goh dïhte annje lea ånnetji jueriedisnie taalesïevese.
+Maahta vååjnedh goh dïhte viesjies ryöknedimmiestrategijh åtna jïh mah fïnkesieh.
+Dan åvteste maahta nåake iktedimmie jïh kontinuiteete faalenassine sjïdtedh.
+Destie maahta sjïdtedh Sosiaaleståvroe hoksebarkijidie bæjhkohte Healsoe- jïh skïemtjehokse dïedtemoenehtsasse, HSAN.
+Dan åvteste maahta onne kontinuiteete sjïdtedh, iktedimmie råajvarimmijste fååtese, jïh fïereguhte gïeleutnije jueriedisnie sjædta dïedten jïh nuepiej bïjre.
+Dam edtja darjodh jis sjïekh gååvnesieh vaarjelimmiedarjomi bïjre nænnoste, dïhte sæjhta jeahta rutijnh jïh barkoevuekieh mah feerlege tjöödtjehtehtedh.
+Maahta ånnetji saejrehte gosse njammam deadta.
+Dïhte maahta årrodh unnebe dåeriesmoerijste geerve tsiehkide mestie skaarah sjïdteme jallh jaameme.
+Dïhte maahta cystam årrodh, dïhte sæjhta jiehtedh boejege mij tjaatsijes, jallh buerielaakan protneme njaltjan nuelesne.
+Dïhte maahta årrodh daaresjimmie jallh seksuellen vædtsoesvoete.
+Destie kaanne sjædta aalka ij almetjh råakh gïejgujmie sæjhta gaavnesjidh jallh ij aatem darjoeh maam sæjhta darjodh.
+Dïhte maahta årrodh geerve åerpene, maadtoeladtje, kuratovre jallh skïemtjesåjhtere skuvlesne jallh jeatjah årrodh gie maahta dåarjodh.
+Maahta akte båatsoesaemien gåetie-jallh låavthgåetiesijjie jallh giedtieaevjie årrodh, vijremesvaalkh, vuetjemesijjieh jïh bearkoevåarhkoeh, akte mearoesaemien sijjie gåetiejgujmie, naevstine jïh mearoebåvvine, jallh akte jaevrie gaelmiesååligujmie jïh sjïelesijjiejgujmie.
+Daate maahta akte hijven strategije årrodh dastegh dïhte åtnasåvva taalefaaktajgujmie ektine.
+Maahta hijven årrodh dejnie aelkedh gosse processem juhtiehtidh.
+Dan gyhtjelassen bijre vihkeles digkiedidh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme.
+Daate maahta akte heaptoe årrodh gïelesertiestimmesne.
+Maahta årrodh dan åvteste dovne njaalmeldh jïh / jallh tjaaleldh gïelemaahtoe fååtese, men aaj faagegïeleldh maahtoe saemiengïeleldh almetji luvnie fååtese.
+Dïhte maahta goh maabpa årrodh, jih maam learohkh oktegh jallh ektine lohkehtæjjine vuarjesje.
+Daate maahta akte væhta årrodh gïeledåeriesmoerine, juktie göökteluhkietjïjhtje (27) maahta lotnesovvedh taaline govhteluhkietjïjhtje (67).
+Daate maahta viehkiehtidh skaepiedihksvoetem evtiedidh, laejhtehkslaakan ussjedidh, eerlege årrodh jïh eadtjohkelaakan meatan årrodh desnie gusnie eatnemefaageles daajroe jïh maehtehtjevoete leah meatan.
+Daesnie learohkh maehtieh aktem tjåenghkies gïelesijjiem utnedh sjyöhtehke aamhtesigujmie såemies aejkien jaepesne.
+Dïhte maahta våaroeminie årrodh akten åehpiedehtemasse.
+Dïhte maahta dan gïerve årrodh, mohte dellie gujht daajra mannasinie asvede.
+Muvhth gåavvarostoeh jïh vaejviedieh dan åvteste ij leah gåessie gænnah jeehti jallh darjoeji dam maam sijhtieh jiehtedh jallh darjodh, muvhth aaj måeresne oktegh sjïdteme.
+Daate maahta voestes lïhtse årrodh dennie guhkiebasse goerehtallemisnie.
+Maahta aaj dorje geajhkeres sjædta.
+Maahta dam aaj darjodh jïlhts ij naan laejhtemem jallh bæjhkoehtimmiem gååvnese skïemtjijistie jallh dej lïhkemes fuelhkeste.
+Maahta aaj vijriedidh jienebi barkoejgujmie jallh ovmessie tsiehkiejgujmie ektiedamme akten barkose.
+Dïhte maahta aaj njevlieskïeltem gejhkiedidh jïh mestie jeatjah dåeriesmoerh båetieh.
+Haasta åålmegidie vuekieh
+Dïhte aaj maahta viehkiehtidh staatusem bijjiedidh daejtie aamhtesidie, jïh nasjovnale åejvieladtjide eevtjedh.
+Maahta aaj jeatjahtahta aejkeste aajkan jïh persovneste persovnese.
+Maahta vuejnedh goh Andrea tjabreminie sov jïjtse strategijem haalvedh.
+Maahta vååjnedh goh Andrea dåeriesmoerh åtna raajroeryöknedh jïh veahkah dåehkine ryöknedh.
+Dïhte sæjhta jiehtedh ij leah seksem åtneme gosse boetje tsïnnesne, mohte aaj maahta årrodh ij leah seksem gåessie gan åtneme.
+Dellie kanne akte learohke meatan aktene kuvsjesne, mearan akte jeatjah learohke lea meatan jieniebinie kuvsjine.
+tjabreminie. Dellie kanne akte learohke meatan aktene kuvsjesne, mearan akte jeatjah learohke lea meatan jieniebinie kuvsjine.
+Mujhtieh gåarede "kuvsjemš darjodh learohkedåehkiejgujmie juktie sjïere dïejvesigujmie
+Dïhte maahta datnem nænnoestidh guktie datne doesth mïeledh.
+Destie maahta sjaejmoejidh jïh maahta aelhkie ussjedidh oktegh lea garresem åadtjodh jeajesne, jïlhts dïhte dan sïejhme.
+Dïhte maahta orre maarkedh rïhpestidh jïh orre dorjesh sjugniedidh, Balto jeahta.
+Maahta båetedh gosse maam akt gïerve deahpade, jallh gosse naan gïem damta sealede.
+Daate vååromem bïejedh juktie avijse dåarjoeh åådtje pressedåarjoen mietie saemien avijsidie jaepeste 2010.
+Daate mahte seamma goh onne baersieldimmie jïh baektjede seammalaakan goh gosse baersieldidh.
+Dïhte maahta askeste askese jeatjahtehtedh mij alternatijvese apotehkh målsodh.
+Goh juelkiebuvrie jallh gierkiej nelnie tjåadtjodh.
+Dah maehtieh geehpes jïh gæjroeh årrodh jallh leevles jih duvhties.
+Daate maahta lissiebïevnesh vedtedh guktie learohke ussjede.
+Dah maehtieh våajnoes årrodh klaassen tjiehtjielisnie, jallh akte bielie årrodh barkoesoejkesjistie.
+Maahta saemien gaagkoeh årrodh goh juelkietjengkerespielijh, gïetetjengkerespielijh, vuejijh, dåakterh, göölijh, båatsoealmetjh jv..
+Lohkehtæjja ovmessie spïelh darjoeh, såemies aelhkie jïh såemies geerve: guvvie-guvvie, guvvie-baakoe jïh baakoe-baakoe.
+Daan nuelesne saemien reklamebarkoe, arkitektuvre, gærjah, plaerieh, hammoe, foto, filme, duedtie, våajnoes kåanste, musihke jïh jïjnje vielie.
+Muvhtene maahta destie tjarkebe asvedidh jïh jienebe bïlledh.
+Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh jis skïemtjehoksebarkijh laajhta seksuellen daaresjimmien jallh daaresjimmien åvteste.
+Dah saemiengïeleldh byjreskh lin jïh leah vihkeles sijjieh kultuvrellen jih gïeleldh kontinuiteten åvteste ellies saemien siebredahkesne.
+Dah saemien gïelh jïh smaarehtjïerth lea vihkels bieliem destie saemien gellielaaketjejïh dan gaavhtan vihkeles maahtoem dej bïjre gorredidh.
+Seammalaakan aaj tjïeltide reeremendajven bäjngoelisnie, jis tjïeltesne barkijh gieh gïelem maehtieh.
+Seammalaakan aaj sjädta tjaaleldh gaskesh dej justitiekanslere-, Försäkringskassa-, Skatteverke- jïh diskrimineringe sijjiesadtjeålmajgujmie dejnie ierine mah aajnealmetje paarte jallh sijjiesadtje paarten sijjesne.
+Seammalaakan saemien gïelem dagkere dööpmestovlesne mij dööpmegievliem åtna abpe jallh biehkine gårreldahkesne dejtie tjieltide Árjjepluovve, Jiellevárre, Jåhkkemåhkke jallh Giron, jis aamhtesem jallh ieriem naaken dejstie tjieltijste vïedteldahkesne lea.
+Daate sæjhta åtnoem lissiehtidh saemien gïeleste, jïh gïelen staatusem jïh aarvoen bijjiedidh.
+Daate håksa dah reakta-aajhterh mej bïjre ryöktesth lea, jïh saemien ïedtjeladtjh konsuleradamme sjidtieh gosse leah meatan vaarjelimmieprosessesne.
+Jaepien 2000 Saemien sjïeregærjagåetie Saemiedægkan sertiestovvi jïh nommem Saemiedigkien gærjagåetie åadtjoeji.
+Desnie edtja gaskem jeatjah hiegkebearkeden bievnesh årrodh goh bådtjavedteme, allergijh jïh epkrijsh.
+Daate sæjhta jiehtedh learohkh taali nommide jïh struktuvrem taaleraajrosne maehtieh.
+Dej sisvege göökte ovmessie hormonh, östrogene jïh gestagene (gulkroppshormone), mah gaskem jeatjebem darjoeh ij naan munnieluajhtemem åadtjoeh jïh dan gaavhtan ij maehtieh nåajsan sjïdtedh.
+Sïejhme jïjnjh åssjelh jïh vuartoeh åtna guktie sjædta dïhte voestes aejkien gosse seksem jeatjabinie utnedh.
+Dej sisvege seamma jïjnjh seamma ïebne jallh ïebneste jïh seamma effektem utnieh.
+Daerpies dellie guarkedh mij dïhte hammoe, struktuvre jïh komposisjovne lea.
+Daesnie ektiedamme teeksth gusnie tjoejenassh, tjaeleme jïh guvvieh ållesth åssjaldahke sjædta.
+Daate goere vuesehte såemies vuesiehtimmieh biejjieladtje tsiehkiejgujmie, mejtie lohkehtæjja maahta veeljedh nåhtadidh lïerehtimmiedarjomisnie.
+Maahta daam goerem aaj nåhtadidh gosse learohkh edtjieh bïevnesh bååstede vedtedh sinsætnan.
+Dagkeren mååhtedæmman barre reaktaj bïjre mah båatsose viedteldh jïh dajvi bïjre gubpene vaenemes akten lotjkehtæjjese reaktah båatsoem utnedh naasjovne laaki mietie jallh daan konvensjovnen mietie.
+Kaanne baektjede men dellie åådtje daalhkesh guktie ij dam damth jïh seamma biejjien åådtje gåetide vuelkedh.
+Maahta ånnetji aelhkebe dellie.
+Sjïehteles jis edtja pryövenassem vedtedh, jallh jis tïjje dam dellie darjodh.
+Maahta vuesiehtimmien gaavhtan moppem jallh bïjlem dåerede, maahta gahtjedh jïh laarhkenidh jallh tjaatsan gahtjedh.
+Daate kanne man åvteste Maarja tjabreminie taalh veesmedh sjïdtije öörnegisnie.
+Destie maam akt dorjeme maam saangerde jallh skaamesje, jallh reaksjovnem kråahpeste båata.
+Dah maehtieh ovmessie daalhkessïelti luvhtie båetedh jïh ovmessie åesieh utnedh.
+Dah maehtieh röntgeneguvvine vuesiehtidh jïh destie maahta båajhtoehlaakan vïenhtedh dïhte canceretumöre.
+Dejtie maehtieh röntgeneguvviem vuesiehtieh jïh dejstie goerehtimmiem sturredh.
+Dïhte statistihkeles materijale maam mijjieh daelie utnebe lea læstoeh mah vuesiehtieh man gellie maanagïertemaanah jïh skuvlelearohkh mah saemien gïelefaalenassem åadtjoeh.
+Daate lea struktuvrh mah ånnetji ånnetji jïh tïjje doekoe leah njoelkedassine, barkoevuekine, vuajnojne jïh aajhteretsiehkine vihtiestamme.
+Akte ovvaantoe mij eelki jaepien 1978, gosse Stoerredigkie nænnoesti Alta-Guovdageaidnu-tjaetsieåeriem deepmesjidh juktie faamoestasjovnem bigkedh.
+Dïhte stööremes tjåanghkoesijjie Tjiehpiedæjjakonferanse sjædta, mij Saemiedigkien gåetesne Karasjohkesne öörnesåvva skiereden.
+Dah gaajh stoerre doedterh bielelen dah haemieh mah tjiehtjelh skaepiedieh, lij dïhte våarome juktie giedtiem teemine nåhtadidh.
+Daah tjïelth goh gïelevierhtietjïelth sjidtieh, gusnie saemien årrojh tjuerieh stuerebe reaktah utnedh saemien nåhtadidh jïh dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne.
+Dïhte gadtjijhveahka maam åadtjoeh mammografijegoerehtimmesne lea dan onne ij vïenhth dïhte vaahra.
+Dah tabledth mah hormoni namhtah muvhtene dïjneghpillerh gohtje.
+Læjhkan ij leah mejtegh mah departementem heerredh dagkerh soejkesjebïhkedassh nænnoestidh.
+Læjhkan lea daerpies aaj nuepiem åadtjodh orre aamhtsh åvtese guedtedh jis gieh sijhtieh.
+Læjhkan dle mijjieh dan veele daejrebe fer jïjnjh learohkh eah vuajnelgh jallh govlelgh, jïh fer jïjnjh learohkh irhkemem jïh narrahtimmiem dåårjoeh.
+Læjhkan lohkehtæjja tjuara daejredh mejtie learohkh guarkah mij jeahtasåvva.
+Læjhkan tjuara jiehtedh saemien gïele viesjies sijjiem dejnie dajvine.
+Åarjelsaemien ij leah læjhkan akte biejjieladtje gïele gellene lehkesne, jïh vaenie nuepieh saemien gïelem soptsestidh.
+Læjhkan vihkeles dah mah skïemtjijidie guhkiebasse seedtieh daajroem utnieh SANKS gååvnese jïh man vihkeles dej maahtoe lea.
+gukt ' amma tjïeltij dïedte lea hijven sjïehtesjamme ööhpehtimmiefaalaldahkem, aaj saemien gïelesne, dejtie skuvlide gosse learohkh juhtieh.
+gukt 'amma tjïeltij dïedte lea hijven sjïehtesjamme ööhpehtimmiefaalaldahkem, aaj saemien gïelesne, dejtie skuvlide gosse learohkh juhtieh.
+- Krïevenasse mij jeahta Nussir ASA tjuara sïemes sjïdtedh båatsojne sov råajvarimmien bïjre lea læjhkan hijven, dastegh gruvadarjome ij aelkieh jis ij maehtieh naemhtie sïemes sjïdtedh.
+Læjhkan gåarede lohkehtimmiem öörnedidh akten nænnoesåbpoe gïelebiesiemaallen mietie goh daan biejjien, dsj. dejtie saemiengïelen suerkide vijriedidh dejstie voenges tsiehkijste.
+Vihth dle såemies dejstie saemien tjïeltijste mah njuvvien vööste vaedtsieh, jïh jolle fryöjstehkevoetem årromesijjide utnieh, goh Lebesby, Ráisavuotna (Sørreisa) jïh Unjárga (Nesseby).
+Læjhkan dle amma 100 jaepieh veesi dehtie voestes låhkoste maadthlaakeste goske nyjsenæjjah sïejhme steemmereaktam åadtjoejin.
+Dah ulmieh sijhtieh våaromem årrodh vijrebe evtiedimmien åvteste råajvarimmeste soejkesjeboelhkesne.
+Daah maanaj gïeleåtnoem tsevtsedieh, dan åvteste dle vihkeles daah aaj saemien gïelesne gååvnesieh.
+Dïhte aaj tsevtsi guktie nöörjen åejvieladtjh unnebelåhkojde vööjni, jïh joekoen saemide.
+Dah ovmessie vuekieh kråahpem tsevtsieh.
+Dam matematihkeleslaakan buerkeste aktine maalline mij gïertesåvva, jïh illedahke destie toelhkestamme sjædta tjoevkesisnie dehtie voestes tsiehkeste.
+Dïhte prosesse gusnie krirrieh sov kaandidatide læstojde biejieh 15.
+Daate guktie tjåådtje Saemiedigkien bïevnesisnie jielemeevtiedimmien bïjre saemien dajvine.
+Daate lea seamma goh göökte tjiehpiedæjjah fïerhten tåvsene årroejasse, dah tjiehpiedæjjah daesnie ovrehte lehkine dan sååkehke årroeh goh laanten gaskemedtie.
+Dah leah aevhkie daejtie mah sïjhtieh saemien lïeredh.
+Dah sïjhtieh dijjem viehkiehtidh dejtie vihkelommes bïevnesidie gaavnedh aktene aamhtesisnie.
+skaehtiemaeksijh gieh noerhtesaemiengïelesne tjaaleldh bieljielieh, åadtjoeh vaestiedassem noerhtesaemiengïelesne.
+Dah vïjhte dååhkasjehteme nasjovnelle unnebelåhkoeh Sveerjesne leah judarh, romerh, saemieh (mah aaj aalkoealmetjh leah), sveerjesåevmieh jïh tornedaelingh.
+Daah vïjhte gïelh leah luvliesaemien, noerhtesaemien, julevsaemien, pijtesaemien jïh åarjelsaemien.
+gaajhkh lin vihkeles unnebelåhkoegïelen statusem bijjenidh jïh aaj gïelemålsomem kymrijste eenglaanten gïelese gåetide dåastoehtidh.
+Dam vuajnah provresalmetji vaajtelimmeste guktie dïhte provre edtja årrodh.
+Daate ij leah reaktoe geajnoe jis edtja aktem monnehke båatsoem åadtjodh guhkiebasse.
+Dah reaktah leah diss-vielie:
+- doh reaktah mejtie jååhkesje EN-bæjhkoehtimmesne leah doh unnemes standaardh jis veartenen aalkoealmetjh edtjieh båetijen aejkien jieledh, jïh dej vyörtegsvoeten jïh tråjjesvoeten gaavhtan.
+Doh reaktah saemieh utnieh reeremedajvesne saemien gïelese edtjieh jåerhkedh aaj aktene orre tjïeltestruktuvresne.
+Daate reakta Ööhpehtimmielaakesne tjåådtje, jïh bielelen daam sjïere laaketeekstem dle saemien maanah lin sïerreldihkie sjïdteme.
+Dïhte dan gaavhtan buejtiereavsijste jienebe buejtiem sjidtieh.
+Dïhte dan gaavhtan kråahpe nåakebe vuekine syrem aajmoste aajngehte gosse rïevhkeste, jïh nikotijne mij dågkine gååvnese dorje vaajmoe varkebe jïevkehte.
+Ij iktegisth aevhkie aejhtsieh dah aareh hammoeh prostatacancerh jïh dejtie båehtjierdidh.
+Dan gaavhtan desnie dovne mielhkiereavsah jïh buejtieh, jïh dan gaavhtan njammide ij lea jïebne.
+Dïhte destie buejtiereavsah jienebe buejtieh produseerieh goh aarebi, muvhtene jienebe goh daarpesje.
+Dïhte dan gaavhtan njammide dan söökes guktie gïerve mammografijeguvvide viertiestidh.
+Dïhte destie man jïjnjh lea jovkeme.
+Daejnie tjåanghkojne akte tjaelijelearoe aalka mij edtja göökte jaepieh vaesedh, jïh man åejvieulmie lea vielie lidteratuvrem darjodh saemien gielesne noeride.
+Noerhtene jïh jalline: Rijhkeraastem dehtie Rv:ste 272 dan mïerhkese gusnie ruevtiegeajnoe rijhkeraastem tjuahpa.
+Noerhtene jeanoen Målselva mietie jeanoen Divielva njaalman dennie jeanosne Målselva.
+Vuesiehtimmieh: bååstedebïevnesh:
+Noerhte pijtesaemien (Luokta-Mavas, Ståkke).
+Noerhte julevsaemien (Sörkaitum).
+Noerhte åarjelsaemien, aaj gohtjeme Sjeltie (Vapste, Gaala, Aarborte, Bindaelie, Nåamesje Nöörjesne, Vapsten Dearnesne, Vualtjere, Frööstege Sveerjesne),
+Noerhte luvliesaemien (Muotka, Paatsjoki, Petsamonkylä) Åarjel luvliesaemien (Suonikylä, Notozero-Girvasozero)
+Jijnjh aejkieh gellie gärhkoetjåangkoeh ekonomijen jih administrasjovnine ektesne barkieh.
+Daamtaj jienebh dejstie lïerehtimmievuekijste åtna.
+Gellien aejkien byjreske-plaerine bievnieh, badth gellie åålmegh aaj webb-bieline gaavnh.
+Mijjieh daamtaj smaave jïh stoerre veeljemh utnebe mijjen aarkebiejjien, maam edtjebe byøpmedidh, maamfilmideedtjebevuartasjidh.
+Daamtaj dïejvesh gietskies jïh gamte definisjovne åtnasuvvieh (vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan
+Daamtaj dïejvesh gietskies jïh gamte definisjovne åtnasuvvieh (vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan Lunde 2008).
+Daamtaj dïejvesh gietskies jïh gamte definisjovne åtnasuvvieh (vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan Lunde 2008).
+Daamhtaj dah åssjelh tsïnneboetjemen bïjre.
+Daamtaj im rikti daejrieh mij lea Jupmelen syjhtede.
+Kommisjovne daamtaj juvnehtimmiejgujmie jïh lahtestimmiejgujmie båetieh guktie edtja latjkoem guarkedh jïh tjïrrehtidh.
+Daamtaj lea voenges vuasta-limmie tjïelte-iktedimmiej vøøste.
+Daamtaj gïeleåtnoe ektiedamme taalide jïh taalegïetedæmman, lea tsevtseme destie man bïjre soptsestibie, naakede mij maahta stoerre haestemh årrodh learoehkidie.
+soptsestibie, naakede mij maahta stoerre haestemh årrodh learoehkidie.
+Geerve almetjh daamtaj fuelhkiem jïh ihkuve barkoem utnieh.
+Daamtaj dah nænnoes mïelh utnieh gellie politi-hkeles aamhtesi bïjre, jïh muvhten aejkien dellie dah aaj sijjen mïeligujmie båetieh, vuesiehtimmien gaavhtan gïrremeraajosne vaedtsieh jallh vuelienommekampanjh øørnedieh.
+Daamtaj dïhte dehtie støøremes krirreste tjïelteståvrosne.
+Daamtaj jienebh vierhtiealmetjh gååvnesieh mah saemiestieh dennie voenges byjresisnie.
+Daamtaj jaevrieh, jeanoeh jallh vaerieh mah leah sinsitnien lihkesadtje, seamma voesteslïhtsem utnieh. Destie daajra dah sijjieh leah sinsitnien lihkesadtje.
+Daamtaj vaarege barkoeh.
+Daamhtaj maana jïjjege baaktjesistie fahkoe juktie jienebe benkehte gosse gællesje.
+Daamhtaj jienebe fuelhkesne jallh aarehskuvlesne skeamtjoeh.
+Daamtaj learohkh eah jïjtje daejrieh mejnie bööremes lyjhkoeh giehtelidh, jïh gåessie bööremes lïerieh.
+Guktie darhkan dorje gosse gijhkierdidh?
+Daamhtaj aaj naan gyhtjelasside vaestiedidh gosse pryövenassem vedtedh.
+Daamhtaj maahta vuekide gaavnedh asvem gïetedidh.
+Daamhtaj dïhte jeatjahtahta gosse dam darjoeminie.
+Daamtaj lohkehtæjja jïjtje tjuara dejtie darjodh ihke vaenie learoeaamhtesh gååvnesieh saemiengïelesne.
+Daamhtaj dah sisnjelen tsïnnebangsemh sjidtieh guktie dejtie vuajna ålkolen dejtie bæjngolen tsïnnebangsemidie.
+Daamhtaj jïjjesne naavlehte
+Daamtasåbpoe aalka dejnie barre ånnetji vïrrem lijhkiemåvhkese jallh paehpierasse båata gosse njaamede.
+Damtemes ohtje spatelem nåhtede mij boernengåetietappen vööste deehkehtidh jïh dan mænngan ohtje seepine boernengåetiekanalen vueliehkommes bielesne.
+Daamhtaj tjïelten dïedte aelhkebe hïejmeskïemtjehoksem åtna jïh laantedigkie jienebe avansereles hoksem hïejmesne dorje.
+Daamhtaj aaj mammografijem lissiehtidh njammide damtedh jïh ultratjoejine goerehtidh.
+Daamhtaj pråvhka dam iemeles laakan sjïdtedh gosse naakenem tjuvleste.
+Daamhts lea aevkies jis lohkehtæjja dihte soptsestallemem juhtehte.
+Daamhtaj akte njamma aalka sjïdtedidh åvteli dïhte mubpie.
+Jeenjemes leenine aaj dåehkide 40 - 74 jaepiej gaskem goerehtimmiem faelieh, mohte joekehts leah gåessie aalka dejtie faaledh jïh man guhkiem goerehtimmine jåerhkieh.
+Daamhtaj göökte röntgenedåakterh dejtie mammografijeguvvide vuartasjieh.
+Saemien lea dennie såevmien-ugrihken gïeletjïertesne, jïh dah saemien gïeleraasth leah rïjhkeraasti dåaresth dejnie neebneme laantine.
+" Noerhtedajvepolitihke ": mij sæjhta Barentslaavenjostoem, EU:m jïh Arktiske raeriem ållermaehtedh.
+"Noerhtedajvepolitihke ": mij sæjhta Barentslaavenjostoem, EU:m jïh Arktiske raeriem ållermaehtedh.
+Noerhte- jïh julevsaemien gïeli sjïekenisnie dle lij akte vueliedimmie gïelemaahtojne dan gaskeboelvese, mearan tsiehkie daesnie aaj ånnetji buerebe dej gaskem mah leah nuelelen 30 jaepieh, goerehtimmie vuesehte.
+Noerhtekalottesne saemieh vyöseme goh akte åålmege, jïjtsh gïeline, jïjtsh aerpievuekiejgujmie jïh jielemesjïehtedimmiejgujmie guhkiem åvtelen dah nasjovnaalestaath tseegkesovvin.
+Noerhtene hijven jïh maehteles faamoeh goh fylhkentjïelth, Saemiedigkie, fylhkenålmah, daajroebyjresh, jielemesiebrieh jïh voenges jielemeaktöörh mah lin sïjhteme meatan årrodh aktene hijven vïedteldihkie barkosne evtiedimmien bïjre Noerhtedajvese jïh Noerhtedajvine.
+Fylhkh Noerhte-Nöörjesne, bielelen dah saemien tjïelth, aktem lissiehtimmiem åtneme govhte jïh 14 prosenti gaskem seamma boelhken.
+Åarjelsaemien gærjabusse / Gærjah
+guhkiebasse viehkiehtidh naive jïh rigide ryöknemestrategijijste, vielie effektijve strategijide jïh akten vielie fleksijbele strategijeåtnose.
+Noerhtelaantine joekehtibie sjïere jïh sïejhme matematihketsagkesi gaskem.
+Jaepien 2005 akte noerhtelaanti ekspertedåehkie, misse staath jïh saemiedigkieh Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne tjïrkijh nammoehtamme, sov tjåenghkies raeriestimmiem böökti akten noerhtelaanti saemiekonvensjovnese.
+- Noerhtelaanti gïelelaavenjostoe lea vihkeles jis edtja aktem tjåenghkies våaromem gorredidh dejtie saemien gïelide, guktie saemien gïelh maehtieh åtnasovvedh laanteraasti rastah, jïh raasth eah edtjh heaptojne årrodh govlesadtemasse dej saemien gïeli gaskem, Sveerjen saemiedigkien ståvroen åvtehke Håkan Jonsson jeahta.
+Saemien gïelemoenehtse (SGM), akte åårgane SPR. ' en nuelesne, lea noerehtelaanti laavenjostojne saemien gïelen bïjre barkeme 2012 raajan.
+Saemien gïelemoenehtse (SGM), akte åårgane SPR. 'en nuelesne, lea noerehtelaanti laavenjostojne saemien gïelen bïjre barkeme 2012 raajan.
+Noerhtelaanti laavenjostoe - Saemien parlamentarihkeles raerie
+Noerhtelaanti saemiekonferanse mij lij Ååresne, Sveerjesne saevegem jååhkesji mïetsken 15. b. 1986, jïh dïhte saemien tjiehpiedæjja Astrid Båhl Skibotneste, Tromsesne lea dam evtiedamme.
+Nordisk samekonvensjon.
+Raeriestimmie Noerhtelaanti saemiekonvensjovnese lea dorjesovveme dej almetjerïekteles dïedti sjïekenisnie, mejtie Nöörje, Sveerje jïh Såevmie saemiej åvteste utnieh goh aalkoealmetjh.
+Noerhtelaanti saemien laavenjostoe
+- Noerhte-Tromse aktem murreds histovrijem åtna jïjnje skaepiedihks entreprenørskapine.
+Nord-Senja båatsoesïjte maahta dajvem Langfjellet, dajvesne A, daelviegåatoemasse nuhtjedh, gosse Nord-Senja:sne tjuekies gåatome.
+Davvisámegïelagiid demografiija ja buolvvaidgaskasaš sirdaseapmi Norggas ja Suomas.
+Noerhtesaemien dajvesne lea mearoesaemien jïh markasaemien dajvh joekoen saajrehts daaroedimmiedïedtese.
+Noerhtesaemien soptsesteminie ajve Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne.
+Revisjovne Dïhte orre testamente noerhtesaemiengïelesne lin orrijamme jaepien 1998, jïh daelie Dïhte båeries testamente revidereminie.
+Noehtesaemien gïelesne jïjnjh tjoejefijlh sjïdteme.
+Learohkh noerhte-samien dajvijste lin væjkeles daaroestidh. Måjhtam ajve aktem giese lij tsagkese daaroen soptsestidh.
+Noerhtesaemien 6.
+Åarjelsaemien gïetebaante stoeredahke onne
+Norhtesaemiengïele voesteges Finnmarken jïh Tromsen fylhkine soptsestieh, jïh tjïeltine Tjeldsund jïh evenes Noerhtelaantesne.
+Noerhtesaemien: Jonny Inge Nutti
+Noerhtesaemien njieljie åejviesmaaregetjïerth åtna.
+Noerhtesaemien lea dïhte gïele man jeenjemes gïeleutnijh, jïh akte stoerre bielie dejstie reeremedajven sisnjelen orre.
+Noerhtesaemien lea dïhte stööremes gïeletjïerte dejstie saemien gïelijste, jïh medtie 90% saemijste jienebelåhkoegïelem soptseste.
+Åarjelsaemiengiele (sydsamiska)
+Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
+Dovne jarkoesteminie jïh vuartasjiminie guktie noerhtesaemien saalmegärjam buektiehtidh.
+Åarjelsaemien
+Åarjelh-saemien gielese jarkoestamme: Åsta Vangberg
+Vierhtieh
+Noerhtesaemien jienebelåhkoedajve lea tjïelth Finnmarhkesne mah leah meatan saemien gïelen reeremedajvesne.
+Åarjelsaemien (sydsamiska) ReeremedajvhLaake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjreLeenestuvrien stillemeÅårganisasjovnedåarjoehStaatedåarjoeh
+Dååjrehts noerhtesaemien dajvijste vuesiehtieh avijsh lea vihkeles gïeleööhpehtimmien åvteste.
+Noerhtesaemieh soejmelaakan laavloeh.
+Ij noerhtesaemien laavlomen vuekie orgelasse sjïehth, jïh dellie orgele saemien laavlomem jemhkele.
+Noerhtesaemien unnebelåhkoedajvh leah mearoedajvh Finnmarhkesne, Tromsesne jïh Nordlaantene gusnie aerpievuekien mietie saemien soptesestamme.
+Noerhtesaemien unnebelåhkoedajvh
+Nord-Senja båatsoesïjte maahta dajvem Cávarri Likká:sne daelviegåatoeminie nuhtjedh, gosse tjuekies gåatome NordSenja:sne.
+Jïlleskuvle Noerhte-Trøndelagesne lea seammaleejns nasjovnalen dïedte åarjelsaemiengïelem lohkehtæjjaööhpehtimmiekontekstesne.
+- Noerhte-Trööndelagen Fylhkengærjagåetie lea gellie jaepieh fokusem åtneme gærjafaalenassem utnedh åarjelsaemien gïelesne, jïh mijjieh libie veeljeme dåarjodh dovne jaepien 2014 jïh daan jaepien, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
+Noerhte-Trööndelage
+Diedtieh dejtie ovmessie aamhtesidie edtjh vielie goeredh: Låavhtgåetie, såekie, tjaetsie, dålle, eatneme jïh gærhkoe.
+Dam lissehth gosse ActiveX-kontrollen diedtieh.
+Edtjh dohkh diekie sæjrojne båetedh, dle deadtah dejtie njoelide låhkoej uvte jallh duekesne.
+jïh noerh ektesne maehtieh aktem kristeles ektievoetem årrodh, goh skyllijetjåanghkoeh, maanajïh noereleejrh, saemien gærhkoebiejjieh, aalkoealmetjefeestivalh jnv.. Dah gaavnesjimmieh
+gaavnedimmiesijjieh
+• Vaenemes 30 minudth daerpies guktie gaajhksh
+Gosse almetjh jeatjah laantijste råaka, gåetesne jallh gosse feeleminie, dle daamtaj eengelskem daarpesjibie.
+Gosse joekehts teeksth gaavna, destie orre åssjalommesh åådtje jïh aaj buerebelaakan teekstide guarka, vierhtede jïh jarkoste.
+Håaleme Deatnun tjïelten jïh Karasjohken tjïelten baaktoe
+Deanu Saemieskuvle lea 230 000 kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie ovmessie råajvarimmieh tjïrrehtidh mah edtjieh saemien gïelem, saemien identiteetem jïh aerpievuekien saemien daajroem jïh miehtjieåtnoem skuvlesne evtiedidh.
+Gærjagåetiebusse Deatnu / Unjárga Gærjagåetie- jïh kultuvrebusse Noerhte-Tromsesne Gærjabusse Kárásjohka / Utsjok / Porsanger Gærja- jïh kultuvrebusse Tromsesne Julevsaemien gærjabusse Åarjelsaemien gærjabusse / Gærjah Ektienoerhtelaanti gærjabusse
+Julevsaemien gærjabusse
+Heelsegehåaleme tjeahpoeskuvlen rïhpestæmman Karasjohkesne 02.09.2011Staatetjaelije Raimo Valle, Orrestehteme, reereme- jïh gærhkoedepartemente
+Buarastehtedh jïh sov bïjre soptsestidh.
+buarestehtedh, gijhtedh jïh jïjtjemse saemien åehpiedehtedh
+buarastehtedh, gijhtedh, gihtjedh jïh aelhkie gyhtjelassh vaestiedidh
+healsoehtidh, gihtjedh jïh vaestiedidh aelhkie gyhtjelassh jïh naan dåajmijes lahtesh nuhtjedh
+starnedïenesjen laavenjasse hijven starnedïenesjem faala.
+Faatoes gïeleguarkoem starnebarkijinie maahta mistegïetedimmiem sjïdtedh jïh skïemtjelassen væhtah eah aajhtsh.
+starnedirektorate sæjhta gïetegærjam direktoraten viermiesæjtose bïejedh.
+starnesijjieh byöroeh råajvarimmieh aelkedh juktie dej barkiji maahtoem lutnjedh saemien gïelesne jïh kultuvrisnie.
+Healsoe- jïh skïemtjehoksen dïedtemoenehtse (Hälso- och sjukvårdens ansvarsnämnd)
+Healsoe- jïh skïemtjehoksi lissine aaj baeniehokse meatan skïemtjijemoenehtsen barkoesuerkine mejtie laantedigkie jïh privaatebaeniehokse dorje mejtie laantedigkie ellies jallh bieliem dejstie maaksa.
+starnegaavnedimmien ulmie lea gaavnedimmiesijjiem tseegkedh gusnie saemien kultuvre jarngesne, jïh gusnie dah gieh båetieh åadtjodh lïeredh jeenjebe starne- jïh kultuvrerelaterem aamhtesigujmie jïh sovsijalen ektieorreme.
+starne- jïh såjhtoedepartemente sæjhta dialogesne saemiedigkine vierhtiedidh provsjektem man ulmie toelhkedïenesjem buaranidh.
+starne- jïh såjhtoedepartemente sæjhta saemiedigkine ektesne barkedh lïhkebe goerehtidh guktie seammaleejns starnedïenesjimmesne maahta julev- jïh åarjelsaemien dajvine vaarjelidh.
+starne- jïh såjhtoedepartemente sæjhta staatenstarnegïehtjedimmine ektesne barkedh vierhtiehtidh guktie starnegïehtjedimmie saemien åålmegij reaktah starneviehkine vaarjele jïh guktie reakta daerpies starneviehkiem gåarede.
+starne- jïh såjhtoedepartemente dåarjoeh vadta vijrebe gïeteldssoejkesjem barkedh " gellienlaaketje jïh mïrrestalleme starne- jïh sovsijaledienesjh saemien åålmegasse " dan nualan g. j. dåarjoeh saemiedægkan, Jarngese saemien starnedotkeme jïh såevmien daaroen raastijdåeriesthbarkose.
+starne- jïh såjhtoedepartemente dåarjoeh vadta vijrebe gïeteldssoejkesjem barkedh "gellienlaaketje jïh mïrrestalleme starne- jïh sovsijaledienesjh saemien åålmegasse" dan nualan g. j. dåarjoeh saemiedægkan, Jarngese saemien starnedotkeme jïh såevmien daaroen raastijdåeriesthbarkose.
+Laavenjassepaehperh jaepien 2008 dejtie regijovnalen starnesijjiide lea starne- jïh såjhtoedepartemente dïedtestamme saemien skïemtjijij reaktah jïh daarpoe sjïehtedamme dïenesjh goerehte jïh vååjnesasse rååresjimmesne, goerehtimmesne jïh gosse mïrrestalledh.
+starne- jih såjhtoedepartemente lea dagkerh saerniestimmieh dorjeme gosse dåarjoem Nöörjen baenievaarjelæmman vedteme DvD-filmem dorjeme baeniestarnebïevnesinie maanide jïh eejhtegidie.
+Starne- jïh såjhtoedïenesjh
+Healsoe- jïh sosijale dïenesji etaate
+Healsoe jïh sosijaaleprosjekth / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
+Healsoe jïh sosijaaleprosjekth
+Vååjnoe geerve maehteles saemiengïeleldh barkijh skååffedh Healsoe- jïh sosijaalesuarkan, aaj saemien gïelen reeremedajvesne.
+Healsoe jïh sosijaalesuerkie
+starnelaakevedteme tjoehpedæsta tsiehkiem starnedïenesjen barkoej, barkijij jïh starnedïenesjen utnijij gaskem.
+starnereaktaj vuajnoste krieveme lea guarkoes bïevnesh seamma man gïelenjoelkedassh jiehtieh, jïh dïenesjefaalaldahke saemien gïelesne lea vihkeles aaj destie daarpoe rïektes jïh darpies goerehtimmie jïh gïetedimmie, vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan pasientereaktalaakese.
+• Healsoestasjovne jïh skïemtjegåetie mænngan eejhtegh jååhkesjamme, dastegh maana / learohke ij leah 15 jaepieh illeme.
+gosse starnebarkijh ohtsieh starne Noerhte maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne goerehte jïh bïevnestahketeekstesne bæjhkohte jis syökijh seammavuekesne vierhtiedidh dellie ohtsije gien maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvrisnie åvtese sjïdtedh.
+Healsoe
+Healsoe jïh sosijaale
+Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
+Maanavaarjelimmie
+Åahpenh Gïele-ierieguedtijigujmie!
+starnesijjieh edtjieh dejnie reektehtidh dej jaapetjen reektesinie.
+Vihkeles aktine våajnoes gïeline
+- Daan beajjetje stuvrehtimmiej gaavhtan dle halhta tjalhta mearoegööleminie gïehtelidh goh jieleme.
+Saemien saevege Akte vihkeles symbovle heevehtimmesne goevten 6. biejjeste lea saevege.
+Soejkesjamme linjalaajroeh aaj båetieh desnie gusnie bovtsigujmie jåhta giesielaanteste jïh daelvielaantese, Schanche jeahta.
+Vihkeles kultuvrehistovrije
+Vihkeles aktem veele sjïehtedamme juvreveahkam utnedh dejnie dajvine gusnie jïjnjh bovtsh, jïh båatsoe maaksoem åådtje dej rïektes teehpemi åvteste.
+Vihkeles leah saerniestimmieh eejhtegidie vedtedh, jih aaj nimhtie eejhtegijstie gyhtjelassh åadtjodh jih skuvlese saerniestidh mij daerpies.
+Vihkeles Nöörje lea njueniehkisnie veartenen aalkoealmetjidie.
+Vihkeles aaj learohke rasth tseegkie gosse ij krøøhkestimmiem dåastoeh.
+• Vihkeles jijtjenæjnene mohtedidh jih ij duj
+- Vihkeles orre sijjieh åtnose vaeltedh edtja saemien gïelem provhkedh jïh våajnoes darjodh, joekoen guktie edtja buektiehtidh dah noerh saemien gielem vielie pruvhkieh.
+• Hijven buerie aamhtsij bijre soptsestidh, mohte
+Vïhkeles dïrrege
+Akte vihkeles dåarjoe juktie vædtsoesvoetem jïh daaresjimmiem nåhkehtidh lea nyjsenidie ööhpehtimmiem vedtedh.
+Vihkielommes daelie lea stïeres vuekieh gaavnedh mah bovtselåhkoedåeriesmoeride nåhkehtieh.
+Manne sïjhtem tjïertestidh ånnetji sæjhta ryøhkedh goske reerenasse sjæjsjele guktie Reerenassekvartaale edtja vååjnedh båetijen aejkien, Aasrud jeahta.
+Fokusem utnedh guktie mijjieh taalh tjaelebe, maahta viehkine årrodh learoehkidie.
+Jis dejtie jarnges saemien vuekide, voetide vaarjelieh, faage maahta otnjegem vuesiehtidh guktie saemien vuekieh jïh voeth maehtieh vijriebasse orre sïebredahketsiehkide evtiedidh.
+Daate mannasinie jïjnjh vihkeles aamhtesh jaahkoeøøhpehtimmesne eah leah vuesiehtamme vuesiehtimmesne vuelielisnie.
+sïevede provgramme joekoen sæjhta provsjektide eevtjedh mah maehtieh tjoevkedh jïh tjïrkedh saemien unnebelåhkoegïelij tsiehkiem.
+Lea tjierkedamme samien maanah tjuara dåarjoeh åadtjodh dej gïelem gorredidh.
+Dievhtieh sjyøhtehke laahkoeh aarebi learohkh goerem nåhtadieh.
+Destie båata ij åålmegen reaktah laaken reeremedajvesne tjïrkh saemiengïelen åtnoem byjjes åårganh gaskesadtieh gïelenjoelkedassij mietie.
+Dan gaavhtan ij åålmege saemiengïelen reeremedajvesne reaktah åadtjoeh tjïrrehtidh saemien gïelen åtnose byjjes åårganidie gaskesadta gïelenjoelkedassij mietie.
+Dellie åadtjoeh jïjnjh politihkerh tjaebpieslaakan dutnjien soptsestidh maam dah sïjhtieh darjodh jis ajve datne dejtie steemmedh.
+Dellie Ealla åådtje vuesiehtidh maam satne maahta, seamma tïjjen goh
+Dan gaavhtan jeenjemes veartenengïelh eah leah jeenjebelåhkoe gïelh staatesne.
+Ij leah dellie naan aktegs gïelem ryöknoeh.
+Akte ålma, ruevtie-raajroen åvtehke, gøøkte niejtigujmie bøøti juhtien. Akte dejstie mov bøøremes voelpetje sjidti.
+tjïertestamme sijjie ålkome
+dïejvesem faamoe tjïertestidh jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie faamoe åtnasåvva veartenesiebriedahkesne
+dïejvesem globaliseringe tjïertestidh, jïh ovmessie konsekvensh globaliseringeste vuarjasjidh, joekoen aalkoe-almetji tsiehkie
+dïejvesem kultuvre tjïertestidh, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie kultuvre, kjønnsråållah jïh fuelhkie-, slïekte- jïh ektiejieledevuekieh jeerehtieh sijjeste sæjjan, jïh jarkelieh tïjje doekoe
+Daelie maehtieh maaje viehkiedïrregh nuhtjedh.
+Guktie edtja skaamesjidh jis seksem åtneme.
+REEREMEDAJVH VIJREBE SJIDTIEH
+Akte vihkeles biehkie jååhkesjimmesne lea dah tjeahpoefaagh leah abpe skuvlen lïerehtimmiefaalenasse.
+nasjovnelle unnebelåhkoejde nuepieh
+Akte vihkeles barkoe dejtie ovmessie ståvrojde jïh voenges vaarjelimmiedajvereerijidie lea reeremesoejkesjh darjodh (jallh staeriedidh) vaarjelimmiedajvide.
+- lohkehtæjjide dåarjoehtidh gosse pryövide tjïrrehteminie
+Vihkeles råajvarimmieh irhkemen vööste / Manifeeste irhkemen vööste / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Vihkeles råajvarimmieh irhkemen vööste
+Jis saemien gïele edtja gorresovvedh jïh vijriesåbpoe evtiesovvedh dle gïelesijjieh tjuerieh gååvnesidh gusnie gïelh raaktan åtnasuvvieh.
+laavenjostedh. Vihkeles Aanta aaj meatan vaaltasåvva juktie sov jïjtse evtiedimmiem vuarjasjidh.
+vihkeles dah dokumenteredh jïh vaarjelidh goh vihkeles bieliem saemien kultuvreaerpeste jïh goh våarome vijrebe evtiedimmie saemien terminologijem.
+vihkeles tjïelth jïh privaten maanajgïerteaajhterh saemien maanajgïertide jïh maanajgïertide saemien maanide skreejrehtidh dejtie vierhtide ohtsedh, joekoen gïelesuerkesne.
+vihkeles maanajgïerteaajhterh dej barkijidie nuepieh vedtieh saemiengïeleldh maahtoem åådtjodh.
+nuhtjieh juktie dam vijriesåbpoe lïerehtimmiem sjïehtedidh learohki lïerehtimmiedaerpiesvoeti mietie.
+veanhtedeminie dah edtjieh jaksedh. Vihkeles lohkehtæjjah bïevnesh pryöveilledahkijste nuhtjieh juktie dam vijriesåbpoe lïerehtimmiem sjïehtedidh learohki lïerehtimmiedaerpiesvoeti mietie.
+Vihkeles lohkehtæjjah bïevnesh pryöveilledahkijste nuhtjieh juktie dam vijriesåbpoe lïerehtimmiem sjïehtedidh learohki lïerehtimmiedaerpiesvoeti mietie.
+Dïhte vihkeles åarjelsaemien jïh julevsaemien siebredahkh jïjtsh dej daarpoeh gïelem tjïrkedh defineredh.
+vihkeles saemien maanaj reakta gïeleldh jïh kultuvrijellen sjïehtedimmie faalaldahkem vaarjele.
+vååjnoe goh learohke lea tjoeperdimmieraasten nuelesne, jïh dan gaavhtan lissie dåarjelimmiem daarpesje
+Vihkeles fokusem utnedh naan gille ulmide fïerhten aejkien, mejtie maahta jaksedh.
+mierien sisnjelen sjïehtedamme lïerehtimmeste. Læjhkan naan gille learohkh mejtie byöroe vijriesåbpoe, juktie vuarjasjidh mejtie daerpies sjïereööhpehtimmine.
+Sæjhta doh ellen jeanatjommes learohkh mejtie goerehtallemepryöve damtije, dåarjelidh mierien sisnjelen sjïehtedamme lïerehtimmeste. Læjhkan naan gille learohkh mejtie byöroe vijriesåbpoe salkehtidh, juktie daerpiesvoeth vuarjasjidh sjïereööhpehtimmine.
+Joekoen vihkeles vuartasjidh dah unnebe saemien gïelh, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele, jïh stoerredigkiebïevnesisnie
+Dïhte aaj vihkeles barkedh noerh saemien gïele- jïh kultuvremaahtojne skreejredh vaeltieh ööhpehtimmiem starne- jïh sovsijalenfaagine.
+skreejrehtimmie jillebe ööhpehtæmman noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne jïh jeatjah ööhpehtæmman gusnie daerpies saemiengïelen maahtoe, lea vihkeles ihke maahtoevåaromem bigkedh saemiengïelesne siebredahkesne jïh juktie barkoevedtijh edtjieh maehtedh saemiegïeleldh barkijh skreejrehtidh giej lea hijven saemiengïelen maahtoe.
+Utnedh saemien sijjienommh skiltine (sijjienommeskilth jïh geajnoevuesiehtimmieskilth) lea vihkeles juktie dorje saemien gïelem jïh vuesehte saemieh desnie vååjnesasse.
+Vihkeles biehkieh maehtieh årrodh almetji nommh, sijjie, tijje jïh heannadimmieh.
+Åarjelsaemien dajvine reektehtimmie snåase tjïelten 3-jaepiej starne- jïh sosijaleprosjekte " Åarjelsaemien raeriedimmiedïenesje starne- jïh sovsijalengyhtjelassine åarjelsaemien dajvesne " lea vihkeles daennie barkosne.
+Åarjelsaemien dajvine reektehtimmie snåase tjïelten 3-jaepiej starne- jïh sosijaleprosjekte "Åarjelsaemien raeriedimmiedïenesje starne- jïh sovsijalengyhtjelassine åarjelsaemien dajvesne" lea vihkeles daennie barkosne.
+Akte vihkeles bielie dehtie sïejhme daajroste lea daejredh eatnemedaejreme lea evtiedimmesne, jïh dotkeme jïh orre daajroe eatnemedaejriemisnie jïh teknologijesne leah joekoen vihkeles siebriedahken evtiedæmman jïh jieledebyjresasse.
+vihkeles bieliem prossessijstie saemien terminologijem evtiedidh jåhta dan lissine jarkoestimmien tjïrrh byjjes paehperidie saemiengïelese.
+Vihkeles laavenjostoeguejmieh saemien gïelenænnoestehtemebarkosne / Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
+Akte vihkeles gyhtjelasse lea: Mah ulmieh edtjem jaksedh, gusnie leam viertiestamme daej ulmiejgujmie, jïh guktie edtjem dohkoe båetedh?
+Akte vihkeles gyhtjelasse lea: Mah ulmieh edtjem jaksedh, gusnie leam viertiestamme daej ulmiejgujmie, jïh guktie edtjem dohkoe båetedh?
+vihkeles ulmie lea gïeleutnijh jienedieh.
+Vihkelommes dah noerh duestieh jïjtsh åssjalommesh utnedh, jïh sijjieh gååvnesieh sinsitniem goerkesadtedh.
+Vihkielommes sjædta dan jïjnjh dabloeh skååffedh goh gåarede, jïh luste sjædta soptsestidh.
+Åejvieulmietjïerte lea dah noerh gieh åadtjoeh voestes aejkien gïelem vedtedh, jïh jeatjah gieh bïevnesh politihken systemen bïjre daarpesjieh.
+Jallh jis naan guvvieh gaskevearman beaja mah leah mïedtelimmie.
+Jallh gosse maam akt darjodh mestie bïlledh jallh ij lyjhkh.
+Jallh gosse almetjh soptsestellieh liktedh sijjeste sinsitnide aassjoestidh, jïh gosse tsælloe jorkese jïh kraannah sïemes sjidtieh.
+Sijhtieh maam joem dallah darjodh.
+Jallh jis naan datnem gaskeviermesne irhkie, jallh voejhkele nulliehtidh jallh vïegkehtidh.
+Dellie sjïehtedimmie tæjmoelåhkoste jïh aalteredåehkijste ij sïjhth dan stoerre haesteme årrodh mij aalkoelisnie govlesåvva.
+Dan mænngan Guovdageaidnun gåajkoe fealadieh goevten 10. b., Evenesen gåajkoe goevten 11. b. jïh galhkoeh Varangerbotnesne goevten 15.
+Dellie lohkehtæjja nuepiem åådtje jienebh gyhtjelassh gihtjedh jïh lissie bïevnesh åadtjodh man bïjre learohke guarka, jïh mejnie tjabreminie.
+jienebh sifferh), jïh vejtiestidh jïh guarkedh algoritmidie dejtie njieljie
+Dellie learohkh aktem hijven våaromem utnieh jijtsh vuekieh evtiedidh taaleryöknedæmman (taaligujmie mej jienebh sifferh), jïh vejtiestidh jïh guarkedh algoritmidie dejtie njieljie ryöknedimmiesåarhtide.
+taalese vuejnieh goh summe dejstie bielijste. Dellie learohkh aktem hijven våaromem utnieh jïjtsh vuekieh evtiedidh taaleryöknedæmman (taaligujmie mej jienebh sifferh), jïh vejtiestidh jïh guarkedh algoritmidie dejtie njieljie ryöknedimmiesåarhtide.
+Lissine lin vaanterdimmieh gusnie maahtoeh åadtjoejimh gåatomen- jih sjædtoej bijre.
+Ij leah dellie naan aktegs gïelh ryöknesovveme.
+Learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh
+Dan mænngan learohkh aelkieh soptsesem tjaeledh, gïetine jallh pc ' sne.
+Dan mænngan learohkh aelkieh soptsesem tjaeledh, gïetine jallh pc 'sne.
+Demografije jïh jieledetsiehkie- sjïereraeriestæjja Kari Morthensen, Nöörjen dotkemeraerie
+Aktene demokrateles siebriedahkesne desnie aarvoeh goh ektiebarkoe jïh seammavyörtegsvoete vihkeles prinsihph.
+Demokratije jïh maanaj meatanårrome leah aaj akte vihkeles bielie dehtie saemien maanagïertefaalenasseste.
+Giehtjedimmie demokratijereformeste edtja våaromem vedtedh Stoerredægkan raeriestimmiejgujmie vijriesåbpoe barkedh jarkelimmiej bïjre Maadthlaakesne, mah leah bæjjese vaalteme gærhkoeliktesen mietie.
+Aktene demokratijesne dah årrojh frijje, tjeakoes veeljemisnie veeljieh gïeh edtjieh stuvredh.
+Aktene demokratijesne maassemeedijah maehtieh laejhtedh dejtie mah faamoem utnieh.
+Aktene demokratijesne doh årrojh veeljieh gaahpoeh, tjeakoes veeljemi tjïrrh, gie edtja stuvredh.
+Gaskenasjovnaale Saemien Filmejarnge Guovdageaidnusne tseegkesovvi jaepien 2009, jïh daelie jarnge edtja orresistie öörnesovvedh akten filmeinstituhtese.
+Dle Dïhte Aejlies Voejkene mijjem leara jïh viehkehte Jupmelem iehtsedh, og mijjese buerkeste mij lea tjaalasovveme- guktie mijjieh åadtjobe Jupmelen elmien faamoem damtedh daennie eatnamisnie.
+Dellie munnjan dijre bøøti jis edtjti skuvle juhtiehtasse båetedh, dellie manne dam sijjiem tjoeverim ohtsedh.
+Departemente sæjhta stinkes systemem aatskadidh vijrebasse ööhpehtimmie lohkehtæjjide.
+Departemente sæjhta vierhtiedidh seammaleejns öörnegem dejtie gieh veenemes 60 lohkemetsiehkieh saemiengïelesne lohkedh bieliem maadthööhpehtimmesne lohketæjjine.
+Departemente sæjhta kuvsjh jïh lohkemh saemien gïelesne dåarjodh ovmessie daltesinie mah åårganiserieh saemiej jïlleskuvlen, jeatjah lohkehtæjjainstitusjovnij jïh saemien gïelejarngij ektesne öörnedh.
+Departemente sæjhta åadtjodh viehkievierhtide noerhtesaemiengïelese jarkoestidh, dan mænngan julev- jïh åarjelsaemiengïelese.
+Departemente sæjhta skreejremevåaromem kaarhtedidh samien jïllebe ööhpehtæmman jïh daarpoem saemiengïeleldh lohketæjjide.
+Departemente sæjhta aaj vierhtiedidh seammaleejns åarjel- jïh julevsaemiengïelesne.
+Departemente sæjhta, saemiedigkien ektesne, saemien gærjagåetiegyhtjelassh vierhtiedidh gosse bïevnesinie barkedh.
+Departemente sæjhta saemiedigkien ektsne råajvarimmieh tseegkedh.
+Departemeanta árvala dál steammaláhkái rievdadit sámediggeáirasiid vástesaš penšuvdna láhkaásahusa ja gielddaid ja fylkkagielddaid álbmotválljejuvvon áirasiid vástesaš penšuvdna láhkaásahusa.
+Seamma tïjjen dah orre njoelkedassh regijovnaaledåarjode jienebh suerkielaahpehtassh utnieh goh aarebi, jïh dan åvteste såemies jielemh tjuerieh öörnegistie vaaltasovvedh.
+Raeriestimmie jååhkesjæmman seedtesåvva EFTA:n vaaksjomeåårganese ESA daan biejjien.
+Departemente saemiedigkien ektesne barka råajvarimmidie reerenassen strategijh maahtoe-evtiedimmiem jïh skreejrehtimmiem maanajgïertesuerkesne darjedh.
+Departemente - Departemente ‐ Departemente - Departemente ‐ Departemente - Departemente ‐ Departemente
+Departemeente reereles jïh ekonomeles vuarjasjimmieh dorje, jïh govlehtimmieaamhtesem dorje
+Departemente aktem prosjektem dåårje juktie faageteermh jïh learoevierhtieh evtiedidh siebriedahkefaagesne åarjelsaemien gïelesne, 400 000 kråvnajgujmie.
+Aaj båetijen aejkien dle departemente tjuara såemies aamhtesh sjæsjalidh mah leah gærhkoen learoen bïjre.
+Departemente galka bïhkedimmiem distribueredh.
+Departemente barkoem stuvrie juktie salkehtidh jïh prosjekteradidh dejtie barkojde bigkemen bïjre Reerenassekvartalesne, daaresjimmien mænngan snjaltjen 22.
+Departemente saemiedægkan vierhtieh vadta kap. 231, påaste 50.
+Departemente lea guhkiem govleme dåarjoen stuaradahkem klååkemh.
+Departemente lea aaj jeenjh tjaaleldh lahtesimmieh åådtjeme, dovne byjjes barkarimmijste, åårganisasjovnijste jïh almetjistie.
+Departemente lea njoelkedassem öörnegen bïjre dorjeme maam tsiengelen 1. 2009 raejeste jåhta.
+Departemente vuajna daarpoeh dïrregij kvalitetem vierhtiedidh jïh aaj vuekieh gïelekaarhtedimmiem jïh gïeleskreejehtimmiem vierhtiedidh guktie nuepie sjædta hijven praksisem evtiedidh.
+Departemeente aktem mieriedimmiejarkelimmiem dorje maam gånkan resolusjovnesne nænnoste, dïhte sæjhta jiehtedh aamhtese staateraeresne gïetesåvva.
+Departemente sæjhta maajhööhpehtimmiefaalaldahkem evtiedidh jïh daamtaj learohkij reaktajgujmie saemiengïeleööhpehtæmman saarnodh.
+Departementen ulmie sov faamoem saemiej jïlleskuvlese delegeredh gosse struktuvrem jïh tseegkemem orre lohkehtæjjaööhpehtimmie saemien gïelesne.
+Departemeente Saemiedigkine govlehtalla mij lahtestimmine båata tjïelten ohtsemen bïjre, aaj guektiengïeledåarjoen stoeredahken bïjre
+- Departemeente veeljie aktem båatoeburriejreeremen hammoedidh mah sïejhme saemiepolitihken jïh almetjerïekteles dïedti vööste strijrieh.
+Departementen, fylhkemaenniej jïh saemiedigkien ektiedïedte tjïeltide jïh maanajgïerteaajhteridie haestedh maanajgïertefaalaldahkem saemien maanide tseegkedh.
+Departemeenten lea nænnoestimmiereakta tjïeltenommide.
+Departemeenth
+Departementh daelie ovmessie jarkoestæjjah utnieh gosse laakh, njoelkedassh, stoerredigkiebïevnesh, pressebïevnesh j.n.v. saemien gïeles jarkoestidh.
+Dellie gïerve sjædta taalh veesmedh sjïdtije öörnegisnie jallh veahkah viertiestidh.
+Daelie maahtah steemmeleahpam jarkelidh.
+Dïhte maahta raajroejalloem 5. raajrosne sjïehtesjidh.
+Tjuedtjielimmie-gearketje dutnjien jieleden tjaebpiesvoetem jïh aavoem måjhtajahta.
+Dellie learohkh maehtieh svihtjedh bæjjese jïh våålese taalesïevesne, jïh mïerhkesjimmide nuhtjedh sïevesne, vuesiehtimmien gaavhtan viehkine guhkiebasse ryöknedh taaleste 10.
+Gosse Aanna åådtje stoerre taaligujmie
+Dellie daajra göökte aajmene vïjhteste, jïh summe lea 22.
+Dle jåarhka mearan akti
+Dan mænngan vïjhte soermh åelkiesgietesne ryöknoe.
+Dan mænngan vïjhte soermh åelkiesgïetesne ryöknoe.
+Dagkeres sjeema lea aevhkies gosse lohkehtæjjine soptsestalledh.
+Dijakonh Dijakonine åålmegisnie barkh, muvhth gærhkoen institusjovnesne jallh internasjonale barkosne.
+Dijakonh jïh hearrah sjeavodhvoetedïedten nuelesne berkieh.
+Ööhpehtimmie dijakonese gellie boelhkine jåhta, dovne Svïenske gærhkoen maadthkuvsje, golmen asken lïerehtimmie bïhkedæjjine ektine jïh kuvsjebiejjieh sjïdtije åålmegepedagogi, gærhkoemusihkeri jïh hearraj ektine.
+Uvtemes dijjide mah åårkanen earjoehtimmieh dååjrin.
+Goerehtæjja diedtem åtna Mineraalereeremen direktovratem, dajveaajhterem jïh dajven utnijem bieljelidh, golme våhkoej åvtelen barkojne nearhka (§18).
+bïevnesen sjïere barkoesuerkieh:
+Vihkeles gyhtjelassh bïevnesisnie sæjhta gaskem jeatjah årrodh Saemiedigkien byjjes reeremefaamoen bïjre, 100-jaepien njoelkedassh saemien kultuvremojhtesidie kultuvremojhteselaakesne, daajroem bievnedh saemien kultuvremojhtesi bïjre jïh dej ekonomeles mieriej bïjre dan saemien kultuvremojhtesevaarjelæmman.
+Bïevnesisnie raereste gaskem jeatjah saemien reeremedajvem hiejhtedh, jïh saemielaaken gïelenjoelkedassh edtjieh faamoem utnedh gaajhkide saemide abpe Nöörjesne.
+Bïevnesisnie gaskem jeatjah raereste dïhte seamma laakeviedteldihkie reakta saemien lïerehtæmman edtja aaj faamoem utnedh maanagïertesne, guktie lea maadthlïerehtimmesne.
+Bïevnesisnie aaj raereste gïelebiesiemaanagïertide tjarke eevtjedh, saemiengïeleldh faagealmetjh lissiehtidh jïh vielie kultuvrelle sjïehtedamme pedagogeles materijellh.
+Bïevnesisnie monnehkevoete båatsosne aaj sæjhta akte vihkeles teema årrodh.
+Bïevnesen akte guhkies perspektijve, jïh sæjhta iemie årrodh bïevnesem gïehtjedidh golme- njieljie jaepiej mænngan juktie vuarjasjidh mejtie Saemiedigkie lea dejtie ulmide jakseme mejtie bïevnesasse bïejeme.
+Saemiedigkien fïerhten jaepien budsjedten tjïrrh sæjhta bïevnesinie vijriesåbpoe barkedh, gusnie sæjhta råajvarimmieh prijoriteradidh dej sjïere ulmiej nuelesne.
+Bïevnese edtja aaj tjelmide bïejedh råajvarimmiesuerkide, jïh våajnoes darjodh dejtie haestiemidie mah gååvnesieh gosse barkeminie maanagïertide bööremeslaakan darjodh.
+- Bïevnese edtja maanagïerten, maanaj, eejhtegi jïh saemien siebriedahken daerpiesvoetide vaestiedidh.
+Bïevnese daam dåeriesmoerem digkede, jïh vihteste byögkeles reereme akte staateles dïedte, jïh dah mah saemiestieh reaktam utnieh hoksehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne, saaht gusnie årroeminie.
+Bïevnese jïh strategijh desnie leah dïrregh mah sijhtieh Saemiedigkien råållam nænnoestehtedh goh akte gaskenasjovnaale aktööre.
+Bïevnese akte staeriedimmie aktede aarebi bïevnesistie jaepeste 2005 " Sametingsrådets melding om samiske barnehager " jïh sæjhta soejkesjem " Strategisk plan for samisk barnehager 2008-2011 " dåarjedidh.
+Bïevnese akte staeriedimmie aktede aarebi bïevnesistie jaepeste 2005 "Sametingsrådets melding om samiske barnehager" jïh sæjhta soejkesjem "Strategisk plan for samisk barnehager 2008-2011" dåarjedidh.
+Bïevnese daejtie haestiemidie digkede, jïh aktem politihkem soejkesje mij edtja viehkiehtidh visjovnigujmie jïh ulmiejgujmie nïerhkedh, juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
+Bïevnese sæjhta dam evtiedimmiem sjïehtesjidh mij lea orreme dennie gaskenasjovnaale aalkoealmetjebarkosne jïh aalkoealmetjereaktesne evteben bïevnesen mænngan.
+Bïevnesen våarome lea dah ovmessie gïeledajvh jïh dah daerpiesvoeth gïele åtna juktie gorredidh, eevtjedh jïh gïelem evtiedidh dejnie ovmessie dajvine.
+Daajroes goerehtimmieh leah vuesiehtamme nyjsenæjjide gieh healsoegoerehtimmiem mammografijine meatan dejtie njammacanceren jaamedahkeste 40 procenth vaenede.
+Manne daajram akte guhkies geajnoe orreme juktie jååhkesjimmiem åadtjodh skuvlem åvteste. Jeenjesh leah meatan orreme barkosne.
+Daajrah mejtie jeatjah saemieh meatan orreme bijbelem jarkoestidh?
+Daajrah mij lea bahhas?
+Bïeljelimmiemierie:
+Bïeljelimmiemierie: Suehpeden 15. b.
+bievnesedarjomh jih jarkostimmeh
+Bæjhkoehtimmie reksisivjonij bïjre gusnie saemien reeremedajvem mealtan aaj saemiengïelesne dorjeme, g. j. saemiej avijsidie.
+Tjaalasovveme paehperegoeren baaktoe
+Tjaalasovveme gaskeviermien baaktoe
+Tjaalasovveme veeljemelåhkosne
+Tjaalasovveme veeljemelåhkosne / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+Bïeljelh datne sïjhth böössaguedtiejinie årrodh jallh jeatjahlaakan dåarjoehtidh.
+Bielelen åvtelhbodti bïeljelidh dle Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente vihtiesti aktene saerniesaadtegisnie voerhtjen 2011 guktie båatsoeburriejreereme edtji jorkesidh.
+Bïevnesi haemie
+Vuesiehtimmieh, bïevnesh bååstede:
+Daejnie manne leam raerien reektemem barkoen bïjre åehpiedehteme minngemes boelhkese.
+Byögkelesvoete ● Edtja maehtedh bïevnesh byögkelesvoeteste vaeltedh, mejtie staaten åejvieladtjh jïh Saemiedigkie gaskemsh juekieh konsultasjovnine, jis reaktavåarome disse gååvnese.
+moenedh. Naemhtie jaahkoeøøhpehtimmiereforme maahta viehkiehtidh daajroem lissiehtidh laanten aalkoealmetji bïjre, gaajhkide kristeme maanide jïh noeride Dennie nøørjen gærhkosne.
+Maahta bïevnesh bååstede seedtedh diekie: feedback@divvun.no, jïh lissiehtassh orre teermide maahta vedtedh nedtesijjesne: http://gtsvn.uit.no/termwiki /
+Maahta vuarjasjimmiem nåhtadidh juktie learoehkidie bïevnesh bååstede vedtedh mah dejtie kvaliteeten bïjre barkosne jallh haalvemen Laavenjostoe barkoevoelpigujmie vihkielommes maehtelesvoeti bïjre
+Bïevnesisnie galka sïevedidh skuvleaajhtere, gosse learohkh skuvlen sïjse vaeltedh, byöroe bïevnesh learohken bïjre veedtjedh jis learohke edtja saemiengïeleööhpehtimmiem utnedh.
+Goevten 6. b. lea hævvi akte biejjie garmeresvoetese, men seamma jïjnje akte biejjie ektievoetese, gellievoetese jïh boerehksvoetese.
+ISRAELSSON, PER MARTIN - NEJNE, SAGKA 2008: Svensk-sydsamisk Sydsamisk-svensk ordbok och ortnamn.
+Bïevnesh guktie barkoe jåhta jïh bïevnesh tjåanghkojste leah olkese bïejesovveme Nöörjen Saemiedigkien nedtesæjrojne.
+Bïevnesh Dáhttuprosjekten bïjre, Ragnhild Dalheim Eriksen, Saemiedigkie
+Bïevnesh dan bïjre sijhtieh mænngan båetedh.
+Bievnesh dan bïjre Healsoe jïh sosijaale
+ïevnesh guktie maahta tastatuvrem våålese leessedh lea Divvunen nedtesæjrojne.
+Bievnesh dan bïjre Lïerehtimmie
+Edtja daatide jïh tjaatsegidie mejtie tjöönghkeme daej gåetiej bïjre nedtesæjrose Askeladden bïejedh, Riksantikvaren nasjovnaale daatavåarhkoe kultuvremojhtesidie.
+Bïevnesh nasjovnale pryövenassi bïjre 2015 - eejhtegidie
+/ Bïevnesh / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+Bïevnesh Pedagogeles-psykologeles dïenesjen bïjre
+Dah bïevnesh pryövenassen ektesne seedtie jïh dorje aelhkebe sjædta laboratovrijesedej vuarjasjimmiem darjodh.
+Saemiedigkieraerie Vikesne, Röörosen ålkolen, jïjjede skïereden 5.-6.
+Bïevnesh saemien gïelen reeremedajven bïjre
+Bïevnesh saemien gïelemoenehtsen bïjre, åvtehke Bård Magne Pedersen
+Jienebh bïevnesh dej nasjovnelle unnebelåhkoej -
+- Mijjieh nuekies daejrebe ihke mijjieh tjoerebe maam akt darjodh.
+Baeniestarnen bïjre bievnedh
+Bïevnesh byöroe vearman sjïehtesjidh, jïh tjaaleginie.
+Dïhte aaj galka bïevneshtjåanhkoeh tjïrrehtidh gusnie noere politijedïenesjimmiealmah jïh - nyjsenæjja saemien våarominie sijhtieh bïevnesidh sïjsevaaltemeprosedyrij, ööhpehtimmiej jïh barkoen bïjre.
+Vaarjelimmien lïerehtimmie-barkoej bïjre
+Bievnesh / bïhkedimmie reaktaj bïjre: saemiedigkie åådtje jeenjh gyhtjelassh åålmegijstie mah reaktah fïerhten almetjen lea gosse byjjes reeremasse gaavnede.
+Bïevnesh maanajgïertefaala-ldahkem saemien maanide
+Bïevnesh vaarjelimmiedajvi bïjre, svaalhtesinie vaarjelimmiemieriedimmide daesnie gaavnh.
+Reaktah jïh faalaldahkh saemien maanide bïevnese: Byöroe buerebe bïevnesh maanajgïertefaalaldahkh saemien maanide vadtasovvedh, dovne maanide saemien maanajgïertesne jïh aaj saemien maanide nöörjen maanajgïertesne.
+Bïevnesh voestesgesdïenesjen bïjre
+Daatabaash
+Maahtoeh tjöönghkedh jeatjah aalkoealmetji bïjre maahta buerebelaakan jeatjabidie guarkedh jïh vuavkasjidh, badth destie aaj jïjtsh kultuvrem buerebelaakan maahta guarkedh.
+Bååstedebievnese edtja saarnodh maam learohkh haalvoeh, jïh guktie dah byöroeh vijriebasse barkedh.
+Åvtese vuejnedh
+Bïevnesh learoehkidie
+jaahkoe maahta sjïdtedidh.
+Bïevnesh eejhtegidie
+Datne byörh daam bïevnesem ektesne vuejnedh jeatjah bïevnesigujmie mejtie åtnah learohki bïjre aarebistie, jïh byöroe dialogesne learohkigujmie jïh eejhtegigujmie åtnasovvedh.
+Soptsesth dan åvteste learohkigujmie aajkoen bïjre pryövine, jïh maam pryöve möölehte.
+Dah tjåanghkoeh tjïelkelaakan mannem vuesiehtamme mannasinie mov diedte lea dan politihkerasse steemmadidh, misse manne jaahkam.
+Dan sjïeken gaavhtan tjoele- jïh aalterebalanse jorkese saemien voenges siebriedahkine, jïh rïektesisnie dovne kaarri jïh nyjsenæjjaj veeljemenuepieh giehpede.
+Evtiedimmie ryöknedimmiestrategijijste "Gaajhkem-ryöknedhš-strategijijste addisjovnese lea sïejhme learohkh ånnetji ånnetji "guhkiebasse-ryöknedhš-strategijh lierieh. Aalkoelisnie maahta årrodh guhkiebasse
+Daan raajan soejmetji gåaradamme learoevierhtieh evtiedidh, jïjnjh dan gaavhtan goh Saemiedigkien gaertjies økonomihken mierie jïh aaj dan gaavhtan goh bertemh eah dam buektedh.
+Naemhtie dle idtjim daarpesjh steemmadidh.
+Aervede krïevije sjædta learoehkasse daam vuarjasjidh aktene "ij-njaalmeldhš tsiehkesne, jïh sæjhta fer gïerve årrodh learoehkasse dam tjaaleldh darjodh.
+Aervede krïevije sjædta learoehkasse daam vuarjasjidh aktene "ij-njaalmeldhš tsiehkesne, jïh sæjhta fer gïerve årrodh learoehkasse dam tjaaleldh darjodh.
+lea vaestiedasse gyhtjelassese mij gihtjesovviš. Aervede krïevije sjædta learoehkasse daam vuarjasjidh aktene "ij-njaalmeldhš tsiehkesne, jïh sæjhta fer gïerve årrodh learoehkasse dam tjaaleldh darjodh.
+lea vaestiedasse gyhtjelassese mij gihtjesovviš. Aervede krïevije sjædta learoehkasse daam vuarjasjidh aktene "ij-njaalmeldhš tsiehkesne, jïh sæjhta fer gïerve årrodh learoehkasse dam tjaaleldh darjodh.
+Daan heamtureligke ståantetjen akte sjïehtedimmie reakasåvva ihkuven aajkan.
+Learohkh maehtieh tjåadtjodh soptsestidh, mearan tjåadtjoeminie gelkieh barre saemiestidh.
+Daate jïjnjh faamoeh meedijidie vadta.
+Dïhte politihkeles faamoem vadta meedijidie - ij goh unnemes veeljemegæmhpojne.
+Daate jarkelamme daelie.
+" Ajve jåasoeh " Gatas Parlament politihkeri luhpiedimmiej bïjre tjaala veeljemegæmhposne.
+"Ajve jåasoeh" Gatas Parlament politihkeri luhpiedimmiej bïjre tjaala veeljemegæmhposne.
+Daate aaj maahta meatan årrodh årroejidie bue-re be tjïelten dïenesjh vedtedh.
+Dannasinie maahta stuerebe hille årrodh dah vaedtsieh steemmadieh, jeahta.
+- Dah ålkoelaanten almetjh tjuerieh amma gåetide vuelkedh gubpede båetieh.
+Dah jaabnedimmiemaandath joekede tjaatsestimmielåhkoen mietie abpe laantese, gosse dah 150 voestes sijjieh (dajvemaandath) leah joekedamme.
+Stoerretjåanhgkoen ståvroe / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Stoerretjåanghkoen ståvroe aamhteselæstoem dorje, Saemiedigkien stoerretjåanghkojde gohtje jïh stoerretjåanghkoem stuvrie dej njoelkedassi mietie, Saemiedigkien barkoeöörnegisnie.
+Stoerretjåanhgkoen ståvroe
+Stoerretjåanghkoeh sïejhmemes njieljien aejkien jaepien, seamma våhkoen goh moenehtsetjåanghkoeh.
+Stoerretjåanghkoe jïh moenehtsh ovrehte njieljie tjåanghkoeh utnieh fïerhten jaepien.
+Gïele
+Åvtehke (Barggijbelludahka)
+Stoerretjåanghkoen ståvroen barkoeh leah permisjovneohtsemh sjæjsjalidh, raeriestimmieh stoerretjåanghkose buektedh dej gyhtjelassi bïjre mah leah Saemiedigkien barkoeöörnegen bïjre, jïh daerpies nænnoestimmieh darjodh aamhtesesoejkesjimmide stoerretjåanghkoen tjåanghkojde.
+Håalemh, lahtestimmieh jïh tjaalegh stoerretjåanghkoeståvroen lïhtsegijstie.
+Stoerretjåanghkoesavka, gærjagåetie, vaanterdimmiehaalle jïh tjåanhgkoetjiehtjelh vååjnesasse båetieh, jïh aaj bielieh dehtie ålkoebieleste atrijesne vååjnoeh goh akte bielie sisbieleste.
+Stoerretjåanghkoesavka lea goh akte jïjtse bielie, åejviegåetine ektine ektiedamme akten måskoes pruvvien baaktoe.
+Stoerretjåanghkoe saemiedigkien barkoeöörnegem nænnoste, njoelkedassigujmie jïh bïhkedassigujmie dejtie jeatjah darjoemidie mejtie Saemiedigkie stuvrie.
+Stoerretjåanghkoe / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Sinkeheallah betongesne håalemestovlen / podijumen duekesne storretjåanghkoesavkesne (emaljeste jïh lastegulleste sinkesne dorjeme), jïh vïedtji mietie stoerretjåanhgkoesavkan ålkoelisnie (foajé), jïh nuelielaptesne auditovrijen ålkoelisnie, arkeologeles gïejh etsadamme metallehealline (saemien årrome-jïh gaelmiesijjieh) mah saemien kultuvre laahpeme goh gåetiesijjieh / gievlieh jïh labyrinth.
+Govlesadtemegoevtese
+Stoerretjåanghkoe
+Ållesth programme lea daesnie, jïh gaajhkesh dovnesh buerie båeteme meatan årrodh.
+ kaarrh jallh nyjsenh dejnie bijjemes sijjine?
+Digkedh aaj learohkigujmie guktie dah dam sjyöhtehke aamhtesem gaavnin, jïh mannasinie dam veeljin.
+Digkedh daam jiehtesem: " Jis mijjieh ajve edtjebe jearohks årrodh dejstie programmijste Datne maahtah politihkem tsevtsiehtidh jalhts datne ih leah veeljeme Stoerredægkan, tjïelten ståvrose jallh fylhkendægkan.
+Digkedh daam jiehtesem: "Jis mijjieh ajve edtjebe jearohks årrodh dejstie programmijste Datne maahtah politihkem tsevtsiehtidh jalhts datne ih leah veeljeme Stoerredægkan, tjïelten ståvrose jallh fylhkendægkan.
+Digkedh dejgujmie guktie edtja stuerebe baakoeveahkam åadtjodh.
+Digkiedidie mannasinie naemhtie.
+‐ digkiedimmiem.
+‐ DIGKIEDIMMIEH, POLITIHKE JÏH SJOLLEHTIMMIE Jïjnjh siejhme almetjh tuhtjieh dah saerniesaadtegh jïh digkiedimmieprogrammh TV.
+Digkiedimmie
+Digkiedimmie.
+Digkiedimmien åvtehke: Lavangen tjïelteåejvie Erling Bratsberg
+digkiedidh, dïejveldidh jïh jïjtsh våajnoeh jïh mïelh åvtese buektedh
+digkiedidh, buerkiestidh jïh jïjtsh mielh jïh vuajnoeh buektedh
+etihkeles dåeriesmoerh digkiedidh ektiedamme barkoejieliedasse
+åejvievæhtah jïh jeerehtsh saemien kultuvresne daan biejjien digkiedidh, jïh ussjedidh mij sæjhta jiehtedh aalkoe-almetjinie årrodh
+konsekvensh digkiedidh daaroedehtemepolithkeste dejnie saemien dajvine
+aarvoem mïrrestallemistie digkiedidh, jïh konsekvensh aktede barkoemaarkedeste mij lea nyjsenæjjaj jïh kaarri gaskem juakeme
+digkiedidh jih vierhtiedidh mij dïhte ietniengïele, guektiengïelevoete jïh maereles guektiengïelevoete jïjtsh gïeletsiehkien muhteste jïh jïjtsh dååjrehtallemi muhteste jïh destie jïjtsh gïelemaahtojde vierhtiedidh gellie gïeline jïh joekehts gïeletsiehkine
+digkiedidh dïejvesidie ekonomeles sjïdteme, jieledestandarde, jieledekvaliteete jïh monnehke evtiedimmie, jïh tsiehkiem dej gaskem
+digkiedidh guktie gïelem hoksedh
+digkiedidh gïeleldh jïh estetihke vierhtieh mejtie leah tjaalaldahkesne, TV-raajrojne jïh vaajesinie åtnalgovveme jïh dejtie sinsitniem viertiestidh
+digkiedidh guktie religijööse, etnihkeles jïh kultuvrelle jeerehtsh, nuepieh jïh haestemh sjugniedieh
+digkiedidh guktie saemien gïeletsiehkie leah saemiej gïelemaahtojde, guektiengïelevoetem jïh jïjtjetjirkemem dijpeme jïh digkiedidh guktie skuvle, sïebredahke jih barkoe maehtieh guektiengïelevoetem dåarjoehtidh
+digkiedidh guktie saemien gïeletsiehkie leah saemiej gïelemaahtojde, guektiengïelevoetem jïh jïjtjetjirkemem dijpeme
+digkiedidh guktie gïele maahta almetji jïh åålmegi åssjalommesidie åvtese buektedh jïh darjodh
+digkiedidh guktie joekehts medijah bïevnesegaaltijinie leah, jïh guktie dah mijjem dijpieh gosse jïjtjemh kultuvrem guarkedh
+åejvieprinsihpide jïh haestiemidie digkiedidh dan nöörjen tryjjes-staatese
+saernieh jïh byögkeles soptsesh digkiedidh
+Mij hijven: Datne aktem sjyöhtehke saerniem gaavnih.
+saernieh jïh byögkeles soptsesh Saepmesne digkiedidh
+joekehts jïh hedtieh digkiedidh guktie aerpievuekien daajroe jïh daejremen daajroe eatnemen bïjre tseegkesåvva jïh guhkiebasse soptsesuvvieh
+nuepieh jïh haestemh digkiedidh fasseldæmman jïh aarvoesjugniedæmman saemien jieliemisnie jïh siebriedahkesne, jïh barkohtsvoetem digkiedidh
+digkiedidh guktie saemien gïelepolitihke jïh kultuvre-evtiedimmie
+digkiedidh guktie saemien gïelepolitihke jïh kultuvre-evtiedimmie leah
+siebriedahkefaageles aamhtesh digkiedidh jïh seahkarimmiem utnedh mubpiej vuajnose, sjyöhtehke faagedïejvesh nuhtjedh, jïh mïeli jïh faaktaj gaskem joekehtidh
+ektiedimmieh digkiedidh stuvremevuekien, reaktastaaten jïh almetjereaktaj gaskem
+væhtah jïh fåantoeh digkiedidh man åvteste terrorisme sjædta
+Digkede doh illedahkh dåehkine.
+Digkiedidie aevhkide jïh nåakevoetide bieljiemïerhkeldh dåarjojne jïh mieriedåarjojne tjïeltide.
+Digkiedidie dan mænngan aamh tesem klaas sesne.
+Seedth lohkijeprieviem dov voenges plaaran.
+Digkede gie dijjieh vïenhtede bøøremes sjeahta staateministerinie.
+Dagke aamhtesh voengespolitihkesne mah dijjem dan jïjnjem eadtjaldehtieh juktie dijjieh lidh
+Vuarjasjidie aaj mejtie byøreme jeatjah tsevtsiedimmieåerieh nåhtadidh.
+Digkiedidie mejtie dijjieh tuhtjede væjsehke nuepiem vedtedh veeljijidie Gaskeviermesne steemmadidh.
+jeatjahlaakan darjodh juktie buektiehtamme sov åssjaldahken darjodh.
+Digkiedidie maam dijjieh krirriej bïjre tuhtjede gosse bloggide lohkede.
+VOENGES JÏJTJESTÅVROE
+• Digkiedidie guktie dijjieh sïjhtede dejtie learoehkidie dåarjedidh mah leah guhkene gaskemedtien nuelelen jallh guhkene gaskemedtien bijjelen.
+Digkiedidie maam dej bïjre tuhtjede.
+Digkedeminie mejtie goerkese evtiesåvva tjiehpiesvoeti åvtelen, tjiehpiesvoeth goerkesen åvtelen, jallh mejtie dah sinsitnien baalte evtiesuvvieh.
+Digitale maahtoe orre lïerehtimmievuekieh buakta jïh aaj orrre nuepieh lohkeme- jïh tjaelemeööpehtæmman vadta, gosse galka teekstsh darjodh jïh jeatjahtehtedh.
+Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste lea akte bielie lohkeme- jïh tjaelemelïerehtimmeste nöörjenfaagesne, jïh sæjhta jiehtedh digitaale gaaltijh gaavnedh, nuhtjedh jïh ånnetji ånnetji aaj vuarjasjidh jïh dejtie digitaale gaaltijidie vuesiehtidh tjaaleldh jïh njaalmeldh tjaaleginie, jïh ånnetji ånnetji aaj jïjtje gïervebe tjaalegh darjodh.
+Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh digitaale dïrregh nuhtjedh goske ahkedh buerebelaakan maahta jïjtjeraarehke digitaale gaaltijh, dïrregh, meedijh jïh bïevnesh veeljedh jïh nuhtjedh.
+Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetine sæjhta jiehtedh tjåanghkan bïejeme tjaalegigujmie barkedh mah ahkedh elliesåbpoe sjidtieh.
+Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste sæjhta jiehtedh bïevnesh ribledh jïh gïetedidh juktie ovmessie såarhts tjaalegh sjugniedidh.
+Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste siebriedahkefaagesne sæjhta jiehtedh digitaale dïrregh jïh meedijh nuhtjedh juktie faageles daajroem vejtiestidh, jïjtse maahtoen bïjre soptsestidh, jïh faageles dïjrem nænnoestehtedh.
+Digitaale tjiehpiesvoeth siebriedahkefaagesne åådtje aktene prosessesne mij aalka gosse digitaale dïrregh nuhtjie, goske siebriedahkefaageles sisvegem gaavna jïh vaajeste.
+Digitaale tjiehpiesvoeth nöörjen gïelesne lea digitaale dïrregh, meedijh jïh vierhtieh nuhtjedh, juktie bïevnesh gaavnedh jïh dejtie gïetedidh, ovmessie såarhts tjaalegh sjugniedidh jïh staeriedidh, jïh mubpiejgujmie govlesadtedh.
+Digitaale tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne lea maehtedh aktem jeereldihkie veahkam digitaale dïrregijstie, meedijijstie jïh vierhtijste nuhtjedh juktie gïelelïerehtimmiem nænnoestehtedh, eengelsken gïelesne govlesadtedh jïh sjyöhtehke daajroem vejtiestidh eengeleskefaagesne.
+Digitaale tjiehpiesvoeth eatnemefaagesne lea digitaale dïrregh nuhtjedh juktie goerehtidh, vïhtesjadtedh, aerviedidh, visualiseradidh, vihtiestidh jïh åehpiedehtedh daatah jïjtse jïh mubpiej goerehtimmijste, voejhkelimmijste jïh feeltebarkoste.
+Digitaale tjiehpiesvoeth matematihkesne sæjhta jiehtedh digitaale dïrregh nuhtjedh lïerehtæmman spïeli, goerehtimmien, visualiseringen jïh åehpiedehtemen tjirrh.
+Digitaale tjiehpiesvoeth matematihkesne sæjhta jiehtedh digitaale dïrregh nuhtjedh lïerehtæmman spïeli, goerehtimmien, visualiseringen jïh åehpiedehtemen tjïrrh.
+Digitaale tjiehpiesvoeth lea daajroem evtiedidh aalkoereaktan jïh almetjevaarjelimmien bïjre viehkine gaaltijevuesiehtimmijste mejtie gåarede gïehtjedidh.
+Digitaale tjiehpiesvoeth lea aaj maehtedh govlesadtedh jïh laavenjostedh digitaalelaakan siebriedahkefaageles aamhtesi bïjre, jïh njoelkedassi mietie nedtegovlesadtemasse dåemiedieh, daan nuelesne persovnevaarjelimmie jïh aalkoereakta.
+Digitaale tjiehpiesvoeth siebriedahkefaagesne sæjhta jiehtedh digitaale vierhtieh nuhtjedh jïh nedtesijjieh goerehtidh, bïevnesh ohtsedh, laejhtehks årrodh gaaltijidie jïh sjyöhtehke bïevnesh veeljedh siebriedahkefaageles aamhtesi bïjre.
+digitale guvvie / video / tjoeje
+Maahta digitale maabpah lïerehtimmiesæjjan biejedh.
+sijjie digitale lierehtæmman
+evtiedidh jïh åehpiedehtedh ektienamme teeksth tjaelijijstie digitale vierhtiejgujmieutvikle
+Digitale vierhtieh maahta learohken gaskesadtememaahtoem jïh vuesiehtimmiem dåarjodh jïh evtiedidh.
+Digitale vierhtieh orre nuepieh vedtieh gosse saemien aerpien maahtoeh åtnalgovvedh, juhkoe gaskesadtemem jïh vuesiehtimmiem dellie maahta dåarjoehtidh jïh evtiedidh.
+Åtnoe digitaale vierhtijste nuepiem vadta eengelskegïelen tjaalegh dååjredh rïektes tsiehkine, amma iemie, ij-sjïehtedamme tsiehkieh.
+Digitaale hammoekrïevenassh tjaaleginie sæjhta jiehtedh effekth, guvvieh, tabellh, bijjietjaalegh jïh mearhketjh leah tjåanghkan bïejeme juktie aktem dïjrem tjïertestidh jïh leerehtidh.
+Kruanalaantegïele muvhten aejkien daanskegïeleste aejhteme, jïh maōrigïele Aotearoesne / New Zealaantesne ennje aejhteme jeenjebelåhkoegïele englaanten gïeleste.
+Såemies skïemtjegåetine maahta goerehtimmien åvteli mikrolavemangem åådtjeme maam edtja gåetesne vaalteme.
+Muvhtien aejkien maahta canceretumörh aajhtsedh mah leah barre måedtie millimeeterh stoerre.
+Naan healsoe- jïh skïemtjehoksh maehtieh åesehts årrodh naan laantedigkine.
+Såemies laantedigkie abpe jallh bieliem jïjtjemaaksovistie muvhti daalhkesi jïh skïemtjijedåehkiej åvteste maaksa, vuesiehtimmien gaavhtan p-pillerem noere nyjsenæjjide.
+Såemies laantedigkie maaksovem vaalta jis skïemtjebïjline jallh ruevtiehaepkine fealadidh.
+Dagkerh krievemh maehtieh årrodh kroehkeme åvtelen barkoe aalka, jallh tjuara aktem vaarjelamme gåetiem bueriedidh antikvariske prinsihpi mietie.
+Voerkes åtnoe saemien gïeleste
+nasjovnelle unnebelåhkoej- jïh Svöörjen
+Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
+Daatalingvistihken sisnie vuartesje åejvietsiehkine analysh tjaaleldh teekstijstie, maam g. j. rihpesti vijrebe ohtsemenuepiej åvteste gaskeviermesne, jïh automatihkeles jarkoestimmie.
+Vihties sïjth reaktoem utnin gåatodh, vïjredh jïh lidtedh dej dajven sisnjelen.
+Dïhte edtja guhkiem åvteli aelkedh tjïelkes årrodh gåessie faalaldahkem aalka.
+Ts. 11.30 - 11.50: UiN, universiteetelektovre Per Ravna: fokuse saemien perspektijvide jollebe ööhpehtimmesne sïejhmelaakan
+Dæjman nöörjen girtijh dejtie libyjen almetjidie vaarjelin Gaddafi-regimen julmiesvoeten vööste.
+Man gellie tæjmoeh leah 60 minuhti mietie tjaalasovveme:
+Man gellie tæjmoeh leah 60 minuhti mietie tjaalasovveme.
+Man gellie tæjmoeh leah 60-minuhti mietie tjaalasovveme:
+MAANADALTESE
+- tsåahka
+Dle dijjieh mubpieh maehtede ånnetji vueliebasse båetedh voestegh goh minngemosth.
+• OhtsedidiepolitihkeleskrirriehYouTubesne.
+Dæjmetje jaepien lij laanten mubpie bööremes juniornjulhtjije.
+jis hormonigujmie båehtjierdidh klimakterijedåeriesmoeri vööste
+åvtehkh byöroeh vaarjelidh.
+Hokse jïh daalhkesh mah daarpesje gosse båehtjerde guktie gohtje sïejhmevaarege skïemtjelassem Suetievaarjelimmielaaken mietie dïhte lea åesehts.
+Hoksebarkijh skåltoem utnieh bïevnesh vedtedh maam maahta vihkeles goerehtimmesne årrodh.
+Båehtjierdimmijste impotensem jïh inkontinensem maehtieh almide sjïdtedh gusnie prostatacancere ij hinnh dan stoerre skaaram darjodh jïh ålvas skïemtjelassese evtiedidh.
+Diktesoptsese, gaarhkenotaate, DSL-goere
+Diktesoptsese gaarkenotaate DSL-goere
+Damtijidh jïh buerkiestidh leah mejtie learohke maahta tsiehkieh damtijidh mah taalh jïh stoeredahkh meatan utnieh.
+Gosse oktegh learoehkinie maahta vïhtesjidh guktie learohke ryöknemelaavenjassh luetieh, jïh
+oktegh learoehkinie maahta vïhtesjidh guktie learohke ryöknemelaavenjassh luetieh, jïh soptsestidh dan bïjre maam vuajna.
+Tsiehkie, laavenjassh jïh dïedte - saemien museumh, laantebieliemuseumh jïh Saemiedigkie, Birgitta Fossum, direktööre, Saemien sijte, Snåase
+Dej veajkoej eejhtegh eah jïjtje saemien maehtieh, dle maanagïerte jïh skuvle joekoen vihkeles gïelesertiestæjjah sjidtieh.
+Daate krievie vuarkoesåbpoe sjædta gosse saemiengïelem utnedh dovne almetje, saemien byjressiebredahkh, saemien barkoesijjieh, saemien institusjovnh jïh reeremij åtnoe saemien gïelesne.
+Nøørjesne dle Oslo jïh Bergen mah. Dejnie jeanatjommes tjïeltine staare
+Daate joekoen nåake gïelen sijjien gaavhtan siebriedahkesne, jïh maahta guhkiebasse dejtie illedahkide goerpedehtedh mejtie laaki tjïrrh åådtjeme.
+Dongkemegoere
+Saemien tjaelijelearoe tseegkesåvva
+Goevtesedirektöörh
+Dæjstan voerhtjen 29. b. saemiedigkieraerie Henrik Olsen tjirkijh gaavnesje Siebriedahkejearsoesvoeten jïh riejriesvoeten direktovraateste, Hammerfesten, Tromsøen jïh Lyngen 110-sentraaleste, jïh tjirkijh tjïeltijste saemien gïelen reeremedajvesne.
+Tjåanghkosne dæjstan tjïeltigujmie jïh neavroesentraaligujmie doh ovmessie aktöörh nuepiem utnieh haestemh jïh råajvarimmieh buektedh dovne 110-sentaali bieleste jïh tjïelti bieleste.
+diskrimineringegyhtjelasside, Integrasjovne- jïh
+Maaksoe edtja aarke biejjien barkoem maanide noeride jïh båarasåbpojde maeksedh, laavlome-dåehketjidie jïh joptsetjöövkese, skïemtjegåetiegærhkose, fuelhkieraeriestæmman, hearride giejtie iktesth råakh, sijjide gusnie oktegs jïh gåetieluhpehts almetjh maehtieh tjåanghkanidh jïh mejnie gïehtelidh.
+Nænnoestamme barkoe juktie eekh gorredidh Reeremasse, gïehteldæmman jïh gorredæmman gåetijste staaten gåetieleejjeme-øørnegen sisnjelen, dle budsjedteradamme 1,6 millijovnh kråvnajgujmie jaepien 2012.
+voereshoksigujmie dej voeresi bïjre.
+Divtasvuodne tjïeltesne leah jeenjemes julevsaemiengïeleldh utnijh.
+Baajh learohkem buerkiestidh jïh gihtjh gyhtjelassh.
+Baajh learohkem aktem barkoem veeljedh mejnie satne sïjhteme barkedh, jallh akte barkoe mij lea åehpies learoehkasse.
+Baajh learohkh goltelidh dejtie nommide jïh mænngan ikth vielie jiehtedh.
+Baajh learohkh jïjtje vuarjasjidh mah aarvoeh aamhtese skreejrie, jïh mah aarvoeh learohkh jïjtje tjïerteste.
+Prosjekten åvtehke Divvunisnie Sjur Nørstebø Moshagen jeahta dah sijhtieh bïevnesh bååstede utnedh utniejidie, guktie dah maehtieh baakoegærjam bueriedidh jïh evtiedidh.
+Divvun aktem joekoen vihkeles barkoem dorje juktie teknologeles vuekieh evtiedidh saemien gïelide, Sanner jeahta.
+Divvun gïeledïrregh evtede goh elektrovneles staavadimmie, staeriedimmiedïrregh jïh ovmessie programmevaaroeh saemien gïelide.
+Divvun-prosjekte tseegkesovvi jaepien 2004, jïh lïhke laavenjostoe Saemien gïeleteknologijen jarngine UiT Nöörjen arktiske universiteetesne.
+Divvun-prosjekte aktem gïeledirregem evtiedamme goh elektrovneles staavadimmieviehkie, staeriedimmieprogramme jïh pedagogeles programmevaaroe dejtie joekehts saemien gïelide.
+Divvun gaskem jeatjah staavadimmiegïehtjedimmiem jïh staeriedimmieprogrammem evtiedamme noerhte-, julev-jïh åarjelsaemien, jïh digitaale pedagogijen dïrregh.
+Djupedal-moenehtse lea dov raeriestimmiem deelleme gusnie vuartesje mij lea daerpies juktie skuvlebyjresem bueriedidh jïh irhkemem skuvlesne giehpiedidh.
+d. CelleD3: Daesnie biejjiem tjaala jis vaajteles.
+tsevtsemem åådtjeme dehtie katolihken gærhkoste reformasjovnen åvtelen, jïh dehtie ortodokse gærhkoste Russlaantesne.
+Åtnoe dïejvesistie "nasjonaldag " Gosse saemiekonferanse jaepien 1992 nænnoesti goevten 6. b. edtja saemiej åålmegebiejjine årrodh, daate nænnoestimmie lij saemiengïelesne, jïh dïejvese " sámi álbmotbeaivi " åtnasovvi, jallh saemiej åålmegebiejjie åarjelsaemien gïelesne.
+Åtnoe dïejvesistie "nasjonaldag" Gosse saemiekonferanse jaepien 1992 nænnoesti goevten 6. b. edtja saemiej åålmegebiejjine årrodh, daate nænnoestimmie lij saemiengïelesne, jïh dïejvese "sámi álbmotbeaivi" åtnasovvi, jallh saemiej åålmegebiejjie åarjelsaemien gïelesne.
+Dïejvesh mah båatsosne åtnasuvvieh
+Maahta dejtie lahtesidie repeteredh fïerhten barkoeboelhken åvtelen, daejnie aamhtesinie.
+Dïejvesh goh vuesiehtimmien gaavhtan låhkoe, stööremes, jeenjemes, vaenebe, göökte vaenebe, man
+vuesiehtimmien gaavhtan låhkoe, stööremes, jeenjemes, vaenebe, göökte unnebe, man gellie, gaske, nuelesne jïh bijjelen leah vihkeles dïejvesh mah leah ektiedamme gïeleevtiedæmman sïejhmelaakan, jïh evtiedæmman learohki matematihkeles gïeleste sjïerelaakan.
+Dah nöörjen dïejvesidie " samefolkets dag " jïh " samisk folkedag " leah tseegkesovveme dan åvteste dah jarkoestimmieh eah leah dan veele orreme, jïh aaj dan åvteste såemies dam dïejvesem " nasjonaldag " åtneme goh kontroversielle.
+Dah nöörjen dïejvesidie "samefolkets dag" jïh "samisk folkedag" leah tseegkesovveme dan åvteste dah jarkoestimmieh eah leah dan veele orreme, jïh aaj dan åvteste såemies dam dïejvesem "nasjonaldag" åtneme goh kontroversielle.
+Tjuara dïejvesidie taalide ektiedidh, dovne taalesymbovlh jïh taalebaakoeh.
+Dievesjh tjoeverieh vuesihtæmman båetedh måadtesh vuepsiej tjirrh.
+Evtiedimmie goerkesistie jïh tjiehpiesvoetijste
+ryöknemisnie jïh taaleryöknedimmesne.
+Maahta aaj lahtesidie lïerehtidh nöörjengïeleste saemiengïelese.
+• dïejvese lïhkemes taale ektiedamme barkose taalesïevine jïh jorpesjimmie låhkan jïh tjuatan
+Dïhte buerkeste guktie byjresken, økonomijen jïh sosiaalen evtiedimmieh gårreldahkesne.
+Råajvarimmie 23.
+Råajvarimmiepaahkem dåarjede
+Råajvarimmie 10.
+Råajvarimmie 11.
+Råajvarimmie 13.
+Råajvarimmie 14.
+Råajvarimmie 16.
+Råajvarimmie 17.
+Råajvarimmie 18.
+Råajvarimmie 19.
+Råajvarimmie 1.
+Råajvarimmie 20.
+Råajvarimmie 21.
+Råajvarimmie 22.
+Råajvarimmie 24.
+Råajvarimmie 26.
+Råajvarimmie 27.
+Råajvarimmie 28.
+Råajvarimmie 29.
+Råajvarimmie 2.
+Råajvarimmie 30.
+Råajvarimmie 31.
+Råajvarimmie 32.
+Råajvarimmie 33.
+Råajvarimmie 34.
+Råajvarimmie 35.
+Råajvarimmie 36.
+Råajvarimmie 37.
+Råajvarimmie 38.
+Råajvarimmie 39.
+Råajvarimmie 3.
+Råajvarimmie 40.
+Råajvarimmie 41.
+Råajvarimmie 42.
+Råajvarimmie 43.
+Råajvarimmie 44.
+Råajvarimmie 46.
+Råajvarimmie 47.
+Råajvarimmie 48.
+Råajvarimmie 49.
+Råajvarimmie 4.
+Råajvarimmie 50.
+Råajvarimmie 51.
+Råajvarimmie 52.
+Råajvarimmie 53.
+Råajvarimmie 54.
+Råajvarimmie 55.
+Råajvarimmie 56.
+Råajvarimmie 57.
+Råajvarimmie 58.
+Råajvarimmie 59.
+Råajvarimmie 5.
+Råajvarimmie 60.
+Råajvarimmie 61.
+Råajvarimmie 62.
+Råajvarimmie 63.
+Råajvarimmie 64.
+Råajvarimmie 65.
+Råajvarimmie 6.
+Råajvarimmie 7.
+Råajvarimmie 8.
+Råajvarimmie 9.
+Råajvarimmiem ennje rååresjeminie jïh minngemes haemie jïh maaksoe ij leah tjïelkes.
+Edtja råajvarimmiem tjirrehtidh jïh finansieradidh öörnedæjjine ektine.
+Mijjieh råajvarimmiem "maanaj saemiedigkie" raeriestibie 400.000 kråvnajgujmie.
+Mijjieh råajvarimmiem "maanaj saemiedigkie" raeriestibie 400.000 kråvnajgujmie.
+Nordlaanten fylhketjïelte jïh Gjensidigestiftelsen aaj råajvarimmiem dåarjoehtieh.
+Ateneridie dovne gaarmerde jïh laajhta sov håalemisnie.
+Råajvarimmieh nyjsenæjjide sijhtieh dannasinie hijven årrodh abpe aalkoealmetjesiebriedahken gaavhtan.
+Dah råajvarimmieh leah joekoen dejtie gusnie daaroestimmiepolitihke jeenjemes arhki.
+Dah råajvarimmieh viehkiehtieh seammavyörtegs sovnedimmievuekieh sjugniedidh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta,
+Råajvarimmieh:
+Darjoe
+Darjome
+Laavenjassepaehperisnie regijovnalen starnesijjide lea gellien jaepien krieveme galka toelhkedïenesjh tseegkedh skïemtjejidie gieh dam daarpesjieh jïh råajvarimmieh tseegkedh barkijh gïele- jïh kultuvremaahtoem tjïrkedh saemien åålmegasse veadtaldihkie.
+Darjomh jïh gïele sinsitniem viehkiehtieh
+Rååresjimmieh ohtsemen bïjre gïehteldimmiekonsesjovnen bïjre jienemehaevtiegïehteldæmman Kvalsunden tjïeltesne
+Maahta ajve gïehteldimmiekonsesjovnem vedtedh disse mij evtiedimmiereaktam åtna.
+årroeminie.
+Dïhte bijjemes ulmie dahkoesoejkesjinie lea sjïehteladtedh akten jearsoes båetijen aajkan dejtie saemien gïelide Nöörjesne.
+Dah gaskesadtigan jïh sopstalligan abpe tïjjem barkojne gïeteldssoejkesjem berkigan, jïh minngemes konsultsjovnstjåanghkoeh lin dovne reeremen jïh politihken daltesinie njoktjen 31. jïh voerhtjen 17.-n 2009.
+Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente barkoen åvtehke gïeteldssoejkesjinie saemien gïelem.
+Gosse dahkoesoejkesjinie barkeme dle Saemiedigkie såemies departemeentigujmie laavenjosteme.
+dahkoesoejhkesje
+gïeteldssoejkesje lea saemiedigkien ektesne dorjeme jïh jeatjah departementij gujmie.
+Råajvarimmiesoejkesje gorrede dah faangkh hijven bïevnesh saemiengielesne åadtjoeh, jïh edtja aelhkebe sjïdtedh saemien nuhtjedh gosse faangkegåetesne tjahkesjeminie.
+gïeteldssoejkesje buerkeste dan gaavhtan aaj jeenjh guhkiesmïeresne ulmieh reerenassen barkoej åvteste dah saemiengïelh tjïrkedh båetije aejkien.
+gïeteldssoejkesjen åejviefokuse lea våaromem bïejedh juktie låhkoem iedtjeles saemiengïeleutnijigujmie jieniedidh.
+Dahkoeprogramme dearjoen vööste Arktisesne (ACAP)
+draaman, lohkemen, gihtjedimmien jïh vuesiehtimmien tjïrrh joekehts dåemiedimmine årrodh
+ovmessie råållah haalvedh draamadarjoeminie, lohkeminie jïh åehpiedehteminie
+Doh orre njoelkedassh krievieh dah sïelth mah dåarjoem dåastoeh, jïh man jïjnje fïerhte sïelte dåarjojne åådtje bæjhkoehtamme sjidtieh.
+Ekspedisjovnh abpe rijhkesne
+ hokseme eejhtegh bïevnesetjaalegem åådtjeme jïh bïevnesh åådtjeme
+Rekaktøøvrh: Ivar Buch Østbø jïh Sigurd Ø. Sæthre.
+reeremebyjjesfaamoeh viehkiehtidh dan orre laaken
+DÅARJEGH UNNEBELÅHKOEGÏELIDE NÄNNOESTIDH
+nasjovnelle unnebelåhkoej nuepide sjiehteles
+Barkoe barkijigujmie gieh Jielemebyjresasse viedteldahkesne:
+darjomh
+Darjoeh dan mænngan dam interaktijve kroessebaakoelaavenjassem mij lea lïerehtimmiesijjesne.
+Håhkose jaehkedh
+Digkiedidie mejtie vienhtede steemmereaktoe dejtie mah leah 16 jaepien båeries sæjhta dam politihkeles eadtjohkevoetem noeri luvnie nænnoestidh.
+Digkiedidie mejtie vienhtede stemmereaktoe dejtie mah leah 16 jaepien båeries sæjhta dam politihkeles eadtjohkevoetem noeri luvnie nænnoestidh.
+Manne vienhtem dah mah 16 jaepien båeries jeenjemasth altese eejhtegigujmie årroeminie, goh dah mah 18 jaepien båeries.
+Kondomem råådtege steerh boetjen maadtegisnie, gosse boetjem olkese gïesh, guktie ij kondome destie njïejkedh.
+Steerh maarkørem kolonnen sisnie.
+Saemien gyrhkesjimmiem earoehtidh Sveerjen gärhkosne saemieh gyrhkesjieh sijjen gïelesne jïh joekedehtieh sijjen dååjrehtsh guktie lea unnebelåhkojne jïh aalkoealmetjinie årrodh.
+Öörnedimmieh jïh tjåanghkoeh voenges saemiesiebrine
+Öörnedimmieh:
+Dah firremh signaalh rïekte boetjese seedtieh, jïh ij aajlese.
+dåarjoe dehtie voenges siebriedahkeste
+Dåarjoe dorjemassese saemien plaeride jåhta, jïh dorjemassese julevsaemien jïh åarjelsaemien plaeriesæjrojde.
+dåarjoe skuvlen åvtehkistie, dah reerijen barkijh jïh dah mah politihkeles sjæjsjalimmieh vaeltieh
+Jis edtja dåarjoeh EE:n struktuvre-fåanthijste åadtjodh, dle tjoerh nasjovne dåarjoem utnedh mij lea gaske 35-50 procenth abpe projekten åeseste.
+eejhtegi dåarjoe
+Voestesviehkiekuvsjem båatsose dåarjohte / Healsoe / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
+Voestesviehkiekuvsjem båatsose dåarjohte
+Dåarjoeh bijbelenjarkoestæmman
+Dåarjoe åehpies musihkeridie jïh orre båatalasside
+Dåarjoe lea daejtie maaksojde mah iemielaakan fealadimmien nualan båetieh, daan nuelesne:
+Jaepien 2011 dle Saemiedigkie 46 mill. kråvnah joekedamme guektiengïelevoetedåarjojne tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne saemielaaken gïelenjoelkedasside.
+Dåarjoereereme
+Libie aaj dåarjoem vadteme tjoejebaakoelæsoe-applikasjovh evtiedidh, dah leah daaroen jïh åarjelsaemien, daaroen jïh julevsaemien jïh daaroen jïh noerhtesaemien.
+Dåarjoe aaj vadtasovveme 31 gærjabæjhkoehtimmide noerhte-, julev - jïh åarjelsaemien.
+Lea aaj dåarjoem vadteme ovmessie ohtsemidie mah gelkieh saemien gïelide evtiedidh jeenh jïh orre gïelearenine.
+Dåarjoe åarjel-jïh luvlesaemien gïelese
+Dïhte jååhkesjimmie maam Saemiedigkie lea raeriestimmine laakenænnoestimmide vadteme, göölemereaktan bïjre jïh gorredimmien bïjre göölemistie goh vierhtievåarome saemien kultuvrese, aktine laakeproposisjovnine fulkesamme sjædta Stoerredigkesne, jïh Stoerredigkie göölemereaktam jååhkesje mij våaromem åtna almetjereaktesne jïh histovrijen åtnosne.
+Dåarjoe aerviedamme sjædta buerkiestamme ohtsemen jïh prosjektebuerkiestimmien mietie, raajan 500 000 kråvnah.
+Dåarjoem lea njoelkedassi (2005:765) staatedåarjoeh nasjovnelle unnebelåhkojde mietie joekedamme.
+Njoelkedassh ohtsemebaseradamme dåarjoe joejkese jïh saemien musihkese
+Dåarjoe noere göölijidie
+Dåarjoe noere göölijidie / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Dåarjoenjoelkedassh - Healsoe- jïh sosijaaleprosjekth
+Ohtseme
+Dåarjoeöörnegh
+Saemiedigkien budsjedtedejtie dåarjoeöörnegidie buerkeste.
+Dåarjoeöörnegen ulmiedåehkie lea saemien årrojh.
+Såemies ohtsemh mah dåarjoem åadtjoejin jaepien 2014:
+SVÏENSKE GÆRHKOE AEHPINE JÏH GOERPINE
+Dåarjoe Uit:se
+Dåarjoe edtja aaj öövtiedidh lohkehtæjjaj maahtoem tjïrkedh saemien gïelesne jïh kultuvrisnie.
+Dah dåarjoeh edtjieh öövtiedidh maeksedh juktie saemiengïeleööhpehtimmie vadtasåvva saemien learohkidie maadthskuvlesne jïh jåerhkeskuvlesne.
+Subvensjovnem Lagen om läkemedelsförmåner bïhkede.
+Dåarjoe digitale dïrregidie saemien gïelide
+Dåarjoe saemien mïrrestallemesiebride lea ohtsijebaseradamme jïh seamma daltesisnie orreme gellie jaepieh.
+Dåarjoe seminaarese Båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Dåarjoe seminaarese Båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre
+Duedtiebovride Inka AS jïh Manndalen Husflidslag dåårje
+Duedtiebovride Inka AS jïh Manndalen Husflidslag dåårje / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Vielie dååjreseturismem Tromsesne dåarjohte / Gellielaaketje jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Vielie dååjreseturismem Tromsesne dåarjohte
+Göölijh dåarjohte mah voestes aejkien göölemevïnhtsem åestieh
+Göölijh dåarjohte mah voestes aejkien göölemevïnhtsem åestieh / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Juktie maanagïerten barkoem dåarjoehtidhMieriesoejkesjinie maanagïerten sisvegasse jïh laavenjassinejienebh teemagærjetjh leah dorjesovveme.
+Saemien fealadassem julevsaemien dajvesne dåarjohte / Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemien fealadassem julevsaemien dajvesne dåarjohte
+ Jienebh jïh orre gïelesijjieh evtiedidh
+Teaterestuhtjem dåårje raasebiologijen bïjre / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
+Laavenjostoelatjkoe saemien kåansten bïjre jååhkesjamme sjædta Oslosne
+Teaterestuhtjem dåårje raasebiologijen bïjre
+jïh råajvarimmieh sjïehteladtedh mah leah goh positijve joekehtehteme, gosse edtjieh faalenassh vedtedh jïh råajvarimmiejgujmie nierhkedh mah dejtie saemide doehtedieh. Gærhkoe lea
+Dåaktere aalka prostatam damtedh soermine maadthtjåelesne.
+Dåaktere jallh tsegkietnie maahta pryövenassem vaeltedh ovmessie vuekine.
+Dåaktere beavna pryövenassen resultaatem dan mænngan.
+Dåaktere dïrregem boernesgåetien sïjse rijtie.
+Gaajhkh jeatjahtehtemh edtja dåaktere goerehtidh
+Dåaktere eensilaakan njammide gaajesje jïh vierhtede jis mammografijegoerehtimmiem edtja darjodh.
+Dåaktere pråvhka vaestiedassem laboratorijumeste åådtje tïjjemieresne, akte jallh göökte biejjieh.
+Dåaktere maahta aaj pryövem jeatjahtehtemistie vaeltedh.
+Vesties jïh narra-Stihke dåemiedimmie gedtesne, mobijlesne jïh sosijaale meedijinie daamtaj stoerre tsåatskelesvoetem åådtje.
+transportstyrelsen / feelemeståvroe bïevnesh daarpesje naan sjïehtelevoetem pryövedh vuajemekåarhtem, traktovrekåarhtem jallh taksivuejijelegitimasjovnem utnedh
+Tjaatsegh, resolusjovnh jïh jeatjah tjaalaldahkh mah konferansesne dorjesuvvieh nedtesne bïejesuvvieh guktie aelhkie sjædta dejtie gaavnedh.
+vuartasjimmieh jallh aktem barkoevuekiem vihtiestidh
+vihtesjidh jïh vïertiestidh jïjtjene evtiedimmiem gosse barka goerehtalla gïelen åtnoem
+vihtesjidh jïh vierhtiedidh jïjtjene evtiedimmiem gosse teekstigujmie barka
+Dajve A lea gåatomedajve Könkämä saemiensïjtese.
+Datne daejtie lahtesidie ovmessie tsiehkine nåhtedh jïh vearoldem, vearoldevæhtah, lopmem jïh daelhkiem veele jïh joekehtslaakan buerkesth
+Maam maahtah bueriedidh.
+Datne noerigujmie jïh geervigujmie barkh, maahtah skyllijelohkehtæjjine årrodh, rohkelassh steeredh, geervepedagogeles barkoem juhtiehtidh jallh åvtehkeööhpehtimmiem evtiedidh dejtie mejtie jïjtsh syjhtedistie meatan.
+Åadtjoeh musihkerinie, kööreåvtehkinie jïh pedagogine barkedh.
+Åadtjoeh konserth öörnedh jïh musihkem sjïehteladtedh jielemen vihkeles aejkine, laavkoemisnie, provresne jïh gosse juvledh.
+Datne råållah tjaalah akten onne råållespïelese, jïh meatan vaaltah aktem rïektes heannadimmiem jïh såemies lahtesh jieliemasse ektiedamme
+Datne naan råållah tjaalah akten råållespïelese, jïh meatan vaaltah såemies lahtesh jieliemasse ektiedamme.
+Datne Adobe Flash Player 9 daarpesjh, jallh urrebe versjovne.
+Datne aaj jåarhkeskuvlen mænngan faageööhpehtimmiem daarpesjh, kanne muvhth lohkehtæjjaööhpehtimmie.
+Datne aaj jåarhkeskuvlen mænngan faageööhpehtimmiem daarpesjh, kanne goh sosionome, psykologe jallh skïemtjesåjhtere.
+Datne tjoerh gieleleahpam nuhtjedh jis veeljemebiejjien åvtelen gielem vedttieh jih jis sjiere gieledåastoesijjine gielem vedth..
+Datne tjoerh veele lohkedh jïh gïehtjedidh Instruksjon for gjennomføring guhkiem åvtelen
+Datne tjoerh veele lohkedh jïh gïehtjedidh Instruksjon for gjennomføring guhkiem åvtelen datne goerehtallemepryövem tjïrrehth learohkigujmie.
+Datne tjoerh veele lohkedh jïh gïehtjedidh Instruksjon for gjennomføring guhkiem åvtelen datne goerehtallemepryövem tjïrrehth learohkigujmie.
+Datne edtjh:
+Datne edtjh 300 jolleskuvlelåhkoe teologijesne universitetesne jallh jolleskuvlesne lohkedh, lïerehtimmesne meatan årrodh jïh dan mænngan minngietermijnem lohkedh Svïenske gærhkoen pastoralinstitutesne Uppsalesne jallh Lundesne.
+Datne edtjh maehtedh:
+Datne almetjh dej ovmessie jielemen baelesne rååkh.
+Datne gie gielem åadtjh vedtedh galka minngemes mietsken 31 b. n gieleleahpam gåatan åadtjome.
+Datne gïeh Svïenske gærhkoem laahpeme leah lïhtseginie buerie båeteme bååstede.
+Datne tjidtjie jallh aehtjie
+Viehkie edtja dov maanan
+Datne gie Göteborgesne årroeh daan jaepien veeljemisnie maehtieh njieljieh veeljeminie veeljedh.
+Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah vielie soptsestidh aevhkiej jïh heaptoej bïjre dejnie barkojne, mej bïjre soptsesth.
+Datne dihte mij åadtjoeh veeljedh.
+Dïhte vuesehte gosse lååvkesovvih, Jupmele tjoevkesem båaltajehti jïh dïhte edtja jieleden, jaememen jïh ihkuvasse bueledh.
+Datne aalkeme Datne maahtah naaken dejstie sïejhmemes biejjieladtje baakojste aamhtesen bïjre.
+Datne stodtetjem båateme Dov akte naa hijven baakoeveahka aamhtesen bïjre.
+Datne Jupmelen maana leah jïh Jupmele datnem iktesth vaarjeleminie.
+Datne gåhkese båateme. Dov akte hijven baakoeveahka aamhtesen bïjre.
+Datne jienebh baakoeh lïereme mah leah saemien ryöknemevuekesne, jïh maahtah dejtie nåhtadidh naan ovmessie tsiehkine.
+Datne jïjnjh baakoeh lïereme mah leah saemien ryöknemevuekesne, jïh maahtah dejtie nåhtadidh jïjnjh ovmessie tsiehkine.
+Datne naan baakoeh lïereme mah leah saemien ryöknemevuekesne
+Datne maaje seamedh aktene jallh jienebinie dejstie vuajnojste bijjielisnie.
+Datne maahtah taallh, öörnegetaallh jïh möölegelahtesh nåhtadidh gosse ebrie- jïh lopmeveahkah mm jïh cm möölh.
+Datne maahtah: Taallide nåhtadidh
+Datne maahtah naan lïereme baakoeh nåhtadidh.
+Datne maahtah joekoen jïjnjh lïereme baakoeh hijvenlaakan nåhtadidh.
+Datne maahtah: Datne vuesehth datne dejtie jeanatjommes jiehtegh maahtah
+Datne maahtah: Datne guarkah man bïjre mijjieh soptsestibie jïh maahtah aktegh baakojne vaestiedidh
+Datne maahtah gyhtjelassh vaestiedidh aktegh baakojne.
+Datne maahtah aelhkie raajesh aamhtesen bïjre darjodh, jïh dejtie nåhtadidh soptsestimmine.
+Datne maahtah raajesh darjodh sisvegisnie, jïh meatan årrodh aamhtesen bïjre soptsestidh.
+Datne maahtah raajesh darjodh aktine jeereldihkie jïh tjïelke gïeline, jïh meatan årrodh gosse dastegh aamhtesen bïjre soptseste.
+Datne maahtah joekoen jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
+Datne maahtah joekoen jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh ektiedamme daan jieliemasse
+Datne maahtah vearolden jïh temperatuvren bïjre soptsestidh
+Datne maahtah naa jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
+Datne maahtah naa jïjnjh baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh ektiedamme daan jieliemasse
+Datne maahtah: Jïjnjh dejstie vihkielommes lahtesijstie vearolden bïjre
+Datne maahtah jïjtsh vearoldebievnesh darjodh jïh lahtesidie joekehtslaakan jïh veele nåhtadidh.
+Datne maahtah naan baakoeh jïh lahtesh nåhtadidh mah biejjieladtje tsiehkine sjïehtieh
+Datne maahtah gyhtjelassh vaestiedidh ellies raajesigujmie.
+- Datne leah åarjelh-saemien gielem øøhpehtamme, mohte idtji dån datne åadtjoeh saemiengielem skuvlesne lieredh.
+Datne dijalogide, mejtie datne soejkesjamme, hijvenlaakan jeahtah
+Datne dijalogide råållespïelesne iemielaakan jïh hijvenlaakan jeahtah.
+Datne såemies dejstie dijalogijste jeahtah maam soejkesjamme
+Datne vearoldebievnesem soptseste aktine tjïelke gïeline
+Maehtieh aktegs gïelem golme kandidatide vedtedh gosse kroessem bïejh veeljemeleahpese.
+Datne iktegisth maahtah nænnoestimmiem laejhtedh.
+Maahtah aaj abpe dygnem skïemtjesåjhterinie soptsestidh jïh raeriem åadtjodh.
+Datne maahtah lihtseginie sjïdtedh aktene politihkeles krirresne jïh politihkerinie sjïdtedh guhkiem åvtelen datne 18 jaepien båeries.
+Desnie maahtah goltelidh, maam Jupmele jeahta. Dutnjien soptseste.
+datne maahtah jienebem lïeredh ... (Lohkehtæjja tjaala mij dïhte maahta årrodh.)
+datne maahtah jienebem lïeredh... (Lohkehtæjja tjaala mij dïhte maahta årrodh.)
+Datne maahtah aaj saernieleahpah joekedidh jallh gïrremeraajrosne vaedtsedh.
+Mujhtieh gaajhki bïjre mejtie dutnjien aavoem jïh håhkoem vadteme, jïh rijhth dejtie dov buerie mojhtesh gearketjen sïjse.
+Maahtah vielie sjïerepedagogeles viehkien bïjre lohkedh www.udir.no/tidliginnsats
+Jeesuse saadtegisnie gïehtjelovvi. Dan bïjre maahtah lohkedh Lukasen vaentjielisnie: 4, 1-13.
+Aaj maehtieh dov åålmeginie soptsestidh.
+Maahtah aaj ceellh leesedh.
+Datne maahtah ohtsedh vielie goh 450 000 sijjienommh jïh medtie 23 000 saemien sijjienommh Nöörjesne, jïh seamma tïjjen nommem reaktoe sijjesne åadtjodh kaarhtesne.
+Datne maahtah soptsestidh giejnie sïjhth, dovne geervigujmie jih maanajgujmie.
+Datne maahtah Saemiedigkiem tsevtsedh dov siebriej tjïrrh.
+Datne maahtah sïjsefeelijidie gåetide seedtedh.
+Datne maahtah politihkeridie tsevtsiehtidh mah leah desnie, jïh mah edtjieh dejtie moenemidie vaeltedh mijjen åvteste.
+Gie akt datnem guedtieji. Seammalaakan Jupmielinie: Jupmele datnem fïerhten biejjien guadta. Mejtie tjoevkesem åadtjoejih?
+Datne gærhkoeståvroe dov gærhkoevoenesne veeljh jallh, jis dov gærhkoevoene jeatjah gærhkoeståvroej ektine berkieh, gærhkoeståvrose dov pastoratesne.
+Datne gyhtjelassh veelelaakan vaestedh jïh ellies raajesigujmie.
+Ussjedh: "im daarpesjh mejnie tjoeperdidh ".
+Dellie desnie gusnie muana gieh nuepiem utnieh sijjiem åadtjodh Stoerredigkesne. BARGOBIHTÁT
+Desnie raeffie lea.
+jielije jïh åemie almetjidie dööpmedh.
+Daesnie aaj vuarjasjimmiebïhkedimmiem gaavnh mij buerkeste guktie edtja pryövide staeriedidh.
+((https://pas.udir.no) gaavnh Instruksjon for gjennomføring mij buerkeste guktie datne edtja pryövem tjïrrehtidh, jïh mah ryöjredimmieh mejtie tjoerh darjodh pryöven åvtelen.
+mejtie tjoerh darjodh pryöven åvtelen.
+Desnie gusnie jienebh maehtieh meatan årrodh råårestallemisnie, desnie jienebh maehtieh meatan årrodh spealadidh.
+Desnie, guhkemes dubpemes, dle aktem Nöörjem vööjnim maam maehtebe garmerdidh.
+Desnie eah saemien mubpiengïeline utnieh, men maehtieh lïerehtimmiem saemien ammesgïelesne åadtjodh.
+Daesnie ållesth 30 tjiehpiedæjjah, mij lea seamma goh 10,2 fïerhten tåvsene årroejasse, amma akte prosente årroejijste lea lïhtseginie aktene jallh jienebinie tjiehpiedæjjaåårganisasjovnine.
+Våarhkosne antikvariske, sveekes, båarasåbpoe gærjah jïh plaerieh stoerre aarvojne, jïh såemies kaarhth bååstede 1600-låhkose.
+Dellie åadtjoeh dejtie noerhtesaemien bokstaavine áčđšž (jis guhkiem steerh bokstaavide acdsz), dah aajnehke noerhtesaemien bokstaavh mah fååtesieh leah ŋŧ.
+Dellie bokstaavide áčđšž åadtjoeh (jis guhkiem steerh bokstaavine acdsz), dah aajnehke noerhtesaemien bokstaavh mah fååtesieh leah ŋŧ.
+Daesnie aaj dæjman elektrovneles nasjovnale pryövenassh englaanten gïelesne jïh ryöknemisnie.
+Daej lissine gellie jeatjah barkijh, dovne ekonovmh, kanslijebarkijh, bievnehtæjjah jïh juristh.
+Lohkehtæjja guhte dejtie øøhpehtamme, lij orrejamme jih nimhtie manne dan sæjjan bøøtim.
+Asvedihks desnie vaedtsedh.
+Desnie buerie sijjie guktie båatsoeburrie-skuvle meehti disse juhtedh.
+Desnie limh tjiehtjielisnie gærhkosne maam onne-tjiehtjelinie gåhtjoejimh.
+Desnie nænnoestieh mij prosjektide bïjre veartenem Abpe veartene, Svïenske gærhkoen gaskenaasjovni / internationelle barkoe edtja beetnegigujmie jallh barkijigujmie dåarjoehtidh.
+Desnie nuepiem laavkodh, skylledh, pruvredh jïh juvledh.
+Desnie maehtieh dovne lohkehtæjja jih eejhtegh aamhtsh nebnedh mah maehtieh vuesiehtidh maan bijre digkiedidh.
+Daesnie maahta ryöknedh jïh bïejedh taalesymbovlh taalesïevese.
+Jåarhka aaj dåarjoem 300 000 kråvnine Noerhte-Trøøndelagen fylhkentjïelten prosjekten-åvtehkasse maam tseegkeme juktie åarjelsaemien kultuvrem jïh gïelem nænnoestidh jïh evtiedidh fylhkesne.
+Jupmelem leajhtedem?
+Jis gaajhkh soptsestallemh tjïrrehtidh frïjjesåjhtoekontovrh jïh dööpmijh gaskem toelhken tjïrrh destie gaskesadtemen kvalitetem tsevtsedh dan jeenje ij aervedh dïhte vaarjelimmine.
+Dah guaktah sinsitniem aarebistie damtijægan?
+Mejtie tjarkadiksvoete learohkese skuvlesne, dovne klaassesne jih skuvlen byjresisnie?
+Guktie mejtie lohkehtæjjah jih skuvlevoelpetjh satnem eensi?
+Tuhtjie dan noere jallh ij heavedh daelie.
+aelhkie baakoeh, nommh, dïejvesh jïh aelhkie raajesh guarkedh mah leah aarkebiejjien tsiehkiej bïjre
+aelhkies baakoeh, nommh, jïh åenehks raajesh beajjetji tsiehkine maehtedh
+damtijidh, eksperimenteradidh, buerkiestidh jïh guhkiedidh struktuvrh taalemaalline
+damtijidh, nuhtjedh jïh speejjelesymmetrijen bïjre soptsestidh praktihkeles tsiehkine
+damtijidh, nuhtjedh jïh buerkiestidh speejjelesymmetrijem jïh parallellesertemem vihties tsiehkine
+dejpeli gïejh jïjtse voengesne damtijidh, jïh gietskies våarhkoeh jïh mojhtesemïerhkh goerehtidh
+histovrijen giejh jïjtse voengesisnie damtijidh jïh voenges våarhkoeh jïh mojhtesemïerhkh goerehtidh
+gïeleldh vierhtieh aajhtsedh jïh dejtie jïjtsh teekstine åtnose vaeltedh
+Damta tjabrehtidh jallh vuertedh seksine maahta årrodh gosse voelph dam tsevtsieh jallh vuartoeh vuesiehtimmien gaavhtan fuelhkeste.
+• Damtijidh jïh buerkiestidh 1. daltesisnie lea buerkiestamme goh "Damtije vihties
+• Damtijidh jïh buerkiestidh 1. njieptjesne lea buerkiestamme goh "Damtije vihties tsiehkieh mejtie maahta ryöknedimmesne loetedh, jïh gyhtjelassh dejtie dorješ.
+Damtijidh jïh buerkiestidh leah mejtie learohke maahta tsiehkieh damtijidh mah taalh jïh stoeredahkh meatan utnieh.
+mejtie learohke maahta tsiehkieh damtijidh mah taalh jïh stoeredahkh meatan utnieh.
+Göökte tjiehpiesvoetesuerkieh möölesuvvieh dejnie uvtemesth
+damtijidh jïh nuhtjedh aelhkie gïeleviehkiedïrregh goh mubpesth jiehtedh jïh vuestiebielie
+naan vierhtiejgujmie åahpenidh jïh dejtie jïjtsh teekstine utnedh.
+naestieguvvieh damtijidh jïh tjuvtjiedidh, soptsestidh guktie almetjh maehtieh naestieguvviej mietie vaaksjoehtidh
+damtijidh, væhtah buerkiestidh jïh veesmedh gievlieh, gellieraedtieh, båalah, sylinderh jïh polyedh
+damtijidh jïh buerkiestidh væhtah guektien- jïh golmendimensjovnaale figuvride, roeni, raedtiej jïh bijjieskieriej sjïekenisnie, jïh veesmedh jïh nommh figuvride bïejedh daej væhtaj mietie
+jïh stuerebe leavloem tööllieh mubpijste
+damtijidh jïh buerkiestidh naan sjædtoe- jïh kreeke-aarhth voengesne, jïh dejtie dåehkine veesmedh
+gïelen vueliem lïerehtalledh jïh stoerre jïh smaave baakoeh tjaeledh
+nommem jïh gietskemes laahkoem damtedh.
+Lïhkemes fuelhkien nommh, skuvlem jïh daltesem damtedh.
+Åahpenidh åehpies vueline jïh dam laavlodh, fuelhkie-laavlomem (v.g: "Manne aahkan aahkuve ") jallh jeatjah åehpies laavlomem jallh saalmem saemiengïelesne laavlodh.
+Åahpenidh åehpies vueline jïh dam laavlodh, fuelhkie-laavlomem (v.g: "Manne aahkan aahkuve ") jallh jeatjah åehpies laavlomem jallh saalmem saemiengïelesne laavlodh.
+damtijidh guktie joekehts baakoeh ovmessie tsiehkine maehtieh tsavtshvierhtine åtnasovvedh Daennie vuesiehtimmesne learohkh edtjieh aktem reklame- jallh doekemesplakatem darjodh.
+baakoeh jïjtsh smaaregistie aajhtsedh, mejtie leah seamma jallh joekehts mubpede smaaregijstie
+ektiedimmiem damtijidh gaskem naan eengelsken gïeletjoejh jïh staavadimmiemaallh
+nöörjen beetnegh jïh beetnehleahpah damtijidh 100 raajan, jïh dejtie nuhtjedh åestiemisnie jïh doekemisnie
+struktuvrh taalemaalline damtijidh, dej bïjre soptsestidh jïh dejtie guhkiedidh
+saemien baakoeh maehtedh
+baakoeh jïh dïejvesh teekstijste aajhtsedh
+viehkiedïrregidie lustesvoete, ironije, vuestiebielieh, viertiestimmieh, symbovlh jïh gïeleguvvieh damtijidh
+apellehammoej åtnoem teemam / dïjrem /
+Soptsestidh ihke hijven mubpide meatan vaeltedh, jïh joekoen hijven jis baahkoe vaajmoem vuesiehtieh.
+Domth goh gåetesne jallh goh guessie jupmelen gåetesne?
+Datne naakenem damth mah viehkiehtamme mïrrestallemem buektiehtidh saemien siebriedahkine?
+Gosse gellien aejkien deahpadieh jïh naaken destie nåake damta, dellie lea irhkeme.
+Domtesh jïh åssjaldahkh maehtieh tïjjen mietie molsestalledh jïh muvhten aejkien dah båetieh guhkiem aborten mænngan.
+Dah domtesh maehtieh tïjjen mietie molsestalledh jïh muvhten aejkien dah båetieh guhkiem aborten mænngan.
+Maahta væhtide buerkiestidh ovmessie daltesinie, vuesiehtimmien gaavhtan:
+Væhtah leah hammoedamme naemhtie guktie dah edtjieh nuepieh vedtedh konkretiseradidh jïh sjïehtedidh.
+Væhtah leah hammoedamme faagen åejviesuerkiej dåaresth, jïh våarome lea maahtoeulmieh learoesoejkesjisnie.
+Væhtah leah hammoedamme golmine daltesinie.
+DSS 100 millijovnh åådtje juktie lissiemaaksoeh maeksedh ektiedïenesjidie abpe 2012.
+gosse saemien dööpmijh dæjpa, lea krimijnalesåjhtoen voerkelimmie voesteges lij råajvarimmide tjuevtjedamme vaarjele nuepiem saemiengïelem gorredidh jïh utnedh.
+Dågkasjïdteme byjresem eerjie gellie vuekine jïh dah sjædtoehtæjjah skaarah åadtjoeh daalhkes vierhtijste.
+Kapteejne Sabeltann-appe saemien gïelesne
+Struledh
+" Dov steemme maahta jienebelåhkoem jarkelidh! "
+"Dov steemme maahta jienebelåhkoem jarkelidh!"
+Dov steemme maahta jienebelåhkoem jarkelidh!
+Dov gïele vihkeles!
+Dov gïele raereste guktie Svïenske gærhkoe stuvresåvva gærhkoevoenesne, dajvesne jïh nationellt.
+Dov åssjalommesh
+gusnie datne / klaasse gyhtjelassh gihtjh / gihtjie dejtie mah muenieh dov tjïeltesne.
+Toelhkeööhpehtimmie jïh autorisasjovne toelhkide
+Toelhkestæjjah jïh jarkoestæjjah gïeh berkieh laavenjassine healsoe- jïh skïemtjehoksesne aaj sjeavohthvoetem utnieh.
+Toelhkedïenesjh starnesijjine
+aamhtesh skuvlen bïjre daaroengïeleste saemiengïelese jarkoestidh
+daaroengïeleste saemiengïelese aarkebeajjetje tsiehkijste jarkoestidh
+toelhkestidh, gïetedidh, vuarjasjidh jïh digkiedidh dam matematihkeles sisvegem tjaaleldh, njaalmeldh jïh grafihkeles åehpiedehteminie
+toelhkestidh, gïetedidh, vuarjasjidh jïh digkiedidh dam matematihkeles sisvegem ovmessie tjaaleginie
+toelhkestidh jïh vuarjasjidh ektiespïelem gaskem sisvegem, hammoem jïh åssjelem tjåanghkan bïejeme tjaaleginie
+jarkoestidh jïh maahtoeh utnedh jarkoestimmien bïjre gosse galka jarkoestidh
+jarkoestidh jïh maahtoe jarkoestimmien bïjre utnedh gosse edtjieh jarkoestidh
+toelhkestidh jïh nuhtjedh formelh mah leah aarkebiejjien jïh barkoejieleden bïjre
+toelhkestidh jïh teknihkeles jïh matematihkeles bïevnesh nuhtjedh govlesadtemisnie
+barkoeguvvieh jïh perspektijveguvvieh jienebh dåssjanimmie-mearhketjigujmie toelhkestidh jïh darjodh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh
+toelhkestidh, darjodh jïh åvteguvvieh jïh barkoeguvvieh nuhtjedh dåeriesmoerine kultuvre-jïh barkoejieliedistie, jïh vaestiedassh åehpiedehtedh jïh tjïelkestidh
+Nænnosth dongkemem
+Saemien kultuvrehistovrijem jïh aerpievuekien daajroem vihtiestidh gihtjehtimmiej tjïrrh
+tjirkemh jïh healsoegoerehtimmieh
+Duoddarasen daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Lenesjávri (Leinavatn) dehtie rijhkeraasteste jïh vyjrehkåbpoe meatesth jaevriem Aldesjávri (Altevatnet) jïh johkem Aldesjåkka (Barduelva) dahkoe johken Sørdalselva njaalman Øyvoll:n baaktoe.
+b. Mah haestemh duedtiejieleme åtna jïh mejnie Saemiedigkie maahta viehkiehtidh leah naaken dejstie aamhtesijstie mejtie edtja digkiedidh.
+Duodjeinstituhtta Guovdageaidnusne sæjhta duedtiem nænnoestehtedh goh kultuvre, faage, jieleme jïh kombinasjovnejieleme Luvlie- jih Gaske-Finnmarhkesne.
+Duodjeinstituhttan åssjele lea duedtiem evtiedidh goh vætnoe jïh jieleme, jïh viehkiehtidh guktie jielemeevtiedimmie jïh orre barkoesijjieh sjugniesuvvieh mej våarome leah saemien vætnoeaerpievuekine.
+Duedtiesiebrieh sijhtieh öörnegem gïehtelimsdåarjojne jïjtje vaeltedh, men åvtelen numhtie sjædta dellie latjkoeguejmieh sijhtieh konsekvenside vuarjasjidh dastegh dïedtem dan åvteste åadtjoeh 1.1.2016 raejeste.
+Duedtie
+Duedtie edtja akte åejviebielie årrodh programmefaagijste.
+Duedtie jïh designe Duedtie åtnoen gaavhtan jïh designe Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
+Dïhte dan åvteste laake idtji staaten almetjeriekteles åeliedimmieh saemide voebnesjh.
+buektiehtidh maanagïertigujmie, skuvlh jïh skuvleeejehtallemeøørnegh.
+Dïhte våarome lea fylhkenålman barkoe reeremesoejkesjh darjodh nasjovnalepaarhkide jïh vaarjelimmiedajvide.
+Våarome
+Våarome:
+Dïhte dannasinie daate akte haestiedihks maahtoeulmie 4. daltesisnie learoesoejkesjisnie.
+Akte goerehtalleme dejstie riektes maaksojste guektiengïeleldh dïenesjidie, tjuara våarome årrodh gosse edtja mieriesertiestimmide nænnoestidh.
+Rïektes nuepieh saemien nåhtadidh byögkeles jïh privaate tsiehkine leah joekoen vihkeles gosse barkeminie åtnoem saemien gïeleste lissiehtidh.
+Tjïelke nuepieh saemien gïelem nåhtadidh.
+ Tjïelke nuepieh saemien nåhtadidh
+- Nov lea badth daajroes maanah orre daajroem gaajh aelhkie vejtiestieh.
+Duojáriid ealáhussearvi jïh Sámiid duodji mah sijhtieh maahtoem eknomijen jïh reeknehlåhkoen sisnjeli nænnoestehtedh jieliemisnie.
+Duojáriid ealáhussearvi jïh Sámiid Duodji sijhtieh maahtoem lutnjiestidh duedtiejielemen sisnjelen.
+Duojáriid Ealáhussearvi jïh Sámiid Duodji sijhtieh mïerhkevaaroem duedtie nænnoestehtedh.
+Duedtiem vaeltieh bachelor- jïh maasteredaltesisnie elliestïjjen.
+Dåapmestovlelaake vuesehte saemielaaken njoelkedasside gosse saemien gïelen åtnoem dæjpa.
+Dööpmestovle edtja jarkoestidh tjaalegh jïh tjaaleldh vïhtesjimmieh sveerjen gïelese, jis ij leah joekoen ov-daerpies.
+Diss-vielie edtja dööpmestovle tjohtjedh unnebelåhkoegïelem provhkedh sov gaskesadtemisnie dejnie paartine jallh dan sijjiesadtjine.
+Dåapmestovlh edtjieh faamoen mietie døøpmedh.
+Vaeriedajvine Åarjel-Nöörjesne aaj daemieskrievvietjïerth mah båatsojne gïehtelieh, leejjemelatjkoej mietie.
+guektiengïerth darjodh jïh guektelen juekedh
+Gieleleahpam maam guelmiehtehteme maehtieh faaksen tjirrh sedtedh gärhkoetjåangkose gusnie gielem vedth jih Sveerjen gärhkoen ålkolaantengärhkoetjåangkose.
+Tornesaemien - Girjjis: Gällivaren noerhte-luvlielisnie, Nordkaitum Sveerjesne - Enontekiön jilliebielie Såevmesne, Ofoten luvhtie Lyngen gåajkoe, Skibotn jïh Nordreisan gaskem Nöörjesne - Karesuando: Könkämävuoma jïh Lainiovuoma, Lyngen jïh Balsfjord Nöörjesne.
+Dov prieviegielem tjoeverin skiereden 14b:n åvtelen utnedh.
+Dov åålmege vielie maahta soptsestidh Govlehtallh dejnie dov åålmeginie vielie bïevnesh dej sosiale barkoen bïjre åadtjodh.
+Datne tjoerh aktem jïjtse
+datne goerehtallemepryövem tjïrrehth learohkigujmie. Datne tjoerh aktem jïjtse pryöveheeftem meatan utnedh klaassetjiehtjielasse maam nuhtjh, Instruksjonine ektine.
+Datne tjoerh reaktoe legitimasjovnem meatan utnedh lissine.
+Dov akte joekoen hijven baakoeveahka vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre.
+Naan læhkiem båajhtode tjaaleme, jih datne tjoeverh kommaj njoelkedassigujmie barkedh.
+Dov leah vihkeles saernieh tjaelijen bijre dov teekstesne.
+Ajve 11% gaajhkijste seksuelle daaresjimmijste pollisese bïeljelamme sjidtieh.
+Ajve naemhtie maehtebe akte bielie sjïdtedh dejstie raerijste jïh akte bielie sjïdtedh dehtie båetije aejkeste mejtie vaajtelibie.
+ööhpehtimmieh saemien gïelesne, dan saemien ietniengïele-ööhpehtimmien baalte).
+Ajve eadtjohkelaakan gïelem nåhtadidh, maehtebe saemien utniehtidh goh mijjen vihkielommes aerpievuekien kultuvrebiehkie, jïh seamma tïjjen gïelem evtiedidh guktie maehtebe gaajhki orre bïjre soptsestalledh mah jaabnan jarkelimmieh sjugnedieh, aaj saemien siebriedahkesne.
+Guovdageaidnusne oktegh 17 musihkerh jïh musihkedarjojh, tjïjhtje dorjehtæjjah jïh govhte visuelle tjiehpiedæjjah.
+Ajve naemhtie mijjieh gorredibie gïele jåarhka jieledh jïh mubpieh boelvh maehtieh saemien lïeredh.
+Ajve nøørjen staatenårrojh åadtjoeh steemmadidh stoerredigkieveeljemisnie, bene daate ij leah akte krïeveme lïhkesveeljemisnie.
+Ajve akte museume klijmastuvreldh magasijnem åtna.
+Ajve Sosiaaleståvroe, Justitiesaadthalma (Justitieombudsmannen) jïh Justitiekansleere (Justitiekanslern) maahta bæjhkoehtidh Healsoe- jïh skïemtjehoksen dïedtemoenehtsasse, HSAN.
+Goerehtimmien mænngan dellie goh daamhtaj damta.
+Goerehtimmien åvteli tjuara vaarjoeh noeledh vueliekråahpesne jïh gynekologijen goerehtimmiestovlese tjihkedidh.
+mekanihkeles ryöknede. Dotkeme vuesehte jïjnjh maanah mekanihkeles ryöknedieh, jïh maahta jïjnjh såarhts båajhtoeh vaestiedassh addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassine dan mekanihkeles ryöknedæmman ektiedidh.
+Dah goerehtimmieh mah dorjesovveme vuesiehtieh dïhte lea jïjnjh gïeh idtjin tsïnneboetjem utnieh gosse jåerhkeskuvlem galhkoeh.
+Studije ööhpehtimmiem feerhmie duedtievuekiej bïjre, åtnoe maasjinijste, vuesiehtimmie jïh lïerehtimmie teknologijesne jïh aaj doekeme jïh maarkededoekeme.
+Goerehtimmiem daamhtaj mammografijesijjesne dorje, mij maahta frijjes årrodh jallh röntgenegoevtesisnie skïemtjegåetesne.
+Goerehtimmiem maahta aaj darjodh sjïere njammadåastoevisnie jïh naaken hoksejarngine
+Goerehtimmie ij bååktjedh jïh barre måedtie minudtine tjïrrehtidh.
+Goerehtimmie maahta åvtelhbodti darjodh goh healsoegoerehtimmie, guktie gohtje screeninge, jallh gosse nyjsenæjja jallh dåaktere jeatjahtehtemh njammine damteme.
+Stillemen mietie Saemiedigkeste, Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemente jïh Maahtoedepartemente dle dah dotkemeinstitusjovnh Nordlandsforskning jïh Norut Alta aktem nasjovnale saemien gïelegoerehtimmiem tjïrrehteminie daelie.
+Dotkeme vuesehte subtraksjovne lea joekoen gïerve.
+Goerehtimmie ij leah vaahreles
+Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie
+Maadthskuvle jïh Jåa
+Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie saemien siebriedahken bïjre jïh saemien siebriedahken gaavhtan
+Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie saemien siebriedahken bïjre jïh saemien siebriedahken gaavhtan
+Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie leah vihkeles gorredimmien, nænnoestimmien jïh evtiedimmien gaavhtan dehtie saemien siebriedahkeste.
+Goerehtimmie varki jåhta
+Goerehtimmie medtie luhkievïjhte minudth vaalta.
+Goerehtæjja aaj leerehtimmiem, digkiedimmiem jïh evtiedimmiem siebriedahkefaageles daajroste jïh maahtoste feerhmie.
+Goerehtæjja
+Goerehtæjja akte åejviesuerkie mij båata faagen jeatjah åejviesuerkiej bijjelen jïh sïjse, dovne maadthskuvlesne jïh jåarhkelïerehtimmesne.
+Vuartesjh meedijaguvviem akten biejjien: Lohkh plaerine, vuartesjh TV.
+Dutnjien eejhteginie laavkome maahta gyjhtelassh årrodh, datne eejhteginie dan onne almetjasse sjïdteme.
+Saemien reaktaaajhteri jïh voenges siebriedahki iedtjh jïh reaktah leah vihkeles gorredidh sjæjsjalimmieprosessesne.
+Saemiedigkie maahta aaj vuastalimmieh buektedh gosse konsesjovneaamhtesh gïetede tjaetsiestuvremelaaken, energijelaaken jïh tjaetsievierhtielaaken mietie, jïh Saemiedigkie maahta krievedh regijovnale soejkesjh Byjresedepartementese vaaltasuvvieh, dastegh dah soejkesjh eah dejtie iedtjide krööhkesth mah leah vihkeles saemien kultuvrese jïh jieliemidie.
+' h saemiengïelesne
+'h saemiengïelesne
+• Dyskalkulia, kapihtele taalesysteemen bïjre
+• Dyskalkulia, kapihtele taalesysteemen bïjre
+• Dyskalkulia, kapihtele taalesysteemen bïjre
+Jeesusen gellie nommh: Jeesuse Idjigan Josefe gonnoeh Maarjah ussjedh maanam Jeesusinie gåhtjodh.
+Åabpa
+Mov tjidtjie ajve saemesti jih aaj fejjen dam darjodh.
+Ovsïejhme tsiehkine idtji maehtieh pryövenassem analyseeredh, vuesiehtimmien gaavhtan jis jïjnjh gujnelemmievïrrem dan sisnie.
+saemiengïelesne tjaelieh. Amatöörebarkarimmieh, joekoen maanide jïh noeride jïh maanine jïh noerine, dåårje jeenjh arenah sjïdtedh gusnie maanah jïh noerh maehtieh saemiestidh.
+- Nasjovnaale politihke lea dam ovseekerevoetem sjugniedamme jïh byögkeles goerehtalleme jïh jååhkesjimmie reaktijste daejtie dajvide byöroe dam loetedh, Jåma jeahta.
+reeremedajvine.
+- Tjïelkelaakan maahta vihtiestidh dan åvteste årrojh fjovline jïh mearoegaedtiebealam Noerhte- Nöörjeste orreme, dah reaktah utnieh gueliem nuhtjedh jïh reeredh sijjen voengine jïh Barentsmearosne.
+Eah gaajhkesh daarpesjh sïemes årrodh, tjuara jååhkesjidh naaken maahta maam ‐ akt jeatjebem ussjedidh.
+Eah gaajhkh saemien maanah jïh noerh leah åådtjeme saemien lïeredh, men læjhkan gïele joekoen vihkeles aaj dejtie.
+vuarjasjidh. Gosse learohkh laavenjasside pryövesne luetieh, tjuerieh matematihkeles symbovlh reaktoelaakan nuhtjedh guktie mubpieh maehtieh guarkedh maam dah leah dorjeme.
+ij saaht gååvnesh baakoegærjah joekoen dorjeme daaroengïelen almetjh gieh sijhtieh noerhtesaemiengïelem lïeredh, vuj saemien-daaroen baakoegærjah mah buerkestieh åtnoem saemien baakojste daaroen utnijidie.
+Vaallah dejnie tjïeltine gænnah gusnie saemien gïele akte biejjieladtje gïele, dan jïjnje tjaaleldh saemien åtnasåvva.
+Idtjin naaken dejstie sjovnijste internatesne gænnah.
+Eah diekie båetedh kraamsodh.
+• Hijven jis maanah meatan.
+Ij lij naan gærhkoegåetie.
+Datne maahtah rohkelidh jalhts datne ih maam utnieh jiehtedh.
+Vaallah leah beetnegh dåårjeme akten gaajh daerpies learoevierhtielutnjemasse.
+Jis datne aajhtere aktede båeries saemien gåeteste, jallh dov lea voenges daajroe saemien gåetiej bïjre jïh sïjhth daejnie viehkiehtidh, maahtah Saemidigkine govlesadtedh.
+Ij lin man gellie learoe-vierhtieh goh eelki.
+Ij naan sïevh jallh mïerhkh Aantan heeftesne mah maehtieh bïevnesh vedtedh
+Ij naan daajroeskapeles vihtiestimmieh guktie goebperem åådtje jis jïjnjh dïjnegh byöpmedidh.
+Ij gååvnesh naan daajroeskaepeles vihtiestimmieh bïjveles, gaertjies vaarjojste jallh stringeste edtjieh darjodh aelhkebe goebperh åadtjodh.
+Eah gellie mah maehtieh dam sov bööremes musihkem gitarresne spealadidh namhtah daejredh gutkie ackordem vaeltedh jallh gosse eah leah aerebe dejnie intrumentine gïetedamme.
+Ij naan bïevnesh registreredh dan bïjre magkerh daalhkesh lea åådtjeme jallh mij dåaktaridie reseptem tjaaleme.
+Im tuhtjh sïjsefeelijh kraamsoeh.
+Eah hov lin dah ålkine gænnah guktie vøøjnin mij deahpedi.
+Tsiehkestahta vijriebasse dah learohkh taallide jïh öörnegetaallide daejrieh.
+smaarehgïeline jïh svöörjesne edtja darjoemisnie årrodh.
+Jis galka tjïrkedh mïrrestalleme starne- jïh såjhtoedïenesjem saemien åålmegasse lea maahtoe gellienkultuvreldh guarkoem jïh saemien gïelem jïh kultuvrem vihkeles.
+Jis raaktan dov guvvieh edtjieh meatan sjïdtedh kampanjesne dle tjoerh aktem gaahpoeh profijlem utnedh.
+Dah daalhkesh mejtie veedtjie tjuerieh meatan årrodh jollemaaksovevaarjelimmesne.
+Daerpies dillie ahte aalkoealmetji reaktah eatnemidie jïh vierhtidie dåhkasjehtedh, jïh ahte aalkoealmetji reaktam dåhkasjehtedh sijjen jïjtse evtiedimmiem stuvredh.
+Jis saemien edtja faageldh tsiehkesne utnedh voestegh tjuara faageterminologijem jïh faagejietegh saemien gïelesne gååvnesidh.
+aktine, daajroem utnedh luhkievoelpi bïjre (jïh jeatjah taalevoelph), maehtedh taalide guektiengïerth darjodh jïh taalide gööktine juekedh leah vihkeles jis edtja maehtedh hijven ryöknedimmiestrategijh evtiedidh.
+Guarkedh guktie taalh juakasuvvieh luhkine jïh aktine, daajroem utnedh luhkievoelpi bïjre (jïh jeatjah taalevoelph), maehtedh taalide guektiengïerth darjodh jïh taalide gööktine juekedh leah vihkeles jis edtja maehtedh hijven
+Guarkedh guktie taalh juakasuvvieh luhkine jïh aktine, daajroem utnedh luhkievoelpi bïjre (jïh jeatjah taalevoelph), maehtedh taalide guektiengïerth darjodh jïh taalide gööktine juekedh leah vihkeles jis edtja maehtedh hijven
+laavenjostedh gïelesertiestimmiesijjiej bïjre.
+Jielemh
+- Jielemebielesne libie dåarjoem våaroehtamme juktie göölemevïnhtsh åestedh jïh ovmessie råajvarimmieh juktie gueliem dåastodh jïh hoksehtimmiem vedtedh mearoegaedtievïnhtside.
+Doh gründerh Rággon duekesne sijhtieh raaktan dïsse sjïehteladtedh Noerhte-Saltesne, jïh mijjen mïelen mietie daate prosjekte joekoen gieltege.
+Jieleme- jïh kultuvremoenehtse:
+Jieleme jïh saemien siebriedahke tjuerieh nuepiem åadtjodh meatan årrodh politihkeles prosessine båatsoen mieride Nöörjesne.
+Jielemen, kultuvren jïh healsoen goevtese
+Båatsoe akte jieleme Hedmarhken luvhtie Finnmaarhken gåajkoe, tjïelte- jïh fylhkeraasti dåaresth jïh raasten dåaresth Sveerje-Nöörje.
+Jielemeevtiedimmie jïh innovasjovne - sjïereraeriestæjja Elisabeth Blix Bakkelund,
+Jielemepolitihke
+Jieleme sjædta gosse dah vuekieh doekesuvvieh jïh åtnasuvvieh beetnegi gaavhtan goh dorjesh jallh dïenesjh akten maarkedese.
+Jielemelatjkoe duadtan: Duedtiestipende
+Jielemelatjkoe duadtan: Duedtiestipende / Stipeanda ja doarjja / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Jieleme dovne smaave sïelth aktine almetjinie jïh stuerebe sïelth dovne tjiehpiedæjjajgujmie jïh kultuvreaktöörigujmie.
+Dej nasjovnelle unnebelåhkoegïeli båetije biejjide
+skreejrehtimmie
+åarjelsaemien, lea sagki aejhtemisnie.
+Saemiedigkie sæjhta jåartaburriem vaarjelidh jïh evtiedidh goh akte vihkeles kultuvreguedtije jïh fasseldæjja.
+Akte jielije demokratije årrojh daarpesje mah aamhtesi åvteste buelieh jïh mah sïjhtieh laantem bueriedidh.
+Akte jieljije demokratije årrojh daarpese, dovne noerh jïh voeresh, mah aamhtesi åvteste gæmhpoeh.
+Akte jielije demokratije almetjh daarpesje mah leah edtjohke.
+JIELIE TJIEHTJELH
+JIELEME
+Jis datne lïerh eatnemem lyjhkedh gosse maana, sïjhth gujht dam lyjhkedh abpe jieleden.
+Barkedh guktie Jielemebyjrese saemien siebredahkese sjiehtesje
+Jielemebyjrese ståvroedåehkiem åtna mij veeljeme mejtie åvtemes bïejedh jielemebyjreseprogrammesne boelhkese 2009-2011.
+Jielemebyjreseprosjektesne Saemiedigkie ovmese vuekiejgujmie noerigujmie barka, v.g.:
+Jieledetoelhkestimmie jïh jieledehaalveme.
+Jielede jïh jaahkoehistovrije
+Mijjieh libie sïemes Paulusen stillemen
+Dah viedtjeplaeriem darjoeh tjaalegigujmie guvvide.
+Lohkh vielie voejhkelimmien bïjre daesnie www.valg.no
+Vielie bïevnesh Saemiedigkien barkoen bïjre gaavnh daennie nedtesæjrosne http://www.samediggi.no/Suohkanodastus.
+Voerkesvoete åtnoen bïjre saemien gïeleste sæjhta viehkiehtidh gïelen staatusem bijjiedidh.
+Jienebh heefth?
+Jiene jienebh åålmegh aalkeme saemien vuekieh jïh væhtah gyrhkesjimmesne utnedh.
+Lissiehtamme åesiestimmie jïh dïeneste kultuvrejielemeaktööri luvnie
+ Jienebh laedtieh nuepiem åadtjoeh saemien lïeredh
+MUBPESTHVEELJIJHJIENEBHVEELJIJH UTNIEH
+Laantedigkieh jïh tjïelth maehtieh jïjtje nænnoestieh mah maaksovh edtja maeksedh gosse dåakteren luvnie jallh jeatjah dïenesji åvteste hoksesne.
+Laanteburriedirektovraate lea båatsoeståvroen tjaelemesijjie.
+Jåartaburrie
+Jåartaburrie lea akte dejstie nænnoes jieliemijstie orreme guhkiem saemien dajvine guhkiem.
+Laantedigkie faala gaajhkide nyjsenæjjide 50 - 69 jaepiej gaskem nuepiem mammografijegoerehtimmiem darjodh.
+Doh orre njoelkedassh regijovnaaledåarjose EU:sne jïh EØS:dajvesne jienebh sektovrelaahtpehtassh utnieh goh aarebi.
+Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente ij lahtestimmiem Saemiedigkeste jïh Nöörjen båatsoesaemiej rijhkesiebreste (NBR) krööhkesth, hiejhtemen bïjre båatsoeburriejreeremen dajveståvrojste jïh reeremekontovride Fylhkenålman nualan bïejedh.
+Saemiedigkie edtja Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten raeriestimmiem jarkelimmien bïjre båatoslaakeste, juktie dajveståvroem hiejhtedh, jïh båatsoereeremem Fylhkenålman nualan bïejedh, gïetedidh åvtelen laakeraeriestimmie Stoerredægkan bïejesåvva.
+Jåartaburrie
+Jåartaburrie aktem joekoen vihkeles råållam åtna juktie jielije voenh jïh saemien kultuvrem evtiedidh.
+jåartaburrie
+Eatneme akte vadtese sjugniedæjjeste
+Laantereaktah / Laante jïh vierhtiereaktah / Saemiedigkie - Sametinget
+Göölemereakta
+Laantereaktah
+Dah jeanatjommes aalkoealmetjh gïerve tsiehkiej nuelesne jielieh, jïh jeenjesh dovne dïedtesimmiem jïh trïegkenassem dååjrieh.
+Dej jeenjemes sijjine lea daerpies infrastruktuvre jis sæjhta darjomh tseegkedh mah saemiengïelen åtnoem evtididh.
+Dah jeenjemes laavenjassh leah evtiedamme suarkan Nuhtjedh jïh gïetedidh.
+Jeanatjommes dejstie krirrijste noeregoevtesh utnieh mah vihkeles aamhtesh biejjiesoejkesjasse biejieh, ovjearohks dehtie ietnienkrirreste.
+Dejnie jeanatjommes gåatomedajvine Nöörjesne joe naemhtie.
+Jeenjemes daalhkesh mah reseptine tjaalasåvva lea subvensjovnereme.
+Jïjnjh dejstie noerhtesaemien saalmh, jïh aaj luvlesaemien saalmh.
+konkretiseradamme sjidtieh.
+Jeenemes laantedigkine eah maanah jïh noerh 20-jaepiebiejjien raajan maeksieh naan maaksoven rïhpes healsoe- jïh skïemtjehoksesne, vuesiehtimmien gaavhtan mïnnemem hoksejarngesne jïh noeredåastoevisnie.
+Dah ellen jeenjemes gïelejarngh gïelekuvsjh utnieh goh akte sijjen vihkielommes tsegkijste, jïh dej minngemes jaepiej dle kuvsjide bueriedamme, juktie dah maahtoem vedtieh studijepoengigujmie.
+Jienebh kondomh bådtjaldahkesne juktie maereles jïh eah skoepenh.
+Jienebh kondomh mejtie maahta bovresne åestedh mahte seammalaakan, mohte maahta aaj jeatjah stoeredahkh, hammoeh gaskeviermesne jïh seksebovrine gaavnedh.
+Jeanatjommes dejstie åarjelsaemijste lea Dennie nøørjen gærhkosne
+Jeenjemes dejstie Finnmarkesne.
+Jeenjemes maanah vaejliem måedtie biejjieh utnieh jïh ij daarpesjh dan ålvas årrodh.
+Jeenjemes maanah vaejliem måedtie biejjieh utnieh jïh ij daarpesjh dan ålvas årrodh.
+Dejnie jeanatjommes matematihkeles darjoeminie nuhtjeminie viehkiedïrregh jïh teknologijem.
+Jeenjemes luvlesaemieh / skoltesaemieh såevmesne jïh Russlaantesne årroeminie, gusnie ennje saemiestieh.
+Doh ellen jeanatjommes lohkehtæjjah, skuvlh jïh eejhtegh maanaj evtiedimmiem jïh lïerehtimmiem itjmieslaakan vaeltieh.
+Jeenemesh dejstie learohkijste båatsoe-burriefuelhkijste bøøtin juktie skuvlejaepieh lin båatsoebårran sjiehteldihkie.
+Jeenjemes learohkh / barkoelearohkh Finnmarkesne (139) jïh Tromsesne (92) jïh Noehtelaantesne (38, dejstie 23 noerhtesaemien, 11 julevsaemien jïh njieljie åarjelsaemien) mearan oslosne jaepien 2007 lin golme jïh Akershusesne akte gie åadtjoeji saemien ööhpehtimmiem.
+Ryökneme lea daerpies juktie learohki taalegoerkesem evtiedidh, lissine learohkh jeenjemasth ryöknemestrategijh nuhtjieh laavenjasseloetemisie.
+vielie effektijve jïh fleksijbele strategijh evtiedidh mearan væjkalåbpoe sjidtieh ryöknedh, jïh buerebe taalegoerkesem åadtjodh.
+Dah jeanatjommes learohkh sijhtieh vielie effektijve jïh fleksijbele strategijh evtiedidh mearan væjkalåbpoe sjidtieh ryöknedh, jïh buerebe taalegoerkesem åadtjodh.
+Dïhte stööremes bielie dåarjojste, 4,9 millijovnh kråvnah, lea jåhteme ovmessie kultuvreråajvarimmide.
+Dejtie jeanatjommes learoehkidie tjoeperdimmieraasten nuelesne lea vihkeles haarjanidh lohkedh jïh tjaeledh stoerre taalh.
+Vuelielisnie akte vuarjasjimmie dorjesåvva mah aspekth dejnie uvtemesth tjiehpiesvoetine ryöknedimmesne mejtie maahta pryövesne möölehtidh.
+Vuelielisnie akte vuarjasjimmie dorjesåvva mah aspekth dejnie uvtemesth tjiehpiesvoetine ryöknedimmesne mejtie maahta pryövesne möölehtidh. Learohkh mah
+Jeanatjommes dejstie vierhtijste sæjhta 1. jïh 2. boelhkese juhtedh dehtie bueriedimmeste Domus Media ' ste jïh dejtie jeatjah jarngegåetide Oslon Universitetesne, jïh akten orre odontologijegåatan Bergen Universiteetesne.
+Jeanatjommes dejstie vierhtijste sæjhta 1. jïh 2. boelhkese juhtedh dehtie bueriedimmeste Domus Media 'ste jïh dejtie jeatjah jarngegåetide Oslon Universitetesne, jïh akten orre odontologijegåatan Bergen Universiteetesne.
+Dah ellen jeanatjommes mah saemiestieh leah funksjovnelle guektiengïeleldh, jeenjesh aaj gelliegïeleldh.
+Jeenjemes saemiengïelehåålehkh daenbijjien funksjovnellen guektiengieleldh daaroen-saemien.
+Dah ellen jeenjemes saemiengïeleldh geerve almetjh leah guektien- jallh gelliegïeleldh.
+Saemieh Aarborteste jih Vaapseste billin edtjin skuvlem Aarbortesne dassedh jis orre skuvle saemide Trøndelagesne tseegkesovvi.
+Jeenjemes cellejeatjahtehtemh mejtie aajhtsa leah geehpebe jeatjahtehtemh mejtie sjïdtehtidh, mohte naan dejstie tjuara destie vaeltedh.
+Jeenjemes cellejeatjahtehtemh mejtie aajhtsa leah geehpebe jeatjahtehtemh mejtie jïjtje sjïdtehtidh, mohte naan dejstie tjuara destie vaeltedh.
+maallen mietie. Hedmaarhke jïh Nordlaante naemhtie stuvresuvvieh.
+Doh jeanatjommes tihtelh leah båarasåbpoe goh 100 jaepieh.
+Jeenjemes skaarah jïh skïemtjelassh mah rïevhkestimmeste åådtje, maahta vaeniedidh jis orrije.
+Jeenjemes vaestiedassh eah naan jeatjahtehtemh vuesehth
+Jienebh raeffesne veasoeh.
+Jienebh tjuerieh saemien hïejmegïeline veeljedh, eejhtegh tjuerieh saemien voestesgïeline sijjen maanide veeljedh skuvlesne, jïh ij goh unnemes dle gaajhkesh mah sijhtieh, tjuerieh nuepiem åadtjodh saemien lïeredh.
+ Jienebh laedtieh nuepiem åadtjoeh saemien lïeredh
+Saemien gïele åtnasåvva jieniebinie sijjine
+Hævvi dan vierremassese, bene raaktan dïhte ij leah dan vaarege - vihkielommes mov steemme ulmiem åtna.
+Jeenjemes beetnegh sujhtemasse jïh hoksese juhtieh.
+sjïerelaakan. Tjuara dïejvesidie taalide ektiedidh, dovne taalesymbovlh jïh taalebaakoeh.
+Lissiehtamme barkoe juktie evtiedidh jïh våajnoes darjodh mah kvaliteeth doh saemien dajvh utnieh leah joekoen vihkeles, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
+Barkoem lissehte saemien tjiehpiedæjjide
+Jeatjah tjaalegh gærjeste Saemien skuvle-vaajese 1
+Jienebh tsegkietnieh, orre baersieldimmieklinihkh jïh buerebe skåernehksvoete darjoeh guktie dah tjidtjieh åadtjoeh guhkiebasse jieledh.
+Daam ållermaahteme teeman nuelesne Ryöknedimmie.
+Jis vielie bïevnesh sïjhth:
+Vielie bïevnesh:
+Vielie bïevnesh:
+Vielie bïevnesh:
+Vielie bïevnesh vuarjasjimmien jïh pryövenassi bïjre gaavnh daesnie www.udir.no
+Vielie bïevnesh maahta daesnie gaavnedh: http://www.norskfriluftsliv.no/nattinaturen /
+Vielie bïevnesh leah mijjen gåetiesæjrosne www.sametinget.no/Stipend-og-tilskudd
+Vielie bïevnesh konferansen bïjre:
+Vielie bïevnesh maahtah åadtjodh daejstie:
+Jeenebe bïevnesh veeljemeöörnegen bïjre daesnie gaavnh.
+Bïevnesh luejhtiehtimmien bïjre lea lihkebe buerkiestamme njoelkedassine Retningslinjer for gjennomføring.
+Bïevnesh luejhtiehtimmien bïjre lea lïhkebe buerkiestamme njoelkedassine Retningslinjer for gjennomføring.
+Vielie bïevnesh daesnie.
+Vielie bïevnesh jïh bïeljelimmie konferansese daesnie gaavnh.
+Bïevneseraerieh jïh sjyöhtehke vierhtieh
+Vielie dåarjoe dejtie prååsehkommes saemien gïelide
+Læssanamme fokuse saemien nyjsenæjjaj healsose
+Lissiehtamme dïeneste / Kulturejieleme / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Jienebh goh fïerhte gåalmede nyjsenæjja sijhtieh vædtsoesvoetem jallh seksuelle daaresjimmieh jieliedisnie dååjredh.
+numhtie vijriebasse.
+Jienebelåhkoedajve: Dajve gusnie jienebelåhkoe årroejijstie saemien biejjieladtje nåhtede.
+Jienebelåhkoe vijriesåbpoe vuesiehti "jienebelåhkoen mielen mietie ij [maehtieh] nyöjhkedh raerieh gååvnesieh, dovne almetjereaktesne jïh nöörjen reaktesne, joekoen göölemem mearoesaemien dajvine krööhkedh gosse göölemereeremem evtede, jïh guktie dïhte dorjesåvva.
+Jienebelåhkoe vijriesåbpoe vuesiehti "jienebelåhkoen mielen mietie ij [maehtieh] nyöjhkedh raerieh gååvnesieh, dovne almetjereaktesne jïh nöörjen reaktesne, joekoen göölemem mearoesaemien dajvine krööhkedh gosse göölemereeremem evtede, jïh guktie dïhte dorjesåvva.
+aaj unnebelåhkoen iedtjide krøøhkeste.
+Jienebh åarjelsaemien gærjah
+Vielie lïerehtimmiedarjomh
+Lissiehtamme laavenjostoe
+saemiengïelesne jienedamme åålmehtehtedh
+Stuerebe stipende fïerhten learoehkasse
+Stuerebe stipende fïerhten learoehkasse / Maadthskuvle jïh Jåa / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Gosse eengelskem leara dle jienebegïelevoetem sjugnede, jïh dïhte maahta akte vihkeles bielie sjïdtedh mijjen jïjtse evtiedimmeste.
+Eengelsken gïele maahtoeulmieh åtna 2., 4., 7. jïh 10. jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne, jïh Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammen / Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammen mænngan.
+Eengelskefaage lea dovne akte dïrregefaage jïh skearkagimmiefaage.
+Eengelsken gïelesne guarka dejtie vihkeles tjiehpiesvoetide naemhtie:
+Eengelskegïelen lidteræære tjaalegh maehtieh lohkeme-aavoem vedtedh mij abpe jieledem ryöhkoe, jïh mubpide jïh jïjtjemem buerebelaakan guarkedh.
+Eengelske åtnasåvva filmesne, lidteratuvresne, laavloemisnie, gaarsjelimmesne, dorjesinie, daejremevoetesne jïh teknologijesne, jïh daejnie åtnoesuerkine jïjnjh eengelsken baakoeh jïh dïejvesh leah geajnoem gaavneme mijjen jïjtsh gïelide.
+Eengelske gïele akte veartenegïele.
+Prievie tjïelteste mij jeahta jis maana reaktam åtna sjïerepedagogeles viehkiem jallh ij dam utnieh, jïh mij viehkie.
+Jeatjah prosjekth 1. boelhkesne øørnesåvva ektine dej barkoejgujmie 2. boelhkesne, jïh edtja gaervies årrodh 2. kvartaalesne 2014.
+Jeatjah stoerre prosjekth mejgujmie nïerhkeme, jïh dåarjoem åadtjoeh jaepien 2012: - Oslon jolleskuvle, skïemtjesåjhtereøøhpehtimmie 200 milljovnh kråvnah.
+Jeatjah aerpievuekien darjomh mejtie edtjieh daan prosjektese ektiedidh leah gaskem jeatjah vierhtieh veedtjedh eatnamistie, moereskåajje jïh moerem risjnedh, dueljiem / skåerriem darjodh, möörjedh, viermine gööledh, sjïjlelaejpieh bissedh derhviegåetesne, ålloem stealladidh jïh feerpedh ålloste sïrveste, rïeksegh lidtedh jïh rïeksegh gïeledh.
+Jeatjah aevhkies lidteratuvre ektiedamme guektiengïelen lohkehtæmman jïh gïelesuerkide:
+jeatjah voenges vierhtiealmetjh mah saemiestieh, voeres jïh jeatjebh mah maehtieh bihkedidh jallh vuesiehtidh
+Jeatjah sijjieh veartenisnie lin aerebi dovne gïelebiesiemaanajgïerth jïh gïelelaavkomeskuvlh.
+Jeatjah tjaalegh gærjeste Saemien skuvle-vaajese 1
+Jeatjah tipsh jïh raerieh
+Jeatjah nöörjengïelen vierhtieh Matematikksenteret "Alle teller" (www.matematikksenteret.no).
+The Dyscalculia assessment.
+Saemieh mah leah staateårrojh jeatjah noerhtelaantine maehtieh veeljemelåhkosne tjaalasovvedh jis dah ruffien 30. b. veeljemejaepien leah almetjelåhkosne tjaalasovveme goh årrojh Nöörjesne.
+Jeatjah vihkeles tsiehkieh mah tjuerieh stïeresne årrodh lea nuepie aalkoelïerehtimmiem vaeltedh, jïh vuelege maaksoeh.
+DIEVHTIEH ILLEDAHKEGOEREM
+Jeatjah hoksevedtijh maahta jeatjah maaksoeh utnedh
+Jeatjah darjomh
+jeatjah öörnedimmieh
+Jeatjah jielemh goh laanteburrie jïh gööleme sijjen sjïere reaktah utnieh saaht man kultuvrese ektiedimmiem åtna.
+jeatjah åvtelhbodti hokse, vuesiehtimmien gaavhtan mammografijevaaksjome
+Lohkehtæjjah haakeneburrie-skuvleste dejtie jeatja faagide øøhpehtin goh nøørjen giele, matematigke jih learoeh maskinaj bijre.
+Dah jeatjah faagh lin aaj munnjien aeriebistie åehpies.
+Jis jeatjah gyhtjelassh govlesadth Divvuninie, feedback@divvun.no, jallh ringkh prosjekten åvtehkasse Sjur Nørstebø Moshagen, tell. +358-505 634 319.
+Dejnie jeatjah tjïeltine edtjieh dah tsiehkieh ryöjrehtidh juktie saemien maanah maehtieh dej gïelem jïh kultuvrem tjïrkedh jïh evtiedidh. "
+Jeatjah gïeleråajvarimmieh
+Jeatjah voernges laakh lea laake maanajgïertide mij tjïelten dïedtiem debreldahta faalaldahkem saemien maanide öörnedh lea presisereme.
+Jormen jeatjah dajvh maehtieh nuhtjesovvedh golken 1.-voerhtjen 30.
+Akte jeatjah haesteme daan orre jaepien lea dïhte europejen laajkoeneavroe.
+Gåarede aaj learohkh jijtje lohkehtæjjan ektine bøøremidie tjaelieh gosse sjiehteles tijjem gaavneme, jih jijtje altese eejhtegidie bøørieh.
+Jeatjah sjyøhtehke maahtoeulmieh 4. jaepiedaltesen mænngan
+Jeatjebh enn Norsk Rikskringkasting tjuerieh luhpiem utnedh jis edtjieh saadtegh seedtedh.
+Jeatjah maehtieh dan tjarki asvedidh mij daamhtaj bååstide båetedh, jallh guhkiem asvedieh.
+Jeatjah gyhtjelassine maahta goerehtimmiem dåapmastovli uvte hïejmerïjhkesne tseegkedh.
+Jeatjah:
+Jeatjebh
+Jeatjah dåarjoeh tjïelten prosjektide leah 55.000 kråvnah juktie saemien museumedarjoeminie Ballangesne aelkedh, jïh 400.000 kråvnah Prosjektese Nordlysattraksjon Altan tjïeltesne.
+Ij leah vaarjelimmiestatusem dejtie jeatjabidie vadteme, jallh dah leah urrebe tïjjeste.
+Jeatjaj leah dovne saemiengïele jïh daaroengïele goh åtnoegïele jïh naan ajve daaroegïele.
+jeatjah miehtjiejielemh
+viesjies goerkesasse taalesïeveste maahta årrodh learohke iktesth ryöknoe 0 raejeste jïh aktine aktine bæjjese ryöknoe juktie reaktoe taalem gaavnedh taalesïevesne.
+Akte jeatjah alternatijve lea aktem åvtepryövenassem darjodh aamhtesen bïjre.
+Vielie lïerehtimmiedarjomh.
+Jeatjah lohkehtæjjaööhpehtimmie studentide illeme eksameninie / galhkuvekarakterine saemien 1. jallh 2. gïeline jåarhkelïerehtimmeste jallh plearoeh njieptjeste
+Jeatjah lohkehtimmiedarjomh.
+jallh tjiehpiesvoetigujmie guhkiebasse barkedh, mejgujmie gaajhkh learohkh dåehkesne tjabreminie.
+Jeatjah learohkh maehtieh aaj gåetiem nåhtadidh gosse saemien aamhtesigujmie berkieh.
+Guvvie: Jan Arne Varsi
+Enan jeatjah dajvh maehtieh nuhtjesovvedh golken 1. - voerhtjen 30.
+Muvhten aejkien luhkie maahta akte stoerre taale årrodh.
+jeatjah almetjh
+Akte jeatjah vuekie aktem saemiengïelen sijjiem jallh aktem gïelesuerkiem darjodh, lea båeries almetjh jallh jeatjah saemiengïelen almetjh nåhtadidh, gusnie learohkh maehtieh guessine minnedh jaabnan.
+Naan programmh joeleds jïh dah Jeatjah programmh leah vihtesjamme dehtie programmeåejveste, jïh dïhte åssjaldahke lea seamma jïjnjem sjollehtidh goh bïevnesidh.
+Jeatjah sjyøhtehke maahtoeulmieh 10. jaepiedaltesen mænngan
+Jeatjah sjyöhtehke maahtoeulmieh
+soptsestidh man bïjre jienebegïelevoete sæjhta jiehtedh
+Akte jeatjah jarkelimmie lea stipenden stoeredahke lea åvtelhbodti daajroes sjïdteme.
+Tsagkesh gielen gaavhtan jeatja laanteste jallh jeatja kultuvreste båetedh, maahta soptsestallemem geerve darjodh.
+Jeatjah laantine anarkije jïh luhpehtsvoete reerieh.
+Dah jeatjah saemien dejpeladtje jielemh aaj sijjen sjïere ryöknemevuekiem utnieh, maam maahta meatan vaeltedh vuesiehtimmesne.
+Jeatjah baakoeklaassh goh substantijve jïh adjektijve, jeatjah klaeriekodah utnieh.
+Jeatjah cellejeatjahtehtemh mestie boernengåetiecancerem sjædta, maahta unnebe operasjovnine laahpehtidh.
+Jeatjah sjïekh jollene PSA-vierhtide maahta jis infeksjovnem jallh inflammasjovnem prostatesne, mohte aaj jis prostatacancerem åtna.
+- Akte aevhkie politihkeridie voeresi daerpiesvoetide vielie voebnesjidh goh noeri daerpiesvoeth, dah jienbh steemmh åadtjoeh gosse maam akt voeresidie darjoeh.
+Jeatjah stuerebe barkoeh leah dorjesovveme saemien gïelen jïh gïelesoejkesjimmien bïjre 2000 mænngan, jïh dej gaskem neebnebe Inger Marie Gaup Eiran salkehtimmiem Samisk språk i Norden - Status og domeneutredning jaepeste 2001, jïh Torunn Pettersen jïh Johanne Gaupen salkehtimmie byögkeles saemien bïevnesedïenesjen bïjre, aaj jaepeste 2001.
+Gaajhkh jeatjah tjïelth aaj sijhtieh saemielaaken gïelenjoelkedassi nuelesne årrodh, men eah seamma vijries reaktah njoelkedassine utnieh.
+Mubpieh loevenieh aktegsheamtuvreste jïh svihtjedieh sjaangeren sisnie, seamma aejkien goh tjyølkehke saemien aerpievuakan bigkieh.
+Mubpieh mah maehtieh PP-dïenesjasse saehtedh:
+Naaken leah joekoen klååkeme aati bijre mah munnjien buerie.
+Jeatjah vaejvieh mestie maahta bieljie-naavlehtahkem åadtjodh lea ovleme bieljieraejkesne trommeskïelten vööste, voksedåmhpa jallh vaejvieh skiehrielïhtsine.
+Molsehthlaakan lohkehtæjja maahta skannedh jïh kopijeredh guvvide aktene paehpierisnie.
+jeatjah vuekiem provhkedh gosse tjïertestidh:
+Akte jeatjah vuekie tsevtsedh, baaltele steemmereaktoem nåhtadidh, lea eadtjohke årrodh politihkesne.
+Jeatjah darjomh maehtieh jarngeste jarnegese jeerehtidh, goh barkoe maanaj jïh noeri vööste skuvlen jïh maanagierten sisnie jïh ålkolen, maajhööhpehtimmie, tjöönghkeme jïh vihtiestimmie aerpievuekien daajroste.
+Jis sjïere tsiehkieh, dellie vaenemes akten plaerien tjïrrh bæjhkoehtidh mij lea sïejhme lohkemasse dennie dajvesne.
+Dam veelelaakan dennie åarjelsaemien dajvesne vuajna, mij jienebh mubpiegïelelearohkh utnieh goh voestesgïelelearohkh.
+• akte nænnoestimmiem nænnoestidh mij jeahta jis maana edtja sjïerepedagogeles viehkiem åadtjodh jallh ij dam åadtjoeh, jïh mij viehkie.
+Sjïerepedagogeles viehkie maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh saavredh, skreejrehtidh jallh dåarjoeh dejtie gïeh maanajgïertesne berkieh.
+- dutnjien tjidtjie jallh aehtjie
+Joekoen maahta dejtie saemien tsiehkide learoesoejkesjisnie saemiengïelesne darjodh.
+Dej stinkes öörnegh doekoe blankedtide viedteldihkesne ij leah stinkes öörnegh jarkoestimmien jïh ajouröörnegij åvteste paehperh saemiengïelese, jallh gosse paehperh reerenassen jallh skaehtieetaten gåetiesæjtose åålmehtehtedh.
+Learohkegoerehtimmieh, taalh Almetjehealsoeinstituhteste jïh bïevnesh maanatjirkijistie gaskem jeatjah aktem stuerebe låhkoem irhkemistie vuesiehtieh saemien dajvine.
+Gaskem jeatjah dah eah åadtjoeh saemiestidh mearan sovnedeminie.
+Dej gåetievaarjelimmieprosjekti gaskem mah dåarjoem åadtjoejin lin privaate aajhterh jïjtsistie vaarjelamme gåetijste, vierhtieh vadtasovvin buvrieh dåvvodh dejnie golme noerhtemes fylhkine, vaarjelamme årromegåetide, fievside, jåartatjeallaridie.
+Dej gaskem mah dåarjoem åådtjeme lea Noerhte-Trööndelagen Fylhkengærjagåetie mij 420 000,- kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie lyjhkedihks maanagærjah jarkoestidh åarjelsaemien gïelesne.
+Gaskem jeatjah siebrieh Sámiid Duodji jïh Duojáriid ealáhussearvi sijhtieh håaledh duedtien bïjre goh kultuvreguedtije jïh jieleme, visjovni, haestemi jïh ulmiej bïjre åvtese.
+Gaskem jeatjah aktem goerehtimmiem aalkeme mij lea såemies teemaj bïjre mah leah sjyöhtehke saemide prosessesne tjïeltereformine.
+Saemien-misjovne desnie tjåangkoeh øørnieh gellie jaepieh guektien aejkien jaepesne.
+Nimhtie skuvtere traktovren sæjjan bøøti.
+Gaskem jeatjah dle konvensjovnen 20. artihkele vihteste edtja kontinuiteetem krööhkedh maanan bijjiedimmesne, jïh maanan etnihken, religijööse, kultuvrelle jïh gïeleldh maadtoem krööhkedh hoksesertiestimmesne.
+Akte dejstie fåantojste mannasinie naemhtie lea dannasinie mujvies orreme guktie edtja dejtie barkoeseehtemisnie prijoriteradidh, saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta.
+Maahta ojhte jienebh baakoeh årrodh, jïh dellie dah alfabeten mietie tjåadtjoeh.
+aejhtemen gïelese juktie edtja aelkedh veaksodh,
+Faagplaane-moenehtsisnie mov baalte, lij Loyd Villmo guhth utnieji daajroem båatsoejielemem bijre.
+Sven Skjennebergen gærja "Rein og reindriftš (Bovtsh jih båatsoeburrie) lij staeries, mohte dejtie jeatja tjaalegidie mejtie sijhtim åtnose vaeltedh, tjoeverim jijtje tjaeledh.
+illedahkh jïh jiehtegi gaskem juekedh jïh kvaliteetem digkiedidh jïjtse jïh mubpiej vuekine jïh jïjtse jïh mubpiej daatine jïh toelhkestimmine
+Joekehtehth mestie man jïjnje saemien dah learohkh maehtieh.
+Joekehtehth gosse aktem sjïehteles stoeredahkem råållespïelese veeljh, vuesiehtimmien gaavhtan magkeres almetjh jïh man gellie soptsestimmiesijjieh, mestie man gellie learohkh, learohki åvtedaajroeh jïh dej aaltere.
+Dellie medisijnen abortem tjïrrehtamme.
+Preventijvevierhtieh gusnie östrogene maahta vedtedh stuerebe vaahram vïrredamhpam åadtjodh.
+Preventijvevierhtieh, vuesiehtimmien gaavhtan p-pillerh jïh p-stratjkh eah leah meatan dennie golmeaskenjoelkedassesne.
+Guktie suetiem heerrede hijven maanide lïerehte gaejnelasse gesnedh jïh gossedh jïh paehperelijniem nåhtadidh.
+• vuastalestedh diskrimineringe dejstie nasjovnelle unnebelåhkojste
+Dïhte nøørjen staate lea dajvesne gøøkte almetjidie tseegkesovveme, nøørjen jïh saemien.
+Dïhte åtnoe laanteste jïh vierhtijste guhkiebasse lea goh eeke-, aajhtere-jïh åtnoereaktah laantedajvide jïh vierhtide.
+Laante jïh vierhtiereaktah
+Laante jïh vierhtiereaktah / Saemiedigkie - Sametinget
+Eatneme nuekies åtna destie maam gaajhkesh daarpesjieh, bene ij nuekies jis gaajhkesh gaahtsehke.
+Jeanatjommes daejrieh dïhte feerlege rïevhkestidh.
+Jeanatjommes daejrieh dïhte feerlege.
+Jeenjemidie ånnetji jallh ij naan baaktjese demtieh.
+Jïenesh mah laantijste EU:en, EES:en jïh Schweizen ålkolen åadtjoeh ellies maaksovem jïjtje maeksedh dovne jis akute hokse.
+Jeenjemes gïeh baakoem ovskåaltoe nåhtadidh eah naemhtie ussjedh.
+Jeenjemes pruvhkieh onanereeme åvteli dah seksem jeatjabinie utnieh.
+Ovmessie vuekieh åtna gosse teestedh.
+Jeenjemes leah alkoholem jovkeme gosse dah narkotijkam voestes aejkien nåhtadin, kaanne dellie ij vïenhth dan vaahreles.
+Dah jeanatjommes seamadieh mijjieh staatem jïh tjïeltide daarpesjibie, bene eah gaajhkesh vienhth fylhkentjïelte daerpies.
+Jeanatjommesh muvhtene asvedieh, bene jeerehtse man tjarki jïh man daamhtaj.
+Lohkehtæjja guhth gieline barkeminie maahta buerie maelmine lohkehtæjjese, learohkese jih eejhtegidie årrodh, mohte ij leah sjiehteles jallh daerpies dam tåalhkine provhkedh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme.
+Ietniengïele: Daennie bïevnesisnie nåhtadamme dan voestes gïelen bïjre maam gåetesne lïereme.
+Idtjin eejhtegh gænnah mijjem reesh vielie saemiestidh.
+buerie maadtegh aaj båetije biejjide barkedh
+Tjuara væhtide darjodh laavenjostosne learohkigujmie.
+Væhtah juktie ulmide jaksedh ektiedamme lïerehtimmieulmide
+Dah tsiehkieh mah tjuara digkiedidh jïh vierhtiehtidh lea g. j.:
+Tsiehkieh goh gïelefaageles evtiedimmie, öörnedimmie gïelebarkoste jïh mierieh tjuerieh aaj stïeresne årrodh, juktie hijven gïeleevtiedimmiem gorredidh.
+Dah væhtah juktie lïerehtimmieulmide jaksedh, edtjieh daajroes jïh gaavnoes årrodh learoehkidie barkoen aalkovisnie.
+Maahta væhtide, juktie lïerehtimmieulmide jaksedh, aktene goeresne buektedh.
+Ebba saemien gielem gåetesne soptseste mohte dihte væjkalåbpoe daaroen gielesne dijjeste. "
+Ebba lea vijhte maanah bijjiedamme.
+Ebba Westerfjell, uktsie jaepien nuerebe, ajve aktem jaepiem Havikesne veedtsi aerebi goh dåaroe.
+Dan åvteste ij leah luhpie joekehtamme barkoevedtijemaaksojne skovhtesuarkan, energijesuarkan, staeliedorjemassese jïh syntetiske fijberedorjemassese, finansese jïh tjirkemasse.
+Akte daajroes ekonomije åvtese lea eevre daerpies juktie gïelejarngide juhtedh.
+unnebelåhkoegïelh geehpebe-laakan nuhtjedh dej
+gaskesadtieh, jis aamhtesem maahta gïetedalleme
+Govlesadteme
+Dah åejvieladtjh dååjrin ij lij vielie nuepie, jïh ij lij seamma aelhkie saemiej bijjelen stuvredh, seamma aejkien goh dïhte gaskenasjovnaale veartene aaj tjalmahti guktie Nöörje sov aalkoealmetjh gïetedi.
+Byjjesfaamoe edtja aaj tjohtjedh aajnealmetjidie dåastoehtidh sijjen gïeline.
+byjjesfaamoeh dïedtem åtna njaelmeldh vaestiedimmiem seamma gïelesne vedtedh jih aaj vaejtemen männgan tjaeleldh jarkoestimmie vedtedh nännoestimmien jih nännoestimmie-tjielkestimmien bïjre.
+jienebh reaktah åadtjoeh aarhskuvledarjome- jïh
+Byjjesfaamoe maahta sjïere aejkiem jih sijjiem nännoestidh gusnie dåastoehtidh dïhte giem säjhta unnebelåhkoegïelem nuhtjedh
+Reeremefaamoe kultuvremojhteselaaken jïh soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie
+Ekonomeles jïh reereles konsekvensh
+Ekonomeles viehkiedïrregh
+Ekonomeles viehkievierhtieh
+Ekonomeles tsavtshvierhtieh gïelen sisnjelen leah guektiengïeledåarjoe tjïeltide jïh fylhkentjïeltide, ryöktesth dåarjoe saemien gïelejarngide, jïh gïeleprosjektevierhtieh mej bïjre tjuara syökedh.
+Funksjovnh
+Geometrije
+Ekonomije jïh reeknehlåhkoekuvsje
+Åejviesuerkieh ekonomije lea aerviedimmiej jïh vuarjasjimmiej bïjre mah leah ekonomeles tsiehkiej bïjre.
+Eksamene ajve faagem lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose feerhmie (84 tæjmoeh).
+Eksamene abpe faagem feerhmie (90 tæjmoeh).
+Eksamene abpe faagem feerhmie. (90 tæjmoeh).
+Edtja eksamenem tjirrehtidh dæjpeles boelhkine.
+Eksamene learoehkidie
+Eksamene learoehkidie
+Jaepiedaltese
+Jaepiedaltese
+Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
+Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
+ELLIESVOETE
+bïhkedimmien nuelesne.
+Dïhte elektrovneles vuekie sæjhta aktem jolle jearsoesvoetedaltesem faalehtidh jïh nuhtjie dam ID-portem maam gellie byögkeles suerkieh nåhtadieh.
+vedtieh learohki guhkiebasse barkose.
+Svaahken båatsoesïjten baaktoe (Elgå reinbeitedistrikt) Rv:ste 140 A dahkoe dan mïerhkese gusnie geajnoe 218 rijhkeraastem tjuahpa.
+Elgå skuvle ektiedimmiem åtna jïjnjh almetjigujmie mah jolle åarjelsaemien gïelemaahtoem utnieh, jïh sæjhta lohkehtimmievierhtieh evtiedidh mah edtjieh aevhkine sjïdtedh abpe åarjelsaemien dajvesne.
+Faamoelinja sæjhta 30 båatsoesïjti tjïrrh juhtedh jïh gellie saemien kultuvremojhtesi sontere båetedh.
+Elsa Laula Renberg lea akte åajvoeh gaagkoe saemien histovrijisnie jïh tjïrrehtimmie altese åssjalommesistie, dïhte voestes saemien rïjhketjåanghkoe Tråantesne, lea sjïdteme goh akte vihkeles heannadimmie saemien årroejidie.
+Dïhte mïerhkesjimmie maam Eebre dorje, maahta vååjnedh goh dïhte lea jueriedisnie mejtie 13 lea lïhkebe 10 jallh 20, jïh ij rikti guarkah taali gåhkoem gaskemsh.
+Learohkevuesiehtimmie Eebre edtja mïerhkem bïejedh gusnie 13 lea aktene taalesïevesne gusnie ajve dah luhkieh mïerhkesjamme.
+Empatije jïh goerkesadteme lea gøøkte hijven baakoeh.
+Enan daah raasth (Kaarhtelissie 4): Noerhtene: Rijhkeraasteste geajnoen E14 mietie dahkoe geajnoekroessese Rundhögen gåajka.
+Enan lea gåatomedajve Saanti båatsoesïjtese (Essand reinbeitedistrikt).
+Energije jïh mineraalh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Engerdalen tjïelte lea aarebi dåarjoem åådtjeme Elgå skuvlese fïerhten jaepien, jïh evtiedæmman åarjelsaemien learoevierhtijste jïh åarjelsaemien terminologijeste.
+Eengkele dïhte Maarjese jeehti, maanan nomme lea Jeesuse.
+EE:n regijovnepolitihken ulmie lea ekonomije jïh sosijale ektievoete lïhtsege-laanti gaskoeh stueriedidh jïh regijovne ov-balanse jïh mij joekehts ekonomijen övtiedimmesne lea unniedidh.
+EE-saevege.
+E-påaste: cecilie.samuelsen.fagerheim@samediggi.no
+Ih daarpesjh jïjnjem e-påastesne tjaeledh, ajve akte åenehks tjaalege dan bïjre mij maahta akte haesteme årrodh tjïeltereformesne, maaje raeriestimmiejgujmie guktie edtja dejtie loetedh.
+Maahta e-påastem seedtedh diekie: kommunereform@samediggi.no.
+sijjienommem gaavnedh
+Joekoen vihkeles mijjieh jienebh filmh åadtjobe maanide jïh noeride.
+Joekoen vihkeles lea fokuse noere entreprenöörskapese.
+Joekoen vihkeles dah barkijh hijven maahtoem utnieh ovmessie tradisjovnen darjomij bïjre jïh maehtieh baakoeh jïh jiehtegh lïerehtidh mah leah iemeles ovmessie tsiehkine.
+Joekoen vihkeles plikth jïh reaktah beadtoeaamhtesegïetedæmman viedteldihkie jïh jeatjah reeremegïetedimmieh maahta saemiej gïeline olkese veedtjedh.
+Joekoen vihkeles 1. artihkele mij lea almetji reaktaj bïjre jïjtje nænnoestidh, artihkele 2, 3 jïh 26 mij lea ij-sïerredimmien bïjre, jïh artihkele 27 mij vihteste almetjh etnihken, religijööse jallh gïeleldh unnebelåhkojste eah edtjh nyöjhkesovvedh sov jïjtse kultuvrem utnedh, sov jïjtse religijovnem bæjhkodh jallh utnedh, jallh sov jïjtse gïelem nåhtadidh.
+SJIERE HAESTIEDIMMIEH
+Dam ektede nåakebe mujhtesefunksjovnese, kognitijve faktoridie jallh abstraksjovnetsagkesidie (Holm, 2002).
+faktoridie jallh abstraksjovnetsagkesidie (Holm, 2002).
+Såemies dejstie learoehkijstie mah matematihkine tjabreminie, sjïere
+Sjïerereektije James Anayasen reektehtse almetjereaktaj jïh vihkielommes frijjevoeti bïjre aalkoealmetjidie, mij bööti 2011, lea akte vihkeles bielie daajroevåaroemistie daan bïevnesasse.
+Sjïerereektijen reektehtse saemiej bïjre Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne tjuvtjede joekoen dan geerve tseahkan dejtie saemien gïelide.
+gærhkosne. Reforme aktem sjïere nuepiem vadteme aktem jaahkoeøøhpehtimmiem skreejredh mij ussjedadta jïh gorrede dam saemien kristeles aerpiem. Jaahkoeøøhpehtimmiereformen
+Joekoen båatsoen bïjre joe daelie vuejnebe doh klijmajarkelimmieh haestemh sjugniedieh orre sjædtoe- jïh åhtehtsh-aarhtigujmie.
+Stoerre gyjhtelassh vïssjeles noeride gaajhki raeriej åvteste, jih Minna Rantasalose jijjelohkemen jïh vaestiedassi åvteste.
+Joekoen julev- jïh åarjelsaemien neebnesåvva goh håvhtadihks gïelh.
+Joeken lea vihkeles jeenjebe gellien-laaketjen guvviem åådtje dejtie saemien gïelij tsiehkiej evtiedimmien åvteste mearoe- jïh markasaemien dajvine jïh julev- jïh åårjelsaemien dajvine.
+- Joekoen sjollehke jienebh noere göölijh mah dåarjoen bïjre syökoeh juktie göölemevïnhtsem åestedh, Muotka jeahta.
+Ij leah unnemes faamoen bïjre, dovne politihkesne, barkosne jïh jieliemisnie.
+Joekoen lïerehtimmiesuerkien, healsoesuerkien, reaktasuerkien jïh gærhkoen sisnjeli, daate akte dejstie stööremes haestiemijstie orreme saemien gïelebarkosne.
+Joekoen smaave gaertenh leah vihkeles jis edtja våaromem saemien kultuvrese jïh saemien voenide tjåadtjoehtidh.
+Joekoen tjïelth reektieh dah lissiehtamme vierhtieh daarpesjieh.
+Sjïere beapmoeh maanide
+laaken mietie. Joekoen dïedtem sjädta goh vaarjelidh jïh freemjedh dejtie nasjovnelle
+Sjïere röntgeneapparatem daarpesje
+Dïhte voestes iereste vuarjesje guktie maanine lea mij nænnoste jis edtja hoksejarngem gaskesadtedh jallh ij.
+Dïhte lea uvtemes göökte tsiehkine åedtjiepryövnassh pruvhkieh vaeltedh.
+unnebelåhkoegïelide jïh aalkovistie edtja meänkieli
+Daelie juhtieminie dejstie aerpievuekien saemien dajvijste Nöörjesne staari gåajkoe, mearan juhteme dajvi gåajkoe lea daamtajåbpoe ålkoelaantijste.
+Akte haesteme sjædta almetjelåhkoem tjåadtjoehtidh gosse almetjh saemien dajvijste juhtieh.
+Dïhte joekehtse dej göökte åejviej gaskem lea tjïelten åejvie lea tjïelten ståv roste veeljeme.
+saemien beapmoej jïh ovmessie njoetske beapmoej bïjre
+Nuhtjijenomme:
+etate aaj sæjhta rutijnh tseegkedh jarkoestimmien jïh ajouröörnegij åvteste.
+etate edtja barkedh seammaleejns faalaldahkem gaajhkide.
+Etihkeles njoelkedassh saemien humane biologeles materijalese / Healsoe / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
+Etihkeles njoelkedassh saemien humane biologeles materijalese
+Etihke
+EU lea aarebi lahtestimmieh vadteme Nöörjese juktie striengkies stuvrehtimmieh tjåadtjoehtidh mearoeloesegöölemisnie, jïh Russlaante lea dovne krïeveme daate gööleme tjuara tjöödtjestidh såemies dajvine.
+Dïhte europeijen skïemtjetjïrkemekåarhtem edtja dovne dåakteren luvnie jïh apotehkesne vuesiehtidh.
+Europejen sjïehtedimmie regijovne- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre åssjelinie åtna unnebelåhkoegïelh vaarjelidh, juktie gellievoetem europejen kultuvresne utniehtidh.
+Europeisk pakt for regions- eller minoritetsspråk.
+europaraerie ij ennje dam gïetedallh suehpeden 2009.
+Europaraerie lea sov gïehtjedimmesne dan
+Dïhte europeijen pakte regijovnen- jallh unnebelåhkoegïelh (european Charter for Regional or Minority Languages) lij mïeredamme jaepien 1992 europaraereste dejnie ulmine unnebelåhkoegïelh vaarjelidh, guktie europijen kultuvre gorrede ektine jïh gellienlaaktje kultuvre.
+europaraerien ekspertemoenehtse sïevedi julevsaemiengïele joe lea saajrohts tsiehkine. Åar
+europaraerieresolusjovne Nöörjen dåariedimmien Unnebelåhkoegïelepakte jaepeste 2007 vadta stinkes juvnehtimmieh dejtie båetije tsiehkide:
+Minngiejielemem Europaraerien unnebelåhkoe-
+Saemiedigkie sïjhti vuejnedh guktie tjïelth jïh fylhkentjïelth guektiengïelevoetedåarjoem nåhtadieh.
+Kultuvre- jïh gærhkoedepartemeente lij daam vuarjasjimmiem dongkeme.
+- Evalueradimmie vuesehte programme hijvenlaakan vååjnoe goh sïelteevtiedæjja kultuvrejielemen sisnjelen.
+Vuarjasjimmie vuesiehti jïjnjh tjïelth aaj vierhtide gïeleevtiedæmman nåhtadin, jalhts guektiengïeledåarjoe akte tsavtshvierhtie mij edtja tjïeltide viehkiehtidh saemielaaken gïelenjoelkedassh illedh.
+Vuarjasjimmie aaj vuesiehti tjïelth aktem lïhkebe laavenjostoem Saemiedigkine sïjhtin vierhtieåtnoen
+Edtji aaj vuarjasjimmiem nåthadidh goh akte våarome gosse edtjin aelkedh guektiengïeledåarjoen joekedimmienjoelkedasside jarkelidh.
+Vuarjasjimmie edtja dej dåarjoej bïjre årrodh mah Saemiedigkie gïeleprosjektide vadteme boelhken 2007-2011, jïh sæjhta gaervies årrodh 2013 aalkoelisnie.
+Vuarjasjimmie vihteste saemielaaken gïelenjoelkedassh leah hijven orreme saemien gïelen staatusen gaavhtan, jalhts stoerre jeerehtsh guktie laakem tjïrrehte.
+Evangeliske-lutherske gærhkoe Svïenske gærhkoe evangeliske-lutherske vuekien mietie dennie augsburgske byjhkesjimmine jaepeste 1530 aktanadteme byjhkesjimmietjaatseginie.
+Vaentjele almetjem virtehte ektievoetese Jupmielinie, mij altese maadtoe jïh ulmie.
+Evenesne saemiedigkieraerie edtja aaj joekoen tjïelth gaavnedidh juktie digkiedidh jïh raerieh dåastodh juktie saemien ïedtjh gorredidh tjïeltesoejkesjimmesne.
+Akte vihkeles raeriestimmie lij aktem jïjtse saemien dajvem nænnoestehtedh, gusnie gaskem jeatjah edtji sjïere njoelkedassh årrodh saemien gïelen staatusen bïjre, dovne skuvlesne jïh byögkeles reeremisnie.
+j. v. Juktie raerieh gaavnedh guktie learohkh maehtieh orre baakoeh lïeredh, vuartesjh artihkele baakoelïeremen bïjre jïh artihkele lïerehtimmiestrategiji bïjre bïhkedimmesne dan learoesoejkesjasse eengelsken gïelesne.
+Maahta lahtestimmide seedtedh e-påastine diekie boazodoallu@samediggi.no, 5.9.15 åvtelen
+Ij iktesth nuekies leavloem bïejhmaanajgïelese jïh kultuvrese gosse edtja hoksevuekieh veeljedh, jïh dïhte maahta nåake sjïdtedh maanaj jieliedasse.
+Raeriestimmesne aktem maadthvuajnoem böökti mij daaroedehtemepolitihkem vuastali.
+muvhth raeriestimmieh darjoemidie vadtasuvvieh mah maehtieh learoehkidie viehkiehtidh dejtie haestiemidie haalvedh.
+Raeriestimmie gyhtjelasside learoehkidie gosse barkeminie pryöven mænngan ellies klaassine:
+Raeriestimmie gyhtjelasside learoehkidie gosse barkeminie pryöven mænngan ellies klaassine:
+Raeriestimmie gyhtjelasside learoehkidie tjoeperdimmieraasten nuelesne:
+Raeriestimmie gyhtjelasside learoehkidie tjoeperdimmieraasten nuelesne:  Maahtah munnjien vuesiehtidh dam sæjroem pryövesne datne tuhtjïh lij lustemes?
+Edtja raerieh bïevnesasse buektedh digkiedimmieforuminie, faageseminarseminaarine, byjrehtimmine jïh gihtjeme-goerehtimmine.
+Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
+Raerie åvteli seksem jeatjabinie åtna
+Raeriestimmieh seedtesuvvieh Saemiedægkan Nöörjesne:
+Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
+Tjaelije jïh berteme leah tjaalasovveme lidteratuvrelæstosne tjaalegen minngiegietjesne.
+Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
+Utkast fra finsk-norsk-svensk-samisk ekspertgruppe 26. oktober 2005.
+GULLIEGÏELE - Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka
+Raeresth dov kandidaatem!
+' esne jïh raadijovesne. Facebook lea aktede jienebh nedtesiebriedahkijste gusnie datne maahtah jïjtse sæjroem utnedh, datne maahtah dåehkine meatan sjïdtedh mah seamma iedtjh utnieh goh datne, jallh datne maahtah digkiedidh jïh tjïelkestidh dam maam datne tuhtjh daerpies.
+'esne jïh raadijovesne. Facebook lea aktede jienebh nedtesiebriedahkijste gusnie datne maahtah jïjtse sæjroem utnedh, datne maahtah dåehkine meatan sjïdtedh mah seamma iedtjh utnieh goh datne, jallh datne maahtah digkiedidh jïh tjïelkestidh dam maam datne tuhtjh daerpies.
+Facebook tjïelke bïhkedassh åtna ihke raasisteles sisvege lea luhpehts, jïh datne maahtah dåehkieh jallh jeatjah sisvegem reektedh mejtie vienhth leah raasisteles.
+Aamhtese 1: Histovrije jïh voenges gårreldimmie
+Aamhtese 2: Kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre Nöörjesne jïh abpe Saepmesne
+Aamhtese 3: Gåetievaarjelimmien jïh jeatjah vaarjelimmien bïjre
+Aamhtese
+Aamhtese:
+Teemagærjetjh edtjieh skraejrine årrodh jïh våaroeminie årrodh ussjedæmman gosse ovmessie teemajgujmie barka mah leah ektiedamme maanagïerten sisvegasse jïh laavenjasside.
+- Aamhtese vihkeles mijjese jïh mijjieh sïjhtebe mijjen dååjrehtimmiej bïjre soptsestidh juktie jïjtjeirhkemem jïh aemieluesemem heerredidh, Keskitalo jeahta.
+Teema lea veeljeme Nöörjen maadthlaakeheevehtimmien 2014 sjïekenisnie.
+Edtja aamhtesem gïetedidh forumen voestes biejjien.
+Teemah
+Disposisjovne akten faageartihkelasse
+Man gellie tæjmoe
+Man gellie tæjmoeh
+Faage edtja tjetskiesvoetem gåaskodh aerpievuekien daajroen bïjre.
+Faage edtja sjïehteladtedh ihke learohkh buektiehtieh nöörjen eadtjohkelaakan nuhtjedh, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh, jïh maehtieh dejnie gelliesåarhts tjaaleginie vaaksjoehtidh mah siebriedahkesne gååvnesieh daan biejjien.
+Faage gaalka buerie lïeremevuekieh skreejrehtidh, learohkem lïeredh jïjtje ussjedidh jïh tjaelemem jïh lohkemem iedtjeldehtedh.
+Faage edtja dam sïejhme gïelemaahtoem bæjjese bigkedh viehkine goltelidh, soptsestidh, lohkedh jïh tjaeledh, jïh nuepiem vedtedh bïevnesh jïh faagedaajroem vejtiestidh dan eengelske gïelen tjïrrh.
+Faage galka fïere guhtem learohkem skreejrehtidh guktie buerebelaakan gïelem jïh teekstem evtede. Faage galka aaj skreejrehtidh buerielaakan lïeredh jïh laejhtedh.
+Faage edtja maehtelesvoetem eevtjedh digkiedidh, ussjedidh jïh dåeriesmoerh loetedh siebriedahkesne, viehkine lastoem jïh maehtelesvoetem tsevtsedh daajroem ohtsedh siebriedahken jïh kultuvren bïjre.
+Faage edtja kritihke vierhtiedimmiem jïjtse gïeleevtiedimmeste evtiedidh jïh learohkidie vuerkiehtidh guktie jïjtjene lïeremisnie skearkagieh.
+Faage edtja learohki voerkes identiteetem jïh jienebekultuvrelle maahtoem skreejredh, saemien learohki identiteetem nænnoestehtedh jïh aktem jearsoes tsåeptsiem jïjtse siebriedahkesne jïh jïjtse kultuvresne sjugniedidh.
+Faage edtja daajroem vedtedh guktie eengelske åtnasåvva goh akte gaskenasjovnaale govlesadtemevierhtie.
+Faagen maahtaldahkeulmieh
+Faage lea stïeresne gelline vihkeles siebriedahkesuerkine, goh medisijne, ekonomije, teknologije, govlesadteme, energijereereme jïh bigkemisnie.
+Bïhkedimmie learoesoejkesjidie faagh ij edtjh ellies årrodh abpe learoesoejkesjinie, mohte vuesiehtimmieh vadta guktie ööhpehtimmiem rååresjidh jïh tjïrrehtidh jïh guktie learohkh maahta ovmessie daltesinie vierhtiehtidh.
+Dah faagh saemien jïh daaroen leah jijnjh ektie-elementh, jïh dan gaavhtan vihkeles lihke ektiebarkoe dej göökti faagij gaskem, v. d. ulmide learoesoejkesje saemiengïele voestesgïeline jïh ulmide learoesoejkesje daaroen learohkidie giej saemien voestesgïeline.
+Dah faagh saemien jïh daaroen leah jijnjh ektie-elementh, jïh dan gaavhtan vihkeles lihke ektiebarkoe dej göökti faagij gaskem, v. d. ulmide learoesoejkesje saemiengïele voestesgïeline jïh ulmide learoesoejkesje daaroen learohkidie giej saemien voestesgïeline.
+Faageåvtehke
+Govlesadtemen direktööre
+Faagekode Laavenjasse nr..
+- Guktie eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste jïh faadterh maehtieh sjyøhtehke saemien tjaalegigujmie åahpanidh mah maehtieh skreejredh jaahkoem juekedh jïh dam gåetesne utnedh?
+Faagekonsulenti bijjemes barkoe edtja årrodh saemien tjiehpieslidteratuvrem, musihkem jïh vueliem eadtjoestidh.
+Faagen øvtiedimmie
+Faage lea åejvieboelhkine juakaldihkie, guktie maahtaldahkeulmine tjaaleme.
+Faage lea åejviesuerkine öörnedamme mej sisnie maahtoeulmieh leah dorjesovveme.
+Faage lea öörnedamme åejviesuerkine mej sisnie maahtoeulmieh leah hammoedamme.
+Faage lea öörnedamme åejviesuerkine mejtie maahtoeulmieh leah hammoedamme.
+Faage lea struktuvreradamme åejviesuerkine mej sisnie maahtoeulmieh.
+Faage lea öörnedamme åejviesuerkine mej sisnie maahtoeulmieh leah hammoedamme.
+Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmieprogrammide jåarhkeööhpehtimmesne.
+Edtja dan åvteste lïerehtimmiem darjodh dan sjyöhtehke goh gåarede learohkidie,
+Göökte joekehtsh learoesoejkesjh faagesne.
+Aelkiemisnie laanteburrie-plaanide vååjnesasse veeltimh jih dejtie voejhkelimh båatsoejielemasse sjiehtesjahtedh.
+Faage saemien mubpien gïeline galka daaroen faagine ektesne maadtojne årrodh gosse galka learohki guektiengïelevoetem evtiedidh jïh fïereguhtide learoehkidie skreejrehtidh vielie maahtoeh tjöönghkedh, ïedtjem jïh tjirkesvoetem åadtjodh nimhtie buerebelaakan dovne njaalmedh jïh tjaaleldh gïelem nænnoste, evtede jïh gorrede.
+Faage saemien voestes gïeline galka faagine daaroen ektesne maadtojne årrodh gosse galka learohki guektiengïelevoetem evtiedidh jïh fïereguhtide learoehkidie skreejrehtidh vielie maahtoeh tjöönghkedh, ïedtjem jïh tjirkesvoetem åadtjodh guktie nimhtie buerebelaakan dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh gïelem nænnoste, evtede jïh gorrede.
+faagesne.
+Faagestaateraerijh leah meatan tjåanghkojne gosse daerpies.
+faageles aamhtesh digkiedidh viehkine faageterminologijeste jïh ållesth argumentasjovneste
+faageles teemah digkiedidh viehkine faageterminologijeste jïh ållesth argumentasjovneste
+Faagen ulmie
+Faage lea åejvieboelhkine juakaldihkie, guktie maahtaldahkeulmine tjaaleme. Åejvieboelhkh ektesne govlesuvvieh.
+Faage akten tjaalegedïejvesasse bigkie mij njaalmeldh, tjaaleldh jïh tjåanghkan bïejeme tjaalegh feerhmie, gusnie tjaeleme, tjoejh jïh guvvieh ektesne spielieh.
+Faagesne lea daajroe dan gaajhkesaemien bïjre, dïhte sæjhta jiehtedh saemien kultuvre abpe Saepmesne.
+Gïelesuerkieh ektiedamme faagide
+Faagplaanh dejtie sjiere faagidie, tjoeverimh tjaeledh mearan faagh lin juhtiemisnie.
+Beredskape faahketji dearjoen vööste (EPPR)
+Gujnelemmie lea kråahpen vuekie vuesehte tjoelenjoetseme sjïdteme.
+Gujnelemmie lea dïhte verteme boernesgåeteste mij nïejth åadtjoeh puberteten raejeste.
+Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo sæjhta stïeresne årrodh abpe öörnedimmesne juktie delegasjovnem saemien gaarsjelimmie- jïh kultuvrenoerigujmie åvtese heejjadidh.
+Bïevnesh saemien gïeli bïjre
+Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
+Acapela Group AB lea leejjeme juktie vuekieh gaavnedh juktie teekste-soptsestæmman noerhtesaemiengïelesne darjodh.
+Mijjieh faalenassem sjïehtedibie barkoefaamoen mietie reeremisnie jïh dej politihkeles darjomi mietie gåetesne.
+Faalenasse nedtesne Abpe konferanse streamine seedtesåvva nedtesne, bæjjese vaaltasåvva jïh iktemearan olke bïejesåvva.
+Maahta aaj faalenassem joekehtslaakan dååjredh; healsoedïenesje åtna satne aktem hijven saemien faalenassem sjïehteladta, mearan utnijh eah dam tuhtjh.
+Sporte jïh gaarsjelimmie aktem vihkeles sijjiem utnieh saemien siebriedahkesne.
+- gaarsjelimmie jïh jeatjah darjomh eejhtallemisnie
+Gaarsjelimmie / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
+Telemark: Drangedal, Nome jïh Hjartdal
+Jaevreste Famnvatnet Reevhtsese (Røssvatnet) Sørdal:sne.
+Faamoehkinie båetedh jïh håsvedimmieraejie
+Ånnetje Divvun aktem vuekiem buakta talesyntesese noerhtesaemien gïelese, mij nuepie vadta saemien teekstem goltelidh nedtesæjrojne.
+Vihth tjoeverim aelkedh dej jeatjebi mænngan juktie tjoeverim gåetesne gosse leekedidh.
+Dejnie vihties bieliejaepien politihkeles tjåanghkojne edtja tsiehkiem jïh evtiedimmiedaerpiesvoetem saemien siebriedahkide digkiedidh, aamhtesh mah leah vihkeles prinsihpen gaavhtan, jïh juhtije prosessh.
+Faastoe jïh hiejhteme
+Learohkevuesiehtimmie Ealla edtja golme taalh veesmedh sjïdtije öörnegisnie.
+Ealla konvensjovnigujmie tjabreminie juktie taalh tjaeledh.
+årrodh jïh daajroem sertedh boelveste boelvese.
+Ektievoete lea nænnoes saemien siebriedahkine.
+Sjïehtedimmie jïh vejtiestimmie tsiehkestehtieh naaken ålkolen tjåadtjoeh jïh edtjieh ektievoeten
+saemien-daaroen baakoelæstoeh teemaj bïjre
+Teemah jïh dåehkieåvtehkh
+Feeltebarkoe dejnie dajvine dorjesovveme gusnie åvtelhbodti ij dan jïjnjem goerehtamme, goh stoerre vaerieh.
+- Trååleri voestes deallahtimmiedïedth leah faamosne, jïh edtjieh steeresovvedh nænnoestimmie sisvegen mietie.
+Ij daarpesjh daamhtaj vaejliem båehtjierdidh vaejlievualanimmie daalhkesigujmie.
+Ij daarpesjh daamhtaj vaejliem båehtjierdidh vaejlievualanimmie daalhkesigujmie.
+Vaejlien vööste gååvnese maanide båarasåbpoe golme askh daalhkesh man sisvege paracetamole, vuesiehtimmien gaavhtan Alvedon jïh Panodil.
+Feber hos barn - vad kan man göra själv?
+Maana vaejliem åtna - maam maahta jïjtje darjodh?
+Vaejlie lea kråahpen temperatuvre jollebe enn maam pråvhka årrodh.
+Fenomenh jïh aamhth
+Tjuara aktem öörnegem utnedh gusnie jearsoes sjædta saemien voestesgïeline sertedh sijjen maanide.
+Åådtje pryövedh guktie tuhtjie bööremes.
+Tjuerieh eejhtegh jallh åelieh dam daejredh?
+Buejtie maahta vaarjelimmiem smålledidh jïh dellie aelhkebe loedtene.
+- Tjoeverim vaeresne årrodh.
+Tjuara råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah leah tjïelten årroji vööste stuvreme, jïh mah åtnoem saemien gïeleste eevtjieh, gïeleutnijidie lissiehtieh jïh saemien gïelem våajnoes darjoeh siebriedahkesne.
+Tjura gïelesijjieh evtiedidh maanagïerten jïh skuvlen ålkolen juktie nuekies gïelelierehtimmiem gorredidh.
+Gaajhkh learohkh tjuerieh pryövem vaeltedh?
+Tjuara sjïehteladtedh ihke maana maahta dovne sov gïelem jïh kultuvrem evtiedidh.
+Daerpies heartoeh jïh dedikasjovnem utnedh jis edtja kåanstesuerkesne lyhkesidh, jïh dïhte goh akte gïele sjædta noere saemide mah ektiedimmiem jïh jïjtsh roehtsh ohtsedieh.
+Tjuara aaj sjïehteladtedh guktie saemien voeresh aktem gaavnedimmiesijjiem åadtjoeh.
+Tjoeverem jiehtedh, væjkeles lij.
+Datne tjoerh meatan sjïdtedh veeljemisnie jis edtjh meatan årrodh sjæjsjalimmide tsevtsedh.
+Tjoerebe voestegh mijjen almetjh voebnesjidh.
+Åådtje dellie vaenemes 10 biejjieh vuertedh åvteli PSA-pryövenassem vaeltedh.
+Tjoeverin sih njoelkedassh dagkarinie sijjesne årrodh.
+Festivaale akte sjïere nuepie saemide saemien filmh åehpiedehtedh gaskenasjovnaale vuartasjæjjide.
+Festivaalen åejvieulmie lea aktem kultuvrelle jïh sosijaale tjåanghkoesijjiem sjugniedidh saemide nöörjen jïh sveerjen bielesne dennie åarjemes dajvesne.
+Jåarhka öörneginie aktine barkoeskïemtjelasselæstojne, men aktine sjïere njoelkedassine mij sæjhta jiehtedh skïemtjelassh mah eah læstosne tjåadtjoeh, dejtie maahta læjhkan goh barkoeskïemtjelassh jååhkesjidh akten vihties vuarjasjimmien mænngan, dennie sjiere tsiehkesne.
+Learohkh barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammesne edtjieh daltesisnie Jåa1, golme vïjhtehtassh learoesoejkesjistie matematihke 1 P jallh 1 T utnedh.
+Ij leah barkofaagi ööpehtimmieprogrammen seamma jïjnjh tæjmoeh Jå1 jïh Jå2, goh ööpehtimmieprogrammen Jå1.
+* Barkofaagi ööpehtimmieprogramminie vaenebe tæjmoeh Jå1 jïh Jå2 goh Jå1 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogramminie.
+Barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammesne lea maahtoeulmie Jåa2 mænngan jïh lissiebigkemen mænngan sïejhme studijemaahtose.
+(barkoefaageles
+BARKOEFAAGELES ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH, ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH MUSIHKESE, DAANHTSOSE JÏH DRAAMESE, ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH IDRETTSFAAGESE, JÏH ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH STUDIJEGOEREHTÆMMAN - PROGRAMMESUERKIE HAMMOEDIMMIEFAAGESE
+Vanilje-dijnege
+maahtoen bïjre deanahtidh:
+- fealadimmievuekieh
+Sigkies naaloem rijtie jeatjahtehtemasse jïh cellepryövoem olkese njamma.
+Birkeland, Kirsti: Staaloeh vienhtieh aske lea dålle, J. W. Cappelens Forlag as 2002
+Filme, lidteratuvre, musihke
+Filme aaj hijven starnestasjovnesne utnedh jïh saemiengïeleldh åålmegasse vuesiehtidh.
+Filmh saemien gïeleveeljeminie jïh filmh saemien teeksteveeljeminie sijhtieh dannasinie vihkeles årrodh maanaj gïeleevtiedimmien gaavhtan.
+Filmh maanide jïh noeride leah vihkeles bieljelæjjah gïeleste.
+Vaaksjoeh dov tjïelten jïh fylhkentjïelten gåetiesæjroem Gaskeviermesne.
+Reerenassen ulmie faageldh hijven maanavaarjelimmiem evtiedidh hijven gellienkultuvren maahtoe jïh hijven maahtoe saemien maanavaarjelimmien bïjre dej dajvine gusnie saemien åålmege.
+Vytnesjæjjide mah Finnmaarhkesne årroeh Saemiedigkie gaskebeapmoen jïh gaskebiejjien åvteste maaksa.
+Finnmaarhkesïelte Kreativ Industri mij lea evtiedamme jïh stuvreme programmem stillemen mietie Saemiedigkeste.
+Finnmarhke, Tromse jïh Nordlaanten fylhkentjïelth jïh Saemiedigkie nammoehtin sijjen lïhtsegh Fjovlegöölememoenehtsasse daan biejjien.
+Sæjjasadtje
+Soejkesje lea tjåanghkoem utnedh Finnmarhken fylhkentjïelte aaj.
+Fylhkenålma Finnmaarhkesne iktedimmiedïedtem åtna noerhtesaemien maajhööhpehtimmien åvteste.
+Finnmarkklinihke starne Finnmarken nuelesne edtja sANKs:ine ektesne dïedte eevtididh jïh tseegkeme sjïere maahtoem jiermehksgïetedimmie saemien åålmegasse. Faalaldahkem tjïrkedh dåeresth
+Finnmaarhken miehtjiesdajvedåapmestovle
+- Mijjen åålmege vierhtieh evtiedamme jallh dååjrehtimmieh dorjeme mejstie jeatjebh maehtieh aevhkiem utnedh?
+Finnmaarhkesaemien - Luvliefinnmaarhke: Utsjoki, bielieh Enaristie Såevmesne, Kárásjohke, Porsangere, Deatnu Nöörjesne - Jilliefinnmaarhke: Enontekiö, Sodankylä, bielieh Enaristie Såevmesne, Guovdageaidnu, Alta Nöörjesne)
+Finnmaarhkekommisjovnen joekehts barkoeh leah jïjtse mieriedimmesne struvrehtamme.
+Mieriedimmie Finnmaarhkekommisjovnen jïh Finnmaarhken miehtjiesdajvedåapmestovlen bïjre.
+Finnmaarhkekommisjovnen voestes reektehtsh edtjieh gaervies årrodh jaepien 2011 minngiegietjesne 2012 aalkovisnie.
+Dïhte illedahke gïetedimmeste Finnmaarhkelaakeste lij Stoerredigkie nænnoesti:
+Gosse finnmaarhkelaakem nænnoesti, dle aktem öörnegem sjïehtesji juktie dagkerh reaktah Finnmaarhkesne damtijidh jïh jååhkesjidh.
+Finnmaarhkelaake
+Nordlaante
+Viskes veeljemeleahpah.
+Goerehtamme 330 gåetieh
+NæringsNM sïelti evtiedimmiem analyserede, jïh sïelti dïenestem, sjïdtedimmien jïh orre tseegkeldahkh möölie, jïh jielemen stoeredahkem.
+Sïelten leah 15 barkijh kontovrine Tromsøesne, Altesne jïh Bådåddjosne.
+Sïelte edtja hæhtjoeh jïh daerpies sijjieh faalehtidh dejtie mah mearosne håagkoeh jïh treavka- jïh daelviedarjomh Lyngsalpesne.
+Doh orre tjïelth öörnegisnie leah:
+Sïelteevtiedimmieprogrammen tjïrrh mah joekoen leah kultuvrejieliemasse jïh dan sjïerevoetese sjïehteladteme, tjiehpies saemien aktöörh edtjieh sijjen maahtoem lutnjedh juktie kultuvresïeltine gïehtelidh mij dïenestem vadta.
+Förkylning hos barn - vad kan man göra själv?
+Annje staaten åejvieladtjh jïh Stoerredigkie dejtie byjjes sjæjsjalimmide vaeltieh.
+Frank Aarebrot lea professovre viertiestimmeles politihkesne Bergen Universiteetesne.
+Gålkoen 2011 dle Frankrijhke, Tysklaante, Nederlaante, Polen, Spanije jïh Stoerrebritannije staatusem utnieh goh vuartasjæjjastaath.
+Akte gaahpoeh, ovjearohks preesse lea gaskem doh vihkelommes institusjovnh aktene demokrateles siebriedahkesne.
+Saemien learohkh frijjeskuvline tjuerieh sjïerelaakan lïerehtimmien bïjre saemiengïelesne syökedh.
+Learohkh frijjeskuvline eah naan reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
+vaarjelimmie årrodh guktie jïjtse åådtje ussjedidh maam sæjhta, jïh vaaksjodh jïh laejhtedh otnehtallemh sjïere almetji vøøste, mah doh golme staatenfaamoeh darjoeh.
+Dïhte jïjtjeråårestallemevoete maam preesse, " dïhte njealjede staatenfaamoe " åtna edtja moenedh maam dah sïjhtieh åehpiedehtedh, lea seamma tijjen faamoem stuvredh maam dah sïjhtieh åehpiedehtedh.
+Dïhte jïjtjeråårestallemevoete maam preesse, "dïhte njealjede staatenfaamoe" åtna edtja moenedh maam dah sïjhtieh åehpiedehtedh, lea seamma tijjen faamoem stuvredh maam dah sïjhtieh åehpiedehtedh.
+Frode Fjellheim musigkinie barka jïh ovmessie musigkh dorjeme.
+FUG-e aaj sæjhta Kristin jih Bjørn Halvor Haukelandem, Lill- Karin Wallem jih Per Olav Søråsem gijhtedh gieh aaj sisvegasse viehkiem vadteme.
+FUG-e sæjhta øøhpehtimmie-åejviem Kåre Lutroem jih adjunktem Marianne Vangsnesem, Søftelaanten skuvlesne, gie aaj tjaelije orreme, gijhtedh barkoen åvteste.
+Akte funksjovne jarkelimmiem jallh evtiedimmiem buerkeste aktede stoeredahkeste mij lea jearohke aktede mubpeste, aktelaaketje.
+Analyjse funsjovnijste lea aaj sjïere jïjtsevoeth ohtsedidh, goh man varke akte evtiedimmie jåhta, jïh gosse evtiedimmie sjïere aarvoeh åådtje.
+Maahta funksjovnh gellielaakan vuesiehtidh, vuesiehtimmien gaavhtan formeligujmie, tabelligujmie jïh graafigujmie.
+Maahta funksjovnh nuhtjedh juktie matematihkeles maallh darjodh praktihkeles ektiedimmijste.
+Funksjovnh rïektesisnie
+Åejviesuerkie funksjovnh rïektesisnie lea funksjovnh nuhtjedh juktie buerkiestidh jïh analyjseradidh tsiehkieh aarkebiejjeste jïh barkoejieliedistie.
+- hoksedh skuvlh paahkh dååsteme
+- illedahkide skuvledaltesisnie fulkesidh dennie gïetskene evtiedimmiebarkosne
+eejhtegh tjoeperdimmieraasten nelnie jïh nuelesne bïevnesh bååstede åadtjoeh illedahki bïjre jïh bïevnesh vijriesåbpoe råajvarimmiej bïjre, jïh daate ektesne vuajnelge jeatjah sjyöhtehke vuarjasjimmiebïevnesigujmie mejtie lohkehtæjjah aarebistie åtna
+Saemien kåanste- jïh kultuvrejieledem evtiedidh jïh gorredidh, faageles maehteles jïh eadtjohke saemien tjåanghkoesijjiejgujmie, kultuvreinstitusjovnigujmie jïh museumigujmie
+- hoksedh tjïrrehtimmie goerehtallemepryöveste lea njoelkedassi mietie mah leah vadteme njoelkedassine Retningslinjer for gjennomføring
+- hoksedh tjïrrehtimmie goerehtallemepryövijste lea njoelkedassi mietie mah leah vadteme njoelkedassine Retningslinjer for gjennomføring
+- hoksedh tjïrrehtimmie goerehtallemepryövijste lea njoelkedassi mietie mah leah vadteme njoelkedassine Retningslinjer for gjennomføring
+- hoksedh skuvlen lohkehtæjjah sisvegem demtieh lohkehtæjjabïhkedimmine
+- hoksedh skuvlen lohkehtæjjah sisvegem demtieh lohkehtæjjabïhkedimmine
+- hoksedh learohki eejhtegh
+- illedahkide skuvledaltesisnie fulkesidh dennie gïetskene evtiedimmiebarkosne
+- hoksedh eejhtegh bïevnesh åådtjeme tjïrrehtimmien bïjre, jïh eejhtegetjaalege jallh bïevnesetjaalege jïjtjevyljehke pryövi bïjre olkese vadtasuvvieh guhkiem tjïrrehtimmien åvtelen
+Gaajhkesh edtjieh saemien kultuvrem dååjredh desnie gusnie årroeh
+Lissiehtamme fasseldimmie saemien kåanste- jïh kultuvrejieliemasse
+Gärhkoegåetieh urriestidh?
+Tjoeperde faalenasseste åarjelsaemien skïemtjijidie
+• tsagkesh vuejnedh jïh govledh
+Laahkoeh
+Soptsese
+Dah baanth sliekti gaskem aalkoealmetji siebriedahkine lea aerpievuekien mietie gaajh nænnoes.
+FYLHKE = TJÏELTE FYLHKENDIGKIE = TJÏELTESTÅVROE FYLHKENMOENEHTSE = TJÏELTEN ÅEJVIELADTJERAERIE FYLHKEN ÅEJVIE = TJÏELTEN ÅEJVIE FYLHKEN RAERIEÅLMA = RAERIEÅLMA
+Fylhkendigkie - jïh tjïelteståvroeveeljemisnie maahtah kandidaatide steemmeleahpesne aktem persovnesteemmem vedtedh.
+FYLHKENDIGKIEVEELJEME mov fylhkesne
+initiatijven mænngan fylhkedigkijste lea guektiengïeleldh nommh (daaroen jïh saemien) Troms jïh Finnmarke nuhtjeme.
+Fylhkengeajnoeh
+Akte tjïelten åejvie lea dïhte uvtemes tjir kije dej alme
+Fylhkenålman embete aktem veaksahkåbpoe råållem åådtje NAV-utniji vööste
+Fylhkemaennie maanajgïertepolitihkem aatskede staaten dåarjoeh reeredh, laavenjassh maanajgïertelaaken mietie jïh tjïeltide bïhkedidh.
+Fylhkenålmaj laanteburriegoevtesh edtjieh viehkiehtidh guktie dïhte nasjovnale laanteburriepolitihke tjïrrehtåvva viehkine bïevnesistie, reereme tsavtsvierhtijste jïh voenges sjïehtedamme råajvarimmijste.
+Fylhkenålma
+Fylhkemaenniej barkoe viermievïerhkine lohketæjjide gieh maajehööhpehtimmine berkieh byöroe eevtiedidh, jïh byöroe regijovnalen tjåanghkoeh lohkehtæjjide öörnedh jïlleskuvlijgujmie ektesne barkedh.
+Fylhkenålma mahte ij naan klååkoeh dååste, seamma aejkien goh meedija daamtaj soptseste almetjh eah sijjen reaktah åadtjoeh.
+• Fylhkemaennij lea dïedte g. j. gïehtjedimmie jïh laakijesvoetevaaksjome, klååkemeaamhtesh, bïevnesh jïh bïehkedimmie, laakh jïh njoelkedassh implementeredh jïh gïehtjedidh jïh dåarjoeh koordineredh jïh juekedh.
+Fylhkemaennie reaktide jïh faalaldahkide bïevnese, g. j. maanajgïertefaalaldahke saemienmaanide.
+Fylhkenålma lea klååkemeåårgane klååkojde mah leah tjïelten jallh fylhkentjïelten åårgani bïjre.
+Fylhkemaennie evtiedimmiebarkoem tjïeltine jïh maanajgïertine ektiedidh jïh eevtjedh jïh saemiedigkie ektine barkedh saemien maanajgïertekonferaansh öörnedh.
+Fylhkemaennieh lea gihtjeme dam vaaksjoeh guktie dam dorje.
+Raerien åvtehke barkoem øørnede tjïelte- jallh fylhkenraerine.
+Vihkeles laavenjostoeguejmieh
+Fylhkentjïelte dejtie aamhtesidie voebnesje mah leah fer stoerre ihke fïerhte tjïelte maahta dejtie oktegh haalvedh, jallh aamhtesh mah tjïelti dåaresth juhtieh.
+Edtja daejtie vierhtide nuhtjedh juktie åtnoem saemien gïeleste evtiedidh tjïeltine jïh fylhkentjïeltine.
+Fylhketjïeltij dïedte baeniestarnedïenesje.
+Fylhkentjïelte diedtem åtna gaskem jeatajh jåarhkeööhpehtimmien jïh voenges ektieskovhten åvteste.
+Fylhkentjïelth dah seamma dïedth utnieh goh tjïelth reeremedajvesne.
+Fylhkentjïelte jïh tjïelte maehtieh sov bijjelen moenedh gelline suerkine.
+Jienede byjjes faalaldahkh saemiengïelesne utnijidie
+Fylhken-tjïelte jïjnjh millijovnh vadta dåarjojne ovmessie råajva-rimmide.
+Fylhketjïelte aaj maahta dagkere ööhpehtimmiem faaledh. "
+Fylhkentjïelte stuvresåvva goh akte tjïelte.
+Dah tjirkijh tjïelteståvrosne veeljesuvvieh tjïelten årroejijstie njieljie jaepide.
+Fylhkh beetnegh åådtje fylhkenskaehteste, maaksojste jïh sertiestimmijste staateste.
+FylhkenvæhtaGuvvedh fylhkenvæhtam.
+Prïhtjege gaahkoejgujmie, muerjie.
+Prïhtjege gaahkoejgujmie, muerjieh
+Prïhtjege gaahkoejgujmie, muerjieh.
+- prïhtjhgåetesne mïnnedh
+Maejstedh
+Saemien kultuvremojhtesh jïh byjresh vaarjelidh, gorredidh jïh våajnoes darjodh
+Kriebpesjimmieh jih guktie barkoem juhtiehtidh
+Daelie aaj krïebpesjimmie stuerebe sjïdteme edtja maehtedh joekehtslaakan tjaeledh.
+Daelie aaj krïebpesjimmie stuerebe sjïdteme edtja maehtedh joekehtslaakan tjaeledh.
+Krïevenasse laejhtehks lohkemasse jïh maehtedh sjyöhtehke bïevnesh damtijidh jïh vuarjasjidh mejtie maahta gaaltijidie leajhtadidh læssene, dehtie miereste gosse maahta sjïehteladteme gaaltijh nuhtjedh, goske maahta ribledh jïh bïevnesh viertiestidh ovmessie gaaltijijstie, jïh vuarjasjidh man sjyöhtehke dah leah.
+dorjesh evtiedidh sjïere krïevenassigujmie jïh vuarjasjidh man funksjovnelle dah dorjesh leah, man vietseles dah leah utniejasse jïh man guhkiem dorjesh ryöhkoeh viertiestamme monnehke evtiedimmine
+Vaejtemen jarkoestimmiem åadtjodh dan 14 §:n golmede stuhtjen mietie edtja bäjhkoehtidh våhkoen mieresne raejeste dåapmoem jallh nännoestimmiem bïeljielamme, jis dagkere vaejtemem ij aerebi bäjhkoehtamme aamhtesen jallh ierien gïetedallemisnie.
+Krïevenassh ohtsemen sisvegasse jïh hammose:
+Akte krïevenasse learohke edtja maahtoeulmide goerehtidh duedtien learoesoejkesjijstie sïeltelïerehtæmman.
+Guhkebe göölemetïjjem kreava mearoeloesegöölijidie
+Guhkebe göölemetïjjem kreava mearoeloesegöölijidie / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Dan åvteste faagebarkijh tjuerieh vierhtieh åadtjodh ihke dah maehtieh gïeline barkedh.
+viermievïerhke
+Maajhööhpehtimmietæjmoe Learohkh vijriebasse aamhtesinie berkieh.
+Maajhööhpehtimmietæjmoe Learohkh vijriebasse berkieh aamhtesinie.
+Maajhööhpehtimmietæjmoe Vuartesjh dam tjaalaldihkie vearoldebïevnesem ektesne.
+Maajhööhpehtimmietæjmoe Lohkehtæjja learoehkasse aamhtesen lahtesi bïjre buerkeste aktene guaktegh soptsestallemisnie learohkinie, vuesiehtimmien gaavhtan video-råårestalleme
+Maajhööhpehtimmie jïh viesehtimmie leah akte alternatijve lïerehtimmievuekie maam edtja ajve nåhtadidh dej veajkoej gosse ij maehtieh sïejhme lïerehtimmiem vedtedh.
+maajhööhpehtimmie
+Maajhööhpehtimmie
+Maajhööhpehtimmie:
+Maajhøøhpehtimmie
+Maajhööhpehtimmielohkehtæjja maahta aktem bloggem darjodh lïerehtimmiesijjesne.
+Maajhööhpehtimmielearohkh vuartasjimmieh / bïevnesh vearolden bïjre tjaelieh lohkehtæjjese.
+NSR
+Gïele våajnoes sjædta sjiltadimmien, tjeahpoen, tjaatsegi, hïejmesæjroej jïh teekstadimmien tjïrrh.
+Staate
+Sjiltine jallh kaarhtine jïh plearoeh, gusnie vielie goh aktem nommem nåhtede, dle nænnoestimmieåårgane nænnoste mennie öörnegisnie nommh edtjieh årrodh.
+skiltereereme maahta veeljedh saemien nomme voestes edtja skiltesne tjåadtjodh aaj dajvesne mij ij leah bielie reeremedajveste.
+Gaaltije: Saemien 2-bïhkedimmie
+Byöroe eejnegen hoksejarngem jallh jouredåastovem bïeljelidh jis maana
+Ussjedh veele maam dijjieh sïjhtede daejredh jïh mannasinie vihkeles dam daejredh.
+Edtja vihtiestimmiem deelledh eksamene lea illeme tjaktjeboelhkese åvtelen 01.02 minngeben jaepien.
+Edtja vihtiestimmiem deelledh eksamene lea illeme gïjreboelhkese åvtelen 01.10. budsjedtejaepien
+soejkesjisnie Gud gir - Vi deler. Tsiehkestahta ihke tjuara fïereguhten maana-jïh noeredåahkan sjïehtedidh, jïh sjïehteladtedh guktie dan aktegs maanan jallh aktegs noeren tsiehkieh leah.
+Edtja hoksem ryöktese ohtsedidh hoksejarngesne jallh akutedåastoevisnie jis maana eevre sæjloes jïh ij åajsoeh jovkedh.
+Aellieh dan sieties jovkemem maanese vedtieh, vuesiehtimmien gaavhtan bruvsem jallh aaloem, juktie ååpsen jïjnjh dïjnegh skovrehtassem vedtieh.
+Dah edtjieh vaaksjodh guktie staaten åårganh altese faamoem nuhtjieh guktie laakh jïh njoelkedassh jiehtieh, jïh døøpmedh laaki mietie mejtie Stoerredigkie vadteme.
+Edtja aktem aamhtesem årrodh man bïjre dah meedijh jïjnjem soptsestamme jïh gusnie dïhte " temperatuvre jolle " jïh gusnie dah krirrieh stoerre ov‐ vaantoem utnieh.
+Edtja aktem aamhtesem årrodh man bïjre dah meedijh jïjnjem soptsestamme jïh gusnie dïhte "temperatuvre jolle" jïh gusnie dah krirrieh stoerre ov‐ vaantoem utnieh.
+Byöroe aaj eejnegen hoksejarngem bïeljelidh jis maam akt maanan bieljeste gurkeste, jis maana baaktjesem åtna jallh ij.
+Byöroe aaj hoksem ohtsedidh ryöktese jis dan lissine aaj vaejliem åtna jallh tjööjjijste, jallh jis skovrehtassesne vïrre jallh seejkenjohkh.
+Edtja mujhtedh ij naan reaktam utnieh jeatjide nåakelaakan gïetedidh jïh reaktam åtna årrodh dam maam sæjhta årrodh.
+Byöroe daamhtebe njamma.
+Girmeme øvtiedimmiem åvtese juhtehte jih vihkeles lea diedtem learohki haalvedimmiej nualan biejedh gosse faagi- ektesvuekiebarkoe jih aaj dirregh barkojse buerie.
+Maahta vuartasjidh dah gïetide bïssieh gellien aejkien fïerhten biejjien.
+Byöroe hoksem riektese hoksejarngesne jallh aktuedåastoevisnie ohtsedidh jis maana vaejliem åtna jïh dam, jallh dejtie, vaejvieh:
+Edtja hoksem ohtsedidh hoksejarngesne jallh akutedåastoevisnie ryöktese jis maana daamhtaj skorkeste jïh voeksede jïh vuesehte dïhte vaenie galkemem åtna, dïhte sæjhta jiehtedh jis dïhte sæjloes jïh samhtjan, ohtje gadtja jïh ij åajsoeh stååkedidh.
+Edtja skïemtjehokseraeriestæmman ringkedh jallh hoksejarngem gaskesadtedh jis ij maana buarenh dygnem, jallh jis maana eadtjohke mohte skovrehtassem guhkebe göökte våhkoeh åtna.
+Edtjebe råajvarimmieh soejkesjidh abpe daltesasse?
+soejkesjidh abpe daltesasse?
+Byöroe hoksem gaskesadtedh jis ij vaejliem vualenh njieljie dygni mænngan, jïlhts man båeries maana.
+Byöroe gaskesadtedh gïem akt geerve man jearsoes orre, vuesiehtimmien gaavhtan eejhtegh jallh jeatjah maam damta.
+Edtja akte tabledtem medtie seamma tïjje fïerhten biejjie vaeltedh.
+daerpiesvoetine sjïehtedidh.
+Edtja aaj maehtedh digitaale åehpiedehteme- jïh laavenjostoedïrregh nuhtjedh juktie multimeedijaale dorjesh darjodh, åehpiedehtedh jïh bæjhkoehtidh.
+• galka meatan sjïdtedh jïh jååhkesjidh åvteli tjïelte PP-dïenesjem gihtjie jis dov
+• galka meatan sjïdtedh jïh jååhkesjidh åvteli tjïelte nænnoste dov maana edtja sjïerepedagogeles viehkiem åadtjodh
+Maehteles
+Man gellie kaandidath sijsefeelijemaadtoste båetieh?
+Jis skïemtjesåjhterem jïh skïemtjegymnastem mænna maaksa gaskem 20 - 220 kråvnah fïerhten aejkien.
+Jis akutedåastoevassem skïemtjegåetesne mænna dellie 220 - 380 kråvnah maaksa.
+Gynekologen jïh maanadåakteren luvnie maaksovh 200 jïh 350 kråvnah gaskem.
+Gosse jeatjah dåakterespesialisti luvnie maaksa 150 jïh 350 kråvnah gaskem.
+Låhkoe nïerhkeme råajvarimmijste juktie dïenesjh saemien skïemtjijidie sjïehteladtedh.
+Låhkoe nïerhkeme maahtoelutnjemeråajvarimmijste saemien skïemtjiji reaktaj jïh daerpiesvoeti bïjre
+Man gellie tabledth hormoni namhtah jeerehtse magkerh p-pillerh vaalta.
+Låhkoe tjïrrehtamme vuekie- jïh faageevtiedimmieprosjektijste.
+• Man gellie tjåangkoeh daerpies skuvlen jih eejhtegi gaskems skuvlejaepesne?
+- man gellie mah laavenjasside buektiehtin nasjovnale jïh dov learohkedåehkesne (geervevoete)
+Bene voestegh lij gïrremeraajroeh, streejkh, klaaterdimmie, gæmhpoeh jïh fuarrasvoete.
+Athos-Ande lea nåajte, sjamane.
+Giedtiebealesne learohkh edtjieh bïevnesh tjøønghkedh guktie miesieh mïerhkesje, dehtie raejeste bovtsem geadtan tsaaka goske bovtsem giedteste luajhta.
+Giedtesne gaajhkh learohkh edtjieh gihtjedh, guvviedidh jïh guvvieh vaeltedh hurriesbovtseste jïh minngelesbovtseste joekehts aalterinie.
+ Barkoem eevtjedh juktie aerpievuekien daajroem jïh saemien sijjienommh tjöönghkedh
+Gaervies 2014. - Sogn jïh Fjordanen Jolleskuvle, sentraalegåetie Sogndal 146 millijovnh kråvnah.
+Gaervies voestes bieliejaepien 2012. - Bergen Jolleskuvle, ektielokaliseringe 590 millijovnh kråvnah.
+Gihtjehtimmiem darjodh
+Maahta aktem gïelesuerkiem darjodh dan gaervies reklame-jallh doekemesplakaten sjiekenisnie.
+gyhtjelassh soejkesjidh akten åehpiedehtemasse
+Bïeljelimmiesvaalhtese:
+Annjebodts tjåanghkoesoejkesje (maahta jarkelimmieh sjïdtedh)
+Seapan ij sïjhth stoerre joekehtse årrodh dej åvtelhbodti jïh minngemosth tjoeperdimmieraasti
+Seapan ij sïjhth stoerre joekehtse årrodh dej åvtelhbodti jïh minngemosth tjoeperdimmieraasti gaskem.
+Datne aktem åvtelhbodti raastem gaavnh vïhtesjadtemegoeresne bïhkedassesne Instruksjon for gjennomføring jïh Vurderingsveiledning mah leah bæjhkoehtamme PAS:sne. Seapan ij
+Datne aktem åvtelhbodti raastem gaavnh vïhtesjadtemegoeresne tjaaleginie Instruksjon for gjennomføring jïh Vurderingsveiledning mah leah bæjhkoehtamme PAS:sne.
+Akte åvtelhbodti faasoe nåake vearolden vööste
+Skïereden 2 - 11 biejjieh maehtieh gïelem vedtedh dåastoevisnie abpe laantesne gusnie åådtje gïelem åvtelbodti vedtedh.
+Skiereden 5 b:n jih 14 b:n gaskoeh maahtah gielem åvtelen vedtedh pastors- / jih gärhkoetjåangkoe-ekspedisjovnine abpe rijhkesne.
+Svaahken båatsoesïjten (Elgå reinbeitedistrikt) jïh Idre Orre saemiensïjten gaskem Rogshå:ste johkesne Røa jaavran Grövelsjön.
+Femund båatsoesïjten jïh Ruvhten saemiensïjten gaskem Rv:ste 146 Aa Rogshåen gåajka johkesne Røa.
+Gaske-Laante båatsoesïjten jïh Kall saemiensïjten gaskem jaevreste Skalsvattnet staasjovnese Teveldal (gea § 46), 5.
+Loarte båatsoesïjten jïh Jovnevaerie saemiensïjten gaskem jaevreste Stor-Kingen jaavran Björkvattnet (gea § 46).
+Loarte båatsoesïjten jïh Njaarke saemiensïjten gaskem jaevreste Björkvattnet jaavran Jävsjön.
+Skæhkere båatsoesïjten jïh Kall saemiensïjten gaskem jïh Gaske-Laante båatsoesïjten jïh Kall saemiensïjten gaskem jaevreste Torrön Breivatnet gåajka.
+Gaskoeh
+Vuelege
+Gaskevåhkoen, rïhkeden 8. b. reerenasse sov raeriestimmiem staatebudsjedtese 2015 böökti.
+Åvtelhbodti bïevnese reereme-aamhtesisnie seedtesåvva åvtelen aktem askem mænngan ohtsemem dååsteme.
+Gaskoe 50-taalesne Staate veterinær-laboratoriumem Harstadesnie rihpesti gusnie veterinære gien jijnjh maahtoeh bovtsi-heavoj bijre.
+jåarhkedh.
+åvtese buektedh jïjtje domtesem filmeste, teateristie jïh musihkeste jïh vierhtiej åtnoem viertiestidh
+jïjtsh lohkemedååjrehtallemh åvtese buektedh, jïh buerkiestidh man åvteste nimhtie-numhtie tjïelkestamme jïh ussjedamme
+åvtese buektedh jïh lahtestidh medijabihkeds medijijstie maam jïjtje veeljeme jïh jïjtje bihkeds joekehts medijidie darjodh
+Maahtoe jïh lïhkemes laahkoen bïjre soptsestidh:
+åenehks tjaalegh åehpiedehtedh jïjtjeveeljeme aamhtesi bïjre
+Gaskoeh kolonnesne learohkh tjaelieh mij lea tjåenghkies dejtie gøøkte kultuvride.
+Gaasse jïh petroleume
+Dåape, skylleme, provre jïh krobpesjimmie aaj vihkeles
+Kristedh, skylledh, pruvredh jih boernedidh?
+Laavkome-gyrhkesjimmie lea aavoen jïh jielemen hïeje.
+Laavkome jïh lïhtsegevoete Laavkome maadtoe jis lïhtseginie Svïenske gærhkosne sjïdtedh.
+Laavkome
+Laavkome noeride Jïjnjemes aejkien maanah dah gieh Svïenske gærhkosne gieh lååvkesuvvieh, badth daelie gellebh noerh jïh dovne geerve almetjh aaj sijhtieh lååvkesovvedh.
+Gosse lååvkesovvebe gærhkoe-åålmegen lihtsegh sjïdtebe.
+Dijjieh tuhtjede politihkerh jeenjemasth jallh mådtoelaakan tsevtseme sjidtieh demonstrasjovnijste jïh jeatjah mïelevuekijste?
+Dijjieh tuhtjede politihkerh jeenjemasth jallh mådtoelaakan tsevtseme sjidtieh demonstrasjovnijste jïh jeatjah mïelevuekijste?
+Gatas ParlamentPS: Dutnjien mij mubpene raajrosne klaassesne tjahkesje jïh tjabreminie eensilaakan lohkedh: datne dïhte mij rappe- naestine sjædta.
+Sov scenekåansten tjïrrh Gaup vuesehte saemien kultuvrebïeljelimmie doehtede.
+- bïevnesh gaavna jïh vaajeste såemies gaaltijijstie
+- sjyöhtehke bïevnesh ovmessie gaaltijijstie gaavna jïh nuhtjie, jïh tjïelkeste man åvteste gaaltijidie nuhtjeme
+- gaavna, vaajeste jïh såemiesmearan gaaltijidie vuesehte jïh aelhkies gaaltijelæstoem dorje
+religijovnem, åvtelen dejtie kristeles åssjaldahkide veelti.
+Juktie dam gaavnehtidh learohkh maehtieh aktem VØL-goerem dievhtedh.
+Sijjieh sinsitnien kråahpine gaavnedh: soptsestellieh, ohtsedh, damth jïh jiehtieh maam tuhtjh
+gaavnedh, vuarjasjidh jïh åehpiedehtedh vuesiehtimmieh matematihken jienebekultuvrelle histovrijeste, jïh digkiedidh maam ulmide matematihke åtna eatnemedaejreme, teknologijese, siebriedahkejieliedasse jïh kultuvrese
+heevehtslidteraturh jïh saetniesgærjah gærjagåetesne ohtsedidh guktie åadtjodh lohkedh
+bïevnesh gaavnedh greeske jïh rovmeren siebriedahki bïjre antihkesne, jïh vuesiehtimmieh gaavnedh guktie dej kultuvre lea mijjen jïjtse tïjjem tsevtseme
+bïevnesh gaavnedh ovmessie barkoej bïjre, jïh nuepieh jïh haestemh barkoemaarkedisnie daan biejjien digkiedidh
+bïevnesh gaavnedh jïjtse maadtoeladtji bïjre mah akten göökten boelven gietjeste veasoejin, jïh soptsestidh guktie jieledevuekie, jieledenuepie jïh kjønnsråållah leah jorkesamme
+bïevnesh gaavnedh tjaaleginie jallh praktihkeles ektiedimmine, bæjjese bïejedh jïh aerviedimmieh buerkiestidh, jïh buerkiestidh guktie dam dorjeme, illedahkem vuarjasjidh jïh vaestiedassem åehpiedehtedh jïh digkiedidh
+bïevnesh gaavnedh tjaaleginie jallh praktihkeles ektiedimmine, ryöknemesåarhtem veeljedh jïh buerkiestidh man åvteste dam veeljeme, tabellemaahtoem nuhtjedh jïh ektiedimmieh ryöknemesåarhti gaskem nuhtjedh, illedahkem vuarjasjidh jïh vaestiedassem åehpiedehtedh
+bïevnesh gaavnedh viehkine baakoeh jïh guvvieh aktanidh tjaaleginie sjeermesne jïh paehpierisnie
+jeatjah baakoeh gaavnedh
+orre baakoeh gaavnedh
+sov guvvieh pc ' sne gaavnedidh
+sov guvvieh pc 'sne gaavnedidh
+aamhtesh gaavnedh jïjtsh tjaeleme-jïh barkoelaavenjasside gærjagåetesne jïh gaskeviermesne jïh sjugniedidh, vøørhkedh jïh vihth tjaalegh veedtjedh viehkine digitale dïrregijstie
+aamhtesh jïjtsh tjaeliemasse gærjagåeteste, gaskeviermeste ohtsedidh jïh jïjtjh teekstide digitale vierhtiejgujmie darjodh jïh vöörhkedh.
+gærjagåetiem jïh gaskeviermiem nuhtjedh juktie aamhth gaavnedh jïjtse lohkemasse jïh tjaeliemasse
+siebriedahkefaageles bïevnesh gaavnedh jïh olkese giesedh gosse digitaale gaaltijinie ohtsede, vuarjasjidh maam gaavneme jïh nedtejiermien jïh nedte-etihken njoelkedassh steeredh
+olkese giesedh jïh gïetedidh eatnemefaageles bïevnesh tjaalegijstie ovmessie meedijinie, jïh aktem åehpiedehtemem darjodh
+bïevnesh siebriedahkefaageles aamhtesi bïjre gaavnedh jïh åehpiedehtedh sjïehteladteme gaaltijijstie, aaj digitaale, jïh vuarjasjidh mejtie bïevnese lea nuhteligs jïh jaahkods
+gaavnedh / åestedh jeatjah laantine.
+medijanem, såarhtetaalem jïh gaskemedtiem gaavnedh aelhkie daatasettine jïh vuarjasjidh dejtie ovmessie jarngeulmide gaskemsh
+vuesiehtimmieh gaavnedh ovmessie såarhts ovvaantojne jïh almetjereaktameadtojne, jïh digkiedidh maam EN jïh jeatjah gaskenasjovnaale aktöörh maehtieh darjodh
+vuesiehtimmieh gaavnedh politihkeles mobiliseradimmien jïh kultuvrelle visualiseradimmien bïjre saemien histovrijesne 1900-låhkoen gaskoeh raejeste daan raajan
+reaktoe åajvieladtjesem gaavnedh
+hedtieh gaavnedh baakoej jïh lahtestimmievuekiej gaskem eengelsken gïelesne jïh jïjtse ietniengïelesne
+seammavoeth jïh joekehts gaavnedh akten saemien heamtuvren jïh akten jeatjah heamtuvren gaskem
+seammavoeth jïh joekehtsh gaavnedh akten saemien heamtuvren jïh akten jeatjah heamtuvren gaskem
+Juktie dam gaavnehtidh, learohkh maehtieh aktem VØL-goerem dievhtedh.
+Gaavnh aamhtesh mah akten voenges dåeriesmoeren bïjre soptseste.
+Gaavnehth gie edtja aamhtesem minngemosth moenedh.
+Gaavnh Tjirkijeraeriestimmiem (Representantforslag) 128 S (2009-2010) daesnie www.stortinget.no, lohkh gïhtjehtimmiem Frank Aarebrotine
+UVTEMESTH TJIEHPIESVOETI BÏJRE RYÖKNEDIMMESNE
+45 ålkoerijhkeåålmegh gååvnesieh jïh dovne medtie gaektsieluhkie gyrhkesjimmiesijjieh gusnie daan baelien pruvhkieh tjåanghkenidh.
+hijven learoevierhtieh utnedh
+Buerie nuepieh gååvnesieh provregyrhkesjimmiem jïjtshligkie darjodh.
+Gaskem jeatjah njoelkedassh tseegkemen bïjre barkoemoenehtsistie gusnie saemien tjirkijh edtjieh meatan årrodh.
+Gååvnese laavenjassh mejtie ij guhte jallh ajve naan gille learohkh klaassesne leah buektiehtamme.
+Gååvnese laavenjassh mejtie ij guhte jallh ajve naan gille learohkh klaassesne leah buektiehtamme.
+Maamgaavnede? Gaajhkh krirrieh desnie?
+Mah jeatjah baakoeh vielie sjïehteles?
+Gille sijjieh gusnie åarjelsaemien nåhtadidh, jïh stoerre vaanoe vierhtiealmetjijstie.
+Maahta aaj dejtie daalhkesebovresne, beapmoebovresne, tjååskesne jallh viermesne åestedh.
+Tuhtjieh joejkeme ij amma gærhkosne sjïehth.
+Jienebh teernegespïelh gååvnesieh mejtie maahta nåhtadidh juktie taallide jïh öörnegetaallide repeteredh / lïeredh.
+Gelliesåarhts maabpah gååvnesieh, vuesiehtimmien gaavhtan barkoemaabpa / prosessemaabpa jïh åehpiedehtememaabpa / vuarjasjimmiemaabpa.
+- Jïjnjh teermh jïh dïejvesh mah eah lea åtnosne aarkebiejjien, jïh dan åvteste vihkeles dejtie aktene gærjesne tjöönghkedh hijven guvviejgujmie, Åhrén jeahta.
+Såemies urrebe dotkemebarkoeh, reektehtsh, salkehtimmieh jïh vuarjasjimmieh gååvnesieh saemien gïelen bïjre siebriedahkesne.
+Såemesh gærhkoen musigkem mubpien musigkeste juekieh.
+Siebrieh gååvnesieh gusnie raeriem jïh dåarjoem maahta åadtjodh jis lïhtsege.
+Sijjine årrodh gusnie goerpe jih ovlahkoe?
+Gaavnh gaajhkide baakojde læstosne baakoekroessen baalte.
+Mij fåantojde steemmereaktam nåhtadidh bøøremes dov vuajnojne sjeahta?
+Darjoeh aktem soejkesjem guktie dijjieh sïjhtede dejtie tsevtsiehtidh dam " staeries " moenemem vaeltedh.
+Darjoeh aktem soejkesjem guktie dijjieh sïjhtede dejtie tsevtsiehtidh dam "staeries" moenemem vaeltedh.
+Gaavnehtidie man bïjre dijjieh sïjhtede vielie daejredh, jïh darjode gyhtjelassh.
+Gaavnh sjïehteles sæjroeh plaerijste jallh plearoeh dan darjomasse.
+tjuevtedh mij dïhte gïeleldh joekehts jïh seamma saemien jïh daaroen gaskem
+gaavnedh jïh digkiedidh aarvehtsem eksperimenteradimmien, simuleringen jïh aerviedimmien tjïrrh aarkebiejjien ektiedimmine jïh spïeline
+ektieneebnijem gaavnedh jïh addisjovnem, subtraksjovnem jïh multiplikasjovnem bröökijste darjodh
+Gaavnh dov fylhken daesnie:
+Gaavnh aktem lohkijetjaalegem jallh kronihkem plaeresne maam akte politihkere tjaaleme.
+Gaavnh aktem tjaalegem aktine åehpies almetjinie mij lea sjyöhtehke daennie
+Gaavnede aktem saerniem dennie voenges plaeresne mij lea man bïjre man åvteste tjïelte jallh fylhkentjïelte diedtem utnieh.
+GAAVNH ukstie baakoeh plaerine mah leah tjïelten jïh veeljemen bïjre.
+Dej minngemes jaepiej dle vuajneme goh daamtaj vaenebe almetjh lïhtseginie sjïdtieh politihkeles krirrine.
+Gaavnehth maam dah ussjedieh 16‐jaepien tjaatsestimmiereaktan bïjre.
+- Gaavnehth mah leah sujhtemen jïh hoksen nuelesne?
+Staareraerie Anniken Haugli Daajroen jïh ööhpehtimmien staareraeriegoevtesisnie lea Guovdageaidnusne orreme jïh tjåanghkoeh saemiedigkieraerine åtneme.
+Staareraerie aaj ovmessie faagebyjresh vaaksjoeji goh Sámi Állaskuvla jïh Gáldu.
+/ staareraeresne (Oslo jïh Bergen)
+Staareskuvlh saemien learohkigujmie maehtieh gaavnedh jïh nåhtadidh aktem tjåenghkies skåajje- jallh eatnemesijjiem staaren lïhke byjresisnie.
+Staaretjïelth, gusnie jïjnjh saemien årrojh jïh smaave tjïelth gusnie gïele aktene jealajehtemeprosessesne, sijhtieh joekehts daerpiesvoeth utnedh.
+gosse staaretjïelth dæjpa lea jienedimmie 415 prosente 17 jaepiej mietie.
+Byöpmedidh
+Gihtjedimmiehaarjanimmie. Dijjieh edtjede aktem politihkerem gihtjedidh akten vihkeles aamhtesen bïjre.
+Giehtjh mejtie dah saerniemeedijh vihties aamhtesh utnieh mejnie datne maahtah våaromem vaeltedh.
+Aervede krïevije sjædta learoehkasse daam vuarjasjidh aktene "ij-njaalmeldhš tsiehkesne, jïh sæjhta fer gïerve årrodh learoehkasse dam tjaaleldh darjodh.
+Aervede krïevije sjædta learoehkasse daam vuarjasjidh aktene "ij-njaalmeldhš tsiehkesne, jïh sæjhta fer gïerve årrodh learoehkasse dam tjaaleldh darjodh.
+Gihtjedh aktem journalistem..
+Gihtjedh aktem politihkerem!
+Gihtjedh politihkerem riktilaakan jis gåarede.
+Ž GCGn Facebook-sæjroe
+Ž GCGn nedtesæjroe
+GCG aaj dïedtem åtna tjïrrehtimmien jïh sisvegen åvteste dennie ryöjreden konferansesne aalkoealmetjidie Altesne 2013.
+GCGn preessegovlehtallijh
+Fleksijbele taaledïejvese lea eevre daerpies jis edtja maehtedh radtjoeslaakan ryöknedidh taaligujmie mej jienebh sifferh.
+Fleksijbele taaledïejvese lea eevre daerpies jis edtja maehtedh radtjoeslaakan ryöknedidh taaligujmie mej jienebh sifferh gosse dejgujmie aalka.
+Gæmhpoe giefiesvoeten vööste sæjhta aaj akte dejstie aamhtesijstie årrodh EN:n nyjsenekommisjovnesne.
+Tjeahta vuartasjidh guktie giefesvoetedåeriesmoerh jïh byjreskedåeriesmoerh sinsitniem dijpieh, jïh daerpies vierhtiedidh guhkiem byjreskem krøøhkestidh dan muhteste goh åenehkes aejkien økonomijen krøøhkestidh.
+Vuartesjh aaj 2. daltesem, desnie aktem våhkoebiejjiespïelem buerkeste.
+Lohkehtæjja jïh learohkh gyhtjelassh tjaalegasse gihtjieh, jïh learohkh dejtie vaestiedieh.
+Vuartesjh gusnie plæjjohkemïerhkh taalesïevine jïh goerine, vuartesjh aaj notaatine jallh gusnie learohke tjaaleme sæjroebieline jallh jïjtse paehpierisnie.
+plæjjohkemïerhkh taalesïevine jïh goerine, vuartesjh aaj notaatine jallh gusnie learohke
+Daesnie göökte kåarhth vuajnah orre baakoe-jïh lahtesigujmie:
+Daan giesien goerehtin tjïeltine Gaala, Aarborte, Skånland, Deatnu jïh Åarjel-Varanger.
+ Gïelejarngine ektine vuartasjidh maam dah maehtieh darjodh juktie saemien gïelem
+Vuartesjh Dåarjoe jïh gaavnehth mejtie maam akt misse maahta sjyöhtehke årrodh dov lïhkes byjresasse (murredsiebrie, årrojesiebrie, gaarsjelimmiesiebrie, siebrie) dåarjoem syökedh.
+Vuartesjh raeriestimmieh vielie lohkemen bïjre vuelielisnie.
+Veartesjh Gávnos, Saemiedigkiej gåetiesæjrojne, giella.
+(vuartesjh kaarhtem vuelielisnie)
+Vuartesjh mejtie learohke ryöknoe akti akti vaajteles taalen raajan, jallh mejtie learohke mïerhkesjimmide taalesïevesne nuhtjie.
+Vuartesjh aaj 2. kapihtelem, Nasjovnaale laakh.
+(Vuartesjh aaj Healsoe jïh sosijale)
+Vuartesjh aaj maajhööhpehtimmien nuelesne, gusnie digitale maabpah neebneme.
+Vuesieh gaajkesh saakh
+Vuartesjh aaj dam sïejhme lidteratuvrelæstoem gusnie jienebh sjyöhtehke gærjah.
+Vuartesjh aaj jïjtse artihkelem gïelesuerkiej bïjre.
+Vuartesjh sïejhme öörnegem maadthskuvlelïerehtæmman geerve almetjidie.
+Vuartesjh guktie maadthskuvlelohkehtimmie geerve almetjidie öörnesovveme.
+Vuartesjh öörnegem maadthskuvlelïerehtæmman geerve almetjidie.
+Vuartesjh råållekåarhtem
+(Vuartesjh dagkeres mååhtedimmiem 13.
+Vuartesjh sjïere artihkelem gusnie vielie vuesiehtimmieh gïelesuerkiej bïjre.
+Vuartesjh jïjtse tjaalegem vielie vuesiehtimmiejgujmie gïelesuerkine.
+Bijjieguvvie gaajhki dåarjoejgujmie daesnie.
+tjïelten gåetie-sæjroem!
+Vuartesjh vuelielisnie!
+' em, sosijaledïenesjem jïh healsoedïenesjem voebnesjidh.
+'em, sosijaledïenesjem jïh healsoedïenesjem voebnesjidh.
+Pryøvenasseöörnege sæjhta fylhkenålman juridihkeles jïh sosijalefaageles maahtoem buerebelaakan nåhtadidh.
+voejhkelidh toelhkestidh jïh jarkoestidh saemien jïh jeatjah gïeli gaskem jïh soptsestidh guktie jiehtege dan mietie jorkesåvva
+voejhkelidh joekehts njaalmeldh jïh tjaaleldh lahtesh joekehts sjaangerinie
+Jeatjah drogh pryövoe.
+Pilotprojekth båatsoejieliemasse
+Voejhkelh dejtie orre baakojde ellies jiehteginie nåhtadidh, jïh ih ajve aktegh baakojne vaestiedidh.
+Voejhkele lyjhkedelaakan maanese darjodh.
+tïjjemieriejgujmie jïh bielelen viehkiedïrregh.
+Laavenjassh pryövesne buerkiestieh vihties tsiehkieh mejtie maahta loetedh viehkine ryöknedimmeste.
+Byöroe pryövem aktine aktine learoehkinie gïehtjedidh mij lea eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh nuelesne.
+Byöroe pryövem aktine aktine learoehkinie gïehtjedidh mij lea eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh nuelesne.
+Byöroe pryövem aktine aktine learoehkinie gïehtjedidh mij lea eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh nuelesne. Vuarjesjh mejtie learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne aevhkiem
+PRYÖVEN BÏJRE
+Minngemes bielie bïhkedimmeste lea guktie maahta illedahkide nuhtjedh juktie dejtie learoehkidie vijriesåbpoe dåarjelidh mah akten
+Illedahkh pryöveste edtjieh lohkehtæjjide jïh skuvleåvtehkem viehkiehtidh learohkh damtijidh mah leah akten tjoeperdimmieraasten nuelesne jïh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh.
+Illedahkh pryöveste edtjieh lohkehtæjjide jïh skuvleåvtehkem viehkiehtidh learohkh damtijidh mah leah akten tjoeperdimmieraasten nuelesne jïh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh.
+lohkehtæjjide jïh skuvleåvtehkem viehkiehtidh learohkh damtijidh mah leah akten tjoeperdimmieraasten nuelesne jïh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh.
+lohkehtæjjide jïh skuvleåvtehkem viehkiehtidh learohkh damtijidh mah leah akten tjoeperdimmieraasten nuelesne jïh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh.
+destie maam learohkh haalvoeh, jïh mejnie dah tjuerieh vielie barkedh.
+sjïdtedh. Illedahkh jïh bïevnesh pryöveste maehtieh dutnjien aktem guvviem vedtedh destie maam learohkh haalvoeh, jïh mejnie dah tjuerieh vielie barkedh.
+Man stabijle jïh fleksijbele altese tjiehpiesvoeth leah, ibie jïjnjem daejrieh illedahki mietie pryövesne.
+Tjåanghkan pryöve sæjhta vaasedh medtie 60 minudth, dellie eejehtimmie ij leah meatan.
+tjïrrehtimmien jih dåarjelimmien bïjre
+tjïrrehtimmien jïh dåarjelimmien bïjre
+tjïrrehtibie.
+heeften tjïrrh plaerede jïh satne åådtje gaajhkide laavenjasside vuejnedh mejtie ij leah buektiehtamme jallh ij vaestiedamme.
+pryöveheeftem meatan utnedh klaassetjiehtjielasse maam nuhtjh, Instruksjonine ektine.
+Dennie tjaalegisnie Instruksjon tjåådtje man guhkiem learohkh edtjieh utnedh laavenjasside
+Dennie tjaalegisnie Instruksjon tjåådtje man guhkiem learohkh edtjieh utnedh laavenjasside loetedh fïerhtene sæjrosne.
+PRYÖVENASSEN JÏH VUARJASJIMMIEN BÏJRE
+PRYÖVEN JÏH VUARJASJIMMIEN BÏJRE
+Maahta
+Mubpie bielie pryöveste åajvahkommes taaleryöknedimmiem möölehte (addisjovne jïh subtraksjovne).
+Mubpie bielie pryöveste åajvahkommes taaleryöknedimmiem möölehte (addisjovne, subtraksjovne jïh multiplikasjovne).
+Dovne learohke jïh lohkehtæjja maahta pryövenassem våarominie vuarjasjæmman nåhtadidh.
+Maahta aaj pryövem juekedh gööktine skuvlebiejjine.
+Pryövesne jïjnjh aelhkie laavenjassh, jïh dan åvteste vaenie bïevnesh vadta dej learohki bïjre mah gaajhkide jallh mahte gaajhkide laavenjasside buektiehtieh.
+vadta dej learohki bïjre mah gaajhkide jallh mahte gaajhkide laavenjasside buektiehtieh.
+Pryövenasse englaantengïelesne vuartesje lohkemeguarkoem, baakoelåhkoem jïh grammatihkem.
+Doh pryövh edtjieh aaj jienebh bïevnesh vedtedh dej viesjies learohki bïjre.
+Doh pryövh edtjieh aaj jienebh bïevnesh vedtedh dej viesjies learohki bïjre.
+Pryövenassesne dovne aelhkies, gaskoeh jïh geerve laavenjassh jïh bïevnesh vedtedh learohken gaajhkine maehtelesvoete-njieptjine.
+Lohkeme- jïh ryöknemepryövenassh eah leah pryövenassh faagine daaroen jïh matematihke, men lohkeme jïh ryökneme maadthmaahtojne faagi dåaresth.
+Pryövenassh ryöknemisnie jïh englaanten gïelesne leah elektrovneles pryövenassh, mearan pryövenassh lohkemisnie leah paehperepryövenassh.
+Pryövenassine ovmessie teksth, guvvieh jïh laavenjassh gyhtjelassigujmie.
+Voestes bielesne pryöveste tïjjemierie guhkebe.
+Pryöveheeftesne lea mïerhkesjamme gåessie pryöve byöroe årrodh.
+Pryöve lea evtiedamme juktie jeenjemes bïevnesh learohki bïjre vedtedh mah leah tjoeperdimmieraasten lïhkebisnie.
+Pryöve lea evtiesovveme juktie jeenjemes bïevnesh learohki bïjre vedtedh mah leah tjoeperdimmieraasten lïhkebisnie.
+Nuhtjedh jïh gïetedidh lea strategijh
+Pryöve möölehte guktie learohke maahta aelhkie strategijh nuhtjedh gosse veahkah juaka jïh klaassifiserede, jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh.
+Pryövenasse Maahta aktem pryövenassem darjodh lïerehtimmiesijjesne.
+Pryöve lea gårredamme tjïelkestimmesne jïh progresjovnebuerkiestimmesne ryöknedæmman tjaalegisnie Rammeverk for grunnleggende jïh maahtoeulmine jïh learoesoejkesjisnie.
+Pryöve lea gårredamme tjïelkestimmesne jïh progresjovnebuerkiestimmesne ryöknedæmman tjaalegisnie Rammeverk for grunnleggende ferdigheter jïh maahtoeulmine jïh learoesoejkesjisnie.
+Voejhkelin goerkesidh Jesuse jaameme jïh tjuedtjielamme.
+Tjuara bïevnesh pryövijste ektesne vuejnedh jeatjah
+Tjuara bïevnesh pryövijste ektesne vuejnedh jeatjah bïevnesigujmie learohken bïjre mejtie skuvle åtna.
+Pryöven aajkoe lea learohkh damtijidh mej viesjies goerkese jïh viesjies ryökneme- jïh ryöknedimmietjiehpiesvoeth.
+Dah pryövh aktem orre guelmiem åådtjeme, jïh såemies laavenjassehammoeh jïh sisvege pryövine leah jarkelamme, viertiestamme dej aarebi pryövigujmie.
+eksperimenteradidh lohkedh jïh tjaeledh eengelske baakoeh, lahtesh jïh aelhkie raajesh mah leah gietskies byjreski jïh jïjtse ïedtji bïjre
+Pryövedh sïemesvoetem buektiehtidh staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem gosse ussjedeminie laakh jallh råajvarimmieh sjïehtesjidh mah maehtieh saemien ïedtjh ryöktesth tsevtsedh.
+Voejhkelh aaj gaavnehtidh man stoerre taalh learohkh maehtieh sov uvte vuejnedh jïh
+gaavnehtidh man stoerre taalh learohkh maehtieh sov uvte vuejnedh, jïh mïsse maehtieh aktem vihties veahkam ektiedidh.
+Voejhkele aaj maanam lïerehtidh aellieh njuanan jallh tjelmide doehtedh.
+Pryövh ånnetji ovmessie vuekine onaneeredh åvteli, dellie aelhkebe daejredh maam lyjhkoe.
+Åenehks strategijh:
+Buerkesth baakoelæstojde.
+Juktie gaskesadtemem aelhkebe darjodh lohkehtæjjan jïh learohken gaskem, dle akte aevhkie tjaatsegidie aktene lïerehtimmiesijjesne juekedh.
+Maaksoe bieliem baalhkeste maahta vedtedh gosse ööhpehtimmie vijrebe goh åårgane daarpesje jïh gosse ööhpehtimmie ij riekte daerpies barkoen åvteste.
+dan dïehte jienebh aelkieh dam soptsestidh.
+giejnie sæjhta seksem utnedh
+• Giejnie leah skuvlesne ektine?
+Geajnoen noerhteraedtiem jaevreste Kalven dahkoe johken Tverrelva låspan jaevresne Famnvatnet.
+Fylhkentjïelte edtja maahtoevihtienassem vedtedh.
+Maahtoelutnjeme jïh dåårrehtimmie
+Gie ij edtjh mammografijine goerehtidh?
+Gïem maehtieh veeljedh?
+Dïhte lea gïervebe bæssa goh smegma maam iemeles gååvnese åvtenjaltjen nuelesne.
+Darjoeh dam gellie aejkieh abpe jaepiem.
+Duedtielatjkoe gaervies
+Duedtielatjkoe gaervies / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Giesse luhpiem vedtieh?
+MANNASINIE NAEMHTIE JOEKEDAMME?
+Gie dïedtem åtna goerehtallemepryövide tjïrrehtidh?
+Ruffien 2012 dle SPR nænnoesti dam gïelefaageles laavenjostoem eevtjedh, jïh aktem prosjektem eelki, Saemien gïelegaaltije - Noerhtelaanti vierhtiejarnge saemien gïelide, akte tseegkemeprosjekte maam Interreg maaksa.
+Fryöjstehkepyramijdesne sijjiej evtiedimmiem buerkeste dej fryöjstehkevoeten tjïrrh, golme dimensjovni mietie:
+- Fryöjstehke voenges siebriedahkh, gusnie almetjh sijhtieh årrodh, eadtjohke entreprenöörh jïh hijven voenges byjresh leah daerpies jis edtja jielemem evtiedidh.
+Fryöjstehke jïh veasomes saemien voenges siebriedahkh utnedh
+Mah sijhtieh daam laantem darjodh, gusnie årroeminie, aktem buerebe sijjiem jieledh.
+Gie edtja pryövenasside tjïrrehtidh?
+Gïese datne dam sïjhth luhpiedidh?
+Gïeh dah datneste edtjieh moenedh daah njieljieh båetije jaepide?
+• Gieleaaamhtesengaaltijh?
+Byjjesfaamoeh dïedtem åadtjoeh dejtie nasjovnelle
+gaajhkh byjjes båarkarimmiej leah dïedte saemien gïelen utnijidie krööhkestidh dej barkoej sisnie suerkiedïedteprinsibpen mietie.
+Gieh maehtieh dåarjoem syökedh?
+Guhte dejstie vihth veeljemasse båetieh?
+rihpese " molsehthlaakan haemieh ööhpehtimmide ".
+rihpese "molsehthlaakan haemieh ööhpehtimmide ".
+- aktem buajhkoes gïelem jïh aelhkies dïejvesh grammatihkeste jïh teekstedaajroste nuhtjie soejkesjamme tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
+- sjyöhtehke bïevnesh nuhtjie, veelebelaakan tjïelkeste, tjaalegi jïh faageles aamhtesi bïjre ussjede jïh dejgujmie jïjtjeraarehke barka jeereldihkie njaalmeldh tsiehkine, gosse mubpiejgujmie soptseste
+- aktem veele gïelem nuhtjie jïh dïejvesh grammatihkeste jïh teekstedaajroste ovmessie tsiehkine nuhtjie gosse mubpiejgujmie soptseste
+åtna Jolle refleksjovnedaltesem åtna, jïjtjeraarehkevoetem vuesehte
+dejtie tjaalegisnie tsevtsieh Digkede tjïelke argumentasjovnine,
+gïeleldh viehkiedïrregh voerkes vuekine åtna
+- aktem jeereldihkie gïelem jïh såemies dïejvesh grammatihkeste jïh teekstedaajroste nuhtjie ovmessie tsiehkine gosse mubpiejgujmie soptseste
+Learohke seamma loetemevuekiem (ryöknemestrategije) nuhtjie gaajhkine laavenjassine?
+naan aelhkies gïeleldh viehkiedïrregh åtna
+- sjïehteles gaaltijh nuhtjie maereleslaakan jïh laejhtehkslaakan, maahta joekehtidh gaskem integreradimmiem, vaajestimmiem jïh siteradimmiem gaaltijijstie barkosne, naemhtie guktie lohkije maahta dejtie gaavnedh, jïh ellies gaaltijelæstoem dorje
+maereles faagegïelem åtna lea tematihkeles ektiedimmiem jïh tjïelke, maereles struktuvrem åtna faageles aamhtesh tjïelkeste,
+viehkiedïrregh åtna goerehte jïh voerkes vuekine geavaha
+Reektesinie edtja goerehtidh dah dååjrehts råajvarimmine mej tjïrrehtamme saemien utniji åvtese, dan nuelesne bïevnesh www.nav.
+Utnijegïehtjedimmieh
+Joekehts utnijh duekesne j.g. gïelen, kultuvren jïh dååjrehtsij muhteste krievemh tseegkie haemiedimmiem jïh sjïehtedimmiem faalaldahkide.
+Nuhtjijenomme:
+Paassebaakoe:
+Utnijh maehtieh gaajhkine saemien gïeline ohtsedh jïh aaj nöörjen.
+Vuesiehtimmien gaavhtan maehtibie ektesvuekiebarkoem vuartasjidh.
+billedh tijje åenehks sjædta jih lohkehtæjjah eah daarpesjh jeatja barkose seente båetedh.
+baajedh learohkem dååjrehtimmiem åadtjodh ovmessie taalesïevh nuhtjedh (ovmessie mïerhkesjimmiejgujmie), taalh taalesïevese bïejedh, taalh lohkedh bæjjese jïh våålese taalesïevesne, maaje ovmessie intervalligujmie.
+Gïeleutniji aaltere akte vihkeles faktovre, jïh vihkeles learohkelåhkoe mij lïerehtimmiem åådtje saemien gïelesne, læssene.
+Tjuara utniji iedtjh jïh utniji daajroeh krööhkestidh jïh vihkeles aaj tjïeltigujmie, jielemeiedtjijigujmie, utnijesiebriejgujmie jïh jeatjah kultuvremojhteseåejvieladtjigujmie hijvenlaakan laavenjostedh.
+aelhkie goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh nuhtjedh
+aelhkie lohkeme- jïh tjaelemevuekieh nuhtjedh
+baakoeh elmienotnjegi bïjre utnedh jïh soptsestidh saemien naestieguvviej bïjre
+animasjovnh jïh jeatjah maallh nåhtadidh juktie buerkiestidh guktie planeeth jïh aske svihtjieh, jïh buerkiestidh guktie jaepieboelhkh jïh askeboelhkh sjidtieh
+baakoeh jïh dïejvesh nåhtadidh mah leah ektiedamme aerpievuekien barkojde jïh soptsestalledh mij bïerkenidh lea
+baakoeh jïh lahtesh utnedh gosse barkeminie jïh soptsestidh mij dïhte " bïerkenidh " lea.
+baakoeh jïh lahtesh utnedh gosse barkeminie jïh soptsestidh mij dïhte "bïerkenidh" lea.
+baakoeh utnedh mah barkosne jïh jieleminie åtnalguvvieh.
+aerpien soptsesh jïjtsh barkosne utnedh
+aerpievuekien soptsesh nåhtadidh jïjtse barkosne
+atlasem nuhtjedh, bïevnesh veedtjedh paehpere-teemakaarhtijste jïh digitaale kaarhtedïenesjijstie, sijjienommh Saepmesne kaarhtese bïejedh jïh dejtie buerkiestidh, jïh kraannatjïelth, fylhkine Nöörjesne jïh doh stööremes laanth veartenisnie kaarhtese bïejedh
+baakoeh beapmoeh jïh jurjiehtimmiem utnedh jï soptseatalledh saemien beapmoej bïjre
+baakoeh beapmoeh jïh jurjiehtimmien utnedh jïh soptseatalledh saemien beapmoej bïjre.
+baakoeh utnedh jïh baakoejgujmie voejhkelidh dovne gïetine jïh tastaturine
+raajesejoekedimmiem jïh baakoetearmh utnedh gosse gïelem buerkiestidh
+raajesejoekehtimmiem jïh faagetearmh utnedh gosse gïelem buerkiestidh
+baakoeh jïh lahtesh daelhkie jïh vearelden bïjre utnedh, jïh mïerhkebiejjiej jïh veareldevæhtaj bïjre soptsestidh
+vïhtesjimmieh nuhtjedh jaepieboelhkide buerkiestidh saemien jïh nöörjen aerpievuekesne, jïh soptsestidh guktie dah saemien askedïejvesh, fenomenh eatnamisnie buerkiestieh, jïh reaktoe vaarjoej bïjre soptsestidh vearolden, tsiehkien jïh jaepieboelhken mietie
+baakoegærjah, digitale baakoegærjah jïh bïhkedsgærjah utnedh
+dah vihkelommes tjaelemenjoelkedassh utnedh
+dah vihkelommes tjaelemevuekien njoelkedassh utnedh
+digitaale gaaltijh jïh dïrregh nuhtjedh juktie tjåanghkan bïejeme tjaalegh darjodh hyperkoplingigujmie jïh jeereldihkie estetihkeles viehkiedïrregigujmie
+digitale vierhtieh utnedh gosse galka tjaeledh
+digitale tjaelemedïrregh nåhtadidh tjaelemebarkojne jïh gosse interaktijve tjaalegh dorje
+digitale tjaelemevierhtiejgujmie barkedh gosse interaktijve teeksth leah darjoeminie
+digitale vierhtieh utnedh gosse galka bïevnesh ohtsedidh jïh teeksth tjaeledh
+digitaale dïrregh nuhtjedh juktie bïevnesh ribledh jïh eksperimenteradidh tjaalegem sjugniedidh
+digiale vierhtieh utnedh jïjtsh gïeleööhpehtimmesne
+digiale vierhtieh utnedh gosse tjaeledh
+digitale vierhtieh utnedh gosse gelkieh jïjtsh teeksth vuesiehtidh
+digitaale dïrregh jïh hammoekrïevenassh nuhtedh bïevnesegïetedæmman, tjaalegedorjemasse jïh govlesadtemasse
+digitaale dïrregh jïh jeatjah viehkiedïrregh nuhtjedh juktie sjyöhtehke bïevnesh gaavnedh jïh ovmessie såarhts tjaalegh darjodh
+digitaale dïrregh nuhtjedh juktie darjodh jïh analyjseradidh aktanimmieh polynomfunksjovnijste, roehtsefunksjovnijste, rasjovnaale funksjovnijste, eksponentialfunksjovnijste jïh potensfunksjovnijste
+digitaale dïrregh nuhtjedh juktie siebriedahkefaageles barkoem åehpiedehtedh, jïh persovnevaarjelimmien jïh aalkoereaktan njoelkedassh steeredh
+digitaale dïrregh nuhtjedh goerehtimmesne, maallebigkemisnie jïh åehpiedehtemisnie
+digitaale dïrregh nuhtjedh goerehtimmesne, maallebigkemisnie jïh åehpiedehtiemisnie
+digitale viehkievierhtieh utnedh gosse galka jïjtsh teeksth jïh vuesiehtimmieh öörnedh jïh vöörhkedh
+digitaale vierhtieh nuhtjedh juktie gïelem dååjredh
+digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh nuhtjedh jïjtse gïelelïerehtimmesne
+digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh nuhtjedh gïelegoerehtimmesne
+digitaale viehkiedïrregh nuhtjedh eksperimentelle barkosne jïh feeltebarkosne
+saemien baakoeh jïh dïejvesh voerkeslaakan nåhtadidh
+vuerkesne saemien baakoeh jïh lahtesh utnedh
+dïejvesidie fuelhkie, tjidtjie, aehtjie, vïelle, åabpa, aahka, aajja, aajkohke, seasa jïh jyøne nåhtadidh
+baakoeh utnedh mejtie veareldem, veareldevæhtide, lopmem jïh daelhkiem buerkiestieh
+baakoeh jïh dïejvesh utnedh saemien lohkeme jïh ryöknemevuekien mietie
+dïejvesidie dejpeli, daaletje tïjjen jïh båetijen biejjien nuhtjedh jïjtse bïjre jïh fuelhkien bïjre
+geometrijem planetesne nuhtjedh juktie analyjseradidh jïh loetedh gellielaaketje teoretihkeles jïh praktihkeles dåeriesmoerh gåhkoejgujmie, skaavhtegigujmie jïh arealine
+ Vielie tjaaleldh saemien gïele digitaale meedijinie.
+dïejvesidie straejmie, spenning, resistanse, effekte jïh induksjovne nuhtjedh juktie illedahkh buerkiestidh voejhkelimmeste straejmiegievliejgujmie
+terminologijem utnedh gosse gïelen hammoem jïh struktuvrem buerkiestidh
+faktovrh, potensh, kvadraateroehtsh jïh primtaalh aerviedimmine nuhtjedh
+funksjovnh nuhtjedh juktie hammoedidh, digkiedidh jïh analyjseradidh praktihkeles ektiedimmieh
+lïeredh laahkoestidh
+gïelem joekehts gïeletsiehkine jïh darjomi tjïrrh iedtjeleslaakan utnedh.
+gïelem utnedh joekehts tsiehkine, jïh orre baaakoeh åtnose vaeltedh
+baakoeh grammatihkeste jïh teekstebægkoste utnedh gosse galka jïjtje tjaeledh
+vihkelommes baakoeh utnedh grammatihke jïh teekstebægkoste
+gellie gïeleldh vierhtieh utnedh gosse tjaelieminie, dovne heevehtslidteraturesne jïh aamhteseprovsateekstine
+gellie gïeleldh vierhtieh utnedh gosse tjaelieminie, dovne heevehts-tjaalaldahkine jïh aamhtese-provsateekstine*
+gaskemsvoetem nuhtjedh praktihkeles ektiedimmine, drïektine ryöknedh jïh valutaj gaskem ryöknedh
+goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh nuhtjedh
+reereme baakoeh utnedh gosse byjjes institusjovnigujmie gaskesadtedh
+gaaltijh jïh bïevnesegærjah nåhtadidh gosse tjaalegigujmie berkieh
+gaaltijh jïh bïhkedsgærjah utnedh gosse teeksth tjaelieminie
+aktem sjiehteles baakoeveahkam nuhtjedh juktie jïjtse dååjresi jïh dååjrehtimmiej bïjre soptsestidh, domtesh jïh jïjtse mïelh buektedh jïh aelhkie faageles teemaj bïjre soptsestidh
+ovmessie tsiehkieh, barkoevuekieh jïh lïerehtimmievuekieh nuhtjedh juktie jïjtse tjiehpiesvoeth evtiedidh eengelsken gïelesne
+ovmessie såarhts baakoegærjah nuhtjedh digitaale jïh paehpierisnie
+joekehts njaalmeldh dïejvesh joekehtslaakan utnedh
+ovmessie njaalmeldh dïejvesh nåhtadidh, ovmessie tsiehkide sjïehtedamme
+ovmessie estetihkeles soptsestimmievuekieh nuhtjedh tjåanghkan bïejeme tjaaleginie
+ovmessie lohkemestrategi utnedh joekehts teeksth joekehtslaakan lohkedh
+måedtie digitale jïh jeatjah viehkievierhtieh jïjtje utnedh
+jïjtsh notaath darjodh juktie tjaalegh tjaeledh mah ektiedimmiem utnieh jïjtse ööhpehtimmieprogrammese
+faagedaajroem jïh faageterminologijem nuhtjedh jïjtse ööhpehtimmieprogrammeste soptsestimmine, digkiedimmine jïh åehpiedehtieminie skuvlen, siebriedahken jïh barkoejieleden bïjre
+faagedaajroem nuhtjedh jïjtse programmefaageste åehpiedehteminie jïh digkiedimmine
+faagedaajroem nuhtjedh jïjtse programmefaagijste åehpiedehteminie jïh digkiedimmine
+faagemaahtoeh utnedh jïjtsh programmefaagijste gosse skuvlen, barkoen jïh sïebredahken bïjre galka håalodh jïh digkiedidh
+faagemaahtoe utnedh jïjtsh programmefaagijste gosse galka skuvlen, barkoen jïh sïebredahken bïjre håalodh jïh digkiedidh
+jïjtse dååjrehtallemh jïh teeksth utnedh mah guektien-jïh gelliengïelevoetem buerkeste gosse soptsestidh
+vihkeles nedtejiermiem nuhtjedh digitaale ektiebarkosne, jïh daajroem utnedh persovnevaarjelimmien njoelkedassi bïjre digitaale meedijinie
+nuhtjedh jïh tjïelkestidh åtnoem hammoehedteste jïh Pytagoresen raajesistie, gosse edtja ovnohkens stoeredahkh aerviedidh
+nuhtjedh jïh buerkiestidh åtnoem hammoehedteste, möölegeståahkeste jïh Pytagoresen raajesistie aerviedimmide jïh praktihkeles barkosne
+• Nuhtjedh jïh gïetedidh lea 1. njieptjesne buerkiestamme goh "aelhkie strategijh nuhtjie gosse edtja ryöknedh, veahkah jïh geometrijen goerh klassifiseradidh.
+• Nuhtjedh jïh gïetedidh lea 1. njieptjesne buerkiestamme goh "aelhkie strategijh
+• Nuhtjedh jïh gïetedidh lea 1. njieptjesne buerkiestamme goh "aelhkie strategijh
+Nuhtjedh jïh gïetedidh lea strategijh
+maehtedh aktem mentaale maallem darjodh dan matematihkeles ektiedæmman, vuesiehtimmien gaavhtan åestedh jïh doekedh.
+Nuhtjedh jïh gïetedidh lea strategijh veeljedh juktie dåeriesmoerh loetedh.
+maallh baakoestæmman, intonasjovnem, baakoesojjehtæmman nuhtjedh jïh jeereldihkie raajesesåarhth govlesadtemisnie
+vihkeles maallh nuhtjedh baakoestæmman, intonasjovnese, baakoesojjehtæmman jïh ovmessie raajesesåarhth govlesadtemisnie
+Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
+taallh utnedh gosse galka soptsestidh mij biejjide jïh mennie mieresne tsåahka.
+taallh utnedh, gosse gelkieh soptsestidh man jïjnje leah, jïh åasah jïh ståaroej bïjre.
+taalh jïh variabelh nuhtjedh goerehtimmesne, eksperimeenteradimmesne jïh praktihkeles jïh teoretihkeles dåeriesmoereloetemisnie, jïh prosjektine teknologijine jïh designine
+taalh nuhtjedh gosse lïhke byjreski bïjre jïh jïjtse dååjresi bïjre soptseste
+vuekieh nuhtjedh juktie bæjjese ryöknedh jïh klaassifiseradidh aelhkie siebriedahkefaageles goerehtimmine, jïh aelhkie dïejvesh åehpiedehtedh veahkan jïh stoeredahken bïjre diagrammine jïh tabelline
+lohkeme-jïh tjaelemevuekieh nuhtjedh
+taalesïevem nuhtjedh aerviedimmide, jïh taalestoeredahkh vuesiehtidh
+eatnemefaageles dïejvesh nuhtjedh juktie buerkiestidh jïh åehpiedehtedh jïjtse vïhtesjimmieh, raeriestidh jïh soptsestidh seapan buerkiestimmiej bïjre dan bïjre maam vïhtesjamme
+dajvi jïh sijjiej nommh utnedh
+daajroem nuhtjedh retorihkeles appellehammoej bïjre digkiedimmine jïh åehpiedehteminie
+medijah utnedh gosse jïjtjh gïeline barkedh
+möölehtimmiedïrregh nuhtjedh, daatah öörnegen mietie bïejedh, vuarjasjidh mejtie illedahkh leah reaktoe jïh dejtie åehpiedehtedh digitaale viehkiedïrregigujmie jallh bielelen
+möölegeståahkem nuhtjedh juktie gåhkoeh aerviedidh jïh kaarhth jïh barkoeguvvieh darjodh jïh dej bïjre soptsestidh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen
+såemies dåajmijes lahtesh jïh aelhkie jiehtegh nuhtjedh juktie viehkiem åadtjodh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh
+naan sïejhme smaavebaakoeh nuhtjedh jïh aelhkie staavadimmie- jïh raajesemaallh
+musihken vuekieh jïh guvvieh nuhtjedh gosse maam akt soptseste jïh åehpiedahta
+plearoeh jïh joekehts bïevnesh statistihkeste nuhtjedh juktie aktem siebriedahkefaageles dåeriesmoerem digkiedidh
+daajroem nuhtjedh retorihkeles appellehammoej bïjre åehpiedehteminie
+aelhkie daatasimuleradimmieh jallh animasjovnh nuhtjedh juktie vuesiehtidh jïh buerkiestidh eatnemefaageles fenomenh, jïh hypoteesh teestadidh
+faagemaahtoeh utnedh programmefaagijste faagen gaskesadtemisnie
+ryökneme-aarhkh nuhtjedh statistihkeles aerviedimmine jïh åehpiedehteminie
+vihkeles maallh nuhtjedh reaktoetjaeliemasse, baakoesojjehtæmman, raajese- jïh tjaalegebigkemasse gosse tjaalegh dorje
+vihkeles maallh nuhtjedh reaktatjaeliemasse, baakoesojjehtæmman, raajese- jïh tjaalegebigkemasse gosse tjaalegh dorje
+maallh reaktoetjaeliemasse, baakoesojjehtæmman jïh jeereldihkie raajese- jïh tjaalegebigkemasse nuhtjedh gosse tjaalegh dorje
+soptsestidh saemien vaarjoej bïjre, jïh soptsestidh mij dïhte gaptine joekehts jïh seamma saemien dajvijste Saepmeste
+saemien teermh nåhtadidh juktie vïhtesjimmieh buerkiestidh lopmen jïh daelhkien bïjre, jïh soptsestidh man åvteste daajroe lopmen jïh daelhkien bïjre lea joekoen vihkeles juktie eensilaakan fealadidh jïh aerpievuekien jielemedarjoemisnie
+baakoeh utnedh jïh voejhkelidh saemien baakoejgujmie
+baakoeh, dïejvesh jïh lahtesh nåhtadidh mah leah eatnamasse ektiedamme
+orre baakoeh jïh smaaregh mah leah aerpien mietie jïh daaletje barkose viedteldihkie, jïh orre baakoeh vierhtiedidh
+baakoegærjah jïh bïhkedsgærjah, digitale vierhtieh jïh jeatjah viehkievierhtieh jïjtsh gïeleööhpehtimmine utnedh
+baakoelåhkoem utnedh guktie maahta fïerhten beajjetji tsiehkine saemiestidh
+aktem baakoeveahkam nuhtjedh mij biejjieladtje tsiehkieh feerhmie
+siebriedahkefaageles dïejvesh nuhtjedh faagesoptsestimmine jïh åehpiedehteminie ovmessie digitaale dïrregigujmie, jïh vijriesåbpoe soptsestidh dan bïjre maam mubpieh soptsestamme
+ij-standardiseradamme möölegeektievoeth nuhtjedh, jïh buerkiestidh man åvteste möölegeektievoeth standardiserede, jïh nuhtjedh jïh sïejhme möölegeektievoeti gaskem jarkelidh
+statistihkeles gaaltijh nuhtjedh juktie aerviedidh jïh buerkiestidh otnjegh jïh jeerehtsh siebriedahkefaageles digkiedimmine, jïh vuarjasjidh mejtie statistihke jaahkods bïevnesh vadta
+smaave jïh stoerre bokstaavh tjaeledh, jïh baakoejgujmie eksperimenteradidh gosse gïetine tjaala jïh tastatuvresne
+teekstegïetedallemem åtnose vaeltedh gosse galka jïjtse barkoem vöörhkedh jïh öörnedh
+teeksth utnedh, mejtie gærjagåeteste, gaskeviermeste jïh medijistie veedtjeme. Dejtie galka vierhtiedidh, laejhtedh jïh vuesiehtidh mij gaaltijidie åtneme
+ulmien mietie gærjagåetiem, saemien bïhkedsgærjah, saemien medijah jïh digitale bïevnesigaaltijh utnedh
+Dåarjegh mah edtjieh aajnealmetji nuepieh
+våhkoebiejjieh, askh jïh dah gaektsie jaepieboelhkh utnedh
+Nåhtedh maaje funksjovnem ' Sett inn dato '.
+Nåhtedh maaje funksjovnem 'Sett inn dato '.
+Nuhtjedh maaje daeverh, taalesïevem (mïerhkigujmie jïh gåaroes taalesïevine) jïh tjuetiekaarhtem juktie
+Nuhtjedh maaje daeverh, taalesïevem (mïerhkigujmie jïh gåaroes taalesïevine) jïh tjuetiekaarhtem juktie ryöknemem dåarjoehtidh.
+taali gaskem. Nuhtjh maaje konkretiseradimmiematerijellem guktie learohkh maehtieh vuejnedh differansem gaskem golme jïh vïjhte lea göökte, dan åvteste göökte plusse golme lea vïjhte.
+Nåhtedh dejtie!
+Nuhtjh daam tjaalegem eadtjohkelaakan edtjh aamhtesh gaavnedh mah datnem eadtjaduvvieh, jïh aelkieh aamhtesidie guarkedh.
+Rïektesisnie sæjhta jiehtedh dagkeres lïerehtimmievuekie lea maajhööhpehtimmie, intensijve ööhpehtimmie jallh gïelebiesieh.
+Rïektesisnie daate lea gaajhkesåarhts lissiebigkemedarjoeh jïh darjoeh miehtjiesdajvesne jallh aktene jïjtsistie vaarjelamme gåetesne.
+Njååhtjedimmiemoenehtse jïjtjevientien maahta vïhtesjæjjah jallh daajroeladtjh gåhtjodh jïh dej åvteste maeksieh.
+Dihte vuesehte gaajhkesh dovnesh seamma vierhtiegisnie.
+Dæjpeles bïevnesh
+Dæjpeles gærjah mejtie lohkehtæjja maahta aevhkine utnedh dennie biejjieladtje gïelelohkehtimmesne:
+Daate joekoen vihkeles jis learohkese geerve sjiere faagi- jallh faagetsiehkine barkedh.
+- Nuhtjh aktem baakoem fïerhten biejjien, tjaelieh aktem raajesem jïh seedth dam dov voelpese jallh påastese dov instagramesne.
+jis preventijvevierhtieh nåhtede jïh jis naemhtie mij dejstie
+Bipacksïetele lea dïhte paehpere mij lea aeskesne gosse p-pilleem åasta.
+Kondomem jallh pessarem nåhtede jis negkedh dah båetieh tjïjhtje biejjieh.
+Vaarjelimmiem utnieh, vuesiehtimmien gaavhtan kondomem jallh njoeledoengesem, jïh haarjenh guktie dejtie nåhtadidh.
+Geahtjoes bovtsh jallh bovtsh ammes mïerhkine dellie dejtie bovtside gïetedalledh dej njoelkedassi mietie dennie laantesne bovtsh leah.
+Vuartasjidie nedtesæjrojde golme politihkeles krirride.
+Vuartesjh vuesiehtimmiem mij såemies dejstie tjïelten jïh fylhkentjïelten barkojste vuesehte.
+Vuartesjh daan beajjetje plaeresne.
+aktem sjyøhtehke
+væjkeles lohkehtæjjah, dsj. lohkehtæjjah pedagogeles maadtojne jïh guektiengïelen maahtojne
+Akte barkoetjïertestimmie maahtoen bïjre - daejredh, darjodh, guarkedh.
+Nov lea murreds moenehtsen unnebelåhkoe aktem jïjtse jielemefoentem raereste, mij edtja voenges aarvoesjugniedimmiem gorredidh, dagkerh åssjaldahkh aaj Saemiedigkie digkiedamme, Saemiedigkien mubpie åvtehke Laila Susanne Vars jeahta.
+Maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
+10. daltesen mænngan
+10. jaepietsiehkiej mænngan
+Maahtaldahkeulmieh 10. jaepietsiehkiej mænngan
+Maahtaldahkeulmieh 10. jaepietsiehkiej mænngan
+Maahtoeulmie 10-daltesen mænngan
+Maahtoeulmieh 10. daltesen mænngan
+Maahtoeulmieh 10. jaepiedaltesen mænngan
+1. daltesen mænngan
+Maahtoeulmieh 1 P mænngan - Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
+Maahtoeulmieh 1P-B mænngan- Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
+Maahtoeulmieh 1 T mænngan- Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
+Maahtoeulmieh 1T-B mænngan- Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
+2. daltesen mænngan
+2. jaepiejtsiehkien mænngan
+Maahtoeulmie 2. jaepiedaltesen mænngan
+Maahtoeulmieh 2. daltesen mænngan
+Maahtoeulmieh 2. jaepiedaltesen mænngan
+Maahtoeulmieh 2 P mænngan
+4. jaepietsiehkiej mænngan
+Maahtoeulmie 4. daltesen mænngan
+Maahtoeulmieh 4. daltesen mænngan
+Maahtoeulmieh 4. jaepiedaltesen mænngan
+Maahtoeulmie 4. jaepiedaltesen mænngan
+5. daltesen mænngan
+6. daltesen mænngan
+7. daltesen mænngan
+7. jaepietsiehkiej mænngan
+Maahtoeulmie 7. daltesen mænngan
+Maahtoeulmieh 7. daltesen mænngan
+Maahtoeulmieh 7. jaepiedaltesen mænngan
+8. daltesen mænngan
+9. daltesen mænngan
+Daltesi maahtaldahkeulmieh
+Maahtoeulmie Jåa1 mænngan - barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
+Maahtoeulmie Jåa1 mænngan- studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
+Maahtoeulmieh Jåa2 mænngan - barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
+Jå2 - barkofaagi ööpehtimmieprogrammen mænngan
+Maahtoeulmie Jåa3 mænngan- lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose
+Maahtoeulmie Jåa3 mænngan - studijeryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh lissiebigkemen mænngan siejhme studijemaahtose - barkoefaageles øøhpehtimmieprogramme
+Jå3 - studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogrammen mænngan
+Lissietahken daamts studijemaahtaldahken mænngan - barkofaagi ööpehtimmieprogramme
+Maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmieulmine.
+Dah maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmeulmine.
+Maahtoeulmieh leah lïerehtimmieulmide sjïehtesjadteme.
+Maahtoeulmieh leah tjïelkestahteme lïerehtimmieulmine, mah tjïelke jiehtieh maam edtja lïeredh.
+Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, jïh lïerehtimmieulmieh leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
+Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh
+Maahtoeulmide tjyølhkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
+Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
+Maahtoeulmiem tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmiem jaksedh.
+Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
+Maahtaldahkeulmie
+Maahtaldahkeulmieh
+Maahtoeulmie
+Tjuara dejtie maahtoeulmide dej væhtajgujmie guktie ulmide jaksedh, jïh lïerehtimmieulmide dej væhtajgujmie guktie ulmide jaksedh, learoehkidie åehpiedehtedh.
+Maahtoeulmie Jåa2 mænngan
+Maahtoeulmie Jåa3 mænngan
+Eah leah maahtaldahkeulmieh mejtie naestine * 8 daltesisnie mïerhkesjamme learoehkidie gieh baarkoefaagi ööpehtimmieprogrammidie veeljeme.
+Dah maahtaldahkeulmieh mejtie naestine * mïerhkesjamme Jå1, eah leah duejtie learoehkidie mah barkofaagi learoem leah tjïrrehteminie.
+Njaalmeldh gaskesadteme
+Maahtoeulmieh Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
+Maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
+Maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
+Maahtaldahke- krïebpesjimmie saemien 2
+Maahtaldahke- krïebpesjimmie saemien 3
+Maahtoeulmieh
+Tjuara maahtoeulmide, lïerehtimmieulmide jïh væhtide åehpies darjodh learoehkidie, jïh dah tjuerieh våajnoes årrodh barkoesoejkesjisnie jïh klaassen tjiehtjielisnie, vuesiehtimmien gaavhtan aktene vïedtjeplakatesne.
+Tjuara maahtoeulmieh, lïerehtimmieulmieh jïh væhtah juktie lïerehtimmieulmide jaksedh, åehpies darjodh learoehkidie.
+Dah maahtoeulmieh åvtese båetieh lïerehtimmieulmine, mah tjïelke buerkiestieh maam learohke galka lïeredh.
+Maahtoeulmieh learoesoejkesjistie daesnie, http://www.udir.no/grep
+Væhtah ulmiejaksemasse edtjieh viehkine årrodh gosse edtja learohken tjåenghkies maahtoem faagesne vuarjasjidh.
+Væhtah ulmiejaksemasse kvaliteetem faagemaahtosne buerkeste.
+Maahtoe utnedh ovmessie såarhts tjaalegh, vuekieh jïh teknologeles raerieh guarkedh aktem hijven våaromem vadta barkoefaageles ööhpehtimmide, vielie lohkedh jïh barkosne jïh eejehtallemisnie lïeredh abpe jieledem.
+Maahtoe lea sibriedahken aalkoevierhtie.
+Maahtoe lissiebigkemen mænngan sïejhme studijemaahtose - barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
+b. Genevesne.
+Geografigke nommh, tjïelkestimmieh jïh koordinaath (WGS.
+Histovrije
+Geografije jïh histovrije jåerhkieh goh ektiefaage dejnie studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammine.
+Geografije Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
+Geografije lea aaj maehtedh kaarhtem nuhtjedh, jïh tjïelkestidh jïh buerkiestidh hedtieh jïh joekehtsh laanten jïh staaren gaskem, nasjovni gaskem jïh regijovni gaskem.
+Geometrije skuvlesne lea gaskem jeatjah jïjtsevoeth analyjseradidh guektien- jïh golmendimensjovnaale goerine, jïh konstruksjovnh jïh aerviedimmieh darjodh.
+Baaktjesevualanimmie daalhkesh
+Roestegåetesne maahta aaj toelhkedïenesjem utnedh, jilhts ij leah bööremes.
+Gïjrege biejjie soejmelaakan gaajhkem gååske, goh Kristuse mijjese ihkuve jielemem vadtesinie buakta.
+Dïedtije: Saemiedigkie / Ööhpehtimmiedirektorate Tïjjeperspektijve: Dåehkie gïjren 2009 tseegkie
+Lutnjie gïetem bæjjese jïh apparaaten vööste njihkie mearan göökte, golme guvvieh vaalta.
+Lutnjie gïetem bæjjese jïh apparaaten vööste njihkie mearan göökte, golme guvvieh vadta.
+Jïjnjh gyhtjelassh gïetede
+algebra-lahtesh gïetedidh, faktovriseradidh jïh aelhkiehtidh, lahtesidie praktihkeles tsiehkide viedtedh, formeligujmie, parentesigujmie jïh bröökelahtesigujmie ryöknedh jïh kvadraateraajesidie nuhtjedh
+proporsjovnaale jïh båastoeh proporsjovnaale stoeredahkh gïetedidh praktihkeles ektiedimmine
+Gïete mij gïerhkemem suvtehte, veartenem stuvrie "lea jeahtasovveme.
+Gïete mij gïerhkemem suvtehte, veartenem stuvrie "lea jeahtasovveme.
+Jis gïelen båetije biejjiej vuajna lea joekoen vihkeles dej noerij gaskem lea prosentenvuekesne jeenjebe goh gaskegenerasjovnisnie gieh maehtieh kymrijegïelem soptsestidh.
+Sæjhta gaajh vihkeles årrodh gïelen båetijen aejkien gaavhtan gïele åtnasåvva jïh lea våajnoes hïejmen ålkolen.
+Ovbyjjes sertiestimmie gïeleste boelveste boelvese lea dïhte vihkielommes garantije akten jielije saemien gïelese.
+Dotkeme dejtie gïelide lea vihkeles våarominie vijrebe gïelen evtiedæmman.
+gïeleldh / kultuvrehistovijes maahtoem vuesehte jïh ussjede
+vuesehte (jis sjyötehke) lissietjaalegh nuhtjie aelhkies vuekine
+Gïeleldh evtiedimmie sæjhta daerpies årrodh gosse edtja gïelem gorredidh jïh nænnoesåbpoe darjodh, jïh eevre vihkeles Saemiedigkien jïh jeatjah aktööri råållem jïh faamoem gïelepolitihkesne tjïelkestidh, saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma buerkeste.
+vååjnesasse jïh statusem lutnjedh galka tjïrkedh eejhtegh jåerhkedh unnebelåhkoengïelem maanide vedtedh.
+Gïeleektiedimmesne vuajneme, dle aaj Saemiedigkien dåarjoe ööhpehtæmman - dsj.
+gïele eevtede jïh gorrede gaskesadteminie jïh ektiebarkosne jïh gosse dam utnedh.
+Tjïelte, fylhketjïelte vuj starnesijjieh edtjieh öörnedh daerpies toelhkeviehkiem jis barkiji eah leah daerpies gïele- jïh kultuvremaahtoe.
+Tjïelte-jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jïh saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo moenehtsem barkojne læhkoehtieh.
+Tjïeltij dïedte saemien maanaj maanajgïertefaalaldahkem tjïrkedh gusnie dej gïele jïh kultuvre nænnoestidh, lea presisereme maanajgïertelaakesne § 8: " Tjïelten dïedte lea saemien maanide maanajgïertefaalaldahkem saemien dajvesne saemien gïeline jïh kultuvrinie årrodh.
+Tjïeltij dïedte saemien maanaj maanajgïertefaalaldahkem tjïrkedh gusnie dej gïele jïh kultuvre nænnoestidh, lea presisereme maanajgïertelaakesne § 8: "Tjïelten dïedte lea saemien maanide maanajgïertefaalaldahkem saemien dajvesne saemien gïeline jïh kultuvrinie årrodh.
+tjïeltigujmie.
+orre tjïeltide.
+Tjïeltij jïh fylhketjïeltij dïedte lea ööhpehtimmiem vedtedh saemiengïelesne dejtie learohkidie giej ööhpehtimmielaaken mietie reakta ööhpehtæmman saemien gïelesne.
+Tjïeltij dïedte lea åålmeghdåakteredïenesje, fysioterapijedïenesje, maanadåstoedïenesje, starnestasjovne- jïh skuvlestarnedienesje, håksoe- jïh såjhtoedïenesje, habilitereme- jïh rehabiliteremedïenesje, voestes gïetedimsdaltese psykijen starnebarkojne jïh jiermehksvaarjelimmie.
+Tjïeltij dïedte arenah jïh gaavnedimmiesijjieh byjreskinie tseegkedh, mohte aaj namhtabarkoe åårganisasjovnh darjoeh stoerre barkoem.
+Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jïh saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jiehtieh aarkebiejjie aelhkebe sjædta saemien årroejidie gosse mijjieh saemien tastatuvrem smarttellefovnide åadtjobe.
+Tjïelten healsoe- jïh skïemtjehoksesne, voeresidie guhkiem skiemtjieh, ovmessie maaksovh hoksen åvtese gååvnesieh mah skïemtjesåjhteristie åådtje.
+Tjïelten suerkien tjïrrh sæjhta starne- jïh såjhtoedepartemente dïedtestidh dotkemem jïh maahtoe-eevtiedimmiem, pedagogijhken vierhkevierhtieh, ealamadtjen dåarjoeh uvte beajeme eevtiedimmieråajvarimmieh jïh gïehtjedimmiemetodihkem evtiedidh.
+Tjïelth / fylhketjïelth maehtieh lohkemesiebridie vedtedh barkoem ööhpehtimmiem vedtedh dovne maadthskuvlen jïh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmien suerkesne.
+Tjïelth jïh fylhkentjïelth jaapetjen dåastoehtin mïerhkeme dåarjoe saemienööhpehtæmman, j. n.j ööhpehtimmie voestes- jïh mubpien gïeline.
+Tjïelth mah arebi reeremedajvesne
+Tjïelth mah
+Tjïelth, skuvlh, maanajgïerth jïh gïelejarngh leah dejtie gieh daamhtaj saemiedigkiem bieljelieh.
+Tjïelth nuepiem utnieh orre veeljemkåarhtem olkese tjaeledh sijjen systemen tjïrrh, jallh manuellelaakan dam dïevhtedh.
+Gïelesijjieh: Gïelesosiologeles dïejvese, nåhtadamme sijjiej jallh institusjovni bïjre gusnie gïele åtnasåvva.
+- Gïelarenah leah vihkeles stuhtje barkoste saemien gïelide evtiedidh jïh nænnoestdih.
+Gïelesijjieh leah vihkeles dïrregh juktie gaavnedimmiesijjieh sjugniedidh, gusnie maahta saemien govledh jïh vuejnedh.
+Kampanjeraerie sov voestes tjåahkosne vihkeles aamhtesh digkiedamme, goh ööhpiedimmieh saemien gïelesne, gïelepolitihkh jih gïelenuhtjemem ektievuekesne.
+Gïelekampanjeraerie sov voestes tjåahkoem daan biejjien saemiedigkesne åtneme.
+Gulliegïele - Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka - lea tseegkesovveme ministerijstie mej dïedte saemien aamhtesi åvteste jïh saemiedigkiepresidentijste Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne.
+Gïelebaalhkan ulmie Gïelebaalhkan ulmie lea saemiengïelen evtiedimmiem jïh vaarjelimmiem tsevtsedh Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne.
+Gïelebaalhka vadtasåvva aktegsalmetjidie jallh åårganisasjovnide Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jallh Russlaantesne mah saemiengïelen evtiedimmien åvteste berkieh.
+Gïelebaalhka vadtasåvva aajnehke almetjidie, dåehkide, åårganisasjovnide, siebride jïh institusjovnide mah leah åajvoehlaakan tjaaleldh, njaalmeldh jallh jeatjah barkoen tjïrrh saemiengïelen evtiedimmien jallh vaarjelimmien åvteste barkeme.
+byöroe saemiedigkesne årrodh.
+Maahta ajve gïelebarkojne lyhkesidh jis voenges siebriedahkh aaj leah sïemes dan bïjre.
+Gïeliebiesieh jïh gïelelaavkomh leah gaajh hijven råajvarimmieh orreme juktie gïelelïerehtimmiem eevtjedh.
+Maanah gïelebiesiemaanajgïerteste maahta desnie aelkedh, jïh dej göökte gïelh eevtidieh jïlleskuvledaltesasse.
+gïelebiesiemaanajgïerth jïh gïelelaavkoemeskuvlh leah jarnges.
+Joekoen lij gïelebiesieh aaj aerpievuekien kultuvrem aaj maanajgujmie juekin.
+gïelebiesesne edtji ajve maōriem soptsestidh, jïh dah voereh gieh maōristin edtjin desnie årrodh jïh barkedh jïh gïeleldh åvteguvvieh maanide årrodh.
+Gïele ohtje viehkiem daarpesje.
+Gïeletjåanghkoeh
+elliesperspektijve gïeledïjresne vuesehte jearsoes båetije biejjiej saemien gïelide gorredidh aaj bielie bijjieöörneme gïelepolitijhken dïedteste.
+gïelebïevnesisnie tjåådtje Reerenasse sæjhta barkedh våaroemem biejedh orre saemien gïelepolitijhkese strategijen jïh ellies perspektijvinie saemien gïelide jïh siebredahkem.
+Bæjhkohte gïelebievnesem Snåasen Hotellesne, duorastat gålkoen 22.
+Gïelebïevnese njieljie vihkeles barkoesuerkieh digkede juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
+ovmessie tsiehkieh, jïh ij oktegh dååjrehtsistie maehtieh saemiengïelese mekanijhken vuekesne darjodh.
+Gïeleråajvarimmiej gaavhtan aaj vihkeles öörnegh utnedh mah aktem juhtije guvviem vadta saemien gïeleåtnoste ovmessie suerkine.
+Gosse edtja gïeleråajvarimmide buerebelaakan iktedidh, dle saemien institusjovnh aktem vihkeles råållam utnieh.
+Vuesiehtimmieh; gïelesuerkieh
+Gïelesuerkie
+Gïelesuerkieh
+Gïelesuerkieh ektiedamme saemien væhtide:
+vuesiehtimmieh skreejrehtimmeste
+Dïhte gïelefaageles evtiedimmie tjuara evtiedimmiem siebriedahkesne dåeriedidh, jïh daerpies orre terminologijem iktemearan evtiedidh.
+Gïelefaageles evtiedimmie
+Gïele, formellen maahtoe
+Gïele-gorredimmie, normeringe jïh teermebarkoe saemien gïeline / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
+Gïele-gorredimmie, normeringe jïh teermebarkoe saemien gïeline
+Gïelegaaltije akte faageårgaane aamhtesemaahtojne mij dovne gïeleviehkiem faalehte jïh gyhtjelassine saemien gïeleåtnoen bïjre bihkede.
+Gïelegaaltije uvtemes teermigujmie jïh normeradimmine barka.
+Rïhpestimmie-seminarije Gïelegaaltijen prosjekteese lea rïhpesh gaajhkesidie.
+Gïelegaaltijen prosjeektem Interreg V Nord biehkiedajve Sápmi, Lapin liitto, Troms:n Fylkentjïelte jïh Nöörjen, Sveerjen jïh Såevmien saemiedigkide maeksieh.
+Gïelegaaltije akte laavenjostoeprosjekte saemiedigkide Sveerjesne, Såevmesne jïh Nöörjesne.
+Gïelegaaltije beetnehvierhtieh åådtje / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
+Gïelegaaltije beetnehvierhtieh åådtje
+Gïelegaaltijen ulmie lea dagkerh teermh roehtsine tseegkedh vuesiehtimmien gaavhtan julevsaemien gïelesne, mejtie aaj dovne Nöörjesne jïh Sveerjesne guarka.
+Dah mah gïelem nåhtadieh, dah aaj daerpiesvoetide sjugniedieh siebriedahkesne.
+ Gïeleutnijh
+Men gïeleutnijh gaskesem utnieh stoerre viermine slïektigujmie jïh jielemen tjïrrh, jïh gosse naemhtie dle gïele gaajh vihkeles sjædta goh identiteeteguedtije.
+soptsestibie, naakede mij maahta stoerre haestemh årrodh learoehkidie.
+Gïelem utnedh
+Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
+Åejvieboelhkesne gïelem utnedh, dellie galka båetedh daejredh guktie gïelem almetji gaskem utnedh.
+Gïele vaenie åtnasåvva biejjieladtje jïh hïejmesne.
+Ulmie gïelegïetegærjine lea saemien gïelem vååjnesasse jïh saemiengïelemaahtoem barkijidie jienedidh, jïh aaj åålmegen saemiengïeleåtnoem jienedidh gosse reeremidie gaskesadta.
+Gïele, lidteratuvre jïh kultuvre
+Åejviesuerkie Gïele, kultuvre jïh lidteratuvre lea nöörjen gïele- jïh tjaalegekultuvren bïjre, jïh saemien noerhtelaanti jïh gaskenasjovnaale perspektijvh åtna.
+Gïeleguedtijh aerpievuekien saemien jielemi sisnjeli, goh jåartaburrie, båatsoe, miehtjie jïh gööleme vihkeles daajroem utnieh saemien gïelen, aerpievuekien jïh aarvoej bïjre.
+Gïeleguedtijh aktem vihkeles råållam utnieh gosse edtja låhkoem lissiehtidh gïeleguedtijijstie.
+Gïeleguedtijh: Væjkeles gïeleutnijh mah vierhtiealmetjinie åtnasuvvieh gïelelïerehtimmesne.
+ Gïeleguedtijh eadtjohkelaakan åtnasuvvieh juktie gïelem sertiestidh, dovne byjjes jïh ovbyjjes
+ Gïeleguedtijh åtnasuvvieh goh eadtjohke vierhtie gïelelïerehtimmesne jïh ovmessie gïelesijjine
+Gïeleguedtijh akte stoerre vierhtie mij fer vaenie gïelelierehtimmesne åtnasåvva, dovne maanide jïh geerve almetjidie.
+Gïeleguedtjïh akte stoerre vierhtie maam byöroe vielie nåhtadidh, dovne lïerehtimmien jïh dotkemen sisnjeli, jïh ektiedahkosne noeri jïh voeresi gaskem.
+byjjesfaamoejgujmie, gelkieh lissietamme sjïdtedh
+Gïelejarngh byöroeh aaj vierhtieh nåhtadidh juktie vuekieh sjïehtesjidh mah utniji madtjelesvoetem möölieh, jïh eadtjohkelaakan jïh voerkeslaakan dovne kaarrh jïh nyjsenæjjah dåårrehtidh gïelejarngi darjoemidie.
+Gïelejarngi mïelen mietie dle dah eah daejrieh guktie dej ekonomeles tsiehkie lea åvtese.
+gïelejarngh ovmessie kuvsjh öörnin v.g. saemien stååkedimmiegïeline, saemien ööhpehtimmie tjïeltij barkijidie jïh vätnoekuvsjh.
+Voenges byjresh leah skraejriem vaalteme gïelejarngh tseegkedh juktie saemien gïelem jealajidh.
+Gïelejarngh vihkeles institusjovnh
+gïelejarngh leah aaj gaavnedimmiesijjieh saemien åålmegidie dajvesne, jïh dan gaavhtan vihkeles institusjovne edtja saemien gïeliem tjïrkedh jïh eevtiedidh.
+Gïelejarngh leah akte dejstie Saemiedigkien vihkielommes laavenjostoeguejmijste dejnie ovmessie gïeledajvine.
+Dah gïelejarngh leah Unjárgesne, Deatnusne, Porsanggusne, Áltesne Finnmaarhkesne, Gáivuotnesne, Tromsøsne jïh Loabátesne Tromsesne, Evenesesne jïh Divtasvuodnesne Nordlaantesne jïh Röörosesne Åarjel-Trööndelagesne.
+Gïelejarngh sijhtieh aaj maehtedh vielie leavloem bïejedh aerpievuekien daajroem tjöönghkedh mah annje dajvesne gååvnese.
+Laavenjassine ööhpehtimmieråajvarimmieh saemien gïelesne, kultuvrisnie jïh jielemisnie evtiedidh jïh tjïrkedh jïh aaj saemien kultuvren bïjre bïevnesidh.
+gïelejarngij funksjovne lea saemien gïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh, gorredidh jïh tjïrkedh.
+Tjuara gïelejarngi ekonomijem tjarki lissiehtidh guktie dah nuepieh åadtjoeh guhkiebasse soejkesjidh, siebriedahken daerpiesvoeti mietie.
+Dïhte vuarjasjimmie gïelejarngijste, maam Norut Alta darjoeji gïjren 2012, vuesehte daerpies lissiehtamme ekonomeles jïh almetjen vierhtiejgujmie.
+Gïelejarngide akte haesteme gosse eah mierietsiehkide åvtese daejrieh.
+Gïelejarngi ovmessie haestemh dovne öörnedimmine, ekonomeles vierhtiejgujmie jïh barkijh gïelemaahtojne jïh voenges maahtojne reebledh, evalueringe vuesehte.
+Gïelejarngh ovmessie haestemh utnieh dovne öörnedimmine, ekonomeles vierhtiejgujmie jïh barkijh dåårrehtidh gïele- jïh kultuvremaahtojne.
+Gïelejarngh aaj jïjnjh kultuvrelle jïh identiteetesjugneden darjomh utnieh, gusnie gïele vielie jallh vaenebe åtnasåvva.
+- gïeledajven årrojh
+Gïeledajve: Gïelegeografeles dïejvese mij dajvem buerkeste gusnie akte gïele åtnasåvva.
+Gïelegoerehtimmien 2012 mietie, dle vaanoe lïerehtimmiefaalenassijste saemien gïelesne dïhte daamtajommes fåantoe mannasinie learohkh eah lïerehtimmiem åadtjoeh saemien gïelesne daan biejjien, jalhts reaktah utnieh.
+Gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte jïjnjh dejstie daan beajjetje eejhtegijste gaskem 30 jïh 40 jaepieh, eah saemien maehtieh.
+Gïelegoerehtimmie 2012 badth vuesehte dah noerh jiehtieh dah eah dam njaalmeldh gïelem seamma hijven haalvoeh goh dah båarasåbpoeh.
+Gïelegoerehtimmie 2012 vihteste annje gaajh daerpies faagealmetjigujmie saemien gïelemaahtojne.
+Gïelegoerehtimmie vuesehte julevsaemien gïele aktem nænnoes dåarjoem åtna maanagïerten jïh gïelejarngen tjïrrh, Arran julevsaemien jarngesne.
+Gïelegoerehtimmie vuesehte almetjh lïerehtimmiem sijhtieh jïjtse voengesne, jïh lissine byöroe soptsestimmiedåehkieh jallh jeatjah sijjieh utnedh gusnie maahta saemiestidh.
+Gïelegoerehtimmie sæjhta akte joekoen vihkeles dïrrege årrodh Saemiedigkien jïh reerenassen vijriesåbpoe barkose dej saemien gïeligujmie.
+Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
+gïelejaame lea darhkan dejtie unnemes saemiengïelide aajhtoe.
+Gïelekampanjen bijre / Artikler / Saemesth munnjien / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
+Gïelekampanje " Saemesth munnjien " sov jïjtse ohtje våarhkoem baakojste jïh raajesijstie bæjhkohte daelie maam maahta nuhtjedh ovmessie ektiedimmine.
+Gïelekampanje "Saemesth munnjien" sov jïjtse ohtje våarhkoem baakojste jïh raajesijstie bæjhkohte daelie maam maahta nuhtjedh ovmessie ektiedimmine.
+• Gïele, kultuvrelle roehtsh jïh etnihken gellielaaketje aaj akte vihkeles bielie almetjejieledisnie mejgujmie maanah jïh noerh byøroeh barkedh, kristeles jaahkoen tjoevkesisnie.
+Gïelelaakesne (2009:600) tjaalasovveme dejtie nasjovnen unnebelåhkoegïelide leah såevmie-, jiddische-, meänkieli-, romani chibe- jïh saemien gïelh.
+gïelebiesie / gïelelaavkoe
+Gïele lea aerpievuekien mietie nænnoes orreme aalkoejielemi sisnjeli, jïh dah ovmessie jielemh aktem joekoen vihkeles råållam åtneme goh guedtijh saemien gïeleste jïh aerpievuekien daajroesertiestimmeste.
+Gïele lea ojhte dovne akte privaate jïh akte byögkeles aamhtese.
+Gïele akte vihkeles kultuvreguedtije jïh identiteteetemïerhke.
+Gïele viesjiehtåbpoe desnie goh jienebelåhkoedajvesne, joekoen lea naemhtie dejnie voenine gusnie daaroedehtemepolitihke tjerkebe orreme.
+gïele lea kultuvreguedtije jïh jarnges gosse saemien vierhtieh jïh maahtoem vijrebe guedtedh.
+Gïele nænnoes reeremedajvesne Finnmarhkesne jïh Divtavuodnesne jïh sagki viesjiehtåbpoe Loabátesne, Gáivuotnesne jïh Snåasesne.
+Gïelemaahtoe jïh gïelegoerkesimmie evtede gosse gïelem åådtje dååjrehatalledh.
+Gïelemaahtoe evtede gosse saemeste, jïh gïelemaahtaldahkine buerebe guarka guktie gïelem lïeredh.
+gïelh mah eah utnieh unnede.
+gïelenjoelkedassh vedtieh otnjejidie gïeleldh reaktah byjjes åårganijgujmie gaavnedih.
+gïelenjoelkedassh leah voesteges ulmine saemien gïelen statuse jienede jïh vååromem bïejedh saemien gïelen åtnoem byjjes dïenesjimmiej muhteste.
+Lissine gïelelïerehtæmman dle eengelskefaage edtja viehkiehtidh daajroem vedtedh jieledevuekiej jïh kultuvri bïjre gusnie eengelske lea åejviegïele jallh byögkeles gïele.
+Gïelem leara gosse gelliesåarhts tjaalegh dååste, gusnie tjaalegedïejvese aktene vijries goerkesisnie åtnasåvva.
+Åejviesuerkie gïelelïerehtimmie lea mij lea aktem orre gïelem lïeredh, dam eengelske gïelem lïeredh, jïh ektiedimmieh vuejnedh eengelsken, ietniengïelen jïh jeatjah gïeli gaskem.
+Gïelelohkehtimmien daerpiesvoeth sïjhtieh jeereldihkie årrodh dejnie ovmessie dajvine.
+Gïelelïerehtimmie edtja viedteldihkie årrodh gietskene, jïh dejtie jeereldihkie smaaregïelide krööhkedh, juktie dam gietskene saemien identiteetem gorredidh jïh nænnoestehtedh.
+Gïelegoevtese
+Saemiedigkie læjhkan gïeleevtiedimmiebarkoem dovne jååhkesjamme jïh vaajtelamme.
+Gellien aejkien dle gïelepolitihke orreme fïerhten almetjen reaktan bïjre saemien nåhtadidh, jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
+Gïeleraasth eah laanti raasth dåeredh, men leah raasti dåaresth.
+Gïeli raasth eah rijhkeraastide fulkh.
+Gïele maahta klåahkan årrodh jïh jiehtieh jïh darjoeh aath mah eah leah gåvva guarkedh.
+Gïele-seminarije lea aalkovem saemiedigkiej golmejaepien krïensi-rastah gïele-ektiebarkoeprosjeektese.
+Gïelesertiestimmien gaavhtan boelvi gaskem dle akte aevhkie gellie saemieh seamma sijjesne årroeh.
+Gïelesertiestimmie hïejmen ålkolen
+Gïelesertiestimmie hïejmesne
+gïeleståvroen lïhtsegh noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvijste.
+laavenjostoen tjïrrh gïelefaageles jïh gïeleteknologeles byjresigujmie
+Gïeleteknologeles dïrregh leah nuhteligs jïh hijven viehkievierhtieh dovne gïeleåtnoen jïh gïelelïerehtimmien gaavhtan.
+gïeleteknologije lea daamhts göökte åejviesuerkieh juakeme, daatalingvistihe jïh håaleteknologije.
+gïeleteknologije lea daajroedåeresth disiplijne maam dæjpa daataprovgrammij evtiedimmie analyseredh jïh generedh almetjeldh gïelen åvteste, vuesiehtimmien gaavhtan daaroen jallh saemien.
+gïeleteknologije bigkie g. j. maahtosne bïevnesimmieteknologijsne, lingvistihkesne, ov-iemeles intelligensinie, fonetihkesne jïh kognitijven psykologijesne.
+Giellateknon gåetiesæjrosne maahtah aaj Divvun veedtjedh, akte staeriedimmiedïrrege dovne systemidie Windows, macOS, OpenOffice & LibraOffice, jïh InDesign. http://divvun.no/no/index.htm
+Gïeleveeljeme Diedtieh gïeleveeljeme jallh domenenomme: osko.no - daaroen osku.no - noerhtesaemien jahkko.no - luvlesaemien jaahkoe.no - åarjelsaemien
+Fealadimmiedåarjoen lea ræhpas ohtsememierie.
+Gierkietjahken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Luvlene: Rv:ste 220 A rïektes sievine Kåtaviken luvlemes loektese Över-Uman:sne.
+Gierkietjahke lea gåatomedajve Ildgruben båatsoesïjtese.
+Daan raajan akte vïjhtede saemien luvliesaemien gïele Russlaantesne gååvnesi, man nomme akkalasaemien.
+Ajve naemhtie akte nænnoes balanse tseegkesåvva gaskem kultuvrem, ekonomijem jïh ekologijem.
+Tjaalege olkese båata guhkiem åvtelen learohkh edtjieh goerehtallemepryövide lohkemisnie jïh ryöknedimmesne darjodh.
+Tjaalegadtjen lissine aelkies gaavnedh biejeme gaskeviermesne pdf-haemine.
+gærjetje saemiengïelese jarkoestidh.
+Tjaalege sjeahta dovne eejhtegi jih lohkehtæjjide.
+Tjaalege lea jarkoestamme saemien gïelese (noerhte-, åarjel- jïh julevsaemien.
+gærjetjh lea gaajhkide maanajgïertide laantesne seedteme.
+Tjaalegisne leah eejhtegh provhkesovveme dovne riektes eejhtegidie bijre, mohte aaj maanaj jeatjaj viehkietæjjaj bijre (foresatte).
+Gïeh Saemiedægkan båetieh?
+Gie jallh mij galka Saemiedigkien gïeleskreejremesjïelem åadtjodh dan jaepien?
+Gie biejjiesoejkesjem muana?
+Gïeh mov tjïeltesne muenieh?
+Gie skuvlesne muana?
+Gie manne?
+Gie dienesje daate aamhtese bæjjese båata?
+Gieh leah tjirkijinie krirreste dov fylhkeste daan boelhken?
+ gie sæjhta krirriem bøøremes dienesjidh Stoerredigkesne?
+Gie staateministerinie sjædta?
+- Gieh maehtieh steemmadidh?
+Gie maahta baalhkam åadtjodh?
+Gie maahta stipendem ohtsedh?
+Gie maahta viehkine årrodh sjyöhtehke baakoeh jïh lahtesh gaavnedh?
+Gæjhtoe mov åvteste.
+Baakoegærjetje
+Jis voeneskuvlem orrije dellie almetjh maehtieh voeneste juhtedh.
+voeneskuvlij lea, dej lihkesvoete jielije saemien siebredahkese jïh aerpievuekien jielemidie, buerie nuepieh dagkerh ööhpehtimmiem darjodh.
+sijjieh mah gåhtjoesuvvieh raedtine nöörjen tsiehkesne, leah daamhts saemien voerngedajvh jïh hijven arenah saemien gïelem, kultuvrem jïh siebredahkenjielemem gorredidh.
+Gullien åvteste tjuejkieh Alaskesne / Gaarsjelimmie / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
+Gullien åvteste tjuejkieh Alaskesne
+Haakeneburrie + båatsoeburrie = tsagkese
+- Haakeneburrie- jih båatsoeburrie-skuvle seamma ræhpien nuelesne sjidtin jih båatsoeburrie-skuvle aaj seamma åvtehkem åadtoeji goh laanteburrien-skuvle.
+Akte gellielaaketje kultuvrejielede saemien ektievoetem jïh identitetem veaksahkåbpoe dorje, jïh viehkehte guktie dah voenges siebriedahkh jielije sjidtieh, gusnie almetjh sijhtieh årrodh.
+Gærjapaahkh lååjkedæmman
+Tanja ij konvensjovnide guarkah juktie taalh tjaeledh, gidtjh dah akth leah åelkiesbielesne jïh luhkieh gårroehbielesne.
+Tjaelijelearoen ulmie lea vielie lidteratuvrem saemien gielesne bæjhkoehtidh, joekoen noeride mah eah dan jïjnjh gærjah saemiengielesne utnieh.
+Gærja-tjaaleldahke lij orre faage, mohte dejnie lin manne realskuvlesne giehtelamme juktie dihte munnjien aelhkie sjidti.
+Åejvieulmie öörneminie lea jienedamme produksjovnem nænnoestidh jïh åtnoem saemien lidteratuvreh jïh saemien bertemebransjem tseegkedh.
+Gærjagåetie jienebh låhkoeh gærjijste åasta guktie jeatjah gærjagåetieh maehtieh gærjavåarhkoem löönedh jïh dejtie sijjen utniejidie löönedidh.
+Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
+Gærjagåetien akte åajvoeh sijjie saemiedigkiegåetesne Karasjohkesne daan biejjien.
+(gærja jïh kaassedth)
+Gaebpien Leena / Lena Kappfjell
+Gærja lea pensume gelline universiteetine abpe veartenisnie jïh lea jarkoestamme gellide gielide.
+Gærja lea Torkel Rasmussen voestes gærja maanide jih noeride.
+gïetegærja maahta gaskesadtemem aelhkebe darjodh syjhterem jïh saemien såjhtoedåastojem / åelide gaskem institusjovnesne jïh tjïeltestarnedïenesjimmesne.
+Åålmehtahteme Saemien statistihke 2008 statistijhken jarngebyrå:este dan sisvege statistihke relevansinie saemien siebredahketsiehkiej åvteste Nöörjesne.
+Gærjesne teermh, guvvieh mah ovmessie materijaalh buerkiestieh, vuekieh jïh gaervies dorjesh.
+Åålmehtahtemen ulmie lea tjåanghkan jïh orre vuesiehtimmiem vuesehte saemien statistihkeste.
+Lidteraturen bïjre maahta ektesne tjahkasjidh soptsestidh jïh gïehtjedidh, seamma sïenten bïevnesh gïeli jïh kultuvri bïjre åadtjodh.
+Akte stoerre taale lea vuesiehtimmien gaavhtan ij naan tjïelke stoeredahke. Muvhten aejkien dle akte
+Dan gïele lea daaroen jïh noerhtesaemien.
+Tjïelkestimmien åejvieaamhtese lea gïehtjedidh identitete, jïjtjeboejhkehtse jïh jïjtjetjåånehtimmie daejnie teekstine.
+gærjah
+Åålmehtahteme joe tjöönghkeme jïh bæjjoehtamme statistihkem dæjpa statistihken jarngebyrå:esne vuj aamhtesh mah leah ovmessie saemien institusjovnistie åådtjeme.
+Gærhkoekanslijesne Uppsalesne soejkesjeminie guktie viehkieh tjöönghkedh, almetjidie ööhpehtidh jïh guktie barkedh gosse sæjhta maam eevtjedh.
+Gärhkoeståvroe
+Gärhkoetjåahkoe lea gärhkoen jillemes nännoestimmie åårgane 251 lihtsegi gujmie.
+Gærhkoetjåanghkoe Svïenske gærhkoen jollemes raerie nænnoestidh 251 lïhtsegigujmie.
+Gærhkoemusihkere Barkoe gærhkoemusihkerinie lea måedtielaaketje jïh dutnjien nuepiem vadta musihkerinie barkedh, seamman aejkien åadtjoeh jeatjabidie eevtjedh sijjen musihkinie.
+Dannasinie neebnesåvva daajroe saemiej voejkenevoeten bïjre, gærhkoejieleme jïh aerpievuekie goh akte vihkeles aerpievuekien aarvoe mejtie gaajhkh kristeme byøroeh åadtjodh. (m. Gud
+Gærhkoejaepien bissiebiejjieh jïh mierhkebiejjieh
+jïjtjevyljehke barkijh, vaenie maanah jïh noerh, jallh gusnie dajvh bårrode viesehtimmine. Dah gaavnesjimmieh sïjhtieh tjåanghkoesijjine sjïdtedh maanide jïh noeride, gusnie dïhte saemien perspektijve gorresåvva. Daate sæjhta aaj viehkine
+gærhkoen dïenesjh saemien gïelesne
+Gærhkoen bissiebiejjieh leah
+Gosse gærhkosne pruvredh dïhte akte gyrhkesjimmie mij ræjhkoes jïjnjh vuekine.
+Gärhkoemoenehtse
+Gärhkoeraerie
+Gärhkoeveeljemisnie skiereden 18b:n datne veeljh mejnie Sveerjen gärhkoe edtja båetije nieljie jaepine barkedh.
+Gärhkoeveeljemisnie golme jallh nieljie veeljemisnie gielem biejh, guktie vååjnoe dov lihkesbijre åårganisasjovnesne dennie gärhkoetjåangkesne gusne datne årroeminie:
+Gærhkoeveeljemisnie dåehkide mejtie nammoehtamme jïh dej kandidath veeljh.
+Gärhkoeveeljemisnie nomineringsdåehkese gielem vedth, seamma goh paartijjh siejhme veeljemisnie.
+Gärhkoeveeljeme golme jallh niejljie veeljeme leah
+Daah dåehkieh seamma goh dah partijh åålmeh veeljemisnie.
+Gärhkoeveeljeme skiereden 18 b: n.
+Gärhkoedeaveståvroe
+Göteborgen gærhkoen ektiedimmie ekonomijen- jïh fastigheti gyhtjelassi bïjre nænnoste.
+Gærhkoeståvroe nænnoste guktie tsavtshvierhkieh dov lïhkesdajvesne edtja årrodh.
+Gärhkoen barkoe sjïere åårganisasjovne guktie saemiej gujmie jïh saemien gïeligujmie barkedh.
+Gærhkoen fuelhkieraeriestimmie Svïenske gærhkoen fuelhkieraeriestimmie gaajhkesidie giej leah dåeriesmoerh sijjen lïhkemassigujmie.
+Vuesiehtimmien gaavhtan gærhkoetjåanghkoe klimagyhtjelassi bïjre nænnoste jïh magkerh salmh salmegærjesne edtjieh gååvnesidh.
+råajvarimmieh tseegkesuvvieh saemien jallh saemiengïelen maanide, dle vihkeles råajvarimmide dan jeatjah åålmegejieliedasse gårredidh, guktie maanah eah dehtie jeatjah åålmege-ektievoeteste
+fokusem beaja dejtie saemien lïerehtimmieulmide.
+Gærhkoe
+Gærhkoe edtja aaj saemien gïelem skreejrehtidh reeremedajven ålkolen.
+Gærhkoe edtja aaj faerhmeles jïh damtijes årrodh dejtie mah gærhkoem jïh dan dïjrem ohtsede.
+Gærhkoen jarnge jïh jielemegaaltije Gærhkoen jarnge jïh jielemegaaltije lea Jesus Kristuse jïh vaentjele dan bïjre.
+Veanhtede dah åålmegh dejnie saemien vorngedajvine buektiehtieh lïerehtimmieulmide voebnesjidh.
+Gärhkoe säjhta sijjie årrodh gyhtjelasside jih soptsestimmide, sijjie gusnie ektesne årrodh, voejkenem jih Jupmelem gaavnedh.
+Voenges daepieh daamtaj muenieh guktie gærhkoeh jïh jeatjah religijøse sijjieh vååjnoeh, mah iebnh, haamoe jïh tjeahpoeh. jïh gusnie daeveridie bijeme mejtie edtja gyrhkesjimmesne nåhtadidh.
+Edtja dejtie soejkesjidie Gud gir - Vi deler jïh Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman ektesne
+seamadamme daejnie prinsihpine, jïh åeliedimmide ietjmieslaakan vaalteme jaahkoeøøhpehtimmiereformesne.
+Dannasinie dïhte lihkemes fuelhkie dejtie åemiehkidie eatnamisnie juvli.
+Gærhkoe sæjhta annje stuvrelgamme årrodh akten jïjtse gærhkoelaaken tjïrrh, jïh byögkeles budsjedth sijhtieh beetnehvierhtieh dåarjodh.
+Gärhkoe mij håhkoem vaadta jih barka juktie fierhtenen almetje edtja hijven vaajmosne utnedh.
+Gærhkoen jaahkoe jïh aerpievuekie jïh 3.
+Gærhkoen jaahkoe jïh guktie lohkehtin dan teologiske reflektjovnen tjïrrh soptsestin mij dïhte jaahkoe jïh byjhkesjimmie.
+Gærhkoen jaahkosne Jupmelem jaahka jïh Jupmelen åajvah dahkojste tseegkesovveme, mejtie Bijpielisnie vïhnesjamme jïh almetjidie dej jieliemisnie gaavnede.
+Gosse tjïehtjelh gusnie rohkelidh jïh barkijh gååvnesieh desnie gærhkoe dovne skeamhtjohkidie, dej fuelhkide jïh barkijidie gïeh sijhtieh oktegimsie giejnie soptsestidh jïh sealoem vaarjelidh, gyrhkesjidh jïh rohkelimmesne meatan årrodh.
+Plaerine våhkoen gyrhkesjimmide gaavnh jïh mij gyrhkesjimmide muvhth gærhkojne heevehtieh dov årromesijjesne.
+Gærhkoen eeremes barkoe Svïenske gærhkoen eeremes barkoeh leah gyrhkesjidh, ööhpehtidh jïh dovne dijakonije jïh missjovne barkojne gïehtelidh.
+18. nåajsanvåhkoen raajan reaktam åtna abortem darjodh jïh ij daarpesjh jiehtedh mannasinie sæjhta dam darjodh.
+Mahte 50 prosenth gaajhkijste seksuelle daaresjimmijste dorjesuvvieh nïejti vööste nuelelen 16 jaepieh.
+Aaj akte aevhkie aajhterh joe daelie leah eadtjohke göölemisnie jïh dan åvteste viehkiehtieh dovne jielemedarjoemidie jïh årromem dajvesne nænnoestehtedh, Muotka tjïerteste.
+Irhkemen vööste barkedh lea akte vihkeles barkoe, jïh daate akte hijven vuekie skuvleklaasside daam aamhtesem bæjjese vaeltedh.
+Manifeeste irhkemen vööste lea akte nasjovnaale barkoe irhkemen vööste boelhken 2011-2014.
+Ijje irhkemasse jiehtedh tjuara akte bielie mijjeste sjïdtedh, akte bielie giejstie libie, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka tjïerteste.
+Irhkeme jïh trïegkenasse aaj saemien learohki gaskem heannede.
+Jis irhkesåvva
+Irhkeme akte stoerre dåeriesmoere siebriedahkesne, aaj saemien siebriedahkine.
+Irhkeme - tjoerebe jïjtjenæjnene aelkedh / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Silje Karine Muotka, saemiedigkieraerie
+Irhkeme maahta sïmmedh, vïjlelidh, naskoehtidh, tsaepmedh jïh vesties baakoeh.
+Pleekeme voenen skuvlesne
+Dïhte gæmhpoe jallatjommesem jaksa gosse 600 pollisealmetjh dam sijjiem sjeakoejin gusnie saemieh hööltestin, jïh lïenghkedåehkiem Stillesne röönji tsïengelen 15. b. 1981.
+leah daelie meatan aktene ahkedh vielie abpeveartenen maana-jïh noerekultuvresne.
+Doh globaliseradimmietendensh darjoeh guktie sjæjsjalimmieh gaskenasjovnaale sijjesne konsekvensh voengesne åadtjoeh mijjen aarkebiejjien jieliedinie.
+Reerenassh gøøkte lïhtsegh jïjtjh veeljieh, giejstie akten leah jïjnjh båatsoedaajroeh jïh rïjhken båatsoejielemen raeriestimmien mietie moenesåvva.
+Gosse abortem galhkeme dåaktere boernesgåetiem goerehte.
+Mearan elmie tjåetskemistie lanka dennie gaajh galmes tjoevkesisnie, dle almetjh edtjieh baahkem jïh vaarjelimmiem dååjredh gåetien sisnie.
+Edtjede naaken gihtjedidh lea vihkeles åvtelhbodti aamhtesen bïjre barkedh.
+Gosse tjïrkijesijjide læstojde joekedamme, edtja kandidaateveeljemem darjodh.
+Gosse aalka jollemaaksoveboelhkem jaepesne abpe åasam daalhkesi jïh stomiartihkeli åvteste goske ektesne lea maakseme 1 100 kråvnah.
+Gosse jollemaaksoveboelhke orreje, aalka vihthorre boelhkem gosse vihth åesiestidh, seamma saaht gusnie lea jollemaaksovetråahpesne.
+gåalmeden lea saemien institusjovnh 1990-låhkoen raejeste muvhth gïelepedagogijhkeds ektiebarkoem sjisjneldh gïeleunnebelåhkoejgujmie europesne dorjeme, sjisjneldh unnebelåhkoeh mah eah jïjtje jiehtieh dah leah iemiealmetje.
+bæjjese Alman vöölki,
+Akte gåalmede almetje tjaanga jïh gåatomen bïjre gihtjie, guktie giesie tjaktje orreme jnv..
+Jalhts maahtoe fååtese, ij dïhte læjhkan byørh heaptojne årrodh ihke åålmege aktem faalenassem evtede, mij lea riekteme saemien maanide jïh noeride.
+barkedh sæjhta aaj våajnoes sjïdtedh mejtie dïhte aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjie gosse taaleryöknedimmine barka, jïh mejtie dïhte vijriesåbpoe barkoe byöroe fokusem bïejedh strategijgeevtiedæmman.
+Gåabpegh daah goerehtimmieh vihtiestieh medtie 25 000 saemiengïeleldh almetjh Nöörjesne.
+Gåabpegh learoesoejkesjh sïejhme studijemaahtoem vedtieh ektiefaagine matematihke ektine daltesisnie Jåa1 (matematihke 1 T jallh 1 P).
+Gåabpaginie dajvine aaj gellie vuetjemesijjieh jïh bearkoevåarhkoeh.
+Ahkedh goerpedahkh gåatomedajvine dorjesuvvieh gåabpaginie laantine gusnie konvensjovne lea faamosne.
+Tjaeliehtimmien åejvieh aktene rïjhkesne tjaeliehtimmien åejvieh nubpene rïjhkesne govlehte aerebi goh bovtsemïerhkem tjaelehte.
+Dah baakoeh kåarhtine edtjieh ajve saemiengïelesne årrodh.
+Maahta badth kåarhtide lamineredh, dellie gåarede dejtie jaabnan nåhtadidh.
+Kåarhtide maehtieh lamineredh.
+Dah kåarhth maehtieh dovne ovmessie vearbh jïh substantijvh vuesiehtidh, mah ektiedimmiem utnieh dan aamhtesasse.
+Kåarhtide öörnegen mietie beaja ovmessie klaeriekodaj mietie, vuesiehtimmien gaavhtan vearbh maehtieh kåarhth plaave mierine årrodh, jallh maahta guvvide lïjmesjidh plaave paehpierasse.
+Jis gåvloe nåakebe sjædta dellie ij guarkoeh maam deahpede seamma vuekine jis voerkes orre.
+Gåessie jollemaaksovevaarjelimmie nåhtede?
+Gåessie pryövenasside tjaktjen 2015 tjïrrehtieh?
+Gåessie pryövenassem PSA:en gaavhtan vadta?
+Gåessie lea irhkeme?
+Gåessie leah liereme jijtjedh ietniengielem tjaeledh jih lohkedh?
+gåessie minngemes gujnelemmien voestes biejjie, jallh jis gujnelemmie orriji
+Gåessie fylhke sov jïjtse fylhkenvæhtam åadtjoeji?
+- Gåessie tjïelte sov væhtam åadtjoeji?
+Gåessie vaestiedassem åådtje?
+Gåessie puberteete aalka lea ovmessie jïh gaskem jeatjebem aerpeles.
+Gåessie maahta abortem darjodh?
+Dan åvteste ij gåessie gænnah tjuerieh naan juerie årrodh, daaresjæjja mij dïedtem åtna, jïh ij gåessie gænnah leerhkehtallije.
+● Gosse dah aamhtesh dam krievieh edtja sjïehteladtedh ihke maahta jienebh konsultasjovnetjåanghkoeh utnedh, jïh ij edtjh aamhtesigujmie orrijidh dan guhkiem Saemiedigkie jïh staate vienhtieh gåarede seamadidh.
+● Dejnie aamhtesinie mah reerenasse gïetede, edtja tjïelke årrodh mej aamhtesi bïjre Saemiedigkine seamadamme, gosse aamhtesem departementide buakta, jïh aaj tjïelke årrodh mej aamhtesi bïjre eah leah siemes sjïdteme.
+Gosse aamhtesem nænnoestamme, dellie tjaaleldh nænnoestimmiem varki bæjhkoehtidh.
+Boernengåetietjeapohken njevlieskïelte aelhkie barta jïh sïejhme onne jïh ovvaahreles bertemem åådtje goerehtimmien mænngan.
+Boernengåetiecancere ajve nyjsenæjjide sjædta dejtie gïeh seksem åtneme jïh laanestamme sjïere typine HPV:este, humaneles papillomviruse.
+gaavnemesijjieh byjressïebredahkine jïh staarine gusnie iemeles saemiestidh aaj sjyöhtehkevoete juktie saemiengïele iemeles ektiebarkoegïelem sjædta.
+gosse sijjienommen tjaalemevuekiem lea dåhkasjahteme laaken mietie jïh voernges sijjienommeregisterasse tjaalasovveme, edtja tjaalemevuekiem gaajhkh byjjres åårganh utnedh, dah mah staaten eekedh jïh learoevierhtieh mah edtjieh skuvlesne utnedh.
+Gosse goelh sjïdtedieh maehtieh ånnetji baektjede.
+Learohkh edtjieh guarkedh maam edtjieh lïeredh, jïh mij lea veanhtadamme dejstie Gosse pryövigujmie jïh vuarjasjimmine barkah dellie vihkeles learohkh daejrieh man åvteste dah vuarjasjamme sjidtieh, jïh mij lea veanhtadamme dejstie.
+veanhtede Gosse datne pryövenassigujmie jïh vuarjasjimmine barkh, dle vihkeles learohkh daejrieh mannasinie dah vuarjasjamme sjidtieh, jïh maam dejstie veanhtede.
+Juktie veehte stuerebe bielieh laanteste biejjiem heevehtieh, dellie dïhte saemien kultuvre vielies vååjnoes sjædta byøgkelesvoetesne, orre saemieministere Rigmor Aasrud jeahta.
+Gosse trommeskïelte starnedamme, mij pråvhka varki sjïdtedidh, maahta viht laavkodh.
+Gosse byjresevaarjelimmieaaksjovnisth jïjtjemse tjåanghkan lienghkedieh aktene bigkedimmiesijjesne, ij leah ajve edtja bigkedimmiemaasjinijde heerredidh barkedh.
+Gåessie puberteeteste båata dellie gåhkoem sjïdtedamme.
+Gosse Snåasen gærhkose tjaangh, dellie "eatnemem " vuajnijh," eatneme " lea tjoevkesidie, jïh bijjiegietjesne saemien kroesse.
+Gosse Snåasen gærhkose tjaangh, dellie "eatnemem" vuajnijh, "eatneme" lea tjoevkesidie, jïh bijjiegietjesne saemien kroesse.
+Gosse gåetien sïjse tjaanga dle daate stoerre tjiehtjele vååjnesasse båata, dah gærjah tjiehtjelem dievhtieh, mearan maahta stoerretjåanghkoesavkam vuejnedh akten stoerre klaaseraejkien tjïrrh.
+Gosse jïjtsh saemien learoesoejkesjh gaajhkide skuvlefaagide sjïehtesji 1990-låhkoen minngiegietjesne, dle saemien tjaalegegïeleevtiedimmie aktem orre skraejriem åadtjoeji, mij learoehkide aktem hijven våaromem vedti saemien tjaaleldh nåhtadidh.
+Asve lea gosse damta tjarki aerkies jïh skabroeh, maahta abpe kråahpesne damtedh jïh mah jeenjemesh naan aejkien åadtjoeh.
+Gosse rïevhkeste dellie tåvsenh daalhkesi eebnh kråahpen sïjse njamma.
+Jis gaajhkesh edtjieh tjåangkosne damtedh seamma vierhtegisnie, dellie vihkeles soptsestallemen sisvege gaajhkesidie damtoes.
+• Jis gaajhksh edtjieh maam joem jiehtedh, dellie 30 minudth daerpies.
+Gosse gaajhkesh jïjtsh spealem spealadamme dellie gelkieh spealedablide låtnodh guktie iktegisth orre identitetem åadtjoeh.
+- Gosse gaajhke daaroen gielesne juhtieji, man jijnjem datne guarkajih?
+Gosse gaajhkh learohkh maam akt tjaaleme, lohkehtæjja soptsesem olkese tjaala.
+Buerie ryøjredimmieh daerpies vuartoej gaavhtan jih nimhtie aaj tjarkadiksvoetem gaajhkside vedtedh.
+Gosse tjonnestidh dellie njaelmiem gaptjeme.
+Gosse tjuvleste dellie pruvhkieh dovne bangsemh jïh njoektjemh sinsitniem doehtedidh.
+Gosse dïhte rïektes mïele aktene jiehtegisnie rasistiske, jallh akte gyhtjelasse gihtjesåvva juktie provoseradidh, dle maahta gïerve årrodh daejredh maam jïh guktie edtja vaestiedidh.
+Gosse vuarjasjimmiem iktemearan illeme, learohkh byöroeh astedh barkoem bueriedidh juktie lïerehtimmiem lissiehtidh.
+Daelie goh galka applikasjovnh evtiedidh saemien gïelide dle mijjieh daam dåarjobe hævvi, saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma jeahta.
+Læjhkan lea vihkeles soptsestalledh dej aamhtsi bijre mah dovne learohkem jih eejhtegidie dijpieh.
+Gosse learohkh tjohkeme, tjuara suejniem gajhkedidh.
+Dan åvteste daate såarhts geervelïerehtimmie dan hijven orreme, dle tjuara tjirkedh dagkerh laavenjostoeh ihkuve beetnehdåarjoem åadtjoeh.
+Dagkerh hijven aath maehtieh årrodh learohke jïjtjemse aamhtesasse høølteste, jallh tjaalege hijvenlaakan guvvese jallh guvvide sjeahta.
+Gosse dam prostaten vööste dïedteste maahta damtedh guktie sæjhta gadtjedh.
+Gosse daate konvensjovne faamose båata, dellie protokolle Nøørjen jïh Sveerjen gaskem dehtie jaepeste 1971 jåvlhasken 13. biejjeste bovtsegeerestahki tseagkomen jïh dåvvomen bïjre såemies gohkeldahkine rïjhkeraasten mietie (Noerhte-Trøøndelaagen jïh ÅarjelTrøøndelaagen fylhkine jïh Jïemteläänesne), dïhte dellie orrije.
+Gosse dïhte lea jeahteme dle tuhtjem onterligs staateraerie Jan Tore Sanner sæjhta dam almetjerïekteles dïedtem, juktie våaromem gorredidh dejtie mah båatsoste jielieh, akten gruvasïeltese bïejedh.
+Diedtieh dejtie ovmessie aamhtesidie edtjh vielie goeredh: Låavhtgåetie, såekie, tjaetsie, dålle, eatneme, biejjie jïh gærhkoe.
+gosse sjiehtesje guktie eejhtegh jïh jeatjah maanan bïjre åadtjoeh nuepiem saemiengïelem lïeredh seammasienten goh maanah saemiengïelem lierieh maanajgïertesne jïh skuvlesne, maahta maanam dan gïeleööhpehtimmesne dåarjodh.
+Gosse Divtasvuodnan (Tysfjord) tjïelte meatan sjïdti 2006, dle laakem jarkeli, guktie daelie reeremedajve lea mieriedimmien tjïrrh vihtiestamme.
+Datne gieriesvoetesne lïegkedeminie, seamma gieriesvoetesne mij eatnemem sjugniedi.
+"Laavkome-gearketje " edtja dutnjien måjhtajehtedh datne lååvkesovveme.
+"Laavkome-gearketje" edtja dutnjien måjhtajehtedh datne lååvkesovveme.
+Gosse dåarjoem vadta skåårvemidie vïnhtsine, bueriedimmieh voenges dåastovesijjijste, jïh dorjeseevtiedimmine viehkiehtidh marijne jielemen sisnjelen, maahta buerebelaakan viehkiehtidh monnehke göölemebyjresh tjåadtjoehtidh jïh veaksahkåbpoe darjodh, saemien mearoegaedtie- jïh fjovlesiebriedahkine.
+Gosse "tjuedtjielimmie-gearketjem " steereminie, ussjedh dellie guktie lea gosse buaredh, tjaebpie jïh åajvoeh.
+Gosse "tjuedtjielimmie-gearketjem" steereminie, ussjedh dellie guktie lea gosse buaredh, tjaebpie jïh åajvoeh.
+Jis raasismen dååjreme:
+Gosse learohkevaestiedasside toelhkeste lea vihkeles abpe pryövem ektesne vuejnedh.
+Åedtjiebæhtah mikroskopesne goerehtidh
+Åedtjiepryövnassh aaj gohtje biopsije.
+Åedtjiepryövenasse lea onn 'ohtje stuhtjh åedtjeste maam olkese vaalta jïh dejtie goerehte.
+Gosse åedtjiepryövenassem vaalta daamhtaj antibiotikatabledtem åådtje.
+Gosse åedtjiepryövenassem vaalta åådtje daamhtaj antibiotikatabledtem.
+Åedtjieh olkese vaalta biopsijenaalojne
+Gosse goerehteminie dellie garrah bielesne britsesne vealesje.
+Gosse goerehteminie dellie garrah bielesne britsesne vealesje.
+Gosse miedtemem såvma mij lea dan itjmies guktie unnemes akte jaepie faangkegåetesne dellie hoksebarkijh reaktam utnieh sjeavohthvoetem miedtedh dan tjïrrh polijsebæjhkoehtimmiem darjodh miedtemen bïjre jïh gyhtjelassh vaestiedieh dovne polijse- jïh åklagereåejvieladtjijste.
+- Gosse jienebh ööhpehtimmiem åadtjoeh voestesviehkien jïh HLR:n bïjre, dellie jienebh sijhtieh bïerkenidh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
+Goh reaksjovne laanteburrieministere Sylvi Listhaugen raeriestæmman mij jeahta båetijen aejkien edtja bovtsetaalide gaajhkide sïjtelåhkojde bæjhkoehtidh, Åhrén aktem vaatnoem åtna.
+Goepsetjahken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene jïh jalline: Rv:ste 223, gusnie raaste aalka Gran jïh Ran saemiensijti gaskem, rïektes sievine jaevrien Rundbjorvatnet jallemes loektese, vyjrehkåbpoe rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerhtemes loektese, vyjrehkåbpoe Goepsejohken mietie njaalman Kvepsendalsbukt:sne, destie rïektes sievine tjonnen Kjerrtjønna jallemes loektese, destie rïektes sievine Rv:se 220 A.
+Goepsetjahke lea gåatomedajve Ran saemiensïjtese.
+dejtie sjyøhtehke, saemien dïejvesidie nåhtadidh gosse bovtsen jïh båatsoen bïjre soptsestieh
+Desnie gusnie faage gellie jaepieh vaasa, barre dïhte elliesvïhnesjimmie faagen bijjemes daltesistie mij galka maahtaldahkevïhnesjimmesne jallh vïhnesjimmesne tjåadtjodh
+Desnie gusnie faage gellie jaepieh vaasa, barre dïhte elliesvïhnesjimmie faagen bijjemes daltesistie mij galka maahtaldahkevïhnesjimmesne jallh vïhnesjimmesne tjåadtjodh.
+Gosse faage jienebh jaepieh vaasa, edtja ajve galhkuvekarakterem vedtedh dennie bijjemes daltesisnie maam learohke faagesne åtna.
+Gosse faagi bijre digkiedidh, dellie vihkeles vuartasjidh gusnie learohken tjøødthsijjie ovmese faagine.
+Gosse aamhtesem galhkeme, learohkh aktem orre bloggem tjaelieh man bïjre dah lïereme, viehkine dejstie væhtijste juktie lïerehtimmien ulmide jaksedh.
+Jis raasisteles lahtestimmieh vueptesth Gaskeviermesne maahtah dam ryöktesth KRIPOS ' ese reektedh dej raeriedïenesjen tjïrrh.
+Jis raasisteles lahtestimmieh vueptesth Gaskeviermesne maahtah dam ryöktesth KRIPOS 'ese reektedh dej raeriedïenesjen tjïrrh.
+Juktie dam gaavnehtidh lohkehtæjja tjuara Aantine soptsestidh dan strategijeåtnoen bïjre.
+Juktie akte gåaroes maallem darjodh maam edtja mænngan dievhtedh, dle vøørhkemenuepie Lagre som -> filtype: Regneark-mal åtnasåvva.
+Juktie ulmiem jaksedh maanagierten bïjre gaajhkesidie, dle reerenasse bieljiemïerhkeldh beetnehdåarjoem vedti
+Gosse edtjebe bïevnesh ohtsedidh mijjen jïjtsh ïedtji bïjre jallh faageles ektiedimmesne, dle daamtaj dam eengelsken gïelesne darjobe.
+Dastegh learohke aktem "gaajhkem-ryöknedhš-strategijem nuhtjie,
+Maahta vuesiehtimmien gaavhtan learohkem lïerehtidh dam stööremes jïh unnemes taalem damtijidh aktene addisjovnestuhtjesne.
+tjuara ööhpehtimmiem sjïehteladtedh naemhtie guktie dïhte learohkem viehkehte minngeben daltesasse.
+Gosse dåakteren luvnie hoksejarngesne maaksovh 100 jïh 300 kråvnah gaskem.
+Gosse suejnie gajhkedamme, dle lohkehtæjja vuesehte guktie suejniem pruvnelde.
+Gosse gærroeh, dle bahhese tjåarvoeh.
+Juktie pryövem vijriesåbpoe gïehtjedidh aktene ellies klaassesne maahta såemies teemah jallh sæjroeh pryövesne veeljedh mejgujmie gaajhkesh maehtieh ektesne barkedh.
+gosse krimijnalesåjhtoen åårganisasjovnesturkturem tjïrrehtamme Tromsesne jïh Finnmarkesne sæjhta vierhtiedidh krimijnalesåjhtoenjarngem tseegkedh mejnie joekoen maahtoem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
+Gosse pryöve naemhtie åtnasåvva, lohkehtæjja maahta aaj goerehtidh maam Jåvva buektehte gosse satne viehkehte. Daate sæjhta buerebe
+Gosse pryöve naemhtie åtnasåvva, lohkehtæjja maahta aaj goerehtidh maam Maarja buektehte gosse satne viehkehte.
+Gosse altese pryövem vuartesje, maehtebe plæjjohkemïerhkh vuejnedh taalesïevesne, jïh dïhte
+gosse kontinuitetem gaarvani gïeleldh boelveste boelvese jåhteme destie båata jeenjh dejstie mearoesaemien jïh markasaemien smaarehtjïerth gaarvaneminie.
+Gosse akte gïele åtnasåvva jïjnjh ovmessie tsiehkine, dle disse aktem våajnoes aarvoem vadta, seammalaakan goh jeatjah gïelh.
+Jis gïelejaamen vööste barkedh dellie krievie tjerkebe jïh jeenjh ålman jïh systematijhkeles barkedh.
+- Gosse orre teermh evtiesuvvieh jïh roehtsem åadtjoeh gïelesne, dellie gåarede aaj jeatjah gïeleråajvarimmieh tjïrrehtidh, goh learoegærjah jïh jeatjah learoevierhtieh darjodh dejnie ovmessie gïeline, nöörjen saemiedigkien presidente Aili Keskitalo jeahta.
+Gosse gærhkoeh bigkesovvin, dellie våarome lij akte rovmeren gåetieguntie mij akten guhkiesbuertien bïjre gaavnesji.
+Dah leah jïjnjh maam maahta darjodh guktie jïjtse jïjtjedomtesem nænnoestidh.
+Gosse irhkesåvva aelhkies aerkies jïh nåake damta.
+Juktie gåabpegh gïelh aktem vihties gïelebyjresem utnieh dejnie baalte raastedajvine, dle vihkeles aktine laavenjostojne laanteraasti rastah, juktie daejtie göökte saemien gïelide Nöörjesne skreejrehtidh.
+Gosse åedtjiebæhtah biopsijenaalojne vaalta dellie maahta nåake damtedh jïh muvhtene aaj bååktjese.
+Gosse ohtsememieriem guhkiedibie dellie daam nuepiem åadtjobe.
+Gosse luhkiegöökte askh vaaseme aalka viht maeksedh guesiehtimmiej åvtese goske viht 1 100 kråvnah jaksa.
+Gosse goerehte mij heannede gosse bæjjese, våålese jïh lajtode njulhtjie, learohkh maehtieh goerkesem vejtiestidh guktie taalh leah bæjjese bigkeme.
+Gosse lea jeatjah laavenjassi bïjre, vuesiehtimmien gaavhtan maanagïerth, dellie tjïelth diedtem utnieh, jalhts ellies maanagïertegaptjeme akte vihkeles ulmie orreme dan røøpseskruana reerenassese.
+Jis hoksebarkijh suvmieh maanide miedteme dellie reaktam sjeavohthvoetem miedtedh.
+Gosse lij skïemtjegåetiefaalenassen bïjre, dellie tuhtjin daate lij dan vihkeles juktie staate diedtem åadtjoeji.
+Kvalitehtem jïh vihtiesvoetem vååksje
+Stillemasse maahta dïedtemaaksoem biejedh.
+Tjåanghkose gohtjedidh Nussir ASA:ine dan intensjovnelatjkoen mietie mij lea dorjesovveme sïelten jïh Saemiedigkien gaskem, dejnie aajkojne vihtiestidh mejtie maahta sïemes sjïdtedh jallh ij.
+laahkoeh dan lihke maadtoeladtjese nåhtadidh jïh soptsestidh mij neebne lea
+pryøvin jaahkoeøøhpehtimmiereformen pryøvenasseboelhken.
+Akten krirrien nomme 2.
+legitimasjovnem bååstede vaeltedh dåakteristie jallh skïemtjesåjhteristie gie idtji sov barkoem reaktoeslaakan dorjeme
+Juktie balanse fååtese ööhpehtimmesne, ekonomijesne jïh faamosne tjoeli gaskem dellie doh voenges siebriedahkh vielie prååsehke sjidtieh jïh dïhte orrestimmiem jïh orresjugniedimmiem heerrede.
+Sjeakodh
+Gosse ovlemem båehtjierdamme byöroe mammografijem darjodh.
+Gosse pryövenassem edtja vaeltedh tjuara vaarjoeh noeledh vueliekråahpesne jïh gynekologijen goerehtimmiestovlese tjihkedidh.
+pryövem gïehtjedamme, dle dïhte daarpesje vielie barkedh daejnie:
+Læjhkan daamhtaj aalka rïevhkestidh juktie sæjhta tjaebpies jïh veekes årrodh.
+Illedahkh jïh bïevnesh pryöveste maehtieh dutnjien aktem guvviem vedtedh destie maam learohkh haalvoeh, jïh mejnie dah tjuerieh vielie barkedh.
+Gosse learoehkidie gihtjh maam dah vienhtieh dah leah buektiehtamme, jïh mejnie byöroeh vielie haarjanidh, dellie dah maehtieh aelkedh sijjen jïjtsh lïerehtimmien bïjre ussjedieh.
+Mænngan illedahkide gïehtjedamme, maahta nuhteligs årrodh baajedh learoehkidie meatan årrodh sijjen vaestiedassi bïjre ussjedidh, jïh soejkesjidh maam dah maehtieh
+Mænngan gosse dejtie gihtjie maam dah ussjedieh, jïh maam dah sïjhtieh darjodh, dah " tjuerieh " vaestiedidh jïh maam ‐ akt darjodh.
+Mænngan gosse dejtie gihtjie maam dah ussjedieh, jïh maam dah sïjhtieh darjodh, dah "tjuerieh" vaestiedidh jïh maam ‐ akt darjodh.
+Dejpeli gosse Jeesuse eatnamisnie veasoeji, dellie almetjidie gieriesvoetem vedtieji.
+Dastegh åvtelhbodti steemmedh, maahtah steemmadidh saaht mennie tjïeltesne datne sïjhth laantesne.
+Gosse veeljemisnie steemmedh, dle akten politihkeles krirrien nommem bïejh veeljemegegkese (jis ih aktene tjïeltesne årroeh gusnie maahtah elektovneles steemmadidh daan tjaktjen).
+Daate learohken øvtiedimmien bijre jih dan gaavhtan bøøroe jijtje meatan jih veeljedh magkeres øvtiedimmievuepsieh vihkeles jih magkeres edtjieh tjaaleld årrodh.
+Gosse journalisth gihtjedieh, nuhtjieh daamtaj ovmessie vuekieh daejstie gyhtjelassijste: ‐ Mestie datne jeenjemes heajhkaldahtah?
+Dannasinie voenges aamhtesh lea eevre vihkeles aktene voenges veeljemisnie, daate ij leah naan ierielimmie.
+Ihke manne staarem jïh staarebieliem pryøjjedem gusnie årroem, edtjem tjïelteståvroe-jïh fylhkendigkieveeljemisnie steemmadidh.
+Gosse gaajhkesh aktem aamhtesem fïereguhtede dajveste åådtjeme (8 ovmessie dajvh) gubpene leah orreme, edtjieh dellie sinsitnine soptsestidh dan identiteten bïjre maam leah åådtjeme: Guktie nomme lea, gusnie årroeminie jïh aaj fuelhkien bïjre soptsestidh.
+Gåessie ussjede magkeres nåekies learoevierhtietsiehkie saemien learohkh utnieh dillie gaatelassjem goh tjiehtebe 69 ohtsem nyöjhkedh 109 ohtsemijstie, mubpie presideente Laila Susanne Vars jeahta.
+Gosse daan biejjien ööhpehtimmiem ussjedibie eeremes dejtie skyllijemaanide ussjedibie.
+Ööhpehtimmielaakesne Nöörjesne lea tjïertestamme saemien lea noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien.
+Dïhte nasjovnale soejkesje Gud gir - Vi deler, golme vuajnoeh åtna mah tjåanghkan sisveginie sjïdtieh aktene ellies jaahkoeøøhpehtimmesne.
+Golme minngemes jaepieh maadth-skuvlesne jih jåarhkeskuvlesne edtjieh learohkh karakterh lissine åadtjodh.
+Golme njieljie nïejtijste naan aejkien jieliedisnie åadtjoeh dåeriesmoere goebperistie aaj jieniebidie bååstide båetedh gellien aejkien.
+Golme nuelienuepieh bïjre nännoesti juktie maehtedh dejtie bijjemes nuepide jaksedh:
+Dah golme voestes jaepieh mijjieh ajve jåvli åvtelen veedtsimh, medtie 16 våhkoeh, govhte biejjieh våhkosne.
+Asvedidh lea ålvas aerkies jïh skabroeh domtedh.
+Gosse skïemtjegåetesne maaksa dygnemaaksovem mij laaken mietie jollemes 100 kråvnah.
+Gosse noere dellie daarpesje ultratjoejine goerehtidh jïh ij mammografijine.
+Gaajhkh cellejeatjahtehtemi bïjre nyjsenæjjine gïeh nuerebe 30 jallh 35 jaepieh daelie dejtie jiehtieh buerie jis gynekologe dejtie goerehte, mohte aaj såemies sijjine laantesne dan sijjeste gohtje orre cellepryövenassevadtemasse tsegkietnien luvnie.
+Gosse veeljeme Nøørjesne ij gaajhkesh mah daesnie årroeminie " meatanårrojh ".
+Gosse veeljeme Nøørjesne ij gaajhkesh mah daesnie årroeminie "meatanårrojh ".
+Gosse seksem utni voestes aejkien pråvhka jiehtedh lea ovskåaltoem laahpeme.
+Gosse 2 200 kråvnah maakseme dellie ij daarpesjh vielie maeksedh boelhkesne mij aajmene jollemaaksoveboelhkesne.
+Gosse noere maahta damtedh goh sïllem vaeltedh geerve jieliedasse gosse alkoholem pryövedh.
+Gosse gohtjemem åådtjeme cellepryövenassem tsegkietnie vaalta lïhkemes tsegkietniedåastoevisnie maam aaj gohtje ietniehoksejarnge.
+Gosse jurjiehtidh jïh bååhkesjidh, maahta maahtoeulmide fïerhten learoehkasse joekehts klaassedaltesasse jeatjhlaakan darjodh.
+Gosse saemien beapmoeh jurjiehtidh, dellie lea dïhte aaj barre goh gïelesuerkie.
+Gosse lea veeljemen bïjre lïerehtimmiedarjomijstie, lohkehtæjja tjuara krööhkedh mij skuvlesne gååvnese.
+Jis ov-sïemes maaksoen bïjre dellie Gåatomemoenehtse dam nænnoste.
+Gosse jeatjah sjïekh goh cancere PSA-stueriedimmien duekesne, pråvhka jienebe frijjes PSA:em vïrresne.
+Gosse gaervies dle steemmeleahpam mårhtjoeh guktie ij guhtie vuejniehmaam steemmadamme.
+Gosse dan gille gïeleutnijh dle dïhte dam julevsaemien gïeletsiehkiem tsevtsie.
+Dejtie learoehkidie, mah aelkieh saemien lïeredh mubpiengïeline, saemien 2 jïh saemien 3 noereskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne, lohkehtæjja tjoevere lohkehtimmiem learoehkasse sjïehtesjadtedh.
+Juktie dan gille gïeleutnijh julevsaemien gïeledajvesne dle tjïelkelaakan vuajna saemiengïeleldh vierhtieh fååtesieh.
+Gosse lim tenåringe dle almetjh 25% sov baalhkeste beapmose nåhtadin.
+- Lij geerve barkoe veeljedh daejstie buerie ohtsemijistie, dan dïehre goh daan soe jeenh ohtsemh.
+Galkegh darjoeh guktie njevlieskïelth tsïnnesne måasodh, dah aaj darjoeh guktie tsïnnesne reejnes jïh infeksjovni vööste vaarjelieh.
+Galkegh
+Galkegh maehtieh veelkes, gejhkie jïh kryjneligke sjïdtedh, men muvhtene dah njeerpes jïh naan aejkien ij naan galkegem utnieh gosse goebperh åtna.
+Jovkeme maanide gååvnese apotehkesne.
+Jovkeme
+Reerenasse Saemiereaktamoenehtsem jïh Saemiekultuvremoenehtsem nammoehti juktie saemiej krïevenassi gaavnefedtie båetedh rïhkeden 10. b. 1980.
+Gosse njaltja buajtehkåbpoe sjædta dellie aaj njavsodh jïh pormaskh åadtjodh.
+Govlehtallemebïevnesh vuarjasjimmiemoenehtsasse: Gollegiella - vierhtiedimmiemoenehtse Sámediggi / Saamelaiskäräjät SAJOS 99870 Anár / Inari, Finland
+GULLIEGÏELE - Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka govhteden aejkien vadtasåvva tjaktjen 2014 dennie fïerhten jaepien tjåanghkosne saemieministeri jïh saemiedigkiepresidenti gaskem Helsinkesne.
+GULLIEGÏELE - Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka vadtasåvva tjaktjen 2014
+Dellie lij joe sjiere sijjie saemide, Aaltesne, mohte dihte sijjie lij dejtie guhth noerhtesaemien soptsestin.
+Gollevárrisne gellie tjuetie vijremesvaalkh aktene vihties öörnegisnie.
+Latjkoe goerehtimmiej bïjre gullie - jïh kåahperegaavnojste Kárásjohken tjïeltesne
+b. Daennie aervehtsisnie jïjnjh ovseekere biehkieh mejtie tjuara mænngan staeriedidh.
+Dah golme båarasommes jaahkoebyjhkesjimmieh leah lahtesinie sjïere guktie jaahkoe jïh gærhkoe aejkijste aejkide tjåadtjoehtamme.
+Golmenjaepien prosjekte
+golme jïh govhte aski gaskem jïh vaejliem bijjebe 39 graadh åtna.
+Treriksrøys:ste, Breidal:n mietie, Govdajávri:m jïh Gaskasuorgi:se Kitdal:sne.
+Gosse Bijbelisnie lohkebe maehtebe Jeesusinie åahpanidh.
+Dah åasah tjuerieh tjïeltij jïh fylhketjïeltij mïerij sisnie maeksedh, jïh faalaldahkem sjiehtedidh lea fïerhten tjïelten / fylhketjïelten dïedte.
+- Åasah tjoejese jïh tjoevkese
+Rïjhkide seamma jïjnjh beetneh-åasah.
+Gosse maanah tjööjjijste dellie daamhtemes voeksedieh jïh skovrestieh.
+Ööhpehtimmie saemiengïelesne abpe skuvletïjjen tjïrrh saemien maanaj maahtoem saemien gïelesne evtiede jïh dejtie ryöjrehtidh saemien sïebredahkesne meatan årrodh goh elliesvierhties gïeleutnijh.
+Gosse maana sæjhta aelkedh byöpmedidh dellie hijven sïejhme beapmoeh vedtedh jïh dïsse buejtiem lissine pleentedh.
+Gosse maanah nuerebe goh govhte askh ij byöroeh baaktjesevualanimmiem vedtedh bielelen voestes skïemtjesåjhterinie jallh dåaktarinie rååresjidh.
+Ihke tjuara skodtedh vihties tijjen nuelesne, dellie vihkielommes goerkelidh.
+Gosse dïedtemaaksoen stuaroem nænnoestidh dellie dam krøøhkestidh mejtie maahta slearasidh jis ij dïedtem dåeredh, guktie økonomije tsiehkie dïsse gie dïedtem galka dåeriedidh, jïh dovne guktie jeatjah tsiehkieh.
+Gosse öörnegem nænnoste edtja dajven gïeleåtnoem krööhkedh.
+Gosse meedija aktem aamhtesem bæjjese vaalta, sïjhtieh dah mah muenieh - dah politihkerh jïh jeatjebh mah faamoem utnieh‐ aamhtesem vueptiestidh.
+Man jïjnjem saemien dah saemieh maehtieh lea joekehts.
+Gosse mijjieh daesnie reerememaallen bïjre soptsestibie, dle daate byögkeles dïenesji bïjre saemien gïelesne, mejtie Saemiedigkie åtna lea byögkelesvoeten dïedte.
+Gosse mijjieh gihtjebe, utnebe naan åajvoeh viehkiehtæjjah.
+Gosse daajroem utnebe dej strategiji bïjre mah åtnasuvvieh gosse gïelh leara, jïh dej strategiji bïjre mah mijjem viehkiehtieh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh, dle aelhkebe sjædta jïh stuerebe mïelem vadta daajroeh jïh tjiehpiesvoeth vejtiestidh.
+Gosse daajroem åtna guktie maahta eatnemem lohkedh, dle akte histovrijegærja rïhpelge mejnie gaajhkesh dovnesh maehtieh åahpenidh.
+Gosse maanaj skuvledalhketjh prioriteradibie, dovne trygkeme jïh digitaale, dellie viehkiehtibie guktie mijjen maanah seammavyörtegs gïetedimmiem åadtjoeh jïh åadtjoeh saemien skuvlegærjah nuhtjedh.
+Gosse sårkosne jïh jaememe mijjem jaksa dellie dovne bolle jïh sealoe vaajveminie.
+Gosse Jillielaantese vualkam muvhtine biejjine dle sïjhtem digkiedidh dejgujmie mah væjrosne barkeme, guktie mijjieh maehtebe dagkaridie væjrojde reejrehtidh.
+Goh ij mov naan fuelhkie, dellie internate mov hiejme dej jaepiej sjidti.
+Gånka dam barkoem staateministerine vadta dan krirrien jallh koalisjovnen åvtehkasse mij jeenjemes tjaatsestimmieh åådtjeme.
+Gånka, drööhnege jïh kronprinspaarre.
+Reeremasse, gïehteldæmman jïh gorredæmman dejstie gånkan eekijste, dle 84 millijovnh kråvnah lyjkeme jaapan 2012.
+jasse lea tjïelteståvroen jallh fylhkendigkien barkoem stuvredh, jïh uvtemes byøgkeles tjirkijinie årrodh tjïeltese jïh fylhkese.
+Akte dagkeres bæjjesebïejeme aaj vuesehte Ealla
+Gosse vaestiedassh åadtjoeh, lea hijven jis datne maahtah gïengelesåbpoe gyhtjelassigujmie båetedh: ‐ Mannasinie datne tuhtjh mijjieh byørebe
+Gosse lohkehtæjja aamhtesen bïjre soptseste learoehkigujmie, satne tjuara dan tjïelke årrodh goh gåarede.
+Juktie datne maam akt lïerh, jïh dannasinie maahtah maam darjodh.
+- Gosse "terminologijem " jallh baakoevåarhkoem åådtje Kapteejne Sabeltannen bïjre, dellie gåarede soptsestidh jïh stååkedidh Kapteejne Sabeltannem saemien gïelesne.
+- Gosse "terminologijem" jallh baakoevåarhkoem åådtje Kapteejne Sabeltannen bïjre, dellie gåarede soptsestidh jïh stååkedidh Kapteejne Sabeltannem saemien gïelesne.
+Tjarkadiksvoete learohkese båata jis learohke aeriebistie daajra man bijre soptsestidh.
+Gosse learohke edtja åssjaldahkekaarhtem dievhtedh, lohkehtæjja maahta dejtie viehkiehtidh baakoeh gaavnedh jïh raajesh darjodh.
+Gosse soptsestallemen sisvege daajroes, dellie aelhkie gosse tjåangkoe.
+Gosse learohke aktem baakoem saemiengïelesne ohtsede, tjuara baakoen baakoeklaassem daejredh, jïh baakoegærjan åeniedimmiem baakoeklaasseste damtijidh, vuesiehtimmien gaavhtan: s. = substantijve jïh v. = vearbe.
+Gosse learohke bårasåbpoe, dellie nuhteligs jijtsh-vierhtiedimmie-sjeemam provhkedh faagi gaavhtan jih aaj vuejnedh guktie altese dåemiedimmie jeatja almetji ektine.
+Gosse learohkh voestes aejkien taalide dåastoeh, dah taalese vuejnieh goh akte elliesvote, jïh taalem abpe veahkese ektede saaht man gellie sifferh taale åtna.
+Gosse learohkh voestes aejkien taalide dåastoeh, dah taalese vuejnieh goh akte elliesvote, jïh taalem abpe veahkese ektede saaht man gellie sifferh taale åtna.
+Daesnie sjeahta DSL-goerem nåhtadidh gosse lohkehtæjja edtja goerehtalledh maam learohkh båatsoen bïjre daejrieh, mah dïejvesh dah demtieh jïh maam sïjhtieh daejredh.
+Gosse learohkh barkeminie taalh stoeredahken mietie jallh lïhkemes taalem gaavnedh, tjuerieh sov jïjtse mentaale taalesïevem nuhtjedh.
+Vijries jïh iktegisth åtnoe visuelle vuesiehtimmievuekijste goh taalesïeve, dorje guktie aelhkebe sjædta learoehkasse taalh jïh taaleryöknedimmiem guarkedh.
+Dah aaj raeriem daarpesjieh guktie edtjieh dåemiedidh.
+Gosse learohkh edtjieh orre dïejvesh lïeredh tjuerieh goltelidh, vuejnedh, guarkedh, jiehtedh jïh dïejvesem nåhtadidh gelline tsiehkine, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh.
+Gosse learohkh jïjtje leah meatan råållah tjaelieh, dah sïjhtieh altese lïereme daajroeh nåhtadidh.
+Gosse learohkh aamhtesen dïejvesigujmie berkieh, maehtieh gaarkenotaatem nåhtadidh.
+Gosse learohkh desnie, dah ajve saemiestieh, meatan jallh bielelen kråahpen gïeline.
+Gosse learohkh gaervies tjoehpedh jïh tjomhpine bïejedh, dle lohkehtæjja vuesehte jïh buerkeste guktie tjohke.
+Jis learohkh maehtieh aelhkie baakoeh jïh lahtesh jiehtedh, dah sïjhtieh damtedh dah dam haalvoeh.
+Gosse learohkh beapmoeh jurjiehtieh, dellie edtjieh soptsestalledh jeatjah learohkigujmie jïh lohkehtæjjine mejnie leah gïehteleminie.
+Gosse learohkh saemien beapmoeh jurjiehtieh, gelkieh dellie barre saemiestidh.
+Learohkh Nöörjesne aelkieh sijjen maadthskuvleööhpehtimmine govhten jaepien båeries mij vaasa luhkie jaepieh, mearan learohkh Såevmesne jïh Sveerjesne aelkieh tjïjhtjen jaepien båeries jïh vaedtsieh uktsieh jaepieh.
+Automatiseradamme taalefaaktah ryöknedimmiem aelhkebe darjoeh learoehkidie, juktie dïhte kognitijve maajsoe vaanene dan åvteste learohkh slyöhpoeh tïjjem jïh faamoem nuhtjedh
+ryöknedimmiem aelhkebe darjoeh learoehkidie juktie dïhte kognitijve maajsoe vaanene dan åvteste learohkh slyöhpoeh tïjjem jïh faamoem nuhtjedh ryöknemisnie.
+Gosse learohkh aktem åssjaldahkekaarhtem darjoeh, lohkehtæjja maahta dejtie viehkiehtidh baakoeh gaavnedh jïh raajesh darjodh.
+Gosse learohkh råållespïelem darjoeh, dellie aktem ussjedamme tsiehkiem utnieh.
+Gujnelemmie åådtje dïhte lea munnieluejhteme aalka.
+Daajroen tjïrrh siebriedahken jïjtse bïjre, learohkh onterdieh jïh tjetskehke sjidtieh jïh skraejriem åadtjoeh ussjedidh jïh sjugneden barkose.
+gosse almetje jïjtse skïemtjije, jallh lea åelieh skïemtjijasse jïh edtja skïemtjalassen bïjre gaskesadtedh vuj bïevnesh åådtje, lea gïele jïh kultuvreguarkoe dan vihkeles bielieh hijven guarkoe dïjreste starnebarkiji-idie / ijstie.
+gosse akte jarnge edtja gaajhkh bieljielimmieh dejtie golme etatide vaestiedidh, byöroe buerebe tjïrrehtidh barkijh gieh saemiestieh abpe tïjjesne.
+Aktine faageldh åårganem jallh ektine faageinstitusjovnem tseegkedh, sæjhta stuerebe nuepieh buerebe almetjij
+Gosse irhkesåvva aelhkies aerkies jïh nåake damta.
+Gåessie puberteetesne jïh guktie dam dååjrehte jeatjahtahta persovneste persovnese.
+Gåessie 1 100 kråvnah maakseme frijjekåarhtem åådtje maam luhkiegöökte aski-boelhken jåhta.
+Aaj vihkeles eejhtegidie vietseles- laakan soptsestidh, arhpem vuesiehtidh jih aaj goerkesadtedh leah daerpies jis buerie tjåanghkoe.
+Øvtiedimmie-soptsestallemidie eensilaakan ryøjredh leah joekoen vihkeles gosse learohkide eevtjedh jih reesedh haestiedimmide skuvlesne dåastodh.
+Gosse pyövenassi illedahki bïjre ektesne soptsestieh, dle gaajhkh lohkehtæjjah åadtjoeh daejredh maam learohkh hijvenlaakan haalvoeh, jïh mejnie dah byöroeh vielie barkedh
+Gosse programmide våålese leesseme, maahta dejtie akten mp3-spielerasse sertedh, jallh maahta vuejnedh jïh goltelidh programmide daatesne.
+stuerebe åvtemieren tjïrrh saemiengïelem byjjes sektovrinie reerenasse sæjhta fïerhten almetjen nuepiem tjïrkedh guktie maahta guarkasovvedh jïh saemiengïelesne guarkadidh.
+Reerenassen giehpiedimmine 6 millijovnh kråvnine aalkoejieliemidie, budsjedteprosesse krïevije orreme.
+Gosse gijhkerdeminie maahta aaj sinsitnine pruvvedadtedh.
+Gosse njammah sjïdtedieh maehtieh siknjiedidh jïh baektjiedidh.
+Gïehteldimmiekonsesjovne Mineraalereeremen direktovrateste lea daerpies jis edtja mineraalegaavnoeh evtiedidh mah leah stuerebe goh 10.000 m3.
+Saemiedigkien veeljemeöörmege våarominie prinsippem åtna galka åvtelhbodti veeljedh gellienålmagievline.
+Dah hormovnh kråahpesne maehtieh aaj tsevtseme sjïdtedh.
+Dïhte lea dah nervh kråahpesne mejtie domtesh gïetedieh jïh signaalh aajlese seedtieh.
+Vueliekråahpe vaarjohts jïh njaamelijnie dïrregh gaptja.
+Goelken klaerieh kråahpesne maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan årrodh tjeehpes, klovse, jovje, såarhta, båavjoeh
+Kråahpe ij barre gåhkoem sjïdtedh, dan hammoem aaj jeatjahtahta.
+Kråahpe sjïdtede jïh jeatjahtahta
+- Gåabph raaktan dïhte dåarjedimmie Arktihkeles laantebårran sjïdti, mij neebnesovvi reerenassen våaroemisnie, men mij lij åajaldamme verkebe goh akten jaepien mænngan gosse reerenasse dam båarhte veelti jåartaburrierååresjimmine?
+Gusnie abortem darjodh?
+Gåabph edtja dejtie åvtelhbodti steemmide seedtedh?
+Moenehtse edtja vaarjelidh eejhtegi jih learohki iedtjh skuvlen-ektievoetesne jih barkedh guktie buerie ektesvuekie-barkoe skuvlen jih hiejmen gaskems sjædta.
+Gusnie kråahpesne tjuvleste jallh sæjhta tjuvliestidh jïjtje nænnoste mubpine ektesne giem tjuvleste jallh gie tjuvleste.
+- Goh saemiedigkieraerie åarjelsaemien jïh julevsaemien vihkeles åtna dillie sjollehke govledh jeenebh ohtsemh båetieh åarjelsaemien jïh julevsaemien dajveste, raerielihtsege Jåma jeahta.
+● Mænngan goh Saemiedigkie bïevnesh sjyöhtehke aamhtesi bïjre åådtjeme, dle Saemiedigkie edtja bååstede bievnedh dan varke goh gåarede jis vaajteles vielie konsultasjovnh tjïrrehtidh.
+Gosse Saemiedigkieh jïh åejvieladtjh dejnie golme laantine ektesne tjihkedieh dejtie raeride gaavnedh dellie sïjhtebe gujht aktem nænnoestimmiem saemien gïeleste åadtjodh mij bueriedimmieh jïh tjåenghkies raerieh sjugnede.
+Tjerkebe ööhpehtimmie saemiengïelesne jïh jienedamme saemiengïelem åtnoe byjjes jïh privaten areninie ektesne maehtieh synergie-effektem vedtedh mestie maahta saemien gïelem tjïrkedh aarkbeajjetjen jïh jienede guarkoem åtnoevierhtiem saemiengïelem maehtedh.
+Maahta aaj daarpoeh saemielaaken gïelenjoelkedassh vuartjasjidh tjoevkesisnie mijjen internasjovnalen åeliedimmieh.
+Tjerkebe vååjnemem saemien gïelijste byjjes tjiehtjelisnie sæjhta maehtedh iedtjh jienedidh jïh daarpoe gïelem bååstede vaeltedh, jallh gorredidh jïh gïelem evtiedidh.
+gosse saemielaaken gïelenjoelkedassh daajroehtieh, dellie tjuevtjedi reakta saemiengïelem utnedh voesteges tjuara desnie gusnie daarpesje tjïelkes jïh veele soptsestidh jïh guarkoe maam jeahtasovvedh.
+Gosse saemielaaken gïelenjoelkedassh eelkin juhtedh 1992, dle aaj laakine vihtesti mah tjïelth mah edtjin meatan sjïdtedh saemien gïelen reeremedajvesne.
+Gosse saemielaaken gïelenjoelkedasside nænnoesti, dle aaj laaken tjïrrh vihtiesti dah tjïelth Kárásjohka (Karasjok), Guovdageaidnu (Kautokeino), Unjárga (Nesseby), Porsángu (Porsanger), Deatnu (Tana) jïh Gáivuotna (Kåfjord) edtjin meatan sjïdtedh saemien gïelen reeremedajvesne.
+Aktene staeriedimmesne saemielaaken gïelenjoelkedassijste, gusnie Saemiedigkie raereste dah abpe laantem feerhmieh, dle sæjhta joekoen vuejnedh saemiengïeleldh faagealmetjh fååtesieh.
+Juktie saemielaake vihteste saemien jïh nöörjen leah seammavyörtegs gïelh, dle gaajhkh saemiestæjjah byöroeh seamma reaktah utnedh saemien nåhtadidh, goh dah mah nöörjen soptsestieh.
+Gusne edtja Sveerjen gärhkoe stööremes barkoem biejedh?
+vaenie baakoegærjah maahta dåastove årrodh gosse gïelem evtiedidh.
+Gubpede beetnegh båetieh?
+Gusnie dïhte gåetie gusnie dov eejhtegh edtjieh steemmadidh?
+Gusnie kondomh åådtje?
+Gusnie vielie bïevnesh gaavnem vuarjasjimmien jïh pryövi bïjre?
+PRYÖVENASSEN JÏH VUARJASJIMMIEN BÏJRE Gusnie vielie bïevnesh gaavnem vuarjasjimmien jïh pryövi bïjre?
+Gusnie bïhkedimmiebieliem gaavnem juktie maehtedh pryövem tjïrrehtidh?
+pryövem tjïrrehtidh?
+Gusnie: Gieh: Heannadimmie: Dan bïjre soptsestieh:
+Gosse struktuvrem taalesïevesne demtieh, maehtieh dam nuhtjedh juktie gåhkoem jiehtedh göökte taali gaskem, vuesiehtimmien gaavhtan mejtie 18 leah
+Gosse struktuvrem taalesievesne demtieh, maehtieh dam nuhtjedh juktie gåhkoem jiehtedh göökte taali gaskem, vuesiehtimmien gaavhtan mejtie 18 leah lihkemes 15 jalh 20.
+- Gosse dah edtjin skuvlesne aelkedh, idtjim jiejkh, mohte deejrim dejtie bøøremes internaten skuvlese sedtedh.
+Gosse bovtsemïerhkem tjaeliehtidh dellie geehtedh jyøtjedahta jeatjah mïerhkijste dennie dajvesne dennie nubpene rïjhkesne.
+Gusnie jïh gåessie maehtieh gïelem vedtedh?
+meänkieli- jallh saemien gïelesne gåessie dihte jis
+Gusnie fylhkendigkie tjåanghkoeh åtna dov fylhkesne?
+Gusnie libie?
+lohkemen bïjre
+Ij leah man fuehpie.
+Guktie gossehtahkem læjnoedehtedh maahta pryövedh dan gaavhtan baahkes jallh galme jovkemsem vedtedh.
+Gossehtahkevualanimmie daalhkesh gïervebe maanese darjoeh njohkem gurhkiestidh.
+Goh eelki, dellie lij skuvle gåalmeden jaepien juhtiemisnie.
+Gosse edtja stoerre taaligujmie ryöknedidh, dïhte maargem pryöven baalte nuhtjie jïh ryöknedimmiestuhtjem bæjjese beaja.
+Dan åvteste dihte 1 ryöknoe gosse govhte soermh bæjjese steerie, dïhte gaavnehte joekehtse lea luhkie.
+Dan åvteste dïhte 1 ryöknoe gosse govhte soermh bæjjese steerie, dïhte gaavnehte joekehtse lea luhkie.
+Sæjroe juekedh. Gosse taalh jïh veahkah dååste mah leah stoerre taali bïjre golme sifferigujmie, maahta vååjnedh goh dïhte lea vielie jueriedisnie.
+Dan åvteste dïhte tjabreminie ryöknedh, dellie Maarja daamtaj båajhtoeh vaestiedassh åådtje.
+Gusnie vierhtiemaadtoe kristeldahken mietie jih guktie almetjh hijven ussjedh nemhtie edtja gärhkoe barkedh, daesnie mijjen rijhkesne jih ålkoelaantine, aavosne jih sårkosne, aarkebiejjine jih aejlegsbiejjine.
+Gusnie maahtam vielie lohkedh
+Gusnie maahtam vielie lohkedh vuarjasjimmien bïjre
+Gusnie maahtam vielie lohkedh vuarjasjimmien bïjre lïerehtæmman?
+Gusnie maahta p-pillerem åadtjodh?
+Gusnie learohkh guvvide gaavnin?
+● Gosse staaten åejvieladtjh jallh Saemiedigkie vienhtieh daerpies salkehtimmiejgujmie, juktie faaktavåaromem jallh dam byjjes våaromem vuarjasjimmide jïh sjæjsjalimmide nænnoestidh, edtja dan bïjre bieljelidh dan varke gåarede, jïh dah guejmieh edtjieh gyhtjelassh salkehtimmiemandaaten bïjre konsultasjovneprosessen sïjse buektedh.
+Goh akte lïhtse dejnie staaten åeliedimmine juktie dam biologeles gellievoetem vaarjelidh, dle staath edtjieh "ååktedh, gorrredidh jïh tjåadtjoehtidh daajroem, orresjugniedimmieh jïh haarjanimmiem aalkoealmetji siebriedahkide, jïh voenges siebriedahkide mah aerpievuekien mietie jielieh ".
+Gusnie vaenemes?
+Gosse akte tjïelte syökoe meatan sjïdtedh reeremedajvesne, dellie prosesse naemhtie jåhta:
+Gosse akte tjïelte meatan sjædta reeremedajvesne dle aaj fylhkentjïelte meatan sjædta.
+Aaj baernieh maehtieh goebperh åadtjodh.
+Guktie goerehtimmie jåhta?
+Guktie goerehtimmiem dorje?
+Göteborgen gærhkoen ektiedimmesne dïedtem juekieh guktie daagkoe bijjege vuesiehtamme. Veeljeme gærhkoeståvrose - dov lïhkesdajve veeljeme gærhkoeståvroen jïh Göteborgen gærhkoen ektiedimmien gaskem jïh gærhkoeståvroe dah åålmegisnie mah ektiedimmesne meatan.
+Guktie goebperh båehtjerde?
+Guktie p-pillerinie orrijidh?
+Guktie pryövenassen vaestiedassem toelhkedh?
+Guktie aajhtsa goebperh åtna?
+Guktie gijhkerdeminie?
+Seammasïenten maahta aerkies årrodh voestes tjuvlien jallh gijhkierdimmien åvteli.
+Guktie damta dan mænngan?
+Guktie dan mænngan damta?
+Gosse TLV edtja subvensjovnem bïjre sjæjsjalidh dellie daalhkesem vuartesje jis aevhkiem vadta mij dïhte maaksove mij båata jis dam subvensjovnerede.
+Dah sertiestimmieh darjoeh.
+- guvvieh jïh baakoeh
+- guvvieh jïh baakoeh
+Bigkemefoente byögkeles gåetide daejtie guvvide öösti gosse edtjin Saemiedigkiegåetiem feegredh jaepien 2000.
+Gosse orre jïh joekehts medijah åtnalgåvva, gïelem faagi jïh aamhtesi rastah evtede.
+- Gosse dagkeres maahtoem gaajhkide maanagïertelohkehtæjjide Nöörjesne sjïehtesje, daate tjuara aaj våajnoes sjïdtedh maanagïerten mieriesoejkesjisnie.
+Goerehtallemepryöven mietie, vijriesåbpoe goerehtalleme, vïhtesjimmie klaassetjiehtjielisnie jïh Jåvvine jïh altese eejhtegigujmie soptsestidh, maahta vuarjasjidh
+Goerehtallemepryöven mietie, vijriesåbpoe goerehtalleme, vïhtesjimmie klaassetjiehtjielisnie jïh Maarjine jïh altese eejhtegigujmie soptsestidh, maahta vuarjasjidh
+Gosse orre jïh joekehts medijah åtnalguvvieh, baakoelåhkoe faagi jïh aamhtesi gaskem buerebe sjædta.
+Dïhte guvvie akte vadtese Noerhte-Trööndelagen, Nordlaanten, Tromsen jïh Finnmaarhken fylhkentjïeltijste gosse Saemiedigkiem rïhpesti gålkoen 2. b. 2001.
+Gosse veeljemegåetieh steegkieh, edtja gaajhkh åvtelhbodti steemmah jïh steemmah veeljemebiejjeste ryöknedh.
+Dah seedteme guvvieh sijhtieh tjåanghkan bïejesovvedh akten tjåenghkies vearhkan mij aalkoealmetjekonferansen saadthalmetjidie buerie båeteme vaajtele.
+Edtja guvvide minngiebarkosne nåhtadidh.
+Dej guvviejgujmie garrabielesne vaadtsah vuelieaamhtesi jïh spieli gåajkoe.
+Guvvieh jïh kåarhth
+Dejtie guvvide vuesehtin Metodistegærhkoen tjeallerisnie Tråantesne.
+Paulusen areopagos-håaleme hijvenlaakan vuesehte guktie dah voestes kristegassjh aktene greeken ektiedimmesne aaj tjoerin jienebekultuvrelle dåeriesmoerh gïetedidh. Pauluse
+Gosse konvensjovnemaaksoen stuaroem vierhtiedidh dellie vuesehten gaavntan krøøhkestidh guktie meadtaladteme jïh guktie almetjen nuepie meadtaladtemem heerredidh.
+sijjie. Gærhkoe edtja akte gaahpoeh almetjegærhkoe årrodh mij dam saemiem lyjhkoe, jïh viehkehte sjeavohtsvoetem tsøøpkedh dan nåake histovrijese gærhkoen råållen bïjre, koloniseringen,
+Geajnoe guhkiebasse Dan vijriesåbpoe dåarjelimmien gaavhtan lea daerpies goerehtalledh guktie learohke addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh luetieh, dovne bæjjese bïejeme laavenjassh jïh laavenjassh aktine kontekstine.
+Gosse mijjieh veanhtadibie saemien institusjovnh edtjieh aktem stuerebe dïedtem vaeltedh saemien gïeleevtiedimmien åvteste, tjuara aaj måjhtelidh saemien gïele baakoeh jïh terminologijem fååtese, jïjnjh orre siebriedahkesuerkiej sisnjeli.
+Gosse ij voeksedh mohte tjåejjie galka
+Guvvie tjïelke ektiedimmieh dan saemien kultuvrese vadta, jïh jalhts fååmijes, ij leah læjhkan fer ipmerijhken tjiehtjielisnie, bene otnjegem jïh aktem stuerebe magiske dimensjovnem tjiehtjielasse vadta.
+Tsiehkien bïjre saemien gïelide
+Guvvie: Europan Ektiedimmie.
+(Guvvie: Grete Austad)
+Maahta spïelh goh guvvie-jïh baakoelotto, baakoebingo, loop jïh jienebh darjomh nåhtadidh juktie orre lahtesh sjïehtesjidh.
+(Guvvie: Josef Halse)
+Guvvie tjeehpesveelkes jïh vuesehte prostatam tjïrretjoehpeme.
+Fotosoptsesh maehtieh mænngan guhkies jïh geerve sjïdtedh, jïh aktem faageles sisvegem utnedh.
+Dah maehtieh faagetjaalegh tjaeledh, faageaamhth øørnedidh jïh vuartasjimmieh jallh barkoevuekiem vihtiestidh.
+Akte fotosoptsese maahta aaj våaroeminie årrodh juktie learohken reaktoetjaelemem jïh baakoeveahkam saemienfaagesne vuarjasjidh.
+Dallegh veeljeme
+guvviestaeriedimmieprogramme.
+(Guvvie: Sigrid Bergli Sørnes)
+Dah guvvieh vaeltieh mïerhkijste.
+Guvvie: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
+Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle.
+Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle
+Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle
+Guvvie: Ina Beate Somby, Prestvannet skuvle.
+guvvieh vaeltedh digitale kaamerinie
+Buerkiestimmie eatnamistie, almetjijste jnv..
+Saemiedigkien kultuvrepolitihke edtja saemien maanah jïh noerh jïh doh ovmessie saemien gïelh gorredidh
+Juktie gadtjegïrseinfeksjovnem heerrede dellie hijven jïjnjh jovkedh guktie bollenjem reejnie skuvledh.
+Gráddas lea gåatomedajve Semisjaur-Njarg saemiensïjtese.
+g. Edtja kolonnem C mænngan tjiekedh.
+Grövelsjön daah raasth (Kaarhtelissie 4): Rijhkeraasteste jaevresne Grövelsjön, daan jaevrien mietie Grövlan johkenjaalman, destie rïektes sievine Rv:se 140 A, vyjrehkåbpoe rijhkeraasten mietie Grövelsjön gåajka.
+Grövelsjön lea gåatomedajve Svaahken båatsoesïjtese (Elgå reinbeitedistrikt).
+Govhte aski aalteren raejeste maahta maana daalhkesh åadtjodh man sisvege ibuprofen, maam duaka vuesiehtimmien gaavhtan nommi nuelesne Ipren jallh Ibumetin.
+Govhte aski aalteren raejeste maahta maana daalhkesh åadtjodh man sisvege ibuprofen, maam duaka vuesiehtimmien gaavhtan nommi nuelesne Ipren jallh Ibumetin.
+Govhte dejstie saemien gïelijste standardiseradamme tjaelemegïelh utnieh: åarjelsaemien, julevsaemien, noerhtesaemien, enaresaemien jïh skoltesaemien væjranamme versjovnh dehtie latijnen alfabeteste nåhtadieh.
+Govhte våhkoej raejesne byöroe prieviem pryövenassevaestiedassine åådtjeme, mohte muvhtene maahta guhkebe tïjjem vaasedh.
+Nøørjen jïh Sveerjen saemiedigkiej raeriestimmien mietie dellie reerenassh ektesne jiehtieh gubpene moenehtsh tseegkesuvvieh.
+- mejtie faagide dah laavenjassh pryövenassine lohkemisnie jïh ryöknemisnie maehtieh gårresovvedh
+• Magkeres faagh dutnjien aelhkemes?
+evtiedimmie fïerhten almetjen gïelemaahtoste iemeles sjædta gosse fïerhtenbeajjetje ektieåtnoe jeatjah gïeleutnijgujmie.
+Gåabph geajnoe guhkiebasse jåhta?
+Dah åålmegh mah eah vierhtiealmetjh jallh- byjresh gaavnh voengesisnie maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan raerien mietie gihtjedh bispedajvekontovrine bispedajvine mah akten sjïere
+- maam hammojde laavenjassh utnieh - dov learohkedåehkien illedahkh, viertiestamme nasjovnale daltesinie
+Mah soptsesh Bijbelisnie datne tuhtjh tjaebpies?
+Mah aamhtesh datne vïenhth dam illedahkem darjoejin?..
+Mah krirrieh åssjaldahkh utnieh mejtie datne dåarjelh, gosse lea aamhtesi bïjre mah
+Guhte krirrien åejvieaamhtesijstie vihkelommes dutnjien?
+Mah krirrieh edtjieh reerenassem øørnedh?..
+Mah kaandidath gaavnh dov fylhkeste?
+GIEHTJH ILLEDAHKIDE DOV FYLHKESE
+Guhte politihkerijstie datne tuhtjh datne buerebe åahpenih?
+- Maam nommide learohke veeljie?
+Mah baakoeh dan darjomasse veeljie, sjïehtede learoehkidie.
+Magkeres måadts vuepsieh daerpies gaervies jis ektesvuekiebarkoeh edtjieh buerie sjidtedh?
+Magkeres øvtiedimmievuepsieh bøøremes learohkese gosse krøøhkestimmiem jih toleransem øvtiedidh?
+Vaanterdimmiehaalle dejtie ovmessie darjomesidie ektede, seamma tïjjen goh vaanterdimmiehaalle lea gåetien vihkielommes tjiehtjele.
+Akte guhkies geajnoe
+Tjåengh-kies vuarja-sjimmie åenehks jïh guhkies vaestie
+bielese goerkesem jïh jïjtjeraarehke åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte
+lea elliesåbpoe jïh sjyöhtehke vaestiedasse guhkievaestiedasse
+• Vijredh soptsestallemem guktie 30 minudth sjædta. Nimhtie ibie daarpesjh
+Ulmie guhkies våårjosne lea juekeme jïh övtiedamme saemien jielemasse mij tseegkeme lea iktiedimmesne byjresken, kultuvren jïh tradisjovnen gaskoeh.
+mij aeredslååjjedem mijjese buakta,
+Fïerten departementen mij lea tjaalasovveme goh dïedteles råajvarimmide lea dïedte dam tjïrrehtidh, dan nualan guktie råajvarimmieh åårganiseredh jïh maeksedh.
+ Tjuara illedahkide akten learoehkasse ektesne vuejnedh jeatjah bïevnesigujmie
+Dellie fïerhte learohke ånnetji sov sijjjienommen bïjre soptseste.
+gie Aejlies Voejkenen baaktoe åedtjine sjidti,
+Govhte naestieh jeenjemes.
+skuvlelearohkh saaht mij tjoelide, haamojde, såarhtide, mïelide jïh hapsenasside!
+gåabpah gïelh lea aejhteme englaanten gïeleste.
+Govlesadtemen tjïrrh voenges, regijovnaale jïh staateles åejvieladtjigujmie jïh jeatjah aktöörigujmie, mierietsiehkide saemien meedijaevtiedæmman nænnoestehtedh
+Dialogetjåanghkoeh båatsojne / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Dialogetjåanghkoeh båatsojne
+Rååresjimmietjåanghkoe saemien neavroebievnemedïenesjen bïjre / Healsoe / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
+Rååresjimmietjåanghkoe saemien neavroebievnemedïenesjen bïjre
+Gaskesadteme
+Evtiedimmie kommunikatijve jïh gïelen tjiehpiesvoetijste jïh kultuvrelle goerkesistie maahta lissiehtamme laavenjostoem, goerkesem jïh seahkarimmiem skreejredh almetji gaskem ovmessie kultuvremaadtojne.
+Daesnie kåarhtigujmie vuesiehtamme noerhtesaemien:
+Govlehtallijh:
+Govlehtallije:
+Govlehtallijh:
+Govlehtallijh:
+Raeriestæjja govlesadteme
+soptsestidh gïeledajven histovrijen bïjre
+Goltelh jïh lohkh Ann Mari Andersen laavlomem.
+Govlehtæmman, gusnie govlehtimmiemierie lea göökte askh.
+Govlehtimmieh jïh konsultasjovnh lissiebigkemen bïjre faamoenedteste
+Govlehtimmiemierie lea mïetsken 8. b.
+Gulaskuddanárvalusaid duogáš lea ahte stuoradiggeáirasat ja ráđđehusmiellahtut leat ožžon ođđa penšuvdnaortnega ođđajagimánu 1. beaivvi 2012, ja áimmahuššá seammá prinsihpaid mat leat álbmotoaju ođđa penšuvnnas.
+Govlehtimmie: Jarkelimmien bïjre gïehtelimsdåarjoste duedtiejieliemasse / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Govlehtimmie: Jarkelimmien bïjre gïehtelimsdåarjoste duedtiejieliemasse
+raarestimme jih ektiedimmie unnebelåhkoejgujmie
+- goltele jïh såemiesmearan lea meatan soptsestimmine jïh digkiedimmine jïh jïjtse mïelh soptseste
+- goltele jïh lea meatan soptsestimmine jïh digkiedimmine jïh jïjtse mïelh buerkeste jïh såemies sjyöhtehke bïevnesh åehpiedahta
+- laejhtehkslaan goltele jïh lea meatan soptsestimmine jïh digkiedimmine, jïjtse mïelh tjïelkeste sjyöhtehke bïevnesigujmie jïh aamhtesen åvteste argumenterede
+Dah edtjieh göökteste, luhkie baakojde krööhkestidh mejtie edtjieh baakoeh våålese tjaeledh mejtie ånnetji demtieh, jallh baakoeh mah eevre ovnohkens.
+Goltelidh lea akte eadtjohke darjome gusnie learohke edtja lïeredh jïh guarkedh viehkine toelhkestidh, viertiestidh jïh vuarjasjidh maam mubpieh jiehtieh.
+goltelidh, guarkedh jïh aelhkieh bïevnesh vedtedh
+goltelidh, åejviesisvegem tjåanghkan giesedh jïh sjyöhtehke bïevnesh olkese giesedh njaalmeldh tjaaleginie
+- goltelidh, digkiedidh, jïjtsinie jallh jeatjabigujmie soptsestidh jïh reegkes gïeline lohkedh
+- goltelidh, digkiedidh, jïjtsinie jallh jeatjabigujmie soptsestidh jïh reegkes gïeline lohkedh
+mubpide goltelidh, guarkedh jïh meatan årrodh aelhkie soptsestimmine dan bïjre maam jïjtje dååjreme jïh dååjrehtamme
+goltelidh jïh eerlegevoetem vuesiehtidh mubpiej argumentasjovnese, jïh sjiehteles jïh eensi argumenth nuhtjedh digkiedimmine
+mubpide goltelidh, jïjtse våajnoeh buektedh jïh buerkiestidh, mubpiej mïelh vuavkasjidh
+goltelidh mubpide, gihtjedh jïh jïjtsh åssjalommesh jïh mïelh åvtese buektedh
+mubpide goltelidh, jïjtsh mïelh buektedh jïh buerkiestidh, jïh seahkarimmiem vuesiehtidh mubpiej mïelide
+goltelidh, guarkedh jïh maehtedh soptsestidh aelhkies aamhtesi bïjre
+goltelidh, guarkedh jïh jïjtjh aaj soptsestidh
+goltelidh jïh guarkedh aelhkie bïhkedassh eengelsken gïelesne
+goltelidh, guarkedh jïh vaajestidh bïevnesh sveerjen jïh daanske gïeleste
+sosijaale jïh geografeles jeerehtsh eengelsken gïeleste goltelidh jïh guarkedh rïektes tsiehkijste
+goltelidh jïh guarkedh jeereldihkie eengelske gïelh ovmessie rïektes tsiehkijste
+goltelidh jïh guarkedh baakoej jïh lahtesi mïelem dehtie ektiedimmeste gusnie dah leah åtnasovveme
+goltelidh jïh vuarjasjidh argumentasjovnem njaalmeldh tjaaleginie ovmessie meedijinie, jïh mïelem utnedh sisvegen jïh hammoen bïjre
+goltelidh jïh eengelske gïeletjoejh nuhtjedh praktihkeles-estetihkeles soptsestimmievuekiej tjirrh
+goltelidh jïh guarkedh aelhkies soptsesh
+soptsesth jïh goltelidh jïh guarkedh gosse soptsestellieh
+goltelidh jïh lohkedh saemien teeksth jeatjah saemien gïelijste jïh soptsestidh mij dïhte seamma jïh mij dïhte joekehts
+goltelidh jïh jïjtjh aaj joejkedh, laavlodh jïh rijmh, raajroeh jïh tjihtesh åvtese buektedh
+jïjtjh heevehtslidteraturen teeksth ohtsedidh, dejtie goltelidh, lohkedh, soptsestidh jïh åvtese buektedh
+Dïhte aajkoe daejnie haarjanimmine ij leah haarjanidh pryövese, men haarjanidh pryövem utnedh.
+goltelidh, girmedh jïh mubpide gihtjedh gosse soptsestieh jïh luhkieh
+goltelidh, stååkedidh jïh haarjanidh nöörjen gïeletjoejigujmie, baakoetjomhpigujmie, baakoejgujmie, rijmigujmie, jievkehtimmine jïh intonasjovnine, jïh nöörjen jïh saemien gïeletjoejh viertiestidh
+goltelidh, stååkedidh jïh voejhkelidh saemien gïeletjoejenassigujmie
+Doehtehth njammide jaabnan
+Daamhtaj åådtje govledh puberteete gïerve boelhkem.
+Haparanda, Giron, Bájil jïh Övertorneå.
+voejkenevoeten bïjre.
+Ektievoete vuj saernieh maadtoej bïjre identitetem vadta.
+Maadtoej ektesne domtedh jïh dej saernide mujhtedh
+Goebperh aaj maehtieh båetedh destie immunevaarjelimmie nåakebe naan sjïekenistie, vuesiehtimmien gaavhtan gåessie skïemtjede jallh fuehpesne.
+Monnehke evtiedimmie
+Gosse daamhtaj gynekologijen cellepryövenassem vadta maahta boernengåetiecanceren vööste vaarjelidh.
+Gealoe sjïdtede jïh gïelebaanth gåhkadieh guktie gïele mïrhkebe sjædta.
+Dah gåatomedajvh mah dajveprotokollesne moenesuvvieh jallh ektiebarkoemååhtedimmine, dah eah nænnosth jallh eah jiehtieh guktie staath vuejnieh man vyjrehke dah daamtesreaktah.
+Gåatomemoenehtse maahta dåhkasjehtedh gosse åvtohke jïh vaenemes akte lïhtsege fïerhtede rïjhkeste lea dåhkasjehtemisnie meatan.
+Gåatomemoenehtse galka, jis dïedtem ij dåeredh, minngemosth maeksemestuaroem nænnoestidh jïh gåessie minngemes maeksedh.
+Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse gïehtjedimmieh jïh goerehtallemh tjïrrehtehtieh mah daerpies edtjedh laavenjasside darjodh mah daan konvensjovnese biejesovveme leah.
+Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse galka ov-vïedteldh jïh ij guhten åvteste aamhtesidie gïetedidh.
+Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse jïjtsh raeriestimmiem fierhtenjaepien budsjedtese beaja.
+Gåatomemoenehtse jïh Njååhtjedimmiemoenehtse maehtieh driekte gåabpegi rïjhki åejvide gåhtjodh viehkiem barkose åadtjodh.
+Gåatomemoenehtse maahta nænnoestidh båatsoeburrie, båatsoesïjte jallh saemiensïjte galka konvensjovnemaaksoem luhpehth gåatomen åvteste maeksedh jis bovtsh aktede rïjhkeste leah nubpene rïjhkesne konvensjovnevåaromen namhtah, jallh jis bovtsh jïjtsh rïjhkeste leah dajvesne konvensjovnen vuestie.
+Gåatomemoenehtsen jallh Njååhtjedimmiemoenehtsen nænnoestimmie lea dïedtevåarome fïerhtene rïjhkesne seamma njoelkedassi mietie goh faamoje dåapmah.
+Njååhtjedimmiemoenehtse maahta jiehtedh ij galkh klååkesovveme nænnoestimmiem tjïrrehtehtedh aerebi goh klååkemem minngemosth nænnoestamme.
+Gåatomemoenehtsen jïh Njååhtjedimmiemoenehtsen lïhtsegh, daajroeladtjh jïh almetjh moenehtsi tjaeliehtimmiesijjine maehtieh raasten rastah vuelkedh dagkoe gusnie bøøremes moenehtsi barkose jïh, tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah, daerpies deerpegh meatan vaeltedh.
+Gåatomemoenehtsen nænnoestimmiem maahta tjïrrehtehtedh jalts nænnoestimmie lea Njååhtjedimmiemoenehtsasse seedtesovveme.
+Dovne Gåatomemoenehtsasse jïh Njååhtjedimmiemoenehtsasse galka sjïere tjaeliehtimmiesijjie.
+Gåatomemoenehtsasse lea dïedte dïedtemaaksoem jïh konvensjovnemaaksoem krïebpesjidh.
+Goerehtalleme jïh gorredimmie gåatomereaktijste
+Göökte biejjiej mænngan bååstide dåastoevasse båata jïh orre daalhkesh åådtje mah tjaskane boernesgåetiem guktie jiemiem luejhtedh.
+Dah maehtieh göökti göökti barkedh, jïh vuesiehtimmien gaavhtan aelkedh gihtjedh mejnie dïhte mubpie barka.
+Dellie aelhkebe sjædta learoehkasse åejjieryöknemestrategijh nuhtjedh - mij lea dïhte våarome matematihken maahtose.
+Göökte taalh mah tjåanghkan bïejesuvvieh, akte orre taale sjidtieh.
+maehtedh vuesiehtimmiej gaskem jarkoestidh.
+Maanaj jïh noeri tjïelteståvroe Dovne nøørjen laakine jïh EN.
+göökte saemien lohkemesiebrieh, saemien lohkememoenehtse jïh Mearoesaemien lohkemesiebrie, giej åejvieulmie barkedh saemien gïelesne jïh kultuvreaerpesne ööhpehtidh.
+Dah gøøkte støøremes krirrieh Saemiedigkesne daan boelhken lea Barkoekrirrie 18 tjirkijigujmie jïh Nøørjen Saemiej Rijhkesiebrie (NSR.)
+Voenges reereme göölemistie Deatnusne
+Daelie hijven jïh frijje gööleme, jïh dan åvteste gïerve sjïdteme guelide dåastodh.
+Gööleme fjovline jïh mearojne, goh akte materijelle kultuvrevåarome, lea vihkeles årrome- jïh fasseldimmien gaavhtan saemien voenges siebriedahkine mearoebealesne.
+Göölemesuerkesne aaj aktem politihkem bïeljelamme mij rïektesisnie sæjhta Noerhtem itjmieslaakan våålese bigkedh, sijjeste göölemesuerkiem eevtjedh goh akte dejstie ellen vihkielommes jieliemijstie daesnie noerhtene.
+- Göölemejielemh jïh göölemereaktah leah dïhte jïjtjehke jieledefaamoe, jïh våaromem biejieh dovne årroemasse jïh evtiedæmman gaajh gelline voenine jïh sijjine Noerhte-Nöörjesne, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Göölemedirektovraaten dajvekontovre Finnmarhke lea tjaelemesijjie.
+Lissine sïelth båetieh (konsernesne) mah darjomigujmie gïehtelieh mah leah sïejhme aktene åejviekontovresne.
+Sïehpe jïh goelkh kråahpesne
+Dïhte aalka juelkiej gaskem sjïdtedidh.
+Göölije Magnus Olsen Kvænangeste jïh Stjernøy Kystfiske AS leah fïereguhte 200.000 kråvnah åådtjeme.
+Aelhkebe biejjiebeetnegh åadtjodh dejtie mah bieleldh permidteradamme göölemeindustrijesne
+Göölemeindustrije ij leah laaken nuelesne baalhkadïedten bïjre permidteringesne.
+Gööleme- jïh marijne vierhtieh
+Goebperh aaj darjoeh guktie svärja jallh baektjede gosse gadtja jallh jis seksem åtna.
+Goebpere ij leah tjoeleskïemtjelasse.
+Goebpere ij leah vaahreles mohte maahta vaejvie årrodh juktie goepedh jïh svijredh.
+Goebperh eah vuesiehtimmien gaavhtan ohtjegåetesne laanesth.
+Goebperh iemeles gååvnesieh tsåvhnosne jeenjebinie.
+Goebperh tsåvhnosne
+Hujnesne
+Goerehth gieh maehtieh tjaatsestidh daennie veeljemisnie, jïh gieh eah maehtieh tjaatsestidh, dejstie mah Nøørjesne årroeminie.
+Gaavnh aaj gieh muenieh mah almetjh mah veeljemelæstojne båetieh.
+Salkehtimmie dorjesåvva maanagïertesne, skuvlesne jallh PPdïenesjen tjiehtjielinie.
+goerehtimmie aaj gïehtjede saemieh giej viesjieh jallh ij naan saemien gïelemaahtoe.
+Salkehtimmie Gosse PP-dïenesje saehtemem dååste, dle sïejhme govledh misse eejhtegh, laavenjostosne maanagïertine jïh skuvline, viehkiem daarpesjieh.
+sjyöhtehke nasjovnaale jallh abpeveartenen dåeriesmoerh goerehtidh, jïh njaalmeldh jïh tjaaleldh ovmessie raeriestimmieh digkiedidh guktie maahta dejtie loetedh, veele åtnojne faagedïejvesijstie
+aerpievuekien daajroem goerehtidh, jïh digkiedidh guktie maahta aerpievuekien daajroem sertiestidh daajbaaletje ektiedimmide
+biologeles nåhkedimmiem goerehtidh, jïh aktem jieledegievliem eatnamisnie buerkiestidh
+Gïehtjedimmie gïelem utnedh
+Gïele jïh gaskesadteme
+Gïelem utnedh
+goerehtidh jïh vuarjasjidh ovmessie lööneme- jïh spååremevuekieh
+goerehtidh jïh digkiedidh guktie jïjtje maahta meatan årrodh dam politihkeles systeemem tsevtsedh, viehkine ovmessie tsevtsemekanaalh nuhtjedh
+goerehtidh jïh digkiedidh åtnoem jïh miste-åtnoem vierhtijste, mah konsekvensh daate maahta åadtjodh byjresasse jïh siebriedahkese, jïh mah ovvaantoeh daate maahta sjugniedidh gietskene jïh abpe veartenisnie
+jïjtsevoeth goerehtidh jïh buerkiestidh guektien- jïh golmendimensjovnaale figuvrine, jïh jïjtsevoetide konstruksjovnine jïh aerviedimmine nuhtjedh
+mejtie PPD edtja Jåvvam salkehtidh.
+sosijaliseradimmiem noerijste Saepmesne jïh Nöörjesne goerehtidh viehkine vihkeles dïejvesijstie sosijaliseradimmien bïjre, jïh tsiehkiem digkiedidh gaskem etnihkeles jïh staateborgeles ektievoetem gaskem
+ideologijem teekstine gïehtjedidh jïh vierhtiedidh magkerh gaaltijh jïh medija leah
+Akten rïjhken reerenasse nubpien rïjhken reerenassesse dagkeri jeatjahtehtemi bïjre bæjhkohte jïh dovne Gåatomemoenehtsasse jïh Njååhtjedimmiemoenehtsasse.
+- aath doehtedidh, gietigujmie barkedh, pc ' ine barkedh, vïedtjeguvvieh darjodh, spealadidh, tjaeledh, bietskiedidh jïh lïjmesjidh
+- aath doehtedidh, gietigujmie barkedh, pc 'ine barkedh, vïedtjeguvvieh darjodh, spealadidh, tjaeledh, bietskiedidh jïh lïjmesjidh
+- aath doehtedidh, gïetigujmie barkedh, pc ' ine barkedh, vïedtjeplakath darjodh, spealadidh, tjaeledh, bietskiedidh jïh lïjmesjidh
+- aath doehtedidh, gïetigujmie barkedh, pc 'ine barkedh, vïedtjeplakath darjodh, spealadidh, tjaeledh, bietskiedidh jïh lïjmesjidh
+- aath doehtedidh, gïetigujmie barkedh, pc-ine barkedh, vïedtjeplakath darjodh, spealadidh, tjaeledh, bietskiedidh jïh lïjmesjidh
+Voeres, skiemtjes jih oktegs almetjh gaavnedidh?
+[Hattfjelldal:] Sijti Jarnge.
+Guovdageaidnu: Sametinget
+Guovdageaidnu: Sametinget.
+Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla.
+Guovdageaidnu: Sámi instituhtta.
+Mubpieh mah båatsoem demtieh
+Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt
+Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt.
+Lohkh jienebh
+Guovdageaidnu maanaskuvle lea 120 000 kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie ovmessie råajvarimmieh tjïrrehtidh mah edtjieh saemien gïelem, saemien identiteetem jïh aerpievuekien saemien daajroem jïh miehtjieåtnoem skuvlesne evtiedidh.
+Gaskoeh pijtesaemien (Semisjaur-Njarg).
+Vihkeles bielieh aalmetjejieledisnie
+Dah uvtemes haestemh
+Gaskoeh julevsaemien (Sirkas jïh Jåkkåkaska Johkemehkesne Sveerjesne, Ballangen, Divtasvuodna, Hamarøy, Steigen, Sørfold jïh bielieh Fauskeste Nöörjesne).
+- Gaskoeh mearoesaemien (Reppefjord jïh Kvalsund).
+Soejkesje-jïh bigkemelaake
+Voernges, saemien dajvine saemien gaajhkem lehkiem govlh, bene såemies sijjine saemeste ajve naan gille fuelhkine.
+Tjïertestamme aktem rïektes laavenjassem sjugniedidh.
+evtiedimmie saemien termh lea jarnges jis maahta saemien gïelem gorredidh jïh tjïrkedh.
+gaskesadtemem lea tseegkeme jïh ektiebarkoe dej ovmessie byjreski, åårganisasjovnij jïh institusjovnij gaskem såevmesne jïh Nöörjesne juktie aelkedh ektine gïele- jïh kultuvreråajvarimmieh juhtedh jaepeste 2009. Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente dam maaksa.
+Reegijovne daltese
+Saemiedigkie dajvem reerie aktene laavenjostosne Varangeren Saemien museuminie, jïh sjïehteladteme guktie gaajhkh almetjh maehtieh desnie mïnnedh.
+jienebigujmie juekedh.
+Dejnie dajvine gusnie jïjnjh sijjienommh saemiengïelesne lea iemie learohkh voestegh nommigujmie voengesisnie berkieh.
+Dajvine gusnie geerve saemien sijjienommh gaavnedh, lohkehtæjja byøroe daejredh satne tjuara learoehkidie viehkiehtidh sijjienommh gaavnedh mejtie edtjieh lïeredh.
+Saemien byjrese dajvesne sïjhti aktem sijjiem tseegkedh saemide dajvesne.
+Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén lea madtjeles ihke Byjresedepartemeente lea...
+Dajveh vuesiehtimmiekaarhtine leah vuesiehtamme dejnie kaarhtelissine 1-4.
+Regijovnale reereme, gusnie saemieh leah meatan jïh åadtjoeh meatan årrodh nænnoestidh, sæjhta dej almetjeriekteles unnemesstandardi sisnjeli årrodh, jïh almetjereaktan njoelkedassi mietie aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre.
+Regijovnaale jïh voenges åejvieladtjh aaj aktem dïedtem utnieh saemien kåanstem, kultuvrejieledem jïh saemien institusjovnh ektesne evtiedidh.
+Dajve lea dïhte boelhke Nuorjonjunni:ste mij sïeven noerhtelen gubpene raaste Gabna jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263, vyjrehkåbpoe rïektes sievine tjahkese Gállančohkka (jælloe 1171), rïektes sievine Stohkkenjunni:se (jælloe 1226), debpede rïektes sievine jallese tjahkese Čáihnavárri (jælloe 1381), debpede jiehkien dåaresth jællose 1727 (33 W 613104 7562205) noerhte-luvlelen Durmålstinden.
+Dajve lea gåatomedajve Gabna saemiensïjtese.
+Dajve lea gåatomedajve Østre Namdal båatsoesïjtese.
+guektiengïeleldh maanajgïertine / goevtesinie gusnie dovne saemiestidh jïh daaroestidh, barkijh tjuerieh ovmessie strategijh nuhtjedh, vuekieh jïh prinsibph guktie maanaj guektiengïeleldh vuarkoem evtiedidh, guktie eah dah eejnegen daarosth goh gaskesadtemegïele jis dah jeatjah daaroestieh jallh saemie- jïh daaroestieh.
+guektiengïelij eejtegh maehtieh gïelem veeljedh mejnie maanajgujmie gåetesne utnedh.
+guektiengïelevoete lea gåabpatjahkem gïelem dan hijven fuamahkahta guktie gåarede.
+guektiengïelevoete edtja boelveste boelvese juhtedh.
+Guektiengïelevoete
+Guektiengïeleldh: Akte almetje guhte göökte voestesgïeligujmie byjjenamme, jïh mah gåabpegh gïelh seamma hijven haalvoeh, jallh akte almetje guhte sov aarkebiejjien göökte gïelh nåhtede jïh jïjtjemse gåabpaginie damtije, jalhts gïelehaalveme ij leah seamma hijven gåabpaginie gïeline.
+Aktene guektiengïeleldh siebriedahkesne gusnie dïhte akte gïele lea akte håvhtadihks unnebelåhkoegïele, dle akte sjïere haesteme aaj dejtie mah jienebelåhkoegïelem soptsestieh, viehkiehtidh guktie unnebelåhkoegïele maahta åtnasovvedh dan jïjnjem goh gåarede.
+Guektiegïeledåarjoe lea dïhte stööremes dåarjoepåaste Saemiedigkie reerie, jïh lea dannasinie Saemiedigkien vihkielommes tsavtshvierhtie juktie saemien gïelem evtiedidh.
+Sæjhta guektiengïeledåarjoem, maam Saemiedigkie reerie, nåhtadidh goh akte evtiedimmiedåarjoe gïelevierhtietjïeltide.
+Guektiengïelevoete - daan beajjetje tsiehkie, haestemh jïh veanhtadimmieh, Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo
+Guektiengïelevoete tjïeltesuerkesne
+Tijje dej øvtiedimmiesoptsestallemi gaskems, kriebpesje gaajhkesijstie gieh meatan, ihke sinsitnine soptsestallieh jih nimhtie såårnieh guktie øvtiedimmie jåhta.
+Gøøkte ligan Finnmarkeste, gøøkte Tromseste, golme Noerhtelaanteste, akte Noerhte- jih akte Åarjelh-Trøndelageste.
+Gøøkti gøøkti maehtieh sinsitnien dikth jarkoestidh jïh guaktegh illedahken bïjre soptsestidh mænngan.
+Goevten 6. b. 1917 lij voestes aejkien noerhte- jïh åarjelsaemieh joekehts laantijste gaavnesjin akten stoerre tjåanghkose juktie digkiedidh jïh tjoevkesem bïejedh tjåenghkies aamhtesidie jïh dåeriesmoeride.
+Goevten 6. b. 2017 sïjhtebe heevehtidh jïh mïerhkesjidh daelie 100 jaepieh mænngan Elsa Laula Renberg saemide tjöönghki dan ellen voestes tjåanghkose Tråantesne, gusnie ulmie lij saemiej reaktide nænnoestehtedh.
+goevten 6. biejjien
+Goevteden 6. b. sjïekenisnie dle Saemiedigkie sæjhta aktem orre faalenassem bæjhkoehtidh gaajhkesidie mah sijhtieh jïjtjemse veeljemelåhkose tjaalasovvedh, jïh meatan årrodh saemiedigkieveeljemisnie dan ellen voestes aejkien.
+Gåetie-iemede Sofie Kappfjell gårroe- bielesne tjåadtjoeminie.
+Gårroeh kolonnesne tjaelieh mij lea sjiere saemien heamtuvride.
+6 B lea vitnijeplakaatem dorjeme Gyllenborg skuvleste.
+Gynekologijen cellepryövenasse meatan dennie healsoevååksjeminie, maam gohtje screeninge, maam nyjsenæjjide Sveerjesne jaabnan böörie.
+Gynekologijen cellepryövenasse lea pryövenasse maam boernengåetien vueliehkommes bieleste vaalta maam gohtje boernengåetietappe jïh mij tsïnnese gietjedh.
+Tjåanghkan giesemh dorjesåvva jallh konklusjovnh åtna
+raajesh darjodh aktine jeereldihkie sisvegisnie, akten veeljeme aamhtesasse
+- tjaalegh hammode mah såemiesmearan leah åssjelasse sjïehtedamme jïh jïjtse tjaalegh jarkele raeriej jïh krïevenassi mietie
+darjodh, leerehtidh jïh soptsestidh jïjtse tjaalegi bïjre mejtie skraejriem åådtjeme eengelskegïelen lidteratuvreste, filmeste jïh kultuvrelle lahtestimmievuekijste
+njoelkedassh hammoedieh jïh nuhtjedh gosse mubpiejgujmie ektine, jïh meatan årrodh demokrateles sjæjsjalimmine skuvlesiebriedahkesne
+soptsesh almetji bïjre sjugniedidh jïh vuesiehtidh mah joekehts jieledenuepiej nuelesne jielieh, jïh jieledenuepide viertiestidh
+Åasah jïh subvensjovne
+Jaahkenelkien, Aanna: Don jih daan bijre III.
+viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh juktie vaedtsedh "gaajhkem ryöknedhš- strategijijste, "guhkiebasse-ryöknedhš strategijide, jïh mænngan aelkedh daajroeh nuhtjedh taali jïh taalefaaktaj bïjre goh våarome ryöknedæmman
+ryöknemestrategijijste, juktie daajroeh nuhtjedh taali jïh taalefaaktaj bïjre goh våarome ryöknedæmman
+veedtjedh, vuarjasjidh jïh faageaamhth nuhtjedh digitaale gaaltijijstie gosse jïjtse tjaalegigujmie barka, jïh njoelkedassh steeredh almetjevaarjelimmien jïh aalkoereaktan bïjre
+bïevnesh ribledh jïh gïetedidh eatnemefaageles aamhtesi bïjre ovmessie gaaltijijstie, jïh gaaltijidie neebnedh
+ribledh jïh gïetedidh eatnemefaageles daatah, aerviedimmieh darjodh jïh illedahkh grafihkeleslaakan vuesiehtidh
+Laavenjostoesijjieh evtiedidh saemien tjiehpiedæjjaj jïh jeatjah tiehpiedæjjaj gaskem regijovnaale jïh nasjovnaale
+Aelpemes alternatijve mïsse maahta målsodh
+Reerenasse lea dannasinie sjæjsjalamme buerebe barkoetsiehkieh NAV.
+Reeremisnie arkeologh jïh barkijh berkieh mah sjïere maahtoem saemien kultuvremojhtesi bïjre utnieh, jïh aaj saemien histovrijen jïh gïelen bïjre.
+tseegkesovvemasse, diss-vielie tjïeltigujmie
+reeremebyjjesfaamoeh edtjieh dejtie nasjovnelle unnebelåhkojde nuepieh tsevtsemasse vedtedh gyhtjelassine mej dej doehtieh jih aaj unnebelåhkoej saadthalmetjigujmie dagkerh gyhtjelassine råårestalledh
+reeremebyjjesfaamoeh edtjieh barkedh juktie barkijh gååvnesieh mej leah maahtoeh unnebelåhkoegïeline
+Reeremabyjjesfaamoeh
+Reeremedajvh
+Reeremedajvem meänkieliŠse ij vijriedamme
+18 orre tjïeltide. Dah leah: Botkyrka, Eskilstuna,
+årrodh jïh aaj reaktah staatedåarjegh åadtjodh.
+orreme leah Árjjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke
+Dïhte reeremeldh dïedte Beaivvasj saemie Teatere lea saemiedigkien dïedte mïrredåarjoe tjïrrh reeredh Kultuvre- jïh gærhkoedepartemeneste.
+Reerememoenehtse
+Dïhte tsiehkie staareraerien jïh staareståvroen gaskem leah seammalaakan goh tsiehkie Stoerredigkien jïh reerenassen gaskem.
+Akte reereme bielelen luhpiesvoete lea akte reereme bielelen barkoefaamoe.
+Reeremegoevtese
+REEREME: Raerieålmeste stuvresåvva.
+Reeremebaakoegærjan tjïrrh dle jarkoestæjjah aktem elektrovneles dïrregem åadtjoeh, mestie maehtieh baakoeh jïh dïejvesh veedtjedh jïh aarebi jarkoestimmiejgujmie viertiestidh.
+Reeremetermh
+gïelereeremedajven sisnie lea gaajhkide maadthskuvlen aalterinie reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne.
+- Reeremedajve, guktie dïhte lea daan biejjien, dorje guktie saemieh joekehts reaktah utnieh saemien nåhtadidh, jearohke gusnie årroeminie.
+Mah tjïelth mah leah meatan reeremedajvesne saemien gïelide, lea saemielaaken mieriedimmesne nænnoestamme.
+Reeremesoejkesje mierieh vadta akten aktelaaketje jïh åehpies reeremasse vaarjelimmiedajveste, tjïelke njoelkedassigujmie reeremen jïh aamhtesegïetedimmien bïjre.
+Reeremesoejkesje edtja vaarjelimmie-aarvojde gorredidh, dovne dejtie ovvaajteles goerpedehtemi vööste vaarjelidh, jïh darjoemidie sjïehteladtedh mah vaarjelimmie-aarvojde eevtjieh.
+Akte reeremesoejkesje edtja akte dæjpeles viehkiedïrrege årrodh juktie vaarjelimmieåssjelem tjåadtjoehtidh jïh eadtjoestidh, jïh edtja naemhtie aaj tjïelke bïhkedassh vedtedh gosse edtja vaarjelimmien jïh åtnoen gaskem veeljedh dajvesne.
+Reeremesoejkesje
+Reememesoejkesjh leah vihkeles barkoedïrregh dennie biejjieladtje reerememisnie, dovne aktem ellies jïh tjïelke reeremem åadtjodh, jïh gorredidh dah vaarjelimmieaarvoeh dajvesne gorresuvvieh.
+dehtie aerpievuekien saemien årromedajveste.
+Bielieulmieh
+ortografijem haalvedh dejnie baakojne mah jeenjemes åtnasuvvieh, jïh dah sïejhmemes njoelkedassh væhtabïejemasse haalvedh
+Learohkh haalvoeh ååsjaldahkekaarhtem nåhtadidh goh akte viehkiedirrege gosse tjaelieh?
+buektiehtidh joekehts tjaaleldh dåemiedimmieh utnedh, skuvlesne, sïebredahkesne jïh barkosne
+buektiehtidh njaalmeldh vuesiehtimmieh utnedh
+buektiehtidh joekehts njaalmeldh dåemiedimmieh; dovne soptsestidh, vuesiehtidh, håalodh, åehpiedehtedh jïh åvtese buektedh gosse goltelæjjine jïh dorjehtæjjine leah
+ovmessie råållah haalvedh soptsestimmine, digkiedimmine, dramatiseradimmine jïh åehpiedehteminie
+buerie baakoelåhkoem utnedh guktie joekehtslaakan ovmessie tsiehkine soptsestidh
+reaktoetjaelemem jïh tjaelemevuekide jïh dejtie teekstejuekemevuekide maehtedh
+Saemien kultuvremojhtesh reeredh mah våaromem utnieh jïjtse histovrijsne jïh jïjtsh aarvojne
+baakoehaamoedimmieh hijvenlaakan haalvedh
+aktem stoerre baakoeveahkam haalvedh
+aktem stoerre baakoeveahkam haalvedh
+aktem stoerre baakoeveahkam haalvedh, jïh sov njaalmeldh daajroeh jeerehtslaakan buektedh, jïh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
+Sïjhth tsevtsiehtidh dejtie mah Nøørjem stuvrieh?
+Soptsesth dov barkoevoelpigujmie
+Soptsesth dannasinie learohkigujmie pryövenassen aajkoen bïjre, jïh maam dïhte möölie.
+Sæjhta maanagïertepolitihkem tjïelkestidh
+Digkiedimmiem jïh raerieh sæjhta Saemiedigkien gïelepolitihken bïjre / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+Digkiedimmiem jïh raerieh sæjhta Saemiedigkien gïelepolitihken bïjre
+Sæjhta rasismen konsekvensh digkiedidh
+Sæjhta rasismen konsekvensh digkiedidh / SUPU / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Kandidaath vaajtele Noerhtelaanti saemien mïrrestallemebaalhkese / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+Kandidaath vaajtele Noerhtelaanti saemien mïrrestallemebaalhkese
+Raerieh sæjhta
+Sæjhta pryövedh guktie maejstedh jïh guktie domtedh.
+Aktem laakeviedteldihkie reaktam saemien lïerehtæmman maanagïertesne sæjhta
+Aktem laakeviedteldihkie reaktam saemien lïerehtæmman maanagïertesne sæjhta / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+- Mov håhkoe lea eejhtegh nuepieh utnieh jåerhkedh gïelem sijjen maanide vedtedh, jïh siebriedahke sjïehteladta ihke saemiengïelen faalenassh gååvnesieh maanagïertesne, skuvlesne jïh eejehtallemisnie.
+Sæjhta duedtiejielemem nænnoestehtedh / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Sæjhta duedtiejielemem nænnoestehtedh
+Vihteles maahtam tjirkedh juktie jis manne lim voenen-skuvlesne Høylaantesne vaadtseme, dellie mov aajla nåantan sjidteme.
+Manne sïjhtem nuepiem nuhtjedh gaajhkide nyjsenæjjide biejjine læhkoehtidh, Egil Olli minngemosth jeahta.
+Sïjhtem aaj åvtese lutnjedh Bolyst-prosjektem Karasjohken tjïeltesne, mij lea 400.000 kråvnah åådtjeme.
+Manne aktem nænnoes nænnoestimmiem Saemiedigkesne sïjhtem, Muotka jeahta.
+Tjoeverem dejtie båatsoe-jieleme noeride garmerdidh.
+- Mijjieh tjoerebe gaavnehtidh guktie mijjieh bøøremeslaakan maehtebe nåhtoem vaeltedh dehtie maahtoste maam dagkerh åårganisasjovnh maehtieh faalehtidh, Aasrud jeahta.
+Sïjhth aktem tjïelke jïh åenehks vaestiedassem utnedh, maahtah nuhtjedh geerelamme gyhtjelassh.
+Sïjhth vielie daejredh?
+Sïjhth såemies saemien baakoeh lïeredh?
+Jeatjahtehtemem sïjhth?
+Sæjhta daajroem lissiehtidh vædtsoesvoeten bïjre lïhke fuelhkine
+Sæjhta daajroem lissiehtidh vædtsoesvoeten bïjre lïhke fuelhkine / Sosijaale / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
+Båatsoem govlesadtemasse böörede
+Haallesne sæjhta aaj maanaguvvieh årrodh dejstie 7 ovmessie aalkoealmetjeregijovnijste aamhtesinie "Mov nïekedshæhtjoeš.
+Mijjieh hijvenligke soptsestibie jallh mij?
+Åejvievuajnoem dorjesåvva
+ÅENEHKS TEKSTE
+- guelmie
+Skultuvrem Rød, mij lea granihteste dorjesovveme (1999) lea tjiehpiedæjja Harald Bodøgaard dorjeme, jïh lij akte vadtese Bjørn Bygg AS.
+Härjedalen, Liksjoe, Máláge, Suorssá, Lusspie,
+Haarjenh: Akten learoehkasse soptsestidh guktie vearolde lij evtebe biejjien, jååktan jïh daan biejjien
+Haarjenh: öørnegetaallh lïeredh guktie datne maahtah dejtie nåhtadidh seamma eadtjohkelaakan goh taallide
+Haarjanidh laejhtehks jïh jeereldihkie gaaltijeåtnoem nuhtjedh, jïh maehtedh tjïelkestamme konklusjovnh gaavnedh viehkine ahkedh jienebh faagedïejvesijstie jïh ahkedh vielie aamhtesi bïjre ussjedidh lea akte vihkeles bielie prosesseste.
+haarjanidh jeereldihkie viehkine.
+Muvhtene maahta vaejlie vuesehte ålvas skïemtjelassem.
+vaenie gærjabovrh saemien gærjah duekieh jïh vaenie gærjagåetine åådtje saemien gærjah löönedh.
+kultuvrehistovrijes ektiedimmiem damta gaaltijeåtnoem vuesehte (jis
+Akte haestiedihks barkoe
+Haestedh saemiesiebride jealajimmiem saemiengïeleste bæjjese vaeltedh goh aamhtese, jïh vihties sijjieh tseegkedh gusnie learohkh jïh geerve almetjh maehtieh gaavnesjidh maam akt ektesne darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan jurjiehtimmie, vytnjesjimmie jïh spïelh spealadidh.
+Daate lea akten jaahkoen bïjre mij haestemidie vaalta mijjen tijjeste ietjmieslaakan, jïh
+Haestemh
+Akte haesteme gosse ij guhte aktem bijjemes dïedtem åtna aelkedh jïh iktedidh dagkeres laavenjostoem.
+Men daesnie akte haesteme dan åvteste daah tjïelth maahtoem jïh vierhtieh fååtesieh juktie krievemidie illedh.
+Haesteme lea, lissine reaktaperspektijvese, ulmiestuvreme tsavtshvierhtieåtnoen tjïrrh, buerebe ekonomeles mierietsiehkieh sjugniedidh orre vïnhtside, tjåadtjoehtidh dåastovesijjiem dejtie mah guelieh deallahtieh, jïh orre göölijh göölemebarkose skååffedh.
+Pryöveme lea tradisjovne jieleme-sjïehtesjimmie nännoestidh jïh gorredidh jïh seamma aejkien nuepieh orre jieliestïerhke darjomh skaepiehtidh.
+Haesteme lea fïereguhtem skreejredh saemien gïelem veeljedh.
+Dïhte haesteme maam Saemiedigkie vuajna lea vaanoe faagealmetjijstie jïh lohkehtæjjijste mah maehtieh studentide lïerehtidh.
+Sjidtesjadtedh guktie buerie ektesvuekiebarkoe jih soptsestalleme seamma vierhtegasse båata, lea naan aejkien geerve, mohte daerpies jis øvtiedimmieh edtjieh learohkidie bøøremes sjidtedh.
+- Haesteme lea saemien kultuvrejielemeaktöörh nænnoestehtedh, guktie dah jïjtjejearsoesvoetem jïh daajroem utnieh veartenem vaeltedh sijjen dorjesigujmie, Silje Muotka jeahta.
+Juvlememaaksoemoenehtse nammoehtamme sjïdti mïetsken 10. b. 2012 Stoltenberg II-reerenasseste.
+Daelie Juvlememaaksoemoenehtsen salkehtimmie edtja govlehtæmman..
+Juvlememaaksoemoenehtsen salkehtimmie (orrenöörjen)
+- Juvlemen aerpievuekieh leah iktesth evtiedimmesne.
+Juvleminie, gærhkojne, moske ' ine jïh TV-sjeermi uvte.
+Juvleminie, gærhkojne, moske 'ine jïh TV-sjeermi uvte.
+kroessese noeresovvi, jeemi jïh kroeptese biejesovvi,
+Gaelmie-gaertienisnie jïjnjh saemien gaelmieh. Naan gierkesne saemien gïelesne tjaalasovveme jïh aaj saemien vuekiej mietie tjaalehtjamme.
+Haegrie-kraavhtse sæjropinje!
+hawaii:en jåhteme ij leah dan vijries goh dïhte Aotearoesne / New Zealaantesnie.
+Båeries (englaanten gïelen åvteli) gïele hawaii:sne aaj polynesijen gïele.
+• Ånnetji jarparostibie gosse lohkehtæjja girmie,
+Akte öörnedimmie båetijen aajkan neavroebievnemedïenesjistie tjuara aaj dam gorredidh, jalhts vååjnoe goh akte haestiedihks barkoe.
+Baenhtsesnebeavna-dïenesje
+Båajhtoeh staateles båatsoepolitihke
+Orrijidh rïevhkestidh
+Provre lea hïeje.
+Nåake sijjieh lea vuesiehtimmien gaavhtan måvhkan låammesne jallh biejjiebaeriehkisnie.
+Slearesh
+Vaejvieh
+Jeatjah væhtah viesjies taalegoerkesasse taalesïeveste maahta årrodh learohke iktesth taaleste 0 ryöknoe, jïh bæjjese ryöknoe aktine aktine juktie reaktoe taalem gaavnedh
+væhtah viesjies taalegoerkesasse taalesïeveste maahta årrodh learohke iktesth taaleste 0 ryöknoe, jïh bæjjese ryöknoe aktine aktine juktie reaktoe taalem gaavnedh
+Viesjies goerkese taalesïeveste lea daamtaj ektiedamme viesjies taalegoerkesinie. Jeatjah væhtah
+Nåake ryöknemetjiehpiesvoeth leah ektiedamme minngebidie tsagkesidie ryöknedimmine.
+guhkiebasse lïerehtæmman, daate maahta tsagkesh vedtedh matematihkine mænngan skuvletïjjen dastegh råajvarimmieh eah vadtasovvh (vuartesjh vuesiehtimmien gaavhtan Lunde, 2008 jallh Ostad, 2008 jïh 2010).
+Naakenem mïedtelidh jallh irhkedh gaskeviermesne lea seamma luhpehts goh skuvlesjaljesne, geajnosne jallh eejehthgaertienisnie.
+Nåakebe gåvloe aaj dorje geerve guarkoe jis maam akt lea vaahreles.
+Gævnjoeh kåarhtide akten vïedtjese.
+Håaleme
+aktene tjïeltesne. Dïhte tjïelteståvroen tjåanghkojde stuvrie.
+Hege Fjellheim Goevtesedirektööre reaktide jïh gaskenasjovnaale aamhtesidie +47 78 47 40 47 hege.fjellheim@samediggi.no
+Juktie joekehts gïetedimmiem slyöhpedh dle moenehtse aelhkiehtimmieh njoelkedassine raereste leejjemen bïjre kroepteste.
+Hijven sjeahta jïh sæjhta joekoen nuhteligs årrodh vierhtiealmetjh meatan utnedh abpe barkosne.
+Teektse gåvvan sjeahta?
+Sjïehteladteme maahta vuesiehtimmiem gaavhtan årrodh pryövem darjodh aktene onne dåehkesne, dam oktegh darjodh, jallh jienebi eejehtimmiejgujmie.
+gïelem jïh soptsestimmievuekieh sjïehtedidh ovmessie tjaelemevuekide skuvlesne, siebriedahkesne jïh barkoejieliedisnie
+Dah saemien gïelh elektronijhken programmevaarese
+ Sjïehteladteme aalkoelïerehtimmie saemien gïelesne geerve almetjide desnie gusnie almetjh
+Sjïehtedamme faalenasse dåehkide
+Gosse lohkehtimmiem nööremes learoehkidie sjiehtesjadtedh, dellie hijven voestegh vuartasjidh maam dah joe maehtieh.
+guvvieh vuesiehtidh
+Sjïehtedamme lohkehtimmie
+Saemiedigkie aktem sisnjelds evalueradimmiem dorjeme Dáhttuste Finnmaarhkesne mij lij boelhken 2014-2015.
+Sjïehtedh kolonnegamtoeh guktie dah tjaalegegåhkojde sjïehtieh.
+Sjyøhtehke dïejvesh maehtieh dïejvesh årrodh
+Learohkh maehtieh aaj sjyöhtehke lohkemestuhtjh gåetesne lohkedh.
+Helgeland Samiid Searvi ohtsemisnie tjaala jienebh ovlæhkoeh orreme båatsosne dej minngemes jaepiej.
+Dïhte faavroes jïh magiske vïedtjeguvvie Luottat - Gïejh tjiehpiedæjjeste Hilde Skancke Pedersen lea Saemiedigkien stoerretjåanghkoesavkan sisnjelen jïh ålkolen.
+Hilde Skancke Pedersen lij akte dejstie gööktijste mij aktem måskoes gaahtjemem vitni 12 bööredamme tjiehpiedæjjajgujmie gosse edtjin Saemiedigkiegåetiem feegredh.
+Histovrije / Sjïeke / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+- Histovrije lea sjyöhtehke daan biejjien.
+Histovrije aktede soptsesistie båata akten saemiennïejten bïjre Maalegistie Västerbottenisnie maam vuesiehti maarkedinie Europesne 1800-låhkoen.
+akte aarvoe ektievoeten gaavhtan.
+Histovrijen mietie dle fysiske darjome akte iemie bielie orreme dehtie saemien kultuvreste.
+Gieries gaajhkesh dovnesh
+Gullien åvteste tjuejkieh Alaskesne
+Histovrije aaj feerhmie guktie almetjh guvvieh sjugniedieh jïh sijjen jïjtse goerkesem åvtetje tïjjeste hammoedieh, jïh guktie daate dam daaletje tïjjem tsevtsie.
+GIE MAAHTA STEEMMADIDH?
+Jis raessesne dellie asvem sjïdtede.
+Provresalmetjidie mejtie fuehpesne hijven naemhtie ånnetji raaffalgovvedh jïh gaajhkh åssjalommesidie provren bïjre luejhtedh jïh ussjedidh mannasinie sinsitnine pruvrijægan.
+Maam Høegh jeehti aktem vihkeles dåeriesmoerem vuesehte:Dastegh staate muana, dellie stuerebe nuepie gaajhkh årrojh laantesne seamma faalenassem åadtjoeh, bene dïhte goerpedahta dam voenges jïjtjeståvroem.
+Homofijlh jïh doh mah daaroen gohtjesuvvieh transkjønnede abpe veartenisnie jaabnan vædtsoesvoetem jïh trïegkenassem dååjroeh.
+Edtja honoraarem finansieradidh öörnedæjjine ektine.
+Hormonebåehtjierdimmie maahta vuarjasjimmiem gïervebe darjodh
+Dah hormonejeatjahtehtemh mah deahpadieh nyjsenæjjan gujnelemmiecykelisnie njammide tsevtsieh jïh dan gaavhtan eah seammalaakan årroeh abpe tïjjem.
+Puberteete aalka hormonigujmie.
+Hormonh leah ïebnh mah ovmessie reavsine kråahpesne sjidtieh.
+Dah hormonh maehtieh tsevtsedh guktie vuesiehtimmien gaavhtan åejjieh aalka saejriedidh, njavsodh jallh hujnies damtedh.
+Hormonh tsevtsieh guktie kråahpe jåhta jïjnjh ovmessie vuekine.
+Guessievåhkosne learohkh leah meatan dejnie darjominie giedtesne, almetjigujmie båatsosne soptsestieh jïh guvvieh vaeltieh
+Guessievåhkoe lea dïhte boelhke gosse learohkh mah maajhøøhpehtimmiem utnieh faagesne saemien, leah guessine dennie skuvlesne gubpede maajhøøhpehtimmiem åadtjoeh.
+Guessieviesehtimmesne dah learohkh leah meatan barkosne jïh guvvieh vaeltieh.
+Guessieviesehtimmie lea dïhte boelhke learohkh mah maajhøøhpehtimmiem saemiengïelesne utnieh, leah guessine dejnie skuvline mestie øøhpehtimmiem åadtjoeh.
+Hovtellen aajhtere skuvlesne årroeji dah voestes golme-njielje jaepieh, sijhti altese deerpegidie geehtedh.
+http://www.sametinget.no/Dokumenter
+hijven jallh joekoen hijven maahtoem faagesne.
+Hijven vuejnedh maanah ïedtjem utnieh daan aamhtesen bïjre, juktie irhkeme lea gaajhkesi bïjre.
+Joekoen sveekes aamhtesinie maahta cellepryövenasse vuesehte cancerem åtna.
+Råajvarimmien aajhtere maahta dispensasjovnen bïjre syökedh vaarjelimmienænnoestimmijste.
+Dah konstruksjovnh leah jearsoes men tjuara dejtie dåvvodh.
+Mïetsken 1998 dle bigkemebarkoem eelkin, jïh ruffien 1999 dle stoerredigkiepresidente Kirsti Kolle Grøndahl maadthgierkiem bïeji.
+Jis gïelem tseegkie lea daerpies jaabnan dajvide vijrede gusnie gïele daerpies jïh aevhkies gaskestallemasse dovne aarkbeajjetjen, barkoe tsiehkesne jïh byjjesreeremem gaavnede.
+Skuvli jïh maanagierti etaateBigkemen jïh teknihken dïenesji etaate
+golmendimensjovnaale maallh bigkedh, perspektijvem guvviedidh aktine dåssjanimmiemearhketjinie, jïh prosesside jïh dorjesidie digkiedidh
+• Kuvsjh saemien gïelem jïh kultuvrem byjjesbarkijidie tseegkedh
+åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelesne
+Datne lïerh gosse soptsesth.
+Soptsestimmem sjïehteladta learohki maahtoen mietie.
+Edtjieh ajve saemiestidh.
+Goltelidh jïh soptsestidh leah almetji maadtoedarjomh, mejtie galka faagesne, saemien voestes gïeline, joekehts njaalmeldh sjaangeri jïh darjomi vieken evtiedidh.
+Goltelidh jïh soptsestidh leah almetji maadtoedarjomh, mejtie galka faagesne, saemien voestes gïeline, joekehts njaalmeldh sjaangeri jïh darjomi vieken evtiedidh.
+Soptsestimmiesijjie 1 Akte almetje kraannatjielteste båata jïh sæjhta krievviem gïehtjedh juktie vuejnedh mejtie sijjen bovtsh desnie.
+Soptsestimmiesijjie 2 Göökte almetjh soptsesteminie mah / gien bovtsh kraannasijteste mah tjåenghkies.
+Maahta jienebh soptsestimmiesijjieh lissiehtidh.
+Soptsestimmiesyntese noerhtesaemien gïelese
+Soptsestimmiesyntese noerhtesaemien gïelese / Gïeleteknologije / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
+Soptsestimmiesyntese lea nomme akten sjïere daataprogrammese, mij teekstem jarkele almetjen soptsestæmman.
+soptsestimmiesynteseprogramme maahta teekstem bæjjese lohkedh jallh soptsestimmiem åadtjodh jeatjah daatijste.
+barkoejielemen jïh barkoej bïjre soptsestidh
+soptsestidh guktie lea njoetske beapmoeh aerpievoeten mietie åtneme, jïh guktie maahta orresth-laakan daelie jurjiehtidh.
+barkoen jïh barkoejielemen bïjre soptsestidh
+soptsestalledh barkoej jïh barkoejielemen bïjre
+soptsestidh bearkoej, - gueliej jïh muerjiej bïjre jïh naan saemien beapmoej bïjre jïh guktie galka dejtie saemien vuekien mietie jurjiehtidh.
+aelhkies raajesh maahtam soptsestidh.
+tjihtesh darjodh jïh åvtese buektedh
+soptsesh sjugniedidh almetji bïjre ovmessie siebriedahkijste åvtesne jïh daaletje tïjjen, jïh vuesiehtidh guktie jieledenuepieh jïh aarvoeh åssjaldahkide jïh dahkojde tsevtsieh
+Åssjaldahke jïh prosjekten åvtehke: Anbjørg Holm Varsi
+Naakede destie mij lea våajnoes saemien kultuvrejielemesuerkesne lea dïhte lea stuvreme aktede nænnoes idealismeste, daamtaj bielelen profesjovnelle giehteldimmie jïh daamtaj jeatajh jielemigujmie ektine.
+daejredh gåessie maahta nuhteligs jallh daerpies eengelskem maehtedh
+stoerre gïelehedtieh jïh gïelejoekehtsh damtijidh eengelsken jïh jïjtse ietniengïelen gaskem, jïh dejtie jïjtse gïelelïerehtimmesne nuhtjedh
+damtijidh jïh ovmessie tsiehkieh jïh lïerehtimmievuekieh nuhtjedh juktie jïjtse tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne vijriedidh
+eatnemefaageles argumenth, faktah jïh jiehtegh damtijidh tjaaleginie jïh grafihkine plaerijste, brosjyrijste jïh jeatjah meedijijstie, jïh sisvegem laejhtehkslaakan vuarjasjidh
+naan gïelen hedtieh jïh joekehtsh damtijidh eengelsken jïh jïjtse ietniengïelen gaskem
+saemien gïeligujmie åehpenidh, soptsestidh mij dïhte seamma jïh joekehts daej gïeli gaskem, jïh soptsestidh gïeli bïjre mah leah Såevmienugrijhken gïeledåehkeste
+siebriedahkefaageles argumenth, faaktah jïh jiehtegh damtijidh siebriedahkedigkiedimmine jïh digkiedimmine Gaskeviermesne, dejtie laejhtehkslaakan vuarjasjidh, jïh reaktah jïh konsekvensh vuarjasjidh gosse dejtie Gaskeviermesne bæjhkohte
+gïeli smaareh-tjïertide tjuevtjiedidh
+gïeli smaareh-tjïertide tjuevtjiedidh *
+Laavenjostoe
+jaahkoeøøhpehtimmie tjuara identitetem nænnoestidh, maanah jïh noerh tjuerieh åadtjodh dååjredh dej saemien maadtoe aarvoem åtna.
+Identiteete ektiedamme tjoelese lea nænnoes saemien siebriedahkine, jïh maahta geerve årrodh daam tjoelevuekiem vuastalidh.
+ID-porte baaja datnem jearsoeslaakan tjaangedh viehkine daejstie, MinID, Bank-ID, Buypass jallh Commfides.
+57 Reerenasse sæjhta væhtah iso / ieC 10646 representereme UTF-8:ine byjjes viermiesijjide jïh byjjes registerij uvte, mohte tjura eensilaakan guktie daate edtja deahpadidh jïh mah restiedimmieöörnegidie edtja juhtedh.
+Dan juvnehtimmesne, mij daelie FAD gïetede, raerie uvtede væhtah iso / ieC 10646 aelkedh representereme UTF-8:ine byjjes viermiesijjide jïh byjjes registerij uvte.
+Dïhte medtie 20 minudth vaalta.
+Numhtie lea skreejrehtimmie aejhteme unnebelåhkoegïelijiste lea bööremes tsiehkieh ræjhkoe jïh demokratijen siebredahkesne.
+soptsestimmiem aelkedh, orrijidh jïh joekehts vuekieh utnedh guktie dïhte soptsestimmie buerie jåhta
+Jïjtsevuarjasjimmie
+Jïjtsevuarjasjimmie:
+- Dïhte dïejvese orresjugneden maahta mujvies årrodh, jïh dïhte mij lea orresjugneden aktene dajvesne ij daarpesjh seamma orresjugneden årrodh aktene jeatjah.
+Gosse almetjh naakenem lïhke irhkieh, dellie lea irhkeme.
+š Hujnesne
+Goerehtimmie medtie vïjhteluhkie minudth vaalta jïh maahta daamhtaj dam bedövningem namhtah darjodh.
+Mearan lim Aaltesne, manne noerhtesaemien loh kim gosse skuvlebiejjieh vaaseme.
+Alberte jijtje abpe skuvletijjem saemien skuvlesne Aarbortesne veedtsi, jaepeste 1953- jaapan 1960.
+Dah joekehts daltesh ektesne govlesuvvieh.
+dejnie ovmessie faagine.
+skissh, maallh j.n.v. sïjhtieh gaavnoes årrodh vierhtiebaanghkine, juktie åålmegh maehtieh dejtie åtnose vaeltedh jïh voenges tsiehkide sjïehtedidh.
+- darjomh jaepesne, eejehtallemisnie jïh jieliemidie ektiedamme
+- ovmessie darjomh goh tjöönghkeme, vijreme, miesiemierhkesjimmie, leekedimmie, gööleme
+ Joekehts gïeletsiehkieh
+Joekehts gïeletsiehkieh
+kultuvrelle aerpie mij lea ånnetji måakoedamme histovrijen tjïrrh, bene læjhkan ij leah åajaldamme.
+Jeereldihkie lïerehtimmiebyjresh goh feeltebarkoe eatnamisnie, laboratorijinie eksperimenteradidh jïh museumidie, daejremejarngide jïh sïeltide mïnnedidh, sæjhta lïerehtimmiem eatnemefaagesne ræjhkoesåbpoe darjodh, jïh nuepiem vedtedh ussjedidh, tjetskehke jïh heehkehts årrodh.
+Joekehts almetjijstie
+Ovmessie såarhts tjaalegh lohkedh maahta våaromem bïejedh persovneles sjïdtedæmman, skearkagæmman jïh skaepiedihksvoetese, jïh skraejriem vedtedh jïjtse tjaalegh darjodh.
+Ovmese joekehtsh
+Joekehts laakh, mieriedimmieh jïh learoesoejkesjh
+Åtnoe ovmessie meedijijstie jïh vierhtijste, jïh evtiedimmie aktede gïelevåarhkoste faagi jïh aamhti dåaresth leah vihkeles daennie åejviesuerkesne.
+Dah ovmessie lïerehtimmiedarjomh mah lea goeresne vuelielisnie, ovmessie lïerehtimmievuekieh faarhmestieh.
+Dejtie ovmessie lïerehtimmieulmide tjoeverieh eensilaakan buerkiestidh, guktie learohkh åadtjoeh dejtie jïjtsevuarjasjimmesne aaj nuhtjedh.
+Dah ovmessie lïerehtimmieulmieh tjoeverieh tjïelkelaakan åvtese båetedh guktie learohkh maehtieh dejtie jïjtse vuarjasjimmesne nuhtjedh.
+Joekehts reaktah jïh joekehts gïelh
+byjjes maeh-teles
+Jïjtjeraarehke hammode, jïh struktuvrem åtna mij ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie
+Learohke aktem
+Dïhte jïjtjehke gåetie lea goh akte vælnjoeh tjeegla maam lea vielie nagkeme juktie foaje ' m darjodh jïh baaja tjoevkesem gåetien sïjse båetedh.
+Dïhte jïjtjehke gåetie lea goh akte vælnjoeh tjeegla maam lea vielie nagkeme juktie foaje 'm darjodh jïh baaja tjoevkesem gåetien sïjse båetedh.
+Manne jijtje maahtoem vedtiejim båatsoejielemen learoen bijre, v.g. gåatomen - jih bovtsi haerpij bijre, jih guktie bovtsh ektesne dåehkine.
+"Almetjh jïjtjeraarehke staatine mah aalkoealmetjinie vuajnalgieh, juktie dah almetjijstie båetieh mah laantesne jallh aktene geografiske dajvesne laanten nuelesne årroejin, dellie gosse vitneme jallh koloniseringe lin, jallh gosse dejtie daaletje staati raastide nænnoesti, jïh saaht mij riekteles sijjide leah, gaajhkh jallh naaken sijjen jïjtsh sosijale, ekonomeles, kultuvrelle jïh polithkeles institusjovnh utniehtamme."
+Dah tabledth apotehkeste veedtjie.
+Ij dïhte ultratjoejestave bååktjese vedtieh mohte ånnetji nåake maahta gujht damtedh.
+Jïjtsevoete Nåhtedh adjektijvem buerkiestidh Vuesiehtimmie: Manne geerjene, gïemhpes, måarehks j.n.v.
+Juktie mijjen jïjtse åvtetje tïjjem jïh histovrijem reeredh Saemiedigkie sæjhta åejvieprinsihpide bïejedh.
+mov bïjre
+mov bïjre soptsestidh
+jïjtjemem staeriedidh.
+Mov gihtjehtimmie:
+mov lïhkemes fuelhkie.
+Jijtje vuajnoeh
+Lahtestimmieh
+Naemhtie jïjtsevuarjasjimmie maahta årrodh
+Jïjtsevuarjasjimmie jallh vuarjasjimmie sinsitneste Daesnie akte vuesiehtimmie maam learohkh maehtieh nåhtadidh gosse edtjieh jïjtjemse vuarjasjdih, jïh / jallh gosse edtjieh responsem sinsætnan vedtedh.
+Learohke buerkeste guktie akte vihties sijjie vååjnoe, mehtie eatneme- lahtesistie dïhte båata
+unnebelåhkojde bïevnedh dej reaktaj bïjre dan orre
+jïjtjemem staeriedidh
+jïjtje kråahpen bïjre
+Jïjtjemaaksove jollemaaksovetråahpen mietie
+Jijtse maanah internatesne
+hoksedh almetje jïjtjemse vååjnoe goh akte bielie dehtie ektievoeteste.
+Jïjtse oksen uvte sööpedh maahta akte guhkies råajvarimmie årrodh irhkemen vööste mij hijven illedahkh vadta.
+Jijtje girremisnie
+Aemielueseme jïh jïjtjeirhkeme
+Jeatjah tjïelth aaj nuepiem utnieh jijtjemielen mietie syökedh åadtjoeh reeremedajvesne årrodh.
+Sov vaestiedassesne EN. ' ide staateraerije Lysbakken byjhki kultuvrelle jïh gïeleldh daajroe healsoedïenesjisnie lea daerpies jis edtja saemien nyjsenæjjide aktem seammavyörtegs healsoefaalenassem vedtedh.
+Sov vaestiedassesne EN. 'ide staateraerije Lysbakken byjhki kultuvrelle jïh gïeleldh daajroe healsoedïenesjisnie lea daerpies jis edtja saemien nyjsenæjjide aktem seammavyörtegs healsoefaalenassem vedtedh.
+Saernieh dov maadtoej bïjre vyörtegs lea, identitetem vadta, jïh dam maahtah dov maanide vedtedh.
+i Fylhken nomme
+Aaj dan tsiehkesne vihkeles gellienlaaktetje saemiej gïelide vååjnesasse byjjes arenesne, juktie dovne noerhtesaemiengïele-håålehkh, julevsaemiengïele-håålehkh jïh åarjelsaemiengïele-håålehkh maehtieh jïjtse gïelem gaavnedidh jeenjemes tsiehkine.
+Maam leerehte jïh guktie dam leerehte jïh gie leerehte ij lea saaht guktie.
+Ij daarpesjh jïjtje daajra gie fiejliem darjoeji jallh maam båehtjierdimmeste liejmie dïhte nuekies deahpadimmiem bæjhkohte.
+ij maam akt maeksieh åtnoeartihkeli åvteste mejtie daarpesje gosse kråahpese daalhkesidie buakta jïh jijtje medisinererem vååksje, vusiehtimmien gaavhtan heerrehkh förredïjnegemöölemasse
+Ij daarpesjh voejngehtem vestieslaakan hopsedh jallh viskes baenieh åadtjodh.
+Ij daarpesjh maam akt sjïere åvtelhbodti darjodh, mohte hijven jis idtji boetjeme jallh såemies badtjam nåhtadamme dygnem goerehtimmien åvteli.
+Ij daarpesjh sjïere vuekine dïsse ryöjredidh.
+Ij daarpesjh sjïere vuekine dïsse ryöjredidh.
+Læjhkan lea vihkeles tsagkesi bijre digkiedidh, mohte dejtie bøøremes buerie-bealan lutnjedh sjiere tjåanghkojne.
+øøhpehtæmman utnieh, jih nimhtie diedtem skuvline juekieh?
+Eah gænnah dåaktere jallh tsegkietnie maehtieh vuejnedh jis naan seksem lea åtneme.
+Eah gænnah dåaktere jallh tsegkietnie maehtieh dam vuejnedh.
+Ij ajve maanagïertelohkehtæjja, klahke jallh lohkehtæjjah, men aaj vaeptiemïestere jïh dah mah bissieh, jïh ij goh unnemes healsoesåjhterh.
+Ij ajve dejtie guaktide gieh pruvrijægan juktie aaj dej slïektide jïh voelpide.
+Ij dannasinie dijjieh edtjede mielh staeriedidh jallh digkiedimmide gatskelidh.
+Ij dejtie mah leah nåake.
+Ij edtjh steevrijh mammografijegoerehtimmiem darjodh gosse tæjmoem åådtje, jallh jis jeatjahtehtemem njammesne aajhtsa.
+Ij byöroeh mammografijegoerehtimmiem darjodh healsoevaaksjoemisnie jis nåajsan jallh jis dåaktere såvma naaremem njamman sisnie.
+Ij edtjh såapoem tsåvhnosne nåhtadidh juktie dïhte gajhkene.
+Ij edtjh gåessie tjuvliestidh jallh gijhkierdidh barre jis naan jeatjah dam sæjhta.
+- Ij edtjh naemhtie årrodh goh "devverde tjuara töölledh gosse lea saemieš.
+Fïerhte tjïelte ij maehtieh jïjtje nænnoestidh dah maehtieh reaktide saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie gaertjiedidh.
+Ij edtjh voejhkelidh almetjem edtja voeksedidh jallh galme tjaetsiem dïsse döömedh, juktie vaahreles sjædta maahta skaarah jallh ovlæhkoeh sjïdtedh.
+Eah beetnegh gååvnesh juktie dam tjïrrehtidh.
+Jïh ij åålegh daejrieh maam damta lea asve.
+Vaallah arktiske laanteburriem våålese prioriteradidh sïjhth dan nænnoestamme noerhtedajvepolitihken mietie årrodh, Muotka jeahta.
+bæjjese bïejeme laavenjasside jïh laavenjasside kontekstesne.
+Ij maehtieh darhkh naemhtie årrodh dïhte aktegs saemien dïenesjedåastoje tjuara tjïelkestidh maam satne daarpesje sjïehteladteme healsoe- jïh sosijaledïenesjijstie.
+Ij maehtieh maam akt darjodh guktie varkebe jåhta.
+Daate ij leah akte tïjje gusnie tjeehpes jïh veelkes jïh provne jïh viskes jïh rovsa ektesne tjåadtjoeh juktie aktem buerebe sijjiem bigkedh jieledh?
+Maahta aaj vååjnedh goh Åvla lea automatiseradamme vaenie taalefaakta, jïh viesjies goerkesem åtna seammavoetevæhteste.
+Ij maehtieh tjoeleskïemtjelassem destie åadtjodh.
+Ij leah gujht dïhte dïhte mij lea demokratije?
+Ij lij aelhkie båatsoeburrie-øøhpehtimmiem alkoelistie tseegkedh.
+Ij lin saemiej dagkeres åssjalommesh dej beeli.
+Idtjim maaje asth lohkehtæjjine årrodh, mohte goh mannem Snåasese bøørin, dellie desnie naan jaepieh barkim. Desnie lin dellie learohkh saemien voestes gieline.
+Ij lij daate naan madtan skuvle
+Ij lij dihte luste, vienhtem buerebe jis jeatja saemien maanah aaj desnie.
+Ij lij ennje naan jijtjh-reereme båatsoejielemasse tseegkesovveme, mohte båatsoeburrie kontovre Laantedepartementesne.
+- Ibie sïjhth vaeniedidh, men vierhtide jieliemasse vielie eensilaakan nuhtjedh, Muotka jeahta.
+Muvhten aejkien maahta geerve årrodh dam vueptiestidh, dan åvteste dah gïejh dejstie dejpelistie almetjijstie mijjen luvnie daamtaj vååjnoeh akte bielie eatnamistie.
+Akte goerpe dastegh akte nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale vuajnoe tseegkesåvva, åejvieladtjh mah dejbeeli konfiskeradimmiem jïh irhkemem bielijste dehtie saemien kultuvreste luhpiedin, daelie vienhtieh fer dovres daeveridie bååstede deelledh aajhterasse.
+Ij vuekie gååvnese guktie sårkodh - gaajhkesh dam darjoeh jïjtjene vuekien mietie, jïh ij akte vuekie buerebe mubpeste.
+Ij guhte dejstie skaarijste naakenidie gåetijste lea naemhtie guktie daerpies rïjvestidh.
+Ij naan bïeljelimmiemaaksoe.
+Ij leah akte geajnoe dejtie vihkielommes tjiehpiesvoetide ryöknedimmesne - learohkh sjïere evtiedimmieh utnieh, men såemies tjåenghkies væhtah.
+Ij leah akte geajnoe dejtie vihkielommes tjiehpiesvoetide ryöknedimmesne - learohkh sjïere evtiedimmieh utnieh, men såemies tjåenghkies væhtah.
+Ij gossege numhtie dov skåltoe jis irhkesovvh.
+Jaememe jïh juvleme
+Ij leah nåhkeme dan saemien gæmhpose jååhkesjimmiem åadtjodh, men buerebe akte guhkiedimmie.
+ij leah luhpie tjaalasovvedh almetjij etnijhken duekie gie beadtasåvva.
+Ij gååvnesh naan jaepieraaste abortem darjodh.
+Ij gååvnesh naan tjïelke raaste dej asvehammoej gaskem.
+Ij naan vaahra implantatide eerjieh, mohte jis ij gåaredh njammide deemtjedh seamma nyjsenæjjaj implantati bielelen maahta individuellen sjïehtedamme goerehtimmiem daarpesjidh.
+Ij gååvnesh naan reaktoe jallh fïejle vuekiem damtedh, jïlhts tjuara jïjtsasse govledh jis tuhtjie njaelkies-ligke tjuvliestidh jïh gijhkierdidh jallh sæjhta gujht lïhkevoetem damtedh jeatjah vuekine.
+Ij leah fer seenhte vuejnedh guktie båatsojne ektine maahta jaehkemes vuekieh gaavnedh juktie bovtselåhkoem giehpiedidh, Åhrén jeahta.
+Ij gååvnesh maam akt mij jeahta naemhtie gujht lea.
+Ij dan vihkeles guktie rohkelibie.
+Ij gååvnesh naan jaepieraastem abortem darjodh.
+Ij seamma gaskesem vadta goh daamhtaj.
+Mohte gosse maana bæjjene, noere, dellie krïevesåvva daamhtaj maana edtja dïsse seamadidh.
+Ij leah vaahreles seksem utnedh jis goebperh åtna mohte dan gaavhtan njevlieskïelth tsevtseme maahta ohtje raejkieh dejtie jïh maahta baektjiedidh vuesiehtimmien gaavhtan gosse boetjedh.
+Ij leah feerlege p-pillerinie orrijidh gaskoeh kaarhtesne, mohte vaahra gååvnese maahta ovjaabnan vertemh åadtjodh.
+Ij leah vaahreles gujnelemmiem juhtedh dennie vuekesne jïh maahta dam gellie aski mietie darjodh.
+Ij gåaredh gyhtjelassh vaestiedidh goh "man jïjnješ bielelen dam kardinaale aspektem guarkedh.
+Ij gåaredh gyhtjelassh vaestiedidh goh "man jïjnješ bielelen dam kardinaale aspektem guarkedh.
+Ij leah badth guhte mij lea jeahteme dah sïjhtieh tjïeltem laah-pehtidh, bene jienebh vienhtieh mijjieh fer jïjnjh tjïelth utnebe Nøørjesne, jïh mijjieh maehtebe låhkoem vaeniedidh (430) jis tjïelth iktedibie.
+ij mejtegh
+Ij naan gruvadarjome Nussiresne jalhts stuvremesoejkesje lea jååhkesjamme / Energije jïh mineraalh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Ij naan gruvadarjome Nussiresne jalhts stuvremesoejkesje lea jååhkesjamme
+Idtjim hov sijhth man bijre lohkehtæjjide klååkedh.
+Ij naan aehtjie edtja njiejtebem dassedh.
+Ij naan tjidtjie edtja baernebem dassedh.
+Paul Fjellheime dihte bøøremes maahta alkoelistie soptsestidh båatsoeburrie-skuvlen bijre.
+Ealla lij desnie boelhketjem goh lohkehtæjja-skuvleste bøøti.
+Vaallah jaahkoebyjhkesjimmie jallh lohkeme lea ulmie jaahkose.
+Ij sån lij dihte aelhkie dej beeli juktie raeresne lin ålmah meatan guht vihkeles barkojne giehteleminie.
+Ij gåeredh nænnoestidh sjïere aaltere gosse riejries seksem jeatjabinie åtna, dam tjuara jïjtje nænnoestidh.
+Ij gåaredh vuejnedh jis persovne ovskåaltoe jallh ij.
+Ij edtjh goltelidh dejtie mah sïjhtieh dam gaahpoeh digkiedimmiem heerredidh, bïevnesidie heerredidh jïh heerredidh gaaltijidie jaksedh.
+Vaallah Saemiedigkie gænnah jallh naan jeatjah byögkeles suerkie maehtieh fïerhten almetjen privaate gïeleåtnoem stuvredh.
+Dïhte maahta årrodh ij nahkesjh.
+Learohke tjuara nuepiem åadtjodh dovne ovöörneldihkie jïh öörneldihkie dåehkieh ryöknedh.
+Ij kråahpem tsevtsieh.
+Mænngan gosse luhpie sjidti saemien gielem øøhpehtidh, idtji læjhkan naan joekehtse Aarbortesne sjidth.
+Jaevrien Ikesjaure luvhtie jaevrien Balvatnet åarjel-luvlemes loektese.
+- Sjollehke noerhtenöörjen noerh ïedtjem utnieh göölijinie sjïdtedh.
+Aavodem jåvlide jïh eejehtallemasse.
+Aavodem jåvlide jïh eejehtallemasse jïh gåatan njaelkies beapmose.
+Aavodem åerjielasse vuelkedh 
+ILO-169, artihkele 6 staatide aktem dïedtem vadta staatese saemiejgujmie rååresjidh gosse eajhnadåvva laakh nænnoestidh, jallh reereles råajvarimmieh sjïehtesjidh mah maehtieh vihkeles sjïdtedh saemide.
+ILO-konvesjovne nr. 169 aalkoealmetji jïh krirriealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine jaepeste 1989 (ILO.
+evaarjelimmiej bïjre. iLo-konvensjovne nr. 169 jeahta gaskem jeahtjebem artihkelisnie 28 " edtja råajvarimmieh darjodh juktie åvtanimmiem jïh åtnoem gorredidh jïh evtiedidh dej åålmegij aalkoegïelh ".
+evaarjelimmiej bïjre. iLo-konvensjovne nr. 169 jeahta gaskem jeahtjebem artihkelisnie 28 "edtja råajvarimmieh darjodh juktie åvtanimmiem jïh åtnoem gorredidh jïh evtiedidh dej åålmegij aalkoegïelh ".
+ILO-konvensjon nr. 169 om urfolk og stammefolk i selvstendige stater.
+ILO-konvensjovne mr. 169, vihteste fïerhten saemien reaktam sov gïelem lïeredh jïh nåhtadidh.
+ILO-konvensjovne artihkel 25 gorrede dah saemieh reaktam utnieh meatan årrodh sjyöhtehke healsoefaalenassh evtiedidh, jïh vihteste saemieh reaktam utnieh hijven healsoedïenesjh åadtjodh.
+ILO-konvensjovnesne nr. 169, aalkoealmetji jïh tjiertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine dle tjåådtje aalkoealmetjh leah
+9 ILO-konvensjovne nr. 169 aalkoealmetji jïh tjïertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine artihkelh åtna mah dovne vihtiestieh aalkoealmetji reaktam sijjen gïelem gorredidh jïh evtiedidh, jïh fierhten almetjen reaktam sov gïelem lïeredh jïh nåhtadidh.
+- Akte aavoe saarnodh goevten 6. biejjien raejeste dle gåarede Saemiedigkien veeljemelåhkose tjaalasovvedh elektrovneles, saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta.
+Veanhta hijven aktine jïjtse daajroestrategijine Noerhte-Nöörjese / Raastendåaresth regijovnaale laavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+Veanhta hijven aktine jïjtse daajroestrategijine Noerhte-Nöörjese
+Implementeringem joe aalkeme jih Sara Larsson aaj soejhkesjimmiem dorjeme båetijen barkose.
+I na-Theres Andrea Sparrok lea fotograafe.
+Læstoe våaromem åtna bïevnesistie gellie byögkeles etaatijste, iedtjieåårganisasjovnijste jïh siebrijste.
+[Indre Billefjord:] Iđut.
+Dam bïevnesem maam registrerede ajve nuhtjesåvva guktie edtja reaktoe rabadtem åadtjodh.
+bïevnesh mah daarpesje juktie maahta gorredidh ïedtjh mah healsoe- jïh skïemtjehoksesne åtna
+Bievnijes, argumetereles jïh ussjeden tjaalegh
+julevsaemien tjirkije / Åarjel-Hålogalaanten bispedajve,
+Læjsa sov daajroeh taali jïh ryöknemestrategiji bïjre nuhtjie juktie laavenjassem loetedh.
+Vihkeles åårgane
+Idtjim gujht manne disse maehtieh daaroestidh.
+Im manne vienhth mijjeh limh mijjen identitetem buektiehtamme gorredidh jis ij lij mijjen skuvle saemide.
+- Im ierielimmesne, men læjhkan viesjledem ihke tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner stuvremesoejkesjem akten gïehtelæmman gaertjiedamme nåhtojne siebriedahkese luhpede, seamma tïjjen goh akte dagkeres gruva sæjhta nåake konsekvensh utnedh byjresasse, göölemasse jïh båatsose, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Im seamedh naakeninie dejstie vuajnojste bijjielisnie.
+Im leah manne dejtie jaepide bååstide sijhteme - im guktie gænnah.
+Innovasjovne Nöörje (Innovasjon Norge) evtiedimmievierhtide voenide reerie, mejtie maahta skåårvemidie vedtedh aerpievuekien laanteburresne jïh lissiejielieminie, jïh aaj tseegkijedåarjose jïh sïelteevtiedæmman lissiejieliemasse.
+Innovasjovne Nöörje Troms lea laavenjostoeguejmie juktie programmem Dáhttu2 Troms tjïrrehtidh.
+Instagram akte namhtah programme, juktie ih daarpesjh maam maeksedh dan åvteste.
+Goevtese mïsse maahta vuajnoeh vedtedh lea skïemtjijemoenehtsasse.
+Pryövereeremesysteemesne (PAD.) ((https://pas.udir.no) gaavnh Instruksjon for gjennomføring mij buerkeste guktie datne edtja pryövem tjïrrehtidh, jïh mah ryöjredimmieh
+Dïrrege lea njammadimmiem ektiedamme.
+nännoestimmiej gaavhtan aaj integrerede saemien
+Interaktijve govlehtimmieprosesse Ruffien 2014 åvtelen akte interaktijve govlehtimmieprosesse edtja öörnesovvedh gusnie haasta aalkoealmetjh, ENn åårganh, dotkeme- jïh ööhpehtimmieinstitusjovnh, almetjereaktasiebrieh, aalmetjeveeljeme almetjh, sivijle siebriedahkem jïh nasjovnaalestaath raeriestimmiejgujmie ryöjredimmide båetedh veartenekonferansese.
+- Daaroen giele lij siejhme internatesne.
+Internate buerebe voenen skuvleste
+orre arenah jïh nuepieh unnebelåhkoengïelese sjædta gosse gaskeviermie bööti.
+gaskeviermien tjïrrh maahta orre gïelem lïeredh gåessie jïh gusnie sïjhtedh.
+gaskeviermie
+Gaskeviermie jïh SMS nuepieh vedtieh guktie siejhme almetjh jïh meedija sinsitnine laavenjostoeh, joekoen doh nedteplaerieh, raadijove ‐ TV‐ programmh.
+Gaskeviermie sov vierremesisnie lea gosse totalitære tjeejehtæjjah åadtjoeh soptsestidh jemhkelds roenine nedtesne, bielelen naaken dejtie tjøødtjehte.
+Plakath:
+Mij destie sjïdteme lea stuerebe laavenjosteme tjieltigujmie jïh regijovne jïh staaten myndighetigujmie.
+iPhone jïh Nokia eah naan noerhtesaemien tastatuvrem utnieh.
+Goerkesimmien tjïrrh guktie siebredahke saemiengïelem dæjpa, gïehtjedimmmiefaage edtja gïelem eevtjedh jïh hoksedh jïh eadtjaldovvedh gïelem utnedh.
+Goerkese ektiedamme dïejvesidie goh vuesiehtimmien gaavhtan stuerebe goh, vielie, jallh
+Goerkese ektiedamme dïejvesidie goh vuesiehtimmien gaavhtan stuerebe goh, vielie, jallh taalebaakoeh jïh ryöknemetjiehpiesvoeth leah dïrregh dan guhkiebasse lïerehtæmman.
+Goerkesimmie
+ryöknemem dåarjoehtidh. Ulmie lea learohke edtja aktem jïjtse sisnjeles taalesïevem tseegkedh jïh struktuvrem guarkedh taaleraajrosne (vuartesjh teemide Taaledïejvesh jïh Taaleraajroe jïh taalesïeve).
+Jupmelen hijven syjhtede sjugniehtåvva bielelen mijjieh dan bïjre rohkelibie, bene daennie rohkelassesne rohkelibie dïhte aaj tjuara mijjem sjugniehtovvedh.
+Jupmelen syjhtede lea edtja hijven datnine gåaradidh, bene datne tjoerh gijhteles årrodh jïh doestedh Jupmelem leajhtadidh.
+Gud gir - Vi deler saemien gærhkoejielemem åvtese lutnjie goh akte bielie dehtie aerpievuekeste jïh ektievoeteste mejtie Nøørjen gærhkoe tjeekehte.
+- Vi deler, lea gaajhkide kristeme maanide
+jeatjah baakoejgujmie akte lissiesoejkesje dan soejkesjasse Gud gir - Vi deler, jïh edtja soejkesjidie ektesne vuejnedh.
+Jupmelen jïh gaajhkh vïhnegi nommesne sinsitniem dåajvoehtibie gieriesvoetem vaarjelidh jïh sinsitnien baalte abpe jielemem tjåadtjodh.
+Jupmelen rïjhke jïjtsistie båata bielelen mijjieh dan bïjre rohkelibie, bene daennie rohkelassesne rohkelibie dïhte aaj tjuara mijjese båetedh.
+Dan gyrhkesjimmien hammoem sijjen båeries judaj jaahkoste eerpin.
+Gyrhkesjimmie gelliesåarhts vuekieh åtna goh gïele, musihke, liturgijen gïelevæhta jïh kråahpen væhta.
+Gyrhkesjimmesne viehkiem åadtjoejibie mijjen jielemem goerkesidh jïh Jupmelem gaavnedidh.
+Svïenske gærhkoen åålmegisnie fïerhten aejlegen gyrhkesjimmiem heevehte, jïh gellien aejkien jeatjah biejjieh aaj.
+Gyrhkesjimmieh Gyrhkesjimmesne nuepiem Jupmielinie gaavnedidh jeatjebigujmie ektesne åålmegisnie.
+Gyrhkesjimmie
+Gyrhkesjimmie gaajhkh åålmegisnie Svïenske gærhkoen åålmegisnie sån fïerhten aejlegen gyrhkesjimmiem heevehte.
+Gyrhkesjimmie låavthgåetesne
+Akte gyrhkesjimmie gaajhkesidie gaahpan.
+Gyrhkesjimmie gaajhkesidie gaahpan
+Gyrhkesjimmie gaajhkesidie gaahpan - Svenska kyrkan - Om oss
+Jarkoestimmie / sjïehtedimmie teeksth gyrhkesjæmman
+Jupmele mijjen jielemem sæjhta jïh sæjhta fïerhten almetjinie ektine årrodh.
+Jupmele mijjese fïerhten beajjetje laejpiem vadta bielelen mijjieh dan bïjre rohkelibie, aaj bahhas almetjidie.
+Jupmelen reeremisnie gaajhke, bene doen ' ajmoeh maehtieh faamoem vaeltedh almetji bijjelen.
+Jupmelen reeremisnie gaajhke, bene doen 'ajmoeh maehtieh faamoem vaeltedh almetji bijjelen.
+Jupmele sæjhta mijjen lïhke, mijjen jieliemisne årrodh, mijjem gaajhkeste sæjhta luejhtedh jïh mijjen jielemenuepide orrestidh.
+Jupmielisnie velviem vijsiesvoeteste, aarmoste jïh gieriesvoeteste.
+Jupmele lea gieriesvoete jïh tjaebpiesvoete.
+Jupmele almetjinie Jesuse sjïere ektesne Jupmielinie, dïhte jïjtje Jupmele almetjinie.
+Jupmele maahta datnem gaavnedidh gosse lyjjesjeminie jïh gosse rohkeleminie.
+Jupmele maahta datnem gaavnedidh gosse olkene leah, jïh aaj gosse Bijbelisnie lohkeminie.
+Jupmele mijjem sjugniedi gaajhke bueriem åadtjodh.
+Jis ektienamme teekstide jïh aamhteseprovsah guarkedh, dellie vihkeles grafihken vuesiehtimmieh, tabellh jïh statistihkeh guarkedh.
+vaestiedasse guhkievaestiedassebielese
+- Naakenem daaroen gieleste guarkajim goh skuvlesne eelkim, mohte jeatjebh lin væjkalåbpoe.
+svihtjedh akten goerkesen vööste posisjovnesysteemeste - luhkie jïh aktesijjie
+lahtesh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre guarkedh dejnie ovmessie jaepieboelhkine
+lahtesh guarkedh vearolden, væhtah vearolden bïjre, lopmen jïh daelhkien bïjre dejnie ovmessie jaepieboelhkine
+lahtesh guarkedh jaepieboelhki, biejjiej (daatove), aski jïh jaepiej bïjre (repetisjovne 4. daltesistie)
+Guarkedh maam jeatjah jiehtieh jïh maehtedh jïjtsh åssjelh åvtese buektedh lea vihkeles biehkie muvhti gïelemaahtaldahkese.
+gyhtjelassh guarkedh jïh dejtie vaestiedidh
+Guarkoeh man bïjre tjaalege?
+taallh guarkedh jïh nåhtadidh dæjpeles tsiehkine
+saemien baakoeh lyjhkedskreeki jïh dåarjelekreeki bïjre guarkedh jïh ovmessie saemien nommh dïsse nuhtjedh.
+Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
+taallh guarkedh jïh utnedh
+guarkedh jïh åvtese buektedh aelkies dïjrh, gyhtjelassh jïh bïevnesh saemien
+gyhtjelassh guarkedh jïh vaestiedidh
+sijjieaarvoesysteeme. Learoesoejkesje sijjieaarvoesysteemem nuhtjie.
+Guarkedh ståaroeh, ryöknemh, vuepsieh jïh man jïjnje leah, aaj boelhkh gïelemaahtaldahkesne.
+irskegïele læjhkan ij leah daamts juktie eah dah staath sïjhth aejhteme unnebelåhkoegïelem darjodh staaten båetije åejviegïelese.
+Nora Marie Bransfjell
+Goerehth aaj mah taalestoeredahkh learohke maahta taalesïevide bïejedh.
+fenomenh goerehtidh tjoejen, govlemen jïh gijjen bïjre, vïhtesjimmide digkiedidh jïh buerkiestidh guktie tjoeje maahta govlemem irhkedh
+funksjovnh goerehtidh mah praktihkeles tsiehkieh buerkiestieh, viehkine nullepunktem, ekstremalpunktem jïh kroessedimmiepunktem vihtiestidh, jïh dam praktihkeles aarvoem illedahkijste toelhkestidh
+hydrokarbonh, alkoholh, karboksylsyrah jïh karbohydrath goerehtidh, buerkiestidh aamhtide jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie dah dorjesuvvieh jïh gusnie dah åtnasuvvieh
+goerehtidh jïh klassifiseradidh raajnes aamhth jïh aamhtepleentegh mestie man varke dah tjaetsesne loetesuvvieh, guktie buelieh jïh suvries jïh basiske ektievoeth
+goerehtidh jïh vïhtesjadtedh biotiske jïh abiotiske faktovrh aktene ekosystemesne voengesne, jïh ektiedimmieh faktovri gaskem buerkiestidh
+jïjtsevoeth materijaline teestadidh jïh buerkiestidh mah dorjemassesne åtnasuvvieh, jïh materijaleåtnoem vuarjasjidh gosse byjresem krööhkeste
+- daejredh mij iktesth tjåådtje daesnie www.udir.n o, "viktige meldingerš nuelesne
+- daejredh mij iktesth tjåådtje daesnie www.udir.no, "viktige meldingerš nuelesne
+goerehtidh guktie nïejth jïh baernieh beetnegh nuhtjieh, jïh tsiehkiej bïjre soptsestidh mah åtnoem tsevtsieh
+jïjtsevoetide muvhtide aamhtide aarkebiejjeste goerehtidh, jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh heajjoedimmien bïjre loetemijstie
+Goerehtimmiereaktan sisvege lea ektiedamme disse mij lea daerpies vuarjasjidh, juktie vuarjasjidh mejtie mineraalh gååvnesieh mejtie gåarede evtiedidh (§19).
+Goerehtimmiereakta bööremes prijoriteetine aaj akte krieveme jis edtja evtiedimmiereaktam åadtjodh.
+Goerehtimmiereakta mineraalide, mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna, luhpiem staateste kreava (§13).
+Dah illedahkh goerehtimmeste edtja våaroeminie årrodh saemien gïelepolitihkese gaajhkine daltesinie siebriedahkesne, daan nuelesne staateles, regijovnale jïh tjïelten daltesisnie.
+Reektehtse goerehtimmeste aaj buerkiesti guktie saemien åtnasovvi ovmessie siebriedahketsiehkine.
+Gyhtjelassh maehtieh naemhtie årrodh:
+Goerehtimmieh vuesiehtieh siebriedahken evtiedimmie, aktine daamtaj stuerebe låhkoe almetjijstie mah staaride juhtieh, dorje guktie sagki jienebh saemieh saemien gïelen reeremedajven ålkolen orrijieh.
+Goerehtimmien aajkoe lea goerehtalledh mah faktovrh saemien siebriedahkine mah tsevtsieh man åvteste gååvnese jïh man åvteste vædtsoesvoete dorjesåvva lïhke fuelhkine, jïh guktie maahta bööremeslaakan sjïehteladtedh saemien årroejidie juktie vueptiestidh jïh råajvarimmieh utnedh mah heerredieh jïh viehkiehtieh.
+Goerehtimmien åssjele lij daejredh man gellie mah aktem dejstie saemien gïelijste haalvoeh njaalmeldh jïh tjaaleldh, mennie aalterisnie dah, gåessie gïelem nåhtadieh jïh mennie mieresne saemien gïele åtnasåvva ovmessie tsiehkine.
+Gaajhkh saemien maanah sjïere reaktam utnieh saemien lïerehtimmiem skuvlesne åadtjodh.
+Goerehtimmie vuesehte akte gåalmehtse eejhtegijstie jiehtieh maanah læjhkan eah dam saemien lïerehtimmiem åadtjoeh maam edtjieh laaken mietie utnedh.
+Goerehtimmie vuesehte golme vïjhte almetjijstie veeljieh nöörjen nåhtadidh jalhts lij nuepie orreme saemiestidh.
+Goerehtimmie vuesehte daan biejjien jienebh noerh goh aarebi maehtieh saemien tjaeledh, seamma tïjjen saemien vaenie åtnasåvva goh akte tjaaleldh reeremegïele.
+Goerehtimmie aaj vuesehte dah saemien dajvh vaenie innovasjovnem utnieh.
+Goerehtimmie aaj vuesehte jïjnjh almetjh tuhtjieh dah ånnetji saemien maehtieh, men ij goh nuekies juktie doestedh gïelem nåhtadidh.
+- Goerehtimmie sæjhta akte joekoen vihkeles dïrrege årrodh Saemiedigkien vijriesåbpoe barkose gïeligujmie.
+Akten giehtjelimmesne naan eejhtegh daam jiehtieh tijjen bijre:
+blommasjædtoeh goerehtidh jïh buerkiestidh, jïh funksjovnide dejtie ovmessie sjædtoebielide buerkiestidh tjaaleginie jïh guvviejgujmie
+goerehtidh jïh digkiedidh naan faktovrh mah maehtieh tsevtsedh guktie vetsmieh bïhtsegieh jïh sjædtoeh sjidtieh
+Giehtjh joekedimmiem kaarri jïh nyjseni gaskem.
+Giehtjh mejtie daate heannadamme daan jaepien veeljemisnie?
+Goerehth mejtie akte aamhtese mej bïjre dah krirrieh leah ovgeahpan?
+Goerehth aaj mah taalestoeredahkh learohke maahta taalesïevide bïejedh.
+- Goerehth maam dah ovmessie krirrieh mah leah meatan veeljemisnie, vienhtieh daej gyhtjelassi bïjre (giehtjh krirrieprogrammem, lohkijetjaalegh politihkerijstie, krirriej nedtesæjroeh j. v) - Man krærran datne lih sïjhteme steemmadidh jis edtjh åadtjodh maam datne vaajtelamme?
+Giehtjh mij desnie tjåådtje.
+Akte goerehtimmie maam darjoeji lïhkesveeljemen mænngan jaepien 2007 vuesehte dah veeljijh vienhtin dah voenges plaerieh lin dah vihkielommes gaaltijh bïevnesidie dan voenges politihken bïjre.
+Pryövenasse boernengåetietappeste
+Pryövenasse maam cellepryövenassevaaltemisnie veelti pråvhka vöörhkedh.
+Pryövenassem skïemtjegåetien laboratorijumese seedtie gusnie dam analyseeredh.
+Pryövenasse laboratijumese seedtie gusnie dam analyseeredh.
+Pryövemasse mikroskopijen goerehtæmman seedtie.
+Pryövenasse maahta aareh vuesiehtidh jis cellejeatjahtehtemh åtna mestie maahta boernengåetietjeapohkecancerem åadtjodh.
+Cellepryövenasse maahta cancerem vuesiehtidh, mohte dïhte joekoen sveekes.
+Pryövenassem maahta gåessŠakt dygnesne vaeltedh.
+Pryövenassevaaltije, gie tsegkietnie jallh dåaktere, mojhteleslaakan tsïnnevïedtjide rïhpeste gynekologijen dïrreginie mej leah kråahpetemperatuvre.
+Pryövenassem varki vaeltedh jïh daamhtaj barre naan minudtesne.
+Ij naan vaahrah pryövenassine.
+Pryövenassevaalteme lea vaahraj namhtah jïh hijven gåarede pryövenassem vaeltedh jis nåajsan.
+Pryövenassem gïeteste vaalta viehkine sigkies naaloe maam vïrreåaran, venese, baska.
+Pryövenasse prostatareaveste vaeltiesåvva
+Illeldahkem tjuara iktegisth vierhtiedidh destie mejnie tjoeperde jïh mah jeatjah goerehtimmieh vuesiehtieh.
+Pryövenasside maehtieh aaj dotkemasse jallh jeatjah aajkojde nåhtadidh mejtie dotkemeetiken dåehkie dåhkasjahteme.
+Eah daarpesjh kristegassjh årrodh jis skïemtjegåetiegærhkoen gåajkoe mïnnedh.
+Jis rohkelidh ij daarpesjh jaehkedh.
+Ij daarpesjh sjïere vuekine ryöjredidh åvtelhbodti cellepryövenassem vadta, bene ij boetjh jallh naan badtja tsïnnen sïjse nåhtadidh dygnem goerehtimmien åvteli.
+Aellieh Jupmelen nommem deajese luejhtieh.
+Aellieh paarrebieliej gaskese tjihtedh.
+Aellieh sualedh.
+Ih krirriem gaavnh mejnie ållesth seamedh, bene byørh steemma didh dan krær ran mejnie jeenjemes siemes dejnie suerkine mah leah vihkeles dutnjien.
+Ij edtjh pryövenassem vedtedh gosse gujnelemmie.
+Dah klaeriekodah viehkiehtieh learoehkidie dejtie ovmessie baakoeklaasside joekedidh.
+- Lyngen lea daelie akte dajve mij lea åehpies goh fealadasseulmie dovne dejtie mah sijhtieh tjoejkedh, gïerestalledh, håagkodh jïh vaanterdidh.
+izu lea saemien noerekonsepte man joe leah radiosaadtegh jïh jïjtse viermiesæjtoe.
+Abpe tijjen learoehkide soptseste jïh buerkeste maam dorje, jïh guktie.
+Dah mah sealadin edtjin dan lïhke gællasjidh gusnie deejrin almetjh baalte bøøtin, dellie idtji sïjhth dan oktegh årrodh elleme gællasjin vuertiejin tjuedtjielimmiem.
+Jïh gaatesjen, bïjre jarkan veartenisnie mïrrestalleme aaj akte gyhtjelasse jieleden jïh jaemeden bïjre.
+vuesiehtimmine jïh / jallh vuajnojne
+Teknihkem aaj evtede guktie gadtjijhveahkam unniedidh.
+Jïh daate lea politihke.
+byjrese-jïh klijmagyhtjelassi bïjre?
+Jïh Danica guvvieh mestie akt åådtje satne ij gåessie gænnah vuajneme: njulhtjemebahkide Lillehammerisnie.
+Jïh dïhte jorkese mearan siebriedahke sov åvteguvvieh jïh aarvoeh jarkeleminie.
+Jïh dle byørh steemmadidh aaj.
+Datne maahtah raeffien bïjre rohkelidh
+Dle learohke maahta jienebh raajesh lissiehtidh juktie aktem elliesåbpoe soptsesem åadtjodh.
+Jïh akti veajkoej dle almetjh mijjen åvtelen, eatnaminie jïh sinsitnine ektine, kultuvremojhtesh jïh eatnemh sjugniedamme mah leah vyörtegs aktem sijjiem UNESCO ' n vearteneaerpielæstosne åadtjodh, dan åvteste dah "åajvoeh jïh universelle aarvoemš utnieh.
+Jïh akti veajkoej dle almetjh mijjen åvtelen, eatnaminie jïh sinsitnine ektine, kultuvremojhtesh jïh eatnemh sjugniedamme mah leah vyörtegs aktem sijjiem UNESCO 'n vearteneaerpielæstosne åadtjodh, dan åvteste dah "åajvoeh jïh universelle aarvoemš utnieh.
+Jïh ij gåessie gænnah jienebh almetjh sijjen åvtehkh veeljeme frijje jïh demokratijen veeljemi tjïrrh.
+Jïh faamose akten åålmegen væljosne.
+Jïh klijmam beerkedh.
+gosse jaepien 1901 almetjh ryökni dellie bieliem Walesinie kymrijem soptsestin.
+Liturgije jaepeste 1978 lea noerhtesaemiengïelese jïh julevsaemiengïelese jarkoestamme jaepien 2008.
+Jaepien 2001 dle akte vihties laavenjostoe tseegkesovvi saemiedigkiepresidenti jïh ministeri gaskem, mah diedtem utnieh saemien aamhtesi åvteste Såevmesne, Sveerjesne jïh Nöörjesne.
+Almetjiryöknemisnie jaepien 2001 lij 21 pst. mah jeehtin dah kymrijegïelem maehtieh.
+' este aktem maadthlaakeraeriestimmiem evtiedin, edtja tjaatsestimmiereaktam vueliedidh 16 jaapan stoerredigkieveeljemisnie.
+'este aktem maadthlaakeraeriestimmiem evtiedin, edtja tjaatsestimmiereaktam vueliedidh 16 jaapan stoerredigkieveeljemisnie.
+Jaepien 2004 raejeste dle Megard goevtesedirektöörine orreme saemie-jïh unnebelåhkoepolitihkeles goevtesisnie.
+Jaepien 2005 Divtasvuodna meatan sjïdti, jaepien 2008 Snåase Noerhte-Trööndelagesne, jïh 2009 Lavangen Tromsesne.
+63 göökte saadtegh åarjelsaemiengïelesne våhkosne. Jaepien 2007 byjreskontorvrh Divtasvuodnesne jïh snåasesne tjïrkeme akte journaliste fïerhten sæjjan, destie båata stuerebe sisvegij jïh geografijen gellielaaketjevuekesne saemien saerniehsaadteginie radijovisnie jïh Tv:esne.
+Jaepeste 2007 kristemeliturgije åarjelsaemiengïelesne gååvnese goh pryövemeöörnegem.
+Jaepeste 2007 lea orre dotkemeprovramme aalkeme - Provgramme saemien dotkeme II.
+Jaepien 2008 göökte saemien learohkh Politijejïlleskuvlen sïjse böötigan.
+Jaepien 2008 helgelandeskïemtjegåetie faagebiejjiem öörni saemien starnen bïjre ektine lihtsegh saemien åålmegistie helgelandesne.
+Jaepien 2008 laavenjassepaehperidie dejtie njieljie starneregijovnidie dam jiehtegem mealtan vaeltedh: " skïemtjijh jïh utnijh tjuerieh jearsoes årrodh dïenesjh jaksoes jïh dah såjhtojne jïh våavkasjimminie dåastohte.
+Jaepien 2008 laavenjassepaehperidie dejtie njieljie starneregijovnidie dam jiehtegem mealtan vaeltedh: "skïemtjijh jïh utnijh tjuerieh jearsoes årrodh dïenesjh jaksoes jïh dah såjhtojne jïh våavkasjimminie dåastohte.
+25 jïh sveerjen jïh såevmien maanaj-ierieguedtijh gaskem Reakta laavenjjassese jïh govleldehtemasse saemiej maanide jïh noeride jaepeste 2008, vuesehte dovne learoevierhtiehtsiehkie, lohkehtæjjine jïh skuvleåvtohken vuajnoe leah vihkeles faktovrh mestie maahta bïhkedidh man gaavhtan dan jeenjh ööhpehtimmeste gaarvanieh.
+YouTube-prosjekte luvlesaemien gïelesne 150 000 kråvnah dåarjojne åadtjoeji 2008, jïh akten onne vuertiestimmien mænngan prosjekte vihth juhtieminie aktine aadtjen øøhpehtamme journalistine goh redaktøre mij luvlesaemien soptseste.
+Jaepien 2008 åadtjoejin 19 nöörjen maanajgïerth saemien maanajgujmie dåarjoem saemiengïeleööhpehtæmman.
+Jaepeste 2008 aaj bieliem mestie saemieåålmegen fåanteste gïele-evtiedimmieråajvarimmide.
+Jaepeste 2009 lij öörnemem tseegkeme lohkijidie gieh såemies lohkehtæjjaööhpehtimmieh orrijin g. j. mastereprovramme lohkehtæjjaööhpehtimmie gïeline vuj realfaagine, juktie dah bielieh lohkemelöönemistie vadtasuvvieh.
+Jaepien 2009 maastereeksamenem veelti faagesne Public Administration, Harvard University ' sne.
+Jaepien 2009 maastereeksamenem veelti faagesne Public Administration, Harvard University 'sne.
+Jaepien 2009 mietie galka aaj gærjetjem gïelebyjrese jïh gïeleskreejrehtimmine darjodh.
+gïjren 2009 lea saemiengïeleldh madtjeledåhkie tseegkedh dan noerhtesaemiengïelen dajvesne (Finnmark jïh Troms).
+Jaepien 2009 10 saemien gïelejarngh åadtjoeh dåarjoeh saemiedigkeste.
+Jaepien 2010 jïjnjh darjomh maanide, noeride jih geervide soejkesjamme.
+Jaepien 2012 edtjebe aelkedh viehkiem giehpiedidh.
+Jaepien 2012 dle Nöörje sæjhta dïedtem utnedh baalhkam finansieradidh.
+Tjiehpiedæjjalatjkoe jaapan 2013 gaervies
+Orre jaepeste 2014 Jaepeste 2014 orre, orrestahteme giehtjedimmieh tjïrrehtuvvieh, lohkemem jïh ryöknedimmiem 1. - 3. daltesisnie goerehtalledh.
+Jaepeste 2014 orre, orrestahteme giehtjedimmieh tjïrrehtuvvieh, lohkemem jïh ryöknedimmiem 1. - 3. daltesisnie goerehtalledh.
+Sov raeriestimmine budsjedtese 2015 Saemiedigkieraerie sæjhta båetijem aejkiem jïh mijjen tjåenghkies kultuvreaerpiem dåarjoehtidh.
+Budsjedteraeriestimmine jaapan 2015 jåerhkebe maadthgierkide nænnoestehtedh saemien siebriedahkesne.
+Jaepiej mietie PSA-veahka ånnetji jeanane jeenjemes almine dan gaavhtan prostatareavsa stuerede gosse båarasåbpoe sjædta.
+Jaepien 2001 lihtsege Saemiej-reaktaj-moenehtsisnie sjidti.
+Jaapan 2012 dle raereste 233,650 millijovnh kråvnah dåarjojne Saemiedægkan, Orrestehteme-, reereme- jih gærhkoedepartementen budsjedten bijjelen.
+- Manne vïenhtem fïnkese goske akte minngemosth nænnoestimmie Nussiresne dorjesåvva, jïh prosjekte tjuara jienebi byjjes aamhtesegïetedimmieåeriej tjïrrh åvtelen maahta dam saetniedehtedh, Muotka jeahta.
+Manne jaahkam mijjieh varke åadtjobe vuejnedh saemien spïelefilmh mejtie noere saemien filmesjugniedæjjah leah dorjeme, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
+Leenestuvrie fierhten jaepien åårganisjasjovnedåarjoeh joekede åårganisasjovnide mejtie dej unnebelåhkoej judarh, romerh jih svöörjensåevmieh åvteste barkieh.
+Fïerhten-jaepien budsjedti tjïrrh dle Saemiedigkie tsavtshvierhtieh lyjkeme marijne jieliemidie.
+Jaepien lahtesimmie jaepien 2008 starne Noerhte RhF jeahta rutijne toelhkedïejesje lea sijjesne mohte ij leah helgelandeskïektjegåetesne desnie dejnie barkeminie faalaldahkem sæjjan åadtjodh.
+Jahkásaš penšuvdna meroštallojuvvo go čoggojuvvon penšuvdnavuoigatvuođat juhkkojuvvojit einnostuvvon penšunistaagi juohkinloguin, mii mearkkaša ahte penšuvdna heivehuvvo álbmoga eallinlági mielde nugo álbmotoajus.
+Fïerhten jaepien prijoriteradimmieh jïh råajvarimmieh edtjieh våajnoes årrodh Saemiedigkien budsjedtesne, jïh illedahkesne jaepiebïevnesisnie.
+Njaalmeldh gaskesadteme
+Skuvlen jïjnjh jallh vaenie learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne? Skuvlesne naan
+Daltese maahta tjåanghkan giesedh jïh soptsestidh pryöven illedahki bïjre ektesne - jïh
+Daltese maahta tjåanghkan giesedh jïh soptsestidh pryöven illedahki bïjre ektesne - jïh klaassi / learohkedåehkiej dåaresth.
+maahta tjåanghkan giesedh jïh soptsestidh pryöven illedahki bïjre ektesne - jïh klaassi / learohkedåehkiej dåaresth.
+JaepietsiehkiehÅejvieboelhkh 8.-10. Gïelem utnedhGïele jïh gaskesadteme
+JaepietsiehkiehÖörnege 10. jaepietsiehkesneVuartesjh guktie maadthskuvlelohkehtimmie geerve almetjidie öörnesovveme.
+JaepietsiehkiehÖörnege 10. jaepietsiehkesneLearohkh gelkieh elliesvïhnesjimmieh åadtjodh.
+JaepietsiehkiehÖörnege 10. jaepietsiehkesneLearohkh maehtieh aktem njaalmeldh eksamenem åadtjodh.
+Aarvehtseryöknemisnie taalh beaja man stoerre hille lea akte heannadimmie edtja heannadidh.
+2012 lea dïhte minngemes jaepie gusnie learohkh daennie skuvlesne, jïh tjïelte dannasinie sjæjsjalamme skuvline galhkedh tjaktjen raejeste.
+Jaepie
+Aervede unnebe goh lehkiem åarjelsaemijste saemien soptseste.
+Kvalitete ööhpehtimmesne jïh buerie bïevnesh saemienööhpehtimmien faalaldahkij bïjre aervede lea buerie tsevtseme mestie man gellieh gieh saemiengïelem veeljedh ellies skuvletïjjesne.
+Hævvi vienth dah sinsitnien baalte evtiesuvvieh.
+Daate learohke sån ij dam evtiedimmiem utnieh dejstie uvtemesth
+Daate learohke sån ij dam evtiedimmiem utnieh dejstie uvtemesth ryöknedimmietjiehpiesvoetijste mejtie veanhtadibie, jïh learohke maahta sïejhme
+Daate learohke sån ij dam evtiedimmiem utnieh dejstie uvtemesth ryöknedimmietjiehpiesvoetijste mejtie veanhtadibie, jïh learohke maahta sïejhme matematihketsagkesh evtiedidh.
+Dïhte nännoestamme unnebelåhkoe-vaarjelimmie
+Jïh Jupmele - dïhte daajra mij lea hijven munnjien.
+Jih Johan Alberte bøøti, skuvlesne giehtjedi jih aaj learohkidie skuvlebiejjiej mænngan, skuvlen bæjngoelisnie.
+Jïh aarkebiejjien gaagnes almetjh mah aktem onne laantem stoerre darjoeh.
+maam sjugniehtamme, jielemem vadtah.
+Jåma aaj tjierteste dah haestemh stoerre, jalhts dej minngemes luhkiejaepiej dle aktem hijven evtiedimmiem vuajneme, jïh sæjhta joekoen vihkeles årrodh Saemiedigkie ulmieh jïh vuekieh evtede, juktie saemien gïelem vijriesåbpoe evtiedidh.
+ovstruktuvreradamme veahkah ryöknedh, guhkiebasse ryöknedh akten saaht man taalen raejeste (dovne bæjjese jïh våålese), jïh maehtedh ryöknedh gööktine jïh gööktine, vïjhtine-jïh-vïjhtine jïh naemhtie vijriesåbpoe.
+meänkieli jïh saemien gåessie byjjesfaamojde
+Jïh mijjieh jïjnjh aajhterh gaavnedamme mah daejtie gåetide gorredamme.
+Guktie maahta learohke verviestidh jih buerie øvtiedimmiem åadtjodh bihkedimmien tjirrh?
+Jïh manne gutnedem gaajhkide dijjide mah viehkiehtamme, beerkeme jïh davvome.
+Dygnen mietie jienebe jovkemem daarpesje enn veanhta, vuesiehtimmien gaavhtan akte jaepien båeries maana medtie akte lïjhterem daarpesje.
+Sagka aktem aktem daabloem doehtede jïh dam ånnetji miehtjede mearan dam ryöknoe.
+Sagka ij gaajhkide nommide taaleraajrosne jallh struktuvrem posisjovnesysteemesne damth.
+taalegoerkesem utnedh (vuartesjh teemam Taaledïejvese vuelielisnie).
+Jïh studentide Nöörjeste mah:
+ålmehreakta-dïedti bïjre. Saemiedigkie aaj
+Akte stoerre tjåenghkies åesiesleakadimmie dejstie saemien dajvijste.
+ryöknemem kreava göökte raajrojste seamma tïjjen: Tjuara våålese ryöknedh dehtie aktede taaleste dan måbpan, jïh seamma tïjjen bæjjese ryöknedh dam låhkoem maam edtja våålese ryöknedh.
+Dah edtjieh saemien lahtesh nåhtadidh voerkeslaakan gosse buerkestieh.
+Dah edtjieh saemien lahtesh nåhtadidh voerkeslaakan gosse buerkestieh.
+Dah pryövh aktem orre guelmiem åådtjeme, jïh såemies laavenjassehammoeh jïh sisvege pryövenassine leah jarkelamme, viertiestamme dej aarebi pryövigujmie.
+Sjeavohtsvoete maahta dam vearremesem årrodh.
+Jïh jïjnjh fuelhkieh skyllemasse båetieh.
+Almetjh starnedehti.
+Jïh aaj dåvvoden råajvarimmide klijmajarkelimmiej vööste, goh jïjnje bigkeme aalkoealmetji dajvine orrestimmeles energijeste, goh tjaetsiefaamoe jïh biegkefaamoe, mah dåeriesmoerh vedtieh aerpievuekien almetji jieliemidie goh gööleme, bivteme jïh båatsoe.
+jijtjefaamoeh jïh jïjtjetsevtsemh nännoestidh juktie
+Jïjnje daajroe religijovnehistovrijen, gærhkoehistovrijen jïh gærhkoejielemen bïjre gååvnese Saemien eatnamisnie / Saepmijesne, bene
+Gaajhkh barkijh sjeavohthvoetem utnieh seamma gie hoksesne råaka.
+Aaj barkijh apotehkine sjeavohthvoetem utnieh.
+Gihtjh goh naemhtie: Gie daate?
+Gihtjehtimmiem maahta mp3-spielerasse bæjjese vaeltedh jallh plearoeh.
+Dah maehtieh tjoejebaantese bæjjese vaeltedh jallh filmadidh gihtjehtimmiem.
+Gihtjehtidh
+gihtjedidh jïh reektedh
+Gihtjelgidh
+Gyhtjelassh sisvegen bïjre maehtieh vaestiedidh
+Gyhtjelassh jïh vaestiedassh goebperi bïjre tsåvhnosne
+Gyhtjelassh mejtie vaestiedidh
+Gyhtjelassh mejtie vaestiedidh
+Gyhtjelassh lïhtsegevoeten bïjre Sveerjesne aarebi ih daarpesjh syökedh lïhtseginie Svïenske gærhkosne sjïdtedh, dam sjïdti gosse reakadi.
+Raeriem gihtjedh
+Gihtjh gåetesne mah skaehtieh jïh maaksoeh dov fuelhkie tjuerieh maeksedh tjïeltese?
+Aktene gihtjemetjoevtenjisnie dellie vaestiedassem jeahta, jïh dle learohkh edtjieh gyhtjelassh darjodh vaestiedassese.
+gihtjedh jis maam joem lea plarhkan.
+jis im guarkah dellie gihtjedh
+Jaabnan vååksjedh
+Learohkevuesiehtimmie Jenny birresåvva guhkiebasse ryöknedh taaleste 38.
+Jenny ij gaajhkide nommide taaleraajrosne jallh struktuvrem posisjovnesysteemesne damth.
+Jenny maahta sån aaj viesjies taalegoerkesem utnedh (vuartesjh teemam Taaledïejvese vuelielisnie).
+Gyhtjelassh aaj gihtjesuvvieh sjïehtesjimmien bïjre Dahkoesoejkesjistie saemien gïelese, jïh mah råajvarimmieh mah dorjesuvvieh juktie lïerehtimmiem saemien gïeline bueriedidh.
+Jupmelen tjïrrh åadtjoejibie vielie daejredh maam Jupmele sæjhta jïh gie dïhte Jupmele.
+Jesuse eatnamasse båata dan åvteste Jupmele mijjem eahtsa jïh sæjhta ihkuve aejkiem mijjese rïhpestidh, dovne jaememen åvtelen jïh minngelen.
+Jeesuse jeahta: " Manne leam veartenen tjoevkese, dïhte gie mannem dåerede ij edtjh jemkielisnie vaedtesedh vallah jieleden tjoevkesem åadtjodh. "
+Jeesuse jeahta: "Manne leam veartenen tjoevkese, dïhte gie mannem dåerede ij edtjh jemkielisnie vaedtesedh vallah jieleden tjoevkesem åadtjodh."
+Jeesuse jeehti satne Jupmelen baernie lea.
+Jeesuse åajvie sjïdti juktie jaemedem håajhteme.
+Bijbelisnie tjaalasovveme laampem sjïeledin.
+Dan lea tjïjhtje rohkelassh, jïh dah tjïjhtje rohkelassh voebnesjieh gaajhkem maam mijjieh daarpejibie rohkelassese.
+Jeesuse staellesne Betlehemesne reakasovvi.
+Jeesuse vaejvien jïjjine åahpeni.
+Jeesuse jïjjem jïh jaememem deejri.
+Jeesuse saadtegisnie lïj.
+Jeesusen nomme naemhtie jarkoestibie: Jupmele gorrede.
+Darjoeh tihtelem, aalkoem jïh aktem onne teekstem.
+Ajve steemmadidh dejtie mah leah hijven.
+Gïelekåarhte
+Gïelekåarhtem dan dov tjaalesæjjan seedtesåvva.
+Gieleleahpam dov tjaalessäjjan sedtieh.
+Gieleleahpesne maahtah lohkedh gusnie veeljemetjiehtjele jih gåessie dihte gaahpene.
+Gieleleahpesne laavenjassh dov bijre tjaaleme jih mejtie veeljemindie åadtjh veeljedh, jih gusnie jih gåessie åadtjh veeljedh.
+Datne steemmeleahpam vadtah akten veeljemebarkijasse, mij gïehtjede datne leah almetjelåhkosne, jïh datne ih leah joe steemmadamme.
+Gielem vedtedh seamma vuekine goh dah siejhme veeljeminie.
+Tjaatsestimmiereaktam gaajhkesidie?
+Datne tjoerh almetje-låhkosne årrodh (vuesehte mah årrojh mah steemmereaktam utnieh) aktene tjïeltesne jis edtjh maehtedh steemma-didh.
+Dah veeljijh akten politihkeles krærran tjaatsestieh.
+Dah veeljijh aktem guvviem jïjtsasse darjoeh krirrijste jïh politihkerijstie saerniej jïh digkiedimmiej tjïrrh plaerine, tv ' esne, raadijovesne jïh Gaskeviermesne.
+Dah veeljijh aktem guvviem jïjtsasse darjoeh krirrijste jïh politihkerijstie saerniej jïh digkiedimmiej tjïrrh plaerine, tv 'esne, raadijovesne jïh Gaskeviermesne.
+Dijren tjirrh gielem vedtedh seamma vuekine goh prievien tjirrh, daate voestemes vuekie disse gie gieletjiehtjelisnie edtja gielem vedtedh men ij maehtieh veeljemebiejjesne. "
+Dijren tjirrh gielem vedtedh
+Elektrovnelessteemmadimmie
+Gïelem vedtedh
+les steemmadimmie?
+Veeljedh
+Darjoeh aktem tjaatsestimmiem klaassesne!
+Prievien tjirrh gielem vedtedh
+- Smarttellefovne sagke væjkalåbpoe sjædta mijjese dovne privaate jïh barkosne.
+Vijsies baakoejgujmie vaejviem læjnoedehtin.
+håaleprovgramme maahta vedtedh almetjidie giej vaejvie lohkedh jïh tjaeledh nuepiem ovmessie såårhts teekstide guarkedh, faagegærjeste avijsidie.
+håaleteknihke dan bïjre daategïetedimmie almetjh håalem, j. v. d. joekoen håaledamtese jïh håalesyntese.
+håale lea vuesiehtamme iedtjeles vuekie årrodh bïevnesh åålmehtehtedh.
+Dïhte gïele mij åtnasåvva lea kåanstegïele (syntetiske) jallh almetjen.
+Jitneme lea gåatomedajve åarjel Vilhelmina saemiensïjtese.
+Jåa1 Hammoedimmiem jïh vætnoem vaeltieh.
+Jåa2 Hammoedimmien jïh duedtiem elliestïjjen vaeltieh.
+Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
+Jåa1 ööhpehtimmieprogrammh studijegoerehtæmman - programmesuerkie realfaagese jïh programmesuerkie gielese, siebriedahkefaagese jïh ekonomijese
+Jåa1 ööhpehtimmieprogrammh studijegoerehtæmman - programmesuerkie realfaagese jïh programmesuerkie gielese, siebriedahkefaagese jïh ekonomijese
+Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
+Jåa2 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
+Jåa2 ööhpehtimmieprogrammh idrettsfaagese jïh ööhpehtimmieprogramme musihkese, daanhtsose jïh draamese
+Jåa2 ööhpehtimmieprogrammh idrettsfaagese jïh ööhpehtimmieprogrammh musihkese, daanhtsose jïh draamese
+Jåa2 ööhpehtimmieprogrammh idrettsfaagese jïh ööhpehtimmieprogrammh musihkese, daanhtsose jïh draamese
+Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose
+Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose
+Jåa3 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
+Dejtie juhtije prosjektide dle aktem jåarhkedåarjoem 395,6 millijovnh kråvnine raeriestamme.
+Akten spaajhte ryöknije lea aelhkie laavenjassh loetedh suerkesne 0-20.
+soptsestallemem utnedh:
+Jåarhkelïerehtimmesne faage feerhmie åejviesuerkide goerehtæjja, indivijde, siebriedahke jïh kultuvre, barkoe- jïh jieleme, politihke jïh demokratije jïh gaskenasjovnaale tsiehkieh.
+Jåarhkeööhpehtimmesne edtja aaj dam vihkielommes toelhkestimmiemaahtoem saemien gïeleste nöörjen gïelese evtiedidh.
+Jåarhkelïerehtimmesne siebriedahkefaage maahtoeulmieh åtna mænngan Jåa1 ööhpehtimmieprogrammesne studijegoerehtæmman, programmesuerkie realfaagese jïh programmesuerkie gielese, siebriedahkefaagese jïh ekonomijese.
+Jåerhkeskuvlen ööhpehtimmesne lij skuvlejaepien 2006-2007, 285 learohkh jallh barkoelearohkh giej lin ööhpehtimmiem saemiengïelesne.
+Dah mah reaktam utnieh jåarhkelïerehtimmiem åadtjodh leah dah mah eah leah jåarhkelïerehtimmiem tjïrrehtamme aarebi.
+Jåarhkelïerehtimmie
+Jåarhkelïerehtimmien sjïekenisnie dle departemente maahta mieriedimmieh vedtedh ihke såemies skuvlh edtjieh lïerehtimmiem faalehtidh saemiengïelesne ellieslaakan jallh sjïere saemien faagine.
+Maahta jeenjemes 10 000 kråvnah vedtedh fïerhten learoehkasse fïerhten jaepien learoehkidie jåarhkeskuvlen daltesisnie jïh 20 000 kråvnah fïerhten studentese jïlleskuvle- jallh universiteetedaltesisnie.
+JåarhkeööhpehtimmieMah jåarhkeskuvlh dov fylhkesne gååvnesieh?
+Jåarhkh læstojne gosse orre baakoeh båateledtieh.
+goerkesem åtna taalesïeveste, lissine viesjies dïejvesegoerkesasse.
+Dåehkien aarebi saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma, Åarjel-Saemiej Gïelh lea dåehkien åvtehke.
+Dåehkesne maanagïertebarkijh ovmessie bieleste laanteste.
+Dåehkieh bïevnesh gaevnieh sijjen aamhtesen bïjre dennie gïetskemes sijtesne.
+Dah dåehkieh jïjtse barkoem åehpiedehtieh.
+Gaajhkh dåehkieh maehtieh dejnie seamma barkedh, jalllh veeljieh jallh åadtjoeh aktem fïereguhten aamhtesem.
+Dåehkiebarkoen tjïrrh learohkh sosijale haarjanimmiem åadtjoeh, jïh nuepiem åadtjoeh dïejvesidie nåhtadidh mejtie lïerieh, gosse sinsitnine soptsestellieh.
+byöroe Jåhhan vaestiedassine vijriesåbpoe barkedh, jïh gihtjedh mejtie dïhte maahta taalem 34 jeatjahlaakan juekedh, jallh mejtie 14 maahta juakasovvedh luhkine jïh aktine.
+Dåehkielågge 1, aalkoelågge Daam dåehkielåggem nåhtede åvtelen aalka råållespïelem darjodh jïh tjïrrehtidh.
+Dåehkielågge 2, lågge iktemearan Daate lågge akte lågge iktemearan mij tsiehkiem, barkoevuekieh jïh vuarjasjimmiem buerkeste, lissine lohkehtæjjan lahtesidie.
+Dåehkielågge 3, galhkuvelågge Gosse råållespïelem tjïrrehtamme, maahta prosessem jïh illedahkem aktene låggesne tjaeledh, oktegimse jallh dåehkesne.
+Akte lïenghke dåehkiesæjroen vuelielisnie man nomme lea "rapporter gruppeš, desnie maahtah tjeakoeslaakan reektedh, jïh aaj jis sïjhth buerkiestidh mannasinie datne vienhth dåehkie byöroe destie vaaltasovvedh.
+Giedtesne learohkh edtjieh mïerhkh tjøønghkedh mah leah sijten båatsoealmetjidie jïh dej fuelhkide.
+Dåehkie A- miesieh mïerhkesjidh Guktie miesieh mïerhkesje?
+Giedtesne learohkh edtjieh gihtjedh, guvviedidh jïh guvvieh vaeltedh goelken klaerijste bovtsen åejjesne jïh kråahpesne.
+Dåehkie d - Tjåervien mietie Giedtesne learohkh edtjieh gihtjedh, guvviedidh jïh guvvieh vaeltedh bovtsen aevsijste jïh bovtsijste tjåervine.
+Dåehkie b - Hurries jïh minngeles aalteren mietie
+Dåahketje naan aejkieh maehtehtje åvtehkinie maahta gaavnedidh jïh maahta jarkelidh disse giese jielemevoelpem, maanam jallh båarasåbpoe eejhtegem dasseme.
+Skuvle: Dåehkie: Eksaminande nr..
+Dåhkie edtja dan reektesem uvte buektedh ruffien 1. 2009. saemien utnijij daarpoeh baehtsesnebïevnesem vedtieh jïjtsh gïeline lea iemeles bieliem barkosne.
+Dåehkie tjuara aaj digkiedidh maam juridihkeles staatusidie dagkerh njoelkedassh byöroeh utnedh.
+Daelie dåehkie sov barkoem orrijeminie.
+Dåehkie lea gååvnesamme dejnie Kristusen gievline, jïh dïhte aaj sæjhta jåarhkedh mænngan.
+Dåehkie lea gååvnesamme dejnie Kristusen gievline, jïh dïhte aaj sæjhta jåarhkedh mænngan.
+Jåvvan geajnoe guhkiebasse Mijjieh gaajh vaeniem daejrebe maam Jåvva maahta.
+Jåvva maahta meatan årrodh lïerehtimmieulmieh bïejedh dan vijriesåbpoe barkose.
+Jåvva lea vuesiehtamme satne maam akt maahta taalesuerkien 0-15 sisnjelen.
+Jåvva ajve naan gille laavenjassh buektiehtamme pryövesne.
+Jåvva - guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne
+Tjïelke Jåvvan leah viesjies ryöknedimmietjiehpiesvoeth.
+Tjïeves mïrhtoeviehkie, evtiedimmie båetije biejjide, rïektesvoetese barkedh jïh bijjelen tjuetiejaapetje ektiebarkoe gærhkoejgujmie Afrikesne jïh Asijesne.
+Ståvroe edtja aaj almetjh jïh tjirkijh parlamentarihkeles tjåanghkojde jïh konferanside nammoehtidh gusnie Saemiedigkie edtja meatan årrodh, jïh aaj aamhtesepaehperh olkese seedtedh dej njoelkedassi mietie mejtie Saemiedigkien barkoeöörnege nænnoste.
+Anita Persdatter Ravna
+Åvtohke geehtie aamhtesh gïetedæmman båetieh dan varke guktie gåarede.
+Åvtohke galka doemesjæjjine årrodh jallh dan leah vyjrehke doemesjedååjrehtsh.
+Åvtehki barkoe
+Åvtohken sijjiesadtje lea Njååhtjedimmiemoenehtsen nubpieåvtohke.
+Åvtohken sijjiesadtje lea Gåatomemoenehtsen nubpieåvtohke.
+darjomh utnieh mah sijhtieh tseevtsemassem nasjovnelle unnebelåhkose nännoestidh, jijtsese nasjovnelle unnebelåhkoedåehkien identitetem, kultuvrem jih gïelem evtiedidh, diskrimineringe vuastalestedh jallh daajroeh geerjehte jijtsese dåehkien bïjre
+gïelejarngide mah edtjieh ålkoeotnjegasse darjomh
+reeredh tjåanghkojde jïh reektedh tjåanghkojste, digkiedimmijstie. Dejstie jïjtsh våajnoeh buektedh jïh vierhtiedidh mij dïhte aamhtesen mietie digkiedimmie
+Dellie tjïelth staareraereste stuvresuvvieh, gusnie tjirkijh jienebelåhkoste staareståvrosne (tjïelteståvroe).
+Verkebe veeljemeryøkneme, bæjhkoehtimmine dejstie åvtelbodti veeljemeilledahkijste veeljemejijjen
+Saemien tjaalegh bæjhkoehtimmeste jih mieriedimmeste veeljemen bïjre Saemiedægkan sijhtieh departementen nedtesæjrojde båetedh www.regjeringen.no/aid/dok jih Saemiedigkien nedtesæjrojde www.samediggi.no
+13/32 mietie F-04-13 skuvle dïedtem åtna nåhtoem lïerehtimmeste vuarjasjidh, åvtelen PPD:se vuesehte, jïh eventuelle nænnoestimmie sjïereööhpehtimmien bïjre.
+Prievien mietie F-04-13 skuvle dïedtem åtna nåhtoem lïerehtimmeste vuarjasjidh, åvtelen PPD:se
+Prievien mietie F-04-13 skuvle dïedtem åtna nåhtoem lïerehtimmeste vuarjasjidh, åvtelen PPD:se vuesehte, jïh eventuelle nænnoestimmie sjïereööhpehtimmien bïjre. Goerehtallemepryöve
+Fealadasse, daan nuelesne motovrefealadimmie eatnamisnie
+TrafihkejearsoesvoetebarkoeMov fylhkesne medtie .... barkijh.
+TrafihkejearsoesvoetebarkoeMov fylhkesne medtie.... barkijh.
+Kjølstad jeahta jïh geajnoesuerkiem garmerde ihke dah varki nïerhkin.
+Nov tjoevere dejtie kraenniesbåatsoesijtide jïh - saemiensijtide juhtemen bïjre bieljielidh.
+Juhtedh gelkieh Dolpin noerhtedajven tjïrrh jeenemes 14 biejjine tjaktjegen jïh jeenemes tjïjhtje biejjine gïjregen jïh Könkämä saemiensïjtese saarnodh vaenemes tjïjhtje biejjieh åvtelen.
+Dïhte jorpe vaanterdimmiehaalle, jïh ihke gåetie dan gaahpode sisnjelde, dle goh akte gaahpoeh scene vååjnoe, gaajhkesh sinsitniem vuejnieh jïh dah - guektiengïerth goerkesisnie - klaeriedihks almetjh gåetiem jeatjatehtieh akten klaeriedihks jïh svihtjije scenese, akte vuestiebielie dejtie stoerre doedteridie ålkone.
+Daanen uvte göökte luhkieh, akte vijhte jïh golme kråvnah.
+Daane luhkie soermh sov uvte steerie mearan akti akti ryöknoe goske låhkan båata.
+Jarkoestimmieh leah vihkeles saemien barkosne Saemien gïele, smaaregigujmie, maadtoem jïh kultuvrem guadta.
+Dah jarkoestimmieh leah gåetiesæjrojne Tromsøen jïh Vadsøen faangkegåetine.
+Daennie åejvieboelhkesne aaj edtja jarkoestidh jïh toelhkestidh saemien jïh jeatjah gïeli gaskem.
+Kråahpe
+Nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestidh
+jïjtsh daaroen teeksth saemiengïelese jarkoestidh
+jarkoestidh jïh sjïehtedidh jeatjebi teeksth daaroengïeleste saemiengïelese
+jarkoestidh jïh sjïehtedidh jeatjebi teeksth daaroengïeleste saemien gïelese
+mubpiej tjaalegh jarkoestidh jïh sjïehteladtedh, nøørjen gïeleste saemien gïelese
+aelhkies teeksth njaalmeldh jarkoestidh
+jarkoestidh teeksth saemiengïelese
+oversettelse - ikke offisiell)
+vuajna jarkoestamme gielem baakoste baakose jarkoestamma jïh baakoeöörnegen mietie
+Jormen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Geajnoem rïjhkeraasten luvhtie Östra Vallervattnet baaktoe voenese Stora Blåsjön, dellie Stor-Blåsjön, Lill-Blåsjön, Blåsjöälven, Stor Jorm, Kycklingvattnet, Kvarnbergsvattnet geajnoepruvvien gåajka Tjedtegen baaktoe (Gäddede), dellie geajnoem jaavran Murusjøen, jïh vyjrehkåbpoe rijhkeraastem Östra Vallervattnet gåajka.
+Storretjåanghkoen ståvrosne vïjhte lïhtsegh mah veeljesuvvieh tjirkijijstie jïh tjirkiji gaskem stoerretjåanghkosne.
+Tsegkietnie tsegkietniedåastoevisnie jallh ietniehoksejarngesne maahta aaj viehkiehtidh dejtie bïevnesidie gaavnedh.
+Jis edtja saemiestidh tjïeltine, saemiengielesne ööhpehtidh skuvlesne jïh saemienlaaketje jieledh150 jaepiej minngelen, dellie tjïeltestruktuvre jïh reaktah tjuerieh dïsse sjïehteladtedh.
+Juktie jïjtjemdh gaskeviermien baaktoe tjaalasovvedh tjoerh sïjse tjaangedh ID-portaline / MinID
+Jis edtja dongkedh jallh löönedh Saemiedigkien gærjagåeteste tjoerh tjaalasovveme löönijinie årro...
+Jis dåhkasjamme kantovrinie barkedh dellie göökte jïh bielie jaepieh golme jaepide lohkh.
+Jis aalkoealmetji krööhkemh meatan vaaltasuvvieh NASCO:n bïhkedassine dellie aaj NASCO maahta krïevedh dovne aalkoealmetji aerpievuekien gööleme våajnoes dorjesåvva jïh krööhkestamme sjædta reeremisnie eatnemeloeseste gaajhkine lihtsegelaantine, Muotka minngemosth jeahta.
+Jis eah barkijh maahtoem utnieh, maanajgïerte byöroe vierhtiedidh jeatjah vierhtieh ålkoelistie veedtjedh.
+evtiedimmie systematijen maahtoe dej saemien gïelij bïjre sæjhta maehtedh gïele-evtiedæmman buaremh gaajhkine dajvine.
+Jienedimmie byjjes barkijh maahtojne saemien gïelesne buerie öörnegh krievie ööhpehtimmien åvteste saemien gïelesne jïh buerie öörnegh mænngan- jïh vijrebeööhpehtimmie saemien gïelesne.
+Dastegh daerpies vielie viehkine PP-dïenesjistie, maahta maanam / learohkem saehtedh PPdïenesjasse.
+Dastegh daate prosesse ij illedahkem vedtieh, dle dovne nöörjen jïh sveerjen åejvieladtjh eajhnaduvvieh dam joe åvtese rååresjamme konvensjovnem ratifiseradidh jïh sjïehtesjidh, raerielïhtsege Jåma buerkeste.
+Jis datne doesth ånnetji vuertedh minngebe gyhtjelassine, dïhte bodtjetje sæjhta darjodh guktie dïhte vaestiedæjja sæjhta vielie aamhtesen bïjre jiehtedh.
+Gosse doestebe jearsoesvoetem damtedh sinsætnan, dle guhkemosth båatebe.
+Jis daate sohtehtihksraeriestimmie jienebelåhkoem åådtje Stoerredigkesne, reerenasse tjuara vaedtsedh.
+Jose Francisco Cali Tzay maya-almetjijstie båata, Guatemalesne.
+Joseph Fjellgren lea Sáminuorra ' sne eadtjalgehteme orreme jih prosjektem
+Joseph Fjellgren lea Sáminuorra 'sne eadtjalgehteme orreme jih prosjektem
+Dïhte, maam maahta veeljedh, tjuara tjaatsestimmiereaktam utnedh.
+Jis byøgkeles bovtseryøkneme, dle sjeahta dam fulkedh jïh lïeredh guktie, jïh mannasinie dam dorje.
+Jis gïeledåeriesmoerh dam jeerieh dellie lea starnedïenesjen laavenjasse öörnie juktie dïenesjem gaskesadta hijven vuekesne åålmegasse / utnijidie.
+Jienede vååjnesasse gïelem jïh kultuvrelahtesh byjjes tjiehtjelisnie maahta jienedamme åtnoem åarjelsaemiengïelesne, jïh barkoe åssjelh jïh jïjtjevuarkose saemien gïelen jïh kultuvren muhteste.
+Jis gïelemålsomem sjïdteminie vuastalimmehts, minngeme ij naan gïeleutnije gååvnesh.
+Jis gïelemålsome lea dan guhkie båateme ihke ij gåeredh jallh geerve eejhtegidie gïelem maanide vedtedh, maanajgïerte jïh skuvle vihkelåbpoe gïeledomeninie sjïdtieh jïh dejtie maahta barkedh gosse unnebelåhkoegïelij statusem tjïrkedh.
+voeneskuvlh orrijin, dovne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien dajvine, destie maahta negatijven gïeleeevtiedæmman årrodh dejnie saemien siebredahkine jïh aaj abpe saemien siebredahkesne.
+Jis göökte ohtsijij seammaleejns kvalifikasjovnh vierhtiedieh, edtja dïhte gie saemeste voestesreaktam utnedh.
+Jis ij guhte dejstie kandidatijste kroessem åadtjoeh dellie dov gïele dan dåahkan jåhta mejtie nammoehtamme.
+Jis joe lååvkeme jeatjah kristeles sïebredahkesne maahtah lïhtsege Svïenske gærhkosne sjïdtedh mænngan gosse hearrine soptsestalleme.
+Såemies aejkien gåessie 10 jïh 13 jaepiej gaskem pruvhkieh jeenjemesh puberteetese båetedh.
+Jis daerpies gåetiem bueriedidh, edtja dam darjodh Saemiedigkine ektine.
+Gosse gåetine soptsestellieh aaj mænngan gærhkosne tjåanghkenieh soptsestidh guktie provrem desnie juhtiehtidh.
+Jis ih daejrieh mejtie lïhtsege jallh jeatjah gyhtjelassh lïhtsegevoeten bïjre åtnah dellie maahtah govlehtalledh dejnie åålmeginie gusnie årroeh.
+Jis ih daejrieh mennie åålmegisnie datne dellie maahtah ohtsedidh svaalhtesisnie dagkoe åelkiesbielesne.
+Jis dam dov gïelekåarhtem gaerviehtamme maehtieh dov åålmegem gihtjedh.
+Jis gyhtjelassh saemiedigkieraerien jïjjedimmine maahta govlesadtedh politihkeles raeriestæjjine Runar Myrnes Balto, tell 97773778.
+Jis ij leah maana lååvkesovveme eejhtegh jallh giej åelesne maana, maehtieh bievnedh dïhte edtja lïhtsege Svïenske gærhkosne årrodh.
+Jis almetjiryökneme gaaltijinie åtna, dellie vuajna taalem kymrijeutnijh lea voestes aejkien tjuetie jaepesne aalkeme jienedidh.
+Gosse mijjieh væljoem vuesiehtibie sinsitnien bïjre lïeredh, dle mijjieh goh almetjh sjïdtebe.
+Gosse buektiehtibie joekehtsvoetide ååktedh, dle veaksahkåbpoe sjïdtebe.
+Båatsoe Nöörjesne lea rïektesisnie nåhkeminie dastegh nöörjen åejvieladtjh eah varke bæjhkohth dïhte stööremes haesteme jieliemasse lea dïhte tjåenghkies effekte nöörjen båatsoe-, juvre- jïh arealepolitihkeste.
+Jis lohkemesiebrieh vedtieh ööhpehtimmiem maadthskuvlen jïh / jallh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmien suerkesne jïh ij leah latjkoem tjïeltine jallah fylhketjïeltine, dellie kuvsjemaaksoe kreavasåvva.
+Jis jijnje soptsestalleme vuepsij bijre sjædta, dellie learohkh maehtieh damtedh eah dah buektedh darjodh maam sijhtieh, jih nimhtie minngesne baetsieh.
+Jearsoes båetije biejjiej saemien gïelide dellie tjoevere aaj tjïelth jïh byjressïebredahkh vaarjelidh jïh åtnoem saemiengïeline dej dajvine jieniedidh, buerie tsiehkieh skaepedidh saemien gïelen ööhpehtimmide maanajgïertine, maadthskuvline jïh jåerhkeskuvline, jïh buerie tsiehkieh darjodh saemiengïelen ööhpehtimmide eejhtegidie jïh jeatjah geerve almetjidie.
+Jis guhte skïemtjelassen gielhtie ij maehtieh rohkelimmietjïehtjelasse båetedh hearra maahta skïemtjelassen gåajkoe båetedh.
+Åådtje klååkedh vaenie nuhtjemen gaavhtan saem
+Jalhts jeenjesh viehkiehtamme, sïjhtem daesnie Saemien tjiehpiedæjjaj siebriem heevehtidh dan stoerre barkoen åvteste maam dijjieh dorjeme ihke buektiehtidh aktem tjeahpoeskuvlem tseegkedh.
+maaksove kopijen åvteste journaleste
+Journalistihkesne lea gihtjedimmie dovne akte sjaangere jïh akte barkoevuekie.
+Saemiedigkien tjirkije
+Jåhha maahta 34 dåehkine juekedh, jïh maahta aarvoem jiehtedh fïerhten dåahkan, bielelen dïhte dåehkiebïejeme sjeahta dejnie joekedimmine posisjovnesysteemesne. Lohkehtæjja
+Jåhha maahta 34 dåehkine juekedh, jïh maahta aarvoem jiehtedh fïerhten dåahkan, bielelen dïhte dåehkiebïejeme sjeahta dejnie joekedimmine posisjovnesysteemesne.
+JulevFilm NuorajTV ' em juhtieminie, mij akte vihkeles meedijafaalenasse gaskeviermesne julevsaemien noeride.
+JulevFilm NuorajTV 'em juhtieminie, mij akte vihkeles meedijafaalenasse gaskeviermesne julevsaemien noeride.
+Man gaavhtan julevsaemiengïele aejhteme vaenie maanah gïelem lierieh jïh dan vaenie iedtjeles gïeleutnijh.
+Jïjnjh saemieh mah julevsaemien soptsestieh Divtasvuodnan jïh Hamarøyen tjïeltine Nordlaantesne årroeh.
+Julevsaemien jïh åarjelsaemien soptsesteminie Nöörjesne jïh Sveerjesne, pijtesaemien jïh upmejesaemien soptsesteminie ajve Sveerjesne, jïh leah nåhkehtamme Nöörjesne.
+gosse julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelh dej leah minngemes luhkiejaepiej tjïrrh muvhtene evtiedimmiem orreme.
+Juktie julevsaemien gïelem eevtjedh dle Divtasvuodnan tjïelte aktem vihkeles råållam åtna, juktie dïhte lea aajnehke tjïelte julevsaemien dajvesne mij lea saemien gïelen reeremedajvesne.
+Julev- jïh åarjelsaemiengïelij muhteste lea vaeniehkåbpoe goh tåvsene utnijh.
+Julevsaemien 5.
+Julevsaemien njieljie åejviesmaaregh åtna.
+Luvlesaemien jïh åarjelsaemien eah dan jïjjh utnieh, bene muvhth gååvnesieh.
+Julevsaemien gïeledajve
+Julevsaemien gïeledajve Nöörjesne lea Ballangen luvhtie noerhtelisnie Saltfjellet gåajkoe åerjielisnie, jïh lea dah dajvh Divtasvuodna, Hamarøy, Steigen, Sørfold jïh bielieh Fausken tjïelteste Noerhte-Saltesne.
+Julevsaemien gïeledajve lea Ballangen luvhtie noerhtene Saltfjellet gåajkoe åarjene.
+Ij leah jïjnje saemien fealadasseste julevsaemien dajvesne.
+Julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine lea gïeletsiehkie joekoen aejhteme.
+Bæjhkoehtimmie aaj saemiej reaktam tjïerteste sov politihkeles, riekteles jïh ekonomeles institusjovnh nænnoestidh.
+Bæjhkoehtimmie vihtieslaakan jååhkesje aalkoealmetjh reaktam utnieh jïjtje nænnoestidh, daan nuelesne saemiej reakta frijjelaakan sov ekonomijen, sosijale jïh kultuvrelle evtiedimmien bïjre nænnoestidh, jïh reakta frijjelaakan sov politihkeles sijjien bïjre nænnoestidh.
+- edtja sisvegem bæjhkoehtimmesne sjïehtesjidh laakine jïh praktihkeles politihkesne mah aarkebiejjiem tsevtsieh saemide jïh jeatjah aalkoealmetjidie
+Bæjhkoehtimmie lea reaktaj bïjre jïjtjenænnoestæmman, dajvi jïh vierhtiej bïjre, råårestallemi bïjre akten frijje bievneme jååhkesjæmman, kultuvren jïh kultuvreaerpien bïjre, aerpievuekien daajroej bïjre jïh gïelen, healsoen jïh ööhpehtimmien bïjre.
+Kampanjen sjïekenisnie Manifeeste irhkemen vööste Saemiedigkie heesti saemien maanah jïh noerh meatan årrodh aktene plakaategaahtjemisnie.
+Manifeeste irhkemen vööste
+- Jaa, daate sæjhta jiehtedh dah maehtieh jearsoeslaakan geajnoen bijjelen vaedtsedh, jïh bïjlh dej åvteste tjøødtjestieh.
+Joekedimmie Saemiedigkien guektiengïeledåarjoste jaapan 2011 lea våajnoes Saemiedigkien budsjedtesne 2011, mearhketje 5.2.1.
+Mij akt mij ulmiem dutnjien åtna, jïh jeatjabidie.
+Naakede mij lea tjåenghkies gaajhkide saemien learoehkidie saaht mennie laantesne, dah guektiengïelen lïerehtimmiem utnieh, desnie gusnie nasjovnaalegïele lea obligatovreles.
+Fïerhten jaepiedaltesisnie maahta learohkh årrodh gieh saemiestieh, learohkh gieh maehtieh saemiengïelem jïh learohkh gieh eah maehtieh saemiestidh, mohte sijhtieh dam lïeredh.
+Fïereguhte dejstie jieliemistie maahta goh saemiengïelen suerkieh årrodh, mejtie dah learohkh maehtieh guessine mïnnedh, jïh mestie maehtieh aktem råållespïelem darjodh.
+Learohkh tjaelieh ånnetji fïereguhte.
+Gaajhki biejjiej konferansesne lea tåarjedoekeme Altan jarngesne jïh ovmessie kåanstevuasahtallemh Finnmarhkehaallesne.
+Fierhtene stifte bispem åtna.
+Dejnie orre lohkehtæjjabïhkedimmine dan aktegs pryövenassese, maahtah lohkedh maam edtjh darjodh åvtelen, gosse dejtie darjoeminie jïh tjïrrehtimmien mænngan.
+gïelereeremendajven ålkoelisnie lea veenemes luhkie learohkh tjïeltesne gieh sijhtieh reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne dan guhkiem veenemes govhte learohkh tjïertesne.
+Fïerhte gåalmede kultuvremojhtese lea tjïertestamme goh jïjtsistie vaarjelamme laaken mietie.
+Fïerhten almetje reaktam åtna nænnoste gåessie edtja seksem utnedh voestes aejkien.
+Gaajhkesh nommem utnieh.
+Gaajhkesh aaj viehkiehtieh voenen gærhkojde jïh kultivrehistovriske vierhtide båetije boelvide vaarjelidh.
+Gaajhkesh mah bæjhkoehtieh dah jïjtjemse saemine utnieh, jïh mah
+Gaajhkesh maehtieh raeriem juhtedh gie jallh mij byöroe gïeleskreejremesjïelem vitnedh.
+Fïerhten jaepien jienebe 500 000 goerehtimmieh Sveerjesne njammaröntgeninie dorje.
+Fïerhten jaepien mahte 450 sveerjen nyjsenæjjah boernengåetiecancerem åadtjoeh, mearan jïjnjebh, medtie 30 000 nyjsenæjjah dïerem åadtjoeh dej cellejeatjahtehtemh.
+Fïerhten jaepien gaskem 500 000 jïh 2 millijovnh nyjsenh skaarese sjïdteme almetjeåesiestimmeste.
+Fïerhten jaepien dle Reeremen direktovrate jïh IKT (DIFI) gaajhkh byøgkeles nedtesijjieh Nøørjesne vuarjasjieh, vuartesjh http://www.norge.no/kvalitet/liste.asp.
+Fïerhten lïhtsegasse persovne sijjiesadtje mij moenesovveme seamma dan mietie mij lïhtsegasse håsvede.
+Fïerhten lïhtsegasse persovne sijjiesadtje moenesåvva seamma dan mietie mij lïhtsegasse håsvede.
+Gaajhkh maanah reaktoem utnieh jearsoes jïh evtiedien byjreskinie byjjenidh.
+39 tjirkijh veeljesuvvieh 7 veeljemegievlijste fïerhten njealjeden jaepien.
+Fïerhten mubpien jaepien laanth mah leah latjkoem jååhkesjamme, reektehtsh seedtieh EN:n raasesïerredimmiemoenehtsasse.
+Learohkh joekehts lïerehtimmieaevhkieh utnieh, mah lïerehtimmiem tsevtsiedieh.
+Gunvorese jih Hansese Tijje ektesne soptsestalledh.
+Fiereguhte learohke aktem sijjienommem veeljie akteraeresne lohkehtæjjine man bïjre satne edtja vielie gaavnehtidh.
+Fïerhte sïelte mij lea meatan maahta lissine raajan 50 raeriestimmietæjmoeh nuhtjedh maehteles sïelteraeriestæjjajgujmie saemien kultuvrejielemen sisnjelen.
+Fïereguhte jïjtje maaksa vuelkemen, jïjjedimmien jïh gaskebiejjien åvteste.
+Fïerhte orre åesteme aalka dehtie maaksovistie maam jakseme gosse minngemes aejkien maam akt åasteme jïh bæjjese tråahpen mietie guatsa.
+Fïerhten learohkeportrehtese raeriestimmieh vadtasuvvieh juktie guhkiebasse
+Fïerhten learohkeportrehtese raeriestimmieh vadtasuvvieh juktie guhkiebasse learohkem dåarjelidh.
+pryövesne. fïerhten learohkeportrehtese raeriestimmieh vadtasuvvieh juktie guhkiebasse learohkem dåarjelidh.
+Fïerhten åårganen lea dïedte maehteles saemiengïeleldh barkijh utnedh.
+Fïerhte programme sijjiem åtna 12 kultuvrejielemebarkijidie mah sijhtieh jïh væljoem utnieh aktem sïeltem sjugniedidh mij dïenestem vadta.
+Gaajhkem lehkiem almetjh berkieh sijjen jielemem eevtjedh jïh jorkesidh.
+Fïerhte saemiestæjja edtja reaktam utnedh saemien nåhtadidh gosse byögkelesvoetine govlehtalla, saaht gusnie årroeminie.
+Aaj akte faagetjåadtjoehtæjja gåetievaarjelimmien åvteste lea fïereguhtene dejstie saemien dajvijste.
+Fïerhten saemien lea reakta lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien nåhtadidh.
+Fierhten gärhkoeåålmege Sveerjen gärhkosne muana åålmegetjïelkestimmesne tjaalasovveme guktie vuesehte gaavhtan saemienvuekesne barkedh.
+Abpe laantesne lea aaj stoerre joekehts åålmegi gaskem gosse lea daajroe saemiej bïjre goh akte almetje, dej voejkenen jielede, histovrije jïh
+Fïereguhten teemese learohki evtiedimmiem buerkeste, jïh såemies vihties learohkevuesiehtimmieh vadtasuvvieh.
+Fïerhtene veeljemisnie gegkestem raaktan mov steemme edtja gaajhkem moenedh.
+baakojde juekedh lïhtsi mietie
+Åarjelsaemiej luvnie sijhtieh liturgijem jïh gaagkestimmien musigkem saemien vuekien mietie utnedh juktie vuelieh desnie saemien musigke lea.
+Vuelie, saemien maanalaavlomh, saemien musihke, saalmh, saemien soptsesh jv..
+Dåarjoem dåårje åarjelsaemien faagegærjese duedtien bïjre
+Dåarjoem dåårje åarjelsaemien faagegærjese duedtien bïjre / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Dïhte dåarjoe saemien åssjelidie sæjhta jaepien 2011 medtie 829 millijovnh kråvnah årrodh, akte lissiehtimmie 27 millijovnh kråvnine, jaepien 2010 raejeste.
+Dåarjoeh saemien aamhtesidie
+Dåarjoe tjïeltide / fylhkentjïeltide saemielaaken gïelenjoelkedassh reeremedajvine jaapetjen olkese maeksedh njoelkedassij mietie.
+Dåarjoeh saemien kultuvremojhtesevaarjelæmman
+Dåarjoeh saemien kultuvremojhtesevaarjelæmman / Kultuvremojhtesh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Raerie lea raeriestamme dåarjoem saemien gïelejarngide lissiehtidh 4 millijovnh kråvnajgujmie.
+Joe skuvleaalkoven lohkehtæjjah maehtieh vïhtesjidh learohkh joekehts maahtoem utnieh.
+taalebaakoeh jïh ryöknemetjiehpiesvoeth leah dïrregh dan guhkiebasse lïerehtæmman.
+Goeven 14. b. lim meatan jïh Roald Amundsen jïh altese kaarrh heevehtim Åarjelpovlesne.
+Goeven 1999 rijhkebiejjie nännoesti Sveerje edtja Europaraerien mieriekonvensjovnesem mij vaarjelimmien nasjovnelle unnebelåhkojde bïjre jih europan njoelkedasside laantebiehkie- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre mietiedidh.
+Jåvle dan murreds.
+Jieleme- jïh siebriedahkeevtiedimmie
+Åssjelh voestes aejkien bïjre
+Dåarjoen ulmie lea åårganisasjovni darjomidie dåarjehtidh jih viehkiehtidh.
+Jupmele lea gaajhke dam mij hijven lea.
+Ussjedh moeremuerjijste mïlskene jïh gosse tjarki skovrehtassem åtna ij edtjh elliesgerniejoptsem vedtedh.
+Buaredh lea jïh datne desnie lïegkedeminie.
+Goh ussjedihks jïh eadtjohke indivijde jïh ektievoete, almetjh maehtieh viehkiehtidh jïjtjemse hammoedidh, jïh dovne tsevtsedh jïh tsevtseme sjïdtedh sijjen byjreskijstie.
+våarome, jïh joekehts almetji gaskemsh heajjede.
+Ussjedh goerehtimmien mænngan
+Ussjedh naemhtie: joekoen tjaebpies biejjie lea, vuj naemhtie: joekoen tjabpies dajvesne årroeminie. Mejtie voestes eejehtimmien biejjien?
+Ussjedh maanah gïeh dågkasoevine gåetesne årroeminie, dah aelhkebe sovhtine sjidtieh.
+Seamma goh jis kråahpem gaajesje jïh tjonneste aaj maahta gijhkierdimmiem årrodh.
+Dïhte lea daesnie virusem aelhkemes dabrene jïh haasene.
+Juriste Ingrid Midtgaard båvvasi aktene bomba-hamhkosne EN vööste Nigerijesne.
+Seammalaakan goh kråahpe dellie aaj gïele jeatjahtehtedh puberteesne.
+Seammalaakan goh voepth varkebe buajtehkåbpoe sjædta aaj njaltjine.
+Raakte goerehtimmien åvteli ohtjegåatan mænna tjåelieh döömedh jïh gadtjedh.
+Ryöktesh goerehtimmien åvteli ohtjegåatan mænna tjåelieh döömedh jïh gadtjedh.
+Saemiej åålmegebiejjien åvtelen saemien maanagiertem Oslosne vaaksjoeji, edtja vuejnedh guktie dah biejjiem heevehtin.
+Jis Saemiedigkien stoerretjåanghkoe edtja dam sjyöhtehke aamhtesem gïetedidh, dle tjuara dam darjodh dan varke goh gåarede.
+Jis jarkelimmiem sïjhtebe dle tjoerebe eadtjohke årrodh.
+Jis ussjede skïemtjehoksem bïeljelidh hijven jis temperatuvrem joe mööleme.
+Jis meala maam akt laaken vööste lea dorjeme hoksesne maahta polijsese bæjhkoehtidh.
+Jis meala båajhtode vuekine gïetedamme tjoelen, tjoeleidentiteeten, tjoelejiehtegi, aalteren, etnijhken govlesovvemen, religijovnen jallh jeatjah jaahkoen, svihtjemeheaptoen jïh seksuellen syjhteden åvteste, maahta dam DO:ese bæjhkoehtidh.
+nænnoestidh Jupmele lij stieresne mijjen luvnie, aaj aarebi misjovneringe eelki Saemien eatnamisnie.
+Jis vuestehke ij njaalmeldh dïejveldæmman båetieh sjïeken namhtah jallh ij maam jiehtieh staeries biejjien åvtelen, dellie Njååhtjedimmiemoenehtse maahta læjhkan aamhtesem pryøvedh.
+Jis tuhtjie gïerve ij seammalaakan voelpigujmie evtedh maahta hijven damtedh naan soptsestalledh, skuvlesåjhterinie, vuesiehtimmien gaavhtan buerie persovne mejnie maahta bïeljelidh.
+Jis tuhtjie daarpesjidh, dellie maahta deodorantem gaejnelinie utnedh.
+Jis dïedtemaaksoem minngemosth nænnoestamme 26. aartigkelen gåalmede boelhketjen mietie, dellie ij maehtieh konvensjovnemaaksoem biejedh dan meadtaladtemen åvteste mij jov dïedtese.
+Learohkh mah eah saemiengïelen lohkehtæjjah dennie voenges skuvlesne utnieh, maehtieh maajhööhpehtimmiem jaabnan åadtjodh videoråårestallemi tjïrrh.
+Jis gærjagåetien barkije saemeste, satne maahta govlehtæjjine årrodh, jïh viehkiehtidh bïevnesh barkoej bïjre gaavnedh.
+Jis maam akt bieljeste gurkie byöroe hoksejarngem jallh jouredåastovem bïeljelidh, guktie maanam desnie goerehte.
+Jis raejkie trommeskïeltesne sjïdteme byöroe vuertedh laavkodh goske lea orrijamme bieljieraejkeste galkedh.
+Jis rööjrem bieljesne jallh bieljieovlemem åtna ij edtjh laavkodh åejjine tjaetsien bijjelesgietjien nuelesne.
+Jis fokusem åtna luhkide jïh aktide ajve gosse edtja maam akt ryöknedidh jïh stuhtjh bæjjese bïejedh, fokuse fer jïjnjem stuvresåvva laavenjasside loetedh.
+Båata jeatjah EU-laanteste, EES-laanteste jallh Schweiz:ste edtja europeijen skïemtjetjirkemekåarhte utnedh, mij vuesehte reaktam åtna akute hoksese jïh daamhtaj skïemtjijemaaksovem maaksa.
+Jis sperma båata gosse dam luajhta, dïhte sæjhta jiehtedh tjoelenjoetseldh sjædta.
+Jis rïevhkeste, snuhkijh, alkohovlem jåvka jallh jïjnjh prïhtjegh jåvka maahta voejhkelidh dam vaeniedidh jïh vuejnedh jis viehkine sjædta.
+Jis aalka rïevhkestidh dellie naan aath man dan varki aajhtsa, vuesiehtimmien gaavhtan nåakebe kondisjovnem åtna.
+Jis skïemtjehoksesne jallh sosiaaledïenesjisnie såvma maanam åeliej luvnie daaresjieh, jallh jis åelieh eah maehtieh maanam vaarjelidh, dellie ij journaalem olkese vedtieh.
+Jis kirurgijen darjomem dorje prostatesne dellie PSA-vierhtie jeanene.
+Jis dennie dåaktereguessine remissem åådtje röntgenegoerehtæmman jallh seammalaakan goerehtimmide dellie ij daarpesjh jienebe maeksedh.
+Juktie daejtie ulmide jaksedh dle daerpies faamoesuerkide jïh dïedtejoekedimmiem tjïelkestidh Saemiedigkien jïh reerenassen gaskem.
+Jis lïjhke råajvarimmiem luhpiemdidh, dellie rïjhke tjirkie nuekies gåatomem jaksedh jallh, jis ij gaegnedh, dellie naasjovnen reaktaj mietie økonomije-åasam maeksedh.
+Jis dagkeres mååhtedimmie ij sjïdth jallh dïhte nåhka, dellie Mesklumpen lea gåatomedajve Østre Namdal båatsoesïjtese golken 1. voerhtjen 30.
+Jis ij dagkeres mååhtedimmie sjïdth jallh dïhte nåhka, dellie dïhte rijhkeraaste raastine båatsoesïjten jïh saemiensïjten gaskem.
+Jis ij dam buektehth, dellie tjuara fïerhten sjïehteles tæjmoen haarjanidh (saemientæjmoe, jïh kanne aaj jeatjah tæjmoeh saemienlohkehtæjjine).
+Jis hoksem daarpesje EU:en, EES-laanti jïh Schweizen ålkolen ij maehtieh jeenjemes laantine goerpemaaksovh åadtjodh, ij gænnahSveerjeste jallh dehtie laanteste gusnie orre.
+Jis tjuara maeksedh dellie medtie 300 kråvnah.
+Jis daarpesje jïjnjh hoksem bijjiemaaksoevaarjelimmiem gååvnese, mejnie lïhkebe buerkeste båetije kapihtelisnie.
+Jis daarpesje skïemtjijevihtiesvoeten åvteste maahta aaj Sosijaaleståvroe njoelkedassh nænnoste mah åårganisasjovne tjuara dåeriedidh.
+Jis daarpesje dïhte gïem råaka maahta viehkehte jeatjide gaskesadtedh vuesiehtimmien psykologe jallh dåaktere.
+Jis daerpies dah aaj maehtieh åahpenidh UTM-posisjovnigujmie.
+Time out " sjædta jis edtja daaroestidh.
+Time out "sjædta jis edtja daaroestidh.
+Dastegh daate barkoe lyhkeste, dle Saemiedigkie sæjhta barkoem jåerhkedh jienebh fylhkentjïeltide.
+Jis daarpesje dam nahkerisnie darjodh.
+Jis voestes aejkien dåeriesmoerem åtna edtja noeredåastovem, njaltja- jïh tjoeledåastovem jallh hoksejarngem gaskesadtedh jïh desnie goerehtidh jis gujht goebperh åtna.
+Jis ij dam utnieh ellies maaksovem jïjtje maaksa.
+Sæjhta dellie tjuvliestidh maahta njaelmiem ånnetji rïhpestidh jïh njoektjeme-gietjiem ohtj ' ånnetji mubpien bangsemidie njoeledh.
+Sæjhta dellie tjuvliestidh maahta njaelmiem ånnetji rïhpestidh jïh njoektjeme-gietjiem ohtj 'ånnetji mubpien bangsemidie njoeledh.
+Jis daajra sæjhta abortem darjodh dellie hijven tïjjem dongkedh dan varki man gåarede juktie naan aejkien tjuara vuertedh såemies dåastoevinie.
+Jis daajra maana bieljieovlemem åtna maahta baaktjesevualanimmie daalhkesidie vedtedh mej sisnie paracetamole, vuesiehtimmien gaavhtan Alvedon jïh Panodil, jallh daalhkesidie mej sisnie ibuprofen, vuesiehtimmieh Ipren jïh Ibumetin.
+Jis hoksebarkijh suvmieh maana irhkesåvva edtjieh barkijh dagkerh sovmemh sosialedïenesjasse bæjhkoehtidh, mij edtja dam goerehtidh jïh eventuelle dam polijsese bæjhkoehtidh.
+Jis viehkiem båehtjierdimmine dellie PSA-vierhtiem vualanidh.
+Dastegh baaja learoehkidie dan guhkiem gïehtelidh goh jïjtje
+Dennie tjaalegisnie Instruksjon tjåådtje man guhkiem learohkh edtjieh utnedh laavenjasside loetedh fïerhtene sæjrosne.
+loetedh fïerhtene sæjrosne. Dastegh baaja learoehkidie dan guhkiem gïehtelidh goh jïjtje sijhtieh, learohkh ovmaereles strategijigujmie sijhtieh buektiehtidh laavenjasside staaran darjodh.
+Jis maam akt aelhpebe darjoeh dle maam akt dovresåbpoe darjoeh.
+Jis dåaktere cancerem aajhtsa maahta dam båehtjierdidh operasjovnine, gadtjijinie jallh hormonebåehtjierdimmine.
+Jis dåaktere barre prostatam doehtede dellie ij PSA-vierhtiem tsevtsieh.
+Jis dåaktere lea reseptesne tjaaleme tjuara boelhkem vaasedh vïedtjemi gaskem ij maehtieh vïedtjedh daamhtajommes enn dåaktere tjaaleme.
+Åvteli dov maana sjïerepedagogeles viehkiem åadtjodh, tjuara tjïelte ajne nænnoestimmiem nænnoestidh.
+Ussjedh datne akte PR-raeriestæjja maam akte politihkeles krirrie leejjeme, juktie raerie vedtedh guktie krirrie byøroe Facebook, Twitter jïh YouTube nåhtadidh veeljemegæmhposne.
+Jis mijjieh damtebe bahha mijjem håvhtede, dellie aktem viehkiedirregem utnebe juktie mijjem vaarjelidh.
+Jis væhtah tjaalasuvvieh, vuesiehtimmien gaavhtan barkoesoejkesjisnie, dellie eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste, maehtieh meatan årrodh barkosne.
+Jis vaejvies damta maahta hijven giejnie soptsestalledh.
+Jis dov maana sjïere dåeriesmoerh åtna, maahta dïhte reaktam sjïerepedagogeles veahkan utnedh.
+dåapmestovle, åklagare-, polijse-, kronofogde- jallh skaehtiereereme tsihkestahta daejredh jis sjïere persovne hoksesijjesne årroeminie
+Edtjh veeljemefrijjevoetem, hoksem, aelhpies sprïjhtem, industrijem, kultuvrem jallh jïjnjh jeatjah aath utnedh tjoerh dan åvteste gæmhpodh.
+Datne gieh åadtja veeljedh nuepiem åtna golme jallh njieljie veeljeminie gielem biejedh, Gärhkoetjåahkose, stiftedeaveståvrose jih akten jallh göökten lihkesbijre åårganide jih jis gärhkoe-tjåangkose ektesne lea.
+Jis dov jeatjah gyhtjelassh veeljemekåarhten bïjre, govlehtallh Saemiedigkine.
+Jis juerede jis edtja rïevhkestidh jallh ij, maahta pryövedh læstoeh tjaeledh aevhkine jïh vaejvine.
+Jis geakesje maahta maanan tempem vaeltedh, mohte vihkielommes vuejnedh guktie maanine lea.
+Jis jueriedisnie, soptsesth learoehkinie jïh gihtjh mejtie learohke måjhta guktie ussjedi.
+Jis ij naan sjilth leah jarkoestamme saemien gïelese, learohkh maehtieh digkiedidh mannasinie naemhtie.
+Jis jeatjebh sijhtieh råajvarimmieh tjïrrehtidh jurjemen jïh vuesiehtimmien gaavhtan, dle tjuerieh dan bïjre kultuvremojhtesereereminie rååresjidh.
+Jis ibie buektiehtamme gaajhkh jaksedh, mijjieh birrebe dïhte copyright-aajhtere mijjem gaskesadta.
+Jis væhtah tjaalaldihkie, vuesiehtimmien gaavhtan barkoesoejkesjisnie, dah eejhtegh / eejhtegi åvteste maehtieh meatan årrodh barkosne.
+Jis fokusem åtna luhkide jïh aktide ajve gosse edtja maam akt ryöknedidh jïh stuhtjh bæjjese bïejedh, fokuse fer jïjnjem stuvresåvva laavenjasside loetedh. Dïhte vaenebh nuepieh vadta hijven
+Jis fokusem åtna luhkide jïh aktide ajve gosse edtja maam akt ryöknedidh jïh stuhtjh bæjjese bïejedh,
+Jis tjugliem jallh jeatjah båaloeh aajhtsa maahta aerkies sjïdtedh, mohte daamhtemes lea buerielaakan jeatjahtehtemh, joekoen nuerebe nyjsenæjjine.
+Dastegh deallahtimmiedïedth eah steeresovvh, tjuara kvotide bååstede giesedh jïh dejtie mearoegaedtieflååtese vedtedh mah dïedtem åadtjoeh voengesne deallahtidh, Muotka tjïerteste.
+Jis vaejtemem unnebelåhkoegïelem utnedh jallh jarkoestimmiem åadtjodh, männgan enn goh maam voestes jïh mubpie stuhtjine tjaalasovveme, dle dam åådtje nyöjhkedh.
+Juktie vielie daajroem skååffedh dej ovmessie gïeletsiehkiej bïjre, jïh naemhtie buerebelaakan dej ovmessie strategijigujmie lyhkesidh, dle daerpies aktine jaabne goerehtalleminie guktie lea gïeline.
+Gosse edtja gyrhkesjimmieh låavthgåetesne utnedh dellie iemie hearra dam sijjiem båassjoen lïhkemes åådtje.
+Juktie maehtedh låhkoem lissiehtidh dejstie mah saemiestieh, dle aaj vihkeles laedtieh aaj nuepieh åadtjoeh lïerehtimmiem saemiengïelesne veeljedh maanagïertesne jïh skuvlesne.
+Juktie lyhkesidh gïelebiesiemaalline Øzerk (2006) daejtie vihkeles faktovridie neebnie:
+Juktie dagkeres daajroem åadtjodh dle daerpies daamtaj goerehtalledh guktie lea gïeline.
+Juktie hijven evtiedimmienuepieh sjugniedidh dejnie ovmessie gïeledajvine, dle Saemiedigkie institusjovnh daarpesje, tjïelke dïedtelaavenjassigujmie.
+Jis edtja gorredidh fïereguhten reaktam saemien gïelem nåhtadidh, dle daerpies aktine våajnoes klååkemeåårganine, jïh akte vaaksjomeåårgane mij dejtie byögkeles etaatide vååksje.
+Juktie maehtedh taalesïevem fleksijbeleslaakan ryöknedæmman nuhtjedh, lea eevre daerpies learohke hijven taalegoerkesem utnieh.
+taalesïevem fleksijbeleslaakan ryöknedæmman nuhtjedh, lea eevre daerpies learohke hijven taalegoerkesem utnieh.
+Juktie gïelen båetijen aejkien gorredidh dle vihkeles dan jïjnjh almetjh goh gåarede gïelem lierieh gïeleguedtijijstie.
+Juktie gïelen båetijen aejkiem gorredidh, dle eevre daerpies jienebh aelkieh saemien nåhtadidh.
+Juktie saemien gïelem gorredidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh aktene aktengïeleldh domineradamme siebriedahkesne, dle daajroem jïh voerkesvoetem daarpesjibie guktie mijjieh bööremeslaakan maahta sjïehteladtedh saemien gïelem nåhtadidh.
+Edtjebe dam aejlies maalestahkem heevehtidh låavthgåetesne, dle iemie aejlies maalestahken daeverh båassjose biejedh.
+Jis pryövoe jïh vuekine dam darjodh maam hijvenlaakan damta jïjtsasse dellie aaj hijven damta dïsse gïem tjuvleste jïh gijhkerde aaj.
+Jis guhte veanhta nubpene rïjhkesne sutnjien daamtesreaktah gåatoemasse jeenebinie dajvine goh dajveprotokollese tjaalasovveme, dellie maahta aamhtesem dan rïjhken dåapman uvte tseegkedh sov aamhtesem åadtjodh gïehtjedidh.
+Jis guvviedimmieprogrammem jallh åehpiedehtemedïrregem nåhtadieh, tjuerieh fijlide vøørhkedh guvvieformatesne goh jpg jallh jpeg.
+Dastegh edtja iktegisth dam gïelem veeljedh maam gaajhkesh guarkah, dle ij dan jïjnjh nuepieh sjïdth saemien nåhtadidh.
+Jis irhkesåvva
+Jis irhkesåvva dellie bööremes dan bïjre soptsestalla jïh viehkiem åådtje guktie irhkemem orrijehtedh.
+Raerieh buerebe jïjtjedomtesasse
+Jis ij stillemem dåeredh dellie Gåatomemoenehtse jeahta gie maahta bovtsem bååstide juhtiehtidh jallh dam leekedh jïh doekedh båatsoeburrien reeknemen åvteste.
+Jis kondomenasse båata dellie tjuara geehtedh gosse boetjem olkese geasa guktie ij boetje-goglenassh skornjese jallh anaalese båetieh.
+Jis cellepryövenassem vadta gosse gynekologijen goerehtimmiem darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gynekologesne jallh gosse preventijvevierhtiejgujmie raeriestidh, pryövenasside registreradidh guktie aaj faalenassem cellepryövenassevååksjemasse gosse golme jallh vïjhte jaepieh vaaseme.
+Jis Gåatomemoenehtse jallh Njååhtjedimmiemoenehtse lea nænnoestimmiem nænnoestamme mij maahteme maeksemegoerehtæmman våaroeminie sjidtedh jis dagkerem nænnoestimmiem naasjovne åejvijste nænnoestamme, dellie dïhte guhte mij nænnoestimmeste dijpesåvva dan leah reaktah moenehtsi vuestie goerehtimmiem biejedh naasjovne laaken mietie.
+Jis Gåatomemoenehtse veanhta moenehtsen nænnoestimmie lea ovreaktoes orre bïevnesi gaavhtan jallh jeatjah sjïeki åvteste, dellie moenehtse galka nænnoestimmiem jeatjahtehtedh jis dam sneehpes jïh aelhkie darjodh jïh ij giem irhkh dïsse jallh gien bïjre dïhte nænnoestimmie.
+Jis Gåatomemoenehtse veanhta vaejteme lea moenehtsen dïedtedajven ålkolen, dellie galka dam girvedh.
+Sæjhta dan mænngan vijresåbpoe vaedtsedh jïh dåakterinie rååresjidh galka tæjmoem dængkodh hoksejarngesne jallh sïeltehealsoehoksesne.
+Jis sæjhta daejredh man jïjnjh edtja maeksedh gusnie årroeminie dellie maahta gihtjedh dah gïeh berkieh noeredåastoevisnie jallh tsegkietniedåastoevisnie.
+Jis sæjhta maahta viskeroehtsejoptsem vedtedh, viskesroehtsepureeste jïh tjaetsiem dorjeme maanide båarasåbpoe govhte askh.
+Jis sæjhta p-pillerinie orrijidh, dellie pråvhka bööremes årrodh dam p-pillerekaarhtam vaeltedh jïh ij orre kaarhtine aelkieh dan mænngan.
+Jis sæjhta giejnie soptsestalledh, maahta ringkedh aktem dejstie telefovnejourijste mah gååvnesieh.
+Jis sæjhta hoksem mij ij akute jïh ij sïjhth jienebe enn skïemtjijemaaksovem maeksedh edtja tjirkemem utnedh mij vuesehte hïejmelaante hoksem maaksa.
+Jis sæjhta maahta dan sijjeste ovparfymereme åljam nåhtadidh.
+Ij gåaredh laavlomidie våålese leessedh.
+Ønsker du informasjon om innhold og prosess før og under konferansen, kan du kontakte Jis bïevnesh sïjhth sisvegen jïh prosessen bïjre konferansen åvtelen jïh konferansesne, maahtah dejnie gaskenasjovnaale iktedimmiedåehkine (Indigenous Global Coordinating Group) govlehtalledh.
+Edtjh jïjtjedh gïelem bæjjese vaeltedh, diedtieh "laavloeh " båaloem.
+Edtjh jïjtjedh gïelem bæjjese vaeltedh, diedtieh "laavloeh" båaloem.
+Dastegh datne sïjhth vielie goh aktem utnedh dehtie veeljeme dorjesistie / dejstie veeljeme dorjesijstie, dievhtieh man gellie daesnie.
+Jis gåarede hijven jis maehtiejægan ektesne sjæjsjalidh.
+Jis ij buarenh jallh jis goebperh bååstide båetieh jienebe guektien aejkien bieliejaepiem byöroe noeredåastovem, njaltja- jallh tjoeledåastovem jallh hoksejarngem gaskesadtedh viht guktie viehkiem åadtjodh.
+(Jis ij leah programmevaaroe bïejesovveme guvviegïetedæmman daatovrisnie, dle jïjnjh namhtah programmh gååvnesieh mejtie maahta våålese leessedh.)
+Jis lateksistie (gummije) siknjede maahta kondomidie mah plastihkeste nåhtadidh.
+Jis idtji seksem utnieh ij daarpesjh cellepryövenassem vedtedh.
+Jis ij sïjhth pryövenassem båetije biejjide vöörhkedh maahta dam jiehtedh dïsse gie pryövenassem vaalta, jïh pryövenassem dan mænngan bihtedidh.
+Jis ij sïjhth jïjtje bïevnesh edtjieh dejtie nåhtadidh maahta krïevedh dejtie destie vaeltieh.
+Jis ij sïjhth dam alternatijvem mïsse apotehke molse jïh ij dam maam reseptesne tjaaleme maahta jeatjah generikeles alternatijvem veeljedh.
+Jis ij sïjhth nåajsan sjïdtedh lea vihkeles mujhtedh vaarjedidh guktie ij nåajsan sjïdth jis tsavnoenegkemem åtna jïlhts idtji gujnelemmie bååstide båetieh.
+Jis ij sïjhth nåajsan sjïdtedh dellie vihkeles jeatjah vaarjedimmieh aalka nåhtadidh guktie ij nåajsan sjïdth jis tsavnoenegkemem åtna.
+Dïhte lea dan sïejhme nïejtine.
+Jis ij leah maahta dildoem jallh viskesroehtsem utnedh gosse heerjehtalledh.
+Jis ij kåarhtem utnieh kaanne tjuara ellies hoksemaaksovem maeksedh.
+Jis ij fuakah hoksine maam åådtjeme jallh ij fuakah dåastoehtimmine, reaktam åtna laejhtedh jïh dan bïjre mïeledh.
+Gosse ij leah seksem jeatjabinie åtneme maahta jïjnjh åssjelh utnedh guktie dïhte sjædta, damtedh, guktie sæjhta edtja sjïdtedh jïh gåessie edtja deahpadidh.
+Jis ov-sïemes guktie dajvem nuhtjedh dellie Gåatomemoenehtse nænnoste.
+Jis ovsïemes guktie dajvem nuhtjedh dellie Gåatomemoenehtse nænnoste guktie.
+Jis eah ladtjkh nuhtjemen bïjre dellie Gåatomemoenehtse nænnoste.
+Jis ij puberteetevæhtah åådtjeme gosse 14 jaepien båeries dellie gohtje seente puberteete.
+Jis ij leah gujnelemmiem åådtjeme govhte askh mænngan p-pillerinie orrijidh edtja noeredåastoevasse, tsegkietniedåastoevasse, njaltje- jïh tjoeledåastoevasse jallh hoksejarngese bïeljelidh guktie åådtje daejredh mannasinie naemhtie.
+Dastegh datne ih leah veeljemekåarhtem saemiedigkieveeljemasse dååsteme påastesne, jïh veanhta datne leah tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkose, govlehtallh Saemiedigkine.
+Jis ij gåaredh gåetesne jiehtedh edtja abortem darjodh kaanne maahta jeatjah geervese jiehtedh maam leahtade.
+Jis ussjede guktie edtja darjodh gosse tjuvliestidh jallh gijhkierdidh, maahta hijven jïermestalledh ij naan njoelkedassh dïsse gååvnesh guktie dam darjodh.
+Jis pryövenasse cellejeatjahtehtemh vuesehte dellie dam vijresåbpoe goerehtidh.
+Jis pryövenassem vadteme gynekologedåastoevisnie jallh preventijvevierhtiedåastoevisnie dellie daamhtaj dïhte gie pryövenassem vaalteme gïen dïedte vaestiedassem vedtedh.
+Jis pryövenassesne cellejeatjahtehtemh
+Dastegh datne ih dov steemmereaktam nåhtedh, ih gujht maehtieh laejhtedh guktie siebriedahke lea.
+jis jïh gåessie sæjhta seksem utnedh
+Jis daamhtaj cellepry��venassem vadta åådtje tjarki vaarjelimmiem boernengåetiecancerem vööste dan mietie cellejeatjahtehtemidie aajhtsa åvteli cancerem sjïdtedh.
+Dastegh veeljemegåetesne veeljemebiejjien steemmadieh, ij dïhte steemme maam Gaskeviermesne vadteme faamoem utnieh.
+Ihke veeljiji jarkelimmieh steemmeleahpine edtja maam akt jiehtedh persovneveeljemasse, dle bijjelen lehkie krirrien veeljijijstie lea tjoereme jarkelimmieh darjodh dennie seamma kandidaatesne.
+Jis dåehkiebarkoe guhkiem vaasa, maahta maereles årrodh jienebh låggh ikteearan tjaeledh.
+Jis dåehkie stoerre, lohkehtæjja maahta aktem guvviem veeljedh jïh dam PC-en uvte gævnjastidh.
+Jis eah seamedh jåhtadahken bïjre dellie Gåatomemoenehtse nænnoste guktie.
+Jis daerpies jarkoestidh jallh toelhkedh, dellie moenehtsh dam øørnieh.
+Jis jåvka guktie buerebe jïjtjedomtesem åadtjodh jallh asvem unnede jallh ååpsen jïjnjh jåvka, maahta jovkemistie dåeriesmoerh sjidtieh.
+Dastegh jaavoe, gaavnehth vielie dan bïjre.
+Digkiedidie mannasinie naemhtie.
+Jis funterde abortem darjodh dellie kaanne jïjnjh gyhtjelassh åtna.
+Jis ajve klaassen tjiehtjelem nåhtede, maahta aktem saemien saevegem utnedh maam buartan / lohkehtæjjabuartan beaja.
+Jis kondomem boetjese tseegkie, dam galka garres årrodh gosse kondomem dïsse jårrestidh.
+Jis kondome boetjen nelnie galka dam olkese gïesedh gosse garres.
+Jis ij konvensjovne noelesovvh minngemes vijhte jaepieh dan boelhken minngiegietjien åvtelen, dellie luhkie vielie jaepieh håsvede jïh dan mænngan vihth luhkie jaepieh, jis ij noelesovvh minngemes gøøkte jaepieh dan vaeseme luhkiejaepieboelhken minngiegietjien åvtelen.
+Dejtie mah eah aktem tjiehtjelem utnieh, maahta plakatem darjodh, jallh maahta jeatjah væhtah nåhtadidh gosse tjiehtjelem gïelesuerkine jallh saemiengïelen tjiehtjielinie nåhtede.
+Jis 23 jïh 50 jaepiej gaskem dellie gohtjeme fïerhten gåalmeden jaepien båata.
+Jis nåajsan ij edtjh starnegoerehtimmiem tjïrrehtidh, guktie gohtje screening, mammografijine.
+Jis båarasåbpoe 50 jaepeste maahta tïjje gohtjemi gaskem jeatjahtahta destie gusnie laantesne årroeminie.
+Jis båarasåbpoe 50 jaepieh maahta rutijnh ovmessie vuekine årrodh dan mietie gusnie årroeminie.
+Jis lea onne jeatjahtehteme maam lea gïerve damtedh maahta pryövoem vaeltedh orre mammografijine ektesne jallh ultratjoeje viehkine.
+Jis tsïnneboetjemem åtna maahta aaj onne vaahram gååvnesidh goebpere laaneste.
+Jis boernengåetiem operasjovnine laahpehtidh
+Jis abpe boernengåetiem operasjovnine laahpehtamme, maam gohtje hysterektomije, ij daarpesjh cellepryövenassevååksjemasse båetedh, dan gaavhtan boernengåetietappem aaj lea operasjovnine laahpehtamme.
+Jis daarpesje dellie maahta puberteetem daalhkesigujmie viehkine aelkedh.
+Jis lea dïhte gie nïejtem nåajsan dorjeme maahta aaj naakenem gaavnesjidh jïh dejnie soptsestalledh jis sæjhta.
+Jis ij leah vihties dellie buerebe pryövenassem vaeltedh vihtiesvoeten gaavhtan.
+Jis naakenem gie jovki bysvoe, edtja geerve almetjem, skïemtjehokseraeriestimmiem, polijsem gaskesadtedh jallh skïemtjegåatan dejnie vuelkedh.
+Jis sovhtine jïh infeksjovnem åtna dellie maahta vuesiehtimmien gaavhtan njaelmeste rovnegs hepsedh enn pråvhka.
+Jis tjïervesne maahta maam akt darjodh mestie nåekies sjædta.
+Jis tjïervesne maahta geerve ijje jiehtedh, jïh dellie maahta jïjtje jallh dejnie mejnie seksem åtna jallh jeatjah nåakelaakan damtedh dan mænngan, jallh destie seksuellen daaresjimmiem sjïdtedh.
+Jis allergijen såemies såerhte antibiotikam, vuesiehtimmien gaavhtan penicilline, dellie vihkeles klinihkem jallh dåastoevassem gaskesadtedh gusnie goerehtimmiem edtja darjodh.
+Jis nimhtie sjeahta dellie iktemierien dïedtemaaksoe maahta biejesovvedh.
+Jis homoseksuelle dellie hijven daamhtaj cellepryövenassevååksjemasse vuelkedh juktie viruse mestie cellejeatjahtehtemidie sjïdtedh aaj maahta nyjsenæjjeste nyjsenæjjese laanestidh.
+Jis raessesne maahta funterdidh guktie maahta dam ånnene, jïh dan vuekien mietie asvem unnede.
+Jis kaarhtam åtna 21 tabledth dellie våhkoem dejtie orrije mænngan gaajhkide tabledtide kaarhtesne vaalteme.
+Jis kaarhtam 28 tabledth åtna dellie tabledth hormoni namhtah minngemes biejjieh kaarhtesne vaalta.
+Jis lïhke orre persovnh gïeh rïevhkestieh, vuesiehtimmien gaavhtan seamma tjïehtjelisnie, dellie voejngehte dah gassh mah leah soevesne.
+Jis voeksedi jallh skovrehtassem utni jallh jeatjah sjïekenistie damta ovvihties jis tabledtide vejtiestidh edtja kondomine jallh pessarine vaarjelidh dah båetije tjïjhtje biejjieh.
+Jis ij leah dam dorjeme kaanne dan bïjre nïekede jïh haelede dam darjodh.
+Jis lea naemhtie eah eejhtegh jallh jeatjah åelieh edtjh daejredh sæjhta abortem darjodh, juktie dellie maam akth maahta deahpadidh, eah hoksebarkijh dejtie gaskesadth.
+Jis noere barkijh pruvhkieh raeriestidh eejhtegh jallh jeatjah åelieh åadtjoeh daejredh edtja abortem darjodh.
+Jis lea meatan orreme gynekologijen cellepryövenassevååksjemisnie jïh gellie normaale cellepryövenasside åtneme gosse 60 jaepieh illeme lea dan onne vaahra boernengåetietjeapohkecancerem åådtje dan mænngan.
+Gïesh åvtenjaltjam bååstede.
+Jis mååhtedimmie gååvnese dellie gåatomedajvesne raarhkoegiedtie galka årrodh.
+Jis gieriesvoetem eatnamasse åådtje, dellie aaj aktem diedtem åtna dam vaarjelidh.
+Jis vaahra gååvnese ij leah vaarjelamme guktie ij nåajsan sjïdth edtja naemhtie darjodh:
+Jis naan dam dorje jïh mubpie aalka destie nåake domtedh, maahta viehkiem daarpesjidh guktie dïhte edtja orrijidh.
+Jis studije-bihkedæjja jallh raeriestæjja saemiestieh, byöroe dam meatan vaeltedh barkosne.
+Jis cellepryövenassem åtna mij ij leah normaale dellie goerehtimmiem darjodh jïh dellie dåakteregoerehtæmman gohtje.
+Jis skïemtjelassem åtna mij suetievaarjelimmielaaken nuelesne laantedigkie maaksa abpe åasam daalhkesen åvteste mij laanestimmiem vaenede, vuesiehtimmien gaavhtan viruseheerreden daalhkesh hiv:en vööste.
+Jis dah leah barkoesoejkesjisnie, eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste, maehtieh meatan årrodh barkosne.
+Jis cd-h åtna, maahta dejtie daatovrisnie nåhtadidh.
+Jis naemhtie dle learohkh sjiltide vuartasjieh jïh soptsestieh dej nåhtadamme baakoej bïjre.
+Jis jienebh goh akte learohke leah meatan maajhøøhpehtimmesne, maehtieh sinsitniem goltelidh jïh sinsitnine digkiedidh jïh aaj lohkehtæjjine.
+Jis sjïere sjïekeh, dellie konvensjovnemaaksoe maahta luajhtasovvedh.
+Jis joekoen sjïekh åtna, vuesiehtimmien gaavhtan edtja ålkoelaantesne guhkiem årrodh, maahta daalhkesh jollemaaksovevaarjelimmesne guhkebe goh golme askh.
+Jis geehpes cellejeatjahtehtemh åtna jïh 30 jallh 35 jaepieh illeme, aaltereraaste jeatjahtahta gusnie årroeminie laantesne, dellie pryövenasse daamhtaj viruseteestine goerehtidh.
+Jis geehpebe cellejeatjahtehtemh åtna man ij dagkeres virusem utnieh daarpesje barre orre cellepryövenassem jaepien mænngan vaeltedh.
+Jis göökte learohkh, dïhte akte maahta dam nubpiem gihtjehtidh aamhtesen bïjre.
+Jis jïjnjh generikeles daalhkesh gååvnesieh jïh dam maam reseptesne tjaaleme ij leah aelhpemes tjuerieh dah apotehkh dejtie målsodh alternatijvese mij lea maarhnan aelpemes åasa.
+Jis maam akt aajmene dellie maam gohtje skreepemem darjodh jïh dellie mojhteleslaakan dah bielieh mah aajmene destie njamma.
+Dastegh learohkh mah eah naan vearolde- jïh daelhkielahtesh maehtieh, tjuara dejtie buerkiestidh, jïh tjuara dejgujmie barkedh boelhken aalkovisnie.
+Jis vaenie saemiegïelen almetjh skuvlen lohkehtæjjan ålkolen, maahta aktem gïelesuerkiem stealladidh barkoenommigujmie akten plakaten bïjre.
+Ij leah seekere akte stoerre låhkoe båarasåbpoe gïeleutnijijstie sæjhta låhkoem lissiehtidh gïeleutnijijstie.
+Jis åajaldahti jallh p-pillerem voeksedi
+Jis jeenjebe goh 12 tæjmoeh vaasa, jeenjebe goh 36 tæjmoeh göökte tabledth gaskem, dellie vaahram sjædta ij leah vaarjelamme.
+Jis dåeriesmoere gadtjeboejem döömie guktie gadtje aajmene boejesne dam gohtje sveerjengïelesne urinstämma.
+Dastegh gåarede göökte lohkehtæjjah utnedh, akte dejstie lohkehtæjjijste maahta ajve saemiestidh tæjmojne, jïh dïhte mubpie maahta gåabegh gïelh nåhtadidh.
+Jis lea remitteereme mammografijese åådtje vaestiedassem goerehtimmeste altese dåakteren luvhtie.
+Jis nuerebe 23 jaepieh ij cellepryövenasside gohtjesuvvieh.
+Dastegh taale lea gaskoeh aktene intervallesne, daate akte stoerre haesteme dïsse.
+Jis maanam njamma jallh boehtelinie bïepmehte
+Jis maanam njamma edtja dejnie jåerhkedh.
+Jis maana bieljie-naavlehtahkem åtna, jïh ij orrijh, byöroe hoksejarngem bïeljelidh dygnem raejesne guktie maanam desnie goerehte.
+Jis maana vaejliem åtna dellie hijven jovkemsh lissine vedtedh.
+Jis maana gossehtahkem åtna vihkeles maana njohkem gurhkeste juktie gïrsem reejnie.
+Jis maana skovrehtassem åtna jïh dïhte njamma edtja barre dam jåerhkedh goh aarebi.
+Jis maana snoelken maahta doelteme saelhtietjaetsiem njuanan gååjhkestidh, mestie snoelkem laehkiedidh.
+Jis maana raajhpesem åtna hijven jis dejtie voessese rijtie åvteli dejtie tsumhtsiedåtnose beaja.
+Jis ij sïjhth gadtjedh jallh lea sæjloes jïh samhtjan dellie kaanne maana dan ohtje lea jovkeme.
+Jis maana tuhtjie hijven maahta baajedh dam åeredh jissehts gaptjesem jallh barre sisnjeldsvaarjojne.
+Jis ij maana njammh, maahta ietniemïelhken sijjeste, rijse- jallh majsejoptsem vedtedh.
+Jis maana skovrehtassem feeleme ålkoelaantesne åådtjeme edtja hoksejarngem jallh maanadåakteredåastovem gaskesadtedh.
+Jis maana samhtjan, ij åajsoeh stååkedidh jïh ij sïjhth jovkedh jïh nuerebe enn govhte askh, edtja hoksem ryöktese bïeljelidh.
+Jïh maana aarehskuvlesne jallh fuelhkiemaanagiertesne maahta bååstide gosse ij voeksedh jallh skorkesth göökte biejjide.
+Jis maana gællesje åejjine bijjene dellie bankeme lååtjme bieljesne jïh ij dan jïjnjh naavlehth.
+Jis dåastoevisnie mænna åådtje goerehtimmiem darjodh.
+Jis maana tjarki voeksede dellie göökte bustetjh fïerhten vïjhteden minudtine jovkemem vadta.
+Jis maana tjarki voeksede dellie jovkemem bööremes.
+Jis dïhte smæjveds dellie vaahreles jïh tjuara skïemtjegåatan vualka.
+Dastegh edtjebe ulmiem jaksedh jienebh gïeleutniji bïjre jïh lissiehtamme nuepieh saemien nåhtadidh, dle aaj laedtieh tjuerieh nuepiem åadtjodh saemien lïeredh.
+Jis limh saemien gielem provhkeme, dellie geerve dejtie sjidteme guhth idtjin saemien guarkah.
+Dastegh akte laavenjasse lea nuhteligs årroejidie jienebh tjïeltine, jallh fer jïjnjh vierhtieh kreava akten tjïeltese, dellie fylhkentjïelte edtja laavenjassem vaeltedh.
+bïevnesigujmie learohken bïjre mejtie skuvle åtna. Dastegh pryöveilledahkh akten learoehkasse vuesiehtieh learohken leah faatoes diejvesegoerkese jïh / jallh ryöknemetjiehpiesvoeth, maahta
+Dastegh pryöveilledahkh akten learoehkasse vuesiehtieh learohken leah faatoes dïejvesegoerkese jïh / jallh ryöknemetjiehpiesvoeth, maahta daerpies årrodh vielie goerehtalledh åvtelen learohke lissie dåarjelimmiem åådtje.
+Jis akte learohke nåake dorje sæjrojne addisjovnine jïh subtraksjovnine goerehtallemepryövesne, maahta vååjnedh goh learohken leah viesjies
+dorje sæjrojne addisjovnine jïh subtraksjovnine goerehtallemepryövesne, maahta vååjnedh goh learohken leah viesjies ryöknedimmiestrategijh, vuesiehtimmien gaavhtan learohke nuhtjie "gaajhkem-ryöknedhš-strategijh addisjovnelaavenjassine.
+dorje sæjrojne addisjovnine jïh subtraksjovnine goerehtallemepryövesne, maahta vååjnedh goh learohken leah viesjies ryöknedimmiestrategijh, vuesiehtimmien gaavhtan learohke nuhtjie "gaajhkem-ryöknedhš-strategijh addisjovnelaavenjassine.
+Jis akte learohke nåake dorje sæjrojne addisjovnine jïh subtraksjovnine goerehtallemepryövesne, maahta vååjnedh goh learohken leah viesjies ryöknedimmiestrategijh, vuesiehtimmien gaavhtan learohke nuhtjie "gaajhkem
+Jis akte learohke nåake dorje sæjrojne addisjovnine jïh subtraksjovnine goerehtallemepryövesne, maahta vååjnedh goh learohken leah viesjies ryöknedimmiestrategijh, vuesiehtimmien gaavhtan learohke nuhtjie "gaajhkem
+Dastegh akte åårgane ij nænnostimmide saemielaaken gïelenjoelkedassine jeakedh, dle dïhte maahta, man bïjre aamhtese ryöktesth lea, dam laejhtedh.
+Saemiedigkien gaavhtan tjuara badth tsihkestehtedh, dagkerh bïhkedassh maahta ajve nænnoestidh mænngan Saemiedigkine råårestalleme, jïh jååhkesjimmiem Saemiedigkeste åådtjeme.
+Staeredh boekte pryövem voestegh, jïh baajh dan mænngan learoehkidie raeffesne tjahkasjidh jïh dejtie mubpide laavenjasside loetedh klaerieplæjjohkinie.
+dåarjojne tjïeltese, jïh ajve edtjieh åtnasovvedh muerjiem åestedh, dle tjïelten åejvie tjoeri gaatelassjedh heannadimmiem, jïh skuvlen
+Jis aktene rïjhkesne båatsoen øørnegem jeatjahtehtieh jallh byjjes reeremem guktie reaktasubjekte mij daennie konvensjovnesne jeatjah nommem åådtje jallh jeatjah øørnegehammoem, dellie konvensjovnen jiehtegh nuhtjesovvedh dejtie reaktasubjektide mah leah dej åvteste mah lin aerebi.
+Jis lohkehtæjja tjiehpies utnije, maahta aaj dam laahpehtidh.
+Jis lohkehtæjja aktem gåaroes tjaatsegem vøørhkie goh maalle, satne maahta dam nåhtadidh juktie seammaleejns haarjanimmieh mænngan darjodh.
+Dastegh learohke aktem "gaajhkem-ryöknedhš-strategijem nuhtjie, dellie dïhte mubpie ulmie tjuara årrodh learohkem viehkiehtidh akten ryöknemestrategijen vööste gusnie learohke guhkiebasse ryöknoe.
+Dastegh learohke aktem "gaajhkem-ryöknedhš-strategijem nuhtjie, dellie dïhte mubpie ulmie tjuara årrodh learohkem viehkiehtidh akten ryöknemestrategijen vööste gusnie learohke guhkiebasse ryöknoe.
+dellie dïhte mubpie ulmie tjuara årrodh learohkem viehkiehtidh akten ryöknemestrategijen vööste gusnie learohke guhkiebasse ryöknoe.
+dellie dïhte mubpie ulmie tjuara årrodh learohkem viehkiehtidh akten ryöknemestrategijen vööste gusnie learohke guhkiebasse ryöknoe.
+Learohke tjuara haarjanidh dehtie stööremes taaleste aelkedh jïh viehkine soermijste ryöknedh dam låhkoem maam dïhte unnemes taale lea.
+Learohke tjuara haarjanidh dehtie stööremes taaleste aelkedh jïh viehkine soermijste ryöknedh dam låhkoem maam dïhte unnemes taale lea.
+Jis learohke aktem joekoen åenehks soptsesem tjaaleme, lohkehtæjja maahta kopijem destie vaeltedh, iemie biehkine bietskiedidh jïh lïjmesjidh aktene orre paehpierisnie, gaskine såemies vihties sijjine.
+Dastegh learohke ryöknoe, guktie learohke ryöknoe?
+Jis learohkh aktene dajvesne årroeh gusnie geerve saemien sijjienommh gaavnedh, dah maehtieh lahtesigujmie eatnamisnie jïh tjaetsieåerine barkedh, vuesiehtimmien gaavhtan vaerieh, tjahkh, vuemieh, jeanoeh jïh fjovlh.
+Jis learohkh dåaresthfaageles aamhtesinie berkieh, dle sæjhta daerpies årrodh guhkebe tijjem nåhtadidh, enn jis ajve saemiengïeline berkieh.
+Jis learohkh åadtjoeh aktine darjominie barkedh mij lea jeereldihkie jïh murreds, dellie learohke aaj maam destie leara.
+Ihke learohkh edtjieh væjkele sjïdtedh ryöknedidh, dellie göökte maadthgierkieh tjuerieh stïeresne årrodh: dah
+Ihke learohkh edtjieh væjkele sjïdtedh ryöknedidh, dellie göökte maadthgierkieh tjuerieh stïeresne årrodh: dah tjuerieh maehtedh jearsoeslaakan jïh fleksijbele ryöknedidh, jïh dah tjuerieh hijven
+Jis learohkh fotosoptsesem lïerehtimmiebarkosne nåhtadieh, maahta aaj dam faageles sisvegem vuarjasjidh.
+Jis learohkh sïjhtieh digitale soptsesem darjodh, maahta guvvide skannadih jïh akten åehpiedehtemeprogrammen sijse bïejedh.
+Jis learohkh ovnohkens barkoevuekine, dah byøroeh aktem åenehks fotsoptsesem ektesne voestegh darjodh.
+Jis learohkh aamhtesem veelelaakan maehtieh, tjuara dejtie haestedh jeatjah jïh geervebe gyhtjelassigujmie jïh vaestiedassigujmie.
+Jis tuhtjh bommebeetnegh jåasoeh, dle datne maahtah, goh politihkere, bommebeetnegidie laahpehtidh.
+Jis maahta naakedem dehtie sijjeste ålkone tjïertestidh goh akte saemiengïelen sijjie, dellie dïhte aevhkies.
+Jis prostatam operasjovnine laahpehti dellie PSA-vierhtie vualanidh guktie mahte ij maehtieh dam mööledh.
+Jis puberteetevæhtah dan aareh åadtjoeji byöroe eejhteginie jallh jeatjah åeline soptsestidh jïh skuvlesåjhterem jallh hoksejarngem gaskesadtedh.
+Jis ohtsemem jååhkesje maahta krievedh daejtie krööhkemidie gorredidh.
+Jis vaejtiemisnie mij fååtese, dellie Gåatomemoenehtse galka vaejtiejasse nuepiem vedtedh edtja sjïerebiejjien åvtelen faetiem øørnedh.
+Jis smaave vaejvieh goebperistie tsïnnesne jallh boetjesne pråvhka mahte dam åålegh jïjtje gaarvanieh måedtie biejjiej mænngan jïh ij daarpesjh dam båehtjierdidh.
+Jis insulinebåehtjierdimmie diabetesem åtna dellie ij maam akt insulinen åvteste maeksieh.
+Jis goebperh aarebi åtneme jïh dåeriesmoeride damta maahta naan dejstie receptehts daalhkesh goebperi vööste åestedh mejtie apotehkesne gååvnesieh.
+Jis gåetietjirkemem åtna dan sisnie daamhtaj pråvhka feelemevaarjelimmiem årrodh mij bieliem maaksovistie dåårje.
+Jis skïemtjelassem åtna man mietie stuerebe vaahra baenieskaarah sjidtieh jallh jis dåeriesmoerem åtna njaelmiehygijenem sujhtedh maahta aaj baeniehoksem åadtjodh skïemtjehoksemaaksoven åasa mij bijjiemaaksoevaarjelimmesne.
+Jis diabetesem åtna jallh kortisontabledtigujmie båehtjierdeminie lea aaj vihkeles dåastoevasse jiehtedh.
+Jis göökte jallh jienebh almah prostatacancerem utnieh fuelhkesne, dellie stuerebe vaahra skeamtjodh.
+Dïhte aaj jis skaaram jallh skïemtjelassem åådtjeme jïh sæjhta maaksoem sov tjirkijebolaageste åadtjodh.
+Jis lea nuerebe 18 jaepien båeries maahta lustebe aath darjodh enn dågkam ohtsedidh.
+Jis medisijnen sjïekenistie tjuara daalhkesem sjïere fabrikateste nåhtadidh maahta dåaktere dam reseptese tjaeledh ij maehtieh daalhkesem målsodh.
+Jis jolle vaejliem åådtje jïh skïemtjes damta edtja dåaktarasse gaskesadtedh jallh akutedåastoevasse vuelkedh.
+Jis bovtsh akten rïjhken båatsoesïjteste jallh saemiensïjteste leah nubpene rïjhkesne konvensjovnen våaromen namhtah, jallh jis bovtsh jïjtsen rïjhken båatsoesïjteste jallh saemiensïjteste leah aktene dajvesne konvensjovnen vuestie, dellie båatsoesïjte jallh saemiensïjte galka bovtside bååstide luhpehts gåatomedajvese varki juhtiehtidh.
+Jis båatsoesïjte jallh saemiensïjte ij bovtsem bååstide juhtehth nimhtie guktie 24. aartigkele jeahta, dellie Gåatomemoenehtse maahta, krïebpesjimmien mænngan gie destie slearese, båatsoesïjtem jallh saemiensïjtem stilledh bovtsem debpelde vaeltedh sjïere moeneme biejjien åvtelen.
+Jis bieljielimmie båatsoesïjte jallh saemiensïjte ij leah raarhkosne meatan jïh jis ij buektehth bovtsem bååstide heaptohth saahtodh, dellie dïhte raerhkieminie båatsoesïjte jallh saemiensïjte maahta bovtsem leekedh jïh dåårrehtidh båatsoeburrien reeknemen åvteste.
+- Jis Oslosne årroeh maahtah gaavnehtidh man gellie årrojh mah dov staarebielesne
+Jis vuesiehtimmien gaavhtan damta nåakes dåastoehtamme jallh jeatjah vuekine idtji hoksem fuakah maahta dejtie gaskesadtedh.
+Jis prostata garrebe jïh tjuglebe goh daamhtaj dejtie maehtieh cancerem vuesiehtidh.
+Jis ij tjirkije sjïehth, dellie moenehtse maahta tjirkijem girvedh.
+Jis boetje maahta dejnie heerjehtalledh dïsse dam bïejedh gosse onaneeredh.
+Jis diabetesem åtna, reakasovveme vaajmoefïejline jallh naan såarhte vaejvieh vaajmoeklaffigujmie lea aaj vihkeles dam dåastoevasse jiehtedh guhkiem goerehtimmien åvteli.
+Jis aajnealmetje såevmien - meänkielin jallh saemien gïelem åtna dagkere ieresne, dle byjjesfaamoen dïedte njaelmeldh vaestiedassem seamma gïelesne vedtedh.
+Jis skuvlesne irhkesåvva jïh ij viehkiem skuvlesne åadtjoeh edtja dam Barn- och elevombudet / Maana- jïh learohketjirkijasse bæjhkoehtidh.
+Jis allergijeles naan såarhte antibiotikan vööste, dellie vihkeles dam jiehtedh goerehtimmien åvteli.
+Jis gellien aejkien åådtje resepetsne vïedtjedh ij maehtieh vielie veedtjedh åvteli göökte golmehts dehtie tïjjeste maam daalhkesh edtjieh ryöhkedh dehtie minngemes vïedtjemistie.
+Jis ij jiehtieh ij tïjje sjïehth jallh ij båetieh tæjmose maam latjkeme maahta læjhkan maaksovem maeksedh.
+Jis akte soejkesjamme råajvarimmie lea aktene ovvaantosne kultuvremojhtesigujmie, dle badth reereme sæjhta nyöjhkedh.
+Jis PSA-pryövenasse vuesehte jolle vierhtiem, dellie dåaktere pråvhka aktem vielie goerehtimmiem darjodh ultratjoejine jïh pryövenassem vaeltedh prostatareavseste.
+Jis edtja reerenassen dahkoesoejkesjem saemien gïelese tjïrrehtidh, dle Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre tjuara våaroeminie årrodh.
+Jis reseptesne daalhkesem gaertjiedamme subvensjovnine tjuara tjaelije aaj reseptesne tjaeledh edtja jollemaaksovevaarjelimmesne årrodh.
+Jis faamoje dåapman tjïrrh vuesehte båatsoeburrien aktede rïjhkeste leah reaktah nubpene rïjhkesne gåatoehtidh, dellie dåapma daan konvensjovnen uvte båata.
+Jis ajve akte lohkehtæjja jïh akte learohke meatan, tjuara råållespïelem sjïehtedidh disse, vuesiehtimmien gaavhtan learohke jïh lohkehtæjja tjoerijægan jienebh råållah spealadidh.
+Jis sveerjen otnege ålkoelaantesne skeamtja
+Jis tjïervesne dellie signaalh aajlan sisnie sturrie guktie åssjelh, domtesh, mojhtesh, svihtjemh jïh gåvloe nåekies sjidtieh. Nåakebe maahta åedtjiej svïhtjemh ektiedidh.
+Jis jarkelimmieh båetieh reeremedajvesne saemien gïelese, dellie sisvege jïh kvaliteete gaavnoes saemien maanagïertefaalenassine eah edtjh nåakebe sjïdtedh, men buerebh buerebe sjïdtedh.
+Jis saemien lohkehtimmiegïeline nåhtede, sæjhta åtnoem saemiengïeleste tijjese dibrehtidh, abpe våhkoen tæjmoesoejkesjisnie.
+Dastegh edtja saemien boelveste boelvese sertiestidh båetijen aejkien, dle sjædta daerpies orre institusjovnh jïh orre vuekiem tseegkedh dejnie staarine gåabph (jïjnjh) saemieh juhtieh.
+Jis dah meatan orreme prosessesne, dïhte jïjtsevuarjasjimmie sæjhta radtjoesåbpoe sjïdtedh, jïh dah jienebem lïerieh.
+Akte sertiestimmie faamoste jïh dïedteste Saemiedægkan, juktie saemien gïelem evtiedidh, sæjhta krïevedh sagki stuerebe mieriesertiestimmieh Saemiedægkan.
+Skuvleaajhtere, mij ij naan lohkehtæjjam utnieh guhte maahta lïerehtimmiem vedtedh saemiengïelesne, tjuerieh sijjen learohkh lïerehtimmiem saemiengïelesne faalehtidh, viehkine alternatijve lïerehtimmievuekijste.
+Jis skuvle åådtje daejredh learohke damta irhkesovveme, tjuerieh dah dallah goerehtidh maam deahpadamme.
+Jis skuvle åådtje daejredh learohke damta irhkesovvedh dej skåltoe öörnedh guktie ij jåerhkieh.
+Dastegh skuvlh eah saemienlohkehtæjjam utnieh, maehtieh lïerehtimmiem vedtedh maajhööhpehtimmien tjïrrh.
+Dastegh tjïertestamme gïelesuerkieh eah skuvlesne gååvnesh, maahta saemien væhtah nåhtadidh goh signalh.
+Jis mååhtedimmie loevene, dellie dajveprotokolle håsvede.
+Jis dah maam akt gaevnieh mij ij leah guktie edtja, dellie åådtje orre goerehtæmman båetedh.
+Jis naan sjïekeste ij maehtieh gadtjedh jallh gadtjeboejem eensilaakan döömedh, maahta aaj boelhkem jollebe PSA-vierhtiem åadtjodh.
+Jis gie vesties aath jeahta mubpide guktie gåårvede jallh vååjnoe jallh jis funksjovneheaptoem åtna, dïhte lea irhkeme.
+Jis dïhte smæjveds tjuara 112:se rïngkedh.
+Jis voelpese kråvnide vadta, kanne håjnoes sjædta dan åvteste vaenemes åådtje.
+● Jis staaten åejvieladtjh jïh Saemiedigkie seamadieh jienebh konsultasjovnh tjïrrehtidh akten vihties aamhtesen bïjre, dle edtjieh ektesne pryövedh seamadidh guktie edtjieh konsultasjovnide tjïrrehtidh, dan nuelesne nååhtedidh, (v.g. tjåanghkoeh, video-råårestallemh, tellefovnesne govlehtalledh, tjaaleldh materijalem juekedh), tïjjemierieh bïevnesidie bååstede, mejtie daerpies konsultasjovnh politihkeles daltesisnie utnedh jïh politihkeles gïetedimmievuekie.
+Jis steebne jallh klååkeme dan mænngan båata, dellie dåapmastovle galka dam girvedh.
+- Ij leah dagkeres ööhpehtimmiem aarebi tjïrrehtamme, gusnie studenth lïerehtimmiem åadtjoeh jïh fïerhte studente sov jïjtse bïhkedæjjam åådtje mij maahta learohkem viehkiehtidh manusem hammoedidh.
+Raaktan dannasinie hijven domtoe meatan årrodh moenedh.
+Raaktan guktie datne tjoerh darjodh juktie buektiehtidh dam maam datne tuhtjh vihkeles.
+Guelmedh dam soejkesjem, jïh skuvlesne aaj gævnjoestidh.
+Justisedepartemente jïh Saemiedigkie leah dannasinie aalkeme nammoehtimmien bïjre miehtjiesdajvedåapmestovleste rååresjidh.
+Stillemen mietie Justijsedepartemeenteste jïh Kriminaalehoksen byögkeles reeremistie (daaroen KSF) akte barkoedåehkie lea vuartasjamme guktie sovnedimmie lea dejtie saemien faangkide jïh dejtie mah dåapmoem åådtjeme.
+Justise-jïh riejriesvoetedepartemeente lea daelie aktine tjïelkestimmine båateme gusnie jiehtieh nuepieh dovne leavloem bïejedh, jïh aaj maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne krïevedh saemien dajvine akten daerpiesvoeteanalysen mænngan.
+Justisdepartemente sæjhta dan gaavhtan aelkedh beadtasovvemetsiehkieh tjïrrehtidh saemieh gieh dan sisnie jïh dööpmijh.
+Jis onne maana jienebe galkemem teehpie goh jåvka dellie varkebe nåakebe sjædta.
+Jis klååkemisnie mij fååtese dellie Njååhtjedimmiemoenehtse galka klååkijasse nuepiem vedtedh sjïerebiejjien åvtelen faetiem øørnedh.
+Jis klååkeme dan mænngan båata dellie Gåatomemoenehtse galka klååkemem girvedh.
+Jis ij faetiem øørnh, dellie klååkeme maahta girvesovvedh..
+Jis ij faetiem øørnh dan sjïerebiejjien åvtelen dellie vaejteme maahta girvesovvedh.
+Jis p-pillerem vaalta guktie edtja dellie vaahra nåajsan sjïdtedh dan onne.
+Jis dïjnegepillerem vaalta dellie ij dejtie vaeltieh jïh ryöktesth orre kaarhtine aalka.
+Jis vïrreseagkanamme medisijnem vaalta såarhteste Waran edtja dåastoevasse dam jiehtedh unnemes våhkoem goerehtimmien åvteli.
+Jis lohkehtæjja veeljie siebriedahkefaagem øøhpehtimmiesoejkesjasse ektiedidh, dle daah maahtoeulmieh sjyøhtehke:
+Jis nuepiem utnieh learohkh maehtieh sijjen aahka gon aajjam jallh jeatjah voeres almetjh bööredidh dahkoe.
+Jis gåarede, learohkh maehtieh aktem saemiestæjjam aktene vaeljehke barkosne vaaksjodh, jïh dam gihtjehtidh.
+Jis maana nuerebe govhte askh voeksede jallh skorkeste edtja åålegh skïemtjehokseraeriestimmiem jallh hoksejarngem gaskesadtedh.
+Dastegh voereseraerie sæjhta aamhtesh jeatjabidie lutnjedh goh saemiedigkieraaran, tjuara dam darjodh naemhtie guktie tjïelkelaakan vååjnoe daate lea voereseraerien lahtestimmie.
+Jis voeksede åvteli njieljie tæjmoeh vaesieh mænngan p-pillerem veelti jallh jis skrovrehtasse, ij leah vihties kråahpe hinni dah hormonh vejtiestidh.
+Jis maana viht aalka voeksedidh, vedtieh dellie jienebe jovkemesh, mohte geehth olles maana samhtjan sjïdth.
+Jis viht aalka voeksedidh
+b., Barents Regijovneraerie (BRC) sov tjåanghkoem höölti.
+- biejjielåhkoe, våhkoebiejjieh, askh, jaepieboelhkh
+Kampanje edtja vuesiehtidh guktie fïereguhte mijjeste maahta aktem joekehtsem darjodh, juktie vienevoetem sjugniedidh, feerhmeminie viehkiehtidh jïh irhkemem heerredidh.
+Kampanje akte laavenjostoe daej gaskem, Reerenasse, KS., Ööhpehtimmiesiebrie, Skuvli laantesiebrie, Eejhtegemoenehtse maadthlïerehtæmman jïh Eejhtegemoenehtse maanagiertide, mah gaajhkesh leah manifeetem jååhkesjamme.
+Kampanjen nomme " Neakoesbarkoe / gollevirgi ".
+Kampanjen nomme "Neakoesbarkoe / gollevirgi ".
+Kantovre Kantovre maahtah sjïdtedh gööktejaapetje ööhpehtimmesne almetjejolleskuvlesne, jolleskuvlesne jallh musihkejolleskuvlesne.
+Kontovre edtja akte lïhtse årrodh aalkoealmetji gaskem Barentslaavenjostosne, jïh aalkoealmetji jïh jeatjah aktööri gaskem Barentslaavenjostosne, jïh edtja joekoen aalkoealmetjidie russlaanten bielesne viehkiehtidh prosjekteohtsemigujmie jïh bïevnesigujmie.
+Tatiana Egorova kontovrem stuvrie.
+Saemiedigkie Nöörjesne beetnehvierhtieh vadta kontovrese jïh Barentstjaelemesijjie dam reerie.
+Kapihtele III lea saemien gïelen jïh kultuvren bïjre, jïh lea mijjen reaktan bïjre gorredidh, evtiedidh jïh saemien gïelem nåhtadidh.
+Kapteejne Sabeltann-appe saemien gïelesne / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
+Kapteejne Sabeltann-appe saemien gïelesne
+- Gellide maanide Kapteejne Sabeltann akte stoerre heelte, jïh maanah gelline hïejmine jïjnjem Savelan stååkedieh.
+2 A lea vitnijeplakaatem dorjeme Karasjok skuvleste.
+Dïedtije: Justis- jïh politijedepartemente Tijjeperspektijve: Juhteles
+Jokkmokk: Samernas utbildningscentrum.
+[Indre Billefjord:] Iđut.
+Kiruna: Saemiedigkie (Sametinget).
+Njaalmeldh gaaltijh
+Kárášjohka: Sámediggi.
+Jonhild Joma, Trones
+anne 14 jaepien båeries
+Goerehtallh krirriej mïelh sjyøhtehke aamhtesinie.
+dïenesji åvteste
+Goerehtallemen tjïrrh learohkh maehtieh buerkiestidh mennie daltesisnie dah leah saemien gïelesne, jïh guktie dah maehtieh sov gïelem evtiedidh.
+- Goh akte illedahke daehtie goerehtallemistie dle Saemiedigkie raeriestimmiejgujmie båateme göökte vihties råajvarimmide, mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta, guhte dïedtem åtna saemien maanagïerti åvteste.
+Goerehtalleme jïh jååhkesjimmie daaletje reaktijste Finnmaarhkesne.
+Goerehtalleme maahta vuesiehtidh dejtie suerkide (gïelesijjieh) gusnie saemien nænnoes, jïh mah maehtieh aevhkies dirregh årrodh gïelelohkehtimmesne.
+Kaarhtedimmien duekesne dah vuesiehtimmieh gusnie eejehtimmiearena gïelearenine, sæjhta konferansesne hijven vuesiehtimmieh vuesiehtidh restiedimmievierhtine.
+Kaarhtedimmie vuesehte ennje stoerre daarpoe saemien learoevierhtieh Maahtoelutnjeme - Saemien sjïehtesjamme.
+- Goerehtallemen tjïrrh dle våajnoes gaajhkh maanagïerth jienebh saemien stååkegaevnieh sijhtieh, jïh jienebh saemien learoevierhtieh.
+Åvtelen pryöve dorjesåvva, dle vihkeles datne lea veelelaakan goerehtamme bïhkedassem Instruksjon for gjennomføring.
+Åvtelen pryöve dorjesåvva, lea vihkeles datne lea veelelaakan goerehtamme bïhkedassem Instruksjon for gjennomføring.
+Goerehtallemepryöve vuesehte Jonna guarka jïh maahta posisjovnesysteemem jïh siffereaarvoem nuhtjedh laavenjasseloetemisnie.
+Goerehtallemepryövesne daate våajnoes sjædta gosse learohkh radtjoeslaakan maehtieh taalh jïh veahkah reaktoe
+Goerehtallemepryövesne daate våajnoes sjædta gosse learohkh radtjoeslaakan maehtieh taalh jïh veahkah reaktoe sæjjan taalesïevese bïejedh, jïh maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan dam lïhkemes
+Goerehtallemepryövesne daate våajnoes sjædta gosse learohkh radtjoeslaakan maehtieh taalh jïh veahkah reaktoe sæjjan bïejedh taalesïevesne.
+Goerehtallemepryövh edtjieh vueptiestidh mejtie leah learohkh mah eah leah daerpies tjiehpiesvoeth aalkoelierehtimmesne vejtiestamme.
+Goerehtallemepryövh edtjieh vueptiestidh mejtie leah learohkh mah eah leah daerpies tjiehpiesvoeth aalkoelïerehtimmesne vejtiestamme. Illedahkh pryöveste edtjieh
+Voestes bielie goerehtallemepryöveste (eejehtimmien åvtelen) åajvahkommes dïejvesegoerkesem jïh ryöknemetjiehpiesvoeth möölehte.
+Voestes bielie goerehtallemepryöveste (eejehtimmien åvtelen) åajvahkommes dïejvesegoerkesem jïh ryöknemetjiehpiesvoeth möölehte. Mubpie bielie pryöveste
+Edtja goerehtallemepryövem tjïrrehtidh gööktine boelhkine.
+Edtja goerehtallemepryövem nuhtjedh juktie ryöknedimmiem goerehtalledh goh uvtemesth tjiehpiesvoeth, gaertjiedamme learohki taalegoerkesasse jïh ryöknedimmietjiehpiesvoetese.
+Goerehtallemepryövh edtjieh goerehtidh mennie mieresne learohki dïejvesegoerkese jïh maadthtjiehpiesvoeth leah learoesoejkesjen ulmiej mietie dejtie uvtemesth tjiehpiesvoetide dennie sjyöhtehke faagesne.
+Maam goerehtallemepryövh möölehtieh? Goerehtallemepryövh edtjieh goerehtidh mennie mieresne learohki diejvesegoerkese jïh maadthtjiehpiesvoeth leah learoesoejkesjen ulmiej mietie dejtie uvtemesth tjiehpiesvoetide dennie sjyöhtehke faagesne.
+Goerehtallemepryövesne ibie goerehth mejtie learohke maahta taalesïevem viehkiedïrreginie nuhtjedh taaleryöknedimmesne.
+Vihkeles datne astoem åtnah buerkiestidh mij akte goerehtallemepryöve lea, man åvteste dijjieh edtjede dagkeres pryövem utnedh jïh guktie pryöve edtja tjïrrehtamme sjïdtedh.
+tjiehpiesvoetine ryöknedimmesne goerehtallemepryövesne.
+Goerehtallemepryöve ryöknedimmesne fokusem åtna taalegoerkesasse jïh ryöknedimmietjiehpiesvoetese.
+Goerehtallemepryöve ryöknedimmesne
+Goerehtallemepryöve ryöknedimmesne
+GOEREHTALLEMEPRYÖVI BÏJRE Mij lea pryöven aajkoe?
+Vijriesåbpoe barkedh goerehtallemepryövine lea vihkeles gaajhkide lohkehtæjjide daltesisnie.
+Vijriesåbpoe barkedh goerehtallemepryövine lea vihkeles gaajhkide lohkehtæjjide daltesisnie. Daltese
+Dan åvteste ij sïjhth govlesadtemem vuarjasjidh, men sæjhta dam ovryöktesth
+Mierievierhkesne goerehtallemepryövide tjåådtje dah pryövh eah edtjh learohki maahtoem tjaeliemisnie jïh lohkemisnie möölehtidh.
+Goerehtallempryöven akte tjoeperdimmieraaste guktie mijjieh maehtebe learohkh damtijidh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh jis edtjieh aktem hijven taalegoerkesem
+Reektehtse saemien stååkegaevniej jïh pedagogeles materijjelen bïjre maanagïertine saemien maanajgujmie:
+Göökte tjiehpiesvoetesuerkieh dejnie uvtemesth tjiehpiesvoetine ryöknedimmesne möölesuvvieh goerehtallemepryövesne.
+goerehtalledh man jeereldihkie almetjh ovmessie bieline veartenistie veasoeh, dejtie stoerre joekehtsidie giefies jïh ræjhkoes gaskem buerkiestidh, jïh råajvarimmieh digkiedidh akten jïebnebe joekedæmman
+goerehtalledh mah vaaroeh jïjtje veeljie jïh faageles jïh etihkeles argumenteradidh dej veeljemi bïjre mah maehtieh viehkiehtidh aktine monnehke åtnoemaalline
+guktie st. bïev.
+Skreejremevåaromem kaarhtedidh jïh daarpoem saemiengïeleldh
+Katekisme lea joekoen sjyøhtehke goh vierhtie gårredamme dan aamhtesasse mij lea neebneme daan vuajnoen nuelesne, kristeles jaahkoe jïh aerpievuekie
+Keskitalo soptsesti Saemiedigkie lea eadtjohkelaakan meatan orreme ryöjredimmine daan tjaktjen veartenekonferansese aalkoealmetji reaktaj bïjre (WCIP 2014) maam EN:n generaalekrirrie öörnede.
+Keskitalo tjïertesti doh ryöjredimmieh tjuerieh gaahpoeh jïh feerhmeles årrodh, jïh tsihkestahta veartenen aalkoealmetjh åadtjoeh meatan årrodh åvtesne jïh jïjtjehke veartenekonferansesne.
+/ Ketil Frøland)
+Kinestetiske learohkh lyjhkoe
+Kinestetiske learohkh lyjhkoeh
+Kinestetiske learohkh / Taktile learohkh
+Kinestetiske learohkh lyjhkoeh
+Kintel AS åådtjeme 150 000 kråvnah prosjektese " YouTube på lulesamisk ", luvlesaemien videosaadtegh gaskeviermesne.
+Kintel AS åådtjeme 150 000 kråvnah prosjektese "YouTube på lulesamisk ", luvlesaemien videosaadtegh gaskeviermesne.
+Kiruna: Saemiedigkie / Sametinget.
+Klaasse sijjieaarvojne barkeminie jïh taalh unifix-klåbpoejgujmie bigkie.
+Klaasse sijjieaarvojne barkeminie jïh taalh unifix-klåbpojste bigkie.
+Knut Vareide, Telemarksforskning.
+Johken Koievasselva njaelmeste dennie jaevresne Altevatn dajveraasten mietie dan
+Kombinarotihkesne barkeminie systematihkeles vuekiejgujmie guktie maahta taalh gaavnedh, jïh dïhte daamtaj daerpies jis edtja maehtedh aarvehtsem aerviedidh.
+Kombinarotihkesne barkeminie systematihkeleslaakan guktie maahta taalh gaavnedh, jïh dïhte daamtaj daerpies jis edtja maehtedh aarvehtsem aerviedidh.
+Kombinatorihke jïh aarvehtse
+auditijve, tjaaleldh jïh visuelle soptsestimmievuekieh aktanidh, jïh ovmessie digitaale dïrregh nuhtjedh åehpiedehteminie
+Moenehtse vïenhti positijve sjïere aevhkieh lin daerpies, juktie seamma reaktah buektiehtidh saemiej jïh nöörjen almetji gaskem.
+soptsestidh guktie satne barka eengelskem lïeredh
+Kommisjovne edtja vuarjasjidh mij lea suerkesne dorjesovveme, orre haestemh gaavnedh, gaskenasjovnale standardh darjodh jïh orre politihkem hammoedidh suerkine mïrrestalleme jïh nyjsenæjjaj reaktah.
+• Govlesadteme lea buerkiestamme goh "ovmessie viehkiedïrregh nuhtjie juktie
+• Govlesadteme lea buerkiestamme goh "ovmessie viehkiedïrregh nuhtjie juktie aelhkie aerviedimmieh darjodhš.
+Dan åvteste ij sïjhth govlesadtemem vuarjasjidh, men sæjhta dam ovryöktesth vuarjasjidh. Gosse learohkh laavenjasside pryövesne luetieh, tjuerieh
+vuarjasjidh Gosse learohkh laavenjasside pryövesne luetieh, tjuerieh matematihkeles symbovlh reaktoe nuhtjedh guktie mubpieh maehtieh guarkedh maam dah leah dorjeme.
+Kommunion as dejtie dorjeme.
+Learohkh govlesedtieh viehkine taalh jïh symbovlh tjaeledh.
+Edtja dah kondomh våarhkodh rommetemperatuvresne jïh sijjesnegusnie ij skoepenh.
+Kondome vihties vaarjelimmie tjoeleskïemtjelassi vööste jïh ij baavijehtjieh jis aajmoelaakan nåhtadidh, abpe tïjjem gosse dååkerdeminie jïh fïerhten aejkien gosse dååkerdeminie.
+Gååvnese aath mejtie jïjtje maahta darjodh guktie buerebe damtedh, jïh viehkiem gååvnese jis dam daarpesje.
+Kondome voessetje dan jassijes lateksistie (gummije) maam boetjese jallh seksegaavnan beaja jis galka seksem utnedh.
+Maahta kondomen nåhtadidh tjoeleskïemtjelassi vööste ovmessie seksine v.g. dååkerdidh, anaaledååkerdimmie jïh jis njaelmiesekse boetjine åtna.
+Maahta aaj kondome nåhtadidh gosse onaneeredh, jis sæjhta buerebe sjïdtedh dam tseegkedh jïh daajra guktie damtedh gosse boetje-goglenassh kondomenasse båetieh.
+Kondomh ovmessie stoeredahkh, hammoeh, klaerieh jïh smååhkh gååvnesieh.
+Daamhtaj noeredåastove kondomidie vadta jallh duaka.
+Daamhtaj jienebh kondomh paahkesne jïh dej åasah jarkesieh dan mietie mij kondomidie veeljie jïh gusnie dejtie åasta.
+Maahta aaj dejtie automateste biografine, restaurangine jïh klubpine åestedh.
+Konferanseaalkoe aalka aktine dåastoeminie Altan Jilleskuvlesne aejlegen ruffien 9. b. jïh galhka aktine ålkoekonsertine Alta jarngesne gusnie Mari Boine jïh Nive Nielsen meatan, gaskevåhkoen, ruffien 12. b.
+Konferanse sæjhta årrodh saemien, nöörjen jïh eengelsken gielesne (toelhken baaktoe).
+Konferense jååhkesje Sveerje jïh Såevmie hov leah nännoestamme dah tjuerieh saemiej jielemasse-nuepieh, gïele, kultuvre jïh jïelemevuekie vaarjelidh jïh övtiedidh jïh aaj krööhkestidh ahte primäre jieleme-aajegh goh båatsoe-jieleme leah maadth-repmie saemien kultuvrese jïh saemiej jielemassese tradisjovne dajvesne.
+Konferanse lea auditovrijisnie
+Konferanse lea gaahpode preessen akkrediteradamme tjirkijidie, jïh saadthalmetjidie dejstie 9 ovmessie aalkoealmetjeregijovnijste veartenisnie, dej raeriestæjjah jïh vïhtesjæjjah.
+Konferanse lea ræhpas gaajhkesidie.
+Vihkeles svaalhtesh
+Konferanse aaj seedtesåvva ryöktesth Saemiedigkien nedtesæjroen baaktoe.
+Veanhtede medtie 120 almetjh båetieh dejstie joekehts arktiske dajvijste goh Saepmie, Kruanalaante, Kanada jnv..
+Konferansen teema lea aarkebiejjien rasisme.
+Konferansen sjïekenisnie aaj akte ministeretjåanghkoe öörnesåvva man ulmie lea aktem latjkoem jååhkesjidh mij laavenjostoem nænnoestahta aalkoealmetji lïerehtimmien bïjre, gaskem jeatjah konferansi tjïrrh båetijen aejkien.
+Konferansesne edtjebe disse haarjanidh dæjpeles haarjanimmiej tjïrrh jïh workshop ' ine, mijjieh edtjebe aaj mijjen jïjtsh reaktaj bïjre lïeredh maehteles almetjijste daennie suerkesne.
+Konferansesne edtjebe disse haarjanidh dæjpeles haarjanimmiej tjïrrh jïh workshop 'ine, mijjieh edtjebe aaj mijjen jïjtsh reaktaj bïjre lïeredh maehteles almetjijste daennie suerkesne.
+Konferansen akte gellielaaketje jïh gieltegs programme.
+Konferansesne håalijh ovmessie siebriedahkesuerkijste, jïh konferanse akte hijven våarome sjïdti bïevnesen barkose.
+Guktie skyllemetijjem øørnedamme lea joekehts sijjeste sæjjan.
+Skyllijh fealadimmesne
+Gosse skælloe-maana leah, nuepiem åadtjoeh dov jaakoen bïjre vielie daejredh, Bijbelem buerebe lïeredh, kristeles jaahkoen bïjre soptsestidh, gærhkojne åahpenidh, orre åssjalommesh jieleden bïjre jïh dov voenen jïh veartenen gærhkojne eadtjaldovvedh.
+Gosse skyllebe dellie Jupmele sov laakome-dååjvehtassem vihteste.
+Skælloe
+Gosse noere sjidtieh, dellie dah jis jïjtjh jiehtieh mejtie sijhtieh skylledh.
+sekretarijate tsalloeraeride lea jaepien 2008 aalkeme barkedh orre bïevneshaamhtesh saemiej gïelide jarkoestidh.
+sekretarijate tsalloeraerie
+Tsalloeraerien gåetiesæjtoe lea bïevnesh tsalloeraeriej bïjre noerhtesaemiengïelesne jïh julevsaemiengïelesne.
+siffere-aarvose. Konkretiseradimmiematerijelle mij fokusem åtna taalh juekedh luhkine jïh aktine (abakus, unifix-klåbpoeh, beetnegh jïh numhtie vijriebasse) maahta åtnasovvedh taalh bigkedh.
+taali gaskem. Nuhtjh maaje konkretiseradimmiematerijellem guktie learohkh maehtieh vuejnedh joekehtsem gaskem golme jïh vïjhte lea göökte, dan åvteste göökte plusse golme lea vïjhte.
+Konsesjovneaamhtese lea akten gaajh stoerre arealegoerpedahken bïjre saemien dajvesne.
+Maahta krievemh nænnoestidh konsesjovnese (§43).
+● Konsultasjovnediedte maahta saemien kultuvren gaajhkh ideelle jïh materijelle vuekieh feerhmedh.
+Barkoesuerkie Konsultasjovnen gïetedimmievuekieh faamoem utnieh reerenassese, departementide, direktovratide jïh jeatjah vuelege gïehteldimmide.
+● Konsultasjovnen gïetedimmievuekieh faamoem utnieh dejnie aamhtesinie mah sijhtieh maehtedh saemien iedtjh ryöktesth tsevtsedh.
+Konsultasjovnelatjkoe / Sjïeke / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Konsultasjovnelatjkoe ij Saemiedægkan vetoreaktam vedtieh dejnie aamhtesinie mah saemien iedtjh tsevtsieh.
+Reaktah
+Dah råårestallemh sijhtieh ovmessie såarhts aamhtesh feerhmedh, goh laakh, mieriedimmieh, aktegsnænnoestimmie, bïhkedassh, råajvarimmieh jïh sjæjsjalimmieh (v.g. stoerredigkiebïevnesinie).
+Rååresjimmieh öörnedimmiejarkelimmien bïjre eelki easkah njoktjen 2012, mænngan goh departemeente jeehti dah lin vyljehke jeatjah raerieh digkiedidh.
+Rååresjimmieh
+Aktem jaepiem åådtjeme konvensjovnine barkedh, skïereden 2012 raejeste.
+Konvensjovneraeriestimmie jååhkesje mijjen reaktam jïjtje nænnoestidh, jïh ulmine åtna ektiedahkoe mijjen gaskemsh goh akte almetje, edtja aelhkebe sjïdtedh laanteraasti dåaresth.
+Konvensjovnem galka utnedh guktie eah orre åtnoes båatsoebarkoevuekieh tsagkesth mah aalme sïebredahken evtiemdimmeste sjidtieh.
+Konvensjovnem galka noerhtesaemien, luvlesaemien jïh åarjelsaemien gielide jarkoestidh..
+Dajveprotokolle dan konvensjovnese Nöörjen jïh Sveerjen gaskem raastenbijjelen båatsoen bïjre
+Konvensjovne lea faamojne luhkie-golme jaepieh dehtie biejjeste gåessie faamoehkasse båata.
+mah tjïelkestamme saemieh aalkoealmetjinie leah dovletjistie elties bovtside juhtiehtamme raastah dam mij daelie lea raaste Nøørjen jïh Sveerjen gaskem,
+Konvensjovnem tjïrrehtidh dellie gøøkte tjirkes åårganh tseegkesovvedh, gåabpagidie rïjhkide aktesne; akte reeremeåårgane, NøørjenSveerjen gåatomemoenehtse (Gåatomemoenehtse), jïh akte njååhtjedimmieåårgane, Nøørjen-Sveerjen njååhtjedimmiemoenehtse (Njååhtjedimmiemoenehtse).
+Konsultasjovnh jïh meatan årrodh leah dïhte roenegierkie konvensjovnesne.
+Konvensjovnen jiehtegh leah båatsoesïjtese jallh båatsoesïjten båatsoeburride jïh saemiensïjtese jallh saemiensïjten båatsoeburride.
+Konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre jaepeste 1992 (CBD) aaj sjyöhtehke akten saemieriekteles evtiedimmien gaavhtan, joekoen dah artihkelh 8j jïh 10 c.
+Konvensjovne lea laantereaktaj, barkoetsiehkiej, barkoelïerehtimmien, healsoe jïh ööhpehtimmien bïjre.
+Konvensjovnh, laakh jïh mieriedimmieh vaarjelimmiesoejkesjebarkoen bïjre
+Saemiedigkien diedte
+Konvensjovnh, laakh jïh mieriedimmieh vaarjelimmiesoejkesjebarkoen bïjre / Vaarjelimmiedajveståvrojne / Eatnemegellievoete / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Konvensjovnen ulmie lea joekehts gïetedimmiem heerredidh ovmessie etnihkeles dåehkijste veartenisnie.
+Konvensjovnen ulmie lea rïjhki gaskem ektiebarkoem eevtjedh jïh evtiemdidh, båatsoesijti jïh saemiensijti gaskem jïh båatsoeburriej gaskem dovne guktie gåatomem utniehtidh gåhkaldahken økologijes, økonomijes jïh kultuvreguedtijes båatsose gåabpaginie rïjhkine.
+koordinaath nuhtjedh juktie guvviem vuesiehtidh figuvrijste, jïh jïjtsevoeth goerehtidh geometrihkeles hammojne, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh
+Iktedimmie, ektieöörnege jïh laavenjostoe
+Iktedimmie, ektieöörnege jïh laavenjostoe - sjïereraeriestæjja Jan S. Dølør, Nöörjen dotkemeraerie
+Skaepiedihks tjaalegh
+Skaepiedihks tjaalegh:
+Krimijnalesåjhtoen jarnges reereme sæjhta saemiengïeleldh aspiranth skreejredh roestegåetieskuvlese goh jïjtse åvtemierieaamhtesem stuvremedialogesne Krimijnalsåjhtoen ööhpehtimmiejarngine (KRUs), mij roestegåetiebarkijh lïerehte.
+Krimijnalesåjhtoe ij leah statistihke man gellieh saemieh gieh dööpmesovvin.
+Krimijnalesåjhtoe dan gaavhtan tjuara barkijh utnedh gieh saemiestieh jïh saemienkultuvre maahtoem utnieh.
+Krimijnalesåjhtoejarnge maahtojne saemien gïelen jïh
+Kristine Nordling, saemiej åvteste Sveerjesne
+Dïhte feegreme Den som ... tjiehpiedæjjeste Kristin Ytreberg lea gaajhkine vïedtjine vaanterdimmiehaallesne.
+Dïhte feegreme Den som... tjiehpiedæjjeste Kristin Ytreberg lea gaajhkine vïedtjine vaanterdimmiehaallesne.
+skreejedh goh jaahkoevåarome saemide.
+Kristusen gievlie
+Kristuse gångka lea.
+Jeeusen nomme jarkoestibie: dïhte gie bådtjasovveme lea.
+gaaltijh laejhtehkslaakan nuhtjedh jïh naemhtie guktie gåarede dejtie mænngan gïehtjedidh jïh digitaale gaaltijevuesiehtimmiem haalvedh
+gaaltijh laejhtehkslaakan nuhtjedh mejtie gåarede mænngan gïehtjedidh jïh digitaale gaaltijevuesiehtimmiem haalvedh
+Kronihke: Njoktjen 8 b. - mïrrestalleme annje akte nïekedasse
+Kronihke: Njoktjen 8 b. - mïrrestalleme annje akte nïekedasse / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Maanagiertefaalenasse demokratijem nænnostahta
+Maanagiertefaalenasse demokratijem nænnostahta / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Kruvhtegenvaerien / Vaekien daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie dïhte geajnoe Joesjö:n jïh Varntresk:n gaskem rijhkeraastem tjuahpa, daam geajnoem Valen gåajka jaevrien Famnvatnet baaktoe, vyjrehkåbpoe daam jaevriem jïh johkem Famnvasselva jaavran Varnvatnet, debpede johkem Sørdalselva Reevhtsese (Røssvatnet).
+Kultuvreaerpien tjïrrh mijjieh Saepmiem bæjjese bigkebe båetijen aajkan.
+biehkie dehtie kultuvreaerpeste mah sïebredahken
+Kultuvreaerpie, aerpievuekieh jïh aarvoeh - sjïereraeriestæjja Sven-Roald Nystø, Árran
+vuesiehtimmiej gaavhtan, Vägverke stillemem
+Akte kultuvrebyjrese maahta aaj dajvh årrodh gusnie histovrijen heannadimmieh orreme jallh leah jaahkose jallh aerpievuakan ektiedamme, jïh dannasinie ij leah iktegisth akte eatneme maam almetjh tsevtseme.
+Kultuvrebyjresh leah dajvh gusnie kultuvremojhtesh leah akte bielie aktede stuerebe elliesvoeteste jallh ektiedimmeste.
+Kultuvredepartementen kap. 320 nuelesne, Sïejhme kultuvreåssjelh, påaste 73 Nasjovnale kultuvregåetieh, lea 5 millijovnh kråvnah dåarjojne raeriestamme dan bigkemeprosjektese Noerhtealmetji jarnge / Senter for nordlige folk (aarebi Ája Saemien jarnge) Kåfjordesne.
+Kultuvredepartemeente lea 4 millijovnh tjoehpeme saemien plaeride jïh Laanteburriedepartemeente lea tjoehpeme 4 millijovnh arktiske laantebårran laanteburrielatjkoen bijjelen jïh 2 millijovnh båatsoeburrielatjkose.
+Kultuvredepartementen budsjedten bijjelen dle raereste 70,4 millijovnh kråvnah Saemiedægkan dåarjodh, mah edtjieh kultuvreaamhtesidie årrodh jaepien 2012, akte lissiehtasse 3 millijovnh kråvnine jaepien 2011 raejeste.
+Kultuvredepartemeente dam bijjemes dïedtem åtna haamoedidh, toelhkestidh jïh gïelepolitihkeles ulmieh Nöörjesne buektedh.
+- Kultuvrebïevnesen mietie dle libie vaajtelamme mierietsiehkide nuerebe saemien tjiehpiedæjjide bueriedidh, jïh viehkiehtidh saemien kåanstem gaskenasjovnaale sijjine åehpiedehtedh, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
+Kultuvrejielemi bïjre
+Kultuvrejieleme lea gellielaaketje sov ussjedimmievuekesne jïh sïejhme evtiedimmieprogrammh eah dan åvteste gaajhkesidie sjiehth, Muotka jeahta.
+Birrebe kultuvrejielemeaktöörh mah ïedtjem utnieh Kreativ Industrijine govlehtalledh åvtelen 24.09, post@kreativindustri.no
+Kultuvrejielemh saemien dajvine læssanieh
+Kultuvrejielemh lea akte dejstie laanten murredsommes jïh verkemes sjïdtije jieliemijstie.
+Saemien kultuvrejielemeaktöörigujmie ektine dle ulmie lea råajvarimmieh gaavnedh mah sijhtieh aarkebiejjiem aelhkebe darjodh saemien kultuvreentreprenööride, jïh jielemem nænnoestehtedh desnie gusnie daerpies.
+Kultuvrejieleme maahtoen våaroemisnie
+Kulturejieleme
+Kultuvrejieleme gusnie tjïelkevoete jïh eerlegevoete lea jarngesne
+Kultuvrejielemeaktöörh sov jieliemassem utnieh doekemistie dorjesijstie akten maarkedese jïh vaajtelieh dejnie gïehtelidh- jallh dejnie daan biejjien gïehtelieh goh akte jieleme mestie dïenestem åadtjoeh.
+Kultuvrejielemeaktöörh sov jieliemassem utnieh doekemistie dorjesijstie akten maarkedese, jïh vaajtelieh dejnie gïehtelidh- jallh dejnie daan biejjien gïehtelieh goh akte jieleme mestie dïenestem åadtjoeh.
+- Kultuvrejielemh lea akte dejstie laanten gieltegommes jïh sjïdtije jieliemijstie, jïh mijjieh gegkiestibie jïjnjh orre tseegkemh sjidtieh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
+Konserveradimmie, vöörhkeme jïh bievneme kultuvrehistovrijen daeverijstie leah dovres.
+sjyhtehke) lissietjaalegh nuhtjie jïjtjeraarehken vuekine
+kultuvrh- jih gïeledarjomh
+Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente edtja buektedh stoerredigkiebïevnesem gærjagåetiej bïjre jaepien 2009.
+Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente lea guhkiem dåarjoem vadteme Dïhte nöörjen Bijbeletjåanghkose bijbelen teeksth jarkoestidh jïh revideredh noerhte-, åarjel- jïh julev saemien gïelesne.
+Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente lea vierhtieh vadteme tseegkemasse saemien åålmegem åarjelsaemien gïeledajvesne jaepien 2009.
+Kultuvre- jïh eatnemeturisme noerhtene stoerre nuepieh åtna, jïh Saemiedigkie sæjhta sjïehteladtedh guktie voenges jieleme åådtje sjïdtedidh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Kultuvredaajroe lea vihkeles geeruvevoetehoksesne
+Kultuvredaajroe lea vihkeles geeruvevoetehoksesne / Sosijaale / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
+Goevtese kultuvremojhtesh, areale jïh byjrese
+Kultuvremojhteselaake luhpiem vadta Saemiedægkan daerpies råajvarimmieh darjodh, juktie "gorredidh jïh vuesiehtidhš jïjtsistie vaarjelamme kultuvremojhtesh.
+Kultuvremojhteselaake luhpiem vadta Saemiedægkan daerpies råajvarimmieh darjodh, juktie "gorredidh jïh vuesiehtidhš jïjtsistie vaarjelamme kultuvremojhtesh.
+Kultuvremojhteselaaken mietie dle kultuvremojhtesh "gaajhkh gïejh almetji darjoemijstie mijjen fysiske byjresisnie, daan nuelesne sijjieh gusnie histovrijen heannadimmieh orreme, jallh leah jaahkose jallh aerpievuakan ektiedamme.
+Kultuvremojhteselaaken mietie dle kultuvremojhtesh "gaajhkh gïejh almetji darjoemijstie mijjen fysiske byjresisnie, daan nuelesne sijjieh gusnie histovrijen heannadimmieh orreme, jallh leah jaahkose jallh aerpievuakan ektiedamme.
+Kultuvremojhtesepolitihken ulmieh:
+Kultuvremojhtesh maehtieh årrodh dållesijjieh - gusnie dah ellen jeanatjommes leah låavthgåetine orreme, vaartoeh, tjeakoes vuetjemesijjieh, giedtieh gierkijste, aallijh jïh faasoeh, mielhkiekrogkh, gierkievuebnieh, vijremesvaalkh, gaelmieh, gåetiesijjieh, derviemæjlah (vuelege skåajjedajvine), siejtieh jïh sjïeledimmiesijjieh.
+Dåarjoe kultuvremojhtesevaarjelæmman lea vadtasovveme dovne saemien institusjovnide, tjïertide jïh siebride, privaate almetjidie, aajhteridie vaarjelamme gåetijste, jïh såemies jeatjah privaate jallh byögkeles aktööride.
+Fylhkenbieliesoejkesjh kultuvremojhtesidie jïh biegkefaamose
+- Nov lea ålvoes jïjnjh kultuvremojhtesh, Kjersti Schanche jeahta, Saemiedigkien prosjekten åvtehke kultuvremojhtesevïhtesjadtemidie.
+Dej kultuvremojhtesi bïjre mah leah vaahresne, edtja aktem jearsoesvoeteraastem utnedh juktie skaarah heerredidh.
+Gaarsjelimmie
+krïebpesje, goh arebi publisereme maam. Mohte dïhte ohtsije tjoevere tjaeledh naaken dejnie saemien
+Kultuvrebaseradamme jielemelea jieleme mij kultuvrem nuhtjie goh akte vihkeles bielie sov barkoste.
+Kultuvre jïh healsoe
+Kultuvre jïh hammoedimmie
+Åejviesuerkie kultuvre jïh hammoedimmie aktem bijjemes perspektijvem vedtieh faagese matematihke.
+Kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre
+Åejviesuerkie kultuvre, siebriedahke jïh lidteratuvre leah kultuvregoerkese aktene vijries goerkesisnie.
+Desnie gusnie kultuvrh gaavnesjieh, desnie aaj jarkelimmieh sjïdtieh.
+Dan kultuvrelle skuvlevoessen sjïekenisnie Oslo tjïelte sæjhta stuerebe gaskesem utnedh voenges saemien kultuvrebyjresigujmie Oslosne.
+Akte ulmie lea dan jïjnjh vierhtiematerijell
+Kuvsjepaahken sisvege aamhtesh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre, saemiej reaktaj bïjre jïh naan jiehtegh jïh baakoeh lïeredh maam maahta gaskesadtem viehkien årrodh saemien skïemtjelij jïh starnedïenesjen gaskem.
+Kuvsji teemah leah gaskem jeatjah vïhtesjadteme sïelteste, dorjesevïhtesjadteme, reeknehlåhkoetjaeleme jïh ohtsemegoeride gïehtelimsdåarjoeöörnegasse buerkiestidh.
+Edtja kuvsjide tjïrrehtidh tjïjhtje sijjine, Snåasen luvhtie åarjene Deatnun gåajkoe luvlene.
+Kuvsjh jïh lohkemh
+Dah kvotienth stoeredahken mietie öörnesåvva.
+Kymrijegïelen tjijreme Walesinie ij maehtieh jeatjah vuekesne buerkiestidh goh dïhte iedtjeles skreejrehtimmiebarkoste båata jïh voerkes byjjes gïelerååresjeminie.
+Kymrijeggïele lea daenbiejjien obligatorijen faage gaajhkide maadthskuvlesne Walesinie.
+Laadth - gieles lea gåatomedajve Skæhkeren båatsoesïjtese.
+Jåarhkeevtiedimmie dorjesijstie laampeste jïh sïrveste
+UVTEMESTH TJIEHPIESVOETI BÏJRE RYÖKNEDIMMESNE
+- Læstadijanen aerpievuekesne dle Lutheren ' onne katekisme ' aktem vihkeles sijjiem åtna jaahkoeøøhpehtimmesne.
+- Læstadijanen aerpievuekesne dle Lutheren 'onne katekisme' aktem vihkeles sijjiem åtna jaahkoeøøhpehtimmesne.
+Daan biejjien dle jienebh læstadijanen otnjegh
+Mïerhkesjimmine laaken § 5-1 i dle læjhkan tjïerteste akte sjïere diedte gååvnese ILO. ' n 169 mietie, dejtie eadtjohkelaakan meatan vaeltedh soejkesjeprosessesne.
+Mïerhkesjimmine laaken § 5-1 i dle læjhkan tjïerteste akte sjïere diedte gååvnese ILO. 'n 169 mietie, dejtie eadtjohkelaakan meatan vaeltedh soejkesjeprosessesne.
+Laaken voestes nænnoestimmieh njoelkedassh vaarjelimmien bïjre saemien kultuvreste utnieh (§2) jïh edtja laakem nåhtadidh almetjereaktan noelkedassi mietie, aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre (§6).
+Laaken mietie ij naan reaktam utnieh maam akt seksuellen darjodh jeatjeben vööste maam dïhte ij sïjhth.
+Laaken mietie:
+Jeatjah saemien iedtjeladtjh jïh voenges siebriedahken reakta råajvarimmiej bïjre govlelgidh, mah ryöktesth dejtie gïetiedieh, eah leah meatan vaalteme laaken nænnoestimmine.
+Njoelkedassh laakesne jeahta dïhte gie vaajtele saemiestidh dan jïjtse ïedtjh vaarjele krimijnalesåjhtoen muhteste saemiengïele reeremedajvesne, lea reakta saemiengïelesne gïetedidh.
+utnieh abpe pryövem gïehtjedidh.
+Dïhte geetskemes jïh bööremes vuesiehtimmie lea bååstedeserteme medtie 35 000 daeverijstie Københavneste Nuukese Kruanalaantesne (1984-2001).
+Joekoen dle dïhte barkoe vielie byjrese-jïh energijevietseles gåetiejgujmie sæjhta tjarki prioriteradamme årrodh jaepiej åvtese, orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud jeahta.
+- Dej båetiji aski tjoerebe dejtie ovmessie vuajnojde sinsitnien vööste vïekesjidh, ij leah daate akte aelhkie sjæjsjalimmie, jïh vaallah akte prosesse gænnah maam tjuara aelhkieslaakan darjodh, Aasrud jeahta.
+jallh akte tjaetsieåerie
+Laakesne tjïelkelaakan tjåådtje saemien nommh mejtie almetjh nåhtadieh, mah abpe tïjjen årroeh jallh jielemen gaavhtan ektiedimmiem utnieh sæjjan, dejtie byögkelesvoete edtja kaarhtine, sjiltine jïh registerinie nåhtadidh, kanne nöörjen nommine ektine.
+Laaken aaj akte jïjtse nænnoestimmie dej krööhkemi bïjre mejtie edtja voebnesjidh reeremisnie mineraalevierhtijste (§2).
+Laaken aaj akte jïjtse nænnoestimmie mij nænnoste laake edtja åtnasovvedh almetjereaktan njoelkedassi mietie, aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre (§6).
+Dïhte laakese tjaaleme dïhte lea skuvlen dïedte öörnedh guktie ij oktegh skuvlesne irhkesovvedh.
+Lïhkevoetine jïh baahkine soelkedassem vedtin.
+Laakh / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
+Tjuara laakh jarkelidh, faamoem jïh dïedtem tjïelkestidh.
+Laakh jïh mieriedimmieh
+Laakh jïh njoelkedassh mej lea joekoen iedtjh abpe jïh bielieh saemien åålmegistie edtja saemiengïelese jarkoestidh.
+Laakevierhtieh
+Laakh
+Laakh, mieriedimmieh jïh learoesoejkesjh lïerehtæmman saemien gïelesne leah joekehts dejnie golme laantine.
+Dah laakh mah dagkeres darjomem sjïehtesjieh leah tjaetsiestuvrehtimmielaake, energijelaake, tjaetsievierhtielaake jïh mineraalelaake.
+Dah laakh jiehtieh ij gænnah lïhke fuelhkie reaktam utnieh åadtjoeh daejredh maam jeahtasåvva jïh deahpede skïemtjegåetesne jis ij sïjhth dah edtjieh dam daejredh.
+Laaken ulmie lea gaskem jeatjah våaromem gorredidh saemien kultuvrese, saemien aerpievuekien daajroem våaroemasse bïejedh reeremisnie, jïh eatnemevåaromem krööhkedh saemien kultuvrese, gaajhkine råajvarimmine laaken mietie.
+Øørnedidie aktem dierhkesjimmiem klaas sesne, gusnie såemies dejstie learoehkijste fylh ken tjïeltem voeb-nesjieh, mearan jeatjebh vienhtieh fylhken tjïelte byøroe gaarvanidh.
+Gaavnedimmiesijjieh jïh viermieh sjïehteladtedh kultuvrejielemeaktööride
+Tjïelteseminaarh tjïrrehtidh fïerhten jaepien gusnie teema lea jieleme- jïh siebriedahkeevtiedimmie.
+• Nuepieh fuelhkiedåeriedimmesne tjïrkedh ööhpehtimmesne noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne
+• Öörnedh guktie gaajhkh learohkh gieh dam sijhtieh åadtjoeh saemiengïelen ööhpehtimmiem
+• Learoevierhtieh saemien ööhpehtimmesne tjïrkedh
+• Öörnedh guktie jeenjebh maanah åadtjoeh saemien maanajgïertefaalaldahkem
+• Öörnedh guktie jeenjebh saemiengïeleldh aarhskuvle- jïh lohkehtæjjah ööhpehtidh
+• Öörnedh hijven rammatsiehkieh saemienööhpehtimmesne
+• Öörnedh guktie aelhkies faalaldahkem gaavnedh saemiengïeleööhpehtimmie maanide, noeride jïh geervide
+• Öörnedh guktie mænngan- jïh vijrebeööhpehtimmie saemiengïelesne lohkehtæjjide aarskuvlesne jïh skuvlesne
+• Öörnedh guktie aareh gïeleskreejreme maanajgïerten tjïrrh
+• Öörnedh guktie joekoen barkoe julevsaemiengïelen jïh åarjelsaemiengïelen ööhpehtimmiem darjodh
+• Öörnedh hijven kvalitetem saemien ööhpehtimmesne
+Øørnh voenges veeljemem dan eensilaakan goh gåarede, tjaatsestimmietjiehtjelinie, almetjelåhkojne, tjaatsestimmieleahpajgujmie jïh veeljemeræjhtoe ‐ tjaalegigujmie.
+Öörnedh skuvlem ålkone dennie saemien lïhke byjresisnie, vuesiehtimmien gaavhtan ektiedamme saemien dejpeladtje jieliemidie jïh / jallh darjomidie.
+Sjïehteladtedh ihke mijjieh aktem jielije jïh gellielaaketje saemien kultuvrejieledem utnebe hijven kvaliteeteste
+Sjïehteladtedh juktie ïebnesh vijriesåbpoe evtiedidh
+Saemiedigkie iktede jïh eadtjoste dejtie byögkeles åejvieladtjide gosse dïenesjem sjïehteladta.
+Jis buerie edtja sjidtedh dejtie ovmese learohkide, dellie vihkeles eejhtegh saerniestimmieh maanaj bijre vedtieh.
+● sjïehteladtedh evtiedæmman aktede guejmievoeteperspektijveste staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem, mij saemien kultuvrem jïh siebriedahkem veaksahkåbpoe dorje.
+Åssjele Gïetedimmievuekiej åssjele lea: ● viehkiehtidh guktie staaten almetjeriekteles diedte aalkoealmetjigujmie råårestalledh, maereles sjædta ● pryövedh sïemesvoetem buektiehtidh staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem, gosse eajhnadåvva laakh jallh råajvarimmieh sjïehtesjidh mah maehtieh saemien iedtjh ryöktesth tsevtsedh.
+• Våaromem bïejedh evtiedimmien åvteste saemien avisjh jïh avijsesæjtoeh julev- jïh åarjelsaemien
+• Våaromem bïejedh tseegkedh jïh tjïrkedh aerenah saemien gïelen åvteste
+• Våaromem bïejedh saadtegh TV:esne jïh radijosne saemien gïelesne
+ Sjïehteladtedh ihke hijven gïeleråajvarimmieh mah prosjektine aalkeme, ihkuve
+- lohkehtæjjide dåarjoehtidh gosse pryövide tjïrrehteminie
+- sjïehteladtedh ihke lohkehtæjjah learohkh dåarjelieh tjoeperdimmieraasten nelnie jïh nuelesne
+Laake (2009:724) nasjovnen unnebelåhkoej jïh unnebelåhkoegïeli bïjre
+Njoelkedassen § 2 dam gïengelåbpoe tjïelkeste, jïh jeahta gusnie praktijhken jïh ealamadtjen aevhkesne, byöroe saemienööhpehtimmiem ektiebarkoe jeenjebh åårganijgujmie årrodh mah saemielaaken kapihtele 3 jïh daate njoelkedasse dijpieh.
+Akte raeriestimmie mieriedimmiejarkelimmien bïjre sjyöhtehke govlehtimmieinstanside seedtesåvva (govlehtimmieboelhke lea aalkovisnie 3 askh)
+Dan åvteste mieriedimmieh leah jarkelamme, dle tjuara daelie gihtjedh mejtie maanaj kultuvrelle jïh gïeleldh reaktah gorresuvvieh gosse foestehïejmese jallh maanavaarjelimmie-institusjovnesne sertiestuvvieh.
+Mieriedimmesne dle aaj raeriestamme tjïelte maahta veeljedh dam saemien nommem voestegh utnedh sjiltine aaj aktene dajvesne mij ij leah meatan saemien reeremedajveste.
+Njoelkedassh pressedåarjoe vadtasåvva saemien avijsidie lij jaepien 2008 jeatjahdahteme.
+Mieriedimmie jarkelimmien bïjre vaaksjomemieriedimmesne jïh foestehïejmemieriedimmesne mij faamoem åadtjoeji suehpeden 1. b. 2012, tjïerteste dam reaktam saamastallije maanah utnieh jïh mah reeremedajvesne årroeh, sijjen gïelem gorredidh hoksesertiestimmine.
+Orre mieriedimmie veeljemen bïjre Saemiedægkan lea daesnie, lovdata.no.
+Laake jeahta jeatjeben gaskem laakh jïh njoelkedassh joekoen iedtjh abpe jallh bielieh saemien åålmegistie, edtja åarjelsaemiengïelese jarkoestidh.
+Akte laakenænnoestimmie jïh jååhkesjimmie saemiej reaktijste dejtie jielije marijne vierhtide akte vihkeles aamhtese orreme Saemiedægkan.
+Akte laakenænnoestimmie jïh jååhkesjimmie saemiej reaktijste dejtie jielije marijne vierhtide akte vihkeles aamhtese orreme Saemiedægkan, dehtie miereste Saemiedigkie tseegkesovvi.
+Dïhte edtja laaki sijjine årrodh mej bïjre reaktah utnedh saemien, såevmien jih meänkieli reeremebyjjesfaamojne jïh dööpmestovline nuhtjedh.
+Laaken mietie dle saemien nomme edtja iktegisth voestegh tjåadtjodh sjiltine saemien reeremedajvesne.
+Laake seamma vuekine gaajhkide seamma man tjoele.
+Laakesne ij leah joekehts dajve sjinjelds vuj ålkolen saemien gïelen reeremedajve.
+Daate laake edtja maanah vaarjelidh guktie eah båarasåbpoe persovneste daaresjh.
+8 Laake maanagïerti bïjre (2006) tjïerteste tjïelte dïedtem åtna ihke maanagïertefaalenasse maanide saemien dajvine (saemien gïelen reeremedajvesne) saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne åtna.
+Nænnoestimmie tjyölkehke dorje guktie laake edtja buektiehtidh tsavtshvierhtine årrodh, jïh mah laavenjassh mah leah dah vihkielommes siebriedahkelaavenjassh laake edtja viehkiehtidh loetedh.
+Laake nasjovnelle unnebelåhkoej jih unnebelåhkoegïeli bïjre vadta jienebh reeremedajvh golmide dejstie unnebelåhkoegïelijste- såvmien, saemien jih meänkieli- tjijhtje tjïeltijste Noerhtebetnien leenesne 68 tjïeltide Sveerjesne.
+Laake nasjovnelle unnebelåhkoej jih unnebelåhkoegïeli bïjre faamoem åadtjoeji Tsïengelen 1.b:n 2010.
+Johkemehkien tjïelte lïhke barkedh Johkemehkien Daelvie Konferansen bïjre
+Laake pasieenti- jïh utnijereaktaj bïjre (pasieente- jïh utnijereaktalaake). (barre daaroen) § 3-5.
+Laake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre
+Laake nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre - Länsstyrelsen i Stockholm
+7 Laake Saemiedigkien jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre (saemielaake) faamoem åadtjoeji 1989 jïh dan åssjele lea sjïehteladtedh ihke saemieh Nöörjesne maehtieh sijjen gïelem, sijjen kultuvrem jïh siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
+Laake Saemiedigkien jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre (saemielaake). (barre daaroen) § 3-5.
+Laakesne aaj njoelkedassh gïehtjedidh guktie laakem åtna.
+Laake tjïelten healso- jïh hoksehtimmiedïenesji j. j bïjre (healsoe- jïh hoksehtimmiedïenesjelaake).
+Laake såemies gaertjiedimmiem sjïehteladta juktie dispensasjovnh vedtedh nænnoestimmijste, mah leah soejkesjelaaken mietie nænnoestamme.
+Doh prosessh laaken mietie mah baajedieh fïereguhtem sov mïelem buektedh tjïelten soejkesjimmien bïjre, jïh dïedte voenges daajroem jïh aerpievuekien daajroem skååffedh eah edtjh nåakebe sjïdtedh tjïeltereformen gaavhtan.
+Lov om grunnskolen og den vidaregåande opplæringa
+Lakselvdal / Lyngsdal båatsoesïjtese lea luhpie Dolpin tjïrrh juhtedh.
+Aath teehpie jallh dah bïejstenieh, juktie ij dejtie voebnesjh jallh naaken dejtie sualede.
+Goebperh gaarvanieh jis tsåvhnoem yoghurtine badtja?
+Gaerviehtamme dam dov gïelekåarhtem?
+• lohkeme- jïh tjaelemetsagkesh
+Nammoehtæjja:
+Lïhtsegh noerhtelaantij åårganasse saemien gïelemoenehtse (sgM) veeljie lihtsegistie gïeleståvrosne.
+Dah lïhtsegh abpe laanteste båetieh jïh leah gaskem 16 jïh 28 jaepieh.
+Ij leah ajve dïhte laejpie maam byöpmedibie niestiesbeapmojne, aaj dïhte laejpie maam dennie aejlies maalestahkesne åadtjobe.
+Laejpie lea beapmoen væhta.
+Laejpie lea akte væhta disse maam daarpesjibie jis edtjebe jieledh, goh beapmoe, jovkemes, vaarjoeh, gåetie jïh hiejme, ientje jïh kreekh, beetnegh jïh jeeluve, paarrebielie jïh maanah, barkijh jïh barkoevedtijh, hijven jïh murreds vearolde, raeffie, healsoe, hijven nomme jïh hijven voelph jïh barkoeguejmieh jïh kraannah.
+Bissedh
+Bïhkedimmieh byöroeh vedtedh stinkes vuesiehtimmieh guktie maahtoeulmide stinkes sisvegem vadta gaajhkh daltesinie jïh vuesiehtimmieh progresjovnine gaajhkh daltesij gaskem.
+Bïhkedimmieh edtjieh haemiedidh guktie dah vuesiehtieh guktie maahta dååjrehtidh hijven sjïehtedamme ööhpehtimmiem.
+Bïhkedimmie edtja dåarjodh ööhpehtimmiem saemien jïh daaroen åårganiseredh guktie learohkh åadtjoeh dam ööhpehtimmiem krievemen mietie laakij jïh njoelkedassij mietie.
+Bïhkedimmie maahta vihkeles dïrregh årrodh tjïrkedh barkoem guktie saemien maanah jïh eejhtegh dååjrehtieh hijven restiedimmiem dej göökti institusjavne gaskem.
+Aaj daerpies jeatjahlaakan bigkedh dejnie leejjeme gåetine juktie jearsoesvoetem jïh funksjovnelle daerpiesvoeth gorredidh.
+aelhkie baakoeh tjåanghkan bïejedh åenehks raajesidie
+Dajven Langfjellet daah raasth: Luvlene destie gusnie dah jeanoeh Divielva jïh Rostaelv gaavnesjieh, jeanoen Divielva mietie dahkoe Høgskardhus:se.
+Tjiehtjielisnie eah leah naan klaash mej tjïrrh lïj maahteme eatnemem ålkone vuejnedh, akte klaase guhkene bijjene baaja dam fïerhten tïjjen sjïere tjoevkesem båetedh savkan sïjse, jïh murriedimmiem buakta, mejtie lea gaskejijjebiejjie jallh jemhkelde buelije goeksegigujmie.
+Daesnie maahta dejtie saemien materijellide tjaavhkodh.
+Larsen sæjhta stïeresne årrodh sesjovnen voestes våhkoen.
+Larsen lij lohkehtæjja gelline saemien dajvine Tromsesne jïh Finnmaarhkesne.
+Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
+Lissiehtimmie dejtie saemien mïrrestallemesiebride
+Vielie vihtiestamme daajroe healsoetsiehkiej bïjre saemien årroji luvnie
+Sjïdtedimmiem lissiehtidh saemien fealadassesne
+Lissiehtamme maahtoe jïh daajroe saemien gïelesne jïh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre gaajhkine daltesinie sosijaaledïenesjisnie.
+åadtjodh sov sijjienommh-vuesiehtimmiej barkose
+Viehkiehtidh guktie stuerebe nyjsenelåhkoe sjædta
+Nåervieveahkam giehpiedidh juktie kvaliteetem bueriedidh dejtie voenges gueliesåarhtide
+Jienebh kultuvrejielemh barkojne darjodh, jïh viehkiehtidh guktie dah ekonomeles sjïdtieh
+Profesjovnaliseradimmiem lissiehtidh saemien kultuvrejieliemisnie
+Vielie maahtoe jïh daajroe saemien gïelesne jïh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre gaajhkine daltesinie maanavaarjelimmiedïenesjisnie.
+vitnedimmie
+Daerpiesvoetine dej nasjovnelle unnebelåhkoej
+Aanna aaj vuesehte satne maahta adderadidh jïh subtraheradidh taalesuerkine 0-15, dovne bæjjese bïejeme laavenjassh jïh laavenjassh kontekstesne, jïh dïhte
+Komplikasjovnh jïh vaahrah
+Gåsta tjabreminie dïejvesinie lïhkemes taale.
+Areopagos-håaleme vuesehte mijjieh kristeles sjugniedimmieteologijen mietie maehtebe
+Dan lissine jïjnjh bïevnesh jïh bïhkedimmieh tjaaleldh jïh telefovnine vadta.
+Lissine Árranan prosjekte mij gellie jaepieh jåhta vihtiestimmien jïh vuesiehtimmien bïjre dåaroemojhtesijstie Noerhte-Saltenisnie, dåarjoe aaj vadtasovvi Aajege saemien gïele- jïh maahtoejarngese juktie histovrijem jïh mojhtesh vihtiestidh mah leah ektiedamme mubpien veartenedåarose Röörosendajvesne.
+Lissine tïjje vadtasåvva bïhkedimmieh vedtedh jïh numhtie vijriesåbpoe.
+Lissine aamhtside mej bijre aerebi soptsestamme, karakterh båetieh. Dihte orre aamhtse soptsestallemasse sjædta.
+Dan lissine jiehtese dæjpa g. j. kristeme, pruvreme jïh aejlies maalestahke.
+Lissine kriebpesjimmijstie båatsoejielemistie, mijjieh aaj Saemie-moenehtsen jiehtsidie åtnose veeltimh.
+Lissine dïhte fïerhten jaepien baalhka Saemieåålmegen foenteste båata.
+Lissine Saemiedigkie lea maadthdåarjoem gïelejarngide lissiehtamme dej minngemes jaepiej, dellie aaj darjomedåarjoem jïjnjem lissehte daelie.
+Lissine Saemiedigkie dåarjoem vadta museumidie, kultuvrejarngide jïh kultuvregåetide, jïh dåarjoe råajvarimmide healsoesuerkien sisnjelen, mah aaj stoerre ulmiem utnieh juktie dejtie bööremes mieriekrïevenasside sjugniedidh saemien gïelese.
+Lissine departemente sæjhta tjoejefïjlem darjodh noerhtesaemiengïelen jarkostamme rammesoejkesjistie.
+Lissine dan faage-øvtiedæmman jih barkoemetodide, edtja learohke aaj maahtoem øvtiedidh jih aaj daajroem tjøønghkedh guktie jeatja almetji ektine verviestidh.
+Lissine faagemoenehtsidie dle aaj Giehtjedimmiemoenehtese jïh Veeljememoenehtse.
+Dah gelkieh dovne njaalmeldh eksamenem saemien utnedh.
+- Lissine dåarjojde Saemiedægkan giehpiedidh, staate aaj raereste råajvarimmide arktiske laanteburresne giehpiedidh.
+Dan lissine gïelemaahtose lea daerpies toelhkedïenesjen lea maahtoe saemiem kultuvremaahtoem jïh hïstovrije.
+Dan doekoe lea Bodø roestegåetien, ila roestegåetie, vuarhkoe- jïh tjïrkemeanstalten jïh Ringerike roestegåetien akte barkije fïerhten sæjjan gie saemeste.
+Dan lissine laantedijpeme saemien statistihke.
+- Lissine øøhpehtimmide klaassetjiehtjielisnie lin aaj vaanterdimmieh.
+Lieremisnie edtja learohke maahtoem fierhtene faagesne tjøøngkedh, dam åvtese guedtedh dovne skuvlesne, gåetesne jih aaj mænngan barkoe-jieliemisnie.
+Lissine dejtie voestes nænnoestimmide mineraalelaakesne dle dïhte åajvahkommes njieljie åejvieboelhki bïjre bæjjese bigkeme mineraaledarjoemisnie.
+Lissine heamtuvrh njaalmeldh soptsestidh, naaken maehtieh heamtuvrem dramatiseradidh.
+Gelline skuvline sæjhta naan learohkh årrodh mah utnieh dam maam mijjieh gåhtjobe sïejhme matematihketsagkesh.
+Dan lissine saemiedigkie gïetede dåarjoeh maanajgïertefaalaldahkie, learoevierhtide jïh stipendide.
+Dan lissine lea saemiedigkie stipendh jollebe ööhpehtæmman tseegkeme, g. j råajvarimmiebealan.
+Dan lissine saemien gïeleraerie laantij gïeleåårganidie, jïh jeatjidie bïevnese.
+vaestiedassh åådtjeme gaajhkide addisjovnelaavenjasside gusnie vaestiedasse lea stuerebe goh luhkie, lissine dle ij leah jienebh dejstie ryöknedimmielaavenjassijste vaestiedamme.
+Dan lissine sæjhta statistijhken jarngebyrå:e orre-eevtiedamme saemien statistihkem vuestehte www.ssb.no/samer.
+Dan lissine sæjhta håalesyntese maahta åtnasovvedh våarome daaltji dïenesjefaalaldahkem evtiedidh jeejnh suerkine.
+Lissine akte öörnege tseegkesåvva gusnie gåarede barkoeskïemtjelasselæstoem ahkedh staeriedidh, gusnie aaj barkoejieleden guejmieh sijhtieh aktem vihkeles råållem utnedh ihke meatan aktene orre, nænnoes barkoeskïemtjelassemoenehtsisnie.
+Dan lissine gååvnese ovmessie baakoegærjah unnebelåhkoegïeline provsjekten Wiktionary:en tjïrrh.
+Edtja lissiesoejkesjem nåhtadidh dejnie åålmeginie gusnie saemien maanah jïh
+Lissiesoejkesje dan soejkesjasse Gud gir - Vi deler, Soejkesje jaahkoeøøhpehtæmman Dennie nøørjen gærhkosne
+ Lissiehtamme mieriesertiestimmieh staateste juktie saemien gïelem evtiedidh
+Dihte mij daerpies leah åadtjodh raeffesne tjahkasjidh.
+Tjiehtjele jïh låavth-gåetie åtnasuvvieh jaabnan.
+Tjiehtjele
+Reerenassh ektesne moenehtsi lïhtsegen jïh sijjiesadtjen maaksoem nænnoestieh.
+Moenehtse vuesehte Reerenassen noerhtedajvestrategijese jaepeste 2009, kapihtele 7, råajvarimmiej bïjre aalkoealmetjidie, jïh birrie reerenassem skodtedh daejrie råajvarimmide tjïrrehtidh.
+Moenehtse tjïerteste dam faatoes daajroevåaromem irhkemen bïjre saemiej learohki luvnie jïh saemien learoehkijstie, jïh gihtjie mejtie doh nasjovnaale skraejrieh jïh skuvlebyjreseprogrammh dejtie saemien learoehkidie dåastoeh.
+Moenehtse sïevede man vihkeles sveerjen reeremidie ektesne barkedh åarjelsaemien tsiehkieh dåarjodh.
+Moenehtse edtja leavloem bïejedh öörnegidie jïh råajvarimmide mah maehtieh darjodh jienebh saemien lierieh jïh saemien nuhtjieh, jïh mah destie huksieh tjïelth jïh jeatjebh mah dïenesjh faalehtieh, almetjh saemien gïelemaahtojne utnieh.
+Moenehtse edtja fleksijbele vuekieh vuarjasjidh mah darjoeh guktie aelhkebe sjædta jïh mah krööhkestieh tjïelth joekehts haestemh jïh daerpiesvoeth utnieh.
+Moenehtse edtja leavloem bïejedh öörnegidie jïh råajvarimmide mah maehtieh darjodh guktie jienebh saemien lierieh jïh nuhtjieh, jïh dan åvteste gorredieh tjïelth jïh jeatjah dïenestevedtijh barkijh utnieh saemien gïelemaahtojne.
+Moenehtse edtja gaskeselïhtsine årrodh saemien noeri jïh Saemiedigkien gaskem, bene aaj goh govlehtimmieinstansine jïh "vaeptiebïenjine " Saemiedigkien vööste, gosse lea noereaamhtesi bïjre.
+Moenehtse edtja gaskeselïhtsine årrodh saemien noeri jïh Saemiedigkien gaskem, bene aaj goh govlehtimmieinstansine jïh "vaeptiebïenjine" Saemiedigkien vööste, gosse lea noereaamhtesi bïjre.
+Moenehtse edtja gaajhkine laantedigkine årrodh desnie laejhtemh jïh vuajnoeh dåastodh gaskem jeatjebem dåastoehtimmie, diagnose, medisineereme, maaksoeh, sjeavohtsvoetegyhtjelassh jïh hoksegarantije.
+Moenehtse edtja saemien gïelem nænnoestehtedh / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
+Moenehtse edtja saemien gïelem nænnoestehtedh
+Moenehtse jïh lïhtsegh maehtieh frijjelaakan meedijasse soptsestidh, jïh bæjjese vaeltedh dejtie aamhtesidie dah sijhtieh jeatjah suerkiejgujmie.
+Moenehtse lea siebriedahke-ekonomeles maaksoeryöknedimmiem tjïrrehtamme mij dovne gæstoejuvlemem jïh kravhkajuvlemem vuartesje.
+Moenehtse lea gaskem jeatjah daajroem veedtjeme jeatjah noerhtelaantijste, vuarjasjamme mejtie daerpies stuvremebïevnesigujmie jïh statistihkine, jïh gellie raeriestimmieh buakteme njoelkedassejarkelimmide.
+Moenehtse vïenhti nöörjen saemiepolitihke byöri ulmine utnedh saemide nænnoestehtedh goh dåehkie, seahkarimmiem sjïdtedehtedh almetjedåehkiej gaskem jïh ekonomeles jïh sosijaale råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie saemien jieledevuekiem daajbaaletje darjodh, jïh saemide buerebelaakan sjïehtesjidh nöörjen siebriedahkese.
+Moenehtse vööjni sov barkoe lij "bïhkedassh jïh aktem ulmiem gaavnedh åejvieladtji politihkese saemiej vööste, mah maehtieh dam saemien unnebelåhkoem ekonomeles, sosijaale- jïh kultuvrellelaakan nænnoestehtedh " (s.19).
+Moenehtse vööjni sov barkoe lij "bïhkedassh jïh aktem ulmiem gaavnedh åejvieladtji politihkese saemiej vööste, mah maehtieh dam saemien unnebelåhkoem ekonomeles, sosijaale- jïh kultuvrellelaakan nænnoestehtedh" (s.19).
+Moenehtse jienebh råajvarimmieh juvnehte mah edtjieh laakide jïh soejkesjidie nænnoestehtedh juktie raasistiske vædtsoesvoeten jïh sjïdtije ammesasven jïh sïerredimmien vööste gæmhpodh.
+Moenehtse maahta goerehtimmieh darjodh Saemiedigkien reeremisnie, mejtie tuhtjie daerpies.
+Moenehtse maahta dovne vielie tjïelkestidh guktie nuhtjedh.
+Moenehtse maahta dovne vielie tjïelkestidh guktie nuhtjedh.
+Moenehtse maahta nænnoestidh ihkie dagkerh råajvarimmieh maehtieh rïjhken riektes åejvijste dorjesovvedh jallh båatsoesïjteste jallh saemiensïjteste mij dagkerem barkoem sjijsjeme.
+Aerebi goh mååhtedimmiem dåhkasjehtedh dellie moenehtse maahta jeatjabidie goh mååhtedæjjide nuepiem vedtedh dam åadtjodh lahtestidh.
+Moenehtse tjïelkesti akte dagkeres dajve joe gååvnesi.
+- Moenehtsen raeriestimmie lissiehtamme laavenjostoen bïjre hïejmen jïh skuvlen gaskem, jïh jïjtsh programmigujmie nierhkedh irhkemen vööste, mah leah sjïehtedamme saemien skuvlide saemien rïektesvoeten bïjre, manne vïenhtem lea vihkeles viehkiedïrregh mejgujmie byöroe dallatjinie aelkedh, Muotka jeahta.
+- Akte vihkeles jïh daerpies barkoe maam moenehtse edtja tjïrrehtidh daelie.
+Dåehkien laavenjasse lea aamhtesem åvtelhbodti soejkesjidh jïh raeriestimmieh buektedh stoerretjåanghkose aamhtesen bïjre maam moenehtse stoerretjåanghkoste åådtjeme.
+Moenehtsen raeriestimmie maam böökti jaepien 1959, ryöknesåvva goh akte unnebelåhkoepolitihkeles jarkememierie.
+Moenehtsi protokollh jïh nænnoestimmieh daaroengïelese jallh Sveerjen gïelese tjaalasuvvieh jïh jis daerpies dovne saemiengïelese.
+Dah moenehtsetjåanghkoeh leah stoerretjåanghkoen tjåanghkoej åvtelen.
+Dah moenehtsetjåanhgkoeh leah måantan jïh dæjstan, stoerretjåanghkoe gaskevåhkoen raejeste bearjadahken raajan.
+Fïerhten moenehtsen åvtoehkasse lea dïedte aamhtesebuektiehtimmiem juhtiehtidh jïh vaaksjodh.
+Åvtohken gåhtjomen mænngan dellie moenehtsen lïhtsegh gelkieh moenehtsen tjåahkojne meatan jïh sjïere tsiehkine viehkiehtidh aamhtesidie buektiehtidh.
+Moenehtsen mandaate lea orreme dejtie rïekteles jïh ekonomeles gyhtjelasside vuartasjidh juvlemen bïjre.
+Moenehtse sæjhta kremasjovne edtja namhtah årrodh, jïh sæjhta lïhke fuelhkie ij edtjh vielie maeksedh dastegh åemiealmetje edtja juvlelgidh aktene jeatjah tjïeltesne goh desnie gusnie årroeji.
+Moenehtsen politihkerh jïh barkijh sjeavohtsvoetedïedtem utnieh.
+Politihkerh moenehtsen lïhtsegh jïh barkijh laejhtiemidie gïetedieh.
+Moenehtsisnie daah lïhtsegh:
+Moenehtsh
+Moenehtsh / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Pråvhka jiehtieh buerie jis pryövenassem vedtedh minngemes 15 nåajsanvåhkosne dan gaavhtan goerehtimmie sveehkeme pryövenasseste maahta gïervebe sjïdtedh jis guhkebe nåajsan orreme.
+Hijven gujht gåabpatjahkide pråvhka sjïdtedh jis haarjanidh.
+Gosse såemies voenges politihkerh råakeme dle muvhten aejkien ussjedamme: " Datne dehtie krirreste misse manne steemmadamme?
+Gosse såemies voenges politihkerh råakeme dle muvhten aejkien ussjedamme: "Datne dehtie krirreste misse manne steemmadamme?
+Daamhtaj åaraji jallh voeksede.
+Guhkiem åvteli cellejeatjahtehtemh boenengåetiecancerem sjidtieh, daamhtemes luhkie jallh luhkievïjhte jaepieh.
+Pråvhka viehkiem årrodh asven bïjre soptsestidh naan giejnie jearsoes.
+Lïhkebe laavenjostoe Saemiedigkien jïh gïelejarngi gaskem
+Lïhkebe laavenjostoe Saemiedigkien jïh gïelejarngi gaskem / Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
+Tjaktjen 2015 Muotka gaajhkh mearoeloesegöölijh tjöönghki akten tjåenghkies tjåanghkose.
+Lïhke gaskese gaajhkesigujmie
+Edtjh jïjtjedh goltelidh diedtieh " Goltelh jïjtjedh " båaloem.
+Edtjh jïjtjedh goltelidh diedtieh "Goltelh jïjtjedh" båaloem.
+Laavlome goh åejjie, åelkie, boelvh jïh tjiehtjerh saemien maahta laavlodh dovne varki jïh soejmetjilaakan.
+Klaasse maahta aaj saemien rap laavlodh jïh joejkelaavlome maahta nïrrehtimmiem, jïjtjedomtesem jïh identitetem nænnoestidh.
+Laavlomem maahta aaj kopijeredh akten A3-paehpierasse, jïh vïedtjese / taavlese gævnjoestidh.
+Saemien saalmh aaj laavloeh.
+Laavlome, musihke jïh kultuvre
+aelhkies saemien laahkoelaavlomem laavlodh.
+Guktie låavthgåetiem juakame lea dannasinie dah jupmelh lin vihkeles saemiej aarkebiejjesne, dah byöpmedin jïh åeriejin aktene aejlies sijjesne.
+Låavthgåetien uvtemes bielie, dïhte sijjie sisnjemes, aernien jïh låavtegen gaskem, desnie dïhte aejlies sijjie båassjoe, gusnie beapmoeh jïh aejlies daeverh tjaavhkoejin.
+Vuekien mietie dle fuelhkien almetjh aaj vihties sijjieh åtneme låavthgåetesne.
+låavthgåetie / derhviegåetie
+Låavthgåetie
+Nov lea eevre daerpies naaken aktem bijjemes dïedtem åtna saemien gïeleevtiedimmien åvteste, jïh råajvarimmieh iktedidh.
+Daate lea ojhte vihkeles aalkoealmetjidie mah daejnie dajvine jielieh.
+Eevre daerpies terminologijem evtiedidh gaajhki siebriedahkesuerki sisnjeli, ihke edtja maehtedh gïelem nåhtadidh dej ovmessie faagesuerkiej sisnjeli.
+Eevre vihkeles saemien gïelen båetijen aejkien gaavhtan, saemiengïeleldh almetjh læssanieh.
+Aelhkie vienhtedh daate ij gåaredh.
+Aelhkemes tjuglieh damtedh stratjkesne gosse njammide såapadamme.
+Dïhte lea aelhkies dågkam jearohks sjïdtedh.
+Aelhkie learoehkidie tjaalegem staeriedidh jïh bueriedidh gosse pc ' sne tjaelieh.
+Aelhkie learoehkidie tjaalegem staeriedidh jïh bueriedidh gosse pc 'sne tjaelieh.
+Aelhkebe våaromem vaeltedh åehpies heamtuvrine sijjeste heamtuvrh mah leah ammes, gosse learohkh edtjieh soptsestidh, viertiestidh jïh heamtuvrh jïjtje tjaeledh.
+Tjåanghkan giesemh tjïelke dorjesåvva jallh konsklusjovnh
+Dïhte åålegh hijven dejnie sopstestalledh gïejnie nåajsan sjïdteme guktie sïjhtijægan darjodh.
+Dïhte åålegh nuepie dejtie skïemtjehoksepolitihkeridie laejhtedh gïeh politihken dïedtem laantedigkesne jallh tjïeltesne utnieh.
+Akte vihties vuekie tseegkeme gusnie Saemiedigkiepresidente aktem bieliem dehtie nöörjen håalemistie hööltie ministeretjåanghkojne Arktiske raeresne.
+Maahta aaj aevhkies årrodh giehtjedidh guktie buerkiestamme aktene daaroen-saemien baakoegærjesne, juktie giehtjedidh mejtie ektiedimmie baakoen jïh sisvegen gaskem.
+Gaarmanæjja Snåaseste dam ruvhteste dorjeme.
+lea aelhkies / ånnetje sjyöhtehke vaestiedasse
+Hijven voestes iereste dåakterinie jallh jeajtah hoksebarkijinie mejtie goerehtimmide jïh båehtjierdimmide dorjeme.
+Hijven jis tjaaleldh vaestiedassem birrie gosse laajhta dan gaavhtan maahta vaestiedassem raeffesne lohkedh jïh lïepedh båajhtode guarkedh.
+Hijven daejredh asve ij leah vaarege jïh lajva boelhken mænngan.
+Hijven jienebh ohtsemh åarjelsaemien dajveste båeteledtieh, jïh tjuara aaj krööhkestidh Divtasvuodnan tjïelte lea dej tjïelti gaskem reeremedajvesne, mij prosentesne dåarjoem åådtjeme jeenjemes ohtsemidie, boelhken 20082010.
+Hijven maana lïegkede. Mohte ij daarpesjh seangkosne gællasjidh.
+Biejjieh aborten mænngan hijven lïegkedidh.
+ Akte tjïelke dïedtejoekedimmie saemien gïelebarkoen sisnjelen dejnie ovmessie gïeledajvine
+mij lea buerkiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne.
+råakedh jïh dejgujmie soptsestidh.
+Siejhme gaajhkesh jallh dåehkieh learoehkijstie mah maajhøøhpehtimmiem utnieh, seamma tijjen guessievåhkose båetieh.
+Siejhme gaajhkesh, jallh dåehkieh learoehkijstie mah maajhøøhpehtimmiem åadtjoeh, seamma boelhken båetieh guessieviesehtæmman.
+Jis tjoeleskïemtjelassem teestedh maam suetievaarjelimmielaaken mietie dellie ij daarpesjh maeksedh.
+Sïejhme jïjnjh åssjelh jïh vuartoeh åtna guktie sjædta dïhte voestes aejkien gosse seksem jeatjabinie utnedh.
+Dïhte daamhtaj vïrre sjædta sædesne, gadtjesne jallh bejhkesne dan mænngan.
+Daamhtaj njammah jåerhkieh ovmessielaakan sjïdtedidh.
+Daamhtaj ij daejrieh jis sæjhta jovkedh voestes aejkien, barre dam dorje guktie jeatjah juvkieh jallh damta "manne byörem ".
+Dïhte sïejhme gosse voestes aejkien seksem utni jeatjhlaakan sjïdti guktie lea ussjedamme.
+Daamhtaj ij voeksedh mohte tjåejjie ennje galka.
+Sïejhme smaave jeatjahtehtemh PSA:este båetieh jeatjah fåantojste.
+Daaroeh dah muenieh laante dejtie govlesåvva goh sjiere eeke ovmese dajvine.
+Daerpies saemiengïeleldh almetjh ovmessie barkojde dåårrehtidh, juktie naemhtie gïelemaahtoem gorredidh dejnie ovmessie gïelesuerkine.
+Diskrimineringeombudeålman öövtiedimmiebarkoeh
+Sæjhta daerpies årrodh vuarjasjidh mejtie gïelebiesieh byöroeh meatan vaaltasovvedh goh akte bielie dehtie sïejhme lïerehtimmiefaalenasseste, jïh meatan vaaltasovvedh nænnoestamme mierine.
+Tjuara tjerkebe vuerkiehtidh ihke vihkeles saemien nåhtadidh jienebinie tsiehkine.
+Daerpies aktine tjïelkebe joekedimmine dïedteste, buerebe iktedimmie råajvarimmijste jïh hijven dïrregh dan båetije gïelebarkose.
+Byøroe tjåenghkies gaavnesjimmiesijjieh sjïehteladtedh, gusnie maanah
+Daerpies aktine nænnoes noerhtelaanti laavenjostojne, gusnie maahta digkiedidh jïh tjïrrehtidh gïelepolitihkeles jïh gïelefaageles aamhtesh.
+Daerpies vielie daajroem utnedh guktie lea saemien gïelen bïjre, dan åvteste dïhte vihkeles gïelesoejkesjimmien gaavhtan.
+Daerpies aktine ållesth jïh bijjemes gïelepolitihkine, guktie edtja saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh ovmessie siebriedahkesuerkine.
+Daerpies gelliesåarhts teknologeles evtiedimmine, goh daatabaasah, GPS, applikasjovnh jïh jeatjah, guktie aelhkie sjædta saemien væhtah dejnie nåhtadidh.
+Daerpies dovne lissiehtamme ekonomeles mieriejgujmie, sertiestimmie faamoste jïh laakide staeriedidh.
+Lea jeenjemasth sjyöhtehke vaestiedasse
+sjyøhtehke årrodh gaskesadtedh saemien siebriejgujmie, gïele-jïh kultuvrejarngh jallh saemien skuvle- jïh maanagïertefaalenassh voengesisnie.
+Dïhte minngemes steemme dïhte, mij ryøknesåvva.
+Åejvie Dïhte nomme dejpeli sïejhme nomme lïj.
+Vihkeles båatsoe ij damth dah eah tjabrehtamme sjïdth maam akt jååhkesjidh mejnie ij gåaredh jieledh, Muotka jeahta.
+Vihkeles gïelesoejkesje maahta viehkiehtidh guktie jienebh saemien veeljieh jïh aktem gïelemaahtoem jeksieh mah learoehkidie funksjovnelle guektiengïeline dorje.
+Vihkeles mijjieh aktem konvensjovnem åadtjobe mij gaajhki guejmiej reaktah jïh ïedtjh hijvenlaakan gorredieh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
+Kaptein Sabeltann og skatten i Lama Rama / Kapteejne Sabeltann jïh skaehtie LamaRamesne lea dïhte gieltegs jåarhke spïeleste Kaptein Sabeltann på nye tokt.
+- Vihkeles saemien faangkh eah damth dah guektiengierts bysvehtsem åadtjoeh.
+- Vihkeles saemien maanaj reaktah gïelese jïh kultuvrese gorresuvvieh dagkarinie strategijine, saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta.
+- Vihkeles histovrijem soptsestidh dan boelvese mij daelie byjjene akten sjïere almetjen bïjre mij saejrieslaakan jielieji, men aaj aktem gieltegs jieledem utni akten tïjjen gosse saemieh vuajnalgin goh unnebevyörtegs, Åhrén jeahta.
+Vihkeles maam akt darjodh gosse raasisme vååjnoes, jïh dam maahta gellielaakan darjodh.
+Ovmessie buerkiestimmieh ulmiejaksoste Dah vuesiehtimmieh dejtie golme voestes lïerehtimmieulmide vuesiehtieh.
+Vihkeles bïevnesh bååstede vedtedh learoehkidie maam dah haalvoeh, mejnie dah tjuerieh vielie barkedh jïh guktie dah bøøremeslaakan maehtieh dam darjodh.
+Vihkeles gaajhkesh dïedtem vaeltieh, jïh saemien nåhtadieh gaajhkine tsiehkine.
+- Vihkeles dam vuesiehtimmiem destie mij lea saemien dennie orremaanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne, dåarjedidh.
+Vihkeles daate lea öörnegen mietie, jis vuesiehtimmien gaavhtan bååhkesjimmiem veeljie.
+Vihkeles dah ovmessie departemeenth aktem stuerebe dïedtem jïh tjïelkebe råållam åadtjoeh saemien gïelebarkoen sisnjelen.
+Vihkeles datne buerie astoem åtnah buerkiestidh mij akte goerehtallemepryöve lea, man åvteste dijjieh edtjede dagkeres pryövem utnedh jïh guktie pryöve edtja tjïrrehtamme sjïdtedh.
+Vihkeles datne astoem åtnah buerkiestidh mij akte goerehtallemepryöve lea, man åvteste dijjieh edtjede dagkeres pryövem utnedh jïh guktie pryöve edtja tjïrrehtamme sjïdtedh.
+Dïhte lea vihkeles ij daalhkesh goebperi vööste utnieh daamhtaj jïh jis ij daerpies juktie dïhte maahta darjodh gïervebe jïh gïervebe sjïdtedh goebperi båehtjierdidh jallh dïhte bååstide båetedh boelhketjen mænngan.
+Vihkeles aktem jïjtse klaassetjiehtjelem utnedh gusnie saemienlohkehtimmie edtja abpe jaepiem årrodh.
+Vihkeles lohkehtæjja Andream vuesehte maam dïhte maahta, jïh gaajhkem maam buektiehtamme pryövesne.
+"guhkiebasse-ryöknedhš-strategijide Vihkeles lohkehtæjja Åvlam vuesehte maam dïhte maahta.
+Vihkeles lohkehtæjja bæjjese lutnjie dïhte mij lea hijven tjaalegisnie, jïh vielie dejnie barka.
+Vihkeles lohkehtæjja njaalmeldh learoehkidie buerkeste guktie dah væhtah leah.
+Vihkeles lohkehtæjja åvtelhbodti ussjede mah laahkoeh dah learohkh maehtieh nåhtadidh.
+konkreetigujmie, paehpierisnie jïh åejjesne Vihkeles lohkehtæjja Andream vuesehte maam dïhte maahta.
+Vihkeles ööhpehtimmie ij fer aktelaaketje sjïdth, bene barkoem jeerehte.
+Dannasinie dah barkoeboelhkh eah tjoerh fer guhkies sjïdtedh.
+Vihkeles learohkh dan jïjnje njaalmeldh haarjanimmiem åadtjoeh goh gåarede tæjmojne.
+Vihkeles learohkh dejtie orre baakojde repeterieh jïh lïerieh eensilaakan, guktie dej baakoeveahka stuerebe sjædta.
+Vihkeles learohkh ovmessie vuesiehtimmievuekiej gaskem målsoeh.
+Vihkeles dah learohkh åehpies sjïdtieh sijjen råållajgujmie, guktie dah jearsoes sjïdtieh.
+Vihkeles aaj viesjies learohkh åadtjoeh haarjanidh lohkedh jïh tjaeledh taalh 10 raejeste 20 raajan.
+Vihkeles dah lïerehtimmiedarjomh leah gellielaaketje.
+Vihkeles Åvla aaj meatan vaaltasåvva juktie sov jïjtse evtiedimmiem vuarjasjidh daejnie suerkine. Buektehte
+Vihkeles tjïelke latjkoeh dej vierhtiealmetjigujmie darjodh, ihke dah ajve saemiestieh.
+Sæjhta vihkeles årrodh gïelemaahtoem saemien institusjovnine eevtjedh, guktie nænnoes faagebyjresh saemien gïelesne sjidtieh gellene lehkesne.
+Vihkeles saemien institusjovnh mierietsiehkieh utnieh mah darjoeh guktie dah maehtieh daam dïedtem hijvenlaakan vaeltedh.
+Vihkeles dah vearbh leah vuesiehtimmien gaavhtan infinitijvesne, jïh substantijvh leah nominatijvesne.
+Aerpievuekien baakoeh, soptestimmievuekieh jïh sijjienommh tjöönghkedh leah vihkeles dan åvteste dej lea aerpievuekien daajroe maam tjuara gorredidh.
+Vihkeles eevre dåadtjele.
+Vihkeles tjuvtjiedidh disse mij lea hijven soptsesisnie, vuesiehtimmien gaavhtan soptsese aktem bijjietjaalegem, aalkovem jïh galhkuvem åtna, learohke aamhtesasse tsååptse, jallh akte røøpses laejkie abpe soptsesisnie.
+Vihkeles daajra jis jollebe PSA-vierhtiem åådtje ij seamma goh prostatacancere.
+Vihkeles daejredh learohkh mah leah
+Vihkeles daejredh learohkh mah leah tjoeperdimmieraasten nuelesne maehtieh gaajh joekehts aath buektiehtidh, jïh joekehts
+Vihkeles daejredh learohkh mah leah tjoeperdimmieraasten nuelesne maehtieh gaajh joekehts aath buektiehtidh, jïh joekehts
+Vihkeles tradisjovne saemien maahtoe nuhtjedh jïh övtiedidh, jïh jillebe ööhpehtimmie jïh doedtkeme mij samiej tsiehkide sjïehtedidh.
+Hijven våårkehke årrodh guktie lea maanine.
+Vihkeles gaajhkh learohkh meatan sjïdtieh soptsestellieh.
+Vihkeles gïelen båetijen aejkien gaavhtan saemien gïele tjarke læssene gaajhkine siebriedahkesuerkine.
+Vihkeles gïelen tsiehkiem jïh staatusem goerehtalledh skuvlesne, tjïeltesne sïejhmelaakan, jïh fylhkesne.
+- Vihkeles Barkoevaaksjomem lissiehtidh guktie dah maehtieh viehkiehtidh aktem eensi barkoejieledem gorredidh.
+Vihkeles dah noerh steemmadieh, jïh dah goh dåehkie krøøhkestimmiem åadtjoeh politihkerijstie, Aarebrok veanhta.
+Vihkeles saemien gïelem (jïh kultuvrem) våajnoes darjodh dennie klaassetjiehtjielisnie gusnie learohke lea daamtajommes.
+Vihkeles gaajhkide learoehkidie meatan åadtjodh soptsestimmesne.
+Vihkeles buektiehtidh guktie gaajhkh learohkh meatan sjïdtieh soptsesen bïjre soptestalledh, juktie dah aktem soejkesjem dorjeme jïh bieljelamme aarebi nïerhkieh tjaeledh.
+Vihkeles tjïelke latjkoeh darjodh vierhtiealmetjigujmie juktie dah ajve saemiestieh.
+Vihkeles aktem eensi jïh hijven dïenesjem gorredidh dejtie saemien årroejidie, Henrik Olsen jeahta
+Vihkeles saemien sijjienommh öörneldihkie vïhtesjadtedh jïh tjöönghkedh, joekoen dejnie dajvine gusnie jïjnjh saemien nommh fååtesieh.
+Vihkeles viehkiehtidh guktie saemieh Russlaantesne buerebe nuepieh åadtjoeh sov gïelem, kultuvrem jïh siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
+Dïhte vihkeles tabledtem seamma tïjje fïerhten biejjien vaeltedh.
+Vihkeles minngemes jollemaaksovevihtiestimmiem spååredh jïh dam vuesehte resepten ektesne gosse edtja daalhkesh åestedh.
+Låavthgåetiem striengkieslaakan juakeme
+Vihtiestamme jienebegïelen siebriedahkijste, gaajhkine bieline veartenistie, dejtie learoehkidie mah jienebelåhkoegïelem voestesgïeline utnieh, dellie eah naan tæjmoeh våhkoen nuekies jis dah edjtieh unnebelåhkoegïelem lïeredh goh eadtjohke gïele.
+Ij leah tjïelkes mannasinie dåeriesmoerem goebperinie åådtje.
+Tsiehkestahta learohkh naa jïjnjem maehtieh dejstie biejjieladtje lahtesijstie, jïh taallh jïh öörnegetaallh lïereme.
+voeth: lea aelhkies dorjesovveme
+Åejvieladtji dïedte gorredidh jïh nænnoestehtedh saemien reaktah.
+- Annje vihkeles fokusem utnedh vaarjelæmman, nænnoestæmman jïh evtiedæmman dejstie saemien gïelijste, Jåma jïh Aasrud jiehtiejægan.
+Joekoen vihkeles maanaj gïeleevtiedimmien gaavhtan hijven saemiengïeleldh faalenassh gååvnesieh, meedijan, lidteratuvren jïh kultuvren sisnjeli.
+- Joekoen hijven vuejnedh saemien filmebyjrese lea meatan sisvegem sjugniedidh aktene dan vihkeles filmefestivaalesne aalkoealmetjefilmide.
+Joekoen vihkeles dejtie
+Årrode aktem maam maahta girmedh.
+Årrode voelpe.
+Årroeh våårege illedahkh toelhkestidh ajve aktede vaestiedasseste aktene laavenjassesne.
+Dïhte jis gïele-jieliehtimmien bïjre lea, Fjellgren bïhkede.
+Gïeleteknologijejarnge Divvun Tromsøen Universiteetesne mij lea tastatuvrem dorjeme.
+Luhpehts lïenghkem darjodh, vijrebe seedtedh jallh kopijem vaeltedh.
+Gaavnehth mejtie aaj naemhtie dov tjïeltesne.
+Dïhte gosse paarrebielieh juakasuvvieh?
+Åarjelsaemien hearra Bierna Leine Bientie
+Jïlhts goebperh åtna jallh ij dellie nuekies tsåvhnoem bïssede akten aejkien fïerhten biejjien lïemkeds tjaetsine.
+Jåhha laavenjassem båajhtode guarkeme, jallh tjabreminie sijjie-aarvojne?
+Mij akt desnie man bïjre sïjhth vielie daejredh?
+Mejtie mij jeatja daerpies skuvlesne jallh gåetesne guktie learoe jih maahtoe buerebe sjædta?
+Liktese akte vihkeles dïejvese daennie ektiedimmesne, jïh prosjekth joe gååvnesieh gusnie gærhkoe eadtjohke orreme jïh likteseteologijem
+Akte byjresesiebrie dov dajvesne?
+Nagke naemhtie, akte bahhas almetje lea bahhas abpe jieleden - jallh gåarede ånnetji bahhas årrodh naan aejkien, bene jeatjah gaavhtan gïemhpes jïh vietseles årrodh?
+Mejtie learohke dejtie jeatjabidie vierhtede?
+Mejtie sån lea learohke vuepside jakseme?
+Mejtie learohkese geerve faagigujmie barkedh jallh aeblehts?
+Daajrah mejtie bijbele jarkoestamme noerhtesaemien, julevsaemien jallh åarjelsaemien gïelide?
+Akte tjïelke jïh sjyöhtehke teekste?
+åejvie "bloggem" åtna?
+Sæjhta maereles årrodh dah tjïelth mah daan biejjien leah saemien gïelen reeremedajvesne, leah akten njoelkedassen nuelesne.
+Sæjhta maereles årrodh dejtie indivijduelle gïelereaktide byögkeles dïenesjigujmie ektine vuejnedh, mearan evtiedimmie saemien gïeleste tjuara gïelen daerpiesvoeth dejnie ovmessie gïeledajvine våaroeminie utnedh.
+Dan åvteste nuekies ekonomeles vierhtieh eah gååvnesh dle dïhte akte haesteme dovne Saemiedægkan, tjïeltide, gïelejarngide, skuvlide jïh jeatjah institusjovnide mah saemien gïeline berkieh.
+Akte aevhkie jis learohkh maehtieh aamhtesinie barkedh boelhkine, abpe jaepiem, vuesiehtimmien gaavhtan, tjaktjege, daelvege jïh gijrege, jïh gosse sjïere tsiehkieh sjïdtieh vearoldisnie, skuvlejaepesne.
+Partnere orre dïsse gie abortem dorje
+Lïhke årrodh jïh jis naan datnem gaajesje dam dorje guktie njaltja, njoektjeme jïh bangsemh seahkarieh jïh signaalh aajlese seedtieh, daate damta gïeltegs jïh njaelkies-ligke.
+Puberteetesne årrodh
+Dågkam jearohks årrodh lea kråahpe nikotijnem jearohks jïh kråahpe dam sæjhta, gierve sjædta jis ij rïevhkesth, maam gohtje abstinensedåeriesmoere.
+Daamhtaj aalka rïjtelidh gosse tjïervesne dan bïjre maam ij eavedh gosse voerkes.
+Joekoen vihkeles learohkh hijven daajroem utnieh taaleraajroem bïjre.
+Dan vihkeles dejtie tabledtide vaeltedh juktie infeksjovnem heerredidh.
+Dïhte ekstremeles ovdaamhtaj boernengåetietjeapohkecancerem evtiedidh dan aareh.
+Dïhte dan ovsïejhme pryövenasse vuesehte evtiedamme cancerem åtna.
+Dïhte dan ovsïejhme joe evtiedamme cancerem aajhtsa gosse cellepryövenassem vaeltedh, mohte gujht deahpede.
+Akte aarvoe gosse mijjen gïele våajnoes dorjesåvva siebriedahkesne.
+- Sæjhta akte paradokse årrodh jis dïhte raastendåaresth båatsoe gorresåvva konvensjovnen tjïrrh, seamma tïjjen goh dïhte lea håvhtadamme arealegoerpedahkijste jeatjah bielijste, Jåma jeahta.
+Veanhta guhkebe jielemem åådtje jis ij rïevhkesth.
+Dïhte lea mij tjïertide sæjhta identifieeredidh jïh ektievoetine damta.
+Fïereguhten akte dïedte gorredidh, evtiedidh jïh gïelem sertiestidh mubpien boelvese.
+Dïhte lea fïerhte persovne nænnoste jis aktem dejtie nasjovnell unnebelåhkojde govlesåvva jallh ij.
+Gååvnese gujht laake mij jeahta persovne båarasåbpoe 15 jaepieh ij åadtjoeh seksem utnedh giejnie nuerebe 15 jaepieh.
+Rehpie gååvnese man jïjnjh daarpesje healsoe- jïh skïemtjehoksen åvteste.
+- Joekoen vihkeles orreme vierhtieh Divvun ' en vijriebasse giehteldæmman gorredidh, jïh manne aaj daajram Saemiedigkie barkeme vielie guhkiebasse øørnegh gaavnedh dan prosjektese, mij lea juhteme 2004 raejeste.
+- Joekoen vihkeles orreme vierhtieh Divvun 'en vijriebasse giehteldæmman gorredidh, jïh manne aaj daajram Saemiedigkie barkeme vielie guhkiebasse øørnegh gaavnedh dan prosjektese, mij lea juhteme 2004 raejeste.
+Aarebi jïh annje akte tabue meatodh almetje daaresjimmieh sov jieliedisnie dååjroe jïh almetji gaskem mejtie lïhke ektiedimmiem åtna.
+Dïhte akte læstoe gusnie gaajhkesh leah mah tjaatsestimmiereaktam utnieh.
+Reaktam åtna abortem darjodh jïh ij daarpesjh dam jeatjide goerkelidh, seamma man sjïekenisnie.
+Mænngan aaj akte diakonebarkoe tseegkesovvi.
+Iemie Saemiedigkie dam bijjemes dïedtem åtna gïeleråajvarimmieh iktedidh jïh dïedtem joekedidh.
+Hijven dïsse jïjnjh jovkemsh vedtedh.
+Aaj daamhtah baektjede gosse dejtie mïsse håasedh jallh garres dejtie doehtedidh.
+Vihkeles tjïertestidh man stoerre aevhkie lea guektiengïeline årrodh, jïh man jïjnjh barkoenuepieh dïhte vadta båetijen aejkien.
+Aaj vihkeles dah leah tjïelke.
+Aaj vihkeles jïjtse ulmieh lïerehtæmman bïejedh, jïh gaavnehtidh guktie maahta ulmide jaksedh jïh jïjtse gïeleåtnoem vuarjasjidh.
+Aaj vihkeles sjïehteladtedh jïh jienebh saemieh skreejrehtidh dotkijinie sjïdtedh, jïh jïjtse siebriedahkesne dotkedh.
+Aaj siebriedahki bïjre barkoejieliedisnie jïh baalhkatseegkeme, jïh barkoejieleden bïjre daan biejjien jïh dej prinsihpi jïh aarvoej bïjre mah leah barkoejieleden betnesne.
+Aaj mïrrestallemen bïjre, aalkoe-almetji bïjre, etnihkeles jïh nasjovnaale unnebelåhkoej bïjre, guktie maahta ammes-asven jïh rasismen vööste barkedh, jïh gie jïh mij mah noeride daanbiejjien tsevtsieh.
+Aaj gåarede jïjtsh saemiengïelen suerkieh tseegkedh, goh dajvh, tjiehtjelh, almetjh, darjomh jallh boelhkh.
+Gåarede aaj eatnemefaagem aamhtesasse ektiedidh.
+Aaj daerpies gïele åtnasåvva jienebinie sijjine siebriedahkesne.
+Aaj daerpies dah mah gïelem hijvenlaakan haalvoeh, leah hijven åvteguvvieh jïh iktegisth saemien soptsestieh.
+Aaj daerpies vielie dotkeminie daan suerkien sisnjelen.
+Aaj daerpies aktine lïhkebe laavenjostojne gaskem gïelejarngh jïh aerpievuekien jielemh, juktie evtiedidh jïh eevtjedh åtnoem aerpievuekien daajroste jïh terminologijste.
+Aaj vihkeles dam tjïelke darjodh, jïh jåarhke- jïh minngieööhpehtimmiem dåarjoehtidh saemien aamhtesinie dejtie mah joe leah ööhpehtimmiem vaalteme jïh maanagïertine berkieh, Muotka jeahta.
+Aaj vihkeles dam aerpievuekien daajroem ribledh mij annje gååvnese dejnie dajvine gusnie gïelejarngh sijjen barkojne gïehtelieh.
+Aaj vihkeles normeradimmien gaavhtan saemien tjaalegegïeleste, mijjieh aktem noerhtelaanti gïeleåårganem utnebe mij hijvenlaakan jåhta.
+Gååvnese aaj bieljietermometere, mij hijven jis dam reaktoeslaakan utnedh.
+Reaktam aaj åtna jarkesidh gåessŠakt aborten åvteli.
+Dïhte aaj laaken vööste jïh naan mubpiem aajhta, vuesiehtimmien gaavhtan tjarmedidh jallh guvvieh gaskevearman heesedh.
+Aaj jïjnjh ovmessie saemiengïeleldh faalenassh maanide jïh noeride fååtesieh.
+Luhpie aaj vadtasåvva mïerhkesjamme sijjide jïjtjehke konferansesavkesne.
+Aaj gåarede barkoem sjïehtedidh, jïh sijjienommh jallh saemien staarenommh stuerebe saemien dajvijste, vuesiehtimmien gaavhtan Vadsø, Båddådjo, Dievtasvuotna, Drag, Aarborte jïh Snåase.
+- Joekoen murreds orreme dan jïjnjh gïejh gaavnedh almetji darjoemistie.
+Vihkeles responsem learoehkidie vedtedh guktie dah daejrieh mejnie edtjieh barkedh juktie sijjen maahtoem evtiedidh.
+Eevre vihkeles dan saemien gïelen båetijen aejkien gaavhtan, dïhte guektiengïeleldh almetje veeljie saemien nåhtadidh dan gelline tsiehkine goh gåarede.
+Ministeretjåanghkoe programmide jïh prosjektide nænnoste, mejtie edtja Arktisk raerien tjïrrh tjïrrehtidh.
+- Madtjeles vuejnedh tjïelth jïh fylhkentjïelth dïedtem vaeltieh, jïh saemien gïeline berkieh jïh evtiedimmieråajvarimmieh soejkesjieh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
+Aktem tjïelke tematihkeles ektiedimmiem jïh hijven
+dasse lea ånnetje tematihkeles ektiedimmiem jïh aelhkies struktuvrem åtna faageles aamhtesh tjïelkeste,
+Leeneståvroe Stuehkien leene- jïh saemiedigkesne
+Fïerhten jaepien Leenestuvrie jih Saemiedigkie edtjieh minngiejielemen laaken mietie gïehtjehtidh jih dam reerenasse buerkiestidh.
+Leenestuvrie edtja aaj Saemiedigken ektine barkoem ektiedidh dejtie unnebelåhkoepolitihki vuepside nasjovnelle daltesisnie.
+Leeneståvroe Stuehkien leenesne jïh Saemiedigkie
+Åarjelsaemien (sydsamiska)
+Leenestuvrien stilleme
+Leenestuvrien stilleme - Länsstyrelsen i Stockholm
+Leenestuvrien stilleme
+Nasjovnale åejvieladtjh diedtem utnieh voernges bihkedassh buektedh, ihke saemien maanah edtjieh sov gïelem jïh sov kultuvrem åadtjodh maanavaarjelimmien hoksen nuelesne.
+Nasjovnaale åejvieladtjh dïedtem utnieh byögkeles bïhkedassh bïejedh juktie gorredidh saemien utnijh maehtieh seammavyörtegs sosijaaledïenesjh åadtjodh, mah saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne utnieh.
+Manne leam tjaalegigujmie sæjrosne vihtesjamme.
+- Manne leam jeahteme daate dam vïerremassem vuesehte dah eah dïedtem vaeltieh, jïh dïhte akte buerkiestimmie manne abpe mov vaajmoste tjåadtjohtem, Silje Karine Muotka jeahta.
+- Manne madtjeles ihke duedtiesiebrie tuhtjie hijven doekeme- jïh maarkedoekemeråajvarimmieh prijoriteradidh, saemiedigkieraerie Marianne Balto jeahta.
+Svaalhtesh
+Teekste- soptsestæmman-systemem edtja evtieididh sïejhme åtnose, jïh edtja maehtedh ovmessie teekstesåarhth lohkedh jïh gaajhkh bielieh gïetedidh dehtie saemien grammatihkeste jïh reaktoetjaeliemistie eensilaakan.
+- Manne joekoen geerjene ihke maahta hijven saernieh vedtedh jieniebidie göölijidie aareh påaskevåhkoen, Muotka jeahta.
+Manne joekoen geerjene ihke åadtjoem meatan årrodh tjeahpoeskuvlen rïhpestimmesne Karasjohkesne.
+Manne joekoen geerjene ihke Raavrevijhken tjïelte sæjhta meatan årrodh åarjelsaemien gïelem evtiedidh jïh skreejrehtidh, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
+- Sjollehke tjiehpiedæjjalatjkoem jååhkesjamme daelie, jïh dïhte vuesehte Saemiedigkie lea saemien tjeahpoem jïh kultuvrem nænnoesåbpoe dorjeme gellie jaepieh, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
+Manne geerjene ihke Finnmarhken fylhkentjïelte, Saemiedigkie jïh Karasjohken tjïelte leah ektesne beetnehdåarjoeh vadteme juktie tjeahpoeskuvlem tseegkedh jïh gåetiem leejjedh.
+- Nov lea badth daajroes ij leah iktesth aelhkie tjiehpiedæjjine aelkedh.
+Såemiesmearan jallh hijven refleksjovnem vuesehte
+Gosse giefies nyjsenæjjam jaahka åådtje lååjkedidh jïjtse jielemem fualhkan bueriemdidh, dïhte akte bielie gaskenaasjovni / internationelle barkoste.
+Jïjnje heannede, maam kanne Jupmele ij sïjhth edtja heannadidh.
+Jïjtjedomtese dej åssjeli bïjre maam jïjtjemse ussjede jïh gie lea.
+Akte øørnege gusnie dov daatovren nedtelohkije jïjtjsistie saernieh nedten luvhtie veedtjie.
+Aktegs kristegassjese jïh gærhkose barkoe fïerhten aejkesne ikth vielie jaahkose tjaangedh jïh tjïelkestidh guktie dam guarkedh.
+Preessen diedte aktem laejhtehks tjoevkesem biejedh guktie dah meedijh jïjtje altese siebriedahkeråållem dievhtieh.
+Nov lea reaktoe jïjnjh almetjh digkiedimmide vuartasjieh krirrieåvtehki jïh jeatjah voernges politihkeri gaskem TV. ' sne jïh rïjhkeplaerine, bene jïjnjh almetjh aaj voenges plaerine luhkieh.
+Nov lea reaktoe jïjnjh almetjh digkiedimmide vuartasjieh krirrieåvtehki jïh jeatjah voernges politihkeri gaskem TV. 'sne jïh rïjhkeplaerine, bene jïjnjh almetjh aaj voenges plaerine luhkieh.
+Reaktam åtna laejhtedh
+Akte voete sjïdteme saemien båarhte veeljedh, goerehtimmie vuesehte.
+Maanah edtjieh maanagïertefaalenassem dååjredh goh akte demokrateles lïerehtimmiebyjrese jïh gusnie skearkagieh.
+Galka saemien teeksth lïeredh guarkedh jïh aaj jïjtje teeksth darjodh.
+Daate lea stuerebe barkoedåehkien bïjre juktie vaeptie-jih tjierkemedaerpiesvoetem Reerenassekvartaalesne gorredidh jïh dejnie jeatjah gåetine mejtie departemente daelie nuhtjie, jïh skåårvemh jïh eevre orre daerpies dahlketjh gïehteldæmman.
+- Daate lea gaskenasjovnaale aalkoealmetjeektievoeten bïjre.
+Daate dovne siebriedahketsiehkiej, dïedtejoekedimmien jïh faamoen bïjre gïelen sisnjelen, jïh hijven mierietsiehkiej bïjre gaajhkine daltesinie siebriedahkesne.
+Saemiedigkien ulmie lea jienebh tjïelth saemien årrojigujmie gïelevierhtietjïeltine sjidtieh.
+Seamma vihkeles lea dramatihkem skaepiedidh mij preessem dohkoe geasa, jïh journalistide buektiehtidh aamhtesen bïjre meedijisnie soptsestidh.
+Jis seksem åtna jïh ij vaarjelh, dellie maahta tjoeleskïemtjelassh åadtjodh jallh baavijahtjedh.
+Seksem åtna jïlhts ij dam sïjhth.
+Dïhte jeerehtse man varki gujnelemmie aalka dan mænngan lea p-pillerinie orrijamme.
+Skuvle jïjtse nænnoste mejtie dah saemienööhpehtimmiem sijjen learoehkidie faalehtieh.
+Struktuvrem åtna mij jeenjemasth ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie
+Joekoen daerpies aalkoelïerehtimmine saemien gïelesne geerve almetjidie.
+Akte stoerre joekehtse aktene stoerre staaresne byjjenidh viertiestamme aktene onne tjïeltesne årrodh.
+Akte stoerre haesteme gosse rïektes nuepieh fååtesieh saemien nåhtadidh, jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
+Gaajh daerpies saemiengïeleldh maanagïertelohkehtæjjajgujmie, jïh Saemiedigkien budsjedtesne 2013 raereste dannasinie öörnegem jåerhkedh sjïere ööhpehtimmiedåarjoejgujmie maanagïertelohkehtæjjastudentide jïh studentide mah jollebe ööhpehtimmiem vaeltieh.
+56 tjïelth edtjieh aktem åvtelbodti ryöknemem darjodh jïjtje, jïh dam reektedh veeljemejïjjen.
+Vaenie saemien saalmh saarnoeh guktie saemieh sijjen jieleden jïh jaahkoen bïjre ussjedieh.
+Ovmessie aktöörh leah jïjnjh hijven faalenassh jïh råajvarimmieh aalkeme, mah daan biejjien leah prosjekth.
+tjaalegem gïeleldh /
+aamhtesem eensi jïh gellielaaketje vuekine digkede
+Sjyötehke vuesiehtimmieh jïh / jallh momenth åtna
+Rïevhkestimmeste maahta ovmessie skaarah jïh skïemtjelassh åadtjodh jïh medtie fïerhten mubpien persovne gie rïevhkeste aarebi jaama enn jis ij rïevhkesth.
+Dïhte uvtemes premissevedtijinie årrodh juktie saemien kåanstem jïh kultuvrem evtiedidh
+Dåajmijesvoetem vuesiehtidh jïh krööhkedh dejtie sïejhme vuekide guktie ektesne årrobe lea akte vihkeles bielie.
+dorjeme dovne Nøørjesne jïh abpe veartenisnie abpe tïjjen.
+Dagkerh åvteguvvieh mubpide skreejrieh saemien nåhtadidh, jïh dellie aaj dïhte tjåenghkies voerkesvoete gïeleåtnoen bïjre læssene.
+Ajve krirrieh mah vielie enn 4 prosente åadtjoeh dejstie tjaatsestimmijste (geerelimmieraaste) mah maehtieh dej 19 jaabnedimmiemaandati bïjre gæmhpodh.
+Dïhte ajve lohkehtæjjah jïh skuvle mah dejtie illeldahkide daejrieh learohkedaltesisnie.
+Joekoen dah stoerre staarh jïjnjh saemieh dåastoeh.
+Gaavneme mahte 1000 kultuvremojhtesh mah joekehtslaakan sijhtieh arhkenidh jis linja bigkesåvva.
+Dah gihtjemebaakoeh: Gie, maam, gusnie, gåessie, mannasinie jïh guktie.
+jis nåajsan jallh baersieldamme minngemes jaepesne.
+Digkiedidie mejtie lea hijven jallh nåake dastegh dah politihkerh jeenjemasth politihkem jarkelimmiej mietie almetji luvnie sjiehtedieh.
+Vearoldevæhtah maam jorkesamme, klijmajorkestimmiej mænngan?
+Dan bïjre ussjedamme?
+Dah hijven jallh nåake?
+Filmh aaj nedtesæjrojne?
+Gaavnehth mejtie dov tjïelte jeatjah råajvarimmieh tjïrrehte juktie maanah jïh noerh meatan vaeltedh gosse sjæsjalimmieh vaeltieh.
+Akte joekehtse reklamen adjektijveåtnosne mij lea niejtide ussjedamme / baernide ussjedamme?
+Mah fylhkengeajnoeh dov tjïeltesne?
+Dagke jïjnjesh mah vienhtieh dïhte voenges jïjtjeståvroe byøroe nænnoesåbpoe sjïd-tedh, jallh staate byøroe jienebh laavenjassh åadtjodh.
+Lin vuepsieh nuhteles learohken øvtiedæmman?
+• Mijjen jeatjah bïevnesh mah nænnoestieh jallh nåhkehtieh illedahkide?
+learohkh mah leah goh Maarja?
+Skuvlesne naan learohkh mah leah goh Ealla?
+Skuvlesne naan learohkh mah leah goh Jåvva?
+Learohkh siemes jarkoestimmesne?
+Almetji dahkoeh jallh åssjaldahkh dah, mah leah bahhas?
+Mah adjektijvh hijven, jïh maahta dejtie tsavtshvierhtine nåhtadidh daennie sjiekenisnie?
+• Datne ryøjredh skuvle
+Tjïelke jïh sjyöhtehke guvvieh?
+Skuvlen jïjnjh jallh vaenie learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne?
+Dej jeatjah raeriestimmieh?
+Stoerre joekehtsh nedtesæjrojne?
+Stoerre joekehtse Twitter-bïevnesinie jïh maam Facebooksæjrojne tjåådtje?
+Stoerre joekehtsh guktie tjaelieh?
+Datne vaestiedamme dam maam tjeelih datne sïjhtih goerehtidh aalkovisnie?
+göökte åejvieh: Tjïelten åejvie jïh Raerie ålma.
+- Joekoen hijven dah dam daelie dorjeme.
+teemam / dïjre / åejvievuajnoem tjïelke digkede
+• Ryöknedimmietjiehpiesvoeth lea maehtedh daajroem nuhtjedh taali jïh veahkaj
+vuesiehtimmien gaavhtan taalh veesmedh stoeredahken mietie.
+Konsultasjovneguejmine reerenassine barka juktie nöörjen laaki tjïrrh saemiej reaktah laantide jïh vierhtide gorredidh, mah våaromem utnieh almetjereaktine jïh histovrijen åtnosne.
+Laakh gååvnesieh mah jiehtieh ij åadtjoeh irhkesovvedh, vuesiehtimmien gaavhtan skuvlesne jallh barkoesijjesne.
+Gååvnese ovmessie sijjieh gåabph maahta laejhtemem seedtedh.
+Gååvnesieh gellie ovmessie kombinereme p-pillerh, naan lea jeenjebe östrogene, jeatjah jeenjebe gestagene.
+- Aaj raeriestamme Statsbygg 20 millijovnh kråvnah åådtje ovmessie prosjekteringebarkojde mah leah ektiedamme bombadæmman jïh bigkemasse dehtie orre reerenassekvartaaleste.
+Aaj raeriestamme aktem dåarjoem saemien plaeride 23,4 millijovnh kråvnine.
+Gååvnesieh aaj sjïere trafihkemiedtemh mej leah vuelebe miedtemeskaala vuesiehtimmien gaavhtan tjïervesne vuejedh maam hoksebarkijh reaktam utnieh bæjhkoehtidh.
+Eah ajve åarjelh-saemieh sijhth mijjen gielem lieredh, mohte aaj almetjh ålkoelistie.
+Jeenjesh geajnoen bijjelen vaedtsieh raaktan daesnie, juktie daate akte skuvlegeajnoe, Cathrine Nordheim jeahta.
+darjomigujmie gïehteleminie eejehtallemisnie jallh ajve slaajperdeminie, datne naan aejkien onterdh guktie naemhtie sjïdteme?
+naan bielieh tjaaleginie
+Lea maam akt tjåanghkan geasa jallh aelkies
+Naan vuesiehtimmieh jïh / jallh momenth meatan åtna
+Daate lea journalistihken etihkeles njoelkedassh Nøørjesne, jïh lea jarngese gaajhkine digkiedimmine preessen barkoen bïjre.
+- hoksedh eejhtegh bïevnesh åådtjeme tjïrrehtimmien bïjre, jïh eejhtegetjaalege jallh bïevnesetjaalege jïjtjevyljehke pryövi bïjre olkese vadtasuvvieh guhkiem tjïrrehtimmien åvtelen
+- stïeresne årrodh lohkehtæjjide gosse viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh tjïrrehtimmiem soejkesjidh
+Jïjnjh jïh joekehts aktöörh leah meatan guvvesne gosse saemien gïelen bïjre.
+Jïjnjh nuepieh, joekoen raastedajvine, lohkehtæjjavierhtieh Sveerjeste jïh Såevmeste veedtjedh, jïh gïelebiesieh iktedidh.
+paahkh dååsteme pryöveheeftajgujmie jïh gïehtjedidh låhkoe jïh gïele leah reaktoe
+- sjïehteladtedh ihke lohkehtæjjah learohkh dåarjelieh tjoeperdimmieraasten nelnie jïh nuelesne
+Goh vueline govloe.
+Tjïelth jïh staate diedtem utnieh healsoe- jïh sosijaledïenesji åvteste dejtie saemien årroejidie.
+Gille jallh ij naan sijjieh gusnie maahta saemiestidh, jïh gille lïerehtimmienuepieh.
+Vaenebe noerh leah meatan veeljemisnie goh voeres almetjh.
+Gosse maana lååvkesåvva, dan eejhtegh jïh kristh-eejhtegh maanan åvteste " jaavoe " jietieh.
+Gosse maana lååvkesåvva, dan eejhtegh jïh kristh-eejhtegh maanan åvteste "jaavoe" jietieh.
+gaavnedh dovne guktie edtja lihtsegh saemien maadtojne goerehtalledh, jïh hijven vuekieh gaavnedh ihke bïevnesh dan bïjre olkese båetieh iedtjeladtjide.
+Eeremasth dle dååjrehtimmieh aalkoealmetjijste jïh gïeleldh unnebelåhkojste jeatjah demokrateles staatine mah leah aelhkemes mijjese sertiestidh.
+Daelie guhkebem enn göökte jaepide juassah Saemiedigkie Jïelemebyjreseprogrammem dååhkasjahti.
+Læjhkan, tjïrrehtimmien mænngan Åvlan pryöveste, dïhte tjuara vielie barkedh daejnie:
+Gïerve tjuvliestidh ryöktesth åvtelistie juktie dah njuenieh aelhkie bunhkieh, dan gaavhtan pråvhka åejjiem raagkedidh guktie buerebe sjædta.
+Geerve dan bïjre soptsestidh, jïh daejredh vædtsoesvoete hïejmen njieljie vïedtji sisnjeli heannede.
+Gïerve orrijidh rïevhkestidh, jïlhts dam sæjhta.
+Nuepie lea gellie-såarhts lotusgoerh nåhtadidh.
+Maahta ektese-vyöki jeatjah aamhtesigujmie barkedh, vuesiehtimmien gaavhtan eatnemefaagine jïh beapmoe- jïh healsoefaagine, bene gïele dïhte mij lea dïhte vihkielommes, jïh dïhte mij galka vååjnesisnie årrodh.
+Daesnie gåarede dovne geerve jïh aelhkie laavenjassh utnedh, jïh maahta dovne veahkam jïh driektem joekehtidh.
+Lea vejolaš lotnolasat bargat ja váldit penšuvnna almmá ahte penšuvnna olggosmáksin unnu.
+Gåarede DVD løønedh Saemiedigkien learoevierhtiejarngeste, Guovdageaidnusne.
+Nuepie gååvnese lokalbedövnigem åadtjodh jis baektjiedidh.
+saevege / buertiesaevege
+Saevegen lea byjjes statuse, men ij leah akte åålmegesaevege mij almetjerïekteles jïh staaterïekteles gånkarïjhke Nöörjem voebnesje.
+Akte vihkeles almetjereakta lea nuepiem utnedh sov jïjtse gïelem nåhtadidh, jïh goh aalkoealmetjh dle saemieh lissine reaktam utnieh vielie vaarjelimmiem åadtjodh sov gïeleste.
+vihties prosjektide gårredamme.
+Sjiehteles aktem biejjiem askesne veeljedh juktie aelhkebe mohtedidh maam damta.
+- Daate lea voestes aejkien Saemiedigkie aktem tjiehpiedæjjakonferansem öörnede, Larsen jeahta, guhte veanhta joekoen vihkeles raerieh åadtjodh dejstie profesjovnelle tjiehpiedæjjijste.
+- Daate lea voestes aejkien Nöörje saemien nyjsenæjjah våajnoes dorjeme sov EN-reektemisnie, jïh daesnie Saemiedigkien raeriestimmieh eevre vihkeles orreme.
+Uvtemes Jeesuse dïhte, mij mijjem vuesehte man plieresne Jupmelen rïjhke.
+Jijnjemesh lin påajhkh, ajve akte niejte.
+Jeenemesh saemieh Trøndelageste jih Hedemarkeste lin meatan dennie kovmiteesne.
+Lustestalleme gujht sjidti, jih rektovre gie lij gartnerskuvlese veadtaldihkie, sån mijjeste billi.
+ Mah laavenjassh desnie mejtie idtjih guarkah guktie edtjh loetedh?
+ Mah laavenjassh desnie mejtie idtjïh guarkah guktie edtjh loetedh?
+Desnie ligan gøøkte learohkh mejgujmie meehtim saemiestidh gosse skuvle-tæjmojste galhkeme.
+Naaken jeatjebh dejstie internate-barkijste aaj saemiestin, guktie Skjolvor Joma jih Åsta Larsen guhth desnie ståantetjem barkigan.
+Klaassesne lij akte niejte, dah jeatjebh påajkh.
+- Govleme lim ovmese håjhkoej bijre internatine guktie manne ussjedim im edtjem manne dahkoe.
+- Manne lim njoejjesne goh giele skuvlese tjaangi, mohte idtjim gujht maehtieh vuastalidh gosse lin gieline aalkeme.
+Ella Holm Bull saemesti mohte idtjin gieh jeatja dejstie lohkehtæjjijste.
+- Tjaktjen aerebi goh manne bøøtim, lin tsagkesh dovne skuvlesne jih voenesne.
+Baajh daennie aajmosne årrodh guktie mijjieh dan båetijen biejjien sjugnedibie.
+Seamadidie steemmereaktanjoelkedassine?
+Hijven mijjieh tjaaleld gielem åådtjeme.
+Buerie lij learohki gaskems åarjelh- jih noerhte dajvijste.
+Daarpesjin gaavnedidh jïh dejtie soptsesidie Jesusen bïjre goltelidh, govledh guktie Jesusen jielemem jïh jaememem jïh tjuedtjielimmiem buerkiestin.
+- Novh lij sjiere skuvle mij mijjem Aarbortesne dåastoehti.
+- Guktie mejtie giehtjedimmie-tjaalege skuvlen bijre tjaalasovvi?
+Guhkie lij vaedtsedh jïh idtji dohkoe ryøhkh aktene biejjesne.
+Daate akte stoerre heannadimmie.
+Dihte mij mov gåmmebe mænngan sjidti, lij dellie barkeminie Oslovesne, Instituttesne mij edtji ektievuekie-jielemem giehtjedidh.
+Saemien misjovne dihte saemien skuvline Havikesne øørni, Sofie jeahta.
+Daate lij voestes aejkieh saemieh lin tjåanghkenamme juktie tjåenghkies saemien aamhtesi åvteste barkedh nasjovnaalestaati raasti rastah.
+Ealla soejmi barka.
+vielie goerehtalleminie.
+Ealla taalide tjaala sinsitnien nualan rïekte maargine gårroehbielesne.
+Jïjnjh gïejh Eallan pryövesne mah bïevnesh vedtieh guktie dïhte barka.
+Ealla ij naaken dejstie subtraksjovnelaavenjassijste buektehth.
+Gaebpien Leena lea saemien lidteratuvren stipentiate Romssan universitetesne.
+Ealla lea gaajh vaeniem buektiehtamme goerehtallemepryövesne.
+Ealla lyhkese taaleryöknedimmine smaave taaligujmie jïh veahkine, men dan varke veahkah stoerre sjidtieh jallh luhkiesertiestimmie sjædta, ij nuekies tjiehpiesvoeth utnieh.
+Daerpies vielie goerehtalleminie Eallan taalegoerkesistie jïh ryöknedimmietjiehpiesvoetijste åvtelen maahta råajvarimmiejgujmie aelkedh. Akte nuepie
+Lenangen Brygge AS lea aaj skåårvemedåarjoem åådtjeme Innovasjovne Nöörjeste.
+Ealla - guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne
+Ealla aaj tjabreminie guektelen juekedh.
+Eallan geajnoe guhkiebasse Ealla viesjies uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne åtna.
+Lex Maria-bæjhkoehtimmiem edtja goerehtidh juktie skïemtjijevihtiesvoetem vihtiestidh.
+- svihtjedh jïh abpe kråahpem nåhtadidh, ovmessie spïelh spealadidh, teaterem spealadidh jïh dæjpeles barkoe
+- svïhtjedh jïh abpe kråahpem nåhtadidh, ovmessie spïelh spealadidh, teaterem spealadidh jïh dæjpeles barkoe
+Jåhteme Te Kōhanga Reo lea vihkeles vuesiehtimmie orreme jeatjah iemiealmetjidie gosse sïjhtin gïelem skreejrehtidh.
+Læhkoeh biejjine, gaajhkh saemieh!
+- Læhkoeh biejjine!
+Plaeriej gielh tie dle dovne bigkeme jolle gåeteste aktene lïhke byjre sisnie, maaksoelissiehtimmieh, vijredimmieh geajnojste jïh vijrie-såbpoe orrijamme jallh soejkesjh jorkesamme, dannasinie almetjh voerkes sjïdteme maam dah politihkerh digkiedieh.
+- Akte læhkoes vierhtiereereme lea jearohke aktöörh jïjtje leah meatan prosessesne.
+Lahkoe biejjine.
+Pakte nasjovnalstaath åeliede stinkes råajvarimmieh tjïrrehtidh regijovnalen- jïh unnebelåhkoegïelh gorredidh, guktie dah vååjnesasse sjïdtieh dovne politihkesne, laakevedtemisnie jïh aarkbiejjietjisnie.
+Boelhke ii paktesne jeahta jeenjh vihkeles ulmieh jïh prinsibph gosse dej staatij plikth unnebelåhkoegïeli vaarjelimmiem tjïrkedh.
+Dïhte barkoe saemien kultuvrejielieminie, tseegkijelïerehtimmine jïh sïelteevtiedimmine sæjhta akte lissiehtamme barkoe årrodh dehtie joe gamtoe barkoste maam Saemiedigkie åtna saemien kåanstese, kultuvrese jïh jieliemasse.
+Dah lissiebokstavh mah gïeline åtnasuvvieh aktine væjranamme latijnen alfabetine leah daah:
+Læjhkan sïjhtem daennie ektiedimmesne dej nuepiej bïjre soptsestidh mah leah aktene laavenjostosne dennie noerhtelaanti bielesne, dan åvteste mov vuarjasjimmien mietie lea gehtiebasse jaksoemieriem daelie aalkoelisnie.
+Bene læjhkan ij leah seekere mov reaktoe.
+Læjhkan dle NVE veeljeme ij Saemiedigkieraerien maedtemem krööhkedh jïh konsesjovnem Statnett SF. ' se vadteme juktie faamoelinjam bigkedh.
+Læjhkan dle NVE veeljeme ij Saemiedigkieraerien maedtemem krööhkedh jïh konsesjovnem Statnett SF. 'se vadteme juktie faamoelinjam bigkedh.
+Dastegh eejehtallemedåehkine orrije, dellie dah tjirkijh tjïelteståvrosne mah diedtem utnieh.
+Læjsa ij buektehth taalemöönsterem damtijidh maam lohkehtæjja taavlesne tjaala.
+Læjsa edtja guhkiebasse ryöknedh.
+Klaasse taaleraajroejgujmie barka.
+Lijnan daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Rv:ste 246 Sávtsasj:sne rïektes sievine jaevrien Heargejávri åarjel-luvlemes loektese, debpede daan jaevrien mietie jaevrien låspan.
+Lijna lea gåatomedajve Sirges saemiensïjtese.
+Likká lea gåatomedajve Lainiovuoma saemiensïjtese.
+Likkán daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Rostojávri:ste Rv:n 287 baaktoe jeanoen Rostoeatnu mietie jaavran Vuolit Rostojávri, meatesth daam jaevriem jïh johkem Rostojohka dahkoe gusnie jeanoem Dieváideatnu gaavnesje (Divielva) Rostanes:sne.
+Guovdageaidnuse båata AIEC2016 sjïekenisnie, Arctic Indigenous Education Conference 2016.
+Linda Tuhiwai Smithen gærja aalkoealmetjedotkemen bïjre "Decolonizing methodologies " olkese bööti jaepien 1999.
+Linda Tuhiwai Smithen gærja aalkoealmetjedotkemen bïjre "Decolonizing methodologies" olkese bööti jaepien 1999.
+Learohkh mah leah taalefaaktah vejtiestamme, daejrieh golme jïh vïjhte lea gaektsie.
+Læstoeh gaajhkh daah dåehkide jïh dej kandidath gååvnese www.svenskakyrkan.se/kyrkoval.
+Læstosne lohkehtæjja maahta maadth-haamoej minngesne lissiehtidh guktie dah vokalh jorkesuvvieh gosse vearbh, substantijvh jallh adjektijvh sojjedibie, vuesiehtimmien gaavhtan: vaedtsedh - vaadtsa gåetie - gåatan onne - unnebe
+Læstoe, maam tseegki jaepien åvtelen, tjïelten åejviem åadtjoeji, jïh 10 dejstie 27 tjïelteståvroetjirkijijstie.
+Dïhte læstoe nuelesne vuesehte mej lïerehtimmiedarjomigujmie learohkh lyjhkoeh barkedh, jïh mah lïerehtimmiem bööremes skreejrieh.
+Lij sïjhteme jueriedisnie årrodh dastegh dah edtjin luhkie kråvnah juekedh?
+Sæjhta vihkeles årrodh naaken aktem bijjemes dïedtem åarjelsaemien gïelen åvteste åtna, jïh dïedtem åtna gïeleråajvarimmieh iktedidh.
+Bøøreme lij gujht dej jeatjah learohki ektine aelkedh, mohte dan jijnje barkoe vaeresne guktie idtji Alberte dam nøørh gænnah.
+Lij joekoen hijven sjïehteme gosse mijjieh daelie geatskanibie dam saemien 100-jaepien heevehtimmiem.
+Sæjhta joekoen ovlæhkoes årrodh jis saemien gïelh fïereguhten haaran evtiesuvvieh, juktie dellie maahta dåeriesmoerh sjïdtedh laanti dåaresth govlesadtedh.
+Sæjhta iemie årrodh daejtie prosesside ektesne vuejnedh.
+Akte aevhkie lij orreme mejtie buektiehtamme daam haarjanidh fïerhten biejjien aktem boelhkem, göökte golme våhkoeh.
+Likningekontovre, lientsie kontovre, pollise,
+Bïhkedimmieh LM-06s:se haemede seammavuekine goh bïhkedimmieh LK06:se, d. m. j. laavenjassij mietie prievesne Maahtoedepartementeste Ööhpehtimmiedirektoratese.
+Lavangen tjïelte Tromsesne lea ohtseme sæjhta saemien gïelen reeremedajven meatan årrodh.
+Minngemes learohkh maehtieh heannadimmien bïjre soptsestidh aalkovistie galhkuvasse.
+Galhkuve jïh vualkoe gåetide.
+Tjåangkoen minniegietjesne lea daerpies moenedh man bijre soptsestamme jih vuepside vuesiehtidh båetije tijjese.
+soptsestallemem orrijidh
+Minngemes vuesiehtimmie maahtah vuejnedh daesnie www.svenskakyrkan.se gosse stifth vihth gaajhkh gielh ryökneme.
+Dam minngemes illeldahkem seamma sijjesne vuesehte gosse gaajhkh gïelide gïehtjedamme.
+Daesnie vuelelen låhkoeh gaavnh veeljemegievlijste 2005 veeljemen åvteste
+Mænngan skuvlesne Maajh-jaevresne veedtsim.
+Minngemosth gaajhkh dåehkien tjaalegh jïh guvvieh tjåanghkan bïejesuvvieh akten tjåenghkies aamhteseheeftese, jallh gaajhkem beaja goh aamhteseplaerie viedtjese.
+Minngemosth dle Jåma tjïerteste Saemiedigkien bijjemes ulmie lea jienebh aktem laakeviedteldihkie reaktam åadtjoeh sijjen ietniengïelem saemien nåhtadidh, saaht mennie tjïeltesne dah årroeminie.
+Minngemes gaajhkh learohkh edtjieh sinsitnide buarastehtedh.
+Learohkh edtjieh minngemes dorjesem åehpiedehtedh dåahkan njaalmeldh, jïh reklame-jallh doekemesplakatem vïedtjese gævnjastidh.
+Mænngan Maajhjaevresne voenen skuvlesne veedtsi.
+Minngemosth learohkh waw-fijlem darjoeh.
+Minngemes jeemi dam jaememem mestie bïllebe.
+Minngemes gaajhkide soermide ryöknoe jïh gaektsie åådtje.
+Datne steemmeleahpam veeljemegegken sïjse bïejh.
+Dah aajmene 12 millijovnh leah ovmessie prosjektide mejgujmie Saemiedigkie nïerhkeme, jïh öörnegidie mej bïjre tjuara syökedh.
+aalkove
+Galhkuvekaraktere edtja dam maahtoem vuesiehtidh maam learohke faagesne åtna gosse lïerehtimmie galhka.
+Bïhkedassh galhkuvevuarjasjæmman
+Bïhkedassh galhkuvevuarjasjæmman:
+Nænnoestimmieh galhkuvevuarjasjæmman_
+Nænnoestimmieh galhkuvevuarjasjæmman:
+Nænnoestimmieh guktie faagem vierhtiedidh
+Nænnoestimmieh guktie faagem vierhtiedidh:
+Maahta minngiebarkoem mænngan darjodh gosse lohkehtæjja jïh learohkh vihth nedtesne gaavnesjieh.
+Minngiebarkoe Lohkehtæjja maahta vuejnedh mejtie barkoem dorjeme jïh dam vuarjasjidh mubpien tæjmoen åvtelen
+Minngiebarkoe Lohkehtæjja maahta vuejnedh mejtie barkoem dorjeme, jïh dam vuarjasjidh mubpien tæjmoen åvtelen.
+Illedahke minngemosth sæjhta årrodh ööhpehtimmiem aelhkebelaakan åadtjodh, vielie learoevierhtieh jïh lohkehtæjjah - jïh nænnoestehteme saemienööhpehtimmie viehkine åtnose vaeltedh dam joekoen stoerre maahtoem.
+Konklusjovne lij joekoen tjïelke; saemien faangkh tjuerieh sijjien reaktah åadtjodh.
+Minngemes njoelkedassh
+Daam maahtoem edtja learohke provhkedh gosse jeatja almetji ektine jih aaj ekti vøøki barkosne.
+Lobby = korridovre.
+Lohkh plaerietjaalegh gusnie dah krirrieh soptsestieh.
+Lohkh åvtehkeboelhkide plaerine, joekoen eevre veeljemebiejjien lihke.
+Lohkh gaajhkh låhkoeh dov voenges plaereste evteben våhkoste.
+Ryøknh gaajhkh saernieh mah leah dan bïjre man åvteste tjïelte jallh fylhkentjïelte diedtem utnieh.
+Lohkh vielie dan bïjre daesnie, Wirkola &Baal jallh Susegg el.
+Lohkh Jåhhan vaentjielisnie: 13, 34-35 guktie Jeesuse gieriesvoeten bïjre soptsesti.
+Daaletje
+Lohkh vielie:
+Dov tsevtseme
+Lohkh vielie sjïehtedamme lohkehtimmien bïjre daesnie
+Vielie bïevnesh konferansen nedtesæjrojne:
+Lohkh vielie skælloen bïjre daesnie.
+Lohkh jienebh
+Lohkh vielie
+NSR
+Lohkh vielie Fransen bïjre deasnie
+Vaarjelimmiedajveståvroeh tseegkedh
+Lohkh vielie Åarjelhsaemien Teateren bïjre:
+Lohkh vielie Arktisk Raerien bïjre daesnie.
+Lohkh vielie Balsfjovle-Hammerfestlinjan bïjre:
+Lohkh vielie CERD:n bïjre:
+Lohkh vielie dan bïjre daejnie svaalhtesinie
+Lohkh vielie
+Lohkh vielie:
+Lohkh vielie daagkoe vuelege mennie sientine Svïenske gærhkoe datnem maahta dåarjodh.
+Lohkh vielie festivaalen bïjre: http://www.imaginenative.org/home /
+Lohkh vielie gïelesuerkiej bïjre aktene jïjtse tjaalegisnie.
+Lohkh vielie Gulliegielen bijjre
+Lohkh vielie Jose Francisco Cali Tzay:n bïjre daesnie:
+Lohkh vielie skyllemen bïjre daesnie.
+Lohkh vielie Kriminaalehoksen bïjre: http://www.kriminalomsorgen.no /
+Lohkh vielie: Moenehtse edtja saemien gïelem nænnoestehtedh
+Lohkh vielie
+Lohkh vielie!
+Lohkh vielie Svïenske gærhkoen saemien barkoen bïjre daesnie.
+Lohkh vielie Sámi giellateknon jïh Divvunen bïjre daesnie:
+Lohkh vielie saemien kultuvremojhtesi bïjre:
+Lohkh vielie saemien gåetievaarjelimmien bïjre:
+Vijrebe maahtah lohkedh gieh dåarjedamme.
+Lohkh gööktesh dejstie daagkoe åelkies bielesne.
+Lohkh krirrieprogrammem dejtie gøøkte politihkeles krirride.
+Lohkh amma Bijbelisnie guktie Jeesuse baenhtsesne Jupmielasse rohkeli gosse Getsemanisnie lïj: Maarhkosen vaentjielisnie 14, 32-37.
+håaledh, soptsestidh, reegkes gïeline lohkedh jïh photostory darjodh
+Lohkh maam Frank Aarebrot meala (abpe tjaalegem gaavnh daesnie, www.nrk.no).
+Lohkh saerniem ikth vielie jïh ussjedh daan bïjre:
+Lohkh nammoehtimmieprieviem daesnie.
+Saemien gïelegoerehtimmesne 2012
+Lohkh saemiedigkieraerien reekteme saemien gaskenasjovnaale barkoen bïjre jïh seedth dov raerieh e-påasten baaktoe diekie; Jon Petter Gintal, jon.petter.gintal@samediggi.no jïh Inger Johanne Mudenia inger.johanne.mudenia@samediggi.no
+Tjåådtje Jupmele sæjhta mijjieh edtjebe rohkelidh, jïh tjåådtje dïhte mijjen rohkelassh gåvla.
+Åktseden våhkoen raajan
+Åktseden våhkoen raajan maahta abortem darjodh daalhkesh viehkine.
+Lögdeån daah raasth (Kaarhtelissie 3): Jeanoen Lögdeälven njaelmeste Nordmalingsfjärden sisnie, jeanoen mietie Klösfors:n gåajka, dellie geajnoem Yttre Lemesjö:se, vyjrehkåbpoe geajnoem Flärk:se, debpede johkem Husån dahkoe gubpene Bottenviken sïjse galka, dellie Degerfjärd:m vyjrehkåbpoe Nordmalingsfjärd:se jïh jeanoen Lögdeälven njaalman.
+Lögdeå lea gåatomedajve Byrkije båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1. - voerhtjen 30.
+Soermine ryöknedh maahta aaj mij akt årrrodh maam learohkh
+Soermine ryöknedh maahta aaj mij akt årrrodh maam learohkh darjoeh juktie dam konkrete jïh dam abstrakte aktanidh.
+hijven våaromem utnieh jïjtsh vuekieh evtiedidh taaleryöknedæmman (taaligujmie mej
+Lågge goh vuarjasjimmievuekie
+Lågge jallh bielieh destie byöroe saemiengïelesne tjaalasovvedh.
+Maahta aaj låggem nåhtadidh goh oktegimse lågge.
+Gærjagåetien bïjre
+Tsagkesh Edtjh guhkiebasse båetedh ih daarpesjh tsagkesidh.
+Luhkie studenth lea tjaelijelearosne aalkeme jïh learohkh sijjen voestes tjåanghkoem åtna ruffien galhkuvisnie Altesne.
+Lohkh jienebb
+Maahta viehkine årrodh taallh baakojde bïejedh ååsjaldahkekaarhtesne, juktie mujhtedh mennie vuerpesne åssjaldahkh edtjieh båetedh soptesisnie.
+Taalh leah dovne ellies taalh, bröökh, desimaaletaalh jïh prosente.
+Ryökneme daamtaj åtnasåvva goh strategije juktie laavenjassh jïh praktihkeles dåeriesmoerh loetedh.
+• Ryöknemetjiehpiesvoeth leah maehtedh struktuvreradamme jïh ovstruktuvreradamme veahkah lohkedh, guhkiebasse lohkedh akten saaht man taalen raejeste (dovne bæjjese jïh våålese), jïh maehtedh ryöknedh gööktine jïh gööktine, vïjhtine jïh vïjhtine jïh naemhtie vijriesåbpoe.
+• Ryöknemetjiehpiesvoeth leah maehtedh struktuvreradamme jïh ovstruktuvreradamme veahkah ryöknedh, guhkiebasse ryöknedh akten saaht man
+Dannasinie maahta sjyøhtehke sjïdtedh disse vihth bååstede båetedh mænngan daan jaepien, gosse buerebelaakan daejtie maaksojde daajra.
+taalh nuhtjedh juktie åasah, veahkah jïh stoeredahkh jiehtedh
+Sæjroe
+Taaligujmie maahta jiehtedh man jïjnje lea, jïh man stoerre lea.
+Taaligujmie maahta jiehtedh man jïjnje lea mestie akt jïh stoeredahkh.
+Taali leah jïjtsevoeth.
+Gusnie vaenemes?
+Åejviesuerkieh
+Taallh vuesiehtieh maanalåhkoe saemien faalenassine maanagïertesne ånnanamme, 925 maanijste 823 maanide.
+Dah taalh vuesiehtieh vijries gïelemålsomem orreme jïh dah gieh englaanteste doekoe juhtien eah lin meatan.
+• taalh suerkesne 10 - 20: eeremasth aktem hijven taaledïejvesem evtiedidh juktie
+Taalh jïh algebra rïektesisnie
+Taalh jïh algebra
+Åejviesuerkie taalh jïh algebra lea evtiedimmien bïjre taalegoerkesistie, jïh daajroem åadtjodh guktie taalh jïh taalegïetedimmie leah meatan systeemine jïh maalline.
+Åejviesuerkie taalh jïh algebra lea taalegoerkesem evtiedidh, jïh daajroem åadtjodh guktie taalh jïh taalegïetedimmie leah meatan systeemine jïh maalline.
+lohkedh, tjaeledh, læstoeh darjodh, iktedidh, åssjaldahkide guvvieh darjodh, guvvieh / væhtah gaavnedh, guvviedidh, goerehtalledh, guvvieh vuartasjidh, goerehtidh, aktem visuelle vuesiehtimmiem / åssjaldahkekaarhtem darjodh jïh guvviedidh
+- tjaalegh låhka ovmessie sjangerinie jïh sisvegem vaajeste, buerkeste jïh teemaj bïjre tjaaleginie ussjede, jïh soptseste guktie gåarede dejtie toelhkestidh
+- låhka jïh åejviesisvegem vaajeste tjaaleginie jïh åejvieteeman bïjre soptseste tjaaleginie muvhtine sjangerinie, jïh vuesehte guktie gåarede dejtie toelhkestidh
+Ryökneme daamtaj åtnasåvva goh strategije juktie laavenjassh jïh praktihkeles dåeriesmoerh loetedh.
+• Ryökneme: bååstede ryöknedh jïh guhkiebasse vihties taali raejeste, ryöknedh veahkah dåehkine (göökti göökti, vïjhti vïjhti, luhkiej luhkiej).
+• ryöknemedarjomigujmie: åvtese jïh bååstede ryöknedh, guhkiebasse ryöknedh aktede vihties taaleste jïh numhtie vijriesåbpoe
+• ryöknemedarjomigujmie: åvtese jïh bååstede ryöknedh, guhkiebasse ryöknedh aktede vihties taaleste jïh numhtie vijriesåbpoe
+ryöknedimmiestrategijh evtiedidh. Hijven ryöknemetjiehpiesvoeth jïh ryökneme bæjjese jïh våålese taalese tjuetie aaj akte vihkeles bielie dehtie våaroemistie tjiehpiesvoetide taaleryöknedimmesne.
+saemidigkiem sæjhta bööredh barkoedåahkan.
+Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoetijste nöörjenfaagesne tsihkestahta learohkh daamtaj jïh jïjnjem luhkieh, jïh öörnegen mietie lohkemestrategijigujmie berkieh mah leah aajkose lohkeminie sjïehtedamme, jïh ovmessie såarhts tjaalegigujmie faagesne.
+Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne lea maehtedh åtnose vaeltedh lohkemevuekieh mah leah sjïehtedamme åssjelasse lohkeminie, ahkedh vielie krïevije tjaalegisnie.
+Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoetijste siebriedahkefaagesne sæjhta jiehtedh ånnetji ånnetji haarjanidh tjaalegh jïh visuelle vuesiehtimmieh guarkedh, dejtie toelhkestidh jïh vuarjasjidh, goske maahta strategijh evtiedidh juktie laejhtehkslaakan daajroem vejtiestidh.
+Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoeteste eatnemefaagesne lea maehtedh gaavnedh jïh nuhtjedh bïevnesh aelhkie tjaaleginie, goske maahta tjaalegh guarkedh ahkedh jienebi faagedïejvesigujmie, symbovlh, goerh, tabellh jïh sjïere bïevnesh.
+Lohkememaahtoem evtiedidh saemien mubpiegïeline lohkemem nænnoste.
+vihties taalijste, gööktine gööktine ryöknedh, veahkah dåehkine ryöknedh (luhkieh, vïjhth jïh akth) jïh tjuatan ryöknedh
+Learohke galka dovne lïeredh lohkedh jïh tjaeledh.
+Learohke seamma sïenten leara lohkedh jïh tjaeledh.
+Lohkedh jïh goltelidh jarngesne gosse orre domtsassh åadtjoeh, orre baakoeh lïeredh jih gosse galka jïjtje tjaeledh.
+Ryökneme lea daerpies juktie learohki taalegoerkesem evtiedidh, lissine learohkh jeenjemasth ryöknemestrategijh nuhtjieh laavenjasseloetemisie.
+taaledïejvesem utnedh. Learohki evtiedimmien gaavhtan lea joekoen vihkeles veele barkedh learohki ryöknemedarjomigujmie dej voestes jaepiej skuvlesne.
+daerpies juktie learohki taalegoerkesem evtiedidh, lissine learohkh jeenjemasth ryöknemestrategijh nuhtjieh laavenjasseloetemisie.
+Lohkeme eatnemefaagesne lea laejhtehkslaakan vuarjasjidh guktie bïevnesh våajnoes dorjesuvvieh jïh åtnasuvvieh argumeentine, g. j. daataj, aerviedimmiej, jiehtegi, hypoteesi jïh vihtiestimmiej gaskem joekehtidh.
+åajvahkommes taaleryöknedimmiem möölehte (addisjovne jïh subtraksjovne).
+Jalhts maanah
+Lohkeme matematihkesne sæjhta jiehtedh bïevnesh veesmedh, analyjseradidh jïh vuarjasjidh hammoem jïh sisvegem jïh bïevnesh tjåanghkan giesedh ovmessie biehkijste tjaaleginie.
+Lohkeme matematihkesne sæjhta jiehtedh bïevnesh veesmedh, hammoem jïh sisvegem analyjseradidh jïh vuarjasjidh, jïh bïevnesh tjåanghkan giesedh ovmessie biehkijste tjaaleginie.
+Lïerehtimmie lohkemisnie edtja learohki lastoem jïh maehtelesvoetem skreejredh lohkedh tjaeledh, jïh sæjhta jiehtedh learohke edtja joekehts tjaalegh lohkedh, dovne lïeremen jïh dååjresen gaavhtan.
+ gïehtjedamme bïhkedimmiem jïh bïhkedasside juktie pryövem tjïrrehtidh
+ hokseme eejhtegh bïevnesetjaalegem åådtjeme jïh bïevnesh åådtjeme
+Lohkeme kultuvregoerkesimmiem evtede jïh dååjrehtsh jïh nuepieh vadta jïjtjemse jïh siebredahkem guarkedh.
+Lohkemeevtiedimmie matematihkesne aalka bïevnesh tjaaleginie aelhkie symbovlegïeline gaavnedh jïh dejtie nuhtjedh goske mïelem gaavna jïh ussjede ellies faagetjaalegi bïjre gïerve symbovlegïeline jïh dïejveseåtnojne.
+Lohkemeevtiedimmie matematihkesne aalka bïevnesh tjaaleginie aelhkie symbovlegïeline gaavnedh jïh dejtie nuhtjedh, goske mïelem gaavna jïh ussjede ellies faagetjaalegi bïjre gïerve symbovleg��eline jïh dïejveseåtnojne.
+- lohkedh Retningslinjer for gjennomføring (Njoelkedassh tjirrehtæmman) jïh åahpenamme bïhkedimmiejgujmie lohkehtæjjide
+Ryökneme
+Lohkemestrategijh
+Daate aktem faatoes goerkesem jïh tjiehpiesvoetem vadta ryöknemistie.
+Faatoes goerkese ryöknemistie maahta akte heaptoe årrodh juktie taalegoerkesem evtiedidh.
+Soermine ryöknedh maahta aaj mij akt årrrodh maam learohkh darjoeh juktie dam konkrete jïh dam abstrakte aktanidh.
+100 ryöknedh, juekedh jïh veahkah bigkedh 10 raajan, tjåanghkan bïejedh jïh juekedh luhkiedåehkieh 100 raajan, jïh taalh göökte sifferigujmie juekedh luhkine jïh aktine
+ovmessie såarhts guhkies jïh åenehks tjaalegh lohkedh, guarkedh jïh vuarjasjidh, ovmessie aamhtesi bïjre
+eengelske baakoeh jïh lahtesh lohkedh, guarkedh jïh tjaeledh mah leah ektiedamme jïjtse daerpiesvoetide jïh domtesidie, aarkebeajjan, eejehtallemasse jïh ïedtjide
+sjïehteles teeksth destie man båeries leah, hijvenlaakan lohkedh, guktie aaj teeksten aamhtesem guarka.
+aelhkie tjaalegh lohkedh jïh heannadimmien bïjre dejnie soptsestidh
+aelhkie tjaalegh lohkedh sveerjen jïh danske gïelesne jïh sisvegem vaajestidh jïh lahtestidh
+aelhkies teeksth jeatjah saemien gïeline lohkedh
+eah leah dan maereles gosse learohkh edtjieh taaligujmie barkedh mej jienebh sifferh.
+Gaajhkem-ryöknedh strategijh eah leah dan maereles gosse learohkh edtjieh taaligujmie barkedh mej jienebh sifferh.
+tjiehpieslidteratuvrem jïh faagetjaalegh maanide lohkedh, jïh jïjtsh mïelh tjaalegi bïjre buektedh
+tjiehpieslidteræære tjaalegh jïh aamhteseprovsatjaalegh lohkedh, jïh sisvegen jïh jïjtse lohkemedååjresi bïjre soptsestidh
+lohkedh, toelhkestidh jïh nuhtjedh paehperekaarhth jïh digitaale kaarhth, möölegeståahkem jïh kaarhtevæhtah, jïh aerpievuekien jïh daajbaaletje vuekieh viertiestidh guktie maahta eatnamisnie gaavnedh
+lohkedh, toelhkestidh jïh ussjedadtedh guktie daaletji teeksti sisvege, hammoe jïh ulmieh leah
+dam eengelske aalfabetem jiehtedh jïh nommh jïh sijjienommh staavadidh
+eengelskegïelen maana-jïh noerelidteratuvrem lohkedh jïh almetji jïh sisvegen bïjre soptsestidh
+mubpiej aalkoe-almetji lidteraturh lohkedh, jïh dejtie viertiestidh saemien vaajesi- jïh soptsesigujmie
+teeksth lohkedh jeatjah aalkoeåålmegijstie jïh kultuvrijstie jïh soptsestidh maam destie dååjrehtalla
+heevehtslidteraturh, maana- jïh noeri lidteraturh jïh aamhteseprovsateeksth lohkedh, guarkedh jïh dååjrehtalledh
+Lohkedh juktie bïevnesh veedtjedh, jïh laejhtehkslaakan gaaltijh lohkedh aalka gosse bïevnesh gaavna aelhkie sjïehteladteme gaaltijinie, jïh vuarjasjidh mejtie bïevnesh leah nuhteligs.
+lohkedh juktie faagedaajroeh vejtiestidh jïjtse ööhpehtimmieprogrammeste
+teeksth lohkedh mejnie joekehts sjaangerine tjaaleme, dovne jïjtjetjaaleme jïh jarkoestamme teeksth
+Aelhkies / geerve teeksth joekehts sjaangerine teekstemaahtaldahkem jïh lohkemevuekide evtede.
+tjaalegh lohkedh gærjagïelesne jïh orregïelesne ovmessie sjangerinie, jïh tjaalegidie analyjseradidh juktie maehtedh mïelem utnedh gyhtjelassi bïjre mah bæjjese vaaltasuvvieh jïh dej aarvoej bïjre
+tjaalegh lohkedh gærjagïelesne jïh orregïelesne ovmessie sjangerinie, jïh tjaalegidie analyjseradidh juktie maehtedh mïelem utnedh gyhtjelassi bïjre mah bæjjese vaaltasuvvieh, jïh dej aarvoej bïjre
+lohkedh jïh guarkedh vaahra-mïerhkesjimmiem aarkebiejjien dorjesinie
+ovmessie såarhts tjaalegh lohkedh jïh guarkedh ovmessie gaaltijijstie
+lohkedh jïh analyjseradidh gelliesåarhts tjaalegh ovmessie sjangerinie jïh meedijinie gærjagïelesne jïh orregïelesne, jïh ovmessie såarhts toelhkestimmienuepieh buektedh
+lohkedh jïh joekehtehtedh naan lidteraturh jïh teeksth, heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsa mah leah 1965-1995 gaskem tjaalasovveme jïh dïejveldidh guktie dan tïjjen sïebredahke jïh kultuvre maahta teekstine vååjnedh
+lohkedh jïh joekehtehtedh naan teeksth, heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1965-1995 gaskem tjaalasovveme jïh dïejveldidh guktie dan tïjjen sïebredahke jïh kultuvre maahta teekstine vååjnedh
+lohkedh jïh joekehtidh teeksth, heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1995 mænngan tjaalasovveme
+lohkedh jïh joekehtidh veeljeme teeksth, heevehts-lidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1995 mænngan tjaalasovveme*
+lohkedh jïh joekehtidh teeksth, heevehtslidteraturh jïh aamhteseprovsah mah leah 1965 åvteli tjaalasovveme
+lohkedh saemien lidteraturh jïh dejtie jeatjah aalkoeåålmegi lidteraturine viertiestidh
+fïerhten biejjeste baakoeh lohkedh jïh tjaeledh
+- lohkedh tjaeledh, filmem vuejnedh, guvviedidh, barkoeheeftigujmie barkedh jïh åssjaldahkekaarhtese guvvieh darjodh
+- lohkedh tjaeledh, filmem vuartasjdih, guvviedidh, barkoegærjetjigujmie barkedh jïh åssjaldahkekaarhtese guvvieh darjodh
+- lohkedh tjaeledh, filmem vuejnedh, guvviedidh, barkoeheeftigujmie barkedh jïh åssjaldahkekaarhtese guvvieh darjodh
+teeksth lohkedh jïh tjaeledh joekehts sjaangerine
+lohkedh jïh veele tjaalegen sisveginie åahpanidh, juktie hijven daajroem åadtjodh eannan aalka jarkoestidh
+lohkedh jïh åenehks baakoeh maehtedh
+sjyöhtehke tjaalegi bïjre lohkedh jïh soptsestidh
+lohkedh jïh tjaeledh teeksth mejnie joekehts sjaangerine, dovne heevehts-lidteraturh jïh aamhteseprovsa
+lohkedh jïh aelkies dïjrh jïh teeksth guarkedh
+nuhtjie gosse edtja ryöknedh, veahkah jïh geometrijen goerh klassifiseradidh.
+lohkedh jïh åehpiedehtedh måedtie teeksth maam jïjtje veeljeme
+lohkedh jïh åehpiedehtedh lidteraturh jeatjah aalkoeåålmegistie jïh dej jih kultuvri bïjre
+lohkedh jïh joekehts faageteeksth åehpiedehtedh
+lohkedh jïh soptsestidh aelhkie tjaalegi bïjre dennie nöörjen gïelehammosne mesnie learohke ij lïerehtimmiem utnieh
+• luhkine jïh luhkine ryöknedh, maaje ektiedamme taalesïevide joekehts joekedimmine
+saemien aalfabetem jiehtedh jïh saemien gïeletjoejenassh jiehtedh
+lohkedh, rååresjidh jïh saemien dovletji teeksth daaletji teektsigujmie viertiestidh
+ryöknedh 1-100 jïh taallide utnedh gosse soptseste
+ryöknedh 1-20 saemien, jïh taallide utnedh gosse soptsestidh
+tjuerieh maehtedh jearsoeslaakan jïh fleksijbele ryöknedidh, jïh dah tjuerieh hijven taaledïejvesem utnedh.
+stoerre jïh smaave trygkeme bokstaavh lohkedh
+teeksth lohkedh jïh mubpiejgujmie soptsestidh man bïjre leah lohkeme
+teeksth lohkedh mejtie lea dovletji tjaelemevuekiej mietie tjaaleme jih dejtie viertiestidh daaletjen tjaelemevuekine
+tjaalegh lohkedh almetji bïjre mah joekehts jieledenuepiej nuelesne veasoeh, jïh digkiedidh man åvteste dah ussjedieh, darjoeh jïh heannadimmieh dååjrieh joekehtslaakan
+såemies tjaalegh, tjiehpieslidteratuvrem jïh aamhteseprovsam lohkedh daajbaaletje tïjjeste gærjagïelesne, orregïelesne jïh mah leah jarkoestamme saemien gïeleste, jïh ussjedidh sisvegen, hammoen jïh åssjelen bïjre
+såemies tjaalegh daaletje tïjjeste lohkedh, jïh digkiedidh guktie daah tjaalegh gïeline jïh teemine leah daan tïjjen bïjre
+såemies tjaalegh lohkedh daaletje tïjjeste jïh digkiedidh guktie daah tjaalegh gïeline jïh teemine leah mijjen tïjjen bïjre
+såemies vihkeles nöörjen jïh såemies europejen tjaalegh lohkedh gaske-aaltaristie jïh dovne romantihkem, dejtie akten kultuvrehistovreles ektiedæmman bïejedh jïh hammoem jïh sisvegem lahtestidh
+joekehts teeksth lohkedh
+lohkedh jïh lahtesidh naan teeksth, toelhkestidh jïh sisvegen, hammoen, ulmien jïh aamhtesen bïjre ussjedadtedh
+Sæjroe ryöknemem kreava göökte raajrojste seamma tïjjen: Tjuara våålese ryöknedh dehtie aktede taaleste dan måbpan, jïh seamma tïjjen bæjjese ryöknedh dam låhkoem maam edtja våålese ryöknedh.
+Sæjroe ryöknemem kreava göökte raajrojste seamma tïjjen: Tjuara våålese ryöknedh dehtie aktede taaleste dan måbpan, jïh seamma tïjjen bæjjese ryöknedh dam låhkoem maam edtja våålese ryöknedh.
+Lohkh artihkelem " Susannen voelph tjoevkesem båaltajehtin ".
+Lohkh artihkelem "Susannen voelph tjoevkesem båaltajehtin ".
+Lohkede politihkeles bloggh politihkerijstie ovmessie krirrijste.
+Lohkede Facebook- sæjrojde politihkeridie ovmessie krirrijste.
+Lohkijeprievie maahta naemhtie bigkesovvedh:..
+Akte lohkijeprievie byøroe ajve akten dåeriesmoeren bïjre årrodh, åenehks årrodh, riekte aamhtesen bïjre aelkedh jïh aktem aelhkies gïelem utnedh.
+Dïhte lea irhkeme gosse ij åadtjoeh ij gossege meatan årrodh jallh jis mubpien bïjre soptsestidh mij ij leah saatnan.
+Dïhte lea irhkeme gosse gellien aejkien naakenem viesjliedidh, irhkedh, aahpeldidh, neerrehtidh jallh tjarmedidh.
+Jis tjoejefijlem buektedh dellie seamma bïevnesidie maehtieh goltelidh jallh maehtieh cd dongkedh sijjeste Svïenske gærhkoen informationsservice, telefovne 018-16 96 00 jallh e-påasten tjïrrh info@svenskakyrkan.se.
+Dah lohkeme tjaalegh edtjieh seamma aejkien viehkiehtidh guktie learohke voerkes sjædta sov jïjtse evtiedimmien bïjre goh lohkije jïh tjaelije, jïh aktem voerkes tsiehkiem evtiedidh hedtide jïh joekehtsidie nöörjen jïh saemien tjaelemekultuvren gaskem.
+Taaledïejvesh
+Evtiedimmie taaledïejvesijstie aalka dïejvesidie bijjielisnie guarkedh, naakede dah jeanatjommes learohkh darjoeh gosse skuvlem aelkieh.
+Evtiedimmie taaledïejvesijstie aalka dïejvesidie bijjielisnie guarkedh, naakede dah jeanatjommes learohkh darjoeh gosse skuvlem aelkieh. Lissine learohkh tjuerieh
+Evtiedimmie taalediejvesijstie Evtiedimmie taaledïejevesijstie aalka aareh gïeleevtiedimmine jïh dåårjehtimmieh ryökneminie.
+• Taaledïejvese leah maehtedh vihkeles dïejvesh guarkedh goh stuerebe goh, unnebe goh, taale åvtelen, lïhkemes taale jïh naemhtie vijriesåbpoe. Edtja aaj
+• Taaledïejvesh leah maehtedh vihkeles dïejvesh guarkedh goh stuerebe goh, unnebe goh, taale åvtelen, lïhkemes taale jïh naemhtie vijriesåbpoe.
+Mah taalefaaktah dïhte automatiseradamme.
+vuesehte satne goerkesem fååtese posisjovnesysteemen bïjre jïh viesjies taalegoerkesem.
+Juktie maehtedh taalesïevem fleksijbeleslaakan ryöknedæmman nuhtjedh, lea eevre daerpies learohke hijven taalegoerkesem utnieh.
+Åtnoe taalesïevijste klaassetjiehtjielisnie maahta learohkem skreejredh jïjtse mentaale taalesïevh evtiedidh mejtie maahta taaleryöknedimmesne nuhtjedh.
+Åtnoe taalesïevijste klaassetjiehtjielisnie maahta learohkem skreejredh jïjtse mentaale taalesïevh evtiedidh mejtie maahta taaleryöknedimmesne nuhtjedh.
+klaassetjiehtjielisnie maahta learohkem skreejredh jïjtse mentaale taalesïevh evtiedidh mejtie maahta taaleryöknedimmesne nuhtjedh.
+Taalesïeve maahta akte hijven viehkiedïrrege årrodh gosse vejtesteminie dah uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne.
+viehkiedïrrege årrodh gosse vejtesteminie dah uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne.
+Evtiedimmie goerkesistie taalesïeveste
+Evtiedimmie goerkesistie taalesïeveste Goerkese taaleraajroste jïh taalesïeveste aalka gosse leara taalebaakojde, taalesymbovlide jïh mennie öörneginie dah tjåadtjoeh.
+Evtiedimmie goerkesistie taalesïeveste Goerkese taaleraajroste jïh taalesïeveste aalka gosse leara taalebaakojde, taalesymbovlide jïh mennie öörneginie dah tjåadtjoeh.
+Goerkese taaleraajroste jïh taalesieveste aalka gosse leara taalebaakojde, taalesymbovlide jïh mennie öörneginie dah tjåadtjoeh.
+Taaleraajroe jïh taalesïeve
+• Taaleraajroe jïh taalesïeve leah maehtedh taalh taalesïevese bïejedh, taali gåhkoen bïjre gaskemsh, maehtedh låhkoem ektiedidh veahkide jïh dam nuhtjedh juktie vuesiehtimmien gaavhtan taalh veesmedh stoeredahken mietie.
+• Taaleraajroe jïh taalesïeve leah maehtedh taalh taalesïevese bïejedh, taali gåhkoen bïjre gaskemsh, maehtedh låhkoem ektiedidh veahkide jïh dam nuhtjedh juktie
+• Taaleraajroe jïh taalesïeve leah maehtedh taalh taalesïevese bïejedh, taali gåhkoen bïjre gaskemsh, maehtedh låhkoem ektiedidh veahkide jïh dam nuhtjedh juktie vuesiehtimmien gaavhtan taalh veesmedh stoeredahken mietie.
+jïh gïele. Dah væhtah sïjhtieh læjhkan eah iktegisth etnisitetem vuesiehtidh, juktie jeenjesh eah daejtie nåhtedh aarkebiejjien ovmessie fåantoej gaavhtan.
+Dåajvoe Laavkoemisnie lea dåajvoe Jupmele gaajhke jielemen biejjine datnem dåerede, seamma saaht mij heannede.
+Mijjieh dejtie aktem tjoevkesereguleradamme vaedtsemesijjiem luhpiedimh åvtelen lopme bøøti, jïh dam buektiehtimh, Håkonsen jeahta.
+Jollebe vierhtieh aaj prostatacanceristie båetieh.
+Jeananamme vierhtieh maahta aaj åadtjodh jis lea prostatam ovleme, guktie gohtje kronijen prostatite.
+Jollene PSA ij leah vihties prostatacancere.
+Gïetem lutnjh, njammide jïh gaejnjelen vuelesne damth staajhk soermigujmie jïh dïedtesth...
+Staatusem bijjiedidh
+jarkelidh ovmessie funksjovnevoeti gaskem
+Rïevhkestimmie
+Kombinasjovnh joekehts jielemi gaskem lea akte aerpievuekie mij lea sïejhme orreme saemien siebriedahkine.
+Lotusgoerem mïerhkesjamme ovmessie klaeriejgujmie jïh baakoeklaassigujmie.
+Åarjene: Åanghkejaevriem jïh johkem Skardmodalselva rijhkeraasten gåajka.
+Åarjene: Jaevreste Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet), bæjjese tjaetsiegohkedahken mietie jaevrien Sadjemjávrre luvlemes loektese, dellie rïektes sievine jællose 1236 jiehkesne Gihtsejiegna, dellie rïektes sievine dan jallemes loektese jaevresne Noaidejávri, dellie daam jaevriem Lavzejávri gåajka, debpede tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Bovrojávri, daam jaevriem rijhkeraastese.
+Åarjene: Minngemes moeneme johkijste gusnie ektesne gelkieh, johken Gráddasjåhkå mietie dahkoe dan mïerhkese gusnie rijhkegeajnoem 77 tjuahpa, destie daam geajnoem rijhkeraasten gåajka.
+Åarjene: Daehtie johkenjaelmeste rïektes sievine tjahkese Neklumpen (jælloe 1014), debpede rïektes sievine dan mïerhkese gusnie johke Ekornåa rijhkeraastem tjuahpa.
+Åarjene: Johkem Devddesjohka dan johkese Divielva.
+Åarjene: Johkem Hávgajohka dehtie jeanoste Dieváideatnu bæjjese jaevrien Hávgajávri låspan, debpede rïektes sievine jaevrien Gorvvejávri noerhte-jallemes loektese rijhkeraasten baaktoe.
+Åarjene Høgskardhus:n luvhtie jïh rïektes sievine jaevrien Høgskarvatn dåaresth dahkoe gogka dah johkh Leaddojohka jïh Beagasanjohka aktese gelkieh.
+Åarjene: Jånghkeristie (jælloe 1459) rïektes sievine tjonnen Kvepsendalstjønna noerthemes loektese, vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Rundbjorvatnet jallemes loektese, debpede rïektes sievine dan mïerhkese rijhkeraastesne gusnie raaste aalka Gran jïh Ran saemiensijti gaskem (Rv 223).
+Åarjene jïh luvlene: Rijhkeraastem dehtie Rv:ste 272 (Pålnorøset) Lenesjávri gåajka.
+Åarjene jïh jalline: Meatesth jaevriem Leinavatn, vyjrehkåbpoe jaevriem Altevatn dan johken Suttesgaldojohka njaalman Langbukt:sne.
+Jaevriem Leinavatn, dellie jaevriem Altevatn dahkoe johken Koievasselva njaalman.
+Åarjene: Dehtie jælloste 1379 rïektes sievine jiehkien mietie Sealggajávri åarjelen dan jællose 1289, debpede rïektes sievine dam tjahkebealam Ákšu:se, destie rïektes sievine jaevrien Čunojávri dåaresth daan jaevrien luvlemes loektese, debpede dan mïerhkese gusnie raaste Gabna jïh Laevas saemiensïjti gaskem dam rijhkeraastem gaavnesje Rv:n 263 baaktoe.
+Åarjene: Meatesth jeanoem M��lselva Øverbygd:ste dan jaavran Vuolit Rostojávri, vyjrehkåbpoe meatesth jeanoem Rostoeatnu jaavran Rostojávri (Store Rostavatn) jïh daam jaevriem dahkoe rijhkeraastese Rv:n 287 baaktoe.
+Åarjene: Rïektes sievine Skivsjö:n åarjemes loekteste Harrselsfors:n gåajka.
+Åarjene: Tjåelmien luvhtie, Mannfjorden sïjse dahkoe johkenjaalman fjovlesne jaevreste Storvatnet, daam tjaetsiegohkedahkem jaevrien Storvatnet åarjemes loektese, dehtie loekteste rïektes sievine jaevrien Čadnejávri noerhtemes loektese, dellie daam jaevriem jïh tjaetsiegohkedahkem vyjrehkåbpoe rijhkeraasten gåajka.
+Åarjene: Jaevrien Örnträsket noerhtemes loekteste rïektes sievine jaevrien Rusträsket låspan, vyjrehkåbpoe johkem Rusbäcken dan jeanose Umeälven.
+Åarjene: Över-Uman loekten Kåtaviken luvhtie Rörsund:n tjïrrh åarjemes mïerhkese njuanesne Krabbfjällnäset, debpede rïektes sievine dahkoe gusnie rijhkeraaste noerhtegaedtiem Graesiejaevresne tjuahpa (Grasvatnet).
+Åarjene: Rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie raaste Girjas jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 259.
+Åarjene: Johken Sørdalselva mietie jaavran Varnvatnet, vyjrehkåbpoe johkem Famnvasselva jaavran Famnvatnet, vyjrehkåbpoe johkem Bolvasselva jaavran Bolvatnet, dellie geajnoen mietie Joesjö:n vuestie dahkoe mïerhkese gusnie rijhkeraastem tjuahpa.
+Åarjene: Torrön mietie Gaunviken jïh Gaunan dåaresth rijhkeraastese.
+Åarjel pijtesaemien (Svaipa).
+Åarjel julevsaemien (Tuorpon Sveerjesne).
+Åarjel åarjelsaemien, aaj gohtjeme Jiemhte (dajve Snåasen jïh Verdalen gaskem, Meråker Nöörjesne, Hotagen, Offerdaelie, Njaarke, Kall, Skalstugan, Såaka jïh Härjedalen Sveerjesne).
+- Tsiehkie lea geerve dejtie åarjel- jïh luvlesaemien gïelide, tjuara varki råajvarimmiejgujmie båetedh edtja dejtie gielide vaarjelidh jïh evtiedidh.
+Åarjel- jïh julevsaemien dovne Nöörjesne jïh Sveerjesne soptsesuvvieh, noerhtesaemien aaj lissine Såevmesne, enaresaemien ajve Såevmesne soptsesåvva, men luvliesaemien soptsesåvva dovne Såevmesne jïh Russlaantesne, jïh ånnetji aaj Nöörjesne.
+Gïeleseksjovnh åarjel-, julev-, noerhte-, enare-, jïh luvliesaemien gïelide edtjieh orre teermh jååhkesjidh jïh raerieh vedtedh guktie dejtie nuhtjedh.
+Åarjel-Nöörje
+Dah jeenjemes nåhtadamme saemien gïelh Nöörjesne daan biejjien leah åarjelsaemien, julevsaemien jïh noerhtesaemien.
+Åarjelsaemien gïele aktene jieliehtimmieprosessesne orreme, jïh daelie daamtaj jienebh maanah mah lïerehtimmiem åadtjoeh åarjelsaemien gïelesne.
+Åarjelsaemien: Ole Henrik Magga
+Filme: Suejnie-tjuahpesne
+Åarjelsaemieh bårrode årroeh, jïh tjuerieh gellie aktöörigujmie laavenjostedh saemien gïelen bïjre.
+Åarjelsaemien årromedajve Nöörjesne lea Saltfjellet luvhtie noerhtelisnie Elgåen gåajkoe Hedmaarhkesne åerjielisnie.
+Åarjelsaemien gïelebiesie lea akte prosjekte Nordlaanten Fylhkenålman jïh Saemieskuvleståvroen tjïrrh Sveerjesne.
+Åarjelsaemien gïeledajve
+Åarjelsaemien dajve akte geografeles stoerre dajve, Saltfjellet luvhtie noerhtene Elgåen gåajkoe åarjene.
+Åarjelsaemien dajvesne dle sijjeste muvhth baptisth, pænstavoelph jïh adventisth sjïdtin.
+Åarjelsaemien göökte åejviesmaaregh åtna.
+tjaalegem jarkoste jïh sjïehtede veele jïh gellielaaketje gïeline sjïere væhtah tjaaleginie tjïelke
+Iemie daam dejtie tsiehkide viedtedh mah taalh jïh stoeredahkh meatan utnieh.
+tjoeperdimmieraasten nualan båata. Iemie illedahkem nuhtjedh goerehtallemepryöveste jeatjah bïevnesigujmie ektine juktie sjïehteladtedh dan guhkiebasse barkose uvtemesth tjiehpiesvoetigujmie ryöknedimmesne.
+Dah sjïere saemien möölegh (vg vuepsie, gaatnoe, stæhkoe) jïh ryöknemevuekieh dellie jarngesne.
+Lunden mietie (2008) dellie sæjhta akte ovreakta årrodh gaskem learohken kognitijve fungeradimmiem, ööhpehtimmiem jïh jeatjah faktovrh mah lïerehtimmiem tsevtsieh, jïh daate ovreakta jeenjemasth learohken
+Lunden mietie (2008) dellie sæjhta akte ovreakta årrodh gaskem learohken kognitijve fungeradimmiem, ööhpehtimmiem jïh jeatjah faktovrh mah lïerehtimmiem tsevtsieh, jïh daate ovreakta jeenjemasth learohken
+Lunde 2008). Såemies dejstie learoehkijstie mah matematihkine tjabreminie, sjïere matematihketsagkesh utnieh.
+Saemiedigkie gaskebeapmoem maaksa dejtie mah bïeljelamme dah edtjieh meatan årrodh konferansesne.
+Desnie gusnie gelliegïelen sijjienommh åtnasuvvieh geajnoesjiltine, desnie dïhte saemien nomme edtja voestegh tjåadtjodh (mieriedimmieh sijjienommelaakese, § 7).
+Dah straanjh tïjjen mietie spåallan.
+Daan dïehre ij joejkeme gaajkene gærhkojne leah.
+Soptsesth maam datne ussjedh, aktene digkiedimmesne klaassesne jallh tjaelieh aktem lohkijeprieviem.
+Klaassen tjiehtjele hijven sjeahta gosse lohkehtæjja, learohke jie eejhtegh gaavnedieh.
+Learohkevuesiehtimmie Klaasse ålkone orreme jïh sirrieh goejese tsagkeme.
+Klaasseveeljeme
+Aehtjebem jïh tjidtjebem leajhtedem?
+Löönijinie sjïdth
+Lööneme daestie, Fjørtoft, Henning: Effektiv planlegging og vurdering.
+Eatnemedaejreme lea sjïdtedamme dan åvteste almetje lea tjetskehke, jïh daarpesje vaestiedassh gaavnedh gyhtjelasside sov bïjre, jieleden jïh jieledevuekien bïjre jïh mijjen sijjien bïjre eatnamisnie jïh universesne, jïh lea naemhtie akte bielie mijjen kultuvreste.
+Laakh jïh teorijh eatnemedaejriemisnie leah maallh aktede gellielaaketje rïektesvoeteste, jïh daah maallh jorkesieh jallh vijriesåbpoe evtiesuvvieh orre vïhtesjimmiej, haarjanimmiej jïh åssjaldahki tjirrh.
+Eatnemefaage edtja daejnie daajroesertiestimmine viehkiehtidh.
+Eatnemefaage Almetje eatnamisnie Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
+Eatnemefaagesne guarkebe vihkeles tjiehpiesvoeth naemhtie:
+Gellievoete eatnamisnie
+Monnehke evtiedimmie
+Daelie ahkedh jienebh mah eatnemevierhtiej mietie gihtjieh goh mineraalh, tjaetsie- jïh bïegkefaamoe, seamma tïjjen goh ahkedh vaenebh mah goerkesem utnieh aerpievuekien saemien jieledevuekiej åvteste jïh nuhteme eatnemevierhtijste.
+Edtja eatnemen gellievoetelaaken nænnoestimmeh vuarjasjidh gaajhkine sjæjsjalimmine, mah maehtieh gellievoetem eatnamisnie tsevtsedh.
+Eatnemegellievoete / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Eatnemegellievoete
+Kultuvremojhtesh
+Gånka staateraeresne edtja eatnemegellievoetelaaken mietie vaarjelimmiemieriedimmieh nænnoestidh.
+Eatnemegellievoetelaaken åssjeleparagraafe vihteste eatneme edtja gorresovvedh viehkine monnehke åtnoste jïh vaarjelimmeste, aaj goh våarome saemien kultuvrese.
+Eatnemegellievoetelaake nasjovnaale jïjnjh vihkeles prinsihph sjïehtesje Konvensjovnesne biologeles gellievoeten bïjre jaepeste 1992.
+Aerpievuekien saemien åtnoem tjåadtjoehtidh jïh evtiedidh naemhtie guktie dïhte eatnemegellievoetem gorrede.
+loesegööleme
+åarjelsaemien dajvesne, Luvlieluspie jïh Dearna.
+Maahta aaj dam jïjtje darjodh, bïejh akte millilijtere - akte krodtemööleme - saelhtiem akte desilijtere tjaetsien sïjse.
+Maajh-jaevrie lea sijjie gusnie åarjelh-saemie gaavnedamme.
+Maajhjaevresne, Åarjel-Noerhtelaantesne lægan åabpetje guaktah årroeminie. Gåabpatjahkh lægan saemien skuvlesne, Havikesne vaadtseme, jih aaj saemien skuvlesne Aarbortesne barkeme.
+Joe båarasåbpoe learohke lea, buerebe daejredh maam jijtje veanhta.
+Dan aerebi jieliemisnie maam aalka rïevhkestidh, dellie stuerebe vaahrah sjidtieh dam jearohks sjïdtedh jïh skaarah jïh skïemtjelassh rïevhkestimmeste åadtjodh.
+Gosse jienebh gærjah gååvnesieh, dellie gujht veanhta jienebh saemiengïelesne luhkieh.
+Gosse lohkehtæjja jïjnjem saemiestieh, dellie dïhte hijven.
+Buerebe gosse dan jïjnjem goh gåarede lea saemiengïelesne dejnie dæjpeles faagine.
+Guhkebe vuertedh buerebe lea, dan gaavhtan dah vaahrah vaeniedieh edtja skaarah åadtjodh jallh alkoholem jearohks sjïdtedh.
+Jis lïhkebe 18 jaepien båeries dellie eejhtegh jallh jeatjah åelieh unnebe reaktam utnieh daejrieh dan gaskesh hoksine.
+Magsjuka hos barn - vad kan man göra själv?
+Datne maahtah kaandidati øørnegem jorkestidh jallh mierhkem biejedh dej nommi lihke Mårhtjoeh tjaatsestimmieleahp am naemhtie guktie ij guhte maahta vuejnedh maam datne tjaatsestamme.
+Maabpavuarjasjimmie
+Dejnie mïerhkesjimmine maam Meehte dorje, maahta vååjnedh goh dïhte lea jueriedisnie mejtie 23 lea lïhkemes 20 jallh 30, jïh ij eevre guarkah taali gåhkoem gaskemsh.
+Lohkehtæjja aktem
+Goerehtallemepryöve ryöknedimmesne fokusem åtna taalegoerkesasse jïh ryöknedimmietjiehpiesvoetese.
+våaroeminie sjædta tjiehpiesvoetide ryöknedimmesne, jïh matematihkem lïeredh.
+Maahtoeh
+eatneme- jïh tjaetsieåerie-
+Learohke maahta bæjjese jïh våålese ryöknedh saaht man taaleste, luhkiej bijjelen ryöknedh, tjuetiej bijjelen, ryöknedh gööktine jïh gööktine, vïjhtine jïh vïjhtine, luhkine jïh luhkine jïh naemhtie guhkiebasse?
+Learohke maahta bæjjese jïh våålese ryöknedh saaht man taaleste, luhkiej bijjelen ryöknedh, tjuetiej bijjelen, ryöknedh
+Learohke maahta sov sisnjielisnie ryöknedh?
+Maahta våålese ryöknedh?
+Dejtie learoehkidie stilli båvroem juhtiehtidh jïh nemhtie mijjen biejjine aaj.
+Learohkevuesiehtimmie Meehte edtja mierhkesjidh gusnie 23 lea aktene taalesievesne gusnie ajve dah luhkieh leah mïerhkesjamme.
+Meehte edtja mïerhkesjidh gusnie 23 lea aktene taalesïevesne gusnie ajve dah luhkieh leah mïerhkesjamme.
+Maehtedh jïjtse gïeleåtnoem jïh jïjtse lïerehtimmiedaerpiesvoeth vuarjasjidh, jïh sjiehteles strategijh jïh barkoevuekieh veeljedh lea nuhteligs jis edtja dam eengelske gïelem lïeredh jïh nuhtjedh.
+Maehtedh vuarjasjidh jïh gïetedidh jïjtsh tjaalegh lea aaj akte bielie tjiehpiesvoeteste.
+Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Maahta PC. ' em nåhtadidh dej tjaaleldh barkoejgujmie.
+Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Maahta PC. 'em nåhtadidh dej tjaaleldh barkoejgujmie.
+Maehtedh digitale vierhtieh nuhtjedh: Baajh learohkh gaskeviermiem nuhtjedh guktie åadtjoeh ohtsedidh saemien slïektebaakoeh dejstie ovmessie gaskeviermiesijjijste.
+Maehtedh digitale vierhtiem nuhtjedh: Baajh learoehkidie gaskeviermiem nuhtjedh jïh saemien baakoeh kreekde jïh beapmojde ohtsedidh.
+Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Daesnie sjeahta råållekåarhth jïh soptsestimmiesijjieh darjodh viehkine daatiste.
+Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Dah learohkh PC. ' em nåhtadieh gosse edtjieh laavenjassese tjaeledh.
+Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Dah learohkh PC. 'em nåhtadieh gosse edtjieh laavenjassese tjaeledh.
+Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Learohkh digitale baakoegærjah, risten.no, jïh statistihkem barkoej bïjre, ssb.no nåhtadieh.
+Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Dah learohkh edtjieh maehtedh gaskeviermesne sjyöhtehke bïevnesh ohtsedidh, ektiedamme aamhtesen sisvegasse.
+Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Gosse aktem vearoldebïevnesem darjoeh, maam edtjieh gaskeviermesne åehpiedehtedh, dah learohkh lïerieh mp3-spïelerem nåhtadidh, pc ' en sijse spealadidh, jïh amma aaj staeriedidh jïh tjoejefijlem nedtese biejedh jis gåarede, vuesiehtimmien gaavhtan lïerehtimmiesijjie, blogge, gåetiesæjroe.
+Maehtedh digitale dirregh nåhtadidh: Gosse aktem vearoldebïevnesem darjoeh, maam edtjieh gaskeviermesne åehpiedehtedh, dah learohkh lïerieh mp3-spïelerem nåhtadidh, pc 'en sijse spealadidh, jïh amma aaj staeriedidh jïh tjoejefijlem nedtese biejedh jis gåarede, vuesiehtimmien gaavhtan lïerehtimmiesijjie, blogge, gåetiesæjroe.
+Maehtedh jiehtegidie nuhtjedh jïh aaj maehtedh laavlodh, joejkedh jïh saalmide laavlodh saemiengïelesne.
+ovmessie adjektijvh nåhtadidh juktie gïelem jeerehtidh
+baakoeh utnedh guktie maahta beajjetji aamhtesi bïjre soptsestidh
+Maehtedh saemien voestes gïeline tjaeledh, lea faagen dïedte voestes tjaeliemistie, tjaeliemasse 13 jaepiej tjïrrh.
+Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh lea daesnie naan laahkoeh tjaeledh.
+Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh riektese-tjaalegh tjaelieh gusnie sijjienommh leah meatan.
+Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh riektesh aamhtesen bïjre tjaeliestieh, jïh tjaalegh guvvide tjaelieh.
+Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh aktem soptsesem tjaelieh jïh tjierteste dam maam lïerehtimmieulmieh tjïelkesieh.
+Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh jiehtegh råållespïelese tjaelieh.
+Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh aktem heamtuvrem tjaelieh, jïh sjiere væhtah tjaeliestieh, gosse heamtuvrh ovmessie kultuvrijste viertiestieh.
+Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh gyhtjelassh darjoeh.
+Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestieh jïh dam saemien låhkoem tjaelieh.
+Maehtedh tjaeledh saemien gïehtjedimmesne, dellie galka joekehts sjaangerine jïh gellie joekehts teeksth tjaeledh.
+Maehtedh tjaeledh saemien gïelesne lea maereleslaakan tjaeledh jïh mubpiejgujmie govlesadtedh viehkine tjaelemegïeleste.
+Maehtedh tjaeledh eengelsken gïelesne lea maehtedh åssjaldahkh jïh mïelh buektedh maereleslaakan jïh naemhtie guktie mubpieh guarkah viehkine dehtie eengelske tjaelemegïeleste.
+Maehtedh tjaeledh eatnemefaagesne lea eatnemefaageles teekstesjangerh nuhtjedh juktie gyhtjelassh jïh hypoteesh darjodh, soejkesjh jïh buerkiestimmieh tjaeledh, viertiestidh jïh ussjedidh bïevnesi bïjre, jïh gaaltijh maereleslaakan nuhtjedh.
+Maehtedh tjaeledh matematihkesne sæjhta jiehtedh buerkiestidh jïh tjïelkestidh aktem åssjaldahkem jïh baakoeh bïejedh dïsse maam vueptiestamme jïh åssjaldahkide.
+Maehtedh tjaeledh matematihkesne sæjhta jiehtedh buerkiestidh jïh tjïelkestidh aktem åssjaldahkem, jïh baakoeh bïejedh dïsse maam vueptiestamme jïh åssjaldahkide.
+Maehtedh tjaeledh siebriedahkefaagesne lea maehtedh soptsestidh, buerkiestidh jïh mïelh argumenteradidh, jïh daajroem leerehtidh jïh daajroem tjaaleldh juekedh.
+Maehtedh jiehtegen sisvegem buerkiestidh jïh aaj vuelien jïh laavlomen sisvegem jeatjabidie buerkiestidh.
+guektiengïelevoetem jïh gïeleevtiedimmiem buerkiestidh
+Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh aktene tjaelemeprogrammesne tjaelieh jïh digitale kaameram nåhtadieh.
+Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh daatamaasjinesne tjaelieh jïh digitale guvvieh jïh / jallh filmem barkose bïejieh.
+Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh lea daesnie laahkoeh daatovrisnie tjaeledh jïh digitale dïrregh nåhtadidh gosse daejnie barka.
+Maehtedh digitale vierhtieh utnedh saemien mubpiegïeline daerpies gosse orre barkoevuekiej mietie buektiehtidh tjaeledh.
+Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh gaskeviermiem nåhtadieh juktie aktem sjyøhtehke nedtesæjroem gaavnedh, bïevnesh digitale kaarhtijste veedtjieh jïh bïevnesidie aktene tjaelemeprogrammesne nåhtadieh.
+Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh aktem heamtuvrem daatovrisnie tjaelieh, jïh sov tjaalegem staeriedieh mænngan lohkehtæjja jïh / jallh dah mubpieh learohkh aktem tjaaleldh bïevnesem bååstede vadteme.
+Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh haarjanimmiem åadtjoeh tjaelemeprogrammem nåhtadidh gosse sijjen soptsesh tjaelieh.
+Maehtedh digitale viehkiehvierhtieh saemien gïehtjedimmesne leah daerpies jis ektienamme teekstehammoeh jïh lahtesh guarkedh.
+Maehtedh digitale viehkievierhtieh saemien voestes gïeline utnedh, dellie daerpies gosse galka buektiehtidh orre teekstehammoeh jïh dïejvesh darjodh.
+Daam eensi-laakan haalvedh lea vihkeles jih vuesehte guktie learohke verveste faagigujmie jih aaj guktie altese dåemiedimmie lea, dovne skuvlesne jih barkoe-jieliemisnie.Skuvlesne edtja learohke akti vøøki barkedh dovne akten learohkijnie jih aaj dåehkine.
+jarkoestimmieh haalvedh faagetjaalegijstie, jïh tjiehpieslidterære tjaalegijstie
+maahtam orrijidh soptsestidh
+Maehtedh lohkedh: Gosse aamhtesinie aalka, dovne lohkehtæjja jïh / jallh learohkh maehtieh sjïehteles tjaalegh lohkedh.
+Maehtedh lohkedh nöörjen gïelesne lea mïelem sjugniedidh tjaalegijstie ovmessie sjangerinie daaletje jïh åvtetje tïjjeste.
+Maehtedh lohkedh: Goh akte aalkoe aamhtesasse, lea sjyöhtehke aktem tjaalegem gaavnedh jïh lohkedh, mij lea learohkedåahkan Saemien 2 jïh 3 sjïehtedamme.
+Maehtedh lohkedh: Lohkeme jïh goltelimmie leah tjoevtenje orre dååjresidie.
+Maehtedh lohkedh eatnemefaagesne lea guarkedh jïh nuhtjedh eatnemefaageles dïejvesh, symbovlh, goerh jïh argumenth ulmiestuvreldh barkoen tjirrh, eatnemefaageles tjaalegigujmie.
+Maehtedh lohkedh matematihkesne sæjhta jiehtedh guarkedh jïh nuhtjedh symbovlegïelem jïh lahtestimmievuekieh juktie mïelem sjugniedidh teekstine aarkebiejjeste jïh barkoejieliedistie jïh aaj matematihkefaageles teeksth.
+Maehtedh lohkedh matematihkesne sæjhta jiehtedh symbovlegïelem jïh lahtestimmievuekieh guarkedh jïh nuhtjedh, juktie mïelem sjugniedidh teekstine aarkebiejjeste jïh barkoejieliedistie jïh aaj matematihkefaageles teeksth.
+Maehtedh lohkedh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh sijjienommh luhkieh kaarhtine, tjaaleginie jïh registerinie.
+Maehtedh lohkedh lea daesnie maehtedh laahkojde lohkedh.
+Maehtedh lohkedh: Learohkh ovmessie heamtuvrh, soptsesh, dïejvesh jïh jeatjah tjaalegh luhkieh mah leah aamhtesisnie.
+Maehtedh lohkedh: Learohkh gelkieh baakoeh, dïejvesh jïh ellies raajesh lohkedh guktie lyjhkedskreekide jïh dåarjelekreekide geehtedidh, jïh guktie beapmoeh jurjiehtidh.
+Maehtedh lohkedh: Learohkh ovmessie lohkemestrategijh nåhtadieh gosse faagetjaalegh jïh tjiehpieslidterære tjaalegh luhkieh, juktie hijven daajroem åadtjodh dej sisvegi bïjre.
+Maehtedh lohkedh: Learohkh tjaalegh aamhtesen bïjre luhkieh
+Maehtedh lohkedh: Learohkh faagetjaalegh bovtsen jïh båatsoen bïjre luhkieh gærjine jïh gaskeviermesne, jïh sijjen jïjtsh tjaalegh luhkieh.
+Maehtedh lohkedh: Learohkh reklame- jallh doekemesplakatem luhkieh.
+Maehtedh lohkedh: Learohkh tjaalegh luhkieh, vuesiehtimmien gaavhtan tjaalegh jïh gærjetjh, vearolden, daelhkien jïh vearoldevæhtaj bïjre.
+Maehtedh lohkedh saemien gïehtjedimmesne, lea akte bielie eensi gïelemaahtaldahkese. Dellie tjoevere guarkedh, gïehtjedidh jïh ussjedadtedh gosse barkoes teeksth låhka.
+Maehtedh lohkedh saemien mubpiegïeline lea akte bielie eensi gïelemaahtaldahkese. Dellie tjoevere guarkedh, gïehtjedidh jïh ussjedadtedh gosse barkoes teeksth låhka.
+Maehtedh saemien voestes gïeline lohkedh, dellie galka lohkememaahtojde evtiedidh jïh destie lohkemegoerkesimmiem buerebe darjodh.
+Maehtedh lohkedh siebriedahkefaagesne lea maehtedh goerehtidh, toelhkestidh jïh ussjedidh faageles tjaalegi bïjre, juktie jïjtse jïh mubpiej siebriedahkh, jeatjah tïjjh, sijjieh jïh almetjh guarkedh.
+Maehtedh lohkedh: Ij lohkehtæjja vuertieh learohkh gelkieh maehtedh lohkedh dej saemien slïektenommide. Dah mah joe maehtieh lohkedh, dejtie lohkehtæjja eadtjalgahta maadthbaakojde lohkedh.
+Maehtedh soptsestidh jïh tjaeledh saemien mubpiegïeline vihkeles gosse galka saemien gïelemaahtaldahkem evtiedidh.
+Maehtedh saemien voestes gïeline soptsestidh, dellie galka goltelidh jïh soptsestidh jïh soptsestimmietsiehkiem vierhtiedidh gosse mubpiejgujmie soptsestidh. Dïhte lea maadtojne gosse mubpiejgujmie soptsestidh, dovne gosse almetjigujmie ektesne lea, barkosne jïh byjjes tsiehkine lea.
+Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh sæjhta daennie øøhpehtimmiesoejkesjisnie jiehtedh learohkh leah meatan soptsestieh sijjienommi bïjre, jïh lahtesh eatnemen jïh tjaetsieåeriej bïjre.
+Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh lea daesnie laahkojde guarkedh jïh jiehtedh.
+Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete lea dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne, joekoen jeatjabigujmie soptsestalledh.
+Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete lea dihte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne.
+Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh: Learohkh aktem heamtuvrem njaalmeldh soptsestieh.
+Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh: Learohkh baakoeh jïh dïejvesjh nåhtadieh mah leah gårredamme aerpievuekien barkojde sjyøhtehke ektiedimmine, jïh dah vaajestieh, aamhtesen bïjre soptsestellieh jïh aamhtesem tjåanghkan giesieh.
+Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh: Learohkh soptsestieh dej tjaalegi bïjre mejtie jarkoestieh, jïh ovmessieh vuekieh digkiedieh.
+Maehtedh soptsestidh saemien gïehtjedimmesne, dellie galka goltelidh jïh soptsestidh jïh soptsestimmietsiehkiem vierhtiedidh gosse mubpiejgujmie soptsestidh.
+Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Tjaaleldh vuartasjimmieh vearolden bïjre darjoeh, jïh dejtie klaassen tjiehtjielisnie gævnjoeh.
+Maehtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh tjïertestidh: learohkh maehtieh baakoeh jïh dïejvesh tjaeledh lyjhkedskreeki bïjre, dåarjelekreeki bïjre, saemien beapmoej bïjre jïh njoetske beapmoej bïjre.
+Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh tjoevtenjebaakoeh jïh referatem tjaelieh, åssjaldahkh öörnegen mietie biejieh, jïh vuajnoeh våålese tjaelieh gosse digkedeminie.
+Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Learohkh tjaelieh gosse VØL - jïh lotusgoerh dievhtieh lïerehtimmiedarjomisnie.
+Maehtedh sov tjaaleldh daarjoeh buektedh: Learohkh åssjaldahkekaarhth darjoeh.
+Maehtedh sov tjaaleldh daajroeh buektedh: Stuerebe baakoeveahka aktem hijven våaromem vadta gosse edtja jïjtsh tjaalegh tjaeledh.
+soptsestidh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
+Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Njaalmeldh soptsestalleme lea dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne.
+Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh darjome lea dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne.
+Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Dïhte njaalmeldh maehtelesvoete dïhte åejviedarjome daennie vuesiehtimmesne.
+Maehtedh sov njaalmeldh daajroeh buektedh: Learohkh soptsestieh ulmiej bïjre, væhtaj bïjre guktie ulmide jaksedh, jïh reklame- jallh doekemesplakaten sisvegen bïjre.
+Learohkh aaj tjuerieh maehtedh vuesiehtimmiej gaskem jarkoestidh.
+Maehtedh ryöknedh: Baajh learoehkidie ryöknedh man dovres sjædta lyjhkedskreekem utnedh.
+Maehtedh ryöknedh nöörjen gïelesne lea bïevnesh toelhkestidh jïh guarkedh tjaaleginie gusnie taalh, stoeredahkh jallh geometrihkeles goerh.
+Maehtedh ryöknedh: Baajh learohkh ryöknedh sov åerpenh, aahka gon aajjah, sov fuelhkiem jïh sinsitnien fuelhkide, gööktesi-gööktesi jallh stuerebe dåehkine.
+Maehtedh ryöknedh eenglesken gïelesne lea maehtedh sjyöhtehke matematihkeles dïejvesh eengelsken gïelesne nuhtjedh ovmessie tsiehkine.
+Maehtedh ryøknedh: Gosse learohkh giedtesne, aerviedieh ovrehte man gellie bovtsh geadtan tsaekieh fïerhten aejkien, man gellie aejkieh bovtside geadtan tsaekieh, jïh man gellie miesieh desnie fïerhten aejkien.
+Maehtedh ryöknedh eatnemefaagesne lea taalematerijellem ribledh, gïetedidh jïh vuesiehtidh.
+Maehtedh ryöknedh: Lahtesh matematihken bïjre leah daerpies edtja taallh, veahkam jïh åasam guarkedh gosse reklame-jallh doekemesplakatine barka.
+Maehtedh ryøknedh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh kaarhte-koordinatovrh nåhtadieh gosse sijjienommh kaarhtine ohtsedieh.
+Maehtedh ryöknedh: Lïerehtimmiesoejkesje ryöknememaehtelesvoeth meatan vaalta, dovne sïejhme jïh sjïere jieliemidie.
+Maehtedh ryöknedh: Dæjpeles barkoen tjïrrh, skuvlen vearoldemöölegesijjesne, dah learohkh taallide jïh möölege-ektievoetide millimeetere jïh centimeetere repeterieh.
+Maehtedh ryöknedh: Dæjpeles barkoen tjïrrh goh bååhkesjimmie, dah learohkh lahtesh nåhtadieh jïh repeterieh, mah leah saemien ryöknemevuekesne.
+Maehtedh ryöknedh saemien gïehtjedimmesne, dellie galka galka orre baakoeh lïeredh, jïermestalledh jïh dåeriesmoerh tjuevtedh.
+Maehtedh ryöknedh saemien mubpiegïeline buejhkiehtimmiem evtede lïeredh, ussjedadtedh jïh dåeriesmoerh tjuevtedh.
+Maehtedh saemien voestes gïeline ryöknedh, lea gïeliemaahtaldahken ektesne daerpies maahtoe gosse galka orre baakoeh lïeredh, logihken mietie jïermestalledh jïh dåeriesmoerh tjuevtedh.
+Maehtedh ryöknedh siebriedahkefaagesne lea veedtjedh, taaligujmie barkedh jïh taalide vuarjasjidh faageles aamhtesi bïjre, jïh dam tabelline, graafine jïh gaagkojne vuesiehtidh.
+Maehtedh ryöknedh goh vihkeles tjiehpiesvoete sæjhta jiehtedh symbovlegïelem, matematihkeles dïejvesh, darjomevuekieh jïh jeereldihkie strategijh nuhtjedh juktie dåeriesmoerh loetedh jïh goerehtidh mij våaroeminie åtna dovne dæjpeles, biejjieladtje tsiehkine jïh matematihkeles dåeriesmoerine.
+buektiehtidh reaktatjaelemenjoelkedassi mietie tjaeledh gosse jïjtsh teeksth tjaelieminie
+orre baakoeh saemiengïelesne darjodh
+Maahtoe- evtiedimmie gïelem vuartesje
+Maahtoedepartemente sæjhta barkoem tjïrkedh ihke jeenjebh aarhskuvlelohkehtæjjah maanajgïertide skreejrehtidh, dovne saemiengïeleldh aarhskuvlelohkehtæjjah, v. d. råajvarimmieh st. bïev. nr. 23.
+Maahtoedepartemente sæjhta dam vierhtiedidh gosse jaapetjen busjedteprossesijgujmie barkedh.
+Maahtoedepartemente sæjhta sveerjem bieljelidh jïh vihth digkiedidh mah nuepieh dej leah gosse vaestiedassh gaavnedh maam learohkidie gåabpatjahkine laantine hijven årrodh.
+Maahtoedepartemente sæjhta åadtjodh bïhkedimmiem " voeresistie nööremasse.
+Maahtoedepartemente sæjhta åadtjodh b��hkedimmiem "voeresistie nööremasse.
+Maahtoedepartemente sæjhta våaromem biejedh bïevnesh- jïh dååjrehtallemeseejjeme hijven gïeleevtiedimmiebarkojne (aaj ovmessie gïelelaavkomeprosjekth) departementen jïjtse viermiesæjtosne, bïevneshprievine jïh jeatjah sjiehteles kanalij tjïrrh bïevnesh tjïeltide jïh maanajgïertide haasene.
+Maahtoedepartemente aaj galka gïelesoejkesjem maanajgïerten sisvege jïh laavenjassh julev- jïh åarjelsaemiengïelese jarkoestidh.
+Maahtoedepartemente sæjhta dej institusjovnijgujmie ektesne mah lohkemem saemien gïelesne faelieh vuartasjidh barkoe- jïh dïedtejuakemem dej gaskem, jïh sæjhta initieredh lihkebe ektiebarkose dej institusjovnij gaskem jïh aaj ektiebarkoe jeatjah institusjovnijgujmie dej dajvine gusnie maahta daarpoe lohkemem saemiengïelesne.
+Skuvlem dannasinie jååhkesjamme goh akte privaate jåarhkeskuvle mij edtja beetnehdåarjoem utnedh Maahtoedepartementeste 2010, jïh learohkh edtjieh stipendem åadtjodh jïh beetnegh løønedh Staaten løønemekaasseste.
+Maahtoedepartemente edtja öörnedh juktie laakevadteme jïh guktie dam utnedh lea åålmehreaktelds rammij sisnjelen, jïh iedtjeles juridijhken jïh politijhken åelieh meala mah Nöörje lea iLo-konvensjovnine nr. 169 vaalteme jïh eN-bæjhkoehtimmien bïjre unnebelåhkoeåålmegen reaktah reaktaåtnosne.
+Maahtoedepartemente edtja saemiendigkien ektesne barkedh eejhtegidie, tjïeltide jïh maanajgïerteaajhteridie bïevnese saemien maanaj reaktajgujmie jïh magkerh faalaldahkh jïh dåarjoeöörnegh mah gååvnesieh.
+Maahtoedepartemente edtja bïhkedimmieviehkievierhtieh darjodh gïeleskreejrehtimminie eejhtegidie maanajgujmie riektemaaksoeaalterisnie.
+Maahtoedepartemente lea gihtjeme jis Ööhpehtimmiedirektorate jaepien 2009 gïehtjedimmiem tjïrrehte guktie tjïelth jïh fylhketjïelth saemien learohkij reaktah ööhpehtimmielaaken mietie dåarjoeh, aaj learohkij learoevierhtide.
+Maahtoedepartemente lea jïjtse Strategije aarhskuvlelohketæjjah maanajgeartan skreejrehte 2007-2011, råajvarimmiesoejkesjh fïerhten jaepien.
+Maahtoedepartemente
+Vihtiestamme goh mieriedimmie Maahtoedepartemeenteste 21.06.2013
+Vihtiestamme goh mieriedimmie Maahtoedepartemeenteste 21.06.2013.
+Vihtiestamme goh mieriedimmie Maahtoedepartemeenteste 21.08.13
+vaenie saemien learoevierhtieh vååjnesisnie orreme ovmessie tsiehkine. Laavenjasse Maahtoedepartementeste lea Ööhpehtimmiedirektorate ektesne Fylhkemaennie Finnmarkesne barkeme kaarhtedimmine mah learoevierhtieh gååvnesieh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne mah maehtieh Maahtoelutnjeme
+Maahtoedepartemenen lea bijjemes dïedte kvalitetem evtiedidh jïh maanajgïertesektovren ståvroem jïh finasieremem.
+Daajroe- jïh maahtoedaerpiesvoeth
+eejhtegi åvteste jïh faadterigujmie ektine, aktem diedtem åtna jaahkoen jieledem jïh vaajesh
+dejstie uvtemesth tjiehpiesvoetijste?
+Learoesoejkesje Maahtoelutnjemasse www.udir.no/lareplaner/kunnskapsloftet /
+Daajroevåarome
+Daajroe byögkeles gïelesoejkesjimmien bïjre Skandinavijen ålkolen
+Daajroe byögkeles saemien gïelesoejkesjimmien bïjre
+Dennie vijriesåbpoe gïelesoejkesjimmesne jïh politihkehaamoedimmesne dle daajroe daejstie barkojste meatan vaaltasåvva.
+Daajroe veartenen jeatjah aalkoe-almetji jïh unnebelåhkoej bïjre lea aaj vihkeles.
+Daarjoe ovmessie gïeletsiehkiej bïjre
+- Daajroe jïh dotkeme lea vihkeles juktie dam daajbaaletje saemien siebriedahkem evtiedidh, jïh daerpies jis edtjebe loetedh jïjnjh dejstie haestiemijstie mijjieh dåastobe.
+Daajroe jïh jieleme
+Maehtedh ryöknedh gööktine jïh gööktine, vïjhtine jïh vïjhtine, luhkine jïh luhkine lea daerpies jis edtja radtjoes ryöknemestrategijh utnedh, jïh maehtedh taalemöönsterh damtijidh.
+Daajroe jïh goerkese eatnemen bïjre jïh dåårjese eatnamisnie maahta væljoem skreejrehtidh eatnemevierhtide vaarjelidh, dam biologeles gellievoetem vaarjelidh jïh aktine monnehke evtiedimmine viehkiehtidh.
+• Maahtoe saemiengïelijgujmie Nöörjesne galka gorredidh jïh båetije biejjieh gorredidh.
+Daajroe dej siebriedahki bïjre gusnie pollisealmetjh berkieh lea eevre vihkeles juktie tsiehkieh toelhkestidh, åehpies sjïdtedh voenges siebriedahkine jïh reaktoe bïevnesh åadtjodh.
+Dejnie daajrojne mijjen histovrijen bïjre jïh tjelmiejgujmie dan båetijen aejkien vööste.
+Maam aborte maaksa jeerehtse gusnie laantesne årroeminie.
+Aaj båasa jïh boetje sjïdtedieh jïh stuerebe sjidtieh jïh båasa aaj mïrhkebe sjædta.
+Maam fylhkenålma dorje?
+Maam åadtjobe eengkele Gabrielen bïjre daejredh?
+Misse tjoerem vielie haarjanidh?
+Maam byörem lissiehtidh?
+Maam byörem jarkelidh?
+Maam learohke byöroe jarkelidh maabpesne?
+Aaj klitorisem sjïdtede.
+Maam maahta darjodh guktie ij goebperh åadtjoeh?
+• Maam dov barkoevoelph darjoeh gosse edtjieh sijjen learohkh dåarjedidh?
+Dan lissinie meatan årroeh byjreskevaarjelimmieministere, evtiedimmieministere, ovmessie staatetjaelijh jïh politihken raerijh ovmessie departemeentijstie, Stoerredigkielihtsegh, embeetegoevtesh jïh jijtsen mieleste åårganisasjovni jïh sivijlesiebriedahki lihtsegh Nøørjeste.
+Gosse treavkahgaahtjemh jih njultjeme, dellie aaj mijjen skuvle åvtesijjesne.
+Daah dåarjoeöörnegh aaj jïjnjh ohtjsijh utnieh, jïh tjuara striengkieslaakan prijoriteradidh.
+starneinstitusjovnh, maanavaarjelimmieinstitusjovnh jïh sosijaleinstitusjovnh mah leah saemien gïelen reeremedajveste, mohte skïemtjije tjïelteste reeremedajvesne, lea aaj dïedte v. d. saemielaaken § 3-1.
+Aaj daan jaepien vuejnebe jeenjesh mah joejkem meatan vaeltieh aerpievuekien jallh daajbaaletje hammosne sov musihkesne, jïh mijjieh libie joekoen geerjene dan åvteste, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
+Jïh moenehtse aaj dam vïhtesjadteme.
+Daesnie aaj gåarede vierhtiedimmiesjeema provhkedh.
+Aaj kultuvremojhtesh mejtie eah leah vaarjelimmiestatusem åådtjeme, maehtieh jïjtsistie vaarjelamme sjïdtedh aktene lïhkebe goerehtimmesne.
+Lohketæjjah jih eejhtegh tjoeverieh nimhtieh ektesne råajvarimmieh tseagkodh.
+Tjuara vielie dorjehtalledh aktene råållespïelesne gosse edtja seamma sijjesne årrodh råållespïelesne, bene joekehts sijjine tjahkasjidh.
+Aaj jearohks guktie maajhdirregen teknihke lea, jïh man varki sertiestimmie tjoejeste / guvveste jåhta.
+Edtja aaj nuepieh vedtedh studijemaahtoem skååffedh, guktie maahta jåarhkedh sïejhme studijigujmie mænngan.
+Voejhkelh aaj gaavnehtidh man stoerre taalh learohkh maehtieh sov uvte vuejnedh, jïh mïsse maehtieh aktem vihties veahkam ektiedidh.
+Aaj dejstie sjyöhtehke båatsoesïjtijste hijven bïevnesh båateme.
+Aaj hawaii:sne jåhtemem gååvnese maam seammahaemesne systemem dorjeme goh Aotearoesne / New Zealaantesnie.
+Nuhteles aaj vuejnedh guktie eejhtegh maehtieh viehkiehtidh øvtiedimmiem stuvredh.
+Aaj vihkeles learohkh abpe jaepiem saemiengïelen " dorjesh " darjoeh jienebh faagine, amma dåaresthfaageles jïh digitale.
+Aaj vihkeles learohkh abpe jaepiem saemiengïelen "dorjesh" darjoeh jienebh faagine, amma dåaresthfaageles jïh digitale.
+Aaj vihkeles dïhte diedte akten bijjemes daltesasse lutnjesåvva, juktie kvaliteetem gorredidh healsoe- jïh sosijaledïenesjisnie saemien skïemtjijidie.
+Vihkeles saemien dotkemegïeline evtiedidh.
+Seamma sjyöhtehke våaromem vaeltedh jeatjah dejpeladtje saemien jieliemisnie goh gööleme, jåartaburrie, duedtie jïh jeatjah miehtjiejielemh jïh aktanimmiejielemh.
+Aaj darjomh soejkesjamme edtja maahtoem lutnjedh dejtie lohkehtæjjide saemien gïelesne.
+Aaj lesbiske, homofijle, bifijle, trans- jïh intersex-almetjh abpe veartenisnie jaabnan vædtsoesvoetem jïh itjmies meadtoeh dejtie vihkielommes almetjereaktide dååjroeh, aaj Nöörjesne jïh saemien siebriedahkesne.
+Medijen gïele lij aaj gæmhpoedajve, vuesiehtimmien gaavhtan lea jïjtse kymrijegïeleldh Tvkanalem tseegkeme.
+Aaj mijjen saemien siebriedahkesne edtja sijjie årrodh almetjidie joekehts tjoeleidentiteetigujmie jïh seksuellevoetigujmie.
+Prosjekten åvtehke Nordlandsforskningesne aaj haasta gaajhkesidie mah dagkeres goerem åadtjoeh dam vaestiedidh.
+Aaj Nöörjesne jïh saemien siebriedahkesne.
+Aaj normeridie lea sgM gïeletdåehkieh mïsse gïelefaageldh maahtoem raastij bijjelen.
+Vihkeles leah learohkese jih eejhtegidie daejredh dagkeres måadts vuepsieh bijre gosse øvtedimmie vuepsiej vøøste barkeminie.
+Seammalaakan dle Skïemtjijereaktalaake § 3 - 5 tjïerteste, dah skïemtjijh reaktam utnieh bïevnesh åadtjodh mah leah sjïehtedamme dåastojen indivijduelle tsiehkide, goh aaltere, geervevoete, dååjrehtimmie jïh kultuvre- jïh gïelemaadtoe.
+Aaj gååvnesieh tjaalegadtjh noerhtesaemien jïh julevsaemien dïedtemehaemesne, mohte ij dan jïjnjh.
+Aaj versjovneorrestimmieh provgrammevedtijinie destie daarpoeh vijre-evtiedimmiej jïh orrestimmiej åvteste staeriedimmiedirregidie.
+Aaj vuarjasjamme reeknehlåhkoetjaeleme jïh doekemevihtiestimmie stoerre vaanoeh utnieh.
+Aaj Sveerjesne jïh Såevmesne saemien bibliografijh dorjesuvvieh.
+Aaj saemiedigkien gïelegoerehtimmieh vuesiehtin saemien gïelen åtnoem byjjes etatine tjåanghkan vuartasjamme lea onne, mohte tendense vuesehte saemien jeenjebe tjïelten barkarimmieh saemiestieh goh staaten jïh fylhkentjïelten båarkarimmieh.
+- Tseegkeme Saemien healsoepaarhkeste sæjhta aaj vihkeles årrodh juktie aktem ållesth saemien healsoefaalenassem bæjjese bigkedh, jïh tjuara tjåadtjoen ekonomeles mierieh jïh evtiedimmienuepieh utnedh.
+Dej ovmese skuvli gaskems aaj maehtieh stoerre joehkets årrodh.
+Aaj Västeråsen jïh Göteborgen stiftine leah saemien gärhkoejieleme biejjie-öörnegisnie.
+Maam daarpesje gosse edtja dan aamhtesen bïjre soptsestalledh?
+Maam sæjhta raaktan jiehtedh Jupmelen rïjhke eatnamasse båata?
+- Mij lea tjïelten væhta?
+Maam sæjhta jiehtedh bahheste lutniestovvedh?
+Maam dïhte sæjhta jiehtedh?
+Maam sæjhta jiehtedh " Paarrebieliej gaskese tjihtedh? "
+Maam sæjhta jiehtedh "Paarrebieliej gaskese tjihtedh?"
+Maam dïhte ööhpehtimmien bïjre soptseste?
+Mij fylhkenvæhta vusehte.
+Gatas Parlament veanhta daamtaj daerpies " olkese gaatose " vaedtsedh juktie gæmhpodh dan åvteste misse jaahka.
+Gatas Parlament veanhta daamtaj daerpies "olkese gaatose" vaedtsedh juktie gæmhpodh dan åvteste misse jaahka.
+Maam daarpesjh?
+• Maam bøøremes lyjhkh darjodh gosse liegkese?
+Guktie dov mïele dov fylhken gåetiesæjroen bïjre?
+• Maamdatnevienhth?
+øøhpehtimmesne meatan sjïdtieh jiermijeslaakan.
+JIENEBE DAEJREDH
+unnebelåhkojde leah maadtegem, ihke dåehkiej
+Dej göökte jeatjah båehtjierdimmievuekine, gadtjijh jïh hormonebåehtjierdimmie, pruvhkieh vuelebe PSA-vierhtie buerie væhta årrodh båehtjierdimmiem jåhta.
+Maam buektiehtim?
+Maam sïjhth meatan utnedh gyrhkesjimmien joekehts bieline?
+Maam maahta jïjtje darjodh?
+Jeatjah tjïelth aaj nuepieh
+- Man bïjre onterdh dov tjïeltesne?
+ Maam dijjieh vienhtede mijjieh pryövebe gaavnedh daejnie sæjrojne?
+- maam fïerhte laavenjasse möölie
+Misse datne ussjedh gosse dam dïejvesem govlh " mijjen fïerhten beajjetje laejpiem " - ij leah sån ajve voejelaejpiej bïjre aeredsbeapmose?
+Misse datne ussjedh gosse dam dïejvesem govlh "mijjen fïerhten beajjetje laejpiem" - ij leah sån ajve voejelaejpiej bïjre aeredsbeapmose?
+Man dovres kondomh?
+Maam learohke meatan åådtjeme?
+Maam gaavnehtamme?
+Maam?
+Ihkuve jieleme, mij dïhte?
+- Mij lea eatneme-jallh tjaetsieåerielahtesen ulmie?
+Pedagogihken-psykologihken dïenesje (PP-dïenesje) Dïenesje mij raerieh tjïeltide vadta sjïehtedimmiej bïjre maanide sjïere daerpiesvoetine.
+Guktie diedtem jijtse lieremen åvteste guadta?
+Maam goerehtallemepryöve ryöknedimmesne 1. daltesasse möölehte?
+Maam goerehtallemepryöve ryöknedimmesne 3. daltesasse möölehte?
+Maam goerehtallemepryövh möölehtieh?
+Maam idtjim vaestiedassijste guarkah?
+Dah heamtuvrh mejtie learohkh luhkieh, maehtieh dovne åenehks jïh guhkies årrodh jïh geerve jïh aelhkie.
+gaajhkine ektesne maam datne sjugniehtamme,
+Maam learohke jijtje veanhta?
+Maam learohkh edtjieh maehtedh
+Maam noere politihkerh mïelieh?
+Maam åådtje maeksedh?
+voereshokseh såevmien gïelesne utnedh,
+Maam PP-dïenesje dorje?
+Maam maahtam darjodh?
+Maam maahtam tjïelteste veanhtadidh?
+Maam maahtah bueriedidh: Datne byöroeh vuesiehtimmieh gaavnedh guktie gïelh jïh kultuvrh saemiej gaskemsh dejnie joekehts saemiej dajvine gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh.
+Mij hijven: Datne aktem stoerre baakoeveahkam haalvoeh Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah gïelem buerebe jeerehtidh gosse gihtjehtimmeste refererh.
+saernieh jïh sjyöhtehke heannadimmieh digkiedidh Saemien eatnamisnie
+Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah jienebidie dejstie baakojste baakoebaanghkesne haarjanidh, jïh dejtie eadtjohkelaakan nåhtadidh.
+Maam learohke maahta darjodh juktie dejtie geerve baakojde lïeredh?
+Guktie krirrieh maehtieh viehkiehtidh juktie jienebh eadtjalduvvieh politihkesne?
+Maam tjoerem bueriedidh?
+Maam jeehtin dan vesties, guktie im maehtieh dejtie baakojde jiehtedh gænnah.
+Aaj dah sisnjelen tjoelereavsah mejtie gohtje prostata jïh spoejeh.
+‐ Man bïjre sån badth daate aamhtese?
+Maam sinsætnan jiehtieh?
+Maam darjoeji?
+Maam jeehti?
+Aanta tjabreminie taalesïevem nuhtjedh
+Veartene tjuara ektesne årrodh.
+Tjarke barkoen tjïrrh, jïh gosse aktem gierkiem dan måbpan bïejebe, dle veartene åvtese jåhta.
+Veartenen aalkoealmetjh leah EN. ' n generalekrirrien presidentem maadteme, göökte vielie lïhtsegh nammoehtidh mah edtjieh meatan årrodh sjïehteladtedh veartenekonferansese - akte tjïrkije lïhtsegestaatijste jïh akte tjïrkije aalkoealmetjijstie.
+Veartenen aalkoealmetjh leah EN. 'n generalekrirrien presidentem maadteme, göökte vielie lïhtsegh nammoehtidh mah edtjieh meatan årrodh sjïehteladtedh veartenekonferansese - akte tjïrkije lïhtsegestaatijste jïh akte tjïrkije aalkoealmetjijstie.
+Veartenen aalkoealmetjh leah bijjelen vïjhte prosenth veartenen almetjijstie, vielie goh 370 millijovnh almetjh joekedamme jieniebinie goh 90 laantine.
+- Veartenen aalkoealmetjh aktem stoerre gïelen jïh kultuvrelle gellievoetem utnieh, mij mijjem ræjhkoesåbpoe dorje.
+Veartenen aalkoealmetjebiejjie tseegkesovvi 1994, jïh mietsken 9. biejjien 1982 lij dïhte voestes tjåanghkoe ENn barkoedåehkesne veartenen aalkoealmetjidie.
+Gosse vearteneaerpielæstosne tjåådtje dle jolle staatusem åådtje, men aaj dïedth åådtje.
+Veartenen healsoesiebrie (WHO) reektesti gålkoen 2014 vielie goh fïerhte gåalmede nyjsenæjja tjuara veanhtadidh satne vædtsoesvoetem jallh seksuelle daaresjimmieh dååjroeh naan aejkien jieliedisnie.
+Veartenen damtasommes aalkoealmetjedotkije Saepmien gåajkoe båata / Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Veartenen damtasommes aalkoealmetjedotkije Saepmien gåajkoe båata
+Veartenekonferanse aalkoealmetji reaktaj bïjre öörnesåvva skïereden 22. jïh 23. b. 2014 New York ' sne, gusnie göökte stoerretjåanghkoeboelhkh, buertienbïjrebekonferansh jïh akte paneledigkiedimmie.
+Veartenekonferanse aalkoealmetji reaktaj bïjre öörnesåvva skïereden 22. jïh 23. b. 2014 New York 'sne, gusnie göökte stoerretjåanghkoeboelhkh, buertienbïjrebekonferansh jïh akte paneledigkiedimmie.
+Veartenekonferanse lea jaepien 2014.
+veartenisnie.
+veartenisnie gellieh tåvsenh gïelh gååvnesieh, dam jearohks guktie gïelem guarkedh, mearan ajve medtie gööktetjuetie staath gååvnesieh.
+Abpe veartenisnie tjoerebe aalkoealmetjenyjsenæjjide viehkiehtidh giefiesvoeten vööste gæmhpodh viehkine lissiehtamme skuvlenuepijste jïh ööhpehtimmeste dovne nyjsenæjjide jïh kaarride.
+Abpeveartenen haestemh: tsiehkieh mah aalkoealmetjh tsevtsieh, klijmajarkelimmieh, monnehke evtiedimmie, healsoegyhtjelassh jïh jeatjah tsiehkieh.
+Mejnie Saemien gærhkoeraerie barka?
+Mejnie byörem vielie barkedh?
+Mejnie lyhkesim gosse barkoem buerkiestim?
+Maam buektiehtim?
+Man vuekiem veeljie nænnoste man guhkiem nåajsan orreme.
+mij vuekine sæjhta seksem utnedh
+Sæjhta aelhkebe årrodh dejtie guektiengïeleldh almetjidie saemien veeljedh jis akte jienebelåhkoegïeleldh almetje saemien leara, unnemes dan jïjnje goh satne maahta meatan årrodh aktene sïejhme soptsestimmesne.
+Mej aamhtesi bïjre plaerie (h) jeenjemes tjaaleme dej minngemes biejjiej veeljemen åvtelen?
+Seamma maam veeljh, dellie vihkeles buekiehtidh ektesvuekiebarkoem learohki, eejhtegi jih skuvlen gaskems.
+Mij plaeride / mah plaerieh dov
+• Magkeresplaeriesjaangeredaate?
+Magkerh laavenjassh edtjieh learohkh darjodh?
+ Mah laavenjassh lij aelhkie darjodh?
+ Mah laavenjassh lij aelhkie darjodh?
+ Mah laavenjassh lin gïerve?
+ Mah laavenjassh lin gïerve?
+• Guktie bøøremes dutnjien barkedh?
+Mehtie krirreste dïhte båata?
+Mah krirrieh leah tjïelteståvrosne / staareståvrosne jïh tjïelten åejvieladtjeraeresne/staareraeresne?
+Man båetijen aejkien dejtie vuertieminie?
+Sæjhta doh ellen jeanatjommes learohkh mejtie goerehtallemepryöve damtije, dåarjelidh mierien sisnjelen sjïehtedamme lïerehtimmeste. Læjhkan naan gille learohkh mejtie
+- Magkeres eatneme jallh tjaetsieåerie daate?
+Mah jeatjah baalhkah tjïelte åtna?
+Mah gaaltijh plaerieh nuhtjeme?
+Mah gyhtjelassh hijven jïh jeereldihkie gïelem utnin?
+Mah vihties aamhtesh veeljemeræjhtosne sïjhtieh dov aarkebiejjiem tsevtsiehtidh?
+Maam krirriej bïjre tuhtjede gosse nedtesæjrojde vuejnede.
+Mah taalefaaktah dïhte automatiseradamme.
+Mah taalefaaktah learohke maahta?
+Mejnie moeneminie learohkh åadtjoeh meatan årrodh moenedh?
+Mah ulmieh jakseme?
+Guktie datnine daan biejjien? Ånnetji dearkoes.
+Guktie gærhkoe edtja nænnoestidh?
+Mah almetjh stïeresne?
+Mah jarkelimmieh byöroeh årrodh tjïeltereeremisnie guktie tjïeltereforme akte aevhkie sjædta dejtie saemien årroejidie?
+Mah baakoeh learohkh lïereme?
+Mah baakoeh geerve lïeredh?
+Maam datne vaajtelh gosse skælloe-maana leah?
+Mah strategijh Jåvva nuhtjie?
+Mah strategijh Maarja nuhtjie? Man gåhkese maahta
+Mah tjïelth raastem utnieh dov tjïelten vööste?
+Mij teekstide veeljedh, guktie dåajvoeh edtjieh årrodh, gie dam dorje jïh gåessie?
+- Mah konsekvensh datne vïenhth sjædta saemien gïelese, lïerehtæmman, healsoesuerkien jallh arealeåtnoen sisnjelen tjïeltereformine?
+Maam ulmide daan beajjetje evtiedimmievæhtah jïh tjïeltereforme sijhtieh åadtjodh dan båetijen aejkien jieleme- jïh siebriedahkeevtiedimmien gaavhtan saemien dajvine.
+DÅÅJReTiMMieh gïeLesKReeJRehTiMMMiNe JeATJAh LAANTiDe
+Mij viehkide maahta åadtjodh?
+Mah vuajnoeh åvtese utnebe saemien siebriedahkesne, gosse lea maanagïerten råållen bïjre maanaj bijjiedimmesne, dej gïeleevtiedimmesne jïh dennie vijriesåbpoe sertiestimmesne saemien aarvojste orre boelvide?
+Sæjhta jiehtedh ij gåessie gænnah maam akt båajhtode dorje?
+Bijjiemaaksoevaarjelimmie (ca. 2 sidor)
+Healsoe- jïh skïemtjehokse mij åesehts (ca. 2 sidor)
+Healsoe- jïh skïemtjehokse mij åesehts
+Maaksovem maam maaksa gosse dåakterem mïnnedh barre bieliem åeseste.
+Mala Wang-Naveen Tjaelije jïh journaliste plaeresne Aftenposten
+beapmoej jïh njoetske beapmoej bïjre
+Maalestahke vihkeles Joe aareh kristeles histovrijisnie dïhte maalestahke ektievoetesne vihkeles boelhke sjïdti.
+Mammografije juktie aareh njammacancerem aajhtsa jïh seammalaakan cellepryövoegoerehtimmie boernegåetientjeahpohkistie, guktie gohtje gynekologen healsoevaaksjome, medtie 200 kråvnah maaksa.
+Goerehtimmiem daamhtaj mammografijesijjesne dorje, mij maahta frijjes årrodh jallh röntgenegoevtesisnie skïemtjegåetesne.
+Mammografijem heerredimmien gaavhtan dorje healsoevååksjeminie, guktie gohtje screeningen, jallh jis nyjsenæjja jallh dåaktere orre tjugliem damtiji.
+Mammografijem maahta aaj darjodh sjïere njammadåastoevisnie jïh naaken hoksejarngine
+Mammografijegoerehtimmesne njammide röntgenidh, teknihkine mij dan buerie guvvieh vadta.
+Hijven gåarede mammografijine goerehtidh jïlhts njammaimplantatem åtna.
+Mammografije lea röntgenegoerehtimmie njammijste sjïere röntgeneteknihkine mij guvvieh, ræjhkoes smaave biehkide, vadta.
+Vuartesjh dejtie politihkeles krirriej nedtesæjrojde noeresiebride.
+Vuartesjh Facebookesne jïh gaavnh unnemes vïjhte nøørjen politihkerh mah jïjtse sæjroem utnieh.
+maanaguedtij reektesisnie Reakta mealtan orreme saemien maanaj jïh noerij åvteste dah noerh jeehtin gïele lea vihkeles faktovre evtiedidh jearsoes identitetem - jïh medijah dan vaenie aamhtesh åålmehtehtieh saemien noeride.
+Maanatjirkije daam aamhtesem eensilaakan krööhkeste, jïh barkeminie guktie gaajhkh laanten tjïelth edtjieh maanide krööhkestidh - aaj bigkemeaamhtesisnie.
+Maanatjirkijen
+- Dejtie maanide vielie urbane dajvine, jallh leah aktene hïejmesne gusnie nöörjen lea hïejmegiele, desnie akte laakeviedteldihkie reakta saemien joe maanagiertesne lïeredh, maahta vijriesåbpoe lïerehtæmman skreejredh.
+Maanide jïh noeride mah lïerehtimmiem saemiengïelesne åadtjoeh skuvlesne, bielelen naan sjïere gïeleldh dåarjoe voengesne, dle gïelebiesie eevre vihkeles gïeleevtiedimmien gaavhtan.
+PP-dïenesje maahta dåarjoesoptsestimmieh vedtedh dan aktegs learoehkasse, jïh dah maehtieh sån aaj vijriesåbpoe saehtemem vuarjasjidh.
+gosse maanajgïerth dæjpa tjïelte galka faaledh åelide mejtie gihtjedh sijjiem maanajgïertesne gusnie abpe jallh bielieh darjoemistie lea såevmiengïelesne, meänkielesne jallh saemiengïelesne.
+Maanajgïertide, maanajgïerteaajhteridie jïh tjïeltide goh maanajgïertereereme, lea vihkeles bïevnesh jaksoes mïeresne maam maahta gïelebarkojne maanajgïertesne skreejrehtidh jïh skreejredh.
+Maanagïerti eejhtegemoenehtse
+Soptsestimmien / byjrehtallemen, vïhtesjimmien jïh goerehtimmien tjïrrh PP-dïenesje aktem dan ållesth guvviem åådtje dejstie nuepijste jïh daerpiesvoetijste maana / learohke åtna.
+Vååjnoe goh maanagïerte jïh skuvle aktem sagki stuerebe råållam gïeleevtiedimmesne utnieh goh aarebi.
+Saemiengïelen pedagogeles barkijh maanagïertem stuvrieh.
+Rammasoejkesje maanajgïerten sisvege jïh barkoe jeahta " (..)
+Mestie rammesoejkesje maanajgïerten sisvege jïh laavenjassh båetieh, Maahtoedepartemente lea ovmessie teemagærjetjh dorjeme; dovne teemagærjetje saemienkultuvrem maanajgïertesne.
+Dah maanajgïerth byöroeh saemien gïelem vååjnesasse biejedh, dovne jïjtsh paehperh jïh skilth.
+Maanajgïerte lea bööremes arena gïeleskreejresråajvarimmieh maanatjidie.
+Maanagïerte jïh skuvle tjuerieh vuekieh gaavnedh juktie gorredidh daate raaktan heannede. Gaskem jeatjah maahta dam darjodh jis
+Maanajgïerth jïh skuvlh gelkieh gïelem vedtedh gosse eejhtegh dam sijhtieh, mohte eah maehtieh.
+Maanajgïerth gusnie åarjelsaemien jïh julevsaemien åejviegïeline lea tseegkeme jïh jeenjebe learohkh åarjel- jïh julevsaemiengïelesne ööhpehte.
+Maanagïerth mah aktem saemien maanagïertefaalenassem vedtieh maehtieh dej joekehts dåarjoeöörnegi bïjre syökedh.
+Biejjie mïerhkesjamme sjædta maanagiertine abpe laantesne, jïh akte aerpievuekie sjïdteme gellide.
+Maanagïertebïevnesen åssjele lea viehkiehtidh ussjedidh jïh govlesadtedh guktie edtja politihkeles ulmieh jaksedh, juktie buerebe byjjenimmiehtsiehkieh buektiehtidh maanagïertefaalenassen tjïrrh.
+Maanajgïerteaajhterh tjuerieh iedtjeles ohtsedh barkijidie gieh saemiestieh gosse barkijh ohtsedh.
+Maanajgïerteaajhterh maehtieh staaten maahtoevierhtieh ohtsedh tjïeltij tjïrrh.
+Maanajgïertelaaken § 2 vuesehte maanajgïerte edtja saemien maanaj gïelem jïh kultuvrem krööhkestidh: " saemien maanajgïertesne voestegh tjoevere barkijh årrodh gieh saemien gïelem jïh kultuvrem demtieh.
+Maanajgïertelaaken § 2 vuesehte maanajgïerte edtja saemien maanaj gïelem jïh kultuvrem krööhkestidh: "saemien maanajgïertesne voestegh tjoevere barkijh årrodh gieh saemien gïelem jïh kultuvrem demtieh.
+Barnehageloven.
+Maanagïertelaake (Lovdata)
+Maanagïerte edtja maanaj saemien identiteetem nænnoestehtedh viehkine saemien gïelem nuhtjedh jïh saemien kultuvren bïjre bievnedh.
+Maanagïerte edtja gorredidh maanah aktem guektiengïelen jïh jienebekultuvrelle evtiedimmiem åadtjoeh.
+Maanagïerte jïh lïerehtimmie
+Maanajgïerte lea vihkeles maanah gelkieh maehtedh buerie saemien ektiebarkoegïelem evtiedidh.
+Maanagïerte
+Jarngesne lea båvroe akten maanagïerten bïjre hijven kvaliteetine gaajhkide maanagïertemaanide, jïh akte saemien maanagïertefaalenasse mij demokratijem nænnoestahta.
+Maanagïerte / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+• Maanagïerte, skuvle jïh geervelïerehtimmie
+• Edtja maanide jïh noeride haestedh laejhtehkslaakan ussjedadtedh gærhkoen histovrijes gaavnesjimmien bïjre saemiejgujmie, våaroemisnie saemien religijovne- jïh gærhkoehistovrijeste.
+• Edtja maanide jïh noeride skreejredh saemien gïelem nåhtadidh.
+• Edtja maanide jïh noeride skreejredh baantide tjåadtjoehtidh sijjen krist ' eejhtegidie bïhkedimmien jïh viehkien gaavhtan, juktie jaahkosne sjïdtedidh, jïh naemhtie faadterevoeten diedtem lïeredh jïh dååjredh.
+• Edtja maanide jïh noeride skreejredh baantide tjåadtjoehtidh sijjen krist 'eejhtegidie bïhkedimmien jïh viehkien gaavhtan, juktie jaahkosne sjïdtedidh, jïh naemhtie faadterevoeten diedtem lïeredh jïh dååjredh.
+• Edtja maanide jïh noeride skreejredh govlehtalledh jïh kultuvrem lotnedidh åålmegen jaahkoeøøhpehtimmieråajvarimmesne.
+maanide jïh noeride
+Maanaj jïh noeri SOPTSESALMETJE
+Maanakonvensjovne lea nöörjen laakine sjïehtesjamme, jïh dan gaavhtan nöörjen laaki uvte båata.
+Maanakonvensjovne lea goh SP jïh ØSK meatan vaaltasovveme nöörjen reaktesne, almetjereaktalaaken tjïrrh.
+Maanakonvensjovnen akte jïjtse tjaalege aalkoealmetjemaanaj reaktaj bïjre, artihkele 30; "Maanah mah lïhtseginie aktene unnebelåhkosne jallh aalkoealmetjisnie reaktam utnieh mubpiejgujmie ektine sov dåehkesne, aevhkieh utnedh sov kultuvreste, religijovneste jïh jïjtse gïeleste."
+Maahta dejtie krøøhkedh jïh diedtem vedtedh,
+Maana-, noere- jïh fuelhkiepolitihke
+Maanaj övtiedimmie kultuvrelle-identitetesne jïh jijtjemes unnebelåhkoegïelem nuhtjedh edtja joekoen-laakan evtiedidh.
+maanaj öövtiedimmie sijjen kultuvrelle identiteteste jih nuhtjeme jijtjene unnebelåhkoegïelijste edtja joekoen evtiesovvedh
+Maadth-skuvlesne lea dagkeres saerniestimmieh namhtegh tjaaleld karakterh.
+Noereskuvlesne edtja learohke lissine karakterh ovmese faagine åadtjodh jih aaj væhtah mah vuesiehtieh guktie sjyøkemisnie jih guktie dåemedimmie jeatja learohki ektine.
+Naan learohkh maana-skuvlesne maehtieh meatan gosse ryøjredimmine øvtiedimmiesoptsestalleminie giehtelidh.
+Dihte maana-skuvlem Prahkesne veedtsi, realskuvlem Rørosesne, laante-gymnasem Orkdaellesne jih veterinær-jilleskuvlem Oslovesne.
+Maanavaarjelimmiedïenesje edtja gaskem jeatjah raerieh jïh bïhkedimmiem vedtedh fuelhkide, goerehtimmieh darjodh mænngan bïevnesh åådtjeme tsiehkiej bïjre maanaj luvnie, nænnoestimmieh darjodh maanavaarjelimmie-laaken mietie.
+Tjïelte diedtem åtna maanavaarjelimmiedïenesjen åvteste.
+Maanavaarjelimmie evtiedimmiejarnge Tromsøsne barka vuekieevtiedimmiem saemien maanavaarjelimmien sisnie, jïh dej lea maahtoe maanavaarjelimmie aalkoetsiehkesne saemien gïele jïh kultuvre.
+Maanavaarjelimmie edtja krööhkestidh saemien maanaj gïelen jïh kultuvren duekiem såjhtoem jeatjide jïh jeatjah sijjide juhtedh.
+Maanavaarjelimmielaake vadta lihkebe njoelkdassh mah krööhkestieh gosse maanam beaja foestegåetesne, institusjovnisnie vuj ööhpehtimmie- vuj gïetehtimmieinstitusjovnisnie.
+Maanavaarjelimmie
+Stuerebe dåeriesmoerh sjidtieh maanide jih eejhtegidie mah adtjegh Nøørjese båateme ennh dejtie guhth daesnie naan jaepieh orreme.
+Maanaj lea dïedte guktie dah sinsitnien vööste dåemiedieh.
+Tsagkesh jïh gaavnh dov fylhken gåetiesæjroem.
+Bïevnesh maanan / learohken bïjre vöörhkesuvvieh aktene jïjtse journalesne / maabpesne bïhkedassi mietie mejtie Daatavaaksjome vadteme.
+Tjaangh jïh soptsesth dov
+Sovhtine, gossehtahke jïh muvhtene vaejlie
+Maana vaejliem åtna jis temperatuvre aeriedisnie jallh bielietæjmoem lïegkesen mænngan lea bijjebe 38 graadh.
+Maanah maehtieh aaj bieljieovlemem utnedh jïh eah bååktjesem damth.
+Maana maahta reaktam veahkan utnedh reakadimmien raejeste,
+Dovne maanah, noerh jïh båarasåbpoe maehtieh lååvkesovvedh.
+Maanaj guhth sjiere mievriestimmieh Mannah skuvlese båetieh ovmese daerpies-voeti jih dååjrehtsigujmie.
+Maana gie lea samhtjan jïh vaejliem åtna byöroe gåetesne årrodh
+Maana gie vaejliem åtna jallh nahkeren jïh samhtjan byöroe gåetesne årrodh jïh lïegkedidh.
+Maanah gïeh sovhtine maahta bieljie-naavlehtahkem åadtjodh juktie skïelth bieljine benkiehtieh.
+ Maanah mej saemien mubpiengïeline leah funksjovnelle guektiengïeleldh
+struktuvrem utnieh. Maahta væjsehke årrodh joekoen daejnie taaline haarjanidh dej viesjiehtommes learohkigujmie, dovne taalebaakoeh jïh struktuvre. Vihkeles learohkh åadtjoeh taalh bæjjese tjuatan ryöknedh guktie dah maehtieh ektiedimmieh jïh möönsterh vueptiestidh taaleraajrojne.
+Maanah jïh noerh gaajhkine aalterinie bööresuvvieh sijjen guvvieh teemaj bïjre sjugniedidh
+såaknesne, joekoen dej aerpievuekien saemien årromedajvi ålkoli.
+Maanah jïh noerh leah daarpoeh saemiestidh eejehtimmesne.
+• Maanah jïh noerh edtjieh ussjedidh Dan Aejlies Voejkenen råållen bïjre Jupmelen gærhkose goh jienebegïelen jïh jienebeetnihken dehtie Apg 2,1-13.
+• Maanah jïh noerh edtjieh Aehtjie mijjen, buertierohkelassem jïh iehkedsrohkelassem jïjtse gïelesne lïeredh.
+• Maanah jïh noerh edtjieh Jeesusen kroessejaemedinie jïh tjuedtjielimmine åahpanidh goh våarome kroessevæhtan vihkeles sijjie saemien kristeles aerpievuekesne.
+• Maanah jïh noerh edtjieh aalkoealmetji tsiehkien bïjre lïeredh dennie veartenevijries gærhkosne.
+• Maanah jïh noerh edtjieh sijjiesjïere saemien kristeles aerpievuekiejgujmie åahpanidh mah leah gelliesåarhts eatnemeåtnojde ektiedamme.
+• Maanah jïh noerh edtjieh dej sijjiesjïere aerpievuekiejgujmie åahpanidh ektiedamme dan aejlies maalestahkese
+• Maanah jïh noerh edtjieh daajroem åadtjodh bijbelejarkoestimmiej bïjre noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien, jïh vihkeles bijbeletjaalegigujmie åahpanidh jïjtse saemien gïelesne.
+• Maanah jïh noerh edtjieh daajroem åadtjodh dej ovmessie saemien gïeletjïerti bïjre Dennie nøørjen gærhkosne, jïh åadtjodh daejredh saalmh, liturgijh jïh jeatjah gyrhkeles tjaalegh åarjelsaemien, julevsaemien jïh noerhtesaemien gååvnesieh.
+• Maanah jïh noerh edjtieh åahpanidh Læstadiusen diejvesinie "Dïhte elmien eejhtegeš goh metafore Jupmielasse goh Sjugniedæjja jïh Lutnjiestæjja, jïh dïejvesen sijjie gosse edtja liktesem guarkedh 3. jaahkoeartihkele
+• Maanah jïh noerh edtjieh saemiej aerpievuekien jïh daajbaaletje eatnemeåtnojne jïh eatnemevierhtieåtnojne åahpanidh, ihke ussjedadtedh jïh onterdidh almetjen sijjien bïjre Jupmelen sjugniedimmesne.
+• Maanah jïh noerh edtjieh dej saemien hearraj bïjre lïeredh, Lars Levi Læstadius jïh Anders Fjellner.
+• Maanah jïh noerh edtjieh saemiej gyrhkesjimmie- jïh åålmegeaerpievuekiej bïjre lïeredh, jïh nuepiem åadtjodh meatan årrodh dejnie sijjine gusnie dah leah åtnosne
+• Maanah jïh noerh edtjieh lïeredh Bijbelem jïh kristeles lidteratuvrem nåhtadidh saemien gïelesne
+• Maanah jïh noerh edtjieh meatan årrodh solidaritetebarkosne mij lea aalkoealmetjeriekteles prinsihpide bigkeme
+• Maanah jïh noerh edtjieh daajroem åadtjodh kristemen jïh faadterevoeten ulmien bïjre saemien dajvine
+• Maanah jïh noerh edtjieh dååjrehtimmiem åadtjodh vihkeles rohkelassh saemien aerpievuekesne rohkeldih
+• Maanah jïh noerh edtjieh nuepiem åadtjodh aerpievuekien sijjieh nåhtadidh jaahkoeøøhpehtimmesne.
+• Maanah jïh noerh edtjieh nuepiem åadtjodh jïjtjemem vuesiehtidh saalmigujmie, musihkine jïh jeatjah kultuvrevoetigujmie.
+• Maanah jïh noerh edtjieh dïrregh jïh vuekieh dæjpeles barkosne nåhtadidh, jaahkoedeallahtimmiej jïh soptsestimmievuekiej sjiekenisnie.
+• Maanah jïh noerh edtjieh nuepiem åadtjodh sijjiesjïere gærhkoemusihkales aerpievuekieh dååjrehtidh, jïh baaltele maehtelesvoetem åadtjodh dan gærhkoemusihken bïjre mij saemien dajvine åtnasåvva daan biejjien.
+• Maanah jïh noerh edtjieh barkoen tjïrrh guarkedh Jupmele lea sjugniedæjjine, jïh almetje goh eatnamistie sjugniedamme saemien aerpievuekien tjoevkesisnie.
+• Maanah jïh noerh edtjieh gosse barkeminie saemien vaajesigujmie, lïeredh guktie saemieh eatnemem krøøhkieh jïh riektesvoetem guarkah, jïh dejtie vaajesigujmie bijbelistie ektiedidh.
+• Maanah jïh noerh edtjieh goerehtidh mejtie lea sijjiesjïere saemien aerpievuekieh ektiedamme gærhkoejaepien bissiebiejjide, aaj Maarjan biejjie.
+Maanah jïh noerh leah gaajh eadtjohke utnijh orre teknologijste, gelliesåarhts dïrregigujmie jïh programmevaaroejgujmie.
+Maanah jïh noerh bøøremes lïerieh gosse leah eadtjohke meatan, jïh gosse eadtjohkelaakan viehkiehteminie.
+Men maanah nuepiem åådtjeme julevsaemien lïeredh saemien maanagïertesne, jïh daelie jienebh voestes- jallh mubpiengïelelearohkh maadth- jïh jåarhkeskuvlesne.
+Eah maanah töölh dan jïjnjh gosse tjööjjijste
+Maanah gïeh sovhtine leah daamhtaj samhtjas, vearijes, nahkeren jïh nyjhkestellieh dej voestes biejjiej.
+Maanah, noereh jïh geerve almetjh arenah daarpesjieh gusnie gïele govloe, jïh utnesåvva, dïhte joekoen vihkeles dajvine gåessie gïele hiejjies tsiehkesne orreme.
+Dååjrehtimmien tjïrrh ryöknemisnie maanah lierieh vuesiehtimmien gaavhtan vïjhte lea veele akte vielie goh njieljie.
+Vïjhte stuerebe goh golme, göökte vaenebe goh njieljie jïh
+Maanah aelhkieslaakan vaejliem åadtjoeh jïh voestes iereste ovlemh mestie virusi sjïekeste, novh goh sovhte, gossehtahke jïh tjeapohke saejrede, maam dorje kråahpetemperatuvrem bæjjene.
+Maanah mijjen aarvoeh, mïelh, vaanesovmh jïh vuajnoeh vuesiehtieh vielie goh mijjieh goh geerve almetjh vienhtieh.
+Vaedtsieh veeljemebarkijasse mij steempelem beaja tjaatsestimmieleahp ese.
+Man bïjre edtjieh learohkh gihtjedh?
+Man bijre sijhtieh learohkh digkiedidh?
+Man bïjre jeenjemes " twitreminie "?
+Man bïjre jeenjemes "twitreminie"?
+Mandaatejoekedimme dej ovmessie læstoej gaskem dorjesåvva viehkine dehtie seamma matematihken vuekeste, dovne stoerredigkieveeljemasse, fylhkendigkieveeljemasse jïh tjïelteståvroeveeljemasse.
+Joekedimmie mandaatijste
+Mandaate maam Saemiedigkie jïh Reerenasse leah dorjeme vuesehte daate barkoe maam moenehtse edtja tjïrrehtidh lea vihkeles jïh daerpies.
+Mandal tjïelte lea voejhkeleminie steemmereaktaaalterem vueliedidh 16 jaepien raajan, jïh voejhkeleminie elektrovneles steemmem vedtedh tjïelteståvroejïh fylhkendigkieveeljemisnie 2011.
+daerpies saemien nåhtadidh, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh
+Man daamtaj saemesth fïerhten biejjien?
+Dæjstan ruffien 11. b. dle ålkoekonserte Altan jarngesne gusnie voenges skuvlh leah meatan.
+Dah minngemes 19 leah jaabnedimmiemaandath.
+Dej minngemes jaepiej nedtesæjroeh jïh sosijale meedijumh goh vuesiehtimmien gaavhtan Facebook jïh Twitter ahkedh vihkelesåbpoe sjïdteme.
+Minngemes sæjrosne edtja tjåadtjodh gieh fotosoptsesem dorjeme.
+Gellie stoerretjuetie almetjh leah naan gille jaepine giefiesvoeten svaalhtesijstie loevenamme.
+Jeenjh departementh leah gïetelds-soejkesjinie barkeme.
+Jienebh dotkijh leah bööresovveme tjaalegem tjaeledh maam edtjieh beagkoehtieh aktene faageseminaaresne gålkoen 2015:
+Jienebh staareraeriegoevtesh sijhtieh meatan årrodh daennie barkosne.
+Gellie jaepine joe gärhkoen barkosne vihkeles öövtiedidh guktie saemien gïeliejgujmie barkedh jïh guktie saemien vuekiem gärhkoen jaahkose jïh jieliemasse ektiedidh.
+- saemien gïelese jarkoestamme jïh jeenjh orre
+Jeenjh maanajgïerth utnieh saemiengïelem aarkbeajjetjengïeline.
+Jienebh learohkh maehtieh aaj laavenjostedh aktem wiki 'm tjaeledh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre, saaht gusnie learohkh årroeminie.
+LOHKIJEPRIEVIE Jïjnjh politihkerh lohkijeprieviem tjaelieh edtjieh soptsestidh maam dah ussjedieh akten aamhtesen bïjre.
+Jïjnjh politihkerh aaj eadtjohke " bloggere ".
+Jïjnjh politihkerh aaj eadtjohke "bloggere ".
+Jïjnjh dejstie ajve aktine strijtjkine.
+Jïjnjh juvkieh juktie tuhtjieh njaelkies jallh sijhtieh tjïervesne sjïdtedh.
+Jeanatjommesh viehkine gosse gïerve domtesi bïjre tjaeledh, jallh måaladidh jallh jeatjah vuekine skaepiedidh.
+Jïjnjide luste jïh gïeltegs tïjjem jieliemisnie, gosse jïjnjh orre aath deahpadieh dovne jïjtjemdh jïh jeatjajgujmie.
+Jeenjesidie ij leah daate nuekies ihke dah buektiehtieh jïjtjeraarehke barkedh dej jeatjah laavenjassigujmie.
+Jienebh tjïelth reeremedajvesne dåeriesmoerh åtneme sijjen dïedth illedh saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie, dan åvteste almetjen vierhtieh gååvnesieh.
+Jïjnjh sijjieh dle BUK beetnegh åådtjeme mejtie vijriebasse vadta hijven åssjelidie maanide jïh noeride.
+ Gelliesåarhts gïelesijjieh saemien gïelese
+jeereldihkie soptsestidh, jïh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
+Jeenjh daaroen maanajgïertij lea jïjtsh saemien goevtesh.
+Gelliegïeleldh: Akte almetje guhte gööktine jallh jienebh gïeligujmie byjjenamme, jïh mij jïjtjemse daej gïeligujmie damtije jïh / jallh akte almetje mij jïjtjemse damtije jienebh gïeligujmie jïh jienebh gïelh nåhtede sov aarkebiejjien, jalhts gïelehaalveme ij leah seamma hijven gaahkine gïeline.
+Gelline dajvine reeremedajven ålkolen saemielaaken gïelenjoelkedasside, desnie noerhtesaemien annje akte geerve tsiehkesne.
+Gellie noere- jïh jåarhkeskuvline skuvlehearrah jïh dijakonh gååvnesieh desnie learoehkidie dåarjodh.
+Dah leah jijnjh tsalloeraerieh giej lea saemien åålmege dej dajvesne.
+Gellien kultuvri ektievoete lea gelliekultuvre skuvlem vadteme jih nimhtie aaj jeatja fierhten-beajjetje skuvlem.
+haamoem utni, gusnie nåajte lij goh religijøse åvtehke.
+Gellielaaketje jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Gellielaaketje jielemh
+Vaajtelimmiebeapmoeh jïh jovkemsh lissine
+Jïjnjh learoehkidie lea gïeltegsåbpoe jïh eadtjahkåbpoe digitalelaakan tjaeledh goh gïetine.
+produsjovne, distribusjovne jïh jarkoestimmie
+Jïjnjh dejstie saemien tjïeltijste vaenie jielemh utnieh viertiestamme almetjelåhkojne, vaenie orre tseegkeldahkh jïh viesjies dïenestem utnieh.
+Gaajhkh maanah jïh noerh mah leah meatan aktene ellies jaahkoeøøhpehtimmesne edtjieh damtedh dah leah faarhmestamme aktene stoerre ektievoetesne, jïh dååjredh dej maadtoe lea
+Jïjnjesh eah lyjhkh steemmadimmiem luhpiedidh Gaskeviermesne.
+Jienebh aarebi faangkh leah Saemiedigkine govlesadteme, jïh nåake sovnedimmien bïjre reekteme.
+båajhtode vaestiedamme muvhtine laavenjassine, mearan mubpieh laavenjassh ij leah vaestiedamme.
+Jeenjesh leah jeahteme dah stoerre abpe-rïjhken meedijah fer jïjnjem domineradieh lïhkesveeljemen åvtelen.
+Jïjnjh almetjh orre voelph, hijven govlehtallijh jïh nuhteligs dååjrehtimmiem åadtjoeh gosse eadtjohke, jïh skuvlepolitihke maahta akte iemie sijjie årrodh aelkedh.
+Jeenjesh dennie saemien siebriedahkesne sov båeries almetjijstie lïereme mijjieh edtjebe gaajhkh beapmoeh gorredidh.
+Jïjnjh dejstie maehtieh cancerem vedtedh.
+Jïjnjh almah sijhtieh dam goerehtidh jïh sijhtieh daejrieh jis prostatacancerem utnieh.
+Jïjnjh alkoholem juvkieh juktie tuhtjieh njaelkies jïh murrie årrodh.
+Jïjnjh ussjedieh daamhtajommes dejtie mah leah seksen bïjre jïh daamhtaj aalka funterdidh guktie edtja damtedh dan voestes aejkien gosse edtja mubpine seksem utnedh.
+Jïjnjh lyjhkoeh sjïdtedidh jïh jienebe geerve kråahpem jïh guelmiem åadtjoeh, mohte ij gaajhkesh.
+Jïjnjh maanah aaj daarpesjieh gåetesne voestes biejjien årrodh gosse vaejlehts, bielelen vaejlievualanimmie daalhkesidie vaalteme.
+Dan minngemes tïjjen dle Arktisk raerie - lissine dearjoem jïh klijmajarkelimmieh gïetedidh - voerkesvoetem jarkelamme guktie siebriedahke maahta jïjtjemse jarkelimmide sjïehtesjdih mah heannede.
+Dan minngemes tïjjen dle jienebh stuhtjh meedijinie orreme trïegkenassen jih raasismen bïjre saemiej vøøste.
+Dej göökte minngemes jaepiej dle barkoesijjielåhkoe daejnie jielieminie vaananamme vielie goh 400 barkoesijjiejgujmie.
+Dej minngemes jaepiej råajvarimmie jïh barkoe mejtie staath jïh aalkoealmetjh leah dorjeme gaskenasjovnaale sijjesne leah hijven illedahkh vadteme.
+Dej minngemes jaepiej dotkeme stoerre joekehtsh vuesehte tjoeli gaskem vihkeles suerkiej sisnjeli saemien siebriedahkesne jïh stoerresiebriedahkesne.
+- Dej minngemes jaepiej learohkelåhkoe jåarhkeskuvlesne mej saemien gïele faagegievlesne læssanamme.
+Dej minngemes jaepiej dle Saemiedigkie gellie vïhtesjadtemeprosjekth åtneme, mejtie Fylhkenålma stilleme darjodh.
+Minngemes jaepiej irskegïeleldh maadthskuvlh mej leah gïelelaavkomehaemesne jeanadamme.
+Dej minnngemes jaepiej læjhkan vööjnimh muvhth åårganisasjovnh jïh eantemh leah saemien gïelem åtneme, vuesiehtimmien gaavhtan nommh, byjjehtsh, bïevnesh gaskeviermesne jïh tjaaleginie.
+Dej minngemes jaepiej lea saemien gïele tjerkebe graadesne goh åvteli sjïdteme bieliem kultuvreguvveste Nöörjesne.
+Daej minngemes jaepiej gujht buerebe sjïdteme.
+Dej minngemes jaepiej jïjnjh stoerre jïh haestiedihks aamhtesh orreme båatsose Nöörjesne.
+Minngemes jaepien dle vaaksjome g. j. lissiehtamme vaaksjomebarkoem barkoetsiehkiejgujmie dejnie sïeltine mah barkoefaamoem lååjkedieh jïh leejjieh.
+Minngemes jaepiem Tråantesne veedtsim juktie dellie åenebe geajnoe gosse gåatan.
+Minngemes jaepiej lea iedtjeles kultuvrellen jïh gïeleldh skreejrehtimmiem orreme jeenjh mearoesaemien dajvine jïh markasaemien dajvine.
+Dïhte minngemes boelhke lea aktejaapetje ööhpehtimmie maam gåhtjoe karitatijve profijleööhpehtimmie.
+Dïhte minngemes boelhke lea aktejaapetje ööhpehtimmie man Svïenske gærhkoen dïedte.
+Mænngan 1888 dle ajve nöörjen jïh svïenske almetjh meehtin dajvem ribledh Nöörjesne, jïh ajve dah mah meehtin dam nöörjen gïelem soptsestidh, åadtjoejin nöörjen staatenårroejinie sjïdtedh.
+- Dan joekoen hijven tjiehpiedæjjakonferansen mænngan, mij aarebi daan asken öörnesovvi dle joekoen sjollehke mijjieh daelie vihties råajvarimmiejgujmie båetebe, jïh dam hijven laavenjostoem jåerhkebe tjiehpiedæjjaraerine, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
+Frïjjedorjemen mænngan stoerrebritanniaste 1920-låhkosne dellie dïhte orre irsken staate seahkari irsk-gælijengïelen skreejrehtimmiem.
+Mænngan saemiedigkide tseegkeme Nøørjesne jïh Sveerjesne, moenehtse saemiedigkine sjïdti 1996.
+Dan mænngan daajroehtamme snåasen tjïeltem jïh Divtasvuodnan tjïeltem lea saemielaaken gïelenjoelkedassh væjradamme aaj åarjelsaemiengïelem jïh julevsaemiengïelem dæjpa.
+Mænngan dle Kulturhistorisk museum, mij lea juridihkeles aajhtere naakedasse daehtie våarhkoste, daam nænnoestimmiem jååhkesji.
+Dïhte vuajnoe gïelen jïh etnihkeles unnebelåhkojde jorkesi mubpien veartenedåaroen mænngan.
+Reektehtsen mænngan Saemiedigkie aktene laavenjostosne Kriminaalehoksine aktem råajvarimmiesoejkesjem darjoeji juktie sovnedimmiem bueriedidh.
+Veeljemen 2009 mænngan: Maadthlaakeraeriestimmie tjirkijijstie Gårroste jïh Sosialisteles Gårroehkrirreste dam tjaatsestimmieaalterem vueliedidh stoerredigkieveeljemisnie 16 jaapan.
+Veeljemen mænngan 39 tjirkijh sjædta, jïh dejtie edtja tjïjhtje veeljemegievlijste veeljedh.
+Ruffien dæjstan 20. b. daam aamhtesem daejriehtamme staatetjaeliejasse Elisabet Dahlese Maahtoedepartemeentesne, jïh ruffien måantan 25. b. learoevierhtietsiehkiem dïjveldamme saemienministerinie Rigmor Aasrud:ine Orrestehteme- jïh reeremedepartemeentesne.
+Dæjstan goeven 8. b. lea arktiske biejjie aalkoealmetjepaviljongesne.
+Maahta minngiebarkoem mænngan darjodh gosse learohke jïh lohekhtæjja vihth nedtesne gaavnesjieh.
+10 jaepietsiehkien mænngan
+Gosse learohkh edtjieh guvvide tjaeledh, maahta daam joekehtslaakan darjodh.
+Mænngan learohkh åadtjoeh jïjtje pryøvedh pruvnieldidh.
+Mænngan learohkh åadtjoeh jïjtje pryøvedh.
+Vuarjasjimmien mænngan dle Saemiedigkie nïerhki joekedimmienjoelkedasside jïh aerviedimmiem guektiengïeledåarjoste jarkelidh, jïh orre bïhkedassh guektiengïeledåarjose nænnoestin 2011.
+Dan mænngan tabledtem vaalteme åådtje gåetide vuelkedh.
+muvhth raeriestimmieh darjoemidie vadtasuvvieh mah maehtieh learoehkidie viehkiehtidh dejtie haestiemidie haalvedh.
+Teemaj mænngan buerkiestimmieh golme learoehkijstie gaavnh (learohkeportrehth) gaajh joekehts illedahkigujmie goerehtallemepryövesne.
+Dan mænngan learohkh sinsitniem gihtjieh dan bïjre maam soptsestamme.
+Learohkh gelkieh aaj maahtaldahkeulmide jaksedh mah 1-10 daltesinie dan Jå 3 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammen mietie.
+Learohkh gelkieh aaj maahtaldahkeulmide jaksedh mah 1-7 daltesinie Jå 3 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammen mietie.
+Kuvsjen mænngan dle studenth maehtieh eksamenem vaeltedh Saemien jolleskuvlesne.
+Lissiehtahken mænngan daamhts studijemaahtaldahkese
+Mænngan Snåase jïh Loabát (Lavangen) meatan sjïdteme reeremedajvesne, jïh Raavrevijhke meatan sjædta 1.1.2013.
+Dan mænngan maahta onne ovvaahreles vïrremem åadtjodh
+Mænngan gaajhkesh maehtieh sov jarkoestimmiem viertiestidh jïh joekehtsi bïjre soptsestidh, dejtie vuarjasjidh jïh sijjen vuajnoeh buerkiestidh.
+18. nåajsanvåhkoen mænngan tjuara luhpiem Socialeståvroste åadtjodh åvteli maahta abortem darjodh.
+1970-låhkoe doekoe dle ojhte aalka jååhkesjidh saemieh leah unnebelåhkoe Nöörjesne.
+Dan mænngan minngemes ööhpehtimmiejaepie Svïenske gærhkose dïenesjidh.
+- Tjåanghkoen mænngan nïejtigujmie dle gaajh varki barkimh.
+Mænngan aamhtesem digkiedamme, learohkh maehtieh aktem tjaalegem darjodh goh iktedimmie.
+Dan mænngan dåastoevisnie orre måedtie tæjmoeh jïh lïegkedidh.
+darjodh juktie buerebe sjïdtedh. Learohki jïjtsevuarjasjimmieh maehtieh dutnjien vihkeles bïevnesh vedtedh maam dah
+learoehkidie gihtjh maam dah vienhtieh dah leah buektiehtamme, jïh mejnie byöroeh vielie haarjanidh, dellie dah maehtieh aelkedh sijjen jïjtsh lïerehtimmien bïjre ussjedieh.
+Mænngan illedahkide gïehtjedamme, maahta nuhteligs årrodh baajedh learoehkidie
+Mænngan pryövem staeriedamme, maahta sjïehteladtedh ihke learohkh åadtjoeh laavenjasside loetedh mejtie idtjin vaestedh gosse
+Gosse leam mænngan soptsestamme almetjigujmie guhth Havikesne vaadtseme, dellie leam voeredamme guktie jieleme desnie mijjese ovmese laakan sjidteme.
+Mænngan åahpenamme krirriej vuajnojgujmie dle tjoerh gaavnehtidh man krærran datne sïjhth steemmadidh.
+Konsultasjovni mænngan Saemiedigkine, dle Gööleme- jïh mearoedepartemente aktem ekspertemoenehtsem tseegki - Mearoegaedtiemoenehtse - juktie prinsihpen våaroemisnie salkehtidh saemiej jïh mubpiej reaktam mearosne gööledh Finnmaarhken ålkolen.
+Mænngan reerenassem molsi rihkeden, dellie dam diedtem saemiepolitihkese Barkoe-jïh ektiedimmiedepartementeste sertiestamme Orrestehtemen-, reeremen- jïh gærhkoedepartementese, gusnie Rigmor Aasrud lea reerije staateraerije.
+Gosse lohkehtæjja lohkeme jïh soptsestamme aamhtesen bïjre, learohkh edtjieh aktem VØL-goerem dievhtedh.
+Gosse learohkh jïjtjemse vuarjasjamme, lohkehtæjja maahta jiehtedh mejnie dah daarpesjïeh vielie barkedh.
+Mænngan geervelïerehtimmieprogramme eelki dle vuajneme jienebh leah aalkeme saemien universiteetine jïh jolleskuvline lohkedh.
+Jaepien 1997 dle reektehtsem tsiehkien bïjre dan arktiske byjresen bïjre åehpiedahti, mænngan AMAP ' sne laavenjosteme govhte jaepieh.
+Jaepien 1997 dle reektehtsem tsiehkien bïjre dan arktiske byjresen bïjre åehpiedahti, mænngan AMAP 'sne laavenjosteme govhte jaepieh.
+Ovlæhkoen mænngan dah voelph Sandra Orheim,
+Mænngan bielie-jaepiekuvsjem Snåasesne dåeriedim mij lij Levangeren jilleskuvlen åelien nuelesne. Naan jaepien mænngan mubpiebieliekusjvem Aarbortesne veedtsim.
+Skuvlen mænngan vihth båatsoe-laantesne naan jaepieh aerebi goh lohkehtæjjine Snåasesne eelkim.
+Mænngan dïhte maahta datnem tjïeltepoltihkese foeresjidh jïh mejtie aaj Stoerredægkan?
+Saemie-skuvlen mænngan gallesh dejstie saemien learohkijstie jåarhkeskuvlesne Aarbortesne eelkin.
+Dåaroen mænngan dihte hovtelline sjidti.
+Bååstide vuartasjidh
+• Man guhkies soptsestalleme daerpies?
+Man gåhkese learohke maahta ryöknedh?
+Man gåhkese
+Man guhkiem varta persovneste persovnese juaka jïh gaskem jeatjebem mestie man vuekie abortem dorjeme.
+Man guhkies tïjje maahta göökte tabledth gaskem jeerehtse man såarhts p-pillerem vaalta jïh gusnie lea kaarhtesne.
+Mannasinie daam dorje?
+Mannasinie daarpesje dejtie goerehtidh?
+Mannasinie daarpesje pryövenassem vadta?
+Mannasinie goerehtimmiem daarpesje?
+Mannasinie jåvka?
+Mannasinie aamhtese plaaran båateme?
+Mannasinie saemien vihkeles?
+Mannasinie aamhtesen bïjre soptseste?
+Mannasinie aalka rïevhkestidh?
+Mannasinie vaejvieh goebperinie åådtje?
+Man åvteste saemien skuvle saemien namhtegh?
+Mannasinie daam guvviem / daejtie guvvide veeljin?
+Guktie?
+Guktie dov åssjaldahkh jaemeden jïh juvlemen bïjre?
+GUKTIE REERENASSE ØØRNESÅVVA?
+Gaavnehth mejtie voenges læstoeh (voenelæstoe / dåaresthpolitihkeles) mah leah meatan veeljemisnie dov tjïeltesne.
+Mennie mieresne learohkh haalvoeh jarkoestidh jïh sjïehtedidh sinsitnien tjaalegh nøørjen gïeleste saemien gïelese?
+Maana daarpesje jïjnjh jovkedh.
+Maana daarpesje jovkedh.
+Maanah edtjieh gåetesne årrodh gosse voeksedieh jallh skorkestieh.
+Maana gie vaejliem åtna daarpesje gåetesne årrodh, jïh ij skuvlesne jallh aarehskuvlesne, jïh lïegkedidh jïh starnedh.
+Maana ij daarpesjh seangkosne vealasjidh, mohte ij byörh verviestidh.
+Maahta maanese vedtedh maam sæjhta, vuesiehtimmien gaavhtan joptsem, yoghurtem jallh tjastem.
+Maana jïjtje damta man jïjnjh ååjse.
+Evtebe arktiske gaskenasjovnaale ööhpehtimmiekonferanse öörnesovvi Iqaluitasisnie Kanadasne jaepien 2012, jïh daelie Saemiedigkie daam barkoem vaalteme.
+Jis datne lïerh digkiedidh jearsoes byjresinie, datne gujht lïerh eadtjaldovvedh aaj.
+Maanah maehtieh bieljie-naavlehtahkem åadtjodh gosse sovhtine.
+Akte tseegkeldahke mijjen maanabaeleste
+Mannasinie vienhth leavloem beaja daejtie aamhtesidie daelie?
+Mannasinie daate tjoeri heannadidh?
+- Mannasinie dan dovrege beapmojne?
+Mannasinie dovres rïevhkine jïh alkoholine?
+Mannasinie sagki liehtebe jeatjah laantine?
+- Mannasinie naemhtie joekedamme?
+Mannasinie TJÏELTH utnebe?
+Mannasinie nasjovnale pryövenassh utnebe?
+Vaedtsede vihth tjåanghkan dåehkine.
+Sijjesne www.svenskakyrkan.se/kyrkoval dejtie veeljemen annjebodts illeldahkide vuesehte gosse gïelide ryöknoeh mænngan veeljemesijjie gaptjeme.
+Måantan jïh dæjstan leah moenehtsetjåanghkoeh, stoerretjåanghkoe lea gaskevåhkoen raejeste bearjadahken raajan.
+Maahta gujnelemmiem juhtedh åvtese jis vuesiehtimmien gaavhtan edtja vuelkedh.
+Gujnelemmie vaenede jïh jeenjebe jaabnan sjædta.
+Gujnelemmie
+Dågka lea aaj dovres, jïh destie njavsodh, båajhtode kondisjovnem jïh vaenie sekselastoem åådtje.
+Man gellie lïhtsegh fylhkendigkesne dov fylhkesne?
+- Man jïjnje aajmene sjædta dejtie mubpide aatide?
+Vuartesjh tjïelten gåetiesæjroem. Veeljeme.
+Man fïjne juekeme tjuara taalesïevesne årrodh ihke learohke edtja maehtedh taalem reaktoe sæjjan bïejedh?
+Man fïjne juekeme tjuara taalesïevesne årrodh
+Mennie mieresne dah aamhtesh noeri bïjre, jïh mennie mieresne dah noerh gaaltijinie åtnasovveme?
+Man gellie naestieh sæjroe åådtjeme?
+Joekedimmie laavenjassijste ij leah iktegisth naemhtie orreme.
+- Man gellie kråvnah maanagÏertese juhtieh?
+Man jïjnje boetjem sjïdtede lea ovmessie persovneste persovnese.
+Man dovres p-pillerem maahta juekedh gusnie laantesne årroeminie jïh man båeries.
+Man vihties kondome?
+Man vihties p-pillere?
+Mij såarhts kaarhtam åtna dan gaavhtan mij såarhts p-pillerem nåhtade.
+Byöroe learohken daerpiesvoetese sjïehtedidh man gellie baakoeh læstose beaja.
+Saemiedigkie edtja jïjtje våaromem evtiedidh gosse maahta vuastalidh.
+Mij dåastoevidie pryövenassem vedtedh?
+Guktie lea gïeline māori, mij lea aalkoealmetjegïele Aotearoasne / New Zealand, jïh kymriske gïeline Cymru ' sne / Wales Stoerrebritannijesne gåarede maam akt lïeredh Saepmesne.
+Guktie lea gïeline māori, mij lea aalkoealmetjegïele Aotearoasne / New Zealand, jïh kymriske gïeline Cymru 'sne / Wales Stoerrebritannijesne gåarede maam akt lïeredh Saepmesne.
+Maōrigïele lea polynesijen gïele maam soptsestin aotearoesne / New Zealaantesnie åvteli englaanten almetjh doekoe böötin.
+Maōrijh (gieh ræjhkoes jïh demokratijen staatesne årroeminie) aaj leah iedtjeles lïhtsegh iemealmetjikonferasninie jïh gïelekonferasinie gusnie dah bïevnesin dej barkoej bïjre gïelem skreejrehtidh.
+Meehten geajnoe guhkiebasse Meehten illedahkh eah maamkh soptsesth man hijven tjiehpiesvoeth dïhte åtna ryöknedimmesne, jïh ij gåaredh dejtie nuhtjedh juktie bïevnesh bååstede vedtedh dan vijriesåbpoe barkoen bïjre.
+Meehte lea guhkene tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh vuesehte satne dam ellen jeanatjommesem buektehte goerehtallemepryövesne.
+Meehten pryöve aktem onne væhtam vadta dïhte ij naan radtjoes strategijh utnieh gosse veahkajgujmie dåehkine barka.
+Meehten vaestiedassi mietie dle vååjnoe goh dïhte guarka taalh leah juakeme luhkine jïh aktine, jïh damta sifferi aarvoem.
+Vijriesåbpoe dåarjelimmie Meehteste tjuara jeatjah bïevnesijstie darjodh.
+Meehte lea guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem jïh ij væhtah vuesehth dïhte viesjies taalegoerkesem jallh viesjies ryöknedimmietjiehpiesvoeth
+Meehte addisjovnem jïh subtraksjovnem haalvoe, dovne kontekstine jïh bielelen kontekste, jïh ajve akte göökte fiejlieh åtna daejnie laavenjassine.
+Meehte guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem
+Sæjjasadtjh:
+Mari Boine jïjtje vuesehte man gåhkese fïereguhte maahta båetedh jis tjiehpies jïh vaajtoes, jïh daam åssjaldahkem sïjhtebe mijjen studentide vedtedh, tjaelijelearoen prosjekteåvtehke Piia Susanna Juuso jeahta.
+Mari Boine tjaelijeööhpehtimmien rïhpestæmman båata / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
+Mari Boine lea meatan learoen rïhpestimmesne jïh aktem privaate konsertem hööltie studentide jïh bööredamme guesside.
+Samer sørpå / Saemieh åerjielisnie
+saemien tjirkije Åarjel-Nøørjeste,
+Seapan Maarja annje ryöknemestrategijh nuhtjie gosse ryöknedimmielaavenjassh dorje.
+Josefe gonneh Maarjah ligan Jeesusen eejhtegh.
+Maarja lea vuesiehtamme satne maam akt maahta taalesuerkien 0- 10 sisnjelen.
+Maarja - guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne
+Maarjan geajnoe guhkiebasse Ibie nuekie daejrieh maam Maarja haalvoe juktie dåarjelimmiem jïh dam guhkiebasse barkoem soejkesjidh, dan åvteste sæjhta daerpies årrodh vielie goerehtalleminie juktie Maarjam viehkiehtidh.
+Pryöve vuesehte Maarja viesjies taalegoerkesem jïh viesjies ryöknedimmietjiehpiesvoeth åtna.
+Maarjan lohkehtæjja raereste Maarjese jïh eejhtegidie såemies bielieh goerehtallemepryöveste laboratijvelaakan nuhtjedh.
+- Maarkedebïevneme / promoteradimmie
+Maarkesaemien dajve lea Åarjel-Tromsesne jïh noerhte Nordlaantesne, jïh lea noerhtesaemien gïeledajvesne.
+Mij aevhkide daam darjodh?
+Mijjieh tjarke ååktebe dam maam Gånka rïhpestimmesne Saemiedigkeste jeehti jaepien 1997: staate Nöörje lea tseegkesovveme göökte åålmegi dajvesne: nöörjen almetjh jïh saemieh.
+Mejnie leam væjkele?
+Mejtie beetnegidie åadtjoeh nuhtjesovvedh?
+Gubpede nomme båata?
+Guvvie: Jan Arne Varsi
+Guktie d��hte?
+Mij dïhte lea?
+Dïhte matematihken geometrije lea tjïelke jïh gåatan aktem rïektes vyörtegsvoetem jïh göögkelesvoetem vadta.
+Learoesoejkesje matematihkesne 2 T jïh 2 P
+Learoesoejkesje matematihkesne ektiefaage
+Matematihkesne guarka vihkeles tjiehpiesvoeth naemhtie:
+Matematihke maahtoeulmieh åtna 2., 4., 7. jïh 10 jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne jïh Jåa1 mænngan studijeryöjreden jïh barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammesne jåarhkeööhpehtimmesne.
+Matematihkefaage skuvlesne viehkehteminie dam matematihkeles maahtoem evtiedidh maam siebriedahke jïh fïereguhte almetje daarpesje.
+Matematihkefaage tjåanghkan bïejeme tjaalegh åtna gusnie matematihkeles vuekieh, graafh, dijagrammh, tabellh, symbovlh, formelh jïh logiske ussjedimmieh.
+Maahtoe matematihkesne lea akte vihkeles dïrrege fïereguhtese, jïh faage maahta våaromem bïejedh juktie vielie ööhpehtimmiem vaeltedh faagesne jïh meatan årrodh barkoejieliedisnie jïh darjoeminie eejehtallemisnie.
+Maahta matematihkem jïh vytnjesjimmiem dåaresthfaageles darjodh.
+Matematihke lea akte bielie mijjen veartenevijries kultuvreaerpeste.
+Matematihkeööhpehtimmesne daamtaj ovmessie taalesïevh nuhtjie juktie struktuvrem vuesiehtidh taaleraajrosne jïh goh viehkiedïrrege taaleryöknedimmesne.
+Matematihkeööhpehtimmesne daamtaj ovmessie taalesïevh nuhtjie juktie struktuvrem vuesiehtidh taaleraajrosne jïh goh viehkiedïrrege taaleryöknedimmesne.
+Matematihke ektiefaage 2 T jïh 2 P
+Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
+Fealadassem åtna goh akte jïjtse jieleme, gusnie saemien kultuvrebiehkieh leah akte vihkeles bielie gïehtelimmien barkoste.
+Fealadassefaalenasse tjïeltesne lea læssanamme dej minngemes jaepiej, jïh Saemiedigkie lea dåarjoem vadteme jieniebidie dejstie orre tseegkemijstie.
+Fealadassesïelth åarjelsaemien dajvine edtjieh aktem sijjiem åadtjodh prosjektesne Samisk Reiseliv 2.0.
+- Vuelkememaaksoeh / årrome / beapmoe
+Fealadimmesne gaskem jeatjebem Saemiedigkiem jïh jïenebh jeatjah saemien institusjovnh vaaksjoeji.
+(Soelkedimmie, Faastoe jïh hiejhteme jïh Barkijevoete).
+Mah væhtah dah joekehts haalvemenjieptjieh utnieh?
+Mah leah vihkielommes tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne, jïh guktie dah evtiesuvvieh?
+Mij lea saemien kultuvremojhtesh?
+Akte væhta mijjen bööremes jïh vihkielommes åvteguvvide.
+Åarjel- jïh julevsaemien gïelh leah aktene joekoen geerve tsiehkesne, jïh vihkeles aktine sjïere barkojne daej gïeli gaavhtan, orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud jeahta.
+Åarjelsaemien jïh julevsaemien jarngesne
+Maadteraahkan golme niejth: Saraahka, Joeksaahka jïh Oksaahka, jieleden bijjelen reerin årromesijjesne jïh årromesijjien lïhke.
+- Åarjelsaemien akte prååsehke gïele.
+Dïhte åarjelsaemien hearra aaj aalkeme saemien duedtiem jïh maallem nåhtadidh liturgijen gaarvojne.
+Åarjelsaemien gïele- jïh kultuvremaahtoe lea vihkeles bieliem daennie geatskanimmesne, mohte eatnoelohkemisnie fassede vijrebe jïh dïevesåbpoe tjïelkestimmiem vedtedh, dovne kultuvren jïh lidteratuvren muhteste.
+Gosse gyrhkesjimmieh ålkone dennie åarjelsaemien dajvesne dellie sïejhme båassjoe aernien lïhke, gærhkoebåassjoe / aalhteren sijjie sjædta gyrhkesjimmesne.
+Åarjel-Trööndelage jïh Hedmarhke
+dej voestes skuvlejaepiej.
+Goerehtallemepryövi aajkoe lea joekehtsh vueptiestidh, guktie
+ekspedisjovnemaaksove, maam vaalta gosse kreditine maaksa jallh åådtje fakturam gåatan seedteme
+maaksove jis ij båetieh dongkeme tæjmose
+dah maaksovh mejtie fïerhten biejjien maaksa gosse skïemtjegåetesne
+Maaksovh ålkoerïjhken otnegidie
+Miehtjiesdajvedåapmestovle edtja våaromem vaeltedh Finnmaarhkekommisjovnen reektehtsisnie, gosse aamhtesem gïetede.
+Maahta dejtie sjæjsalimmide, mejtie miehtjiesdajvedåapmestovle dorje, Jillemesreaktese klååkedh.
+Reerenasse Miehtjiesdajvedåapmestovlem nammohte mænngan Saemiedigkine rååresjamme, jïh desnie akte åvtehke njieljie ihkuve lïhtsegigujmie jïh göökte sæjjasadtjigujmie.
+Miehtjiejieleme
+Dah leah mahte seamma ovmessie laantedigkine.
+Mealhkon daah raasth (Kaarhtelissie 4): Rengen luvhtie Sørli:sne mietelen Sørlitjaetsiegohkedahken jaevrien Lenlingen noerhtemes loektese, debpede rijhkegeajnoen mietie Lauvsjølia:n dåaresth pruvvien gåajka dennie njuanesne jaevriej Laksjøen jïh Sandsjøen gaskesne, vyjrehkåbpoe jaevrien Sandsjøen mietie johkese Gamvollbekken, debpede rijhkegeajnoem Kveeidet gåajka, vyjrehkåbpoe jaevrien Murusjøen mietie dahkoe gusnie geajnoe 74 rijhkeraastem tjuahpa, destie rijhkeraastem Rengen gåajka Sørli:sne.
+Mealhko lea gåatomedajve Jiingevaerien saemiensïjtese jïh gøøkte sïjtesijjide Østre Namdal båatsoesïjteste.
+Tjïelth mah reeremedajvesne meänkieli gïelese leah Jiellevárre, Haparanda, Kalix, Giron, Bájil jih Övertorneå.
+meänkieli jïh saemien, jis tjïelten leah barkijh mah
+Aamhtesh gïetede jarkelamme åtnoen bïjre miehtjiesdajveste Finnmaarhkesne, mejtie Finnmaarhkeneeke Saemiedægkan buakteme.
+Mïerhke edtja aaj vuesiehtidh dorjese lea hijven kvaliteeten mietie.
+Mïerhkevaaroebïgkeme
+jeereldihkie baakoeh
+Dååjrehtimmieh learohkh åadtjoeh gosse ryöknoeh juktie dåeriesmoerh jïh laavenjassh loetedh, dejtie viehkiehtieh taalefaaktah automatiseradieh, goh
+(integrerede saemien ööhpedimmieh tjïelti maadth
+Vueptesth akte øøhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth abpe maahtoeulmiem feerhmh.
+Vuesiehtimmie: bååstedebievnese
+Mïerhkh daeveridie jïh taalesïevine vuesiehtieh dïhte akti akti ryöknoe juktie låhkoem gaavnedh
+Mïerhken aajkoe lea åestijem vuesiehtidh daate dorjese lea duedtie.
+Åtnoe jïh reereme mearoearealijste - Einar Eythurson jïh Camilla Brattland
+Nænnoestæmman mij maahta klååkesovvedh dïsse njieljie klååkemevåhkoeh dehtie biejjeste nænnoestimmiem dååsteme.
+Jiehtegh guktie bovtsh bååstide saahtodh jïh meadtoej bïjre
+Njoelkedassh gåatomedajvi bïjre
+Nænnoestimmieh leah byjjes.
+Dïhte sjæjsjalimmie aktem tjåenghkies reerenassekvartaalem tjåadtjoehtidh lea juvnehtamme jearsoesvoeten gaavhtan.
+Nænnoestimmie ij tjïelkelaakan vuesehth saemieh reaktam utnieh rååresjidh jis edtja bievneme jååhkesjimmiem luhpiedæmman åadtjodh mænngan goerehtimmiereaktan, evtiedimmiereaktan jïh giehteldimmekonsesjovnen bïjre syökeme.
+Nænnoestimmie aaj Saemien nommekonsulentedïenesjasse seedtesåvva, jeatjah byögkeles åårganidie mah edtjieh nommem nåhtadidh dïenesjisnie, jïh diekie
+Nænnoestimmie tjïeltese seedtesåvva, mij nænnoestimmiem bæjhkohte dej njoelkedassi mietie § 6 laakesne (gusnie beavna laejhtemenuepien bïjre § 10 mietie).
+Daate nænnoestimmie aaj vaarjelimmiem buakta hearaldehtemi vööste eatnamisnie, dejnie dajvine gusnie aalkoealmetjh aerpievuekien jielemigujmie gïehtelieh.
+Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Marijne jielemh
+mearoegööleme
+Vierhtieh mearosne lea akte gaaltije sjïdtedæmman jïh optimismese abpe gaedtiebealam.
+Mearoesaemien - Luvlie mearoesaemien (Varangerfjord jïh Laksefjord).
+Mearoesaemien kultuvre lea fjovle- jïh mearoegaedtiegöölemasse bigkeme, dovne goh jielemegeajnoe oktegimsh, men aaj jeatjah jielemigujmie ektine.
+Mearoedåaroe, skaehtievijreme jïh goerehtimmie mearosne leah stïeresne daan aejkien aaj.
+jijtjemieli bijre gåessie tjïelth ohtsedamme.
+Nænnoestimmieåårgane aamhtesem soejkesje gaajhki gaavnoes bïevnesigujmie.
+Nænnoestimmieåårganese. (§ 5 mubpie jïh gåalmede lïhtse laakesne jeahta mij lea nænnoestimmieåårgane mah nommide).
+nænnoestimmieåårganese, mij nænnoestimmiem dorje.
+Datne dïhte guhte raaktan muana guktie politihke lea dennie dajvesne gusnie manne årroeminie? "
+Dïhte vihkeles man stoerre dïhte aalterejoekehtse lea, jis dah joekehts evtiedimmesne persovni gaskem gïeh seksem utnin lea onne jïh jis gåabpegh dam sïjhtin.
+Daelie Saemiedigkie daejnie barka:
+Bïhkedassh vadta guktie edtja vuarjasjidh guktie saemien kultuvrese, båatsose, miehtjiesdajveåtnose, jieliemasse jïh siebriedahkese sjædta, gosse åtnoem miehtjiesdajveste jarkelamme
+Dam maam åådtje åestedh edtja soejkesjen mietie 90 biejjieh ryöhkoeh, dïhte sæjhta jiehtedh medtie golme askh.
+Dah barkoeh edtjieh læjhkan smaave jïh annjebodts årrodh, jïh ij maehtieh dejtie tjïrrehtidh guktie stoerre skaarah dejstie sjædta.
+Mahte bieliem baernijste åadtjoeh mïelkenreavsah mah dovne maahta vååjnedh jïh damtedh akten jallh gåabpegh mïelken-vaahteri nuelesne.
+Mahte gaajhkh gïeh leah pryövenassevaaltemisnie orreme jeehtin dah barre ånnetji bååktjesem damteme jallh ij bååktjesem damth.
+Mahte gaajhkh tjïel ten åejvieh Nöörjesne (430) daam bar koem utnieh ellies tïjjen.
+Meedijah tjoevkesem biejieh politihkeles gyhtjelassi vøøste, jïh dej politihkeles krirriej bïjre bievnieh.
+Meedija, lidteratuvre jïh govlesadteme leah suerkieh gusnie daerpies saemiengïeleldh maahtojne, juktie saemiengïeleldh faalenassem evtiedidh.
+Meedijah / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
+Lïerehtimmie
+Meedijah
+Meedija jïh lidteratuvre gïelem tsevtsieh, dannasinie vihkeles saemien lidteratuvre olkese båata mij dovne hijven gïelem åtna, jïh seamma tïjjen lea aalteredåahkan sjïehtedamme jïh lohkemelastoem skreejrie.
+MEEDIJAÅERIE Jis datne sïjhth stoerre voerkelimmiem jïh dåarjelimmiem åadtjodh akten aamhtesasse, tjoerh hoksedh meedija aamhtesen bïjre tjaala.
+Meedijan råålla lea vihkeles siebriedahkesne, jïh dan åvteste aktem stoerre dïedtem åtna gïelem vuesiehtidh, hijven gïelem nåhtadidh, jïh faalenassh vedtedh mah gïeleåtnoem skreejrieh jïh eevtjieh.
+Meedija aktem joekoen vihkeles råållam åtna goh gïelevæjsere.
+Medija
+Meedija aamhtesh biejjieøørnegasse biejieh- dah leah meatan tsevtsiedeminie mah aamhtesh datne tuhtjh vihkeles, jïh mejnie aamhtesinie dah politihkerh tjuerieh iedtjem utnedh.
+Megard åvtehkinie sjædta Saemie-jïh unnebelåhkoepolitihkeles goevtesisnie mænngan goh Petter Drefvelin lea pensjovnistine sjïdteme.
+Megard dååjrehtimmiem åtna goh raeriestæjja Tjïelte-jïh regijovnaledepartementesne jïh politihkeles raeriestæjja KrF ' en stoerredigkiedåahkan.
+Megard dååjrehtimmiem åtna goh raeriestæjja Tjïelte-jïh regijovnaledepartementesne jïh politihkeles raeriestæjja KrF 'en stoerredigkiedåahkan.
+Mejvankilen lea gåatomedajve Ildgruben båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1. - voerhtjen 30.
+Starnebarkijh lïerehtimmie vaenieh kvalisifiserme toelhkh starne- jïh sovsijaledïenesjisnie.
+dah tjuerieh barkedh dovne smaave jïh stoerre taaligujmie.
+Dastegh learohkh edtjieh aktem mentaale taalesievem evtiedidh
+Tjaelesth aaj aalterem, jïh mejtie kaarre jallh nyjsene dejtie
+Sijjienommh unnebe
+Tjaelieh våålese magkeres bïevnesh dah sov bïjre vedtieh.
+Nåhtedh vihtesjimmiepeannam jallh bïejh gievliem baakoej bïjre aktine plæjjoehkinie jallh peannine.
+Aerviedimmienjoelkedassh:
+aerviedimmieh darjodh åtnoen, laajkoekåarhteåtnoen, baalhkan, löönemen jïh spååredimmien bïjre, budsjedtem jïh reeknehlåhkoem bæjjese bïejedh viehkine ryöknemeaarhkeste, jïh aerviedimmieh buerkiestidh jïh illedahkide åehpiedehtedh
+aarvehtsem aerviedidh viehkine eensi jïh seapan illedahkenuepieh ryöknedh, systematiseradidh maam bæjjese ryökneme viehkine kroessetabellijste, venndiagrammijste jïh veeljeme-moerijste, jïh addisjovneraajesem jïh dorjeseraajesem nuhtjedh
+aarvehtsem aerviedidh viehkine bæjjese ryöknedh eensi jïh seapan illedahkh, systematiseradidh ryöknemidie viehkine kroessetabellijste, vennediagrammijste jïh veeljeme-moerijste jïh addisjovneraajesem jïh dorjeseraajesem nuhtjedh praktihkeles ektiedimmine
+aarvehtsem aerviedidh aktene öörnedamme vaeljehkisnie bååstedebïejeminie jïh bielelen, jïh aktene ov-öörnedamme vaeljehkisnie bielelen bååstedebïejeme
+aerviedidh jïh digkiedidh sentraale-ulmieh jïh geerjehtimmieulmieh
+aerviedidh jïh buerkiestidh kumulatijve jïh relatijve frekvensem, vuesiehtidh daatah tabelline jïh dijagrammine, jïh digkiedidh ovmessie daatavuesiehtimmieh jïh maam vuajnojde dah maehtieh vedtedh
+nullepunktem, ekstremalpunktem, kroessedimmiepunktem jïh gaskemedtien sjïdtedimmedrïektem aerviedidh, lïhke aarvoeh momentaane sjïdtedimmiedrïektese gaavnedh jïh såemies praktihkeles toelhkestimmieh vedtedh daejstie aspektijste
+Aerviedamme gaskem 75 000 - 150 000 almetjh Nöörjesne fïerhten jaepien vædtsoesvoetem dåarjoeh lïhke fuelhkine.
+Mesklumpen daah raasth (Kaarhtelissie 4): Dehtie mïerhkeste gusnie Guevtelejohke (Storälven) rijhkeraastem tjuahpa Ingenmansland baaktoe, daam johkem jïh johken Bjurälven mietie jaavran Leipikvattnet, vyjrehkåbpoe jaevrien Leipikvattnet åarjelgaedtien mietie johkese Leipikälven, daam johkem jaavran Ankarvattnet, jaevrien dåaresth jïh vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Stor-Blåsjön, daam jaevriem voenese Stora Blåsjön, vyjrehkåbpoe geajnoem Östra Vallervattnet gåajka jïh debpede rijhkeraastem Guevtelejohkese (Storälven).
+Mesklumpen lea ektiedajve Østre Namdal båatsoesïjtese jïh noerhte Frostviken saemiensïjtese.
+Vuekie njammacancerem aareh aajhtsedh
+Mijjieh ååntjestallebe jielemen dennie orre reeremisnie gorresåvva, jïh sæjhta daam båetijen aejkien.
+Mijjieh ibie naan goerkesassem utnieh vædtsoesvoetese jïh seksuelle daaresjimmide saemien maanaj vööste, jïh sïjhtebe meatan årrodh vihkeles strategijh darjodh daennie aamhtesisnie, Larsen jeahta.
+Mijjese lea vihkeles sjïehteladtedh ihke maanah edtjieh vielie saemiepolitihken jïh demokratijen bïjre lïeredh, Thomassen tjïerteste.
+- Mijjieh tuhtjebe vihkeles aktem nasjovnaale riejriesvoetem utnedh mij aaj saemien daerpiesvoeth jïh reaktah krööhkeste.
+- Mijjieh tuhtjebe vihkeles gïelejarngi darjomh edtjieh saemien årroji daerpiesvoeti mietie årrodh, dan åvteste vihkeles voenges saemien siebrieh jallh institusjovnh leah meatan evtiedimmesne dejstie darjoemijstie mejtie jarngh faalehtieh.
+Mijjieh libie aaj ovmessie lehkeste jiehtesh åådtjeme.
+Mijjese dle mielem vadta aerniem nåhtadidh goh Kristusen væhta.
+Mijjese Nöörjesne dle mejtie buektiehtibie barkoesijjide jïh gåetiereentam gorredidh.
+Abpe laante Saemiej åålmegebiejjiem joekehtslaakan heevehte, jïh aaj saemieh dovne Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaante.
+Lissie 1
+Lissie 2 Njoelkedassh Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtsasse jïh Njååhtjedimmiemoenehtsasse Aalkuvistie jiehtegh
+Lissine akte læstoe maam tjïelth maehtieh nuhtjedh gosse edtjieh åvtelhbodti steemmah seedtedh dan tjïeltese mij edtja aktem åvtelhbodti ryöknemem darjodh saemiedigkieveeljemasse.
+Struktuvrem åtna mij ulmine jïh aamhtesinie latjkesisnie
+Barkijevoete
+saemien jaahkoeøøhpehtimmieprosjektijste tjïerteste gïele, identitete jïh kultuvre leah vihkeles vuajnoeh aktene ellies saemien jaahkoeøøhpehtimmesne, jïh dah prosjekth leah
+Maahta gïetine jallh pumpine buhtjedh.
+Lïhtsegemaaksoe Svïenske gærhkoen barkoe Sveerjesne jïh ålkoerijhkesne lïhtsegemaaksojste maaksa, dam aaj gohtje gærhkoemaaksoe.
+Lïhtseginie åadtjoeh meatan årrodh jïh soptsestidh mejnie Svïenske gærhkoe aarkebiejjesne edtja barkedh vuesiehtimmien gaavhtan laavlomedåehkine, dåarjojne dejtie giejtie viehkiem daarpesjieh, skïemtjegåetiegærhkojne raerine fuelhkide jïh tsavtshvierhkine maanide jïh noeride.
+Dah lïhtsegh mejtie Saemiedigkie nasjovnalepaarhkeståvrojde nammohte, leah saemien iedtjeladtjh goh jïjtse almetje ståvrosne.
+miesiej bïjre
+Suehpeden 11. b. 2005 dle dan aejkien staateraerije mij diedtem utni saemien aamhtesidie, Erna Solberg jïh dan aejkien saemiedigkiepresidente Sven-Roald Nystø, latjkoem gietedimmievuekiej bïjre vuelietjeelin guktie edtja konsultasjovnide tjïrrehtidh staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem.
+suehpeden 2008 raejeste lea 15 aspiranh gieh ööhpehtimmiem tjïrrehtieh Tromsø jïh vadsø roestegåetide veadtaldihkesne, jïh aspiranth gieh saemiestieh lin skreejreme.
+Suehpeden jïh ruffien 2012 dle Saemiedigkieraerie jienebh gaahpoeh tjåanghkoeh åtneme, gusnie raerieh bïevnesasse båateme.
+Suehpeden 2010 dah stoerredigkietjirkijh Erna Solberg, Michael Tetzschner jïh Trond Helleland krirreste Åelkies, aktem tjirkijeraeriestimmiem bøøktin gusnie raeriestin voejhkelimmiem tjøødtjestidh elektrovneles steemmadimmine.
+Daesnie naan sjyøhtehke baakoeh miesie, tjorme, voenjele, horhtje, vueperes sarva, sarva, aaltoe, råtnoe.
+Mihka aktem "bæjjese-ryöknedhš-strategijem nuhtjie juktie subtraksjovnelaavenjassh loetedh.
+Mihka aktem "bæjjese-ryöknedhš-strategijem nuhtjie juktie subtraksjovnelaavenjassh loetedh.
+Mihka tjabreminie strategijem reaktoelaakan nuhtjedh.
+Mihka tjabreminie strategijem reaktoelaakan nuhtjedh. Jïjnjh
+Geometrije
+Möölehtimmie lea viertiestidh jïh daamtajommes aktem taalestoeredahkem ektiedidh akten aatese jallh veahkese.
+Möölehtimmie
+stoeredahkh möölehtidh jïh viertiestidh mah leah gåhkoen jïh arealen bïjre, viehkine ij-standardiseradamme jïh standardiseradamme möölege-ektievoetigujmie, buerkiestidh guktie, jïh illedahki bïjre soptsestidh
+möölehtimmieh darjodh praktihkeles goerehtimmine, jïh matematihkeles maallh formuleradidh våaroemisnie dejstie vïhtesjamme daatijste
+Vuepsieh vuesiehtieh maam learohkh edtjieh lieredh ovmese daltesisnie.
+Eah man gellie vuepsieh daerpies.
+Dah ulmieh maehtieh våajnoes årrodh klaassen tjiehtjielisnie, jïh / jallh dah maehtieh akte bielie årrodh dehtie barkoesoejkesjistie.
+Dah ulmieh maehtieh våajnoes årrodh klaassen tjiehtjielisnie, jïh akte bielie årrodh dehtie barkoesoejkesjistie.
+Vuepsieh maehtieh moenedh guktie aamhtsigujmie barkedh, jallh vuesiehtidh buerie ektesvuekiebarkoem jeatja learohki ektine.
+Ulmieh, strategijh, gaertjiedimmieh
+Ulmie programmen mænngan lea jienebh edtjieh maehtedh sijjen kultuvrejielemesïelteste jieledh.
+Ulmie lea, learohkh edtjieh maehtedh:
+Ulmie lea learohke edtja aktem baakoeveahkam nåhtadidh mij dejtie biejjieladtje tsiehkide sjeahta.
+Dïhte ulmie lea learohkh edtjieh gïelem eadtjohkelaakan nåhtadidh ovmessie gïeletsiehkine, gusnie aaj lahtesh goh vearolde, væhtah vearolden bïjre, lopme jïh daelhkie leah meatan.
+Ulmie lea learohkh edtjieh aktem baakoeveahkam nåhtadidh mij biejjieladtje tsiehkine sjeahta, gusnie aaj akte dejstie saemien dejpeladtje jieliemijstie learohki lïhke dajvesne lea meatan.
+Ulmie lea mearoegeajnoem gaavnedh dan tjeakoes LamaRamese, jïh dam åajvoeh skaehtiem jaksedh, Gånkan tjaetsiegierkie.
+Ulmie lea viehkiehtidh tjïelkestidh saemiej jïh jeatjah aalkoealmetji reaktah gosse eadtjohke meatan gaskenasjovnaale sjæjsjalimmieprosessine.
+Ulmie lea aktem orre veartenevijries klijmalatjkoem nænnoestidh, Parise-latjkoe.
+Ulmie:
+Åejjie-ulmie saemien EE-provgrammide lea saemien kultuvre jïh siebredahkh-jieleme nännoestidh jïh övtiedidh.
+Vuepsie
+Ulmieh jaksedh
+Ulmie lea learohke edtja aktem jïjtse sisnjeles taalesïevem tseegkedh jïh struktuvrem guarkedh taaleraajrosne (vuartesjh teemide Taaledïejvesh jïh Taaleraajroe jïh
+Ulmie lea learohkh edtjieh taalefaaktem nuhtjedh effektijve ryöknemestrategijigujmie ektine juktie laavenjassh loetedh.
+Ulmie lea learohkh edtjieh taalefaaktem nuhtjedh effektijve ryöknemestrategijigujmie ektine, juktie laavenjassh loetedh.
+Veanhta terminologijeevtiedimmie, kvaltiteetegorredimmie jïh normeradimmie aktene noerhtelaanti laavenjostosne dorjesuvvieh, gusnie dovne faage- jïh gïelemaahtoe.
+Ulmie tjuara akte jaahkoeøøhpehtimmie årrodh gusnie dïhte saemien gïele gåvloes, jïh akte iemie bielie sjædta Dehtie nøørjen gærhkoste.
+Dannasinie byøroe voenges barkedh gærhkoem nænnoestidh goh akte saemien
+Eejhtegh /
+Ulmie:
+- Mijjieh sïjhtebe saemien tjïerth, siebrieh, jielemebarkijh jïh faagealmetjh voengesne bööredidh meatan årrodh mijjen politihkem hammoedidh daennie suerkesne, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
+Mijjieh sïjhtebe aktem veele vuarjasjimmiem darjodh dejstie ovmessie raeriestimmijste mejtie moenehtse lea buakteme, kultuvreministere Thorhild Widvey jeahta.
+Evtiedimmiebarkoe akte laavenjostoe Divvunine jïh Giellateknojne Tromsøn Universiteetesne.
+Mijjieh sïjhtebe mijjen ulmieh jaksedh daejnie:
+Mijjieh sïjhtebe sjïehteladtedh akten jielije jïh gellielaaketje kåanste- jïh kultuvrejieliedasse hijven kvaliteeteste mij sjugniesåvva, dorjesåvva, vuesiehtamme jïh dååjreme sjædta, jïh maam gaajhkesh maehtieh dååjredh.
+Nyjsenæjjaj vööste, tjoeleidentiteete jïh eerlegevoete seksuellevoeten bïjre...
+Nyjsenæjjaj vööste, tjoeleidentiteete jïh eerlegevoete seksuellevoeten bïjre saemien siebriedahkine leah naakede destie maam edtja digkiedidh gosse saemiedigkieraerie sov reektestimmiem buakta tjoelemïrrestallemen bïjre stoerretjåanghkose mubpien våhkoen.
+Mijjieh aelkebe luejhtemeluhpiem laejhtedh jïh jåerhkebe aamhtesem buektedh Nussiren bïjre Saemiedigkien stoerretjåanghkose njoktjen.
+Mijjieh dam saeveginie jïh åålmegelaavloeminie heevehtibie.
+Mijjieh heevehtibie feestine, njaelkies beapmojne jïh gelliesåarhts jïh joekehts darjomigujmie saemien siebriedahkine.
+Mijjieh juvnehtibie / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
+Mijjieh juvnehtibie
+- Mijjieh skuvleklaassh haestebe meatan årrodh daennie barkosne.
+Mijjieh bïhkedibie aajhteridie saemien gåetijste mah leah vaarjelamme, jïh mejtie maahta vaarjelidh
+- Daelie Beapmoevaaksjoeminie ektine barkebe guktie fjovlegööliji baalhkanuepieh maehtieh læssanidh frijje göölemistie, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Mijjieh buertide bissimh, moerh gåatan gøøtimh jih aaj jeatja barkoejgujmie giehtelimh.
+‐ Mestie datne jeenjemes saajrohth?
+Jåartapolitihkem tsevtsedh
+- Maam tuhtjh byöroe jeatjahlaakan årrodh?
+- Mijjieh birrebe healsoeministerem gorredidh Saemiedigkie nammoehtimmiereaktam åtna healsoesïeltide, saemiedigkieraerie Henrik Olsen minngemosth jeahta.
+Juktie hijvenlaakan åvtese barkedh, dle sïjhtebe bieljelimmiem bååstede utnedh åvtelen 15.11.2012.
+Dan åvteste dijjen vuajnoej bïjre birrebe ulmiej bïjre akten monnehke båatsose.
+Mijjieh birrebe dejtie sjyöhtehke sïjtide mijjine soptsestidh jis sæjhta Saemiedigkine govlesadtedh aamhtesen bïjre, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
+- Mijjieh sïjhtebe aaj bïjre jarkan mïnnedidh, unnebe tjåanghkoeh hööltedh juktie raerieh åadtjodh dan jeenjesistie goh gåarede, raerielïhtsege Vibeke Larsen minngemosth jeahta.
+Mijjieh bööredibie gaajhkh mijjen kraannah, voelph jïh meatanårrojh meatan årrodh heevehtimmesne.
+Mijjieh tjuedtjielimh, asvem sovnjedimh jïh tseagkasjimh demokratijen gaavhtan.
+Maam darjoeh tjuvlieh jïh gijhkierdimmie njaelkies-ligke?
+Mijjieh dam darjobe beapmoebuertesne barkosne.
+Mij almetjigujmie dan bïjre heannadi?
+Mij heannede dov tjïeltesne, dov skuvlesne jallh barkoesijjesne?
+Maam deahpede gosse jåvka?
+Mij heannede dennie ussjedamme tsiehkesne?
+Mij heannede?
+Maam puberteetesne deahpede?
+Mij heannede?
+Gaajhkh mijjieh vaarjelimmiem, jearsoesvoetem, jååhkesjimmiem jïh ektievoetem daarpesjibie
+Mijjieh tjoerebe tjïelke nasjovnaale njoelkedassh utnedh jis edtjebe daejnie lyhkesidh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
+- Mijjieh tjïelke saemien håalijh daarpesjibie mah daam dïjrem buektieh dovne skuvlesne, noerebyjresisnie jïh siebriedahken siebrine.
+Mijjieh daarpesjibie tjïelke saemien håalijh mah daam dïjrem soptsestieh dovne skuvlesne, noerebyjresinie jïh siebriedahkesiebrine.
+Mijjieh jienebh profesjonelle fealadasseaktöörh daarpesjibie mah tjïelke hijven dorjesh faalehtieh mej mietie gaskenasjovnaale fealadassemaarkede gihtjie, Muotka jeahta.
+Gusnie daate?
+Mijjieh raarhkosne gaavnesjibie
+Mijjieh aaj båatsoen aerpievuekiem tjïertestibie goh akte jieleme mesnie abpe fuelhkie lea meatan.
+Mijjieh daejrebe daesnie jïjnjh sjugniedihks entreprenöörh gååvnesieh gaskem jeatjah hammoedimmien, musihken jïh fealadimmien sisnjeli, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+- Mijjieh daejrebe nåake vuajnoeh gååvnesieh saemiej bïjre dan åvteste tjïelke jïh eensi daajroe mijjen bïjre fååtese, jïh mijjieh gujht aaj daejrebe saemien maanah mïedtelimmieh, trïegkenassem jïh irhkemem dååjroeh, dan åvteste dah leah saemieh.
+- Mijjieh daejrebe vædtsoesvoete lïhke ektiedimmine lea akte taabuaamhtese aaj saemien siebriedahkesne.
+Dåårjehtimmien mietie, jïjnjh learohkh lohkehtimmiem maajhööhpehtimmien baaktoe åadtjoeh, jïh dïhte maahta haestiedihks årrodh.
+- Mijjieh daejrebe reerenasse tuhtjie vihkeles mineraalegïehteldimmiem dåarjedidh, jalhts reektehtsh båetieh faatoes dïenesten bïjre jïh ekonomeles haestemi bïjre suerkesne.
+Daejrebe låhkoe maadthskuvlelearohkijstie mej saemien voestesgïeline lea naa jiebne, men låhkoe learohkijstie mej saemien mubpiengïeline, ånnene.
+Dam daejrebe, men vaenie daejrebe mejtie vaenebe jallh vielie goh dennie jeatjah siebriedahkesne, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
+Mijjieh daejrebe vuesiehtimmien gaavhtan Cymru ' ste / Wales, dah krööhkieh dam olkese- jïh sïjsejuhtemem mij lea dejnie aerpievuekien dajvine gusnie kymriske soptseste, gosse gïelesoejkesjimmine gïehtelieh.
+Mijjieh daejrebe vuesiehtimmien gaavhtan Cymru 'ste / Wales, dah krööhkieh dam olkese- jïh sïjsejuhtemem mij lea dejnie aerpievuekien dajvine gusnie kymriske soptseste, gosse gïelesoejkesjimmine gïehtelieh.
+Daejrebe dååjrehtimmijste Aotearoa ' ste / New Zealand, maanagïerth vihkeles orreme dennie daan mearan læhkoes jealajimmesne gïeleste māori.
+Daejrebe dååjrehtimmijste Aotearoa 'ste / New Zealand, maanagïerth vihkeles orreme dennie daan mearan læhkoes jealajimmesne gïeleste māori.
+Mij daate darjome?
+Daejnie mijjieh gegkiestibie orre daajroem åadtjodh guktie viehkieabparaate maahta dejtie dåastodh mah vædtsoesvoetem dååjreme jïh dam bööremes viehkiem vedtedh.
+Mijjieh dam damtimh blommaraajrosne jïh govkijeraajrosne.
+Mijjieh gujht eensi lutnjemem daarpesjibie saemien learoevierhtieh darjodh, jïh daelie vïenhtebe reerenasse mijjen åssjalommesh goltele jïh Saemiendigkien mierieh tjirkie juktie learoevierhtieråajvarimmiem dåeriedidh, mubpie presideente Laila Susanne Vars minngemes jeahta.
+Mijjieh saemien kultuvrehistovrijem jïh aerpievuekiedaajroem vihtiestibie
+Mijjieh dej gïejine vaanterdibie.
+Ibie mijjieh oktegh daan biejjien heevehth.
+Ibie mijjieh gaajhkem buektehth daejnie dåarjojne, men saemiedigkieraerie sæjhta dïedtem vaeltedh desnie gusnie staate ij dam darjoeh, Thomassen jeahta.
+Ibie daarpesjh tjoeperdidh mejtie mijjieh beetnegh utnebe beapmose, skuvlem vaedtsedh jallh veasose.
+Ibie eevre veele daejrieh man jïjnjh almetjh mah maehtieh soptsestidh, tjaeledh, lohkedh jallh guarkedh saemien daan biejjien.
+Ibie daejrieh man tjarke daate neavroe mijjem tsevtsie.
+- Ibie tjoerh naan vædtsoesvoetem töölledh lïhke ektiedimmine jïh dan åvteste dle saemiedigkieraerie ojhte sæjhta goerehtidh mah faktovrh mah vædtsoesvoetem sjugnedieh saemien siebriedahkesne.
+Ibie måalese båateme.
+Ibie maehtieh dam jååhkesjidh, raerielïhtsege Muotka jeahta.
+- Mijjieh tjoerebe dej daaletje nasjovnale jïh EØS-rïekteles njoelkedassi sisnjeli årrodh, bene mijjieh sïjhtebe tjyølkehke årrodh ihke daate ideelle suerkie edtja tjåadtjodh. "
+Tjoerebe reejrehtidh klijmajarkelimmiej vööste.
+Mijjieh edtjebe vuesiehtiedh daate nåake heannadimmie aaj maam akt baahkes jïh vyörtegs åvtese lutnji mijjen laantesne.
+Tjoerebe irhkemen vööste barkedh fïerhten biejjien, Ánná Káisá Partapuoli jeahta, Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtsen åvtehke.
+Mijjieh edtjebe hoksedh ij ajve naemhtie sjïdth.
+Mijjieh daarpesjibie guarkedh jïh daejredh sårkojne ovmessie vuekiej mietie barkebe.
+Mijjieh tjoerebe dam nåake evtiedimmiem jarkelidh dejnie saemien dajvine, Balto jeahta.
+Tjoerebe aaj doestedh tabu 'ide haestedh mah leah ektiedamme tjoeleidentiteetese juktie siebriedahkem guhkiebasse evtiedidh.
+Mijjen maanaj gaavhtan dle byörebe hijvenlaakan ussjedidh mej aamhtesi bïjre mijjieh åajvahkommes soptsestibie gosse buertiebealesne tjahkasjibie.
+- Mijjieh tjoerebe njoelkedasside jïh råajvarimmide orrestidh guktie dah mijjen daan beajjetje siebriedahkese sjiehtieh, leah aelhkebe nuhtjedh jïh fleksijbele vuekieh utnieh, Sanner jeahta.
+Baajebe ektesne tjåadtjodh barkosne daennie vihkeles barkosne.
+- Mijjieh tjoerebe laavenjostosne reerenassine hoksedh tjïelth saemien lïerehtimmiem faalehtieh learoehkidie, guktie mijjieh jienebh gïeleutnijh åadtjobe båetijen aejkien, saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma jeahta.
+Tjuara hoksedh gaajhkh laakevïedteldihkiereaktah eah nåakebe sjïdth, men buerebh nænnoesåbpoe sjidtieh, akten orre tjïeltejuekemen jïh tjïeltestruktuvren gaavhtan.
+Mijjieh edtjebe dejtie olkese trumhpestidh daajroen tjoevkesinie.
+Mijjieh edtjebe Jupmelem vaetiestidh jïh iehtsedh, ollebe dan nommem nåhtedh gærrodh jïh bïeredh, slognestidh jïh treekeldidh, bene Jupmelem gåhtjodh neavrosne, rohkelibie, heevehtibie jïh gijhtebe.
+Mijjieh edtjebe Jupmelem vaetiestidh jïh iehtsedh, ollebe mijjieh naakedem mijjen mubpeste vaeltieh jallh neerrh, bene satnem viehkiehtidh vaarjelidh maam eekie, jïh dam raeffesne utnedh.
+Mijjieh edtjebe Jupmelem vaetiestidh jïh iehtsedh, juktie mijjieh tjïelke jïh eensi jielebe åssjaldahkine, baakojne jïh daahkojne. Paarrebielieh edtjieh sinsitniem iehtsedh jïh earoehtidh.
+Mijjieh edtjebe dam töölledh mij lea leajhroes.
+Mijjieh edtjebe gijhtedh gaajhki åvteste maam Jupmele mijjese vadteme, jïh væjsehkevoeten bïjre rohkelidh dam gorredidh, guktie satne vaajtelamme.
+- Mijjieh tjoerebe jïjtje reeredh jïh daajroem eekedh mijjen jïjtse aerpie-aamhten (DNA) bïjre, jïh saemieh iktemearan tjuerieh staaten åejvieladtjigujmie jïh dotkemebyjresigujmie råårestalledh juktie maehtedh daam evtiedimmiem fulkesidh jïh tsevtsedh, Olsen jeahta.
+Mijjieh edtjebe dejtie aerpievuekien kultuvrevoetide sjïehteladtedh, seamma tïjjen goh mijjieh edtjebe sjïehteladtedh daaletje saemien kåanstese.
+Mijjieh edtjebe jaepien 2012 aaj dejnie stoerre barkojne nåhtadidh:
+Mijjieh edtjebe ektesne barkedh saemien gïelen båetijen aejkien gaavhtan, presidente Keskitalo jeahta.
+- Mijjieh edtjebe meatan årrodh sjæjsjalimmieh vaeltedh guktie mijjen aerpievuekien dajvh edtjieh reeresovvedh båetijen aejkien, dan åvteste daate lea mijjen båetijen aejkien bïjre, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
+Mijjieh edtjebe dovne sjïehteladtedh ihke mijjieh aktem gellielaaketje kultuvrejieledem utnebe, seamma tïjjen goh mijjieh edtjebe sjïehteladtedh kåanste jih kultuvre maahta barkojne sjïdtedh, jïh kvaliteetese.
+Mijjieh edtjebe vaestiedidh.
+• Man bijre soptsestalledh?
+Mijjieh saemien kultuvremojhtesh aaj daesnie gaavnebe.
+Mijjieh geasalgovvebe aernien tjoevkesistie jïh baahkeste.
+Mijjieh Jupmelen nommem nuhtjebe gosse Dejnie soptsestibie rohkelassesne, gyrhkesjimmesne jïh gosse Disse laavlobe.
+bïjre strategijigujmie ektine juktie bæjjese bïejeme jïh ij bæjjese bïejeme laavenjassh loetedh (aritmetihkesne).
+Mijjieh gijhtebe Aslak Mikal Miennam mij lea viehkiehtamme guvviejgujmie prosjektese, jïh guvviebaasem stock.
+Mijjieh gijhtebe gaajhkesidie mah vuajnoeh, laejhtemh jïh vaastoeh buakteme, joekehtslaakan.
+Mijjieh gijhtebe tjiehpiedæjja Elisabeth Ohlson-Wallinem ihke velvies sov guvvijste løønedamme.
+Mijjieh dam gohtjebe Bååstede.
+Mij guvvesne heannede?
+bïjre, gusnie tjåådtje Kristusen jaahkosne libie seammavyørtegsč ovjearohks etnisitete, tjoele jallh nasjovnalitete.
+Jeenjemes daalhkesi åvteste maaksa dam maam gohtje jïjtjemaaksovem fïerhten aejkien gosse dejtie reseptesne veedtjie goske 2 200 kråvnah jaksa.
+Generiken daalhkesi bïjre dïhte alternatijve man vueliehkommes åasa dïhte lea boelhken sæjjasadtje.
+Jis lea tjïelten healsoe- jïh skïemtjehokse vuesiehtimmien gaavhtan hïejmeskïemtjehokse dellie skïemtjesåjhterasse man medisijneles dïedtem åtna soptsestalledh, aaj MAS:em gohtje, tjïeltesne.
+Mijjieh reeremesoejkesjh stealladibie
+- Mijjieh sïjhtebe barkedh guktie saemien edtja tjarke sijjiem åadtjodh gaajhkene daltesinie dennie saemien ektievuekesne.
+- Mijjieh sïjhtebe daltese-bäjjanimmiem saemien gïelesne vuejnedh, Joseph Fjellgren dam jeahta, giem aaj raeriestamme sjïdteme goh kampanjeraerien åejvie.
+- Mijjieh sïjhtebe govledh maam almetjh vienhtieh åvtelen reerenasse dam minngemosth sjæjsjalimmiem vaalta, mejtie edtja dejtie gaavnoes gåetide utniehtidh jallh orresistie bigkedh, reeremeministere Rigmor Aasrud jeahta.
+Mijjieh sïjhtebe datne edtjh meatan årrodh soptsesh darjodh dan nedtesæjjan Soptsesh, leejri bïjre, skyllemegaavnesjimmieh, åehpies almetji bïjre, gærja-, musihke jih filmesoptsesh jallh dov åssjaldahkh jieleden smaave jïh stoerre onterdimmiej bïjre.
+Mijjieh sïjhtebe jienebh edtjieh saemien lïeredh, juktie ajve naemhtie mijjieh hoksebe gïele guhkiebasse jeala jïh orre boelvh åadtjoeh gïelem lïeredh.
+Mijjieh sïjhtebe dah mah joekoen kultuvrejielemigujmie gïehtelieh edtjieh dejtie bööremes nuepieh utnedh sagke stuerebe maarkedh jaksedh sijjen dorjesigujmie, saemiedigkieraerie Silje Muotka minngemosth jeahta.
+- Mijjieh leavloem bïejeme akten faalenassese gaajhkesidie, jïh mijjen ulmie lea abpe dam voenges siebriedahkem meatan vaeltedh Altesne.
+Mijjieh sïjhtebe konferanse edtja dam voenges siebriedahkem Altesne meatan vaeltedh, Oskal jeahta
+- Mijjieh sïjhtebe saemien voeresh Oslosne edtjieh aktem vyörtegs voeresebaeliem utnedh.
+- Mijjieh sïjhtebe saemien tjïerth, siebrieh, jielemebarkijh jïh faagealmetjh voengesne böör...
+Mijjieh sïjhtebe saemien gïele edtja gaatojne, vaeresne jïh skuvlesjaljosne govledh.
+Mijjieh maaje sïjtijste govlebe dej dååjrehtimmiej bïjre dennie orre reeremisnie gosse dïhte aalka juhtedh daelie, Åhrén jeahta.
+Mijjieh sïjhtebe göölemetïjje guhkebe sjædta naemhtie guktie tjåådtje mijjen tjåenghkies lahtestimmesne, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Mijjieh dov åssjaldahkh jïh raerieh gïelen jïh gïeleevtiedimmien bïjre sïjhtebe.
+Mijjieh sïjhtebe daejredh mejtie gïeleprosjektevierhtieh saemien gïelem eevtjieh, mejtie saemien gïeleåtnoem lissiehtieh, jïh mejtie dåarjoeöörnege saemien årroejidie jaksa.
+- Mijjieh sïjhtebe viehkiehtidh dïenestem sjugniedidh jïh jielemem evtiedidh mij våaroeminie åtna aktem aerpievuekien jïh jïjtsedorjeme duedtiem.
+Mijjieh aaj sïjhtebe jienebh edtjieh saemien nuhtjedh dam daamtaj goh gåarede, jïh eeremasth gaajhkene lehkesne.
+Mijjieh sïjhtebe aaj vielie daejredh guktie viehkieabparaate dejtie saemide dååste mah vædtsoesvoetem dååjrieh, jïh mejtie saemien gïele- jïh kultuvremaahtoe viehkieabparaatesne gååvnese, Vibeke Larsen jeahta.
+- Mijjieh sïjhtimh ohtsemidie ahkedh gïetedidh.
+- Mijjieh sijhtebe aktem nænnoes barkoem utnedh saemien kultuvrejieliemidie mah edtjieh gorredidh ihke jienebh maehtieh veasodh dejstie saemien kåanste-jïh kultuvrebarkojste.
+- Mijjieh sïjhtebe vihkeles haestemh digkiedidh båatsojne, men aaj mah nuepieh båatsoe åtna juktie evtiesovvedh akten monnehke jieliemasse, seamma tïjjen goh dejtie gïengeles roehtside utnehte mejtie båatsoe saemien kultuvresne åtna, Åhrén jeahta.
+Mijjieh sïjhtebe saemien edtja våajnoes årrodh sosijaale meedijinie.
+Mijjieh sïjhtebe dejtie saemien museumidie prioriteradidh dan åvteste joekoen vihkeles mijjen kultuvreskaehtieh vyörtegs hïejmh åadtjoeh jïh gaajhkesh åadtjoeh dejtie vuejnedh.
+‐ Mestie datne jeenjemes bååhperdh?
+‐ Mestie datne jeenjemes aavodh?
+Daelie libie joekoen geerjene ihke lea åarjelsaemien dajven våaroe.
+Sinsætnan jeehtimh man gaavhtan libie saemien skuvlesne vaedtsieminie gosse ibie åadtjoeh saemien gielem lieredh.
+Mijjieh biejjiem juekebe abpe vearteninie, mijjen laantine jïh voenine.
+krøøhkeste. Dïhte nasjovnale jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesje, Gud gir - Vi deler, lea gaajhkide kristeme maanide jïh noeride Dennie nøørjen gærhkosne, aaj saemien.
+Saemiedigkie njieljie vihties laavenjostoetjåanghkoeh Maahtoedepartemeentine åtna fïerhten jaepien maanagïerten, maadthlïerehtimmien jïh jollebe ööhpehtimmien bïjre.
+Dellie kanne galhkuvegïetedimmesne rååresjibie, åvtelen Eatnemereeremen direktovraate soejkesjem jååhkesje.
+Guktie krirrien åvtehken nomme?
+Mij lea hijven: Datne gïelem eadtjohkelaakan nåhtedh.
+Datne aamhtesen bïjre eensilaakan soptseste.
+Mij lea hijven: Datne hijven vuesiehtimmieh gaavnh guktie gïele jïh kultuvre gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh Saemien eatnamisnie, joekoen saemiej jïh daaroej gaskem.
+Mij lea hijven: Datne soptsestih jïjnjh sjyöhtehke barkoej bïjre dov ööhpehtimmiegeajnosne Datne murreds gyhtjelassh gihtjih barkoejielemen bïjre
+Mij hijven: Datne tjïelkelaakan dov mielem buaktah Manne tuhtjem datne dov vuajnoeh hijvenlaakan buerkesth Maam maahtah bueriedidh: Datne maahtah dov mielh buektedh vielie jeereldihkie baakoejgujmie
+Mij deahpadamme männgan Jielemebyjresem dååhkasjehti mïetsken 2009?
+Mij deahpadamme männgan Jielemebyjresem dååhkasjehti?
+- Mij lea dïhte vihkielommes fåantoe mannasinie noerh byøroeh lïhkesveeljemisnie steemmadidh?
+Mij lea dov eeremes åssjalommesh guktie sïjhth skylledh?
+Maam datne vienhth?
+Mejtie laantedigkien jïh tjïelten dïedte hoksesne juaka ovmessie dajvi gaskem laantesne.
+Mij lea elektrovne
+Guktie saemieh saalmh laavloeh?
+Mijjieh tjoeperdibie tjïelth eah nuekies daajroem utnieh saemien skïemtjiji daerpiesvoeti bïjre, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
+Guktie fylhken åejvien nomme?
+Guktie fylhken åejvien nomme, mah krirrieh fylhkendigkesne jïh fylhken moenehtsisnie/fylhkenraeresne?
+Mij lea gynekologijen cellepryövenasse?
+- Mannasinie ij jarkelimmiem sjïdth?
+• Mahvæhtahakteåvtehkeartihkeleåtna?
+Mijjen akte tjåenghkies ulmie jielemelatjkojne.
+Mijjieh gåhkese båateme, men læjhkan aktem guhkies geajnoem aajmene vaedtsedh juktie gorredidh gaajhkh saemien maanah aktem maanagïertefaalenassem åadtjobe sijjen gïelen jïh kultuvren bïjre, naemhtie guktie maanakonvensjovne sjïehteladta.
+Mij lea dïhte vihkelommes barkoesuerkie dan seabran, jïh maam dah darjoeh tsevtsiehtidh?
+Mij lea Karasjohkesne?
+Mijjieh ojhte læjhkan aktem lahtestimmiem meatan vaalteme mijjen politihken betnesne, gusnie tjåådtje. "Reerenasse sæjhta aktem lïerehtimmievuekiem utnedh mij saemiej sjïere daerpiesvoeth voebnesje ".
+Mijjieh govlehtimmieinstanse arealeaamhtesinie seammalaakan goh fylhkentjïelth
+Daelie libie bijjelen gaektsie jaepieh gïehtelamme daejnie prosessine, jïh ibie maehtieh jååhkesjidh gaertjiedimmieh göölemetïjjesne daan boelhken gaskem jeatjah dan åvteste ij gåaredh orre göölijh dåårrehtidh daan göölemevuakan, Muotka jeahta.
+Mijjieh dej golme nuelieulmiejgujmie ovmese vuekiejgujmie barkeme, dovne jïjtjemh råajvarimmiej tjïrrh jih dan tjïrrh mijjieh vïerhtieh pilotprojektide vedteme j. v. n. Daennie vuelnie vuesiehtibie dam rööpses laejkiem man mietie libie barkeme.
+- Mijjieh libie saemien tjïerth, siebrieh, jielemebarkijh jïh faagealmetjh voengesne bööredamme meatan årrodh, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
+Gaajhkesh mijjieh gïelem vaarjelibie gosse dam nuhtjebe.
+Mijjieh libie Språkrådets / Gïeleraerien rekommendasjovnh gosse jarkoestamme, jïh dejtie tekstide leah goerehtamme unnebelåhkoejgujmie ektesne.
+Mijjieh libie tjïertestamme man vihkeles lea bïevnesh prioriteradidh båatsoesaemide, jïh libie haasteme båatsoeåejvieladtjide dam darjodh.
+- Mijjieh gåhkese båateme dejnie vijriesåbpoe barkojne gærhkoeliktesistie.
+- Mijjieh joekoen madtjeles lïhtsegigujmie Fjovlegöölememoenehtsisnie.
+- Mijjieh gaskem jeatjah aktem lissiehtimmiem vuajneme saemiengïeleldh baernijste mah aarhskuvlelohkehtæjjaööhpehtæmman syökoeh, jïh mijjieh tuhtjebe daate akte joekoen hijven otnjege, Saemiedigkien mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta.
+Mijjieh libie aadtjen våarhkoem gïehtjedamme jïh daelie gaajhkh tihtelh Bibsysesne registreradamme.
+Guhkies mierielatjkoeh leah dorjesovveme deallahtæjjajgujmie mah edtjieh Saemiedigkiem daejnie viehkiehtidh.
+Mijjieh jïjnjh iedtjije histovrijh gåetiej bïjre govleme.
+- Mijjieh libie sïjhteme aelhkiehtidh dam nuepiem Saemiedigkien veeljemelåhkose tjaalasovvedh.
+- Mijjieh joekoen madtjeles ihke mijjieh dåarjoem vadteme dan gellielaaketje ohtsemidie.
+- Mijjieh joekoen geerjene ihke göökte dan åajvoeh artisth goh Mari Boine jïh Nive Nielsen leah jeahteme dah sijhtieh daam, aalkoealmetjidie, vihkeles konferansem orrijidh.
+Ektesne leam dej åabpajgujmie soptsestamme.
+Daelie sïjhtebe Jeesusen baakoej mietie darjodh, sïjhtebe reaktoem darjodh guktie almetjh maehtieh sinsitniem iehtsieh.
+- Mijjieh dåarjoem vadteme 18 orre CD-bæjhkoehtimmide.
+Sisnjelds libie aaj saemien terminologijeevtiedimmine barkeme, jïh gellie jaepieh aktem jïjtse suerkiem åtneme mij sijjienommigujmie jïh terminologijine barka.
+Mijjieh aaj sjuesjiedibie dejnie hijven evtiedimmine joejken sisnjelen, Olsen jeahta.
+Mijjieh aaj aktem laavenjostoem aalkeme Justijsedepartemeentine juktie daajroem vædtsoesvoeten bïjre lissiehtidh lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkesne.
+- Dan minngemes tïjjen libie isvelihke soptsesth govleme aarhkebiejjien raasismen bïjre, jïh vædtsoesvoete ryöktesth almetji vööste saemien maadtoste.
+Mijjieh stoerre leavloem biejeme Saemiedigkien vuajnose gosse veeljemeøørnegem staeriedamme, staateraerije Andersen jeahta.
+Mijjieh gåhkese båateme, men annje guhkie vaedtsedh
+Mijjieh saemieh, jïh dam libie fïereguhtelaakan.
+Mijjieh libie sïemes mijjieh edtjebe loesevierhtiem hijvenlaakan reeredh, men mearoeloesegöölijh leah ååpsen jïjnjh gaertjiedimmieh åådtjeme göölemisnie, jïh 1994 raejeste dle vaenebe goh akte lehkie aajmene dejstie mearoeloesegöölemesijjijste mah leah åtnosne.
+- Mijjieh daelie sïemes sjïdteme akten laavenjostoelatjkoen bïjre mij sæjhta saemien gïelem jïh kultuvrem eevtjedh jïh statusem vihkeleslaakan lutnjedh dehtie mij lea saemien Båddådjosne, Thomassen jeahta tjåanghkoen mænngan.
+Mijjieh dïjride dej sealadimmien bïjre stoerre sårkojne dåastoejimh.
+- Mijjieh libie veeljeme dejtie suerkide våaroehtidh gusnie daerpiesvoete stööremes, vuesiehtimmien gaavhtan sagke stuerebe lissiehtimmiem vedtedh Åarjelsaemien kultuvrefestivaalese.
+Mijjieh libie Rørosesne minneme jih dam gåetesne råakeme guktie dihte maahta soptsestidh guktie skuvle juhtiehtasse bøøti jih guktie siepmieh lin skuvlesne voestes jaepien.
+Mijjieh vihth dasseme naaken mijjen bööretjommesijstie.
+GOEREHTALLEMEPRYÖVI BÏJRE Mij lea pryöven aajkoe?
+- Vååjneme Dáhttu lea akte joekoen hijven sïelteevtiedimmievuekie orreme saemien kultuvrejielemesuarkan.
+- Mijjieh reaktah jih tråjjesfaalenassh utnebe mej bijre jeatjah aalkoealmetjh ajve maehtieh nïekedh.
+Maam daarpesjim ikth vielie govledh ihke guarkedh?
+Mijjieh limh gellien aejkien Lodegisnie gusnie pryøvemestasjovne jih mijjieh limh aaj meatan båatsoesaemiej ektine gosse Iidnesne tjøønghkeminie.
+Mijjieh aaj Finnmarkesne vaanterdimh gusnie learohkh åadtjoejin meatan gosse slaaterdimmieh jih iervemh.
+Mijjjieh limh akte åålmege.
+Dïhte mij lij orre dej gïelebiesiejgujmie dah dan vuekesne iemiealmetjigïelem buakteme man lij dan vuelie statuse jïh lij dan viesjehke siebredahkesne goh maōri.
+- Mij lij dihte verremes dåeries-moere, lohkehtæjjah jallh dah jeatjah learohkh?
+Mij lij geerve?
+Mij lij geerve?
+Mijjieh aaj vuejnebe vihkeles stuerebe jïh vielie staabijle faagebyjresh evtiedidh saemien dotkemasse jïh jollebe ööhpehtæmman, gusnie akte saemien ållesth perspektijve gorresåvva.
+Saemiedigkien bïjre
+Sïjhtebe daesnie naan vuesiehtimmieh neebnedh.
+- Mijjieh hævvi låavthgåetesne åerebe, mij guhkede gietjeste lea desnie gusnie mijjieh saemieh libie jïjjedamme gosse eatnamisnie fealadamme, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo soptseste.
+Mijjieh vuejnebe evtiedimmie aalkoealmetji jïh aalkoealmetji reaktide gaskenasjovnaale sijjesne aktem tjïelke ulmiem åtna guktie dïhte nöörjen saemiepolitihke jïh saemien reaktah evtiesuvvieh tjïeltine jïh saemien årromedajvine.
+- Daelie jeenebe learoevierhtietjaelijh jïh bertemh vuejnebe mah sijhtieh learoevierhtieh darjodh.
+Mijjieh vuejnebe dovne njoelkedassh leah nåake sjïehtedamme daan beajjetje siebriedahkese, jïh maahtoe fååtese, Sanner jeahta.
+Vihth veljies barkoenamhtah almetjh Europesne vuejnebe.
+- Mijjieh vienhtebe gaajhkh mah saemiestieh edtjieh seamma reaktah utnedh saemien gïelem nåhtadidh goh dah mah nöörjen soptsestieh, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
+Mijjieh aktem båatsoeburriejreeremen åadtjobe bielelen luhpiesvoete.
+- Mijjieh akten mïrrestalleldh saemien siebriedahken åvteste barkebe seamma reaktajgujmie, dïedtigujmie jïh nuepiejgujmie dovne nyjsenæjjide jïh kaarride.
+Mijjieh almetjh leah væjkele laejhtedh gosse ibie maam akt nøøkh, jïh dam edtjebe, bene dastegh mijjieh ibie steemmereaktoem nåhtadamme, manne vienhtem mijjieh ibie seamma reaktoem utnieh klååkedh.
+Maam tuhtjh hijven / ij hijven nedte-sæjrojne?
+Mijjieh veasobe aktene veartenen bøøremes laantesne gosse ussjedibie reaktajearsoesvoetese.
+Mijjieh gutnedibie guktie jillieladtjh buektiehtibie dan asvoeh tsiehkieh haalvedh.
+Mijjieh geerve almetjh goh råållamaallh.
+Mijjieh vïhtesjadtebe, öörnedibie jïh gorredibie saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvrebyjresh
+Mijjieh rohkelibie Jupmele mijjese faamoem vadta bahhan vööste gæmhpodh, dïhte mijjem reenskie juktie mijjen åssjaldahkh, baakoeh jïh dahkoeh eah edtjh mijjem jallh jeatjabidie baektjiedidh.
+Mijjieh rohkelibie Jupmelen rïjhke edtja mijjese båetedh, daennie eatnamisnie, jïh dïhte gaajhkide almetjidie veartenisnie båata.
+Mijjieh maehtebe gieriesvoetem gaavnedh jeatjah almetjigujmie ektesne jïh Jupmielinie.
+- Mijjieh saemiedigkieraeresne sïjhtebe dam saemien siebriedahkem haestedh mijjine ussjedadtedh.
+Mijlea saemien kultuvrejieleme
+Mijjieh saemieh akte åålmege, jïh reaktam jïh frijjevoetem utnebe jïjtje mijjen jïjtse båetijen aejkien tjïelkestidh.
+Mijjieh saemieh akte aalkoealmetje jïh akte unnebelåhkoe Nöörjesne, jïh saemien gïele jïh saemien kultuvre dan åvteste aktem sjïere vaarjelimmiem daarpesjieh jis edtjieh annje stååresjidh jïh evtiesovvedh.
+Mijjieh gegkestibie daate kampanje edtja viehkiehtidh guktie jienebh vuerkiehtieh saemien nuhtjedh jieniebinie sijjine, skreejrehtidh lïerehtimmiem vaeltedh saemien gïelesne, åtnoem saemien gïeleste lissiehtidh jieniebinie jïh orre sijjine jïh saemien gïele åtnasåvva byögkeles ektiedimmine.
+Mijjieh gegkiestibie dåarjoe edtja skreejrehtidh jienebh noerh gööleminie nierhkieh, Silje Karine Muotka jeahta.
+Vaajtelibie daate gærjetje maahta dovne eejhtegidie jih lohketæjjide eadtjalgehtedh buerie bihkedimmieh soptsestallemen bijre åadtjodh jih aaj ektesvuekie-barkoem bueriedidh.
+- Mijjieh hævvi gegkiestibie daate prosjekte sæjhta duedtiemïerhkem nænnoestehtedh jïh eevtjedh abpe Saepmesne, jïh naemhtie meatan årrodh staatusem vielie lutnjedh duadtan hijven kvaliteeteste - jïh destie aaj dïenestem duedtiejieliemisnie, Muotka jeahta.
+- Mijjieh læhkoehtibie Jose Francisco Cali Tzay:m dejnie vihkeles barkojne, jïh gaajhkesh mijjieh daam nammoehtimmiem dåarjoehtibie, Keskitalo.
+- Mijjieh gegkiestibie akte nænnoesåbpoe noerhtelaanti laavenjostoe sjædta saemien filmedorjemassen bïjre båetijen aejkien.
+Dïhte mij naskohte, giepedahta jïh aaj heajhkaldahta.
+Mij fååtese buerkiestimmesne?
+Mij fååtese?
+Mijjieh mah veeljemem dotkebe aaj tuhtjebe luste materijalem giehtjedidh, jeahta.
+Mijjieh dam vihth vööjnimh dennie arabijen gïjresne.
+Sïllh åvtese dorjesovvi, men vaallah tjåanghkoe Durbanesne gænnah gaajhkem buektiehti.
+- Mijjieh vööjnimh daate idtji dan hijven sjïdth, jïh daam libie daelie öörnedamme, barkoeministere Hanne Bjurstrøm jeahta.
+Mij lij buerebe sjïehteme goh maehtedh mïerhkesjidh saemieh minngemosth leah nuepiem åådtjeme aktem bieliem sijjen kultuvreaerpeste reeredh?
+Faamoem åadtjoejibie gosse rohkelibie, aejlies maalestahkem åadtjoejibie jïh gosse åadtjoejibie laavlodh.
+Mijjieh aaj veanhtadibie aktem guvviem åadtjodh guktie dåarjoedåastojh dåarjoem nåhtadieh, jïh guktie öörnege reeresåvva.
+Jïjnjh orre saemien kultuvremojhtesh Balsfjovlen jïh Hammerfesten gaskesne
+Eeremes edtja dejtie doehtedidh dovne gosse tjåådtje jïh gosse vealesje.
+Mijjen jåvlekalendere 2013 lij akte åehpiedehteme dejstie 24 gïele-ierieguedtiejijstie.
+- Mijjen ulmie lea bïevnese ij edtjh ajve buerkiestidh jïh digkiedidh maam råållide jïh politihkeles faamojde Saemiedigkie edtja maanagïertegyhtjelassine utnedh.
+Mijjen haesteme lea fïereguhtem skreejredh saemien gïelem veeljedh.
+Mijjen åålmegebiejjie lea naa noere, ajve 21 jaepien båeries.
+Miijjen bijre
+Mijjen bïjre
+- Mijjen budsjedtedaerpiesvoetesne jaapan 2015 libie gaskem jeatjah tjïertestamme vïjhte suerkieh mah aktem lissie dåarjoehtimmiem daarpesjieh.
+- Mijjen raeriestimmesne budsjedtese libie gaskem jeatjah veeljeme saemien maanaj skuvledalhketjh prioriteradidh, jïh mijjen museumh guhkiebasse evtiedidh, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
+Mijjen barkoe lea dejtie vuesiehtidh man jïjnje vielie mij dejtie aktene, goh dejtie joekehte.
+Mineraale-aamhtesinie dle Saemiedigkie jïjtsh prosessh åtna ryöktesth mineraaleaktöörigujmie, jïh veanhtede rååresjimmieh dorjesuvvieh åvtelen maahta gïehteldimmiekonsensjovni bïjre syökedh.
+Mineraalereeremen direktovrate tjuara, gosse ohtsemh gïetede, dovne vuarjasjidh jïh stuerebe leavloem bïejedh saemien kultuvrese, båatsose, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse.
+Mineraalelaaken § 17 sjïere njoelkedassh åtna aamhtesegïetedimmien bïjre, jïh maam edtja krööhkestidh gosse lea saemien iedtjeladtji bïjre Finnmaarhkesne, gosse goerehtimmiereaktan bïjre syökoe (§17), evtiedimmiereaktan bïjre (§ 30), gïehteldimmiekonsesjovnen bïjre (§34) jïh ekspropriasjovnen bïjre (§40) mineraalide, mejtie staate veanhta satne lea aajhtere.
+Mineraalelaaken § 58 aktem sïiere njolkedassem åtna gusnie tjåådtje departemente mieriedimmien mietie, maahta aktem jollebe dajveaajhteremaaksoem nænnoestidh, juktie mineraalh evtiedidh mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna Finnmaarhkeneeken dajvesne.
+Ohtsemereakta mineraalelaakesne lea kvalitatijvelaakan gaertjiedamme gosse aarebi njoelkedassigujmie vierteste, dannasinie ohtseme ij edtjh arhkedh.
+Mineraalelaaken åssjele lea eadtjoestidh jïh gorredidh aktem eensi reeremem jïh åtnoem mineraalevierhtijste, mij lea hijven siebriedahkese, jïh lea prinsihpi mietie akten monnehke evtiedimmien bïjre (§1).
+Mineraalebïhkedæjja åtnasåvva gosse mineraalesïeltigujmie laavenjostoe, mah sijhtieh goerehtidh jïh mineraalh evtiedidh saemien dajvine.
+Mijjieh mijjen histovrijem, mijjen kultuvreaerpiem jïh mijjen kåanstem jïh kultuvrem garmerdibie.
+Dah ministerh jïh saemiedigkiepresidenth jaabnan gaavnesjieh juktie saemien gyhtjelassh bievnedh, digkiedidh jïh gïetedidh, mej åvteste gaajhkesh iedtjem utnieh.
+Daan boelhken ministeretjåanghkoej gaskem, dle staatetjaelijetjåanghkoeh jïh tjåanghkoeh embetsåvtehki gaskem (Senior Arctic officials, SAO).
+Ministertjåanghkosne Nuukesne Kruanalaantesne jaepien 2011, dle sjæjsjalin aktem ihkuve tjaelijesijjiem tseegkedh Arktiske raaran Tromsøsne.
+Ministeretjåanghkoe lea fïerhten mubpien jaepien.
+Mijjen abpeveartenen ektievoete lea dïhte mij mijjem nænnoestahta, jïh daate biejjie akte hijven nuepie tjoevkesem dïsse bïejedh, saemiedigkieraerie Vibeke Larsen jeahta.
+Mijjieh vienhtebe daate ij leah reaktoe jïh raeriestibie dannasinie reeremedajvem saemien gïelese hiejhtedh, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
+- Mijjieh vïenhtebe gaajhkh maanah jïh noerh reaktam utnieh byjjenimmiem jïh lïerehtimmiem åadtjodh aktene byjresisnie gusnie irhkeme jïh trïegkenasse eah gååvnesh.
+Mijjieh vienhtebe vihkeles gaajhkesh åadtjoeh aarkebiejjien raasismen bïjre daejredh, jïh meedija aktem vihkeles råållam åtna.
+Mijjen ulmie lea hoksedh saemien vuartasjæjjah aktem hijven jïh gamte faalenassem åadtjoeh filmijste jïh dokumentaarijste mijjen jïjtse gïelesne, Olsen jeahta.
+Mijjen dïjre lea saemien gïele lea vihkeles jïh nuhteligs.
+"Unnebelåhkoegyhtjelassh lin sjyöhtehkåbpoe sjïdteme abpe veartenisnie goh aarebi, jïh jalhts mijjen laantesne idtji maehtieh akten dïedtesimmien bïjre soptsestidh dejstie saemijste seamma laakan goh jeatjah lehkesne veartenisnie, dle lij naa tjïelke mijjen luvnie aaj fiejlieh dorjesovveme.
+Unnebelåhkoe unnebelåhkosne
+Mijjen laavenjostoeguejmieh:
+Mijjen prinsihph tjïeltereformesne
+Afghanistanesne nöörjen soldaath viehkine orreme mænngan 2001.
+- Mijjen ulmie lea göölemejielemem nænnoestehtedh mearoegaedtien siebriedahkine, jïh dellie eevre vihkeles mijjese orre göölijh barkose dåårrehtidh.
+Mijjen åvtetje aejkie, mijjen båetije aejkie.
+Mijjen visjovne båetien aejkien siebriedahkese lea desnie gusnie almetji jïh dåehkiej joekehtsh eah naakenem ålkosth, jïh desnie gusnie gellievoete vuajnelge goh dïhte iemie.
+Gaajhkine byjreskinie
+Daan biejjien ij naan hijven låhkoe gååvnesh man gellie mah soptsestieh, luhkieh jallh guarkah dejtie golme byögkeles saemien gïelide Nøørjesne.
+- Ibie maehtieh vïenhtedh daate lea jeatjahlaakan saemien siebriedahkine.
+Mijjieh maehtebe badth veanhtadidh daate buerebe våajnoes sjædta daan beajjetje maadthlaakesne, goh 200 jaepien gietjeste.
+Mijjen akte almetjeveeljeme krirrie gusnie 49% nyjsenæjjah jïh 51% kaarrh, presidente Egil Olli jeahta.
+Mijjieh aktem lïhke jïh hijven laavenjostoem Saemiedigkine åtneme gosse ryöjrehtamme moenehtsem tseegkedh.
+Mijjen lij dialoge saemiedigkine jïh gïeteldssoejkesjem sïemedi konsultasjovnij tjïrrh.
+- Mijjieh daejrebe saemien noerh vaenebe juvkieh goh jienebelåhkoen årrojh, men gelline suerkine mijjen fer vaenie daajroe saemien noeri jïh geerve almetji åtnoen bïjre ovmessie såarhts geeruvevoetevierhtijste.
+- Mijjieh aaj 1,2 millijovnh kråvnah ovmessie råajvarimmide tjïeltine vadteme mah laavenjostoelatjkoem Saemiedigkine utnieh.
+Mijjen aaj reakta lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien gïelem nåhtadidh.
+Mijjieh maanatjirkijem utnebe mij edtja maanaj iedtjh gorredidh.
+Mijjieh maanavaarjelimmiem utnebe mij edtja maanide vaarjelidh daaresjimmien jïh sujhtemevaanoen vøøste.
+Mijjieh dan soe hijven utnebe guktie ibie daarpesjh misse ‐ akt saevegem bæjjanidh.
+Mijjen akte stoerre magasijne tjeallarisnie jïh akte jïjtse naestievåarhkoe, gusnie doh tjaatsegh stööremes aarvojne.
+Mijjen akte stoerre magasijne t...
+Mijjen aaj såemies tjaalegh jïh plaerieh mah elliesteekstesne gååvnesieh Saemiedigkiegåetesne jïh dejnie ovmessie kontovresijjine.
+Mijjen aaj dåarjoeöörnegh dagkaridie prosjektide, gusnie ulmiedåehkie gaskem jeatjah lea museumh jïh aajhterh jïh utnijh kultuvremojhtesijstie.
+Gosse buertiebealesne tjahkasjibie jïh gosse ektesne hïeljine dellie astebe soptsestidh.
+Mijjen lin aaj vaenieh learoevierhtieh.
+Joekoen geerve vïjhte vitnijh veeljedh dej gaskem, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
+Misjovne jïh økumenihke
+Mijjieh geerve almetjh læjhkan dïedtem utnebe maanide jïh noeride bïhkedidh.
+Dan åvtese missjovne åålmegen bïjre jïh maam desnie dorje jïh guktie jeatjah gærhkojde bïjre jarkan veartanisne dåarjohte dej barkojne Jesusen bïjre vihnesjidh.
+Missjovne Missjovnem guarkebe goh " seedteme " jïh båvroem buerkeste maam learohkh åadtjoejin gosse sijjen jaahkoem jeatjabidie vïhnesjidh.
+Missjovne Missjovnem guarkebe goh "seedteme" jïh båvroem buerkeste maam learohkh åadtjoejin gosse sijjen jaahkoem jeatjabidie vïhnesjidh.
+Naakenh barkijh kuvsjesne Dialog för naturvård:sne meatan orreme.
+Naan våhkoeh aborten mænngan bååstide gynekologese jallh tsegkietnese båata jïh orre nåajsanteestem darjodh jïh soptseste guktie gåerede.
+Naan våhkoeh aborten mænngan åådtje såemies aejkien bååstide båetedh.
+Naan våhkoeh dan mænngan muvhten aejkien åådtje bååstide båetedh.
+Monnoeh limen ektesne veterinær-skuvlesne vaadtseme jih gosse manne dam aamhtsem dan åvtese juhtihtim, dellie dihte dallah edtjohke båatsoeburrie-skuvlem øørnedh.
+Jupmelem gihtjebe mijjen ektievoetem buerie sjugniedidh jïh mijjem gaajhkh dåeriesmoeri tjïrrh viehkiehtidh mah mijjen jieliemisnie båetieh.
+sjidtedh guktie Elmie-rijhkesne.
+Guktie pryövenasside nåhtadidh barkosne vuarjasjimmine lïerehtæmman?
+Såemies fuehpies våhkojne dle 920 vuelienommh tjøønghkin mah skïereden aalkoelisnie deellesovvin tjïelten åajvan Rune Kjølstad jïh dajven åvhtehkasse, Hans Jan Håkonsen Staaten geajnoesuerkesne.
+Daate joekehtse læssene gosse båarasåbpoe sjædta.
+Guktie teekstem gåvvan bïejedh?
+Krøøhkestibie eatnemem, jïh vietselesvoetem jih gieriesvoetem eatnamasse vuesehtibie?
+Guktie edtja åvtese darjodh sæjhta voestegh nænnoestidh mænngan reerenasse aktem gamte, gaahpoeh prosessem tjïrrehtamme gusnie ovmessieh guejmieh edtjieh åadtjodh raeriestimmiejgujmie båetedh.
+Guktie naemhtie sjugniehtåvva?
+Öörnedh såemies eejehtimmieh våhkoen saemiengïelen darjomigujmie jïh stååkedimmiejgujmie.
+Hammoedimmie akte vihkeles prosesse faagesne, gusnie våarome lea mij akt mij raaktan gååvnese.
+Guktie gærhkosne damtestidh?
+Guktie illedahkide nuhtjedh goh våarome dan vijriesåbpoe lïerehtæmman?
+Guktie nasjovnale pryövenassh nåhtadidh goh dïrrege lïerehtæmman?
+Guktie datne sïjhth gærhkoe edtja årrodh jis edtjh gærhkosne damtestidh?
+Guktie øvtiedimmie orreme?
+Guktie gåarede mubpede boelveste sualadidh?
+Molsehthlaakan 1: 279 tæjmoeh, learoehkidie guhth eah leah ammesgïelem veeljeme
+Molsehthlaakan 1: 335 tæjmoeh, learoehkidie guhth eah ammesgïelem veeljieh
+Alternatijve 1: bielelen ammesgïele / gïelen goerehtimmie
+Molsehthlaakan 2: 222 tæjmoeh, learoehkidie, guhth ammesgïelem veeljieh
+Molsehthlaakan 2: 278 tæjmoeh, learoehkidie, guhth ammesgïelem veeljieh
+Alternatijve 2: ammesgïeline / gïelen goerehtimmine
+Akte alternatijve lea guvvieh plaerijste jïh våhkoeplaerijste bietskiedidh, jïh aktem ussjedamme fuelhkiem / heamtuvrefuelhkiem darjodh.
+Lohkehtæjja maahta aelhkies, åenehks vaajesem saemiengïelesne lohkedh, jïh nimhtie goerehtidh man jïjnje learohke maahta.
+Vuesiehtimmien gaavhtan; gie dïhte maahta jiehtedh: gaahtoe, bïenje jallh hierkie åådtje kåarhtem utnedh.
+Molsehthlaakan learohkh maehtieh jïjtjemse vuarjasidh dej vuarjasimmievæhtaj mietie, mah leah tabellesne neebneme vuelielisnie, jïh nuhtedh seamma graderinge goh dennie Europeisk språkpass (ESP).
+Guktie dijjine daelie?
+Væhtah jïh jeatjah vuekieh gærhkosne maehtieh darjodh guktie domtoe goh sijjiem åtna gærhosne.
+Munnieluajhteme medtie 14 biejjieh åvteli gujnelemmie jïh dellie stööremes vaahra nåajsan sjïdtedh.
+Munnieluejhteme aalka.
+• gaajhkh learohkh reakam utnieh fysisk - jih
+Maam learohke dan bijre jijtje veanhta?
+Maam datne tuhtjh gærhkoen bïjre daan biejjien?
+Guktie noerhtesaemien tastatuvrem daatovrese åadtjodh:
+Guktie PP-dïenesje barka?
+Goh moralske indivijde almetje dïedtem åtna sov dahkoej åvteste, aaj dej dahkoej åvteste mejtie mubpieh skraejriem vaalteme.
+Vaejviedåehkieh Akte vaejviedåehkie lea dåahketje gusnie vïjhtesh gaaktsesh meatan mah gaavnedieh desnie soptsestidh sijjen åssjalommesi jïh domtoej bïjre gosse gie lïhkemes fuelhkesne sealadamme.
+Ž Guktie Maarjine gosse eengkele dan gåajkoe båata?
+Morten Danielsen, Snåase
+ Guktie maehtebe ussjedidh juktie daam laavenjassem loetedh?
+ Guktie maehtebe ussjedidh juktie daam laavenjassem loetedh?
+Guktie sæjhta dej guaktajgujmie sjïdtedh åvtese?
+Guktie almetjh eatnemem nåhtedieh daan biejjien?
+Guktie abortem dorje?
+Maam tjïelth darjoeh mah lyhkesieh?
+Guktie goerehtimmiem darjodh?
+Guktie p-pillerh nåhtadidh?
+Guktie smååhkede jïh hepsie aaj jeatjahtahta, vuesiehtimmien gaavhtan dan gaavhtan maam lea byöpmedamme, guktie bïssedamme, guktie vaarjoeh hepsieh jïh novh vijresåbpoe.
+Guktie pryövenassem vaalta?
+Guktie pryövenassem vaalta maahta jeatjahtehtedh dåastoevistie dåastoevasse.
+Guktie mammografijjem damta?
+Guktie dan mænngan?
+Guktie suetiem heerrede?
+Digkiedimmie. Maam ulmide tjïeltereforme sæjhta åadtjodh gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden evtiedimmien gaavhtan saemien dajvine.
+• matematihketsagkesh
+Maam datne tuhtjh politihkeles TV‐ digkiedimmiej bïjre?
+Mah argumenth åtnasuvvieh?
+Geajnoe guhkiebasse Dan vijriesåbpoe dåarjelimmien gaavhtan lea daerpies goerehtalledh guktie learohke
+Guktie dam darjoem?
+Guktie byörem vijriebasse barkedh?
+- Guktie daate nomme jeahtasåvva jïh tjaalasåvva?
+Guktie aelkedh #saemesthmunnjien / Artikler / Saemesth munnjien / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
+Guktie aelkedh #saemesthmunnjien
+Maam datne raeresth?
+Mïsse dov gærhkoemaaksoe edtja juhtedh?
+Guktie edtjieh gihtjedh?
+bïevnesh bååstede vedtedh mah dam guhkiebasse lïerehtimmiem eevtjieh?
+ Guktie edtjem illedahkide nuhtjedh juktie maehtedh faageles sjyöhtehke
+• Guktie edtjem illedahkide nuhtjedh juktie maehtedh faageles sjyöhtehke
+Guktie daesnie vååjnoeBuerkiestimmie eatnamistie, almetjijste jnv..
+Guktie daesnie vååjnoe
+Guktie lyhkesim barkoeveeljemem buerkiestidh?
+Guktie veeljemisnie gåaradi?
+Guktie daejnie barkebe
+• Guktie edtjem learoehkidie meatan vaeltedh dennie guhkiebasse barkosne
+• Guktie edtjem learoehkidie meatan vaeltedh dennie guhkiebasse barkosne
+ Guktie learohkh maehtieh meatan årrodh sijjen jïjtsh barkoem vuarjasjidh?
+• Guktie learohkh maehtieh meatan årrodh sijjen jïjtsh barkoem vuarjasjidh?
+Guktie politihkerh Facebook nåhtadieh- mah dïjrh sijhtieh åvtese buektedh?
+Ryøknemeaarke - goere juktie baakoesojjehtimmiem haarjanidh
+ Guktie edtjem learoehkidie ryöjrehtidh aajkose pryövine?
+Gosse lea tjïrrehtimmien bïjre råållespïeleste, sæjhta jearohks årrodh guktie lea öörnedamme, jïh magkeres dirregh.
+Guktie maahtam mubpien aejkien darjodh?
+• Guktie edtjem illedahkide nuhtjedh juktie maehtedh faageles sjyöhtehke
+- Guktie dov åålmege maahta kristeles jieledetoelhkestimmiem jïh jieledehaalvemem vedtedh saemien maanide jïh noeride, guktie dej saemien roehtsh jïh identitete gorresuvvieh?
+diedtem utnieh gyrhkeles gagkestimmien åvteste saemiengïelesne (Nidaros: åarjelsaemien, ÅarjelHålogalaante: julevsaemien, Noerhte-Hålogalaante: noerhtesaemien), jallh Saemien Gærhkoeraerien
+- Guktie maahta dejtie "saemienš nuelieaamhtesidie joekedidh jïh lïhkebe vuartasjidh råajvarimmiej tjïrrh, juktie gaajhkide maanide jïh noeride åålmegisnie jaksa?
+- goerehtalledh dejnie soptsestallemisnie kristemen åvtelen mejtie eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste leah saemien maadtoste jallh saemien ektiedimmiem utnieh, jïh faalenassem saemien
+Digkiedidie guktie dah nïejth lin maahteme
+Guktie guvvieh jïh jeatjah åehpiedehtemh åtnasuvvieh.
+• Buerkesthargumentasjovnem / Guktiedovmïeleaamhtesenbïjre?
+Maam Susannen voelph darjoejin juktie geajnoem gorredidh?
+Sjollehke vuejnedh jienebh staaretjïelth jïjtsh latjkoeh Saemiedigkine sijhtieh, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
+Ïedtjem lissiehtidh soptsesh soptsestidh maam maahta filmine jïh draamine nuhtjedh
+• Learohkidie skreejrehte juktie saemien noeredaltesinie jïh jåerhkeskuvlesne jåerhkedh
+skreejredh guktie jienebh saemien noerh politihkesne eadtjalgehtieh
+ Eejhtegidie skreejredh saemien hïejmegïeline veeljedh
+- gåetie jïh mij dan sisnie
+Sov jååhkesjimmesne stuvremesoejkesjistie tjïelteministere våaroemasse beaja ij naan gruvadarjome maehtieh aelkedh åvtelen båatsojne seamadamme råajvarimmiej bïjre mah skaaride ånnanieh.
+tjaalegem jeenjemasth jarkoste jïh sjïehtede hijven gïeline sjïere væhtah tjaaleginie tjïelkeste
+mejtie sijjienomme
+Jeatjah gaavhtan biehtebe Danicam Manilesne jïh Thomas Lillehammerisnie.
+Dah sijhtieh aelhkielaakan aelkedh daaroestidh gosse vueptiestieh learohkh eah guarkah.
+Fylhkenålma aaj gellie råajvarimmieh åtna maanide, noeride jïh geervide åarjel- jïh julevsaemien dajvesne, vuesiehtimmien gaavhtan råajvarimmieh maanagiertine, gïelelohkehtimmie jïh gïelebiesieh.
+Jeatjah gaavhtan dïejvese ietniengïele åtnasåvva dovne Sveerjesne jïh Såevmesne.
+Mohte im man jijnjem åebrelen mujhtieh destie skuvle-jaepeste.
+Jïlhts pryövenassem maahta gïervebe sjïdtedh lohkedh.
+Jeatjah tijjeh jaepesne ij galkh dajvem båatsose nuhtjedh.
+Jeatjah tijjieh jaepesne ij galkh båatsose nuhtjedh.
+Dah jeatjebh dennie moenehtsisnie lin laanteburrie-lohkehtæjjah.
+Aaj politihkeles eadtjohke.
+Dah maehtieh aelhkielaakan aelkedh daaroestidh gosse vueptiestieh learohkh eah guarkah.
+Mov tjidtjie lij skuvlen lihtsege giehtjedimmie-raeresne goh ajne gujne.
+Mov veeljeme barkoesuerkeste:
+Muvhth vienhtieh vuesiehtimmien gaavhtan dah strulieh gosse tramhkoehtieh jallh seksem utnieh mubpine jallh mubpiejgujmie.
+Naan rïevhkeste juktie dah sijhtieh vååjnedh båarasåbpoe, jallh jïjtjeråårehke.
+Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh (ca. 2 sidor)
+Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh
+Naan ij lyjhkh dam baakoem nåhtadidh.
+Såamesh gïeh irhkesuvvieh aelhkieh vïenhtedh jïjtje fïejlem utnedh.
+Naaken skuvlem "Kraavhtsehavikine" gohtjin juktie desnie dan jijnje kraavhtse beapmojne.
+Muvhth gåhtjoeh gijhkierdimmiem struledh.
+Naakenh vienhtieh ij dan vaahreles jovkh jis ij daamhtaj dam dorje, vuesiehtimmien gaavhtan barre hïeljine, jïlhts dellie jïjnjh jåvka.
+Naaken jåvka juktie damta ov-jearsoes.
+Saemien jaahkoeøøhpehtimmie byøroe pryøvedh
+Maahta pryöven åvteli jallh barkoegoerehtimmien åvteli asvedidh.
+Maahta skaarah jallh skïemtjelassh vedtedh, aaj dorje guktie dåeriesmoerine jallh vaahreles tsiehkine båata.
+Naaken asvem åådtje jïh nåekies sjædta gosse jåvka.
+Såemies asvedieh barre muvhtene.
+Naan åadtjoeh jaabnan gujnelemmiem varki jïh jeatjide kaanne gellie askh vaesieh.
+Muvhth åehpies jïh muvhth orre learoehkidie.
+Naan vuertieh goske gujnelemmiem åadtjodh jallh skaavtjoem sjïdtedidh mearan jeatjah tuhtjieh slæjhtoe sjïdtedh.
+Muvhth tuhtjieh bøøremes ajve lohkehtæjjese jallh akten mubpien learoehkasse soptsestidh.
+Muvhth saemiengïelem voengesne guvlieh, mubpie jis vaeniem saemiem guvlieh, barre ööpehtimmien tjïrrh.
+Muvhtene jeahta stuerebe vaahra goebperh åadtjodh jis tsåvhnoem daamhtaj jïh såapojne bïssede.
+Muvhtene deahpede jïlhts ij guarkoeh mannasinie.
+Muvhtine sårkoe domtoe löövles oktegimsie guedtedh.
+Muvhten aejkien åålmegh aaj beetnehvierhtiejgujmie maahta viehkiehtidh dejtie giejtie daarpesjieh.
+Muvhtene maahta tjålhpoeh damtedh juktie gaajhkh bielieh kråahpesne eah seammasïenten sjïdtedieh.
+Mah maehtieh deahpadidh gosse jovkeme:
+Aalkoste daate vuesehte dïedtem nyjsenæjjeste daelie aehtjebistie ålmese vadta jïh lea dej beelijste gosse nyjsenæjjan ij naan reaktah.
+Såemies sijjine dam vuekien nåhtadieh luhkiemubpie våhkoen raajan.
+Muvhth dajvine dejtie dej jaahkoste dåålvedin.
+Naan barketjh lea jïjtsestaeriedihks, jeatjah barketjinie åadjtoeh tjaeledh maam sïjhth, jïh barketjidie maahtah olkese tjaeledh jallh nedtelohkehtæjjan gåajkoe seedtedh.
+Maahta akte haesteme årrodh såemies sjiere lahtesh jïh vaajesh jarkoestidh.
+Muvhth daalhkesijstie ij naan jïjtjemaaksovem maeksieh.
+Naan daalhkesh maehtieh gaertjiedamme subvensjovnem utnedh.
+Naaken laantedigkine gååvnesieh sjïere skïemtjijesaadthålmah, såemies aejkien aaj dejtie gohtje skïemtjijetjirkije jallh skïemtjijetsïeglh.
+Muvhth tjïelth reeremedajven sisnjelen leah nænnoestamme lïerehtimmie saemien gïelesne edtja obligatovreles årrodh gaajhkide learoehkidie tjïeltesne.
+Muvhth provresalmetjh sijhtieh jïjtjene dåajvoeh tjaeledh, sinsitnide laavlodh jallh mij akt jeatjah jïjsthligkie darjodh.
+Barkoe aktene åajvoeh siebresne.
+Naan jaepiej mænngan viehkieh bøøtin.
+Learohke soptseste
+Naaken dejstie maanijste lin madtan daaroen gielese jih nimhtie dihte dåeries-moere dejtie sjidti.
+tjaalegh faageles sjyötehke vuekine ussjede vuarjasjimmieh åtna jïh
+Naan nyjsenh hormonebåehtjierdimmiem åadtjoeh klimakterijen åvteli jallh mænngan jallh p-pillerem vaeltieh.
+Muvhth learohkh bøøremeslaakan dej njaalmeldh laavenjassigujmie berkieh, mearan muvhth gaajhkem tjaelieh, goh sijjienommh, buerkiestimmieh jïh riektes-tjaalegh.
+Såemies learohkh ånnetji saemien soptsestimmieaerpievuekien bïjre soptsestieh, mearan mubpieh dejtie vihkielommes væhtide veelelaakan tjïelkestieh.
+Muvhth learohkh maehtieh lissiehaestemh åadtjodh.
+Muvhth learohkh haalvoeh jïh lastoem utnieh guhkies soptsesh tjaeledh, jïh maehtieh dejnie seamma soptsesinie guhkiem gïehtelidh, mearan muvhth learohkh orre jïh jeatjah laavenjassigujmie nïerhkieh.
+Muvhth learohkh heamtuvrh gaavnehtieh mah sisvegisnie jïh bigkemisnie leah mahte seammalaakan goh akte heamtuvre maam aarebistie demtieh, jallh aadtjen lohkeme.
+Muvhtide learoehkidie dle pryövenassevuekie maahta ovnohkens årrodh.
+' esne sjïdtieh goh dïhte baahkemes sijjie veeljemisnie.
+'esne sjïdtieh goh dïhte baahkemes sijjie veeljemisnie.
+Muvhth gyhtjelassh byøroeh soejkesjamme årrodh.
+Jeatjah laantine anarkije jïh laakehthvoete reerieh.
+Muvhth laanth maehtieh stuvrelgamme årrodh aktede diktatovreste, aktede dåehkeste jallh aktede krirreste
+Naan saemien sïebredahkine saemien jienebelåhkoen gïele leah, jïh naan sïebredahkine saemien unnebelåhkoen gïele leah.
+Mohte Alberte lij jaepiem gåetesne bovtsi luvnie aerebi goh vihth Aarbortese vøølki jih jåarhkeskuvlem veedtsi 1961-62.
+Mohte alkohole maahta aaj vaahreles ovmessie vuekine årrodh.
+Mohte maahta åålegh naakenem råakedh gie maahta gyhtjelasside vaestiedidh.
+Mohte asve lea jienebe goh beajjetjen aerkie, mij daamhtaj kaanne raessesne.
+Men daelie eah leah vielie ajve saemieh mah biejjiem heevehtieh, gaskem jeatjah dle gellie skuvlh jïh maanagierth daam biejjiem nåhtadieh juktie saemien kultuvrine åahpenidh.
+valla vaarjelh mijjem bahheste.
+valla vaarjelh mijjem bahheste
+Mohte ektine gaajhkide dejtie gïelesiebredahkide lea skreejrehtimmiebarkosne gïelem maanajgïertine jïh skuvline vihkeles utnin.
+Men uvtemes tjoerebe barkedh dejtie heerredidh.
+Mohte ij lin dah faagh joekoen vihkeles.
+Bene tjeahpoe jïh dijjieh goh skuvle, edtjieh gyhtjelassh dan bïjre gihtjedh mij lea daelie, båajhtoeh åssjaldahkh haestedh jïh mijjen båetijen aajkan vuejnedh.
+Bene dellie tjuara dam vihtiestidh, vuesiehtimmien gaavhtan feelemeleahpine.
+Daej veajkoej sæjhta sjyöhtehke årrroh lïhkebe goerehtimmiejgujmie / arkeologeles kroehkemigujmie.
+Mohte dellie tjuara jïjtje gaajhkem maeksedh.
+Mohte gåetie-iemeden skuvlem leam vaadtseme.
+Mearan skotsk-gælijen gïele lea vaejvie tsiehkesne, maahta jeahtasovvedh skreejrehtimmiem Walesinie hijven jåhta.
+Men nov gujht gåarede.
+Bene daennie rohkelassesne rohkelibie Jupmele tjuara baajedh mijjem daam guarkedh, juktie mijjieh dam fierhten beajjetje laejpiem gyjhtelassine dåastobe.
+Mohte tjuara naemhtie darjodh, juktie guvvie buerebe kvalitehtem åådtje jïh goerehtimmie vihtiesåbpoe sjædta.
+Mohte ij leah saatnan.
+Men ij leah badth dïhte nuekie gænnah.
+Mohte daate lij mov barkoen mænngan, guktie gieh jeatjebh tjoeverieh dan bijre soptsestidh.
+Mohte gujht gåarede, jïh dan aarebi orrije rïevhkestidh buerebe sjædta.
+Bene, dïhte mij lea murreds, gosse akte krirrie åvtese jåhta dehtie evtebe veelje-mistie, dle daate bueriedimmie akten hijven indika tovre ihke åvtese jåhta aaj dennie sïejhme veeljemisnie.
+Bene buerebe boelhketjen mænngan damta, jïh ij leah feerlege.
+Mohte dam vaahram lea dan onne.
+Mohte maehtieh vååjnodh ovmessie vuekine jïh ovmessie sisvege utnedh, vuesiehtimmien gaavhtan konserveremevierhtieh.
+Men gellie såarhts vuekieh maahtah nuhtjedh jis sïjhth noerhtesaemien bokstaavh mobijlesne nuhtjedh.
+Badth gellien aejkien jeatjah biejjieh våhkosne aaj.
+Dåaroe bøøti jih idtji vielie skuvle Havikesne sjidth aerebi goh dåaroe vaaseme.
+Dle mij akt heannadi.
+Departemeente buerebh veelji båatsoen aatsolen vuejedh jïh prosessem goerpedehti, Åhrén veanhta.
+Daelie akte tïjje gusnie almetjh tjuerieh barkedh luhkiegaektsie tæjmoeh dygnesne, ihke ravvide båeries almetjidie bïssedh.
+Mohte ij lij desnie naan saemien giele, idtji naaken dejstie lohkehtæjjijste saemien gielem soptsesth.
+Mohte struleme maahta aaj jeatjah darjomh årrodh.
+Men raaktan lea almetji bïjre.
+Men gïelejarngh eah leah tseegkesovveme gaajhkine dajvine gusnie saemieh årroeh.
+Men jielede eatnamisnie aaj mij akt stuerebe saemide: gidtjh våarome dan saemien kultuvrese.
+Jeenjemes laantedigkine jïh regijovnine prevensjovnevierhtieh aelpebe gosse nuerebe 20 jaepeste.
+Læjhkan lægan dej guaktaj ovmese dååjrehtsh skuvlen gaavhtan.
+Mohte maahta vaejlievualanimmie daalhkesidie maanese vedtedh jis sagkes skeajmede vaejleste sjædta, vuesiehtimmien gaavhtan kråahpe baektjede, nyjhkestalla, ij sïjhth byöpmedidh jallh jovkedh, gåårelaakan åara jallh vïevtjerostoe.
+Aanjebodts skuvle Aarbortesne jaepien 1951 tseegkesovvi, mohte ij lij dihte dorjehtse gæmhpomen mietie, juktie kovmitee vihth juhtiemasse bøøti jaepien 1953.
+Bene gosse steemmide ryøknoe, iktegisth dam seamma vuajnam: ij lij gåessie gænnah akte steemme (amma mov) mij saaht maam jarkeli.
+Mohte gosse tjoelenjoetseldh sjædta dellie oste seksem utnedh jeanamidh.
+Mohte ij edtjh daarpesjidh aatide jeatjahtehtedh goh ïedtjh jallh maam gåårvede juktie jeatjah neerrehtieh.
+Daesnie naan raerieh mejtie maahta pryövedh.
+Mohte ij naan edtjh tjïekedidh juktie jeatjah irhkieh.
+Mohte ij leah dïhte giem irhkesåvva maam fiejliem dorjeme!
+Mohte ij leah naan skïelte maam tsïnnenjaelmiem gaptjedh.
+Mohte idtjim sijjiem desnie åadtjoeh guktie Aaltese vøølkim lohkehtæjja-skuvlem vaedtsedh.
+Bene maahta gaskeviermiesteemmide jarkelidh.
+Naemhtie sjugniehtåvva gosse Jupmele mijjem faamoem vadta sov baakojne, jïh mijjem jaahkosne vaarjele mijjen minngemes tijjese.
+Gyrhkesjimmie aaj akte væhta jïh vïhnestimmie gærhkoen jaahkoen bïjre jïh lïhkesvoete sïebredahkesne.
+Men joe daelie maahtam jiehtedh Saemiedigkieraerien vuajnoe dennie barkosne tjieltereformine lea reforme tjuara reaktatsiehkiem jïh dïenesjefaalenassem nænnoestehtedh saemide tjïeltine.
+Mohte dellie aaj gellie maanah mah idtjin maehtieh saemiestidh.
+Badth gosse naemhtie almetjigujmie gaavnedibie mij akt orre, sinsitniem jïh jïjtsen bïjre lïerebe.
+Mohte jis jeatjahtehtemem aajhtsa njammesne edtja åålegh hoksem bïeljelidh guktie varki goerehtimmiem darjodh, jilhts nåajsan.
+Mohte jis operasjovnem dorjeme boernengåetietjeapohkecanceren jallh jeatjahtehtemi åvteste boernengåetietjeapohkisnie byöroe jåerhkedh dam vååksjedh.
+Mohte jis dåehkien vööste duasta tjåadtjodh jïh vuertedh dellie jïjnjem vitnie.
+Mohte jis edtja abortem darjodh dellie hijven jis naaken gie maahta dåarjoem årrodh dovne aborten åvteli jïh mænngan.
+Mohte jis eakan sïemedh dellie åålegh nåajsan nïejte gie sjæjsjele jis edtja abortem darjodh vuj ij dam sïjhth.
+Mohte jis dåeriesmoerem goebperinie åtna dellie ij leah vaahreles teestedh jis buaranidh jis jeatjah beapmoeh byöpmede.
+Bene jis njaelkieslaakan åara dam ånnene.
+Mohte jis maana galma, mij maahta darjodh gosse vaejlie bæjjene, maahta gaptjesem dïsse bïejedh jïh voejhkele lyjhkedelaakan darjodh.
+Mohte jis joe goebperh åtna maahta unnebe vaejvieh sjïdtedh jis lïjhkemåvhkah bomulleste åtna jïh vïjresåbpoe vaarjoeh åtna.
+Mohte jis goebperh åtna jallh daamhtaj goebpereinfeksjovnem åådtje jïh tsåvhnoen jaabnan bïssede dellie kaanne buarene jis ij dan jaabnan bïssedh.
+Gosse maana båarasåbpoe sjædta jïh jïermijes dellie maana jïjtje åådtje nænnoestidh jis hoksebarkijh åadtjoeh bïevnesh olkese vedtedh jïh gïese.
+Mohte jis veanhta dïhte baektjede dellie maahta lokalbedövningem åadtjodh.
+Mohte jis ij orrijh naavlehtidh, jïlhts baaktjesevualanimmie daalhkesidie båehtjierdamme jïh åejjie bijjene, byöroe maanam hoksejarngesne jallh jouredåastoevisnie goerehtidh göökte-golme dygni raejesne.
+Mohte laakesne aaj tjåådtje ij edtjh dööpmeme sjïdtedh jis eevre tjïelkes ij lij daaresjimmie.
+Bene aelhkie ussjedidh im manne skïemtjes sjïdth, jallh edtja dejnie orrijidh åvteli feerlege sjædta.
+Mohte dïhte daamhtaj aalka dovne aarebi jïh seentebe.
+Mohte sïejhmebe barta jeatjah sjïekenistie, juktie dearkoes jallh ij leah nuekies ostesne.
+Men læjhkan akte paradokse akte vuekie mij tjïelkelaakan buerebe kvaliteetem gejhkiegualan vadta, jïh buerebe baalhkavåarome göölijasse, ij gåaredh nuhtjedh daelie dej orre raajnesvoetenjoelkedassi gaavhtan, Muotka tjïerteste.
+Mohte vihkeles mujhtedh dam darjodh maam hijvenlaakan jïjtsasse damtedh.
+Mohte gååvnese aaj onne veahka frijjes, ov-tjatneme PSA.
+Mohte niejth voenesne mijjem lyjhkin- idtjin dah mijjeste billh.
+Minngemes mov juelkieh dan madtan sjidtin guktie barkosne orrejidh jih trygdem dåastoehtidh.
+Men dan guhkebe pryövoe gujnelemmiem juhtedh dellie stuerebe vaahra ij gåeredh jïh aalka læjhkan vïrremem åadtjodh.
+Men aaj Byjresedepartementen galhkuvegïetedimmiem edtja darjodh mænngan Saemiedigkine råårestalleme.
+Daate skuvlen byjjes øøhpehtimmeste joekehtahta, mij daan biejjien lea religijovne, jielemelearoe jïh etihke (RJE).Saemien jaahkoeøøhpehtimmie lea
+Bene fer jïjnjh almetjh- dovne noerh jïh geervh - Jupmelen nommem nuhtjieh gosse haarmese sjïdtieh naakenidie.
+Men ibie maehtieh jammaridh.
+Men tjoerebe bæjhkodh, saemien siebriedahkesne dåehkieh gååvnesieh mah ååpsen guhkiem leah ierhkiebielesne vyöseme destie maam jeenjesh tuhtjieh lea iemie.
+Men - mijjieh edtjebe vuesiehtidh.
+Men mijjieh aaj viehkiehtamme evtiedimmieråajvarimmieh finansieradidh laantebårran, fealadassejieliemasse jïh skåårvemidie dïenesjesuerkien sisnjelen, Ann-Mari Thomassen jeahta.
+mearoegaedtie jïh sis-laante, saemieh åarjene, noerhtene, luvlene jïh jillene årroeminie.
+Muvhten aejkien dle akte stoerre taale akte millijovne.
+Mohte naan aejkien dihte geerve.
+Men mijjieh vaenie vihtiestimmiem utnebe guktie gïeline daejnie jielieminie daan biejjien.
+Bene muvhtene ij orrijh, jallh guapa jïh svæjra dan jïjnjh guktie sæjhta dam varki båehtjierdidh.
+Muvhtene apotehke feerh jïjnjh åesteme boelhken sæjjasadtjeste.
+Men muvhti veajkoej sæjhta geerve årrodh aktem dispensajsovneohtsemem slyöhpedh, maam edtja Riksantikvaren gåajkoe seedtedh.
+Men mujhtieh aaj daate biejjie lea akte illedahke dejstie gellijste almetjijstie mah leah gymhpeme dej frijjevoeti jïh reaktaj åvteste mejtie utnebe daan biejjien.
+Mohte dihte munnjien njaelkies jih nimhtie daelie aaj.
+Mohte barkoe daerpies jih goh lin mannem bøøreme båetedh, dellie ussjedim meehtim aktem vuj gøøkte jaepieh desnie barkedh.
+Men manne boejhkesjem Saemiedigkien budsjedtesne 2016 mijjieh gaajh vaenie dahkoesijjiem utnebe, Ann-Mari Thomassen jeahta.
+Men manne madtjeles ihke mijjieh gaajh gaertjies mieriej sisnjeli, libie buektiehtamme råajvarimmieh våaroehtidh juktie saemien gïelem nænnoestehtedh, joekoen maanide jïh noeride.
+Men manne luhpehtem mijjieh edtjebe gaajhkem darjodh gosse daerpies.
+Men mov gaavhtan lea unnemes seamma vihkeles tjïertestidh dam monnehke åtnoem eatnamistie.
+Mohte åadtjoejim liegkedidh målsohth aejlegi!
+Men dejtie noere tseegkijidie lea krïevije dovne skïhph jïh kvotah finansieradidh.
+Aaj åadtjoejibie orrestimmiem lohkemisnie, laavloemisnie jïh rohkelimmesne gaavnedidh.
+Men akte haesteme aajmene åvtelen maahta dejtie histovrijes daeveridie bååstede sertedh.
+Mohte raereste mojhteleslaakan aelkedh guktie ij njoektjemem tjarki rijth jïh alvas dam svihtjie mubpien njaelmesne.
+Maahta aaj darjomem jearohks sjædta, dïhte vaane sjædta rïevhkestidh.
+Men geerve almetji akte sjïere dïedte, kultuvrejoekehtsh ååktedh akte vihkielommes aarvoe mijjen siebriedahkesne, mubpie presideente Laila Susanne Vars jeahta.
+Mohte maahta vaejlievualanimmie daalhkesidie jis maana sagkes skeajmede vaejleste sjædta, vuesiehtimmien gaavhtan kråahpe baektjede, nyjhkestalla, ij sïjhth byöpmedidh jallh jovkedh, gåårelaakan åara jallh vïevtjerostoe.
+Saemiedigkien bïevnesinie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre, Saemiedigkie sæjhta maam akt daejnie darjodh.
+Men Saemiedigkie veanhta mijjieh ibie gåessie gænnah sïjhth guhkiebasse dåeriesmoerine båetedh jis ibie doesth dam tjoevkesasse lutnjedh, Larsen jeahta.
+Men saemiedigkiepresidente aaj tjïerteste doh orre saemien jielemh, goh fealadasse, aktem monnehke ålkoejieledem våaroeminie åtna.
+Men eah leah Saemiedigkien tjirkijinie ståvrosne, d. s. j. Saemiedigkie ij naan faamoem utnieh dejtie stilledh.
+Mohte dah gøøkte skuvlh sjiere byjresh jih kultuvrh vuesiehtin dovne learohki jih lohkehtæjjaj gaskems.
+Mohte skuvlen diedte lea nimhtie sjiedtesjadtedh guktie gaajhksidie sjeahta båetedh.
+Mohte naaken faagh åadtjoejimh plaaneste vaeltedh.
+Bene idtji billijh.
+Bene Stoerredigkie årrojidie vuesehte?
+Mohte dïhte stoerre gæmhpoe lij skuvlesne.
+Men vædtsoesvoete lïhke ektiedimmine lea aaj akte siebriedahkedåeriesmoere saemien siebriedahkesne.
+Mohte aaj noerhtesaemiengïele rijhkigaskem tsiehkesne aaj gohtjesovvi aejhteme gïelem.
+Men uvtemes dle Altan årroejidie jïh guesside aktem gaajh eensi galhkuvem vedtieh aktene kultuvrelle våhkosne, jïjnjh stoerre heannadimmiejgujmie, Sara Margrete Oskal Saemiedigkesne jeahta, guhte dïedtem åtna kultuvreprogrammen åvteste Alta 2013.
+Naaken jeahta daate gierkie edtja mijjem måjhtajehtedh man gåhkese mijjieh maehtebe silledh eannan dam aejlies sijjiem narrahtibie.
+Vuelieh gellien jaepien åarjelsaemien gyrhkesjimmine orreme.
+Muvhth aaj saemiengïeleldidie barkoem vedtieh saemien åesiestæjjah gïetedidh.
+Aavrehe dïhte gïe aajja gonnoeh aahkan luvnie åådtje årrodh.
+Såemies lea dååjreme maaksoem åådtjodh aktene dejstie öornegijstie, men nyöjhkemem åådtjeme dennie mubpene.
+Muvhtide daate deahpede barre naan aejkien mearan jeatjah luejhtemem fïerhten jïjjen åådtje gellien jaepiej raejesne.
+Muvhten aejkien PSA-pryövenassem vadta jis gadtjeåerine tjoeperdimmie mij dåaktere såvma prostateste båata, vuesiehtimmien gaavhtan jis daamhtetje tjuara gadtjedh seamma aejkien sjeapsjoeh gosse gadtjedh.
+Gallasidie lea annje geerve jååhkesjimmiem mubpijste åadtjodh jis naakenem seamma tjoeleste eahtsa.
+Muvhtene aaj dïhte dovne damtesovvi dïhte bæjhkari guktie idtji sjïdth guktie veanhtadi.
+Naan dejstie jåerhkieh jeananidh jïh söökes sjidtieh.
+Muvhtene trommeskïelte loedtene jïh sïeje bieljieraajkan galka.
+Muvhten aejkien tjuara aamhtesem siejhmelaakan gïetedidh, juktie aktegslearohkh krøøhkestidh.
+Såemies aejkien aaj gïehtjede vååksje ij maam akt aajmene vuesiehtimmien gaavhtan boernesgåetien sisnie.
+Maahta vuesiehtimmien gaavhtan biejjieh åtna gosse ij maam akt åajsoeh, ij mïssŠakt luste jallh gosse jïjnjh tjoeperde.
+Muvhtene jeananieh jïh dellie dåeriesmoere sjædta.
+Muvhtene dam jielemem dan jïjnjh tsavtsa guktie jïjtjetjirkeme vaenede jïh voejhkele tsiehkieh slyöhpedh gusnie irhkijh råaka.
+Såemies aejkien ij nahkesjh, tuhtjie dan noere jallh ij heavedh daelie.
+Gosse rïevhkeste dellie tåvsenh daalhkesi eebnh kråahpen sïjse njamma.
+Muvhtene baakoem asvem nåhtede gosse maam akt tuhtjie gïerve.
+Muvhtene maahta aelhkemes jovkemsem bustetjinie daamhtaj vaeltedh jïh onn ' ohtje fïerhten aejkien.
+Muvhtene maahta aelhkemes jovkemsem bustetjinie daamhtaj vaeltedh jïh onn 'ohtje fïerhten aejkien.
+Muvhtene maahta sjïehteles gujnelemmiem juhtedh, vuesiehtimmien gaavhtan jis edtja feeledh.
+Muvhti veajkoej ajve akte gaertjiedamme låhkoe daeverijstie, mearan jeatjah aamhtesinie stoerre våarhkoeh.
+Muvhtene gååvnese jienebe seammavierhtegs alternatijvh akte daalhkesasse.
+- Goh noere saemieh dle såemies aejkien heannadimmine båetebe gusnie ibie maehtieh eensi vaestiedassem vedtedh, jïh ambassadöörine sjïdtebe gaajhkide saemide.
+Muvhtien aejkien åådtje bååstide båetedh
+Muvhtene aaj åådtje antibiotikatabledtem meatan gåetide maam edtja vaeltedh måedtie tæjmoeh goerehtimmien mænngan.
+Muvhtene åådtje aaj antibiotikatabledtem meatan gåatan maam edtja måedtie tæjmoeh goerehtimmien mænngan vaeltedh.
+Muvhtene daajra mannasinie asvede.
+Muvhtene eksemem åådtje tsïnnebangseminie jïh njaareminie.
+Muvhtine maahta damtesovvedh goh åssjelh jïh krïevemh gååvnesieh, vuesiehtimmien gaavhtan guktie edtja årrodh jïh vååjnedh nïejtine jallh baernine.
+Muvhtene maahta sveerjen baakoem oskuld / ovskåaltoe govledh, dan bïjre gie ij leah seksem åtneme.
+Muvhtene maahta cellepryövenasse bieliem gynekologen goerehtimmeste jis vuesiehtimmien gaavhtan bertedh, bene maahta hijven årrodh aaj screeningepryövenassem vedtedh.
+Vihkeles dagkeres mååhtedimmien bijre aeriebistie siemes sjidtedh.
+Muvhtene maahta damtedh fuehpesne jallh nuvreme seksem utnedh jïlhts kaanne ij dam sïjhth.
+Muvhtene kaanne maana aelhkebe jeatjah jovkemem jåvka.
+Muvhtene maahta ånnetji bertedh mohte ij leah vaahreles.
+Såemies eevre vihkeles gïelereaktah tjuerieh faamoem utnedh abpe laantesne. Goh gïelereaktah aarhskuvlemaanide, reakta ellies lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne, reakta healsoe- jïh hoksedïenesjh åadtjodh saemien gïelesne, reakta jearsoesvoetem gorredidh jïjtse gïelesne jïh reakta gyrhkeles dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma buerkeste.
+Såemies eevre vihkeles gïelereaktah tjuerieh faamoem utnedh abpe laantesne.
+Muvhtene lehkesne øøhpehtimmie våhkoebiejjine, fïerhten våhkoen jallh fïerhten mubpien våhkoen.
+Muvhtene lehkesne dle gïelejarngh akte sjïehtedamme bielie saemien voenges siebriedahkijste, jeatjah lehkesne dle maahta dejtie utnedh goh "saemien såålhš nöörjen jienebelåhkoesiebriedahkine.
+Muvhtene lehkesne dle gïelejarngh akte sjïehtedamme bielie saemien voenges siebriedahkijste, jeatjah lehkesne dle maahta dejtie utnedh goh "saemien såålhš nöörjen jienebelåhkoesiebriedahkine.
+Muvhtene lehkesne lea tjåanghkoeh hieljine, mearan jeatjebh leejri gåajkoe vuelkieh.
+Ikth båetijen aejkien Jeesuse edtja bååstede båetedh goh veartenen gånka.
+såemies aejkien aaj ealamadtjen jeenjede dan maahtoen åvteste.
+såemies aejkien maahta aaj byjres tsiehkieh darjodh nuepiem kvalitatijven buerebe faalaldahkem saemien gïelesne stuerebe skuvlesne. Daate tjura byjreskinie vierhtiehtidh.
+Såemies dejstie tjiehpiedæjjijste jïh tjeahpojste mah leah Saemiedigkiegåetesne leah:
+Muvhtine nöörjen jarkoestimmine lea maahteme vuejnedh " samefolkets dag ", dan åvteste saemiej lea samenes, åålmege lea folk jïh biejjie lea dag.
+Muvhtine nöörjen jarkoestimmine lea maahteme vuejnedh "samefolkets dag ", dan åvteste saemiej lea samenes, åålmege lea folk jïh biejjie lea dag.
+Såemies båatsoealmetjh eah leah provhkereaktam åådtjeme sijjen orre dajvide.
+Såemies tjïelth saemien dajvesne læjhkan sjïdtedimmiem maadthjielieminie utnieh, goh Divtasvuodna (Tysfjord), Fálesnuorri (Kvalsund), Lyngen jïh Unjárga (Nesseby).
+Muvhtene lehkesne dle skuvle dïhte aajnehke sijjie gusnie saemien åtnasåvva.
+Muvhtine dajvine dellie dan jïjnjem teehpieh guktie dïhte akte aajhtoe sjædta båatsoen jieliemassen vööste.
+Naan aejkien sån jienebe saerniestimmie sjædta jih vaenebe soptsestalleme gaskems.
+• Naan aejkien vaajtelibie aamhtsi bijre digkiedidh namtegh maanah
+Naan dåehkieh ij gåaredh veeljedh, gaskem jeatjebem dejtie mah departementine jïh ålkoerijhkedienesjisnie berkieh, jïh dah døøpmijh Jillereaktesne.
+Såemies kultuvrejielemeaktöörh byögkeles dåarjoem jïh jeatjah dåarjoem utnieh goh akte bielie baalhkeste, mearan mubpieh ajve doekemistie sijjen jïjtsh dorjesijstie jielieh.
+Naakeninie kultuvrijsnie ij leah naan siejme vuekie tjåanghkoem skuvlen jih hiejmen gaskems utnedh jih eejhtegh lohkehtæjjam krøøhkestieh.
+Naaken maanah tsagkesh utnieh faagi gaavhtan jih jeatjebidie nåake jeatjebi ektine verviestidh.
+Gööktine askine akte onne maana sæjhta reakasovvedh mij nöörjen almetjinie nommere vijhte millijovnh sjædta.
+Muvhth njoelkedassh joekoen tjïeltide dijpieh, jïh muvhth aaj staaten jïh regijovnalen reeremidie dijpieh.
+Muvhth njoelkedassh saemiengïelen reeremedajvh dijpieh, jïh muvhth eah leah geografijen raedtieh.
+Mearan muvhth learohkh eah maehtieh vielie goh vïjhtese ryöknedh kardinaale goerkesinie, mubpieh learohkh maehtieh taalh tjåanghkan bïejedh suerkesne 0 - 100.
+Muvhth learohkh dysleksijine lohkemehaerine tjabreminie gosse luhkieh jïh taalh tjaelieh.
+Muvhth learohkh dysleksijine lohkemehaerine tjabreminie gosse luhkieh jïh taalh tjaelieh.
+Muvhth learohkh dysleksijinie lohkemehaerine tjabreminie gosse luhkieh jïh taalh tjaelieh.
+Lissine lohkehtæjja maahta dååjredh akte learohke tjoeperdimmieraasten nuelesne jallh eevre lïhke skåårede, seamma tïjjen goh aarebi vïhtesjimmieh learoehkijstie maam akt jeatjebem vuesehte.
+Såemies dejstie learoehkijstie dåehkesne mah leah ånnetji tjoeperdimmieraasten bijjelen sijhtieh aaj lissie dåarjelimmiem daarpesjidh.
+Såemies dejtie learoehkijstie dåehkesne mah leah eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen sijhtieh aaj lissie
+Såemies viesjies learohkh vienhtieh subtraksjovnelaavenjassh aktem onne taalem vaestiedassine utnieh, mij leah eevre båajhtode.
+reaktoelaakan jienebh laavenjassh vaestiedamme gusnie edtja aarvoen nænnoestidh sifferidie taaline. Muvhth learohkh buektiehtieh siffere-aarvoem nænnoestidh taaline göökte sifferigujmie, gosse iktegisth ussjedieh luhkieh gårroehbealan jïh akte
+Muvhth learohkh bööremes lïerieh gosse soptsestieh. Muvhth bööremes lïerieh gosse svïhtjieh jïh kråahpem nåhtadieh.
+Såemies learohkh skraejrine dåårreseminie, mubpiegïelesne.
+Learohkh mah tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh leah aktene vuelege daltesisnie. Pryöve lea
+tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh leah aktene vuelege daltesisnie.
+Muvhtide learoehkidie maahta geerve årrodh jïjtsh mielh buektedh.
+Muvhtide learoehkidie maahta nuekie årrodh aktem mielem gaavnedh.
+Maahta haestiedihks årrodh såemies dejtie learoehkidie gaavnehtidh mannasinie daam darjomem darjoeh.
+Maahta nuekie haestiedihks årrodh muvhtide learoehkidie aamhtesen åejviesisvegem gaavnedh, jïh dan bïjre soptsestidh.
+Maahta haestiedihks årrodh såemies dejtie learoehkidie gaavnehtidh mejtie edtjieh reklame- jallh doekemesplakatem darjodh.
+Såemies learohkh tjöödtjestieh, dah jåerhkieh aelhkie strategijh nuhtjedh (vuartesjh Ryöknedimmie vuelielisnie).
+Dah jeanatjommes learohkh sijhtieh
+Muvhth dejstie learoehkijstie mah tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh, sïejhme matematihketsagkesh utnieh.
+Såemies dejstie learoehkijstie mah matematihkine tjabreminie, sjïere matematihketsagkesh utnieh.
+Naan laanth gusnie tjaatsestimmieaaltere 16 jaepieh. Brasile, Cuba, Østerijhke, Nicaragua.
+Såemies laantine akte diktatovre, akte dåehkie jallh akte krirrie maahta stuvredh, jïh lea bielelen gaahpoeh veeljemh.
+Muvhtene lehkesne dle gïejh almetjijstie mijjen åvtelen tjyölkehkåbpoe jïh ræjhkoesåbpoe mubpijste.
+Muvhth vaenie jïh stoerre rubrihkh utnieh, jïh muvhth jïjnjh smaave rubrihkh utnieh.
+Naan skuvlh ennje voejhkelieh øvtiedimmiesoptsestallemidie gaske-biejjien mænngan jallh iehkedi utnedh, mohte gellie skuvlh daelie voejhkelieh dejtie biejjegi juhtiehtidh.
+Politihkere gïen diedte
+Muvhth tjïelth daejnie dajvine leah saemien gïelen reeremedajvesne.
+Naaken eejhtegijstie daam jiehtieh gieh meatan:
+Naan eejhtegh eah saemesth jïh dan åvteste eah maehtieh maanide saemiestidh saemiengïelem ietniengïeline.
+Såemies Jåvvan vaestiedassijste vuesehte satne ij guarkah taalh leah bæjjese bigkeme luhkijste jïh aktijste.
+- Joekoen sjollehke Justise-jïh riejriesvoetedepartemeente lea daam dåeriesmoerem itjmieslaakan vaalteme jïh veanhta saemien dajvine dle maahta saemien gïele- jïh kultuvremaahtose dovne leavloem bïejedh jïh aaj dam krïevedh, presidente Egil Olli jeahta.
+Daam lea Svein Lundese soptsestammed
+Soptsesth jeatjabidie klaassesne maam datne goerehtamme.
+Øøhpehth dah voernges dïejvesh goh tjidtjie, aehtjie, vïelle, åabpa, aahka, aajja, jyøne, jiekie, tsietsie, seasa, gåeskie, maake, muahra, jijmie jïh aajkohke, jïh soptsesth dej bïjre learohkigujmie.
+Bievnieh learoehkidie mij joekehts aarvoeh, jïh guktie aarvoeh maehtieh joekehtslaakan vååjnedh, ovmessie vuajnoen mietie.
+soptsestidh aelhkie aerviedimmiej, valutan jïh möölegeektievoeti bïjre gosse aarkebiejjien tsiehkiej bïjre soptseste
+soptsestidh, buerkiestidh, håalemem soejkesjidh, repeteredh, sijse spealadidh, njaalmeldh toelhkestidh, reegkes gïeline lohkedh, goltelidh, mubpien leareohkasse soptsestidh, buerkiestidh, lahtestidh, digkiedidh jïh mubpide haestedh
+soptsestidh deahpadimmie jïh soptsesi bïjre
+vihkeles eatnemi jïh eatnemehammoej bïjre soptsestidh Nöörjesne, naan jeatjah laantine jïh Saepmesne
+soptsestidh guktie jeatjah aalkoealmetjh eatnemevierhtide nuhtjieh
+soptsestidh mij sjïere jeatjah saemien gïeline
+kreeki bïjre soptsestidh, kreeketryjjesvoetem digkiedidh jïh mïeli jïh faaktaj gaskem joekehtidh
+soptsestidh gïeledajvi bïjre Saepmesne
+Soptsesth irhkemen bïjre
+maam akt soptsestidh akten guvvien bïjre akten veeljeme aamhtesasse
+soptsestidh joekehts gaskesadtemevuekiej bïjre jïh guktie gïele jïh kultuvre maehtieh gaskesadtemem dijpedh
+Baajh learoehkidie njaalmeldh jïjtse bïjre soptsestidh, sov fuelhkie jïh lihke maadtoeladtjh.
+jïjtse åssjaldahkh jïh mïelh buektedh gosse åehpies sjædta eengelskegïelen lidteratuvrine jïh maanakultuvrine
+gærjaj jïh tjaeliji bïjre soptsestidh, buerkiestidh man åvteste dejtie gærjide veeljeme lohkedh
+jïjtse jïh mubpiej bïjre saemien soptsestidh
+maam akt akten guvvien bïjre soptsestidh akten veeljeme aamhtesasse
+jïjtse jallh jeatjabi dåarjelekreeki jïh lyjhkedskreeki bïjre laavlodh, joejkedh jïh / jallh soptsestidh.
+bihkedasseotnjegen bïjre soptsestidh jïh aaj soptsestidh jeatjaj tjaelemevuekiej bïjre mah jeatjah lehkine veartanisne
+soptsestidh guktie sertiestimmie bivtemesiebriedahkeste aalkoejieleme-ekonomijese jieledevuekiem jarkeli Saepmesne jïh Nöörjesne
+jïjtsh dååjresh soptsestidh eengelskegïelen rijmijste, raajrojste, laavloemijstie, heamturijstie jïh soptsesijstie
+buerkiestidh guktie dïhte njaalmeldh gïele tjaaleldh gïelen muhteste lea
+soptsestidh saemien smaareh-tjïerti jïh sosiolekti bïjre
+heamtuvrh soptsestidh gosse biehkieh saemien soptsestimmieaerpievuekeste nåhtadieh
+vaajesh soptsestidh, gusnie naan saemien soptsestimmievuekieh meatan
+almetji, sijjiej jïh heannadimmiej bïjre soptsestidh eengelskegïelen laantijste
+åejvievæhtide buerkiestidh siebriedahkeevtiedimmesne Saepmesne jïh Nöörjesne 800-900-låhkoen raejeste 1700-låhkoen minngiegietjien raajan, jïh koloniseradimmiem Saepmeste veelebe buerkiestidh, dsj.
+vihkeles væhtaj bïjre saemien kultuvresne jïh jieledevuekesne daan biejjien soptsestidh, jïh saemiej statusen bïjre goh aalkoe-almetjh
+Buerkesth mannasinie dah edtjieh dam darjodh.
+Soptsesth mij lea hijven, jïh seamedh learohkigujmie mejnie dah tjuerieh vielie barkedh.
+Soptsesth learoehkasse maam lea vuertieminie, vg: learohke galka göökte våhkoen mænngan, baakoeh jïh dïejvesh slïektenommi bïjre maehtedh.
+Soptsesth learoehkidie aajkoe lea illedahkide nåhtadidh juktie vuejnedh gusnie dah tjåadtjoeh, guktie datne maahtah dejtie guhkiebasse viehkiehtidh.
+Bievnieh bååstede dej baakoej bïjre mah learohkh baakoebaanghkesne utnieh, jïh aaj dej baakoej bïjre learohkh dorjeme dej vuekiej mietie orre baakoeh darjodh.
+Soptsesth learoehkidie guktie dah edtjieh vaestiedidh ovmessie laavenjassesåarhtide, maam edtjieh darjodh jis eah aktem laavenjassem guarkh, jïh man guhkiem dah åadtjoeh pryövenassine gïehtelidh.
+dan åvteste learohkigujmie aajkoen bïjre pryövine, jïh maam pryöve möölehte.
+jarkoestidh.
+Soptsesh jïh vaajesh
+Soptsesh Jesusen bïjre dej njieljie vaentjielinie Bijpelisnie gååvnesieh.
+Maahta aaj aktem soptsesem nåhtadidh maam akte learohke tjaaleme, jis dïhte lea lïerehtimmieulmiej krievemi mietie.
+Dam ektede nåakebe mujhtesefunksjovnese, kognitijve faktovridie jallh abstraksjovnetsagkesidie (Holm, 2002).
+Måjhtam mijjieh Margarethe Wiig-en ABC-em daaroen-gielesne lohkimh.
+Manne måjhtam, akte dejtie learohkijstie, Anne Margrethe Oskale jeehti daate dihte bøøremes skuvle sutnjien, juktie desnie åadtjoejin jijtje barkedh maahtoeh tjøønghkedh jih aaj gærjijste learoem viedtjedh.
+Måjhtam akten aejkien lin mijjien gyhtjelassh daaroen gieleste.
+Datne dej nommh måjhtijh?
+Mujhtieh gåarede "kuvsjemš darjodh learohkedåehkiejgujmie juktie sjïere dïejvesigujmie jallh tjiehpiesvoetigujmie guhkiebasse barkedh, mejgujmie gaajhkh learohkh dåehkesne
+Mujhtieh gåarede "kuvsjemš darjodh learohkedåehkiejgujmie juktie sjïere dïejvesigujmie jallh tjiehpiesvoetigujmie guhkiebasse barkedh, mejgujmie gaajhkh learohkh dåehkesne
+Mujhtieh gåarede "kuvsjemš darjodh learohkedåehkiejgujmie juktie sjïere dïejvesigujmie jallh tjiehpiesvoetigujmie guhkiebasse barkedh, mejgujmie gaajhkh learohkh dåehkesne tjabreminie.
+Mujhtieh gåarede "kuvsjemš darjodh learohkedåehkiejgujmie juktie sjïere dïejvesigujmie jallh tjiehpiesvoetigujmie guhkiebasse barkedh, mejgujmie gaajhkh learohkh dåehkesne tjabreminie.
+viehkine årrodh learoehkidie mænngan skuvletïjjen jis dejtie aaj lïerehte geartoehtimmietabellen bååstede maehtedh, daate sæjhta jiehtedh dah aaj taalefaaktah lierieh goh 21 lea seamma goh golme tjïjhtje aejkieh.
+Mujhtieh learohkigujmie soptsestidh guvviereaktaj jïh gaaltijeåtnoen bïjre.
+Mojhtese jieliedasse.
+Mov lihke byjrese:
+Multiplikasjovnetabelligujmie barkedh maahta learoehkidie viehkiehtidh taalefaaktah vöörhkedh, goh 4 x 6 = 24.
+Manne vïenhtem daate lea akte hijven våarome juktie tjïelke digkiedimmieh utnedh aalkoealmetji jïh staati gaskem, Keskitalo jeehti.
+- Idtji hov munnjien nimhtie.
+- Mov mïelen mietie dle båajhtoehlaakan jïh habjoehlaakan dåemede gosse gruvabarkoem luhpede mij lea soejkesjamme Nussiresne jïh Ulveryggesne.
+Manne vïenhtem vihkeles hijvenlaakan govlesadtedh dej haestemi bïjre mejtie tjïelth dan bïjre utnieh, jïh dan åvteste jaabnan tjïeltine mïnnem, presidente Aili Keskitalo jeahta.
+Tuhtjem eevre reaktoe dah mah jeenjemes vuejieh mijjen geajnojne, jïh dejtie jeenjemes nipkieh, dah edtjieh jeenjemes maeksedh geajnoej åvteste.
+Munnjien lij byjreske voenesne lustes.
+mohte luste aaj!
+Sïjhtem jijnebe daejredh!
+Saemiej aeljlies sijjiej gåajkoe lyhkem vaarredh.
+Skuvlese tsiengelen vøølkim jih desnie mannem raeriestin tjarki barkedh juktie edtjim dej jeatja learohkidie jaksedh.
+Mov vuajnoen mietie lin dah saemien noerh skuvlesne aajmohke jih nimhtie leah aaj gallesh orreme mejtie leam båatsoejielemen bæjngoelisnie mænngan råakeme.
+Manne gaajhkesidie haastam hijven digitaale kraannagujnine sjïdtedh.
+Manne haastam gaajhkide tjirkijidie jïh jeatjah saemide eadtjohke årrodh daan jaepien aksjovnesne.
+Mov haesteme dovne maanide, noeride jïh geerve almetjidie: årrode dejtie bööremes råållamaallide.
+Manne bïllem jåartaburrie saemien dajvine ij sïjhth bïerkenidh daennie gaahtjemisnie, Muotka minngemosth jeahta.
+Maahtam joekoen jeereldihkie soptsestidh, jïh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
+Manne dam darjoem ihke lea akte tjaebpies vuekie.
+Baajede mannem dam naemhtie jiehtedh: reerenassem tjïeltereforme aaj saemiepolitihke.
+Manne viehkiem daarpesjem daan baakoen ulmiem guarkedh.
+Manne viehkiem daarpesjem daan baakoen ulmiem guarkedh:
+Jïh dejtie sijjide aelhkie vueptiestidh juktie jeatjhlaakan vååjnoeh.
+Manne gujht daajram jeenjh demtieh dah eah maehtieh dej reaktam saemiestidh nuhtjedh gosse byjjes reereminie jïh starnesåjhtojne gaskesadtedh - juktie ij oktegh maehtieh dejtie saemiengïelesne viehkiehtidh.
+Tjïelkes munnjien jeenjh barkoeh saemien bieleste darjoeji juktie saemiengïelem tjïrkedh dovne fuelhkesne, byjressiebredahkesne, maanajgïertine jïh maadthööhpehtimmesne, saemien gïele- jïh kultuvrejarngine, jïh saemien åårganisasjovnine jïh institusjovnine.
+Manne daajram daan baakoen ulmiem:
+Manne daan baakoen ulmiem guarkam.
+Manne vienhtem guarkam daan baakoen ulmiem.
+Manne vienhtem daajram daan baakoen ulmiem:
+Manne vïenhtem mijjieh edtjebe aktem tjåenghkies maallem jïh maadthussjedimmiem evtiedidh dejnie noerhtelaanti voestesgïelen learoesoejkesjinie nöörjen, såevmien, sveerjen jïh saemien gïelesne.
+Daate aaj akte aamhtese Russlaantese, dan åvteste saemieh aaj Russlaanten bielesne.
+- Manne gujht guarkam almetjh tuhtjieh daate eevre båajhtode, jïh daelie maam akt dejnie darjobe, staateraerije jeahta.
+Bene manne edtjem.
+- Goh åvtehke NBR-esne, manne dihte diedtem åadtjoejim barkedh guktie dah kriebpesjimmieh juhtiehmasse bøøtin.
+- Manne barkoen åvteste gijhtem maam moenehtse dorjeme.
+Manne sïjhtem aaj mov aahkuvh jïh dej aahkuvh vihth, edtjieh nuepiem åadtjodh eatnaminie jieledh jïh eatnemen ræjhkoesvoeteste nuhtedh, Keskitalo jåarhka.
+- Sïjhtem jiehtedh dovne låhkoe ohtsemijstie jïh ohtsiji kvaliteete aktem hijven båetijem aejkiem saemien kultuvre- jïh gaarsjelimmiejieliedasse vuesiehtieh.
+- Sïjhtem Båddådjon tjïeltem garmerdidh dan skraejrien åvteste maam vuesiehtamme.
+Manne dan garmeres mejnie mijjen soldaath dorjeme Afghanistanesne.
+Mov nïekedasse lea akte båetije aejkie gusnie noerh aelhkieslaakan maehtieh ööhpehtimmiem veeljedh jïh sijjen gïelem nuhtjedh, jïh daejredh saemien aaj akte jielije gïele veartenisnie.
+- Manne aavone uvtelassh dijveldidh loetemidie staeries evtiedimmien muhteste jeatjah aalkoealmetjigujmie, jïh jeatjah staaten lihtsegigujmie, NGO:gujmie jïh jeatjah byjreskebarkijigujmie dan mearan gåessie Rio20+.
+Manne aaj sjuesjedem goh åadjtoem aktem sæjroe-øørnemem lahtestidh mïsse Australijan staateministeere Julia Gillard mannem bøøreme ruffien gaskavahkoen 20. b., saemiedigkieraerie Vibeke Larsen tjielkeste.
+Manne tjarke aavodem meatan årrodh dejtie tjaebpies noeride åvtese heejjadidh mah leah Team Saepmesne, presidente Aili Keskitalo jeahta.
+Guarkam baakoem gosse dam govlem jallh lohkem
+Manne vïenhtem gåarede noeride eadtjalgehtedh, bene guktie lea gaajhkine jeatjabinie daennie jieliedisnie tjuara dam lïeredh.
+Manne vïenhtem aaj dah mijjen maadtoeh böötin gosse gijhteles lin, jïh gosse geerjene lin såangoen mænngan, gosse maanah raekasovveme, skïemtjelassh luajhteme jïh gosse beajjetje åesieh åådtjeme.
+- Manne joekoen geerjene mijjieh dan naa varke sïemes sjïdtimh.
+Manne leam maanijste fejjen, mohte ij leah mov naan skuvle maana-barkojse veadtaldihkie.
+Manne dannasinie joekoen madtjeles juktie gïelebarkoen sisnjelen, mij 10 millijovnh kråvnah åådtjeme, lea raeriestamme 4,7 millijovnh kråvnah læjkodh juktie aktem giehteldimmie- jïh evtiedimmiesiebriem Divvun ' se tseegkedh, stateraerije Rigmor Aasrud jeahta.
+Manne dannasinie joekoen madtjeles juktie gïelebarkoen sisnjelen, mij 10 millijovnh kråvnah åådtjeme, lea raeriestamme 4,7 millijovnh kråvnah læjkodh juktie aktem giehteldimmie- jïh evtiedimmiesiebriem Divvun 'se tseegkedh, stateraerije Rigmor Aasrud jeahta.
+' n bæjhkoehtimmesne aalkoealmetji reaktaj bïjre. Manne leam - goh Saemiedigkiepresidente Nöörjesne jïh Presidente Saemien parlamentarihkeles raeresne- joekoen garmeres ihke saemiej gaskenasjovnale tjirkije daennie prosessesne lea nammoehtamme daam vihkeles jïh histovreles sijjiem utnedh, Egil Olli minngemosth jeahta.
+'n bæjhkoehtimmesne aalkoealmetji reaktaj bïjre. Manne leam - goh Saemiedigkiepresidente Nöörjesne jïh Presidente Saemien parlamentarihkeles raeresne- joekoen garmeres ihke saemiej gaskenasjovnale tjirkije daennie prosessesne lea nammoehtamme daam vihkeles jïh histovreles sijjiem utnedh, Egil Olli minngemosth jeahta.
+Manne madtjeles ihke moenehtse lea vihkeles råajvarimmieh raeriestamme juktie trïegkenassem jïh irhkemem nåhkehtidh saemien byjresinie, raerielïhtsege Silje Karine Muotka jeahta.
+- Manne madtjeles ihke reerenasse Nöörjesne ulmine åtna seahkarimmie aalkoealmetji reaktaj åvteste edtja akte bielie årrodh Parise-latjkoste, jïh aalkoealmetjh edtjieh krööhkestamme jïh våaroehtamme sjïdtedh gosse edtja sjæjsjalimmieh vaeltedh klijmasjïehtedimmien jïh finansieradimmien bïjre.
+Manne madtjeles ihke Saemiedigkie 1 milljovnh kråvnah vielie åådtje jaepien 2012, staateraerije Rigmor Aasrud jeahta.
+Manne dannasinie joekoen geerjene ihke moenehtsen jienebelåhkoe vuartesje daerpies aktine jïjtse daajroestrategijine noerhtene, gusnie joekoen edtja råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie hööptedh dan jeenjesh jåarhkeööhpehtimmiem orriejieh, jïh aaj voenges jeatjah illedahkh gorredidh dehtie læssanamme jielemedarjoemistie noerhtene, Saemiedigkien mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta.
+- Manne joekoen madtjeles mijjieh daelie aktem proposisjovnem buakteme jarkelimmiej bïjre gærhkoelaakesne jïh evalueringen bïjre demokratijereformeste, staateraerije Aasrud jeahta.
+Manne alvesadtem dagkerh heannadimmieh annje Nöörjesne heannede jaepien 2012, jïh dïhte vuesehte gaajhkesh mijjieh tjoerebe maam akt darjodh juktie gorredidh dovne eejhtegh jïh mijjen lïerehtimmieöörnege maanide jïh noeride lierieh jeatjah kultuvride jïh almetjidie ååktedh.
+Manne feejjen ihke fylhkenålma dan eadtjohke gïelebarkosne, jïh ihke barkeminie vielie sijjieh sjugniedidh gusnie maahta åarjel- jïh luvlesaemien gïelh nåhtadidh.
+Edtja aalkoealmetjidie varke meatan vaeltedh prosessine juktie gorredidh olles gaskenasjovnale almetjereaktaj jïh aerpievuekien saemien jieliemi vööste mïedtelh, mejtie aaj edtja aktem båetije aejkiem gorredidh.
+- Manne geerjene ihke mijjieh daelie jienebi maehteles sïeltigujmie maehtebe tseegkijelïerehtimmiem jïh evtiedimmieråajvarimmieh faalehtidh saemien kultuvrese jïh jielemeaktööride, saemiedigkieraerie Silje Muotka jeahta.
+Manne geerjene ihke mijjieh almetjh meatan åadtjobe hijven maahtojne jïh joekehts dååjrehtimmine daennie barkosne, Sanner jeahta.
+Manne aaj madtjeles ihke EN:n raasesïerredimmiemoenehtse jeahta nöörjen åejvieladtjh eah leah guhkiebasse barkeme Finnmaarhkelaakine jïh reaktaidentifikasjovnine eatnamasse jïh tjaatsan Finnmaarhkesne jïh Finnmaarhken ålkolen.
+" Manne leam eatnemen tjoevkese ", Jeesuse jeahta
+"Manne leam eatnemen tjoevkese ", Jeesuse jeahta
+Manne gujht daajram mijjieh dam buektiehtibie.
+- Manne dam barkoem garmerdem maam saemien museumh darjoeh sijjen vaenie vierhtiejgujmie.
+Manne ojhte daajram dijjieh mah øøhpehtimmiem vaeltieh daennie skuvlesne sijhtieh hijvenlaakan visuelle tjeahpoevuekieh lïeredh jïh dijjieh sïjhtede vihkeles dåarjoem vedtedh dan saemien kultuvrese båetijen aejkien.
+Maahtam orre baakoeh nåhtadidh
+Maahtam soptsesem tjaeledh bijjietjaaleginie, aalkovinie, heannadimmine jïh galhkuvinie.
+Maahtam tjaalegem tjaeledh guvvide mah suejniebarkoem vuesiehtieh.
+Manne maahtam jiehtegh tjaeledh akten råållespïelese.
+Maahtam sijjienommem buerkiestidh maam veeljeme.
+Maahtam buerkiestidh mejtie akte sijjienomme lea akte eatneme jallh akte tjaetsieåerie.
+Maahtam buerkiestidh mah ovmessie lïhtsh sijjienommesne sijjien bïjre soptseste.
+Maahtam buerkiestidh maam eatnemelahtese soptseste.
+Maahtam baakoen ulmiem buerkiestidh
+Maahtam punktumem jïh gihtjemevæhtam nåhtadidh.
+Maahtam baakoem raajesisnie nåhtadidh
+Maahtam mov uvte vuejnedh guktie eatneme jallh tjaetsieåerie vååjnoe.
+Manne maahtam dan dejpeladtje jielemen bïjre soptsestidh mejnie mijjieh barkeme.
+Manne maahtam soptsestidh biejjieladtje tsiehkiej bïjre.
+Maahtam suejniebarkoen bïjre soptsestidh
+Maahtam soptsestidh mah lïhtsh jallh biehkieh mah leah sijjienommesne.
+Maahtam buerkiestidh mij lea tjåenghkies dejtie sijjide seamma eatnemelahtesinie.
+Maahtam ellies raajesh tjaeledh.
+Maahtam vuesiehtimmieh jeatjah sijjienommine vedtedh mah iemielaakan ektesne sjïehtieh daejnie sijjienommine.
+Maahtam soptsesem soejkesjdih viehkine åssjaldahkekaarhteste.
+Maahtam suejniej bïjre soptsestidh gosse guvvieh vuajnam
+Manne baakoeh maahtam mah leah saemien ryöknemevuekesne.
+Maahtam gyhtjelassh suejniej bïjre vaestiedidh.
+Manne jiehtegidie maahtam jïh råållespïelem tjïrrehtem njaalmeldh jiehtegigujmie.
+- Manne dovne saemien jih daaroen meehtim goh skuvlesne eelkim guktie ij lij munnjien geerve maam guarkedh.
+Manne govlem datne ahkedh orre baakoeh jïh lahtesh åtnose vaaltah.
+Maahtam ånnetji soptsestidh naemhtie guktie tseahkan sjeahta
+Gåetesne klååkim.
+Manne måjhtajahtam EN:n bæjhkoehtimmien bïjre aalkoealmetji reaktaj bïjre jïh Alta 2013.
+- Manne joekoen ååntjestallem, jïh tuhtjem joekoen hijven, daate barkoe daelie dorjesåvva aktene lïhke govlesadtemisnie saemien siebriejgujmie jïh duedtiejielieminie abpe Saepmesne, daate sæjhta jiehtedh saemijste nöörjen, sveerjen, såevmien jïh russlaanten bielesne Muotka jeahta.
+Mov åssjalommesinie lij aavoe desnie jieledh jih barkedh.
+Munnjien lea iemie meatan årrodh moenehtsen voestes tjåanghkosne.
+Manne krööhkestim stoerretjåanghkoen åvtehke Gaski mijjese gyhtjelassem gihtji daan biejjien; guktie daan beajjetje saemiepolitihke sæjhta vuarjasjamme sjïdtedh 150 jaepiej minngelen?
+Manne vïenhtem vihkeles tjiertestidh ihke lij staaten båatsoepolitihke mij eelki daam gaahtjemem gusnie jïjnjh båatsoesaemieh leah bovtselåhkoem strategeleslaakan lissiehtamme.
+- Manne vïenhtem daate lea dïhte aalkove akten guhkies prosessese juktie dovne byjresen åvteste barkedh jïh ihke saemien ïedtjh gorresuvvieh gaskenasjovanaale åeliedimmiej mietie.
+Manne vïenhtem ij leah darhkh daerpies gænnah, dan åvteste reereme gujht taalide læjhkan åtna, jïh dan åvteste fïerhtene sïjtesne bijjemes bovtselåhkoe damtoes.
+Manne vïenhtem mijjieh aaj dïedtem utnebe maanide jïh noeride bïhkedidh guktie edtja dejtie sosijaale meedijidie nuhtjedh hijven jïh sjiehteleslaakan.
+- Manne vïenhtem saemien, goh byögkeles gïele, byöroe sagki jienebem åtnasovvedh byögkeles reeremisnie, jïh byögkeles bïevnesh byöroeh aaj saemien gïelesne årrodh.
+Manne Aejlies Voejkenasse jaahkam,
+Manne Jeesus Kristusasse jaahkam,
+- Manne gegkestem mijjieh daejnie aktem hijven våaromem bïejeme ihke Dihte nöörjen gærhkoe- aaj dennie jienebekultuvrelle jïh jienebereligijööse Nöörjesne - maahta akte gaahpoeh jïh feerhmeles almetjegærhkoe årrodh, Aasrud jeahta.
+- Manne gegkestem akte hijven jïh nuhteligs digkiedimmie sjædta stoerretjåanghkosne, jïh vaajtelem gaajhkesh dovnesh buerie båeteme digkiedimmiem goltelidh, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma minngemosth jeahta.
+Manne gegkestem daate dåarjoe viehkine sjædta jïh sïelth jienebem duekieh, saemiendigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Manne gaajhkesidie læhkohtem - studenth jïh barkijh skuvlene- dejnie båetije skuvlejaepine jïh båetijen aejkine!
+Manne aaj gegkestem reerenasse vuajna daerpies aktine orre otnjeginie dennie staateles båatsoepolitihkesne, govlesadtemen jïh aktivyöki barkoen tjïrrh saemien siebriedahkine.
+- Åadtjoejim hov desnie vaedtsedh goh sirve mij idtji man jijnjem guarkah.
+Mov mïelen mietie dle vihkeles gæmhpoem nyjsenæjjaj reaktaj åvteste lissiehtidh.
+dååjrehtalledh jïh gïelem aajhtsedh vuelien, laavlomi, saalmi, aelhkies soptsestimmiej, vaajesi, guvviej, speali, tv-programmi jïh digitale vierhtiej tjïrrh
+dååjrehtalledh jïh gïelem aajhtsedh vuelien, laavlomi, saalmi, aelhkies soptsestimmiej, vaajesi, guvviej, speali, tv-programmi jïh digitale vierhtiej tjïrrh.
+domtedh jïh soptsestidh draama jïh teaterijstie
+Muotka bælla giehpiedamme maahtoe jïh barkoefaamoe Veteninærinstituhten goevtesisnie Tromsøesne sæjhta nåake sjïdtedh Beapmoevaaksjomen darjoemasse noerhtene, goh utnije instituhten dïenesjijstie.
+Muotka tjïerteste anti-irhkemebarkoe tjuara våajnoes årrodh aarkebiejjien skuvline jïh jeatjah lehkesne.
+Muotka tjïerteste Lyngen lea akte jarnge dejtie sjïere noerhtenöörjen dååjresidie mearosne jïh vaeresne.
+Muotka tjïerteste Saemiedigkieraerie sæjhta abpe jieleden infrastruktuvrem nænnoestehtedh, jïh tjïerteste aktöörh göölemisnie aaj maehtieh dåarjoem ohtsedh tseegkeldahkide mah gueliem dåastoeh jïh hoksehtimmiem vedtieh voenges mearoe- jïh fjovlegöölijidie.
+Muotka veanhta laanten strategije noerhtedajvese tjuara buerebh vielie monnehke dåarjedimmide bigkedh, goh innovasjovne, daajroe, smaavesïelth, fealadasse jïh voenges beapmoedorjemasse.
+Mov kraanna, guhte ij bijlem utnieh jïh ij gåessie gænnah vuejieh, ij edtjh dïhte geajnoemaaksoem jïh bommebeetnegh maeksedh.
+Jeatjah learohkidie vierrebe juktie idtjin eensi laakan daaroen gielem soptsesth.
+Dah museumh aktem vihkeles reeremeråållam utnieh reeremisie mijjen tjåenghkies kultuvreaerpeste, jïh dannasinie nåake dah museumh teehpieh dej nöörjen museumi vööste, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
+Museume
+Akte vuesiehtimmie lea joejkesijjiem utnedh musihkesne.
+TONO lea luhpiem vadteme musihkem provhkedh.
+Musihke: Saemien gærhkoeraerie daam dïenesjem faalehte.
+Musigkebarkoe maanide jih noere almetjidie?
+- musihke, lidteratuvre jïh filme
+musihke
+Mov sæjroe / Guktie tjeakoesbaakoem darjodh
+Nimhtie idtjim manne sååjhth lohkehtæjjam utnedh guhte saemesti.
+Mov akte joekoen hijven baakoeveahka
+Mov baakoeveahka onne.
+Manne jaahkam dagkerh haestemh mah leah buerkiestamme maehtieh loetesovvedh gosse væljoe lea stïeresne.
+Manne aaj vïenhtem dah learohkh mah sijhtieh stipendem ohtsedh Saemiedigkeste tuhtjieh daate jarkelimmie lea hijven, raerielïhtsege Muotka buerkeste.
+jarkedh, jis vihties jïh aelhkie aath darjobe.
+Mov akte naa stoerre baakoeveahka.
+Mov lea hïejme-eksamene maam edtjem deelledh.
+- Mov lea stoerre veanhtoe gïelemoenehtsasse salkehtimmie sæjhta gellie råajvarimmieh utnedh mah sijhtieh meatan årrodh saemien gielide gorredidh jïh nænnoestehtedh båetijen aajkan, presidente Keskitalo jeahta.
+Læjhkan lij munnjien buerie juktie åehpies lim abpe båatsoejieleme-Nøørjine mov barkoen tjirrh goh veterinære, jih goh lihtsege NBR-esne.
+Mov åejvieulmie artihkelinie lea:
+Mov vielle pruvri jih jåhteji guktie manne oktegh mov eejhtegigujmie sjidtim.
+soptsestimmievuekieh jïh aarvoeh viertiestidh såemies daaletje tjaaleginie soptsestimmievuekiejgujmie jïh aarvoejgujmie vaajesinie jïh almetjediktadimmesne
+Namsos, Namdalseid, Fosnes jïh Overhalla Noerhte-Trööndelagesne syökeme aktem laavenjostoem tseeg kedh dan maam gohtje ektietjïelte maallen mietie.
+Naemhtie darjodh
+Naemhtie edtja årrodh
+bïevnesh daarpesje gosse edtja pryövedh jis lohkije tjuara jolleskuvleööhpehtimmiem orrijidh
+Naemhtie jollemaaksovetråahpa jåhta
+Naemhtie dorje gosse galka kondomem boetjese jallh dildoem tseegkedh:
+Dah jeanatjommes dejstie saemien tjïeltijste tjåanghkan nåake illedahkh vuesiehtieh NæringsNM ' sne.
+Dah jeanatjommes dejstie saemien tjïeltijste tjåanghkan nåake illedahkh vuesiehtieh NæringsNM 'sne.
+- Jielemh stoerre byjresekonsekvensigujmie dan tjarke dåarjedidh lea gaajh vaarege, jïh seamma tïjjen daejrebe gïehteldimmieh eah dam almetjerïekteles standardem utnieh gosse aalkoealmetjereaktide måjhtele.
+- Varke råajvarimmieh- Nïejtide garmerde
+Learohke maahta öörnegem steeredh ryöknemisnie bielelen soermide nuhtjedh jallh daeverh
+Buektehte stuerebe taaligujmie barkedh goh aarebi mænngan dïsse vielie haarjanamme, jallh daerpies vielie haarjanimmine?
+buerebe bååstede ryöknedh saaht mehtie taaleste?
+Buektehtem åssjaldahkh buektedh mejtie barkoe sjyöhtehke munnien?
+Naemhtie eejhtegh gihtjieh.
+Naemhtie datne tjaatsesth
+Buektehte luhkine jïh luhkine ryöknedh mænngan dïsse vielie haarjanamme, jallh daerpies vielie haarjanimmine?
+taaligujmie barkedh goh aarebi mænngan dïsse vielie haarjanamme, jallh daerpies vielie haarjanimmine?
+Maam dïhte ööhpehtimmien bïjre soptseste?
+Naemhtie akte våarome bïejesåvva akten lïerehtæmman mij abpe jieledem ryöhkoe.
+Sæjroe
+Nimhtie lih mijjen vaenebh tæjmoeh mohtedihks voenen skuvline. Måjhtam dah maanah desnie mijjese sohtehtin juktie mijjen dan guhkies eejehtimmie.
+Raase-sïerredimmiedåehkie lahtestimmine bööti gaskem jeatjah Nöörjen Reerenassen raeriestæmman finnmarhkelaakese, gusnie jeahta satne tjoeperde daate laakeraeriestimmie tjarkilaakan saemien giehtjedimmiem jïh sjæjsjalimmiefaamoem giehpede, dejtie dajve- jïh eatnemevierhtide Finnamarhken fylhkesne.
+Naaloe naan millimeterh diameterisnie.
+Naalosne læhtetjem gååvnese maam varki prostatan sïjse baska jïh prostataåedtjeste deavhta.
+nommem bïejedh jïh funksjovnem buerkiestidh naan byjngetje jïh sisnjelds bielide almetjekråahpeste
+Naakeni bïjre preessesne daan biejjien jallh daan våhkoen soptsestamme?
+ektesne veedtsin juktie vuelienommh tjøønghkedh mah krievin edtji Slemmestadgeajnoem gorredidh.
+Mannasinie læjhkan steemmedem?
+Nomme: Aaltere: Gie manne: Jïjtsevoete Slïekte / barkoevoelpe / barkoeviehkie / jeatjah ektiedimmie:
+Nomme: Biejjie: Daltese:
+Nomme: Biejjie:
+3 lïhtsegh 6 lïhtsegijstie nammohte Finnmaarhkeneekesne, mij dajvem jïh vierhtieh Finnmaarhkesne reerie Finnmaarhkelaaken mietie.
+ Aktem saemien byögkeles moenehtsem tseegkedh mij laakide, faamoem, mierietsiehkieh jïh
+Nomme jïh adresse
+Nomme- jïh laahkoespealh aaj båarasåbpoe learoehkidie sjïehtieh, guktie maahta spealem vijriedidh, v.g. mejnie leah barkeminie, maam darjoeh gosse eejehtellieh j. j.
+Nommekonsulentedïenesje göökte askh åtna åvtelen aamhtesem seedtie
+Nommekonsulentedïenesje:
+Nommehkonsuvlentij dïedte noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien gïeledajvidde.
+Jupmelen baernie Nomme buerkeste Jeesuse Jupmelen baernie.
+biejjieh, askh jïh aelhkie tsåahkatïjjh jiehtedh
+nommem bïejedh dejtie Noerhtelaantine laantide jïh dejtie kaarhtese bïejedh, veartenemearojde jïh veartenebielide kaarhtese bïejedh, jïh geografeles dïejvesh kaarhtine gaavnedh
+saemien jïh nöörjen nommh nuhtjedh, jïh hïejmesijjiem, hïejmetjïeltem, hïejmefylhkem, Saepmiem jïh Nöörjem kaarhtese bïejedh
+Monnehke evtiedimmie (SDWG)
+Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende
+mij daelie faamosne dejtie saemien, såevmien
+Båatsoem nænnoestehtedh goh jieleme
+unnebelåhkoej reaktah nännoestidh jïh daltesem lutnjedh
+Juktie baakoeguvvide nænnoestidh dah learohkh maehtieh guvviedidh jallh fotoh lïjmesjidh mah baakojde sjïehtesjieh.
+47 faageldh sjïere gïetedimmie jiermehksjearohkevoetem lij vadteme dåarjoem kr 375 000 jaepien 2009 jïh kr 500 000 jaepien 2010 starne Finnmarken Finnmarkklinihkasse edtja regijovnefunksjovnen utnedh saemien åålmegasse.
+Juktie dejtie vihkielommes maehtelesvoetide nænnoesåbpoe darjodh gaajhkine faagine, dle sæjhta joekoen hijven årrodh jis gaajhkh lohkehtæjjah dejnie daltesinie mah pryövenasside tjïrrehtieh, ektesne joekehtieh jïh digkiedieh pryövenasseilledahkide.
+Laavenjostoem nænnoestahta
+Laavenjostoem nænnoeste ideelle åårganisasjovnigujmie healsoe-jih hoksen sisnjelen
+åvtemieresne årrodh. Saemien gïelen
+Båatsoem nænnoestahta goh jieleme jïh aarvoesjugniedimmiem jieliemisnie lissehte
+Båatsoem nænnoestehtedh goh jieleme jïh aarvoesjugniedimmiem båatsosne lissiehtidh
+Bïhkedimmiedïenesjem duedtesne veaksahkåbpoe darjodh
+årrodh daennie barkosne.
+Govlesadtemem nænnoste tjïelti- jïh fylhkentjïeltigujmie
+Govlesadtemem nænnoste tjïelti- jïh fylhkentjïeltigujmie / Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
+Daajroem saemien aerpievuekien jïh histovrijen bïjre veaksahkåbpoe darjodh, jïh aaj våaromem juktie saemien kultuvremojhtesh gorredidh jïh vaarjelidh
+Ööhpehtimmiem tjïrkedh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne
+Nænnoestehteme lïerehtimmielaavenjostoste
+nännoestidh dej nasjovnelle unnebelåhkoej jijtjefaamoeh jih tsevtsemasse
+ Barkoem eevtjedh saemien terminologijeevtiedimmine
+Saemien faalenassem Oslosne nænnoestehtedh
+Saemien faalenassem Oslosne nænnoestehtedh / Sijjieh saemien kultuvrebarkose / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
+‐ Skuvlem nænnoestidh, maam datne dejnie vïenhth?
+• Tjïrkedh teaterem, filmem, lidteratuvrem jïh bertemebarkoem noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien
+Nännoes jielemebyjrese
+ Nænnoes lïerehtimmiemaallh lïerehtæmman saemien voestesgïeline
+Dan jijnjh tjïeltide åadtjoeh
+Reakta saemien lïerehtæmman byöroe aaj mijjen unnemes maanide feerhmedh, mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta.
+Naemhtie gïele- jïh kultuvremaahtoe akte bielie sjædta dehtie sïejhme skearkagimmeste, jïh dam demokrateles eadtjohkevoetem jïh baalteårrojevoetem nænnoestahta.
+Naemhtie maahtah raeriejgujmie båetedh
+Nemhtie maahta buerkiestidh Abpe veartene, Svïenske gærhkoen gaskenaasjovni / internationelle barkoem.
+Naemhtie abpe tsiehkie maahta jeatjahlaakan sjïdtedh soptsetimmiesijjeste soptsestimmiesæjjan, jïh orre ussjedamme heannadimmieh sjïdtieh daerpiesvoeten mietie.
+Nemhtie gærhkoe datnem maahta dåarjodh
+Nemhtie gærhkoe datnem maahta dåarjodh - Svenska kyrkan - Om oss
+Naemhtie learohkh maehtieh aktem åajvoeh daajroem åadtjoeh saemien histovrijen, aerpievuekiej jïh siebriedahkejieleden bïjre.
+NASCO - North Atlantic Salmon Conservation Organization lea akte siebrie dejtie staatide mah eatnemeloesem reerieh.
+Dïhte nasjovnale
+Naasjovnen dåapmastovlen nænnoestimmie 18. aartigkelen gåalmede boelhketjen mietie maahta klååkijen hïejmerïjhkesne tjïrrehtehtedh seamma njoelkedassi mietie goh faamoje dåapmah.
+Naasjovnen åejvieh aktene rïjhkesne, mah vuartasjieh mejtie råajvarimmiem luhpiemdidh aktene dajvesne mij daan konvensjovnen mietie raastenbijjelen båatsose nuhtjesåvva, dah gelkieh vierhtiedidh dan guhkie gåarede dam dajvem geehtedh råajvarimmiej vuestie mah maehtieh dajven båatsoem tsagkestidh.
+Doh jeanatjommes tjaatsegh naestievåarhkosne lååjkedimmielåhkoeh magasijnesne utnieh, men ij gåaredh låhkojde naestievåarhkosne gåetide löönedh.
+Naestievåarhkosne medtie 1200 tihtelh, mah leah saemien tsiehkiej bïjre jallh leah tjaalasovveme aktene dejstie saemien gïelijste.
+Naemhtie
+Nasjovnaalestaate Nöörje lea dïedtem vaalteme, dovne reaktan mietie jïh politihkeles, mijjen gïelem vaarjelidh jïh skreejrehtidh, dan åvteste mijjieh aalkoealmetjh.
+gïelepolitihkese, mohte dïedtem dej vuepsie-
+Nasjovnaale laakh
+raarastalleme-hammoeh öörnedh dejnie
+unnebelåhkoegïelide. Dej nasjovnelle unnebe
+dïedtem åådtje juhtedh.
+vaarjelimmiem vedtedh dejtie nasjovnelle
+låhkoej nuepieh utnedh jïh öövtiedidh sijjen kultuvrh svöörjesne, edtjieh freemjedh sjïdtedh,
+Dej nasjovnelle unnebelåhkoej reaktah dan
+unnebelåhkoeh leah judarh, romerh, saemieh,
+Nasjovnaale båatsoepolitihke lea jaepieh doekoe nøørjen jïh sveerjen sïjti gåatomedajvh jarkelamme.
+- Nasjovnaale juvrepolitihke tjuara konsekvenside båatsose konvensjovnedajvesne gåabpaginie laantine krööhkedh, Jåma jeahta.
+Nasjovnaale maanagïertebiejjie 2014 öörnesåvva njoktjen 18.
+Saemien bibliografije Nöörjesne reeresåvva Nasjonalgærjagåeteste.
+Bïevnesh saemiengïelesne NAV:esne
+' sne buektiehtidh betnien luvhtie, buerebh goh aktem orre åårganisasjovnem bæjjese bigkedh betnien luvhtie.
+'sne buektiehtidh betnien luvhtie, buerebh goh aktem orre åårganisasjovnem bæjjese bigkedh betnien luvhtie.
+Jienebh vierhtieh gïelevaarjelimmie-dåarjomasse
+NBR-e faage-øvtiedimmiem kriebpesje
+viermiesijjie vadta maanide jïh noeride 10 jïh 20 jaepien gaskem nuepiem jïjtje teeksth dan sïjse seedtedh.
+Flash våaroemisnie nedtesæjjan.
+Daate nedtesijjieh lea jupmeles jaahkoen jïh saemien kultuvren bïjre.
+Nedtesijjien njieljie gïelesåarhth: åarjelsaemien, luvlesaemien, noerhtesaemien jïh daaroen.
+Dan lissine gååvnesieh peedagogihke prograammh jih baakoegærjah noerhtesaemien dïhre.
+Nedtesijjie www.matematikk.org Skuvle maahta aaj vuarjasjidh mejtie edtja dongkedh plaeriem Tangenten (http://www.caspar.no/tangenten.php).
+Jïjnjh tjaebpies guvvieh gååvnesieh dejnie raeriestamme nedtievierhtine.
+Nedtesijjien njieljie gïelesåarhth: åarjelsaemien, luvlesaemien, noerhtesaemien jïh daaroen.
+Nedtesijjie lea:
+Nedte jïh sosijaale meedijah
+Nedtelohketæjja dejtie seedteme barketjidie tjaalasåvva, jïh dijjieh mah gaajhkh barketjidie vaestede aktem baalhkam påastine åadtjoeh.
+Nedtevierhtieh
+Gaskeviermesne bïevnesh gaavnebe ovmessie sæjrojne.
+råållespïelem tjïrrehtidh njaalmeldh dijalogigujmie
+råållespïelem tjïrrehtidh
+Raerieh jïh vuesiehtimmieh gosse barkeminie Learoesoejkesjinie saemien mubpiegïeline
+b. New Yorkesne.
+New Yorkesne.
+Jaepien 2000 NIBR Altesne aktem utnijegoerehtimmiem guektiengïeleldh dïenesji bïjre darjoeji saemien gïelen reeremedajven sisnjelen.
+Manne akten båetijen aejkien bïjre nïekedem gusnie saemien siebriedahke ij vååjnh goh akte heerrehke evtiedæmman, men akte iemie bielie mijjen nasjovnaale jïh seammavyörtegs ektiejieliedistie.
+Nïejtine aajhtsa daamhtajommes goebperh åtna jis goepedh jïh svijredh tsïnnenjaelmien bïjre jïh tsïnnebangseminie.
+Nïejtide aaj pillerh gååvnesieh, guktie gohtje vagitorijume, maam tsïnnen sïjse soermigujmie rijtie, jïh badtja maam dan sïjse strietjkie plastestrïetjkijinie.
+Nïejtide voestes væhta puberteetese båateme njammah aelkieh sjïdtedidh.
+Nïejth daamhtaj dejtie njammine, sjeagkeminie jïh roejtine åadtjoeh.
+Nïejtide dovne bæjngolen jïh sisnjelen tsïnnebangsemh stuerebe jïh mïrhkebe sjidtieh.
+Nïejth pruvhkieh gemtebe ullemem åadtjoeh jïh baernieh gemtebe åelkieh.
+Naemhtie eejhtegh gihtjeme, abpe tïjjen jïh gaajhkine laantine, gosse aktem orre jieledem voestes aejkien gaavnesjieh.
+Kræsta maahta 14 juekedh akten luhkiedåahkan jïh njieljie akth.
+Kræsta aktem rööpesem luhkiem dorje jïh njieljie plaave klåbpoeh beaja dej rööpses klåbpoej nille juktie vuesiehtidh taale 14 aktem luhkiem
+Nejpie
+Daane vuesehte satne maahta beetnegidie ryöknedh, men ij dejtie öörneldihkie dåehkide nuhtjh juktie luhkine jïh vïjhtine ryöknedh.
+Daane luhkie soermh sov uvte steerie mearan akti akti ryöknoe goske låhkan båata.
+Learohkevuesiehtimmie Daanen uvte göökte luhkieh, akte vïjhte jïh golme kråvnah.
+Nikotijne, eebne mij ajve dåhkasjahteme dågkesne jïh produktine mah edtjieh viehkine årrodh dejtie gïeh sijhtieh rïevhkine jallh snohkine galhkedh.
+Nikotijne lea dan feerlege, jis nikotijne njieljie sigaredtijste ryöktesth vïrrese åådtje, dellie edtja jaemedh.
+Nyjsenæjjan njammah ij leah jïebne konsistense.
+Nyjsenæjjah jaabnan gohtje (ca. 2 sidor)
+Nyjsenæjjah jaabnan gohtje
+Nyjsenæjjah fïerhten gåalmeden jaepien gohtje
+Nyjsenæjjah båarasåbpoe 30 jallh 35 jaepieh gïeh jeatjah cellejeatjahtehtmh utnieh goh dejtie geehpemes, rekommanderade gynekologe edtja dejtie goerehtidh.
+Nyjsenæjjah gïeh aarebi leah cellejeatjahtehtemi åvteste gïetedamme maehtieh cellepryövenassevååksjemh daarpesjidh aaj mænngan 60 jaepiej ïlleme.
+Nyjsenæjjabiejjie lea uvtemes dan åvteste mijjieh ibie jååhkesjh tjoele edtja akte fåantoe årrodh mij reaktavoeten åvtem tjåådtje siebriedahkesne, jallh guktie almetjh sijjen jieledem jielieh.
+Dah nyjsenæjjah lea vihkeles daennie ektiedimmesne jïh daamtaj ryöknesuvvieh goh dah vihkielommes aerpievuekie- jïh gïeleguedtjïh.
+lahtesh nåhtadidh jaepieboelhki, biejjiej, aski, jaepiej, vearolden, væhtah vearolden bïjre jïh lopmen jïh daelhkien bïjre njaalmeldh jaepien tjïrrh, våaroeminie jaepieboelhkine
+Njaalmeldh, tjaaleldh jïh digitaale tjaalegh, filmh, musihke jïh jeatjah kultuvrevuekieh maehtieh aaj mijjen jïjtse skaepiedihksvoetem skreejrehtidh.
+Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta
+Njaalmeldh eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta.
+Njaalmeldh eksamenem aaj byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
+Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
+Njaalmeldh maahtoeh leah goltelidh, soptsestidh jïh guarkedh man bïjre soptsestieh.
+Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste nöörjenfaagesne aktem öörneldihkie barkoem tsihkestahta njaalmeldh sjangerigujmie jïh strategijigujmie, ahkedh gïervebe goltelimmie- jïh soptsestimmietsiehkine.
+Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh goltelidh jïh soptsestidh dååjresi jïh vïhtesjimmiej bïjre, jïh ahkedh vielie gïerve aamhtesh åehpiedehtedh jïh digkiedidh.
+Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste matematihkesne lea dovne meatan årrodh soptsestimmine matematihken bïjre jïh ellies faageles aamhth åehpiedehtedh jïh digkiedidh.
+Njaalmeldh tjiehpiesvoeth siebriedahkefaagesne evtiesuvvieh aktene prosessesne mij aalka vaajestimmiejgujmie, daamtaj persovneles karakterine, jïh faagesjiehteles jïh faagesjïere åssjaldahkide evtiesåvva, gusnie ahkedh vielie argumentereden digkede jïh faagedïejvesh veelelaakan nuhtjie.
+Njaalmeldh tjiehpiesvoeth, lohkeme- jïh tjaelememaahtoe lea dovne akte ulmie jïjtsinie jïh akte daerpies våarome jis edtja guarkedh jïh abpe jieledem lïeredh.
+Njaalmeldh tjiehpiesvoeth nöörjen gïelesne lea mïelem sjugniedidh viehkine goltelidh, soptsestidh jïh håaledh, jïh maehtedh gïelem sjïehtedidh åssjelasse jïh dåastoejasse.
+Njaalmeldh tjiehpiesvoeth eengelsken gïelesne lea maehtedh goltelidh, håaledh jïh govlesadtedh viehkine dam eengelske gïelem nuhtjedh.
+Njaalmeldh tjiehpiesvoeth eatnemefaagesne lea goltelidh, håaledh jïh soptsestidh juktie buerkiestidh, juekedh jïh daajroem eatnemefaageles sisveginie evtiedidh mah leah vïhtesjimmiej jïh dååjrehtimmiej bïjre.
+Njaalmeldh tjiehpiesvoeth siebriedahkefaagesne sæjhta jiehtedh guarkedh, buerkiestidh, viertiestidh jïh analyjseradidh gaaltijh jïh dåeriesmoerh viehkine faaktah, teorijh, tjïertestimmieh jïh faagedïejvesh nuhtjedh håaleminie, åehpiedehteminie jïh mïelejiehtieginie.
+Njaalmeldh gïele lea veaksahkommes dej båarasommes almetji luvnie.
+Njaalmeldh govlesadteme lea aaj gïelem, soptsestimmiehammoeh jïh soptsestimmievuekieh govlesadtemetseahkan sjïehtedidh.
+Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
+Njaalmeldh govlesadteme lea vihkeles gosse edtja orre gïelh lïeredh.
+Njaalmeldh gaskesadteme
+Njaalmeldh govlesadteme
+Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
+Njaalmeldh gaskesadteme (saemienfaage) Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
+Tjaaleldh gaskesadteme
+Åejvieboelhkesne njaalmeldh maahtoe dellie galka maehtedh goltelidh jïh soptsestidh.
+Åejviesuerkie njaalmeldh govlesadteme lea maehtedh guarkedh jïh nuhtjedh dam eengelske gïelem viehkine goltelidh, soptsestidh jïh maereles govlesadtemestrategijh nuhtjedh.
+Åejviesuerkie njaalmeldh govlesadteme lea maehtedh goltelidh, håaledh jïh soptsestidh joekehts ektiedimmine.
+Njaalmeldh dïejveldimmesne maahta fïertem gïelem nuhtedh.
+- Akte giehpiedimmie njieljie millijovnigujmie sæjhta stoerre konsekvensh åadtjodh Saemiedigkien råajvarimmide dan saemien jåartaburrien vööste, akte håjnoes saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Mierine 13-18 ovmessie sijjienommh edtjieh tjåadtjodh.
+Mierine 19-24 fuelhkiebaakoeh edtjieh tjåadtjodh, vg. nïejte, baernie, tjidtjie, aehtjie, aahka gon aajjah.
+Mierine 25-30 edtja tjåadtjodh mejnie almetjh barkeminie / gïehteleminie.
+Mierine 31-36 edtja tjåadtjodh guktie almetjh eejehtellieh.
+Mierine 43-48 buerie baakoeh saemien edtjieh tjåadtjodh.
+Mubpene mïerietjåanghkosne 7-12 ovmessie taalh edtjieh tjåadtjodh mah vuesiehtieh man båeries lea.
+Dah njieljie noerhtemes fylhkentjïelth, Finnmaarhke, Troms, Nordlaante jïh Noerhte-Trööndelage aaj meatan reeremedajvesne.
+Gieries datne guhtie ij buektehth sjeavohth årrodh jalhts datne daajrah datne byørh.
+Joekoen njieljie prinsihph mah leah vihkeles gosse vuarjasjimmine lïerehtæmman barkeminie.
+NJIELJIE PRINSIHPH Maahta learohki lïerehtimmienuepieh nænnoestehtedh dastegh learohkh 1. guarkah maam edtjieh lïeredh, jïh mij lea veanhtadamme dejstie
+NJIELJIE PRINSIHPH Maahta learohki lïerehtimmienuepieh nænnoestehtedh dastegh learohkh
+[Kautokeino:] Samisk utdanningsråd.
+Raaktan akte buerebe skuvleaarkebiejjie jïh lïerehtimmietsiehkie learoehkidie, jïh mijjen barkoe lea dïssesjïehteladtedh.
+Njueniesprejjh jïh njuenietrahpenassh leah sjïehtedamme ovmessie aalteri mietie, mij aeskesne tjåådtje.
+Akte ryöktesth illedahke dehtie vijriesåbpoe barkoste lea " Raasten rastah- åarjelsaemien kultuvrefestivaale " mij tseegkesovvi jaepien 2002.
+Akte ryöktesth illedahke dehtie vijriesåbpoe barkoste lea "Raasten rastah- åarjelsaemien kultuvrefestivaale" mij tseegkesovvi jaepien 2002.
+Dah ryöktesth dåarjoeh gaarsjelæmman edtjieh viehkiehtidh guktie dah saemien gaarsjelimmiesiebrieh maehtieh aktem gaarsjelimmiefaalenassem evtiedidh, dovne gaajhkesidie jïh dejtie mah bijjiegietjesne.
+Noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien gïeledajvh leah moenemistie feerhmeme.
+Gusnie bïhkedimmiebieliem gaavnem juktie maehtedh
+Njoelkedasse edtja guarkedh numhtie krööhkestimmine dan minngemes såårts dïenesjh, ij oktegh maehtieh krievedh dah edtjieh saemien gïelesne årrodh gosse gaajhkide rihpesåvva, v.g. daamhts gyrhkesjimmie.
+Dïhte njoelkedasse vuarjasjimmien bïjre, jïh misse edtja leavloem bïejedh gosse edtja saemien kultuvrem krööhkedh Finnmaarhkesne, aaj faamoem åtna ekspropriasjovnen bïjre dajveaajhteren mineraalijste.
+Dah ryöktesth dåarjoeh meedijidie edtjieh viehkiehtidh sijjieh sjugniedidh gusnie saemien gïele, kultuvre jïh siebriedahkejielede aktem jïjtjeraarehke gïelem utnieh, jïh identiteetem sjugniedieh.
+Laake sijjienommi bïjre:
+Gosse oktegh learoehkinie maahta vïhtesjidh guktie learohke ryöknemelaavenjassh luetieh, jïh
+Dalleghveeljeme gärhkoeraerie
+Gärhkoeraerie mejtie dallegh veeljeme dah dovne nännoestimmie jih barkoe åårganh.
+Naasjovne daltese
+Njuoravuopmi lea gåatomedajve Gielas båatsoesïjtese.
+Nuorjonjunnin daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie raaste Gabna jïh Laevas saemiensïjti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263 rïektes sievine jaevrien Lossivatnet låspan.
+Nuorjonjunni gøøkte dajvide juakeme; A jïh B.
+Nåajten darjoe lij jealajehteminie ektiedamme, jïh lij gellielaakan akte daajroe-hegemonisk åejvieladtje mij meehti almetjidie
+Dah lopme-vaeriej bijjelen vuemien mietie dåvvese.
+GULLIEGÏELE - Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka - Sametinget
+Åarjel-Saemiej Gïelh
+Noerhtelaantenskïemtjegåetie bïevnese toelhkedïensjem lea jaksoes.
+Akte dejstie råajvarimmijste mij lea Nordlaanten Fylhkenålman nuelesne, lea gïelebiesieh evtiedidh dejtie maarkesaemien noeride, laavenjostosne dejnie Jukkasjärvi-dajvine Sveerjesne.
+- Fylhkenålma Nordlaantesne aktem joekoen hijven barkoem dorje åarjel- jïh julevsaemien gïelen jïh kultuvren gaavhtan, jïh diedtem vaalteme jïjnjh råajvarimmiej åvteste mah leah Dahkoesoejkesjisne saemien gïelide, staateraerije Rigmor Aasrud jeahta.
+Fylhkemaennie Noerhtelaantesne jïh saemieskuvleståvroe sveerjesne lea ektesne provsjektesoejkesjem dorjeme åarjelsaemien gïeliebiesie.
+Nordlaanten Fylhkenålma akte vihkeles guejmie dennie barkosne edtja darjomidie åarjel- jih luvlesaemien gïelide tjïrrehtidh dennie dahkoesoejkesjisnie saemien gïelide.
+Nordlaanten fylhkenålma 435 000 kråvnah åådtjeme åarjelsaemien gïeliebieside dejtie learohkidie 6.- 9. klaassen raajan mah åarjelsaemien øøhpehtimmiem skuvlesne åadtjoeh.
+Fylhkenålma Nordlaantesne iktedimmiedïedtem åtna åarjel-jïh julevsaemien maajhööhpehtimmien åvteste.
+Noerhtelaanten fylhketjïelte, fylhkegærjagåetie aaj viermiesijjiem www.skrivebua.no jåhta.
+Noerhtelaanten fylhketjïelte dåarjojne starnedirektorateste aaj jåhta gihtjemesæjtoem " Klara Klok ", www.klara-klok.no viermiesijjien dïenesjh leah dovne daarjoen jïh saemien.
+Noerhtelaanten fylhketjïelte dåarjojne starnedirektorateste aaj jåhta gihtjemesæjtoem "Klara Klok ", www.klara-klok.no viermiesijjien dïenesjh leah dovne daarjoen jïh saemien.
+Noerhtelaanten fylhketjïelten lea gellien jaepiej tjïrrh stoerre dïedtem vaalteme byjjes bïevnesh saemiengïelesne noeride.
+Nordlaanten fylhketjïelte:
+Kontovre åarjelsaemien dajve, Snåase:
+NordNorsk Reiseliv AS (NNR) lea maarkedefoeresjimmieåårgane Noerhte-Nöörjese goh fealadimmieulmie nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale sijjesne.
+Noerhte-salten avijse lea daenbiejjien avijsesæjtoeh julevsaemiengïelesne.
+Nöörje aaj eadtjohkelaakan barka lissiehtamme klijmafinansieradimmien åvteste aalkoealmetjidie jïh voenges siebriedahkide tropiske skåajjesne.
+Nöörje dan gåalmede reekteme njoktjen 2005 vadtasovvi.
+Nøørje edtja annje tsevtsiedæjjine årrodh, åeliedihks latjkoej åvteste.
+• Nöörje tjuara dan barkoem tjïrkedh dan muhteste learoevierhtieh faaledh jïh ööhpehtæjjah ööhpehtidh julev- jïh åarjelsaemiengïelesne.
+• Nöörje tjuara nænnoestidh åålmehregistere jïh jeatjah byjjes registerh jïh institusjovnh dåarjoeh åtnoem saemien væhtajde.
+ALMETJH NÖÖRJESNE LEAH VEARTEN BÖÖREMES PLAERIEH LOHKEDHDannasinie Nöörje dan guhkies, jïh desnie dan gellie smaave tjïelth jïh sijjieh, dle 226 ovmessie plaerieh olkese båetieh mejtie maehtebe dongkedidh
+Nøørje akte demokrateles laante, bene demokratije ij leah naan buajhkoesvoete gaajhkem lehkiem veartenisnie.
+Nöörje lea daam konvensjovnem ratifiseradamme, jïh naemhtie dïedtem åtna byögkeles dïenesjh sjïehteladtedh saemien gïelesne tjïelten, fylhkentjïelten jïh jeatjah byögkeles reeremisnie.
+b. Nöörje sov 8. reektehtsem bæjhkoehti dan vijriesåbpoe barkoen bïjre EN. ' i nyjsenæjjasïerredimmiekonvensjovnine.
+b. Nöörje sov 8. reektehtsem bæjhkoehti dan vijriesåbpoe barkoen bïjre EN. 'i nyjsenæjjasïerredimmiekonvensjovnine.
+Nöörje 19 fylhkine juakeme.
+Jïh Nøørje akte tsevtsiedæjja.
+Nöörje daam konvensjovnem ratifiseradamme, jïh naemhtie dïedtem åtna byögkeles dïenesjh saemien gïelesne sjïehteladtedh tjïelten, fylhkentjïelten jïh jeatjah byögkeles reeremisnie.
+Nöörje lea bæjhkoehtimmiem jååhkesjamme jïh dan åvteste dïedtem åtna sisvegem bæjhkoehtimmesne tjïrrehtidh dovne nöörjen reaktesne, politihkesne jallh råajvarimmiej tjïrrh.
+Nöörje deklarasjovnem jååhkesjamme, jïh Saemiedigkie daam bæjhkoehtimmiem åtna goh rïekteles vïedteldihkie Nöörjese.
+Nööjre lij dan lïhke, jalhts mijjieh limh dan guhkene dubpene.
+Nöörje sov maadthlaakem åadtjoeji 1814, mestie gaajh jïjtjeraarehke sjïdti, jïh dan mænngan aaj dïhte nöörjen nasjovnebigkeme eelki.
+Nöörje CERD:se reektie fïerhten njealjeden jaepien.
+Norgesglasset akte Nöörjen kaarhte gusnie gåarede ohtsedh.
+Dïhte orre Norgesglasset jïh kaarhte skuvlesne lea beta-versjovnh, dïhte sæjhta jiehtedh dah leah evtiedimmesne, jïh dannasinie maahta dejtie jarkelidh jïh orre funksjovnh dejtie bïejedh, bielelen dan bïjre bïeljelidh.
+Norgesglasset, orre versjovne.
+Juktie dah nöörjen almetjh histovrijem tjeelin dæjmetje giesien.
+Norsk Folkemuseum ' en nænnoestimmien mietie jaepeste 2007, dle maahta saemien daeverh bååstede foeresjidh Saemiedigkien reeremasse.
+Norsk Folkemuseum 'en nænnoestimmien mietie jaepeste 2007, dle maahta saemien daeverh bååstede foeresjidh Saemiedigkien reeremasse.
+Nöörjen bielesne dle upmejesaemien ryöknesåvva goh nåhkehtamme.
+Pijtesaemien gïeledajve lea nöörjen bielesne Saltenfjovlen noerhtelisnie jïh Ranfjovlen åerjielisnie, jïh lea dah dajvh Beiarn, Saltdal, Gildeskål, Meløy, Rødøy, bielieh Bådåddjoste jïh bielieh Fausken tjïelteste.
+Saemiedigkie Nöörjesne lea barkoem stuvreme.
+- Saemiedigkie Nöörjesne lea diedtem åådtjeme prosessem stuvredh jïh sæjhta dannasinie dej sjyöhtehke sïjtigujmie govlesadtedh juktie aktem hijven prosessem gorredidh barkosne.
+Nöörjen Foestehïejmesiebrie lea akte laantenvijries jïh jïjtjeraarehke ïedtjesiebrie man ulmie lea kvaliteetem lissiehtidh gaajhkine suerkine foestehïejmehoksen sisnjelen.
+Nöörjen foestehïejmesiebrie:
+Dïedtije: Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente / Dïhte nöörjen bijbeletjåanghkoe Tïjjeperspektijve: Juhteles barkoe
+Goh tjåangkoe Nøørjen Båatsoesaemiej Rijhkesaerviesne (NBR), dellie golme aamhtsh joekoen vihkeles: giehtjedimmie, faage-bihkedimmieh jih øøhpehtimmieh.
+" Nøørjem stuvrie " våaroemisnie destie maam Stoerredigkie moeneme.
+"Nøørjem stuvrie" våaroemisnie destie maam Stoerredigkie moeneme.
+Nov lea doh tjåenghkies konsekvensh nöörjen åejvieladtji politihkeste mah leah dïhte stööremes aajhtoe båatsose Nöörjesne, jïh mij jielemem håvhtede daelie.
+Nöörjen reeremh eah maehtieh bijjies dïedtem saemien gïelesne saemiedægkan juhtedh.
+Dah nöörjen åejvieladtjh aaj striengkieslaakan sjïehtesjin gïeh åadtjoejin jåartam eekedh.
+Dïhte nøørjen gærhkoe ij leah fearan1900-låhkoen
+eejhtegi åvteste, faadterh jïh slïekth hïejmesne jïh voengesisnie dejnie saemien
+Jaahkoeøøhpehtimmiereformen mieresne dle saemien jaahkoeøøhpehtimmie stuerebe sijjiem jïh evtiedimmienuepieh åådtjeme Dennie nøørjen
+" Kongeriget Noregs Grundlov " joekede barkoeh jïh faamoeh daej golme " staatenfaamoej " gaskem‐ Stoerredigkie, Reerenasse jïh dåapmestovlh ‐ jïh raasth faamose beaja
+"Kongeriget Noregs Grundlov" joekede barkoeh jïh faamoeh daej golme "staatenfaamoej" gaskem‐ Stoerredigkie, Reerenasse jïh dåapmestovlh ‐ jïh raasth faamose beaja
+Nöörjen kultuvrelæstoe (norsk kulturindeks) akte læstoe kultuvredarjomigujmie nöörjen tjïeltine, dajvine jïh fylhkine fïerhten jaepien.
+Norsk kulturindeks / Nöörjen kultuvrelæstoe
+Norsk kulturindeksen (Nöörjen kultuvrelæstoe) prosjekten åvtehke lea dotkije Bård Kleppe.
+Nöörjen museumh nuepieh utnieh latjkoeh darjodh ekonomeles dåarjoen jïh privaate donasjovni bïjre, jïh maaje aaj dåarjoem åadtjoeh voenges jïh regijovnaale åejvieladtjijste.
+Nöörjen njealjeden reekteme lij giesien 2008 gaervies.
+Nov lea badth naemhtie dah nøørjen noerh leah solidarihkeles dej voeresigujmie, jïh tuhtjieh hijven aahka sijjiem åådtje aktene voeresegåetesne.
+Norsk Friluftsliv, akte ektiesiebrie 15 jïjtjevyljehke ålkoejieledesiebride Nöörjesne, mij kampanjen "nattinaturen duekesne tjåådtje.
+Barkoen sjïekenisnie dejnie nöörjen-sveerjen båatsoegåatomekonvensjovnine dle saemiedigkieraerie dejtie sjyöhtehke båatsoeburride govlesadtemasse böörede.
+Nöörjen-sveerjen båatsoegåatomekonvensjonem jååhkesji Nöörjen jïh Sveerjen gaskem jaepien 2009, jïh nöörjen jïh sveerjen reerenasse soejkesjeminie konvensjovnem ratifiseradidh dan varke gåarede.
+Barkoedåehkie nöörjen-sveerjen båatsoekonvensjovnese sov raeriestimmiem jarkelimmide nöörjen / sveerjen båatsoekonvensjovnese deellie bearjadahken, njoktjen 21. b. nöörjen laanteburrie- jïh beapmoeministerese Sylvi Listhaug jïh Sveerjen voeneministere Eskil Erlandsson.
+Nøørjen-Sveerjen Njååhtjedimmiemoenehtse
+Aamhtesegïetedalleme Nøørjen-Sveerjen Njååhtjedimmiemoenehtsisnie
+Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtse
+Aamhtesegïetedalleme Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtsisnie
+Ektiejiehtegh Nøørjen-Sveerjen gåatomemoenehtsasse jïh Nøørjen-Sveerjen Njååhtjedimmiemoenehtsasse
+saemidigkien Nöörjesne lea gïeleståvre mij lea rååresjimmie åårgane gïeleldhfaagen gyhtjelassine saemiedigkieraaran.
+Nöörjen saemien bibliografije
+Nöörjen saemien bibliografije Sveerjen saemien bibliografije Såevmien saemien bibliografije
+Guktie tsiehkie lea saemide Nöörjesne lea akte dejstie aamhtesijstie mïsse sjïerelaakan vuartesje gosse EN:n raasesïerredimmiemoenehtse (CERD) edtja Nöörjem byjrehtidh mïetsken 17.-18.
+Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie (NSR) jïh Samefolkets parti (SáB) (ektielæstoe)
+Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie (NSR)
+Dennie nöörjen delegasjovnesne dle dïhte aalkoealmetjenyjsenæjjaj haestemh tjïertestamme juktie vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj vööste tjöödtjestidh.
+Nöörjesne jïh Sveerjesne utnebe noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien.
+Julevsaemien gïeledajve Nöörjesne lea Noerhtelaanten fylhkesne mij saltenvoene åarjeste jïh Ballangen tjïeltese noerhtelisnie.
+Nöörjesne aktem laakem utnebe mij årroejidie reaktoem vadta påastem lohkedh mij registreradamme sjædta gosse båata jallh seedtesåvva vuesiehtimmien gaavhtan tjïelte-ståvrose, fylhkendægkan jallh stoerredægkan.
+Nøørjesne åadtjobe meatan årrodh moenedh jïh jiehtedh dam maam sïjhtebe.
+Nöörjesne Nöörjen Vijrije- jïh göölijesiebrie, Båantasiebrie jïh WWF vïhtesjæjjastaatusem utnieh Saemiedigkine ektine.
+Nöörjesne raasisme luhpehts daej laaki tsegkie, Straffeloven § 135 a jïh Diskrimineringsloven § 4.
+Nøørjesne lea buerie ektesvuekiebarkoe eejhtegi jih lohkehtæjjaj gaskems orreme, mohte gellieh kultuvrijsnie leah stoerre gåhkoe skuvlen jih hiejmen gaskems.
+Nöörjesne saemienfaage jïh nöörjenfaage ektesne dïedtem utnieh saemien learohki guektiengïelevoetem evtiedidh, jïh lïerehtimmie lea aaj viedteldihkie nöörjenfaagen learoesoejkesjinie.
+Nöörjesne saemien learohkh jïjtsh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne saaht gusnie dah laantesne årroeminie.
+Nöörjesne leah kaarhteraajroste M-711 vaalteme, Staaten kaarhtevïerhkeste byjjehtamme, jïh Sveerjesne dehtie kaarhteste Översiktskartan 1:250000, Läntmäterieste byjjehtamme.
+Mahte 10% nyjsenæjjijste Nöörjesne leah seksuelle daaresjimmiem dååjreme, akte lehkie dejstie lij nuerebe goh 18 jaepieh.
+Nöörjen raasth Såevmien, Sveerjen jïh Russlaanten vööste noerhtene, jïh dïhte lissiehtamme valkese raasti rastah stuerebe haestemh sjugnede, Muotka tjïerteste.
+Værsjoeh aaj jåvli Nøørjesne.
+Nöörjen åvteste lea bolhke iii noerhtesaemiengïelem dijpeme.
+Nöörjesne aaj vuejnebe tjïeltine saemien gïelen reeremedajven ålkolen, dle daah learohkh mah saemien maanagïertine orreme, mah lïerehtimmiem vaeltieh saemien gïelesne.
+Åarjelsaemien gïeledajve Nöörjesne saltvaereste noerhtelistie eengerdaalan hedmarkesne åarjese jïh desnie jïjnjh onne voenh.
+Nöörjen staate dïedtem åtna sjïehteladtedh ihke saemieh maehtieh sijjen gïelem gorredidh jïh evtiedidh.
+Nøørjen støøremes digkiedimmiesijjie gaavnh daesnie; http://vgd.no.
+noerhtebetnesne leah- gåhtjoeh reeremedajvh,
+Nøørjen Preessesiebrie lea preessen siebriedahkeråållem buakteme ÅrroehVåårege ‐ plaakatesne.
+Raereste jienebh råajvarimmieh Norut Alta - Áltá jienebh råajvarimmieh raereste juktie barkoetsiehkiem gïelejarngine bueriedidh.
+Norut Altan vuarjasjimmiereektehtse gellie raeriestimmieh råajvarimmide buakta, juktie gïelejarngi barkoetsiehkieh bueriedidh.
+Norut Alta aaj raereste gïelejarngh vielie våajnoes sjidtieh dej saemien byrjesi ålkoli.
+Stillemen mietie Saemiedigkeste dle Norut Alta jaepien 2012 aktem vuarjasjimmiem tjïrrehtamme dejstie saemien gïelejarngijste mah maadthdåarjoem Saemedigkeste åadtjoeh.
+NRK lea aalkeme maajhvååjnoesaadteginie saemien noeride man nomme izu.
+NRK sámi Radioven saerniefaalaldahke radijovisnie lea göökte saadtegh julevsaemiengïelesne jïh
+Govlehtallh mijjine:
+Dïhte guhkiem vaasa, jïh dejtie viesjies ryöknijidie varke gåarede båajhtode ryöknedh.
+Jïjtjehke nyjsenebiejjien dle dan åvteste akte aavoe soptsestidh, daelie vååjnoe goh jeenjesh leah sïemes aalkoealmetjenyjsenæjjah reakta vaarjelimmiem åadtjodh, dam edtja sjïerelaakan krööhkestidh, Vibeke Larsen New York ' ste soptseste.
+Jïjtjehke nyjsenebiejjien dle dan åvteste akte aavoe soptsestidh, daelie vååjnoe goh jeenjesh leah sïemes aalkoealmetjenyjsenæjjah reakta vaarjelimmiem åadtjodh, dam edtja sjïerelaakan krööhkestidh, Vibeke Larsen New York 'ste soptseste.
+Mubpiengïele: Gïele maam akte almetje ij voestesgïeline utnieh, men maam lïereminie jallh lïereme aktene byjresisnie gusnie almetjh dam biejjieladtje gïeline nåhtadieh.
+Mubpiengïele maahta aaj fïerhne gïele årrodh mij ij leah almetjen voestesgïele, dsj. dovne mubpiengïele jïh ammesgïele.
+Akte jeatjah sjïere sijjie lea Ceavccageađgi / Mortensnes Unjargan tjïeltesne.
+Akte mubpie bielie man åvteste daate histovrije dan gieltegs lea dan åvteste annje saemien daektieh ovmessie tjeallarinie jih våarhkojne museuminie jih universiteetine, gååvnesieh jih dan åvteste saemiedigkieraerie prosjektem dåårje, saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta.
+Akte jeatjah alternatijve maahta årrodh maajhööhpehtimmielearohke maahta aktem barkijem årrodh aktede tv-sielskeste, jïh edtja reektedh aktede vihties heannadimmeste, aktene dejpeladtje jieliemisnie.
+Dïhte mubpie edtja pryövedh gaavnehtidh maam dïhte meatanspïelije buerkeste, jïh dam saemiengïelesne jiehtedh.
+Akte jeatjah fåantoe mannasinie Aarebrot veanhta dah noerh byøroeh steemmereaktam nåhtadidh lea ahkedh jienebh voeres sjïdtieh, jïh sagki jienebh pensjovnisth leah meatan veeljemisnie goh noerh.
+Mubpien aereden gosse fahkesti, dle vueptiesti satne gellie gaelmiej gaskesne gællasjamme.
+Jeatja njammavaahtere jallh njaltja njamman sïjse sigkie.
+Aktem daejstie lea gosse PSA-vierhtiem jeanene.
+Mubpie åvtehke (NSR)
+Fïerhte learohke ij badth daarpesjh krööhkedh maam dah jeatjah learohkh tjaaleme.
+Dïhte nubpie rïjhke geehtie guktie moeneme båatsoeburrieh nuepiem åadtjoeh reaktide nuhtjedh jallh jis ij buektehth, dellie naasjovnen reaktaj mietie økonomije-åasah åadtjodh.
+Dïhte akte aktem dabloem vaalta jïh buerkeste don måbpan mij dablosne tjåådtje.
+årrodh dejtie åålmegidie mah eah daajroem jïh maahtoem utnieh saemien gærhkoejieleden bïjre.
+Jeatja vuekiem åtna prievien tjirrh gielem veeljemen åvtelen vedtedh.
+Ahkedh jienebe-jienebh orre baakoeh burhtjesne.
+Daate lea soejkesje-jïh bigkemelaaken mietie.
+Naemhtie dorje
+Naemhtie goh skuvlepolitihken bïjre mijjen jaepietjuetien, eevre mubpien veartenedåaroen raajan ". (Saemiemoenehtsen raeriestimmie, s.6.)
+Dellie daate akte bielie sjædta dehtie båarasåbpoe learohki lohkehtimmeste.
+Naemhtie goerehtimmiem darjodh (ca. 2 sidor)
+Naemhtie goerehtimmiem darjodh
+Edtja hævvi numhtie årrodh.
+Maahta aaj gïetegærjam saemiej beadtoetjïrrehtimmie darjodh.
+Goh Android-tellefovnine maahtah dam kroatiske tastatuvrem nuhtjedh, Hrvatski, mij joe dov tellefovnesne.
+nr. 28 (2007-2008) saemiepolitihke, lea vaenie maahtoe maam skuvleaarkebiejjien deahpede jeenjh suerkine. J.g. vuajna ellies learohkelåhkoem gie saemiengïelem veelji lea vaeni
+Goh dijjieh daejrede dle Saemiedigkieraerie guhkiem laajhteme aalkoealmetjh jïh reaktah eah vaarjelimmiem utnieh mineraalelaakine, jïh eah sijjen dïedtem steereme dej tjïelke rååresjimmiej bïjre nöörjen åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem.
+Guktie lea daan biejjien, dle voernges åejvieladtjh eah dåhkesjh aktem ållesth gïelepolitihkem saemien gïelese buektiehtidh.
+Dennie maam gohtje jollemaaksovedatabsesne, mij staaten sïelte Apotekens Service AB gïetede, gaajhkh åastemh registreradidh jollemaaksovevaarjelimmesne.
+åajvahkommes hïejmine jïh åålmeginie orreme, jïh lea åålmegi jaahkoeøøhpehtimmine seammavyørtegs.
+byjjes maahtoem skååffedh dej faagesuerkiej sisnjeli goh kultuvremaahtoe, jienebegïelevoete, saemien gïele- jïh kultuvredaajroe jïh digitale learoevierhtieevtiedimmie saemien jïh nøørjen
+Dïhte maam gohtje ultratjoejestave mojhteleslaakan åenehks boelhketjem maadthtjåalan rijtie, jïh dåaktere måedtie minudth prostatam goerehte.
+reeremebyjjesfaamoeh edtjieh dejtie unnebelåhkojde sjiehteles vuekine bïevnedh dej reaktaj bïjre gosse daerpies lea
+Goh dijjieh badth daejrede dle jienebelåhkoereerenasse buerebh sæjhta byøgkeles skuvlh utnedh.
+Goh aaj EN:n raasesïerredimmiemoenehtse neebnie, dle saemien dajvh jïh reaktah tjarke behtjiedimmiem nuelesne stoerresiebriedahkeste, dovne göölemevierhtiej, mineraalevierhtiej jïh arealevierhtiej sjïekenisnie.
+Vuesiehtimmien gaavhtan Izu jïh Oddasat.
+Luejhtieh mijjeste maam mijjieh meadteme guktie mijjieh luejhtebe dejstie guhth mijjese meadteme.
+Guktie aerebi nebneme leah akti vøøki darjome jih ektesvuekiebarkoe vihkeles dovne learohken dåemiedæmman jeatja almetji ektine jih aaj faage-barkojse.
+Guktie aerbi moeneme, dellie maanah maehtieh dåeriedidh gosse 2. - 3. klaassesne vaedtsieminie.
+Guktie aarebi dorjeme.
+Seammalaakan goh Saemiedigkieraerie jïh jienebelåhkoe daennie krirresne, EN:n raasesïerredimmiemoenehtse tjarke tjoeperdeminie dehtie gïele- jïh lïerehtimmietsiehkeste saemien maanide.
+Saemiedigkien mïelen mietie dle neavroebievneme jïh bïeljelimmie eah leah nuekies hijven dejtie saemien utniejidie daan biejjien, dan guhkiem ij gåaredh saemien gïelesne bïeljelidh, jallh bïeljelimmie saemiengielesne dorje guktie guhkebem vaasa bïeljelimmien jïh vualkajimmien gaskem.
+Goh SP dle aaj ØSK almetjereaktalaaken tjïrrh meatan vaaltasovveme nöörjen reaktesne jïh jeatjah laaki åvtelen båata.
+Dan guhkiem dah jielije idtji dejtie åemiehkidie sturrin, dellie raeffesne gællasjin.
+Dellie gaajhkesh saemiestieh dan guhkiem saevege bijjene.
+Dan guhkiem varta ij edtjh seksem utnedh, tampongem nåhtadidh jallh laavkodh dannasinie maahta ovledh.
+Naemhtie gïehtele guktie gaajhkh kandidaath veeljeesovveme.
+Joekoen lohkehtæjjaj barkoen sisnjelen, evtiedimmie learoevierhtijste jïh byögkeles reeremisnie jïh dïenesjinie.
+Joekoen daennie åarjelsaemiendajvesne.
+Joekoen gelline mearoesaemien dajvine Tromsesne jïh Finnmaarhkesne, jïh dennie maarkesaemien dajvesne Åarjel-Tromsesne jïh Noerhte Nordlaantesne.
+Naemhtie dle faage aktem vihkeles råållam åtna dennie sïejhme skearkagimmesne dan åvteste dïhte identiteetem, ussjedimmievuekiem jïh jïjtjegoerkesem tsevtsie.
+- Pollisealmetjh saemien dajvine utnedh, saemien gïele- jïh kultuvremaahtojne lea dan åvteste vihkeles juktie saemiej reaktajearsoesvoetem vaarjelidh, presidente Egil Olli minngemosth jeahta.
+Naemhtie dle maahtoe matematihkesne daerpies juktie guarkedh jïh maehtedh prosessh siebriedahkesne eadtjoestidh.
+Naemhtie Reerenasse dam bijjemes dïedtem åtna ihke staateles jïh tjïelten institusjovnh sijjen dïedth illieh, jïh byögkeles dïenesjh jïh faalenassh saemien gïelesne vadta fïerhten gïeleutnijasse.
+Daate seammalaakan saemien filme goh daaroen.
+Båatsoeburrie dovne leekemen jïh doekemen åvteste maaksa.
+Akte aktelaaketje jieleme maahta prååsehke årrodh dejtie voenges siebriedahkide jis faahketji jarkelimmieh jielieminie sjidtieh.
+Naemhtie ööhpehtimmie sjædta sagki buerebe learoehkidie, jïh dah faageleslaakan skearkagieh, lïerehtimmieulmien / maahtoeulmien mietie.
+Dah learohkh naemhtie åadtjoeh åehpies sjïdtedh dej orre baakoejgujmie mah leah aamhtesasse ektiedamme.
+Dellie dah nuepiem åadtjoeh daajroem seammalaakan nåhtadidh goh dennie rïektes jieliedisnie.
+Naemhtie bihkedimmie aaj maahta tjïelke raerieh vedtedh lïerehtimmiedarjomidie.
+Dan gellie goh 700 politihkerh abpe laanteste leah beavneme dah edtjieh meatan årrodh kampanjesne.
+Dïhte veelji dan bïjre gihtjedh aktene tjåanghkosne Nittedalen tjïelteståvrosne.
+Gosse jielede nåhka dellie dïhte aaj akte siebriedahkedåeriesmoere, jïh akte stoerre vaejvie dejtie mah baetsieh saemien dajvine, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
+Lierehtimmieh båatsoejielemen bijre lin noere almetjh åådtjeme gåetesne fuelhkien tjirrh.
+Noereprovgrammh NRK 3:esne seedtie jïh ryöhkoe 20 minudth.
+vuesiehtimmien gaavhtan gyrhkesjimmine, diakonale dïenesjinie jïh tjïrkijebarkosne.
+Daarpoe dotkeme- jïh maahtoe evtiedimmie
+Dah noereskuvlh leah hïejmen lïhkebisnie, jïh dah learohkh leah vielie meatan dennie voenges siebriedahkesne.
+Learoehkidie jïh klaasside noeredaltesisnie jïh jåarhkeskuvlesne, siebride, institusjovnide jïh meedijidie faalehtibie sjïehtedamme vuesiehtimmiem, jïh dellie aaj ånnetji Saemiedigkien, saemiepolitihken jallh jeatjah sjyöhtehke teemaj bïjre soptsestibie.
+Noerskuvlesne sjiere tæjmoeh dagkeres barkojse.
+Noereskuvlesne åadtjoeh tjaaleld vierhtiedimmieh aajne aamhtsine jih vierhtiedimmieh ovmese boelhkefaagine jih nimhtie saernieh vedtedh learohken faage-tjøødthsijjien bijre.
+Noeredåastovisnie dah kondomidie namhtah juekieh jallh aelpebe duekieh.
+vuejnedh, guktie maanah jïh noerh aktem ellies jaahkoeøøhpehtimmiem åadtjoeh.
+Dah noerh byöroeh bïevnesinie jïh maahtojne dah nuepieh maam saemiengïelen ööhpehtimmie vadta, skreejrehte guktie ööhpehtimmiem saemien gïelesne veeljedh.
+Dah noerh eah dan jïjnjh iedtjh utnieh healsoegyhtjelassine jïh voeresehoksine goh båarasåbpoe veeljijh, bene dah stuerebe iedtjem utnieh skuvline, øøhpehtimmesne jïh byjresevaarjelimmesne.
+- Dah noerh tjuerieh joekoen voerkes årrodh sijjen reaktaj bïjre.
+Dah noerh tjuerieh dam voerkelidh.
+Nööremes gïeleutnijij onne maahtoe saemiengïelesne jïh sijhtieh skandinavijen gïelem soptsestidh.
+nuerebe goh golme askh jïh vaejliem bijjebe 38 graadh åtna
+Noerh, jïjtjeirhkeme ïh aemielueseme lea akte dejstie aamhtesijstie mejnie Saemiedigkie ååntjestallajoekoen daan jaepien.
+NOERH JÏH POLITIHKE
+Dah noerh leah væjkalåbpoe lohkedh jïh tjaeledh saemien, men dej akte viesjiehtåbpoe njaalmeldh gïele.
+Nuerebe nyjsenæjjide daamhtaj goerehte fïerhten akte jïh bielie jaepien.
+Maanah maanaskuvlesne maehtieh viehkiem eejhtegijstie jallh lohkehtæjjijste åadtjodh.
+Noeride kanne dah suerkieh skuvle, kultuvre jïh gaarsjelimmie mah joekoen iedtjem utnieh.
+Dïhte byjjes politihke dan noere irsken staatesne jeehti irskegïele edtji skreejrehtidh gåetiegïelese irijidie abpe laantesne.
+vååjnoes goh relatijven jeenjh saemien learohkh gaarvanieh maanajgïerten jïh skuvlen gaskem, maanadaltesen jïh noeredaltesen, jïh maadthskuvlen jïh jåerhkeskuvlen gaskem. Reektehtimmie ektiebarkoeprosjektistie Nöörjen maanaj-ierieguedtije
+Åarjel-Saepmie
+Barkoe luvle / skoltesaemiengïeline jïh pihtesaemiengïeline tjuara byjres jïh raastijbijjies gïeleprovsjekth aelkedh mah daaletjen tsiehkiem dejtie gïelide jåerkieh.
+Luvlesaemien gïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh
+Luvliesaemien lea aerpievuekien mietie soptsesovveme daaletje Åarjel-Varangeren tjïeltesne Nöörjesne, lissine dejtie baalte dajvine Russlaantesne jïh Såevmesne.
+Luvliesaemien jååhkesjamme staeriestjaelemem åtna, jïh skuvlh såevmien raastebielesne lïerehtimmiem vedtieh luvlesaemien gïelesne.
+Luvlesaemien / skoltesaemien lea tjerkebe gïeleldh byjreske såevmien bielesne.
+Luvliesaemien ryöknesåvva goh nåhkehtamme Russlaantesne, jïh ajve naan gille mah luvliesaemien maehtieh Nöörjesne daan biejjien.
+Luvlesaemien / skoltesaemien, pihtesaemien jïh upmejesaemien leah nåhkedamme gïelh gohtjesovveme.
+Dïhte luvlesaemien / skoltesaemien dajve lea daenbiejjien Åarjel-varangeren tjïeltesne.
+Luvliesaemien jïh pijtesaemien jïjtjemse dejstie jeatjah saemien gïelijste joekehtieh, uvtemes dan åvteste gaajh vaenie gïeleutnijh dejnie aerpievuekien dajvine Nöörjesne.
+Luvliesaemien göökte åejviesmaaregh åtna.
+Luvliesaemien
+Luvliesaemien jïh pijtesaemien gïeledajve
+Skoltesaemien
+Luvlene: Daehtie mïerhkeste rijhkeraastem Graesiejaevrien gåajka (Grasvatnet).
+Luvlene: Jeanoem Divielva johken Havgajohka njaalman jeanosne Divielva, vyjrehkåbpoe dam johkem Havgajohka jaevrien Havgajávri luspien gåajka, debpede rïektes sievine jaevrien Gorvvejávri noerhtemes loektese, vyjrehkåbpoe rijhkeraastem daehtie mïerhkeste jaevrien Leinavatn luvlemes loektese. Åarjene:
+Luvlene jïh noerhtene: Kallojärvi:ste dah jaevrieh Lulip Vuolusjávri - Davip Vuolusjávri, minngemes moeneme jaevrien noerhtejallemes loekteste rïektes sievine jaevrien Lulip Stálujávri åarjelluvlemes loektese, vyjrehkåbpoe dah jaevrieh Lulip Stálujávri - Stálujohka - Korttojärvi - Torneträsk.
+Luvlene jïh noerhtene: Harrselsfors:n luvhtie geajnoen mietie Sarsjöliden, Högås jïh Nyby baaktoe jeanose Umeälven, vyjrehkåbpoe daam jeanoem Ottonträsk:n gåajka.
+Luvlene: Minngemes moeneme mïerhkeste rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie johke Skardmodalselva rijhkeraastem tjuahpa.
+Luvlene: Rïektes sievine minngemes moeneme mïerhkeste dahkoe Rv:se 272 (Pålnorøset).
+Luvlene: Virihaure:n dåaresth johken Tukijåkkå njaalman.
+Luvlene: Rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie johke Bávgijåhka rijhkeraasten dåaresth galka.
+Luvlene: Rijhkeraastem dehtie mïerhkeste gusnie rijhkegeajnoe 77 rijhkeraastem tjuahpa dahkoe Rv:se 235.
+Luvlene: Rijhkeraasten mietie dehtie mïerhkeste gusnie raaste Laevas jïh Girjas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 259, dahkoe dan mïerhkese gusnie raaste Gabna jïh Laevas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 263.
+Luvlene: Rijhkeraasten mietie dan mïerhkese gusnie rijhkeraaste jaevrien Bovrojávri noerhtegaedtiem tjuahpa.
+Luvlene: Rijhkeraasten mietie johkeste Ekornåa
+Luvlene: Rijhkeraasten mietie Gorvvejávri:ste Rostojávri:se.
+Luvlene: Rijhkeraasten mietie Jitnemenjohkeste Bijjie Raentserasse (Ranseren).
+Luvlene: Rijhkeraasten mietie jaevreste Labbasjávri jaavran Leirvatnet.
+Luvlene: Rijhkeraastem jaevrien Leirvatn:n luvhtie Rv:se 242 A dennie tjahkesne Snøtoppen.
+Luvlene: Rijhkeraasten mietie jaevreste Rostojávri dan Treriksrøys:se.
+Luvlene: Rijhkeraasten mietie Rv:ste 280 jaavran Leinavatn.
+Luvlene: Rijhkeraasten mietie jaavran Valddajávri.
+Luvlene: Rijhkeraasten mietie Vuelie-Sipmehkistie (Austre Sipmeksjøen) dan mïerhkese gusnie Jitnemenjohke rijhkeraastem tjuahpa.
+Luvlene: Rijhkeraastem Rv:ste 263 noerhtese dan mïerhkese gusnie ruevtiegeajnoe rijhkeraasten dåaresth jåhta.
+Luvlene: Rusbäcken njaelmeste jeanosne Umeälven dahkoe Grundforsdammen gåajka.
+TJÏELTEN ÅEJVIE
+Såevmesne dle luvliesaemieh Sevettijärvisne jïh Nellimesne Enarejaevrien lïhke årroeh.
+Luvlesaemien Neidenisnie lea aalkeme barkedh 3-jaepiej provsjektine man ulmie skoltesaemiengïelem jïh kultuvrem skreejrehtidh jïh tjïrkedh raasten bijjelen ektiebarkojne luvlesaemieh / skoltesaemieh Nöörjesne, såevmesne jïh såajhtsh Russlaantesne.
+Sovhtine, gossehtahke jïh muvhtene vaejlie
+Jis maana sovhtine - maam maahta jïjtje darjodh?
+Dej voestes biejjiej raejesne gosse gååledi dellie nåekemes damti.
+Dearjoe orreme, jïh lea akte vihkeles teema Arktiske raerien barkosne.
+Dellie learohkh nuepiem åadtjoeh daajroem jïh gïelem nåhtadidh seammalaakan goh dennie rïektes jieliemisnie.
+Mubpien lea saemien politihkerh 1970-låhkoste jeatjah iemiealmetjigujmie abpe veartenistie ektesne barkeme.
+aktem praktihkeles dåeriesmoerem akten ligningese, akten joekehtsvoetese jallh akten ligningesystemese jarkelidh, dam matematihkeles dåeriesmoerem loetedh digitaale dïrregigujmie jïh bielelen, åehpiedehtedh jïh vaestiedassem buerkiestidh, jïh vuarjasjidh mennie sijjesne daate faamoem åtna. jïh gusnie ij faamoem utnieh
+lahtesh jeatjahlaakan hammoedidh jïh ligningh, joekehtsvoeth jïh ligningesystemh voestes jïh mubpede graadeste loetedh jïh aelhkie ligningh eksponentiale- jïh logaritmefunksjovnigujmie, dovne ryökneminie jïh digitaale dïrregigujmie
+Goerehtalleme jïh digkiedimmie jarkelimmieprosessijste leah jarngesne, jïh monnehke evtiedimmien bïjre ussjedidh.
+dagkeres laavenjostoe aktem hijven faageles tsåeptsiem kreava, goh systematihke, hijven gaskesadtemevuekieh, jïh akte jååhkesjamme gaahtanimmie, vihtieslaakan tjïrrehtamme.
+Bieliegievlien gietjesne Saemiedigkien stoerretjåanghkoesavka mij låavthgåetine vååjnoe, jïh desnie dah tjåanghkoeh saemiej almetjeveeljeme krirresne.
+Mubpesthveeljijh jienebh veeljijh utnieh goh voestesveeljijh.
+Dennie aktene bielesne baakoe saemiengïelesne tjaalasåvva jïh dennie mubpene nöörjengïelesne.
+Dennie aktene bielesne aktine eadtjohke vueliedimmiepolitihkine gïehtele båatsosne, göölemisnie jïh laanteburresne, jïh dennie mubpene bielesne åvtese geasa gaskem jeatjah mineraalejielemem goh dïhte mij lea nuhteligs.
+Tsagkese lij læjhkan juktie ij lij mov naan øøhpehtimmie pedagogike-faagigujmie jallh dååjrehtsh goh lohkehtæjja.
+Daltesen vuelielisnie guvvieh jïh nommh aehtjie gon tjidtjeste sjïehtieh.
+Ikth vielie jiehtedh fïerhten mubpien tæjmoen daan lïerehtimmieboelhken.
+Naemhtie maahta aktem bijjieguvviem åadtjodh aktegslearohki bïjre mah leah tjoeperdimmieraasten nuelesne, jïh abpe daltesen bïjre.
+Naemhtie maahta aktem bijjieguvviem åadtjodh
+Naemhtie maahta aktem bijjieguvviem åadtjodh aktegslearohki bïjre mah leah tjoeperdimmieraasten nuelesne, jïh abpe daltesen bïjre.
+Dellie ij leah seamma vaarege, jïh learohke slyöhpoe billedh satne båajhtoelaakan soptseste.
+Naemhtie maahta muvhtene årrodh, mohte ij gaajhkesidie.
+Naemhtie fïerhte learohke maahta jïjtjemse jïh mubpiej buerebelaakan guarkedh, haalvedh jïh tsevtsedh dam veartenem gusnie jielieminie, jïh skraejriem åadtjodh orre daajroem åadtjodh jïh abpe jieleden lïeredh.
+Nimhtie buerebe astoe munnjien sjidti skuvlh vaedtsedh, jih aktem jaepiem gymnasesne Osloven gieleskuvlesne veedtsim.
+Nimhtie daerpies skuvle dihte diedtem åadtjoeji båatsoejielemen bijre maahtoem vedtedh.
+Naemhtie dah maehtieh hijven dååjrehtimmieh åadtjodh dan saemien bïjre, vuesiehtimmien gaavhtan saemien beapmoe, soptsestimmieh jïh vuelieh.
+- Buerebe akteraerie sjædta man gellie almetjelåhkosne tjaalasovveme jih man gellie tjaatsestamme fiereguhten tjirkijasse.
+Daate repetisjovnem jïh våaromem vadta dan vijriebasse barkose.
+Reerenasse raereste jienebh tjïelth joekehtamme barkoevedtijemaaksoem åadtjoeh - regjeringen.no
+Åadtjoeh namhtah gïetebaantem, båaloem jïh baakoegærjetjem / Saemesth munnjien / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
+Vaeltieh learoehkidie meatan Datne byörh learoehkidie meatan vaeltedh gosse pryövem gïehtjedh mænngan.
+• Hijven jïh juhteles saemien toelhkedienesjimmiem eevtiedidh
+• Dåhkesjehtemeöörnegem laakide saemiengïelese jaerkoestamme eevtiedidh
+Jienebh barkoesijjieh skååffedh saemien kultuvrejielieminie
+barkedh guktie jienebh noerh saemielåhkose tjaalasuvvieh, juktie jienebh noerh meatan sjidtieh veeljemisnie Saemiedægkan, jïh juktie jienebh noerh tjirkijinie sjidtieh Saemiedigkesne jïh digkien jeatjah ståvrojne jïh moenehtsinie.
+Gaptam åadtjoem.
+skuvlegærjide maaksa mejtie åadtjoeh löönedh, baalhkah lohkehtæjjide, sjïekedimmiem jïh gorredimmiem skuvleste.
+Åadtjoeh jïjtje materijalh jïh teknihkem veeljedh.
+tjuerieh jearsoes årrodh taalh veesmedh stoeredahken mietie.
+Ij naan jearsoes båetijen aejkien sjïdth jis ij leah raeffie.
+Jearsoes mierieh guktie jienebh duestieh aelkedh saemien nåhtadidh, jïh buerebe nuepieh gïelelïerehtimmiem åadtjodh, sijhtieh vihkeles tjoevtenjebaakoeh årrodh jis edtja skreejredh dejtie aelkedh saemiestidh.
+Lïerh: Biejjie
+Lïerh: Tjaetsie
+Lïerh: Dålle
+Lïerh: Eatneme
+Lïerh: Gærhkoe
+lohkehtæjja maahta learoehkidie dan bööremes lïerehtimmiem vedtedh
+ tijjem vadteme tjïrrehtimmien mænngan juktie maehtedh vuarjasjidh jïh
+Lohkehtæjja tjoevere maanam jih eejhtegi kultuvre-vuekide guarkedh.
+Lohkehtæjja, Aanta jïh dan eejhtegh byöroeh ektesne soptsestidh mejnie Aanta edtja vielie barkedh, guktie dïhte guarka maam satne edtja lïeredh jïh mannasinie.
+Lohkehtæjja aaj bïevnesh bååstede vadta maam learohke maahta darjodh juktie soptsestem bueriedidh, vuesiehtimmien gaavhtan jienebh biehkieh meatan vaeltedh åejviebielesne, galhkuvem mujhtedh jallh soptsesem ikth vielie vuejnedh juktie væhtah bïejedh, jïh stoerre åvtebokstaavem punktumen minngesne bïejedh.
+Lohkehtæjja aktem vuesiehtimmiem learoehkidie vadta, guktie akte vearoldebïevnese lea.
+Lohkehtæjja bïevnesh bååstede vadta learoehkidie, juktie tjirkedh dah laavenjassen aajkoem guarkoeh, jïh guktie byøroeh barkedh.
+Lohkehtæjja bïevnesh bååstede vadta mejnie learohke maahta barkedh juktie tjaalegem bueriedidh.
+Lohkehtæjja vuartesje jïh learohkigujmie soptseste gosse tjaalegem luhkieh, juktie sisveginie åahpenidh åvtelen jarkoestimmine nïerhkieh.
+Lohkehtæjja aalka goerehtidh mah laahkoeh learohkh maehtieh, jïh mejtie gaajhkesh daejrieh jïh maehtieh dejtie reaktoe laahkojde nåhtadidh.
+Lohkehtæjja aamhtesem åehpiedahta gosse aktem aerpievuekien saemien heamtuvrem soptseste, jallh satne baaja learoehkide aktem tjoejebaantem goltelidh dagkarinie heamtuvrinie.
+Lohkehtæjja aamhtesem åehpiedahta jïh soptseste jarkoestimmien jïh sjïehteladtemen bïjre tjaalegijstie.
+Lohkehtæjja aamhtesinie aalka, jïh aktem åenehks soptsesem jallh aktem vaajesem låhka mij lea ektiedamme disse.
+Lohkehtæjja vuarjesje dam gaervies fotosoptsesem.
+Lohkehtæjja vuartesje mejtie learohkh baakoehaamoedimmieh haalvoeh, jïh mejtie maehtieh baakoeh saemiengïelesne darjodh.
+Lohkehtæjja learoehkidie njaalmeldh jallh tjaaleldh vuarjasjimmiem vadta gosse lïerehtimmieulmiejgujmie barkeminie.
+Lohkehtæjja dovne vearoldebïevnesem jïh pryövenassem vuarjesje.
+Lohkehtæjja kåarhth åtna ovmessie guvviejgujmie.
+Lohkehtæjja bïhkede.
+Lohkehtæjja learoehkidie bïhkede, guktie dah laavenjassh veeljieh mejtie haalvoeh, jïh guktie orre daajroem evtiedieh.
+Bïhkedimmie lohkehtæjjide 2015
+Lohkehtæjja byöroe bååstede learoehkasse bievnedh learohki veeljeme aamhtesen bïjre, jïh man sjyöhtehke aamhtese lea.
+Lohkehtæjja byöroe aaj aktem soptsestimmiem darjodh Aantine mænngan, juktie gyhtjelasside teekstesne bijjielisnie tjïelkestidh.
+Lohkehtæjja byöroe Jåhhan vaestiedassine vijriesåbpoe barkedh jïh gihtjedh mejtie dïhte maahta taalem 34 jeatjahlaakan juekedh, jallh mejtie 14 maahta juakasovvedh luhkine jïh aktine.
+Lohkehtæjja byöroe aaj bååstede bievnedh mah baakoeh jïh lahtesh learohkh haalvoeh.
+Lohkehtæjja byöroe aaj learohkidie vuesiehtidh guktie dah byöroeh baakoegærjajgujmie jïh baakoelæstoejgujmie barkedh.
+Lohkehtæjja byöroe aaj aktem seammaplïeres åehpiedehtemem darjodh akten barkoen bïjre, guktie learohkh haarjanimmiem åadtjoeh gyhtjelassh darjodh akten åehpiedehtemasse.
+Lohkehtæjja njaalmeldh bååstedebïevnesem vadta itkemearan.
+Lohkehtæjja vuesehte, buerkeste jïh bïhkede.
+Lohkehtæjja dejtie reaktoe vaerbesojjehtimmide tjaala.
+Lohkehtæjja minngedsgeatjan aktem lahtestimmiem vadta.
+Lohkehtæjja lohkehtimmieulmiem våhkoesoejkesjasse jallh tæjmoesoejkesjasse tjaala. Learoehkidie jïh eejhtegidie dan bïjre soptseste, aarebi dam lohkehtimmiem aalka.
+Lohkehtæjja tjaala vuesiehtimmien gaavhtan taavlese dejtie adjektijvide learohkh nåhtadieh, jïh vuesehte adjektijvh maehtieh dovne maadth-haamosne jïh attributijvesne årrodh.
+Lohkehtæjja åssjaldahkide taavlesne tjaala, jïh learohkh jïjtje veeljieh man bïjre dah sïjhtieh tjaeledh dejstie raeriestimmijste.
+Lohkehtæjja buerkeste saemien aerpievuekesne ij leah iktegisth aelhkie lahtesi gaskem juekedh, jïh aktem sjiere buerkiestimmiem darjodh mij lea heamtuvre jïh mij lea soptsese.
+Lohkehtæjja buerkeste
+Lohkehtæjja tjuvtjede jïh jeahta dam stööremes taalem (5) jïh guhkiebasse ryöknoe golme soermine 6, 7, 8.
+Lohkehtæjja jallh akte learohke aktem kåarhtem saemiengïelesne låhka, dah learohkh dam nöörjen baakoem vïedtjesne ohtsedieh, disse vaerrieh jïh kåarhtem tsaepmieh, vuesiehtimmien gaavhtan aktine tjovrehke-tsaepmijinie.
+Lohkehtæjja jallh learohke aktem saerniem ohtsede.
+Dellie lohkehtæjja klaassese jeehti: "Stoerre skaamoe lea.
+Lohkehtæjja. Daam maahtah bueriedidh:
+Lohkehtæjja dejtie vihkielommes baakojde jïh lahtesidie buerkeste.
+Lohkehtæjja tjuara giehtjedidh magkeres våarome learohke åtna lïerehtæmman, guktie dïhte leara, jïh lïerehtimmie- jïh evtiedimmieprosessem.
+Lohkehtæjja tjuara dan åvteste jeatjah bïevnesh Jonnan bïjre nuhtjedh juktie dam guhkiebasse
+ Lohkehtæjja tjuara eejhtegidie bïevnedh illedahki bïjre goerehtallemepryövesne jis
+Lohkehtæjja tjuara haalvedh dejtie voemeluktie nåhtadamme funksjovnide aarebi satne barkojne learohkigujmie nearhka.
+Lohkehtæjja tjuara dejtie væhtide njaalmeldh buerkiestidh learoehkidie.
+Lohkehtæjja byöroe learoehkidie bååstede bievnedh mejtie gåarede tjïrrehtidh dam dorjesem maam veeljeme, jïh dejgujmie digkiedidh maam edtjieh darjodh, jïh gusnie dah maehtieh aevhkie bïevnesh gaavnedh.
+Lohkehtæjja tjuara åvtelhbodti bïevnesh gaavnedh dan sijten bïjre maam learohkh edtjieh vaaksjodh.
+Lohkehtæjja tjuara daejredh maam learohkh iktegisth maehtieh, jïh dan mænngan evtiedidh jïh dåarjedidh aktem sjïere haarjanimmie-soejkesjem learoehkidie.
+Lohkehtæjja edtja ööhpehtimmiem sjïehteladtedh gosse sisvegem jïh barkoevuekide sjïehtede gaajhkide learoehkidie.
+Learohke jïh eejhtegh edtjieh bïevnesh åadtjodh lohkehtæjjeste illeldahki bïjre gosse dah illeldahkh pryövenassijste riejries.
+Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta øøhpehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maahtoeulmide 10. jaepiedaltesisnie jeksieh.
+Lohkehtæjja aktem sjïehteles rïjmem, raajroem jallh diktem aamhtesasse gaavna / dorje.
+Lohkehtæjja aktem laavlomem gaavna mij aamhtesasse sjeahta.
+Lohkehtæjjah gyhtjelassh tjaalegistie gihtjie, jïh learohkh vaestiedieh.
+Gosse vuarjasjimmiem iktemearan dorjeme, learohkh byöroeh astedh barkoem bueriedidh, juktie lïerehtimmiem lissiehtidh.
+Lohkehtæjja åehpiedehtemem sjïehtede learohki daltesasse.
+Lohkehtæjja suejniem tsaapma jïh dam tjomhpine beaja.
+saemiengïelesne lohkehtæjjide
+- viehkievierhtieh lohkehtæjjide (bïhkedimmieh j.n.v..)
+Lohkehtæjja ij byörh jarkostidh vielie goh daerpies, guktie learohke guarka lea aevhkies saemien lïeredh.
+Lohkehtæjja jïh / jallh learohkh naan nøørjengïelen tjaalegh gaavnedieh, mejtie sjiehtieh jarkoestidh.
+Daesnie lohkehtæjja jïh / jallh learohke maahta darjodh dan jïjnjh dabloeh dah sïjhtieh.
+Lohkehtæjja jïh learohkh byøroeh åvtelhbodti jallh gosse sijjienommigujmie barkeminie, aaj saemien eatneme-jïh tjaetsieåerielahtesigujmie barkedh.
+Lohkehtæjja jïh learohkh guvvieh plaerijste jïh våhkoeplaerijste bietskiedieh.
+Lohkehtæjja jïh learohke maehtieh vuarjasjidh mejtie daah væhtah raaktan tjïelkestieh maam edtjieh darjodh, jïh dejtie barkoen mietie sjïehtedidh.
+Lohkehtæjja jïh learohkh seamadieh gusnie jïh guktie dah edtjieh gaskesadtedh klaassetjiehtjielisnie.
+Lohkehtæjja jïh vierhtiealmetjh maehtieh åvtelhbodti seamadidh maam edtjieh darjodh gosse naemhtie sjædta.
+Lohkehtæjja jïh vierhtiealmetjh maehtieh åvtelhbodti seamadidh maam edtjieh darjodh gosse naemhtie sjædta.
+Lohkehtæjjah jïh eejhtegh / jeatjebh maehtieh viehkiehtidh.
+Lohkehtæjja gihtjie jïh learohkh vaestiedieh.
+Lohkehtæjja Jåhham gihtjie mejtie dïhte daajra man gellie luhkieh lea taalesne 34.
+Lohkehtæjja Jåhham gihtjie mejtie dïhte daajra man gellie luhkieh lea taalesne 34.
+Lohkehtæjja 17 viskes daabloeh bïejeme sov uvte.
+Lohkehtæjja aalkovem aktene soptsesisnie låhka jïh learohkh vijriebasse tjaelieh.
+Lohkehtæjja aktem soptsesem tjaala, jïh learohkh dam maalline jallh skraejrine nåhtadieh juktie aktem jïjtse soptsesem tjaeledh.
+Lohkehtæjja naan orre baakoej jïh dïejvesi bïjre soptseste mah leah ektiedamme aamhtesasse suejnieh.
+Lohkehtæjja soptsesem learohkidie låhka jïh dam vïedtjese gævnjeste.
+Lohkehtæjja muana, jallh learohkh sjaangerem jïh aamhtesem veeljieh fotosoptsesasse.
+Dellie lohkehtæjja muana man guhkiem learohkh edtjieh fïerhtene sijjesne årrodh, jïh maam edtjieh darjodh fïerhtene sijjesne.
+Lohkehtæjja madtjeldahta learoehkidie tjaeledh, gosse vihties raeriestimmieh vadta, jallh baaja learohkem raeriestimmiejgujmie båetedh gosse soptsestimmesne.
+Lohkehtæjja soptseste gusnie maahta suejniem gaavnedh.
+Lohkehtæjjaööhpehtimmie 5.-10. daltese - maastere- noerhtesaemien ammesgïeline
+Lohkehtæjja nuepiem åådtje lïerehtidh, jïh baajedh learohkem haarjanidh aerpievuekien baakojde jïh dïejvesidie.
+Daate aaj våaromem vadta Maarjine soptsestidh dan bïjre maam dïhte
+Lohkehtæjja såemies nøørjen dikth gaavna mah leah jarkoestamme jïh sjïehtedamme saemien gïelese.
+Lohkehtæjja aktem åenehks, aelhkie nøørjen tjaalegem gaavna.
+Lohkehtæjja, Åvla jïh dan eejhtegh byöroeh ektesne soptsestidh mejnie Åvla edtja vielie barkedh, guktie dïhte guarka
+Lohkehtæjja learoehkigujmie ektine geerelieh man dajven / mej dajvi bïjre dah edtjieh tjielkelaakan barkedh.
+Lohkehtæjja gærjetjem dorje ovmessie barkoelaavenjassigujmie dan aamhtesasse.
+Lohkehtæjja kåarhth dorje ovmessie baakoejgujmie mah learohkh åadtjoeh, jallh learohkh baakojde tjaelieh smaave paehpieridie.
+Daate gellielaaketjem vadta lïerehtimmiedarjomisnie.
+Lohkehtæjja raereste gusnie maehtieh bïevnesh gaavnedh, vuesiehtimmien gaavhtan nommh gærjine jïh nedtesæjrojne, jïh giejnie maahta nuhteligs årrodh gaskesadtedh, vuesiehtimmien gaavhtan naaken båatsosne.
+Lohkehtæjja goltele, soptseste jïh digkede learohkigujmie.
+Lohkehtæjja tjuara aktem barkoebuerkiestimmiem darjodh man mietie learohkh berkieh.
+Lohkehtæjja tjuara viehkiehtidh raeriestidh.
+Lohkehtæjja learohkigujmie soptseste man vihkeles lea tjaalegen sisvegem damtedh maam edtjieh jarkoestidh.
+Lohkehtæjja maahta jïjtje giehtjedidh mah darjomh mij bööremes sjeahta learoehkidie, jïh dan mænngan ööhpehtimmiem sjïehteladtedh dan aktegasse.
+Lohkehtæjja maahta badth tjaeledh dej nöörjen nommh parentesesne.
+Lohkehtæjja maahta soptsesem aelkedh, jïh learohkh jåerhkieh akti akti maam akt dan gåvvan tjaeledh.
+Dellie aaj maahtah nuepiem nuhtjedh learoehkidie buerkiestidh lohkehtæjja ij luhpiem utnieh dejtie laavenjassigujmie viehkiehtidh gosse dah edtjieh dam eensi goerehtallemepryövem
+Lohkehtæjja maahta aktem tjaalegem lohkedh suejniej bïjre learoehkidie, mah ektesne soptsestieh sisvegen, baakoej jïh dïejvesi bïjre.
+Lohkehtæjja maahta learohki nuepiem lïerehtæmman goerehtalledh, jïh dam veeljeme vuekiem learoehkidie sjïehtedidh, juktie dah bööremeslaakan lïerieh.
+Lohkehtæjja maahta badth aaj dejtie naan guvvieh vedtedh, mej gaskem maehtieh veeljedh.
+Lohkehtæjja maahta aaj bïevnesh bååstede / åvtese learoehkidie vedtedh learohkesoptsestimmine.
+Lohkehtæjja aaj maahta ovmessie kåarhth / guvvieh ektiedamme aamhtesasse nåhtadidh, jïh learohkh edtjieh kåarhtide / guvvide buerkiestidh.
+Lohkehtæjja maahta aaj, goh akte bielie dehtie vuarjasjimmeste iktemearan, åvte-jïh minngiepryövenassh darjodh lïerehtimmiesijjesne.
+Lohkehtæjja maahta aaj åvtelhbodti aktem vihties aamhtesem moenedh mejnie learohkh berkieh.
+Gosse lohkehtæjja tjaalegem bååstide dååste, dellie maahta digkiedimmiem fiere guhtese sjiehtesjadtedh.
+Lohkehtæjja maahta aaj meatan årrodh juktie jienebh meatan sjïdtieh.
+Lohkehtæjja maahta learoehkidie madtjeldehtedh tjaeledh, jïh dejtie vihties bïevnesh bååstede vedtedh man bïjre haalvoeh, jïh mejnie dah byøroeh vielie barkedh jïh guktie.
+Lohkehtæjja maahta aaj njaalmeldh baakoegoerkesimmiem learoehkidie gaavnedh.
+vuesiehtimmien gaavhtan Kræstan vaestiedassem dåarjelidh jïh dam birredh klaassese buerkiestidh guktie lij ussjedamme, jïh man åvteste njieljie lea aktene jeatjah klaeresne goh luhkie.
+Lohkehtæjja maahta gaervies goerh darjodh mejtie jaabnan nåhtede lïerehtimmiedarjominie.
+Lohkehtæjja maahta ovmessie kåarhth, spïelh jïh barkoelaavenjassh darjoh mah learoehkidie seedtesuvvieh.
+Lohkehtæjja maahta barkoetijjem dovne åeniedidh jïh guhkiedidh viertiestamme dejnie raeriestamme tijjeåtnojne.
+Lohkehtæjja maahta raeriestidh jïh åssjaldahkh vedtedh.
+Dastegh learohke aktem "gaajhkem-ryöknedhš-strategijem nuhtjie, dellie dïhte mubpie ulmie tjuara årrodh learohkem viehkiehtidh akten ryöknemestrategijen
+Juktie learohkem viehkiehtidh strategijem evtiedidh tjuara ööhpehtimmiem sjïehteladtedh naemhtie guktie dïhte learohkem viehkehte minngeben daltesasse.
+Lohkehtæjja maahta learohkem åvtese viehkiehtidh akten jeereldihkie jïh radtjoes strategijeåtnoen vööste, viehkine strategijh vuesiehtidh jïh guktie dah åtnasuvvieh.
+Lohkehtæjja maahta veeljedh baajedh learohkh baakoebaanghkem darjodh sjïere aamhtesidie, vuesiehtimmien gaavhtan ektiedamme akten sjïere barkose, jallh akten sjïere gaarsjelæmman.
+Lohkehtæjja Kræstam birrie 14 bigkedh.
+Dagke lohkehtæjja maahta baajedh Meehtem vielie dåehkieryökneminie barkedh
+Lohkehtæjjah gieh leah dagkeres diedtem learohkide vadteme, leah voeredamme man vihkeles lea buerie tijjem utnedh jih soejkesjimmijgujmie eensi-laakan barkedh.
+Learohkh jïh skuvlh maehtieh bihkedimmiem nåhtadidh voenges learoesoejkesjebarkosne, jïh goh tjïelke ööhpehtimmiesoejkesjh.
+Lohkehtæjja viehkehte learoehkidie baakoeh veeljedh mejtie dievhtieh goerese.
+Byöroe akte ulmie årrodh ulmiestuvreldh ryöknemetjiehpiesvoetigujmie barkedh dejtie viesjies learoehkidie.
+Ööhpehtimmesne tjuara fokusem utnedh dovne gïeledïejvesidie jïh dejtie matematihkeles dïejvesidie.
+Lohkehtæjjide
+Lïerehtimmien tjïrrh learohkh maehtieh jïjtjemse jïh mubpieh råakedh orre råålline, gusnie dah maehtieh skreejredh jïh haestedh sinsitniem, jïh gïelem lïeredh åtnoen tjïrrh.
+gosse dam sjïehtede dejtie ovmessie ööhpehtimmie-programmide.
+Lohkehtimmen ulmieh leah; learohkh gelkieh
+Lohkehtimmien ulmieh leah learohkh gelkieh
+Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
+Lohkehtimmien ulmie leah; learohkh gelkieh
+Lohketimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
+Teknologije jïh hammoe
+Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
+Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh:
+Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh ryöknemestrategijijste ryöknedimmiestrategijide vaedtsedh.
+Lohkehtimmesne lea dah haestemh uvtemes maanide jïh noeride skreejredh njaalmeldh gaskesadtedh jïh funksjovnelle guektiengïeline sjïdtedh.
+- guktie ööhpehtimmiem åårganiseredh jïh rååresjidh
+Ööhpehtimmieinstitusjovnij lea autonomije gosse dæjpa mah lohkemefaalaldahkh mah aelkieh jïh guktie faalaldahkh åårgansieredh.
+Ööhpehtimmieinstitusjovnh maahta syökedh åadtjodh kvoth nænnoestidh, g. j. saemien ohtsijij åvteste, gosse ovmessie lohkemasse ohtsieh.
+Lïerehtimmie lea dovne goerehtidh, stååkedidh, sjugniedidh jïh dåeriesmoerh loetedh darjoeminie jïh tjiehpievoetehaarjanimmesne.
+bïevnesh daarpesje reaktamedisijneles goerehtæmman.
+Ööhpehtimmien ulmie lea learohkh lïerieh.
+Dïhte ööhpehtimmie edtja viedteldahkesne årrodh saemien dååjrehtimmesne jïh voenges saemien gærhkoejieliemisnie.
+Ööhpehtimmie galka buerie kvalitetevierhtiemminie bigkedh.
+Øøhpehtimmie båatsoeburrien gaavhtan jallh vuj?
+eejehtimmieh
+Vuesiehtimmieh lohkehtimmiesoejkesjidie
+Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 5
+Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 6
+Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 7
+Ööpehtimmiesoejkesje ij iktegisth abpe maahtoeulmiem faarhmesth.
+Ij barre daejnie lohkehtimmiebarkojne dam maahtoeulmiem jaksh.
+Ij ööhpehtimmiesoejkesje abpe dam maahtoeulmiem jaksh.
+Ööhpehtimmiedirektorate sæjhta kaartedimmiem darjodh juktie buerebe våaromemaahtoem åadtjodh guktie dah learohkh dej reaktah ööhpehtæmman saemiengïelesne åadtjoeh, jïh guktie dah learohkh jïjtsh ööhpehtimmiem vierhtiedieh.
+Ööhpehtimmiedirektorate jïh fylhkemaennieh gïehtjedieh tjïeltij tjælloeh jïh learohkij reaktah ööhpehtimmielaaken mietie.
+Dåarjoeöörnegem lij vierhtiedamme Ööhpehtimmiedirektorateste jaepien 2008 jïh reektehtimmie destie lea daelie Maahtoedepartementesne vierhtedeminie.
+Ööhpehtimmiedirektovraate aktem bïevnesetjaalegem dorjeme eejhtegidie man nomme: "bïevnesh goerehtallemepryövi bïjre, gïjren 2015 š. Bïevnesetjaalege eejhtegidie
+Ööhpehtimmiedirektovraate aktem bïevnesetjaalegem dorjeme eejhtegidie man nomme: "bïevnesh goerehtallemepryövi bïjre, gïjren 2015 š. Bïevnesetjaalege eejhtegidie
+Ööhpehtimmiedirektovraate aktem bïevnesetjaalegem dorjeme eejhtegidie man nomme: "Bïevnesh goerehtallemepryövi bïjre, gïjren 2015 š.
+Ööhpehtimmiedirektovraate aktem bïevnesetjaalegem dorjeme eejhtegidie man nomme: "Bïevnesh goerehtallemepryövi bïjre, gïjren 2015 š.
+Ööhpehtimmiedirektovraate aktem bïevnesetjaalegem dorjeme eejhtegidie man nomme: "Bïevnesh goerehtallemepryövi bïjre, gïjren 2015 š. Bïevnesetjaalege eejhtegidie
+Ööhpehtimmiedirektovraate aktem bïevnesetjaalegem dorjeme eejhtegidie man nomme: "Bïevnesh goerehtallemepryövi bïjre, gïjren 2015 š. Bïevnesetjaalege eejhtegidie
+www.udir.no'sne vuesiehtimmieh gååvnesieh laavenjassijste mejtie nasjovnale pryövenassine nuhtjedh.
+Ööhpehtimmiedirektovraaten gåetiesæjrosne (www.udir.no) akte
+• Ööhpehtimmiedirektoraten g. j. lea dïedte parallellen learoesoejkesjh bïevnesidh jïh implementeredh Maahtoelutnjemem - saemien, bïhkedimmieh restiedimmien faagh darjodh, gïhtjedimmiereektesh veedtjedh, dåarjoeh saemiedægkan reeredh, ööhpehtæmman saemiengïelesne jïh eevtiedimmieråajvarimmide juekedh staatebudsjetten tjïrrh jïh jarngesne vadteme eeksamenh saemien voestes- jïh mubpiegïeline darjodh.
+Ööhpehtimmiedirektoraten lea åejviedïedte bïhkedimmieh darjoeh, saemiedigkien ektine.
+Ööhpehtimmiedirektovraate
+Ööhpehtimmiedirektovrate
+Lïerehtimmiedarjome
+Lïerehtimmie dam voestes lohkeme- jïh tjaelemelïerehtimmiem jïh dam vijriesåbpoe evtiedimmiem lohkeme- jïh tjaelememaahtoste feerhmie, aktene ahkedh evtiedimmesne abpe lïerehtimmien tjïrrh.
+Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehke darjodh goh gåarede learoehkidie viehkine dejtie sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide.
+Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehke darjodh goh gåarede learoehkidie viehkine lïerehtimmiem sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide.
+Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehke darjodh learoehkidie guktie dïhte lea sjïehtedamme dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide.
+Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehkelaakan darjodh goh gåarede learoehkidie, viehkine lïerehtimmiem sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide.
+Edtja dan åvteste lïerehtimmiem darjodh dan sjyöhtehke goh gåarede viehkine lïerehtimmiem sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide.
+Ööhphtimmie galka gaajhkidie sjïehtedidh.
+Ööhpehtimmie edtja sjïehteladtedh faagen gïehtjedæmman jïh meatan årrodh identitetem skearkagidh, gïelem jïh kulturelle maahtaldahkem saemien evtiedidh jïh gaskesadtemem jïh ektiebarkoem eevtjedh gïeleraajoej bijjelen Saepmesne.
+Lïerehtimmie edtja sjïehteladtedh juktie maahtoem evtiedidh nöörjen gïelesne jïh kultuvresne, jïh ryöjredidh guktie daah learohkh maehtieh seammavyörtegs meatan årrodh skuvlesne, siebriedahken jieliedisnie jïh barkoejieliedisnie.
+Ööhpehtimmie jïh byjjenimmie saemiengïeleldh byjreskinie vadta buerie nuepieh fïerhten learohke dan saemien gïelem evtiedidh iemeles åtnoegïelese.
+Jåarhkeööhpehtimmielaaken § 4 A-4 mietie dle tjïelte jïh fylhkentjïelte dïedtem utnieh maadtskuvlelïerehtimmiem jïh jåarhkelïerehtimmiem geerve almetjidie hoksehtidh, jïh dah maehtieh studijesiebrieh, jååhkesjamme nedteskuvlh jïh jeatjebh nåhtadidh, mah faalenassem maadthlïerehtimmien jïh jåarhkelïerehtimmien bïjre vedtieh, juktie sijjen lïerehtimmiedïedtem geerve almetjidie voebnesjidh.
+Ööhpehtimmielaake § 6-2 joekehtsem dorje maadthskuvlendaltesisnie suerkien gaskem mij lea gïelereeremedajven sisnie jïh gïelereeremedajven ålkoelisnie.
+Ööhpehtimmielaaken § 6- 2 mietie, dle learohkh maadthskuveaalteren, mah aktene saemien dajvesne årroeh, reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
+Ööhpehtimmielaaken § 6 -3 lea learohki bïjre jåarhkelïerehtimmesne.
+Ööhpehtimmielaaken 6. kaptihtele nænnoestimmieh lïerehtimmien bïjre saemiengïelesne åtna maadthskuvlesne (§ 6-2) jïh jåarhkeskuvlesne (§ 6 -3).
+Mieriedimmesne ööhpehtimmielaakese § 7 -1 alternatijve lïerehtimmievuekiej bïjre, dle maajhööhpehtimmie akte gellijste alternatijvijste.
+Mieriedimmien mietie ööhpehtimmielaakese § 7-1, dle learohkh reaktam utnieh alternatijve lïerehtimmievuekiem åadtjodh dah guhkiem jïjtsh lohkehtæjjah eah maehtieh lïerehtimmiem vedtedh.
+Ööhpehtimmielaaken § 6-3 leah nænnoestimmieh saemienjåerhkeööhpehtimmien bïjre.
+Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte sjyøhtehke barkoevuekieh, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem learoehkidie sjïehtede, jïh dejtie iktemearan vuarjesje.
+Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte sjyøhtehke barkoevuekieh, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje.
+Øøhpehtimmiesoejkesje sjyøhtehke barkoevuekieh vuesehte, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem learoehkidie sjïehtede, jïh dejtie vuarjesje iktemearan.
+Øøhpehtimmesoejkesje sjyøhtehke barkoevuekieh vuesehte, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem learoehkide sjïehteladta jïh dejtie iktemearan vuarjesje.
+Øøhpehtimmiesoejkesje sjyøhtehke barkoevuekieh vuesehte, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje.
+Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie learohkh maehtieh gøøkte aalkoealmetji soptsestimmievuekieh viertiestidh.
+Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 10
+Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 1
+Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 2
+Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 3
+Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 4
+Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 5
+Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 6
+Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 7
+Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 8
+Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 9
+Ööhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth ellies maahtoeulmieh faarhmesth.
+Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie learohkh maehtieh barkedh juktie maahtoem jïh haarjanimmiem åadtjodh jarkoestidh jïh mubpiej tjaalegh sjïehtedidh, nøørjen gïeleste saemien gïelese.
+Maahta øøhpehtimmiesoejkesjem 3. daltesasse sjïehtedidh jis dan voenges learoesoejkesjen mietie sjeahta.
+Ööhpehtimmielaake (1998) vihteste fïereguhten reaktam ellies lierehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
+Ööhpehtimmielaake reaktam vadta saamastallije maanide jïh noeride, lïerehtimmiem saemiengïelesne åadtjodh skuvlesne, men gaertjiedimmieh laakesne jïh dæjpeles haestemh aktem hijven faalenassem heerredieh gaajhkide maanide.
+Dïhte lea ööhpehtimmielaake mij maadthskuvlen jïh jåerhkeskuvlen ööhpehtimmiem stuvrie.
+Ööhpehtimmielaake, maanagïertelaake jïh sijjienommelaake aaj sjïere krïevenassh bïejieh tjïeltide reeremedajvesne:
+Opplæringslova.
+Vuesiehtimmieh lohkehtimmiesoejkesjidie
+Vuesiehtimmieh øøhpehtimmesoejkesjidie
+Øøhpehtimmiesoejkesjisnie sjyøhtehke barkoevuekieh, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje.
+Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte sjyøhtehke barkoevuekieh, guktie vihkieslommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje.
+Tjuara lïerehtimmiedarjomem sjïehtedidh learohki maehtelesvoetide.
+Lïerehtimmiedarjomh
+Soptsesem tjaeledh
+Ööhpehtimmie namhtah jïh edtja dååjrehts learoesoejkesjh dåerididh.
+Lïerehtimmie
+Maanagïerte
+Ööhpehtimmie maam buerie åssjalommesh saemien gïelese reesie, galka joektehts learohki gïelh jïh kultuvrh vaarjelidh. Gosse nimhtie learoehkidie garmerdidh, dovne learohki gïelem jïh kultuvrem nænnoste, mij lea daerpies maahtaldahke gosse sïebredahkesne meatan årrodh jïh åadtjodh abpe jielemem lïeredh.
+Ööhpehtimmie maam buerie åssjalommesh saemien gïelese reesie, galka joektehts learohki gïelh jïh kultuvrh vaarjelidh.
+Lïerehtimmesne åtnasovveme dan gïelen bïjre mij åejviegïeline veeljesåvva.
+Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemien maanah jïh noerh gelkieh ööhpehtimmien tjïrrh saemien kultuvrasse jïh sïebredahkese tjaangedh. Kultuvrem lïeredh guarkedh, soptsestidh, identitetem nænnoestidh jïh evtiedidh leah daerpies boelhkh ööhpehtimmesne.
+Saemien maanah jïh noerh gelkieh ööhpehtimmien tjïrrh saemien kultuvrese jïh sïebredahkese tjaangedh. Kultuvrem lïeredh guarkedh, soptsestidh, identitetem nænnoestidh jïh evtiedidh leah daerpies boelhkh ööhpehtimmesne.
+Jaepien 1967 dle vihtiesti ööhpehtimmie saemien gïelesne lij akte reakta, jïh akte saemien gymnase Karasjohkesne tseegkesovvi seamma jaepien.
+Lïerh: Låavth-gåetie
+Lïerede saemien, nuhtjede saemien, veeljede saemien!
+Buerkesth jïh digkedh daam njaalmeldh dejgujmie.
+- åehpiedehteme jïh buerkiestamme jïjtjestanne
+- åehpiedehteme jïh buerkiestimmie voelpijste
+Lïerh: Såekie
+Gosse edtja lïeredh joejkedh, laavlodh jïh saalmh laavlodh maahta cd:m, gaskeviermiem jallh siebriedahken laavlomedåehkesne laavlodh.
+Maahta jiehtegidie jiehtedh viehkine daatiste, mp3-spïeleristie, mobijletellefovneste jnv..
+Lïerehtimmiedarjomh
+Lïerehtimmiedarjomh
+Lïerehtimmie edtja dovne skuvlesne jïh giedtiebealesne årrodh.
+Tjïrrehtimmie
+Skuvlesne edtjieh dovne learohkh lieredh jih tråjjadidh.
+Aalkovisnie
+Lïerehtimmieulmie
+Lïerehtimmieulmieh
+Lïerehtimmieulmien væhtah edtjieh åehpies jïh gaavnoes årrodh learoehkidie baarkoen aalkovisnie.
+Lïerehtimmieulmie
+Buerkiestimmie lïerehtimmievuekijste
+Jeatjah åtnoe lïerehtimmiesijjeste
+Maahta aaj aktem vihties sijjiem darjodh vearoldebïevnesidie lïerehtimmiesijjesne.
+Eengelskegïelen laanti bïjre lïeredh, jïh dan ahkedh stuerebe åtnoen bïjre eengelske gïeleste gaskenasjovnaale ektiedimmine, sæjhta akte hijven våarome årrodh veartenen mijjen bïjre guarkedh, jïh evtiedimmien bïjre eengelske gïeleste goh akte veartenegïele.
+Lïeredh baakoeh: tjidtjie, aehtjie, nïejte, baernie, vïelle, åabpa jïh aahka gon aajja saemiengïelesne.
+saemiej gaektsie jaepieboelhki bïjre lïeredh
+naan baakoeh lïeredh mah leah saemien ryöknemevuakan ektiedamme
+såemies baakoeh lïeredh mah leah saemien ryökneme-vuekesne.
+akteraeresne
+Learohke maahta göökte barkoej bïjre soptsestidh jïjtse ööhpehtimmie-geajnoen sisnjelen aelhkieslaakan
+Lissine dam vuarjasjimmiem iktemearan lohkehtæjjeste, learohkh maehtieh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjidh.
+Learohke gïelem eadtjohkelaakan nåhtede jïjnjh ovmessie tsiehkine.
+Learohke gïelem nåhtede såemies aejkien
+Learohke gïelem nåhtede naan joekehts tsiehkine
+Learohke aamhtesen bïjre beavna ekonomeles, tjïelke jïh veele.
+Learohke maahta sov mielem buerkiestidh jïh nænnoestidh eensilaakan
+Learohke aamhtesen åejviesisvegen bïjre beavna.
+Learohke ånnetji beavna aamhtesen sisvegistie
+Learohke byöroe baakoeh jïh lahtesh våålese tjaeledh mejtie joe maahta.
+Learohke byöroe aaj sov barkoem vuarjasjidh itkemearan, vuesiehtimmien gaavhtan: Maam maahtam?
+Learohke lahtesem siejhmelaakan buerkeste, v.g. mij akte jaevrie lea
+Learohke bööremes leara gosse:
+Learohkhe sjyöhtehke ulmieh ahkedh goeresne tjaala, jïh jïjtjemse vuarjesje.
+Learohke jïjnjh vihkeles tjoevtenje-baakoeh tjaala
+Learohke naan tjoevtenjebaakoeh tjaala
+aktem sijjienommem
+Learohke jeatjah seammaplïeres lahtesigujmie vierteste, v.g. tjonne, lovhtje
+Learohke soptseste mah lïhtsh sijjienomme åtna
+Learohke åejviesisvegem buerkeste sijjienommesne
+Akte learohke soermem steerie dan baakose mij jeahtasåvva, jïh dïhte mubpie giehtjede mejtie staaran.
+Learohke ahkedh jïjnjh orre baakoeh jïh lahtesh nåhtede.
+Ööhpehtimmieinstitusjovnh gusnie ohtsije lea learohke jallh studente edtjieh vihtiestidh krïevenassh leah illeme.
+Learohke jallh eejhtegh maehtieh krievedh skuvle daerpies goerehtimmieh dorje juktie gaavnehtidh mejtie learohke sjïereööhpehtimmiem daarpesje, jïh mah såarhts lïerehtimmie learohke daarpesje.
+Learohke aaj tjoevere daejredh guktie satne verveste.
+Learohke daamtaj jienebh orre baakoeh jïh lahteseh nåhtede.
+Learohke vijriebasse bigkie disse maam bæjjese lutnjie goh hijven.
+• Learohke eensi-laakan barka aamhtsigujmie mah gajhksidie dijpieh
+• Learohke bueriesvoetem
+oktemierien veeljie
+Learohke baakoeh baakoegærjesne damtije
+addisjovnestuhtjesne. Learohke tjuara haarjanidh dehtie stööremes taaleste aelkedh jïh viehkine soermijste ryöknedh dam låhkoem maam dïhte unnemes taale lea.
+Learohke tjuara haarjanidh dehtie stööremes taaleste aelkedh jïh viehkine soermijste ryöknedh dam låhkoem maam dïhte unnemes taale lea.
+• Learohkh tjoeverieh meatan. Dah leah jarngesne
+Learohke tjuara aaj govlesadtedh jïh vuarjasjidh man reaktoe dah vaastoeh leah.
+Learohke tjuara aaj govlesadtedh jïh vuarjasjidh man reaktoe dah vaestiedassh leah.
+Learohke tjoevere daejredh guktie altse dåemiedimmie dejtie jeatja learohkide, klaassem jih skuvlen learoe-sijjiem tsevtsede.
+Learohke tjuara nuepiem åadtjodh dovne ov-öörneldihkie jïh öörneldihkie dåehkieh ryöknedh.
+Learohke edtja maehtedh:
+Learohke maahta vuesiehtimmieh vedtedh guktie maahta joekehts baakoeh tsavtshvierhtine nåhtadidh.
+galhkuvem tjaeledh
+Learohke edtja maehtedh
+Learohke edtja maehtedh
+Learohke edtja maehtedh:
+Learohkh edtjieh maehtedh:
+Learohke jeatjah sijjienommh gaavna gusnie seamma lahtesem nåhtadamme
+Learohken daajroe
+Dïhte learohke mij jeenjemes kåarhth åtna, dïhte spealem vitnie.
+Learohke jih lohkehtæjja
+Learohke jih lohkehtæjja maehtiegan digkiedidh guktie bievnesidie åvtese guedtedh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme.
+Learohke jïh lohkehtæjja maehtieh aamhtesen bïjre soptestidh mearan learohke vuesiehtimmien gaavhtan mojhtese-kåarhtide bietskede.
+Learohke jïh lohkehtæjja barkoevuekieh veeljieh mejtie dan aktegs learoehkasse sjïehtieh, vuartesjh raeriestimmieh Tjïrrehtimmien nuelesne.
+Eah edtjieh eejhtegh jallh learohke kråvvadidh øvtiedimmie-soptsestallemasse båetedh, mohte tjiertestidh buerie vuartoejgujmie båetedh.
+Learohke jih eejhtegh
+Learohke aktem
+Learohke maahta jienebh gïelen tsavtshvierhtieh nåhtadidh jïh gïelem eensilaakan jeerehtidh.
+Learohke maahta muvhth gïelen tsavtshvierhtieh nåhtadidh jïh naemhtie gïelem ånnetji jeerehtidh.
+Learohke maahta sov mielem eensilaakan buerkiestidh
+Learohke maahta maam akt sov mielen bïjre jiehtedh, jïjtsh aarvoej mietie.
+Learohke maahta jienebh adjektijvh nåhtadidh juktie sov mielh joekoen tjïelkelaakan buerkiestidh.
+Learohke maahta naan adjektijvh nåhtadidh juktie sov mielh tjïelkelaakan buerkiestidh.
+Learohke maahta sov mielem ånnetji eensilaakan buerkiestidh
+Learohke maahta sov mielem tjïelkestidh jïjtsh aarvojste, jïh dam nåhtadidh aktene eensi digkiedimmesne
+Learohke maahta sov mielem buerkiestidh jijtjsh aarvoej mietie.
+Learohke jeatjah sijjienommh gaavna mah iemielaakan sjïehtieh daejnie sijjienommine ektine
+Learohke maahta buerkiestidh guktie maahta joekehts baakoeh tsavtshvierhtine nåhtadidh.
+Learohke maahta buerkiestidh guktie jïjnjh ovmessie teermh jæjhteme
+Learohke maahta tjïelkestidh guktie jïjnjh teermh jæjhteme, aaj jarkoestamme baakoeh.
+Learohke sijjienommh vuesiehtimmine nåhtede
+Learohke maahta dam nuhtjedh jïh orre teermh darjodh.
+Learohke maahta gyhtjelassh veelelaakan vaestiedidh, ellies raajesigujmie.
+Learohke maahta damtijidh guktie maahta joekehts baakoeh tsavtshvierhtine nåhtadidh
+Learohke maahta aktegh baakoejgujmie soptsestidh maam vuajna aktene guvvesne
+Learohke maahta baakoeh gaavnedh baakoegærjesne jïh baakoeh baakoegærjeste nuhtjedh
+Learohke maahta gaavnedh jïh nåhtadidh naan hijven tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste.
+Learohke maahta gaavnedh jïh nåhtadidh naan tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste.
+Learohke maahta gyhtjelassh vaestiedidh aktegh baakoejgujmie
+Learohke maahta aelhkie raajesh darjodh akten veeljeme aamhtesasse.
+Learohke maahta raajesh darjodh aktine jeereldihkie jïh tjïelke gïeline, akten veeljeme aamhtesasse.
+Learohke joekoen jïjnjh lïereme baakoeh hijvenlaakan maahta.
+Learohke maahta jïjnjh barkoej jïh barkoejielemi bïjre soptsestidh, gosse tjïelkeste, buerkeste, digkede jïh gyhtjelassh gihtjie jïh vaestede
+Learohke maahta såemies barkoej jïh barkoejielemen bïjre soptsestidh jïjtse ööhpehtimmie-geajnoen sisnjelen, gosse soptseste, buerkeste jïh gyhjtelassh vaestede
+Learohke maahta
+Learohke maahta:
+Learohke maahta göökte adjektijvh nåhtadidh juktie sov mielh buerkiestidh
+Learohke maahta såemies mearan gïelem jeerehtidh
+Learohke maahta akten guvvien bïjre soptsestidh raajesigujmie.
+Learohke maahta akten guvvien bïjre soptsestidh jïjnjh raajesigujmie, jïh raajesidie jeereldihkie darjodh.
+Learohke maahta jïjnjh lïereme baakoeh nåhtadidh
+Learohke maahta aktem aelhkie tjaalegem soejkesjidh
+Learohke maahta aktem soptsesten tjaalegem soejkesjidh.
+Learohke maahta såemies dejstie siejhmemes biejjieladtje baakojde, akten vihties aamhtesen bïjre
+Learohke maahta naan lïereme baakoeh nåhtadidh
+Learohke maahta gyhtjelassh vaestiedidh ellies jiehtegigujmie.
+Learohke buerkeste maam lahtese soptseste daan sijjien bïjre sjierelaakan, jïh siejhmelaakan dagkari sijjiej bïjre
+Learohke buerkeste mestie sijjienomme båata
+Learohken nomme:
+Daerpies lea øvtiedimmiesoptsestallemem learohken, lohkehtæjjan jih eejhtegi gaskems eensi-laakan soejkesjidh.
+Learohkevuesiehtimmie Sagka birresåvva aktem tjomhpem daabloejgujmie ryöknedh.
+Learohke reklamem åehpiedahta aktine aelhkie gïeline, jïh naemhtie guktie båvroe tjïelke.
+Learohke reklamem hijvenlaakan åehpiedahta aktine aelhkie, bene guarkoes gïeline.
+- Learohke aktem åenehks tjaalegem sijjienommen bïjre tjaala.
+Nimhtie dagkeres ryøjredimmieh daerpies.
+Learohke maahta badth aaj soptsesem voestegh guvviedidh, jïh dan mænngan sijjen guvvide tjaeledh.
+Learohke maahta gaavnedh jïh nåhtadidh jienebh hijven tsavtshvierhtieh viehkine guvvijste.
+Learohke maahta sov barkoeveeljemem åehpiedehtedh lohkehtæjjese, jïh lohkehtæjja aktem barkoem åehpiedahta.
+Learohke maahta sov evtiedimmiem buerkiestidh.
+Learohke seamma loetemevuekiem (ryöknemestrategije) nuhtjie gaajhkine laavenjassine?
+Learohken akte joekoen hijven baakoeveahka akten vihties aamhtesen bïjre.
+Learohken akte naa hijven baakoeveahka akten vihties aamhtesen birje
+Learohke såemies aejkien orre baakoe lahtesh nåhtede
+Learohkh 5. jïh 8. daltesinie edtjieh nasjovnale pryövenassh lohkemisnie, ryöknemisnie jïh englaanten gïelesne tjïrrehtidh.
+Learohkh 9. daltesisnie edtjieh nasjovnale pryövenassh tjïrrehtidh lohkemisnie jïh ryöknemisnie.
+Learohkh sijjen raeriestimmieh buerkiestieh.
+Learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh. Lissine dam vuarjasimmiem iktemearan lohkehtæjjeste, learohkh maehtieh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjidh.
+Learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh Lissine dam vuarjasjimmiem iktemearan lohkehtæjjeste, learohkh maehtieh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjidh.
+Learohkh edtjieh vierhtiedimmiem åadtjodh namtegh karakterh abpe våaromelierehtimmesne.
+Learohkh daam nåhtadieh jïh soptsestieh dan sjyöhtehke vearolden bïjre fïerhten biejjien, jis gåarede.
+Learohkh edtjieh gaskeviermiem nåhtadidh juktie vielie bïevnesh aamhtesen bïjre gaavnedh, jallh vuesiehtimmien gaavhtan aktem bïhkedassem saemien beapmose gaavnedh.
+Learohke jïjtjeraarehke barka Dah aktem vearoldebïevnesem tjaelieh maam maajhööhpehtimmielohkehtæjjese seedtieh.
+Learohkh oktegh berkieh, gøøkti gøøkti jallh dåehkine.
+Learohkh jïjtjeraarehke berkieh Learohkh repeterieh dej sïejhmemes biejjieladtje lahtesidie vearolden bïjre.
+Learohkh jïjtjeraarehke berkieh Dah tjaalegem ikth vielie luhkieh jïh tjoejefijlem goltelieh, mij lea lïerehtimmiesijjesne.
+Learohkh dåehkine berkieh.
+Learohkh dej orre lahtesigujmie jïh aamhtesinie berkieh gosse interaktijve laavenjassh darjoeh jïh diktatem goltelieh lïerehtimmiesijjesne.
+Learohke byöroe aktem baakoebaanghkem darjodh jïjtsasse.
+Dah learohkh byöroeh adjektijvh nåhtadidh juktie buerkiestidh maam dah tuhtjieh saernien bïjre, amma vielie tjaeledh enn hijven / nåake.
+Dah learohkh byöroeh meatan årrodh væhtide evtiedidh gaajhkide daltesidie.
+Tjuara learoehkidie lïeredh baakoegærjah nåhtadidh.
+Learohkh byöroeh meatan årrodh væhtide evtiedidh.
+Learohkh byöroeh abpe jaepien meatan årrodh gïeletjåanghkojne, gusnie saemien, njaalmeldh gaskesadteme lea fokusisnie.
+Learohkh tjaalegh nøørjen jïh saemien gïelesne viertiestieh, jïh gïelen bïjre soptsestieh vuesiehtimmien gaavhtan plaeriej bijjietjaaleginie, annonsinie, reklamine, bøøredimmine, laaketjaaleginie jïh plaakatine.
+Learohkh fotosoptsesidie sinsætnan vuesiehtieh.
+Learohkh chattedieh jaabnan saemiengïelesne.
+Learohkh tjaelieh jallh lïjmesjieh tjaalegem, jïh guvvieh disse bïejieh.
+Dej væhtajgujmie goh våarome, learohkh jïjtsh heamtuvrh tjaelieh.
+- Learohkh aktem riektese-tjaalegem tjaelieh sijjienommen bïjre.
+Learohkh sijjen nommh tjaelieh celline B3.
+Learohkh aktede vihties aamhtesistie tjaelieh, man bïjre lohkehtæjja daajra jïjnjh learohkh iedtjem utnieh.
+Learohkh aktem soptsesem tjaala akten gåvvan.
+Learohkh orre baakoeh jïh lahtesh dievhtieh aktene lotus-goeresne.
+Learohkh dejtie orre baakojde akten baakoegærjetjasse tjaelieh.
+Learohkh baakoelæstoeh tjaelieh.
+Learohkh tjaelieh dejtie lustemes baakoeh mejtie leah dan raajan lïereme. "
+Learohkh guvvieh jïh baakoeh tjöönghkieh ovmessie plaerijste, jïh aktem montasjem darjoeh.
+(Learohkh tjöönghkieh, veesmieh jïh guvviedieh daatah tabellinie jïh sööjledijagrammine, jïh dan bïjre soptsestieh.
+Learohkh jïjnjh jïh gelliesåarhts haestemh daarpesjieh ektiedamme siffere-aarvose.
+Learohkh jïjnjh jïh gelliesåarhts haestemh daarpesjieh ektiedamme
+Learohkh jïjnjh jïh gelliesåarhts haestemh daarpesjieh ektiedamme siffere-aarvose.
+Juktie væjkele ryöknijh sjïdtedh dle learohkh aktem uvtemesth goerkesem vïjhte prinsihpijste daarpesjieh.
+Juktie væjkele ryöknijh sjïdtedh dle learohkh aktem uvtemesth goerkesem vïjhte prinsihpijste daarpesjieh. Learohkh tjuerieh taaleraajroem maehtedh (taali nommh)
+Juktie væjkele ryöknijh sjïdtedh dle learohkh aktem uvtemesth goerkesem
+Learohkh EAH luhpiem åadtjoeh båajhtoeh vaestiedassh staeriedidh.
+Learohkh berkieh lïerehtimmine gellielaaketje, jïh joekehts tijjem nåhtadieh.
+learohkh jeatjah skuvlijste jïh voelpeklaassijste
+Learohkh baakoeh raeriestieh mah taavlesne tjaalasuvvieh jïh daate baakoebaanghkine sjædta mestie frijjelaakan veeljieh.
+Learohkh tjuerieh guarkedh taalh tseahkan gårrelgieh, jïh tjuerieh
+maehtedh aktem mentaale maallem darjodh dan matematihkeles ektiedæmman, vuesiehtimmien gaavhtan åestedh jïh doekedh.
+Learohkh tjuerieh guarkedh taalh tseahkan gårrelgieh, jïh tjuerieh
+jïh daejredh taalh aktem vihties öörnegem utnieh (ordinaliteete).
+Learohkh tjuerieh taaleraajroem maehtedh (taali nommh) jïh daejredh taalh aktem vihties öörnegem utnieh (ordinaliteete).
+Learohkh tjuerieh daejredh man åvteste vihkeles ryöknedimmine barkedh goh akte uvtemesth tjiehpiesvoete.
+Learohkh tjoeverieh dam nænnoestidh joe 10 jaepietsiehkien aalkoevisnie.
+Learohkh tjuerieh dovne musihkem, tjaalegh jïh guvvieh mujhtedh.
+Learohkh tjuerieh voerkes årrodh mah maahtoeh dah haarjeneminie.
+Learohkh edtjieh guarkedh maam edtjieh lïeredh jïh maam dejstie
+Learohkh tjoeverieh åadtjodh gïelen tjïrrh dååjrehatalledh, darjodh, barkedh jïh evtiedidh guktie tjaebpieslaakan dåemiedidh.
+Learohkh maehtieh vuarjasjidh dejtie lïerehtimmieulmide dah haalvoeh daennie goeresne:
+Learohkh edtjieh vuarjasjidh maam dah raaktan maehtieh jïh haalvoeh, jïh maam lïereme.
+Learohkh edtjieh vuarjasjidh maam dah raaktan maehtieh jïh haalvoeh, jïh maam lïereme.
+Learohkh edtjieh orre baakoeh gaavnedh jïh nåhtadidh dan reklame- jïh doekemesplakatese.
+Daesnie learohkh edtjieh sov maahtoem vuesiehtidh, gosse aktem råållespïelem biejjieladtje tsiehkiej bïjre darjoeh jïh tjïrrehtieh, aktene dejpeladtje saemien jieliemisnie.
+Learohkh baakojde disse dievhtieh dej ovmessie klaeriej mietie.
+vearoldem jïh daelhkiem giehtjedidh göökte våhkoeh, golme njieljie aejkieh jaepien tjïrrh, jïh dej minngemes biejjiej vearolden bïjre soptsestidh Dïhte sjædta dovne goh repetisjovne jïh lïerehtimmie orre lahtesijstie.
+Daesnie learohkh edtjieh sov maahtoem vuesiehtidh gosse vearoldebïevnesh darjoeh, gusnie akte jallh jienebh daejstie aatijste meatan: vearolde, væhtah vearolden bïjre, lopme jïh daelhkie.
+Baajh learohkh sinsitnide goltelidh mij soejkesjisnie tjåådtje.
+Baajh learohkh sinsitnide goltelidh mij soejkesjisnie tjåådtje.
+Learohkh göökte ovmessie beapmoeh dajvijste jurjiehtieh.
+Akte vihkeles gyhtjelasse lea: Mah ulmieh edtjem jaksedh, gusnie leam viertiestamme daej ulmiejgujmie, jïh guktie edtjem dohkoe båetedh?
+Mijjieh teermem posisjovnesysteeme nuhtjebe. Lij aaj maahteme tjaeledh luhkietaalesysteeme jallh
+sijjieaarvoesysteeme. Learoesoejkesje sijjieaarvoesysteemem nuhtjie
+Learohkh ussjedellieh mij lea aevhkie lïeredh.
+Dah learohkh edtjieh meatan årrodh aktem hijven båetijen biejjien skaepiedidh gosse dah edtjieh politihkeles råajvarimmiej gaskem veeljedh, byjrese, starne / hokse, gaarsjelimmie / kultuvre, øøhpehtimmie jïh ålkoerijhketsiehkie.
+Learohkh byöroeh aaj låggesne tjaeledh maam dorjeme, maam lïereme, mejtie lij geerve jïh mannasinie.
+Learohkh edtjieh lohkedh jïh ussjedalledh jïjnjh jïh gelliesåarhts båarasåbpoe jïh urrebe tjaalegi bïjre ovmessie sjangerinie jïh ovmessie meedijijstie.
+Learohkh gelkieh fïerhtenbeajjetje baakoeh jïh dïejvesh damtedh v.g. guktie maehtieh sov bïjre jïh fuelhkien bïjre soptsestalledh.
+Learohkh gelkieh maehtedh fïerhten beajjetje aamhtesi bïjre soptsestidh, vuesiehtimmien gaavtan: Lyjhkedskreeki, dåarjelekreeki, beapmoej, njoetske beapmoej, jurjiehtimmien jïh saemien beapmoej bïjre.
+Learohkh gelkieh aaj maehtedh:
+Learohkh gelkieh maehtedh:
+Learohkh aaj tjuerieh
+maehtedh vuesiehtimmiejgujmie jarkoestidh.
+Learohkh edtjieh aktem sjyöhtehke saerniem gaavnedh Saemien eatnamisnie meedijeste.
+Learohkh barkoem åehpiedehtieh dejtie jeatjah learoehkidie klaassesne jallh lohkehtæjjese, jïh daate våaromem vadta akten orre soptsestæmman klaassesne jallh faagelohkehtæjjine.
+Learohkh edtjieh altese barkoeh njaalmeldh åehpiedehtedh.
+Learohkh laavlomem lïerieh jïh dam laavloeh.
+Learohkh gelkieh voejhkelidh mujhtedh baakoeh jïh nommh dåarjelekreeki jïh lyjhkedskreeki bïjre.
+Learoehkidie ööhpehtidh guktie edtjieh sinsitnide jïh lohkehtæjjam buarastehtedh jïh Buaregh jiehtedh.
+Learohkh edtjieh laavenjassh åadtjodh mejtie haalvoeh.
+Learohkh edtjieh bïevnesh åadtjodh goerehtallemepryövi bïjre seamma tïjjen goh tjaalege eejhtegidie vadtasåvva.
+Learohkh edtjieh göökte galhkuvekarakterh utnedh, akte nöörjen tjaaleldh jïh akte nöörjen njaalmeldh
+Learohkh edtjieh göökte galhkuvekarakterh utnedh, akte nöörjen tjaaleldh jïh akte nöörjen njaalmeldh.
+Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 1 tjaaleldh jïh akte saemien 1 njaalmeldh.
+Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 2 tjaaleldh jïh akte saemien 2 njaalmeldh.
+Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 3 tjaaleldh jïh akte saemien 3 njaalmeldh.
+Learohkh edtjieh aktem galhkuvekarakterem utnedh.
+Learohkh gelkieh elliesvïhnesjimmieh åadtjodh.
+Learohkh edtjieh aktem jïjtjeraarehke goerkesem nöörjen gïeleste jïh lidteratuvreste evtiedidh, jïh daajroem åadtjodh guktie gïele jïh tjaalegh leah jorkesamme tïjje doekoe, jïh annje lea jarkelimmesne.
+Learohkh edjtieh aktem gihtjehtimmiem soejkesjidh, dam tjïrrehtidh jïh åejviesisvegem destie saarnodh.
+Learohke edtja saemiestidh ovgoh satne lea dïhte råålle maam åådtjeme.
+Dah edtjieh dej mïerhkh guvviedidh jïh tjaeledh mïerhken aajhteren nomme.
+Learohkh gelkieh eksamenem saemien 1 åadtjodh.
+Learohkh edtjieh soptsesem tjaeledh våaroej våaroej.
+Learohkh byöroeh aaj nuepiem åadtjodh taalefaaktah automatiseradidh mah differansi bïjre soptsestieh taali gaskem, vuesiehtimmien gaavhtan 5 - 2 = 3 jïh 5 - 3 = 2.
+Learohkh byöroeh bïeljelimmiem åadtjodh veele goltelidh, raaktan dam darjodh maam lohkehtæjja jeahta, jïh vuertedh dan mubpien laavenjassese
+- Learohkh sijjienommem kaarhtine gaevnieh, paehpierisnie jallh digitale.
+Learohkh guvvieh gaevnieh ovmessie såarhts suejnijste gaskeviermesne jïh / jallh sjædtoegærjine jïh dej bïjre tjaelieh.
+Learohkh guvvide guvvieraajrojne vuartasjieh jïh aktem soptsesem tjaelieh dejstie guvvijste.
+Learohkh gellielaakan voejhkelieh, jïh reklame-jallh doekemesplakatem pc-esne tjaelieh viehkine teekstegietedimmieprogrammijste.
+Learohkh, mah aktem hijven njaalmeldh baakoeveahkam utnieh vearolde-jïh daelhkietsiehkiej bïjre, maehtieh viehkiehtidh dejtie learohkidie mah vaenebe maehtieh gosse aamhtesinie aalka.
+Learohkh matematihketsagkesigujmie tjabreminie aaj vielie goh mubpieh learohkh ryökneminie juktie vaestiedassh gaavnedh aelhkie addisjovnelaavenjassine (summe göökte taalijste unnebe goh luhkie).
+matematihketsagkesh evtiedidh. Learohkh matematihketsagkesigujmie tjabreminie aaj vielie goh mubpieh learohkh ryökneminie juktie vaestiedassh gaavnedh aelhkie addisjovnelaavenjassine (summe göökte taalijste unnebe goh luhkie).
+Learohkh gïeh reaktam utnieh sjïereööhpehtæmman jallh reaktam sjïere daaroenööhpehtæmman, maehtieh luajhtasovvemem åadtjodh nasjovnale pryövenassijste.
+Learohkh vijriebasse såemies dejstie öörnegetaallijste repeterieh viehkine Hangman ' istie, jïh askide repeterieh viehkine interaktijve kroessebaakoelaavenjasseste lïerehtimmiesijjesne.
+Learohkh vijriebasse såemies dejstie öörnegetaallijste repeterieh viehkine Hangman 'istie, jïh askide repeterieh viehkine interaktijve kroessebaakoelaavenjasseste lïerehtimmiesijjesne.
+Learohkh mah vielie haestiedihks barkoem daarpesjïeh, maehtieh baakoebuerkiestimmide saemiengïelesne tjaeledh.
+Learohkh viesjies taaledïejvesigujmie daamtaj viesjies tjiehpiesvoeth utnieh
+Learohkh viesjies taaledïejvesigujmie daamtaj viesjies tjiehpiesvoeth utnieh ryöknemisnie jïh taaleryöknedimmesne.
+Learohkh mah eah saemien maehtieh, maehtieh veeljedh saemienlïerehtimmine aelkedh saaht gåessie skuvletïjjen.
+Learohkh mah saemiestieh veeljieh åajvahkommes saemien voestesgïeline.
+Learohkh mah leah skiemtjine pryövebiejjien, jallh jeatjah gaatoem utnieh, edtjieh nuepiem åadtjodh pryövem vaeltedh akten jeatjah biejjien.
+Learohkh mah leah skïemtjine pryövebiejjien, jallh jeatjah gaatoem utnieh, edtjieh nuepiem åadtjodh pryövem vaeltedh akten jeatjah biejjien.
+ Learohkh mah eevre tjoeperdimmieraasten bijjelen skååredieh, maehtieh aaj
+Learohkh mah leah taalefaaktah vejtiestamme, daejrieh golme jïh vïjhte lea gaektsie.
+Dïhte guhkiem vaasa, jïh dejtie viesjies ryöknijidie varke gåarede båajhtode ryöknedh.
+Learohkh mah leah taalefaaktah vejtiestamme, daejrieh golme jïh vïjhte lea gaektsie.
+Doh viesjiehtommes learohkh daarpesjieh guhkiem gïehtelidh
+Doh viesjiehtommes learohkh daarpesjieh guhkiem gïehtelidh:
+Viesjies learohkh daamtaj ryöknemestrategijh nuhtjieh juktie laavenjassh loetedh taaleryöknedimmesne.
+Viesjies learohkh daamtaj naive jïh rigide strategijh nuhtjieh
+Viesjies learohkh daamtaj naive jïh rigide strategijh nuhtjieh juktie aerviedimmieh darjodh, naemhtie goh Aanna vuesiehtimmesne vuelielisnie. Dah
+Learohkh mah tjabreminie posisjovnesysteemem guarkedh jïh nuhtjedh, sijhtieh stoerre haestemh dåastodh gosse
+Learohkh mah tjabreminie goerkesinie jïh åtnojne posisjovnesysteemeste, sijhtieh stoerre haestemh dåastodh gosse edtjieh addisjovnine jïh subtraksjovnine ryöknedidh taaligujmie mej jienebh sifferh.
+Learohkh mah tjabreminie posisjovnesysteemem guarkedh jïh nuhtjedh, sijhtieh stoerre haestemh dåastodh gosse edtjieh addisjovnine jïh subtraksjovnine ryöknedidh taaligujmie mej jienebh sifferh.
+Learohkh mah tjabreminie ryöknedh, daamtaj viesjies dïejvesegoerkesem utnieh ektiedamme taalide.
+Maanide mah tjabrieh leah nåake jis mohtedieh maanajgujmie mah væjkelåbpoe skuvlesne.
+Dah dejtie saemien lahtesidie nåhtadieh voerkeslaakan.
+Dah dejtie saemien lahtesidie nåhtadieh voerkeslaakan.
+Learohkh maehtieh nuhtjedh daajroem taaleraajroen jïh taali aarvoen bïjre juktie vaaksjoehtidh jïh taalh taalesievese bïejedh.
+Learohkh dam mentaale taalesievem nuhtjieh gosse taalh stoeredahken mietie veesmieh.
+Learohkh dam mentaale taalesïevem nuhtjieh gosse taalh stoeredahken mietie veesmieh.
+Learohkh aktem jallh jienebh filmh vuartasjieh.
+Vielie barkoe - Learohke guvviem vaalta sijjeste, aktem guvviem destie gaavna jallh sijjiem guvvede.
+Learohkh guvvieh vaeltieh, guvviedieh jallh guvvieh nedtesne gaevnieh.
+Learohkh gieh åadtjoeh ööhpehtimmiem Learoesoejkesje ammesgïeline, eah leah frijjevaalteme ööhpehtimmeste jïh vierhtiedimmeste daaroen lïhkesgïelesne.
+Learohkh sinsitnien heamtuvridie goltelieh, jïh sinsætnan bïevnesh bååstede vedtieh mah væhtah dah vueptiestin, jïh mah væhtah dah vueptiestieh saemien soptsestimmieaerpievuekeste.
+Learohkh haarjanimmiem åadtjoeh dïejvesidie nåhtadidh gosse almetjigujmie soptsestieh båatsosne.
+Learohkh sinsitnine soptsestieh mearan barkeminie, jïh edtja dejtie madtjeldehtedh sinsitniem gihtjedh jïh vaestiedidh gosse barkeminie.
+Dah learohkh jïjtje åadtjoeh goeren sisvegem moenedh.
+Dah learohkh jïjtje veeljieh mennie gïelesne daejstie golme saemien gïelijste dah sijhtieh lïerehtimmiem utnedh.
+Learohkh jïh / jallh lohkehtæjja guvvieh vaeltieh mearan learohkh ålkone berkieh.
+Lohkehtæjja learohkigujmie soptseste mej bïjre dah gaavnehtamme.
+Learohkh gyhtjelassh gihtjieh mah leah bovtsen nejpiegieji bïjre, vuesiehtimmien gaavhtan mij namhpe, skaarja, kruehkie, tsiehkie, govre, sloeptje, snïjre, saerkie, voelese lea.
+Learohkh daam almetjem gihtjehtieh.
+- Learohkh gihtjehtieh naakenem mij leah joekoen åehpies dajvesne, sijjienommen bïjre.
+Learohkh aktem håalemem jarkoestieh nøørjeste saemien gïelese.
+Learohkh govlesedtieh viehkine taalh jïh symbovlh tjaeledh.
+Learohkh leah daesnie, laaken mietie, buerkiestamme goh maanah almetjijstie mah maehtieh jïjtjemse tjaeledh Saemiedigkien veeljemelåhkose.
+bïhkedassem govleme jïh maehtieh vuesiehtimmide pryövesne vuartasjidh.
+Learohkh bøøtin åarjelh-saemien dajvijste jih Romseste jih Finnmarkeste.
+Learohkh daamtaj lyjhkoeh barkedh gelliesåarhts darjomigujmie, mah eah dan guhkiem ryöhkh.
+Learohkh aamhtesen bïjre luhkieh jïh tjoevtenjebaakoeh tjaelieh.
+Learohkh diktide luhkieh jïh sisvegem viertiestieh nøørjen jïh saemien låhkosne.
+Learohkh aamhtesen bïjre gærjine jïh gaskeviermesne luhkieh.
+Learohkh sijjen dikth sinsætnan luhkieh jïh sjïehtedimmiej bïjre soptsestieh mejtie dorjeme.
+Learohkh aktem saemien jïh aktem heamtuvrem aktede jeatjah kultuvreste luhkieh, dan mænngan dejtie viertiestieh.
+Learohkh tjaalegh luhkieh mejtie dah leah jarkoestamme, dovne jïjtsh jïh mubpiej.
+Learohkh aktem tjaalegem aamhtesen bïjre luhkieh, jïh ektesne soptsestieh dan bïjre.
+Learohkh paehperem maahtsoestieh, guktie dah saemien baakoeh leah dennie aktene bielesne jïh dah nöörjen dennie mubpene.
+Learohke maahta jïjnjh raajesh darjodh akten veeljeme aamhtesasse.
+Learohkh maehtieh aaj dievhtedh gosse guvviedieh.
+Learohkh edtjieh aaj dejtie nommide nåhtadidh gosse barkeminie.
+Learohkh jienebh skuvlijste maehtieh akten boelhken vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre bloggedh sov hiejmesijjesne.
+Learohkh tjoeverieh ussjedidh gosse spealesoejkesjem darjoeh, jïh sjïehteles nommem dïsse bïejedh.
+Learohkh akten saemiengïelen råållen sijse tjaengieh dan varke daate åtnasåvva.
+Learohkh bïevnesh ohtsedieh sijjienommen bïjre ovmessie gaaltijinie.
+- Learohkh ohtsedieh jïh bïevnesh tjøønghkieh gærjijste.
+Evtiedimmie ryöknedimmiestrategijijste "Gaajhkem-ryöknedhš-strategijijste addisjovnese lea sïejhme learohkh ånnetji ånnetji "guhkiebasse-ryöknedhš-strategijh lierieh.
+Evtiedimmie ryöknedimmiestrategijijste "Gaajhkem-ryöknedhš-strategijijste addisjovnese lea sïejhme learohkh ånnetji ånnetji "guhkiebasse-ryöknedhš-strategijh lierieh.
+Åvtelen learohkh leah guarkeme guktie taalesysteeme lea bæjjese bigkeme luhkiejgujmie jïh aktigujmie, taalh sijhtieh årrodh taalh jïh tjoejh mah eah naan mïelem utnieh.
+Daah taalh eah dam sïejhme njaalmeldh mönsterem utnieh (göökteluhkie akte, göökteluhkie göökte, njieljieluhkie akte njieljieluhkie göökte jnv) men aktem jïjtse logiske
+Mænngan learohkh lierieminie dovne bæjjese jïh våålese ryöknedh, gööktine jïh gööktine, vïjhtine jïh vïjhtine jïh luhkine jïh luhkine.
+Learohkh aaj strategijh evtiediedh dejtie mubpide ryöknedimmiesåarhtide.
+Learohkh aaj strategijh evtiedieh dejtie mubpide ryöknedimmiesåarhtide.
+Learohkh reklamem åehpiedehtieh, jïh tjïertestieh dam ektiedimmiem haamoej, klaeriej jïh tekstuvri gaskem, jïh ovmessie såarhts tjiehpiestjaelemigujmie.
+Nomme jïh laahkoespeale 2-4 learohkh ektesne barkeminie.
+Learohkh aktem aalkovem åadtjoeh.
+Vuarjasjimmie iktemearan Learohkh ahkedh bïhkedimmiem åadtjoeh tjaelemebarkosne, jïh dah lïerehtimmieulmieh leah våarome bïhkedæmman.
+Learohkh dam goh kopijem åadtjoeh.
+Dah learohkh åadtjoeh faalaldahkem saemien ietniegïeline, mohte ij leah learoesoejkesjh saemien learohkidie eevtididh.
+Learohkh aktem bijjietjaalegem åadtjoeh.
+Learohkh raajesh darjoeh jïh sojjehtimmiem væjranieh vearbijste, substantijvijste jïh pronomenijstie.
+Learohkh åssjaldahkekaarhth jïjtje darjoeh jïh dam nåhtadieh gosse sisvegem soejkesje sijjen soptsesinie.
+Learohkh guvvieseerijh / video ' m teekstine darjoeh.
+Learohkh guvvieseerijh / video 'm teekstine darjoeh.
+Learohkh aktem åssjaldahkekaarhtem darjoeh, gusnie dorjesem buerkiestieh ovmessie vearbigujmie jïh adjektijvigujmie.
+- Learohkh aktem åenehks tjoejestuhtjem darjoeh gusnie sijjienommen bïjre soptsestieh.
+Learohkh aktem goerem darjoeh maam nåhtadieh gosse saemien heamtuvrh jeatjah aalkoealmetji heamtuvrigujmie viertiestieh.
+Learohkh voestes jïh minngemes sæjroem darjoeh.
+Sæjroe prinsihpigujmie ryöknemasse mah leah bijjielisnie neebneme, jïh jearsoesåbpoe jïh veelebe sjidtieh gosse dejtie nuhtjieh.
+Learohkh tjuerieh daajroem dorjesen bïjre gaavnedh, guktie reklame dan staeries sjædta goh gåarede.
+Learohkh dan bïjre soptsestieh, jïh jïjtsh dååjrehtimmieh jïh mielh buektieh.
+Learohkh ektesne filmi sisvegi bïjre soptsestieh.
+Learohkh ektesne soptsestieh maam dah daejrieh dej sjiere væhtaj bïjre saemien soptsestimmieaerpievuekesne.
+Learohkh ektesne soptsestieh mah væhtah akte saemien heamtuvre åtna, jïh aktem tjåenghkies læstoem væhtajgujmie tjaelieh.
+Learohkh maehtieh kåarhtide utnedh gosse grammatihkem lïerieh.
+Learohkh maehtieh ovmessieh spïelh utnedh, ektiedamme aamhtesasse.
+Learohkh maehtieh jienebh teernegh seamma aejkien hajkedh, taallide lissiehtidh jïh vaestiedassem saemiengïelesne jiehtedh.
+Learohkh maehtieh våaromem vaeltedh aktene vihties tsiehkesne jallh råållesne, gosse satne edtja vuajnoeh tjïelkestidh jïh buerkiestidh, vuesiehtimmien gaavhtan pc-åtnoen bïjre skuvlebarkosne: Mah aevhkieh jïh viesjiesvoeth leah gosse pc-em skuvlebarkosne nåhtede?
+Learohkh maehtieh baakoehaamoedimmiejgujmie barkedh dåehkine.
+Learohkh maehtieh voestesgïelesne tjaeledh.
+Learohkh maehtieh dovne aktegs baakoeh jallh raajesh tjaeledh guvvide, jallh guhkebe tjaalegidie.
+Learohkh maehtieh aaj aamhtesen bïjre gïetine jallh PC-esne tjaeledh.
+Learohkh maehtieh dam seamma tjaalegem tjaeledh sijjen gærjine.
+Learohkh maehtieh tjåanghkanidh akten teemaplakaten bïjre jïh seamadidh dah edtjieh ajve saemiestidh.
+Learohkh maehtieh aktene gievlesne tjahkasjidh jïh aktem njaalmeldh soptsesem ektesne darjodh.
+Learohkh maehtieh seamma soejkesjem dåeriedidh goh bijjielisnie buerkiestamme.
+Dellie learohkh maehtieh sinsitniem viehkiehtidh jïh sinsitneste lïeredh.
+Learohkh maehtieh dåaresthfaageles barkedh jïh / jallh prosjektesne dejnie saemien teemajgujmie saemiengïelesne.
+Learohkh maehtieh filmadidh jallh gihtjehtimmide digitale-laakan sijse spealadidh goh våarome dan vijriebasse barkose.
+Joekehts programmigujmie learohkh maehtieh hijven digitale vuasahtallemh darjodh, aelhkie dïrregigujmie.
+Learohkh maehtieh joekehts laavenjassh veeljedh mah leah vihties, aktine tjïelke ulmine, jïh jïjtjebihkeden.
+Learohkh maehtieh aaj maanah vuelege skuvledaltesisnie gihtjehtidh.
+Baajh learoehkidie jaabnan saernijste saarnodh åenehkslaakan.
+Learohkh maehtieh dejstie tjoejefijlijste jallh tv-programmijste jïjtje reportasjh jallh plearoeh darjodh.
+Learohkh maehtieh jeatjah öörnedimmieh öörnedidh skuvlejaepien.
+Learohkh maehtieh jïjtje diktem nøørjen gïelesne tjaeledh jïh dam jarkoestidh jïh sjïehteladtedh saemien gïelese.
+Learohkh maehtieh aaj ovmessie guvvieh nåhtadidh goh våarome, guktie dah maehtieh soptsestidh dan bïjre mij lea sjyöhtehke dan vihties tseahkan.
+Learohkh maehtieh aaj guvvieh bietskiedidh jïh dejtie goerese lïjmesjidh.
+Maahta aaj learohkidie stilledh jienebh bïevnesh vearolden, vearoldevæhtaj, lopmen jïh daelhkien bïjre veedtjedh, gosse båeries almetjh dennie lïhke byjresisnie gihtjieh.
+Dah learohkh maehtieh aaj ektesne ussjedalledh.
+Learohkh maehtieh aaj jïjtsh tjoejefijlh darjodh mp3-spielerisnie.
+Learohkh maehtieh aaj baakoebaanghkem darjodh aktene jïjtse maabpesne PC-esne.
+Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne.
+Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese nöörjen gïelesne geasalgidh.
+Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese geasalgidh.
+Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenese geasalgidh.
+Learohkh maehtieh goerem nåhtadidh gosse jïjtjemse jallh sinsitniem vuarjasjieh.
+Learohkh maehtieh aaj jeatjah sæjrojne ohtsedidh gusnie kaarhth gaskeviermesne.
+Learohkh maehtieh aaj nöörjen lïerehtimmiegïeline veeljedh, aktanamme lïerehtimmine saemien gïelesne.
+Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh.
+Learohkh maehtieh aaj njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh.
+Learohkh maehtieh dovne njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh.
+Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 2 åadtjodh.
+Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 3 åadtjodh.
+Learohkh maehtieh öörnegetaallide lïeredh / repeteredh gosse soptsestieh voestes, mubpien, vïjhteden biejjien bïjre jnv. dejtie möölegidie.
+Learohkh maehtieh saernieh jïh sjyöhtehke heannadimmieh ohtsedidh, ektiedamme dan veeljeme barkose.
+Learohkh maehtieh jïjtsh tjoejefijlh darjodh tjoejespealadimmieprogrammi baaktoe, mah leah gaajhkine daatamaasjinine.
+Maahta kaarhtem jïh guvviem tjaalegen sijse bïejedh.. - Learohkh maehtieh aktem tjåenghkies heeftem darjodh gaajhkijste sijjienommetjaalegijstie.
+Learohkh maehtieh åvtelhbodti disse haarjanidh gosse saernieh vuartasjieh jallh saemien saernieh goltelieh.
+Learohkh maehtieh veeljedh magkeres lohkehtimmiem sijhtieh, Saemien 2 jallh Saemien 3 gosse gelkieh 10 tsiehkien ulmide jaksedh. Gosse gelkieh Jå3 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammi ulmieh jaksedh jïh gosse gelkieh Jå2 barkoefaagi ööhpehtimmieprogrammi ulmieh eevtjedh jaksedh.
+Learohkh maehtieh tjaalegh veeljedh, dovne faagetjaalegh jïh tjiehpieslidterære tjaalegh.
+Learohkh maehtieh altese baakoeveahkam lissiehtidh viehkine tjoevtenjebaakojste.
+Learohkh maehtieh tjaaleldh jallh njaalmeldh eksamenese geasalgidh.
+Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne.
+Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh.
+Learohkh maehtieh aktem njaalmeldh eksamenem åadtjodh.
+Learohkh maehtieh njaalmeldh eksamenese geasalgidh.
+Learohkh maehtieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenese geasalgidh.
+Learohkh maehtieh akten eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne.
+Learohkh maehtieh tjaaleldh eksamenese geasalgidh nöörjen gïelesne.
+Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 1 åadtjodh.
+Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 2 åadtjodh.
+Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 3 åadtjodh.
+Learohkh maehtieh eksamenem saemien 3 åadtjodh.
+Learohkh maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 3 åadtjodh.
+Learohkh barkoem guvviedieh jïh tjaalegem tjaelieh guvvide.
+Learohkh jïjtje veeljieh man gellie jïh giese dah sïjhtieh heamtuvrh soptsestidh.
+Learohkh veeljieh guktie sïjhtieh aamhtine barkedh jïh aamhtem åehpiedehtedh.
+Learohkh vaestiedieh gaahpoeh laavenjasside jïh gellieveeljemelaavenjasside.
+Learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne daamtaj guhkiem tïjjem nuhtjieh dan åvteste dej leah ovmaereles strategijh, viesjies dïejvesh jallh fer vijries gïehtjedimmiestrategijh.
+Learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne daamtaj guhkiem tïjjem nuhtjieh dan åvteste dej leah ovmaereles strategijh, viesjies dïejvesh jallh fer vijries gïehtjedimmiestrategijh.
+Learohke, eejhtegh jih lohkehtæjja vuepside giehtjedieh jih siemes sjidtieh magkeres orre vuepsieh båetije tijjese daerpies.
+Learohken vaestiedasse elliesvoetine
+dimmjste Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte vuelege maahtoem faagesne
+Lïerehtimmiedarjome juakasåvva ovmessie darjominie, dovne dæjpeles jïh teoretihkeles.
+Lïerehtimmiedarjome
+Lïerehtimmiedarjomh
+Åvtebarkoe
+Lïerehtimmiedarjomh
+Dah lïerehtimmiedarjomh ektiedamme lïerehtimmieulmide våaromem biejieh dan dorjemassese, råållespïele, maam learohkh edtjieh darjodh.
+Lïerehtimmiedarjomh ektiedamme lïerehtimmieulmide våaromem biejieh dan dorjemassese, daesnie vearoldebïevnesh, mejtie learohkh edtjieh darjodh.
+Ööhpehtimmiemonehtse Hoksemoenehtse Kultuvremoenehtse Jielememoenehtse
+b. Ööhpehtimmiesiebrie, Faagesiebrie jïh Maanagïerti eejhtegemoenehtse (MEM) maanagïertebiejjien bïjre laavenjostoeh.
+Studijesiebrieh leah vihkeles geervelïerehtimmiesijjieh.
+vadtasåvva
+Dah lïerehtimmieulmieh akte sïlle juktie maahtoeulmide jaksedh.
+Lïerehtimmieulmieh akte sïlle juktie maahtoeulmide jaksedh.
+Lïerehtimmieulmieh
+Dah lïerehtimmieulmieh akte sïlle juktie maahtoeulmide jaksedh.
+Lïerehtimmieulmieh akte sïlle guktie maahtoeulmide jaksedh.
+Lïerehtimmieulmie
+Lïerehtimmieulmieh
+Maahta raeriestimmieh lïerehtimmieulmiej væhtaj bïjre aktene goeresne vuesiehtidh.
+learoevierhtieh, maanagïerth jïh stipendh - gaajh vihkeles viehkiedïrregh juktie dejtie ulmide jaksedh mejtie bïejeme evtiedæmman saemien gïelijste.
+Geerveööhpehtimmie
+Learoevierhtieh
+Learoevierhtieh maanagiertide
+Learoesoejkesje 2 T lea vielie teoretihkeles, mearan learoesoejkesje 2 P lea vielie praktihkeles.
+Learoesoejkesje maahtoeulmide vuesehte matematihkesne dejnie barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammine 1T-B jïh 1P-B.
+Learoesoejkesjen maahtoeulmie lea joekedamme luhkie daltesinie.
+Learoesoejkesjij bïhkedimmieh
+- Learoesoejkesje jïh tæjmoelåhkoem daaroen (voestesgïeline) learohkh saemien mubpiengïeline
+Learoesoejkesje lea tjïelkebe ulmieh åådtjeme juktie learohki baakoeveahkam evtiedidh, jïh daajrojde jïh tjiehpiesvoetide tjaalegebigkemisnie, grammatihkesne jïh reaktatjaeliemisnie.
+Learoesoejkesje lea tjïelkebe ulmieh lïerehtæmman åådtjeme, jïh leavloem bïejeme gïelem eadtjohkelaakan nuhtjedh jutkie learohki njaalmeldh gïelem evtiedidh.
+Learoesoejkesjh saemiengïelesne tjuerieh learoesoejkesjen aarvoej mietie årrodh nasjovnaalegïelesne.
+Akte åejvieulmie learoesoejkesjisnie dïhte faage saemien mubpiegïeline, ektine faagine nöörjen, våaroemem beaja ihke dah learohkh edtjieh funksjovnelle guektiengïeline sjïdtedh.
+Ööhpehtimmieprogrammesne studijegoerehtæmman, programmesuerkie hammoedimmiefaagese, siebriedahkefaage maahtoeulmieh åtna Jåa2 mænngan.
+ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH STUDIJEGOEREHTÆMMAN - PROGRAMMESUERKIE REALFAAGIDE JÏH PROGRAMMESUERKIE GIELESE, SIEBRIEDAHKEFAAGESE JÏH EKONOMIJESE
+Daesnie akte vuesiehtimmie guktie learohkh maehtieh jïjtjemse vuarjasjidh:
+Tjïelkestahta lïerehtimmieulmide lïhkebe dejnie ovmessie tsiehkine mah learohkh jïjtje veeljieh.
+Lïerehtimmieulmieh akte sïlle juktie maahtoeulmide jaksedh.
+Lïerehtimmie-ulmie
+Lïerehtimmieulmieh
+Lïerehtimmieulmie lea barre goh akte sille guktie buektiehtidh maahtoeulmide jaksedh.
+Lïerehtimmieulmie
+Lïerehtimmieulmieh
+sjyøhtehke
+Ööhpehtimmie ekonomeles frijjevoetem jïh daajroem vadta jïjtsh veeljemh jieliedisnie darjodh.
+Learoe edtja tjaeliji maahtoem lutnjedh tjaelijevoeten bïjre, juktie dejtie buerebe nuepieh vedtedh manusem tjaeledh jïh tjaeliejinie barkedh båetijen aejkien.
+Øøhpehtimmie maahta aaj akte hijven aalkove årrodh juktie visuelle tjeahpoen sisnjelen barkedh.
+Studenth eah learoepoengh åadtjoeh, men lïerehtimmiem jïh bïhkedimmiem åadtjoeh jïh maehtieh sijjen manusidie geervehtidh ööhpehtimmesne, Juuso jeahta.
+Dah faagh mah skuvlesne åtnah, man guh-kies dov giesie-eejehtalleme lea, man jïjnjem datne maahtah dïenesjidh gïese ge bie lelen skaehtiem maeksedh, men nie åese sne akte Grandise, man gellie bussh vue jie minie, kinoleahpan åasa, man jïj njem stipendine åadtjoeh - gaajhke lea poli tihke.
+åssjaldahkh pryövoe aelhkies vuekine
+gïeleldh / kultuvrehistovijes maahtoem vuesehte (jis
+• Mah mijjieh maallh jallh otnjegh illedahkine vuejnebe?
+vuejnedh guktie maahta joekehts baakoeh ovmessie tsiehkine tsavtshvierhtine nåahtadidh
+Magkeres veeljeme datne maahtah darjodh veeljemeleahpesne lohkh.
+Raerieh dejstie tjåanghkojste sijhtieh akte vihkeles bielie årrodh daajroevåaroemistie bïevnesasse.
+Dam gohtje daennie bihkedimmesne goh gïelesuerkieh.
+Bihkedimmien akte jïjtse bielie evtiedimmien bïjre.
+Bihkedimmie lohkehtæjjese raerieh, vuekieh jïh vuesiehtimmieh vadta, mah maehtieh viehkine årrodh gosse edtja sjïehteladtedh dah learohkh lïerieh iemielaakan saemiestidh.
+Bihkedimmie vuesiehtimmieh vuesehte mah våaroemem utnieh dejnie åejviesuerkine Njaalmedh gaskesadteme jïh Gielen jïh kultuvren bïjre daejredh.
+Bihkedimmie ij amma gaajhkh maahtoeulmieh gænnah faarhmesth learoesoejkesjisnie.
+Bihkedimmiem dorjeme naemhtie guktie maahta dam nåhtadidh gaajhkine saemien dajvine.
+Bihkedimme tjïelkestahta såemies maahtoeulmieh, jïh vuesiehtimmieh vadta guktie maahta lïerehtimmiedarjomigujmie barkedh, sjïehtedamme lohkehtimmie, vihkielommes maehtelesvoeth, gïelesuerkieh jïh vuarjasjimmie gaajhkide dejtie luhkie daltesidie.
+Bihkedimmesne ållesth jïjnjh tjïelke vuesiehtimmieh lïerehtimmiedarjomidie.
+dïejvesh goelken klaeride åejjesne jïh kråahpesne
+Veanhta Listhaug annje maahta skaaram davvodh / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Veanhta Listhaug annje maahta skaaram davvodh
+Dïhte læjhkan veanhtaleafiejljieprosjektemnåakegohtjedh.
+Manne moenem gallesh dejstie guhth voenen skuvlesne veedtsin, saemiej tjøødth-sijjeste, irhkemasse bøøtin.
+Manne vienhtem gøøkte vihkeles fåantoeh steemmadidh.
+- Manne vienhtem dej noeri gaavhtan dle lïhkesveeljeme vihkelesåbpoe stoerredigkieveeljemistie.
+Sæjroeøørnemen aamhtese lea guktie aalkoealmetjh jïh voenges siebriedahkh maehtieh eatneme- jïh jaevriedajvh reeredh jih daejtie tjirkedh jïh staries åtnoem tjïrrehtidh biologihken gellienvoeten muhteste.
+faagesne. Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte dan hijven jallh joekoen hijven maahtoem
+Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte dan
+joekoen hijven
+Jïjnjh dejstie learoehkijstie aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjieh goh "gaajhkem ryöknedhšstrategijh (vuartesjh teemam Ryöknedimmie vuelielisnie).
+Learohkh viesjies taalegoerkesinie sijhtieh aktem viesjies våaromem utnedh gosse edtjieh ryöknedidh taaligujmie jienebi sifferigujmie.
+Learohkh viesjies taalegoerkesinie sijhtieh aktem viesjies våaromem utnedh gosse edtjieh ryöknedidh taaligujmie jienebi sifferigujmie. Jïjnjh dejstie learoehkijstie aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjieh goh
+Jeenjesh sïjhtieh gïelem lïeredh.
+Jeenjesh jïjnjem haarjeneminie taaline geartoehtimmietabellesne.
+Lohkehtæjja maahta learohkem åvtese viehkiehtidh akten jeereldihkie jïh radtjoes strategijeåtnoen vööste, viehkine strategijh vuesiehtidh jïh guktie dah åtnasuvvieh.
+Jeenjesh gïelem guarkoeh bielelen dam maehtedh soptsestidh.
+Jeenjesh maehtieh soptsestidh bielelen maehtedh tjaeledh.
+Gallesh dejstie saemien maanijste tjoeverin maahte jijtjedh saemien madtoem nyjhkedh jis edtjin åadtjodh raeffesne årrodh.
+Kaarhtam åtna gusnie aaj tabledth gååvnesieh hormoni namhtah maahta hijven årrodh jis tuhtjie gïerve mujhtedh gåessie edtja orre kaarhtam aelkedh.
+Dellie maahta raeffesne ussjedidh guktie juvledh.
+Åenehkslaakan jeahteme, demokratije lea almetjh åadtjoeh darjodh maam sïjhtieh jïh plearoehvoete gaajhkesidie.
+Åenehkslaakan jeahteme: almetji vaeptiebienjine årrodh.
+Åenehkslaakan jeahteme: almetji vaeptiebienjine årrodh.
+guktie miesieh mïerhkesje
+Ånnetji mænngan dellie unnede viht.
+Akte åenehks buerkiestimmie mineraalelaaken voernges nænnoestimmijste reeremen jïh åtnoen bïjre mineraalijste, mejtie staate veanhta satne lea aajhtere, sæjhta årrodh:
+Tjåenghkies vuarja-sjimmie åenehks jïh guhkies vaestie
+Åenehks vuesiehtimmie ektiedamme dan aamhtesasse barkoeh:
+goerkesem jïh åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte
+Lea veele jïh sjyöhtehke vaestiedasse åenehksvaestiedassebielese
+Åabpetje guaktah eakan leah joekoen iedtje-burrieh gielen gaavhtan.
+REAKTAH NÄNNOESTAMME SJIDTIEH DEJTIE NASJOVNELLE UNNEBELÅHKOJDE
+Noerhtejalline: Gaunan luvhtie rijhkeraastem Holdern gåajka.
+Vuesiehtimmie europeijen unnebelåhkoegïelem skreejrehtidh Aaj Jillie-europesne jeenjh sjisjnelds gïelh gååvnesieh mah leah seamma tsiehkesne goh saemiengïele skandinavijisnie, mohte dah gïeletjïerth eah iemiealmetjem gåhtjesåvva.
+Julevsaemien gïetebaante stoeredahke stoerre
+Åarjelsaemien gïetebaante stoeredahke stoerre
+- Jillie mearoesaemien (Altafjord jïh Kvænangen).
+Jilliesaemien jïh luvliesaemien åejvietjïerte tjåanghkan njieljie nuelietjïerth utnieh: åarjel, noerhte, ellieslaante jïh kola.
+Åarjelsaemien saalmegærja lea evtiedeminie jaepesne 2008.
+Åarjelsaemien jïh julevsaemien lea saajrohts tsiehkine jïh daarpesjægan råajvarimmieh mah leah rïekte dejtie joekoen daarpojde tjuevtjede dejnie siebredahkine.
+Åarjelsaemien gïelebiesie
+Åarjelsaemien medijejarnge
+Åarjelsaemieh jïh julevsaemieh leah unnebelåhkoeh saemien siebredahkesne.
+Jalline: Jaevreste Andkjelvatnet johken Fagerbakkelva mietie jaevrien Siiddasjávri njaalman, vyjrehkåbpoe daan jaevrien dåaresth daan åarjemes loektese.
+Jalline: debpede gusnie Ståkkåhajåhkå jïh Ruovadajåhkå (Randalselva) aktine gelkieh, meatesth Ruovadajåhkå jïh meatesth Ranelva johken Messingåga njaalman daennie johkesne, meatesth Messingåga dahkoe gusnie dah johkh Jarfjellbekken jïh Kjerringelva aktesne gelkieh, destie rïektes sievine tjahkese Giftfjellet (jælloe 1127), dellie rïektes sievine Jånghkerasse (jælloe 1459).
+Jalline: Johkem Divielva dahkoe gogka johkem Rostaelva gaavnesje.
+Jalline: Jeanoem Dieváideatnu Rostanes:ste bæjjese johken Hávgajohka njaalman aadtjen moeneme johkese.
+Jalline: Innerpollen luvhtie meatesth fjovlem Tysfjorden fjovlese Slábávuodna (Sørfjorden), debpede dan jaavran Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet).
+Jalline jïh åarjene: Johkem Finnskardbekken tjonnese Finnskardtjørna, debpede rïektes sievine Råaktjoenjaevrien (Rotvatn) noerhtemes loektese, daam jaevriem jïh johkem Rotvaselva dan mïerhkese gusnie rijhkeraastem tjuahpa.
+Jalline jïh åarjene: Dehtie moeneme loekteste Luvlie Diehpelen dåaresth dahkoe gogka Muerhkienjeanoe (Tiplingelva) jïh Råtnoenjohke (Simleelva) aktine sjidtieh, debpede rïektes sievine Råtnoenjaevrien (Råtnan) jallemes loektese, daam jaevriem jïh vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem rijhkeraastese Bijjie Raentsierisnie (Ranseren).
+Jalline jïh åarjene: Johken Sørelva mietie seamma jælloe goh Rundtuva, vyjrehkåbpoe johken Kobbelva mietie jaavran Nuorjjojávri, vyjrehkåbpoe jaevrien Nuorjjojávri åarjemes loektese, debpede meatesth johkem Nuorjjojohka, dah jaevrieh Guovdelisjávri jïh Vanasjávri dahkoe dan mïerhkese gusnie raaste Laevas jïh Girjas saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje Rv:sne 259 (Ivarsten).
+Jalline: Daehtie moeneme koordinateste rïektes sievine tjahkese Steikhuva (jælloe 1058), destie rïektes sievine johken Bessedørelva njaalman Reevhtsesne (Røssvatnet), dellie daam jaevriem jeanose Sørdalselva Sørdal:sne.
+Jalline: Moeneme loekteste rïektes sievine åarjemes loektese Jitnemenjaevresne, Bijjie.
+Jalline: Moeneme loekteste rïektes sievine Såålejaevrien åarjemes loektese, debpede tjaetsiegohkedahkem Bijjie-Sipmehken gåajka (Vestre Sipmeken), vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem rijhkeraastese VuelieSipmehkisnie (Austre Sipmeksjøen).
+Jalline: Reevhtsen mietie Bjørkåselva njaalman dennie jaevresne, debpede rïektes sievine Aalesjaevrien (Elsvatnet) noerhtemes loekten dåaresth Åanghkejaevrien (Unkerratnet) noerhtemes loektese.
+Jalline: Rijhkeraastem Leirvatn:n luvhtie Trolldal:n gåajka.
+Jalline johken Sandelva mietie jaevrien Sandelvvatn noerhtemes mïerhkese.
+Jalline: Sïjteraasten mietie Skjomen jïh Frostisen båatsoesijti gaskem Sørskjomen sïjse vyjrehkåbpoe Skjombotn:se, dellie rïektes sievine tjonnese Vasstjørnan Tjårdadal:sne, daehtie tjonneste jaevrien Kjårdavatn noerhtemes loektese, destie jaevrien Kjårdavatnet åarjemes loektese rijhkeraasten baaktoe.
+Jalline: Debpede Slábávuodna:ste (Sørfjorden) Tysfjorden mietie jïh tjåelmiem Hulløya:n jïh laanten gaskem.
+Jalline: Johkem Sørdalselva dehtie minngemes moeneme johkenjaelmeste dahkoe dan jaavran Grensevatnan jïh Rv:se 272 rijhkeraastesne.
+Jalline jïh åarjene: Johken Ravggajåhkå mietie (Sørelva) jïh vyjrehkåbpoe tjaetsiegohkedahkem Ruonasvagg:sne rijhkeraasten gåajka.
+Guejmiej minngemes vuajnoeh dejnie sjïere aamhtesinie, edtjieh byögkeles årrodh.
+Naakede destie maam desnie digkede åarjelsaemien tsiehkien bïjre, maehtebe aaj nöörjen tsiehkide sertiestidh.
+laavenjassigujmie sæjrosne tïjjemierien sisnjelen.
+Dah mierieh mah leah lissine bïejeme fïerhten obligatovreles åejvieaamhtesasse, eah leah sijjeste dejtie ulmide
+Dah mah leah meatan krïevenassh utnieh maam akt tjaeledh prosjekteboelhken, jïh ulmie lea gaervies maanusem bæjhkoehtidh.
+Dejtie mah Finnmaarhken ålkoelistie båetieh Saemiedigkie maaksa fealadimmien jïh årromen åvteste 10 almetjidie gaertjiedamme bæjjese 5000 kråvnide fïerhten almetjen åvteste.
+Gosse stïeresne dennie nöörjen delegasjovnesne sïjhtebe jïjnjem åvtese buektedh mejstie tjoeperdeminie, raerielïhtsege Muotka jeahta.
+Gosse meatan dagkarinie gaskenasjovnale sijjine dle hijvenlaakan sjeahta gyhtjelassh bæjjese vaeltedh mah leah saemien almetji bïjre.
+Namhtah meatan årrodh jïh akkrediteringe ikte-mearan vaadtasåvva dan gåhkese sijjie gååvnese, men ajve raajan njieljie tjirkijh fïerhtede medijumeste sijjiem åadtjoeh.
+ Eadtjohkelaakan meatan årrodh Saemielaaken gïelenjoelkedassh staeriedidh
+fïerhten biejjien dåeriedidh saemien govledh, gusnie aelhkies raajesh jiehtieh guktie guarkoeh
+meatan årrodh jïh maanakultuvrem dååjredh eengelskegïelen laantijste viehkine baakoeh, guvvieh, musihkem nuhtjedh jïh svihtjedh
+Dah mah meatan edtjieh jieniebistie saemien gïeledajvijste båetedh.
+- Dah mah leah meatan edtjieh sijjen voerkesvoetem lidteratuvren jïh kåansten bïjre evtiedidh, jïh maahtoem åadtjodh goh tjaelije, guktie dah buerebe nuepieh åadtjoeh maanusem evtiedidh jïh tjaeliejinie barkedh båetijen aejkien, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
+dåeriedidh gusnie saemiestieh jïh destie soptsesth darjodh jïh vuesiehtidh
+Dah mah edtjieh meatan årrodh tjoeverh jïjtjh sijjen vuelkeme-, jïjjedimmie- jïh beapmoe-åaside maeksedh.
+soptsestidh fïerhtenbeajjetji aamhtesi bïjre
+soptsestidh fïerhten beajjetji aamhtesi bïjre
+soptsestidh barkoen bïjre skuvlesne jïh skuvlen ålkolen
+soptsestidh saemien jielemi bïjre
+Bielieulmieh:
+Bielieulmie akte gamte jïh hijven kultuvrefaalenasse dejtie saemien årroejidie.
+Bielieulmie lea saemien meedijah bæjjese bigkedh jïh dejtie evtiedidh mah eadtjohkevoetem siebriedahkesne skreejrieh.
+Bielieulmie lea akte gamte jïh hijven gaarsjelimmiefaalenasse dejtie saemien årroejidie.
+Bielieulmie:
+Man gellie learohkh mah edtjieh meatan årrodh sæjhta jearohks årrodh guktie ööhpehtimmiem öörnedamme, jïh mejtie jienebh maehtieh meatan årrodh råårestallemisnie, dïhte sæjhta jiehtedh jienebh learohkh ööhpehtimmiem åadtjoeh seamma aejkien.
+åesie barkijhbaalhkijste
+Bïhkedimmesne raerieh jïh bïevnesh dan bïjre maam byöroe darjodh åvtelen, mearan jïh mænngan pryövide tjïrrehtamme.
+mænngan pryövide tjïrrehtamme. Minngemes bielie bïhkedimmeste lea guktie maahta illedahkide nuhtjedh juktie dejtie learoehkidie vijriesåbpoe dåarjelidh mah akten tjoeperdimmieraasten nuelesne skååredieh. Datne maahtah vielie pryöven bïjre lohkedh
+Goh akte bielie daehtie dåarjelimmeste akte jïjtse sïelteevtiedimmieprogramme lea evtiesovveme, joekoen saemien kultuvrejieliemasse.
+Bielieh baalhkavåaroemistie maehtieh aaj byögkeles dåarjojste båetedh jallh jeatjah dåarjoste.
+Dan åvteste saemieh edtjieh meatan årrodh jïjtje nænnoestidh gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden bïjre, dle Saemiedigkie edtja tjïelke faamoem utnedh gïelepolitihkesne.
+Goh akte bielie latjkoste dle aaj akte konsultasjovnetjåanghkoe gaskem staateraerijem mij diedtem åtna saemien aamhtesidie jïh saemiedigkiepresidentem, fïerhten bieliejaepien.
+Aevhkieh
+Åådtje goebperem gosse jïjnjh dïjnegh byöpmede?
+Åådtje goebperh stringeste, bïjveles jïh gaertjies vaarjojste?
+Maahta sån gihtjedh mejtie akte dagkeres aktelaaketje råajvarimmie sæjhta båatsoem goerpedehtedh goh akte dejstie uvtemes saemien gïele-jïh kultuvreguedtiejijstie.
+Aaj snoelkem aarjeleslaakan vuekine njuvvtielidh.
+Minngemes gujnielemmien voestes biejjie aalka ryöknedh jïh destie daajra man nåajsanvåhkoe sjædta. Ij ryöknh destie gosse maanadovvedh.
+guktie jeenjh daajroem åådtje daarpoej bïjre sæjhta Maahtoedepartemente Barkoe- jïh ektiebiejemedepartementen ektesne goerehtimmiebarkoem aelkedh man ulmie gïehtjedidh man gellieh ietniegïeleanalfabeth gååvnesieh (d. m. j. almetjh gieh saemiestieh, mohte eah lohkh jïh tjaelieh saemiengïelesne) saemien åålmegisnie.
+Dan mænngan edtja bijjiebolleste vaarjoeh noeledh jïh skïemtjesåjhtere njammide vuartesje jïh tjaala jis naan jeatjahtehtemh mah vååjnoes, vuesiehtimmieh stuerebe reakedsplïejhkh jallh aerieh operasjovnijste.
+åådtje sjïere vaarjelimmien jolle maaksovi vööste såemies beapmojde maanide nuerebe 16 jaepien båeries.
+Buerebe ulmie- jïh illedahkestuvremem buektiehtidh Saemiedigkien viehkiedïrregijstie mej bïjre tjuara syökedh, saemien kåanstese jïh kultuvrese
+skuvleskovhtem krïevedh?
+Unnemes 5 noere saemien tjaelijh eevtjedh mah noeride tjaelieh.
+utnieh, jijtjemielen mietie akten reeremedajvesne
+Gujnelemmiebaaktjesem unnede.
+rabadtem åådtje dan mietie maam gohtje jollemaaksovitråahpam jeenjemes daalhkesi åvteste, p-pillere jïh stomiartihkelh
+hijven jallh hijven maahtoem faagesne.
+Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte naa hijven jallh hijven maahtoem
+Oberstløytnante Siri Skare aktene hamhkosne sealadi EN-kontovren vööste Mazer-i-Sharifesne.
+Sijjieh, viermieh jïh laavenjostoeprosjekth buektedh mah dam gaskenasjovnaale promoteradimmiem jïh eksportem kåansteste jïh kultuvreste lissiehtieh akten gaskenasjovnaale maarkedese
+Noere tjaelijh dåårrehtidh mah saemiengïelesne tjaelieh
+Dïhte mij lea orre 2015 lea aaj bielietïjjen learohkh mej saemien gïele faagegievlesne, nuepiem utnieh stipendem ohtsedh jïh stipenden stoeredahkh leah læssanamme.
+Saernielohkehtæjja reporterem gihtjie, mij vaestede.
+Akten jårredimmien tjïrrh, gaajhkh learohkh maehtieh dåehkesne barkedh seamma aamhtesinie.
+Orrestehteme, reereme- jïh gærhkoedepartementen kap. 2445 nuelesne Statsbygg, lea aktem dåarjoemieriem raeriestamme gusnie aaj vierhtieh dan soejkesjæmman orre gåetijste Saemien Sijtese Snåasesne leah meatan.
+Skåårvemebudsjedte Orrestehteme- reereme- jïh gærhkoedepartementen nuelesne lea 3,2 millijardh kråvnah.
+Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente (ORD) dïedtem åtna saemielaaken gïelenjoelkedassh reeredh, jïh reerenassen barkoem iktedidh dejnie europejen sjïehtedimmine regijovne-jallh unnebelåhkoegïelide.
+Learoesoejkesh staeriedidh mejtie Saemiedigkie jååhkesjamme
+Revidert oversettelse mars 2003 med tilleggsprotokoller.
+Nov lea våarome jiehtedh saemien laante-jïh vierhtiereaktah leah akte vihkeles vihties iedtje Saemiedægkan.
+Daaj baaletje gïeleteknologije akte krieveme jis saemien gïelh edtjieh maehtedh åtnoegïeline jieledh guhkiebasse daan beajjetje siebriedahkesne.
+Daalteje siebredahkesne daerpies maehtedh joekehts medijidie jïh ektienamme teekstide goh tjaalegh, tjoejenassh jïh guvvieh jïh seamma sienten vuejnedh guktie gïele jïh aarvoemaahtoe iktede.
+Dah daajbaaletje saemien gïelh aktem geervebe histovrijem utnieh goh jeanatjommes almetjh vienhtieh, jïh eah leah ajve slïekte såevmien-ugrihken gïeligujmie.
+Gosse barkeminie orre laavenjassh bïejedh tjïeltine tjuara aaj vuarjasjidh guktie maahta barkoem nænnoestehtedh båatsose tjïeltesne.
+Dïhte ulmie dejnie orre noerhtelaanti laavenjostojne lea veaksahkåbpoe darjodh jïh evtiedidh saemiej gïelem, kultuvrem, jielemh jïh siebriedahkejieledem.
+Orre bïevnese gaskenasjovnaale barkoen bïjre sæjhta våaroeminie utnedh saemiedigkieraerien reektemisnie saemien gaskenasjovnaale barkoen bïjre, maam stoerretjåanghkosne gïetedin aarebi daan jaepien.
+Orre digitaale baakoegærja olkese båata
+Orre lahtesh sjïehtesjidh
+Dïhte orre dåarjoeöörnege lea akte bielie daennie lutnjemisnie.
+Daelie seamadamme akten orre jielemelatjkoen bïjre duadtan jaapan 2014.
+Sïemes akten orre jielemelatjkoen bïjre duadtan 2014
+Urrebe dotkemen mietie dle badth dïhte saemien gïeletjïerte unnemes seamma båeries goh dïhte germanen gïeletjïerte, jïh unnemes guektiengierth dan båeries goh dïhte rovmanen gïeletjïerte.
+gaertjede dåakteren reaktam daalhkesh vedtedh jallh nænnoste dïhte ij luhpiem utnieh.
+Dah soejkesjh akten orre vaeptiesentraalese leah dannasinie dan jïjnje smalhtjari snjaltjen 22. b. 2011 ånnetji jarkelamme, jïh baaltese akte orre sijjie aaj sentraalese sjædta.
+Akte orre gründereforume dajvesne Noerhte-Salten, jïh gaskenasjovnaliseradimmie saemien kåansteste jïh kultuvreste leah naaken dejstie råajvarimmijste mah dåarjoem åådtjeme.
+Dïhte orre reeremeöörnege lea ILO-169 mietie aalkoealmetji bïjre, artihkele 15 nr. 1, gusnie staate diedtem åtna gorredidh saemieh leah meatan åtnosne, reeremisnie jïh vaarjelimmesne eatnemevierhtijste saemien dajvine.
+Tsiengelen 1. b dle krievmemem barkoetïjjegiehpiedæmman bæjjese bïeji 40 prosenteste 50 prosentese, dannasinie dah sjïerenjoelkedassh mejtie sjïehtesji finansevaahran sjïekenisnie, hiejhtesovvin.
+Dïhte orre jaepie varke akten dygnen båeries.
+Orre gïelekåarhtem aaj Svïenske gærhkoen ålkoerïjhken åålmegidie faxen tjïrrh seedtesåvva.
+ORRE LAAKE NASJOVNELLE UNNEBELÅHKOEJ BÏJRE
+Orre laake nasjovnelle unnebelåhkoej jïh
+Dah orre gåetieh edtjieh gaervies årrodh guesside giesien 2011.
+- Doh orre maanagïertelohkehtæjjah edtjieh lïerehtimmiem åadtjodh jïh vijriesåbpoe daam daajroem bievnedh gaajhkide maanide maanagiertine Nöörjesne.
+Dennie orre maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne studenth eah edtjh vielie faagh utnedh, men daajroesuerkieh.
+Orre alternatijve saemiengïelesne jåarhkeskuvlesne
+gosse orre NAv-kontovrh tseegkedh tjïeltine saemien åålmeginie, edtja daarpoem jih maahtoen saemiengïelesne jïh kultuvren åvteste joekoen vierhtiedidh.
+Orre ohtsememierie
+Dïhte orre öörnege aaj sijjieh, viermieh jïh laavenjostoeprosjekth dåårje, mah viehkiehtieh dam gaskenasjovnaale promoteringem jïh eksportem lissiehtidh saemien kåansteste jïh saemien tjiehpiedæjjijste akten gaskenasjovnaale maarkedese.
+Ođđa penšuvdnaortnet árvaluvvon sámediggeáirasiidda ja báikkálaš álbmotválljejuvvon áirasiidda - regjeringen.no
+Dah orre aerviedimmienjoelkedassh dan åvteste aktem tjïelke guvviem vedtieh man jïjnjem fïerhte learohke maahta stipendine åadtjodh, jïh man bïjre Saemiedigkien stoerretjåanghkoe seamadi.
+Orre saemiepolitihke
+- Orre saemien noerelidteratuvre fååtese jïh mijjieh utnebe joekoen vihkeles aaj saemien maanah jïh noerh aktem hijven gærjafaalenassem utnieh jïjtsh ietniengïelesne.
+Maahta orre dïejvesh joekehtslaakan lïerehtidh, vuesiehtimmien gaavhtan guvvie-jïh baakoelotto ' m jïh baakoe-bingo ' m nåhtadidh.
+Maahta orre dïejvesh joekehtslaakan lïerehtidh, vuesiehtimmien gaavhtan guvvie-jïh baakoelotto 'm jïh baakoe-bingo' m nåhtadidh.
+Viertiestamme gærjine risten.no, dle daate orre baakoegærja jienebh baakoeh åtna.
+Dïhte orre tabledte, dam edtja jeatja kaarhteste vaeltedh guktie ij aktem fååtesh kaarhtesne maam daelie nåhtede.
+Orre teermh leah eevre daerpies jis edtja saemien nuhtjedh aarkebiejjien, tjaaleldh gïelesne, meedijinie, sosijaale meedijinie jïh gaajhkine jeatjah gïelesijjine.
+Orre teknolåågijem utnedh juktie saemien gïelide evtiediedh jïh nænnoestidh
+Dïhte orre testamente lea aaj julevsamiengïelese jarkoestamme jïh naan bijbeleteeksth åarjelsaemiengïelese jarkoestamme.
+Orre testamentesne maahtah Jeesusen bïjre lohkedh.
+Dïhte orre testamente soptseste Jupmelen darjoej bïjre mænngan Jeesuse reakasovvi.
+Dihte orre veeljemeøørnege aaj saemiedigkieveeljemem aelhkebe dorje jienebisnie dejstie laanten tjïeltijste.
+Dihte orre veeljemeøørnege aaj saemiedigkieveeljemem aelhkebe dorje jienebisnie dejstie laanten tjïeltijste.
+Orre veeljemeøørnege sæjhta jiehtedh:
+Orre veeljemeøørnege saemiedigkieveeljemasse 2009
+Orre nuepieh dan vijriesåbpoe barkose
+Orre voereseraerie:
+Daan biejjien tastatuvre smarttellefovnide båata govhte joekehts saemien gïelide.
+Daan biejjien akten rïektesvoeten veartanasse barka namhtah nealkoe, giefiesvoete jïh deebleme veartenevijries kristeles ektievoetesne.
+Daelie jijtjedh båatsoeburrie seamma dajvine jih daesnie soptseste altese skuvletijjeste jih guktie fealadimmie skuvlen jih båatsoedajven gaskems orreme.
+Daan biejjien dïhte akten mijjen vihkielommes katalysatovrijstie saemien kultuvrejieliemasse, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
+Daan biejjien (duarsta) saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka tjirkijh duedtiesiebriej åvteste gaavnesji juktie haestemh jïh dååjrehtimmieh digkiedidh daan beajjetje gïehtelimsdåarjoeöörneginie duadtan.
+Daan biejjien ij leah nuekies saemiengïeleldh faalenassh siebriedahkesne, jïh gïeleutnijh dååjrieh dah eah dan gellie nuepieh utnieh saemien nåhtadidh.
+Daan biejjien maajhööhpehtimmiem faalehte saemien gïeline dovne maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.
+Daan biejjien sïjtedïejvesem åajvahkommes båatsosne nåhtede.
+Daan biejjien, goevten 6. b., mijjen åålmegebiejjiem ektesne heevehtibie Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne.
+Daen biejjien ij leah realistihken dejtie gïelide vuartasjidh goh jielije gïelh ovmese siebredahkensuerkide seammalaakan goh noerhte-, åarjel- jïh julevsaemiengïelide.
+Daenbiejjien ij leah teknijhken nuepieh jïjtsebïevnesem saemiengïelesne elektronijhken.
+Daan biejjien akte mïerhkebiejjie 5000 ovmessie aalkoealmetjetjïertide abpe veartenisnie.
+Daan biejjien akte mïerhkebiejjie 5000 ovmessie aalkoealmetjetjïertide abpe veartenisnie.
+Daan biejjien dle ajve dah mah tjïeltine årroeh, mah leah saemien gïelen reeremedajvesne, mah daejtie reaktide utnieh, juktie saemielaaken gïelenjoelkedassh ajve dejtie tjïeltide feerhmieh.
+Daan biejjien fylhkenålma klååkemeåårgane saemien gïelenjolkedasside dastegh klååkeme lea tjïelten jallh fylhkentjïelten åårgani bïjre.
+Daenbiejjien ovmessie saemien maanajgïerth gååvnesieh.
+Daen biejjien vaenie saemien baakoegærjah, joekoen julevsaemiengïelesne jïh åarjelsaemiengïelesne.
+Daan biejjien heevehtibie.
+Guktie datnine daan biejjien: Daan biejjien leam eevre madtjeles.
+Daan biejjien lïhtsege laavkomen tjïrrh sjædta.
+Daan biejjien akte orre tastatuvre saemien væhtajgujmie båata dovne Android- jïh Iphone-nuhtjijidie.
+Daenbiejjien lea saemiedigkie giej lea bijjemes dïedtem gærjagåetiefaalaldahkem tjïrkedh jïh evtiedidh saemien åålmegasse, mearan nöörjen ståvroefaamoeh lea dïedte mïrren sisnie ellies navsjonalen gærjagåetiepolitihke maam nænnoste buerie gærjagåetiefaalaldahkem gaajhkh tjïertide.
+Daen biejjien vaenie saemien toelhkh, dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien.
+Ot.prp. nr. 12 tjïerteste, dïhte reakta bïevnesh åadtjodh, mij lea sjïehtedamme dan aktegs skïemtjijen indivijduelle daerpiesvoetese, sæjhta jiehtedh dah skïemtjijh mah saemiestieh byöroeh toelhkem utnedh, jallh dah skïemtjijh byöroeh viehkiem åadtjodh healsoebarkijijstie mah saemiestieh gosse daate lea daerpies ihke skïemtjije edtja dejtie bïevnesidie åadtjodh mah krievemidie laakesne voebnesjieh.
+G
+Aajhterh jïh bievnijh ohtsede
+Ohtsemh vuarjasjamme sjidtieh ekonomeles, maarkeden, teknihkeles, siebriedahkenåhtoen, kåansteles, faageles jïh jeatjah sjyöhtehke krööhkemi mietie, gaskem jeatjah mejtie ohtsijen lea nuepie prosjektem / råajvarimmiem dæjpeleslaakan tjïrrehtidh.
+Akte stoerre lissiehtimmie ohtsemelåhkosne orreme daejtie vierhtide, jïh veanhtede daate vielie læssene.
+Gåessie applikasjovnh utnedh mobijline jïh nedtepreejrine dle maahta orre baakoeh lïeredh jïh jïjtse maahtoem gïehtjedidh saemien gïeli muhteste.
+Ohtsemh gïetesuvvieh iktemearan.
+Gosse ohtsemidie vuarjesje dellie leavloe bïejesåvva faageles sisvegasse, profesjonaliteetese jïh kvaliteetese.
+Vuarjasjimmie ohtsemijstie jïh våaroehtimmie ohtsemi gaskem
+Dan åvteste maahta ohtsemidie sïjse seedtedh abpe jaepiem, jïh dah iktemearan gïetesuvvieh.
+Dah ohtsemh tjïeltese seedtesuvvieh, mij dejtie vihth fylhkenålmese seedtieh.
+departemente edtja ohtsemem sjæsjsjalidh dastegh Saemiedigkie jallh dajveaajhtere nyöjhkoeh ohtsemem jååhkesjidh.
+Vaejtiemisnie Gåatomemoenehtsasse desnie gelkieh bïevnesh mah daerpies maehtedh aamhtesem gïetedidh.
+Maahta ohtsemh nyöjhkedh jis vååjnoe goh ij dejtie saemien iedtjide krööhkh.
+Ohtsememierie bæjhkoehtamme sjædta mænngan.
+Ohtsememierie aerpievuekien daajrose jïh saemien miehtjieåtnose maadthskuvlesne
+Ohtsememierie aerpievuekien daajrose jïh saemien miehtjieåtnose maadthskuvlesne / Maadthskuvle jïh Jåa / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Ohtsememierie lea voerhtjen 1. b. daan jaepien.
+Ohtsememierie lea guhkiedamme suehpeden 1. b. 2015 raajan, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Ohtsememierie: Ræhpas
+Ohtseme edtja tjaalasovveme årrodh Saemiedigkien ohtsemegoeresne, jïh edtja daatovem jïh nommevæhtam utnedh.
+Ohtseme aktem faamoelinjam feerhmie mij lea 370 km guhkies, jïh edtja såemies dej stööremes båatsoedajvi tjïrrh Nøørjesne juhtedh.
+Ohtsemegoere olkese bïejesåvva Saemiedigkien gåetiesæjrosne tsïengelen 2015 aalkoelisnie.
+• Govlesovveme bïhkedimmie ohtsemesoejkesjasse parallelen jarkoestidh
+Kultuvregïetedallije Anna Sarri, teel.
+Ållesth ohtsemesumme lij ånnetji vielie goh 2,9 millijovnh kråvnah.
+Dah ohtsijedåarjoeh musihkese, lidteratuvrese, guvvieraajrojde, bertemidie jïh kultuvreråajvarimmide edtjieh viehkiehtidh:
+Aelhkebe aaj baakoeh ohtsedh.
+Ohtsije tjuara aaj tjaelemedååjrehtimmien jïh skraejrien bïjre learose bievnedh.
+Ohtsije edtja aktem teekstem seedtedh medtie 10 sæjrojne.
+Dåastoji gaskem gaavnebe åehpies nommh goh Felgen Orkester jïh Elin Kåven, men aaj jïjnjh gieltegs bæjhkoehtimmieh aerpievuekien vuelien sisnjelen, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
+Ohtsije dïedtem åtna gaajhkh bïevnesh Saemiedægkan vedtedh mah leah daerpies juktie ohtsemem gïetedidh, aaj bïevnesh jeatjah byögkeles dåarjoen bïjre.
+Ohtsije
+Mearan ohtsije ajve maahta såemies barkoeh bijjieskieresne darjodh, dle goerehtimmiereaktan aajhtere maahta kjernepryövenassh bovresjidh jïh raejkieh deavesne kroehkedh.
+Ohtsije maahta vaestiedassem ohtsemasse veanhtadidh 3 askh mænngan ohtseme lea mijjese båateme, v. reeremelaaken § 11.
+Ohtsije læjhkan aktem bieljelimmiediedtem åtna (§ 10).
+ORD iktedimmiedïedtem åtna soejkesjen åvteste.
+Lohkehtæjja maahta daejtie goeride vuarjasjimmesne iktemearan nåhtadidh:
+Learohki jïjtsevuarjasjimmieh maehtieh dutnjien vihkeles bïevnesh vedtedh maam dah tuhtjieh gïerve, jïh mejnie tjuerieh vielie barkedh.
+Mænngan illedahkide gïehtjedamme, maahta nuhteligs årrodh baajedh learoehkidie meatan årrodh sijjen vaestiedassi bïjre ussjedidh, jïh soejkesjidh maam dah maehtieh
+Learohki barkoe lea maam akt seammaplïeres saemiengïelesne darjodh.
+Vihkeles parallellelaakan barkedh learohki dïejvesidie jïh tjiehpiesvoeth evtiedidh.
+Darjomen aajkoe byöroe tjïelke årrodh learoehkasse.
+skraejriem lissiehtidh learohken luvnie. Darjomen aajkoe byöroe tjïelke årrodh learoehkasse.
+Hævvi vienth aelhkemes learoehkidie aelkedh "bæjjese ryöknedhš-strategijigujmie juktie intervalligujmie barkedh
+Hævvi vienth aelhkemes learoehkidie aelkedh "bæjjese ryöknedhš-strategijigujmie juktie intervalligujmie barkedh
+Hævvi vienth aelhkemes learoehkidie aelkedh "bæjjese ryöknedhš-strategijigujmie juktie intervalligujmie barkedh
+Hævvi vienth aelhkemes learoehkidie aelkedh "bæjjese ryöknedhš-strategijigujmie juktie intervalligujmie barkedh
+Dejtie learoehkidie sjïere matematihketsagkesigujmie, byöroe vuarjasjidh mejtie daerpies lissie dåarjelimmiem aaj mierien ålkolen sjïehtedamme lïerehtimmeste, ööhpehtimmielaaken mietie.
+Dejtie learoehkidie sjïere matematihketsagkesigujmie, byöroe vuarjasjidh mejtie daerpies lissie dåarjelimmiem aaj
+Dejtie learoehkide mah viehkiem daarpesjieh maahta ållesth gyhtjelassh darjodh åvtelhbodti.
+Dejtie learoehkidie mah viesjies goerkesem utnieh guktie taalh leah bæjjese bigkeme (luhkieh jïh
+Dejtie learoehkidie, mah eah naan saemiegïelem lïereme, lea vihkeles tæjmojde lustestalledh.
+Akte learohke mij guhkede tjoeperdimmieraasten nuelesne skåårede (vuartesjh portrehtem Maarjeste), maahta tuhtjedh gïerve jis lohkehtæjja abpe
+skåårede (vuartesjh portrehtem Jåvveste), maahta tuhtjedh gïerve jis lohkehtæjja abpe heeften tjïrrh plaerede jïh satne åådtje gaajhkide laavenjasside vuejnedh mejtie ij leah buektiehtamme jallh ij vaestiedamme.
+Veeljh dej veajkoej muvhth sæjroeh mejtie learoehkinie ektine vuartesjh. Daate byöroe sæjroeh sisveginie årrodh mah leah learohken lïhkemes evtiedimmiesovnen sisnjelen. Akte learohke mij guhkede tjoeperdimmieraasten nuelesne
+Geajnoe guhkiebasse Dejtie viesjiehtommes learoehkidie dïhte guhkiebasse barkoe maahta aelkedh learohki baakoegoerkesem goerehtalledh goh stööremes, unnemes, jeenjemes, vaenemes.
+Gaajh viesjies learohkh sijhtieh vaenie nåhtoem utnedh jïjtjeraarehke laavenjassigujmie pryövesne barkedh, jïh dan åvteste ibie dam raeresth.
+Gaajh viesjies learohkh sijhtieh vaenie nåhtoem utnedh jïjtjeraarehke laavenjassigujmie pryövesne barkedh, jïh dan åvteste ibie dam raeresth.
+Dellie aelhkebe sjædta learoehkasse åejjieryöknemestrategijh nuhtjedh - mij lea dïhte
+Learohkh ahkedh jearsoesåbpoe sjidtieh dej prinsihpigujmie ryöknemasse mah leah bijjielisnie neebneme, jïh jearsoesåbpoe jïh veelebe sjidtieh gosse dejtie nuhtjieh.
+Learohkh aktem kopijem åadtjoeh laavlomistie maam maahta biejedh akten sjïere laavlomemaabpese.
+Learohkh edtjieh åadtjodh man mietei sïlledidh.
+Aaj lijsie learoehkidie taalide joekehtslaakan juekedh.
+Gosse daate goerkese ahkedh
+Learohkh aktem kopijem åadtjoeh soptsesistie, jïh aktem sievem biejieh orre baakoej jïh lahtesi nualan.
+Sjædta aelkebe learoehkidie vuasahtallemasse haarjanidh, jïh jïjtjemse vuarjasjidh gosse maehtieh jïjtjemse goltelidh.
+Aelhkebe sjædta learohkidie guarkedh maam lohkehtæjja vuarjasjamme, jïh mannasinie dah aktem vihties illedahkem jakseme.
+Learohkh maehtieh aaj teekstem jallh tjoejefijlem åadtjodh goh leaksojne gåetesne.
+Maahta aaj væhtide jeatjahlaakan learoehkidie åehpiedehtedh goh aktene goeresne.
+maahta aelhkebe darjodh learoehkasse taalide jïh taaleryöknedimmiem guarkedh.
+Vijries jïh iktegisth åtnoe visuelle vuesiehtimmievuekijste goh taalesïeve, dorje guktie aelhkebe sjædta learoehkasse taalh jïh taaleryöknedimmiem guarkedh.
+Learohkh aaj maehtieh aktem vihties soptsestimmiebodtetjem utnedh, gusnie lohkehtæjja ajve saemeste jïh kanne vuesehte baakoej ulmiem guvviejgujmie gosse soptseste. "
+Tjuara learoehkidie haestedh matematihkine barkedh tjaaleldh, njaalmeldh jïh digitaalelaakan.
+Maahta dejtie learoehkidie haestedh, mah laavenjassem hijvenlaakan haalvoeh aktem reportasjem darjodh gihtjehtimmeste, mij edtja seedtesovvedh raadijovesne jallh tv-esne.
+Maahta dejtie learoehkidie haestedh mah hijvenlaakan saemiestieh, vaajesh lohkedh jïh måjhtajidh.
+Learohkh mah aktem hijven evtiedamme gïelem jïh lahteseabparatem utnieh, dejtie maahta haestedh gihtjehtimmiem tjïrrehtidh viehkine dan vaenie tjaaleme gyhtjelassijste goh gåarede.
+Lij aaj maahteme tjaeledh luhkietaalesysteeme jallh
+Maahta learohki nuepieh lïeredh dåarjedidh jis dah:
+Learohkeportrehth - Aanta, Ealla jïh Jonna
+Learohkeportrehth - Andrea, Jåvva jïh Meehte
+Guktie lin vaestiedamme, båajhtoeh vaestiedassh jïh
+Dah learohkeportrehth leah golme learohkh mah lin meatan gosse dejtie orre goerehtallemepryövide pryövin.
+Juktie learohki uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne möölehtidh, laavenjassh leah evtiesovveme njieljie teemaj sisnjeli: Ryökneme, taalegoerkese, taaleraajroe jïh taalesïeve
+Juktie learohki uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne möölehtidh, laavenjassh leah evtiesovveme njieljie teemaj sisnjeli: Ryökneme, taalegoerkese, taaleraajroe jïh taalesïeve
+Juktie learohki uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne möölehtidh, laavenjassh leah evtiesovveme njieljie teemaj sisnjeli: Ryökneme, taalegoerkese, taaleraajroe jïh taalesïeve jïh ryöknedimmie.
+Learohki baakoebaanghke maahta badth digitale årrodh.
+Learohki baakoevåarhkoe evtiesåvva, jïh gïelediejvesh gårrelgieh matematihkeles ektiedimmide jïh sisvegasse.
+matematihkeles ektiedimmide jïh sisvegasse.
+Learohki baakoevåarhkoe evtiesåvva, jïh gïeledïejvesh gårrelgieh matematihkeles ektiedimmide jïh sisvegasse.
+Vihkeles learohki strategijh goerehtalledh, dan åvteste strategijeevtiedimmie lea joekoen vihkeles evtiedimmien gaavhtan learohki ryöknedimmietjiehpiesvoetijste.
+Learohki reaktah, öörnedimmie faagijste, tæjmoelåhkoe, laakedïejvesh jïh learoesoejkesjh leah gaajhkh joekehts, jïh lissine dle maanah joekehts aaltarisnie aelkieh jïh eah seamma jïjnjh jaepieh maadthskuvlesne vaedtsieh.
+ Edtja learohkh tjoeperdimmieraasten nuelesne guhkiebasse dåarjelidh
+soptsestæmman learoehkinie jïh eejhtegigujmie, juktie dam guhkiebasse dåarjelimmiem learoehkistie soejkesjidh.
+Learohkh mah saemien mubpinegïeline luhkieh ovmessie raajeste aelkieh.
+Dannasinie akte learohke aktem sjïere reaktam åtna laaken mietie, lïerehtimmiem åadtjodh saemienfaagesne, dovne maanadaltesisnie, noeredaltesisnie jïh jåarhkeskuvlesne, saaht gusnie laantesne orre.
+Learohkh dïejvesh jïh tjiehpiesvoeth meatan utnieh gosse skuvlese båetieh.
+Learohkh maehtieh veeljedh mejtie gelkieh sijjide vierhtiedidh maahtaldahkeulmiej mietie dennie saemien 2 jallh saemien 3.
+Learohkh tjoeverin ovmese barkoejgujmie internatesne tjælloestidh.
+Learohkh Nöörjesne maehtieh saemien voestesgïeline jallh saemien mubpiengïeline utnedh.
+Vøøjnim man daerpies vuesiehtidh gaajhkem ov-reaktam mij saemiej vøøste dorjesovveme.
+Saemien gïele vååjnesasse byjjes tjiehtjelisnie
+Akte våajnoes gïele lea akte vihkeles viehkievierhtie gïelelïerehtimmesne, seamma tïjjen dle gïele aaj stuerebe staatusem åådtje.
+AKTE KANDIDAATEPlaerine bïevnesh jïjnjh ovmessie almetji bïjre, dejstie åehpemes almetjijstie dan " sïejhme ålmese voenese ".
+AKTE KANDIDAATEPlaerine bïevnesh jïjnjh ovmessie almetji bïjre, dejstie åehpemes almetjijstie dan "sïejhme ålmese voenese ".
+Akte åålmege mij gïelem, kultuvrem jïh nïekedassh juaka akten båetijen aejkien bïjre.
+Akte dejstie gaavnojste mij mijjem ierieli lea akte sjïelesijjieh akten stoerre saalvegierkien lïhke, gusnie akte duvrien åejjienskuvhrie lij bïejesovveme aktene raejkesne gierkien nualan.
+Akte dejstie vihkelommes aamhtesijstie maam raerien lea, attityde-värrhtoedimmiem öörnedh gåessie saemien gïelem nuhtjedh.
+Akte dejstie vihkielommes krïevenassijste juktie saemien gïelen båetije aejkiem gorredidh, lea almetjh gååvnesieh mah gïelem nåhtadieh.
+Akte dejstie råajvarimmijste lea orreme laajroem jïh maastesijjide sjïehtesjidh.
+- Akte dejstie murredsåbpoe gaavnojste lea akte sjïeledimmiesijjie akten stoerre gierhkien lïhke, desnie lij akte åejjienskuvhrie duvreste aktene haevtesne gierkien nuelesne.
+Akte dejstie vihkielommes ulmijste Saemiedigkien båatsoepolitihkese lea dam lïhke baantem tjåadtjoehtidh jielemen darjomi jïh kultuvren gaskem.
+Akte dejstie råajvarimmijste lea beetnehdåarjoem gïehteldæmman lissiehtidh, jïh tjåadtjoen beetnehdåarjoem sjïehtesjidh gïelekuvsjide.
+Akte Tysklaanteste diekie bøøti jih dovne åarjelh- jih noerhte-saemien gielem lieri.
+Akte raeriestimmie lea kuvsjh faalehtidh saemien gïelesne jïh kultuvresne jeatjah ulmiedåhkide sov dajvesne.
+Akte dejstie aamhtesijstie lea lissiehtamme nuepieh jïjtje gejhkieguelieh darjodh loedtehkijstie.
+viermiesijjieh tjïjhtje aamhtesi mietie öörneme: Låavtegh, såekie, jaevrie, dålle, eatneme, biejjie jïh gærhkoe.
+Akte dejstie mearhketjijstie tjiehpiedæjjalatjkosne jaapan 2013 lea vierhtieh lyjkesuvvieh juktie dam faageles barkoem Saemien tjiehpiedæjjaraeresne dåarjoehtidh.
+Akte gihtjie, jïh dam maam gihtjie, ajve åådtje jaavoe jallh ijje vaestiedidh.
+Akte dejstie ulmijste gærhkoetjeahpojne lea Vaantjelem våajnoes darjodh jïh måjhtajehtedh man bïjre kristelesvoete.
+Akte alternatijve sæjhta årrodh reerenassekvartaalem bæjjese bigkedh guktie lij åvtelen snjaltjen 22. b., men jeatjah gaskoehalternatijvh aaj gååvnesieh.
+Akte vuesiehtimmie lea Gran tjïelte Opplaantesne, gusnie Gran Bygdeliste 34,9 prosenth steemmijste åadtjoeji tjïelteveeljemisnie 2007.
+Akte vuesiehtimmie lea dejtie orre baakojde kåarhtine lamineredh dej baakoejgujmie jïh guvviejgujmie, jïh kåarhtide akten tjoevtenjereagkese biejedh.
+Akte politihkeles krirrie akte såarhts åårganisasjovne gusnie almetjh mah mïelem utnieh guktie siebriedahke byøroe skearkagidh.
+Akte vierhtiealmetje maahta båetedh soptsestidh guktie suejnieh tjuahpa jïh tjohke.
+jïh ohtsedimmiej männgan juakeme sjädta dehtie
+Aajnealmetji lea gaajhken aejken reakta såevmien
+Aajnealmetjh edtjieh aaj nuepieh
+Daate lea akte dejstie Saemiedigkien raaktan stoerre dïedtijste: barkedh ihke båatsoe hijven mieriekrïevenassh åtna mij evtiedimmiem jïh monnehkevoetem gorrede guhkiebasse.
+Akte dejstie haestemijstie Saemien 2 jïh 3 lea maanide skreejredh dam saemien gïelem eadtjohkelaakan njaalmeldh nåhtadidh.
+Akte dejstie haestemijstie Saemien 2 jïh 3 lea learoehkidie skreejredh saemien eadtjohkelaakan nåhtadidh.
+ektesne byöpmedidh skuvlesne
+Tjåenghkies bæjhkoehtimmie lea daesnie.
+Tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesje saemien learoehkidie
+Tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesje saemien learoehkidie / Maadthskuvle jïh Jåa / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesjh tjuerieh dan åvteste aarvoej mietie årrodh laakigujmie jïh skuvlesysteemigujmie Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne.
+Åejviesuerkieh
+Dajvem ektesne utnedh jeahta mååhtedimmiem tjaeledh båatsoesïjten jïh saemiensijti gaskem nïmhtie guktie konvensjovnen 7. artigkele soptseste.
+Ektesne dajvem nuhtjedh jeahta mååhtedimmiem tjaeledh båatsoesïjten jïh saemiensïjten gaskem nimhtie guktie konvensjovnen 7. artigkelen mietie.
+Juktie dam seamma goerkesem utnedh, dle vihkeles såemies dïejvesh tjïelkestidh mah sijhtieh vihkeles årrodh bïevnesisnie.
+Akte tjåenghkies ussjedimmie öörnedimmien jïh learoesoejkesji bïjre lij maahteme viehkiehtidh jïjnjh haestemh loetedh dan åvteste mijjieh limh maahteme juekedh jïh nåhtoem vierhtijste buerebelaakan nuhtedh laanteraastaj rastah.
+Tjåenghkies kultuvreaerpie
+Tjåenghkies maalle
+bïjre leah.
+Akte tjåenghkies alkoerïjhkemoenehtse noerhtedajvebïevnesen aalkoealmetjedimensjovnem dåarjede.
+Aalkoealmetji voejkenevoete lea eatnemen aejliesvoetem tjïertestamme, jïh almetji ektiedimmie disse.
+Dïhte tjåenghkies kultuvreaerpie lea ræjhkoes, men gaajh jïjnje destie lea våarhkojne jallh tjeallarinie vöörhkeme.
+Akte tjåenghkies saemien learoesoejkesje lij maahteme akte bielie årrodh dehtie vaestiedasseste, men mijjen såemies heaptoeh mejtie tjoerebe rastanidh åvtelen dam buektiehtamme.
+Mijjieh maehtebe aarvadalledh gyrhkesjimmie lij akten jorpe buertien bïjre, gusnie ektievote våajnoes sjïdti gosse gaajhkesh maam akt vedti, muvhth beapmoem jurjiehtin, muvhth laavlomh meatan utnin, muvhth tjaalegh lohkin, muvhth böötin mievriestimmiejgujmie jnv..
+tjåenghkies dejtie vielie teoretihkeles faagide
+Akte dejstie gie gieline eelki barkedh lij Sofien gon Ebban åabpa, Anna Jacobsen (Jaahkenelkien Aanna).
+Akte dejstie lij Thomas.
+Akte fåantoe mannasinie saemien ij reeremisnie åtnasovvh lea dannasinie barkijh mah saemiestieh eah dam saemien faageterminologijem utnieh, jïh haarjanimmiem fååtesieh saemien barkosne nåhtadidh.
+- Akte suerkie man bïjre vaenie daajroem utnebe lea guktie daaroedehteme jïh stigmatiseradimmie leah saemien årrojh tsevtseme.
+Dan åvteste saemielaaken gïelenjoelkedassh jorkesieh guktie dah abpe laantem feerhmieh, dle daerpies joekehts njoelkedassigujmie.
+Faatoes jååhkesjimmie saemiej laante-jïh vierhtiereaktijste lij akte vihkeles fåantoe mannasinie ræjhtoe bigkemen bïjre sjïdti Alta-tjaetsieåereste.
+lea goerehtallemepryövem nuhtjedh 1. daltesasse jallh 2. daltesasse laboratijvelaakan.
+Gaskesadtemebïevnesh skïemtjijemoenehtsasse edtja gååvnesidh gusnie datne hoksem åådtjeme jïh laantedigkien webbesijjine.
+Båatsoen ektiedimmie saemien kultuvrese lea man åvteste jieleme dan sjïere.
+hoksebarkijh gaskesadtedh
+gaskesadtemh rijhkebiejjien almetjigujmie,
+Govlehtallijh:
+Govlehtallije:
+saemiedigkie aaj tjaelijh, medija jïh jeatjah gïeleutnijh bïhkede v.g. terminologijen, sijjienommij bïjre jïh guktie maahta saemien gïelem tjïrkedh jïh evtiedidh ovmessie institusjovnine.
+Govlehtallije:
+Akte nuepie lea learohke lohkehtæjjine ektine, dejtie laavenjasside dorje mejtie satne idtji asth pryövesne darjodh.
+Akte vuekie lea aelkedh guarkedh maam dah politihkerh jïh krirrieh ussjedieh.
+Vuekiem åejjiegietjiem bijjene lea dåvnah bååmsteren nuelesne bïejedh.
+Vuelelen vuajna guktie maahta vuarjasjimmiem barkoen nuelesne / åvtesebievnesh vedtedh.
+Govlehtallijh:
+Gaskesadtemasse
+Govlehtallh GCG
+Govlehtallh
+Govlehtallije:
+Govlehtallije:
+Govlehtallije:
+Govlehtallijh:
+Tjaelije
+Daan ræjhtoen sjïekenisnie dle reerenasse aktem saemiereaktamoenehtsem tseegki jaepien 1980, mij edtji salkehtidh ".....
+Daan ræjhtoen sjïekenisnie dle reerenasse aktem saemiereaktamoenehtsem tseegki jaepien 1980, mij edtji salkehtidh ".....
+Ållesth dle 96 tjiehpiedæjjah saemien dajvine årroeh, Telemarhkedotkemen reektehtse vuesehte.
+Tjåanghkan pryöve sæjhta vaasedh medtie 60 minudth, dellie eejehtimmie ij leah meatan.
+Tjåanghkan pryöve sæjhta vaasedh medtie 60 minudth, dellie eejehtimmie ij leah meatan.
+Gærhkoen medtie 25 000 barkijh gusnie jeanatjommes muvhth åålmegisnie berkieh.
+Dah dåarjoeh, ållesth golme millijovnh kråvnah, leah akte vihkeles sïlle juktie jielemem evtiedidh guktie dïhte vielie orresjugniedihks jïh maarkeden vööste stuvreme sjædta, jïh ij dan soe jearohke gïehtelimsdåarjoste, Balto jeahta.
+Ållesth dåarjoeji 426,5 millijovnh kråvnah Saemiedægkan jïh 890 millijovnh saemien åssjelidie.
+Tjåanghkan libie dåarjoem vadteme 15 musihkebæjhkoehtimmide, jïh dej gaskem mah dåarjoem åådtjeme lea åehpies saemien musihkerh jïh baanth goh Herborg Rundberg, Ivnniguin, Mikkel Gaup, Arvvas, Ivvár jïh Sáivu, jïh Anders P. Bongo aerpievuekien vueline.
+Tjåanghkan 18 bæjhkoehtimmieh dåarjoem åådtjeme daan jaepien.
+Daan jaepien ohtsijeveahka lij ånnetji vielie goh 5 mill kråvnah.
+Dah ållesth ohtsemh lin lïhkebe 52 millijovnh kråvnah.
+Nimhtie jijnjh tsagkesh gaskems sjidtin.
+Solidariteete jïh laavenjostoe aalkoealmetjigujmie: viehkiehtidh guktie tsiehkie jeatjah aalkoealmetjidie buerebe sjædta politihkeles dåarjoen tjïrrh, maahtoem jïh dååjrehtimmieh juekedh, jïh viehkie råajvarimmide mah barkoefaamoem eevtjieh jïh jeatjah prosjekth
+guarkedh tjïjhtje eeplah (bieliekonkreeth / guvvie) maahta vuesiehtidh (taale) symbovline 7, jallh maehtedh göökte representasjovnh seamma taalese
+Jis edtjieh dam jaksedh dle learohkh tjuerieh nuepiem åadtjodh dovne praktihkeles jïh teoretihkeles barkedh.
+Jis edtja aktem monnehke evtiedimmiem buektiehtidh dle daerpies tsiehkiem guarkedh eatnemen jïh dej almetjesjugniedamme byjreski gaskem.
+Dïhte læstadijanen gåaskoe idtji sijjiem åadtjoeh åarjelsaemien dajvesne, goh noerhte- jïh
+voelph
+Persovne giejnie dam dorjeme aaj gohtje strule.
+Dïhte gie funterde abortem darjodh kaanne jïjnjh gyhtjelassh åtna jïh dellie hijven giejnie soptsestalledh. Gosse abortem sæjhta darjodh dellie viehkiem jïh dåarjoem dïsse faala, dovne åvteli jïh dan mænngan.
+Åålegh reaktam åtna jiehtedh jis ij sïjhth tjuvliestidh jallh gijhkierdidh, jallh jis maam akt ij hijven damth gosse dam dorje.
+Eejnegen reaktam åtna ij edtjh irhkesovvedh.
+Reaktam aaj åtna jarkesidh gåessŠakt aborten åvteli.
+Maahta ånnetji baektjiedidh jïh damta goh sæjhta gadtjedh ryöktesth dan mænngan.
+Almetjh jeatjah tjoeleidentiteetigujmie jallh seksuellevoetigujmie ååpsen daamtaj åadtjoeh damtedh vaanejaahkoeh, laejhtemem jïh jiermehtsvoetem siebriedahkeste dej bïjre.
+Almetjh leah hammoedamme dehtie kultuvreste gusnie byjjenieh, jïh daate vuajnoeh, daajroeh jïh dahkoeh tsevtsie.
+Almetje lea iktegisth matematihkem nuhtjeme jïh evtiedamme juktie dååjrehtimmieh öörnegen mietie bïejedh, ektiedimmieh eatnamisnie jïh siebriedahkesne buerkiestidh jïh guarkedh, jïh veartenerommem goerehtidh.
+Almetje lea iktegisth matematihkem nuhtjeme jïh evtiedamme juktie dååjrehtimmieh öörnegen mietie bïejedh, ektiedimmieh eatnamisnie jïh siebriedahkesne buerkiestidh jïh guarkedh, jïh veartenerommem goerehtidh.
+Almetjh leah jearohks eatnamistie, jïh gaajhke mij sjïdtede jïh desnie jeala.
+Almetjh abpe veartenistie polareheeltide jïh dam nöörjen saevegem earoehtin.
+guarkoe saemien jïh daaroen lea mïrrestalleme gïelh vååjnoe siejhme guarkoem sjïdtedh.
+Almetjh goh datne
+Gïelesuerkieh almetjidie ektiedamme:
+bigkebe, juktie almetjh foeresjidh staareste staarese, bielelen klijmagaassh gåglodh mah planeetem " fuckede ".
+bigkebe, juktie almetjh foeresjidh staareste staarese, bielelen klijmagaassh gåglodh mah planeetem "fuckede ".
+Ole Mathis Nedrejord lea treavkanjulhtjije jïh lea hijven illedahkh åådtjeme dovne daennie laantesne jïh ålkoelaantesne.
+Åelkies
+Åelkies jïh Fremskrittskrirrie sijhtieh fylhkentjïeltem laah-pehtidh.
+Åelkies kolonnesne tjaelieh mij lea sjiere dan aerpievuakan mejnie viertiesteminie.
+Dïhte aaj
+Reeremedajven ålkolen dle saemieh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne jis unnemes 10 learohkh dam sijhtieh, jïh dan guhkiem dah leah akte dåehkie 6 learohkigujmie.
+Dej saemien gïelereeremedajvi ålkoli lea vaenie skuvlh mah dam tjïrrehtamme, ihke saemienlohkehtimmie båeries vuekien mietie öörnesåvva, vaenie lohkehtæjjah mah saemiestieh, vaenie learoevierhtieh saemiengïelesne faagine, jïh vaenie learohkh fïerhtene skuvlesne.
+Byjngetje vierhtieh:
+Maahtah ålkoerijhkeministeren håalemem våålese leessedh daesnie.
+Ålkoerïjhken otnegh reaktam utnedh akute hoksese Sveerjesne.
+skuvle ålkone
+Deave veelkes jih kraevies skaavhtegh = dah nännoestimmieh åårganh.
+Jis aareh jallh seente puberteetese båata ij maehtieh jïjtje stuvredh.
+Abpe åålmegen sjïerevoete jïh tjiehpiesvoete eah dan haaran tjuvtjedh ".
+Abpe Alta-aamhtesen tjïrrh lij gellie neavroeh, gaskem jeatjah nealkomestreejke Stoerredigkien ålkolen 1979 jïh 1981, jïh okkupasjovne staateministeren kontovreste 1981.
+Abpe biejjien: Dah mah edtjieh meatan årrodh konferansesne Altese båetieh.
+Abpe biejjien: Finnmarhkehaallem ryöjrede.
+Bijbele lea 341 gïelide jarkoestamme.
+Reerenassen budsjedte unnebelåhkoepolitihkese jaapan 2014 sjädta 97 milj kråvnoeh, destie 70 milj tjïeltide jih laantedigide staatedåarjojne.
+Abpe gærhkoen histovrijisne dïhte laavkome fïerhten almetjen ektiedimmie Jupmelinie nænnoestamme.
+Elliesjaepien duedtiem vaeltieh Saemiej ööhpehtimmiejarngesne Johkemehkesne.
+Abpe konferanse ryöktesth seedtesåvva gaskeviermesne.
+Abpe ÅrroehVåårege ‐ plaakatem gaavnh Nøørjen Preessesiebrien nedtesæjrosne: www.presse.no
+Giesie Bassegohppesne lea rovmana maanide jih noeride.
+Abpe veartene, Svïenske gærhkoe byjreski gærhkojde jïh åårganisatjovnide Europesne, Afrikesne, Asijesne, Latinamerikesne jïh Gaske-luvlielaantine dåarjohte gosse dejgujmie ektesne berkieh gaskenaasjovni / internationelle gærhkoen viermiej tjïrrh.
+Abpe veartene, Svïenske gærhkoen gaskenaasjovni / internationelle barkoe bijjelen tjuetiejaepie gærhkoejgujmie ektesne Afrikesne jïh Asijesne barkeme.
+Abpe nöörjen siebriedahke jïh saemien siebriedahke sijhtieh aevhkieh åadtjodh jis aaj dïhte nasjovnaale saemien kultuvreaerpie beavneme sjidtieh.
+Abpe prosjekten åasa lea 370,2 millijovnh kråvnah.
+- Tjïelke jïh ussjedammes saemien fealadassedorjesh tjuerieh akte rööpses laejkie årrodh abpe prosjekten tjïrrh, Muotka jeahta.
+Abpe Saemiedigkieraerie lea madtjeles sjïdteme dehtie jieledefaamoste jïh barkoevæljoste mejtie vuajneme abpe fealadimmesne Vardøen luvhtie Havøysunden gåajkoe.
+Abpe gåetie edtja akten sisbielien bïjre prierkiehtidh, mij tjïelkelaakan vååjnoe goh mij akt jeatjah goh dïhte fååmijes eatneme, tjåetskeme, lopme.
+Olli aaj jeahta Saemiedigkieraerie lea vaajtelamme bïhkedassh varke båetieh guktie edtja maehteles saemiestæjja almetjh jïh almetjh kultuvremaahtojne barkojde prijoriteradidh saemien dajvine.
+Ektine daalhkeseåasah
+Akte ållesth læstoe gaajhki ohtsemigujmie mah dåarjoem åådtjeme lea daesnie.
+Akte ållesth bijjieguvvie gaajhki musihkedåarjoejgujmie jaapan 2015 lea daesnie.
+Akte ållesth gïelepolitihke aktem hijven laavenjostoem kreava rïjhkeraasti dåaresth.
+Akte ållesth gïelepolitihke aaj aktem hijven raastenrastah laavenjostoem kreava.
+Veanhtede dah ållesth maaksoeh leah akten mierien sisnjelen 427,4 millijovnh kråvnine.
+voenges vuekieh, aerpievuekieh, aarvoevuajnoe jïh jieledetoelhkestimmie lea våajnoes kristelesvoeten vuesiehtimmievuekine.
+Akte ållesth barkoe juktie saemiengïeleldh barkijh dåårrehtidh, jïh lïerehtimmiem saemien gïelesne faalehtidh studentide jïh faagebarkijdie, leah eevre daerpies jis edtja båetijen aekien daerpiesvoeth siebriedahkesne illedh.
+- Jïjnjh aalkoealmetjh dïedtesimmiem jïh trïegkenassem dååjrieh, jïh mijjen dåarjoem jïh jååhkesjimmiem daarpesjieh.
+- Jïjnjh aalkoelalmetjen nyjsenæjjah veartenisnie vædtsoesvoetem hïejmesne jïh byögkeles åejvieladtjijste dååjrieh, jïh dannasinie sïjhtebe daam aamhtesem nyjsenekommisjovnen tjåanghkosne bæjjese lutnjedh, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
+Gelline aalkoealmetjesiebriedahkine dle ij leah nuekies laakh jih reaktaöörnegh juktie nyjsenæjjide vaarjelidh.
+Dan åvteste dah sijhtieh jïjnjh aelhkie laavenjassh utnedh, jïh eah sïjhth ulmiejaksemem möölehtidh, viertiestamme learoesoejkesjinie dejtie veaksehke learoehkidie.
+Gellie ïedtjeladtjh mah sijhtieh faamoem utnedh loesereeremen bijjelen.
+Jïjnjh heannadimmieh jïh symbovlh leah ektiedamme daan beajjan.
+Maahta geerve årrodh soptsestidh gelliej dej dåeriesmoeretjoelmi bïjre mah leah ektiedamme tjoelese, mïrrestallemasse jïh seksuellevoetese.
+Jïjnjh dejstie darjomijstie maahta darjodh gaajhkine daltesinie.
+Jeenjh dejstie dajvijste lea gïelemålsomeprosesse guhkie jåhteme.
+Jïjnjh dejstie vïhtesjadteme kultuvremojhtesijstie, joekoen doedterisnie, maahta årromesijjieh vuejnedh gusnie båatosesaemieh orreme boelhki, jallh vuejnedh desnie lin bovtsigujmie gïehtelamme aarebi.
+Jïjnjh dejstie åårganisasjovnijste leah vihkeles dïenesjedeallahtæjjah, jïh staateraerije Rigmor Aasrud joe aktem dialogem aalkeme juktie akten latjkoen bïjre seamadidh dej bijjemes prinsihpi bïjre akten hijven laavenjostoen gaavhtan.
+Jïjnjh dejstie nyjsenæjjijste dovne sov jïjtse jïh fuelhkien jieledem vaahrese biejieh juktie aalkoealmetje- jïh nyjsenaæjjareaktah tjåadtjoehtidh.
+Jïjnjh almetjh eah sïjhth persovneles meatan sjïdtedh ovmessie fåantoej gaavhtan.
+Gallesh mijjeste ajve åenehks bodth utnebe ektesne goh fuelhkie aarkebiejjien.
+Jeenjesh meehtin bïevnesh vedtedh båeries årromesijjiej jïh almetji bïjre mah lin dejtie nuhtjeme bååstede 1800-låhkoen aalkoelisnie.
+Jeenjesh aaj dååjrieh dearjoe aalkoealmetji dajvijste skaarah buektieh nåejside jïh maanide.
+Dienesje Facebook daenbiejjien gååvnese vuesiehtimmien gaavhtan walijsijen unnebelåhkoegïelesne.
+Jeenjh tjïelth ektesne berkieh ööhpehtimmie saemien gïelesne maajehööhpehtimmien viehkine.
+Jeenjh tjïelth jïh institusjovnh saemiedigkiem böörieh bïevneshtjåanghkoem öörnedh, lohkemh jïh seammasåårts saemien gïeline.
+Jeenjesh aarvoem vuejnieh kultuvrebaalkah sjïehteladtedh, jïh Kvikne miehtjieraerie Åarjel-Trööndelagesne lea vierhtieh åådtjeme akten kultuvrebaalkese Forolhognesne.
+Jïjnjh haestemh
+Jïjnjh journalisth leah væjkele daam reaktoem nuhtjedh.
+Jïjnjh kultuvreaktöörh fer vaenie maahtoem utnieh jielemebielien bïjre darjoemistie.
+Jïjnjh dejstie kultuvremojhtesijstie maehtieh arhkenidh aktene bigkememisnie.
+Jïjnje tjåenghkies, men jïjnje aaj joekehts.
+Jïjnje dehtie lohkehtimmeste eatnemefaagesne maahta saemiengïelesne årrodh.
+Mennie åesesne lea jåarhke
+Jïjnjh fealadæjjah ïedtjem utnieh tjïelke jïh monnehke dååjresistie eatnamisnie, jïh manne ojhte vïenhtem akte daajbaaletje fealadasse mij aerpievuekine bigkie maahta joekoen vihkeles sjïdtedh dan saemien siebriedahkese båetijen aejkien, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo minngemosth jeahta.
+Jeenjh viermiesæjtojne maahta bloggedh, chattedh jïh gyhtjelassh jïh lahtesimmieh dïsse seedtedh.
+Jienebh noerh jiehtieh dah nåakelaakan daejrieh maam dah politihkeles krirrieh vienhtieh, jïh dah politihkerh eah leah nuekies væjkele tjïelkelaakan buerkiestidh maam vienhtieh.
+Jïjnjh noere kaarrh ööhpehtimmien sistie gehtjieh joe jåarhkeskuvlesne, mearan nyjsenæjjah jeenjemasth illieh jïh jollebe ööhpehtimmine jåerhkieh.
+Jïjnjh learohkh viehkiem daarpesjieh guarkedh seamma tïjjen dle 24 maahta faktovrisedamme sjïdtedh goh 4 x 6.
+viesjies learohkh båajhtode darjoeh gosse ryökneme-strategijh nuhtjieh, juktie dah båajhtode ryöknoeh jallh dah tjabreminie strategijem nuhtjedh.
+Jïjnjh dejstie learoehkijste mah tjabreminie taaledïejvesh evtiedidh, taalide vuejnieh
+Jïjnjh dejstie learoehkijste mah tjabreminie taalediejvesh evtiedidh, taalide vuejnieh goh akte guhkies, aktedimensjovnale taaleraajroe gusnie dah sifferh taaline eah naan
+Jïjnjh dejstie learoehkijste mah tjabreminie taaledïejvesh evtiedidh, taalide vuejnieh goh akte guhkies, aktedimensjovnale taaleraajroe gusnie dah sifferh taaline eah naan mïelem utnieh fïereguhtene haeresne.
+Jïjnjh learohkh "bæjjese-ryöknedhš - jallh "våålese-ryöknedhš-strategijh nuhtjieh subtraksjovnese.
+Jïjnjh learohkh "bæjjese-ryöknedhš - jallh "våålese-ryöknedhš-strategijh nuhtjieh subtraksjovnese.
+Jïjnjh learohkh "bæjjese-ryöknedhš - jallh "våålese-ryöknedhš-strategijh nuhtjieh
+Jïjnjh learohkh "bæjjese-ryöknedhš - jallh "våålese-ryöknedhš-strategijh nuhtjieh
+Jïjnjh learohkh "bæjjese-ryöknedhš - jallh "våålese-ryöknedhš-strategijh nuhtjieh subtraksjovnese.
+Jïjnjh learohkh "bæjjese-ryöknedhš - jallh "våålese-ryöknedhš-strategijh nuhtjieh subtraksjovnese.
+Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste Jïjnjh learohkh soermide nuhtjieh gosse ryökneminie, mij lea akte hijven strategije noere aaltarisnie.
+matematihketsagkesigujmie daamtaj maehtieh jïh guarkah dejtie vihkielommes prinsihpide ryöknemisnie, vuesiehtimmien gaavhtan taaleraajroe jïh akti akti korrespondanse, maehtieh dåeriesmoerh utnedh guarkedh ij leah vihkeles mennie öörnegisnie dah ryöknoeh.
+Jïjnjh learohkh guarkah multiplikasjovnem goh mubpesth addisjovne jïh multiplikasjovnelaavenjassh loetedh viehkine ryöknedh, dåehkieryökneminie jallh akti
+Jïjnjh learohkh jåerhkieh aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjedh juktie addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh loetedh.
+Jïjnjh learohkh jåerhkieh aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjedh juktie addisjovne-, subtraksjovne- jïh multiplikasjovnelaavenjassh loetedh.
+Jïjnjh learohkh jåerhkieh aelhkie ryöknemestrategijh nuhtjedh juktie addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjassh loetedh.
+Jïjnjh viesjies learohkh addisjovnine jïh subtraksjovnine tjabreminie.
+Jïjnjh learohkh tjabreminie gïeledïejvesigujmie goh lïhkemes jïh vaenebe.
+Jïjnjh orre saemien kultuvremojhtesh Balsfjovlen jïh Hammerfesten gaskesne
+Jïjnjh orre saemien kultuvremojhtesh Balsfjovlen jïh Hammerfesten gaskesne / Kultuvremojhtesh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Gellide learoehkidie akte stoerre sïlle taalese 14 ryöknedh goske guarka taale 14, 1 luhkiem jïh 3 akth åtna.
+Gellide learoehkidie akte stoerre sïlle taalese 23 ryöknedh goske guarka taale 23, 2 luhkieh jïh 3 akth åtna.
+Gelliej veajkoej dah learohkh vuejnieh mah eah dan hijven skuvlesne jïh gåetesne utnieh.
+Vååjnoe goh Eallan lea viesjies taaledïejvese.
+Jeenjh öörnegh jïh råajvarimmieh leah tseegkeme juktie dam saemiengïeleldh evtiedimmiem tjïrkedh.
+Jïjnjh aarebi tjaalegh gååvnesieh goh PDFfijlh bertemen gåetiesæjrosne.
+Gellie saemien dajvine vierhtieh fååtesieh, goh arealh, smaave kvotah dovne göölemisnie jïh jåartaburresne.
+Akte stoerre almetjelåhkoe saemien tjïeltijste jåhta, jïh stuerebe juhteme dajveste goh barkoesijjiesjïdtedimmie edtji årrodh.
+Jeenjh saemien maanah åadtjoeh aalkuvistie saemiengïelem ietniengïeline - jeenjh saemien maanah aaj åadtjoeh göökte ietniengïelh, saemiengïele jïh gïele mij ij leah saemiengïele, daamtemes daaroengïele.
+Jïjnjh saemieh saemiestieh, mohte eah maehtieh saemiengïelem tjaeledh jïh lohkedh.
+Maahta jïjnjem dehtie lohkehtimmeste siebriedahkefaagesne saemiengïelesne utnedh.
+Almetje 1
+Almetje 2
+Aalka aaj jienebe bïevestidh puberteetesne, dannasinie vihkeles fïerhten biejjien bïssede.
+Aaj edtja hijven hoksem buerie kvalitehtine åadtjodh.
+- almetje - ektiedimmie jeatjabidie spïelesne - slïekte - barkoevoelpe - viehkie
+Almetje sijjiem åtna aktene dajvesne jïh ij båastode.
+Gellien aejkien lïhkemes slïekth ålvehtehtieh jallh gåavvarostoeh gosse guhte sealadamme.
+Ij åålegh daejrieh mannasinie asvede
+Ij daarpesjh jïjtje daejredh man jïjnjh lea maakseme.
+Ij edtjh alkohovlem jovkedh jallh jeatjah drogh vaeltedh juktie asvem unnede.
+Ij maehtieh jïjtje maam akt darjodh guktie varkebe puberteetese båetedh.
+Ij maehtieh nåajsan sjïdtedh gijhkierdimmeste.
+Almetje eatnamisnie
+Almetjen vierhtieh
+Frïeskebe sjædta sigaredti namhtah, dovne daelie jïh båetije aejkien.
+Almetje lea jåarteste sjugniedamme jïh aktem vihties laavenjassem åtna jåartan muhteste.
+Jïjtje nænnoste jis pryövenassh edtjieh vöörhkedh
+Jïjtje nænnoste
+Jïjtje nænnoste:
+Gosse lea onne maanaj bïjre lea åelieh gïeh nænnoestieh dej bïevnesi bïjre jis åadtjoeh dejtie olkese vedtedh jallh ij.
+Aaj gaejnjielisnie sjïdtedieh jïh daamhtaj aaj jeatjah sijjine kråahpesne, vuesiehtimmien gaavhtan gïetide jïh juelkide.
+Maahta aalka bïevestidh, såmskodh, svilkiestidh jallh tjööjjijste, jallh mïelki dåeresth dïedtemem damtedh guktie löövles voejngehte.
+Maahta gaskoeh jïjjem fahkedh jïh destie åeremem stuvrie, jallhfeerh vaenie åeredh..
+Maahta haarjanidh sleapkedh.
+Maahta aaj ånnetji bååktjesem damtedh jïh sæjhta gadtjedh ryöktesth dan mænngan.
+Maahta gåess 'akt tjaatsegem jollemaaksovedatabaseste gihtjedh jïh åådtje daejredh mah bïevnesh desnie gååvnesieh dov bïjre jïh dej maanaj bïjre mejtie åelieh.
+Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh jïjnjh lyjhkoeh dam darjodh.
+Maahta jïjnjh asvem bïjre lohkedh jallh raeriem jeatjijste åadtjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gaskeviermesne.
+Maahta aaj åenehks boelhki laktedh mij varki orriji.
+Maahta aaj viehkiem åadtjodh vuekiem gaavnedh guktie ij asvedh.
+Maahta aaj veelkes skïeltem åadtjodh boetjesne.
+Maahta asvedidh daaresjimmien mænngan.
+Indivijde, siebriedahke jïh kultuvre
+Buerebe kondisjovne sjædta jis ij rïevhkesth.
+Goh almetjh libie meatan aktene histovreles ektiedimmesne, jïh gellie heannadimmieh histovrijesne leah siebriedahke-evtiedimmiem tsevtseme.
+Dan åvteste vihkeles saemien maanah foestehïejmine båetieh gusnie maanaj gïele jïh kultuvre aktem iemie sijjiem utnieh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
+Olsen aaj jeahta Nöörjen foestehïejmesiebrie sæjhta hijven voebnesjæjjah årrodh akten foestehïejmehoksese saemien maanide, mij aaj dej reaktam gorrede jïjtse gïelem jïh kultuvrem byjjenimmesne vaarjelidh.
+Jïjnjh byögkeles suerkieh leah stïeresne guvvesne gosse edtja nænnoestimmieh darjodh mah leah saemien gïelen bïjre.
+Jïjnjh byögkeles suerkieh leah stïeresne dej nænnoestimmiej bïjre mah leah åarjelsaemien gïelen bïjre, jïh dannasinie daerpies aktine tjïelkebe dïedtejoekedimmine dej gaskem.
+Gellie byjjes barkoesijjieh goh universiteth, åabpemedïenesjh, vaarjelimmiefaamoe, kriminalhokseme jïh polijse hearram utnieh.
+Gellene lehkesne saemien gïele ij leah akte iemie bielie aarkebiejjien jieliedistie, jïh vaenie sijjieh gååvnesieh gusnie gïele åtnasåvva.
+Man jïjnjh åådtje fïerhten aejkien åestedh?
+Jïjnjh nikotijne jïh koffeine maahta asvem sjïdtedidh jïh destie nåekebe åara.
+Jïjnjh nöörjen almetjh leah meatan dennie barkosne mij raeffiem sjugnede bïjre jarkan veartenisnie.
+Jïjnjh noerh lea jaahkoem dasseminie dan båetijen beajjan.
+Jïjnjh tjïelth aaj dååjrieh vaenie almetjh saemien gïelesne govlehtellieh, jïh reektehtsen mietie dle daate vuesehte annje almetjh eah saemien dååjrh goh akte byjjes jallh byögkeles gïele.
+Gellie eejhtegh vaajtelieh vaenemes 30 minudth dagkeres soptsestæmman.
+Jïjnjh båeries almetjh leah joekoen væjkele soptsestidh, stoerre baakoeveahkam utnieh jïh dam saemien gïelevuekiem gorredamme.
+Piere vuesehte satne maahta beetnegidie ryöknedh, men ij dejtie öörneldihkie dåehkide nuhtjh juktie luhkine jïh vïjhtine ryöknedh.
+Piere luhkie soerm sov uvte steerie mearan akti akti ryöknoe goske låhkan båata.
+Pieren uvte akte luhkie, akte vïjhte jïh göökte kråvnah.
+Vuesiehtimmien gaavhtan gosse bovtsem ryöknoe, dellie dïhte nuepieh vadta bovtsen ryöknemevuekide nåhtadidh, jïh såemies lahtesh lïeredh krievvien stoeredahki bïjre.
+Vuesiehtimmien gaavhtan edtja vearbide biejedh dejtie plaave sijjide, jïh ovmessie substantijvh dejnie ovmessie sijjine, vuesiehtimmien gaavhtan beapmojde jïh tjöövkedirregidie.
+Maahta aktem roenem klaassetjiehtjielisnie tjïertestidh goh akte ållesth saemiengïelen suerkie.
+Voeje
+Fïerhten jaepien EN:n ihkuve forume aalkoealmetjeaamhtsidie New Yorkesne öörnesåvva.
+EN:n veartenekonferanse aalkoealmetji bïjre 2014 aktem galhkuvetjaatsegem nænnoesti gusnie staath væljoem jïh håhkoem vihtiestieh EN:n bæjhkoehtimmiem aalkoealmetji reaktaj bïjre sjïehtesjidh dovne gaskenasjovnaale jïh nasjovnaale daltesisnie.
+EN. ' n sjïerereektije aalkoealmetjereaktide James Anaya lea vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj jïh nïejti vööste, maam dovne aalkoealmetjen kaarrh jïh mubpieh dorjeme, åvtese buakteme goh akte dejstie göökte joekoen vihkeles aamhtesijstie gosse lea almetjereaktagyhtjelassi bïjre mah aalkoealmetjidie tsevtsieh.
+EN. 'n sjïerereektije aalkoealmetjereaktide James Anaya lea vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj jïh nïejti vööste, maam dovne aalkoealmetjen kaarrh jïh mubpieh dorjeme, åvtese buakteme goh akte dejstie göökte joekoen vihkeles aamhtesijstie gosse lea almetjereaktagyhtjelassi bïjre mah aalkoealmetjidie tsevtsieh.
+eN:en maanakonvensjovne artihkele 30:n mietie edtja maana mij unnebelåhkosne jallh iemiealmetjinie ij reaktese nyöjhkh jeatjah lihtsegh dan tjïertesne ektesne paktensne jieledh dan kultuvrinie, dan jïjtse gïelem soptsestidh jïh dan jaahkoem jaehkedh jïh gïehtelidh.
+EN-barkoe: Laavenjostoe aalkoealmetjigujmie, staatigujmie jïh siebriejgujmie
+FNn konvensjovne biologeles gellievoeten bïjre (CBD)
+EN:n byjreseprogramme (UNEP) dam joekoen åajvoeh Equator-åasam vadta Parisesne.
+Buerkiestimmesne EN:ste jeahtasåvva gruvagïehtelimmie tjaetsiedearjoem, eevhremem jïh sosijaale hearaldehtemh sjugnede jïh vijremedajvh jïh göölemesijjieh goerpedahta Wapichan-almetji aerpievuekien jielededajvine.
+EN:n klijmakonvensjovne lea dïhte mierievierhkie gaskenasjovnaale klijmalaavenjostose.
+EN:n klijmaåvtehketjåanghkosne Parisesne - COP 21 / Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+EN. ' i klijmadåehkie daamtajåbpoe jïh vierrebe værsjoej vööste vaarohte båetijen aejkien.
+EN. 'i klijmadåehkie daamtajåbpoe jïh vierrebe værsjoej vööste vaarohte båetijen aejkien.
+EN. ' en Aalkoealmetjebæjkoehtimmie artihkele 13 vihteste dam reaktam mijjieh saemieh goh aalkoealmetjh utnieh mijjen gïelem jealajehtedh, nåhtadidh, evtiedidh jïh sertiestidh minngebe boelvese.
+EN. 'en Aalkoealmetjebæjkoehtimmie artihkele 13 vihteste dam reaktam mijjieh saemieh goh aalkoealmetjh utnieh mijjen gïelem jealajehtedh, nåhtadidh, evtiedidh jïh sertiestidh minngebe boelvese.
+EN etnihkeles sïerredimmiem Nöörjesne goerehte
+EN etnihkeles sïerredimmiem Nöörjesne goerehte / Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+FNs erklæring om urfolks rettigheter.
+EN. ' i konvensjovne nåhkehtimmien bïjre gaajhkesåarhts raase-sïerredimmijste jaepeste 1965 (RDK) lea dïhte vihkielommes alemetjeriekteles dïrrege gosse lea sïerredimmien bïjre.
+EN. 'i konvensjovne nåhkehtimmien bïjre gaajhkesåarhts raase-sïerredimmijste jaepeste 1965 (RDK) lea dïhte vihkielommes alemetjeriekteles dïrrege gosse lea sïerredimmien bïjre.
+FNs konvensjon om barnets rettigheter.
+EN:n konvensjovne raasesïerredimmien vööste nænnoestamme sjïdti 1969.
+EN. ' en konvensjovne sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre lea meatan vaalteme nöörjen reaktesne almetjereaktalaaken tjïrrh.
+EN. 'en konvensjovne sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre lea meatan vaalteme nöörjen reaktesne almetjereaktalaaken tjïrrh.
+EN. ' i konvensjovne ekonomeles, sosijale jïh kultuvrelle reaktaj bïjre jaepeste 1966 (ØSK) aaj artihkelh åtna mah ulmiem utnieh saemieriekteles dåeriesmoerevuajnojde.
+EN. 'i konvensjovne ekonomeles, sosijale jïh kultuvrelle reaktaj bïjre jaepeste 1966 (ØSK) aaj artihkelh åtna mah ulmiem utnieh saemieriekteles dåeriesmoerevuajnojde.
+EN. ' i konvensjovne maanaj reaktaj bïjre jaepeste 1989 (BK) göökte reaktah åtna mah sjïerelaakan aalkoealmetji reaktah neebnieh.
+EN. 'i konvensjovne maanaj reaktaj bïjre jaepeste 1989 (BK) göökte reaktah åtna mah sjïerelaakan aalkoealmetji reaktah neebnieh.
+' i konvensjovne sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre jaepeste 1966 (SP) jïjnjh vihkeles jïh voernges almetjeriekteles njoelkedassh åtna saemiereaktaj bïjre.
+'i konvensjovne sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre jaepeste 1966 (SP) jïjnjh vihkeles jïh voernges almetjeriekteles njoelkedassh åtna saemiereaktaj bïjre.
+EN:n maanagïertekonvensjovne lea aaj vihkeles dan barkose maanagiertine.
+EN. ' i Maanakonvensjovne vihteste dah saemien maanah reaktam utnieh gïelem, kultuvrem jïh religijovnem nåhtadidh.
+EN. 'i Maanakonvensjovne vihteste dah saemien maanah reaktam utnieh gïelem, kultuvrem jïh religijovnem nåhtadidh.
+EN. ' i raasesïerredimmiedåehkie åvtese buakta joekoen aalkoealmetji teehpeme laanteste jïh eatnemevierhtijste "kolonisereden, kommersielle sïeltide jïh staaten gïehteldimmide " lea sïerredihks.
+EN. 'i raasesïerredimmiedåehkie åvtese buakta joekoen aalkoealmetji teehpeme laanteste jïh eatnemevierhtijste "kolonisereden, kommersielle sïeltide jïh staaten gïehteldimmide" lea sïerredihks.
+Nöörjen tjïrrehtimmie EN:n Raasesïerredimmiekonvensjovneste vaaksjoedamme sjædta EN:n Sïerredimmiemoenehtsistie (CERD).
+EN:n raasesïerredimmiemoenehtse lea birreme orrestahteme bïevnesi bïjre saemien laantereaktaj bïjre Tromsen fylhkeste jïh åarjese, jarkelimmiej bïjre mineraalelaakine, jïh guktie saemiejgujmie råårestalla gaajhkine aamhtesinie gruvagïehtelimmien bïjre.
+EN:n raasesïerredimmiemoenehtse (CERD) lea aadtjen sov minngemes boelhkereektehtsem bæjhkoehtamme Nöörjen bïjre.
+Jis sïjhth håalemem vuartasjidh maahtah dam darjodh EN:n nedte-tv:sne.
+EN:n Nyjsenekommisjovne mij fïerhten jaepien öörnesåvva, lea akte dejstie vihkielommes gaskenasjovnaale tjåanghkoesijjijste juktie nyjseni reaktah jïh mïrrestallemem digkiedidh.
+EN. ' n nyjsenekommisjovne aalka måantan, njoktjen 4. b. jïh göökte våhkoeh ryöhkoe.
+EN. 'n nyjsenekommisjovne aalka måantan, njoktjen 4. b. jïh göökte våhkoeh ryöhkoe.
+FNs internasjonale konvensjon om sivile og politiske rettigheter.
+EN. ' n generalekrirrien presidente, Ambassadööre Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qatar), lea sjæjsjalamme birredh Saemiedigkien gaskenasjovnale tjïrkijem John B. Henriksen, jïh Mexicon EN-ambassadöörem Luis Alfonso de Alba, rååresjimmieh sov åvteste tjïrrehtidh EN. ' n lïhtsegestaatigujmie jïh aalkoealmetjigujmie, juktie EN. ' n veartenekonferansem aalkoealmetji bïjre tjïrrehtidh.
+EN. 'n generalekrirrien presidente, Ambassadööre Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qatar), lea sjæjsjalamme birredh Saemiedigkien gaskenasjovnale tjïrkijem John B. Henriksen, jïh Mexicon EN-ambassadöörem Luis Alfonso de Alba, rååresjimmieh sov åvteste tjïrrehtidh EN.' n lïhtsegestaatigujmie jïh aalkoealmetjigujmie, juktie EN. 'n veartenekonferansem aalkoealmetji bïjre tjïrrehtidh.
+EN. ' n generalekrirrie presidente lea daam juvnehtimmiem dåarjelamme, jïh Saemiedigkien gaskenasjovnale tjïrkijem John B. Henriksen jïh Mexicon EN. ' - ambassadöörem Luis Alfonso de Alba, nammoehtamme meatan årrodh sjïehteladtedh dejtie båetije rååresjimmide.
+EN. 'n generalekrirrie presidente lea daam juvnehtimmiem dåarjelamme, jïh Saemiedigkien gaskenasjovnale tjïrkijem John B. Henriksen jïh Mexicon EN.' - ambassadöörem Luis Alfonso de Alba, nammoehtamme meatan årrodh sjïehteladtedh dejtie båetije rååresjimmide.
+EN. ' n generalekrirrie generalekrirrien presidentem meedti rååresjimmieh tjïrrehtidh lïhtsegestaatigujmie jïh aalkoealmetjigujmie konferansen tjïrrehtimmien bïjre, daan nuelesne guktie aallkoealmetjh edtjieh meatan årrodh prosessesne.
+EN. 'n generalekrirrie generalekrirrien presidentem meedti rååresjimmieh tjïrrehtidh lïhtsegestaatigujmie jïh aalkoealmetjigujmie konferansen tjïrrehtimmien bïjre, daan nuelesne guktie aallkoealmetjh edtjieh meatan årrodh prosessesne.
+EN. ' n generalekrirrie sjæjsjalin goeven 2010 aktem veartenekonferansem tjïrrehtidh aalkoealmetji bïjre jaepien 2014, gusnie ulmie edtja årrodh aalkoealmetji reaktijste, mah leah akteraeresne moenemigujmie EN. ' n bæjhkoehtimmine aalkoealmetji reaktaj bïjre (aalkoealmetjebæjhkoehtimmie).
+EN. 'n generalekrirrie sjæjsjalin goeven 2010 aktem veartenekonferansem tjïrrehtidh aalkoealmetji bïjre jaepien 2014, gusnie ulmie edtja årrodh aalkoealmetji reaktijste, mah leah akteraeresne moenemigujmie EN.' n bæjhkoehtimmine aalkoealmetji reaktaj bïjre (aalkoealmetjebæjhkoehtimmie).
+Operasjovnem dorje gosse nahkerisnie.
+Abpe Bijbele jaepien 1890 noerhtesaemiengïelese jarkoestamme.
+Elliesvïhnesjimmie
+Ellievïhnesjimmieh - saemien 3
+Sïejhme krïevenassh
+Maahta sïejhme gyhtjelassh govlesadtemegoevtesasse seedtedh (GUL).
+Sïejhme lidteratuvre jïh learoevierhtieh
+Sïejhme lidteratuvre
+• Goh sïejhme learoe dle jaahkoeøøhpehtimmie byøroe viehkiehtidh buerebe åehpies sjïdtedh saemien jieledevoetine, aarvoeh jïh jieledegoerkese, naemhtie dah leah våajnoes voenges byjresisnie jïh sijjiesjïere kultuvresne.
+Sïejhme bieliesi
+Abpe puberteete vïjhteste govhtese jaepieh jåhta jïh dennie tïjjesne gaajhkide joekehts sjidtieh.
+Vuartesjh kaptihtelem vuelielisnie, vuarjasjimmen bïjre.
+daata öörnedidh jïh dåehkine bïejedh, gaavnedh jïh digkiedidh baakojde mediane, såarhtetaale, gaskemedtie jïh jeerehtsegamtoe, daatah åehpiedehtedh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh, jïh digkiedidh ovmessie daatabuektemh jïh maam vuajnojde dah maehtieh vedtedh
+teeksth öörnedh gusnie biejjietjaalege, aalkoe jïh minngiebaakoe
+tjaalegh bijjietjaaleginie, aalkovinie jïh galhkuvinie øørnedidh
+Barkijh åårganinie mah permisjovnem vedtieh gosse barkijh gelkieh saemiengïelem lohkedh ööhpehtimmieinstitusjovnesne, leah reaktah baalhkam åadtjodh ööhpehtimmietïjjesne.
+åårganisasjovnh sjïehtesjidh jih värrhtoedimmieh vaeltedh
+Åårganisasjovnedåarjegem dejtie åårganisasjovnide
+Åårganisasjovnedåarjoeh
+SIEBRIEÅERIE Jïjnjh eadtjohke noerh lihtseginie sjïdtieh aktene åajvoeh siebresne mij sjiere iedtjh evtede, v.g byjrese, øøhpehtimmie, starne jallh gaarsjelimmie.
+Åårganisasjovne aktem dïrregem dorjeme juktie vuarjasjidh man nænnoes jallh hiejjehts akte gïele lea.
+Åårganisasjovnestruktuvre
+Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Siebrie tseegkesovvi jaepien 2005.
+- Siebrieh leah råajvarimmiej mietie gihtjeme mah duedtiem kultuvrejielieminie darjoeh.
+Åårganisasjovnh mah maehtieh åårganisasjovnedåarjoeh åadtjodh leah rijhkeåårganisasjovnh jallh åårganisasjovnh rijhke-ïedtjigujmie mah
+Guktie darjodh jih rammah disse
+Organiste Organiste sjïdth gosse tjeahpoeladtje kandidatexamenem gærhkoemusihkesne åådtjeme (golmejaapetje ööhpehtimmie) naan dejstie Sveerjen musihkejolleskuvlijste.
+Orgele edtji saalme-laavlomem eevtjedh jïh åålmegem viehkiehtidh hijvenlaakan laavlodh.
+org jïh risten.no.
+Learoevierhtieh
+org
+org.
+Båatsoesïjte jïh saemiensïjte maahta dajvh båatsose nuhtjedh dennie nubpene rïjhkesne nimhtie guktie dïhte sjïere protokolle vuesehte (dajveprotokolle) mij daan konvensjovnese lissine (Lissie 1).
+Båatsoesïjth Sveerjesne jïh Nöörjesne mah leah sinsitnien lïhke, dåehkine juakasovvin jïh haestemi jïh laavenjostoenuepiej bïjre laavenjostin sijjen dajvesne.
+Doh båatsoesïjth edtjin jïjtje eadtjohkelaakan meatan årrodh gosse edtjin dam bijjemes bovtselåhkoem nænnoestidh, jïh lin hijvenlaakan daejnie barkojne nïerhkeme båatsoeburriejståvrojne ektine.
+Båatsoesïjte jïh saemiensïjte maahta ektiebarkoen bïjre mååhtedimmiem tjaeledh mij dajveprotokolleste sveehkie.
+Vååjnoe goh almetjh eah daejrieh giese edtjieh klååkedh, jïh fylhkenålmah fer vaenie vierhtieh nåhtadieh juktie daam klååkemeöörnegem tjïrrehtidh.
+- Mej saemien siebriejgujmie jïh / jallh institusjovnigujmie åålmegh maehtieh laavenjostedh?
+Nahkeren jïh samhtjan jïh ij åajsoeh jovkedh.
+guvviedidh, jïh maahta årrodh guktie dïhte dïejvesem "seamma jïjnjhš guarka jïh / jallh seammavoetevæhtam guarka.
+guvviedidh, jïh maahta årrodh guktie dïhte dïejvesem "seamma jïjnjhš guarka jïh / jallh seammavoetevæhtam guarka.
+Maahta mahte vååjnedh goh nöörjen åejvieladtjh bovtsem nuhtjieh juktie gaajhkide juvride bïepmehtidh.
+Maahta vååjnedh goh Ealla tjabreminie taalesïevem nuhtjedh goh akte representasjovne taaleraajrose, jïh ij guarkah joekedimmiem intervalline.
+Öörnegem byöroe vuartasjidh.
+Öörnege baaja saemien ïedtjeladtjh jïh voenges ïedtjeladtjh meatan årrodh reeremisnie.
+Öörnegh juktie Finnmaarhkeeeken dïenestem reeredh, laavenjostosne Finnmaarhkeneekine jïh Finnmaarhken fylhkentjïeltine.
+Dennie nubpene bielesne dle öörnege badth Saemiedægkan tsevtsemefaamoem jïh nuepiem vadta govlesovvedh, jïh dïhte aaj dïhte aajkoe latjkojne.
+Öörnege voenges nasjovnaalepaarhkeståvroejgujmie, mij tseegkesovvi jaepien 2010, lea akte vuekie Nöörjen aalkoealmetjerïekteles dïedth illedh ihke aalkoealmetjh edtjieh meatan årrodh eatnemevierhtide nuhtjedh, reeredh jïh vaarjelidh sijjen dajvine.
+Daltese
+Jaepiedaltese
+Jaepietsiehkieh
+sitaath tsiehkesje jïh gaaltijide vuesehte
+sitaati jïh jïjtjedorjeme tjaalegi gaskem joekehtahta jïh gaaltijidie neebnie
+Daelie gåetieluhpesne årroem skuvlen lïhke Kirkenesne.
+Osen tjielte lea gellie jaepieh barkeme aamhtsigujmie mah maehtieh viehkine årrodh gosse learohkidie buerkiestidh jih vierhtiedidh.
+Bielieh kultuvrebarkoste edtja laavenjostosne darjodh aktine saemien institusjovnine jallh jeatjah gietskies evtiedimmieaktöörine sijjesne.
+Saemieh kristelesvoetine gaskesadteme guhkede gietjeste.
+Guktie jaahkoem vuesehte
+JAAHKOE JÏH JUERIE
+pryøveboelhkesne (2004-2008), dle jienebh åålmegh saemien dajvine dåarjoem jaahkoeøøhpehtimmieprosjektide åadtjoejin, mah leavloem bïejin disse mij lij saemien. Daate nuepieh
+Gåarede iedtjem jïh learoem veedtjedh daejstie prosjektijste.
+perspektijvem tjïrkedh jaahkoeøøhpehtimmesne, dle Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman sjïere lïerehtimmiefokush åehpiedahta fïereguhten dejstie golme åejvieaamhtesijstie. Naemhtie åålmegh, gusnie saemien maanah jïh noerh, viehkiem
+mah daesnie neebnesuvvieh viehkiehtieh dam ræjhkoes gellielaaketjem vierhtijste jïh daajrojste sjugniedieh, mejtie saemieh goh almetjh utnieh, ij goh unnemes gosse lea eatnemesjïehtedimmien jïh
+Dïhte saemien siebriedahke aaj jïjnjem gaskesadta jeatjah aalkoealmetjesiebriedahkigujmie jeatjah laantine jïh veartenebieline.
+edtja voenges soejkesjem darjodh.
+dah mah eejhtegi åvteste altese maanah demtieh, jïh daejrieh guktie edtja øøhpehtimmiem bøøremeslaakan sjïehteladtedh.
+Jaahkoeööhpehtimmie lea akte dejstie Nöörjen gærhkoen åejvieråajvarimmiesuerkijste.
+Jaahkoeööhpehtimmie lea akte dejstie Nöörjen gærhkoen åejvieråajvarimmiesuerkijste.
+Jaahkoem byjhkesjimmien baakoej jïh dahkoej tjïrrh lahteste jïh aerpie dehtie apostoliske aejkeste.
+' i maanakonvensjovnesne tjåådtje maanah jïh noerh reaktam utnieh meatan årrodh tsevtsedh.
+'i maanakonvensjovnesne tjåådtje maanah jïh noerh reaktam utnieh meatan årrodh tsevtsedh.
+LAAVENJASSE
+Oslo dovne tjïelte jïh fylhke.
+OSLO: - Mah staarebielieh raastem dov staarebealan utnieh?
+Oslo jïh Bergen staareraeriem utnieh (goh akte reerenasse) jïh aktem staarer aerien åvtehkem (goh akte staate minis tere).
+osloen jïh Tromsøen lea stoerre saemien åålmege.
+Jïjnjh saemieh Oslosne jïh mijjen ulmie lea daah edtjieh dan hijven faalenassem åadtjodh goh gåarede, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jïh daajroen jïh ööhpehtimmien staateraerie Anniken Hauglie jiehtieh.
+- Voeresh Oslosne tjuerieh nuepiem utnedh sijjen jïjtse gïelem nuhtjedh gosse viehkiem daarpesjieh.
+Goevtesen akte gamte ektiedimmie jeatjah departementi jïh byøgkeles åejvieladtji vøøste ovmessie daltesinie, juktie gorredidh dah saemiepolitihkeles jïh unnebelåhkoepolitihkeles ulmieh gorresuvvieh gosse edtja politihkem jïh råajvarimmieh hammoedidh jïh dejtie aalka.
+o Stipende learoehkidie mej saemien gïele mubpiengïeline: kr 5 500,-
+o Stipende learoehkidie mej saemien gïele ammesgieline: kr 3 000,-
+o Stipende learoehkidie mej saemien gïele voestesgïeline; kr 7 500,-
+Daate barkoe lea eevre vihkeles orreme ihke mijjieh daan biejjien aktem saemien maanagïertefaalenassem utnebe.
+Daan biejjien dle ij leah guhte dejstie saemien museumijstie mah krievemidie voebnesjieh våarhkojde jïh vuasahtallemesijjide, dannasinie daerpies sjædta dejtie bueriedidh.
+Daan biejjien dovne staateministerem Jens Stoltenberg jïh Siv Jensen gaavnh jïjtsh sæjroejgujmie Facebookesne.
+- Daan biejjien, goevten 6. b. lea saemiej åålmegebiejjie, jïh mannne sïjhtem gaajhkh saemieh biejjine læhkoehtidh, staateministere Jens Stoltenberg jeahta.
+Åvtebarkoe
+Dah årrojh tjirkijh veeljieh fylhkendægkan, jïh dïhte politihkeles åvtehke lea fylhken åejvie.
+Aborten åvteli
+- Learohkh aeriebistie leah soptsestamme tsagkesi bijre destie voestes jaepeste.
+Jeatjah saalmh jarkesovveme leah jïh båeries melodijh utnieh.
+Aarebi dagkere slïerkevoetem sïjhtin sjaavoehtidh.
+Dihte lij "forskere ved Statens reinforsøk" LødingesneJis laanteburrien departemente edtji båatsoeburrien skuvlem dåhkasjehtedh, dellie aaj tjoeverimh laanteburrien faagh plaanesne meatan.
+ÅVTELEN MEARAN MÆNNGAN
+Tjïrrehtimmien åvtelen maahtah sjïehteladtedh ihke learohkh edtjieh åahpenidh jïjtjehke pryövetsiehkine.
+ÅVTELEN MEARAN MÆNNGAN
+ÅVTELEN MEARAN MÆNNGAN
+Pryövetjïrrehtimmien åvtelen lea vihkeles dovne learohkh jïh eejhtegh goerehtallemepryövem demtieh jïh daejrieh man åvteste dam tjïrrehte.
+PRYÖVEN ÅVTELEN
+Seamadidie soptsestidh akten vihties aamhtesen jallh vihties dåeriesmoeren bïjre.
+Lohkehtæjja åvtelhbodti gaavna dejtie dalhketjidie mah leah daerpies dan barkose ålkone.
+Aerebi goh voestes lohkehtæjja båatsoeburrie-skuvlesne 1968/69 sjidti, Fjellheime barki goh veterinære Lardalesne Vestfoldesne, fealadimmie byjrese-veterinære Noerhte-Nøørjesne jih Staaten veterinær- laboratoriumesne Harstadesne.
+Åvtelen dah maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan learoegærjine åtnasovvedh, dle tjuara dej kvaliteetem gorredidh.
+Bååstedefoeresjimmien åvtelen, dle tjuara daeveri histovrijem tjöönghkedh, dan mænngan dejtie konserveradidh, tsagkedh jïh sertedh.
+Mij dïhte sæjhta jiehtedh
+Åvteli gujnelemmie båata aalka galkegh åadtjodh.
+Åvteli nænnoste jis galka PSA-pryövenassem vedtedh, hijven daejredh jienebh båehtjierdimmien aevhkiej jïh sleari bïjre jis aalka aareh aajhtseme naarenem båehtjierdidh.
+Åvtelen learohkh barkojne aelkieh, lohkehtæjja maahta åehpiedehtedh naan sïejhme barkoeh, jïh naan dejpeladtje saemien barkoeh.
+Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste Jïjnjh learohkh soermide nuhtjieh gosse ryökneminie, mij lea akte hijven strategije noere aaltarisnie.
+Jïjnjh learohkh soermide nuhtjieh gosse ryökneminie, mij lea akte hijven strategije noere aaltarisnie.
+Åvtelen learohkh leah guarkeme guktie taalesysteeme lea bæjjese bigkeme luhkiejgujmie jïh aktigujmie, taalh sijhtieh årrodh taalh jïh tjoejh mah eah naan mïelem utnieh.
+Jis galka dan kvotese maehtedh ohtsedh tjuara saemien viedteldihkiem vuesiehtidh ovmessie tsiehkiejgujmie.
+Geajnoe guhkiebasse Åvtelen dïhte guhkiebasse barkoe maahta aelkedh, lea vihkeles vielie daajroem åadtjodh guktie learohke ryöknoe goh dam maam goerehtallemepryöve maahta vedtedh.
+Geajnoe guhkiebasse Åvtelen dïhte guhkiebasse barkoe maahta aelkedh, lea vihkeles vielie daajroem åadtjodh guktie learohke ryöknoe goh dam maam goerehtallemepryöve maahta vedtedh. Gosse
+- Aerebi goh Staaten båatsoeburrie-skuvle tseegksovvi ij lij naan øøhpehtimmie båatsoejielemen bijre Nøørjesne - jis ibie neebnh såemies åenehks kuvsjh jih naan jaepieh jåarhke-skuvlesne gusnie båatsoejieleme-daltese jih mænngan naan jaepieh noereskuvlesne Karasjokesne.
+Sijjeste luhkieh ryöknedh, dïhte dejtie goh akth ryöknoe.
+Aerebi lij irskegïele jeenjebelåhkoegïele såålesne, mohte jïlleprestisjegïele englaantengïele lij irskem våålese deadteme minngemes ajve naan dajvine gåetiegïeline utnin.
+Åvtesne dle saemiesti gaajhkem lehkiem, bielelen skuvlesne.
+Galka 15 minudth tjahkasjidh åvteli pryövenassem vaalta.
+Aerebe lea gøøkte gærjah maanide tjaaleme.
+Aarebi dan vööste eadtjohkelaakan barkeme daaroedehtemepolitihken tjïrrh.
+Åvtesne almetjh lin tjarki gårredamme eatnamasse, bene guktie lea daan biejjien?
+Mearan aarebi ajve meehti veeljemelåhkose tjaalasovvedh paehpierisnie, dle gåarede aaj tjaalasovvedh nedten baaktoe goevten 6. b. raejeste.
+Ööhpehtimmien åvtelen maahta maereles årrodh dejtie daerpies biejjieladtje lahtesidie jïh taallide vuartasjidh ikth vielie.
+Saemieh lin åvtesne øørnedamme sïjtine.
+Veeljemebiejjien åvtelen
+Åvtedaajroe
+Åvtedaajroeh
+Vuesiehtimmie: bingo, loop, bastesepreejre, daabloe
+Vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh maehtieh barkedh saemien sijjienommh lïeredh voengesisnie jallh Saepmesne.
+Vuesiehtimmieh gaavhtan dagkerh miedtemh båvveme, vaaltaladteme jïh kruepies daaresjimmie.
+Vuesiehtimmie Daelvie
+Vuesiehtimmien gaavhtan gosse gærhkoem orrestehtedh.
+sæjjan bïejedh taalesïevesne.
+Vuesiehtimmien gaavhtan lea reaktoe Bijbelen båassjose biejedh.
+Vuesiehtimmien gaavhtan magkerh tsavtshvierhkieh maanide jïh noeride åålmegisnie edtjieh årrodh, jallh guktie laavlomedåehkiej- jïh konserti tsavtshvierhkieh edtjieh juhtedh.
+Maahta vuesiehtimmien gaavhtan learohkem lïerehtidh dam stööremes jïh unnemes taalem damtijidh aktene
+learohke taaleraajrose åtna. Vuesiehtimmien gaavhtan maahta aelkedh baajedh learohkem guhkiebasse ryöknedh aktede saaht mehtie taaleste, dovne bæjjese jïh våålese.
+vuesiehtimmien gaavhtan baajedh learoehkidie guhkiebasse ryöknedh saaht man taalen raejeste, dovne bæjjese jïh våålese.
+Vuesiehtimmien gaavhtan maahta aelkedh baajedh learohkem guhkiebasse ryöknedh aktede saaht mehtie taaleste, dovne bæjjese jïh
+Vuesiehtimmieh jeatjah feerlege eebnh plæjjoe, kadmiume, ammoniake, bensene jïh radijoaktijvele poloniume.
+Vuesiehtimmie: Kåarhte Tåamma bååhkesje:
+Vuesiehtimmie: kåarhth ovmessie klaerine
+Vuesiehtimmie: laavlome
+Vuesiehtimmie: lotusegoere
+Vuesiehtimmie: Mij daate?
+Daate hijven våajnoes sjædta Fiettar båatsoesïjtesne Jillie-Finnmaarhkesne, gusnie reerenasse aadtjen lea gruvadarjomh jååhkesjamme Nussiresne Kvalsundesne, seamma tïjjen goh båatsoeburrieh sïjtesne leah stilleme bovtselåhkoem tjarke giehpiedidh.
+Vuesiehtimmien gaavhtan alkohole garrevoelegistie kråahpesne medtie golme jallh njieljie tæjmoeh gååvnese.
+Goh vuesiehtimmieh kultuvremojhteseprosjektide leah Saemien Sïjten kultuvremojhtesevïhtesjadteme Gaejsienjaevrien dajvesne Gaalan, Bindalen jïh Namsskogan tjïeltine, jïh Noerhtealmetji jarngen vïhtesjadteme jïh vuesiehtimmie saemien kultuvremojhtesijstie Årøyesne Lyngesne.
+Akte vuesiehtimmie lea baektietjaalehtjimmieh Altesne, mah vearteneaerpiestatusem åadtjoejin 1985.
+Goh båatsoe, gööleme, vijreme, möörjeme jïh jeatjah nuhteme.
+Vuesiehtimmie: baakoe tjoevtjenereagkine
+tjaalegh tjaeledh teemine jïh faageteerminologijine mah leah sjïehtedamme jïjtse ööhpehtimmieprogrammese, maallen mietie ovmessie vuesiehtimmietjaalegijstie
+Vuesiehtimmie Vaestiedasse Saemiedigkie, jïh sjïehteles gyhtjelassh maahta årrodh:
+Vuesiehtimmie
+Vuesiehtimmien gaavhtan dan noere lea, dåeriesmoerem åtna alkohovline jallh drogigujmie, daaresjimmiem sjïdteme jallh jiemie ålvas skaaram åtna.
+Vuesiehtimmien gaavhtan stuerebe vaahra vïrredamhpam åadtjodh gosse nåajsan enn gosse p-pillerem vaeltedh.
+Jïjnjh sjïere vuekieh jïh vuajnoeh leah evtiesovveme daan tijjen gærhkoe Saemien
+Vuesiehtimmien gaavhtan: Praedtiesuerkie, sjïekedimmie, paarke jïh gaarsjelimmie, sujhteme jïh hokse, skuvle jïh maanagïerte.
+Vuesiehtimmieh dagkerh åtnoeartihkelidie leah stritjkh jïh tsåarah vïrredïjneghmööleminie.
+Vuesiehtimmien gaavhtan festivaalh, fealadasseaktöörh jnv..
+Gyrhkesjimmide, darjomesojkesjämman jïh nännoestämman saemieh jijtse kultuvren jïh jïelemedååjrehtsi bijre joekedieh mah leah vihkeles. Naemhtie aaj saemieh meatan gärhkoem tseegkedh mij soptseste mij lea reakta jïh rïektesvoete.
+Vuesiehtimmien gaavhtan maahta akte buertiesaevege mij buartan biejesåvva, vuesiehtidh daelie gaajhke edtja saemiengïelesne årrodh.
+Maahta biseksuelle, heteroseksuelle jallh homoseksuelle årrodh.
+Vuesiehtimmien gaavhtan gïele jïh dïrregh jeatjahtehtieh, maahta njavsodh jïh pråvhka aelkedh seksen bïjre ussjedidh.
+Vuesiehtimmien gaavhtan jis daalhkesidie veedtjeme mejtie edtjieh golme askh ryöhkedh dellie tjuara göökte askh vaasedh åvteli åådtje viht reseptesne vïedtjedh.
+Vuesiehtimmien gaavhtan sæjhta daltesidie 1-4, Sjïehtedamme lohkehtimmien nuelesne, vuesiehtimmieh årrodh guktie maahta ööhpehtimmiesoejkesjidie sjïehtedidh dejtie ovmessie aalteredåehkide, ihke learohkh daamtaj maehtieh jeereldihkie aalkoevåaromem faagesne utnedh, saaht mennie daltesisnie lea.
+Vuesiehtimmien gaavhtan dle aerpievuekien jielemh akte vihkeles gïelesijjie orreme gusnie gïele nænnoes orreme.
+Vuesiehtimmien gaavhtan, jienebh lohkehtæjjah maehtieh ektesne aktem goerehtimmiem darjodh, jallh learohkh dam tjïrrehtieh desnie gusnie gåarede.
+Vuesiehtimmien gaavhtan naan learohkh ajve laahkojde njaalmeldh nåhtadieh, mearan jeatjebh maehtieh dejtie dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh nåhtadidh.
+Vuesiehtimmien gaavhtan maahta båeries pryövenassh mohtedidh båeries pryövenasside jïh ovmessie dåeriedimmieh darjodh.
+Vuesiehtimmien gaavhtan maahta operasjovnen åvteli barkijidie beavna dah åadtjoeh jiehtedh lïhke fualhkan guktie operasjovne gåarede åvteli jïjtje lea vuerkeme.
+Vg. klaasse maahta noere saemieh bööredidh, jïh learohkh maehtieh buarastehtedh jïh sijjen bïjre soptsestidh. (vg. Nuhtjh dam saemien baakoem åehpies).
+Vuesiehtimmien gaavhtan maahta tjöönghkemetaallh almetjidie (gööktesh, golmesh, njealjesh jnv. - göökte, golme, njieljie almetjh ektesne) bovtsh (gööktege, golmege, njealjege jnv. - göökte, golme, njieljie bovtsh ektesne) jïh krievviestoeredahkh (bïrhketje, stuhtje, ealoe jnv. - onne krievvie 8-12 bovtsijste) jïh akte stuhtje aktede krievveste, sjyöhtehke lahtesh årrodh.
+Vuesiehtimmien gaavhtan, akte learohke maahta akte maana årrodh aktene saemien / nöörjen maanagiertesne, jallh akte geerve saemie mij saemien lïereme goh geerve.
+Vuesiehtimmien gaavhtan lohkehtæjja maahta learoehkidie naan vuesiehtimmieh vedtedh guktie maahta aelkedh aktem vuajnoem buerkiestidh: Manne tuhtjem .... Uvtemes tuhtjem .... Åejviepoenge aamhtesisnie lea....Vijriebasse vienhtem .... Dïhte mij lea hijven aamhtesinie lea ... Dam im lyjhkh lea .... Dïhte mij lea murreds lea ....
+Vuesiehtimmien gaavhtan lohkehtæjja maahta learoehkidie naan vuesiehtimmieh vedtedh guktie maahta aelkedh aktem vuajnoem buerkiestidh: Manne tuhtjem.... Uvtemes tuhtjem.... Åejviepoenge aamhtesisnie lea....Vijriebasse vienhtem.... Dïhte mij lea hijven aamhtesinie lea... Dam im lyjhkh lea.... Dïhte mij lea murreds lea....
+Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh guktie lohkehtæjja learoeaamhtesem åehpiedahta.
+Vuesiehtimmien gaavhtan maahta vaahreles årrodh moppem jallh bïjlem vuejedh, jïh jis alkohole kråahpesne dellie luhpehth.
+Vuesiehtimmien gaavhtan dah nahkerem, vïrrediedtesem, bïevsterh stuvrieh man jïjnjh tjaetsiem kråahpesne åtna.
+Vuesiehtimmien gaavhtan jienebeveeljemepryövenasse.
+vuesiehtimmien gaavhtan leah vaenie saemien teeksth gaskeviermesne.
+vuesiehtimmien gaavhtan maahta aktengïeleldh saemien baakoegærjah vihkeles dåarjoem årrodh jis saemien edtja juhtedh aaj goh metagïeline, j. n.j gïeline maam buerkeste mij aate lea.
+Dïhte åejviefokuse vuesiehtimmesne lea njaalmeldh govlesadteme.
+Vuesiehtimmie iemiealmetjegïelem skreejrehtidh iemiealmejti gaskem lea joekoen kruanalaanten almetjh jïh maōrijenh Aotearoesne / New Zealaantesnie jeenjh dorjeme guktie dej gïelide tjïrkedh, jïh Kruanalaantesne maahta inutegïele jallan aejhteme gïelem gåhtjodh.
+Daesnie naan laavenjassh
+Vuesiehtimmien gaavhtan lissiehtamme beetnehdåarjoe gïehteldæmman, jïh ihkuve beetnehdåarjoem gïelekuvsjide sjïehtesjidh.
+Lïerehtimmie-ulmie Learohke edtja maehtedh
+Naan vuesiehtimmieh guktie goelken klaerieh, bovtsen åejjesne buerkeste: staelie-njuenie, tjööse, lijnie-gaaloe, dervie-njuenie
+Naan sjyøhtehke baakoeh leah bisseme-tjåervie / klaahka-tjåervie, geartoe-tjåervie / stråmhpoe-tjåervie, söökes tjåervie, sleajvoeh, haame, njalpe-tjåervie, goenere.
+Åvtenjaltje stuarene jïh stuerebe sjædta jïh dan nuelesne aalka smegmam, veelkeslaakan badtja, sjïdtedidh.
+Akte bielie daennie prosessesne sæjhta årrodh Saemien jilleskuvlem aalkoealmetjeuniversiteetine evtiedidh.
+dej nasjovnelle unnebelåhkoejgujmie daarpesje
+Evtiedimmie: ABC-Company E-skuvla.no teknihken evtiedimmiem jïh grafihken haemiem dorjeme.
+• jïjtse strategijeåtnoem evtiedidh: viesjies learohkh viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh juktie vaedtsedh "gaajhkem ryöknedhš- strategijijste, "guhkiebasseryöknedhš strategijide Learohkeportrehth såemies raeriestimmieh
+• jïjtse strategijeåtnoem evtiedidh: viesjies learohkh viehkiem jïh dåarjoem daarpesjieh juktie vaedtsedh "gaajhkem ryöknedhš- strategijijste, "guhkiebasseryöknedhš strategijide Learohkeportrehth såemies raeriestimmieh
+Barkoesijjieh evtiedidh gellielaaketje jielemigujmie
+evtiedidh, nuhtjedh jïh digkiedidh vuekieh åejjieryöknemasse, aarvehtseryöknemasse jïh tjaaleldh ryöknemasse, jïh digitaale dïrregh aerviedimmine nuhtjedh
+evtiedidh, nuhtjedh jïh soptsestidh ovmessie ryöknemevuekiej bïjre addisjovnese jïh subtraksjovnese taalijste jienebi sifferigujmie, dovne åejjesne jïh paehpierisnie
+evtiedidh, nuhtjedh jïh buerkiestidh ovmessie vuekieh åejjieryöknemisnie, aarvehtseryöknemisnie jïh tjaaleldh ryöknemisnie dej njieljie ryöknemesåarhtigujmie
+evtiedidh, nuhtjedh jïh jeereldihkie ryöknemestrategiji bïjre soptsestidh addisjovnese jïh subtraksjovnese taalijste göökte sifferigujmie, jïh vuarjasjidh man reaktoe dah vaestiedassh leah
+jïjtse tjaalegem evtiedidh åssjaldahkeste dorjesasse, jïh tjaalegen evtiedimmiem vuarjasjidh våaroemisnie responseste
+evtiedidh jïh nuhtjedh jeereldihkie vuekieh multiplikasjovnese jïh divisjovnese, dejtie nuhtjedh praktihkeles tsiehkine jïh dam onne multiplikasjovnetabellem nuhtjedh åejjieryöknemisnie jïh gosse edtja laavenjassh loetedh
+fasseldimmiem evtiedidh jïh lissiehtidh marijne jielemi sisnjeli
+taale, taalh veesmedh jïh seamma jïjnjh)
+Øvtiedimmie-vuepsidie leah daerpies mietestidh, jih learohke jih eejhtegh tjoeverieh jaepien tjirrh vierhtiehtidh mejtie learohken nuepie vuepside jaksedh.
+Daerpies øvtiedimmie-vuepside sjiehtesjadtedh fiereguhten maanese.
+Øvtiedimmie-vuepsieh
+Øvtiedimmie-soptsestalleme dellie mænngan buerebe sjeahta.
+Buerie astoe lea daerpies gosse soptsestalledh.
+JOEKEHTS ØVTIEDIMMIESOPTSESTALLEM
+Sjiere modellh gååvnesieh gosse øvtiedimmiesoptsestalleminie barkedh.
+Fierhten aejkien lea vihkeles digkiedidh jih govledh guktie learohke verveste jeatja almetji ektine.
+Øvtiesoptsestallemisnie lea daerpies vuartasjidh maam learohke haalvoe.
+Øvtiedimmiesoptsestallemisnie tjoeverieh siemes sjidtedh magkerh vuepsieh leah vihkelommes båetije tijjen.
+Soptsestallemisnie leah learohkese jih eejhtegidie vihkeles saerniestimmiem vedtedh guktie daejredh magkeres jih man gååhkese learohke jakseme ovmese vuepsine.
+Soptsestalleme edtja vuesiehtidh gusnie learohkh tjåadtjoeminie lierehtimmesne jih man gååhkese maahta lieremisnie jaksedh.
+Øvtiedimmiesoptsestalleme edtja learohkide eevtjedh barkojne jaksedh man gååhkese buektehte.
+Skuvlh jih hiejmh tjoeverieh ektesne dagkeres tjåanghkoeh soejkesjiidh jih aaj veeljedh magkeres aamhtsh desnie digkiedidh.
+Øvtiedimmie-soptsestalleme edtja buerie soptsestimmiem learohken, lohkehtæjjan jih eejhtegi gaskems vedtedh, gusnie learohken haalvedimmieh jih buerie øvtiedimmieh jarngesne tjåadtjoeh.
+Øvtiedimmie-soptsestalleme jih minoritetij-gielen learohkh
+Øvtiedimmiesoptsestalleme buerebe sieveste man bijre digkiedidh, guktie maana verveste, leara jih øvtiedimmiem jaksa.
+Åehpiedehteme lea hotellesne Radisson Blu Tromsøsne.
+reklamem åehpiedehtedh njaalmeldh dejtie jeatjah learoehkidie jïh lohkehtæjjese Molsehthlaakan learohkh maehtieh aktem njaalmeldh reklamebiehketjem dorjesasse darjodh, juktie pryövedh dam dejtie jeatjah learoehkidie doekedh.
+- jeereldihkie faageaamhtesh åehpiedahta mah leah dåastoejasse jïh sisvegasse sjïehtedamme, jïh maahta ovmessie digitaale dïrregh jïh meedijh åehpiedehtiemisnie nuhtjedh
+- såemies faageaamhtesh åehpiedahta mah såemiesmearan leah dåastoejasse sjïehtedamme, jïh maahta aelhkies digitaale dïrregh nuhtjedh åehpiedehtiemisnie
+- sjyöhtehke jïh jeereldihkie faageaamhtesh åehpiedahta öörnegen mietie jïh jïjtjeraarehke, sjïehtedamme sisvegasse, tseahkan, dåastoejasse jïh meedijasse, jïh maahta digitaale dïrregh jïh meedijh nuhtjedh mah sjiehtieh gosse edtja faageaamhtesh åehpiedehtedh
+Provhkim jeatjah vuekiem goh edtjim tjïertestidh?
+aelhkie tjaalegh åehpiedehtedh
+njaalmeldh sov aamhtesem mubpide åehpiedehtedh
+jïjtjemse veele tjïelkesidh, jïh jeereldihkie jïh gellieligke baakoejgujmie ovmessie såarhts tjaaleginie
+tjïertestidh joekehts baakoejgujmie joekehts teekstine
+nöörjenfaageles aamhtesh åehpiedehtedh jïh digkiedidh dam buakteme aamhtem
+nöörjenfaageles teemah åehpiedehtedh jïh digkiedidh dam buakteme aamhtem
+draaman jïh dåemiedimmien tjïrrh åvtese buektedh
+laavloeh, vuelieh, baakoeraajroeh jih vaajesh draamine vuesiehtidh
+faageaamhtesh åehpiedehtedh sjyöhtehke terminologijine jïh maereles åtnojne digitaale dïrregijstie jïh meedijijstie
+faageaamhth åehpiedehtedh
+funksjovnelle baakoeveahkine soptsestidh jïh vihkeles njoelkedassh hammoevierhkesne haalvedh
+funksjovnelle baakoeveahkine soptsestidh, dåastoejasse jïh åssjelasse sjïehtedamme
+skaepiedihkslaakan soptsestidh viehkine skraejrijste ovmessie såarhts eengelskegïelen lidteræære tjaalegijstie ovmessie gaaltijijstie
+jeereldihkie baakoeveahkine jïh hijven gïeleåtnojne soptsestidh, jïh vihkeles gïelen hammoekrïevenassh haalvedh
+jeereldihkie baakoeveahkine jïh hijven gïeleåtnojne soptsestidh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme
+galkije jïh ektiedimmine soptsestidh mij lea åssjelasse jïh tseahkan sjïehtedamme
+jeereldihkie jïh veelelaakan soptsestidh galkije jïh ektiedimmine, sjïehtedamme åssjelasse jïh tseahkan
+jïjtsh mïelh åehpiedehtedh almetji, heannadimmien jïh teeman bïjre såemies maana-jïh noerelidteratuvresne nöörjen gïelesne
+soptsestidh juktie viehkiem åadtjodh guarkedh jïh guarkeme sjïdtedh ovmessie tsiehkine
+jïjtse reaksjovnh buektedh eengelskegïelen lidteræære tjaalegidie, filmide, nedtekultuvrese, guvvide jïh musihkese
+jïjtsh teeksth mubpide åvtese buektedh
+jïjtse mïelem buektedh jïh buerkiestidh ovmessie aamhtesi bïjre
+jïjtse mïelem soptsestidh jïh buerkiestidh åehpies aamhtesi bïjre
+åssjaldahkh buektedh gïelen, almetji jïh heannadimmien bïjre tjaaleginie aarkebiejjeste jïh tjiehpieslidteræære tjaaleginie ovmessie baelijste jïh kultuvrijste
+im daarpesjh baakoeh daamtaj ohtsedidh gosse tjïertestem
+åvtese buektedh ektienamme programmem joekehts lahtesistie maam jïjtjene jallh jeatjaj teekstijste vaalteme
+teeksth åvtese buektedh
+dååjrehtimmieh jïh ïedtjh buektedh tjaaleginie mah soptsestieh, buerkiestieh jïh ussjedieh
+såemies noerhtelaanti tjaalegh åehpiedehtedh mah leah jarkoestamme jïh mah leah orre
+såemies noerhtelaanti tjaalegh åehpiedehtedh mah leah jarkoestamme jïh mah lea orre
+Darjoeh dan mænngan aktem åehpiedehtemem dan bïjre klaassese.
+Åehpiedehtieh dov PR- raerieh klaas-sese?
+aktem sjyöhtehke siebriedahke-ovvaantoem digkiedidh, jïh digkiedidh guktie maahta dam loetedh
+åehpiedehtedh tjaaleldh barkoem lidteraturen gïehtjedimmeste
+åvtese buektedh måedtie baakoeh jïh lahtesh mah seamma jïh joekehts dah ovmessie saemiengïeline
+aktem faageaamhtem åehpiedehtedh viehkiedïrregigujmie jallh bielelen
+saetnies aamhtesh åehpiedehtedh viehkievierhtine jallh namhtah
+åehpiedehtedh aamhtesh mah faagi raastah juhtieh
+åehpiedehtedh jïjtsh lohkemedååjrehtallemh gosse leah heevehts-lidteraturh jïh faagegærjah lohkeme jïh dejtie nuhtjedh gosse jïjtje maam joem tjaeledh.
+aamhtesem åehpiedehtedh, maam lea jïjtje veeljeme eensigåbpoe goeredh
+åehpiedehtedh jïh saemien lidteraturh jeatjah kultuvri lidteraturigujmie viertiestidh
+vihkeles evtiedimmievæhtah åehpiedehtedh nöörjen histovrijesne 1800-låhkoen jïh voestes lehkien 1900-låhkoen, jïh buerkiestidh guktie dah daan beajjetje siebriedahken vööste tjuvtjiedieh
+vihkeles evtiedimmievæhtah åehpiedehtedh saemien histovrijesne 1800-låhkoen jïh voestes lehkien 1900-låhkoste, jïh konsekvensh digkiedidh daaroedehtemepolitihkeste dan akten almetjasse jïh siebriedahkese
+baakoeraajesh jïh guvvielaaketje lahtesh åvtese buektedh saemien jïh vuertasjidh mij dïhte joekehtse saemien jïh jeatjah gïeli gaskem, jïh soptsestidh guktie dagkerh lahtesh maehtieh joekehts åssjaldahkh vuesiehtidh
+Joekoen maehteles
+Evtiedimmievæhtah saemien siebriedahkine.
+Evtiedimmie aalka dejnie voestes avkodinginie jïh aelhkie tjaalegh guarkedh, goske maahta guarkedh, toelhkestidh jïh vuarjasjidh ahkedh gïervebe tjaalegh ovmessie sjangerinie.
+Evtiedimmie
+Dej minngemes jaepiej evtiedimmie lea dorjeme guktie göölijebarkoe jïjnjem kapitaalem daarpesje, joekoen doh noerh mah edtjieh aelkedh.
+Evtiedimmie nuepieh vadta dovne skïemtjijebåehtjierdimmien, daajroeevtiedimmien jïh dotkemen sisnjeli.
+Åedtjiepryövenasse prostateste, jallh prostatabiopsije, dåaktere vaalta dan onn 'ohtje stuhtjh åedtjeste prostateste guktie maahta dejtie goerehtidh.
+Prostatam sïejhme jalke, tjïrkes jïh ånnetji elastistihks.
+Prostata lea reavsa man gadtjegïrsen bijjiemes bielien bïjre ryöktesh gadtjebollenjen nuelesne.
+Prostatareavsan funksjovne lea feelemejuhtese spermiji åvteste.
+Åvtebaakoe
+Åvtesæjrosne edtja vuesiehtimmien gaavhtan tjaalegetjaelijen nomme årrodh.
+Bendik Kråvik Schøien tyde.no åvtebieliem dorjeme.
+Edtjh åvtebealan vihth båetedh, dle dam bååstedebåaloem deadtah, garrabielien bijjiebielesne.
+voereshokside abpe jallh åesielaakatjisnie såevmien
+Faatnoe guvvien vuelie-raedtesne vååjnoe.
+Båatsoesaemielæstoe
+Fremskrittskrirrie jïh Åelkies tuhtjieh ij leah daerpies aktine daltesinie staaten jïh tjïelti gaskem.
+Guhkiebasse dle iemie dej tsevtsemem vijriesåbpoe evtiedidh daennie forumisnie.
+Daate sjiehteles daan almetjedåahkan?
+naakenh dejstie nasjovnelle unnebelåhkoej åvteste berkieh jih mej jeanatjommes lihtsegijste åårganisasjovnesne, dan byjrehke siebrine jallh goevtesisnie destie unnebelåhkoedåehkeste båetieh, jih
+Tjirkije galka daaroen-, Sveerjen- jallh saemiengïelem maehtedh.
+Aamhteseguedtijen sijjien åvteste maahta sov tjirkije.
+mah nasjovnelle unnebelåhkojne, bijjiedamme
+laavenjostedh, juktie gïeleråajvarimmieh iktedidh dejnie ovmessie gïeledajvine.
+Akte byjjes joekedimmie dïedteste tjuara jiehtedh institusjovnh hijven mierieh åadtjoeh, guktie dej lea nuepie sijjen barkoefaamoem jïh maahtoem bæjjese bigkedh, juktie daam dïedtem vaeltedh.
+dej nasjovnelle unnebelåhkoej bïjre jïh dam jis
+dïehte byjjesfaamoej dïedth tjïelkestamme sjidtieh.
+Dïedte ryjvestalledh dan rijhken dïedte mij aerebi tsyøgkeme.
+Bøøremes lea diedtem juekedh learohken, skuvlen jih eejhtetegi gaskems.
+Dah golme laanth diedtem utnieh fïereguhten aejkien tjåanghkojde gohtjedidh jïh tjåanghkojde stuvredh.
+soejhkesjimmiej bïjre dan saemien gïelebarkose
+DIEDTE JIJTJEDH LIEREMASSE (II.)
+dïedtejoekedimmiem salkehte, mah leah saemien gïelen bïjre.
+dïedtejoekedimmiem salkehte saemien gïelen bïjre.
+Dïedtejoekedimmie jïh iktedimmie gïeleråajvarimmijste
+Dïedtejoekedimmie jïh faamoe gïelegyhtjelassine
+Dïedtejoekedimmie saemien gïelen sisnjelen
+Dïedtije: Justis- jïh politijedepartemente Tïjjeperspektijve: Juhteles jaapetjen budsjedtebarkosne jïh stuvremedialogesne Politijedirektoratine.
+Dïedte kvalitetetjïrkeme starne- jïh såjhtoedïenesjidie aaj saemide lea bijjies daltesinie.
+Dïedte saemien ööhpehtimmide lea jeenjide juakeme.
+ Dïedte saemien gïelen åvteste
+gellie aejkieh vuesehte dan deadtan juktie dejtie saemien perspektijvide jaahkoeøøhpehtimmesne gorredidh.
+NSR
+Politihkere gïen diedte
+Dejpeli raaktan dam darjoeji almetjeryöknemi tjïrrh.
+Kymrije lea aerebi abpe Walesinie soptsestamme, jïh åvteli englaanten almetjh stoerrebritanniasse böötin, lij vijrebe dajvesne soptsestamme.
+Aarebi dah saemieh årroejin jïh dajvh nåhtadin vielie åarjebe jïh jilliebasse.
+Jis " gïele-arena-provsjekth " lutnjie sijhtieh Maana- jïh mïrrestallemedepartemente jïh Barkoe- jïh mïrrestallemedepartemente saemiedigkien ektesne konferansem öörnedh gïelearenaj bïjre kultuvre- jïh eejehtimmiedajvesne.
+Jis "gïele-arena-provsjekth" lutnjie sijhtieh Maana- jïh mïrrestallemedepartemente jïh Barkoe- jïh mïrrestallemedepartemente saemiedigkien ektesne konferansem öörnedh gïelearenaj bïjre kultuvre- jïh eejehtimmiedajvesne.
+Noerhte-Trøndelagen fylhketjïelte lea jaepeste 2008 saemiengïelen reeremedajvesne jïh sæjhta jaepien 2009 3-jaepiej eevtiedimmieprovsjektem tseegkedh åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem eevtiedidh jïh tjïrkedh.
+Evtebe bïevnese gaskenasjovnaale barkoen bïjre lij jaepien 2006.
+juhtiehtidh juktie öövtiedidh jïh skreejredidh
+• Buerie starnedïenesjimmieh eevtidieh saemiengïelesne saemien maanide jïh noeride
+• Noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien terminologijem eevtiedidh åtnose starne- jïh såjhtoedïenesjiemmieh, politije jïh kriminalesåajhtoe jïh byjjesreeremisnie.
+Dïenestem eadtjoestehtedh kultuvrejielemesuerkesne
+diss-vielie maanaj öövtiedimmieh sijjen kultuvrelle identitete dovne jijtjene unnebelåhkoegïele.
+ Nænnoes lïerehtimmiemaallh evtiedidh lïerehtæmman saemien voestes- jïh mubpiengïeline
+Aamhtesem buektedh Nussiren bïjre Saemiedigkien stoerretjåanghkose njoktjen 2016.
+tjåenghkies goerkesem evtiedidh tsiehkeste jïh evtiedimmiedaerpiesvoetijste saemien siebriedahkine
+● tjåenghkies goerkesem evtiedidh tsiehkien jïh evtiedimmiedaerpiesvoeten bïjre saemien siebriedahkine.
+Laavenjostoelatjkoem evtiedidh Saemiedigkien jïh Saemien tjiepiedæjjaraerien gaskem (Tjiehpiedæjjalatjkoe)
+Evtiedimmie terminologijeste jïh gïeleteknologeles dïrregijstie leah vihkeles saemien gïelen gaavhtan.
+voestes lea gyhtjelasse mij reakta ööhpehtimmie saemien gïelesne, jïh gusnie fïerhte learohke dam reaktam åådtje.
+• freemjedh nasjovnelle unnebelåhkoegïeli gorredimmieh.
+Doh aarebi strategijh lij uhtjemes akte såarhts ektiebarkoe noerhtine, Muotka jeahta.
+Aevhkieh
+Øvergård:ste Oteren gåajka E6:n jallelen.
+Över-Uman luvhtie Graesiejaavran jallelen Fjällripfjället.
+Ovlevuelien daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Rijhkeraasteste Graesiejaevresne (Grasvatnet), dellie daam jaevriem koordinatese 33 W 472797 7326613 vaerien Oksfjellhumpen baaktoe.
+Ovlevuelie lea gåatomedajve Ubmejen saemiensïjtese.
+Åvla vuesehte satne maahta ryöknedh bæjjese aktine aktine jïh taalh jïh veahkah bïejedh reaktoelaakan taalesïevese.
+Åvla - eevre tjoeperdimmieraasten nuelesne
+Åvlan geajnoe guhkiebasse Åvla lea jïjnjem buektiehtamme goerehtallemepryövesne, jïh jis ussjede guktie daamtaj dorje sïejhme daajroepryövine, sæjhta rovnege vååjnedh Åvla lea tjoeperdimmieraasten nuelesne gosse dan jïjnjh reaktoe vaestiedassh åtna.
+Åvla vuestelen dåeriesmoerh åtna våålese ryöknedh jïh gööktine gööktine.
+Åvlan vaestiedassh vuesehte dïhte tjabreminie ryöknedh.
+bigkie, jïh ij hedtieidealese.
+laavenjassesne, gusnie vaestiedasse lea 27, Andrea tjaaleme 67.
+Akte aktelaaketje jieleme maahta prååsehke årrodh dejtie voenges siebriedahkide jis faahketji jarkelimmieh jielieminie sjidtieh.
+Seammaleejns dïenesjh julev- jïh åarjelsaemien dajvine
+Mïrrestalleme starne- jïh såjhtoedïenesjh jeahta voestegh tjoevere saemien åålmegem dåastoehidh barkijijgujmie giej maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
+Bene maam akt libie lïereme, akten guhkies jieleden mænngan: ajve jåasoeh.
+Dan mænngan lij viehkiehtæjja veterinær-jilleskuvlesne jih jaepien 1976 byjrese-veterinære Rørosesne sjidti. Desnie barki gosk voerese-maaksoem dåastoeji.
+vaahresne matematihketsagkesh evtiedidh. Dan åvteste vihkeles learoehkidie guhkiebasse viehkiehtidh naive jïh rigide ryöknemestrategijijste, vielie effektijve strategijide jïh akten vielie fleksijbele strategijeåtnose.
+aelhkie kjemiske voejhkelimmieh darjodh juktie fearoe-aamhth vuesiehtidh beapmojne, jïh buerkiestidh maam vïhtesjamme
+Akte jallh göökte biejjiej mænngan dåastoevasse bååstide båata jïh orre daalhkesem åådtje, tabledth mejtie njilliedidh jallh tsavnoen sïjse rijtedh.
+Hedtieideolog-ije maahta vejtiestimmiem jallh sierredimmiem sjugnedidh mah eah sjïehth dej faarhmestimmieprinsihpigujmie naemhtie dah leah
+Akten sjïere learohkedåahkan?
+skuvlevaedtsemem tsevtsiedidh jis datne leah eejhtege-gaskese, lihtsege eejhtegiraeresne, FAU-esne jallh ektesvuekiemoenehtsisnie / ståavrosne?
+DOV tjïelte kraannatjïeltigujmie laavenjostoe?
+Voernges, regijovnale jïh voenges åejvieladtjigujmie jïh aktöörigujmie laavenjostedh
+ Tjïeltigujmie, saemien institusjovnigujmie jïh siebriejgujmie dïedtejoekedimmien bïjre
+Reeremedajvem saemien gïelese vijriedidh, raeriestimmien jïh laavenjostoen tjïrrh tjïelten åejvieladtjigujmie
+Ektiebarkoe Sámi Nuorat:ine
+Reerenassine ektine jïh regijovnaale aktöörigujmie kultuvrejielemem bæjjese bigkedh goh akte dejstie orre jielemegeajnojste saemide
+Laavenjostoedåehkie Kalvvatnan bïegkefaamoevierhkien vööste
+Jaepien 2001 dle laavenjostoeåårganen sijjeste Noerhtelaanti embetsmannsåårgane saemien gyhtjelasside bööti, gusnie aaj tjirkijh saemiedigkijste.
+Ektiebarkoeprosjekte Saemiedigkien jih CBM " Renen som indikator " gaskemsh aalkeme.
+Ektiebarkoeprosjekte Saemiedigkien jih CBM "Renen som indikator" gaskemsh aalkeme.
+Ij leah buektiehtamme laavenjostoelatjkojde tjïrrehtidh bööremeslaakan.
+Laavenjostoelatjkoej tjïrrh gïelevierhtietjïeltigujmie dle Saemiedigkie jïh fïerhte tjïelte sijhtieh nuepieh åadtjodh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah leah fierhten tjïelten gïeletseahkan sjïehtedamme.
+Laavenjostoelatjkoeh fylhkentjïeltigujmie
+Laavenjostoelatjkoeh fylhkentjïeltigujmie
+Edtja evalueradidh laavenjostoelatjkojde Saemiedigkien jïh fylhkentjïelti gaskem åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste jaepien 2015.
+Laavenjostoelatjkoeh tjïeltigujmie
+Laavenjostoelatjkoeh åtnoen bïjre guektiengïelevierhtijste
+Laavenjostoelatjkoeh
+Laavenjostoelatjkojde jååhkesjin goevten 2012.
+- Laavenjostoelatjkojne edtja aelhkebe sjïdtedh saemie Oslosne årrodh.
+Laavenjostoelatjkoe lea illedahke akten skraejrien mietie Båddådjon tjïelteste, jïh edtja politihkeles gïetedæmman Saemiedigkien stoerretjåanghkosne ruffien, jïh Båddådjon tjïelteståvrosne 18.06.15.
+Samarbeidsavtale mellom Sametinget og fylkeskommuner http://www.sametinget.no/Dokumenter
+Dåarjoe åehpies musihkeridie jïh orre båatalasside
+Laavenjostoelatjkoe saemien kåansten bïjre jååhkesjamme sjædta Oslosne
+Laavenjostoelatjkoeh leah gïelegyhtjelassi bïjre jïh gåabpatjahkide dïedtem vedtieh sinsitnine laavenjostedh vihties råajvarimmiej bïjre, juktie saemien gïelem gorredidh jïh eevtjedh fylhkine.
+Båatsoemoenehtse ektiebarkoemååhtedimmiem dåhkasjahta edtja tjirkes sjidtedh.
+Ektiebarkoemååhtedimmie ij galkh jeatjebi ïedtjide tsagkesinie sjidtedh.
+Jïjtjevyljehkeorganisasjovnine laavenjosteme
+Laavenjostoe båatsojne
+Åålmegem jïh voenges byjresem goerehtalledh sæjhta akte vihkeles aalkoebarkoe årrodh gosse
+Laavenjostoe jïh reaktatjïelkestimmie / Båatsoe / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Laavenjostoe jïh reaktatjïelkestimmie
+Laavenjostoe aktem ovbyjjes, men lihke ektiedimmiem åtna Noerhtelaanti Ministereraaran.
+laavenjostoe NRK-saemieraadijovinie
+Laavenjostoe maahta dovne byjjes årrodh, goh laavenjostoelatjkoeh, jallh ovbyjjes goh rååresjimmietjåanghkoeh jallh plearoeh.
+Daaroehtimmie
+Laavenjostoe skuvli gaskem dejnie golme laantine sæjhta aelkebe sjïdtedh, jïh mijjieh limh maahteme laavenjostedh learoevierhtieh evtiedidh, jïh dovne almetjen jïh ekonomeles vierhtieh spååreme.
+Dïedtije: Ööhpehtimmiedirektorate / Fylhkemaennieh Noerhtelaantesne, Tromsesne jïh Finnmarkesne.
+Daejnie tjaaleginie ektesne aaj dam dov gïelekåarhtem åadtjoeh.
+Ektiespïele kultuvrelle njoelkedassi jïh siebriedahkestuvremen tjïrrh dennie aktene bielesne, jïh indivijduelle dahkoeh jïh veeljemh dennie mubpene leah jarngesne åejviesuerkesne.
+Ektesvuekie-barkojne Fusan tjieltine lea provsjekte-dåehkie dirregem øvtiedamme mij maahta barkojde vierhtiedidh karakteri namtegh (VUK).
+Aajnealmetje gie juridiske viehkiehtäjjam ohtsele, dovne reaktah åtna, vaejtemen männgan tjaaleldh jarkoestimmiem åadtjodh mej bïjre nännoestimmieh jïh nännoestimmie-tjielkestimmieh dejnie ierine såevmien - meänkieli - jallh saemien gïelesne.
+Fïereguhte gïeleutnije, politihkerh, institusjovnh jïh byögkeles reereme tjuerieh veeljedh saemien nåhtadidh.
+Ij maehtieh man jïjnjh jollemaaksovevaarjelimmesne.
+Mohte ij naan edtjh tjïekedidh juktie jeatjah irhkieh.
+Maahta govleme gosse voelph dan bïjre soptsestalleme, filmide vuartasjamme, plaeride lohkeme jallh maam akt jeatjah govleme mestie åssjelh båetieh guktie dïhte edtja årrodh.
+Maaksa jïjtjemaaksovem 120 kråvnah fïerhten aejkien, men ij leah dïhte meatan jollemaaksovevaarjelimmesne.
+Jeenjemes 2 200 kråvnah fïerhtene jaepesne maaksa
+Jïjtje nænnoste
+Åådtje aktem njammam pleahtjose bïejedh, dan sisnie kassedte röntgenefilmine.
+aajnealmetjh reaktam åtna gïelide nuhtjedh sijjen njaelmeldh jih tjaeleldh gaskesadtemh byjjesfaamoejgujmie ïerine mej bïjre byjjesfaamoeh edtja nännoestidh jih mejtie aajnealmetje paarte lea
+Almetjh, åårganisasjovnh, institusjovnh jïh reerenassh Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne bööresuvvieh kandidaath raeriestidh daan jaepien gïelebaalhkese 2014.
+mah aajnealmetjem lea paarte jallh sijjieladtje
+Maahta aelkedh dejnie, noeredåastovem, learohkehealsoem jallh hoksejarngem gaskesadta.
+Maahta åadtjodh åedtjiepryövneassem vedtedh guktie goerehte jis dan sisnie cancerecellh gååvnesieh.
+Maahta dellie viehkiem åadtjodh kuratovreste jallh jeatjah dåarjoejistie.
+Maahta veeljedh ij meatan årroeh jollemaaksovedaatabasesne.
+Maahta veeljedh dam dovrebe daalhkesem åestedh maam reseptesne tjaaleme, mohte dellie tjuara jïjtje gaskemaaksovem maeksedh, dïhte ij leah meatan jollemaaksovevaarjelimmesne.
+Maahta aaj damtedh nuvreme seksine vuertedh jïlhts dam sïjhtedh.
+Kaanne skaamesje ålkolen årrodh.
+Ektesne maehtebe jeatjahtehtedh.
+Learohkh ektesne neebnieh sijjienommh dah måjhtajieh jïjtse voengesisnie, aktene sijtesne jallh aktene jeatjah saemien dajvesne.
+Ovttas.no - Saemien learoevierhtieh gaskeviermesne
+ Institusjovnigujmie jïh siebriejgujmie ektine stuerebe voerkesvoetem tseegkedh ihke lea
+raarestalledh guktie ektiedidh öörnedh dejtie
+Dah gieh edtjieh gaavnedidh leah: eejhtegh, learohke jih gaskemes lohkehtæjja. Buerie båateme!
+Ektesne maehtiegan siemes sjidtedh guktie orre vuepsieh jaksedh båetije tijjen.
+Ektesne dijjieh maehtede bæjjese bïejedh våaroehtamme lïerehtimmieulmieh dan guhkiebasse barkose.
+Ektesne dijjieh maehtede bæjjese bïejedh våaroehtamme lïerehtimmieulmieh dan guhkiebasse barkose.
+Saemiedigkiejgujmie ektine Såevmesne jïh Sveerjesne lea dannasinie vihkeles Saemiedigkie Nöörjesne voerkeslaakan gaajhkesaemien aalkoealmetjeiedtjh gorrede.
+göökte baakoeh ektiedidh
+osko.no lea akte hijven dïrrege dovne hïejmide jïh
+Tjåanghkan bïejeme tjaalegh leah akte iemie bielie dejstie tjaalegijstie learohkh edtjieh lohkedh jïh hammoedidh.
+Goeredh dov slïekten bïjre dov aajja gonnoeh aahkine ektesne, jallh naan mubpine ektesne gie dov slïektem daajra.
+Kultuvremojhtesh
+Ohtsh dåarjoem
+Åadtjoejim guarkedh dah daaroen maanah lin jabjoeh.
+- Luhpiem åadtjoejim abpe tjaktjem gåetesne, vaeresne barkedh.
+maahtoeh jïh daajroesvoeth bijjiedidh dej
+Meijtie sih jijtjh-reerehke- jih maanah mah veaksehke lohkemisnie eensi haestiedimmieh fierhten biejjien skuvlesne åadtjoeh?
+Maaje dle skïemtjije- jïh utnijereaktalaake vihteste saamastallije almetjen reaktah bïevnesh åadtjodh saemien gïelesne, men laake oktegh ij leah nuekies juktie gorredidh saamastallije skïemtjijh åadtjoeh saemiestidh gosse healsoedïenesjinie govlehtellieh.
+Skïemtjijereaktalaaken § 3-5, mij skïemtjijasse reaktam vadta bïevnesh åadtjodh mah leah indivijduelle tsiehkide sjïehtedamme, jïh laaken § 4-2 krïevenassen bïjre luhpiehtimmien vuakan, leah aaj sjyöhtehke nænnoestimmieh.
+Pasieenti jïh utniji tsevtsemen bïjre jïh laavenjostedh jïjtsh mielen miete organisasjovnigujmie
+Paul Fjellheime reakasovvi 1931, jih byjjeni Fjellheimesne, Prahken tjieltesne Plassjen (Rørosen) noerhtelen, gusnie eejhtegh jieliejigan spidtjebarkojste jih båatsoejieliemistie.
+Paul Fjellheime lij åvtehke Nøørjen Båatsoesaemiej Rijhkesaerviesne (NBR) jaepiej 1965-73.
+Pedagogijhken viehkieviertieh eevtiedidh
+Pedagogeles bïhkedimmie
+Pedagogeles-psykologeles dïenesje (daamtaj åeniedamme PPT jallh PP-dïenesje) lea akte tjïelten jallh fylhkentjïelten dïenesje mij raerieh vadta.
+Pedagogeles- psykologeles dïenesje (PP-dïenesje)
+Åarjelsaemien: Ïï
+Penšuvdna dinejuvvo go várrejuvvo mearriduvvon proseantaoassi sámediggeáirasa dahje álbmotválljejuvvon áirasa buhtadusas.
+Penšuvdna galgá addojuvvot lassin álbmotoaju ahkepenšuvnna.
+Penšuvnnat muddejuvvojit nugo álbmotoadju.
+Per Inge Torkelsen Komihkere jïh voenges politihkere
+Barkijh- jïh åårganisasjovne-goevtese Ekonomijegoevtese
+Aktegs gïelem vedtieh golme kandidatide.
+Tsiehkiem buerebelaakan guarkedh dan persovneles jieleden jïh siebriedahkejieleden gaskem maahta viehkiehtidh gellievoetem siebriedahkevuekine jïh jieledevuekine jååhkesjidh.
+Dïhte persovneles mïele tjuara vihkielommes årrodh, ij maam dah voelph vienhtieh, jeahta.
+Persovneles sjïdtedimmie
+ almetjh unnebelåhkoemaadtojne?
+Pettersen, Torunn og Johanne Gaup (2001): Kartlegging og utredning av offentlige samiske informasjonstjenester.
+Photostory namhtah, jïh aelhkie nuhtedh, jïh maahta teekstem guvvide lijmesjidh.
+PicLab jïh LineCamera leah såemies alternatijvh.
+Spïele (appe) lea læjhkan akte jïjtjeraarehke jïh frijje tjåadtjoen spïeledååjrese: ohtsije ohtsemisnie tjaala daate lea maanaj vaestiedasse filmese Pirates of the Caribbean, akte sjïere pleentege asveste, isveligkeste jïh aavoste tjöönghkeme aktene gieltegs jïh jeereldihkie spïelesne.
+Plakaate tjuara mijjese seedtesovvedh rïhkeden / golken 24. b. åvtelen.
+Plakaate sæjhta åtnasovvedh Saemiedigkien barkosne irhkemen vööste.
+Plakaategaahtjemen vitnije lea nommehtamme
+guvvieh
+VHS:
+Edtja sinsitnine soptsestidh man bïjre plakatesne vuejnieh, jïh ajve saemiestidh.
+Soejkesjebarkoe
+Soejkesje åtnosne
+Soejkesje- jïh finansemoenehtse:
+Soejkesje- jïh bigkemelaake / Sámedikki plánaveahkki / Areale / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Soejkesje- jïh bigkemelaake
+Abpe Noerhte-Nöörje meatan sjædta.
+Soejkesje lea 10 daltesi mietie juakaldihkie.
+Soejkesjen mietie saemiedigkiepresidente jïh tjïelten åejvie edtjieh laavenjostoelatjkoem jååhkesjidh mïetsken 8. b. 2015 Båddådjosne goh akte bielie öörnedimmeste Nordlaanten musihkefestivaalevåhkose jïh gaskenasjovnaale aalkoealmetjebeajjan mïetsken 9. b.
+Fïerhten jaepien soejkesjem orrestahta.
+Soejhkesjimmiem Saemiedigkien båetijen strategijes barkojde árbediehtu:ine tjaalasovveme
+Varki tjïelke vuajnoejgujmie raeriestimmide jïh råajvarimmide båetedh lea joekoen vihkeles jis edtja govlelgidh, jïh ihke Saemiedigkie maahta vuajnoejgujmie guhkiebasse barkedh.
+- tjaalegh soejkesje jïh hammode mah leah åssjelasse sjïehtedamme, sisvegem vijrede jïh jïjtse tjaalegh buerede raeriej jïh krïevenassi mietie
+- tjaalegh soejkesje jïh hammode mah leah sjïehtedamme åssjelasse, sisvegem evtede, jïjtse tjaalegh vuarjesje jïh buerede gïele- jïh teekstedaajroen mietie, jïh raeriej jïh krïevenassi mietie
+Lea rååresjamme konsekvenseanalysem darjodh gïjren 2009.
+Dïhte soejkesjamme linja dajvi tjïrrh jåhta gusnie vaenie jallh ij naan kultuvremojhtesh aarebi vïhtesjamme.
+soejkesjidh, tjirrehtidh jïh vuarjasjidh statistihkeles goerehtimmieh
+soejkesjidh, tjïrrehtidh jïh goerehtallemem åvtese buektedh gusnie vuesiehtieh guktie maanah jïh noerh saemien utnieh jïh guktie gïelem utnieh dej ovmessie jaepiedåehkine
+soejkesjidh guktie edtja eatnemen vierhtieh nuhtjedh jïh nuhtedh, aarhti bïjre soptsestidh mah åtnasuvvieh, tjöönghkemen bïjre askeboelhki jïh jeatjah fenomeni mietie eatnamisnie, jïh aerpievuekiejgujmie viertiestidh jeatjah saemien siebriedahkine
+aktem fotosoptsesem soejkesjidh gusnie guvvieh, tjaeleme tjaalegh, tjoeje jïh musihke
+soejkesjidh, bigkedh jïh teestadidh aelhkie maallh bigkemetseegkeldahkijste, jïh prosessem vihtiestidh åssjaldahkeste gaervies dorjesasse, tjaaleginie jïh guvviejgujmie
+Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
+soejkesjidh jïh galkedh prosjektem eajhneste ellies barkose jïh jïjtsh teekstem jïh tjaelemem vierhtiedidh maahtoejgujmie gïele jïh teeksti bïjre
+soejkesjidh jïh tjirrehtidh voejhkelimmieh påvisningsreaksjovnigujmie, leehpeme aamhtijste aktene pleentegisnie jïh analyjse ammes aamhteste
+soejkesjidh jïh tjirrehtidh ovmessie såarhts goerehtimmieh juktie damtijidh variabelh, veedtjedh jïh gïetedidh daatah jïh reektehtsem tjaeledh gusnie digkede jueriem möölehtimmeste jïh vuarjasjidh mejtie fiejliegaaltijh
+soejkesjidh jïh tjirrehtidh goerehtimmieh unnemes aktene eatnemedajvesne, vïhtesjimmieh vïhtesjadtedh jïh illedahkide systematiseradidh
+soejkesjidh jïh daatah tjöönghkedh vïhtesjimmine, gihtjemegoerehtimmine jïh eksperimeentine
+soejkesjidh jïh öörnedidh Saemiedigkien fïerhten jaepien noerekonferansh.
+soejkesjidh jïh meatan årrodh eatnemen vierhtijste nuhtjedh, aarhti bïjre soptsestidh mah åtnasuvvieh, jïh soptsestidh mannasinie eatnamistie vierhtieh veedtjie vihties boelhken
+aktem soptsesten tjaalegem soejkesjidh
+soptsesten tjaalegem soejkesjidh viehkine åssjaldahkekaarhteste jïh disposisjovneste
+soejkesjidh, bigkedh jïh teestadidh mekaniske stååkegaevnieh, jïh prinsihph buerkiestidh mekaniske sertiestimmide
+skuvle gåetide plakath seedtie alfabetine jïh teekstine mah leah ektiedamme ovmessie teemide, juktie dejtie gåetesne gævnjastidh
+Gærjagåetie dïedtedeellemem dååste Nasjonal-gærjagåeteste.
+Polijse, skïemtjijeåårganisasjovnh jïh politihkerh
+Politihkem hammoedidh aktene lïhke govlesadtemisnie kåanste- jïh kultuvrejieliedinie
+Doh jeenjemes politihkerh leah badth sïemes båatsoelåhkoe tjuara staeriesovvedh jïh geahpanidh, guktie dïhte dejnie rïektes gåatomevåaroeminie sjeahta fïerhtene dajvesne.
+Politihken aamhtese: Ruffien 2010 dle Saemiedigkie aktem mineraalebïhkedæjjam nænnoesti juktie saemien kultuvrem, jieliemidie jïh siebriedahkejieledem gorredidh rïektes goerehtimmine, gosse pryövenassh vaeltedh jïh mineraalevierhtieh evtiedidh aerpievuekien saemien dajvine.
+Finnmaarhkekommisjovne
+Politihken aamhtese: Öörnege voenges nasjovnaalepaarhkeståvroejgujmie, mij tseegkesovvi jaepien 2010, lea akte vuekie Nöörjen aalkoealmetjerïekteles dïedth illedh ihke aalkoealmetjh edtjieh meatan årrodh eatnemevierhtide nuhtjedh, reeredh jïh vaarjelidh sijjen dajvine.
+Politihken aamhtese:
+Dah politihkeles krirrieh leah dannasinie joekoen murreds skuvleveeljeminie.
+- Politihkeles krirrieh
+Edtja nuekies tïjjem vedtedh juktie reelle konsultasjovnh jïh politihkeles gïetedimmiem raeriestimmijste tjïrrehtidh.
+Daan raajan göökte fïerhten jaepien laavenjostoetjåanghkoeh politihkeles daltesisnie orreme.
+Staareraerie dïhte nomme dan åårga
+Politihkeles siebrie
+Politihkeles dïedtesuerkieh raeresne / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Stoerretjåanghkoen ståvroe
+Poltihkeles stuvremeReereme
+POLITIHKELES STUVREME:Tjïelteståvroe tjïelten åejveste stuvresåvva.
+Reerenassepartijij politihken våarome - Soria Moriabæjhkoehtimmie - ulmie jeahtasovveme saemiepolitihkem uvtiedidh mij galka abpe saemien åålmegem dïenedh guktie saemiengïele, kultuvre jïh siebredahkejielije gelkieh vihties båetije biejjiej Nöörjesne årrodh.
+- Politihken dïrregeskaavtege byöroe stuerebe årrodh goh svaalije jïh aajhtoeh.
+Politihke lea jeatjabigujmie årrodh.
+Politihke lea staeriedidh dam mij lea vælnjode.
+Politihke jïh demokratije
+Politihke lea jiehtedh "Yess, - daejnie sïjhtem meatan årrodh."
+Politihke lea datne jïh manne.
+Politihke lea daamtaj aktem aamhtesem jienebh sijjijste vuejnedh, jïh maahta geerve årrodh gaavnedh jïh vuejnedh gaajhkide sijjide.
+Politihke murreds dannasinie datne lïerh guktie aath leah gårreldahkesne.
+Politihke murreds.
+Politihke lea steemmadidh jïh tsevtsiedimmiem utnedh.
+Politihke lea steemmadidh.
+Politihke lea ussjedidh jïh meatan årrodh.
+Politihke lea maam akt mïeledh, jïh politihke maahta maam akt darjodh dejnie dov mïelen bïjre.
+Politihke lea dan bueriebassese jarkelidh.
+Poltihke lea ussjedidh.
+Politihke lea baanesne årrodh, ij radtiebielesne.
+Politihke datnem skreejrie ussjedidh.
+Politihkeevtiedimmie jïh bïevnesebarkoe edtja aktene lïhke laavenjostosne årrodh båatsojne.
+Akten politihkerasse lea vihkeles åadtjodh altese aamhtesem preessesne neebneme, jïh preessese lea vihkeles bïevnesh jïh aamhtesh politihkerijstie åadtjodh.
+politihkedajve jaepien 2000 gåessie Svöörje
+Politihke lea daamtaj dov horisontem vijriedidh.
+Politijejïlleskuvle sæjhta dan barkoe jienedamme skreejreme kandidath saemien våaromisnie persovnijen dåeriedimmien mietie jïh lihke gaskesadteme politijedajvine.
+Politijejïlleskuvle lea, dan gaskesadteme- jïh skreejremestategijinie, vuajnoe almetjh unnebelåhkoste skreejredh, dan nuelesne saemieh.
+Politijejïlleskuvle lea jaepeste 1993 barkeme iedtjeles almetjh etnijhken unnebelåhkoevåarome
+- sïjsevaaltemenjoelkedassh Politijejïlleskuvlese vedtieh nuepiem sïjse vaeltedh 20 prosent ohtsejistie sjïere våaromisnie, jis ohtsijen lea sjïere kvaliteth mestie politijenetate gihtjie.
+Politijejïlleskuvle goevtese Bodø eelki tjaktjen 2008 provsjektem man ulmie jienede ohtsijelåhkoem saemien våaroeminie politijeööhpehtæmman.
+- ektiebarkoe Politijejïlleskuvle goevtese Bodø jïh Luvlie- jïh Jilliefinnmarken politijedistrikte gaskem iedtjeles skreejreme aelkedh.
+Pollisen IKT-øørnegh eah nuekies hijven juhtieh.
+Jienede saemien gïele- jïh kultuvreguarkoem edtja vadtasovvedh bïevnesi / kuvsji / ööhpeht immiefaalaldahki tjïrrh barkijide politije- jïh lientsenetatisnie.
+Popup-steegkeme Jis datne Win XP service pack 2 åtnah, dle daarpesjh popup-steegkemem jamhkelidh jis edtjh buektiehtidh illedahkh j.n.v. vöörhkedh.
+Portrehth soptsestieh maam learohkh leah vuesiehtamme dah haalvoeh jïh eah haalvoeh
+Portrehth soptsestieh maam learohkh leah vuesiehtamme dah haalvoeh, jïh eah haalvoeh pryövesne.
+Positijve sjïere aevhkieh vuajnalgi goh daerpies, juktie seamma reaktah åadtjodh saemiej jïh nöörjen almetji gaskem.
+PP-dïenesje aamhtesemaehteles raeriem vadta.
+Maahta aamhtesegïetedimmiem PP-dïenesjasse golme boelhkine juekedh:
+PP-dïenesjen barkoe lea nænnoestamme ööhpehtimmielaakesne, g, j daejnie paragraafine:
+PP-dïenesje laavenjostoe gaskem jeatjah maanagïertigujmie jïh skuvligujmie juktie faalenassem sjïehteladtedh learohken nuepiej jïh daerpiesvoeti mietie.
+PP-dïenesje edtja skuvlide viehkiehtidh lïerehtimmiem buerebelaakan sjïehteladtedh learoehkidie mej sjïere daerpiesvoeth.
+PP-dïenesje salkehte, raereste jïh bïhkede maanaj, noeri jïh geerve almetji bïjre mah haestemh utnieh daan bïjre
+PP-dïenesje sjeavohtsvoetedïedtem åtna.
+Dåarjoehtimmie PP-dïenesje maahta dåarjoehtimmiem vedtedh viehkine raerijste / bïhkedimmeste eejhtegidie, barkijidie maanagïertesne jïh lohkehtæjjide skuvlesne.
+PP-dïenesje maahta aaj geerve almetjh viehkiehtidh mah sijhtieh maadthskuvlelïerehtimmiem vaeltedh.
+P-pillerem maahta receptesne åadtjodh tsegkietneste jallh dåakteristie noeredåastoevisnie, tsegkietniedåastoevisnie jallh sekse- jïh ektiejielijedåastoevisnie.
+Daamhtaj dïhte man nomme kombinereme p-pillere p-pillerem gohtje.
+P-pillere ij tjoeleskïemtjelassi vööste vaarjelh.
+Jeenjemes pruvhkieh onanereeme åvteli dah seksem jeatjabinie utnieh.
+P-pillere lea preventijvevierhtie tabledtehammosne nïejtide.
+Darjodh Learohkh maehtieh lyjhkedskreekide meatan vaeltedh gosse edtjieh ålkone årrodh jallh fuelhkiem / voelph lyjhkedskreekine bööredh gosse dagkeres biejjiem skuvlesne utnieh.
+Praktihkeles åtnosne dle matematihke vuesehte dïhte lea akte nuhteligs dïrregefaage.
+gosse eadtjohkelaakan meatan, vuesiehtidh jïh buerkiestidh guktie edtja bïerkenidh eatnamisnie
+Pressedåarjoe saemien avijsidie, mij kap 335 påaste 75 vadtasåvva Kultuvre- jïh gærhkoedepartementen budsjettisnie, edtja j.g. lissieåasam avijsepubliseremasse saemien gïelesne kompenseredh.
+Preessegovlehtallijh Vuartesjh læstoem gusnie Saemiedigkien jïh iktedimmiedåehkien preessegovlehtallijh.
+PREESSE JÏH POLITIHKERH SINSITNESTE JEAROHKS Stoerredigkiepolitihkerh jïh preesse leah jearohks sinsitneste.
+Preessetjiehtjele Akte jïjtse preessetjiehtjele tseegkesåvva gusnie frijje nedtevierhkie, barkoestasjovnh jïh ryöktesth saadtegh konferansejarngeste.
+Preessegovlehtallijh / Preessebïevnesh / Saemiedigkie - Sametinget
+Pressegovletallijh / Preassa / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+Preessegovlehtallijh
+Preessen siebriedahkeråålle 1.1. Åadtjodh jiehtedh maam sæjhta, bïevnesidh maam sæjhta jïh trygkedh maam sæjhta leah maadthbiehkieh aktene demokratijesne.
+Preesse jïh meedijah jïjtsh tjiehtjelh utnieh, jïh desnie sjïehteladteme guktie gåarede raadijove- jïh tv ' sne seedtedh saemiedigkietjåanghkojste.
+Preesse jïh meedijah jïjtsh tjiehtjelh utnieh, jïh desnie sjïehteladteme guktie gåarede raadijove- jïh tv 'sne seedtedh saemiedigkietjåanghkojste.
+Preessen akte joekoen diedte guktie joekehts vuajnoeh olkese båetieh.
+diedtijeexpedisjovnesne, teel.
+jïjtsem åehpiedehtedh jïh, jïjtse fuelkien jïh slïekten bïjre soptsestidh
+Presidente Aili Keskitalo vihteste daate akte tjïelke giehpiedimmiedåarjojne saemien siebriedahkese.
+Presidente Aili Keskitalo jïh parlamentarihkeles åvtehke Barkijekrirrien Saemiedigkiedåehkesne Vibeke Larsen leah stïeresne åejviesuerkiebielesne mij lea goeven 7. jïh 8. b.
+Presidente Aili Keskitalo lea gaajh håjnoes reerenassen raeriestimmeste staatebudsjedtese.
+Presidente Aili Keskitalo lij dïhte voestes håalije EN:n Ihkuve forumisnie aalkoealmetjidie gosse Veartenekonferansem aalkoealmetjidie digkiedin måantan suehpeden 19.
+Presidente guessine mænna reeremetjïeltine
+Presidente guessine mænna reeremetjïeltine / Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
+Presidente aavode moenehtsen lïhtsegh gaavnesjidh jïh myöte sov leah jolle veanhtadimmieh dïsse maam moenehtse maahta buektiehtidh.
+Presidente Keskitalo tjïerteste gaskem jeatjah Saemiedigkie sæjhta utnijh dejstie voenges gïelejarngijste edtjieh stuerebe tsevtsemefaamoem utnedh, jïh lïhkesvoetem damtedh jarngide.
+Saemiedigkieraerien lïhtsegh leah nammoehtamme presidenteste, mij lea raerien åvtehke.
+Presidente (NSR)
+Vijriesåbpoe dle presidente Olli jeahta EN. ' n generalekrirrien presidente Ambassadööre Nassir Abdulaziz Al-Nassar, sov sjæjsjalimmien tjïrrh vuesehte satne jïh doh lïhtsegestaath eadtjohkelaakan pryövoeh tjïrrehtimmien aalkoealmetji reaktijste gorredidh.
+Vijriesåbpoe dle presidente Olli jeahta EN. 'n generalekrirrien presidente Ambassadööre Nassir Abdulaziz Al-Nassar, sov sjæjsjalimmien tjïrrh vuesehte satne jïh doh lïhtsegestaath eadtjohkelaakan pryövoeh tjïrrehtimmien aalkoealmetji reaktijste gorredidh.
+b. Lissine Aili Keskitalo aaj saemiedigkieraerien lïhtsegh Thomas Åhrén, Ann-Mari Thomassen, Henrik Olsen jïh Silje Karine Muotka meatan.
+Prinsihpielle bielie
+Dah prinsihph våaromem utnieh dotkemisnie jïh maahta dejtie ektiedidh daesnie-jïh daelievuarjasjæmman
+Prinsihpe gohtjesåvva forholdveeljeme.
+Prinsihpe lea meatan vaalteme eatnemegellievoetelaakese § 1, 8 jïh 14.
+Privatisth edtjieh tjaaleldh eksamenem vaeltedh nöörjen gïelesne.
+Privatisth edtjieh tjaaleldh eksamenem vaeltedh, Eksamene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta byögkeles sijjesne.
+Privatisth edtjieh tjaaleldh eksamenem vaeltedh.
+Privatisth edtjieh tjaaleldh jïh njaalmeldh eksamenem vaeltedh.
+Privatisth edtjieh njaalmeldh eksamenem vaeltedh.
+Privatisth edtjieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenem vaeltedh.
+Privatisth edtjieh aktem tjaaleldh eksamenem nöörjen gïelesne vaeltedh.
+Privatisth gelkieh tjaaleldh eksamenem saemien Jå3 - daltesisnie utnedh.
+Privatisth gelkieh dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh eksamenem saemien 1 åadtjodh.
+Privatisth gelkieh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh eksamenh saemien 2 jïh saemien 3 åadtjodh.
+Profijle lea jarkelamme passijve gïehtelimsdåarjoeöörnegijstie vielie evtiedimmiestuvreme duadtan - manne joekoen geerjene akten dagkeres jarkelimmien åvteste, saemiedigkieraerie Marianne Balto jeahta.
+Provgrammen jåhtemetïjje lea boelhkesne 2007-2017. gosse saemien gïelem dæjpa sïevede provgrammesne j.g. vihkeles lea skreejredh saemien gïelem utnedh dotkemisnie jïh dah gaavhtan maahta meatan åårodh saemiengïeleldh daajroetradisjovnem darjodh.
+' sne. Dïhte programme maam soejkesjamme edtja govhte jaepieh vaasedh, sæjhta sjïehteladtedh guktie aamhtesegïetedimmie raadtjoesåbpoe sjædta dovne etaatese, utnijidie jïh jeatjah aktøøridie.
+'sne. Dïhte programme maam soejkesjamme edtja govhte jaepieh vaasedh, sæjhta sjïehteladtedh guktie aamhtesegïetedimmie raadtjoesåbpoe sjædta dovne etaatese, utnijidie jïh jeatjah aktøøridie.
+Programme eelki jaepien 2008 jïh råajvarimmieh meatan vaaltasuvvieh fïerhten jaepien Saemiedigkien budsjedtesne.
+Provgramme rihpesti seminarijem saemien gïelen bïjre, teknologije jïh skreejrehtimmieh Tromsøen gærjagåetesne.
+Gyhtjelassh programmen bïjre:
+Programmen ekonomeles mierie lea 8,5 mill. kråvnah.
+Programmem daesnie gaavnh.
+Akte vihkeles ulmie programmine lea aaj aktem viermiem aktööri gaskem sjugniedidh.
+Provgramme namhtah jïh maahta gaskeviermeste veedtjedh.
+Programmen nomme lea Dáhttu jïh stuvresåvva Kreative Industrijeste stillemen mietie Saemiedigkeste.
+Programme
+Programme sijjiem åtna 12 eadtjohke almetjidie Tromseste jïh aalka gålkoen Noerhtealmetji jarngesne.
+Programmesne sijjie gååvnese 12 almetjidie mah åadtjoeh meatan årrodh 3 faagetjåanghkojne.
+Programme sæjhta daej golme åejviebiehkiej bïjre årrodh:
+Jeenjesh leah meatan orreme programmesne Tromsesne jïh Finnmaarhkesne, daan mearan 36 kultuvrejielemebarkijh meatan orreme.
+Proposisjovnine jïh bïevnesinie mah Stoerredægkan åvtese bïejesuvvieh, jïh gusnie reerenasse aktem jeatjah vuajnoem åtna Saemiedigkeste, dle Saemiedigkien vuarjasjimmieh jïh vuajnoeh edtjieh våajnoes årrodh.
+Proposisjovnesne aaj akte vuarjasjimmie demokratijejarkoste Dennie nöörjen gærhkosne.
+prosjekte saemiedigkide golme jaepieh vadta akten ihkuve finansieradæmman sjïehteladtedh Saemien Gïelegaaltijistie.
+Provsjekte sæjhta aelkedh soejkesjeboelhken mietie, mohte ennje rååresjeminie jïh minngemes haemie jïh maaksoe ij leah tjielkes.
+Daah vuarjasjimmiegoerh sjïehtieh
+Prosjekte golme jaepieh vaasa jïh såevmien saemiedigkie prosjektem stuvrie.
+Prosjekte aktem jaepiem vaasa.
+Prosjekteilledahkh mah leah sjïehtesjamme siebrien / institusjovnen soejkesjevierhkesne
+Dorje dam prosjektem aktene laavenjostosne Universitetine Nordlaantesne.
+Prosjekte Språkteknologisk infrastruktur for urfolksspråk i Nordvest-Russland lea akte dejstie soejkesjamme prosjektijstie Noerhtedajve-barkosne.
+Provsjekte sæjhta diedtedh ööhpehtimmiem
+Provsjekten golme jaepien vaasa, jïh dan ulmie edtja åarjelsaemien staavemevaaksjomem årrodh åvteli jaepien 2010 nåhka.
+Prosjekte edtja maahtoem, dorjesidie jïh maarkedelåhkojde lissiehtidh saemien fealadassesïeltide.
+Prosjekte edtja viehkiehtidh guktie noere tjaelijh rïektes nuepiem åadtjoeh maanusem evtiedidh bïhkedimmien, maahtoeevtiedimmien jïh viermietjåanghkoej tjïrrh.
+39 ektine öörnesovvedh. Provsjekte edtja ektiedimmien modellh ööhpehtimmesne evtiedidh 13-jaepiej skuvleöörneme jïh jïllebe ööhpehtimmie, jïh råajvarimmieh evtiedidh gusnie gïele jïh kultuvremaahtoe ektesne vååjnoeh.
+Prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta daah leah aaj jïjnjh vaajesh, histovrijh jïh soptsesh tjöönghkeme dejstie ovmessie dajvijste.
+Prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta illedahke daehtie prosjekteste lea jïjnje orre materijaale, ij goh unnemes dejstie vielie miehtjies dajvijste gusnie ij leah kultuvremojhtesh vïhtesjadteme aarebi.
+Prosjekten åvtehke lea Pia Juuso.
+Prosjekten åvtehke: Bjønnes Kommunikasjon Haamoe jïh dorjese: Christian Sørhaug Teekste: Kjell Bakken, Johannes Bøyum jïh Sven Fjeldal.
+Prosjekte vyörtegs dååjrehtimmieh vadteme, jïh åtna dam goh læhkoes.
+Prosjekte lea gieltegs jïh mov lea stoerre vuartoeh daate prosjekte dorje guktie jienebh saemien gielem nuhtjieh, Valle jeahta.
+Prosjekte akte laavenjostoe Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeentine.
+Prosjekte mij lea dorjeme ektiebarkosne Saemieskuvleståvrojne Sveerjesne, lea akte raastedåaresth interregprosjekte jïh learohkh abpe åarjelsamien dajvesne faarhmeste.
+Prosjekte mij lea dorjeme ektiebarkosne Saemieskuvleståvrojne Sveerjesne, lea akte raastedåaresth interregprosjekte jïh learohkh abpe åarjelsamien dajvesne faarhmeste.
+Provsjekte sïemelatjkosne saemiedigkien jïh Tromsen fylhketjïelten gaskem neebnesåvva.
+Akte prosjekten iktedæjja bielelen prosjekte-dåehkie ij leah buektiehtamme jïjnjem darjodh.
+Prosjekte maahta jïjnjh hijven illedahkh vuesiehtidh, dovne man gellie geerve almetjh mah saemien gïelelïerehtimmiem tjïrrehtamme, jïh man gellie gïelejarngh jïh jeatjah institusjovnh mah leah meatan orreme prosjektesne.
+Daelie prosjekte jåarhka jïh maanah jïh noerh abpe veartenistie bööresuvvieh.
+Provsjekte tseegki g. j. vierhtiedåehkiem 30 politijedïenesjimmiealmah unnebelåhkoevårominie, golme daejstie saemieh, gieh iedtjeles barkin noeride tjuevtjeidh edtjedh Politijejïlleskuvlem ohtsedh.
+Dah mah tjaatsestimmiereaktoem utnieh leah akte 8.
+Juktie buektiehtidh daejnie prosjektine nïerhkedh dle daerpies aktem tastatuvre-øørnegem evtiedidh dejtie sjyøhtehke gïelide; kildinsaemien, komi jïh nenetsijen gïelh.
+Noerh mah saemien soptsestieh, edtjieh prosjektem juhtedh jïh dan vuepsie lea aktem ovbyjjes jïh interaktive sijjem dan luvlesaemien gielese skaepiedidh.
+Prosjekth leah gaajhki bïjre, goh kultuvremojhtesh eatnamisnie, sjïehteladteme kultuvrebaalkijste, immaterijelle kultuvremojhtesh, dåaroehistovrije jïh bueriedimmie vaarjelamme gåetijste.
+Såevmien Saemiedigkie prosjektem lijrie.
+Prosjekten ulmie:
+Prosjekten ulmie lea unnemes vïjhte noere tjaelijh dåårrehtidh mah saemiengïelesne tjaelieh.
+Prosjekten tjïrrh ohtsije lea illedahkeulmine åtneme learohkh jïh lohkehtæjjah edtjieh maahtoem lissiehtidh voengem nuhtjedh goh akte iemie sijjieh dorjesh eatnamisnie gaavnedh, jïh krodth, goebperh jïh muerjieh eatnamistie nuhtjedh, jïh lïeredh baarhkoelaejpiem bååhkesjidh naavradahkigujmie ektine mearoesaemien kultuvreste.
+Prosjekten ållesth maaksoemierie lea 221,6 millijovnh kråvnah boelhken 2012-2015, inklusijve ovseekere-læjkome 61 millijovnh kråvnine.
+ektiebarkoepartnerh provsjektesne lea snåase tjïelte jïh jeatjah aktørh maadthööhpehtimmesne jïh jïllebe ööhpehtimmesne.
+tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeente prosjektem maaksa, jïh aajhterh leah Saemiedigkie jïh departemeente.
+Prosjekte beetnehvierhtie åådtje lissine dan bielieprogrammese Interreg V A Noerhte Saepmie, Lapin liittoste, Tromsen fylhketjïelteste jïh saemiedigkijste Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne.
+saemien gïelh voesteges evtiedamme boelveste boelves juhtieminie jïh destie evtidamme.
+Prosjekte lea sjïerelaakan lohkehtimmiem åarjelsaemien gïelesne tjiertestamme, ovmessie daltesinie.
+Prosjektesne edtja göökte maahtoetjaalegh tjaaledh, akte mij aakademiken dotkemen bïjre jih akte mij dejpelatjen maahtoen bïjre.
+Gosse ohtseme gïetesåvva Saemiedigkie maahta vuarjasjidh mejtie ohtsije ekonomeles nuepiem åtna prosjektem / tseegkemem tjïrrehtidh.
+Prosjekten åssjaldahke lea aktem interaktijve sijjiem sjugniedidh gusnie luvlesaemien noerh maehtieh gïelem nåhtadidh.
+Provsjekten ulmie lea dah lïhtsegh edtjieh skreejrehtidh dej maahtoem saemiengïelesne formaliseredh, guktie dah maehtieh dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh saemiestidh.
+Prosjekten ulmie lea unnemes golme sïelth tseegkedh 2016 åvtelen.
+Prosjekten vuepsie lea ïedtjh vedtedh guktie vielie sijhtieh åarjelsamien lieredh jïh jienebh sijjieh skaepiedidh gusnie maahta gïelem nuhtjedh.
+Prosjekten ulmie lea learohki mearoesaemien maadtoem nænnoestehtedh jïh mearoesaemien kultuvrem eevtjedh.
+Provsjekten åejvieulmie lea vååjnesasse jïh skreejrie åarjelsaemien gïelem jïh kultuvrem, jïh guektiengïelenvoete snåasesne jïh Noerhte-Trøndelagesne öövtiedidh.
+Vuekiej åssjele lea:
+Akte stuvremedåehkie edtja prosjektese tseegkesovvedh gusnie tjirkijh Röörosen tjïelteste, Åarjel-Trööndelagen jïh Hedmaarhken Saemiej Saerviste jïh Aajegistie leah meatan.
+Provsjekte lea soejkesjamme göökte gïelebiesieh jaepesne golmen jaepien.
+eadtjohkevoetem sjugniedieh, guktie enn jienebh demtieh gærhkoe lea boerehks jïh faarhmeles.
+Pryövnassereeremesysteeme (PAS.
+Sïejhme vïrrepryövenassine maahta PSA-vierhtiem vaaksjodh.
+PSA-vierhtie maahta bijjiemdidh jis prostatastuaranimmiem åtna.
+Jis PSA-vierhtie jollebe 3 mikrogramh lïjhterisnie dellie jeanane.
+Ij PSA-pryövenassem vaeltieh goh sïejhme healsoevaaksjome almide sæjhta vuejnedh jis dah dan aareh hammoe prostatacancerem utnieh.
+Aevhkieh jïh slearesh PSA-pryövenassine
+Ånnetji PSA daamhtaj vïrresne gååvnesieh, jïh dam PSA-pryövenassine mïetedh.
+PSA åeniedimmie prostataspecifikt antigen:este.
+PSA vïrrepryövenasse mij goerehtimmine mah tjuara darjodh gosse prostatam goerehtidh.
+PSA aaj möölie gosse prostatacancerem båehtjerde.
+Raajnese maahta noerhte Vilhelmina saemiensïjteste nuhtjesovvedh snjaltjen 1. - mïetsken 31.
+Råaksoentjahken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie johke Skardmodalselva rijhkeraastem tjuahpa, daam johkem dan johken Finnskardbekken njaalman johkesne Skardmodalselva.
+Tsïengelen Raanes Sørensen edtja lïerehtæjjine aelkedh aktene profesjovnelle baledtekompanijesne, Coastal City Ballett
+Raavrevijhke lea Jåman hïejmetjïelte.
+Ruffien 2010 dle Raavrevijhken tjïelte Noerhte-Trööndelagesne nænnoesti syökedh meatan sjïdtedh reeremedajvesne.
+Gaahpoeh laavenjasside edtjieh learohkh jïjtje baakoejgujmie jallh taaligujmie vaestiedidh, mearan gellieveeljemelaavenjassine edtja learohkh aktem vaestiedassem veeljedh gellijste.
+Gaajhkesidie gaahpan Gaajhkesh dovnesh åajva guessine gærhkose båetedh: båeries jïh noerh, dah gïeh jaehkieh jïh dah gïeh eah jaehkieh.
+Ræhpas tjåanghkoeh
+Gärhkoe mij gaahpene jih dihte barka almetjidie mah nåake utnieh.
+Raerien åejvieladtjeraerie jårrele dej gaektsie lïhtsegelaanti gaskem, jïh iemielaakan göökte jaepieh vaasa.
+Dan duekesne konsultasjovnh saemiedigkine lea departemente aalkeme goerehtimmiem guktie dåarjoeöörnege buerebe maahta skreejrehtidh åtnoem gaajhkh dah saemien tjaaleldhgïelh.
+Konsultasjovnh goerehtallemelaaken jïh konsultasjovnelaaken bïjre
+Saemiedigkie sæjhta konsultasjovnine akten dagkeres laaken bïjre, aktem diedtem utnedh ihke laake lea almetjereaktan mieriej sisnjeli.
+Dah konsultasjovnh vuesiehtin ij lij væljoe reelle konsultasjovnh tjïrrehtidh, juktie raerieh gaavnedh mej bïjre meehti siemes årrodh.
+Njammacancere aktem daamhtemes cancerehammojste nyjseni gaskem.
+bïevnesi - jïh seammalaakatje darjomi tjïrrh jeatjah
+Reerenassen barkoe saemien gïelide tjuara aaj vuesiehtidh departementij jïjtsh åtnoe saemien gïelijstie.
+- Reerenassen noerhtedajvepolitihken jïh klijmajarkelimmiej gaavhtan leah daerpies lissiehtamme riejriesvoetine kreekehealsoen jïh beapmoejearsoesvoeten bïjre noerhtene.
+Reerenasse aaj tjïertesti dïhte ulmie saemien kultuvrem Nöörjesne vaarjelidh, edtji jïjtjeraarehke veeljemisnie årrodh.
+Jaepien 2013 dle reerenasse sæjhta aktine pryövenassine nïerhkedh gusnie golme fylhkenålma-embeth edtjieh aktem veaksahkåbpoe bïhkedimmieråållem åadtjodh NAV-utniji vööste.
+Reerenasse sæjhta jeenjh bïevnesh saemiengïelesne dan viermiesæjtojne åålmehtehtedh jïh jienede saemiegïeleldh paehperh.
+Reerenasse sæjhta målsodh daan beajjetje göökte öörnegh barkoehaevide, aktine tïjjestaeries barkoehaevietjirkeminie.
+Reerenasse sæjhta vijrebasse systemem evtiedidh kvalitetenvierhtiedimmiem jïh bïhkedimmiem skuvlide jïh skuvleaajhteridie joekoen haestemijgujmie prioriteredh.
+Reerenasse sæjhta dan dahkoesoejkesjen tjïrrh våaromem bïejedh vijries jïh guhkiesmïeresne barkoen åvteste saemiejgïelide sektovrij jïh reeremedaltesij dåeresth.
+Reerenasse sæjhta dan åvteste annje akte eadtjohke guejmie årrodh gaskenasjovnaale barkosne, dan govlesadtemasse staati jïh dej aalkoealmetjetjïerti gaskem, Aasrud jeahta.
+Reerenasse sæjhta lissine jïjnjh råajvarimmiejgujmie aelkedh, goh evtiedimmie hijven kvaliteetevæhtijste jïh krievemijstie, bihkedimmiem darjodh dahkoesijjien bïjre juktie healsoe-jih sosijaaledienesjh skååffedh, jïh guhkebe sjiehtedimmieboelhkh gusnie dïhte maereles.
+Reerenasse sæjhta barkoesoejkesjeboelhkesne våaromem darjodh tjerkebe barkedh dah saemien gïelh ovmessie siebredahkesuerkine - joekoen lïerehtimmie, ööhpehtimmie, byjjes dïenesjimmie- jïh håksoevadteme, jïh åtnoe jïh vååjnesasse saemiengïelem byjjes tsiehkine.
+sjïere sæjhta reerenasse dïedtedh jeenjh paehperh åarjel- jïh julevsaemiengïelesne åålmehtehtedh.
+Reerenasse aaj sæjhta jeenjh systematijhken orrestimmiem jïh kvalitetetjïrkemem tjïrkedh saemiengïeleldh viermiesæjtojne.
+Reerenasse sæjhta baeniestarnetsiehkieh kaarhtedidh jïh jis lea ektietsiehkiem, åvteli jeenjh råajvarimmieh buarene baeniestarnem saemien åålmegisnie aelkedh (v. d. st. bïev. nr. 35. 2006 - 2007).
+Reerenasse ussjede aktem laakeraeriestimmiem buektedh gïjren 2013.
+Reerenasse sæjhta baeniestarnen bïjre maanine jïh noerine unnebelåhkoeåålmegisnie bievnedh starnestasjovnesne- jïh skuvlestarnedïenesjimmesne utnedh.
+Reerenasse sæjhta lissiehtahkesoejkesjidie bæjhkoehtidh daan tjaktjen.
+Reerenassen nedtesæjroe tjïeltereformen bïjre
+Reerenassen gaskeviermiesæjtoej www.regjeringen.no lea jïjste saemien gïeleveeljeme jaepeste 2004.
+Reerenassen dïedte lea aaj aktem materijelle kultuvrevåaromem tjåadtjoehtidh mearoesaemien kultuvrese, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Reerenassen unnebelåhkoepolitihke
+Reerenasse raereste Gærhkoeraerie edtja bispide Dennie nöörjen gærhkosne båetijen aejkien barkose seehtedh, jïh Gærhkoeraerie edtja nænnoestidh guktie prosesse nominasjovnine, steemmadimmine jnv. edtja årrodh barkoeseehtemen raajan.
+Reerenasse raereste Saemiedigkie edtja 225,665 millijovnh kråvnah åadtjodh Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartementen bijjelen.
+Dannasinie dle reerenasse raereste budsjedtem nænnoestidh 80 millijovnh kråvnajgujmie juktie daerpies juhtiehtimmiem åvtese gorredidh dennie barkosne orre IKT-infrastruktuvrine, orre programmevaaroesijjie, buerebe jearsoesvoeteøørnegh jïh åvteprosjekte orre bysvehtsaamhtesesystemidie.
+Reerenasse raereste dåarjoem lissiehtidh Saemiedægkan 700 000 kråvnajgujmie juktie åarjelsaemien learoevierhtie- jïh terminologijeevtiedimmine barkedh jaepien 2012.
+Reernasse raereste ållesth 205,75 milllijovnh dåarjodh 2012 juktie prosjekteringen jåarhkedh gellie gåetijste:
+Reerenasse raereste dåarjodh 220 millijovnh kråvnah jaapan 2012 juktie IKT-øørnegh orrestehtedh NAV.
+Reerenasse raereste 85 millijovnh kråvnah dåarjodh kjerne-journalide healsoesuerkesne jaepien 2012.
+Reerenasse raereste ållesth 843 millijovnh kråvnah dåarjodh saemien aamhtesidie jaepien 2012, akte lissiehtasse ovrehte 17 millijovnh kråvnine.
+Mubpien jaepien budsjedtesne dle reerenasse raereste beetnegh dåarjodh daejtie stuerebe prosjektide:
+Reerenasse uvtede jeenjh råajvarimmieh våaromem bïejedh guktie skreejrehtimmie saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman jienede jïh råajvarimmieh guktie jeenjesh saemiengïelem lohkedh aktem dejstie faagijste dej nöörjen lohkehtæjjaööhpehtimmesne.
+Staatebudsjedtesne Reerenasse stoerre dåarjoeh raereste mah leah ektiedamme bombadæmman reerenassekvartaalese snjaltjen 22. b. 2011.
+Reerenassen dahkoesoejkesje saemien gïelese boelhken 2009 -2013 jïjnjh hijven råajvarimmieh åtna, jïh akte nuhteligs dïrrege orreme juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
+Reerenassen åtnoe saemien gïelide
+Bïhkedassh reerenassen saemiepolitihkesne konsekvensh utnieh guktie gærhkoe jaahkoeøøhpehtimmiem øørnede saemide. St. biev.
+Reerenassen saemien vuajnoe tjïeltereformesne, staatetjaelije Anne Karin Olli
+Reerenasse faamoem åtna.
+- Mijjieh joekoen madtjeles ihke mijjieh rååresjimmiej tjïrrh orre njoelkedassi bïjre regijovnaaledåarjose, jååhkesjimmiem åadtjoejimh fleksijbele årrodh gosse edtjebe gïehtelimsdajvem gaertjiedidh.
+Reerenasse Stoerredigkien dåarjelimmiem åtna 13.
+Biehkie dejstie strategijste laake nasjovnelle unnebelåhkoej jih unnebelåhkoegïeli bïjre faamoem Tsiengelen 1. b 2010 åadtjoeji.
+Reerenassh ektesne jiehtieh guktie reeknemem jïh revisjovnem tseegkedh.
+Reerenasse positijves vuajna dagkere filmejarngem tseegkedh, mij maahta dåarjodh stuerebe åvtemierie saemien filmese.
+Reerenasse veanhta daate iemeles destie saemien gïele tjerkebe årrodh.
+"Goh akte vihkeles våarome sov politihkese dle reerenasse våaroemasse beaja staate Nöörje aalkovistie lea göökte åålmegi dajvesne tseegkesovveme - saemieh jïh nöörjen almetjh - jïh gåabpegh åålmegh dam seamma reaktam jïh seamma krievemem utnieh sov kultuvrem jïh sov gïelem evtiedidh.
+"Goh akte vihkeles våarome sov politihkese dle reerenasse våaroemasse beaja staate Nöörje aalkovistie lea göökte åålmegi dajvesne tseegkesovveme - saemieh jïh nöörjen almetjh - jïh gåabpegh åålmegh dam seamma reaktam jïh seamma krievemem utnieh sov kultuvrem jïh sov gïelem evtiedidh.
+Dah reerenassh gøøkte lïhtsegh jïjtjh muenieh, giejstie akten leah jïjnjh båatsoedaajroeh jïh rïjhken båatsoejielemen raeriestimmeste moenesåvva jïh dan nubpien leah døøpmememaahtoeh.
+Reerenassh ektesne maehtieh jiehtedh tjaeliehtimmiej laavenjassh naasjovnen åejvijste dorjesuvvieh.
+Reerenassen ulmie lea gaajhkh evtiedimmieh iKT:en sisnie byjjes suerkesne edtja prinsibpen nualan bigkedh universellen haemiedimmie.
+Reerenassen ulmie lea åålmegasse faaledh mïrrestalleme starne- jïh såjhtoedïenesjem ij krööhkesth dej gïelen jïh kultuvren duekiem.
+Reerenasse sæjhte gosse maanagåetieh evtiedidh dïedtedh maahtoem tjïrkedh dovne gosse saemien gïele- jïh kultuvremaahtoem dæjpa jïh maahtoe kultuvrellen unnebelåhkoedajvine.
+Reerenassen ulmie gaajhkide tjïrkedh lea nuepieh jïh eevtjemh teknologijem jïh orre dïenesjh nuhtjedh bööremes vuekesne.
+Reerenassen unnebelåhkoepolitihke sojhkesjen
+Reerenasse stoerredigkiebïevnesem uvtems biejedh gïjren 2009 ektiegïetedimmie starnesuerkesne.
+bijjiedamme nuhtjemasse, saemien gïelese.
+Reerenasse Gööleme-jïh mearoedepartementem stilli hoksehtidh ihke Stoerredigkien maedteme-nænnoestimmie fulkesamme sjïdti.
+Reerenasse dan åvteste Gærhkoeliktesem dåarjede, dïhte latjkoe dan båetije tsiehkien bïjre staaten jïh Dan nöörjen gærhkoen gaskem.
+Dag Terje Andersen Foto:scanpix
+Reerenasse njoelkedassh bïeljele man jallh mej byjjesfaamoeh gieh edtjieh diedtide vaaksjodh.
+Reerenasse dan åvteste fylhkenålman gïeledarjomh 1,7 mill. kråvnajgujmie dåårje jaepien 2010, orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud jeahta.
+Lissine dle reerenasse dåarjoem vadta pijte- jïh luvliesaemien gïele- jïh kultuvreråajvarimmide.
+Reerenasse aktem vijrebe evtiedimmiem daehtie programmeste dåårje 170 000 kråvnajgujmie.
+Reerenasse edtja laantem stuvredh guktie laakh jiehtieh, jïh nænnoestimmieh aelkiehtidh mejtie leah muaneme Stoerredigkesne.
+Reerenasse edtja laantem stuvredh, bene ij maehtieh maam darjodh mij lea stoerredigkien jienebelåhkoen væljoen vøøste.
+Reerenasse sæjhta driektem bueriedidh juktie byøgkeles digitaale dienesjh evtiedidh, jïh raereste dannasinie stoerre dåarjoeh IKT-ektiedamme aamhtesidie jïh staaten IKT-prosjektide.
+- Reerenasse sæjhta joekoen vuesiehtidh mijjieh golme seammavyørtegs gïelh utnebe Nøørjesne.
+Evtiedimmine aktede orre tjåenghkies våaromedaata-øørnegistie Skaehtieetaatesne (daaroen MAG-prosjekte) dle reerenasse sæjhta sjïehteladtedh juktie kvaliteetem bueriedidh likning ' esne.
+Evtiedimmine aktede orre tjåenghkies våaromedaata-øørnegistie Skaehtieetaatesne (daaroen MAG-prosjekte) dle reerenasse sæjhta sjïehteladtedh juktie kvaliteetem bueriedidh likning 'esne.
+Reerenasse sæjhta laavenjostoem nænnoestidh ideelle åårganisasjovnigujmie healsoe-jïh hoksesuerkien sisnjelen.
+Juktie tjirkedh Eidsvoll-gåetie gaervies bueriedamme sjædta Maadthlaakeheevehtæmman 2014, dle Reerenasse raereste aktem dåarjoem jaepien 2012, 120 millijovnh kråvnine.
+Reerenasse ij vïenhth dïhte sjïehtedimmie, mohte vuesehte Barkoe- jïh ektiebiejemedepartemente lea eevtiedamme lihkebe ektiebarkoem Ks:ine jïh saemiedigkine saemiepolitihken bïjre tjïeltine, gusnie aaj tjieltij mïerenænnoestimmieh saemien faalaldahkide maahta teemam årrodh.
+Reerenasse idtji Saemiemoenehtsen raeriestimmiejgujmie vielie darjoeh sov bïevnesisnie Stoerredægkan jaepien 1963.
+Reeransse ij maehtieh jiehtiedh guktie skuvlestruktuvre tjïeltine jïh fylhketjïeltine galka årrodh, daate bielie tjïelten jïjtjestuvremisnie.
+Reerenasse sæjhta barkoem jåerhkedh juktie åarjelsaemien gïelem gorredidh jïh evtiedidh, jïh åarjelsaemien learoevierhtiejgujmie barkedh, saemieministere Rigmor Aasrud jeahta.
+Reerenasse 250 000 kråvnah vadta dan vijrebe barkose dejnie reeremebaakoegærjine jaepien 2011.
+Reerenasse sæjhta 3,5 millijovnh kråvnah dåarjodh dan guektienjaepien pryövenassese mij edtja bïevnesh vedtedh NAV-kontovri dïenesji bïjre, mejnie viehkehte jïh aamhtesegietedimmien bïjre.
+Nænnoestimmie lea Reerenassen bieleste pryövedh krievemidie mietedh ILO. ' n 15. artihkelisnie nr. 2, aalkoealmetji reaktaj bïjre, aktem bieliem nåhtoeaarvoste åadtjodh, gosse mineraalh evtede mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna.
+Nænnoestimmie lea Reerenassen bieleste pryövedh krievemidie mietedh ILO. 'n 15. artihkelisnie nr. 2, aalkoealmetji reaktaj bïjre, aktem bieliem nåhtoeaarvoste åadtjodh, gosse mineraalh evtede mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna.
+- Dah tjïrkemebarkoeh Reerenassekvartaalesne ektiedamme orre vaeptiesentraalese jïh bueriedæmman straejmiefasseldæmman leah vihkeles råajvarimmieh mejtie guhkiem soejkesjamme.
+Reerenassekvartaalen båetijen aejkien
+Reerenasse barkoem lissehte juktie åarjel- jïh julevsaemien gïelh nænnoestidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh, jïh 2 350 000 kråvnah vadta gellie råajvarimmide, mejtie Fylhkenålma Nordlaantesne stuvrie.
+Reerenasse lea sov budsjedteraeriestimmesne jaapan 2011 raeriestamme dåarjoem saemien gielide lissiehtidh orre 10 millijovnh kråvnajgujmie Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartementen budsjedten bijjelen.
+Reerenasse lea sov budsjedteraeriestimmesne jaapan 2012, aktem dåarjoem raeriestamme 5,246 millijovnh kråvnine Divvun-prosjektese, 1 millijovnh kråvnah Saemiedigkien barkose juktie saemien noerh bievnedh jïh saemien gïeligujmie barkedh, jïh 9,446 millijovnh kråvnah dan dåarjoeøørnegasse juktie saemien gïelh nænnoestidh.
+Daan biejjien dle sivijletjïrkije dah klååkoeh gïetede mah leah NAV.
+Reerenasse bæjhkoehtamme satne ij sïjhth noerhkedh tjïelth iktedidh.
+Reerenasse aktem dahkoesoejkesjem saemien gïelide dorjeme.
+Reerenasse dïedtem åtna gorredidh fïerhte almetje reaktam åådtje saemien gïelem nåhtadidh gosse byögkeles reereminie govlesadta, bæjhkoehtidh dovne nöörjen jïh saemien gïelesne, jïh gorredidh byögkeles bïevnesh jïh goerh leah nöörjen jïh saemien gïelesne.
+Reerenasse lea laaken mieriedimmesne dam jollebe dajveaajhteremaaksoem Finnmaarhkeneekese nænnoestamme 0,25% åesiestimmieaarvoste.
+- Reerenasse lea dej minngemes golme jaepiej aktem lissiehtassem hokseme ållesth 23 millijovnh kråvnine saemien gïelide Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemen budsjedten bijjelen.
+Reerenasse sjæjsjalamme departementh edtjieh tjåenghkies årrodh daan beajjetje reerenassekvartaalen sisnie jïh bïjre.
+Ektiebarkoereforme Reerenasse aalka starnereformem darjodh maam åenehks bïhkede vijredamme dïedte tjïeltide.
+Reerenasse lea dåehkiem tseegkeme maam goerehtidh jeajtahdehtemh baenhtsesnebeavna-dïensjinie.
+Reerenasse raereste aaj 120 000 kråvnah dåarjodh saemien gïelebaalhkese Gulliegïele.
+Raereste aaj jarkelimmieh barkoeskïemtjelassenjoelkedassine juktie dejtie sjïehtedidh daan beajjetje barkoejieliedasse.
+Reerenasse nännoestimmiem nännoste syökemen bïjre tjïeltide mah sijhtieh tjaangedh.
+Reerenasse krievemem vuelede juktie reaktoem utnedh biejjiebeetnegh åadtjodh jis bieleldh permidteradamme göölemeindustrijesne.
+Reerenasse saemien gïelebarkoem nænnoste
+Reerenasse veanhta ovlæhkoen tsiehkiem jïh tjuara dam staerididh.
+Reerenasse meala dïhte lea vihkeles guektiengïeleldh siebredahkem tseegkedh gusnie daate gåårede, jïh lea positijve vihth saemiengïelen reeremedajve vijrede.
+Reerenasse åådtje dïjredidh njoelkedassi bïjre jis tjïelte säjhta reeremedajven sïjse tjaangedh.
+Njoktjen 2009 dle reerenasse orre unnebelåhkoe
+- Reerenasse garmerde satne museumegåetieh dåarjohte, dan åvteste gaajh håjnoes vuejnedh Saemien Sijti ikth vielie våålese prioriteradamme sjædta.
+Jaepie 2009 reerenasse orre politihke strategijem åehpiedahti råajvarimmiejgujmie mah edtjieh dej nasjovnelle unnebelåhkoej reakta vielie nännoestidh.
+Reerenasse maahta gujht sov bielesne Stoerredigkiem behtjiedidh sov vuajnoem dåarjelidh kabinettgyhtjelassen tjïrrh.
+gïelebarkoem. Rijhkebiejjie jïh reerenasse maehtieh åejvievuepsieh tseegkedh dan nasjovnelle
+Reerenassen raeriestimmesne staatebudsjedtese lea 2 millijovnh kråvnah lyjkeme Saemien Gïelegaaltijasse, jïh vierhtieh dan aadtjen tseegkeme saemien gïelemoenehtsasse.
+Reerenasse prijoriterede evtiedimmiem digitaale dïenesjijstie
+Raerielïhtsege Ann-Mari Thomassen lea gieltege maam dïhte orre gründereforume Noerhte-Saltesne - Rággo, sæjhta dajvesne sjugniedidh.
+Minngemosth dle raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma tjïerteste Healsoe Noerhte byöroe dåarjoehtæjjine årrodh SANKS ' ese daennie barkosne, jïh vuejnedh man vihkeles akte båehtjierdimmiefaalenasse lea aaj åarjelsaemien skïemtjijidie.
+Minngemosth dle raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma tjïerteste Healsoe Noerhte byöroe dåarjoehtæjjine årrodh SANKS 'ese daennie barkosne, jïh vuejnedh man vihkeles akte båehtjierdimmiefaalenasse lea aaj åarjelsaemien skïemtjijidie.
+Raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma faalenasseste psykiske healsoevaarjelimmien sisnjelen tjoeperde skïemtjijidie åarjelsaemien dajvesne, jïh birrie Healsoe Noerhte måjhtelidh dah aktem nasjovnale dïedtem gaajhki saemiej åvteste Nöörjesne utnieh, aaj åarjelsaemien dajvesne.
+Raerielïhtsege Henrik Olsen aaj tjïerteste gaajhkh mïedtelimmieh saemien nyjsenæjjijste jïh nïejtijste mah leah seksuelle jïh vædtsoeh, leah luhpehts.
+Raerielïhtsege Henrik Olsen gegkeste jis stuerebe eerlegevoete tjoeleidentiteeten jïh seksuellevoeten bïjre saemien siebriedahkesne dellie dïhte sæjhta goerkesadtemem lissiehtidh.
+Raerielïhtsege Henrik Olsen sov håalemisnie jeehti ihke vihkeles hijven kultuvremaahtoem utnedh dovne heerredimmesne jïh båehtjierdimmesne.
+Raerielïhtsege Henrik Olsen daejnie aktem vielie gaahpode, toleraante jïh feerhmeles siebriedahkem sæjhta.
+Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta voereseraerie edtja meatan årrodh Saemiedigkien voeresepolitihkem hammoedidh.
+Raerielïhtsege Marianne Balto jeahta duedtie lea akte vihkeles darjoe mij identiteetem sjugnede, mij lea joekoen vihkeles dan saemien kultuvren jïh gïelen gaavhtan.
+Raerielïhtsege (NSR)
+Raerielïhtsege Olsen tjïerteste dah leah veeljeme lidteratuvrem båarasåbpoe maanide jïh noeride dåarjoehtidh, dovne originaalelidteratuvre jïh jarkoestimmie, dan åvteste dah vuejnieh joekoen daerpies lidteratuvrine saemien gïelesne daennie aalteredåehkesne.
+Raerielïhtsege Silje Karine Muotka aaj jeahta satne lea geerjene ihke Djupedal-moenehtse raeriestimmieh raereste, goh learoevierhtieh saemien gielesne mah viehkiehtieh aktem jearsoes psykososijaale skuvlebyjresem sjugniedidh.
+raerielïhtsege Silje Karine Muotka veanhta daerpies vielie bïevnesigujmie dan bïjre juktie dejtie reaktoe råajvarimmiejgujmie nierhkedh.
+Raerielïhtsege Silje Karine Muotka sæjhta boelhken njoktjen 10.-14. b. meatan årrodh EN:n nyjsenekommisjovnesne (CSW.)
+Raerielïhtsege Vibeke Larsen minngemosth jeahta goh tjirkijh aalkoealmetjijstie, aktene veartenen ræjhkoesommes laantijste dle mijjieh dïedtem utnebe evtiedimmienuepiej jïh reaktaevtiedimmien åvteste jeatjah aalkoealmetjidie barkedh, aaj mïrrestallemesuerkesne.
+Raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta Saemiedikgie sæjhta jåarhkedh saemien museumi vihkeles barkoem dåarjedidh, seamma aejkien goh saemiedigkieraerie sæjhta daerpiesvoetide buektedh mejtie museumh vuejnieh daerpies jis edtjieh buektiehtidh dam saemien kultuvreaerpiem eensilaakan voebnesjidh.
+Raerielihtsege Vibeke Larsen ussjede galka aalkoealmetji vuajnoem vååjnesasse bïejedh Rio+20:esne.
+Raerielïhtsege Vibeke Larsen lea lïhtsege dennie nöörjen delegasjovnesne EN. ' n nyjsenekommisjovnese (CSW) jïh nyjsenebiejjiem New York ' sne heevehte.
+Raerielïhtsege Vibeke Larsen lea lïhtsege dennie nöörjen delegasjovnesne EN. 'n nyjsenekommisjovnese (CSW) jïh nyjsenebiejjiem New York' sne heevehte.
+Raerielïhtsege Marianne Balto jeahta vihkeles duedtie vielie våajnoes maarkedesne sjædta, jïh aelhkebe dam maarkedesne gaavnedh.
+Raerieålma lea bijje mes åvtehke gaajhkide dïene sjidie mejtie tjïelte vadta altese årroe jidie.
+Raerieålma akte almetje mij barkoem ohtseme, jïh barkosne tjahkan sjæd ta jalhts tjïelte tjïelten åejviem molse.
+Jeatjahtehteme njammareavsesne maahta aaj njammacanceristie båata.
+Mïelkereavsah maehtieh aaj damtedh ånnetji baektjiedidh, mohte dïhte ij leah feerlege.
+Njammam jeatjah pleahtjojne deadta guktie pleahtjoeh sjædta.
+Raerie naasjovne daltesen nelnie barka.
+Raerie lea goh Saemiedigkien reerenasse, jïh dam biejjieladtje politihkeles barkoem reerie.
+Raerie lea goh Saemiedigkien reerenasse, jïh diedtem åtna dan biejjieladtje politihkeles gïehteldimmien åvteste.
+Raerie aaj raereste orre gïelesijjieh tseegkedh noeride jåarhkeskuvlesne mah saemien luhkieh.
+Raerie edtja saemien gærhkoejielemem Dennie nøørjen gærhkosne evtiedidh, vaarjelidh jïh iktedidh.
+Njammam pleahtjose beaja gusnie guvviedetektovre.
+Raerie aaj vijries vitenskapeles jïh byjresen gaavhtan studijh tjïrrehtamme skihpevalkesistie, ålja- jïh gaassegïehteldimmeste jïh mearoereeremistie Arktisesne.
+Raerie akte vihties laavenjostoe saemiedigkiej gaskem, dejnie aamhtesinie mah saemide gïetedieh gelline staatine, jallh saemide goh akte åålmege.
+Njamma dïedtese pleahtjojne viehkine maam våålese dïedtele.
+Saemiedigkieraerie aktem tjïelkestimmiem buakta Saemiedigkien stoerretjåanghkose goeven.
+Edtja goerehtallemepryövem nuhtjedh juktie ryöknedimmiem goerehtalledh goh uvtemesth tjiehpiesvoeth, gaertjiedamme learohki taalegoerkesasse jïh ryöknedimmietjiehpiesvoetese.
+Raerien fealadimmie aalka joe goevten 4. b. Röörosne.
+Raerien åejvie-ulmie lea saemien maadtoem jïh kultuvrem dåarjedidh. Ulmie lea aaj saemieh edtjieh meatan årrodh gärhkoesne jïh siebredahkesne.
+Raeresne 15 lïhtsegh, vïjhte nöörjen bieleste, njieljie sveerjen bieleste, njieljie såevmien bieleste jïh göökte russlaanten bieleste.
+Dah golme stoerre saemien almetjetjierth Nøørjesne, noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemieh, leah meatan raeresne, gusnie gaektsie lïhtsegh.
+Raastenbijjelen båatsoe galka reaktaj jïh dïedti gujmie rååresjidh mah naasjovnen reaktaj nuelelen dennie rïjhkesne gusnie dïhte båatsoe, jis ij leah mij jeatjah daan konvensjovnen mietie.
+Sjïere reaktah dan raastenbijjelen båatsose
+Dïhte raastendåaresth dimensjovne lea dannasinie akte bielie dehtie saemien siebriedahkejieliedistie.
+Raaste bïejesåvva naemhtie guktie dah viesjiehtommes 20 prosenth learoehkijstie abpe laantesne seamma jïjnjh, jallh vaenebh poengh goh
+Raaste bïejesåvva naemhtie guktie dah viesjiehtommes 20 prosenth learoehkijstie abpe laantesne seamma jïjnjh, jallh vaenebh poengh goh tjoeperdimmieraastem utnieh.
+Tjoeperdimmieraastem aerviedibie gosse illedahkide akten sjïehteles learohkedåahkan viertiestibie, voestes aejkien pryövem tjïrrehtibie. Raaste bïejesåvva naemhtie guktie dah viesjiehtommes 20 prosenth
+Vaarjelamme juvrh leah man åvteste båatsoe dan stoerre teehpemh åtna fierhten jaepien.
+Dan buerie barkoen skuvlen gaavhtan jih aaj barkoeh jeatja saemiej aamhtsigujmie, Anselm Jåma Gånkan gulliem dåastoeji jaepien 1968.
+• Departementij viermiesæjtoeh noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne eevtiedidh
+• Baakoegærja noerhte-, julev- jïh åarjelsaemiengïelesne byjjesreeremidie eevtiedidh
+Dah baakoebaanghkem jïh baakoekaarhtem darjoeh Open Office Writer ' isnie, Word ' esne jallh plearoeh teekstegietedimmieprogrammesne, jïh digitale åssjaldahkekaarhtem darjoeh.
+Dah baakoebaanghkem jïh baakoekaarhtem darjoeh Open Office Writer 'isnie, Word' esne jallh plearoeh teekstegietedimmieprogrammesne, jïh digitale åssjaldahkekaarhtem darjoeh.
+Stealledh aktem dåehkiem njieljie learohkijstie gusnie dijjieh edtjede gøøktesh årrodh aamhtsem lieredh politihkeren vuajnoen mietie (nuhtjh plaerieh jïh krirrieprogrammem) jïh doh jeatjah gøøktesh gyhtjelassh darjoeh jïh gihtjedimmiem øørnieh.
+Vaedtsede tjåanghkan dåehkine, jïh darjo de argu menth
+Vaedtsede tjåanghkan dåehkine.
+Tjaelede aktem læstoem argumentigujmie mietelen jïh vuestelen.
+daeverh darjodh mah maehtieh svihtjedh viehkine tjaetseste jallh elmeste, jïh soptsestidh guktie dah fungeradieh
+Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
+Guktie laahkoe-moerem darjodh
+bijjieguvviem njoelkedassijste darjodh mah tsiehkiem almetji gaskem sjïehtesjieh, jïh konsekvensh buerkiestidh jis njoelkedasside meadta
+raajesh darjodh aktine sisveginie akten veeljeme aamhtesasse
+vearoldebievnesh darjodh jïh dejtie njaalmeldh åehpiedehtedh skuvlen lïerehtimmiesijjesne viehkine tjoejefijlijste
+aktem vearoldebïevnesem darjodh mij lea fïereguhten njieljien jaepieboelhken bïjre Learohkh edtjieh vearoldebïevnesem tjoejefijline åehpiedehtedh skuvlen lïerehtimmiesijjesne, aktene bloggesne jallh skuvlen gåetiesæjrosne.
+aktem digitaale tjåanghkan bïejeme tjaalegem darjodh såemies dejstie planeti bïjre mijjen biejjiesystemesne, viehkine bïevnesh ohtsedidh jïh gaaltijh neebnedh
+funksjovnh darjodh mah numeriske ektiedimmieh jïh praktihkeles tsiehkieh buerkiestieh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen, dejtie buerkiestidh jïh toelhkestidh jïh ovmessie funksjovnerepresentasjovni gaskem jeatjahtehtedh, goh graafh, tabellh, formelh jïh tjaalegh
+darjodh, toelhkestidh jïh buerkiestidh funksjovnh mah praktihkeles dåeriesmoerh buerkiestieh, empiriske funksjovnh analyjseradidh jïh lahtesh gaavnedh lïhke lineæære ektiedimmide, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen
+fotosoptsesem darjodh gusnie guvvieh, tjaeleme tjaalegh, tjoeje jïh musihke, jïh dam tjåanghkan bïejedh guktie hijven sertiestimmieh sjïdtieh
+darjodh jïh nuhtjedh åvteguvvieh jïh guvvieh juktie dåeriesmoerh hammoedidh, laavenjasseloetemisnie jïh juktie åehpiedehtedh jïh buerkiestidh vaestiedasside digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh
+geometrihkeles maallh darjodh jïh goerehtidh, jïh dejtie njaalmeldh buerkiestidh
+geometrihkeles maallh darjodh jïh goerehtidh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen digitaale dïrregh, jïh dejtie njaalmeldh buerkiestidh
+reklame-jallh doekemesplakatem darjodh
+ Mandaatem darjodh vaaksjome- jïh klååkemeåårganese saemielaaken gïelenjoelkedasside
+soptsesh darjodh digitale vierhtiejgujmie, gusnie teekste jïh guvvie meatan
+orre teermh darjodh gaavnoes njoelkedassijste
+vuesiehtimmieh jïh aerviedimmieh darjodh saaht mejstie heannadimmijste jïh dïejvesem aarvehtse buerkiestidh
+darjodh, buerkiestidh jïh tjïelkestidh geometrihkeles konstruksjovnh paasserinie jïh sïevestahkine, jïh dynamihkeles geometrjiprogrammine
+åålmegidie gosse dah sijjen voenges jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjh evtiedieh, ulmieh darjodh mah saemien maanide nuepiem vedtieh tjïrkedh, gorredidh jïh evtiedidh saemien gïelh jïh
+Dïedtije: Starne- jïh såjhtoedepartemente Tïjjeperspektijve: Soejkesjeboelhken mietie
+Dïedtije: Starne- jïh såjhtoedepartemente Tïjjeperspektijve: Soejkesjeboelhken mietie
+Dorjeme iebnijste mah gååvnesieh
+sæjhta vuesiehtimmiem darjodh gaajhkh bïevnesh maam åarjel- jïh juelevsaemiengïelesne gååvnesidh.
+Gijhkierdimmie lea murries jïh vihties vuekie naakenem lïhke årrodh.
+Jïjnje gijhkierdeminie vaarjohts muvhtene gohtje kruepiegijhkierdimmie.
+Gijhkierdidh pråvhka dam gohtje gosse tjuvliestidh, tjonnestidh, faerhmiestidh jïh gaajesjidh.
+Maahta gijhkierdidh gosse jïjnjh vaarjoeh, jallh vaarjohts jallh båadtsode.
+Maahta aaj ovmessie vuekine gijhkierdidh, vuesiehtimmien gaavhtan gosse tjåadtjoejægan, tjahkasjægan jallh gællasjægan.
+Maahta ovmessie vuekine gijhkierdidh, vuesiehtimmien gaavhtan joeleds jïh sealoes jallh tjarke jïh tjimkeslaakan.
+Darjoeh amma væhtide laavenjostosne learohkigujmie.
+Darjoeh badth væhtide laavenjostosne learohkigujmie.
+Darjoeh aktem soejkesjem gosse learohkh maehtieh gåetesne eejhtegigujmie jïh jeatjah fuelhkie- jallh slïektigujmie dievhtedh dejtie baakojde.
+Darjoeh aktem åssjaldahkelæstoem mietelen jïh vuestelen dejtie vuajnojde mah vååjnesasse båetieh.
+Digkiedidie altese vuajnoem.
+Darjoeh barkoesoejkesjh gusnie akte bååstedebievnesegoere, jïh gusnie learohkh edtjieh kroessem biejedh.
+Darjoeh aktem læstoem mannasinie voestesveeljijh eah sijjen steemmereaktoem nåhtedh dan jïjnjem goh båarasåbpoe veeljijh.
+Darjoeh dan mænngan raeriestimmieh råajvarimmiejgujmie mah maehtieh meatan årrodh veeljijelåhkoem lissiehtidh.
+Darjoeh dijalogh fïerhten tseahkan.
+Darjoeh aktem kåarhtem fïereguhten lahtesasse.
+Darjoeh kåarhth baakoejgujmie mah leah ektiedamme learoesoejkesjeålman buerkiestidh guktie gïelh jïh kultuvrh daan beajjetje Saemien eatnamisie gaavnesjieh jïh tsööpkesuvvieh, jïh guktie jïjtse gïele jïh kultuvre evtiesuvvieh jïh jorkesieh ektine jeatjabigujmie.
+Darjoeh aktem guvviem heanndimmeste Gusnie libie?
+Darjoeh argumenth jïjtje juktie steemmereaktoem nåhtadidh, jïh åehpiedehtieh dejtie klaassese.
+Darjoeh ovmessie råållah learoehkidie, jallh baajh dejtie meatan årrodh veeljedh, jïh råållah haamoedidh.
+Darjoeh aktem læstoem dej ovmessie krirriej staateministerekaandidatigujmie.
+Darjoeh aktem læstoem unnemes golme mieriejgujmie dan bïjre datne ohtselh jallh sïjhth bueriedidh dov tjïeltesne jallh fylhkentjïeltesne.
+Darjoeh aktem joekedimmiem prosentigujmie dehtie illedahkeste klaassesne..
+möölegesijjieh darjodh mah temperatuvrem jïh ebrien / lopmem möölieh aktene boelhkesne mij lea göökte våhkoeh
+Gaavnh bïevnesh illedahken bïjre dan minngemes tjïelteståvroeveeljemen mænngan dov tjïeltesne. Man gellie steemmh kandidaatide joekehtin?
+Vitnh tjaebpies åasah.
+Guvvedh aktem spealem gusnie 48 mierieh.
+Nuhtjh teekstevuesiehtimmiem, jïh baajh learoehkidie kreeke- jïh beapmoebaakoeh ohtsedidh dennie teekstesne. Nuhtjh daam ohtsedimmie-taastem.
+Akte vihkeles nammoehtimmie veartenen aalkoealmetjidie
+Gieries gaajhkesh dovnesh,
+Gieries datne guhte njaelmiem steerh fer jïjnjem bene ih doesth gæljodh dannasinie datne billh naaken edtja tuhtjedh datne jabjoeh.
+Gieries datne guhte lea nïejten gårroehbielesne, mij onterde guktie datne edtjh astedh feelam spïeledh gosse dah mubpieh klaassesne ajve sïjhtieh breakdance daansoehtidh.
+Gieries nïejte åvtene, guhte ij buektehth eajhnadovvedh mejtie dïhte jabjehke dov duekesne lea gierielimmesne jallh måsnoeh.
+Gieries gaajhkesh dovnesh!
+Gieries måsnoeh, ermies maanah mah klaassetjiehtjelen vueliemassjen tjahkasjieh jïh paehperebåalah hejkieh nïejtese åvtene.
+Idtji badth gåajperh.
+Akte sjïehtedimmie gieriesvoetese mij gaajhkem tööllie.
+Gieriesvoete dïhte jielemem vadta.
+Gieriesvoete jïh vïenesvoete
+Gieriesvoete kristeles jaahkoen maadtoe jïh ulmie.
+Soptsesth dannasinie learoehkidie maam edtjieh darjodh, guktie dah maehtieh jearsoes domtedh.
+Soptsesth learoehkidie dah maehtieh laavenjassh åadtjodh mejtie eah buektehth vaestiedidh.
+Viehkine soejkesjidh maam edtja njaalmeldh soptsestidh, jïh faahketji njaalmeldh mubpiejgujmie laavenjostedh, learohke edtja maehtelesvoetem evtiedidh mubpiejgujmie govlesadtedh, jïh daajroem, åssjaldahkh jïh åssjalommesh buektedh jeereldihkie baakoejgujmie ovmessie sjangerinie.
+Viehkie aaj maahta årrodh jis lohkehtæjja tjaalegem sedtie gusnie gyhtjelassh learohken øvtiedimmien bijre minngemes tijjen.
+Soejkesjimmieh Veartenekonferansese
+Juktie maajhööhpehtæmman soejkesjidh, jïh maajhööhpehtimmieboelhki gaskem barkedh, lïerehtimmiesijjiem nåhtede.
+Dah soejkesjimmieh råållespïelese sïjhtieh seamma årrodh goh klaassen tjiehtjielisnie.
+RYØJREDIMMIE
+Soejkesjimmieh
+Åesiestidh
+Saemiej åålmegebiejjiem soejkesjidh jïh tjïrrehtidh
+Raajroen deajvoehtæjja lea Harald Gaski.
+Reejnie binhtemebuertiem nåhtoen mænngan jïh bïssh gïetide eensilaakan raajhpesemålsomen mænngan.
+Kolonne C lea faasite.
+Njaelmie maahta ovmessie hammoe jïh njaelmie maahta mårhtjoes årrodh.
+Njaelmie vijrene jïh sjædta jienebe vïtnes puberteetesne, mohte ij gåessie gan haavjoeh.
+Raastendåaresth regijovnaale laavenjostoe
+Raastendåaresth regijovnaale laavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+aktem sjïere fokusem åtneme dejtie åarjelsaemide, dellie hearra åarjelsaemide tseegkesovvi.
+Raasten mietie dej gåatomedajvi Likká jïh Ánjavuopmi gaskem rijhkeraasteste johkese Julusjohka Dividal:sne.
+Mierietsiehkieh
+ Mieriesertiestimmie saemiengïeleldh dïenesjidie ryöktesth tjïeltese jïh fylhkentjïeltese staateste
+konvensjovnem dej nasjovnelle unnebelåhkoe
+Mierieh
+Ramselen daah raasth (Kaarhtelissie 3): Jalline: Geajnoepruvveste jeanoen Umeälven rastah Ottonträsk:n baaktoe, geajnoen mietie Sundö:n jïh Skivsjö:n bijjelen jaevrien Skivsjö:n åarjelgeatjan.
+Ramsele lea gåatomedajve Ildgruben båatsoesïjtese jih maahta nuhtjesovvedh golken 1. - voerhtjen 30.
+Kraevies skaavhtegh = dah åårganh mejtie mijjieh gärhkoeveeljemasse veeljin.
+Reektehtse våaroemasse biejesåvva dejtie konsultasjovnide vihties aamhtesi bïjre jïh konsultasjovnide evtiedimmiedaerpiesvoeti bïjre saemien siebriedahkide, aktene dejstie bieliejaepien tjåanghkojste gaskem staateraerijem saemien aamhtesidie jïh Saemiedigkiepresidentem.
+Reektehtse vuesehte lissiehtimmie lea stööremes orreme dååjrese- jïh darjomesïeltine jïh iedtjeåårganisasjovnine.
+Saemien stååkegaevnieh fååtesieh, reektehtse vuesehte
+Vijriesåbpoe dle reektehtse tjïerteste dåårrehtimmie saemien jollebe ööhpehtæmman jïh dotkemasse aareh aalka - maanagïertesne, maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.
+Reektehtse vuesiehti gaskem jeatjah naakede dejstie byjresedaalhkesijstie Arktisen gåajkoe båetieh guhkeles-maajeste, jïh kreeki sïjse båetieh mah aerpievuekien beapmojne åtnasuvvieh aalkoealmtji luvnie.
+Reektehtse edtja gaervies årrodh voerhtjen 2012.
+Reektehtse, "Langs lange spor - om samisk forskning og høyere utdanningš (Butenschøn-moenehtsen salkehtimmie), tjïerteste vihkeles saemien dotkemegïeline evtiedidh, jïh vihteste dotkemeinstitusjovnh tjuerieh daejredh dej lea dïedte kuvsjefaalenassh saemien gïelesne evtiedidh gaajhkine daltesinie.
+Reektehtse, "Langs lange spor - om samisk forskning og høyere utdanningš (Butenschøn-moenehtsen salkehtimmie), tjïerteste vihkeles saemien dotkemegïeline evtiedidh, jïh vihteste dotkemeinstitusjovnh tjuerieh daejredh dej lea dïedte kuvsjefaalenassh saemien gïelesne evtiedidh gaajhkine daltesinie.
+Reektehtse baalte.
+Reektehtse lea baalte bïejeme.
+Reektehtse lea hijven våarome barkosne faalaladahkem buarane saemien utnijidie.
+- Reektehtse akte vihkeles daajroevåarome sjædta gosse Saemiedigkien kultuvrebïevnesinie barka, raerielïhtsege Marianne Balto jeahta.
+Reektehtse akte vihkeles våarome Saemiedigkien laavenjostosne gïelejarngigujmie.
+Reektehtse " Næringsutvikling, innovasjon og attraktivitet.
+Reektehtse "Næringsutvikling, innovasjon og attraktivitet.
+no jïh jeatjah bïevnesh, jïh aaj mestie utnijegïehtjedimmeste båata saemien dajvine.
+Reektehtsisnie moenehtse aktem tjïelke tjoeperdimmiem buakta nöörjen åejvieladtji barkoste juktie raasismen jïh aassjoen vööste gæmhpodh etnihkeles unnebelåhkoej vööste jïh jeatjah prååsehke dåehkiej vööste.
+Reektemisnie guektiengïelijvoete tjïeltine saemiengïelen reeremedajvesne Tjïelten- jïh regijovnaldepartemente jaepien 2002 tjaaleme, dellie vööjnie stoerre joekehts reeremedajven sisnie gaskem jeatjaben man gellieh tjïeltenbarkijh saemiestieh: Karajohkesne jïh guovdageajnosne medtie 80 pst.., Deatnosne 48 pst., Nessebyesne 40 pst.., Kåfjordesne 26 pst. jïh Porsangerisnie 21 pst..
+Reektehtsh aalkoealmetjedajvijste Åarjel-Amerijhkeste, Asijeste jïh Noerhte-Amerijhkeste daaresjimmiej bïjre nyjseni vööste soptsestieh, dovne jienebelåhkoesiebriedahkeste jïh aalkoealmetjesiebriedahken sisnjelen.
+vuartasjimmieh jïh mah båajhtode reektede maam tuhtjie rovnegs lea hoksevedtiejasse jïh hoksegoevtesinie.
+- Raasisme ij jïjtsistie gaatolh, jïh Saemiedigkieraerie lea Reerenassine bæjjese vaalteme mijjieh tjoeperdeminie ihke devverde dan jïjnjh saemieh mah sïerredimmiem jïh raasismen dååjrieh Nöörjesne daan biejjien.
+Raasisme lea fïerhne sïerredimmie mij våaromem åtna etnisiteetesne, mehtie laanteste båata jallh njaltjan klaerie.
+Raasisme nedtesne:
+Maahtah aaj raasisteles lahtestimmieh ryöktesth moderatovride reektedh digkiedimmiesijjine.
+Rastevárren daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste Trolldal:sne gusnie raaste saemiensijti Sirges jïh Tuorpon gaskem rijhkeraastem gaavnesje, saemiensïjten raasten mietie jaavran Vastenjaure, debpede Vuojatsavon dåaresth dahkoe Virihaure:se.
+Ij goh maehtieh bovtsh raerhkedh jallh miesieh mïerhkesjidh jis ij åvtelen nubpiem båatsoesïjtem jallh saemiensïjtem dan bïjre bieljelh.
+Dovne raarhkoegiedtie sjiehteles sijjesne Virvassdal:sne
+Pubperteetesne kråahpe evtede maaneste geervese.
+Seksuellen syjhtede lea dan bïjre mij tjoelem persovne åtna maam eahtsa jallh kleenghkeste.
+Puberteeten aalkovisnie daamhtaj gïeth jïh juelkieh varki sjïdtedieh.
+Puberteetesne daamhtaj luejhtemem åadtjodh jïjjege gosse åara.
+Puberteetesne sïehph åådtje.
+Puberteetesne maahta aaj straanjes njaltjesne åadtjodh, maam gohtje njaltjastraanjes Dïhte naemhtie sjædta juktie njaltja seejkede varkebe enn dïhte sjïehtede.
+Puberteetesne voepth buajtehks sjidtieh varkebe goh aarebi.
+Puberteete daamhtaj aalka varki sjïdtede.
+Råajvarimmie 12. 5-jaepiej geerveööhpehtimmie- provgramme saemiengïelesne
+Alfabetiseremeprovsjekte geer-vide Tromsesne
+Gïeleööhpehtimmie jïh alfabetisereme geervide
+Geervelïerehtimmie
+ij leah jïjtse dåarjoe ööhpehtæmman saemien gïelesne geervide.
+gosse maadthööhpehtimmie geervide, reaktam vierhtede ööhpehtæmman saemiengïelesne ovmese vuekesne enn maanaj jïh noerij åvteste.
+Geerveh maehtieh åssjelh utnedh guktie noere "leah ", mejtie maehtieh negatijveles baakoejgujmie bïhkedidh, numhtie noerh leah vaejvies jïh rajjadieh.
+Geerveh maehtieh åssjelh utnedh guktie noere "leah ", mejtie maehtieh negatijveles baakoejgujmie bïhkedidh, numhtie noerh leah vaejvies jïh rajjadieh.
+Dej geervi dïedte skuvlesne ij oktegh irhkesovvedh jallh tjarmesovvedh.
+geerve saemieh åadtjoeh ööhpehtimmiefaalaldahkem noerhtesaemiengïelesne, julev- vuj åarjelsaemiengïelesne.
+Edtja geervelïerehtimmieprogrammem sjïehtesjdih dejtie gietskene daerpiesvoetide.
+Geervelïerehtimmieprogramme lea:
+Geerve almetjh mah jåarhkelïerehtimmiem vaeltieh edtjieh uvtemes dejtie sïejhme learoesoejkesjidie fulkedh.
+Tjuara aalkoelïerehtimmiem geerve almetjidie jeatjahlaakan sjïehteladtedh goh lïerehtimmie maanide jïh noeride.
+Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie
+Geerveööhpehtimmie
+GeerveööhpehtimmieMij lea geerveööhpehtimmie?
+Geerveööhpehtimmie / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Geervelïerehtimmieprogramme Saemien jolleskuvlen tjïrrh, jïjnjh geerve almetjidie nuepiem vadteme gïelem lïeredh.
+Vijriebasse barkedh gïelelïerehtimmieprogrammine "Gïeleprogrammeš Saemien geervelïerehtimmieprogramme abpe laantese
+Vijriebasse barkedh gïelelïerehtimmieprogrammine "Gïeleprogrammeš Saemien geervelïerehtimmieprogramme abpe laantese
+Geerve almetjh mah reaktam utnieh maadthskuvlelïerehtimmiem åadtjodh, aaj reaktam utnieh raeriestimmiem åadtjodh sijjen lïerehtimmiedaerpiesvoetem goerehtalledh, jïh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh mij lea sjïehtedamme altese maahtose jïh daerpiesvoetese åvtese.
+Geerve almetjh mah reaktam utnieh jåarhkelïerehtimmiem åadtjodh, reaktam utnieh vuarjasjimmiem åadtjodh sijjen realemaahtoste, jïh maahtoevihtienassem åadtjodh.
+Gosse geerve, dellie kuvsjh Snåasesne dåeriedim mejtie rektovre Saemien skuvlesne, Ella Holm Bulle juhtehti.
+Edtja sjïehteladtedh ihke geerve saemieh mah eah saemien maehtieh, edtjieh maehtedh daerpies betniedaajroeh skååffedh, sjïehteles lïerehtimmien tjïrrh.
+Ravn Studio AS lea aarebi bæjhkoehtamme spïelem "Kaptein Sabeltann på nye tokt ".
+Tipse
+Tipse åtnose:
+Juvnehtamme lidteratuvre
+- dirregh
+programmevaaroe maam maahta nåhtadidh juktie tjoejem, guvvieh, video jïh tjaalegh aktanidh (Akte dagkeres programme lea daamtaj pc ' ine, jïh namhtah programmh aaj gååvnesieh.)
+programmevaaroe maam maahta nåhtadidh juktie tjoejem, guvvieh, video jïh tjaalegh aktanidh (Akte dagkeres programme lea daamtaj pc 'ine, jïh namhtah programmh aaj gååvnesieh.)
+Gaajhkh sisvege lea gïetedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.
+• Referansebïevnesh dïenesjij jïh öörnegij bïjre jarkoestidh, dan nuelesne:
+- gaaltijh vaajeste jïh maahta åajvahkommes bïevnesidie meatan vaeltedh jïjtse tjaaleginie, jïh naemhtie guktie lohkije maahta dejtie gaavnedh, jïh gaaltijelæstoem dorje
+håaloemijstie jïh ööhpehtimmijste reektedh
+Refleksjovne jïh jïjtjeraarehke
+tjaalegh aelhkies vuekine ussjede naan vuarjasjimmieh åtna
+apellehammoej åtnoem jïh guktie dej tsevtsieh
+sjyötehke faagegïelem åtna
+aarvoen bïjre ussjedidh barkoem utnedh, jïh mij lea sjïere aktene hijven barkoejieliedisnie
+ussjedalledh guktie aarvoeh, ussjedimmievuekieh jïh åssjaldahkh våajnoes dorjesuvvieh nöörjen jïh saemien tjaaleginie jïh jarkoestamme tjaalegisnie jeatjah gïelijste
+siebriedahkefaageles gyhtjelassi bïjre ussjedidh viehkine bïevnesijstie ovmessie digitaale gaaltijijstie jïh paehperegaaltijijstie, jïh gaaltiji aajkoem jïh sjyöhtehkevoetem digkiedidh
+Byjhkesjimmietjaalegh reformatjovnetijjese vïhnesjimmien baalkam vuesehte guktie jaahkoem vaestiedassine buerkiestin dan tïjjen gyhtjelasside.
+Regijovnaale evtiedimmieprogrammh
+Regijovnaalepolitihke
+Åålmegh saemien dajvine jïh ålkoelisnie leah
+Dej registreradamme gööliji gaskem desnie 97 prosenth kaarrh.
+- Doh vïhtesjadtemh vuesiehtieh gellie dajvh laajrosne Balsfjovlen jïh Hammerfestem gaskesne ræjhkoes kultuvreeatnemh utnieh stoerre kultuvrelle jïh histovrijen aarvojne, prosjekten åvtehke Kjersti Schanche minngemosth jeahta.
+Saemien kultuvremojhtesh vïhtesjadtedh feeltebarkoen tjïrrh
+Tjaalasovveme.
+baataræjjastraejmieh vïhtesjadtedh, buerkiestidh man åvteste naaken sijjen hïejme-laantijste baatarieh, jïh digkiedidh guktie maahta årrodh akten ammes laantese baataræjjine båetedh
+vïhtesjadtedh jïh toelhkestidh gïejh jïengetïjjeste hïejmesijjesne, jïh buerkiestidh maam jïengetïjje abpe eatnamasse jïh laantese darjoeji
+vïhtesjadtedh jïh buerkiestidh jïjtse vïhtesjimmieh vearoldistie, temperatuvrem mööledh jïh mööledh man jïjnje obreme jallh tsuatseme jïh illedahkide vuesiehtidh viehkine grafihkeste, jïh vearoldevæhtaj jïh mïerhkebiejjiej bïjre soptsestidh
+Aelhkie aerviedimmieh dorje joekehtslaakan ".
+dïejvesegoerkesem utnieh.
+ryöknemeaarke, mij datnem beavna daan bïjre:
+Ryökneme-tjiehpiesvoetide ånnetji ånnetji leara, dehtie raejeste learohke aalka strategijh gaavnedh jïh haalvedh guktie edtja ryöknedh, klassifiseradidh, daatam nuhtjedh jïh daatah darjodh.
+Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste nöörjenfaagene sæjhta jiehtedh aktem ellies mïelem sjugniedidh ahkedh gïervebe tjaaleginie, gusnie ovmessie soptsestimmievuekieh tjuerieh ektesne vuajnalgidh.
+Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste eengelsken gïelesne sæjhta jiehtedh taalh jïh ryöknemem nuhtjedh viehkine våarhkoem evtiedidh matematihkeles teermijste eengelsken gïelesne mah leah aarkebeajjan ektiedamme, jïh sïejhme jïh faageles teermh.
+Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh aelhkie vuekieh nuhtjedh juktie ryöknedh jïh öörnegen mietie bïejedh, goske maahta vuarjasjidh veeljeme vuekijste, dïejvesijstie, formelijstie jïh möölehtimmiedïrregijstie.
+jïh ryöknedimmie.
+Ryökneme eatnemefaagesne lea aaj maehtedh viertiestidh, vuarjasjidh jïh argumenteradidh man reaktoe dah aerviedimmieh, illedahkh jïh vuesiehtimmieh leah.
+Dan åvteste sæjhta stoerre dåeriesmoerh utnedh dejtie uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne vejtiestidh.
+• Ryöknedimmietjiehpiesvoeth lea maehtedh daajroem nuhtjedh taali jïh veahkaj
+bïjre strategijigujmie ektine juktie bæjjese bïejeme jïh ij bæjjese bïejeme laavenjassh loetedh (aritmetihkesne).
+bïjre strategijigujmie ektine juktie bæjjese bïejeme jïh ij bæjjese bïejeme laavenjassh loetedh (aritmetihkesne).
+Ryöknemeevtiedimmie matematihkesne aalka vihkeles taalegoerkesinie jïh damtijidh jïh dåeriesmoerh loetedh aelhkie tsiehkijste goske maahta analyjseradidh jïh loetedh gelliesåarhts ellies dåeriesmoerh jeereldihkie strategijigujmie jïh vuekiejgujmie.
+Ryökneme siebriedahkefaagesne lea maehtedh nuhtjedh jïh viertiestidh, analyjseradidh jïh åehpiedehtedh statistihkeles taalematerijellem mij evtiedimmiem jïh jeerehtsem vuesehte.
+matematihketsagkesigujmie daamtaj maehtieh jih guarkah dejtie vihkielommes prinsihpide ryöknemisnie, vuesiehtimmien gaavhtan taaleraajroe jih akti akti korrespondanse, maehtieh dåeriesmoerh utnedh guarkedh ij leah vihkeles mennie öörnegisnie dah ryöknoeh. Daate aktem faatoes goerkesem jïh tjiehpiesvoetem vadta ryöknemistie.
+evtiedimmien gaavhtan learohki ryöknedimmietjiehpiesvoetijste.
+Evtiedimmie ryöknedimmiestrategijijste "Gaajhkem-ryöknedhš-strategijijste addisjovnese lea sïejhme learohkh ånnetji ånnetji "guhkiebasse-ryöknedhš-strategijh lierieh.
+Evtiedimmie ryöknedimmiestrategijijste "Gaajhkem-ryöknedhš-strategijijste addisjovnese lea sïejhme learohkh ånnetji ånnetji "guhkiebasse-ryöknedhš-strategijh lierieh.
+ryöknedimmiesåarhtide.
+binomiske jïh hypergeometriske aarvehtsinie ryöknedh jïh damtijidh jïh hammoedidh dagkerh joekedimmieh ovmessie tsiehkine
+bröökine ryöknedh, bröökh juekedh jïh bröökelahtesh aelhkiehtidh
+vektovrigujmie plaanetesne ryöknedh mah leah tjaaleme koordinaatehammosne, gåhkoeh, geavtah jïh skaavhtegh vektovreryökneminie aerviedidh, jïh sjæjsjalidh gåessie göökte vektovrh leah parallelle jallh ortogonale
+ryöknedh gaskemsvoetine, prosentine, prosentepoengine jïh sjïdtedimmiefaktovrine
+ryöknedh ovmessie möölegeektievoetigujmie, ovmessie möölehtimmiedïrregh nuhtjedh, vuarjasjidh mah möölehtimmiedïrregh mah leah maereles, jïh vuarjasjidh man ovseekere dah möölehtimmieh leah
+prosentine jïh lissiehtimmiefaktovrine ryöknedh, suksessijve reente-aerviedimmieh darjodh jïh praktihkeles laavenjassh ryöknedh eksponentielle lissiehtimmine
+ryöknedh roehtselahtesigujmie, potensigujmie rasjovnelle eksponentine jïh taaligujmie standardehammosne, bokstaavelahtesh, formelh, parenteselahtesh jïh rasjovnelle jïh kvadrateles lahtesh taaligujmie jïh bokstaavigujmie, kvadrateles lahtesh faktovriseradidh, kvadraateraajesidie nuhtjedh jïh ellies kvadraath darjodh
+baalhkah ryöknedh, budsjedtem bæjjese bïejedh akten gåetiegåntan, jïh vuarjasjidh guktie jieledetsiehkie, spååredimmie jïh lööneme dam persovneles ekonomijem tsevtsieh
+Lutnesigujmie jïh taaligujmie ryöknedh standardehammosne positijve jïh negatijve eksponentigujmie, jïh dam praktihkeles ektiedimmine nuhtjedh
+Pieviegielevadtesen " sisvegisnie gaajhkem gaavnh gosse gielem dijren tjirrh vedtieh.
+Pieviegielevadtesen "sisvegisnie gaajhkem gaavnh gosse gielem dijren tjirrh vedtieh.
+argumentereles jïh ussjeden tjaalegh
+Skreejremekampanje Finnmarkesne - neakoesbarkoe
+skreejremeråajvarimmieh byöroe rååresjidh jïh tjïrrehtidh dej institusvjonijgujmie lohkemh faelieh, jïh lea bööremes maahtoe dej byjreskijgujmie gustie iemeles lohkijh skreejredh.
+Noerh duedtiejieliemasse dåårrehtidh
+Daelie dåårrehtimmie daan programmese lea aalkeme aktene lïhke laavenjostosne duedtiesiebriejgujmie.
+Provsjekte " skreejredh jïh Utnedh " (2007-2008) ektiebarkoeprovsjekte Politijejïlleskuvle jïh Politijedirektorate gaskem.
+Provsjekte "skreejredh jïh Utnedh" (2007-2008) ektiebarkoeprovsjekte Politijejïlleskuvle jïh Politijedirektorate gaskem.
+- Provsjektesne " skreejredh jïh Utnedh " lea saemien politijedïenesjealmah dåeriedamme jïh bïhkedamme ohtsijh dej dajveste.
+Sjyöhtehke saemide
+Gaaltijeåtnoem vuesehte (jis dam nuhtjie)
+Soptsesh
+Tjirkije: Maja Britt Renander Sæjjasadtje tjirkije: Anna Kristina Renander
+Tjirkije: Eva Anette Wilks Sæjjasadtje tjirkije: Linda Marie Jåma
+Tjirkije: Ronny Wilhelmsen Sæjjasadtje tjirkije: Ida B. Bjørnbak
+Tjirkije: Jan Ivvár Smuk Sæjjasadtje tjirkije: Inger Anita Smuk
+Tjirkije: Thomas Danielsen Sæjjasadtje tjirkije: Jon Andreas Steinfjell Devika
+Reseptehts daalhkesh
+Reseptehts vaejlievualanimmie daalhkesh
+Reseptehts gossehtahkedaalhkesh
+Eah reseptehts gossehtahkedaalhkesh provhkh viehkiehtidh.
+Daalhkesh reseptem bielelen ij leah dan bijjiemaaksoevaarjelimmien sisnie.
+jïjtjeraarehke argumenterade Tjïelkes ussjede, maehtelesvoetem vuesehte
+Tjïelkes ussjede, maehtelesvoetem vuesehte
+(m. Dialog og livsmestring, Nord-Salten).
+- Mijjieh aktem vierhtiedåehkiem tseegkeme mij edtja gïehtjedidh guktie daan beajjetje reereme miehtjiesdajvijste lea daerpiesvoetide sjïehtedamme dejtie mah miehtjiesdajvide nuhtjieh, Åhrén jeahta.
+Vierhtiealmetjh dah mah leah gïelejarngh, jïh sæjhta geerve årrodh kuvsjigujmie jïh darjomigujmie nïerhkedh dej namhtah.
+Molsehthlaakan dah maehtieh learohki luvnie guessine mïnnedh skuvlesne.
+Dïhte aaj aelkebe vierhtiehalmetjh gaavnedh jïh utnedh byjreskesiebredahkesne ööhpehtæmman gosse skuvle lea byjreskesiebredahkesne.
+ Staeriedamme ekonomeles mierieh, faamoe jïh laakh mah leah saemien gïelen bïjre
+Saemien voestesgïeline: Dïhte staeriedamme learoesoejkesje eajhnadåvva learohki gïeledaarjojde evtiedidh, guktie dah maehtieh saemien nuhtjedh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh ovmessie ektiedimmine jïh ovmessie sijjine.
+Dïhte staeriedamme learoesoejkesje saemien mubpiengïeline lea buerebelaakan sjïehtedamme dejtie learoehkidie mah saemien jåarhkeskuvlesne aelkieh goh aarebi, dan åvteste akte orre alternatijve lea sjïehtesjamme, saemien 4.
+Dah staeriesovveme learoesoejkesjh edtjieh åtnosne vaaltasovvedh skuvlejaepien 2013/2014 raejeste.
+Mearoegaedtiemoenehtse sov salkehtimmiem böökti, NOU 2008: 5 Reakta göölemasse mearosne Finnmaarhken ålkolen.
+Mearoegaedtiemoenehtsistie
+Baersieldimmiebiejjie, dïhte biejjie ietnie orre jieledem vadta, lea annje dïhte vaaregommes biejjie jïjnjh nyjsenæjjaj jieliedisnie.
+Maarja niejteste reakasovvi,
+væhtabïejeme
+Jeenjh gaskerijhkij konvensjovnij unnebelåhkoej jïh aalkoealmetjij bïjre leah nænnoestimmieh gïelEN:en konvensjovne sivijlen jïh politijhken reaktaj bïjre vuesehte guktie Nöörjen barkoe saemiengïelide galka årrodh.
+Daate reaktavåarome gaskenasjovnale almetjerïekteles viedteldihkie konvensjovnine gååvnese, sisnjelds nöörjen reaktesne jïh saemiej provhkine jïh reaktavuajnojne.
+Reaktam såevmien - meänkielin jallh saemien gïelem utnedh dööpmestovline.
+Reakta såevmien - meänkieli - jïh saemien gïelem utnedh dejnie byjjesfaamojne
+Reaktam såevmien - meänkielin jallh saemien gïelem utnedh aaj seammalaakan leah dejtie dööpmestovlide gusnie dåapmoem jallh nännoestimmiem aamhtesisnie jallh ieresne mah voestes åesien mietie lea jih klååkeme sjïdtedh.
+Reakta såevmien - meänkielin - jallh saemien gïelem utnedh aaj dejtie dööpmestovlide gogkoe dåapmoem jallh nännoestimmiem dejnie aamhtesinie jallh ieresne mej bïjre voestes biehkesne klååkeme.
+Reakta mijjen gïelese lea akte aarvoe mij lea våarome abpe gïelebïevnesasse.
+Darjoeh gellielaakan!
+Jarkelimmieh sijhtieh dorjesovvedh bielelen Saemiedigkien jååhkesjimmie, saemiedigkieraerien lïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
+orrestidh aelkedh jïh daaroen gïelem nuhtjedh guktie ij soptsestimmie edtjh gaarvanidh.
+- Jarkelimmie steemmeleahpijste- Elektrovneles steemmadimmie- Vïjhte aelhkies sïllh juktie steemmadidh
+daaroen baakoeh saemiengïelese darjodh.
+Jarkelimmie- jïh evtiedimmiedrïekten gaavhtan voengesne, nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale sijjesne, dle saemien siebriedahke ahkedh orre haestemi uvte tjåådtje.
+ståvrosne jïh stuvremisnie daaroestieh.
+Gosse dam reaktoelaakan nöörjengïelese jarkoste dle samenes nasjonaldag sjædta.
+Försäkringskassan / tjirkijekassa jïh försäkringsbolag / tjirkijebolaagh
+Tsagkesh lin mov aarvoen mietie skuvlesne.
+njoelkedassem dan laantedajven- jallh
+Akte laante pijoneerigujmie mah histovrijen gïejh bïejeme.
+Fylhkentjïelth
+Rijhkebiejjie aaj nännoesti unnebelåhkoepolitihken bïjre jih vïjhte unnebelåhkoej jih dej gïelh (gaajhkh smaare tjierth) dååhkasjehtedh.
+Jaepien 1999 dah vïjhte unnebelåhkoeh goh nasjovnelle unnebelåhkojde mieriedi rïjhkebiejjeste.
+Nænnoestimmieh mah faage-øvtiedæmman veadtaldihkie, lin vihkeles aamhtsh laantetjåangkosne 1967. Desnie kriebpesjimh orre barkoesijjieh goh åvtehke gie edtji orre aamhtsh juhtiehtidh, staaten-konsulentem båatsoejielemen gaavhtan jih sjiere båatsoeburrie-skuvlem.
+Abpe laantesne dle tjiehpiedæjjah eah leah sååkehkåbpoe sjïdteme.
+Jaahkoeøøhpehtimmie saemien maanide jïh noeride byøroe våaromem vaeltedh dejnie saemine, guktie dïhte lea våajnoes voengesisnie, seamma
+Rijhken gaskemieren gærhkoemaaksoe jaepien 2011 leah 0,99 proseenth dehtie dov dïenesjimmeste mestie tjïeltese skaehtiem maaksah.
+Gaskenasjovnale dle Saemieraerie gohtjesåvva goh akte NGO, non-governmental organization.
+Gaskenasjovnale dle Eurpean Charter for Regional and Minority Languages jïh noerhtelaanti gïeledeklarasjovne saemien gïelide vaarjelieh.
+Gaskenasjovnaale ektiedimmesne dle tjïelkestamme gaajhkh gïelh leah håvhtadihks, ietjmies håvhtadihks jallh mahte nåhkehtamme gïelh.
+Gaskenasjovnale ektiedimmesne dle tjïelkestamme gaajhkh gïelh leah håvhtadihks, ietjmies håvhtadihks jallh mahte nåhkehtamme gïelh.
+Gaskenasjovnaale aalkoealmetjelaavenjostoe
+Gaskenasjovnaale aamhtesh
+Gaskenasjovnaale barkoe
+INTERNATIONELLE BARKOE
+Gaskenaasjovni / Internationelle barkoe
+Gaskenasjovnaale tsiehkieh
+Gaskenasjovnaale konvensjovnh jïh bæjhkoehtimmieh
+Gaskenasjovnale reaktaevtiedimmie, nöörjen sjæjsjalimmieh dåapmestovlesne jïh laakeprosessh Nöörjesne leah dorjeme guktie dej minngemes jaepiej dle ånnetji ånnetji jååhkesjamme aerpievuekien saemien åtnoe laanteste, tjaetsijste jïh vierhtijste, aaj eeke-jïh åtnoereaktah vedtieh.
+Gaskenasjovnaale Saemien Filmeinstituhte sæjhta akte vihkeles dïrrege årrodh daennie barkosne, Olsen jeahta.
+- Dïhte gaskenasjovnaale reeremefaamoe eatnemeloeseste lea tjyölkehkåbpoe sjïdteme jïh dan åvteste vuajnam daerpies aalkoealmetjegïelem gorredidh daennie gaskenasjovnaale barkosne, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Nasjovnalen laakevedtemisnie tseegkie Maadthlaaken § 110 a pliktem staatese tsiehkiejvåaroemem bïejedh guktie saemien åålmege maahta " dej gïelem, dej Kultuvrem jïh dej siebredahkejielemem tjïrkedh jïh evtiedidh ".
+Nasjovnalen laakevedtemisnie tseegkie Maadthlaaken § 110 a pliktem staatese tsiehkiejvåaroemem bïejedh guktie saemien åålmege maahta "dej gïelem, dej Kultuvrem jïh dej siebredahkejielemem tjïrkedh jïh evtiedidh ".
+Biehkie Sveerjen barkoste aalmetji reaktah vaarjelidh lea dej nasjovnelle unnebelåhkoej vaarjelimmiem nännoestidh.
+‐ rijhkepolitihkerh jallh voenges politihkerh?
+Rijhkeraasten mietie Rv-ste 287 Rostujàvri:n baaktoe dan mïerhkese gusnie naasjovnepaarhkeraaste rijhkeraastem gaavnesje, vyjrehkåbpoe noerhtelen jeanoen Rostueatnu dahkoe dan hæhtjose Rostohytta.
+Rijhkeraasteste Svaaletjahkesne gåatomedajveraasten mietie Esnan gåajka jaevrien Nesjøen baaktoe.
+båetedh, dle manne Håkonsen gåajkoe ringki mij latjkoegærjam sjeakoeji jïh bøøti nïejtide gaavnesji, jeahta.
+Gåessie Rio20 + ryøjrehtidh dillie lea ovmessie aamhtesh dïjveldamme juktie: staeries ulmieh (SDG), kruana økonomije, beapmoevihtiesvoete, biologihken gellienvoete, mïrrestalleme, healso jïh øøhpehtimmie, mearoe, kjemikaalijh jïh daalhkadahke j.n.v..
+Rio+20 lea støøremes EN-konferaanse mij gåessiegih orreme, jïh vienhtieh 50.000 almetjh båetieh gieh gelkieh meatan årrodh byjjes øørneminie.
+Vaahra stööremes våhkoem goerehtimmien mænngan.
+Jis seente dam aajhtsi dellie vaahrese båata cancere lea haasenamme, jïh dellie jienebh jïh geervebe båehtjierdimmiem daarpesje jalhts jis tumörem aareh aajhtsa.
+Vaahra njammacancerem åådtje aalteren mietie jeanede.
+Vaahram vïrredamhpam åadtjodh jienede gosse buajtehks, eejhtegh jallh åerpenh åtna gie vïrredamhpam åadtjoeji åvteli 50 jaepien båeries sjïdti jallh jis jïjtje vïrredamhpam aarebi utni.
+Vaahram vaenede munnieluejhtemh ovledh jïh cancerem munnieståahkine jïh boernesgåetesne åådtje.
+Kristeles gyrhkesjimmie Aktem kristeles gyrhkesjimmiem maahta gellie vuekiej mietie juhtiehtidh, badth iktegisth Jupmelem laavlominie heevehte, bijpelistie tekstelohkeme jïh rohkelimmie.
+Dïhte kristeles byjhkesjimmie Dïhte kristeles gærhkoe byjhkesje aktem aajnege Jupmelem - Aehtjiem, Baerniem jïh Aejlies Voejkenem - mij sjugnehte, lutnjeste jïh jielehte.
+Kristeles jaahkoe
+Laavkomh jïh provrh ektesne skyllemedåehkieh jïh noeretjåanghkoeh.
+Evtiedimmiereaktan aajhtere reaktam åtna veedtjedh jïh nåhtoem vaeltedh mineraalijste mej åvteste staate veanhta satne aajhterereaktam åtna (§32).
+Rohkelimmie jaahkoen sïejhmemes baalka.
+Rohkelimmie vihkeles Gosse jaahka dellie gegkeste jïh gymhpe.
+Rohkelasse
+Råållekåarhte:
+Råållespïeline maahta learoehkidie skreejredh altese saemien gïelem soptsestidh.
+Maahta aaj råållespïelem stueriedidh jïh våaroeminie årrodh akten storyline-prosjektese.
+Maahta ånnetji geervebe årrodh råållespïelem tjïrrehtidh maajhööhpehtimmesne, bene jis soejkesje dle gåarede.
+Aktene råållespïelesne ij leah "learohke jïjtje" mij soptseste, bene dïhte akte råålle.
+Aktene råållespïelesne ij leah "learohke jïjtje" mij soptseste, bene dïhte akte råålle.
+Råållestååkedimmesne saemien gaagkoeh jïh / jallh vaarjoeh åtnasuvvieh.
+Dah råållah / rållespïele aaj goh gïelesuerkieh sjïdtieh.
+Datne aaj daam rovmanem maahtah goltelidh goh tjoejenasse-gærja.
+Vigsel
+Dah leah göökte roestegåetieh Tromsesne jïh Finnmarkesne.
+Tromsen fylhketjïelte sæjhta alfabetiseremeprovsjekten aelkedh geervide fylhkesne.
+Troms fylhkentjïelte:
+Tromsø roestegåetien akte barkije gie saemeste, mearan tjïjhtje saemienkuvsjesne daelie.
+Kontovre Nordlaante, Drag:
+b. Tromsøsne.
+- Veterinærinstituhte Tromsøesne lea vihkeles maahtoem båatsoen jïh arktiske laanteburrien bïjre bæjjese bigkeme.
+' ste, Tromsø, gosse Saemiedigkiem byögkeleslaakan rïhpesti gålkoen 2001.
+'ste, Tromsø, gosse Saemiedigkiem byögkeleslaakan rïhpesti gålkoen 2001.
+Universitete Tromsesne lea åådtjeme dan nasvjonellen dïedtem saemien dotkemen jïh ööhpehtimmien åvteste Nöörjesne.
+Universitete Tromsesne, jïlleskuvlh Finnmarkesne jïh Lillehammerisnie jïh veterinærejïlleskuvlen leah kvoth saemien ohtsijidie naan lohkemidie.
+Universiteete Tromsøsne aaj aktem plearoeh laavenjostoem tseegkeme såemies gïelejarngigujmie.
+Starnebarkijh skreejredh Universiteten Tromsøesne leah kvoth ohtsejidie giej saemien viedteldihkine jeenjh lohkemidie.
+Tjåådtje goerehtimmien tjïrrh, jïh aktem njammam beaja pleahtjose, jïh dan sisnie guvviedetektovre.
+Røros Röörosen jåarhkeskuvlen kantijnesne
+Tjoevkerööpses veeljemeleahpah.
+Loedtehkh buerebe gajhkemem jïh lissiehtamme kvaliteetem vadta gejhkieguelide.
+Rv:ste 220 A Kåtabäcken johkenjaalman
+Rv:ste 279 A rijhkeraasten mietie jaevrien Leinavatn gåajka.
+Vierhtiejoekedimmie - Guhkiebasse barkoe saemien reaktajgujmie arealide jïh vierhtide 2015
+Dah beetnegh tjïeltese båetieh goh skaehtie årroejijstie.
+Dah beetnegh edtjieh golme ovmessie prosjektide juhtedh.
+Dåarjoe aaj vadtasovvi Noerhte-Tromsen Museumasse akten maahtoekuvsjese skjelter-bigkemisnie, akte gaajh båeries bigkemevuekie Nöörjesne maam joekoen jïjnjem nuhtjeme saemien dajvine.
+Dah vierhtieh tjïeltide jïh fylhketjïelide saemiengïelen reeremedajvesne juhtieh, gïelejarngidie jïh ovmessie provsjektide.
+Gïelesijjieh
+nasjovnelle unnebe-låhkoegïelide.
+Dïhte mij leekemistie doekemistie åebrelen sjædta dam dïhte båatsoeburrie åådtje.
+Gievlie akte biejjie (rööpses bieliegievlie) - jïh askesymbovle (plaave bieliegievlie).
+Jårresth kondomem ånnetji vååjnoes guktie dam edtja tseegkedh.
+- kråahpe jïh healsoe
+Kråahpe jïh healsoe
+Dah krosseskaavtegh = dah barkoe åårganh.
+Hiejme jïh skuvle maehtieh sijjieh årrodh dejtie digkiedimmide.
+Ruonasvagge lea Sirges saemiensïjten gåatomedajve jïh dam nuhtjedh snjaltjen 1. skiereden 15.
+Ruonasvaggen daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Rijhkeraasteste Valddajávri:sne jïh tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Gussajávri, vyjrehkåbpoe johken Njallajåhká mietie dahkoe gogka johkem Sørelva gaavnesje.
+Kruana veeljemeleahpah åålmegen gærhkoeståvrose jïh veelkes veeljemeleahpah gærhkoeståvrose ektiedimmesne (jis sïjhth prievien tjïrrh gïelem vedtedh maehtieh kruana veeljemeleahpam åadtjodh jïh kuverte lissine dovne dehtie Göteborgen stifteste).
+Dah kroessh stuerebe nuepie kandidatese vadta jïh dov åvteste åadtjodh soptsestidh.
+Tjirkijh saemiej, nenetseri jïh vepseri åvteste russlaanten bielesne veeljesuvvieh golme jaepide, raeriestimmiej mietie dej jïjtsh siebrijste.
+Saemieh russlaanten bielesne aktem gïelem åådtjeme Saemien parlamentarihkeles raeresne.
+Saemieh russlaanten bielesne Saemieh russlaanten bielesne eah aktem jïjtse almetjeveeljeme åårganem utnieh daan mearan.
+Aalkoealmetjh Russlaantesne aalkoealmetji ihkuve tjåenghkies tjirkijem Regijovneraaran veeljieh mubpien boelhkese, tjaktjen 2013 raejeste jïh tjaktjen 2015 raajan.
+Russlaanten åejvieladtjeraerie sæjhta gaskem jeatjah monnehke evtiedimmiem våaroehtidh viehkine daajbaaletje infrastruktuvrem tseegkedh, dajven gaahtjemefaamoem jïh skåårvemelastoem nænnoestehtedh, seamma tïjjen goh leavloem beaja eensi åtnose vierhtijste mah byjresen krïevenassh illieh, jïh ellieslaakan aalkoealmetji daerpiesvoeth jïh ïedtjh krööhkeste.
+Russlaanten åejvieladtjeraerie tuhtjie aaj akte hijven åssjaldahke njuenehketjåanghkoem Barentslaavenjostoen aalkoealmetjidie hööltedh, dan russiske åejvieladtjeraerien nuelesne, jïh Russlaante sæjhta riejries årrodh daam digkiedidh aalkoealmetji barkoedåehkine jïh jeatjah barkoeguejmiejgujmie.
+Sveerjen bielesne julevsaemien soptseste Pijtejeanoen raejeste åerjielisnie Kaitumjeanoen raajan noerhtelisnie, Johkemehkien jïh Gällivaren tjïeltine Norrbotten leenesne.
+Sveerjen bielesne dle dajve Arvidsjauren noerhtelistie jïh Arjepluevien noerhtelisie, Pijtejeanoen raajan Norrbotten leenesne Sveerjesne.
+Sveerjen bielesne dle såemies gïeleguedtijh laavenjostosne dotkijigujmie jïh såemies iedtjeladtjigujmie nöörjen bieleste, ektesne pryöveme gïelem beerkedh.
+edtjieh årrodh.
+Svöörjen internasjovnelle dïedth sjidtieh goh joekoen unnebelåhkoereaktah edtjieh sjidtedh abpe
+Sveerjen Tjïelth jïh Laantedigkieh webbesæjrosne adressh gååvnesieh tjïeltide, laantedigkide jïh regijovnide.
+Svïenske gærhkoe gærhkoej jïh organisasjovni ektine barka rïektesvoeten veartenen gielhtie namhta nielkie, giefiesvoete jïh vaejvie.
+Svïenske gærhkoen barkijh meatan dåarjoeh gosse ovlæhkoeh, aehpieh jïh goerph heannadamme. Dovne ålkoerïjhkesne jïh Sveerjesne.
+Svïenske gærhkoe almetjh dovne Sveerjesne jïh ålkoerïjhkese gaavnede goh giesiegærhkoe, vaeriegærhkoe, skïemtjegåetie-gærhkoe, skuvlegærhkoe, geajnoegærhkoe, ålkoerïjhkegærhkoe jïh tjiehtiesbadth åålmeh gærhkojne gusnie årroeh
+Sveerjen gärhkoe sjiere barkoem åtna jih joekoen jijnjnh barkoeh.
+Svïenske gærhkoe ektievoetem faala jïh gusnie åadtjoeh buejhkiehtidh jïh jeatjebigujmie ektesne gaavnedidh jïh dov jaahkoem buajhkedh.
+Svïenske gærhkoe ektiedimmiem faala gusnie maehtebe gaavnedidh, jaahkoem jïh jueriem juekedh jïh Jupmielasse geatskanidh.
+Svïenske gærhkoe abpe laantesne gååvnese jïh akte ræhpas almetjegærhkoe gusnie gaajhkesh tjaakanieh.
+Svïenske gærhkoe sæjhta barkedh juktie sjaavoe slïerkevoeten bïjre govloe, doestedh soptsestidh dan bïjre mij maahta heannadidh jïh destie dåemiedidh.
+Gosse soptsestalledh jeatjah vuekiejgujmie, gosse håaloemisnie jïh gyrhkesjimmesne Svïenske gærhkoe sov jaahkoem evtede buerkeste.
+Svïenske gærhkoe evangeliske-lutherske gærhkoe maam åålmegidie, kontraktidie, gærhkoe-voenide jïh nationelle daltesasse juakeme.
+Svïenske gærhkoe 13 stiftide juakasovveme.
+Svïenske gærhkoe akte bielie dehtie veartenevijries gærhkoste jïh kristeles byjhkesjimmiem jïh earoelaavlomem golmegen Jupmielasse veadtasåvva.
+Svïenske gærhkoen öörnegen mietie akte kristeles laavkome ihkuvasse lea.
+Moenehtse Svïenske gærhkose ålkoerijhkesne nænnoeste mij ålkoerijhkeåålmegh Svïenske gærhkoen nuelesne edtjieh årrodh.
+Svïenske gærhkoe ålkoerijhkesne Ålkoerijhkegærhkoe gaajhkh ålkoerijhkeåålmegidie jïh jeatjah ålkoerijhkestillemidie feerhmie.
+Skyllemejerkie saemide Fïerhten jaepien Svïenske gærhkoe saemien skyllemejerkiem öörnede, dam dorje Saemien raerien, Svïenske gærhkosne, Saemien referensedåehkien Härnösanden jïh Julevu / Luleå gærhkoevoeni jïh Sáminuorran ektine.
+Saemien gärhkoeraerie tseegkesovvi 1996 dïhte lea driekte Gärhkoeståvroen nuelesne.
+Svïenske gærhkoen åålmegh gaskenaasjovni / internationelle dan barkoen maadtosne.
+Svïenske gærhkoe åajvaladtjine juvlemedïenesjæmman Sveerjesne, namhtah Stuehkien staaresne jïh Tranåsen tjïeltesne.
+SVÏENSKE GÆRHKOEN LEA SIJJIE GAAJHKESIDIE
+Svïenske gærhkosne dovne tjirkes barkijh jïh mietiebarkijh mah jïjtsh syjhtedistie gærhkose berkieh.
+Svïenske gærhkoen leah mahta tjïjhtje lïhtsegh.
+Sveerjen gärhkosne 7,2 miljonh lihtsegh, jih almetjh meatan mejtie diedtem utnieh gärhkoem öövtiedidh båetije beajjan.
+Svïenske gærhkoen sosijale barkoem gohtje dijakonije.
+Gåabpaginie gærjine raeriestimmie vijriesåboe goerehtallemasse jïh ööhpehtimmiedarjomh
+Sveerjen jïh Såevmien gaskese-dïedte EE:ese lea gaskese-tjaalege gåhtjoen " saemien buertiegärja ".
+Sveerjen jïh Såevmien gaskese-dïedte EE:ese lea gaskese-tjaalege gåhtjoen "saemien buertiegärja ".
+Sveerjen nasjovnelle unnebelåhkoeh jïh dej gïelh
+Nyjsenæjjah Sveerjesne daamhtaj gynekologijen cellepryövenasesvaaltemasse bööresuvvieh, maam gohtje screeninge.
+19 Sveerjen reerenasse aktem byögkeles salkehtimmiem (SOU) böökti jaepien 2006,mij sjïerelaakan dam båetijen aejkien tsiehkiem åarjelsaemien gïelese Sveerjesne digkiedi.
+Rïjhkebiejjieveeljemisnie Sveerjesne tjaktjen 2010, dïhte tjahkan reerenasse ajve 16 steemmh fååtesi juktie jienebelåhkoem åadtjodh.
+Sveerjen gaskenasjovnelle dïedth sjädta såemies unnebelåhkoereaktah edtjieh abpe laantesne vihtiestidh.
+Sveerjen nasjovnelle unnebelåhkoeh jih unnebelåhkoegïelh
+Sveerjen nasjovnelle unnebelåhkoeh - Länsstyrelsen i Stockholm
+Sveerjen nasjovnelle unnebelåhkoeh
+saemiedigkie sveerjesne åadtjoeji barkoem reeremasseste gïelegïetegærjam jaepien 2008 tjïeltide jïh reeremidie tjaaleme www.samediggi.se/4009.
+Sveerjen saemien bibliografije
+Sveerjesne dïejvese saemien åtnasåvva saemienlïerehtimmien bïjre dejnie saemien skuvline.
+Sveerjesne jïh Såevmesne saemienlïerehtimmie goh akte lissie båata dan sïejhme lïerehtæmman.
+Muvhth hearrijste dellie maehtieh nïejhkedh aehtjebe provresem aalhtarasse vaedtsehte. Sveerjesne vuekie provresalmetjh ektesne vaedtsiejægan, dïhte vuesehte nyjsenæjja jïjtje altese ålmam veeljeme jïh ålma jïjtje altese nyjsenæjjam veeljeme jïh gåabpatjahkh sinsitniem veeljeme provrese vaedtsedh.
+Sveerjesne ij leah sïejhme dagkeres bæjhkoehtimmieh åtalese jïh dåapmose juhtieh, juktie dïhte brottslagstiftninge kreava guktie gohtje uppsåt jallh grov oaktsamhet jis maahta dam bæsvodh.
+Sveerje aaj latjkoem åtna muvhtine laantine Europan ålkoelisnie; Algeriet, Australien jïh Quebec Kanadisnie, mïj sæjhta jiehtedh daalhkeseaevhkiem aaj otnegidie dehtie laantijste jis dah daalhkesh daarpesjieh gosse Sveerjesne.
+Sveerjesne vaenie soptsestæjjah aajmene, jïh gïele ryöknesåvva goh mahte nåhkehtamme.
+Ovmessie vuekieh Sveerjesne libie jïjnjem amerihkan kultuvreste lööneme gosse pruvredh.
+Dah åejvieladtjh Sveerjesne, Såevmesne jïh Nöörjesne aktem laavenjostoem åtneme saemien gyhtjelassi bïjre mænngan laavenjostoeåårgane saemie- jïh båatsoeburriejgyhtjelasside tseegkesovvi Gånkan resolusjovnesne jaepien 1964.
+Sveerjesåemieh, judarh, romerh, saemieh jïh torneladtjh leah Sveerjen nasjovnelle unnebelåhkoeh.
+svöörjen unnebelåhkoejpolitihkine lea
+nännoesti dam Europaraerien bäjngolds
+Sveerjen reerenasse tsiengelen 29.-n biejjien 2009 orre uvtelassem laake nasjovnellen onnelåhkoej jïh onnelåhkoegïelij bïjre Laakeraaran vedti.
+Dah maaksoeh edtjedh bååstide juhtiehtidh dejtie dïhte rïektes båatsoesïjte jallh dïhte rïektes saemiensïjte maaksa mij stillemem åådtjeme voestes lïhtsen mietie.
+Hiejmeskuvlesne Learohkh viehkiem åadtjoeh sov hiejmeskuvleste jïh aktem möölegesijjiem bæjjese biejieh skuvlen ålkoelisnie.
+gåetiegïeline irsken gïele onne unnebelåhkoe dam 1920-låhkosne utnin, mohte goh symbovle irsken staatese dellie gïele gaajh vihkeles reeremidie.
+eatnamisnie / Saepmijesne orreme, jïh saemien kristelesvoetegoerkesem haamoedamme guktie mijjieh dam daan biejjien damtebe.
+Gåetesne:
+- Monnen fuelhkesne saemien soptsestim, mohte gosse daaroeh mijjen ektine, dellie eelkimh daaroestidh.
+Sijjesne www.svenskakyrkan.se/kyrkoval bïevnesh gååvnesieh aelhkie svïenskegïelesne, såevmien, saemien, romaani, meänkieli, englaanten, franske, tyske, arabiske, spanske gïeline jïh væhtagïelesne.
+Annjebodts veeljemevuesehte maahtah www.svenskakyrkan.se vuartasjidh dan männgan gosse ryökneme, gåessie veeljemetjiehtjelh gaaptjeme.
+Jïjnjemes aejkien skïemtjegåetie, servicegåetie jallh jis faaradamme polise bollem gorrede.
+Pontius Pilatusen baelien njåvtasovvi,
+Aavodem eksamenidie illedh jïh jåvle-eejehtallemem vaeltedh!
+Luste goh fuelhkie gaavnesjieh
+Geervebe sjædta skuvlesne jallh barkosne.
+Dijjieh tjoerede baalhkavitnijem tjaaleldh raeriestidh, aktine bïhkedassine mij jeenjemes lea 1-2 sæjroeh jïh dam daan adressese seedtedh suehpeden 30. b. 2014 åvtelen:
+Dijjieh tjoerede baalhkavitnijem tjaaleldh raeriestidh, aktine bïhkedassine mij jeenjemes lea 1-2 sæjroeh jïh dam daan adressese seedtedh suehpeden 30. b. 2014 åvtelen: Govlehtallemebïevnesh vuarjasjimmiemoenehtsasse:
+Seedth lohkijetjaalegem dov voenges plaaran.
+- Seedtede ohtsemem suehpeden 1. b. 2015 åvtelen jïh vedtede dijjen learoehkidie nuepiem skuvlem utnedh klaassetjiehtjelen ålkolen, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Seedth mijjese teeksth jih guvvieh jih mijjieh sïjhtebe datnem viehkiehtidh teekstine.
+Baajh dov syjhtedem eatnamisnie
+Baajh dov syjhtedem eatnamisnie sjïdtedh guktie elmierïjhkesne
+Maahta vååjnedh goh Andra lea jueriedisnie posisjovnesysteemen bïjre jïh guktie edtja luhkieh jïh akth juekedh.
+• posisjovnesysteeme jïh siffere-aarvoe
+saemien, såevmien gïelem jïh meänkieli nuhtjedh
+Saemien Sijte lea 9 jaepieh vuarteme ihke reerenasse edtja beetnegh dåarjodh akten orre gåatan Snåasesne, vaallah daan jaepien meatan sjïdti reerenassen raeriestimmesne staatebudsjedtese.
+fåantoeh jïh illedahkh digkiedidh stoerre gaskenasjovnaale ovvaantojste 1900-låhkoen jïh 2000-låhkoen
+digkiedidh eatnemefaageles dåeriesmoerh mah leah sjyöhtehke daan biejjien mah våaromem utnieh praktihkeles goerehtimmine jallh systematiseradamme bïevnesh ovmessie gaaltijijstie
+gyhtjelassh jïh konsekvensh digkiedidh åtnoste jïh miste-åtnoste dågkeste jïh ovmessie geeruvevierhtijste
+jieledevuekieh digkiedidh jïh guktie almetjh leah ektesne Stoerre-Britannijesne, jeatjah eengelskegïelen laantine jïh Nöörjesne
+jienebelåhkoedemokratijem digkiedidh jïh stuvremevuekiem jïh doh vihkielommes politihkeles stuvremeåårganh Nöörjesne buerkiestidh, daan nuelesne doh saemien demokrateles åårganh Saepmesne
+sjïdtedimmiem eengelsken gïeleste digkiedidh goh akte veartenegïele
+eengelskegïelen filmh jïh jeatjah kultuvrelahtesh digkiedidh ovmessie meedijijstie
+ovmessie såarhts eengelskegïelen lidteræære tjaalegh digkiedidh eengelskegïelen laantijste
+ovmessie såarhts eengelskegïelen lidteræære tjaalegh digkiedidh ovmessie bielijste veartenistie
+digkiedidh jïh buerkiestidh mij dïhte gelliengïelevoete jïh gellienlaaketje kultuvre
+aelhkie kombinatorihkeles dåeriesmoerh digkiedidh jïh dejtie loetedh
+kultuvretjåanghkoeh jïh kultuvre-ovvaantoeh digkiedidh mah våaromem utnieh såemies daaletje tjaaleginie
+digkiedidh guktie skuvle, sïebredahke jih barkoe maehtieh guektiengïelevoetem dåarjoehtidh
+rååresjidh mij dïhte gïeleåtnoem deadta
+kultuvrem jïh siebriedahketsiehkiem digkiedidh jieniebinie eengelskegïelen laantine
+digkiedidh guktie ovmessie gïeleviehkiedïrregh leah, jïh naaken dejstie nuhtjedh jïjtse tjaaleginie
+digkiedidh guktie gïelem maahta evtiedidh jïh hoksedh
+rååresjidh guktie noere almetjh Saepmesne jielieh, guktie dåemiedieh jïh magkerh jielemevåajnoeh jïh aarvoeh utnieh
+vihkeles siebriedahkejarkelimmieh digkiedidh urrebe tïjjen, jïh ussjedidh guktie daan beajjetje siebriedahke orre jarkelimmieh sjugnede
+idealem digkiedidh almetjeaarvoen, sïerredimmien jïh rasisme-evtiedimmien bïjre aktene histovreles jïh daaletje tïjjen perspektijvesne
+siebriedahkefaageles aamhtesh digkiedidh digitaale digkiedimmiedåehkine, jïh jïjtse goerkesem vuarjasjidh tjoevkesisnie mubpiej mïelijste
+teeksth vierhtiedidh mah joekehts bïevnese-gaaltijstie
+tjaalegh digkiedidh aalkoealmetjijstie jïh aalkoealmetji bïjre eengelskegïelen laantine
+digkiedidh mah vuajnoeh almetjh utnieh reaktavoeten jïh seammavyörtegsvoeten bïjre
+Soptsesth dan åvteste learohkigujmie aajkoen bïjre pryövine, jïh maam pryöve möölehte.
+Learohke buerkeste mannasinnie sijjie daam nommem åtna
+Soptsestimmien tjïrrh daajroem åådtje guktie learohke ussjede jïh guktie learohke ryöknemem guarka.
+guktie learohke ussjede jïh guktie learohke ryöknemem guarka.
+Soptsestimmien tjïrrh daajroem åådtje guktie learohke ussjede jïh guktie learohke ryöknemem guarka.
+Soptsestallemem tjåanghkan biejedh jih orre øvtiedimmievuepsieh moenedh
+Lohkehtæjja edtja minngemes byjjehtidh man bijre soptsestamme jih nimhtie eejhtegigujmie siemes sjidtedh guktie learohke edtja vijriebasse barkedh, maahtoem tjøønghkedh.
+Soejkesjimmesne maehtiegan learohke jih lohkehtæjja siemes sjidtedh gieh edtja dejtie ovmese aamhtside juhtiehtidh. Nimhtie aaj learohken diedte sjædta juhtiehtæjjine årrodh.
+Soptsestallemh aaj jeatjh-laakan sjidtieh gosse learohke noereskuvlese båata.
+Gaskems-lohkehtæjja edtja gøøkten aejkien jaepesne dej gujmie soptsestidh jih bieljelidh guktie learohken tjøødth-sijje lea learoeplaanen vuepsien mietie jih guktie learohke biejjegi barka.
+Soptsestalleme edtja aaj byjjehtiidh guktie barkoem bijjiebasse lutnjedh.
+Vihkeles aaj dagkeres øvtiedimmiesoptsestallemh goltelidh jih åadtjodh daejredh maam learohke jijtjh-lieremen bijre muana.
+Soptsestallemisnie lea vihkeles sjiere aamhtsigujmie barkedh desnie gusnie learohken faage-tjøødth-sijjie.
+Soptsestimmesne lohkehtæjja maahta Eallese vuesiehtidh maam dïhte maahta, jïh guktie dïhte maahta våaroeminie årrodh dan guhkiebasse lïerehtæmman.
+Hearrine jallh diakonine soptsestalledh Gosse guhte sealadamme dellie iemie jaemiedistie bïlledh jïh båasarostedh.
+Jeatjh-laaketje bievnesh akte jaepieboelhkeste måbpan
+Soptsestimmie Nedtesijjien jïjnjh soptsestimmiebarketjh.
+ learohkigujmie soptsestamme daate pryöve edtja viehkine årrodh ihke
+lohkehtæjja maahta learoehkidie dan bööremes lïerehtimmiem vedtedh
+lohkehtæjja maahta learoehkidie dan bööremes lierehtimmiem vedtedh
+Soptsestallemem maehtieh gærhkosne jallh provresalmetji gåetine utnedh.
+soptsestidh lïhkes voeni sijjienommi bïjre, guktie dah leah jïh viertiestidh daaroen jïh jeatjah sijjienommigujmie jis gååvnesieh
+soptsestalledh voenges saemien sijjienommi bïjre jïh dej ulmie, jïh nøørjen jïh jeatjah sijjienommigujmie viertiestidh jis dagkerh gååvnesieh
+barkoejieleme jïh barkoej bïjre soptsestidh
+soptsestidh såemies bieliej bïjre ovmessie jieledevuekijste, aerpievuekijste jïh skihkijste eengelskegïelen laantine jïh Nöörjesne
+nöörjen gïelen bïjre soptsestidh jïh mennie tsiehkine nöörjen jïh saemien nåhtede
+ovmessie såarhts nöörjen gïeli bïjre soptsestidh
+nöörjen jïh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre soptsestidh jïh dejtie viertiestidh jïjtse dååjrehtimmiej mietie
+soptsestidh man åvteste eatnemedaejriemisnie lea vihkeles hypoteesh darjodh jïh teestadidh viehkine systematihkeles vïhtesjimmijste jïh voejhkelimmijste, jïh soptsestidh man åvteste vihkeles illedahkh viertiestidh
+soptsestidh guktie gïele maahta buerine jallh nåake aevhkine årrodh
+jieledevuekiej bïjre soptsestidh jïh guktie almetjh ektesne årroeh ovmessie kultuvrine eengelskegïelen laantine jïh Nöörjesne, dej gaskem saemien kultuvre
+soptsestidh gaskesadtemevuekiej bïjre joekehts kultuvrine
+soptsestidh guktie lea almetji jïh kreeki gaskemsh, jïh almetjen dïedten bïjre kreekide hijvenlaakan gïetedidh, gaskem jeatjah våaroeminie saemien heamturine jïh soptsesinie
+soptsestidh juvri nommi bïjre mejtie leah saemien jielegine, vuesiehtæmman båatsosne, laanteburrie-, göölemisnie jïh vijremisnie
+aamhtesi bïjre soptsestidh mah leah seksualiteetese, raastebïejemasse, vædtsoesvoetese jïh seahkaræmman ektiedamme
+lidteraturi bïjre soptsestidh jïh faagen baakoeh utnedh gosse buerkiestidh
+hammoen, sisvegen jïh åssjelen bïjre soptsestidh lidteratuvresne, teaterisnie jïh filmesne
+soptsestidh guvviej jïh guvvieraajroej bïjre jïh jïjtjh aaj jortehtidh
+guektien- jïh jienebegïelevoeten bïjre soptsestidh dej gïeletsiehkiej mietie jïjtse byjresisnie
+sjyöhtehke jïh faageles aamhtesi bïjre soptsestidh jïh dejtie leerehtidh
+soptsestidh gaskesadtemevuekiej bïjre joekehts kultuvrine
+jeerehtsi bïjre soptsestidh fuelhkiehammojne, jïh ektiedimmiej jïh laavenjassi bïjre fuelhkesne jïh slïektesne soptsestidh
+soptsestidh guktie satne barka eengelskem lïeredh
+raastebïejemen, goerkesen jïh seahkarimmien bïjre soptsestidh jïjtse jïh mubpiej kråahpese,
+soptsestidh guktie saemien maanalidteraturem jïh TV-programmidie jïjtje dåastohte.
+soptsestidh kåansten jïh duedtien estetihke domtesi bïjre
+ektiedimmien bïjre soptsestidh gïeletjoejen jïh bokstaaven gaskem, soptsestimmiegïelen jïh tjaelemegïelen gaskem jïh joekehtsi jïh hedtiej bïjre nöörjen jïh saemien gaskem
+sisvegen bïjre soptsestidh laavloeminie, raajrojne, diktine, heamturinie jïh soptsesinie
+soptsestidh magkerh saemien baakoeh learohkh joe maehtieh, jïh mij tsiehkide dah saemiestieh
+soptsestidh guktie maanaj aarkebiejjie lea eengelskegïelen laantine
+gelliengïelevoeten bïjre soptestidh jïh soptsestidh mij lea aevhkie gellie gïelh maehtedh
+soptsestidh man åvteste jïh guktie almetjh suehpeden 17. b. jïh goevten 6. b. heevehtieh, jïh naan jeatjah laanti nasjovnaalebiejjiej bïjre soptsestidh
+soptsestidh mij dïhte baakoe, raajese, tsiehkie jïh gihtjemevæhta
+soptsestidh guktie gierkie-aalterealmetjh vijrijinie jïh tjöönghkijinie veasoejin, jïh fantaseradidh dej voestes almetji bïjre mah laantese böötin jïengetïjjen mænngan
+soptsestidh guktie lïhkesvoeneste maahta orre saemien baakoeh jïh dïejvesh lïeredh
+jieledesyklusen bïjre soptsestidh jïh jieledesyklusem viertiestidh såemies sjædtoe- jïh kreeke-aarhtide
+aajkoem digkiedidh EN:ine jïh jeatjah gaskenasjovnaale laavenjostojne, daan nuelesne aalkoe-almetjelaavenjostoe, jïh vuesiehtimmieh vedtedh Nöörjen råållese laavenjostojne
+aajkoem digkiedidh EN:ine jïh jeatjah gaskenasjovnaale laavenjostojne, daan nuelesne aalkoe-almetjelaavenjostoe, jïh vuesiehtimmieh vedtedh Nöörjen råållese laavenjostojne
+åålmegi jïh saemien vaajesi jïh soptsestimmiej bïjre soptsestidh
+gieriesvoeten jïh seahkarimmien bïjre soptsestidh, jeereldihkie seksuellevoeti bïjre, ektiejieleden jïh fuelhkien bïjre, jïh konsekvenside digkiedidh jis seahkarimmie joekehtsidie fååtese
+soptsestidh saemien gïelen jïh tsiehkiej bïjre gusnie daerpies saemien maehtedh
+soptsestidh mij jïh magkerh vierhtieh saemien kåanstine åtnalgovveme.
+saemien lidteraturehistovrijen åejvieboelhki bïjre soptsestidh, jïh dam noerhtelaanti lidteraturehistovrijinie viertiestidh
+aelhkieslaakan teeksti jïh guvviej bïjre soptsestidh
+maahta jaksedh dejtie ulmide mah bïejesuvvieh.
+Soptsestidie ektesne guktie learohke
+Daate dejtie åssjaldahkide deavhta akten hijven demokratijen bïjre?
+paarten sijjesne.
+Håaleme lea medtie bieliemubpien tæjmoen saadtegisnie.
+Håaleme åehpiedehtiemisnie Saemiedigkieraerien reektemistie 23.09.15
+Håaleme åehpiedehtiemisnie Saemiedigkieraerien reektemistie 23.09.15 / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Håaleme tjïeltereformen bïjre, Finnmaarhken fylhkenålma jïh Kåfjord tjïelte
+Gåarede aaj jeatja tjiehtjielisnie årrodh gosse øvtiedimmiesoptsestalleme, v.g. dåehkie- tjiehtjele jallh gærjagåetie.
+Maahta aktem tjiehtjelem öörnedidh goh akte saemien tjiehtjele, savka, skuvlesne, saemien stååkegaevniejgujmie, gærjah, musihke, vaarjoeh, duedtie jïh jeatjah dirregh, goh låavth-gåetie aktene roenesne jïh låavth-gåetie ålkone.
+Iktegisth aaj maahtah gihtjedh.
+Datne maahtah darjodh guktie beapmoe aelhpebe sjædta.
+Datne maahtah lohkijeprieviem tjaeledh jallh aaksjovnem stealladidh jïh aktine journalistine soptsestidh mij " aamhtesen " bïjre tjaala j.n.v..
+Datne maahtah lohkijeprieviem tjaeledh jallh aaksjovnem stealladidh jïh aktine journalistine soptsestidh mij "aamhtesen" bïjre tjaala j.n.v..
+Hævvi maahtah aaj steemmadidh dov hïejmetjïeltesne.
+ Maahtah munnjien vuesiehtidh dam sæjroem pryövesne datne tuhtjih lij lustemes?
+Leah dijjen naan aejlies sijjieh, jïh guktie dah leah?
+Maahta veeljedh guktie sïjhth?
+Datne maahtah steemmadidh gåabpaginie veeljemisnie.
+Datne maahtah veeljemisnie steemmadidh voestes aejkien gosse 18 jaepieh illh.
+Maahtah vielie vuarjasjimmien bïjre lohkedh Ööhpehtimmiedirektovraaten nedtesæjrojne: www.udir.no/Vurdering/Standpunktvurdering-i-fag /
+Aaj maehtieh orre gïelekåarhtem dongkedh www.svenskakyrkan.se/kyrkoval jallh Svïenske gærhkoen informationsservice, telefovne 018-16 96 00.
+Aaj maahtah jïjtse nammoehtamme prievesne åålmegasse vaejtedh.
+Aaj maehtieh gïelem prievien tjïrrh vedtedh jis vg. ålkoerïjhkese.
+Datne maahtah stipendem åadtjodh jis datne studente aktene daejstie studijinie jaepien 2016:
+Vaeltieh tjaatestimmieleahpa m dan krærran misse datne sïjhth tjaatsestidh.
+Gosse gærhkoem laehpedh maahtah åålmegasse leahpan mietie ringkedh, dahkoe mïnnedh jallh tjaeledh.
+• maahtah laejhtedh jis ij dov maana sjïerepedagogeles viehkiem åadtjoeh
+• maahtah sisvegem, tjïrrehtimmiem jallh viehkien öörnemem laejhtedh
+Naan aejkien meehtim gaantestalledh jih ånnetji saemiestidh dej maanajgujmie mah meehtin.
+Maahta åålegh tsegkietniem gihtjedh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevisnie jallh tsegkietniedåastoevisnie jis ovvihties damtedh.
+Maahta åålegh skïemtjehokseraeriestæmman ringkedh jïh raeriem åadtjodh jïh dejnie soptsestalledh.
+Maahta eejnegen skïemtjehokseraeriestimmiem jallh hoksejarngem ringkedh jis ij daejrieh, jis maana jeatjah vaejvieh åtna seammasïenten vaejline joekoen vihkeles.
+Goerehtallemepryöven mietie, vielie goerehtalleme, vïhtesjimmie klaassetjiehtjielisnie jïh soptsestimmieh Ealline jïh altese eejhtegigujmie maahta vuarjasjidh mejtie edtja Eallam
+Maahta arhkenidh
+Maahta dågkam rïevhkestidh sigaredtinie, cigarrine, cigarilline, pæjhpojne jïh tjaetsiepæjhpojne.
+Nimhtie aaj maahtah gihtjedh mejtie daate øøhpehtimmie lea viehkine båatsoeburrie-noeride jallh geajnoe mij gåarhmolen bealan vuesehte.
+Maahta daarpesjidh hoksem bïeljelidh
+Maahta aerkies damtedh åvteli pryövenasse vaeltedh jïh pryövenassevaestiedassem åadtjodh
+Buerebe maahta damtedh jis gellie dåvnah åejjien nuelesne utnedh.
+Maahta abpe kråahpesne damtedh
+Maahta båasaridh gosse kråahpe jeatjahtahta, muvhtene maahta damtedh ij leah ryöktesth meatan.
+Maahta njaelkies-ligke damtedh mubpien kråahpem domhkestidh, vuesiehtimmien faerhmiestidh jïh gaajesjidh.
+Maahta ånnetji saejrehte gosse njammam deadta.
+Maahta ånnetji nåake damtedh
+Datne maahtah joekehtsem göökti taali gaskem gaavnedh gosse dam aktem taalem dehtie mubpijste geasa.
+Tjaelije jïh berteme leah tjaalasovveme lidteratuvrelæstosne tjaalegen minngiegietjesne.
+Maahta reaktoetjaeleme årrodh, guktie raajesidie bæjjese bigkeme jïh raajesi gåhkoe jïh galkoe gïelesne.
+Maahta seksem utnedh gosse goebperh åtna?
+Learohkh maehtieh sjïehteladtemem åadtjodh?
+Maahta goebpere laaneste?
+Læjhkan maahta ånnetji debpelen dohkoe årrodh maam goerehtamme - jïh ij goerehtamme.
+Akte politihkere maahta tjirkijinie årrodh dovne aktene tjïelteståvrosne jïh aktene
+Maahta nåajsan sjïdtedh jallh tjoeleskïemtjelassh åadtjodh jis gijhkierdamme
+Mejtie øøhpehtimmie jih viehkie skuvlesne maahta buerebe sjidtedh?
+Mijjieh dagke soptsestibie dan bïjre maam dååjreme daan biejjien.
+Maahta maaje daabloem vaerbine klaeriedidh.
+Dïhte mij lea aajmene goh sjiere akten kultuvrese, dam maahta klaerine mïerhkesjidh dennie gårroeh jïh åelkies kolonnesne.
+Maahta tjïeltem jallh laantedigkiem gihtjedh gïen dïedte hoksem åtna.
+Maahta satnem bïeljelidh hoksejarngese, nyjsenehealsoehoksese jallh sjïere njammadåastoevasse maam stuerebe skïemtjegåetine gååvnese.
+Aelhkemes njuenine voejngehte gosse tjuvleste.
+Maahta sekseostem utnedh, onanereeredh jallh seksem utnedh jeatjah vuekine jïh orgasmem åadtjodh joe åvteli tjoelenjoetseldh sjædta.
+Beetnegh jeatjah aatide åtna, juktie dovres sjædta rïevhkestidh.
+Maahta gïerve kondovmidie
+Maahta årrodh learohke lea væjkele ellies raajesh tjaeledh, lea væjkele væhtah goh punktum jïh gihtjemevæhtam mujhtedh, jïh stoerre åvtebokstaavem daej væhtaj minngesne tjaala.
+Dïsse gie ovnohkens maahta ammes domtedh.
+Maahta akte aevhkie årrodh learohkem viehkiehtidh taalefaaktah automatiseradidh.
+Maahta aaj aevhkies årrodh aktem laavenjostoem tseegkedh Saemiedigkien gïelekonsulentigujmie jis tjuara baakoeh / lahtesh darjodh / sjïehtedidh.
+Maahta jarkelidh dïsse gie provresh jallh ektesne jielieh, dejtie giejtie juakadamme jallh gïeh edtjieh juakadidh, dïsse gïen vaejvie gosse juakadamme jïh dïsse gïen leah dåeriesmoerh sijjen lïhkemassigujmie soptsestalledh.
+Maahta årrodh aktene dåehkietjåanghkosne jallh aktene korridovresne Stoerredigkesne, jïh maahta årrodh aktene prihtjhgåetesne staaresne jallh saaht gusnie. "
+Maahta dan aelhkie årrodh goh akte digkiedimmiedåehkie jallh nedtesijjie gusnie utnije maahta saernieh jïh mïelh tjaeledh, jïjtse sæjroeh utnedh jïh guvvieh olkese biejedh.
+Maahta learohki evtiedimmiem skreejredh jis barkeminie dagkeri konkreetigujmie dovne viehkine aktede fysiske taalesïeveste jïh bielelen.
+Vihkeles dagkerh vuesiehtimmievuekieh gårrelgieh dejtie matematihkeles symbovlide.
+Maahta årrodh dan voenen laavleme - dåehketjisnie, gosse skylledh jallh gosse Svïenske gærhkoen gaskenassjovni / internationelle barkose beetnegh tjöönghkeminie mejnie viehkiehtidh jallh evtiedidh.
+Maahta eejhtegi jallh aahkan aajjan reakedssijjie årrodh, jallh akte jeatjah dajve gusnie learohke roehtsh åtna.
+Ij maehtieh intensjovnide jaksedh akten saemien gïelen bïjre mij edtja aarkebiejjien gïeline årrodh, dan guhkiem ij gåaredh gïelide nåhtadidh aarkebiejjien jieliedisnie, gosse byögkelsvoetine govlesadta jallh mubpiejgujmie govlehtalla.
+kristedehteme Saemien eatnamistie lij akten vejtiestimmie- jïh koloniseringhistovrijen mieresne, gusnie "kristelesvoete nøørjesneš reeri.
+Hijven soptstallemem aelkiehtidh jih bååstide vuartasjidh magkeres vuepsieh minngemes tjåanghkosne.
+Maahta hijven årrodh gihtjedimmiem aelkedh gaahpoeh gyhtjelassigujmie.
+Maahta aaj åejvine goevtesisnie gusnie hoksem åadtjoeji soptsestalledh, vuesiehtimmien gaavhtan barkoeåejvine ortopededåastoevisnie.
+Maahta aaj sinsitniem kråahpesne tjuvleste.
+Maahta aaj bæjhkoehtimmiem darjodh mejnie meala barkoem buerebe dan mænngan maahta juhtedh.
+Sæjhta aaj nuepie årrodh tjaaleldh raerieh seedtedh. E-påaste: giele@samediggi.no og giella@samediggi.no.
+Maahta aaj Europeisk Språkperm (ESP) nåhtadidh gosse goerehtalleminie barkeminie.
+aaj pryövem juekedh gööktine skuvlebiejjine.
+Gyhtjelassh-giehtjedimmie eejhtegidie aaj maahta aevhkies årrodh.
+(taale) symbovline 7, jallh maehtedh göökte representasjovnh seamma taalese viertiestidh (vuesiehtimmien gaavhtan taalesymbovlh jïh konkreeth).
+Maahta aaj mij akt dan aelhkie årrodh goh guarkedh tjïjhtje eeplah (bieliekonkreeth / guvvie) maahta vuesiehtidh
+Dam maahta aaj båastode darjodh.
+Maahta aaj vihties aamhtesh bæjjese vaeltedh.
+Maahta aaj PSA-pryövenassem vedtedh jis dåaktere damta naan jeatjahtehtemh prostatesne gosse dam goerehte, jeatjahtehtemh mejnie maahta tjoeperdidh jïh mestie skeamtjodh.
+Maahta aaj jïjtje ryöktesth abortedåastoevasse ringkedh jïh tïjjem dongkedh.
+Maahta aaj nyjseneklinikem jallh hoksejarngem bïeljelidh.
+Maahta aaj nuhteligs årrodh smaave bodtetjh vaeltedh.
+Aaj maahtah sjeavodsvoetedïedten nuelesne almetjigujmie soptsestalledh jaahkoe- jïh jielemegyhtjelassi bïjre.
+Aelhkebe sjædta maanese voejngehtidh jis åejjie jïllebe gosse åara.
+Maahta aaj hoksejarngese jallh gynekologese vaedtsedh.
+Maahta aaj aktem prosjektem neebnedh mij edtja åtnoem saemien gïeleste vuartasjidh sosijale meedijinie, jïh råajvarimmieh raeriestidh mah åtnoem saemien gïeleste lissiehtieh daejnie meedijinie.
+Viehkiem maahta aaj åadtjodh noeredåastoevisnie jallh hoksejarngesne.
+Aaj hijven gåarede abortedåastovem bïeljielidh.
+Maahta aaj dåastovem bïeljelidh gusnie p-pillerem åadtjodh.
+Maahta aaj skuvlekuratovrem jallh noeredåastovem bïeljelidh gusnie maahta soptsestalledh jïh raerieh jïh dåarjoeh åadtjodh.
+Maahta aaj nåekies damtedh, dovne gosse jovkeminie jïh dan mænngan.
+Maahta aaj viehkine årrodh lïjhkemåvhkehts åeredh jïh jis nïejte ij lïjhkemåvhkahvaarjelimmiem utnieh.
+Dïhte maahta naan aejkien kruepies sjïdtedh jallh tjoevkebe jïh mïrhkebe gïeline veekselde boelhken mietie åvteli mïrhkebe jïh gïengielåbpoe sjædta.
+Maahta deehkehtidh, tjuvliestidh jïh jïjnjh jeatjah darjomh guktie ostem åadtjodh.
+Maahta gaajesjidh jïh faerhmiestidh dovne vaarjohts jïh vaarjoejgujmie.
+Vangberg, Åasta: Tjaangh gåatan
+Maahta åadtjodh stuerebe veahkam enn akte veahka akten aejkien åestedh, bene dellie tjuara ellies åasam maeksedh dam veahkam mij jienebe golme askh åtnoste.
+Maahta boernengåetietjeapohkecancerem åadtjodh jïlhts cellepryövenasse normaale orreme, mohte dïhte dan ovsïejhmes.
+Maahta vuesiehtimmien gaavhtan gujnelemmie akten aejkien åadtjodh jïh dellie gellie askh vaesieh åvteli viht båata.
+Vihkeles fokusem utnedh naan gille ulmide fïerhten aejkien, mejtie maahta jaksedh.
+Maahta jïjnjh bïevnesh gaavnedh jis learohken abpe heeftem gïehtjede.
+Maahta jïjnjh bïevnesh gaavnedh jis learohken abpe heeftem gïehtjede.
+Gåarede gihtjedh:
+Maahta aelhkebe damtedh voejngehtidh jïh åeredh jis gellie dåvnah åejjien nuelesne åtna gosse åarajidh.
+Maahta vuesiehtimmien gaavhtan dam lohkehtæjjese, skuvlekuratovrese jallh skuvlesåjhterasse jiehtedh.
+Maahta dovne ringkedh jïh seedtedh tjaaleldh laejhtemh skïemtjijemoenehtsasse.
+Maahta sov dåakterem seamadamme gåessie jïh guktie galka illeldahkem pryövenasseste åadtjodh.
+Seedth maaje guvviem jïh bïevnesh gåetiej bïjre, prosjekten åvtehke Mia De Coninck jeahta.
+Mejtie dah maehtieh diedtem åadtjodh aktem ööhpehtimmiesoejkesjem darjodh aamhtesen bïjre.
+Gåarede goeresne vaestididh jïh dam påastesne seedtedh, jallh akten nedten goerese tjaangedh jïh desnie vaestiedidh.
+Dah meehtin tjoejeste dejstie smaave miesijste murriedidh mah råavkeminie.
+Daate maahta hijven raeriestimmieh buektedh akten lustes digkiedæmman klaassesne.
+gåessie byjjesfaamojde gaskesadtieh, dovne
+Dellie maehtieh voestegh åahpenidh nommigujmie dennie voenesne gusnie årroeminie.
+Stoerre jïh smaave aatigujmie, jïjtje jieliemisnie, jeatjah persovnh, byjrese jïh jeatjah.
+Dah maehtieh hijven årrodh ihke dah jearsoesvoetem skaepiedieh: ‐ Guktie tuhtjh veeljeræjhtoe jåhteme daan gåhkese?
+Maehtieh dovne sjiere gieledåastoesijjie utnedh gusnie gielem maahtah vedtedh gieleveeljemebiejjien åvtelen.
+Maahta aaj jienebh ietniengïelh utnedh dastegh jienebh gïelh seamma tïjjen lïereme.
+Muvhtine sjïere dåastovh gååvnesieh gusnie aaj maahta gïelem vedtedh.
+Dagke barkoe maahta vielie ryöknemehaarjanimmine aelkedh, naakede man bïjre eejhtegh jïh Åvla maehtieh laavenjostedh.
+veahkijste, jïh maehtedh aritmetriske aerviedimmieh tjïrrehtidh (dovne bæjjese bïejeme jïh ij bæjjese bïejeme laavenjassh).
+Svöörje buerebe-laakan dej unnebelåhkoe
+Aaj maehtebe geahpanidh, jis dïhte gie sealadamme guhkiem skïemtjeles orreme jïh jaememe skeamtjohkem dellie lutnjeste.
+Saivomuotka lea gåatomedajve båatsoesijtide Troms gåatomedajveste.
+aareh jeanoekultuvrh kaarhtese jïh tïjjeseavan bïejedh, jïh vihkeles væhtah dej bïjre åehpiedehtedh
+kristelesvoetem utnin.
+Saalme Nedtesijjien saalmh mejtie datne maahtah laavlodh jih bæjjese vaeltedh, jïh jïjtjemdh goltelidh.
+Sálla lea gåatomedajve Tourpon jïh Loukta - Mavas saemiensijtide.
+Baajh maanah ålkine årrodh, aaj daelvege.
+Faerhmieh jïh gaajesjimmieh
+Barkosne orredehtedh salmerepertoarem jïh liturgijh dan gaavhtan stoerre dïedth bïejedh saemien gyrhkesjimmietradisjovnesne jïh saemien gïelesne, musihketradisjovnesne jïh kultuvrisnie.
+Doelteme saelhtietjaetsiem jallh njueniesprejje gosse snoelken
+Doelteme saelhtietjaetsiem maahta apotehkesne åestedh.
+Maahta saelhtietjaetsiem bommulladtjine gååjhkestidh maanan njuanan.
+Jaavvoe
+ektiebarkoe jïh aktemïere maanajgïerten jïh skuvlen gaskem " julev- jïh åarjelsaemiengïelese jarkoestidh.
+ektiebarkoe jïh aktemïere maanajgïerten jïh skuvlen gaskem "julev- jïh åarjelsaemiengïelese jarkoestidh.
+" Saemesth munnjien " akte kampanje abpe laantesne mij gaajhkide saemien noeride feerhmie, dovne dah mah saemiestieh, ånnetji saemien maehtieh jïh dah mah eah saemien maehtieh.
+"Saemesth munnjien" akte kampanje abpe laantesne mij gaajhkide saemien noeride feerhmie, dovne dah mah saemiestieh, ånnetji saemien maehtieh jïh dah mah eah saemien maehtieh.
+Saemesth munnjien
+Saemesth munnjien!
+saemesthmunnjien@saemiedigkie.no
+Nöörjesne, sveerjesne, såevmesne jïh Russlantesne saemeste.
+saemiedigkie faala, saemiej jïlleskuvle ektesne, saemienööhpehtimmiem geervide vïjhtejaepiej ööhpehtimmieprovgrammen tjïrrh.
+Dïhte saemien aamhtese aaj jiene-jienebe aalkoealmetjeaamhtesinie sjædta.
+Guessine mïnnedh Saemiedigkesne
+saemiedigkie aaj åådtje gyhtjelassh reaktaj bïjre dïenesjimmiejgujmie starnefaalaldahkesne, rektafaalaldahkesne jïh gærhkosne, jïh aaj gyhtjelassh toelhkemen birje ovmessie tsiehkesne.
+Saemiedigkie tjuara ohtsemem åadtjodh jis edtja dagkaridie darjojde darjodh.
+Saemiedigkie jïh dajveaajhtere nuepiem åadtjoeh klååkedh jis departemente ohtsemem jååhkesje.
+Dïhte dåarjoe Saemiedægkan mij edtja kultuvreaamhtesidie årrodh lea læssanamme bijjelen 38 millijovnh kråvnajgujmie mænngan 2005.
+Saemiedigkie tuhtjie joekoen vihkeles båatsoen leah hijven mierietsiehkieh.
+Daate akte vihkeles barkoe Saemiedægkan juktie aktem mijjen orre jielemegeajnojste Saepmesne bæjjese bigkedh.
+Saemiedigkieraerien gaavhtan lea vihkeles vaarjelidh, gorredidh jïh vuesiehtidh mijjen kultuvreaerpiem båetije boelvide.
+- Saemiedigkie tuhtjie vihkeles gaajhki saemiej vuajnoeh vååjnesasse båetieh, jïh dan åvteste birrebe datne mijjese aktem e-påastem seedth dov vuajnoejgujmie jïh åssjaldahkigujmie aamhtesi bïjre mah leah sjyöhtehke mijjese jïh tjïeltereformese.
+Saemiedigkien gaavhtan dle vihkeles veele daejredh maam almetjh dej båetije vuekiej bïjre vienhtieh.
+Saemiedigkie faamoem åådtjeme gaajhkine arealesoejkesjinie vuastalidh mah maehtieh stoerre ulmiem utnedh saemien kultuvrese jïh jieliemasse, jïh dellie aaj gåarede aktem tjïelke saemien tsevtsemem utnedh, juktie dam saemien eatnemevåaromem gorredidh.
+Dehtie lissiehtasseste Saemiedægkan mænngan 2008, dle 12 millijovnh kråvnah buerkiestamme dejnie Saemiedigkien vihkeles råålline juktie saemien gïeligujmie barkedh.
+Saemiedigkie, mij aktem joekoen vihkeles sijjiem åtna dennie barkosne saemien gïelide, 3,5 millijovnh kråvnah åådtje dehtie gïeledåarjoste 10 millijovnh kråvnine.
+Saemiedigkiebïevnesisnie ulmie lea aktem ållesth politihkem hammoedidh mij lea båetijen aejkien stuvreme tjïelke ulmiejgujmie mah viehkiehtieh:
+Saemiedigkien bïevnese lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre.
+Saemiedigkiebïevnesen mietie saemien maanagïertefaalenassen bïjre Saemiedigkie edtja hoksedh:
+Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre digkedeminie ihke lea daerpies Saemiedigkien råållam tjïelkestidh, goh tjïrkije saemien maanaj jïh noeri ööhpehtimmiereaktese, jïh Saemiedigkien råålla goh vaaksjovmeåårgane saemien lïerehtimmiegyhtjelasside.
+Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre neebnesåvva aaj man vihkeles ihkuve beetnehdåarjoe lea gïelebieside.
+" Saemiedigkiebïevnesisnie saemien maanagïertefaalenassen bïjre " (2023) tjïerteste maanagïerte lea akte dejstie vihkielommes sijjijste juktie saemien gïelem jïh kultuvrem guhkiebasse sertedh.
+"Saemiedigkiebïevnesisnie saemien maanagïertefaalenassen bïjre" (2023) tjïerteste maanagïerte lea akte dejstie vihkielommes sijjijste juktie saemien gïelem jïh kultuvrem guhkiebasse sertedh.
+Saemiedigkiebïevnese daan beajjetje reerememaallem heajhta, jïh buerebh vuajna dah tjïelth mah leah reeremedajvesne daan biejjien, goh laavenjostoeguejmieh eevtjemisnie jïh evtiedimmesne saemien gïeleste.
+Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre premissh beaja daan barkose.
+Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre buerkeste jïh digkede maam råållide jïh politihkeles faamojde Saemiedigkie edtja gïelegyhtjelassine utnedh.
+Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre lea illedahke aktede prosesseste Saemiedigkesne.
+Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre sæjhta Saemiedigkien dïrreginie årrodh dennie vijriesåbpoe barkosne, juktie evtiedidh jïh saemien gïelem nænnoesåbpoe darjodh, jïh dannasinie vihkeles hijven raerieh båetieh dan barkose bïevnesinie.
+Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre haestemh, ulmieh jïh strategijh ållermaahta, 4 barkoesuerkiej sisnjeli;
+Saemiedigkiebïevnese saemien maanagïertefaalenassen bïjre lea gaervies.
+aaj saemiedigkie-laakesne dorjesuvvieh (SFS
+Saemiedigkien presidente Aili Keskitalo sæjhta tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne vaaksjodh.
+Saemiedigkien presidente Aili Keskitalo soptseste laavenjostoelatjkoeh Saemiedigkien jïh tjïelti jïh fylhkentjïelti gaskem åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste edtjieh vuarjasjamme sjïdtedh mubpien jaepien.
+Saemiedigkiepresidente sæjhta saemien gïelh edtjieh åtnasovvedh, govlesovvedh, våajnoes årrodh jïh evtiesovvedh, jïh ihke sjïehteladta ihke gaajhkesh mah sijhtieh edtjieh nuepiem åadtjodh saemien lïeredh.
+saemiedigkiepresidente jïh barkoe- jïh ektiedimmieministere dennie bieliejaapetjen konsultasjovnetjåanghkosne suehpeden 2008 siemedigan barkoe gïetedimssoejkesjinie dallegh aalka, jïh reerenassen jïh saemiedigkien barkoe saemien gïelesne ektiedeminie.
+Saemiedigkiepresidente lea veeljeme Saemiedigkien stoerretjåanghkoste jïh jienebelåhkoen tjirkijijstie.
+- Saemiedigkieraerien mïelen mietie dle vihkeles saemien siebriedahke jïh saemien ektievoete edtja gaahpode, toleraante jïh feerhmeles årrodh.
+Silje Karine Muotka meatan vaalta dovne faageles maehtelesvoetem Saemien Jïlleskuvleste jïh tjirkijem jieliemistie daan tjåanghkose.
+Saemiedigkieraerie raerieh sæjhta saemiedigkiebïevnesasse arealen jïh byjres...
+Saemiedigkieraerie sæjhta vuarjasjidh dahkoesoejkejsh darjodh muvhtide barkoesuerkijste.
+Saemiedigkieraerie daam prosessem Nussir-aamhtesen bïjre soejkesje åvtese:
+Saemiedigkieraerie edtja saemiedigkiebïevnesem darjodh jollebe ööhpehtimmien jïh dotkemen bïjre.
+Saemiedigkieraerie sæjhta tjoevkesem bïejedh daejtie dåeriesmoeride gosse voernges healsoeåejvieladtjigujmie govlehtalla, Ellinor Marita Jåma minngemosth jeahta.
+Saemiedigkieraerie sæjhta daam biejjiem nuhtjedh tjoevkesem bïejedh vædtsoehvoetese nyjseni vööste goh akte abpeveartenen dåeriesmoere, jïh mij gaajhkine siebriedahkine jïh kultuvrine heannede.
+Gïelejarngide vijriesåbpoe evtiedidh - Saemiedigkieraerie sæjhta, gosse govlesadta dej ovmessie gïelejarngigujmie, vuartasjidh mah nuepieh jïh daerpiesvoeth mah gååvnesieh jïh mejtie tjuara krööhkestidh dennie vijriesåbpoe barkosne gïelejarngi råålline båetijen aejkien, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
+Saemiedigkieraerie sæjhta aaj aktem vierhtiedåehkiem nammoehtidh mij edtja vuartasjidh mejtie daan beajjetje reereme lea sjïehtedamme dejtie mah miehtjiem nuhtjieh.
+Saemiedigkieraerie edtja aktem bïevnesem buektedh raeriestimmiejgujmie politihkese Saemiedigkien gaskenasjovnaale barkoen bïjre.
+Saemiedigkieraerie sæjhta aktem saemiedigkiebïevnesem buektedh båatsoen bïjre gusnie sæjhta ellieslaahkan båatsoem vuartasjidh, jïh tjïelkestidh gusnie Saemiedigkien politihkeles sijjie lea båatsoe-aamhtesinie.
+Saemiedigkieraerie sæjhta båatsoepolitihkem vijriesåbpoe evtiedidh aktine orre saemiedigkiebïevnesinie båatsoen bïjre.
+Daan biejjien Saemiedigkieraerie bæjhkohte sov budsjedteraeriestimmiem Saemiedægkan 2016. - Reerenassen raeriestimmie staatebudsjedtese gaertjiesåbpoe ekonomeles mierieh vadta juktie saemien siebriedahkem evtiedidh, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen vihteste.
+Saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta saemiedigkieraerie soejkesje- jïh finansemoenehtsinie ektine edtja Stoerredigkien gåajkoe gålkoen aalkoelisnie juktie daerpiesvoeti bïjre saemien siebriedahkesne soptsestidh.
+Saemiedigkieraerie haasta gaajhkesidie Antirasistisk Senter ' inie govlehtalledh jis raasismem dååjrieh aarkebiejjien, dah maehtieh viehkiehtidh jis aehpine båata, Laila Susanna Vars minngemosth jeahta.
+Saemiedigkieraerie haasta gaajhkesidie Antirasistisk Senter 'inie govlehtalledh jis raasismem dååjrieh aarkebiejjien, dah maehtieh viehkiehtidh jis aehpine båata, Laila Susanna Vars minngemosth jeahta.
+Saemiedigkieraerie kultuvremojhtesekonferansese böörede Guovdageaidnusne njoktjen 11. -12. b. barkoen sjïekenisnie aktede orre saemiedigkiebïevnesistie saemien kultuvremojhtesevaarjelimmien bïjre.
+Saemiedigkieraerie båatsoesïjtide dialogetjåanghkojde böörede juktie digkiedidh jïh bievnedh guktie Saemiedigkie båatsoe-aamhtesigujmie barka, jïh raerieh åadtjodh Saemiedigkien barkose båatsoe-aamhtesigujmie.
+Saemiedigkieraerie biejjiem heevehte juktie dah leah stïeresne gellene lehkesne laantesne.
+Saemiedigkieraerie daam aamhtesem dåerede politihken vuekien mietie.
+Saemiedigkieraerie dåarjohte dam maam gohtje mearoegaedtiestujmiem jïh krïevenasside deallahtimmiedïedti bïjre noerhtene mejtie tjuara seahkaridh, naemhtie guktie Stoerredigkie aalkoelisnie nænnoesti.
+Saemiedigkieraerie göölemevierhtiegæmhpoem dåarjohte noerhtene / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemiedigkieraerie göölemevierhtiegæmhpoem dåarjohte noerhtene
+Saemiedigkieraerije Ellinor Marita Jåma jïh orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud lea geerjene ihke doh gïeleråajvarimmieh mejgujmie nïerhkeme, hijven orreme, joekoen dejnie åarjelsaemien dajvine.
+Saemiedigkieraerie aktem tjïertestimmiem raereste maadthlaakesne saemien almetji staatusem bïjre goh laanten aalkoealmetjh.
+Saemiedigkieraerie raereste 20,1 millijovnh kråvnah dåarjodh evtiedæmman learoevierhtijste.
+Saemiedigkieraerie raereste 31.6 millijovnh kråvnah saemien museumidie dåarjodh.
+Saemiedigkie tjirkijidie vaarjelimmiedajveståvrojde jïh nasjovnaalepaarhkeståvrojde raereste.
+Saemiedigkieraerie edtja guessine mïnnedh ovmessie voenges siebriedahkine juktie raerieh åadtjodh Saemiedigkien politihkese arealen jïh byjresen sisnjeli.
+Saemiedigkieraerie raerieh saemien siebriedahkeste sæjhta akten båetijen aejkien dajve-jïh byjresepolitihkese.
+- Saemiedigkieraerie sæjhta dovne voenges siebriedahkh, siebrieh, dotkemebyjresh, tjïelth jïh staateles åejvieladtjh bööredidh meatan årrodh haestemi jïh vaastoej bïjre dajve- jïh byjresepolitihkesne digkiedidh, Åhrén jeahta.
+Daelie saemiedigkieraerie sæjhta bööredidh jeatjah krirrieh jïh læstoeh Saemiedigkesne akten gamte laavenjostose budsjedten bïjre, jïh gegkeste jalhts akten gaertjies jaepien Saemiedægkan dellie læjhkan gåarede aktem budsjedteliktesem darjodh mij dam saemien siebriedahkem eevtjie.
+Saemiedigkieraerie aktem jielije saemien siebriedahkem sæjhta, gusnie gïele gaajhkine sijjine åtnasåvva, gusnie mijjieh nænnoes saemien institusjovnh jïh aktem gellielaaketje kultuvrejieledem utnebe.
+Saemiedigkieraerie sæjhta akte siebriedahkeaktööre årrodh juktie vædtsoesvoetem nyjseni vööste nåhkehtidh.
+- Saemiedigkieraerie sæjhta akte siebriedahkeaktööre årrodh juktie vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj vööste nåhkehtidh.
+- Saemiedigkieraerie aavode illedahkem vuejnedh dagkaristie vihkeles barkoste, jïh lea geerjene ihke siebrie sæjhta dïedtem vaeltedh, Muotka jeahta.
+Saemiedigkieraerie sæjhta vielie ræhpas årrodh Saemiedigkien dåarjoereeremen bïjre, jïh sæjhta dan åvteste åtnoem dåarjoevierhtijste bæjhkoehtidh fïerhtene reektestimmesne saemiedigkieraereste Saemiedigkien stoerretjåanghkose.
+Saemiedigkieraerie sæjhta Saemiedigkien dåarjoereereme edtja vielie gaahpode sjïdtedh jïh sæjhta dan åvteste bæjhkoehtidh guktie dåarjoevierhtieh leah åtnasovveme fïerhtene reektemisnie saemiedigkieraereste Saemiedigkien stoerretjåanghkose.
+Saemiedigkieraerie raerieh sæjhta vihkeles teemaj bïjre mejtie byöroe digkiedidh Saemiedigkiebïevnesisnie arealen jïh byjresen bïjre.
+Saemiedigkieraerie raerieh sæjhta saemiedigkiebïevnesasse arealen jïh byjresen bïjre.
+Saemiedigkieraerie sæjhta raerieh aamhtesi bïjre utnedh mejtie byöroe digkiedidh bïevnesisnie.
+Saemiedigkieraerie daam våaromem budsjedteraeriestimmesne sjïehtesje.
+Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta tjaelijelearoe edtja skreejrehtidh tjaelijevoetem evtiedidh, jïh dam lidteræære maahtoem lutnjedh båetijen aejkien tjaeliejidie.
+Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta gosse Saemien Filmejarnge Guovdageaidnusne dorjesåvva akten gaskenasjovnaale saemien filmeinstituhtese dellie sæjhta stuerebe nuepie årrodh gaskenasjovnaale beetnehvierhtieh åadtjodh instituhten barkoste.
+Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta Saemiedigkie edtja aajhterebealan båetedh dennie orre gaskenasjovnaale saemien filmeinstituhtesne jïh naemhtie evtiedimmiebarkoem noerhtelaanti saemien filmedorjemassine dåarjoehtidh.
+Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta satne lea joekoen madtjeles man gellielaaketje ohtsijh leah.
+Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta gaajhkh stipendevitnijh leah hijven åvteguvvieh jïh ambassadöörh saemien noeride mah sijhtieh gaarsjelimmine jïh kultuvrine gïehtelidh.
+Saemiedigkieraerie Henrik Olsen barkoedåehkiem gæjhta barkoen åvteste.
+- Saemiedigkieraerie ij gåessie gænnah sïjhth aktem nåakebe faalenassem SANKS ' este jååhkesjidh åarjelsaemien skïemtjijidie.
+- Saemiedigkieraerie ij gåessie gænnah sïjhth aktem nåakebe faalenassem SANKS 'este jååhkesjidh åarjelsaemien skïemtjijidie.
+Saemiedigkie luejhtemeluhpiem laajhta Nussirese
+Saemiedigkieraerie lea 100 000 kråvnah dåårjeme Gálduse - Aalkoealmetjereaktaj maahtoejarnge - juktie seminaarem öörnedidh Båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre.
+Saemiedigkieraerie 150 tåvsenh kråvnah Bivdise dåårje, mearoesaemien bivteme...
+Saemiedigkieraerie 150 tåvsenh kråvnah Bivdise dåårje, mearoesaemien bivteme- jïh göölijesiebrie, evtiedæmman jïh siebriebigkemasse.
+Saemiedigkieraerie 225 stoerretjuetie kråvnah dåarjojne dåårje akten åarjelsaemien faagegærjese duedtesne.
+Saemiedigkieraerie 228 stoerretjuetie kråvnah dåårje prosjektese saemien fealadasse julevsaemien dajvesne.
+Saemiedigkieraerie 300 000 kråvnah dåårje Aajegasse - saemien gïele- jïh maahtoejarnge - juktie salkehtidh mejtie lea nuepie saemien gåetiem Röörosendajvesne tseegkedh.
+Saemiedigkieraerie lea tjåanghkan dåårjeme 15 millijovnh kråvnah dåarjojne h...
+Saemiedigkieraerie 850 000 kråvnah dåårje Nordnorsk Reiseliv AS:se prosjekte...
+Saemiedigkieraerie lea tjåanghkan dåårjeme 15 millijovnh kråvnah dåarjojne healsoen, kultuvren, jielemen jïh lïerehtimmien sisnjeli tsïengelen 2014 raejeste.
+Saemiedigkieraerie sjïehteladta jeenjesh åadtjoeh sijjen mïelh buektedh jïh daajroem veedtjedh bïevnesebarkosne.
+Saemiedigkieraerie lea budsjedtesne 2013 raeriestamme Gïeleaernie Raavrevijhkesne, jïh Storfjord gïelejarnge ryöktesth dåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh 2013 raejeste.
+Saemiedigkieraerie lea boelhken goevten 3. b. raejeste suehpeden 5. b raajan 11,1 millijovnh kråvnah dåårjeme saemien åssjelidie.
+Saemiedigkie ohtsemh åadtjoeji mahte 15 millijovnh kråvnaj åvteste dåarjoeöörnegen bijjelen tjiehpieslidteratuvrese, mearan dïhte ållesth mieriedåarjoe lea 6,3 millijovnh kråvnah.
+Saemiedigkie lea Byjresedirektovraaten nænnoestimmiem laajhteme mij Nussir A...
+Saemiedigkieraerie lea daan aejkien vierhtieh dåårjeme vïnhtseåestiemasse.
+- Saemiedigkieraerie lea NVE. ' m tjarke maadteme konsesjovnenænnoestimmine vuertedh goske Saemiedigkien stoerretjåanghkoe aamhtesem gïetedamme, men NVE lea aktelaaketje rååresjimmide illeme Saemiedigkine jïh konsesjovnenænnoestimmiem dorjeme.
+- Saemiedigkieraerie lea NVE. 'm tjarke maadteme konsesjovnenænnoestimmine vuertedh goske Saemiedigkien stoerretjåanghkoe aamhtesem gïetedamme, men NVE lea aktelaaketje rååresjimmide illeme Saemiedigkine jïh konsesjovnenænnoestimmiem dorjeme.
+Ållesth 14.7 mill. kråvnajgujmie mejtie lyjkeme sïejhme jïh sjïere learoevierhtide lyjkeme, jïh aaj maanagïerten learoevierhtide, Saemiedigkie learoevierhtieohtsemh åådtjeme mah lea jïjtse budsjedtemieriej bijjelen jaapan 2012.
+Saemiedigkieraerie lea guhkiem tjoeperdamme ihke faeties gïele- jïh kultuvremaahtoe pollisesne maahta saemiej reaktajearsoesvoetem gïehpiedidh.
+Bïevnesen ulmie lea Saemiedigkien båatsoepolitihkem tjïelkestidh, jïh Saemie...
+Bïevnesen ulmie lea Saemiedigkien båatsoepolitihkem tjïelkestidh, jïh Saemiedigkiem nænnoestehtedh dovne goh akte vihkeles politihkeles aktööre jïh akte vihkeles evtiedimmieaktööre.
+- Saemiedigkie geerjene ihke EN tjoevkesem bïeji saemien nyjsenæjjaj healsoetseahkan.
+Saemiedigkieraerie lea 2,7 millijovnh dåårjeme ovmessie kultuvremojhteseprosjektide.
+Saemiedigkieraerie lea 400.000 kråvnah dåårjeme noere tseegkijidie göölemisnie.
+Saemiedigkieraerie lea 500.000 kråvnah dåårjeme akten barkose mejnie Saemieraerie lea nïerhkeme juktie vaaroe- jïh. kvaliteetemïerhkem Sámi Duodji orrestidh.
+Saemiedigkieraerie lea dåarjoem vadteme bovride Inka AS Karasjohkesne jïh Manndalen Husflidslag Kåfjovlesne.
+Saemiedigkieraerie lea tjåanghkan 21,9 millijovnh kråvnah dåårjeme aerpievuekien daajroen, healsoen, jielemen, g��elen jïh daajroen sisnjeli boelhken gålkoen 2014 jïh goevten daan jaepien.
+Saemiedigkie lea 2,3 mill kråvnah dåårjeme musihkebæjhkoehtimmide jaepien 2014.
+Saemiedigkieraerie joe govlehtalleme Antirasistisk Senter ' inie jïh sæjhta daelie vuartasjidh mejtie nuepie vielie laavenjostedh juktie gæmhpodh dan, mij gohtjesåvva aarkebiejjien raasismen vööste, maam gellie saemieh dååjrieh.
+Saemiedigkieraerie joe govlehtalleme Antirasistisk Senter 'inie jïh sæjhta daelie vuartasjidh mejtie nuepie vielie laavenjostedh juktie gæmhpodh dan, mij gohtjesåvva aarkebiejjien raasismen vööste, maam gellie saemieh dååjrieh.
+Saemiedigkieraerie lea gellie jaepieh maahtoelutnjemem duedtiejielemen sisnjelen prijoriteradamme.
+Saemiedigkieraerie lea gïeleohtsemh gïetedamme 2012:n åvteste.
+Saemiedigkieraerie lea sjæjsjalamme sov dåarjoem vedtedh jïh nænnoestidh daan jaepien TV-aksjovnem maam Regnskogfondet reerie.
+Saemiedigkieraerie lea raeriestimmide nænnoestamme mah salkehtimmesne Bååstede - tilbakeføring av samisk kulturarv (bååstedefoeresjimmie saemien kultuvreaerpeste) juhtieh, gusnie edtja saemien daeverh mah leah Norsk Folkemuseum ' sne, bååstede foeresjidh dejtie govhte museumidie Saemiedigkien reeremen nuelesne.
+Saemiedigkieraerie lea raeriestimmide nænnoestamme mah salkehtimmesne Bååstede - tilbakeføring av samisk kulturarv (bååstedefoeresjimmie saemien kultuvreaerpeste) juhtieh, gusnie edtja saemien daeverh mah leah Norsk Folkemuseum 'sne, bååstede foeresjidh dejtie govhte museumidie Saemiedigkien reeremen nuelesne.
+Saemiedigkieraerie lea mijjen raeriestimmesne budsjedtese jaapan 2015 raeriestamme 450 000 kråvnah akten goerehtæmman vædtsoesvoeten bïjre lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkine.
+Saemiedigkieraerie orre voereseraeriem nammohte.
+Måantan Saemiedigkieraerie guessine mænna Kåfjovlese jïh daan sjïekenisnie aktem orre programmem saemien kultuvrejielemebarkijidie bæjhkohte mej nïekedasse lea sijjen kåanste- jïh kultuvrevuekijste jieledh.
+- Saemiedigkien bieleste dle vienhtebe gosse råajvarimmiejgujmie nearhka noerhtene, dle edtja dam darjodh akten hijven govlesadtemen tjïrrh aalkoealmetji jïh staaten åejvieladtji gaskem, jïh aalkoealmetji jïh industrijen gaskem.
+Saemiedigkieraerie mierede gie galka sjïelem åadtjodh.
+Saemiedigkieraerie aaj veanhta jis edtja aktem hijven jielemestrategijem buektiehtidh dellie dïhte tjuara våaroeminie utnedh doh almetjh mah noerhtene årroeh jïh almetji jieliemasse daan bïejijen.
+Saemiedigkieraerie ålkone jïjjede laavadahken
+Saemiedigkieraerie ålkone jïjjede laavadahken / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+- Saemiedigkieraerie tuhtjie vihkeles sjïehteladtedh eadtjohke jïh jielije gïelejarngide, jïh dan åvteste gellie jarkelimmieh raereste mah gaskem jeatjah edtjieh lissiehtamme ekonomeles daajrose sjïehteladtedh tïjjen åvtese, jïh laavenjostoem nænnoestehtedh Saemiedigkien jïh dej saemien gïelejarngi gaskem, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
+Saemiedigkieraerie galka meatan årrodh Rio+20:esne
+Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemiedigkieraerie aktem buerkiestimmiem buakta saemien gïelen bïjre stoerretjåanghkosne voerhtjen, jïh raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma daan sjïekenisnie hijven digkiedimmieh jïh raerieh sæjhta saemien gïelepolitihken bïjre, dan vijriesåbpoe barkose saemiedigkiebïevnesinie saemien gïelen bïjre.
+Saemiedigkieraerie buerkiestimmiem saemien gïelen bïjre buakta stoerretjåanghkosne gaskevåhkoen, voerhtjen 18. b., jïh lunsjen mænngan duarstan, voerhtjen 19. b., dle buerkiestimmiem digkiedieh.
+Saemiedigkie raeriestimmieh buakta stoerretjåanghkose mah leah joekedimmien bïjre Saemiedigkien budsjedteste, råajvarimmieh båetijen jaepien staatebudsjedtese, Saemiedigkien jaepiebïevnese, åejviebïhkedassh Saemiedigkien dåarjoeöörnegidie jïh jeatjah aamhtesh mah akten jïjtjeraarehke vuarjasjimmien mænngan Saemiedigkieraeresne, byöroeh gïetedæmman bæjjese vaaltasovvedh.
+Saemiedigkieraerie aktem tjïelkestimmiem böökti saemien gïelen bïjre aamhtesisnie 18/12, Saemiedigkien stoerretjåanghkose.
+Saemiedigkieraerie aktem saemiedigkiebïevnesem kåansten jïh kultuvren bïjre böokti Saemiedigkien stoerretjåanghkose goevten 27. b. daan jaepien.
+Saemiedigkieraerie aaj jienebh govlesadtemetjåanghkoeh soejkesjeminie saemien voenges siebriedahkigujmie jïh siebriejgujmie 2016 aalkovisnie.
+Raeriestæjja govlesadteme
+Saemiedigkie laavenjostoelatjkoem dorje Nöörjen foestehïejmesiebrine. / Healsoe / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemiedigkie laavenjostoelatjkoem dorje Nöörjen foestehïejmesiebrine.
+Saemiedigkieraerie
+- Sïjhtem måjhtajehtedh nuepien bïjre vierhtieh ohtsedh dåarjoeöörnegistie a...
+Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka bælla guktie gåarede byjresinie jïh båatsoen båetije aejkine Kvalsundsne mænngan Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner stuvremesoejkesjem jååhkesji Nussirese jïh Ulveryggesne Kvalsunden tjïeltesne Finnmaarhkesne.
+Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta fealadasseråajvarimmieh saemien kultuvresne tjuerieh tjïelkevoetem jïh ussjedammesvoetem våaroeminie utnedh.
+Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta mearoesaemien göölijh jïh voenges siebriedahkh nænnoes siebrieh daarpesjieh mah saemien reaktah gorredieh fïerhten göölijasse, voenges siebriedahkide jïh saemide goh akte almetje, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta saemien siebriedahke lea jarkelimmesne.
+Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka sæjhta jeatjah dåarjoeöörnegh vuarjasjidh sijjeste daan beajjetje dåarjoeöörnegh aerpievuekien saemien duadtan.
+Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka nænnoesåbpoe kreekehealsoeriejriesvoetem sæjhta noerhtene.
+Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka ij leah madtjeles ihke Byjresedirektovraate lea Nussir ASA:se luejhtemeluhpiem vadteme Repparfjovlesne.
+Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka veanhta dah saemieh mah faangkegåetine tjahkasjieh sijhtieh aktem buerebe sovnedimmiem åadtjodh mænngan goh dïhte orre råajvarimmiesoejkesje bööti akten hijven jïh seammavyörtegs sovnedimmien bïjre.
+Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka lea kronihkem tjaaleme tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesji bïjre.
+Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka lea madtjeles dejnie hijven laavenjostojne kriminaalehoksen regijovnine noerhte.
+Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka veanhta daate maahta gaajh nåake årrodh saemien jåartabårran, ij ajve daan jaepien, men gelliej jaepiej åvtese.
+Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta gærja sæjhta viehkiehtidh åarjelsaemien duedtiem jïh aerpievuekien daajroem nænnoestehtedh.
+Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén jeahta saemien kultuvremojhtesh leah gïejh mijjen åtnoste jïh baeleste saemien dajvine.
+Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén tjåadtjohte Saemiedigkien laejhtemem prosessen vööste bovtselåhkoegiehpiedimmine.
+Saemiedigkieraerie Thomas Åhrén gegkeste faagegærja sæjhta meatan årrodh ïedtjem sjugniedidh åarjelsaemien duedtien bïjre, joekoen noeri luvnie.
+Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen lea prieviem seedteme staateraaran, Inga Marthe Thorkildsen juktie saemien maanaj jïh noeri daerpiesvoeth våajnoes darjodh strategijesne.
+Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen lea laejhtehks ihke reerenasse ij sïjhth råajvarimmieh digkiedidh mah edtjieh vædtsoesvoetem jïh seksuelle daaresjimmieh heerrredidh saemien maanaj jïh noeri vööste.
+Saemiedigkieraerie Vibeke Larsen galka meatan årrodh EN:n veareldeåvtehketjåanghkosne Rio de Janeirosne Brasijlesne goelken 20-22 b. mij staeries evtiedimmiem dæjpa.
+' n nyjsenekommisjovnesne New York ' sne. Nyjsenekommisjovnen aamhtese EN.
+'n nyjsenekommisjovnesne New York' sne. Nyjsenekommisjovnen aamhtese EN.
+- Saemiedigkieraerie veanhtede doh reerenassh Sveerjesne jïh Nöörjesne barkoedåehkien raeriestimmiejgujmie vijriesåbpoe berkieh.
+Saemiedigkieraerie ussjede aktem seminarem öörnedidh saemien gïelen bïjre suehpeden, gusnie aaj gåarede raerie- jïh åssjaldahkigujmie båetedh dan båetije gïelepolitihken bïjre.
+Saemiedigkieraerie lea vuarjasjamme Byjresedirektovraate ij leah dejtie nåake byjreseligke konsekvenside våajnoes dorjeme.
+Saemiedigkieraereste presidente Aili Keskitalo jïh raerien göökte politihkeles raeriestæjjah Runar Myrnes Balto jïh John Bernhard Henriksen leah meatan.
+Saemiedigkieraerien bieleste sïjhtem mijjen dåarjojne båetedh dejtie mah ååredæjjam vuesiehtieh, dijjieh lidie mavvas jïh dijjen dååjrehtimmieh sijhtieh mubpide viehkiehtidh seamma tsiehkesne, mubpie presideente Laila Susanna Vars jeahta.
+Saemiedigkieraerien budsjedteraeriestimmie Saemiedægkan jaepien 2016 aktem åasamieriem åtna 434 millijovnh kråvnine.
+Saemiedigkieraerien tjïelkestimmie dajven jïh byjresen bïjre maam stoerretjåanghkose buakta goeven lea akte bielie dehtie barkoste aktine orre dajve- jïh byjresebïevnesinie, Akte bïevnese mij edtja bijjemes jïh guhkiebasse våaroehtimmieh bïejedh Saemiedigkien politihkese dajve- jïh byjresegyhtjelassine.
+Govlehtallije:
+Saemiedigkieraerien reekteme
+Sámediggeráđi dieđáhus sámegïela birra.
+Saemiedigkieraerien bïevnese saemien gïelen bïjre lea saahtah gaervies jïh edtja dam stoerretjåanghkose buektedh gålkoen.
+Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jïh Ann-Mari Thomassen jiehtieh prosjekte lea gieltegs jïh dan åvteste raerie 228 stoerretjuetie kråvnah prosjektese dåårje.
+Saemiedigkieraerie Ellinor Marita Jåma tuhtjie dihte luste goh jeenh ohtsemh båateme gïelebarkoen gaavhtan jeenemes lehkijste Saepmeste.
+Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta prosjekte lea akte vihkeles råajvarimmie juktie barkoebyjresem jïh jearsoesvoetem bueriedidh båatsoealmetjidie, jïh dan åvteste prosjektem dåarjobe 60 stoerretjuetie kråvnajgujmie, Olsen jeahta.
+Saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta Saemiedigkien voereseraerie lea akte raeriestæjja åårgane Saemiedigkieraaran, jïh edtja viehkine årrodh Saemiedægkan Saemiedigkien voeresepolitihkem hammoedidh.
+Ih gåaredh sjïelem vedtedh Saemiedigkien lïhtsegidie jallh reeremasse.
+Saemiedigkieraerie tuhtjie akte hijven evtiedimmie gosse EN-systeme daejtie dåeriesmoeride tjïelkeste, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
+Saemiedigkieraerie tuhtjie joekoen vihkeles saemien maanah jïh noerh mah seksuelle daaresjimmieh jïh vædtsoesvoetem dååjrieh edtjieh dam bööremes viehkiem åadtjodh goh gåarede.
+- Saemiedigkieraerie tuhtjie joekoen vihkeles vuartasjidh guktie aalkoealmetjenyjsenæjjah jielieminie gosse barkeminie EN:n stoerretjuetieulmiem nïejtide jïh nyjsenæjjide jaksedh.
+- Saemiedigkieraerie tuhtjie joekoen vihkeles dïhte saemien siebriedahke meatan vaaltasåvva barkosne dejnie båetije gïelepolitihkine, jïh gegkeste daate nuepie åtnasåvva.
+Saemiedigkieraerien mielen mietie vihkeles råajvarimmieh veeljedh mah darjoeh juktie saemiengïelide utnedh, jïh råajvarimmieh mah leah hijven maanide jïh noeride, saemiedigkieraerie Jåma vijrebe buerkeste.
+Saemiedigkieraerien lïhtsegh leah nammoehtamme saemiedigkien åvtehkistie, presidente, mij raeriem stuvrie.
+Saemiedigkieraerien akte sïejhme ulmie viehkiehtidh sjïehteladtedh ihke aalkoealmetjh jïjtje råajvarimmiegujmie nïerhkieh siebriedahkeevtiedimmien gaavhtan, jïjtsh dajvine jïh voenges siebriedahkine noerhtedajvine, juktie dam materijelle våaromem sov kultuvredarjoemidie gorredidh.
+Sametingsrådets politiske tiltredelseserklæring.
+Saemiedigkieraerien politihkeles våarome, våaroeminie sjædta Saemiedigkieraerien barkose veeljemeboelhken.
+Akte gamte politihkeles digkiedimmie orreme Saemiedigkieraeresne jïh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne.
+Saemiedigkieraerie lea tjåanghkoem åtneme Djupedal-moenehtsinie jïh raeriestimmieh vadteme dan vihkeles barkose.
+Saemiedigkieraerie lea daan raajan gaskem jeatjah tjåanghkoeh åtneme saemien siebriejgujmie jïh institusjovnigujmie goh Saemieraerie, Gáldu, Sámi nissonforum, Mama Sara Education Foundation jïh Árran Julevsaemien jarnge.
+Saemiedigkieraerieh Ann-Mari Thomassen jïh Thomas Åhrén jiehtieh saemien tjåanghkoesijjieh leah vihkeles juktie nænnoestehtedh jïh vuesiehtidh dam saemien gïelem jïh kultuvrem, jïh dan åvteste saemiedigkieraerie beetnegh dåårje juktie salkehtidh mejtie lea nuepie saemien gåetiem Röörosne tseegkedh.
+Saemiedigkie veeljeme åtnasåvva fïerhten njealjede jaepien aktine s toerredigkieveeljeme.
+Saemiedigkieveeljeme øørnesåvva goh akte riekte veeljeme fïerhten njealjeden jaepien, seamma aejkien gosse stoerredigkieveeljeme.
+Saemiedigkieveeljemen veeljemekåarhte lea plaave.
+Saemiedigkiegåetie lea uvtemes akte vihties væhta dan politihkeles jïh riekteles staatusasse maam saemieh utnieh goh akte åålmege.
+Saemiedigkiegåetie gaajhkh eensi krievemh voebnesje akten daajbaaletje parlamentegåatan.
+Saemiedigkiegåetie
+Saemiedigkiegåetie / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemiedigkiegåetesne dïhte saemiej almetjeveeljeme krirrie, jïh Saemiedigkien reereme Nöörjesne.
+Sametinget (2011): Nye tildelingskriterier for tildeling av tospråklighetsmidlene (sak SP 11/11)
+Saemiedigkie 25 jaepieh
+Saemiedigkie 10 000 kråvnah vadta dan skuvlese jallh skuvleklaassese mij dam bööremes plakaatem irhkemen vööste dorje.
+Saemiedigkie aaj dåarjoem vadta bæjhkoehtæmman saemien tjiehpieslidteratuvreste, learoevierhtiedorjemassese jïh jeatjah gïeleråajvarimmide.
+Saemiedigkie ryöktesth dåarjoem vadta daejtie göökte siebride mah saemien gaarsjelimmiedarjomh öörnedieh: Sámiid Valáštallanlihttu-Norga / Samenes idrettsforbund-Norge (SVL- N) jïh Sámi Heargevuodjin-lihttu / Saami Reindeer-Race Federation (SHL).
+Saemiedigkie ohtsijedåarjoeh vadta musihkese, lidteratuvrese, guvvieraajrojde, saemien bertemidie jïh kultuvreråajvarimmide.
+saemiedigkie sæjhta aelkedh provsjektine kaarhteddidh mij nuepieh gååvnesieh medijefaalaldahkem åarjelsaemien gïelesne evtiedidh.
+Saemiedigkie sæjhta gellielaaketje jïh jeereldihkie jielemh sjugniedidh:
+Saemiedigkie sæjhta aktem lïerehtimmieöörnegem sjugniedidh mij hijven lïerehtimmiesijjieh vadta gaajhkide saemien maanide, noeride jïh geerve almetjidie juktie daajroem evtiedidh, jïh gïelem jïh kultuvrem guhkiebasse evtiedidh.
+Mubpien jaepien dle Saemiedigkie sæjhta goerehtimmieh utnedh Tromsesne jïh åarjelsaemien dajvesne.
+saemiedigkie sæjhta daam boelhkem vuartasjimmiem darjodh dåårjoste saemien maanajgïertide.
+Saemiedigkie sæjhta vïesehtimmesne meatan årrodh aktene paneledigkiedimmesne nåhtoen bïjre ihke aalkoealmetjenyjsenæjjah voenine aktem eensi barkoem utnieh.
+Saemiedigkie edtja duarstan tsïengelen 14. b. politihkeles rååresjimmieh tjïr...
+Saemiedigkie sæjhta jieliemidie vaaksjodh såemies tjïeltine juktie tseegkijidie jïh jielemebarkijidie råakedh.
+Saemiedigkie sæjhta sov gïelepolitihkesne aaj lïeredh guktie gïelesoejkesjimmine barkeme jeatjah gelliegïeleldh dajvine.
+Saemiedigkie sæjhta juhtemestraejmiem jarkelidh saemien dajvijste.
+Saemiedigkie sæjhta Klijma- jïh byrjesedepartemeentine rååresjidh laejhtemegïetedimmien bïjre.
+Saemiedigkie sæjhta desnie årrodh juktie saemien nyjsenæjjah jïh mijjen haestemh mïrrestallemen sisnjelen våajnoes darjodh, saemiedigkieraerien lïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
+' n nyjsenekommisjovne sov fïerhten jaepien sesjovnem New Yorkesne hööltie goevten 27. b raejeste njoktjen 9. b.12 raajan.
+'n nyjsenekommisjovne sov fïerhten jaepien sesjovnem New Yorkesne hööltie goevten 27. b raejeste njoktjen 9. b.12 raajan.
+saemiedigkie sæjhta vadtemenjoelkedassh revideredh gosse 2010 jaepien budsjettem gïetede.
+Saemiedigkie sæjhta:
+Saemiedigkie sïelteevtiedimmine kultuvrejieliemasse nearhka åarjelsaemien da...
+Jaepien 2011 Saemiedigkie, laavenjostosne Riksantikvarine, aktem vïhtesjadtemeprosjektem saemien gåetijste eelki.
+Daelie Saemiedigkie kultuvrejielemem dåarjede jïh dam lissine dorje dan joe gamte dåarjedæmman saemien kåanstese jïh kultuvrese.
+Saemiedigkie duedtiem tjarke dåarjede
+saemiedigkie uvtede jïjtje dotkemeprovgrammem tseegkedh saemiengïeleldh dotkemen åvteste.
+Saemiedigkie tseegkijelïerehtimmine jïh evtiedimmieråajvarimmiejgujmie aalka saemien kultuvrejieliemasse jïh jeatjah sïeltide saemien dajvine.
+Saemiedigkie tuhtjie joekoen vihkeles nænnoestehtedh, evtiedidh jïh vaarjelidh saemien gïelem abpe Saepmesne.
+Saemiedigkie eadtjohkelaakan barka juktie saemiej vuajnojde buektedh tjïeltereformeprosessesne.
+Saemiedigkie eadtjohkelaakan barka juktie saemiej vuajnojde buektedh tjïelte...
+Saemiedigkie eadtjohkelaakan barka juktie gorredidh jïh nænnoestehtedh saemien årroji reaktah jïh daerpiesvoeth prosessesne tjïeltereformine.
+Saemiedigkie barkeminie ihke saemien maanah edtjieh aktem sjïere reaktam åadtjodh saemien maanagïertefaalenassem åadtjodh.
+Daelie Saemiedigkie daejnie barka:
+Mieriedimmieh sjïehtesjimmien bïjre loesegöölemistie (mearoe jïh jeanoe)
+Saemiedigkie ij leah reeremeåejvieladtje eatnemegellievoetelaaken mietie, men govlehtimmie-instanse jïh konsultasjovneguejmie staateles byjresevaarjelimmien åejvieladtjigujmie, dejtie sjæjsjalimmide jïh råajvarimmide mah maehtieh saemien iedtjh tsevtsedh.
+Saemiedigkie barka ihke aerpievuekien saemien åtnoe tjåadtjoehtamme sjædta jïh evtiesåvva aaj vaarjelimmiedajvine, naemhtie guktie dïhte eatnemen gellievoetem gorrede.
+Saemiedigkie sæjhta gaajhkesh edtjieh nuepiem utnedh saemien kåanstem jïh kultuvrem dååjredh.
+Saemiedigkie barkeminie ihke viehkie- jïh dåarjoeabparaate tjuara leerhkehtallijen gïele-jïh kultuvremaahtoem utnedh.
+Eadtjohklaakan meatan årrodh SPR.
+- Saemiedigkieraerie akten nænnoes jïh gellielaaketje jielemen åvteste barka.
+Saemiedigkie sæjhta:
+Saemiedigkie sæjhta:
+Saemiedigkie sæjhta:
+Saemiedigkie sæjhta:
+Dannasinie Saemiedigkie barka ihke vihties konsultasjovnh dejgujmie dorjesuvvieh, jïh dah meatan vaaltasuvvieh rååresjimmine lissiebigkemesïeltigujmie.
+Saemiedigkie barkeminie ihke maanah jïh noerh abpe laantesne edtjieh nuepiem åadtjodh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne skuvlesne.
+Goerehtalleme
+Kåanste- jïh kultuvrebarkoe
+Daelie Saemiedigkie daejnie barka:
+Manifeeste irhkemen vööste
+Saemiedigkie sæjhta:
+saemiedigkie ektine fylhkemaennijgujmie barka maanajgïertesuerkesne.
+Saemiedigkie akten monnehke saemien båatsoen åvteste barka.
+saemidigkie, Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente jïh Maana- jïh mïrrestallemedepartemente lea dåarjoeh vadteme infornuorrese mij 2004 tseegkeme.
+vijrebe saemiedigkie sæjhta tjuara ulmide eevtjedh, skreejremem saemiengïeleldh dotkijh jïh saemien gïelem daajroegïeline tjïrkedh jïh aaj terminologijveeevtiedimmie ovmessie faagesuerkine.
+Saemiedigkie naemhtie tjïelkeste mij akte saemien maanagïertefaalenasse lea:Saemien maanagïertefaalenasseakte faalenasse gusnie maanagïerten barkoevåarome lea saemien gïele jïh kultuvre.
+Saemiedigkie sæjhta fylhkenålmah, tjïelth, maanagïertebyjresh, eejhtegh, eejhtegeviermieh jïh moenehtsh jïh jeatjah vihkeles suerkieh bööredidh eadtjohkelaakan meatan årrodh.
+Saemiedigkie preessem böörede båetedh.
+Saemiedigkie lahteste jïh kanne aaj vuastalimmieh buakta tjïeltesoejkesjen arealebealan jïh sjïehtesjimmie-soejkesjasse.
+saemiedigke læjhkan mïrrestalleme konsultasjovnepartere staaten reeremidie jïh gåabpegh tjuerieh ohtsedh siemes vaestiedassh.
+Saemiedigkie sæjhta maanagïertebiejjiem mïerhkesjidh jïh gaskem jeatjah guessine mïnnedh akten saemien maanagïertesne Altesne, Àltta siida mánáidgárddi.
+saemiedigkie tjuevtjede ennje daarpoe sïejhme åvtenimmie maadthdotkemasse saemien gïelij bïjre, dovne gosse gïeleldh tsiehkieh, lidteratuvrem jïh jeajtah aamhtesh dæjpa - noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien, mohte aaj gosse dah jeatjah gïelh dijpieh.
+saemiedigkie tjuevtjede daen bijjien tsiehkieh politijeetaten jïh dah dåapmerh eah leah saemien gïelen- jïh kultuvremaahtoe gåessie saemien maanah dåapmeregoerehtimmesne, seammaleejns faalaldahkem raeriestimmie, bïhkedimmie jïh dåeriedimmie.
+Laavenjostoelatjkoem dorje Nöörjen foestehïejmesiebrine.
+saemiedigkie sæjhta dan mïeresne daejnie gïetedimssoejkesjinie reerenasse edtja vierhtiehtidh mïerhkeme dåarjoem voeneskuvlide vedtedh mah ööhpehtimmiem saemien gïelesne vedtieh.
+Daelie Saemiedigkie daejnie barka:
+saemiedigkie sæjhta dan gaavhtan dan soejkesjeboelhkesne barkoe uvtemesth biejesåvva saemien gïelem tjïrkedh, maanaj reaktajgujmie, ektiebarkojne ovmessie gieh meatan, maahtoelutnjeminie jïh viermietseegkeminie, pedagogijhken viehkievierhtine, skreejrehtimminie, dotkeminie jïh bïevnesimmine jïh bïhkedimminie.
+Saemiedigkie healsoeministere Bent Høiem gaavnesje daan biejjien.
+Saemiedigkie healsoeministerem gaavnesje / Healsoe / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemiedigkie healsoeministerem gaavnesje
+Saemiedigkie aktem buerebe dïedtejoekedimmiem jïh iktedimmiem gïeleråajvarimmijste sæjhta, jïh daan sjïekenisnie gïelejarngide vuajna goh iemie laavenjostoeguejmieh.
+Saemiedigkie sov raeriestimmine faatoes statistihkem saemien nyjsenæjjaj bïjre pryöjjedi, jïh aaj saemien nyjsenæjjah aalkoejielieminie jïh saemien nyjsenæjjaj healsoe.
+Saemiedigkien tjïelkestimmie jieliemistie lea naemhtie: Privaate gïehtelimmieh mah darjoeh jïh duekieh kultuvrelle dorjesh goh vaaroeh jallh dïenesjh.
+Saemiedigkien tjïelkestimmie jieliemistie lea naemhtie: Privaate gïehtelimmieh mah darjoeh jïh duekieh kultuvrelle dorjesh goh vaaroeh jallh dïenesjh.
+Saemiedigkie daajra daelie Reerenasse saemielaaken gïelenjoelkedassh digkedeminie, jïh båetijen aejkien reerememaallh vuarjesje.
+Saemiedigkie 65 millijovnh kråvnah saemien gïelese åtna jaepien 2012.
+Saemiedigkie, Divvun jïh Sámi Giellateknoe Tromsøen Universiteetesne orre digitaale baakoegærjam Sátni - báhkoe - baakoe olkese vedtieh.
+Saemiedigkie jïjtsh gorredimmieprosjekth jåhta dåarjoejgujmie Riksantikvareste.
+Saemiedigkie aktem faageseminaarem hööltie Tromsøesne gålkoen 25. jïh 26. b gusnie dotkijh sijjen tjaalegh buektieh.
+saemiedigkie jaapetjen viermievïerhketjåanghkoem öörnie ovmessie dåehkide barkijstie saemien maanajgïertine, v.g. dah åejvieh, gïelebarkijh jïh almah gieh berkieh maanajgïertesne.
+Saemiedigkie raeriestimmiem dåarjohte akten orre öörnedimmien bïjre Gaskenasjovnaale Filmejarngeste Guovdageaidnusne akten Gaskenasjovnaale Saemien Filmeintituhtese.
+Saemiedigkie raeriestimmiem dåarjohte akten orre öörnedimmien bïjre Gaskenas...
+Saemiedigkie aaj sïemes moenehtsinie mij veanhta saemiengïeleldh dotkeme lea vihkeles jis edtja aktem saemien faagegïelem evtiedidh, jïh faagegïele lea akte bielie saemien gïeleevtiedimmeste, goh akte ållesth, jïh dan tjïrrh akte siebriedahkeguedtije gïele.
+Saemiedigkie lea sïemes moenehtsen vuajnojne mij jeahta saemiengïeleldh dotkeme lea vihkeles juktie saemien faagegïelem evtiedidh, jïh faagegïele lea akte bielie gïeleevtiedimmeste, guktie gïele akte ållesth gïele sjædta mij siebriedahkesne sjeahta.
+Saemiedigkie jïjnjh ovmessie tjeahpoeh eekie, dovne saemien jïh nöörjen tjiehpiedæjjijste.
+Saemiedigkie raereste barkoem våaroehtidh juktie eejhtegelåhkoem lissiehtidh mah saemien åejviegïeline nuhtjieh sijjen maanide.
+Saemiedigkie maahta siejhme bïevnesh konferansen bïjre faalehtidh, jïh tjïelke bïevnesh konferansen dæjpeles tjïrrehtimmien bïjre.
+Saemiedigkie tjuara ohtsemidie dåastodh åvtelen vïnhtsem åasta.
+Saemiedigkie barkoem goerehtallemelaakine eadtjoste, aerpievuekien saemien dajvine Finnmaarhken ålkolen.
+Saemiedigkie edtja båetije biejjide vuepsieh
+saemiedigkie böörie barkose mealtan årrodh.
+saemiedigkie edtja dåarjoej åtnoem gïetjedidh, jïh tjïelth / fylhketjïelth fïerhten jaepien saemiedægkan reektedieh.
+Saemiedigkie edtja saemiej politihkeles sijjiem nænnoestehtedh jïh saemiej ïedtjh skreejredh Nöörjesne, viehkiehtidh guktie saemieh seammavyörtegs jïh seammaligke gïetedimmiem åadtjoeh, jïh sjïehteladtedh guktie saemieh maehtieh sijjen gïelem, sijjen kultuvrem jïh sijjen siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
+Saemiedigkie edtja saemiej politihkeles sijjiem veaksahbåbpoe darjodh jïh saemiej iedtjh skreejredh Nöörjesne jïh sjïehteladtedh guktie saemieh maehtieh sov gïelem, sov kultuvrem jïh sov siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
+Saemiedigkie edtja gïelejarngigujmie ektine gaskem jeatjah sjïehteladtedh lissiehtamme laavenjostose, guhkiebasse evtiedidh daan beajjetje gïelejarngetjåanghkoeh, faageles gaavnedimmieh öörnedidh, viermiem tseegkedh jïh strategijh evtiedidh juktie learojde saemien gïelesne dåårrehtidh, jïh maahtoem lutnjedh vierhtiealmetjidie.
+saemiedigkie galka gïethjedimmiebarkosne mealtan årrodh.
+Saemiedigkien gïetegærja
+Saemiedigkie sæjhta gaajhkh maanah jïh noerh edtjieh nuepiem utnedh saemien lïeredh desnie gusnie årroeh, jïh aaj nuepiem utnedh sijjen gïelem nuhtjedh aarkebiejjien.
+Saemiedigkie buerebe sjïdteladtemem healsoedïenesjijstie sæjhta, joekoen dejtie saemien årroejidie åarjel- jïh julevsaemien dajvesne.
+Saemiedigkie sæjhta maanagïerte saemien maanide edtja akte sjïehtesjamme, fryöjstehke jïh orreussjeden institusjovne årrodh, jolle kvaliteetine dan bööretjommesasse gaajhkide maanide, mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta.
+- Saemiedigkie aaj aavode daajroem åadtjodh mah åssjaldahkh mah gååvnesieh forumen båetijen barkoen bïjre, dan åvteste dæjman bïeljelin dah sïjhtin vuartasjidh mejtie jeatjah vuekieh jïh nuepieh gååvnesieh forumem orrestidh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
+Saemiedigkie sæjhta vielie heerredimmine jïh vuajnoesjugneden barkojne barkedh daennie suerkesne.
+Saemiedigkie båatsoesïjth, sïjth, siebrieh, institusjovnh jïh aktegsalmetjh böörede lahtestimmiejgujmie båetedh bïevnesebarkose.
+Saemiedigkie sæjhta raerieh åadjodh tjiehpiedæjjijste jïh kultuvrebarkijijstie, juktie dïhte barkoe kultuvrepolitihkem hammoedidh joe aalkeme.
+Saemiedigkie sæjhta dov mïelem govledh tjïeltereformen bïjre
+Saemiedigkie sæjhta dov mïelem govledh tjïeltereformen bïjre / Tjïeltereforme / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemiedigkie sæjhta tjerkebe tjïertestidh ihke lea vihkeles gïelem lïeredh geerve aalterisnie.
+Dan 3-japien prosjekten tjïrrh dle Saemiedigkie sæjhta saemien gåetieh vïhtesjadtedh mah leah båarasåbpoe goh 100 jaepieh, jïh dannasinie jïjtsistie vaarjelamme abpe Nöörjesne.
+Saemiedigkie sæjhta premissedeallahtæjjine årrodh båatsoepolitihkese, men dellie båatsoe jïjtje tjuara viehkiehtidh Saemiedigkien politihkem evtiedidh.
+Saemiedigkie sæjhta sov maanagïertepolitihken tjïrrh hijven byjjenimmienuepieh sjugniedidh gaajhkide maanide saemien maanagïertefaalenassen tjïrrh.
+Saemiedigkie gellielaaketje jielemh sæjhta mah leah fryöjstehke dovne kaarride jïh nyjsenæjjide.
+Saemiedigkieraerie sæjhta fjovlegööliji nuepiem nænnoestehtedh loedtehkh darjodh jïh jïjtje gejhkieguelieh darjodh.
+Saemiedigkie raeriestimmieh sæjhta saemien kultuvrejielemeaktöörijste / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemiedigkie raeriestimmieh sæjhta saemien kultuvrejielemeaktöörijste
+Saemiedigkie sov barkoem sjïehtede dej mieriej sisnjeli mah leah vadteme Laakesne Saemiedigkien bïjre jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre (saemielaake).
+Saemiedigkie ij jïjtse dotkeminie gïehtelh, men vuajna dïhte daajroe maam dotkeme vadta lea vihkeles dovne saemien siebriedahkesne jïh ålkolen.
+Saemiedigkie ij naan reeremefaamoem utnieh sjæjsjalimmieh vaeltedh konsesjovni bïjre energijelissiebigkemidie jïh mineraaledarjoemasse.
+Saemiedigkie ij naan reeremefaamoem utnieh juktie eatnemen gellievoetem gorredidh jïh nåhtadidh.
+Saemiedigkie ojhte daajra daate bïevnese stoerre jarkelimmieh kreava.
+Saemiedigkie jïh Beapmoevaaksjome edtjieh mubpien våhkoen gaavnesjidh juktie nuepide digkiedidh dej orre raajnesvoetenjoelkedassi sisnjeli jaepeste 2013.
+Saemiedigkie jïh Byjresevaarjelimmiedajve dej saemien tjirkiji bïjre rååresjieh fïerhtene nasjovnaalepaarhkeståvrosne jallh vaarjelimmiedajveståvrosne.
+Daate joekoen heannede gosse lea sjæjsjalimmieh vaarjelimmien jïh reeremen bïjre loeseste.
+Saemiedigkie jïh Byjresedepartemente råårestallin jïh seamadin akten orre soejkesje- jïh bigkemelaaken bïjre boelhken 2006- 2007.
+Saemiedigkie jïh Båddådjo sïemes laavenjostoelatjkoen bïjre
+Saemiedigkie jïh Båddådjo sïemes laavenjostoelatjkoen bïjre / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+● Edtja vihties bieliejaepien tjåanghkoeh tjïrrehtidh Saemiedigken jïh dan gaske-departementale iktedimmiemoenehtsen gaskem, mij diedtem åtna saemien aamhtesidie.
+Saemiedigkie jïh duedtiesiebrieh Sámiid Duodji og Duojáriid ealáhussearvi jielemelatjkoen bïjre duadtan rååresjieh, jïh Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka lea madtjeles latjkojne.
+- Saemiedigkie jïh NBR leah gellie raeriestimmieh buakteme mej bïjre dan lin maahteme seamadidh, men departemeente ij leah væljoem vuesiehtamme mijjen gaavnefedtie båetedh.
+Saemiedigkie jïh Nöörjen foestehïejmesiebrie sæjhta laavenjostoe edtja aktem stuerebe fokusem bïejedh saemien gïelese jïh kultuvrese foestehïejmehoksesne.
+Saemiedigkie jïh Oslon tjïelte edtjieh aaj digkiedidh guktie edtja jienebh saemien learohkh skreejrehtidh saemien 1. gïeline vaeltedh.
+Saemiedigkie jïh Oslon tjïelte sæjhta dam saemien faalenassem åejviestaaresne nænnoestehtedh akten jïjtse laavenjostoelatjkoen tjïrrh.
+Saemiedigkie jïh Oslon tjïelte leah gellie jaepieh digkiedamme guktie edtja nænnoestehtedh jïh evtiedidh maanagiertide, skuvlide, healsoe- jïh kultuvrefaalenasside dejtie saemien årroejidie åejviestaaresne.
+Saemiedigkie jïh Raavrevijhken tjïelte laavenjostoelatjkoem nualan tjaelieh guktiengïelevoeten bïjre.
+Saemiedigkie jïh Saemieraerie såemies gaskenasjovnale aamhtesesuerkine laavenjostoeh, jïh ånnetji joekehts råållah utnieh, mah jeenjemasth sinsitniem dåarjelieh.
+saemiedigkie jïh saemien jïlleskuvle lea latjkanamme latjkanimmiem eevtiedimmien jïh tjïrrehtimmien 5-jaepiej saemien geerveööhpehtimmieprovgramme gaajhkh saemien gïeledajvine.
+Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie seamadin gaskevåhkoen, skiereden 26. b. tjiehpiedæjjalatjkoen bïjre jaapan 2013.
+Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie aktem orre laavenjostoelatjkoem jååhkesjieh duarstan goeven 10.
+Saemiedigkie jåarhka stipendem vedtdh learoehkidie mej saemien gïele faagegievlesne jåarhkeskuvlesne aaj 2015.
+Saemiedigkie sjïelem juaka fearhnen njealjede jaepien.
+Saemiedigkie beavna jïh bïhkede saemien lïerehtimmien bïjre maadthlïerehtimmien sisnjelen
+saemiedigkie dåarjoeh saemien maanajgïertide vadta mej leah njoelkedassij mietie jeahta maanajgïerte saemien gïelem jïh kultuvrem bigkie.
+Vïjhte stipendh vadtasuvvieh, fïereguhte 25 000 kråvnah, jïh stipendh vadtasuvvieh våaroemisnie ohtsemijstie.
+Saemiedigkie 48,4 mill. kråvnah guektiengïelevoetevierhtine dåårje tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne.
+Saemiedigkie 48,4 mill. kr, guektiengïelevierhtine dåårje tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne.
+Saemiedigkie 495 000 kråvnah dåårje ekonomije- jïh reeknehlåhkoekuvsjide duedtiedarjojde.
+Saemiedigkie 60 stoerretjuetie kråvnah dåårje Helgeland Samiid Searvise juktie voestesviehkiekuvsjem tjïrrehtidh båatsoealmetjidie jïh mubpide mah vaeresne berkieh jïh fealadieh.
+saemiedigkie dåarjoeh vadta learoevierhtide saemien maanajgïerten maanide sjiehtedamme. Jeenjh learoevierhtiej jïh
+saemiedigkie dåarjoem vadta provsjektide mah evtiedieh evtiedæmman gaavnemesijjieh saemien maanaj uvte, råajvarimmieh jïh provsjekth mah maanaj bæjjanimmiebyjreskem öövtiedidh, jïh destie stoerre vierhtie gïelem gorredidh jïh skreejrehtidh.
+Saemiedigkie golme millijovnh kråvnah dåårje mïerhkevaaroebïgkemasse, doekemasse, maarkedoekemasse jïh maahtoelutnjemasse duedtiejieliemisnie.
+Fïerhten jaepien Saemiedigkie guektiengïelevierhtieh tjïeltide jïh fylhkentjïeltide joekede mah leah meatan saemien gïelen reeremedajvesne.
+saemiedigkie dåarjoeh learohkidie saemien gïele faagegïevlesne jåarhkeskuvlesne vadta.
+Saemiedigkie aktem reerememaallem vuajna mij lea guektelen juakeme.
+Saemiedigkie saemien maanagïertefaalenassese sjïehteladta viehkine dåarjoem reeredh maanagïertide.
+Saemiedigkie lea reeremeåejvieladtjine orreme saemien kultuvremojhtesi åvteste abpe Nöörjesne mænngan 2001.
+Jaepien 2010 dle Saemiedigkie tjåanghkan 31,3 mill. kråvnah dåarjojne lyjkeme saemien ööhpehtæmman.
+Saemiedigkie lea jaepien 2011 Saemiedigkien laejhtememoenehtsem dåarjoeaamhtesidie tseegkeme.
+Jaepien 2013 Saemiedigkie aktine dahkoesoejkesjinie saemien kultuvrejieliemidie.
+Saemiedigkie lea Saemien Jïlleskuvlem stilleme aktem 5-jaepien geervelïerehtimmieprogrammem saemien gïelesne evtiedidh jïh tjïrrehtidh, goh akte bielie aktede gïeleprogrammeste dejtie almetjidie mah eah saemien soptsesth, noerhte, - julev- jïh åarjelsaemien dajvesne.
+saemidigkie lea aalkeme pilotprovsjekte Tysfjorden tjïeltesne, gusnie ulmie lea Drage skuvlem eevtiedidh vierhtieskuvlese learoevierhtie-eevtiedimmie julevsaemiengïelesne.
+Lïhkesovete- jïh jearohksvoete-prinsihpem sjïehtesjamme goh akte stuvrije prinsihpe Saemiedigkien barkosne marijne jieliemidie.
+Dïhte barkoe orre mineraalelaakine lea ryöhkeme bijjelen 10 jaepieh.
+Saemiedigkie lea aalkeme kultuvrebïevnesem hammoedidh mij edtja otnjegem bïejedh saemiedigkien kultuvrepolitihkese.
+Saemiedigkie lea daelie barkoem aalkeme soptsestimmiesyntesem evtiedidh noerhtesaemien gïelese.
+Teekste- soptsestæmman systeme akte hijven dïrrege jïjnjh gïelekultuvride veartenisnie.
+Saemiedigkie lea sov barkoen tjïrrh gööleme-aamhtesigujmie jïh Mearoegaedtiemoenehtsen gïetedimmine buektiehtamme jarkelimmieh tjïrrehtidh jïh lissiehtassh åådtjeme Mearoevierhtielaakesne, Meatanårromelaakesne jïh Finnmaarhkeslaakesne mah voenges aajhterevoetem jïh reeremem nænnoestehtieh.
+Saemiedigkie lea barkoem aalkeme aktine salkehtimmine tjïeltereformen bïjre.
+Saemiedigkie lea aktem govlehtimmienotaatem olkese bïejeme ovmessie alternatijvi bïjre akten gïehtelimsdåarjoeöörnegasse gåetiesæjrose.
+Programmen nomme lea Dáhttu jïh Kreativ Industri programmem jåhta, stillemen mietie Saemiedigkeste.
+Saemiedigkie lea aalkoealmetjetjirkijh abpe veartenistie bööredamme akten gaskenasjovnaale jïh ryöjreden aalkoealmetjekonferansese Altesne, Finnmarhke, ruffien 8.- 12. b. 2013.
+Saemiedigkie raeriestimmieh reektehtsasse vadteme, jïh lij meatan goh vuartasjæjja Genèvesne.
+Saemiedigkie lea 10 radiologeles dateradimmieh dorjeme moeresjïjleste vïhtesjadteme aerniesijjijste jïh låavthgåetiesijjijste.
+Saemiedigkie aktem prosjektem tjïrrehtamme juktie goerehtalledh mij saemien stååkegaevnijste jïh pedagogeles materijelleste gååvnese maanagïertine saemien maanajgujmie, maam daelie aktene reektehtsisnie bæjhkohte.
+Saemiedigkie lea gaajhki jaepiej tjïrrh barkeme guktie dïhte voenges reereme göölemevierhtijste veaksahkåbpoe sjædta.
+saemiedigke lea goerehtamme jis nuepie håalesyntesem saemien gïelesne evtiedidh.
+saemiedigkie lea tjuevtjiedamme tjuara faalaldahkem tjïrkesovvedh dejnie jïlleskuvline seamma man vaenie lohkijh gieh sijhtieh lohkemem åarjel- vuj julevsaemiengïelesne tjïrrehtidh.
+saemiedigkie lea sïemedammelatjkoem tjaaleme Finnmarken, Tromsen, Noerhtelaanten fylhketjïeltijgujmie, jïh sïemedammelatjkoem jeenjh fylhketjïeltijgujmie åarjelsaemien dajvesne.
+Saemiedigkie lea laavenjostoelatjkoeh dorjeme gaajhki tjïeltigujmie jïh fylhkentjïeltigujmie mah leah meatan reeremedajvesne, åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste.
+Saemiedigkie lea laavenjostoelatjkoeh dorjeme gaajhki tjïeltigujmie jïh fylhkentjïeltigujmie reeremedajvesne åtnoen bïjre guektiengïelevoetevierhtijste.
+Daelie saemiedigkieraerie aktine strategijine barkeminie juktie fasseldimmiem saemien kultuvrejielieminie lissiehtidh, jïh gaskem jeatjah göökte sïelteevtiedimmieprogrammh tseegkeme Finnmaarhkesne jïh Tromsesne.
+- Saemiedigkie lea jienebh vytnesjæjjah gïehtjedamme mah gïehtelimsdåarjoem Saemiedigkeste åådtjeme.
+Saemiedigkie aktem vuarjasjimmiem aalkeme dejstie dåarjojste gïeleprosjektide, mej bïjre tjuara syökedh.
+Saemiedigkie lea gellie årromesijjieh, sjïelesijjieh, våarhkoeh, gaelmieh, vijremesvaalkh, giedtieh gierkijste jïh jienebh jeatjah saemien kultuvremojhtesh gaavneme Balsfjovle-Hammerfest-linjan mietie.
+Saemiedigkie lea årromesijjieh, sjïeledimmiesijjieh, gaelmieh, vijremesvaalkh, giedtieh gierkijste jïh jienebh jeatjah saemien kultuvremojhtesh gaavneme Balsfjord-Hammerfest-linja-bealam.
+Saemiedigkie sæjhta vuartasjidh maam mijjieh maehtebe darjodh juktie gïelejarngi ekonomeles tsiehkiem bueriedidh, men veanhta aaj jeatjebh, goh tjïelth, fylhkentjïelth jïh voernges åejvieladtjh, tjuerieh aktem stuerebe dïedtem vaeltedh juktie gïelejarngi ekonomijen gorredidh.
+Saemiedigkie sæjhta dam dïedtem vaeltedh, men kreava voernges åejvieladtjh aaj tjuerieh dïedtem dan åvteste vaeltieh.
+Giesien 2012 Saemiedigkie 330 gåetieh goerehtamme, prosjekten sjïekenisnie "Identifisering og registrering av samiske bygninger / Damtijimmie jih vihtesjadteme saemien gåetijsteš.
+Giesien 2012 Saemiedigkie 330 gåetieh goerehtamme, prosjekten sjïekenisnie "Identifisering og registrering av samiske bygninger / Damtijimmie jih vihtesjadteme saemien gåetijsteš.
+Saemiedigkie guhkiem vuajneme ihke lea daerpies fïereguhten reaktam gorredidh saemien nuhtjedh aarkebiejjien, jïh dan sjïekenisnie skraejriem veelti dan barkose mejnie gïelemoenehtse nearhka daelie.
+Saemiedigkie lea lahtestimmine båateme raeriestimmide byögkeles salkehtimmine göökth, govlehtimmieraeriestæmman Reerenasseste ikth, jïh laakeraeriestæmman Reerenasseste gulmh.
+Saemiedigkie staaretjïeltigujmie Alta, Tromsø jïh Oslo laavenjostoelatjkoej bïjre govlehtalleminie, juktie saemien gïelem jïh kultuvrem eevtjedh.
+Saemiedigkie Statnettine digkedeminie heerreden råajvarimmiej bïjre juktie kultuvremojhtesidie vaarjelidh mah maehtieh arhkenidh aktene bigkemisnie.
+Saemiedigkie lea govlehtimmieåejvieladtje, jïh gelline aamhtesinie råårestallemeguejmie Fylhkenålmine, Eatnemereeremen direktovratine jïh Byjresedepartementine dejtie råajvarimmide jïh sjæjsjalimmide mah leah laaken mietie.
+- Saemiedigkie lea sov raeriestimmine joekehtsem tjuevtjiedamme dejnie gïeleldh jïh kultuvrelle reaktine saemien nyjsenæjjide reeremedajven sisnjelen, dovne Saemielaakesne jïh dennie aadtjen tseegkeme laakesne tjïelten healsoe-jïh sosijaledïenesji bïjre, saemiedigkieraerie Larsen tjïerteste.
+saemiedigkie lij jaepeste 2004 provsjektem (Divvun) tjïrrehtamme evtiedimmine saemien staeriedimmieprovgramme elektronijhken teekstegïetedimmien åvteste.
+saemiedigkie lea joe tjuevtjedamme ij gaajhkene lehkesne maehtieh NRK 3:em vuartasjidh.
+Saemiedigkie lea 150 stoerretjuetie kråvnah dåårjeme ihke saemieh leah meatan festivaalesne.
+Saemiedigkie lea 32,4 mill. kråvnah dåårjeme tjïeltide jïh fylhkide goh betnie- jïh gagkestimmiebielie mejtie edtja nåhtadidh juktie saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh.
+Saemiedigkie lea Byjresedepartemeentine rååresjamme jïh seamadin reeremeöörnegen bïjre nasjovnaalepaarhkide jïh stuerebe vaarjelimmiedajvide jaepien 2009.
+Saemiedigkie lea aaj evtiedimmiebieliem lyjhkeme 10,8 mill. kråvnine tjïeltide, jïh 1,2 mill. fylhkentjïeltide budsjedtesne.
+Saemiedigkie aaj jeahteme, lïhkesvoete eatnemevierhtide reeblemereaktam vadta aktene histovrijen perspektijvesne jïh provhkeperspektijvesne.
+Saemiedigkie lea aaj båarhte vaalteme doh fïerhten jaepien våaroehtimmieh mah ohtsemidie stuvreme daan raajan. Daelie ohtsemh vuarjasjamme sjidtieh kvaliteeten jïh voenges daerpiesvoeti mietie.
+Saemiedigkie aaj tseegkemedåarjoem noere saemien tjiehpiedæjjide prijoriteradamme.
+Saemiedigkie lea Unjargan tjïeltine ektine, jïh dåarjojne Finnmarhken fylhkentjïelteste jïh Saemien parlamentarihkeles raereste, gellie jaepieh laavenjosteme juktie Ceavccageađgim / Mortensnes vuarjasjamme åadtjodh, juktie dam vearteneaerpielæstose nommehtidh.
+Saemiedigkie lea gellie jaepieh nöörjen åejvieladtjh birreme akten ekonomeles lutnjemen bïjre juktie dam buektiehtidh.
+saemiedigkie lea gellien aejkien tjomperdimmieh soptsestalleme juktie baenhtsesnebeavna-dïenesjem ij hijvenlaakan juhtieh dej saemiej åålmegen muhteste jïh dennie saemien dajvine.
+- Saemiedigkie aktem orre jielemebïevnesem nænnoestamme 2011.
+Saemiedigkie lea staeriedamme learoesoejkesjh vihtiestamme saemien voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline.
+Saemiedigkie lea meedijan tjïrrh vïhtesjadteme NVE lea konsesjovnem vadteme Statnett SF. ' se juktie orre 420 kV faamoelinjam bïgkedh Balsfjovleste Hammerfestese.
+Saemiedigkie lea meedijan tjïrrh vïhtesjadteme NVE lea konsesjovnem vadteme Statnett SF. 'se juktie orre 420 kV faamoelinjam bïgkedh Balsfjovleste Hammerfestese.
+Saemiedigkie lea meatan Arktiske raerien nöörjen delegasjovnesne, jïh lea meatan SAO-tjåanghkojne jïh ministeretjåanghkojne.
+Saemiedigkie lea 39 tjirkijh nammoehtamme ållesth 20 nasjovnaalepaarhke- jïh vaarjelimmiedajveståvrojne.
+Saemiedigkie lea daejtie lïhtsegidie jïh sæjjasadtjide nammoehtamme laejhtememoenehtsasse boelhken 2014-2017.
+Saemiedigkie akte almetjeveeljeme åårgane saemide Nöörjesne.
+Saemiedigkie lea saemiej naasjovnen almetjeveeljeme åårgane Nöörjesne.
+Saemiedigkie lea gellien aejkien tjïertestamme lea daerpies aktine ållesth analyjsine jïh strategijine juktie ulmiem jaksedh akten monnehke båatsoen bïjre Finnmaarhkesne.
+Saemiedigkie lea gellie jaepieh birreme aktem lissiehtimmiem vierhtijste åadtjodh saemien lïerehtæmman: learoevierhtieh, finansieradimmie jïh lohkehtæjjavierhtieh.
+Saemiedigkie lea gellie jaepieh guejmine orreme barkosne irhkemen vööste, dan laantenvijries barkoen tjïrrh Manifeeste irhkemen vööste.
+Saemiedigkie lea gellie jaepieh dåarjoem vadteme terminologijeprosjektide, jïh aerpievuekien baakoeh jïh sijjienommh tjöönghkedh.
+Saemiedigkie aarebi tjïelkestamme ihke daerpies aktine lissiehtamme dorjemassine tjiehpieslidteratuvreste, learoevierhtijste jïh gïeleteknologeles dïrregijstie, jïh vuajna daam aktene lïhke ektiedimmesne gïelejarngigujmie.
+Aarebi dle bieljielimmieh Saemiedægkan båateme, vaenie stååkegaevnieh maanagïertine gååvnesieh, dannasinie lij vaajteles goerehtalledh dovne mij gååvnese, men aaj mah stååkegaevnieh maanagïerth daarpesjieh.
+Saemiedigkie aarebi reektehtsh dorjeme saemien gïelen bïjre siebriedahkesne.
+saemiedigkie Maahtoedepartemenetinie ektiebarka bïhkedimmiem orrijidh maam edtja vuesiehtidh mah maehtieh maanajgïerten sisvege årrodh gosse saemien gïele- jïh kultuvre-eevtiedimmiem dijpedh.
+Saemiedigkie dam sjollehke bïevnesem åådtjeme ihke Aarborten tjïelteståvroe...
+Saemiedigkie orre veeljemeøørnegem åådtjeme mij lea daan jaepien saemiedigkieveeljemistie skiereden.
+Saemiedigkie lea barkeme ihke dihte saemien vuajnoe edtja vååjnesasse båetedh dennie orre nasjovnaale maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne.
+Saemiedigkie lea laavenjostoelatjkoeh dorjeme fylhkentjïeltigujmie saemien dajvesne.
+saemiedigkie lea strategijen soejkesjem saemien maanajgïertide 2008-2011 dorjeme.
+Saemiedigkie lea bijjelen 1000 orre kultuvremojhtesh vïhtesjadteme, jïh jïjnjh dajvh mah aarebi eah lin dan åehpies goh kultuvremojhtesedajvh, desnie ojhte joekoen jïjnjh kultuvregïejh gaavneme.
+Saemiedigkie aktem jïjtse lissiereektehtsem sïjse seedteme CERD:se, jïh sæjhta stïeresne årrodh Genevesne juktie jïjtse soptsestimmieh utnedh EN:n Sïerredimmiemoenehtsinie, jïh tjåanghkoeh utnedh jeatjah åårganigujmie mah aalkoealmetji reaktajgujmie berkieh.
+Saemiedigkie lea saemiej almetjeveeljeme åårgane, jïh lea dïhte uvtemes eksperte juktie evtiedidh jïh eevtjedh saemien gïelem Nöörjesne.
+Saemiedigkie lea seamma tïjjen tjïertestamme: " aktem laakem sæjhta mij nuepiem vadta mineraalevierhtide nuhtedh aerpievuekien saemien dajvine.
+Saemiedigkie lea seamma tïjjen tjïertestamme: "aktem laakem sæjhta mij nuepiem vadta mineraalevierhtide nuhtedh aerpievuekien saemien dajvine.
+Saemiedigkie lea eadtjohkelaakan meatan orreme dejnie gaajhkesaemien ryöjredimmine klijmarååresjimmide, jïh mijjieh sïjhtebe aalkoealmetjeforuminie ektine pryövedh staatide tsevtsiehtidh guktie dah aktem reaktoe klijmalatjkoem nænnoestieh mah aalkoealmetji ïedtjh gorredieh.
+- Saemiedigkie lea guejmie dennie nasjovnaale kampanjesne Manifeeste irhkemen vööste, jïh daate lea mubpien jaepien Saemiedigkie lea meatan.
+saemiedigkine staaten reeremh soptsestalledh krööhkeste politihke-evtiedimmiem jïh dejtie giej dïedtem dïenesjedarjomh saemien åålmegasse.
+Saemiedigkie lea raerieh buakteme nöörjen posisjovnide ihke aalkoealmetji reaktah tjuerieh seahkaramme sjïdtedh gosse klijmapolitihkem jïh klijmaråajvarimmieh hammoedieh, jïh aalkoealmetji daajroeh, jieledevuekieh jïh ekosysteemh leah akte vihkeles bielie dehtie ållesth klijmaloetemistie.
+Saemiedigkie lea 49 læstoeraeriestimmieh dååsteme saemiedigkieveeljemasse 2013.
+Saemiedigkie lea Byjresedirektovraaten nænnoestimmiem laajhteme mij Nussir ASA:se luejhtemeluhpiem vadta gruvabaatsehtsem luejhtedh Repparfjovlen sïjse Kvalsunden tjïeltesne.
+Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka ij leah madtjeles ihke Byjresedirekto...
+Saemiedigkie lea laavenjostoelatjkoeh dorjeme gaajhki tjïeltigujmie mah leah meatan reeremedajvesne, guktie edtja guektiengïelevierhtide nåhtadidh.
+Saemiedigkie gïelelavkoeh jïh gïelebiesieh åtna vihkeles gïelen gaavhtan jïh sjollehke vuejnedh ahte jiene-jienebe dåarjoem ohtsieh dagkeres biesiem utnedh.
+Saemiedigkie lij hijvenlaakan aalkeme fievside bueriedidh, jïh Muotka bælla daate barkoe sæjhta tjöödtjestidh jis dïhte raeriestamme giehpiedimmie tjïrrehtamme sjædta.
+saemiedigkie aaj stipende vijrebeööhpehtæmman vadta.
+saemiedigkie learoesoejkesjh saemien gïelesne maadthskuvlen jïh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmesne jïh learoesoejkesjh joekoen saemien faagide jåarhkeskuvlen ööhpehtimmesne, jïh saemiedigkie aaj njoelkedassh vadta sisvegen bïjre nasjovnen learoesoejkesjinie § 2-3 jïh § 3-4:n mietie, mejtie stillieh ööhpehtimmien bïjre saemien åålmegij, gïelij, kultuvrij jïh siebredahkejielemij bïjre v. l. ööhpehtimmielaake § 6-4. saemiedigkie jïjtsh evtiedimmieh dorje, jïh darjohte jïh aalka råajvarimmieh dan jïjtsh politihken våaromen nelnie suerkesne.
+saemiedigkie sijjienommhkonsuvlenth nommehte jïh åtnoem saemien sijjienommeijgujmie bïhkede jïh sijjienommhlaakem reerie.
+Saemiedigkie aktem barkoedåehkiem tseegkie mij edtja etihkeles njoelkedassh åtnoen jïh reeremen bïjre darjodh saemien humane biologeles materijaleste.
+Saemiedigkie göökte dejstie govhte lïhtsegijstie nammohte dejtie golme noerhtemes regijovnaale juvremoenehtsidie Finnmarhke / Tromse, Nordlaante jïh Trööndelage.
+Saemiedigkie aktem dejstie vïjhte lïhtsegijstie nammohte juvremoenehtsasse Hedmarhkesne.
+Saemiedigkie sijjienommekonsulenth nammohte saemien sijjienommide.
+Saemiedigkie bijjietjåanghkosne mïrrestallemen bïjre
+Lohkh vielie daesnie: www.samediggi.no jallh www.diggi.no
+Saemiedigkie, Norsk Folkemuseum jïh Kulturhistorisk museum tjuerieh ektesne rååresjidh guktie edtja beetnehdåarjoem loetedh nöörjen åejvieladtji vööste, raerielïhtsege Vibeke Larsen jeahta.
+Saemiedigkie Nöörjesne lea daan raajan ij naan bijjemes ulmieh evtiedamme akten ållesth ööhpehtimmiepolitihkese.
+Saemiedigkie Nöörjesne fierhten jaepien dåarjoem vadta skåårvemidie jïh gïehteldæmman gærjabussijste saemien årromedajvine Nöörjesne.
+Saemiedigkie Nöörjesne lea eadtjohkelaakan meatan orreme dennie laavenjostosne dej noerhtelaanti saemiedigkiej gaskem, jïh saemien siebriejgujmie Russlaanten bielesne.
+Saemiedigkie vuajna daah sijhtieh annje vihkeles årrodh saemien gïele- jïh kultuvrebarkosne.
+Saemiedigkie vuajna maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre faagebarkijidie lea eevre vihkeles guktie studenth daajroem, goerkesem jïh ïedtjem saemien gïelen jïh kultuvren bïjre maanagïertesuerkesne åadtjoeh.
+Saemiedigkie vuajna såemies tjïelth Nöörjesne sijhtieh haestemem åadtjodh sijjen saamastallije årrojidie saemien gïelesne hoksehtidh.
+Saemiedigkie vuajna seamma åårgane maahta gåabpagidie råållide utnedh, jïh raereste akte vaaksjome
+- Saemiedigkie vuajna daerpies bovtselåhkoem giehpiedidh Finnmaarhkesne, men mijjieh vïenhtebe daate prosesse lea eevre båastoeh otnjegem vaalteme.
+Saemiedigkie vuajna daerpies tjïelth jïh saemien institusjovnh julevsaemien dajvesne aktem lïhkebe laavenjostoem utnieh.
+Saemiedigkie vuajna daerpies saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh gïelevierhtietjïeltine.
+Saemiedigkie vuajna daerpies tjïelth eadtjohkelaakan berkieh juktie eevtjedh jïh evtiedidh saemien gïelem tjïeltine.
+Saemiedigkie vuajna daerpies dïedtem vihtiestidh juktie råajvarimmieh iktedidh dej ovmessie gïeledajvi sisnjeli.
+Saemiedigkie vuajna daerpies aaj dej barkoem eevtjedh juktie gelliesåarhts kuvsjefaalenassh jïh gïelesijjieh utniehtidh.
+Saemiedigkie gujht vuajna daerpies aktine ållesth gïelepolitihkine mij abpe siebriedahkem feerhmie.
+Saemiedigkie åtna gïelejarngh goh iemie aktöörh juktie orre gïelejarngh tseegkedh, jïh daaletje gïelesijjieh saemien gïelese vijriesåbpoe evtiedidh.
+Saemiedigkie åtna gïelevierhtietjïelth goh vihkeles laavenjostoeguejmieh gosse edtja saemien gïelem voenges dajvesne eevtjedh.
+Saemiedigkie åtna maereles dïedtejoekedimmiem tjïelkestidh Saemiedigkien jïh reerenassen gaskem gosse saemien gïelepolitihkem haamode.
+Saemiedigkie sæjhta dïedtide guektelen juekedh.
+Saemiedigkie vuajna goh sov dïedte skraejriem jïh darjoemidie vaarjelidh jïh evtiedidh, mejtie saemien årrojh buektieh, jïh sæjhta dïhte vihkielommes premissedeallahtæjjine årrodh daennie prosessesne.
+Saemiedigkie aaj vuajna vihkeles laavenjostedh jeatjah saemien institusjovnigujmie jïh dejtie eevtjedh, guktie dah råajvarimmieh aelkieh mah saemien gïelem eevtjieh abpe Saepmesne.
+Saemiedigkie åtna saemien gïele lea akte mijjen vihkielommes aarvojste, jïh leah vihkeles gaajhkide saemide.
+Saemiedigkie veanhta daelie akte stuerebe barkoe tjuara dorjesovvedh saemien gïeline gaajhkine siebriedahkesuerkine.
+saemiedigkien mïelen mietie vihkeles saemien gïelem jïh kultuvrem lïerehtidh starne- jïh sovsijalenfaageldh ööhpehtimmine, juktie gaajhkh gieh starne- jallh sovsijalenfaageldh ööhpehtimmiem vaeltieh ånnetji saemien gïelen jïh kultuvren bïjre lïerieh.
+Saemiedigkien mïelen mietie dle mieriesertiestimmieh saemiengïeleldh dïenesjidie tjuerieh ryöktesth tjïeltide jïh fylhkentjïeltide staateste juhtedh.
+Lohkeme aaj relevante byjjes barkijidie jïh jeatjah gieh saemien gyhtjelassij bïjre berkieh jïh gelliekultuv-rellijen kontekstine.
+saemiedigkie aaj meala daenbiejjien faalaldhkem medijen suerkesne ij leah buerie åarjel- jïh julevsaemiengïelide.
+Saemiedigkie aaj meatan viermesne aalkoealmetjenyjsenæjjide CSW. ' sne.
+Saemiedigkie aaj meatan viermesne aalkoealmetjenyjsenæjjide CSW. 'sne.
+Saemiedigkie meatan orre Nøørjen dåehkesne man åejvie staateministere Jens Stoltenberg.
+Saemiedigkie lea meatan Nöörjen delegasjovnesne gusnie Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmieministere Inga Marthe Thorkildsen lea åvtehke.
+Fïerhten jaepien Saemiedigkie ohtsemh dååste ovrehte guektiengïerti åvteste.
+Saemiedigkie fïerhten jaepien reektehtsh jïh budsjedtedaerpiesvoeth tjïeltijste jïh fylhkentjïeltijste dååste.
+saemiedigkie åådtje jeenjh bieljielimmieh åtnoen bïjre saemien sijjienommide.
+Saemiedigkie laavenjostoe jïh barka aaj jeatjah saemien - jïh aalkoealmetjen siebriejgujmie, institusjovnigujmie jïh viermiejgujmie ektine, mah raasti rastah berkieh.
+Saemiedigkie syöki jïh vïhtesjæjjastaatusem åadtjoeji NASCO:sne seamma jaepien.
+stillemem åådtje aktem gåetiesäjroem stealladidh
+Saemiedigkien barkoe lea sjïehteladtedh guktie saemieh maehtieh altese gïelem, altese kultuvrem jïh altese siebriedahkejielemem nænnoestidh jïh evtiedidh.
+Saemiedigkie beetnegh prosjektese vadta fylhkine jïh tjïeltigujmie ektine, saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen jeahta.
+Saemiedigkie aktem vïjhtenjaepien saemien geervelïerehtimmieprogrammem maaksa, maam Saemien jolleskuvle jåhta.
+Saemiedigkie Sveerjesne Saemiedigkie Sveerjesne tseegkesovvi 1993.
+Gïjren 2009 dle Saemiedigkie reektehtsem reerenassen mineraaleraeriestimmien bïjre ILO. ' se seedti, EN. ' i sjïerereektijasse aalkoealmetjidie, jïh EN. ' i Ekspertmekanismese aalkoealmetji reaktide. Dovne ILO.
+Gïjren 2009 dle Saemiedigkie reektehtsem reerenassen mineraaleraeriestimmien bïjre ILO. 'se seedti, EN.' i sjïerereektijasse aalkoealmetjidie, jïh EN. 'i Ekspertmekanismese aalkoealmetji reaktide. Dovne ILO.
+Saemiedigkie maahta stipendem dåarjodh learoehkidie jïh studentide mah duedtiem elliestïjjen vaeltieh.
+Saemiedigkie maahta kredihtebïevnesh ohtsijen bïjre veedtjedh.
+Saemiedigkie - Sametinget
+Saemiedigkie gegkeste daate aevhkine sjædta dovne dutnjien mij joe aktem jallh jienebh saemien gïelh soptsesth jïh dutnjien mij sæjhta saemien lïeredh
+Daelie Saemiedigkie gegkeste jienebh monnehke barkoesijjieh sjidtieh kultuvre- jïh kultuvrebaseradamme jielemi sisnjeli Tromsesne.
+Saemiedigkien bieleste dle akte tjarke vaajtele dïhte daajroeligke reereme mejnie daelie aalkeme, aaj aalkoealmetjidie måjhtele saemien dajvine.
+Saemiedigkie aktem laakem sæjhta mij lea åvtelhbodti daajroes gaajhkide guejmide, jïh guktie aerpievuekien jïh orre jielemh maehtieh ektesne gïehtelidh ".
+Saemiedigkie e-påastide sæjhta ruffien 10. b. åvtelen.
+Saemiedigkie lea stïeresne goh vïhtesjæjja gosse Nöörje byjrehtamme sjædta CERD:ste.
+Saemiedigkie lea meatan Nöörjen delegasjovnesne klijmaåvtehketjåanghkosne Parisesne.
+Saemiedigkie Såevmesne Såevmesne akte moenehtse saemien aamhtesidie tseegkesovvi 1973.
+Saemiedigkie luejhtemeluhpiem laajhta Nussirese / Energije jïh mineraalh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemiedigkie luejhtemeluhpiem laajhta Nussirese
+Saemiedigkien guhkiebasse barkoe Nussir-aamhtesinie
+Saemiedigkie dam tjarke ååktoe, jïh dan åvteste Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre, aktem ållesth tjïrrehtimmiem bieljelamme laakijste jïh mierijste, mah saemien lïerehtimmiem stuvrehtieh.
+Saemiedigkie reeremem dejstie saemien museumijstie åadtjoeji jaepien 2002.
+saemiedigkie fïerhten jaepien vierhtieh beaja mah maahta ovmessie råajvarimmide saemien gielh
+Saemiedigkie aaj vierhtieh åenehks prosjektide lyjke mejtie Saemiedigkie jïjtje aalka.
+Saemiedigkie vuajna dah ovmessie gïeledajvh aktem lïhkebe laavenjostoem Saemiedigkine ohtsedieh.
+- Saemiedigkie skraejriem veelti daan barkose dan åvteste mijjieh vuajneme lea daerpies fïereguhten reaktam gorredidh saemien nuhtjedh aarkebiejjien, vuesiehtimmien gaavhtan maanagiertesne, skuvlesne, gosse healsoedïenesjh daarpesje jïh gosse byögkeles etaatigujmie govlehtalla sïejhmelaakan.
+Saemiedigkie laavenjostoelatjkoem dorje Nöörjen foestehïejmesiebrine.
+Saemiedigkie laavenjostoelatjkoem dorje Nöörjen foestehïejmesiebrine. Latjko...
+Saemiedigkie sæjhta noerhtelaantigujmie laavenjostedh, ihke terminologije maahta laanteraasti rastah åtnasovvedh.
+- Saemiedigkieraerie lij meatan govlehtimmesne Stoerredigkesne, jïh mijjieh tjïelkestehtimh tjuara vielie daajroestrategijigujmie barkedh jïh daajroebyjresidie veaksahkåbpoe darjodh noerhtene, aaj dejtie smaave prååsehke byjresidie mijjieh daennie noerhtene utnebe.
+Saemiedigkien budsjedtesne 2015 lea dåårjeme 450 000,- kråvnah akten prosjektese vædtsoesvoeten bïjre lïhke fuelhkine saemien siebriedahkine.
+Saemiedigkie sæjhta:
+Jielije voenh lea dïhte bööremes tjirkeme juktie saemien kultuvrem jïh gïelem gorredidh jïh evtiedidh.
+Saemiedigkien skraejrie
+Saemiedigkien barkoe kultuvrejielemigujmie goh lissiehtahke båata dan joe stoerre barkose saemien kåanstese jïh kultuvrese.
+Soejkesjen mietie stoerretjåanghkoe edtja Saemiedigkiebïevnesem arealen jïh byjresen bïjre gïetedidh ruffien 2016.
+Dïhte bijjemes ulmie saemiedigkien aarvoesjugniedimmieprogrammine lea aarvoesjugniedimmiem lissiehtidh innovatijve jielemekombinasjovnine jïh saemien fealadassesne.
+Skraejrien mietie Saemiedigkeste dle Nöörje raeriesti Aalkoealmetjebæjhkoehtimmiem meatan vaeltedh nyjsenekommisjovnen galhkuvetjaatsegasse.
+saemiedigkien laavenjassh terminologijen jïh saemien gïelem normeredh sgM:en ektine barkedh.
+- Saemiedigkien barkoe båatsoe-aamhtesigujmie tjuara betnesne utnedh aktem hijven laavenjostoem båatsojne.
+- Saemiedigkien barkose saemien maanaj reaktajgujmie, daate akte sïlle bååstede.
+- Saemiedigkien råålla lea gïehtjedidh aalkoealmetjereaktah steeresuvvieh jïh saemien ïedtjh krööhkestamme sjidtieh dovne stuvrehtimmiebarkosne daennie laantesne jïh aaj gosse Nöörje jeatjah staatigujmie råårestalla reeremegyhtjelassi bïjre, Muotka tjïerteste.
+Saemiedigkie sæjhta:
+saemielaaken mietie § 3-12 Saemien gïelebarkoen öörneme galka saemiedigkie barkedh vaarjelimmien jïh vijrebe eevtiedimmien muhteste saemien gïelide Nöörjesne.
+- Manne geerjene ihke raeriestimmie tuhtjie vihkeles aktem tjåadtjoen jïh jearsoes beetnehdåarjoem Saemien maahtoejarngeste gorredidh Kola ' sne, Murmansken tjïeltesne.
+- Manne geerjene ihke raeriestimmie tuhtjie vihkeles aktem tjåadtjoen jïh jearsoes beetnehdåarjoem Saemien maahtoejarngeste gorredidh Kola 'sne, Murmansken tjïeltesne.
+Senijovreraeriestæjja Ingeborg Larssen jïh raeriestæjja Vivi Pedersen lin meatan Saemiedigkeste.
+- Saemiedigkien bieleste sïjhtebe Finnmarken laakese vuesiehtidh, jïh guktie konsultasjovnelatkjoem utnedh Saemiedigkien jïh staaten byjjesfaamoej gaskemsh guktie sjiehtedidh saemieh gelkieh meatan årroeh reerememodellisnie eatnemen muhteste saemien dajvine, raerielihtsege Larsen jeahta minngemes.
+Saemiedigkie edtja tjarki meatan årrodh arktiske laavenjostosne.
+Gaskesadth mijjine
+Saemiedigkien bïjre
+Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Dïhte jïjtjehke våarome Saemiedigkien båatsoepolitihkesne lea båatsoen reaktah gorredidh.
+Dan åvteste vaenie vierhtieh Saemiedigkien budsjedtesne, dle ij leah buektiehtamme vielie goh 5-600.000 kråvnah vedtedh fïerhten gïelejarngese daan mearan.
+Saemiedigkien budsjedte jïh reeknehlåhkoe
+Saemiedigkien budsjedte stuvrie guktie edtja tsavtshvierhtide nåhtadidh gïeleevtiedimmien sisnjelen.
+Saemiedigkien kaanslije
+saemiedigkien konkreten åssjelh barkojne gïetedimmiesoejkesjinie vååjnesaasse råajvarimmiebealan gïetedimmiesoejkesjisnie.
+Ulmie Saemiedigkien viehkiedïrregidie Kåanste- jïh kultuvrebarkose lea gelliesåarhts saemien kåanstevuekieh jïh kultuvrelle barkoeh mah våajnoes sjidtieh siebriedahkesne.
+Saemiedigkien vihkielommes dïrrege daennie barkosne lea mijjen ekonomeles viehkiedïrregh, men aaj dïhte tsevtsemenuepie maam utnebe gosse govlesadtebe, gaskesem utnebe jïh laavenjostebe jeatjah byögkeles åejvieladtjigujmie.
+Saemiedigkien vihkielommes strategije dennie vijriesåbpoe barkosne pijtesaemien jïh luvlesaemien gïeline, sjædta dannasinie govledh maam pijtesaemieh jïh luvliesaemieh Nöörjesne jïjtje sijhtieh prijoriteradidh gïelebarkosne.
+Saemiedigkiebïevnese areale- jïh byjresepolitihken bïjre - Bööredimmie raeriejgujmie båetedh / Areale / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemiedigkiebïevnese areale- jïh byjresepolitihken bïjre - Bööredimmie raeriejgujmie båetedh
+Saemiedigkiebïevnese solidariteeten jïh gaskenasjovnaale barkoen bïjre gïetesåvva daan våhkoen.
+Jaepien 2012 Saemiedigkien stoerretjåanghkoe lahtesti lij daerpies aalkoealmetjebieliem sjïehtesjidh dennie gaskenasjovnaale loeselaavenjostosne NASCO:sne.
+Saemiedigkien stoerretjåanghkoe lea Saemiedigkien bijjemes åårgane jïh faamoe.
+Reektestimmie lea akte dejstie våaroemijstie bïevnesebarkose.
+SUPU aktem vihties mandaatem jïh öörnedimmiem åådtjeme Saemiedigkien stoerretjåanghkoste.
+Saemiedigkien stoerretjåanghkoe edtja raeriestimmiem jarkelimmide nöörjen-sveerjen båatsoekonvensjovneste digkiedidh goeven aalkoelisnie.
+Tjåanghkoeh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne jïh moenehtsinie leah r��hpas almetjidie.
+Saemiedigkie gaajhkesåarhts reaktagyhtjelassh sov darjosne gïetede, gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli.
+Saemiedigkien tjïelke faamoe gïelegyhtjelassine lea vihkeles saemien båetijen aejkien gaavhtan.
+Saemiedigkien raeriestimmie mij jeahta saemielaaken gïelenjoelkedassh abpe laantem feerhmieh, sæjhta konsekvensh åadtjodh tjïeltide reeremedajvesne jïh guektiegïeledåarjose tjïeltide jïh fylhkentjïeltide.
+Guessine mïnnedh Saemiedigkesne
+Guessine mïnnedh Saemiedigkesne / Saemiedigkiegåetie / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Galka gïeleskreejremesjïelem juekedh Saemiedigkien dïevestjåanghkosne ruffien.
+Saemiedigkien gærjagåetie edtja akte gærjagåetie årrodh mij edtja gærjagåetiefaalenassem nænnoestehtedh jïh dam evtiedidh dejtie saemien årroejidie.
+Saemiedigkien gærjagåetie aktem jïjtse aalkoealmetjevåarhkoem tseegki 2014.
+Saemiedigkien gærjagåetie dam stööremes våarhkoem gærjijste jïh jeatjah materijelleste saemien gïelesne åtna jïh saemien tsiehkiej bïjre gelline gïeline.
+Saemiedigkien gærjagåetie dam stööremes våarhkoem gærjijste jïh jeatjah materijelleste saemien gï...
+Saemiedigkien gærjagåetie lohkeme- jïh goeremesijjiejgujmie lea ræhpas ts. 09.00 - 15.00, jïh guessieh maehtieh dejtie nuhtjedh.
+Saemiedigkien gærjagåetie
+Saemiedigkien gærjagåetie edtja dam elliesommes våarhkoem saemien lidteratuvreste jïh jeatjah materijaaleste utnedh saemien gïeline jïh saemien tsiehkiej bïjre saaht man gïele.
+Saemiedigkien gærjagåetien dovne ræhpas jïh steegkeldh våarhkoeh.
+saemiedigkien reeremen bakoelaavenjassh leah g. j. nommeaamhtesh åvtene nommekonsulentide
+Saemiedigkien reeremefaamoe reaktavåaromem åtna kultuvremojhteselaakesne jïh soejkesje-jïh bigkemelaakesne:
+Saemiedigkien låhkoe honoraareste maahta jeenjemes 50% årrodh, gaertjiedamme bæjjese 15 000 kråvnaj raajan.
+Sïejhme nænnoestimmieh konsultasjovnen gïetedimmievuekiej bïjre ● Dah konsultasjovnh Saemiedigkine edtja d åssjelinie jïh ulmine årrodh sïemesvoetem buektiehtidh raeriestamme råajvarimmiej bïjre.
+Edtja Saemiedigkine rååresjidh gaajhkine ööhpehtimmieaamhtesinine mah leah saemien ïedtji bïjre.
+saemiedigkien goerehtimmie jaepien 2008 vuesehte ij leah stoerre jeatjadehtemh saemien gïelen åtnoem dejnie dajvine gusnie goerehtamme enn aerebe goerehtimmijste.
+Saemiedigkien jaepiebïevnese
+Saemiedigkien åejvieulmie jïh Saemiedigkien gïelepolitihke juktie saemien gïelem evtiedidh, lea låhkoem lissiehtidh dejstie mah saemien nåhtadieh.
+Daahtojelatjkosne saemiedigkie jïh saemien daajhtojesïebre gaskem jaepien 2009 sïemedigan barkoedåehkiem golme lihtsegigujmie mij edtja öörnemem gïehtjedidh mij tjïrkedh saemien tjiehpieslidteratuverh jïh musihke / joejke jaksoemïeresne.
+Saemiedigkien veeljemelåhkosne 2005 / Veeljemelåhkoe / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemiedigkien veeljemelåhkosne 2005
+Mearan tjåanghkoeh daesnie aaj Saemiedigkien beapmoesijjie ræhpas guesside.
+Saemiedigkien kultuvrebïevnesinie dle daah ulmieh jïh strategijh bæjjese bïejesovveme saemien kultuvrejieliemasse:
+Saemien fealadassem julevsaemien dajvesne dåarjohte
+Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende edtja noeride skreejredh eadtjaldovvedh musihken, kåansten, kultuvren jïh gaarsjelimmien sisnjeli.
+Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende / Gaarsjelimmie / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende
+Saemiedigkien kultuvremojhtesereereme lea gaajhkine saemiedigkien kontovrine.
+Saemiedigkien moenehtsetjåanghkoeh jïh stoerretjåanghkoeh mubpien jaepiebielien 2015:
+Saemiedigkien moenehtsetjåanghkoeh jïh stoerretjåanghkoeh mubpien biejjien 2016
+Saemiedigkien moenehtsetjåanghkoeh jïh stoerretjåanghkoeh voestes bielien 2016
+Saemiedigkie tjarki prijoriteradamme barkoem juktie raerieh gaavnedh mah maehtieh viehkiehtidh reaktam göölemasse gorredidh dejtie årroejidie mearoesaemien dajvine.
+Daesnie dah faagemoenehtsh:
+Maanagïertepolitihken åejvieulmie Saemiedigkesne lea hijven byjjenimmietsiehkieh sjugniedidh saemien maanagïertefaalenassen tjïrrh.
+Saemiedigkie vuajna daerpies daajroem dotkemistie utnedh gosse byjjenimmie- jïh lïerehtimmiepolitihkine barka.
+Saemiedigkie veanhta daate viehkehte saemien skïemtjiji reaktah gorredidh daan biejjien, jïh aaj åtna daerpies saemien skïemtjiji reaktah tjïelke vååjnesasse båetieh nasjovnaale barkojne jïh laakine aktene båetijen aejkien tjïelteöörnedimmesne.
+Saemiedigkie sæjhta edtja iemie årrodh saemien nuhtjedh dovne bovresne, gosse juelkietjengkerem saavreminie jïh hævvi aaj skuvlesne.
+Saemiedigkien ulmie gïelejarngide lea saemien gïele edtja govledidh jïh vååjnoes årrodh gïelejarngi barkoedajvesne.
+Saemiedigkien ulmie lea mijjen barkoe sæjhta:
+Saemiedigkien ulmie lea laavenjostoelatjkoeh edtjieh dïrreginie årrodh juktie hijvenlaakan govlesadtedh jïh laavenjostedh saemien gïelen bïjre.
+Saemiedigkien ulmie lea saemien g��elem nænnoestehtedh guktie gïele akte iemie bielie dehtie nöörjen byögkelesvoeteste sjædta.
+- Saemiedigkien akte ulmie duedtiem evtiedidh akten jieliemasse mestie lissiehtamme dïenestem jïh doekemem jïjtsedorjeme vaarojste åådtje.
+Saemiedigkien mineraalebïhkedæjja
+Musihkedåarjoe Saemiedigkeste / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
+Musihkedåarjoe Saemiedigkeste
+Barkoe sijjienommine saemiedigkien nommedïenesjinie vosteges dæjpa rååresjimmiem guktie dah nommh edtja tjaeledh.
+Saemiedigkien direekte klimate jih byjresketsevtseme: Soehjkiesjimmie tjaaleme guktie byjreskeåvtehkesysteeme (daaaroen: miljöledningssystem) åvtese bïejedh.
+Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende noeride vadtasåvva noeride Ole Mathis Sara Nedrejord, Aslak Ole Eira, Ina-Theres Andrea Sparrok, Sarakka Gaup jïh Anne Maia Raanes Sørensen
+Saemiedigkien noereraerien jïh voereseraerien veanhtadimmieh tjïeltide, SUPU jïh voereseraerie
+Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtse (SUPU) lea tseegkeme juktie saemien noeri tsevtsemefaamoem veaksahkåbpoe darjodh Saemiedigkien politihkesne.
+Saemiedigkien Noerpolitihkeles Moenehtse (daaroen SUPU) lea gåassoehtæjjah konferansese, jïh sæjhta tjelmide bïejedh haestiemidie aarkebiejjien rasismen bïjre, guktie maahta rasismem jïh konsekvenside minngielisnie gïetedidh.
+Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtsistie (SUPU) Ida Ristiinna Hætta Ophaug meatan daan jaepien.
+Saemiedigkien guhkiebasse barkoe Nussir-aamhtesinie / Energije jïh mineraalh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemiedigkien guhkiebasse barkoe Nussir-aamhtesinie
+saemiedigkien vuajnoen mietie lij bööremes saemien gïelefaageldh barkoem tjåanghkenidh dotkeme- jïh faage / viehtiehjarngese.
+Saemiedigkien tjirkije fulkesimmiedåehkesne lea Marianne Helene Storjord, Saemiedigkien faageåvtehke maanagïertegoevtesasse, Kárásjohka.
+Konvensjovnh, laakh jïh mieriedimmieh vaarjelimmiesoejkesjebarkoen bïjre
+Saemiedigkien tjirkijh vaarjelimmiedajveståvrojne
+Saemiedigkien diedte:
+Saemiedigkie ij leah reeremeåejvieladtje tjaetsiestuvrehtimmielaaken, energijelaaken, tjaetsievierhtielaaken jïh mineraalelaaken mietie.
+Saemiedigkie akte bijjemes diedtem åtna sïejhmelaakan vaaksjoestidh jïh bïhkedidh dan jïjtse soejkesjebïhkedæjjan bïjre.
+Saemiedigkien dïedte gosse lea evtiedimmien bïjre saemien kåansteste, lea hoksedh tjiehpiedæjjah hijven jïh daajroes mierietsiehkieh utnieh sov barkose.
+Våaroeminie Saemiedigkien soejkesjebïhkedimmesne, dle Saemiedigkie beavna dan bïjre mij ulmiem åtna soejkesjeåejvieladtji soejkesjimmien gaavhtan.
+Dov tsevtseme
+Soejhkesjimmiem daelie vuertieminie Saemiedigken politihkerh jih åejviedåehkie edtjieh vielie dejnie barkedh.
+Saemiedigkiepresidente jeahta barkoedåehkien raeriestimmie lea akte hijven dïrrege juktie dam raastendåaresth båatsoem evtiedidh Nöörjesne jïh Sveerjesne.
+Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo dam aadtjen nammoehtamme saemien gïelemoenehtsem gaavnesje bearjadahken 17.10.2014 gosse moenehtse sov voestes tjåanghkoem åtna Oslosne.
+Saemiedigkieraerie Aili Keskitalo vaalta meatan dejtie mubpide saemiedigkieraeresne jïh ålkone jïjjede laavadahken jïjjen.
+Saemien Parlamentarihkeles Raerien åvtehke, Tiina Sanila-Aikio lea madtjeles...
+Saemiedigkieraerie edtja guessine mïnnedh ovmessie voenges siebriedahkine juktie raerieh åadtjodh Saemiedigkien politihkese arealen jïh byjresen sisnjeli.
+Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lea geerjene ihke akte byögkeles moenehtse tseegkesåvva daelie mij edtja laakide, råajvarimmide jïh öörnegidie dejtie saemien gïelide salkehtidh.
+Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lij akte dejstie aalkoehåalijijstie rïhpestimmesne EN:n generaalekrirrien veartenekonferanseste aalkoealmetji reaktaj bïjre skïereden 22.
+Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo Jose Francisco Cali Tzay:m nammoehtimmine læhkohte goh presidente EN:n Raasesïerredimmiemoenehtsasse (CERD
+Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo soptseste daelie voestes aejkien akte aalkoealmetjeåvtehke aktem dagkeres posisjovnem åådtjeme EN-systeemen sisnjelen, jïh nammoehtimmie lea joekoen vihkeles aalkoealmetjidie veartenisnie.
+Saemiedigkien kultuvre- jïh gaarsjelimmiestipende noeride vadtasåvva noeride...
+Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lea meatan ihkuve forumisnie aalkoealmetjeaamhtesidie New Yorkesne voerhtjen minngiegietjesne.
+Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo latjkoem jååhkesje Saemiedigkien åvteste.
+Saemiedigkiepresidente Egil Olli bööredi, gosse EN. ' n ihkuve forume aalkoealmetjidie gaavnedi 2011, veartenen aalkoealmetjidie akten soejkesjien konferansese Altesne ruffien 2013.
+Saemiedigkiepresidente Egil Olli bööredi, gosse EN. 'n ihkuve forume aalkoealmetjidie gaavnedi 2011, veartenen aalkoealmetjidie akten soejkesjien konferansese Altesne ruffien 2013.
+Saemiedigkiepresidente Egil Olli, guhte aaj lea Presidente Saemien parlamentarihkeles raeresne daelie, jeahta satne lea joekoen madtjeles daejnie nammoehtimmine.
+Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo veanhta daate akte vyörtegs earoehtimmie dehtie vihkeles heannadimmeste saemien histovrijisnie.
+Håalemh jïh tjaalegh saemiedigkiepresidenteste jallh Saemiedigkieraerien mubpijste lïhtsegijstie.
+Saemiedigkiepresidente stoerre jaahkoem åtna akten bueriedamme laavenjostose Saemiedigkien jïh dej saemien gïelejarngi gaskem, jïh sæjhta aaj sjïehteladtedh lissiehtamme laavenjostose dej ovmessie gïelejarngi gaskem.
+Saemiedigkien prosjekten åvtehke Mia De Coninck jeahta dah aktem hijven laavenjostoem åtneme gåetieaajhterigujmie daan giesien goerehtimmine.
+Prosjektevierhtij muhteste saemiedigkeste lea jiehteghgïetegærjam evtiedamme maam skiemtjegåetesne Porsangerisnie utnedh.
+Saemiedigkieraerien lïhtsege Thomas Åhrén jeahta vihkeles båatsoesaemieh åadtjoeh maahtoem lutnjedh båatsoelaaken jïh almetjereaktan bïjre.
+Saemiedigkien råålle jïh faamoe gïelepolitihkesne
+Manne dan geerjene juktie reerenasse revidereme nasjovnalebudsjedtesne lea evtiedamme jieniedidh dåarjoeh saemiedægkan juktie Lavangen tjïelte
+Saemiedigkien, Saemien tjaelijesiebrien jïh Saemien tjiehpiedæjjasiebrien tjåenghkies prosjekte sov voestes studentetjåanghkoem åtna 26. - 28.06 Altesne.
+Saemiedigkie tjuara tjïelke faamoem utnedh gaajhkine suerkine mah leah vihkeles dan saemien siebriedahkese.
+Saemiedigkie edtja aktem vihkeles råållam utnedh daennie barkosne, jïh raereste akte saemien byögkeles moenehtse tseegkesåvva (SaOU) tjïrkijigujmie reerenasseste jïh Saemiedigkeste.
+Saemiedigkie edtja dïedtem utnedh saemiem gïelem evtiedidh, jïh saemien gïelepolitihkem Nöörjesne haamoedidh.
+Saemiedigkie edtja dïedtem utnedh saemien gïelem evtiedidh, jïh daate sæjhta jiehtedh Saemiedigkien lea dïedte saemien gïelepolitihkem Nöörjesne haamoedidh.
+Læjhkan Saemiedigkie ij aktem ellies nyöjhkemereaktam utnieh, juktie dïhte minngemosth nænnoestimmie maahta orre gïetedæmman båetedh Byjresedepartementesne.
+Daan biejjien ij Saemiedigkie naan byjjes faamoem båatsoe-aamhtesinie utnieh, men rååresjimmiereaktam åtna aamhtesisnie dan saemien siebriedahken bïjre rååresjimmielatjkoen tjïrrh reerenassine.
+Saemiedigkie ij daarpesjh ryöktesth vaarjelimmiedajveståvroejgujmie rååresjidh reeremesoejkesji bïjre.
+Saemiedigkie ij dam byjjes dïedtem utnieh båatsoen åvteste Nöörjesne.
+ij saemiedigkien leah formellen reereme tjïeltide / skuvle- jïh maanajgïerteaajhteridie instrueredh, mohte maahta dejtie bïhkedidh guktie dah maehtieh dej barkoem åårganiseredh maanajgïertesne jïh ööhpehtimmiem skuvlesne.
+- Saemiedigkie jïh saemien gïelejarngh aktem tjåenghkies ulmiem utnieh - låhkoem gïeleutniejijstie lissiehtidh jïh åtnoem saemien gïelijste lissiehtidh.
+Daan baelien dle Saemiedigkie stoerretjåanghkoeh åtna njieljie våhkoeh fïerhten jaepien, jïh dej våhkoej dle tjirkijh gaajhkijste dajvijste gaavnesjieh, gåårveldihkie sijjen klaeriedihks gaptajgujmie.
+ Saemiedigkie dam bijjemes dïedtem åtna dïedtem joekedidh jïh råajvarimmieh iktedidh
+Saemiedigkie aktem bijjemes diedtem åtna sïejhmelaakan vaaksjoestidh jïh bïhkedidh, ihke gaajhkh soejkesjh, konsekvensesalkehtimmieh jïh nænnoestimmieh, mah leah soejkesje- jïh bigkemelaaken soejkebielien mietie, eatnemevåaromem gorredieh saemien kultuvrese, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse.
+Saemiedigkie laavenjostoelatjkoem åtna Tromsøen tjïeltine daan biejjien, jïh lea aalkeme laavenjostoelatjkoem darjodh Altan tjïeltine.
+Saemiedigkie lea daan raajeste gosse Saemien ööhpehtimmieraerie jïh Saemiedigkie ektesne bïejesovvem jaepien 2000 dïedtem utneme ovmessie dåarjoeöörnegi åvteste juktie saemien learoevierhtieh evtiedidh.
+Konsultasjovnelatjkoen tjïrrh dle Saemiedigkie maaje nuepiem åtna aamhtesi bïjre rååresjidh mah leah saemien årroji bïjre, men daate ij leah nuekies juktie saemien gïelen båetije aejkiem gorredidh.
+saemiedigkien lea jïh galka dan lea joekoen voernges sijjie barkojne saemien gïelesne.
+Saemiedigkie lihke barka dejnie abpeveartenen iktedimmiedåehkine aalkoealmetjidie (Indigenous Global Coordinating Group - GCG), mij tseegkesovvi veartenekonferansen 2014 sjïekenisnie.
+Saemiedigkie lea hijvenlaakan govlesadteme dej voenges utnijigujmie, mah leah såårneme guktie dah daejrieh doh dajvh leah åtnasovveme.
+saemiedigkie Barkoe- jïh ektiebiejemedepartementine jïh Maahtoedepartementine ektesne barka "Divvun " - korrektuvreprovgrammem saemien gïelide evtiedidh (vuartesjh råajvarimmie 58).
+saemiedigkie Barkoe- jïh ektiebiejemedepartementine jïh Maahtoedepartementine ektesne barka "Divvun" - korrektuvreprovgrammem saemien gïelide evtiedidh (vuartesjh råajvarimmie 58).
+- Saemiedigkien akte visjovne lea saemien dorjesh jïh joekoen kultuvredorjesh edtjieh jienebh jaksedh goh daelie.
+Daan biejjien Saemiedigkien onne faamoe gïeleevtiedimmiebarkosne siebriedahkesne, jïh onne faamoe byögkeles gïelesoejkesjimmesne.
+Saemiedigkien akte diedte ihke saemiej histovreles åtnoe laanteste jïh vierhtijste, dovne goh aktegs almetjh jïh åålmege, seamma jååhkesjimmiem åådtje goh mubpiej åtnoe.
+Saemiedigkien leah dïedte jïh meatandïedte gellie råajvarimmiej åvteste.
+ Saemiedigkie dïedtem åtna saemien gïelem evtiedidh jïh saemien gïelepolitihkem Nöörjesne
+Saemiedigkien lea dïedte saemien gïelem evtiedidh, jïh vuajna daerpies laavenjostoem jïh vierhtide eevtjedh, juktie gïelem evtiedidh ovmessie daltesinie siebriedahkesne.
+Saemiedigkie dïedtem åtna saemien gïelem evtiedidh
+Saemiedigkien akte politihkeles dïedte båatsoen åvteste goh akte roenegierkie saemien kultuvresne jïh saemien siebriedahkesne.
+saemiedigkien baakoedaatabaanghke, Risten.no, man sisvege muvhth saemien terminologije.
+Saemiedigkie ojhte veanhta dah voernges åejvieladtjh mietieh dejtie ulmide mah leah bïejesovveme, guktie Saemiedigkie jïh jeatjah aktöörh dejtie ekonomeles jïh reereles mieride åadtjoeh mah leah daerpies jis edtja staatusem jïh åtnoem saemien gïeleste bijjiedidh.
+Saemiedigkien reeremen lea h bijjelen 100 b arkijh jih kontovrh åtna Divtasv oe nesne, Evenasjesne, Gaiv o enesne, Guovdag äjnosne, Karasjokesne, Snåasesne jih Unjarggesne.
+saemiedigkien leah aaj dåarjoeh gïeleööhpehtæmman maanese nöörjen maanajgïertine, vuartesjh råajvarimmebielesne daennie gïetedimmiesoejkesjisnie.
+Saemiedigkien leah jienebh laavenjostoeguejmieh mah mijjine berkieh juktie mijjen ulmieh jaksedh.
+Saemiedigkie nænnoste, dej mieriej sisnjeli mejtie Gærhkoe- jïh ööhpehtimmiedepartemeente bïejeme, learoesoejkesjh saemiengïelesne maadthskuvlese jïh jåarhkeskuvlese, jïh aaj duadtan, båatsoefaagese jïh jeatjah sjïere saemien faagide jåarhkeööhpehtæmman.
+saemiedigkien daelie golme nommekonsuvlenth gieh edtjieh rååresjidh guktie saemien sijjienommh Nöörjesne galka tjaeledh.
+Saemiedigkie dåarjoeh Kultuvrebarkose åtna mej bïjre tjuara syökedh, jïh maahta vierhtiej bïjre syökedh saemiengïelen lidteratuvrese, saemien musihkese, saemiengïelen guvvieraajrojde, saemien bertemidie jïh kultuvreråajvarimmide.
+Jienebh aamhtesh mejgujmie Saemiedigkie ååntjestalla.
+Saemiedigkien leah laavenjostoelatjkoeh luhkie tjïeltigujmie jïh njieljie fylhkentjïeltigujmie.
+Saemiedigkie aavodeminie dejtie hijven konsekvenside mah sjidtieh gosse Ceavccageađgi / Mortensnes UNESCO ' n vearteneaerpielæstose båata.
+Saemiedigkie aavodeminie dejtie hijven konsekvenside mah sjidtieh gosse Ceavccageađgi / Mortensnes UNESCO 'n vearteneaerpielæstose båata.
+Saemiedigkie stoerre vuartoeh åtna maam ulmide akte saemien vearteneaerpiesijjie Varangerisnie åådtje, dovne daajroen, goerkesen, dååjresen, kultuvreåtnoen jïh jielemeevtiedimmien bïjre.
+Saemiedigkieraerie aktem viehkiedïrregeöörnegem åtna råajvarimmide mij edtja doekemem lissiehtidh dejtie duedtiebovride mah leah aktene vihties sijjesne, mah dovne jïjtsedorjeme vaaroeh duekieh jïh vaaroeh duekieh mejtie mubpieh leah dorjeme.
+Saemiedigkie Nöörjesne dam bijjemes dïedtem åtna saemien healsoe-jïh sosijaalepolitihkeevtiedimmien åvteste, jïh lea dïhte vihkielommes premissedeallahtæjjah dejtie nöörjen åejvieladtjide gosse aktem seammavyörtegs faalenassem evtede dejtie saemien almetjidie.
+Saemiedigkie nöörjen bielesne, viertiestamme dej saemiedigkiejgujmie dejnie jeatjah noerhtelaantine, jienebh vierhtieh åtna, jïh dan åvteste dle Saemiedigkie Nöörjesne stuerebe nuepieh åtna saemien reaktajgujmie Noerhtelaantine barkedh.
+Saemiedigkie iktemearan tjïeltigujmie jïh dej saemien gïelejarngigujmie rååresje tjåanghkoej tjïrrh, seminaarine jïh konferansine, juktie saemien gïelh vaarjelidh jïh evtiedidh.
+ij saemiedigkie maehtieh oktegh årrodh dïedtine juktie våaromem bïejedh saemien gïelij eevtiedæmman.
+Saemiedigkien stuvremetjaatsegh gïelen bïjre
+saemiedigkien ulmie suerkiem edtja mïrrestalleme starnedïenesje årrodh saemien åålmegasse, seammaleejns goh jeatjah almetjidie.
+Saemiedigkien ulmie lea låhkoem lissiehtidh gïeleutnijijstie, jïh naemhtie gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
+saemiedigkien ulmie lea saemien maanajgïerth åvtese buektedh gusnie saemien gïelen jïh kultuvren evtiedimmiem jarngesne årrodh.
+Saemiedigkien laejhtememoenehtse / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemiedigkien laejhtememoenehtse
+Saemiedigkie vaenebe faamoem åådtjeme gosse edtja nammoehtidh dejtie regijovnaale jïh nueliegællan healsoesïeltide.
+Dïhte ulmie Saemiedigkien viehkiedïrregigujmie meedijidie lea gelliesåarhts meedijah mah saemien gïelem, kultuvrem jïh siebriedahkejieledem våajnoes darjoeh.
+Dïhte ulmie Saemiedigkien viehkiedïrregigujmie gaarsjelæmman lea gelliesåarhts gaarsjelimmiedarjomh.
+Saemiedigkien åejviebarkoe kultuvrepolitihkesne lea saemien kåanste- jïh kultuvredarjoemasse sjïehteladtedh jïh dam evtiedidh.
+Saemiedigkien åejvieulmie juktie saemien gïelem evtiedidh lea utnijelåhkoem lissiehtidh, jïh åtnoem lissiehtidh saemien gïeleste.
+Saemiedigkien åejvieulmie juktie saemien gïelem evtiedidh, lea utnijelåhkoem jïh gïeleåtnoem lissiehtidh.
+Saemiedigkie lea bïjjemes veeljemereereme Saemiedigkien veeljemen muhteste.
+Saemiedigkien mubpie åvtehke Laila Susanne Vars åejviemearhketjidie Saemiedigkien maanagiertebïevnesisnie buakta 13.11.2012 ts.
+Saemiedigkien mubpie presidente Laila Susanne Vars lea geerjene ihke moenehtse tjelmide beaja aalkoealmetjidie jïh daajrose noerhtene.
+Saemiedigkien våarome lea dïhte reakta jïjtse gïelem nåhtadidh, maam gaajhkh saemiestæjjah utnieh.
+Saemiedigkien voereseraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemiedigkien voereseraerie
+Saemiedigkien voereseraerien åvtehke Inga Karlsen.
+Dïhte dïjre Saemiedigkien voereseraereste lea tjïelke: Gaajhkh hijven faamoeh tjuerieh ektesne årrodh juktie saemien voeresh Oslosne aktem vyörtegs voeresebaeliem vedtedh.
+Saemiedigkien voereseraerie lea båarasåbpoe saemieh Oslosne råakeme
+Saemiedigkien voereseraerie aktem eadtjohke våhkoem Oslosne åtneme.
+Aalkoelïerehtimmie saemien gïelesne geerve almetjidie lea daerpies jïh vihkeles juktie saemien gïelem evtiedidh.
+Lissine dan byögkeles åtnose saemien gïeleste, dle daarpesjibie hijven gïelesijjieh saemien gïelese sjïehtesjidh.
+Tjïertestimmieh... 6
+Aarvoevåarome saemien gïelese
+- Jis saemien gïele edtja aaj båetijen aejkien veasodh, dle tjuara almetjh gååvnesidh mah gïelem nåhtadieh, seamma aejkien goh utnijh nuepiem utnieh sov gielem nåhtadidh ovmessie tsiehkine.
+Jis saemien edtja jieledh båetijen aejkien dle fïereguhte mijjeste tjuara saemien gaskemsh nuhtjedh goh akte iemie gïele dan daamtaj goh gåarede, jïh fïereguhte tjuara sïjhtedh jïh eadtjohke årrodh lïerehtimmiem vaeltedh saemien gïelesne.
+Lea orreme positijven evtiedimmiem minngemes jaepiej gosse saemien væhtah jïh iKT dæjpa.
+Saemien gïelem våajnoes darjodh lea akte haesteme dan åvteste tjaalegegïelen histovrije lea naa åenehks skuvleektiedimmesne, jïh naa stoerre joekehtsigujmie dejtie ovmessie gïeledåehkide.
+Saemien våajnoes sjædta tjaalegegïelen tjïrrh.
+Saemien gïelem våajnoes darjodh lea dovne akte ulmie jïh akte vierhtie.
+Saemien gïelem våajnoes darjodh byögkeles tjiehtjielisnie
+- Eevre daerpies saemien gïele maahta åtnasovvedh mijjen digitale aarkebiejjien, jis gïele edtja jåarhkedh jieledh, orrestehtemeministere Rigmor Aasrud jeahta.
+Learoesoejkesjisnie saemien gïejhtjedimmine daah maahtaldahkeulmieh leah:
+Gïehtjedimmie saemien edtja learohki njaalmeldh jïh tjaaleldh maahtoem evtiedidh, lohkemem jïh teekstetjaelemem skreejrehtidh jïh gelliegïeleldh siebredahkesne eadtjaldovvedh gïelem utnedh.
+Gïehtjedimmie saemien edtja sijjie årrodh njaalmeldh jïh tjaaleldh gaskesadtemasse joekehts medijah utnedh.
+Saemien gïehtjedimmie seamma faagen våaromem jïh seamma aarvoevåaromem goh saemienfaagen.
+SAEMIEN GÏEHTJEDIMMIE - LEAROESOEJKESJE
+SAEMIEN GÏEHTJEDIMMIE - LEAROESOEJKESJE
+Gosse lea saemien gïelen bïjre maanagïertesne jïh skuvlesne sïjhtebe læjhkan tjïertestidh, dah maanah mah saemien hïejmegïeline utnieh, åadtjoeh sijjen gïelem vijriesåbpoe evtiedidh maangïerten jïh skuvlen tjïrrh.
+gosse saemien voestesgïeline dæjpa faageldh analysetjïerte vuesehte maahta taatjem jakesedh man gellieh maehtieh saemiengïele voestesgïeline daenbeajjetjen faalaldahken jïh öörnegen mietie.
+elliesvierhties åtnoe saemiengïele daarpesje naan væhtah utnedh mah eah daaroengïelesne jïh orredaaroengïelesne gååvnesieh.
+Ij leah dan hijven tsiehkieh saemien gïelese reeremedajven ålkolen, jïh vuarjasjimmie vihteste reeremedajve tjuara væjranidh.
+Guktie lea saemien gïeline lea joekehts dajveste dajvese.
+Dæjman dle dahkoesoejkesjem saemien gïelide bøøkti, jïh dïhte barkoe dam dåarjelidh sæjhta jåarhkedh, jïh edtja joekoen barkedh dejtie smaave gïelide gorredidh jïh evtiedidh, saemieministere jeahta.
+Saemiengïeleldh almetjh eah leah madtjeles healsoedïenesjigujmie juktie dah tsagkesh dååjrieh goerkesadtedh.
+utnijh saemien gïeleste
+ Utnijh saemien gïeleste
+Utnijh saemien gïeleste
+Juktie eevtjedh jïh lissiehtidh åtnoem saemien gïeleste, dle Saemiedigkie gellie jaepieh vierhtieh bæjhkoehtamme gïeleprosjektide.
+Man jïjnje saemien gïele åtnasåvva jïh man jïjnje daajroe gååvnese saemien gïelen bïjre jeerehte dej ovmessie gïeledajvi gaskem jïh tjïelteste tjïeltese.
+åtnoe saemien gïeleste
+ Åtnoe saemien gïeleste
+Tjuara åtnoem saemien gïeleste lissiehtidh ovmessie daltesinie siebriedahkesne, jïh eevre vihkeles jienebh institusjovnh dïedtem vaeltieh ihke saemien vielie åtnasåvva.
+Jienebh saemien gïelem nuhtjieh
+Juktie aktem lissiehtimmiem åadtjodh saemien gïeleutnijijstie dle tjuara nuepie årrodh saemien nåhtadidh gaajhkine siebriedahken suerkine, jïh iktegisth.
+goerehtimmieh saemien gïeleste saemiedigkie lij jaepiej 2000, 2004 jïh 2008 darjome jïh aaj vuartasjimmie saemielaaken gïelenjoelkedassh jaepien 2007, leah vuesiehtamme jeenjemes byjjes åårganh mah saemielaaken gïelenjoelkedassh dijpieh eah laaken krievemh ellies dievhtieh reaktese saemien gïelem utnedh gosse byjjes åårganide gaskesadta saemien gïelen reeremedajvesne.
+Saemien gïelen reeremedajvesne öörnege lea saemien, nöörjen jïh kveenen.
+Saemien jïh nöörjen edtjieh seammavyörtegs årrodh reeremedajvesne, saemielaaken 3. kapihtelen mietie.
+Reeremedajvesne saemien gïelese saemielaaken gïelenjoelkedassh edtjieh reaktam gorredidh:
+Reeremedajvesne saemien gïelide saemien jïh nöörjen seammavyörtegs gïelh.
+Gaajhkesh reaktam utnieh vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne gosse aktine voenges byögkeles åårganine govlehtellieh reeremedajvesne saemien gïelese.
+Reeremedajvesne saemien gïelese dah krievemh gååvnesieh byögkeles darjoemidie:
+Saemien gïelen reeremedajvesne saemien jïh nöörjen seammavyörtegs gïelh.
+Saemien gïelen reeremedajvesne 9 tjïelth daan biejjien: Kárásjohke, Guovdageaidnu, Deatnu, Porsangu jïh Unjárga Finnmarhkesne, Gáivuotna jïh Loábat Tromsesne, Divtasvuodna Nordlaantesne jïh Snåase Noerhte-Trööndelagesne.
+Saemien gïelen reeremedajvesne (ööhpehtimmielaakesne ållermaahteme goh "saemien dajvhš) gaajhkh learohkh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh Maahtoelutnjemen Saemien mietie, jïh dej lea nuepie saemien lïerehtimmiegïeline veeljedh.
+Reeremedajve saemien gïelide lea dah tjïelth Guovdageaidnu, Kárášjohka, Deatnu, Unjárga, Porsáŋggu Finnmaarhkesne, Gáivuotna og Lavangen tjïelth Tromsesne, Divtasvuodnan tjïelte Nordlaantesne, Snåasen jïh Raavrevijhkentjïelte Noerhte-Trööndelagesne.
+Saemiengïelen reeremedajve leah tjïelth Karasjohke, goevtegeajnoe, Nesseby, Porsangere jïh Deatnu Finnmarkesne, Kåfjorde Tromsesne, Divtasvuodna Noerhtelaantesne jïh snåase Noerhte-Trøndelagesne.
+Reeremedajve saemien gïelese
+saemien gïelen reeremedajve 13 tjïeltide vijrede - Arvidsjaur, Berg, härjeldalen, Lycksele, Malå, sorsele, storuman, strömsund, Umeå, vilhelmina, Åre, Älvdalen jïh Östersund.
+Åejvieboelhkesne njaalmeldh gaskesadteme galka maehtedh goltelidh jïh soptsestidh.
+Gosse saemiestidh galka dellie maehtedh mubpiejgujmie gelline jïh joekehts lehkine soptsestidh.
+Dïhte bijjemes nænnoestimmieårgaane saemien gïelide ij maehtieh ajve akte prosjekte årrodh.
+Vaaksjome- jïh klååkemeåårgane saemien gïelide
+- Doh saemien gïelh leah annje akten geerve tsiehkesne.
+Dahkoesoejkesje saemien gïelide
+Akte dejstie råajvarimmijste Dahkoesoejkesjsnie saemien gïelide lea aktem baakoegærjam noerhtesaemien-, åarjelsaemien- jïh julevsaemien gïelide evtiedidh, jïh dam edtja byøgkeles reeremisnie nåhtadidh gosse dejtie saemien gïelide jarkoste.
+saemiej gïeleskreejremisnie lea gïelebarkoe mij maanajgïertine jïh skuvline joekoen vihkeles v. d. kapihtele gusnie jeatjaj laantij gïeleskreejremem dååjrehtallin.
+galka maehtedh gaajhkine siebredahkeareninie saemiestidh jïh saemiengïelen åtnoe byjjes tjiehtjelisnie galka jienedidh.
+Saemien gïeleraasth eah rïjhkeraastide dåeredh.
+Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
+Reeremedajve saemien gïelide
+Reeremedajve saemien gïelide:
+Stipende jïh dåarjoe
+Goerehtimmieh saemien gïelij bïjre
+Barkoe juktie saemiengïelem tjïrkedh krievie guhkiesmïeresne jïh jaabnan barkoem jeenjemes sektovresuerkine, jïh tjuara prosessem tïjjesne årrodh.
+Jearsoes båetije biejjiej saemien gïelide dellie tjoevere tjerkebe barkedh julev- jïh åarjelsaemiengïelide, juktie dah maehtiejægan jielije gïelide aaj båetije biejjien årrodh.
+Jearsoes båetije biejjieh saemien gïelide aaj fïerhten saemien jijtse saemiengïelen maahtoem tjïrkedh jïh evtiedidh, gïelem nuhtjedh, jïh dan gåhkese guktie maahta saemiengïelem båetije boelvese vedtedh.
+Dah saemiej gïelh vååjnoes lea aaj vihkeles gïeleldh jïh kultuvreldh identitetem tjïrkedh.
+Aktene faageles analysesne siebriedahketsiehkijste saemien gïelese Nöörjesne, maahta nuhteligs årrodh UNESCO ' n vuekiem nåhtadidh juktie gïeletsiehkide analyseradidh.
+Aktene faageles analysesne siebriedahketsiehkijste saemien gïelese Nöörjesne, maahta nuhteligs årrodh UNESCO 'n vuekiem nåhtadidh juktie gïeletsiehkide analyseradidh.
+Saemien lea dovne noerhte, - åarjel jïh julevsaemien.
+Raaktan aaj biehkieh uralen, paleo-skandinavijen, båeries indo-europejen, baltihken, slavihken jïh germanen gïelijste utnieh.
+Dej saemiej gïelij lea 15 sjïere væhtah dan doekoe sïejhme væhtah mah gååvnesieh angloamerijhken systemisnie.
+Maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre vihkeles jis maanavaarjelimmiedïenesje edtja maehtedh saemien maanide jïh dej fuelhkide vedtedh faalaldahkem maam dah maehtieh krievedh.
+Fokuse saemien gïelese jïh kultuvrese
+ovmessie aktöörh daarpesjieh, gusnie aaj tjïelth jïh fylhketjïelth lea voernges sijjie.
+saemiengïeleldh avijsh vihkeles gosse saemiej gïelh gorredidh jïh evtiedidh, j.g. learoevierhtine skuvlesne.
+Saemien avijsh - jienede åtnoem julevsaemien jïh åarjelsaemien
+Saemiengïeleldh barkijh byjjes reeremisnie
+Barkijh gieh saemiestieh leah vihkeles dovne roestegåetesne jïh frïjjesåjhtosne.
+saemien / daaroen toelhkedïenesjimmiem joekehthlaakan vuekesne gååvnese byjjes dïenesjevadtemisnie.
+saemiengïeleldh lohkemh jïh saemiengïeleldh lohkehtæjjaööhpehtimmieh lea vihkeles gosse saemien gïelide jïh kultuvridie Nöörjesne gorredidh jïh evtiedidh, jïh aaj rijhkij raastij dåaresth.
+skilth saemiengïelesne tjïelten gåetiej ålkoelisnie jïh dej sisnie jïh gelliengïelide geajnoeskilth öövtiedieh saemiengïelh byjressïebredahkesne vååjnesasse jïh vuesiehtieh saemiengïelem gååvnese.
+saemiegïeleldh utnijh tjuerieh vuarkoes årrodh dah nuepieh gaskeviermien jïh ovmessie dïenesjij leah saemien gïelij evtiedimmien åvteste.
+roestegåetiebarkijidie skreejredh
+saemien lidteratuvre maahta aaj vihkeles årrodh evtiedimmiem hijven saemien gïeleåtnose, evtiedimmiem dan lohkijen maahtose saemien gïelesne, evtiedimmiem lohkijen identifisereme gïeline.
+Dïhte saemien nomme åålegh edtja voestes skiltesne tjåadtjodh saemien gïelen reeremedajvesne.
+• Saemiengïelij reaktah gelkieh nænnoestidh jïh bæjkoehtidh
+saemien gïelen, meänkieli jïh såevmien gïelen reeremedajve galka vijriedidh.
+Gosse edtja saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh, sæjhta vihkeles årrodh joekehtidh gaskem fiereguhten reaktam saemien gïelem nåhtadidh, jïh dah ovmessie daerpiesvoeth mejtie saemien gïelh utnieh jis edtjieh vijriesåbpoe evtiesovvedh.
+- guktie ööhpehtimmiem saemiengïelesne maeksedh
+Daerpies hov leah evtiedimmiebarkoem jïh haemieevtiedimmiem gïeleööhpetimmide saemien
+Dïhte reaktan våarome ööhpehtimmie saemien gïelesne lægan saemielaake jïh ööhpehtimmielaake.
+Rååresjimmieh jïh sjïehtedimmieh ööhpehtæmman lea haestemh lohkehtæjjide.
+Dïhte galka barkohte / våaromem bïejedh buerebe bïevnesh reaktaj jïh tjælloej bïjre saemien ööhpehtæmman, jïh aaj saemien learoevierhtieh.
+Dïedte saemien gïelen åvteste leah joekehts dejtie tjïeltide mah leah saemien gïelen reeremedajven sisnjelen jallh ålkolen.
+ Mierietsiehkieh saemien gïelese
+Mierietsiehkieh saemien gïelese
+ Saemien gïelen mierietsiehkieh
+Saemien riektestjaalmedirregh
+Kaarhtedimmie jïh evtiedimmie saemien baakoegærjah
+saemien baakoegærjah
+Saemien gïelh jïjnjh sjïere væhtah utnieh.
+Jïjnjh baakoegærjah gååvnesieh saemiengïelesne, jïh muvhten aejkien tjuara ovmessie baakoegærjine vuejnedh juktie baakoem gaavnedh man mietie ohtsede.
+ Saemien gïele hijven ekonomeles mierietsiehkieh åtna
+Saemien gïele gellie haestemi uvte tjåådtje, jïh vihkeles hijven vuekieh dorjesuvvieh juktie dejtie ovmessie daerpiesvoetide dåastodh mejtie siebriedahkesne åtna, raerielïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
+Dah bijjemes haestemh saemien gïelese:
+Juktie gorredidh jïh evtiedidh saemien gïelem dle vihkeles ihkuve jïh daajroes faalenassh gååvnesieh gusnie geerve almetjh nuepiem åadtjoeh saemien lïeredh.
+gïele- jïh meänkielŠide, tjihtje tjïeltine
+ Dah saamastallije årrojh tjïelke nuepieh utnieh saemien nåhtadidh gosse byögkeles reereminie
+• Saemiengïelh noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele edtjieh gorredidh jïh jieleme gïelh aaj båetije biejjieh årrodh
+saemiengïelen darjomh
+saemiengïelh, jïh joekoen unnebe saemiengïelh, leah jeenjebe aejhteme tsiehkesne goh daaroen nasjovengïeleste.
+saemien terminologije-evtiedimmie jåhta sjïera provsjetij tjïrrh v.g. saemien laakegïele mejnie Deatnu tjïelten barkeminie.
+Saemiengïeleldh faagebarkijh
+• Saemien gïelh edtjieh evtiedidh jïh vååjnesasse båetedh
+saemien gærjavåarhkoeh
+Saemien gïelh hov akte dehtie gärhkoen gïelijste, läjhkan daerpies saemien gïeli åtnoe öövtiedidh gyrhkesjimmien gaavhtan jïh aaj jeatja darjoemasse.
+- Saemien gïelh leah prååsehke.
+Saemiengïeleldh maanagïerth jïh hijven gïelelïerehtimmie skuvlesne leah vihkeles tsavtshvierhtieh juktie gïeleevtiedimmiem saemiengïeleldh maanaj luvnie dåarjoehtidh.
+Lohkehtæjjah fååtesieh mah saemien haalvoeh jïh saemien learoevierhtieh, jïh gaajhkine laantine haestemh guktie edtja lïerehtimmiem öörnedidh.
+Dah saemiengïelen lohkehtæjjah leah dah vihkielommes gïelesuerkieh fïerhtene skuvlesne.
+Saemien lïerehtimmie - reaktah jïh dïedth
+Saemiengïelen learohkebarkoeh j. v gævnjeste.
+saemien kroessebaakoeh, mojnesjimmieh, guvvieseerijh
+Saemien sijjienommh / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
+Meedijah
+Saemien sijjienommh
+Saemien tastatuvrine aelhkebe sjædta saemiengïelesne govlesadtedh.
+ Saemien gïelemaahtoe gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli
+Dah faagh saemien jïh nöörjen jïjnjh tjåenghkies biehkieh utnieh, jïh dan åvteste vihkeles aktine lïhke laavenjostojne daej göökte faagi bïjre.
+Saemien jih daaroen faagh jïjnjem ektesne utnieh, juktie daerpies dah faagh ektese-vyöki berkieh.
+væljoe dagkeres barkose lea læjhkan ånnetji viesjiesåbpoe sjïdteme dej minngemes luhkiejaepiej, jïh jiene jienebh darjomh leah jearohks dah mah berkieh aaj maaksoem åadtjoeh.
+krievemh staaten etatide
+Saemien gïele ij leah dan våajnoes, jïh vuelehks staatusem åtna.
+Saemien tjuara akte gïele årrodh maam siebriedahke ååktoe; siebriedahke tjuara utnedh daajroe saemien gïelesne lea akte vihkeles maahtoe.
+Saemien tjuara akte gïele årrodh maam dovne fïerhte almetje jïh institusjovnh nåhtadieh.
+Saemien staarine
+ Saemien gïele eadtjohkelaakan åtnasåvva gaajhkine siebriedahkesuerkine
+Saemien gïele våajnoes sjædta
+Vååjnoe goh saemien jeenjemes hïejmesne, aalkoejielieminie jïh lïerehtimmiesuerkesne åtnasåvva.
+ Saemien gïele åtnsåvva jïh lea våajnoes gaajhkine sijjine siebriedahkesne
+Noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien
+Saemien jïh nöörjen eah leah mïrrestalleldh goh reeremegïelh, jïh jïjnje dehtie aamhtesegïetedimmeste jïh soejkesjebarkoste lea ajve nöörjen gïelesne.
+Saemien jïh nöörjen lea seammavyörtegs gïelh Nöörjesne.
+Saemien gïele lea juakeme jienebh gïeline, jïh gaajh joekehts haestemi uvte tjåådtje.
+Saemien gïele byjjes gïele Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne jïh ulmie lea, saemien gïelem galka båetije boelvide vaarjelidh jïh evtiedidh.
+Saemien gïele lea aerpievuekien mietie nænnoes orreme daejnie dajvine, jïh lea akte biejjieladtje gïele mij åtnasåvva dovne privaate jïh byögkeles ektiedimmesne.
+Sámegïella lea čaffat!
+saemien gïele lea daelie implementereme goh jïjse veeljeminie daamhtaj operatijvesystemidie.
+gïelen doedtelimmie sïejhme eevtiedimmen muhteste saemien kultuvre, jielemh jïh siebredahke lea dan voernges.
+Saemien gïele lea naakede mij saemieh jïjtje tjuerieh reeredh.
+saemien lea aaj vååjnesasse byjreskedajvesne tjerkebe goh jeatjah saemien dajvijste.
+Saemien gïele lea mijjen vadtese mijjen maadtegijstie.
+saemien tjerkebe lea dajvine gusnie lea ovtsööpkeme kontinuitetem orreme saemiengïeline ektiebarkeme- jïh gaskesadtemegïeline.
+Saemien gïele kultuvrem guadta jïh dan leah aaj vihkeles aarvoeh, dååjrehtallemh jïh maahtoeh.
+saemiengïele lea daenbiejjien jeenjh vuekesne privatisereme jïh vaejvie gaavnedh.
+Saemien lea akte dejstie maadthbiehkijste mijjen kultuvresne, jalhts eah gaajhkesh gïelem haalvoeh.
+Saemien gïele lea akte dejstie maadthbiehkijste saemien siebriedahkesne, jïh Saemiedigkie byöroe goh saemiej almetjeveeljeme åårgane, akte tjïelkebe aktööre gïelepolitihkesne årrodh, jïh sagki stuerebe faamoem gïelegyhtjelassine utnedh goh daan biejjien.
+Saemien gïele lea akte dejstie maadthbiehkijste saemien siebriedahkesne, jïh Saemiedigkie edtja goh saemiej almetjeveeljeme åårgane akte tjïelke aktööre årrodh gïelepolitihkesne, jïh sagki stuerebe faamoem gïelegyhtjelassine utnedh goh daan biejjien.
+saemien lea jeenjesh aarkbeajjetjen ektiebarkeme- jïh gaskesadtemegieline daejnie dajvine.
+Saemien gïele lea maadhtgierkie saemien kultuvresne.
+Saemien gïele akte maadthaarvoe saemien siebriedahkesne.
+Saemien gïele akte vihkeles aarvoe.
+Saemien gïelh akte vihkeles aarvoe.
+evtiedimmie dejstie saemien gïelijste goh tjaaleldh gïeline lea minngemes aejkien dorjeme.
+Saemien gïele maanagïertesne jïh skuvlesne gïetesåvva gööktine jeatjah saemiedigkiebïevnesinie, jïh dan åvteste ibie edtjh dan veele daej siebriedahken institusjovni råållaj bïjre soptsestidh.
+Gïelekampanje aalka
+Gïelekampanje aalka - Sametinget
+Guktie lea saemien gïeline Nöörjesne daan biejjien lea naa joekehts dejnie ovmessie siebriedahketsiehkine.
+Learoesoejkesjisnie saemien mubpiegïeline daah maahtaldahkeulmieh leah:
+Saemien mubpiengïeline maahta viehkiefaage mubpide faagide årrodh jïh nemhtie gïeleööpehtimmiem stinkesdehtedh.
+Soejkesje saemien mubpinegïeline lea 10 daltesi mietie juakaldihkie.
+Saemien mubpiengïeline:
+Saemien gïele - Sámi allaskuvla
+- Raakte goh saemien tjeakoes giele sjidti, Sofie jeahta.
+ Saemien gïele sertieståvva boelveste boelvese hïejmesne
+Learoesoejkesjisnie saemien voestes gïeline daah maahtaldahkeulmieh leah:
+Saemien voestesgïeline: bïhkeden nasjovnaale væhtah ulmiejaksemasse galhkuvevuarjasjæmman 10. daltesen mænngan
+Saemien voestes gïele maahtaldahkeulmieh 2.,4.,7., jïh 10. jaepietsiehkine maadtskuvlesne åtna jïh jåarhkeskuvlesne, Jå1, Jå2 jïh Jå3 ööpehtimmieprogrammen mietie.
+Learoesoejkesjh saemien voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline leah staeriesovveme.
+Gïelem maehtedh jïh teeksth guarkedh galka goltelimmien, lohkemen jïh tjaelemen tjïrrh lïeredh gusnie tjaalaldahke aaj meatan.
+saemienlohkehtimmie ektiedamme tijjese
+ Saemien terminologije gaajhkine siebriedahkesuerkine
+gïeleveeljemasse
+Saemien laakejarkoestimmiem dåhkasjehtemeöörnege
+Saemiengïelen gaavhtan daate akte aevhkies darjome ihke gyhtjelasse jïh vaestiedasse seamma vearbem utnieh, jïh dam maahta haarjanidh learoehkigujmie:
+Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jïh doh mubpieh lïhtsegh Saemiedigkieraeresne leah tjïelkestamme jïh joekedamme dejtie politihkeles dïedtesuerkide sijjen gaskem.
+Sveerjen jarkoestimmesne saemiekonferanseste dïejvese " samernas nationaldag " åtnasovvi.
+Sveerjen jarkoestimmesne saemiekonferanseste dïejvese "samernas nationaldag" åtnasovvi.
+Saemiekonferansesne Ååresne jaepien 1986 laavlomem nænnoesti goh saemien åålmegelaavlome.
+Saemiekonferansesne Helsinkisnie jaepien 1992.
+saemielaaken § 1-5 jeahta saemien jïh daaroen lægan mïrrestalleme gïelh, jïh dah edtjieh mïrrestalleme årrodh njoelkedassij mietie saemielaaken kapihtele 3.
+Saemielaaken § 3-12 mietie dle Saemiedigkie edtja saemien gïelem Nöörjesne vaarjelidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh.
+Saemielaaken § 3-5 aktem vijriedamme reaktam vadta saemien nåhtadidh gosse healsoe-jïh sosijaaledïenesjinie govlehtalla.
+Saemielaaken § 3-5 årroejidie saemien reeremedajvesne reaktam vadta saemien nåhtadidh juktie jïjtsh ïedtjh voebnesjidh, gietskene jïh regijovnale byögkeles healsoe- jïh sosijaleinstitusjovnine, jïh reaktam utnieh gagkestimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
+saemielaaken § 3-5 jeahta vijredamme rekta saemeste starne- jïh sosijalesuerkesne.
+Saemielaaken § 3-6 fïereguhtese reaktam vadta indivijduelle gyrhkeles dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne.
+saemielaaken § 3-6 reakta vadta oktegs gærhkoen dïenesjasse saemen gïelesne Dïhte nöörjen gærhkoen åålmegisnie reeremedajvesne. "oktegs
+saemielaaken § 3-6 reakta vadta oktegs gærhkoen dïenesjasse saemen gïelesne Dïhte nöörjen gærhkoen åålmegisnie reeremedajvesne. " oktegs
+saemielaaken § 3-7 jeahta barkijh byjres jallh regijovnalen byjjes åårganinie saemien gïelen reeremedajvesne lea reakta permisjovnem baalhkine åadtjodh maahtoem saemien gïelesne lïeredh gosse åårgane lea daarpoeh dan maahtoen åvteste.
+Saemielaaken § 3-7 lea barkiji bïjre mah aktene voenges jallh regijovnale åårganesne berkieh, jïh mah reaktam utnieh ööhpehtimmiepermisjovnem baalhkine åadtjodh juktie daajroem ribledh saemien gïelesne, gosse åårgane dagkeres daajroem daarpesje.
+saemienlaaken § 3-8 aaj jeahta " fïeren guhten lea reakta ööhpehtæmman saemien gïelesne ".
+saemienlaaken § 3-8 aaj jeahta "fïeren guhten lea reakta ööhpehtæmman saemien gïelesne ".
+saemielaaken § 3-8 reaktaj bïjre ööhpehtæmman saemien gïelesne jiehtedh.
+saemielaaken § 3-8 jeahta gaajhkij lea reakta saemiengïelen ööhpehtæmman.
+Njoelkedassh saemielaaken gïelekapihtelisnie lea maam unnemes krievie.
+Dan duekesne dej dåeriesmoerh mah uvte båetieh vuartasjimmesne saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh dan duekesne saemielaaken reeremedajven gïelenjoelkedassh lea vijredamme dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelem dæjpa, Barkoe- jïh ektiedimmiedepartemente vuajna daarpoem lihkebe tjïrrehtimmie saemielaaken gïelenjoelkedassij muhteste gaskirijhken nænnoestimmieh iemiealmetjh- jïh unnebelåhkoegïelen.
+Saemielaaken gïelenjoelkedassh § 1-5 nænnoste saemien jïh nøørjen leah seammavyørtegs gïelh.
+vuartasjimmiem saemielaaken gïelenjoelkedassijste Noerhten saemie institudte darjoeji maam Kultuvre- jïh gærhkoedepartemente lij laavenjasse-åejvie jaepien 2007 vuesiehti jeenjemes byjjes åårganh mah dijpieh saemielaaken gïelenjoelkedassh eah laakan krieveme ellies dijpieh.
+saemielaaken gïelenjoelkedassij evaluereme mij jaepien 2007 tjïrrehti vuesehti jeenjemes byjjesreeremh mah leah saemielaaken gïelenjoelkedassij mietie, eah laakan krievemh ellies dåaeredh.
+Saemielaaken gïelenjoelkedassh gïehtjedidh
+Saemielaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh
+Jis naaken meadtam dorjeme saemielaaken gïelenjoelkedassi vööste, dle satne ij laejhtemem åadtjoeh.
+Saemielaaken gïelenjoelkedassh (1992) årroejidie saemien gïelen reeremedajvesne reaktam vedtieh byögkeles instansigujmie govlehtalledh jïh vaestiedassem åadtjodh saemien jallh nöörjen gïelesne, jïjtsh gïelemaahtoej tsegkie.
+saemielaaken gïelenjoelkedassh vedtieh otnegidie gïeleldh reaktah gosse ovmese byjjes organidie gaavnedieh.
+saemielaaken gïelenjoelkedassh lij jaepien 2007 vuartasjamme.
+Saemielaaken gïelenjoelkedassh faamoem åadtjoeji 1992 jïh leah vihtiestamme 3. kapihtelisnie, saemien gïele.
+Saemielaaken gïelenjoelkedassh vihtiestieh saemien jïh nöörjen leah seammavyörtegs gïelh.
+ Saemielaaken gïelenjoelkedassh abpe laanten feerhmieh
+Aajkoe saemielaaken gïelenjoelkedassigujmie lea gorredidh dam aktegs almetjen reaktam saemien nåhtadidh gosse byögkelesvoetine govlehtalla.
+Saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh reerememaallh
+Saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh öörnege aktine sjïere reeremedajvine leah vihkeles dïrregh gosse edtja gïelem eevtjedh.
+Saemielaaken njoelkedassh nænnoestamme sjïdtin jaepien 1990, jïh reaktam stuvrieh dejtie saemien gïeleutniejidie saemien nuhtjedh gosse byögkeles åejvieladtjigujmie govlehtellieh.
+saemielaaken gïelenjoelkedassh lin jaepien 1990 dåhkasovveme.
+saemielaaken gïelenjoelkedassh
+Saemielaaken gïelenjoelkedassh gorredieh fïerhten almetjen reaktam saemien nåhtadidh, jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne såemies geografeles dajvi sisnjeli.
+Saemielaake dam rïekteles våaromem sjugniedi juktie Saemiedigkien tseegkedh.
+saemielaaken saemiengïele-håålehken reaktah vaarjele gie beadtasåvva.
+Dah saemien politihken jïh gïelefaagen byjreskh leah joekoen ektesne barkeme golme gïelesiebredahkijgujmie ålkoelaantesne.
+Saemieraerie akte joekoen vihkeles jïh hijven jååhkesjamme aalkoealmetjeaktööre gaskenasjovnale.
+Saemieraerie Saemieraerie akte ektiesaemien kultuvrepolitihkeles jïh politihkeles institusjovne, dannasinie dïhte akte laavenjostoeåårgane dejtie saemien siebride Såevmesne, Nöörjesne, Sveerjesne jïh Dennie Russiske Føderasjovnesne.
+Saemieraerie dovne jolle maahtoem jïh gamte gaskenasjovnale viermiem åtna.
+Råakh saemiestæjjah saemiesiebrien öörnedimmine jïh tjåanghkojne.
+- Sametinget
+Saemiedigkieraerie 70 stoerretjuetie kråvnah Åarjelhsaemien Teaterasse dåårje juktie teaterestuhtjem "Långa Lappflickanš (Guhkies Saemiennïejte) darjodh.
+- Saemiej åålmegebiejjie - goevten 6. b. - lea akte vihkeles biejjie saemide.
+Åålmegebiejjie jïh nasjovnaale symbovlh
+Åålmegebiejjie jïh nasjovnaale symbovlh / Sjïeke / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Nøørjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne saemiej åålmegebiejjiem heevehtamme mænngan jaepien 1993.
+Saemiej åålmegebiejjiem heevehtamme dejnie njieljie laantine gusnie saemieh årroeh mænngan 1993.
+Nøørjesne biejjie byøgkeles saevegebiejjine sjïdti jaepien 2004.
+- Saemiej åålmegebiejjien lea iemie reerenassen åssjaldahkh saemiepolitihken bïjre åvtese buektedh, gidtjh saemieh jïh laedtieh seamma reaktam utnieh sijjen gïelem jïh kultuvrem evtiedidh.
+sAeMieN vÅhKoe TRoMsØesNe gosse saemieåålmege biejjien goevten 6.-n lij jaepien 2009 öörneme saemien våhkoe Tromsøesne.
+Saemien åålmegelaavlome Saemien åålmegelaavlome, Saemiej laavlome, lea akte dikte maam Isak Saba lea tjaaleme jïh maam bæjhkoehti Sagai Muittalægjesne jaepien 1906.
+Saemien årrojh bårrode årroeh, jïh gelline Nöörjen tjïeltijste.
+Saemien aalkoelïerehtimmie geerve almetjidie
+saemiej jïlleskuvle lea voernges institusjovne saemien dotkemeveartenisne, jïh mij aarebi lij Noerhte saemien institudtine goh dotkemegoevtese.
+Saemien jolleskuvle aaj faageles bïhkedimmiem vadteme barkijidie gïelejarngine.
+Saemien jolleskuvle lea studijesoejkesjh dorjeme kuvsjide, jïh håalijh faalehte.
+saemien jïlleskuvle dïedtem åådtje praktijhkeles tjïrrehtimmie prosjektine.
+saemiej jïlleskuvle, saemiedigkie, Ks Finnmarke, Jïlleskuvle Finnmarkesne jïh fylhkemaennie Finnmarkesne leah skreejremekampanjem aalkeme jeenjh lohkijh skreejredh dejtie göökte lohkehtæjjaskuvlide.
+Saemien jolleskuvle dïedtem åtna kuvsjide tjïrrehtidh.
+Saemien jïlleskuvle, Sáhkaskáidi
+Saemien kaarrh jeenjemasth aerpievuekien saemien jielemh jïh barkoeh veeljieh.
+Saemien aerpievuekien daajroe eatnemen bïjre aktem ållesth ussjedimmiem jïh goerkesem fokusisnie åtna, gusnie leavloem beaja praktihkeles tjiehpiesvoetide.
+Staate ij leah aerpievuekien saemien åtnoem, goh vijreme, lidteme, miehtjiesdajveste vierhtieh veedtjedh, båatsoe jïh gööleme, jååhkesjamme goh våarome reaktah ribledh.
+Saemien institusjovnh jïh politihkerh leah åvteguvvieh saemien siebriedahkesne jïh stoerre faamoem utnieh.
+Dah saemien institusjovnh leah mijjen vihkielommes sijjieh juktie saemien kåanstem jïh kultuvrem vuesiehtidh.
+Vihties tjåanghkoeh ● Edtja vihties bieliejaepien politihkeles tjåanghkoeh tjïrrehtidh gaskem staateraerijem saemien aamhtesidie jïh Saemiedigkiepresidentem.
+Mænngan 2005 dle dïhte dåarjoe saemien plaeride læssanamme bijjelen 10 millijovnh kråvnajgujmie.
+ien nænnoestamme sijjiehnommem.
+saemien sijjienommh jïh skilth saemiengïelesne
+saemiej sijjienommh mah nuhtjieh åålmegem gie desnie årrodh vuj lea jielemen veadtaldihkie sæjjan, edtja daamhtaj utnedh byjjes reeremistie jn. (§ 9).
+ Saemien sijjienommh vïhtesjadteme jïh våajnoes dorjeme
+Saemien sijjienommh
+saemien nommekonsulentedïenesjasse mij tjaelemevuekien bïjre raereste.
+Tseegkeme saemien dïenesjijstie jïh healsoeinstitusjovnijste
+- Raeriestimmie dehtie saemien barkoedåehkeste lea akte hijven jïh eensi raeriestimmie reerenasside Nöörjesne jïh Sveerjesne, Keskitalo minngemosth jeahta.
+Saemien bibliografije / Mijjieh juvnehtibie / Gærjagåetie / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemien bibliografije
+Jurjehth saemien beapmoeh skuvlesne. Dam maahta jurjiehtidh saemien åålmege-bijjien.
+- saemien beapmoe jïh beapmoekultuvre
+lyjhkedskreeki jïh dåarjelekreeki bïjre
+Saemien tastatuvre smarttellefovnide gaervies
+Saemien tastatuvre smarttellefovnide gaervies / Gïeleteknologije / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemien tastatuvre mobijletellefovnesne
+Saemien båatsoe aaj Trollheimesne mij aktem sjïere reaktavåaromem åtna.
+Saemien båatsoe aktem guhkies histovrijem åtna, jïh baalhkah jïh veasoem vadteme almetjidie gellie tjuetie jaepieh.
+Saemien væhtah ovmessie daatabaasine haestemh sjugniedieh gaskem jeatjah gosse edtja saemien sijjienommh vïhtesjadtedh.
+Saemien tjaelijelearoe tseegkesåvva / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemien tjaelijelearoe tseegkesåvva
+Saemien kåanste stoerre nuepiem åtna goh våarome juktie saemien siebriedahkem evtiedidh, jïh latjkoe edtja daajroem tïjjen bïjre åvtese sjugniedidh saemien kultuvrejieliedasse, saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
+Saemien tjeahpoe maahta meatan årrodh earoem jïh goerkesimmiem sjugniedidh saemien jïjtsevoetese, kultuvrese jïh gellielaaketjasse.
+Saemien kåanste jïh kultuvre veartenasse
+Saemien tjiehpiedæjjah jïh kultuvrebarkijh edtjieh maehtedh sov barkoste veasodh.
+Saemien tjiehpiedæjjaraerie lea dåarjoem dååsteme prosjektese Sámi Contemporary in Berlin, Sámi Teáhtersearvi lea dåarjoem dååsteme prosjektese Sami Performing Arts Festival in NYC jïh Audioland As lea dåarjoem dååsteme prosjektese Sami Culture in Cuba.
+Saemien tjiehpiedæjjalatjkoe vierhtieh åtna daejtie: Kåanstefoente, dåarjoe saemien tjiehpiedæjjide, gïehtelimmiedåarjoe tjiehpiedæjjasiebride jïh Saemien tjiehpiedæjjaraaran, åestemeöörnege daaletje saemien kåanstese jïh kåansteduadtan, faagekonsuleenth, vuesiehtimmiebaalhka jïh åestemeöörnege saemien tjiehpieslidteratuvrese, musihkese jïh joejkese.
+Saemien mïrrestallemesiebrieh leah vihkeles aktöörh daennie barkosne.
+Jarnge saemien starnedotkeme sæjhta vierhtididh provsjektem tseegkedh baeniestarnem kaarhtedidh saemien åålmegisnie.
+Healsoe- jïh jieledetsiehkiegoerehtimmieh mejtie Saemien healsoegoerehtimmiejarnge dorjeme, vuesiehtieh ij leah naan sjïere joekehtsh somatiske healsosne saemiej jïh jeatjah årroeji gaskem.
+Olsen aaj jeahta Nöörjen foestehïejmesiebrie sæjhta hijven voebnesjæjjah årrodh akten foestehïejmehoksese saemien maanide, mij aaj dej reaktam gorrede jïjtse gïelem jïh kultuvrem byjjenimmesne vaarjelidh.
+Saemien healsoe båetijen aejkien
+Värrhtoedimmieh leah aaj saemiedigkie-laakesne jïh socijaletjänstelaakesne dorjesovveme.
+Saemien skïemtjijh reaktah utnieh mah leah stuvreme Gaskenasjovnaale konvensjovnine jïh nasjovnaale laakine.
+Saemien staeriedimmieprogramme:
+Saemien religijovne lij akte eatnemereligijovne mij våaromem utni aktene animistihke jieledetoelhkestimmesne, gusnie dovne
+saemien toelhkedïenesje lea jaksoes biejjien dovne starne Finnmarke jïh Universiteteskïemtjegåetie Noerhte Nöörjesne (UNN).
+- Daelie edtja aktem ektiesaemien barkoem darjodh juktie Sámi Duodji-mïerhkem orrestidh, jïh manne tuhtjem daate gaajh hijven, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Sámi Duodji-mïerhke lea joe gååvnesamme 35 jaepieh, jïh daate mïerhke lea åtnasovveme abpe saemien dajvesne, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka jeahta.
+Orrestimmie Sámi Duodji-mïerhkeste / Duedtie / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Jarnge saemien lohkeme Universitete Tromsesne barka universiteten tjåanghkanimmie dotkeme- jïh ööhpehtimmiebarkarimmie gosse saemien jïh iemiealmetjhrelatereme tsiehkieh.
+Saemien jielemh, arealeåtnoe jïh årroje- jïh siebriedahkestruktuvre
+Saemien nedtejaahkoeööhpehtimmie lea evtiedamme dåarjojne destie Stööremes gaajhkeste - jaahkoeööhpehtimmie Nöörjen gærhkosne.
+Saemien nedtejaahkoeööhpehtimmie lea evtiedamme dåarjojne destie Stööremes gaajhkeste- jaahkoeööhpehtimmie Nöörjen gærhkosne.
+saemien gaagkoeh jïh vaarjoeh
+- Saemien filme lea vihkeles juktie saemien gïelem jïh kultuvrem nænnoestehtedh, jïh Saemiedigkie sæjhta dan åvteste meatan årrodh saemien åenehks-, dokumentaare jïh spïelefilmh evtiedidh, dovne gosse kvaliteeten jïh kvantiteeten bïjre, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
+Saemien filmh vååjnoeh festivaalesne nommen nuelesne: International spotlight on The Sapmi nation.
+Saemien filmh vååjnoeh gaskenasjovnaale filmefestivaalesne / Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
+saemien filmh, saemien artisth jïh saemien festivalh lissehtieh tjirke graadine jienede iedtjh saemien gïelen åvteste siebredahkesne.
+Jeerehtse saemien gïelen tsiehkien gaskem jïh saemien siebriedahkesne vååjnesasse båetieh daerpiesvoetine jïh tsiehkine tjïeltine.
+Saemien gïelegaaltijen laavenjassine aaj terminologije-barkoe, gïelenormeringh jïh gïele-gorredimmieh.
+Saemien Gïelegaaltije lea maahtoeladtjh tjöönghkeme saemien gïeline jïh böörie gïelenuhtjijh seminarijasse Sajos:ne, Enare:isnie golken 6 b. Seminarejisnie edtja digkiedidh magkeres nuepieh / dåeriesmoerh nieljie saemien gïelh utnieh gïele-gorredimmiej-, normeringi- jïh teermebarkoej sisnie.
+Saemien gïelegaaltije faala gïeleviehkiem mejgujmie gyhtjelassh vaestiedidh jïh raerieh vedtedh gïele-nuhtjijidie.
+Saemien gïelegaaltije edtja aalkoelisnie barkedh saemien gïeleevtiedimmine, terminologijine, gïelegorredimmine jïh almetjidie bïevnedh gïelefaageles gyhtjelassi bïjre.
+Gïeleteknologije
+Saemien Gïelegaaltije lea saemien almetji bijjemes faageorgane dovne jïllemes nännoestimmie byjjesfaamoem åtna mej bïjre aamhtside mah saemien gïeli bïjre.
+- Saemien gïeletjïelth aktem sjïere dïedtem utnieh saemien gïelem nænnoestehtedh jïh evtiedidh, jïh hoksedh årrojh sijjen gïelereaktah åadtjoeh.
+Saemien gïeleguedtijh vyörtegs daarjoem utnieh saemien gïelen b��jre, jïh daerpies dam daajroem nåhtadidh gosse edtja saemien gïelem evtiedidh.
+Saemien gïelejarngh aktem stoerre barkoem voengesne darjoeh, dah gellie gïelekuvsjh öörnieh jïh leah sijjieh saemien gïelese.
+Saemien gïelejarngh leah tseegkesovveme joekehts boelhkine, jïh joekehtslaakan evtiesovveme, ovmessie saemien byjresinie.
+Saemien gïelejarngh vihkeles institusjovnh.
+Saemien gïelejarngh
+Saemien gïelejarngh aktem vihkeles råållam utnieh saemien gïelem nænnoestehtedh jïh evtiedidh voengesne.
+Saemien gïelejarngh stoerre nuepieh utnieh saemien gïelem vijriesåbpoe evtiedidh.
+Dïhte saemien gïeledajve lea aerpievuekien mietie stoerre bielieh Nöörjeste, Sveerjeste, Såevmeste jïh Russlaanteste.
+Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte bijjelen 30% jiehtieh lïerehtimmie hïejmesijjesne lea eevre daerpies jis edtjieh buektiehtidh lïerehtimmiem vaeltedh saemien gïelesne.
+Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte iedtje gååvnese saemien lïeredh.
+Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte joekoen stoerre joekehtsh gïelemaahtojne, åtnoesijjine jïh
+Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte laavenjostoe gaskem tjïelth, gïelejarngh, jeatjah saemien institusjovnh jallh siebrieh leah vihkeles jis edtja saemien gïelebarkoem eadtjoestidh.
+Saemien gïelegoerehtimmie haestemh vuesehte
+Saemien gïelegoerehtimmie lea åtnoen bïjre noerhtesaemien-, julevsaemien- jïh åarjelsaemien gïelijste.
+Saemien gïeletjïerte aktem guhkies jallh åenehks tjaelemehistovrijem åtna, jïh leah jearohks man gïelen bïjre soptseste.
+saemien gïeledåehkien åvteste vihkeles aaj tjaaleldh saemiengïelem maahta riektes jïh staaran vuekesne siebredahkesne utnedh.
+saemien gïelemoenehtse saemien parlamentarijen raerien nuelesne lea naan terminologijelæstoeh www.giella.org: se beajeme.
+Noerhtelaantij saemien gïelemoenehtesten mietie lea vaenesh almetjh Nöörjesne giej luvlesaemien / skoltesaemien ietniegïeline saemiestieh.
+sgM:en laavenjasse lea g. j. termh dåhkasjehtedh jïh saemien gïelem normeredh.
+ Saemien gïelevierhtietjïelth eadtjohkelaaken berkieh juktie saemien gïelem evtiedidh
+Saemien gærjabussh
+Saemien tjaelijesiebrie dïedtem åtna learoen faageles sisvegen åvteste.
+- Saemien tjaelijh jïh bertemh jïjnjh hijven prosjekth deellieh, jïh kvaliteete gelline daejstie prosjektijste vuesehte aktem lidteratuvrescenam mij bïhtsegeminie.
+Saemien gærjagåetiedïenesje
+Saemien tjaalaldahkine jïh joekehts saemien gïele- jïh smaaregigujmie åahpenidh, gelkieh learohkh guarkedh man gellielaaketje saemien gïele jïh kultuvre leah saemien sïebredahkine.
+Åssjeldahke dejnie åesiesöörneminie saemien lidteratuvridie sæjhta årrodh skreejrehtidh saemien lidteratuvre jaksoesåbpoe sjädta, jïh tjïrkedh nuekie saemien gærjah olkese vadtasuvvieh buerie nuekie kvalitetine.
+Bijjie krööhkestimmie saemien gærhkoejielemem Dïhte nöörjen gærhkosne vaarjele lea dïhte tjuara paktine saemien jïjtjeguarkoejne evtiedidh jïh saemien tradisjovnijgujmie.
+Saemien gærhkoejielede jïh gærhkoehistovrije lea joekehts dejnie ovmessie bieline laantesne.
+Saemien gærhkoemusigke
+mah eah leah jïjtsh almetjijstie. Baakoepaarre kristegassje jïh saemie lea naakenidie mij akt gieltegs åtneme.
+Giehtjedimmie dejstie
+Saemien gærhkoejieleme materijellh jaahkoeøøhpehtæmman evtede, jealajahta saemien salmelaavlomem, saemien liturgijem evtede.
+Saemien gærhkoeraerie aalkoealmetjigujmie abpe veartenisnie laavenjostoe, Gærhkoen vearteneraerien tjïrrh.
+Saemien gærhkoeraerien
+Saemien gærhkoeraerine
+Gærhkoetjåanghkoe Saemien gærhkoeraeriem tseegki jaepien 1992.
+Gærhkoetjåanghkoe Saemien gærhkoeraeriem tseegki jaepien 1992.
+Saemien gærhkoeraerie sæjhta saemien gærhkoejielemem raasti rastah nænnoestidh, dejnie noerhtelaantine jïh Russlaantesne.
+Saemien gærhkoeraerien lïhtsegh leah:
+Monnehke nuhteme arealijste jïh vierhtijste saemien dajvine, mij våaromem åtna saemien histovrijesne jïh saemien aarvojne.
+Dïhte saemien dajve aktem jielemestruktuvrem åtna jïjnjh voestesjielemigujmie jïh industrijine.
+Dejstie tjïeltijste saemien dajvine, dle Guovdageaidnu dïhte stööremes tjiehpiedæjjatjielte.
+Dejnie saemien dajvine dle 594 almetjh ovmessie kultuvrebarkoej sisnjeli berkieh.
+Annje vueliedimmie saemien dajvine
+Saemien dajvh annje stoerre haestemh utnieh juhtemen bïjre dajvijste jïh orre tseegkeldahki bïjre.
+- Saemien dajvh nuepieh utnieh aarvoesjugniedimmiem buektiehtidh mij våaromem åtna saemien kultuvresne jïh aerpievuekine, men gaajh daerpies hijven mierietsiehkiejgujmie, dotkeminie jïh orre tseegkeldahkigujmie, saemiedigkieraerije Marianne Balto jeahta.
+Skuvlh saemien dajvine maehtieh skiltadidh saemiengïelesne, dovne ålkone jïh gåetesne.
+Vaenebh barkoesijjieh saemien dajvesne jaepien 2010 goh 2000, akten boelhken gusnie barkoesijjielåhkoe laantesne lea læssanamme vielie goh 11 prosentigujmie.
+Saemien dajve aktem tjarke vueliedimmiem åtneme maadthjielieminie.
+Saemien dajve joekoen vaenie barkoesijjieh åtna teknologeles dïenesjigujmie, mij lea akte sjïdtije maadthjieleme.
+Sijjienommelaakesne dle saemien dajve Nöörjesne golme gïeledajvine juakasovveme, guktie åarjelsaemien dajvesne dle sijjienommide normerede åarjelsaemien tjaelemevuekien mietie, julevsaemien dajvesne julevsaemien tjaelemevuekien mietie, jïh noerhtesaemien dajvesne noerhtesaemien tjaelemevuekien mietie.
+Saemien dajvesne 24 tjïelth Noerhte-Trööndelagesne, Nordlaantesne, Tromsesne jïh Finnmaarhkesne.
+Dïhte saemien histovrije, jïh dïhte dejpeli histovrije mij lea dan våarome, dennie eatnamisnie gååvnese gusnie veasobe jïh maam nuhtjebe.
+Saemiej aerpievuekien dajvh leah Kolanjaarken luvhtie noerhteluvlene, Engerdaelien gåajkoe Åarjel-Nöörjesne, jïh Eajran gåajkoe Åarjel-Sveerjesne.
+Saemien religiøsitete lea dovne
+Biehkieh saemien jaahkosne jïh kultuvresne vuajnalgin goh sådteres, jïh goh jeatjah
+Aktem vihties jïh laaken mietie jååhkesjimmiem utnedh saemiej laante-jïh vierhtiereaktijste mah våaromem utnieh histovrijen åtnosne jïh almetjereaktesne, aerpievuekien saemien dajvine Finnmaarhken ålkolen.
+Mij lea orreme saemiej jïh Sveerjen gärhkoen gaskem lea guhkies soptstsese - dan båeries jaahkoste dan jaahkose mij lea Jupmielasse, dïedtehtimmie mij lij siebredahkeste jïh gärhkoste dan raajan goh gärhkoe mij daenbien säjhta saemide laavenjostedh.
+Dïhte åehpies naestie Mari Boine edtja rïhpestimmesne årrodh jïh konsertem hööltie tjaelijestudentide.
+Dejnie ovmessie bieline Sapmeste dle jïjnjh geerve almetjh mah dan aarebi daaroedehtemepolitihken gaavhtan, sijjen ietniengïelem dasseme.
+Saemien jïjtjenænnoestimmie
+Saemieh eah jienebh reaktah utnieh nöörjen almetjijste eatnemevierhtide nuhtedh, bielelen båatsoe, mejnie aerpievuekien mietie, ajve saemieh maahteme gïehtelidh Nöörjesne.
+Saemien instistusjovnh, sïjth, siebrieh, stiftelsh jïh jeatjah aktörh tjabrehtovveme beetneh-vierhtieh sijjen projektide ohtsedidh jeatjijstie goh sijjen tradisjovne dåarjoe-kanaalijste.
+Saemieh eerpeme reaktah utnieh sijjen aerpievuekien eatneme- jïh tjaetsiedajvide, jïh reaktam vierhtide utnieh dejnie dajvine mah leah dïhte tjåenghkies materijelle kultuvrevåarome.
+Saemiej leah sjïere jïh vihkeles dååjrehtsh mah maehtieh joekedidh gärhkoen barkose jïh teologijese, jïh dovne siebredahkese.
+Saemieh ovmessie såarhts reaktah utnieh; goh indivijde, goh jïjtse åålmege jïh goh aalkoealmetje.
+Saemieh vaejvieh kråahpesne utnieh mah mijjen psykiske healsoem tsevtsieh jïh dan bïjre lea daerpies daajroem utnedh, saemiedigkieraerie Henrik Olsen tjïerteste.
+Saemien instituhte aktem vuarjasjimmiem saemielaaken gïelenjoelkedassijste tjïrrehti 2006/2007.
+Saemie-jïh unnebelåhkoepolitihkeles goevtese dïedtem åtna reerenassen poltihkem iktedidh jïh evtiedidh mah leah saemiej jïh dej nasjovnale unnebelåhkoej bïjre (rovme, romanije, kveenh, juvdelassjh jïh skåajjefinnh).
+Saemiej åssjaldahkesne lea laante gaajhkesidie. Ij leah laante mov jallh dov, mohte mijjen jih mijjen sliekti.
+Jalhts gïelen maahtoe lea
+Gaarsjelimmie
+Saemien kultuvrejielede viehkiehteminie ektiedimmiem, murriedimmiem jïh jieledekvaliteetem sjugniedidh, lissine aaj barkoesijjieh kultuvren sisnjelen.
+Saemien kultuvrejielemi sisnjeli dle daerpies dorjesh evtiedidh jïh viermieh bigkedh.
+Saemien kultuvrejielemevåaroemisnie åtna jïh lea sjugniedamme saemien kåanste jïh kultuvrevuekijste.
+Saemien kultuvre jïh daajroeguedtijh
+Saemien kultuvremojhtesh leah fysiske væhtah mah vuesiehtieh saemieh desnie orreme, jïh leah vihkeles idtentiteeten jïh reaktaj gaavhtan.
+Saemien kultuvremojhtesh leah gaavnoes daan beajjetje saemien årromedajvine, Hedmaarhken luvhtie åarjene, Finnmaarhken gåajkoe noerhtene.
+- Saemien kultuvremojhtesh jïh gåetieh leah gïejh saemien åtnoste jïh ihke saemieh eatnamisnie orreme.
+Saemien kultuvremojhtesh mah leah båarasåbpoe goh 100 jaepieh lea jïjtsistie vaarjelamme, aaj gåetieh.
+Dåarjoeh saemien kultuvremojhtesevaarjelæmman
+Saemien kultuvremojhtesh, mijjen aerpie båetijen aajkan / Kultuvremojhtesh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemien kultuvremojhtesh, mijjen aerpie båetijen aajkan
+Saemien kultuvremojhtesh
+Ij lij maahtoeh saemiej kultuvren bijre naan faage dej beeli, mohte voejhkelimh læjhkan jeatja faagine maahtoeh vedtedh jis nimhtie sjiehti.
+Saemien kultuvre jïh jieleme lea behtjiedimmien nuelesne.
+Daanhtsoen tjïrrh saemien kåanste aaj maahta våajnoes sjïdtedh jïh bæjjese lutnjesovvedh.
+Saemien saevege lea tjåenghkies gaajhkide saemide, saaht mennie laantesne dah årroeh.
+Gosse sjïere saemien gyrhkesjimmie, saemien liturgijem utnieh.
+Dan åvteste Saemiedigkie, Saemien tjaelijesiebreste (SGS), jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie (SDR) aktem tjaelijelearoem nierhkieh mij edtja noere tjaelijh dåårrehtidh mah saemiengïelesne tjaelieh.
+Saemien heamtuvrh jïh aalkoealmetji heamtuvrh
+Akte saemien vearteneaerpiesijjie Varangerisnie
+Saemien soptsestimmievuekie, vuelieh, laavlomh jïh saalmh, dïejvesh, heevehtslidteraturh, guvvieh, jielijeguvvie jïh teatere leah bielieh kultuvreste mejtie maahtoeh jïh vierhtieh åvtese buektieh.
+Saemien soptsestimmievuekieh, vuelieh, laavlomh jïh saalmh, vuekieh, voeth jïh dïejvesh leah jarngesne.
+gïehtjedimmie saemien maanide maanavaarjelimmieinstitusjovnine edtja njoelkedasside.
+Saemien maanafilmh jïh programmh maana-TV 'esne
+Saemien maanafilmh jïh programmh maana-TV ' esne
+samien maanajgïertij låhkoeh lea seammalaakan dej minngemes jaepiej.
+Gosse gïehteleminie aktem saemien maanagïertefaalenassem bæjjese bigkedh dle saemien eejhtegh jïh saemien lïhkes siebrieh eevre vihkeles orreme goh doh mah skraejriem vaalteme jïh tsevtsiedæjjine orreme.
+Maahta saemien maanagïertefaalenassem daejnie såarhtine juekedh: a) saemien maanagïerth jïh nöörjen maanagïerth saemien goevtesinie b) maanagïerth faalenassine saemien gïelelïerehtimmien bïjre.
+Vihkeles saemien gïelem jïh kultuvrem åvtese lutnjedh aktene saemien maanagïertefaalenassesne.
+saemie maanajgïertefaalaldahke
+Saemien maanagïertefaalenasse akte gaahpoeh faalenasse gaajhkide maanide jïh eejhtegidie mah dam sijhtieh.
+Saemien maanagïertefaalenasse lea akte gaahpoeh faalenasse gaajhkide maanide jïh eejhtegidie mah dam sijhtieh.
+Saemien maanagïertefaalenasse saemien reeremedajven sisnjelen edtja annje saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne utnedh.
+Saemien maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmie
+• Saemien maanaj jïh noeri saemien identitete evtiesåvva dovne ektiedimmesne dejtie saemien almetjidie, dej histovrijine jïh kultuvreaerpie-vuekiejgujmie, jïh gosse stoerresiebriedahkem dåastoeh.
+saemien maanah saemiengïele reeremedajveste lea reakta saemien gïeline dåastoehtidh gosse politije- jïh joejtehtimmiereeremem gaskesadta.
+saemien maanah gieh irhkesovvin leah reakta jïh krieveme mïrrestalleme viehkiefaalaldhke seamma viertegs goh jeatjah maanah.
+Saemien maanaj akte jïjtjeraarehke gïele, jïh tjuerieh sijjiem jïh nuepiem åadtjodh baajedh jïjtse gïele govlelgidh maanagïerten ektiedimmesne.
+Saemien maanah destie Troforsesne vaedtsieh jih naan våhkoeh leah aaj dah saemien skuvlesne Aarbortesne gusnie åadtjoeh åarjel-saemien gielen jih kultuvren bijre lieredh.
+saemien maanah daarpesjieh dåarjoem dej gïelem jïh kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh seamma gusnie laantesne dah årroeminie. "
+Saemien maanah maanavaarjelimmien hoksen nuelesne, reaktam utnieh sov ietniengïelem nåhtadidh.
+saemien maanah nöörjen maanajgïertesne maehtieh faalaldahkem saemiengïeleööhpehtämman åadtjodh.
+Saemien maanah jïh noerh daarpesjieh aktem gïelem gaavnedh sov jïjtse jaahkoehijstovrijese, mij aaj aamhtesh jïh dååjrehtimmieh faarhmeste ektiedamme disse.
+Saemien maanah jïh noerh edtjieh jïjtjemes årrodh jïjtsh jaahkoeööhpehtimmesne.
+Saemien maanah reeremedajven ålkolen leah buerkiestamme goh maanah unnemes aktine eejhteginie mij maahta jïjtjemse tjaeledh Saemiedigkien veeljemelåhkose.
+Saemien maanah jïh noerh våaroehtamme sjidtieh aktene gaertjies saemiedigkiebudsjedtesne
+Saemien maanah jïh noerh våaroehtamme sjidtieh aktene gaertjies saemiedigkiebudsjedtesne / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Samisk Reiseliv 2.0 edtja akte gaahpoeh viermie årrodh mij maahtoelutnjemem faalehte gaajhkesidie mah sijhtieh orre daajroem vejtiestidh.
+Samisk Reiseliv 2.0 lea akte guhkiebasse barkoe prosjekteste Samisk Reisliv maam Origo Nord lea stuvreme boelhken 2012-2015.
+- Saemien fealadasse stoerre nuepiem åtna akte sagke stuerebe jielemem sjïdtedh saemien dajvine goh daan biejjien.
+Saemien miehtjiesdajvejielemh båatsojne ektine, leah aaj akte bielie daestie.
+Saemien meedijaj barkoeh lea dejtie saemien årroejidie bievnedh, jïh daajroeh, faaktah jïh goerkesem buektedh dej vijries aamhtesi bïjre siebriedahkesne.
+Saemien meedijafaalenassh jïh saemien plaerieh leah joekoen vihkeles juktie saemien gïelide våajnoes darjodh, goh akte bielie gïeleevtiedimmesne, jïh gïelelierehtimmien gaavhtan gaajhkide saemien årroejidie, jïh joekoen maanide jïh noeride.
+Saemien mojhtesedaale 2017 / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Dejtie saemien museumidie daate reforme akte stoerre sïlle bååstede sjïdteme.
+Govhte saemien museumh, jïh dah leah Kirkeneseste noerhtene Snåasese åarjene.
+- Sertiestimmie dejstie saemien museumijste Saemiedigkien reeremasse ij leah dam bueriedimmiem buektiehtamme goh jeatjah museumh Nöörjesne åtneme.
+Dej saemien museumi vaenie vierhtieh, smaave jïh prååsehke faagedåehkieh, gaajh nåake museumtjiehtjelh jïh ij nuekies lissiehtimmie dejnie ekonomeles mierine.
+Doh saemien museumh leah eah leah dan gåhkese båateme goh nöörjen museumh ekonomijeevtiedimmesne, jïh daate akte dåarjoe mij edtja dam joekehtsem staeriedidh, Thomassen jeahta.
+Doh saemien museumh leah smaave jïh prååsehke viertiestamme dejnie nöörjen museume-eatnaminie.
+Saemien museumh teehpieh dej nöörjen museumi vööste.
+Saemien musihke hijven kvaliteeteste maam jienebh goltelæjjah åadtjoeh goltelidh
+Saemien nyjsenæjjah leah gåhkese båateme mïrrestallemen sisnjelen.
+Saemien nyjsenæjjah saemien gïeli reeremedajven ålkolen, tjïelkebelaakan tuhtjieh dah aktem nåakebe healsoem utnieh goh saemien nyjsenæjjah reeremedajven sisnjelen, Ketil Lennert Hansenen dotkemen mietie.
+Saemien nyjsenæjjah eah dan daamtaj aerpievuekien jielemh veeljh jïh gelliej veajkoej voenijste juhtieh juktie jollebe ööhpehtimmiem vaeltedh.
+Joekehtse ööhpehtimmesne saemien nyjsenæjjaj jïh kaarri gaskem lea stoerre, jïh lea læssanamme dej minngemes 15 jaepieh.
+Ij edtjh naan såarhts mïedtelimmieh saemien nyjsenijstie jïh nïejtijste mah leah seksuelle jallh vædtsoesvoetine luhpiedidh.
+- saemien njaalmeldh soptsestimmievuekie; heamture, vaajese, vuelie
+mie
+Saemien lohkehtæjjaööhpehtimmie
+Saemien learohkh mah saemien tjïeltiålkoli årroeh leah dan åvteste saemien lïerehtimmien ålkolen.
+Saemien learohkh Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne dejtie seamma haestiemidie dååjroeh.
+Ij leah learoevierhtietsiehkie saemien gïelesne gaajh hijven, bene bihkedimmesne aaj akte læstoe gaavnoes learoevierhtiej bïjre.
+saemiej learoevierhtieh
+Dïhte saemien learoesoejkesje - Maahtoelutnjeme - Saemien - edtja skuvlesne åtnasovvedh tjïeltesne (mieriedimmieh ööhpehtimmielaakese, § 1-1)
+Maahta aktem gïelesuerkiem darjodh ektiedamme saemien saerniejgujmie.
+Saemien learohkh aktem sjïere reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne jåarhkeskuvlesne.
+saemien tsiehkesne daate voesteges dan bïjre saemien gïelem gaajhkh iKT-tsiehkine utnedh, j. n.j. saemien nommh edtja riekteslaakan byjjes registerisnie tjaeledh, jïh programmevaarem evtiedidh maam saemien gïelem dåarjodh.
+- Saemien ektiedimmesne dle Bååstede akte orre kapihtele gosse lea reeremedïedten bïjre saemien kultuvreaerpeste.
+Dïhte saemien tjaalehtjimmie haamoen jïh geometrijen nuelesne sjeahta.
+kirken.no/storstavalt/prosjekt /, mij vuesehte gellie prosjekth, råajvarimmieh jïh vierhtieh mejtie
+misjovneringen jïh vejtiestimmien muhteste.
+nænnoste dam kristeles jaahkoem, daajroem vadta Dan golmeektievoeten Jupmelen bïjre, viehkehte saemien maanide jïh noeride jieledem toelhkestidh jïh haalvedh naemhtie dej saemien roehtsh jïh idtentitete gorresuvviehč jïh dejtie haestede
+Saemien jaahkoeøøhpehtimmien åssjele lea aktem øørnedamme jïh iktemearan jaahkoeøøhpehtimmiem vedtedh mij gååske jïh nænnoste dam kristeles jaahkoem, daajroem vadta Dan golmenektievoeten Jupmelen bïjre, viehkehte saemien maanide jïh noeride jieledem toelhkestidh jïh haalvedh naemhtie dej saemien roehtsh jïh idtentitete gorresuvviehč jïh dejtie haestede eadtjohke årrodh jïh meatan årrodh gærhkosne jïh siebriedahkesne.
+Eejhtegh / dah mah eejhtegi åvteste, faadterh jïh noerh leah akte vihkeles vierhtie. Dïhte
+Saemien jaahkoeøøhpehtimmie tjuara dannasinie sosialiseringsijjieh sjïehteladtedh, gusnie maanah jïh noerh åadtjoeh sijjen kristeles identitetem
+gieLLATeKNo saemien gïeleteeknologijen jarnge Tromsøen universiteetesne ulmine åtna grammatihken gaavhtan våarome gïeleteeknologijem darjodh saemiengïelen jih jeatjaj noerhtegïeli gaavhtan, v.g. teeksthprosessereme prograammh, peedagogihke prograamh, digijtaale baakoegærjah jih synteetihke håaloe.
+Saemien jaahkoeøøhpehtimmien nedtesijjie www.
+joekoen fokusem utnin disse mij lea saemien.
+Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman viehkehte sisvegem lihkebe
+Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman edtja ojhte tjïrkedh saemien jïjtjegoerkese jïh
+Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman lea
+dovne akte dïrrege jïh akte lissie ulmietjaatsege.
+SOEJKESJE SAEMIEN JAAHKOEØØHPEHTÆMMAN
+Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman våaroemasse beaja Gud gir - Vi deler goh dïhte bijjemes soejkesje jaahkoeøøhpehtæmman Dennie
+Man stoerre ulmie dajve åtna saemien kultuvrese jïh jieliemasse aaj ulmiem åtna man gellie saemieh mah edtjieh meatan årrodh.
+Saemien laavenjostoe: mij lea Saemien parlamentarihkeles raerien bïjre, barkoe noerhtelaanti saemiekonvensjovnine jïh saemieh mah Russlaantesne årroeh
+Saemien laavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemien laavenjostoe
+saemien parlamentarijen raerie lea dorjeme uvtelassem orre åårganisereme saemien gïelebarkojste saemidigkien dïedtedajvesne sisnjelen.
+Saemien paralmentarihkeles Raerie jïh Saemiedigkie Nöörjesne noerekonferansem öörnedieh suehpeden 31. b - ruffien 2. b. 2013 Oslon ålkolen.
+Saemien parlamentarihkeles raerie lea Christina Henriksen nammoehtamme goh vïhtesjæjja Barents Regijovneraeresne.
+Saemien paralmentarihkeles raerie sæjhta akte vihkeles åårgane årrodh dennie orre noerhtelaanti laavenjostosne åvtese, jïh sæjhta aaj ulmiem utnedh aktene gaskenasjovnale ektiedimmesne.
+Saemien parlamentarihkeles raerie saemien lïhtsegh nammohte Såevmeste, Nöörjeste jïh Sveerjeste WGIP:se.
+Saemien parlamentarihkeles raerie Dah saemiedigkieh Såevmesne, Sveerjesne jïh Nöörjesne aktem tjåenghkies laavenjostoeåårganem tseegkeme, Saemien paralmentarihkeles raerie.
+Saemien parlamentarihkeles raerie (SPR) aamhtesh gïetede mah leah tjåenghkies gaajhkide saemide laanteraasti rastah.
+Saemien parlamentarihkeles raerie (SPR) lea guhkiem vuajneme daerpies aktine nænnoes gïelelaavenjostojne, ihke terminologije- jïh normeradimmiebarkoe edtja buerebe sjïdtedh.
+- Saemien parlamentarihkeles raerien åvteste sïjhtem saemien siebrieh jïh institusjovnh bööredidh raeriestimmiejgujmie båetedh kandidaatide dan baalhkese, presideente Egil Olli jeahta.
+Saemien Parlamentarihkeles Raerien åvtehke, Tiina Sanila-Aikio lea madtjeles ihke Saemien Gïelegaaltije beetnehvierhtieh åådtje Interregen tjïrrh.
+Saemien paralmentarihkeles raerie ij jïjtse tjaelijesijjiem utnieh, jïjtse maahtojne jïh jïjtse barkoefaamojne juktie eadtjohke aktöörine årrodh gaskenasjovnales.
+Saemien parlamentarihkeles raerien ståvroe sjæjsjele gie baalhkam åådtje.
+Dah tjirkijh såevmien, sveerjen jïh nöörjen bieleste nammoehtamme sjidtieh Saemien Parlamentarihkeles Raereste akten boelhkese mij njieljie jaepieh ryöhkoe.
+Saemien skïemtjiji reaktah saemien gïelem reeremedajvesne nåhtadidh, leah aaj vihtiestamme aktene orre tjïelten healsoe jïh hokselaakesne: 3 - 10. 4 lïhtse: "Tjïelth saemien gïelen reeremedajvesne edtjieh hoksedh saemien skïemtjiji jallh utniji daerpiesvoeth sjïehteladteme dïenesjh åadtjodh, krööhkestamme sjidtieh gosse dïenesjem haamode ".
+Saemien skïemtjijh reaktah utnieh nasjovnaale laaki jïh gaskenasjovnaale konvensjovni tjïrrh.
+Saemien vuajnoe
+Saemien politihkeles barkoe aaj dam saemien sisvegem gorredamme maanagïertelaakesne jïh maanagïerten mieriesoejkesjisnie.
+Saemieraerie edtja prosjektesne gaskem jeatjah tjïelkestidh guktie duedtiemïerhke lea fungeradamme daan raajan juktie juvnehtidh mej råajvarimmiejgujmie lea vihkeles nierhkedh ihke mïerhke edtja orrestamme sjïdtedh, jïh maarkede edtja daejredh mïerhken mïelem.
+Saemieraerie sæjhta dan ektiesaemien barkoen bïjre bievnedh juktie duedtiem nænnoestehtedh, mearan Duodjeinstituhtta sæjhta maam akt jiehtedh evtiedimmiebarkoen bïjre duedtien sisnjelen.
+Jeatjah vihkeles laavenjassh raaran lea maahtoem stueriedidh saemiej jïh Sápmien bïjre jïh barkedh saemieh åadtjoeh meatan årrodh gärhkoenåårganine, naasjovne daltesne, stiftine jïh gärhkoe-åålmeginie.
+Raerien bijjemes ulmie lea saemiej iedtjh gorredidh goh akte åålmege, saemiej ektievoetem raasti rastah veaksahkåbpoe darjodh, jïh barkedh ihke saemieh aaj båetijen biejjien byjhkesjimmiem åadtjoeh goh akte åålmege.
+Saemien laavenjostoe laanteraasti rastah (SPR)
+Gaagkestimmesne vihkele saemide saalmh saemien
+Saepmesne daan beajjetje maanah jïh noerh aktene siebriedahkesne byjjenieh, gusnie maahta aerpievuekien jieledevuekieh vuejnedh, jïh daejbaaletje daejreme jïh gïerve teknologije leah gaavnedamme.
+daarpesjieh, aaj meatan vaaltasuvvieh (m. Gud gir
+Saemien siebriedahkesne daate akte jieleme guhkies aerpievuekiejgujmie, jïh akte jieleme stoerre nuepiejgujmie.
+- Edtja sijjie årrodh gaajhkesidie saemien siebriedahkesne jïh hævvi byöroe maehtedh iehtsedh dam maam sïjhtebe ovjearohke tjoeleste, bielelen aassjoem jïh sjeavohtsvoetem dååjredh.
+- Aerpievuekien mietie dle saemien siebriedahke akte mïrrestalleme siebriedahke orreme, gusnie nyjsenæjjah aktem vihkeles råållam åtneme.
+Dah aktine juelkine tjåadtjoeh aktene aerpievuekien kultuvresne, jïh aktine juelkine aktene daajbaaletje
+Saemien siebriedahke lea annje aktene boelhkesne gusnie siebriedahkem bigkeminie, gusnie åejviesuerkieh kultuvren jïh gïelen sisnjeli leah prijoriteradamme orreme, jïh annje tjuara prijoriterdamme sjïdtedh.
+Tseegkeme Saemien sjïeregærjagåeteste eelkie1950-låhkoej. Jaepien 1962 Karasjohka almetjegærjagåetie aktem sjïere dïedtem åadtjoeji aktem saemien våarhkoem tseegkedh juktie saemien gærjagåetiedïenesjem vedtedh gaajhkide saemide jïh mubpide.
+Dïhte saemien sisvege maanagïertine reeremedajven ålkolen lea sagki viesjiehtåbpoe stuvrehtamme.
+Saemien sisvege maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne / Maanagïerte / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemien sisvege maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmesne
+skuvlijste öörnesuvvieh jïh learohkh maehtieh
+Samisk er tøft!
+Saemien låhkoeh soptseste 1 - lahtestimmieh statistihke 2008 Faagen analysetjïerteste saemien statistihke tjåådtje unniedimmie learohkijlåhkoe saemiengïelesne lea mubpiengïelefaagese båateme jïh dan gaavhtan maahta dah tsiehkieh digkiedidh joekoen mubpiengïelefaagem.
+saemien taalh soptsestin 1 - lahtesamme statistihkem 2008 Faageldh analysetjïerteste saemien statistihke vuesehte taalide maadthskuvlelearohkh saemien faagegievlesne lin guektien gïerth stuerebe sjïdteme dej 17 minngemes jaepiej 1990-2007.
+Sydsamisk-norsk ordbok.
+Samisk område " (Jieleme-evtiedimmie, innovasjovne jïh fryöjstehkevoete.
+Samisk område " (Jieleme-evtiedimmie, innovasjovne jïh fryöjstehkevoete.
+Gïeletsiehkie Saemien dajvesne lea gellielaakan mujvies.
+Vuesiehtimmie saemien dåaroehistovrijistie, goerehtalleme saemien kultuvregïejeste bietsine jïh dåvvome buvrijste dejnie golme noerhtemes fylhkine.
+Saemiej laavlome jïh Nøørjen nasjovnalelaavlome Vuelien aerpievuekie jïh vuelie daan biejjien
+orrestahteme versjovne saemien statistihkeste vadtasåvva fïehten mubpien jaepien.
+Saemien statistihke
+Saemieh læjhkan aktem stuerebe dåeriesmoerem kommunikasjovnesne dååjrieh gosse healsoe- jïh sosijaledïenesjinie gaavnesjh, viertiestamme jeatjah nöörjen almetjigujme.
+Saemieh jïh inuidth leah ektesne dïhte arktiske regijovne, jïh gåassoehtæjjaråållam veartenen aalkoealmetjidie utnieh daan aejkien.
+Saemieh leah akte åålmege gelliej gïeligujmie.
+Saemieh leah akte åålmege jalhts joekehts laantine årroeh jïh gïele åålmegidie raasti dåaresth ektede.
+Saemieh leah akte åålmege jalhts joekehts laantine orre, gïele dïhte åålmegidie raasti dåaresth ektede.
+NSR
+Saemien Sveerjen gärhkosne
+Saemien Sveerjen gärhkosne - Svenska kyrkan - Om oss
+svöörjesåevmie- jïh tornedaalen almetjh.
+Dïedtije: Saemiedigkie Tïjjeperspektijve: Goerehtimmie galka riejries jaepien 2009 mietie
+Aktesh saemien jarngesdajvine byöroeh barkijh utnedh giej maahtoem toelhkemen jïh tjaaleldh jarkoestimmien bïjre gosse goerehtidh tjoejine jïh guvviejgujmie.
+Tjåanghkosne aaj finansieradimmiem Saemien gåeteste digkiedin.
+Saemien gåetievaarjelimmie
+Saemien voejkenesvoete edtja viehkine årrodh jielemelearose jïh jielemegoerkesasse.
+SANKS (Saemien nasjovnaale maahtoejarnge - psykiske healsoevaarjelimmie jïh geeruvevoete) aktem hijven faalenassem åtna mij lea sjïehtedamme saemien årroji gïele- jïh kultuvremaadtose.
+- Saemien maanah aktem maanavaarjelimmiem dåastoeh mij ij iktesth buektehth gorredidh dej reaktam sijjen saemien gïeline jïh sijjen kultuvrine byjjenidh.
+- SANKS aktem sjïere gïeleldh jïh kultuvrelle maahtoem bæjjese bigkeme saemien gyhtjelassi sisnjeli, mij aaj byöroe nåhtojne båetedh åarjelsaemide, raerieslïhtsege Jåma vihth tjïerteste.
+vaerbesojjehtimmie
+Baakoeh byöroeh alfabeten mietie årrodh.
+göökte baakoeh ektiedidh
+Baakoe / diejvesh Buerkiestimmie / plierebaakoe
+Baakoeh jïh dïejvesh mejtie aevhkine maehtedh gosse dan bïjre soptsestem:
+Baakoeh jïh lahtesh
+baakoeh jïh dïejvesh mah leah daerpies maehtedh gosse dan bïjre soptsestem:
+Dah baakoeh leah dovne rïekte jïh våålese.
+Saemien nasjovnalen maahtoejarnge psykijen starnevaarjelimmie sANKs lea Karasjohkesne tseegkeme jïh golme goevtesh åårganisereme - goevtese geervide, goevtese maanide jïh noeride jïh ambulenten tjïerte gaske / luvlie-Finnmarkem.
+SUPU tseegkesovvi goh akte ihkuve åårgane jaepien 2003.
+SUPU aktem frijje råållam åådtjeme jïh maahta dej aamhtesigujmie barkedh mejtie tuhtjieh sjyöhtehke.
+SUPU / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+SUPU ' sne vïjhte lïhtsegh jïh Saemiedigkieraerie lea dejtie nammoehtamme.
+SUPU 'sne vïjhte lïhtsegh jïh Saemiedigkieraerie lea dejtie nammoehtamme.
+Saemien bieleste dle vååjnoe goh gåatomedajvh eah naan vaarjelimmiem utnieh laakine jïh rïektesisnie.
+Dïhte sjïere tjåenghkies åtnoe mejnie saemieh gïehtelamme, ij vaallah jååhkesjamme sjïdteme dagkeres reaktam vedtedh.
+Dah tsiehkieh mejtie saemieh goh aalkoealmetjh utnieh Nøørjesne,
+staaride staarijste juhtieh øøhpehtimmien jallh barkoen gaavhtan.
+Saemiej reakta jïjtje nænnoestidh mijjen gïelen, mijjen kultuvren jïh jieledevuekien bïjre lea vihtiestamme nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale laakine.
+Gosse voenges soejkesjh evtede edtja aaj dejtie noeride jïh maanide mujhtedh mah sjïehteladtemem
+Dah saemieh edtjieh daajroem, maahtoem jïh tjiehpiesvoeth utnedh mah leah daerpies juktie dejtie saemien siebriedahkide evtiedidh.
+Saemieh staatusem aalkoealmetjinie Nöörjesne utnieh, jïh mïetsken 9. b. lea saemien saevegebiejjie.
+Saemieh mah reeremedajven ålkolen årroeh, eah dah seamma reaktah utnieh saemien nåhtadidh jallh reaktam dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne, gosse byögkelesvoetine govlehtellieh.
+joekehts, dle badth læjhkan ellies saemie.
+Saemieh jååhkesjimmiem åadtjoejin eah ajve goh unnebelåhkoe, men aaj goh aalkoealmetje Nöörjesne.
+jïjtsistie. Saemieh staatusem utnieh goh aalkoealmetjh, jïh dah aerpievuekien jielededajvh leah dejnie noerhtege dajvine Nøørjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Kolanjaarkesne Russlaantesne.
+Saemieh leah goevten 6. b. åålmegebiejjine heevehtamme jaepien 1993 raejeste.
+Saemien åålmege Nöörjesne edtja maehtedh sov gïelem, kultuvrem jïh sov siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
+Dïhte tjåenghkies saemien identitete lea gårredamme jallh ij-tjaaleme kultuvremaahtosne.
+Saemiej lea aalkoe-almetjinie sjïere daltese jeatje unnebelåhakoe-dåehkiej vuestie.
+Saemiej lea aalkoe-almetjinie sjïere daltese jeatje unnebelåhakoe-dåehkiej vuestie.
+Saepmie jïh EE
+Saepmie jïh EE - Sametinget
+dajvide gusnie saemieh årroeminie, jïh dehtie baakoste saemie båata, mij lea saemiej jïjtse baakoe
+Sarakka Gaup lea dorjehtæjja.
+Håalemh jïh tjaalegh
+aktem sjyöhtehke siebriedahkefaageles dåeriesmoerem hammoedidh, jïh aktem digkeden tjaalegem tjaeledh viehkine faagedïejvesijstie, jeereldihkie gaaltijeåtnoste jïh gaaltijevuesiehtimmijste
+gyhtjelassh hammoedidh tsiehkiej bïjre siebriedahkesne, soejkesjidh jïh tjïrrehtidh aktem goerehtimmiem jïh digkiedidh njaalmeldh jïh tjaaleldh maam gaavneme jïh illedahkide
+formuleradidh, eksperimenteradidh jïh digkiedidh uniforme jïh ij-uniforme aarvehtsemaallh
+hypoteesh buerkiestidh mejtie gåarede teestadidh, soejkesjidh jïh tjirrehtidh goerehtimmieh dejstie, jïh vïhtesjimmieh jïh illedahkh aktene reektehtsisnie digkiedidh
+dåeriesmoerh buerkiestidh jïh digkiedidh seksualiteeten, seksuelle vaaksjoehtimmien, kjønnsidentiteeten, raastebïejemen jïh seahkarimmien, seksuelle suetieskïemtjelassi, prevensjovnen jïh aborten bïjre
+eatnemefaageles gyhtjelassh hammoedidh man akt bïjre learohke onterde, raeriestidh seapan buerkiestimmieh, aktem soejkesjem darjodh jïh goerehtimmieh tjirrehtidh
+aktem siebriedahkefaageles gyhtjelassem hammoedidh, raeriestidh seapan buerkiestimmieh jïh gyhtjelassem tjïelkestidh akten goerehtimmien tjïrrh
+Baakoebaanghke maahta aaj dahkojde, heannadimmide, dååjresidie jnv. ektiedidh.
+Baakoebaanghkesne byöroe baakoeh årrodh mah leah vihkeles dan aamhtesasse mejnie learohkh berkieh.
+Baakoebaanghke
+Baakoebaanghkem maahta gellielaakan nåhtadidh.
+Soejkesjidh
+nænnoestamme. Dah åålmegh edtjieh sijjen jaahkoeøøhpehtimmiesoejkesjh jaabnan staeriedidh, juktie dam daerpies orrestehtemem jïh evtiedimmiem gorredidh.
+Åadtjodh jiehtedh maam sæjhta, jaehkedh misse sæjhta, reaktam siebrine meatan årrodh, almetjereaktide goerkesadtedh, reaktajearsoesvoete jïh gaahpoeh preesse leah naan væhtah aktene demokratijesne.
+Baakoegærja lea aarebi baakoegærjan aarpere, man nomme lij risten.no.
+Åarjelsaemien båaloe
+Låammegærjetje lea joekoen sjïehtesjamme noeride, jïh dutnjien baakoeh jïh raajesh vadta mejtie maahtah nuhtjedh skuvlesne, hïejmesne, voelpigujmie ektine, eatnamisnie jïh feestesne.
+Låammegærjetjisnie biejjieladtje baakoeh jïh raajesh, såemies nuhteligs sjekkadimmieraerieh jïh raajesh mejtie nuhtjedh aalkoelisnie.
+Baakoegærjesne dovne sïejhme baakoe jïh faageteermh.
+Baakoegærjah jih grammatihke:
+Baakoegærjah tellefovnesne
+Gøøkte maallh Stuvremevuekie, man bïjre daesnie tjaaleme, gohtjebe tjïelten åejvieladtjeraeriemaalle, jïh dah ellen jeanatjommes tjïelth naemhtie stuvresuvvieh.
+Dïhte åejvie staareståvroen tjåangh koeh stuvrie jïh lea tjïelten rïekteles tjir ki je..
+Tjïel ten åejvie veelje såvva åajvah kom mes njieljie jaepide.
+Stoerredigkie dannasinie veeljeme jåerhkedh dejnie båeries øørneginie.
+Baakoekaarhte
+Baakoelæstoej baakoeh jïh baakoej sisvege.
+Galka baakoelæstoeh darjodh mobijletelefovnen jïh nedtepreejren åvteste, jïh daejtie sjiehtjesjidh ovmessie dåehkide.
+Maahta baakoelæstoeh teemaj bïjre darjodh jïh dejtie viehkine utnedh lahtese- jïh baakoelïerehtimmesne.
+Daesnie vuesiehtamme naan baakoeh mah maehtieh kåarhtine årrodh:
+Lahtestimmieh
+Kroessebaakoe dorjesåvva daatine.
+baakoe.
+Dïhte nöörjen baakoe kommune lea dehtie fraansken baakoste commun, mij båata dethie laatinen baakoste communis, man ulmie lea " tjåenghkies ".
+Dïhte nöörjen baakoe kommune lea dehtie fraansken baakoste commun, mij båata dethie laatinen baakoste communis, man ulmie lea "tjåenghkies ".
+ij vaajtelh staate edtja iedtjeles årrodh gosse gaskeviermien sisvege dæjpa.
+Håhkoe lea maanajïh noeretïjje dan fijne jïh ræjhkoes dååjresh vadta goh gåarede.
+Manne ojhte vienhtem mijjieh aaj buektiehtibie daejtie aamhtesidie gïetedidh naemhtie guktie dïhte tjåenghkies sïemesvoete gorresåvva gærhkoepolitihken åejviegyhtjelassine
+Manne gegkestem mijjieh naan gille jaepiej minngelen maehtebe gaajhkide almetjidie dam åajvoeh saemien kultuvreaerpiem vuesiehtidh mij lea bååstede båateme åejviestaareste.
+Hijven maanagïertebiejjie gaajhkide maanagiertide.
+Manne gegkestem dïhte viehkine sjædta dijjese mah sijhtieh lïeredh jïh saemien nuhtjedh.
+Gaskenasjovnaale filmeinstituhtem buerie båeteme vaajtele
+Gaskenasjovnaale filmeinstituhtem buerie båeteme vaajtele / Meedijah / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
+Gïelegaaltije beetnehvierhtieh åådtje
+Ohtsememierie aerpievuekien daajrose jïh saemien miehtjieåtnose maadthskuvlesne
+• Hijven jis tijje guhkebe 30 minudtijstie.
+Goebperh tsåvhnosne
+Scandinavian keybord lea sijjesne Google Play.
+- vïedtje jïh guelpiespïele
+- vïedtje- jïh guelpiespïelh
+Cellepryövenassevaeltemh eah ellies vaarjelimmiem vedtieh canceren vööste
+Cellepryövenassem vueliehkommes boernengåetietjeahpohken bieleste vaalta, boernengåetietappeste mij tsïnnese gietjedh.
+Cellepryövenassen tjïrrh maahta skïemtjelassem aajhtsedh jïh vaarha alvas skïemtjedidh unnede.
+Cellepryövenassem vedtedh
+Maahta aaj cellepryövenassem vedtedh gosse tsegkietnien jallh gynekologen luvnie jis gynekologijen goerehtimmiem darjoeh jeatjah sjïekenistie.
+Cellepryövenasse maahta ellien sjædta gïerve toelhkedh.
+Cellepryövenasse jeatjah tsiehkine
+Cellepryövenassem boernengåetientappeste vaalta jïh maahta aareh vuesiehtidh jis cellejeatjahtehtemh åtna mestie maahta boernengåetietjeahpohkencancerem åadtjodh.
+Cellepryövenassem vedtedh maahta vaejvie damtedh Maahta vuesiehtimmien gaavhtan aerkies damtedh dan tïjjen gosse pryövenassevaestiedimmiem vuertedh.
+Cellejeatjahtehtemh jïh cancere
+Cellejeatjahtehtemh gååvnesieh gujht åvteli 23 jaepien båeries, mohte jeenjemes gaarvanieh dej noere nyjsenæjjine.
+Cellejeatjahtehtemh maehtieh sjïdtedh jis irritasjovne njevlieskïeltesne mij bakterijistie jallh viruseinfeksjovneste sjædta.
+se bæjhkohte teksth healsoen, hoksen jïh reaktaj bïjre hoksesne luhkiegöökte mieriedamme varieteetine dejstie vïjhte nasjovnelle unnebelåhkoej gïeline.
+Seamma aejkien gosse aerkies dellie vaajmoe tsaapma varki jïh tjarke, aalka bovsedh jïh åedtjieh garres sjidtieh.
+Golme njieljie nïejtijste naan aejkien jieliedisnie åadtjoeh dåeriesmoere goebperistie aaj jieniebidie bååstide båetedh gellien aejkien.
+Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh jïjnjh lyjhkoeh dam darjodh.
+Seamma tïjjen akte seminaare öörnesåvva Columbia University 'sne boelhken voerhtjen 24.-26. b. sisvegen bïjre veartenekonferansen galhkuvetjaalegisnie, gusnie Saemiedigkie sæjhta meatan årrodh.
+Seamma jis bakterijeinfeksjovnem vaajmoeklaffine åtneme.
+Læjhkan lea vihkeles tjaaleld vierhtiedimmij bijre soptsestidh jih aaj buerkiestimmieh man gaavhtan nimhtie.
+seamma definisjovne lea ööhpehtimmielaakesne (§6-1).
+seamma gyhtjelasse båata eejhtegijstie gieh edtjieh dej maanah maanajgeartan jïh sijhtieh maana åådtje dan maanajgïertefaalaldahkem dan gïelese jïh kultuvrasse sjïehtede.
+Seammalaakan åtnoeartihkelidie maam daarpesje gosse stomijem åtna.
+Seamma jis gïerve voejngem sigkedh jallh jis maana gossehtahkem åtna mij vïerrebe sjædta, joekoen jis govloe huhtije.
+Seamma jis beapmoeh boehtelinie vadta.
+Seamma dovne geerestahkide mah daan protokollen mietie eah vielie dåhkesjh.
+Seamma tïjjen goh fïereguhte edtja aarkebiejjien gïelem hïejmesne veeljedh, dle aaj fïereguhten dïedte saemien nåhtadidh ovmessie tsiehkine.
+Seammalaakan goh åarjelsaemien, dle siebriedahke gellie almetjh daarpesje mah julevsaemien maehtieh.
+Seammalaakan goh learoh keraerie sov åvtehkem veeljie.
+Dovne seamma jis giestie joem seedtesovveme gie ij leah gyhtjelassese nuekies gïetskene.
+Seamma vuekine sïejhme vierhteste maahta jiehtedh ij leah prostatacancere.
+- Plearoeh jallh ij plearoeh?
+Akte seammaleejnes vïhtesjadteme, vuesiehtimmien gaavhtan man gellie mah dïenesjeinstitusjovnine saemiestieh, jïh man jïjnjem saemien aamhtesegietedïmmesne nåhtede, sæjhta aaj nuhteligs årrodh.
+Seammalaakan goh mijjieh iktesth sisvegem hammoedibie mijjen siebriedahkesne jïh kultuvresne, mijjieh sisvegem mijjen- saemiej - åålmegebiejjesne hammoedibie.
+Seamma aaj gosse akte hiv-såatehke jallh aids-skeamtjohke åadtjoejægan hoksem dåastoehtidh sijjeste ålkoestidh.
+Seamma aaj gosse akte hiv-såatehke jallh aids-skeamtjohke åadtjoejægan hoksem dåastoehtidh sijjeste ålkoestidh.
+Seamma laakan gosse bååstede jåhta, Aarebrot buerkeste.
+Maahta seamma vuekiem jïh maallem nåhtadidh råållespïelem darjodh jeatjah dejpeladtje saemien jielemi bïjre goh:
+Seammalaakan maahta daam soejkesjem sjïehteladtedh jeatjah aamhtesidie gosse aerpievuekien daajrojne barka, vuesiehtimmien gaavhtan gøøleme jïh jåartaburrie.
+Doh seamma spïelenjoelkedassh juktie aalkoealmetji kultuvrem jïh reaktah seahkaridh stoerre industrijebigkeminie, leah faamosne Nöörjesne mijjen saemide.
+Seamma almetje maahta aaj jienebh råållah utnedh.
+Seamma tïjjen dle Saemiedigkie sæjhta sov dåarjoem vuesiehtidh jeatjah aalkoealmetjenyjsenæjjide.
+Stoerre jih stuerebh kriebpesjimmieh aaj sjidtin laaken nualan båetedh, øøkonomiem stuvredh guktie vierhtieh støøremes sjidtin jih jeatja paehperebarkoejgujmie øørnedh.
+Seamma tïjjen Daane vuesehte satne buektehte öörnegem steeredh ryöknemisnie.
+Seamma tïjjen dle ovmessie vuarjasjimmieh jïh goerehtallemh vuesiehtieh dah tjïelth eah ellieslaaken nahkesjh sijjen dïedtem illedh guektiengïeleldh dïenesji bïjre.
+Aktede almetjistie dïhte gaajhkh almetjetjïerth sjugniedamme.
+Seamma tïjjen heannede dïhte aktem fer vaeniem ryöknoe.
+Seamma tïjjen tjïerteste hævvi ij maehtieh vuertedh illedahkide dotkemistie jis daerpies råajvarimmiejgujmie mah maanaj aarkebiejjiem bueriedieh.
+Seamma tïjjen dle ekonomeles vierhtieh tjuerieh læssanidh, goh joe neebneme.
+Seamma tïjjen dle eatnemefaage edtja viehkiehtidh guktie maanah jïh noerh daajroeh jïh vuajnoeh evtiedieh, mah dejtie aktem eensi vuajnoem vedtieh dan ektiespïelese eatnemen, almetjen, teknologijen, siebriedahken jïh dotkemen gaskem.
+Prosjekte edtja seamma tïjjen aerpievuekien daajroem sertiestidh dehtie båarasåbpoe boelveste nuerebe boelvese.
+seamma aejkien aaj tjïeltij jïh fylhkentjïeltij dïedte gaskirijhken latjkoen mietie saemiej muhteste.
+- Mearan lim lohkehtæjja, mov aaj diedte båatsoebarkoem juhtiehtidh.
+Seamma tïjjen goh laavenjassh addisjovnine jïh subtraksjovnine kontekstesne leah gïervebe Andrease.
+Dïhte dejtie voestes luhkie daabloeh ryöknoe bielelen naan dåeriesmoerh, dle vuarta ånnetji åvtelem dam luhkievoestes daabloem ryöknoe, jïh dle tjöödtjeste, eevre båasarimmesne.
+Seamma aejkien gosse gaajhkesh daelie edtjieh jïelehtadtjedh, eatnemen vierhtieh tjuerieh båetije boelvide læjkodh.
+Seamma tïjjen dle learohkelåhkoe saemien mubpiengïeline læssani, 152 learoehkijste 206 learoehkidie.
+Seamma tïjjen vihkeles dah digkiedimmieh eensilaakan stuvre suvvieh, guktie dah murreds sjïdtieh, ij ajve politihkeles sirkuse, Aarebrot jeahta.
+Ij gellien aejkien nuepiem utnedh nieljieh saemien gïelh åadtjodh govledh.
+Seamma tïjjen sæjhta vihkeles årrodh dam saemien perspektijvem sjïehtesjidh gaajhkine jollebe ööhpehtimmine Nöörjesne.
+Maahta ohtsedh bielelen bigkedh jïh arhkedh, bielelen dajveaajhteren jïh åtnoereakta-aajhteri jååahkesjimmiem.
+Seamma sïenten saemien gïele unnebelåhkoen gïele Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne. Dïhte saemien gïeletsiehkie ij leah seamma laakan gaajhkene dajvine Saepmesne.
+Seamma sïenten saemien gïele unnebelåhkoen gïele Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne. Dïhte saemien gïeletsiehkie ij leah seammalaakan gaajhkene dajvine Saepmesne.
+Edtja foestehïejmeråajvarimmieh våaroehtidh mah leah sjïehtedamme saemien kultuvrese jïh gïelese, vuesiehtimmien gaavhtan slïektefoestehïejme.
+Seamma aejkien lea geografeles joekehtsvoeth.
+Seamma tïjjen dle mijjen annje jïjnjh haestemh mïrrestallemesuerkesne mejtie lea vihkeles våajnoes darjodh.
+Seamma aejkien dle ovmurreds staateraerije Lysbakken ij vihties råajvarimmieh utnieh juktie saemien nyjsenæjjide aktem buerebe healsoefaalenassem vedtedh.
+- Seammea tijjen lij aaj daerpies faage-tsiehkiem båatsoejieliemisnie nænnoestidh.
+Seamma tïjjem måjhtelibie dejtie mah hïegkem dasseme.
+Orre saemien lahtesh mah leah aamhtesasse ektiedamme seamma aejkien sjiehtesje.
+Seamma tïjjen Piere vuesehte satne buektehte öörnegem steeredh ryöknemisnie.
+Seamma aejkien dle dïhte dorje guktie ektiebarkoe radtjoes sjædta, jïh åenehks geajnoe dovne departementi gaskem jïh Stoerredægkan.
+Seamma aejkien edtjieh nuepiem utnedh lyhkesidh.
+Vååjnoe goh Meehte taalesïevem haalvoe.
+Seamma aejkien dle Saemiedigkie dïedtem åadtjoeji staateles dåarjoeh joekedidh daejtie museumidie.
+Generalforsamling Åarjelhsaemien Teatere
+Dannasinie akte aavre siebrese daate skuvle saahtan lea daesnie, jïh learohkh maehtieh øøhpehtimmiem aelkedh daan tjaktjen.
+Meatan årrodh fylhkenbieliesoejkesjebarkosne biegkefaamose Finnmaarhken fylhkesne
+Meatan årrodh Finnmaarhken mineraaleforumisnie
+meatan årrodh dijalogine mejtie haarjanamme jiehtedh, jïh faahketji soptsestimmine gietskies byjreski jïh jïjtse dååjresi bïjre
+meatan årrodh aarkebiejjien soptsestimmine gietskies byjreski jïh jïjtse dååjresi bïjre
+digkiedimmine meatan årrodh mïeligujmie mah buerkiestieh, jïh eensi argumentasjovnine
+meatan årrodh darjoeminie gusnie almetjh vierhtieh eatnamistie veedtjieh, jïh soptsestidh guktie daah vierhtieh nåhtose dorjesuvvieh
+meatan årrodh eengelskegïelen rijmh, raajroeh, laavlomh, åenehks teaterestuhtjh jïh soptsesh åehpiedehtedh
+- Viehkine ålmegeplaerijste, gåetiesæjrojste jïh saernieprievijste gåarede saarnodh åålmege sæjhta dam saemiem vååjnehtidh, jïh haestedh eejhtegidie / dejtie mah leah eejhtegi åvteste
+Ektie gärhkoedeaveståvroe
+Ektie gärhkoeståvroe nännosti vierhtiej jih gåetiej bijre jih nimhtemes.
+Åålmegepedagoge Åålmegepedagogine barkedh dellie sijjieh sjïehteladtedh gusnie almetjh maehtieh kristeles jaahkose evtiedidh jïh sjïdtedh.
+geeresovvh.
+jaahkoeøøhpehtimmiereformesne stuerebe diedtem åådtjeme, jïh åadtjoeh jïjtje sjïehteladtedh jïh aktem jaahkoeøøhpehtimmiem utnedh gusnie Kristusem dååste, jïh gusnie dïhte kultuvrelle jïh voejkenen aerpievuekie lea goh dïhte gïerhkeme gusnie
+Dennie aktene bielesne dle dejtie gaarmerde ihke dah Jupmelem ohtsede, dennie
+("Åålmegh gïelen jïh kultuvren reeremedajven sisnjelen aktem sjïere diedtem utnieh jaahkoeøøhpehtimmiefaalenassh sjïehteladtedh saemien maanide jïh noerideš). Dannasinie maadta
+Åålmegen dan dïedte dejnie gïehtelidh gaajhkesidie mah desnie årroeh jïh gïeh åålmegisnie guessine.
+kultuvreste, histovrijeste jïh aerpievuekijste nåhtadidh, juktie dejtie kristeles jaahkoeriektesidie
+Dennie gærhkosne gellien aejkien fïerhten jaepien Bijbelistie saemien gïelesne luhkieh.
+Dejnie åålmeginie gusnie saemien maanah jïh
+Staarh jïh voenh,
+åadtjoeh vuejnedh mah leah vihkeles aamhtesh aktene saemien jaahkoeøøhpehtimmesne, voengesisnie. Soejkesje saemien jaahkoeøøhpehtæmman lea
+gaavnesjidh, dååjrehtimmieh juekedh jïh vielie maahtoem åadtjodh.
+Tjuara gaavnesjimmieh
+jaahkoeøøhpehtimmine gïehtelieh. Maahta åålmegi jïh gærhkoen jaahkoeøøhpehtimmiem vååjnedh goh akte ij-byjjes øøhpehtimmie, jïh hïejmi jaahkoeøøhpehtimmie goh akte ovbyjjes
+Åålmegen tseegkesovvemem goh voejhkelimmie mij njieljie jaepien vaesedh.
+feerhmedh, jïh aktem ektievoetem sjugniedidh saemiej gaskemsh dejnie njiejlie laantine gusnie
+maahtoe jïh dååjrehtimmie.
+Årroeh meatan sjugnedh maanaj-jih noerigujmie ektine abpe veartenistie / Áltá 2013 / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+Maanah jïh noerh dejnie tjïjhtje aalkoealmetjeregijovnine bööresuvvieh aktem guvviem seedtedh sijjen nïekedshæhtjoste.
+Årroeh meatan viehkiehtidh guktie saemien gïele vielie våajnoes jïh govloes sjædta dovne aarkebiejjien jïh sosijaale meedijinie, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo haasta.
+Seksine tjuara haarjanidh guktie edtja eevre hijven sjïdtedh, seammalaakan goh jeatjah jieliedisnie.
+Sekse voestes aejkien
+datne leah ålkoerïjhkesne.
+Aaj irhkie gosse lahteste, daejrehte jïh dååjrehte sexuale aamhtesi bïjre gïen syjhteden vuestie.
+Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh
+Lahtese slïerkevoete leah gaajhke måedtie sexuale slïerkevoeth, rantan noerhkedh negkedh, dovne meadtahtallemh jïh dagkerh gosse moralen vuestie gevsiedieh.
+nuhtijie) Digkede såemies viehkiedïrregh jïh såemiesmearan tjaalegisnie
+vierteste aelhkies faagegïelem åtna
+Buerkiestidh, vierhtiedidh, mohtedidh jïh gïeleldh jïh kulturellen tsiehkieh rååresjidh
+argumentasjovnem buerkiestidh aamhteseprovsatjaaleginie
+åssjalommesh jïh faamoeh buerkiestidh mah dam amerijhken frijjevoetegæmhpoem jïh dam fraanske revolusjovnem sjugniedin, jïh buerkiestidh guktie dïhte dam demokrateles evtiedimmiem Nöörjesne tsevtsi
+åejvievæhtide buerkiestidh daan beajjetje saemien siebriedahkesne jïh ovmessie jealajehtemevuekieh digkiedidh
+klijma- jïh vegetasjovnedajvh veartenisnie buerkiestidh, jïh guktie almetjh nåhtoem utnieh dejstie, jïh saemien dïejvesh buerkiestidh
+ovmessie haestemh demokratijese buerkiestidh, gaskem jeatjah representasjovnen bïjre aalkoe-almetjijstie jïh unnebelåhkojste
+tjïelkestidh dïejvesem den deriverte, tjïelkestimmiem nuhtjedh juktie aktem derivasjovne-njoelkedassem darjodh polynomefunksjovnide, jïh daam njoelkedassem nuhtjedh juktie funksjovnh digkiedidh
+buerkiestidh sisnjeldh jïh byjngetje faamoeh eatnamisnie, guktie elmesne svæhtja, guktie tjaetsie eatnamisnie jåhta, veareldem, klijmam jïh vegetasjovnem buerkiestidh jïh ektiedimmieh eatnemen jïh siebriedahken gaskem digkiedidh
+joekehtsem buerkiestidh energijegaaltiji jïh energijeguedtiji gaskem, jïh akte sjyöhtehke energijeguedtije båetijen aajkan
+EU:n ulmieh jïh stuvremeåårganh buerkiestidh, jïh Nöörjen tsiehkiem EU:se digkiedidh
+EU:n ulmieh jïh stuvremeåårganh buerkiestidh, jïh Nöörjen tsiehkiem EU:se digkiedidh
+Analyse, faagegïele, jïjtje vuajnoeh
+Faagen aamhtesh buerkiestidh
+funksjovnedïejvesem buerkiestidh jïh maehtedh ovmessie funksjovnevoeti gaskem jeatjahtehtedh
+vihkeles væhtah buerkiestidh tïjjeboelhkine gaske-aaltere, renessanse jïh bïevnesetïjje Europesne, jïh digkiedidh man åvteste daate tïjjejoekedimmie
+buerkiestidh mij dïhte joekehts jïh seamma saemien jïh daaroen gaskem
+buerkiestidh dïejvesem monnehke evtiedimmie
+buerkiestidh dïejvesidie vuajnoeh, vaanesovme jïh rasisme, jïh vuarjasjidh guktie vuajnoeh maehtieh tsevtseme sjïdtedh, jïh guktie fïereguhte jïh siebriedahke maehtieh vaanesovmi jïh rasismen vööste barkedh
+buerkiestidh ovmessie gïelh jïh kultuvrh Nöörjesne jïh Saepmesne daan biejjien, jïh guktie jïjtse gïele jïh jïjtse kultuvre evtiesuvvieh jïh jorkesieh mubpiejgujmie ektine
+buerkiestidh naan fåantoeh man åvteste muvhth laanth leah giefies jïh muvhth ræjhkoes, jïh råajvarimmieh digkiedidh juktie giefiesvoetem veartenisnie giehpiedidh
+sjïere væhtah såemies nöörjen smaaregïeline tjïelkestidh jïh tsiehkiej bïjre ussjedidh mah maehtieh evtiedimmiem smaaregïeleste tsevtsedh
+tjïelkestidh sjïere væhtah såemies nöörjen smaaregïeline, jïh tsiehkiej bïjre ussjedidh mah maehtieh evtiedimmiem smaaregïeleste tsevtsedh
+buerkiestidh jïh nuhtjedh dïejvesidie ovjearohke jïh jearohke aarvehtsh, Bayes ' en raajesem göökte heannadimmine nuhtjedh, jïh illedahkide vuarjasjidh jïh toelhkestidh
+buerkiestidh jïh nuhtjedh dïejvesidie ovjearohke jïh jearohke aarvehtsh, Bayes 'en raajesem göökte heannadimmine nuhtjedh, jïh illedahkide vuarjasjidh jïh toelhkestidh
+buerkiestidh jïh ryöknedh åasa-indeksine, kråvna-aarvojne, realebaalhkine jïh nominelle baalhkine jïh baalhkam, skaehtiem jïh maaksoeh aerviedidh
+buerkiestidh vuelien daaletji jïh dovletji vuekiem, aarvoem jïh tsiehkiem
+buerkiestidh vuelien daaletji jïh dovletji vuekiem, aarvoem jïh tsiehkiem
+kolonialismen jïh imperialismem buerkiestidh, jïh vuesiehtimmieh vedtedh avkoloniseradæmman
+buerkiestidh dïejvesidie drïekte jïh akselerasjovne, stoeredahkide mööledh aelhkie viehkiedïrregigujmie, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie faamoe lea ektiedamme akselerasjovnese
+buerkiestidh dïejvesem lineæære sjïdtedimmie, vuesiehtidh guktie dagkeres sjïdtedimmie jåhta jïh dam rïektesisnie nuhtjedh, aaj digitaalelaakan
+buerkiestidh joekehts heamturh jïh vuesiehtidh guktie heamturh låtneme kultuvri gaskem
+buerkiestidh man åvteste göökte byögkeles gïelh Nöörjesne, jïh digkiedidh guktie nöörjen jïh saemien leah sinsitniem tsevtseme
+buerkiestidh gusnie dïhte geografeles Saepmie, jïh guktie nasjovnaalestaati raasth jïh reeremerasth daejtie dajvide juekieh
+buerkiestidh mij akte siebriedahke lea, jïh ussjedidh man åvteste almetjh siebriedahkine tjåanghkenieh
+buerkiestidh mij gaskesadtemem dijpie jïh guktie maahtoem daen bïjre maahta utnedh gosse gïeline jïh teekstsigujmie barkedh
+buerkiestidh ovmessie såarhts åtnoem biomasseste goh energijegaaltije
+buerkiestidh guktie ovmessie politihkeles krirrieh ovmessie aarvoeh jïh ïedtjh eevtjieh, daam sjyöhtehke siebriedahkegyhtjelasside ektiedidh, jïh jïjtse vuajnoen åvteste argumenteradidh
+buerkiestidh guktie trafihken jearsoesvoetedalhketjh skaarah heerredieh jïh vaeniedieh goerpine jïh ovlæhkojne
+buerkiestidh guktie jienebelåhkoen gïelh saemien gïelide deadteme jïh annje diedtieminie
+buerkiestidh guktie soptsesth, vaajesh, dïejvesh jïh nerrehtimmie åtnalgåvva gosse maanah bijjiedidh
+buerkiestidh guktie orre tearmh båetieh jïh guktie dejtie darjodh
+buerkiestidh guktie baakoeh seerkedh, guktie baakoeh ektiedidh jïh löönemebaakoeh sjïehtedidh
+buerkiestidh guktie gïele jorkese gosse ålkoelaanti gïelh saemien gïelem dijpieh
+åtnoem buerkiestidh naan energijegaaltijijstie åvtesne jïh daelie, jïh bïevnesh jïh statistihkem ribledh ovmessie gaaltijijstie juktie buerkiestidh jïh digkiedidh konsekvensh energijeåtnoste byjresasse gïetskesisnie jïh abpeveartenisnie
+såemies åejviebielieh buerkiestidh kosmetiske dorjesinie jïh aktem dagkeres dorjesem darjodh jïjtse vaaroedeklarasjovnine
+buerkiestidh naan seapan konsekvensh lissiehtamme drivhuseffekteste arktihken jïh vueliehkåbpoe dajvine, jïh aktem sjyöhtehke klijmaråajvarimmiem digkiedidh
+buerkiestidh guktie njaalmeldh gïele tjaaleldh gïelen muhtese lea
+dejtie vihkielommes faamoeinstitusjovnide Nöörjesne buerkiestidh, aaj Saemiedigkie, jïh dej åejvielaavenjassh, jïh digkiedidh joekehtsem gaskem aktene demokratijesne jieledh jïh aktene siebriedahkesne bielelen demokratije
+vihkeles væhtah buerkiestidh dennie ekonomeles politihkesne Nöörjesne
+nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem buerkiestidh 1800-låhkoen
+nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem tjïelkestidh 1800-låhkoen
+nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem tjïelkestidh 1900-låhkoen raejeste jïh daan beajjan
+nöörjen gïeledigkiedimmiem jïh gïelepolitihkem tjïelkestidh 1900 raejeste jïh daan raajan
+nasjovnaale unnebelåhkoeh buerkiestidh mah Nöörjesne gååvnesieh, jïh åejvievæhtide buerkiestidh dej reaktine, histovrijesne jïh jieledenuepine
+åejvieprinsihpide buerkiestidh EN-sjïehtedimmesne, EN-almetjereaktabæjhkoehtimmesne jïh vihkeles EN-konvensjovnine, aaj ILO-konvensjovne aalkoe-almetji reaktaj bïjre, vuesiehtidh guktie dah våajnoes sjidtieh laakine, jïh konsekvenside digkiedidh gosse almetjereaktide miedtele
+åejvieprinsihpide buerkiestidh EN-sjïehtedimmesne, EN-almetjereaktabæjhkoehtimmesne jïh vihkeles EN-konvensjovnine, aaj ILO-konvensjovne aalkoe-almetji reaktaj bïjre, vuesiehtidh guktie dah våajnoes sjidtieh laakine, jïh konsekvenside digkiedidh gosse almetjereaktide miedtele
+politihkeles institusjovnh Nöörjesne jïh Saepmesne buerkiestidh, jïh råållajoekedimmiem dej politihkeles institusjovni gaskem
+buerkiestidh magkerh reaktah saemien gïelen leah
+buerkiestidh saemien gïelehistovrijen åejvieboelhkide
+buerkiestidh saemien lidteraturen bïjre
+buerkiestidh gusnie saemiengïelen sijjie Såevmien-ugrijhken gïelefuelkesne
+buerkiestidh naan saemien dïejvesh eatnemehammojne jïh saemien sijjienommh
+soptsestidh gïelehistovrijen bïjre
+buerkiestidh saemien tlidteraturem jïh soptsestidh magkerh åehpies tjaelijh dovletji lin jïh gieh daelie leah
+åejvieboelhkide saemien tjaalaldahken-histovrijesne buerkiestidh jïh soptsestidh tjaeliji jïh klassihkeri bïjre mah saemien tjaalaldahkesne
+buerkiestidh guktie dïhte saemien soptsestimmievuekie lea
+buerkiestidh guktie saemien soptsestimmievuekie lea
+saemien soptsestimmieaerpievuekien bïjre soptsestidh
+saemien soptsestimmieaerpievuekiem buerkiestidh
+buerkiestidh saemien medijahistovrijen åejvieboelhkide
+buerkiestidh saemien medijaj bïjre
+buerkiestidh saemien institusjovni jïh siebriej bïjre
+siebriedahkem aktene sïjtesne buerkiestidh, dsj.
+cellajuekemem, genetiske jeereldihkiem jïh aerpiem buerkiestidh
+definisjovnide sinus, cosinus jïh tangens buerkiestidh jïh trigonometrijem nuhtjedh juktie gåhkoeh, skaavhtegh jïh arealem aerviedidh saaht mejnie golmenskaavteginie
+sjïere væhtah buerkiestidh histovrijen jïh geografijen bïjre Stoerre-Britannijesne jïh USA:sne
+sjïere væhtah buerkiestidh histovrijen jïh geografijen bïjre Stoerre-Britannijesne jïh USA:sne
+teknologeles jarkelimmieh jïh siebriedahkejarkelimmieh buerkiestidh dan industrijelle revolusjovnen gaavhtan
+buerkiestidh dam geometrihkeles guvviem vektovrijste goh njoelh planeetesne jïh summem, joekehtsem jïh skalarproduktem aerviedidh vektovrijste jïh produktem taalijste jïh vektovrijste
+Seminarijem såevmien jïh sveerjen gïelese jarkoestieh.
+eminarijume
+Seminaaresne barkoedåehkien raeriestimmiem digkiedin.
+Akten siebriedahken kvaliteete möölesåvva mennie mieresne dïhte sijjiem vadta gaajhki almetji reaktide jïh evtiedæmman jieliedisnie jïh siebriedahkesne.
+Aktene siebriedahkesne seamma nuepiejgujmie gaajhkesidie maehtebe aktem gellievoetem jïh aktem sjugniedihks våaromem sjugniedidh båetijen aejkien siebriedahkese.
+Siebriedahke almetjh daarpesje mah åarjelsaemien maehtieh.
+Siebriedahkefaagen tjïrrh learohkh voerkesvoetem evtiedieh guktie dah maehtieh dam gietskies jïh abpeveartenen ektievoetem jïh sijjen jieledem tsevtsedh.
+Siebriedahkefaage edtja skreejredh guktie vielie voerkes sjædta ektiedimmiej bïjre dorjemassen jïh åtnoem gaskem, jïh mah konsekvensh vierhtieåtnoe jïh jieledeåtnoe maehtieh utnedh eatnamasse, klijmese jïh monnehke evtiedæmman.
+Dïhte mij lea barkoen jarngesne siebriedahkefaagine lea goerkese jïh ïedtje vihkeles almetjereaktaj bïjre, demokrateles aarvoeh jïh mïrrestalleme.
+Siebriedahkefaage lea ovmessie åejviesuerkine juakeme mah aktem elliesvoetem sjugniedieh.
+Siebriedahkefaage akte sïejhme faage maadthlïerehtimmesne, jïh akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmieprogrammide jåarhkelïerehtimmesne.
+Guarka vihkeles tjiehpiesvoeth siebriedahkefaagesne naemhtie:
+Maahtoeulmie 4. jaepiedaltesen mænngan siebriedahkefaagesne - Saemien learoesoejkesje
+Learoesoejkesje siebriedahkefaagesne saemien
+Siebriedahkefaagesne learohkh edtjieh lïeredh dan kultuvrelle gellievoeten bïjre veartenisnie åvtesne jïh daelie, jïh lïeredh aerpievuekien jïh daaletje tïjjen bïjre ussjedidh.
+siebriedahkefaage
+Siebriedahkefaagesne goerkese mïrrestallemistie jïh seammavyörtegsvoeteste lea jarngesne.
+Siebriedahkefaagen tjïrrh learohkh dïrregh åadtjoeh analyjseradidh jïh digkiedidh histovreles jïh sjyöhtehke siebriedahkegyhtjelassh, damtijidh jïh digkiedidh ovmessie faamoe-ektiedimmieh, jïh aalkoe-almetji jïh unnebelåhkoej tsiehkiem jïh reaktah analyjseradidh.
+Daajroe siebriedahken jïh politihken bïjre aktem aarvoem jïjtsinie åtna, jïh lea seamma tïjjen daerpies gosse edtja meatan årrodh demokratijesne.
+Siebriedahkedaajroe meatan vaaltasuvvieh fïerhtene åejviesuerkesne.
+Siebriedahkedaajroe
+Siebriedahken evtiedimmie, aktine daamtaj stuerebe låhkoe almetjijstie mah staaride juhtieh, dorje guktie sagki jienebh saemieh orrijieh saemien gïelen reeremedajven ålkolen.
+š Gujnelemmie
+Pubperteetesne kråahpe evtede maaneste geervese.
+Jeatjebh
+sgM lea saemien parlamentarijen raerie mïeredammeåårgane gyhtjelassine mejnie saemien gïelem dijpieh, jïh edtja saemien gïelh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh evtididh jïh åvtanidh.
+š Jïjtjedomtese
+Njoktjen Veterinærinstituhten ståvroe sjæjsjali goevtesem orrijidh Tromsøesne jïh barkoem giehpiedidh Harstadesne.
+Dejnie mejnie Sida jïh EE dåarjoehtieh aaj akte jeatjah vihkeles dyödtove.
+Jiehtieh learoehkidie dah edtjieh gåetesne gævnjoestidh dam soejkesjem guktie våajnoes.
+Dam maahta darjodh vuesiehtimmien gaavhtan saemiendaaroen gyrhkesjimmine, gusnie skyllijh
+- Edtja rååresjimmieh bielelen illedahkh loetedh viehkine Båatsoegåatomemoenehtsistie mij vihteste gusnie edtja gåatodh, gåessie edtja gåatodh jïh man gellie bovtsh edtja årrodh.
+Rååresjimmieh Parisesne aalka måantan gålkoen 30. b. jïh orrije bearjadahken goeven 11. b.
+Rååresjimmieh konvensjovnesne stuvresuvvieh fïerhten jaepien guejmietjåanghkojste, COP.
+Latjkoeguejmieh leah Saemiedigkie, Sámiid duodji jïh Duojáriid ealáhussearvi.
+Dïhte bijjemes åssjele latjkoejgujmie lea saemien kultuvrem, gïelem jïh siebriedahkejieledem eevtjedh jïh våajnoes darjodh.
+Juktie daejtie latjkojde vijriesåbpoe vaeltedh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo sæjhta tjïelten åejvide gaavnesjidh juktie guektiengïelevoetebarkoem digkiedidh.
+• Learohke dorje maam luhpiedamme Øvtiedimmie-vuepsieh maehtieh sjiere faagide jallh aamhtside veadtaldihkie årrodh.
+Dah latjkoeh våaroeminie utnieh dah dïedth tjïelth jïh fylhkentjïelth utnieh saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie.
+Mååhtedimmijne aaj maehtieh vuepsieh meatan mejtie lohkehtæjja jih / jallh eejhtegh maehtieh dåarjodh.
+Latjkoe aktem åeliedihks mieriem laavenjostose tseegkie lïhtsegelaanti gaskem Arktiske raeresne, ohtsedimmien jïh beerkemen bïjre.
+Akte bielie latjkoste lea Saemiedigkie sæjhta kultuvrejielemeprosjektem aelkedh gusnie duedtie jïh saemien kultuvre leah vihkeles biehkieh, Muotka minngemosth jeahta.
+Saemiedigkie lea latjkoeh dorjeme sïeltigujmie Kreativ Industri, Bedriftskompetanse jïh Consis, guktie edtja dam praktihkeles barkoem darjodh.
+Daah latjkoeh jååhkesjamme sjïdtin goevten 2012.
+Dah guejmieh leah latjkosne vihtiestamme, "daerpies aktem hijven jïh gellielaaketje saemien kultuvrejieledem evtiedidh, jïh sjïehteladtedh guktie gåarede saemien lidteratuvrem, musihkem, daahtsoem, teaterem, filmem jih guvvietjeahpoem sjugniedidh jih vuesiehtidh.
+Latjkoe byjresevaarjelimmiedepartemeenten jïh Saemiedigkien gaskem jaepeste 2007, guktie vaarjelimmiesoejkesjeprosesse edtja årrodh saemien dajvine, edtja viehkiehtidh guktie saemieh jïh voenges almetjh buerebelaakan åadtjoeh meatan årrodh gosse edtja vaarjelimmiedajvh tseegkedh.
+Latjkoe lea bååstedesertemen bïjre saemien kultuvrehistovrijes daeverijstie Norsk folkemuseumistie jïh Kulturhistorisk Museumistie govhte saemien museumidie.
+Latjkoe jåartaburrien mierietsiehkide sjïehtede.
+Daam latjkoem Raavrevijhken tjïeltine nualan tjeelin gosse Saemiedigkie, tjïelth jïh fylhkentjïelth tjåanghkoem utnin tjïrrehtimmien bïjre laavenjostoelatjkojste.
+Latjkoe Saemiedigkien jïh Byjresevaarjelimmiedepartemeenten gaskem bïhkedassi bïjre vaarjelimmiesoejkesjebarkose, eatnemevaarjelimmielaaken mietie saemien dajvine.
+Latjkoej våarome lea dah dïedth mejtie tjïelth / fylhkentjïelth utnieh saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie.
+Latjkoe jååhkesjamme sjædta duarstan, goeven 10. b. ts. 11.00 Scandic Victoria hotellesne Oslosne.
+Seamadidie gaajhkesh edtjieh ajve saemiestidh.
+Vaarjelimmiemieriedimmieh dejtie ovmessie nasjovnaalepaarhkide leah daesnie.
+Tjoeperdimmieraastem sïjhtebe bæjhkoehtidh mïetsken 2015 minngiegietjesne.
+jïh hijven ryöknedimmietjiehpiesvoeth evtiedidh. Tjoeperdimmieraastem aerviedibie gosse illedahkide akten sjiehteles learohkedåahkan viertiestibie, voestes aejkien pryövem tjïrrehtibie.
+Tjoeperdimmieraastem aerviedibie gosse illedahkide akten sjïehteles learohkedåahkan viertiestibie, voestes aejkien pryövem
+utnieh abpe pryövem gïehtjedidh.
+Ij tjoerh tjoeperdimmieraastem vuejnedh goh akte vihties raaste.
+Sjïeregærjagåetiebarkije
+Akte jïjtse blogge tseegkesåvva gusnie gaajhkesh meahtieh raeriestimmiejgujmie båetedh voerhtjen 1. b. raajan: Blogg.regjeringen.no/regjeringskvartalet
+jïjtse roene jïh viedtje learohki sïejhme klaassetjiehtjielisnie
+Sjïerevåarhkoeh
+Jïjtse FoU-goevtesen dïedte dotkeme jïh eevtiedimmiebarkoe.
+Ovmessie maaksovh ovmessie laantedigkine jïh tjïeltine
+Saemiedigkie lea männgan Sveerje EE:en sïjse veedtsi eadtjohke-laakan sjïere EE-programigujmie saemiedajvese barkeme juktie ekonomije nuepieh sjïdtemen jïh ientemen åvteste stueriedidh kultuvren jïh jielemassen sektovri sisnie.
+Sjiere gieledåastoesijjie
+Sjiere gieledåastoesijjie
+Sjïere jiehtegh
+Dastegh ovgeahpan dellie tjuara voestegh pryövedh rååresjidh jïh dan mænngan kanne liktedh viehkine Båatsoegåatomemoenehtsistie.
+Joekehts fåantoej gaavhtan dle såemies tjïelth veeljieh healsoesåjhterefaalenassem giehpiedidh, jallh giehpiedieh man gellie jïh man guhkiem doh geerve almetjh edtjieh skuvline, maanagiertine jïh eejhtallemefaalenassine årrodh.
+Sjïere njoelkedassh geerestahki bïjre
+- Goh akte jïjtse bielie tjåanghkoesoejkesjistie edtja aaj digkiedidh jïh raerieh vedtedh aamhtesi bïjre mah leah sjyöhtehke daan biejjien dejnie ovmessie voengine mejnie mijjieh guessine mïnnebe, Åhrén jeahta.
+Ovmessie persovnh ovmessie lyjhkoeh tjuvliestidh jïh gijhkierdidh.
+• Jïjtse saemiengïeleldh menyetsiehkiem åvtesæjtosne www.nav.no darjodh
+Sjïere bielelen sjeavohthvoete maanide
+Ovmessie kondomh sjiehtieh ovmessie boetjide jïh dan gaavhtan hijven dejtie pryövedh goske kondomem gaavnedh maam lyjhkoe.
+• Jïjtse åejviesæjtoem gaajhkh saemiengïeleldh bïevnesh www.nav.no darjodh
+Sjïere reaktah
+Fiereguhte siffere taaline mej jienebh sifferh ij naan mïelem utnieh learoehkidie, jïh dah eah posisjovnesysteemem nuhtjieh juktie lohkedh jallh soptsestidh fiereguhte siffere aktem aarvoem vuesehte.
+sifferh ij naan mïelem utnieh learoehkidie, jïh dah eah posisjovnesysteemem nuhtjieh juktie lohkedh jallh soptsestidh fïereguhte siffere aktem aarvoem vuesehte.
+Sigaredten sisvege ij ajve dågka, soevenisnie tsïhkijahteme sigaredteste gååvnesieh medtie 4 000 kjemijen eebnh.
+Sigaredth sïejhmemes.
+Jearsos jïh maerele
+Dovne plaerieh jïh naan politihkeles krirrieh RSS faalehtieh.
+Dovne baernieh jïh nïejth maehtieh goelkh naepien vööste åadtjodh.
+Dovne aajhterh båatsoereakteste, jeatjah reaktaaajhterh jïh åejvieladtjh dïedtem utnieh dajvide gorredidh.
+Dovne aamhtesh riekte iedtjeles saemien åålmegasse jïh aamhtesh nasjovnalen karaktere desne åålmehtehtedh, voesteges noerhtesaemiengïelesne, mohte aaj julev- jïh åarjelsaemiengïelesne.
+Dovne gosse akti akti ryöknoe, jïh gosse veahkah dåehkine ryöknoe.
+- Dovne jieleme jïh Beapmoevaaksjome sijhtieh dam bööremes raajnesvoetem jïh kvaliteetem utnedh dorjesisnie.
+- Dovne tjïelth jih fyhlhkentjïelth leah vihkeles evtiedimmiebarkosne jïh barkosne gïelem nænnoestehtedh juktie dej lea dïedte hoksehtimmiem vedtedh fïerhten almetjasse jïh daam hoksehtimmiem saemiengïelesne vedtedh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
+Altese dååjrehtsh jih maam båatsoeburrie-øøhpehtimmeste vuajneme, Albert Jåman aarvoem jååhkesje.
+' n jïh EN. ' i sjïerereektijh leah reerenassem birreme konsultasjovnigujmie Saemiedigkine varki nïerhkedh, juktie aktem laakem åadtjodh mij saemien reaktide gorrede, abpe saemien dajvesne.
+'n jïh EN.' i sjïerereektijh leah reerenassem birreme konsultasjovnigujmie Saemiedigkine varki nïerhkedh, juktie aktem laakem åadtjodh mij saemien reaktide gorrede, abpe saemien dajvesne.
+Dovne maehtedh nuhtjedh jïh vuarjasjidh ovmessie viehkiedïrregh jïh damtedh gusnie dah maehtieh åtnasovvedh, leah vihkeles bielieh faageste.
+Dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh ektiedimmine byøroe sjïehteladtedh dam saemien gïelem nåhtadidh.
+Dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh laejhtemh goerehtidh
+Dovne sovhte jïh bieljieovleme sïejhme infeksjovneskïemtjelassh maanine.
+Lohkehtæjja jih eejhtegh åadtjoeh jijtje veeljedh gosse sjeahta.
+Geerve almetjh goh maanah.
+Dovne saemiekonferanse (mænngan Samerådet) jïh dah noerhtelaanti saemiedigkieh dam dïejvesem " nasjonaldag " byögkeleslaakan nuhtjieh.
+Dovne saemiekonferanse (mænngan Samerådet) jïh dah noerhtelaanti saemiedigkieh dam dïejvesem "nasjonaldag" byögkeleslaakan nuhtjieh.
+Dovne skotsk-gælijen jïh kymrijegïele lea keltijen gïelh, mohte dej leah lingvistihken vuekesne stoerre joekehts jïh eah dah sinsitniem guarkah.
+Dovne Statsbygg jïh DSS læssanamme vierhtieh daarpesjieh, gaskem jeatjah vaeptiestimmiem tjïrkedh reerenassekvartaalesne, jeatjah sijjieh dejtie gïetedamme departementide, jïh jarkelimmie annjebodts sijjijste, staateraerije Rigmor Aasrud jeahta gosse staatebudsjedtem bæjhkohte.
+Dovne tjïelth, fylhkentjïelth jïh fylhkenålmah leah meatan jïh dej leah ovmessie råållah saemien gïelebarkosne.
+Åålmeginie saemien maanaj- jïh noerigujmie edtja dam krøøhkedh gosse dam voenges
+Hijven mieriekrievemh gorredidh saemien maanagïertese, maadthööhpehtæmman, jollebe ööhpehtæmman jïh dotkemasse govlehtallemen tjïrrh, voernges, regijovnale jïh voenges åejvieladtjigujmie jïh jeatjah sjyöhtehke aktöörh
+öörnedh ihke minngiejielemem Europaraerien unnebelåhkoekonvensjovni mietie bueriedehtie jih dååhkasjadteme råajvarimmide vihtesjidh
+Båatsoen dajvevåaromem gorredidh
+Hoksedh båatsoe hijven jïh daajroes mierietsiehkieh åådtje
+Juktie saemien gïelen båetijen aejkiem gorredidh, dle tjuara gïelem veeljedh jïh dam hïejmesne nåhtadidh jïh dam boelveste boelvese sertiestidh.
+• Tjïrkedh byjjesregisterh saemienvæhtah
+• buerebe-laakan Europaraerien unnebelåhkoekonvensjovni mietie öörnedh veasodh
+Gorredidh dajvh mejtie Staateskåajje SF åtna, eah doekesovvh eannan dajvide goerehtalleme, jïh våaromem saemien kultuvrese voebnesjidh gosse arealeåtnoem jarkele.
+• Tjïrkedh jaksoesvoetem saemien teeksth gaskeviermesne
+• Tjïrkedh guktie staaten etath provgrammevåaroeh utnieh mejtie saemien væhtah
+Daate sæjhta vihkeles sijjieh årrodh gusnie saemien maanah jïh noerh maehtieh gaavnesjidh, ovmessie
+• Gïetjedimmieöörnegh tjïrkedh saemienlaaken gïelenjoelkedassh tjïrkedh
+Båetijen aejkien gorredidh
+Båatsoem gorredidh goh gïele- jïh kultuvreguedtije
+Båatsoen areale- jïh dajvevåaromem gorredidh
+Båatsoen reaktavåaromem gorrede
+Gorrede båatsoe hijven jïh daajroes mierietsiehkieh åådtje
+Båatsose hijven jïh daajroes mierietsiehkieh gorredidh
+ Hijven mierietsiehkieh gorredidh gïelevierhtietjïeltide
+Gorredidh guktie miehtjiesdajvebarkijh luhpiem åadtjoeh vierhtide miehtjiesdajvesne
+göölemereaktam gorredidh almetjidie mearoesaemien dajvine
+ aktem kaandidatem jïjtse tjïelteste gorredidh?
+• Starnedïenesjimmieh saemiengïelesne voeres saemide tjïrkedh
+• Saemiengïele-håålehkij reaktah kriminalesåajhtosne tjïrkedh
+Vihtiesommes kråahpetemperatuvrem bahtesne.
+Vihties vaarjelimmie ij baavijehtjieh.
+Datne gujht guarkah maam vienhtebe.
+Dah gujht sïjhtieh dutnjien vedtedh veeljemefrijjevoetem, hoksem, aelhpies sprïjhtem, industrijem, kultuvrem jïh jïjnjh jeatjah aath, jis ajve datne dejtie steemmedh.
+Dah vuarjasjieh maam haalvoeh, jïh maam maehtieh / byøroeh darjodh juktie jollebe maahtoem jaksedh.
+Dah åarjelsaemieh bårrode årroeh aktene stoerre geografeles dajvesne.
+Dah dejtie orre lahtesidie nåhtadieh soptsestimmine, jïh aktem vearoldebïevnesem soejkesjïeh.
+Dah tjuerieh baakoegærjam eadtjohkelaakan nåhtadidh juktie baakoen ulmiem gaavnedh.
+Dah byöroeh voejhkelidh iktegisth saemiestidh.
+Dah byöroeh ussjedalledh guktie orre baakoeh, lahtesh jïh aamhtesesisvegem bööremeslaakan lïerieh.
+Dah tjoejem disse bïejieh, tjaalegem luhkieh jïh / jallh musihkem lissiehtieh.
+Aerkies lin ammes biejjiej uvte, gosse skïemtjelassijste jïh jaemiedistie bïllin jïh viehkien mietie rohkelin.
+Dah buerkiestimmiem tjaelieh dejstie bïevnesijstie mejtie gihtjehtimmesne åadtjoejin.
+Dah reklame-jallh doekemesplaktem tjaelieh jïh darjoeh.
+Dah vaestiedassh tjaelieh gyhtjelasside ahkedh, jïh referath tjaelieh.
+Mijjieh argumenth åadtjobe daate fer dovres.
+Dellie dah darjoeh goh joekoen jïjnjh jeatjebh bïjre jarkan laantesne, jïh meatan sjædta kampanjesne #nattinaturen maam Norsk Friluftsliv öörnede.
+Dah daarpesjieh dan vervesne sjïdtedh juktie skuvlem jallh aarehskuvlem åajsoeh.
+- hoksedh learohki eejhtegh
+Dejnie sæjrojne mah lin ryöknemen, taalesïevi jïh ryöknedimmien bïjre, jïjnjh laavenjassh mejtie ij leah vaestiedamme.
+Dah gaavnesjin teempelen sjaljosne jïh jïjtsinie gåetine.
+Dah leah goh tjoelth dovne voenges jïh regijovnale, jïh leah vihkeles maahtoeinstitusjovnh abpe siebriedahkese.
+Sæjroe ajve nøørjen gïelesne:
+Tjïerte onne jïh lea dïhte aajnehke guedtije luvliesaemien kultuvreste Nöörjesne.
+Eah leah dan jïjnjem ålkone staaresne, jïh dannasinie dah aktem vielie " borgerlig " jieledem jielieh.
+Eah leah dan jïjnjem ålkone staaresne, jïh dannasinie dah aktem vielie "borgerlig" jieledem jielieh.
+Dah tjoerin olkese gaatose.
+Dah tjuerieh sijjen dïedtem buerebe sjåahkedh jïh saemien vielie nåhtadidh, jïh jienebinie tsiehkine, jïh seamma aejkien aktem stuerebe goerkesem gïelegorredimmien bïjre utnedh.
+Dah tjuerieh aaj gaajhkem darjodh guktie ij ikth vielie deahpedh.
+Dah tjuerieh aaj aktese aktese- korrespondansem guarkedh, daate sæjhta jiehtedh fïerhte aate ajve ikth
+Dah tjuerieh aaj aktese aktese- korrespondansem guarkedh, daate sæjhta jiehtedh fïerhte aate ajve ikth ryöknesåvva, jïh ij sïjhth maam jiehtedh mennie öörnegisnie aatide ryöknoe. Lissine
+Dah tjuerieh aaj guarkedh aktese aktese- korrespondansem guarkedh, daate sæjhta jiehtedh fïerhte aate ajve ikth ryöknesåvva, jïh ij sïjhth maam jiehtedh mennie öörnegisnie aatide ryöknoe.
+Dah aaj tjuerieh tjaalegen åssjelem daejredh.
+Dah aktem giedtiem vaaksjoeh, barkoem fulkieh, tjaeliestieh, guvviedieh jïh guvvieh vaeltieh.
+Vuartasjieh juktie bolle bïltegåatan båata, juktie ij ennje daarpesjh ussjedidh gæstoem åestedh.
+Dah maehtieh baakoegærjam nåhtadidh.
+Dah buerkiestidh fïerhtem mïerhkem baakoejgujmie jïh saemien lahtesh voerkeslaakan nåhtadieh.
+Dah buerkiestidh fïerhtem mïerhkem baakoejgujmie jïh saemien lahtesh voerkeslaakan nåhtadieh.
+Dah edtjieh
+Dah edtjieh dejtie saemien lahtesidie nåhtadidh gyhtjelassine.
+Dah edtjieh saemien lahtesh voerkeslaakan nåhtadidh.
+Dah edtjieh saemien lahtesh voerkeslaakan nåhtadidh.
+Dah edtjieh aaj sijjiesjïere rohkelasseaerpievuekiej bïjre lïeredh, v.g.. Aehtjie mijjen sijjie, guktie Aehtjien Baernien jïh Dan Aejlies Voejkenen nommesneš, "Jeesusen nommesneš jïh kroessevæhtam nåhtede jieleden ovmessie tsiehkine.
+Dah tjuerieh olkese vaedtsedh jis edtjieh nöörjen gïelesne gihtjedh.
+Dah edtjieh lahtesh barkoej bïjre lïeredh, jïh maehtedh ovmessie barkoej bïjre soptsestidh.
+Dah maehtieh aktem goerem darjodh, juktie heamtuvrh ovmessie kultuvrijste viertiestidh.
+Dah guvvieh gaskeviermesne gaevnieh, jallh akten jeatjah gåvvan tjaelieh.
+Dejtie båarasåbpojde jïh skeamtjohkidie vååksjedien, vaejviedåehkieh öörnieh jïh aktegs almetjigujmie jielemen aavoen jïh vaejvien bïjre soptsestieh.
+Dah gaavnehtieh maam haalvoeh, jïh mejnie dah byöroeh vijriebasse barkedh.
+Dah gieh dam vaajtelieh, ussjedieh ij guektiengïelevoete edtjh restiedimmiestadujume årrodh gïeleste gïelese.
+Dah mah aaj steemmereaktam Stoerredigkieveeljemasse utnieh, sijhtieh lissine aktem veelkes kåarhtem åadjtodh.
+Dah mah edtjieh tjaatsestidh veeljemisnie, tjuerieh tjaalasovveme årrodh Saemiedigkien veeljemelåhkosne.
+Dah mah edtjieh tjïelteståvrosne tjahka sjdih veeljesuvvieh dejstie mah tjïelte sne årroeminie tjïelteståvroe veel je misnie Dan bïjre edtjh vielie lïe redh daennie heeftesne.
+Dah mah steemma din gosse lin 16 jaepien båeries sïjhtieh dellie mubpesthveeljijinie årrodh.
+Dah mah teeksth dorjeme kristusen geavlan leah:
+Dah mah teeksth dorjeme kristusen geavlan leah:
+Almetjh mah leah nöörjen staatenårrojh, jallh reaktam utnieh jïjtjemse tjaeledh goh nöörjen staatenårrojh, jïh leah ektiedamme akten jååhkesjamme learoesæjjan Sveerjesne jïh Såevmesne maehtieh aaj stipendem ohtsedh.
+Dah mah dov skuvlesne sjæjsjalim mieh vaeltieh, jïh dah mah tjïeltem stuvrieh gusnie datne årroeminie, pryövoeh dutnjien goh learohke jïh årroje mujhtesh aavoen, jieleden jïh jearsoesvoeten bïjre vedtedh.
+Almetjh mah stipendem åadtjoeh, tjuerieh elliestïjjen learohkh årrodh aktene jååhkesjamme learoesijjesne Nöörjesne, jïh mij jååhkesjimmiem ööhpehtimmiedåarjose åtna Statens lånekasse for utdanningen tjïrrh.
+Dah mah soptsesem mijjese seedtieh maehtieh ierielimmiem åadtjodh.
+Dah aaj vielie nöörjen sopsestieh goh aarebi.
+Dah gieh aktengïeleldh saemien gåetine bæjjanieh daarjoengïelem lierieh skuvlesne, voelpijstie jïh siebredahkesne.
+Dah gieh geerveööhpehtimmiem sijhtieh, tjuerieh jïjtje dej ööhpehtimmiedaarpoeh bieljelidh.
+Dah haarjanieh heamtuvride lohkedh, jïh dah akten mubpien learoehkasse soptsestieh, akten dåahkan jallh abpe klaassese.
+Dah almetjigujmie båatsosne soptsestieh.
+Dah aaj guarkah akte segmente aktede taalesïeveste maahta jeatjah taaligujmie aelkedh goh 0, jïh dihte maahta jeatjahlaakan juakeme årrodh goh 1.
+Dah aaj guarkah akte segmente aktede taalesieveste maahta jeatjah taaligujmie aelkedh goh 0, jïh dïhte maahta jeatjahlaakan juakeme årrodh goh 1.
+Dah pryövoeh guktie tsiehkie sjædta teeksten jïh guvvien gaskemsh, gosse vuartasjieh mejtie såemies guvvieh aktem sjïere baakoeh krievieh.
+Dah båatsoealmetjh jïh jeatjah vierhtiealmetjh gihtjieh.
+Dah sinsitniem gihtjieh juktie bïevnesh veedtjedh, jïh åehpiedehtieh maam sijjienommi bïjre gaavnehtamme.
+Dah leah mijjem vuesiehtamme veartene iktesth maehtieh jarkerostedh dan buaratjommesasse.
+Dah sijhtieh iktegisth mijjine årrodh.
+- Dïhte dannasinie dah aktene jeatjah jieledetsiehkesne.
+Gaajhkh dovnesh lea dïedtem vaalteme juktie akten hijven jïh feerhmeles byjjenimmie- jïh lïerehtimmiebyjresen åvteste barkedh gusnie ij leah naan goerkesadteme irhkemasse.
+Saemiedigkien gaavhtan dle joekoen vihkeles dejgujmie laavenjostedh.
+Nordlandsforskning jïh Norut Alta leah stillemen mietie Saemiedigkeste, Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeenteste (ORD) jïh Maahtoedepartemeenteste (MD.)
+Dah leah ståvrose veeljesovveme ihke Saemiedigkie veanhta dah sijhtieh saemien iedtjh gorredidh hijvenlaakan jïh ellieslaakan ståvroebarkosne.
+Dah leah ståvrose veeljesovveme dan åvteste Saemiedigkie veanhta dah sijhtieh saemien ïedtjh hijvenlaakan jïh ellieslaakan gorredidh ståvroebarkosne.
+Dah lin jihtseles jih barkose eadtjohke.
+Dassin voetem guktie saemiej ektesvuekien bijre ussjedidh jih jieledh.
+ryöknoeh sijjeste ryöknedidh.
+Dah illedahkide luhkieh, jïh dejtie låggen sijse tjaelieh dan daamtaj goh learohkh jïh maajhööhpehtimmielohkehtæjja seamadieh.
+Dah gøøkte heamtuvrh luhkieh mah leah våarome viertiestæmman.
+Dah tjaalegem luhkieh, tjoejh lissiehtieh jïh musihkem bïejieh.
+Dah gieh leah mealtan lohkehtæjjine, giejnie aelkedh jïh giejnie eadtjaldehtedh provsjekten mietie aaj åadtjoeh nuepiem faagen gïenglåbpose gusnie lea aevhkie provsjektasse.
+Dïhte bijjemes reereles åvtehke lea fylhkenraerieålma.
+Dellie dååjrieh barkoe aktem aajkoem åtna, jïh tjaeleme ulmiem åådtje.
+Dah aamhtesem åehpiedehtieh, jïh lohkehtæjja maahta saernielohkehtæjjine årrodh studijovesne.
+Dah sov montasjem åehpiedehtieh abpe dåahkan.
+Dah reklame- jallh doekemesplakatem njaalmeldh åehpiedehtieh.
+Dah dåehkien barkoem skuvlesne åehpiedehtieh, dovne sinsætnan jïh eejhtegidie.
+Dah leah tjirkijh saemien almetji åvteste ståvrosne dan åvteste dah leah nammoehtamme Saemiedigkeste, men eah leah Saemiedigkien åvteste ståvrosne, d. s. j. Saemiedigkie ij naan bïhkedimmiefaamoem utnieh dej bijjelen.
+Dah åasam åadtjoeh gaskem jeatjah sijjen gæmhpoen åvteste juktie sijjen laantedajvh vaarjelidh motovregeajnoebigkemen, eevhremen, laanteburrien jïh gruvagïehtelimmien vööste.
+Dah åadtjoeh ånnetji ussjedidh jïh dan mænngan raeriestimmiejgujmie båetieh.
+Dah aktem digitale soptsesem darjoeh viehkine åehpiedehtemeprogrammeste.
+Dah gærjam paehpierisnie jallh pc ' sne darjoeh, jïh guvvieh dan sijse bïejieh jïh tjaalegh dejtie tjaelieh.
+Dah gærjam paehpierisnie jallh pc 'sne darjoeh, jïh guvvieh dan sijse bïejieh jïh tjaalegh dejtie tjaelieh.
+Dah guvvieåehpiedehtemem darjoeh jïh aktem åehpiedehtemeprogrammem nuhtjieh.
+Dah baakoelæstoeh luhkieh paehpierisnie jïh nedtesne.
+Dah ektesne soptsestieh baakoej bïjre jïh sjïehtedimmiej bïjre mah leah veeljeme.
+Dah maehtieh photostory ' m nåhtadidh, gusnie teekstem luhkieh jïh sjïehteles guvvieh jïh musihkem nåhtadieh.
+Dah maehtieh photostory 'm nåhtadidh, gusnie teekstem luhkieh jïh sjïehteles guvvieh jïh musihkem nåhtadieh.
+Dah maehtieh aaj ovmessie ohtsememotovrh gaskeviermesne nåhtadidh, jïh maehtieh guvvieh gaavnedh.
+Dah maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan båeries saemiestæjjah bööredidh teematæjmoej gåajkoe.
+juekedh aktine jïh luhkine, daejrieh mah aarvoeh dah ovmessie sifferh utnieh, jïh abpe taalese vuejnieh goh summe dejstie bielijste.
+nuekies maahtoem utnieh taalide fleksijbeleslaakan nuhtjedh.
+Dah maehtieh såemies ierine vierhtiedidh gåabph edtja laejhtedh jïh aaj viehkiehtieh bæjhkoehtimmiem tjaeledh.
+Dah maehtieh aaj laavenjostedh faagen bïjre, vuesiehtimmien gaavhtan maehtieh aktem digitale wiki ' m tjaeledh akten aamhtesen bïjre saemiengïelesne.
+Dah maehtieh aaj laavenjostedh faagen bïjre, vuesiehtimmien gaavhtan maehtieh aktem digitale wiki 'm tjaeledh akten aamhtesen bïjre saemiengïelesne.
+Dah maehtieh kuvsjem faalehtidh saemien gïelesne jïh kultuvresne jeatjah ulmiedåehkiode sijjen dajvesne.
+Dah maehtieh aaj dejtie vuesiehtidh gosse eejhtegh guessine klaassesne..
+Dah aaj maehtieh åssjaldahkekaarhtem nåhtadidh juktie vuajnoeh jïh aarvoeh öörnegen mietie buektedh.
+Dah aaj maehtieh vearoldevæhtah buerkiestidh, mejtie daejrieh.
+Dah aaj maehtieh baakojde våålese aktene paehpierisnie tjaeledh, jallh PC-esne.
+Dah maehtieh aaj haarjanidh millimeeterem centimeeterasse jeatjahtehtedh.
+Aktem noerem maahta gihtjehtidh åtnoen bïjre dagkerh slang-baakojste, jallh maahta aktem aahkam gihtjehtidh daaroehtimmien bïjre.
+Dah aaj maehtieh baaktjesem åadtjodh jis ovleme gaskebieljesne sjædta.
+Dah maehtieh dellie beapmoem buerkiestidh guktie vååjnoe, guktie domtoe jïh guktie hopsoe.
+Dah maehtieh aktem sjïere diedtem åadtjodh vearoldebievnesi åvteste, guvvieh darjodh daatide goerine jïh sööjledijagrammine jnv..
+Vuesiehtimmien gaavhtan maehtieh gaskeviermiem nåhtadidh.
+Maehtieh gaahkoem bååhkesjidh, muerjieh tjöönghkedh jallh gueliem / bearkoem jurjiehtidh.
+Dah maehtieh dam gaervies reklame-jallh doekemesplakatem sov lohkehtæjjese åehpiedehtedh.
+Dah maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan aktem aamhtesem veeljedh aktede plaereste, våhkoeplaereste, gaskeviermeste, raadijoveste, tv-este jallh plearoeh.
+Dah kaanne funterde jïjtjemdh jeatjahtehtedh guktie irhkemem slyöhpedh.
+Dah guvvieh veeljieh, tjaalegh guvvide tjaelieh, guvvide daatovren sijse bïejieh jih tjaalegem luhkieh dejtie.
+Dah jïjtje veeljieh guktie plakate edtja årrodh.
+Sijddasen daah raasth (Kaarhtelissie 2): Noerhtene: Rv:ste 242 A tjahkesne Snøtoppen rïektes sievine dahkoe gusnie johke Ragoelva jaevrien Storskogvatnet sïjse galka, dellie dam åarjelgaedtiem jaevrien Storskogvatnet låspan, vyjrehkåbpoe rïektes sievine jaevrien Bassejávri jallemes loektese, daehtie loekteste rïektes sievine jaavran Skardvatnet, dellie johken Lappelva mietie jaavran Andkjelvatnet.
+Sijddas jïh Rastevárre leah ektiegåatomedajvh Duokta båatsoesïjtese jïh Tuorpon saemiensïjtese.
+Sijti Jarnge Aarbortesne dïhte mij soejkesjeminie faagegærjam bæjhkoehtidh åarjelsaemien duedtie-teermi bïjre.
+(Silje Karine Muotka saemiedigkieraerien barkoem stuvrie gyhtjelassigujmie Nussiren bïjre.
+Kampanjen sjïekenisnie Manifeeste irhkemen vööste Saemiedigkie heesti saemie...
+Politihkere gïen diedte
+Silje Karine Muotka, saemiedigkieraerie
+Dej åejvielaavenjassh leah:
+Dah tjuerieh viehkiem åadtjodh giefiesvoeteste, håjnoesvoeteste jïh vædtsoesvoeten asveste båetedh.
+Dej gaskem mah eah saemien guarkah gænnah, desnie iedtje ånnetji unnebe, daesnie 40% mah vuarjasjieh saemien lïeredh mænngan.
+Joekoen sijjieh sjugniedidh gusnie maahta saemien nåhtadidh ovmessie kuvsjine.
+Sipmehken daah raasth (Kaarhtelissie 3): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie Jitnemenjohke rijhkeraastem tjuahpa tjaetsiegohkedahken mietie Jitnemenjaevrien åarjemes loektese, Bijjie.
+Sipmehke lea gåatomedajve noerhte Frostviken saemiensïjtese.
+datamaskin guvvieh sertedh aktede kaameristie akten daatovrasse
+daatah öörnedidh jïh sentraale-ulmieh digkiedidh akten öörnedamme daatamaterijellese
+gaaltijeveesmemem tjirrehtidh jïh digkiedidh man åvteste gaaltijeveesmeme lea vihkeles
+19 ööhpehtimmiem åadtjoeh. Dejstie 19 learohkij åarjelsaemiengïele voestes gïeline.
+Dejstie leah 997 noerhtesaemiengïele voestesgïeline.
+Sïjsefeelijh darjoeh dam bøøretjommesem dah maehtieh, jïh dah maehtieh mijjese vielie vedtedh goh åadtjoeh.
+Sjïehtedh orre lahtesh.
+Dah mah veeljesuvvieh tjaelijelearose vuarjasjamme sjidtieh dan sïjse seedteme teeksten mietie jïh sijjen skraejrie meatan årrodh.
+sisvegisnie lea barkoesoejhkesje ihke:
+sjidtieh. Dajvesne aaj båetije biejjieh dejtie tjïeltide
+Sisvegebielie
+Sæjroenummere jïh man gellie sæjroeh fïerhne aamhtesisnie vååjnoes sæjroen bijjiebielesne.
+Sisvege
+daltesasse
+Sisvege
+Sisvege:
+Konstitueradamme fylhkenålma Tromsesne Bård Magne Pedersen (åvtehke), Tromsø Sorentjaelije Sisnjelds Finnmaarhken Digkiereaktesne Finn Arne Selfors (moenehtsen mubpie åvtehke), Deatnu
+Learohkh seamma lohkehtæjjah åadtjoejin jih dah maanah edtjin aaj ektesne seamma internatesne årrodh.
+Gosse gåetien sïjse tjaanga dle sisbielie gaahpode, jïh damta tjiehtjele lea seamma tjïelke jïh aktelaaketje goh aktene låavthgåetesne.
+Soptsestimmien aajkoe
+Vaeltieh maaje eejhtegidie meatan juktie learohkem dåarjelidh.
+Dah pruvhkieh snoelkine årrodh jïh maahta måasaridh jïh tjeapohke saejrede jallh bieljie-naavlehtahkem åtna.
+Akte fåantoe gujht mannasinie dah Nøørjese vaanterdamme, aalkoelistie dle ij guhte sïjhth sov hïejmelaantem laehpedh.
+Dej leah aaj jitsene relijovnes, gïeleldh jih kultuvrellen åtnoeh jih aaj säjhtoem sijjen kultuvrh gorredidh.
+Steemmereakta tjïelte ståvroe veel-jemisnie jïh fylhkendigkieveeljemisnie ånnetji væjranamme vierties tam me steemmereaktine stoerre digkie-veeljemisnie: Ålkoelaanten staate-nårrojh mah leah almetjeregisterisnie jïh leah iktemearan Nøørjesne
+Dej akte jïjtse dåarjoepåaste saemien gïeleråajvarimmide.
+Dej gaskem dle ovrehte akte lehkie jeahta dah sijhtieh vielie saemien lïeredh.
+Gärhkoetjåahkoe
+Maehtieh aaj tjööjjijste jïh vaejliem utnieh.
+Maehtieh aaj gossestidh jïh muvhtene vaejliem utnedh.
+Dah maehtieh daejredh mah fuelhkieh mah leah saemien maadtoste.
+Dïhte sæjhta jiehtedh bïevnesidh dejtie mah edtjieh nænnoestimmiem vaeltedh, gosse dejtie gaavnedidh jïh dejgujmie soptsestidh desnie gusnie gåarede.
+Twitterbïevnesinie vielie bïevnesh politihkeri privatejieleden bïjre goh Facebook- bïevnesh, jallh ovrehte seamma?
+Faagen temam buerkiestidh
+Sitath jïh gaaltijh mearhkodh
+Juktie ij leah mij akt jeatjah.
+' ese, jïh barkoe- jïh velferdsuerkien hijven öörneldihkie reaktajearsoesvoeteöörnegh.
+'ese, jïh barkoe- jïh velferdsuerkien hijven öörneldihkie reaktajearsoesvoeteöörnegh.
+Man gaavhtan åarjelsaemien gïele joekoen aejhteme gïeline gohtjesåvva dïsse dah gieh åarjelsaemien jeenjemes saemiestieh lea aahka- gon aajjaboelve.
+Daate hævvi vienth dan åvteste lea ektiedimmieh gaskem taaledïejvesh, ryökneme jïh automatiseradimmie taalefaaktijste.
+Viesjies learohkh daamtaj naive jïh rigide strategijh nuhtjieh juktie aerviedimmieh darjodh, naemhtie goh Aanna vuesiehtimmesne vuelielisnie.
+Dan sjïekenistie ij naan edtjh jienebe maeksedh enn daerpies jis gååvnesieh jienebh seamma såarhtesne ovmessie åeside.
+Bïevnesen våarome lea Saemiedigkie sæjhta aktem bijjemes politihkem maanagïertesuerkesne evtiedidh, mij sæjhta otjnegem bïejedh jïh prinsihpeles gyhtjelassh tjïelkestidh mah leah maanagïertefaalenassi bïjre saemien maanide.
+Dïhte dannasinie åajvahkommes dah tjïelth dah, mah siebriedahkeaevhkide dejtie noeride deellieh, vuesiehtimmien gaavhtan noeregåetie, haarjanimmiesijjie baantide, gaarsjelimmiegåetieh jallh tjoevkesh sjeejsjabaanesne.
+š Raerieh buerebe jïjtjedomtesasse
+Gålkoen 1. - 30. dellie dovne noerhte Frostviken saemiensïjte maahta dajvem nuhtjedh..
+Gålkoen 25. b. lea EN:n gaskenasjovnaale biejjie juktie vædtsoesvoetem nyjseni vööste nåhkehtidh.
+Skaitelandet / Anttis lea gåatomedajve båatsoesïjtide Troms gåatomedajveste jïh Skjomen båatsoesïjtese.
+Justitiekansler ' e, Försäkringekassa, Skatteverke, jïh
+Justitiekansler 'e, Försäkringekassa, Skatteverke, jïh
+Skávhlán daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Nuorjonjunni:n åarjel-raaste dehtie rijhkeraasteste Rv:sne 259 jaavran Nuorjjojávri, debpede tjaetsiegohkedahkem dan njaalman fjovlesne Skjomenfjorden, destie olkese Skjomenfjorden tjïrrh.
+Skávhlá lea gåatomedajve Girjas saemiensïjtese.
+Akte vadtese maam edtjebe vihth mijjen eerpijidie vedtedh.
+Vadtesh aktegs almetjijstie vihkeles Daesnie berkieh tjaetsiem jïh beapmoem gaajhkesidie, voene-evtiedæmman, teologiske ööhpehtæmman, mikrolååjkedæmman jïh njoetjemasse jïh dovne laktemasse jïh religijovne- soptsestallemasse.
+Njaltja jallh vïedtje gaajhkide funksjovnide gåetesne gaertjede jïh vaarjele, dah vïedtjh geehtieh jïh almetjidie tjöönghkieh.
+Learohkh maehtieh goerem dievhtedh åvtelen lïerehtimmiedarjomem aelkieh.
+Learohkh goerem dievhtieh åvtelen lïerehtimmiedarjominie aelkieh.
+Goere maahta aaj våaroeminie årrodh akten learohkesoptsestæmman jallh evtiedimmiesoptsestæmman lohkehtæjjan, eejhtegi / eejhtegi åvteste jïh learohken gaskem.
+Goere maahta aaj våarominie årrodh akten learohkesoptsestæmman, jallh akten evtiedimmiesoptsestæmman lohkehtæjjan, learohken jïh eejhtegi / eejhtegi åvteste gaskem.
+Maahta goerem vaestiedidh gaajhkine saemien gïeline jallh nöörjen gïelesne.
+Goeresne golme kolonnh.
+Goere vuesehte mejtie learohkh baakojde guarkah, jallh viehkiem daarpesjïeh dejtie guarkedh.
+Goeresne vuelielisnie dah daltesh vuelegs, gaskoeh jïh jolle åtnasuvvieh maanadaltesasse, jïh karakterh noereskuvlese jïh jåarhkeskuvlese.
+Tjirkijidie
+Goere maahta våaroeminie årrodh dovne akten vuarjasjimmie barkoen nuelesne maam lohkehtæjja dorje, jïh learohki jïjtsevuarjasjimmie.
+Goere maahta våarominie årrodh dovne lohkehtæjjan vuarjasjæmman iktemearan, jïh learohki jïjtsevuarjasjæmman.
+Dam soejkesjem guktie ulmide jaksedh, galka lïerehtimmesne utnedh. Daate vïhnesje learohke lea jïjtjemse vuarjasjamme.
+Goerh, mejtie akte gietskene jallh regijovnale byögkeles åårgane reeremedajvesne nåhtede, edtjieh dovne saemien jïh nöörjen gïelesne årrodh (§ 3-2).
+Goere maahta åtnasovvedh dovne goh jïjtsevuarjasjimmie, vuarjasjimmie sinsitneste jïh bïevnesh bååstede lohkehtæjjeste.
+Goere maahta aaj meatan årrodh gosse edtja fïerhten learohken maahtoem tjaaleldh vihtiestidh.
+Goere maahta aaj meatan årrodh gosse edtja fïerhten learohken maahtoem tjaaleldh vihtiestidh, vuesiehtimmien gaavhtan goh vihtiestimmie bielejaepievuarjasjimmesne jåvlese jallh geasan.
+Dovne skuvletïjjesne jïh eejehtimmesne learohkh maehtieh dej gåajkoe båetedh desnie gaajhken bïjre soptsestidh lïerehtimmeste identiteetese jïh jaahkose.
+- Mijjieh skuvlesne ektesne murriedimh jih akti vyøki barkimh, tjoeverimh aaj diedtem sinsætnan vuesiehtidh, jih bueries-voetem gaskems nænnoestidh.
+Skuvlebarkosne nuhtjeminie vihkeles åssjaldahkh, hammoeh, struktuvrh jïh ektiedimmieh faagesne.
+Skuvlebarkosne nuhtjeminie vihkeles åssjaldahkh, hammoeh, struktuvrh jïh ektiedimmieh faagesne.
+Skuvleaajhteri lea dïedte lïerehtimmiem vedtedh mij lea aarvoej mietie laanten skuvlesysteemine jïh jååhkesjamme learoesoejkesjigujmie.
+Skuvlen aajhtere dam bijjemes diedtem åtna ihke learohki reaktah saemien lïerehtæmman steeresuvvieh.
+skuvleaajhtere maahta aaj faaledh ööhpehtimmiem saemiengïelesne Learoesoejkesje ammesgïeline.
+Skuvlen diedte lea tåalhkem eejhtegidie skåårvedh jis daerpies.
+Gaskems-lohkehtæjja dihte åejvie-diedtem åtna øvtiedimmiesoptsestallemasse bøøredh.
+Skuvle tjoevere learoehkidie bievnedh, nuepiem utnieh vierhtiedidh saemien 2 mænngan.
+Skuvlen vååjnoe skuvleste skuvlese lea joekehth ovmese kultuvrijstie.
+Tjïelte
+Skuvle desnie orreji 5-6 jaepieh daan åvtelen.
+Skuvle ij maehtieh jijtsh öörnegh darjodh mah maehtieh learohkeilledahkide tsevtsedh, goh
+Skuvle ij maehtieh jïjtsh öörnegh darjodh mah maehtieh learohkeilledahkide tsevtsedh, goh viehkiedïrregh nuhtjedh jallh lissie tïjjem nuhtjedh fïerhtene sæjrosne.
+Skuvle jïh lohkehtæjja daajroem, kultuvrem jïh aarvoeh boelveste boelvese sertiestieh.
+Skuvleåvtehke tjuara fïerhten learohken daerpiesvoeth sjïere sjïehteladtemasse vuarjasjidh.
+Skuvleåvtehke tjuara vuarjasjidh fïerhten learohken daerpiesvoeth sjïere sjïehteladtemasse.
+Skuvleåvtehke edtja:
+Sæjroe
+Skuvle-kovmiteen barkoe jaepien 1902 eelki, mohte dam orrejehtin 1947 juktie åejvie-almetjh staatesne luhpiedin internatskuvlem åarjelh-saemiej maanide bigkedh.
+Skuvle dam skuvlejaepiem leeji, mohte giesegi lij hovtelle.
+Skuvle lea dïhte voestes saemien skuvle visuelle tjeahpose jïh nov gujht sæjhta aktem vihkeles råållem spealadidh juktie saemien tjeahpoem jïh saemien jïjtjegoerkesem evtiedidh båetijen aejkien.
+Skuvlen lea tjællohke barkoe øøhpehpehtimmiem ovmese learohkide sjidtesjadtedh.
+- Skuvle aktem stoerre jïh vihkeles barkoem dorjeme juktie åarjelsaemien gïelem evtiedidh.
+Maadthskuvle jïh Jåa
+Skuvle, voelph jïh eejehtalleme:
+Skuvle åestieji båeries "Vargem" mejnie åadtjoejimh giehtelidh, skruvvedidh, - jih aaj orre "Ockelboem" mejnie tjuerpies laakan vøøjetjimh.
+London: Continuum. Jeatjah nöörjengïelen vierhtieh
+Skuvle maahta bievnedh guktie dah berkieh dov maanan illeldahkigujmie.
+SkuvleskovhteGaavnehth gie maahta namhtah
+- skuvle, skuvlebarkoe, faagh, tæjmoesoejkesje
+Skuvle
+Skuvlestruktuvre aaj naemhtie dah mah 18 jaepien båeries tjuerieh ojhte aktem stuhtjem vuelkedh jåarhkeskuvlem vaedtsedh.
+Dah skuvleveeljemh aktem ulmiem utnieh, dah jeenjemasth aktem tendensem vuesiehtieh - jïh hævvi ij leah eevre seekere.
+Skuvle jïh daajroe leah doh ellen vihkielommes vaeknieh mïrrestallemegæmhposne, dovne ålkone veartenisnie jïh daesnie gåetesne.
+Sjire laantijste jih kultuvrijstie maanah skuvlese båetieh.
+Rååresjimmieh jïh åårganiseremh ööhpehtimmie daaroen jïh saemien lea haestemh skuvlide jïh skuvleaajhteridie, joekoen dejtie skuvlide saemiengïelen reeremedajven ålkoelisnie.
+Bijjie Romerike evtiedimmie- åesteme
+- Skuvline gusnie leam vaadtseme im leah åådtjeme gielem lieredh.
+Skuvlh mah vaenie learohkh utnieh fïerhtene klaassedaltesisnie, maehtieh aktem jårreden soejkesjem darjodh smaaveskuvledaltesasse, gaskedaltesasse jïh noeredaltesasse, gusnie dah aamhtesh Saemien 2 jïh 3 leah meatan.
+Skuvlen jih båatsoeburrien gaskesne
+Ektesvuekiebarkoe lea jeatjh-laakan sjidteme jih jeatja haestimmieh båateme.
+Maahta aktem låavthgåetiem tseegkedh skuvlen lihkebisnie.
+Skuvlen vuepsieh edtjieh eejhtegi ektine learohken daajroem vijriebasse juhtiehtidh guktie abpe almetje vååjnose båata.
+Dah maehtieh budsjedtem darjodh gosse skuvlesne, beapmoejurjiehtimmesne. Dah maehtieh aaj åadtjodh ryöknedh man jïjnje akte fuelhkie beapmojde åtna akten våhkoen.
+Daesnie aaj vuarjasjimmiebïhkedimmiem gaavnh mij buerkeste guktie edtja pryövide staeriedidh.
+Skuvlesne fïereguhte dåehkie tjaala dejstie bïevnesijstie mejtie giedtesne tjøønghkeme, jïh våaroeminie dejstie tjaaleldh gaaltijijstie.
+Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, buerkiestidh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste dah ovmessie lahtesh aevside jïh bovtsh ovmessie tjåerviejgujmie.
+Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste, lahtesh hurries- jïh minngelesbovtside aalteren mietie.
+Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste, mïerhkh sijten båatoealmetjidie jïh dej fuelhkide.
+Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste goelken klaerieh bovtsen åejjesne jïh kråahpesne.
+Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste guktie miesieh mïerhkesje, dehtie raejeste bovtsem geadtan tsaaka goske bovtsem giedteste luajhta.
+Skuvlesne jïh maanagiertesne gaajhkh geerve almetjh råållamaallh.
+Jis dihte edtja deahpadidh, dellie vihkeles giehtjedidh guktie learohke verveste dovne faagigujmie jih jeatja almetji ektine.
+Skuvlen akte vihkeles sijjie edtja saemien learohki reaktah gorredidh daennie dajvesne.
+Skuvle dïedtem åtna ihke learohkh mah sjiere sjïehteladtemem daarpesjieh aaj maehtieh goerehtallemepryövem tjïrrehtidh.
+Skuvle dïedtem åtna ihke learohkh mah sjïere sjïehteladtemem daarpesjieh aaj maehtieh goerehtallemepryövem tjïrrehtidh.
+Skuvlesne gellie njoelkedassh jih tsevtsiedimmieh mah edtjieh learohkem buerie øvtiedæmman lutnjedh.
+Desnie edtjieh lieredh orre barkoevuekieh v.g. barkoeprovsjektine.
+Skuvlesne maahta aktem matteuseffektem vïhtesjidh, joekehtse learohki gaskem sjïdtede dej voestes skuvlejaepiej.
+Sjilth skuvlesne maehtieh jarkoestamme årrodh nøørjen gïeleste saemien gïelese.
+Skuvli jïh barkoevedtiji skåltoe voejhkelieh darjodh guktie gaajhkh jearsoes demtieh.
+Dah skuvlh maehtieh saemiengïelen digitale lierehtimmiesijjieh öörnedh mah maehtieh interaktijve-laakan åtnasovvedh learohkigujmie.
+Sjaangerisnie joekede aamhtesegihtjedimmien jïh portrettegihtjedimmien gaskem.
+Slahpenjargga lea Sörkaitum saemiensïjten gåatomedajve.
+Slahpenjarggan daah raasth (Kaarhtelissie 1): Noerhtene: Dehtie mïerhkeste gusnie rijhkeraaste jaevrien Bovrojávri noerhtegaedtiem tjuahpa, daam jaevriem tjaetsiegohkedahken mietie jaavran Lavzejávri, vyjrehkåbpoe jaavran Noaidejávri jïh daan jaevrien jallemes loektese, daehtie loekteste rïektes sievine dan jællose 1236 jiehkesne Gihtsejiegna, debpede rïektes sievine jaevrien Sadjemjávrre luvlemes loektese, daehtie loekteste jaevrien dåaresth dam tjaetsiegohkedahkem jaavran Baddjejávrre (Øver-Sørfjordvatnet), vyjrehkåbpoe Slábávuodna:se (Sørfjorden).
+Bueriedimmie Slåahten rehpeste aktem maaksoemieriem åtna 117 millijovnh kråvnine.
+suejnieh pruvnieldidh
+Smaahke jïh hapsoe
+š Rïevhkestimmie
+- Dïhte tsiehkie dejtie smaave saemien gïelide lea geerve.
+Smaave lohkemetjoevkesh fïerhten tjirkijen buertesne dejtie murreds, smaave tjiehtjielidie tjïertestieh daennie gaajh stoerre tjiehtjielisnie.
+Ussjedh voestegh daan bïjre:
+Smith gaskem jeatjah jeahta jillieveartenen daajroevuajnoe lea aaj sjïehtedamme jillieveartenen stuvremevuakan jïh aaj akte bielie faamoereeremistie.
+- Smithen åssjaldahkh jïh daajroe leah almetjh madtjeldehteme abpe veartenisnie, jïh manne geerjene ihke åadtjoem dam govledh daesnie Saepmesne, Saemiedigkie presidente Aili Keskitalo jeahta.
+Avijse snåsningen sæjhta gïesegen 2009 aelkedh provsjektine avijsesæjtoejgujmie åarjelsaemiengïelesne jïh jeenjh saernieh åarjesaemien tsiehkiej bïjre.
+Voestes saemien vætnoe Snåasen gærhkose sjïdti gosse Martha Jåma jïh altese mænnja Marja Leena aalteren boelvestahkem skåerrine skåårreme.
+Snåasesne
+Snåasesne akte gærhkoe.
+snåasen tjïelte lea jaepeste 2008 saemien gïelen reeremedajvesne. Tjïelte lea dan mïeresne provs
+SUPU, e-påaste: supu@samediggi.no
+SUPUn åvtehke aervede medtie 50 noerh,16 jïh 30 jaepiej gaskem, Nöörjeste, Sveerjeste, Såevmeste jïh Russlaanteste sijhtieh meatan årrodh konferansesne.
+Mij saemievoetem muana, jïh mij muana ihke maahta saemine jieledh leah joekehts
+Nååhtedidie politihkerinie, jïh tjirrehtidie gihtjedimmiem eensilaakan jïh dåajmijeslaakan.
+Tsælloeh - tsagkesh-gietedalleme
+Gaajhkh krirrieh Stoerredigkesne dan latjkoen bïjre seamadin jaepien 2008.
+Mearan mååhtedimmiem gïetede dellie moenehtse gïehtjede guktie mååhtedimmie konvensjovnen ulmiem jaksa dan 2. aartigkelen mietie.
+Mååhtedæmman byøroeh sjïehteles krïebpesjimmieh guktie destie maehtedh loetedh.
+Tjaalegisnie buerkiestimmieh leah buertiegärjaj bïjre, mah leah bïejeme konstitusjovnese, jeatjebigujmie lea addendume 2 tjaatsegasse CIG 86/04.
+Dåaroehistovrije
+Dåaroe jïh neavroe leah nåake heannadimmieh.
+Dah sinsitniem buarastehtieh, jïjtjemse åehpiedehtieh jïh soptsestieh gubpede båetieh.
+Dah edtjieh beetnegidie seammalaakan sijjen gaskem juekedh.
+Kaanne dïhte gie ektesne nåajsan sjïdteme ij leah dïhte gie sæjhta maanadovvedh.
+Kanne ij gåessie gænnah raeffietïjjen dle gånkafuelhkie lïhkebe sov åålmegidie orreme goh snjaltjen 22. b. mænngan.
+Kaanne tuhtjie alvas murreds.
+Kaanne veanhta vïerrebe sjædta jis dan bïjre soptsestidh.
+Kaanne maam akt darjodh maam ij sïjhth ellien darjodh: jeenebe håalodh jïh jeenjebh almetjigujmie, daanhtsodh, flirtestidh jallh kleenghkestidh jïh orre darjomh pryövedh.
+Nåhtede tjaetsien- jallh silikonebaasereme badtjam hijven gåerede lateksevaarjelimmine.
+Kaanne daarpesje heerjehtalledh kondomem aajmoelaakan tseegkedh.
+Maahta daarpesjidh hoksem bïeljelidh
+Kaanne dïhte gie ektesne nåajsan sjïdteme ij leah dïhte gie sæjhta maanadovvedh.
+Kaanne garmerde jallh aavone damtedh juktie ij leah ovskåaltoe.
+Kaanne juktie govloes goh skåltoem åtna, gåessie ij leah ovskåaltoe.
+Maahta dearkoeh damtedh gïese soptsestidh irhkesåvva.
+Kaanne gåetesne dah böörieh, jallh jïjtje pryövoe jallh voelpigujmie.
+Daarpesje dejnie heerjehtalledh guktie aelhkies dam dïsse tseegkedh jïh aajmoelaakan damtedh.
+Maahta tjïervesne årrodh biejjien mænngan lea jovkeme.
+Dïhte aaj maahta årrodh jis naan vesties sms:h jallh mejl:h seedtie, vesties baakoeh facebookesne, bloggesne jallh jeatjah sijjine gaskeviermesne tjaala.
+Dïhte aaj maahta årrodh naemhtie, daajra mestie asvedidh, mohte læjhkan tuhtjie dïhte dan tjarki, vuesiehimmien gaavhtan jis vaajmoetsaepmemem åådtje, såmskodh jïh bïevestidh pryövi jallh tenti åvteli.
+Akten biejjien dle kanne Thomas jïh Danica voelpine sjidtieh dennie båetijen aejkien Facebookesne.
+Dagke gåarede goerehtidh man gelliesåarhts strategijh Jonna nuhtjie ryöknedimmesne taaligujmie jienebh sifferigujmie.
+Maahta datnem bïrredh legitimasjovnem vuesiehtidh.
+Gosse laavkome-gearketjem steereminie, ussjedh dov laavkomen bïjre. Mejtie guvvieh dov laavkoemistie åtnah?
+Såemies dejnie daltesinie lea maajhööhpehtimmiem lïhkebe buerkiestamme.
+Sæjhta såemies dejstie darjomijstie tjïrrehtidh laavenjostosne ovmessie aktøørigujmie Nøørjesne jih Sveerjesne.
+Muvhth dotkijh jiehtieh dïhte minngemes mij akkalasaemien soptsesti jeemi jaepien 2003, mearan muvhth dotkijh vienhtieh annje naan soptsestæjjah aajmene, jïh gïele lea dan åvteste dïhte tjerkemes håvhtadihks gïele Russlaantesne.
+Såemies vihkeles biehkieh soejkesje-jïh bigkemelaakesne Saemiedægkan leah:
+Naan aejkien lin maahtoe-gaahtjemh skuvli gaskems Aarbortesne, jih aejkeste aajkan mijjen skuvle vitni.
+Muvhten aejkien maahta daerpies årrodh learohkem viehkiehtidh mielh gaavnedh mah leah akten aamhtesen mietelen jïh vuestelen.
+Muvhth learohkh vielie haestemh daarpesjieh jïh mahtieh diedtem åadtjodh jienebh vierhtiealmetjh gihtjehtidh jïh jeatjabidie soptsestidh maam gaavnehtamme aktegs learoehkidie, dåehkide jïh klaassese.
+Muvhth learohkh maehtieh jienebh soptsesh tjaeledh.
+Såemies learohkh skraejriem åadtjoeh gosse daejrieh naaken edtjieh soptsesem lohkedh jallh goltelidh.
+Muvhth learohkh maehtieh sov åejviebarkoem njaalmeldh åehpiedehtedh.
+Muvhth learohkh sïjhtieh viehkiem daarpesjidh raajesh darjodh jallh raajesh haamoedidh, gosse soptsesinie barkeminie.
+Muvhten aejkien lohkehtæjja tjuara materijellem jïh learoevierhtieh sjïehtedidh voenges tsiehkiej mietie.
+Naaken aktem nommeaamhtesem bæjjese vaalta laaken mietie sijjienommi bïjre.
+Muvhth berkieh, vuesiehtimmien gaavhtan naan gille dïejvesigujmie dennie ellen lihkemes fuelhkesne, mearan mubpieh jïjnjh dïejvesigujmie jïh laahkojgujmie berkieh siejhmelaakan.
+Muvhth sïjhtieh jeanatjommes dejnie njaalmeldh gïeline barkedh, mearan jeatjebh maehtieh jïjtjemse hijvenlaakan lahtesidh, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh.
+Muvhth sïjhtieh ryøhkedh jienebh sijjienommigujmie barkedh, dovne voengesisnie jïh maajesisnie, jïh aaj joekehtslaakan.
+Naaken dejstie aaj saemien kultuvrem aamhtesinie utnieh abpe våhkoem.
+Staven diametetere lea medtie 2,5 centimeterh.
+Staven sisnie ultratjoejeseedtese.
+Kruemiehtimmie voene-skuvline
+Sofie Kappfjell jih Ebba Westerfjell:
+Tjoele goh heaptoe mïrrestallemasse / Sosijaale / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
+Tjoele goh heaptoe mïrrestallemasse
+Lihtie
+' en åejvieåssjele lea bïevnese- jïh studijedarjomigujmie gïehtelidh saemiej luvnie.
+'en åejvieåssjele lea bïevnese- jïh studijedarjomigujmie gïehtelidh saemiej luvnie.
+• Luste gosse lohkehtæjja girmie
+Saemien lusteslaakan lïeredh - saemien låammegærjetje bæjhkoehtamme / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
+Saemien lusteslaakan lïeredh - saemien låammegærjetje bæjhkoehtamme
+Dïhte sæjhta gaskem jeatjah guektiengïelevoetevierhtide jïh dejtie voenges gïelejarngide digkiedidh.
+Dïhte edtja sov rïjhkem bigkedh gusnie ij leah vielie naan bååktjege.
+Gosse lij gaektsien jaepien båeries dïhte eelki baledtem daanhtsodh.
+Franse ræjhkoes ålman baernie, dïhte gaajhkem eekem jeatjabidie vedtieji. Dan mænngan sïjhti rohkelidh jïh giefies almetjidie vïehkiehtidh jïh Jupmelen sjugniehtimmiem heevehtidh.
+Dïhte haasta gaajhkesidie mah iedtjem utnieh bïeljelidh jis sijhtieh meatan årrodh.
+Dïhte bælla konsekvense giehpiedamme beapmoejearsoesvoete sjædta.
+Dïhte bælla dah noerh sïjhtieh tsevtsemem voelpijste åadtjodh jeatjahlaakan Gaskeviermesne steemmadidh, goh lin sïjhteme darjodh aktene veeljemegåetesne.
+Juktie deejri Jupmele mijjese jieliemisnie jïh jaemiemisnie håksa, dellie gaarsjeli.
+Gieriesvoeten gielhtie idtji gåajperh.
+Dïhte vuesehte satne maahta kategoriseradidh jïh ryöknedh ov-öörneldihkie daeverh taalese 15 raajan, jïh vuesehte satne ånnetji guarka taalesïeveste.
+Dïhte vuesehte satne maahta kategoriseradidh jïh daeverh, bieliekonkreeth jïh veahkah dåehkine ryöknedh, jalhts plæjjohkemïerhkh pryövesne mah maehtieh vuesiehtidh satne ektievoetide öörnedamme luhkine ryöknoe, akti akti. Seamma tïjjen dle vååjnoe goh varke jïh jearsoeslaakan
+dïhte vuesehte satne maahta veahkah dåehkine ryöknedh jïh kategoriseradidh jïh daeverh ryöknedh nuelelen 20. dïhte aaj buektehte
+dïhte vuesehte satne dåeriesmoerh åtna daeverh ryöknedh gosse jienebh goh 10 veahkine, jïh bæjjese jallh våålese ryöknedh suerkesne 10 - 20. dïhte aaj tjabreminie jïjtse ryöknemem vaaksjodh jïh daejredh maam ryökneme. Maarja buektehte taalesymbovlh taalen 10
+Madtjeles 71 våålese tjaala sov gærjesne.
+Dïhte vihth tjïerteste akte dagkeres faalenassse maahta dam saemien gïelem jïh saemien kultuvrem eevtjedh, joekoen desnie gusnie saemien ij leah aarkebijjien gïele.
+Guktie Franse ussjedi, tjaebpies tjïhteginie jïh prïevine tjeeli.
+Dïhte vuesehte reerenassen faatoes fokuse vierhtienuhtemasse noerhtedajvine jïh tjïeltereforme sæjhta stuerebe haestemh jïh behtjiedimmiem sjugniedidh dan saemien siebriedahken vööste.
+Minngemosth dle tjïerteste Saemien voereseraerie tuhtjie dah hijven tjåanghkoeh åtneme dej ovmessie guejmiejgujmie, gusnie stoerre goerkesem sijjen vuajnoej åvteste åådtjeme.
+Dïhte aaj tjïerteste dotkeme vuesehte akte nænnoes saemien identiteete noeri luvnie båastoeh geeruvevoeteåtnoen vööste vaarjele.
+Dïhte aaj tjïerteste siebriedahke lea evtiesovveme mænngan Saemielaaken gïelenjoelkedassh voestes aejkien nænnoestamme sjïdtin jïh daelie tïjje båateme laakide, råajvarimmide jïh öörnegidie ektiedamme saemien gïelese gïehtjedidh.
+Dïhte vuesiehti dan joe gaavnoes healsoefaalenassese, jïh jeehti lij daerpies aktine kultuvrelle jïh gïeleldh voerkesvoeten bïjre dej saemien nyjsenæjjaj sjïekenisnie.
+Dïhte aaj vijrijidie dåeriedi bååstede båassjoen gåajkoe, gusnie saalehtem geehti.
+Dïhte jeahta jalhts maahta jïjnjh dejstie kultuvremojhtesijstie ektiedidh dejtie årroeh-almetjidie mah miehtjies dajvem nuhtjin, dellie doh ellen jeanatjommes gïejh båatsoesaemiej darjoemijstie jïh årromesijjijste.
+Vijriesåbpoe jeahta jienebh gïelesijjieh byöroeh sjugniesovvedh, guktie maahta saemien aarkebiejjien nåhtadidh.
+Dïhte vielie haarjanimmiem daarpesje ryöknedh.
+Dïhte vielie haarjanimmiem daarpesje ryöknedh.
+Dïhte vihteste byjrese noerhtene prååsehke, jïh klijmajarkelimmieh tjyölkehkommes vååjnesasse båetieh daesnie noerhtene.
+Dïhte tjïerteste jalhts gelliej jaepiej mænngan striengkies jïh garre sjïehtesjimmiejgujmie, dellie dïhte darjome maam guelie jïh gueliejieleme sjugnede, vihkeles jïh guedtije biehkieh.
+Dïhte aaj tjïerteste staaten faalenasse ij leah dan sïejhme noerhtedajvepolitihken mietie.
+Dïhte daajra vuesiehtimmien gaavhtan taalh maehtieh dåehkine juakasovvedh.
+Learohke maahta automatiseradamme daajroem aelhkieslaakan guhkiesmojhtesistie veedtjedh.
+Dïhte veanhta lïhkemes taale iktesth akte stuerebe taale.
+Latjkoen aajkoe lea sjïehteladtedh akten hijven foestehïejmehoksese saemien maanide, gusnie maanaj gïele jïh kultuvre gorresuvvieh.
+Jeesuse ussjedi Jupmele aaj satnem biehtieji.
+- Vøølki åarjese jih pruvri, mohte bååstide bøøti, soptsestægan.
+Aajhtsi guktie vaenie saalmh åarjelsaemien gïelesne.
+Dïhte edtja jeatjah baakoeh nåhtadidh goh dablosne tjåådtje.
+Jeesuse aaj lååvkesovvi.
+Dihte gie ij naan gieleleahpam åadtjome, dihte aaj gärhkoeståvroem bieljele.
+Dïhte gie aamhtesegïetedallemisnie meatan dan lea jïjtse ïedtjine jis: a) jïjtje lea aamhtesisnie meatan b) jïjtje lea pruvres jallh ektiegåetehke aktene gie aamhtesisnie meatan jallh seamma fuelhkine jallh laatjoevinie bæjjese- jallh vååleseotnjegisnie jallh balteotnjegisnie dan gietske goh aajkohke jallh seammaligks gietskene c) jïjtje lea barkosne jallh jeatjah bijjie- jallh vuelieøørnegisnie aktene gie aamhtesisnie meatan d) dagkerh sjïere tsiehkieh båetieh guktie jïjtjen jearsoe jeatjabijstie vïesjebe sjædta maehtedh ov-vïedteldh aamhtesinie barkedh.
+Dïhte aaj gaajhkide sïjtide nøørjen jïh sveerjen bielesne gæjhta mah leah meatan orreme prosessesne.
+Dah guhth sijhtieh, maehtieh lieredh.
+ohtsije tjuara bïevnesh skååffedh ryöktesth gïetedamme saemien iedtji bïjre, gosse lea goerehtimmiereaktan, evtiedimmiereaktan jïh gïehteldimmiekonsesjovnen bïjre.
+Gellien aejkien gieriesvoeten bïjre soptsesti jïh guktie sinsitniem iehtsedh.
+Vaallah buektehth dam stööremes veahkam damtijidh gosse edtja jienebh veahkah dåehkine viertiestidh.
+Ij leah naaken dejstie laavenjassijste buektiehtamme addisjovnine jallh subtraksjovnine, mejtie lea bæjjese
+Jienebh laavenjassh mejtie ij leah vaestiedamme, jïh maahta vååjnedh dïhte ij mönsterem guarkah maam taalh
+Dïhte aavode raerieh dejtie ovmessie barkoesuerkide åadtjodh dennie båetije bïevnesisnie: reereme jïh åtnoe mearoste jïh eatnamistie, vaarjelimmiedajvh, nuhteme eatnemevierhtijste, miehtjieåtnoe jïh aerpievuekien daajroe.
+Gihtji: Maam sïjhth edtjem dutnjien darjodh?
+Frode åarjelsaemien liturgiji melodijh dorjeme.
+Dïhte åarjelsaemien båatsoem hijvenlaakan jïh jielijelaakan vuesiehtamme.
+Dïhte tuhtjie sjollehke vuejnedh dam stoerre eadtjohkevoetem irhkemen vööste learohki luvnie.
+Dïhte mijjen lïhke sov nommen tjïrrh, jïh kroessevæhta, Aehtjie mijjen jïh Jupmelen baakoe.
+Jeesuse dïhte, dïhte gångka gie dååjvehtassi mietie edtja båetedh jïh almetjidie gorredidh.
+Dïhte vaenie buektiehtamme goerehtallemepryövesne jïh lea guhkene tjoeperdimmieraasten nuelesne.
+Dïhte aaj Barkoedåehkien åvtehkinie veeljesovvi.
+Dïhte aaj staaren uvtemes alme tjeveel jeme tjirkije, jïh staaten ååre dæj ja olkese.
+Dïhte lea veartenen tjoevkese.
+Dïhte veeljmem dotkeme gellie jaepieh, jïh soptseste dah illedahkh skuvleveeljemijstie maehtieh maam akt jiehtedh guktie dïhte minngemosth illedahke sjædta.
+Dïhte baledtem låhka Canadesne.
+Dan biejjien dïhte akte madtjeles baarnetje Lillehammerisnie.
+Gellie jaepieh lij åvtehke åarjelh-saemien skuvle-kovmiteesne.
+Dovne Jupmele jïh almetje lïj.
+Dihte ryöknoe golmeluhkiegaektsie, golmeluhkieuktsie, golmeluhkieluhkie.. ... Dïhte tjöödtjeste, tjïelke båasarimmesne.
+Dihte ryöknoe golmeluhkiegaektsie, golmeluhkieuktsie, golmeluhkieluhkie..... Dïhte tjöödtjeste, tjïelke båasarimmesne.
+Dïhte ektievoeth ryöknoe, dåehkine beaja, juaka jïh taalh jïh veahkah tjåanghkan beaja.
+taalesymbovlh jïh veahkah reaktoe sæjjan bïejedh taalesïevese, taalh sjïdtije öörnegisnie veesmedh jïh taaleraajroeh ållesth darjodh mah bæjjese, våålese jïh gööktine gööktine ryöknoe.
+Dïhte maahta aaj vihties veahkah guektelen
+Fïelestalli ööhpehti jïh saerniedi.
+Dïhte mïerhkem beaja goeride mearan ryökneminie.
+Dïhte mietehte daate maahta haestiedihks årrodh
+Dïhte jeahta daate heannede medtie gøøkte tsiehkine golmeste.
+Vierteds soptsesti jïh almetjigujmie soptsestalli mejtie gaavnedi, sïjhti Jupmelen gieriesvoetem vuesiehtidh.
+Dïhte veanhta båatsoepolitihke lea tjaajanamme gosse öörnegh eah gååvnesh mah jïjtjevyljehke giehpiedimmiem skreejrieh.
+Dïhte tjïerteste ihke daerpies njoelkedassigujmie, öörnegigujmie jïh råajvarimmiegujmie mah maehtieh åtnoem jïh evtiedimmiem gïelijste dåarjedidh.
+Dïhte veanhta ij leah nuekies kampanjigujmie jïh prosjektigujmie juktie irhkemem jïh trakasseradimmiem heerredidh.
+Dïhte veanhta jïjnjh båatsoesaemieh Finnmaarhkesne daelie ovsåahtan åadtjoeh damtedh jienebi reerenassi kollektijve bysvehtspolitihkem.
+Dïhte lea tjirkije saemiej åvteste Såevmesne, Nöörjesne jïh Sveerjesne.
+Dïhte aaj tjabreminie laavenjassigujmie gusnie edtja veahkah ryöknedh dåehkine.
+Dïhte aaj tjabreminie våålese ryöknedh.
+Nasaretesne byjjeni.
+Tjoeri liegkedidh naan belniej lïhke aktene jaevrie-bealesne.
+Dïhte veartenen tjïjhtje millijardh almetjinie sjïdti.
+veesmie, taaleraajroeh illie ovmessie intervalligujmie jïh jorpesje lïhkemes låhkan jïh tjuatan.
+Dagke moenede, dagke voejhkele våålese ryöknedh.
+Dagke dïhte "gaajhkem-ryöknedhšstrategijh nuhtjie?
+Dagke dïhte "gaajhkem-ryöknedhšstrategijh nuhtjie?
+Mejtie lea daerpies dah ryöknedimmiestuhtjh leah neebneme jis edtja buektiehtidh dejtie loetedh.
+Kanne barkoe maahta vielie ryöknemehaarjanimmine aelkedh, naakede man bïjre eejhtegh jïh Aanta maehtieh
+Kanne barkoe maahta vielie ryöknemehaarjanimmine aelkedh, naakede man bïjre eejhtegh jïh Andrea maehtieh laavenjostedh.
+Mejtie dïhte ajve dam minngemes taalem vuartesje.
+Dïhte neebnie fealadasseaktööre Gallas, mij raeriem viehkehte dej dæjpeles aatigujmie laavadahken jïjjedimmine.
+Jeesuse jis jeatjhlaakan veelji: Lyjjiesvoetem jïh Gieriesvoetem.
+Dan jïjjen vaejvie-aajmosne lïj: baanhtsan jïh oktegh lïj, satnem haeniehtin jïh laavsin.
+Dïhte raasismem jih dïedtelgimmiem abpe jieledem dååjri.
+Stynkehke lïj guktie iktesth darjoeji dam maam reaktoe lïj.
+Stynkehke lïj guktie iktesth darjoeji dam maam reaktoe lïj.
+NAV daamtaj buerebe illedahkh deellie, jïh barkiji luvnie aaj buerebe maahtoe.
+Sosijaale dïenesjh leah vuesiehtimmien gaavhtan faalenasse funksjovneheaptoes almetjidie, hïejmedïenesjh, NAV-dïenesjh, persovneles klahke, viehkiefaalenasse, ekonomeles sosijaaleviehkie, gåetiefaalenasse dejtie mah dam daarpesjieh jïh råajvarimmieh dejtie mah geeruvevierhtieh nuhtjieh.
+Dennie sosijale barkosne Svïenske gærhkoe gellie siebriedahken institusjovnigujmie ektesne barka, jeatjah gærhkoej- jïh jaahkoesïebredahkigujmie ektesne jallh lååtjedihks åårganisatjovni ektesne.
+Sosijaale / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
+Healsoe
+bigkedh. Faarhmestimmie lea dannasinie mij akt jeatjah goh sjïehtedimmie jïh vejtiestimmie.
+Dennie sosijale barkosne aaj gaavnedieh dejgujmie giejtie dåeriesmoerh daalhkesigujmie utnieh jïh dej fuelhkiejgujmie dejtie dåarjodh jïh viehkiehtidh.
+Øvtiedimmie sosiale aamhtsi gaavhtan
+Institusjovnepolitihke
+Sosiaaleståvroe juvnehte mammografijem nyjsenæjjide 40 - 74 jaepiej gaskem.
+Sosijaaleståvroe edtja vuartasjidh mestie deahpadimmieh sjïdteme, guktie gohtje systemefiejlie, jïh maam maahta darjodh guktie ij ikth vielie deahpedh.
+Sosijaaleståvroe gïetede dah mah gohtje Lex Maria-bæjhkoehtimmieh, gosse hokse jïjtje edtja alvas deahpadimmieh bæjhkoehtidh.
+Sosijaaleståvroe lea vååksjemereereme healsoe- jïh skïemtjehoksen åvteste jïh vååksje gaskem jeatjebem darjomh juktie skïemtjijevihtiesvoetem öövtiedidh, skaarah heerredidh jïh vaahrah hoksesne vaeniemdidh.
+Sosijaaleståvroe maahta aaj åårganisasjovnem, vuesiehtimmien gaavhtan laantedigkiem, jïh aktem hoksebarkijistie laejhtedh.
+Sosijaaleståvrose maahta deahpadimmiem jallh sjïere barkijem bæjhkoehtidh.
+Sosijaaleståvroe maahta aaj sjæjsjalidh ierieh skïemtjijemoenehtasse buektedh.
+Ij maehtieh Sosijaaleståvroen sjæjsjalimmiem klååkedh.
+sosialeståvroen raerie reakteles, sosijaleles jïh medisijneles gyhtjelassi åvteste bïevnesh daarpesje dan barkose
+Aejlegen doh juelkietjengkerenïejth aelkieminie gulliem vijredh, jïh rïhpestimmiegæmhpoe lea hïejmefavorihten vööste, Alaska.
+Aejlegsbiejjien skïereden 15 biejjien 2013 gærhkoeveeljeme jïh datne åadtjoeh veeljedh.
+Darjoeh speale-kåarhth gusnie guvvie jïh nomme lyjhkedskreekide.
+Dïhte spiele aalka aktine åssjaldahkine jaepien 2050 bïjre.
+Spïele aaj saemiengïelesne gååvnese jïh Saemiedigkie lea dåarjoem dïsse vadteme.
+Spïelh
+Akte stoerre bielie spïelen histovrijistie spïelefilmem våaroeminie åtna, guktie laavkomesijjieh, skaehtieh jïh almetjh leah åehpies dejtie mah filmem vuajneme.
+Spiele: Nöörjen Aejlegeskuvlesiebrie spielide evtiedamme.
+Spealesne maahta guvvieh jïh nommh årrodh.
+Spïelesne edtja baakoeh jïh lahtesh buerkiestidh bielelen jïjtjehke åejviebaakoem nåhtadidh.
+Bielelen sjeavohthvoete
+š Teestedh
+Staatereereme lea reerenassen nuelesne, jïh staateraerijh stuvrieh fïereguhten departementem.
+Staate laavenjassh vaalta mah leah gaajhkide årroejidie, jallh sjïere stoerre vierhtieh krievieh.
+Maah-ta læjhkan daam reaktam das sedh Maadthlaaken 53. § mietie (vuesieh-timmien gaavhtan jis dåapmem åådtjeme laantebiehtemen gaavhtan).
+Staatebudsjedtesne dle raeriestamme daejtie tjïrkemeråajvarimmide Reerenassekvartaalesne:
+Håjnarostoe staatebudsjedteste
+Håjnarostoe staatebudsjedteste / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Åarjelsaemien
+Staatedåarjoe edtja ektiedimmesne unnebelåhkojne nuhtjesovvedh dejtie lissieåaside maam dejstie unnebelåhkoelaakiste sjidtieh, ij dejtie mejtie joe aerebistie dïedtem utnieh darjodh, vg toelhkem leejedh jih sïejhme siebrievïerhtieh joekedidh.
+Staate subvensjovnerade, dïhte sæjhta jiehtedh ekonomeles dåarjoem vadta, gosse daalhkesh daarpesje jïh naan jeatjah vaaroeh maam maahta daarpesjidh gosse såemies skïemtjelassem åtna.
+Staatedåarjoeh
+Staaten åejvieladtjh læjhkan dam bijjemes dïedtem utnieh sjïehteladtedh guktie saemien siebriedahke jïjtje nuepiem åådtje sov siebriedahkebigkemem vijriesåbpoe evtiedidh.
+Bïevnesh ● Staaten åejvieladtjh edtjieh gaajhkh bïevnesh vedtedh sjyöhtehke aamhtesi bïjre mah maehtieh saemide ryöktesth tsevtsedh, jïh sjyöhtehke tsiehkiej bïjre gaajhkine daltesinie gosse aamhtesem gïetedeminie.
+● Staaten åejvieladtjh edtjieh dan varke gåarede Saemiedigkiem bievnedh gosse orre aamhtesigujmie nïerhkieh mah maehtieh saemide ryöktesth tsevtsedh, jïh magkerh saemien iedtjh jïh tsiehkieh mah maehtieh gïetedamme sjïdtedh.
+Staaten åejvieladtjh jarkelimmieh ånnetji ånnetji båatsoereeremisnie darjoeh bielelen eensilaakan evalueradamme jïh vuarjasjamme, jïh bielelen eensilaakan Saemiedigkine jïh båatsojne rååresjamme.
+Staaten faalenassesne jåartaburrierååresjimmide raeresteminie dåarjoesertiestimmide Saemiedægkan njieljie millijovnh kråvnajgujmie giehpiedidh.
+Staaten faalenassesne jåartaburrierååresjimmide raeresteminie dåarjoeserties...
+STAATEFYLHKENTJÏELTE
+- Staate edtja goh bigkemehïerre jïh eekereerije åvtehkisnie årrodh goh akte hijven åvteguvvie bigkemejielemen sisnjelen, gaskem jeatjah gosse lea byjresen jïh energijen, universelle hammoen jïh arkitektuvren bïjre.
+Dïedte skiltij bïjre nænnostidh rijhke- jïh fylhkegeajnoej lea beajeme distriktenkontovride staaten geajnoevesenen regiojovnekontovridie, mearan tjïelten lea dïedte nænnostidh skiltij bïjre tjïeltij geajnoeh (skiltereereme).
+Staarereereme akte ektieneebneme departementide, direktovratide jïh jïjnjh ihkuve raeride jïh moenehtsidie.
+Staate sæjhta stuerebe gaertenh luhpiedidh viehkine konsesjovneraastide lutnjedh gaskem jeatjah mielhkiedorjemassegaertienidie.
+Staati NASCO-laavenjostoen tjïrrh bïhkedassh bïejesuvvieh guktie edtja loesevierhtiem reeredh.
+Staate jïh Saemiedigkie edtjieh pryövedh seamadidh dovne mandaaten bïjre, jïh gie edtja salkehtimmiebarkoem darjodh.
+Staate beetnegh dejtie plaeride dåårje mah leah garre gaahtjedimmien nuelesne edtja jïjnjh gellielaaketje plaerieh tjåadtjoehtidh.
+Staaten Kaarhtevierhkie eatnemenommh jïh jeatjah nommh nænnoste, mah eah sijjienommelaakesne jallh mieriedimmine tjåadtjoeh.
+staaten jïh tjïeltij reeremh haestesåvva onnelåhkoegïeleldh sijjienommh vaarjelidh jïh unnebelåhkoegïelide vååjnesasse mïerhkemen jïh skiltemen tjïrrh.
+jïh tjïelti byjjesfaamoeh byöroeh sijjienommh
+Staaten akte reaktadiedte saemide nuepieh vedtedh altese kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh.
+Staate aaj almetjerïekteles dïedtem åtna hoksedh saemieh jïjtje åadtjoeh sijjen jïjtsh jielemh reeredh.
+Staate, nöörjen laaken mietie, nasjovnale ulmiej jïh gaskenasjovnale konvensjovni mietie dïedtem åtna gorredidh saemieh maehtieh sijjen jïjtse kultuvreaerpiem reeredh.
+Staate lea seamma boelhken aktem radikale juvrepolitihkem jïh - reeremem sjïehtesjamme, aktine stoerre lissiehtamme juvrelåhkojne goh illedahke.
+staate lohkemesijjiej åvteste Maaksa.
+Saemiedigkien presidente 4.
+Staateministere Erna Solberg, klijma- jïh byjreseministere Tine Sundtoft jïh ålkoerijhkeministere Børge Brende sijhtieh nöörjen reerenassen åvteste årrodh.
+Staateministere dle barkoem åådtje reerenassem øørnedh, dïhte sæjhta jiehtedh staateraerijh nommehtidh (ministerh) mah edtjieh dejtie ovmessie departementide stuvredh.
+STAATEMINISTERE
+- Staate- Dah politihkeles åårganh aktene tjïeltesne- Dah politihkeles åårganh Oslosne jïh Bergenisnie- Dah politihkeles åårganh aktene fylhkentjïeltesne
+Seamma tïjjen goh staaten politihke lea gæmhpoem vaenie gåatomedajvi bïjre sjugniedamme, jïh seamma tïjjen aktem juvrepolitihkem sjïehtesjamme mij krievvide tjarke giehpiedamme, staate aaj aktem siebriedahke- jïh jielemepolitihkem åtneme mij ahkedh orre jïh stoerre bielieh dejstie daaletje gåatomedajvijste vaalta.
+Staateraerije Audun Lysbakken Nöörjen åvteste vaestiedi.
+Staateraerije aaj tjïerteste annje dle lij rikti daejrieh mah konsekvensh daaresjimmie åtna dan 2012-budsjedtese.
+Staateraeresne daan biejjien dle goevtesedirektööre Bjørn Olav Megardem nammoehti goh orre ekspedisjovnen åvtehke Orrestehteme, - reereme- jïh gærhkoedepartementesne.
+STAATERAERIJE- STAATERAERIJE- STAATERAERIJE- STAATERAERIJE- STAATERAERIJE- STAATERAERIJE‐ STAATERAERIJE
+Staateraeresne daan biejjien aktem proposisjovnem böökti raeriestimmiejgujmie jarkelimmide gærhkoelaakesne.
+staate ööhpehtimmiesijjide maaksa lohkehtæjjalåhkoem jïh tjïeltide faalaldahkem vadta dejtie lohkemesijjide utnedh.
+Staate jïh Saemiedigkie diedtem utnieh daerpies bïevnesh jïh materijalem buektedh, mah leah daerpies salkehtimmiebarkosne.
+Dïedtejuakadimmie starnedïenesjisnie staaten dïedte baalhkah, skïemtjegåetieh (starnesijjieh) jïh jeatjah sjïere starnedïenesjem jïh aaj psykijen starnevaarjelimmiem jïh sjïere jiermehkssåjhtoem.
+Staath meatoeh vædtsoesvoete nyjseni vööste lea akte dåeriesmoere siebriedahkesne mij gaajhkem jeatjah evtiedimmiem heerrede aalkoealmetjesiebriedahkine.
+Akte staateles vaarjelimmiedajvereerije edtja tjaelemesijjine årrodh fïerhten ståvrose.
+DENNIE ST
+Åålmege edtja aaj dej nasjovnen unnebelåhkoej nuepieh evtiedidh, sijjen kultuvrem sveerjesne utnedh jïh övtiedidh.
+Hjerttind båatsoesïjte maahta dajvem Mannančeárru nuhtjedh, dajvesne A, daelviegåatoemasse gosse tjuekies gåatome sïjten daelviedajvine Nøørjesne jïh Sveerjesne.
+standardiseremeraerie, mij lea raeriestimmie åårgane orrestimmie- jïh administrasjovnedepartemente iKT:gyhtjelassine, lea åtnoem gïetadamme væhtajgujmie byjjes reeremisnie.
+Maahtah sijjieh årrodh gusnie learohkh edtjieh dovne reegkes gïeline jïh sjeavohtslaakan lohkedh, ussjedidh, digkiedidh, guvviedidh jïh tjaeledh.
+Statens Kartverk orre dïenesjh nedtesne evtiedeminie, jïh daelie maahta saemien sijjienommi mietie syökedh.
+Statistihke mijjese læjhkan vuesehte veartenisnie jïh voengesne dle annje joekehtsh tjoeli gaskem joekoen gelline suerkine.
+Hammoedimmie
+Statistihke, aarvehtse jïh kombinatorihke
+Statistihke jïh aarvehtse
+Statistihke
+Statistihke lea soejkesjidh, tjöönghkedh, öörnedidh, analyjseradidh jïh daatah åehpiedehtedh.
+Juktie Statnett lea soejkesjamme aktem orre straejmieledningem Balsfjovlen jïh Hammerfesten gaskesne, Saemiedigkie lea kultuvremojhtesh vïhtesjadteme dejnie dajvine mah leah bigkemedajven sisnjelen.
+Staatebudsjedtesne dle Statsbygg jïh DSS tjåanghkan 250 millijovnh kråvnah åadtjoeh juktie lissiedaerpiesvoeth maeksedh:
+Daltese-bäjjanimmie
+Barkoe lïhtsigujmie
+St. bïevnesisnie nr 23 (2007-2008) Gïelh pruvvieh bigkieh jeahtasåvva råajvarimmieh elliesvoeten gïeleööhpehtimmiepolitihke jielijeguhkie jïh gelliegïeleldh perspektijvesne.
+st. biev. nr. 35 (2006-2007) Jaksoesvoete, maahtoe jïh sosijalen jaabnedimmie " Båetije biejjien baeniestarnedïenesjh " kapihtele 8.4 lea aktem daejstie dåaradallemetsiehkijstie vuesiehtidh j.g. saemien åålmegasse.
+st. biev. nr. 35 (2006-2007) Jaksoesvoete, maahtoe jïh sosijalen jaabnedimmie "Båetije biejjien baeniestarnedïenesjh" kapihtele 8.4 lea aktem daejstie dåaradallemetsiehkijstie vuesiehtidh j.g. saemien åålmegasse.
+St. bïevn. nr. 28 (2007-2008) vihteste, Saemiedigkie, goh tjïrkije saemiej almetjeveeljeme åårganen åvteste, lea saemiepolitihken vihkielommes premissedeallahtæjja.
+š Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh
+Steebne jallh klååkeme tjuara dejnie våhkojne digkiereaktese seedtesovvedh jallh Läänereaktese Norrbottenen läänesne.
+Stipende vadtasåvva almetjidie mah saemien voestesgïeline, mubpiengïeline jallh ammesgïeline vaeltieh.
+Stipenden bïjre jollebe ööhpentæmma / Stipeanda ja doarjja / Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Stipenden bïjre jollebe ööhpentæmma
+Dåarjoenjoelkedassh stipendese jollebe ööhpehtæmman 2016
+Stipendh jïh dåarjoeh
+Stipendenjoelkedassine jollebe ööhpehtæmman jïjtsh nænnoestimmieh gååvnesieh reektemen, gïehtjedimmien, bååstedemaaksoen jïh hiejhtemen bïjre stipendeste, gaskem jeatjah:
+Stipende vadtasåvva learoehkidie jåarhkeskuvlesne mah:
+Lissiehtamme stipendeåasah jïh vijriedamme ulmiedåehkie stipendese learoehkidie mej saemien faagegievlesne
+Lissiehtamme stipendeåasah jïh vijriedamme ulmiedåehkie stipendese learoehkidie mej saemien faagegievlesne / Maadthskuvle jïh Jåa / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Stipendi stoeredahkh leah naemhtie:
+Stipendi stoeredahke:
+Haarjanimmie goh stååkedimmie, goh teernegespïele, jallh jeatjah spïelh mah leah sjïehteladteme
+Haarjanimmie goh stååkedimmie, goh teernegespïele, jallh jeatjah spïelh mah leah sjïehteladteme taalefaaktah aktene vihties taalesuerkesne haarjanidh, maehtieh åtnasovvedh juktie
+stååkedimmie, goh teernegespïele, jallh jeatjah spïelh mah leah sjïehteladteme taalefaaktah aktene vihties taalesuerkesne haarjanidh, maehtieh åtnasovvedh juktie skraejriem lissiehtidh learohken luvnie. Darjomen aajkoe byöroe tjïelke årrodh
+stååkedidh jïh voejhkelidh gïeletjoejenassigujmie jïh soptsetimmie gïeline barkedh
+gieline stååkedidh jïh voejhkelidh, rijmh, raajroeh, jievkehtimmieh, tjoejenassh, jïh baakoeh gïelesne utnedh
+Leenestuvrie Stuehkesne jih Saemiedigkie stillemem åådtjeme vihtesjidh laakem nasjovnelle unnebelåhkoej jih unnebelåhkoegïeli bïjre mij Tsiengelen 1. b 2010 faamoem åadtjoeji.
+Tsiengelen 1. b 2010 raajeste leeneståvroe Stuehkien leenesne jih Saemiedigkie åejviedïedth utnieh ektiedidh jih vaaksjodh guktie Sveerjen unnebelåhkoepolitihke laantesne dorjesåvva.
+Storbekken johkenjaelmeste jaevresne Nesjøen gåatomedajveraasten mietie dahkoe dan mïerhkese gusnie johke Ekornåa rijhkeraastem tjuahpa.
+Storsund lea gåatomedajve Saltfjellet båatsoesïjtese jïh maahta nuhtjesovvedh golken 1. - voerhtjen 30.
+Vuartesjh Stoerredigkien gåetiesæjrojde, www.stortinget.no, jïh gaavnehth gie båarasommes jïh nøøremes daan beajjetje stoerredigkesne.
+Nedtesne: www.stortinget.no jïh www.tinget.no (noeresæjroeh).
+Strategije noerhtedajvese tjuara dorjesovvedh noerhtedajvine ektine / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Strategije noerhtedajvese tjuara dorjesovvedh noerhtedajvine ektine
+• Strategijeåtnoe: juktie radtjoesåbpoe strategijh ryöknemisnie jïh ryöknedimmesne evtiedidh (guhkiebasse ryöknedh-strategijh)
+Pryöve möölehte guktie learohke maahta aelhkie strategijh nuhtjedh gosse veahkah juaka jïh klaassifiserede, jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh.
+båajhtode darjoeh gosse ryökneme-strategijh nuhtjieh, juktie dah båajhtode ryöknoeh jallh dah tjabreminie strategijem nuhtjedh.
+Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente, Healsoe- jïh hoksedepartemeente, Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente jïh Maahtoedepartemeente leah strategijem dorjeme.
+Soejkesjen leah ovmessh jeatjahdehtemh juktie dej nasjovnelle
+strategijesne sïevede " maanajgïertine saemien maanajgujmie lea daerpies barkijh gieh saemiestieh ". Aaj St. biev.
+strategijesne sïevede "maanajgïertine saemien maanajgujmie lea daerpies barkijh gieh saemiestieh ". Aaj St. biev.
+Strategijen sisvegisne ovmessie raeriestimme guktie dej nasjovnelle unnebelåhkoej reaktah nännoestidh, diss-vielie råajvarimmeh juktie:
+Strategije:
+Strategijh:
+Strategije:
+Strategijh:
+gïelem bigkedh joekehts daerpiesvoetide
+teeksth boelhki jïh aamhtesi mietie bïejedh jïh ellies lohkemeboelhkem raajesijstie tjaeledh
+Studenth byöroeh nuepiem åadtjodh saemien faageterminologijem lïeredh, guktie dah buektiehtieh saemien nåhtadidh sijjen barkosne ööhpehtimmien mænngan.
+Studenth mah leah almetjeregisterisnie Nöörjesne maehtieh lissine stipendem studijidie åadtjodh saemien gïeline jïlleskuvline jïh universiteetine Såevmesne jïh Sveerjesne.
+Studenth jïlleskuvline jïh universiteetine Nöörjesne.
+studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammh
+Læssanamme vaanterdimmie almetjijste jeatjah laantijste leah vueliedimmiem giehpiedamme saemien dajvesne dej minngemes jaepiej, men ij nuekies juktie reakadimmievueliedimmiem jïh juhtemem dajveste jalkesjidh.
+Learohkh mahtieh spielem "Baakoebingo" nåhtadidh gosse baakoeh lïerieminie:
+Stoerredigkie veeljemisnie 2009 dle 76,4% meatan dejstie mah steemmereaktam utnin.
+Saemien Studijemoenehtse (SOL) lea akte jååhkesjamme studijesiebrie Stoerredigkeste, mij edtja dåarjoem åadtjodh staateste, guktie tjåådtje Laakesne geervelïerehtimmien bïjre jaepeste 1976. SOL.
+Stoerredigkie aaj daelie laakh dorje mij soptseste mah laavenjassh tjïelth tjuerieh darjodh.
+Stoerredigkien ålkoerïjhkemoenehtse sov raeriestimmine reerenassen noerhtedajvebïevnesasse bööti voerhtjen 11.
+Stoerredigkie jïh reerenasse dïedtem utnieh laaken mietie, gorredidh guktie fïerhte saamastallije almetje reaktam åådtje saemien gïelem nåhtadidh, mearan Saemiedigkie dïedtem åtna saemien gïelem evtiedidh.
+Stoerredigkesne tjïjhtje politihkeles krirrieh meatan: Barkoekrirrie, Fremskrittskrirrie,
+Dah stoerre gyhtjelassh
+Daennie dajvesne akte stoerre haesteme maahtoe saemien gïelesne jïh kultuvresne fååtese byögkeles reeremisnie, jïh ihke tjuara jïjnjh ovmessie institusjovnigujmie råårestalledh.
+Akte stoerre haesteme daennie suerkesne lea byögkeles reereme ij maahtoem utnieh åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
+Akte stoerre taale lea vuesiehtimmien gaavhtan ij naan tjïelke stoeredahke.
+Dïhte stööremes dahkoe maam nöörjen åejvieladtjh leah dorjeme byögkeles saemien gïelesoejkesjimmien sisnjelen, lij saemielaaken gïelenjoelkedassh nænnoestidh 1990, jïh saemien gïelen reeremedajvem sjïehtesjidh 1992 raejeste.
+stööremes saemien gïeletjïerte tjuara voesteges aelkedh.
+Stööremes fåantoe juktie saemien båarhte veeljedh lea baakoeh fååtesieh, jïh ihke tuhtjie ij saemien nuekies hijven soptsesth.
+Jïjnjh dejstie sijhtieh læjhkan dej maanah edtjieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
+Dah båarasåbpoe learohkh jåvlen mænngan veedtsin, medtie 22 våhkoeh.
+Stuerebe jih vaenebe gievlieh edtjieh veeljijidie lissiehtidh.
+Sturerebe jih vaenebe veeljemegievlieh, doh veeljemegievlieh leah vaananamme 13 gievlijste 7 gievlide.
+Jïjnjemesh destie dan dov byjreske åålmegasse jåhta.
+Stööremes veahka PSA vïrresne lea ovmessie proteineridie tjatneme.
+- Edtja læjhkan jeenjemes garmedidh dejtie njieljie nïejtide ihke dah skraejriem vaalteme jïh Rortunesne tjåådtjeme laavadahki laavadahki jïh vuelienommh tjøønghkeme, Kjølstad jeahta.
+Jienebh joekehts kondomh gååvnesieh seksebovrine jïh gaskeviermesne.
+Jïjnjemes barkoem maaksa beetnegi åvteste maam Sveerjesne tjöönghkeme.
+Stuerebe veeljemh mah ulmiem utnieh mijjen aarkebeajjan, baajebe dah mubpieh vaeltedh mijjen åvteste.
+Daelie soejkesjeminie aktem stoerre 100-jaepien heevehtimmiem Tråantesne 2017.
+stoerredigkiebïevnese aaj jeahta saemiepolitihken haestemh gïelide jïh kultuvridie tjoelmedin tjuara loevenidh byjjesen dïedtem gorredidh dejtie gieh saemiestieh dej jarnges bueriefaalaldahkij sïjse goh starne, syjhteme jïh ööhpehtimmie.
+stoerredigkiebïevnesisnie aaj vuesehte dïhte lea daerpies lihkebe ektiebarkoe institusjovnij gaskem mejtie ööhpehtimmiem aktem dejstie saemien gïelijste faelieh, juktie dagkeres ektiebarkosne lea ov-utnemen nuepieh.
+stoerredigkiebïevnese jeahtasåvva gïelefaagh universitetinie jïh jïlleskuvline.
+Stoerredigkieveeljeme muana gieh edtjieh fylhkijste årrodh dejnie minngebe njieljie jaepine Stoerredigkesne.
+Stoerredigkie - darjomh
+Stoerredigkie faamoem vedti Saemiedægkan mieriedimmieh nænnoestidh saevegeåtnoen bïjre.
+Stoerredigkie laakide muana jïh daan biejjien 169 åålmegeveeljeme tjirkijh åtna.
+Stoerredigkie aktem orre mineraalelaakem nænnoesti jaepien 2009, bielelen Saemiedigkie jååhkesjamme, jïh vaallah dejtie darjoemidie gænnah mejtie laakeraeriestimmie sæjhta stuvrehtidh.
+Stoerredigkie maahta sohtehtihksraeriestimmmiem evtididh reerenassen vøøste jis dah eah lyjhkh guktie reerenasse aktem aamhtesem gietedamme.
+Stoerredigkien bïevneseroene: Akersgata / Prinsens gate 26.
+nænnoestidh, orrijidh jallh laakh jeatjahtehtedh.. staaten baalhkide moenedh (skaehtieh, maaksoeh jïh plearoeh) jïh beetnegh luhpiedidh ovmessie barkojde.. barkoem giehtjedidh reerenassesne jïh geehtedh guktie reerenasse dåarjele dejtie nænnoestimmide Stoerredigkie dorje
+stoerre haesteme saemiengïeleldh maanajgïertebarkijh skreejrehtidh.
+ektiebarkoe jïh aktemïere maanajgïerten jïh skuvlen gaskem lea vihkele guktie saemien maanah edtjieh åadtjodh aktemïerem gïeleöövtiedimmesne dååjrehtidh.
+Jeenjemes dejstie gïelijste mej eah leah jïjtse staate, leah aejhteme gïelh.
+Stoerre dåehkie
+Jolle veanhtadimmieh saemien gïelemoenehtsasse / Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
+Jolle veanhtadimmieh saemien gïelemoenehtsasse
+Stuorrijda lea ektiegåatomedajve Frostisen båatsoesïjtese jïh saemiensijtide Girjas jïh Baste.
+Subtraksjovne lea gaajh krïevije dejtie viesjies learoehkidie.
+Subtraksjovne lea gaajh krïevije viesjies learoehkidie.
+Saemien parlamentarihkeles raerie sæjhta maaje dam jallh dejtie earoehtidh Noerhtelaanti saemien mïrrestallemebaalhkine.
+Juktie edtja noerh vaarjelidh vaahrijste dågkam nåhtadidh, laake gååvnese mij jeahta ij åadtjoeh dågkam åestedh jis nuerebe 18 jaepien båeries.
+Ij ligan dah guaktah naan skuvlh vaadtseme jih nimhtie dejtie geerve daejredh guktie edtjigan gielem learohkide vedtedh.
+Abpe barkosne lea vihkeles lohkehtæjja dejtie reaktoe nommide nåhtede dïrregidie, dorjesidie jïh ovmessie barkojde.
+Maahta dejnie soptsestidh tellefovnesne 911 97 543 jallh e-påastesne kleppe@tmforsk.no
+Akte plearoeh tjïrrehtimmie jaepien 2012 reeknehlåhkoejaapan 2011 plearoeh vaanoeh vuesiehti.
+Aalkoealmetjh leah medtie 5 prosenth veartenen almetjijstie, men leah 33 prosenth dejstie veartenen ellen giefiesommes 900 millijovnh almetjijstie.
+Medtie 95 pryövenassh 100 pryövenassijste leah cellejeatjatehtemh namhtah jïh normaaline vuarjasjidh.
+Medtie bielie dejtsie dovne soptsestieh, luhkieh jïh tjaelieh saemien gïelesne, mearan dah jeatjah saemiestieh.
+Dejstie giej jollebe PSA medtie gåalmehts cancerem gaavna.
+Medtie njieljie govhte våhkoej mænngan pråvhka viht gujnelemmie bååstide båetedh.
+Medtie akte luhkeste almah åådtje jollebe PSA-vierhtiem.
+aarvehtsem darjodh veahkaj bïjre, ryöknedh, taalh viertiestidh jïh taalestoeredahkh joekehtslaakan jiehtedh
+aerviedimmiem darjodh jïh taalh gaavnedh viehkine åejjieryöknemistie, ryöknemematerijelleste jïh tjaaleldh notaatijste, aerviedimmieryöknemem darjodh jïh vaestiedassh vuarjasjidh
+aarvehtsem darjodh jïh gåhkoem, bïjrem, skaavhtegem, arealem, bijjieskieriem, tïjjem, drïektem jïh veahkan laaktevoetem aerviedidh, jïh möölegeståahkem nuhtjedh jïh jarkelidh
+aerviedidh, jïh gåhkoem, arealem, volumem, veahkam, temperatuvrem, tïjjem jïh skaavhtegh mööledh, illedahki bïjre soptsestidh jïh vuarjasjidh mejtie dah leah reaktoe
+aarvehtsem darjodh jïh stoeredahkh gåhkose, arealese, veahkese, volumese, skaavhtegasse jïh tïjjese möölehtidh, jïh tïjjem jïh tïjjeintervallem nuhtjedh aelhkie aerviedimmine, illedahkide digkiedidh jïh vuarjasjidh man reaktoe dah leah
+aerviedidh vaestiedassh, praktihkeles laavenjassh ryöknedh, digitaale dïrregigujmie jïh bielelen, illedahkide åehpiedehtedh jïh vuarjasjidh man reaktoe dah leah
+Dïhte aaj veanhta raastendåaresth laavenjostoe dan bïjre sæjhta daerpies årrodh.
+Voenges reereme vaarjelimmiedajvijste lea ILO-169 aalkoealmetji bïjre, artihkele 15 nr. 1 mietie, mij staatese dïedtem vadta saemieh åadtjoeh meatan årrodh nuhtjedh, reeredh jïh gorredidh eatnemevierhtide saemien dajvine.
+Vaarjelimmiedajvh, dovne nasjovnaalepaarhkh, eatnemevaarjelimmiedajvh jïh eatnemereservaath reeresuvvieh vaarjelimmiemieriedimmien mietie fïereguhten vaarjelimmiedajvese.
+Vaarjelimmiedajvereereme jïh eatnemegellievoete - Jan Åge Riseth
+Gosse vaarjelimmiemieriedimmieh darjoeminie, Saemiedigkie rååresje åejvieladtjigujmie mah dïedtem utnieh, latjkoen mietie Saemiedigkien jïh Byjresevaarjelimmiedepartemeenten gaskem, bïhkedassi bïjre vaarjelimmiesoejkesjebarkose eatnemevaarjelimmielaaken mietie saemien dajvine.
+Vaarjelimmiemieriedimmie jïh gånkan resolusjovne
+Vaarjelimmie aaj vaarjelimmie aarvojste.
+vaarjelimmie sæjhta 2009 raajan hoksedh bieliejaapetjenbïevnesh åejviedarjomiej bïjre aaj saemiengïelesne båetieh gusnie iemeles.
+vaarjelimmie vaarjelimmiepliktevierhke sæjhta tjaalegadtjem " Dov nuepieh voestegesdïenesjimmine " saemiengïelese jarkoestidh jïh dam maahta gaajhkide seedteh gieh dam sijhtieh.
+vaarjelimmie vaarjelimmiepliktevierhke sæjhta tjaalegadtjem "Dov nuepieh voestegesdïenesjimmine" saemiengïelese jarkoestidh jïh dam maahta gaajhkide seedteh gieh dam sijhtieh.
+vaarjelimmie
+Vaarjelimmiedajveståvroeh edtjieh vaarjelimmiedajvide reeredh dej mieriej mietie mah leah vaarjelimmiemieriedimmesne nænnoestamme, dejnie Gånkan resolusjovnine mij vaarjelimmiemieriedimmiem lissehte, jïh aaj eatnemegellievoetelaaken nænnoestimmieh.
+Vaarjelimmiedajveståvroeh / Verneplanarbeid / Eatnemegellievoete / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Vaarjelimmiedajveståvrojne / Eatnemegellievoete / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Vaarjelimmiedajveståvrojne
+Tjïelteståvroeh, fylhkendigkie jïh Saemiedigkie vaarjelimmieståvrojde veeljieh.
+Dïhte vaarjelimmie jolle maaksovi vööste maam laake vadta beajjetjen gohtje jollemaaksovevaarjelimmie.
+Akte suaja mijjen vihkielommes daerpiesvoeth vaarjele
+Tjïelten baalhkahDaelie datne aktene skuvlesne vaadtsah maam tjïelte bigkeme jïh eekie.
+Tjïelth edtjieh laavenjassh vaeltedh mah leah nuhteligs dejtie jïjtsh årroejidie, jïh laavenjassh mah jïjnjh voenges daajroeh krievieh.
+Tjïelth edtjieh annjebodts laavenjostedh daejnie suerkine dennie orre ektietjïeltesne: Maanavaarjelimmiedienesje, Byjrese-jïh laanteburriereereme, Evtie dim mie kontovre, Skaeh tiekrievije, Tjïeltebijjiedåaktere, Dåaktere
+- Tjïelth jïh fylhkentjïelth leah joekoen vihkeles evtiedimmiebarkosne saemien gïeline.
+- Tjïelth jïh fylhkentjïelth leah vihkeles gïeleevtiedimmiebarkosne, dan åvteste dah dïedtem utnieh dïenesjh dan aktegs almetjasse faalehtidh, jïh aaj dejtie dïenesjidie saemien gïelesne faalehtidh, Saemiedigkien presidente Aili Keskitalo jeahta.
+Tjïelth jïh fylhkentjïelth saemien gïelen reeremedajvesne leah fïerhten jaepien medtie 45 millijovnh kråvnah guektiengïeledåarjojne åådtjeme.
+åadtjoeh tjïelte-jïh fylhkenskaehteste, maaksoeh tjïelten jïh fylhkentjïelten dïenesjinie jïh sertiestimmieh staateste.
+Tjïelth jïh fylhkentjïelth
+Dah tjïelth leah gaajh joe kehts dovne gosse geografijen, arealen jïh almetjelåhkoen bïjre.
+Nesseby, Tana, Kåfjord, Lavangen, Tysfjord jïh Snåase.
+Tjïelte ohtsemem Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeentese seedtie
+Tjïelth
+Dah tjïelth nænnoestieh mennie skuvlesne akte dagkeres faalenasse edtja årrodh.
+Tjïelte hokse gaajhkesh mah govlehtimmiereaktam utnieh ��adtjoeh lahtestimmine båetedh, jïh dam seedtie
+Tjïelth gusnie vaenebe enn
+Tjïelth sijhtieh aevh kiem utnedh nænnoesåbpoe faagebyjresijstie, akte nænnoe såbp poe maana vaarje limmie jïh akte faage byjrese mij maahta skuvlem jïh maana giertem nænnoestidh ", Pedersen jeehti.
+Tjïelti / fylhkentjïelti veanhtadimmieh jïh åssjaldahkh Saemiedigkien jïh gïelemoenehtsen barkose, håaleme Porsanger tjïelten jïh Snåasen tjïelten baaktoe
+Daamtaj veedtjeme tjirkijidie learohkeraerijste maana-jïh noereskuvlinie jïh noeredåehkijste.
+Dah mah sïjhtieh tjïeltide iktedidh vienhtieh gåa rede jïjnjh beetnegh spååredh jis smaave tjïelth ektesne gïeh teldieh.
+Dovne tjïelth, fylhkentjïelth, fylhkenålmah, direktovraath, deparatemeenth, Saemiedigkie, Reerenasse jïh Stoerredigkie dïedtem utnieh saemien gïeline barkedh.
+tjïelth dïedtem utnieh maana- jih voereshoksem öörnedh abpe jallh bielietijjem unnebelåhkoegïeline jis naakene reeremedajvesne dam vaajta
+Tjïelti barkoe lea joekoen vihkeles juktie saemien gïelem eevtjedh, gaajhkine dajvine gusnie saemieh årroeh.
+Tjïelti lea reakta nommh nænnoestidh, gaskem jeatjah byögkeles påastesijjide, tjåahkesijjide, gaatide jïh byögkeles gåetide.
+Dah tjïelth leah tjåadtjoehtæjjah goh voesteslinjedïenesje laantebårran
+Tjïeltine mah leah reeremedajven ålkolen, desnie learohkh ajve reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne indivijduelle våaroemisnie.
+Tjïelth reeremedajven ålkolen gaertjiedamme dïedth utnieh faalenassen bïjre saemien gïelesne.
+Tjïelth dïedtem utnieh sosijaale dïenesjh vedtedh.
+Tjïelte dïedtem åtna ihke maanagïertefaalenasse saemien maanide saemien gïelese jïh kultuvrese bigkie (maanagïertelaake § 8)
+Maahta tjïelten åejviem Oslosne jïh Bergenisnie viertiestidh stoerredigkiepresidentine.
+Tjïelte Fïerhten njealjeden jaepien dah voenges årrojh aktene tjïeltesne tjirkijh veeljieh dan bijjemes politihkeles åårganse tjïeltesne: tjïelteståvroe.
+Saemiedigkien tjïeltekonferanse lea heajhteme
+Tjïelten arealesoejkesjh
+Tjïelte nænnoste syökedh meatan sjïdtedh.
+Tjïelth mah jienebe enn aktene reeremedajven sisjelisne lissine 500 000 kråvnoeh åadtjoeh.
+Dej prinsihpi mietie tjïeltereformesne Saemiedigkie kreava dah orre tjïelth aaj tjuerieh barkedh juktie maehtedh hijven jïh seammavyörtegs dïenesth faalehtidh, ellies jïh iktedamme siebriedahkeevtiedimmie ektiedamme saemien gïelese jïh siebriedahkejieliedasse.
+Tjïeltereforme ij assimileradimmiem ulmine utnieh, naemhtie guktie mijjieh aarebi daan biejjien govlimh daaroedehtemepolitihken jaepijste. Men læjhkan bïllem dïhte guhkiebasse maahta dagkerh effekth åadtjodh, dastegh saemieh akte kultuvrelle jïh politihkeles unnebelåhkoe sjidtieh gaajhkine båetijen aejkien tjïeltine.
+Tjïeltereforme jïh haestemh ektiedamme saemien kultuvrese, gielese jïh lïerehtæmman vuesiehtieh akte tjïelke daerpiesvoete gååvnese dejtie haestiemidie vuartasjidh eensilaakan jïh tjåenghkies. Voestes nuepie lea mænngan daan våhkoen:
+Tjïeltereforme Saemiedigkie sæjhta dov mïelem govledh tjïeltereformen bïjre
+Tjïeltereforme / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Tjïeltereforme
+Tjïelte maahta nænnoestidh lïerehtimmiem saemiengïelesne bïejedh akten jallh gellide skuvlide tjïeltesne.
+Tjïeltesektovri siebrie
+Tjïelteståvroe- jïh fylhkendigkie veeljemisnie daamtaj jïjnjh voenges krirrieh, lissine dejtie " siejhme " krirride.
+Tjïelteståvroe- jïh fylhkendigkie veeljemisnie daamtaj jïjnjh voenges krirrieh, lissine dejtie "siejhme" krirride.
+Tjïelteståvroe maahta nænnoestidh saemien edtja seammavyörtegs nöörjen gïeline årrodh abpe jallh bielieh dehtie tjïelten reeremistie (§3-9).
+Dah aamhtesh mah tjïelteståvroe jïh fylhkendigkie sjæjsjalieh, stoerre ulmiem utnieh årroji aarkebeajjan.
+åejviem veeljie.
+Tjïelteståvroeveeljemisnie aaj maahtah aktem persovnesteemmem vedtedh kandidaatide jeatjah veeljemelæstojne.
+TJÏELTE
+Snjaltjen 22. b. gellie almetjh vædtsoesvoetem dååjrin.
+Snjaltjen 22. b. aaj maanah Nøørjesne reakasovvi.
+Daaresjimmien mænngan snjaltjen 22. b. Jaapan 2012 dle lyjkeme 130 millijovnh kråvnah juktie jeatjah sijjieh leejjedh, jïh tjïrkeme- jïh bueriedimmiebarkoem maeksedh daaresjimmien mænngan snjaltjen 22.
+gïehtjedidh jïh voejhkelidh baakoej tjoejenassi, rijmi jïh raajroejgujmie
+gïehtjedidh joekehts jïh mij dïhte seamma saemien gïelen jïh jeatjah gïeli gaskem
+Analyjse vuesehte jienebh fylhkentjïelth jïh tjïelth leah sijjen vierhtieh giehpiedamme saemien museumidie mænngan Saemiedigkie reeremedïedtem åadtjoeji.
+fenomenh goerehtidh elmien jïh tjoejen bïjre, buerkiestidh maam vuajna, jïh buerkiestimmieh raeriestidh
+goerehtidh, eksperimenteradidh jïh hammoedidh logiske ussjedimmieh viehkine geometrihkeles åssjelijstie, jïh geometrihkeles tsiehkieh buerkiestidh mah leah joekoen vihkeles teknologijesne, kåanstesne jïh arkitektuvresne
+• Ussjedalledh jïh vuarjasjidh lea buerkiestamme goh "Sjæjsjele mejtie akte illedahke
+• Ussjedalledh jïh vuarjasjidh lea buerkiestamme goh "Sjæjsjele mejtie akte illedahke lea vaestiedasse gyhtjelassese mij gihtjesovviš.
+• Ussjedalledh jïh vuarjasjidh lea buerkiestamme goh "Sjæjsjele mejtie akte illedahke lea vaestiedasse gyhtjelassese mij gihtjesovviš.
+Gïehtjedidh jïh orre baakoeh lïeredh learohke galka njaalmeldh jïh tjaaleldh teeksth darjodh gusnie jïjtse våajnoem buakta.
+goerehtidh jïh buerkiestidh struktuvrh jïh jarkelimmieh geometrihkeles maalline jïh taalemaalline goerigujmie, baakoejgujmie jïh formeligujmie
+matematihkeles maallh goerehtidh, ovmessie maallh viertiestidh jïh vuarjasjidh magkeres bïevnesh maallh maehtieh vedtedh, jïh gusnie dah faamoem utnieh jïh gusnie dah eah faamoem utnieh
+matematihkeles maallh goerehtidh, ovmessie maallh viertiestidh mah seamma praktihkeles tsiehkiem buerkiestieh, jïh vuarjasjidh mah bïevnesh maallh maehtieh vedtedh, jïh mennie suerkesne dah leah luhpies jïh mah gaertjiedimmieh dah utnieh
+goerehtidh guktie almetjh nuhtjieh eatnemevåaromem, jeatjah vierhtieh jïh teknologijem Nöörjesne jïh jeatjah laantine veartenisnie, jïh premisside akten monnehke evtiedæmman digkiedidh
+goerehtalledh guktie teknologije jïh siebredahken jeatjahtahtemh saemien jïh gïelem åtnoem dæjpa jïh dïejveldidh mij dïhte aerpiemaahtoeh daaletje siebredahkesne
+Sualadidh maahta jïjnjem årrodh - beetnegh baanghkeste sualadidh jallh daatamaasjinam aktede kontovristie vaeltedh jallh skubpegem " löönedh " bielelen aajhtere dam daajra, jïh " åajaldidh " dam bååstede vedtedh.
+Sualadidh maahta jïjnjem årrodh - beetnegh baanghkeste sualadidh jallh daatamaasjinam aktede kontovristie vaeltedh jallh skubpegem "löönedh" bielelen aajhtere dam daajra, jïh "åajaldidh" dam bååstede vedtedh.
+jïh saemien gïelide nuhtjedh sijjen tjaaleldh
+Reeremedajven vijredæmman såevmiengïelem, meänkieliem jïh saemiengïelem 50 milljovnh kråvnah dejtie tjïeltide staatedåarjominie åadtjoeh.
+Såevmien saemien bibliografije
+Såevmien, saemien jih meänkielin reeremedajviej sisjelisne aaj laantedigkh mah leah Dalarna, Gävleborg, Jämtland, Norrbotten, Stockholm, Södermanland, Uppland, Västerbotten, Västmanland, Västernorrland, Örebro, Östergötland jih aaj Västra Götalandsregijovnem.
+Såevmesne utnieh noerhtesaemien, enaresaemien jïh luvliesaemien.
+Dïhte tjoeje Nöörjen åålmegelaavlomistie "Ja vi elskerš akte bielie sjïdti dehtie stoerre veelkes sjeavohtsvoeteste.
+Dïhte tjoeje Nöörjen åålmegelaavlomistie "Ja vi elskerš akte bielie sjïdti dehtie stoerre veelkes sjeavohtsvoeteste.
+Goekedimmie jïh radioaktiviteete
+Goekedimmie jïh radio-aktiviteete
+Såevmie åejvieladtjeraeriem Russlaantese vedti.
+Tjoeperde man jïjnje raasisme lea
+Baakoehaamoedimmieh jïh dïejvesh leah vihkeles daennie barkosne.
+Sorselen gærhkosne stoere klaase gellie klaeriejgujmie. Desnie saemien nyjsenæjja rööpses åarjelsaemien tjohpine jïh altese faerhmesne onne maana. Dej baalte nyöjtetje noerhtesaemien tjohpine jïh dah mubpide almetjidie vuartesjeminie gïeh Jeesusen bïjre tjåadtjoeh.
+Sorselen gærhkoe
+Daate joekehtse læssene gosse båarasåbpoe sjædta.
+- Susanne joekoen geerjene ihke altese voelph dam skraejriem vuesiehtamme, jyøne Svein
+Dïhte guhte saemeste jallh saemien tjaala akten voenges byögkeles åårganese reeremedajvesne, reaktam åtna vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne. (§3-3).
+Dïhte guhte ohtsemasse sov nommevæhtam beaja, tjuara luhpiem utnedh dïedtem bïejedh sïeltese / institusjovnese.
+Dïhte jaahka dam voejhkelimmiem steemmereaktine dejtie mah leah 16 jaepien båeries, bene ij steemmadimmiem Gaskeviermesne lyhkh.
+Dïhte aaj dåeriesmoerh åtna taalh veesmedh stoeredahken mietie gosse taalh stuerebe goh 20, mij maahta vååjnedh goh dïhte daajroem fååtese taali sijjien bïjre gaskemsh. Aktene
+Dïhte eahtsa daanhtsodh, jïh sæjhta meatan årrodh jeatjah saemien noeride vuesiehtidh daanhtsoe aaj maahta aktem sijjiem utnedh kultuvrebïeljelimmesne.
+Dan lea hijven illedahkh gaahtjemistie Artic Winter Games jïh jieniebistie jeatjah gaahtjemijstie.
+Jeesusen aaj eejhtegh goh mijjen leah eejhtegh.
+Sijhti maaje jienebh skuvlh vaedtsedh, mohte idtji asth.
+Vihkeles dïhte guarka dovne man åvteste jïh guktie mijjieh viehkiedïrregh jïh vuesiehtimmieh nuhtjebe.
+sådtoej luejhtiemasse,
+Dah edtjieh saemien lahtesh voerkeslaakan nåhtadidh.
+Dah edtjieh saemien lahtesh voerkeslaakan nåhtadidh.
+Dellie Jupmelen gieriesvoetesne libie. Idtjin gåessie gænnah Jeesusen voelph dan gieriesvoetem åajaldehtieh.
+luhkide jallh tjuetide akte taale lea lïhkemes gosse gåhkoe lea onne.
+Altese vaestiedassh mijjese vaenie bïevnesh vedtieh maam maahta, maam båajhtode guarka, mejtie aelhkie jïh rigide strategijh åtna jallh mejtie strategijh fååtese.
+Vaestiedassh addisjovne- jïh subtraksjovnelaavenjasside maahta vuesiehtidh Maarja ij addisjovnem jïh subtraksjovnem haalvoeh, ij smaave taalh gænnah. Naemhtie dovne
+Altese vaestiedassh leah "smaave taalhš.
+Dah vaestiedassemöönsterh pryövesne vuesiehtieh posisjovnesysteeme lea ånnetji stïeresne Aantan luvnie.
+Svanjggán daah raasth (Kaarhtelissie 2): Dehtie mïerhkeste gusnie geajnoe 77 rijhkeraastem tjuahpa, daam geajnoem geajnose E6, dellie E6:m åarjese dan mïerhkese gusnie E6 ruevtiegeajnoem Nordlandsbanen tjuahpa, daan ruevtiegeajnoen mietie seamma jællose goh Ståkkåhjåhka, vyjrehkåbpoe daam johkem dan mïerhkese gusnie raaste Semisjaur-Njarg jïh Svaipa saemiensijti gaskem rijhkeraastem gaavnesje (33 W 518200 7375859), meatesth rijhkeraastem noerhtese dan mïerhkese gusnie geajnoe 77 rijhkeraastem tjuahpa.
+Svanjggá göökte dajvide juakeme; A jïh B.
+Svein Lundese soptsestamme Åarjelh-saemien gielese jarkoestamme: Åsta Vangberg
+Intervjuere: Svein LundÅarjelh-saemien gielese jarkoestamme: Åsta Vangberg
+Svein Lund Ebba Westerfjelline jih Sofie Kappfjelline soptsesti Maajh-jaevresne 2003 (Guvvie: Basia Głowacka)
+Cyanväte, vaarege gasse.
+Sydsamisk-norsk ordbok.
+håalesyntese edtja utnedh goh lissiedïrregem daamhtaj staeridimmieprovgrammine.
+Systeme gïetede man jïjnjh fïerhten aejkien lea jïjtjemaaksovem maakseme jïh ryöknoe man stoerre rabadte sjædta jollemaaksovetråahpan mietie fïerhten aejkien maam akt åestedh.
+systematijen maahtoetseegkem jïh dotkeme dejtie gïelide sæjhta årrodh vihkeles våarome vijrebe barkoen åvteste tjïrkedh jïh eevtiedidh åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelide.
+Joekehts darjomi tjïrrh galka gïelem lïeredh soptsestidh, goltelidh jïh guarkedh.
+Tabelle vuesehte guktie jollemaaksovevaarjelimmie daltesinie åasam vaenede.
+Tjuara tabellem vealan lohkedh juktie progresjovnem dej ovmessie daltesi gaskem lohkedh jïh, tseagkan juktie learohken tjåenghkies maahtoem gaavnedh.
+Maahta goerem aelhkebe darjodh maadthskuvlese goh jåarhkeskuvlese.
+Maahta tabellem aelhkebe darjodh maadthskuvlese goh jåarhkeskuvlese.
+Taabuaamhtese
+Taktile learohkh lyjhkoeh
+Tårnet skuvle aaj prosjektem åtneme (2012) man nomme "skuvle goh kultuvreguedtije mearoesaemien kultuvrese jïh mearoegöölemasse ".
+Tårnet skuvle aaj prosjektem åtneme (2012) man nomme "skuvle goh kultuvreguedtije mearoesaemien kultuvrese jïh mearoegöölemasse ".
+Tårnet skuvle, Åarjel Varangeren tjïelte
+Tårnet skuvle Åarjel Varangeren tjïelte lea 23 400 kråvnah dåarjojne åådtjeme juktie låavthgåetiem tseegkedh moereste maam edtjieh nuhtjedh goh ålkoeskuvle jïh mij sjeahta dejtie learoehkidie mah leah svihtjemeheaptoes.
+Teaterestuhtjen våarome lea gærja "Långa Lappflickanš maam tjaelije Åke Lundgren lea tjaaleme.
+Teaterestuhtjen våarome lea gærja "Långa Lappflickanš maam tjaelije Åke Lundgren lea tjaaleme.
+Akte teaterestuhtje akten saemien nyjsenæjjan bïjre mij byjjene jih raasebiologijem dååjre 1800- jih 1900-låhkoen aalkoelisnie.
+Teaterekåansten tjïrrh dïhte joe guhkies jïh gellielaaketje dååjrehtimmiem åådtjeme.
+Teatere lea eejnegen profesjovnellen institusjovne Nöörjesne scenesne gusnie saemeste.
+Teatere lea jaepeste 2006 åådtjeme stinkes gïehtelimsdåarjoem saemiedigkien budsjetten tjïrrh.
+Teatere
+Byöroe tjaalegem sjïehtedidh learohki daltesasse.
+Tjaalege leessesåvva lïerehtimmiesæjjan.
+Ij edtjh teekste bæjhkoehtamme årrodh aarebi.
+Teksteguarkeme
+Teekste lea guhkies jih datne aaj tjaalegem juakeme sjiehteles boelhketjigujmie.
+Teekste lea jarkoestamme noerhtesaemien gïeleste dejtie jeatjah saemien gielide.
+Boelhke tekstelohkeminie synagogeste damtijin.
+dimmjste Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte
+Dïhte bööremes våarome terminologijeevtiedæmman, lea gosse evtiedimmie orre baakojste daerpiesvoetijste jïh vaajtelijstie båata dejstie ovmessie faagesuerkijste, vuesiehtimmien gaavhtan gosse mekanihkefaageles jïh gïelefaageles daajroe ektesne berkieh terminologijeevtiedimmine.
+Teeste vååksjede jis HPV typem åtna, humaneles papillomviruse, maam vaahra boernengåetiecancerasse vadta.
+sjïehteles sjaangerem, vierhtieh jïh gïeleåtnoem veeljedh gosse teekstem tjaeledh
+sjïehteles sjaangerem, vierhtieh jïh gïeleåtnoem veeljedh gosse tjaelieminie
+Teeksth, tjoejh, vidoeh jïh lïeremedïrregh viermesne saemien gïelesne (jïh jeatjah unnebelåhkoegïelh) aelkebe jaksoes sjidtieh.
+Dah tjaalegh mejtie learohkh edtjieh jarkoestidh maehtieh dovne geerve jïh aelhkie årrodh, guktie gaajhkh learohkh maehtieh tjaalegigujmie barkedh mejtie maehtieh haalvedh, jïh mah seamma aejkien dejtie nuepieh vedtieh misse akt silledidh.
+tjïelkeste veele jïh maereles faagegïelem åtna
+aelhkie faagegïelem åtna lea tematihkeles ektiedimmiem jïh maereles struktuvrem åtna faageles aamhtesh tjïelkeste,
+Tjuvhtehte naan bielide argumentasjovnine jïh
+Dah tjaalegh maehtieh joekehts gåhkoejgujmie årrodh, jïh ovmessie teekste-såarhtigujmie.
+Dah tjaalegh maehtieh heamtuvrh, dikth, laavlomh jïh jïjtsh soptsesh årrodh.
+Teknijhken vuekesne sæjhta veeljeme ellies vaestiedassem teeksteldh representasjovnen uvte gaajhkh åtnoesuerkiej mietie mah ij daenbiejjien leah ellies vaestiedassij åvteste.
+ Teknologeles dïrregh mah leah sjïehteladteme saemien væhtide
+Te Kōhanga Reo lea dan gaavhtan beagkoes jeatjah iemiealmetjinie.
+Te Kōhanga Reo dan hijven sjïdtji, jïh ålvas jeenjh maōrimaanah lin aalkovistie 1980-låhkoen gïelebiesiemaanajgïerte orreme.
+Te Kōhanga Reo lea maōri jïh lea " gïelebiesie ".
+Te Kōhanga Reo lea maōri jïh lea "gïelebiesie ".
+Teema Aamhtese Politihkere / krirrie Maam politihkere / mij lahteste krirrie veanhta
+Teema Aamhtese Politihkere / Maam politihkere / lahteste krirrie veanhta
+Doh teemah vuelielisnie jïh learohkeportrehth såemies raeriestimmieh vedtieh learohki guhkiebasse barkose.
+Teemah vuelielisnie jïh learohkeportrehth såemies raeriestimmieh vedtieh dan guhkiebasse barkose learoehkidie
+Byøroe dam maahtoem, maam åålmegi jaahkoeøøhpehtimmiebarkijh leah åådtjeme
+Temperatuvrem bijjebe 41 graadh åtna.
+Temperatuvre aaj maahta jieniedidh jis maana reejredh jallh verviestidh.
+Lissine dan barkose teermigujmie jïh normeradimmine institusjovne aaj gïelegorredimmine barka.
+Joekoen daerpies termebarkojne
+Terminologije edtja aaj meatan årrodh dennie åarjelsaemien digitaale baakoegærjesne nedtesne - http://www.baakoe.org mij lea akte laavenjostoe Tromsøen universiteeten jïh Saemiedigkien gaskem.
+guvviedidh, tjaeledh, haamoedidh, dorjehtidh, sjugniedidh, bigkedh, darjodh, mubpide ööhpehtidh, kroessh biejedh, photostory darjodh, vuesiehtidh, notath vaeltedh, doehtedidh, maallem darjodh, bietskiedidh jïh lïjmesjidh
+geometrihkeles goerh jïh maallh guvviedidh, bigkedh, goerehtidh jïh buerkiestidh praktihkeles ektiedimmine, aaj teknologijesne jïh hammoedimmesne
+guvviedidh jïh buerkiestidh gåevieh parameeterhammosne jïh aerviedidh gusnie dagkerh gåevieh sinsitniem kroessedieh
+The imagineNATIVE Film + Media Arts Festival lea akte aalkoealmetji meedija- jïh kåanstefestivaale, mij öörnesåvva fierhten jaepien Torontosne Canadesne.
+Thomas Åhrén / Tjirkijh / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+CV
+NSR
+Thomas tjuara jieledh jïh daejredh altese reakedsbiejjie lea sårkose ektiedamme.
+Thomas jïh Danica edtjieh geerve almetjinie sjïdtedh fïereguhtene bielesne dehtie tjåenghkies veartenistie.
+Thomassen tjïerteste Saemiedigkien budsjedte jïh saemien siebriedahke tjarke tsevtseme sjidtieh reerenassen faatoes væljoste daerpiesvoetide jååhkesjidh saemien siebriedahkesne.
+Thomassen veanhta Rággon fokuse noere entreprenöörskapese Noerhte-Saltesne maahta akte sjïere faamoe sjïdtedh prosjektese, dan åvteste dïhte maahta viehkiehtidh otnjegem jarkedh dej noerigujmie mah dejtie stoerre staaride juhtieh.
+Tæjmoeh leah 60-minudten ektievoetine:
+Tæjmoeh leah 60-minudten ektievoetine
+Tæjmoeh leah 60-minudten ektievoetine.
+Tæjmoelåhkoe lea 60-minudten ektievoetine:
+Tiina Sanila-Aikio, saemiej åvteste Såevmesne
+Govlesadtemegoevtese
+Bispetjåanghkoen tjirkije
+Traineeprogramme Buolvas buolvvaj biehkie daennie programmeste.
+Krïhke ij vuejnieh luhkie maahta juakasovvedh unnebe dåehkine.
+Krïhke lea jueriedisnie guktie edtjieh dam darjodh.
+Krihke jïh Kaarije aktem luhkiestuhtjem jïh njieljie kråvnastuhtjh utnieh jïh edtjieh bovresne mïnnedh.
+Dïhte orre teknologijegåetie Romsen Universiteetesne aktem aalkoedåarjoem åådtje 30 millijovnh kråvnine.
+Universitete Tromsøsne edtja daam evtiedidh, jïh 150 000 kråvnah åadtjoeji jaepien 2010 juktie noerhtesaemien versjovnine nïerhkedh.
+Universitete Tromsøsne 955 000 kråvnah dåarjojne åådtje reerenasseste juktie digitale dïrregh evtiedidh juktie edtja aelhkebe sjïdtedh saemien gïelem nåhtadidh.
+Akte betaversjovne evtiesovveme aktede maasjinejarkoestimmieprogrammeste Universitetesne Tromsøsne, mij nuepiem vadta aktem noerhtesaemien tjaalegem lijmesjidh jïh dle dïhte nøørjen gïelese jarkoestamme sjædta.
+tieh aktede jarkelimmeste
+Digkiedimmine TV. ' sne dah politihkerh dejstie stoerre krirrijste maehtieh sïejhme politihkeles joekehtsh digkiedidh, bene eah maehtieh gaajhkide aamhtesidie bæjjese vaeltedh mah leah vihkeles ovmessie tjïeltine jïh fylhkine.
+Digkiedimmine TV. 'sne dah politihkerh dejstie stoerre krirrijste maehtieh sïejhme politihkeles joekehtsh digkiedidh, bene eah maehtieh gaajhkide aamhtesidie bæjjese vaeltedh mah leah vihkeles ovmessie tjïeltine jïh fylhkine.
+TLV aaj vuarjesje jis åtnoem daalhkesistie maahta siebriedahken maaksovh vaeniedidh, vuesiehtimmien gaavhtan operasjovnh, skïemtjetjaelemh jallh voeresehokse.
+TLV apotehkide bæjhkohte mah alternatijvh mah leah boelhken sæjjasadtje jïh mejtie edtjieh målsodh.
+TLV aaj göökte reservealternatijvi bïjre bæjhkohte jis boelhken sæjjasadtje nåhka.
+TLV sjæjsjele guktie dah åasah sjidtieh mænngan daalhkesesïelth åasajeatjatehtemem ohtsedamme.
+TLV jïh FASS webbesijjieh utnieh gusnie maahta vuejnedh jis daalhkesem lea subvensjovneradamme jallh ij leah.
+Udir.no - Artihkele, Tjaaleldh prosjekte
+Udir.no - Vuarjasjimmie tjaaleledh barkoe
+Udir.no - Sijjienommh
+Udir.no - Bijjiedimmievuekieh Saepmesne, Heamtuvrh
+Udir.no - Buerkiestimmie bihkedæmman
+Udir.no - Learoesoejkesje nöörjen gïelesne learoehkidie mej saemien voestesgïeline
+Udir.no - Diktesoptsese, gaarhkenotaate, DSL-goere
+Udir.no - Dïejvesh mah båatsosne åtnasuvvieh
+LEAROESOEJKESJE EENGELSKEN GÏELESNE
+Udir.no - Disposisjovne akten faageartihkelasse
+Udir.no - Laahkoeh
+Udir.no - Suejnieh
+Udir.no - Gïelesuerkieh
+Udir.no - Nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestidh
+Udir.no - Learoesoejkesje matematihkesne ektiefaage
+Udir.no - Ryøknemeaarke - goere juktie baakoesojjehtimmiem haarjanidh
+Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 1
+Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 4
+Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 5
+Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 6
+Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 7
+Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 8
+Udir.no - Ööhpehtimmiesoejkesje: Daltese 9
+Udir.no - Sïejhme lidteratuvre jïh learoevierhtieh
+Udir.no - Saemien heamtuvrh jïh aalkoealmetji heamtuvrh
+Udir.no - Learoesoejkesje siebriedahkefaagesne saemien
+leah dah åejviegïeletjïerth Nøørjesne.
+Vaenie almetjh gaajhkh krirrieprogrammh luhkieh.
+Akte håvhtadihks gïele lea akte gïele gusnie ahkedh vaenebe maanah gïelem soptsestieh, akte ietjmies håvhtadihks gïele lea akte gïele maam mahte ajve geerve almetjh sopsestieh, jïh akte mahte nåhkehtamme gïele ajve naan gille båeries almetjh soptestæjjah åtna.
+Akte ulmie gosse biejjiem mïerhkesje lea maanagïertem våajnoes darjodh goh akte saemien lïerehtimmiesijjie, jïh goerkesem sjugniedidh maanagïerten sisvegasse jïh dejtie vihkeles prosesside mah leah maanaj, eejhtegi jïh barkiji gaskem.
+Åssjele lea sinsitniem krøøhkedh, jïh goerkese maanaj jïh noeri gaskemsh, joekehts maadtojne.
+Pryöven aajkoe lea learohkh damtijidh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh juktie aktem buerebe våaromem åadtjodh dan guhkiebasse barkose dej uvtemesth tjiehpiesvoetigujmie ryöknedimmesne.
+Pryöven aajkoe lea learohkh damtijidh mah lissie dåarjelimmiem daarpesjieh juktie aktem buerebe våaromem åadtjodh dan guhkiebasse barkose dej uvtemesth tjiehpiesvoetigujmie ryöknedimmesne.
+Pryöven aajkoe lea
+dïejvesh jïh viesjies ryökneme- jïh ryöknedimmietjiehpiesvoeth.
+Ulmiejaksoe:
+Dehtie mahte 4500 stoerre våarhkoste saemien daeverijstie, dle ussjede medtie 2000 daeverh bååstede foeresjidh saemien museumidie.
+Ulmie lea learohkh edtjieh aktem stuerebe baakoeveahkam åadtjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gosse baakoegærjam nåhtadieh.
+Desnie meatan årrodh, earoem vuesiehtidh jïh dåajmijeslaakan sinsitnide årrodh gosse almetjh gaavnede mah mådtanlaaketje jielemesietine.
+Aajkoe lea guektiengïelebarkoem digkiedidh.
+Latjkoen aajkoe lea sjïehteladtedh akten hijven foestehïejmehoksese saemien maanide, gusnie maanaj gïele jïh kultuvre gorresuvvieh.
+Gærjagåetie Dïhte lea ulmie, dovne nöörjen ståvroefaamojste jïh saemiedigkien bieleste hijven gærjagåetiefaalaldahkem nænnoestidh saemien åålmegasse.
+Ulmiedåehkie lea gaajhkesh mah eah saemesth aktene stoerre geografeles dajvesne, jïh joekoen dejnie dajvine gusnie daaroedehteme stööremes skaaram dorjeme.
+Goerehtallemepryövi aajkoe lea joekehtsh vueptiestidh, guktie maahta voerkeslaakan barkedh dïejvesegoerkesem jïh ryöknemetjiehpiesvoetide lissiehtidh dej viesjiehtommes learohki luvnie.
+maahta voerkeslaakan barkedh dïejvesegoerkesem jïh ryöknemetjiehpiesvoetide lissiehtidh dej viesjiehtommes learohki luvnie.
+Konferansen ulmie lea dååjrehtimmieh jïh vuesiehtimmieh juekedh, jïh haestemh aalkoealmetji lïerehtimmesne digkiedidh, maanabaeleste jollebe ööhpehtæmman.
+struktuvrem åtna Faageles aamhtesh tjïelkeste sjyötehke, tjïelke jïh maereles
+ektiedimmiem jïh naan tjïelke struktuvrem åtna Faageles aamhtesh tjïelkeste
+Ulmie lea akten 5-jaepien gïeleprogrammen tjïrrh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah darjoeh guktie jienebh eadtjohke saemiestæjjah sjidtieh.
+Ulmie lea jarkoestimmie edtja åadtjodh / utnedh seamma sisvegem / dijrem goh maadth-tjaalege.
+Akte ulmie lea soejkesjen sisvege edtja viehkiehtidh vaarjelidh, nænnoestidh jïh kristelesvoetem
+Ulmie lea saemien gïelh edtjieh gïetedimmieprovgrammese åålmegasse evtiedidh.
+Ulmie lea saemieh edtjieh dej gïelem bååstede vaeltedh jïh saemiengïelem lutnjedh gosse jeenjebh saemiestieh.
+Destie j.g. båata stuerebe våaromem åådtjadh jis såjhtsh jeatjahdimmieh saemienööhpehtimmesne tjuara darjodh juktie dïhte maahta buerebe learohkij ööhpehtimmiedaarpoeh dåastoehtidh.
+Ulmie lea fïerhten jaepien sjïere låhkoem aspiranth sïjse vaeltedh gieh saemiestieh.
+Ulmie lea dan hijven dïenesjh goh gåarede årroejidie buektedh, lissine vielie daajroes mieriekrïevemh deallahtæjjide.
+Ulmie lea åarjelsaemien gærhkoejielemem jïh åarjelsaemien gïelem tjïrkedh.
+Ulmie lea skreejreme saemiengïeleldh faagebarkijh dennie faagesuerkine.
+Ulmie lea faalaldahkem tjïrkedh maadthööhpehtimmie saemien gïelesne gaajhkide giej leah reakta dovne noerhte-, julev-, jïh åarjelsaemiengïelesne.
+Musihkebæjhkoehtimmiej ulmie lea hijven saemien musihkem eevtjedh mij lea gaajhkesidie.
+Nasjovnale pryövenassi ulmie lea learohki maadthmaahtoem lohkemisnie, ryöknemisnie jïh englaanten gïele faagesne vuarjasjidh jïh evtiedidh.
+Ööhpehtimmien ulmie lea dïhte edtja akte sjïehtesjamme, profesjovnestuvreme jïh dotkemebaseradamme maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmie årrodh mij aaj lea fryöjstehke, orresjugneden jïh krïevije, jïh mij jolle kvaliteetem åtna.
+Dah pryövh aktem orre guelmiem åådtjeme, jïh såemies laavenjassehammoeh jïh sisvege pryövine leah jarkelamme,
+Ulmie dej orre pryövigujmie lea buerebelaakan learohki gaskem joekehtidh mah tjoeperdimmieraasten bijjelen jïh nuelesne.
+Sjïere væhtah juktie ulmiem jaksedh
+Væhtah juktie ulmide jaksedh
+Væhtah juktie maahtoeulmide jaksedh
+lea learoehkasse daajroem vedtedh jïjtse ryöknemetjiehpiesvoeti bïjre, jïh mejnie edtja guhkiebasse barkedh juktie væjkele ryöknijinie sjïdtedh.
+Soptsestimmien aajkoe lea learoehkasse daajroem vedtedh jïjtse ryöknemetjiehpiesvoeti bïjre, jïh mejnie edtja guhkiebasse barkedh juktie væjkele ryöknijinie sjïdtedh.
+Åssjele Veartenekonferansen aajkoe aalkoealmetji bïjre 2014 lea vuajnoeh jïh bööremes vuekieh staati gaskem jïh regijovnine juekedh gosse lea realiseradimmien bïjre aalkoealmetji reaktijste ENn bæjhkoehtimmien mietie aalkoealmetji reaktaj bïjre.
+Ulmie
+Ulmie.
+Vuepsiem dejnie
+Ultratjoeje vihtiesåbpoe vaestiedassem vadta.
+Ultratjoeje guvviem prostateste vadta
+Ultratjoejebaaroeh datovrasse juhtieh maam dejtie jeatjahtahta gåvvan maam dåaktere maahta guvviesjermesne vuejnedh.
+Ultratjoejeguvvien viehkine guvviesjermesne maahta dåaktere naaloem rïektes siktedh.
+Kanalen tjïrrh ultratjoejestavesne dåaktere naaloem rijtie mïsse nuhtjie pryövenassh prostateste vaeltedh.
+Ultratjoejestavesne kanaale gååvnese gusnie biopsijenaaloem rijtie.
+Ultratjoejestave lea medtie 20 centimeterh guhkies, mohte dïhte barre gietjie maam måedtie centimeeterh rijtie.
+Suerkieh UMO:sne:
+Eah onne maanah töölh dan jïjnjh gosse tjööjjijste goh geerve almetjh.
+Maanetjh maahta guadtastahkine guedtedh, maanatjahkesinie jallh eskesne tjahkesjidh.
+Onne maanine daennie tekstesne lea maanah vïjhte-govhte jaepiej raajan.
+Undersøkelse.
+UNESCO ' n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle julevsaemien ryöknesovveme goh akte ietjmies håvhtadihks gïele.
+UNESCO 'n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle julevsaemien ryöknesovveme goh akte ietjmies håvhtadihks gïele.
+UNESCO ' n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle enaresaemien ryöknesovveme goh akte ietjmies håvhtadihks gïele.
+UNESCO 'n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle enaresaemien ryöknesovveme goh akte ietjmies håvhtadihks gïele.
+UNESCO ' n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle pijtesaemien ryöknesovveme goh akte gaajh ietjmies håvhtadihks, jallh mahte nåhkehtamme gïele.
+UNESCO 'n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle pijtesaemien ryöknesovveme goh akte gaajh ietjmies håvhtadihks, jallh mahte nåhkehtamme gïele.
+UNESCO ' n rööpses læstosne håvhtadihks gïeligujme dle dah gïelh mah leah kolasaemien gïelietjïerten nuelesne ryöknesovveme goh gaajh ietjmies håvhtadihks, jallh mahte nåhkehtamme gïelh.
+UNESCO 'n rööpses læstosne håvhtadihks gïeligujme dle dah gïelh mah leah kolasaemien gïelietjïerten nuelesne ryöknesovveme goh gaajh ietjmies håvhtadihks, jallh mahte nåhkehtamme gïelh.
+UNESCO ' n læstosne håvhtadihks gïeligujmie, åarjelsaemien akte ietjmies håvhtadihks gïele.
+UNESCO 'n læstosne håvhtadihks gïeligujmie, åarjelsaemien akte ietjmies håvhtadihks gïele.
+UNESCO ' n læstosne håvhtadihks gïeligujmie luvliesaemien lea ryöknesovveme goh akte ietjmies håvhtadihks gïele.
+UNESCO 'n læstosne håvhtadihks gïeligujmie luvliesaemien lea ryöknesovveme goh akte ietjmies håvhtadihks gïele.
+UNESCO ' n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle upmejesaemien gaajh ietjmies håvhtadihks jallh mahte nåhkehtamme.
+UNESCO 'n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle upmejesaemien gaajh ietjmies håvhtadihks jallh mahte nåhkehtamme.
+Universiteten jarkoestimmieprogramme dorje guktie saemien maahta reeremegïeline åtnasovvedh, jïh læjhkan gaavnoes årrodh dejtie mah nøørjen gïelem nåhtedieh.
+Nesseby voenetjïerte
+Onne maana veartanasse båateme.
+Vaenie utnijh jïh stoerre gåhkoeh darjoeh guktie slæjhtoes åarjelsaemien gïelebarkojne gïehtelidh.
+Lohkehtæjjaööhpehtimmie saemiengielesne lea vuelie skreejreme.
+ohtje jeatjahdehteme jis doen skuvlejaepiem mohtede.
+Vaenie orre tseegkeldahkh jïh innovasjovne
+gååvnese vaenie systematisereme maahtoe baeniestarnem geerve almetjidie.
+laakesne nasjovnelle unnebelåhkoej jïh
+Nööremes maanah ij töölh gosse dan vaenie jovkedh.
+Ij leah dan daamhtaj jis njamma rööpses, garres, bankes jallh sååjrehke sjædta, saejriem åådtje, jallh njammavaahteristie vïrretjaatsije galka.
+unnebelåhkoegïeli bïjre (SFS.
+unnebelåhkoegïeli årromh vuesiehtidh gäjnoe-tsïegli
+politikesoejkesjem åehpiedahti sov proposisjovnesne Från
+svöörjen unnebelåhkoepolitiken bïjre
+Unnebelåhkoepolitike lij tseegkesovveme goh
+unnebelåhkoepolitihki - unnebelåhkoekonvensjovni
+Dååjrehtsh vuesehtieh guktie dejtie unnebe
+unnebelåhkojde, dan mietie daajroeh dej
+vaarjelimmiej bïjre jïh dam europeejen
+meatan årrodh / tsevtsedh jïh dåarjodh dejtie
+Seamma gaajhkide unnebelåhkoedåehkide dah leah guhkiem tijjem Sveerjesne orreme jih leah dåehkieh tjïelkes ektievoetine.
+Unnebelåhkoepolitihkesne gyhtjelassh vaarjelimmien jih dåarjedimmien bïjre dejtie nasjovnelle unnebelåhkojde jih unnebelåhkoegïelide.
+Unnebelåhkoepolitihken strategije
+Boelhke iii Unnebelåhkoegïelepaktesne jeahta jeenjh dijpemh jïh veele njoelkedassh mej stinkes plikth reeremidie ovmessie suerkine, g. j. ööhpehtimmesne, reaktaöörnegisnie jïh byjjesreeremisnie.
+Såemies aejkien vaenebh bovtsh maehtieh nubpene rïjhkesne leekesovvedh jïh debpene doekesovvedh tollen-, skaehtien- jïh maaksoej namhtah, jis ij goh sjïehth bovtside bååstide hïejmerïjhkese saahtesjidh.
+Vaenebh dåarosne sealadieh.
+Upmejesaemien soptsestin aerpievuekien mietie Gaalesne, Hemnesisnie jïh Korgenisnie nöörjen bielesne, Upmejejeanoen raejeste, dajvine Maskaure, Ståkke, Jillie Kikkejaure, Luvlie Kikkejaure Aarjepluevesne jïh Arvidsjaevresne, Maalege, Gran jïh Umbyn Dearnesne Sveerjesne.
+Gaarsjelimmielinjam vadtsam Måehvesne.
+Våhkoen 13: raerietjåanghkoe Guovdageaidnusne
+Våhkoen 17: raerietjåanghkoe Röörosne
+Våhkoen 26: raerietjåanghkoe i Karasjohkesne
+Våhkoen 34: raerietjåanghkoe Sommarøyesne
+Våhkoen 42: raerietjåanghkoe Karasjohkesne
+Våhkoen 43: raerietjåanghkoe Tråantesne
+Våhkoen 4: raerietjåanghkoe Karasjohkesne
+Våhkoen 50: raerietjåanghkoe Oslosne
+Våhkoen 18 - 29.4.14 - 30.4.14 soejkesjamme tjåanghkoeh daejgujmie: Raavrevihken tjïelte, Snåasen tjïelte jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelte
+jïh joe aktem våhkoem mænngan satne nïejtide gaavnesji, dle driektemieriem vueliedin 50-sonese. - Trafihkejearsoesvoete
+- våhkoebiejjeh ektiedimmesne ovmessie darjomigujmie
+18 våhkoen mænngan luhpiem ajve åådtje jis sjïere sjïekem gååvnese abortem darjodh.
+Akten vuj göökten våhkoej mænngan dellie buerebe sjædta.
+Eejhtegh jallh jeatjebh dejgujmie ektine tjoeverieh laavlodh.
+tjoeperdimmieraasten nelnie jïh nuelesne bïevnesh bååstede åadtjoeh illedahki bïjre jïh bïevnesh vijriesåbpoe råajvarimmiej bïjre, jïh daate ektesne vuajnelge jeatjah sjyöhtehke vuarjasjimmiebïevnesigujmie mejtie lohkehtæjjah aarebistie åtna
+Gosse buerie ektesvuekiebarkoem øvtiedidh, dellie dihte maahta eejhtegitjåangkosne aamhtse årrodh.
+Dejnie åålmeginie gusnie saemien maanah jïh noerh leah unnebelåhkojne, akte alternatijve maahta årrodh vaeljehke saemien
+noerh leah unnebelåhkojne, dle maadta pryøvedh lïerehtimmieulmide voebnesjidh dejnie gamte råajvarimmine.
+seedtesåvva gåatan learohkigujmie jïh byöroe lissine våålese vaaltasovvedh skuvlen gåetiesæjrosne jallh lïerehtimmiesijjesne.
+seedtesåvva gåatan learohkigujmie jïh byöroe lissine våålese vaaltasovvedh skuvlen gåetiesæjrosne jallh lïerehtimmiesijjesne.
+Hiejmen jih skuvlen ektesvuekiebarkoe learohken lieremen jih øvtiedimmien gaavhtan
+Soptsestalleme eejhtegigujmie lea bøøremes gosse ektesvuekie-barkoem åvtese juhtiehtidh.
+Juktie veartenen aalkoealmetjh bööremeslaakan daan konferansese ryöjredidh, Saemiedigkie lij gåassoehtæjja aktene gaskenasjovnaale ryöjreden aalkoealmetjekonferansese Altesne ruffien 2013.
+Juktie gïeleveeljemem aelhkebe darjodh dle aaj joekoen vihkeles dïhte aktengïeleldh almetje mij jienebelåhkoegïelem soptseste, guarka mannasinie dïhte guektiengïeleldh almetje dam aktem gïelem veeljie.
+Juktie maehtedh jollemaaksovevaarjelimmiem nåhtadidh dïhte gie reseptem tjaala tjuara sov barkoesijjiem reseptesne sïevekoden hammoe maam maahta lohkedh.
+Jis Photostory ' m nåhtede, barkoe maahta lustebe sjïdtedh.
+Jis Photostory 'm nåhtede, barkoe maahta lustebe sjïdtedh.
+Jis edtja bïerkenidh aktene veartenisnie gusnie eengelske åtnasåvva gaskenasjovnaale govlesadtemisnie, dle daerpies dam eengelske gïelem maehtedh, jïh daajroem utnedh guktie gïele åtnasåvva ovmessie sjïekeninie.
+Maahta jïjnjem dehtie goerkesimmeste dæjpeles darjomidie ektiedidh, goh jurjiehtimmie, vytnjesjimmie jïh vitnedimmie.
+Juktie dam saemien gïelem gorredidh jïh evtiedidh dle sïjhtebe saemien maanah edtjieh aaj aevhkieh utnedh dagkeres faalenasseste, mubpie presidente Laila Susanne Vars jeahta.
+Laejhtiemisnie birrebe Klijma- jïh byrjesedepartemeente nænnoestimmiem jeatjahtahta, jïh Nussir ASA:n ohtsemem gruvagïehtelimmieluhpien bïjre nyöjhkoe deerjemelaaken mietie gaavnojne Nussir jïh Gumpenjunni / Ulveryggen.
+Laejhtemh edtja sjïeki namhtah goerehtidh.
+Voestes iereste hoksebarkijidie laejhtedh
+Klååkemisnie Njååhtjedimmiemoenehtsasse byøroe tjaeledh a) mij nænnoestimmide klååkesåvva b) dah tsiehkieh mejtie vuesehte c) vïhtesjimmiem jïh d) krïebpesjimmieh mejtie buakta
+Klååkeme gahtja jis moenehtse nænnoestimmiem jeatjahtahta nimhtie guktie klååkije sæjhta.
+Klååkeme tjuara dejnie våhkojne Gåatomemoenehtsasse seedtesovvedh.
+Klååkeme vuestiehkasse seedtesåvva guktie dam åådtje lahtestidh.
+Dan kultuvre-aerpien
+Atlasinie maahta ohtsedh gellien ovmessie kriterij mietie, jïh dah aejhteme gïelh lea öörneme vïjhte daltesinie: ov-vihties gïelh, defintijve aejhteme gïelh, eensi aejhteme gïelh, joekoen aejhteme gïelh jïh jaame / nåhkehdamme gïelh. www. unesco.no
+Laejhtemeaamhtesh
+Byjresedirektovraaten nænnoestimmiem luejhtemeluhpien bïjre laejhtedh eannan golme våhkoeh mænngan nænnoestimmie åehpies dorjesovvi.
+Laejhtememoenehtse maahta sov laejhtemegïetedimmesne ij laejhtemem krööhkedh, orre nænnoestimmiem darjodh jallh Saemiedigkieraerien nænnoestimmiem hiejhtedh jïh aamhtesem bååstede raaran seedtedh eevre orre jallh såemiesmearan orre gïetedæmman.
+Laejhtemegïetedimmie dorjesåvva Klijma- jïh byjresedepartemeenteste.
+Dellie klååkeme dorje guktie tjuara vuertedh.
+Jis dåaktere edtja maehtedh mejnie akt mohtedidh dellie pråvhka maam gohtje referensevierhtie.
+Guktie edtja damtedh gïeltegs jïh njaelkies-ligke gosse gijhkerdeminie dïhte vihkeles dovne jïjtje dïhte mubpie giejnie gijhkerdeminie dam sæjhta.
+Juktie dejtie learoehkidie vueptiestidh dle fïerhte sæjroe aktem
+Sæjroe fïerhte sæjroe aktem tïjjemieriem åådtjeme.
+Jis edtja aktem seammavyörtegs healsoe- jïh sosijaledïenesjem åadtjodh dejtie saemien årroejidie, dle dïenesje tjuara daajroem jïh maahtoem utnedh saemien gïelesne jïh kultuvresne gaajhkine daltesinie.
+Jallh dagke sïjhth naan åajvoehbaakoeh jiehtedh aktene jeatjah saemien gïelesne goh jïjtje soptsesth?
+Ihke dah ovmessie vuajnoeh edtjieh tjïelteståvrosne jïh fylhkendigkesne govlesovvedh, dle vihkeles joekehts aalteredåehkieh leah meatan veeljemisnie.
+muvhtine? Juktie maehtedh sjæjsjalidh mejtie Tanja posisjovnesysteemem guarka jïh "ajveš båajhtode tjaala, jallh mejtie ij sijjie-aarvoem guarkah, tjuara goerehtidh maam Tanja ussjede, jïh man åvteste dïhte 71 tjaala sijjeste 17.
+Jalhts maehtelesvoeth lea joekehtslaakan tjïertestamme faagine, dle illedahkh sijhtieh sjyöhtehke årrodh gaajhkide lohkehtæjjide jïh ij ajve learoehkidie nöörjen gïelesne jïh matematihkesne.
+Læjhkan presidente Keskitalo vuajna Tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeente lea aktem saemien gïeleråajvarimmiem buakteme.
+Jis veeljemekåarhtem åajaldamme jallh dam dasseme, åadtjoeh læjhkan steemmadidh.
+Jalhts maahta aerviedidh jïjnjh dejstie vïhtesjadteme kultuvremojhtesijstie leah båarasåbpoe, dellie materijaale daejrehte mijjieh aktem stuerebe åtnoem dejstie sjyöhtehke vaeriedajveste åadtjobe boelhken 1600 raejeste - jïh kanne joekoen 1700 raejeste.
+Jalhts dah båarasommes tjaalegh saemien gïelesne leah gellie tjuetien jaepien båeries, dle akte naa orre fenomene dah saamastallije almetjh eelkin tjaaleldh saemien nåhtadidh, voestegh goh lohkemegïele mænngan dah religijööse tjaalegh olkese böötin.
+Jalhts jeenemes dejstie learohkijstie saemien utniejin goh gåetie-giele, idtji gieh øøhpehtimmiem saemien gielesne kriebpesjh.
+Jalhts nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale nænnoestimmieh gååvnesieh, dle læjhkan akte guhkies sïlle gaskem dam reaktam gïelem nåhtadidh, jïh dam tjïelke nuepiem gïelem nåhtadidh jïh gïelem evtiedidh siebriedahkesne.
+Gåess ' akt maahta maam akt deahpadidh
+Gåess 'akt maahta maam akt deahpadidh
+Jïlhts jïjtje åådtje alkoholem nihteme jeatjide åestedh gie ij åadtjoeh åestede.
+Jalhts ij gïelem soptsesth, dle saemien læjhkan stoerre aarvoem åtna.
+Bielelen vihtiestimmiem dan bïjre utnedh, dle maahta ussjedidh jeatjah suerkieh goh pollise, reaktasuerkie jïh kriminalehokse aaj maehtieh plearoeh tsiehkieh utnedh, dan åvteste gïele- jïh kultuvremaahtoe fååtese.
+Jalhts datne ih maehtieh steeem medh annje, dle maahtah gellie laakan tsevtsiedidh.
+Jis veeljemetjiehtjelisnie gielem vedth dellie aaj tjoerh gieleleahpam meatan vaeltedh.
+Daate akte
+Jïlhts lea onanereereme joe gosse nuerebe dellie daamhtajommes puberteetesne jeenemessh aalka jienebe voerkes onanereeredh.
+Jilhts guhkiem aborten mænngan maahta bïeljielidh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevasse jïh giejnie soptsestalledh guktie domtedh.
+Jilhts guhkiem aborten mænngan maahta bïeljielidh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevasse jïh giejnie soptsestalledh guktie domtedh.
+Jïlhts antibiotikam åådtjeme heerredimmien gaavhtan maahta såemies aejkien infeksjovnem åadtjodh bakterijistie.
+Jïjtje nænnoste jis healsoe- jïh skïemtjehokse åådtje bïevnesh olkese vedtedh dan bïjre mah skïemtjelassh åtna jallh mah båehtjierdimmieh åådtjeme.
+Jalhts jeenjesh juhtieminie Nöörjesne, dah jeanatjommes seamma tjïelten sisnjelen årroeh.
+Jalhts seamma jïjnjh nyjsenæjjah goh kaarrh mah vædtsoesvoetem dååjroeh paarrebieleste, dellie jeenjemes nyjsenæjjah mah seksuelle daaresjimmiem dååjroeh jïh dam tjuerpiesommes vædtsoesvoetem dååjroeh.
+Jalhts jïjnjh eejhtegh eah ållesth saemien soptsesth, dah jeanatjommes maehtieh ånnetji saemien.
+Daate lij skuvle mij adtjegh juhtiemasse båateme, mohte mov vierhtiedimmien mietie, ij lij daate naan madtan skuvle.
+Jalhts eatnemedaejreme lea ovmessie faagebieline juakasovveme, goh biologije, fysihke jïh kjemije jïh geofaage, dle ulmie lea skuvlefaage eatnemefaage dovne teoretihkeles jïh praktihkeles vååjnoeh goh akte ållesth faage.
+prinsihpide ryöknemisnie, vuesiehtimmien gaavhtan taaleraajroe jïh akti akti korrespondanse, maehtieh dåeriesmoerh utnedh guarkedh ij leah vihkeles mennie öörnegisnie dah ryöknoeh.
+guhkiebasse ryöknedh (dovne bæjjese jïh våålese), luhkiej bijjelen, gööktine gööktine, vïjhtine vïjhtine jïh luhkine luhkine saaht man taalen raejeste göökte sifferigujmie.
+Jïlhts maana jåarhka voeksedidh edtja jåerhkedh maanam daamhtaj njammedh.
+Jalhts mijjieh daamtaj saemien ållermaahta goh akte gïele, dle nöörjen raastebielesne saemieh mah aerpievuekien ektiedimmiem utnieh vïjhte joekehts saemien gïelide.
+Jalhts mijjieh ibie dam vïenhth, dellie mijjieh mijjen aarvoeh sertiestibie mijjen maanide.
+Jalhts mov akte steemme raaktan ij naan ulmiem utnieh, dle lyjhkem mov steemmem vedtedh.
+Jalhts Nöörje akte demokratijen laante, demokratije ij naan buajhkoes voete.
+Jïlhts learohke reaktam åtna luajhtasovvemem åadtjodh, maahta learohke jïjtje jallh dan eejhtegh læjhkan sjæjsjalidh learohke edtja pryövenassem tjïrrehtidh.
+Jalhts jïjnjh almetjh saemien haalvoeh daennie dajvesne, dle læjhkan daerpies aktine stuerebe gïelegorredimmiebarkojne jïh voerkesvoetem lissiehtidh saemien gïeleåtnoen bïjre.
+Biejjien mænngan aaj jïjtje gåvloe nåakebe goh daamhtaj jïh maahta geerve årrodh aamhtesidie gïetedidh guktie edtja.
+Jilhts jeenjh vååjnoeh daaroestieh jïh saemiestieh seamma hijven, lea saemien læjhkan dïhte gïele maam bööremes gaskesadtieh.
+Jïlhts ij gan maehtieh dågkam åestedh jis nuerebe 18 jaepien båeries, jïjnjh gïeh nuerebe aelkieh rïevhkestidh.
+Jalhts ij lij skuvlesne saemien sisvege jallh saemien giele, Alberte læjhkan jijnjem bueriem maahta skuvlen bijre jiehtedh:
+Jïlhts sekretesse jïh sjeavohthvoete lea vijries maahta sekretessem åadtjodh miedtedh sjïere sjïekenistie, bielelen skïemtjije dïsse jååhkesje.
+Lissine aaj tjoeveribie vierhtiedidh guktie barkoem learohkidie sjiehtesjadtedh jih gaervies biejedh.
+psykososialt byjresisnie årrodh mij healsoem, trååjjedahkem jih øøhpehtimmiem åvtese guedtieh?
+- Aaj desnie gusnie maehteles almetjh saemien gïele- jïh kultuvremaahtojne gååvnesieh dle akte haesteme orreme daejtie barkojde seehtedh saemien dajvine.
+Åeremem jïh domtesidie tsavtsa
+nuepieh jijtjetsevtsemasse dejtie nasjovnelle
+jïjtjetsevtsemasse leah tjïelkestamme dennie
+Ekonomeles viehkiedïrregh
+GUHKIES TEKSTE
+Faagegïele
+Guktie vierhtieh utnedh
+Skreejredh guktie jienebh saemiengïelen bæjhkoehtimmieh tjiehpieslidteratuvreste båetieh noeride.
+Meatan årrodh guktie refusjovne sjædta ööhpehtimmielaakesne, geerveööhpehtimmielaakesne, privaateskuvlelaakesne jïh mieriedimmine saemien lïerehtimmien bïjre
+Viehkiehtidh reaktaprosesside ååktedh mejstie goerehtallemebarkoe lea akte bielie
+Viehkiehtidh dam saemien meedijafaalenassem nænnoestehtedh gaajhkine saemien gïeline
+Viehkiehtidh staaten almetjerïekteles rååresjimmiedïedtem aalkoealmetjigujmie praktihkeles tjïrrehtidh
+Jis kondeme galka tjoeleskïemtjelassi vööste vaarjelidh jïh ij baavijehtjieh vihkeles dam abpe dååkerdimmesne åtna.
+Jis dan daerpies fleksibilitetem jaksa byöroe saemiej jïlleskuvle frïjje årrodh båetije nasjovnelle mïeresoejkesjistie dan sov maadthskuvlelohkhehtæjjaööhpehtimmie.
+Jallh mij akt vielie?
+guktie tjïrkedh learoevierhtieh fïerhten learoehkasse båetieh, strategije lea dah learoevierhtieh edtjieh namhtah årrodh.
+Juktie edtja årrodh mïrrestalleme aalkoetsiehkieh evtiedimmien muhteste dejstie saemien gïelijstie lea daerpies vuejnedh man jeenjh dah leah maahteme evtiedidh tjïrkedh dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelide.
+Juktie ekonomeles, reereles jïh almetjen vierhtieh fååtesieh, dle dïhte akte stoerre haesteme gosse edtja saemien gïelem eevtjedh.
+Faatoes faalenasse skuvline lea neebneme goh dihte vihkielommes fåantoe mannasinie naemhtie.
+Gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli dle vaanoe gïelemaahtoste dïhte stööremes heaptoe jis edtja nåhtadidh, lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien gïelem evtiedidh.
+Gaajhkine siebriedahkesuerkine dle akte stoerre haesteme gïelemaahtoe fååtese.
+Faatoes goerkese ryöknemistie maahta akte heaptoe årrodh juktie taalegoerkesem evtiedidh.
+Juktie ektiedimmieh jïh möönsterh taaleraajrojne vueptiestidh lea vihkeles learohkh taaligujmie berkieh tjuetien raajan.
+vååjnedh goh Ealla viesjies taalegoerkesem åtna, jïh ij leah aktem mentaale taalesïevem tseegkeme.
+Faatoes daajroe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre, jïh healsoe- jïh sosijaalestaatusen bïjre dïenesjinie, dïenesjefaalenasside dejtie saemien skïemtjijidie gïehpede.
+Faatoes daajroe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre, jïh healsoe- jïh sosijalestaatusen bïjre dïenesjinie, dïenesjefaalenasside dejtie saemien skïemtjijidie giehpede.
+Faatoes strategijeevtiedimmie lea dïhte veaksahkommes prediktovre dejtie minngebe matematihketsagkesidie.
+Faatoes strategijeevtiedimmie lea dïhte veaksahkommes prediktovre dejtie minngebe matematihketsagkesidie.
+Juktie terminologije fååtese dle dïhte stoerre haestemh sjugnede daan biejjien.
+åtna. Ij gænnah vuesehth dïhte naan uvtemesth vaanoeh utnieh naan sjïere teemaj sisnjeli pryövesne.
+Juktie nuekies edtja sjïdtedh hijven jis maanese jovkemsh faala.
+Vaajmoen reaktoevoete jïh aejvere rohkelæmman vihkeles.
+Dle vaajmoen soptsestalleme Jupmielinie mij vihkeles.
+våaromem tjïrkedh skreejrehtimmiem ööhpehtæmman barkojde gusnie saemiengïeleldh maahtoem daarpesjieh, lea vihkeles learohkij buerie faalaldahkh saemienööhpehtimmiem ellies skuvletïjjen tjïrrh.
+Gosse galka learohki gïelemaahtaldahkem bueriedidh, daerpies learohkh åadtjoeh gïelem utnedh joekehts lehkine.
+Juktie ektiedimmieh jïh möönsterh taaleraajrojne vueptiestidh lea vihkeles learohkh taaligujmie berkieh tjuetien raajan.
+Mænngan learohkh lierieminie dovne bæjjese jih våålese ryöknedh, gööktine jïh gööktine, vïjhtine jïh vïjhtine jïh luhkine jïh luhkine.
+Mænngan learohkh lierieminie dovne bæjjese jïh våålese ryöknedh, gööktine jïh gööktine, vïjhtine jïh vïjhtine jïh luhkine jïh luhkine.
+Jis galka buektiehtidh learohki gïelemaahtaldahkem bueriedidh, bööremes learohkh maehtieh gïelem utnedh joekehts lehkine.
+Åådtje hïejmeabortem darjodh jis båarasåbpoe goh 18 jaepien båeries jïh naan jeatjah geerve almetje aaj gåetesne.
+Ihke geerve almetjh edtjieh maehtedh meatan årrodh saemien gïelem sertiestidh, dle tjuerieh jïjtje gïelem maehtedh.
+saemiengielen åtnoem tjïrkedh lea dan gaavhtan vihkeles saemien teeksth jïh saemien lidteratuvrh jeenjebh areninie gååvnesidh.
+Juktie dah saemien gïelh edtjieh maehtdh utnedh jeenjebe gïeledomeninie dovne tjaaleldh jïh gïeleldh gïeline lea daerpies terminologijem evtiedidh dovne noerhtesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien.
+Juktie saemien åålmege jïjtje edtja maehtedh kultuvrepolitihkem stuvredh saemien siebredahkesne lea reeremem dejtie öörnegidie saemien teaterasse, lidteravride, bertemidie jïh gærjagåetide samiedigkien nuelesne.
+Jis saemien gærhkoejieleme edtja integrerijen jïh mïrrestalleme bielie jeatjah gærhkoejielemistie årrodh lea gaskem jeatjabem vihkeles barkoem jåerhkedh gærhkoen liturgijh sjïehtedamme saemien gïelese jïh musihkasse, jïh tjuara jeenjebh evtiedidh saemien gïelesne - joekoen dejnie julev- jïh åarjelsaemien gïeledajvine.
+Jis hijven gïeleööhpehtimmiem vedtedh voestegh tjoevere dah barkijh saemien maanajgïertine maehtedh saemiengïelem jïh saemiestidh.
+Vaejvieh varki båetieh
+Dah vaejvieh pruvhkieh aelkedh måedtie biejjiej dan mænngan maana suetiem åadtjoeji jïh varki båetedh.
+Gaarsjelimmiesiebrie BUL dïedtem åtna tåarjedoekemen åvteste, maanah jïh noerh leah meatan gelline öörnedimmine.
+Maahta aath vaeltedh mahleah jïjtse, jallh sæjjan tjaanga gusnie ij åadtjoeh årrodh.
+Laejhtemh dåastoehtidh
+Buerkiestimmie lïerehtimmievuekijste
+buerkiestidh jïh soptsestidh saansi bïjre jïh dejtie voerkeslaakan vïhtesjimmine nuhtjedh gosse ålkone jïh gåetesne mejnie akt gïehtele
+illedahkenuepiem buerkiestidh jïh aarvehtsem jiehtedh goh brööke, prosente jïh desimaaletaale
+soejkesjidh, darjodh jïh teestadidh aelhkie dorjesh mah elektriske energijem nuhtjieh, jïh reklameradidh gaervies dorjeme dorjesidie
+buerkiestidh dah vihkielommes energijevedtije fearoe-aamhth, dej kjemiske væhtah jïh buerkiestidh man åvteste dah vihkeles kråahpese
+buerkiestidh evtiedimmiem jïh konsekvensh dågka- jïh geeruvevoete-åtnoste Nöörjesne, jïh ussjedadtedh mah vuajnoeh almetjh utnieh geeruvevoetevierhtide
+buerkiestidh guktie kreeke- jïh sjædtoecellah leah bæjjese bigkeme, jïh åejvievæhtide buerkiestidh fotosyntesesne jïh celle-voejngehtimmesne
+eatnemem, åtnoedajvh jïh sijjieh buerkiestidh gosse eatnemem skuvlen jïh hiejmen voengesisnie goerehte, jïh saemien jïh nøørjen lahtesh nåhtadidh dejtie
+eatnemehammoeh, åtnoedajvh jïh sijjieh buerkiestidh viehkine eatnemem goerehtidh skuvlen jïh hïejmen lïhke, jïh saemien jïh nöörjen dïejvesh dejtie nuhtjedh
+jïjtsh smaaregh buerkiestidh tjaaleldhgïelen muhteste
+vihkeles jïjtsevoeth buerkiestidh gaassine, væskine, garre aamhtine jïh fasesertiestimmine viehkine partihkelemaalleste
+buerkiestidh guktie gïele jïh guktie gïelem utnedh, baakoedåehkieh jïh guktie dah leah.
+buerkiestidh guktie tjaalegh leah bæjjese bigkeme viehkine dïejvesijstie grammatihkeste jïh tjaalegedaajroste, jïh joekehtsi bïjre soptsestidh nöörjen jïh saemien gaskem
+væhtah buerkiestidh ovmessie såarhts ioniserende goekedimmine, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie dagkeres goekedimmie åtnasåvva teknihkeles jïh medisijnen åtnosne
+soptsestidh guktie satne barka eengelskem lïeredh
+buerkiestidh guktie saemien lïeredh jïh soptsestidh guktie orre saemien baakoeh lïeredh
+buerkiestidh, vuesiehtidh jïh soptsestidh jïjtse vïhtesjimmiej bïjre voejhkelimmijste jïh eatnamistie
+buerkiestidh jïh vierhtiedidh jïjtse lohkeme-jïh tjaelemebarkoevuekieh
+jïjtsh lohkeme-jïh tjaelemebarkoevuekieh buerkiestidh jïh vierhtiedidh
+bïhkedidh jïh vierhtiedidh guktie jïjtjh saemien lierieh
+speejjeldimmiem, jårredimmien jïh parallellesertemem buerkiestidh jïh tjïrrehtidh
+sijjie-aarvoesystemem buerkiestidh jïh nuhtjedh desimaaletaalide, ryöknedh positijve jïh negatijve ellies taaligujmie, desimaaletaaligujmie, bröökigujmie jïh prosentigujmie, jïh dejtie ovmessie stoeredahkide taalesïevese bïejedh
+buerkiestidh jïh nuhtjedh sijjie-aarvoesystemem dejtie ellies taalide, nuhtjedh positijve jïh negatijve ellies taalh, aelhkie bröökh jïh desimaaletaalh praktihkeles ektiedimmine, jïh taalestoeredahkh joekehtslaakan jiehtedh
+buerkiestidh jïh vuesiehtidh guktie eatneme, aske jïh biejjie gaskemsh svihtjieh, jïh jaepieboelhki, dygnen jïh askeboelhki bïjre soptsestidh
+buerkiestidh jïh ussjedidh tsiehkien bïjre aalkoealmetjidie eengelskegïelen laantine
+aamhth buerkiestidh jïh aamhth væhtaj mietie veesmedh mejtie maahta vïhtesjidh
+tseegkeldahkh buerkiestidh, jïh digkiedidh man åvteste naan tseegkeldahkh leah vielie stabijle.
+grafihkeles åehpiedehtemh taalijste jïh jeatjah daatijste buerkiestidh
+buerkiestidh maam maahta darjodh juktie eatnemem voengesne gorredidh, jïh argumenteradidh guktie maahta tjaebpieslaakan eatnamisnie fealadidh jïh aaj dam darjodh
+buerkiestidh mij puberteetesne heannede jïh joekehts kjønnsidentiteeten bïjre soptsestidh, jïh jeerehtsen bïjre seksuelle vaaksjoehtimmesne
+buerkiestidh guktie dorjemasse jïh åtnoe maehtieh økosysteemide earjoehtidh, jïh jåartam, tjaetsiem jïh elmiem jotskelidh, jïh digkiedidh guktie maahta dam heerredidh jïh dåvvodh
+buerkiestidh guktie naan mineraalh jïh bïerje-aarhth leah sjïdteme, jïh goerehtidh naan såarhth mah gïetskesisnie gååvnesieh
+buerkiestidh guktie Nöörje vierhtieh nuhtjie jeatjah lehkeste veartenisnie
+buerkiestidh guktie gïele jorkese tsiehkine, tïjjine jïh sijjine
+buerkiestidh guktie naan sïejhme batterijh jïh båeltielimmiecellah fungeradieh, jïh gusnie dah åtnasuvvieh
+jieledevuekiem buerkiestidh såemies kreekedåehkide mah leah nåhkelamme viehkine bïevnesh tjöönghkedh jïh bïevnesh ovmessie gaaltijijstie öörnegen mietie bïejedh
+nervasystemem jïh hormonsystemem buerkiestidh, jïh buerkiestidh guktie dah prosesside kråahpesne stuvrieh
+evtiedimmiem buerkiestidh jieledevuekine nyjsenæjjide jïh kaarride, jïh mïrrestallemen bïjre soptsestidh
+åejvievæhtah buerkiestidh nöörjen ekonomijesne, jïh guktie dïhte lea ektiedamme abpeveartenen ekonomijine
+åenehkslaakan boernese-evtiedimmiem jïh baersielimmiem buerkiestidh
+buerkiestidh almetjekråahpen evtiedimmiem, boernese-aalkoven raejeste geerve almetjen raajan
+råållah jïjtse aarkebiejjien buerkiestidh, jïh goerehtidh jïh soptsestidh veanhtadimmiej bïjre mah leah daejtie råållide ektiedamme
+bïejemem jïh sertemem buerkiestidh daabloenedtesne, kaarhtesne jïh koordinaatesystemesne, digitaale viehkiedïrregigujmie jïh bielelen, jïh koordinaath nuhtjedh juktie gåhkoeh buerkiestidh baalte aksigujmie aktene koordinaatesystemesne
+buerkiestidh mij dïhte joekehts jïh mij dïhte seamma saemien gïelen jïh mubpiej gïeli gaskem, gosse buerkeste galka grammatihken baakoeh utnedh
+dam saemien jaepiegievliem buerkiestidh, jïh soptsestidh guktie jielede jïh barkoe leah ektiedamme daan geavlan
+åejvievæhtah buerkiestidh ruevtie-aaltarisnie Saepmesne, jïh bronse-aalteren jïh ruevtie-aalteren bïjre Nöörjesne jïh Noerhtelaantine soptsestidh
+naan væhtah buerkiestidh sjædtoe-, goebpere- jïh kreeke-aarhtine jïh dejtie öörnegen mietie bïejedh
+beapmoe-sjalkemesystemem buerkiestidh, jïh buerkiestidh guktie dïhte fungerede
+universet jïh ovmessie teorijh buerkiestidh guktie universe lea evtiesovveme
+åejviebielieh buerkiestidh vaajmoe- jïh gåbloesysteemesne jïh maam funksjovnide dïhte kråahpesne åtna
+kruepieslaakan buerkiestidh guktie almetjen kråahpe lea bæjjese bigkeme
+maadthaamhti jïjtsevoeth buerkiestidh jïh ektiedimmieh åtnosne periodesystemeste
+Bieljelh dov gärhkoetjåangkoem jih govlh magkeres nuepieh åtna.
+Vielie saernieh maahtah åadtjodh dov gärhkoetjåangkosne gusnie gielem sijhth vedtedh.
+Vaeltieh åålegh dov jïjtje kondovmh meatan feelemisnie.
+Vaeltieh dam jallh dejtie p-pillerem maam ij leah vaalteme dan varki maam maahta.
+Vaeltieh akute-p-pillerem jis negkeme dah minngemes vïjhte dygnh åvteli idtji tabledtem vaeltieh juktie spermijh maehtieh boernesgåetesne jïh munnieåerine jieledh gellie biejjieh.
+Vaeltieh veeljemekåarhtem meatan gosse edtjh steemmadidh.
+Vaeltieh dam meatan gosse gïelem edtjh vedtedh.
+Govlehtallh Saemiedigkine
+Åålmegebiejjie jïh nasjovnaale symbovlh
+Govlehtallh Govlesadtemegoevtesinie jis dov lea sjïere daerpiesvoeth.
+Soptsesth dejnie dov byjreske åålmeginie.
+Soptsesth maanagïertine / skuvline juktie viehkiem åadtjodh saehtemegoerem dievhtedh.
+Polijsem bïeljelh jis naan guvvide datneste gaskevearman luhpehts heesedh.
+Saemien sijjienommh
+Govlehtidh åålmeginie Bööremes jis fuelhkie jïjtse åålmeginie govlehtieh jïh dejnie giem sæjhta hearrine edtja årrodh gosse juvledh.
+Gaskesadth sæjroen tjåadtjoehtæjjam.
+Persen, Åge: Bovve biejjie jïh våhkoeh ryøknoe
+Årroeh meatan evtedh.
+Vuartesjh dah tjaatsestimmieleahpah dejtie politihkeles krirride dov fylhkesne.
+Vaeltieh våaromem lïerehtimmieulmine.
+Vaeltieh våaromem aktene dejstie teemijste mejnie aarebi barkeme, jïh pryøvoeh gaavnh aktem digkiedimmiedåehkiem gusnie teemam digkede.
+Guhkies tijje veesi aerebi goh skuvle-kovmiteen barkoe vååjnesasse bøøti.
+Mahte 200 jaepieh veesin åvtelen vaarjelimmie aalkoealmetjijstie jïh unnebelåhkojste akte bielie maadthlaakeste sjïdti.
+Soptsesth dejnie siebrine jallh aktine datne damth mij lea lihtseginie, jïh darjoeh aktem gihtjedimmiem.
+• datnem gihtjedh jïh galkh meatan sjïdtedh åvteli dah maam akt nænnoste dov maanan bïjre
+Noerh barkoe- jih reeferensdåehkine meatan vaeltedh
+- Gaskesadtedh saemien siebrieh, maanagïerth, skuvlh, tjïerth jïh åårganisasjovnh, dovne voenges jïh regijovnale.
+åålmegekontovrine gaskesadtedh jis faalenassem sïjhtieh saemien jaahkoeøøhpehtimmien bïjre.
+Åejvieråajvarimmiesuerkieh buerkiestimmesne leah;
+iedtjh byögkelesvoeten jïh privaten vööste eadtjoestidh, jïh giehtjedidh guktie maanaj byjjenimmie nuepieh skearkagieh.
+Generalekrirrien presidente lea prievien tjïrrh, voerhtjen 5. biejjeste 2012, lïhtesegestaati ambassadööride New York ' sne, ïihtsegestaatide beavneme satne lea birreme Ambassadöörem Luis Alfonso de Alba, jïh John B. Henriksen dagkerh rååresjimmieh tjïrrehtidh sov åvteste.
+Generalekrirrien presidente lea prievien tjïrrh, voerhtjen 5. biejjeste 2012, lïhtesegestaati ambassadööride New York 'sne, ïihtsegestaatide beavneme satne lea birreme Ambassadöörem Luis Alfonso de Alba, jïh John B. Henriksen dagkerh rååresjimmieh tjïrrehtidh sov åvteste.
+Dïhte vihkielommes maam gaavneme ACIA-goerehtimmesne lea Arktise såemies dejstie verkemes jïh tjerkemes klijmajarkelimmijstie eatnamisnie dååjre.
+Åejvieaamhtese daan jaepien konferansesne lea nyjsenæjjah voenine, jïh guktie dah berkieh juktie giefiesvoeten jïh njielkien vööste gæmhpodh, jïh dej råålle evtiedimmiegyhtjelassine.
+Åejviemotijve lea gievreste veedtjeme jïh dikteste " Biejjien baernieh " maam åarjelsaemie Anders Fjellner lea tjaaleme.
+Åejviemotijve lea gievreste veedtjeme jïh dikteste "Biejjien baernieh" maam åarjelsaemie Anders Fjellner lea tjaaleme.
+Åejvieaamhtese lea kruana økonomije jïh giefiesvoetem unniedidh.
+Åejviefokuse klijmarååresjimmine sæjhta årrodh råajvarimmiej bïjre seamadidh juktie klijmajarkelimmieh heerredidh, jïh sjïehtedimmieh klijmajarkelimmide gorredidh.
+Jis edtja desnie årrodh, tjuara 18 jaepien båeries årrodh jallh 18 jaepieh illedh veeljemejaepien jïh
+- Åejviegærja lij "Rein og reindrift" (Bovtsh jih båatsoeburrie) maam Svein Skjenneberg tjaaleme.
+Åejviehaesteme lea åtnoem saemiengïelesne jieniedidh suerkine gusnie gïele daenbiejjien viesjies, mearoesaemien, markesaemien, julevsaemien jïh åarjelsaemien dajvine.
+Åejviehaesteme daesnie lea sjïehteladtedh ihke årroji reakta lïerehtidh jïh nåhtadidh saemien gïelem illesuvvieh.
+Åejviehåalije lea veartenen damtasommes aalkoealmetjedotkije Linda Tuhiwai Smith.
+Åejviehåalije saemien bieleste lea Asta Balto, mij lea saemien pedagogihkine barkeme gellie jaepieh.
+Åejvieulmie:
+Åejvienjoelkedasse gaajhkh learohkh edtjieh meatan årrodh.
+Åejviesuerkesne edtja aaj maehtedh daajroem vejtiestidh eengelsken gïelen bïjre goh akte veartenegïele jïjnjh åtnoesuerkiejgujmie.
+Åejviesuerkie lea guktie siebriedahkefaageles goerkesem bæjjese bigkie tjetskehkevoeten, onterdimmien jïh sjugneden darjomi tjïrrh.
+Åejviesuerkie sæjhta jiehtedh baakoeveahkam evtiedidh, jïh idiomatihkeles struktuvrh jïh grammatihkeles hammoeh nuhtjedh gosse mubpide jïh mubpiejgujmie soptseste.
+Åejviesuerkesne edtja histovreles bijjieguvviem jïh goerkesem evtiedidh, jïh goerehtidh jïh digkiedidh guktie almetjh jïh siebriedahke leah jorkesamme tïjje doekoe.
+Åejviesuerkieh
+Åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh.
+Dah åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh.
+Åejvieboelhkh ektesne govlesuvvieh.
+Gïelem utnedh
+Jaepiedaltese
+Åejviesuerkesne edtja barkedh faagetjaalegigujmie, lidteræære tjaalegigujmie jïh kultuvrelle lahtestimmiehammoejgujmie ovmessie kultuvrijste, jïh dejtie digkiedidh.
+Daennie åejvieboelhkesne galka joekehts teeksth, tjaaleldh- guvvie-jïh tjoejenasshteekstigujmie barkedh.
+Åejviesuerkie sæjhta jiehtedh goltelidh, guarkedh jïh dam eengelske gïelem nuhtjedh ovmessie njaalmeldh govlesadtemetsiehkine.
+Åejviesuerkie lea maehtedh lohkedh jeereldihkie tjaalegh eengelsken gïelesne juktie lohkeme-aavose jïh dååjresasse skreejredh, jïh guarkedh jïh daajroem vejtiestidh.
+Åejvieboelhkesne galka lïeredh saemien gïelen bïjre, lidteraturehistorijen bïjre jïh maahtoeh saemien gïeli jïh smaareh-tjïerti bïjre.
+Åejviesuerkie aaj feerhmie eengelsken tjaalegh tjaeledh ovmessie govlesadtemetsiehkine juktie tjaeleme-aavose jïh dååjresasse skreejredh, jïh guarkedh jïh daajroem vejtiestidh.
+Vihkeles aarvoeh dennie åejvieboelhkesne aaj lïeredh laahkoestidh, guktie bïerkenidh jïh meatan årrodh jïh guktie dejtie sjïehtesjidh jïh evtiedidh.
+Åejviesuerkesne edtja aaj baakoeveahkam evtiedidh jïh reaktoetjaelemem, idiomatihkeles struktuvrh jïh grammatihkeles hammoeh tjaalegisnie nuhtjedh.
+Åejviebielie
+bijjietjaalege
+Åejviesuerkie faagen jeatjah åejviesuerkiej bijjelen jïh sïjse båetieh, jïh dan åvteste edtja maahtoeulmiejgujmie goerehtæjjesne barkedh mearan maahtoeulmiejgujmie jeatjah åejviesuerkijste barka.
+Åejviesuerkie feerhmie aamhtesidie sosijaliseradimmie, politihke, ekonomije jïh kultuvre, jïh lea ektievoeten jïh vuestiebieliej bïjre almetji gaskemsh aktene daaletjen tïjjen perspektijvesne.
+Åejviesuerkie lea aaj darjodh jïh buerkiestidh mennie sijjesne mij akt lea jïh gåabph sertieståvva dabloenedtesne, kaarhtesne jïh koordinaatesysteemesne.
+Åejviesuerkie feerhmie iemie jïh almetjesjugniedamme tsiehkieh eatnamisnie gaavnedh, jïh edtja goerkesem skreejredh guktie jïh man åvteste daah sinsitniem tsevtsieh.
+Åejviesuerkie dam politihkeles systeemem gaajhkine daltesinie jïh tryjjesstaatem feerhmie.
+Åejviesuerkie gaskenasjovnaale laavenjostoem, terrorismem, ovvaantoeh, ovvaantoeloetemem jïh raeffiebarkoem feerhmie.
+Åejviesuerkie daej aamhtesidie feerhmie, sosijaliseradimmie, persovneles ekonomije, jienebekultuvrelle siebriedahkh, religijovnen råålla kultuvresne, ektiejieledevuekieh jïh kriminaliteete.
+Åejviesuerkie edtja viehkiehtidh guktie learohkh daajroem åadtjoeh gïelen bïjre goh systeeme jïh gïele åtnosne, jïh edtja learoehkidie skreejredh aktem voerkes vuajnoem evtiedidh sijjen jïjtsh jienebegïelevoeten bïjre.
+Geometrije
+Åejviesuerkie gïele, kultuvre jïh lidteratuvre lea meatan vaaltasovveme daejnie göökte bieline.
+Jaepie-daltese
+Åejviesuerkie lea daej aamhtesi bïjre, jielemh, sïelth, tseegkeme, barkoeveeljeme jïh barkohtsvoete.
+Åejviesuerkie dam logiske struktuvrem faagesne buerkeste, jïh histovrijem jïh dam kultuvrelle råållam faagese vuesehte.
+Saemiedigkie edtja åejvie årrodh dejtie
+Bijjieguvvie åejviesuerkiejgujmie
+Bijjieguvvie åejviesuerkijste
+Bijjieguvvie åejviesuerkijste:
+Raeriestimmien åejvievæhtah akten orre barkoehaevieöörnegasse leah buakteme Staeriedamme Nasjovnalebudsjedtesne jaapan 2012.
+Orrejaepiehåalome
+Man gaavhtan ij saemielaaken gïelenjoelkedassh ellies dåeredh, vååjnoe vaenie maahtoem saemien gïelesne barkijij gaskem byjjes reeremisnie, jïh skreejremevåaromem almetjistie gosse almetjh faageööhpehtimmine jïh maahtoe saemien gïelesne, vaenesh.
+Åejvietsiehkie vååjnoe vaenie maahtoem saemiengïelesne barkijinie byjjesreeremisnie.
+Åejvietsiehkie vååjnoe vaenie maahtoem saemien gïelesne barkijidie byjjes etatesne.
+Daennie åejvieboelhkesne aaj gærjah, teatere, filme, plaerieh musihkevidejovh jïh orre digitale vierhtieh meatan.
+Åejvieboelhken jarngesne edtja goerkesidh, vierhtiedidh jïh ussjedadtedh njaalmeldh jïh tjaaleldh vuekiej mietie jïh jïjtje joekehts teektsh darjodh jïh åvtese buektedh.
+Åejvieboelhkesne gïele jïh gaskesadteme edtja gïelem vijriebasse evtiedhdh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh gaskesadteme, lohkeme- jïh tjaelememaahtaldahkem.
+Åejvieboelhkesne gïelem utnedh edtja gïehtjedidh guktie gïele åtnalgåvva jïh guktie gïele bigkesovveme.
+Åejvieulmie lea aktem nænnoes jïh gellielaaketje jielemem sjugniedidh mij våaromem åtna saemien kultuvresne, dam saemien kultuvrem, eatnemem jïh byjresem krööhkeste, jïh våaromem beaja jielije voenges siebriedahkide, gusnie almetjh sijhtieh årrodh, saemiedigkieraerije Marianne Balto jeahta.
+Akte åejvieulmie staeriedæmman lea orreme dejtie vihkelesommes tjiehpiesvoetide tjïelkestidh mah leah njaalmeldh tjiehpiesvoeth, maehtedh lohkedh, maehtedh, tjaeledh, maehtedh ryöknedh jïh digitaale tjiehpiesvoeth.
+Valentina Sovkina, saemiej åvteste Russlaantesne
+Veeljemebiejjien skïereden 15 biejjien dov veeljemesijjesne jallh sjïere sijjine maehtieh gïelem vedtedh.
+Veeljemebiejjesne gielem biejh veeljemetjiehtjelisnie gusnie dihte lea, daam gieleleahpesne tjaalasovveme jih daam påasten tjirrh åadjoeh minngemes mietsken 31 b:n.
+Veeljemebiejjien niekedem iktegisth mov steemme dïhte aktege steemme sjædta, mij illedahkem jarkele akten otnjegasse mij Nøørjen båetijen biejjien muana.
+Veeljemebiejjesne skiereden 18 b:n
+Valgkrets 1
+Valgkrets 2
+Valgkrets 3
+Valgkrets 4
+Valgkrets 5
+Valgkrets 6
+Valgkrets 7
+Veeljemedotkije aktem private aarvehtsem åtna, dah mah 16 jaepien båeries raaktan sïjhtieh vielie steemmadidh goh dah mah 18 jaepien båeries.
+Aktene veeljemegæmhposne dle jeanatjommesem dejstie bïevnesijstie krirriej bïjre åadtjoeh plaeriej, TV.
+Veeljemeræjhtoe plaerine. Daate barkoe maahta darjodh " fïerhten biejjien " fïereguhten aejkien sjïere learohkijstie jallh dåehkijste.
+Veeljemeræjhtoe plaerine. Daate barkoe maahta darjodh "fïerhten biejjien" fïereguhten aejkien sjïere learohkijstie jallh dåehkijste.
+Veeljemeræjhtoe orre meedijinie.
+VEELJEME‐ JÏH KRIRRIEÅERIE Gosse 18 jaepien båeries sjïdth, dellie tjaatsestimmiereaktam åtnah.
+Veeljeme jïh veeljemelåhkoe
+Veeljemekåarhte / Bïevnesh / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+Veeljemekåarhte ij leah legitimasjovne.
+Veeljemekåarhtesne bievnesh gaavnh maam veeljemesijjiem datne edtjh nuhtjedh veeljembiejjien, jallh mejtie datne tjoerh åvtelhbodti steemmadidh daan jaepien, jïh gåabph steemma edtja saadtesovvedh.
+Veeljemetjiehtjelisnie
+Veeljememoenehtse aamhtesh gïetede gusnie Saemiedigkien storretjåanghkoe edtja veeljemh nænnoestidh åårganidie Saemiedigkien sisnie jallh ålkolen.
+Veeljememoenehtse:
+Veeljemejoekedimmie lea göökte aejkieh.
+Digkede smaave dåehkine 3.
+Veeljemedotkije Frank Aarebrot tuhtjie vihkeles noerh leah eadtjohke dennie voenges politihkesne.
+Veeljemeöörnege / Bïevnesh / Kampanjeside / Veeljeme jïh veeljemelåhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
+Dïhte voestes veeljeme Saemiedægkan lij skïereden 1989, jïh H.M Gånka Olav V. dam voestes Saemiedigkiem rïhpesti rïhkeden 9. b. 1989 Karasjohkesne.
+VEELJEME STIFTESE - DAJVESNE
+Daah veeljemh leah daamtaj.
+Doh veeljemh leah vihties tijjen.
+VEELJEME GÆRHKOETJÅANGHKOSE - NATIONELLT
+VEELJEME GÆRHKOESTÅVROSE - DOV GÆRHKOEVOENEN VEELJEME
+VEELJEME ÅÅLMEGASSE JÏH EKTIEDÆMMAN - GÖTEBORGESNE
+sijjienommem veeljie
+Veeljh dejtie golme barkojde mah datne tuhtjh støøremes ulmiem utnieh dov aarkebeajjan.
+Veeljh dam krirriem datne tuhtjh noeri aamhtesh bøøremes soptsesth, jïh tjaelieh aktem lohkijeprieviem gusnie datne dam krirriem dåarjelieh.
+Veeljh dorjesem
+Veeljh aamhtesh mah seapan sïjhtieh learoehkidie feengkedh, jallh baajh dejtie aamhtesem jïjtje veeljedh.
+Veeljh man gellie almetjh mah edtjieh meatan årrodh råållespïelesne, mestie man gellie learohkh saemientæjmojne.
+vyörtegs veeljeme.
+Veeljh " Kantlinjer ", jïh bïejh raedtiesievh gaajhki celli bïjre.
+Veeljh "Kantlinjer ", jïh bïejh raedtiesievh gaajhki celli bïjre.
+lohkehtæjjine
+maahta årrodh liturgije, musihke jïh saalmh, gelliesåarhts kultuvre jïh tjeahpoeh, saemien gïele, aamhtese, gaavnesjimmiesijjie jïh ektievoetehaamoe.
+Nuhtjh aktem guvviem fuelhkeste jïh voejhkelh vuartasjidh maam learohke aalkovistie maahta.
+Veeljh aktem tjaalegem, aktem tjïelkestimmiem jallh aktem lohkijeprieviem datne tuhtjh hijven.
+sijjienommem veeljie
+sijjienommem
+buerie lohkemevuekieh veeljedh gosse joekehts teeksth lohkedh
+sjiehteles möölehtimmiedïrregh veeljedh jïh praktihkeles möölehtimmieh darjodh aarkebiejjien jieliedisnie jïh teknologijesne, jïh illedahkide vuarjasjidh presisjovni jïh möölehtimmien ovseekerevoeten mietie
+sjiehteles möölegeektievoeth veeljedh, ektiedimmieh buerkiestidh jïh ryöknedh ovmessie möölegeektievoeti gaskem, nuhtjedh jïh vuarjasjidh möölehtimmiedïrregh jïh möölehtimmievuekieh praktihkeles möölehtimmesne, jïh presisjovnem jïh möölehtimmien ovseekerevoetem digkiedidh
+sjiehteles möölegeektievoeth veeljedh jïh ovmessie möölegeektievoeti gaskem ryöknedh
+ovmessie digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkiedïrregh veeljedh, jïh dejtie jïjtjeraarehke nuhtjedh jïjtse gïelelïerehtimmesne
+Datne maahtah veeljedh mennie gïelesne datne sïjhth tjaeledh.
+veeljedh jïh nuhtjedh ovmessie goltelimmie- jïh soptsestimmievuekieh mah leah åssjelasse sjïehtedamme
+veeljedh jïh nuhtjedh ovmessie lohkeme- jïh tjaelemevuekieh sjïehtedamme åssjelasse
+Veeljedh ålkoelisnie årrodh
+Learohkh bïevnesh bååstede åadtjoeh dan bïjre dah haalvoeh, jïh misse byøroeh vielie haarjanidh, jïh guktie maehtieh / byøroeh dam darjodh.
+eejhtegh, dah mah eejhtegi åvteste, åerpenh, aahka gon aajjah jïh jeatjah fuelhkie
+Dah feerlegommes eebnh leah:
+PK-vierhtie vïrresne tjuara hïnnedh korrigeredh, dïhte sæjhta jiehtedh vïrre edtja maehtedh gyölledh goh sïejhme.
+PSA-vierhtie vïrresne ovmessie almaj gaskem jeatjahtehtedh, aaj almaj gaskem gïeh eah prostatine tjoeperdh.
+Vardobaiki
+hurries- jïh minngeles
+unnebelåhkoegïeline vaarjelidh jïh
+Várjjat Siidaakte soptsese jieledefaamoen bïjre maam vijreme, bivteme jöh gööleme Varangerisnie åtneme 12 000 jaepiej tjïrrh, gosse orrijin gedtiem vijredh jïh båatsojne eelkin, dan tïjjen bïjre gosse jåartaburrie lissiejielieminie sjïdti, jïh ektiedimmiej jïh ektiedahkoen bïjre almetji jïh eatnemen gaskem.
+Varangerenjaarkesne jïh aejresne Varangerfjovlen jïh Deatnu-jeanoen gaskesne gaajh jïjnjh gïejh gedtiebivtemistie, dovne goh vijremesvaalkh jïh bååreldahkh.
+Vïrrepryövenasse: PSABlodprov: PSA
+Mejtie lea almetjeligke mijjieh sinsitniem daarpesjibie.
+Vïrrebleenteme galkegh pruvhkieh mïrhke jïh provnelaakan årrodh, destie vïrre ånnetji gejhkie åvteli olkese båata.
+Vïrre tjoglenassine, gadtjesne jïh bejhkesne lea sïejhme dagkere goerehtimmien mænngan jïh ij leah væhta mij akt båajhtode.
+Vïrre tjoglenassine maahta guhkiem årrodh, muvhtene gellie våhkoeh.
+Lïhtsege
+ gïehtjedamme bihkedimmiem jïh bïhkedasside juktie pryövem tjïrrehtidh
+GÏEHTJEDIMMIELÆSTOE LOHKEHTÆJJESE TJÏRREHTIMMIEN ÅVTELEN Manne  tïjjem vadteme pryövem tjïrrehtidh
+ tïjjem vadteme tjïrrehtimmien mænngan juktie maehtedh vuarjasjidh jïh
+ tïjjem vadteme tjïrrehtimmien mænngan juktie maehtedh vuarjasjidh jïh
+Mubpie presidente vijriesåbpoe tjïerteste Saemiedigkie gaskem jeatjah sæjhta giehtjedidh guktie dåårrehtimmie pedagogeles barkijijstie læssene, guktie dah maahtoem saemien gïelesne jih kultuvresne utnieh.
+Mubpie presideente Vars raasisteles dahkoeh laajhta jïh garmerde dejtie mah sijjen histovrijigujmie åvtese båetieh.
+Saemiedigkie laavenjostoelatjkoem dorje Nöörjen foestehïejmesiebrine.
+Mubpie presidente Vars tjïerteste daate akte haesteme gosse Saemiedigkien daaletje dåarjoeöörnegem måjhtele.
+dïejvesh hurries- jïh minngelesbovtside aalteren mietie
+Mojhteleslaakan jiemiem jïh olkese boernesgåeteste njammadidh.
+Geehth guktie learohkh iktegisth daam maahtoem åadtjoeh gosse dam voestes dajvem jeksieh.
+Boelveste boelvese vierhtieh
+Dååjrehtimmie vuesehte jiermijes tåalhkem provhkedh dejtie guhth adtjegh diekie båateme, mohte aaj dejtie guhth daesnie guhkiem orreme.
+Dååjrehtimmieh vuesiehtieh lïerehtimmie saemien mubpiengïeline ij leah nuekies jis edtja ulmiem jaksedh guektiengïelevoeten bïjre.
+Dååjrehts vuesiehti åtnoe håalesynteseste dåårje dovne lohkeme- jïh tjaalemeprosessem.
+Dååjrehtimmieh vuesiehtieh jalhts daah njoelkedassh gååvnesieh, dle såemies almetjh dååjrieh njoelkedassh dååjeluvvieh, jïh dej indivijduelle reaktah eah illesovvh.
+Dååjrehtse lea raaktan novh geerve tjïeltide dah njoelkedassh gïelenjoelkedassine dåaradalleme, dan gaavhtan lea vaenie jïh onne skreejremevåarome almetjistie gieh maehtieh saemien dovne tjaaleldh jïh njaalmeldh barkoesijjide tjïeltesne.
+Dååjrehtimmieh åarjelsaemien dajveste vuesiehtieh maanah jïh noerh saemien verkebe lierieh gosse meatan dagkarinie gïelebiesine.
+Dååjrehtimmieh learohkh åadtjoeh gosse ryöknoeh juktie dåeriesmoerh jïh laavenjassh loetedh, dejtie viehkiehtieh taalefaaktah automatiseradieh, goh vuesiehtimmien gaavhtan2 + 3 lea vïjhte.
+låhkoej vuepside geerve jaksedh jïh sjiehteles
+Dååjrehtimmieh dajvijste mah leah gïelebiesiemaanagïerth pryöveme leah gaajh hijven guektiengïelevoeten jïh unnebelåkoelïerehtimmien gaavhtan.
+300 jaepieh vaasin aarebi dah voestes kristegassjh jïjtsh gærhkoeh åadtjoejin.
+- Ij edtjh lahtestimmieh dieves aassjoste jih vædtsoesvoeteste jååhkesjidh saaht maam buerkiestimmiem åtna dagkari lahtestimmiejgujmie båetedh, jïh vædtsoes dahkoeh mubpiej vööste darjodh, mubpie presideente Laila Susanna Vars jeahta.
+Vaestiedassem åådtje rïekte gåetide laboratovrijeste seedtedh.
+Cellepryövenassen vaestiedassem daamhtaj pråvhka åadtjodh govhte våhkoej mïeresne.
+Vaestiedassh pryövesne maahta vuesiehtidh Aanta lea struktuvrem taaleraajrosne guarkeme, men tjabreminie dam nuhtjedh juktie laavenjassh loetedh.
+Vaestiedassh lea vihkeles guktie pryövenassem reaktoe vuekine analyseeredh.
+Vaestiedasse laavenjassese
+Vaestiedasse mammografijegoeretimmeste rïkte gåatan seedtie göökte våhkoeh raejesne jis lea orreme maam gohtje healsoevaaksjomisnie.
+Aaj vaestiedassemöönsterh mah vuesiehtieh Aanta onne goerkesem åtna seammavoetevæhtan bïjre, jïh ajve onnemasth maahta ektiedimmieh nuhtjedh taali
+Guktie lin vaestiedamme, båajhtoeh vaestiedassh jïh strategijh mejtie maahta vïhtesjidh, leah åtnasovveme goh signaalh dïejvesegoerkesen
+ånnetje goerkesem jïh åtnoem lissiehtamme tjaalegijstie vuesehte
+Teemaj mænngan buerkiestimmieh golme learoehkijstie gaavnh (learohkeportrehth) gaajh joekehts illedahkigujmie goerehtallemepryövesne.
+Seammalaakan aaj gåessie reerenasse luhpiem vadteme dejtie laantedigkide jïh tjïeltide mej bïjre tjïelti byjjesfaamoeh leah.
+Saemiereaktamoenehtse lea seammaplïeres öörnegh raeriestamme dejtie dajvide Finnmaarhken ålkolen, goh dah mah Finnmaarhkesne tseegkeme Finnmaarhkelaaken tjïrrh.
+Vaestede daejtie gyhtjelasside: • Manbïjreaamhtese?
+skuvlem vaedtsedh?
+Dihte maahta akten aejkien jaepesne deahpadidh.
+Nåekies damtedh jïh asvem åadtjodh jovkemen mænngan.
+Nåake damtedh
+ånnetji
+' esne datne sïjhth varke tjïrrehtimmien mænngan aktem aelhkie joekehtimmiedïrregem åadtjodh goh akte
+'esne datne sïjhth varke tjïrrehtimmien mænngan aktem aelhkie joekehtimmiedïrregem åadtjodh goh akte
+Ånnetji åvtelen sealadi jaepien 1949 aktem manuskriptem seedti Just Qvigstadese, mij dam nöörjengielese jarkoesti jïh dam bæjhkoehti nommine "Om sjøsamene" / "Mearoesaemiej bïjre"
+Såemies viehkie daesnie: gïella.
+- Vædtsoesvoete akte radtjoes vuekie nyjsenæjjide beadtodh jïh dejstie faamoem vaeltedh.
+- Vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste lea aaj akte dåeriesmoere saemien siebriedahkesne.
+Vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste
+Aalkoealmetjenyjseni gaskem lea jienebh mubpijste mah vædtsoesvoetem dååjroeh.
+Vædtsoesvoete dorjesåvva lïhke ektiedimmine jïh tjirkijijstie jienebelåhkoesiebriedahkeste.
+Vædtsoesvoete jïh guektiengïerth sïerredimmie
+Vædtsoesvoete lïhke fuelhkine lea akte itjmies dåeriesmoere siebriedahkesne jïh akte meadtoe.
+Vædtsoesvoete lïhke fuelhkine lea aaj akte itjmies mïrrestallemedåeriesmoere.
+Vædtsoesvoete nyjseni vööste ij leah akte privaate aamhtese.
+Vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste ij leah akte privaate aamhtese.
+- Vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste akte veartenevijries dåeriesmoere, jïh ibie maehtieh veanhtadidh gænnah daate jeatjahlaakan saemien siebriedahkine.
+Vædtsoesvoete nyjseni vööste - akte abpeveartenen jïh lïhkemes dåeriesmoere / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Vædtsoesvoete nyjseni vööste - akte abpeveartenen jïh lïhkemes dåeriesmoere
+Vædtsoehvoete jïh narrahtimmie
+Ij leah vuesiehtamme njueniesprejje viehkine sjædta jis bieljieinflammasjovne.
+Viehkehth sinsitniem jienebh baakoeh gaavnedh vearolden bïjre daej biejjiej
+Viehkieabparaate tjuara væjkalåbpoe sjïdtedh gihtjedh mejtie nyjsenh vædtsoesvoetem dååjroeh jïh doestedh dan aamhtesen bïjre tjaangedh gusnie dan jïjnjh domtesh.
+Jallh goh pirate-vijrijh Somalijen mearoegaedtien ålkolen.
+Nuhtjh saemien kaarhtem jallh gaskeviermiem.
+Viehkiehtæjjah jïh viehkie Saemiedigkien kommunikasjovnegoevtese lea stïeresne abpe konferansesne goh viehkie preessen lïhtsegidie.
+Diskrimineringsombudsmannen / Diskrimineremesaadthålma, DO, diskrimineeremen vööste barka.
+Slyöhpoe eejtegh jïh jeatjah måarehks jïh njåajjan darjodh.
+Slyöhpoe jearohks sjïdtedh jïh abstinensedåeriesmoerem damta, v.g. sæjhta rïevhkestidh, raessesne jallh stråarkan domtedh.
+Slyöhpoe strunhtjien åvtelhbodti sjïdtedh.
+Tjuara amma krööhkestidh gosse dïhte orre reeremeöörnege voenges reeremeståvroejgujmie tseegkesovvi, dle reerenasse jeehti man gellie saemien tjirkijh reeremeståvroeh edtjin utnedh, " edtjin vuarjasjidh man vihkeles dajve lea saemien kultuvrese jïh jielemebarkose ".
+Tjuara amma krööhkestidh gosse dïhte orre reeremeöörnege voenges reeremeståvroejgujmie tseegkesovvi, dle reerenasse jeehti man gellie saemien tjirkijh reeremeståvroeh edtjin utnedh, "edtjin vuarjasjidh man vihkeles dajve lea saemien kultuvrese jïh jielemebarkose ".
+reaktoetjaeleme
+Jeesuse Kristuse.
+Verremes jis skiemtjes internatesne.
+Meadtojde tjuara orrijidh Dyödtove lea vihkeles, jalhts eah buektehth gaajhkh dåeriesmoeride loevenidh.
+Meadtoeh mah almetjidie heerredieh vyörtegslaakan jieledh tjuara orrijidh.
+skaehtieetate dïenesjh noerhtesaemiengïelesne vadta jis skaehtiemaeksijh dam daarpesjieh.
+skaehtieetate blankedth jïh goerh mah leah saemiengïelese jarkoestamme skaehtiemaeksijidie gïeh dejtie gihtjieh.
+skaehtieetate
+Skaehtieetate - vijredamme faalaldahke saemiengïelesne
+skaehtiemaeksijh maehtieh noerhtesaemiengïelem veedljedh gosse skaehtiebïevnesimmie bieljilidh, jïh saemiengïeleldh gïetedæjjam åadtjodh soptsestalledh.
+Deklaratjovneleahpesne maahtah lohkedh man stoere dov gærhkoemaaksoe jïh juvlememaaksoe lea.
+Boelhketjem mænngan vierhtieh lea vaalteme maahta ennje jienebe goepeme jïh svijreme, mohte varki gujht orrije.
+Daate byöroe sæjroeh sisveginie årrodh mah leah learohken lïhkemes evtiedimmiesovnen sisnjelen. Akte learohke mij guhkede tjoeperdimmieraasten nuelesne
+Veeljh dej veajkoej muvhth sæjroeh mejtie learoehkinie ektine vuartesjh. Daate byöroe sæjroeh sisveginie årrodh mah leah learohken lïhkemes evtiedimmiesovnen sisnjelen.
+Jallh learohkh maehtieh aktem tv-reportasjem darjodh.
+Dastegh maanagïerth tjïeltine jeatjahlaakan öörnesuvvieh tjïeltereformen gaavhtan, saemien maanagïertefaalenasse ij edtjh nåakebe sjïdtedh, men buerebh buerebe sjïdtedh.
+Dastegh orre stoerretjïelth, tjuara hoksedh saemien årrojh våajnoes dorjesuvvieh jïh saemien årrojh aktem sijjiem åadtjoeh gusnie gåvloehtuvvieh dennie orre tjïeltestruktuvresne.
+Dah gieh maehtieh ektesne barkedh dejnie sjïehtedimmine saemide maahta årrodh saemiedigkie jïh saemien institusjovnh jïh tjïelth.
+dïejvesegoerkesem evtiedidh.
+saarnodh. Gærhkoe sæjhta dan jïjnjh fuelhkieh, maanah jïh noerh jaksedh goh gåarede.
+unnebelåhkojde, jïh nännoestidh dej nuepieh
+daltesisnie, dannasinie gellieh nännoestimmieh
+Jeatjah vuekine laejhtedh (ca. 2 sidor)
+Jeatjah vuekine laejhtedh
+Vïjhten jaepien gietjeste dle Risten Rauna Magga baalhkam åadtjoeji altese barkoen åvteste saemien gïeline, saemien healsoedïenesjh jïh barkoe geeruveåtnoen vööste.
+Leessh iTunes våålese.
+Leessh programmem: www.adobe.com
+Dan vaenie maanah gïelem lierieh, jïh vaenebe iedtjeles gïeleutnijh.
+Dan vaenesh gieh luvlesaemien / skoltesaemien jïh pihtesaemien daenbijjien Nöörjesne.
+Gåetieaajhterh sijhtieh prieviem åadtjodh tjirrehtamme goerehtimmien bïjre goeven 2012.
+Iemedeålmaj buertien bijjiebielesne tjahkasji.
+View Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie
+View Healsoe jïh sosijaale
+View Jielemh
+View Laante jïh vierhtiereaktah
+View Lïerehtimmie
+View Gaskenasjovnaale barkoe
+View Gïele
+iebnh veedtjedh jïh dejtie duedtie-iebnine darjodh jïh illedahkh monnehke evtiedæmman, byjresasse jïh aarvoesjugniedæmman vuarjasjidh
+ij ulmie leah ellies kaarhtedimmiem man gellieh almetjh dan tjïertij sisnie, mohte goerehtimmie edtja vedtedh guvviem destie, jïh ööhpehtimmiedaarposte vierhtiedimmiem vedtedh.
+Provren bïjre soptsestalledh Gosse gærhkosne pruvredh provren åvtelhbodti soptseatalledh, dellie provresalmetjh jïh hearra raeriestieh guktie provre edtja årrodh.
+Provre
+Vïjhte jaepieh mænngan dle Torkel Rasmussen aktem goerehtimmiem darjoeji åtnoen bïjre noerhtesaemien gïeleste Nöörjesne jïh Såevmesne, jïh dïhte aerviedimmieh gïeleutnijelåhkoen bïjre darjoeji.
+unnebelåhkoeh edtjieh laaken vuelene årrodh.
+Vïhtesjæjja mij njaalmeldh dïejveldimmesne meatan galka stillesovvedh saatnan soptsestidh jïh saetniesluhpiem våarnodh.
+Vijriesåbpoe fulkemedåehkie sæjhta ulmide dåarjedidh aktene orre mieriesoejkesjisnie, institusjovnide bïhkedidh jïh raeriestidh jïh akten kvaliteetebueriedæmman ööhpehtimmine sjïehteladtedh.
+Raereste aaj akte aevhkie jis gïelejarngh maehtieh vielie våajnoes sjïdtedh, aaj dej saemien byjresi ålkolen.
+Vijriesåbpoe dle moenehtse tjuara mierietsiehkide, dïedtem jïh iktedimmiem saemien gïeleråajvarimmijste gïehtjedidh, jïh raeriestimmieh buektedh jarkelimmide.
+Moenehtse tjuara aaj mierietsiehkide, dïedtem jïh iktedimmiem saemien gïeleråajvarimmijste vuartasjidh, jïh raeriestimmieh buektedh jarkelimmide.
+Vijriesåbpoe edtja illedahkide nåhtadidh gosse Saemiedigkiebïevnesem saemien gïeli bïjre dorje.
+Vijriesåbpoe dle vihkeles nyjsenæjjaj råålle jïh barkoe aerpievuekien jielieminie våajnoes sjidtieh jïh vyörtegsvoetem åadtjoeh.
+Dïhte åssjelmes galka vïjrebe viermiem tseegkedh staati jïh aalkoealmetji gaskemsh gusnie maahta dååjrehtsh jïh dagkeres modelli evtiedimmiem dijveldidh.
+Vijriesåbpoe akte fulkemedåehkie tseegkesovveme mij edtja evtiedimmiem maanagïertelohkehtæjja-ööhpehtimmesne fulkedh jïh vuarjasjidh, daajroem tjïrrehtimmien jïh effekti bïjre reformeste juekedh sjyöhtehke utniejidie.
+Saemiedigkieraerie aaj jienebh prosjekth dåårjeme mah edtjieh saemien kåanstem jïh kultuvrem ålkoelaantesne åehpiedehtedh.
+Vijriesåbpoe dle guejmieh daan bïjre seamadamme:
+Vytnesjæjja Lilian Urheim sæjhta Hammoedimmien jïh duedtien bïjre soptsestidh mearan Jacob Adams sæjhta duedtien reaktavaarjelimmien bïjre håalodh.
+Juktie eevtjedh jïh evtiedidh saemien gïelem guhkiebasse, sæjhta badth daerpies årrodh fokusem utnedh dejtie daerpiesvoetide gïele daarpesje.
+Vijriesåbpoe dle vuesehte ILO-konvensjovnese nr 169 aalkoealmetji jïh tjiertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine, EN. ' i konvensjovnese maanaj reaktaj bïjre jïh EN. ' i bæjhkoehtimmie aalkoealmetji reaktaj bïjre.
+Vijriesåbpoe dle vuesehte ILO-konvensjovnese nr 169 aalkoealmetji jïh tjiertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine, EN. 'i konvensjovnese maanaj reaktaj bïjre jïh EN.' i bæjhkoehtimmie aalkoealmetji reaktaj bïjre.
+Vijriesåbpoe barkoe
+Vijriebasse learohkh edtjieh meatan årrodh aktene digkiedimmesne aamhtesen bïjre.
+Aaj hijven moenehtse aktem vielie ållesth jïh öörnegen mietie barkoem raereste, mij trïegkenassem heerrede jïh stuerebe voerkesvoetem skuvlesne vadta saemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
+Vijriesåbpoe dle sjæjsjalamme aktem barkoedåehkiem tseegkedh mij edtja aktem gaskenasjovnale laavenjostoedïrregem evtiedidh, mij edtja åljadearjoen vööste årrodh Arktisen mearosne.
+Vijriesåbpoe dle geerve almetjh Ööhpehtimmielaaken § 4A-3 mietie reaktam utnieh jåarhkelïerehtimmiem åadtjodh dehtie jaepeste dah 25 jaepieh illieh.
+Vijriebasse dah guejmieh vihtiestieh akte stoerre nuepie gååvnese kultuvrem våaroeminie nåhtadidh juktie saemien siebriedahkem evtiedidh.
+Vijriesåbpoe dle goerehtimmiereakta aaj luhpiem dajvese feerhmie barkoeh darjodh, dan nuelesne våarhkoesijjieh daerpies dalhketjidie.
+Vijriesåbpoe maahtah gaata-adressh ohtsedh Nöörjesne guktie dah våajnoes sjidtieh aktene kaarhtebielesne.
+Geajnoe guhkiebasse Maahta dam guhkiebasse barkoem aelkedh viehkine goerehtidh man hijven daajroe learohke taaleraajrose åtna.
+mïerhkesjimmiejgujmie), taalh taalesïevese bïejedh, taalh lohkedh bæjjese jïh våålese taalesïevesne, maaje ovmessie intervalligujmie.
+Guhkiebasse maahta aaj
+bïevnesh vijriebasse buektedh gaaltijstie jïh medijste
+ryöknedimmiestrategijh evtiedidh. Hijven ryöknemetjiehpiesvoeth jïh ryökneme bæjjese jïh våålese taalese tjuetie aaj akte vihkeles bielie dehtie våaroemistie tjiehpiesvoetide taaleryöknedimmesne.
+Akte aevhkie dan lïerehtæmman guhkiebasse, learohkh maehtieh luhkiej bijjelen ryöknedh, ryöknedh gööktine jïh gööktine, luhkine jïh luhkine jïh naemhtie guhkiebasse?
+bæjjese jïh våålese svihtjh taalesïevesne men aelkieh taalesïevem fleksijbeleslaakan nuhtjedh dåeriesmoereloetemisnie.
+Vijriesåbpoe evtiedimmie sæjhta jiehtedh learohkh ij ajve bæjjese jïh våålese svihtjh taalesievesne men aelkieh taalesievem fleksijbeleslaakan nuhtjedh dåeriesmoereloetemisnie.
+Vijriesåbpoe evtiedimmie sæjhta jiehtedh learohkh ij ajve bæjjese jïh våålese svihtjh taalesïevesne men aelkieh taalesïevem fleksijbeleslaakan nuhtjedh dåeriesmoereloetemisnie.
+Dannasinie jienebh alternatijvh sijhtieh dorjesovvedh dennie vijriesåbpoe prosessesne.
+reeremedajvi vijriedimmide.
+dam biejjieladtje baakoeveahkam lissiehtidh gosse lahtesh leara mah leah ektiedamme dan biejjieladtje tseahkan jïh daan jieliemasse
+dam biejjieladtje baakoeveahkam lissiehtidh gosse lahtesh lïerieh mah leah dan biejjieladtje tseahkan ektiedamme, jïh akten saemien dejpeladtje jieliemasse
+sov biejjieladtje baakoeveahkam lissiehtidh gosse lahtesh leara mah leah dan biejjieladtje tseahkan ektiedamme
+baakoeveahkam vijriedidh naan biejjieladtje tsiehkiej bïjre
+Edtja meroffentlighet / vieliebyögkelesvoetem nuhtjedh.
+Vijriedamme reakta saemien healsoe- jïh sosiaalesektovrem utnedh.
+edtjieh vijrebe sjïdtedh mejgujmie jienebh
+Vijries råajvarimmie saemien gïelide
+Vijries gïeleldh jïh kulturelle maahtaldahke maahta meatan årrodh sjïehteladtedh guktie buerebelaakan jeatjabidie jïjtse kultuvresne jïh dan ålkolen vuavkasjidh, guarkedh, jïh krööhkedh.
+viJRies Jïh gUhKiesMïeResNe BARKoe sAeMieJ gïeLiDe
+Aktem vijries laavenjostoem utnedh saemiej gaskem laantenraasti rastah.
+Mijjen almetjh ålkone leah dej væjkelommes gaskem aktene gamte ektiedimmesne, jïh mijjen allijerth dejtie garmerdamme.
+Stoerre prosjekth aktine maaksoemierine 2 479 millijovnh kråvnine.
+Veelkes veeljemeleahpah.
+Noerhte Vilhelmina saemiensïjte åådtje dajvem nuhtjedh dovne jeatjah tijjen, mearan bovtsine berkieh dajvi boehth Sveerjesne.
+Villmoe dihte båatsoejielemen økonomien bijre øøhpehti.
+Barkijh edtjieh laejhtiemidie goerehtidh jallh reaktoe goevtesem bïeljelidh.
+Byögkeles jååhkesjamme symbovle Jaepien 2003 saemien saevege byögkeles jååhkesjamme sjïdti Nöörjesne jarkelimmiej tjïrrh Saemielaakesne, jïh Laakesne saevegen bïjre tjïelti byögkeles gåetine.
+Ummese barkoeh Svïenske gærhkosne Svïenske gærhkosne gellie ummese barkoeh gååvnesieh.
+Dah barkoesijjieh lin åejvieredaksjovnistie Karasjohkesne jåhteme.
+Bijjieguvvesne tjuara digkiedidh mah etihkeles dåeriesmoeretjoelmh mah tjuerieh meatan årrodh njoelkedassine.
+Gaajhkine aamhtesinie jïh ierine mah mietiehtimmesne dam reaktam utnedh såevmien - meänkielin - jallh saemien gïelem dej dööpmestovli luvnie dan 13§:n mietie, reaktam paarte åtna jallh sijjiesadtje paarten sijjesne gie ohtsele juridiske viehkiem, ahte vaejtemen mietie åadtjodh dåapmoem jïh dåapmoe-ulmiem jallh nännoestimmieh jïh nännoestimmie-åssjele tjaaleldh jarkoestamme dan gïelese.
+Faagetjåadtjoehtæjja gåetievaarjelimmien åvteste:
+Gåetie goh akte bieliegievlie göökte laptine gusnie Saemiedigkien gærjagåetie, dåastoesijjie, tjåanghkoetjiehtjelh jïh medtie njieljieluhkie kontovrh.
+Dah sivijlearkitekth Stein Halvorsen jïh Christian Sundby lægan gåetiem guvviedamme, mah njoktjen 1996 arkitektegaahtjemem vitnin dejnie faamoebaakojne 69,3 o NORD.
+Dah sivijlearkitekth Stein Halvorsen jïh Christian Sundby lægan gåetiem guvviedamme, mah njoktjen 1996 arkitektegaahtjemem vitnin dejnie faamoebaakojne 69,3 o NORD.
+Auditive learohkh lyjhkoeh
+Visuelle learohkh lyjhkoeh
+Visuelle learohkh
+vuekine Åejvievuajnoem tjïelkes jïh veele
+akti soermem "vïbpeldeš goske 20 båata.
+leejrh jallh gaavnesjimmieh øørnesuvvieh, mah fokusem utnieh jaahkoeøøhpehtæmman saemien maanide jïh noeride.
+• uvtemesth dïejvesh goh seamma jïjnjh.
+Mah leah uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknemisnie, jïh guktie dah evtiesuvvieh?
+Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
+Raeriestimmie vielie lohkemen bïjre
+Faagen maadth maahtoeh
+Maadth maahtoeh leah maahtaldahkeulmine tjaalasovveme, gusnie galka evtiedidh lïeredh jïh galka boelhkine faagemaahtaldahkine årrodh.
+Vihkeles tjiehpiesvoeth leah sjïehtesjamme maahtoeulmine, gusnie dah viehkiehtieh faagemaahtoem evtiedidh jïh mestie dah akte bielie.
+Vihkeles tjiehpiesvoeth lea maahtoeulmine sjïehtesjamme gusnie dah viehkiehtieh faagemaahtoem evtiedidh, jïh mestie dah akte bielie.
+Vihkeles tjiehpiesvoeth lea meatan vaaltasovveme maahtoeulmine, gusnie dah akte bielie maahtoste jïh viehkiehtieh maahtoem faagesne evtiedidh.
+Vihkeles tjiehpiesvoeth lea meatan vaaltasovveme maahtoeulmine gusnie dah viehkiehtieh evtiedimmine jïh lea akte bielie faagemaahtoste.
+Vihkeles tjiehpiesvoeth lea sjïehtesjamme maahtoeulmine, gusnie dah evtiedimmien viehkiehtieh jïh lea akte bielie faagemaahtoste.
+Vihkeles tjiehpiesvoeth lea sjïehtesjamme maahtoeulmine, gusnie dah evtiedimmine viehkiehtieh jïh lea akte bielie faagemaahtoste.
+Dah vihkielommes maehtelesvoeth lohkemisnie jïh ryöknemisnie leah meatan vaaltasovveme maahtoeulmine gaajhkine faagine.
+Vihkielommes maehtelesvoeth
+Learohkh maadth- jïh jåarhkeskuvlesne daamtaj dïenesjidie nuhtjieh mejtie doh saemien museumh faalehtidh dan åvteste dïhte akte åajvoeh lissiehtasse dan ööhpehtæmman maam skuvlesne åadtjoeh.
+Maadth- jïh jåarhkeskuvlh tjuerieh Maahtoelutnjeme - saemien tjïrrh vedtedh kvalitetelds hijven ööhpehtimmiem man våaroemisnie saemien gïele, kultuvre jïh siebredahkejielemh.
+Mohte jis skïemtjes jïh skïemtjemaaksoem ohtsedh tjirkijekasseste hoksebarkijh åadtjoeh dah vedtedh bïevnesh mejtie daarpesjieh guktie maahta vuarjasjidh jis reaktam åtna skïemtjemaaksose.
+MAADTHLAAKEN § 100 Ij mij ‐ akt. Maadthlaakesne tjåadtjoeh " dan njealjede staatenfaamoen " bïjre, bene Maadthlaaken § 100 jeahta gaskem jeatjebem " ytringsfrihet bør finde sted " jïh " Frimodige Ytringer om Statsstyrelsen og hvilken som helst anden Gjenstand, ere Enhver tilladte"..Dïhte åssjaldahke akten gaahpoeh jïh ovjearohks preessen bïjre lea akte illedahke destie.
+MAADTHLAAKEN § 100 Ij mij ‐ akt. Maadthlaakesne tjåadtjoeh "dan njealjede staatenfaamoen" bïjre, bene Maadthlaaken § 100 jeahta gaskem jeatjebem "ytringsfrihet bør finde sted" jïh "Frimodige Ytringer om Statsstyrelsen og hvilken som helst anden Gjenstand, ere Enhver tilladte"..Dïhte åssjaldahke akten gaahpoeh jïh ovjearohks preessen bïjre lea akte illedahke destie.
+Maadthlaaken § 110 a dïedtem vadta nöörjen staatese sjïehteladtedh ihke saemien gïele maahta gorresovvedh jïh evtiesovvedh.
+Maadthlaaken § 50 ‐64 tjåådtje guktie edtja edtja stoerredigkietjirkijh veeljedh, gieh tjaatsestimmiereaktam utnieh, giem maahta veeljedh, man daamtaj veeljeme edtja årrodh, guktie edtja maandatidie joekedidh, j. v.
+Maadthlaaken § 50: "Stemmeberettigede ere de norske Borgere, Mænd og Kvinder, som senest i det Aar Valgthinget holdes, have fylt 18 årš.
+Dah jarkelimmieh Maadthlaakesne jïh gærhkoelaakesne eah leah akte tsoepkenasse Dan nöörjen gærhkoen jïh staaten gaskem.
+Maadthlaaken nænnoestimmieh leah demokratijen tseegkemegierkieh.
+Maadthlaakeparagrafe gaskenasjovnale aalkoealmetjekonvensjovnide bigkie, mejtie Nøørje jååhkesjamme.
+Maadthlaakesne (suehpeden 17. b. -1814) tjåådtje gaajhkesh frijjevoetem utnieh soptestidh.
+Maadthlaake almetji, almetjetjïerti jïh staaten ïedtjide jïebnelaakan steeri.
+Maadthlaake jïh Saemiedigkie leah dah garantisth ihke mijjieh goh åålmege åadtjobe demokrateles meatan årrodh jïh ahkedh mijjen frijjevoeth jïh reaktah evtiedidh.
+Doh raeriestamme jarkelimmieh Maadthlaakesne jïh gærhkoelaakesne sijhtieh jiehtedh ij sïjhth vielie naan krievemh laakesne årrodh staateraerije guhte dïedtem åtna gærhkoeaamhtesi åvteste, edtja lïhtseginie årrodh Dennie nöörjen gærhkosne.
+goerehtallemepryöveste ryöknedimmesne 2. daltesasse åtnasovvedh goh våarome akten soptsestæmman learoehkinie jïh eejhtegigujmie, juktie dam guhkiebasse dåarjelimmiem learoehkistie soejkesjidh.
+Dah uvtemesth tjiehpiesvoeth leah maahtoeulmine faagide sjïehtesjamme.
+Doh uvtemesth tjiehpiesvoeth ryöknedimmesne leah juakeme njieljie tjiehpiesvoetesuerkine:
+Åvtetje maahtoeh Learohkh joe maehtieh sïejhme fïerhtenbeajjetje baakoeh saemiengïelesne, jïh aaj maehtieh beapmoej bïjre soptsestalledh.
+Maadthööhpehtimmiefaalaldahke saemiengïelesne
+Doh vihkielommes almetjereaktah edtjieh laaken sïjse, jïh laaken gïele edtja orre gïelehammoem åadtjodh.
+Bievneme lea vihkeles juktie edtja damtedh jearsoes jïh doestedh soptsestidh gaajhki dej vaejviej jallh symptomi bïjre mejtie åtna jïh dan gaavhtan dam hoksem åådtje maam daarpesje.
+Gellien aejkien dellie raeriem åadtjoeh vuertedh.
+Maadthmaaksoe akten tjïeltese lea 660 000 kråvnoeh fïerhten jaepien.
+Ööhpehtimmielaaken § 6 -4 mietie dle maadthskuvlh jïh jåarhkeskuvlh abpe Nöörjesne dïedtem utnieh lïerehtimmiem vedtedh saemiej, saemien gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden bïjre.
+Maadthskuvle jïh Jåa / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
+Maadthskuvlelearoehkide saemien mubpiengïeline taalle lij 1213, akte 41% ånnanimmie mænngan Maahtoelutnjemem sjïehtesji jaepien 2006.
+Åvtesbaakoe maadth-skuvlese §3-1 jih §3-3 aaj daam jeahta vierhtiedimmien bijre: Maanah-skuvlesne edtja skuvle vierhtiedidh namtegh karakterh.
+Maadthskuvlesne siebriedahkefaage feerhmie åejviesuerkide goerehtæjja, siebriedahkedaajroe, geografije jïh histovrije.
+Maadth-skuvlesne gellie seamma vuepsieh øøhpehtimmesne daerpies, dovne dåemiedimmie jeatja almetji ektesne jih faagi gaskems.
+Maadthskuvlesne siebriedahkefaage maahtoeulmieh åtna 4., 7. jïh 10. daltesen mænngan.
+Eejhtegi-moenehtse maadth-skuvlesne daam tjaalegem Tijje ektesne soptsestalledh buakta, juktie vaajtele ektesvuekie-barkoem hiejmen jih skuvlen gaskems bueriedidh.
+Eejhtegi-moenehtse maadth-skuvlesne Ruffien 2005
+Akte vihkielommes maehtelesvoete goh sov njaalmeldh daajroem njaalmeldh buektedh saemiengielesne, ij naan buajhkoesvoete dejtie learoehkidie faagesne saemien mubpiegïeline.
+Vihkielommes maehtelesvoeth
+Stiftelseskapitaaline Saemien tjiehpiedæjjaj siebrien lïhtsegh sijjen jïjtsh tjeahpoeh vedtin.
+Akte orre reerenasse øørnesåvva fïerhten stoerrredigkieveeljemen mænngan.
+Daan maadtoe lea Jupmelen gieriesvoete, mij mijjide almetjinie Jesus Kristusinie gaavnebe.
+Veareldekommisjovnen / Brundtlandkommisjovnen galhkemereektehtsistie 1987:n raejeste våarome båata mij jeahta: "Staeries evtiedimmie lea evtiedimmie mij daanbien daarpoeh dååste jïh ij båetien boelven nuepieh eerjh juktie dah åadtjoeh sijjen daarpoeh krøøhkestidhš.
+Læjhkan dïhte gyrhkesjimmie dennie maadtosne, gusnie aavoedieh jïh gijhtieh jielemen jïh gieriesvoeten vadtesijstie dovne provresalmetjidie jïh guesside.
+Bïevestahkh jïh jeatjah darjoeh tsåvhnoe jeatjahlaakan hopsoe goh aarebi.
+Buejtiereavsah tjïelkebe vååjnoeh mestie maahta aajhtsedh tsiehkieh jïh jeatjah njaltjesne mah leah iemeles jïh ij leah vaahreles.
+Vaeltieh våaromem lïerehtimmieulmine.
+Maadthjielemh leah aalkoejielemh, industrije jïh teknologeles dïenesjh.
+sov mielem buerkiestidh eensilaakan
+sov mielem buerkiestidh jïjtsh aarvoej mietie
+Buerkiestimmie lij "gilkije saemieh " mah vuesiehtin dejtie juhtije saemide, lin dajvesne orreme, jïh dïhte åtnoe juhtiemistie idtji saemide naan eekereaktam vedtieh.
+Buerkiestimmie lij "gilkije saemieh" mah vuesiehtin dejtie juhtije saemide, lin dajvesne orreme, jïh dïhte åtnoe juhtiemistie idtji saemide naan eekereaktam vedtieh.
+gaavhtan, hijven ektiedimmieh dejtie sjugniedidh, guktie maanah jïh noerh varke åadtjoeh åahpanidh gærhkoetjiehtjielinie jïh dam jïjtsasse tjiehtjielinie darjodh.
+Vaeltieh våaromem læstosne væhtajgujmie.
+Evtiedimmiebarkoe aalka gålkoen daan jaepien. Soejkesjen mietie dle bæjhkoehtimmie dehtie gaervies dorjesistie edtja årrodh rïhkeden 2014.
+Öörnege lea naemhtie, edtja tjirkijesijjide joekedidh krirriej / dåehkiej gaskem steemmelåhkoen mietie maam fïereguhte veeljemelæstoe åådtje.
+Darjomh maehtieh diss-vielie årrodh:
+Voejhkelh eejhtegigujmie seamadidh guktie dah aaj maehtieh såemies saemiengïelen darjomh öörnedidh learohkigujmie ektine, vuesiehtimmien gaavhtan ikth asken.
+Vuekie gohtjesåvva St. Laguës vuekie.
+Daate vuekie lea joekoen vihkeles gævnjasjimmieboelhken minngiegietjesne jïh liemkede vearaldisnie.
+Öörnege
+Dehtie loekteste 1 km åarjel-luvlelen jeanoen Čuolbmaædno njaelmeste Skierreluokta:sne 3.
+seamma rektide jïh nuepieh nasjovnelle
+Reakta mij våaromem åtna almetjereaktesne jïh histovrijen åtnosne, ållesth jååhkesjimmiem åådtje laakine
+Goevtese reaktah jïh gaskenasjovnaale gyhtjelassh
+Ööhpehtimmien mænngan maahta reaktaj tjïrrh krievedh barkije tjuara åårganesne såemies aejkien barkedh.
+Edtja ræjhtoeh reaktaj bïjre, mah jijhtieh mænngan Finnmaarhkekommisjovne feelth salkehtamme, akten jïjtse sjïeredåapmestovlese buektedh, man nomme miehtjiesdajvedåapmestovle.
+Reaktah / Sjïeke / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
+Dah reaktah leah aaj ektiedamme dejtie suerkide goh gïele, ööhpehtimmie, healsoe jïh reereme kultuvremojstesijstie.
+Histovrije
+Reaktah
+Reaktah:
+Reaktah
+Reakta ietniengïelese lea akte vihkeles almetjereakta.
+Reakta saemiestidh aaj dæjpa siebredahkenbeadtoem tjïrrehtidh jïh gosse promilleprovgrammem meatan.
+Reakta faamoem åtna dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh govlehtimmide.
+Reakta ij faamoem utnieh dej veajkoej reeremedajve jïjtje skraejriem vaalta govlehtalledh.
+Reakta saemiengïelem utnedh gosse byjjesreeremasse gaavnede lea mahte vihkelommes reaktah saemide goh åålmege.
+Riekteslaakan åesistidh?
+Lïegkedimmie-sijjie
+Daarpesje lïegkedidh
+Göökte aavrehke skuvleklaassh vitnijinie sjïdtin:
+Vitnijeplakaath sijhtieh åtnasovvedh Saemiedigkien nasjovnaale jïh voenges barkosne irhkemen vööste.
+- Vitnjieplaakate sæjhta åtnasovvedh Saemiedigkien barkosne irhkemen vööste abpe laantesne jïh voengesne.
+Vitnijeplakaate sæjhta akte vihkeles biehkie sjïdtedh juktie kampanjem våajnoes darjodh, Muotka tjïerteste.
+Darjoeh soptsesem
+Vuelielisnie maahtoeulmide learoesoejkesjen 4. daltesistie åehpiedahta, mah tjåenghkies njaalmeldh govlesadtemem dåarjedieh.
+Vaeltieh våaromem laavenjassine goerehtallemepryövesne, jïh baajh learohkem buerkiestidh guktie satne taalh stoeredahken mietie veesmie, jïh intervallem gaavna
+Vuelielisnie lea vuesiehtamme naan gïelesuerkieh mah sïjhtieh meatan årrodh gïeleööhpehtimmiem nænnoestidh dejtie saemien learoehkidie.
+Vuelielisnie golme learohkeportrehth gaavnh mij vuesehte maam akte learohke nuelesne, guhkene nuelesne jïh guhkiem bijjelen tjoeperdimmieraastem leah pryövesne buektiehtamme.
+Vuelielisnie golme learohkeportrehth gaavnh mij vuesehte maam akte learohke nuelesne, guhkene nuelesne jïh guhkene bijjelen tjoeperdimmieraastem leah pryövesne buektiehtamme.
+Vuelielisnie akte raeriestimmie almetje-jïh soptsestimmiesijjiekåarhtide, mah learohkh dievhtieh.
+tjoeperdimmieraasten nuelesne maehtieh gaajh joekehts aath buektiehtidh, jïh joekehts aatigujmie tjabredh.
+Dennie nuelesne medtielaakan maaksovh lea dan byjjes hoksesne jïh privaate hoksevedtiejinie mah latjkoem laantedigkiem utnieh.
+Tsåvhnoe puberteetesne jeatjahtahta, dovne stuaradahkem jïh klaeriem.
+Tsåvhnoe
+Dennie vuelemassjen njieptjesne lea sijjie guvvide jïh nommide aahkeste gon aajjeste.
+Skreejrehtidh vielie dotkemasse saemien kultuvrejieliemasse
+Vaeltieh våaromem dennie aamhtesisnie datne veeljïh " Akten baahkes aamhtesen " nuelesne.
+Vaeltieh våaromem dennie aamhtesisnie datne veeljïh "Akten baahkes aamhtesen" nuelesne.
+Vuartesjh vöölemes sæjrosne juktie nuhteligs svaalhtesh gaavnedh åålmegebiejjien bïjre.
+Vuelemassjen daltesisnie guvvieh jïh nommh aahka gon aajjeste sjïehtieh.
+Njieptjine vuelebe lea sijjie guvvide jïh nommide eejhtegijstie / dejstie mah eejhtegi åvteste.
+Maana nuerebe 18 jaepien gie vaejliem åtna ij edtjh vaejlievualanimmie daalhkesidie acetylsalisylsyrine, vuesiehtimmien gaavhtan Magnecyl, Treo jallh Albyl.
+Maana nuerebe 18 jaepien gie vaejliem åtna ij edtjh vaejlievualanimmie daalhkesidie acetylsalisylsyrine, vuesiehtimmien gaavhtan Magnecyl, Treo jallh Albyl.
+Maanah nuerebe goh 18 jaepieh gïeh vaejliem utnieh, eah edtjh baaktjesevualanimmie jallh vaejlievualanimmie daalhkesidie acetylsalicylsyrine nåhtadidh, vuesiehtimmien gaavhtan Magnecyl, Treo jallh Albyl jis ij dåaktere lea dam moeneme.
+Öörnedimmie lea ræhpas gaajhkesidie.
+Ij edtjh maanah nuerebe govhte askh båehtjierdidh jis vaejliem åtna daalhkesigujmie bielelen voestes hoksem gaskesadtedh.
+Ij edtjh maanah nuerebe govhte askh mij vaejliem åtna daalhkesigujmie båehtjierdidh bielelen voestes hoksem gaskesadtedh.
+Maanide nuerebe göökte jaepiej ij edtjh gossehtahkedaalhkesem vedtedh jïlhts ij leah dåakterinie dejnie rååresjamme.
+Jeesusen jïjnjh dåeriesmoerh.
+Vuelebe vierhtieh, mestie dah båetieh?
+Vuelebe vierhtieh jeahta ij prostatacancerem, jïlhts barre PSA-pryövenasse maahta dam vaestiedidh.
+dimmjste Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte vuelege maahtoem faagesne
+vuelege maahtoem faagesne Tjåenghkies learohken vaestiedasse vuesehte naa
+Vuelebe PSA-vierhtie maahta aaj mööleminie utnedh jis operasjovne hijven effekte åtna.
+Vuelielisnie bïevnesh gaavnh guktie edtjh toelhkestidh jïh dåarjelidh illedahkide goerehtallemistie.
+Nuelesne akte goere maam maahta nåhtadidh vuarjasjimmesne iktemearan.
+Guktie bååreldahkh vååjnoeh, mah maehtieh åtnosne orreme guhkiem åvtehistovrijesne, dah tïjjen åvtese jïh murreds ektiedimmide tjuvtjiedieh gedtievijremen jïh båatsoen gaskem.
+- Voeresh akte vihkeles vierhtie siebriedahkesne, jïh dan åvteste iemie dah bööresuvvieh meatan årrodh dam båetijen aejkien saemien siebriedahkem hammoedidh, Henrik Olsen jeahta.
+Vuertieh dej fibereræjhkoes beapmoejgujmie goske maana vervesne viht.
+Vuertedh
+Dah båarasåbpoeh jiehtieh dah ojhte aktem ræjhkoes baakoeveahkam utnieh, jïh aerpievuekien saemien terminologijem haalvoeh.
+Voeresepolitihke
+Voereseraerie bööresåvva raeriejgujmie båetedh saemiedigkieraerien soejkesjamme bïevnesidie, soejkesjidie jïh buerkiestimmide fïereguhten faagesuerkien sisnjelen.
+Voereseraerie lea gaskem jeatjah saemien voeresh råakeme, jïh aaj Staaten senijovreraeriem jïh Oslon tjïelten staareraeriem voeresidie råakeme.
+Voereseraerie maahta jïjtje vientien aamhtesh bæjjese vaeltedh Saemiedigkieraaran.
+Voereseraerien mandaate lea:
+Jis dïhte saemien siebriedahke edtja evtiesovvedh saemiej jïjtsh visjovnigujmie, prijoritetigujmie jïh premissigujmie, dle skuvle jïh ööhpehtimmie dïhte ellen vihkielommes.
+Maahtoe lea sibriedahken aalkoevierhtie. Jis dïhte saemien siebriedahke edtja evtiesovvedh saemiej jïjtsh visjovnigujmie, prijoritetigujmie jïh premissigujmie, dle skuvle jïh ööhpehtimmie dïhte ellen vihkielommes.
+Daan raejeste maanagïerth jïh skuvlh daejnie dajvine raerieh vadteme jïh daej raeriej gaavhtan lea ovmessie learoevierhtiesoejkesjh evtiedamme mah stuvrieh maam uvtemesth utnedh.
+Jïh dej prijoriteradimmiej gaskem dle aktem stuerebe fokusem åtna orresjugneden darjoemidie, mah edtjieh viehkiehtidh guktie saemien institusjovnh jïh iemie sijjieh evtiesuvvieh.
+Minngieööhpehtimmiem prioriteradidh
+vihkeles åvte-vååjnemearan biejedh dejtie
+Prijoriteradidh noere entreprenørskapem jåarhkeskuvlesne
+Dan lissine evtiedimmiem jïh produksjovnen saemien filmide dåarjodh, lea dorjehtimmie saemien filmide jïh maanajgujmie jïh noerigujmie barkedh vihkeles suerkieh.
+Bïhkedimmie saemien voestesgïeline jïh saemien mubpiengïeline byöroe uvte bïejedh.
+Måantan ruffien 10. b. dle Beaivváš Sámi Teáhter vuesehte " Ridn 'oaivi ja nieguid oaidni ", Nils Aslak Valkeapää ' ste Altan kultuvresavkesne.
+Måantan ruffien 10. b. dle Beaivváš Sámi Teáhter vuesehte "Ridn 'oaivi ja nieguid oaidni ", Nils Aslak Valkeapää' ste Altan kultuvresavkesne.
+Dïhte voestes maam tjoerh darjodh lea appem Instagram veedtjedh.
+Goh akte voestes bielie daennie barkosne edtja aktem tjaalegevåarhkoem darjodh sjyöhtehke teemaj bïjre areale- jïh byjresepolitihkesne.
+Voestegh edtja sjæjsjalidh man gellie tjïrkijesijjieh fïereguhte krirrie jallh læstoe edtja utnedh Saemiedigkesne.
+voestes lij gæmhpoe gïelem vååjnesasse bïejedh (vuesiehtimmien gaavhtan kymrijen sijjienommh geajnoeskiltine jïh kaarhtine), dan mænngan reaktide gïelem utnedh gaajkine siebredahkesuerkine.
+Måantan tjoejkemegaahtjemh aelkieh.
+Måantan, suehpeden 4. b. saemiedigkieraerie Ann-Mari Thomassen tjåanghkoem utni tjïelten åejvine Båddådjosne, Ole-Henrik Hjartøy jïh jieledetsiehkiemoenehtsen åvtehkinie, Else Mari Torp.
+Ekstremismen vuestie soptsestidh lea diedtem vaeltedh dan båetijen aejkien åvteste.
+Veartenen giefiesvoeten vööste gæmhpodh.
+Barkijh dåastovinie sjeavohtsvoetedïedtem utnieh.
+Dåastove tjuara aaj guhkiem åvteli daejredh jis fiejlh vaajmoeklaffine åtna, reakasovveme vaajmoefïejlem åtna jallh klaffeprotesem.
+Voestes gietjeste ligan Lars Børgefjell (Burkien Laara) jih Nils Kappfjell (Gaebpien Næjla) lohkehtæjjah.
+Dah voestes biejjieh jïh kaanne våhkoem baektjede, medtie goh gujnelemmievaerhkie.
+Programme aalka Saemien Sijtesne Snåasesne goevten 2016 jïh vaasa aktem jaepiem.
+Dïhte orre testamente voestes aejkien trygkesovvi noerhtesaemien gïelesne 1840.
+Åvteli voestes aejkien gååvnesieh naan aath mejtie maahta ussjedidh jïh naan aath mejtie maahta haarjanidh.
+voesteges gïelebiesie lij Mihtesne jaepien 2008. gïelebiesien lij 70 lihtsegh.
+Voestesgïele: Njaalmeldh, kanne aaj tjaaleldh, åejviegïele.
+Dejnie voestes govhte mierine, voestes- jïh minngienommh edtjieh saemiegïelesne tjåadtjodh.
+Dej voestes jaepiej lij buerie sijjie båatsoeburrie-skuvlesne. Naan jaepiej mænngan stoerre ohtseme haakeneburrie-skuvlese sjidti jih nimhtie gåårtjehke desnie.
+Learohki evtiedimmien gaavhtan lea joekoen vihkeles veele barkedh learohki ryöknemedarjomigujmie dej voestes jaepiej skuvlesne. Ryökneme lea
+taalegoerkesem utnedh. Learohki evtiedimmien gaavhtan lea joekoen vihkeles veele barkedh learohki ryöknemedarjomigujmie dej voestes jaepiej skuvlesne.
+Mijjen lin uktsie learohkh voestes jaepien.
+Voestes sïlle akten hijven argumentasjovnen vööste lea daajroe, Sagka Marie Danielsen buerkeste, SUPUn åvtehke.
+Voestes maam darjodh Åvtesne dallegh hearran gåajkoe mïnnin goss guhte sealadamme.
+Voestes gujnelemmie pråvhka båetedh medtie göökte jaepieh mænngan njammah eelkin sjïdtedidh.
+Voestes lohkehtæjja båatsoeburrie-skuvlesne
+Raastetraktaten voestes kodicille jaepien 1751 golken 7. jïh 18., dillie goh rïjhkeraasten bijjelen fearadidh, ij jeatjah maajsojde rïhpesth dan raastenbijjelen båatsose enn goh dejtie mah kodicillese tjaalasovvin.
+Dïhte voestes saemien hearra, Anders Porsanger jarkoesti bielieh Dehtie orre testamenteste noerhtesaemien gïelese.
+100-jaepien heevehtimmien sjïekenisnie dan voestes saemien rïjhketjåanghkose Tråantesne, Nöörjen Baanghke lea sjæjsjalamme aktem mojhtesedaalem olkese vedtedh.
+Daamhtaj åådtje gadtje- jallh vïrrepryövemem vedtedh.
+Njaalmeldh lïeredh dejtie saemien nommide klaassesne jïh skuvlen nommem fïerhten tæjmoen voestes våhkoen.
+Saemiedigkie edtja daennie stoerretjåanghkosne aamhtesem 37/15 gïetedidh Jarkelimmie jiehtiegijstie Maadthlaakesne § 108 jïh Maadthlaake saemiengielesne.
+Aalkovisnie kriminaalehokse lea våaroehtamme bïevnesh faangkide åvtelen dah bysvehtsem tjirrehtieh, bïevnesh faangkide mearan bysvehtsem tjïrrehteminie jïh bïevnesh guesside.
+Uvtemes dan åvteste ööhpehtimmiepolitihke lea joekoen vihkeles dan saemien siebriedahkese, jïh siebriedahke- jïh maahtoebigkemen gaavhtan, daelie jïh båetijen biejjien.
+- Uvtemesth lea luste gosse daan soe jeenh almetjh sijhtieh learoevierhtieh darjodh saemien learoehkidie, jeenebe ohtsemh darjoeh juktie mijjieh maehtebe dah bööremes learoevierhtieh veeljedh mijjen learoehkidie.
+- Uvtemes tuhtjem vihkeles haestedh almetjidie eatnamisnie årrodh dan psykiske jïh fysiske tryjjesvoeten gaavhtan.
+Dïhte voestes lea Finnmarhken fylhkentjïelten laavenjostoelatjkoe, maam veanhtede lea gaervies staeriedamme 2013 aalkoevisnie.
+Dennie voestes neebneme barkosne vuejnebe ojhte man vihkeles maanagïerth leah orreme dennie daan mearan læhkoes jieljiehtimmesne gïeleste māori, Aotearoa ' sne / New Zealand.
+Dennie voestes neebneme barkosne vuejnebe ojhte man vihkeles maanagïerth leah orreme dennie daan mearan læhkoes jieljiehtimmesne gïeleste māori, Aotearoa 'sne / New Zealand.
+- Manne leam bommebeetnegi vøøste.
+vuastalidh diskrimineringe jih aehpie tsiehkide dejstie nasjovnelle unnebelåhkojste
+Fjovlegöölememoenehtse edtja reeremem nænnoestehtedh fjovlegöölemistie, joekoen dïhte saemien åtnoe.
+Fjovlegöölememoenehtse nammoehtamme
+Fjovlegöölememoenehtse nammoehtamme / Marijne jielemh / Jielemh / Saemiedigkie - Sametinget
+Fjovlegöölememoenehtsen lïhtsegh leah nammoehtamme göökte jaepide, jïh dah jïjtje åvtehkem veeljieh.
+- Fjovlegöölememoenehtsen lïhtsegh fïereguhte jïh ektesne aktem hijven jïh vihkeles maahtoem göölemen, reeremen jïh siebriedahken bïjre utnieh.
+Skåajje julevsaemien (Gällivare, Serri jïh Udtja Sveerjesne).
+Voeksenassh gelkieh dennie voestes dygnesne, mohte skovretassh maehtieh våhkoem utnedh.
+sïjhth stoerre joekehtse årrodh dej åvtelhbodti jïh minngemosth tjoeperdimmieraasti gaskem.
+Veanhtede daate barkoe bååstedefoeresjimmine lea gaervies 2016.
+Veanhtedeminie tjïelth reeremedajven ålkolen sjïehteledtieh ihke saemien maanah maehtieh sijjen gïelem jïh kultuvrem evtiedidh jïh gorredidh.
+VeanhtedeVárjjat Siidameatan sjædta Nöörjen tentatijve læstosne daan jaepien, jïh dïhte barkoe nommehtimmieprosessine vearteneaerpielæstoen vööste varke aalka.
+Dah fiereguhten raajesem våaroej våaroej jiehtieh.
+Wapichan-almetjh Guyanesne Åarjel-Amerijhkesne leah akte dejstie daan jaepien vitnijijstie.
+Wencke Brennan gærja Samene i rettssystemet jaepeste 2005 orre daajroem buakta guktie reaktasuerkie Finnmarhkesne saemien gïelem nåhtede, jïh guktie saemieh daam dååjreme.
+WGIP raeriestæjjastaatusem åtna Regijovneraaran jïh Berentsen-raaran (Barents Euro-Arctic Council - BEAC), jïh dan åvteste aktem sjïere staatusem åtna dan byjjes struktuvren sisnjelen Barentselaavenjostosne.
+Provsjekte Wikipedijan tjïrrh daen biejjien gååvnesieh leksikonh gaskeviermesne gellien ovmessie unnebelåhkogïeleline.
+www.diggi.no lea viermiesijjie noere almetjij åvteste maam sijhtieh jeenjebe saemiedigkien jïh saemiepolitihken bïjre daejredh.
+- Daelvievaarjoeh
+Julevsaemien:
+www.learoevierhtieh.no
+www.nav.no lea Nöörjen stööremes byjjes viermiesijjie jïh åejviekanale bïevnesh barkoe- jïh jearsoesvoetedïenesjh ektesne.
+www.glosboken.se
+dejstie uvtemesth tjiehpiesvoetijste? Learoesoejkesje Maahtoelutnjemasse www.udir.no/lareplaner/kunnskapsloftet /
+xcng mij aaj guvvieh vadteme.
+Ytreberg lij akte göökte tjiehpiedæjjijste mij måskoes gaahtjemem vitni 12 bööredamme tjiehpiedæjjajagujmie gosse edtjin Saemiedigkiegåetiem feegredh.
+Ž Giejtie daennie teekstesne gaavnedibie?
+Ž Gïeh daelie dååjrehtieh maam Josefe gonnoeh Maarjah dååjrehtigan?
+Ž Maam åadtjobe Maarjan bïjre daejredh?
+Ž Mij lea stööremes dåeriesmoere gosse eejhteginie sjædta gosse ennje noere lea?
+Ž Maam eengkele jeahta Jupmelen bïjre?
+Ž Guktie maehtebe noere almetjidie viehkiehtidh gïeh eejhtegh sjidtieh?
+Ž Man bïjre daate teekste såårne?
+Ž Mestie Maarja tjoeperde gosse eengkele soptsestamme?
+Ž Maam daaletje noere nïejth dååjrehtieh gosse nåajsan sjidtieh?
+Ž Maam datne tuhtjh, guktie edtjebe dåemiedidh gosse noerh eejhtegh sjïdteminie?
+Ž Maam tuhtjh dennie teekstesne viehkielommes?
+Ž Maam eengkele Maarjese jeahta?
+Ž Guktie vïenhth lea eejhteginie sjïdtedh gosse ennje noere lea?
+Ž Guktie vïenhth lea nåajsan sjïdtedh gosse ij naan mïelehke desnie?
+Ž Maam datne ussjedh daan bïjre: noere nïejtide eevtjieh maanam boerne-gåetesne jamhkelidh?
+Ž Guktie edtjieh noere eejhtegh damtedh Jupmele dej luvnie lea, seammalaakan goh Josefe gonnoeh Maarjah?
+Saemien Sijte
+Datne maahtah båehtjierdimmien bïjre rohkelidh