diff --git "a/mono/smn/mono.smn.src" "b/mono/smn/mono.smn.src" new file mode 100644--- /dev/null +++ "b/mono/smn/mono.smn.src" @@ -0,0 +1,122912 @@ +Aanaarčuágáldâh lii Aanaar kieldâkirjeráájupäikkikuávlučuágáldâh, moos viggojeh čuággiđpuoh päikkikode já ovdii Piäccám kyeskeealmostitmeh, sehe päikkikuávlu ulmui pyevtittâs.Čuágálduv čokkim lii álgán 1970-lovvoost. +Kiirjij lasseen čuágáldâhân vyerkkejuvvojeh káártáh,jienâpäädih, kovevuorkkiimeh, loostah sehe tiätufáddásuorgijd kyeskee artikkeleh.Fáddásyergih láá s. 40. +Päikkikuávlučuágálduvâst láá s. 1 100 nomâttâssâd sehelostâčuopâsčuágáldâh. +Čuágálduâst lii teddilum tieđettemčáálusjá tiäđuh čuágálduv siskáldâsâst kávnojehLapin kirjasto-kirjeráájui čuágálduvâin. +INARIKOKOELMA +Aanaar kieldâPiiskuntie 2, 99800 Avveel +Šleđgâpostâ: inari@inari.fi +Virgádâhäigiargâpeeivij tme 9-15 +Puhelinkuávdášp. +Faksâf. +Pargojuávhu šleđgâpostâčujottâsahovdânommâ.suhânommâ@inari.fi +" Puhelinluvâttâllâm +" Vääldi ohtâvuođâ +" Tiätu siijđoin +Säämi aarâhšoddâdemvuávám +Áigápuátutorjuu uuccâm +Áigápuátutoorjâ lii majemušsajasâš ulmuu tâi perruu velttidmettum áigápuáđu torvejeijee hiätu. +Áigápuátutoorjâ lii uáivildum tilálâšvuođáid, main eres puáđuh tâi omâdâh iä keelijd kuáhtulâš eellimkuástádâssáid. +Áigápuátutorjuu mieđettem vuáđuduvá Laahân áigápuátutorjust +sehe Aanaar sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode nanodem áigápuátutorjuu heiviittemravvuid. +Kulttuurčällee Riitta Maukonenp.040 776 7546riitta.maukonen@inari.fi +Sämikielâlâš kulttuur já sämiseervij tooimâ tuárjumâ SÄMITIGGE +Kieldâst tuáimih kyehti nuorâikerditáálu: Stönö Avelist já Vintti Aanaar markkânist. +Tábáhtusah- já äigikyevdilis palstain kaavnah tiäđu nuorâikerditábáhtusâin, moh uárnejuvvojeh kieldâst. +Lase tiäđu aanaarlâš nuorâikerditooimâst já puđâldemmáhđulâšvuođâin kaavnah servitooimâ já nuorâi toimâjuávhuid kieđâvuššee palstain sehe Aanaar kieldâ nuorâikerditooimâst. +Aanaar nuorâikerditoimâ +Nuorâiváldustivrâ Aanaar +Mii Imâš NuVáid? +NuVá lii tegu koskâkietâ nuorâi ideai já jienâ finniimân kulosin. +Nuorâst-uv lii vuoigâdvuotâ ettâđ uáivilijdis áášán já tast nuorâiváldustiivrâ ovdâsteijeeh tuáimih táválii aanaarlâš nuorâ peeleestsárnon. +NuVá pehti lii älkkee finniđ jieijâs ääši/idea kulosân. +Sáttá vuosmužžân puáttiđ juurdâ, et NuVá ij valduuččii tuođâst alebijn portháin, mut tuotâääšist tom kuldâluvvoo. +Nuorah láá kuittâg tehálâš aheluokka Aanaar puátteevuođâ tááhust. +Nuorah kale váldojeh vuotân. +Vâi nuoráid finniiččuuččij maidnii muide-uv ko tuše jienâ kulosân finnim, lii NuVást jieijâs meriruttâ, mast tastoo meriduvvoo moos ruuđah kiävttojeh. +Nuorâiváldustiivrân kuleh love jesânid plus juáhážân värijesâneh, kiäh talle oovtâst vuávájeh já uárnejeho tábáhtusâid nuoráid já tarvaneh kieldâ aššijd, moh merhâšitteht lohtâseh nuorâi aššijd já pyereestvajemân. +NuVást lii ovdâsteijee čuovviittâspargo lävdikoddeest (mieldiorroom- já sárnumvuoigâdvuotâ). +NuVást lii ovdâstemsaje já jienâstemvuoigâdvuotâ meid Selvä Peli pargojuávhust já Párnáisuojâlem ovdedempargojuávhust já Nuorisotakuupargojuávhust. +Čuákkimeh tuállojeh ohtii mánuppaajeest škovlâive ääigi. +Lasseen tuálloo ubâ Laapi nuorâváldustiivrâi ohtsâš čuákkim. +Návt viggoo ohtsâšpaargon puohâi NuVáiguin já finnejuvvoo tehálâš oppâ eres NuVáin. +NuVá tuáimá oovtâst uássin kieldâ nuorâikerdipargo.INARIN VIESTINTÄPAJAPargoelimân já oppâmân välmejeijee mediatiäddudlâš nuorâi pargopáájá jo ivveest 1989. +Ulmen ubâ tooimâ ääigi lii lamaš nuorâi pargomarkkân- já škovliimân uuccâmkiärgusvuođâi pyeredem.Páájápargoost lii stuorrâ merhâšume helbâm estimist Aanaar kieldâst. +Páájá lii adelâm máhđulâšvuođâ nuoráid, kiäi čođâldittum tâi koskâldum vuáđuškoovlâ, luvâttuv tâi áámmátlâš škovlim maŋasâš jotkâsoijim lii monnii suujâst pááccâm koskân, ääigi smiettâđ jieijâs jotkâtooimâid.Finnejum hárjánmeh sehe tiäđulâš oppâ palvâleh nuorâi jotkâeellim peerusthánnáá tast, maggaar škovlim tâi mon sorttâsâš paargon sij páájápaje maŋa ucâluveh. +Nuuvtpa váldu-ulmen ij lahkin lamaš tot, et viestâdempáájá pyevtit viestâdemsyergi uáppeid tâi áámmátulmuid, veikâ motomij pehti suárgán sundášume páájápaje maŋa lii-uv tábáhtum. +Nuorâi pargopáájá status lii merhâšâm tom, et masa puoh viestâdempááján paargon šoddâm ulmuuh láá vuossâmuu pargokoskâvuođâ älgidijn lamaš 17 - 25 -ihásiih. +Ohtâvuođâtiäđuh: Nuorâikerdičällee Seppo Körkkö p. 0400 313 532 +RADIO INARISuomâ tavemuš páihálâšradio! +Radio Inari lâi algâaalgâst Aanaar ristâlâš nuorâiškoovlâ haldâšem toimâlove vyelni tuáimee máttááttâsradio. +Tááláš pyevtittum ohjelm vuáđuduvá toos, maid ovdil-uv lii porgum, mut vuolgâttâsäigi lii lasanâm. +Radio Inari tekniik addel máhđulâšvuođâ rähtiđ taggaar ohjelm, mii kiärdá viärdádâllâm. +Radio Inari vuolgât jođettum já äigikyevdilis ohjelmijd, sehe maaŋgâpiälásâš muusik argâpeivij ooroosthánnáá. +Oholoopâi ääigi čuájá ooroosthánnáá maailm pyeremus radiojukeboxâ!Radio Inari päikkisiijđoh, ohjelmkárttá já ohtâvuođâtiäđuh kávnojeh siijđoin: www.lanuti.fi/inari +TIERVÂPUÁTTIM KIRJERÁÁJUN +Kirjeráájust puávtáh luoihâttiđ kiirjijd, loostâid, kasetijd, skiäruid, videoid já dvd. +Puávtáh meiddei kuldâliđ párnáimainâsijd, muusik, keččâđ videoid, spellâđ tiätturspeelâid já surffáđ Interneetist. +Kirjerájukoortâ uážuh tállân, ko lah puáhtám eeji tâi eeni tiävdám korttâucâmuš kirjeráájun. +Vuossâmuš korttâ lii nuuvtá. +Luoihâttem ohtâvuođâst finniih kuuitâ, mast uáináh peivimere kuás luoikkâsijd kalga majemustáá macâttiđ. +Ko te puávtáh luoikkâsijdâd maasâd kirjeráájun, kyeđe taid ain luoikkâm- tiiskân. +Ama jieh tuálvu taid jieš ildei! +Muštáhhân, et kirjeráájust ij uážu larmâdiđ ige kaččâđ, ko maaŋgah puátih kirjeráájun uuccâđ tiäđu já luhâmuš, oppâđ já luuhâđ aavisijd. +Adelep kirjerájunjuámmiláá uáđđiđ ráávhust! +- ečivuođâ čielgim - párnáá aitârdâsvuotâ - párnáá aassâm - párnáá kuáhtámvuoigâdvuođah - párnáá elettem (elettemiše já elettemtoorjâ) +Aanaar kieldâst párnáikoccee pargoid tipšo sosiaalpargee. +Párnáikoccee palvâlusah láá nuuvtá. +Kuáhtámääigi kalga väridiđ muuneeld. +Párnáikoccee tipšo näimilito ulguubeln šoddâm párnái ečivuođâ naanoodmân kullee aašijd, sehe párnáá aitârdâsvuotân, asâmân já kuáhtáámijd kullee aašijd. +Párnáikoccee tipšo meiddei párnáá elettemsopâmušaašijd. +Lasetiäđuh já ääigiväridem: sosiaalpargee Sari Peltonen, puhelinääigist tme 12.30-13.30 numerist 040-844 5478. +Ečivuođâ čielgim Párnáást lii vuoigâdvuotâ iäčán. +Jis párnáá vanhimeh iävá lah näimilittoost koskânis párnáá šodâdijn, vuolgât párnáikoccee iänán povdittâs ečivuođâčielgiittâsân. +Párnáikoccee tipšo ečivuođâ čielgim. +Ečivuođâ tubdâstem maŋa vuolgâttuvvojeh ečivuođâäššikirjeh Laapi maistraatin, kost ečivuotâ nanoduvvoo. +Ečivuođâ tubdâstâssáin nanoduvvoo párnáá já eeji koskâsâš hyelkkivuotâ. +Páárnáš uážžu siämmálágán vuoigâdvuođâlâš sajattuv ko lii näimilittoost šoddâm párnáást-uv. +Páárnážân puáhtá eres lasseen adeliđ eeji suhânoomâ. +Eeči lii kenigâsvuođâst uásálistiđ párnáá eeleetmân. +Páárnáš finnee meiddei ärbivuoigâdvuođâ eejis já eejipele huolhij maŋa. +Jis enni ij haalijd párnáá ečivuođâ čielgimnáál, te puáhtá sun piettâliđ tast párnáikoccee lunne. +Talle eenist lii vuoigâdvuotâ uuccâđ elettemtorjuu páárnážân kieldâst. +Jis eeči haalijd tubdâstiđ párnáá eeni piettâlmist peerusthánnáá, kalga párnáikoccee juátkiđ ečivuođâ čielgim. +Ko párnáá vanhimeh iävá lah näimilittoost koskânis, lii párnáá aitârdeijen luándulávt tuše enni. +Ečivuođâ čielgim maŋa pyehtiv vanhimeh kuittâg sooppâđ tast, et párnáá aitârdem kulá kuohtuid vanhimáid oovtâst (ohtsâšaitârdem). +Ohtsâšaitârdemsopâmuš puáhtá toohâđ párnáikoccee lunne siämmáá-áigásávt ečivuođâčielgiittâssáin. +Sopâmuš párnáá aaitârdmist nanoduvvoo sosiaaltoimâttuvâst tast maŋa ko ečivuotâ lii nanodum. +Sopâmušah párnáá aaitârdmist, asâmist já kuáhtánvuoigâdvuođâst Näimi- tâi ávuslittoiäránemtilálâšvuođâst puáhtá párnáikoccee lunne rähtiđ já nanodiđ kirjálâš sopâmušâid párnáá aaitârdmist, asâmist já kuáhtánvuoigâdvuođâin já eeleetmist. +Sopâmušâi uáivilin lii turviđ párnáá hiäđu já aldasâš olmooškoskâvuođâid párnáá já suu vanhimij kooskâ. +Iäránem maŋa kolgâv vanhimeh čuávdiđ, áásá-uv páárnáš eeji vâi eeni lunne. +Párnáá tuoivâ já uáivil lii tehálâš, mut ovdâsvástádâs miärádâsâst ij uážu kyeđđiđ párnáá porgâmnáál. +Vanhimeh pyehtiv sooppâđ ohtsâš- tâi ohtuuaaitârdmist. +Aaitârdmist peerusthánnáá lii párnáást vuoigâdvuotâ finniđ elettem kuábbáást-uv vanhimist sehe vuoigâdvuotâ kuáhtáđ sunnuu kuohtuid. +Sosiaallävdikode nanodem sopâmušah västideh laavâvuáimálâšvuođâ peeleest tuámustovli miärádâs. +Vanhimeh pyehtiv oovtâst meiddei táárbu mield rievdâdiđ ovdeláá nanodum sopâmuš tâi rievti miärádâs. +Jis vanhimeh iävá peesâ sopâmušân párnáá eeleetmist, aaitârdmist, asâmist tâi kuáhtánvuoigâdvuođâst, pyehtiv suoi uuccâđ miärádâs rievtist. +Táárbu mield riehti pivdá čielgiittâs sosiaalvirgeomâháin párnáá tiileest. +Ko sopâmuš tâi rievti miärádâs ij tooimâ Motomin vanhimij koskâsâš sopâmuš tâi rievti miärádâs ij tooimâgin argâelimist. +Páárnáš ij kuáhtáá tom vaanhim, kiän lunne sun ij aasâ, tâi nubbe vaanhim ij luovât párnáá ton vanhimân, kiän lunne páárnáš virgálávt áásá. +Tágárijn tilálâšvuođâin puáhtá vaanhim uuccâđ keerrivrievtist sopâmuš tâi rievti miärádâs olášuttem (olgospeerrâmalmast, jis sopâmuš/miärádâs lii toohum majemuu 3 mánuppaje ääigi). +Elettemiše Vanhimeh västidává párnáás eeleetmist navcâidis mield, váldunjuolgâduslávt 18 ive räi. +Tot vanhimijn, kiän lunne páárnáš ij aasâ, lii kenigâs mäksiđ páárnážân elettemiše peerusthánnáá tast, lii-uv páárnáš vanhimij ohtsâš aitârdâsât tâi tuše nube vaanhim aitârdâsâst. +Näimi- tâi ávuslittoiäránemtilálâšvuođâst párnáikoccee lunne puáhtá toohâđ já nanodiđ kirjálâš elettemsopâmuš. +Elettemiše stuárudâhân vaikut párnáá elettem tárbu já vanhimij elettemnahcâ. +Elettemiše stuáruduv rekinistittijn kiävttoo iššeen Riehtiministeriö pargojuávkkusmiettâmuš 2006:10: Párnáá elettemiše stuáruduv árvuštâllâm. +Elettemiše meeri nanoduvvoo sopâmuššáin tâi rievti miärádâssáin, mon rievdâdem maŋeláá lii máhđulâš, jis tile merhâšitteht muttoo. +Jis elettemkenigâs ij määvsi sooppum elettemiše, puáhtá alda-aitârdeijee uuccâđ elettemmáávsu olgospeerrâm pehti tâi sun puáhtá uuccâđ Kelast.www.kela.fi +Ns. +škovlimsopâmuš Vanhimijn lii laavâ mield ain-uv ovdâsvástádâs párnáá skovliimist šaddee kuástádâsâin ko sun tiävdá 18 ihheed. +Škovlimkuástádâsâin puáhtá toohâđ sopâmuš elettemsopâmuš náálá. +Jis páárnáš lii tiävdám 18 ihheed, oovdâst sun jieijâs sopâmuš tovâdijn. +Liiŋkah Ohtuuaitârdeijei já ohtsâšaitârdeijei litto Peerâašij sovâttâllâm +Kii puáhtá väldiđ ohtâvuođâ párnáisuoijâlmân? +Kuás lii tárbu huolân? +Maht párnáisuojâlem puáhtá išediđ? +Ávustipšo palvâlusah +Ekonomâlâš toorjâ já aassâm turvim +Piämmupáárnášravvim +Aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâi mield jyehi párnáást lii vuoigâdvuotâ +· eromâš suoijâlmân, +· torvâlâš já kihtâlâš šoddâmpirrâsân já +· täsitiäddusâš já maaŋgâpiälásâš ovdánmân. +Párnái suojâlem lii párnáá pyereestvaijeem turvim. +Taat váátá jieškote-uv tuáimeepelij ovdâsvástádâsväldim párnái pyereestvajemist. +Párnái suojâlem oleslâšvuotâ šadda vuáđupalvâlusâin, estee párnái suoijâlmist já páárnáš- já peerâkuáhtásâš párnáisuoijâlmist. +Jis párnáá päikkitile ij lah tuárvi torvolâš já vanhimeh kyeđđih párnáá tipšohánnáá tâi jis, páárnáš tâi nuorâ jieš áštá pyereestvajemis, lii kieldâ párnáisuojâlemvirgeomâhái kenigâsvuotâ išediđ párnáá. +Aanaar kieldâst párnáisuoijâlmist västideh párnáisuojâlemsosiaalpargeeh oovtâst kuávlusosiaalpargeiguin. +VUÁĐUPALVÂLUSAH ESTEE PÁRNÁI SUOJÂLEM PÁÁRNÁŠ- JÁ PEERÂKUÁHTÁSŠ PÁRNÁISUOJÂLEM +ravviittâh, peivitipšoškovlâ, nuorâikerdipargolihâdemtoimâpäikkipalvâlusmielâtiervâsvuođâpalvâlusahuáivditteepalvâlusahtiervâsvuođâtipšo párnái tuárjum vuáđupalvâlusâin já ornijdâhtooimâst párnásuojâlemtáárbu čielgimávustipšo toorjâtooimahhuápulâš soijimaitârdâsânväldimsajasâšhuolâttâsmaŋasâšhuolâttâs +Kii kalga väldiđ ohtâvuođâ? +Kii peri ovtâskâs olmooš puáhtá väldiđ ohtâvuođâ sosiaalpargei, ko lii huolâst tiätu párnáá tâi perruu tiileest. +Pyeremus puátusáid piäsá, ko peerâ jieš ocá tuárvi tooláá iše já torjuu. +Parnáisuojâlemalmottâs puáhtá toohâđ meiddei anonyymin. +Virgeääigi vu vá 8-16 finnee ohtâvuođâ pyeremustáá suáittimáin sosiaalitoimâttuv peivikoccei 040-3514150. +Virgeääigi ulguubeln huápulâš parnáisuojâlemalmottâsah tahhojeh etinumerân 112. +Parnáisuojâlemlaavâ mield sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs, škoovlâ, nuorâikerditooimâ, poolis já servikode pargeeh já luáttámušulmuuh láá kenigâsvuođâst almottiđ párnáisuojâlem tarbâšeijee párnáást kieldâ sosiaaltooimân tâi virgeääigi ulguubeln etinumerân. +Puohâin párnáin pyehtih leđe motomin vaigâdvuođah já iänááš čuolmah čovdâšuveh párnáá jieijâs eellimpirrâsât. +Áášán lii tárbu tarvaniđ talle, ko eeppid, et párnáá pyereestvaijeem lii aštum, ige áášán oro puátimin čuávdus. +Motomin tilálâšvuotâ puáhtá leđe nuuvt tuođâlâš, et kalga toimâđ tállán. +Áášán lii tárbu tarvaniđ, ko +· páárnáš kuáriduvvoo, ige sun finnii ahetääsis vaattâm tipšo +· páárnáš lii torvottem, liijgás ennuu ohtuu tâi maŋŋeed olgon +· páárnáš piävuttuvvoo skippáárpirrâduvâst tâi škoovlâst +· pirrâsist kiinii rävisolmooš aatâšt párnáá +· páárnáš tâi nuorâ kiävttá uáiváditteid +· páárnáš suáládâl tâi lättee mudoi rikolávt +· páárnáš lättee epitáválávt: liävuttemeht, atâštumeht, šlundáht tet +· páárnáš cáimoo, kiävttoo seksuaallávt pyerrin tâi tiäddoo jiegâlávt +· páárnáš lii jiešhiävulâš, ige peerust tiervâsvuođâstis +· páárnáš piävvut tâi lii viehâváldálâš nuubij kuáttá +Vuosâsajasâš ovdâsvástádâs párnáá pyereestvajemist lii párnáá vanhimijn. +Pääihih tarbâšeh já finnejeh torjuu šoddâdempargostis aldasiärváduvâinis tegu huolhijn, uáppáin já ráánnjáin. +Páárnáš já peerâ viggoo tuárjuđ vuosâsajasávt jieijâs pääihist já ávustipšo toorjâtoimâiguin. +Ain ávustipšo ij kuittâg keelijd tâi ij lah máhđulâš párnáá táárbui já hiäđu miäldásâš aitârdem olášutmân. +Talle párnáá ferttee soijiđ meddâl päihistis. +Párnáisuojâlempargo juáhás ávustipšo palvâlussáid, aitârdâsânväldimân já sajasâhuolâttâsân. +Ávustipšo häämmin láá ávustipšo palvâlusah sehe ekonomâlâš toorjâ já aassâm turvim. +Siijđo aalgân +· párnái peivitipšo +· sosiaalpargo +· páárnášperrui päikkipalvâlem +· toorjâ párnáá já perruu čuolmâtilálâšvuođâi čuávdimân +· párnáá tuárjum škoovlâväzzimist, áámmát já aassâmviäsu hahâmist, paargon sajaduumeest, puđâldâsâin, vááimuvuálááš olmooškoskâvuođâi alnetolâmist sehe eres persovnlâš táárbui tuuđâtmist +· toorjâolmooš tâi -peerâ +· párnáá tipšopalvâlusah já terapia +· peerâpargo +· ubâ perruu soijim peerâ- tâi lájádâstiipšon +· viärdásâšvuođâjuávkkutoimâ +· luámu- já virkosmittemtoimâ +· kelijdeijee ekonomâlâš toorjâ +· asâmân lohtâseijee vááijuvvuođâi tivvoom +· táárbu mield táárbu miäldásâš aassâmviäsu ornim +· ekonomâlâš toorjâ párnáá škoovlâväzzimân, puđâldâssáid, áámmát já aassâmviäsu hahâmân, paargon sajaduumán, vááimuvuálááš olmooškoskâvuođâi alnetolâmân sehe eres persovnlâš táárbui tuuđâtmân. +Iänááš uási párnáisuojâlempargoost lii ávustipšo. +Sosiaalpargee kuáhtáámist smiättoo perruin vuovâs vyehi kriisitilálâšvuođâ čuávdimân já párnáá pyereestvaijeem oovdedmân. +Ko huolâ párnáást lii puáttám sosiaalpargee tiätun, árvuštâlloo vistig párnáisuojâlemtárbu já tast maŋa juátkoo oovtâst toohum äššigâšvuávám mield párnáá já perruu tuárjum. +Äššigâšvuotâ meriduvvoo, ko párnáá tilálâšvuotâ lii oornigist. +Párnáisuojâlem olášuttoo ohtsâšpargoost eres šoddâm já ovdánem tuárjoo virgeomâháiguin tegu ravviittuvván, peivitipšoin, škovláin, mielâtiervâsvuođâ- já peerâravviittuvváin, spesiaalpyecceetipšoin já eres tiervâsvuođâhuolâttâssáin. +Párnáisuojâlempargo lii luáttámušlâš. +Iänááš uásán perruid ávustipšo toorjâ keelijd, mut motomin čuolmah láá nuuvt tuođâliih, et párnáá hiätu váátá párnáá väldim sosiaallävdikode aitârdâsân já sajasâšhuolâttâs ornim. +Aitârdâsânväldimân kalga riemmâđ, ko párnáá tiervâsvuotâ já ovdánem tuođâlávt aštušuveh já ávustipšo tooimah láá páhudum keellijdmettumin tâi máhđuttemmin olášutteđ já ko, sajasâšhuolâttâs kiäččoo párnáá hiäđu miäldásâš čuávdusin. +Sajasâšhuolâttâs uárnejuvvoo sajasâšperruin já áámmátlâš peerâpaaihijn. +Aitârdâsânväldim ääigi ohtsâšpargo perruin juátkoo já ulmen lii ain toohâđ máhđulâžžân párnáá maccâm pááikán jieijâs vanhimij luusâ. +Sijđo aalgân +Aššigâšah finnejen stivrim já ravvim adoptiovaanhimvuotân sehe tiäđu päikkieennâmlâš tâi aalmugijkoskâsâš adoption lohtâseijee lahâaasâtmist já vuáháduvâst. +Párnáisuojâlem sosiaalpargee ráhtá päikkičielgiittâs adoptioucâmuš várás. +Vuáválâšvuođâlâš ohtâvuođâi tahhen tuáimih ornijdumeh, tegu Interpedia ja Pelastakaa Lapset ry. +Peerâpargo fálloo párnáisuojâlem ávustipšo toorjâtoimân. +Tađe várás tuáimá Aanaar kieldâst peerâpargee. +Peerâpargo uáivilin lii tuárjuđ perruid kavnâđ čuávdusijd eellim stuorrâ já uccâ čuolmâtilálâšvuođáid. +Peerâpargo iše puáhtá finniđ perruu argâeellim haaldâšmân, vaanhimvuođâ naanoodmân, párnái tipšo já čoddâdem čuolmâi čuávdimân, perruu siskiipiälááš ruossâlâsvuođâi čielgiimân já ohtsâštooimâ ovdánmân, fakkist šoddâm nubástustilálâšvuođâi tovâttem vaigâdvuođáid jna. +Peerâpargo tahhoo iänááš äššigâš pääihist. +Vuosmuu kuáhtáámist mannojeh čoođâ toh ääših, moh tovâtteh perrust huolâ já maggaar iše peerâ käibid toi čielgiimân. +Perruin oovtâst suogârdâlluvvojeh vyevih já vuávám, moin tilálâšvuotâ viggoo tivvoođ. +Peerâpargo äššigâžžân puáhtá puáttiđ sosiaalpargee iävtuttâsâst tâi perruu jieijâs tuoivust. +Luámáttuvah já äigikyevdilii aašijdLuámáttuvâid puávtáh printtiđ jieijâd tiäturáin nuuvtá Adobe Acrobat Readeráin. +Tiervâpuáttim šoddâdemkyeiminâm uásálistiđ peivitipšo tooimân! +Ovdâmáttááttâsvuávám +Párnái kieldâlâš peivitipšo lii čuoviittâslävdikode vuálásâš toimâ. +Aanaar kieldâ peivitipšo ovdâsvástádâsolmožin tuáimá peivitipšo hovdâ. +Peivitipšo hoovdâ pargoid kuleh peivitipšo jođettem, stivrim já pargojuávkkuhaldâšem sehe párnái peivitipšosoijiimeh, -miärádâsah já -máksumiärádâsah. +Peerâpeivitipšostivrejeijee västid Avveel já Tiärmáá kuávlu peerâpeivitipšoost. +Peerâpeivitipšostivrejeijee pargoid kuleh peerâpeivitipšo stivrim, párnái peivitipšosoijiimeh já -miärádâsah. +Peivitipšo hoovdâ já peerâpeivitipšostivrejeijee fättee pyeremusâh argâpeeivij tme: 9.00-11.30 koskâsâš ääigi. +Ohtâvuođâtiäđuh +Peivitipšotoimâttâh:Čuj. +Kunnanvirasto, Piiskuntie 2, 99800 Ivalo +Peivitipšo hovdâ Pirkko Saarelapuh. +040 7441259 Email: pirkko.saarela@inari.fiPeerâpeivitipšostivrejeijee puh. +Aanaar kieldâ peivitipšo toimâjuurdân lii faallâđ párnáid šiev tipšosaje, mast páárnáš mákkoo leđe já mii tuárju párnáá täsitiäddulâš ovdánem. +Peivitipšoost tiäduttep eromâšávt čuávvoo áárvuid: +Torvolâšvuotâ +Ávusvuotâ +Mietimielâlâšvuotâ +Nube kunnijâttem +Unnuuvâšvuotâ +Täsiárvulâšvuotâ +Torvolâšvuotâ já lyetittitteevuotâ sehe šiev ohtsâšpargo párnái vanhimijguin lii puoh mii tooimâ vuáđuiähtu. +Mii toimâ vuáđuduvá šoddâdâslâš já máttááttâslâš mittomeerijd, main vuolgâsaijeen lii párnái psyykkilâš, fyysilâš já sosiaallâš pyereestvaijeem, párnáá olesváldálâš oppâm já täsitiäddusâš ovdánem. +Jiešnálásâš luándum iveaaigij molsâšutmijdiskuin sehe Aanaar maaŋgâkulttuurlâšvuotâ fäälih áinooslajâsâš raamijd oppâmpirrâsân. +Pirrâs mietimielâlâš vuoiŋâ, oppâmân movtijdittee aarâhšoddâdempiirâs loptee jieijâs uásild párnáin mielâkiddiivâšvuođâ já iskâdâllâmhaalu sehe movtijdit párnáá sierâdmân, tutkâmân, liihâdmân, já jieijâs olgospyehtimân. +Uáivádittein uáivilduvvoo alkohol, narkotiik, tiätu talhâsamnâsij kevttim tâi siähálâskevttim (talkkâseh já alkohol). +Aanaar kieldâst uáiváditteid lohtâseijee tipšo, torjuu, stivrim já ravvim puáhtá uuccâđ tiervâsvuođâkuávdáá tuáhtárist, mielâtiervâsvuođâ- já peerâravviittuvâst, sosiaaltoimâttuvâst já servikoddeest. +Sosiaaltoimâttuvâst sosiaalpargein uáiváditteeääših kieđâvuššojeh távjá áigápuátutoorjâ-, rävisolmoošsosiaalpargo já parnáisuojâlem ohtâvuođâst. +Jis tarbâšâh iše jotelávt juuhâm looppâtmist, puávtáh ucâluđ potkimtiipšon. +Potkimtipšo adeluvvoo iänááš Aanaar kieldâ tiervâsvuođâkuávdáást. +Kuhheebáigásâš lájádâsvajoidittemáigáduvâst viggoo occee alkoholkevttim potkiimân, alkoholist šaddee hemâdâsâi minimistmân sehe ovtâskâs ulmuu já perruu eellimtile čielgiimân. +Lájádâsvajoiditmân tarbâšuvvoo máksučonnâsem, mon mieđeet tiervâsvuođâkuávdáá njunoš tuáhtár/ jieijâs kuávlu tuáhtár. +Váldunjuolgâduslávt máksučonnâsem lii mieđettum Laapi Uáiváditteeklinikan. +Vajoidittemáigáduv jiešvástádâsuásán puáhtá uuccâđ áigápuátutorjuu. +Avveel Peivikuávdáš tuáimá vuossaargâst tuorâstuvvân tme 9.00 -13.00. +Peivikuávdáš lii kuáhtám- já siärvástâllâmsaje, mast toimâv kyehti stivrejeijee já tobbeen lii máhđulâšvuotâ meid puurâdmân uccâ mavsuu vuástá. +Kieldâst láá motomeh uáiváditteetoorjâaassâmviásuh. +Láigusopâmuš tahhoo aassâmviäsutoimáin. +Aanaar kieldâst tuáimáá AA-juávkku, mii almoot kuáhtáámijn el. +páihálâšaavis Inarilaisist. +Avveel Peivikuávdáš VALKAMA Petsamontie 5 +Liiŋkah: +www.paihdelinkki.fiwww.finlex.fiwww.lapinpaihdepalvelut.fiwww.aa.fiwww.myllyhoito.fiwww.sininauhaliitto.fiwww.minnesota-hoito.fiwww.avominne.fi +Tipšoääigih já nubástusah +Peivitipšoost párnái tipšoääigih suáppojeh perruu pargoaigij já tipšo táárbu mield. +Jis páárnán occoo peivitipšo eres suujâ keežild ko párnáá vajoidittem, vanhimij pargo, luuhâm tet. +keežild, suáppoo tipšoäigi tijme 8.00-16.00 kooskân, enâmustáá 8 tiijmán. +Párnáá tááhust lii talle táválávt avžuuttettee kuittâg jo-uv uásipeivitipšo tâi enâmustáá 5-7 h/pv pištee olespeivitipšo. +Ijjâ- já oholoppâtipšo tábáhtuvvee eehidtipšo uárnejuvvoo tuše pargo, luuhâm tâi eres västideijee suujâ keežild, ij om. +puđâldemmonâmij, maađhij ye. +jieijâs monâmij keežild. +Vádulâšpalvâlusâi ulmen lii ovdediđ vádulij jiešráđálâš cevzim jyehipiäiválâš tooimâin nuuvt pyereest ko máhđulâš. +Palvâlusâiguin viggoo väldiđ meddâl meid vádulâšvuođâst šaddee hemâdâsâid já iästuid. +Váduliih kalgeh peessâđ eelliđ, toimâđ já puđâldiđ täsiviärdásâžžân eres ulmuiguin já uásálistiđ paargon, oppâmân tâi eres ohtsâškodálâš tooimân. +Vádulâšpalvâluslaavâ miäldásijd palvâlusâid já toorjâtooimâid lii máhđulâšvuotâ uuccâđ, jis vádulâš ulmust láá váádu tâi puácuvuođâ keežild kuhesáigásâš (táválávt ucemustáá ive ääigi) sierânâs vaigâdvuođah piergiittâllâđ jyehipiäiválâš eellim tooimâin. +Vádulâšpalvâlusâin iä lah aherääjih ige mihheen váddujuávkku lah kuođđum laavâ heiviittem ulguubel. +Vuoigâdvuotâ palvâlussáid lii kiddâ vádulâšvuođâ tääsist. +Vádulâšvuotâ miäruštâlluvvoo vádulâšpalvâlusasâttâsâst jieškote-uv palvâlus já toorjâtooimâ uásild. +Uuccâmluámáttuvâid torjui várás finniih sosiaaltoimâttuv kansliast. +Jotteemčujottâs lii Piiskuntie 2, 99800 Ivalo. +Puhelin sosiaaltoimâttuv kanslian lii 040-534 3924. +Aassâmviäsu nubástuspargoh Torjuu aassâmviäsu nubástuspargoid pyehtih uuccâđ vädisvádulâš ulmuuh, kiäid lihâdem já jiešráđálâšvuotâ fastâ aassâmviäsustis toovvât váádu tâi puácuvuođâ keežild sierânâs vädisvuođâid. +Nubástuspargoin taan ohtâvuođâst uáivilduvvoo váádu vaattâm velttidmettumijd nubástuspargoid vádulii aassâmviäsust já ton aldapirrâsâst. +Velttidmettumeh nubástuspargoh láá äššigâžân nuuvtá. +Nubástuspargoi árvuštâlmist kiävttoo iššeen el. +tiervâsvuođâkuávdáá fysioterapeutij mättim. +Nubástuspargoh, moh sajanmáksojeh láá el. +uuvsâi kobdedem, njuáidusij huksim, kozzâšij meddâlväldim sehe hiivsig- já poossâmvistij nubástuspargoh. +Aassâmviäsun kullee piergâseh já ruustigeh Vádulâšpalvâluslaavâ mield kalga kieldâ sajanmäksiđ vädisvádulâš ulmui váádu tâi puácuvuođâ tááhust velttidmettumij aassâmviäsun kullee piergâsij já rakânâsâi kuáhtulâš kuástádâsâid. +Piergâseh já ruustigeh, moh sajanmáksojeh láá el. +luptimrakânâsah já išánkoččompiergâseh. +Persovnlâš iše Ekonomâlâš toorjâ persovnlâš išedeijee pálkkátmân lii uáivildum taggaar vádulâš ulmui, kote taarbâš ennuu nube ulmuu iše jyehipiäiválâš toimâinis. +Vádulâš olmooš pálkkát jieš išedeijes já tuáimá pargoadeleijen. +Aanaar kieldâst sajanmáksu čuosâttuvvoo vuosâsajasávt toid vädisvádulijd, kiäin lii vuoigâdvuotâ palvâlusasâmân já kiäin ličij molsâiähtun eellim palvâlemtáálust tâi lájádâsâst. +Fievridempalvâlusah Ulmust lii vuoigâdvuotâ finniđ vádulâšpalvâluslaavâ miäldásâš fievridempalvâlus, jis sust láá kuhesáigásávt sierânâs vaigâdvuođah liihâdmist já sun ij váádus tâi puácuvuođâs keežild pyevti kevttiđ almos juávkkujotâlâhriäiduid merettis vaigâdvuođâittáá. +Maađhijd puáhtá mieđettiđ táárbu mield pargoostjotemân, oppâmân, ášástâlmân, virkosmitmân já ohtsâškodálâš uásálistmân. +Fievridempalvâlusâin äššigâš mäksimnáálá páácá määđhi jiešvástádâs. +Fievridempalvâlus ij uážu kevttiđ tagaráid tuáhtáristeellim já tiervâsvuođâhuolâttâs mađhijd, moid puáhtá finniđ AIL sajanmáávsu. +Äššigâžâst puáhtá leđe meid vuoigâdvuotâ ášástâllâmtorjui sosiaalhuolâttâslaavâ vuáđuld, Keejâ Puárásijpargo - Toorjâpalvâlusah - Ášástâllâmpalvâlus. +Lasetiäđuid palvâlemstivrejeijee Martta Peltosist, puh. +Palvâlusaassâm Kieldâ kalga orniđ palvâlusaassâm vädisvádulâš ulmui, kote taarbâš váádus tâi puácuvuođâs keežild nube ulmuu iše piäiválâš tooimâin piergiittâlmist oovtmanolâš luándusávt, pirrâmpeeivi jieškote-uv aaigijn tâi mudoi eromâš ennuu. +Aassâmviäsu lasseen puáhtá ässee tarbâšiđ sierâlágán ohtâgâslâš palvâlusâid asâmis toorjân tegu päikki- já purrâmâspalvâlus. +Palvâlusaassâm puáhtá orniđ palvâlemtááluin, mut meiddei pááikán kelijdeijee toorjâpalvâlusâi vievâst, om. +päikkipalvâlem, omâhâštipšotorjuu já persovnlâš išedeijee vievâst. +Palvâlusvuávám Vádulâš ulmui puáhtá rähtiđ palvâlusvuávám. +Vuávám rähtim lii tárbulâš talle ko ovtâskâs toorjâtoimâ tâi palvâlus ij lah tuárvi. +Palvâlusvuávám vuáđuld finnee čielgâs äššigâš já suu perruu eellimtiileest, táárbuin já uáivilijn sehe finnejuvvoo olesibárdâs jieškote-uv peelij palvâlusâin já palvâlemmáhđulâšvuođâin. +Palvâlusvuávám ráhtá vádulâšpalvâlusâi sosiaalpargee oovtâst äššigâššáin já suu perruin. +Vuávám puáhtá rähtiđ oovtâst eres palvâluspelijguin tâi toos puáhtá lahteđ tiäđuid jo rahtum eres vuáváámijn (vajoidittemvuávám, päikkitipšo palvâlusvuávám, AIL toorjâtooimah jna). +Vuávám tärhistuvvoo táárbu mield. +Piergâseh, mašineh já rakânâsah, moh tarbâšuvvojeh piäiválâš tooimâin piergiittâlmist Vádulâš ulmust lii máhđulâšvuotâ finniđ sajanmáávsu tagarij mašinij já piergâsij haahâmkuástádâssáid, maid sun taarbâš váádus tâi puácuvuođâs keežild liihâdmist, viestâdmist tâi persovnlâš jyehipiäválâš piergiittâlmist pääihist tâi rijjâääigi tooimâin. +Torjuu puáhtá mieđettiđ eres-uv ko taalhâslâš vajoiditmân kullee išepiergâsáid. +Sajanmáávsuh mašinijn já rakânâsâin láá kuorâttâllâmvárásiih. +Sajanmáksu lii táválávt peeli uástuhaddeest. +Kieldâ puáhtá meid adeliđ tárbulâš maašin tâi rakânâs vádulâš ulmuu kiävtun nuuvtá. +Vuáhádâttâmvalmim Vuáhádâttâmvalmim ulmen lii v��dulâš ulmuu toimânaavcâ ovdedem sehe suu já suu perruu tuárjum. +Vuáhádâttâmvalmim uárnejuvvoo iänááš sierâlágán kuursâi häämist el. +AIL já ornijdumij tooimâst. +Vuáhádâttâmvalmim lii vádulâšpalvâluslaavâ mield kuorâttâllâmvárásâš. +Tulkkâpalvâlusah www.kela.fi +Paijeelmiärásâš spesiaalraavâdkuástádâsah Ulmui puáhtá sajanmäksiđ váádu tâi puácuvuođâ vaattâm, kuhesáigásávt já merikooskâi tarbâšum spesiaalraavâdvalmâštuvâin já spesiaalpurrâmâšvááljust šaddee paijeelmiärásâš kuástádâsâid. +Sajanmáksu lii čonnâsâm meriruutân. +Paijeelmiärásâš pivtâstemkuástádâsahUlmui puáhtá sajanmäksiđ paijeelmiärásâš pivtâstemkuástádâsâid, moh šaddeh váádu tâi puácuvuođâ tovâttem pihtâsij táváliist korrâsub nuhâmist tâi tast, et olmooš ij váádus keežild pyevti kevttiđ valmâš ostum pihtâsijd tâi kammuid. +Sajanmáksu lii kuorâttâllâmvárásâš. +Jieijâs kuávlu sosiaalpargei väriduvvoo äigi muuneeld puhelinääigist 12.30 - 13.30 puh. +Kieldâ váduhâšornijdumehAILKynnys ry. +KiäsKieldâ uárneePargotooimâst ráhtoo sopâmusPargotooimâst finnee ekonomâlâš hiäđuPargotooimâ pargoh já siskáldâs suáppoo ohtâgâslávtPargotooimâst uážžu macâttâs já pargotuođâštus +Vajoidittee pargotoimâ lii uáivildum kuhháá pargottáá lamaš ulmui, kote finnee pargottisvuođâ keežild áigápuátutorjuu já/tâi pargomarkkântorjuu. +Vajoidittee pargotooimâst suáppoo ain aktivistemvuáváámist. +Aktivistemvuávám ráhtoo oovtâst äššigâššáin, sosiaalpargein já pargovyeimirävvejeijein. +Vuáváámist nomâttuvvojeh ulmeh já vyevih, moi vievâst pyeremustáá ovdeduvvoo äššigâš paargon šoddâm, pyereduvvoo suu pargo- já toimânahcâ sehe almos eellimhaldâšem. +Vajoiditmân valdum ulmuu pargotooimâ orniimist västid ain kieldâ. +Tom puáhtá olášutteđ +kieldâ tâi kieldâovtâstume jieškote-uv toimâčuágástuvâin +jieškote-uvlágán registeristum seervijn +servikuudijn +staatâ virgáduvâin já +vuáđudâsâin +Vajoidittee pargotooimâst ráhtoo ain sopâmuš pargoadeleijee, kieldâ já äššigâš kooskâ. +Sopâmušâst miäruštâlluvvoo pargotoimâsaje, pargotooimâ kukkodâh já suáppeeuásipelij ulmeh tooimân. +Vajoidittee pargotoimâ álgá 3 mp algâttemáigáduvváin. +Vuávám tärkkilistoo já sopâmuš juátkoo äššigâš táárbui já uulmij mield. +Pargotooimân puáhtá uásálisteđ oovtmano enâmustáá 11 mp já áigáduvah pyehtih leđe maaŋgah. +Pargoääigih, pargotooimâ ulmeh sehe tooimâ siskáldâs miäruštâlluvvoo väldimáin vuotân äššigâš olestilálâšvuotâ. +Pargotooimân kuleh juávhust toimâm já táárbu mield sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah sehe ekonomia- já velgiravvim. +Vajoidittee pargotoimâ pištá 3 - 24 manuppaijeed. +Pargopeeivih láá sopâmuš mield 1 - 5 peeivi ohhoost. +Pargopeeivi kukkodâh lii sopâmuš mield 4 - 8 tijmed peeivist. +Äššigâš finnee pargotooimâ ääigi oles pargomarkkântorjuu já lasseen viäruttis máávsu uásálistempeeivijn, mii máksoo jo-uv toimâruttân tâi alnetoollâmmáksun. +Lasseen sun puáhtá finniđ vala páárnášluptiittâs vuálá 18-ihásijn párnáin. +Motomijn tábáhtusâin peiviruttâ sajanmaksâšuvá kieldâ mäksim áigápuáturoorjân, mii miärášuvá áigápuáturoorjânoormâi mield. +Äššigâžân šaddee tuođâliih mätkikoloh pääihi já pargosaje kooskâ sajanmáksojeh táárbu mield hiäđulumos molsâiävtu mield. +Vajoiditmân valdum pargotooimâ pargoh suáppojeh äššigâš tááiđui, tuoivui, máhđulâšvuođâi já uulmij miäldásávt. +Sopâmân uáslisteh äššigâš lasseen vajoiditmân valdum pargotooimâ stivrejeijee já pargoadeleijee ovdâsteijee. +Vajoidittee pargotooimâst ráhtoo kirjálâš sopâmuš. +Pargotooimâ ulmen lii äššigâš olestilálâšvuođâ pyeredem ohtâgâslávt já kuuloold. +Pargotoimâ puáhtá leđe eellimhaaldâšmân kullee tááiđui pyeredem kuhesáigásâš pargottisvuođâ maŋa tâi masa táválâš piäiválâš pargo. +Ohtâlistum ulmeh pyehtih leđe: +fyysilâš pargovajo pyeredem +sosiaallâš tááiđui ovdedem +pargotiäđui já -tááiđui peividem +piäiválâš pargoryytmân vuáđáduttem +pargouuccâmtááiđui ovdedem +Pargotooimân kulá persovnlâš stivrim já toorjâ sehe almos palvâlusstivrim. +Pargoh láá távjá išedeijee pargoh pálkkááttum pargee stivrim- já kocceemvuálásâžžân. +Pargoh pyehtih lohtâsiđ om. +čuávvoo toimâsuorgijd tâi pargoid: +pivtâshuolâttâs +čurgimpargo +pirrâshoittámpargo +kiddodâhhuolâttâs +kirjerájutoimâ +sosiaalsyergi išedeijee pargoh já +toimâttâh- já arkkâdistempargoh +Uđđâ sajeh occojeh ubâ ääigi já áššigâšâi tuoivuuh viggojeh väldiđ vuotân. +Vajoidittee Pargotooimân heiviittuvvoo pargotorvolâšvuođâlaahâ já kieldâ uárnee pargotooimâ ááigán täpitormetáhádâs. +Vajoidittee pargotoimâ ij lah pargo- tâi virgekoskâvuotâ, et ton ääigi iä čoggâšuu pargokoskâvuođâ sulâsiih hiäđuh tegu iäláttâh tâi iheluámupeeivih. +Tot ij meid šoddâd pargottisvuođâtorvo vaattâm pargoostorroomiävtu. +Uásipelij ulmeh pargotooimân láá miäruštâllum ohtsii sopâmušâst pargotooimâ aalgâttijn. +Pargotooimâst finnee macâttâs koskâ- já loppâárvuštâlmijn, moid uásálisteh äššigâš, pargoadeleijee ovdâsteijee, pargovyeimirävvejeijee sehe vajoiditmân valdum ulmuu pargotooimâ stivrejeijee. +sopâmuš rähtim +koskâárvuštâllâm- já loppâárvuštâllâm +pargotuođâštus +jotkâvuávám +Ohtsijn árvuštâllâmpalaverijn valmâštâlloo kuuloold äššigâš jotkâpäälgis pargoelimân, škovliimân tâi eres miellâsâš molsâiähtun. +Vajoidittee pargotooimâst äššigâš finnee kirjálâš pargotuođâštus já kirjálâš macâttâs pargo- já toimâvajostis sehe jotkâvuávám jieijâs paargonšoddâmtilálâšvuođâs pyereedmân. +Jotkâvuáváámeh láá uási pargovyeimihaldâttâs faallâm palvâlusâid tegu; pargoeellimvalmim, pargokeččâlmeh, pargovyeimiškovliittâs, pälkkitoorjâpargo tâi tienâspargo ávus pargomarkkânijn. +PargovyeimitoimâttâhAIL +Tiervâpuáttim Anarâškielâ seervi siijđoid! +16.9.2019 Daniel Munduruku uánihis mainâs "Kaandâš kote ij máttám nievdâđ" anarâškielâlâš jurgâlus lii almostittum +Liŋkkâ mainâsân: Kaandâš kote ij máttám nievdâđ +25.2.2019 Seervi ihečuákkim tuálloo 25.3. tme 17 +Anarâškielâ seervi ihečuákkim tuálloo vuossaargâ 25.3. tme 17. +Saje almottuvvoo maŋeláá. +4.2.2019 Petter Morottaja seervi mediapargen syeinimáánu loopâ räi +Seervi uđđâ mediapargen lii algâttâm Petter Morottaja ive aalgâst. +Suu pargo juátkoo syeinimáánu loopâ räi. +Pargoid kuleh ovddii náál lostâ- já kirjetooimâ ovdedem, čäällimkulttur nanosmittem já čälimân kyeskee projektij vuávám já koordinistem. +Ohtân uđđâ projektin seervist lii älgimin 100 čälled -proojeekt vuálá kullee uálgiproojeekt 1000 sijđod anarâškielân. +Ton ulmen lii pyevtittiđ jurgâlum kirjálâšvuođâ eromâšávt nuorâb lohheid. +8.1.2019 Kalender vuolgâttem ájánâm +Anarâš-kalender materiaal vuolgâttem teddilemlágádâsân ájánij juovlâmáánust materiaal majemuu tärhistem já motomij kuuvij molsom tiet tommittáá, et kalendereh iä lah vala puáttám teddilemlágádâsâst siärván. +Teddilemlágádâsân lii onne valdum ohtâvuotâ, já vyerdip vala sist tiäđu, et lii-uv pakkeet jo vuálgám. +Kalender vuolgâttuvvoo talle vala seervi jesânáid reivâkovertist, mii meid váldá muáddi peeivi. +Tieđettep vuolgâtmist meid täin siijđoin. +Peividum 9.1.2019: Tääl lii tiätu, et kalendereh puátih siärván puáttee oho aalgâst. +Vuolgâttem ulmuid álgá talle. +6.12.2018 Tovlááh muštoh -kirje almostum +Kuobžâ-Saammâl Haansâ (Hans Morottaja) čäällim já Kuobžâ-Saammâl Maati (Matti Morottaja) toimâttem kirje, Tovlááh muštoh, lii almostum. +"Tallaa ääigi ulmuuh mainâstillii ennuv jyehimuđusijn fiäránijn já suámálijn persovnijn. +Talle lâi asto mainâstiđ, ko ulmuin ij laavim leđe huáppu, já ko eres ääigiájánâsah iä lamaš, nuuvt tego taan ääigi ulmuin láá. +Taid mainâsijd Hanssâ lii halidâm vuorkkiđ täin kirjijn amas toh vájálduđ já lappuđ aaibâs", muštâl kirje toimâtteijee Kuobžâ-Saammâl Matti. +Kirje puáhtá tääl uástiđ njuolgist seervi toimâttuvâst Avelist Toimistokeskus Kultapiiskust seervi haldâttâhhovdâ Jenni Mattilast (haldattah@anaraskielaservi.fi), já ušom täst váhá maŋeláá meid Anarist ovdâmerkkân Duodji shopist Sajosist. +Kirje hadde lii 10 €. +26.11.2018: Servi ocá pargeid kielâpiervâláid +Anarâškielâ servi ocá kyehti meriáigásii párnáitipšoo Anarân já Avelân. +Pargo puáhtá älgiđ tállân teikâ majemustáá uđđivemáánu aalgâst. +Pargosopâmuš ráhtoo kesimáánu loopâ 2019 räi. +Pälkki Avainta mield. +Pargoost váttoo anarâškielâ sárnumtáiđu já haalu porgâđ párnáiguin. +Syergi miäldásâš škovliittâs lii stuorrâ iše. +Pargoost tarbâšuvvoo jiečânâs pargouáinu, maaŋgâpiälásij pargovuovij haldâšem, anarâš kulttuur máttu sehe njyebžilvuotâ pargoaaigij háárán. +Rijjâ ucâmušah vuolgâttuvvojeh čujottâsân: haldattah@anaraskielaservi.fi majemustáá 6.12.2018. +Čielgii ucâmušâstâd: * tuu anarâškielâ tááiđu * pargohárjánem * škovliittâs. +Lasetiäđuh: Anarâškielâ seervi haldâttâhhovdâ Jenni Mattilast p. 040 357 5844. +20.11.2018: Uđđâ luhâmuš párnáid +Riitta Vesala kirje, Šip šap šapsâ, lii tääl almostum digihäämist. +Kirje puáhtá luuhâđ tääl jo-uv issuu.com peht, teikkâ luođiđ olssis taan liiŋkâst. +28.8.2018: Sajasâšvuotâ Aanaar kielâpiervâlist +Aanaar kielâpiervâl taarbâš sajasii nuuvt jotelávt ko máhđulâš. +Tárbu ličij čohčâmáánu aalgâst juovlâmáánu loopâ räi, mut aaigijn puáhtá ráđádâllâđ. +Vuosâsaajeest lii anarâškielâ táiđusâš olmooš. +Jis uáináh jieijâd pargoost piervâlist, vääldi ohtâvuođâ Anarâškielâ siärván haldâttâhhovdâ Jenni Mattilan, puh. +040 357 5844, haldattah@anaraskielaservi.fi. +11.6.2018: Youtube-keesi lii álgám +Seervist lii Youtubest uđđâ kanava, Anarâškielâ seervi Youtube-keesi. +Kanavast almostittojeh jyehi ohhoost videoh, main kiävttoo sämikielâ. +Kannât meiddei čuávvuđ Anarâškielâ seervi Instagram- ja Snapchat-tilijd, Instagram: @anaraskielaservi, snapchat: @anaraskielas. +Jis halijdah jieš kuvviđ video já almostittiđ tom seervi kanavast, te taa láá ravvuuh. +31.5.2018: Uđđâ nettilostâ almostum +Anarâškielâ servi lii almostittám uđđâ nettiloostâ vuosânummeer. +Loostâ nommâ lii tääl Lostâ, mut uáiniđ lâš, tohhee-uvks tot lohheid, vâi keksip-uv vala uđđâ noomâ. +Loostâ puáhtá luuhâđ täst. +Loostân lii uccum ruttâdem ihán 2018, mut ep vala tieđe, et finnip-uv tom. +Loostâ vuosânummeer lii toimâttâm Eljas Niskanen já máccum Susanna Kaartinen. +Luuhâmmohtâ puohháid! +21.3.2018: Anarâškielâ seervi ihečuákkim Sajosist 24.3.2018 12:00 +Seervi ihečuákkim uárnejuvvoo Anarist Sajosist tijme 12:00. +Tiervâpuáttim savâstâllâđ já káhvástâllâđ! +Ihečuákkim maŋa juátkoo kappeerkurssâ, mii álgá tuorâstuv 22.3. +Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ meid Skype peht. +Ohtâvuođâ puáhtá väldiđ ucâmáin Skypest seervi saavâjođetteijee Marja-Liisa Oltuhis, jeđe kalga suáittiđ sunjin. +Skype peht ij pyevti njuolgâdâsâi mield virgálávt uásálistiđ čuákkimân já miärádásâi tohâmân. +20.2.2018: Anarâškielâ ravvuuh -kirje almostum neetist +Kuobžâ-Saammâl Maati čäällim já Kotus kuástidem Anarâškielâ ravvuuh lii almostum Kotus nettisiijđoin. +12.2.2018: Anarâš eehid Helsigist 28.2. +Anarâškielâ servi uárnee Anarâš eehid Helsigist 28.2. tijme 16:30-19:00 Kannelmäki kirjeráájust čujottâsâst Klaneettitie 5. +Ääšist lii savâstâllâm Facebookist Anarâškielâ orroomvisteest. +Tilálâšvuođâst piäsá teivâđ ulmuid, káhvástâllâđ já savâstâllâđ. +Ton lasseen smiettâp Facebookist tom, ete maid vala halijdep tobbeen porgâđ. +7.2.2018: Anarâš-loostâ meripeivi 28.2. +Jis haalijd vuolgâttiđ jieijâs čalluu čuávuváá Anarâš-loostân, te loostâ meripeivi lii 28.2. +Ton räi puoh čalluuh kolgâččii leđe toimâttuvâst. +Čalluid puáhtá vuolgâttiđ ovdâmerkkân šleđgâpostáin čujottâsân anaraslosta@anaraskielaservi.fi. +Toimâtteijee fättee meid Facebookist noomáin Eljas Niskanen Pargo. +19.1.2018: Jeessânmáávsuh já čujottâstiäđuh +Muštottep, ete jis haalijd finniđ poostâ peht ovdâmerkkân Anarâš-loostâ, te kannat almottiđ ovdâmerkkân varrim maŋa jieijâs uđđâ čujottâs jeessântiätuvästideijei šleđgâpostáin čujottâsân callee (a) anaraskielaservi.fi. +Moonnâm ive peln taan ääši iähtun láá lamaš mottoom verd čuolmah, já Postâ lii puáhtám maassâd jo vuolgâttum Anarâš-loostâid. +Lostâ vuolgâttuvvoo puoh anarâššáid, mut kalender tuše seervi jesânáid. +Jis kalender ij puáttám moonnâm ive, mut lii ovdil puáttám, láá jeessânmáávsuh pááccám mävsihánnáá. +Jis ij lah vises, ete lii-uv máksám jieijâs jeessânmáávsu, te tom puáhtá tärhistiđ haldâttâhhoovdâst šleđgâpostáin čujottâsâst haldattah (a) anaraskielaservi.fi. +Jeessânvuotâ nohá automaatlávt, jis ij lah máksám jieijâs jeessânmáávsu viiđâ ihán. +Seervi Youtube-tili pehti piäsá keččâđ motomijd videoid, maid láá lamaš rähtimin ovdâmerkkân anarâškielâ uáppeeh. +Čyeti čälled lii proojeekt, mon ulmen lii finniđ aainâs-uv čyeti anarâškielâ sárnod kevttiđ anarâškielâ aktiivlávt kirjálii häämist. +Anarâškielâ lii majemui iivij ääigi iäláskám vuáimálávt. +Anarâškielân aktiivlávt čällee ulmuuh láá kuittâg uáli uccáá, suullân love olmožid. +Kirjálâšvuotâ já kirjáliih materiaaleh váiluh maaŋgâin suorgijn já soojijn. +Tááláá tiileest anarâškielân almostuveh tuše 300-400 tekstâsijđod ivveest. +Tađe várás lii algâttum proojeekt "Čyeti čälled anarâškielân". +Halijdah-uv tun čäälliđ eenâb anarâškielân? +Čääli, puáđi fáárun - šoodâ ohtân čyeđe čällest! +Proojeekt ooleest šoddâm čalluid puáhtá luuhâđ Čyeti čälled -blogist: http://cyeticalled.blogspot.com/ +Tuhháát sijđod nuorâi kirjálâšvuotâ anarâškielân lii uálgiproojeekt, mii lohtâs projektân Čyeti čälled anarâškielân. +Proojeekt kuávdáš ulmen lii pyevtittiđ jurgâlum čaabâkirjálâšvuođâ eromâšávt nuorâb lohhei várás. +Juurdân lii, et nuorah jiejah väldiđ aktivlávt uási sehe jurgâlemnáál teevstâi valjiimân já meid jurgâlmân. +Servi haalijd tuárjuđ eromâšávt 12-18-ihásij kielâkevttei luuhâmmaterial pyevtittem kuulmâ suujâst: +Kone siäđus lii mieđettâm Anarâškielâ siärván proojeekt várás 60 000 eurod ivij 2019-2020 ááigán. +Ruttâsummijn lii ulmen mäksiđ jurgâleijei já sii stivrejeijei paalhijd. +Jurgâlusâi kuástidem várás occoo maŋeláá sierâ ruttâdem. +Algâkiiđâ 2019 servi lii rekrytistmin máhđulijd jurgâleijeid. +Proojeekt koordinaattorin tuáimá seervi mediapargee Petter Morottaja syeinimáánu 2019 loopân. +Anarâškielâliih nuorah láá finniimin ennuv uđđâ luhâmuš aldapuátteevuođâst. +Anarâškielâ servi lii finnim ruttâdem jieijâs projektân Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ anarâškielân. +Taat proojeekt lii uási ovdeláá algâttum projektist Čyeti čälled anarâškielân, mon ulmen lii lasettiđ anarâškielân čäällim - já siämmást luuhâm. +Proojeekt ulmen lii jurgâlittiđ nuorâikirjálâšvuođâ anarâškielân. +Juurdân lii, et nuorah láá meiddei aktivlávt fáárust jurgâlempargoost: ton lasseen et sij uážžuh jiejah vaikuttiđ toos, magareh kirjeh jurgâluvvojeh, te sij pyehtih uásálistiđ meid jieš jurgâlempaargon. +Proojeekt ääigi mij čokkip jurgâlemjuávhu, mast láá fáárust sehe nuorah já hárjánâm jurgâleijeeh. +Mij ornip kiiđâ ääigi muáddi jurgâlempargopáájá, moi ääigi nuorah peesih keččâlâddâđ jurgâlem já finniđ motomijd vuáđuravvuid hárjânâm jurgâleijein. +Tast maŋa keessiv nuorâ jurgâleijeeh pyehtih kuuloold algâttiđ jieijâs jurgâlemprojektijd. +Hárjánâm jurgâleijeeh láá mieldi ubâ jurgâlemproosees ääigi já stivrejeh nuorâid táárbu mield. +Sehe nuorâ jurgâleijeid já sii stivrejeijeid máksoo pälkki jurgâlum siijđoi mield. +Proojeekt ruávis äigitavlu: +kiđđâ 2019: Nuorâ jurgâleijei čokkim, stivrejeijei valjim, jurgâlempargopáájái toollâmalgâkeesi 2019: jurgâlemnáál kiirjij valjim, jurgâlempargoi algâttemkeesi 2019 - keesi 2020: jurgâlempargo oovtâst stivrejeijeiguinive 2020 loppâ: jurgâlusah valmâštuveh +Servi ocá tääl paijeel 16-ihásijd nuorâid, kiäh liččii moovtâ älgiđ jurgâleijen. +Jis halijdah uásálistiđ uđđâ kirjálâšvuođâ pyevtitmân, te vääldi ohtâvuođâ proojeekt koordinaattor Petter Morottajan (anaraslosta@anaraskielaservi.fi, puh. +Taan pargoost ij taarbâš leđe tievâslâš kielâtáiđu! +Juáhhást lii vala ennuv maid oppâđ, meid hárjánâm jurgâleijein. +Siämmást ko jurgâlah, šoodah kevttiđ kielâ ávhálii ulme pyerrin, oppâđ lase já vala tiänáđ-uv. +Vääldi ohtâvuođâ! +Anarâškielâ servi lii uuccâm ruttâdem uđđâ nettiloostâ tooimâtmân já máccumân. +Juurdân lii, et lostâ almostuuččij kulmii teikâ neljii mánuppaajeest. +Loostâ vuosânummeer kolgâččij almostuđ suullân 25.5. já tom tooimât Eljas Niskanen já máccu Susanna Kaartinen. +Lostâ almostittoo issuu.comist já tom puáhtá luuhâđ ton lasseen meid njuolgist tääbbin seervi nettisiijđoin. +Ohtân ulmen lii, et lostâ falâččij ulmuid luhâmuš tävjibeht ko tááláš Anarâš-lostâ, mii meid almostuuččij uđđâ lostáin paldâluvâi tego taan räi-uv. +Loostâst stuorrâ uásist liččii meid čuovâkoveh já eres siskáldâsah, tego videoh, maid puáhtá meid tekstâdiđ sämikielân. +Ulmen ij lah tevdiđ jyehi lehâstuv tevstáin, peic rähtiđ visuaallávt mučis siskáldâs, mast tekstâ lii tommittáá, et tom pasta viehâ jotelávt luvâččiđ čoođâ. +Moonnâm ohhoost tollui ohtâ Anarâš eehid-uv Anarist Laasi kuáđist taan fáádást, já tobbeen lijjii-uv muáddi ulmuu savâstâlmin. +Savâstâlâim ovdâmerkkân tast maggaar siskáldâs loostâst kolgâččij leđe. +Mii juávhu mielâst ij liččii ollágin hyenes äšši, jis loostâst siskáldâs ličij kuittâg uásild äigikyevdil, mut čallui fáádáid puávtáččij smiettâđ uáli ávus mieláin. +Jieš tuáivum meid, et tast puávtáččij vuáváđ já rähtiđ taggaar, mon nuorah-uv sátáččii mielâstis luuhâđ já uásálistiđ čälimân. +Kenski videoi kevttim teevstâi ohtâvuođâst sátáččij leđe eromâšávt nuorâi uáinust mielâkiddiivâš máhđulâšvuotâ? +Táálái vuávámij mield lostâ kale taarbâš-uv čälleid. +Jis finnip ruttâdem, já viggâp almostittiđ ucâmušâst almottum 3-4 nummeer mánuppaajeest, te čälleeh já čalluuh kale annojeh. +Muu lasseen kyehti ulmuu lává-uv jo čáállám vuosânumerân, já amahân kuálmád-uv lii jo čälimin. +Vuosânummeer uásild jiem määti vala ettâđ, et pasta-uv servi mäksiđ čäällimpäälhi čalluin, mut jis ruttâdem mieđettuvvoo, te puáttei numerij uásild kale mäksip puoh čälleid meid čäällimpäälhi, mon kalga tiäđust-uv vala miäruštâllâđ mahtnii, kohân pesâččijm vistig olmânáál aalgân tain projektáin. +Jis haalijdvetteđ faallâđ maidnii loostâ vuosânumerân, te puáhtá väldiđ ohtâvuođâ veikâ Facebookist (Eljas Niskanen Pargo), šleđgâpostáin anaraslosta@anaraskielaservi.fi teikâ puhelimáin 0407185337. +Puávtám ravviđ váhá tärkkilubboht talle persovnlávt. +Eljas Niskanen +Šiev uđđâseh! +Sämitigge mieđettij Anarâškielâ siärván 1 500 e toos, et pastep selvâttiđ ive 1952 Itkos-paadij almostittemluuvijd. +Kohân lopeääših láá oornigist, te ulmen lii, et paadijd puáhtá almostittiđ talle Tiina Mattanen já Hilla Reiniharju projektist, Arkistojen äänet oppimateriaaleiksi. +Tánávt pesâččijm puohah kulđâliđ paadijd, kohân äšši täst ovdán. +Paadijn puárásumoseh ulmuuh láá šoddâm 1860-1870 -lovoin. +Lam olssân tiilám muáddi päädi jo moonnâm ive, já lam peessâm kuldâliđ-uv taid. +Tain láá veikâ magareh mainâseh já meid olssân Anarâš-loostâst uápis noomah "finnejii viijmâg-uv jienâ". +Lâi tiäđust-uv meid uáli mielâkiddiivâš kuldâliđ, et maht eenikielâg elilâm ulmuuh sarnuu talle 66 ihheed tassaaš. +Anarâškielâ seervi pargon páácá tääl tuše almostittemluuvij uuccâm, já eres keevâtlijd aašijd tipšoh talle Oulust. +Mattanen já Reiniharju proojeekt pištá taan ive loopân, te amahân mij ovdil juovlâid jo tiettip, et kost já kuás peessâp paadijd kuldâliđ. +Pyereh pessijááh puohháid! +Tubettem, adai videoi rähtim, almostittem já keččâm Youtube-nettipalvâlusâst, lii taan ääigi nuorâi já eres "trendlij" ulmui äigiájánâs. +Tubetteijeeh adai ulmuuh, kiäh videoid rähtih, almostiteh táválávt videoblogijd adai vlogijd. +Tohkis láá oovtâlágán videopeivikirjeh, main ulmuuh jyehih jieijâs argâpeeivi teikkâ herviis fiäránijd iärásáid. +Anarâškielâ servi haalijd iskâđ, maggaar ličij anarâškielâlij ulmui ohtâsâš Youtube-kanava. +Servi addel keesi 2018 ääigi jieijâs jesânáid já eres ääšist movtáskâm ulmuid máhdulâšvuođâ almostittiđ vlogijd, adai tubettiđ Anarâškielâ seervi Youtube-kanavast. +Ulmeh lii kavnâđ puohlágánijd ulmuid, kiäh liččii kiärguseh rähtiđ videoid anarâškielân já almostittiđ taid seervi Youtube-kanavan, juáháš ain oovtâ oho häävild. +Tubetteijein ij vattuu maggaargin oovdeb feerim videoi almostitmist, tast ko mij toollâp algâkeesi ääigi Anarâš ehidijd, main máttááttuvvojeh vuáđutááiđuh videoi kuvviimist, siskáldâs pyevtitmist já almostitmist. +Keččâp oovtâst, maggaar ohjelmijd puhelimân teikâ tiäturân kalga luođiđ, vâi videoi editistem luhostuvá. +Táválâš fiättupuhelin mast lii kamera heivee kale kuvviimân já siskáldâs ij lah tárkká räijejum, kohân tot lii sämikielân. +Kove Muu peivi -videost. +Kove: Heli Huovinen +Tubettem, videoblogi, vlogi; taah láá säneh, moh iä veldihánnáá muštâl maiden, jis Youtube-videoi maailm lii aaibâs uđđâ äšši. +Ovdâmeerhâ puáhtá elâččiđ keččâmin om. +Yle Säämi nuorâ rävisulmui radio-ohjelm Sohkaršohkka Youtube-kanavast. +Toho lii almostum ohtâ video meiddei anarâškielân, ko toimâtteijee Heli Huovinen kuvvij jieijâs argâpeeivist nuuvt kočodum My day adai Muu peivi -video. +Toin piäsá jo aalgân! +Ulmen lii, ete puáttee keesi ääigi Anarâškielâ seervi Youtube-kanavast almostuuččii videoh jyehi oho. +Taid puáhtá talle keččâđ já jyehiđ, já mastpa tom tieđiš, vâik kiinii movtáskičij algâttiđ jieijâs pisovâš Youtube-kanava aanaarkielân. +Jis tun lah perustum jyehiđ jieijâd anarâškielâlii argâpeeivi teikâ kuvviđ herviis fiäránijd skipárijguin oovtâ oho ääigi, vääldi ohtâvuođâ Anarâškielâ siärván, teikkâ ohtâvuotâolmooš Martta Alajärvin, martta.alajarvi@gmail.com. +Muu kávná meid Facebookist tâi Instagramist uáli älkkeht. +Martta Alajärvi +Täst uđđâivemáánu aalgâst lam tutkâm taggaar máhđulâšvuođâ, ete puávtáččij-uv tääbbin nettisiijđoin almostittiđ taid jienâpaadijd, maid Erkki Itkonen paddij Njellimist ive 1952. +Sun sahhiittâlâi maaŋgâid anarâšâid, já motomijn paadijn ovdâmerkkân Lesk-Ant Uulá (Uula Morottaja) sahhiittâl jieš eres anarâšâid. +Päädih láá tääl SKS:st, ađai Suomalaisen kirjallisuuden seurast, já toh láá jo vyerkkejum digiháámán. +Puáris paadijd kannat luándulávt kieđâvuššâđ tiäturáin mottoom verd amas šaavvân já eres paijeelmiäráliih jienah hettiđ kuldâlem. +Ton lasseen kolgâččij vuáđudiđ teehi taggaar jieijâs arkkâdâhuási, mast ličij paadij lasseen meid luuhâmnáál uánihâš čuákánkiäsu jyehi päädi siskáldâsâst. +Čuolmân láá kuittâg tääl paadij tahheevuoigâdvuođah. +Ko koijâdim SKS uáivil paadij almostitmist tääbbin seervi nettisiijđoin, te SKS västidij munjin, ete sij išedeh mielâstist taan pargoost, mut iä pyevti njuolgist adeliđ almostittemlove tahheevuoigâdvuođâi tiet. +Tanen kolgâččij selvâttiđ, ete moh paadijd tain láá vala tahheevuoigâdvuođâi vuálásiih. +Ton maŋagis kalga selvâttiđ paadijn sahhiittâllum ulmui já sahhiittellei ärbikuudijn, ete uážžu-uvks paadijd almostittiđ. +Kohân tiäđám, ete kiäh puohah tain puoh paadijn láá jienâst, ete sátáččim koijâdâlškyettiđ jieškote-uv ulmuu huolhijn, ete lii-uv sist ollágin äigi tutkâđ jieijâs suuvâ uásild tom, ete kiäst/kiäin almostittemluuvijd kalga pivdeđ. +Ko taan projektân ij lah vala maggaarkin ruttâdem, te jiem paste toos ennustkin jieččân pargoääigi kevttiđ, jiemge tiäđustkin tuubdâ puoh taid ulmuid, kiäin tom love kolgâččij pivdeđ. +Ko mun lam täst motomijguin jo váhá savâstâllâm, te oro, ete ulmuuh liččii kuittâg uáli perustum kuullâđ taid paadijd. +Tuáivu mield kavnâp mottoom vyevi toos, ete peessâp taid motomin almostittiđ. +Tääl ko uđđâ nettisiijđoh láá vuáđudum, te mottoom kooskâst lii äigi almostitškyettiđ taan blogist meid tagarijd čalluid, moi ulmen ij lah nuuvtkin tieđettiđ, peic veikkâba algâttiđ savâstâllâm maaŋgâlágánijn aašijn já hundâruššâđ aašijd, moh kyeskih mottoomnáál sämikielân teikkâ seervi toimáid. +Kiäh ležeh talle toh, kiäh čäälih? +Mahtnii oroččij lemin vuovâs, jis taan blogi paijeentoollâm ij pásáččii tuše muádi aktivlii ulmuu, teikâ seervi stiivrâ já mediapargee pargon. +Lohheeh pyehtih smiettâđ váhá tom, ete halijdeh-uv jiejah oovdânpyehtiđ tääbbin jurduidis, moh kyeskih tuođâi mottoomnáál sämikielân. +Vâi kalgeh-uv tot čalluuh ain kuoskâđ njuolgist tuše kielân? +Tieba tijjân fáddá, maid puáhtá hundâruššâđ. +Liŋkkâvaljiittâhân lep čokkim tagarijd lágádâsâid já ohtsâšpargokuoimijd, moh pargeh meid anarâškielâ pyerrin. +Listo tievâsmittoo alda puátteevuođâst. +Yle Säämi lii Suomâ áinoo media, mii pyevtit anarâškielân sehe television, radion já neetin. +Anarâškielâ kulloo radiost aainâs-uv ohtii ohhoost. +Yle Ođđasat -tv-vuolgâttâsâst puátih mottoom verd anarâškielân rahtum tv-ääših. +Yle Säämi nettisiijđoin almostuveh meid anarâškielân čallum nettiuđđâseh. +Yle Säämi Ellee arkkâduvâst piäsá kuldâliđ mainâsijd já eres radioaašijd, moh láá päddejum muáddlov ihheed tassaaš. +Meid Kuobžâ-Saammâl Maati paddim Kielâminutteh láá jo mottoom verd almostittum Ellee arkkâduvâst. +Yle suomâkielâg Ellee arkkâduvâstkis (Elävä arkisto) piäsá keččâđ vuossmuu anarâškielân rahtum kuhes tv-dokument, Aanaar eennâm. +Dokument lii tekstejum suomâkielân. +Säämi Kielâkäldee fáálá Kielâravvim maaŋgâ sämikielân. +Anarâskielâg kielâpargen Kielâkäldest parga Neeta Jääskö. +Suu fättee Facebookist noomáin Neeta Jääskö Pargo, Whatsappist numerist +358 40 652 6235, jeđe šleđgâpostáin čujottâsâst neeta.jaasko@samediggi.fi. +Kielâkäldee nettisiijđoin láá meid maaŋgâlágáneh artikkeleh, main sáttá kavnuđ vástâdâs eidu tuu koččâmušân. +Tobbeen láá meid Kielâjuáhus čuákkimpevdikirjeh, koččâmušah já vástádâsah, já sänikirjeh já eres liiŋkah. +Kielâkäldest lii meid jieijâs Facebook-tili. +Säämi máttááttâskuávdáást puáhtá máttááttâllâđ anarâškielâ intensiivkuursâst, mii pištá oovtâ luuhâmive. +Kuursâst finnee meid šiev vuáđu, jis áigu juátkiđ uápuid ollâopâttuvâst. +Kuursâ uáppein maaŋgâs láá kavnâm meid pargosaje, mast láá peessâm kevttiđ já ovdediđ jieijâs kielâtááiđu. +Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist puáhtá luuhâđ anarâškielâ já čođâldittiđ maister tutkos. +Anarâškielâ piäsá luuhâđ meid sierâ vuoigâdvuođáin. +Ive 2014 vuáđudum Tutkâmservi lii maailm vuossâmuš sämikielâlâš tutkâmservi maailm. +Ton ulmen lii ovdâmerkkân tipšođ sämikielâ já kulttuur tutkâm já ovdediđ taan paradigma tubdâm aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt. +Njuolgâdusâi mield seervi ulmen lii ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- já kirjetoimáin, sehe tiä­tujye­hi­máin. +Ton lasseen servi uárnee ovdâmerkkân Anarâš ehidijd. +Ruttâtile já pargeeresursij mield servi lii iivij mield pieijâm naavcâid meid eres aššijd, tego nuorâitooimân já anarâškielâ tutkâmân ohtsâšpargoost ollâopâttuvâin já eres tuáimeiguin. +Sämitige siijđoin kávná tiäđuid ovdâmerkkân sämikielâlijn oppâmateriaalijn. +Sämimuseo Siida nettisiijđoin láá ennuv čalluuh anarâšâin já anarâšâi kulttuurist. +(mottoom kove aalgâst) +(mii Anarâškielâ servi lii - puáhtá uuccâđ tiäđuid Nettisaajeest) +kuás vuáđudum já mondiet já kii +uánihávt seervi historjást +Maid servi parga tääl +Värijesâneh: +Seervi nommâ lii Anarâškielâ servi já ton orroomsaje lii Aanaar kieldâ Laapi lää­nist. +Seervi kielâ lii Anarâškielâ. +Registeristimkielâ lii kuittâg suomâkielâ. +Pevdikirjeh jur­­gâ­luvvojeh suomâkielân. +Seervi ulme lii ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- já kirjetoimáin, sehe tiä­tujye­hi­máin. +Servi váldá vuástá adalduvvâid, já virgeomâhái love mield tuálá ruttâčuággimijd, kištoid já juuhlijd. +Seervist láá +1) fastâ jesâneh, kiäin lii jienâstemvuoigâdvuotâ já kiäh mäksih ihečuákkim me­ridem jees­sânmáávsu, já +2) toorjâjesâneh, kiäin lii sárnumvuoigâdvuotâ, mut ij jienâstemvuoigâdvuotâ, já kiäh mäk­sih ihečuákkim meridem toorjâmáávsu. +3) ovtâstusjesâneh, kiäin lii sárnumvuoigâdvuotâ, mut ij jienâstemvuoigâdvuotâ, já kiäi jeessânmáksustuárudâh lii siämmáš, ko lii toorjâjesânijn, sehe +4) kunneejesâneh, kiäin lii sárnumvuoigâdvuotâ, mut ij jienâstemvuoigâdvuotâ, já kiäh láá lyevvejum jeess��nmávsui mäksimist. +Kunneejesânist, kote tuhhiittuv­voo fastâ jesânin, lii jienâstemvuoigâdvuotâ. +Kunneejesâneh finnejeh kunnee­kirje jeessânvuođâstis. +Seervi fastâ jeessân lii juáháš anarâškielâlâš, kiäm seervi stivrâ tuhhit. +Stivrâ tuh­hit meid­dei toorjâjesânijd, fastâ jesânijd já kunneejesânijd. +Ihečuákkim väljee ihásávt stiivrâ, mast láá vittâ (5) jeessân, moi kooskâst ihe­čuák­kim väljee stiivrâ jođetteijee já värijođetteijee já jyehi jesânân värijeessân. +Ihe­čuákkim väljee meiddei čällee já táárbu mield ruttâtuállee. +Stiivrâ koččo čuá­kán jođetteijee teikâ suu estuu tet värijođetteijee. +Seervi noomâ čäälliv jođetteijee teikâ värijođetteijee já čällee oovtâst. +Seervi ruttâtilih lopâttuvvojeh kalenderivij mield. +Tilih kalgeh leđe valmâšeh ma­jemus­táá kyehti (2) oho ovdil ihečuákkim. +Ihečuákkim väljee kyehti (2) fastâ já kyeh­ti (2) väritilivákšojeijee vakšuđ ton ive tilijd. +Ihečuákkim kieđâvuš tiličielgiit­tâs já meerrid stiivrâ kenigâsvuođâst luovviimist. +Seervi koččo čuákán stivrâ. +Seervi fastâ ihečuákkim tuálloo ovdil kuovâmáánu (hel­mi­máánu) loopâ. +Koččom ihečuákkimân tápáhtuvá oovdeb ihečuákkim miärádus mield ucemustáá love (10) peivid ovdil čuákkim. +Lijgečuákkim koččojuvvoo čuákán, jis stivrâ nuuvt meerrid, teikâ ucemustáá ohtâ lovádâs (1/10) seervi jesânijn tom váátá kirjálávt stiivrâst monnii tiätu ääši kie­đâ­vuššâm várás. +Lijgečuákkim kalga kuččuđ čuákán ucemustáá čiččâm (7) peivid ov­dil čuákkim nuuvt maht ihečuákkim lii meridâm, kirjijn teikâ loostâst. +Ihečuákkim puáhtá mutteđ táid njuolgâdusâid ucemustáá kyevti kuálmádâs (2/3) jie­nâ­meerijn. +Servi raččoo, jis kyehti (2) miäldásâš ihečuákkim nuuvt merideh kuulmâ niäljádâs (3/4) jienâmeerijn. +Jis servi roččâs, te ton ruuđah já omâdâh adeluvvojeh Anára Sámisearvi ry:n ana­râškielâ ovdedem pyerrin. +Čuávuváá ive toimâvuávám tuhhiittuvvoo ain jieškote-uv ive ihečuákkimist. +TOIMÂVUÁVÁM IHÁN 2017 +Anarâškielâ seervi ihejesânin pyehtih servâđ puohah, kiäh mättih anarâškielâ. +Ihejeessân ij taarbâš leđe anarâš suuvâst. +Anarâškielâ táiđun rijttáá, jis addiittâl anarâškielân, ađai äddee táválijd saavâid já teevstâid sehe máttá sárnuđ älkkees anarâškielâ. +Jeessânvästideijee árvuštâl jeessâniävtukkâs kielâtááiđu. +Ihejesânist lii vuoigâdvuotâ uásálistiđ, sárnuđ já jienâstiđ seervi ihečuákkimist. +Ton lasseen ihejesânân vuolgâttuvvoo Anarâš-lostâ sehe Anarâš-kalender. +Ihejeessân sáttá finniđ seervi pyevtittâsâid vyeledum hoddijn. +Jis ij määti anarâškielâ, mut haalijd tuárjuđ Anarâškielâ seervi tooimâ, te siärván puáhtá servâđ meiddei toorjâjesânin. +Toorjâjesânijn lii vuoigâdvuotâ uásálistiđ seervi ihečuákkimân, já sijjân vuolgâttuvvoo sehe Anarâš-lostâ já kalender. +Toorjâjeessân ij finnii vuáládâsâid seervist. +Seervist láá meid kunneejesâneh, kiäin lii vuoigâdvuotâ uásálistiđ ihečuákkimân já sijjân vuolgâttuvvoo lostâ já kalender. +Sij meid finnejeh siämmáid vuáládâsâid ko ihejesâneh-uv. +Kunneejesâneh iä määvsi jeessânmáávsu. +Jis halijdah servâđ Anarâškielâ siärván, vuolgât šleđgâpoostâ jeessânvästideijei čujottâsân callee (a) anaraskielaservi.fi. +Jeessânvuođâ hadeh ive 2018: +Marja-Liisa Olthuis +Saavâjođetteijee +marja-liisa.olthuis@oulu.fi +Jenni Mattila +Haldâttâhhovdâ +haldattah@anaraskielaservi.fi +Kielâpiervâl Piervâl +pierval@anaraskielaservi.fi +Kielâpiervâl Piäju +piaju@anaraskielaservi.fi +Kielâpiervâl Kuáti +kuati@anaraskielaservi.fi +Fabrizio Brecciaroli +Mediapargee +fabrizio.brecciaroli@gmail.com +Petter Morottaja +Jeessântiätuvästideijee +callee@anaraskielaservi.fi (jeessânääših) +anaraslosta@anaraskielaservi.fi (mediaääših) +Facebook: Petter Morottaja +Servi kuástid muáddi kirje ivveest (almostum kirjeh) já kuástid Anarâš-loostâ (luuvâ loostâ). +Seervist lii ulmen vijđediđ lostâtooimâ meid nettiloostâi kuávlun (luuvâ nettiloostâ). +Anarâš lii áinoo teddilum sämikielâlâš lostâ ubâ Suomâst, ko Sápmelaš-lostâ jooskâi almostuumist. +Anarâš almostuvá kuulmâst viiđâ räi ivveest, main ohtâ nummeer lii kalender. +Teddilemmeeri lii 500 pittád já lostâ vuolgâttuvvoo Suomâ lasseen Japanin, Amerikân, Kanadan, Sääksin, Hollandin, Ruotân já Taažân. +Loostâst láá meiddei maaŋgah orjâlâšlohheeh. +Tast láá äigikyevdilis ääših, novelleh, mainâseh, jotkâmuštâlusah sehe párnái já nuorâi ääših. +Puoh numereh láá ivnenumereh. +Anarâš-lostâ almostuuškuođij ive 1988, já vuosmuš nummeer lâi A5-stuárusâš mááŋgus. +Numerist lijjii seervi pevdikirjeh, muáddi säniruossâháá, muáddi sargum kove, saavâjođetteijee sänivuáru já toimâttâs postâpalsta, mast pieijui joton loostâ nommâkišto. +Numerist lâi meiddei siemin uđđâsâš vuosmuu anarâškielâ kuursâst, mii tollui Avelist kesimáánust 1988. +Kuursâ ornij Laapi ollâopâttâh já máttáátteijen láin Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) já Sevtil-Piäkká (Pekka Sammallahti). +Kurssâliih lijjii neljinubáloh já maaŋgâs tááláin čällein čallii talle vuosmuu keerdi jieijâs eenikielân. +Ive maŋeláá almostui Anarâš Sápmelaš-loostâ numerin ađai ton lahtosin já tot lâi juo kirjeteddilemlájádâsâst teddilum, mut vala čapis-vielgâd. +Ihepele maŋeláá (kesimáánust 1990) almostui olmâ Anarâš-lostâ, mon olgosaddelmân lâi servi finnim ruuđâ máttááttâsministeriöst kyevti nummeer várás. +Tot-uv lâi vala čapis-vielgâd, mut juovláid 1990 almostui nummeer, mast lijjii juo ivnekoveh. +Loostâ kuhesáigásâš toimâtteijee lii lamaš Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus), kote toimâttij loostâ aalgâ rääjist kidâ ive 2017 loopân. +Tast maŋa toimâtteijen lii juátkám Eljas Niskanen já Petter Morottaja. +Anarâš-kalender lii almostum ive 1996 rääjist. +Kalender siskeeld ulmui noomâid anarâškielân. +Kalenderist lii jyehi ive mulsâšuvvee teema. +Anarâškielâ servi lii algâttâm kielâpiervâltooimâ ive 1997. +Seervist láá kulmâ kielâpiervâl, main kyehti láá Anarist já ohtâ Avelist. +Piervâl-nommâsâš kielâpiervâl Anarist čujottâsâst Siulatie 14 lâi vuossmuš, mii vuáđudui. +Toimâ ij álgám tááláá táálust, peic Piervâl varrij toos maŋeláá. +Anarist kielâpiervâlpárnááh maneh vuossmužžân Piervâlân. +Saje lii 8 párnážân. +Aanaar nubbe kielâpiervâl, Piäju čujottâsâst Postimatintie 1 B vuáđudui ive 2011. +Ko Piervâlist algâttâm párnááh láá šoddâm váhá, te sij pyehtih juátkiđ piervâleellim vala Piäjust ovdilgo sist šaddeh škovlâliih. +Saje lii 8+2 párnážân. +Avelist lii ohtâ kielâpiervâl, Kuáti čujottâsâst Puistotie 6. +Kuáti vuáđudui ive 2010. +Tipšosaje ucâmân ravvuuh já luámáttuvah láá Aanaar kieldâ siijđoin. +Servi uárnee ulmui aktiivlâšvuođâ mield Anarâš ehidijd, main piäsá eres tooimâi ohtâvuođâst teivâđ já savâstâllâđ sämikielâg ulmuiguin. +Servi čuákkee teehi tiäđuid puáttee Anarâš ehidijn tađe mield, ko tietip čuávuvái ehidij ääigi, pääihi já fáádá. +Anarâš ehidijn lii tiätu meid Facebook Anarâš ehideh -juávhust. +16.3. tme 13-16 (kirjerááju Oodi, Töölönlahdenkatu 4, Helsig): Pessijâšmoonij kođđéém anarâš myensterijguin. +Tiervâpuáttim! +Jođetteijee: Mervi Skopets +23.2. tme 13-16 (kirjerááju Oodi, Töölönlahdenkatu 4, Helsig): Tiervâpuáttim sárnuđ já oppâđ anarâškielâ Helsig uđđâ kuávdáškirjerááju Oodin! +Bingoeehid. +Kielen suhteen matalan kynnyksen tapahtuma, jossa selviää vähäisellä tai jopa olemattomalla kielitaidolla ja pääsee oppimaan kieltä. +Ainoana rajoitteena on oikeastaan vain tilaisuutta varten varatun tilan koko, sillä sinne mahtuu vain 16 henkeä. +14.2. tme 17.30 (Kaamasen kievari, Kaamâs): Áánái livđe- já usteveehid Kaamâs kievarist tuorâstuv 14.2. tme 17.30. +Pyereestpuáttim! +Livđup já savâstâllâp. +Käähvi já pulá še uážžu. +28.11.Rävisulmui savâstâllâm- já káhvástâllâmtilálâšvuotâ láávust Saijoos šiljoost koskoho 28.11. tme 17.30 rääjist kidâ ton räi, ko saavah noheh (teikâ puáldimmuorah). +Fáddá lii rijjâ. +Säämi máttááttâskuávdáš fáálá láávu já Anarâškielâ servi käähvi. +Lieggâsávt tiervâpuáttim! +Oulust Villa Victorist (Torikatu 23) tijme 17.30, Jukka Mettovaara. +Anarist Laasi kuáđist tijme 17.00, nettiloostâ vuávám. +Anarist Laasi kuáđist tijme 17.00, tubettemeehid. +Martta Alajärvi. +10.4 Oulust Villa Victorist, Torikatu 23, tijme 18. +Kessen Jukka Mettovaara. +6.4 Helsigist, Viikki, Versokuja 3 A 13 tijme 17:30 - 20:00. +Mervi Skopets & Márjá-Liisá Olthuis. +15.3 Oulust Villa Victorist, Torikatu 23. +14.3 Bingo-eehid (Anja Kaarret, Ritva Kangasniemi) (uđđâ peivimeeri!) +Anarâškielâ seervist tuáimá anarâškielâ tutkâmjuávkku, mii tuáimá ohtsâšpargoost ollâopâttuvâiguin já eres tuáimeiguin. +Tutkâmjuávkku lii ovdâmerkkân lamaš fáárust orniimin anarâškielâ tievâsmittemškovlim ivij 2009-2010 oovtâst Säämi máttááttâskuávdáin já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituuttáin. +Tievâsmittemškovlim puátusin šoodâi tutkâmuš anarâškielâ iäláskitmist já kuástidui kirje Revitalizing Indigenous Languages (2013). +Lasetiäđuh casle-projektist: http://casle.fi +Servi lii ohtsâšpargoost Tromssa arktisii ollâopâttuv Kielâtekno-pargojuávhoin oovdedmin anarâškielâ kielâteknologisijd išeniävuid. +https://anaraskielaservi.fi/kielateknologia/ +Ive 2017 loopâ rääjist Anarâš-loostah láá almostittum meiddei Issuu.com -palvâlussáin. +Puoh seervi loostâid piäsá luuhâđ čujottâsâst issuu.com/anaraskielaservi. +Uási anarâš-loostâin puáhtá kavnâđ PDF-häämist Google Drivest. +Puoh skannajum loostâid puáhtá pivdeđ já eelliđ viež��âmin Vuoli Ilmarist (ilmari č mattus at pp č inet č fi). +Anarâš-loostâi PDF:h +Toimâttâs váldá vuástá čalluid já kuuvijd, já máksá tain kuvvim- já čäällimpaalhijd. +Vuolgât čalluid tâi almottâd free lancer -čällen väldimáin ohtâvuođâ toimâtteijei (anaraslosta@anaraskielaservi.fi). +Lostâ almostit muštâlusâid, mainâsijd, tiivtâid, äššiartikkelijd, uáivilčalluid já novelijd. +Almottât fáárun nooveelháástun čälimáin toimâtteijei (anaraslosta@anaraskielaservi.fi)! +Nooveelháástu njuolgâdusah: +Loostâš lii tuše digihäämist almostuvvee lostâ keppisis luuhâm várás. +Loostâš almostuvá suullân kulmii ivveest. +Loostâ puáhtá luuhâđ Issuu.com-palvâlus peht, teikkâ puávtáh luođiđ PDF jieijâd mašinân. +Luođii PDF (Loostâš 04-2020) +Luođii PDF (Loostâš 03-2020) +Luođii PDF (Loostâš 02-2020) +Luođii PDF (Loostâš 01-2020) +Luođii PDF (Loostâš 03-2019) +Luođii PDF (Loostâš 02-2019) +Luođii PDF (Loostâš 01-2019) +Anarâškielâ seervi kuástidem kiirjijd puáhtá uástiđ ovdâmerkkân Duodji Shopist Sajosist já Sämimuseo Siidast. +Sämitige kuástidem kiirjijd kávná Sämitige siijđoin. +Kotus kuástidem Kuobžâ-Saammâl Maati čäällim Anarâškielâ ravvuuhkis lii luođimnáál Kotus siijđoin. +Digitalliih olgosaddelmeh +Kaandâš kote ij máttám nievdâđDaniel MundurukuKollepottâ já kutkâ, Máárjá-máátuAnja KaarretŠip šap šapšâ (luuhâm várás) Riitta VesalaŠip šap šapšâ (printtim várás) Riitta Vesala +Tääl puáhtá neetist keččâđ uđđâsist Kielâtipšom, normim já termipargo sämikielâin -seminaar. +Ornijm seminaar Saijoosist, Anarist roovvâdmáánu 6. peeivi 2015. +Seminaar čuovvuu Saijoosist 40 olmožid já neeti peht vest paijeel 200s. +Seminaar päddejui, já mij almostittep päädi kyehti uássin Youtubest. +Taa vuossâmuu uási aalgâst lii Säämi Parlamentaarlii Rääđi jođetteijee já Suomâ Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio lekkâmsahâvuáru. +Tastoo lii Taažâ Sämitige president Aili Keskitalo sahâvuáru. +Suu maŋa Eino Koponen luvâldâl Kielâtipšom vuáđujurdui heiviittâlmist nuorttâlâškielân (PDF, suomâkielân) já Johanna Ijäsges Tavesämikielâ kuálussaanijn já toi čälimist (PDF, tavesämikielân). +Taan uási loopâst lii Säämi máttááttâskuávdáá sämimuusikuáppei konsert, mii uárnejui Saijoos auditoriost. +Nube uási aalgâst Petter Morottaja luvâldâl tast Maht anarâskielâ kalga tipšođ (PDF, anarâškielân). +Svenn-Egil K. Duolljá luvâldâl Kielâopâlij njuolgâdusâin, moh láá julevsämikielâ kielânormim vuáđđun. +Märgge Uttjek luvâldâl Umesämikielâ tiileest já merhâšumeest (PDF, ruotâkielân). +Loopâst proojekthovdâ Marko Marjomaa muštâl Kielâkäldee-jotkâprojektist. +Luvâlduvâi PowerPointih kávnojeh luvâlduv noomâ spokkâlmáin. +Säämi kielâkäldee Sajos FI-99870 INARI +info@giellagaldu.com +áávus argâpeiviv tijme 08 - 16 +Anarâškielâ kielâtipšompeeivih +Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh uárnee oovtâst Säämi Kielâkäldein anarâškielâ kielâtipšom škovliittâspeeivijd. +Saje: Sajos, Aanaar +Luvâldâllen láá Marja-Liisa Olthuis, Trond Trosterud, Pigga Keskitalo, Inker-Anni Linkola, Riitta Vesala já Petter Morottaja. +Škovliittâs lii uáivildum máttáátteijeid já arâšoddâdeijeid já eres ulmuid, kiäh kevttih anarâškielâ pargostis. +Škovliittâs ij määvsi maiden uásiväldeid. +Uásiväldeeh kuittâg jiejah västideh mätki-, ijâstâllâm-, já purâdemkoloin. +Kuávluhaldâttâhvirgádâh fáálá kaahvijd. +Almottâtmeh 21.12.2015 räi čuávuváá liiŋkâ peht: +https://www.webropolsurveys.com/S/141CFEF89F4AD54C.par +Almottâttâmliiŋkâ kávná meid Kuávluhaldâttâhvirgáduv siijđoin: www.avi.fi/lappi > Ajankohtaista > +Tapahtumat ja koulutukset > Anarâškielâ kielâtipšompeeivih - Inarinsaamen kielenhuolto +Pyeri puáttim kielâtipšompeivijd! +Máttááttâstooimâ pajetárkkojeijee Kari Torikka +Kielâpargeeh Miina Seurujärvi já Neeta Jääskö +Kielâtipšompeeivij ohjelm 8.-9.1.2016 +Vástuppeivi +9.30 - 10.00 Kähvi já peeivi lekkâm, tieđettem Kielâkäldest +10.00 - 12.00 Kielâjuáhus avžuuttâsah: Stavâlistem anarâškielâst, koŋruistem, lovnâsanij rähtim já eres äigikyevdilis kielâääših (Petter Morottaja) +12.00 - 13.00 Purâdem (jieškuástidlâš) +13.00 - 16.00 Viereskielân máttááttem (Pigga Keskitalo, Inker-Anni Linkola) +Lávurdâh +9.00 - 9.30 Kähvi já peeivi lekkâm +9.30 - 12.00 Kielâteknologisâš heiviittâsâh anarâškielâst (Marja-Liisa Olthuis, Trond Trosterud) +13.00 - 16.00 Anarâškielâ seervi já Sämitige material ovdânpyehtim, savâstâllâm já +materiallonottem (Riitta Vesala, Sämitige oppâmaterialpargeeh) +Anarâškielâ kielâjuávus čuákánij vuossâmuu keerdi Kielâkäldee-jotkâproojekt ääigi moonnâm ohhoost. +Kieđâvuššâmnáálá lijjii jieškote-uvlágán ääših, Aanaar kieldâ maađijkoolbâin kiddâ stavâlistmân. +Kielâjuáhus jesâneh väljejii kooskâstis saavâjođetteijen Marja-Liisa Olthuis. +Sun juátká kiddâ toos, ko uđđâ Sämitigge lävdikuudijnis orniiduvá i. +2016 peln já uđđâ kielârääđi väljee uđđâ kielâjuáhus. +Kielâjuávus tuhhiittij meiddei uđâsmittum stavâlistemravvuid keččâlemnáál máttáátteijeid já iärásáid-uv kiäh taid pyehtih tarbâšiđ. +Ravvuuh láá kavnâmist mii nettisiijđoin: Anarâškielâ stavâlistemraavâ +Meiddei ovdil adelum attributsaanij koŋruensravvuuh tärhistuvvojii, já uđđâ avžuumeh spiekâsteh váhá ei. +Marja-Liisa Olthuis ráhtám kielâoopâst: Attributij koŋruistem +Eres meridum normiimeh, maid puáhtá leđe ávhálâš tiettiđ: +Čuákkim tuhhiittij še lase tiervâsvuotsaanijd, moh puátih nettisijđoid ko láá čallum putesin. +Oles pevdikirje lii tääl mii siijđoin luuhâmnáál: Pevdikirje 11.-12.12.2015 +Takkâ puohháid kiäh lijjii mield vuossâmuu anarâškielâ kielâpuudâst 14.1.! +Mij ep lam maaŋgâs tobbeen, mutâ saavah lijjii hittâruuh já meiddei kielâkoččâmâsah pajanii mottoom verd. +Oovtâst smietâim om. +tom, mii iäruid lii veerbâin salkkiđ já kuorriđ - tärkkilis iäru ij val selvânâm, mutâ tääl lep puáhtám algâttiđ selvâttempargo. +Meiddei nuurrâđ-veerbâ synonymijd (čuággiđ, puáimuđ, rááppuđ, uussâđ, tuáppuđ) já toi merhâšumeiäruid smietâim váhá. +Tastoo smietâim vala muádi nuuvt kočodum false friends -tábáhtus, ađai tagarijd saanijd moh sulâstiteh nubbe nube já pyehtih tondiet siähániđ koskânis. +Tagareh láá om. +Motomin saanij merhâšumeh láá viehâ alda nubijdis, jis toh láá suorgiittâsah siämmáámuđuš säänist, mut motomin vest iäru lii uáli jo styeres tegu uáinivetteđ. +Saavâid kielâpuudâst nuurâi meiddei Yle Säämi Anarâš saavah -toimâtteijee. +Pesâvetteđ kuldâliđ mainâs Areenast táágu (vuolgâttum 26.1. +Taan oho kielâpuddâ tuálloo jo meridum ääigi, ađai tuorâstuv 28.1. tme. +17-19 Saijoos viäskárist. +Mij lep kuittâg finnim macâttâs tast, ete tuorâstâh lii maŋgáid perustum ulmuid uáli kuhes já huápulâš peivi. +Anarâškielâ orroomviste -juávhust lii ain juátkoo jienâstem pyeremus ohopeeivist, moos puáhtá pyereest uásálistiđ vala. +Jienâstem kávnoo táágu: https://www.facebook.com/groups/264702290230055/permalink/1109075499126059/ +Taan oho Kielâpuddâ lii meiddei Facebookist: https://www.facebook.com/events/1558618857788584/ +Teivâdop talle! +Säämi aalmugpeivi 6.2. aldaan, já škoovlah já eres lágádâsah rahttâtteh eresnáál juhlođ taan oho loppâpeln. +Juhlijd kulá tiäđust-uv meiddei Säämi suuvâ laavlâ, mon tievâsliih Matti Morottaja jurgâlâm sämikielâlâš säänih kávnojeh om. +suomâkielâg Wikipediast: Säämi suuvâ laavlâ (liŋkkâ lekkâs uđđâ laasân). +Säämi suuvâ laavlâ muštâl váhá Sämienâmist já tast láá-uv motomeh uáli pyereh säänih kuvviđ luándupirrâsijd já šooŋâid. +Sämikielâ ohtâ styeremus riggodâh lii viijđes luándu- já šoŋŋâsánádâh, mii lii lamaš ubâ eellim tááhust tergâd ovdil ko aautoh já purrâmuškäävpih pottii Sáámán. +Ko ferttii tiettiđ tárkká, magareh enâmeh já jotteemkiäinuh kost-uv láá, kost finnejii kuolijd já kuus poccuuh lijkkojii moonnâđ já magareh šooŋah lijjii, te luándulávt tađe várás utkojuvvojii ennuv säänih. +Rievâ rähtim lii sämmilij ärbivuáválâš táitu, mon láá Anarist tääl ovdeedmin tyejikurssáin. +Kielâkäldeest koijâdui, moh rievâ oosij noomah láá anarâškielân. +Taat lâi-uv tommit spesiaalsyergi sánádâh, ete iššeen poođij kielâčeppi já kuhesáigásâš Anarâš loostâ uáivitoimâtteijee Ilmar Mattus. +Ive 2000 Anarâš kalenderân lii Petra Kuuva sárgum rievâ, já ton oosij noomâin sehe rievâi historjást čáálá Ilmar: +"Riehâ, ađai kiälkká, lii lamaš sämmilijn kiävtust juo ryevdipaje äigin já lii jurdemist, et anarâšâin-uv tot lii lamaš kiävtust ovdil ko koddegin lâš lojodum puásujin. +Ryevdipaje rievâin láá lamaš čiimah ennuv kobdebeh, asettuboh, uánihuboh já meid njuolgâduboh, ko tááláin rievâin. +Čiimah láá meid lamaš nuuvt ovdiikeččin ko moojiikeččin-uv čiptum njuáidusin já čuhhum siämmáá sulâsávt ko saaveehnjuneh-uv. +Ko kodde lâi lojodum, te talle sämmiliih máttájii rähtiđ kerris já valdii tom anon vaarâ tondet, ko tot lâi nanosub ko kiälkká ađai riehâ. +Taanáigásâš riehâ lii lamaš anarâšâin juo 1850-lovo rääjist kiävtust, mutâ táválubbon tot šoodâi 1800-lovo loopâkeččin, ko avveelliih läddliih algii rähtiđ taid jieijâs anon. +Sijhân lijjii eennâmtieđâlávt anarâšâi aldemuuh ráánjáh mäddin já sist anarâšâh finnejii-uv lädimallisii rievâ rähtimtááiđu. +Rievváin kesittuvvojeh ereslasseen puáldimmuorah, syeinih, huáših já jyehilágán tiiŋgah. +Riehâ lii mottoom tááhust keppisub, ko ovdâmerkkân ráiđukerris, ađai muorâkerris, já tot ij šnjoggii miätáluvvâin eergi čevžijd, nuuvt ko ráiđukerris taha. +Tađe ovdil lijjii aanaarsämmilijn kiävtust ráávuh, moh lijjii rahtum kárbái fievridmân kiđđâtäälvi jäävrist nuubán. +Ij lah tärkkilávt tiäđust, maggaar riehâ tot lâi, mut lii jurdemist, ete tot lai paŋkko- ađai kubboolrievâ sulâstittee, mon oolâ kárbá oovdiškeeči karrui kiddâ já kárbá moojiškeeči kessui cuoŋŋuu mield maajeeld, teikkâ tast saatij leđe meid monnjâriehâ, tegu tááláin paŋkkorievâin já käärbis loptejui ollâsávt rievâi oolâ. +Ko vuájááneergih láppojii já mottoorkiälkká-äigi poođij, te olmooš kuálustij poccuurievâ ryevdispääilihis, ađai moottorkiälhás maŋŋaal. +Tááláá ääigist poccuurievah láá kiävtust ergivyeijimkištoin já toh láá rahtum nuuvt keppisin, et toigijn ij pyevti kesittiđ lussâdub káálvu ollágin. +Tot suvdá tuše vyeijee. +Kove sárgum: Petra Kuuva +Rievâ uásih láá: +Teevstâst láá rievâ oosij lasseen eres-uv riehâ- já jotteemsäänih, moh pyehtih leđe anoliih tiettiđ jis ááiguš jođeškyettiđ rievváin anarâškielân. +Toh láá še puáidudum teekstân, já täst toh láa vuáđu- ađai sänikirjehaamijnis: +Tekstâ (Ilmar Mattus) já kove (Petra Kuuva) láá almostittum rähtei luvvijn. +Anarâškielâ kielâjuávus čokânij oppeet 7.-8.6. +Čuákkim pevdikirje lii tääl neetist luuhâm- já luođimnáál: Pevdikirje 7.-8.6.2016 +Čuákkimist kielâjuávus tuuđhâi konjuktioid, passivveerbâi suorgiittem já relativpronominijd. +Normâdum sänilistoh sehe uđđâ kielâravvuuh puátih forgâ meiddei nettisijđoid njuolgist luuhâmnáál. +Huámmášiđ meiddei, ete Kielâkäldee kielâravvim lii kiddâ syeinimáánust. +Koččâmâšâid uážžu ain vuolgâttâllâđ, mutâ tooid västidep eskân ko kiergânep. +Meiddei uđđâ toivuid ja jurduid Kielâkäldee eres tooimâin uážžu vuolgâttiđ mijjân vâi mättip lääččiđ ain pyereeb kielâpalvâlem. +Njuhčâmáánu čuákkimist kielâjuávus kieđâvušâi váhá anarâškielâ vookaalvuáháduv já maht tot vaigut sänirähtimân. +Tavesämikielâ viggá päiniđ anarâškielâ toin naalijn, ete "vaihtoehto" uáinoo távjá lemin "molsâiähtu" já tutkinto vist "tuđhos". +Távjá tavesämikielâ malli kal tohhee, mutâ kenski ij ain. +Magareh vokaleh tain tábáhtusâin toh te kolgâččii leđe? +Kielâjuávus meridij savâstâllâm maŋa, ete tain molsođ-veerbâst suorgiittum saanijn kiävttoo u-häämi. +vaihtoehto = muulsâiähtu +vaihde = muulsân +Vuáđuštâllâm kávnoo veerbâ lattiimist: +molsođ > mulsum; mulsâšuđ +Ko molsođ-veerbâ suorgiitmist puátá vookaalnubástus u:n, lii tanen loogilub ettâđ muulsâiähtu, muulsân. +Meiddei viärdádâl om. +vookaalnubástus täiđiđ -> taaiđâ; myettiđ -> muotâ. +Siämmáánáál meridui tutkinto = to'đhos (ol. +akk/gen totkos), ko tutkâđ-veerbâ sujâttemhaamijd itá-uv vuossâmuu stavâlân o: totká. +Vookaalnubâstusâi ohtâvuođâst normâdui meiddei neljistaavvâlsii -stâllâđ-veerbâin, ete suujâtmist kuálmád stavâlân puátá e talle ko niäljád stavâlist lii e teikkâ i váhá siämmáánáál ko kyevtstaavvâlsij saanijn. +Om. +kavâstâllâđ: +kavâstelleen ~ kavâstilleen ~ kavâstâlleen. +Tievâslâš miärádâs kávnoo čuákkim pevdikirjeest 13 § puotâ: Čuákkim 03/2016 +Nuuvt kočodum ruškeäigi lii uáli pivnooh maadâpeln ulmui kooskâst, já talle lijkkojeh-uv puáttiđ meiddei Sáámán omâttâllâđ mučis lostâiivnijd. +Talle läävee vala päštiđ piäiváš-uv nuuvt ete peiviv lii vala liegâs, veikkâ iho jo puolâštškuát. +Juvduujuuhâ +RUŠKE-sääni lii-uv suomâkielâ maali mield rahtum, mutâ anarâšâin láá jieijâs kielâkoveh ton ááigán, ko loostah fiskááškyeteh teikkâ jo ruápsájeh-uv. +Čoovčâ aalgâst, ko lostâmuorâin älgih vuossâmuuh ivnáás loostah oinuđ, eteh ete RIEMNJIS KAMÂSIJDIS KOCO. +Riämnjásthân lii ruopsis soovsâ. +Aanaar illâmuorâ ääigi +Ko vist loostah ruápsájeh olmânáál, tot lii ILLÂMUOR ÄIGI. +Tot lii lamaš tondiet tergâd, ko talle ij ärbitiäđu mield kyeli ennuvkin liihâd teikkâ toppii. +Kielâkäldee aalgât tain čalluin almostittiđ jyehi oho maidnii suottâsijd anarâškielâst, ain tiätu teema mield. +Ulme lii uápásmuđ anarâškielâ riggodâhân - aaibâs heervâ tiet! +Čalluuh almostuveh tuorâstuvâi giella.org-nettisiijđoin já Kielâkäldee Facebook-siijđost. +Käldee: Idström, A.; Morottaja, H. (2015) Inarinsaamen idiomisanakirja. +Aanaar: Sämitigge. +4. teddilâs. +Koveh: Anja Vest / Vastavalo.fi +Anarâš kalender mield kyeli tuáppee taan ohhoost. +Ulmuuh kiäh njielih kuolijd tegu kähteeh láá moovtâ. +Anarâš ko maccâ kuáláástmist, te sust puáhtá koijâdiđ "Kalle-uv kuolijd kodáh?" teikkâ "Maggaar lâi kyeli-immeel?" Jis iä kyeleh kuddum, te vástádâs sáttá leđe "Ij lamaš kyeli-immeel kuáttun" teikkâ "Ain kyeli čääsist, jos ij ain väärpist". +Liijkás ennuvgis ij koolgâ kuálástiđ, mudoi sáttá keevvâđ nuuvt, et jävri huáihád. +Mii taat lii? +Čääsist čuážžu, enâmist uáđá, čalme njuollân. +Čääsist čuá��žu, koškenâmist ij čuážu. +Jyelgih keeđgist, njiecâkkâsah lääigist já uáivi peesist. +Keesi porá, ij kuássin kallaan, täälvi ääitist uáđá. +Vástádâs puáhtá vuolgâttiđ čujottâsân: info@giellagaldu.com +Käldeeh: +Idström, A.; Morottaja, H. (2015) Inarinsaamen idiomisanakirja. +4. teddilâs. +A.V.Koskimies; T.I.Itkonen (1978) Inarinlappalaista kansantietoutta. +Helsinki: suomalais-ugrilainen seura. +Toinen, uudistettu painos. +Kove: Jasmin Kangasniemi +Taan oho Kielâkukkáin tutkâp kiddiistuđ-veerbâ suomâkielâ sääni 'kiinnostua' vaastân. +Tast lâi eidupalij saahâ kielâjuáhus čuákkimist, ete foneetlii häämis peeleest tot oroččij maka sopâmin - mutâ merhâšume já anarâškielâ jieijâs ráhtus tááhust ij aaibâs. +Jis smiättá sääni rähtim, tot ličij anarâškielâ loogik mield suorgiittum návt: +kiddiđ + subit. +-stiđ -> kiddiistiđ (kiddiđ jotelávt) +kiddiistiđ + pass. +-uđ -> kiddiistuđ (šoddâđ kiddejuđ jotelávt) +Nuuvt ete jis tuođâi lah moosnii kiddiistum, koolgah vaarâ aaibâs vistig smiettâđ maht pesâččih luovâs! +Mut maht te almottiđ ete miinii 'kiinnostaa'? +Perustiđ-verbâ še uáinoo taan merhâšuumeest kiävtust orjâlâškielâ maali mield. +Kuittâg ton merhâšume anarâškielâst lii váhá negativlâš já kiävttoo ärbivuáválávt eenâb kieldimcelkkuin, nuuvt ete tot ij aaibâs heivii aainâskin puoh ohtâvuođáid. +Vâi maid juurdâšvetteđ täin ovdâmeerhâin: +'Ele peerust, eeđâi stuorrâviljâ já sihoi konnjâlijd uábis nierâin.' +'Jiem mun puškomäälist peerust, mutâ šapšâ kal tohhee.' +'Perustah-uv olmoošvuoigâdvuođâin ollágin?' +Monnii ääšist teikkâ eromâšávt tábáhtusâst puáhtá kal pyereest ettâđ, ete tot kiäsut. +Kiäsuttiđ meerhâš suullân 'vetää puoleensa', 'kiinnostaa'. +Uđđâ teatterpittá kiäsuttij keččeid Ruávinjaargâst vástuppeeivi. +Riddu Riđđu kal oppeet kiäsut muu. +Tastoo puáhtá leđe moovtâ moosnii. +Mun lam moovtâ vyelgiđ muorjiđ, mut iäččám kal ij peerust. +Lah-uv moovtâ eelliđ Čevetjäävrist? +Taatkin ij lah njuolgâ vaastâ, mutâ tain puáhtá almottiđ suullân siämmáá ääši. +Taan perrui kuleh meiddei movtáskiđ 'innostua' já movtijduđ 'tulla innokkaaksi': +Piäkká movtáskij loddepiivdost jo nuorrân. +Iännám vist lii movtijdum dekkarijn. +Mun tot kal lam movtijdum olmoošvuoigâdvuotâaašijn. +Eromâšávt jurgâldijn teikkâ mudoi vieres kielâ tuáváduvâiguin jurdâččum ääši seelvâtdijn kiävá távjá nuuvt, ete njuolgâ vastuuh puoh saanijd iä kavnuu anarâškielâst. +Motomin suijâ lii tast ete kihheen ij lah ostâm rähtiđ sääni veikkâ tom kolgâččij, motomin vist tast ete anarâškielân äšši iättoo ärbivuáválávt nubenáál. +Máttu čielgiđ ääši nubij sanijguin lii-uv tehálâš sehe jurgâleijei ete kielâ uáppei, já manen ij puohháid iärásáid-uv. +Kuittâg lii meiddei nuuvt, ete tágáreh-uv säänih tegu 'kiinnostua', 'kiinnostaa' tarbâšuvvojeh eenâb já eenâb. +Anarâškielâ lii ain mottoomlágán sirdâšemmuddoost puáris já uđđâ maailmij kooskâst, já tot toovât jieijâs vädisvuođâid kielâ kevtteid kiäh tuálvuh kielâ uđđâ pirrâsáid já sárnoopuolváid. +Mutâ riävtuihân tot meerhâš tuše tom, ete kielâ iälá! +Tääl lii monâmin viiđâd nommâokko, Mikkâlmâsokko. +Ovdil puásui-ihe aalgij vuosmuš nommâohhoost, mii lii porgemáánu majemušokko. +Mikkâlmâsokko aalgât täälvi já sarva roovvâd. +Sarves kale raha taam-uv ive, mut tälvi oro kale lemin lappâsist. +Vâi maht ääši kalga smiettâđ, ko peiviv lii +10 cekkid liegâs? +Kove: Maret-Laila Anti +Nommâohoi noomah láá uásild ristâlâš ärbivyevi já uásild keevâtlâš eellimtárbui miäldásiih. +Nommâohoi noomah láá čuávuvááh: Vuosmušokko, Koskâmušokko, Viisniiokko, Matsmesokko, Mikkâlmâsokko, Pirgitokko, Talviiokko, Uárreeokko, Simmáán-Juudokko já Pyhámestokko. +Kove: Miina Seurujärvi +Vuosmušohhoost ulmuuh vuolgii uuccâđ vuájáán- já kädiseergijd sehe peskânaahkijd. +Mikkâlmâsohhoost sarvah čuákkejeh áldučurruid, maid cogâdeh ubâ roovvâdääigi. +Meid puásuiulmuuh älgih čokkiđ poccuid pygálysáid. +Roovvâdäigi pištá suullân kuttâ oho já nohá nommâokkopaje majemuu ookon ađai Pyhámestookon. +Mikkâlmâspeeivi vuáđuld puáhtá ennustiđ puátteid šooŋâid. +Kiisun onnáá peeivi vuáđuld luhostuuččij puátteid šooŋâid ennustiđ? +Käldeeh: Anarâš kalender 2001, Uccpárnáá Vuoli Ilmar +http://www.samimuseum.fi/anaras/anaraskiela/elinkeinot/poronhoito.html, Uccpárnáá Vuoli Ilmar +Anarâškielâ kielâjuávus čokkânij oppeet 20.9.2016 meerridmin tiervâsvuotâsaanijn sehe eres saanijn já aašijn, moh lijjii kielâpargeeid puáttám. +Tiervâsvuotâsänilisto tuhhiittui motomij nubástusâiguin já lii luuhâm- já luođimnáál tääbbin nettisiijđoin Tuhhiittum sänilistoh -siijđost. +Motomij saanij puotâ lâi tárbu vuáđuštâllâđ já suogârdâllâđ eres muulsâiävtuid tärkkilubboht: +Alitajunta +Iävtuttâsah lijjii kame~kamo, čiä'vusfiät'tu, meiddei mielâvuálááš. +"Luudijn láá kametooimah." (biologiakirjeest) +Kielâjuávus meridij, ete ko kame~kamo lii puáris sääni, mon merhâšume ij lah tárkká räijejum teikkâ tiäđust, já tot lii kiävtust meiddei kametoimâ-säänist mii meerhâš suomâkielân 'vaistotoiminta'. +Ton tááhust tom puáhtá väldiđ anon meiddei 'alitajunta'-merhâšuumeest, já kielâjuávus avžut tom. +Čiävusfiättu lii uđđâ sääni, mii ij lah kevttum kosten. +Mielâvuálááš ij lah máhđuttem. +Altistua já eres toos lahtoseijee säänih: +Ovdâmeerhah: +"Samassa tilassa olevat ihmiset altistuvat tuberkuloosille hengittäessään tätä aerosolia." +Siämmáá visteest orroo ulmuuh šaddeh vaarân finniđ tuberkulos ko vyeiŋih taam aerosol. +(MLO) +Siämmáá visteest orroo ulmuuh painâseh tuberkulosân ko vyeiŋih taam aerosol. +Siämmáá visteest orroo ulmuuh painâšuveh tuberkulosân ko vyeiŋih taam aerosol. +"Minä altistuin tupakansavulle." +Mun páinojim tubbááksuovân. +(MM) +Taat päiniđ-säänist suorgiittum saanij juávkku lii máhđulâš: +Nubbe máhđulâšvuotâ lii karveđ ovttáin saanijn jurgâlem. +Hylkiä, hyljintä - iävt. +hilgodiđ -> mer. +hilgođ +Tiervâsvuotâaašijn hilgođ, hilgom lii pyereeb ko hilgodiđ: om. +hilgođ uđđâ orgaan. +aalmugiäláttâhlágádâs vâi -lájádâs: g vâi j? +Kielâčeepij mield j/g-iäruttâs vuáđđun lâš spirant-g-jienâdâh ǥ mon motomeh láá vissâ čäliškuáttám j:n já motomeh vist g:n. Taat äšši kuáská eenâb-uv ko tuše taam noomâ. +Vuáđusääni oro lemin kuittâg taan säänist läjidiđ ige lägidiđ. +Kielâjuávus avžut vuosâsajasâžžân j-häämi, -lájádâs. +sairaseläke - puoccâmiäláttâh +Iäláttâh-säänist (normâdum kj. +čuákkimist 6.-7.5.2013) šoodâi oppeet savâstâllâm, já eromâšávt tast maid iäláttâh ärbivuáválávt meerhâš. +Merhâšumeh láá kulmâ: lattimvyehi, eellimvyehi, poccui saje. +Ton peeleest eläke ličij pyerebeht iäláttâs, ko tot eeleet ulmuu. +Jis haalijd toohâđ iäru elinkeino já eläke kooskâst, talle iäláttâs lii vuosâsaajeest elinkeino, ko elinkeino lii lamaš puáris kielâst mutâ eläke ij. +Toos ferttee te keksiđ maidnii iärásijd tegu om. +puárásijiäláttâs nuuvt ete tot uáivild tiätu juávkun rahtum iäláttâsoornig. +Ovdil rahtum normâ ij muttum kuittâg taan čuákkimist. +Pođoi saanijn kielâjuávus suogârdâlâi čuávuvávt: +Oles pođoi saanij listo ij kieđâvuššum já loopah paccii-uv čuávuváá čuákkimân. +Eres äššin lijjii puáttám meiddei tággáár huámášume, mast čallui-uv jo Kielâkukkáin: +Mii lii "kiinnostua" anarâškielân? +'Kiddiistuđ' lii vijđáht kevttum suomâkielâ sääni 'kiinnostua' vaastân anarâškielâst, mutâ olmânáál tot kuittâg meerhâš 'tulla kiinnitetyksi nopeasti'. +Perustiđ-verbâ še kiävttoo, mutâ ton merhâšume lii ärbivuáválávt váhá negativlâš nuuvt ete tot ij olmânáál tuhhii aainâs-uv njuolgâvaastân. +Tai saajeest kielâjuávus avžut jo-uv kevttiđ leđe moovtâ, movtáskiđ, movtijduđ -ráhtusijd teikkâ karveđ sääni etâmáin ääši nubenáál. +Meiddei kiäsuttiđ 'vetää puoleensa', 'kiinnostaa' lii kevtittettee muulsâiähtu. +Ovdâmerkkâcelkkuuh: +'Oletko kiinnostunut osallistumaan...?' +Lah-uv moovtâ uásálistiđ...? +'Kiinnostuin postimerkeistä 12-vuotiaana.' +Mun movtáskim postâmeerhâin 12-ihásâžžân. +'Kautokeinon pääsiäinen kyllä kiinnostaa minua.' +Kuovdâkiäinu pessijááh kal kiäsutteh muu. +Oles pevdikirje puátá neetin majeláhháá. +Oles pevdikirje lii luuhâmnáál Pevdikirjeh-siijđost. +(4.10.2016) Tiervâsvuotâsänilistoh láá vala neetist sierâ finnimnáál, mutâ toh ovtâstittojeh ohtân stuárráb liston vâi saanijd ličij älkkeb uuccâđ. +Kielâpiervâlist Anarist máttááttillii kárdum. +Kooveest kielâ, kevidâh ja kärdi. +Anarâškielân taan koččâmâš puáhtá tulkkuđ kyevtináál. +Ko anarâškielâ lii nubben kiellân oppum uáli maŋgâsist, te vaarâ vuossâmužžân juurdâš, ete tääl lep staaviimin sajehaamijd, täsimolsomijd, vookaalkukkoduvâid ja maid peri. +Toovláš anarâš vaarâ kuittâg addiiččij váhá eresnáál já vistig jurdáččij koijâdeijee mielâtteemmin, jis lii vala muottuuttes čohčâ teikkâ joba kesiäigi. +Kuohtuin saanijn láá kyehti merhâšume. +Kielâ meerhâš tiäđust-uv kielâ, mon olmooš sárnu teikkâ čáálá já toin naalijn viggá uážžuđ ohtâvuođâ nube ulmuin. +Nubelágán kieláin puáhtá te peessâđ ohtâvuotân tiänásáin, jis lii pyeri riävskáihe. +Kielâhân lii meiddei segis ryevdilääigist punnjum pivdempiergâs, mii tiällájuvvoo kevidâhhân. +Kevidâh lii ávus jotteemräigi käärdist, mii lii rissijn rahtum ääiđi sullâsâš rááhtus. +Adai jis áigu peessâđ kielâid oppâđ, ferttee vistig huksiđ käärdi, adai kárduđ, tiäđust-uv saajeest maht riävskáh joteh. +Káárdán kalga pieijâđ keviduv, já kevidâhhân kielâ. +Čuávuváá peivi puáhtá ko eelliđ keččâmin lâš-uv kielâin mihheen, adai oppâđ taid. +Čepis riävskápivdee lii-uv jieijâs náál ollâoppâm kielâčeppi! +Kove: Heli Aikio / Anarâškielâ kielâpiervâleh +Lah-uv smiettâm, et magareh noomah anarâšâin láá tovle lamaš? +Puáris anarâškielâliih noomah láá suomâkielâlij já uđđâsub anarâškielâlij noomâi lasseen Anarâš-kalenderist. +Vyelni lii Ilmar Mattus čaalâ anarâšâi puáris ääigi ovdânoomâin. +Puáris ääigi ovdânoomah +Tágáreh puáris noomah, moh čaalman uáinin láá váhá komáliih, láá lamaš motomin tovle kiävtust Anarist, eereeb Ákkun-noomâ, mii lii heiviittâs Äijih-immeel káálgu noomást Ákku. +Orjâlâškielâ pelni Säämi aal¬mugpeeivi (6.2.) +lii Juoksáhkká, kote lâi ohtâ Máđáráhkká-immeel nieidâin. +Anarâšâin iä lam tieh imeleh, mut Ákku lâi já suu nommâ heivee-uv pyereest Säämi aalmugpeeivi nommâpeivin. +Eres noomah iänááš uásild láá päähináigásiih noomah, moh láá čuávuvááh: Äigee 1556-1671 (21.6. +), Avetävgi, Avejuoksâ 1594 (17.7. +), Raassaš já Raassâdijjee 1556-85 (3.10. +), Riijmâ 1558-59 Rounala siijdâst (9.9. +), Lavrukkâš (4.3. +Mottoom uási tiein noomâin sulâstiteh tááláid suhânoomâid ton suujâst, ko kristâlâš osko poođij já kastâšem ohtâvuođâst kolgii valduđ anon meid suhânoomah, te távjá ulmuuh adelii párnáidis kristâlâš noomâ lasseen suhânommân jieijâs kočodemnoomâ. +Nuuvt Soodâi Särree-, ađai Sarree noomâst Sarre, Vällest Valle, Äigest Aikio jna. +Čohčâ-Matti, ađai Matteus-peivi (21.9.) +lii valdum anarâš-kalenderân uđđâsist fáárun ton suujâst, et anarâšâin láá nk. +nommâohoh, moh láá love já čohčâmáánust lii Matsmesokko. +Tot lii finnim noomâs apostol Matteus mield. +Ive 1929 räi Matteus lâi sajestis, mut čuávuvâš ive sajan poođij nommâ Kaipia, mon syemmiliih iä kuittâg tuhhiittâm hiäivulâš nommân. +Čohčâ-Matti elâččij almenaahkijn vala iivijn 1950-1951, mut tast maŋa tot lappui lopâlávt syemmilâš almenäähkist já sajan poođij nissoon nommâ Mervi. +Ive 2001 Matteus macâttui anarâš nommâoornigân ovdii sajan. +Čällee: Ilmari Mattus +Itkonen, Suomen lappalaiset vuoteen 1945, nubbe uási, s. 483 > +- Kustaa Vilkuna, Vuotuinen ajantieto, s. 104 - 105 +Ij lah vaarâ kiässán illâttâs, ete sämikielân puáhtá kuvviđ haajâid maaŋgâ náál - jis toh peri láá pyelimist teikkâ kuocâgmist vuálgus. +Fiijnâ njaalgâhaajáid iä lah jieijâs säänih, vala. +Uápis, táválâš säänih moi merhâšume lii suullân neutraal láá háisuđ, hajijdiđ já opsijdiđ. +Opsijdiđ, hajijdiđ puáhtá ovdâmerkkân paa náál, nievriht, njaalgânáál, šievnáál. +Ama meiddei ervidvetteđ, mii šaddoid lii njaalgâhaisyeini ~ hajâsyeini! +Opsijdiđ puáhtá meiddei vijnen, jis lii teivâm juuhâđ. +Muumijn lii skelmâ huáđđoo mon nommâ lii Háisoo. +Ko olmooš teikkâ eres huáđđoo áiccá haajâ njunestis, sun apsa. +Jis olmânáál viggá apseđ maidnii, talle suvná. +Tääl haavdârd, mutâ sáttá forgâ puovnjijdiđ-uv... +Jis lii čokottâllâm tullâpiällást mottoom puudâ, pyehtih pihtâseh já vuoptah puovnjijdiđ teikkâ puovnjâgiđ. +Jis miinii tiäivá pyelliđ já oopsijd tondiet hyennin, tot álgá skerčijdiđ. +liijkás kuumeest pihtum käähvist puáhtá leđe skerčâhaajâ teikkâ -opsâ, meiddei smakkâ, eromâšávt jis käähvi pihtá jieš. +Havdârdiđ meerhâš kal še suovâhaajâ tubdum, mutâ meiddei suovâ pajanem: "Mii lii cokkânâm ko tuođee haavdârd?" Tuuveest puáhtá leđe-uv haavdâr. +Piivtâs liškáduvá ko tom kiävttá, ko ulmuu pivâstâh já eres liškepasâttâsah njommâseh toos, já tot siskeeld meiddei haajâ. +Lahtâ piivtâs puáhtá meiddei muvgâgiđ, nuuvt meiddei piärgu teikkâ kyeli ko toh pillâšuveh. +Uccpárnái tuolvâ puuvsâin já lippârijn puáhtá apseđ kuonâhaajâ. +Jis te haajâ lii uáli hyeni, te talle kal kuocijd~kuocid jis haajâ tahhee lii kuocâ, teikkâ seevđijd. +Paanáál háisoo tiŋgâ lii haijii. +Jis haajâ lii tuođâi nievri, talle njuolgist šliämu. +Vijneopsâ já poškâ eromâšávt šliämuh. +Čohčuv tiättoo kuittâg ohtâ haajâ mon lii vaigâd valdâliđ mudoi ko ovttáin saanijn. +Rahhee sarves já pillâšum koškekyeli láá čuovrâseh, já rahhee sarves njuolgist čuovrijd. +Puoidâ meiddei kulloo jussee adai luovât faainâhaajâ. +Táváliih háisumveerbah, 'haista': +Aiccâm: +Njaalgâhaajah vâi faainâhaajah? +Maŋgii iäruttâs lii tuše tast, kii tom apsa! +Suovâ t. tuulâ tovâttem haajah: +Kuocâgem, mieskâm, rumâštoimâm keežild: +Tuše peri nievris háisum: +Haajâi kovvejeijee säänih: +Olthuis, M-L. & Valtonen, T.: Säämi-suomâ sänikirje, Sämitigge. +Itkonen, E.: Inarilappisches Wörterbuch I-III, SUS 1987, Helsinki. +Koveh: Neeta Jääskö. +Pice já rine saanijd taarbâš ko tálvá. +Mii iäruid saanijn lii? +Käldein selvânij, et pice lii ucceeb meeri já rine lii stuárráb meeri jiäŋum čäcilievlâ mottoom asseest. +Suomâkielâ säneh láá "kuura" já "huurre". +Suomâkielâ almolii sárnumkielâst saanij merhâšumeh maneh ilolávt siähálâs, mut meteorologlâš termân saanijn lii kuittâg čielgâ iäru aainâs Wikipedia mield. +Anarâškielâst pice já rine saanij iäru lii tot, et mon assaht teikkâ asettemmeeht čäcilievlâ/jieŋâ/muotâ lii. +Pice sääni váldumerhâšume lii mottoomlágán asettes jieŋâkerdi. +Pice-veerbâi peht itá Itkos sänikirje ovdâmeerhâin meid nubelágán merhâšume: mottoomlágán miärkká, mii lii sovđâm laasâ. +Rine sääni oro meerhâšmin čielgâsávt tom, et 1. lii ennuv pice ja 2. lii ennuv muotâ čoggâšum om. +muorâ oovsij oolâ. +Itkos sänikirjeest láá čuávuvááh ovdâmeerhah: +pice 1. toškâsâm čäcilievlâ asseest +picejieŋâ jieŋâ, mon alne lii toškâsâm čäcilievlâ +picesoovsâ,picesovs-ergi kovvee soovsâ ivne, ko soovsâ keejih láá kuovgâduboh jo loppâ soovsâ +piccáá ko mastnii lii toškâsâm čäcilievlâ +piccoođ; lâi puolâš moonnâm iijâ, eennâm lii piccoom; tääl ij pyevti riävskáid pivdeđ ko kielah picoh miärkkápuolâšijn; kiedi pisoi, muorâ pisoi, laasâ pisoi +picodiđ; miärkkápuolâš piccood puohrâkkân +picostiđ; kieddi lii pisostâm (uccáá) +piccuđ; kieddi piccui, eennâm lii piccum, siämu piccui, laasâ piccoo +rine 1. assaas muotâ muorâst, oovsijd čoggâšum muotâ, 2. toškâsâm čäcilievlâ asseest +mecci lii rineest - mecci ko muorâi oovsij alne lii ennuv muotâ +rinečuhčá - čuhčá talle ko muorâin lii muotâ +rinekuosâ - kuosâ mon oovsij alne lii muotâ +rinemuorah - muorah talle ko oovsij alne lii muotâ +rinepeeci - peeci mon oovsij alne lii muotâ +rinnáá ko mastnii, táválávt muorâst, lii toškâsâm čäcilievlâ teikkâ muotâ oovsijn +rinnoođ juovdâđ rine vuálá, +rinodiđ juovdâđ rine vuálá, rinnum tábáhtuvá kuhheeb äägi +rinostiđ juovdâđ uccáá rine vuálá; tääl lii rinostâm +rinnuđ / ridnuđ; mecci lii rinnum / ridnum = mecci lii rineest +Täst vala motomeh säänih vâi äšši čiälgán (teikkâ siähán) pyerebeht +picerine = pice +muotârine = rine +Olthuis, M-L. & Valtonen, T.: http://saanih.oahpa.no/smn/fin/ +Morottaja, M. & Sammallahti, P.: säämi-suomâ sänikirje, Girjegiisa 1993, Ohcejohka +Kove: Anne Karhu-Angeli +Povdiittâs PDF:n: Säämibarometri almostittemseminaar 2016 +Riehtiministeriö, Sämitigge já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh vástuppeeivi 25.11.2016 tme 9-13 Anarist, Sämikulttuurkuávdáš Saijoosist seminaar, mast almostuveh kyehti sämikielâi tááláá tile kyeskee raapoort. +Sämitige kielâtoimâttâh almostit Ulla Aikio-Puoskari čäällim raapoort sämikielâi iäláskittem pyeremuin vuáválâšvuođâin já aalmuglii politiik linjáámijn Suomâst, Ruotâst já Taažâst. +Raapoort kovvee kielâiäláskittem vuovijd já puátusijd sehe sämikielâi tilán vaikutteijee lahâasâttem já vuáválâšvuođâid Tave-enâmijn. +Riehtiministeriö já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut tiilám já Annika Pasasii čäällim čielgiittâs kieđâvuš säämi kielâlaavâ olášum sämikuávlu sämikielâlij ässei uáinust. +Puhelinsahhiittâllâmmateriaalin vuáđuduvvee raapoort muštâl sämikielâlij ulmui fiäránijn sämikielâlijn palvâlusâin, eromâšávt sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâin. +Tilálâšvuotâ uárnejuvvoo Saijoos parlamentsali Soljust já tot lii áávus puohháid. +Tilán lii iästuttes siisâpeessâm. +Tilálâšvuođâst lii simultaantulkkum suomâ- já sämikielâi kooskâst. +HUÁM: Káhvástâllâm várás seminaarin ferttee almottâttâđ ma 22.11. räi liiŋkâ https://www.webropolsurveys.com/S/F239D41A99C14717.par peht. +Seminaar puáhtá čuávvuđ meiddei live-streamin čujottâsâst http://www.sogku.fi/live. +Tilálâšvuođâst oovdânpyehtih raportij siskáldâs já savâstâllâp sämikielâi tiileest raportij vuáđuld. +Ohjelmist láá sehe puávdejum sahâvuáruh ete äigi rijjâ savâstâlmân já kommentistmân. +Kuohtuuh raporteh láá luuhâmnáál almostittempeeivi rääjist internetist suomâ- já sämikielân: Säämibarometri 2016 -raapoort riehtiministeriö siijđoin já Sämikielâi iäláskitten pyeremuuh vuáválâšvuođah -raapoort Sämitige siijđoin. +9.00-9.10 Sahâvuáru: Tiina Sanila-Aikio, Sämitige saavâjođetteijee +9.10-9.20 Sahâvuáru: Vava Lunabba, pajetärhisteijee, riehtiministeriö demokratia-, kielâ- já vuáđuvuoigâdvuođâi ohtâdâh +9.20-9.30 Sahâvuáru: Anni-Siiri Länsman, hovdâ, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut +9.30-10.15 Säämibarometri 2016 -raapoort oovdânpyehtim: Annika Pasanen, FT totkee +10.15-10.30 Káhvástâllâm +10.30-11.15 Sämikielâi iäláskitten pyeremuuh vuáválâšvuođah -raapoort oovdânpyehtim: Ulla Aikio-Puoskari, Sämitige škovlimčällee, náguskirjetotkee +11.15-12.00 Puávdejum kommentsahâvuáruh: Máttááttâs- já kulttuurministeriö, Säämi kielârääđi, kieldâi ovdâsteijeeh +12.00-13.00 Rijjâ savâstâllâm raportijn, sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâin já sämikielâi iäláskitmist +Pyeri puáttim kuldâliđ já savâstâllâđ sämikielâi tiileest! +Annika Pasanen, totkee annika.pasanen@gmail.com / 040 7639609 +Vava Lunabba, riehtiministeriö vava.lunabba@om.fi / 02951 50136 +Siiri Jomppanen, Sämitigge siiri.jomppanen@samediggi.fi / 010839 3111 +Tääl skammâmáánu aalgâst lii Anarist-uv puolâštškuáttám já muottuuhkin iä innig suudâ. +Vala ij lah VASKÂMIJ teikkâ CUOŊŊUI äigi, mutâ vuossâmuuh muottuuh láá puáttám jo markkânist-uv. +Moonnâm ohhoost lâi fáddán pise já rine iäruttâs, já taangis ohhoost juátkip šoŋŋâfáddáin. +Šooŋân lahtee sánádâhhân lii lamaš já lii ain hirmâd tergâd valdâliđ šooŋâ já siijvo nuuvt tárkká ko máhđulâš, veikkâ mist láá-uv tääl moottorfiävruh já pyerebeh luodah ko moh ubâ muáddilov ihheed tassaaš lijjii. +Vyeijimsiijvoh še sättih leđe varâliih, veikkâ liččii-uv tälviriäggáh auto vyelni. +Tälviriäggáin láá säägih, moh tarvaneh maađijasan já tuálih auto pyerebeht maađij alne. +Mäddin läävejeh salttiđ, tääbbin tavveen vist ČUNOIDITTIĐ mađijijd amas ulmuuh PÁRTÁSKIĐ autoidiskuin (teikkâ vuážáskiđ vääzin). +Ko šoŋŋâdâhnubástus tiet šooŋah mulsâšuvveh jotelávt já ervidmettumávt, tot toovvât meiddei väzzimkiäinoid varâlii vyeži. +VYEŽŽI lii tot mii šadda ko VUÁŽŽU: vistig muotâ suddá jeđe jiäŋu njalahâs jieŋâkerdin eennâm oolâ. +Vuážžum kiäinu mield väzidijn sáttá pyereest VUÁŽÁSKIĐ, já eromâšávt vuorâsub ulmuid vuážžum kiäinuh sättih leđe varâliih jis taid ij čunoidit pyereest já ääigild. +Motomin tälviv sáttá meiddei ČOĐĐOOĐ adai arveđ puolâššoŋŋân. +Tot lii jotolâhhân eromâš varâlâš, ko čođo toovvât auto laasáid meiddei jieŋâkeerdi - tot meiddei ČOĐO - mon lii vaigâd finniđ luovâs já toollâđ laasâ áávus. +Lii-uv vala mulže, vâi olmâ jieŋâ? +Riddokeeđgij oolâ čuágáneijee jieŋâkerdi kočoduvvoo MULŽEn, já taggaar keeđgih láá MULŽÁÁH. +Ennuv láá ain säänih, moiguin valdâleh eromâšávt ergijn teikkâ čuoigân jotteem siijvoid. +Tagareh láá ovdâmerkkân JOĐÁDÂH, mii lii šiev čuoigâm- já vyeijimsijvo, já SAVADÂH mii vist ij lah nuuvt pyeri, ko saaveeh ij huiláá. +Puolâšin läävee leđe savadâh. +KUÁDÁDÂH lii tot ko muotâ kuáddá jottee. +SIÄBLÁDÂH puátá te kiđđuv ko SIEBLEE adai muotâ timmáán PIVÂLDEM tiet, mutâ tain čäällip te eenâb ko tälvi jorgeet oppeet kiiđâ kuuvl. +Kove: Béatrice Karjalainen, 'Stone flower part 2', kevttum Creative Commons BY-NC-ND 2.0 lisenssijn. +Čohčâ já algâtälvi lii njuámmootaavdâi äigi. +Maaŋgâlágán leencuh já influenssah láá joođoost. +Toh njuámuh ulmuid huámmášhánnáá já forgâ jo älgih tekkipohčâseh já uškáseh vuojâdeh. +uškáseh vuojâdeh - tegu miinii kolmâšijd monâččij roopâst, koolmâs tuárgástit +uškes - tot koolmâs mii mana pirrâ roopâ +uškijduđ - kolmuđ já puosâškyettiđ +uškijdum - kolmum já puosâškuáttám +uškijduttiđ - jieš lii tovâttâm tom, et lii kolmum já puosâškuáttám +Kove: Anders Adermark +Tavdâmeerhah láá sierâlágáneh sierâ ulmuin. +Tavdâmeerhah láá om. +kašnem, mon mield meid tavdâ leevvân (riškáttâhnjuámmum), nuárvui, tekkipohčâseh, kumeštâs, kuorsâttâs já čudâpoovčâs. +kašneđ - ko njune šlijvease iärdoo já olmooš possáád nuuvt korrâsávt, et maŋgii čulgâ- já snuolgâkuáškánjâšah riškeh tuohu teehi +kašnem - ton tooimâ nommâ, ko kiinii kašna +kašnattâs - ton nommâ, ko kiinii kašna +kašnattâllâđ - kašneđ maŋgii +kašnestuđ - tubdâđ táárbu kašneđ +kuorsâđ - keččâliđ vuáimálávt olgos vuoiŋâmáin meddâlistiđ snuolgâ teikkâ muide kiäppáin teikkâ čuddust +kuorsâstuđ - tubdâđ táárbu kuorsâđ +kuorsâttâs (meid kuorsâttâh) - ton nommâ ko kuársá +kááhuđ - kuorsâđ, selvâttiđ čudduu +kávádiđ - kááhuđ ohtii +Njuámmoo- adai kolgotaavdah njuámuh älkkeebeht, jis olmooš lii kolmuuttâm jieijâs. +Kolmum vyeleed ulmuu vuástálistemnaavcâid taavdâi vuástá. +Leencu ij kannat tátulávt njuámuttiđ nubbijd ulmuid adai, jis oro, et lah puáccáámin, te pääsi pááikán tipšođ jieččâd. +Ele vyelgi paargon teikkâ škoovlân taavdâ njuámuttiđ. +Koveh: +Muotâ já myettiđ láá mahtnii neutraal säänih, moh kovvejeh täälvi tábáhtusâid. +Myettiđ sääni suárguseh mainâsteh tärkkilubboht maht muáttá. +Muáttáđ kovvee tom, ko álgá myettiđ. +Ko muáttá uccáá teikkâ tuše uánihis ääigi, te talle puáhtá kevttiđ saanijd myettiliđ já myetistiđ. +Muotâččiđ meerhâs tom, et muáttá hitásávt. +Talle ko muáttá ennuv, te tävireh pääcih muottuu vuálá adai toh láá muottum. +muáttáđ - älgiđ myettiđ +myettiliđ, myetistiđ - myettiđ uccáá teikkâ uánihis ääigi +muotâččiđ - myettiđ hitásávt +muottuđ - miinii páácá muottuu vuálá +Muottuuh láá Säämist maaŋgâlágáneh. +Luándust jottei lii tehâlâš tiettiđ, et maggaar tot muotâ lii. +Ij pijsáá tiettiđ, et meecist teikkâ tuoddârist lii muotâ. +Jis muotâ lii kuoskâhánnáá, kihheen ij lah tobbeen jottáám, já assaa, te muotâ lii uubâs. +Ubbâsvuájáán lii eromâš pyeri ergi, mii jotá meid ubbâsist ige tuše valmâš pálgá mield. +Kolšâ já šolkkâ láá säänih, moh kovvejeh ubbâs mottoomlágán vyestikeeji: saje enâmist, mast uáiná, et tast lii kiinii teikkâ miinii lamaš adai saje lii tuolmum. +Čohčâtälviv puáhtá leđe muovlâ. +Muovlâ lii assaas muotâ, moos vuáju. +Motomin lii nuuvt muovlâ, et ij koostâ kuussân. +Skälvi lii assaas muotâ, mottoomlágán faaskâ. +Eteh, et "tave-pieggâ lii taggaar, et tot skálvá". +Tavepieggâ skálvá. +uubâs - kuoskâhánnáá assaas muotâ +kolšâ, šolkkâ - muotâ enâmist, mast uáiná, et saajeest láá ennuv luodah já tast lii miinii porgum +muovlâ - assaas muotâ, moos vuáju; čohčâtälviv +skälvi - assaas muotâ, faaskâ +skalvâđ - rähtiđ skaalvijd +Vuosmužžân ij kuittâg šoodâ uubâs teikkâ muovlâ. +Vuosmužžân lii ääinig, vuosâmuotâ. +Vuosâmuottuu myettim puáhtá mainâstiđ ainiđ -veerbâin, mut Itkos sänikirjeest lii meid "tääl muáttá ääinig". +Ääinig lii pyeri meid tien tááhust, et talle vuáttojeh meccielleeh oppeet pyereest. +Itkos sänikirjeest lii-uv ettum, et " ääinig ääigi ličij poccuid uuccâđ", mottoom meid maainâst, et "mun äinigin vazzim, mut jiem vuáttám maiden". +Ko muáttá stuorrâ muotâčoolmijd, te enâmist lii talle hablâmuotâ adai muotâ lii haablâs. +Puolâšin meid ko muáttá, te talle vasmo já aamnâs lii voccâ teikkâ vasme, toh meid láá hablâseh. +Čuormâslágán muotâ, muotâ mast láá tegu uccsiemin čuormâseh, lii seeŋâs teikkâ seŋes. +Ääinig roovvâdmáánust +ääinig - asettes vuosâmuotâ, mii táválávt muáttá čapis enâmân +ainiđ - táválávt tot, ko muáttá vuosâmuottuu +hablâmuotâ - times, eskân muáttám +vasmođ - myettiđ asettemeht puolâšmuottuu +voccâ, vasme - puolâšmuotâ +seeŋâs, seŋes - čuormâslágán muotâ +Teevstâst lii tuše uccsiemin uási sierâlágán muotâsaanijn. +Säänih láá čuuvtij eenâb meid käldeesänikiirjijn. +Ovdâmerkkân sierâlágán cuoŋŋuu kovvejeijee säänih váiluh taan teevstâst ollásávt, mut skammâmáánust ij kale vala lah äigigin sárnuđ cuoŋŋust, cuoŋŋuuh láá kiđđuv. +Itkonen Erkki, Inarilappisches Wörterbuch, Suomalais-ugrilainen seura, 1989 +Nettidigisäänih, http://saanih.oahpa.no/ +Koveh: Inga Angeli +Juovlâmáánu lii Aanaar kuávluin ive sevŋâdumos äigi, ko SKAMM lii álgám já nohá eskân uđđâivemáánu peln. +Skammâ uáivild-uv täsnitiettust ääigi, kuás piäiváš ij paijaan almeroobdâ paajaabeln, já ČUÁVÁDÂH adai peeivičuovâ äigi lii uánihâš - tuše mottoom čuovâdub stielâs tiättoo almeroobdâst. +Talle lii SIÄVŊUS teikkâ KIÄMÁDÂH, ko peivi ij čuovvân olmânáál, teikkâ lii mudoi uccáá čuovâ mutâ ij olmânáál sevŋâdgin. +Peeivi maŋa VEIGI lii vistig kukke, já alemuu skaamâ ääigi uážžu kal ettâđ ete iiđeed já peivi láá šoddâm ohtân kuhes veigin. +Skammâ já majemuš peeivičuovâ. +Eellim kuittâg jotkâšuvá skammân siämmáálágánin ko eres-uv iveaaigij, peic tovle tot ij lamaš pehtilumos tuoijumäigi. +Motomeh kierdih SKAMMŠLUNDEVUOĐÂ, mon te tipšoh kirkes lamppuin. +Talle ko čuovâ lii uccáá, lii eromâš tergâd eelliđ olgon! +Veik čuovâ ij oinuugin, te tot liijká lii rummâšân já mielân pyeri. +Skammâ lii meiddei vuovâs äigi muštâččiđ já mainâstiđ - komeh já eres komáliih huáđđooh lijkkojeh kuhes veigijd. +Anarist täsnitieđâlâš skammâ pištá 38 jándurid, Njuárgámist vist masa kyehti mánuppaje. +Eennâmpáálu juurâtškuát tavenäävi kuávlu oppeet čuovâ kulij 21.12. maŋa. +Talle lii TÄLVIPEIVIJORGÁLDÂH, mii lii ive sevŋâdumos peivi tääbbin tavveen. +Tastmaŋa peeivih älgih kuuloold kukkođ, já uđđâivemáánu peln piäiváš iđeškuát oppeet almeroobdâ tyehin. +Puolâšeh še láá juovlâmáánust jo álgám, já tovle ettii, ete pávuttem ruáškáástâl, ko korrâ puolâš PIÄŠKÁ tupenuurhijn já muorâin. +Já jis ij puolâšin jieš määti olmânáál kárvudâttâđ olgos monâdijnis, te jávuttes äijih kal koččo. +Ettii meiddei, ete Talvâsâš puátá vuástá ko liijkás kepis kárvuiguin vuálgá olgos jeđe kárttá tállân maccâđ siisâ. +Tääl mij almottep oppeet kišto mii lohheid. +Manen kočodeh (teikkâ kolgâččij kočodiđ) tom kirkes laampu, mon kevttih peeivičuovâvääni tipšomân? +Palhâšume mij ep tieđe tääl nomâttiđ, mutâ aainâs-uv pyere peggim tast finnee. +Šiev adventäigi puohháid Säämi Kielâkäldest! +Kove: Ville Oksanen, kevttum CC BY-SA 2.0 -lisenssijn. +Mij tuáivuttep puohháid puorijd juovlâid já luholii uđđâ ive! +Forgâ peessâp tuáivuttiđ puorijd juovlâid já luholii uđđâ ive. +Tyellitälli puátih koččâmušah tast, maht anarâškielân puáhtá tuáivuttiđ maidnii. +Kielâoppâmohtâdeijeid ääši puáhtá čielgiđ návt: Tuáivuttâsâst, tot mii tuáivuttuvvoo, lii nominativist om. +Pyeri šoddâmpeivi!, Ennuv lukko! +Jis maainâst, et kiinii tuáivut maidnii, te talle äšši mii tuáivuttuvvoo lii objekt já lii akkusativist tegu objekt táválávt-uv lii, om. +Mun tuáivuttim sunjin pyere šoddâmpeeivi já nubeh tuáivuttii sunjin luho. +Jis ij lah mohtâ kielâopâlijn teermâin, puáhtá tuáivuttemääši smiettâđ návt: Talle ko maainâst tuáivutmist, tot mii tuáivuttuvvoo lii eres häämist ko jieš tuáivutmist om. +Mun tuáivuttim sunjin pyere määđhi já ettim "Pyeri mätki!" Tuáivutmist sääni häämi lii siämmáš ko jis iätá "Tot lii mätki". +Tiäđust-uv láá meid säänih, moi häämih láá siämmáálágáneh, ko maainâst tuáivutmist teikkâ tuáivut maidnii om. +Pyeri iiđeed! +Mun tuáivuttim sunjin pyere iiđeed. +Adai: +Pyereh juovlah já luholâš uđđâ ihe! +Pyereh juovlah! +Mun tuáivuttâm tunjin puorijd juovlâid. +Luholâš uđđâ ihe! +Mij tuáivuttep tijjân luholii uđđâ ive. +Koveh: Kielâkäldee +Kove: Eljas Niskanen +Forgâ lii alemus skammâ, ko 21.12. lii tälvipeeivijorgáldâh - ive sevŋâdumos peivi. +Čuovâ ij lah kuittâg lappum ollásávt ubâ tavekuávlui almeestkin. +Jis iä lah poolvah adai lii JALAHÂS, čuovah láá maaŋgâmuđušeh, já stuárráámus toin lii MÁÁNU. +Koskoho 14.12. lâi LAĐÂSMÁÁNU, ko MÁNUTTEP tâi MÁÁNNUD čuovis peeli lâi ollásávt jurgâlâttâm eennâmpáálu kulij. +Lađâsmáánu maŋa máánu oppeet ucoškuát adai nohá, nuuvt ete tot lii eidu tääl NOHHEEMÁÁNU. +Mánuvuáđu. +Kove: Steven Vacher +Nohheemáánu majemuu čuovis pittáá nommâ lii MÁNUVUÁĐU, mutâ tot sáttá meiddei merhâšiđ ollásávt nuuhâm máánu, mon nubbe nomâttâs lii MÁNUVAAJÂS. +Mánuvaijâs maŋa máánnud šodâškuát - tot lii ŠADDEE MÁÁNU. +Puoh máánu mudoh lađâsmáánust lađâsmáánun lii MÁNUJOTO. +Tovle sämmiliih-uv mittedii ääigi mánujođoi mield, mutâ tááláá kalenderijn mánuppajeh iä innig moonâ mánujođoi mield, peic toh láá heiviittum oohtân piäivášivvijn. +Säämi liipust čuovjis riegislakke kovvee máánu, já ruopsâd piäiváá. +Máánu eres mudoin láá sämmilijn valjeest oskomušah já ärbitiätu. +Ovdâmerkkân šaddee máánu lii kulloo eromâš pyeri äigi keessiv čuoppâđ kamuvsuoinijd, já tälviv vist kárduđ, ko riävská káččá kuhes maađhijd cuoŋŋuu alne. +Meiddei eres tooimâid já pargoid láá tovle porgâm máánu mudoi mield, já manen iä ain-uv. +Mánuvaajâs aaibâs siemin mánuvuáđoin. +Kove: Gary O. Grimm +Tovle láá muštâlâm, ete Aččen-nommâsâš suolâ suutâi máánun ko tot hettij čuováinis suu paas tavoid. +Muštâlus mield sun vaaldij pikkâiäbbár kietâsis já vuolgij pikkâdiđ máánu amas tot päštiđ. +Sun juuvsâi-uv máánu, toppij pikkâsappees já aalgij tom pikkâdiđ, mutâ tarvanij te jieš máánun kiddâ, ige innig peessâm tobbeen vuálus. +Tondiet suu häämi lii tääl mánutteeveest uáinimnáál, já ettii meiddei, ete kale lii máánu Aččenist šušme nuuhâm. +Majemuš kielâjuáhus čuákkim tollui 13.12.2016 Anarist Sajosist já tobbeen lijjii oovdân motomeh normâääših, sánádâhkoččâmušah já jieškote-uvlágán tuáimei já lájádâsâi nomâttâsah. +Tot lâi meiddei Miina Seurujärvi majemuš čuákkim Kielâkäldee kielâpargen, já mij tuáivuttep sunjin oles pargovievâ já kielâjuáhus peeleest luho uđđâ toimâsis! +Kielâjuávus suogârdâlâi mottoom verd še já meiddei -saanij iäruttâsâid. +Toh láá synonymeh, mutâ taid kevttih váhá eresnáál. +Miärádâssân šoodâi loopâst taat: +"Meiddei ~ meid já še pyehtih čujottiđ oles celkkui, iä tuše ovtâskâs jesânân. +Sárnumkielâst puáhtá meiddei~meid/še-saanij soijijn tiäduttiđ mottoom tiätu sääni teikkâ ääši, mutâ čäällimkielâst ton kevttim lii vaigâdub, já tot räijee saanij saje čälimist. +Še oroččij čuujootmin oovdeb sáánán, ige tot táválávt aalgât celkkuu. +Meiddei~meid kuittâg puáhtá puáttiđ meiddei celkkuu aalgân. +Meiddei~meid lii riijâb ton tááhust, já jis tot čuujoot monnii ovtâskâs celkkuujesânân, tot lii táválávt njuolgist ovdiibeln teikkâ moojiibeln." +Siämmáálágán uápis sänipaarâ lii šiev já pyeri. +Toh iä kuittâg lekken aaibâs synonymeh, veikkâ toi merhâšumeh já kevttim maneh-uv maaŋgâ saajeest pajaluvâi. +Tain kielâjuávus ceelhij návt: +"Pyeri lii almolub sääni, šiev vist meerhâš eenâb-uv 'hyvälaatuinen'. +Sárnuttâldijn ij pyevti kevttiđ šiev (tegu om: šiev kuldâleijeeh). +Ovttáin saanijn rammum: "Pyeri!" Jis rámmoo maidnii tiiŋgâid, puáhtá kevttiđ šiev, mutâ ij ohtuu: "Šiev kistuuh!" Šiev ij laavii suuijâđ ige tast pyevti rähtiđ komparaatio. +"Tot lii šiev () " - elliptlâš ceelhâ." +Kielâjuávus savâstâlâi meiddei kyevtstaavvâlsij nominij maaŋgâlovo genetiv kukkoduvâin. +Koččâmuš lâi tast, ko mottoomlágán normân lii vuáhádum kuhes vookaal aainâs-uv jis 2. st. vookaal lii â, i tâi u: kaandâi, kieđâi, kuosâi, tiivrij, iivij, ááhui, páálui. +Kukke puáhtá leđe meid motomijn saanijn, mast lii 2. st. á: kiälhái, káártái. +Uánihâš tot lii, jis 2. st. vookaal lii o (teikkâ motomin á): pu'škoi, ohoi, kisái, kukái. +Oro kuittâg lemin, et sárnumist táválub lii kevttiđ uánihis vookaal meiddei tagarijn saanijn, main noormâ mield kolgâččij leđe kukke: ka'ndâi, kie'đâi, kuo'sâi, ti'vrij, áhui, pálui, kiäl'hái, ká'rtái. +Kielâjuávus páhudij-uv, ete uánihis vookaal lii táválâš variant kuhes vokalân já oro lemin puárásub eenikielâlij sárnumist joba táválub. +Tot tuhhiittuvvoo siämmáánáál ko kuhes vookaal-uv. +Jis luvâttâl oovtâ häävild já vuossâmuš luvâttâllâmnáál tiŋgâ lii oovtâlovvoost, te lii lii hiäivulâš. +Jis ubâ luvâttâllâm ana ohtân ubâlâšvuottân, talle láá. +Luvâttâldijn láá ij lah puástud, mut ana sistees taggaar jurduu et sárnost (já máhđulávt kuldâleijest) lii jo oovdeb tiätu luvâttâllâm čuosâttuvâin já sun (suoi) ana taid olesvuottân. +Ovdâmerkkâ: +"Visteest láá stovli, pevdi já lamppu." (täst viäsukáálvuh láá ohtân olesvuottân) +vs. +"Visteest lii stovli, pevdi já lamppu." (luvâttâllâm, ohtâ häävild) +Ceelhâopâlávt puáhtá-uv jurdâččiđ nuuvt, et luvâttâldijn celkkust láá maŋgâ subjekt já verbâ koŋruist tain vuossâmuin. +Jis kuittâg ubâ luvâttâllâm kalga anneeđ ohtân subjektin, te verbâ ferttee leđe maaŋgâlovvoost. +Duaal lává ij lah luvâttâlmijn kiävtust jis lii koččâmuš eksistentialcelkkuin. +Suomâ Aalmuglâšarkkâduv ovdiipele sáárgus +Kielâjuávus kieđâvušâi ei. +Kansallisarkisto já Feministinen puolue noomâid sämikielân. +Kuohtui puotâ ferttejii váhá smiettâđ, maid sämikielâlijn noomáin halijdeh muštâliđ já kiäs. +Kansallisarkisto šoodâi-uv sämikielân Suomâ Aalmuglâšarkkâdâh. +Kielâjuávus lii ton mielâst, ete iävtuttum Staatâ- tâi Riijkâarkkâdâh iä kuvvii lájádâs tooimâ Suomâst, já lasseen lii pyeri miäruštâllâđ mon riijkâst arkkâdâh tuáimá amas toh siähániđ koskânis. +Feministinen puolue vist lohtui stuárráb koččâmušân sämikielâ sänirähtimvuáháduvâst. +Nettidigisäänih tuubdâi sääni feminist adai suomâkielân 'feministi'. +Tasthân puávtáččij leđe älkkee suorgiittiđ adjektiv, peic sämikielâst láá kyehti muulsâiävtu: -lâš já -sâš. +Tai suárgásij merhâšumeiäruttâsah láá savâstittám kielâčeepijd jo ovdil, mutâ čielgâ miinstâr toi šlajâttâlmân ij lah val kavnum. +Kuittâg -sâš-suárgusijn kolgâččij smiettâđ ain tárkká ete toh iä siähhán deminutivhaamijn, ige taarbâš smiettâđ ete lii-uv feministsâš kiinii uccâ siemin feministááhuid vâi ij. +Sääni suorgiittem ooleest kielâjuáhus jesânijn pottii še iävtuttâsah suorgiittemčuolmâ karvemân, om. +Feminismpiäládâh. +Tot še merkkui, ete eres piäláduvâi já pooliitlij ideologiai noomâid láá enâmustáá ráhtám sämikielân -lâš-suárgásijn: kommunistlâš, sosialistlâš, raasistlâš. +Loopâst kielâjuávus meridij Feministlâš piäládâh -noomâ já merkkij, ete -lâš já -sâš -suárgásij iäruttâsâid kolgâččij tutkâđ. +Kielâpargest koijâdui, ete maht kolgâččij ettâđ 'itse solmeiltu silkki' - tuáimá-uv jiešriessum silkke? +Talle ko iätá ete 'taat silkke lii jieš riessum', te oroččij sopâmin. +Mutâ jis tot lii kiännii tiätu ulmuu pargo puáđus, te puáhtá kevttiđ nk. +aageentráhtus: +Passiv: Silkke lii jieš riessum. +Aageent: Taat silkke lii muu jieččân riessâm. +P: Kirje lii jieš čallum. +A: Kirje lii tuu jieijâd čäällim. +P: Luoddâ lii jieš rahtum. +A: Tot lii táluiššeed jieijâs rähtim luoddâ. +Passivrááhtus lii anarâškielân váhá oomâs ige ain suujâ nuuvt pyereest kevttimkielâ mield, já maŋgii tom puáhtá pyereest karveđ. +Taan ohtâvuođâst muulsâiähtun puáhtá leđe aageentrááhtus: muu rähtim piäju, tuu čäällim reivâ, eeni mälistem purrâmuš. +Eres kielâkoččâmušah še lijjii valjeest, já taid puáhtá luuhâđ kielâjuáhus čuákkim pevdikirjeest: Luođii PDF >> +Sääni pyeri merhâšume lii tienávt almolâš, et masa mii peri puáhtá leđe pyeri peic taggaar mii lii hyeni. +Ulmuuh láá pyereh adai sahâvuáru-uv puáhtá algâttiđ sanijguin "Pyereh kuldâleijeeh", ige tast lah mihheen lasemerhâšuumijd ko tuše tot, et sárnoo sárnuttâl kuldâleijeid muččâdávt. +Pyeri lii meid rammumsääni, ko haalijd rammuđ maidnii ovttáin saanijn, Pyeri! +Saanijn pyeri puáhtá viärdádâllâđ, komparaatio mana návt: pyeri - pyereeb - pyeremus. +Sääni pyeri meid sojá sierâ sujâttemhaamijn. +Pyeri -sääni sujâttemparadigma >> +Sääni šiev merhâšume oro lemin eenâb räijejum, tast lii meid merhâšume "šievtásásâš". +Lasemerhâšume tet šiev-sääni kevttim motomijn ohtâvuođâin ij sääti leđe ain vuovâs. +Jis aalgât sahâvuáru sanijguin "Šiev kuldâleijeeh", te tast šadda tobdo, et kuldâleijein láá eromâš pyereh peeljih moiguin kuldâliđ teikkâ sij láá eromâš čeepih iberdiđ tom, maid sárnoo iätá. +Tast, mii lii šievtásásâš, lii mottoomlágán kevttimárvu. +Ulmust ij táválávt lah kevttimárvu. +Jis iätá "šiev máttáátteijee", te lii árvuštâlmin máttáátteijee áámmáttááiđu adai maainâstmin tast, et lii-uv sun čeppi vâi čyerbi pargostis. +Pennust puáhtá ettâđ, et tot lii šiev peenuv, ko tot uumâst kuosijd adai almoot, et kiinii lii puátimin. +Ergi puáhtá leđe šiev vuájáán. +Šiev mááccuh lii taggaar mii lii vuovâs kevttei. +Šiev-saanijn-uv puáhtá rammuđ, mut sääni iä laavii ettâđ ohtuu Šiev! +Lii táválub, et tom čuávu sääni, mii almoot tom, maid lii rammuumin om. +Šiev kappeer! +Šiev-sääni ij suujâ sajehaamijn ige lovvoost, ige toin pyevti viärdádâllâđ. +Šiev -sääni kevttimist láá kuittâg kuávlukielâ iäruh. +Eromâšávt Njellim kuávlust šiev -sääni kiävttoo eresnáál ko tavveen já viestârist. +Njellim kuávlu anarâškielâst láá vaikuttâsah nuorttâlâškielâst. +Nuorttâlâškielâ vaastâ anarâškielâ pyeri sáánán lii šiõǥǥ. +Käldee: +13.12.2016 Säämi Kielâkäldee (Sámi Giellagáldu) anarâškielâ kielâjuáhus čuákkim +Sämmiliih láá oles aassâmkuávlus pajemuuh äššitobdeeh kolmâ taalvij paijeel pallâmist. +Ohtâ tergâdumos pivoaamnâs lii tiäđust-uv poccuu čevđi, já masa jo tobdosumos poccust korrum pivoh láá poccuu kamâsijn rahtum sovskammuuh tâi njuppâheh. +Sovskammuuh láá maaŋgâlágáneh já toid väljejeh amnâsijd ton mield, magarijn pargoin já tooimâin taid áigu kevttiđ. +Olgopargoid já argâkiävtun tohhejeh sieivâivnásiih kamâseh, moin rahtum kammuuid lii hervân korrum nk. +riävskánjune, ruopsis hervâleđđee kamuvnjuuneest, teikkâ ij mihheen. +Fijnásumos kamâseh láá porgekamâseh, moh láá njuovvum eidu ko puásui lii molsom soksâmijdis keesi loopâbeln. +Porgekamâsijn láá uánihis soksâmeh, adai toin iä šoodâ pyeremuuh pallâmkammuuh. +Muuzzig-, kobbâ- já kirjekammuid kannat šeštiđ juhlijd já hervâttiđ pyereest tiärásijguin. +Hervâkammuuh anarâš nisonij hervâvuodduiguin +Oovtâ kamuvpaarâ kuárumân mana suullân ohtâ koddoor adai nelji kaammâs, pyeremuht oovtâ poccust vâi toi ivneh heivejeh pyereest oohtân. +Kammuid kuáruh meiddei poccuu kállučeevđist, já toi nommâ lii káálluh. +Meiddei kammuu kiddimvuovijn láá muulsâiävtuh: vuodâkammuuh, moid kalga kiessâđ vuodduid kammuu ruoijâs já jyelgi pirrâ jyelgiruottâsist pajaskulij, teikkâ snoorrâmpäddikammuuh adai kurekammuuh moid kalga čoonnâđ tegu táválijd lädikammuid-uv. +Taan SOGSAKK pyevtittem videost Ailâ-Maarit Valle (1940-2011) čáittá, maht kalga kárvudâttâđ, já kiässá čässihijd juálgán aaibâs video aalgâst. +Čässihijd kiessih siämmáánáál ko sovskammuid-uv. +Ailâ-Maarit lâi olmâ tyejičeppi já kiergânij toimâđ meiddei anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs kielâmiäštárin já tyejimáttáátteijen ovdil jämimis. +Vuodâkammuid läävejeh anneeđ jyelgist oles peeivi siste já olgon já taid kannat-uv kiessâđ olmânáál amas vuodduuh nuálusiđ. +Hyeneest kiessum kaamuv mast vuodâ lii nuálusâm lii tiäđust-uv nuáluskaamuv. +Kammuid aneh meiddei vuodduittáá jis ferttee tuše elâččiđ olgon, já taggaar kiesâhánnáá kammuid kočodeh luáváttâhhân tâi luáváttâssân. +Vuodâkammui monnjâpeeli +Vuodâkammuu uásih láá: +Vuodâkammui ruojâs já váárvuh +Vuodduu uásih láá: +Koveh: Neeta Jääskö / Säämi Kielâkäldee +Läddlâš graafâlâš hämmejeijee Kasper Strömman lii kieskâd pieijâm jieijâs blogin listo netti- já some-kielâ uánádâsâin vuorâsub ulmui kiävtun. +Some adai sosiaallâš media lii taan ääigi masa jo puoh suhâpuolvâin kiävtust ige tot lah tuše nuorâi virtuaallâš sierâdem, veikkâ nuorah ain läävejeh leđe vuossâmužžân utkâmin uđđâ vuovijd toollâđ ohtâvuođâ koskânis. +Kuuloold lii meiddei sämikielâ njaahâm sosiaallâš mediaid, já Facebookist lii šoddâm uáli tehálâš aanaarkielâ kevttimsaje. +Neetist já somest kielâkevttim lii om. +suomâkielâst já eŋgâlâskielâst uáli jotelávt hámášum masa jo aaibâs ereslágánin ko táválâš sárnumkielâ teikkâ kirjekielâ. +Maht te kiävá puáris sämikielân, ko Ijjäävrist iššeed finnee viijmâg siäinásis nettisraaŋgâ já piäsá keččâlâddâđ SMK kuursâ maŋa sämikielâ čäällimvyevi, já nube peln jäävri te luvâttâhahasâš sáárámárjá napâlâš fiättupuhelimis já povvâst skipárij hitruus savváid? +Some-eđâlduvah já uánádâsah láá sämikielân uáli uccáá. +Láá meiddei motomeh eŋgâlâskielân já -kielâst pyereest vuáhádum uánádâsah maid iä lah nuuvtkin jurgâlâm suomâkielân teikkâ eres kieláid, tegu: +Tastoo suomâkielâst láá jieijâs pivnohis uánádâsah moh kiävttojeh uáli vijđáht: +Maht taidgis puávtáččij te jurgâliđ? +Unicode rähtim e-mojeh +Njuolgist ij aainâskin. +Ovdâmerkkân 'emoji' sajan tuhhiiččij vaarâ pyereest e-moje (orjâlâškielân 'e-modji') - veikkâ puoh e-mojeh iä valdâlgin mojijd 🙂 Nube tááhust sääni oro pyehtimin häämis peeleest kevttiđ meiddei ruávis lovnân tađe eenâb punjâhánnáá. +Nabai lol? +Maid parga olmooš ko tot lii lol? +Ko olmooš riäšká, te sun povvâst hirmâdávt. +Sämikielân sátáččij leđe vuovâs čäälliđ tuše *rešk*. +Tääsnih sääni teikkâ uánádâs pirrâ almotteh monnii tooimâ. +Brb sáttá leđe maaŋgânáál vaigâd jurgâliđ. +Jis kuittâg monnii suujâst tom taarbâš, te tuhhiiččij-uv veikkâ fm - "forgâ maassâd"? +Juáháš uážžu te jieš tiäđust-uv árvuštâllâđ, maid "forgâ" keevâtlávt meerhâš. +Wtf ij lah aaibâs tuše some mield šoddâm eđâldâh peic tot lii eŋgâlâskielâlii maailmist jo lamaš uáli piivnoh, já uánádâs lii šoddâm tađe várás. +Tom ij kannat kenski jurgâliđ, peic smiettâđ maggaar sullâsii eđâlduv tâi eđâlduvâid sämikielâgeh kevttih ko korrâ jienân imâštelleh. +Suomâkielâ uánádâsâin evvk lii vaigâd jurgâliđ sämikielân. +Njuolgist jurgâlum ceelhâ "ij puávtáččij ucceeb kiäsuttiđ/movtáskittiđ" (huám: kei 'kiinnostaa'-sääni jurgâlusâi suogârdâllâm oovdeb Kielâ kukkáást!). +Taan puáhtá še leggistiđ lohheid tâi aainâs-uv taid, kiäh tagarijd tarbâšeh. +Kvg vist lii älkkeb, já tom tuástá čäälliđ sensuristhánnáá ávusin-uv: "keejâ/koijâd veikkâ Googlest". +Vala loopân Kasper Strömman čuággim listo mield puávtáččij smiettâđ eromâšávt sämmiláid já sämikuávlun heivejeijee uánádâsâid. +Magarin taah oroh? +Motomeh eđâlduvah láá kuittâg nuuvt uánihááh já pyereh ete taid ij luhhoost lah tárbu uánidiđ teikkâ punjâstiđ uđđâ kevttimohtâvuotân. +Tegu naa. +Mutâ maid eres uánádâsâid te puávtáččij kevttiđ? +Moh láá tagareh táváliih eđâlduvah, maid ulmuuh kevttih argâkielâst nuuvt ete ličij tárbu some-uánádâsân? +Almugijkoskâsii Eenikielâ peeivist 21.2. lii álgám Maaŋgâkielâlâš mánuppaje (Multilingual Month), mii pištá 21.3. räi. +Säämi Kielâkäldee uásálist mánuppajan oovdânpyehtimáin tooimâs eres kirjeráájuin Suomâ sämikuávlust já ton ulguubeln. +Oovdânpyehtim pištá suullân pelnub tiijme, mon ääigi jieškote-uv sämikielâ kielâpargeeh muštâleh Säämi Kielâkäldee tooimâst já oovdânpyehtih säämi kielâlii maaŋgâmuđušvuođâ oovdânpyehtimijguin já videoiguin. +Kielâpargein sáttá tiäđust-uv koijâdiđ meiddei kielâravvuid. +Oovdânpyehtim lii kirjeráájun mávsuttem já ton äigi suáppoo oovtâst. +Väldiđ aainâs ohtâvuođâ! +Giellagáldu lii ohtsâštave-eennâmlâš proojeekt, mon ulmen lii vuáháduttiđ sämikielâi ohtâsii áámmát- já reesuurskuávdáš Säämi Kielâkäldee toimâm Ruotân, Suomân já Taažân. +Áámmát- já reesuurskuávdáš Säämi Kielâkäldee tuáimá maaŋgâkielâlâšvuođâ váimusist já huolât sämikielâi sánádâh- já terminologiapargoost, noormâdmist já kielâtipšomist sehe argâpeeivi kielâravviimist, vâi kielâi ovdánem piso siärváduv nubástusâi fáárust. +Multilingual Month ("Maaŋgâkielâlâš mánuppaje") aalgij almugijkoskâsii eenikielâ peeivi 21.2. já nohá 21.3. maailm runolâšvuođâ peeivi já raasism vuástásii peeivi 21.3. +Jyehi-ihásâš tábáhtus áávvud eenikielâid, maaŋgâkielâlâšvuođâ já kielâlii maaŋgâmuđušvuođâ. +Ive 2017 Multilingual Month ovdeed ohtsâšpargo Tave-enâmij kooskâst čokkiimáin mield organisaatioid já projektijd. +Maaŋgâkielâlâšvuođâ sehe eenikielâ merhâšume luptim lii eromâš tehálâš sämmiláid já sämikieláid, ko UNESCO mield puoh sämikielah láá uhkevuálásiih, iäge aldagin puoh sämikielâliih uážu valagin om. +vuáđumáttááttâs jieijâs eenikielân. +Maaŋgâkielâlii mánuppaje ääigi Säämi Kielâkäldee haalijd oovdânpyehtiđ sämikielâi maaŋgâmuđušvuođâ já tooimâs kirjáávuođâ Čevetjäävrist kiddâ Ruándimân, sehe oovdânpyehtiđ sämikieláid rahtum čäällim já kielâkevttim išeriäiduid tegu sänikiirjijd já njuálguluuhâm, já pyehtiđ kielâtipšom- já ravvimpalvâlusâid aldeláá sämikielâi sárnoid. +Lasetiäđuh já oovdânpyehtimeh: +Sámi Giellagáldu / Neeta Jääskö +puh. +www.giella.org +Multilingual Month pirrâ: https://suomeksi.multilingualmonth.org/ +Anarâškielâst láá jieijâs ärbivuáváliih penuvnoomah tegu maaŋgâin eres-uv kielâin, ovdâmerkkân suomâkielâst já orjâlâškielâst. +Taid ij tääiđi leđe val kihheen puoh čuággám oovtâ sajan, mutâ toh láá ain uáli táváliih já kiävtust. +Anarâškielâ ravvuuh -kirjeest láá motomeh penuvnoomah: Čappi, Čiergis, Ketki, Kuovgi, Penne, Ranni, Šuuvun, Täsni, Tiigâl, Tiälkku, Tuálppi, Vahtâ. +Eres käldein kávnojii meiddei Polfe já Šluŋkki. +Bolfi ("Polfe"). +Kove: Bigga-Helena Magga +Táválumosávt nommâ valdâl mahtnii pennuu olgohäämi, mutâ meiddei lattim teikkâ luándu. +Tagareh noomah tegu Čappi, Šluŋkki, Kuovgi já Ranni kovvejeh pennuu njuolgist olgohäämi peeleest: Čappi lii čappâd, Šluuŋkist láá šluŋkkepeeljih, Kuovgi lii kuovgâd, Ranni lii räänis. +Täsni-nommâsii pennust lii täsni káálust já Tiälkku-nommâsâš peenuv lii tielkkuu. +Čiergis lii taggaar, mast lii čiäppát pirrâ kuovgis čiergis. +Tuálppi lii Itkonen mield tevkisruškâd. +Tiigâlist láá kuovgis tiälhuh čoolmij paajaabeln. +Polfe-noomân ij kavnuu njuolgist anarâškielâst maadâ, mutâ tot táiđá leđe suhâlâš orjâlâškielâ Bolfi-noomân. +Ellee, mon soovsâ lii vuohâd, lii orjâlâškielân bolffas, já tast puátá pennui-uv nommâ: om. +Milli já Polfe. +Itkonen tobdá meiddei Lutur-noomâ mii adeluvvoo kuhessoovsâgis pennui. +Penne oro lemin peenuv-säänist rahtum jiellâhnommâ. +Vahtâ lii taggaar mii vähtee. +Šuuvun lii Itkonen mield virkkuus peenuv. +Ketki-noomâ aalgâst ij taan čallust kannat arvâliđ maiden. +Sämikielân láá ittáám meiddei uđđâ penuvnoomah, tegu Jieŋâ, Naver já Aarni, moh iä aldagin ain valdâl pennuu häämi teikkâ luándu mahten. +Toid lahtojeh eenâb-uv abstraktliih tâi runoliih kielâkoveh, já tain puávtáččij te čäälliđ jieijâs čalluu. +Jis máátáh tavesämikielâ, luuvâ aainâs meiddei tavesämikielâ pargee Bigga-Helena Magga čäällim čalluu sii ärbivuáválii penuvnoomâin: Mii vielpái namman? +Anarâšâi purâdem- já mälistemvyevih láá nubástum ennuv majemui 50-60 ive ääigi. +Tađe ovdil purrâmušah kávnojii enâmustáá aldapirrâsist - jaavrijn, juuvâin, vuovdijn já poccuin - ja puoh eres, mon koolgâi ruuđáin uástiđ tâi loonootmáin haahâđ, kočodui päddikešpurrâmuššân, adai tagarin mon koolgâi viežžâđ kukken, "päddikeejist".Taggaar purrâmuš laavij leđe váhá tivrâsub já väridum eromâš juhlijd, tâi tot kevttui mudoi šeeštin. +Sämmilij purrâmuškulttuurân lahtoo tiäđust-uv tievâs sánádâh ärbivuáváliih teermah já säänih. +Motomeh ärbivuáváliih purrâmušah mälistemravvuidiskuin láá oovdânpuohtum ive 2010 Anarâš kalenderist, mon sáttá ain finniđ Anarâš loostâ toimâttâsâst. +Tääl, uđđâ ääigi uđđâ purrâmušâiguin, kárttá kuittâg motomin smiettâđ mii miinii sátáččij leđe sämikielân. +Ärbivuáválii kielâst láá kale tágáreh táváliih jyehipiäiváliih säänih ko puurrâđ, purâdiđ, juuhâđ, mälistiđ, liäibuđ, vuoššâđ, passeeđ já steikkiđ, mutâ ärbivuáválij purrâmušâi já mälistemvuovij lasseen láá puáttám ennuv uđđâ vyevih, moid ij lekken nuuvt älkkee ain utkâđ sämikielâlii sääni tâi ettâmvyevi. +Motomeh láá rahtum, já motomeh meiddei vuáhádum-uv. +Manen ovdâmerkkân kolgâččij kočodiđ tuulâ tâi illoos piällást site alne passeem mon läävejeh keessiv tâi mudoi šievšoŋŋân porgâđ? +Suomâkielân tot lii 'grillata', sämikielân meiddei heiviittum lovnâ: grilliđ (sun grillee). +Mutâ maht kalga ettâđ, ko maidnii áigu 'hiillostaa'? +Ilostittiđ? +Vâi siähán-uv tot liijkás älkkeht te ilo-sääni suorgiittâsâin? +Mudoi tuulâst läävejeh sehe passeeđ ete pihteđ purrâmušâid. +Leibičaskas še puáhtá pihteđ, já tot lii-uv pivnohis iđedâspurrâmuš maaŋgâ riijkâst. +Kuittâg tovle ko ulmuuh ain purrii kuolmâs, tom läävejii páiđuđ. +Kuolmâs adai suomâkielân 'pettu' lii sehe sämmilij ete syemmilij ärbivuáválâš purrâmuš. +Tot lii pecimuorâ njale adai times ellee sellâdâh olgomuu pecikoorâ vyelni, mast muorâ tarbâšem čääci já ravâduvah sehe muorâ rähtim sukkâreh kolgeh. +Tot norroo kiđđuv njaleäigin, ko kolgoseh vyelgih oppeet joton njaaleest - talle kuolmâs njallaan adai luovvân muorâst já koorâst älkkeht. +Njaleäigi lii kulloo talle ko ulâštooŋâs liäđđoo. +Kuolmâs nurâmân já vaalmâštmân lii jieijâs sánádâh, mii puáhtá te leđe mottoom puáttee čalluu fáddán. +Rähtimnáál purcos adai smoothie. +Kove: Neeta Jääskö +Onnáá peeivi mälistemsäničuolmâ lii kuittâg om. +tast, maht ráhtojeh ránskápotákkeh sämikielân? +Suomâkielâ verbâ lii 'uppopaistaa'. +Talle purrâmuš passoo tyeldee oljoost nuuvt, ete toos šadda korrâlágán ase mutâ siskiibeln tot lii times. +Oljopasseem ij heivii nuuvt pyereest, ko oljo kiävttoo pasemist maaŋgâin eres-uv vuovijn. +Ličij-uv vuájupasseem te täärhib já valdâleijeb? +Tâi oljovuoššâm? +Meiddei uđđâ purrâmuššlaajah láá juovdâm Suomâ ulguubeln meiddei Sáámán, tegu 'terriini' já 'kroketti'. +'Terriini' sulâstit syemmilâš 'mureke', mutâ tot kopšâduvvoo čäcihavdust. +'Kroketti' lii purrâmušpittááš, mii lii possum tyeldee oljoost tegu ránskápotákkeh-uv. +Suomâkielân toos lii meiddei taggaar nommâ ko 'kuorukka'. +Hitruu! +Kuohtuid noomâid lii kuittâg vaarâ vuovâs heiviittiđ anarâškielân lovnân ige toid veltihánnáá taarbâš utkâđ tađe immâšub noomâid ko terriin já krookeet ~ krokkeet. +Nabai tai aaigij piivnoh, 'smoothie'? +'Smoothie' ráhtoo táválávt muorjijn, heđâlmijn, jugurtist tâi masa mast haalijd. +Puoh amnâsijd kalga tuše purccođ oohtân nuuvt ete puáđus lii masa tegu suvrâsmääli. +Purccođ-veerbâst ličij máhđulâš rähtiđ sääni pu'rcos (ol. +akk. +purccoos). +Tuhhiiččij-uv tot, vâi piergiittâllâp-uv tast ovdâskulij-uv 'smoothie'in? +Amahân taid nomâttâsâid uážžu váhá vala suoskâđ, já jis kestnii ležeh pyereh iävtuttâsah sämikielâ säännin, taid uážžu aainâs vuolgâttiđ mijjân Kielâkäldei! +Laseluhâmuš: +Kuolmâs - Sämmilij jyehipiäivásâš tiervâsvuotpurrâmuš, Sämimuseo Sijdâ 2013 (suomâkielân) +Anarâš kalender 2010: Anarâšpurrâmâšah, Anarâškielâ servi 2009 +Ergikunâgâskištoh, pessijááh já eres kiđđâääigi stuorrâ juhleh láá jo lappâd, mutâ pyereh siijvoh jotkâšuveh vala muáddi oho, jis lijkkoo puđâldiđ olgon. +Kiiđâ siijvoh láá jieškote-uvlágáneh. +Cuáŋuimáánust láá cuoŋŋuuh moh kyeddih pyereest, já ko cuáŋui lii tuođâi koorâs já kyeddee nuuvt ete tast ij vuáju čoođâ mahten, tom puáhtá kočodiđ ryevdicuáŋujin. +Ton mield piäsá väzziđ, čuoigâđ, vyeijiđ kiälháin tâi ergijn tâi veikkâ pennuiguin, já potkuráin t. čiehčâmkiälháin še lii vuovâs jotteeđ čuovis peeivij. +Kyeddee siijvo sáttá kočodiđ meiddei kuádádâhhân. +Taggaar sijvo mast saaveeh, kerris já riehâ joteh pyereest muottuu mield kočodeh jođádâhhân. +Čuoigâm lii hitruu! +Peeivih láá cuáŋuimáánu pelimudo maŋa melgâd kuheh nuuvt ete puáhtá vyelgiđ kuhheeb-uv mookán veikkâ čuoigân. +Eromâšávt piäivádâhhân puáhtá suotâstâllâđ olgon maaŋgânáál. +Olmâ savehijguin piäsá lättei ulguubeln-uv jotteeđ já navdâšiđ kiiđâst, já eelliđ kostnii peivimohe veikkâ uággumin, ucâmin vuossâmuid pievlâid tâi tulâstâlmin. +Moottorkiälháin piäsá tiäđust-uv jotelubbooht olgoláá, mutâ vyeijim lii räijejum lavváin já asâttâsâiguin. +Penuvkuálusáin vyeijimist iä lah nuuvt čovgâ njuolgâdusah, já nuuvtpâ tast lii šoddâm pivnohis äigiájánâs já mađhâšemsyergi tienâs tavveen. +Pennuiguin piäsá jieŋâi já kiälkkáluodâi mield korrâ liävttoin, mutâ kiđđuv penuvvalveh sättih meiddei rávhuttuttiđ poccuid ko ááldui kyeddimäigi aldan, nuuvt ete taiguin kannat leđe várugâs. +Purjâssnjagottem. +Kove: John Christian Fjellestad. +Čierâstem še lii hitruu kiđđâtäälvi, já tom puáhtá porgâđ pulkkuráin, savehijguin tâi veikkâ muotâluovdijn jo-uv jieijâs päikkisaje ämmirij já teermij vuálus tâi rahtum čierâstemluáháin. +Motomeh vyelgih meiddei snjagottiđ piegâi mield purjâsáin muottui já jieŋâi oolâ, já Taažâ peln uárnejeh tast joba kištoid, tegu VAKE adai Varanger Arctic Kite Enduro. +Ličij-uv ton nommâ te purjâssnjagottem? +Aanaarjäävri alne läävee pieggâđ korrâsávt, nuuvt ete amahân taat ličij vuovâs kiđđâsuotâstâllâm meiddei anarâššáid. +Koveh: saveheh Neeta Jääskö; purjâssnjagottem John Christian Fjellestad, kevttum CC BY 2.0 -lisenssijn. +Anarâškielâ kielâjuávus čokkânij ive 2017 vuossâmuu čuákkimân tuorâstuv 18.5.2017. +Kieđâvuššâmnáál lijjii iänááš ohtsâškoddesäänih, já tuhhiittum saanij lasseen čuákkimist šoddii motomeh noormah já ravvuuh ohtsâškoddeteermâi jurgâlmân. +Ohtâ äigikyevdilis fáddá ohtsâškoddeest lii-uv peerâ já toos lahtoo tuáváduvah. +Peerâkoskâvuotâsäänih +Taat lii suomâkielâst táválâš tuávádâh, moos ij lah lamaš vaastâ sämikielâst. +Ärbivuáválávt säänih suuhâ já peerâ láá merhâšume tááhust váhá viijđásuboh ko syemmilijn, já eromâšávt tááláá siärváduvâst lii tehálâš sierriđ taan viijđásub já meiddei epimiärálub teermâin. +Kielâtoimâttuv sänikirje miäruštâl 'ydinperhe' taggaar peerân, moos kuleh vanhimeh já sunnuu ohtâsiih párnááh. +Lasseen eres teevstâin (om. +Kirsti Suoranta sosiologia pro gradu -totkosist) vuottui 'ydinperhe' sajadâh siärváduv jyevimettum ráhtuslâš vuáđuohtâdâhhân, tegu kuávdážin teikkâ váimusin. +'Ydinperhe' šoodâi-uv sämikielân váimuspeerâ. +Meiddei 'sateenkaariperhe' lâi smiettâmnáál. +Tiervâsvuotâ- já pyereestvaijeemlájádâs párnáiravviittâhkietâkirjeest tot lii miäruštâllum merhâšiđ jieškote-uvlágán seksuaal- já suhâpeeliucceeblovvoid kullee ulmui páárnášperruid, já tuáváduv ulme lii oovdânpyehtiđ perrui maaŋgâmuđusâšvuođâ. +Kielâjuávus ij máttám meridiđ taan säänist maiden, mutâ smietâi ete tot puáhtá kale leđe om. +äijihtävgipeerâ, kirjepeerâ tâi veikkâ ivnepeerâ. +Pyereeb lii kuittâg karveđ njuolgâjurgâlem já čielgiđ taam nubbijn sanijguin. +Eres peerâsäänih já tuáváduvah maid kielâjuávus kieđâvušâi láá vyellin tavlustuvâst. +Tievâsliih sänilistoh lasettuvvojeh meiddei PDF:n. +Pyereestpiergim vâi -vaijeem? +Maht kolgâččij jurgâliđ 'hyvinvointi' tain ohtâvuođâin, ko sárnup siärváduvâst, staatâst tâi palvâlusâin já toi vaikuttâsâin ulmui elimân? +Pyereest______staatâst keččâleh olášuttiđ puoh ulmui pyereest______. +Aalmugjesânijn kalga leđe tuárvi ollâ eellimtääsi. +Pyereest______staatâst lii ollâ škovliittâstääsi já ohtsâškodde lii täsiárvusâš. +Suomâst kieldâ já staatâ fáálá ulmuid sierâlágán pyereest______palvâlusâid. +'Hyvinvointi' ohtuunis lii jurgâlum sehe pyereestpiergim ete pyereestvaijeem. +Kielâjuávus suogârdâlâi, ete piergim já vaijeem merhâšeh eres aašijd. +Vaijeem valdâl tiervâsvuođâ, eellimtile já eres ulmuu navcâlâšvuođâ peelijd. +Kielâjuávus meridij tain tábáhtusâin pyereestpiergim ko ij lah saahâ tiervâsvuođâst já ton sullâsijn aašijn. +'Jälki'-miärrus jurgâlem +Maht jurgâliđ miärusuási 'jälki' sämikielân om. +saanijn 'jälkivero', 'jälkivaatimus'...? +maŋa- vâi monnjâ-, kuás kuábáš? +Kuohtuuh ovdâmeerhah kávnojeh jieškote-uv sänilistoin, já lasseen kielâjuávus lii tiervâsvuotâsaanij ohtâvuođâst meridâm 'jälkiehkäisy' jurgâlussân maŋa estim, čallum sierâ. +Kuittâg kielâjuávus arvâlij, ete maŋa- kuálustum miärusin ij heivii taggaar ohtâvuotân, já ton sajan kielâjuávus avžuut maje-; meiddei monnjâ- lii máhđulâš. +Om majeviäru, majevátámuš. +Lasseen kielâjuávus kieđâvušâi kulâtteijee- já irâttâssaanijd, moh puátih tievâslij sänilistoin neetin, sehe kielâpargest koijâdum kielâkoččâmušâid, moh adeluvvojeh olgos te jieijâs čaalân. +Čuávuvâš kielâjuáhus čuákkim tuálloo arvâlmist čohčuv 2017. +Pyeri kiđđâ puohháid! +Anarâškielâ kielâjuávus lii tuhhiittâm čuávuvâš lovnâsaanij rähtimnoormijd 3.-4.1.2014 čuákkimist. +Nomineh +Vuáđujuurdâ 1: Sääni kalga sooppâđ anarâškielâ sujâttemvuáhádâhân, jis máhđulâš. +Kuulmâstaavvâlsiih loovnâsäänih: +Anarâškielâ sujâttemvuáháduv mield kuulmâstaavvâlsij nominij maddust lii ain aainâs-uv ohtâ kuhes jienâdâh. +Tágáreh myenstereh láá máhđuliih: +a) uánihis vookaal - kuhes konsonant - uánihis vookaal +markkân, kuám'mir, neppir +b) kuhes vookaal - uánihis teikkâ kuhes konsonant - uánihis vookaal +viälguh, täässiv, káámmár +c) uánihis vokal - kuhes konsonant - kuhes ee, oo, áá tâi aa +pakkeet, iššeed, čohhoom +d) kuhes vokal - uánihis konsonant - kuhes ee, oo, áá tâi aa +aalaaš, eemeed, vuájáán +Vuáđujurduu mield jis sääni kukkoduvvâs peeleest ličij sopâmin täin monnii juávkun, te sääni kukkoduvvâid kalga heiviittiđ täi myensterij mield. +Kyevtstaavvâlsiih loovnâsäänih: +Kyevtstaavvâlsijn loovnâsaanijn lii täsimolsom já vookaalnubástusah, jis sääni ubânâssân heivee anarâš jienâdâhvuáhádâhân. +1) loovnâsääni kyevtstaavvâlsâš: +epičielgâ säänih: +Tábáhtusah láá vaigâdeh kielâi iäru tiet. +Motomij saanij peht vuáđujurduu lii vaigâd nuávdittiđ. +Vuáđujuurdâ 2: Jis sääni ij soovâ mongin sujâttemmyensterân, te rahtum loovnâsääni sujâttuvvoo tego tot ličij kuulmâstaavvâlsâš noomin, mast iä lah madduu jienâdâhnubástusah. +Motomin čonâsvookaal uážžu kyeđđiđ meddâl. +Eres huámášumeh: +You must be logged in to post a comment. +KOLLEKIEL - Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume juáhhoo kuuđâd keerdi 2014 sämmilâšaašijn västideijee ministerij ja sämitigij saavâjođetteijei kuáhtáámist Helsigist. +Palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid tâi siärváduvváid Taažâst, Ruotâst, Suomâst tâi Ruošâst sämikielâ oovdedmân. +Palhâšume láá vuáđudâm Taažâ, Suomâ ja Ruotâ sämmilâšašijn västidijee ministereh oovtâst tai enâmij sämitigij saavâjođetteijeiguin. +Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 2004 já tot juáhhoo jyehi nube ive. +Palhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod. +Kielâpalhâšume ulme +Kielâpalhâšume ulmen lii išediđ sämikielâ oovdedmist tâi siäilutmist Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. +Kii puáhtá finniđ palhâšume? +Kielâpalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid (meid juávkku) tâi siärváduvváid (meid servi, lájádâs) moh láá mávsulávt toimâm merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân tâi siäilutmân. +Palhâšume puáhtá mieđettiđ om. +kirjálâš, njálmálâš tâi eres áánsuin, moh sajaduveh vijđáht jieškote-uv toimâsuorgijd. +Palhâšume puáhtá jyehiđ maaŋgâi vyeittei kooskâ. +Almoot jieijâd iävtukkâs! +Ovtâskâsolmooš, juávkku tâi siärvádâh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst puáhtá toohâđ jieijâs iävtuttâs ive 2014 palhâšume uážžost. +Iävtuttâs palhâšume uážžost já enâmustáá 1-2 siijđo kukkosâš kirjálâš vuáđustâllâm kalga toimâttiđ majemustáá 30. vyesimáánu 2014 čujottâsân: +Kollekielâ - árvuštâllâmkomitea Sámediggi/Saamelaiskäräjät SAJOS 99870 Inari FINLAND +epostâ: info (@) samediggi.fi +Säämi Kielâkäldee čuákkee sämikielâ äššitobdeid já pivdá kielâkevtteid seminaarân Sajosân, Anarân roovvâdmáánu 6. peeivi savâstâllâđ, magareh háástuh láá neelji sämikielâ kielâtipšomist, normimist já termâpargoost. +Siämmást lii eromâš máhđulâšvuotâ peessâđ kuullâđ nelji sierâ sämikielâ. +Kielâseminaar ohtâvuođâst muštâluvvoo Sämitigij kulmâ ive pištee raajij rastaldittee kielâohtsâšpargoproojeekt älgimist. +Seminaar leehâst Suomâ Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio. +Kielâkäldee -jotkâproojeekt algâttemseminaar lii áávus puohháid. +Uásálisteeh mäksih jieijâs mätki-, orroom- já purâdemkoloid. +Seminaarist lii tulkkum sämikielâin suomâ- já ruotâkielân. +Pyeri puáttim! +Saje: Solju - Sajos, Aanaar 6.10.2015 +Seminaari vuolgâttuvvoo neeti peht http://www.sogku.fi/live/ +Uđâsmittum ohjelm +9.30 Kähvi +10.00 Algâsäänih: Säämi Parlamentaarlii Rääđi jođetteijee / Suomâ Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila Aikio +10.15 Taažâ Sämitige president Aili Keskitalo +10.30 Eino Koponen: Kielâtipšom vuáđujurdui heiviittem nuorttâlâškielân +11.10 Johanna Ijäs: Tavesämikielâ kuálussäänih já toi čäällim +11.50 Säämi máttááttâskuávdáá sämimuusikuáppei muusikohjelm auditoriost +12.20 Purâdem +13.00 Petter Morottaja: Maht anarâškielâ kalga tipšođ? +13.40 Svenn-Egil K. Duolljá: Kielâopâliih njuolgâdusah julevsämikielâ kielânormim vuáđđun +14.20 Märgge Uttjek: Umesämikielâ tile já merhâšume (UUĐÂS) +15.00 Marko Marjomaa: Kielâkäldee -proojeekt +15.00 Lopâttâs +Säämi kielâkäldee lii sämialmug ohtsâš já siämmást alemus áámmátlâš äššitobdee já meridemorgaan sämikielâid kyeskee koččâmušâin. +Säämi Kielâkäldee fáálá iše já rävvee kielâkevtteid sämikielâi kevttim kyeskee aašijn. +Säämi Kielâkäldee pargoid kulá terminologiapargo já normim lasseen meid kielâtipšom. +Lasseen Kielâkäldee juáhá tiäđuid sämikielâin já sämikielâ áámmátlij aašijn. +Kielâkäldee -jotkâproojeekt ruttâdeh Interreg V Davvi Sápmi -kuávlu, Lapin liitto, Romssa kundá sehe Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitigeh. +Proojeekt joođeet Suomâ Sämitigge. +Sänilisto pevdikirje labdosijn kávnoo táágu: http://www.giella.org/wp-content/uploads/2014/02/Lovnasaanih.pdf +Sääni kalga sooppâđ anarâškielâ sujâttemvuáhádâhân, jis máhđulâš. +Jis sääni ij soovâ mongin sujâttemmyensterân, te rahtum loovnâsääni sujâttuvvoo tego tot ličij kuulmâstaavvâlsâš noomin, mast iä lah madduu jienâdâhnubástusah. +(Sijđo peividum: skammâmáánu 4. peeivi 2015, Neeta Jääskö) +Čuávuvááh stavâlistemravvuuh láá meridum anarâškielâ kielâjuáhus čuákkimist 11.-12.12.2015 (pevdikirje) já toh láá tääl almolávt keččâlemnáál. +Stavâlistem vuosâulmen lii tuárjuđ jienâdem máttááttâllâm algâmáttááttâsâst. +Ton lasseen taam siämmáá vyevi puáhtá kevttiđ meiddei kirjekielâst raddalâsâi potkiimân. +Kuhes já pelikuhes vookaal maŋa tállân staavvâlmerkkâ. +Uánihis vookaal maŋa staavvâlmerkkâ šadda eskin tast čuávuváá konsonant maŋa. +Pelikuhes konsonant ij merkkejuu stavâlistmáin; pelikuhes konsonant merkkim kalga kietâdâllâđ sierâ, ko lii saahâ ortografiast ijge stavâlistmist. +Ovdil meridum merkkimvyehi kessui meddâl majemuu čuákkimist, ja sajeest meridui, ete pelikuhes konsonant ij merkkejuu stavâlistmáin. +Tanen om. +"pääni", "sääni", "meerâ" stavâlistuvvojeh sehe ol. +nominativist ete genetiv-akkusativist siämmáánáál: +Siämmáánáál lättejeh kuhes diftoŋ já pelikuhes konsonant (konsonant pelikukkodâh ij merkkejuu stavâlistmáin): +Kukkoduvâi merkkim suogârdâllâp lasečielgâttempargoost Kielâkäldest. +Staavvâlmeerhah iä kevttuu sujâttemkiäčusij sierriimân. +Váldunjuolgâdus lii, ete attributeh iä suujâ váldusaanijnis. +Spiekâstuvah kuittâg láá monnii verd. +Anarâškielâst puáhtá-uv leđe meiddei nuuvt ettum pelikoŋruens, mii uáivild tom ete attributsääni sojá motomijn soojijn ohtân váldusaanijnis já motomijn vest eresnáál. +Kielâjuáhus lii čuákkimstis 11.-12.12.2015 (pevdikirje) tärhistâm motomijd táválumos koŋruenstábáhtusâid, já meiddei tivvoom taid tast maht toh láá Marja-Liisa Olthuis kielâoppâkirjeest adelum. +Pelikoŋruens lii merkkejum ruopsâdáin. +MLO kielâoopâst tivvojum sajeh láá vuálávijvejum. +Attributsääni sojá pelikoŋruensist čuávuvijn haamijn: +Oovtâloho: +Maaŋgâloho: +Pelikoŋruensist attributsääni uážžu genetivhäämi, oovtâlovvoost ol. +gen. já maaŋgâlovvoost ml. +gen. +Spiekâstuvah láá motomeh, om. +vuoluubeln tavlustuvâst sääni "sämmilâš" táváliih koŋruenstábáhtusah. +Siämmáánáál koŋruisteh meiddei miinii, kiinii, mohnii, kiähnii, mihheen, kihheen, makken, kiähkin. +Vuálávijvejum sajeh láá eresnáál ko käldeest (MLO kielâoppâ). +Čuákkim tivoi koŋruistem. +-lâš, -sâš,-muš, -vâš, -hâš -loppâsiih adjektiveh lättejeh siämmáánáál attributin ko taan ovdâmeerhâst: +*attribut puáhtá leđe meid oleskoŋruensist (táválâžžân, táválâžžâd), mut tot ij lah táválâš. +JÁ +* * "sämmiláin kandáin" puáhtá meid ettâđ, mut tot ij lah táválâš häämi. +* attribut puáhtá leđe meid oleskoŋruensist (sämmilâžžân, sämmilâžžâd), mut tot ij lah táválâš. +Tuhhiittum čuákkimist 17.-18.3.2016 (-> pevdikirje). +Jiečânis válducelkkuid puáhtá iäruttiđ cehhijn. +Jiečânis meerhâs tom, et celkkuuh láá paldâlâs celkkuuh iäge tain lah ovtâskâs celkkuujesâneh. +Ceehi saajeest puávtáččij kevttiđ čuogâstuv. +Om: +Sij mađhâšeh kesimáánust Taažân, syeinimáánust sij vyelgih Maadâ-Suomân. +Táválávt válducelkkui kooskâst lii kuittâg paldâlistemkonjunktio. +Lijjim ilolâš, já enni povvâstij. +Muoi vyelgeen tijme vittâ, jiehke uážu maŋanuđ. +Mun lijjim sorolâš, meid enni lâi sorolâš. +MUTÂ: +Jis celkkuin lii ohtâsâš celkkuujeessân, te celkkui kooskân ij koolgâ pieijâđ ceehi. +Kuárroo kuárui kappeer já voojij mááccuh. +(ohtâsâš jeessân lii subjekt) +Mun puurâm lahcâjieŋâ mut sun ij puurâ. +(ohtâsâš jeessân lii objekt) +Máttáátteijee mielâst onne lii šiev šoŋŋâ já pyehtip vyelgiđ vuojâdâttâđ. +(ohtâsâš jeessân lii máttáátteijee mielâst) +Jis vyelgip tooláá, kiergânep maasâd ovdil sevŋâd já mätki mana jotelubboht. +(ohtâsâš lii jis-ceelhâ) +Jis paldâlistum celkkui predikaatteh láá siämmáá persovnhäämist, te celkkui kooskân ij puáđi cekki. +Vuálgáh-uv fáárun vâi páásáh-uv pááikán? +Mun moonâm onne tooláá seeŋgân já uáđám ubâ iijâ ráávhust. +Uálgicelkkuu kalga iäruttiđ válducelkkust cehhijn. +Uálgiceelhâ puáhtá leđe meid kaskoo válducelkkuu, talle ceehi kalga pieijâđ sehe uálgicelkkuu aalgân et loopân. +Uálgicelkkuu tiijpah láá: +Ceelhârááiđust puáhtá leđe maŋgâ uálgicelkkuu. +Jis celkkuuh láá koskânis vuáládistum, tai kooskân kalga pieijâđ ceehi. +Jiem ostâm mälistiđ, ko čuoppim suormân häävi, moos koolgâi uuccâđ laastar. +Jis ceelhârááiđu uálgicelkkuuh láá paldâlâscelkkuuh, tai kooskân ij puáđi cekki. +Talle lii tälvi, ko muáttá já lii puolâš. +Laiđiistemceelhâ iäruttuvvoo cehhijn luoihâtmist. +"Jiem peesâ čuákkimân", hovdâ eeđâi. +"Tast ij kal puáđi mihheen", smietâi sun, "mut keččâlâm kuittâg." +MUT +Jis luoihâttem nohá čuorvim- teikkâ koccâmušmerháin, cekki ij lah tarbâšlâš. +"Kiän uđhos taat lii?" sun koijâdij. +"Ooroost!" huihádij poolis. +Cekki iärut luvâttâllum aašijd. +Peevdi alne láá taldrikeh, koopah, pastemeh já kiemni. +Sun halijdij lávluđ, tánssáđ já huikkeđ suotâsvuođâ tet. +Sun eeđâi, et ij viišâ kuldâliđ, et ij lah ubâ perustum ääšist, ige porgâččii ääši oovdân maiden. +Tävireh fáárun: uáđđimsekkâ, pänikustâ, stevileh já arvepihtâseh. +Cekki čáittá miärusij koskâvuođâid. +Ostim uđđâ ruopsis taaki. +/ Ostim uđđâ, ruopsis taaki. +(tiäddu eenâb iivnest) +Taat lii kirje nubbe tivvum riäntus. +(kirje (aainâs) kuálmád riäntus, tivvum riäntusist lii jo ovdil valdum ohtâ riäntus) / Taat lii kirje nubbe, tivvum riäntus. +(kirje nubbe riäntus, mii lii ereslágán ko vuossâmuš, ko nubbe lii tivvum) +Váldusääni nommâmiärusijd (tittelijd) puáhtá iäruttiđ cehijguin. +Saavâ toolâi kuávdáá hovdâ, professor Eeva Sarre. +Sun čaalij skoovlâ rehtorân, maister Aikion. +Cehijguin puáhtá teevstâst iäruttiđ oosijd, maid haalijd eromâšávt tiäduttiđ. +Ceehi saajeest talle puáhtá maŋgii kevttiđ meid topâlduvâid teikkâ juurdâsárgáid. +Čappi-nommâ lii, peic puásuipennuu, meid čapis pennuu nommâ. +Tegu sun, mun-uv halijdâm mađhâšiđ Japanin. +Talle ko láá eenâb ko ohtâ muulsâiähtu, vuosâsajasâš sääni lii vuálásargum. +Tuhhiittum kielâjuáhus čuákkimist 7.-8.6.2016 (-> pevdikirje) +-uđ-syergis lii uáli táválâš já produktivlâš deverbal passivsyergis. +Tot lohtâs sehe parâstaavvâlsâš, parâttesstaavvâlsâš já kiäsásemverbáid. +Syergis lohtâs veerbâ kievrâs maddui já puáđusveerbâst šadda kiäsásemverbâ. +Vuossâmuu stavâlân puátih systemaatlâš vookaalnubástusah sehe diftoŋŋáid já ovtâskâs já kuhes vokaláid. +Syergis lohtâs veerbâ kievrâs, kuhomettumis já uánnánmettumis maddui. +Suorgiittâs lii vo-maadâ kiäsásemverbâ. +Parâttesstaavvâlveerbâi -uđ-passiv puáhtá eromâš älkkeht siähániđ eres suorgiittâsâiguin. +Talle ferttee suogârdâllâđ suorgiittâs ráhtus já merhâšume peht, mon juávkun verbâ jiešalnees kulá. +Ovdâmeerhah passivhaamijd sulâstittee suorgiittâsâin: +-stuđ: uá'đistuđ, ka'šnestuđ, kužâstuđ jna. +iä lah passivveerbah peic desideretivveerbah moh kovvejeh enâmustáá monnii rumâšlii táárbu šoddâm. +Iäruttâs passivsuorgiittâsân kávnoo merhâšumeest. +-duđ- já -luđ-loppâsiih v-kiäsásemveerbah láá tävjimustáá denominal translativsuorgiittâsah (čuol'mâ > čuol'mâduđ, jäävvil > jävilduđ, mecci > mecciluđ) mut toh pyehtih leđe meid subitiv- (-liđ) teikkâ translativveerbâst (-diđ) rahtum passiveh (čuol'mâdiđ > čuol'mâduđ). +-ttuđ -loppâsiih v-kiäsásemveerbah pyehtih leđe sehe karitivveerbah (kunnâ > kunâttuđ - kunâttuvá) teikkâ 3-staavvâlsii kausativveerbâ passivsuorgiittâs (kunâttiđ > kunâttuđ - kunâttuvvoo). +vittáduđ-veerbâ puáhtá suorgiittemopâlávt jurdâččiđ sehe denominal translativverbân vittá + duđ já passivverbân vittádiđ + uđ. +Meiddei vuá'đuduđ-veerbâ puáhtá jurdâččiđ sehe -uđ passivin já translativin: vuá'đudiđ + uđ (ol. +3. p. vuá'đuduvvoo) teikkâ vuá'đu + duđ (ol.3.p. +vuá'đuduvá). +Taat juávkku váátá-uv lasetutkâmuš. +Passiv ráhtoo aktivveerbâ indikativ preesens ol. +3. persovn sujâttemmaddust já návt rahtum verbáid šadda j-maadâ: +Syergis lohtâs kiäsásemveerbâi kuhesvookaallâš maddui (MLO Suorgiittemoppâ). +Kannat huámmášiđ taan-uv juávhu puotâ, ete puoh -šuđ-loppâsiih v-kiäsásemveerbah iä lah passiveh, peic toh pyehtih leđe meiddei denominal translativveerbah (adai suorgiittâs maadâ lii 2-st. noomin ige verbâ), main lii monnii ääši jiešvuođâ muttum, javkkâm teikkâ šoddâm merhâšume. +Ovdâmeerhah: turešuđ ~ turrâšuđ < ture (MLO Suorgiittemoppâ), liev'lâšuđ < liev'lâ, kelâšuđ < keeli, olášuđ < oles (MLO sänikirje). +Motomijd saanijd puáhtá jurdâččiđ sehe passivin ete denominal translativ, om. +surmâšuđ: surmiđ + - (â) šuđ (passiv), teikkâ sorme + - (â) šuđ (transl. +Lohtâs 2-st. veerbâi kievrâs maddui. +Jis maddust lii sehe kuhes vookaal já kuhes konsonant, kuohtuuh uánáneh suorgitmist: laannjâđ > lanjâsiđ, čoonnâđ > čonâsiđ, kuorrâđ > kuo'râsiđ. +2. staavvâl i/e muttoo á:n: jyehiđ > juá'hásiđ. +-âttâđ / -ittiđ-syergis lohtâs 3-staavvâlsijd verbáid. +Suorgitmist sänimaadâ ij nubástuu. +Suorgiittum veerbâin lii merhâšume, et subjekt lii šoddâm monnii tavo čuosâttâhhân. +- (â) ttâđ lii táválub ko - (i) ttiđ, já ton keežild tot avžuuttuvvoo vuosâsajasávt. +Suorgiittemkuállus puáhtá tulkkuđ kyevtináál: 2-st. veerbâst suorgit vistig kausativveerbâ já tast passivveerbâ om. +käskiđ > kä'skittiđ > kä'skittâttâđ (-âttâđ), teikkâ suorgit njuolgist vuáđusäänist passivverbân käskiđ > kä'skittâttâđ (-ttâttâđ). +Anarâškielâ interrogativ- já relativpronomineh láá Morottaja - Olthuis kielâoopâ mield: +já ko-maddust hämmejum: +Kii kiävttoo ulmust já tot sojá puoh sajehaamijn. +Mii kiävttoo siämmáánáál ko kii, mut čuujoot eres aššijd ko ulmuid, nuuvtko elleid já iäluttes tiŋgáid. +Tot meiddei sojá puoh sajehaamijn. +Mondie't já mane kiävttojeh suomâkielâ 'miksi' vaastân. +Toh kiävttojeh iänááš koččâmušâi ohtâvuođâst (integgorativpronominin), mut tohhejeh meiddei relativpronominin. +Tot mondiet mun valdim ääši äššiliiston lâi ko... +Mun jiem lah kavnâm maiden mondiet Piäkká kolgâččij tuommiittâttâđ. +Mij ep ibbeerd mondiet Immeel ij lyešti mii ráávhun. +Uáivádum viežžei čielgejuvvoo, mondiet sun ij pyevti párnáid viežžâđ. +Mun tiäđám mondiet mun nievdim nuuvt fasteeht krokodiilist. +Iiđeedpitá maŋa puáissejim kaavpugân tađe várás, mondiet mun lijjim-uv Helsigân puáttám. +Kote kiävttoo ulmust teikkâ motomin ellein já iäluttes tiiŋgâin. +Tast lii mottoomverd 'kiinii teikkâ miinii monnii juávhust' -merhâšume. +Talle ko lii saahâ ulmuin, te tot lii táválub ko kii talle ko tot lii nominativ saajeest. +Kote sujâttem vist ij lah táválâš, já eres soojijn kevttih pyerebeht kii-sääni sujâttum haamijd. +(Meiddei: Itkonen, ILWB I, s. +Kote negaatio lii kotteen: "Jiem lah kotteen maailmist uáinám nuuvt stuorrâ soorvâ." +Tot olmooš, kote puátá itten +Tot olmooš, kii puátá itten +Mun oinim kaandâ, kote speelâi jyelgipáálu +Mun oinim kaandâ, kii speelâi jyelgipáálu +Pállu roovâi nieidâ kuuvl, kote čievčâstij tom maassâd +Pállu roovâi nieidâ kuuvl, kii čievčâstij tom maassâd +Täin celkkuin kote lii pyereeb, mut lii meid merhâšumeiäru: kote väljee mottoom juávhu siste. +Toh ulmuuh, kođeh puátih... +Toh ulmuuh, kiäh puátih... +Pállu teeivâi áákun, kođe čalmelaasah cuovkkânii. +Pállu teeivâi áákun, kiän čalmelaasah cuovkkânii. +Tágárijn celkkuin, main relativpronomin kolgâččij leđe suuijâm häämist, ij táválávt kevttuu kote; ton saajeest kiävttojeh kii-pronomin sujâttemhäämih. +(Huám. +Viärdádâlmist ij lamaš fáárust kote puátih teikkâ kote čalmelaasah.) +Tot ellee, mii porá suoinijd.. +Tot ellee, kote porá suoinijd.. +Kuábáš-uv lii tuhhiittettee, tain lii tuše merhâšumeiäru. +"Ellee, mii" čuujoot eenâb-uv elleešlaajân almolávt, kote vist väljee monnii juávhust tiätu ellee. +"Tuot ellee kote porá suoinijd lii vierccâ já iäráseh láá saavzah." +Mun leggistim keeđgi, kote cuovkkij ááhu čalmelaasâid. +Mun leggistim keeđgi, mii cuovkkij ááhu čalmelaasâid. +"Ij teividâmgin ko seibikiäčán, kote tastmaŋa čápudij." (Iisakki Mannermaa, Itkonen ILWB I) +Meiddei taah celkkuuh pyehtih leđe tuhhiittetteeh. +Kote ij lah čielgâsávt räijejum ulmui teikkâ ellei várás, já tast oro lemin čujotteijee, iärutteijee toimâ (monnii juávhust). +Kotemuš lii koijâdeijee pronomin (interrogativpronomin), mii meerhâš 'kii, mii tiätu juávhust'. +Šiljoost lijjii čokkáámin čiččâm kandâd já eeči koijâdij: "Kotemuš suhá muu rasta juuvâ". +Eeči ij tiättám, ete kotemuš suvdá rasta juuvâ. +"Leggistop, kotemuš teivid tuom suávváá." (Aili Paadar) +Kotemuš ij kevttuu relativpronominin, mutâ ton saajeest lii kote. +*Tot kotemuš porá leeibi, vuáittá. +-> Tot kote porá leeibi, vuáittá. +Kuábáš kiävttoo suomâkielâ 'kumpi' vaastân. +Variaatioh láá kuábbáš, kuábâš já kuábbâš. +Tot puáhtá toimâđ meid relativpronominin. +Tot kuábáš teivid kyeimis káálun njuoláin finnee Sigá kálgunis. +Tot kuábbáá njuolâ teivid... +Kost čuujoot koŋkreetlâš, eennâmtieđâlii sajan. +Jis lii kuittâg saahâ om. +monnii tiätu rákánâsâst, lágádâsâst teikkâ eres räijejum ääšist, lii pyereeb kevttiđ mast. +Mast čuujoot ääši eres jiešvuođáid ko eennâmtieđâlâš sajan. +Mij ijjâdijm táálust, kost ain ovdil-uv laavijm ijjâdiđ. +- táálu merhâšuumeest 'tila', ij 'rakânâs'. +Mun šoddim Avelist, kost aassim maŋgâ ive. +- koččâmuš eennâmtieđâlii saajeest. +Mun eellim siijdâst, mast lâi omâs nommâ. +- saahâ lii siijdâ jiešvuođâst, ij eennâmtieđâlii saajeest. +Taahân taat lii taat njargâ mast must lii joddee. +- eenâb ko eennâmtieđâlii saajeest koččâmuš lii njaargâ häämist teikkâ eres jiešvuođâin (mon keežild joddee lii pieijum eidu toos). +Viežâbâ munjin tom kirje, mast lii Aikio suuvâst šiev čaalâ. +- koččâmuš ij čielgâsávt lah eennâmtieđâlii saajeest. +Korpus ovdâmeerhâi kuorâttâllâm: +...päikki, kost aasâi Aaslâk Holmberg perruinis. +...et škoovlâst, kost láá sämikuávlust ässee uáppeeh... -> mast +Yle Sápmi lii masa áinoo media, kost puáhtá kuullâđ sämmilâš juoigâmäärbi -> mast +Sämitige saavâjođetteijee blogi, kost sun maainâst 8 (j) -čuákkim tubdâmušâin -> mast +Mii haavlâid tot lâi, mast tun sarnuh koldedijn ko čierruh vala? +...vala suomâkielâ kielâtáiđu, mast sun kale ij lam ollágin vises... +Fjellner algâalgâlâš kielâ lâi maadâsämikielâ, mast tihtâ lii jurgâlum tavesämikielân. +...Norillag - leirâ, mast iivij 1935 já 1956 kooskâst lijjii masa pelimiljovn faŋgâd. +Motomin ij lah čielgâs, et jo-uv kost teikkâ mast ličij njuolgist olmânáál, mut koččâmušâst sáttá leđe tuše merhâšumeiäru (ađai lii-uv juurdâ tiäduttiđ eennâmtieđâlii saje vâi mottoom eres jiešvuođâ). +Talle sijdâ jurgâluvvoo ain taggaar kuávlun, kost lii šiev kuáttum. +- tiädut eennâmtieđâlii saje +Talle sijdâ jurgâluvvoo ain taggaar kuávlun, mast lii šiev kuáttum. +- tiädut monnii eres jiešvuođâ +Mii lâi tot kuávlu mast lâi nuuvt suámálâš nommâ? +Mii lâi tot kuávlu, kost lâi nuuvt vaigâd jotteeđ? +Kogo heivee meiddei motomin kost synonymin, mutâ tot lii tärkkilub. +Kogo puáhtá raijiđ tom moos kost čuujoot; kogobeht puáhtá leđe val täärhib. +Kost lii veeččir? +Tobbeen kost láá eres-uv tyejipiergâseh. +/ Tobbeen kogo láá eres-uv ... +Taa lii njargâ, kogo must lii joddee. +Mun čááitám taan káártást tom saje kogo mun lam pivdám. +Kuál merhâšume lii alda kogo, mutâ vala täärhib. +Tot kevttuš kuittâg iänááš interrogativpronominin. +Moos/kuus-koččâmâš juátká váhá siämmáá ääši ko mast/kost, nuuvt ete siämmáš njuolgâdus tuálá tiäivás. +Čuávuvâš táálu, moos orostáim, lâi Leibijuuhâ. +Peljimerkkâ almoot omâsteijeevuođâ já suuvâ, moos poccuu omâsteijee kulá. +Čallust lii kevttum anarâškielâ puustavoornig, moos láá lasettum nuorttâlâš- já orjâlâšpustaveh. +Tääl kielâpiervâl lii kielâlávgum juávkkupeerâpeivitipšosaje, moos kieldâ väljee párnáid já piärá vaanhimijn aaibâs táválii tipšomáávsu. +... poođij loopâst vala Golgatan, moos lâi huksejum "Pase häävdi kirkko". +Tuđâvâžžân vyeijilijm Pengillyn, kuus lâi 80 maili mätki. +Säämi ulmuuh-uv lijjii puátimin Helsigân siämmáá čuákkimân, kuus jieš-uv lijjim monâmin +Ton táálust kuus moonâim, lâi nuorâ eemeed... +Mottoom saajeest sajan lâi koivum rogge, kuus lijjii koškum smaavâ piergâseh. +Kuás lii relativpronomin mii västid suullân suomâkielâ 'milloin, jolloin' -relativpronominijd. +Sämmilii elleekove äigi aalgij ive 1987, kuás Nils Gaup stivrij elleekove Ofelaš. +Kuás-säänist lii suomâkielâ iähtun meiddei vijđásub-uv kiävttu, om. +"kuás jo muu kuččuh teehin". +Taam kolgâččij suomâkielân jurgâliđ suullân 'siksi koska kutsuit minut tänne'. +Tun ferttiih muštâliđ munjin kuás jo muu kuččuh teehin. +Iššeed táiđá leđe káálgus cäimimin kuás jo tuuveest korrâ jienâ kullui. +Kielâkäldee lii Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitiigij ohtsâšpargoproojeekt, mii tuáimá Sämitiigij parlamentaarlii ohtsâšpargoorgaan, Säämi parlamentaarlâš rääđi, vyelni. +Kielâkäldee-proojeekt ruttâd ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáá Sámi Giellagáldu (Säämi Kielâkäldee) toimâm. +Proojeekt kuávdášlâš mittomeeri lii-uv visásmittiđ Säämi Kielâkäldee pisovâš toimâm haahâmáin pisovâš ruttâdem áámmát- já reesuurskuávdáá toimâmân. +Kielâkäldee-jotkâproojeekt ruttâdeh EU Interreg V Tave -ohjelm Säämi-uásikuávlu, Laapi litto, Roomsâ leenâ sehe Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitigeh. +Proojeekt joođeet Suomâ Sämitigge, já proojeekt ubâlâš budjet lii 3 062 052 eurod. +Puávtáh luuhâđ tievâslii proojeektkuvvim Suomâ Sämitige siijđoin: Säämi Kielâkäldee / Suomâ Sämitigge (lekkâs uđđâ laasâst) +Säämi Kielâkäldee pargon lii säämi kielâohtsâšpargo ovdedem, koordinistem já nanosmittem. +Säämi Kielâkäldee juátká toimâm meiddei säämialmug kielâaašij alemus ohtsâš merideijee toimâorgaanin. +Mittomeerin lii siäiludiđ já ovdediđ sämikieláid lahtoo kulttuuräärbi já toimâđ áámmátlâš äššitobdeeorgaanin. +láá ei. +kielâtipšom, kielâ ovdedem, termâpargo, normâdem já sajenommâpalvâlus. +Kielâpargeeh adelih ravvuid ja iše sämikielâi kevttimân kyeskee koččâmâšâin já valmâštelleh jieijâs kielâi aašijd kielâjuáhusáid meridemnáál. +Säämi Kielâkäldee já kielâpargei palvâlusah láá mávsuttemeh. +Säämi Kielâkäldest láá puohnâssân oovce kielâparged vittâ sämikielân: maadâsämikielâst 2, juulevsämikielâst 2, tavesämikielâst 3, anarâškielâst 1 já nuorttâlâškielâst 1. +Suomâ peln kielâpargeeh láá kuulmâs: ohtâ tavesämikielâst, ohtâ anarâškielâst já ohtâ nuorttâlâškielâst. +Puoh pargei ohtâvuotâtiäđuh >> +Ive 2016 loopâ räi anarâškielâ pargee virge tipšov Miina Seurujärvi ja Neeta Jääskö, kuábáš-uv 50% pargoaaigijn. +Suoi huolâttává anarâškielâ keevâtlii kielâpargoost. +Kielâpargein puáhtá kii peri kielâkevtteid koijâdiđ ravvuid já iše puohlágán kielâkoččâmušâid, táválumosávt maht miinii iättoo sämikielân teikkâ maht monnii sääni kalga sujâttiđ, teikkâ lii-uv monnii tooimân lemin jieijâs termâ. +Lasseen kielâpargeeh meiddei valmâštelleh jieijâs kielâi aašijd kielâjuáhusáid meridemnáál. +Huámmáš, ete kielâpargein koijâdum kielâkoččâmušah maneh ovdâskulij kielâjuáhusân tiättun, já kielâjuávus puáhtá meiddei majeláhháá adeliđ toin jieijâs avžuuttâsâid jis tot lii taarbâšlâš. +Säämi Kielâkäldest láá vittâ sierâ kielâjuáhus, mai ovdâsvástádâssân lii meridiđ terminologiast, normâdmist já päikkinoomâin. +Kielâjuáhuseh čokkâneh kulmii ivveest teikkâ táárbu mield. +Puoh kielâjuáhusij jesâneh >> +Anarâškielâ kielâjuávus (15.4.2016 rääjist): +Eidusiih jesâneh: Anna Morottaja, Petter Morottaja já Marja-Liisa Olthuis +Värijesâneh: Tanja Kyrö, Saammâl Morottaja já Mervi Skopets +Kielâjuáhuseh adeleh avžuuttâsâid sämikielâi kevttimân kyeskee aašijn, tegu normâdmist, njuolgâdusâin já teermâin. +Kielâjuáhuseh pyehtih pieijâđ meiddei eres kielâ ovdedeijee pargoid kielâpargeid porgâmnáál. +Puávtáh luuhâđ anarâškielâ kielâjuáhus miäradâsâin mii blogist: Kielájuávus +Tun puávtáh uážžuđ almos aassâmtorjuu, jis tuu puáđuh láá uceh. +Almos aassâmtorjuu ulme lii išediđ tuu aassâmkoloidâdguin. +Almoos aassâmtorjuu puáhtá mäksiđ oovtâ ulmui tâi maaŋgâ ulmuu purrâmâšjuávkun. +Purrâmâšjuávkku uáivild siämmáá visteest fastâ ässee ulmuid. +Táválávt purrâmâšjuávkku lii näimipaarâ, ávuspaarâ tâi peerâ. +Meid ohtâ olmooš puáhtá leđe purrâmušjuávkku. +Tun puávtáh uážžuđ almos aassâmtorjuu, jis aasah +Kelast puáhtá uážžuđ meiddei iäláttâhuážžoo aassâmtorjuu, uáppee aassâmlase tai suáldátiše aassâmtoorjâ. +Táválávt puávtáh uážžuđ tuše oovtâ aassâm torjuu häävild. +Puávtáh uážžuđ aassâmtorjuu ovdâmerkkân čuávuvâš aassâmkoloid: +Čäcimáksu tuhhiittuvvoo aassâmkolloon, jis tun máávsáh tom sierâ lááigu tâi vastuu lasseen. +Čäcimáksun tuhhiittuvvojeh 19 eurod mánuppaajeest ulmuu kuáttá. +Liegâdemkoloh tuhhiittuvvojeh aassâmkolloon, jis tun máávsáh taid sierâ lááigu tâi vastuu lasseen. +Liegâdemkolloon tuhhiittuvvojeh 41 eurod mánuppaajeest, jis purrâmušjuávhust lii ohtâ olmooš. +Jis purrâmušjuávkun kuleh eenâb ulmuuh, te liegâdemkoloid lasettuvvojeh 14 eurod jyehi laseulmuu kuáttá. +Jis tun aasah peerâtáálust, te aassâmkolloon tuhhiittuvvojeh tipšokoloh ađai čääsist, liegâdmist já eres peerâtáálu koloin šaddee koloh. +Tuhhiittettee tipšokoloi stuárudâh lii miäruštâllum laavâst. +Jis tust lii vistelovnâ, te aassâmkolloon tuhhiittuvvojeh 73% ađai masa kulmâ niäljádâs lááigui riäntuin. +Jis tust láá koččâmušah, puávtáh suáittiđ palvâlemnumerân 020 692 210. +Luuvâ lase almos aassâmtorjuu ucâmist (suomâkielân). +Viimeksi muokattu 29.1.2021Sivu päivitetty 18.11.2019 +Tulosta +Uápputorjuu aassâmlase pyehtih uážžuđ olgoenâmijn tâi Ålandist uáppeeh. +Sii aassâmlase lii 210 e/mp. +Aassâmlase pyehtih uážžuđ meid Suomâst aalmugopâttuvâst tâi valastâllâmopâttuvâst uáppeeh, kiäi uápuh láá mávsuliih já kiäh ääsih oppâlájádâs asâttuvâst. +Aassâmlase lii suulân 89 e/mp. +Tun puávtáh uážžuđ aassâmlase já eres uápputorjuu tuš uáppumánuppoojijn. +Aassâmlase uážžumist ij lah aherääji. +Vanhimij puáđuh iä vaaigut aassâmlasan. +Suomâst ässee uáppee puáhtá uážžuđ almos aassâmtorjuu. +Siämmáá purrâmušjuávkun kulleeh oceh aassâmtorjuu oovtâst. +Purrâmušjuávkku uáivild siämmáá visteest fastâ ässee ulmuid. +Táválávt purrâmušjuávkku lii näimipaarâ, ávuspaarâ tâi peerâ. +Purrâmušjuávkun kullee ulmui puáđuh vaigutteh aassâmtorjuu miärán. +Puáđuh vaigutteh sierânáál ko uápputorjust. +Luuvâ lase aassâmtorjust. +Viimeksi muokattu 29.9.2020Sivu päivitetty 3.12.2019 +Mast Kela lii tuu mielâst luhostum? +Mii váátá pyeredem? +Tun puávtáh adeliđ mijjân macâttâs já pyeredemiävtuttâsâid Kela palvâlusâin, hiäđuin já tooimâst. +Tun puávtáh vuolgâttiđ sämikielâlii macâttâs Kela sämikielâlii palvâlusân, saame@kela.fi. +Jis tun halijdah almottiđ viermipalvâlus váádust tâi teknisii čuolmâst, te vuolgât šleđgâpoostâ teknisii äššigâstorjui, tekninentuki@kela.fi. +Adde taksimáátkán tâi taksi tiiláámân kyeskee macâttâs njuolgist ton palvâluspyevtitteijei, moos macâttâs kuáská tâi mast taksimätki lii tiilájum. +Viimeksi muokattu 21.10.2020Sivu päivitetty 15.1.2020 +Tun puávtáh uuccâđ áigápuátutorjuu, jis tuu puáđuh já omâduvah iä lah tuárvi velttidmettum koloid. +Velttidmettum koloh láá ovdâmerkkân koloh asâmân, purrâmušân, tiervâsvuođâtiipšon já pihtâsáid. +Áigápuátutorjust láá 3 uási: +Vuáđuáigápuátutoorjâ occoo Kelast. +Tust pyehtih leđe meid tagareh koloh, mađe várás tun jieh pyevti uážžuđ vuáđuáigápuátutorjuu. +Talle kieldâ sosiaalpalvâlus puáhtá kuorâttâllâm mield mieđettiđ tunjin tievâsmittee tâi estâdeijee áigápuátutorjuu. +Uusâ ain vistig vuáđuáigápuátutorjuu Kelast. +Čääli ucâmuš Lasetiäđuh-kiädán taid koloid, moid tun tarbâšah tievâsmittee tâi estâdeijee torjuu. +Tun puávtáh pivdeđ siämmást, ete Kela sirdá ucâmuš kieldâ kieđâvuššâmnáál. +Luuvâ lase tast, ete maht puávtáh uážžuđ vuáđuáigápuátutorjuu. +Luuvâ lase vuáđuáigápuátutorjuu ucâmist (suomâkielân). +Vuáđuáigápuátutorjuu ij pyevti uážžuđ puohlágán koloid. +Vuáđuáigápuátutoorjâ lii uáivildum velttidmettum koloid, tego purrâmušân já pihtâsáid. +Áigápuátutorjust tuhhiittettee koloh láá juáhásâm vuáđu-uássin já eres vuáđukolloon. +Vuáđu-uásán láá rekinistum valmâšin jyehipiäiválii áigápuátun kullee koloh, nuuvtko purrâmuš já pihtâseh. +Ko tun uusah torjuu, te tun jieh taarbâš oovdânpyehtiđ kuuitâid tâi rekigijd tain koloin. +Ko áigápuátutoorjâ rekinistoo, jyehi perruujesânân rekinistoo jieijâs vuáđu-uási. +Vuáđu-uási ana sistees +Tuu tile mield torjuu puáhtá lasseen mieđettiđ meid eres vuáđukoloid. +Jis tun uusah torjuu taid koloid, te tun koolgah toimâttiđ koloid lahtojeijee kuuitâid já rekigijd Kelan ucâmuš labdosin. +Kela váldá vuotân taid koloid tievâslávt, jis toh láá kuáhtuliih. +Eres vuáđukoloh láá +Viimeksi muokattu 29.1.2021Sivu päivitetty 20.11.2019 +Koronavirus puáhtá vaiguttiđ toos, ete mon jotelávt Kela kieđâvuš tuu ucâmuš. +Miärádâs finnim puáhtá pišteđ kuhheeb ääigi ko táválávt. +Tun puávtáh keččâđ Kela siijđoin, ete mon kuhháá tuu ucâmuš kieđâvuššâm suulân pištá (suomâkielân). +Jis tust láá koččâmušah Kela torjuin tâi palvâlusâin, te tun puávtáh uuccâđ tiäđu Kela siijđoin. +Tun puávtáh meid suáittiđ Kelan. +Ele moonâ Kela toimâttâhân, jis tun puávtáh hoittáđ ääši viermist tâi puhelimist. +Äššigâspalvâlem ij pyevti huáputtiđ tuu ucâmuš kieđâvuššâm ige muštâliđ, ete kuás tuu toorjâmiärádâs puátá. +Kela váldá tunjin ohtâvuođâ, jis tuu ucâmušâst váilu miinii. +Tun puávtáh hoittáđ iänááš Kela-aašijd puhelimist. +Puhelinpalvâlus lii ávus vuossaargâst vástuppiäiván tme 9-16. +Puhelimist finnee palvâlem suomâkielân, ruotâkielâ já eŋgâlâskielân. +Tun puávtáh väridiđ ääigi puhelinpalvâlusân, jis tust láá ennuv koččâmušah (suomâkielân). +Jõs taarbšak tuʹlǩǩummuž, vääʹld õhttvuõđ Kelaaʹje. +Tun puávtáh kyeđđiđ ohtâvuođâpivdem šleđgâpoostâ peht čujottâsân saame@kela.fi. +Kääzzkâʹsttemäʹšštobddi vaʹrrai tuʹnne taarb mieʹldd jeällõččâmääiʹj da tuulk äʹššummuž vääras. +Stuárráámus uási Kela toimâttuvâin láá ávus, mutâ uási palvâl tuš äigiväridem peht. +Täärhist Kela siijđoin, ete ku��s tuu palvâlemsaje lii ávus já kalga-uv ääigi väridiđ muuneeld (suomâkielân). +Jis tust lii pággu eelliđ Kela toimâttuvâst, te poosâ kieđâid já ele moonâ eres ulmui alda. +Ele moonâ toimâttâhân, +Tun puávtáh uuccâđ torjuid Kela viermipalvâlusâst. +Viermipalvâlusân kalga čáládâttâđ. +Tun tarbâšah paŋkkitubdâldâsâid tâi moobiilvisásmittem. +Tun puávtáh vuolgâttiđ viermipalvâlusâst meid lahtosijd. +Lahtos puáhtá leđe puhelimáin valdum pyeri tääsi čuovâkove. +Viermipalvâlusâst tun uáináh meid, jis miinii lahtosijd váilu tâi jis tun koolgah vuolgâttiđ lasetiäđu Kelan. +Jis tuu ucâmušâst váilu tiäđuid tâi jis tun koolgah porgâd maidnii, te mij väldip tunjin ohtâvuođâ. +Mušte almottiđ viermipalvâlusâst tuu puhelinnummeer tâi šleđgâpostâčujottâs. +Jis tun jieh pyevti toohâđ ucâmuš viermipalvâlusâst, te tun puávtáh vuolgâttiđ ucâmušâid já lahtosijd Kelan poostâ peht. +Vuolgât ucâmušâid já lahtosijd čujottâsân +Kela +Tun puávtáh printtiđ uuccâmluámáttuvâid Kela viermisiijđoin. +Jis tust iä lah jieijâd piergâseh tâi internetohtâvuotâ, te suáiti Kela puhelinpalvâlusân. +Koronavirus toovât maŋgâsáid ekonomâlijd vaigâdvuođâid. +Jis tun lah sooppâm Kelain torjuu maassâdperâmist, mutâ jieh pyevti tääl mäksiđ torjuid maassâd, te vääldi ohtâvuođâ Kelan. +Tun puávtáh finniđ laseääigi mäksimân 6 mánuppaje. +Elettemiše kalga kuittâg mäksiđ maassâd algâalgâlii äigitaavlu mield. +Ton mäksimân ij pyevti finniđ laseääigi. +Luuvâ lase peerrâmkuávdáá siijđoin (suomâkielân). +Jis tun páásáh pargottemmin, te almottât tállán pargottes pargo-occen pargo- já iäláttâstoimâttâhân adai PI-toimâttâhân (TE-toimisto). +Almottât PI-toimâttâhân meid talle, jis tun lah luámuttum teikâ jis tun lah irâtteijee, kiäst ij lah tääl pargo. +Luuvâ lase pargottesvuotâtorvost. +Almottât pargottemmin PI-toimâttuv siijđoin. +Suomâ haldâttâs lii iävtuttâm ovdâskoodán laavâ, mon mield Kela mävsiškuáđáččij čohčuv 2020 uđđâ torjuu. +Torjuu nommâ lii koskâpuddâsâš epidemiasajanmáksu. +Koskâpuddâsâš epidemiasajanmáksu lii uáivildum ulmuid já perruid, kiäin láá uccâ puáđuh. +Koronaepidemia lii tovâttâm maŋgâsáid paijeelmiärálijd koloid. +Koskâpuddâsâš epidemiasajanmáksu lii sajanmáksu tast. +Kela mieđeet epidemiasajanmáávsu automaatlávt. +Te tom ij taarbâš uuccâđ. +Epidemiasajanmáksu lii 75 e/mp ulmuu kuáttá. +Tast ij taarbâš mäksiđ viäru ige tot vaaigut áigápuátutoorjân tâi eres Kela torjuid. +Tun puávtáh finniđ epidemiasajanmáávsu, jis tun lah finnim Kelast vuáđuáigápuátutorjuu mottoom ääigi áigáduvâst 1.3.-31.7.2020. +Toos lasseen sajanmáávsu finnim váátá, ete tun finniih vuáđuáigápuátutorjuu meid čohčuv 2020. +Kela máksá epidemiasajanmáávsu vuáđuáigápuátutorjuu mäksim čuávvoo mánuppaje. +Jis tun finniih vuáđuáigápuátutorjuu porgemáánust, te Kela máksá tunjin epidemiasajanmáávsu čohčâmáánust. +Jis tun jieh finnii monnii mánuppaje vuáđuáigápuátutorjuu, te tun jieh finnii meid čuávvoo mánuppaje epidemiasajanmáávsu. +Epidemiasajanmáávsu máksupeeivih láá 30.9., 16.10., 16.11. já 16.12. +Luuvâ lase koskâpuddâsii epidemiasajanmmáávsust (suomâkielân). +Kela puáhtá mäksiđ tunjin njuámmootavdâpeiviruuđâ, jis tuáhtár lii meridâm tuu teikâ tuu vuálá 16-ihásii päärni sierriimân tâi karanteenân. +Njuámmootavdâpeiviruuđâ puáhtá kuittâg finniđ tuše talle, jis meddâloromist lii miärádâs, mon lii toohâm tuu kieldâ tâi pyecceetipšopirrâduv njuámmootaavdâin västideijee tuáhtár. +Tun jieh pyevti finniđ miärádâs ovdâmerkkân jieijâd tiervâsvuođâsajattuvâst tâi pargotiervâsvuođâsajattuvâst. +Tun jieh pyevti finniđ njuámmootavdâpeiviruuđâ, jis tun lah pááccám pááikán tondiet, ete haldâttâs avžuut tom. +Tun jieh pyevti finniđ njuámmootavdâpeiviruuđâ meid ovdâmerkkân talle +Viimeksi muokattu 15.1.2021Sivu päivitetty 13.3.2020 +Almoot Kelan, jis +Mušte almottiđ varriimist meid Digi- já aalmugtiätutoimâttâhân (oovdiš maistraat). +Toovâ almottâs já uusâ Kela torjuid viermist. +Täärhist ucâmušâst, ete moh lahtoseh tast kalgeh leđe. +Lahtosijd puáhtá toimâttiđ viermist. +Tun puávtáh uuccâđ torjuid meid luámáttuvváin, mon finniih Kela toimâttuvâst já viermisiijđoin +Jis tun uusah torjuu luámáttuvváin, te vuolgât tom poostâ peht Kelan. +Kela postâčujottâs lii +Mušte almottiđ varriimist meid Digi- já aalmugtiätutoimâttâhân (oovdiš maistraatâ). +Ko Kela lii kieđâvuššâm tuu ucâmuš, te tun uážuh pááikán miärádâs. +Miärádâsâst muštâluvvojeh torjuu meeri, vuáđustâsah já máksupeivi. +Tun uážuh miärádâs meid talle, jis tunjin ij lah mieđettum toorjâ. +Jis tust ij lah innig vuoigâdvuotâ pyecceetáhádâs torjuid Kelast, te tun jieh pyevti kevttiđ eurooplii pyecceetáhádâskoortâ. +Viimeksi muokattu 28.1.2021Sivu päivitetty 17.1.2020 +Tun puávtáh hoittáđ masa puoh tuu Kela-aašijd meid puhelimist. +Táárbu mield Kela uárnee tunjin mávsuttem tulkkum. +Káiduspalvâlusâst tun puávtáh hoittáđ tuu Kela-aašijd video-ohtâvuođâ peht. +Vuolgât ucâmuš já lahtosijd, tárkkoo tooleeb ucâmušâid, miärádâsâid já reeivâid sehe täärhist tuu hiäđui máksupeeivijd já meerijd. +Tun puávtáh meid váldásmittiđ nube ulmuu hoittáđ tuu Kela-aašijd. +Tun puávtáh hoittáđ tuu Kela-aašijd meid palvâlemsaajeest. +Väärrid ääigi, jis tuu elimist lii tábáhtum stuorrâ nubástus tâi jis tuu äšši lii muálkkáás. +Jis tun uusah hiäđu pááppárluámáttuvváin, te tun puávtáh vuolgâttiđ ucâmuš lahtosijguin Kelan poostâ peht. +Jis vaanhimeh iäránává, te päärnih pääcih távjá nube vaanhimân. +Talle tot vaanhim, kiän lunne pärni ij aasâ, máksá elettemtorjuu vaanhimân, kiän lunne pärni áásá. +Vanhim, kiän lunne pärni ij aasâ, kočoduvvoo elettemkenigâslâžžân. +Motomin elettemkenigâslâš ij määvsi elettemiše tâi elettemkenigâslâš vaanhim ij lah. +Talle Kela puáhtá mäksiđ elettemtorjuu ton vaanhimân, kote tipšo päärni. +Kela máksá elettemtorjuu, jis +Elettemtoorjâ lii päärni kuáttá suulân 167 e/mp. +Elettemtoorjâ lii viäruttem. +Luuvâ lase elettemtorjuu ucâmist (suomâkielân). +Jis Kela máksá elettemtorjuu, te tot piärá elettemkenigâsliist mävsihánnáá pááccám elettemiišijd. +Toh kočoduvvojeh elettemiševelgin. +Jis tun jieh pyevti tuu ruttâtile tiet mäksiđ elettemiševeelgi Kelan, te tun puávtáh uuccâđ máksuluovâsmittem Kelast. +Viimeksi muokattu 21.2.2020Sivu päivitetty 16.1.2020 +Jis tun lah alda iäláttâhave, puávtáh peessâđ nuuvt kočodum iäláttâhpoccei adai uážžuđ lasepeeivijd tiänáspeiviruutân tâi vuáđupeiviruutân. +Talle uážuh peiviruuđâ, tassaaš ko sirduuh iäláttâhân. +Vääldi ohtâvuođâ Kelain, jis lah smiettâmin ete puávtáh-uv uážžuđ lasepeeivijd jieijâd pargottesvuotâtoorvon. +Jis halijdah lasepeeivijd tiänáspeiviruttâsâd, vääldi ohtâvuođâ jieijâd pargottesvuotâkassain. +Motomijn tábáhtusâin elilâm pargottes olmooš puáhtá uuccâđ puárásijiäláttuv, ko sun tiävdá 62 ihheed. +Tun puávtáh uuccâđ puárásijiäláttuv ovdil 65 ive ave, jis tun lah šoddâm ovdil ive 1962. +Lasseen tun koolgah leđe pargottem já uážžuđ lasepeeivijd vuáđupeiviruutân. +Viimeksi muokattu 12.1.2021Sivu päivitetty 9.12.2019 +Jis tun varriih Suomân pargee tâi uáppee perruujesânin, te tun koolgah táválávt aassâđ Suomâst pisovávt, vâi tun puávtáh uážžuđ Kela torjuid. +Jis tun lah EU-staatâst, Eta-staatâst tâi Sveitsist puáttee pargee perruujeessân, tun puávtáh uážžuđ pyecceetipšo, pärnilase já párnái päikkitipšo torjuu, veikâ tun jieh jieš aasâ Suomâst tâi veikâ aasah tuše koskâpuddâsávt. +Motomij statâiguin tohhum sosiaaltorvosopâmušah pyehtih vaiguttiđ meid perruujesânij sosiaaltoorvon. +Vuolgâttum pargei perruujesâneh pisoh táválávt vuolgâstaatâ sosiaaltorvoost. +Jis tun varriih Suomân eres ko EU-staatâst tuše uápui tiet, puávtáh uážžuđ Kela torjuid tuše talle, jis tuu uápui vuávájum kukkodâh lii ucemustáá 2 ive. +Jieh pyevti kuittâg uážžuđ puoh Kela torjuid, tego ovdâmerkkân aassâmtorjuu já enijtorjuu. +EU-staatâin puáttee uáppeeh iä táválávt uážu Kela torjuid. +Tust puáhtá leđe vuoigâdvuotâ Kela torjuid, jis uápui lasseen poorgah Suomâst. +Tun jieh kuittâg táválávt pyevti uážžuđ uápputorjuu Suomâst. +Jis tun varriih Suomân uápui tiet, te täärhist Kelast, puávtáh tun uážžuđ uápputorjuu. +Jis tun varriih olgoenâmáid perruujesânáin ja ááiguh aassâđ tobbeen enâmustáá 6 mánuppaje, te tust lii táválávt vuoigâdvuotâ Kela torjuid. +Jis tun varriih ovdâmerkkân uáppee, vuolgâttum pargee, staatâ virgeulmuu tâi ovdedemoovtâstpargoost orroo ulmuu perruujesânin, te tun puávtáh uážžuđ Kelast torjuid. +Tun koolgah almottiđ olgoeennâm oromist Kelan. +Jis tun varriih EU-riijkân já poorgah tobbeen, čielgâd Kelast, puávtáh-uv uážžuđ Kela torjuid. +Tust lii vuoigâdvuotâ Kela torjuid, veikâ tun opâččih olgoenâmijn paijeel 6 mánuppaje. +Jis tuu uápuh pišteh paijeel 6 mánuppaje já tun uážuh Kelast uáppuruuđâ, te Kela totká, ete lii-uv tust vuoigâdvuotâ eres Kela torjuid. +Jis tun jieh uážu Kelast uáppuruuđâ, te almoot olgoeennâm uápuin Kelan. +Jis tun poorgah ennuv jieijâd uápui paaldâst, pargee njuolgâdusah sättih kuoskâđ tunjin. +Návt lii eromâšávt talle, jis tun lah EU-staatâst. +Mušte almottiđ Kelan pargoost, maid tun poorgah nube EU-staatâst. +Vääldi meid čielgâs porgâmstaatâ sosiaaltorvonjuolgâdusâin. +Viimeksi muokattu 28.1.2021Sivu päivitetty 20.1.2020 +Kela máksá iäláttuvuážžoi čuávuváid torjuid: +Täin torjuin iä peerâ viäru. +Jis tun lah iäláttuvâst já tuu pääihist áásá vuálá 16-ihásâš pärni, te tun puávtáh uuccâđ Kelast pärnialedem. +Tom uážžu jieijâs já pelikyeimi paarnijn. +Pärnialedem lii suulân 22 e/mp päärni kuáttá. +Tun uážuh pärnialedem meid talle, jis tuu páárnáš áásá eres saajeest, mut tun huolâttah suu áigápuáđust ucemustáá elettemtorjuu mere (167 e/mp). +Tun puávtáh uážžuđ pärnialedem, veikâ jieh finniiččii aalmugiäláttuv. +Meid eres iäláttuvah pyehtih adeliđ vuoigâdvuođâ pärniaaleedmân. +Luuvâ lase pärnialedem ucâmist (suomâkielân). +Tun puávtáh uážžuđ Kelast iäláttâhuážžoo aassâmtorjuu, jis jieh pyevti uážžuđ almoos aassâmtorjuu. +Iähtun lii, ete tuu puáđuh láá uceh já tun uážuh iäláttuv, mii addel vuoigâdvuođâ iäláttâhuážžoo aassâmtoorjui. +Kela puáhtá mäksiđ torjuu meid láiguadeleijei. +Tust ij kuittâggin lah vuoigâdvuotâ iäláttâhuážžoo aassâmtorjui, jis tun ovdâmerkkân uážuh peri maidnii čuávuváin: +Tun puávtáh uuccâđ iäláttâhuážžoo aassâmtorjuu +Jis kuohtuuh pelikyeimih uážžuv iäláttuv, suoi uuccâv ohtâsâš aassâmtorjuu. +Toorjâ máksoo sunnui peellin. +Eres tábáhtusâin seelvât tuu vuoigâdvuođâ almos aassâmtorjui. +Luuvâ lase iäláttâhuážžoo aassâmtorjuu ucâmist (suomâkielân). +Jis tuu toimânahcâ lii hiäjusmâm puácuvuođâ tâi váádu tiet, te tun puávtáh uážžuđ Kelast tipšotorjuu. +Toin sajanmáksojeh meid puácuvuođâst tâi váádust šoddâm koloh. +Iähtun tipšotorjuu uážžumân lii, ete tuu nahcâ huolâttiđ alnestâd lii hiäjusmâm ive pištee ääigi. +Tot uáivild, ete tun tarbâšah iše tâi tipšo tuu piäiválijn tooimâin tâi tuu puácuvuođâst šaddeh eromâš koloh. +Tun jieh pyevti uážžuđ iäláttuv uážžum tipšotorjuu, jis tun uážuh uásipargonavcâttesvuotâiäláttuv, uásiäigi-iäláttuv tâi ij-tievâslii toledum puárásijiäláttuv. +Jis tun uážuh taid, te tun puávtáh uuccâđ Kelast vádulijtorjuu. +Tipšotoorjâ máksoo sierâ meeri išetáárbu já koloi mield: +Kela máksá tipšotoorjân veteraanlase suulân 107 e/mp toid veteraanáid, kiäh uážžuh paijeelmiärálâš suátišiljolase já iäláttuv uážžoo aledum tâi alemus tipšotorjuu. +Puáđuh tâi omâdâh iä vaaikut tipšotorjuu uážžumân. +Tipšotoorjâ mieđettuvvoo jo-uv tuáistáážân tâi meriááigán. +Luuvâ lase iäláttuv uážžoo tipšotorjuu ucâmist (suomâkielân). +Kela máksá suátišiljolase almai tâi nisonân, kiäst lii miinii čuávuváin tubdâlduvâin: +Tubdâlduvâid ij pyevti innig uuccâđ. +Suátišiljolase uážžuh meid ulmuuh, kiäin lii tuođâštus uásálistmist mijneraaijâmpargoid iivij 1945-1952. +Suátišiljolase lii suulân 51 e/mp. +Puáđuh tâi omâdâh iä vaaikut suátišiljolasan. +Kela máksá meid paijeelmiärálii suátišiljolase toid, kiäh uážžuh suátišiljolase já aalmugiäláttuv. +Stuárráámus paijeelmiärálâš suátišiljolase lii suulân 257 e/mp. +Viimeksi muokattu 9.7.2020Sivu päivitetty 2.12.2019 +Tun puávtáh uážžuđ puárásijiäláttuv sehe pargoiäláttâhhân ete aalmugiäláttâhhân. +Pargoiäláttuv máksá pargoiäláttâhlájádâs. +Aalmugiäláttuv máksá Kela. +Kela puárásijiäláttuv aherääji lii 65 ihheed. +Pargoiäláttuv aherääji lii kiddâ tast, ete mon ive tun lah šoddâm. +Puávtáh pääcciđ pargonavcâttesvuotâiäláttâhân ovdil puárásijiäláttuv, jis jieh paste porgâđ tâi jotteeđ uápuid. +Pargonavcâttesvuotâiäláttuv tun puávtáh uážžuđ sehe pargoiäláttâhhân já aalmugiäláttâhhân. +Pargonavcâttesvuotâiäláttâh álgá táválávt eskân kuhes puoccâm maŋa. +Toos lasseen láá kulmâ iäláttuv, maid Kela ij määvsi. +Toh láá +Tun puávtáh koijâdiđ tain tuu jieijâd pargoiäláttâhlájádâsâst. +Iäláttuv lasseen tun puávtáh uážžuđ Kelast +Váldu-uási iäláttuvâin láá pargoiäláttuvah. +Pargoiäláttâh ánsášuvvoo jieijâs pälkkipargoin. +Pargoiäláttuvâid hoittájeh pargoiäláttâhlájádâsah, moh láá maaŋgah. +Tun já tuu pargoadeleijee leppeđ máksám iivij mield pargoiäláttâhmáávsuid. +Tuu iäláttuv meeri meriduvvoo tađe mield, ete mon ennuv tun lah ánsášâm pargokarrieer ääigist. +Priivaat irâtteijee lii máksám iäláttâhmáávsuid suu valjim iäláttâhfinnodâhân. +Eennâmtuáluirâtteijee lii máksám iäláttâhmáávsuid suu jieijâs iäláttâhlájádâsân, Melan. +Pargoiäláttuvâin tun uážuh tiäđu +Táválávt puávtáh uuccâđ sehe pargoiäláttuvâid já Kela mäksim iäláttuvâid já tiätu olgoenâmij iäláttuvâid siämmáá luámáttuvâiguin teikâ viermist. +Kela puárásijiäláttuv já táhádâsiäláttuv puávtáh uuccâđ meid njálmálávt puhelimist tâi Kela toimâttuvâst. +Puávtáh meid koijâdiđ lase palvâlemnumerist 020 692 202. +Viimeksi muokattu 25.5.2020Sivu päivitetty 27.11.2019 +Kela máksá puárásijiäláttuv, pargonavcâttesvuotâiäláttuv, iäláttuv uážžoo tipšotorjuu já suátišiljoloosijd jyehi mánuppaje 7. peeivi. +Táhádâsiäláttâh máksoo mánuppaje 22. peeivi. +Iäláttuvuážžoo aassâmtoorjâ máksoo mánuppaje 4. peeivi. +Pärnialedem já peerâiäláttuvah máksojeh tuu suhânoomâ algâpuustav mield: +A-K mánuppaje 4. peeivi +L-R mánuppaje 14. peeivi +S-Ö mánuppaje 22. peeivi +Jis paŋkki lii kiddâ iäláttuv tâi torjuu máksupeeivi, te tun uážuh ruuđâid tuu tilin tolebáá. +Viimeksi muokattu 3.2.2020Sivu päivitetty 2.12.2019 +Jis tuu pärni puáccáá, te tun puávtáh tuálvuđ suu tiervâsvuođâkuávdážân tâi priivaat tuáhtárân. +Kela máksá uási priivaat tuáhtár máávsuin. +Toos lasseen Kela sajanmáksá uási talkkâsij haddeest. +Tiervâsvuođâkuávdáá tipšoid Kela ij sajanmäävsi. +Jis vuálá 10-ihásâš pärni puáccáá kivkked, te tun puávtáh pääcciđ meddâl pargoost tipšođ suu. +Tot kočoduvvoo koskâpuddâsâš tipšorijjân. +Tun puávtáh tipšođ päärni enâmustáá 4 peeivi. +Pargoadeleijee ij taarbâš mäksiđ päälhi koskâpuddâsii tipšoriijâ ääigi. +Kela ij määvsi torjuid taan ääigist. +Kela tuárju vaigâdávt pyeccee tâi vádulii päärni tipšom. +Kela torjuuh já palvâlusah láá +Luuvâ lase täin torjuin. +Viimeksi muokattu 4.2.2020Sivu päivitetty 16.1.2020 +Tun puávtáh uážžuđ Kela torjuid, jis poorgah Suomâst. +Talle tun jieh taarbâš aassâđ Suomâst pisovávt. +Tuu vuoigâdvuotân uážžuđ Kela mäksim torjuid vaaigut tot, ete ánsášah-uv tun ucemustáá suulân 726 eurod mánuppaajeest. +Tust lii vuoigâdvuotâ Kela torjuid toin mánuppoojijn, ko puáturääji tiävá. +Jis tun poorgah Suomâst ucemustáá 6 mánuppaje, te tust lii vuoigâdvuotâ Kela mäksim torjuid 3 mánuppaje ääigi porgâm nuuhâm maŋa. +Jis tust lii Suomâst päikkikieldâ, te tun uážuh tipšo almos tiervâsvuotâtipšoost, táválávt jieijâd kieldâ tiervâsvuođâkuávdáást. +Jis tun puáđáh Suomân paargon já tust ij lah päikkikieldâ, te pivde Kela selvâttiđ, ete lii-uv tust vuoigâdvuotâ almos tiervâsvuotâhuolâttâsân. +Suomâ lii toohâm motomij statâiguin sosiaaltoorvon kyeskee sopâmušâid. +Taah staatah láá +Sopâmušah kyeskih táválávt iäláttuvváid. +Jis tun puáđáh tain staatâin, te täärhist Kelast, ete maht sopâmušah vaigutteh tuu sosiaaltoorvon. +Jis tuu pargoadeleijee vuolgât tuu Suomân paargon eres ko EU-staatâst, Eta-staatâst tâi Sveitsist, te tunjin kyeskih siämmááh njuolgâdusah ko eres pargeid. +Tust lii vuoigâdvuotâ Kela torjuid, jis tun varriih Suomân pisovávt tâi jis tuu pälkki lii ucemustáá suulân 726 eurod mánuppaajeest. +Jis tun puáđáh vuolgâttum pargen nube EU-staatâst, Eta-staatâst tâi Sveitsist, tun kuulah tuu vuolgâstaatâ sosiaaltoorvon. +Tun uážuh aakuut puácuvuođâ vaattâm tipšo Suomâst siämmái hoddijn ko eres Suomâst ässee ulmuuh, jis tust lii eurooplâš pyecceetipšokorttâ. +Tun uážuh koortâ tuu vuolgâstaatâst. +Tuu vuolgâstaatâ virgeomâhâš addel tunjin tuođâštus tast, ete tuu pargoadeleijee lii vuolgâttâm tuu Suomân paargon. +Jis tun puáđáh vuolgâttum pargen staatâst, moin Suomâst lii sosiaaltorvosopâmuš, te tun uážuh sopâmušâst mainâšum torjuid vuolgâstaatâst. +Tun puávtáh uážžuđ eres ko sopâmušâst mainâšum torjuid Suomâst, jis tun lah varrim teehi pisovávt tâi tuu pälkki lii ucemustáá suulân 726 eurod mánuppaajeest. +Jis tun poorgah Suomâst, te tun puávtáh uážžuđ meid porgâmân vuáđuduvvee sosiaaltorvo. +Toh láá ovdâmerkkân pargoiäláttâh, tiänásân čonnum pargottesvuotâtoorjâ sehe pargoparttijd já áámmáttavdáid kullee torjuuh. +Taid mäksih priivaat táhádâsfinnoduvah, pargottesvuotâkaasah já siättuseh. +Kela ij talle määvsi taid. +Jis tun varriih olgoenâmáid, te almoot tast Kelan, jis tunjin máksoo miinii Kela torjuid. +Almoot Kelan meid, jis tuu tile muttoo, ko tun lah olgoenâmijn. +Muttum puáhtá leđe ovdâmerkkân +Tuu vuoigâdvuođah Kela torjuid čuávdojeh táválávt ton vuáđuld, ete mon kuhháá tun ááiguh leđe olgoenâmijn. +Jis tun ááiguh leđe olgoenâmijn vuálá 6 mánuppaje, te tust lii ton ääigi táválávt vuoigâdvuotâ Kela mäksim iäláttuvváid, pärnilasan, enijtorjui já eres pärniperruu torjuid. +Jis tun varriih pisovávt olgoenâmáid, jieh pyevti innig táválávt uážžuđ Kela torjuid. +Varrim annoo pisovâžžân, jis lii uáivildum, ete tot pištá paijeel 6 mánuppaje. +Talle tuu vuoigâdvuotâ Kela torjuid nohá táválávt tállân, ko tun varriih Suomâst. +6 mánuppaje äigirääjist puáhtá spiekâstiđ, jis tun varriih Suomâst EU-riijkân, Eta-riijkân tâi Sveitsin koskâpuddâsávt. +Ko tun varriih nube staatân, te vääldi čielgâs, ete puávtáh-uv uážžuđ torjuid tuu uđđâ aassâmstaatâst. +Jis tun poorgah staatâ virgeest, tust lii vuoigâdvuotâ Kela torjuid meid talle, ko aasah olgoenâmijn. +Jis tuu perruujesâneh vyelgih fáárun, te sij kalgeh almottiđ varriimist Kelan. +Meid ovdâmerkkân uáppein já pargoadeleijee vuolgâttem pargein puáhtá leđe vuoigâdvuotâ Kela torjuid, veikâ sij láá olgoenâmijn paijeel 6 mánuppaje. +Jis tun aasah olgoenâmijn kiärdulávt paijeel pele ivveest, te tust ij lah táválávt vuoigâdvuotâ Kela torjuid. +6 mánuppaje äigirääjist äigirääjist puáhtá spiekâstiđ, jis tun aasah uási ivveest mottoom EU-riijkâst, Eta-riijkâst tâi Sveitsist. +Káiduspalvâlusâst tun teeivah Kela palvâlemäššitobdee video-ohtâvuođâ peht. +Káiduspalvâlus lii tääl finnimnáál suomâkielân já tavesämikielân. +Tun puávtáh väldiđ ohtâvuođâ káiduspalvâlusân jo-uv jieijâd piergâsist, Virtu-palvâlemsaajeest tâi Kela oovtâst eres almolij ornijdumijguin paijeentoollâm ášástâllâmsaajeest. +Tun kaavnah palvâlemsoojij, ášástâllâmsoojij já Virtu-soojij ohtâvuotâtiäđuid ja ávusorroomaaigijd palvâlemsaje ucâmist (suomâkielân). +Jis tun halijdah kevttiđ káiduspalvâlem tuu jieijâd piergâs peht, te tun tarbâšah puhelin, tablet tâi tiättur, mast lii +Tääl tun puávtáh kevttiđ káiduspalvâlus meid iOS-moobiilkevttimvuáháduvváin. +Tun tarbâšah Safari-laađđâm. +Almoot váddutiilijn šleđgâpoostâ peht Kela teknisii torjui, tekninentuki@kela.fi, tâi puhelin peht 020 63 47 748. +Viimeksi muokattu 22.9.2020Sivu päivitetty 14.1.2020 +Jis tun jieh uážu pargoiäláttuv tâi jis tot lii ucce, te Kela máksá tunjin aalmugiäláttuv. +Kela máksá meid táhádâsiäláttuv, jis tuu eres iäláttuvah pääcih uáli uccen tâi tun jieh uážu maiden eres iäláttuv. +Tun puávtáh uážžuđ aalmugiäláttuv tuše, jis tun jieh uážu ollágin pargoiäláttuvâid tâi jis tun uážuh taid enâmustáá suulân 56 e/mp. +Jis tun uážuh pargoiäláttuvâid eenâb, te aalmugiäláttâh lii ucceeb tâi jieh uážu tom ollágin. +Aalmugiäláttuv oles meeri lii suulân 663 e/mp. +Jis tun lah parâkoskâvuođâst, te aalmugiäláttuv meeri lii suulân 592 e/mp. +Aalmugiäláttâh puáhtá leđe ucceeb, jis tun lah váldám aalmugiäláttuv toledum puárásijiäláttâhân ovdil 65 ive ahe. +Aalmugiäláttâh puáhtá leđe ucceeb meid talle, jis tun lah aassâm olgoenâmijn. +Koijâd olgoenâmijn aassâm vaikuttâsâst aalmugsiäláttâhân almugijkoskâsâš tilálâšvuođâi palvâlemnumerist 020 634 0200 (suomâkielân). +Aalmugiäláttuv ucedeh +Aalmugiäláttuv iä ucceed +Máávsáh viäru Kela iäláttuvâin já pargoiäláttuvâin. +Tun jieh kannat uuccâđ aalmugiäláttuv, jis tuu eres iäláttâsah já sajanmáávsuh láá eenâb ko puáturääjih. +Kela ij toovâ miärádâs aalmugiäláttuvâst tâi táhádâsiäláttuvâst ovdil ko lii čielgâs, ete mon ennuv tun uážuh eres iäláttuvâid. +Tun puávtáh uážžuđ aalmugiäláttuv, jis tuu eres aalmugiäláttâhân vaiguttâm iäláttuvah já sajanmáávsuh láá ucebeh ko čuávuvááh puáturääjih: +Puáturääjih uáivildeh bruttopuáđuid. +Tain ij lah kepidum viäru. +Puáturääjih sättih leđe ucebeh, jis tun lah aassâm olgoenâmijn. +Táhádâsiäláttuv puáhtá uážžuđ tuše Suomâst ässee iäláttâhlâš. +Tom puáhtá uážžuđ, ko lii aassâm Suomâst ucemustáá 3 ive. +Táhádâsiäláttuv oles meeri lii suulân 835 e/mp. +Jis tun jieh uážu maiden eres iäláttuvâid, te tun uážuh oles táhádâsiäláttuv. +Táhádâsiäláttâh lii kuittâg ucceeb, jis tun lah uuccâm ovdil iäláttâhave toledum puárásijiäláttuv. +Talle puáhtá keevvâđ tienuuvt, ete tun jieh uážu táhádâsiäláttuv. +Táhádâsiäláttuv kepideh meid +Toh kepiduvvojeh ollásávt oles táhádâsiäláttuvâst. +Táhádâsiäláttuv ij keeppid ovdâmerkkân tipšotoorjâ, aassâmtoorjâ, pargopuáđuh, omâdâh tâi pelikyeimi puáđuh. +Peerâkoskâvuođah iä vaaikut táhádâsiäláttuv miärán. +Koijâd olgoenâmijn aassâm vaikuttâsâst táhádâsiäláttâhân almugijkoskâsâš tilálâšvuođâi palvâlemnumerist 020 634 0200 (suomâkielân). +Luuvâ lase táhádâsiäláttuv ucâmist (suomâkielân). +Viimeksi muokattu 9.7.2020Sivu päivitetty 27.11.2019 +Viärjukenigâsvuođâ čođâldittem uáivild suátiviehân tâi siiviilpalvâlusân moonnâm. +Suátivievâst tâi siiviilpalvâlusâst orroo uážžu suu palvâlemsaajeest uccâ peiviruuđâ. +Toos lasseen Kela puáhtá mäksiđ suáldáttorjuu. +Tom puáhtá mäksiđ suátivievâst tâi siiviilpalvâlusâst orroi tâi suu omâháid. +Kela puáhtá mäksiđ suálddáttorjuu meid ulmui, kote puátá olgoenâmijn Suomân palvâlusân. +Suátiviehâtoorjân kuleh +Lasseen Kela puáhtá mäksiđ uáppuloovnâ riäntuid. +Suáldáttorjuu puáhtá uážžuđ +Luuvâ lase suáldáttorjuu ucâmis (suomâkielân). +Kela puáhtá mäksiđ viärjukenigâs omâhâžân vuáđutorjuu. +Omâhâš uáivild viärjukenigâs pelikyeimi já ávuskyeimi, moiguin viärjukenigâsâst lii ohtsâš páárnáš. +Toos lasseen omâhááh láá viärjukenigâs jieijâs párnááh já pelikyeimi párnááh. +Vuáđutoorjâ luávdá pelikyeimi já párnái jyehipiäiválijd koloid, mooid eres puáđuh iä pijssáá. +Toh láá ovdâmerkkân purrâmušân, pihtâsáid já tiervâsvuođâtiipšon lohtâseijee koloh. +Vuáđutorjuu oles meeri lii 663 e/mp. +Torjuu miärán vaigutteh perruu puáđuh já párnái meeri. +Kela puáhtá mäksiđ viärjukenigâs já suu omâháá kuáhtulijd aassâmkoloid. +Kela puáhtá mieđettiđ aassâmtorjuu viärjukenigâsân olssis tuše, jis sun lii aassâm jiečânávt suulân 3 mánuppaje ääigi ovdil palvâlus. +Aassâmkoloid rekinistoo láigu, čäci- já šleđgâmáávsuh, finnodâhvaastâ, aassâmloovnâi +riäntuh sehe peerâtáálu tipšokoloh. +Jis viärjukenigâs ij paste mäksiđ páárnán elettemiše, te Kela puáhtá mäksiđ elettemtorjuu suátivievâ tâi siiviilpalvâlus ääigi. +Kela puáhtá mäksiđ viärjukenigâs omâhâžân ovdâmerkkân tiervâsvuođâtiipšon tâi párnáitiipšon lohtâseijee koloid. +Taam nabdeh sierânâstoorjân. +Kela puáhtá meid mäksiđ viärjukenigâs já suu omâháá uáppuloovnâ riäntuid. +Jis viärjukenigâs lii ejijriijâst, te sun puáhtá uážžuđ ejijruuđâ. +Veikâ tun jieh pastaččii uážžuđ suáldáttorjuu, te tust puáhtá leđe vuoigâdvuotâ uážžuđ almos aassâmtorjuu. +Täärhist ääši Kelast. +Viimeksi muokattu 29.9.2020Sivu päivitetty 4.12.2019 +Päärni šoddâm maŋa vaanhimeh uážžuv leđe parnijn pääihist. +Kela máksá taan ääigist ruđâlii torjuu, mii tuurvâst perruu puáđuid. +Päärni šoddâm maŋa eeni enniluámu juátkoo suulân 3 mánuppaje. +Iänán máksoo enijruttâ taan ääigi. +Luuvâ lase enijruuđâst. +Luuvâ lase enijruuđâ ucâmist (suomâkielân). +Eeči puáhtá toollâđ riijâ ohtsis enâmustáá 54 argâpeivid ađai suulân 9 okkod. +Kela máksá ejijriijâ ääigist ejijruuđâ. +Tun puávtáh leđe ejijriijâst 1-18 argâpeivid ađai 3 oho pääihist ennijn siämmáá ääigi. +Tun puávtáh leđe ennijn pääihist siämmáá ääigi enâmusta neelji paajeest. +Jis tun lah jo toollâm 18 argâpeivid riijâ, te puávtáh vala toollâđ 36 argâpeivid. +Tun puávtáh toollâđ taid ton maŋa, ko vaanhimijruuđâ uážžum lii nuuhâm. +Jis tun jieh lah vala toollâm ollágin riijâ, te tun puávtáh toollâđ ohtân puoh 54 argâpeivid riijâ. +Jis peerâ uážžu jyemeháid, te Kela máksá ejijruuđâ 18 argâpeivid lase. +Puávtáh toollâđ täid peeivijd ennijn siämmáá ääigi teikâ ton maŋa ko vaanhimijruttâ lii nuuhâm. +Luuvâ lase ejijruuđâ ucâmist (suomâkielân). +Ejijrijjâ tuálloo, ovdil ko pärni lii 2 ive. +Tun puávtáh uuccâđ ejijruuđâ meid maajeeldkietân. +Uusâ ejijruuđâ kuittâg majemustáá 2 mánuppaje keččin tast, ko pärni lii tiävdám 2 ive já 2 mánuppaje. +Täärhist ovdil uuccâm, ete uážuh-uv tun ejijriijâ ääigi päälhi. +Almoot pargoadeleijei ejijriijâst 2 mánuppaje ovdil ko rijjâ álgá. +Jis tuu rijjâ lii enâmustáá 12 argâpeivid, te almoot tast mánuppaje muuneeld. +Puávtáh uuccâđ ejijruuđa meid, jis lah ovdâmerkkân irâtteijee, pargottes olmooš tâi uáppee. +Vaanhimijriijân puáhtá pääcciđ nubbe tâi nubbe vanhim. +Suái pyehtiv leđe riijâst meid vuáruluvâi. +Vaanhimijrijjâ pištá 158 argâpeivid ađai suulân ihepele. +Kela máksá vaanhimijriijâ ääigist vaanhimijruuđâ. +Ko vaanhimijruttâ nohá, te pärni lii suulân 9 mánuppaje puáris. +Jis peerâ uážžu jyemeháid, +te Kela máksá vaanhimijruuđâ 60 argâpeivid lase. +Jis enni huolât päärnist ohtuu, te sun puáhtá uážžuđ 54 argâpeivid kuhheeb. +Taat váátá, ete päärnist ij lah visásmittum eeči tâi nubbe olmooš, kii puávtáččij uážžuđ ejijruuđâ. +Enni kalga eelliđ šoddâdem maŋa tuáhtártäärhistmist já toimâttiđ Kelan monnjâtarkkumtuođâštus. +Kela taarbâš tuođâštus, vâi tot puáhtá mäksiđ vaanhimijruuđâ. +Uusâ vaanhimijruuđâ mánuppaje ovdil ko algâttah riijâ. +Vaanhimeh sättih meid porgâđ uásiäigipargo já tipšođ päärni vuáruluvâi. +Taan ääigist Kela máksá uásivaanhimijruuđâ kuohtuid vanhimáid. +Luuvâ lase vaanhimijruuđa učâmist (suomâkielân). +Enijruuđâ, sierânâsenijruuđâ, ejijruuđâ já vaanhimijruuđâ meeri rekinistoo ihepuáđui mield. +Ihepuáđuin uáivild tuu puáđuid 12 mánuppaje ääigist. +Jis puávtáh uažžuđ torjuu ovdâmerkkân vyesimáánu 2020 rääjist, Kela rekinist torjuu meeri tai puáđui mieldi, maid tun lah uážžum 1.4.2019-31.3.2020. +Toorjâ lii ain ucceeb ko pälkki. +Táválávt tot lii suulân 70% puáđuin. +Rekinist rekinistempalvâlusâst, ete mon ennuv tun suulân puávtáh uážžuđ torjuu (suomâkielân). +Toorjâ máksoo argâpeeivijn (mieldiluhâmáin lávurduvâid). +Jis tun uážuh vaanhimijriijâ ääigist päälhi, te Kela máksá torjuu tuu pargoadeleijei. +Torjui vaaikut meid tot, jis tun lah jottáám uápuid tâi lamaš pyeccen tâi pargottemmin. +Ucemus toorjâ lii suulân 716 eurod mánuppaajeest. +Ovdâmerkkân uáppee uážžu taan verd torjuu. +Vaanhimijpeiviruuđah láá viäruvuálásiih puáđuh. +Pargei čoggâšuvá iäláttâh já iheluámu, ko sun lii enijriijâst, ejijriijâst tâi vaanhimijriijâst. +Ko pärni šadda Suomâst, te tiätu tast mana pyecceiviäsust aalmugregisterân já tast Kelan. +Pärni uážžu persovntubdâlduv. +Ko pärni lii uáž��um noomâ, te Kela vuolgât pááikán Kela-koortâ ađai pyecceetáhádâskoortâ. +Viimeksi muokattu 27.5.2020Sivu päivitetty 15.1.2020 +Tun kaavnah táválumosijd uuccâmluámáttuvâid meid anarâškielân. +Ko tun uusah torjuu sämikielâlii luámáttuvváin, te tun uážuh meid miärádâs sämikielân. +Pdf-luámáttuvâi kevttim váátá sierâ ohjelm. +Mij avžuuttep uđđâsumos Adobe Reader -versio kevttim. +Ohjelm puáhtá luođiđ nuuvtá Adobe viermisiijđoin (suomâkielân). +Sämikielâlij luámáttuvâi tevdim várás tuu tiäturist kalga leđe stellejum sämikielâ puállupevdivyeijee. +Vuorkkii tevdum luámáttuv já vuolgât tom lahtosijguin Kelan ášástâllâmpalvâlus peht. +Muulsâiävtulávt tun puávtáh printtiđ luámáttuv pápárân já vuolgâttiđ tom lahtosijguin Kelan. +Viimeksi muokattu 2.7.2020Sivu päivitetty 13.1.2020 +Puávtáh uážžuđ vuáđuáigápuátutorjuu, jis tuu tuhhiittettee koloh láá stuárráábeh ko puáđuh já väärih. +Kela taha tuu puáđuin, vaarijn já koloin rekinistem. +Vuáđu-uási rekinistoo mield koloid. +Rekinistem vuáđuld čiälgá, ete mon ennuv tun puávtáh uážžuđ vuáđuáigápuátutorjuu. +Torjuu meeri rekinistoo nuuvt, ete puáđuin ja vaarijn kepiduvvojeh koloh, moos puáhtá uážžuđ áigápuátutorjuu. +Áigápuátutorjust ij moonâ viäru. +Rekinist rekinistempalvâlusâst, ete mon ennuv tun suulân puávtáh uážžuđ vuáđuáigápuátutorjuu (suomâkielân). +Sáárá lii pargottes ohtuuhuolâtteijee, kiäst láá 11- já 13-ihásiih päärnih. +Sun ocá Kelast vuáđuáigápuátutorjuu, tastko suu ruuđah iä pijssáá puoh koloid. +Sáárást iä lah meiddei väärih, tegu šiäštuh paŋkkitilist. +Perruu puáđuh láá: +Puáđuh ohtsis: 1 918,78 eurod mánuppaajeest. +Perruu koloh láá: +Koloh ohtsis: 2 110,11 eurod mánuppaajeest. +Puáđuin kepiduvvojeh koloh: 1 918,78 eurod mánuppaajeest - 2 110,11 eurod mánuppaajeest = - 191,33 eurod mánuppaajeest. +Sáárá perrui máksoo vuáđuáigápuátutoorjâ 191,33 eurod mánuppaajeest. +Tust puáhtá leđe puáđuh siämmáš, ko vááldáh uápputorjuu. +Oovtâ ive ääigi puáđuh uážuh leđe ihepuáturääji verd. +Ihepuáturääji meriduvvoo ton mield, ete mon maaŋgâ mánuppaje tun lah váldám uápputorjuu. +Tun puávtáh finniđ puáđuid kuás peri kalenderive ääigi. +Uápputorjuu já aassâmtorjuu iä rekinist puáttun. +Jis tun algâttah uápuid tâi valmâštuuh kaskoo ive, tun puávtáh ánsášiđ rijjâ puáđuid ovdil tuu uápui älgim já valmâštum maŋa. +Tárkkoo kuittâg puáturaajijd uáppumánuppoojij ääigi. +Huolât tast, ete tust láá puáđuh uápui ääigi enâmustáá 696 e/mp toorjâmánuppaje kuáttá já 2 078 e/mp torjuuttes mánuppaje kuáttá. +Tun koolgah kenski selvâttiđ Kelan, ete kuás tun lah finnim tuu puáđuid. +Jis tun koskâlditáh tuu uápuid kaskoo ive, te tuu puáđuh váldojeh huámmášumán oles ivveest. +Luuvâ lase tast, maht puáđuh vaigutteh uápputoorjân (suomâkielân). +Tun koolgah jieš huolâttiđ tast, ete puáđuh iä moonâ paijeel ihepuáturääji. +Jis puáđuh maneh paijeel, te Kela piärá maasâd liijkás ennuv maksum uápputorjuu. +Peerrâmsuumán lasettuvvoo 7,5 prooseent pajedem. +Jis tun huámmášah, ete uážuh puáđuid eenâb ko ihepuáturääji, tun puávtáh toimâđ čuávuvávt: +Maacât paijeelmiärálijd uápputorjuid čuávuváá ive cuáŋuimáánu loopâ räi. +Rekinist rekinistempalvâlusâst, mon ennuv puáđuh tust pyehtih leđe uápputorjuu lasseen (suomâkielân). +Tun puávtáh tárhistiđ ihepuáturääijid já rähtiđ uápputorjuu kyeskee nubástusâid Kela viermipalvâlusâst. +Ovdil ko lopâlâš aassâmtoorjâ lii čielgâs, te aassâmkoloin kepiduvvoo vuáđujiešvástádâs. +Vuáđujiešvástádâs miärán vaigutteh +Bruttopuáđuh láá puáđuh, main iä lah kepidum viäruh. +Mađe stuárráb puáđuh láá, te tađe stuárráb lii vuáđujiešvástádâs. +Jis puáđuh láá uáli uccááh, te vuáđujiešvástádâs ij lah ollágin. +Aassâmtorjuu miärán vaigutteh +Aassâmtorjuu miärán iä vaaigut +Tun koolgah almottiđ puoh tuu puáđuid aassâmtoorjâucâmušâst. +Kela uážžu tiäđuid maksum paalhijn meid puáđuregisterist. +Mušte almottiđ Kelan, jis tuu puáđuh šaddeh tâi ucoh. +Tiänáspuáđukepidem uáivild tom, ete jyehi purrâmušjuávhu jeessân oohtânrekinistum tiänáspuáđuin kepiduvvojeh 300 eurod mánuppaajeest. +Te Kela ij vääldi taam sume huámmášumán, ko tot rekinist aassâmtorjui vaikutteijee puáđui mere. +Tiänáspuáđukepidem puáhtá toohâđ pälkkipuáđust, iäláttâstooimâ puáđust já eennâmtuálu puáđust. +Aassâmtorjuu meeri rekinistoo náávt: Aassâmkoloin kepiduvvoo vistig vuáđujiešvástádâsuási. +Aassâmtoorjâ lii 80% päccee summeest. +Rekinist rekinistempalvâlusâst, ete mon ennuv tun suulân puávtáh uážžuđ almos aassâmtorjuu (suomâkielân). +Jovnâ áásá ohtuu Tuurkust láiguvisteest. +Viste láigu lii 700 eurod mánuppaajeest. +Joovnâ bruttopuáđuh láá 726 eurod mánuppaajeest. +Tastko Joovnâ puáđuh láá uceh, te vuáđujiešvástádâs ij lah. +Joovnâ aassâmkoloin pyehtih tuhhiittiđ enâmustáá 400 eurod mánuppaajeest. +Aassâmtorjuu meeri rekinistoo enâmusaassâmkoloi mield. +Tot ij rekinistuu Joovnâ lááigu ađai 700 euro vuáđuld. +Joovnâ aassâmtoorjâ lii 80% enâmusaassâmkoloin ađai 400 eurod x 0,80 = 320 eurod mánuppaajeest. +Jovnâ máksá asâmist jieš 380 eurod mánuppaajeest (700 eurod - 320 eurod = 380 eurod). +Viimeksi muokattu 12.1.2021Sivu päivitetty 19.11.2019 +Uusâ vuáđuáigápuátutorjuu viermist Kela siijđoin. +Meiddei lahtosijd puáhtá toimâttiđ viermist. +Tun puávtáh uuccâđ torjuu meid luámáttuvváin, mon uážžu Kela toimâttuvâin já viermisiijđoin. +Kela čujottâs lii +PL10 +Jis tun jieh pyevti uuccâđ vuáđuáigápuátutorjuu viermist tâi pävirluámáttuvváin, te tun puávtáh uuccâđ tom meid njálmálávt. +Suáiti talle Kelan tâi moonâ Kela toimâttâhân. +Mušte tevdiđ ucâmuš huolâlávt. +Tooimât Kelan puoh lahtosijd, moh tarbâšuvvojeh ucâmušâst. +Tot jođálmit ucâmuš kieđâvuššâm. +Jis ucâmušâst láá puoh tarbâšliih tiäđuh, te tun uážuh Kelast miärádâs 7 argâpeeivi siste. +Jis Kela miäruštâl oovtâst tuin, ete ucâmuš lii huápulâš, te tot čuávdoo siämmáá tâi čuávuváá argâpeeivi. +Ko Kela lii kieđâvuššâm tuu ucâmuš, te tun uážuh pááikán miärádâs tast, ete uážuh-uv torjuu. +Miärádâsâst muštâleh torjuu mere, vuáđustâsâid já mäksimpeeivi. +Tun uážuh miärádâs meid talle, ko tunjin ij lah mieđettum toorjâ. +Kela máksá vuáđuáigápuátutorjuu tilisâd mánuppaje 1. paŋkkipeeivi. +Jis tuu torjuu máksu ij kiergân merikoskâsii mäksimpiäiván, te tot máksoo miärádâstoohâm ohtâvuođâst. +Talle ruuđah láá tuu paŋkkitilist 2 paŋkkipeeivi keččin miärádâsâst. +Kela puáhtá mäksiđ vuáđuáigápuátutorjust lááigu njuolgist láiguadeleijei, jis tun halijdah. +Kela puáhtá meid mäksiđ tuu šleđgâreekkig tâi päikkitáhádâs njuolgist reekkigadeleijei, jis halijdah. +Ko tun lah finnim miärádâs vuáđuáigápuátutorjust, puávtáh toimâttiđ Kelan meiddei miärádâs maŋa puáttám rekigijd, moi máksupeivi lii tuu miärádâs vyeimistorroom ääigi. +Máksupeivi uáivild algâalgâlii reekkig máksupeeivi, ij muštottâsreekkig máksupeeivi. +Tuu finnim miärádâsâst muštâleh tärhibeht, ete maid rekigijd tun puávtáh toimâttiđ Kelan. +Uási tuu vuáđuáigápuátutorjust puáhtá adeliđ máksučonnâsmin. +Máksučonnâsem puáhtá uážžuđ ovdâmerkkân talkkâsij tâi čalmelaasâi várás. +Tun uážuh máksučonnâsem miärádâs ohtâvuođâst. +Máksučonnâsmist muštâleh, ete maid toin puáhtá mäksiđ käävpist. +Ko tunjin mieđettuvvoo vuáđuáigápuátutoorjâ, te tun uážuh siämmást máksučonnâsem apteekân. +Máksučonnâsmáin tun uážuh tuu tarbâšem reeseepttalkkâsijd. +Kela vuolgât máksučonnâsem njuolgist apteekân viermi peht. +Apteekist pijssáá, ete tun čááitáh tuu Kela-koortâ tâi persovntuođâštus. +Luuvâ lase Kela torjui ucâmist já mäksimist. +Tun puávtáh uážžuđ persovnlii palvâlem Kela palvâlemäššitobdest puhelimáin tâi toimâttuvâst. +Palvâlemnummeer lii 020 692 207. +Jis tust tâi tuu perrust lii tárbu savâstâllâđ kieldâ sosiaalpalvâlusâi áámmátlâš ulmuin, Kela já kieldâ pyehtih ohtsâšporgâđ tuu tile mield. +Vuáđuáigápuátutorjuu miärán vaigutteh puoh puáđuh já väärih, moh tust já tuu perrust láá. +Puáđoid rekinistojeh meid torjuuh, maid tun uážuh. +Vuáđuáigápuátutoorjâ lii majemuu tile ekonomâlâš toorjâ. +Tot meerhâš, ete tun koolgah uuccâđ vistig eres torjuid, mooid tust lii vuoigâdvuotâ. +Kela mäksim eres torjuuh láá ovdâmerkkân +Ko áigápuátutorjust meriduvvoo, te puáđuh váldojeh huámmášumán nettomeerrin ađai viärui maŋa. +Lii pyeri mušteđ, ete áigápuátutorjui vaigutteh meid kevttimnáál orroo väärih. +Väärih merhâšeh ovdâmerkkân paŋkkitilin šeštum ruuđâid teikâ taggaar omâduv, mon puávtáh vyebdiđ, tegu kesituve. +Viimeksi muokattu 12.1.2021Sivu päivitetty 20.11.2019 +Aassâmtoorjâ puáhtá leđe enâmustáá 80% ađai nelji viđâdâs aassâmkoloin. +Te tun máávsáh jieš tuu aassâmkoloin ain ucemustáá 20% ađai oovtâ viđâdâs. +Aassâmtorjuu iä kuittâg määvsi puoh aassâmkoloin, peic tuhhiittettee aassâmkoloh láá miäruštâllum laavâin. +Laavâst miäruštâlloo meid aassâmkoloi enâmusmeeri ađai stuárráámus euromeeri, mon vuáđuld puáhtá uážžuđ aassâmtorjuu. +Jis tuu aassâmkoloh láá stuárráábeh ko enâmusaassâmkoloh, te tun puávtáh uážžuđ aassâmtorjuu enâmustáá enâmusaassâmkoloi mield. +Enâmusaassâmkoloid vaaigut visteest ässee rävisulmui já paarnij lohomeeri sehe kieldâ, kost viste lii. +Kieldah láá juohhum neelji juávkun aassâm hade mield. +Vuossâmuu juávkun kulá Helsig. +Tobbeen aassâm lii puoh tivrâsumos, te tobbeen uážžu stuárráámus aassâmtorjuu. +Nube juávkun kuleh +Kuálmád juávkun kuleh +Niäljád juávkun kuleh puoh eres kieldah. +Åland kieldah kuleh jieijâs juávkun. +Máijá áásá ohtuu láiguvisteest Helsigist. +Sun máksá lááigu 800 eurod mánuppaajeest. +Máijá aassâmkolloon puáhtá tuhhiittiđ enâmustáá 521 eurod mánuppaajeest. +Máijá aassâmtorjuu meeri rekinistoo te 521 euro mield. +Tot ij rekinistuu Máijá lááigu ađai 800 euro vuáđuld. +Heikkâ áásá ohtuu vyeliláigulâžžân Kiemâst. +Sun máksá lááigu 291 eurod mánuppaajeest. +Ohtuu ässee ulmuu aassâmkolloon Kiemâst puáhtá tuhhiittiđ enâmustáá 353 eurod mánuppaajeest. +Heeihâ aassâmtorjuu meeri rekinistoo Heeihâ mäksim lááigu ađai 291 euro mield, tastko láigu ij lah stuárráb ko enâmusaassâmkoloh. +Viimeksi muokattu 12.1.2021Sivu päivitetty 18.11.2019 +Kela puáhtá mieđettiđ uáppei uápputorjuu. +Uápputoorjân kuleh +Uápputorjuu aassâmlase puáhtá uážžuđ tuše, jis uáppá ovdâmerkkân aalmugopâttuvâst tâi olgoenâmijn. +Suomâst ässee uáppee puáhtá uážžuđ taan saajeest almos aassâmtorjuu. +Luuvâ lase almos aassâmtorjust. +Eres Kela mäksim torjuuh uáppei láá ovdâmerkkân +Tun puávtáh uuccâđ uápputorjuu, ko tun algâttah uápuid vuáđuškoovlâ maŋa. +Jieijâs puáđuh já motomin meid vaanhimij puáđuh pyehtih vaiguttiđ uápputorjuu uážžumân. +Tun puávtáh uážžuđ uápputorjuu, jis máttááttâlah +Rävisolmoošluvâttuv uáppein torjuu pyehtih uážžuđ tuše sij, kiäh čođâlditeh ovtâstittum totkos. +Ovtâstittum tođhos uáivil, ete tun čođâlditáh siämmáá ääigi áámmátlii vuáđutotkos já luvâttuv. +Jis tun puáđáh olgoenâmijn Suomân oppâđ, te tun jieh táválávt pyevti uážžuđ uápputorjuu. +Jis tun oopah olgoenâmijn, te tun puávtáh uážžuđ uápputorjuu Suomâst. +Tust kalgeh kuittâg leđe ovdâmerkkân aassâm tâi peerâkoskâvuođâi tiet pisovááh čonnâseh Suomân. +Tun jieh pyevti uážžuđ uápputorjuu, jis tun uážuh ovdâmerkkân čuávuváid torjui: +Tun jieh uážu uápputorjuu meid, jis +Jis tun puáccááh kaskoo uápui, tun puávtáh pääcciđ puoccâmluámun já uuccâđ Kelast puoccâmpeiviruuđâ. +Jis tunjin mieđettuvvoo puoccâmpeiviruttâ, te Kela looppât tuu uápputorjuu automaatlávt. +Luuvâ lase puoccâmpeiviruuđâst. +Tun jieh pyevti uážžuđ uápputorjuu suátivievâ tâi siiviilpalvâlus ääigi. +Jis tun uážuh uápputorjuu, ko moonah suátiviehân tâi siiviilpalvâlusan, te uápputorjuu kalga lopâttiđ. +Tun puávtáh uuccâđ torjuu uđđâsist, ko juáđháh uápuid. +Tun puávtáh lopâttiđ uápputorjuu já uuccâđ tom uđđâsist viermist. +Kela puáhtá mieđettiđ uápputorjuu luvâttâhuáppoid já áámmátlii škovliimân. +Rävisolmoošluvâttuvâst tun puávtáh uážžuđ torjuu tuše, jis tun čođâlditáh ovtâstittum totkos. +Tun puávtáh uážžuđ torjuu meid eres uáppoid, ovdâmerkkân +Tun uážuh uápputorjuu meriääigi. +Luvâttâhuáppoid toorjâ mieđettuvvoo vistig kuálmád uáppuive loopân. +Áámmátlijn uápuin toorjâ mieđettuvvoo uápui vijđoduv västideijee ääigi. +Jis tuu uápuh juátkojeh ton maŋa, tun puávtáh uážžuđ torjuu meid laseääigi. +Jis tun valmâštuuh tolebáá ko vuávájum tâi koskâlditáh tuu uápuid, mušte almottiđ ääšist Kelan. +Tun puávtáh uážžuđ uápputorjuu, ko čođâlditáh +Tuu uápui vijđodâh meerrid, ete mon kuhháá tun puávtáh uážžuđ uápputorjuu. +Oovtâ luuhâmive ääigi uápputoorjâ máksoo táválávt 9 mánuppaijeed. +Vâi tun puávtáh uážžuđ uápputorjuu, te tuu uápuh kalgeh ovdániđ. +Kela čuávu uápui ovdánem. +Uáppee, kiäst iä lah párnááh, puáhtá uážžuđ uáppuruuđâ já uáppuloovnâ enâmustáá suulân 900 e/mp. +Taan summeest suulân 250 eurod lii uáppuruttâ já 650 eurod lii uáppulovnâ. +Uáppee, kiäst láá párnááh, puáhtá uážžuđ uáppuruutân pärnialedem. +Toos lasseen uáppee puáhtá uážžuđ almos aassâmtorjuu. +Koijâd lase uáppei já viärjukenigâslij torjuin palvâlemnumerist 020 692 209. +Viimeksi muokattu 29.9.2020Sivu päivitetty 2.12.2019 +Lah-uv smiettâmin uápuid Säämi máttááttâskuávdáást, Giellagas-instituutist tâi Säämi ollâškoovlâst Kuovdâkiäinust? +Mij lep nuurrâm taan artikkâlân tiäđuid Kela hiäđuin. +Luuvâ lase +Jis tun oskoh, ete lah vyerdimin, te vääldi ohtâvuođâ tuu päikkikieldâ enijravviittâhân. +Enijravviittuv palvâlusah láá nuuvtá. +Ravviittuvâst tun uážuh šiev ravvuid äpittesvuotâääigi já šoddâdem várás. +Toos lasseen ravviittuvâst čuávuh eeni já párnáá tiervâsvuođâtile. +Enni kalga eelliđ tuáhtártäärhistmist äpittesvuođâ aalgâst majemustáá 18. äpittesvuotâohhoost. +Täärhistmist tun uážuh äpittesvuotâtuođâštus. +Tun tarbâšah tuođâštus, ko uusah Kelast torjuu. +Tun puávtáh uuccâđ enijtorjuu, ko äpittesvuotâ lii pištám 5 mánuppaje. +Tun puávtáh valjiđ enijpakkeet tâi 170 eurod. +Enijpakettist láá tipšotarbâšeh já pihtâseh párnáá várás. +Luuvâ lase enijtorjuu ucâmist (suomâkielân). +Enni kalga pääcciđ enniriijân majemustáá 30 argâpeivid ovdil rekinistum šoddâdemääigi. +Ko enni páácá enniriijân, te sun uážuškuát enijruuđâ. +Enijruttâ máksoo 105 argâpeivid ađai suulân 4 mánuppaje. +Enni puáhtá pääcciđ enniriijân tolemustáá 50 argâpeivid ovdil rekinistum šoddâdemääigi. +Talle enni uážžu enijruuđâ-uv tolebáá. +Jis tun erdâšuuh pargostâd suonjârdmân, kemikaaláid tâi njuámmootavdáid, te tun puávtáh pääcciđ pargoost meddâl tállân, ko äpittesvuotâ lii kavnâttum. +Tágárijn tilálâšvuođâin tun uážuh sierânâsenijruuđâ. +Luuvâ lase sierânâsenijruuđa ucâmist (suomâkielân). +Viimeksi muokattu 4.2.2020Sivu päivitetty 15.1.2020 +Uáppáásm enijpakkeet siskáldâsân +Keejâ kuuvijd +Jis tun jieh pyevti uážžuđ tiänáspeiviruuđâ tâi vuáđupeiviruuđâ, te tunjin puáhtá mäksiđ pargomarkkântorjuu. +Tom puáhtá uážžuđ 17-64-ihásâš pargottes pargo-occee, kote áásá fastâ Suomâst. +Pargomarkkântorjuu äigi ij lah räijejum. +Tun uážuh pargomarkkântorjuu, veikâ tuu pargoost orroom iähtu ij olášuu adai tun jieh lah lamaš pargoost tarbâšlii ääigi. +Tun uážuh pargomarkkântorjuu meid talle, ko tun lah uážžum tiänáspeiviruuđâ tâi vuáđupeiviruuđâ 400 peivid. +Pargomarkkântorjuu iä määvsi olgoenâmáid. +Pargomarkkântorjuu uážžumân láá raijiittâsah, jis tun lah vuálá 25-ihásâš tâi jis tust ij lah áámmátlâš škovlim. +Täärhist PI-toimâttuvâst, ete puávtáh-uv uážžuđ pargomarkkântorjuu. +Pargomarkkântoorjâ lii 33,78 eurod peeivist. +Pargomarkkântoorjâ lii talle siämmáá styeres ko vuáđupeiviruttâ. +Torjuu styeresvuotân vaigutteh kuittâg motomin vaanhimij puáđuh. +Pargomarkkântoorjâ máksoo 5 peeivi ohhoost. +Toorjân lasettuvvoo aledem, jis tust láá huolâttemnáál päärnih. +Tievâs pargomarkkântoorjâ lii suulân 726-942 eurod mánuppaajeest. +Pargomarkkântorjui puáhtá mäksiđ aledemuási. +Tot máksoo PI-toimâttuvváin soppum toimâi ääigist, kuittâg enâmustáá 200 peeivist. +Aledemuási lii 4,80 eurod peeivist. +Tun máávsáh viäruid pargomarkkântorjust. +Luuvâ lase pargomarkkântorjuu ucâmist (suomâkielân). +Puoh tuu jieijâs puáđuh vyeledeh pargomarkkântorjuu mere. +Jis tust láá omâdâhpuáđuh, meid toh vyeledeh torjuu mere. +Omâdâhpuáđuh láá ovdâmerkkân láigupuátu, uásuspuátu já vyebdimvuáittu. +Jieijâs omâdâhpuáđuh iä kuittâg vaaigut pargomarkkântorjui, jis +Vaanhimij puáđuh vyeledeh torjuu, jis tun aasah sunnuin. +Tun uážuh kuittâg ain ucemustáá pele tuu pargomarkkântorjust. +Vaanhimij puáđuh iä vaaigut, jis tun uásálistáh PI-toimâttuvváin vuávájum tooimân. +Tun puávtáh rekinistiđ Kela viermisiijđoin, mon ennuv pargomarkkântorjuu tun uážuh (suomâkielân). +Viimeksi muokattu 29.1.2021Sivu päivitetty 9.12.2019 +Jis tun lah kuhes รครคigi pyeccen, te tun uรกลพuh tรกvรกlรกvt vistig puรกcuvuotรขpeiviruuฤ‘รข. +Ko tun lah uรกลพลพum puรกcuvuotรขpeiviruuฤ‘รข 150 argรขpeivid, te Kela vuolgรขt tunjin reeivรข, mast muลกtรขleh vajoiditmist jรก iรคlรกttuvรขst. +Tun puรกvtรกh uรกลพลพuฤ‘ povdiittรขs Kelan rรกฤ‘รกdรขllรขฤ‘ tuu pargonaavcรข pyereedmist. +Pargonavcรขttesvuotรขiรคlรกttuv tun uรกลพuh tรกvรกlรกvt eskรขn talle, ko lah uรกลพลพum puรกcuvuotรขpeiviruuฤ‘a suulรขn ive. +Pargonavcรขttesvuotรขiรคlรกttรขh puรกhtรก leฤ‘e sehe pargoiรคlรกttรขh jรก aalmugiรคlรกttรขh. +Tun puรกvtรกh uuccรขฤ‘ taid siรคmmรกin ucรขmuลกลกรกin jรก tuรกhtรกrtuoฤ‘รขลกtussรกin. +Luuvรข lase pargonavcรขttesvuotรขiรคlรกttuv ucรขmist (suomรขkielรขn). +Tun puรกvtรกh uรกลพลพuฤ‘ pargonavcรขttesvuotรขiรคlรกttuv, jis tun lah 16โ€“64-ihรกsรขลก jรก tust lii puรกcuvuotรข tรขi vรกddu, mii iรคstรก tuu porgรขmist. +Kuhes pargokarrieer porgรขm jรก 60 ihheed tiรคvdรกm olmooลก puรกhtรก uรกลพลพuฤ‘ iรคlรกttuv รคlkkeb ko nuorab olmooลก. +ฤŒalmettem tรขi pisovรกvt lihรขdemnavcรขttem finnee ain pargonavcรขttesvuotรขiรคlรกttuv, veikรข sun porgรขฤฤij. +Iรคhtun lii, ete aalmugiรคlรกttรขhรขn vaikuttรขm eres iรคlรกttuvah iรค moonรข paijeel aalmugiรคlรกttuv puรกturรครคji. +Ko tun tiรคvdรกh 65 ihheed, te Kela muttรก tuu pargonavcรขttesvuotรขiรคlรกttuv puรกrรกsijiรคlรกttรขhhรขn. +Pargonavcรขttesvuotรขiรคlรกttuv meeri lii siรคmmรกลก ko eres-uv aalmugiรคlรกttuv. +Jis tun lah ลกoddรขm pargonavcรขtteemmin ovdil ko lah tiรคvdรกm 15 ihheed, te tun puรกvtรกh uรกลพลพuฤ‘ pargonavcรขttesvuotรขiรคlรกttuv tรกllรกn, ko tun tiรคvdรกh 16 ihheed. +Tรกvรกlรกvt pargonavcรขttesvuotรขiรคlรกttuv ij kuittรขg uรกลพu ovdil 20 ive ave. Nuorah pyehtih uรกลพลพuฤ‘ รกรกmmรกtlii vajoidittem jรก vajoidittemruuฤ‘รข. +รรกmmรกtlii vajoidittem ulmen lii iลกediฤ‘ tuu peessรขฤ‘ pargoelimรขn. +Tunjin rรกhtoo persovnlรขลก oppรขm- jรก vajoidittemvuรกvรกm. +Tot rรกhtoo oovtรขst huolรขtteijein jรก รคลกลกitobdeiguin. +Iรคlรกttuv saajeest tun uรกลพuh talle nuorรข vajoidittemruuฤ‘รข. +Tot lii ucemustรกรก 33,39 eurod peeivist. +Ton lasseen puรกvtรกh uรกลพลพuฤ‘ vรกdulijtorjuu. +Pargonavcรขttesvuotรขiรคlรกttuv puรกhtรก uรกลพลพuฤ‘ meriรกigรกsรขลพลพรขn. +Talle ton nommรข lii vajoidittemtoorjรข. +Tot mรกksoo tipลกo tรขi vajoidittem รครคigi. +Iรคhtun lii, ete tunjin lii rahtum vajoidittem- jรก tipลกovuรกvรกm. +Vajoidittemtoorjรข lii siรคmmรกรก styeres ko pargonavcรขttesvuotรขiรคlรกttรขh. +Tot mรกksoo siรคmmรกi vuรกฤ‘ustรขsรขiguin. +Luuvรข lase vajoidittemtorjuu ucรขmist (suomรขkielรขn). +Veikรข tun liฤฤih pargonavcรขttesvuoฤ‘รขiรคlรกttuvรขst, tun puรกvtรกh porgรขฤ‘ mottoom verd. +Jis tun poorgah, te almoot tast Kelan jรก tuu pargoiรคlรกttรขhlรกjรกdรขsรขn. +Kela juรกtkรก iรคlรกttuv mรคksim, jis tuu tiรคnรกs lii enรขmustรกรก suulรขn 835 e/mp. +Jis tun poorgah ohtรขnmaanoost jรก tiรคnรกs lii paijeel 835 e/mp, te tun puรกvtรกh kyeฤ‘ฤ‘iฤ‘ iรคlรกttuv puudรขn enรขmustรกรก 2 ive รคigin. +Taat uรกivild tom, ete tunjin ij maksuu iรคlรกttรขh, mutรข tun jieh taarbรขลก uuccรขฤ‘ tom uฤ‘ฤ‘รขsist, jis pargoh noheh 2 ive siste. +Jis tun kuรกฤ‘รกh iรคlรกttuv puudรขn jรก tun lah ovdil uรกลพลพum iรคlรกttuv uรกลพลพoo tipลกotorjuu, te tun uรกลพuh pรครคlhi lasseen Kelast alemuu vรกdulijtorjuu suulรขn 421 e/mp. +Tast iรค moonรข viรคruh. +Jis jooskah porgรขmist, te almoot tast tรกllรกn Kelan. +Kela รกlgรก oppeet mรคksiฤ‘ iรคlรกttuv. +Viimeksi muokattu 9.7.2020Sivu pรคivitetty 27.11.2019 +Jis tun algâttah pargo kostnii EU-staatâst, Eta-staatâst tâi Sveitsist, te uánihis-uv porgâm vaaigut tienuuvt, ete tust ij lah innig vuoigâdvuotâ Kela torjuid. +Puávtáh kuittâg uážžuđ torjuid ton riijkâst, kost tun poorgah. +Tun puávtáh uážžuđ torjuu, veikâ jieh asâččii ton riijkâst, kost poorgah. +Pargeeh kuleh tuše oovtâ staatâ sosiaaltoorvon ain häävild. +Te tun jieh pyevti siämmáá ääigi kuullâđ Suomâ sosiaaltoorvon, jis tun kuulah monnii eres staatâ sosiaaltoorvon. +Räjipargee lii olmooš, kote máccá kiärdulávt jyehi peeivi tâi ucemustáá ohtii ohhoost suu pisovâš aassâmstaatân. +Jis tun poorgah räjipargen nube EU-staatâst tâi Eta-staatâst, te tust lii vuoigâdvuotâ tuu porgâmstaatâ torjuid. +Torjuu uážžumân ij vaaigut tot, ete mon staatâst tun aasah. +Vuolgâttum pargeeh láá ulmuuh, kiäid syemmilâš pargoadeleijee lii vuolgâttâm paargon olgoenâmáid. +Jis tuu pargoadeleijee vuolgât tuu paargon vuálá 6 mánuppajan, te tust lii ain vuoigâdvuotâ Kela torjuid. +Jis tuu pargoadeleijee vuolgât tuu paargon paijeel 6 mánuppajan, almoot oovtâst tuu pargoadeleijein olgoeennâm pargoost Kelan. +Almottâs ferttee toohâđ majemustáá, ko tun lah puátimin maasâd Suomân. +Jis tuu pargoadeleijee vuolgât tuu paargon taid riijkáid, te tust lii táválávt vuoigâdvuotâ Kela torjuid. +Tuu pargoadeleijee kalga uuccâđ tunjin Iäláttâhtorvokuávdáást tuođâštus, main tun čááitáh nube staatâst, ete tun kuulah ain Suomâ sosiaaltoorvon. +Lasetiäđuid tuođâštus ucâmist tun uážuh Iäláttâhtorvokuávdáá siijđoin (etk.fi, suomâkielân). +Jis tuu pargoadeleijee vuolgât tuu paargon sosiaaltorvosopâmušstaatân, te tust lii táválávt vuoigâdvuotâ Kela torjuid. +Pargokoččom puáhtá talle pišteđ paijeel 6 mánuppaje. +Tággáár tilálâšvuođáin tuu pargoadeleijee kalga uuccâđ tunjin Iäláttâhtorvokuávdáást tuođâštus. +Ton vuáđuld Kela totká, ete puáhtá-uv tunjin ain mäksiđ torjuid. +Pargoadeleijee kalga orniđ puácuvuođâid estâdeijee pargotiervâsvuođâhuolâttâs puoh pargeid. +Pargee tiervâsvuođâtile já pargonaavcâ čuávuh eereeb iärásij tiervâsvuođâtärhistmijn. +Ulmen lii pargee pargonaavcâ siäilum. +Tun uážuh täärhib tiäđu tuu pargotiervâsvuođâhuolâttâs palvâlusâin jieijâd pargoadeleijest. +Pargoadeleijee puáhtá uuccâđ Kelast sajanmäksim pargotiervâsvuođâhuolâttâs koloid. +Meid priivaat irâtteijee puáhtá orniđ olssis pargotiervâsvuođâhuolâttâs. +Tot lii kuittâg ain rijjâtátulâš. +Jis irâtteijest láá suu palvâlusâst pargeeh, te sun kalga orniđ pargotiervâsvuođâhuolâttâs suu pargeid. +Irâtteijee puáhtá uuccâđ Kelast sajanmáávsu pargotiervâsvuođâhuolâttâs koloid. +Luuvâ lase pargotiervâsvuođâhuolâttâsâst (suomâkielân). +Puávtáh meid koijâdiđ lase palvâlemnumerist 020 692 204. +Viimeksi muokattu 22.4.2020Sivu päivitetty 18.12.2019 +Tun puávtáh uážžuđ pargottesvuotâtorjuid Kelast, jis tust ij lah pargosaje jiehke uážu pargottesvuotâtorjuu eres soojijn. +Kela torjuuh pargottesvuotâááigán láá +Pargottesvuotâtorjuuh máksojeh ulmuid, kiäh ääsih fastâ Suomâst. +Sii lasseen pargottesvuotâtorjuuh máksojeh EU-enâmijn puáttám ulmuid, kiäh láá majemustáá porgâm Suomâst. +Täärhist meid, ete puávtáh-uv uážžuđ eres torjuid, ovdâmerkkân aassâmtorjuu. +Jis tun páásáh pargotteemmin, te almottât vistig pargotteemmin pargo-occen pargo- já iäláttâstoimâttâhân ađai PI-toimâttâhân. +Pargottesvuotâhiäđuh máksojeh tuše ääigist, kuás tun lah pargo-occen PI-toimâttuvâst. +PI-toimâttâh meid addel Kelan ciälkkámuš tast, ete pyehtih-uv mäksiđ tunjin torjuu. +Räähti ucâmuš pargottesvuotâtorjust Kelan, ko lah lamaš pargotteemmin jiešvástádâsääigi adai 5 argâpeeivi. +Puávtáh uážžuđ pargottesvuotâtorjuu maajeeld enâmustáá 3 mánuppaajeest. +Pargottesvuotâääigi tust lii kenigâsvuotâ uuccâđ aktiivlávt pargo. +Tun koolgah meid väldiđ vuástá fallum pargo tâi škovlim. +Tast ij pyevti piettâliđ sujâttáá, mudoi čuávumuššân puáhtá leđe hiäđui monâttem. +Mušte anneeđ tuu pargouuccâm vyeimist. +Tot ráhtoo PI-toimâttuv viermisiijđoin (te-palvelut.fi, suomâ- já ossijn meid sämikielân). +Jis pargottesvuotâäigi juátkoo, te tun koolgah toimâttiđ Kelan pargottesvuotâááigán kyeskee almottâs 4 oho kooskâi. +Pargottesvuotâääigi almottâs tun puávtáh rähtiđ viermist tâi luámáttuvâiguin, maid tun puávtáh printtiđ Kela viermisiijđoin tâi uuccâđ Kela toimâttuvâin. +Merkkii almottâsân, ete mon peeivi tun lah lamaš pargottem já mon peeivi lah uásálistám PI-toimâttuvváin soppum tooimân. +Jis tun lah pargottesvuotâääigi lamaš tyellittälli pargoost, te merkkii almottâsân, ete mon peeivi tun lah lamaš pargoost. +Kela máksá tunjin torjuu tuu almottâs vuáđuld. +Kela máksá jyehi päärnist pärnilase ton mánuppaje loopân, kuás pärni tiävdá 17 ihheed. +Pärnilase máksoo paarnij mere mield: +Ohtuuhuolâtteijee uážžu aledem, mii lii jyehi päärnist suulân 63 e/mp. +Pärnilase lii viäruttes puátu. +Pärnilase máksoo táválávt iänán, iäčán tâi eres huolâtteijei. +Viimeksi muokattu 23.6.2020Sivu päivitetty 16.1.2020 +Kela máksá pärniperrui ruđâlii torjuu eeni äpittesvuotâääigi rääjist. +Kela torjuu vievâst vaanhimeh sättih leđe parnijn tehálij vuossâmui mánuppoojij ääigi. +Maŋeláá Kela tuárju päärni tipšo já päärnist šaddee koloid. +Kela torjuuh pärniperruid láá +Vaanhimijpeiviruttâ lii ohtsâš nomâttâs torjuid, moh láá +Täärhist meid, ete puávtáh-uv uážžuđ maidnii eres Kela mäksim torjuid. +Eres perrui lohtâseijee Kela torjuuh láá ovdâmerkkân +Tun puávtáh uážžuđ Kela pärniperruu torjuid, ko kuulah Suomâ sosiaaltoorvon já aasah fastâ Suomâst. +Motomin torjuid pyehtih uážžuđ meid eres ulmuuh, jis sij pargeh Suomâst. +Jis tun lah aassâm olgoenâmijn teikâ varriimin olgoenâmáid, te täärhist, ete puávtáh-uv uážžuđ Kela mäksim torjuid. +Varrim Suomân tâi Suomâst meddâl puáhtá vaikuttiđ Kela mäksim torjuid. +Puávtáh koijâđ lase palvâlemnumerist 020 692 206. +Viimeksi muokattu 3.7.2020Sivu päivitetty 15.1.2020 +Vaanhimijriijâ maŋa tun puávtáh +Vaanhimijriijâ maŋa nubbe vaanhimijn puáhtá pääcciđ tipšođ päärni pälhittes tipšoriijân ton räi, ko pärni tiävdá 3 ive. +Almoot pargoadeleijei tipšoriijâst majemustáá 2 mánuppaje ovdil ko tot álgá. +Päikkitipšo torjuu puáhtá uuccâđ, jis vuálá 3-ihásii päärni tipšoh eres ko kieldâpeivitipšoost, ovdâmerkkân pääihist. +Tipšoo puáhtá leđe päärni vanhim tâi kiinii eres, ovdâmerkkân ákku tâi äijih tâi pálkkááttum tipšoo. +Päikkitipšo torjuu ij pyevti uážžuđ, jis pärni lii kieldâ peivitipšoost. +Päikkitipšo torjui kuleh tipšoruttâ já tipšolase. +Tipšoruttâ lii: +Tipšolase uážžu tuše oovtâ päärnist, já tot lii enâmustáá suulân 183 e/mp. +Tipšolase meeri meriduvvoo vaanhimij puáđui mield. +Päikkitipšo toorjâ lii viäruvuálásâš toorjâ. +Tuu päikkikieldâ puáhtá mäksiđ kieldâlase. +Koijâd lasetiäđuid päikkikieldâst tâi Kelast. +Luuvâ lase päikkitipšo torjuu ucâmist (suomâkielân). +Tun puávtáh uážžuđ priivaat tipšo torjuu, jis tuu päärni tipšo pálkkááttum tipšoo tâi priivaat peivitipšosaje. +Pärni kalga leđe vuálá škovlâahasâš. +Torjuu ij pyevti uážžuđ, jis pärni lii kieldâ peivitipšoost. +Priivaat tipšo torjui kuleh tipšoruttâ já tipšolase. +Ton lasseen tuu päikkikieldâ puáhtá mäksiđ kieldâlase. +Tipšoruttâ puáhtá leđe suulân 174 e/mp. +Tipšoruuđâ lasseen tun puávtáh uážžuđ tipšolase enâmustáá suulân 146 e/mp. +Tipšolase meeri meriduvvoo puáđui mield. +Jis tun uážuh ucceeb tipšoruuđâ, te meid tipšolase máksoo peellin. +Kela máksá torjuu pálkkááttum tipšoi tâi peivitipšosajan. +Priivaat tipšo toorjâ lii viäruvuálásâš puátu. +Rekinist rekinistempalvâlusâst, ete mon ennuv puávtáh uážžuđ päikkitipšo torjuu já priivaat tipšo torjuu (suomâkielân). +Luuvâ lase priivaat tipšo torjuu ucâmist (suomâkielân). +Tun puávtáh porgâđ enâmustáá 30 tijmed ohhoost já tipšođ eres ääigi tuu päärni. +Talle tun uážuh ucceeb päälhi, mutâ uážuh Kelast njyebžilis tipšoruuđâ. +Kela máksá njyebžilis tipšoruuđâ vuálá 3-ihásii päärnist. +Kuohtuuh vaanhimeh pyehtiv uážžuđ njyebžilis tipšoruuđâ. +Suái kolgâv kuittâg leđe meddâl pargoost já tipšođ päärni sierâ ääigi tâi sierâ peeivi. +Njyebžilis tipšoruttâ máksoo pargoääigi mield. +Tipšoruttâ puáhtá leđe jo-uv suulân 244 e/mp tâi suulân 162 e/mp tađe mield, mon ennuv tun koskâmiärálávt poorgah oho ääigi. +Täärhist pargoääigi kyeskee raajijd (suomâkielân). +Kela máksá njyebžilis tipšoruuđâ tuše oovtâ päärnist häävild. +Njyebžilis tipšoruttâ lii viäruvuálásâš puátu. +Luuvâ lase njyebžilis tipšoruuđa ucâmist (suomâkielân). +Tun puávtáh uážžuđ uásitipšoruuđâ, ko poorgah enâmustáá 30 tijmed ohhoost päärni tipšo tiet. +Kela máksá uásitipšoruuđâ škoovlâst 1. já 2. luokkaast orroo päärnist. +Uásitipšoruttâ lii suulân 98 e/mp. +Tot lii viäruvuálásâš puátu. +Luuvâ lase uásitipšoruuđa ucâmist (suomâkielân). +Viimeksi muokattu 30.9.2020Sivu päivitetty 17.1.2020 +Aldaomâháá jäämmim muttá perruu áigápuáđu. +Peerâiäláttâh tuurvâst leeskâ já päärni áigápuáđu, ko pelikyeimi tâi päärni vanhim jáámá. +Peerâiäláttuvah láá leeskâiäláttâh já päärni-iäláttâh. +Kelast peerâiäláttuv uážžu +Jis pärni álgá jotteeđ uápuid, te sun puáhtá uážžuđ peerâiäláttuv 21-ihásâžžân räi. +Kela mäksim peerâiäláttuv lasseen tun puávtáh uážžuđ peerâiäláttuv jáámmám omâháá pargoiäláttâhlájádâsâst. +Tiäđuid tun uážuh pargoiäláttâhlájádâsâst tâi Iäláttâhtorvokuávdáást. +Eennâmtuállein já irâtteijein láá jieijâs iäláttâhtáhádâsah. +Jis omâhâš lii aassâm tâi porgâm olgoenâmijn, peerâ puáhtá uážžuđ iäláttuv meid olgoenâmijn. +Jis omâhâš lii lamaš pargoelimist, te leskâ já pärni pyehtiv uážžuđ meid kerdisajanmáávsu juávkkujieggâtáhádâsâst. +Lasetiäđuid uážuh tuu omâháá pargosaajeest. +Jis omâhâš lii jáámmám jotolâhpäärtist tâi täpitormeest, leskâ já pärni pyehtiv uážžuđ peerâiäláttuv meid täpitormetáhádâsâst. +Lasetiäđuid tun uážuh táhádâsfinnoduvâst. +Eres peerâiäláttuvah já sajanmáávsuh pyehtih vaikuttiđ Kela mäksim iäláttuvváid já aassâmtorjui. +Máávsáh viäru peerâiäláttuvâin. +Kela máksá leeskâiäláttuv tuše vuálá 65-ihásii leeskân. +Leeskâiäláttâhân kulá algâiäláttâh já máhđulâš jotkâiäláttâh. +Jis tuu puáđuh láá uceh, te tun puávtáh uuccâđ meid aassâmtorjuu. +Tun puávtáh uážžuđ leeskâiäláttuv, jis tun lah lámáš naaijâm tuu pelikuoimijn. +Ávuspelikyeimi ij pyevti uážžuđ leeskâiäláttuv, mutâ ohtsiih päärnih pyehtih uážžuđ päärni-iäláttuv. +Jis tunnust iä lamaš ohtsiih párnááh, te tun puávtáh uážžuđ leeskâiäláttuv tuše, jis +Pelikyeimi jäämmim maŋa Kela máksá algâiäláttuv suulân 328 e/mp. +Algâiäláttâh máksoo 6 mánuppaje. +Algâiäláttuv maŋa tun puávtáh uážžuđ jotkâiäláttuv. +Tot šadda vuáđumeereest já tievâsmittemmeereest. +Vuáđumeeri lii suulân 103 e/mp. +Tun uážuh tom tuše, jis tust lii huolâttemnáál tuu teikâ tuu pelikyeimi vuálá 18-ihásâš pärni. +Tievâsmittemmere uážžumân vaikutteh masa puoh tuu puáđuh. +Oles tievâsmittemmeeri lii suulân 532 e/mp. +Iäláttuv meeri puáhtá leđe ucceeb, jis tuu pelikyeimi lii aassâm olgoenâmijn. +Luuvâ lase leeskâiäláttuv ucâmist (suomâkielân). +Jis tun naajah uđđâsist ovdil ko tiävdáh 50 ihheed, te Kela jaska leeskâiäláttuv mäksim. +Talle tun uážuh kuittâg ohtân mere, mii västid 3 ive iäláttuv. +Iähtun lii, ete tun lah uážžum leeskâiäláttuv ucemustáá 1 ive ääigi. +Jis päärni vanhim jáámá, te Kela máksá páárnán päärni-iäláttuv. +Vanhim lii tot olmooš, kii lii aassâm parnijn já huolâttâm sust. +Vanhim puáhtá leđe enni, eeči tâi eres olmooš. +Kela máksá páárnán +päärni-iäláttuv, tassaaš ko pärni tiävdá 18 ihheed. +Jis pärni jotá uápuid váldutoimâlávt, te iäláttâh juátkoo 21-ihásâžžân räi. +Meid jáámmám vaanhim pargoiäláttâhlájádâs máksá päärni-iäláttuv. +Kela mäksim päärni-iäláttuv vuáđumeeri lii suulân 60 e/mb. +Jis kuohtuuh vaanhimeh lává jáámmám, te pärni uážžu suulân 120 e/mp. +Vuálá 18-ihásâš pärni puáhtá toos laasseen uážžuđ tievâsmittemmere, moos vaikutteh suu finnim eres peerâiäláttuvah. +Tievâsmittemmeeri lii enâmustáá suulân 91 e/mp. +Luuvâ lase päärni-iäláttuv ucâmist (suomâkielân). +Tun puávtáh uuccâđ torjuid luámáttuvâiguin, maid tun uážuh Kela siijđoin. +Tun uážuh luámáttuvâid meid Kela toimâttuvâin. +Täärhist ucâmušâst, ete moh lahtosijd tast kalgeh leđe fáárust. +Jis tun uusah torjuu luámáttuvváin, te vuolgât tom Kelan poostâ peht oovtâst lahtosijguin. +Viimeksi muokattu 2.3.2020Sivu päivitetty 15.1.2020 +Jis tun poorgah pargottesvuođâ ääigi, te tuu pargopuáđuh pyehtih vyelediđ pargomarkkântorjuu tâi vuáđupeiviruuđâ mere. +Tun puávtáh kuittâg tiänáđ 300 eurod mánuppaajeest, já tot ij vyeleed torjuu mere. +Koronaepidemia ääigi lii uážžum tiänáđ 500 eurod mánuppaajeest adai eenâb ko ovdil. +Almoot pargotiijmijd já pargopeeivijd Kelan. +Kela uážžu tiäđuid pargopuáđuin meiddei puáturegisterist já ana taid ävkkin ucâmušâi kieđâvušmist. +Maaŋgah torjuuh iä vaaigut pargomarkkântorjui. +Toh láá ovdâmerkkân pärnilase, elettemiše, áigápuátutoorjâ, aassâmtoorjâ tâi vádulâštoorjâ. +Puárásijiäláttâh puáhtá leđe pargoiäláttâh, aalmugiäláttâh teikâ kuohtuuh. +Almoogiäláttâhhân máksoo puárásijiäláttâh álgá 65 ive avveest. +Irján já Iŋgá lává naaijâm. +Suái lává kuohtuuh puárásijiäláttuvâst. +Irján uážžu pargoiäláttuv 1 300 e/mp. +Sun ij uážu aalmugiäláttuv ijge táhádâsiäláttuv. +Iŋgá lii tipšom kuhháá párnáid pääihist. +Sun uážžu pargoiäláttuv 500 e/mp já aalmugiäláttuv suulân 370 e/mp. +Te Iŋgá uážžu iäláttuv ohtsis suulân 870 e/mp. +Sunjin ij kuulâ táhádâsiäláttâh. +Luuvâ lase pargoiäláttuv ucâmist (suomâkielân). +Jis tust lii vuoigâdvuotâ aalmugiäláttâhân, te tun puávtáh meridiđ, ete vááldáh-uv tom toledum puárásijiäláttâhhân ovdil ko tun tiävdáh 65 ihheed. +Toledum puárásijiäláttuv uážžu, jis lii tiävdám 63 ihheed. +Toledum iäláttâh lii pisovávt ucceeb ko aalmugiäláttâh, mii álgá 65-ihásâžžân. +Iäláttâh kiäppán 0,4% jyehi mánuppaajeest, moin tun toledah tom. +Kannat väldiđ muuneeld čielgâsin, ete mon stuárusâš toledum puárásijiäláttâh ličij. +Tun jieh taarbâš uuccâđ iäláttuv vala 65-ihásâžžân. +Te tun puávtáh maŋediđ iäláttuv älgim. +Tot aaleed iäláttuv. +Iäláttâh stuáru 0,6% jyehi mánuppaajeest, moin tun maŋedeh tom. +Jis tun lah kuhháá pargottem já šoddâm ovdil ive 1958, te tust puáhtá leđe vuoigâdvuotâ uuccâđ 62-ihásâžžân puárásijiäláttuv. +Taan tábáhtusâst iäláttâh ij kiäppán. +Mudoi tun uážuh pargottespeiviruuđâ 65-ihásâžžân räi. +Viimeksi muokattu 22.6.2020Sivu päivitetty 27.11.2019 +Puhelinpalvâlusâst tun uážuh Kela hiäđoid lohtâseijee persovnlii ravvim já stivrim. +Palvâlemäššitobdee väärrid tunjin táárbu mield jotteemääigi já tuu tarbâšem tuulhâ ášástâllâm várás. +Muštâl ohtâvuođâpivdemist tuu noomâ já puhelinnummeer sehe tom, ete mon sämikielân tun tarbâšah palvâlem. +Ele vuolgât šleđgâpostáin persovnlijd tiäđuid. +Kela sämikielâ mättee virgeolmooš tâi Kela ornim tulkkâ suáittá tunjin vâi puáhtá sooppâđ ášástâlmist. +Suáittu Kela palvâlemnumerân máksá +Meid vyerdim rááiđust máksá. +Máávsuh miärášuveh tuu operaattor hoodij mield. +Jis tun kiävtáh sárnumpakkeet, te kannat tärhistiđ tuu operaattorist, ete kuleh-uv 020-algâsiih suáituh toos. +Viimeksi muokattu 30.11.2020Sivu päivitetty 14.1.2020 +Jis tun puáccááh já tarbâšah tuáhtár tipšo, te tun puávtáh moonnâđ kieldâ tiervâsvuođâkuávdážân tâi priivaat tuáhtárân. +Kela máksá iärásij lasseen uási čuávuváin koloin: +Kela ij sajanmäävsi tipšo almos tiervâsvuođâhuolâttâsâst ađai tipšo tiervâsvuođâkuávdáást teikâ pyecceiviäsust. +Toos lasseen Kela máksá tiänásmonâttem, mii šadda jieijâs puácuvuođâst tâi puáccám päärni tipšomist. +Jis tun lah pargoost, te tun puávtáh eelliđ meid pargoadeleijee ornim pargotiervâsvuotâhuolâttâsâst. +Toos lasseen táhádâsfinnoduvah vyebdih priivaat puoccâmtáhádâsâid puáccám várás. +Jis pärni puáccáá já taarbâš tuáhtár tipšo, te tun puávtáh tuálvuđ suu tiervâsvuođâkuávdážân tâi priivaat tuáhtárân. +Kela sajanmáksá uási priivat tuáhtár máávsuin. +Kela ij määvsi tipšoid tiervâsvuođâkuávdáást. +Jis vuálá 10-ihásâš pärni puáccáá kivkked, te tun puávtáh pääcciđ tipšođ suu koskâpuddâsii tipšoriijân. +Tot puáhtá pišteđ enâmustáá 4 pargopeeivi. +Pargoadeleijee ij taarbâš mäksiđ päälhi koskâpuddâsii tipšoriijâ ääigist. +Kelagin ij määvsi torjuu taan ääigist. +Jis tun tipšoh pyeccee tâi vádulii vuálá 16-ihásii päärni, te tun puávtáh uuccâđ Kelast sierânâstipšoruuđâ. +Iähtun lii, ete tun koolgah leđe pargoost meddâl +Sierânâstipšoruttâ lii siämmáá stuárusâš ko puoccâmpeiviruttâ. +Päärni ahe, puácuvuotâ, tipšosaje já tipšo muddo vaigutteh toos, ete puávtáh-uv uážžuđ tom. +Ucâmušâst kalga leđe fáárust tuáhtár čäällim D-tuođâštus, mast agâstâlloo tárbu uásálistiđ päärni tiipšon. +Uusâ sierânâstipšoruuđâ 4 mánuppaje siste tipšo älgimist. +Luuvâ lase sierânâstipšoruuđâ ucâmist (suomâkielân). +Jis tust lii Kela-korttâ, te tun uážuh tooin sajanmáávsu tipšokoloin maaŋgâin priivaat tuáhtársajattuvâin. +Návt tun jieh taarbâš uuccâđ sajanmáávsu sierâ. +Kela addel Kela-koortâ puohháid, kiäh kuleh Suomâ sosiaaltoorvon. +Korttâ lii nuuvtá, já tot postâduvvoo pááikán. +Puávtáh tiiláđ Kela-koortâ palvâlemnumerist 020 692 204 (suomâkielân). +Jis tun mađhâšah eres Euroop enâmijn, te tust lii pyeri leđe fáárust eurooplâš pyecceetipšokorttâ. +Puávtáh tiiláđ eurooplii pyecceetipšokoortâ Kela ášástâllâmpalvâlusâst. +Puávtáh meid suáittiđ palvâlemnumerân 020 692 204 (suomâkielân). +Korttâ lii nuuvtá. +Tot vuolgâttuvvoo pááikán. +Jis tun puáccááh kivkked, te čääiti koortâ já persovntuođâštus olgoenâmijn tipšosaajeest. +Korttâ tohhee EU-enâmijn, Eta-enâmijn já Sveitsist. +Ovdil määđhi kannat väldiđ čielgâsin, ete maht mon-uv enâmist kalga toimâđ, jis puáccáá. +Luuvâ lase eurooplii pyecceetipšokoortâ kevttimist olgoenâmijn (suomâkielân). +Jis tust ij lah eurooplâš pyecceetipšokorttâ fáárust, te tun puávtáh uuccâđ sajanmáávsuid maŋeláá Kelast. +Toos lasseen táhádâsfinnoduvah vyebdih mätkitáhádâsâid, moh sajanmäksih tipšokoloid. +Viimeksi muokattu 7.7.2020Sivu päivitetty 18.12.2019 +Jis puácuvuotâ pištá kuhháá, te kalga smiettâđ, ete maht puátteevuođâst tahhoo. +Ko tun lah uážžum puoccâmpeiviruuđâ 60 argâpeivid, te Kela seelvât, ete puávtáččij-uv vajoidittem išediđ tuu puácuvuođâ. +Jis tun lah uážžum puoccâmpeiviruuđâ 150 argâpeivid ađai masa 6 mánuppaje, te tun uážuh Kelast reeivâ, mast muštâleh vajoiditmist. +Jis tuu mielâst oro, ete tun tarbâšah vajoidittem, te tun puávtáh meid jieš väldiđ ohtâvuođâ tuu tipšoo tuáhtárân, pargotiervâsvuođâtuáhtárân tâi Kelan. +Puoccâmpeiviruttâ máksoo táválávt enâmustáá 300 argâpeivid. +Jis tuu puácuvuođâst tâi váádust šaddee pargonavcâttesvuotâ juátkoo jiehke tun pyevti uážžuđ puoccâmpeiviruuđâ, te tun puávtáh uuccâđ argonavcâttesvuotâiäláttuv. +Tom puáhtá mäksiđ pargoiäláttâhlájádâs, Kela tâi kuohtuuh. +Kela máksá pargonavcâttesvuotâiäláttuv, jis tun jieh lah lamaš pargoelimist tâi jis tun jieh uážu tuárvi iäláttuv pargoiäláttâhlájádâsâst. +Pargonavcâttesvuotâiäláttuv uážžumân vaaikut +Jis tun jieh paste maccâđ paargon jiehke uážu iäláttuv, te almottât pargo- já iäláttâstoimâttâhân ađai PI-toimâttâhân pargottes pargo-occen. +Almottât majemustáá čuávuváá peeivi puoccâmpeiviruuđâ nuhâmist. +Návt tun puávtáh uážžuđ pargottesääigi peiviruuđâ, ko tun vuárdáh miärádâs tuu pargonavcâttesvuotâiäláttuvâst. +Jis tun lah pargotteskasa jeessân, te uusâ tiänáspeiviruuđâ tuu jieijâd pargotteskassaast. +Viimeksi muokattu 3.2.2020Sivu päivitetty 7.1.2020 +Kela máksá puácuvuođâ ääigi puoccâmpeiviruuđâ. +Tun puávtáh uážžuđ puoccâmpeiviruuđâ, jis tun lah 16-67-ihásâš jiehke tuu puácuvuođâ tiet paste porgâđ. +Puoccâmpeiviruttâ máksoo táválávt ton maŋa, ko tun lah lamaš pyeccen 10 peivid. +Jis tun lah irâtteijee, te tun puávtáh uážžuđ puoccâmpeiviruuđâ jo tolebáá. +Jis tun uážuh puoccâmluámu ääigi päälhi, te Kela máksá puoccâmpeiviruuđâ tuu pargoadeleijei. +Puoccâmpeiviruuđâ mere meriduvvoo tuu puáđui mield. +Peiviruuđâ meeri rekinistoo táválávt viäruttâsâst pahudum pargopuáđui mield. +Ihepuáđuh uáivildeh tuu puáđuid 12 mánuppoojij ääigist. +Jis tuáhtár kaavnât, ete tun lah pargonavcâttes ovdâmerkkân vyesimáánu 2020 rääjist, Kela rekinist puoccâmpeiviruuđâ mere toi puáđui mieldi, maid tun lah uážžum 1.4.2019-31.3.2020. +Ihepuátun rekinistojeh ovdâmerkkân päälhih, iratteijee puáđuh, pargottesvuotâtorjuuh já mottoom eres torjuuh. +Meid uáppuruuđâ uážžoo uáppee puáhtá uuccâđ puoccâmpeiviruuđâ. +Peiviruttâ máksoo táválávt 6 peeivi ohhoost. +Rekinist rekinistempalvâlusâst, ete mon ennuv tun suulân puávtáh uážžuđ puoccâmpeiviruuđâ (suomâkielân). +Tun puávtáh meid koij��diđ lase palvâlemnumerist 020 692 204. +Tuáhtár lii kavnâttâm Sáárá pargonavcâttem 14.4.2020 rääjist. +Puoccâmpeiviruttâ vuáđuduvá puáđoid 1.3.2019-29.2.2020. +Taam ääigist Sáárá tiänáseh láá lamaš 2 500 e/mp (brutto) já luámuruttâ 1 125 e (brutto). +Ihpuátun rekinistojeh 12 mp x 2 500 e + 1 125 e = 31 125 e. Puoccâmpeiviruttâ lii suulân 70% ihepuátun rekinistum puáđuin. +Sáárá uážžu puoccâmpeiviruuđâ suulân 65 e/pv. +Uusâ puoccâmpeiviruuđâ 2 mánuppaje keejist pargonavcâttesvuođâ älgimist. +Puoccâmpeiviruttâ máksoo enâmustáá suulân ive ääigi. +Jo ovdil tom seelvâtškyetih, ete ličij-uv vajoiditmist iše tuu puácuvuođâ tipšoost. +Jis tun lah pargee, te Kela pivdá tuu toimâttiđ pargotiervâsvuođâtuáhtár čäällim ciälkkámuš tuu pargonaavcâst já máhđulâšvuođâin juátkiđ pargostâd. +Ciälkkámuš tarbâšuvvoo majemustáá talle, ko puoccâmpeiviruttâ lii maksum 90 argâpeivid. +Motomijn tábáhtusâin Kela puáhtá mieđettiđ jotkâääigi puoccâmpeiviruutân. +Tággáár tile puátá oovdân, jis tun lah uážžum puoccâmpeiviruuđâ enâmusääigi ađai suulân ive já maccâm paargon. +Tun huámmášah kuittâg, ete tuu puácuvuotâ iästá ain porgâm. +Talle Kela puáhtá mäksiđ lase puoccâmpeiviruuđâ vala 50 peivid. +Tot váátá kuittâg tom, ete tun lah lamaš pargoost ohtânmaanoost 30 peivid ađai suulân mánuppaje ton maŋa, ko puoccâmpeiviruttâ lii nuuhâm. +Viimeksi muokattu 27.5.2020Sivu päivitetty 23.12.2019 +Jis tun lah lamaš pargoelimist ucemustáá 8 ihheed, te tun puávtáh uážžuđ rävisolmoošškovlimtorjuu. +Tom ij mieđeet Kela, peic Työllisyysrahasto. +Jis tun uážuh rävisolmoošškovlimtorjuu ucemustáá 8 oho ääigi, te Kela puáhtá mieđettiđ tunjin uáppuloovnâ staatâtáhádâs. +Táhádâs lii 650 e/mp. +Kela sajanmáksá almos tâi priivaat tiervâsvuođâhuolâttâsân rahtum määđhi koloid, jis tun moonah tiipšon puácuvuođâ, äpittesvuođâ tâi šoddâdem keežild. +Vajoiditmân rahtum maađhijd Kela sajanmáksá, jis vajoidittem vuáđuduvá Kela tâi almos tiervâsvuođâhuolâttâs adelem vajoidittemmiärádâsân. +Määđhih sajanmáksojeh táválávt aldemuu tipšosajan já hälbimus mađhâšemvyevi mield. +Jis fáárust kalga leđe läiđejeijee tâi perruujeessân, te tun puávtáh uuccâđ sajanmáávsu meid sii mätkikoloin. +Kela ij sajanmäävsi talkkâsij sierâ viežžâmmääđhi apteekân. +Jis tun koolgah ovdâmerkkân jotolâhohtâvuođâi tiet ijâstâllâđ tipšomsaajeest, te tun puávtáh uážžuđ ijâstâllâmruuđâ. +Tot lii enâmustáá 20,18 eurod pirrâmpeeivist. +Jiešvástádâs lii 25 eurod määđhist oovtâ suundán. +Kela sajanmáksá tunjin jiešvástádâs paijeel moonnâm koloid. +Uusâ sajanmáávsu kuittâg meid vuálá 25 eurod máksám maađhijn, maid tun lah máksám ollásávt jieš. +Meid toh rekinistojeh fáárun ihejiešvástádâsân ađai mätkikáátun. +Jis tun lah máksám kalenderive ääigi mätkikoloid 300 eurod, te Kela sajanmáksá loppâive ääigi mätkikoloid ollásávt. +Jis tuu tiervâsvuođâtile tâi vááijuvliih jotolâhtileh väätih taaksi kevttim, te tun puávtáh uážžuđ tast sajanmáávsu. +Tust kalga leđe tipšolájádâs adelem tuođâštus taaksi tarbâšlâšvuođâst (Todistus matkakorvausta varten SV 67). +Tiiláá taksi kuávlulii tiilámnumerist. +Návt tun uážuh mätkisajanmáávsu tállân taaksist. +Meid vuálá 25 euro pááccám määđhih rekinistojeh njuolgist ihejiešvástádâsân. +Luuvâ lase taksimaađhijn (suomâkielân). +Tun kaavnah kuávlulijd tiilámnumerijd Kela siijdoin (suomâkielân). +Tun puávtáh čuávvuđ tunjin ive ääigi šoddâm mätkikoloid Kela ášástâllâmpalvâlusâst (suomâkielân). +Viimeksi muokattu 3.12.2020Sivu päivitetty 18.12.2019 +Kela sajanmáksá uási meid priivaat tuáhtár meridem tutkâmušâin já tipšoin. +Tágáreh láá ovdâmerkkân fysioterapia já laboratoriotutkâmušah. +Kela ij määvsi sajanmáávsu, jis tun uusah priivaat tuáhtárist tuáhtárciälkkámuš ovdâmerkkân vyeijimkoortâ, iäláttuv tâi oppâlájádâsân uuccâm várás. +Tuáhtárciälkkámušâi sajanmäksim kannat selvâttiđ Kelast. +Koijađ lase palvâlemnumerist 020 692 204 (suomâkielân). +Kela naanood tuáhtárpalhâšuumijd, tutkâmuššáid já tipšoid sajanmáávsuid. +Tun uáináh taid Kela siijdoin (suomâkielân). +Kela ij sajanmäävsi toimâttahkoloid. +Tun uážuh sajanmáávsu távjá jo vuástáväldimist, ko čááitáh tuu Kela-koortâ. +Tun puávtáh uuccâđ sajanmáávsu meid maajeeldkietân Kelast, jis tun lah máksám oles hade. +Jis tun ucâluuh tiipšon nube EU-enâmân, Eta-enâmân tâi Sveitsin, te tun uážuh tipšoost siämmáá sajanmáávsu, mon tun uážuččih västideijee tipšoost Suomâst. +Luuvâ lase tiervâsvuotâpalvâlusâi kevttimist olgoenâmijn (EU-terveydenhoito.fi, suomâkielân já tavekielân). +Kela máksá sajanmáávsu meid njäälmi já paanij tipšoost priivaat pänituáhtárist. +Puávtáh uáž��uđ sajanmáávsu pänituáhtár rähtim njäälmi já paanij tutkâmušâst jyehi nube ivveest. +Kela máksá sajanmáávsu meid priivaat pänituáhtár meridem tutkâmušâin já tipšoin. +Sajanmáksu máksoo meid priivaat tuáhtár meridem njälmihygienist palhâšuumijn. +Kela ij táválávt sajanmäävsi päniproteesáid lohtâseijee koloid. +Luuvâ lase pänitipšo sajanmáávsuin (suomâkielân). +Viimeksi muokattu 17.12.2020Sivu päivitetty 18.12.2019 +Puávtáh pivdeđ tipšolájádâsast tuođâštus taaksi tarbâšlâšvuođâst (Todistus matkakorvausta varten SV 67). +Kela miärádâs mield sämikuávlust ässee sämikielâláid sämmiláid mieđettuvvoo fastâtaksiäššigâsvuotâ Kela sajanmäksim taksimaađhij várás. +Miärádâs vuáđuduvá säämi kielâlaahân, ijge sämikielâlâš äššigâs taarbâš tom uuccâđ sierâ. +Viimeksi muokattu 15.12.2020Sivu päivitetty 23.12.2019 +Kela uárnee vajoidittemkuursâid sierâ meid sämikielâláid. +Talle kurssâ tuálloo suomâkielân já tulkkojuvvoo táárbu mield jieškote-uv sämikielân. +Tun puávtáh uuccâđ sämikielâláid vajoidittemkurssáid luámáttuvváin Kuorâttâllâmmiäldásâš vajoidittem KU 132smn. +Viimeksi muokattu 14.9.2020Sivu päivitetty 7.1.2020 +Tun puávtáh ucâluđ pargottesvuođâ ääigi škovliittâsân tâi hárjuttâlmân. +Návt tun pyeredah jieijâd máhđulâšvuođâid uážžuđ pargo. +Tun puávtáh uážžuđ torjuu meid škovlim jâ hárjuttâllâm ääigist. +Pargo uážžum ovdedeijee palvâlusah láá +Koijâd lase pargo uážžum ovdedeijee palvâlusâin PI-toimâttuvâst (te-keskus.fi). +Soovâ uásálistmist škovliittâsân tâi hárjuttâlmân já räähti pargo uážžum ovdedeijee vuávám +PI-toimâttuvváin. +PI-toimâttuvváin soppum škovlim já hárjuttâllâm ääigist tun puávtáh uážžuđ tuu torjui meiddei aledem. +Aledem puáhtá finniđ enâmustáá 200 peeivist. +Tun puávtáh motomijn tiilijn uážžuđ kolosajanmáávsu mätkikoloid já eres koloid ton ääigist, kuás tun uásálistáh škovliittâsân tâi eres tooimân. +Kela puáhtá mäksiđ sajanmáávsu reeseepttalkkâsijn, maid tuáhtár tâi pyecceitipšoo lii meridâm tuu puácuvuođâ tiipšon. +Sajanmáksu máksoo ton maŋa, ko algâjiešvástádâs lii olášum. +Algâjiešvástádâs lii 50 eurod ivveest. +Kela ij määvsi sajanmáávsu puoh talkkâsijn. +Tun kaavnah Kela siijdoin tiädu sajanmäksimnáál talkkâsijn (suomâkielân). +Apteekijn já Kelast lii meid ääigitásásâš tiätu algâjiešvástádâs meereest, mon tun lah máksám. +Ko algâjiešvástádâs lii olášum, te apteek keeppid talkkâs haddeest Kela mäksim sajanmáávsu. +Loppâuási haddeest tun máávsáh jieš. +Uási talkkâsijn kulá čujoshaddevuáhádâhân. +Tááid talkkâsáid lii meridum čujoshaddejuávkku já čujoshadde. +Talkkâs vyebdimhadde puáhtá leđe stuárráb ko čujoshadde. +Kela kuittâg máksá sajanmáávsu čujoshade mield. +Siämmáá čujoshaddejuávhust láá talkkâseh, moh láá koskânis lonottemtoháliih. +Tun puávtáh lonottiđ reseptân merkkejum talkkâs apteekist västideijee, mutâ häälbib talkkâsân. +Apteek ij uážu lonottiđ talkkâs, jis talkkâs merideijee kiäldá lonottem. +Jis talkkâsist ij lah čujoshadde, te tun finniih sajanmáávsu vyebdimhade mield. +Tuáhtár meridem taalhâs máksá 30 eurod. +Taalhâs kulá čujoshaddejuávkun, mast čujoshadde lii 10 eurod. +Kela máksá sajanmáávsu 40% čujoshaddeest ađai 10 eurost. +Sajanmáksu lii tienuuvt 4 euro. +Tun máávsáh jieš loopâid ađai 26 eurod. +Apteekist lii kuittâg fálusist siämmáálágán mutâ häälbib taalhâs. +Tot máksá tuše 10 eurod. +Jis tun lonottah tuu talkkâs toos, tun uážuh 4 euro sajanmáávsu já máávsáh jieš talkkâsist tuše 6 euro. +Motomijn talkkâsijn tun puávtáh uážžuđ sierânâssajanmáávsu, mii lii stuárráb ko vuáđusajanmáksu. +Tom uážžu tiätu vaigâdvuođâi já kuhesáigásij puácuvuođâi tiipšon meridum talkkâsijn. +Vuoigâdvuođâ sierânâssajanmááksun kalga uuccâđ Kelast. +Tun tarbâšah tađe várás tuáhtár čäällim B-ciälkkámuš. +Talhâssajanmáávsu puáhtá uážžuđ meid motomijn raavâdvalmâštuvâin. +Sajanmáávsu raavâdvalmâštuvâin uážžu ovdâmerkkân mielkkiallergia tâi njommâsemhemâdâs pyeccee. +Vuoigâdvuođâ sajanmááksun raavâdvalmâštuvâin uážžu Kelast. +Jis tun koolgah uástiđ ennuv talkkâsijd, te tun puávtáh uážžuđ lasesajanmáávsu talhâskoloid. +Talhâskoloi jiešvástádâs lii 579,78 eurod. +Ko tuu sajanmaksum talkkâsijn mäksim talhâskoloh maneh taan sume paijeel, tun uážuh njuolgist apteekist lasesajanmáávsu tuu talkkâsijn ive loopâ räi. +Lasesajanmáksu uáivild tom, ete tun máávsáh talkkâsist tuše 2,50 euro, veikâ tot ličij tivrâsub. +Tun puávtáh uuccâđ lasesajanmáávsu Kelast meid maajeeldkietân. +Tun puávtáh čuávvuđ tunjin ive ääigi šoddâm taalhâskoloid Kela ášástâllâmpalvâlusâst (suomâkielân). +Jis tun ááiguh uástiđ talkkâs nube EU-enâmist, Eta-en��mist tâi Sveitsist, te tun puávtáh pivdeđ tuáhtárist sierâ talhâsmiärádâs, mooin puáhtá uástiđ talkkâs olgoenâmijn. +Tun puávtáh uuccâđ sajanmáávsu olgoenâmijn ostum talkkâsist maajeeldkietân Kelast. +Sajanmáávsu uážžum váátá, ete taalhâs lii tuhhiittum sajanmäksimnáál Suomâst. +Viimeksi muokattu 11.1.2021Sivu päivitetty 18.12.2019 +Sämikielâlii äššigâsâst lii säämi kielâlaavâ mield vuoigâdvuotâ finniđ Kelast palvâlem jieijâs kielân. +Kela uárnee ášástâlmân táárbu mield tuulhâ. +Tun puávtáh meid váldásmittiđ nube ulmuu hoittáđ tuu aašijd Kelast. +Jis tun tarbâšah tulkkum, te vääldi ohtâvuođâ Kelan. +Palvâlemäššitobdee väärrid tunjin táárbu mield jotteemääigi já tuulhâ ášástâllâm várás. +Tun puávtáh ášástâllâđ mon peri Kela palvâlemsaajeest tâi suáittiđ mii puhelinpalvâlusân. +Kela-aašijd puáhtá hoittáđ nube peeleest väldikirjijn, hiätukoccen tâi vyeliahasii päärni huolâtteijen. +Tun puávtáh adeliđ nube ulmui vuoigâdvuođâ hoittáđ aašijd tuu peeleest ađai váldásmittiđ suu. +Váldásmittem puáhtá adeliđ oovtâ tâi maaŋgâ ulmui. +Tun puávtáh adeliđ nube ulmui vuoigâdvuođâ hoittáđ Kelast puoh tuu hiätuaašijd. +Tun puávtáh meid raijiđ vuoigâdvuođâ tiätu hiäđui tâi aašij hoittáámân. +Väldikirje puáhtá leđe vyeimist tuáistáážân tâi meriääigi. +Väldikirje puáhtá rähtiđ tevdimáin luámáttuv Väldikirje aašij hoittám várás Kelast. +Väldikirje puáhtá rähtiđ meid rijjâhámásávt. +Tun puávtáh váldásmittiđ nube ulmuu hoittáđ tuu ääši meid njálmálávt. +Njálmálii váldásmittem kuáská táválávt tuše oovtâ ášástâllâmtován. +Hiätukoccee puáhtá hoittáđ nube peeleest Kela-aašijd puhelimist, palvâlemsaajeest já poostâ peht. +Hiätukoccee ij pyevti hoittáđ nube peeleest aašijd Kela viermiášástâllâmpalvâlusâst tâi šleđgâpoostâ peht. +Huolâtteijee puáhtá hoittáđ puoh vuálá 15-ihásii päärni aašijd. +Jis pärni lii 15-17-ihásâš, te sun puáhtá hoittáđ ašijdis jieš tâi huolâtteijee puáhtá hoittáđ taid suu peeleest. +Huolâtteijee ij paste hoittáđ vyeliahasii päärni aašijd viermist, ađai ucâmušâid kalga vuolgâttiđ poostâ peht tâi pyehtiđ palvâlemsajan. +Viermist puáhtá kuittâg uuccâđ sosiaaltoorvon kullum (varrim olgoenâmáid) já tiiláđ páárnán eurooplii pyecceetipšomkoortâ. +Huolâtteijee puáhtá meid selvâttiđ suu vyeliahasii päärni aašijd puhelimist. +Viimeksi muokattu 4.2.2020Sivu päivitetty 14.1.2020 +Pargottesvuotâpeiviruttâ puáhtá leđe tiänáspeiviruttâ tâi vuáđupeiviruttâ. +Tiänáspeiviruuđâ stuárudâh rekinistoo tiänásij mield. +Puávtáh uážžuđ tiänáspeiviruuđâ, jis kuulah pargottesvuotâkaasan. +Ovdâmerkkân sierâ áámmátsuorgijn láá távjá jieijâs pargottesvuotâkasah. +Láá meiddei pargottesvuotâkasah, moid puáhtá kuullâđ kii peri. +Kela ij määvsi tiänáspeiviruuđâ, já tom jieh uusâ Kelast. +Tiänáspeiviruuđâ puáhtá mäksiđ, jis tun lah lamaš tuárvi kuhháá pargottesvuotâkasa jeessân já tust olášuvá pargoost orroom iähtu. +Pargoost orroom iähtu olášume meerhâš tom, ete tun lah lamaš tuárvi kuhháá pargoost ovdil pargotteemmin pääccim. +Tiänáspeiviruttâ máksoo enâmustáá 400 peivid. +Jis tun lah lamaš pargoost vuálá 3 ive, te tun puávtáh uážžuđ tiänáspeiviruuđâ enâmustáá 300 peivid. +Koijâd lasetiäđuid tiänáspeiviruuđâst tuu jieijâd pargottesvuotâkassaast tâi Pargottesvuotâkasai ohtsâšseervist (tyj.fi, suomâkielân). +JJis tun jieh lah pargottesvuotâkasa jeessân jiehke uážu tiänáspeiviruuđâ, te Kela máksá vuáđupeiviruuđâ. +Tot máksoo enâmustáá 400 peivid. +Jis tun lah lamaš pargoost vuálá 3 ive, vuáđupeiviruttâ máksoo enâmustáá 300 peivid. +Vuáđupeiviruuđâ finniimân láá raijiittâsah, jis tun lah vuálá 25-ihásâš. +Täärhist PI-toimâttuvâst, ete puávtáh-uv uážžuđ vuáđupeiviruuđâ. +Luuvâ lase vuáđupeiviruuđâ ucâmist (suomâkielân). +Vuáđupeiviruttâ lii 33,78 eurod peeivist, já tot máksoo 5 peeivist ohhoost. +Jis tust láá päärnih, tun uážuh pärnialedem. +Tot lii 5,30-10,03 eurod peeivist tađe mield, kalle päärni tust láá. +Tun máávsáh vuáđupeiviruuđâst viäruid. +Vuáđupeiviruutân puáhtá mäksiđ aledemuási, jis tun uásálistáh PI-toimâttuvváin soppum tooimân. +Vuáđupeiviruuđâ aledemuási lii 4,80 eurod peeivist. +Vuáđupeiviruutân máksoo enâmustáá 200 peeivist. +Tun puávtáh rekinistiđ Kela viermisiijđoin, mon ennuv vuáđupeiviruuđâ tun uážuh (suomâkielân). +Pargottesvuotâpeiviruttâ máksoo motomijn tábáhtusâin meid talle, ko tun lah olgoenâmijn já uusah tobbeen pargo. +Vâi tun uážuh vuáđupeiviruuđâ, te tust kalga olášuđ pargoost orroom iähtu. +Pargoost orroom iähtu olášuvá, jis +Meid porgâm monnii eres EU- tâi Eta-riijkâst tâi Sveitsist puáhtá rekinistiđ mieldi. +Pargoost orroom iähtun pyehtih rekinistiđ fáárun pargo meid kuhheeb ääigist ko 28 mánuppaajeest, jis: +Irâtteijest lii jieijâs pargoost orroom iähtu. +Jis tun lah irâtteijee, te täärhist vuáđupeiviruuđâ iävtuid Kelast. +Tun puávtáh koijâdiđ lase palvâlemnumerist 020 692 210. +Uđđâivemáánu 2021 rääjist áámmátollâškoovlâi já ollâopâttuvâi uáppeeh kalgeh mäksiđ Kelan tiervâsvuođâtipšommáávsu. +Uđđâivemáánu 2021 rääjist meiddei áámmátollâškoovlâi uáppeeh uážžuh tibi tiervâsvuođâtipšom YTHS:st. +Tiervâsvuođâtipšommáksu lii 35,80 eurod luuhâmpaajeest ivveest 2021. +Tun koolgah mäksiđ tiervâsvuođâtipšommáávsu, jis tust lii vuoigâdvuotâ kevttiđ YTHS palvâlusâid. +Tun puávtáh kevttiđ YTHS palvâlusâid, jis tun oopah áámmátollâškoovlâst tâi ollâopâttuvâst já tun lah almottâttâm mieldi orron uáppoid. +Máávsu kalga mäksiđ, jis tun oopah +Uápputorjuu finnim tâi eres puáđuh iä vaaigut toos, ete kalga-uv tiervâsvuođâtipšommáávsu mäksiđ. +Tiervâsvuođâtipšommáávsu kalga mäksiđ kuohtii (2) ivveest. +Kela ij vuolgât máávsust reekkig. +Tun koolgah jieš mušteđ mäksiđ tom. +Tiervâsvuođâtipšommáávsu kalga mäksiđ vuossâmuu tove kiđđâluuhâmpaajeest 2021. +Määvsi kiđđâluuhâmpaje máávsu majemustáá 31.1.2021. +Tun puávtáh mäksiđ máávsu viermist Kela ášástâllâmpalvâlusâst. +Viimeksi muokattu 2.12.2020Sivu päivitetty 6.5.2020 +Kela palvâlemsaajeest tun uážuh Kela hiäđoid lohtâseijee persovnlii ravvim já stivrim. +Tun puávtáh meid kyeđđiđ ucâmuš tâi ášástâllâđ äššigâskiäččusáin. +Tun puávtáh meid väridiđ ääigi Kela palvâlemsajan (suomâkielân). +Väärrid ääigi, jis tuu eellimtile muttoo já tun tarbâšah ravvuid Kela torjui ucâmist jiehke kaavnâ tuu tarbâšem tiäđu ovdâmerkkân Kela viermisiijđoin. +Tun kaavnah palvâlemsoojij, ášástâllâmsoojij já Virtu-soojij ohtâvuotâtiäđuid já ávusorroomaaigijd palvâlemsaje ucâmist (suomâkielân). +Ášástâldijn Kela palvâlemsaajeest vääldi fáárun persovntuođâštus, tego vyeijimkorttâ tâi passâ. +Jis tun hoittááh nube ulmuu ääši, te tun tarbâšah tuu persovntuođâštus lasseen ohtâlistum väldikirje taan ulmust. +Luuvâ lase Kela-aašij hoittáámist nube peeleest. +Ášástâllâmsaje lii Kela já eres almolij ornijdumij oovtâst paijeentoollâm palvâlemsaje. +Tobbeen tun uážuh Kela uuccâmluámáttuvâid já tieđettemčáállusijd, tun puávtáh kyeđđiđ ucâmuš já finniđ almos uápistem hiäđuin sehe Kela viermipalvâlusâi kiävtust. +Virtu-palvâlemsaajeest tun puávtáh kevttiđ viermipalvâlusâid sehe printtiđ, kopijistiđ já skannađ äššikiirjijd nuuvtá. +Virtu-palvâlemsaajeest tun uážuh meid älkkeht ohtâvuođâ Kela káiduspalvâlusân. +Viimeksi muokattu 31.8.2020Sivu päivitetty 14.1.2020 +Kela tuárju adoptiopäärni vaanhimijd masa siämmáánáál ko biologisijd vaanhimijd. +Adoptiovaanhimeh iä pyevti uážžuđ enijruuđâ, mutâ sij uážžuh vaanhimijruuđâ kuhheeb ääigi ko táválávt. +Vaanhimijruttâ máksoo ton peeivi rääjist, ko tun uážuh adoptiopäärni tuu tiipšon. +Adoptiopäärni eeči puáhtá toollâđ ejijriijâ tego eres-uv eejih. +Jis adoptistáh päärni olgoenâmijn, te tun puávtáh uuccâđ Kelast torjuu adoptio koloid. +Luuvâ lase adoptiotorjuu ucâmist (suomâkielân). +Tun puávtáh uážžuđ torjuu tuu piäiválij škovlâmaađhij várás, jis tun čođâlditáh +Torjuu puáhtá uážžuđ, jis +Jis tun kiävtáh Waltti-jotoluv, škovlâjođettem tâi jieš uárnejum jotteemvyevi, te tun puávtáh uážžuđ škovlâmätkitorjuu, veikâ koloh liččii vuálá 54 e/mp. +Waltti lii mätkikorttâ, main tun puávtáh mäksiđ maađhijd maaŋgâ päikkikoddeest. +Škovlâjođettem uáivild tom, ete oppâlájádâs tâi kieldâ uárnee tunjin škovlâjođettem tâi uástá tunjin mätkiliipuid škovlâmääđhi várás. +Tun máávsáh maađhijn jieš ain jiešvástádâs, mii lii ucemustáá 43 e/mp. +Waltti-bussimaađhijn já škovlâjoođeetmijn jiešvástádâs lii kuittâg enâmustáá 43 e/mp. +Teevdi ucâmuš škovlâmätkitorjust já tooimât tom jieijâd oppâlájádâsân. +Kela máksá torjuu tuu jotteemvyevi mield njuolgist liipu vyebdei, oppâlájádâsân tâi tunjin. +Jis tun kiävtáh buusi, te tun uážuh tuu oppâlájádâsâst uástutuođâštus. +Ko tun uástáh mätkiliipu uástutuođâštussáin, te tun máávsáh liipust enâmustáá 43 e/mp. +Tun koolgah uuccâđ škovlâmätkitorjuu jyehi luuhâmive sierâ. +Luuvâ lase škovlâmätkitorjuu ucâmist (suomâkielân). +Ollâškovlâuáppee puáhtá uážžuđ vuáládâs purrâmušâin raavâdviäsuin, moh láá mieldi purrâmuštorjust. +Tun uážuh purrâmuštorjuu, ko čááitáh uáppeekoortâ tâi Kela purrâmuštoorjâkoortâ. +Vajoiditmáin pyeredeh pargonaavcâ já toimânaavcâ, jis toh láá hiäjusmâm. +Kela uárnee vajoidittem já tuárju tuu áigápuáđu vajoidittem ääigi. +Kela lasseen vajoidittem uárnejeh ovdâmerkkân tiervâsvuođ��kuávdááh já pyecceeviäsuh, pargoiäláttâslájádâsah já pargo- já iäláttâstoimâttuvah. +Tun puávtáh tiäđuštâllâđ tuáhtárist tâi Kelast, ete kiän ornim vajoidittem tun puávtáh uuccâđ. +Puávtáh meid koijâdiđ lase palvâlemnumerist 020 692 205 (suomâkielân). +Kela ornim vajoidittem lii +Tun kaavnah Kela ornim vajoidittemkuursâid Kela siijđoin (suomâkielân). +Tun kaavnah vajoidittempalvâlusâi pyevtitteijeid Kela siijđoin (suomâkielân). +Áámmátlâš vajoidittem lii uáivildum pargoahasáid, kiäin puácuvuođâ lii hiäjusmittám tâi lii vyerdimist, ete puáttee iivij ääigi hiäjusmit pargonaavcâ tâi oppâmnaavcâ. +Vajoidittem ulmen lii ovdediđ pargoost vaijeem tâi paargon maccâm. +Vajoidittem puáhtá meid išediđ nuorâ peessâđ pargoelimân. +Uássin áámmátlii vajoidittem puáhtá uážžuđ meid išeniävuid. +Nuorâ áámmátlâš vajoidittem lii uáivildum 16-29-ihásáid, kiäin ij lah oppâm- tâi pargosaje. +Tom puáhtá uážžuđ meid, jis uápuh láá koskâldum tâi vaarâst koskâlduđ. +Vajoidittem puáhtá uuccâđ tuáhtártuođâštusttáá. +Tun puávtáh uuccâđ Kelast vajoidittempsykoterapia, jis tust lii tuáhtár kavnâttem mielâtiervâsvuođâ hemâdâs, mii hettee tuu uápuid tâi porgâm. +Iähtun lii meid, ete tun lah uážžum toos ääšimiäldásii tipšo ucemustáá 3 mánuppaje. +Toos lasseen tarbâšuvvoo psykiatrâ ciälkkámuš, mast agâstâlloo, ete mane tun tarbâšah terapia. +Kela uárnee vajoidittem- já vuáháduvhárjuttâskuursâid párnáid, nuoráid já rävisulmuid, kiäin lii puácuvuotâ teikkâ váddu. +Kuursâin uážuh tiäđu puácuvuođâst, viärdásâštorjuu sehe torjuu argâtooimâin cevzimân. +Tun puávtáh uážžuđ vättee tálhudemvajoidittem, jis tun lah vuálá 65-ihásâš já tust láá puácuvuođâst tâi váádust šaddee merhâšittee vaigâdvuođah cevziđ aargâ tooimâin. +Nevropsykologâlâš vajoidittem lii uáivildum taaid ulmuid, kiäin lii ovdâmerkkân ADHD teikkâ ovdánemhemâdâs. +Tun puávtáh uuccâđ vajoiditmân, jis tun anah, ete tuu pargonahcâ tâi toimânahcâ lii hiäjusmâm. +Tun tarbâšah táválávt meid tuáhtár čäällim ciälkkámuš. +Ciälkkámušâst eteh, ete mii puácuvuođâid tâi vááduid tust lii já mon vajoidittem tuáhtár toos avžut. +Ko tun lah finnim tuáhtárist ciälkkámuš, te tun puávtáh uuccâđ vajoidittem Kelast. +Vajoidittemruttâ tuurvâst tuu áigápuáđu vajoidittem ääigi. +Tun puávtáh uážžuđ uásivajoidittemruuđâ taggaar peeivist, kuás tun uásálistáh Kela, pyecceiviäsu teikâ pargotiervâsvuotâhuolâttas tâi sosiaalpalvâlusai ornim vajoiditmân. +Vajoidittemruttâ meriduvvoo ihepuáđui mield, siämmáá vyevist ko puoccâmpeiviruttâ. +Máávsáh vajoidittemruuđâst viäru. +Jis tuu pargopeivi lii uánidum tondiet, ete tun uásálistáh vajoiditmân, te puávtáh uážžuđ uásivajoidittemruuđâ. +Rekinist rekinistempalvâlusâst, ete mon ennuv tun suulân puávtáh uážžuđ vajoidittemruuđâ (suomâkielân). +Nuorâ vajoidittemruttâ máksoo uápui tâi eres pargoelimân čyeccee vajoidittem ääigi. +Tun puávtáh uážžuđ nuorâ vajoidittemruuđâ, jis lah 16-19-ihásâš já jis tun anah, ete tuu pargonahcâ tâi toimânahcâ lii hiäjusmâm puácuvuođâid tâi vááduid tiet. +Viimeksi muokattu 27.5.2020Sivu päivitetty 7.1.2020 +Kela torjuid puáhtá táválávt uážžuđ ton peeivi rääjist, ko tun varriih Suomân. +Motomeh torjuuh máksojeh kuittâg tuše toid, kiäh láá aassâm Suomâst tiätuääigi ovdil torjuu mieđettem. +Taah torjuuh láá ovdâmerkkân +Motomijd torjuid mieđeetdijn váldojeh huámmášumán táhádâspajeh nube EU-staatâst, Eta-staatâst tâi Sveitsist. +Tun puávtáh ovdâmerkkân uážžuđ enijruuđâ, ko lah porgâm Suomâst tâi aassâm Suomâst pisovávt 180 peivid tállân ovdil párnáá rekinistum šoddâmääigi. +Taan ááigán puáhtá tuhhiittiđ meid ääigi, kuás tun lah aassâm já lamaš puácuvuođâtáhádâsâst nube EU-staatâst, Eta-staatâst tâi Sveitsist. +Täärhist Kelast, ete kuás tun puávtáh uážžuđ Kela torjuu. +Koijâd lase palvâlemnumerist 020 634 0200. +Tun puÃĄvtÃĄh ruttÃĒdiđ tuu uÃĄpuid meid vÃĪldimÃĄin paaŋkist uÃĄppuloovnÃĒ. +Tun mÃĄÃĄvsÃĄh loovnÃĒ maasÃĒd, ko tuu uÃĄpuh lÃĄÃĄ nuuhÃĒm. +Tun puÃĄvtÃĄh uÃĄÅūÅūuđ uÃĄppuloovnÃĒn staatatÃĄhÃĄdÃĒs, jis tun uÃĄÅūuh uÃĄppuruuđÃĒ tÃĒi rÃĪvisolmooÅĄÅĄkovlimtorjuu. +StaatÃĒtÃĄhÃĄdÃĒs uÃĄivild, ete mÃĄksÃĄ loovnÃĒ maasÃĒd paaŋkin, jis tun jieh jieÅĄ paste mÃĪksiđ tom. +Kela kuittÃĒg piÃĪrÃĄ loovnÃĒ tust maŋelÃĄÃĄ maasÃĒd. +UusÃĒ uÃĄppuloovnÃĒ staatÃĒtÃĄhÃĄdÃĒs Kelast. +Tun puÃĄvtÃĄh uuccÃĒđ tom siÃĪmmÃĄst ko uusah uÃĄpputorjuu. +UÃĄppuloovnÃĒ mieđeet paŋkki. +Tun koolgah jieÅĄ rÃĄÄ‘ÃĄdÃĒllÃĒđ loovnÃĒst jÃĄ ton iÃĪvtuin, tego riÃĪntust jÃĄ maasÃĒd mÃĪksimist. +UÃĄppuloovnÃĒ staatÃĒtÃĄhÃĄdÃĒs puÃĄhtÃĄ uÃĄÅūÅūuđ meid vaanhim kulen ÃĪssee 18-19-ihÃĄsÃĒÅĄ jÃĄ jiečÃĒnÃĄct ÃĪssee vuÃĄlÃĄ 17-ihÃĄsÃĒÅĄ, veikÃĒ sun ij uÃĄÅūu uÃĄppuruuđÃĒ. +VuÃĄlÃĄ 18-ihÃĄsÃĒÅĄ uÃĄÅūÅūu loovnÃĒ 300 e/mp. +VuÃĄlÃĄ 18-ihÃĄsÃĒÅĄ taarbÃĒÅĄ vanhimij mietÃĒmÃĒÅĄ uÃĄppuloovnÃĒ paajeedmÃĒn. +18-ihÃĄsÃĒÅĄ jÃĄ tađe puÃĄrÃĄsub uÃĄÅūÅūu uÃĄppuloovnÃĒ 650 e/mp. +OlgoenÃĒmijn uÃĄppee uÃĄÅūÅūu uÃĄppuloovnÃĒ 800 e/mp. +Tun meridah jieÅĄ, ete pajedah-uv loovnÃĒ jÃĄ mon ennuv loovnÃĒ tun pajedah ain hÃĪÃĪvild. +UÃĄppuloovnÃĒ riÃĪntuh lasettuvvojeh lovnÃĒsuumÃĄn ton ÃĪÃĪigi, ko tun uÃĄÅūuh uÃĄpputorjuu. +Ko tun jieh innig uÃĄÅūu uÃĄpputorjuu, te tun uÃĄÅūuh paaŋkist reekkig riÃĪntui jÃĄ loovnÃĒ mÃĪksim vÃĄrÃĄs. +LuuvÃĒ lase uÃĄppuloovnÃĒ staatÃĒtÃĄhÃĄdÃĒs ucÃĒmist (suomÃĒkielÃĒn). +Kela puÃĄhtÃĄ mÃĪksiđ uÃĄsi tuu uÃĄppuloovnÃĒst, jis tun čođÃĒlditÃĄh ollÃĒÅĄkovlÃĒtotkos meriÃĪÃĪigi siste. +Tot nabdoo uÃĄppulovnÃĒpuÃĄrÃĄttÃĒssÃĒn. +UÃĄppulovnÃĒpuÃĄrÃĄttÃĒs lii 40% tast uÃĄppuloovnÃĒ meereest, mii mana paijeel 2 500 eurod. +UÃĄppulovnÃĒpuÃĄrÃĄttÃĒsÃĒst lii enÃĒmusmeeri. +EnÃĒmusmeeri lii kiddÃĒ tast, ete mon vijđes totkos tun lah čoÄ‘ÃĄldittÃĄm. +Tun puÃĄvtÃĄh uÃĄÅūÅūuđ uÃĄppulovnÃĒpuÃĄrÃĄttÃĒs, jis puoh čuÃĄvuvÃĄÃĄh iÃĪvtuh tiÃĪvdojeh: +TÃĄvÃĄlÃĄvt jieh taarbÃĒÅĄ sierÃĒ uuccÃĒđ uÃĄppulovnÃĒpuÃĄrÃĄttÃĒs. +Jis tun lah algÃĒttÃĒm tuu uÃĄpuid nuvt kuhes ÃĪÃĪigi tassaaÅĄ, ete jieh pyevti uÃĄÅūÅūuđ uÃĄppulovnÃĒpuÃĄrÃĄttÃĒs, puÃĄvtÃĄh uÃĄÅūÅūuđ totkos čođÃĒldittem maŋa kepidem viÃĪrui mÃĪksimist. +Tot nabdoo uÃĄppulovnÃĒkeeppidmin. +Tun puÃĄvtÃĄh uÃĄÅūÅūuđ uÃĄppulovnÃĒkepidem, jis čođÃĒlditÃĄh ollÃĒÅĄkovlÃĒtotkos meriÃĪÃĪigi siste. +UÃĄppulovnÃĒkepidem lii viÃĪrukepidem. +Ko tun mÃĄÃĄvsÃĄh uÃĄppuloovnÃĒ paaŋkin maasÃĒd, te mÃĄÃĄvsÃĄh uÃĄppulovnÃĒkepidem mere ucceeb viÃĪruid. +UÃĄppulovnÃĒkepidem lii 30% ton uÃĄppuloovnÃĒ meereest, mii mana paijeel 2 500 eurod. +UÃĄppulovnÃĒkeeppidmist lii enÃĒmusmeeri. +EnÃĒmusmeeri lii kiddÃĒ tast, mon vijđes totkos tun lah čođÃĒldittÃĄm. +Tun puÃĄvtÃĄh uÃĄÅūÅūuđ uÃĄppulovnÃĒkepidem, jis puoh čuÃĄvuvÃĄÃĄh iÃĪvtuh tiÃĪvdojeh: +TÃĄvÃĄlÃĄvt jieh taarbÃĒÅĄ sierÃĒ uuccÃĒđ uÃĄppulovnÃĒkepidem. +Rekinist jieÅĄ rekinistempalvÃĒlusÃĒst, ete mon ennuv suulÃĒn tun puÃĄvtÃĄh uÃĄÅūÅūuđ uÃĄppulovnÃĒkepidem (suomÃĒkielÃĒn). +Jis tun lah jooskÃĒm tuu uÃĄpuid jÃĄ tust lÃĄÃĄ uccÃĒ puÃĄÄ‘uh jÃĄ uÃĄppulovnÃĒ, tun puÃĄvtÃĄh uuccÃĒđ Kelast riÃĪnttutorjuu. +Talle Kela mÃĄksÃĄ tuu uÃĄppuloovnÃĒ riÃĪntuid nuuvt, ete tun jieh taarbÃĒÅĄ mÃĪksiđ taid Kelan maasÃĒd. +Viimeksi muokattu 29.9.2020Sivu pÃĪivitetty 3.12.2019 +17 ihheed tiävdám uáppee puáhtá uážžuđ uáppuruuđâ. +Vuálá 17-ihásâš puáhtá uážžuđ uáppuruuđâ oppâmateriaallase. +Uáppuruuđâ miärán vaigutteh +Ucemus uáppuruuđah láá 8-39 e/mp. +Tom puáhtá uážžuđ 17-19-ihásâš uáppee, kote áásá vanhimijdiskuin. +Pärnittes uáppee stuárráámus máhđulâš uáppuruttâ lii 253 e/mp. +Uáppuruuđâst kalga mäksiđ viäru. +Tun jieh kuittâg koolgâ mäksiđ tuu uáppuruuđâst viäru, jis tust iä lah eres puáđuh. +Luuvâ lase uáppuruuđâ ucâmist (suomâkielân). +Jis tun lah vuálá 18-ihásii párnáá huolâtteijee, tuu uáppuruutân lasettuvvoo huolâtteijeealadâs 101 e/mp. +Kela mieđeet tom automaatlávt. +Tun puávtáh uážžuđ oppâmateriaallase, jis čuávuvááh iävtuh tiävdojeh: +Tun puávtáh uážžuđ oppâmateriaallase jo 15- tâi 16-ihásâžžân, vâik tun jieh puávtáččih uážžuđ eres uáppuruuđâ. +Oppâmateriaallase lii suulân 47 e/mp. +Jis uážuh jo uápputorjuu, Kela mieđeet tunjin oppâmateriaallase automaatlávt. +Tun jieh talle taarbâš uuccâđ taan. +Jis jieh vala uážu uáppuruuđâ, mut puávtáh uážžuđ oppâmateriaallase, te uusâ uápputorjuu uápputoorjâucâmuššáin. +Vanhimij puáđuh pyehtih vaiguttiđ toos, ete uážuh-uv uáppuruuđâ já mon ennuv uážuh tom. +Sajasâšvanhimij teikkâ ovdâmerkkân äijih tâi ááhu puáđuh iä vaaigut uápputorjui. +Jis tuu vanhimeh láá iäránâm, Kela váldá huámmášumán taan vanhim puáđuid, kiän kulen tun aasah teikkâ kiän kulen tun lah majemuš aassâm. +Vanhimij puáđuh pyehtih vaiguttiđ tuu uápputorjui, jis +Vanhimij puáđuh sättih talle ucediđ tuu uápputorjuu mere, lasettiđ tom tâi estiđ ollásávt uápputorjuu finnim. +Jis tun aasah jiečânávt, ađai eres saajeest ko vanhimij lunne, te vanhimij puáđuh iä ucceed tuu finnim uápputorjuu, peic pyehtih styerediđ tom. +Vanhimij puáđuh vaigutteh kuittâg toos, ete uážuh-uv oppâmateriaallase. +Vanhimij puáđuh iä vaaigut uápputorjui, jis +Jis oopah ollâškoovlâst, te vanhimij puáđuh iä pyevti ucediđ uáppuruuđâ mere tâi estiđ tom finnim. +Jis tuu vanhimijn láá tuš uccáá puáđuh pyehtih kuittâg mottoom tilálâšvuođâin styerediđ uáppuruuđâ mere, te toh sättih vaiguttiđ tuu uápputoorjân nuuvt, ete styeredeh tom. +Uásipuoccâmpeiviruttâ tuárju paargon maccâm. +Uásipuoccâmpeiviruuđâ puáhtá uážžuđ olmooš, kote lii ovdil puáccám porgâm olesáigásávt, mutâ máccá pyecceeluámust paargon aalgâst uásiáigásávt. +Pargoäigi kalga kepiduđ suulân piälán oovdeb pargoääigist. +Uásiáigásâš porgâm ääigist máksoo uásipuoccâmpeiviruttâ, mii lii peeli puoccâmpeiviruuđâst. +Tun puávtáh algâttiđ uásiäigipargo tolemustáá talle, ko tun lah lamaš pyeccen 10 peivid. +Uásipuoccâmpeiviruttâ máksoo enâmustáá 120 argâpeivid ađai suulân 5 mánuppaje. +Uusâ uásipuoccâmpeiviruuđâ majemustáá 2 mánuppaje siste taan peeivist, kuás halijdah uážžud tom. +Luuvâ lase uásipuoccâmpeiviruuđâ ucâmist (suomâkielân). +Viimeksi muokattu 3.2.2020Sivu päivitetty 23.12.2019 +Tun puávtáh uuccâđ iänááš torjuid Kela ášástâllâmpalvâlusâst. +Täärhist ucâmušâst, ete moh lahtosijd tast kalgeh leđe. +Meid lahtosijd puáhtá toimâttiđ Kelan ášástâllâmpalvâlusâst viermist. +Tun puávtáh uuccâđ torjuid meid luámáttuvâiguin, maid uážžu Kela siijđoin. +Tun uážuh luámáttuvâid meid Kela toimâttuvâst. +Jis tun uusah torjuu luámáttuvváin, te vuolgât tom Kelan. +Puávtáh tipšođ masa puoh Kela-ašijdâd meiddei puhelin peht. +Jis tun lah ucâmin áigápuátutorjuu, te keejâ ton tärhibijd uuccâmravvuid Kela siijđoin. +Ko Kela lii kieđâvuššâm tuu ucâmuš, te tun uážuh pááikán reivân miärádâs tast, ete uážuh-uv torjuu. +Ko tun uusah torjuu sämikielâlii luámáttuvváin, te tun uážuh automaatlávt miärádâs sämikielân. +Kela máksá torjuu tuu paŋkkitilin. +Tun puávtáh keččâđ torjui máksupeeivijd meid Kela siijđoin (suomâkielân). +Jis tuu eellim muttoo, tot puáhtá vaiguttiđ Kela torjuid. +Muttum puáhtá kuoskâđ ovdâmerkkân asâmân, puáđoid, porgâmân tâi perrui. +Mušte almottiđ nubástusâin Kelan. +Puávtáh toohâđ tom viermist, puhelimist tâi toimâttuvâst. +Tuu ovdâsvástádâs lii visásmittiđ jieijâd peeleest, ete Kelast láá olmâ tiäđuh kevttimnáál. +Talle toorjâ máksoo tunjin olmâ stuárusâžžân. +Jis Kela máksá torjuu liijkás ennuv puástutiäđui tiet, te tom kalga peerrâđ tust maasâđ. +Jis Kela miärádâsâst lii tuu mielâst feilâ, tun puávtáh uuccâđ nubástus miärádâsân. +Tun uážuh miärádâsreeivâ mield ravvuid tast, ete maht nubástus occoo. +Jis tust láá koččâmušah, te vääldi vistig ohtâvuođâ Kelain. +Viimeksi muokattu 12.1.2021Sivu päivitetty 13.1.2020 +Tun puávtáh uážžuđ vádulâštorjuu, jis tust lii kuhesáigásâš puácuvuotâ tâi váddu. +Kela árvuštâl vuoigâdvuođâ torjui ohtâgâslâš táárbuid mield. +Vuálá 16-ihásâš pärni puáhtá uážžuđ vádulâštorjuu, jis sust lii kuhesáigásâš váddu tâi puácuvuotâ. +Iähtun lii, ete pärni taarbâš tipšo eenâb ko tiervâs pärni. +Tipšo tárbu kalga pišteđ ucemustáá ihepele. +Luuvâ lase vuálá 16-ihásii vádulâštorjuu ucâmist (suomâkielân). +16 ihheed tiävdám olmooš puáhtá uážžuđ vádulâštorjuu, jis suu toimânahcâ lii hiäjusmâm ucemustáá ive pištee ääigi. +Iähtun lii lasseen, ete váddu tâi puácuvuotâ toovvât hemâdâs sehe lasseet iše, stivrim já kocceem táárbu. +Luuvâ lase 16 ihheed tiävdám ulmuu vádulâštorjuu ucâmist (suomâkielân). +Váldutoimâlávt iäláttuvâst orroo olmooš puáhtá uážžuđ tipšotoorjâ, jis suu toimânahcâ lii hiäjusmâm ucemustáá ive pištee ääigi. +Lasseen tarbâšah puácuvuođâ tâi váádu tiet iše, stivrim tâi kocceem. +Tipšotorjuu mereh láá: +Luuvâ lase iäláttuv uážžum tipšotorjuu ucâmist (suomâkielân). +Puávtáh uuccâđ vuoigâdvuođâ tulkkumpalvâlusân, jis tust lii kulo-, uáinu- tái sárnumváddu ja tun tarbâšah taan tiet tulkkum. +Puávtáh tiiláđ tuulhâ oppâmân, pargoelimân tâi puđâldâssáid. +Tuulhâ vievâst iäráseh iberdeh ete maid tun eeđah já tun iberdah iärrásijd. +Lasetiäđuh vádulij tulkkumpalvâlusâst (suomâkielân). +Luuvâ, ete maht tun uusah vuoigâdvuođâ kevttiđ vádulij tulkkumpalvâlus (suomâkielân). +Viimeksi muokattu 27.1.2021Sivu päivitetty 7.1.2020 +Puávtáh táválávt uážžuđ Kela torjuid, jis aasah Suomâst pisovávt tâi poorgah Suomâst tienuuvt, ete pälkki lii ucemustáá suulân 726 eurod mánuppaajeest. +Spiekâstâs lii, jis aasah Suomâst mutâ poorgah nube Euroop union staatâst. +Talle jieh táválávt uážu Kela torjuid. +Ko tun varriih Suomân aassâđ, te torjui uážžumân vaaigut tot, ete varriih-uv Suomân +EU-staatah láá +Stuorrâ-Britannia iäránij EU:st 1.2.2020. +Luuvâ lase taan fáádást Kela siijđoin (suomâkielân). +Eta-staatah láá +Staatah moiguin Suomâst lii sosiaaltorvosopâmuš láá +Torjuu finniimân vaaigut toos lasseen tot, ete varriih-uv Suomân +Jis tust lii vuoigâdvuotâ Kela hoittám puácuvuotâtáhádâsân, tun finniih Kela-koortâ. +Tun aasah Suomâst pisovávt, jis tust lii tääbbin eidusâš aassâmviste já päikki já jis tun oroh ucemustáá pele tuu ääigist tääbbin. +Ko tun varriih Suomân, te Kela árvuštâl, ete mon pisovávt tun aasah Suomâst. +Árvuštâlmist váldoo huámmášumán tuu olestile. +Olestilán vaigutteh ovdâmerkkân čuávuvááh ääših: +Jis tun varriih Suomân koskâpuddâsávt, te tust ij lah táválávt vuoigâdvuotâ Kela torjuid. +Ovdâmerkkân torvosajeoccest ij lah vuoigâdvuotâ Kela torjuid. +Viimeksi muokattu 4.2.2021Sivu päivitetty 17.1.2020 +Viermiášástâllâmpalvâlusâst tun puávtáh +Uusâ hiäđu, vuolgât lahtosijd já almoot nubástusâin. +Palvâlus tuáimá suomâkielân já ruotâkielân. +Čáládât ášástâllâmpalvâlusân jieijâd viermipaŋkkitubdâlduvâiguin tâi tuu puhelin moobiilvisásmitmáin. +Sämikielâ spesiaalpustaveh iä vaidâlitteht vala tooimâ ášástâllâmpalvâlusâst. +Tun puávtáh kuittâg toimâttiđ Kelan sämikielâlij äššikiirjijd (ucâmušah, lasečielgiittâsah) ášástâllâmpalvâlus saavâ lahtosin. +Jis tust lii vuoigâdvuotâ Suomâ sosiaaltoorvon, te tun puávtáh uážžuđ táválávt siämmáid torjuid, maid tun uážuččih Suomâst. +Olgoenâmáid pyehtih mäksiđ ovdâmerkkân pärnilase, enijtorjuu já eres pärniperrui torjuid. +Puoh Kela torjuid iä kuittâg määvsi olgoenâmáid. +Puávtáh uuccâđ Kelast eurooplii pyecceetipšokoortâ. +Ko tust lii tot, tun uážuh tipšo aakuut puácuvuotân EU-staatâst, Eta-staatâst tâi Sveitsist. +Tun puávtáh tiiláđ koortâ viermist. +Tun puávtáh tiiláđ koortâ viermist meiddei párnásâd. +Tun puávtáh tiiláđ koortâ meiddei palvâlemnumerist 020 692 204. +Jis tun uážuh iäláttuv já varriih pisovávt olgoenâmáid, Kela máksá tunjin aalmugiäláttâh já peerâiäláttâh enâmustáá ive ääigi varriimist. +EU-staatáid, Eta-staatáid, Sveitsin tâi sosiaaltorvosopâmušstaatáid värrejeijei Kela máksá iäláttuv kuittâg táválávt kuhheeb ääigi. +Pargonavcâttesvuotâiäláttâh máksoo tuše EU-staatáid, Eta-staatáid tâi Sveitsin. +Táhádâsiäláttuv iä määvsi, jis tun varriih pisovávt olgoenâmáid. +Pargoiäláttuvâi čoggâšuumeest já mäksimist olgoenâmáid uážuh lasetiäđu Iäláttâhtorvokuávdáást (etk.fi, suomâkielân). +Juhle lekkâmsaavâst Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi puovtij oovdân oovdeb suhâpuolvâi korrâ pargo sehe seervij tergâdis rooli kulttuur siäilumist. +Sun meid tiäduttij nuorâ taaidârij merhâšume, kiäh rähtih ohtsâškodálii já siärvuslii taiđuu moodeern teknologia vievâst, jyehih tiäđu sämmilijn aaibâs uđđâ vuovijn já pasteh raččođ väldikulttuur lääččim stereotypiaid sämmilijn. +Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi uáiná sämmilij puátteevuođâ čuovvâdin: "Sämiaalmug puátteevuotâ ij lah epivises nuuvt kuhháá, ko siäiluttep mii kulttuur áárvuid, ärbivuovijd já mii siärvuslâšvuođâ. +Mii puátteevuotâ lii čuovvâd. +Sämmilâš identiteet lii kievrâ. +Mij tiettip, ete kiäh mij lep, kost mij puáttip já kuus mij lep monâmin." +Aalmugpeeivi juhleest lávdástii sämiartisteh miätá sämikuávlu. +Juhleest juoigáin Suomâ Big Brother kištoost miänástum Andte Gaup-Juuso já kuovdâkiäinulâš Inger Marie Nilut. +Nuorttâlâškielâ kullui Jaakko Gauriloff sehe Anna Lumisalmi já Tauno Ljetoff oovdânpyehtimijn. +Juhleest lávdástii meid Aila duo, Ánnámáret Ensemble sehe Hildá Länsman, kiäin čuojâttii Erkki Feodoroff sehe Nicholas já Kevin Francett. +Rauna Paadar-Leivo mainâstij juhleest pärnivuođâ já nuorâvuođâ muštoin, lasseen juhleest oovdânpuovtii Ima Aikio-Arianaick muusikvideoh Unna guoláš čierru, Buoidda jorrá borrá já Stálu čiegát. +Andte Gaup-Juuso +Inger Marie Nilut +Jaakko Gauriloff +Aila duo +Rauna Paadar-Leivo +Anna Lumisalmi ja Tauno Ljetoff +Hildá Länsman +Ánnámáret Ensemble +Pargoost váttoo meid tave-eennâmlii sämihaldâttuv já aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâsopâmušâi já -tuáimei äššitubdâm. +Pargokován kuleh čällee- já čuákkimorniimij lasseen ohtâvuođâtoollâm sierâ enâmij sämitiggijd já Ruošâ sämiservijd sehe ääšioovdânpyehteepargoh. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki 2 457,04 - 2 560,57 eurod/mp). +Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 27.2.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ +Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. +Lasetiäđuid pargoost addel má. +haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh. +010 839 3106 teikâ puáttee parlamentaarlii rääđi saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, puh. +Sämitige já parlamentaarlii rääđi tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi +Siäđusvuáđuslâ��ân tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). +Tooimâ miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, šiev sämmilii sosiaal-, tiervâsvuođâ- já arâšoddâdemsyergi tubdâm. +Šiev haaldâtlij pargoi já ekonomiahaldâttuv tubdâm keččih hiättun. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 27.2.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. +Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi +Sämitigge lii finnim máttááttâs- já +kulttuurministeriöst staatâtorjuu sämikielâlii arâšoddâdem materiaalpaaŋki +rähtimân. +Arâšoddâdem materiaalpaargon oceh kulmâ vuávájeijee. +Haavâ keevâtlii olášuttem várás sämitigge ocá +- oovtâ nuorttâlâškielâlii vuávájeijee (100% pargoäigi) +- oovtâ anarâškielâlii vuávájeijee (100% pargoäigi) +oovtâ tavesämikielâlii vuávájeijee (70% pargoäigi) +Vuávájeijee pargoid kuleh el. +arâšoddâdemmateriaal vuávám, rähtim, +jurgâlusâi rähtim, kielâ tärhistem sehe materiaal čokkim +materiaalpaaŋkin. +Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2015 räi. +Tohálâšvuođâvátámâššân lává pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). +Pargo miänástuvvee hoittám išedeh arâšoddâdemsyergi tubdâm sehe hárjánem materiaalpargoost. +Pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV miäldásávt (vuáđupälkki 2457,04 eurod/mp). +Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24% sämikuávlu lase já hárjánemlaseh. +Vuávájeijee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. +Ucâmušah lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 27.2.2015 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid pargoost addel Sämitige má. +haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala 010 839 3106. +Čuákkim äššilistoost láá saavâjođetteijei kejâstâh, sämitige muštâlus ivveest 2014, čielgiittâsah sämikielâlii oppâmateriaalmeriruuđâ, säämi kulttuurmeriruuđâ já säämi sosiaal- já tiervâsvuođâmeriruuđâ kiävtust sehe iäru mieđettem Ilmari Tapiolan já uđđâ jeessân nomâttem sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikoodán. +Saamelaiskäräjien kokous 1/2015 esityslista +Sämimáttááttâs pargoviehân čujottum škovlimhaahâ, mii kieđâvuš kielâlávgummeetood, vuálgá joton vástuppeeivi 27.2. +Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist. +Škovliimân láá almottâttâm suulân 40 sämikielâ já sämikielâlij juávhui máttáátteijed vuáđumáttááttâsâst, luvâttuvvâst já arâšoddâdmist. +Lasseen mieldi láá almottâttâm ollâopâttâhuáppeeh. +Haahâ lii sämitige já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut oovtâstpargo já tom ruttâd Máttááttâshaldâttâs. +Oovtâstpargoost lává mieldi meid säämi ollâškovlâ, Sámi allaskuvla, já Vaasa ollâopâttâh. +Škovlim uárnejuvvoo ollâsávt aldamáttááttâssân, ohtsis nelji kyevti peeivi škovlimtilálâšvuottân. +Toh, kiäh čođâlditeh škovlim, finnejeh kuttâ (6) oppâčuágástuv, maid lii máhđulâš luuhâđ pyerrin jieijâs ollâopâttâhuápuin. +Škovlimhaavâ ulmen lii lasettiđ tiäđu já máátu kielâlávgummeetood heiviitmân sämimáttááttâsân, mii adeluvvoo Suomâst. +Kielâlávgummáttááttâs vijđedem kulá el. +Stubb haldâttâs ohjelmân. +Uđđâ vuáđumáttááttâs máttááttâsvuávám vuáđđusijn, maid Máttááttâshaldâttâs adelij juovlâmáánust 2014, kielâlávgummáttááttâsân kiddejeh eenâb huámmášume ko oovdeb vuáđđusijn. +Kielâlávgummáttááttâs ovdedem sämimáttááttâsâst lii äigikyevdil maaŋgâ suujâst. +Arâšoddâdmist kielâlávgummeetood lii lamaš kiävtust jo ive 1997 rääjist, kuás vuossâmuš vuálá škovlâahasáid uáivildum anarâškielâ kielâpiervâl vuolgij joton. +Kielâpiervâleh láá jo ohtsis oovce, main kulmâ anarâškielâlâš, kyehti nuorttâlâškielâlâš já nelji tavesämikielâlâš. +Kielâpiervâlijn käävci tuáimih sämikuávlust já ohtâ Helsigist. +Sämitigge lii selvâttâm kielâpiervâlij lekkâmmáhđulâšvuođâid meid eres kaavpugijn. +Kielâpiervâl joton vyelgim lii aldemustáá Ruávinjaargâ kaavpugist. +Kielâlávgumân kyeskee škovlimhaahâ addel säämi máttááttâspargoviehân máhđulâšvuođâid ovdediđ já jyehiđ jieijâs mättim kielâlávgum olášutmist meid máttááttâsâst. +Kielâlávgummáttááttâs vijdánem vuáđumáttááttâsân taha máhđulâ��ân arâšoddâdmist ááigán finnejum sämikielâi iäláskittem jotkum oppâkenigâsvuođâškoovlâst. +Sämikielâlâš vuáđumáttá��ttâs lii adelum Suomâst 1970-lovo pelimudo rääjist. +Uási sämikielâlâš máttááttâsâst lii keevâtlávt lamaš kielâlávgummáttááttâs miätá iheluuvij, veikâ ton iä lah virgálávt tagarin miäruštâllâm. +Väldiuási sämikielâ vuáđumáttááttâs já luvâttuv uáppein finnee kuittâg máttááttâs vieres kielâ oppâamnasin. +Iänáás uási vieres kielâ uáppein láá sämiuáppeeh, kiäid sämikielâ lii pyerebeht nubbe kielâ ko vieres kielâ. +Vieres kielâ máttááttâs ij tutkâmušâi mield pyevtit toimâlii kyevtkielâlâšvuođâ, moos kielâlávgummáttááttâssáin táválávt peesih. +Haavâ pedâgogisâš jođetteijen tuáimá FT Marja-Liisa Olthuis já äššitobdeemáttáátteijen totkee/ čuovviittâstooimâ jođetteijee Laura Arola. +Škovlimhaavâ vuossâmuu aldamáttááttâspaje ohjelm. +ww.samediggi.fi > projektit +www.oulu.fi/giellagasinstituutti/ +Jođetteijee Anni-Siiri Länsman, Giellagas-instituut anni-siiri.lansman (at) oulu.fi +Doosent, FT Marja-Liisa Olthuis, Giellagas-instituut marja-liisa.olthuis (at) oulu.fi +Totkee/čuovviittâstooimâjođetteijee Laura Arola, Giellagas-instituut/Ucjuv kieldâ +laura.arola (at) utsjoki.fi +Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, Sämitigge ulla.aikio-puoskari (at) samediggi.fi, +Sämmilij räjioovtâstpargoseminaarist, mii tollui Anarist 25.2.2015 já mon uárnejii Tave-Suomâ Kaste-ohjelm, Sämitigge já sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö, kieđâvuššii sämikielâlij palvâlusâi kvaliteet já finnimvuođâ. +Sosiaalneuvos Viveca Arrhenius sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst eeđâi uánihávt sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi räjioovtâstpargo tile: Mađe eenâb raajijd rastâldittee iästuid viggeh meddâlistiđ, tađe eenâb toh kávnojeh. +Raajijd rastâldittee tooimân kyeskee lahâasâttemubâlâsvuotâ lii muálkkáá já ana sistees EU-vuoigâdvuođâid, tave-eennâmlijd sopâmušâid já sierâ enâmij aalmuglii lahâasâttem. +Suomâst šiev vuáđu raajijd rastâldittee oovtâstpaargon adeleh el. +puáttee Soti-ornimlaahâ sehe Taa�â, Ruotâ já Suomâ koskâsâš sopâmuš räjioovtâstpargoost vuosâtipšoost sehe Laapi pyecceetipšopirrâduv já Helse Finnmark sopâmuš spesiaalpyecceetipšo palvâlusâin. +Sierâ enâmij palvâlemvuáháduvváid já lahâaasâtmân kalga uápásmuđ keevâtlij čuolmâi čuávdim tiet sehe juátkojeijee virgeomâhái koskâsâš ohtâvuođâtoollâm já tiäđujotteem palvâluskevtteid kalga visásmittiđ. +Aalmugliih tuáimeeh (ministeriö, AIL (Kela) já Valvira) kalgeh tuárjuđ já ovdediđ räjioovtâstpargo. +Kielâucceeblovvoid kullee uccâ sierânâsjuávhui tarbâšem palvâlusâi visásmitmân palvâlusâid puáhtá miäruštâllâđ EU-njuolgâdusâi miäldásâš kenigâspalvâlussân (SGEI). +Ovdâmerkkân, jis sämikielâlijd palvâlusâid finnejeh taggaar palvâlussân luokittâllum, taid ij taarbâš kištottiđ. +Ucjuv kieldâ ovdâsteijee Heidi Eriksen pahudij, ete sämmiliih sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah láá Suomâst 30 ihheed maajeeld ko verdid Taa�â tilán. +Suomâst sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem lii äšši, mii ij finnii huámmášume mediast. +Tääl sämikielâlij palvâlusâi finnimvuotâ já ovdedem láá ovtâskâs ulmui väärist. +Sämikielâlii pargee kyeddimnáál lii piejum liijkás stuorrâ nuađi. +Sämikielâlij pargei sajattuv já pargotile kalga pyerediđ. +Lasseen Eriksen puovtij oovdân táárbu finniđ äigikyevdilis tutkâmuštiäđu sämmilij tiervâsvuođâčuolmâin. +Tääl lii valmâštemnáál tave-eennâmlâš sämisopâmuš raajijd rastâldittee oovtâstpargoost. +Staatah kalgeh meddâlistiđ räjioovtâstpargo iästuid ko uárnejuvvojeh sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah sämmilijd já tai orniidijn kalgeh väldiđ vuotân kielâ lasseen meid sämmilij sosiaallijd já kulttuurlijd tiilijd. +Knut Johnsen Kárášjuv spesiaaltuáhtárkuávdáást puovtij oovdân, ete ovdil tááláá Laapi pyecceetipšopirrâduv já Helse Finnmark koskâsii vuolgâttâs- já máksučonâsemlattim sist ellii Suomâst eenâb sämikielâliih äššigâsah, ko vuáhádâh lâi eenâb oovtkiärdán. +Kristine Gaup-Grønmo Sämmilii tipšo já aitâr ovdedemkuávdáást Kárášjuuvâst mainâstij, ete sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi finnimvuođâ pyereedmân lii vala ennuv porgâhánnáá pargo. +Staatâi, kieldâi, pargoadeleijei, hoovdâi já pargei peeleest tarbâšuvvoo čonâdâttâm já ovdâsvástádâs uáiniđ sämmilij tuođâlijd kulttuurân já kielân vuáđuduvvee palvâlemtáárbuid. +Sämmilij oovtviärdásij já šiev kvaliteet palvâlusâi turviimân tarbâšuvvojeh ovdâsvástádâs väldim staatâ- já kuávlutääsist, räjioovtâstpargo sehe ohtsâš sämmilâš sosiaal- já tiervâsvuođâtipšoo škovlim. +Máttááttâs kolgâččij anneeđ sistees meid tiäđu sämmilij ärbivuáválijn tipšovuovijn. +Taa�â seminaarkyesih puovtii sahâvuáruinis oovdân vuávámnáál leijee Säämi Tiervâsvuođâsijdâ +- haavâ Finnmarkist. +Ton vievâst lii tárguttâs ovtâstittiđ spesiaalpyecceetipšo-, mielâtiervâsvuođâ- já elilâm ulmui palvâlusâid, maid fäälih sämmilijd, ubâlâsvuottân, mii váldá vuotân meid kulttuurlijd sierânâsjiešvuovijd el. +sämmilii ivejuurrâm talle ko rähtih tipšovuávám. +Taat malli ana sistees meid perruid čujottum palvâlusâid. +Finnmarkist ääsih 16 000 sämikielâlâš ässed, Ucjuuvâst já Anarist 4000. +Kuávlust láá ohtsis suulân 20 000 máhđulâš äššigâssâd, kiäh tarbâšeh sämikielâlijd spesiaaltuáhtárij palvâlusâid. +Oovtâstpargo Suomáin luhostuččij pyereest. +Räjioovtâstpargon pyevtittum sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ráhtusijd kolgâččij čielgâsmittiđ virgálii oovtâstpargosopâmuš vievâst, mon finnim ovdáničij puoh pyeremustáá Tave-eennâmlij sämisopâmuš peht. +Byrokratia kolgâččij kepidiđ já kištottemnjuolgâdusâin kolgâččij leđe máhđulâšvuotâ spiekâstiđ, vâi finnejeh ovdâmerkkân spesiaaltuáhtárpalvâlusâid fällee tipšobuusi já Säämi Tiervâsvuođâsiijdâ palvâlusâid toimâđ Suomâ sämmilijd. +Tuáhtárij vuolgâttâsvuáháduvâid kolgâččij toohâđ eenâb oovtkiärdásâ��ân sehe pyerediđ tieđettem sämikielâlijd äššigâssáid raajijd rastâldittee sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi kevttimmáhđulâšvuođâin. +Lasseen Laapi pyecceetipšopirrâduv já Helse Finnmark koskâsii sopâmuš kolgâččij vijđediđ kuoskâđ vuáđutiervâsvuođâtiipšon. +Sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargovievâ kielâ já kulttuur mättim várás kolgâččij Suomâst leđe siämmáálágán mättimkuávdáš ko Taa�âst lii tääl. +Seminaar loppâpuátusin pahudui, ete lii tárbu vuáđudiđ pargojuávkku, mii puávtáččij valmâštâllâđ oovdânpyehtim Suomâ, Taa�â já Ruotâ sämitiggijd já tuálvuđ ääši tast ain ovdâskulij säämi parlamentaarlii rääđi peht säämi ministerpargojuávkun já staatân. +Sämikielâlij já kulttuurmiäldásij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyevtittem stuárráámus hástusin láá jurdâččemvyevih sehe sämikielâlâš pargoviehâ- já reesuursvänivuotâ. +Tai vyeittimân tarbâšuvvojeh ohtsâš táttu, škovlim- já kuávlupoolitliih tooimah já ekonomâlij resurssij lasettem. +Puoh vuálgá tast, ete merideijein lii olmâlágán tiätu kuávlulijn já kulttuurlijn sierânâsjiešvuovijn. +Taa�âst láá luhostum lääččiđ maalijd, maid kannat anneeđ ävkkin meid Suomâst. +vu-vá tijme 14.00 - 17.00 čuávvoo soojijn: +Skierri - Hetta, Tuodâr-Laapi luándukuávdáš, Peuratie 15 +Kulttuurkuávdáš Sajos - Aanaar markkân, Menesjärventie 2A +Sämitige toimâttâh - Ucjuv markkân, Kieldâtáálu, Luossatie 1 +Vuáču škovlâ - Vuáčču, Ivalontie 8716 +Juáhháást lii máhđulâšvuotâ tärhistiđ olssis kyeskee vaaljâluvâttâlmân merkkejum tiäđuid njuolgist vaaljâlävdikode toimâttuvvâst puh. +teikâ eelâšmáin keččâmin vaaljâluvâttâlmist paajaapiäláin soojijn mainâšum ääigi. +Kote uáiná, et sun lii vuoigâdvuođâttáá kuođđum meddâl vaaljâluvâttâlmist teikâ sunjin kyeskee merkkim vaaljâluvâttâlmist lii puástud, puáhtá kirjálávt vaattâđ njuolgim vaaljâlävdikoddeest majemustáá cuáŋuimáánu 10. peeivi ovdil tijme 16.00. +Njuolgimmonâttâllâmravvuid finnee vaaljâlävdikode toimâttuvvâst teikâ taid puáhtá printtiđ www.samediggi.fi +Vaaljâlävdikodde +Sämitige čuákkim oovdâst Sämitige alemus meridemvääldi. +Tot čokkân 4-5 +keerdi ivveest. +Sämitige čuákkim meerrid váldunjuolgâduslávt sämitige +adelem ciälkkámušâin, iävtuttâsâin já eres peleväldimijn. +Staatârääđi +meerrid sämitige jesânin (21) já värijesânin (4) sämitiggevaaljâin +enâmustáá jienâid finnim olmo�id, kuittâg nuuvt, et jyehi sämikuávlu +kieldâst (Iänudâh, Aanaar, Suáđigil ja Ucjuuhâ) šaddeh ucemustáá kulmâ +jeessân já jieškote-uv kieldâst ohtâ värijeessân. +Sämitige čuákkim 2/2015 äššilisto +Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii uárnejum 1970-lovo algâiivij rääjist já maŋgâ tááláš sämitaaiđâr lii finnim tobbeen suu vuossâmuu lávdástemfeerim. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii áinoo jyehi ive uárnejum sämikielâlâš nuorâitábáhtus Suomâst. +Tuše ohtii tábáhtus lii uárnejum sämikuávlu kieldâi ulguubeln Ruávinjaargâst ive 2010. +Taan ive teeman lii muusik. +Koskoho parnijd láá ohjelmist teatterpargopáájáh, moiguin ráhtádâteh jo puáttee ive tábáhtusân. +Fálusist láá meid il. +räp- já ráiđukovepargopáájáh. +Koskohoeehid lekkâmtilálâšvuođâst lyeve oolâ puátih Ucjuv paarnijkuorâ Modji Anna Näkkäläjärvi-Länsman joođeetmáin, Sámi Grand Prix-vyeittee Aila Duo sehe eidu uđđâ skiäru almostittâm räpmusijkkár Ailu Valle. +Muusikteema lii väldikodálâš já Ucjuv tábáhtusâst väljejuv säminuorâi ovdâsteijee väldikodálii SOUNDS-tábáhtusân, mii tuálloo Porvoost vyesimáánust. +Ucjuv tábáhtus muusikkiišton láá almottâttâm ohtsis 21 juávkkud. +Taan ive kuhemus määđhi kyesih puátih Helsigist City sámit -seervi torjuin. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnee sämitigge oovtâstpargoost páihálii škovláin. +Tábáhtus ruttâduvvoo máttááttâs- já kulttuurministeriöst finnejum staatâtorjuin. +Taaiđâtábáhtus lekkâmjuhleh tuállojeh koskohoeehid 25.3. tme 18.30 rääjist. +Muusikkejâlmâs Ucjuvnjäälmi škoovlâst álgá tuorâstuv 26.3. tme 10.00. +Tiervâpuáttim mieldi säminuorâi ilolii tábáhtusân! +OHJELM! +Ive 2016 ornimvuárust lii Aanaar já väldikodálâš teeman teatter. +Tábáhtus uárnejuvvoo Sajosist, kost paijeel 400 čokkâmsaje auditorio já ollâtásásâš čaittâlemlyevi já tekniik fäälih tábáhtusân šiev pirrâs. +Čuávu sämitige nettisiijđoid! +Sämitige stivrâ oovdânpuovtij almosčuákkimân, ete tot mieđeet iäru Klemetti Näkkäläjärvin sämitige saavâjođetteijee pargoost, stiivrâ jeessânvuođâst já puoh luáttámuštooimâin. +Lasseen stivrâ meridij oovdânpyehtiđ sämitige čuákkimân, ete tot väljee pargo-oornig 3 § já 5 § miäldásávt sämitige eidusijn jesânijn váldutoimâlii saavâjođetteijee já táárbu mield värisaavâjođetteijee já/teikâ uđđâ stiivrâ jeessân. +Lasseen stivrâ meridij, ete Sämitigge juátká pargo ILO 169-sopâmuš ratifisistmân já ulmen lii finniđ kirjim sopâmuš ratifisistmist čuávuváá haldâttâsohjelmân. +Haldâttâs nomâttij Kietâruottâs meccikuávlu já Saana kuávlu Akwe: Kon juávkun Per-Oula Juuso, Lars-Jona Valkeapää, Anne-Maret Labba, Tuomas Aslak Juuso já Per Ande Labba. +Pirâsministeriö lii pivdám sämitige almottiđ iävtukkâsis aalmuglii IPBES (Intergovernmental Platform on Biodiversity and Ecosystem Services) -paaneel jesânin pajan 2015-2018. +Stivrâ meridij, ete Sämitige ekonomâlii tile tiet sämitigge ij pyevti luávdiđ ovdâsteijes uásálistemkoloid. +Jis pirâsministeriö luávdá sämitige ovdâsteijee koloid, te sämitigge oovdânpuáhtá ovdâsteijen pirâsčällee Anni-Helena Ruotsala. +IPBES-paaneel lii haldâttâsâi koskâsâš jiešmerideijee orgaan, mon ulmen lii nanodiđ tiettuu já politiik vuáruvaikuttâs luándu maaŋgâhámásâšvuotân já ekosysteempalvâlussáid kyeskee koččâmušâin maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim oovdedmân sehe ulmuu pyereestvaijeem já pištee ovdánem turviimân kuhes áigáduvvâst. +Stivrâ nomâttij ovdâsteijen Ucjuv kieldâ Kärigâsnjargâ-Ucjuuhâ moottorkiälkkákiäinu ekonomiavaikuttâsâi árvuštâllâm stivrimjuávkun Urpo Vuolab eidusâš jesânin já suu värijesânin Jorma Harlin. +Lasseen stivrâ nomâttij Ucjuv kieldâ Áilegas giellasiida- haavâ stivrimjuávkun eidusâš jesânin Anna Morottaja já suu värijesânin Tiina Sanila-Aikio. +Stivrâ nomâttij Suomâ Maailm mušto (Suomen Maailman muisti) -komitea ovdâsteijen Pauliina Feodoroff já suu värijesânin sämitige kulttuurčällee. +Unesco Maailm mušto -ohjelm (Memory of the World) lii ive 1992 rääjist nuurrâm registerijdis tehálumosijd äššikirje- já kirjerájuaarnijd. +Stivrâ meridij vuástáväldiđ säämi parlamentaarlii rääđi saavâjođetteijeevuođâ 1.6.2015 rääjist. +Saavâjođetteijeevuotâ pištá 16 mánuppaijeed. +Stivrâ nomâttij Pištee ruukitooimâ vááimusjuávkun eidusâš jesânin sämitige saavâjođetteijee já jesânij išedeijen lahâčällee. +Stivrâ meridij, ete Sämitigge uásálist Suomâ airâskode fáárust algâaalmugaašij pisovâš foorum 14. čuákkimân New Yorkist toin iävttoin, ete Sämitige ovdâsteijest lii máhđulâšvuotâ sahâvuárun, mast puáhtoo oovdân sämiaašij tile Suomâst. +Stivrâ nomâttij ovdâsteijen sämitige saavâjođetteijee. +Lasetiäđuid addel I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio 040-7252585, +Tooimâ miänástuvvee hoittám váátá vijđes sämikulttuur tubdâm sehe šiev eŋgâlâskielâ tááiđu. +Pargokován kuleh táválij išedeijee pargoi lasseen vättee valmâštâllâmpargoh. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/III mield (vuáđupälkki 2502,82 eurod/mp). +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 16.4.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ +Lasetiäđuid pargoost addel sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus, mii uárnejui Ucjuuvâst +njuhčâmáánu 25.-26. peeivi, lâi oppeet säminuorâi já -máttáátteijei ivnáás +tááiđui čäittim. +Muusik, mii lâi tábáhtus válduteeman, čuojâi Ucjuvnjäälmi +škoovlâ salist juáigusin, lavlun já räppin, maid čuojâldittii maaŋgah nuorâi +jieijâs muusikjuávhuh. +Sämitigge kijttá puoh taaiđâtábáhtus orniimân sierâ +vuovijn uásálistem peelijd luhostum tábáhtusâst! +Säminuorâi ovdâsteijen väldikodálii SOUNDS-tábáhtusân Porvoon väljejuvvojii ucjuvlâš Villat-juávkku +já avveellâš Čagaldahttit-juávkku. +Villat-juávkku vuálgá +väldikodálii tábáhtusân pitáinis Dan man oainnát, mon +stivrejeijen lii Niilo Rasmus. +Avveel vyelitääsi škoovlâ juávkku Čagaldahttit +vuálgá Porvoon pitáinis Čagaldahttin, mon stivrejeijen láá Maarit Niittyvuopio, Laura Niittyvuopio já +Hannu Huumonen. +Taaiđâtábáhtus nuurâi Ucjuvnjäälmi škoovlâ +sali aaibâs tievâ ulmuid tuorâstuv 26.3. +Pääihi alne lijjii säminuorah já sii +máttáátteijeeh, huolâtteijeeh já keččeeh pajeláhháá 400 olmo�id. +Uásálisteeh +pottii ohtsis paijeel 15 sierâ škoovlâst sämikuávlust já ton ulguubeln. +Sämikuávlust +uásálisteeh pottii masa jyehi škoovlâst. +Sämikuávlu ulguubeln uásálisteeh +lijjii Helsigist já Ruávinjaargâst. +Suulân peeli taaiđâtábáhtusân uásálistum +nuorâin uásálistii taaiđâtábáhtus pargopáájáid já lekkâmtilálâšvuotân, moh uárnejuvvojii +jo koskoho 25.3. +Pargopáájái válduteeman lâi teatter, moin halijdii ráhtádâttâđ +ive 2016 tábáhtusân. +Suoivâteatterpargopáájá stivrij kielâpiervâlstivrejeijee +já musijkkár Heli Aikio já eres teatterpargopáájáid elleekovestivrejeijee Pauliina Feodoroff, musijkkár-niävttár Sverre Porsanger, niävttár-toimâtteijee +Heli Huovinen já párnái TV-ohjelm Unna Junnást uápis niävttár Irene Länsman. +Uási +nuorâin finnejii uápástem ráiđukovepaargon uápásteijen kovetaaiđâr Sunna Kitti. +Uási nuorâin finnejii oppâtiijme sämikielâlii +räpmuusik syeligâsvuođáid uápásteijen musijkkár Ailu Valle. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus iälá jo viiđâd ihelovvees +já tast lii iheluuvij mield šoddâm tergâdis aareen maŋgáid nuorâ taiđuu +hárjutteijeid. +Taaiđâtábáhtus, mii uárnejuvvoo ihásávt, addel tergâdis +lávdástemvuáttámušâid já mii puoh tehálumos, jieijâskielâlijd kuldâleijeid já +keččeid. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus kiellân Ucjuuvâst lijjii puoh kulmâ Suomâst +sarnum sämikielâ. +Tábáhtus laiđiisteijen lijjii nuorttâlâškielâlâš Anna-Katariina +Feodoroff, anarâškielâlâš Martta Alajärvi já tavesämikielâlâš Tuomo Laiti. +Tábáhtus tuámmárin lijjii +nuorttâlâškielâlâš Anna Lumisalmi, anarâškielâlâš Heli Aikio já +tavesämikielâlâš Ailu Valle. +Ohtâ taaiđâtábáhtus prinsiipijn lii, ete tot +tuáimá sämikielân. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus ornij sämitigge +oovtâstpargoost Ucjuvnjäälmi škovláin. +Tábáhtus ruttâd máttááttâs- já +kulttuurministeriö. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii uási väldikodálii Nuorâ +kulttuur- tábáhtus. +Tábáhtus tekniikâst västidij Tuupa Records jođetteijen Jussi +Isokoski. +Taaiđâtábáhtusâst stipendijguin +palhâšuvvii čuávuváid juávhuid: +Gáktenieiddat: Mánu luohti +Kärigâsnjaargâ škovlâ 6-9-ihásiih, stivrejeijee +Kaaren Kitti +Hearvaduottar: Máttuid árbi +Heta škovlâ 10-15-ihásiih, stivrejeijeeh +Inga-Máret Gaup-Juuso já Anne-Maria Kukkonen +Janita & band: Ie�as geaidnu +Avveel pajetääsi škovlâ, 10-15-ihásiih, stivrejeijee +Katri Kittilä +SKT: Jåågar lij +jie'lli, One of Us, Duna Duna +Čevetjäävri škovlâ, 10-15-ihásiih, stivrejeijee +Erkka Antila já Seija Sivertsen +Giehtaruohttasa mánát: Buot jagiáiggit +Käresavvoon škovlâ, 10-15-ihásiih, stivrejeijeeh +Ulla Magga já Taina Syväjärvi +Puállâm váimu: Ääših maid monâttáim tuulân +Avveel luvâttâh, 16-20-ihásiih, stivrejeijee +Petra Kuuva +Villat: +Dan man oainnát +Ucjuvnjäälmi škovlâ, 16-20- ihásiih, stivrejeijee +Niilo Rasmus +Čagaldahttit: Čagaldahttin +Avveel vyelitääsi škovlâ, 10-15- ihásiih, stivrejeijeeh +Maarit Niittyvuopio, Laura Niittyvuopio já Hannu Huumonen +Keejâ täst TAAIĐÂTÁBÁHTUSKUUVIJD, +koveh Terhi Tuovinen. +Pargo miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš škovlim, sämikielâ táiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu. +Proojeektpargee pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/I mield (vuáđupälkki 1711,31eurod/mp). +Proojeektpargee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.4.2015 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid pargoost addel säämi muusikkuávdáá vuávájeijee Oula Guttorm p. 050 574 2765, oula.guttorm (at) samediggi.fi. +Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusiktábáhtusân čujottâsâst: www.ijahisidja.fi +Anarist 8.4.2015 Sämitigge +Sajosist uárnejuvvojeh jo kuálmád keesi ääigi sämituojij +pargopáájáh. +Kietâtyejipáájá stivrejeijee paargon kuleh rađđiđ äššigâsâid +sämituojij tuoijumist já mainâstiđ sämituojij historjást já ärbivuovijn sehe jieijâs +kietâtyejivuovijn. +Kietâtyejipáájá stivrejeijee pargosaje lii Säämi +kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist. +Pargo +miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš škovlim, sämikielâ sehe eŋgâlâskielâ +táiđu. +Hiättun lohhoo eres kielâi táiđu. +Pälkki miärášuvá Sämitige +pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/III miäldásávt (vuáđupälkki 1545,10 +eurod/mp). +Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem +mield miärášuvvee hárjánemlaseh. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ vu 4.5.2015 tme 16 +räi Säämi kulttuurkuávdáš Sajosân čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar teikâ +sajos (at) samediggi.fi. +markkânistemhovdâ Johanna +Alatorvinen, johanna.alatorvinen (at) samediggi.fi, puh. +Saijoos +tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.sajos.fi +Sämitige stivrâ merkkij tiättun Sämitige pargopyereestvaijeemkoijâdâllâm puáttus já adelij pargopyereestvajemân kyeskee ovdedemtooimâi valmâštâllâm pargoviehâpoolitlij äššikiirjij olášuttem čuávvumjuávhu pargon. +Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš lostâmedia torjuu jyehimist ive 2015 jotolâh- já viestâdemministeriön toimâttemnáál. +Stivrâ kieđâvušâi meid ciälkkámuš Suomâ meriäigiraapoorthammiittâsâst näliolgoštem meddâlistmân kyeskee aalmugijkoskâsii almossopâmuš olášutmist. +Lopâlâš ciälkkámuš adeluvvoo 24.4.2015. +Almossopâmuš ulmen lii estiđ nääli, liškeiivne, suhâtuávváá teikâ aalmuglii teikâ etnisii algâpuáttim vuáđuld tábáhtuvvee olgoštem. +Suomâ 23. raapoort adeluvvoo komitean porgemáánust 2015. +Stivrâ savâstâlâi oovdânpyehtimijn, maid taheh puáttee haldâttâsohjelmân lävdikuudij valmâštâllâm äššikirje vuáđuld. +Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš, mii kuáská motomijd poccui já luánduiäláttâsâi ruttâdmân kyeskee asâttâssáid toimâttemnáál eennâm- já meccituáluministeriön. +Ciälkkámuš kuoskâi kuulmâ sierâ asâttâshammiittâsân; staatârääđi asâttâs puásuituálu já luánduiäláttâsâi ruttâdemtorjust adelum staatârääđi asâttâs rievdâdem, staatârääđi asâttâs motomij puásuituálu já luánduiäláttâsâi ráhtustorjui uuccâmääigi älgimist sehe eennâm- ja meccituáluministeriö asâttâs puásuituálu já luánduiäláttâsâi ruttâdemtorjuu čuosâtmist adelum eennâm- já meccituáluministeriö asâttâs rievdâdmist. +Sämitigge ana asâttâsâi jotelis vuáimánšoddâdem huámášittee tergâdin. +Stivrâ nomâttij Klemetti Näkkäläjärvi sajan uđđâ ovdâsteijeid čuávuváid pargojuávhoid: +- immateriaallii kulttuuräärbi äššitobdeejuávkun Petra Magga-Vars, +- Baareents Euroarktâsii rääđi (BEAC) algâaalmugij pargojuávkun Tiina Sanila-Aikio já värijesânin Anna Morottaja. +- olmoošvuoigâdvuođâairâskoodán Anne Nuorgam já värijesânin Heikki Paltto. +- Tave-eennâmlii sämisopâmuš ráđádâllâmkoodán Juha Karhu. +- Meccihaldâttâs Laapi ráđádâllâmkoodán Yrjö Musta já värijesânin Jouko Hetta. +- Suomâ jiečânâsvuođâ 100- ivváášjuhleive proojeekt airâskoodán Tiina Sanila-Aikio já värijesânin Ulla-Maarit Magga. +Stivrâ oovdânpuovtij almosčuákkimân, ete tot mieđeet iäru Veikko Porsangerân suu pivdemist sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode, kulttuurlävdikode sehe iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode jeessânvuođâst já ete almosčuákkim väljee Porsanger sajan sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikoodán uđđâ saavâjođetteijee, kulttuurlävdikoodán uđđâ värisaavâjođetteijee sehe iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikoodán uđđâ värijeessân. +Stivrâ tuhhiittij AIL:n toimâttemnáál oovdânpyehtim, mii kuáská sämikielâlij vajoidittemkuursâi orniimân ive 2016. +Sämitigge pivdá AIL selvâttiđ, ete pyehtih-uv orniđ sämikielâlijd vajoidittemkuursâid nuuvt, ete taid iä kištottâl haahâmlaavâ vaattâm náál EU njuolgâdusâi miäldásâš kenigâspalvâlussân já ete pyehtih-uv haahâđ taid uástupalvâlussân Taa�âst. +Sämikielâlij vajoidittemkuursâi olášume stuárráámus hástusin lii lamaš tot, ete kurssáid iä lah lamaš almottâmeh. +Taat čuávu uásild tast, ete AIL lii uástám ive 2013 rääjist sämikielâlijd vajoidittempalvâlusâid el. +Rokuast, kuus sämikuávlust lii kuhes mätki já váátá maaŋgâ peeivi mađhâšem. +Stivrâ nomâttij säämi máttááttâskuávdáá Čuojat Juoigga Livđuu Leu'dde! +sämimuusik rävisolmoošškovliittâshaavâ stivrimjuávkun Anna Morottaja já värijesânin Oula Guttorm. +Stivrâ savâstâlâi Yle Säämi tiileest já meridij pivdeđ Yleisradiost sämitiggelaavâ 9 § miäldásii ráđádâllâm. +Lasetiäđuid addel Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. +Säämi parlamentaarlâš rääđi lii Suomâ, Taa�â já Ruotâ sämitiigij já Ruošâ sämmilij parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan. +Rääđi oovdâst sämmilijd aalmugijkoskâsijn ohtâvuodâin já kieđâvuš aašijd, moh kyeskih sämmiláid algâaalmugin. +Parlamentaarlii rääđi čäällimkode pargoi já eres toos lohtâseijee aalmugijkoskâsij aašij hoittám várás Sämitigge ocá +meriáigásii oovdânpyehtee +Tohálâšvuođâiähtun lii pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). +Pargo miänástuvvee hoittám váátá hiäivulii ollâškovlâtutkos, šiev sämikielâ, suomâkielâ, táru-/ruotâkielâ tááiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ njálmálii já kirjálii tááiđu. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.5.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ +010 839 3106 teikâ puáttee parlamentaarlii rääđi saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, tel. +Anarist 22.4.2015 Sämitigge +Seenaat-kidânjâsah uárnee almos, kyevtimuddosâš arkkitehtkišto Säämi kulttuurkuávdáá vuáváámist. +Kišto nubbe muddo álgá 1.9.2008 já nohá 3.10.2008. +Lase... +Anarâškielâ jurgâleijee toimâsaje lii Sämitige sämikielâ toimâttuvvâst Anarist. +Virge tohálâšvuođâvátámâšah láá sämitiggeest adelum asâttâs 5 § (1727/1995) miäldásiih. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II - IV/IV mield (vuáđupälkki 2 110,20 - 2 457,04 eurod/mp). +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ 18.5.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin: Saamelaiskulttuurikeskus Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid addel säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh. +Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsât www.samediggi.fi +Aanaar markkânist +orroo säämi kulttuurkuávdáš Sajosist uárnejuvvojeh jo kyevti keesi ääigi +uápisin šoddâm sämituojij pargopáájáh meid taan keesi. +Pargopáájáin ärbivuovijn +perustum mađhâšeijeeh peessih jieš tuoijuđ sämituojijd mätkimušton já siämmást +uáppih sämituojij historjást já ärbivuovijn kietâtyejipáájá stivrejeijee +oopâst. +Kietâtyejipáájást äššigâsah +uá��uh valjiđ jieškote-uv kietâtyejimolsâiävtuin sii mielâstuttee já tuoijuđ +tyeje mätkimušton, nuuvt ete stivrejeijee iššeed. +Kietâtyejimolsâiävtuh láá nuuvt +ärbivuáváliih ko kiävttu-ulme tááhust meid eenâb táálááš kietâtyejeh, tego +šišneest rahtum šišnesekkâ teikâ leđđest rahtum tabletlavkkâ. +Kietâtuojij +tuoijum paaldâst kietâtyejistivrejeijee maainâst sämituojij historjást já +ärbivuovijn sehe suu jieijâs kietâtyejivuovijn. +Kietâtyejipáájáh +láá uási Saijoos kulttuurlii siskáldâspyevtittem ovdedem. +Kietâtyejipáájái +tárguttâs lii lasettiđ sämituojij tubdâm já ton pehti levâttiđ tiäđu +sämmilijn algâaalmugin. +Kietâtyejipáájáid olášutteh oovtâstpargoost Sajosist orroo sämituojij +kavppijn, Duodji Shop-kavppijn. +Jieškote-uvlágáneh kietâtyejeh jieškote-uvlágán táárbun +Sämituojijn láá +kuheh ärbivyevih já almolávt sämityejjin iberdeh anotiiŋgâid, tego pihtâsijd, +pargopiergâsijd, tálutuálutävirijd, pivdoniävuid já čiiŋâid, moh láá kieđâiguin +rahtum. +Meid tááláá ääigi kietâtuojij ärbivyevih láá luánduamnâsijn, +kietâtuojijd rähtih puáris ärbivyevi mield heiviitmáin uđđâ pargovuovvijd já +uđđâ kiävtun kuávlui mield. +Sajosist äššigâs +puáhtá rähtiđ keesi ääigi jieijâs äigitaavlu raamij siste tane- teikâ +cimcâhkietleppriggee, njuškompäädi, leđđest rahtum seehâ teikâ laavhâ já +puásuinähkiseehâ ađai šišneseehâ. +Kietâtyejipáájáid olášutteh Saijoos čuovis +válduaulast máávsu vuástá. +Juávhuh kalgeh väridiđ jieijâs +pargopájáääigi, vâi sijjân puáhtá táárbu mield orniđ lasestivrejeijeid. +kietâtyejipáájáid olášutteh 1.7. +- 14.8.2015 koskâsii ääigi argâpeeivij tme +Saijoos keesi +ávusorroomääigih: +Sajos +info: vu-vá +Raavâdviäsu Lyeme: vu-vá +Duodji +shop: vu-vá tme 10-17 +Sämikirjerááju: vu-ma tme 13-19, ko-tu tme 10-17, +Lasetiäđuh: +Johanna Alatorvinen, má. +markkânistemhovdâ, +Sämikulttuurkuávdáš Sajos, +Aune Musta, toimâttâsjođetteijee, Duodji Shop, +, puh. +0400-637178, www.samiduodji.com +Sämitige stivrâ čokkânij 11.5.2015 puhelin peht. +Sämitige stivrâ kieđâvušâi oppeet Sämitige já Ucjuv kieldâ koskâsii sopâmuš, mii kuáská Ucjuv kieldâ sämikielâlijd jurgâlussáid. +Stivrâ kuulâi ääšist kielâtorvočällee já finnij tilekejâstuv. +Ääšist uárnejum ráđádâlmij mield lii puáttám oovdân, ete riehtiministeriö tárguttâssân lii peividiđ já tärhistiđ säämi kielâlaavâ. +Stivrâ meridij pääcciđ vyerdiđ riehtiministeriö vástádâs toos, ete lii-uv säämi kielâlaavâ tärhistem ohtâvuođâst máhđulâš orniđ uđđâsist meid koččâmušâst leijee ääši. +Staatâ budjetist láá riehtiministeriö válduluoka momentist 25.01.50 čujottum sämmilij kulttuurjiešhaldâšem paijeentolâmist šaddee koloid väärih, main 45 000 eurod lijjii väridum Sämitige čuákkimij já vaaljâlävdikode koloi šoddâmân sämitiggelaavâ uđâsmittem kee�ild. +Ko sämitiggelahâuđâsmittem ij olášum, 45 000 euro kevttimtárguttâs meddâlistui. +Stivrâ tuhhiittij Sämitige iävtuttâs 45 000 euro kevttimtárguttâsâst riehtiministeriön toimâttemnáál. +Sämitigge iävtut, ete 45 000 eurod mieđettuvvojeh pisovávt kevttimnáál Sämitige eidusii tooimân, el. +säämi kielâlaavâ olášutmân já haldâttuv oovdedmân. +Stivrâ tuhhiittij Sämitige toimâmuštâlus 2014 tekstâuási tilitärhisteijeid toimâttemnáál já meridij tuhhiittiđ sesâlistum toimâmuštâlus lahtosijdiskuin čuávuváá stiivrâ čuákkimist. +Sämitigge tuhhiittij lasseen kulttuurlävdikode uđđâ čuákkimvuávám já meridij sirdeđ čanosjuávkkutooimân väridum meriruuđâst 3000 eurod kulttuurlävdikode čuákkimbudjetân. +Stivrâ tuhhiittij haldâttâhhoovdâ rähtim čielgiittâs sämitige tilipaje áigásii tärhistem čuákánkiäsuraportist. +Stivrâ lii kieđâvuššâm raapoort čuákkimistis 17.2.2015 já meridij talle adeliđ čuákánkiäsuraportist adelum huámmášuumijn čielgiittâs tilitärhisteijeid. +Pargoh lohtâseh eres lasseen säämi kielâlaahân já eres pargoid, moh väätih sämikielâ äššitobdeevuođâ. +Siäđusvuáđuslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu. +Pargo miänástuvvee tipšom išedeh šiev atk-tááiđuh sehe nahcâ porgâđ jiešráđálávt já jiečânâs. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi V/III-I mield, vuáđupälkki 2043,27 - 2341,01 eurod/mp. +Ucâmušâid kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 26.5.2015 tme 16. räi čujottâssáin Saamelaiskulttuurikeskus Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid pargoost addel kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh. +Sämitiigán puáhtá uápásmuđ internetčujottâsâst www.samediggi.fi +Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah ovdániččii puoh pyeremustáá räjioovtâstpargon +Poolitlâš já haaldâtlâš räjioovtâstpargo pyeredičij sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi kvaliteet já finnimvuođâ. +Suomâ Laapist, Taa�â Finnmarkist já Ruotâ Norbottenist räjikieldâi koordinistum viärmádâttâm puávtáččij huámášittee puáránem palvâlusâi kvaliteetân. +Eres lasseen ohtsâštave-eennâmlij vuáđutiervâsvuođâhuolâttâsâst kevttum vuolgâttâsâi já máksučonâsmij vuáháduvâid kolgâččii čielgâsmittiđ já toohâđ eenâb oovtkiärdásâ��ân. +Návt turviiččii pyerebeht sämiaalmugân jieijâs kielâ já kulttuur vuotânväldee palvâlusâid. +Yläkuva:Salme Kallinen / alakuva Heidi Eriksen Kuva: +Terhi Tuovinen +Kristine Gaup-Grønmo Kuva: Terhi Tuovinen +Knut Johnsen Kuva: Terhi Tuovinen +Lasseen Laapi pyecceetipšopirrâduv já Helse Finnmark koskâsii sopâmuš kolgâččij vijđediđ kuoskâđ vuáđutiervâsvuođâtiipšon. +Tapio Kekki, Viveca Arrhenius, Sinikka Salo ja heidi Eriksen Kuva: Terhi Tuovinen +Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, Sämitige jeessân já kulttuurlävdikode saavâjođetteijee Tauno Haltta, má. +haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala já vs. kulttuurčällee Riitta Orti-Berg kollii Helsig 5.-7.5.2015 já teivâdii sierâ ministeriöi virgeulmuid. +Sämitige saavâjođetteijee já má. +haldâttâhhovdâ teivâdáin riehtiministeriöst riehtiminister Anna-Maja Henriksson sehe ministeriö virgeulmuid. +Mieldi lijjii meid värisaavâjođetteijeeh Heikki Paltto já Ulla-Maarit Magga sehe saavâjođetteijee išedeijee Inka Saara Arttijeff. +Teivâdmist savâstâllii Sämitige äigikyevdilis aašijn sehe lahâhaavâin, el. +säämi kielâlaavâ täärhistmist. +Saavâjođetteijeeh halijdii meid kijtteđ riehtiminister Henriksson suu mávsulii pargoost sämmilij pyerrin taan vaaljâpaje ääigi. +Sajasâšvuotâ álgá +Pargo miänástuvvee tipšom išedeh lájádâshuolâtteijee +tuđhos tâi västideijee +já kelijdeijee hárjánem uđđâáigásij almos viistij čurgiimist, sehe šiev vuáruvaikuttâstááiđuh já +njyeb�ilis pargohaldâšem. +Pälkki miärášuvá +sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi +VII/VI mield, vuáđupälkki 1 489,69 eurod/mp, mon lasseen máksojeh 24% +sämikuávlu lase já pargohárjánem miäldásiih hárjánemlaseh. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ vu 22.6.2015 tme 16 +Saijoos tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.sajos.fi +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ 10.6.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin: Saamelaiskulttuurikeskus Sajos, 99870 Aanaar. +Ruávinjaargâ áámmátopâttâh: Leena Fofonoff, (nuorttâsämikielâ) +Lyseonpuisto luvâttâh, Ruávinjargâ: Laura Pieski (tavesämikielâ) +Oulu lyseo luvâttâh: Maren-Elle Länsman (tavesämikielâ) +Kiuruvesi luvâttâh: Henri Ruotsalainen (aanaar kielâ) +Avveel luvâttâh: Pekka Moilanen (aanaar kielâ), Elle Kokkonen (tavesämikielâ), Leevi Olli (tavesämikielâ), Niklas Rasmus (tavesämikielâ) já Eljas Niskanen (aanaar kielâ) +Ucjuv sämiluvâttâh: Piret Järvensivu (tavesämikielâ) +Suáđigil luvâttâh: Salla Rouvinen (tavesämikielâ) +Korkalovaara škovlâ, Ruávinjargâ: Saana Vieltojärvi (tavesämikielâ) +Aanaar škovlâ: Sara Keränen (tavesämikielâ), Katariina Saijets (tavesämikielâ) +Kärigâsnjaargâ škovlâ: Jere Pieski (tavesämikielâ) +Ucjuv škovlâ: Piibe Aikio (tavesämikielâ) +Avveel pajetääsi: Iina Kyrö (aanaar kielâ), Toni Salminen (tavesämikielâ), Elina Moshnikoff (nuorttâsämikielâ) +Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil: Teemu Valle (tavesämikielâ) +Lokka škovlâ, Suáđigil: Makreta Pyhäjärvi (tavesämikielâ) +Sämitige stiipeend finnejii čuávuvááh uáppeeh: +Tavesämikielâ: Markus Laiti +Anarâškielâ: Jari Linjama +Nuorttâlâškielâ: Riikka Ljetoff ja Anna Lumisalmi +Säämi kulttuurkuávdâš Sajosist liäkkojii čájáttâssajeh sämmilijd taidâráid já vuoššâmuu čájáttâs lekkâmjuhle lâi tuorâstuv 25.6.2015, ko Petteri Laiti juhlečájáttâs lekkui olmoošjuávkun. +Lekkâmpeivi aalgij povdejum kuossijd uáivildum tilálâšvuođáin. +Tilálâsvuođâ lekkâmsaavâst Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio muštâlij, ete sämmiliih kietâtyejirähteeh já taidâreh láá oovdânpuáhtâm čájáttâsmáhđulâsvuođâ finnim Sajosân, ko Sajos lii laasâ meddei materiaallâš sämikulttuurân: "Mij oskop, ete čájáttâstoimâ lii šiev já mudágis lase Saijoos tooimân sehe tot lááčá fiijnâ raamijd sämitaidâráid já kietâtyejirähteid finniđ tuojijdâs uáinusân." +Saavâjođetteijee Sanila-Aikio lâi ilolâš, ete čájáttâstooimâ liäkká eidu Petteri Laaiti 40-ivejuhlečájáttâs: "Jyehi sämmilâš tobdá Petteri Laaiti noomâ. +Nommâ šoddâd noonâ mielâkuuvijd kietâtyejirähtest, taidârist, miäštárist, máttáátteijest, kielâ já kulttuur sirdest." Taa�â Sämitige tiervâttâs tilálâšvuotân puohtiijn Silje Karina Muotka já Henrik Olsen, kiäi maŋa sämityeji servi Sámi Duodji ry:st Petra Magga-Vars já Aune Musta tuáivuttáin Laaitin luho sunnuu sárnumvuárust. +Lekkâmtilálâšvuođâ maŋa eehid jotkui konserttáin Saijoos auditoriost. +Konsert algâttáin arktâlâs folkmuusik čuojâtteijee Niillas Holmberg & Roope Mäenpää, kiäi maŋa lyeve oolâ poođijn jyeigeeh Taa�â peln; Johan Anders Baer já Iŋgor Ántte Áilu Gaup (Áilloš). +Eehid olâttâs kullui, ko Áilloš juoigâi tilálâšvuođâ várás rahtum Petteri Laaiti juáigus. +Olmoošjuávkku pajanij čuá��ud čäittiđ mielâstumvuođâ juáigusân. +Tábáhtusâst lijjii vááijuv 200 olmo�id. +Petteri Laaiti juhlecájáttâs lii uáinusist Saijoos maaŋgâtooimâsalist 30.9.2015 räi. +Tiervâpuáttim uápásmiđ cájáttâsân! +Katso kaikki kuvat täältä. +Saamelaiskäräjien puheenjohtaja Tiina Sanila-Aikio ja Petteri Laiti. +Niillas Holmberg & Roope Mäenpää +Johan Anders Baer +Katso kaikki kuvat täältä +Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já Petteri Laiti. +Sämiráp eeči Amoc ráppáá uhkevuálásâš anarâškieláin, mon sárnooh láá onnáá peeivi áárvu mield 350-450. +Kielâ lii iäláskâm majemui kyevtlov ive äigin eromâšávt kielâpiervâltooimâ tiet. +Mikkâl eeči Matti Morottaja lii lamaš piejâmin kielâpiervâl joton. +Amoc lii kočodum anarâškielâ sänituálvoojin, mutâ sun jieš iätá, et sun tuše ohtâ olmooš iärrásij kielâ oovdân pargei juávhust. +Amoc aalgij ráppáđ anarâškielân vistig keččâlemmieláin, mutâ tot lâi sunjin meiddei luándulâs, tondiet ko tot lii suu eenikielâ. +Amoc tobdá muusik rähtim já čäällim terapiatoimân. +Anarâškielâ kevttim já ovdevem tast siämmást lii fijnâ lase. +Amoc lávástâlmin Taiga Festivaalist 2015 Tankaväärist. +Ko suomâráp aalgij leđe piivnoh 90-lovo loopâst, Mikkâl še movtáskij tast, ko tot lâi oovtâ mielâst älkkees muusikhäämi. +Sun mielâstui eromâšávt sanijguim konstušmân já teknisâš rääpin, puoh riimij máhđulâsvuođâid. +Amoc jieš lii kuvvim suu muusik "hirmâdâsräppin" ja tot huámášuvá motomij pitái mainâsijn. +Lusis rääpi lasseen Amoc lii ráhtâm meiddei tobdoid kiässeid pittáid. +Amoc kiävttá suu teevstâin ennuv viärdádâsâid ijge räähti ärbivuáválâš čurmâmlinjâšrääpi. +Sämmilâš mytologia addel sunjin motomin inspiraatio teemaid. +Mudoi sämmilâšvuotâ uáinoo Amoc musiikist tevstâi sämikielâlâšvuottân. +Suu biitij stijlâ lii maailmvijđásâš, Mikkâl ij lah irâttâm pyehtiđ sämmilâšvuođâ toid ovdâmerkkân instrumentmaailm peht. +Nube tááhust ij lah tehálâš sierriistâllâđ, et moh ääših láá sämmiliih já moh iä. +Amoc jiejâs mielâst sämmilâš muusik miäruštâllâmin pijsáá to, et muusikrähtee lii sämmilâš. +Mikkâl muusikpeeli ovdán táál pyereest. +Amoc lii álgâm lávástâllâđ táál meiddei bändijn, mii puáhtá mielâkiddiivâš lase live-fiäránân. +Bändijn Amoc lávdástâl el. +Riddu Riđđu -algâaalmugfestivaalijn 2015 Tave-Taa�âst. +Tobbeen tuálloo meiddei Inger-Mari Aikio-Arianaick stivrim "Amoc ¬- Vuosmuš" -dokumentfiilmâ vuosâeehid. +Lasseen keessiv 2015 almostuvá Amoc nubbe album, mon pargonommân lii Faabelit. +Uđđâ skiärrust lii Mikkâl mield eenâb čapis huumor já suottâs ko vuosmuš oleskukkosâš Amok-kaččâm -skiärrust. +Uđđâ skiärru lii maaaŋgâhámásâš já tast lii ohtââ meetaalpittá-uv. +Tevstâlávt uđđâ skiärru lii mainâsteijee. +Tast láá uáinuh puátteevuođâst sehe muáddi persovnlâš pitá. +Lyriikkain láá metaforah ohtsâskodálijn čuolmâin gloobaallâš tääsist. +Mudoi Amoc ij lah kiäsuttum säärnidmist ijge sun haalijd väldiđ uáivil politiikan. +-Must ij lah tyehijuurdân vaiguttiđ ulmui jurduid, iätá Mikkâl. +-Tehálumâš ulme lii rähtiđ makkuuttâstaiđuu olssân já skipárijd, já jis eres ulmuuh-uv halideh kuldâliđ, te to lii tuše šiev äšši. +Liiŋkih: +http://www.tuuparecords.fi/amoc +https://play.spotify.com/artist/5zkhOMIQEsnM3MjwzXAOWu +https://itunes.apple.com/gb/artist/amoc/id257994906 +http://riddu.no/se/program/premiere-amoc-vuosmus +https://www.youtube.com/watch?v=bCDqAq3S8ws (Amoc: Suomârâp Uarjih) +https://www.youtube.com/watch?v=-56xy7NhAm4 (Amoc: Kolle aksu) +Tekstâ já koveh: Milla Elmiina Pulska +Majemustáá peividum/ +Áile-Risten Holmberg lii šoddâm Ucjuuvâst já lii uáppâm nuorâi- já astoäigistivrejeijen Ruávinjaargâst. +Astoäigin Áile valastâl sehe puuđââld muusik. +Sun lávlu já juáigá jyehi peeivi meiddei pargostis párnáitipšon sämikielâlâš peivikiäčust Ruávinjaargâst. +Muusikvästideijen sun suáittá párnáiguim ennuv já máttát siämmáid lavluid, moh láá pááccâm mielân suu jieijâs pärnivuođâst. +-Párnááh lijkkojeh hirmâdávt lávlumân já láá nuuvt čeepih, Áile rámmoo. +Peivikiäčun puáhtá orniđ jyehilágán tooimâid mielâkuvviitâs já sämikulttuur kevttimáin. +Galddázat-juávhust lii lávlum já juáigum lasseen rahtum sämituojijd, njuárustum suopânáin já juttum ennuv mokkemaađhijn. +Párnááh láá ráhtâm meiddei suábbipoccuid, mooiguim láá sierâdâm pygálys. +Kavpugist sáttá motomin leđe vaigâd toollâđ sämikulttuur já kielâtááiđu paijeen, ko sämikielâ ij veltihánnáá kulluu kosten. +Áile-Risten pargopääihi aargâst orjâlâskielâ kulloo já sämikulttuur uáinoo. +Táál sämmiliih láá ennuv kaavpugijn já Áile mielâst sämikielâ tile puávtáččij leđe Ruávinjaargâst-uv pyereeb. +Áile vaaldij uási The Voice of Finland -raađhâkiišton, mii lâi váhá paldee fiäráán. +Áile halidičij finniđ eenâb visesvuođâ lávdástâllâmân. +Sun finnij toos hárjánem, ko lâi artistin legendaarisâš Veijo Länsman muštokonseertist. +Tobbeen lâi Veijo eellim muštâlem já suu lavlui lávlum. +Kesimáánust 2015 uárnejum konsert Nuárgám Vyelikiävŋá teermist lâi Áile mielâst liägus já ereslágán muusiktábáhtus. +Puátteevuođâst Áile halidičij lávluđ eenâb almolávt já tilálâšvuođah toos vissásávt šaddeh-uv. +Áile-Risten artistin Veijo Länsman muštokonsertist kesimáánust 2015. +https://www.youtube.com/watch?v=hi1Zd0Eu1cg (Áile-Risten: Ráhkisvuođa hávdd'al') +http://www.rovaniemi.fi/fi/Palvelut/Lasten-paivahoito/Paivakodit/Keskusta-Ounasjoen-alue/Sahanperan-paivakoti-ja-Saamenkielinen-paivakoti +http://yle.fi/uutiset/muistokonsertti_nuorena_hukkuneen_saamelaismuusikon_kunniaksi_kesakuussa/7990671 +http://yle.fi/uutiset/hirvasvuopio-laiti_veijo_lansman_muitokonsearttas_ii_leat_imas_ahte_su_lavlagat_leat_bahcan_eallit/8055460 +Tekstâ já kove: Milla Elmiina Pulska +Mikkel Näkkäläjärvi lii nuorâ politijkkár Anarist. +Aanaar lii suu mield lamaš torvolâš já pyeremuš päikki šoddâđ. +Uccâ siärvusist lii oppâm orroođ ereslágán ulmuiguim ohtâvuođâst. +Maadâ-Suomâst asâdijn Mikkel lii huámášâm meiddei, et kooskah iá tubduu, já ovdâjurduust uáinoo tavevuotâlâš njyeb�ilvuotâ. +Táál Mikkel uáppá Laapi áámmátollâškoovlâst maašintekniik, mon oppâm sun algâttij Vaasast já sirdui talle Ruávinjaargân. +Lasseen sun algâttij čohčuh 2015 stivrim oopâid Laapi ollâopâttuvvâst. +Ko Mikkel lâi Vaasast oppâmin, sun seervâi uáppeeseervijd, lâi mieldi Suomâ Säminuorah ry stiivrâst já kiäsuttui politiikan. +Tiäđulâšvuotâ lasanij já sun huámásij, et aašijd puáhtá vaikuttiđ, jis miinii ij lah riehtâ. +Mikkel tooimâi ive 2014Helsigist Suomâ uáppeekudij littoost - SAMOK ry:st värisaavâjođetteijen, kiän pargon lâi vaiguttiđ škovliittâmân já uáppei aašijd tuálvumáin saavâ ovdâskoodán já ministeriöid. +Tobbeen sun oopâi maht miärádâsrähtim tuáimá já maht pyehtiđ jieijâs aašijd oovdân sehe mon tehálâš lii valmâstâllâđ aagâid pyereest. +Mikkel lii ive 2015 Suomâ OA-nuorâidelegaatti. +Sun uusâi tom tooimâ, ko sun lii kiäsuttum meiddei maailmvijđásijd aašijd. +Mikkel toolâi sárnum Suomâ nuorâi peeleest OA almosčuákkimist New Yorkist čohčâmáánust 2015. +Lasseen Mikkel lii Demarinuorâi värisaavâjođetteijee 2014-2016. +-Jiäráskittee lii, Mikkel iätá, já lii luholâš puoh tooimâin já pargoin, moid lii peessâm. +Anarist asâdijn sämmilâsvuotâ kuulâi argâpiäiván. +Eskin ko tobbeen vuolgij meddâm, Mikkel lii huámášâm ton merhâšem já tehálâšvuođâ. +Säämi aalmug puátteevuotâ já ärbivuáválij eellimvuovij siäilum pieijih smiettâđ ereslasseen ruukiuhkij kooskâst. +Läddilum uhked eromâšávt city-sämmilijd já kaavpugijn lii vaigâd finniđ vuáđupalvâlusâid sämikielân. +Mikkel av�ut sämmilijd sárnuđ eenâb ereslasseen kielâlij vuoigâtvuođâi peeleest. +Mikkel tobdá, et kalga leđe eromâšávt toi peln, kiäin ij lah jieijâs jienâ. +Táál sun olášut suu niävdus, ko piäsá vaiguttiđ aašijd. +Sturráámuš peerustmettumvuotâ lii pirrâs tuššâdem já Mikkel haalijd leđe mieldi iirâtmin orostittiđ killáámettum toimânvyevi. +Sun lii optimist, kii haalijd kyeđđiđ puáttee suhâpuolvâid eennâm, mii lii vala eellimkiälvulâš. +http://mikkel.fi/ +https://twitter.com/nakkalajarvi +http://demarinuoret.fi/ +http://www.ssn.fi/ +http://samok.fi/ +-Mihkâljäävri Áábrámáá Raaija Henna, nuorâ nissoon oovdânpuáhtá jieijâs já álgá muštâliđ suu elimist. +Henna uáppá Ooulu pajeopâttuvvâst uáiviamnâsin anarâškielâ já valmâštuvá anarâškielâ amnâsmáttáátteijen. +Sun lii tutkâm anarâšnuorâi, ovdij kielâpiervâlpárnái, kielâlâš identiteet. +Henna tutkâmuš mield kielâ mättim lâi sijjân tegu skeŋkkâ. +Lasseen sij halidiččij ovdániđ tast sehe sárnuđ eenâb. +Gradun Henna juátká vissâ siämmáin fáddáin. +Henna ráhtá astoäigin sämituojijd. +Sun lii ráhtâm sämimácuhijd, kaperijd, lijnijd já vuodduid. +Kietâtyeijitáiđu já mááccuhmiinstâreh sirdâšuveh suhâpuolvâst nuubán já Henna še räđđee suu jieijjâs enni. +Sämimácuhij kevttimist láá ennuv noormih já kalga mättiđ árvustiđ ärbivuovvijd. +Henna puátá puásuialmaiperrust já lii fáárust poccui tipšomist ain ko puáhtá. +-Jis poccuuh iä liččij, jiem tiäđáččij kii liččim já maid porgâččim. +Heennan puásuituálu meerhâš ennuv já sun uáiná tast puátteevuođâ. +Puásuituálu lii nanosin sämmilâš kulttuurist já tast lii taggaar siärvulâšvuotâ, mon ij pyevti eressaajeest tubdâđ. +Henna lii jurgâlâm párnáikiirjijd anarâškielân. +Henna lii lamaš pargoost muáddi keesi Sämitige škovliittem- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst. +Oovtâ keesi sun jurgâlij párnáikiirjijd amarâskielân. +Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlem lii Henna mield älkkee, ko kielah lává aldaluvvâi. +Ruotâkielâst anarâskielân jurgâlem lii vist hástulâš. +Táál anarâškielâliih párnáikirjeh láá jo viehâ pyereest, nuorâikirjeh iä nuuvtgin já rävisulmuikirjeh mottoom verd. +Oppâmateriaalist lii kiljoo vänivuotâ. +Keessiv 2015 Henna jurgâlij el. +matematiikkirje anarâskielân. +Sun lii ilolâš, ete finnii jieijâs syergi pargoid já puáhtá toimâđ siärvusis ävkkin. +http://www.samimuseum.fi/anaras/yleistietoa/yleistietoa.html (Inarinsaamelaiset) +http://www.samediggi.fi/index.php?option=com_content&task=view&id=216&Itemid=254 (Inarinsaamelaiset) +http://www.samediggi.fi/index.php?option=com_content&task=view&id=158&Itemid=61&lang=finnish (Inarinsaamenkieliset oppimateriaalit) +http://www.samediggi.fi/index.php?option=com_content&task=view&id=230&Itemid=268 (Sámi gákti - Saamen puku kertoo monta asiaa) +Hildá Länsman lii ucjuvlâš nuorâ nisson, kii pajanij ulmui tiätuvuotân eromâšávt Uđđâ Muusik Kišto peht kiđđuu 2015. +Kišto vyeittee ovdâstij Suomâ Euroviisuin já Solju ulâttij UMK:st niäljâd sajan. +Hildá vaaldij kiišton uási enijnis Ulla Pirttijärvi-Länsmanáin. +Sunnuu kištopitá nommâ lâi Hold Your Colors, mast kullui meiddei juáigus. +Hildá valdâl, ete fiäráán lâi huššááš já fiijnes. +Hildá lii iällâm musiikkijn ton rääjist ko lâi pärni já sun lii šoddâm juáigumärbivuohân. +Juoigâm lii Hiildán tehálâš kiäinu olgospyehtiđ tobdoid, pirrâs já jieijâs tuávváá. +Vuossâmuu juáigusis sun rahtii 3-ahasâ��ân já vuáđuškovlâäigin suu movtijditij muusik rähtimân muusikmáttáátteijee Niilo Rasmus. +Táál Hildá uáppá Säämi Ollâškoovlâst Taa�â Kuovdâkiäinust luokamáttáátteijen. +Sun jotá siämmáá ääigi meiddei ive pištee Sämmilâšmuusik rävisolmoošškovlittâs -linjâš Ucjuuvâst. +¬-Pággu piergiđ, västid Hildá ko sun smiättá, ete maht sun asta puđâldâsâi lasseen jotteeđ kyevti škoovlâ. +Hildá haalijd uápásmuđ pyerebeht muusikân já älgiđ puátteevuođâst muusikmáttáátteijen. +Hildá lii Solju lasseen mieldi aanaarlâš Out Of The Woods -muusikjuávhust. +Out Of The Woods ráhtá rock já blues -muusik já Solju ráhtá peeleest pop-muusik. +Solju lii rähtimin skiärru, mon pitáh láá iänááš sämikielân. +Jurduuh lávluid já luáigusijd šaddeh jyehilágán tiilijn, veikkâpâ luándust jođedijn, avdoin vyejedijn tâi kirje luvâdijn. +Hildá lii eskin älgimin muusikrähten já sun lii ávusmielâsâš ereslágán máhđulâšvuođáid. +Puátteevuođâst sun kuittag haalijd rähtiđ skiärruid já pyehtiđ sämimuusik uáinusân olgoláá maailmân. +Hildá Out Of The Woodsijn lávástâlmin Anarist. +https://www.facebook.com/soljuofficial +https://www.youtube.com/watch?v=6G-ihjOuICs (Solju: Hold Your Colours) +https://www.facebook.com/officialoutofthewoods +https://www.youtube.com/watch?v=vySFefC2SpE (Hilda ja Out Of The Woods LIVE) +http://yle.fi/uutiset/taimen_vihastuu_saameksi_musiikkivideolla/6630557 +Sämitige čälleetoimâttâh lii toppum 6.-31.7.2015 koskâsâš ääigi. +Haldâttâhhoovdâ kesiluámu sajasâ��ân 1.-31.7.2015 tuáimá vs. lahâalmaičällee Kalle Varis, puh. +Tekstâ ja meccikove: Milla Elmiina Pulska +Konsertkove: Kevin Francett +Sämitige vaaljâlävdikodde muštoot, et sämitige vaaljâi 2015 iävtukkâsasâttâllâm nohá vá 7.8. tme 16. +Väljejeijeeseervi vuáđudemäššikirje/iävtukkâsucâmuš kalga leđe vaaljâlävdikoddeest Anarist Sajos toimâsaajeest nomâttum äigirääji räi (čujottâs: Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Menesjärventie 2A, 99870 AANAAR). +Väljejeijeeseervih kalgeh väldiđ taan ääši vuotân aainâs talle, ko toimâtteh äššikiirjijd poostâ pehti. +Vaaljâlävdikoddeest ij lah eres toimâsaje, mast äššikiirjijd váldáččii vuástá. +Jienâvuoigâdvuođâlâš puáhtá kuullâđ tuše oovtâ väljejeijeesiärván, tâi mudoi suu nommâ sihâstuvvoo meddâl puoh väljejeijeeseervijn. +Väljejeijeeseervi äššialmast lii máhđulâšvuotâ tievâsmittiđ tâi njuolgiđ ucâmuš tiäđuid vu 11.8. tme 16 räi. +Iävtukkâsasâttâllâmluámáttuvah kávnojeh Sämitige internetsiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi/vaalit já taid uá��u meid Säämi kulttuurkuávdáš Sajos Infoost. +Vaaljâäššikirjij merisajan toimâttem visásmitmân vaaljâlävdikodde pivdá 1.8.2015 maŋa värrejeijeid já meid tađe ovdil olgoenâmijn värrejeijeid toimâttiđ peividum čujottâstiäđuidis vaaljâlävdikoodán šleđgâpoostâ pehti ( +), puhelimáin (010 839 3185, 010 839 3195, 010 839 3189) tâi poostâ pehti (Sämitigge / Vaaljâlävdikodde, Menesjärventie 2A, 99870 AANAAR). +Vaaljâäššikirjeh postâduvvojeh kirjejum reivân jyehi jienâstemvuoigâdvuođâlâ�ân 7.9.2015 rääjist. +Jienâstemvuoigâdvuođâlâš puáhtá jienâstiđ maaccâtmáin vaaljâäššikiirjijd poostâ pehti tegu +ovdebijn-uv vaaljâin. +Poostâ pehti vuolgâttum äššikirjeh kalgeh leđe vaaljâlävdikode toimâttuvâst +Anarist majemustáá 5.10.2015 ovdil jienâirekinistem algâttem. +Jienâstemvuoigâdvuođâlâš puáhtá meid macâttiđ jieijâs vaaljâäššikiirjijd persovnlávt 21.9.- +2.10.2015 koskâsii ääigi vaaljâlävdikode toimâttâhân; +Aanaar, Sajos, Menesjärventie 2A. +Jienâsteijest lii máhđulâšvuotâ siämmáá náálá ko almolijn vaaljâin-uv jienâstiđ eidusii vaaljâpeeivi +vaaljâsoojijn pasepeeivi 4.10.2015 tme 10.00-18.00 ton sämikuávlu kieldâst, mii lii merkkejum +vaaljâluvâttâlmân suu päikkikieldân. +Vaaljâpeeivi jienâstem uárnejuvvoo: +Hetta: Iänuduv kieldâtáálu, Ounastie 165 +Aanaar: Kulttuurkuávdáš Sajos, Menesjärventie 2A +Ucjuuhâ: Sämitige toimâttâh, Kieldâtáálu, Luossatie 1a +Vuáčču: Vuáču škovlâ, Ivalontie 8716 +Ulmuuh, kiäh láá sämikuávlu lájádâsâin tipšoost sehe toh ulmuuh, kiäh láá pääihist tipšoost, ege +mudoi puávtáččii jienâstiđ, uá��uh táárbu mield išedeijee tipšosaajeest jienâstem várás. +Ääšist kalga +väldiđ ohtâvuođâ vaaljâlävdikode toimâttâhân čuj. +Anarist 7.8.2015 Vaaljâlävdikodde +Sämitige čäällimkodde šadda kuulmâ toimâttuvâst: +Almos toimâttâh hoittáá ekonomia-, pargojuávkku- já eres almoshaaldâšmân kullee aašijd. +Sämikielâ toimâttâh olášut säämi kielâlaavâ (laahâ 1086/2003, asâttâs 108/2004) miäldásijd pargoid. +Tot ana huolâ laavâst uáivildum jurgâlusâi tooimâtmist jieškote-uv virgeomâháid já lájádâssáid, iššeed virgeomâhijd já lájádâsâid sämikieltáiđusâš tuulhâi hahâmist sehe eres säämi kielâlaavâst uáivildum pargoin sehe čuávu säämi kielâlaavâst asâttum mittomerij olášume já taha táárbumield alguid sämikielâ kevttim oovedmân. +Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh valmâštâl já olášut lävdikode kieđâvuššâm aašijd. +Tot västid sämikielâlâš oppâmateriaal vuáváámist, valmâštâlmist já jyehimist, säminuorâi taaidâtábáhtus orniimijn, almostit sämimáttááttâs lovottuvâid já tuálá ohtâvuođâ sämimáttááttâs uárnejeijee kieldáid já škovláid sehe máttááttâs haaldâšmân. +Toimâttâh valmâštâl já olášut meiddei säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan čuákkimij aašijd já uáslist säämi máttááttâshaldâšem tave-eennâmlâš ohtsâšpaargon. +Toimâpääihih +Sämitige čäällimkode váldutoimâpäikki lii Anarist. +Sämitiggeest láá uálgitoimâpääihih meiddei Iänuduv já Ucjuv kirkkosiijdâin. +Aikio Niilo Arvo Johannes +Aikio Jouni (Veikko Jouni Johannes) +Avaskari Anu Aino-Sisko Maarit +Feodoroff Veikko Armas +Guttorm Aslak Aimo +Hetta Jouko Iisakki +Holmberg Aslak Niilonpoika +Juuso Per-Oula +Juuso Tuomas Aslak +Jääskö Neeta Inari +Kelahaara Mirka Onerva +Keskitalo Pigga Päivi Kristiina +Kustula Kirsti Maarit +Kyrö Kari (Martti Kari Johannes) +Lallukka Carita (Taru Carita) +Lumisalmi Erkki Leo +Länsman Asko Tapani +Länsman Ásllat Ovlla (Aslak Uula) +Magga Ulla-Maarit (Ellen Ulla-Maarit) +Magga Petra Biret (Petra Biritta Katariina) +Morottaja Pentti Antero +Nuorgam Anne (Mirva Anne Marjatta) +Paltto Heikki Yrjänä +Pekkala Pekka Tapani +Pieski Pentti Ilmari +Porsanger Veikko Antero +Saijets Janne (Jan) +Sanila Tanja +Sanila-Aikio Tiina +Sara Saara Magreta +Sujala Antti Tapani +Tapiola Eila Magga +Tapiola Nilla Samuli +Valkeapää Nihkolas (Johan Nihkolas) +Valkeapää Sámmol (Henrik Samuel) +Valle Pentti Viljo Heikki +Anarist 12.8.2015 Vaaljâlävdikodde +Nanodum sämitigevaljâi 2015 iävtukkâsluvâttâllâm lii dokumentpaaŋkist, liŋkki: Nanodum iävtukkâsluvâttâllâm. +SÄMETIGGE IÄVTUKKÂSLUVÂTÂLLÂM 2015 +Nummeer Iävtukkâs nommâ Árvu, áámmát tâi toimâ Päikkikieldâ +2 Avaskari Anu Aino-Sisko Maarit Sosionomi, uáiváditteepargee Aanaar +3 Paltto Heikki Yrjänä Puásuialmai, irâtteijee Aanaar +4 Tapiola Eila Magga Luokamáttáátteijee Ucjuuhâ +5 Aikio Jouni Kuálásteijee - puásuialmai Aanaar +6 Pieski Pentti Ilmari Sämikielâlâš tieđetteijee Helsig +7 Valkeapää Sámmol Lehtor Aanaar +8 Hetta Jouko Iisakki Puásuialmai Suáđigil +9 Länsman Asko Tapani Puásuialmai, irâtteijee Ucjuuhâ +10 Feodoroff Veikko Armas Puásuialmai Aanaar +11 Juuso Per-Oula Puásuialmai Iänudâh +12 Nuorgam Anne Juuriist Ucjuuhâ +13 Guttorm Aslak Aimo Päikkitipšoo Iänudâh +14 Lumisalmi Erkki Leo Iäláttâhlâš, kanttor Hämeenlinna +15 Morottaja Pentti Antero Iäláttâhlâš Ucjuuhâ +16 Sara Saara Magreta Uáppee, Puásuialmai Aanaar +17 Kyrö Kari Iäláttâhlâš, lihâdemneuvos Aanaar +18 Saijets Janne Tekniik tuáhtár, totkee Tampere +19 Porsanger Veikko Antero Irâtteijee, iäláttâhlâš Ucjuuhâ +20 Valkeapää Nihkolas Talhâstieđâ kandidaat Iänudâh +21 Magga Petra Biret Šoddâdemtieđâ maister, kulttuurpargee Suáđigil +22 Holmberg Aslak Niilonpoika Máttáátteijee Ucjuuhâ +23 Länsman Ásllat Ovlla Uáppee Aanaar +24 Valle Pentti Viljo Heikki Puásuialmai Aanaar +25 Sanila-Aikio Tiina Saavâjođetteijee Aanaar +26 Aikio Niilo Arvo Johannes Iäláttâhlâš Espoo +27 Kelahaara Mirka Onerva Sosionomi Ruávinjargâ +28 Sujala Antti Tapani Irâtteijee Ucjuuhâ +29 Magga Ulla-Maarit Máttáátteijee, pyecceetipšoo Iänudâh +30 Kustula Kirsti Maarit Puásuialmai Aanaar +31 Lallukka Carita Insiner, pirâstärhisteijee Ruávinjargâ +32 Jääskö Neeta Inari Uáppee Aanaar +33 Keskitalo Pigga Päivi Kristiina Doosent Iänudâh +34 Juuso Tuomas Aslak Puásuialmai, Higher Executive Officer Iänudâh +35 Tapiola Nilla Samuli Máttáátteijee Ucjuuhâ +36 Pekkala Pekka Tapani Iäláttâhlâš Aanaar +37 Sanila Tanja Nuorttâlii ovdâolmooš, TaM Aanaar +Šlundevuođâ jieštipšo-ohjelm fáálá tiäđu šlundevuođâst já tyeijipiergâsijd tast cevziimân. +Kevttee puáhtá moonnâđ čoođâ ubâ jieštipšo-ohjelm tâi valjiđ hiäivulumâšijd tyeijipiergâsijd tađe mield, moh oroh ávhálâ��ân. +Ohjelm puáhtá kevttiđ jiečânâs tâi ávhástâllâđ toin jo tuáimee toorjuu/tipšom iššeen. +Ohjelm puáhtá kevttiđ veikkâ ij ličij šlundomvuođâ diagnoos. +Jieštipšo-ohjelmist láá kulmâ uási: +LAM-UV ŠLUNDOM? +NUBÁSTUV KUÁVLUN +SUNDE OVDÂSKULIJ +Šlundevuođâ jieštipšo-ohjelmist kevttejum vyevvih vuáđuduvvojeh tutkum tiätun já ohjelm rähtimist láá lamaš fáárust škovliittum hárjánemäššitobdeeh. +"Šlundevuođâ jieštipšo-ohjelm uáivilin lii oovdeeldestiđ šlundomsymptoomij viäránem amas kevttee tarbâšiđ ucâluđ nanodub tipšom vuálá. +Kuittâg meiddei tiervâsvuođâsyergi áámmâtulmuuh pyehtih kevttiđ ohjelm sii pargo toorjân", paahud Mielâtiervâsvuođâtáálu proojeekthovdâ Marko Muukka. +"Lii ain tehálub, et láá fáállun eresláváneh moderneh molsâiävtuh, puoh iä taarbâš tâi haalijd moonnâđ áámmâtiše pirrâdâhân. +Jis šlundomvuotân taarbâš lävvidub toorjuu, te HUP:st láá fáállun meddei šlundomvuođâ nettiterapiaohjelm (suomâkielâlâš). +Nettiterapian puáhtá stivrosuđ pirrâ Suomâ tuáhtár vuolgâttâsáin". +Muuka mield nettivuáđulâš išedemvyevvih lasaneh nanosávt: "Maaŋgah kuátueennâmlâš já aalmugkoskâsâš tuáimeeh láá almostittám ereslávánijd ohjelmijd já puátteevuođâst liähtu tuše lassaan". +HUP lii finnim staatâvarijministeriö Šleđgâlâš ášástâllâm já demokratia jođálmittemohjelmist (SADe, www.thl.fi/sadesote) ruttâdem iivijd 2013-2015 Mielenterveystalo.fi-nettipalvâlus ovdedimân já levâttâmân. +Lasetiäđuh, +Marko Muukka +projeekthovdâ +HUP-tiätuhaldâttâh +www.mielenterveystalo.fi +Pia Ruotsala +Má hálddahushoavda +Sämitigge +www.samediggi.fi +KOLTANSAAMEN KIELENKÄÄNTÄJÄN VIRAN +jonka toimipaikka sijaitsee saamelaiskäräjien sihteeristössä saamelaiskulttuurikeskus Sajoksessa Inarin kirkonkylässä. +Viran kelpoisuusvaatimukset ovat saamelaiskäräjistä annetun asetuksen 5 §:n (1727/1995) mukaiset. +Virantäytössä noudatetaan kuuden kuukauden koeaikaa. +Palkkaus määräytyy saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustasojen V/II - IV/IV mukaan (peruspalkka 2 118,64 - 2 466,87euroa/kk). +Peruspalkan lisäksi maksetaan 24%:n saamelaisalueen lisä ja työkokemuksen mukaan määräytyvät kokemuslisät. +Hakemukset liitteineen tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 2.10.2015 klo 16.00 mennessä osoitteella:Saamelaiskulttuurikeskus Sajos,99870 Inari. +Lisätietoja virasta antaa saamen kieliturvasihteeri Siiri Jomppanen puh. +Saamelaiskäräjien toimintaan voi tutustua nettiosoitteessa www.samediggi.fi +Inarissa 2.9.2015 Saamelaiskäräjät +Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla Sääʹm ǩiõl konttâr põõšši +NUÕRTTSÄÄʹM ǨIÕLLJÅÅRǤLÕʹTTI VEEʹRJ +koon tuåimmpäiʹǩǩ sâʹjjdââtt sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoʹsse Aanar ceerkavsiidâst. +Veeʹrj ââʹntemõõlǥtõõzz lie sääʹmteeʹǧǧest uʹvddum asetõõzz 5 § (1727/1995) meâldla. +Veeʹrjtiuddumšest jääʹǩǩtet kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj. +Päʹlǩǩummuš mieʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-taaʹzzi V/II - IV/IV mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2 118,64 - 2 466,87euʹrred/mp). +Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24% sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjmäätt mieʹldd mieʹrrõtti tuâjjmättlââʹzz. +Ooccmõõ�� mieʹlddõõzzineez âlgg tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 2.10.2015 čiâss 16.00 mõõʹneest addrõõssin: Saamelaiskulttuurikeskus Sajos, 99870 Inari. +Lââʹssteâđaid veeʹrjest oudd sääʹm ǩiõllstaanpiisar Siiri Jomppanen teʹl. +Sääʹmteʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi +Aanrest 2.9.2015 Sääʹmteʹǧǧ +Koijâdâllâm lii uáivildum toid virgeomâhijd já virgeomâhij pargeid, kiäid säämi kielâlaahâ heiviittuvá. +Västidemäigi lii čohčâmáánu loopâ räi. +Koijâdâllâmluámáttuvvah láá sämikieláid já suomâkielân. +Koijâdâllâmluámáttuvvah láá čujottum kieldâ já kieldâovtâstumij, staatâ já almolij haldâttâhsuorgij já sämiornijdumij pargoviehân. +Puoh västidâsah kieđâvuššâjeh luáttámušlávt. +Säämi kielâlaahâ (1086/2003) lii lamaš vyeimist paijeel 10 ihheed. +Koijâdâllâm ulmen lii selvâttiđ sämikielâ kevttim virgeomâhâšpalvâlusâin, pargei sämikielâ tááiđu já sämikielâlij palvâlusâi vijđesvuođâ. +Sämitigge čuávu laavâ heiviittem já addel av�uuttâsâid kielâlahâasâttâmân kulleid koččâmâšáid sehe taha aalgâid huámášum epičuággái tivvoom várás. +Čielgiittâsâst ráhtoo raapoort. +Čielgiittâsâst já koijâdâllâmluámáttuvvâst addel lasetiäđuid säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen, puhelin 010 839 3111. +Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš (Poske) lii uási väldikodálâš mättimkuávdášviärmáduv. +Väldikodálávt mättimkuávdáštooimâ kyeskee laahâ (1230/2001) já asâttâs (1411/2001) lává puáttám vuáimán ive 2002 aalgâst. +Poske lii Laapi ollâopâttuv, Sämitige, Kolpene palvâlemkuávdáá kieldâ¬ovtâstume já Oulu kuávlu áámmátollâškoovlâ ornim sopâmušvuáđusâš organisaatio, mon stivree já joođeet ráđádâllâmkodde. +Poske lii ohtâ ohtâlâš toimâlâš oleslâšvuotâ, mii šadda kuulmâ kuávlulâš toimâohtâduvâst: Laapi já Pohjois-Pohjanmaa toimâohtâduvâst sehe Sämiohtâduvâst. +Sämiohtâdâh västid sämmilij pyereestvaijeempalvâlusâi oovdedmist, mii lii Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättim¬kuávdáá väldikodálâš sierânâspargo. +Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá pargon lii ovdediđ: +- ubâ sosiaalsyergi viärmádâhlâš, maaŋgâáámmátlâš já maaŋgâtoimâlâš palvâlemhaamijd, pargovuovijd, konsultaatioid sehe toid kullee iskâdâllâmtooimâ, +- sosiaalsyergi piäiválâš pargo, škovlimvuáháduvâi ohsâšpargo sehe vuáđu-, jotkâ- já tievâs¬mittemškovliittâs, +- uđđâ teknologia vijđes kiävtunväldim sosiaalsyergist, +- eennâmkodálâš sosiaallâš vaikuttâsâi miäruštâllâm já pyereestvaijeemstrategilâš pargo sehe +- sämikielâlâš sosiaalsyergi palvâlusâi ovdedem. +Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâdâh +Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá (Poske) väldikodálâš sierânâspargon lii meridum sämikielâlâš aalmug palvâlemtáárbui vuotânväldim tárbulijn pargoin. +Sämmilij pyereestvai¬jeempalvâlusâi ovdedem, toos kullee tutkâm, škovlim já árvuštâllâm láá sierânâsuássin Poske pargokiedist. +Haldâšem peeleest Sämitige ohtâvuođâst tuáimee Sämiohtâdâh ana huolâ täin pargoin. +Sämiohtâduv toimâsyergin lii iänááš sämikuávlu já ohtsâštoimâviärmádâhân kullee Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá toimâohtâduvâi lasseen kieldah, seervih, ollâopâttuvah já oppâlájádâsah sehe sämikielâlâš syergi palvâlusâid pyevtitteijee peleh Taa�âst já Ruotâst. +Sämiohtâduv tehálumos mittomeerin lii sämmilâš aarâhšoddâdem, puárásijhuolâttâs já säämi sosiaalpargo ovdedem sehe sosiaalpalvâlusâi siskáldâslâš já kvaliteetlâš ovdedm nuuvt, et palvâlusâi tääsi já finniivâšvuođâ puáhtá turvâstiđ sämiaalmugân. +Poske tooimâst váldojeh vuotân Sämitige mittomereh sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsâst. +Sämitigge lii asâttâm mittomeerin sosiaal- já tiervâsvuođâsyergist et sämmiláid uáivildum sosiaalsyergi palvâlusah láá vuávájum siskáldâs peeleest sämmilij jieijâs kulttuur vuolgâsoojijn, väldimáin vuotân sämmilij ärbivuáválâš áárvuh já eellimvyehi já et palvâlusah pyevtittuvvojeh sämikielân já säämi jiešhaldâšem vuáđuld. +Ive 2015 Turku almugijkoskâsii kirjemessui päikkieennâmlâš +teemah láá uccâ mutâ virkkuus Kustavi kieldâ sehe kirjáás já maaŋgâjienâg +Sämieennâm. +Messuin Kustavi já Sämieennâm puátih čaitâččiđ vijđáht kulttuurnanosvuođâidis. +Uáinusist láá taiđuuh, tieđâ, kirjálâšvuotâ, historjá, luándu, lyeti já livđe, +mainâstem sehe ääigiájánâsah. +Kustavi válduteemah láá kirjálâš kulttuur, meerâ +já suáluikuávlu, Sämienâmist vist sämikielah, kirjálâšvuotâ já +mainâstemärbivyevih. +Lasetiäđuid addel Outi Länsman, tavesämikielâ já kulttuur lehtor, Säämi máttááttâskuávdáš, +358 40 844 7399, +Luuvâ lase meid Säämi máttááttâskuávddáá nettisiijđoin www.sogsakk.fi. +Kielâseminaar ohtâvuođâst muštâluvvoo Sämitigij kulmâ ive pištee raajij rasta mannee kielâohtsâšpargoproojeekt älgimist. +Saje: +Solju - Sajos, Aanaar 6.10.2015 +Ohjelm: +Käähvi +Algâsäänih Säämi Parlamentaarlâš Rääđi jođetteijeee/ Suomâ Sämitige +saavâjođetteijee Tiina Sanila Aikio +Taa�â Sämitige president Aili Keskitalo +Eino Koponen: Kielâtipšom vuáđujurdui +heiviittem nuorttâlâškielân +Johanna Ijäs: Tavesämikielâ kuálussäänih +já toi čäällim +Säämi máttááttâskuávdáá sämimuusikuáppei muusikohjelm auditoriost +Purâdem +Petter Morottaja: Maht anarâškielâ kalga tipšođ? +Svenn-Egil K. Duolljá: Kielâopâlâš njuolgâdusah +julevsämikielâ kielânormim vuáđđun +Marko Marjomaa: Kielâkäldee -proojeekt +Lopâttâs +Säämi +kielâkäldee lii sämiaalmug ohtâsâš já siämmást alemus áámmátlâš äššitobdee já +meridemorgaan sämikielâid kyeskee koččâmušâin. +Säämi Kielâkäldee fáálá iše já +rävvee kielâkevtteid sämikielâi kevttim kyeskee aašijn. +Säämi Kielâkäldee +pargoid kulá, terminologiapargo já normim lasseen, meid kielâtipšom. +Lasseen +Kielâkäldee juáhá tiäđuid sämikielâin já sämikielâ áámmátlâš aašijn. +Kielâkäldee +-jotkâproojeekt ruttâdeh Interreg V Davvi Sápmi -kuávlu, Lapin liitto, Romssa kundá +sehe Taa�â, Ruotâ já Suomâ Sämitigeh. +Tooimâ latkiš tipšom išedeh hárjánem selvâttâsâi já tutkâmušâi rähtimist, sämikielâ táiđu, šiev atk-tááiđuh sehe nahcâ porgâđ jiešráđálávt. +Pálkkám meriduvá sämitige pálkkámvuáháduv vaattâmvuođâtääsi V/IV mield, vuáđupälkki 1994,55 €/mp. +Vuáđupäälhi lasseen mäksih 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield hárjánemloosijd. +Ucâmušâid uáppu- já pargotuođâstâsijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán ovdil 19.10.2015 tme 16.00 čujottâsân Sajos, 99870 Inari tâi +Lasetiäđuid pargoost addel nuorâičällee Kaisa Tapiola-Länsman, puh. +Sämitiigán puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já nuorâirááđán www.samediggi.gi/nuorat. +Anarist 29.9.2015 Sämitigge +Pargo miänástuvvee tipšom váátá šiev jođettemtááiđu, hárjánem pargojuávkkuhaldâttuvvâst, naavcâ vättee já ovdâsvástádâslâš porgâmân. +Ruotâ-/tárukielâ já eŋgâlâskielâ táiđu kiäččoo hiättun. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi II mield (vuáđupälkki 3266,47 eurod/mp). +Virge toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáá Sajosist. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.11.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ šleđgâpostáin čujottâsân +Lasetiäđuid addel saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, tel. +Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ päikkisiijđoinis www.samediggi.fi +Anarist 15.10.2015 Sämitigge +Ive 2016 teeman lii teatter FACEBOOK +Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejeh Anarist Sämikulttuurkuávdáš Saijoosist 30. +Tábáhtus válduteema lii sämikielâlâš teatter. +Lasseen tábátusist láá ei. +tánssámpargopáájáh puáttee ive tábáhtus ovdâšin. +Taaiđâtábáhtus uárnejeh vuáruiivij jieškote-uv +kieldâin já toos kočoh puoh sämipárnáid já - nuorâid sehe sämikielâ +teikâ sämikielâlii máttááttâsâst leijee párnáid já nuorâid. +Lasseen tábáhtusâst lii eromâš sämiteema teikkâ pargopáájáh, main tieđetteh maŋeláá. +Lasetiäđuh almostuveh Sämitige päikkisiijđoin aldeláá tábáhtus, ko tábáhtusuárnejeijee lii algâttâm pargos. +Uárnejeijee tieđeet tábáhtusâst meid škovláid já stivrejeijeid šleđgâpoostâ peht. +Uási juávhuin váldoo säminuorâi ovdâsteijen väldikodálâš TEATRIS-tábáhtusân, mon uárnejeh Vaasast 27. +Vaasan váldoo juávkku, mast láá ucemustáá kulmâ nuorâ, kiäh láá 10-25 ihásiih já mon čaaitâlm pištá 15-60 minuttid. +Säminuorâi tááiđâtábáhtusân pyehtih kuittâg uásálistiđ puoh párnááh já nuorah avveest peerusthánnáá! +Lasetiäđuid Vaasa Nuorâ Kulttuur -tábáhtusâst finniih tääbbin. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus njuolgâdusah láá siämmááh, peic ete Aanaar Sajosist tábáhtusân uá��uh väldiđ uási meiddei vuálá 10-ihásiih. +Logo: Tanja Sanila +Sämitigge uárnee ihásávt oovtâstpargoost kieldâiguin já páihálij sämiservijguin säminuorâi taaiđâtábáhtus (Sámenuoraid dáiddadáhpáhus). +Taaiđâtábáhtus uárnejeh vuáruiivij jieškote-uv kieldâin já toos kočoh puoh sämipárnáid já - nuorâid sehe sämikielâ teikâ sämikielâlii máttááttâsâst leijee párnáid já nuorâid. +Tábáhtus lii puáhtám oovdân maaŋgâid uđđâ taaidârijd já uásálistem toos lii ain lamaš valjaas. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus kulá väldikodálâš Nuorâ Kulttuur- tábáhtusân kejâlmâssân, mon puáhtá verdidiđ kuávlukieldâi tábáhtussáid. +Väldikodálâš teema (muusik, teatter teikâ tanssâ) lasseen sämitábáhtusâst lii ain lamaš mottoom eromâš sämikulttuurân lohtâseijee teema. +Uárnejeijei mielâst lii lamaš tehálâš tuárjuđ tom puđâldemtooimâ, mii säminuoráid lii tijpâlâš já maid puoh enâmustáá puđâldeh. +Tondiet juoigâm já lávlum láá šlaajân távjáb ko iärráseh. +Muusikkovedâlmeh láá meid lamaš pivnuuh já tai rähtim lii ravkkâm uccâ, tuárisbeln leijee škoovlâin ennuv puđâldemtooimâ. +Iä lah halijdâm, ete säminuorâi taaiđâtábáhtus čana nuorâid tuše ärbivuovij kattiimân peic meid eres taaiđâšlaajah láá vuáruluvâi fáárust. +Kove: Pinja Pieski 2014 +Raportti vuoden 2015 taidetapahtumasta Utsjoella. +Raporta Heahtás 2013 - Raportti Hetan tapahtumasta 2013 +Säminuorâi taaidâtábáhtus 2010: Keejâ kuuvijd täst. +Raporta Sajosis 2012 - Raportti Sajoksen tapahtumasta 2012 +Raporta Ohcejogas / Raportti Utsjoen tapahtumasta 2011 +Raporta Roavvenjárggas - Raportti Roin tapahtumasta 2010 +Raporta Vuohču dáhpáhusas / Raportti Vuotson tapahtumasta 2009 +Raporta Heahtá dáhpáhusas / Raportti Hetan tapahtumasta 2008 +Raporta Ohcejoga dáhpáhusas / Raportti Utsjoen tapahtumasta 2007 +Raporta Anára dáhpáhusas / Raportti Inarin tapahtumasta 2006 +Raporta Vuohču dáhpáhusas / Raportti Vuotson tapahtumasta 2005 +Kove: Tanja Sanila +Kielâkäldee-proojeekt já +Kielâkäldee lii Suomâ, Ruotâ já Taa�â Sämitiigij +ohtsâšpargoproojeekt, mii tuáimá Sämitiigij parlamentaarlii ohtsâšpargoorgaan, +Säämi parlamentaarlâš rääđi, vyelni. +Proojeekt aalgij 1.8.2015 já nohá +Kielâkäldee-proojeekt ruttâd ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâi áámmát- +já reesuurskuávdáá Sámi Giellagáldu (Säämi Kielâkäldee) toimâm. +Proojeekt +kuávdášlâš mittomeeri lii-uv visásmittiđ Säämi Kielâkäldee pisovâš toimâm haahâmáin +pisovâš ruttâdem áámmát- já reesuurskuávdáá toimâmân. +Kielâkäldee-jotkâproojeekt ruttâdeh EU Interreg V Tave -ohjelm +Säämi-uásikuávlu, Laapi litto, Roomsâ leenâ sehe Taa�â, Ruotâ já Suomâ +Sämitigeh. +Proojeekt joođeet Suomâ Sämitigge, já proojeekt ubâlâs budjet lii +Proojeekt mittomereh +Proojeekt ääigi Säämi Kielâkäldee juátká säämi kielâohtsâšpargo +ovdedem, koordinistem já nanosmittem. +Säämi Kielâkäldee juátká toimâm meiddei +säämialmug kielâaašijd alemus ohtsâš merideijee toimâorgaanin. +Kielâkäldee mittomeerin lii siäiludiđ já ovdediđ sämikieláid lahtoo +kulttuuräärbi já toimâđ áámmátlâš äššitobdeeorgaanin. +Áámmát- já +reesuurskuávdáást lii meiddei alemus oovdâsvástádâs kielâkevtteid uáivildum +sämikielâg kielâpalvâlusâin. +Proojeekt ääigi Säämi Kielâkäldee toimâmorganáid lasettum +kielârääđi aalgât tooimâs, já jo ovdil vuáđudum maadâ-, julev-, tave-, aanaar- +já nuorttâsämikielâi kielâjuáhuseh juátkih tooimâs. +Kielâpargeeh, kiäh láá +maadâsämikielâst 2, julevsämikielâst 2, tavesämikielâst 3, anarâškielâst 1 já +nuorttâlâškielâst 1, västideh keevâtlii kielâpargoost. +Proojeekt Säämi +Kielâkäldee já Sämitigeh nanosmitteh já ovdedeh oovtâst sämikielâid nuuvt, ete +jieškote-uv kielâjuávhu jiešlágán táárbuh, háástuh já resursseh váldojeh +vuotân. +Säämi Kielâkäldee pargoh +Áámmát- já reesuurskuávdáá pargoh láá eereeb iärrás kielâtipšom, +kielâ ovdedem, termipargo, normim já sajenommâpalvâlus. +Kielâpargeeh adelih +ravvuid ja iše sämikielâi kevttimân kyeskee koččâmâšâin já valmâštâlleh jieijâs +kielâi aašijd kielâjuáhusáid meridemnáál. +Kielâjuáhuseh adelih av�uuttâsâid +sämikielâi kevttimân kyeskee aašijn, tegu normimist já teermijn. +Säämi Kielâkäldee päikkisiijđoin www.giella.org +kávnojeh tärkkilub tiäđuh Säämi Kielâkäldest já äidikyevdilis tiäđuh áámmát- já +reesuurskuávdáá tooimâin, sehe uđđâ teermih já normimeh. +Säämi Kielâkäldest lii +meiddei FB-sijđo www.facebook.com/SamiGiellagaldu, +mon peht puáhtá vuolgâttiđ sämikielâi kevttimân kyeskee koččâmâšâid. +Siijđoin +tieđettep meiddei Säämi Kielâkäldee tooimâin. +Kielâkoččâmâšâid puáhtá +vuolgâttiđ meiddei šleđgâpostáin info () giellagaldu.com teikkâ suáittiđ +njuolgist Säämi Kielâkäldee kielâpargeid. +SÄÄMI KIELÂKÄLDEE +OHTÂVUOTÂTIÄĐUH +Nuorâirääđi lii ohtâ sämitige +lävdikuudijn, já ton váldulâš pargon lii ovdediđ säminuorâi kielâlijd já +kulttuurlijd vuoigâtvuođâid sehe nanodiđ säminuorâi identiteet. +Lasseen rääđi +valmâštâl sämitiigán iävtuttâsâid, aalgâid, ciälkkámušâid já eres +uáivilalmottâsâid, moh kyeskih säminuoráid. +Nuorâirááđán kulá tääl vittâ 18-25-ihásij +jeessân sehe juáhháá persovlâš värijeessân ja lasseen vittâ 15-17-ihásij +äššitobdeejeessân. +Nuorâirääđi lii toohâm sämitiigán +iävtuttâs rääđi jeessânmere lasseetmist čiččâmân já jesânij aheraijiittâs +muttemist 18-28 ihán. +Muttem maŋa äššitobdeejesâneh väljejuvvojeh enâmuštáá +vittâ. +Ääši meerrid sämitige čuákkim 21.12. +Jis rääđi iävtuttâs tuhhiittuvvoo, +väljejeh rááđán puáttee pajan iävtuttâs mield 7 jesânid sehe juáhá�ân persovlâš +värijeessân. +Jis rääđi iävtuttâs ij tuhhiittuvvoo, väljejeh jesânin vittâ 18-25-ihásij +jeessân, nuuvtgo taan räi-uv. +Rääđi jesâneh iä taarbâš leđe +sämitige jesâneh, iäge sij taarbâš aassâđ sämikuávlust. +Meiddei sämikielâ +eenikiellân ij lah págulâš, mutâ sämikielâ táiđu lii tuoivum. +Nuorâirääđi +valjiimist váldoo vuotân, ete jesâneh ovdâsteh nuuvt viijđeeht sämikuávlu já +sierâ kielâjuávhuid ko máhđulâš. +Valjiimist mieđettuvvoo meiddei suhâpeelij +koskâsâš täsiárvu. +Nuorâirääđi taha sämitige +stiivrân iävtuttâs valjimnáál jesânijn, já lopâlâš miärádâs taha sämitige +čuákkim. +Uá��uvetteđ iävtuttiđ mielâstâd +hiäivulijd 18-28-ihásijd aktiivlijd säminuorâid já äššitobdeejesânin hiäivulijd +15-17-ihásijd nuorâid. +Iävtuttâsâid vuáđusijdisguin kalga vuolgâttiđ sämitige +nuorâičällei majemustáá 11.1.2016 +Iävtuttâsah já lasetiđuh: +Kaisa Tapiola-Länsman +kaisa.tapiola-lansman (at) samediggi.fi +Mielenterveystalo.fi-oovtâspargoproojeekt viermipalvâlusâst lii šlundevuođâ jieštipšomohjelm orjâlâškielân. +Kielâtaho-palhâšumáin säämi kielâ rääđi lii haalijd kiddiđ huámášume toos, ete Mielenterveystalo.fi-oovtâspargoproojeekt lii olášuttám sämmilij kielâlijd palvâlusâid uđđâäigásâš vuovvijn, mii juksá stuorrâ juávhu sämikielâlijd ulmuid. +Mielenterveystalo.fi-oovtâspargoproojeekt viermialmostittem Jieštipšoraavâ já ton kevttim iävá lah ááigán tâi pááikán čonnâšum. +Jieštipšoraavâ juksá viermialmostittemin sämikielâlâš aalmug nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln. +Viermist toimâm já ravvui já tieđettemčallui almostittem viermist lává táálááh palvâlushäämih, maid kalga ovdiist lasettiđ valmâš palvâlushaamij lasseen. +Viermialmostittemin Jieštipšoraavâ juksá pyerebeht spesifisávt nuorâb sämikielâlâš aalmug, mii lii vuáhádum tipšođ aašijd viermist já kevttiđ šleđgâlijd palvâlusâid. +Sämikielâlâš Jieštipšoraavâ addel uápistem jieijâs cevzim tuárjumân já ravvui puáhtá uápásmiđ jieijâs liähtoin kost peri. +Säämi kielârääđi ana tehálâ��ân, ete tot lii finnimnáál meiddei sämikieláid. +Sämikielâlâš viermialmostittemij pyevtitmist lii tehálâš, ete almostittem lii älkkeest kavnâmnáál. +Veikkâ Jieštipšoravvui ij lah njuolgâ liŋkki Mielenterveystalo.fi-siijđoin, tot kavnoo kuittâg Mielenterveystalo.fi-siijđoi jieštipšoravvuid lađâmáin. +Jieštipšoravvuu toimâttem viermist orjâlâškielân lii sämikielâlij palvâlusâi falâldâhhân taggaar aalgâ, mii Säämi kielârääđi tuáivu mield ruokâsmit meiddei iárásijd orniđ sämikielâlijd palvâlusâid viermist. +Tääl almostittum Jieštipšoraavâ lii vuossâmuš Mielenterveystalo.fi-oovtâspargoproojeekt orjâlâškielâlâš viermialmostittem. +Säämi kielârääđi tuáivu, ete Kielâtaho-palhâšume movtijdit palhâšumefinnejeijee vijđediđ orjâlâškielâlâš falâduv sehe toimâttiđ viermiamnâstuv máhđulâšvuođâi mield meiddei anarâškielân já nuorttâlâškielân. +Taan ivvááš Kielâtaho-palhâšume lii valmâštâm nuorttâlâš Aune Mettäpuro Čevetjäävrist. +Palhâšume lii tyeiji, ciägusärgimuorâiguin rahtum ärbivuáválâš nuorttâlâšráánu. +Säämi kielârääđi mieđeet jyehi nube ive Kielâtaho-palhâšume. +Ive 2015 Kielâtaho-palhâšume lii čujottum Mielenterveystalo.fi-oovtâstpargoproojeektân. +Kielâtaho-palhâšume ulmen lii adeliđ tubdâstâs sämikielâ sajattuv já sämikielâlij palvâlusâi ovdedem várás tohhum ánsulâš já merhâšittee pargoost Suomâst +"Nuorttâlâšráánu" lii tovle kevttum nuorttâlâš perrust ulloloovdân. +Nuorttâlâšráánu lii saavzâulloost rahtum uáli liegâs. +Máátkán vyelgidijn ovdâm. +puásuiráiđuin kerrisist tâi rievvâst, ráánu siisâ lieggâsân lâi pyeri kiessâđ veikkâpâ uccâ párnáid. +Ärbivuáválálâš nuorttâlâšráánu kođđoo ciägusärgimuorâiguin já tot ráhtoo saavzâ ulloost snäldein ponnum ullolaaigijn. +Ráánu ärbivuáváliih ivneh láá vielgâd, čappâd já ruopsâd. +Nuorttâlâšráánu algâttem čyeldimpäädist lii epitáválâš; čuo�âlääigih kođđojeh čyeldimpáádán, moos šadda nuorttâlâšráánun jiešvuođâlâš ruuvdukovos. +Čyeldimpäddi kiddoo ráánumuorâi pajemuorân, mast láá rääigih ráánu algâttem kiddim várás. +Ráánu kiäčán šnjirriittuvvojeh nuorttâlâšráánun táváliih nk. +"riävskájyelgi" -párgálduvah. +Tááláá ääigi taat nuorttâsämmilij ärbivuáválâš ráánu lii táválávt heŋgâstum siäinán. +(Kove: Anni Näkkäläjärvi) +Kišto lii áávus puohháid Suomâ, Euroop Union já ton haahâmlahâasâttâs pirrâdâhân kullee enâmij aalmugjesânáid, jieškuás-uv vyeimist orroo sopâmušâi já laavâi miäldásávt. +Aainâs-uv oovtâst iävtuttâs tohâmân uásálistám pargojuávhu jesânist kalga leđe vuoigâdvuotâ porgâđ arkkiteht ámáttist jieijâs enâmist. +Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtkišto ohjelm /Saamelaiskulttuurikeskuksen arkkitehtuurikilpailun ohjelma +Kišto-ohjelm lokkesijđo /Kilpailuohjelman kansilehti +Kišto-ohjelm lahtoseh /Kilpailuohjelman liitteet +Vuáđukárttá/Pohjakartta (dwg) +Architectural competition entries selected for the next round (1.9.2008) +Saamelaiskulttuurikeskuksen toisen vaiheen työt valittu (1.9.2008) +Säämi Kielâkäldee uárnee nuorttâlâškielâ seminaar Čevetjäävri škoovlâst koskoho 27.1.2016 tijme 10.00 äälgin. +Seminaar ulmen lii jyehiđ nuorttâlâškielâsárnoid já kielâperusteijeid tiäđu tast, magareh nuorttâlâškielâ kyeskee hahhuuh láá tääl joođoost já maht toi puátusijguin puáhtá ávhástâllâđ argâeellim kielâkevttimist já kielâtutkâmist. +Seminaarpeeivi loopâst "Mäʹhtt säärnam säämas" - kielâpargopääjist nuorttâlâškielâsárnooh peesih muštâliđ magarijd saanijd sij kevttih argâkielâst. +Seminaarist lii káhvástâllâm. +Seminaar puáhtá čuávvuđ meid neetist stream peht. +Streamčujottâs almottuvvoo Kielâkäldee päikkisiijđost www.giella.org seminaarpeeivi. +Siämmáá čujottâsâst puáhtá meid uápásmuđ seminaar tärkkilub ohjelmân. +Lasetiäđuh: Terhi Harju, nuorttâlâskielâ kielâpargee, Säämi Kielâkäldee, +Tooimâ vijđesvuotâ 4800 bruttom2 +Mittomerihadde (alv 0) 12 milj. +Tooimah +• haaldâšlâš tooimah +• kulttuurtooimah +• máttááttâs- já tutkâmuštoimâ +• iäláttâsâi ovdedemtooimah +• toorjâpalvâlusah +Siskáldâs +• säämi haldâšem-, kulttuur, škovlim- já mättimčuákki +• tábáhtustáálu (elleekove, muusik, čuákkimeh já konfereensah) +• sämmilij parlamenttáálu Suomâst +• jieškote-uv uásitooimah oovtâst taheh tuáimee já čapo oleslâšvuođâ +Mittomeriäigitavlu +2008 arkkitehtkišto +2009 eidusâš vuávám +2012 kulttuurkuávdáš toimâmin +Sämikulttuurkuávdáá proojekthovdân tuáimá Juha Guttorm já proojeektpargen Marja-Riitta Lukkari. +Škoovlâi já čaitâlmij almottâttâm tábáhtuvá taan ive neeti peht Webropol-riäidoin. +Almottâttâmäigi lii 1.-15.3. +Mij adelep tärkkilub tiäđuid aldeláá almottâttâmääigi älgim. +Almottâttâmääigi ulguubeln puáttâm almottâtmijd ep pyevti väldiđ vuotân. +Tärkkilub tiäđuh teatterteeman lohtâseijee suorgijn kávnojeh taan liinkâ tyehin. +Teatterteema meerhâš, ete meiddei nukketeatter lii máhđulâš! +Saijoos vielgiskággáin nukkečaitâlmijd puáhtá čäittiđ ubâ salin. +Tábáhtus vuávájeijen lii algâttâm 1.2. +Unna-Maari Pulska. +Pyehtivetteđ väldiđ suin ohtâvuođâ puoh tábáhtussân lohtâseijee aašijn. +Sämitigge uárnee vuod uásiväldeid maađhijd, ijâstâlmijd já uási puurâdmijn. +Almottep tärkkilub tiäđuid aldeláá tábáhtus. +Mij tuáivuttep puohháid mielâkuvviittâslii rahttâttâm teatter mailmân! +Uáinip Anarist! +Unna-Maari Pulska +unna-maari.pulska (at) samediggi.fi +Sämitige nuorâirääđi olášut Oahppoofelaš-haavâ ohtâvuođâst čielgiittâs Suomâ sämikuávlu puátteevuođâ pargolâšvuođâuáinuin. +Čielgiittâs tahhoo šleđgâlâš koijâdâllâmluámátuv vástádâsâi já sahhiittâlmij vuáđuld já toi vuáđuld ráhtoo nuoráid uáivildum Oahppoofelaš-vihko. +Vihko fáálá nuoráid tiäđu tast, maht nuorâ puáhtá vyelgiđ škovliittuđ suárgán, moos lii oskottettee finniđ pargo tääl já puátteevuođâst sämikuávlust. +Čielgiittâsâst totkoo meiddei main suorgijn lii tárbu sämikielâlâš pargeid sehe magarijd pargoid puáhtá porgâđ ollásávt káidusin. +Koijâdâllâmluámátuv vástádâsah kieđâvuššojeh luáttámušlávt. +Koijâdâllâmluámáttâh toppâs vástuppeeivi 26.2.2016, ađai västid koijâdâllâmân ovdil tom. +Takkâ tuu ääigist já iššeest čielgiittâs olášuttem várás. +Liŋkkâ anarâškielâlâš koijâdâlmân: +https://www.webropolsurveys.com/S/785603571E223434.par +Lasetiätu: +Laura Olsén +Proojeektpargee +laura.olsen (at) samediggi.fi +Sämitigge lii ive 1996 aalgâst jieijâs lavváin vuáđudum sämmilij jiešhaldâšemorgaan. +Sämitigge vuáđudui ive 1995 uđâsmittum vuáđulaavâ vuáđuld. +Ovdil Sämitige iivijn 1973 - 1995 tooimâi Säämi Parlament, mii lâi vuáđudum tast adelum staatârääđi asâttâssáin. +Sämitigge tuáimá riehtiministeriö haldâttâhsyergist mutâ lii jiecânâs staatâ virgeomâhâin. +Sämitige toimâ ruttâduvvoo staatâ budjetruttâdmáin. +Sämitige eidusâš tooimân láá väridum staatâ budjetist s. 1,6 miljovn eurod. +Lasseen sämitige peht mieđettuvvoo ruttâdem sämmilâš kulttuurân já servijd, sämikielâlâš arâšoddâdem- já sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid já sämikielâlâš oppâmateriaalpyevtittâsân. +Sämitiggeest láá meid sierânâsprojekteh, moid puátá ruttâdem staatâ já Euroop Union varijn. +Sämitige tergâdumos toimâ lii olášuttiđ vuáđulaavâst toos asâttum tooimâid ađai olášuttiđ sämmilâš kulttuurjiešhaldâšem sehe turvâstiđ sämmilii algâaalmugkulttuur siäilum já ovdánem. +Sämmilâš kulttuurjiešhaldâšem kuáská sämikuávlun, mast lii asâttum sämitiggelaavâ niäljád ceehist (4 §). +Kuávlun kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâi kuávluh sehe Laapi palgâs kuávlu Suáđigil kieldâst ađai keevâtlávt Vuáčču. +Kárttá: sämikuávlu +Sämitigge čáittá sämmilij virgálâš uáinu. +Sämitige pargon lii sämitiggelaavâ § 6 mield ovdâstiđ sämmilijd pargoidis kullee aašijn nuuvt aalmuglávt ko aalmugijkoskâsávt-uv. +Keevâtlávt stuorrâ uási sämitige aalmugijkoskâsâš ovdâstemijn tahhoo kuulmâ eennâm sämitigij já Ruošâ sämiseervij, Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) tooimâ peht. +Sämitigge kiävttá jiecânâs meridemvääldi. +Sämitigge puáhtá adeliđ oovdânpyehtimijd, alguid já ciälkkámušâid virgeomâháid (laavâ § 5). +Sämitigge addel ihásávt 60-200 sierâlágán algud já ciälkkámu��âd sierâ peelijd. +Lasseen sämitigge noomât ovdâsteijeid maaŋgáid sierâ pargojuávhoid. +Nube válduášálâš toimâvyehhin láá virgeomâhâiguin toohum ráđádâlmeh. +Sämitiggelaavâ § 9 mield virgeomâhááh kalgeh ráđádâllâđ sämitiggijn puoh vijđáht vaikutteijee já merhâšittee tooimâin, moh pyehtih tállân já eromâš vuovvijn vaikuttiđ sämmilij sajattâhân algâaalmugin. +Ráđádâllâmkenigâsvuotâ kuáská el. +sämmilijd kyeskee lahâasâttem oovdedmân, sämikielân já máttááttâšân kyeskee aššijd sehe eennâmkevttimân já ruukilaavâ miäldásij luuvij mieđeetmân sämikuávlust. +Aalmuglii lahâasâttem lasseen sämitige tooimâ stivree sämitige čuákkim tuhhiittem pargo-oornig , mast aasât el. +viirgijn, sierâ orgaanijn já tai pargoin sehe haldâttâhlattiimist sämitiggeest. +Vaaljâpaje aalgâst sämitige čuákkim tuhhit toimâvuávám ubâ vaaljâpajan. +Toimâvuáváámist aasât uulmijd sämitige tooimân. +Tärhibijd ihásijd uulmijd asâtteh jieškote-uv ive budjetist . +Sämitige pargoviehâpolitiik stivrejeh pargoviehâpoolitlijn äššikiirjijn , moid kuleh pargoviehâpoolitlâš ohjelm sehe täsiárvu- já oovtviärdásâšvuotâvuáváámeh. +Sämitige váldutoimâsaje lii Anarist säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. +Sämitiggeest láá lasseen uálgitoimâsajeh Iänuduvvâst já Ucjuuvâst. +Kove: Sämitige organisaatio +Sämitige 21 jesânid já nelji värijeessân väljejuvvojeh sämmilij kooskâst jyehi niäljád ive olášuvvee vaaljâin. +Jyehi sämikuávlu kieldâst kalga valjiđ ucemustáá kulmâ ovdâsteijee sämitiigán. +Kuulmâ sämmilii vuáđudem väljejeijeeservi puáhtá asâttiđ iävtukkâs sämitiigán. +Majemustáá vaaljâid toimâttij ive 2011 čohčuv. +Kove: Sämitige čuákkim +Sämitiggeest adelum laahâ lii eidu uđâsmittemnáál. +Uđâsmittem valmâštâllâm pargojuávkku luovâttij oovtmielâlâš oovdânpyehtim ive 2013 loopâst. +Oovdânpyehtimist iävtutteh, ete rievdâdeh sämmilâšmiäruštâllâm, sämitige pargoid, lasetteh sämitige ovdâsteijei mere, iävtutteh, ete asâtteh ohtsâštoimâkenigâsvuođâst tááláá ráđádâllâmkenigâsvuođâ sajan sehe ete uđâsmiteh sämitige vaaljâvuáháduv. +Lii tárguttâs, ete laahâ šadda vuáimán ceehij uásild, moh kyeskih vaaljâvuáhádâhân já sämmilâšmiäruštâlmân, ive 2015 já mudoi ive 2016 aalgâst talle ko uđđâ sämitigge lii algâttâm tooimâs. +Sämitige čuákkim tuhhiittij čuákkimistis 18.12.2013 ciälkkámuš pargojuávhu oovdânpyehtimist. +Oovdânpyehtim kyedittui motomij rievdâdemiävtuttâsâiguin. +Sämitige lasseen nuorttâlâšâin lii jieijâs, sierâ oovtâstpargo-orgaan, nuorttâlâšâi sijdâčuákkim nuorttâlâškuávlust. +Nuorttâlâškuávlun kuleh uásih Aanaar kieldâst. +Nuorttâlâšlaahâ lii sämitiggelaavâst spiekâstmáin eennâm- já meccituáluministeriö vuálásâ��ân. +Nuorttâlâšlaavâst asâtteh el. +nuorttâlâšâi iäláttâslijn vuoigâdvuođâin. +Taa�â sämmilij ovdâsteijeevâš orgaan, sämitigge vuáđudui ive 1987 (laahâ 1987:56) já tot algâttij tooimâs ive 1989. +Taa�â lii ratifisistâm ILO 169-sopâmuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin. +Taa�â vuáđulaahâ tuubdâst sämmilijd algâaalmugin. +Ruotâ sämmilij ovdâsteijeevâš orgaan, sämitigge vuáđudui ive 1992 (laahâ 1992:1433) já tot algâttij tooimâs ive 1993 aalgâst. +Ruotâ sämitigge lii sehe jiešhaaldâtlâš orgaan ete staatâ virgádâh. +Ruotâ sämitigge lii Ruotâ eennâmtuáluministeriö haldâttâhsyergist. +Ruotâ vuáđulaahâ tuubdâst sämmilijd aalmugin. +Ruošâ sämmilijd oovdâst kyehti Ruošâ sämiseervi. +Ruošâ sämmiliih láá vuáđudâm jieijâs ovdâsteijeevâš orgaan, sämitige, mutâ Ruošâ lahâasâttem já haldâttâh iä tuubdâst ton sajattuv. +Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) lii Suomâ, Taa�â já Ruotâ sämitigij koskâsâš parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan. +Ruošâ sämiseervih uásálisteh oovtâstpaargon tárkkojeijen SPR:st. Murmansk kuávlu sämiparlament lii uuccâm pisováá jeessânvuođâ SPR:st. SPR vuáđudui njuhčâmáánu 2. peeivi ive 2000. +Ruotâ Sämitigge seervâi rááđán cuáŋuimáánust 2002. +Taa�â, Ruotâ já Suomâ sämitigeh jođetteh rääđi 16 mánuppaje poojijn. +Čäällimkodden tuáimá tot sämitigge, kiäst lii jođettemovdâsvástádâs kuás-uv. +SPR tooimâ stivrejeh ive 1997 soppum oovtâstpargosopâmuš já ive 2003 tuhhiittum pargo-oornig. +Saavâjođettemvuotâ lii párásist Ruotâ sämitiggeest. +Ive 2015 saavâjođettemvuotâvuárust lii Suomâ sämitigge. +Sämitige čuákkim väljee ovdâsteijeid säämi parlamentaarlâš rááđán vaaljâpajan. +SPR oovtâstpargosopâmuš mield sämitige poolitlâš njunoš kalga kulluđ rááđán. +Toimâpaajeest 2012-2015 ovdâsteijen láá: +Klemetti Näkkäläjärvi (väärrin Ulla Magga) +Tiina Sanila-Aikio (väärrin Pertti Heikkuri) +Heikki Paltto (väärrin Yrjö Musta) +Anne Nuorgam (väärrin Ilmari Tapiola) +Rauni Äärelä (väärrin Petra Magga-Vars) +Nihkolas Valkeapää (väärrin Veikko Porsanger) +Pentti Valle (väärrin Tauno Haltta) +Säämi parlamentaarlâš rääđi stiivrâst Suomâ sämitige ovdâsteh Klemetti Näkkäläjärvi já Tiina Sanila-Aikio. +SPR oovtâstpargosopâmuš mield sämitige poolitlâš njunoš kalga uásálistiđ jesânin SPR stiivrâ tooimân. +SPR tooimâ stivree tievâsčuákkim, mii uárnejuvvoo ihásávt ucemustáá ohtii. +Čuákkim tuhhit SPR toimâvuávám, mii ráhtoo kyevti ihán häävild. +SPR toolâi ovdebáá keerdi čuákkimis Uumeest čohčuv 2013. +SPR lii vuáđudâm ohtâvuotâsis nuorâilävdikode, kuus puátih ovdâsteijeeh jieškote-uv eennâm sämitige nuorâiraađijn/-lävdikuudijn. +Nuorâilävdikodde čokkân SPR almosčuákkim ohtâvuođâst. +Suomâ sämitige ovdâsteijen lävdikoddeest lii nuorâirääđi saavâjođetteijee Nilla Rahko já jeessân Anne-Máret Labba. +SPR lii vuáđudâm meid piätuaašij lävdikode. +Lävdikoddeest Suomâ sämitige oovdâst II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto. +SPR toimâvuávám olášut SPR stivrâ, mii čokkân suulân neljii ivveest. +SPR pargon lii ovdediđ sämitigij koskâsâš oovtâstpargo sehe kieđâvuššâđ aašijd, moh kyeskih teikâ pyehtih kuoskâđ sämmiláid maaŋgâ enâmist teikâ sämmiláid almugin. +SPR oovdâst Suomâ, Ruotâ já Taa�â sämmilijd tave-eennâmlijn já aalmugijkoskâsijn ohtâvuođâin. +SPR váldu-ulmeh láá tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittem, SPR tooimâ ovdedem já sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv pyeredem. +SPR lii meridâm, ete sämmiliih hämmejeh ohtsii uáivil SPR:st tave-eennâmlii sämisopâmuš jotkâráđádâlmijn. +Ulmen lii ovdediđ SPR tooimâ tave-eennâmlii sämisopâmuš kenigâsvuođâi háárán sehe pyerediđ Ruošâ sämmilij máhđulâšvuođâ uásálistiđ oovtâstpaargon. +Sämiparlamiänttárij vuossâmuš ohtsâš konferens uárnejui Juhâmohheest 24.2.2005. +Konfereensân uásálistii Taa�â, Ruotâ já Suomâ sämitigij sehe Ruošâ sämmilij ovdâsteijeeh. +Ovdil konferens jieškote-uv eennâm sämitigeh tollii jieijâs tievâsčuákkim Juhâmohheest . +Sämiparlamiänttárij konferens lâi historjállâš tábáhtus. +Konferens tuhhiittij Juhâmohe julgáštus, mon mield ohtsâš konferens lâi historjállâš merkkâstuálppu sämipoolitlii pargoost. +Konferens muštottij tast, ete sämmiliih láá ohtâ aalmug, mon ohtâlâšvuođâ staatâi rääjih iä uá�u rikkođ. +Julgáštus tiäddut eres lasseen sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ já pargo tave-eennâmlii sämisopâmuš ááigán finniimân. +Juhâmohheest meridui, ete sämiparlamiänttárij ohtsâš konferens uárnejuvvoo kuulmâ ive kooskâi. +Nubbe sämiparlamiänttárij konferens uárnejui Ruávinjaargâst 28.10.2008. +Kuálmád sämiparlamiänttárij konferens uárnejui Kirkkonjaargâst 10.11.2011. +Konferens julgáštusâst kieđâvušeh sämmilij oovtâstpargo ovdedem, sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášume sehe av�uutteh staatâid ratifisistiđ ILO-169 sopâmuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin. +Konferens mield miäruštâllâm tast, kiäid tuálih sämmilâ��ân, kalga vuáđuduđ sämmilij jieijâs já ohtsâš ibárdâssân ääšist. +Niäljád sämiparlamiänttárij konferens uárnejui Uumeest 20.2.2014. +Konferens fáddán lâi sämmilij ärbivuáválij aassâmkuávlui luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm já tave-eennâmlâš sämisopâmuš. +Konfereensân uásálistii Taa�â, Ruotâ já Suomâ sämitigij jesâneh sehe Ruošâ sämiseervij ovdâsteijeeh. +Suomâ sämitiggeest konfereensân uásálistii 16 parlamiänttárid. +Ume konferens tuhhiittij julgáštus tave-eennâmlii sämisopâmušâst sehe julgáštus, mii kuáská sämmilij ärbivuáválij aassâmkuávlui luánduriggoduvâiguin ávhástâlmân . +Suomâ sämitige oovce jesânid kuođđii sierâ ciälhus luánduriggoduvâiguin ávhástâlmân sämmilij ärbivuáválijn aassâmkuávluin kyskee julgáštus artiklân 4. +Eres oosijn puoh Suomâ sämitige ovdâsteijeeh torjuu julgáštus. +Sämitigge kärttee sämmilâšperrui sämikielâlii tooimâ táárbu Iänuduvvâst. +Karttim kuáská sämmilâšpárnái kielâpiervâltoimâmân. +Sämitigge ocá jyehi ive máttááttâs- já kulttuurministeriöst staatâtorjuu sämmilii kielâpiervâltoimâm várás. +Táttup puohâid kielâpiervâltoimâmist perustum ulmuid västidiđ taan koijâdâllâmân majemustáá 9.3.2016: https://www.webropolsurveys.com/S/CC79264990CB26C5.par +KYSELY SAAMENKIELISESTÄ KIELIPESÄTOIMINNAN TARPEESTA ENONTEKIÖLLÄ +Saamelaiskäräjät hakee vuosittain yhteistyössä Enontekiön, Inarin, Sodankylän ja Utsjoen kunnan kanssa opetus- ja kulttuuriministeriöltä valtionavustusta saamen kieltä elvyttäviä toimia varten, erityisesti kielipesä- ja kielikylpykerhotoimintaa varten. +Tämän kyselyn avulla kartoitetaan saamenkielisen kielipesätoiminnan tarvetta Enontekiön alueella. +Kielipesä on kielellisen vähemmistön tai alkuperäiskansan lapsille tarkoitettu päivähoitopaikka, jossa kaikki toiminta tapahtuu alusta asti vain saamen kielellä. +Kieltä opitaan luonnollisissa arjen tilanteissa. +Toiminta toteutetaan järjestämällä arkisin alle kouluikäisille lapsille saamenkielistä kielikylpypäivähoitoa sekä koululaisille iltapäivätoimintaa kielikylpymenetelmää käyttäen. +Toiminnasta peritään päivähoitomaksu. +Kielipesän aukioloaika olisi pääsääntöisesti klo 8-16 välisenä aikana. +Kielen oppimisen kannalta lapsen tulisi olla kielipesässä vähintään 26h/viikossa. +Hoitopäivien välillä ei mielellään saisi olla pitkiä taukoja, koska tämä vaikuttaa kielen kehittymiseen. +Ideaalitilanne olisi jos lapsi saisi kuulla kieltä lähes päivittäin. +Kielipesämenetelmä on vahvin mahdollinen pienille lapsille suunnattu kielen elvytysmenetelmä, jolla vähemmistökieli voidaan siirtää lapsille luonnolliseksi kieleksi kodin ulkopuolella. +Kielipesämenetelmä on osoittanut mm. +inarinsaamen kielessä erittäin tehokkaaksi menetelmäksi. +Kielipesämenetelmä on kehitetty kielenelvytysmenetelmäksi nimenomaan päivähoitoympäristöön. +Kielipesätoiminnan aloittamiseksi alueella tulee olla riittävästi lapsia, ja toisaalta kielipesään valittavilla lapsilla on oltava kielen siirtymistä ajatellen riittävä päivähoitotarve. +Kielipesätoiminnalla pyritään kasvattamaan lapset uusiksi kielensiirtäjiksi, jolloin lasten kielitaito kehittyisi kielipesässä äidinkieleksi, äidinkielen omaiseksi kieleksi tai vähintään erittäin vahvaksi toiseksi kieleksi. +Kielipesätoiminnan aloittamista varten kartoitamme saamelaisperheiden tarvetta ja halukkuutta osallistua kielipesätoimintaan vuonna 2016. +Pyydämme kaikki kielipesätoiminnasta tai kielikylpykerhotoiminnasta kiinnostuneita perheitä täyttämään 9.3.2016 mennessä: Webropol kyselyn osoitteessa: https://www.webropolsurveys.com/S/CC79264990CB26C5.par +tai täyttämään liitteenä olevan kyselyn ja palauttamaan postitse Enontekiön kuntaan tai Saamelaiskäräjille. +Lisätietoja: +- Saamelaiskäräjät: Pia Ruotsala, hallintopäällikkö, SAJOS, 99870 Inari, +- Saamelaiskäräjät: kieliturvasihteeri Siiri Jomppanen SAJOS, 99870 Inari, 050-4939018 +- Enontekiön kunta: Hanna Tissari, vs. varhaiskasvatusohjaaja, Ounastie 165, 99400 Hetta, +Olemme kiinnostuneita +_________ kielipesätoiminnasta, alkaen_____________ +Sähköposti +Muuta huomioitavaa/toivomuksia: +Allekirjoitus: +Kansalaiskeskustelussa sekä puheenjohtaja Sanila-Aikio että Saamelaisalueen koulutuskeskuksen rehtori Liisa Holmberg esittivät, että EU:n tulisi mitä pikimmiten linjata EU:n sisäistä alkuperäiskansapolitiikkaansa ulkosuhteidensa alkuperäiskansapolitiikan lisäksi. +Saamelaiskäräjät tapasi komissaari Creţun myös lyhyessä sidosryhmätapaamisessa. +Tapaamisessa keskusteltiin EU:n sisäisen alkuperäiskansapolitiikan lisäksi EU:n ohjelmista, joilla rahoitetaan erilaisia saamelaisia koskevia projekteja. +Komissaari Creţu kertoi, että EU:lla on valmisteilla Arctic policy -asiakirja, jonka sisältö julkistetaan huhtikuussa 2016. +Tapaamisessa sovittiin, että Saamelaiskäräjiltä pyydetään asiaan lausunto. +"On erittäin tärkeää, kun EU:n arktista politiikkaa linjataan, että keskeisenä, läpileikkaavana periaatteena kaikissa arktista aluetta koskevissa suunnitelmissa ja toimenpiteissä on, että alkuperäiskansoilta saadaan toimiin vapaa, tietoon perustuva ennakkosuostumus", sanoo puheenjohtaja Sanila-Aikio. +Lisäksi tapaamisessa keskusteltiin poronlihan suoramyynnin mahdollistavan poikkeuksen säilyttämisestä EU:n uudessa eläimistä saatavien elintarvikkeiden valvontaa koskevassa asetuksessa. +Katso Saamelaiskäräjien kannanotto poronlihan suoramyynnistä täältä. +Riehtiministeriö čuággá uáinuid kielâlij vuoigâdvuođâi olášuumist Suomâst. +Puávtáh väldiđ uási viermikoijâdâllâmân tääbbin: https://uusi.otakantaa.fi/fi/hankkeet/1/ +Annettuja vastauksia hyödynnetään tausta-aineistona eduskunnalle annettavan kielikertomuksen valmistelussa. +Kertomus annetaan eduskunnalle vuonna 2017. +Kyselyssä selvitetään mm. +sitä, kuinka hyvin kansalaiset tuntevat kielelliset oikeudet ja kuinka he kokevat niiden toteutuvan, kuinka tärkeänä oman kielen käyttöä pidetään viranomaisten kanssa asioitaessa sekä kuinka kansalaiset kokevat suhtautumisen eri kieliä puhuviin kehittyneen viime vuosina. +Lisätietoja: ylitarkastaja Vava Lunabba, +Sämitige ornijdemčuákkim lij tuálloo majebaargâ 23.2. tme 10 rääjist Sajosist, Anarist. +Čuákkim puáhtá čuávvuđ čujottâsâst: www.sogku.fi/live +Čohčâmáánust 2007 joođoost lamaš internetsiijđoi uđâsmittempargo puátusin Sämitige päikkisiij­đoh láá 2.5.2008 rääjist neelji kielân: suomâkielân, tavesämikeilân, aanaarsämikielân já eŋgâlâs­kielân. +Nuorttâsämikielâlâš siijđoh almostittojeh vyesimáánu ääigi ko teknisâš iästuh láá finnejum meddâl. +Internetsiijđoin kávnojeh tääl vuáđutiäđuh Sämitiggeest já ton tooimâst. +Siskáldâs lasettuvvoo sij­đoid ubâ äägi, uđđâ materiaal lasseen sijđoid lii uáivilin pieijâđ meiddei ovdebij ivij raportijd, ciälkkámušâid jna. +Uđđâ siijđoi teknisâš olášutmist västidij Solinum Oy já olgohäämist máinustoimâttâh Studio Borga. +Internetsiijđoi uđâsmittempargo uáivilin lâi teknisâš jiešvuođâi já olgohäämi uđâsmittem lasseen uđâsmitteđ meiddei siskáldâs västidiđ onnáápeeivi táárbuid. +Tuáivup, et uđđâ siijđoh palvâleh sämmilij lasseen meiddei media, virgeomâhijd já eres čanosjuávhuid tolebáást pyerebeht, iätá Sämitige haldâšemhovdâ Juha Guttorm. +Sämitige nettisiijđoh kávnojeh čujottâsâst www.samediggi.fi +Item 3 "Climate change, biocultural diversity and livelihoods: the stewardship role of indigenous peoples and new challenges" 22.4.2008. +Item 7 "Indigenous Languages" 24.4.2008 +Matti Morottaja, +jurgalâm Kaisa Tapiola-Länsman +Oahpa sániid +koveh: Sirpa Mänty +sijđoh: 62 +2. teddilâs +Taan kovesänikiirján láá čuákkejum tavesämikielâ kuávdâšsäänih ašij +mield. +Kovvejum säänih láá suullân 500, iänááš uási tain nomineh. +Sämitigge 2014 +Klemetti Näkkäläjärven puhe 4.3.2015, EU Arctic Dialogue +Juvvá Lemeha sáhka 13.2.2015, Alta, Nordisk-Samisk seminar +Klemetti Näkkäläjärven puhe koltansaameksi 6.2.2015 +Klemetti Näkkäläjärven puhe 6.2.2015 suomeksi +Klemetti Näkkäläjärve puhe 6.2.2015 inarinsaameksi +Juvvá Lemeha sáhka 6.2.2015 +Klemetti Näkkäläjäven puhe perustuslakivaliokunnalle ILO 169-sopimuksen ratifioimisesta +Klemetti Näkkäläjärven puhe kaivosseminaarissa 19.1.2015 Levillä +Klemetti Näkkäläjärven puhe maa- ja metsätalousvaliokunnalle ILO 169-sopimuksen ratifioimisesta +Klemetti Näkkäläjärven puhe perustuslakivaliokunnalle sote-laista +Klemetti Näkkäläjärven puhe perustuslakivaliokunnalle saamelaiskäräjälaista 11.12.2014 +Klemetti Näkkäläjärven puhe Euroopan Neuvoston seminaarissa 28.11.2014 Inarissa +Juvvá Lemeha sáhka Eurohpá ráđi semináras 28.11.2014 Anáris +Klemetti Näkkäläjärven tervehdys WHO:n tutkimuskeskuksen avajaisissa 24.10.2014 +Klemetti Näkkäläjärven puhe maa- ja metsätalousvaliokunnalle saamelaiskäräjälaista +Klemetti Näkkäläjärven puhe perustuslakivaliokunnalle 7.10.2014 saamelaiskäräjälain uudistuksesta +Juvva Lemehá sáhka Sámi allaskuvlla 25 jagi ávvosemináras +Klemetti Näkkäläjärven puhe petofoorumissa 5.5.2014 +Klemetti Näkkäläjärven puhe Korundin modernin saamelaistaiteen näyttelyn avajaisissa +Klemetti Näkkäläjärven puhe saamelaisparlamentaarikkojen konferensissa (suomeksi ja pohjoissaameksi) +Juvvá Lemeha sáhka Meahcceráđđehusa vuovdevahku oalgedáhpáhusas +Klemetti Näkkäläjärven puhe Barentsin ympäristöministerikokouksessa +Klemetti Näkkäläjärven puhe puhemies Eero Heinäluomalle +Klemetti Näkkäläjärven tervehdys Norjan saamelaiskäräjien avajaisissa norjaksi 15.10.2013 +Juvvá Lemeha sáhka 15.10.2013, Norgga Sámediggi rahpandoalut +Speech by Klemetti Näkkäläjärvi on side event in WG8J8, Montreal +Juvvá Lemeha sáhka 28.8.2013 Ruoŧa Sámediggi rahpan +Klemetti Näkkäläjärven puhe perustuslakivaliokunnalle kuntarakenneuudistuksesta +Klemetti Näkkäläjärven puhe perustuslakivaliokunnalle 18.4.2013 +Klemetti Näkkäläjärven puhe EU-parlamentaarikoille 2.4.2013 +Klemetti Näkkäläjärven puhe valtioneuvoston iltakoulussa 12.12.2012 +Klemetti Näkkäläjärven puhe ILO 169-sopimuksen ratifioinnista +Klemetti Näkkäläjärven puhe aineettoman kulttuuriperinnön suojelusopimuksen ratifioimisesta +Klemetti Näkkäläjärven puhe saamelaisnuoret Suomessa - seminaarissa +Klemetti Näkkäläjärven puhe EN ihmisoikeusvaltuutetulle 12.6.2012 +Klemetti Näkkäläjärven puhe suomalais-ugrilaisten kansojen maailmankongressissa 5.9.2012 +Klemetti Näkkäläjärven puhe koltansaamen kielen ja kultturin konferenssissa Inarissa +Klemetti Näkkäläjärven puhe Nagoyan pöytäkirjan ratifiointia käsittelevässä seminaarissa +Klemetti Näkkäläjärvi's speech on Saami Language revitalization +Speech by Klemetti Näkkäläjärvi on Tales from the North- Conference +Klemetti Näkkäläjärven puhe saamelaiskäräjien avajaisissa inarinsaameksi +Klemetti Näkkäläjärven puhe saamelaiskäräjien vaalikauden avajaisissa suomeksi +Klemetti Näkkäläjärven puhe saamelaiskäräjien vaalikauden avajaisissa (pohjoissaameksi) +Klemetti Näkkäläjärven puhe ruhtinas Albertin ja ruhtinatar Charlenen vierailun yhteydessä (eng.) +Klemetti Näkkäläjärven puhe EU komission varapresidentti Catherine Ashtonille (englanniksi) +Saamelaiskäräjien tervehdys saamelaiset kirkossa -seminaarissa (pohjoissaameksi ja suomeksi) +Speech by Klemetti Näkkäläjärvi, Vulnerable Arctic Exhibition, Brussels +Juvvá Lemeha ođđajagisáhka sámi radios 31.12.2011 +Klemetti Näkkäläjären puhe 10.11:Saamelaisparlamentaarikkojen konferenssien julistusten toteutuminen +Juvvá Lemeha sáhka 10.11: sámi parlamentarihkkáriid konfereanssaid julggaštusaid olláhuvvan +Juvvá Lemeha sáhka Sámeparlamentarihkkáriidkonferánsas 10.11.2011 +Klemetti Näkkäläjärven puhe saamelaisparlamentaarikkojen konferensissa 10.11.2011 +Klemetti Näkkäläjärven puhe perinteisestä tiedosta (suomeksi ja pohjoissaameksi) +Klemetti Näkkäläjärven tervehdys saamelaisnuorten konferenssiin (suomi ja pohjoissaame) +Klemetti Näkkäläjärven puhe saamen kielten elvyttämistä käsittelevässä seminaarissa Helsingissä +Klemetti Näkkäläjärven puhe erämaalaki 20 vuotta - seminaarissa +Klemetti Näkkäläjärvi's speech on Arctic Governance in SCPAR meeting +Klemetti Näkkäläjärven power point-esitys artikla 8 (j) -työryhmän loppuseminaarissa +Klemetti Näkkäläjärven puhe artikla 8 (j) -loppuseminaarissa +Juvvá Lemeha sáhka, árbediehtoseminára 22.3. +Speech by Klemetti Näkkäläjärvi, Conference on Arctic Science, International Law and Climate Change +Klemetti Näkkäläjärven puhe Lars Leevi Laestadius-seminaarissa Torniossa 21.2. +Juvvá Lemeha sáhka Lars Leevi Laestadius semináras Durdnosis +Klemetti Näkkäläjärven puhe Metsähallituksen lakiuudistuksen avajaisseminaarissa 17.2.2011 +Klemetti Näkkäljärven puhe kulttuuri- ja kestävä kehitys seminaarissa +Klemetti Näkkäläjärven puhe Akwé:Kon infotilaisuudessa (suomi ja pohjoissaame) 2.2.2010 +Klemetti Näkkäläjärven puhe maa- ja metsätalousvaliokunnalle POLURA-laista 18.1.2011 +Klemetti Näkkäläjärven puhe Kemi-Tornion AMK:n valmistujaisjuhlassa 21.12.2010 +Klemetti Näkkäläjärven puhe saame ja Lapin yliopisto-seminaarissa Rovaniemellä +Klemetti Näkkäläjärven lippupuhe tähtitorninmäellä 6.12.2010 +Klemetti Näkkäläjärven puhe saamelaisen aineettoman kulttuuriperinnön suojelusta Suomessa +Klemetti Näkkäläjärven puhe presidenttifoorumissa 23.11. +Suomi ja arktiset alueet +Klemetti Näkkäläjärven puhe erävaelluksen SM-kisoissa 26.8.2010 +Klemetti Näkkäläjärven puhe Delos-työpajassa 1.7.2010 (eng.) +Speech by Klemetti Näkkäläjärvi on Rose-Roth 74th seminar 19.6.2010 +Klemetti Näkkäläjärven puhe saamelaiskulttuurikeskuksen peruskiven muuraustilaisuudessa 10.6. +Klemetti Näkkäläjärven puhe kansainvälisen ihmisoikeusasian neuvottelukunnan kokouksessa 4.6.2010 +Klemetti Näkkäläjärven puhe Itä-Inarin saamenkielisen paikannimistön julkistamistilaisuudessa +Klemetti Näkkäläjärven puhe maankäyttöseminaarissa 28.5.2010 +Klemetti Näkkäläjärven puhe presidentti Evo Moraleksen vierailun yhteydessä Kaarajoella 21.5.2010 +Klemetti Näkkäläjärven puhe tulevaisuusfoorumissa 19.4.2010 +Saami People's right to self-determination in Finland K Näkkäläjärvi 150410 +Klemetti Näkkäläjärven puhe itsemääräämisoikeuden toteutumisesta 15.4.2010 (suomeksi) +Klemetti Näkkäläjärven konferenssin avajaispuhe 15.4. +(suomeksi) +Opening statement by Klemetti Näkkäläjärvi 15.4. +Klemetti Näkkäläjärven puhe saamelaisen parlamentaarisen neuvoston kokouksessa 14.4.2010 +Klemetti Näkkäläjärven puhe saamelaisten kansallispäivän juhlissa Inarissa 6.2.2010 +Juvvá Lemeha, Klemetti Näkkäläjärvi sáhka sámi álbmotbeaivve doaluin Anáris 6.2.2010 +Klemetti Näkkäläjärven puhe Suomen Kanadan suurlähettilään tilaisuudessa 12.11.2009 +Klemetti Näkkäläjärvi sáhka 16.10.2009 nuoraid konfereanssas +Klemetti Näkkäläjärven puhe 16.10.2009, nuorten seminaari +Klemetti Näkkäläjärvi sáhka 13.10.2009 +Saamelaiskäräjien tervehdys kolttien asuttamisen 60-vuotisjuhlaan +Klemetti Näkkäläjärven puhe maailmanperintötilaisuus 20.8.09 +Klemetti Näkkäläjärvi sáhka 20.8.2009 +Klemetti Näkkäläjärven puhe, moninaisuuspäivä 20.8.2009 +Klemetti Näkkäläjärven puhe taidenäyttelyn avajaisiin 11.6.2009 +Klemetti Näkkäläjärvi sáhka dáiddačájáhusa rahpamii 11.6.2009 +Klemetti Näkkäläjärven puhe eduskunnan ympäristövaliokunnalle 23.4.2009 +Klemetti Näkkäläjärvi sáhka 6.2.2009 +Klemetti Näkkäläjärven puhe 6.2.2009 +Klemetti Näkkäläjärven puhe Mieli 2009 päivien seminaarissa 5.2.2009 +Klemetti Näkkäläjärvi sáhka Gollegiella-bálkkašumi geigendilálašvuođas 12.11.2008 +Klemetti Näkkäläjärven puhe Gollegiella-palkinnon luovutustilaisuudessa 12.11.2008 +Klemetti Näkkäläjärvi sáhka Sámi Parlamentarihkáriid konferánsas 29.10.2008 +Klemetti Näkkäläjärvi rahpansáhka Arktalaš semináras Anaris 22.9.2008 +Klemetti Näkkäläjärven avauspuhe Arktisessa seminaarissa Inarissa 22.9.2008 +Klemetti Näkkäläjärven puhe Saariselällä sosiaali- ja terveyspäivillä 18.9.2008 +Saamelaiskäräjien tervehdys Vuotson Lapin markkinoille 26.7.2008 +Klemetti Näkkäläjärven Utsjoen lohiriehan avauspuhe 12.7.2008 +Saamen kansan puhe suomalais-ugrilaisten kansojen V maailmankongressissa Hanti-Manskissa 30.6.2008 +Klemetti Näkkäläjärven puhe Presidenttifoorumissa 21.5.2008 +Klemetti Näkkäläjärven puhe valtiosihteeri Johanssonin vierailulla Inarissa 15.5.2008 +Klemetti Näkkäläjärven puhe Pallaksella ministeri Lehtomäen järjestämässä tilaisuudessa 12.5.2008 +Klemetti Näkkäläjärven puhe YK:n alkuperäiskansojen pysyvässä foorumissa 24.4.2008 +Klemetti Näkkäläjärven puhe YK:n alkuperäiskansojen pysyvässä foorumissa 22.4.2008 +Klemetti Näkkäläjärven päätöspuhe maaoikeusseminaarissa 17.4.2008 +Klemetti Näkkäläjärven puhe syyttäjälaitoksen seminaarissa 4.4.2008 +Klemetti Näkkäläjärven puhe Saamelaiskäräjien avajaisissa 29.3.2008 +Klemetti Näkkäläjärven puhe Saamelaisnuorten taidetapahtumassa 27.3.2008 +Klemetti Näkkäläjärven puhe Regional Innovations seminaarissa 28.2.2008 +Klemetti Näkkäläjärven puhe suomeksi saamelaiskäräjien kokouksessa 9.2.2008 +Sämitige vaaljah +Sämmiláid algâaalmugin lii vuáđulaavâst torvejum jieijâs kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem sämikuávlust. +Jiešhaldâšem vuáváá já olášut sämitigge ive 1996 rääjist (Laahâ sämitiggeest 17.7.1995/974). +Sämitigge lii sämmilij jieijâs aalmugváldálâš ovdâsteijeejuávkku, mon pargon lii tipšođ sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur sehe sämmilij sajattâhân algâaalmugin kyeskee aašijd. +Sämitiggevaaljah toimâttuvvojeh jyehi niäljád ive. +Puátteeh sämitige vaaljah toimâttuvvojeh ive 2015. +Sämitige vaaljâlävdikodde olášut vaaljâid sämitiggeest adelum laavâ 4 lovo já riehtiministeriö vaaljâlattiimist adelem asâttâs (3.11.2006/965) miäldásávt. +Jienâvuoigâdvuođâliih láá sämmiliih, kiäh láá merkkejum sämitige vaaljâluvâttâlmân. +Jienâvuoigâdvuođâliih sämmiliih láá meiddei vaaljâtoháliih já pyehtiđ riemmâđ vaaljâin iävtukkâssân. +Vaaljâluvâttâllâm rähtim já toos ucâlum +Vaaljâlävdikodde merkkee vaaljâluvâttâlmân taid sämmilijd, kiäh lijjii jienâvuoigâdvuođâliih ive 2011 vaaljâin. +Ovdebijn vaaljâin vaaljâluvâttâlmân merkkejum ulmui párnááh, kiäh láá šoddâm jienâvuoigâdvuotâahan ađai tevdih 18 ihheed majemustáá vaaljâi majemuš peeivi, merkkejuvvojeh vaaljâluvâttâlmân tast maŋa, ko sij láá almottâm ete aneh jieijâs sämmilâ��ân. +Taat almottâs kalga toohâđ vaaljâive ovdiipiäláá juovlâmáánu majemuu peeivi räi. +Tađe várás jienâvuoigâdvuotâahan šaddee ulmuid postâduvvoo macâttâskooverttáin ucâmušluámáttâh, mon sii kalgeh tevdiđ, vuáláčäälliđ já macâttiđ poostâ peht vaaljâlävdikoodán. +Vaaljâluvâttâlmân merkkejuvvojeh meiddei toh ulmuuh, kiäh jiejah ucâluveh kirjálávt vaaljâluvâttâlmân já kiäid vaaljâlävdikodde pááhud jienâvuoigâdvuođâlâš sämmilâ��ân. +Vaaljâluvâttâlmân puáhtá ucâluđ sämitiggelaavâ 3 § 1 moomeent 1, 2 já 3 saje já 21 § vuáđuld. +Pivdem vaaljâluvâttâlmân väldimân teikâ tast meddâlistmân kalga toohâđ vaaljâlävdikode taan tárguttâs várás rähtim ucâmušluámáttuváin, mon kalga macâttiđ vaaljâlävdikoodán poostâ peht nuuvt, ete tot lii vuástáväldest majemustáá vaaljâive ovdiipiäláá juovlâmáánu 31 peeivi tme 16.00. +Almottâs jienâvuoigâdvuođâst +Vaaljâluvâttâlmân merkkejum sämmiliih uá��uh almottâs jienâvuoigâdvuođâstis, vaaljâluvâttâllâm uáinimnááláorroomääigist já -soojijn já eres vaaljâi tooimâtmân kullee aašijn poostâ peht vaaljâive kuovâ-njuhčâmáánust. +Puohháid jienâvuoigâdvuođâ pivdám ulmuid vuolgâttuvvoo ovdil vaaljâluvâttâllâm uáinimnáálápieijâm tiätu tast, ete láá-uv sii merkkejum vaaljâluvâttâlmân vâi iä. +Vaaljâluvâttâllâm lii uáinimnáálá vaaljâive njuhčâmáánust 10 maŋalâs argâpeeivi, ij kuittâg argâlávurduv. +Vaaljâluvâttâllâm täärhib uáinimnááláorroomääigist já -saajeest almottuvvoo almolâš kulluuttâssáin. +Olmooš, kote lii jieijâs mielâst kuođđum vuoigâdvuođâttáá meddâl vaaljâluvâttâlmist teikâ kiäm kyeskee merkkim vaaljâluvâttâlmist lii puástud, puáhtá kirjálávt vaattâđ njuolgim vaaljâlävdikoddeest majemustáá 14 peeivi vaaljâluvâttâllâm uáinimnáálátolâmân kyeskee ääigi nuhâmist. +Vaaljâlävdikode miärádâsân tutâmettum puáhtá tuálvuđ njuolgimvátámuš sämitige stiivrâ čuávdimnáál. +Iävtukkâs asâttem +Iävtukkâs sämitige valjáid pyehtih asâttiđ ucemustáá kulmâ jienâvuoigâdvuođâlâš sämmilii majemustáá 31 peeivi ovdil vaaljâtoimâttâs algâttem. +Iävtukkâs aasâtmist tieđettuvvoo almolâš kulluuttâssáin. +Iävtukkâsasâttâllâm várás kalga tevdiđ vaaljâlävdikode nanodem luámáttuv. +Vaaljâlävdi¬kodde kieđâvuš iävtukkâsâi vaaljâtohálâšvuođâ, ráhtá já naanood sijjân kyeskee iävtukkâsluvâttâllâm já almostit ton ájáttâlhánnáá. +Vaaljâi toimâttem +Sämitiggevaaljah toimâttuvvojeh vaaljâive čohčâmáánu vuossâmuu oles oho vuossaargâst älgee neelji oho ääigi. +Vaaljâäššikirjeh toimâttuvvojeh jienâvuoigâdvuođâláid čohčâmáánu aalgâst poostâ peht kirjejum reiváin já jienâsteijee maaccât vaaljâäššikiirjijd vaaljâlävdikoodán siämmáá náálá kirjejum vuolgâttâssân ko lii jienâstâm. +Poostâ peht vuolgâttum vaaljâäššikirjeh kalgeh leđe vaaljâlävdikoddeest jienâirekinistem algâttem räi. +Jienâirekinistem algâttuvvoo vaaljâi aalgâtmist viiđâd oho vuossaargâ. +Sämitige jesânin šaddeh toh 21 olmo�id, kiäh láá vaaljâin ua��um enâmustáá jienâid toin iävttoin, et sii juávhust láá ucemustáá kulmâ jeessân jieškote-uv sämikuávlu kieldâst (ohtsis 12). +Lasseen täin kieldâin šadda väljejuđ ohtâ värijeessân jieškiäst-uv (ohtsis 4). +Vaaljâlävdikodde naanood vaaljâi puáttus čuákkimistis, mii tuálloo kuálmád peeivi jienâirekinistem aalgâtmist. +12.8.2015: SÄMETIGGE IÄVTUKKÂSLUVÂTÂLLÂM 2015 lii čujottâsast www.samediggi.fi --> Dokumentah --> Vaaljâh 2015 +Vaaljâlävdikode tiäđáttâs: +Kištoost iä lamaš aheraijiittâsah. +Meriááigán pottii 27 jieškoteuvlágán kirje, main kulmâ lijjii tavesämikielâliih, Power Point -ohjelmáin rahtum cd-kirjeh. +Tavesämikielâliih pävirkirjeh lijjii 17, aanaarsämikielâliih 4 já nuorttâsämikielâliih 3. +Tavesämikielâlâš kiirjijd árvuštâlâi Ruotâ sämitaaidâr, kirječällee já máttáátteijee Inghilda Tapio. +Suu mielâst vyeitte valjim lâi vaigâd, ko maaŋgah kirjeh lijjii fijnáh já huolâlávt rahtum. +Sun árvuštâlâi meiddei máhđulâšvuođâid teddiliđ já almostittiđ kiirjijd. +Nuorâbij kirječällei kiirjijn palhâšuvvoo Avveel vyeiliškoovlâ 0-2 luokkalâš Máidnasat mánuid mielde. +"Uáli fiijnâ kirje, mon kolgâččij teddiliđ. +Fiijnâ koveh já onomatopoeetlâš tekstâ taheh kirjeest uáli kiäldulii. +Kirje vievâst lii älkkee oppâđ mánuppoojij sämikielâlâš noomâid". +Nubben taan juávhust palhâšuvvoo Aanaar vyeliškoovlâ 3-4 luokkalij Manin nu lea? +"Hitruus já kiäldulâš muštâlusah ucebáid párnáid. +Fiijnâ koveh muštâleh fiäránijn". +Váhá sruárráábij párnái kiirjijn palhâšuvvojeh Kärisavvoon škoovlâ 6. luoka Ellen-Máret Juuso Geatki ohcá ie�as bearrá�a já Kärigâsnjaargâ škoovlâ 6. luokkalij Mánná duoddaris, mast "muštâluš lii suámi já koveh fiijnáh. +Tast lii meiddei nk. +ruopsis läigi mii tuálvu mainâs ovdâskulij." +Ellen-Máret Juuso kirje lii meiddei "keččei jiellâh" Hettaast. +Tapio mielâst kirjeest lii šiev maainâs, fiijnâ koveh já ruopsis läigi. +Kirjeest lii tehálâš teema: "ohtuunâsvuotâ ij lah suámi, mut mainâs uccâ kiäđháš kávná kuittâg ustevijd!" Stuárráábij párnái kiirjijn palhâšuvvoo Aanaar vyeliškoovlâ 6. luoka Vierccain vuitui. +"Kirjeest lii ruop-sis läigi. +Tom lii älkkee luuhâđ já tast láá tuođâi-uv fiijnâ koveh. +Hitruus muštâluš mon piäsá povvâstiđ." +Avveel vyeliškoovlâ 3-6 luokkalij Gonagasa gollit já stáluid silbbat palhâšuvvoo eromâš taaidâlâšvuođâs kee�ild. +Tapio mielâst kirje heivee teddilemnáál eromâšávt uánihis muštâlusâi áánsust. +Nuorttâsämikielâlâš kiirjijd luuvâi Satu Moshnikoff, kote lii almostittám maaŋgâid kiirjijd já porgâm ennuu mávsulâš pargo nuorttâsämikielâ oovdân. +Suu iävtuttâs mield palhâšume adeluvvoo kuálmádluokkalâš Juuso Fofonoff kiirjám Sää'm jânnan rock's, mast lii äigikyevdilis arttâ já ennuu mielâkuvviittâs. +Čällee heivit madâräijihijn ärbejum luodâi tubdâmtiäđu tááláá ááigán puorij putusijguin. +Moshnikoff av�ut kirje rähtee juátkiđ pyereest álgám čäällim! +Aanaarsämikielâlâš kiirjijd árvuštâlâi kirječällee já taaidâr Aune Kuuva, kiän iävtuttâs mield palhâšume adeluvvoo Aanaar vyelitääsi 5-6 luokkalij Marjut Ahvenlampi, Pekka Moilas, Riikka Morottaja, Anne Seipiharju já Jussá Seurujärvi kiirján Lappum uábbi. +Kirjeest lii hitruus já kiäldulâš muštâlus já uáli fiijnâ koveh. +Mainâsist láá ennuu tábáhtusah já tast lii fantasia. +CD-kiirjijd árvuštâlâi Sämitige škovlim- já oppâateriaaltoimâttâh. +Kilbišjäävri škoovlâ diačáitálmâs Olbmot ovdal min finnij enâmustáá plus-meerhâid. +Kirje lii uáli kreatiivlâš, tot leehâst uđđâ oovdânpyehtimvuovijd já taha historjá oppâmist mielâkiddiivâš. +Tast láá ennuu fiijnâ koveh, šiev já taaidâlâš ideah já čuálččáás iivneh. +Spontaanlâš já mielâkiddiivâš oovdânpyehtim, mon lii lamaš vissásávt hitruu porgâđ! +Oovdânpyehtim heivee teemamateriaalân historjá máttááttâsân. +Miinusân puáhtá mainâšiđ kirje noomâ, mon ferttee molsođ, ko siämmáánommâsâš hirtorjá kirje lii juo lemin! +SÄMITIGGE TUÁIVUT LUHO JÁ ČÄÄLLIMMOOVT PUOHHÁID NUOR KIRJEČÄLLEID JÁ HÁSTÁ SII AINUV OVDEDIĐ ČÄÄLLIMTÁIDUIDIS! +SÄMITIGGE KIJTTÁ SÄMIMÁTTÁÁTTEIJEID ŠIEV STIVRIIMIST JÁ PÁRNÁI JÁ NUORÂI MOOVDITMIST! +Sämitigge tuáivut uáppeid já máttáátteijeid pyeri keesi! +Maccâp čohčuv škoovlâi älgim maŋa puáttee kiiđâ taaidâtábáhtus teemaid, moh láá teatter já elleekove. +Stipendeh juáhhojeh škovláid kiđđâjuuhlijn sehe eenikielâlijd já sämikielâ viereskiellân lohheid. +Stipendeh adeluvvojeh 6 uđđâ pajeuáppei Ucjuv, Aanaar, Iänuduv já Suáđigil luvâttuvâin. +Sii láá puohah čođâldittám tavesämikielâ iskoos pajeuáppetutkosist. +11 stipendit juáhhojuvvii vuáđumáttááttâs čođâldittám, oovcád luokast kiergânâm uáppeid. +Vuáđáumáttááttâs stiipeend o��uu 10 tavesämikielâ uápped já 1 nuorttâkielâ uáppee. +VUÁĐUMÁTTÁÁTTÂS ČOĐÂLDITTÁM UÁPPEI STIPENDEH: 1. +Kärigâsnjargâ Tiia Pohjanrinne 2. +Čevetjävri Wille-Akseli Feodoroff 3. +Kilbišjävri Laura Romakkaniemi 4. +Aanaar Juulienna Näkkäläjärvi 5. +Aanaar Saana Lappalainen 6. +Suáđigil Aleksi Syrjä 7. +Vuáčču Karen-Anni Hetta 8. +Ucjuvnjälmi Áile Risten Holmberg 9. +Hetta Juhani Kultima 10. +Hetta Nilla-Máhtte Magga 11. +Avveel Paula Rauhala +UĐĐ PAJEUÁPPEI STIPENDEH: 1. +Ucjuuhâ Jani Guttorm 2. +Ucjuuhâ Milla Pulska 3. +Iänudâh Nils-Juhan Juuso 4. +Avveel Leena Niittyvuopio 5. +Avveel Marjinga Sara 6. +Suáđigil Reeta Pyhäjärvi +Guttorm lii hoittám áávusorroo virge ton rääjist, ko Heikki J. Hyvärinen paasij iäláttâsân. +Guttorm vuoitij jienâstmist vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat Siiri Jomppas jienâiguin 11-9. +Viirgán uccii puohnâssân nelji ulmuu, main ohtâ kiäsádâdâi kištoost ovdil valjim. +Sämitige lahâčällee lii juuriidlâš-haaldâšlâš virgealmai, kiän pargoid kuleh el. +valmâštâllâđ sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv kyeskee aašijd tegu ciälkkámušâid, oovdânpyehtimijd, peleväldimijd, muštottemčalluid já motomin joba asâttâsiävtuttâsâid. +Lasseen lahâčällee tuáimá Sämitige iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode oovdânpyehten já čällen. +Sämitige čuákkim pištij vuossaargâ koskâiijâ räi. +Lahâčällee valjim lasseen meridij čuákkim tááláá vaaljâpaje toimâohjelmâst, ekonomiavuáváámist já tuhhiittij moonnâm ive ruttâtuálulopâttem. +Eres ääših sirdojuvvii puátteid čuákkimáid. +Professor Veli-Pekka Lehtola historjákirje +Saamelaisten parlamentti +Suomen saamelaisvaltuuskunta 1973-1995 ja Saamelaiskäräjät 1996-2003 +on kronologinen katsaus sekä johdatus Suomen saamelaispolitiikkaan. +Teos pyrkii antamaan kuvan saamelaisvaltuuskunnan vaiheista ja pääteemoista 30 vuoden aikana. +kielâ: suomâkielâ +sijđoh: 215 +Sämitigge 2005 +Kirje puáhtá tiiláđ Sämitige Aanaar toimâsaajeest. +Anni Sarre - Postâ Maati Ánná, koveh já tiivtah +Anaraškielân jurgâlâm Anni Sarre +Jurgâlisâi heiviittem: +Ilmari Mattus, Matti Morottaja já Hannu Kangasniemi +Lokkekove Martti Rikkonen +Sämitigge 2015 +Antoine de Saint-Exupéry +tavesämikielâst jurgâlâm Iisakki Mattus +Uccâ priinsâš +"Taat uđđâ teddilâs Antoine de Saint-Exupéry kirjeest Uccâ priinsâš +... čuávu tárkká algâalgâlâš ameriklâš teddilâs ive 1943, mii áinoo +teddilâssân almostui kirječällee eledijn." Kuástideijee huámášuttem +sijđoh: 95 +Sämitigge 2013 +Kollepäddi +Siberaliih mainâseh +Valjim, toimâttâm já suomakielân jurgâlâm: +Kirsti Siraste +anarâškielân: Iisakki Mattus +kuvvim: Hannu Lukkarinen +sijđoh: 158 +Sämitigge 2001 +Marja-Liisa Olthuis, kuvvim Petra Kuuva +Njob�âvääri pessijâšmarkkâneh +sijđoh: 48 +Sämitigge 2006 +Toimâttâm Matti Morottaja, kuvvim Sylvi Rasmus +Sigá maainâs +Mainâseh láá väljejum kirjeest "Inarinlappalaista kansantietoutta", A.V.Koskimies 1886 +Laapi läänihaldâttâs 1995 +kuuvijd sárgum: Stephen Cartwright +jurgâlâm: Pia Nikula ja Anne-Marie Kalla +sijđoh: 63 +Sämitigge 2011 +Vuosmuš tuhháát säännid -kirje lii jurgâlum eŋgâlâskielâlâš kirjeest "The First Thousand Words in English". +Taat kirje heivee sänikirjen maaŋgâahasáid: kielâpiervâlist párnááh +pyehtih keččâđ kuuvijd oovtâst tipšoin já tienuuvt oppâđ saanijd +savâstâllâm peht. +Škoovlâst kirje puáhtá kevttiđ vuosmuu luokast +pajaskulij kiddâ luvâttuv já áámmátškoovlâ räi. +Já kale taan +kovesänikirje puáhtá puárásub-uv olmooš luuhâđ. +Suotâshân tot lii keččâđ +maht anarâškielân piergee uđđâääigi pirrâsist. +Kirje puáhtá kevttiđ +sehe eenikielâlâš párnái máttááttâsâst já meiddei uáppeiguin, kiäh loheh +anarâškielâ vieres kiellân. +Matti Morottaja +koveh Sirpa Seppänen +tääsi: ovdâmáttááttâs - 3 lk +sijđoh: 58 +Taan kovesänikiirján láá čuákkejum anarâškielâ kuávdâšsäänih ašij +3. teddilus +Anna Idström ja Hans Morottaja +anarâškielâ - suomâkielâ +Sämitigge 2010 +Kiirján láá nuurrum paijeel 400 anarâškielâlâš idiomid - eđâlduvâd, +moh láá vuáhádum anarâškielân já moi merhâšume ij ovttuu lekkâs saanij +algâalgâlâš merhâšume pehti. +Idiomih láá čielgejum suomâkielân já merhâšume čielgiimân adeluvvojeh ovdâmerkkâcelkkuuh, main eđâlduvah kiävttojeh. +Eenikielâ lasemateriaal 0-6 luokkáid +Tekstâ já koveh Inga Borg +Pajekielâst anarâškielân jurgâlâm Henna Lehtola, kielâ tärhisteijee Ilmari Mattus. +"Plupp och lämlarna", 1960 +"Plupp och lodjuret", 2005 +"Kalas hos Plupp", 1996 +Puppâ já soorvah +"Plupp och älgen", 1998 +Puppâ já kuob�âčiivgah +"Plupp och björnungarna", 1983 +Matti Morottaja ja +Marja-Liisa Olthuis (Puppâ já vyesi). +Puppâ Puáris Vyevdist +Gösta Knutsson, kuvvim Harald Soneson +jurgâlâm: Ilmari Mattus +Suápá pyereest luuhâmkirjen vyelitääsist já kirje puáhtá kevttiđ vierekielâlij oppâmateriaalin še. +Sämitigge 2006 +Ellen Marie Vars, kuvvim Berit Marit Hætta +Pajekielâst jurgâlâm: +Kaarina Mattus já Matti Morottaja +Inger Haldis Halvari, kuvvim Berit Marit Hætta +Satu Arjanne, Sanna Jortikka, Pirkko Kenno, +Matti Palosaari, Jyrki Uusi-Viitala já +Päivi Vehmas +(Jurgâlum suomâkielâlâš kirjeest "Koulun +ympäristötieto 4", Otava 2005) +jurgâlâm: Ilmari Mattus +kuvvim: Jorma Happonen +sijđoh: 235 +tääsi: 4 lk +sijđoh: 224 +Satu Arjanne, Pirkko Kenno, Teuvo Nyberg, +Matti Palosaari, Päivi Vehmas já Olavi Vestelin +kuvvim: Jorma Happonen já Jorma Suonto +sijđoh: 195 +tääsi: 3 lk +Sämitigge 2009 +Škoovla pirâstiätu 3 Pargokirje +kuvvim: Jorma Happonen já Riitta Pouttu +sijđoh: 176 +tääsi: 3 lk +Karen Marie Eira Buljo +jurgâlâm orjâlâškielâst: Ilmari Mattus +čallui tarkkum já Aanaar kuávlun heiveiittem: Matti Morottaja +kuvvim: Karen Marie Eira Buljo +tääsi: vuođuškovla +sijđoh: 45 +Kirje čielgee maht kalga láávu já peljikuáđi ceggiđ, maht kalga aarrân já sajostuulâ toohâđ, maht puáhtá luándu amnâsijd anneeđ ävkkin. +Sämitigge 1998 +Anna Maaria Nuutinen, Pirja Tolvanen, +Erkki Alanen +kuvvim: Erkki Alanen +toimâttem: Ulla Kurho, +sk. +Hannu Kangasniemi +jurgâlâm: Marja-Liisa Olthuis +sijđoh:143 +tääsi: 1 lk +Sämitigge 2003 +Anna Maaria Nuutinen, Pirja Tolvanen +jurgâlâm: Matti Morottaja +kuvvim: Cara Knuutinen +sijđoh:75 +tääsi: 2 lk +Sämitigge 2004 +sijđoh:176 +koveh: Cara Knuutinen +Juáhhoo škovláid já kirjeráájoid. +Ij lah vyebdimnáál! +Ilmari Mattus, jođetteijee +Heli Aikio, Ilmari Aikio, Onni Aikio, Unto Aikio, Rauni Mannermaa já Lyyli Vehmasaho +Muusik: Matti Kurkela miäđuštij urguigijn +Paddim: Yle Sámi Radio 2.4.2002 +Pyetittâm: YLE Sámi Radio & Sämitigge 2008 +Rauni Mannermaa +Tapani Kauppinen miäđuštij pianoin +Paddim: Yle Sámi Radio 3.9.2003 +Pyetittâm: Yle Sámi Radio & Sämitigge 2008 +Ulla-Maija Kankaanpää, Riitta Nisonen, Markku Töllinen +koveh: Jukka Lemmetty +sijđoh: 128 +Sämitigge 2002 +Seppo Alaja, Aino Palho, Riitta Sarsa +Uáppei puáris testament +koveh: Timo Lagerkrans +Sämitige pyevtittem esitemateriaal. +Tieđettemčálusijd puáhtá tiiláđ Sämitige Aanaar toimâsaajeest. +Saamelaiskäräjät +Sámediggi +Sametinget +Saami Parliament +Saamelaiskulttuurikeskus +Sámekulturguovddáš +The Sámi Cultural Centre +Sámekulturcentrum +Saamelaiset Suomessa +Sámit Suomas +Sämmiliih Suomâst +The Sámi in Finland +Los Sámis en Finlandia +Les Sámi en Finlande +Saamen in Finnland +aneh sistees kuuvijd já noomâid argâpihtâsijn já káárvuloosijn, heŋkselijn sävnitakkijd. +Posterih láá uáivildum máttááttâs toorjân kielâpiervâláid, peivikiäččusoojijd já sämikielâlijd luokkaid. +Posterij teevstâid lii čáállám Tanja Kyrö. +Posterij koveh láá čuovâkoveh já taid lii váldám Ulla Isotalo. +rähteeh: Elina Pulli, Helena Heinonen, Tuija Heikkilä +Speellâ lii hitruus lyevdispellâ. +Spellâluávdán lii kovvejum ohtâ +kalenderihe. +Spellaluávdán ij lah merkkejum vyelgimsaje ige mollâ. +Uáivilin lii, ete jyehi spellee aalgât speelâ jieijâs šoddâmpeeivi pehti +já jaska speelás siämmáá sajan. +Ij heivi vuálá 3-ihásiih. +Speellâst láá uccâ tiiŋgah. +Säničielgimspellâ. +Hitruus spellâ, mast kalga mättid čielgid +nubenáál, ađai finniđ spellmaskiippáár ettâd nuuvt maŋgâ sääni ko +máhđulâš jotelis čielgiittâsâid addelmáin. +ALIAS -spellâ lii vuorâsulmui spellâ, maid párnááh-uv pyehtih spellâđ. +(säänih, nuotah já koveh) +GOLBMA SKIHPÁRAČČA +KULMA SKIPÁRŠ +KOLMM NA'ZVAANA� +Jurgâlâm Matti Morottaja +sijđoh: 51 +tääsi: 1-3 lk +Taat kirje almostui vuossâmuu keerdi +Ko sämikielâ algâmáttááttâsâst kevtiškuottii uccâ puustavaid, +te šoodâi tárbu teddilittiđ uđđâsist taan kirje. +Lâi meiddei tárbu +uđâsmitteđ nuotâi aloduv já lasettiđ nuotâid. +Tääl kirje almostuvá uđđâ häämist: +puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ láá kevttum siämmáá kirjeest. +Tavesämikielâ lii čuovjis, anarâškielâ ruánáá já nuorttâlâškielâ oppeet +ruopsis ivnijn. +Kerttu Vuolab +säänih, nuotah já koveh: Kerttu Vuolab +sijđoh: 28 +Škovlaháldáttas 1989 +cd +lávlumjuávkku: Matti Morottaja, Ilmari Mattus, Aune Kuuva ja Kirsti Ranta +puovtátâs: Magnus Vuolab & Frode Fjellheim +paddim: SKÁDJA -studio, Kárášjohka 1998. +Säminuorâi taaidâantologia +toim. +já layout: Anni Näkkäläjärvi +sijđoh: 86 +Muštâlusah, mainâseh, tiivtah, koveh, +kuáluskoveh já teatterpittá Säminuorâi +taaidâtábáhtusâin 2001-2007. +Sämitigge 2008 +Petra Kuuva, Bigga-Helena Magga, Tiina Sanila-Aikio, Petter Morottaja +koveh Sunna Kitti +Toʹben tääiʹben +Ouddškooul tuõjjstõõllâmǩeʹrjj +Toʹben tääiʹben - Ouddškooul tuõjjstõõllâmǩeʹrjj lii uáivildum sämikielâlâš ovdâškoovlân. +Kirjeest usteveh Eeʹled, Uábbee já Sámmol joteh jieijâs päikkikuávluin já muštâleh nubijdis aašijn, moh kuleh sii elimân. +Ee'led lii nuorttâlâš nieidâ, Uábbee lii anarâš nieidâ já Sámmol lii tavesämmilâš kandâ. +Kirje kuávdáást láá sämmilij käävci iveäigid, moi tooimâid já tábáhtumijd teevstah kovvejeh. +Váldujuurdâ kirje rähtimist lii lamaš tot, et mij, Suomâ kulmâ sämihiäimu, eellip oovtâst já halijdep jyehiđ riges kulttuuräärbi já jieččân almugij muštâlusâid, tiäđuid já kielâid sehe meid kulttuurlâš jiešvuovijd, moh mist láá sierâlágáneh. +Heather Amery - Stephen Cartwright +Vuõssmõs dohat sääʹnned säämas +Kovesänikirje +1. teddilâs +Nuorttâlâškielâlii kirje jurgâlus láá ráhtám Säämi máttááttâskuávdáá nuorttâlâškielâ já -kulttuur uáppeeh uáppeepargon (2013-2014), jođetteijen sii máttáátteijee Tiina Sanila-Aikio. +Kielâhäämi lii tärhistâm Merja Fofonoff. +Kirje puáhtá kevttiđ nuuvt eenikielâlij párnái máttááttâsâst ko nuorttâlâškielâ viereskielâ uáppei máttááttâsâst-uv. +Stephen Cartwright kuuvij vievâst párnáid puáhtá máttááttiđ uđđâ saanijd. +Máttáátteijee puáhtá savâstâllâđ uáppeiguin kirje hitruus kuuvij vuáđuld teikâ párnááh pyehtih jiejah čäälliđ mainâs lehâstuv kooveest. +Satu da Jouni Moshnikoff, Eino Koponen +Koltansaamen koulukielioppi - +Sääʹmǩiõl ǩiõllvuäʹppes škoouʹli vääras +Layout: Minna Moshnikoff +siijđoh: 404 +Sämitigge 2009 +Nuorttâsämikielâ škovlâkielâoopâ +uáivilin lii toimâđ iššeen čaallum nuorttâsämikielâ vuáhádutmist já adeliđ škoovlâi kiävtun riäidu, mon vievâst nuorttâsämikielâ kirjekielâ laavâvuálásâšvuođah já njuolgâdusah čielgejuvvojeh uánihávt, já toh uáppojeh iänááš ovdâmeerhâi vievâst. +Ulmen lii meiddei uápásmittiđ nuorttâsämikielâlâš rävisaalmug jieijâs eenikielâ čaallum háámán sehe adeliđ išeriäidu toid nuorttâlâššáid, kiäh láá vájáldâttám eenikielâs já halijdeh algâttiđ tom oppâm. +Nuuvtpa kielâoopâ kevttimkiellân lii väljejum suomâkielâ. +Vuovâs soojijn ton paaldâst lii nuorttâsämikielâ, vâi nuorttâsämikielâlâš-uv kielâoppâterminologia +šodâččij uápisin. +Mattu saa'nid +jurgâlâm: Katri Fofonoff +siijdoh: 62 +Säämi ekumeenlâš kirkkopeeivih uárnejuvvojeh Anarist 12.-14. kesimáánu 2009. +Kirkkopeivijd vuárdojeh suullân 1500 uásivälded Suomâ, Ruotâ, Taa�â já Ruošâ sämmilijn. +Peeivij teeman lii Säämi kirkkopeeivih - ohtâvuotâ Imelân já kuoimijdsân. +Tuáivumist lii, et kirkkopeeivijn šadda sämmilij ekumeenlâš já aalmugijkoskâsâš kirholâš juhle já kuáhtámsaje. +Kirkkopeeivij ohjelm tuálá siste immeelpalvâlusâid, seminaarijd, konsertijd, elleekuuvijd sehe eres lasseen jieijâs tooimâ nuoráid. +Kirkkopeeivij váldutoimâkodde čokkânij 6.-7. porgemáánust Anarist. +Toimâkodde hammiistâlâi peeivij seminaarij arttân eres lasseen sämmilij kirholâš eellim suogârdâllâm tääl já puátteevuođâst, säämi kontekstuaallâš teologia sehe Ruošâ sämmilij historján já tilán uápásmem. +Kirkkopeeivij valmâštâlmân kullen finnij prinsiiptoimâkodde valmâšin "Aanaar sopâmuššân" nomâttum äššikirje, mast miäruštâlluvvojeh kirkkopeeivij ornim prinsiipah. +Äššikirje mield uárnejuvvojeh kirkkopeeivih noonâ ohtsâšpargoin Suomâ, Ruotâ já Taa�â sämmilijguin. +Säämi kirkkopeeivijd uárnee Oulu pispekodde oovtâst Suomâ sämitiggijn sehe Ruotâ já Taa�â sämmilij kirkkorađijguin. +Orniimijn lii mieldi meiddei Bareents kirhoi rääđi sehe Oulu ortodoksâlâš pispekodde. +Vuosmuuh Säämi kirkkopeeivih tuállojii Ruotâ Juhâmohheest ive 2004. +LASETIÄĐUH: Sämipappâ Tuomo Huusko, tuomo.huusko (at) evl.fi, p. 040 7338153; Pispekoddedeekaan Niilo Pesonen, niilo.pesonen (at) evl.fi, p. (08) 5358 556, 044 755 5556; Váldutoimâkode saavâjođetteijee Jouni Ilmari Jomppanen, p. 0400 295588. +Pelgi Nijlâs määđhih-animaatiokuálusist almostittojii ohtsis 22 anarâškielân jurgâlum uási (Pelgi Nijlâs määđhih 31-52). +Animaatiofiilmah láá lamaš škoovlâi kiävtust juo ovdeláá iskâdâllâmteddilâssân. +Anarâškielâlâš saalmah já vuoiŋâlâš lavluu (Anarâšlavluuh) almostittojii tuble-CD verd. +Saalmâid lávlu anarâškielâ salmâlávlumjuávkku (Ilmari Mattus, Heli Aikio, Ilmari Aikio, Onni Aikio, Unto Aikio, Rauni Mannermaa ja Lyyli Vehmasaho) já eres vuoiŋâlijd lavluid Rauni Mannermaa. +Nuorttâsämikielân almostittui CD, mast lijjii ohtsis 20 kirkkolavlud. +Lavluid lávlu nuorttâsämikielâlâš kirkkolaavlâjuávkku (Erkki Lumisalmi, Aulikki Lumisalmi, Anna Lumisalmi, Katri Jefremoff, Seija Sivertsen ja Kirsti Näveri-Bogdanoff). +Johannes evaŋgelium (Evvan Evaŋğe'lium) almostittui kulmân CD-skiärrun, maid luuvâi Erkki Lumisalmi. +Tavesämikielân almostittojii viiđâ CD-skiäru verd saalmah, maid lavluu Heta salmâlávlumjuávkku (Helena Valkeapää, Anni-Marja Valkeapää, Ilmari Laiti, Wimme Saari, Marie Kvärnmo-Valkeapää ja Niko Valkeapää), oovtâ CD, mon láávlui Ucjuv salmâlávlumjuávkku (Janne Aikio, Maria Aikio, Annukka Hirvasvuopio-Laiti, Jenna Rasmus ja Niilo Rasmus) já oovtâ CD, mon lávloin Annukka Hirvasvuo¬pio-Laiti já Janne Aikio. +Saalmah láá lamaš škoovlâi kiävtust ovdeláá iskâdâllâmversioin. +Siiri Miettus já Ritva Torika škovlâradion ive 1989 rähtim tavesämikielâlâš mainâskuállus Lodderáidalas almostittui kyehtin CD-skiärrun, moid láá finniimist meiddei pargopittákirjáá�ih. +Tuomas Magga (Kuttoor-Nijlâs Tyemes) tavesämikielân CD:n luuhâm uásih kuovdâkiäinulâš Anders Pedersen Bär (Máiza-Bier Ándde) kirjeest suápih nuuvt eenikielâ, historjá já oskolduv máttááttâs miädlusmateriaalân. +Pedersen Bär čaalij muštâlusâid jieijâs elimist 1800-lovo loopâst, ko lâi tyemmejum faŋgâlân Kuovdâkiäinu stuuime maŋa. +Škoovlâ pirâstiätu 3-oppâkirje almostittui tavesämikielâlâš jurgâlussân (Birasdiehtu 3), mon lii jurgâlâm Jouni Antti Vest (Jovnna-Ánde Vest). +Uđđâ já juo ovdeláá almostittum oppâmateriaalâid puáhtá tiiláđ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst. +Materiaalah láá škovláid nuuvtá. +Škoovlâs algâttâm anarâškielâ máttááttâs uáppeeh finnejii kuhháá vuordum jiejâskielâlâš aabis kiävttusis vuosmuu škovlâoho loopâst. +Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh almostitij aabisist iskâdâllâmversio. +Aabis juohhui Aanaar markkân škoovlâ anarâškielâ máttááttâsjuávkun. +Anarâškielâ máttááttâsâst algâttii ohtsis kuttâ vuosâluokkalii já ohtâ ovdâškovlâlâš. +Anarâškielâ Aabis lii puohâin aaigijn vuosmuš. +Ton kietâčalluu lii čáállám Matti Morottaja (Kuob�â-Saammâl Matti) já kuvvim Daniel Gelencsér. +Aabis vuosmuu uási materiaal valmâštui eidu škovlâive älgidijn já tot luávdá čohčâlohopaje. +Kiđđâaabis iskâdâllâmversio almostittoo puáttee ive aalgân. +Anarâškielâ aabis lii meeri valmâštuđ čohčuv 2009 kyehtin kirjen, čohčâ- ja kiđđâaabisin. +Čielgiittâs árvuštâl mommit sämikielâlâš palvâlusah láá finniimist sämikuávlu kieldâin, sämikuávlu staatâ virgeomâháin, sämikuávlu ulguupiäláin staatâ já almossiärváduvâi virgeomâháin sehe sämiorganisaatioin já sämiseervijn. +Čielgiittâs tuálá siste meiddei vijđes toimâiävtuttâsâid laavâ pyereeb olášutmân. +Teddilum čielgiittâs lii finniimist Sämitige sämikielâ toimâttuvâst. +Sämikielâlâš uánádâs lii luuhâmnáálá sämitige internet-siijđoin (Dokumentah > Sämitige čielgiittâsah já muštâlusah), main Selvitys Saamen kielilain toteutumisesta lii finniimist pdf-vuárkkán. +Sämitigge lii asâttâm vaaljâpajasis 2008-2011 ohtsâšpargo-orgaan ovdediđ sämimáttááttâs ja tiäđujotteem sämitige já máttááttâsvirgeomâhái kooskâ. +Ohtsâšpargo-orgaanâst láá sämitige lasseen ovdâsteijeeh máttááttâsministeri��st, máttááttâshaldâttâsâst, Laapi läänihaldâttâsâst já sämikuávlu kieldâin. +Máttááttâsministeriö lii nomâttâm jieijâs ovdâsteijen pajetärhisteijee Anna Mikander (väriovdâsteijen pajetärhisteijee Seija Rasku). +Máttááttâshaldâttâs ovdâsteijen lii ovdedemhovdâ Jorma Kauppinen (väriovdâsteijen Leena Nissilä) já Laapi läänihaldâttâs čuovviittâstooimâtärhisteijee Elisa Suutala (väriovdâsteijen čuovviittâstooimâtärhisteijee Kari Torikka). +Aanaar kieldâ ovdâsteijen lii čuovviittâshovdâ Katriina Morottaja (väriovdâsteijen Laila Aikio), Iänuduv kieldâ ovdâsteijen máttáátteijee Berit-Ellen Juuso (väriovdâsteijen Oula-Matti Palojärvi), Ucjuv kieldâ ovdâsteijen kieldstiivrâ saavâjođetteijee Antti Katekeetta (väriovdâsteijen Arja Alaraudanjoki) já Suáđigil kieldâ ovdâsteijen čuovviittâstooimâhovdâ Hilkka Orava (väriovdâsteijen Risto Varis). +Sämitige ovdâsteijen ohtsâšpargo-orgaanâst láá máttáátteijee Rauni Äärelä (väriovdâsteijen Liisa Holmberg) já sierânâsmáttáátteijee Nea Porsanger-Rintala (väriovdâsteijen Merja Nillukka). +Ohtsâšpargo-orgaan lii meeri čokkâniđ čohčâlohopaje ääigi. +Sämitige puhelinnumereh muttojeh 1.9.2008 rääjist. +Puhelinnummeer palvâl argâpeeivij tme 9.00-15.00. +Sämitige faksânummeer lii 010 839 3101. +Äššigâš puáhtá suáittiđ ulmuu puhelinnumerân jo-uv njuolgist suu njuálguvaljimnu-merân 010 839 +neeljinummeersâš vyelinummeer tâi mätkipuhelinnumerân. +Sämitige pargojuávhu uđđâ puhelinnumereh kávnojeh čujottâsâst www.samediggi.fi > Ohtâvuođâtiäđuh. +Nubástus maŋa Sämitige äššigâšpalvâlem já ulmui fattim puáráneh. +Suáittim 010 -algâsâš numeráid máksá 8,21 senttid/suáittu + 5,90 senttid/miinut jyehi kuávlust Suomâst sraŋgâpuhelimáin suáitidijn. +Mätkipuhelimáin suáitidijn lii hadde 8,21 senttid/suáittu + 16,90 senttid/miinut. +Hadeh tuálih siste 22% árvulaseviäru. +Olgoenâmijn suáitidijn hade miäruštâl páihálâš operaattor. +Sämitige mätkipuhelinnumeráid soittum suáitui hadde lii áššigâš kevttim operaattor mätkipuhelinhade miäldásâš. +Seenaat-kidânjâsah ornij kyevtimuddosâš arkkitehtkišto säämi kulttuurkuávdáást, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu piällás. +Kišto1. +muddo, mii čođâldittui ideahámásâ��ân kišton kulttuurkuávdáá arkkitehtoonsâš já toimâlâš konsept kavnâmân, nuuvâi 30.6. +2008, já toos pottii puohnâssân 58 iävtuttâssâd. +Iävtuttâsâin, moi tahheeh lijjii sehe syemmiliih já olgoeennâmliih, lâi palhâšemlävdikode mield aldanum kulttuurkuávdáá arkkitehtoonlâš čuávdus mangáin jieškote-uvlágán movdijdittee vuovvijn. +Palhâšemlävdikodde lii meridâm koččođ kišto 2. muudon, mii tuálloo 1.9. +Kištodeijeid adeluvvojeh iävtuttâskuáhtásiih jotkâvuávámravvuuh tast, maht pargoid kolgâččij ovdediđ. +Arkkitehtkišto 2. muddo čovdâs 3.12.2008. +Kišto iävtuttâsah láá toimâttum nommâmerháin, et taam muddoost juátkiđ väljejum tahhei noomah iä lah tiäđust. +Kulttuurkuávdáá eidusâš vuávám algâttuvvoo uđđâivemáánust 2009 já huksimpargoh älgih kiđđuv 2010. +Vuáváámij mield táálu váldoo kiävtun ive 2012 ääigi. +Luuvâ ubâ tiäđáttâs suomâkielân +Luuvâ ubâ tiäđáttâs eŋgâlâskielân +Kyevtuásásâš Áppes lii lamaš kiävtust juo suullân 20 ihheed já ton rähteeh láá Helena Valkeapää, Seija Guttorm já Aletta Ranttila. +Tääl almostum teddilâs lii oornig mield niäljád já ton teevstah láá mottoom verd uđâsmittum. +Pirâstiäđu pargokirje kulá taan čoovčâ almostum siämmáánommâsâš oppâkiirján, Skuvlla birasdiehtu 3. +Pirâstiettuu kirjeh láá säämi pirrâsân heiviittum jurgâlusah kuástidemfinnodâh Otava almostittám oppâkirjerááiđust. +Sämikielân ton lii jurgâlâm Jovnna-Ánde Vest. +Kirjeh láá finniimist Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst já toh juáhhojeh škovláid nuuvtá. +Tieđettemčálusân láá čuákkejum tiäđuh OA párnáá vuoigâdvuođâi almossopâmušâst, mii viggá turviđ puohâi párnái hiäđu já sierânâs táárbuid. +Tavesämikielâlâš tieđettemčáálus lii finniimist meiddei teddilum version pärniäššiváldálii toimâttuvâst. +Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi (Juvá Leemit) ana laseruttâdem eromâš äššin. +Laseruttâdem addel máhđulâšvuođâ tooimâ jotkuumân normaal vuovvijn loppâive ääigi. +- Anam laseruttâdem nomâlâssâm tubdâstâssân sämitige pyereest porgum pargoost. +Taat addel šiev kiärgusvuođâid ovdediđ tooimâ já juátkiđ puáđuslâš hiäđukocceem. +Näkkäläjärvi lii eromâš tuđâvâš toos, et sämitige toohâm laseruttâdemucâmuš finnij torjuu piäládâhraajij paijeel. +- Eromâšávt kalga kijtteđ riehtiministeriö já Laapi aalmugovdâsteijeid. +Sämitige staatâtoorjâ kulá staatâ budjetist riehtiministeriö válduluokan. +- Tave-enâmij sämmiliih láá ovdâmerkkâ maailm eres algâaalmugáid, ko sij ovdedeh uđđâ maallijd algâaamugij vuoigâdvuođâi turviimân. +Šieu ovdâmerkkâ uđđâ maallijn lii enâmij haldâttâsâi já kuulmâ väldikode sämitigij ohtâšpargon valmâštâllâm iävtuttâs tave-eennâmlâš sämisopâmuššân. +OA:st algâaamugij olmoošvuoigâdvuođâi já vuáđuvuoigâdvuođâi spesiaalraportisten tuáimee professor S. James Anaya puovtij tiervâttâsâs säämi parlamenttârij konfereensân Ruávinjaargâst majebaargâ 28.10. +Spesiaalraportistee Anaya páhudij lemin uáli táválâš, et algâaalmug lii juáhásâm maaŋgâ väldikode kuávlun. +Tanen sämmilij ovdedm malli kuávlulâš algâaalmugsopâmušâst puáhtá toimâđ šieu ovdâmerkkân eres algâaalmugáid, kiäh eellih siämmáá tiileest. +Sun av�uuttij säämi parlamenttâráid čovgâ ohtsâšpargo tave-eennâmlâš sämisopâmuš finniimân vuáimán. +Säämi parlamenttârij konfereensân uásálistii Suomâ, Taa�â já Ruotâ sämitigij jesâneh, Ruošâ sämiseervij ovdâsteijeeh, tárkkojeijeeh já sämiaašijd kieđâvuššee virgeomâhááh já poliitijkkáreh. +Konferens uárnejeijen tooimâi 2000-lovo aalgâst vuáđudum säämi parlamentaarlâš rääđi, mii lii Tave-enâmij sämitigij ohtsâšpargo-orgaan. +Konferens ohjelm šoodâi tave-eennâmlâš ohtsâšpaargon kullee aašijn tegu säämi kielâohtsâšpargoost, säminuorâi tave-eennâmlâš ohtsâšpargoost sehe Suomâ, Ruotâ já Taa�â pärniäššiváldálij ohtsâšpargoproojeekt puátusijn. +Säämi kulttuuroho ohtsâš teema, algâaamugij ärbitiätu, lâi meiddei konferens teeman. +Ruávinjaargâst majebaargâ 28.10 toollum säämi parlamenttârij konferens tuhhiittij loppâäššikirje, mast tot el. +tiäddut staatâi ovdâsvástádâs algâaalmugijdis kyeskee aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâlâš kenigâsvuođâi olášutmist. +Konferens loppâäššikirje ollásávt čuávvost: +Loppâäššikirje +Sämiparlamenttârij nubbe konferens Ruávinjaargâst roovvâdmáánu 28. peeivi 2008 +Sämiparlamenttârij nubbe konferens, moos uásálistii Suomâ, Taa�â já Ruotâ sämitigij ovdâsteijeeh já Ruošâ sämmilij ovdâsteijeeh, čokkânij Ruávinjaargân roovvâdmáánu 28 peeivi 2008: +Kuorrâs ollásávt sämiparlamenttârij vuossâmuu konferens almosciälkkámušân, Juhâmohe julgáštâsân, já tiäddut taan julgáštâs vuáđu tehálâšvuođâ, +Tiäddut, et staatâin lii ovdâsvástádâs OA algâaalmugjulgáštâs vuáimánjoođeetmist, já čuujoot siämmást, et sämiparlamenttârijn já sämitiggeest lii ovdâsvástádâs anneeđ huolâ tast, et algâaalmugjulgáštâs njuolgâdusah tottâluvvojeh já nuávdittuvvojeh, +Muštoot staatâid tast, moi kuávluin sämmiliih ääsih, et ain láá lemin ennuu aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâlâš kenigâsvuođah, moh iä lah tuárvi pyereest olášuttum, já et staatah kalgeh pieijâđ ovdâsajan kenigâsvuođâi olášuttempargo, +Tiäddut, et mij sämmiliih lep ohtâ almug, ko mist láá ohtsâš historjá, kulttuur, kielâ já eennâmkuávluh, já et väldikudijrääjih iä uá�u rikkođ mii ohtâlâšvuođâ; +Almoot oovtmielâlávt čuávvoo: +Sämmilijn lii aalmugin OA ive 1966 jiešmeridemvuoigâdvuođâ kyeskee sopâmuš vuossâmuu artikla mield vuoigâdvuotâ meridiđ jieijâs poolitlâš tiileest, ovdediđ ekonoomlâš, sosiaallâš já kulttuurlâš ovdánemes sehe haldâšiđ jieijâs luánduvaarijd já -tiettuumijd, ige mongin tiileest uá�u väldiđ meddâl sii áigápuátun kullee tehálâš resurssijd. +Sämmilijd kalga kuullâđ já sii kalgeh peessâđ uásálistiđ aašij loppâprosessáid, moh vaikutteh njuolgist sämmiláid, já staatah kalgeh uuccâđ sämmilij rijjâ já muuneeld almottum miettâm puoh taggaar toimáid, moh kyeskih sämmilijd. +Ärbitiätu lii tehálâš uási sämikulttuur já -identiteet. +Sämmilijn lii vuoigâdvuotâ siäiluttiđ, suojâliđ já ovdediđ jieijâs kulttuuräärbi, ärbitiäđu já kulttuurolgospyehtimhaamijd toid kullee rähteevuoigâdvuođâidiskuin. +Staatah kalgeh oovtâst sämmilijguin olášuttiđ pehtilis tooimâid tai vuoigâdvuođâi tuubdâstmân já suoijiimân. +Ärbivuáválâš säämi symbolij kevttim ij koolgâ leđe loválâš sämmilij mietâmâšâttáá, já taid kalga kevttiđ tuše sämmilij jieijâs tuhhiittem uáiviláid. +Sämmiliih láá maaŋgâi suhâpuolvâi ääigi iällám luándust já haahâm tast áigápuáđus, já sist lii sierânâs mättim luándu suoijâlmist já kevttimist. +Sämmilij ärbitiätu miäđušt jiešmeidlist noonâ já pištee ovdánmân. +Sämmilij sierânâskoskâvuotâ luándun tuálá siste sehe kenigâsvuođâ já ovdâsvástádâs pirrâs kelijdeijee vuotânväldimist sehe ärbitiäđu sirdemist puátteid suhâpuolváid. +Vuoigâdvuotâ aitârdiđ, kevttiđ já ovdediđ jieijâs kielâ lii ohtâ vuáđusteijee olmoošvuoigâdvuođâin. +Sämmilijn lii vuoigâdvuotâ kevttiđ jieijâs kielâ já et sun šadda iberduđ jiejâs kieláin. +Sämmiliih kalgeh jiejah hoittáđ kielâs sämitige pehti. +Staatah kalgeh olášuttiđ aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš kenigâsvuođâidis sämikielâ háárán. +Sämipárnáin já -nuorâin lii vuoigâdvuotâ sárnuđ já oppâđ jieijâs kielâ, ovdediđ jieijâs kulttuur já identiteet. +Staatah já sämitigeh kalgeh oovtâst vuáđudiđ párnáid já nuoráid čokkânemsoojijd tegu ornijdâh- já nettičokkânemsoojijd meiddei väldikudijraajij paijeel. +Sämipárnáin já -nuorâin lii vuoigâdvuotâ finniđ olesmiärásâš tiervâsvuođâ- já sosiaalpalvâlus, mii vuáđuduvá sii jieijâs kielân já kulttuurân, já toorjâ- já išetooimâid oovdeddijn kalga väldiđ vuotân sii etnisâš, kulttuurlâš, kielâlâš já uskoldâhlâš tuávááš. +Sämitigeh áiguh oovtâst staatâiguin västidiđ Suomâ, Taa�â já Ruotâ pärniäššiváldálijguin ohtsâštave-eennâmlâš raapoort hástusáid. +Staatah kalgeh olášuttiđ taid vuoigâdvuođâid, moh párnáin já nuorâin láá aalmuglâš vuoigâdvuođâ já aalmugijkoskâsâš riehtistandardij mield. +Sämitiigijn lii kenigâsvuotâ toimâđ nuuvt, et kihheen ij olgoštuu suhâpele, seksuaallâš sundášume tâi etnisâšvuođâ kee�ild. +Säämi nisonijn já -almain kalgeh leđe siämmáálágáneh máhđulâšvuođah, vuoigâdvuođah já kenigâsvuođah puohâin ohtsâškoddesuorgijn. +Nisonijn já almain kalgeh leđe siämmáálágáneh máhđulâšvuođah uásálisteđ miärádâstoohâmorgaanâi tooimân já sij kalgeh leđe mieldi vaikutmin vijđáht ohtsâšpaargon ohtsâškode puoh suorgijn. +Staatah kalgeh tubdâstiđ já tuhhiittiđ sämmilij omâstem- já kevttimvuoigâdvuođâid jiejâs enâmáid. +Tooimâid sämikuávluin ij ei koolgâ olášuttiđ kuávlu sämmilij muuneeld almottem mietâmâšâttáá. +Sämmiliih kalgeh finniđ oles sajanmáávsu jo-uv enâmin tâi eres ášálâš sajanmávsoin. +Sajanmáávsun kalgeh kuullâđ meiddei puáttei suhâpuolvâi vuoigâdvuođâmoonâtmeh. +Staatah kalgeh macâttiđ enâmijd, moiguin toh láá ávhástâllâm, tast maŋa ko toi kevttim lii nuuhâm. +Staatah kalgeh tubdâstiđ sämmilij vuoigâdvuođâ uásán ávhástâllâmáárvust mineraaláid tâi eres riggoduvváid, maid väldih eennâm vyelni tâi vuoigâdvuođâ eres resurssáid, maid staatah iäigádušeh sämmilij aassâm tâi mudoi kevttim kuávluin. +Páiháliih sämisiärváduvah ferttejeh rahttâttâđ kuáhtáđ hástušijd, moh šaddeđ sii kuávlui luánduvarijguin ávhástâlmist. +Kuulmâ eennâm sämitigeh páhudeh, et oovtâgin sämmilij aassâm enâmist iä lah vuáháduvah, moh váldáččii sämitige fáárun budjetistem- tâi ruttâdempaargon sämitárbui várás tâi olášuttiđ sämitige jieijâs ášij tehálâšvuođâoornig. +Sämitigeh páhudeh, et jiešmeridemvuoigâdvuotâ, vuoigâdvuotâ asâttiđ aašijd jieijâs tehálâšvuođâoornigân já ráđádâllâmvuoigâdvuotâ aašijn, main lii njuálgu merhâšume sämmiláid algâaalmugin, láá merhâšittee aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođah. +Táid prinsiipâid kalgeh staatah tubdâstiđ já olášuttiđ meiddei budjet rähtimist já sämičuásáttuvâi ruttâdmist. +Sämitigeh tiädutteh, et tave-eennâmlâš sämisopâmušâst lii stuorrâ merhâšume säämi ohtsâškoddeovdánmân, já siämmást páhudeh huolâst, et toimâ tave-eennâmlâš sämisopâmuš pyerrin ij láh ovdánâm sämiministerij já sämitige saavâjođetteijei koskâsâš sopâmuš miäldásávt, vrd. +roovvâdmáánu 14. peeivi 2007 peividum pevdikirje. +Siämmást Sämitigeh čujotteh ton positiivlâš paargon, maid puoh staatah porgii OA algâaalmugjulgáštâs finniimân áigá. +Sämitigeh av�uutteh sämiministerijd já sämitige saavâjođetteijeid jotelumos vyevi mield juátkiđ tave-eennâmlâš sopâmušproosees čuávumáin ive 2007 roovvâdmáánu sopâmuš. +Sämitigeh movtijditeh staatâid ohtsâšpargoost sämitigijguin algâttiđ tave-eennâmlâš sämisopâmuš tooimânpieijâm čielgim staatâi koskâsâš ohtsâšpargo kyeskee čuávdusijn. +Sämitigeh movtijditeh staatâid aalmuglâš čuávdusáid ILO 169 sopâmuš vuoiŋâst já av�uutteh Suomâ já Ruotâ ratifistiđ áášánkullee sopâmuš. +Suomâst, Taa�âst já Ruotâst lii sierânâs ovdâsvástádâs sämikielâ siäilumist já oovdedmist ellee kiellân meid sämikuávlu ulguubeln. +Sämitigeh av�uutteh áášánkullee staatâid rähtiđ sämikuávlun ollâtääsi škovlim fällee pirrâs, vâi säminuorâin lii máhđulâšvuotâ šoddâđ sämikielâ äššitobden. +Sämitigge tuhhiittij čuákkimistis 27.10.2008 Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs ovdedemohjelm ivvijd 2008-2011. +Ohjelm uáivilin lii jieijâs uásild ovdediđ sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuáđuvuoigâdvuođâi olášume jiešhaldâšem vuáđuld. +Sämmiliih kalgeh pyehtiđ puátteevuođâstuv eelliđ já ovdániđ jieijâs aalmugin, jieijâs vuolgâsoojijn sudâhánnáá válduáaalmugân. +Taat váátá jieijâs kielân já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi lasettem já toi siskáldâs ovdedem. +Sämmilij palvâlusâi oovdedmist tiäduttuvvojeh puárásij palvâlusah, aarâhšoddâdm, sosiaalpargo, psykososiaallâš palvâlusah, ravviittâstoimâ sehe eellimtile já sosiaaltorvo ovdedem. +Ovdedemohjelm tooimah viggojeh siskáldittiđ Sämitige, sämikuávlu kieldâi já syergi eres ovdedemorganisaatioi tooimân já toimâohjelmáid. +Sämitiggeest lii šoddâm merhâšittee sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi tuáimee ive 2002 rääjist, ko toos čujottui vuossâmuu keerdi sierânâs sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi oovdedmân uaivildum staatâtoorjâ. +Sämitigge ruttâd staatâtorjuin sämikuávlu kieldâi sämikielâlâš palvâlusâid. +Säämi parlamentaarlâš rääđi saavâjođetteijee-enâmin puáttee kyevti ive ääigi tuáimá Ruotâ. +Jođettemovdâsvástádâsvuotâ sirdâšuvá Ruotâ sämitiigán Taa�âst, mon sämitige saavâjođetteijee Egil Olli luovâttij Ruotâ sämitige saavâjođetteijee Lars Anders Bæerin SPR tievâsčuákkimist Ruávinjaargâst 29.10. +Tave-eennâmlâš sämitigeh hoittájeh Säämi parlamentaarlâš rääđi saavâjođettemvuođâ vuáruttuvâi kyevti ive poojijn. +Ovdâsvástádâs čäällimkode tooimâst čuávu mieldi. +Suomâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi (Juvvá Lemet) tiäduttij tievâsčuákkimist toollâm sänivuárustis SPR merhâšume eromâšávt tääl, ko staatah oovtâst sämitigijguin valmâšteleh Tave-eennâmlâš sämisopâmuš vuáimán jođettem. +Tave-eennâmlâš sämisopâmuš tuhhiittem Suomâst, Taa�âst já Ruotâst kulá Säämi parlamentaarlâš rääđi váldu-ulmijd älgee toimâpaajeest 2008-2010. +Algâaalmugij vuoigâdvuođah láá kuávdášlâš sajattuvâst Säämi parlamentaarlâš rääđi pargoost. +Sämitigeh láá lamaš aktiivlávt mieldi oovdedmin moonnâm ive (2007) OA almosčuákkimist tuhhiittum algâaalmujulgáštâs. +Parlamentaarlâš rääđi ovdâsteijeeh láá meiddei uásálistám OA algâaalmugašij pisovâš foorum (UN Permanent Forum on Indigenous Issues) čuákkimáid SPR vuáđđudmist, 2000-lovo aalgâ rääjist. +Säämi parlamentaarlâš ohtsâšpargo tehálâš ulmeh láá meiddei sämikielâ kyeskee lahâasâttem harmonistem jieškote-uv enâmijn, säämi kielâohtsâšpargo uđđâsist ornijdume, sämimáttááttâs nanodem eromâšávt vuáđuškoovlâin, oppimateriaalohtsâšpargo ovdedem já säminuorâi uásálistem- já vaikuttemmáhđulâšvuođâi pyeredem. +Säämi ollâškoovlâ ovdedem säämi ollâopâttâhân kulá meiddei parlamentaarlâš rääđi tiäddučuágástâhsuorgijd. +Säämi kielâlävdikoodán, mii joođeet säämi kielâohtsâšpargo já mast láá ovdâstum puoh sämikielah, nomâttuvvojii pajan 2008-2011 Suomâ ovdâsteijee jesânin: tavesämikielâ Vesa Guttorm (väärrin Petra Biret Magga), aanaarsämikielâ Petter Morottaja (Ilmari Mattus), nuorttâsämikielâ Erkki Lumisalmi (Jouni Moshnikoff). +Toorjâucâmušâid kalga toimâttiđ kulttuurlävdikoodán majemustáá 30. skammâmáánu 2008 räi čujottâssáin: Sämitigge, Kulttuurlävdikodde, PL 41, 99801 Ucjuuhâ. +Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäđuid finnee kulttuurčällest puh. +Luámáttuvâid puáhtá meiddei printtiđ Sämitige viermisiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi +- Meid sämisiärváduvah jiejah kalgeh rooččâđ korrâsávt sämikielâi naanoodmân, páhudij Seurujärvi-Kari. +Eenâb ko peeli maailm 7000 kielâst láá algâaalmugij kielah. +Eenâbloho maailm uhkevuálásâš kielâin láá algâaalmugij kielah. +Irja Seurujärvi-Kari sahâvuáru ollásávt säämi kielâpolitiikâst lii täst Irja Seurujärvi-Kari sáhkavuorru giellaoktasašbarggus 28102008. +Sämiaaššijn västideijee Suomâ, Taa�â já Ruotâ ministerij já sämitigij saavâjođetteijei ihásávt tábáhtuvvee čuákkim tollui Helsigist 12. skammâmáánu riehtiminister Tuija Brax jođettâsâst. +Čuákkimist kieđâvuššui eres lasseen tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâvalmâštâllâm. +Sopâmuš jotkâvalmâštâlmân čujotteijee pargo lii voonnâm, ko Suomâ lii karttâm pieijâđ ovdâsajan sämikuávlu staatâenâmij kevttimân kullee aalmuglâš haavâ valmâštâllâm. +Tave-eennâmlâš sämisopâmuš kyeskee proosees meridui kuittâg juátkiđ Taa�â saavâjođettempaajeest 2009 čielgiimáin, moin vuovvijn máhđulijd sopâmušráđádâlmijd kolgâččij keevâtlávt olášittiđ. +Taa�â, Ruotâ já Suomâ koskâsâš sopâmuš ulmen lii rähtiđ sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv kyeskee oovtmiäldásâš tave-eennâmlâš njuolgâdusâid. +Sopâmušâst liččii miärádâsah eres lasseen sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâst, ohtsâšpargoost sämitigij já staatâi kooskâ, sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuogâdvuođâin sehe iäláttâsâi háárjutmist. +Ruotâ ovdâstij čuákkimist eennâmtuáluminister Eskil Erlandsson. +Sämitiigijd ovdâstii saavâjođetteijeeh Egil Olli Taa�âst, Lars-Anders Baer Ruotâst já Klemetti Näkkäläjärvi já Irja Seurujärvi-Kari Suomâst. +Taa�â pargo- já integraatiominister Dag Terje Andersen ij puáhtámgin uásálistiđ čuákkimân kirdemmáátkán lohtâsâm čuolmâi kee�ild. +Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume Kollekielâ juohhui koskoho 12. skammâmáánu Helsigist kuáhtásân sämikielâ oovdedmist ánsulum piälán. +Sturuduvâs peeleest 12 500 euro árvusâš palhâšume juovvijn Ucjuv sämiservi Sámi Siida sehe uumajasämikielâ máttáátteijee já kielâpargee Henrik Barruk. +Palhâšume keigij riehtiminister Tuija Brax sämiaaššijn västideijee ministerij já sämitigij saavâjođetteijei čuákkim ohtâvuođâst. +Riehtiminister Brax lasseen tilálâšvuođâst lijjii Ruotâ eennâmtuáluminister Eskil Erlandsson sehe sämitigij saavâjođetteijeeh Egil Olli Taa�âst, Lars-Anders Baer Ruotâst já Klemetti Näkkäläjärvi Suomâst. +Kielâpalhâšume sämikielâ oovdedmist, mii juáhhoo jyehi nube ive, mieđettuvvoo ovtâskâs ulmui tâi siärvádâhân Taa�âst, Ruotâst, Suomâst tâi Ruošâst. +Sámi Siida -servi ánsášij palhâšume kuhesáigásâš pargoost sämikielâ pyerrin Ucjuv kieldâst. +Servi lii merhâšitteht vaikuttâm sämikielâ sajattuv pyereedmân Ucjuuvâst. +Servi lii meiddei ovttuu prioristám sämikielâ jieijâs tooimâin. +Ovdâmerkkân párnáid já nuoráid čujottum tooimâst sämikielâ lii áinoo kevttum kielâ. +Sámi Siida saavâjođetteijee Kati Eriksen vaaldij vuástá palhâšume. +Ruotâ sämmilâš Henrik Barruk lii porgâm kyehtlov ihheed uumajasämikielâ naanoodmân, mii lâi masa jo lappuumin. +Barruk lii toimâm kuhháá uumajasämikielâ máttáátteijen. +Ton lasseen sun lii porgâm dokumentistempargo já pyevtittâm teevstâid, sänivuárháid já sujâttemkaavaid uumajasämikielâ máttáátâs várás. +Kollekielâ-kielâpalhâšume ulmen lii vaikuttiđ sämikielâ oovdedmân tâi siäilumân Taa�âst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. +Stuáruduvâs peeleest 12 500 euro árvusâš palhâšume puáhtá jyehiđ maaŋgâi vyeittei kooskâ. +Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 2004. +Suomâst taan ive juohhum palhâšume ruttâdáin máttááttâsministeriö já riehtiministeriö. +Sämikielâ máttááttâsâst máccoo kansaškoovlâ ääigi tilálâšvuotân - sämikuávlu ulguubeln ässee párnááh já nuorah pääccih luuhâm- já čäällitáiđuttemmin jieijâs kielâst, jis kielâ ij máttááttuu škoovlâst. +Tilálâšvuotâ lii Suomâ vuáđulaavâ já Suomâ adelem, algâaalmugis kyeskee aalmugijkoskâsâš sopâmušâi vuástásâš, páhuduvvoo Sämitige pargojuávhu tuorâstuv 13.11. almostittám vuossâmuu sämitige škovlimraportist. +Sämimáttááttâs tááláš tile muuneeld maccâm kansaškoovlâ ááigán, kuás sämikielâst ij lamaš sajattâh máttááttâsâst já sämmilij kielâmolsom ovdánij jotelávt. +Sämikuávlu ulguubeln ässee sämipárnái já -nuorâi tilálâšvuotâ sulâstit sii äijihij já ááhui pärnivuođâ tilálâšvuođâ. +Ko kielâ ij máttááttuu škoovlâst, te sárnooh pääccih luuhâm- já čäällimtáiđuttemmin jieijâs kielâst. +Kielâ sárnoi meeri kiäppán iäge uđđâ kielâ kevtteeh lassaan. +Hiäjumustáá kielâ mätteeh monâtteh kielâš jo-uv ollásávt tâi kielâ ij ovdán, ko revitalisaatiolâš kielâ kirjálâš haaldunväldim ij lah máhđulâš. +Škovlimpoolitlâš peerustmettumvuotâ sämimáttááttâs čuolmâi čuávdimân lii joođeetmin sämikielâ sárnoo ulmui mere jotelis kiäppánmân já sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij kielâ já identiteet muttuumân. +Máttááttâs kyeskee njuolgâdusâin sämikuávlu ulguubeln ässee sämmiliih kohtâluvvojeh tegu enâmânvärrejeijeeh, mast pargojuávhu raapoort addel motomijd konkreetlâš ovdâmeerhâid. +Pargojuávkku lii čielgim sämikuávlu ulguubeln motomijn päikkikuudijn, tegu Helsigist, Tamperest, Oulust já Ruávinjaargâst adelum sämikielâ máttááttâs já pááhud raportistis, et máttááttâsâst iä lah táálái njuolgâdusâi mield ovdánemimáhđulâšvuođah. +Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst já ton tilálâšvuođâst láá ennuv vááijuvvuođah meid sämikuávlust, mut sämikuávlu ulguubeln tilálâšvuotâ lii kriittisâš. +Algâaalmug kielâ máttááttâs adeluvvoo sämikuávlu ulguubeln siämmái vuáđustâsâiguin ko el. +enâmânvärrejeijei kielâi máttááttâs. +Enâmânvärrejeijei kielah láá távjá stuorrâ maailmkielah, tegu espanja-, eŋgâlâs-, punjabi- tâi arabiakielâ. +Máttááttâs lii máhđulâš finniđ enâmustáá 2,5 okkotiijme já tot lii vuáđumáttááttâs tievâsmittee jieijâs eenikielâ tâi päikkikielâ máttááttâs, mon tiijmeh tuállojeh táválávt eres škovlâpeeivi maŋa tâi škovlâpeeivi majemui tiijmij ääigi. +Kielâ mattááttâs sajattâh škovlâpargoost lii hiäju já taam máttááttâs finnee tuše muálu-uási sämikuávlu ulguubeln ässee sämipárnáin já -nuorâin. +Máttááttâs ááigánfinnim lii vaigâd, ko sämikielâ máttááttâs sämikuávlu ulguupiäláid škovláid, rehtoráid já máttááttâsvirgeomâháid lii uđđâ já omâs äšši. +Sämivanhimeh já páihálâš škovlâvirgeomâhááh láá motomijn päikkikuudijn viggâm ovdediđ máttááttâstilálâšvuođâ, mut tot lii táálái njuolgâdusâi vuáđuld máhđuttem, páhuduvvoo raportist. +Sämivanhimeh láá távjá pivdám Sämitiggeest iše tilálâšvuotân já oskom, et tot jiešhaldâšemorgaanân puáhtá vaikuttiđ máttááttâs orniimân. +Sämitige máhđulâšvuođah vaikuttiđ jieijâs aalmug máttááttâsân láá kuittâg uceh ige sämmiláid vuáđulaavâst torvejum kulttuur-jiešhaldâšem lah olášittum škovlim syergist. +Sämitige škovlim-já oppâmateriaaltoimâttuvâst kolgâččij pargojuávhu mielâst ovdediđ sämimáttááttâs olesvuođâst västideijee, tom čuávvoo, máttááttâsâst raportistee já merikooskâi máttááttâsministeriöin ráđádellee kuávdáš. +Pargojuávhu mielâst sämimáttááttâs olesváldálâš ovdedm já kielâ máttááttâs jođettem luándulâš uássin škovlâpargo ubâ Suomâst, kalga algâttiđ jotelávt. +Njuolgâdusâi tovâttâm iästuid já čuolmâid kalga raččođ já jođettiđ sämimáttááttâs sajattuv já máhđulâšvuođâid 'normaal tilálâšvuotân', mast kielâ máttááttâsorniimijn váldojeh vuotân uáppei sierâlágán kielâtuávááh: uási sämiuáppein sárnu eenikielânis sämikielâ, uásán tot lii hiäjubeht haldâšum nubbe kielâ já uásist ij lah ollágin kielâtáiđu. +Lasseen škoovlâin, eromâšávt tavveen, láá meid eres uáppeeh, kiäh halijdiččii oppâđ sämikielâ. +Taat ij lah kuittâg máhđulâš sämikuávlu ulguubeln. +Ive 2004 vuáimán šoddâm säämi kielâlaavâ njuolgâdusâi olášuttem váátá uđđâ kielâ sárnoi šoddâm. +Kost eres saajeest uđđâ kielâ sárnooh puávtáččii puáttiđ ko škoovlâ vieres kielâ mettááttâsâst? +- koijuduvvoo raportist. +Sämikielâ máttááttâs já ton ovdedem kolgâččij pargojuávhu mielâst toohâđ máhđulâ��ân viijđedmáin tááláá ääigi sämikuávlu kyeskee sämimáttááttâs ruttâdem ubâ enâmân. +Tot lehâstičij maađij máttááttâs fastân tohâmân, oovdedmân já ton sajattuv luptiimân. +Sämikuávlu kyeskee ruttâdemnjuolgâdus máttááttâs já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laavâst torvee škovlim uárnejeijeid staatâtorjuu, mii västid suullân 100-prooseentlávt máttááttâsâst šaddee máttáátteijei pälkkikoloid. +Nubben vävlin máttááttâs oovdedmân iävtuttuvvoo Säämi máttááttâskuávdáást Anarist ovdedum viermimáttááttâs fastân toohâm já kielâ viermimáttááttâs toohâm máhđulâ��ân taid puohháid vuáđuškovláid sämikuávlust já ton ulguubeln, main láá vädisvuođah kavnâđ sämikieltáiđusijd máttáátteijeid. +Máttááttâskuávdáást lii jo maaŋgâi iivij ääigi ovdedum viermipedagogiik já teknisâš kiärgusvuođâid já tot pastaččij adeliđ sämikielâ viermimáttááttâs meid sämikuávlu ulguubel, jis tast ličij ääši kyeskee škovlim ornimlope já väärih viermimáttáátteijei pálkkátmân. +Viermimáttáátteeh tarbâšuuččii puohháid Suomâst sarnum já máttááttum kuulmâ sämikielân, aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielân. +Puoh sämikielah kuleh aalmugijkoskâsâš luokittâllâm mield (el. +www.unesco.org >endangered languages) maailm uhkevuálásâš kielâi juávkun, aanaar- já nuorttâsämikielâ tuođâlâš uhkevuálásâš kielâi juávkun. +Suomâ staatâst lii ovdâsvástádâs jieijâs algâaalmug kielâst, ige sämikielâ uá�u asâttiđ siämmáá sajattâhân enâmânvärrejeijei kielâiguin. +Toi-uv máttáátâs Suomâ škoovlâin lii tehálâš, mut tuše häärvih tain láá kuátueennâmstis uhkevuálásâš sajattuvâst tegu sämikielah tave-eennâmlâš kuátueennâmstis. +Pargojuávhu saavâjođetteijen tooimâi sämitige jeessân Petra Magga já sesânin kielâašijčällee Ellen Näkkäläjärvi, virtuaalmáttááttâs koordinaattor Eeva-Liisa Rasmus já luokamáttáátteijee Rauna Rahko. +Pargojuávhu raapoort lii čáállám sämitige škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari. +Suomâ sämmilijn jo stuárráámus uási áásá sämikuávlu ulguubeln, párnáin joba 70%. +Nuuvtpa kielân kullee vuoigâdvuođâi olášume meiddei uáivikaavpugkuávlust lii tehálâš. +Ucceeblohováldálii 13.11. almostittum čielgiittâs mield palvâlusah olášuveh kuittâg hyeneht. +Sämikielâlâš párnáin ličij laavâ mield vuoigâdvuotâ sämikielâlâš peivikiäčun ubâ eennâm kuávlust. +Kuittâg ovdâmerkkân Helsigist ij lah sämikielâlâš peivikiäčču. +Kuávlust ässee sämmilâšvanhimeh čielgiittâs mield aneh sämikielâ já kulttuur sirdâšume párnáid tehálâ��ân já tuáivuh peivitipšo sämikielân. +- Tarbâšuvvojeh jotelis ráđádâlmeh uásipelij kooskâ tilálâšvuođâ tivomân, tiäddut ucceeblohováldálâš. +Ucceeblohováldálii čielgiittâs puáhtá uáinusân vááijuvvuođâid meiddei škoovlâi sämikielâ máttááttâsâst. +Ko aalmug puáráásm, kalga smiettâđ meid eenikielâs peeleest sämmilâš puárásij tilálâšvuođâ. +Uáivikaavpugkuávlu sämmiliih tuáivuh jieijâs saje, mii adeličij máhđulâšvuođâ kulttuur alnetoolâmân meiddei kaavpugist. +Sämmilij vuáđulavâlâš vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân kuáská ubâ eennâm. +Suomâst sarnum kuulmâ sämikielâst puoh láá viehâ uceh, mut eromâšávt aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ vaattâv cevzimân huápulâš já kuháskyeddee toorjâtooimâid. +- Vyerdim ij taam tilálâšvuođâst lah čuávdus, pááhud ucceeblohováldálâš. +Suomân tarbâšuuččij huápust sämikielâ iäláskittemohjelm, tegu sämitigge lii iävtuttâm. +Ucceeblohováldálii mield sämikielân lohtâseijee tooimah iä tááláá tiileest ole kuhás iäge keellijd kielâi puátteevuođâ turviimân. +- Suomâst lii stuorrâ ovdâsvástádâs algâaalmug kielâ siäilumist puáttee suhâpuolváid, ucceeblohováldálâš tiäddut. +Ucceeblohováldálii rähtittem tutkâmuš rahtij Anne Länsman uásild sämikielâlâš sahhiittâlmij vuáđuld. +Tutkâmuš almostittui já sämikielâ já sämimáttááttâs tilálâšvuođâst savâstâllui ucceeblohováldálii, sämitige já pärniäššiváldálii ornim seminaarist Helsigist 13.11. +Lasetiäđuh: Ucceeblohováldálâš Johanna Suurpää, p. 1604 3445, 050-396 0140 +Sämmilâš siärvádâhvuáháduvvâst iä lah ärbivuáválávt čovgâ suhâpelij mield juohhum pargoh teikâ árvuciäkkádâh. +Sehe nisoneh, almaah já päärnih láá uásálistâm puásuituálust paaimândmân täsipiälásávt. +Puásuituálusämmilâšsiärváduvâin suhâpeeliroolih algii sierâniđ táluaassâm mield. +Majemuuh sämiperruuh värrejii Viestâr-Laapist pisovâš táluasâmân 1960-lovvoost joskâmáin pirrâihásâš kuátijotteem poccuiguin. +Puásuituálust paimândem lâi vistig čokkânám almaid, mutâ moottorkielhâ já muávloo anon väldim mieldi ain eenâb säminisoneh láá meid álgám váldutoimâlâš puásuituállen. +Veikâ eidusâš paimândempargo lii čokkânâm almaid, nisoneh láá uásálistâm já uásálisteh ain aktiivlávt puásuituálu jyehi-ivvááš tábáhtusáid já omâsteh meid poccuid. +Puásuituálu haldâttâh- já toorjâvuáhádâh ij toovâ máhđulâ��ân tom, ete maaŋgah siämmáá perrust hárjuttiččii áámmátlâš puásuituálu já maŋgii oovtâ puásuituállest láá ubâ perruu poccuuh paimândemnáál. +Ärbivuáválâš sämmilâš siärvádâhrááhtus lii sijdâ, mii lii meid kočodum sämisijdân. +Sijdâ lii táválávt hiäimuvuotân vuáđuduvvee ovtâstume, mii hárjut iäláttâsâid tiätu ärbivuáválâš suhâkuávluin. +Sämmilijn láá lamaš siijdah kuálástem, pivdem já puásuituálu várás. +Sijdâvuáhádâh lii lamaš ohtsâš jiešvuotâ puoh Suomâ kuulmâ sämikielâ- já kulttuurjuávkun. +Puásuituálust siijdah, moh kočodeh suomâkiellân tääl "tokkakunta", láá ain palgâsij siste puásuituálu hárjuttem ohtâduvah. +Sämityeje hárjutmist iä lah meridum suhâpeeliroolih. +Nisoneh tuáijojeh táválumosávt tekstiil- ađai nk. +timmâ tuojijd já almaah muorâ-, tähti-, čuárvi- já meetaaltuojijd adai nk. +korrâ tuojijd, mutâ kietâtuojij hárjuttem ij stivree siärváduv árvumaailm peic jieškote-uv tuáijár tááiđuh já perustem čuosâttuvah. +Sämmilâš siärvádâhvuáháduv vuáđu lii hiäimuvuotâvuáhádâh, mii tiättoo sämikielâ terminologiast já puásuisämmilijn suhâmerkkâvuáháduvvâst. +Suomâst sarnum sämikielâin lii uáli tárkká, jieškote-uv ahepuolvâid sierrejeijee hiäimuvuotâterminologia. +Terminologiast ij el. +sierree vuossâmuid já nuubijd uárbim- já viljâpeelijd, tast lii kuittâg kuávlulâš variaatio. +Hiäimuvuotâtuávádâh lii vijđásub ko maaŋgâin väldikulttuur aalmugijn. +Suomâ sämmilijn lii vijđes hiäimuvuotâ- já ustevvuotâviärmádâh rasta väldikode raajijd. +Suáđih, staatâi raajij kesimeh já naaijâmeh láá juáhám suuvâid maaŋgâ sierâ staatâ kuávlun. +Nuubij staatâ kuávluin ässee huolhijd teividii ovdil tááláá ääigi masa tuše markkânijn já eres siärvuslâšlijn tilálâšvuođâin, tääl ohtâvuođâ toollâm lii älkkeeb. +Vuossâmuš Suomâ sämmilâš sämiservi, Samii Litto (Sámiid lihttu), vuáđudui Suomâst ive 1945. +Servi lâi mieldi vuáđđudmin Sämimuseo Siijdâ oovdâstmannee, olgomuseo. +Tot lâi sämmilij vaastâ syemmilij sämiaašijn perustum ulmui vuáđudem Laapi čuovviittâssiärván. +Ive 1956 sämikonferenssist vuáđudui Tave-enâmij sämirääđi. +Tot kočoduvvoo tääl noomáin sämirääđi, ko Ruošâ sämiseervih pottii mieldi oovtâstpaargon ive 1992. +1900-lovo pelimudo maŋa aalmuglâštoimâ lasânij. +Servitooimâ oinii vyehhin paijeentoollâđ sämmilâšvuođâ sehe vuástálistiđ lädijduttemviggâmušâid. +Suomâst tuáimá tääl vuálá 30 sämiservid. +Seervih tuáimih maaŋgâin sierâ sektorijn. +Uási seervijn oovded tiätu kuávlu sämmilij, sämikielâ, sämmilij kulttuur teikâ sämi-iäláttâsâi sajattuv pyeredem. +Sämiseervij tooimâ ruttâdeh el. +sämitige kulttuurmeriruuđâst. +Sämitaaiđâreh láá vuáđudâm jieijâs staatâ raajijd rastâldittee seervijd: čälleeh (Sámi Girječálliid Searvi 1979), taaiđâreh (Sámi Dáiddačehpiid Searvi 1979), musijkkáreh (Sámi Musihkkáriid Searvi 1982) já teatterrähteeh +Sämmilij aalmugpeivi. +Kuovâmáánu 6. peeivi 1917 tollui Taa�â Truádimist vuosmuš sämičuákkim, moos lijjii čokkânâm sehe tave- já maadâsämmiliih. +Talle jieškote-uv kuávlui sämmiliih porgâškuottii ohtsâš aalmuglâš ašijguin. +Suomâ sämitige vuáđudempeivi (virgálâš lekkâmeh 2.3.1996) +Máárjápeivi, mii lii sämmilij ärbivuáválâš juhlepeivi. +Puáhtá ávudiđ jieškote-uv enâmij Máárjápeeivi mield. +Jonsahpeivi. +Puáhtá liputtiđ jieškote-uv enâmij jonsahpeeivi mield. +OA algâaalmugij peivi +Ovtâstum aalmugeh lii nomâttâm 9.8. aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivin. +Säämi liipu tuhhiittempeivi +Sämirääđi vuáđudempeivi; Sämirääđi vuáđudui virgálávt Sämmilij 2. konfereensâst 18.8.1956 Kárášjuuvâst. +Ruotâ Sämitige vuáđudempeivi (virgálâš lekkâmeh 26.8.1993) +Taa�â Sämitige vuáđudempeivi (virgálâš lekkâmeh 9.10.1989) +Säämi parlament vuáđudempeivi (Suomâst adelui asâttâs Säämi parlameentâst 9.11.1973) +Vuosmuu säämi riijkâpeivivalmaa, Isak Saba, šoddâmpeivi. +Isak Saba šoodâi ive 1875 Vaarjâg Uunjaargâst, Taa�âst. +Sämikielâ já tárukielâ lává täsiviärdásiih kielah Taa�âst. +Vuoigâdvuotâ sämikielâ oppâmân škoovlâst kulá máttááttâslaavâ mield jyehi sämiuáppei aassâmsaajeest peerusthánnáá. +Sämikielâ haldâšemkuávlust jieijâs kielân já kulttuurân lohtâseijee máttááttâsân kullee vuogâdvuođah láá vijđásuboh ko eres kuávluin. +- Taa�â haldâttâs nuávdit aktiivlâš sämipolitiik, mon vuáđđun láá eennâm vuáđulaavâ 'sämicekki' (§ 110 a), ive 1987 asâttum sämilaahâ já aalmugijkoskâsâš pargo-ornijdume ILO sopâmuš nr 169. +Vale mield sämmilijd kyeskee škovlimpolitiik lii heiviittum västidiđ ILO-sopâmuš vátámâšâid. +ILO-sopâmuš mield kalga máttááttâsohjelmijd já škovlimmáhđulâšvuođâid vuáváđ já olášuttiđ ohtsâšpargoost algâalmugáin. +- Uđđâ máttááttâslaavâ vuáimán puáttim ohtâvuođâst ive 1999 lasanij sämitige vaikuttemväldi já ovdâsvástádâs eres lasseen sämiuáppeid kyeskee máttááttâsvuáváámij vaalmâštmist sirdâšui sämitiigán. +Sämitigge ráđádâl máttááttâsvuáváámijn máttááttâsministeriöin (Kunnskapsdepartement), mii tuhhit taid. +- Máttááttâsvuávámpargoi lasseen sämitige pargoid kulá sämikielâlâš oppâmateriaal tuárjumvuáháduv haldâšem já ovdedem, muštâlij Valle. +Keevâtlâšvuođâst tot uáivild oppimateriaalvaarij haldâšem já jyehim, materiaalpargo čuávvum já pedagooglâš stivrim. +- Sämikielâ já säämi máttááttâsašij ovdedem haldâšempolitiikast meerhâš uđđâ kiäinui lekkâm. +Eennâm haldâttâs lii adelâm majemuu kyevti ive ääigi vittâ tiäđáttâs stuorrâtiigán. +Tain kulmâ kieđâvušeh tuše škovlâ- já máttááttâsaašijd. +Kyehti tiäđáttâs kieđâvušeh eromâšávt sämikielâd já Taa�â sämipolitiik, muštâlij Valle. +Staatâčällee Raimo Valle saahâ lii luuhâmnáálá ollásávt täst Stáhtačálli Raimo Valle Helssegis 13.11.2008já Statssekretær Raimo Valle 13.11.2008 Helsingfors. +Sämitigge haalijd vuáđudiđ ive 2008 pargoos algâttâm aanaar- já nuorttâsämikielâi kielâjurgeleijei viirgijd. +Sämitigge iävtut asâttâs nubástus, mii addel máhđulâšvuođâ virgij vuáđđudmân. +Sämitige toimâttâhân puovtij vuossâmuu keerdi pálkkááttiđ aanaar- já nuorttâsämikielâlâš kielâjurgâleijeid kiđđuv 2008, ko uáivil várás finnejui ruttâ staatâ budejetist. +Sämikielâ toimâttuvâst pargeeh jo ovdeláá pálkkááttum tavesämikielâjurgâleijeeh, main kuulmâs jurgâleh tuše Ucjuuvâ kieldâ tárboid. +Viirgij vuáđudem váátá sämitiggeest adelum asâttâs nubástuttem, mast virgálâš kielâjurgâleijein váttoo el. +kielâtutkos, mii ij lah vala máhđulâš čođâlditteđ nomâttum kielâin. +Kielâtoimâttuv pargon lii el. +čuávvuđ já olášutteđ säämi kielâlaavâst asâttum sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâid. +Kielâjurgâleijei lasseen parga kielâtoimâttuvâst säämi kielâtorvočällee já säämi kielâašijčällee, kiäh västidává el. +kielâpoolitlâš aašij valmâštâlmist já hoittáv teve-eennâmlâš säämi kielâohtâsâšpaargon lohtâseijee aašijd. +Lase sämitige stiivrâ čuákkimmiärádâsah Avelist 21.11.2008: +Sämikielâlâš ášástâllâm virgeomâháin ain-uv kaggâd +- Virgeomâhááh iä lah lasettâm pargeidis sämikielâ tááiđu já sämikielâlâš palvâlem +Sämikuávlu virgeomâháin láá ain-uv tuše uccáá tagareh pargeeh, kiäh pasteh palvâliđ äššigâšâid sämikielân. +Ive 2004 vuáimán puáttám uđđâ säämi kielâlaavâ uáivilin lâi toohâđ sämikilâlâš ášástâllâm virgeomâháin luándulâ��ân já kepidiđ kuuloold unohâ��ân tubdum tulkkum. +Sämitige stivrâ adelij 21.11. ciälkkámuš valmâštâllâmvuálásâš staatârääđi kielâlahâasâttâs kyeskee muštâlusân. +Sämitigge lii toohâm vijđes čielgiittâs säämi kielâlaavâ olášuumeest iivvijn 2004-2006. +Ton mield sämikuávlu kieldâin ij lah tábáhtum tuođâlâš nubástus sämikielâlâš pargojuávhu já palvâlem meereest. +Sämikuávlu kieldâin tuše Ucjuuvâ kieldâst sämikielâ kiäččoo virgehoittám iähtun tâi sierânâs ánsun. +Sämikuávlust pargee kieldâi já staatâ pargein 9,5% pasta adeliđ äššigâšpalvâlem sämikielân. +Sämikielâlâš palvâlusah uárnejuvvojeh enâmustáá čuovviittâstooimâst ađai vuáđumáttááttâsâst, párnái peivitipšoost já ovdâmáttááttâsâst. +Masa puoh eres sämikielâlâš palvâlem tábáhtuvá ain-uv tulkkâpalvâlusâi já äššikirjejurgâlusâi pehti. +Eromâš váduhin lii tubdum sämikielâ kevttim puhe-limáin tábáhtuvvee ášástâlmist. +Virgeomâhâš ij iänááš paste orniđ sämikielâlâš puhelinpalvâlem. +Positiivlâš ovdáneemmin tuálloo virgeomâhái sämikielâlâš tieđettemtooimâ lasanem, el. +maaŋgâi siärvusij internet-siijđoi almostittem meiddei sämikielân. +Sämitige jieijâs tooimâst positiivlâš lii aanaar- já nuorttâsämikielâlâš kielâjurgâleijei pálkkááttemmáhđulâšvuotâ sämikielâ toimâttâhân ive 2008. +Ciälkkámušâst kiddejuvvoo huámášume meiddei toos, et iänááš uási sämiaalmugist páácá puohâi säämi kielâvuoigâdvuođâi ulguubel ton kee�ild, et sij äässih säämi kielâlaavâ válduášálâš heiviittemkuávlu, ađai sämikuávlu ulguubeln. +Nilla Tapiola ovdâsteijen puásuituálu- já luánduiäláttâsâi ráđádâllâmkoodán +Ucjuvlâš Nilla Tapiola nomâttui sämitige ovdâsteijen eennâm- já meccituáluministeriö asâttem puásuituálu- já luánduiäláttâstutkâmuš ráđádâllâmkoodán njuhčâmáánu 2010 räi. +Ministeriö táátui sämitige nomâttiđ ráđádâllâmkoodán uđđâ ovdâsteijee čohčuv jáámmám rehtor Lassi Valkeapää sajan. +Tapiola värijesânin tuáimá jo ovdeláá paargon nomâttum Ristenrauna Magga. +Petra Magga kuáskimvahâgij sajanmáksuvuáháduv čuávvumjuávkun +Vuáččulâš Petra Biret Magga nomâttui sämitige ovdâsteijen kuáskim puásuituálun tovâttâm vahâgij sajanmáksuvuáháduv čuávvumjuávkun. +Čuávvumjuávhu lii asâttâm pirâsministeriö. +Urpo Vuolab väriovdâsteijen meccihaldâttâs Ucjuuvâ ohtâsâšpargojuávkun +Urpo Vuolab nomâttui sämitige väriovdâsteijen meccihaldâttâs Ucjuuvâ ohtâsâšpargojuávkun. +Sämitige väriovdâsteijen juávhust lii ovdeláá toimâm Pentti Pieski, kote lii pivdám uđđâ väriovdâsteijee nomâttem tast maŋa ko sun lii sirdâšum meccihaldâttâs pargen. +Ovdâsteijeeiävtukkâsah kirjerájuišeruttâlävdikoodán +Sämitigge iävtut máttááttâsministeriön sämmilij ovdâstâs ministeriö vyelni tuáimee kirjerájuišeruttâlävdikoodán. +Lävdikodde juáhá kirječälleid já jurgâleijeid išeruuđâid já torjuid. +Mi-nisteriö noomât läbdikoodán ohtsis čiččâm jesânid já sijjân värijesânijd. +Sämitigge asâttij iävtun čuávvoo puohâi kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ ovdâsteijee ulmuid: Erkki Lumisalmi, Jouni Ilmari Jomppanen, Matti Morottaja, Anni Näkkäläjärvi, Hilkka Rasmus já Rauna Paadar-Leivo. +Erkki Lumisalmi ovdâsteijen Nuorttâlâškulttuursiättusân +Erkki Lumisalmi nomâttui sämitige ovdâsteijen uđđâ Nuorttâlâškulttuursiättusân (Kolttakulttuurisäätiö). +Sämimuseosiäđus (Saamelaismuseosäätiö) táátui kiđđuv paateent- já registerhaldâttâsâst love Nuorttâlâškulttuursiättus vuáđđudmân. +Lope siättus vuáđđudmân poođij roovvâdmáánust 2008. +Siättus uáivilin lii tuárjuđ já ovdediđ nuorttâsämikulttuur sehe alnetoollâđ já jođettiđ nuorttâlâškulttuurkuávdáá, mii lii Čevetjäävrist. +vuossâmuš ulme lii jyehiđ äigikyevdilis vuáđutiäđuid säämi siärváduvâst já säämi aalmugist onnáápeeivi syemmilâš já tave-eennâmlâš siärváduvâin já uápistiđ perusteijeid eres käldeesijđoid interneetist. +Neelji riijkâ säämi siärvádâh iälá aktiivlâš nupástusâi já ovdánem áigáduv, mast uđđâ huksejuvvoo liävttoin ärbivuáválâš eellimvyevi paaldân já ton vuáđuld. +Tain aašijn syemmilâš škovlâ tiätá kuittâg uáli uccáá. +Skovlâkiirjijn säämi siärváduv tááláš tile já tááláš äigi ij ennust kieđâvuššuu. +Sämmiláid lohtâseijee mielâkoveh, maid meiddei škovlâ alnetuálá, puátih távjá topeliaanlâš ääigist já áigáduvâst, kuás sehe syemmilâš já sämmilâš siärvusist ellii vala ovdâmoodeernlâš ääigi. +Sämmiliih, eromâšávt nuorah, iä tuubdâ jieijâs tain kuuvijn já távjá aneh unohâssân ko almos juurdâ sämmilijn lii nuuvt kukken tuotâ mailmist. +Säämi pirrâsijn mii tiäđust-uv tubdâp pyerebeht jieččân tile, eellip mieldi säämi siärváduvâst, čuávvup säämi aavisijd, TV- já radiovuolgâttâsâid já savâstâllâp ulmuiguin paijeel riijkâ- já kielâraajij. +Mut ain lii nuuvt, et sä��mi siärváduv kyeskee tiäđuh láá uccáá meiddei säämi oppâkiirjijn. +Tanen almottep taam nettiaavis meiddei sämikielân. +Lep ucánjáhháá heiviittâm teevstâid tađe mield kiäid jurdâččep sämikielâlâš siijđoi kevtten. +Ep tiäđustkin taarbâš täin siijđoin adeliđ algâuápu sämikielâst - jurdep, et tot kote sämikielâlâš siijđoid kiävttá, máttá jo kielâ. +Tanen lep rievdâdâm el. +ton uási, mon paječalluu suomâkielâlâš siijđoin lii 'oopâ tavesämikielâ'. +Sämikielâlâš kevtteid taan uási lii čáállám kirječällee Kerttu Vuolab já paječaalâ lii 'Eenikielâ'. +Nettiaavis tievâsmittoo já uđâsmittoo taađeest, mut ton pehti láá jo tääl kavnuumist ennuu tiäđuh já liiŋkah eres tiätusijđoid, säämi organisatioid já asâttâssáid. +Säämi parlameentah já sämiseervih, säämi kirjálâšvuotâ, muusik, teatter, filmâ já maaŋgah eres syergih hämmejeh uđđâ sämivuođâ já kieđâvušeh jieškote-uv vuovijguin nubástuvvee kulttuur povčâgittee já ärgis aašijd: kielâ nubástusâid já aštuuvuálásâš saje, ulmui meddâl varrim ärbivuáválâš kuávluin, ärbivuáválâš iäláttâsâi vádis tile, vááijuvvuođâ sämikielmátulâš áámmátulmuin jna. +Säämi media kieđâvuš jieijâs siärváduv tábáhtusâid já nubástusâid piäiválávt - já pajashuksee siämmást meiddei sämmilij ohtsâš argâpeeivi riijkârajij rasta. +Sämmiliih pargeh aktiivlávt riijkarajij paijeel já uásálisteh algâaalmugijkoskâsâš ohtsâšpaargon oovtâst maailm eres algâaalmugijguin. +Säämi parlameentah já parlamentaarlâš ohtsâšpargo hämmejeh uđđâ ääigi säämi politiik, mast aktiivlávt ráđádeleh staatâi haldâttâsâiguin já virgeomâháiguin. +Sämikielâ lii škoovlâ kielâ siämmáá ääigi ko tot meiddei ovdeduvvoo tiettuu, almos palvâlusâi, haldâttâs já lahâasâttem kiellân. +Maid nuorah jurddâččeh jieijâs elimist já sämmilâšvuođâstis? +Mii lii sämikielâ já sämikulttuur saje škoovlâst, mediast, kirhoost, pääihist, ulmui mielâin? +Moh láá já maid pargeh sämitigeh? +Maht já kost sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš rievtih láá torvejum? +Kiäh láá säämi musikkáreh, tyejimiäštáreh, kovetaidâreh, kirječälleeh, filmârähteeh? +Manen sämimááccuh kevttimist lii nuuvt ennuu saahâ? +Mii lii puigâ sämityeji? +Vástádâsah täid koččâmâššáid lii máhđulâš uuccâđ täin siijđoin tâi siijđoin, moid tah siijđoh laiđiisteh. +Nettiaavis ij pyevti toollâđ siste puoh aašijd. +Tot ij lah ollágin tievâslâš, eereeb tekstâ-, kove-, video- já koveráiđučuágálduv sämmiláid tehálaš aašijn. +Luhâmettumeh láá kuittâg toh tehálaš ääših, moh pääccih taan nettiaavis ulguubel tanen ko mii "toimâttâs" lii ucce já resursseh vääni. +Mut tain-uv aašijn, moh váiluh täin siijđoin, lii máhđulâš kavnâđ tiäđuid eres siijđoin, moid Ohtâvuotâ uápist. +Lep meiddei kijtoliih, jis uá��up nettiaavis kevttein jurduid, materiaal já macâttâs. +Mijjân lii máhđulâš vuolgâttiđ e-poostâ: info (at) samediggi.fi. +Ohtâvuotâ lii almostittum päviraavisin iivijn 1993-1997 (kuvijguin). +Tot almostittui talle ohtsâšpargoin opâttâshaldâttâssáin. +Nettiaavis almostittem lii lamaš máhđulâš sisašijministeriö YES-proojeekt torjuin. +Kijttep tast! +Ulla Aikio-Puoskari (västideijee toimâtteijee) +Suvi West & Sámi oahpahusguovddáš/ Säämi máttááttâskuávdáš, medialinjâš: uánihisvideoh +Bikká-Márjá Puoskari 2008 +Kaisa Tapiola 2011 +Unna-Maari Pulska 2012 +Anni Näkkäläjärvi: koverááiđuh +Studio Borga/ Minna Saastamoinen: graafiik +Solinum Oy/ Janne Mikkola: siijđoi teknisâš olášuttem +Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh +http://www.samediggi.fi/ +info (at) samediggi.fi +Sämitigge já sisašijministeriö YES-proojeekt. +Sämitigge kijttá YLE Sámi radio toimâttâs já puohâid iärásijd jieškote-uv vuovvijn nettiaavis rähtimân uásálistám já sijđoid materiaal já almostittemvuoigâdvuođâid adelem ulmuid. +Sämitigge/ Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh, SAJOS, 99870-Aanaar, Suomâ/Finland. +Sämmiliih láá eenâblovvoost motomijn sämikuávlu kieldâin: Suomâ Ucjuv (Ohcejohka), Taa�â Kuovdâkiäinu (Guovdageaidnu/ Kautokeino), Kárášjuv (Kárášjohka/ Karasjok), Tiänu (Deatnu/ Tana) já Uunjaargâ (Unjárga/ Nesseby) kieldâin. +Sämmiliih láá ohtâ aalmug neelji eennâm, Suomâ, Ruotâ, Taa�â já Ruošâ kuávluin. +Sämipoolitlâš teesi mield "sämmiliih láá ohtâ aalmug, mon ohtâlâsvuođâ iä väldikudij rääjih uá�u rikkođ". +Sämmilij oohtânkulluuvâšvuotâ, mii rastaldit väldikudij raajijd, lii tááláá ääigi nanos já ovtâspargo viijđes. +Ovtâspargo pargeeh virgálâš sämisiärváduvâi ovdâsteijeeh, Suomâst, Ruotâst já Taa�âst tuáimee sämiparlameentah (sämitigge/ sámediggi/ sametinget), aalmuglâšseervih, jieškote-uv suorgijd ovdâsteijee taaidâ- já áámmátseervih já oppâlájádâsah-uv. +Sämiaašijd kyeskee ovtâspargo pargeeh meiddei riijkâi haldâttâsâi já páihálâš virgeomâhái tääsist. +Merhâšitteemusah ohtsii argâpeeivi huksejeijeeh láá sämikielâlâš radio já TV, moi čuávvummáhđulâšvuođah láá internet mield vijđánâm jyehi sajan. +Lasseen suhâruottâseh já ovtâskâs ulmui ohtâvuođah joteh luándulávt väldikudij raajij paijeel. +Ohtsâš kielâ taha sämikuávlust ohtsii levânemkuávlu meiddei sämikielâlâš kirjálâšvuotân, muusikkân, elleekován já median sehe ohtsii toimâkuávlu sämikielâlâš teatterân já sierâlágán tábáhtussáid muusikfestivaalâin kirkkopeivijd. +Ohtsâš kiellân tuáimih sämikielâ stuárráámus kielâ tavesämikielâ já juulev-, maadâ- já nuorttâsämikielâ. +Juulev- já maadâsämikielâ sárnuh Taa�â já Ruotâ kuávluin. +Nuorttâsämikielâ pelestis tuáimá čonâsin Suomâ já Ruošâ nuorttâsämmilij kooskâst. +Tavesämikielâ kevttih ärbivuáválávt Suomâ, Ruotâ já Taa�â kuávluin. +Tááláá ääigi kielâ mätteeh láá meiddei Ruošâbeln. +Sämiaalmug mere árvušteleh lemin ohtsis 60.000-100.000 kooskâst. +Veli-Pekka Lehtola: Saamelaiset - historia, yhteiskunta, taide. +Kustannus-Puntsi 1997: www.puntsi.fi +John Trygve Solbakk 2006 (ed. +): The Sámi People - A Handbook. +Davvi Girji OS: www.davvi.no +www.galdu.org +www.calliidlagadus.org/leksikon +www.samer.se +Samisk Introkurs på Internet +The International Sámi Journal +Sämmiliih láá Suomâ, Ruotâ, Taa�â já Ruošâ algâaalmug, mon tolebijn muddoin puáhtá ain-uv tuše arvâlâddâđ. +Kielâs peeleest sämmiliih kuleh syemmilâš-ugrilâš kielâperrui. +Tast peerusthánnáá, et sämmiliih láá kielâlâš hyelhih syemmiláid, láá sämmilij geeneetlâš árbáduvâst siäilum jiešnäälih, moh sierrejeh sämmilijd puohâin ránnjáaalmugijn. +Nuuvtpa sämmilij algâpuáttim lii ain-uv iärvádâs, maid maaŋgâi tieđâsuorgij totkeeh viggeh čielgiđ. +Tutkâmuš ij lah vala puáhtám adeliđ sämmilij algâpuátimist täärhib kuvvim ko maid vuossâmuu sämikielâlâš proosakirje ive 1910 almostittám Johan Turi (1854-1936) čaalij. +Turi kovvee kirjestis Muittalus samid birra (Muštâlus sämmilijn) vijđáht sämmilij ärbivuáválâš eellim. +Kirje lii säämi kirjálâšvuođâ klassijkkár já tot lii jurgâlum maŋgáid maailm kieláid, meiddei suomâkielân. +Turi kirje lii ain-uv šiev käldee sämikulttuurist. +Turi čáálá sämmilij algâpuátimist el. +návt: +'Sämmilijn iä lah kuullâm, et sij liččii puáttám teehi kosten. +Sämmilâš lii lamaš páihálâš ässee miätá Sämieennâm, já ko sämmilâš äiginis orostâlâi täin riddokuávluin, iä merâriddoost lamaš talle eres ässeeh. +Tallaa ääigi lâi sämmilijn pyeri aassâđ já eelliđ. +Já sämmilâš lii aassâm miätá ruátálâškuávlui-uv. +Talle iä lamaš táluliih tain aldasijngin; sämmiliih iä ubâ tiättámgin et liččii lamaš eres-uv ulmuuh ko sij jiejah.' +Sämmiliih láá ohtâ ucemusâin, mut ohtâ aktiivlumosijn aalmugijn maailm algâaalmugij juávhust. +Algâaalmugeh láá jyehi nannaamist já toid kuleh ohtsis suullân 370 miljovn olmo�id nyevt 70 riijkâst. +Iänááš uási maailm uhkevuálásâš kielâin láá algâaalmugij kielah. +Algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođah láá luptânâm 1980-lovo rääjist jieijâs kategorian aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâi pirrâduvâst. +Merhâšitteemusah algâaalmugij vuoigâdvuođâid torvejeijee äššikirjeh láá ive 2007 Ovtâstum aalmugij (OA/UN) almosčuákkimist tuhhiittum julgáštus algâaalmugij vuoigâdvuođâin (United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples) já Aalmugijkoskâsâš pargo-ornijduv ILO algâ- já hiäimuaalmugijd kyeskee sopâmuš (ILO-convention no 169 concerning indigenous and tribal peoples in independent countries), mii tuhhiittui ILO almosčuákkimist ive 1989. +Sopâmuš tuhhiittem merhâšij jorgálduv algâaalmugij vuoigâdvuođâi oovdedmist já tast lii lamaš stuorrâ merhâšume meiddei Tave-enâmij sämmiláid. +Tave-enâmijn lii Taa�â ratifisistám sopâmuš. +Suomâ já Ruotâ láá rahttâttâm sopâmuš ratifisistmân jo kuhháá. +ILO sopâmuš njunošjuurdân lii turviđ algâ- já hiäimuaalmugáid vuoigâdvuođâ jieijâs identiteet já eellimvyevi siäilutmân. +Algâaalmugijd iä innig viigâ suddâdiđ válduaalmugân čuovviittâs noomâst, mon jurdui ILO ive 1957 tuhhiittum ovdebâš sopâmuš vala viigâi. +Ive 1989 sopâmuš viggá ovdediđ algâaalmugij jiejâs kielâi já kulttuurij siäilum já adeliđ aalmugáid olssis eenâb vaikuttemvääldi jieijâs kyeskee aašijn. +ILO sopâmuš (1989) miäruštâl et sopâmuš pirrâdâhân kuleh +a) toh jiečânâč enâmijn ässee hiäimuaalmugeh, moh spiekâsteh čielgâsávt eennâm eres aalmugjuávhuin sosiaallâš, kulttuurlâš já ekonomâlâš tile peeleest já moi sajattâh miärášuvá ollásávt tâi uásild sii jieijâs vuovij tâi ärbivuovij tâi sierânâslahâasâttâs mield; já +b) toh jiečânâč enâmijn ässee aalmugeh, moh nabdojeh algâässen, ko sij láá maajeeldpuátteeh aalmugist, mii eennâm väldidem tâi asâttem tâi táálái riijkâraajij šoddâm ääigi aasâi enâmist tâi ton eennâmtieđâlâš kuávlust, moos eennâm kulá, já kiäh vuoigâdvuođâlâš sajattuvâst peerusthánnáá láá siäiluttâm ollásávt tâi uásild jieijâs sosiaallâš, ekonomâlâš, kulttuurlâš já poolitlâš vuáháduvâidis. +Nuuvtpa algâaalmugist láá noonâ ruottâseh jieijâs ärbivuáválâš aassâmkuávloid, tot lii siäiluttâm jieijâs kulttuurlâš sierânâsšlaajâ, ij lah jieijâs riijkâst haldâšeijee sajattuvâst já tot tuálá jieijâs algâaalmugin. +Algâaalmugaašijd láá kieđâvuššâm OA-vuáháduvâst koskâpuddâsâš pargojuávhuin jo luuvijd iivijd. +Ive 2000 algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâi kieđâvuššâm várás vuáđudui pisovâš algâaalmugaašij foorum 'The United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues/ PFII'. +Ton vuossâmu��ân saavâjođetteijen tooimâi Taa�â sämmilâš Ole Henrik Magga (kaskoo kooveest). +Sämmiliih láá uásálistám aktiivlávt foorum tooimân ton aalgâ rääjist. +Algâaalmugaašij pisovâš foorum tuáimá OA ekonomia- já sosiaalrääđi (Economic and Social Council, ECOSOC) raavâadeleijee orgaanân. +Foorum pargon lii luptiđ savâstâlmân algâaalmugij ekonomia- já sosiaallâš ovdánem, kulttuur, pirrâs, škovlim, tiervâsvuođâ já olmoošvuoigâdvuođâid kyeskee aašijd já adeliđ tain av�uuttâsâid OA:n. +Lasseen ton pargon lii lasettiđ tiäđulâšvuođâ algâaalmugij aašijn, pyevtittiđ taid kyeskee dokumeentâid/materiaal já jođettiđ algâaalmugijd kyeskee aašijd OA-vuáháduv kieđâvuššâmnáál. +OA:st lii meiddei sierânâs algâaalmugij tile já olmoošvuoigâdvuođâid čuávvoo sierânâsraportistee. +Taam pargoost ive 2008 algâttâm James S. Anaya kolliistâlâi roovvâdmáánust 2008 meiddei Ruávinjaargâst, kost uárnejii el. +Tave-enâmij sämiparlamiänttárij konferens já säämi aalmuglâšseervijd ovdâteijee Säämi konferens. +Kooveest: Sierânâsraportistee Anaya Ruávinjaargâst ohtsâškooveest Taa�â sämitige saavâjođetteijee Egil Ollijn, Suomâ sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Karijn já Ruotâ sämitige saavâjođetteijee Lars Ándde Bærijn. +Sämmilâš lahâalmai John B. Henriksen Kuovdâkiäinust väljejui čohčuv 2008 jođettiđ OA-vuáháduvâst tuáimee uđđâ algâaalmugij äššitobdeejuávhu (Expert Mechanism on the Rights of Indigenous Peoples). +Äššitobdeejuávhust láá ohtsis vittâ jeessân, kiäh láá Taa�â lasseen Kongoost, Malesiast, Filippiinijn já Costa Ricast. +Henriksen tuáimá meiddei sierânâsäššitobden algâaalmugij Gáldu-nommâsâš kuávdá�ist, mii lii Taa�â Kuovdâkiäinust (Resource Centre for the Rights of Indigenous Peoples). +Gáldu päikkisiijđoin kávnoo ennuv tiätu maailm algâaalmugijn. +Puávtáh keččâđ tobbeen meiddei maaŋgâid sämmilijn muštâleijee videoid. +Suomâ lii tubdâstâm sämmilijd algâaalmugin vuossâmuu keerdi vuáđulaavâst ive 1995 já siskáldittám västideijee miärádâs ive 2000 vuáimánšoddâm uđđâ vuáđulaahân. +Sämmilij sajattuvâst algâaalmugin asâttuvvoo meiddei laavâst Sämitiggeest (Laahâ sämitiggeest 1995, 1§). +Vuáđulaavâ 17§ 3 moomeent mield lii sämmilijn algâaalmugin vuoigâdvuotâ toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. +Vuáđulaavâ 121§ 4 momentist asâttuvvoo sämmiláid sämikuávlust jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaaldâšmist. +Vuáđulaahân ive 1995 toohum nubástussáid kullen asâttui meiddei siämmáá ive, et sämmilij kulttuurjiešhaldâšem olášittee lii Sämitigge. +Taa�â vuáđulaahân lasettui ive 1988 nk. +sämmilâšcekki (110a §), mon mield staatâ virgeomâháin lii kenigâsvuotâ orniđ tile tagarin, et säämi aalmugist lii máhđulâšvuotâ turviđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur já ohtsâškodde-eellim. +Siämmáá ääigi valmâštâllui meiddei sämilaahâ (Sameloven/ Sámeláhka 1987), moin vuáđudui vaaljâigijn väljejum Sämitigge (Sámediggi/ Sametinget). +Sämmilij sajattâh eennâm algâaalmugin nanodui ive 1990, kuás Taa�â ratifisistij Aalmugijkoskâsâš pargo-ornijduv ILO algâaalmugsopâmuš nr. +ILO-sopâmuš vátámâšah láá tastoo valdum vuotân meiddei sierânâslaavâin, el. +máttááttâslaavâst já sämilaahân ive 1990 lohtum kielâjurgâlusâin já Sämitige pargoin el. +máttááttâs já škovlimpolitiik suorgijn. +Ruotâst sämmiliih mainâšuvvojeh algâaalmugin távjá epivirgálâš äššikiirjijn, savâstâlmijn já riijkâ haldâttâs tieđettemtooimâin. +Ruotâ riijkâpeeivih tubdâstii sämmilij sajattuv jieijâs eennâm algâaalmugin ive 1977, mut taam kyeskee njuolgâdus ij lah vala eennâm lahâaasâtmist. +Johan Turi: Vuossâmuš olgosadaldâh 'Muittalus samid birra' 1910; Suomâkielân jurgâlum kirjen 1979 'Kertomus saamelaisista', WSOY, Porvoo 1979. +Suomâkielân jurgâlâm Luobbâl Saammâl Saammâl/ Samuli Aikio. +The UN Permanent Forum on Indigenous Issues/ PFII +www.samediggi.no +www.sametinget.se +www.regjeringen.no +Linkkejä: +OVTÂSTUM AALMUGIJ JULGÁŠTUS ALGÂAALMUGIJ VUOIGÂDVUOĐÂIN: +- suomâkielân +- tavesämikielân +- anarâškielân +- nuorttâsämikielân +- eŋgâlâskielân +- tárukielân +Suomâst vyeimistorroo virgálâš miäruštâllâm sämmiliist lii čaallum laahân sämitiggeest (17.7.1995/974). +Laavâ 3 § miäruštâllâm tiäddud ohtâvuođâ sämikielân já vala siämmáášume sämmilâšvuotân. +Laavâ mield sämmiláin uáivilduvvoo ulmuu, kote tuálá jieijâs sämmilâ��ân, toin iävttoin: +1) et sun jieš tâi aainâs-uv ohtâ suu vaanhimijn tâi ááhuin já äijihijn lii oppâm sämikielâ vuossâmuu kielânis; tâi +2) et sun lii taggaar ulmuu maajeeldpuáttee, kote lii merkkejum tuodâr-, mecci- tâi kuálásteijeesämmilâ��ân eennâm-, viärukyeddim- tâi jieggâkirjeest; teikkâ +3) et aainâs-uv ohtâ suu vaanhimijn lii merkkejum tâi ličij puáhtám merkkejuđ jienâstemvuoigâdvuođâlâ��ân säämi parlament tâi sämitige vaaljâin. +Miäruštâlmist mainâšum Säämi parlament (Sámi Parlamenta) lii tááláá Sämitige ovdedeijee, vaaljâiguin väljejum sämmilij ovdâstemjuávkku. +Tot tooimâi iivijn 1973-1995. +Laahân čaallum miäruštâllâm lohtâs Sämitige valjáid. +Olmooš, kote tiävdá ovdeláá mainâšum kriteerijd lii jienâstemvuoigâdvuođâlâš já sust lii meiddei vuoigâdvuotâ leđe iävtukkâssân Sämitige vaaljâin. +Taa�âst já Ruotâst vyeimistorroo sämmilâšmiäruštâlmeh láá alda Suomâ njuolgâdus. +Kj. +www.samediggi.no já www.sametinget.se . +'Käräjät'-nomâttâs puátá puáris 'kansankäräjät'-nomâttâsâst, mii uáivild monnii aalmugjuávhu ovtâspargo- tâi hiäđukocceemorgaan. +Kansankäräjät lii ruotâkielân 'folktinget', verdid ovdâmerkkân 'Svenska Finlands folkting - suomenruotsalaiset kansankäräjät', mii lii Suomâst tuáimee, ruotâkielâlâš aalmug poolitlâš ovtâspargo-orgaan, www.folktinget.fi . +Saamelaiskäräjät lii tavesämikielân Sámediggi, mon nomâttâs kevttih Suomâ lasseen Taa�â já Ruotâ Sämitigeh. +Aanaarsämikielân Saamelaiskäräjät lii Sämitigge já nuorttâsämikielân Sää'mte'ğğ. +Táru- já ruotâkielâlâš nomâttâs Sämitiigán lii Sametinget. +Eŋgâlâskielân Sämitiggeest kiävttoo nomâttâs The Sámi Parliament. +Etnonyym 'lappalainen' kevttui čuođijd iivijd sämmilijd kyeskee puárásub tukâmušâst já mätkikirjálâšvuođâst já tot lii-uv ulguupiälái ulmui sämmilijn kiävttám nomâttâs. +Etnonyym 'saamelainen' lii šoddâm almolâ��ân 1950-lovo rääjist. +Ton vuáđđun lii puohâin sämikielâin tiättojeijee já sämmilij jieijâs kevttim nomâttâs. +Tavesämikielân saamelainen lii 'sápmelaš', aanaarsämikielân 'sämmilâš' já nuorttâsämikielân 'sä'mmla�'. +Sämmiliih tobdeh távjá, et lappalais-nomâttâs lii hälbideijee. +Ko lii saahâ 'sämikielâst' čujottuvvoo táválávt puohháid sämikielâ haamijd. +Ovdâmerkkân ive 2003 vuáimán šoddâm Säämi kielâlaavâ njuolgâdusah kyeskih puohâid kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâid, aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâ. +Laavâ 3 §:st páhuduvvoo, et laavâst uáivilduvvoo " kevttum kielâ tâi válduášálâš čuásáttâhjuávhu vuáđuld sämikielah láá aanaarsämikielâ, nuorttâsämikielâ tâi tavesämikielâ". +Árvuštâlloo, et sämmiliih liččii ohtsis 60-100.000, main suullân 40-60.000 Taa�âst, 15-20.000 Ruotâst, 9.300-10.000 Suomâst já suullân 2.000 Ruošâst. +Sämiaalmug tärkkilis lohomeeri ij lah tiäđust. +Suomâst sämiaalmug lohomere čäittee tiäđuh peividuvvojeh jyehi niäljád ive sämitiggevaaljâi ohtâvuođâst. +Uđđâsumoseh lovottâhtiäđuh láá ivveest 2007. +Toi mield Suomâst láá sämmiliih ohtsis 9350, main 38,5% äässih laavâst miäruštâllum sämikuávlust. +Sämmilijn suullân 60% äässih sämikuávlu ulguubeln, paijeel 50% kuittâg Laapi läänist. +Sämikuávlu lii miäruštâllum sämitiggelaavâst. +Toos kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldah ollásávt já Suáđigil kieldâ taveuási ađai Säämi palgâs kuávlu (Vuáču siijdâ kuávlu). +Maaŋgah sämmiláid lahâaasâtmist torvejum vuoigâdvuođah, ovdâmerkkân vuoigâdvuotâ finniđ máttááttâs eenikielân (máttááttâskielân sämikielâ) láá čoonnum virgálâš sämikuávlun. +Meid iänááš uási eres kielâlâš vuoigâdvuođâin, moh láá miäruštâllum Säämi kielâlaavâst, láá čoonnum sämikuávlun. +Sämikielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem kuáská meid sämikuávlu. +Puásuituálu lii sämmiláid tehálâš iäláttâs maaŋgâ-uv suujâst: tot lii áigápuáđu já raavâd käldee já tast lii meiddei stuorrâ kulttuurlâš merhâšume. +Poccust finnejum amnâseh láá teháliih säämi tyeje materiaaleh. +Lasseen puásuituálu pirrâduvâst ovdánâm sämikielâ tuálá siste ovdâmerkkân poccuu jieškote-uv jiešvuođâid kovvejeijee saanijd, main lii tááláá ääigi meiddei tieđâlâš merhâšume. +Puásuituálust lii meiddei stuorrâ sosiaallâš merhâšume perruid, suvváid já sijdâsiärvusáid. +Maaŋgâin kuávluin, main sämikielâ lii lamaš lappuumin tâi rievdâmin eennâm váldukielân, lii puásuituálu eromâš riges puásui-iäláttâsân kullee olgospyehtimhaamij kee�ild siäilum puásuituállei pargokielân. +Tagarin tot lii meiddei siäiluttâm kielâ, mii mudoi ličij lamaš vaarâst časkâđ. +Puásuituálu, eromâšávt tavesämikuávluin ovdánâm tuodârpuásuituálu, meiddei stuorrâpuásuituálun nomâttum eellimhäämi, lii toollum eksootlâš já eres aalmugij iäláttâsâin čielgâsumosávt spiekâsteijee säämi iäláttâssân. +Ton kee�ild tot lii nabdeškuottum almolávt sämmilâšvuođâ tobdomerkkân. +Taggaar tot kuittâg ij lah. +Puásuisämmiliih iä lah lamaš kuássin eenâblohhoon sämiaalmugist. +Taa�âst stuárráámus sämmilâšjuávkku lii lamaš merâpiivdost já ucessiähá eennâmtuálust iäláttâsâs finnim merâsämmiliih. +Suomâst sämmilij ärbivuáválâš áigápuátuhäämi lii kovvejum maaŋgâekonomian, mast áigápuátu finnejuvvoo maaŋgâin jieškote-uv käldein. +Ärbivuáváliih iäláttâsah láá meiddei meccipivdo, kyelipivdo já luándupyevtittâsâi nuurrâm. +Nuuvtpa kove sämmilijn puásuituállen lii nube tááhust tuotâ, mut nube tááhust tot taha sämmilijn tuođâ vuástásâš stereotypia. +Jieijâs kielâ lii uási olmo�in šoddâm já olmo�in orroom. +Eenikielâ lii uási mii olmoošvuođâ, mon sajan ij pyeti puáttiđ mihheen. +Eenikielâ lii puoh oppâm vuáđu já siämmást vuáđulumosij tobdoi já jurdâččem kielâ. +Kielâvuoigâdvuođah tarbâšuvvojeh turviđ kielâ oppâm-, kevttim- já ovdedemmáhđulâšvuođâid já táválii argâeellim iävtuid. +Máhđulâšvuođâttáá ovdâmerkkân jieijâs kielâ škovlâmáttááttâsân kielâ ij ovdán já ton sárnoo páácá jieijâs kielâst luuhâm- já čäällimtáiđuttemmin. +Návt lii keevvâm ovdil vuáđuškoovlâ toimân kansaškoovlâ áigáduvâst škoovâ jottáám sämmilâšsuhâpuolváid. +Luuhâm- já čäällimtáiđu láá iävtuh ovdâmerkkân kirjálâšvuođâ šoddâmân. +Kielâvuoigâdvuođah tarbâšuvvojeh meiddei iähtun táválii argâelimân, mast jieijâs kielâ ij taarbâš hepâniđ, čiehâđ ige molsođ nuubán. +Kielâvuoigâdvuođâi váilum joođeet kielâ- já kulttuurmolsomáid, mii lii tábáhtum meiddei Tave-enâmijn. +Maaŋgah tagareh sämmiliih, kiäh iä lah innig oppâm vanhimijdis tâi suuvâs algâkielâ, láá maŋeláá iäláskittám kielâs. +Kielâvuoigâdvuođah tarbâšuvvojeh meiddei ovdebij suhâpuolvâi ääigi tovâttum vahâgij tivomân: monâttum kielâ uđđâsist oppâm máhđulâšvuotân. +Kielâ kuáddá sistees aalmug ohtsii historjá já kulttuur, ärbivyevi já vuáttámuš já tot lahta tááláá sárnoo oohtân tolebij suhâpuolvâiguin. +Siämmást tot lii merhâšitteemus oohtânčannee sierânâs enâmijn assee siämmáá kielâ sárnoiguin. +Sämmiláid jieijâs kielâ lii šalde staatâi raajij paijeel. +Jieijâs kielâ lii aarničukke, mii lii tievâ tiäđu já vuáttámuš, oles kirjerááju, tegu sämmilâš kirječŋällee Kerttu Vuolab lii távjá páhudâm. +Jyehi kielâ lii sajanmäksimettum. +Oovtkiärdánâš vástádâs taas lii, et kielâ lii uhkevuálásâš, ko tot ij innig sirdâšuu aktiivlâš argâpeeivi kielân uđđâ suhâpuolváid (intergenerational transmission). +Totkeeh láá miäruštâllâm maaŋgâid taasijd kielâ uhkevuálásâšvuotân. +Tiäđuh maailm uhkevuálásijn kielâin kávnojeh ovdâmerkkân Ovtâstum Aalmugij škovlim-, tieđâ- já kulttuurornjidume Unesco internet-siijđoin www.unesco.org . +Unesco äššitobdei luokittâsâi mield eres lasseen puoh sämikielah kuleh maailm uhkevuálásij kielâi juávkun. +Suomâst sarnum aanaar- já nuorttâsämikielâ láá luokittâllum tuođâlávt uhkevuálásâš kielân (severely endangered languages). +Puoh sämmiliih iä sáárnu sämikielâ, mut lyetittittee lovottuvat sämikielâ sárnoin iä lah. +Suomâst vuossâmuš säämi kielâlaahâ poođij vuáimán iäskán ive 1992, mon maŋa lii lamaš máhđulâš almottiđ jieggâčällei eenikielân meid sämikielâ. +Sämikielâ eenikielânis sárnooh láá kuittâg masa puoh kyevti-, joba kuulmâkielâliih, mon kee�ild sij kalgeh valjiđ kotemuu eenikielâstis almotteh virgáláid lovottuvváid. +Suomâst ij lah kuittâg máhđulâš almottiđ jieggâčällei kyehti tâi maŋgâ eenikielâ, mii tile lii kuittâg tijpâlâš nuuvt sämmiláid ko maŋgáid iärásáid-uv. +Kyevti- já maaŋgâkielâlâšvuotâ lii mailmist táválub ko oovtâkielâlâšvuotâ. +Neelji väldikoddeest ässee sämmiliih viettih ohtsii aalmugpeeivi kuovâmáánu 6. peeivi. +Talle juhletilálâšvuođah uárnejuvvojeh jyehi kuávluin Sämieennâm. +Tot lii ohtâ sämmilij liputtempeeivijn, mut lasseen nuuvt Suomâ, Ruotâ ko Taa�â-uv virgeomâhááh av�uutteh almolâš liputtem. +Säämi aalmugpeivi lii vala nuorâ juhlepeivi, syemmilâš almenááhkán tot merkkejui ive 2004. +Aalmugpeeivist meridui kuittâg jo ive 1992 Helsigist uárnejum 15. sämikonfereensâst já ton madduuh oleh paijeel čyeti ive tuáhá, ihán 1917. +Talle Taa�â Truándimist tollui vuossâmuš tave-eennâmlâš sämičuákkim, mon uáivilin lâi suogârdâllâđ sämmilij eellimmáhđulâšvuođâid já väldiđ pele sämmilijd kyeskee koččâmâššáid. +Kieđâvuššâm aartâin tehálumoseh lijjii liihâdmân, enâmij kevttimân, puásuituálun já škovlâjotemân lohtâseijee koččâmâšah. +Vuossâmuu čuákkimân uásálistii čyeđeverd ulmuuh já sij pottii Ruotâst já Taa�âst, ige historjállâš čuákkim vala uáivildâm merikoskâsijd já väldikode raajijd rastaldittee sämmilâš ovtâspargo älgim. +Liijká ton merhâšume lâi styeres: Vuáđu puáttee paargon lâi laaččum, já sämmilij ohtsâš čokkânem huámášui. +Kiäččoo, et sämmilij poolitlâš tiäđulâšvuotâ koccái eidu talle. +"Ep lah kuássin iberdâm toimâđ oovtâst ohtân aalmugin. +Onne viggâp vuossâmuu keerdi čoonnâđ - - - sämmilijd kuáimásis", páhudij sämmilâš ovtâspargo ennin kočodum nissoonornijdume aktiiv Elsa Laula Renberg Truándim čuákkim lehâstemsavâstis. +Tááláá ääigi sämmiliih ávudeh ohtsii aalmugpeeivi siämmáá ääigi. +Juhletilálâšvuođâin ulmuuh sárnuh jieškote-uv kielâiguin já čiŋâdeteh páiháláid máccuháid, mut juhlepeivi, lippu já aalmuglâšlaavlâ láá jyehi saajeest siämmááh. +Helsig kaavpugtáálu juhleliputtem säämi aalmugpeivi 6.2.2008. +Kove: Pirita Näkkäläjärvi. +Almostittum kovvejeijee luuvijn. +Ive 1917 historjállii čuákkim čuákánkoččon lâi nissoonjornijdume 'Brurskanken samisk kvindeforening', mon njunosist tooimâi aktiivlâš vaikuttutteijeenissoon Elsa Laula (1877-1931). +Elsa Laula lâi algâaalgâst Ruotâ sämmilâš, já ko te naajâi Tomas Renbergijn Taa�ân, tubdui suhânoomáin Laula Renberg. +Suu säänih čuákkim lehâstemsahâvuárust loptejii pyereest uáinusân ive 1917 čuákkim uáivil: "Ep lah kuássin iberdâm toimâđ oovtâst ohtân aalmugin. +Onne viggâp vuossâmuu keerdi čoonnâđ - - - sämmilijd kuáimásis". +Čuákkim ohtân čuávumuššân uárnejui Ruotâ Östersundist jo puáttee ive (1918) väldikodálâš sämičuákkim, mon kuávdášlâš äššin luptânii škovlâkoččâmâšah. +Taa�âst siämmáá västideijee väldikodálâš sämičuákkim uárnejui Tiänu kieldâst ive 1919. +Elsa Laula lâi jo ovdeláá vaikuttâm aktiivlávt sämmilâš servitooimâ älgimân. +Sun lâi ive 1904 Ruotâst vuáđudum vuossâmuu sämiseervi, Wilhelmina-Åsele sämiseervi, saavâjođetteijee. +Servi tooimâi aktiivlávt eres lasseen puásuisämmilij já eennâmviljâleijei ruossâlâsvuođâi čuávdimist já vaikuttij sämmilij škovlâtile ornim komitea aasâtmân. +Komitea pargo puátusin vuáđuduvvojii Ruotân sierânâs noomaadškoovlah (nomadskola), moi máttááttâsâst iä kuittâg sämiseervij vátámâšah ennuskin valdum vuotân. +Elsa Laula Renberg vaikuttij aktiivlávt sämiseervi šoddâmân meid Taa�âst, kost vuáđuduvvojii vittâ sämiseervi iivijn 1906-08, toh-uv Ruotâ vyevi náálá maadâsämikuávluin. +Finnmark kuávlust sämiseervih vuáduduvvojii ennuv 1910-lovvoost. +Servitooimâ lasseen viggii Taa�â já Ruotâ sämmiliih 1900-lovo aalgâst vyeijiđ ašijdis meiddei aavisijguin. +Ive 1904 Finnmarkist vuáđudum aavis Sagai Muittaleagje (Saavâi muštâleijee) paasij historján vuossâmuu sämmilâš riijkâpeivialmaa Isak Saba (Sápp-Issát) finniimist Taa�â Stuorrâtiigán kyevti čuákkimpajan (1906-1912). +Suomâ sämmilij servitoimâ aalgij nube maailmsuáđi maŋa, ive 1945, kun Samii Litto-Saamelaisten yhdistys vuáđudui evakkomääđhi ääigi Alavieskast. +Tađe ovdil lijjii syemmiliih Lapin ystävät vuáđudâm Lapin Sivistysseura (Säämi Čuovviittâsservi) ive 1932 Helsigist. +Servi almostitškuođij ive 1934 sämikielâlâš Sabmelaš-loostâ já vaikuttij oovtâst Samii Littoin vuossâmuu sämiašij komitea aasâtmân Suomâst ive 1949. +Samii Litto ááigánfinniimáid puáhtá vala rekinistiđ Säämi kristâlâš nuorâiškoovlâ vuáđudem Anarân ive 1952 (-1993) já Sämimuseo lekkâm jotteid Anarist ive 1962. +Sämimuseo tuáimá ain-uv já tot lii ohtâ Suomâ pivnohumosijn museoin, kj. +www.siida.fi . +Karl Nickul 1970: Saamelaiset kansana já kansalaisina. +Suomalaisen kirjallisuuden seuran toimituksia 297. +Helsig. +Samuli Aikio 1992: Olbmot ovdal min. +Girjegiisá Oy/ Ucjuuhâ. +Aage Solbakk 1997: Sámi historjá II. +John T. Solbakk 2006 (ed. +John T. Solbakk & Aage Solbakk 1999: - dasgo eallin gáibida min soahtái já mii boahtit - mii boahtit dállán!/ - selve livet kalder os til kamp og vi kommer - vi kommer straks! +Čálliidlágádus: www.calliidlagadus.org +Saamelaisten kansallispäivä otetaan almanakkaan 2004 +The Sámi Flag and Sámi People's Day +Saamelaiskulttuurin ensyklopedia +www.siida.fi +Säämi suuvâ laavlâ/ Sámi soga lávlla lii sämmilij aalmuglâšlaavlâ. +Lavluu saanijd lii čáállám sämmilij merkkâalmai Isak Saba/ Sápp-Issát (1875-1921). +Sun lâi Finnmark Uunjaargâst (Unjárga/ Uuniemi) šaddaaš, lamaš máttáátteijee já vuossâmuš sämmilâš riijkâpeeivialmai. +Saba tihtâ väljejui aalmuglâšlaavlân 13. säämi konfereensâst Årest porgemáánust 1986. +Lavluu nuotâ lii pieijâm taa�â Arne Sørlie. +Nuottâ tuhhiittui virgálávt säämi 15. konfereensâst Helsigist ive 1992. +Säämi suuvâ laavlâ lii jurgâlum kuuđâ sämikielân já meid suomâkielân. +Jurgâlus lii toohâm Otto Manninen. +Aalmuglâšlaavlâ lávloo jyehi saajeest, kost tuálloo sämmilij juhle. +Táválávt tot lávloo čuo��âd. +Isak Mikal (Mikkel) šoodâi Per Sabbasen já Britha Aikio čiččâmpärnisâš perruu nubben nuorâmu��ân. +Suu eeči lâi kävppijâs, šiiveettuállee já kyelipivdee, já tane peerâ suuitij-uv aassâđ vuohâsubbooht ka maaŋgah eres perruuh. +Tastoo Saba šoddâmpäikki lii tiivvum já tast lii rahtum uási Várjjat Sámi Musea (Vaarjâg Säämi museo) čáitálmâs. +Saba lii tobdos eromâšávt sämmilij aalmuglâšlavluu sännejeijen, mut sun lâi meiddei säämi máttááttee já politijkkár. +Vuossâmu��ân säämi riijkâpeivialmajin Taa�â Stuorrâtiggeest iivijn 1907-1912 sun ovdâstij Ruija pargeipiäláduv. +Saba šoodâi väljejuđ riijkâpeivijd, ko sun luhostui tuálvuđ ovdâskulij sämmilij vuoigâdvuođâid kyeskee ohjelm, mast tiäduttui eres lasseen sämikielâlâš immeelpalvâlusâi já ráámmáttij tehálâšvuotâ já mast váttojii ohtâlâs eennâmuástimvuoigâdvuođah. +Ko Saba vaikuttij Taa�âst lâi tobbeen vala virgálâš táruiduttempolitiik äigi, mon viggâmuššân lâi sämikielâ já sämikulttuur meddâlväldim. +Saba jaamij algâkeesit ive 1921 tuše 46-ihásâ��ân. +Säämi aavis Nuorttanáste almostitij forgâ Saba jäämmim maŋa muštočalluu, mon mield sämmiliih lijjii monâttâm tehálii ovdâsteijes, kote kuođâttij maŋŋaalsis suhâpuolvâi ááigán ellee äärbi. +Please turn on javascript to view the media. +Audio: Annukka Hirvasvuopio-Laiti +(almostittum lávloo luuvijn) +SÁMI SOGA LÁVLLA +Säänih: Isak Saba +Nuottâ: Arne Sørlie +Guhkkin davvin Dávggaid vuolde +sabmá suolggai Sámieatnan: +Duottar leabbá duoddar duohkin, +jávri seabbá jávrri lahka, +čohkat čilggiin, čorut čearuin +allánaddet almmi vuostá; +šávvet jogat, šuvvet vuovddit, +cáhket ceakko stállenjárggat +máraideaddji mearaide. +Dálvit dáppe buolašbiekkat, +muohtaborggat meariheamit, S +ámi sohka sieluin mielain +eahccá datte eatnamiiddis: +Mátkkála��ii manoheabit, +giđđudeaddji guovssahasat, +ruoškkas, ruovggas rođuin gullo, +juhca jávrriin, jalgadasain, +geresskálla máđii miel. +Ja go geassebeaivváš gollut +mehciid, mearaid, mearragáttiid, +golli siste guollebivdit +suilot mearain, suilot jávrriin +gollin čuvget čáhcelottit, +silban šovvot sámi deanut, +šelgot čuoimmit, šleđgot áirrut, +luitet albmát lávllodemiin +geavgŋáid, guoikkaid, goatniliid. +Sámieatnan sohkagoddi, +dat lea gierdan doddjokeahttá +goddi čuđiid, garrogávppiid, +viehkis vearrevearrováldiid. +Dearvva dutnje, sitkes sohka! +Dearrva dutnje, ráfi ruohtas! +Eai leat doarut dorrojuvvon, +eai leat vieljain varat vardán +Sámi siivosoga sis. +Máttárádját mis leat dovle +vuoitán vearredahkiid badjel; +vuostálastot, vieljat, miige +sitkatvuođain soardiideamet! +Beaivvi bártniid nana nálli! +Eai du vuoitte vašálaččat, +jos fal gáhttet gollegielat, +muittát máttarmáttuid sáni: +Sámieatnan sámiide! +Audio: Matti Morottaja, Ilmari Mattus, Aune Kuuva, Kirsti Ranta +(almostittum lávloi luuvijn) +SÄÄMI SUUV LAAVL +~ Isak Saba +Tääbbin tavveen Távgái vyelni +mist lii stuorrâ Säämieennâm. +Tuodâr liäbbáá tuoddâr tyehin, +jävri šiärráá jäävri alda. +Čoheh čielgijn, čoroh čuumâin +alanedeh alme vuástá; +šäävvih juuvah, šuveh vyevdih, +cäähih ciägu stälinjaargah +meendu muávroo meerâ siis. +Tälviv tääbbin puolâšpiegah, +muotâpuurgah merettemeh. +Säämi suuhâ siäloin mieláin +iäccá kuittâg enâmijdis. +Má háliist láá mánutteveh, +ki ordeijee kuovsâkkâsah, +ruoškâs, ruovgâs roo oin kulloo, +juucâ jaavrijn, jolgâdâsâin, +kerrisskaalâ maa ij mield. +Já ko kesipiäiváš páštá meecijn, +meerâin, merâriddoin, +kole siste kuálásteijeeh +suiloh meerâin, suiloh jaavrijn. +Kollen čyevih čäcilodeh, +silbân kolgeh Säämi juuvah, +šiälguh čyeimih, šaleh ááiruh, +lyeštih almaah lávlustâlân +kiäváid, kuoškâid, kuánilijd. +Säämieennâm suhâkodde +tot lii killám toijuuhánnáá +koddee čuu ijd, karokaavpijd, +viehis veriviäru väldeid. +Tiervâ tunjin, si hes suuhâ! +Tiervâ tunjin, ráávhu ruotâs! +Tust láá suá ih so âhánnáá, +viiljâin vorrâ vardehánnáá. +Sijvo suuhâ sämmilâš! +Madâräijiheh láá tovle +vuáittâm verrušeijee vievâid. +Vuástálistup viiljah mij-uv +si hesvuo áin suárdálâsâid. +Peeivi parnij noonâ nääli, +iä tuu vyeiti vajaliihkin, +jis tun toolah kollekielâd, +muštáh maddârijdâd sääni: +Säämieennâm sämmiláid! +Audio: Seija Sivertsen, Erkki Lumisalmi, Aulikki Lumisalmi, Tiina Sanila, Sonja Sanila +SÄÄ'MSOOĢĢ LAULL +~Isak Saba +Säämas Sinikka Semenoja da Anni Feodoroff +Ku'kken tâ'vven juu'se vue'lnnõ, +Sää'm čiõkkõ, Sää'mõ jânnam. +Tuõddâr kuâsttai tuõddâr tue'kken, +jääu'rõ špelkka jääu'rõ veâlgga. +Ceäggõ tuõddâr čokkõ laagg, +pajjõna'dde ââ'lmõ vuâstta. +Šuâlee jooggõ, šuuvee väärõ, +ciäggõ njaargõ ru'vddõ raaddõ +cäkka'tte šuârmm miâr vuâstta. +Vaččai tääib lie tä'lvvõ fiõlli, +piõgg da porgg lie meä'rtemes. +Sää'mõ sokkõ siõlin miõlin, +tõndiõtt väi'mstes rää'kkast jânnmes. +Joođijd, määtklaid määnõ čuâvat, +tâ'vven pue'lle kuuskõõz ââ'lmest. +Ruåčkas, ruõvggâs rååđain kollai, +groomõ teâuddõ jääu'rid, jie'ggid. +Ke'rres kuâlkkân tä'lvvkeei'n mie'ldd. +Na go kie'ssõ peeiva� kållad, +mie'ccid, miârid, jäu'rrõ reeddaid, +kå'llkimaldõõzzâst kue'llšiilli +so'kke miârin, so'kke jääu'rin. +Ko'llen čue'vve čää'zzõlåådda, +silbbân čue'vve Sää'mõveerdõ, +čuâlmma čuâlmain, leädggad ääirain, +so'kke, lueštte oumma lääu'lee'l +kuõškid, keâuŋsid, sâvvõnid. +Sää'mõjânnam sokkõ 'kå'ddõ +tät lij keârddam koddjireeisaid, +ko'ddičuuđid, kårrõ kaau'pid, +smuutõ veä'reld piiđõ vaa'ldjid. +T +iõrvõ Tu'nne, si'tkkes sokkõ +tiõrvõ, rää'kkes rääuhõ maaddõ! +Jeäla tuäraid tuärrõvuättam, +jeäla viilljeez võõr vuârdtama +saa'mi sijvâs sooggõ se'st. +Maaddârääjjõ mee'st lie tuu'lõ +vuäittam veäreld tue'jjeei pâ'jjel. +Vuâsttla'sttepõ viilljõ, mij še, +sitkkâdvuõđin suärddeejeemõ! +Sokkõ rää'ves Pei'vv päärnai +ij tuu vuei'tõ vâjjla��atõ +jos veâl määttak kå'llõkiõlad, +mooštak maaddâr maddji saa'nid: +Sää'mõjânnam Saa'mi lij! +SAAMEN SUVUN LAULU +jurgâlâm suomâkielân Otto Manninen +Kaukaa alta seitsentähden +Lapin kulma kuumottavi +aava Turjan tunturisto +järvi järven tuolla puolen, +valtahiset harjat, huiput +kohoo kohti ilman kantta, +joet joikaa, korvet kaikaa, +niemet pystyt, rautarinnat, +työntyy tyrskymerta päin. +Tuimat tääl' on talven viimat, +tuulet, tuiskut määrättömät, +Saamen suku sieluin, mielin +silti rakastavi maitaan; +kulkijalle kuudan hohtaa, +roihuavat pohjanpalot, +poro pärskyy koivikossa, +melu täyttää järvet, jängät +pulkankolke talvitiet. +Taas kun kesäpäivän kehrä +kultaa metsät, meret, rannat, +kalamiehet meren, järven +kultakimalteessa keinuu, +kultasotkat soutaa, soiluu +hopeoina Lapin virrat, +välkkyy airo, vilkkuu sauvoin, +miehet laskee lauleskellen +kosket, könkäät, suvannot. +Sortumatta Saamen heimo +kestänyt on vainolaisten +tapporetket, kirokaupat, +viekkaat väärän veron viejät. +Terve, sitkeä sa heimo, +Terve, rakas rauhan juuri, +veljesriidan raastamaton, +veljesveren vuotamaton +Saamen heimo hiljainen! +Saivat esi-isät ammoin +voiton väärintekijöistä. +Veljet, mekin torjukaamme +sitkeästi sortajamme! +Suku vankka Päivän poikain, +ei sua voita vainolainen, +kultakieltäs jos vain vaalit, +taattojen jos neuvot muistat: +Saamien on Saamen maa! +Säämi lippu spiekâst čielgâsávt Tave-enâmij liipuin, main puohâin láá ristâkovoset. +Säämi liipu ruopsis rieggee kovvee piäiváá já čuovjis rieggee máánu. +Liipu kovearttâ puátá nuáidiruumbust já Ruotâ sämmilii Anders Fjellner (1795-1876) tiivtâst Biejjie-baernie ađai Piäiváápäärnih. +Fjellner kovvee tivtâstis sämmilijd piäiváá nieidân já kandân. +Vuossâmu��ân jieijâs liipu sämmiláid iävtuttij taaidâr Synnøve Persen, kote meiddei vuávái jieijâs lippuiävtuttâs. +Persen kuulmâivnásâš liipu kiergânii kevttiđ el. +Alta čäcivyeimiruustig já puáđu vuástálistem ohtâvuođâst 1970- já 1980-lovoi jorgalduvâst, mut tot ij pááccám kuhheebáigásâš kiävtun. +Suomâ, Ruotâ, Taa�â já Ruošâ sämmilij ovtâspargoservi Sämirääđi (Sámiráddi/ Samerådet/ Saami council) meridij pieijâđ joton liipu vuávámkišto 1980-lovvoost. +Vuáittám liipu vuávái Taa�â sämmilâš Astrid Båhl. +Suu vuávám liipust šliäđguh šelis ruopsâd, čuovjâd, fiskâd já ruánáá. +Siämmáid iivnijd láá ärbivuáválávt kiävttám sämmilij aalmug- já aalmuglâšpihtâsist, máccuhist. +Lippu tuhhiittui sämmilij virgálâš symboolân sämmilij 13. tave-eennâmlâš konfereensâst Årest 15. porgemáánu 1986. +Siämmást tuhhiittui meiddei nubbe aalmuglâš symbool: Sámi soga lávlla/ Säämi suuvâ laavlâ. +Sämmilijn láá tááláá ääigi 11 liputtempeivid, moh tuhhiittuvvojii ohtsâš säämi konfereensâst. +Suomâ sisašijministeriö av�ut säämi liputtempeivijd meiddei almolâš liputtem. +Liiputmist kalga nuávdittiđ jieškote-uv väldikode laavâid. +Ovtâskâs ulmust, siärváduvâst já irâttâsâst lii juhlemielâ, kunnijâttem tâi soro čäittimân lope liputtiđ Säämi lippuin eres-uv peeivij ko virgálâš liputtempeeivij. +Säämi aalmugpeivi +Kuovâmáánu 6. peeivi 1917 tollui Taa�â Truándimist vuossâmuš sämmilij čuákkim, kuus lijjii čokkânâm tave- já maadâsämmiliih. +Čuákkim tuálloo sämmilij tave-eennâmlâš ovtâspargo algân. +Suomâ Sämitige vuáđudempeivi +Suomâ Sämitigge/Sámediggi, vuáđudui jieijâs lavváin ive 1995. +Ton virgálâš lekkâmijd viettii 2.3.1996. +Máárjápeivi +Sämmilij ärbivuáválâš juhlepeivi. +Máárjápeeivi äigimuddo kalenderist muttuustâl já peeivi puáhtá juhlođ jieškote-uv enâmij Máárjápeeivi mield. +Jonsahpeivi +Almolâš juhlepeivi. +OA aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivi +Säämi lippu tuhhiittui Säämi 13. konfereensâst 15.8.1986 Årest Ruotâst. +Sämirääđi vuáđudempeivi +Sämirääđi vuáđudui virgálávt Säämi 2. tave-eennâmlâš konfereensâst 18.8.1956 Taa�â Kárášjuuvâst. +Ruotâ Sämitige vuáđudempeivi +Ruotâ Sämitigge (Sámediggi/Sametinget) vuáđudui jieijâs lavváin ive 1992. +Ton virgálâš lekkâmijd viettii 26.8.1993. +Taa�â Sämitige vuáđudempeivi +Taa�â Sämitigge (Sámediggi/Sametinget) vuáđudui jieijâs lavváin ive 1987. +Ton virgálâš lekkâmijd viettii 9.10.1989. +Säämi Parlament (Sámi Parlamenta) vuáđudempeivi +Suomâst adelui asâttâs Säämi Parlameentâst 9.11.1973. +Sámi Parlamenta/ Säämi Parlament lâi ive 1996 tooimâs algâttâm uđđâ ovdâsteijee orgaan, Sämitige, oovdâstjottee. +Vuossâmuu säämi riijkâpeivialmaa Isak Saba (Sápp Issát) šoddâmpeivi +Isak Saba šoodâi 15.11.1875 Uunjaargâst Vaarjâgist. +Sun lâi Taa�â Stuorrâtige jesânin kyehti paje (1906-1912) pargeipiäláduv ovdâsteijen. +www.saamicouncil.net +Anders Fjellner šoodâi olgon Ruotâ Härjedalenist čohčâmáánu 18. peeivi 1795 sämmilâš perrui. +Suu äijih jaamij ko Anders lâi vala páárnáš, mut huolhijdis iššijn sun poostij škovliidâttâđ já čođâlditij 1800-lovo aalgâbeln paapâoopâid Uppsala ollâopâttuvâst. +Fjellner tooimâi pappânvihkâm maŋa vistig jottee särnideijen Jukkasjäävrist já Kärisavonist. +Muštâluvvoo, et sun lâi nuuvt ucce, et särnistoovlist-uv ferttij čuá��uđ peeŋkâ alne. +Pargoos lasseen Fjellner vuájui aalmuglâšromanttisâš jurdui vaikuttâsâst meiddei säämi aalmugärbivuáhán, tegu juáigusij, myytij, legendai já lavlui muušton merkkiimân. +Sun jurgâlij jieijâs nuurrâm já kirjim sämikielâlâš teevstâid nuuvt, et iärásijn-uv ko sämikielâlijn lâi máhđulâšvuotâ uápásmuđ toid. +Fjellner muštâlij, et lâi kuullâm juáigustiivtâid jieškote-uv kuávluin Sämieennâm, maid lâi merkkim pajas. +Maajeeldpuáttee suhâpuolváid pyeremustáá siäilum Biejjie-baernie-tihtâ lii stiijlâ, kukkoduv já siskáldâs peeleest nuuvt čeepiht čaallum, et ulmuuh iä osko lemin ton puttásávt njálmálâš aalmuglâšärbivyevi. +Fjellner peegij lemin movtigis já tärhis kuldâleijee já čepis mainâsteijee. +Taah ääših láá uásild vaikuttâm maaŋgâi sämikulttuur totkei uáivilân tast, et tihtâ lii ärbivuáválâš juáigustihtâ, mut meiddei kirječällee táiđučááitus. +Säämi liipu vuoiŋâ adeleijee Anders Fjellner tihtâ Piäiváá pärni lii myyttisâš sángártivtâstâh. +Tast piäiváá pärni maađhâš jietânâsâi enâmân, ráhistuvá tobbeen jietânâs nieidân já loopâst náájá suin. +Littoost čaddeh Piäiváá kaandah (Kállákaandah/ Gaalla-baernie), main sämmiliih láá vuálguliih. +Čuávvon láá vuossâmuuh veerstah Fjellner kuhes tivtâstuvâst, moh muštâleh Piäiváá kaandâ suáŋŋummääđhist jietânâsâi mailmân. +Fjellner algâalgâlâš kielâ lâi maadâsämikielâ, mast tihtâ lii jurgâlum tavesämikielân (Harald Gaski), anarâškielân (Ilmari Mattus) já eŋgâlâskielân (Tr. +John Weinstock). +Harald Gaski 2003: Biejjien baernie/ Sámi Son of the Sun/ Beaivvi bárdni. +Davvi Girji OS: www.davvi.no . +Tihtâveerstah kirjeest láá almostittum Gaski já Davvi Girji luuvijn. +Heroic Epic, Utopia and Prayer - the Son of the Sun, the Daughter of the Sun and the Sámi +Biejjie-baernien såangoe Jeahnaj eatnamisnie +Badtsetji baernieh lin dovletje +Vaenies niejth ålmide +Daatema lij nyjsenæjjemes diedteme +virreh sjoevelin aktese +Ietnie lij guedtiemassem njammehtamme +Gaalles baerniem laavkojamme bøypmedehteme +Goh gaalla gierhkemassem tjiektji +Sjiehtedimmeste nænnoes soenh +Sjiehtedæjja leajhkeli mielem +Gaalla-baerniej maadth-maadtoe. +Jiehtese lea jiehteme +Saake lea beagkeme: +Dubpelen noerhtemes naestiem +Luvleli biejjien jih asken +Silpe gullie joeveh aaregh +Aernie-gierkieh, aajeh-gierkieh +Gullie giltie, silpe sjiltie +Mearoe-gaejsieh guelmiedahkem giehtjieh +Biejjieh, askh jih naestieh +Guekieh giltieh mojjesisnie +Beaivvi bártni soagŋu jiehtanasaid máilmmis +Bođuid bártnit ledje dolin +Nieiddat vátnásat olbmáide +Dievdu lei nissonis deaddán +Varaideaskka vuohčudan oktii +Eadni lei njamahan guoddámis +Gállá gándda lávgon ja biebman +Go gállis gietkamis čievččai +Sahkanahttistis nana suonaid +Sahkkejeaddji mielaid leikii +Gállábártniid máttarmáddui. +Nu leat mii gullan +Sáhka lea beaggán: +Dobbelis davimus nástti +Oarjjabeal beaivvi ja mánu +Silba-golli juovat, bávttit +Árrangeađggit ájageađggit +Golli giilá, silba šiilá +Mearas gáissát govaset gehččet +Beaivvá�at, mánut ja násttit +Muođuineaset mojit čuvget +(jurgâlum Ilmari Mattus 2009) +Piäiváá pärni suáŋu jietânâsâi mailmist +Pođoi päärnih lijjii tovle +Nieidah vääni almaid +Almai lâi nisonis tiäddám +Vorâidis vuáčudâm oohtân +Enni lâi njomâttâm kyeddimis +Kállá kaandâ lávgum já piemmâm +Ko käälis kietkâmist čievčâi +Šovâtteijeestis noonâ suonâid +Šovâtteijee mielâid leškij +Kállápaarnij maddârmaddui. +Nuvt lep mij kuullâm +Saahâ lii piäggám: +Tobbeláá tavemuš täsni +Uárjibeln piäiváš já máánu +Silbâ-kolle juovah, päävtih +Aarrânkeeđgih aajâriddoin +Kolle kildá, silbâ šiälgu +Meerâst kááisáh kuvijdis keččih +Piäivááh, máánuh já tääsnih +Muáđuinis mojeh čyevih +The Son of the Sun's Courting in the Land of the Giants +Few men were there before +A lack of women for the men. +The man hugged his woman +Their blood they blended together. +The mother suckled her offspring +Washed and fed the child. +The boy kicked in the cradle +From his father got strong sinews +From his mother gained good sense. +Ancestor of the Sun's sons. +That's how we heard it +So it is told: +Beyond the easternmost star +To the west of moon and sun +Are found fells of silver and gold +Stones for hearth, stones for adornment. +Gold sparkles, silver glimmers +Sea mirrors the mountains'image. +The suns, the moons and the stars +Smile on the mountains'cheeks. +Sämmilij vuoigâdvuođah +lahâaasâtmist +Sämmilijn já sämitiggeest +láá mainâšumeh maaŋgâ laavâst. +Sämikulttuur, sämikielâ teikâ sämitigge láá +mainâšum 122 sierâ laavâst já asâttâsâst. +Sämitigge lii mainâšum 11 laavâst já +asâttâsâst. +Suomâ vuáđulaahâ +Vuáđulaavâ +17 § 3 moomeent mield sämmilijn +aalgâaalmugin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já +kulttuur. +Vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent uáivildem sämmilij kulttuurin já +ärbivuáválâš sämmilâš iäláttâssân tuálih puásuituálu, kuálástem, miäcástem (HE +248/1994 vp já PeVM 17/1994 vp) sehe sämitige mield meid nuurrâm já sämityeje. +Sämikulttuurân loheh sämmilij ärbivuáválijd iäláttâsâid já toi táálááš +hárjuttem haamijd. +Laavâ 121 § 4 moomeent mield sämmilijn lii sämikuávlust +sii kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem tađe mield ko laavâst asâtteh. +Haldâttâs oovdânpyehtimist vuáđulaavâ rievdâdmân páhudeh, ete njuolgâdusáin +viggeh toos, ete puáttee lahâaasâtmist meridiččii sämmilij jieijâs kielân já +kulttuurân kyeskee aašijn toimâorgaanijd, toimâväldiraajijd já pargoid +sämihaldâttâhân, kieldâlii jiešhaldâttâhân já staatâ haldâttâhân. +Sämmilij +kulttuurjiešhaldâšem ličij vuáimálâš já sämmiliih puávtâččii jiejah ovdediđ tom +Vuáđulaavâ 22 § mield almos +väldi kalga turviđ vuáđuvuoigâdvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi olášum. +Haldâttâs +oovdânpyehtimist vuáđuvuoigâdvuođânjuolgâdusâi väldimist vuáđulaahân páhudeh, +ete njuolgâdus ulâttiččij almos vääldi turvimkenigâsvuođâ aalmugijkoskâsâš +sopâmušâin torvejum olmoošvuoigâdvuođáid. +Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuotsopâmušâi +siskáldâs miärášuvá aalmugijkoskâsij kocceemorgaanij vuáháduvvâst. +oovdânpyehtimist mainâšeh eromâšávt aalmuglâš- já poolitlij vuoigâdvuođáid +kyeskee almossopâmuš (KP-Sopâmuš) já Euroop olmoošvuoigâdvuotsopâmuš (HE 309/1993). +Luándusuojâlemlaahâ +Ive 2011 uđâsmittum luándusuojâlemlaavâ 16 § mield sämikuávlu aalmuglâš- já luándumeecijn kalga turviđ sämmilij +kulttuur paijeentoollâm já ovdedem iävtuid. +Kuávlu vuáđutdijn kalga ton +suojâlem eromâš uulmijd já aalmuglâšmeecist meid kuávlust jottei hiäđuid väldiđ +ääšimiäldásávt vuotân. +Luándusuojâlemlaavâ vuáđuld +vuáđudem luándu- já aalmuglâšmeecih sämikuávlust: +Iänudâh +Pallas-Yllästuoddâr aalmuglâšmecci +(uásild) +Malla luándumecci +Aanaar +Lemmee aalmuglâšmecci +Aanaar kieldâ já Säämi +palgâs: +Urho Kekkos aalmuglâšmecci +Ucjuuhâ: +Kiävu luándumecci +Meccikuávlulaahâ +Meccikuávlulaavâ 1 § mield meccikuávluid vuáđudeh kuávlui meccikuávluluándu siäiluttem +tiet, sämikulttuur já luánduiäláttâsâi turvim tiet sehe luándu maaŋgâpiälásâš +kevttim já ton iävtui ovdedem tiet. +Sämikuávlust láá čuávuvááh +meccikuávluh: +Iänuduv kieldâ: +Kietâruotâs, Tarvantovääri +já Pöyrisjäävri meccikuávluh sehe uásild Pulju meccikuávlu +Ucjuv já Aanaar kieldah: +Kaalduáivi, Paištuoddâr já Myeđhituoddâr +meccikuávluh +Aanaar kieldâ: +Vääččir já Čaarmâuáivái +meccikuávluh já uásild Pänituoddâr meccikuávlu. +Ruukilaahâ +Uđâsmittum ruukilaahâ šoodâi vuáimán ive 2011 syeinimáánust. +Ruukilaavâ mield torvolâšvuođâ- já +kemikaalvirgádâh Tukesist šoodâi ruukivirgeomâhâš, mii mieđeet ruukilaavâ +miäldásijd luuvijd. +Ruukilaahâ looppât sirdumääigi maŋa maašinlâš kollekuáivum +Lemmee aalmuglâšmeecist. +Maašinlâš kollekuáivum hárjutteh Aanaar kieldâst já +Säämi palgâs kuávlust Suáđigil kieldâst. +Ruukilaavâ 1 § laavâst +uáivildum tooimâ heiviitteh oohtân sämikuávlust tienuuvt, ete sämmilij +vuoigâdvuođâid algâaalmugin torvejeh. +Laavâ 38 § mield Tukes kalga +oovtâstpargoost sämitiggijn já eres pelijguin čielgiđ sämikuávlun teikâ toos +vaikutteijee malmâuuccâmlove, ruukilove teikâ kolletoidemlove miäldásâš +tooimâst šaddee vaikuttâsâid sämmilij vuoigâdvuotân algâaalmugin paijeentoollâđ +já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur sehe kuorâttâllâđ hááitui keeppidmân já +estimân tárbulijd tooimâid. +Talle kalga väldiđ vuotân: +1) ucâmušâst uáivildum +kuávlu alda vyeimist leijee västideijee luuvijd; +2) moos sämmilij +vuoigâdvuođâ algâaalmugin tááhust tergâdijd kuávluid ucâmuš kuáská; +3) eres sämmilij +vuoigâdvuođâ algâaalmugin hettee kuávlui kevttimhaamijd ucâmušâst uáivildum +kuávluin já ton alda. +Laavâ 50 § mield love ij +koolgâ mieđettiđ jis love miäldásâš toimâ ohtuu teikâ oovdâst eres västideijee +luvijguin teikâ kuávlui eres kevttimhamijguin merhâšitteht hiäjusmitáččij +sämikuávlust iävtuid hárjuttiđ ärbivuáválijd sämi-iäláttâsâid teikâ mudoi +paijeentoollâđ já ovdediđ sämikulttuur; +Vuáđulahâváljukodde lii +keččâm ciälkkámušâstis (PeVL 32/2010 vp) haldâttâs oovdânpyehtim tááhust, mast +čuávui ruukilaavâ asâttem (HE 273/2009 vp), ete koččâmušâst leijee ruukilaavâ +50 § njuolgâdusah tähideh vuáđulaavâ 17 § 3 momentist já OA +aalmugjeessânvuoigâdvuođáid já poolitlijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš (SopS +7-8/1976, KP-sopâmuš) 27 artiklast torvejum sämmilij vuoigâdvuođâid kielân já +kulttuurân (el. +puásuituálun). +Ain ovdâskulij váljukode mield ruukilaavâ 50 § +meridum merhâšitteevuođâkriiteerijd tulkkojeh já heiviitteh +vuáđuvuoigâdvuođâmietimielâlâš vuovvijn já väldimáin vuotân OA +olmoošvuoigâdvuotkomitea KP-sopâmuš 27 artiklan kyeskee tulkkumvuáháduv. +Čäcilaahâ +Uđâsmittum čäcilaahâ šoodâi vuáimán ive 2012. +Laavâ 2 lovo 8 mield sämikuávlust leijee teikâ +vaikuttâsâi peht toos ulâtteijee čäcituáluproojeekt kalga olášuttiđ tienuuvt, +ete tot ij uccáá stuárráb meerijn hiäjusmit sämmilij máhđulâšvuođâid kevttiđ +sijjân algâaalmugin kullee vuoigâdvuođâid paijeentoollâđ já ovdediđ kulttuuris +sehe hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâidis. +Haldâttâs oovdânpyehtimist +čäcilaahân (HE 277/2009 vp) taam ceehi uásild páhudeh, ete proojeekt puáhtá +motomijn tábáhtusâin leđe säämi kulttuurhäämi já návt iävtuttum +hiäjusmittemkiäldu tááhust merhâšittee talle-uv, ko tot vaaikut ovdâmerkkân +tuše oovtâ sämiperruu eellimtiilijd. +Čäcituáluproojeekt meerhâš +ovdâmerkkân šalde, puáđu, čäcipoccee já kaabel huksim čácádâhân, čäcivyeimi +ävkkin anneem, čácáduv heiviittâllâm sehe čääsi väldim. +Laahâ Meccihaldâttâsâst +Meccihaldâttâs haaldâš +sämikuávlu staatâ eennâm- já čäcikuávluid. +Meccihaldâttâs haldâšem vyelni lii +suulân 90% sämikuávlu eennâm- já čäcivijđoduvvâst. +Kuávlust s. 80% lii +eresnáál suojâlum jo-uv luándusuojâlemlaavâ teikâ meccikuávlulaavâ vuáđuld. +Meccihaldâttâslaavâ § 4 mield luánduvaarij pištee hoittám já kevttim merhâšittee uássin +Meccihaldâttâs kalga tuárvi väldiđ vuotân biologisâš maaŋgâhámásâšvuođâ +suojâlem já ulmemiäldásâš lasettem já Meccihaldâttâs haldâšem luánduvaarij +hoittám, kevttim já suojâlem kalga heiviittiđ oohtân sämikuávlust tienuuvt, ete +sämmilij kulttuur hárjuttem iävtuid torvejeh. +Säämi kielâlaahâ +Sämikieláin +uáivildeh säämi kielâlaavâst orjâlâš-, anarâš- já nuorttâlâškielâ (3 §). +Säämi kielâlaavâ ulmen lii +turviđ sämmilij vuáđulavâlâš vuoigâdvuođâ jieijâs kielân. +Laavâ heiviitteh +sämikuávlu virgeomâháin já tain virgeomâháin, moi toimâkuávlun sämikuávlu kulá +Laavâ mield sämmilijn lii vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâ +ášástâldijn virgeomâhâin (4 §) sehe finniđ tulkkum- já jurgâlempalvâlusâid (4 loho). +Sämitigge čuávu säämi kielâlaavâ olášum já ráhtá muštâlus säämi kielâlaavâ +Riehtiministeriö mieđeet +torjuu el. +sämikuávlu kieldáid, palgâsáid já servikuddijd säämi kielâlaavâ +olášuttem várás (31 §). +Summe lii viehâ kuhháá lamaš 120 000 eurod ivveest. +Kieldâráhtuslaahâ +Laavâ mield kieldah, main láá vuálá 20 000 ässed, kalgeh selvâttiđ ovtâstum vâi pyehtih turviđ palvâlusâid. +Laavâ 4 § aasât kieldâjuávu muttem iävtuid. +Laavâ mield talle ko muteh kieldâjuávu sämikuávlust, kalgeh väldiđ vuotân sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid sehe sämmilij vuoigâdvuođâ algâaalmugin paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kultuur sehe sämmilij kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem. +Laahâ kenigit kieldâid selvâttiđ ovtâstummáhđulâšvuođâid. +Laavâ 4g § mield selvâttemkuávlust puáhtá spiekâstiđ sämmilij kielân já kulttuurân kyeskee vuoigâdvuođâi turvim tiet. +Oovtviärdásâšvuođâlaahâ +Eidu +uđâsmittemnáál leijee oovtviärdásâšvuođâlaavâst iä kieđâvuš njuolgist sämmilij vuoigâdvuođâid. +Laavâ ulmen lii ovdediđ já +turviđ oovtviärdásâšvuođâ olášum. +Laahâ kiäldá olgoštem el. +etnisâš algâpuáttim +já kielâ vuáđuld (6 §). +Laavâ § 7 mield lavváin iä eesti tagarijd +sierânâstooimâid, moi ulmen lii tuotâášálâš oovtviärdásâšvuođâ juksâm +olgooštmist šaddee hááitui estimân teikâ keeppidmân (positiivlâš +sierânâskohtâlem). +Laavâ 4 § mield virgeomâhááh kalgeh rähtiđ +oovtviärdásâšvuođâvuávám etnisâš oovtviärdásâšvuođâ olášutmân. +Peivitipšolaahâ +Peivitipšolaahâ lii eidu uđâsmittemnáál arâšoddâdemlaahân. +Peivitipšoaašijd láá sirdám +máttááttâs- já kulttuurministeriö vuálásâ��ân sosiaal- já +tiervâsvuođâministeriöst. +Peivitipšolaavâ 11 § 2 +moomeent mield kieldâ kalga huolâttiđ tast, ete párnái peivitipšo puáhtá adeliđ +párnáá eenikiellân leijee suomâ-, ruotâ- teikâ sämikielân. +oovdânpyehtimist (HE 196/1981) tuálih párnáá ovdedem já oppâmmáhđulâšvuođâi +vuáđuld eromâš tergâdin, ete párnái peivitipšo adeluvvoo párnáá jieijâs +eenikielân. +Peivitipšoasâttâs mield párnái peivitipšo šoddâdemuulmijd kulá sämipárnái jieijâs kielâ já +kulttuur tuárjum oovtâstpargoost koččâmâšâst leijee kulttuur ovdâsteijeiguin. +Ucceeblohováldálâš já +olgoštemlävdikodde lává páhudâm, ete sämikielâlij párnái peivitipšo ornim siähálâskielâjuávhust +suomâkielâlâš párnáiguin joođeet älkkeht olgoštemkiäldu vástásâš tilán. +Lahâasâttem, mii stivree +máttááttâs +Sämikielâ puáhtá tááláá +njuolgâdusâi mield leđe vuáđumáttááttâs já luvâttuv máttááttâskielâ, eenikielâ +já kirjálâšvuođâ aamnâs sehe rijjâtátulâš/valjimiävtulâš (=vieres kielâ) aamnâs. +Eenikielâ máttááttâsân kulá lasseen suomâkielâ máttááttâs, mii meerhâš +keevâtlávt eenikielâ oppâtiijmij jyehim sämi- já suomâkielâ koskân. +Pajeuáppeetutkosist lii máhđulâš čođâldittiđ sämikielâst eenikielâ já vieres +kielâ iskos. +Vuáđumáttááttâslaavâ 10 § kenigit sämikuávlu kieldâid adeliđ sämikielâ mättee uáppei máttááttâs +iänááš sämikielân. +Laavâ 12 § mield eenikiellân máttáátteh uáppee +máttááttâskielâ mield suomâ-, ruotâ- teikâ sämikielâ. +Laavâ 15 § mield kieldah +kalgeh tuhhiittiđ máttááttâsvuávám. +Sämikielâlâš (nuuvtko meid suomâ- já +ruotâkielâlâš) máttááttâs várás rähtih já tuhhiitteh jieijâs oppâvuávám. +tuhhiittem tijmejuáhuasâttâs (8 § 4 mom) váátá +lasseen, ete škoovlâst, kost láá sämikuávlust ässee uáppeeh, kalga +valjimiävtulâš amnâsin leđe sämikielâ. +Luvâttâhlaavâ 6 § mield máttááttâskiellân puáhtá leđe sämikielâ. +Laavâ 8 § mield +eenikiellân máttáátteh uáppee máttááttâskielâ mield suomâ-, ruotâ- teikâ +sämikielâ. +Máttááttâsvuávám tuhhiittem kulá luvâttâhlaavâ 11 § mield škovlim +uárnejeijei. +Máttááttâsvuávám kalga tuhhiittiđ sierâ el. +sämikielâlâš +máttááttâs várás. +Sämikielâ já +sämikielâlâš máttááttâs vuáđumáttááttâsâst já luvâttuvvâst láá turvim máttááttâs- +já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laavâst (45 § 1 mom) eromâš ruttâdmáin, mii kuáská sämikuávlu kieldáid. +Sämimáttááttâs +sierânâs ruttâdemnjuolgâdus meerhâš keevâtlávt aldasáid 100% staatâtorjuu +sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs máttáátteijei pälkkikoloid. +Sämikuávlu +ulguubeln adelum sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst iä lah sierâ +njuolgâdusah máttááttâslaavâin. +Vuáđumáttááttâslaavâ já luvâttâhlaavâ +njuolgâdusah sämikielâst máttááttâskiellân já amnâsin láá máhđulâšvuođah, moh +kyeskih prinsiiplávt ubâ enâmân. +Keevâtlávt máttááttâs ornim sämikuávlu +ulguubeln lii kuittâg čáittám lemin vaigâd maaŋgâ suujâi tiet. +Sämikielâ +máttááttâs puáhtá orniđ máttááttâs- já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laavâ +(145 § 2 mom) já máttááttâsministeriö adelem asâttâs vuáđuld. +Vyeimist +leijee asâttâs lii ivveest 2009. +Ton mield (3 §) +oppâlájádâsâin, main iä ornii vuáđumáttááttâslaavâ 12 §:st já luvâttâhlaavâ 8 +§:st uáivildum eenikielâ máttááttâs sämikielâláid, romankielâláid já +viereskielâláid uáppeid, škovlim uárnejeijee puáhtá finniđ staatâtorjuu 2 máttááttâstiijmeest ohhoost jyehi rekinistmâslâš +máttááttâsjuávhu peht, mii meerhâš sämikielâ uásild ucemustáá 2 uáppee juávhu. +Njuolgâdus +meerhâš keevâtlávt suulân 1/3 sämikuávlu kieldâi finnim tijmekuáhtásâš +staatâtorjust. +Laavâst säämi +máttááttâskuávdáást asâtteh oppâlájádâs pargoin. +Máttááttâskuávdáá +pargon lii laavâ 1 § mield lasettiđ eromâšávt sämiaalmug áámmátlâš máttu, orniđ +sämikuávlu iäláttâseellim táárbuid västideijee škovlim já ovdediđ kuávlu +pargolâšvuođâ sehe siäiluttiđ já ovdediđ sämikulttuur. +Oppâlájádâs kielah láá +suomâkielâ já sämikielâ (2 §). +Škovlim puáhtá orniđ sämikuávlust já ton +ulguubeln (4 §). +Nuorttâsämmiliih kuleh ärbivuáválávt ortodoksâlâš kiirkon. +Ortodoksâlâš oskoldâhân lohtâseijee ihečuátásiih ärbivyevih láá uási nuorttâsämmilâš kulttuur já oskolduvâst lii stuorrâ merhâšume nuorttâsämmilijd ovtâsteijee tahhen. +Nuorttâsämmiliih kuleh Suomâ ortodoksâlâš kirho tavemuu servikoodán, Laapi servikoodán já hämmejeh eenâblovo Aanaar kuávlu servikodálijn. +Laapi ortodoksâlâš servikodde vuáđudui ive 1950. +Tom ovdedij Piäccám servikodde, mii lopâttui soođij maŋa. +Ortodoksâlâš kirhoh láá Čevetjäävrist, Njellimist já Avelist. +Čevetjäävrist já Njellimist lii meid hävdieennâm. +Avveel Kiđđâjäävrist lii vala ortodoksâlâš rukkoosviste ađai tsasouna. +Nuorttâsämikielâst ij lah lamaš meendu noonâ sajattâh ortodoksâlâš kirhoost, mut majemui iivij ääigi sämikielâ kevttim kirho tooimâst lii lasanâm. +Immeelpalvâlusâi nuorttâsämikielâlâš uásih láá lasettum já nuorttâsämikielâ kevttee immeelpalvâlusah láá uárnejum meid eres-uv saajeest ko Laapi servikode kuávlust. +Servikode kirkkohiärrá, mätkipappâ já mätkikanttor kevttiv immeelpalvâlusâin nuorttâsämikielâ. +Sämikielâlâš immeelpalvâlusâi toimâttem taheh máhđulâ��ân uásild Johannes Krysostomus paapâ kietâkirje ađai liturgia já ortodoksâtiäđu kietâkirje nuorttâsämikielâlâš jurgâlusah. +Nuorttâsämikielâlâš rukkooskirje (Mo'lidvaǩe'rjj) almostui ive 1983 já Johannes evaŋgelium (Evvan Evaŋǧe'lium) ive 1988. +Rukkooskirje tuálá siste meid kirkkolavluid. +YLE Sámi radio vuolgât nuorttâsämikielâlâš rukkoosohjelmijd uássin nuorttâsämikielâlâš ohjelmfalâlduvâs. +Sämitigge lii almostittám ive 2008 škoovlâi máttáátâsuáiviláid kyehti nuorttâsämikielâlâš CD, main nubbe tuálá siste nuorttâsämikielâlâš kirkkolavluid (Sää'm Ceerkavlaulli) já nubbe Johannes evaŋgelium (Evvan Evaŋǧe'lium). +Luukkaa evaŋgelium jurgâlem nuorttâsämikielân lii joođoost ive 2012. +Kooveest Laapi ortodoksâlâš servikode kirkkohiärrá Viacheslav Skopets. +Laapi ortodoksâlâš servikode kirkkohiärrá Viacheslav Skopets ana nuorttâsämikielâ sajattuv nanodem ortodoksâlâš kirho tooimâst tehálâ��ân. +- Nuorttâsämikielâ piäluštmân tarbâšuvvojeh tooimah še kirhoost, sun iätá. +Skopets muštâl, et nuorttâsämmilij kielâi, moid kieláid nuorttâsämikielâ-uv kulá, kevttimist lii ortodoksâlâš kirhoost jo kuhes historjá. +- Lep hárjánâm kuullâđ nuorttâsämmilij čuovviitteijest pasotteijee Trifonist, kote kaastij já máttááttij Paččveileve sämmilijd masa vittâčyet ihheed tassaaš. +Suoivui lii pááccám kuittâg nubbe merhâšittee nommâ, Feodorit Kuáládâhlâš, kote še aasâi Paččveileeveest maaŋgâid iivijd Trifon Piäccámlii aaigij. +- Ruošâ kirkkohistorjá totkee Mitrofan Badadin luptij 2000-lovvoost Feodorit merhâšume uđđâ čuovân. +Historjálliih käldeeh kovvejeh Feodorit uáli iäljárin, čepis já nube tááhust ruossâlâs olmo�in. +Sun vietij ennuv ääigi páihálij ulmuiguin já máttááttij sii, mut sun še árvuštâlâi kirho já luostarij haldâttuv jáválâšvuođâ palvâlmist já uá�ui ton kee�ild še ráŋgáštusâid. +- Feodorit juuđij ennuv táálái Kantalahti já Piäccám kooskâ já oopâi pyereest nuorttâsämmilij kielâi suomânijd. +Láá siäilum viehâ lyetittittee käldeeh tast, että Feodorit jurgâlij ortodoksâ-lâš rukosijd já evaŋgelium luuhâmpittáid sämikielân, muštâl kirkkohiärrá Skopets. +- Saahâ lâi tuođânálásávt oovtâ äkkil- tâi kieldâsämikielâ suomânijn, mon tallaa ääigi iberdii še Paččveileve nuorttâsämmiliih. +- Lii vaidâlittee, et Feodorit jurgâlusah iä lah siäilum onnáá peeivi räi, pááhud Skopets. +- Iäskán 1800-lovo loopâbeln Ruošâ ortodoksâlâš kirkko jurgâlitij evaŋgelium já rukkooskirje kieldâsämikielân, mii lii ohtâ ain ellee Kuáládâhnjaargâ sämikielâin. +Nuuvtpa ortodoksâlâš usko lii šoddâm nuorttâsämmiláid uápisin jo masa 500 ihheed tassaaš Trifon Piäccámlii ääigi. +Siämmái aaigij sij o��uu kuullâđ še ortodoksâlâš rukosijd sijjân iberdettee sämikielân. +Moovtâ Feodorit vuolgij já toovâi tom máhđulâ��ân. +Skopets muštâl, et ortodoksâlâš autonomâlâš kirkko lii Suomâst viehâ nuorâ. +- Poolitlâš suujâi kee�ild Suomâ staatâ halijdij iäruttiđ ortodoksâlâš kirho Moskova vaikuttâspirrâduvâst, já tondiet Suomâ ortodoksâlâš kirkkokodde lohtui Konstantinopoli ekumeenlâš patriarkaattân ive 1923. +Historjá muuivijn 1920-lovvoost nuorttâsämmiliih paccii kuulmâ sierâ staatâ kuávlun. +1920- já 1930-lovvoin uccâ já piäđgui aassâm Suomâ ortodoksâlâš kirkkokodde taištâlij jieijâs ellensiäilum peeleest, iäge tast lamaš ennuv máhđulâšvuođah pieijâđ naavcâid nuorttâsämikielâ koččâmâššáid. +1970-lovvoost nuorttâsämikielâ tile puárránškuođij, ortografia vuáhádui já vuossâmuš aabis almostui. +Siämmái aaigij jurgâluvvojii nuorttâsämikielân vuossâmuuh kirholiih teevstah já rukoseh sehe maŋeláá Johannes evaŋgelium. +Tai jurgâlusâi šoddâm tyehin lii lamaš Suomâ ortodoksâlâš kirkkokode jyehim kuulmâ pispekoodán ive 1980, mast Tave-Suomâ uá�ui jieijâs pispe. +Skopets muštâl, et Oulu pispekode metropoliitta Leo lii lamaš rađejalgejeijee nuorttâsämikielâ kirholâš teevstâi jurgâlusâi ááigánfinniimist, ko sun tuárjui rukkooskirjij, vajâldeijee lavlui sehe liturgia kiirjij jurgâlem. +- Nuorttâsämikielâ jurgâleijeeh lijjii vihkuudâttâm kielâ siäilutmân já movtijdâm jurdust, et kirhoost-uv puáhtá toimâttiđ palvâlusâid jieijâs eenikielân - täid ulmuid kirkko lâi tehálâš uási sii eellim já identiteet, muštâl Skopets. +1980-lovvoost tábáhtui ortodoksâlâš kirhoost nubbe nuorttâsämikielâ tááhust merhâšittee äšši, ko ive 1983 algâttij nuorttâsämikielâlâš kanttor Erkki Lumisalmi mätkikanttor pargoid Avelist. +Ton rääjist lii nuorttâsämikielâ kullum ovttuu Tave-Laapi ortodoksâlâš kirhoin, muštâl Skopets. +Veikkâ motomeh kirholiih teevstah láá jo finnâšum nuorttâsämikielân, te Skopets mielâst liččii vala ennuv jurgâlemnáál. +- Kastuu, hävdidem, pääihipasottem já ehidâspalvâlus teevstah puávtáččii nuorttâsämikielâ kulosân meid pääihist já peerâtilálâšvuođâin toimâttum palvâlusâin. +- Suomâ pipliaservi lii pieijâm joton arkkâpispe Leo jođettâsâst ubâ evaŋgelium jurgâlem nuorttâsämikielân; tuáivup, et jurgâlus valmâštuvá aldapuátteevuođâst. +Nuorttâsämikielâlâš evaŋgelium adeličij máhđulâšvuođâ kevttiđ evaŋgelium luuhâmpittáid puohâin immeelpalvâlusâin, main toh láá, iätá Skopets. +Kirkkohiärrá Skopets tuáivu še, et mottoom peeivi Avveel paapâ já kanttor soojijd oceh tavveen šoddâm, kielâ mättee já Suomâst teologâlâš škovlim uá��um nuorâ nuorttâsämmiliih. +- Pállu lii tääl tiäđust-uv servikode já kirkkokode njunnooš já merideijee orgaanij kieđâin - nuorâ, movtigis, kirho paargon vihkuudâttâm servikodáliih kávnojeh tobbeen, kost nuorâipaargon piäijojeh resursseh. +Máhđulâšvuođâin še láá jieijâs rääjih - ubâ Suomâ ortodoksâlâš kirkkokoddeest láá jesâneh tuše muáddi tuhháát eenâb ko ovdâmerkkân Ruávinjaargâ luterilâš servikoddeest. +Nuorttâsämikielâlâš nuorah láá pelestis kirkkokoddeest tuše motomeh - teologia lohheeh iä ollágin, iätá Skopets. +Kooveest Anna-Katariina Feodoroff. +Kirkkohiärrá muštâl, et Suomâ ortodoksâlâš kirkkokode kirholâščuákkimist ive 2004 pajanij uáinusân koččâmâš nuorttâsämmilij tiätumere uá��umân kirholâščuákkimân. +Savâstâllâm maŋa čuákkim hilgoi alguu kesimáin toos, et nuorttâsämmilij uási kirkkokode jeessânmeereest lii ucceeb ko ruotâ- já ruošâkielâlij meeri já et sijjân-uv kolgâččij uá��uđ siämmáid vuoigâdvuođâid. +Jis täin stuárráámusâin ucceeblohokielâjuávhuin liččii tiätumereovdâsteijeeh kirholâščuákkimist, te ucoččij eres ovdâsteijei meeri merhâšitteht. +- Jieš tuárjum sämmilâštiätumere, ko sämmilij uásild lii saahâ algâaalmugist ige tuše kielâucceeblovvoost, já lasseen nuorttâsämikielâ lii uhkevuálásâš kielâ já vaarâst lappuđ maailm káártást, iätá Skopets. +- Tondiet toos kalga leđe ereslágán jurdâččemvyehi ko eres kielâjuávhoid, já porgâđ puoh máhđulii kielâ já kulttuur siäilumân. +Maht talle ličij máhđulâš nanodiđ nuorttâsämikielâ Suomâ ortodoksâlâš kirkkokoddeest? +Skopets mielâst puávtáččij algâttiđ kuuđâ čuávuvâš tooimâst: +Suomâ ortodoksâlâš kirho kirholâščuákkim kolgâččij kieđâvuššâđ uđđâsist koččâmâš nuorttâsämmilij tiätumere uá��umân kirholâščuákkimân. +- Saahâ lii uhkevuálásâš nuorttâsämikielâst, ige kirkkokode ovdâsvástádâs pyevti sirdeđ tuše uccâ Laapi ortodoksâlâš servikode ärdei oolâ. +Kalga meiddei nanodiđ oovtâstpargo nuorttâsämmilâškoččâmâšâin sehe Taa�â ortodoksâiguin já Murmansk ortodoksâlâš pispekuddijn. +Kirholâšhaldâttâs kalga tuárjuđ já kenigittiđ tavekuávlu pargeid kielâ oppâmân, já tot kalga orniđ vuávájum máttááttâs nuuvt et pargeeh opâččii ucemustáá sárnuđ nuorttâsämikielâ iberdetteht, luuhâđ tom njyeb�ilávt sehe haldâšiđ kirholijd vuáđusaanijd já kielâ vuáđutááiđuid. +Pispekode já servikode tääsist kolgâččij smiettâđ nuorâpargo ovdedem. +Nuorâ nuorttâsämmilijn kolgâččij ravkkâđ mielâkiddiivâšvuođâ kirholij aašij kuáttá já šoddâdiđ kirho pargeid nuorttâsämmilij jieijâs juávhust. +Pipliaseervi ornim evaŋgeliumteevstâi jurgâlemproojeekt kolgâččij uá��uđ valmâšin nuuvt jotelávt ko máhđulâš. +Kirkkokodde kolgâččij pieijâđ joton proojeekt nuorttâsämikielâlâš kaastâ-, hävdidem-, pääihipasottem- já ehidâspalvâlussteevstâi jurgâlmân. +Nuorttâsämmiliih kalgeh jiejah suogârdâllâđ, mii lii ortodoksâlâšvuođâ merhâšume nuorttâlâšaalmugân já ton identiteetân. +Jis ortodoksâlâšvuođâst lii merhâšume, te kalgeh nuorttâsämmilih jiejah virkosmuđ aalmug siste. +Mihheen ulguupiälááš peeli ij pyevti paggiđ nuorttâsämmilijd čuávvuđ jieijâs ihečuođijd puáris kirholâš ärbivyevi, ige mihheen ulguubeln puáttee ruttâsumme pyevti pyerettiđ jieijâs moovtâ já táátu servâđ já toimâđ jieijâs kirho peeleest. +Kirkkohiärrá Skopets osko, et nuorttâsämikielâ já kulttuur siäiluv puáttee suhâpuolváid - nuorttâsämmiliih láá čoođâg lamaš uáli čeepih, kielâliih já sävris cevzeeh. +Nuorttâsämmiliih äässih tääl pirrâ Suomâ, já maaŋgah sist láá pyereest škuávlejum. +- Totkeet árvušteleh, et eennâmpáálust koskâmiäráklávt jáámá ohtâ kielâ jyehi nube oho. +Tággáár liävttoin maailm suullân 6 000 tobdos kielâst joba 90 prosenttid jäämmih taan ihečyeđe ääigi. +Nuorttâsämikielâ lii láppojeijee kielâi listoost, et nuorttâsämmiliih ferttejeh tääl rooččâđ kielâ piäluštmân, iätá Skopets. +Kove: Unna-Maari Pulska ja Sara Wesslin. +Kirhoost lii lamaš čoođâ historjá stuorrâ merhâšume sämmiláid já sämikielâ kiävtun. +Ovdil almolâš oppâkenigâsvuođâškoovlâ ääigi aalmugmáttááttâsâst västidij kirkko já sämikielâlâš kirjálâšvuotâ uá�ui aalgâ kirholijn teevstâin. +Onnáá peeivi sämikielâ kulá luándulâš uássin kirho tooimâ. +Kirholijd toimâttâsâid tegu kastuu, vihkâm já hävdidem puáhtá toimâttiđ aanaar- já tavesämikielân. +Kirholâščuákkim vuáđudij kiđđuv 2008 sämipargo čällee virge, mon soijimsaijeen lii Oulu pispekode tuámukapittâl. +Sämipargo čällee virge lii oleskirho virge, mon pargon lii sämmilij kirholâš pargo já sierâlágán projektij koordinistem sehe Baareents kuávlu sämmilij kirholâš ohtâvuođâi tipšom. +Sämipaapâ virgesaje lii Aanaar servikoddeest, mut suu pargokuávlun lii ubâ sämikuávlu. +Sämmilij paapâ pargon lii palvâliđ sämikuávlu servikuudijd já faallâđ sämikielâlijd kirholâš palvâlusâid. +Oulu pispekode tuámukapittâl vuáđudij sämipargo ráđádâllâmkode ive 2008. +Ráđádâllâmkode pargon lii äššitobdeeorgaanân ovdediđ sämmilij kirholâš pargo já tuárjuđ sämipargo čällee pargo. +Kirkko taha sämipargoost tave-eennâmlâš oovtâstpargo já uárnee eres lasseen jyehi niäljád ive ekumeenlijd Säämi kirkkopeeivijd. +Puáttee kirkkopeeivih uárnejuvvojeh Taa�â Mo i Ranast 9.-11.8.2013. +Säämi kielâlaahâ kuáská meid kirho já eromâšávt Oulu pispekode. +Ive 1994 vuáimán šoddâm kirkkolaahân čallui taam ääši kyeskee miärádâs. +Ive 2006 uđâsmittum asâttâssáin sämikuávlu servikodeh miäruštâlluvvojii čielgâsávt kyevtkielâlâš servikodden. +Taat kenigit sämikielâid oinuđ še ovdâmerkkân kirholâš almottâsâin. +Kirho virgálijd kiirjijd, tegu immeelpalvâluskirje já toimâttâsâi kirje, riemmii jurgâliđ sämikielân 1990-lovvoost já toh valmâštuvvojii 2002. +Tavesämikielâlâš salmâkirje almostui ive 1993. +Tavesämikielâlâš Uđđâ Testament jurgâlus almostui ive 1998. +Tavesämikielâlâš Puáris Testament jurgâlempargo aalgij ive 1998 já pargo juátkoo ain. +Párnái Ráámmát lii almostittum tavesämi- já aanaarsämikielân. +Aanaarsämikielâlâš salmâkirje almostui ive 1993 já uásih Kirkkokietâkirjeest ive 2000. +Meid Katekismus lii jurgâlum aanaar- já tavesämikielân. +Tuámukapittâl vuáváámijn lii Kirkkokietâkirje jurgâlen aanaarsämikielân. +Sämikielâlij palvâlusâi uá��um kirholâš toimâttâsâi, tegu hávdájái, kastuu já vihkâm ohtâvuođâst lii máhđulâš Sämikuávlust, mii lii sämmilij paapân kullee kuávlu. +Sämikielâlijd já kyevtkielâlijd meesuid toimâtteh Aanaar já Ucjuv kuávluin. +Sämikuávlust ij lah máhđulâš uá��uđ sämikielâlâš palvâlus diakoniapargo já pajasšoddâdempargo suorgijn, ko iä lah sämikielâtáiđusiih pargeeh. +Nuuvtpa ovdâmerkkân sämikielâlâš rippâškovlâ ij olášuu Suomâst. +Sämikielâlijn pargein lii vááijuvvuotâ +Sämikielâliih kirkkokietâkirjeh kávnojeh čujottâsâst www.sakasti.fi +Tavesämikielâlâš ráámmát kávnoo čujottâsâst www.bibeln.fi +Keejâ uánihisvideo sämmilij parlameentâst, Sämitiggeest +Tamperelâš Matti puátá Sáámán já haalijd uápásmuđ Sämitige tooimân. +Matti kuáhtáá el. +Sämitige saavâjođetteijee. +Váldu-ulmuuh: Matti Koivunen, Klemetti Näkkäläjärvi, Rauna Rahko, Anni Näkkäläjärvi +Stivrim: Suvi West, kuvvim/čuoppâm: Anja Ahola +Pyevtittâs: Sämitigge 2008 +Kukkodâh: 3,45 +Säämi haldâšemkuávluh Suomâst, Ruotâst já Taa�âst láá lahâasâttâssáin miäruštâllum sierânâs haldâšemkuávluh, maid puáhtá nabdeđ meiddei sämikulttuur váimuskuávlun (keejâ kárttá). +Tah kuávluh tuáimih maaŋgâi eromâšávt sämiaalmug kyeskee laavâi válduášálâš heiviittemkuávlun já tain lii merhâšume sämmilij kielâlâš, kulttuulâš já máttáátâslâš vuoigâdvuođâi olášumán. +virgálâš sämikuávlu miäruštâllui jo 1970 -lovvoost. +Sämitiigán laavâst asâttum jiešhaldâšem kuáská sämikuávlu, mii lii tááláá ääigi meid säämi kielâlaavâ válduášálâš heiviittemkuávlu. +Tot uáivild tom, et sämmilij jieijâs kielân lohtâseijee vuoigâdvuođah, tegu vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâ virgeomâháin já ášástâldijn virgálâš orgaan čuákkimijn tâi vuoigâdvuotâ finniđ palvâlem sämikielân, lii vyeimist taam kuávlust vijđásubbon ko eres kuávlust Suomâst. +Sämikuávlun kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldah ollásávt já Suáđigil kieldâst ton taveuási (Vuáču siijdâ kuávlu ađai Säämi palgâs kuávlu). +Sämikuávlust ässee já tobbeen škoovlâ jottee párnáin já nuorâin láá meiddei pyerebeh máhđulâšvuođah finniđ máttááttâs jieijâs kielâst já jieijâs kielân, ko sämikuávlu ulguubeln ässein. +Sämikuávlu kieldah finnejeh sierânâs staatâtorjuu sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs orniimân. +Lasseen vuáđumáttááttâslaahâ váátá, et sämikuávlust ässee sämikielâlâš uáppee máttááttâs adeluvvoo iänááš sämikielân. +Sämikuávlu kieldah finnejeh sämitige pehti ihásávt staatâtorjuu sämikielâlâš pyereestvaijeempalvâlusâi orniimân. +Tágáreh láá eres lasseen párnái peivikiäčču- já puárásijpalvâlusah. +sierânâs sämikielâ haldâšemkuávlust (sámegiela hálddašanguovlu/ förvaltningsområdet för samiska) asâttui vuossâmuu keerdi ive 1999. +Sämikielâ finnij talle asâttum uđđâ laavâ mieldi virgálâš sajatuv ive 2000 aalgâ rääjist. +Siämmáá ääigi nk. +säämi kielâlavváin (Lag om rätt att använda samiska hos förvaltningsmyndigheter och domstolar) asâttui meiddei laahâ Suomâkielâ já meän kieli kevttimist virgeomâháin já tuámustovlijn. +Laavâi asâttem ulmen lâi el. +nanodiđ aalmuglâš ucceeblovoi já toi kielâi sajattuv já toohâđ máhđulâ��ân tom, että Ruotâ puovtij ratifisistiđ Euroop rääđi 1990-lovvoost vuáimán puáttám kyehti ucceeblohosopâmuš. +Sämikielâ haldâttâskuávlun kullii vistig Kiärun (Giron/ Kiruna), Vääččir (Váhčir/ Gällivare), Juhâmohe (Johkamohkki/ Jokkmokk) já Arjeplog (Árjjatluovvi) kieldah. +Uđđâivemáánust 2010 poođij vuáimán uđđâ laahâ aalmuglijn ucceeblovvoin já ucceeblovokielâin. +Uđđâ laahâ poođij ucceeblovokielâlaavâi sajan, moh lijjii ovdeláá vyeimist. +Sämikielâ haldâttâskuávlun lahtojii toos jo ovdeláá kuullâm neelji kieldâ lasseen Arvidsjävri (Árvesjávri/Arvidsjaur), Bergin, Härjedalen, Lycksele (Likšu), Malå (Málat), Sorsele (Suorsil), Storuman, Strömsund, Ume (Ubmi), Vilhelmina (Vualčere), Åre, Älvdalen, Östersund (Stáre) já Krokom kieldah. +Laavâ mield lii sämikielâ máhđulâš kevttiđ tai kieldâi kuávlu haldâšemviergeomâháin já tuámustovlijn. +Lasseen laahâ kenigit haldâšemkuávlu kieldâid orniđ sämikielâlâš ovdâmáttááttâs já puárásij huolâttâs tom halijdeijeid. +Ive 2009 poođij Ruotâst vuáimán meid uđđâ almolâš kielâlaahâ. +Laahâ naanoot ruotâkielâ sajattuv eennâm váldukiellân. +Laavâ mield lii virgeomâháin kenigâsvuotâ suojâliđ já ovdediđ meid sämikielâ, eres ucceeblovokielâid já seevvimkielâ. +Laahâ tiäddud meid, et puohâin, kiäh kuleh aalmuglii ucceeblohon, kalga leđe máhđulâšvuotâ oppâđ, ovdediđ já kevttiđ ucceeblovokielâ. +sämikielâ haldâšemkuávlust (sámi hálddašanguovlu/ forvaltningsområdet for samisk språk) asâttui ive 1990. +Sämikielâ kyeskee njuolgâdusah lahtojii jo ovdeláá asâttum sämilaahân já toh pottii vuáimán ive 1992 aalgâst. +Nuuvtpa sämikielâ haldâšemkuávlu lii vuosâsajasávt sämikielâ njuolgâdusâi heiviittem váldukuávlu. +Toos pottii aalgâ rääjist kuullâđ čuávvoo Finnmark já Tromsa lääni kieldah: Kárášjuuhâ (Kárášjohka/ Karasjok), Kuovdâkiäinu (Guovdageaidnu/ Kautokeino), Uunjargâ (Unjárga/ Nesseby), Porsaŋg (Porsáŋgu/ Porsanger), Tiänu (Deatnu/ Tana) já Kaivuonâ (Gáivuotna/ Kåfjord). +Tah kieldâh láá ärbivuáválávt tavesämikielâ kuávluh. +Ive 2006 aalgâst sämikielâ haldâšemkuávlu vijđánij Tivtâsvuonâ (Divttasvuotna) kieldân, mii lii juulevsämikielâ kuávdáš. +Ive 2008 toos seervâi meiddei Snåsa (Snåasa), mon puáhtá toollâđ ohtân maadâsämikielâ ärbivuáválijn kuávluin. +Ive 2010 haldâttâskuávlun seervâi Lavangen (Loabát) kieldâ. +Sämikielâ haldâšemkuávlu lii sämikielâ njuolgâdusâi heiviittem váldukuávlu meiddi Taa�âst. +'Säämi kielâlaahâ' torvee vuoigâdvuođâ sämikielâ kevttimân virgeomâháin, riehtilájádâsâin já sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsâst. +Lasseen njuolgâdusah kyeskih kirholijd palvâlusâid já máttááttâs. +Puoh haldâšemkuávlust tuáimee škoovlah nuávditteh säämi máttááttâsvuávám (Sámi oahppoplána), mii lii paldâlâs aalmuglâš (taa�â) máttááttâsvuáváámân. +Puohâin haldâšemkuávlui škoovlâ jottee uáppest lii vuoigâdvuotâ finniđ sehe sämikielâ et sämikielâlâš máttááttâs. +Eres kuávluin Taa�âst vuoigâdvuođah láá eenâb räijejum. +Säämi parlamenteh ađai Sämitigeh (Sámediggi / Sämitigge / Sametinget) láá vuáđudum tain adelum lavâiguin Suomân, Ruotân já Taa�ân. +Nuuvtpa toh láá aalmugis alemuuh poolitlâš orgaaneh já toh ovdâsteh sämmilij virgálâš jienâ. +Sämitigge väljejuvvoo vaaljâiguin, moh toimâttuvvojeh sämmilij koskâvuođâst jyehi niäljád ive. +Nuuvtpa Sämitige vaaljâpaje lii neelji ive kukkosâš. +Vaaljâpaje lekkâmeh láá juhlálâš tilálâšvuođah jieškote-uv enâmist. +Suomâ sämitige uđđâ vaaljâpaje (2008-2011) lekkâmeh tuállojii Ucjuuvâst njuhčâmáánust 2008. +Vaaljâpaje lehâstij Täsivääldi President Tarja Halonen. +Taa�â já Ruotâ sämitige uđđâ vaaljâpaje lává lekkâm Taa�â Kunâgâs Harald já Ruotâ Kunâgâs Kaarle XVI Kustaa. +Sämmilij parlament historjá lii kuhemus Suomâst, mast vuossâmuš vaaljâiguin väljejum ovdâstâslâš sämiorgaan, Säämi Parlament, algâttij tooimâs jo ive 1973. +Säämi parlament tooimâi pissoo komitea náálá já tot lâi vuáđudum asâttâssáin. +Suomâ lahâaasâtmân tahhojii 1990-lovo pelimuddoost nubástusah, moiguin sämmilij já ton ovdâstâslâš orgaan sajattâh pyeredui. +Vuáđulaavâst asâttui sämmiláid algâaalmugin kullee vuoigâdvuođâst jieijâs kielân, kulttuurân já jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaaldâšmân päikkikuávlustis. +Sämitige tehálumos pargo lii-uv olášuttiđ lahâasâttâsâst meridum sämmilij jiešhaldâšem. +Säämi parlamentist 1970-lovvoost adelum asâttâs sajan poođij ive 1995 uđđâ sämitiggeest adelum laahâ. +Suomâ sämitigge algâttij tooimâs ive 1996 aalgâst. +Ton alemus toimâorgaan lii vaaljâiguin väljejum 21-jeessânsâš sämitige čuákkim. +Aašijd valmâšteleh stiivrâst já viiđâ äššitobdeelävdikoddeest já ive 2010 vuáđudum sämitige nuorâirääđist. +Sämitige čäällimkode váldutoimâsaje on Aanaar (Aanaar/ Anár/ Aanar) markkânist. +Čäällimkodde juáhás kuulmâ toimâttâhân. +Almolâš toimâttâh tipšo ekonomia- já pargojuávkkuhaldâttuv. +Lasseen tobbeen pargeh sosiaal- já tiervâsvuođâaašij, nuorâi- já kulttuuraašij já iäláttâs- já lahâaašij valmâštelleeh. +Sämikielâ toimâttâh, mast uási láá sajostittum Ucjuv kirkkosiijdân, čuávu säämi kielâlaavâ olášume já vaalmâšt virgeomâháid laavâ vaattâm sämikielâlijd äššikirjejurgâlusâid. +Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh valmâštâl škovlimpoolitlâš aašijd, pyevtit sämikielâlâš oppâmateriaal já uárnee ihásávt Säminuorâi taaidâtábáhtus. +Tiäđuid sämitige organisaatioin, ton toimâorgaanij pargoin, tooimâst já čuákánpiejâmist kaavnah sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi. +Kooveest sämitige vaaljâpajan 2012-2015 väljejum jesâneh, kiäh ovdâsteh puoh Suomâ sämmilij kielâ- já kulttuurjuávhuid. +Kooveest kaskoo sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi (Juvá Leemit), kiän či�etpeln 1. värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já uálgispeln 2. värisaavâjođetteijee Heikki Paltto. +Sämitigge varrij uđđâ toimâsoojijd ive 2011 loopâst, kuás kuhháá vuávájum já vuordum Säämi kulttuurkuávdáš SAJOS valmâštui Aanaar markkânân Juvduu tiärmán, Sämimuseo Siijdâ já Meccihaldâttâs Paje-Laapi luándukuávdáá aldasáid. +Säämi kulttuurkuávdáš SAJOS tuáimá še sämmilij parlamenttáállun. +Kuávdáást tuáimih sämitige čäällimkode lasseen maaŋgah sämisiärvuseh - nuuvtpa SAJOS lii tuođâlâš säämi kulttuur já haldâttuv kuávdáš! +Kove sämitige tievâsčuákkimist uđđâ säämi kulttuurkuávdáš Sajosist kesimáánust 2012. +Kove Solju-nommâsâš sali lii vuávájum eromâšávt sämitige tievâsčuákkimij várás. +Solju lii tavesämikielâ já uáivild silbâ já/ tâi kollesoljo, maid nisoneh kevttih sämimáccuháin. +Solju-sali seeini čiiŋât Outi Pieski vuávám taaidâtyeji, mon fáddá puátá soljoost. +Kove Unna-Maari Pulska. +Taa�â sämitigge (Sámediggi/ Sametinget) vuáđudui ive 1987 (laahâ 1987:56) já tot algâttij tooimâs ive 1989. +Sämitige kuávdášhaldâttâh tuáimá Kárášjuuvâst uđđâ parlamenttáálust, mii vihkui skammâmáánust 2000. +Kaavnah lase tiä��uid ton päikkisiijđoin www.samediggi.no. +Ruotâ sämmilij ovdâstâslâš orgaan, sämitigge (Sámediggi/ Sametinget) vuáđudui ive 1992 (laahâ 1992:1433) já tot algâttij tooimâs ive 1993 aalgâst. +Sämitige kuávdášhaldâttâh tuáimá Kiärun kaavpug kuávdáást. +Kaavnah lase tiäđuid ton päikkisiijđoin www.sametinget.se já ton ohtâvuođâst tuáimee säämi tieđettemkuávdáá päikkisiijđoin www.samer.se. +Tave-enâmij sämitigeh láá vuáđudâm jieijâs oovtâstpargo-orgaanân Säämi parlamentaarlâš rääđi, mast láá mieldi še Ruošâ sämmiliih. +Ruošâ sämmilijn ij lah vala jieijâs ovdâstâslâš orgaan, mut ton vuáđudem lii eennâm sämiaalmug vuáváámin. +Säämi parlamentaarlâš rääđi västid eres lasseen tave-eennâmlâš säämi kielâoovtâstpargoost já ohtsijn aalmuglijn säämi symboolijn tegu Säämi liipust já liputtempeeivijn. +Kaavnah lase tiäđuid parlamentaarlâš rääđi tooimâst Suomâ, Ruotâ já Taa�â sämitigij päikkisiijđoin. +Sämitigeh vuárutteleh rääđi saavâjoođeetmân já čäällimkode pargoi tipšomân lohtâseijee aašijn. +Kooveest Suomâ, Ruotâ já Taa�â sämitige jesâneh já Ruošâ sämmilij ovdâsteijeeh Ruávinjaargâst roovvâdmáánust 2008 uárnejum parlamentaarlâš rääđi tievâsčuákkimist. +Keejâ uánihisvideo tavesämikielâ puustavijn +Tavesämikielâ pustaveh spiekâsteh mottoomverd suomâkielâ puustavijn. +Keejâ já máttááttâl jienâdiđ! +Váldu-ulmuuh: Ante Heatta, Sunna Valkeapää, Ilmari Laiti, John Steinar Båhl, Irene Länsman, Mari Hiltunen +Stivrim/čuoppâm: Heli Ahola, kuvvim: Kirsti Länsman, Heli Ahola +Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2008 +Kukkodâh: 1,25 +Ko mii ain lâim šohânâssân eeni kuáhtust, te jo kulâškuođijm iännám suommân já suu sárnumryytmâ. +Jo ovdil šoddâm olmooš havâškuot olssis eenikielâ tááiđu. +Eres tááiđuid mii hárjuttâlškyettip iäskán tast maŋa ko lep šoddâm. +Mut eenikielâ mii oppâp kuullâđ jo eeni kuáhtust. +Eenikielâ šuoŋâ, intonatiiv já ryytmâ šohânâš peeljih kulâškyeteh jo ovdil šoddâm. +Párnáá ááicuin kulo já tobdo ovdánškyeteh toimâđ jo šohânâššân. +Čalmeh uáiniškyeteh iäskán šoddâm rääjist. +Ko olmooš kuuikát taan mailmân, te suu njuoskâ liške áiccá kolmâs siämmást. +Kuuloold njune lekkâs apseđ haajâid já njama njomâdijn njadeškuot njuohčâmist mielkki. +Eenikielâ táiđu lii tegu vyehi, mast čalmeh čääŋŋih siskáluvâi tegu kođosist. +Jyehi puolvâ taha kođosân jieijâs váárvu ohtân čalmen. +Kođos šaddá siämmáá nanosin ko ton rašemuš čalme lii. +Mii madduuh tarbâšii savâstâllâđ koskânis jo ton tovláá rääjist, ko uá�udii olssis áigápuáđu meccipivdoin. +Ulmuuh kolgii mättiđ jieškote-uv toimâinis valdâttâllâđ enâmijd, vâi nubbe meiddei ličij táiđám toho, kost salâselleeh lijjii vuottum. +Säänih kieláid láá šoddâm tuháttij et tuháttij iivij ääigi. +Kielâ lii siämáá kejittis riggodâh ko täsnialme. +Ulmuin ij ohtâgin vaje oppâđ jieškote-uv eenikielâ tievâslávt, ko kielah iä piso siämmáálágánin aaigij čoođâ. +Kielah rievdih ubâ ääigi já jyehi suhâpuolvâ kuáđá jiejiâs eenikielân uđđâ saanijd já motomijd saanijd váldá ollásávt meddâl. +Tegu almeest láá aigijdis rääjist ennuu tääsnih časkâm já nubeh oppeet iä lah vala ittáám uáinusân, te nuuvt tábáhtuvá meiddei kielâi säniriggodâhân. +Säänih meiddei läpitteh meddâl eellim táárbuid tâi uđâsmiteh saanij siskáldâs. +Säänih láppojeh, jis elimist ij lah innig toid ano. +Puoh vanhimeh sárnuh páárná�ân, vâi uccâhâš opâččij piergiđ elimist. +Olmooš suittá räämi já kijttos párná�is vala poškáin-uv. +Ko páárnáš lii pootton iäránistám, te eenih já eejih rámmojeh: "Kal tun lijjih olmâ käggee!" Nievt láá mii madduuh nanodâm uđđâ puolvâ jieštobdo já kielâtááiđu jo tovláá rääjist. +Mii puohâi kenigâsvuotâ lii fievridiđ rähisvuođáin jieččân eenikielâ tááiđu uđđâ puolvân. +Mađe eenâb mii kevttip jieččân eenikielâ páárná�ân sárnudijn, luvâdijn já čälidijn, tađe nanosubbon šadda mii várvu eenikielâ kođosist. +Jieškii-uv pelestis ferttee varjâliđ jieijâs váárvu, vai tot kiärdá ko uđđâ puolvâ njađeškuot jieijâs kođđoomčalme oovdep puolvâ kođđoos viästun. +Ulmuu čälihánnáá historjá lii eenikielâ, mii lii olmoošvuođâ já rähisvuođâ historjá. +Taat historjá kunnijât eellim já rähisvuođáin naanood uđđâ puolvâ cevziđ elimist. +Taam ulmuuh taheh talle ko mainâsteh tâi loheh já čäällih čaabâkirjálâšvuođâ kiirjijd. +Vaahâg et čaallum historjá lii annaam áárvust tuše numerijd, lohomeerijd já jäämmim: Kuás ain kii kii-uv suátihiäráid lii koddám nuuvt já nuuvt ennuu ulmuid. +Enâmustáá historjásiijđoh láá čaallum tain, kiäh enâmustáá láá soođijn koddám ulmuid. +Mii eenikielâ sämikielâ ij algâaalgâst ubâ tubdâmgin suáti sääni. +Mut ko maailm rávhuttisvuotâ pyevtittij suáttin Sáámán, te mii madduuh karttii luoihâttiđ tien väivis sääni syemmilijn. +Sääni sáámán tuálá siste meiddei ustevlâšvuođâ ige muštâl tuše tom et mottoom máttá pyereest sárnuđ sämikielâ. +Veikâ sämikielâ ij stuorrâ lohomerijguin pyevtigin šiärráđ, et nuuvt já nuuvt maaŋgah čyetimiljovneh tom sárnuččii, te luándu já šooŋâi tubdâmuššáin, sáámánvuođáin já olmoošvuođáin mitteddijn mii eenikielâ lii siämmáá kejittis riggodâh ko täsnialme. +Unnuu�up sämikielâ vala puáttee puolváid-uv meiddei nuuvt et anneep tom sehe sárnum- já čäällimkiellân! +Keejâ uánihisvideo nuorttâsämikielâ tiileest +Nuorttâsämikielâ puáhtá luuhâđ vuáđuškoovlâst, mut eenikielânis nuorttâsämikielâ sárnoo párnááh já nuorah lii innig häärviht. +Váldu-ulmuuh: Seija Sivertsen, Heini Wesslin, Čevetjäävri škoovlâ uáppeeh +Stivrim/čuoppâm/kuvvim: Marja Suojoki-Gauriloff, kuvvim: Anni Ahlakorpi, Onneli Halonen +Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2006 +Kukkodâh: 3,50 +Nuorttâsämmiliih lii aalmug kuulmâ enâmist: Taa�âst, Suomâst já Ruošâst. +Sii kolgâmu��ân lii lamaš aassâđ kuávlust, mast stuorrâvääldih láá rijdâlâm ihečuođij ääigi. +Väldikudij raajij nubástusah láá čuuvtij vaikuttâm nuorttâsämmilij elimân. +Suomâst láá nuorttâsämmiliih suullân 600, kiäh äässih nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln-uv. +Stuorrâ uási nuorttâsämmilijn äässih sierânâs nuorttâlâškuávlust (Nuorttâlâšlaahâ 4.2.1995/253, 2 §), main láá Čevetjäävri já Njellim nuorttâlâšsiijdah sehe Kiđđâjäävri nuorttâlâšâi aassâmkuávlu. +Čevetjävri lii nuorttâlâškuávlu vááimus, mast nuorttâsämikielâ já kulttuur láá luándulâš uási jyehipiäiválâš eellim. +Iänááš uási nuorttâlâškuávlust ässee nuorttâsämmilijn äässih eidu Čevetjäävrist. +Nuorttâlâšâi asâttem 60-ive juhleh Čevetjäävrist 2009. +Nuorttâsämikielâ kulá nuorttiipiälái sämikielâi juávkun. +Nuorttâsämmilijn suullân peeli sárnuh eenikielânis nuorttâsämikielâ. +Lohomeerrin tot lii suullân 300 olmo�id. +Ko tarkkuustâl eenikielâlij ahejuáhásem, te puáhtá uániđ, et ovdil ive 1970 šoddâm nuorttâsämmiliih láá oppâm eenikielânis nuorttâsämikielâ. +Tast maŋa šoddâm nuorttâsämmilijn láá iänááš eenikielânis suomâkielâliih. +Positiivlâš ovdánmân tiättoo, et oppeet ivveest 1990 ovdâskulij láá šoddâm motomeh kyevtkielâliih párnááh (nuorttâsämikielâ-suomâkielâ). +Potkâ kielâ sirdâšuumeest suhâpuolvâst nuubán lii tovâttâm tom, et kielâ ij lah ovdánâm syemmilii ohtsâškode stuorrâ nubástus mield luándulâ��ân, tiervâs já ellee kiellân ("natural, healthy and living language") uássin noonâ nuorttâsämmilâš siärváduv. +Nuorttâsämmiliih kevttih nuorttâsämikielâ enâmustáá Čevetjäävri kuávlust. +Tobbeen kielâ lii jyehipiäiválii kiävtust päikki-, škovlâ- já pargokiellân, eenâb kuittâg puárásuboi ulmui koskâvuođâst. +Eres kuávluin kielâ lii masa lappum. +Motomijn soojijn, tegu Avveel nuorttâkielâpiervâlist, ortodoksâlâš kirhoost já puárásij palvâlempääihist puáhtá kielâ kuittâg kevttiđ. +Säämi radio lii meiddei tehálâš areena kevttiđ já kuullâđ kielâ. +Säämi radio lii-uv lamaš pehtilumos riäidu eromâšávt nuorttâsämikielâ ovdedem- já siäiluttempargoost falâmáin nuorttâsämikielâlâš ohjelm ohoi mield jo luuvij iivij ääigi. +Nuorttâsämikielâ kirjekielâ já čäällimvyehi ovdeduudškuođij iäskán 1970-lovvoost. +Nuorttâsämikielâ máttááttuvvoo tááláá ääigi kielâpiervâlist já vuáđuškoovlâst sehe luvâttuvâst káiđusmáttááttâssân. +Eenikielâlijn tuše motomeh mättih luuhâđ já čäälliđ nuorttâsämikielâ. +Čäällimtááiđu sij láá oppâm čäällimkuursâin. +Ive 1991 álgám nuorttâsämikielâ máttááttâs kee�ild iänááš uási Čevetjäävri škoovlâ uáppein máttih luuhâđ já čäälliđ. +Lii kuittâg huámášittee, et iänááš uási uáppein láá eenikielâs peeleest suomâkielâliih, já sij láá oppâm nuorttâsämikielâ vieres kiellân. +Tanen kielâ mättim lii ucce. +Nuuvtpa tile lii tot, et eenikielâliih iä määti čäälliđ já toh, kiäh mättih čäälliđ, mättih kielâ tuše uccáá. +Nuorttâsämikielâlâš kielâpargeid ličij pargo fálusist valjeest ovdâmerkkân oppâmateriaal rähtimist. +Kooveest nuorttâsämmilâš nieidâ Sara Wesslin. +Nuorttâsämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah láá lamaš puásuituálu, kyelipivdo, meccipivdo, tyeji já nuurrâm. +Puásuituálu lii ain-uv tehálâš iäláttâs, aainâs Čevetjäävri kuávlust. +Nuorttâlâšpalgâseh láá Njiävđám já Vääččir palgâseh. +Kuálástem, miäcástem, muorjim já kuobbârij nuurrâm pargoo innig iänááš päikkitárbun. +Palvâlemsyergi, mađhâšem já toos kullee ohjelmpalvâlusah láá ovdáneijee iäláttâsah. +Nuorttâsämikielân já kulttuurân kullee tooimah adeleh pargo ain maŋgâsubboid ulmuid. +Nuorttâsämmilij máccuheh iäráneh eres sämimáccuhijn eres lasseen nuuvt, et tain lii valjeest kässeekeđgikirjim. +Jiešvuođâliih tyejeh kässeekeđgikirjim lasseen jáá veddi- já pessipargoh sehe snäldein poonnum, saavzâulloost rahtum ráánuh, vaacah já suháh. +Kyelenahkij kevttim lii majemui ihelovoi ääigi maccâm tyejimiäštárij táiđoid. +Almai ärbivuáváliih pargoh láá sanirievah, kerriseh, kárbáh já jieškote-uvlágáneh anotiiŋgah. +Nuorttâsämmiliih láá tááláá ääigi iänááš ortodoksâlii kirho jesâneh. +Trifon Piäccámlii pákkumist nuorttâsämmiliih kástojii ortodoksâlâš oskoldâhân jo 1500-lovo pelimuddoost. +Onnáá peeivi-uv ortodoksâlâš oskoldâh iälá nanosin nuorttâsämmilij kulttuurâst. +Ortodoksâliih kirhoh láá Čevetjäävrist, Avelist já Njellimist sehe kappel Kiđđâjäävrist. +Ortodoksâlâšvuotâ iärut nuorttâsämmilijd Suomâ eres sämmilijn, kiäh kuleh iänááš luterilâš kiirkon. +Nuorttâlâš muusikärbivuáhán kuleh leu'ddeh - lávlumáin muštâlum tivtâstuvah. +Leu'ddeh muštâleh ulmuin já tábáhtusâin sii elimist sehe pirâstittee luándust. +Leu'ddeh siämmáá ko nuorttâlâšmainâseh siäilutteh nuorttâlâšâi historjá njálmálâš ärbivyehin. +Muusikärbivuáhán kuleh meiddei vuáttumlavluuh, laavlâsierah, katrilleh já čiärrumsaalmah. +Aalmugtanssâärbivyehi já katril tánssám láá meiddei puáttám Ranska hovitaansâin nuorttân uássin nuorttâsämmilâš kulttuur. +Mätki Piäiváškunâgâs hovist nuorttâlâi enâmáid lii lamaš kukke, já ton määđgi ääigi katril lii-uv hámášum algâkäldeestis masa tubdâmettumin. +Katril tánssám máttáátuvvoo aainâs Čevetjäävri škoovlâst já tot išedij sirdeđ katriltááiđu meiddei nuorâb puolvân. +Nuorttâlâšâi luáttámušalmai Veikko Feodoroff tolâmin saavâ Nuorttâlâšâi asâttem 60-ive juhleest 2009. +Nuorttâsämmiliih lii majemuš säämi hiäimuin, kiäi toovláš já jiešvuođâlâš haldâttâs lii ain-uv kiävtust, veikkâ lii-uv uáli čuuvtij monâttâm toimâvääldis. +Nuorttâlâšâi toovláš jiešhaldâšemvuáhádâh, nuorttâlâšâi sijdâčuákkim, lii alemus merideijee orgaan, ko meriduvvoo nuorttâlâšâid kyeskee aašijn. +Sijdâčuákkimeh tuállojeh kuohtuin nuorttâlâšsiijdâin Njellim-Kiđđijäävrist já Čevetjäävrist. +Nuorttâlâšâi sijdâčuákkim joođeet já oovdâst vaaljâiguin väljejum nuorttâlâšâi luáttámušalmai. +Sijdâčuákkimist lii toimâttâh Čevetjäävrist, kost luáttámušalmaa iššeen parga nuorttâlâšâi sijdâčuákkim čällee. +Kuábbáá-uv siijdâst lii jieijâs nuorttâlâšrääđi, mon sijdâčuákkimeh väljejeh jieijâs koskâvuođâst siämmáá kukkosii pajan ko luáttámušalmaa-uv. +Nuorttâlâšraađij pargon lii išediđ nuorttâlâšâi luáttámušalmaa aašij hoittáámist addelmáin uáinuidis ohtsijn aašijn. +Stuorrâ, prinsiipliih linjiimeh kuittâg kieđâvuššojeh sijdâčuákkimijn. +Táválávt luáttámušalmai lii nube siijdâst já väriluáttámušalmai nube siijdâst. +Väriluáttámušalmai väljejuvvoo nuorttâlâšraađij jesânij koskâvuođâst. +Tekstâ: Tiina Sanila-Aikio +Koveh: Ulla Isotalo +Nuorttâsämmilâš kielâ- já kulttuurservi Saa'mi Nue'tt ry +Nuorttâsämmiliih - Sämimuseo Siijdâ pyevtittem tiätupakkeet +Nuorttâsämikielâ já nuorttâsämikielâliih oppâmateriaaleh +Keejâ uánihisvideo aanaarsämikielâ tiileest +Räppär Amoc alias Mikkâl Antti Morottaja ráhtá muusik aanaarsämikielân. +Amoc ja räp pehti meid párnááh tobdeh mielâkivviivâšvuođâ kielâ sárnumân. +Räppäreh: Mikkâl Antti Morottaja, Jouni Petteri Morottaja +Stivrim/čuoppâm: Ima Aikio-Arianaick, kuvvim: Antti Kyrö +Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2004 +Aanaarsämmiliih ađai anarâšah láá áinoo sämmilâšjuávkku, mii áásá ärbivuáválávt +tuše oovtâ enâmist já oovtâ kieldâ kuávlust. +Ko eres sämmiliih láá jieškote-uv suujâi +kee�ild molsom aassâmsaajees, láá anarâšah aainâs-uv ubâ historjállâš ääigi aassâm +siämmáá saajeest, Aanaarjäävri pirrâsijn. +Sijjân suápá nomâlâssân säämi kirječällee +Johan Turin ceelhâ: "Mist ij lah kullum, et mij liččijm puáttám teehi kosten." +Anarâšâi identiteet iärut sii syemmilij lasseen meid eres-uv sämmilijn, +tave- já nuorttâsämmilijn, veikkâ sij iänááš identifististeh-uv jieijâs sämmiláid. +Jieijâs juávhu meerhah láá aainâs-uv kielâ, aassâmkuávlu, suhâtiäđulâšvuotâ já +káárvuh. +Kielâlávt anarâšah kuleh sämikielâ nuorttâkieláid, veikkâ sijjân lii +masaba hiälpub iberdiđ uárjikieláid kullee tavesämikielâ ađai orjâlâškielâ ko nuorttâkieláid +kullee nuorttâsämikielâ ađai nuorttâlâškielâ. +Jiejah sij kevttih sääni 'kielâ' almottiđ +suomânij tâi kielâhaamij koskâsijd iäruid: anarâškielâ, aanaarkielâ. +Iäru eres sämikieláid lii nuuvt styeres, et ránnj��kielâi-uv iberdem +váátá hárjuttâllâm. +Tondet ovdâmerkkân ohtsâš máttááttâs já oppâmateriaal eres sämmilŋâšjuávhuiguin +ij lah máhđulâš. +Vyelni ovdâmeerhah motomij saanij iäruin. +Oovtlágánvuođah +suomâkielâ +anarâškielâ +tavesämikielâ +nuorttâsämikielâ +kala +kyeli +guolli +kue'll +äiti +enni +eadni +jeä'n'n +poro +puásui +boazu +puä33 +Iäruh +ilves +iilvâs +albbas +riiss +kissa +kissá +bussá +kaass +ohi +lappâd +meattá +rääi +Anarâškielâ sárnoi meeri lii lamaš ain ucce, tuše motomeh čyeđeh. +Tááláá +ääigi anarâšah láá sämitige lovottuv mield s. 300. +Sämitiggevaaljâin 2003 jienâstemvuoigâdvuođâliih +anarâškielâ vuosâkielân oppâm anarâšah lijjii 269. +Mut ko fáárun lohhojeh toh sämmilâšmiäruštâllâm +miäldásiih anarâšah, kiäi vanhimijn nubbe tâi ohtâ ákku tâi äijih lâi oppâm vuosâkielân +anarâškielâ, lii jienâstemvuoigâdvuođâlij meeri tiäđust-uv čuuvtij stuárráb. +Anarâškielâ čuolmâ lii uccâ kielâjuávkun tijpâlâš: mättee já aktiivliih +ulmuuh láá uccáá. +Siämmáš olmooš šadda leđe politijkkár, máttáátteijee, toimâtteijee, +kulttuurpargee, lahâalmai, taaidâr, kielâtotkee, párnáitipšoo, nuorâipargee jna. +Máttááttâs +vääivid puohâin máttááttâs suorgijn stuorrâ vááijuvvuotâ oppâmateriaalâin já máttáátteijein. +Materiaalâi rähteeh láá meendu uccáá. +Anarâškielâ máttááttâs aalgij vuáđuškoovlâ pajetääsist tijmemáttááttâssân +Aanaar kieldâ vuáđudij máttáátteijee virge anarâškielâ máttááttâs várás +Jieškote-uv amnâsij sämikielâlâš máttááttâs aalgij ive 2000. +ääigi anarâškielâ lii máttááttâsvuávám mield sehe viereskielân et eenikielân vuáđumáttááttâsâst +já luvâttuvâst. +Pajeuáppetutkosijn lii anarâškielâ iskos puáhtám čođâldittiđ sehe +eenikielâst et viereskielân ive 1998 rääjist. +Säämi máttááttâskuávdáš, mii lii nube +tääsi oppâlájádâs, uárnee uánihiskuursâid anarâškielâst. +Ollâopâttâhmáttááttâsâst +lii máhđulâš čođâldittiđ almosoopâid, já jotkâoopâid. +Lasseen anarâškielâ kuursah +uárnejuvvojeh šleđgâlâš ohtâvuođâigun kááidusmáttáttâssân. +Kooveest anarâšah Heli Huovinen ja Heikki Nikula. +Heli tooimâi säminuorâi taaidâtábáhtus jođetteijen já musijkkár Heikki Nikula tábáhtus tuámárin. +Taaidâtábáhtus uárnejui Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist kuovâmáánust 2012. +Anarâškielân lii almostum čaabâ- já párnáikirjálâšvuotâ jurgâlussân +vittânubáloh ihheed já anarâškielân čaallum nubáloh kirjed. +Ohtâ majemustáámainâšum +kiirjijn lii finnim aalmugijkoslâsâš IBBY-palhâšume (The International Board on +Books for Young People). +Ive 1986 vuáđudui Anarâškielâ servi ry. +mon pargon lii ovdediđ anarâškielâ +kielâpiervâl-, lostâ- já kirjetoimáin sehe tiätujyehimáin. +Seervi virgálâš kielâ +lii anarâškielâ já puoh toimâ tábáhtuvá tain kieláin. +Motomijn asâttâsâin anarâšah mainâšuvvojeh sierâ. +Tágáreh láá Säämi +kielâlaahâ (2004) já Laahâ Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást. +Vuáđumáttááttâs já luvâttuv Máttááttâsvuávám vuáđustâsah-äššikiirjijn +lii anarâškielâst eenikielâ já viereskielâ sajattâh. +Sämitige pargo-oornigist anarâškielâst lii siämmáá-árvusâš sajattâh +eres sämikielâiguin. +Euroop rääđi ministerkomitea av�uuttij ive 2004 kuávlulijd kielâid +tâi ucceeblohokielâid kyeskee eurooplâš vuáđukirje heivitmist Suomâst, et Suomâ +"riämá eromâšávt tállán toimáid visásmittiđ tuođâlâš lappumvaarâ vuálásij aanaar- +já nuorttâsämikielâi eellimtohálâšvuođâ". +Anarâškielâ já kulttuur láin vala motomijd luuvijd iivijd tassaaš tuođâlii +lappumuhke vyelni. +Anarâšah láá kuittâg uá��um kulttuurtátuinis ovdánem jorgettiđ +já kielâ iäláskiđ. +Uásild iälááskmân lii vaikuttâm meid majemui aaigij tábáhtum +status puáránem sämisiärváduvâin já syemmilâš kulttuureellim merhâšittee toorjâ. +Anarâšah láá meiddei ibbeerdškuáttám, et stuorrâ uási ovdâsvástádâs kielâ já kulttuur +siäilumist lii sist alnestis. +Kielâ siäilu, ko tot kiävttoo. +Tekstâ: Matti Morottaja +Koveh: Ilmari +Mattus +Sämimuseo Siijdâ pyevtittem tiätupakkeet aanaarsämmiliih +Anarâškielâ +servi +Uđđâsist Šoddâm +Anarâšâi káárvuh +Ko lii saahâ Sämikielâst ij uáivilduu tuše oovtâ kielâ. +Sämikielâhäämih láá ohtsis love, main oovce sárnoo ain-uv Suomâ, Ruotâ, Taa�â já Ruošâ kuávluin. +Sämikielah kuleh uralilâš kielâjuávhu syemmilâš-ugrilâš suárgán já toh láá nuorttâmeerâsyemmilâš kielâi aldemuuh hyelkkikielah. +Nuorttâmeerâsyemmilâš kielâin stuárráámusah láá suomâkielâ já eestikielâ. +Sämikielah pelestis juáhhojeh uárji- já nuorttâsämikieláid. +Uárjisämikielah láá maadâ-, ume-, pittáám-, juulev- sehe tavesämikielâ já nuorttâsämikielah láá aanaar-, nuorttâ-, äkkil-, kildin- já tarjesämikielâ. +Sämikielah hämmejeh pááihui suommânrááiđu, ađai motomeh ránnjákielâi sárnooh pyehtih iberdiđ nubijdis. +Táválávt kuittâg kielâi koskâsiih rääjih láá čielgâseh, ige nube sämikielâ sárnoo ibbeerd nube kielâ opâttâlhánnáá tom. +Kielâi koskâsâš iberdem láá išedâm toi koskâsiih ohtâvuođah já kevttim siämmáin kuávluin. +Káártán merkkejum kielâi koskâsiih rääjih čujotteh kielâi ärbivuáválijd kevttimkuávloid. +Sämikielâ sárnoo ulmui meereest iä lah tärkkilis tiäđuh. +Sämikielâi sajattâh lii lamaš kuhháá hiäju já tom lii puáhtám almottiđ jieggâčällei eenikielânis (Suomâst) iäskán vuossâmuu säämi kielâlaavâ vuáimán puáttim maŋa ive 1992. +Sämikielâ sárnooh láá tááláá ääigi masa puoh kyevti- tâi joba kuulmâkielâliih, ige aalmugkirjijd pyevti almottiđ eenikielân ko oovtâ kielâ. +Jurdemist lii, et sämikielâi sárnoi meeri ličij ubânâssân 30.000-50.000 kooskâst. +Puohâin sämikielâsárnoin suullân 75-90% sárnuh tavesämikielâ ađai orjâlâškielâ (dávvisámegiella). +Tot lii Tave-enâmijn enâmustáá kevttum já meid Suomâ stuárráámus sämikielâ. +Ton árbivuáváliih sárnumkuávluh Suomâst láá Ucjuuhâ, Aanaar, Iänudâh já Suáđigil taveuási. +Iänááš uási sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst, tiäđusirdemist, kirjálâšvuođâst, musikist já puohâin almostittum sämikielâlâš materiaalist lii tavesämikielâlâš. +Suomâst, Taa�âst já Ruotâst kuhháá pištám lädijduttempaje maŋa aalgij tavesämikielâ iäláskem jo 1960- já 1970-lovvoin já tááláá ääigi kielâ kulloo já uáinoo miätá sämikuávlu. +Tavesämikielâ ohtâlâš tave-eennâmlâš ortografia ađai čäällimvyehi tuhhiittui ive 1978. +Ton rääjist tavesämikielâlâš kirjálâšvuotâ lii almostittum eenâb ko ovdebijn ihečuođijn ohtsis já tot lii juksâm ovdiist vijđásubboid lohheepirrâduvâid. +Kyehti eres Suomâst sarnum sämikielâ láá aanaar- já nuorttâsämikielâ (sää'mkiõll). +Taid kuohtuid sárnuh eenikielânis suullân 300 olmo�id. +Aanaarsämikielâliih láá Suomâst áinoo sämmilâšjuávkku, mii lii ärbivuáválávt aassâm tuše oovtâ staatâ kuávlust. +Inarinsämikielâ tile lâi uáli heeitug vala 20 ihheed tassaaš. +Aktiivlâš Anarâškielâ seervi já maaŋgâlágán kielâ iäláskittemhaavâi puátusin kielâ lii finnim uđđâ sárnoid já iäláskittemhaavah juátkojeh ubâ ääigi. +Aanaarsämikielâ iäláskittem lii pyevtittâm puátusijd. +Aanaarsämikielâ riehtâčäällimvyehi, ortografia, tuhhiittui ive 1992. +Aanaar markkânist ive 1997 algâttâm anarâškielâ kielâpiervâl juátká tooimâs kieldâlâš pieivikiäččusaijeen, mon Aanaar kieldâ hááhá uástupalvâlussân Anarâškielâ seervist. +Anarâškielâlâš vuáđumáttááttâs algâttui 2000 -lovo aalgâst. +Majemui iivij Aanaar markkânist škoovlâs algâttâm anarâškielâlâš uáppei juávkku lii lamaš stuárráb ko tavesämikielâlâš uáppei juávkku. +Anarâškielâ iäláskittemtoimâ juátkoo havváin, mast el. +škuávlejuvvojeh uđđâ anarâškielâtáiđusiih máttáátteijeeh. +Haavâ joođeet ive 2007 aanaarsämikielâst (áinoo já vuossâmuš mailmist) tuáhtárân nágáttâllâm Marja-Liisa Olthuis. +Nuorttâsämikielâ ärbivuáválâš kuávlu olá Taa�â Njiävđámist (Neiden) Ruošâ Piäcámân já Toollâmjuuvâ Sáámán. +Kuávlu lii tááláá ääigi kuulmâ väldikode raajij luádudem. +Suomâbeln nuorttâsämmilij aassâmkuávdááh láá Čevetjäävri, Njellim já Kiđđâjäävri siijdah. +Nuorttâsämikielâ sárnooh láá árvuštâllum lemin ovdil maailmsoođij motomeh tuhátteh. +Tááláá ääigi nuorttâsämikielâ eenikielânis sárnooh nabdojeh lemin suullân 300. +Suáđih cyevkkejii buorttâlâšâi ärbivuáválâš sijdâaassâm, sosiaallâš- já suhâráhtusijd já siämmást hiäjusmittii meid kielâ sajattuv. +Meid nuorttâsämikielâ lii iäláskittum maaŋgânáál. +Nuorttâsämikielâlâš kielâpiervâlkeččâlâddâm algâttui Čevetjäävrist ive 1993. +Toimâ jotkui ive 1997 rääjist kieldâ já tastoo sämitige EU-haavâi vievâst. +Kielâpiervâltoimâ potkânij 2000-lovvoost já algâttui kieldâlâš peivitipšon uđđâsist čohčuv 2008 Avelist. +Nuorttâsämikielâ máttááttuvvoo vuáđuškoovlâst já tot lii uccâ uáppeejuávkun máttááttâskielân. +Yle Sámi radio vuolgât ohjelmid puohâin kulmáin Suomâ sämikielân. +Aanaar- já nuorttâsämikielâlâš vuolgâttâsâi uási lii kuittâg čuuvtij ucceeb ko tavesämikielâlâš vuolgâttâsâi uási. +Pekka Sammallahti 1998: The Saami Languages. +An Introduction. +Davvi Girji OS. +Anarâškielâ já anarâškielâlâš oppâmateriaaleh +Nuorttâsämikielâ já nuorttâsämikielâlâš oppâmateriaaleh +Tavesämikielâ já tavesämikielâlâš oppâmateriaaleh +Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutâst lii väldikodálâš sierânâspargo sämikielâ aaleeb máttááttâsâst já tutkâmušâst Suomâst +Helsig ollâopâttuv säämi tutkâmuš +Säämi ollâškovlâ/ Sámi allaskuvla Taa�â Kuovdâkiäinust +Tavesämikielâkielâlâš Wikipedia (Wikipediija, friddja ensyklopediija) +Tavesämikielâ sänikirje- já terminologiaportaal risten.no +Sämimuseo Siijdâ päikkisiijđoh www.siida.fi +Aanaarsämmiliih - Anarâškielâ seervi já Sämimuseo Siijdâ pyevtittem tiätupakkeet +Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš taha meid sämikielâ huolâttâspargo +Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš: Álgu - sämikielâi saanij algâpuáttim +Gáldu Resource Centre for the Rights of Indigenous Peoples: The Sámi Language +Gáldu Resource Centre for the Rights of Indigenous Peoples: Sámigiella - an Arctic nature language (video) +Tave-eennâmlâš säämi kielâlävdikodde almostit kielâsiijđoid www.giella.org +YLE Sámi radio vuolgât ohjelm kuulmâ Suomâ sämikielân +Sämikielâg palvâlusah interneetist +GIELLATEKNO: +- tavesämikielâ +- anarâškielâ +- nuorttâsämikielâ +- nettisänikirje +Keejâ uánihisvideo muotâteatterist +Ante-kaandâ eeči huksee jyehi täälvi muotâteatter Skammâkoveh-elleekovefestivaal várás. +Teatter huksejuvvoo jieŋâst já muottust. +Taan tove Ante haalijd leđe mieldi huksimpargoin. +Váldu-ulmuuh: Ante já Oula Heatta +Pargojuávkku: Anneli Lappalainen, Dániel Gelencér, Joni Gauriloff +Kuvvim: Juha Isak Koivisto, Anneli Lappalainen, Nils Johan Porsanger +Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš, YLE Sámi Radio, YLE TV2, 2008 +Kukkodâh: 2,20 +Keejâ uánihisvideo ohtsâštave-eennâmlii kirjerájuautost. +Suomâ já Taa�â rääjist, Tiänu piälláin jotá kirjerájuauto. +Auto juuđâš siijdâin já škoovlâin väldikudij raajij paijeel. +Váldu-ulmuuh: Päivi Laivamaa, Sisko Länsman, Njuárgám vyelitääsi uáppeeh. +Stivrim: Päivi Magga, kuvvim/čuoppâm: Kauko Mustonen +Kukkodâh: 2,05 +Keejâ uánihisvideo nuorttâsämmilâš ärbivuáválii lávlumvyevist +Leu'dd ađai nuorttâlâšlaavlâ lii ärbivuáválâš nuorttâsämmilij lávlumvyehi. +Leu'ddiđ puáhtá maid peri já kost peri. +Fiilmâst uápásmup Eljisân sehe suu áijubân Heenan já sunnuu koskâvuotân leu'ddân. +Leu'ddejeijeeh: Elias Moshnikoff, Henna Mäki +Stivrim/čuoppâm: Eeva Nykänen, kuvvim: Anneli Lappalainen Pyevtittâs: +Säämi máttááttâskuávdáš 2008 +Kukkodâh: 2,18 min. +Keejâ uánihisvideo tavesämmilâš juáigusist. +Synopsis: Lemmeelâš Nils Heikki Paltto juáigá Lemmee ääv�i. +Jyeigee: Nils Heikki Paltto +Stivrim/čuoppâm: Kirsti Länsman, kuvvim: Heli Ahola Pyevtittâs: +Kukkodâh: 1,23 +Sämimuusik lii onnáá peeivi siävuttâs puárrás já uđđâ. +Sämimuusik madduuh láá jieŋâlâsâst ärbivuáválii sämimusikkist juáigusist, leu'ddist já liivđest, moh láá ärbivuáválii sämimuusik šlaajah Suomâ pele sämikuávlust. +Eres sämimuusik ärbivuáválij vookaalmuusikšlaajâi lassen kávnojeh puohâin máhđulijn muusikgenrein rääpist huumpan. +Ärbivuáválii sämimusikkist láá maaŋgah vuáđuprinsiipeh, moh láá siämmáásullâsiih Viestâr-Siberia maaŋgâi algâaalmugij musikkijn. +Taah aalmugeh láá eres lasseen nenetseh, enetseh, nganasaneh já selkupeh. +Tehálumos ovtâsteijee tahhee lii tot, et muusiklii olgosadelem riäidu lii ulmuu jienâ, iäge čuojânâsah lah kevttum. +Nubbe tehálâš ovtâsteijee tahhee lii tot, et nuusik oovdânpuáhtoo ohtuunis. +Taah prinsiipeh tuálih tiäivás ärbivuáválii sämimusikkist. +Ärbivuáváliih säämi vookaalmuusikšlaajah oovdânpuáhtojeh instrumentâittáá já toh láá táválávt oovdânpuohtum ohtuunis. +Tavesämmilâš juáigus lii tobdosumos ärbivuáválijn säämi vookaalmuusikšlaajâin. +Tot lii tavesämmilij ärbivuáválâš muusik já ton nabdeh lemin ohtâ Euroop puárásumosijn ain ellee muusikärbivuovijn. +Juáigus ađai lyeti lii ohtuunis oovdâbpuohtum vookaalmuusik. +Juáigus čuásáttuvah pyehtih leđe maaŋgah, táválumoseh juáiguseh láá olmoošjuáiguseh. +Juáigusáin čujottuvvoo juáigus čuásáttâhân já puohân mii toos lohtâs. +Tot kote juáigá, ij juoigâ juáigus, pic juáigá kiännii (juáigus čuásáttuv). +Ovdâmerkkân tavesämikielân iättoo: "Mun juoiggan Heikka Niillasa", "Mun juoigâm Heeihâ Nijlâs". +Juáigus čuásáttuvah pyehtih ulmui lasseen leđe sajeh, elleeh, luándu tâi mii peri fáádáid mon jyeigee haalijd juoigâđ. +Tavesämmilâš juáigusist láá maaŋgah páihálâšstiijlah já nanosumosávt iäráneh nubijnis Iänuduv-Kuovdâkiäinu já Tiänuleve juoigâmärbivyevih. +Juoigâmärbivyevi lasseen lii tavesämmilijn noonâ salmâveisidemärbivyehi, mast kale tast-uv lii kulluumist juoigâmärbivyevi vaikuttâs. +Aanaarsämmilij ärbivuáválâš muusik lii livđe. +Livđe-ärbivyevist lii ohtâvuotâ tavesämmilij juáigusáid. +Liivđeh láá eres lasseen ulmuin já ellein. +Uásild aanaarsämmilijn já tavesämmilijn lii lamaš ohtsâš repertuaar. +Tiina Sanila-Aikio lávdástâlmin Nuorttâlâšâi asâttem 60-ive juhleest. +Nuorttâsämmilij ärbivuáválâš muusik lii leu'dd. +Leu'dd tuálá siste ulmuid, eellimpirrâs já páihálâšhistorjá kovvejeijee muštotiäđu. +Vassi Semenoja, ohtâ Suonnjel leu'dd-ärbivyevi miäštárijn, lii kuvvim leu'dd etâmáin: "Leu'dd muštâl tast maht ulmuuh láá iällám." Leu'dd lii rááhtuslâš prinsiipâi peeleest čuuvtij ereslágán ko tavesämmilâš juáigus. +Pyerebeht-uv ohtâvuotâ kärjillii já ryešilii ärbivuáhán lii nanos. +Leu'ddijn muštâluvvojeh čuásáttâhulmuu eellim tábáhtuskuáhtáseh tábáhtusah ovdáneijee ráiđun. +Eres ärbivuáválâš säämi vookaalmuusikstijlâ ovdeláá máinâšum stiijlâi lasseen lii vuolie, mii lii maadâsämmilij ärbivuáválâš muusik. +Maadâsämmilâš kuávlu olá Ruotâst já Taa�âst maaŋgâid čuođijd kilomeetterijd näpikiärdu máddáábel. +Säämi populäärmuusik ovdánem aalgij 1970-lovvoost ko Nils-Aslak Valkeapää almostitij album "Vuoi Biret-Máret, vuoi". +Tot lâi vuossâmuš skiärru mast juoigâmärbivyehi lâi ovtâstittum uárjienâmij čuojâlmâssáid. +Valkeapää láá čuávvum maaŋgah sämiartisteh main aalmugijkoskâsávt tobdosumoseh lává Mari Boine já Wimme. +Onnáá peeivi sämiartisteh ovtâstiteh munejurduittáá jieškote-uvlágánijd muusikgenreid juáigusân já rähtih jieijâsmallisii lávlummuusik. +Sämikielân räppäjuvvoo já sämimuusik čuávu aalmugijkoskâsij muusiktrendij suundijd. +Maaŋgah muusiktábáhtusah sehe sämiradio já -televisio tuálih paijeem moodeern já uáli ellee säämi muusikkulttuur. +Uđđâ suhâpuolvâ šadda pirrâduvâst, mii čiävláht váldá tiäđu säämi ärbivyevist. +Tekstâ: Anna Näkkäläjärvi 2011 +Kove: Ulla Isotalo +Käldee: Jouste, Marko, "Suomen saamelaisten musiikkiperinteet", Suomâ muusik historjá: Aalmugmuusik, 273-307, Asplund ye. +Ijahis idja - algâaalmugij muusiktábáhtus +Kuovdâkiäinu pessijâštuáluh +Algâaalmugij muusiktábáhtus Riddu Riđđu +Amoc +Wimme +Angelit +SomBy +Tiina Sanila band +Niko Valkeapää +Vilddas +Ulda +Sofia Jannok +Mari Boine +Intrique +Áigi +Alit Boazu +Johan Kitti +Lars-Ánte Kuhmunen +Duolva Duottar +Rolffa +Ára +Max Mackhé +Sámi Jienat -lávlumjuávkku +Poccuuh čokkânškyeteh ärbivuáváláid kyeddidkuávloidis vyesimáánu aalgâbeln. +Puáris áálduh mättih jotteeđ jiečânis, mut puásuiulmuuh ferttejeh uásild jurgâliđ iälu roobdâid. +Luovâsiälu ađai sarvah pisotteleh kyeddidääigi erinis já toi kuáđuttem lii korrâ pargo. +Váldukyeddid lii vyesimáánu 18. peeivi. +Vyesimáánu loopâ räi iänááš uási vuássáin láá šoddâm. +Motomijn kuávluin kyeddid tábáhtuvá kaardijn já vyesih šaddeh siämmást vittáduđ. +Talle puásuialmai páácá ubâ keesi astoäigin, mut vijđes kaardijn eennâm nohá korrâsávt já káár�ut mudoi-uv poccui väni kuáttumenâmijd. +Vyesi-kesimáánu jorgálduvâst tuállojeh puásuičuákkimeh já puásuialmaah tivodeh tälvikavnijdis já pieijih taid čoovčâ räi vuárkán. +Puásuisämmiliist lii talle rijjâäigi puásuipargoin kidâ kesimiärkkum räi. +Äigi kiävttoo maaŋgânáál pyerrin, ovdâmerkkân viistij já mašinij tivomân. +Vyesimiärkkum álgá jonsahpeeivi suulâin já talle ubâ peerâ värree tuoddârân aassâđ. +Tuoddârist aassâm tábáhtuvá iänááš kuáđist tâi láávust, mii addel páárná�ân šiev já rievtis kove sämmilii eellimhäämist. +Miärkkumij kooskâst ulmuuh pivdeh kyele já siärvásteleh kuoimijdiskuin, ko puohah láá čokkânâm siämmáá kuátisiijdân. +Poccuuh kuárŋuh keessiv paalgâtääigi tuoddârân já čokkâneh stuorrâ iäloid. +Toh vyejettuvvojeh káárdán, mast jieškote-uv puásui-iäigád njuárust vuosijdis kiddâ já vittád taid jieijâs meerkân. +Vittádum iälu luáštoo sierâ kieđâvušmettum poccuin. +Käärdist párnááh uáppih tubdâđ meerhâid já siämmást jieijâs poccuid olgohäämi vuáđuld, njuárustmáin vuássáid já vittádmáin taid. +Vuássááh vittáduvvojeh iho, ko talle vuásáš čuávu pyeremustáá eenis. +Puásuiulmuuh koceh keessiv iho já uáđđih peiviv. +Miärkkumäigi pištá suullân mánuppaje. +Vyesimiärkkumij maŋa poccuuh uá��uh leđe tuoddârist ráávhust čoovčâ räi. +Ovdil čohčâpargoi älgim puásuisämmilii paargon kuleh muorjim, kamuvsuoinij čuoppâm, kyelipivdo já jáhálij pajedem. +Čohčuv mudoi-uv puásuialmaah rahtteteh táálván huolâtmáin moottorkiälháidis já eres puásuituálust tarbâšum pargopiergâsijdis. +Čoovčâ puásuipargoh älgih čohčâmáánust. +Ko lii muáttám já čácáduavah jiäŋŋum, te poccuuh čuákkejuvvojeh kardijd pygálusâi várás. +Talle poccuuh lohhojeh já njuovvâmpoccuuh sierrejuvvojeh. +Pygálusâi maŋa álgá poccui kuáđuttem. +Koskâtäälvi motomijn kuávluin puásuialmaah pivdeh riävskáid kuáđuttem kooskâst, jis kuáttumtile lii nuuvt pyeri, et páácá äigi riävskápiivdon. +Kiđđuv piärguh sälttejuvvojeh keesi várás já heŋgejuvvojeh olgos piegâ já piäiváápaštuu kuškâdemnáál. +Poccui kuáđuttem pištá vyesimáánu räi. +Tälviv šooŋah vaikutteh puásuialmaa pargomiärán. +Jis lii hyenes kuáttumtile, te poccuuh lihâdeh táváliist eenâb. +Ucceeb-uv poccui hemâdem toovvât talle stuorrâ vaahâg já lasepargo. +Kiđđâtäälvi vittáduvvojeh kodden pááccám čiermiheh tuoddârist já siämmást sarvah käldejuvvojeh, vâi toh liččii puáttee täälvi späiliheh já kevttimnáál niestipuásujin. +Kiđđuv puásuialmaah kärttih aassâđ kámppáin mánuppoojijd já kuáđuttiđ jiejâs čage, ko korrâ cuoŋŋui ääigi poccuuh pyehtih jotteeđ kuhás jieijâs čaggeest já mostâđ nube čaagan. +Iälu ferttee távjá čokkiđ ollásávt, vâi ráánjáh pyehtih keessim mostâm poccuidis meddâl. +Siämmáánáál ferttee eelliđ ráánjái čaggeest kesimin jieijâs poccuid meddâl. +Pargopeeivih älgih talle tooláá iđedist já noheh maŋŋeed eehid. +Säänih: +kyeddidkuávlu = kuávlu, mast áálduh šoddâdeh ađai kyeddih +áldu = niŋálâs puásui +puásuisijdâ = puásuičuurâ, mast láá maaŋgâi omâsteijei poccuuh +čagge = puásuičuurâ, mast láá puoh omâsteijes poccuuh iälu +robdâ = kuáđuttettee čage robdâpoccuuh +kyedittem = vuássááh šaddeh ulmuu kocceemvuálá�in +kuáttumeennâm = eennâm, mast puásui kuátu +paalgât = tivreäigi, kuás tiivreh vyejetteh poccuid čurruid +kärdi = äiđi, mast poccuuh kieđâvuššojeh +niestipuásui = puásui, mii váldoo purrâmâ��ân +pygálus = sierrejuvvojeh ellen päccee poccuuh njuovvâmpoccuin +kuáđuttem = poccui kocceem +mostâđ = čage mostâm nube čaagan +čiermih = ½ -1 ½ -ihásâš puásui +sarves = ores puásui +spääilih = käldejum puásui +kodde = vittádhánnáá puásui +kamuvsyeinih = syeinih, moh kiävttojeh sovskammuin +Tekstâ: Elna Magga +Kove: Tiina Aikio +Suomen Porosaamelaiset r.y. +- Suoma Boazosámit r.o. +Paliskuntain yhdistys - Bálgosiid ovttastus +Norjan Porosaamelaisten yhdistys NBR (Norgga Boazosápmelaččaid riikkasearvi) +Ruotsin saamelaisten keskusjärjestö SRS (Svenska Samernas Riksförbund) +International Centre for Reindeer Husbandry ICR +Ruotsi, Renägarförbundet - Boazoeaiggádiid Oktavuohta +The North American Sámi +Kooveest Susanna Maggaast lii Iänuduv-Kuovdâkiäinu sämimááccuh (či�) já Rauna Rahkoost tiänulâš sämimááccuh. +Kove Ulla Isotalo, sämitige lekkâmeh Ucjuuvâst 2008. +Sämimááccuh lii sämmilijn aalmuglijn tubdâlduvâin pyeremustáá uáinojeijee. +Mááccuh maalih muttuusteleh kuávlui mield. +Maalih, iivneh já hervâpaadij tiälláástâllâm muštâleh kyeddes sämmilâšjuávhu, távjá suuvâ-uv. +Nuuvtpa ij lahkin siämmáá, maggaar mááccuh, kappeer tâi puáhháá kiävttá. +Suomâbeln láá kiävtust vittâ Sämimááccuh váldumaali: Tiänu leve, Iänuduv-Kuovdâkiäinu, Suáđigil Vuáču, Aanaar já Nuorttâsämmilâš mááccuh. +Sämimááccuh historjá spiekâst syemmilij aalmugmáccuhij historjásta nuuvt, et tom kevttim ij lah moonnân historjá muddoost potkânâm. +Sämimááccuh vuáđumaalih láá näähkist já kággást rahtum aalmugmáccuheh. +Sämimááccuh iälá tääl oovtâ ilolâš já aktiivlâš ääigis siämmáá ko ubâ sämikulttuur-uv. +Máccuheh kuárrojeh tááláá ääigi maaŋgâlágán materiaalâin (läđđest, pumbul- já rahtumsáigukággáin, silheest já joba piicist) já jieškote-uv iivnijn. +Tehálâš lii kuittâg ovttuu jieijâs sämmilâšjuávhu, kuávlu tâi joba suuvâ maali siäiluttem - já tast sämmiliih láá täärhih. +Sämimááccuh lii meid juhlelâš kárvu já tagarin aalmuglâšmááccuh. +Mučis mááccuhkorâduv uáiná ain tobbeen, kost sämmiliih čokkâneh stuorrâ juhlijd tâi čuákkimáid. +Sämimááccuh muttuustâl iveaaigij já kevttimuáivil mield. +Argâmááccuh ij lah hervejum siämmáánáál ko juhlemááccuh. +Nisonji kesimááccuh kuárroo távjá pumbulkággást. +Kesimáccuháin kiävttojeh šišnekammuuh ađai čässiheh já asettebeh kapereh. +Tälvikárvoid kuleh poccuukamâsijn koorrum sosvskámmuuh, ullolijne, nisonijn lieggâ vyesinähkikappeer já almain skođâstum já viergičevđin hervejum kappeer. +Kooveest musijkkáreh Annukka Hirvasvuopio-Laiti já Anna Näkkäläjärvi, kiäin kuohtuin lii sämimááccuh tälvikárvoid kullee ullolijne. +Kove Ulla Isotalo 2006. +Meccikárvoid kuleh vala piegâst já puurgâst syeijejeijee lukkâ já kamâspidoh. +Nähkipuuvsah kiävttojeh sehe juhlekárvun et lieggâ syeijin kolmâ šooŋâin. +Lasseen jyehi sämimááccuhmaalin kuleh tiätulágáneh, eres pivtâskerdijn siämmáánáál hervejum kistuuh já jieijâs kuávlu vaacah. +Vaacâin já vuoddun kiärduh jieškote-uv maalin kullee hervâiivneh. +Almai vuoddui vuáđuivne lii iänááš vielgâd já nisonij ruopsâd. +Párnái vuodduuh čuáldojeh kezibân ko rävisulmui vuodduuh. +Nissoon máccuháin kevttum táválumos povijmalli lii njuškomáin njuškottum läigipoovij. +Nähkipuáhháá kevttih sehe nisoneh et almaah. +Nähkipoovij hervejuvvoo távjá siiviilsiäđu mield jieškote-uv mallisij silbâpuáluiguin tâi čiŋâiguin. +Sehe almai et nisonij máccuháid kulá vala silkkelijne, mon nisoneh kiddejeh radebel šoljoiguin. +Lijne kiddejuvvoo sierâlágán vuovijguin jieškote-uv mallijd. +Tiänu nissoon kiddee liijnes radebel masa láskud, ko oppeet anarâš já Suáđigil vuáččulâš v-háámán. +Nuorttâsämmilij mááccuh lii čielgâsávt ereslágán ko eres sämimáccuheh. +Tot sulâstit kärjillij aalmuglâšpihtâs já lii tagarin historjállâš dokument nuorttâsämmilij covgâ ohtâvuođâin nuortâs. +Anarâšmááccuh lii jieijâs aalmugjuávhu pyeremustáá uáinojeijee tubdâldâh. +Ton päikkikuávlu lii Aanaarjäävri piirâs. +Mááccuh kuárroo távjá čapis läđđest já ton hervâiivneh láá ruopsâd, fiskâd já ruánáá. +Mááccuhmalli lii alda Suáđigil Vuáču maali. +Taid iärut nubijnis iänááš puddiistuvâin, moh anarâšmáccuhist kiävttojeh hervâläđđei roobdâin. +Kooveest Ilmari Mattus já Petra Kuuva Anarâškielâ seervi 20-ive juhleest Anararist ive 2006. +Kove Matti Morottaja. +Iänuduv-Kuovdâkiäinu maaccuhmalli lii puoh enâmustáá hervejum. +Herviimân kiävttojeh läđđee oolâ stellejum ivnáás päädih jieškote-uv suuvâ já perruu ärbivyevi mield. +Herviimeh láá kubduuh já olluuh. +Sehe nisonij et almai kapereh kuárrojeh ollâgubbon ko eres maalih. +Kooveest sämitige jesâneh Jouni Ilmari Jomppanen já Petra Biret Magga säämi parlamiänttárij konfereensâst Ruávinjaargâst roovvâdmáánust 2008. +Kuohtuin sunnust lii pajalist Iänuduv-Kuovdâkiäinu mááccuh. +Nube kooveest iänuduvlii almaa mááccuh helmi. +Koveh Ulla Aikio-Puoskari. +Tiänu mááccuhmalli lii rávhálávt hervejum, aainâs jis tom verdit Iänuduv-Kuovdâkiäinu máccuhân. +Mááccuh kevttimkuávlu lii ruávásávt vääldin ubâ Tiänu čácádâshkuávlu. +Mááccuh hervâiivneh láá ruopsâd já fiskâd. +Eres maalijn spiekâstmáin nissoon mááccuh helmi tuárroo. +Hiälmán mana olbepäddi masa love meetterid. +Almaa mááccuh helmi ij hervejuu ollágin. +Kooveest Ucjuv luvâttuv pajeuáppeeh kiđđuv 2008. +Eereeb vielgis mááccuh puoh eres máccuheh ovdâsteh tiänulâš sämimááccuh maali. +Kove Ulla Aikio-Puoskari. +Vuáču mááccuh lii Suáđigil sämmilij ärbivuáválâš malli já ivnijdis peeleest alda Aanaar mááccuh. +Mááccuh hervâiivneh láá ruopsâd, ruánáá já fiskad. +Nisonij kappeer hervejuvvoo kuittâg Iänuduv-Kuovdâkiäinu kappeer náálá ivnáás padijguin - ij kuittâg nuuvt korrâsávt. +Kooveest sämitige saavâjođetteijee säämi aalmugpeeivi juuhlijn kuosijd vuástáváldám Pekka Aikio, kiäst lii pajalist Suáđigil Vuáču mááccuh. +Tiervâttemvuárust kirječällee Ima Aikio-Arianaick fiskis tiänulii máccuhist. +Kove Ulla Isotalo. +Kooveest (či�) nuorttâsämikielâlâš kirkkolaavlâjuávkku sämitige lekkâm juhleimmeelpalvâlusâst Ucjuuvâst kiđđuv 2008. +Nube kooveest (uálg) Kuáláduv sämmilâš Nina Afanasjeva, kiäst lii nuorttâlâšnissoon kappeer. +Umogáást lii pajalist tiänulâš mááccuh. +Koveh Ulla Isotalo. +Nuorttâsämmilâš nissoon mááccuh lii alda kärjillii nissoon aalmuglâšmááccuh. +Toos kulá siiviilsiäđu miäldásâš kappeermalli, sarafaanhaamid já kässeekeđgijguin čiŋâttum poovij. +Meid kappeer lii hervejum kässeekeđgijguin. +Nuorttâsämmilâš almaa mááccuh lii ovdedum majemui iivij ääigi já tot oro ovdánmin eres sämmilâšjuávhui almai mááccuhmaali suundán. +Nuorttâsämmilij almai ärbivuáválii kárvukeerdist pyeremustáá lii siäilum neeljičievvâg riämnjánäähkist koorrum tälvikappeer. +Keejâ uánihisvideo peeskâst (possuunähkituurhâst) +Jiella-juávhu jesâneh kárvudeteh peeskân já luukân vâi sist puáhtá väldiđ kuuvijd uđđâ CD-skiäru lookán. +Jiella-juávhu jesâneh: Niilo já Jenna Rasmus +Stivrim/kuvvim: Ima Aikio-Arianaick, čuoppâm: Anne Kirste Aikio Jurgâlus: Jouni S.Laiti +Pyevtittâs: Sámi Siida Ucjuuhâ 2006 +Kukkodâh: 2,37 +Keejâ uánihisvideo nuorttâsämmilâš kaperist +Nuorttâsämmilijn láá nelji sierâlágán kappeermaali, main lii eromâš merhâšume. +Jieškote-uv kappeer uá��u kevttiđ tuše tiätu siiviilsiätun kullee olmooš. +Váldu-ulmuuh: Anastasia Sverloff, Katri Jefremoff, Marjo Semenoff, Pauliina Nykänen, Heimo Semenoff +Stivrim/kuvvim/čuoppâm: Eeva Nykänen +Kukkodâh: 2,12 +Keejâ uánihisvideo Anni-Saarast já sämimáccuhist +Anni-Saaran sämimááccuh lii pyeremus, vááimuvuálááš já uáli tehálâš piivtâs. +Váldu-ilmuuh: Anni-Saara já Aslak Paltto +Stivrim/čuoppâm: Anneli Lappalainen, kuvvim: Kauko Mustonen, Anneli Lappalainen +Säämi tyeje madduuh láá jieŋâlâsâst historjást. +Tiiŋgâi maalih já hervimstiijhlah vuáđuduveh puáris anotiŋgáid, maid tovle masa juáháš koolgâi mättiđ rähtiđ. +Nijbečeepij, šnikkárij, kuárroi tâi kođđei áámmátkodde ij lamaš. +Tááláá ääigi säämi tyeji lii távjá taaidâtyeji já tast lii šoddâm maŋgâsáid iäláttâs tâi iäláttâs uási. +Muččâdávt, hervejum niijbeh, nääpih (pccuu paččeemkukse), kuuvseh já čilbâliteh láá maŋgâsáid čiŋŋâtii��gah, maid iä raskii kevttiđ nuuvt tegu toi vuáđumaalih láá kevttum ihetuháttij ääigi. +Säämi taaidâreh rähtih ubâ ääigi uđđâ maalijd, čiiŋâid, káárvuid já anotiiŋgâid, main heiviitteh ärbivuáválij materiaalâi, hämi- já hervimvuovijd. +Säämi anotiŋgâ lii vuáđulumosávt funktionaallâš, keevâtlâš tárboid rahtum. +Liijká tot kalga meid nevttiđ čaalman muččâdin já leđe vuovâs kietân. +Jottee eellimvyevi já čovgâ luándukoskâvuođâ kee�ild tušes tâi tárbuttis topârik ij ärbivuáválávt rahtum. +Stuorrâ uási materiaalâin láá uá��um já uá��uh ain-uv jieijâs aassâmkuávlu luándust. +Tyeje mätteeh láá oppâm ávhástâllâđ ovdâmerkkân poccuu já muorâ masa puohâi osijguin. +Suávist-uv tohhejeh tuojijd muorâamnâs lasseen meid párkku, pessi já viäddáh. +Tyeji juáhhoo táválávt timmâ já korrâ materiaaláid. +Nisoneh láá táválávt porgâm timmâ tuojijguin, moid lohhojeh poccuučeevđi, kuđâlmij já tekstiilij amnâstem. +Almaah oppeet láá hammim tiiŋgâid korrâ täävtist, čuárvist, muorâst já metallist. +Säämi tuáján lii tijpâlâš, et materiaalâi hammiimist tehálub lii lamaš materiaalâi jiešvuođáid vuáhádume. +Ovdâmerkkân päähist rahtum kuuvseh já eres anoliteh láá kuovzum päähi jieijâs šoddâmsáigui mield. +Säämi tyeje puárásumos ärbivyevi ovdâsteh čuárvi-, tähti-, muorâ- já nähkityejeh. +Taneáárpu rähtim, päddiponnoom já tekstiilpargo sämmiliih láá oppâm uásild eres aalmugijn. +Maaŋgah materiaaleh, moh láá puáttám viehâ maŋŋeed ulguupiälái kävppikoskâvuođâi vaikuttâsâst, láá kuittâg nobdum lemin ärbivuáváliih, nuuvt uáppáh ovdâmerkkân läđđee, silkke já silbâ säämi tyejeest láá. +Nube tááhust ovdâmerkkâm silbâtiiŋgâin säämi kulttuur siäilut ain-uv tagarijd puáris nuorttâ- já koskâeurooplijd ärbivuovijd, moh láá vuolgâsojijnis jo kuhháá tassaaš lappum. +Silbâ kiävttoo puáhháá čiiŋâin já šoljoin, mut meiddei juuhâmliitijn, suormâsijn, peljičiiŋâin já cimccâhpaadijn. +Tähti- já čuárvipargoi materiaalân kiävttojeh poccuu čuárvi já täävtih, eres taavtij uásih, sehe kuusâ já soorvâ čuárvih. +Täävtist já čuárvist ráhtojeh pastemeh, njuškomeh, laavhâ kääibih, náluskuápuh, nijbetoppiittuvah - tááláá ääigi meid čiiŋah. +Lasseen hiärváás čuárvivuájuttâsah kiävttojeh maaŋgâin muorâtiiŋgâin, tegu kuuvsijn, naapijn, vyeijim- já mätkisoobijn, puttâlijn já kijssáin (čukke). +Säämi ornamentiik lii valjaamus já muččâdumos muddoost eidu čuárvi- já tähtituojijn. +Hervâkovoseh skuá�urduvvojeh táválávt nijbekeijijn já ivnejuvvojeh leibiostoin tâi kuunáin. +Säämi hammim pelestis lii pyeremuu muddoost muorâst rahtum anotiiŋgâin tegu kuuvsijn, naapijn, puttâlijn já čiŋŋâtiiŋgâin. +Toh ráhtojeh suáhipaahijn tâi poijuu veedâpaahijn. +Muorâst ráhtojeh meid saveheh, rievah, kárbáh, kerriseh já kiijsáh (čukke). +Poccuu kamâsijn já kállunaahkijn kuárrojeh lieggâ sovskammuuh já kistuuh täälvi várás. +Vyesi čeevđist kuárrojeh eres lasseen kapereh já rävis poccuu čeevđist peeskah. +Navalittem, ostoliemâst kieđâvuššâm, neskim já timedem maŋa finnee timedum ostočeevđi, mii kočoduvvoo šišnen. +Šišne lii nanos já muččâd, já tast kuárrojeh ovdâmerkkân laavhah, sältti- já kähviseehah, kammuuh, luáváttuvah já tááláá ääigi meid kietâpuhelinskuápuh. +Säämi tyejeest láá Tave-enâmijn jieijâs ornijdumeh, moh tipšoh eres lasseen vyebdim- já čáitálmâstooimâ. +Suomâbeln tuáimee Sámi duodji-servi uárnee čáitálmâsâid já ravvim sehe joođeet puigâ säämi tuojijd vyebdimnáál. +Seervist láá puuvdah Aanaar markkânist já iänuduv Hettaast. +Seervi ovdedij Anarist ive 1975 vuáđudum Sápmelaš Duoddjárat ry, mon uáivilin lâi aitârdiđ aalmug tyejiäärbi. +Säämi tyeje tubdâldâhhân lii tääl ohtsâštave-eennâmlâš Sámi Duodji-merkkâ, mii lii táhádâs, puigâ säämi tyejeest. +Nijbe - puukko +Kukse - kuksa, juomakauha +Näppi - naappu, poron lypsykauha +Silbâ - hopea +Kolle - kulta +Läđđee - verka +Mááccuh - puku +Kammuuh - kengät +Sovskammuuh - karvakengät +Čässiheh - sisnakengät +Stiváh - nahkahousut +Vuodduuh - paulat +Peskâ - peski, poroturkki +Vyesinähkikappeer - vasannahkalakki +Vaacah - lapaset +Kistuuh - kintaat +Kijssá - kiisa, arkku +Niestilavkkâ - eväslaukku +Taneárppu - tinalanka +Poovij - vyö +Čuárvi - sarvi +Šišne - sisnanahka +Tyelji - talja +Äimi - äimä, nahkaneula +Sámi duodji ry Suomâst +Sámi duodji Ruotâst +Sámi duodji Taa�âst +Samekki - taaidâtyejipuvdâ Anarist +Säämi tyeje aaleeb škovlim Säämi ollâškoovlâst +Säämi tyeje škovlim Anarist +Säämi tyeje škovlim Juhâmohheest +Keejâ uánihisvideo Tiänu luosâpuáđust +Ko keesi puátá, te Ilmar kandâinis Rainein cegâttává Tiänun ärbivuáválii luosâpuáđu. +Puáđu ceeggâdmist lii korrâ pargo. +Kuálásteijeeh: Ilmari já Raine Tapiola +Stivrim/kuvvim/čuoppâm: Niillas Somby +PYEVTITTÂS: Hommat AS/ Niillas A. Somby +Kukkodâh: 3,40 +Keejâ uánihisvideo tast maid čuuvčást puáhtá rähtiđ +Hila ja Jena ákku ráhtá pivdum čuuvčást jyehilágán. +Tuájáreh: Birit-Kirsti Länsman, Hilla já Jenna Portti +Stivrim/kuvvim/čuoppâm: Kirsti Länsman +Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2007 +Kukkodâh: 1,52 +Sämikielân lohtâseijee aašijn Sämitiggeest västid säämi kielârääđi. +Säämi kielârääđi koskâvuođâst väljee sämitigge ovdâsteijes meid säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâ��ân tuáimee säämi kielâlävdikoodán. +Lasseen sämitiggeest lii sämikielâ toimâttâh, mii västid ereslasseen säämi kielâlaahân lohtâseijee jurgâlusâi tooimâtmist virgeomâháid, parga sämikielâ sajattuv pyereedmân sehe uásálist sierâlágán terminologia projektáid. +Suomâ kulmâ sämikielâ +Sämikielah láá ohtsis love, tain kulmâ sárnojeh Suomâ sämikuávluin. +Suomâ sämmilijd puáhtá návt kielâlávt jyehiđ kuulmâ juávkun: tavesämmiláid, aanaarsämmiláid já nuorttâsämmiláid. +Stuárráámus kielâhaamijn lii tavesämikielâ (davvisámegiella), mii kiävttoo sehe Suomâ, Ruotâ ete Taa�âbeln. +Stuárráámus uási sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst, sämikielâlâš tiäđusirdemist, kirjálâšvuođâst, musikkist já puohâin almostittum sämikielâlâš materiaalist lii tavesämikielâlâš. +Suullân 75-90% puoh sämikielâ sárnoo ulmuin kevttih tavesämikielâ. +Stuárráámus uási sist áásá Taa�âbeln. +Suomâst tavesämikielâ sárnuh eenikielânis suullân 2000 olmo�id. +Nuorttâlâškielâ lii ärbivuáválávt kevttum Kuáláduvnjaargâ viestâruásijn, kost tom eenikielânis sárnoo nuorttâsämmiliih asâttuvvojii Suomân majemui soođij maŋa. +Tááláá ääigi nuorttâsämmiliih äässih iänááš uásin Aanaar kieldâ kuávlust já nuorttâlâškielâ sárnoo lohomere nabdojeh lemin s. 350. +Huolâstuttee nuorttâlâškielâ tile uáivilist lii tot, ete nuorâb suhâpuolvâ ij lah máttám nuorttâlâškielâ eenikielân. +Kielâpiervâltoimâ já nuorttâlâškielâlâš škovlâmáttááttâs láá kuittâg mottoom verd lasettâm kielâ kevttim suomâkielâ paaldâst. +Anarâškielâ lii sämikielâin áinoo, mii sárnoo tuše Suomâst já mii lii ärbivuáválávt sarnum tuše Aanaar kieldâ kuávlust. +Anarâškielâ sárnooh láá s. 300. +Anarâškielâ kirjekielâ sajattâh lii nanosmâm já iäláskâm majemui iivij ääigi kielâpiervâltooimâ vievâst. +Meid škoovlâst anarâškieláin adelum máttááttâs meeri lii ihásávt lasanâm huámášitteht eidu kielâpiervâltooimâ áánšust. +Sämikielah já Sämitigge +Sämikielâ lii säämi algâaalmug kielâ. +Suomâ staatâ lii jiejâs lahâasâttâssáin sehe aalmugijkoskâsâš sopâmušâiguin čonâdâttâm turvâstiđ säämi algâaalmug kielâ já kulttuur paijeentoollâm já ovdedem. +Sämmilijn lii Suomâ vuáđulaavâ mield kielâs já kulttuuris kyeskee jiešhaldâšem sämikuávlust. +Taam jiešhaldâšem olášut Sämitigge. +Sämikielâi sajattâh lii uhkevuálásâš veikkâ sämikielâi tile lii mottoom uásild majemui iivij puáránâm. +Ohtsâškodálâš tooimâin peerusthánnáá puoh sämikielah kuleh Unesco aalmugijkoskâsâš luokittâs mield uhkevuálásâš kieláid. +Suomâst sarnum aanaar- já nuorttâsämikielâ luokittâllojeh uáli uhkevuálásâš kiellân. +Keessiv 2002 sämikielâ meridui väldiđ mieldi EU komissio tuođâlávt uhkevuálásâš kielâi ohjelmân. +Veikkâ sämikielâid lii mottoomverd puáhtám iäláskittiđ, tarbâšeh toh ennuv sierâlágán toorjâtooimâid vâi toh siäiluččii suhâpuolvâst nuubán. +Suomâst lii jotonpieijum sämikielâi kyeskee kielâiäláskittemohjelm já Sämitigge lii čiälkkámušâstis huáputtâm iälákittemohjelm tooimânpieijâmij resurssijd já olášuttem. +Sämikielân lohtâseijee aašijn sämitiggeest västid säämi kielârääđi. +Sämikielâ toimâttâh oovtâst säämi kielâraađijn kocá já oovded sämmilij säämi kielâlaavâst mainâšum kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume. +Sämmilij vuoigâdvuođâst kevttiđ jieijâs kielâ virgeomâhijn asâttui vuosmuu keerdi ive 1991 (516/1991) nk. +sämmilij kielâlavváin. +Taan laavâst sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume vuáđudui iänááš jurgâlmân já tulkkuumân. +Eidu ton kee�ild sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah iä tuotâvuođâst olášum aldagin nuuvt vijđáht ko lahâasâtteijee lâi laavâ aasâttijn uáivildâm. +Säämi kielâlaahâ uđâsmittui ive 2003 siämmáá-áigásávt almos kielâlavváin (423/2003). +Uđđâ säämi kielâlaahâ (1086/03) šoodâi vuáimán ive 2004 aalgâst já ton uáivilin lii jieijâs uásild turvâstiđ vuáđulaavâst asâttum sämmilij vuoigâdvuođâ toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. +Laavâ ulmen lii tähidiđ sämmiláid vuoigâdvuođâ vuoigâdvuođâlâš áášán já šiev haaldâšmân kielâst peerusthánnáá sehe tot, et sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah olášuttojeh nuhtán, et toid taarbâš sierâ keessiđ. +Laahâ kuáská puohâid Suomâst sarnum sämikielâid: tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ. +Sämikuávlu staatâ tâi kieldâi virgáduvâin tâi toimâsoojijn ášástâldijn lii sämmiliist ain laavâ miäldásâš vuoigâdvuotâ valjiimis mield kevttiđ suomâkielâ tâi sämikielâ. +Virgeomâhij almottâsah, kulluuttâsah, tiäđáttâsah já ravvuuh kalgeh leđe sämikuávlust meiddei sämikielân. +Sämikuávlust lii virgeomâhijn kenigâsvuotâ ovdediđ toimâinis sämikielâ kevttim. +Kieldâlâš virgeomâheh kalgeh kevttiđ suomâkielâ paaldâst sämikielâ nuuvt vijđáht ko uáinih tom tárbulâ��ân pevdikiirjijn já eres äššikiirjijn, main lii almos merhâšume. +Laavâ mield sämikuávlu staatâlâš já kieldâlâš virgeomâheh kalgeh pargojuávhu pálkkáttijn anneeđ huolâ tast, et jieškoteuv virgádâh pasta palvâliđ äššigâšâid meid sämikielân. +Virgeomâhâš kalga meid škovliittâs orniimáin tâi eres vuovvijn anneeđ huolâ tast, et ton pargojuávhust lii pargoidis vaattâm sämikielâ táiđu. +Jyehi virgeomâhâš kocá jieijâs toimâsyergist laavâ nuávdittem. +Kielârääđi addel oovtâst sämikielâ toimâttuvváin vaaljâpojijmield muštâlus sämikielâ kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuumeest já ovdánmist. +Sämitigge raahtij laavâ olášuumeest ive 2007 vuáđučielgiittâs Säämi kielâlaavâ olášume iivijn 2004-2007. +Kielârääđi já sämikielâ toimâttuv pargon lii säämi kielâlaavâ ovdedem já kocceem lasseen pyerediđ sämikielâ sajattuv já luptiđ sämikielâ status ohtsâškoddeest. +Kielâ kommunikaatioáárvu táálášoht¬sâš-koddeest lii pyeredum muáddilov ihheed tassaaš jotonpieijum kielâhuolâttâs- já terminologia¬pargoin, main viggoo ereslasseen tarvettiđ uđâssaanijd kielân ton jieijâs ráhtus miäldásâ��ân. +Sämikielâ kielâhuolâttâs- já ravvimpargoid lii Suomâst tipšom Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš ive 2011 loopâ räi. +Ive 2012 aalgâst Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáá organisaatio muttui já nommân šoodâi Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáiš. +Päikkieennâm kielâi kuávdáš já uđâsmittem mieldi sämikielâ totkee virgeh sirdojii Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutân. +Ohtsâštave-eennâmlâš kielâohtsâšpargo uđâsmittoo Interreg-ruttâdlâš havváin 1.1.2013-30.6.2014.SÁFÁ2 - Yhteispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen perustamishanke +Jurgâlempalvâlusah +Keejâ uánihisvideo sämimáccuhân kárvudâtmist. +Ingá, Ánne já Niiles peessih riipân já kárvudeteh sämimáccuháid. +Kárvudâttâm ij lah kuittâg meendu älkkee, pic tärhis pargo, moos taarbâš iše. +Váldu-ulmuuh: Ingá já Ánne Koivisto, Niiles Holmberg, Kirsti Paadar +Stivrim/kuvvim: Ima Aikio-Arianaick, čuoppâm: Anne Kirste Aikio, Tero Titoff +Muusik: Pentti Kusmin, jurgâlus: Birit Vuolab +Pyevtittâs: Sámi Siida Ucjuuhâ 2005 +Kukkodâh: 3,11 +Keejâ uánihisvideo anarâš Eero puđâldâsâin +Menišjávrálâš Eero juurdâš moottorkiälhástâlmist kaskoo keesi. +Válduolmooš: Eero Mattus +Stivrim/kuvvim/čuoppâm: Eero Mattus +Kukkodâh:1,30 +Keejâ uánihisvideo vuovdâkuoškâlii Nijlâsist +Niijlâs áásá Vuovdâkuoškâst Ucjuv kieldâst. +Škoovlân já siijdân lii mätki 30 km já äigi kolá kyelipiivdost. +Motomin Niijlâs ijâstâl eeji já uccâviljii lunne Taa�â Kárášjuuvâst. +Válduolmooš: Niiles West +Stivrim/kuvvim/čuoppâm: Jouni West +Kukkodâh: 0,44 +Keejâ uánihisvideo madduidis mäccee nuorâ pajeulmust +Tuomas Juuso lii šoddâm Lahtist, mut nubálov ihásâ��ân sun värree maasâd eejis päikkikuávlun kietâsuottâs Sáámán. +Tyemes mana puásuiškoovlân já váldá tipšomnáál ečirohhees poccuid. +Sun kuorâškuát äijihis, stuorrâ puásuiriggá, luodâid. +Válduolmooš: Tuomas Aslak Juuso +Stivrim/čuoppâm: Anne Kirste Aikio, kuvvim: Tero Titoff, Anne Kirste Aikio +Kukkodâh: 2,42 +Keejâ uánihisvideo citysämmilâš Helgaast kiän uábbi puátá kolliistâllâđ. +Ucjuv sämmilâš Helga lijkkoo aasâđ Helsigist. +Suu stuorrâuábbi Suvi oppeet ij ibbeerd mii kaavpugist kiäsut. +Oobi�eh viettiv uáivikaavpugist huolâttis peeivi. +Válduolmooš: Helga West +Stivrim: Suvi West, kuvvim: Ditte Uljas, čuoppâm: Anja Ahola +Kukkodâh: 3,30 +Keejâ uánihisvideo Piilvist kote aalgât säämi kulttuur oopâid +Sämmilâš Pilvi haalijd uápásmuđ pyerebeht madduidis já vuálgá luuhâđ Oulu ollâopâttâhân säämi kultuur +Válduolmooš: Pilvi Vuomajoki +Stivrim: Suvi West, kuvvim: Juha Säkkinen, čuoppâm: Anja Ahola +Kukkodâh: 1,40 +Keejâ uánihisvideo nuorâ sämmilâšnisonijn láávust +Fiktiivlâš video nuorâ sämmilâšnisonijn láávust, mast tuulâ saajeest lii-uv tietumaašin, mätkipuhelin, sohvá já mikrouvnâ. +Čaittâleijeeh: Milla Pulska, Salla-Mari West, Ida Länsman +Stivrim: Milla Pulska, čuoppâm: Milla Pulska, Salla-Mari West, Ida Länsman +Pyevtittâs: Sämitigge, YLE TV2, One Minute Jr. 2006 +Kukkodâh: 1,04 +Suoma Sámi +Nuorat rs. +vuáđudui 1991 tuárjuđ aktiivlâš säminuorâi tooimâ já lääččiđ säminuoráid +máhđulâšvuođâ čokkâniđ vaikuttiđ nuorâi aššijd. +Nuorat lii ubâ enâmist tuáimee nuorâiservi, mii uárnee tábáhtusâid, teeivâdmijd, +konserttijd, kuursâid já ennuv eres. +Tot váldá poolitlávt pele säminuorâid kyeskee +aašijn, lii mieldi miärádâstohâmist sehe viggá vaikuttiđ algâaaalmugijd já +eromâšávt toi nuorâid kyeskee aššijd. +Seervi ulmen vaikuttem lasseen lii nanodiđ säminuorâi +identiteet já kulttuurtubdâm sehe viärmádâttâđ eres säminuorâi servijd já eres algâaalmugij +nuoráid. +Tave-eennâmlâš oovtâstpargo lii-uv uáli ennuv; Ruotâ Sáminuorra-servijn +láá jo läjidum stäđis koskâvuođah, já ohtsii neelji eennâm nuorâiservi vuávájuvvoo. +Suoma Sámi Nuorat -seervi stiivrâst láá vittâ eidusâš jeessân já vittâ värijeessân. +Stiivrâ saavâjođetteijen väljejui cuáŋuimáánust 2012 jo čiččâd keerdi Tuomas +Aslak Juuso, Gáijjot Ánte Issahá Duommá kote lii 28-ihásâš pajeolmooš Kietâruottâsist. +SSN tooimân sun šoodâi 2000-lovo aalgâst, ko "kyehti Aanaar veerdi, Paltto já Länsman, +káivádáin suu fáárun Tuáivunjaargâst", kost Juuso juuđij talle puásuituáluškoovlâ. +Tuomas Aslak väljejui ive 2008 historjá nuorâmu��ân ovdâsteijen Suomâ Sämitiigán, +mut iveh láá jođettâm Tuomas Aslak aalmugijkoskâsâš politiikân fáárun já tááláá +ääigi sun tuáimá še OA algâaalmugij foorum aalmugijkoskâsii algâaalmugnuorâi juáhus +saavâjođetteijen. +Värisaavâjođetteijee pargoid tipšo pelestis Anne-Maria +Magga. +Eres stiivrâ jesâneh láá Aletta Lakkala, Unna-Maari Pulska já Sara +Wesslin. +Värijesânin tuáimih Mikkel Näkkäläjärvi, Rosa-Máren Magga, Aslak +Holmberg, Leena-Maaret Niittyvuopio sehe Ida-Maria Helander. +Kooveest Tuomas-Aslak Juuso, Sara Wesslin já Sauli laiti. +Kooveest Ida Helander já Aletta Lakkala. +Kooveest Aslak Holmberg já Unna-Maari Pulska. +Kooveest Rosa-Máren Magga, Elli-Marja Hetta, Anni Koivisto já Anne Halonen. +Anna-Katariina Feodoroff, Leena Niittyvuopio, Karen-Anni Hetta, Sari Sarre, Laura Niittyvuopio já Unna-Maari Pulska. +Suoma Sámi Nuorat lii ornim maaŋgâlágánijd tooimâid já ennuv +láá še puátimin. +Majemui iivij enâmustáá oinum tábáhtussáid kuulâi roovvâdmáánust +2008 TV-uđđâsijn-uv oinum mááccuhmielâčááitus sehe ennuv säminuorâid čuákkejeijee +salibandy sämimiäštárvuođâkištoid uásálistem. +Ive 2007 SSN lâi orniimin stuárráb Kavnâdem-čokkânem. +Talle ennuv +säminuorah Suomâst, Ruotâst, Taa�âst já Ruošâst čokkânii savâstâllâđ säminuorâi +puátteevuođâst sämipolitiikâst já -oovtâstpargoost. +Servi lii uásálistám maŋgáid +eres-uv aalmugijkoskâsáid seminaaráid, meid sämisiärváduv ulguubeln. +Ovdâmerkkân +ive 2012 SSN ornij oovtâst Sämitige nuorâiraađijn já Suomâ olgoministeriöin New +York UNPFII:n (United Nations Permanent Forum for Indigenous Issues) ohtâvuođâst +uálgitábáhtus nuorâi vaikuttemmáhđulâšvuođâin. +Stivrâpaje stuárráámus proojeekt lii kuittâg lamaš seervi peividum +nettisiijđoh, moh kolgâččii lekkâsiđ loppâive 2012. +Nettisiijđoh palvâleh SSN tehálumosijd +uulmijd, moid kuleh säminuorâi fattim eennâmvijđáht sehe seervi tooimâst tieđettem. +Aldapuátteevuođâst SSN vuáváá eres lasseen tábáhtus Kavnâdem 2 Ruotâ já Taa�âpele +säminuorâi servijguin sehe algâttiđ rekrytistemkampanja, mon uáivilin lii toohâđ +SSN tooimâ uáinojeijen já kiäsutteijen nuorâi čoolmijn. +Suoma Sámi Nuorat ry stivrâ tuálá jieijâs blogi, mon pehti tieđettuvvoo +seervi projektijn, tábáhtusâin já aašijn mast SSN lii lamaš mieldi. +Suoma Sámi Nuorat rs blogga +Suoma Sámi Nuorat Facebook +Keejâ uánihisvideo njuámmilist +Puáris sämmilâš maainâs njuámmilist mii ij viiššâm huksiđ olssis kuáđi +Muštâleijee: Siiri Magga Miettunen (YLE Arkkâdâh) +Stivrim: Dániel Gelencér, pargojuávkku: Dániel Gelencér, Anneli Lappalainen, Joni Gauriloff +Muusik: "Meecist kavnim njuámmil" (trad.) +Ilmari já Tauno, Hannikainen, Radio-ork., HELSIG +Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš, YLE Sämi Radio, YLE TV2, 2008 +Kukkodâh: 1,05 +Unna Junná lii YLE Sámi Radio sämikielâlâš párnái TV-ohjelm. +Unna Junnáást lii oovtâstpargo meid Ruotâ televisio sämitoimâttâs SVT-Sápmijn já Taa�â almosradiofinnodâh NRK sämikielâlâš párnái TV:in eres lasseen materiaal loonootmist. +Ovdil ko sämikielâlâš párnái TV algâttij tooimâs Suomâbeln, kiergânii maaŋgah páárnášsuhâpuolvah rävisulmui ahan. +Juurdâ sämikielâlijn párnái TV-ohjelmijn šoodâi jo kuhháá tassaaš. +Taa�âst sämikielâliih párnái TV-vuolgâttâsah algii ive 1991. +Ruotâst sämikielâlâš párnái TV Meahcce Vulle algâttij ive 1994. +Meid Suomest tahhojii alguuh sämikielâlijn párnái TV ohjelmijn jo 90-lovvoost eres lasseen Yleisradio haldâttâsrááđán. +Yleisradio kuittâg västidij talle, et sämikielâlâš párnái ohjelmáid iä lamaš ruuđah ige vuolgâttâsäigi. +Juurdâ sämikielâlijn párnái ohjelmijn lâi kuittâg nanosin sämmilij mielâin. +Ive 2005 NRK, SVT já YLE algâttii ráđádâlmijd ohtsijn párnáiohjelmijn. +Yleisradio kiäsádâđâi oovtâstpargoost ovdil ko ohjelmeh šoddii tuottân. +Ive 2006 aalgâst NRK já SVT algâttáin ohtsijd sämikielâlijd párnái TV-vuolgâttâsâid Taa�âst já Ruotâst. +Suomâ pele sämmilâšpárnááh paccii ain-uv nuuvtá jieijâskielâlijn ohjelmijn. +Toos iä sämmilâšvaanhimeh já -párnááh puáhtám tuuttâđ, pic oovdedškuottii ääši. +Loppuive 2006 sij uárnejii mielâčáittus Helsigist, moos čokkânii maŋgâlov párná�id vaanhimijdiskuin. +Siämmáá määđhist sij teivâdii meid Yleisradio haldâttâsrääđi jesânijd, aalmugovdâsteijeid já Yleisradio hoovdâid. +Vaanhimij já párnái tooimâst lijjii meiddei puátuseh. +Kuáhtám maŋa haldâttâsrääđi jesâneh čokkânii já meridii, et ääsi kalga tipšođ. +Sämipárnááh kolgii peessâđ keččâđ TV-ohjelmijd jieijâs kielân já nuuvt tábáhtui-uv. +Vuossâmuš Unna Junná ooinij peeivičuovâ čohčâmáánu 16. peeivi 2007. +Ohjelm rahtui ive 2010 loopâ räi oovtâstpargoost SVT Sápmijn. +Irene Länsman, Penu, Niillas Holmberg, Terhi Koivisto, Mihkku Laiti já Ritva Torikka Unna Juná kuvviimijn Ucjuuvâst. +Kove: Yle Sámi radio /Onneli Halonen. +Unna Junná vuolgâttuvvoo Suomâst TV-2:st pasepeeivij tme 7.45 já +uđđâsist FST5-kanavast tme 08.15. +Ohjelmeh láá rahtum ihásávt 30; 15 +kiđđâ- já 15 čohčâpaajeest. +Ive 2011 aalgâ rääjist YLE Sámi radio já SVT +Sápmi lává ráhtám sierânâs párnáiohjelm. +Unna Junná paasij YLE Sámi +Radio pyevtittem párnáiohjelmân já tom rähtih ivveest 15 ohjelmâd, moh +vuogâttuvvojeh kiđđâpaje ääigi. +Unna Juná ohjelmlaiđiisteijen algâttáin čohčuv 2007 Petra Magga já Sofia +Jannok. +Sunnuu lasseen Unna Juná láá tavesämikielân laiđiistâm tai +iivij ääigi še Simon Issát Marainen, Maret Steinfjell, Per-Josef +Idivuoma já Oula Guttorm. +Tääl Unna Juná laiđiisteh tavesämikielân Irene +Länsman, Niillas Holmberg já Anna Näkkäläjärvi, aanaarsämikielân Heli +Huovinen já nuorttâsämikielân Anna-Katariina Feodoroff já Leena +Fofonoff. +Unna Junnáást uáinip ärbivuáválii tuoijum. +Avveel nuorttâsämikielâ kielâpiervâlist Tiina Sanila-Aikio, Janna Marja Semenoff Iina Tarkiainen já Masi Valtonen. +Kove: Yle Sámi radio.Unna Junnáást uáinip ärbivuáválii tuoijum. +Kove: Yle Sámi radio. +Juhani Nousuniemi, västideijee pyevtitteijee +Ritva Torikka, toimâtteijee-pyevtitteijee +Kirsti Länsman, toimâtteijee +Joonas Saari, kovvejeijee-čyeppee +YLE Sámi radio +NRK Sámi radio - párnái TV +SVT Sápmi - párnái TV +Maahisweb - Sämimuseo Siijdâ párnáisiijđoh +Cugu +Binna Bánna-párnái radio-ohjelm kullui vuossâmuu keerdi vyesimáánu 8. peeivi 2002. +Vuolgâttâs kukkodâh lâi 30 minuttid já Binna Bánna toimâttuvvoo kuulmâ sämikielân. +Tast láá tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâliih uásih, moi tooimâtmist párnááh láá aktiivlávt mieldi. +Ohjelmijn čuájá ennuv sämikielâlâš párnái muusik. +YLE Sämi radiost láá lamaš párnái ohjelmeh jo ovdil 2000-lovo. +1980-lovvoost vuolgâttui škovlâradio já lávurdâhiđedij vuolgâttâsâi ohjelmijn lijjii meid párnáid toimâttum uásih. +Ovdil YLE Sämiradio pyevtittem Binna Bánna-ohjelmijd Taa�â almosradiofinnoduv NRK pyevtittem sämikielâliih párnáiohjelmeh kullojii meid Suomâst. +Binna Bánna-ohjelm kuulah Yle Säpmi kanavast jyehi vuossaargâ tme 15.30 já uđđâsist koskohoi tme 09.00. +Jis jieh pyevti kuldâliđ Sämiradio vuolgâttâsâid, láá ohjelmeh kuullâmnáál oho ääigi internet-čujottâsâst: +http://yle.fi/sapmi/ +Kooveest Binna Bánnan toimâtteijee Irene Länsman pargostis. +Kooveest Petra Biret Magga já Anna Näkkäläjärvi tolâmin párnái muusikpargopáájá. +Petra Biret Magga parga sämitiggeest párnáikulttuurpargo. +Koijâdijm Petraast sämmilâšpárnái kulttuurist: +Säämi párnáikulttuurkuávdáš ij lah fyysilâš raje ige rakânâs, pic toimâ mii viggá fattiđ sämikuávlust nuuvt maŋgâ párnáá já nuorâ ko máhđulâš. +Čuásáttâhjuávkkun láá vuálá 18-ihásiih párnááh já nuorah já iänááš toimâ sundášuvá škovláid, peivikiäijoid já kielâpiervâláid. +Säämi párnáikulttuurkuávdáá ulmen lii ovdediđ säämi párnáikulttuur, lasettiđ párnái já nuorâi tubdâmuš jiejâs kulttuur kuáttá sierâlágán tooimâi já pargopáájái pehti. +Tijdâlamppu ađai Taikalamppu lii väldikodálâš párnáikulttuurkuávdái viärmádâh. +Máttááttâsministeriö väljee jesânijd (kulttuurkuávdááh) Tijdâlamppu-pajan ucâmušâi vuáđuld. +Puátteš Tijdâlamppu-paje šadda leđe viiđâihásâš (ii. +2009-2013) já säämi párnáikulttuurkuávdáš lii mieldi Laapi párnáikulttuurviärmáduv ohtsii ucâmušâst. +Unna Junná lii sämikielâlâš párnái ohjelm mon rähtim lii tehálâš párnái sämikielâ tuárjum tááhust. +Unna Junná addel jiejâs spesiaalsteppâl eres ohjelmij juávhust. +Pargoost kalga mušteđ ubâ ääigi čuásáttâhjuávhu já sii jurdâččemmaailm já kulttuurtuávváá. +Pargo tuárju muu váldupargo ko čuásáttâhjuávkku lii siämmáš, vyehi fattiđ sämmilâšpárnáid lii tuše nubbe. +Sämikielâlijd párnáid fáttee tuše sämikielân! +Kielâ ovdán tuše tom kuldâlmáin já kevttimáin. +Pargo addel máhđulâšvuođâ uápásmuđ sämmiláid pirrâ sämikuávlu. +Raajijkoskâsiih oovtâstpargokovoseh vijđedeh párnái já nuorâi maailmkove já oohtânkuulluuvâšvuođâ tobdo. +Koskâmääđhih láá kuheh mut pyereeb lii jotteeđ ovdâskulij ko pisottâllâđ sajestis. +Pyeremus lii tot, et ulmuuh movtijdeh já halijdeh leđe mieldi párnái já nuorâi kulttuur tuárjumist já tooimâi pyevtitmist. +Ideaallumos ličij tot, et toimâ šodâččij mottoom muudon oinuumettumin já návt párnáikulttuur pajaničij jieijâs áárvun já kulâččij jo puohâi tuáimei rutiináid. +Sämmilâšpárnáid peerâ lii ubâ suuhâ. +Sämmilâšpárnáid máttááttuvvoo eenâb luándun kullum jo pärnivuođâ rääjist. +Sämmilâšpáárnáš lii árvuštâllâmnavcâlâs já áávus oppâđ jieš, porgâđ kieđâidiskuin. +Sämmilâšpárnáá kulttuurân kulá nanosávt suuhâ, kielâlâš- já kulttuurlâš piirâs. +Täin ääšijn sämmilâšpáárnáš huksee sämmilâš identiteettâs. +Skuápun lii čuákkejum párnáid uáivildum materiaal sämikielâlii kirjálâšvuođâ- já muusikpyevtittâsâst. +Materiaal kávnoo puohâin Suomâst sarnum sämikielân. +Skuápun kuovlâlmáin puávtáh kavnâđ meid suoppâin já ravvuid, maht suopânjáin njuárustuvvoo. +Skuáppu kávnoo tavekuávlu kirjeráájuin já tot puáhtá toimâd kihtâleijen oppâtiijmijn tâi helppiđ vaanhimijd kavnâđ ohtân jo maŋgâ párnáid uáivildum mielâkiddiivâš kihtâlâs tâi kirje. +Tv:st lii sämikielâlâš párnáiohjelm Unna Junná, sämiradiost puáhtá kuldâliđ Binna Bánna- párnái ohjelm já párnái kirjálâšvuotâ lii lasanâm puáhâin sämikielâin. +Taat lii positiivlâš! +Sämmilâšpárnáid iä lah ennustkin almostum loostah tavesämikielâlii Aku Anka (Vulle Vuojaš) maŋa. +Muu mielâst Vulle Vuojaš kolgâččij uđđâsist "iällááttiđ jieggáid". +Tot motivistá luuhâđ máttááttâlmist aaibâs puohâin kielâin. +Nuoráid almostuvá tavesämikielâlâš nuorâilostâ Š-bláddi. +Lostâ lii taanáigásâš já tuálá siste nuoráid lohtâseijee äigikyevdilijd fáádáid. +Muu tiäđu mield neetist ij lah vala sämmilâšpárnáid falâldâh meendugin ennuv. +Kooveest kamuvsyeinivierâ puunnjâm já kuovlâlem valmâš vierân. +Kamuvsuoinijn finnee lieggâ, koške já njaalgâhajâsijd 'suhháid' kammuu siisâ. +Ááhui já äijihij maailm lâi vátávub. +Mudoi-uv tot suhâpuolvâ lâi sitkásub já nanosub šlaajâ. +Puurgah já puolâšeh iä lah sierâid häittidâm já pargoid-uv sii uásálistii tegu liččii sierâdâm. +Párnáin lâi eenâb mielâkuvviittâs sierâdiđ ko mihheen valmâšijd ij lamaš ige maiden uđđâgin puáhtám käibidiđ ovdâmerkkân sierâi háárán. +Jieijâs mielâkuvviittâs já aašij čokkiistâllâmtáiđu lâi párnáin-uv čuuvtij riggásub ko tááláá ääigi. +Ááhuh já äijiheh lijjii mieldi jyehi argâpeeivi elimist já ubâ suuhâ uásálistij párnái šoddâdmân. +Nuuvtpa hyelhih šoddii uápisin já siärvuslâšvuođâ lâi kyeddee vyeimi. +Tááláš maailm lii váduhub já mašinistum. +Tááláá ääigi páárná�ân máttááttuvvojeh tovlááh sierah, ko toh iä lah velttidhánnáá uáppáh sijjân. +Sämmilâšpárnááh láá maaŋgâkulttuurliih, sij äässih meiddei kaavpugijn já tobbeen sämikulttuurân šoddâm ij lah jiešmeidlist čielgâs. +Talle Unna Juná-uv merhâšume stuáru. +Kuldâliđ nuorâid, adeliđ sijjân vaikuttemmáhđulâšvuođâ! +Muštevetteđhân toimâđ nuuvt, et sämmilâšpárnái-uv kielâliih já kulttuurliih vuoidâdvuođah olášuveh. +Párnáid já nuoráid mielâsijd vuáttámušâid já puuđâldmijd tuárjoo tooimâ, te meddâlvarrimgin ij lah nuuvt oskottettee puátteevuođâst! +YLE Sámi radio (keejâ Unna Junná ja Binna bánna) +NRK Sámi radio - párnái +TV Nuorttâsämmilâš nuorâi jieijâs blogi täst +já eellim elimâm 16 vuossâmuu ihheed Ucjuuvâst, suomânieidâ uáivičohheest tassaaš, ko värrejim Tamperen luuhâđ. +O��um saje Tampere olgosadelemtááiđu sierânâsluvâttuvâst, mast uáivilâm lii lamaš ovdediđ muusik, kirjálâšvuođâ já čaittâlem táiđuidâm nuuvt pyerrin ko máhđulâš, vâi puávtáččim paijeentoollâđ já ovdediđ jieččân kulttuur. +Varrim sämikuávlust meddâl merhâšij tiäđust-uv stuorrâ nubástus elimân. +Stuárráámus äšši varriimist lâi kuittâg tot, et ibbeerdškuottim pyerebeht, maid sämmilâšvuotâ munjin meerhâš. +Motomin ferttee moonnâđ olgoláá vâi uáiná. +Toh, kiäh láá lamaš motomin kuhháá meddâl pääihist perruuttáá já maccâm tastoo pááikán, pyehtih identifisistuđ munjin, ko must koijâdeh, maid sämmilâšvuotâ munjin meerhâš. +Tot lii tobdo, mon lii väädis valdâttâllâđ. +Kieskâd valmâštum tihtâkirjestân taat lii kuittâg lamaš ohtâ muu viggâmuš. +Kirje ličij uáivil almostittiđ puáttee ive pelni. +Čálám tavesämikielân, mii lii muu eenikielâ. +Ko lijjim Tamperest, te oroi ohtânmaanoost tagarin, tegu liččim vuálgus monnii eres ooláádmuddoost, kuus puávtám ain táárbu mield patâriđ, já miiba tađe pyereeb tobdo! +Maŋgâsân muu vyelgim Tamperen, s. 1100 kilomeetter kiäčán pääihist, lii lamaš koččâmâšmerkkâ. +Motomij mielâst lam tegu hilgom madduidân, patârâm meddâl. +Äšši lii eidu nubijkejij. +Sämmilâšvuotâ, Säämi já sämikielâ láá piäiválávt muu mielâst. +Tuubdâm, et lam vuálgám meddâl, vâi puávtám puáttiđ maasâd styerebin, vâi muu išedeijee kietâ ličij stuárráb. +Puohnâssân lam tuođâi čiävláá sämmilâšvuođâstân, jiemge hepânâš tom. +Ij koolgâ leđe rámmáá, mut ij lah puástud leđe čiävláá tast, maid lii já moos kulá. +Hepânâššâm lii majemuu ihečyeđe ääigi oinum aaibâs tuárvi. +Šoddâm Čevetjäävri nuorttâlâšsiärvusân 25.4.1984, ive kuás šoŋŋâdâhlieggânmist ij lamaš vala tiätugin. +Vuossâmuid sanijdân lam háputtâllâm nuorttâsämikielân, mut iäččám jäämmim maŋa oppâm potkânij já nuorttâsämikielâ sajan poođij suomâkielâ, algâttim nuorttâsämikielâ oppâm uđđâsist vuáđuškoovlâst. +Sämmilâšvuotâ meerhâš munjin iäččán äärbi, maid kuádám váimustân áášán kullee tuođâlâšvuođáin. +Verdidâm nuorttâsämmilâšvuođâ ilolâšvuotân, jieččân luándu livkkáásvuotân já jieččân siälu puálun. +Lam pajeuáppee ihemalli 2003, mon maŋa lam valmâštum meid aaibâs olmâ ámáttân - kokkân. +Jieččân pargoost halijdâm finniđ säämi purrâmâškulttuur aaibâs uđđâ sfäärijd, tastko počâšâm steikkuu. +Vuáváám já ovdedâm uđđâ jurduid sihtiimáin olesváldálii naavdâšmân. +Puátteevuođâst halijdiččim uápásmittiđ sämmilijd medium piärgu smaakân já ráhtusân... Sehe čäittiđ, et porkkan ij máállás pilled! +Ittáá�ist jiem tieđe, mut halijdiččim siäiluttiđ kulttuur meid máhđulijd párnáidân, vâi sij liččii ávusuboh; tyestiluboh já eenâb ovdâskulij viggeeh ko maid mun jieš lam. +Nuorttâsämmilâš kulttuur hástusin uáinám kulttuur imago uđâsmittem sehe mielâkiddiivâšvuođâ lasettem tai epistäđis mediaseksuaallâšvuođâ aaigij! +Jieš lam finnim taggaar kove, et mii kulttuur lii uási historjákiirjijd, ij täst já tääl eeleev. +Puárásubboid merideijeid kesimáin táátum, lyeštiđ halulijd nuorâid väälditoppiittâhân kiddâ, tobbeen toh nubástusah puátih, nuorâvuođâ vildâ vuoimijn pehtilittum häämist! +- Tuoddârij curmepoovsâ, tuot algâvuovdij nánnáás seireen - +Mun lam 19-ihásâš já vuálgus Vuáčust, mii lii Suomâ mädimus sämisijdâ. +Tääl aasâm Kuovdâkiäinust, mast jođám sämikielâlii ollâškoovlâ, Sámi allaskuvla, já sihtiim sämikielâlâš luokamáttáátteijen. +Kiđđuv 2008 valmâštuvvim Ucjuv sämiluvâttâvâst. +Iännám pehti lam finnim mielâkiddiivâšvuođâ musikkân, moin lam pargeldâm ubâ eellimavveem. +Mun lam lávlum já juoigâm eres vuáččulij nieidâiguin, mut innig jiem njálmám leehâst, pic tuše suáitám. +Piano lam suáittám uccânieidii rääjist já juuttim vuáđuškovlâaaigij pianosuáittimtiijmijn Suáđigilist 100 kilomeetter keččin. +Vuáđuškovlâaaigij vuáđudijm siijdâ nieidâiguin bäändi. +Tastoo monnii muddoost suáitiškuođijm sämikielâlâš muusik já ko čuákánpieijâm hámášui, te mii suáittim musikkist šoodâi sämikielâlâš rock. +Bäändi nommâ lii SomBy, mii puátá 1800-lovo káártást, mast lohá Vuáču pehti Sombio-by. +Suobbâd lii lamaš vijđes kuávlu já toollâm siste maaŋgâid siijdâid, main uási paccii Loka tulvâdemáldá vuálá. +Kiđđuv 2008 toovâim skiärurähtimsopâmuš Tuupa Records -skiärrufinnoduvváin já siämmáá kiiđâ vyesimáánust mist almostui EP-skiärru Cáhppes Lasttat, mast láá vittâ mii jieččân ráhtám pitá. +Mij lep jottáám suáittimmaađhijn ennuv Laapi lääni kuávlust já moddii meid váhá mäddiláá-uv. +Tääl mij rähtip uđđâ biisijd puáttee oleskukkosii albumân, et must mana muusikrähtimân ennuv äigi, mut ij tot häittid, ko rähistâm čääliđ biisij saanijd já nuottiđ muusik. +Ton pargoost uá��u polttođ jieijâs tobdoid já jurduid já rähtiđ maidnii uđđâs ulmui kuullâmnáál. +Muu mielâst lii tuođâi tehálâš, et rähtip lavluidân sämikielân, ko toin lain pyehtip sämmilijn uđđâ peelijd uáinusân válduaalmug uáinimnáál, luptip säämi kulttuur positiivlávt uáinusân já ovdedep tom. +Sämmilâšvuotâ lii muide-uv ko poccuuh, juoigâm, tullâpiäll��st káhvástâllâm, kuáđist šleđgâttáá aassâm já eres stereotypiaid. +Sämmilâšvuotâ puáhtá leđe rock, sämmilâšvuotâ puáhtá leđe jyehilágán váldálâš - mii nuorah tuše kolgâp tuostâđ leđe sämmiliih já porgâđ tom maid halijdep. +Must láá poccuuh, et puásuipargoid mana še ennuv äigi. +Keessiv jođám vyesimiärkkumijn já lam lamaš tääl meiddei muávloin čokkimpargoin mieldi muádi keesi ääigi. +Čohčuv já tälviv láá oppeet pygálusah já njuovvâmpargoh. +Pirrâ ive láá jyegimuđušiih puásuipargoh. +Poccuuh láá munjin teháliih, ko toh lahteh muu madârvaanhimáid já meid sämmilâšvuotân. +Ige tot lah tuše pargo pic eellimvyehi. +Sáárnum sämikielâ, já veikkâ tot ij lahkin muu eenikielâ, te tot lii munjin tehálâš kielâ jieččân sämmilâšvuođâ kee�ild. +Lam luuhâm tom ubâ škovlâave vieres kiellân, já čaallim tom pajeuáppeečálusijn-uv. +Lii vaidâlittee, et Vuáčust sämikielâ sirdem puátteid suhâpuolváid mahtnii orostij, já sämikielâ eenikielânis sárnooh láá tobbeen riävtui tuše puáris ulmuuh. +Halijdiččim, et liččim finnim sämikielâ eenikiellân, mut ko tot ij lah máhđulâš, te ááigum máttááttâllâđ kielâ pyereest já sirdeđ tom jieččân párnáid eenikiellân. +Kooveest SomBy Anarist kiđđuv 2008 skiäru almostittem maŋa. +Milla kuálmád či�etpeln. +Áámmát peeleest lam pajeolmooš. +Syeinimáánust 2008 moonnim suátiviehân Avelân, já tobbeen peessâm maŋa puáttee ive uđđâivemáánu aalgâst juáđhám puásuipargoid. +Lam jottáám vuáđuškoovlâ já tast maŋa oppim oppâsopâmuššáin pajeolmo�in Säämi máttááttâskuávdáást. +Máttáátteijen lâi iäččám, já teoriaohhoid juuttim Aanaar Tuáivunjaargâst. +Tobbeen peesâi uápásmuđ eres nuorâ pajeulmuid, kiäh lijjii meid vuálgus sämikuávlust. +Muu eenikielâ lii suomâkielâ, mut máátám meiddei sämikielâ. +Luuhim tom vuáđuškoovlâst oovce ihheed, koskâmiärálávt kyevtist neelji tiijmán ohhoost. +Škoovlâst oppim kielâ ennuv: kuullum sämikielâ iberdâm pyereest já táárbu mield pastam sämikielân sárnuđ-uv. +Tast lii ävkki, ko jotá sämikuávlust. +Aainâs Kietâruottâsist šadda jotteeđ mottoomverd huolhij lunne puásuipargoid uápásmuumin, já Kärigâsnjaargâst lam lamaš puásuireŋgân. +Sämmilâšvuotâ ij muu eellim eromâšávt "rievdâd". +Sämimááccuh lii tiäđust-uv áinoo rievtis piivtâs juuhlán ko juuhlán, ege tane vissâ maŋeláágin taarbâš lädimááccuh eromâšávt smiettâđ. +Šiev meccikáárvuh ton sajan láá tiäđust-uv sovskammuuh, peeskah, njuppâheh, luukah já kamâspidoh. +Já pyeremuuh suháh sovskammuid láá olmâ kamuvsyeinih - pisoh jyelgih koškesin já liegâsin. +Pajeolmo�in lam halijdâm ain. +Vuáđuškoovlâ maŋa iä eres ámátteh iällám ubâ mielâstkin. +Mist tääbbin Säämi palgâsist láá vyehâ pyereh puátteevuođâ uáinuseh-uv. +Mii nuorah lep mottoomverd puátimin puásuipargoid fáárun, já kuátumeh-uv láá viehâ šiev oornigist. +Poccuid puáhtá toollâđ luándukuátumijn pirrâ ive, veikkâ mottoomverd toh kale tuállojeh päikkikaardijn-uv. +Lasseen ohtâ uápis peerâ piämmá poccuidis miäcán. +Piäđuh mist láá viehâ ennuv, aainâs kuob�ah, já toh puátih táválávt Ruošâ kuávlust. +liijká almolávt juurdâštijn puátteevuođâ uáinuseh láá čuovâdeh. +Puásuipargoin lam lamaš mieldi jo aaibâs pärnivuođâ rääjist. +Mist láá albumist koveh, main mun lam ive ahasâ��ân eeji mield moottorkiälhá sáátust kyedditenâmist. +Vuossâmuu vuássáá lam vittádâm 6-ihásâ��ân. +Vittádem koolgâi hárjuttâllâđ čuuvtij appelsin kooráid já pessipittáid. +Tááláá ääigi lam mieldi masa jyehi pargoost, iänááš kale čokkimpargoin sehe tälviv pygálusâin, keessiv vyesimiärkkumijn já syeinimáánust nijtto- já suáhilostâkiästupargoin. +Lasseen láá vala aaiđij tiivoodmeh já eres ucebeh pargoh, já kiđđâtäälvi ferttee eelliđ meeccist poccuid keččâmin tärkkilávt. +Syeini-porgemáánu lii puásuipargoi tááhust táválávt sijvub äigi, et talle páácá äigi ovdâmerkkân kyelipiivdon. +Kiđđuv must lii vyehin uásálistiđ njuárustemkištoid, moh uárnejuvvojeh pusuikištoi ohtâvuotân, veikkâ tááláá ääigi tot lii-uv pááccám ucâbân. +já lam vuálgus Lemmest Aanaar kieldâst. +Tääl mun aasâm Lemmest, vaanhimijdân lunne. +Lam 25 ihásâš. +Keessiv 2007 valmâštuvvim Kuovdâkiäinu säämi ollâškoovlâst, mast čođâldittim kuulmâ ive journalistlinjá bachelori já lasseen sämikielâ approbatur. +Valmâštume maŋa lam iänááš porgâm YLE sämiradiost Anarist sämikielâlij tv-uđđâsij toimâtteijen. +Lasseen lam freelanceristám Kiirunast SVT uđâsreportterân já meid galdu.org-nettisiijđoi peivideijen. +Majemuš stuárráb proojeekt nuuvâi kiđđuv 2008: talle uárnejim sämmilij uásálistem Arctic Winter Games 2008 tábáhtusân Yellowknifân, lijjim Säämi juávhu Chef de Mission. +Mun lan ubâ nuorâvuottân lihâdâm jyehináál já lamaš kištočyeigee 22-ive räi. +Muu uásálistem čuoigâm sämimiäštárkištoid 12-ihásâ��ân toovâi munjin máhđulâ��ân iberdiđ jo talle, et sämmiliih äässih neelji jieškote-uv enâmist. +Tälviv miäštárkištoh uárnejuvvojeh čuoigâmist já njuárustmist, keessiv njuárustem lasseen meid kaččâmist. +Must láá kyehti eenikielâ: tavesämikielâ já suomâkielâ. +Puávtám sárnuđ sämikielâ piäiválávt pääihist já skipárijdânguin savâstâldijn. +Sämmilâšvuotâ meerhâš luándust eellim, poccuiguin, kuálástem, kuullâm jieijâs juávkun. +Maailmist jođedijnân puávtám muštâliđ jieččân lemin sämmilâš já ovdâstâm čiävlán neelji jieškote-uv eennâm ulmuid, oovtâ aalmug, veikkâ-uv uáli maaŋgâhámásii taggaar. +Lam šoddâm puásuituállee- já kuálásteijeeperrui, et sämmilâšvuotâ uáinoo meid tast, maht hárjuttep puásuituálu já ávhástâllâp poccuu jieškote-uv materiaalâiguin sehe maggaar purrâmâš puurrâp. +Mist lii jieččân vyehi leđe sämmilâš, mut ij lah lemin tuše ohtâ vyehi leđe taggaar. +Virgáliih miäruštâlmeh sämmilâšvuođâst láá kale kavnuumist Taa�â, Ruotâ já Suomâ sämitigij nettisiijđoin, mut nuuvtko tain uáiná, te sämmilâšvuotâ miäruštâlluvvoo jyehi enâmist ucánjáhháá eresnáál. +Jis jo šodâdijn tuu vaanhimeh muštâleh tunjin, et lah sämmilâš, lassaan sämmilâšvuođâ merhâšume tunjin ave mield já ko puárásmuuh, te toolah tom áárvust tađe-uv eenâb. +Ton sajan jis kuulah 20-ihásâ��ân lemin sämmilâš, jiehke lah tom kuássin ovdeláá kuullâm jiehke tiättám, lii tuu čuuvtij váigâdup oppâđ iberdiđ já peessâđ siisâ, maid lii leđe sämmilâš. +Jieš lam oppâm kyehti kielâ já kyehti kulttuur paldluvâi, virgálii sämmilâšmiäruštâllâm mield mun lam peellin syemmilâš já peellin sämmilâš. +Must lii Suomâ passâ, mii lii šiev vaaluut maailmist jođedijn, ko syemmiliih tuállojeh áárvust. +Mut ko moonâm OA čuákkimân New Yorkân já ko must koijâdeh kii lam, te muštâlâm lemin sämmilâš - jis muu iä jo tuubdâš pihtsijn. +Jyehi iiđeed vuossâmuš kielâ, maid sáárnum, lii sämikielâ. +Pargoost radiost kiävtám iänááš uási ääigist sämikielâ. +Mudoi sämmilâšvuotâ uáinoo muu argâpeeivist tast, et stuorrâ uási ääigist mana poccuiguin. +Eromâšávt čohčâtäälvi, mii lii hoppuus pygálusäigi. +Pasâttâssân pááccám astoääigi viätám päikkikuávlust sehe Ruotâst já Taa�âst, säminuorâi tábáhtusah ko kelijdeh. +Já ain ko tábáhtuvá miinii stuárráábijd,te pakkaam sämimááccuh laavkân, ko ijhân tom táválii tevkis lädimááccuh lah šoddâm kuássin skappuđ! +Puátteevuođâst muu sämmilâšvuotâ uáinoo siämmáánáál ko argâpeeivi pargoin tääl-uv: kielâst, ettâmijn já ideologiast. +Oskom, et puátteevuođâst sämmilâšvuotâ lii sämmiláid tehálub ko love ihheed tassaaš. +Majemuu love ihheed lep mudoi-uv iällám stuorrâ nubástus ääigi, ko sämmilâš ij innig taarbâđ hepâmâššâđ jieijâs pic nubijkejij, sämmilâšvuođâin puáhtá joba čiävluttâllâđ. +Jieš lam oppâm tavesämikielâ eenikielân, luuhâm tom škoovlâst eenikielân já čáállám tom meid pajeuáppeečálusijn eenikielân. +Talle lijjim áinoo tavesämikielâ eenikielân čáállám uáppee. +Tääl, vááijuv love ihheed maŋeláá, ain täävjib taha tâi väljee +Mun lam algâaalgâst vuálgus Kaamâsist, mut tain aaigijn jiem mušte riävtui maiden, ko lijjim nuuvt ucce vala talle. +Luuvâm viššâlávt nube ive Ucjuv sämiluvâttuvâst. +Muu eenikielâ lii sämikielâ, suomâkielâgis oppim keččâmáin televisost Muumijd. +Viigâm korrâsávt kiergâniđ porgâđ maaŋgâlágánijd aašijd, tâi iänááš tagarijd aašijd, moh Ucjuuvâst láá fálusist. +Lijkkuum eres lasseen čalâččiđ jyehilágánijd teevstâid ja kođđeeđ. +Sämmilâšvuotâ uáinoo muu elimist iänááš sämikielâlijn savâstâlmijn já juhlekárvudâtmist. +Ij tot vaarâ mudoi oinuuččiigin. +Tiäđust-uv tot meerhâš munjin eenâb ko tuše kielâ já pihtsijd. +Munjin lii tiäđust-uv tehálâš meid sämmilâšvuotâ alnestis. +Tot lii taggaar vuoigâdvuotâ já kenigâsvuotâ. +Motomin kale aatâšt, ko tiätá et ulmuuh vyerdih muu pääcciđ Ucjuuhân sárnuđ sämikielâ, nááijâđ kiäinnii lijkkuustuttee sämialmain já šoddâdiđ sämipárnáid. +Tastoo jis jiem poorgâgin nuuvt, te lam mahtnii hyenes olmooš. +Jiemhân mun jieš ubâ tieđegin, maid elimist halijdâm. +Kenski mun olášutám siijdâ tuoivuu. +Puávtáččimhân mun jieččân teehi jurdâččiđ. +Algâalgâst mun lam vuálgus Avelist, mut majemuid kulmâ ive lam aassâm Maadâ-Suomâst, vistig ive Helsigist, já tääl pajeláhháá kyehti ive Imatrast. +Luuvâm tääl nube ive mađhâšem áámmátollâškoovlâst já valmâštuum muádi ive keččin restonomân. +Hárjuttâm eromâšávt lávlum já motomin meid tánssám, puzzâpáálu spellâm já čäällim, sehe ma��hâšâdâm mielâstân - nuuvt ennuv ko uáppeebudjet suává. +Viehâ stuorrâ uási astoääigist tuálvu meid tutortoimâ, mast lam lamaš mieldi taan ive, já ihejorgálduvâst must šadda viehâ tuođânálásávt mii škoovlâ mađhâšem ohtâduv uđđâ váldututor. +Muu eenikielâ lii suomâkielâ, já máátám-uv nuorttâsämikielâ tuše motomijd celkkuid, mut iberdâm kale kielâ ucánjáhháá eenâb ko maid sáárnum. +Ettâm luhostuvá viehâ pyereest, jis luuvâm sämikielâ jiänusin pápárist. +Lam-uv majemuid vittâ ive ráhtám tyelittälli nuorttâsämikielâlijd ortodoksâlijd rukkoosohjelmijd YLE Sämiradion ejijnân kanttor já Sämitige jeessân Erkki Lumisalmijn. +Tain lam selvânâm, ko iäččám lii čáállám munjin valmâšin puoh, maid lii kolgâm luuhâđ. +Lam lamaš meiddei mieldi lávlumin lávlumjuávhust kulmii Helsigist uárnejum nuorttâsämikielâlii immeelpalvâlusâst. +Ličij tuođâi fiijnâ mättiđ kielâ pyerebeht-uv já muu váhá vääivid, et kielâ iä sárnum mii pääihist, ko lijjim ucce. +Lam motomijd keerdijd algâttâm škovlâääigi sämikielâ tiijmijd, mut kielâ oppâm ij lah luhostum vuárdámušâi mield. +Ovdâmerkkân luvâttuvâst máttááttâs uárnejui káidusmáttááttâssân televisio pehti, já tom lâi väädis čuávvuđ, ko ohtâvuotâ potkânâdâi ubâ ääigi. +Nuorttâsämikielâ tiijmijn lii kuittâg lamaš tommittáá ävkki, et oskomield uássin toi kee�ild must lii lamaš älkkep oppâđ ruošâkielâ, mii lii mii škoovlâst págulâš kielâoppâ aainâs motomij kuursâi verd. +Nuorttâsämikielâst já ruošâkielâst ko láá mottoom verd tuođâi siämmáásullâsiih säänih, já motomeh pustaveh. +Ryešilijd pustávijd oppim-uv tuše muádi tiijmest. +Sämmilâšvuotâ ij oinuu tááláá ääigi meendugin ennuv muu argâelimist, mut lam uáli čiävláá jieččân madduin. +Lam huámášâm, et ovttuu ko ulmuid maainâš lemin sämmilâš, te sij láá tuođâi-uv positiivlávt hiämáskâm, tobdeh áášán mielâkiddiivâšvuođâ, já halijdeh kuullâđ ääšist lase. +Maaŋgah láá ettâm, et niävtám sämmilâ��ân, motomin joba ovdil ko ubâ láá tiättámgin muu lemin sämmilâš. +Veikkâ lam-uv čiävláá jieččân sämmilâš madduin já tast, kost lam vuálgus, te jiem kuittâg osko, et varriiččim kuássin maasâd Sáámán, jiem kuittâg ovdil iäláttâhave. +Säämist lii hitruu eelliđ ain kooskâi, mut monnii suujâst lam ovttuu tubdâm lemin eenâb koođijn stuárráábijn kaavpugijn. +Säämist siijdah já kaavpugeh láá uáli uceh, et máhđulâšvuođah uđđâ uálmui kuáhtáámân láá tuođâi uccáá - já mun lam ovttuu navdâšâm uđđâ ulmui kuáhtáámist sehe tast, et pirrâ láá meid ennuv omâs ulmuuh já vala tuđhâmettumeh máhđulâšvuođah já sajeh. +Valmâštume maŋa várriim meddâl Imatrast, kenski Helsigân, kenski monnii eres kaavpugân. +Lii meid ain máhđulâš, et varriim aaibâs nube enâmân. +Lam ain nievdâm jieččân finnoduv vuáđđudmist-uv já tot puávtáččij leđe kenski kähviviäsu, tâi talle pyerebeht-uv maađhâšmân lohtâseijee ohjelmpalvelemirâttâs. +Puátteevuotâ lii vala návt nuorâ avveest tuođâi áávus. +Keevâi maht peri, te sämmilâšvuotâ šadda leđe ain stuorrâ uási mii identiteet, aassimba talle Avelist tâi Pariisist. +(Kooveest Anna Piätárist čohčuv 2008) +já lam šoddâm masa 25 ihheed tassaaš anarâšperruu nuorâmu��ân, moos jieččân lasseen kuleh eeči, enni sehe stuorrâuábbi já -viljâ. +Pärnuvuottân já nuorâvuottân lam viättám Čevetjävrmaađij pellâst uccâ sijdiist, mon nommâ lii Vävli. +Tobbeen muu vaanhimeh äässih ain-uv. +Tááláá ääigi muu kiäinu lii tuálvum asâstâllâđ Avelân, kost muu viljâ já uábbi-uv aassâv. +Vuáđuškoovlâ lam jottáám Kaamâsist (1-3lk) já Anarist (4-9lk) sehe luvâttuv Avelist. +Pajeuáppeekappeer finnim maŋa ive 2003, eellim jođettij muu sierâlágán pargosoojij maŋa luuhâđ peerâpeivitipšon säämi máttááttâskuávdá�ân Avelân, kost valmâštuvvim nomâttum ámáttân čohčuv 2008. +Tääl poorgâm Anarist anarâškielâ kielâpiervâlist ađai peivikiäjust, mast párnáid sárnuh tuše anarâškielâ. +Anarâškielâ lii oinum muu elimist ubâ elimân ääigi nuuvt kielâ kee�ild ko puđâldâs já pargo pehti. +Pärnivuođâpäihistân Väävlist kuullim jyehi peeivi anarâškielâ, maid puásuialmai-kuálásteijeeiäččám sáárnui nuuvt siämmáá šiljopirrâsist aassâm ákku- já äijihruhijnân ko muu huolhijgijn-uv. +Pääihist kuullâm já oppâm kielâ luuhim lase škoovlâst já oppâm lii jotkum onnáá peeivi räi, ko uđđâ anarâškielâliih säänih šaddeh ubâ ääigi. +Ohtâ puđâldâsâin lii lávlum, mon ooleest toovâm tyellittälli meid lávlummaađhijd anarâškielân sierâlágán tilálâšvuođâin nuuvt ohtuu ko oovtâst obijnân-uv. +Anarâškielâ lii ucceeblohokielâ, mii lâi kuhe uhkevuálásâš ton sárnoi vänivuođâ kee�ild. +Tääl uáinám anarâškielâ puátteevuo��â čuovâdin eidu ive 1997 vuáđudum anarâškielâ kielâpiervâl áánsust sehe meid ton kee�ild, et kielâ máttááttuvvoo meiddei rävisulmuid, kiäh velttidhánnáá iä lah ain madduidis peeleest anarâšah. +Aanaar sämimuseo Sijdâ, mast lam porgâm maaŋgâid keesijd, joođeet jieijâs uásild tiäđu aanaarsämmilâšvuođâst já kielâst. +Oskom já tuáivum, et anarâškielâ áárvustanneem lii lasanâm já et tävjibeh meiddei tiäđušteh tááláá Suomâst sarnum kuulmâ jieskote-uv sämikielâ, main ohtâ lii anarâškielâ. +Aanaarsämmilâšvuotâ meerhâš munjin kielâ sárnum lasseen tom, et puávtám kevttiđ anarâšmááccuh, maid kiävtám maaŋgâin jieškote-uv tilálâšvuođâin sehe meid lávdástâldijn. +Ko maaŋgah toskedeh, maid piejâččii paijaalsis tilálâšvuođáid, must taat probleem ij ennustkin lah lamaš, ko puávtám kevttiđ sämimááccuh maaŋgâin sierâlágán tilálâšvuođâin. +Tääm mun lam ilolâš, et puávtám jieččân uásild ovdediđ anarâškielâ sajattuv tááláá pargo pehti sehe meid muusik vievâst. +Festivaalâ lii uárnejum ive 2004 rääjist já ovdebijn iivijn vyesimáánu loopâst. +Festivaalâ ohjelmvuávám piso siämmáálágánin. +Ohjelmist puátá leđe mieldi sehe säämi já eres algâaalmugij muusik. +Lasetiäđuh: www.ijahisidja.fi . +Seenaat-kiddoduvah ornij arkkitehtuurkištottâllâm Säämi kulttuurkuávdáást, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon. +Kištottâllâm vyeitteeh almostittojeh onne 4.12.2008. +Vuossâmuu palhâšume 40 000 eurod vuoitij iävtuttâs nommâmerháin "ađa" (oođâ), mon tahheeh lijjii arkkiteht SAFA Janne Laukka, arkkit.pu Tuomas Niemelä já arkkit.pu Milla Parkkali. +Palhâšumelävdikode mield iävtuttâs lâi toimâlâs čuávdusin pehtil já ovdánemtohálâš já tiävdá pyeremustáá kištottâlmân asâttum hästee uulmijd. +Kištottâlmist juáhhojii ohtsis kulmâ palhâšume, ohtâ iävtuttâs lonestui já oohtân mieđettuvvojii kyehti kunneemainâšume. +Luuvâ ubâ tiäđáttâs suomâkielâlâ��ân +Arkkitehtuurikilpailun arvostelupöytäkirja +1. palkinto +2. ja 3. palkinto +Lunastus ja kunniamaininnat +Kuvia +Kilpailutehtävä oli poikkeuksellisen kiinnostava ja haastava, koska siihen sisältyi monia viime aikojen kansainvälisessäkin arkkitehtuurikeskustelussa esillä olleita aiheita, kuten sijaintipaikan erityisiä luonto-, maisema- ja ilmasto-olosuhteita heijastavan paikallisuuden ja saamelaisen kulttuuriperinteen omaleimaisuuden ilmentäminen, sekä ekologisesti mielekkään rakentamistavan tavoittelu. +Vaikka suunnittelutehtävä osoittautui vaikeaksi, kilpailu toi palkintolautakunnan mukaan esiin erilaisia ja mielenkiintoisia lähestymistapoja Saamelaiskulttuurikeskuksen suunnitteluun. +Erityisen vaativaksi osoittautui Ylä-Lapin luonnonmaisemaan sekä Inarin kyläkuvaan soveltuvan rakennushahmon kehittäminen sekä saamelaisen kulttuuriperinteen muoto- ja mielikuvamaailman ilmentäminen tämän päivän arkkitehtuurissa. +Edellä mainittujen näkökohtien lisäksi palkintolautakunta kiinnitti arvostelussaan huomiota kilpailuehdotusten toiminnalliseen laatuun, toteutettavuuteen, taloudellisuuteen sekä kestävän kehityksen periaatteiden toteutumiseen. +Kilpailussa ensimmäiselle sijalle nostettu ja toteutuksen pohjaksi suositeltu ehdotus on toiminnallisena ratkaisuna tehokas ja kehityskelpoinen, ja se täyttää parhaiten edellä mainitut rakennuspaikasta ja tehtävästä nousevat erityisvaatimukset. +Kaksivaiheinen kilpailu herätti kiinnostusta +Arkkitehtuurikilpailu järjestettiin kaksivaiheisena. +Kilpailun ensimmäinen vaihe käytiin idealuonteisena kilpailuna kulttuurikeskuksen arkkitehtonisen ja toiminnallisen konseptin löytämiseksi, ja siihen jätettiin 58 ehdotusta. +Kilpailun toiseen vaiheeseen, joka alkoi 1.9.2008 ja päättyi 3.10.2008, palkintolautakunta kutsui ensimmäisen vaiheen pohjalta kuusi ehdotusta. +Toiseen vaiheeseen kutsutuille kilpailijoille lähetettiin ehdotuskohtainen arvostelu ja suunnitelman kehittämisohjeet. +Lisäksi ehdotuksista mitattiin molemmissa vaiheissa pinta-ala- ja laajuustiedot sekä laskettiin rakennuskustannukset. +Toisen vaiheen ehdotustaan kehitellessään kilpailijoilla oli mahdollisuus neuvotella anonyymisti kilpailun järjestäjän nimeämien kustannuslaskijoiden kanssa. +Toisessa vaiheessa ehdotukset olivatkin ilahduttavasti tiiviimpiä ja rakennuskustannuksiltaan halvempia. +Tietoa kulttuurikeskushankkeesta Saamelaiset saavat Inariin oman kulttuurikeskuksen, jonka tarkoituksena on luoda saamelaisille paremmat edellytykset omaehtoisesti ylläpitää ja kehittää kulttuuriaan, kieltään ja yhteiskuntaelämäänsä, hoitaa ja kehittää kielellistä ja kulttuurista itsehallintoaan sekä tukea saamelaisten yleisten elinolojen kehitystä. +Lisäksi tarkoituksena on parantaa mahdollisuuksia levittää ja saada tietoa saamelaisista alkuperäiskansana. +Saamelaiskulttuurikeskukseen tehdään tilat saamelaiskulttuuriin liittyvälle toiminnalle, Saamelaiskäräjien hallinnolliselle toiminnalle sekä saamelaiselle opetus- ja tutkimustoiminnalle. +Kulttuurikeskuksen kaksi pääkäyttäjää ovat Saamelaiskäräjät ja valtion oppilaitoksena toimiva Saamelaisalueen koulutuskeskus. +Lisäksi keskukseen tulee tiloja Inarin kunnan kirjastotoimelle, saamelaisyhdistyksille ja Lapin lääninhallitukselle. +Kulttuurikeskuksen bruttoala eli kokonaispinta-ala on 4 670 neliömetriä. +Rakennuksen valmistuttua siellä työskentelee 64 henkilöä. +Kokous-, neuvottelu-, kirjasto- ja mediatilat tulevat palvelemaan huomattavasti suurempaa käyttäjämäärää. +Rakennushankkeen kustannusarvio on noin 11,5 miljoonaa euroa. +Lapin lääninhallitus on myöntänyt hankkeelle 5 milj. +euron EU-rahoituksen. +Kulttuurikeskuksen rakennuttaa Senaatti-kiinteistöt. +Varsinainen suunnittelu aloitetaan tammikuussa 2009 ja rakennustöihin päästään keväällä 2010. +Suunnitelmien mukaan rakennus otetaan käyttöön vuoden 2012 aikana. +Lisätietoja +Rakennushanke ja arkkitehtuurikilpailu: johtava asiantuntija Marjatta Erwe, Senaatti-kiinteistöt, p. 0205 811 226, www.senaatti.fi +Saamelaiskulttuurikeskuksen toiminta: hallintopäällikkö Juha Guttorm p. 0400-142 518 www.samediggi.fi +Kuvamateriaalia ja arkkitehtuurikilpailun pöytäkirja ovat ladattavissa klo 15 jälkeen: http://www.samediggi.fi/index.php?option=com_content&task=view&id=266&Itemid=299 +Sämitige päikkisiijđoin lehâstum nettilostâ Oktavuohta lii uáivildum vuosâsajasávt Suomâ škoovlâi kiävtun: lekkâđ laasâid já tiäđu haahâm riäiduid sämisiärváduv pyereeb já taanáigásâš tubdâmân. +Neelji riijkân juáhásâm sämisiärvádâh iälá aktiivlâš nubástus já ovdâskulij moonnâm ääigi, mast uđđâ huksejuvvoo liävttoin ärbivuáválâš eellimhäämi paaldân já vuáđđun. +Taam tuođâlâšvuođâst syemmilâš škovlâ tiätá kuittâg uáli uccáá. +Škovlâkiirjijn sämisiärváduv tááláš tile ij kieđâvuššuu já sämmiláid kullee, škoovlâi-uv alnetoollâm, mielâkoveh puátih távjá topeliaansâš ääigi kuvviimijn já ääigist, kuás syemmilâš já sämiilâš siärvádâh ellii vala ovdâmoodeernlâš ääigi. +Säämi parlameentah já sämiseervih, sämikielâlâš kirjálâšvuotâ, muusik, teatter, elleekove já maaŋgah eres syergih hämmejeh uđđâ sämivuođâ já kieđâvušeh jieskii-uv jieijâs vuov-vijn nubástus rašes aašijd: kielâ uhkevuálásâšvuođâ já kielâ nubástume, aalmug meddâlvarrim ärbivuáválâš kuávluin, ärbivuáválâš iäláttâsâi vädis tile, vááijuvvuođâ sämikieltáiđusâš áámmátulmuin jna. +Säämi media kieđâvuš jieijâs siärváduv tábáhtusâid já nubástusâid piäiválávt - huksiimáin siämmást ohtsii argâpeeivi väldikudij raajij paijeel. +Sämmiliih tuáimih aktiivlávt väldikudij raajij paijeel já uásálisteh aalmugijkoskâsâš ohtsâšpaargon maailm eres algâaalmugijguin. +Säämi parlameentah já parlamentaarlâš ohtsâšpargo hämmejeh uđđâ ääigi sämipolitiik, ráđádâlmáin aktiivlávt staatâi haldâttâsâiguin já virgeomâhijguin. +Sämikielâ lii škoovlâ kielâ siämmást ko tast huksejuvvoo meiddei tiettuu, almos palvâlusâi, haldâšem já lahâasâttâs kielâ. +Maid nuorah jurdâččeh jiejâs elimist já sämmilâšvuođâstis? +Mii lii sämikielâ sajattâh škoovlâst, mediast, kirhoost, ohtsâškoddeest, paaihijn, ulmui mielâin? +Maht já kost sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođah láá torve-jum? +Maid tuálá siste tuávádâh 'säämi muusik'? +Kiäh láá säämi muusik tahheeh, kovetaaidâreh, kirječälleeh, elleekove rähteeh? +Mane sämimááccuh kevttimist sárnoo nuuvt ennuu? +Vástádâsâid täid koččâmâššáid puáhtá uuccâđ Oktavuohta-siijđoin, mii kávnoo sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi . +Syemmilâš škoovlâid já eres-uv tiäđuhalulijd palvâleijee uđđâ internet-siijđoh lehâstuvvii juovlâmáánu aalgâst. +Nettiloostâ pargon lii adeliđ äigikyevdilis tiäđu säämi siärváduvâst já sämiaalmugist onnáá peeivi syemmilâš já tave-eennâmlâš ohtsâškoddeest. +Siijđoi pehti kávnoo meiddei tiätu sämmilij sajattuvâst já tooimâst maailm algâaalmugij siärváduvâst já aalmugijkoskâsâš ohtâvuođâin tegu OA:st. Nettilostâ tievâsmittoo já uđâsmittoo taađeest - jo tääl ton pehti kávnojeh ennuu tiäđuh já liiŋkah maaŋgâi sämisiärváduvâi sijđoid. +Sijdâ lii áávus majebaargâst pasepiäiván tme 10.00 - 17.00, vuossaargâi kiddâ. +Juovlâi ääigi lii Sijdâ kiddâ juovlâááptu já juovlâpeeivi. +Sijdâ lii áávus Tiäppánpeeivi já uđđâvuođpeeiviááptu já uđđâvuođpeeivi sehe luáppijâšpeeivi. +Lasetiäđuh Siijdâst, puh. +Lasetiäđuh Säämi kulttuurkuávdáást: +Huksimhaahâ já arkkitehtuurkištodem: táluhovdâ Tanja Rytkönen-Romppanen, Seenaat-kiddoduvah, puh. +Säämi kulttuurkuávdáá toimâ: haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh. +Kovemateriaal já arkkitehtuurkištodem pevdikirje lii uáinimnáálá meiddei Sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi +Sanna Guttorm aalgât pargoost 14. uđđâivemáánu 2009. +Suu toimâsaje lii Sämitige almos toimâttuvâst Aanaar Rivdulist. +Oovdânpyehtee sajasâšvuođâ uccii Sanna Guttormin lasseen nelji ulmuu: Raisa Jär-venpää, Heidi Kitti, Hanna Mattila já Nina West. +Miärádâs oovdânpyehtee väldimist toovâi Sämitige haldâttâshovdâ Juha Guttorm Sämitige pargo-oornig mield 9.1.2009. +Lasetiäđuh Juha Guttorm, haldâttâshovdâ, p. 010 839 3102 +Uánihisfilmâ lii taaidâtábáhtus teeman tääl vuossâmuu keerdi. +Mini-filmâfestivaalâst čáittojeh nuorâi sämikielâlâš uánihisfiilmah, moh láá rahtum majemuu kyevti ive ääigi. +Maaŋgâin škoovlâin lii uárnejum mediaškovlim, mon puátusin nuorah láá peessâm rähtiđ elleekuuvijd. +Škovlim ij lah kuittâg uárnejum puohâin sämikuávlu škoovlâin já tääsi lii lamaš molsâšuddee. +Taam kee�ild elleekoveh kiäččojeh Vuáču tábáhtusâst mini-festivaalân, ige kišton. +Väldikodálâš Nuorâ kulttuur-tábáhtus teeman lii teatter já tábáhtus uárnejuvvoo Lappeenrantaast 22.-24.5.2009, lasetiäđuh www.nuorikulttuuri.fi . +Puáttám ravvui mield väldikodálâš tábáhtusân lii máhđulâš vuolgâttiđ oovtâ säminuorâi ovdâsteijee (ovdâmerkkân juávhu). +Säminuorâi taaidâtábáhtus lii jyehi-ihásâš tábáhtus, mii uárnejuvvoo vuáruiivij sämikuávlu kieldâin. +Ton váldu-uárnejeijen tuáimá sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh, mon lasseen páihálijn škoovlâin já sämiseervijn lii merhâšittee rooli orniimijn. +Sämitigge uárnee fievrijdmijd tábáhtusân ovdii vyevi mield jieškote-uv kuávlust sämikuávlu. +Tábáhtus lii áávus meiddei sämikuávlu ulguubeln puátteid. +Fievridmij kuástidem sämikuávlu ulguubeln lii kiddâ staatâtorjuu meereest, mii finnejuvvoo máttááttâsministeriöst. +Tábáhtusâst fálloo uásálisteid škovlâpurrâmâš. +Taaidâtábáhtus valmâštellen sämitiggeest tuáimá Anni Näkkäläjärvi (anni.nakkalajarvi (at) samediggi.fi). +Tärhibeh ravvuuh já tábáhtus njuolgâdusah toimâttuvvojeh škovláid puorijn muunijn. +Čuávu meiddei sämitige päikkisiijđoid www.samediggi.fi . +Länsman aalgât pargostis 9.2.2009 já lii tast meriáigásávt 31.5.2009 räi. +Suu toimâsaje lii algâmuddoost Ruávinjaargâst. +Lasetiäđuid haldâttâshovdâ Juha Guttormist. +Sämitige kulttuurlävdikodde vuástavaaldij ucâmušâid 106 pittád ohtsis 789 888,30 euro oovdâst. +Torjuuh mieñettuvvojii čuávvoht: +Kulttuurtorjui jyehim 2009 +Vuáđulaavâ já sämitiggelaavâ valmâštâlmist já asâttum laavâi almosvuáđustâsâin lii vuolgum tast, et sämmilij kielâs já kulttuuris kyeskee jiešhaldâšem lii ovdáneijee, ige maŋasmannee. +Vuáđulaavâ njuolgâdusah ovtâstittum säämi jiešhaldâšemorgaan, sämitige, vuáđđudmân merhâšii aalgâ já pooliitlâš-haaldâtlâš raamij toohâm puátteevuođâst tábáhtuvvee säämi jiešhaldâšem siskáldâslâš oovdedmân. +Joton vuálgám kuávluhaldâšem uđâsmittem, lehâdijn maaŋgâid staatâ haldâšempargoid kyeskee njuolgâdusâid já sirdedijn pargoid virgeomâháást nuubán, addel máhđulâšvuođâ säämi jiešhaldâšem turviimân já ain oovdedmân iivij 1993-1995 lahâvalmâštâlmist páhudum prinsiipâi já ulmij miäldásávt. +Kuávluhaldâšem uđâsmittemhaavâst láá kuittâg valmâštâllum sämikielâ, sämimáttááttâs já sä-mikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi staatâtorjuid kyeskee haaldâšlâš nubástusah, moh šaddeh olášumes maŋa merhâšitteht jo-uv hiäjusmitteđ jo ááigán finnejum sämmilij jiešhaldâšem tâi estiđ säämi jiešhaldâšem ovdánem. +Sämmilij sajattâh já vuoigâdvuođah jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaaldâšmân šaddeh hiäjusmuđ já sämmilij jiejiâs jiešhaldâšem ovdánem orostiđ, joba maŋasmoonnâđ ALKU-haavâ olášume ohtâvuođâst. +Sämmilij jiešhaldâšem hiäjusmittee já ton ovdánem estee kulmâ uđâsmitmân kullee iävtuttâs láá: +- sämikielâlâš já sämikielâ máttááttâsân čujottum staatâtorjui sirdem máttááttâsministeriöst kuávluhaldâšemvirgádâhân (ige sämmilij jieijâs jiešhaldâšem pargon) (kieldâi staatâuásusvuá¬háduv uđâsmitmist), +- säämi kielâlaavâst uáivildum staatâtorjui mieđettem sirdem riehtiministeriöst kuávluhald⬚emvirgádâhân (ige sämmilij jieijâs jiešhaldâšem pirrâdâhân) já +- sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân čujottum staatâtorjuu sirdem meddâl sämmilij jiešhaaldâšmist njuolgist kieldáid. +Mainâšum haldâšempargoh kuleh čielgâsávt sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem pirrâdâhân já taid kalga jo-uv sirdeđ väldikodálâš virgeomâháást njuolgist sämmi-lij jiešhaldâšemorgaanân, sämitiigán, tâi siäiluttiđ (sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi staatâ¬toorjâ) sämitige pargon. +Sämitigge ij tuhhit sämmiláid vuáđulaavâst torvejum jiešhaldâšem hiä-jusmittem já ton ovdedem orostittem. +Sämitige kuávdášlâš iävtuttâsah: +ALKU-haavâ lahâaasâtmist j�� haavâ puáhtám nubástusâin haaldâšmân já staatâtoor¬jâvuáhádâhân kalga orniđ sämitiggelaavâ § 9 miäldásijd ráđádâlmijd, čielgiđ haavâi vaikuttâsâid sämikielân já säämi vuáđulavâlâš kulttuurjiešhaaldâšmân. +Säämi kielâlaavâ 1086/2003 kalga nuávdittiđ ALKU-haavâ valmâštâlmist já haavâ olášutmist. +Sämitiigán kalga sirdeđ sämikuávlu eennâmkodde-ohjelm rähtim sehe škovlim, luán-duriggoduvâi, pirrâs já jotoluv muneldistem- já vuávámpargoid. +Kuávluhaldâšemvirgeomâhááh kalgeh ráđádâllâđ já rähtiđ ohtsâšpargoost sämikuáv-lu já sämikulttuur kyeskee strategiaäššikiirjijd. +Sämimáttááttâs máttáátteijei pálkkátmân uáivildum staatâtorjui (L1998/635; nubás-tus 1998/1186, 43 § 2 mom) haldâšem kalga sirdeđ Sämitige pargoid. +Staatâtorjuu pirrâdâhân kalga jođettiđ sämimáttááttâs ollásávt máttááttâs uárnejeijee škoovlâ soi-jimpäikkikoddeest peerusthánnáá. +Säämi kielâlaavâ § 31 miäldásâš ruttâdempargoh sirdojeh sämitige haaldâšmân. +Kuávluhaldâšemvirgáduvváid ráhtoo sämikielâlâš palvâlemohtâdâh sämikuávlun. +Sämitigge iävtut, et sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ruttâdem-, kocceem- já staatâtoorjâpargoh sirdojeh sämitiigán sämitige iävtuttâs miäldásávt. +ALKU-haavâ kalga kieđâvuššâđ vuáđulahâváljukoddeest. +ALKU-haavâst váldoo vuotân haldâttâsohjelm ulme säämi kulttuurjiešhaldâšem tur-viimist, ILO 169-sopâmuš ratifistem máhđulâ��ântohâmist sehe tave-eennâmlâš sä-misopâmuš ratifistem máhđulâ��ântohâmist. +saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi +Olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâs adeluvvoo ohtii vaaljâpaajeest ovdâskoodán, mast kieđâvuššoo olmoošvuoigâdvuođâi tááláš tile Suomâst já mast miäruštâlluvvojeh tiäddučuágástuvah staatâ aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiikân. +Staatârääđi addel čielgiittâs Ovdâskoodán čohčâčuákkimistempaajeest 2009. +Sämitigge iävtut ciälkkámušâstis maaŋgâid tärkkilistmijd olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsân. +Sämitigge iävtut sämitiggelaavâ § 9 miäldásâš ráđádâlmijd olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst. +Ciälkkámušâstis sämitigge kiddij huámášume eromâšávt sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid, säämi kielâlaavâ olášuumán, sämimáttááttâs finniimân, sämmilij eennâmvuoigâdvuotâkoččâmâššáid sehe Suomâ aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiik ulmijd. +Olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst ulmen lii, et Suomâ ratifisistáččij ILO 169-sopâmuš algâ- já hiäimuaalmugij vuoigâdvuođâin. +Sämitigge iävtut, et olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst váldoo čielgâ peeli toos, maht ILO 169-sopâmuš ratifisistmist kalga ovdániđ já maggaar äigitavluin, ko jo ovdebáá olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst ivveest 2004 asâttui ulmen ratifisisteđ ILO 169-sopâmuš já ulme paasij olášuuhánnáá. +Sämitige uáinu mield sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ ij olášuu vuáđulaavâ vaattâm vuovvijn. +Sämitigge meiddei váátá, et čielgiittâsâst váldoo ulmen sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ ovdedem. +Sämitigge iävtut, et Suomâ ratifisistá UNESCO sopâmuš matriaalâttâs kulttuuräärbi suoijâlmist jotelávt já kieđâvuš ääši olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst. +Sämitigge váldá vuotân, et aavisasâttâs (398/2008) ij adde máhđulâšvuođâ sämikielâlâš aavisij torjui, ko toorjâiävtuh láá liijgás čovgâseh. +Sämitigge lii tutâmettum säämi kielâlaavâ olášuumán Suomâst. +Puohâi sämikielâi tile lii huolâstuttee já sämiaalmug iälá kielâmolsom ponjosist. +Suomân tarbâšuvvoo jotelávt sämikielâi iäláskittemohjelm, mii ličij tááláást olesváldálub já kuhesáigásub toimâ sämikielâi siäilum já ovdánem visásmitmân. +Sämmilij kielâlâš olmoošvuoigâdvuođah iä olášuu tuárvi pyereest. +Sämitigge lii huolâst sämikuávlu ulguubeln ässee sämipárnái olmoošvuoigâdvuođâi olášuumeest. +Vuáđumáttááttâs já luvâttâhškovlim kyeskee toimâlâš já ruttâdemlahâasâttâs torvejeh sämimáttááttâs ornim tuše sämikuávlust. +Suullân 70% sämipárnáin äässih sämikuávlu ulguubeln. +Sämitigge lii iävtuttâm, et sämimáttááttâs torvejeijee ruttâdemnjuolgâdus (Máttááttâs- já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laahâ L 635/1998, nubástus 1186/1998, 43 §, 2 mom) vijđeduuččij kuoskâđ ubâ eennâm. +Máttááttâsministeriö kolgâččij asâttiđ jotelávt pargojuávhu, mon pargon ličij valmâštâllâđ sämimáttááttâs ovdedemvuávám, tärhistiđ já tivvoođ sämimáttááttâs kyeskee toimâlâš já nahcânjuolgâdusâid já valmâštâllâđ sämitige sajattuv sämimáttááttâs jiešhaldâšemorgaanân kyeskee monâttâllâmvuovijd já njuolgâdusâid. +Sämitigge iävtut, et sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân uáivildum meriruttâ torvejuvvoo lahâasâttâssáin já toorjâtääsi loptejuvvoo merhâšitteht tááláást. +Sämitige uáinu mield tááláš meriruttâ ij keelijd turviđ sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâid iäge sämmilij olmoošvuoigâdvuođah olášuu resurssij uccáávuođâ kee�ild sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâin vuáđulaavâ já säämi kielâlaavâ vaattâm vuovvijn. +Aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiikâst Sämitigge halijdičij, et Suomâ tiäduttičij olmoošvuoigâdvuođâpolitiikâstis eromâšávt algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuođâ já -sajattuv ovdánem. +Suomâ kolgâččij tuárjuđ sämmilij vaikuttemmáhđulâšvuođâid meid Euroop Unionist.Sämitige uáinu mield aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiikâst já ovdedemohtsâšpargoost kolgâččij vuáijuđ meiddei arktâsâš algâaalmugáid, ko Suomâ lii čonnâsâm Arktâsâš Rääđi paargon. +Suomâ aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiik tiäddučuágástuvâin kalga algâaalmugij uasild vuáijuđ jiešmeridemvuoigâdvuođâ lasettem lasseen meiddei vuovij kavnâmân šoŋŋâdâhnubástusân vuáháduumán já viggâđ siäiluttiđ algâaalmugkielâid já -kulttuurijd. +Sämitige uáinu mield Suomâ olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš tiäddučuágástuvah kalgeh leđe čoođâmanneeh puohâin Suomâ tooimâin, iäge ovdâmerkkân energiapoolitlâš koččâmâšah uá�u moonnâđ Suomâ olmoošvuoigâdvuođâi tiäddučuágástuvâi paijeel. +Sämitige ciälkkámuš kávnoo ubbân sämitige päikkisiijđoin ciälkkámušah 2009-uásist. +klemetti.nakkalajarvi (at) samediggi.fi +Beaivvi áhkubat -juávhu čáitáldâs lii muusikteatter já tast láá mieldi Sunna Valkeapää, Anniina Kitti, Gabriela Satokangas, Rauna Saijets, Maria Saijets, Inger-Elle Suoninen, Mari Guttorm já Sunna Nousuniemi. +Juávkku väljejui säminuorâi ovdâsteijen väldikodálâš tábáhtusân Vuáčust 26.3. uárnejum säminuorâi taaidâtábáhtusâst. +Tábáhtus tuámárin toimáin caittâleijee-toimâtteijee Irene Länsman já teatteripargo uáppee Heli Huovinen. +Säminuorâi taaidâtábáhtusâst palhâšuvvojii meid čuávvoo teatterčáitáldâsah: +- Kärigâsnjaargâ škoovlâ sämiluokai (1-6) Áilegas nuorat -juávku čáitáldâs Bihcabáhcatmeahcis, mast tehálâš teeman luptânij luándu nuáskum. +Čáitáldâs stivrij Maarit K. Pieski. +- Kaaresuvanto škoovlâ Buoidagat -juávku čáitáldâs Gos boagán, gos liidni ?, mast tehálâš koččâmâšah lijjii ulmui koskâvuođah, rehálâšvuotâ já addâgâsânadelem. +Čáitáldâs stivrij Anna-Reetta Niemelä. +- Iänuduv paješkoovlâ Gollegielagat -juávku čáitáldâs Gollegiella - sámegiella ?! +?, mast kieđâvuššui sämikielâ sajattâh já kevttim palvâlusâin. +Čáitáldâs stivrijn Anne-Mari Kukkonen já Berit-Ellen Juuso. +Taaidâtábáhtusâst palhâšui meiddei Čevetjäävri škoovlâ filmâjuávkku, mii lâi valmâštâm uánihiselleekove nuorttâsämikielâlâš Idols-kištodmist. +Aanaarsämikielâlâš 0-1-luokai uáppein šaddee juávkku finnij palhâšume čeepiht rahtum aanaarsämikilâlâš animaatioelleekuuvijn. +Virgerijjâvuođâ mieđettij sämitige stivrâ čuákkimistis 30.4. +Saavâjođetteijee sajasâ��ân tuáimá sämitige vuossâmuš värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari. +Stivrâ tuhhiittij meiddei sämitige ruttâtuálulopâttem ivveest 2008. +Ruttâtuálulopâttem lâi loopâst, korrâ šeštimtooimâi já pehtilis tooimâ áánsust suullân 12.000 eurod paijeelpäccee. +Stivrâ kavnâttij tuđâvâ��ân meiddei tooimâi lasanem, mii čiälgá toimâmuštâlusâst. +Ciälkkámušah, iävtuttâsah já alguuh tahhojii suullân kuálmádâs eenâb ko ovdebijn iivijn. +Sämitige stipendâ o��uu čuávvoo nuorah: +Pajeuáppeeh: +Iänuduv luvâttâh: Anne-Maret Labba (tavesämikielâ) já Niko Näkkäläjärvi (tavesämikielâ) +Avveel luvâttâh: Niina Aikio (aanaarsämikielâ) já Ninjaana Näkkäläjärvi (tavesämikielâ) +Ucjuuvâ sämiluvâttâh: Onni Länsman (tavesämikielâ) já Rauna-Maaria Näkkäläjärvi (tavesämikielâ) +Lyseonpuisto luvâttâh, Ruávinjargâ: Aletta Lakkala (tavesämikielâ) +Vuáđumáttááttâs čođâldittám uáppeeh: +Heta paješkovlâ: Berit-Anne Juuso (tavesämikielâ), Mira Kärki (tavesämikielâ) já Emma Eira (tavesämikielâ) +Kilbisjäävri škovlâ: Lars-Aslak Tornensis (tavesämikielâ), Sinituuli Kalttopää (tavesämikielâ) +Aanaar paješkovlâ: Mari Guttorm (tavesämikielâ) já Sunna Nousuniemi (tavesämikielâ) +Avveel paješkovlâ: Ante Taskinen (aanaarsämikielâ) já Anne Olli (tavesämikielâ) +Čevetjäävri škovlâ: Ville-Riiko Kalevi Fofonoff (nuorttâsämikielâ) +Kärigâsnjaargâ škovlâ: Niiles West (tavesämikielâ) +Ucjuvnjäälmi škovlâ: Hildá Länsman (tavesämikielâ) já Oula Järvensivu (tavesämikielâ) +Vuáču škovlâ: Anni Aikio (tavesämikielâ) +Aleksanteri Kenan škovlâ: Riinamari Mustonen (tavesämikielâ) +Sinettä škovlâ: Martta Alajärvi (tavesämikielâ) +Napapiiri pajetääsi: Juho Lakkala (tavesämikielâ) +Haukiputaa paješkovlâ: Ola Mihkku Länsman (tavesämikielâ) +Myllytulli škovlâ: Sunna Karjalainen (tavesämikielâ) +Sämitigge tuáivut luho já pyeri kesiluámu puohháid! +Sämitige asâttem ohtsâšpargo-orgaan čokkânij taan vaaljâpaje vuosmuu čuákkimân Anarân 27. vyesimáánu. +Ohtsâšpargo-orgaanist láá ovdâstum máttááttâsministeriö, máttááttâshaldâttâs, Laapi läänihaldâttâs, sämikuávlu kieldah já sämitigge. +Ohtsâšpargo-orgaan pargon lii ovdediđ sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs oovdedmáin ohtsâšpargo já ohtâvuođâtoollâm sehe pyereedmáin tiäđujotteem sämimáttááttâs jieškote-uv peelij kooskâ. +Máttááttâsneuvos Leena Nissilä puovtij tiervuođâid mattááttâshaldâttâsâst já muštâlij el. +cuáŋuimáánust asâttum vuáđumáttááttâs tijmejuáhupargojuávhu pargoost. +Máttááttâsministeriö lii adelâm pargojuávkun ääigi keesi 2010 räi, mon maŋa lii meerrin pieijâđ joton väldikodálâš máttááttâsvuávám vuáđustâsâi uđâsmittem. +Ovdebâš máttááttâsvuávámuđâsmittem valmâštui ive 2004. +Sämmilij škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan čokkân čuávvoo keerdi čohčuv 2009. +Talle äššilistoost láá el. +sämikielâlâš oppâmateriaal tile já táárbuh, máttááttâsvuávám vuáđustâsâi uđâsmittem ja kuávluhaldâšem uđâsmittem. +Ohtsâšpáárgon meriduvvojii povdiđ fáárun meiddei Oulu já Laapi ollâopâttuvah. +Sämitige stivrâ adelij 17-sijđosâš ciälkkámuš Eennâm- já meccituáluministeriö valmâštâllâm stiivrâ iävtuttâsâst puásuituálu- já luánduiäláttâsâi ruttâdemlaavâst (maŋ. +POLURA) čuákkimistis 28.5.2009. +Sämitigge lii uáli tutâmettum tom vuáhán maht POLURA-lahâasâttâs lii valmâštâllum. +Ive 2007 vuáđulahâváljukodde lii vaattâm, et sämitige ovdâstem lahâvalmâštâlmist kalga visásmitteđ aalgâ rääjist já staatârääđi kalga riemmâđ olesuđâsmitmân, mast sämmilij kulttuurlâš já vuoigâdvuođâlâš sierânâssajattâh váldoo ääšimiäldásávt vuotân. +Vuáđulahâváljukode raavâ ij lah olášum. +Sämitigge uáiná-uv POLURA iävtuttâs lemin čielgâsávt säämi aalmug já säämi puásuituálukulttuus olgošteijee verdittijn máddáápiälááš puásuituálun. +Sämitigge lii uáli tutâmettum lahâteekstân já ton sistetoollâm äššifeiluid já teevstâst spejâlistee munejuurdâlâšvuotân säämi puásuituálu kuáttá. +Tiađáttâs +Lausunto luonnoksesta laiksi porotalouden ja luontaiselinkeinojen rakennetuesta +Koovest ovtâskâssaje Outi Pieski máálám tavlust. +Sámi Duodji ry puáhtá čáitálmâsân säämi tuojijd já uárnee pargočáittusijd. +Lasseen uáinimist láá Päivi Ruottis ráhtám kirkkotekstiileh já Elli já Veikko Tiittas ikoneh. +Čáitálmâs lii áávus Aanaar vyeliškoovlâst vástuppeivi 12.6. rääjist pasepiäiván 14.6. räi. +Luuvâ ubbâ tiäđáttâs täst: Säämi taaiđâ já tyejeh Säämi kirkkopeeivijn Anarist. +Sämitigge kištoot Säämi kulttuurkuávdá�ân šaddee raavâdviäsu láigusopâmuš. +Säämi kulttuur-kuávdás kalga algâttiđ tooimâs ive 2012. +Láigulâ��áin tahhoo vyeimist orroo láigusopâmuš tuáistáá�ân já láiguäigi álgá 1. uđđâivemáánu 2012. +Falâlduvâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ toppum kirjekooverttist 14.8.2009 tme 16.00 räi Sämitige toimâttâhân Angelintie 696, 99870 Inari. +Kooverttân kalga merkkiđ čujos "Saamelais-kulttuurikeskuksen ravintola". +Falâlduvah iä vuástávalduu šleđgâlávt. +Falâldâhpivdemäššikirje ollásávt +Keittiön tila- ja toimintaluonnos 14.6.2009 +1. kerroksen pohjaluonnos 15.6.2009 +Hankesuunnitelma 15.5.2007 +Lasetiäđuh 6.7.2009 tme 16.00 räi proojeektpargee Marja-Riitta Lukkarist +Sämitigge lii asâttâm ääši valmâštâllâm várás sierânâs pargojuávhu, mon saavâjođetteijen tuáimá sämitige nuorâmus jeessân Tuomas Aslak Juuso já mon áášij valmâštellen parga proojeektpargee Anne Länsman. +Máttááttâsministeriö lii mieđettâm sämitiigán 40.000 euro lasetorjuu vuávámpargo juátkimân. +Sämitigge páhudij tuđâvâ��ân čuákkimistis nuorâi ääši ovdánem. +Riehtiministeriö lii aldanâm sämitige reiváin, mii kuáská almolâš čuávdus ááigán finnim sämmilij vuoigâdvuođâi pyereedmân jieškote-uv haldâttâssyergist já lahâaasâtmist. +Sämitige stivrâ lii almottâm ministeriöid tutâmettumvuođâs toos, et ILO 169-sopâmuš ratifisisten ij lah mainâšum staatâ vuosâjasâš ulmen. +Sämitige stivrâ lii meiddei vástádâsâtis ministeriöid tuommim algâaalmugvuoigâdvuođâi ovdánem hiđesvuođâ já pivdám staatârääđist ohtsâščuákkim sämitige stivráin, uáiviministeráin já taan ääši čoovdâministerijguin. +Saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi, muštâlij sämitige tievâsčuákkimân äigikyevdilis aašijn. +Sun páhudij Vanhas nube haldâttâs toimâáigáduvâst kuullâm jo paijeel pele, ige haldâttâs lah ovdedâm algâaalmugvuoigâdvuođâid nuuvt ko haldâttâsohjelmân lii čaallum. +Algâaalmugääših ovdáneh pirâshaldâttâsâst +Pirâsministeriö lii asâttâm kesimáánu aalgâst algâaalmugij ärbitiäđu kieđâvuššee äššitobdeejuávhu. +Ton pargon lii kieđâvuššâđ biodiversiteetsopâmušân kullee artikla, mii kuáská algâaalmug ärbitiäđu heiviittem. +Sämitige saavâjođetteijee almottij tuđâvâ��ân, et sämitiggeest lii šiev ovdâstâs pargojuávhust. +Sun jieš tuáimá pargojuávhu saavâjođetteijen. +Sämitige ovdâsteijen mieldi láá meiddei ucjuvlâš tuáhtár, sämitige jeessân Heidi Eriksen já puásui-iššeed J. Antti Magga Iänuduvâst. +Säämi máttáátâskuávdáá stiivrâ noomât Laapi läänihaldâttâs, mii lii pivdám sämitige iävtuttâsâid sämmilij ovdâsteijen stiivrâst. +Sämitigge iävtut stiivrân kuttâ jeessân. +Läänihaldâttâs noomât stiivrân ohtsis käävci jesânid. +Sämiaalmug ovdâsteijei lasseen stiivrâst kalga leđe ucemustáá ohtâ kieldâi ovdâsteijee. +Lasseen stiivrâst lii škoovlâ pargojuávhu, máttáátteijei já uáppei ovdâstâs. +sämmilijd ovdâsteijee jesâneh nomâttuvvojeh sämitige iävtuttâsâst já kieldâi ovdâsteijeeh kieldâi iävtuttâsâi vuáđuld. +Saamelaiskulttuurikeskus Sajos +http://www.sajos.fi/ +Tilavaraukset ja markkinointi +Puh. +Sajoksen Info +Av-tekniikka +Av-teknikko Joonas Saari +Av-teknikko Janne Lappalainen +Siivous +Laitoshuoltaja Pirkko Pieski +Toimitilahuolto/Vahtimestari +Toimitilahuoltaja Pauli Saijets +Myyntilaskutus +Toimistosihteeri Ritva Tammela +Ravintola Lyeme +Email: +Sajoksen johtaja, hallintopäällikkö ma. +Tooimâ vijđesvuotâ 4800 bruttom2 +Mittomerihadde (alv 0) 12 milj. +• haaldâšlâš tooimah +Äigitavlu +2008 arkkitehtkišto +2009 eidusâš vuávám +2012 kulttuurkuávdáš toimâmin +Säämi kulttuurkuávdá�ân šaddeh toimâvisteh Sämitiigán, sämikulttuurân kullee maaŋgâpiälásâš tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmuštooimân. +Tai lasseen viäsu kuávdášlâš visteh láá maaŋgâtoimâ- já palvâlemsyergi pirrâ čokijdeijee ohtsâšvisteh: lávdástâllâm-, škovlim- já maaŋgâtoimâvisteh sehe raavâdviäsu. +Ohtsâšvistij kevttim lii tehálâš uási ubâ kulttuurkuávdáá tooimâ. +Säämi kulttuurkuávdáš lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtun. +Tast lii meeri šoddâđ Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool, mon kuávdášlâš toimâlâš uáivilin lii sehe kattiđ ärbivuáválâš kulttuur já ovdediđ sehe uđâsmittiđ säämi ohtsâškodde-eellim. +Váldu-uáivil lasseen fáálá kulttuurkuávdáš vijđes, uđđâáigásâš já ollâtásásâš ohtsâškevttimvistij (čuákkim-, auditorio-, maaŋgâtoimâ- já lavdastâllâmsajeh sehe studiovisteh) áánsust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist maaŋgâmuđušijd čuákkimijd, konfereensâid já tábáhtusâid. +Nuuvtpa säämi kulttuurkuávdáš lii-uv siämmáá-áigásávt sehe Suomâ sämmilij parlamenttáálu já kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já meiddei tábáhtustáálu sierâlágán čuákkimijdiskuin, muusik , elleekove- já teatterčáittusijdiskuin. +Pald-paldluvâi tah uásitooimah tuárjuh nubijdis siskáldâsâidiskuin já vistijdiskuin. +Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâ��ân tuáimá Sämitigge, mii tastoo laigut viistijd eres kevtteid. +Säämi máttáátâskuávdáš lii Sämitige lasseen táálu nubbe váldukevttee. +Eres táálu kevtteeh láá Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ, Sámi Duodji ry (säämi tuájárij servi), SámiSoster ry (sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi), Laapi läänihaldâttâs sehe vuáđudemvuálásiih Säämi arkkâdâh já raavâdviäsu. +Säämi kulttuurkuávdáš, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon, šadda leđe Suomâ sämmilij haldâttâs já kulttuur kuávdáš. +Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid alnetoollâđ já ovdediđ jiešiävtulávt jieijâs kielâ, kulttuur já iäláttâstooimâ sehe tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšem já tuárjuđ sämmilij almolâš eellimtile ovdánem. +Säämi kulttuurkuávdáá ruttâdmân lii Laapi läänihaldâttâs mieđettâm 5 miljovn eurod Euroop union kuávluovdedemruttârááju ruuđâid. +Alguid sämitige noomâ já saavâjođetteijee pargonomâttâs rievdâdmist toovâi sämitige jeessân Asko Länsman. +Alguu sämitige noomâ rievdâdmist Länsman agâstâl toin, et tááláš nommâ čuujoot tuámustovlin. +'Säämi Parlament'-nomâttâs kuvviiččij Länsmanin mield eenâb sämitige pargoid já sajattuv. +Sämitige saavâjođetteijee pargonomâttâs rievdâdmist 'presidenttân' lasettičij sämitige áárvustan-neem já kuvviiččij saavâjođetteijee tuođâlâš sajattuv aalmug ovdâsteijee orgaan saavâjođetteijen. +Lasseen konfereensâst savâstâlloo säminuorâi kuáhtám hástusijn já máhđulâšvuođâin sämisiärváduvâst já onnáá peeivi Suomâst. +Konfereensâ ääigi kuullâp-uv jurduid rävkkee sahâvuáruid. +Konfereensâ teeman lii Nuorâ! +- Kii tuu aašijn meerrid? +Uáivilin lii hokâttâllâđ säminuorâid uásálistiđ jieijâs kyeskee aašij oovdedmân. +Konferens-tábáhtus, mii uárnejuvvoo vástuppeeivi 16. roovvâdmáánu, lii puohháid uásálisteid rijjâ já nuuvtá. +Tilálâšvuotâ lii uáivildum säminuoráid, merideijeid, Sämitige jesânáid, virgeomâháid, seervij ovdâsteijeid, totkeid já puohháid, kiäh tobdeh mielâkiddiivâšvuođâ áášán. +Tilálâšvuođâst kuullâp sahâvuáruid jieškote-uv uáinimčievâin. +Konfereensâ nubbe peivi lii uáivildum säminuoráid. +Lavurduv 17. roovvâdmáánu säminuorâi konferenspiäiván pyehtih uásálistiđ 20 ovdemustáá almottâttâm säminuorrâd. +Uásálisteeh kalgeh leđe 18-29-ihásiih. +Tuáivumield uásálisteeh láá pirrâ Suomâ já sijjân kuástiduvvojeh ijâstâlmeh já puurâdmeh. +Nuorah uásálisteh puohháid rijjâ tilálâšvuotân vástuppeeivi 16. roovvâdmáánu sehe pargopáájáid, moh uárnejuvvojeh lávurduv 17. roovvâdmáánu. +Konferens lii uási Sämitige Nuorâilävdikodde-haavâ. +Haavâ ulmen lii säminuorâi uásálistem- já vaikuttemmáhđulâšvuođâi pyeredem. +Vaikuttemmáhđulâšvuođâid lasseetmáin tuárjoo nuorâi jieštátulâš tooimâ já nanoduvvoo nuorâi uásálâšvuođâ säämi jiešhaldâšem olášutmist. +Haavâ ulmen lii asâttiđ Sämitiigán nuorâilävdikode já nuorâiašijčällee. +Tai toimâiguin viggoo finniđ áigá säminuoráid máhđulâšvuođâ vaikuttiđ já uásálistiđ miärádâstohâmân sehe nanodiđ sii sämmilâš kulttuurtuáváá já identiteet. +Haavâ olášuttem vuáváá Sämitige nomâttem 6-jieggâsâš nuorâin čuákkejum pargojuávkku. +Lasseen pargojuávhu tooimâst lii mieldi máttááttâsministeriö nomâttem äššitobdeejeessân. +Haavâst tuáimá vala proojeektpargee. +Pargojuávkku valmâštâl sämitiigán iävtuttâs muorâilävdikode ráhtusist, valjiimist sehe tooimâ siskáldâsâst. +Nuorâilävdikode vuáđudem naanood säminuorâi máhđulâšvuođâid vaikuttiđ jieijâs kyeskee aššijd já tađe mield vuoigâdvuođâi oovdedmân, moiguin puáhtá suojâliđ já ovdediđ jieijâs kulttuuräärbi. +Lasetiäđuh já almottâttâmravvuuh. +Lasetiäđuh: Proojeektpargee Anne Länsman, anne.lansman (at) samediggi.fi, 010 83 93 134 +Vuossâmuš nuorttâsämikielâ škovlâkielâoppâ almostittui Čevetjäävrist lávurduv 29.8. toollum juhlij ohtâvuođâst. +Kielâoppâkirje láá ráhtám Satu já Jouni Moshnikoff já Eino Koponen. +Kielâoopâ uáivilin lii vuáháduttiđ čaallum nuorttâsämikielâ já adeliđ škovlâlijd riäidu kirjekielâ njuolgâdusâi oppâmân. +Tuáivumist lii, et kirje meiddei iššeed rävisaalmug jieijâs eenikielâ kirjálâš haaldâšmist já tuáimá iššeen toid, kiäh halijdeh oppâđ jieijâs kielâ uđđâsist tâi oppâđ nuorttâsämikielâ uđđâ kiellân. +Nuorttâsämikielâ lii lamaš tuše sarnum kielâ ive 1972 räi, kuás almostuvvii vuossâmuš aabis Aabbâs säämas já Koltansaamen opas, mast oovdânpuohtui kielâ ortografia ađai čäällimvyehi. +Čäällimvyehi lii ovdedum tááláá háámán Čevetjäävri škoovlâst. +Maaŋgah suhâpuolvah láá oommâm kielâ čäällimvyevi, mut rävisaalmug eenikielâ luuhâm- já čäällimtáiđu käibideh vala pyeredem. +Rävisaalmug lii ohtâ uđđâ kielâoppâkirje čuásáttâhjuávhuin. +Nuorttâsämikielâ škovlâkielâoppâ oovdânpuáhtá aašijd uánihis njuolgâdusâi já maaŋgâi ovdâmeerhâi vievâst. +Kirje lii ráhtám kuulmâ ulmuu pargojuávkku, mast kielâmättee lii ovdâstâm Jouni Moshnikoff, máttááttâssyergi Satu Moshnikoff já kielâtiettuu Eino Koponen. +Tave-eennâmlâš säämi kielâlävdikodde, Suomâ sämitigge já Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš láá ruttâdâm haavâ. +Kirje lii tiilámnáál sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst já finniimist eres lasseen Sámi duodji -puuvdâin. +Lase. +Rijdo Njellim kuávlu kiävtust lii vahâgittám Suomâ aalmugijkoskâsâš peggim já luptim savâstâllâm Ovtâstum Aalmugij jieškote-uv orgaanijn. +Lii tehálâš et äšši soppui ráđádâlmijguin. +Sämitigge kijttá sehe Pááđáár viljâ�ijd et Meccihaldâttâs kiärgusvuođâst ráđádâlmáid já haalust sooppâđ riijdost. +Miärádâs čáittá et ráđádâlmijguin puáhtá heiviittiđ oohtân säämi puásuituálu já meccituálu intressijd siämmáá kuávlust. +Sämitigge tuáivu, et Eennâm- já meccituáluministeriö addel puátteevuođâst-uv Meccihaldâttâsân kiärgusvuođâid heiviittâllâđ mecciriijdoid já et Meccihaldâttâs pyevtittâsulmeest sämikuávlust luoppuuččij. +Meccihaldâttâs, Nuorttâlâšrääđi já Sämitige ráđádâllâm ohtsâšiävtuttâs PEFC - meccisäsertifistemkriteerin sämikulttuur já sämi-iäláttâsâi turviimân šadda estiđ uđđâ ruossâlâsvuođâid kuávlui eennâkevttimist. +Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi +Čaalâ puáhtá leđe juurdâ, tuoivâ tâi ulme tast, mon tiileest sämmiliih eellih já láá pajeláhháá kyevtlov ive keččin. +Maid sämmiliih pargeh já maggaar mailmist sämmiliih eellih ive 2030? +Čäällimkiišton pyehtih uáslistiđ 10-29-ihásiih säminuorah, kiäh iä lah almostittám čaabâkirjálâš kirje tâi jieškuástádâs. +Kiišton puáhtá uásálistiđ enâmustáá 4 siijđo tevstáin, mut kištodemteevstah pyehtih leđe uánihuboh-uv. +Čallui stijlâšlaajâ lii rijjâ já kiellân pyehtih leđe sämikielah já suomâkielâ. +Čäällimkiištoost láá kulmâ rááiđu. +Kištodeijee ráiđu miärášuvá ave mield. +Rááiđui pyeremusah palhâšuvvojeh Sämitige Nuorâilävdikodde-haavâ ornim säminuorâi konfereensâst Suáluičielgist 16. roovvâdmánnu 2009. +Lasseen konfereensâst puáhtojeh uáinusân čäällimkištoost finnejum puátuseh. +Tuámárin čäällimkiištoost toimâv Rauna Paadar-Leivo já Mikkal Morottaja. +Kištodemrááiđuh: +10-13-ihásiih +13-18-ihásiih +18-29-ihásiih +Čalluuh iä macâttuu, pic toh siäiluttuvvojeh Sämitige arkkâduvâst. +Säämi párnáikulttuurkuávdáá ulmen lii toimâttiđ kirje čäällimkišto teevstâin ive 2010. +Kirje kuvvim várás puáhtá čalluid lahteđ meiddei aartân suáppee čuovâkuuvijd tâi sárgusijd. +Kiišton uáslisteeh pyehtih tevdiđ mieldičuávvoo love čallui almostitmân. +Vuálá 18-ihásiih kalgeh pivdeđ huolâtteijee mietâmâš. +Čalluid, main lii čällee nommâ, ahe já ohtâvuođâtiäđuh, kalga toimâttiđ majemustáá 2. roovvâdmáánu 2009 räi. +Kištočalluuh vuolgâttuvvojeh čujottâsân: +Nuorâilävdikodde-haahâ/Sämitigge +Angelintie 696 +Párnáikulttuurkuávdáš Nuorâilävdikodde-haahâ +Toimâjođetteijee Petra Biret Magga Proojeektpargee Anne Länsman +petra.magga (at) samediggi.fi anne.lansman (at) samediggi.fi +Sämitige 16.-17. +roovvâdmáánu ornim säminuorâi konfereensâst láá kuullâmnáál äigikyevdilis sahâvuáruh. +Konferens puátá lehâstiđ kulttuur- já valastâllâmminister Stefan Wallin. +Lasseen nuorâipoolitlâš äššikirjij tááláá tiileest puátá muštâliđ máttááttâsministeriö nuorâiohtâduv hovdâ Olli Saarela. +Sämitige tiervâttâs konfereensân puáhtá Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. +Sahâvuáruid säminuorâi vaikuttemmáhđulâšvuođâin sehe tiileest tuálih Lars Miguel Utsi Aalmugijkoskâsâš Baareents čäällimkoddeest sehe Anne Kirste Aikio Suomâ säminuorâi seervist. +Lasseen paaneelsavâstâllâm, mii peeivi ääigi uárnejuvvoo, leehâst máhđulâšvuođâid jurduid rävkkee savâstâlmân. +Loppâsahâvuáru tuálá Sämitige nuorâmus jeessân Tuomas Aslak Juuso. +Ohjelm peividuvvoo Sämitige Internet-siijđoin. +Almottâttâm konfereensân nohá vástuppeeivi 2. roovvâdmáánu. +Ohjelm +Tijmá párnáikulttuurkuávdáš ornij sämikuávlu kieldâi sämikielâlâlâš peivikiäijoid kietkâmijd já säämi timmâsierâid. +Taan ive peivikiäijoid skáppojuvvojeh uđđâ sierah, moh láá vuávájum já rahtum Juhâmohheest, Ruotâst. +"Vyesi" -sierah láá muorâst rahtum, moi peeljijd puáhtá vittádiđ já peeljijd puáhtá molsođ oppeet koddepeljin uđđâ sierâi várás. +"Vyesih" heivejeh pyereest peljičuopâstuvâi hárjuttâlmân, niijbe kevttim máttááttâlmân já njuárustâlmân. +Sierâi idea vuáđuduvá säämi pargoid já kulttuurân. +Ärbivuáválâš puásui-sierah láá oppeet finnim uđđâ, mielâkiddiivâš häämis! +Raagâs lii ärbivuáválâš syeji čuoškâi vuástá mut meiddei mottoomlágán laseviste. +Raagâs addel rávhálâš peivinaverpuudâ peivikiäju nuorâmussáid tâi suotâs sierâdemsaje. +Säämi párnáikulttuurkuávdáš tuárju párnáá sierâdemkulttuur já lasseet täin lain meiddei párnáá luándulâš sämikielâ kevttim. +Lasetiäđuh: tooimâstivrejeijee Petra B. Magga-Vars puh. +Kooveest: Tavesämikielâ kielâpiervâl stivrejeijee Katja Magga, Mitro Hetta já Johanna Kumpula Vuáču tavesämikielâ kielâpiervâlkerhoost. +Kove: Inga-Briitta Magga +tme 15.00 Tiervâpuáttim +palhâšumelävdikode saavâjođetteijee Aulis Kohvakka +Kištodempargoi čaittâlem +palhâšumelävdikode jesâneh; professor, arkkiteht SAFA Juhani Pallasmaa já arkkiteht SAFA Anssi Lassila +tme 15.30 Puátusij almostittem +palhâšumelävdikode saavâjođetteijee Aulis Kohvakka já palhâšumelävdikode jeessân Juha Guttorm +Vyeitee sahâvuáru +Säämi kulttuurkuávdá�ân, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon, šaddeh toimâvisteh Sämitiigán, sämikulttuurân kullee maaŋgâpiälásâš tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmuštooimân. +Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid alnetoollâđ já ovdediđ jiešiävtulávt kielâs, kulttuuris já iäláttâstooimâs, tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšem sehe tuárjuđ sämmilij almolâš eellimtile ovdánem. +Lasseen kuávdáá uáivilin lii pyerediđ máhđulâšvuođâid levâttiđ já finniđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. +Čielgejum váldu-uáivil lasseen fáálá kulttuurkuávdáš vijđes, uđđâáigásâš já ollâtásásâš ohtsâškevttimvistij (čuákkim-, auditorio-, maaŋgâtoimâ- já lavdastâllâmsajeh sehe studiovisteh) áánsust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist maaŋgâmuđušijd čuákkimijd, konfereensâid já tábáhtusâid. +Kulttuurkuávdáá huksit já oomâst Seenaat-kiddoduvah já ton bruttovijđodâh lii suullân 4 800 m². +Huksimhaavâ budjet lii suullân 12 miljovn eurod, mast EU-ruttâdem uási lii 5 miljovn eurod. +Kulttuurkuávdáá huksim álgá kiđđuv 2010 já tot kolgâččij valmâštuđ ive 2012 aalgâ räi. +Kišto uáivilin lii kavnâđ säämi kulttuurkuávdá�ân, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân, ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ. +Kišto uárnejeijen tuáimá Sämitigge. +Kišto lii puohháid áávus. +Kištoäigi lii 8.10. +Kištoiävtuttâsah kalgeh leđe Sämitiggeest 9.11.2009 tme 16.00 räi njuolgâdusâi 5. saajeest mainâšum čujottâsâst. +Meriääigi maŋa puáttám iävtuttâsah iä valduu vuotân. +Kiišton kalga uásálistiđ poostâ pehti vuolgâtmáin nommâiävtuttâs já uásálistee ohtâvuođâtiäđuid čujottâsân Saamelaiskäräjät, Angelintie 696, 99870 Inari. +Kirjekooverttân merkkejuvvoo tubdâldâh "Nimikilpailu". +Pelettisvuođâ turviimân uásálistee ohtâvuođâtiäđuh ađai nommâ, čujottâs, puhelinnummeer já šleđgâpostâčujottâs lahtojeh iävtuttâsân sierânâs, toppum kirjekooverttâst, mii liäkkoo árvuštâllâm nuuhâm maŋa já kišto loppâpuáttus čielgâm maŋa. +Eres vuovvijn toimâttum iävtuttâsah hilgojuvvojeh. +Persovntiäđuh kieđâvuššojeh tuše nommâkišto ohtâvuođâst, iäge toh luovâttuu ovdâskulij. +Puoh tiäđuh hevâttuvvojeh kišto nuuhâm maŋa. +Kiišton puáhtá uásálistiđ enâbáin-uv ko ovttáin iävtuttâssáin já taid puáhtá vuolgâttiđ siämmáá kirjekooverttâst. +Nommâiävtuttâs kalga leđe sämikielâlâš, mielâstubbooht tave-, aanaar- tâi nuorttâsämikielâlâš. +Iävtuttâs puáhtá agâstâllâđ meid suomâkielân. +Noomân asâttum vátámâšah +a. Nommâkištoin occoo säämi kulttuurkuávdá�ân uánihis, pehtilis, mielânpäccee já iäruttuvvee sämikielâlâš noomâ, mii kovvee kulttuurkuávdáá +- kulttuurlâš uáivil já merhâšume, +- sämmilâš jiešnálásâšvuođâ, +- vijđes já maaŋgâpiälásâš tooimâ sehe ton +- arkkitehtuurlâš hämikielâ. +b. Iävtuttâsâst kalga väldiđ vuotân noomâ čäällimhäämi já ettâm. +Nommâ kalga leđe älkkeht ettâmnáál já sujâttemnáál jieškote-uv kielân. +Lii tuáivuttettee et tot suápá meid aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun. +c. Nommâiävtuttâsâid kalga agâstâllâđ. +Palhâšumelävdikodde +a. Kišto čuávdá 10-jeessânsâš palhâšumelävdikodde, moos kulá ohtâ ovdâsteijee jyehi kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatiost (ohtsis 8 ovdâsteijed) sehe ovdâsteijee Seenaat-kiddoduvâin já kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto vuáittám vuávájeijee¬juávhust. +b. Palhâšumelävdikodde väljee koskâvuođâstis saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee sehe váldá olssis čällee. +c. Lävdikodde puáhtá valjiđ koskâvuođâstis pargováljukode. +Lävdikodde já ton máhđulâš pargováljukodde pyehtiv táárbu mield kevttiđ pargostis äššitobdeid. +Kištoiävtuttâsah árvuštâlluvvojeh nomâttemmin. +Vyeitten väljejuvvoo pyeremustáá noomân asâttum vátámâšâid tevdee iävtuttâs. +Kišto uárnejeijest lii kuittâg vuoigâdvuotâ nuuvt haalijddijn leđe valjiihánnáá vyeitten maiden iävtuttâsâid. +Palhâšumeh +a. Vyeitteeiävtuttâs tahhee palhâšuvvoo 1 000 euroin. +Nubbân puáttám iävtuttâs lonestuvvoo 200 euroin já kuálmádin puáttám 100 euroin. +b. Jis maŋgâ uásálistee láá iävtuttâm siämmáá noomâ, juáhhoo palhâšume sii kooskâ. +Kišto uárnejeijee uá��u puoh vuoigâdvuođâid kuulmâ vuossâmu��ân sajadum iävtuttâsân. +Uárnejeijest lii meiddei vuoigâdvuotâ rievdâdiđ tâi leđe kevtihánnáá noomâ. +Kišto kyeskee máhđulijd koččâmâšâid kalga toimâttiđ šleđgâpostáin säämi kulttuurkuávdášhaavâ proojeekthovdâ Juha Guttormân čujottâsân +Vástádâsah koččâmâššáid vuolgâttuvvojeh koijâdeijee almottem šleđgâpostâčujottâsân 21.10.2009 räi. +Lahtoseh: Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto ohjelm já kišto árvuštâllâmpevdikirje sehe majemuuh hammiittâskoveh já -sárguseh arkkitehtuurikišto vuáittám ađa (oođâ) -nommâsâš iävtuttâsâst +Sämitigge uárnee ávus nommâkišto, mon uáivilin lii kavnâđ Aanaar markkânân ive 2012 valmâštuvvee Säämi kulttuurkuávdá�ân ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ. +Vyeitteeiävtuttâs tahhee palhâšuvvoo 1 000 euroin. +Säämi muusikkuávdáš lii Sämitige vuálásâš kuávdáš, mii oovded maaŋgânáál sämimuusik jieškote-uv uásisuorgijd. +Kuávdá�ist parga ohtâ pargee meriáigásávt. +Visio: +Säämi muusikkuávdáš tu��rju ärbivuáválii sämmilij vookaalmuusikstiijlâi (juáigus, leudd' já livđe) siäilum já ovdánem, uárnee ellee já ovdáneijee sämimuusik máttááttâs, fáálá raamijd säämi muusik pyevtitmân, oovded säämi muusikmättim, loptee sämimuusik imago já tađemield lasseet mielâkiddiivâšvuođâ säämi musikkân. +Säämi muusikkuávdáá kuávdášlumoseh tooimah láá juoigâmmáttááttâs ornim sämikuávlu škovláid. +Máttáátteijen tuáimih ärbivyevikyeddeeh, kiäh mättih juoigâmärbivyevi. +Pargo lii áinoošlajâsâš já ton viggâmuš lii turviđ ärbivuáválij sämmilij vookaalmuusikstiijlâi siäilum já ovdánem. +Lasseen säämi muusikkuávdáš tuárju meid uđđâ sämimuusik máttááttâs já uárnee máttáátteijei škovlim sämimusikkist. +Ijattes ijjâ lii algâaalmugij muusiktábáhtus, mii uárnejuvvoo Anarist. +Säämi muusikkuávdáš lii kuávdášlâš roolist tábáhtus orniimist. +Tuvalalâš čuudâlávloo Igor Koshkendei lávdástâlâi sämipárnáid porgemáánust 2011 Anarist. +Säämi muusikkuávdáš lii Säämi kulttuurkuávdás Saijoos aktiivlâš tuáimee. +Sajos fáálá fiijnâ raamijd Säämi muusikkuávdáá tooimân. +Säämi musiikkuávdáš uárnee Sajosist konserttijd já eres musikkân lohtâseijee tábáhtusâid. +Säämi muusikkuávdáá tooimâ ruttâd Máttááttâsministeriö. +Ijattes ijjâ - algâaalmugij muusiktábáhtus: www.ijahisidja.fi +Säämi kulttuurkuávdáš Sajos: www.sajos.fi +Kišto čuávdá 10-jeessânsâš palhâšumelävdikodde, moos kulá ohtâ ovdâsteijee jieškote-uv kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatiost (ohtsis 8 ovdâsteijed) sehe ovdâsteijeeh Seenaat-kiddoduvâin já kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto vuáittám vuávájeijeejuávhust. +Lävdikodde lii nomâttâm jieijâs koskâvuođâst 4-jeessânsâš pargováljukode árvuštâllâđ puáttám nommâiävtuttâsâid sehe valmâštâllâđ palhâšumelävdikoodán iävtuttâs kišto vyeitteeiävtukkâsâin. +Nommâkišto uárnejui vuossâmuu keerdi roovvâdmáánust 2009, já talle meriááigán puáttám já palhâšumelävdikode čuákkimist 10.12.2009 kieđâvuššâmnáál já árvuštâllâmnáál tuhhiittum nommâiävtuttâsah lijjii ohtsis 69. +Palhâšumelävdikodde kuođij lehâhánnáá kuttâ maŋanum tâi mudoi njuolgâdusâi vuástásávt toimâttum iävtuttâskoovert. +Nommâkištoin uccui säämi kulttuurkuávdá�ân uánihis, pehtilis, mielânpäccee já iäráneijee sämikielâlâš noomâ, mii kovvee kulttuurkuávdáá kulttuurlâš ulme já merhâšume, säämi jiešnálásâšvuođâ, vijđes já maaŋgâpiälásâš tooimâ sehe ton arkkitehtuurlâš hämikielâ. +Palhâšumelävdikodde čokkânij Avelist 13.1.2010 kieđâvuššâđ nommâkiišton väljejum pargováljukode iävtuttâs nommâiävtuttâsâin sehe uđđâ já tärhistum kištonjuolgâdusâin. +Palhâšumelävdikodde lâi siämmáá mielâ pargováljukuddijn tast, et árvuštâllâmnáálá tuhhiittum nommâiävtuttâsâin ij kavnuu ohtâgin kišto njuolgâdusâi vátámâšâid tevdee iävtuttâs. +Nuuvtpa palhâšumelävdikodde meridij iävtuttiđ pargováljukode iävtuttâs miäldásávt, et Sämitigge uárnee uđđâ, palhâšumelävdikode tuhhiittem njuolgâdusâi miäldásii nommâkišto 18.1.2010 - 17.3.2010. +Kištoäigi lii kyehti mánuppaje. +Uđđâ kištoost váldojeh vuotân sierânâs vátámâšâttáá palhâšumelävdikode 10.12.2009 hilgon iävtuttâsah. +Uđđâ kišto njuolgâdusah sehe vuossâmuu nommâkiišton puáttám tuhhiittum iävtuttâsah kávnojeh Säämi kulttuurkuávdáá päikkisiijđoin www.samediggi.fi/skk 18.1.2010. +Lasetiäđuid addel Sämitige haldâttâshovdâ já palhâšumelävdikode čällee Juha Guttorm p. 0400-142 518, palhâšumelävdikode saavâjođetteijee Janne Näkkäläjärvi p. 040-7599 427 sehe palhâšumelävdikode värisaavâjođetteijee Eija Leivo p. 040-8304 886 +Säämi kulttuurkuávdáá oovdânpyehtim +Nuuvtpa säämi kulttuurkuávdáš lii-uv siämmáá-áigásávt sehe Suomâ sämmilij parlamenttáálu já kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já meiddei tábáhtustáálu sierâlágán čuákkimijdiskuin, muusik‑, elleekove- já teatterčáittusijdiskuin. +Nommâkišto njuolgâdusah: +Kištoäigi álgá 18.1.2010 já nohá 17.3.2010 tme 16.00, mon räi nommâiävtuttâsah kalgeh leđe sämitiggeest tai njuolgâdusâi 5. saajeest mainâšum čujottâsâst. +Kištoääigi maŋa puáttám iävtuttâsah iä valduu vuotân. +Kiišton kalga uásálistiđ poostâ pehti vuolgâtmáin nommâiävtuttâs já uásálistee ohtâvuođâtiäđuid čujottâsân Saamelaiskäräjät, Angelintie 696, 99870 Inari tâi kevttimáin äššialmaa teikâ pyehtimáin nommâiâvtuttâs persovnlávt ovdeláá mainâšum čujottâsân. +Nommâiävtuttâs sistetuállee toppum kirjekooverttân merkkejuvvoo tubdâldâh "Nimikilpailu". +Nommâiävtuttâs vuolgâttâm ulmui puoh persovntiäđuh tuššâduvvojeh kišto nuuhâm maŋa. +a) Nommâkištoin occoo säämi kulttuurkuávdá�ân uánihis, pehtilis, mielânpäccee já iäruttuvvee sämikielâlâš noomâ, mii kovvee kulttuurkuávdáá +- arkkitehtuurlâš hämikielâ. +Nommâ ij uá�u leđe kiävtust siämmáá västideijee säämi viäsust. +b) Iävtuttâsâst kalga väldiđ vuotân noomâ čäällimhäämi já ettâm. +c) Nommâiävtuttâsâid kalga agâstâllâđ. +a) Kišto čuávdá 10-jeessânsâš palhâšumelävdikodde, moos kulá ohtâ ovdâsteijee jyehi kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatiost (ohtsis 8 ovdâsteijed) sehe ovdâsteijee Seenaat-kiddoduvâin já kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto vuáittám vuávájeijee­juávhust. +b) Palhâšumelävdikoddeest lii saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee sehe čällee já išedeijee. +c) Lävdikode iššeen tuáimá 4-jeessânsâš pargováljukodde. +Lävdikodde já ton pargováljukodde pyehtiv táárbu mield kevttiđ pargostis äššitobdeid. +a) Vyeitteeiävtuttâs tahhee palhâšuvvoo 1 000 euroin. +b) Jos useampi osallistuja on ehdottanut samaa nimeä, palkinto jaetaan heidän kesken. +Kišto uárnejeijee uá��u puoh vuoigâdvuođâid vuáittám iävtuttâsân. +Kišto kyeskee máhđulijd koččâmâššáid västid säämi kulttuurkuávdášhaavâ proojeekthovdâ Juha Guttorm, puh. +0400-142518 já šleđgâpostâ +Kišto kyeskee almottâs olgosadeluvvoo čuávvoo aavisijn; Ávvir, Lapin Kansa, Enontekiön Sanomat, Inarilainen já Sompio. +Lasseen almottâs lii luuhâmnáál Sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi +Lahtoseh: Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto ohjelm já kišto árvuštâllâmpevdikirje sehe majemuuh hammiittâskoveh já -sárguseh arkkitehtuurikišto vuáittám ađa (oođâ) -nommâsâš iävtuttâsâst. +Lahtosáid puáhtá uápásmuđ Sämitige päikkisiijđoin tâi tige váldutoimâttuvâst Aanaar Rivdulist, čujottâs Angelintie 696. +Vuossâmuu nommâkiišton puáttám tuhhiittum iävtuttâsah. +Eidusâš kulttuurtoorjân juohhui ohtsis 122 500,00 eurod, mast 31 000,00 kulttuurtábáhtussáid já 64 500,00 eurod sämiseervij toimâtoorjân. +Sämikielâlâš almostittemtoimâ torjui 15 000,00 euroin. +Sämitige kulttuurlävdikodde vaaldij ucâmušâid vuástá 86 pittád ohtsis 701 073,00 euro oovdâst. +Sámedikki kulturdoarjja 2010 +Lasetiäđuid finnee Rauna Rahkos +Säminuorâi taaidâtábáhtusân láá almottâttâm 24 musijkkárid tâi muusikjuávkkud. +Muusikpitáh láá rock, lávlum, juoigâm, rapp já instrumentaalmuusik. +Almottâtmeh láá puáttám puohâin sämikuávlu kieldâin já Ruávinjaargâst. +Tábáhtusân uárnejuvvojeh sáátuh puohâin sämikuávlu kieldâin. +Tärhibeh tiäđuh sáátuin, ijâstâlmist já puurâdmijn toimâttuvvojeh škovláid. +Tiäđuh piäijojeh meiddei neetin, čuávu www.samediggi.fi . +Lasetiäđuh täst . +Säminuorâi uásálistem- já vaikuttemmáhđulâšvuođah puáráneh. +Sämitigge vuáđđud jieijâs ohtâvuotân nuorâirääđi já nuorâičällee virge. +Nuorâirääđi asâttuvvoo häävild kyevti ihán. +Rááđán šaddeh ohtsis vittâ 18-25 -ihásii jeessân. +Lasseen nuorâirááđán nomâttuvvojeh ohtsis vittâ 15-17 -ihásii äššitobdee. +Nuorâirääđi šadda toimâđ sämitiggeest äššitobdee- já oovtâstpargo-orgaanân já nuorâi hiäđukoccen. +Nuorâirääđi šadda ovdâstiđ Suomâ sämmilij kuávlulijd já kielâlijd juávhuid. +Sämitige čuákkim meridij nuorâirääđi já nuorâičällee virge vuáđđudmist čuákkimistis Hettaast tuorâstuv 11.3. +Äšši lii valmâštâllum máttááttâsministeriö ruttâdem projektin suullân ive ääigi. +Haavâ valmâštâllâm pargojuávhu lii jođettâm sämitige nuorâmus jeessân Tuomas Aslak Juuso. +Ääši valmâštellen lii toimâm Anne Länsman. +Sämitigge vuárdá tääl máttááttâsministeriöst lopâlâš miärádâs pissoo ruttâdem finniimist staatâ budjetist. +- Säämi parlamentaarlâš rääđi lii čovgim oovtâstpargoos šoŋŋâdâhpoolitlijn koččâmâšâin, muštâlij Näkkäläjärvi. +- Säämi šoŋŋâdâhpoolitlâš strategia valmâtâllâm lii algâttum já parlamentaarlâš rääđi stivrâ iävtut rääđi čuákkimân strategiast meridem. +Kööbenhaammân šoŋŋâdâhráđádâlmijn ij šoddâm čannee sopâmuš luáštukeeppijdmijn já äšši sirdâšuvá Meksiko puáttee juovlâmáánu šoŋŋâdâhčuákkimân. +Kööbenhamânist lijjii ovdâstum puoh kulmâ sämitige. +Tave-eennâmlâš sämisopâmuš olášutmân sihtejeijee ráđádâlmijn já toi aalgâtmist meriduvvoo puáttee sämipresideentâi já -ministerij ohtsii čuákkimist vyesimáánust. +Sämitige stivrâ lii moonnâm čoovčâ rääjist ráđádâllâm jieijâs ráđádâllâmsajattuv pyereedmist. +- Stivrâ meridij vyelgiđ fáárrun jotkâráđádâlmáid uássin staatâ delegaatio já uá�ui robdâiävtuid, moi mield sopâmuš ij ratifisistuu Suomâst, jis sämitigge ij tom tuhhit, muštâlij Näkkäläjärvi. +- Sämitiigán torvejuvvojeh äššitobdeeresursseh sopâmuš olášuttempargoost já máhđulâšvuođah almottiđ uáivilijdis já oovdânpyehtiđ ohtsijd uáinuid kuulmâ eennâm sämitigij kooskâ, muštâlij Näkkäläjärvi. +- Säämi parlamentaarlâš rääđi stivrâ lii meridâm, et sopâmuš jotkâráđádâlmijn suáppoo oovtâst ráđádâllâmuáinuin. +- Mij lep sooppâm meiddei, et puohâi kuulmâ sämitige kyeskee aašijn ráđádâlloo parlamentaarlâš rääđist ovdil miärádâstoohâm. +Näkkäläjärvi muštâlij meiddei aalmugijkoskâsâš pargo-ornijdume ILO algâaalmugsopâmuš ratifisistem lemin ain-uv staatârääđi äššilistoost. +- Äšši lii riehtiminister adelem tiäđui mield uáiviminister Vanhas ovdâsvástádâsâst. +Sämitige stivrâ lii vaattâm ääši jotelis ovdedem já ráđádâlmeh čoovdâministerij já uáiviminister kooskâ láá toollum, mut äšši ij lah vala ovdánâm. +- Ääši ovdánem lii ollásávt uáiviministerist kiddâ, kavnâttij Näkkäläjärvi. +Näkkäläjärvi muštâlij, et sämitigge uárnee kiđđuv ohtsii čuákkim sämikuávlu palgâsij puásuišedijguin. +Äššilistoost lii eromâšávt stuárráámusâi puásuilovoi meridem. +Näkkäläjärvi joođeet biodiversiteetsopâmuš artikla 8 (j) olášuttem Suomâst valmâštellee pargojuávhu. +Pargo lii Näkkäläjärvi mield ovdánâm pyereest. +- Ääši valmâštellee pargojuávkku šadda kuullâđ vala jieškote-uv sämi-iäláttâsjuávhui ovdâsteijeid já kolliistâl sämikuávlust. +Ääši valmâštâlmân láá uásálistám maaŋgah sämitige luáttámušulmuuh. +- Sämitige puoh lävdikodeh láá adelâm jieijâs uáinu artikla olášutmist. +Sämitigge lii uuccâm ruttâdem aalmugijkoskâsâš pargopáájá orniimân artikla 8 (j) olášutmist, mut ruttâdem ij lah vala visásmâm, muštâlij Näkkäläjärvi. +Näkkäläjärvi mield lii Sämitigge tuđâvâš tast, et staatârääđi lii olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâstis sonâsâm sämikielâ iäláskittemohjelm jotonpiejâmân. +- Vuáđulahâváljukodde, olgoašijváljukodde já ubâ ovdâskodde láá huáputtâm ohjelm algâttem. +Sämitigge lii toohâm ohjelm aalgâtmist alguu já mij lep huáputtâm ääši valmâštâllâm maaŋgâin peleväldimijn, muštâlij Näkkäläjärvi. +- Majemustáá mij lep kiäsám riehtiministerin, kote lii-uv vuolgâttâm ääšist čáállus máttááttâsministeriön. +Sämitige puáttee vaaljah toimâttuvvojeh čohčuv 2011. +Täin vaaljâin väljejuvvoo sämitigge vaaljâpajan 2012-2015. +Saamelaiskäräjien koulutusraportti nro 1 +Saamelaisopetus kotiseutualueen ulkopuolella +selvittää saamen kielen ja saamenkielisen opetuksen toteutumista ja edellytyksiä saamelaisten kotiseutualueen ulkopuolella. +Raportti kartoittaa voimassa olevat opetusta koskevat säännökset ja viranomaismääräykset. +Lisäksi raportissa tehdään ehdotuksia opetustilanteen kehittämiseksi. +Työryhmä: +Petra Biret Magga (pj), Ellen Näkkäläjärvi, Eeva-Liisa Rasmus ja Rauna Rahko. +Teksti: Ulla Aikio-Puoskari +Julkaisija: Saamelaiskäräjien koulutus- ja oppimateriaalitoimisto 2009 +Sámedikki skuvlenraporta nr 1 +Sämitige škovlimraapoort nr 1 +čielgee sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs olášume já iävtuid sämikuávlu ulguubeln. +Raapoort kärttee vyeimistorroo máttááttâs kyeskee njuolgâdusâid já virgeomâhâšmiärádâsâid. +Lasseen raportist tahhojeh iävtuttâsah máttááttâstile oovdedmân. +Seenaat-kiddoduvah já Sämitigge orniv tieđettemtilálâšvuođâ Säämi kulttuurkuávdášhaavâ tááláá tiileest majebaargâ 30. peeivi njuhčâmáánu 2010 tijme 17.00 Siijdâ auditoriost Aanaar kirkkosiijdâst. +Taaidâtábáhtus halijdui orniđ Ruávinjaargâst, ko kaavpugist äässih viehâ ennuv säminuorah, kiäh iä lah ovdil uásálistám taaidâtábáhtusân já tuše häärvih láá finnim sämikielâ máttáátâs škoovlâst. +Säminuorâi taaidâtábáhtusah láá uárnejum 1970-lovo rääjist. +Váldu-uárnejeijee sämitigge haalijd, et taaidâtábáhtus lii nuuvt maaŋgâ säminuorâ ooláádmuddoost, ko máhđulâš. +Tábáhtus ohtân uáivilin lii meiddei movtáskittiđ sämikielâ luhâmân. +Taaidâtábáhtus tuárju talle sehe nuorâi taaidâpuđâldâsâid et sämikielâ kevttim. +Maaŋgah tobdos sämitaaidâreh láá finnim vuossâmuid lávtástâllâmvuáttámušâid eidu taam tábáhtusâst. +Tábáhtus lii áinoo jyehi-ihásâš sämikielâlâš nuorâitábáhtus Suomâst. +Säminuorâi taaidâtábáhtus teeman lii taan ive muusik jieškote-uv šlaajâst. +Tábáhtusan láá almottâttâm 22 musijkkárid tai muusikjuávkkud, main láá puohnâssân 150 kiišton uásálisted. +Čáittuseh ovdâsteh tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâid. +Nuorah puátih tábáhtusan masa puohâin sämikuávlu škoovlâin. +Ruávinjaargâst láá tábáhtusân almottâttâm kulmâ juávhu/musijkkár. +Tábáhtusan uárnejuvvojeh linjâšautosáátuh jyehi kuávlust sämikuávlu. +Tábáhtus álgá koskoho 7. cuáŋuimáánu Nivavaara vyelitääsi škoovlâst tme 18.30 Kiärun sämiteatter čáittusáin Ovtta guovvamánoija (Oovtâ kuovâmánuiijâ). +Eehid juátkoo nuorâisaje Mondest tme 20.00 sämikielân rokkájeijee SomBy konsertáin. +SomBy lii nijttám mááinu Suomâ lasseen Taa�âst já Ruotâst. +Moonnâm čoovčâ tot puovtij eurooplij ucceeblovokuávlui laavlâkištoost Liet internationaalâst vuáitu Sáámán. +SomBy vuálgá joton Ruávinjaargâ tábáhtusâst deebyytalbumis Álas eana (pietittis eennâm) almostittemturneen. +Tábáhtus ääigi puáhtá meiddei uápásmuđ säämi muusikkân, kirjálâšvuotân já tuojijd. +Säämi tuájárij servi Sámi Duodji ry uásálist tábáhtusan oovdânpyehtimáin já vyebdimáin pyevtittâsâidis. +Säminuorâi taaidâtábáhtus kulá väldikodálâš Nuorâ Kulttuur tábáhtusan, mii ij uárnejuu taan ive. +Máttááttâsministeriö ruttâd kuittâg säminuorâi taaidâtábáhtus meid taan kiiđâ. +Tábáhtus uárnejeh Sämitigge, Säämi párnáikulttuurkuávdáš, Ruávinjaargâ kaavpug já Ruávinjaargâ sämiservi Mii ry. +Looveest lii hitruus já ivnáás säminuorâi juhle, ko sämimáccuhijguin čiŋâdâttâm säminuorah almostuveh Ruávinjaargâ kááđukován! +Puoh tábáhtussáid lii rijjâ páássâm. +Kaisa Tapiola +kaisa.tapiola (at) samediggi.fi +http://www.samiteahter.org/ +www.tuuparecords.fi +http://www.myspace.com/sombyfinland http://www.rovaniemi.fi/suomeksi/Palveluhakemisto/Nuoret/Nuorisotilat.iw3 +Torjuuh mieđettuvvojii čuávvoo oornigist: +Info: Anna Näkkäläjärvi, +Säämi kulttuurkuávdáá huksimpargo aalgij vuossaargâ 12.4.2010. +Pargo algâttui raččomáin puáris rakânâsâid kuávdáá toontist meddâl. +Raččomurkkodem pištá ookon 18/2010. +Huksimpargo urkkodem kulá Senaatti-kiddoduvváid. +Lahtep kuuvijd já videoid taađeest ko huksimurkko ovdán. +Nuorttâsämmilâš Juuso Fofonoff Čevetjäävrist, rock-juávhuh MusInk Aanaar škoovlâst ja Duljárat Avveel luvâttuvâst o��uu säminuorâi taaidâtábáhtusâst Ruávinjaargâst 8.4. enâmustáá kijttosijd tuámárijn. +Fofonoff leuddij Kuáláduvnjaargâ sämmilij ärbivuáválii leudd 'Änn-Vää'sǩ nijdd', MusInk jieijâs pitá 'Máhđuttemest máhđulâš' já Duljárat Sofia Jannok pittáin 'Goaskin'. +Tiäđáttâs puohâin stipendij uá��oin täst: Säminuorâi taaidâtábáhtusâst 2010 palhâšum nuorah. +Keejâ kuuvijd täst. +Kuuvijn Ruotâ sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Sara Larsson, Taa�â sämitige värisaavâjođetteijee Laila Susanne Vars já Suomâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. +Koveh: Sára Márjá Magga. +- Lii ilo adeliđ saavâjođettem tiileest, mast sämiääših láá puátimin +eromâš tarkkum čuásáttâhhân OA:st, páhudij Ruotâ sämitige +saavâjođetteijee Sara Larsson parlamentaarlâš rääđi čuákkimist +Ruávinjaargâst 14.4. +Säämi parlamentaarlâš rääđi lii vuáđudum 2000-lovo aalgâst já tot tuáimá Tave-enâmij sämitigij oovtâstpargo-orgaanân. +Meid Ruošâ sämmiliih uásálisteh rääđi paargon. +Parlamentaarlâš rääđi čokkân Ruávinjaargâst já uá��u kyessin OA algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâi sierânâsraportistee James Anaya. +Sierânâsraportistee lii vuossâmuu keerdi olmoošvuoigâdvuođâvuáháduu historjást vaalmâštmin sierânâs raapoort aalmugist, mii áásá neelji väldikoddeest. +Olmoošvuoigâdvuođâraporteh láá lamaš ovdeláá staatâkuáhtásiih. +Sierânâsraportistee kolliimân kuulân uárnejuvvoo Ruávinjaargâst sämmilij olmoošvuoigâdvuođâid já jiešhaldâšem olášume kiređâvuššee konferens koskoho 15.4. +Tave-enâmij sämitigeh raportisteh sämmilij sajattuvâst jieijâs päikkiriijkâin. +Staatâi haldâttâsâi ovdâsteijeeh láá konfereensâst oovdânpyehtimin staatâi uáinimčievâ já västidmin sämitigij toohâm koččâmâššáid já savâstâlmáid. +Vástuppeeivi 16.4. piäsá meiddei säämi aalmuglâšohtsâškodde ađai säämi seervih já ornijdumeh oovdânpyehtiđ uáinuidis sierânâsraportistei. +Sierânâsraportistee kolliimân lohtâseijee aalmugijkoskâsii konferens teeman láá sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ algâaalmugin, eennâm-, čäci- já luánduriggodâhvuoigâdvuođah, párnááh já nuorah eromâšávt kielâ já máttááttâs uáinimčievâst sehe olmoošvuoigâdvuođâsopâmušâi kocceem já meriáigásâšraportistem jieškote-uv riijkâin. +Uđđâ kielâlävdikodde tuáimá ive 2011 loopâ räi já tot oovdâst ohtsis +čiččâm sämikiellâd. +Parlamentaarlâš rääđi čokkânij Ruávinjaargâst 14.4. +Säämi kielâlävdikode jesânin pajan 2010-2011 nomâttuvvojii čuávvoo ulmuuh: +Suomâst tavesämikielâ oovdâst Vesa Guttorm (värijeessân Petra Biret Magga-Vars), aanaarsämikielâ Petter Morottaja (Ilmari Mattus) já nuorttâsämikielâ Erkki Lumisalmi (Jouni Moshnikoff). +Ruošâst kieldâsämikielâ oovdâst Nina Afanasjeva (Nadesha Zolutuhina), tarjesämikielâ Nina Mironova (A.F. +Zaharov) já nuorttâsämikielâ Zoja Nosova (Irina Tychuk). +Ruotâst tavesämikielâ oovdâst Inger Hansson Omma (Marianne Marainen), juulevsämikeilâ Per Anders Vannar (Gun Aira) já maadâsämikielâ David Jonasson (Sigrid Stångberg). +Taa�âst tavesämikielâ oovdâst Rolf Olsen (Tor Magne Berg), juulevsämikielâ Heidi Andersen (Sigmund Johnsen) já maadâs��milielâ Lena Kappfjell (Jonar Thomasson). +Keejâ täst. +Kuuvijn Suomâ sämitige jesâneh Tuomas Aslak Juuso já Asko Länsman sehe värisaavâjođetteijee Erkki Lumisalmi. +- Pyehtip ilodiđ tast, et sämisopâmuš kyeskee ráđádâlmeh älgih já äšši +ovdán, páhudij Taa�â sämitige värisaavâjođeteijee Laila Susanne Vars +säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkimist Ruávinjaargâst 14.4. +Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim tuhhiittij julgáštâs tave-eennâmlâš sämisopâmuš oovdedmist ráđádâlmij älgidijn. +Iävtuttâs Suomâ, Ruotâ já Taa�â ohtsii tave-eennâmlâš sämisopâmuššân valmâštui täid staatâid já sämitiigijd ovdâstâm äššitobdeepatgojuávhu pargo puátusin ive 2005. +Parlamentaarlâš rääđi váátá tääl, et älgee ráđádâlmáid kolgâččij asâttiđ pištee já tuhhiittettee äigitavlu. +Parlamentaarlâš rääđi tiädut jieijâs julgáštâsâst tom, et ko sämisopâmuš šadda tuhhiittuđ, lii tot kuittâđ epitievâslâš nuuvt kuhháá ko Ruošâ sämmiliih láá ton ulguubeln. +Parlamentaarlâš rääđi tuárju Ruošâ sämmilij viggâmušâid jieijâs ovdâsteijee orgaan vuáđđudmân já av�ut meiddei Suomâ, Ruotâ já Taa�â haldâttâsâid tuárjuđ Ruošâ sämmilij viggâmušâid. +Tave-eennâmlâš sämisopâmuš uáivilin lii el. +toohâđ ohtâlâ��ân sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv päikkiriijkâinis já nanodiđ sämmilij máhđulâšvuođâid toimâđ riijkâ raajij paijeel já siäiluđ ohtân aalmugin. +Sämmiláid lii torvejum Suomâ vuáđulaavâst algâaalmugsajattâh, +vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân sehe kulttuurjiešhaldâšem +sämikuávlust. +Sämikielâ syeijee säämi kielâlaahâ já sämitige pargoin +asâttuvvoo jieijâs lavváin. +- Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ aalmugin ij kuittâg olášuu, ko +sämmilij jiešhaldâšem lii räijejum kuoskâđ tuše kielâ já kulttuur, +páhudij Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi Ruávinjaargâst +15.4. uárnejum konfereensâst. +Suomâ ij lah ratifisistám sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ nanodeijee sopâmuš, ovdâmerkkân ILO 169-sopâmuš, ige olášittám OA tievâsčuákkim 2007 tuhhiittem algâaalmugij vuoigâdvuođâid kyeskee julgáštâs já Unesco immateriaallâš kulttuurärbivyevi suojâlemsopâmuš. +- Suomâ ij lah meiddei luhostum ollásávt tevdiđ jo ratifisistum sopâmušâi kenigâsvuođâid sämmilij kuáttá, páhudij Näkkäläjärvi. +Näkkäläjärvi páhudij savâstis OA algâaalmugraportistee James Anayan olmoošvuoigâdvuođâraportistmân kullee konfereensâst meiddei váduhin tom, et Suomâ ij tuubdâst sämmilijd aalmugin mut algâaalmugin. +- Suomâ ij tuhhit sämmilijd aalmugin já rikko táágu pehti tiäđulávt OA aalmuglâš- já poolitlâš vuoigâdvuođâid kyeskee aalmugijkoskâsii almossopâmuš 1 artikla, páhudij Näkkäläjärvi. +- Suomâ staatâ uáinu kovvee vaidâlittee nationaallâš ärbivyevi, mast juurdân lii ohtâ aalmug oovtâ väldikoddeest. +Näkkäläjärvi oonij sämmilij jiešhaldâšem reesuursâvááijuvvuođâ rááhtušlâš olgooštmân já iästun jiešhaldâšem olášuumán. +- Sämitige vyelligis reesuurstääsi iästá pehtilávt sämmilij aktiivlâš sajattuv ovdedem já jiešmeridemvuoigâdvuođâ ovdánem. +- Sämitige válduášáliih toimâmhäämih láá ráđádâlmeh, ciälkkámušah já alguuh. +Sämmilij tááláš jiešmeridemvuoigâdvuotâ rájášuvá ohtsii uáivil oovdânpyehtimân já sämmilij ohtsii oovdâstmân sämitige pehti, páhudij Näkkäläjärvi. +Kooveest Taa�â sämitige värisaavâjođetteijee Laila Susanne Vars, Suomâ +sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já Ovtâstum Aalmugij +algâaalmugij vuoigâdvuođâi sierânâsraportistee, professor James Anaya. +Kove: Sára Márjá Magga. +Luuvâ Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi saavâ ollásávt Saami People's right to self-determination in Finland K Näkkäläjärvi 150410 . +Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah iä olášuu lahâasâttâs vaattâm vuovvijn. +Sämikielâ táiđusijn ulmuin lii vááijuvvuotâ haldâttuvâst, almolâš +palvâlusâin já máttááttâsâst. +Sämikielâ máttááttâsâst säämi virgálij +haldâttâskuávlui ulguubeln lii etitile Suomâst já Ruotâst. +vuárdá Suomâ haldâttâsâst jotelis miärádâs olesváldálâš sämikielâ +iäláskittemohjelm jotonpiejâmist, páhudij sämitige värisaavâjođetteijee +Irja Seurujärvi-Kari 15.4. +Ruávinjaargâst uárnejum aalmugijkoskâsâš +konfereensâst. +Puoh sämikielah láá Unesco luokittâllâm mield aštum. +Enâmustáá aštum Suomâst sarnum kielah láá aanaar- já nuorttâsämikielâ sehe Ruotâst já Taa�âst sarnum juulev- já maadâsämikielâ. +Seurujärvi-Kari muštottij OA sierânâsraportistee James Anaya raportistemmáátkán kullee konfereensâst, et iävtuttâsah sämikielâi sierânâs tuárjumân já olesváldálâš iäláskittemohjelm jotonpiejâmân láá toohum maŋgii ige tääl lah innig äigi tuhledemnáál. +Sämimáttáátt��sân kullee lahâaasâtliih já ruttâdem vááijuvvuođah láá joođeetmin sämikielâ mättee ulmui mere jotelis kiäppánmân já eromâšávt virgálij sämikuávlui ulguubeln ässee sämmilij kielâ já identiteet molsâšumán. +Meid Täsivääldi President já ucceeblohováldálâš lává tuárjum sämikielâ iäláskittemohjelm jotonpieijâm. +Äšši mainâšuvvoo meiddei Suomâ haldâttâs olmoošvuoigâdvuođâraportist ivá 2009. +Haldâttâsneuvos Mirja Kurkinen Suomâ riehtiministeriöst muštâlij konfereensân, et sämikielâid kyeskee iäláskittemohjelm jotonpieijâm valmâštâlloo tääl ministeriöin já ääšist kolgâččij puáttiđ miärádâs vala taan kiiđâ ääigi. +Čuovviittâstooimâtärhisteijee Kari Torikka Laapi kuávluhaldâttâsvirgáduvâst, kote ovdâstij konfereensâst Suomâ máttááttâsministeriö, páhudij, et sämikielâ máttááttâs meid sämikuávlu ulguubeln lii máhđulâš. +- Máttááttâs ornim váátá kuittâg vaanhimijn eromâš aktiivlâšvuođâ já joba máttááttâs orniimân uásálistem. +Seurujärvi-Kari kuvvij sämimáttááttâs tile kriittisâ��ân. +Sämikuávlust tile huánnán uccoo aheluokai já meddâlvarrmij kee�ild. +Sämikuávlu ulguubeln, mast iänááš uási sämipárnáin já -nuorâin äässih, lii tile tuođâlâš ige kielâ máttááttâs uárnejuu ennust ollágin. +Oro tegu liččijm maccâmin ááigán, kuás sämikielâst ij lamaš škoovlâst sajattâh já kielâmolsom ovdánij jotelávt. +- Sämikielâ sajattâh suomâ škoovlâst lii juáhásâm kyevti uásán. +Sämikuávlust kielâ lii kuávlulii ucceeblohokielâ sajattuvâst já sämikuávlu ulguubeln enâmânvärrejeijeekielâ sajattuvâst. +Sämikielâst ij lah škoovlâst toos kullee algâaalmug kielâ sajattâh, páhudij Seurujärvi-Kari. +Algâaalmug kielâlâš vuoigâdvuođáid kulá mieddei vuoigâdvuotâ jieijâs kielâ iäláskitmân, revitalisaation. +Luuvâ Irja Seurujärvi-Kari oles saavâ täst: Statement by Irja Seurujärvi-Kari on Saami language, Culture and Youth 15.4.2010 +Kooveest OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi sierânâsraportistee, professor James Anaya Ruávinjaargâst. +Sierânâsraportistee Anaya muštâlij, et suu ulmen lii tarkkuustâllâđ sämmilij olmoošvuoigâdvuođâi olášume algâaalmug uáinimčievâst. +Ruávinjaargâst 15.-16.4. uárnejum tilálâšvuođah lijjii uási sämmilij, staatâi já sierânâsraportistee koskâsâš savâstâllâm, mii šadda jotkuđ tilálâšvuođâi maŋa. +- Raportistem várás uárnejum tilálâšvuođâi maŋa puátih táválávt lase koččâmâšah, moid halijdep vástádâsâid. +- Olmoošvuoigâdvuođâraapoort ulmen lii ovdediđ algâaalmug vuoigâdvuođâi já tile positiivlâš ovdánem. +Raapoort šadda toollâđ siste juurdâpuátusijd já av�uuttâsâid, moh vuáđuduveh Tave-enâmij jieijâs algâaalmug kyeskee kenigâsvuođáid. +- Raapoort šadda tiättun staatâi haldâttâssáid, sämmiláid já almolávt tot oovdânpuáhtoo OA olmoošvuoigâdvuođârááđán. +Haldâttâsâi já sämmilij ovdâsteijein lii máhđulâšvuotâ leđe mieldi olmoošvuoigâdvuođârääđi čuákkimist, mii lii almolâš, muštâlij Anaya. +Luuvâ sierânâsraportistee James Anaya saavâ 15.4. toollum konferens +lekkâm ohtâvuođâst täst: OPENING STATEMENT OF THE SPECIAL RAPPORTEUR JAMES ANAYA 15042010 +Lyeme-raavâdviäsu stuorrâ laasâi čoođâ lii fiijnâ uáinus Juvduujuuhân já uásild meid Aanaarjáávrán. +Saijoos raavâdviäsu Lyeme palvâl kongres- já tábáhtusäššigâsâid, Saijoos pargovievâ já kuávdáá äššigâsâid. +Lyemest láá 60 äššigâssaijeed já maaŋgâtoimâsali Dollagáddi, mii lii raavâdviäsu paaldâst, puáhtá ovtâstittiđ raavâdviäsun, kuás čokkámsajeh láá 140. +KÄHVIVIÄSU +Raavâdviäsu Lyemest láá fáállun meid kähvi já liäibustuvah. +Kesiääigi Lyeme terassist lii fiijnâ uáinus Juvduujuuhân. +Kähviviäsu Lyemest lii jiešpalvâlem. +TIILÁMRAAVÂDVIÄSU +Raavâdviäsu Lyeme fáálá valjeest molsoiävtuid ton mield, maggaar tilálâšvuotâ uárnejuvvoo. +Menu suunnâttâlloo nuuvt, ete tot västid tilálâšvuođâ luándu já äššigâs táárbuid. +Faalâdmijd puáhtá olášuttiđ raavâdviäsust, čuákkimviistijn teikâ Saijoos aulast. +Raavâdviäsu Lyeme uárnee meid heejâid já eres peerâjuuhlijd sehe eehidtuáluid. +Čuákkimij ohtâvuotân puáhtá valjiđ maaŋgâlágánijd faalâdmijd. +Purâdem puáhtá tiiláđ meid čuakkimviistijd. +Lyeme-raavâdviäsu lii kulttuurkuávdáá vuossâmuu keerdist, aula já čuákkimviistij ohtâvuođâst. +ÁVUSORROOMÄÄIGIH: +Raavâdviäsu Lyeme lii áávus vuossaargâst vástuppiäiván tme 9-15. +Peivimäälis fálloo argâpeeivij vu-vá tme 11-15. +Eres aaigijn sopâmuš mield. +TIILÁMEH/VÄÄRRIDMEH: +Sajos/Čuákkim- já tábáhtuspalvâlusah +Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Sämieennâm vááimust, Aanaar markkânist. +Páihálij ulmui kyeliráájjun kočodum Juvduujuuhâ, meccikuávlulâš Aanaarjävri, pegâlmâs Ocomâštuodâr sehe maaŋgâpiälásâš Aanaar vandârdemkuávlu adeleh raamih Suomâ sämikulttuur kuávdá�in tubdum Anarân. +Keejâ Saijoos sajaduv. +Räähti falaldâhpivdem. +SAIJOOS TIILÁÁMVÄÄRRIDMEH: +Säämi kulttuurkuávdáš Sajos +Sajos, 99870 Inari +Šleđgâpostâ: +Oovtâstpargoost: +Visitinari, Inarintie 38, 99870 INARI, Puh. +Skype: inari.event, šleđgâpostâ: +, www.visitinari.fi +Ijâstâllâmväärridmeh, ohjelmpalvâlusah, fievridemeh, uápistemeh, čuákkimtileh, piergâslaiguuttem. +Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Tave-Suomâ stuárráámus kongres- já tábáhtustáálu. +Uđđâáigásâš čuákkimtekniikáin já tiätujotolâhohtâvuođáin riäidudum tileh heivejeh joba 430 ulmuu tábáhtussáid. +Saijoos sajattâh kaskoo Säämi, maaŋgâpiälásâš sämikulttuur já áinoošlâjâsâš luándu lääččih fiijnâ raamih maaŋgâlágán tábáhtussáid. +Páiháliih ohjelmpalvâlusirâtteijeeh já kulttuurtuáimeeh uárnejeh Saijoos kongres- já tábáhtusjuávhoid mielânpäccee ferimijd. +Visit Inari +Hooteel Aanaar +Hooteel Kollehovi +Jussakka +KukkolanBussit +Duodji Shop +Uruniemi Camping +Anarâš Matti Morottaja toohâm nommâiävtuttâs Sajos lii väljejum säämi kulttuurkuávdáá nommâkišto vyeitten. +Sajosist šadda siämmást säämi kulttuurkuávdáá nommâ. +Sajos lii aanaarsämikielâ já tot uáivild taggaar toorjâsaje tâi orroomsaje, mast puáhtá tulâstâllâđ kuhebijd-uv aaigijd. +Morottaja uá��u vuáittuiävtuttâsâst 1 000 euro stuárusii palhâšume. +Ávus nommâkištoin uccui säämi kulttuurkuávdá�ân sämikielâlâš, mielâstubbooht tave-, aanaar- tâi nuorttâsämikielâlâš nommâ, mii koolgâi leđe uánih, pehtil, mielânpäccee já iäruttuvvee já mii koolgâi almottiđ kulttuurkuávdáá +- kulttuurlâš ulme já merhâšume, +- säämi jiešnálásâšvuođâ, +Nommâiävtuttâsâst koolgâi väldiđ vuotân noomâ čäällimhäämi já celkkim. +Nommâ kalga leđe älkkeht čäällimnáál já ettâmnáál jieškote-uv kieláin já vuohâsávt sujâttemnáál. +Tuoivui, et nommâ heiviiččij meid aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun. +Lasseen vátámâššân lâi, et nommâ ij uá�u leđe kiävtust siämmáá västideijee säämi rakânâsâst. +Säämi kulttuurkuávdáá nommâkišto 1. muddo olášittui roovvâd-skammâmáánust 2009. +Talle kiišton uásláistám iävtuttâsâsâin palhâšumelävdikodde tuhhiittij árvuštâllâmnáál ohtsis 69 iävtuttâssâd. +Ko palhâšumelävdikodde árvuštâlâi iävtuttâsâid, ferttij tot páhudiđ, et toi juávhust ij kavnuu ohtâgin kišto njuolgâdusâi miäldásijd vátámâšâid tevdee iävtuttâs. +Tondiet palhâšumelävdikodde meridij uđđâivemáánust 2010 kulluuttiđ uđđâ nommâkišto, mon meriäigi nuuvâi 17.3.2010. +Uđđâ nommâkištoost palhâšumelävdikodde tuhhiittij árvuštâllâmnáál 142 nommâiävtuttâssâd (iävtuttâsah tiäđáttâs lahtosin), moh lijjii toohum já toimâttum toos kišto njuolgâdusâi miäldásávt. +Huolâlii já tärhis árvuštâllâm puátusin kišto 10-jeessânsâš, kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatioi, Senaatti-kiddoduvâi já arkkitehtitoimâttuv ovdâsteijein čuákkejum palhâšumelävdikodde meridij oovtmielâlávt kulluuttiđ aanaarsämikielâlâš nommâiävtuttâs Sajos kišto vyeitten já valjiđ tom siämmást säämi kulttuurkuávdáá nommân. +(palhâšumelävdikode čuákánpieijâm tiäđáttâs lahtosin) +Palhâšumelävdikode mielâst nommâiävtuttâsâin Sajos tiävdá pyeremustáá kišto njuolgâdusâin noomân asâttum vátámâšâid. +Sajos lii nommân uánih, pehtil já älkkeht mielânpäccee. +Nommâ meiddei iáruttuvá, lii neutraal já vorâsnálásâš, mii ij šoddâd čájádittee assosiaatioid já mon iä muokkii liijgás maaŋgah kevttimohtâvuođah. +Noomâ puáhtá älkkeht ettâđ jieškote-uv kieláin já tot lii vuohâsávt sujâttemnáál. +Lasseen tot heivee pyereest aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun. +Palhâšumelävdikoddeest aanaarsämikielâ äššitobdem toimâm Ilmari Mattus čielgiittâs mield sajos - nomâttâs uá��u tuše taggaar luándusaje, mii tiävdá kuhheebáigásii orroomsajan asâttum ollâ vátámâšâid; Ton alda kalgeh leđe puáldimmuorah já čääci, já tot kalga leđe mudoi-uv mielâstuttee, vuovâs já suáijáá, kuus mielâstis puátá já ooroost kuhheeb-uv ááigán. +Nuuvtpa Sajos lii pyerrin aiccum saje orottuv ceggiimân. +Sajos lii lamaš tovláá rääjist meiddei sämmilij sosiaallâš areena, mast sij láá kuáhtám, savâstâllâm äigikyevdilijn já puáttein-uv aašijn já joba sooppâm tain sehe lasseen toohâm oovtâst argâpiäiválijd aašijd. +Tááláá ááigán heiviittum häämist säämi kulttuurkuávdáš áánsáš palhâšumelävdikode mielâst sajos - noomâ ollâtásásii arkkitehtuuris sehe kvaliteetlâš ja maaŋgâpiälásâš tooimâs siskáldâs kee�ild. +Viärdádâskoválávt eeđân kulttuurkuávdáá arkkitehtuur hämmee Sajos pirâstittee enâduv ko oppeet kuávdáá tuáimeeh já toi pargoh kovvejeh ulmuid já sii tooimâ, mii Sajosist pargoo. +Ko säämi kulttuurkuávdáást kalga šoddâđ päikkilágán, makkuutteijee já mon puáhtá älkkeht aldaniđ já mii lii kiäsutteijee sämmilij já eres-uv juávhui kuáhtám- já teivâdemsaje já ko kuávdáš vala huksejuvvoo aanaarsämmilij ärbivuáválii já tááláá-uv aassâmkuávlu kuávdoo, áánsáš säämi kulttuurkuávdáš nommânis Sajos uáli pyereest. +Nommâ symbolisist säämi kulttuurkuávdáá merhâšume sämmiláid alda�in já áárvustoonnum saijeen. +Sämitigge lii kuáđđám paateent- ja registerhaldâttâsân ucâmuš Sajos registeristmân täävvirmerkkân, kuás nommâ uá��u ohtuuvuoigâdvuođâlâš kevttimsyeje. +Lasseen viestâdemvirgáduvâst lii uuccum já jo finnejum Sajosân jieijâs viärmádâhtubdâldâh čujottâsâst www.sajos.fi +Aanaar kirkkosiijdân ive 2012 valmâštuvvee säämi kulttuurkuávdá�ân huksejuvvojeh sajeh sämmilâšhaldâttâsân (sämitiigán), sierâlágán kulttuur-, máttááttâs- já tutkâmtooimân sehe vala tááláá-áigásiih čuákkim- já maaŋgâtoimâsajeh auditorioidiskuin. +Kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid toollâđ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšemes sehe ovdediđ almolâš eellimtiilees. +Lasseen kulttuurkuávdáš fáálá ovdiist pyerebijd máhđulâšvuođâid levâttiđ já jyehiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. +Säämi kulttuurkuávdáá váldukevtten já -tuáimen lává sämitigge já Säämi máttááttâskuávdáš. +Toi lasseen eres tuáimeeh láá Säämi kirjerááju (Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ), Säämi arkkâdâh (Arkkâdâhlájádâs), Sámi Duodji ry, SámiSoster ry já Laapi kuávluhaldâšemvirgádâh. +Lasseen kuávdá�ân šaddeh ohtsâšvisteh tegu auditorio, ucebeh čuákkimvisteh, maaŋgâtoimâ- já palvâlemsajeh sehâ suullân 60-sajasâš raavâdviäsu. +Sämitigge lii kulttuurkuávdáá válduláiguláš, mii tastoo laigut viistijd eres tuáimeid. +Säämi kulttuurkuávdáá budjet lii 12 miljovnid eurod (alv 0%). +Kulttuurkuávdáá vijđodâh lii suullân 4 800 brm2 já saijaavuotâ 27 400 brm³. +Kuávdáá huksimpargoh láá vuálgám joton taan ohhoost já tot kolgâččij valmâštuđ ive 2011 loopâ räi. +Táálu juhlelâš vihkâmijd lii meeri ávudiđ algâivveest 2012. +Biologilii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee OA almossopâmuš (The United Nations Convention on Biological Diversity CBD) lehâstui vuáláčäällimnáál OA pirâs- já ovdedemkonfereensâst (UNCED) Rio de Janeirost ive 1992. +Suomâ lii ratifisistám biodiversiteetsopâmuš ive 1994. +Biodiversiteetsopâmuš ulmen lii eennâmpáálu ekosysteemij, ellee- já šaddošlaajâi sehe toi ärbitahhei maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem, luánduriggoduvâi pištee kevttim sehe luándu geenivaarij kiävtust finnejum aavhij vuoigâdvuođâlâš jyehim. +Biodiversiteetsopâmuš artikla 8 (j) kenigit sopâmušuásipeelijd suojâliđ algâaalmugij biodiversiteetân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu. +Artikla meerrid, et sopâmušuásipeleh kalgeh jieijâs aalmuglii lahâasâttâs mield kunnijâttiđ, suojâliđ já paijeentoollâđ biologilii maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kiävtu tááhust merhâšittee algâaalmugij já ärbivuáválii eellimhäämi omâsteijee páihálâšsiärvusij tiäđu, innovaatioid já vuáválâšvuođâid, sehe ovdediđ já vijđediđ toi heiviittem taan tiäđu innovaatioi já vuáválâšvuođâi omâsteijei luuvijn já iššijn sehe ruokâsmittiđ taan tiäđu, innovaatioi já vuáválâšvuođâi kiävtust finnejum aavhij täsipiälásii jyehim. +Artikla syeijee Suomâst sämmilij luándukiävtun lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu. +Artikla kuáská Suomâst sämmilijd. +Sopâmuš artikla 10 (c) kenigit sopâmušuásipeelijd suojâliđ já movtijdittiđ biologilij resurssij vuáválii kevttim ärbivuáválij kulttuurlij vuovij miäldásávt, moh heivejeh suojâlem já pištee kevttim vátámâššáid. +Suomâst Pirâsministeriö asâttij 18.6.2009 vuossâmuu biologilii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almossopâmuš algâaalmugij ärbitiäđu kieđâvuššee artikla 8j aalmuglii äššitobdeejuávhu sämitige saavâjođetteijee iävtuttâsâst. +Pargojuávkku koolgâi valmâštâllâđ tooimâid, moh vuáđuduveh biologilii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almossopâmuš algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu siäilutmân lohtâseijee artikla 8j-pargo-ohjelmân. +Pargojuávkku tooimâi Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim aalmuglii strategia já toimâohjelm 2006-2016 olášuttem já čuávvum ovdedeijee pargojuávhu vuálásâ��ân. +Pargojuávkku luovâttij loppâraportis pirâsministeriön 7.6.2011 uárnejum seminaarist. +Pargojuávkku porgâttij pargoos ääigi čielgiittâs Akwé: Kon -ravvui koskâvuođâst aalmuglii lahâaasâtmân já čielgiittâs säämi utkevuoigâdvuođâst. +Pargojuávkku toovâi loppâraportistis 28 toimâiävtuttâssâd já 11 av�uuttâssâd. +Tooimâin iävtuttuvvoo luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáv��lii tiäđu vuotânväldim lahâasâttâs já haldâttuv ovdedemprojektijn sehe škovliimist. +Pargojuávkku iävtut, et resursseh stivrejuvvojeh sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuorkkiimân, tutkâmân já iäláskitmân. +Biodiversiteet tile pyeredem várás láá Suomâst ráhtám aalmuglijd biodiversiteetstrategiaid. +Biodiversiteetstrategia olášuttem stivree Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim aalmuglii strategia já toimâohjelm 2006-2016 olášuttem já čuávvum ovdedeijee pargojuávkku (nk. +Biodiversiteetpargojuávkku). +Sämitige oovdâst pargojuávhust sämitige saavâjođetteijee. +Oovdeb, ive 2006 rääjist ihán 2016 räi vyeimist lamaš strategia koolgâi uđâsmittiđ biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkimij já EU miärádâsâi tiet. +Strategia uđâsmittem valmâštâllâm algâttii jo ive 2010. +Sämitigge uásálistij strategia valmâštâlmân nuuvt, ete vaikuttij haldâttâsráđádâlmáid, artikla 8 (j) -pargojuávhust, biodiversiteetpargojuávhust, adelij ciälkkámušâid já ráđádâlâi strategiast virgeomâháiguin. +Uáiviminister Jyrki Katais haldâttâsohjelmist láá čonâdâttâm uđâsmittiđ aalmuglii biodiversiteetstrategia, killeel ovdánem ohjelm já olášuttiđ uhkevuálásij luándutiijpâi toimâvuávám. +Biodiversiteetstrategia olášutmist čonâdâteh turviđ sämmilii kulttuurlii täävi já ärbivyevi kevttiđ luándu. +Staatârääđi tuhhiittij prinsiipmiärádâs "Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim strategiast ivvijd 2013-2020, luándu peeleest - ulmuu pyerrin" (nk. +Biodiversiteetstrategia). +Prinsiipmiärádâs stivree biodiversiteetstrategia olášuttem Suomâst. +Prinsiipmiärádâsâst láá váldám vuotân biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim miärádâsâid sopâmuš olášuttem oovdedmân sehe EU miärádâsâid biodiversiteet suojâlmân. +Prinsiipmiärádâsâst nanodeh, ete biodiversiteetsopâmuš artikla 8 (j) kenigâsvuođah kyeskih Suomâst sämmilijd. +Prinsiipmiärádâsâst kieđâvušeh sämikuávlu luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já sämmilij ärbivuáválii tiäđu tile já puátteevuođâ. +Staatârääđi prinsiipmiärádâsâst láá artikla 8 (j):n já sämmilijd kyeskee merhâšittee tooimah já ulmeh: +- Luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlmân já pištee kevttimân kyeskee meridum tooimâid olášuteh pehtilávt nuuvt, ete kunnijâteh aalmugjesânij eennâmomâstem- já haldâšemvuoigâdvuođâid, maid vuáđulaavâ ana sistees sehe jyehiulmuu vuoigâdvuođâid sehe nuávditteh jyehi aalmugjeessân ovdâsvástádâs luándu maaŋgâhámásâšvuođâ siäilutmist já kunnijâteh sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu +- Staatârääđi kiddee eromâš huámmášume tave luándu háváduvâšvuotân, čuávvumtárboid já uhketahhei muuneedmân sehe suojâlmân já pištee kevttimân aalmuglávt nuuvt, ete čielgâsmit eennâmkevttimân lohtâseijee lahâasâttem já haldâttuv sehe oovtâstpargoost arktâlâš kuávluin já Baareents euroarktâlâš kuávlu staatâiguin ovdedeh sämmilij vuoigâdvuođâid algâaalmugin el. +nuuvt, ete čielgâsmiteh eennâmkevttimân lohtâseijee lahâasâttem já uásálisteh aktiivlávt aalmugijkoskâsii oovtâstpaargon algâaalmugij vuoigâdvuođâlii já tuođâlii suojâlem nanodem tiet. +- Staatârääđi olášut luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim ohtâvuođâst almossopâmušâst já ton miärádâsâin kirjettum algâaalmugij ärbivuáválii tiätun kyeskee linjiimijd já tiädut Suomâ máhđulâšvuođâid toimâđ oovdâstjotten aalmugijkoskâsii siärváduvvâst artikla 8 (j) olášutmist. +Ulme 14. +Ekosysteemijd, moh pyevtitteh velttidmettum palvâlusâid, macâtteh ovdii tilán já torvejeh nuuvt, ete väldih vuotân sosiaallijd, ekonomâlijd já kulttuurlijd uáinuid. +Tast väldih vuotân eres lasseen čáácán, tiervâsvuotân, iäláttâssáid já pyereestvajemân lohtâseijee ekosysteempalvâlusâid sehe sämmilij táárbuid algâaalmugin. +Luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim tááhust merhâšittee sämmilij ärbivuáválii tiäđu já vuáháduvâid sehe biologilij resurssij ärbivuáválii kevttim kunnijâteh, iäláskiteh já suojâleh aalmuglii lahâasâttem já aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi miäldásávt nuuvt, ete ovdedeh ärbivuáválii tiäđu suojâlmân kyeskee haldâttuv já lahâasâttem. +Almossopâmuš olášutmist väldih vuotân sämmilij tievâslii já pehtilis uásálistem puoh tárbulijn taasijn almossopâmuš já uásipeličuákkimij miärádâsâi miäldásávt. +Biodiversiteetpargojuávhust láá olášuttem toorjân ráhtám virgeomâháid já čanosjuávhuid kenigittee toimâohjelm . +Toimâohjelm lii vyeimist ihán 2020 já ton olášuttem čuávuh já ovdedeh biodiversiteetpargojuávhust. +Sämitigge lii uásálistâm toimâohjelm valmâštâlmân. +Toimâohjelm kieđâvuš vijđásubboht ko eidusâš strategia sämikuávlu luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tile já sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu tile. +Toimâohjelmist láá asâttâm toimáid äigitaavluid já ovdâsvástádâspeelijd. +Toimâohjelmist láá maaŋgah sämmilijd kyeskee ulmeh. +2) Ovdedeh máttáátteijei tievâsmittemškovlim iäláánšlajâtubdâmist já luándu maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee koččâmušâi pedagogiikâst. +Ovdedeh uđđâ tiätuteknologia vievâst slajâtubdâm já killeel ovdánem šoddâdem (ml. +sämimáttááttâsâst já ton oppâmateriaalpyevtitmist luándu maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee ärbivuáválii tiäđu sehe ton suojâlem já áárvustanneem). + OKM, Sämitigge +16) Heiviitteh CBD-almossopâmuš 9. uásipeličuákkim tuhhiittem rijjâtátulijd Akwé: Kon -ravvuid sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist já stivriimist sehe väldih vuotân ravvuid eennâmkevttim stivriimân lohtâseijee lahâasâttem uđâsmitmist. + YM, MMM, LVM, TEM, Sämitigge +22) Olášuteh sierâ haldâttâhsuorgij já čanosjuávhui oovtâstpargon rahtum toimâvuávám Suomâ uhkevuálásij luándutiijpâi tile pyeredem várás. +Pyeredeh tiätuvuáđu luándutiijpâi suojâlem, tipšom, ovdii tilán macâttem, tutkâm já čuávvum čuosâttem várás. +Lasetteh almos tiäđu luándutiijpâi merhâšuumeest uássin mii eenâm luándu maaŋgâhámásâšvuođâ. +Tärkkilisteh kove miäccáás luándutiijpâi uhkevuálásâšvuođâst. + YM, MMM, TEM, LVM, OKM, Sämitigge +35) Ovdedeh luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem sehe sämmilij kulttuur já ärbivuáválij iäláttâsâi tááhust killeel luándumađhâšem já luándu virkosmittemkiävtu staatârääđi luándu virkosmittemkiävtun já luándumaađhâšmân kyeskee prinsiipmiärádâs (VILMAT) já Suomâ mađhâšemstrategia 2020 miäldásávt. + YM, TEM, MMM, Sämitigge +37) Nanodeh luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tááhust killeel kuávluikevttim suunnâttâllâm máđhâšemkuávdái pirrâ ovdâmerkkân nuuvt, ete kuávdásmiteh mađhâšempalvâlusâid luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turvim uáinust. +67) Ucedeh iäláttâstooimâst, tego lavŋepyevtittâsâst já ruukitooimâst, šaddee ekosysteempalvâlusâi hiäjusmem, om. +luándu já virkosmittemkiävtu sehe sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi tááhust háitulijd pirâsvaikuttâsâid, eromâšávt čácádâh- já eres luáštuid nuuvt, ete pehtiliteh toimâsyergi jieijâs, pyeremus teknologia vievâst olášuttum pirâssuojâlemtooimâid. + TEM, YM +78) Stivrejeh tave meccikuávlui já suojâlemkuávlui eennâmkevttim sehe luándumaađhâšmân já luándu maaŋgâhámásâšvuotân vuáđuduvvee iäláttâstooimâ nuuvt, ete movtijditeh maaŋgâhámásâšvuođâ turvim já sierâ intressij oohtânheiviittem. +Ovdedeh tuodârkuávlui eennâmkevttim olesváldálii suunnâttâllâm Akwé: Kon -ravvui vievâst nuuvt, ete puásuituálu já eres eennâmkevttim ruossâlâsvuođah kiäppáneh já háituliih vaikuttâsah tuodârluándun kiäppáneh. + YM, MMM, TEM, Sämitigge +79) Ovdedeh puásuituálu kuáttumjuurrâm já kuáttuminventistmijd kuátumij kyeddimnaavcâ turvim tiet oovtâstpargoost palgâsijguin, nuuvt ete väldih vuotân áášán kyeskee tutkâmtiäđu, sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu já eres puásuituálun lohtâseijee tiäđu. +Movtijditeh palgâsijd rähtiđ maaŋgâulmemiäldásijd puásuituáluvuáváámijd. +Juátkih puásuikuátumij tile čuávvum já ovdedeh kuátumij inventistemvuovijd. + MMM, YM, Sämitigge +84) Luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee sämmilij ärbivuáválii tiäđu vuotânväldim tiet juátkih pargo ILO algâaalmugáid kyeskee almossopâmuš ratifisistemiävtui selvâttem várás haldâttâsohjelm ulme miäldásávt sehe tuálvuh loopân Tave-eennâmlii sämisopâmušân kyeskee ráđádâlmijd. +Artikla 8 (j) -pargojuávhu loppâraportist oovdânpuohtum tooimâi olášuttem juátkih, vuáđustâllâm suujâi tiet tooimâid tärhisteh já tievâsmiteh uđđâ artikla 8 (j) -pargojuávhust já toimâiävtuttâsâid pyehtih čuávvumpargojuávkun tuhhiittemnáál. + OM, UM, OKM, MMM, YM, Sämitigge +85) Ráhtádâteh väldiđ kiävtun CBD-almossopâmuš uásipeličuákkim tuhhiittem indikaattorijd, moh kyeskih kielâlii maaŋgâhámásâšvuotân, sämikuávlu eennâmkevttim já ärbivuáválij iäláttâsâi tilán já ovdánmân sehe ärbivuáválij tiäđu, innovaatioi já vuáháduvâi tilán já ovdánmân. + YM, OM, OKM, MMM, TEM, +Pirâsministeriö asâttij nube aalmuglii artikla 8 (j) -äššitobdeepargojuávhu toimâpajan 15.2.2013-31.12.2014. +Pargojuávkku tuáimá biodiversiteetpargojuávhu vuálásâ��ân já raportist toos toimâstis. +Pargojuávhu pargon lii el: +- Lasettiđ almos tiäđulâšvuođâ artikla 8 (j):st, ton kenigâsvuođâin já tooimânpiejâmist +- Ovdediđ biodiversiteetstrategia já -toimâohjelm 8j:n kyeskee uulmij olášume +- Valmâštâllâđ Suomâ uáivilijd aalmugijkoskâsijd biodiversiteetsopâmuš čuákkimáid, moh lahtojeh artikla 8 (j):n +Klemetti Näkkäläjärvi , saavâjođetteijee (sämitigge) +Ilkka Heikkinen (pirâsministeriö) +Katri Santtila (máttááttâs- já kulttuurministeriö) +Timo Tolvi (eennâm- já meccituáluministeriö) +Camilla Busck-Nielsen (riehtiministeriö) +Krista Oinonen (olgoašijministeriö) +Pirjo Seurujärvi (Meccihaldâttâs) +Päivi Lundvall (Laapi IPI-kuávdáš) +Petra Magga-Vars (sämitigge) +Äššitobdee Heikki Paltto (sämitigge) +Äššitobdee Elina Helander-Renvall (Laapi ollâopâttuv arktâlâš kuávdáš) +Čällee Sanna-Kaisa Juvonen (Meccihaldâttâs) +Čällee Suvi Juntunen (sämitigge) +Artikla 8 (j) aalmugijkoskâsii maaŋgâihásii pargo-ohjelmist láá meridâm väldiđ anon indikaattorijd kielâlii maaŋgâhámásâšvuođâ tiileest já ovdánmist; algâaalmugij ärbivuáválij kuávlui eennâmkevttim nubástusâst já ovdánmist sehe ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem tiileest já ovdánmist. +Indikaattorij ulmen lii selvâttiđ artikla 8 (j) suojâlem ärbivuáválii tiäđu tile. +Aalmuglâš artikla 8 (j) -pargojuávkku lii algâttâm tooimâid indikaattorij kiävtun väldim várás. +Pargojuávkku lii valmâštâllâm já valmâštâl ain biodiversiteetsopâmuš čuákkimáid Suomâ uáivilijd, moh lohtâseh artikla 8 (j) -artiklan. +Pargojuávhu ulmen lii rähtiđ iävtuttâsâid Akwé: Kon -ravvui tooimânpiejâmist eennâmkevttim- já huksimlaavâ já pirâsvaikuttâsâi miäruštâlmist adelum laavâ tooimânpiejâmist. +Pargojuávhu ulmen lii meid jurgâliđ suomâkielân já sämikielân 10. uásipeličuákkim tuhhiittem Tkarihwaie:ri -eettisijd lattimnjuolgâdusâid sehe toohâđ oovdânpyehtimijd tai tooimânpieijâm várás Suomâst. +Tkarihwaie:ri lii kanien:keha'ka -aalmug kielâ (mohawk-) já meerhâš "olmâ vyevi". +Lattimnjuolgâdus ulmen lii turviđ algâaalmugij kulttuurlii- já fiätulii ärbivyevi kunnijâttem algâaalmugáid kyeskee projektijn. +Pargojuávkku kieđâvuš meid geenivaarij finnimvuođâ já hiäđui jyehim kieđâvuššee Nagoya pevdikirje ratifisistem Suomâst sehe čuávu biodiversiteetstrategia já -toimâohjelm artikla 8 (j):n kyeskee aašij olášume. +Vuossâmuš artikla 8 (j) -pargojuávkku lii ton maŋa ko kuulâi ärbivuáválii tiäđu haldâšeijeid toohâm almolijd miäruštâlmijd sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđust, utkevuoigâdvuođâst já vuáválii luándukevttimist. +Säämi luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu tiättoo säämi luándukevttimist já ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi porgâmist ađai puásuituálust, kyelipiivdost, meccipiivdost, nuurâdmist já tyejeest sehe luándukoskâvuođâst. +Tiätu sirdâšuvá sämikielâ luándun, miäcán, šooŋân, puásuituálun, tuojijd, piivdon já kyelipiivdon lohtâseijee terminologiast sehe sämikielâlijn päikkinoomâin. +Ärbivuáválâš tiätu sirdâšuvá tiäđulâš máttááttem, puárásub suhâpuolvâin o��um maali, juáigusij já njálmálâš muštâlemärbivyevi pehti sehe puásuituálu-, kyelipivdo-, nurâdem, tyeji- já meccipivdovuovijn. +Sämmilij ärbivuáválâš luándukevttim vuáđuduvá säämi árvumailmân, sosiaallâš vuáhádâhân já utkevuoigâdvuotân. +Luándukevttim lii ereslágán sierâ sämi-iäláttâsâin. +Luándukevttim lii kiddâ še eennâmtieđâlijn aašijn já luándu tiileest. +Säämi luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee utkevuoigâdvuotâ stivree ärbivuáválâš eennâmkevttim, siärváduv siskiipiäláid koskâvuođâid, moh lohtâseh eennâmkevttimân, lááčá prinsiipâid navdâšemkuávloid já stivree luanduresurssijguin ávhástâllâm pištee vuovvijn säämi vuoigâdvuođâibárdâs mield. +Sämikulttuurist ärbivuáválâš kulttuurolgospyehtim uáivild juoigâmmuusik, säämi tyeje, sämitaiduu, muštâlemärbivyevi já oskomušâid, kirjálâšvuođâ, sämikielâlijd päikkinoomâid sehe säämi huksimärbivyevi (el. +láávuh, kuáđih, sierâlágáneh ääitih). +Lasseen säämi toovlášoskoldâhân kullee uhredem sieidijd lii kulttuurolgospyehtim. +Uđđâsuboh kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh uđđâáigásâš sämimuusik, teatter já elleekovetaiduu. +Sämitigge lii asâttâm ohtân njunošulmen vaaljâpaje 2012-2015 toimâohjelmistis, et aalmuglâš artikla 8 (j) -pargojuávhu loppâraapoort toimâiävtuttâsah já av�uuttâsah láá olášittum vaaljâpaje loopâ räi. +Lasseen sämitige čuákkim lii asâttâm čuávuváid uulmijd ärbivuáválâš tiäđu suoijâlmân: +• Sämitigge uásálist pehtilávt Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já pištee kevttim strategia já toimâohjelm 2012-2020 olášutmân, čuávumân já vaikuttemvuođâ árvuštâlmân já oovded sämmilijd kyeskee uulmij jotelis olášume. +Sämitiigán láá torvejum kelijdeijee resursseh uásálistiđ strategia já toimâohjelm olášutmân. +• Sämitigge uásálist pehtilávt já hormišávt Nagoya pevdikirje ratifisistemprosessân já olášutmân. +• Ärbivuáválii tiäđu iäláskittemprojektij olášuttem lii álgám. +• Sämitigge váldá vuotân jieijâs tooimâst säämi ärbivuáválâš tiäđu táárbuid já oovded ärbivuáválâš tiäđu siäilum, sirdâšem já ovdánem puáttee suhâpuolváid puohâin toimâinis. +• Sämitigge oovded já lááčá iävtuid sämmilij ärbivuáválâš tiäđu tutkâmkuávdáá vuáđđudmân. +Biodiversiteetsopâmuš 5. uásipeličuákkim lii tuhhiittâm iävtutátulijd Akwé:Kon -ravvuid . +Ravvuuh láá valmâštâllum staatâi já algâaalmugij oovtâstpargon. +Ravvuuh láá uáivildum vuotânväldimnáál algâaalmugij, tegu Suomâ sämmilij, päikkikuávlust olášuttemnáál šaddee tagarij haavâi vuáváámist sehe vuáváámij já ohjelmij valmâštâlmist já vaikuttâsâi árvuštâlmist, moh pyehtih vaikuttiđ sämikulttuurân, -iäláttâssáid já kulttuuráárbán. +Ravvuuh väättih, et haavâi já vuáváámij rähtim kolgâččij vuáđuduđ algâaalmugij tárboid já uáinoid. +Algâaalmugeh kolgâččii uásálistiđ haavâ puohháid muddoid vuáváámist olášutmân. +Uásipeličuákkim lii iävtuttâm, et staatah váldáččii ravvuid uássin pirâs- já sosiaalvaikuttâsâi árvuštâllâm kyeskee lahâasâttâs já ravvuid. +Staatah já algâaalmugeh kolgâččii Akwé:Kon -ravvuid olášutmáin lääččiđ pissoo algâaalmug tuhhiittem oorniglâš lattim sosiaallâš, pirâs- já kulttuurlâš uáinui lasseetmân vuáváámân já miärádâstohâmân. +Ravvuid olášutmáin puáhtá ovdediđ algâaalmugij toimâmkiärgusvuođâid. +Akwé: Kon - ravvuid nuávditmáin puáhtá tubdâđ háitulâš vaikuttâsâid algâaalmugáid já hemâdâsâid puáhtá minimistiđ. +Ravvui mield kalgeh haavâ valmâštâlmân uásálistiđ algâaalmug ovdâsteijeeh já pargoost kalga väldiđ vuotân täsiáárvu já jieškote-uv suhâpuolvâi táárbuid. +Algâaalmug ovdâsteijeid kalga adeliđ tuárvi resurssijd, vâi sij pyehtih uásálistiđ haavâ valmâštâlmân. +Algâaalmugsiärvusân kalga tieđettiđ valmâštâllâm puohâin muddoin, sierâlágán mediain já siärvus kiävttám kielâiguin. +Haavâst kalga kirjiđ algâaalmug uáinuid já huolâid já taid kalga kohtâliđ vuoigâlávt. +Algâaalmug ovdâsteijeeh kalgeh uásálistiđ haavâ pirâslâš-, kulttuurlâš já sosiaallâš vaikuttâsâi árvuštâlmân. +Jis haahâ toovvât negatiivlijd vaikuttâsâid algâaalmugân, kalgeh haavâst västideijee já algâaalmugij ovdâsteijeeh sooppâđ linásmittee tooimâin negatiivlâš vaikuttâsâi minimistmân. +Haavâ olášume kalga čuávvuđ oovtâst algâaalmug ovdâsteijeiguin. +Iävtutátuliih Akwé: Kon - ravvuuh láá Suomâst uáivildum sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist já pirâsvaikuttâsâi árvuštâlmijn västideijee virgeomâhâ�ân, lahâasâtteijeid, árvuštâllâm tahheid, YVA -haavâst västideijeid, kaavai rähteid, Meccihaldâttâsân, lopevirgeomâháid, sämitiigán já nuorttâlâšâi sijdâčuákkimân sehe sämisiärvusáid. +Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist láá heiviittâm vuossâmuu keerdi Akwé: Kon -ravvuid sehe Suomâst ete ubânâssân mailmist. +Ravvui heiviitmist lii valmâštum loppâraapoort . +Meccihaldâttâs lii oovtâst sämitiggijn lááččám pissoo maali Akwé: Kon -ravvui heiviitmist Meccihaldâttâs haldâšem eennâm- já čäcikuávlui eennâmkevttim vuáváámist. +Ravvuid iä heiviit sämitige toohâm iävtuttâsâin peerusthánnáá kaavam stivree eennâmkevttim- já huksimlaavâ tooimânpiejâmist iäge pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâmprosessist (nk. +YVA-laavâst). +Biodiversiteetsopâmuš olášutmân kyeskee miärádâsah já av�uuttâsah adeluvvojeh uásipeličuákkimist, mii tuálloo kyevti ive kooskâi. +Uásipeličuákkimân artikla 8 (j):n kyeskee aašijd valmâštâl aalmugijkoskâsâš pargojuávkku, Ad Hoc Working Group on Article 8 (j) and related provisions . +Ovdebáá keerdi pargojuávkku čokkânij ive 2013 roovvâdmáánust Montrealist. +Pargojuávhu pargo stivree uásipeličuákkim tuhhiittem artikla 8 (j) maaŋgâivvááš pargo-ohjelm. +Pargojuávhu paargon uásálisteh staatâi já algâaalmugij ovdâsteijeeh. +Sämitigge uásálist pargojuávhu čuákkimáid uássin Suomâ staatâ delegaatio já Suomâ vest uássin Euroop Union delegaatio. +Euroop Union hämmee ohtsii uáivil čuákkimmiärádâssáid já saavâjođetteijee-eennâm ráđádâl jeessânenâmij peeleest kuávdásmittum häämist čuákkimmiärádâsâin. +Suomâ raportist sopâmuš olášutmist biodiversiteetsopâmuš čäällimkoodán. +Viiđâd eennâmraapoort adelui vyesimáánust 2014. +Puáttee biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim uárnejuvvoo roovvâdmáánust 2014 Maadâ-Koreast. +Sämitigge uásálist uásipeličuákkimáid Suomâ staatâ delegaatiost. +Artikla 8 (j) -pargojuávhu loppâraapoort +Lahtos 1 čuákánkiäsutavlustâh +Lahtos 2: Tuávvášmateriaal: utkevuoigâdvuotâčielgiittâs +Lahtos 4 Muštottemčáálus Akwé: Kon ravvui koskâvuođâst Yva-lahâaasâtmân +Lahtos 5: Muštottemčáálus Akwé: Kon ravvui heivitmist eennâmkevttim- já huksimlaavâ olášutmist +Lahtos 6: Elina Helander-Renvall já Inkeri Markkula (2011): Luándu maaŋgâhámásâšvuotâ já sämmiliih +Lahtos 7 Proojeektvuávám sämikielâlij sajenoomâi nuurrâm- já vuorkkimprojektin +Lahtos 8 Tuávvášmateriaal, Ärbivuáválii tiäđu suojâlem sämikuávlust +Akwé:Kon ravvuuh suomâkielân +Suomâ tievâsmittem biodiversiteetsopâmuš olášume kieđâvuššee tiäđáttâsân (29.11.2001) +The Finnish Contribution to the CBD Notification on March 29th 2011 +Suomâ 5 eennâmraapoort biodiversiteetsopâmuš olášutmist Suomâst (eŋgâlâskielân) +Loppâraapoort: Akwé: Kon -ravvui heivitmist Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist (suomâkielân, tavesämikielân já eŋgâlâskielân) +Madetoja muusikluvâttâh, Oulu: Unna-Maari Pulska (tavesämikielâ) +Iänuduv luvâttâh: Rosa-Máren Magga (tavesämikielâ) já Mareena Keskitalo (tavesämikielâ) +Avveel luvâttâh: Milla Moilanen (aanaarsämikielâ), Arla Magga (tavesämikielâ) já Essi Ranttila (tavesämikielâ) +Ucjuv sämiluvâttâh: Anni Kaisa Koivisto (tavesämikielâ) +Haukiputaa luvâttâh: Heija Länsman (tavesämikielâ) +Lyseonpuisto luvâttâh, Ruávinjargâ: Inga Maaret Aikioniemi (tavesämikielâ) +Suáđigil luvâttâh: Elli-Marja Hetta (tavesämikielâ), Miira Suomi (tavesämikielâ) já Roosa Nuorgam (tavesämikielâ) +Heta paješkovlâ: Juhán-Tuommá Magga (tavesämikielâ) já Iina-Marja Juuso (tavesämikielâ) +Aanaar paješkovlâ: Gabriela Satokangas (tavesämikielâ) já Tytti Kuusisto (nuorttâsämikielâ) +Avveel paješkovlâ: Sara Nuorgam (tavesämikielâ) +Čevetjäävri škovlâ: Anna-Katariina Feodoroff (nuorttâsämikielâ) +Kärigâsnjaargâ škovlâ: Matias West (tavesämikielâ) já Nora Pieski (tavesämikielâ) +Vuáču škovlâ: Jouni Hetta (tavesämikielâ) +Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil ks: Teemu Hietala (tavesämikielâ) +Napapiiri pajetääsi: Katja Anttonen (tavesämikielâ), Eero Anttila (tavesämikielâ) já Jussa Rahko (tavesämikielâ) +Kuávdoo Aanaar markkân, Juvduu riidon já Aanaarjäävri paaldân pajaneijee säämi kulttuurkuávdáá keđgijuálgán muvrájui meetaalpuureeh, mon siste lijjii eres lasseen vuáđukirje (nelji jieškote-uv kielâversio; suomâkielâlâš, aanaarkielâlâš, nuorttâkielâlâš já tavekielâlâš), šlaantah, moh tääl láá kiävtust, Anarist almostuvvee uđđâsumoseh páihálâšaaviseh (Inarilainen, Ávvir, Lapin Kansa já Pohjolan Sanomat) já ärbivuáváliih sämmiliih, Sámi Duodji -pyevtittâsmerháin riäidudum tyejeh. +Siijdâst jotkum juhletilálâšvuođâst juhlesaavâ toolâi ovdâskode staatâvarijváljukode saavâjođetteijee aalmugovdâsteijee Hannes Manninen. +Sämitige saavâ toolâi Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, kevttee saavâ toolâi proojeektjovdâ Juha Guttorm já huksiitteijee saavâ toolâi Senaatti-kiddoduvâi hovdâ Jukka Liede. +Aanaar kieldâ tiervâttâs puovtij Aanaar váldustiivrâ saavâjođetteijee Teuvo Katajamaa. +Tilálâšvuođâ juhlemusikkist västidij Annukka Hirvasvuopio-Laiti. +Aalmugijkoskâsávt miänástum sämmilâšmuusikjuávkku Adjágas puátá porgemáánust Anarân Ijâttis ijjâ - algâaalmugij muusiktábáhtus váldulávdástellen. +- Konsert lii Adjágas vuossâmuš Suomâst. +Ijâttis ijjâ -festivaalorganisaatio lii ilolâš, ko uá��u vuástáväldiđ tábáhtusân návt merhâšittee sämmilâšmuusikjuávhu já et sii muusik kuullâp viijmâg-uv Suomâ sämikuávlust, rámmoo festivaaljođetteijee Anna Näkkäläjärvi. +Adjágas ovtâstit musikkistis tavesämmilii juáigus já modernijd muusiklâš iivnijd. +Juávhu majemuš almostittem lii album Mánu rávdnji (2009), mon ovdedij juávhu deebyytskiärru Adjágas (2006). +Adjágas lávdástâlâi Vancouver olympialij kulttuurohjelmist já lii uáli pivnohis juávkku nuuvt päikkienâmist Taa�âst, ko aalmugijkoskâsávtuv. +Ive 2010 teeman oohtânkulluuvâšvuotâ +Ijâttis ijjâ, mii uárnejuvvoo čiččâd kerd, škáájá Aanaar kirkkosiijdâst 20.-22.8.2010. +Festivaal lii vuáháduttám sajattuvâs tehálumosin sämimuusiktábáhtussân Suomâst. +Festivaal teeman taan ive lii algâaalmugij oohtânkulluuvâšvuotâ. +Algâaalmugeh puátih Anarân kuulmâ sierâ nannaamist já kulttuurij kuáhtám lii áinoošlajâsâš festi-vaal historjást. +Ijâttis iijâ váldutábáhtus lii Ijâttis iijâ -konsert, mii uárnejuvvoo lávurduv 23.8. +Tast kuullâp Adjágas muusik lasseen algâaalmugkuosij muusik, ärbivuáválij säämi vookaalmusikšlaajâi lávdástelleid sehe säämi räp Amocist já Ailu Valleest já ennuv eres-uv sämimuusik. +Ijâttis ijjâ -tábáhtus uárnejeh oovtâst Anára Sámisearvi, Sämitigge, Säämi máttáátâs¬kuávdáš, Sämiuseo Sijdâ, Aanaar kieldâ, Giellagas-instituut já Aanaar servikodde. +Uábbám, viljâm! +Lasetiäđuh festivaaljođetteijee Anna Näkkäläjärvist, +, 0408400383 já tábáhtus internetsiijđoin čujottâsâst www.ijahisidja.fi. +Palhâšume láá vuáđudâm Taa�â, Suomâ ja Ruotâ sämmilâšašijn västidijee ministereh oovtâst tai enâmij sämitigij saavâjođetteijeiguin. +Palhâšume stuárudâh lii 12 500 eurod. +Kielâpalhâšume ulmen lii išediđ sämikielâ ovdedmist tâi siäilutmist Taa�âst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. +Kii puáhtá finniđ pahlhášume? +Kirjálâš, njálmálâš tâi eres áánsuin, moh sajaduveh vijđáhit jieškote-uv toimâsuorgijd. +Ovtâskâsolmooš, juávkku tâi siärvádâh Taa�âst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst puáhtá toohâđ jieijâs iävtuttâs ive 2010 palhâšume uá��ost. +Iävtuttâs palhâšume uá��ost já enâmustáá 1-2 sijđo kukkosâš kirjálâš vuáđustâllâm kalga toimâttiđ majemustáá 1. čohčamáánu 2010 čujottâsân: +Árvuštâllâmkomitea +Kollekielâ - árvuštâllâmkomitea čällee +Brita Stina Sjaggo +Samediggi +Box 90 +SE-981 22 Giron/Kiruna +Sweden +e-mail: +Njuolgâdusah +Säämi kulttuurkuávdáá nubbe válduláigulâš lii Säämi máttááttâskuávdáš (SMK). +Säämi kulttuurkuávdáá vuossâmuu kiärdán šoodâi škoovlâ media- já kielâmáttááttâstileh, virtuaalškovlâ sehe muusik- já elleekovestudio ollâtásásii tekniikáin. +Säämi máttááttâskuávdáš lii nube tääsi oppâlájádâs, kote uárnee maaŋgâsuárgásâš áámmátlâš škovlim suomâ- já sämikielân sehe oovded sämikulttuur ubâ sämikuávlust. +Áinoošlajâsâš oppâlájádâs váldutoimâsaje lii maaŋgâkulttuurlâš Anarist. +Eres toimâsajeh láá Avelist, Kaamâs Tuáivunjaargâst já Iänuduv Hettaast. +Škovlim- já tutkâmoovtâstpargo uulât sämikuávlu staatâi lasseen eromâšávt tave algâaalmugij maailmân. +Säämi máttááttâskuávdáást valmâštuveh merkonomeh, datanomeh, raavâdviäsu kookah, mađhâšempalvâlus pyevtitteijeeh, ardesaaneh, puásuituáluirâtteijeeh, puásuiulmuuh já aldatipšooh. +Lasseen máttááttâskuávdáást láá almosčuovviittâs adeleijee liinjáh já rävisolmoošškovlim. +Säämi máttááttâskuávdáá Saijoos ovdâsvástádâsolmooš lii rehtor Liisa Holmberg. +Sámi Duodji, Suomâ sämityejiseervi omâstem Duodji Shop o��ui uđđâ kävppi- já toimâttâhtiilijd sämikulttuurkuávdáá Sajosist. +Sámi Duodji lii kuávdáá vuossâmuu keerdist, váldu-uuvsâ paaldâst, nuuvt et káávpán lii älkkee puáttiđ. +Sämmilâš tyeji lii mudoi-uv áárvust uđđâ kulttuurkuávdáást, tastko Sámi Duodji lii pieijâm ennuv sämituojijd aula lasâskappijd uáinusân. +Sámi Duodji lii 30 ihheed puáris servi já tast láá suulân 300 jesânid. +Sámi Duodji parga meid čuovviittâspargo nuorâiguin já párnáiguin. +Sámi Duodji käävpist vuábdojeh puigâ sämityejeh, kirjeh, muusik sehe kietâtyejitarbâšeh. +Sámi Duodjist láá pargoost koskâmiärálávt vittâ ulmuu, main kulmâ parga Anarist. +Duodji Shop toimâttâsjođetteijen tuáimá Aune Musta. +Lasetiäđuh Sámi Duodjist. +Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâš lii Sämitigge já ton ovdâsvástádâssân lii kulttuurkuávdáá almolij tiilij kiävtu koordinistem já ovdâskulij laiguuttem eres tuáimeid. +Kulttuurkuávdáást Sämitigge finnejii kiävtun 1095 m2. +Kuávdáá nube já kuálmád keerdist láá Sämitige čäällimkode haldâttâhtileh. +Sämitigge lii Suomâ sämmilij alemus, ovdâsteijeevâš poolitlâš-jiešhaaldâšlâš orgaan, kote tuáimá riehtiministeriö haldâšemsyergist. +Sämitige vááimuspargon lii vuáváđ já olášuttiđ Suomâ vuáđulaavâst sämmiláid turvâstum kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem. +Sämitigge oovdâst sämmilijd aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš ohtâvuođâin já hoittáá sämmilij kielâ, kulttuur já sii sajâttuv kyeskee aašijd algâaalmugin. +Sämitigge puáhtá toohâđ virgeomâháid alguid já iävtuttâsâid já adeliđ ciälkkámušâid. +Sämitige 21 jesânid já nelji värijeessân väljejuvvojeh sämmilij koskâvuođâst valjâiguin, moh olášuttojeh jyehi niäljád ive. +Sämitige čäällimkodde juáhás almos, sämikielâ sehe škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâhân. +Sämitige váldutoimâlâš saavâjođetteijee lii Klemetti Näkkäläjärvi. +Lasetiätu Sämitiggeest. +Sämiarkkâdâh tuáimá säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. +Arkkâdâh lii uási Suomâ Aalmuglâšarkkâduv. +Sämiarkkâduv pargon lii +• tuárjuđ já ovdediđ sämmilijd kyeskee tieđâlii tutkâmuš +• nanodiđ sämikulttuur já lasettiđ sämmilijd kyeskee historjátiäđu +• huolâttiđ sämmilijd já sämikuávlu kyeskee äššikiirjij finniimist digitaallâš háámán +• pyehtiđ äššikiirjijd äššigâsâi finnimnáál arkkâdâhlájádâs viermipalvâlusâi peht. +Uáppásm Sämiarkkâduv päikkisijđoid. +totkee Suvi Kivelä, +Sämiarkkâdâh, +sleđgâpostâ: +Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos tiilijn láá Laapi kuávluhaldâttâhvirgáduv AVI čuovviittâstooimâ pajetärhisteijee toimâtileh. +Čuovviittâstooimâ pajetärhisteijee pargoid Laapi kuávluhaldâttuv toimâsyergist kuleh el. +sämikielâlâš máttááttâs já sämikuávlu vuáđuškoovl�� já luvâttuv uáppei vuoigâdvuođâtorvoääših. +Máttááttâstooimâ pajetärhisteijee pargon lii: +- Sämikielâ já sämikielâlii máttááttâs ovdedem +- Sämikuávlu kieldâi máttááttâs ovdedem, stivrim, čuávvum já árvuštâllâm +- Uáppei vuoigâdvuođâtorvo +- Máttáátteijei tievâsmittemškovliittâs +- Aalmugijkoskâsâš oovtâstpargo +- Sämikielâlii máttááttâs staatâuásih +Sämikuávlust sämikielâ puáhtá leđe máttááttâskielân teikâ tuše oppâamnâsin. +Sämikielâ puáhtá máttááttâllâđ meid rijjâtátulâš oppâamnâsin, kuás uáppee okkosâš oppâmeeri lassaan. +Luvâttuvvâst sämikielâ puáhtá máttááttâllâđ eenikielân já/teikâ valjimiävtulâš kielân. +Vuáđuškoovlâst já luvâttuvvâst uáppee kielâohjelm meriduvvoo kieldâ nanodem kielâohjelm mield. +(Käldee: Laapi Avi) +Luuvâ lase Laapi kuávluhaldâttâhvirgáduvvâst . +Aanaar sämikirjerááju tuáimá Aanaar kieldâkirjerááju aldakirjeráájjun, sehe táálu ornijdumij kirjeráájjun. +Aanaar sämikirjerááju oovded sämikulttuur já sämikielâi asâttuv Suomâst viärmádâtmáin ubâ Sämikuávloin. +Kirjerááju palvâl sämikuávlu kieldâkirjeráájuid sämikielâlij palvâlusâi oovdedmist já pyevtitmist. +Aanaar sämikirjerááju tooimâst lii kuávdášlâš aldasâš oovtâstpargo Laapi eennâmkoddekirjeráájoin já ton ohtâvuođâst tuáimee Suomâ säämi sierânâskirjeráájoin. +Ohtâsâš ulmen lii ovdediđ sämikielâi sajattuv Suomâst kirjerájutooimâ vievâst. +Sämikirjerááju lii kuávdáá vuossâmuu keerdist Aanaarjäävri peln, váldu-uuvsâ rievtisbeln. +Aanaar sämikirjerááju stuárudâh lii 205 m2. +Kirjeráájust porgâv kyehti ulmuu, main nube toimâkuávlu lii ubâ sämikuávlu. +Aanaar kieldâ kirjerájutooimâ ovdâsvástádâsolmooš lii kirjerájutooimâjođetteijee Eija Leivo. +Aanaar sämikirjerááju puhelinnummeer: +358 (405929915) +Aanaar sämikirjerááju kirjerájutipšoo lii Tuija Guttorm. +SÄÄMI MUUSIKKUÁVDÁŠ +Sämimuusik lii tehálâš sajattuvvâst uđđâ säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. +Säämi muusikkuávdáš koordinist já uárnee sämimuusik máttááttâs škovláid já oovded sämimuusik máttááttâsvuávámijd. +Säämi muusikkuávdáš tuáimá oovtâspargoost el. +Säämi máttááttâskuávdáin. +Säämi muusikkuávdáá jurdân lii lasseen ovdediđ uđđâ kulttuurirâtteijeevuođâ el. +falâmáin máhđulâšvuođâid sämimuusik paddiimân já vuorkkiimân, faallâđ sämiartistáid lávdástemmáhđulâšvuođâid, rähtiđ sämimuusik tobdosin já siäiluttiđ já ain ovdediđ ärbivuáválâš muusik sirdemáin tom uđđâ suhâpuolváid. +Ohtâvuođâolmooš: +ALGÂAALMUGIJ ELLEEKOVEKUÁVDÁŠ +Algâaalmugij elleekovekuávdáá, Skábma ulmen lii tuárjuđ sämikielâ já kulttuur sehe adeliđ sämmilij já eres algâaalmugij jieijâs jienâ já kove oinuđ já kulluđ maailm eres kuávluin. +Tooimâ ulmen lii luptiđ sämi- já algâaalmugij jieijâs elleekove- já televisiopyevtittâs taggaar táásán, ete tot puáhtá faallâđ pargo já áigápuátu-máhđulâšvuođâid kuávlu nuorâ ulmuid. +Kuávdáá pargoh láá sämmilâš elleekove, tv- já mediairâttâsâi tuárjum, sämielleekuuvij já tv-ohjelmij pyevtittem, škovliittâs vuávám, sämielleekuuvij markkânistim, kuávlu markkânistim, algâaalmugij elleekovearkkâdâhhân já tiätupaŋkkin toimâm sehe Skammâkoveh -elleekovejuuhlij ornim. +SÄMMILŠ PÁRNÁIKULTTUURKUÁVDÁŠ +Sämmilij párnáikulttuurkuávdáá (PKK) ulmen lii lääččiđ já nanodiđ ovtâskâsulmuu já siärváduv kiärgusvuođâid jiegâlii uáiviomâduv já pyereesvaijeem, taiđâlii tooimâ já kulttuuräärbi paijeentolâmân já šoddâdmân. +Párnáikulttuurkuávdáš tuáimá oovtâstpargoost eres haldâttâhkieldâiguin, kulttuurlájádâsâiguin, škovlim- já tutkâmohtâduvâiguin sehe kuálmád sektoráin. +PKK huolât párnáikulttuur kyeskee tieđeetmist, oovtâstpargoost eres ornijdumijguin, kuávlulâš, väldikodálâš já aalmugijkoskâsâš oovtâstpargoost sehe párnáikulttuur projektistmist. +Lasseen tooimâ ulmen lii ovdediđ sämmilii párnáikulttuur páihálávt já kuávlulávt sehe turvâstiđ sämmiláid oovtâitosijd máhđulâšvuođâid maaŋgâpiälásáid kulttuurpalvâlusáid já -ferimáid. +PKK taarbâš kulttuurkuávdáá tiilijd teatterčájáttâsâi hárjuttâssaijeen já čáitálmâstooimân. +Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi Sámi Soster rs toimâtileh láá Saijoos nube keerdist. +SámiSoster toimâjurdân lii kocceeđ, paijeentoollâđ já ovdediđ sämmilij sajâttuv já vuoigâdvuođâid algâaalmugin sosiaal- já tiervâsvuođâsyergist aalmuglii já aalmugijkoskâsii ohtâvuođâin. +Servi olášut Sämitige viggâmušâid sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuoigâdvuođâi olášutmân sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsâst. +Servi viggá aktiivlávt ovdediđ oovtâstpargo eres servijguin. +Servi viggá toimáinis vaikuttiđ säminuoráid vâi sij ucâluveh syergi škovliittâs��n sehe vaikuttiđ sii máhđulâšvuođáid porgâđ sämikuávlust el. +läčimáin pargosoojijd sierâ ovdedemprojektijguin. +SámiSoster ovdâsvástádâsolmooš säämi kulttuurkuávdášprojektist lii Risten-Rauna Magga. +Sajosist parga meid: +* Inger-Anni Äärelä. +Lasetiäđuh SámiSosterist. +Säämi kulttuurkuávdáá raavâdviäsuLyeme palvâl kuávdáá kongressij já čuákkimij tiilámpuurrâdmijn. +Raavâdviäsu lii kuávdáá vuossâmuu keerdist. +Ton stuorrâ laasâi čoođâ uáiná Juvduujuuhân já Aanaarjáávrán. +Raavâdviäsust láá äššigâssajeh 50 äššigâsáid. +Äššigâstilálâšvuođâin purâdemsaijeen puáhtá kevttiđ meid maaŋgâtoimâsali, mii lii raavâdviäsu paaldâst sehe kuávdáá čuákkimviistijd. +Raavâdviäsu-Lyeme irâtteijen lii Outolintu Oy. +Ohtâvuođâtiäđuh: +Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Tave-Laapi stuárráámus kongres- já tábáhtustáálu. +Säämi kulttuurkuávdáš Sajos heivee eromâšávt almugijkoskâsáid čuákkimáid já kongresáid. +Saijoos tiilij lasseen lii väridemnáál Sämimuseo Siijdâ auditorio, mii lii muáddi miinut väzzimmääđhi keččin. +ČUÁKKIMVISTE SILBA 10 ulmui, 25 m2 +ARTISTVISTE (siemin kievkkân já maskimtile) +TILE- já PALVÂLEMVÄÄRRIDMIJD SAIJOOS VYEBDIMPALVÂLUSÂST: +Falâldâhpivdem teikâ väridem pyehtivetteđ rähtiđ tain luámáttuvváin. +Keejâ vuáđusárgus (pdf). +Säämi kulttuurkuávdáá äššigâspalvâlusohtâduv, Kongres- já tábáhtuspalvâlusâi pargon lii västidiđ kuávdáá ohtâsii tiilij markkânistmist, vyebdimist já väärridmijn, huolâttiđ tábáhtus- já čuákkimorniistâlmijn sehe tipšođ tekniik-, informaatio- já vahtâmiäštárpalvâlusâid. +Kongres- já tábáhtuspalvâlusâi tileh láá kulttuurkuávdáá vuossâmuu keerdist, aula já čuákkimviistij ohtâvuođâst. +Lasetiäđuid sämikulttuurkuávdáš Saijoos ohtsâštiilijn, moh láá laiguttemnáál, uá�uh Saijoos päikkisiijđoi Čuákkimpalvâlusah- já Tileh -siijđoin. +Saijoos Čuákkim- já tábáhtuspalvâlusâin já äššigâspalvâlusâst västideh: +* Markkânistimhovdâ Johanna Alatorvinen +* Av-teknikkár Joonas Saari +* Av-teknikkár Janne Lappalainen +* Toimâtilehuolâtteijee Pauli Vuolab +* Lájádâshuolâtteijee Pirkko Pieski +Saijoos Váldusali heivee kongresáid, konsertáid já teatterčájáttâsáid. +Váldusali čuággán Auditorio Dollast já Maaŋgâtooimâsali Dollagáddist, mii lii ton tyehin já mon puáhtá iäruttiđ siirdâseinijn auditoriost. +Váldusali lii Saijoos stuárráámus ohtâlâs čokkânemsaje. +Váldusali puáhtá mutteđ MAKSI- já SHOW -háámáid táárbu mield. +SAIJAASVUOT JÁ KAPASITEET: +* Sali olesvijđodâh: 417 m2 (kukkodâh s. 27,5 m x kobdodâh 17 m) +MAKSI-häämi 430 ulmui +Kongresáid, škovliittâssáid, luvâlduvváid já tilálâšvuođáid, main tarbâšuvvojeh valjeest čokkâmsajeh keččeid. +* Kejâttâh: Kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 190 ulmui + täsilättest pođoistoovlih 234 ulmui + 6 saje luvâldelleid. +Sajeh ohtsis 430 ulmui. +* Čájáttâssaje s. 50 m2 (kobdodâh 12 m x jieŋŋâlvuotâ 4 m). +SHOW-häämi 190 - 254 ulmui +Konsertáid, show-čájáttâssáid, teatterčájáttâssáid teikâ tilálâšvuođáid, main tarbâšuvvoo eromâšávt stuorrâ čájáttâssaje. +* Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 190 ulmui (9 čokkámráiđud), kuás finnee nuuvt stuorrâ čájáttâssaje ko máhđulâš +* Čájáttâssaje: 270 m2 (kobdodâh 17 m x jieŋŋâlvuotâ 16 m) +TEIK lasettuvojeh váhá čokkámsajeh já uceduvvoo čájáttâssaje: +* Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 254 ulmui (12 čokkámráiđud). +Kejâttâh vuáđuhäämist, maaŋgâtooimâsali čájáttâssaijeen. +* Čájáttâssaje: 200 m2: kobdodâh 17 m x jieŋŋâlvuotâ 12,5 m. +TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH: +* Dokumentkamera +* Videoráđádâllâmpaddimpiergâs +* Blu-ray -čuojânâs, DVD/VHS-kuálusčuojânâs +* WLAN +* Jienâtävistem +* Paddimmáhđulâšvuotâ +* Elektronlâš vielgiskággá stuárudâh: 5 m x 12,5 m +* Ränis & vielgis tuávváškäägis 6 m x 18 m +* Lostâdâhtavlu +* Sárnumstovli +LASEMÁÁVSUST/SIERÂTIILÁÁMIST +* Paddim- já simultaantulkkummáhđulâšvuotâ viiđâ kielân (vittâ kiidâs tulkkumviste); +Saijoos Čuákkim- já tábáhtuspalvâlusah uárnee sämikielâi tuulhâid. +* Tánssámráánu čájáttâssajan +* Čuákkimfaalâdmeh. +Luuvâ lase. +ERES VUOTÂNVÄLDIM: +* Váldusalist juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. +Falâdemtiiláámijd kalga rähtiđ ovdil čuákkim, puh 010 839 3109, +* Huolâttâssiisâmoonnâm (uuvsâ kobdodâh 2,2 m) njuolgist váldusali čájáttâssajan. +Auditorio Dolla heivee konsert- já kongressalin. +Auditorio Dollast lii alaneijee kejâttâh já simultaantulkkummáhđulâšvuotâ viiđâ kielân. +Dolla lii tavesämikielâ já meerhâš tuulâ. +Auditorio Dolla puáhtá mutteđ VUÁĐU-, SEMINAAR- teikâ MINIháámán tilálâšvuođâ luándu mield. +AUDITORIO VIJĐODÂH: +VUÁĐUHÄÄMI 260 ulmui +* Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 254 ulmui (12 čokkámráiđud) já 6 saje luvâldelleid. +* Čájáttâssaje: 84 m2 (kobdodâh 17 m x jieŋŋâlvuotâ 4,5 m). +Heivee tilálâšvuođáid, main tarbâšuvvojeh koskâstuárusâš čájáttâssaje já kejâttâh. +vuáđukove uálgisbeln. +SEMINAARHÄÄMI 310 ulmui +* Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 190 ulmui (9 čokkámráidud) + täsilättest 116 pođoistovlid (4 stovlirááiđu) já 4 saje luvâldelleid. +Čokkámsajeh ohtsis 310 ulmui. +* Čájáttâssaje: 43 m2 (kobdodâh 17 m x jieŋŋâlvuotâ 2,5 m). +Heivee seminaaráid, main ij lah tárbu stuorrâ čájáttâssajan. +vuáđukove. +Maaŋgâtooimâsali lii kiävtust sierâväärridmist. +* Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh 190 ulmui (9 čokkámráiđud) já 5 saje luvâldelleid +* Čájáttâssaje: 136 m2 (kobdodâh 17 m x jieŋŋâlvuotâ 8 m). +Kove Maaŋgâtooimâsali lii kiävtust sierâväärridmist. +AUDITORIO DOLLA TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH: +* Blueray-čuojânâs, DVD/VHS-kuálusčuojânâs +LASEMÁÁVSUST/TIILÁÁMNÁÁL +* Paddim- já simultaantulkkummáhđulâšvuotâ viiđâ kielân (vittâ kiidâs tulkkumviste) +** Tulkkumviistij stuáruduvah: 2 stk x 9,5 m2, 2 stk x 6 m2 já 1 stk x 8 m2 +* Lasečuákkimtileh (Maaŋgâtooimâsali, Parlamentsali, 2 x ráđádâllâmsaje) +* Auditoriost juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. +Čuákkimfaalâdmijd kalga tiiláđ muuneeld. +* Huolâttâssiisâmoonnâm njuolgist auditorio čájáttâssajan. +Uuvsâ kobdodâh 2,2 m. +* Maaŋgâtooimâsali Dollagáddi, mii lii auditorio tyehin, lii laiguuttemnáál ovdâmerkkân puurâdmij várás teikâ juávkkupargotilen. +Čuákkimviste Silba heivee uccâ čuákkimân teikâ juávkkupargotilen. +Čuákkimviste Silba lii kuávdáá vuossâmuu keerdist, čuákkimaula ohtâvuođâst. +Čuákkimvisteest lii uáinus Aanaarjáávrán já válduluodân. +Čuákkimviste puáhtá ovtâstittiđ stuárráb čuákkimviste Nástin, kuás finnee saje 25 ulmui (50 m2). +Silba lii tavesämikielâ já tot meerhâš siilbâ. +Silbâ lii ohtâ sämityeje amnâsijn. +Siilbâst ráhtojeh el. +čiiŋâid. +SAIJAASVUOTÂ: +KAPASITEET: +Luokkahäämist: 10 ulmui +Diplomaathäämist: 10 ulmui +U-häämist: 8 ulmui. +Teatterhäämist: 12 ulmui. +* Dataprojektor 2500; 16:9 +* Dokumentprojektor +* Blueray-čuojânâs +* Kálvudâh: čuákkimpeevdih já čuákkimstoovlih 10 ulmui. +LASEMÁÁVSUST/SIERÂTIILÁÁMIST: +Čuákkimvisteest juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. +Čuákkimviste 2=Násti. +Čuákkimviste 1=Silba. +Čuákkimviste 1+2 ovtâstittum=Silbanásti. +Čuákkimviistán finnimnáál purâdempalvâlusâid muuneeld tiiláámáin. +Čuákkimviste Násti (vuáđusárgusist Čuákkimviste 2, stuárráb viste) heivee juávkkupargotilen teikâ uccâ čuákkimij táárboid. +Čuákkimviste Násti lii kuávdáá vuossâmuu keerdist, čuákkimaula ohtâvuođâst. +Čuákkimviste Násti stuorrâ lasâseeini čoođâ lii fiijnâ uáinus Juvduujuuhân já Aanaarjáávrán. +Čuákkimviste Násti puáhtá ovtâstittiđ ucceeb, 10 ulmuu čuákkimviste Silban, kuás finnee saje 25 ulmui (50 m2). +Násti lii tavesämikielâ já tot meerhâš tääsni. +Luokkahäämist: 15 ulmui +Diplomaathäämist: 15 ulmui +U-häämist: 15 ulmui +Teatterhäämist: 20 ulmui +TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH +* Dataprojektor 2500, 16:9 +* Kálvudâh: čuákkimpeevdih já čuákkimstoovlih 15 ulmui, sieminkievkkân (keraamisâš hellá, čääci, tiskámmaašin, jieŋâskäppi). +SIERÂTIILÁÁMIST/LASEMÁÁVSUST: +ERES VUOTÂNVÄLDIM: +Vuáđukooveest vyelni Čuákkimviste 2=Násti. +Parlamentsali Solju lii árvulávt čiŋâttum čuákkimsaje. +Parlamentsalist láá om. +sraŋgâttes konferensvuáhádâh já kiidâs tulkkummáhđulâšvuotâ neelji kielân. +Sali nommâ Solju lii tavesämikielâ já tot meerhâš soljo, ärbivuáválâš sämimááccuh čiiŋâ. +KAPASITEET JÁ SAIJAASVUOTÂ: +* 60 ulmui (sali vuáđuhäämist); 23 sajed jurbâ parlamentpeevdist já 12 sajed "virgeulmui" peevdijn ađai kuuđâ luokkâhámásâš peevdist sehe 25 sajed keččeerááiđust ađai teatterhäämist (=keččeestoovlih pevdittáá). +Keejâ vuáđusáárgus siijđo vyeliuásist. +Sali jurbâ pevdijuávhu ij pyevti mutteđ eres háámán ton styeresvuođâ tiet. +Virgeulmui já keččei pevdi- já stovlijuávhuid puáhtá mutteđ. +Saijaasvuotâ: Parlamentsali lättee vijđodâh lii 125 m2 já sali lii paijeel 10 meetterid olluv. +Sali lii oovaalhámásâš; čođâmitto kuhemus saajeest lii s. 15 m já kobdemus saajeest s. 10 m. +* Dataprojektor 1280 x 800 +* Elektronlâš vielgiskággá stuárudâh: 4,88 m x 4,88 m +* Mikrofoneh +* Sraŋgâttes konferensvuáhádâh (paddimmáhđulâšvuotâ) +* Paddim- já simultaantulkkmmáhđulâšvuotâ neelji kielân (nelji kiidâs tulkkumviste) +** Tulkkumviistij stuáruduvah: 3 stk x 5 m2 já 1 stk x 7,5m2 +* Čáitálmâsseermah: 1-uáság 10 eur/pv, 3-uáság: 30 eur/pv +* Parlamentsalist láá juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. +* Parlamentsalin lii finnimnáál purâdempalvâlusâid muuneeldtiiláámist. +Solju-sali jurbâ peevdist láá čokkámsajeh 23 čuákkimistei. +Lasseen sali nube keejist láá pevdi- já keččeesajeh 37 ulmui. +Kove: STT-lostâkove. +Ollâtásásâš paddimstudio heivee vättee muusik paddiimân. +Studiotiilijn kullojeh studio, lávlumvistááš, jienâtarkkuuttâh já live-editistemtile. +Studiotiilijn västid Säämi máttááttâskuávdáš, mutâ kuávdáá olgopiälásiih väärridmeh puátih Saijoos kongres- já tábáhtuspalvâlusâi peht. +Studio lii váldu-uuvsâ či�etbeln Säämi máttááttâskuávdáá media- ja kielâmáttááttâstiilij ohtâvuođâst. +Studio vuáđusárgus lii uáinimnáál vuáđusárgusist vyelemuu suájást. +Kove: Tuupa Records/Jussi Isokoski já Nillas Holmberg raahtijn uđđâ skiäru vyesimáánust 2013. +Uáppásm paddiimist rahtum studiomuusikvideon. +* Live-editistemtile 10 m2; 4,7 m x 2 m +* Editistemtile 3 stk x 5,5m2 +TEKNIIK J PIERGÂSEH: +* Mikser já kieđâvuššâm +* Hardware + Software +- Protools Core +- Protools I/O +* Ereslágán paddimmikrofoneh +* Čuojânâsah +Kulttuurkuávdáá šiljopiirâs heivee ereslágán olgotábáhtussáid, ovdâmerkkân messutilálâšvuođâi olgouásáduvâi já muusikfestivaalij táárboid. +Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Juvduujuv riddoost, kaskoo Aanaar markkân. +Aanaarjáávrán lii mätki suulân 200 meetterid. +Šiljoost lii valjeest parkkisaje čuákkim- ja tábáhtusäššigâssáid. +Saijoos raavâdviäsu Galla palvâl olgotábáhtusâi ääigi festivaalraavâdviässun. +Raavâdviäsust láá oles juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. +Čuovis čuákkimviste Silbanásti lasâseeini čoođâ lii fiijnâ uáinus Juvduujuuhân já Aanaarjáávrán. +Čuákkimviste lii ovtâstittum čuákkimviste Silbast já Nástist. +Čuákkimviste lii kuávdáá vuossâmuu keerdist, čuákkimaula ohtâvuođâst. +Silbanásti lii tavesämikielâ já meerhâš almai puáhháá silbâpuálluid. +Luokkahäämist: 25 ulmui +Diplomaathäämist: 25 ulmui (kove paajaabeln) +U-häämist: 25 ulmui. +Teatterhäämist: 30 ulmui (koveh vuoluubeln) +* Info-tv -vuáhádâh MiniPC +* Kálvudâh: čuákkimpeevdih já -stoovlih 25 ulmui, luvâldellee pevdi, ilddee já sieminkievkkân (čääci, jieŋâskäppi, tiskámmaašin, kähvivuoššâmpiergâs). +Maaŋgâtooimâsali Dollagáddi heivee eromâšávt čáitálmâssáid, meesuid, juhlepuurâdmáid já luvâldâhsalin. +Peliriäggá hámásâš maaŋgâtooimâsali lii auditorio Dolla čájáttâssaje peln siirdâseeini tyehin, raavâdviäsu Galla paaldâst. +Raavâdviäsukiävtust tile heivee pyereest stuorrâ juávhui káhvástâlmáid, puurâdmáid sehe cocktailtilálâšvuođáid. +Dollagáddi lii tavesämikielâ já meerhâš tuulâ roobdâ. +Kapasiteet: 70-140 ulmui +Vijđodâh: 117 m2 (kobdemus saajeest s. 16 m x 8,5 m) +Luokkahäämist: 70 ulmui +Diplomaathäämist: 44 ulmui +U-häämist: 44 ulmui +Teatterhäämist: 140 ulmui +* Vielgiskággá stuárudâh: xx m x xx m +SIERÂVÄÄRRIDMIST/LASEMÁÁVSUST: +* Lávdástemlyevi +* Tánssámráánu +* Artistviste +* Čáitálmâssermâ; Oovtâuáság sermâ:10 eurod/pv, 3-uáság sermâ: 30 eurod/pv +* Tile lii lasâttem +* Olgosmoonnâm tiileest sehe raavâdviäsun ete artistvistevázáttâhân +* Čuákkimtiileest juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah +* Čuákkimtilán finnimnáál purâdempalvâlusâid ko tiiláá muuneeld +Maaŋgâtooimâsali lii auditorio čájáttâssaje peln siirdâseeini tyehin. +Keejâ vuáđusáárgus či�etuási. +Dollagáddi-sali puáhtá kevttiđ meid juávhui purâdemtilen. +Dollagáddi-sali heivee meid cocktailtilálâšvuođáid. +Dollagáddi-sali čáitálmâstilen. +Muu aabis, čohčâ +Matti Morottaja čáállám já uŋgárlii Daniel Gelencsér kuvvim Muu aabis, čohčâ -čohčâaabis lii uáivildum 1. luoka čohčâluuhâmpaje anarâškielâ eenikielâ oppâkirjen. +Maŋeláá kiirján kárván kiđđâuási já hárjuttâskirje. +Ko anarâš kielâpiervâltooimâ puátusin šoddii anarâškielâliih luokah, te lâi velttidmettum pyevtittiđ meiddei eenikielâlâš algâmáttáátâs várás materiaal. +Ovdeláá pyevtittum materiaaleh lijjii čäällimvyevis peeleest puárásmâm, ige taid innig puáhtám kevttiđ tagarin máttááttâsâst. +Matti Morottaja kietâčäällimpargo puátusin almostittoo tääl digitaalteddilâssân Muu aabis, čohčâ-kirje. +Anarâškielâ aabiseh láá kárvánâm kuuloold: vuossâmuš anarâškielâ aabis lâi kirkkohiärrá Edvard Wilhem Borg toimâttâm Anar sämi kiela aapis kirje, mii teddilui Oulust ive 1857. +Kirjeest valdui uđđâsistteddilâs paijeel 100 ihheed maŋeláá ive 1983. +Ive 1990 almostui anarâškielân tavesämikielâst jurgâlum Aabis 2-kiđđâaabis. +Áppes - Min meahci máidnasat +Aaibâs čohčâmáánu algâpeeivijn finnip teddilâsâst Inga Guttorm čáállám já Salli Parikka kuvvim Áppes - Min meahci máidnasat -aabis. +Kirje máccumist västid Minna Saastamoinen. +Kiirján kárván škovlâihán maŋeláá ive 2011 meid hárjuttâskirje. +Kietâčällee Inga Guttorm lii máttáátteijee, kote lii porgâm maaŋgâid iivijd tavesämikielâlii algâmáttááttâsâst Ucjuuvâst. +Kirje kovvejeijee, Salli Parikka (Wahlberg), lii kuvvim maaŋgâid párnáid já nuoráid uáivildum kiirjijd (www.salliparikka.com). +Máccoo Minna Saastamoinen lii tatavesämikielâ táiđusâ��ân palvâlâm oppâkirjekuástideijeid meiddei Taa�âst. +Ovdebâš Áppes 1 já 2 -aabis almostittui Suomâst 1980 -lovvoost. +Nuorttâsämikielâ aabispargo lii pieijum joton +Taan kiiđâ vuolgij joton meiddei nuorttâsämikielâlii aabis kietâčäällimpargo. +Tiina Sanila-Aikio lii valmâštâllâm kietâčáállus já pargo kárvánâš loppâivveest. +Nuorttâsämikielâlii kielâpiervâltooimâ puátusin lii vyerdimist, et uđđâ vuosâluokkaliih nuorttâsämikielâ máttááttâsân láá puátimin čohčuv 2011. +Ulmen lii finniđ aabis jo tai uđđâ vuosâluokkalalij kiävtun. +Tilálâšvuotâ lii rijjâ puohháid, kiäh tobdeh mielâkiddiivâšvuođâ aabisáid. +Median lii väridum náhđulâšvuotâ toohâđ koččâmâšâid rähteid já kuástideijei. +Tilálâšvuođâst kuásuttuvvoo käähvi. +Hannu Kangasniemi, oppâmateriaalčällee +hannu.kangasniemi (at) samediggi.fi, 010-839 3115 +Lasetiäđuh: www.samediggi.fi > Olgosadalduvah > Oppâmateriaal +Säämi kulttuurkuávdáá vuáđukeeđgi muvrámtilálâšvuođâ 10.6.2010. +Máttááttâs- já kulttuurministeriö čuujoot 24. čohčâmáánu toohâm miärádâsâs Ovdâskode vuáđulahâváljukode smiettâmâšân (PeVM 1/2010 vp - K 1/2009 vp), mast váljukodde vaađâi, et haldâttâs riämá pehtilittum toimáid sämikielâ iäláskitmân. +Váljukode mield eromâš huámášume kalga kiddiđ uhkevuálásij aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ siäilum turviimân. +Staatârääđi asâttij čielgiittâsâstis Suomâ olmoošvuoigâdvuođâpojitiijkâst (2009) ulmen sämikielâ iäláskittemohjelm rähtim. +Máttááttâs- já kulttuurministeriö aasât sämikielâ iäláskittemohjelm vuávájeijee pargojuávhu pargon: +- árvuštâllâđ sämikielâi tile já ton pyereedmân toohum tooimâid puohâi kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ uásild já +- rähtiđ iävtuttâs olesváldálii já kuhesáigásii sämikielâ iäláskittemohjelmân. +Iäláskittemohjelm kalga toollâđ siste iävtuttâsâsid, moh kyeskih sämikielâi tutkâm já kielâhuolâttâs, sämikielâ máttááttâs já sämikielâlâš škovlim, sämikielâlâš kulttuur tuárjum, sämikielâlâš peivitipšo já kielâpiervâltooimâ sehe eres tagarijd ohtsâškodde-eellim uásisuorgijd, main nanoduvvoo sämmilij vuoigâdvuotâ tuođâlávt aitârdiđ já ovdediđ kielâs já kulttuuris väldikodálávt. +Pargojuávkku kalga väldiđ vuotân sämikielâi tile já ovdánem meid eres-uv Tave-enâmijn. +Haavâ stivrimjuávhu saavâjođetteijen tuáimá pajejođetteijee Sakari Karjalainen máttááttâs- já kulttuurministeriöst já jesânin pajetärhisteijee Katri Santtila máttááttâs- já kulttuurministeriöst, Olgoašijčällee Suvikki Silvennoinen olgoašijministeriöst, jođetteijee Johanna Suurpää riehtiministeriöst, pajetärhisteijee Panu Artemjeff sisašijministeriöst, fiinaansčällee Annika Klimenko ruttâministeriöst, ráđádellee virgealmai Hillevi Lönn pargo- já iäláttâsministeriöst, ráđádellee virgealmai Viveca Arrhenius sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst, jođetteijee Jorma Kauppinen Máttááttâshaldâttâsâst, värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari sämitiggeest (tavesämikielâ), värisaavâjođetteijee Erkki Lumisalmi sämitiggeest (nuorttâsämikielâ), rehtor Yrjö Musta sämitiggeest (aanaarsämikielâ), ollâopâttuvlehtor Marja-Liisa Olthuis Oulu ollâopâttuvâst (Giellagas -instituut), Martti Laiti City Sámit ry:st, uásáduvjođetteijee Kimmo Granqvist Päikkeennâm kielâi tutkâmkuávdáást, spesiaaläššitobdee Kurt Torsell Suomâ Kieldâlittoost sehe pajeäššialmai Antti Arjava Suomâ Kulttuurruttâráájust. +Stivrimjuávhu pissoo äššitobden nomâttui ucceeblohováldálâš Eva Biaudet. +Hahâpargojuávhu saavâjođetteijen tuáimá spesiaalvuávájeijee Mikko Cortés Téllez máttááttâs- já kulttuurministeriöst já jesânin pajetärhisteijee Maria Biskop máttááttâs- já kulttuurministeriöst, jođetteijee Johanna Suurpää riehtiministeriöst, haldâttâsčällee Hanna Kiiskinen sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst, proojeekthovdâ Petra Magga-Vars sämitiggeest sehe čuovviittâstooimâtärhisteijee Kari Torikka Laapi kuávluhaldâttâsvirgáduvâst. +Pargojuávhu čällen tuáimih máttááttâsneuvos Maija Innola máttááttâs- já kulttuurministeriöst, máttááttâsneuvos Leena Nissilä Máttááttâshaldâttâsâst, škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari sämitiggeest sehe totkee Kaarina Vuolab-Lohi Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást. +Pargo- já stivrimjuávhu toimâpaje nohá ive 2011 loopâst. +Saijoos aula lii kulttuurkuávdáá váimu. +Stuorrâ laasâi tiet aula lii čuovvâd já tom puáhtá kevttiđ ovdâmerkkân taaiđâčáitálmâssáid já kongresij sehe tábáhtusâi vuoiŋâstempuddâtilen. +Aula heivee meid ucessiähá messuid, cocktailtilálâšvuođáid, lávlumehidáid já ucessiähá konsertáid. +Aulast lii Saijoos äššigâspalvâlemsaje. +Aulatiileest láá stuorrâ lasâskaapih (s. 12,5 m), main láá fiijnâ sämityejeh uáinimnáál. +Aulast piäsá Duodji Shop káávpán, čuákkimviistáid, raavâdviäsu Gallan, sämikirjeráájun sehe Säämi máttááttâskuávdáá máttááttâstiilijd. +Aula stuárudâh lii suulân 307 m2. +* Info-tv -vuáhádâh +* Kulmâ sohvájuávhu já sohvápeevdih +* Pivtâsheŋgiittâstile +* Hiivsigeh +TIIILÁÁMIST: +* Flyygel konsertij várás +* Aula stuorrâ laasâi oovdân (kj. +kove) puáhtá muuneeld tiiláám mield pieijâđ pevdijuávhuid ovdâmerkkân puurâdmij várás. +* Pivtâsheŋgiittâspalvâlus +Seenaat-kiddoduvah västid Saijoos huksiimist sehe haaldâš kiddoduv ton valmâštum maŋa. +Seenaat-kiddoduvah lii staatâ finnodâhlájádâs, kote fáálá sajepalvâlusâid ovdâsajasávt staatâhaldâttâhân. +Toimâtiilij laiguuttem, investistem, kiddodâhriggoduv ovdedem já haldâšem hämmejeh palvâlusâi vuáđu. +Äššigâsáid kullojeh eres lasseen staatâ toimâttuvah, ministeriöh, tutkâmuš- já kulttuurlájádâsah, faŋgâleh sehe piäluštâshaldâttâh. +Äššigâs toimâtiilijn huolâttem ij lah tuše tiilij laiguuttem - Seenaat-kiddoduvâi falâldâhân kulá šaddee, äššigâs táárbuin vyelgee palvâlusvaljiittâs. +Seenaat-kiddoduvâi ohtâvuođâolmooš Säämi kulttuurkuávdášprojektist lâi proojeektjođetteijee Kati Jokelainen. +Kove: Halo-Arkkitehdit/Tuomas Niemelä 2010. +Lostâmediatiäđáttâsah: +- Saijoos häärjipaajeedmeh 14.4.2011. +Luuvâ tiäđáttâs. +Tilálâšvuotâ liihistorjállâš. +Säämi kielâtaho-palhâšume lii áinoošlajâsâš palhâšume mailmist. +Sämitiggelii vuáđudâm säämi kielâtaho-palhâšume, mon uáivilin lii adeliđ tubdâstâssämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv oovdedmân toohum ánsuliist pargoostSuomâst. +Sämikieláin uáilduvvoo tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ. +Palhâšume uáivilinlii movtijdittiđ palhâšume uá��oo pyerediđ ovdiist-uv sämikielâ pyerrin toohum pargojá movtijdittiđ puohâid virgeomâháid pyerediđ sämikielâ sajattuv. +Säämikielâtaho-palhâšume uá��oo lii valjim säämi kielârääđi. +Säämi kielâtaho palhâšumelii taai­dâpalhâšume, mii kalga spejâlistiđ sämikielâ já kulttuur riggoduv jámaaŋgânálásâšvuođâ. +Palhâšume muttâšuvá ihásávt já ton rähtimist västid SámiDuodji ry valjim sämitaaidâr tâi -tuáijár. +Palhâšume kenigit uá��oo juátkiđ pargosämikielâ sajattuv já sämikielâlij palvâlusâi pyereedmân. +Palhâšume luovâtkulttuur- já valastâllâmminister Stefan Wallin. +Lasetiäđuid tilálâšvuođâst addel sämitige kielâtorvočällee Siiri Jomppanen säämi kielâtaho-palhâšume uásild sehe ubâ seminaaruásild saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. +Kähvikuásuttemkee�ild táttup almottâttâđ seminaarân 29.11.2010räi čujottâsân +Seminaar ohjelm. +Sämitige ohtâvuotân lii vuáđuduumin nuorâirääđi. +Puáttee rääđi vuáldutoimân lii ovdediđ säminuorâi kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâid já nanodiđ säminuorâi identiteet nuorâipargo vievâst. +Lasseen rääđi šadda valmâštâllâđ taid sämitige iävtuttâsâid, alguid, ciälkkámušâid já eres peleväldimijd, moh kyeskih säminuorâid. +Nuorâirááđán šaddeh väljejuđ vittâ eidusii jeessân sehe sijjân juáhá�ân persovnliih värijesâneh. +Jesâneh kalgeh leđe 18-25 -ihásiih aktiivliih säminuorah. +Rääđi jesâneh iä taarbâš leđe tige jesâneh, iäge sii taarbâš aassâđ sämikuávlust. +Meiddei sämikielâ ij taarbâš leđe velttidhánnáá sii eenikielâ, mut sämikielâ mättim lii tuáivuttettee. +Nuorâirááđán valjiimist šadda valduđ vuotân, ete jesâneh ovdâsteh ubâ sämikuávlu puohâid kielâjuávhuid nuuvt vijđáht ko máhđulâš. +Nuorâirääđi algaprojeekt pargojuávkku ráhtá oovtâst nuorâičällein sämitige stiivrân iävtuttâš jesânijn, kiäh rááđán väljejuvvojeh já lopâlâš valjim taha sämitige cuákkim. +Väljejum nuorâirääđi jesâneh väljejeh vittâ äššitobdeejeessân 15-17-ihásijn nuorâin. +Taah äššitobdeejesâneh uásálisteh puohháid puáttee nuorâirääđi cuákkimáid. +Jis haalijd, te puávtá iävtuttiđ meiddei äššitobdeejesânijd, mutâ iävtuttâš sämitige stiivrân sii valjiimist taha vuosâsajasávt väljejum nuorâirääđi. +Nuorâirááđán hiäivulijd 18-25 -ihásijd aktiivlijd säminuorâid já máhđulávt meiddei äššitobdeejesânin hiäivulijd 15-17 -ihásijd nuorâid puávtá iävtuttiđ nuorâičällee Niina Siltalan. +Iävtuttâsâid vuáđustâsâidiskuin kalga vuolgâttiđ vyelni orroo šleđgapostâčujottâsân tâi postâčujottâsân vástuppeeivi juovlâmáánu 17. peeivi tijme 16 räi. +Lasetiäđuid uá��uvetteđ vuáláčällest. +Ustevlâš tiervuođâiguin Niina Siltala, nuorâičällee +Lehtolantie 1 +99870 AANAAR +Tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittem lii sooppum olášittuđ viiđâ ivveest. +Sämitigeh láá tuáivum, et ráđádâlmijd puávtáččij toollâđ jotelub äigitavluin, mut tehálumos lii ääši ovdánem. +Lii vyerdimist, et ráđádâlmeh láá vaigâdeh. +Sopmuš ličij historjállâš já ton tuhhiittem uáivildičij maailm vuossâmuu staatâsopâmuš šoddâm, mon uáivilin lii pyerediđ maaŋgâ staatâ kuávluin ässee algâaalmug, sämmilij, sajattuv. +Ruotâ, Suomâ já Taa�â sämitigij sehe Ruošâ sämmilij oovtâstpargo-orgaan, Säämi Parlamentaarlâš Rääđi (SPR) vuárdá, et tave-eennâmlâš sämisopâmuš oovded sämmilij raajijd rastaldittee oovtâstpargo ovdiist pyerebân lasseetmáin sämmilij oohtânkulluuvâšvuođâ já läčimáin SPR:st sämmilij ohtsii alemuu ovdâsteijee orgaan jieijâs haldâttâhráhtusijdiskuin. +Veikkâ sämitigeh láá tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittemráđádâlmijn uássin staatâi delegaatioid, lii sämmilij jienâ ohtsâš. +SPR ráđádâl ohtân juávkkun tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhitmân. +SPR váátá, et tave-eennâmlâš sämisopâmuš ráđádâlloo oleslâ��ân já puoh sopâmušhammiittâs tähidem vuoigâdvuođah olášuveh. +Ruotâ sämitige sriivrâ saavâjođetteijee Ingrid Inga iätá, et lii uáli ilodittee et kulmâ Sämitige uásálisteh täsiárvusâ��ân uásipeellin ráđádâlmijn tave-eennâmlii sämisopâmušâst. +Vyelgip tast, et Sämitigij iävtuh uásálistiđ ráđádâlmáid torvejuvvojeh áášán kullee staatâi tooimâst. +Tot äšši et ráđádâlmeh kalgeh nuuhâđ viiđâ ive siste, meerhâš meiddei tom, et Ruotâ taan äägi siste almoot aiguinis nanodiđ já turviđ sämmilij vuoigâdvuođâ jiešmeerridmân já enâmij já čaasij já luánduriggoduvâi haaldâšmân aalmugijkoskâsii vuoigâdvuođâ prinsiipâi miäldásávt. +Suomâ sämitigij saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi iätá, et Suomâ sämitiigán ráđádâlmeh tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhitmân láá eromâš teháliih, ko Suomâ kárttáá tave-eennâmlii sämisopâmuš pehti tähidiđ sämi-iäláttâsâi já -kulttuur syeje táálást pyerebeht, čuávdiđ sämmilij vuoigâdvuođâid enâmân já čáácá sehe turviđ sämitiigán tuárvi naavcâid toimâđ. +Suomâ staatâ lii asâttâm maaŋgâ ihelovo ääigi ulmen uá��uđ aalmuglii čuávdus sämmilij eennâm- já čäcivuoigâdvuođâin, mut čuávdus uuccâm ij lah ubâ algâttumgin. +Suomâ ij pyevti onnig peittâttâđ aalmuglii čuávdus uuccâm tuáhá. +Suomâ staatâ kalga čuávdiđ sämmilij eennâm- já čäcivuoigâdvuođâid majemustáá uássin tave-eennâmlii sämisopâmuš, ađai viiđi ive siste. +Taa�â sämitige president Egil Olli iätá lemin uáli ilolâš tast, et ráđádâlmeh peessih tääl joton. +"Tegu tiettip lii lamaš mottoom verd sierâmielâlâšvuotâ ráđádâllâmvuáváámist, eromâšávt Taa�âst, mut ko mij tääl tiettip, et Suomâ já Ruotâ sämitigij já toi enâmij haldâttâsâi kooskâ lii oovtmielâlâšvuotâ, te algâttem ij uá�u leđe Taa�âst kiddâ. +Tääl halijdâm kevttiđ tilálâšvuođâ pyerrin já rämidiđ Suomâ já Ruotâ táássá�ân ovdánâm fiijnâ já šiev prosessâst já mielâst vuárdám et porgâškyettip tain historjállijn toimáin: uá��up áigá sämisopâmuš kuulmâ tave-enâmist, mast aassâp", juátká Egil Olli. +Ingrid Inga Klemetti Näkkäläjärvi Egil Olli Ruotâ sämitigge Suomâ sämitigge Taa�â sämitigge +Kielâpalhâšume keigejuvvoo jyehi nube ive já palhâšume summe lii 12 500 eurod. +Onne 22 peeivi skammâmáánu keigejui palhâšume tave-eennâmlii ministerčuákkimist Tukholmast. +Räämi +Ruotâ Sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Ingrid Inga, räämid tave-eennâmlijd haldâttâsâid ko pieijii nuuvt stuorrâ palhâšemsume huámášemtied sämikieláid. +- Lii hävski ko puáhtá palhâšiđ já movtijdittiđ ulmuid kiäh láá ubâ eellimääigi korrâsávt porgâm sämikielâ siäilutmân já oovdedmâin, iätá sun. +Tave- já maadâsämikielâ +Taan ive láá tavesämikielâ já maadâsämikielâ moh loptejuvvojeh uáinusân. +Tavesämikielâ sárnoo Ruotâst, Taa�âst já Suomâst já maadâsämikielâ Ruotâst já Taa�âst. +Taa uánihávt árvuštâllâmkomitea agâstâllâm mane eidu Máret Sárá já Lajla Mattsson Magga uá��uv palhâšume ive 2010: +Máret Sárá: +Máret Sárá lii šoddâm 1947 já sun lii šaddaaš Pissojuuvâst Leevnjâ kieldâst, Taa�âst. +Sun lii oles ääigi porgâm äŋgirávt tavesämikielâ oovdedmân já naanoodmân. +Sun lii porgâm máttáátteijen, kirječällen, journalistân, puásuituáluhaldâttuv raavâadeleijen já kirjelájádâs jođetteijen já sust lii lamaš njunoštoimâ maaŋgâin seervijn já politiiklâš tooimâst. +Sämikielâ ovdedem lii lamaš ovttuu kuávdá�ist suu pargoelimist já eres peruštuumijn já sun lii lamaš šiev já noonâ uápisteijee nuuvt áámmátolmo�in ko nissoonpiälušteijen-uv. +Uđđâ oppâmvyevih +Siämmást ko sun lii porgâm máttáátteijen lii sun meiddei lamaš mieldi rievdâdmin sehe máttááttâsvuovijd et máttááttâsvuáháduv. +Sun lii oovtâst Kirsten Popein čáállám oppâkirjerááiđu Eatnigiella já son lii meiddei almostittám kiirjijd main láá sänisierâdmeh, idiomeh já oppâmsierâdmeh. +Sun lii meiddei čáállán muáddi sänivajâskirje moid sin lii čokkim tiäđuid sehe puárásijn et tááláá ääigist. +Puohnâssân sun lii lamaš mieldi čälimin paijeel 40 kirjed. +Jieijâs kiäinuh +Máret Sárá lii olmooš kote lii tuostâm kuorrâđ jieijâs kiäinuid. +Sun lii ubâ eellimääigis lamaš njunosist sehe aktiivlâš pedagoogân, journalistân já čällen mut meiddei kielâpoolitlávt. +Máret Sárá vijđes toimâ sämikieláin toovvât suu árvulâš Kollekielâ palhâšume vuástávälden, uáivild árvuštâllâmkomitea. +Lajla Mattsson Magga: +Lajla Mattsson Magga lii šoddâm 1942 Kall-nommâsii siijdâst, Jämtlandist Ruotâst, mut lii kuhháá jo aassâm Kuovdâkiäinust Taa�âst. +Ollâopâttâhääigi rääjist lii maadâsämikielâ ovdedem, siäiluttem já máttááttâs lamaš kuávdá�ist suu ámmátlaš já priivaat elimist. +Lajla Mattson Magga lii kuhháá toimâm kielâsyergist já sun lii ereslasseen porgâm čaabâ- já tiätukirjálâšvuođáin, jurgâlusaiguin, máttááttâssáin. +Sun lii čokkim kielâmateriaal já päikkinoomâid já meiddei adelâm olgos maadâsämikielâ sänilistoid. +Máttáátteijee já čällee +Lajla Mattson Magga lii kuhes ääigi porgâm máttáátteijen já tentaattorân maadâsämikielâst. +1984 almostui suu vuossâmuš kirje, Maahke ryöknie, já tast maŋa sun lii čáállám maŋgâ oppâkirje já párnáikirje moh láá almostittum. +Tääl sun lii mieldi juávhust mii kalga uđđâsist jurgâliđ ráámmát maadâsämikielân já siämmást sun meiddei parga maadâsämikielâ kielâoppâkirjijn. +Suu stuárráámus pargo kielâsyergist lii porgân sänikirjijguin Åarjelsaemien-daaroen baakoegärjä/Sydsamisk-norsk ordbok (Knut Bergsland mielčállin) já Norsk-sydsamisk ordbok/ Daaroen-åarjelsamien baakogærja. +Kielâmovdijdittee +Lajla Mattson Magga lii ubâ eellimääigis porgâm korrâsávt maadâsämikielâ oovdedmân já tot pargo toovvât suu tehálâš kielâmovtijditten já árvulâš vuástávälden Kollekielâ palhâšume vuástávälden, čáálá árvuštâllâmkomitea agâstâlmijnis. +Čálusijn párnááh já nuorah oovdânpyehtih jieijâs uáimuid tâi tuoivuid puátteevuođâst, tast maggaar maailmist sämmiliih eellih 20 ive keččin. +Kirjeest puoh teevstah láá ovttáin Suomâst sarnum sämikielân (aanaar-, nuorttâ-, já tavesämikielâ) já suomâkielân. +Säämi párnáikulttuurkuávdáš ja nuorâilävdikodde -haahâ lii almostittám párnái já nuorâi teevstâid jyehimnáál čälleid, sämipárnáid já nuoráid, já toid oovtâstpargopeelijd, moh pargeh párnái já nuorâi ašijguin. +Mu Sápmi jagi 2030/ Minun Sápmi vuonna 2030/ Muu Säämi ive 2030/ Muu Sää'mjannam ee'jjest 2030. +Sämitigge tieđeet škovláid tärhibeht puorijn aaigijn. +Väldikodálii tábáhtus njuolgâdusah, maid nuávdittep meid jieččan kuávlutábáhtusâst, kavnujeh tast http://nuorikulttuuri.fi/nuori-kulttuuri-moves-2011/ . +Taaidâtábáhtus valmâštellen sämitiggeest tuáimá oppâmateriaalvuávájeijee Anni Näkkäläjärvi (anni.nakkalajarvi (at) samediggi.fi) oovtâst nuorâčällee Niina Siltalain (niina.siltala (at) samediggi.fi). +Ruávinjaargâst uárnejum taaidâtábáhtus raapoort 2010 lii uánimnáálá sämitige päikkisiijđoin: Nuorâi taaidâtábáhtus. +Säämi kielâtaho -palhâšumáin adeluvvoo tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv oovdedmân toohum ánsuliist pargoost Suomâst. +Säämi kielâtaho -palhâšume lii säämi tyeji já diploom. +Palhâšume keigejuvvoo sämikulttuur suojâlem Suomâst -seminaar ohtâvuođâst Levist vástuppeeivi tme 12.00. +- Tuáivim, et palhâšume movtijdit Meccihaldâttâs juátkiđ sämikielâ sajattuv ovdedem siärvaduvâst já movtijdit uásild meiddei eres-uv virgeomâháid pyerediđ jieijâs sämikielâlijd palvâlusâid, iätá säämi kielârääđi saavâjođetteijee Erkki Lumisalmi. +Sämikieltáiđusij ulmui rekrytistmijn - aasâtmáin sämikielâ tááiđu virgehoittám iähtun tâi ánsun - puáhtá pyerediđ luánduláin vuovvijn jieijâskielâlijd palvâlusâid. +Sämikielâi puátteevuođâ turviimân lii tehálâš, et sämikielâlijn palvâlusâin tahhoo luándulâš, uáinojeijee já čielgâ uási virgeomâhâštooimâ, palvâlusâid já rekryttistim. +Sämitige vuáđustâsah +Sämitige mielâst Meccihaldâttâs lii ánsulávt olášittám säämi kielâlaavâ kenigâsvuođâid já ovdedâm sämikielâ sajattuv viärmádâhviestâdmistis, äššigâšpalvâlusâinis já tieđettemtoimâinis. +Virgeomâhâšpalvâlusah láá almostittum távjá kirjálâ��ân; Meccihaldâttâs fáálá tágárij äššigâšpalvâlusâi lasseen meiddei sämikielâlâš palvâlus. +Tot lii pálkkááttâm sämikielâlii tieđetteijee. +Sämitige mielâst Meccihaldâttâs lii toimâm ovdâmerhâlávt sämikulttuur ärbitiäđu siäiluttem pyerrin sämikielâlâlij päikkinoomâi nuurrâm- já almostittemtoimâinis. +Sii almostittem čielgiittâs Nuorttâ-Aanaar sämikielâlijn päikkinoomâin lii eromâš tehálâš nuorttâ- já aanaarsämikielâi kulttuurlâš luándun kullee tiäđu siäilumân. +Sämitigge tuáivu, et palhâšume mield Meccihaldâttâs viggá pyerediđ ovdiist-uv eromâšávt aanaar- já nuorttâsämikielâlijd palvâlusâid tohâmáin tain uási Meccihaldâttâs luándulii tooimâ. +Palhâšume lii säämi tyeji +Säämi kielâtaho - palhâšume säämi tyeji, mon rähtee lii valjim Sami Duodji ry. +Palhâšume lii tyeji, suáhipäähist rahtum kääri já ton lii ráhtám tuáijár, lehtor Ilmari Laiti Anarist. +Gielladahku | Kielâtaho | Ǩiõlltuâjj | Kieliteko diplomi 2010 (PDF) +Gielladahku | Kieliteko vuođuštusat | vuáđustâsah | vuâđđjurddi | perustelut (PDF) +Gielladahku | Kielâtaho | ǩiõlltuâjj | Kieliteko. +Gárri | Kääri | Kää'rr | Kaara (PDF) +Lasetiäđuh: kielâtorvočällee Siiri Jomppanen. +puh 010 839 3111, ovdânommâ.suhânommâ@samediggi.fi +Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi sáárnui säämi immateriaallâš kulttuuräärbi suojâlem tiileest Suomâst já sämitige koskâsii oovtâstpargoost. +Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi lopedij čovgâ oovtâstpargo säämi aalmugsiärváduvváin sämikulttuur sajattuv pyereedmân. +"Mii, sämitigge já taidâreh já tuájáreh kolgâččijm ovtâstittiđ vuoimijdân ohtsii säämi kulttuurpoolitlii ohjelm rähtimân. +Sämitigge uárnee kiđđuv 2011 ohtsii čuákkim säämi kulttuur- já taaidâservijguin. +Čuákkimist lii uáivilin valmâštâllâđ oovtâst iävtuttâsâid sämikulttuur syeje pyereedmân. +Sämikulttuur syeje pyeredem váátá lase naavcâid já vuoi¬gâdvuođâlii syeje ovdedem" +Sämimuseo Siijdâ, sämmilij aalmugmuseo, jođetteijee Tarmo Jomppanen kieđâvušâi jieijâs saavâst säämi materiaallii kulttuuräärbi suojâlem táárbuin. +"Museotooimâ já säämi materaallii kulttuurlâš syeje ovdedem turviimân Suomâ museoi sämičuágálduvâid kolgâččij finniđ sämisiärváduv palvâlusân já čuágálduvâid kolgâččij finniđ almolávt uáinusân. +Puáttee haldâttâspajan kalga asâttiđ mittomeerrin Sämimuseo Siijdâ vijđedem já ton ruttâdem turvim." +Sámi Duodji ry saavâjođetteijee Rauna Triumf muštâlij säämi tyeje kulttuurlii merhâšuumeest já säämi tyeje toorjâtáárbuin. +"Tyeji lii eellimvyehi, uási säämi sosiaallii vuáháduv, moin ulmuuh šad-deh já uáppih. +Tyeji lii sämmilij kollektiivlâš omâdâh já tot puáhtá uáinusân sämikulttuur holistilii jurdâččem, mast puoh ääših vaikutteh puoh aššijd. +Lii vaidâlittee, et Sámi Duodji sajattâh ij lah tuárvi pyeri škovliimist já ohtsâškoddeest. +Sámi Duodji turvim váátá lase naavcâid já tyeje škovlim ovdedem kolgâččij tábáhtuđ säämi vuolgâsoojijn. +Lasseen halijdâm kijtteđ sämitige já ton saavâjođetteijee Sámi Duodji táárbui vuotânväldimist". +Jyeigee, sämitige stiivrâ jeessân Petra Magga-Vars muštâlij juoigâm merhâšuumeest nuuvt sanij-guin ko juáigusijguin-uv: "Juáigus čáittá sämikulttuur. +Juáigus siskáldâsâst puáhtá čielgâsávt uáiniđ páihálii kulttuur almoonmijd já oppâđ madârvanhimij historjást. +Juáigus sajattâh ij lah Suomâst tuárvi pyeri. +Juáigus taarbâš eenâb torjuu, resurssistem já uáinusistorroom ubâ Suomâst. +Škoovlah kolgâččii väldiđ juáigus máttááttâsvuámij uássin, vâi juáigusist finniiččij ohtsâškoodán luándulii uási". +Seminaar vuolgâttij noomâ viestâ máttááttâs- já kulttuurministeriön, sämitiigán já säämi máttááttâskuávdá�ân säämi tyeje máttááttâs ovdedemtáárbuin. +Säämi máttááttâskuávdáá säämi tyeje máttááttâs ij palvâl sämikulttuur táárbuid, ko máttááttâs tábáhtuvá syemmilâš kulttuur vuolgâsoo-jijn. +Seminaar páhudij, et škoovlâ máttááttâs kalga nubástutteđ nuuvt, et máttááttâs hokâttâl meid säminuorâid. +Kulttuurminister Wallin vuolgâttij kirjálii tiervâttâs seminaarân. +Kirdeejasko eestij kulttuur- já va-lastâllâmminister määđhi Levin. +Minister Wallin muštâlij tietimist Suomâst ellee ruotâkielâlâ��ân, maggaar lii eelliđ kielâucceeblovvoost. +Jieččân tuáváá kee�ild puávtám pyereest jurdâččiđ, maht tist oro ko piäluštvetteđ jieijâd vuoigâdvuođâid. +Minister Wallin čaalij, et sun lii eromâš ilolâš tast, et säminuorah láá nuuvt aktiivliih sämikulttuur aaitârdmist já oovdedmist. +"Haldâttâs puáttee ive bud-jetiävtuttâsân kulá meiddei sämikielâlii oppâmateriaalmeriruuđâ luptim. +Lasattâsâin mainâšuvvoo, et sämikielâlij oppâmateriaalruuđâin kalga čuosâttiđ tuárvi ennuv ruuđâid meid nuorttâ- já aanaar-sämikielâlâš oppâkirjijd.", Wallin čaalij +Lasetiäđuh: Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi (050-5242109) +Seminaar saavâjođetteijee Aslak Paltto (+358405620354) +Sämitige sämikielâ toimâttuv (maŋeláá kielâtoimâttâh) palvâlemmáávsuh pajaneh 1.1.2011 rääjist. +Jurgâlempalvâlusâi máávsuh pajeduvvojeh 45 eurost 65 euron. +Kielitoimâttuv adelem jurgâlusâst piärroo máksu suomâkielâst sämikielân teikâ nubujkejij 65 eurod siijđost 2000 merkkâd, moos iä kuulâ koskâmeerhah. +Kielitoimâttuv eres palvâlusah láá tulkkumpalvâlusah já eres kielâliih palvâlusah. +Palvâlemmáávsuh láá ovdebáá keerdi pajejum ive 2005. +Täärhib čielgiittâs palvâlemmáávsuin kávnoo täst: Jurgâlempalvâlusah. +- Kielâtoimâttâh jurgâl válduášálávt äššikiirjijd, iätá kielâtorvočällee Siiri Jomppanen. +Freelance -jurgâleijeeh huolâtteh táválávt kuhebijn jurgâlusâin, tegu čaabâ- já tiätukirjálâšvuođâ teevstâin já oppâmateriaalâin, juátká Jomppanen. +Kielâtoimâttâh huolât asâttâsteevstâi jurgâlmist sämikieláid. +Ennuv jurgâluvvojeh še čuákkimij äššikirjeh tegu čuákkimpovdiittâsah, äššilistoh, pevdikirjeh, muštâlusah, vuáváámeh já budjeteh. +Eres äššikirjeh, moh jurgâluvvojeh, láá jieškote-uv virgeomâhái luámáttuvah já olgosadalduvah, almottâsah, kulluuttâsah já tiäđáttâsah. +Lasseen jurgâluvvojeh virgeomâhâšmiärádâsah, lopeääših, tegu pirâsteknisiih äššikirjeh sehe tieđettemčáluseh, koolbah, viärmádâhsiijđoh já oskoldâhliih teevstah, tegu rukoseh. +Kielâtoimâttâh koordinist jurgâlemtooimâ já tagarijn tábáhtusâin, main kielitoimâttuv jurgâlemtile pokkâšuvá, stivrejuvvoo tiilájeijee väldiđ ohtâvuođâ freelance-jurgâleijeid. +Kielâtoimâttâh tuálá luvâttâllâm tain sämikielâ jurgâleijein já tuulhâin, kiäh láá adelâm love ohtâvuođâtiäđuidis almostmitmân. +Sii ohvuođâtiäđuh kávnojeh meiddei Sämitige päikkisiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi - Dokumeentah - Jurgâleijeeh já tuulhah. +Uánihávt sämikielâ toimâttuvâst +Sämitige sämikielâ toimâttâh olášit säämi kielâlaavâ já -asâttâs miäldásijd pargoid. +Kielâtoimâttâh huolât laavâst uáivildum jurgâlusâi tooimâtmist jieškote-uv virgeomâháid já lájádâssáid, iššeed taid sämikielâ táiđusij tuulhâi hahâmist sehe eres säämi kielâlaavâst uáivildum pargoin. +Kielâtoimâttâh vuáđudui ive 1992, ko säämi kielâlaahâ šoodâi vuáimán. +Ton kyehti vuossâmuu kielâjurgâleijee algâttáin pargoos ive 1992. +Lasetiäđuh: kielâtorvočällee Siiri Jomppanen, puh 010 839 3111, ovdânommâ.suhânommâ@samediggi.fi +Kišto lii uáivildun vuosâsajasávt tekstiil- tâi graafisâš vuáváámân uápásmâm ulmuid, mut meid iäráseh pyehtih uásálistiđ rijjâ kiišton. +Uáslistee kalga kuittâg tärkkilávt väldiđ vuotân kiišto¬paargon asâttum teknisijd vátámâšâid, ko ulmen lii lasâliijnij olášuttem njuolgist lonestum pargoi vuáđuld. +SÄÄMI KULTTUURKUÁVDÁÁ OOVDÂNPYEHTIM +Säämi kulttuurkuávdá�ân, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon, šaddeh toimâvisteh Sämitiigán, sämikulttuurân kullee maaŋgâpiälásii tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmtooimân. +Ohtsâšviistij kevttim lii tehálâš uási ubâ kulttuurkuávdáá tooimâ. +Eres táálu kevtteeh láá Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ, Sámi Duodji ry (säämi tuájárij servi), SámiSoster ry (sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi), Laapi kuávluhaldâttâsvirgádâh, Säämi arkkâdâh já raavâdvuäsu. +Lasetiäđuid säämi kulttuurkuávdáš Sajos toimâjurdust lii taan kištoreeivâ loopâst sehe kuávdáá päikkisiijđoin, čujottâsâst www.sajos.fi. +VISTEKÁLVU- JÁ TEKSTIILVUÁVÁM TUÁVVÁŠ +Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtvuáváámist västideijee arkkitehttoimâttâttâh Halo Arkkitehdit Oy lii toohâm kulttuurkuávdáá vistekálvu- já tekstiilvuávám. +Tekstiilvuávám vuáđuld säämi kulttuur-kuávdáš Sajos puáttei kevttei ovdâsteijein čuákkejum ohtsâštoimâorgaan lii meridâm orniđ ávus vuávámkišto paaneellasâliijne kovosijn. +Säämi kulttuurkuávdáá toimâttâhvistijd sehe kuávdá�ân puáttee Säämi máttááttâskuávdáá luokka-vistijd šadda kuulmâkiärdásâš paaneellasâlijneheŋgâstâh. +Ohtâ paaneellasâlijne lii luánduvielgâd, asettis suoggâmlágán, já nubbe lii oovtivnásâš jo-uv okra, čuovjâd, ruopsâd tâi ruánáá. +Kuálmádin paaneellasâlijnen šadda leđe nk. +printtikovvooslâš paaneellasâlijne, mon kovosijd taam kištoost uuccâp. +KOVOS VUÁVÁMNÁÁL +Paaneellasâliijneh šaddeh leđe kyevti stuárusiih, mitoidis peeleest 600 mm x 2 390 mm já 600 mm x 2 090 mm. +Printtilasâlijne kalga leđe čapis-vielgis-čapis -ivnásâš. +Vuáđukäägis lii lasâlijnekággá toimâtteijee valjiittuvâi suoggâmlágán, vielgisvuáđusâš printtaamâm heivejeijee käägis. +VUÁVÁMKIŠTO NJUOLGÂDUSAH +Printtilasâliijne vuávámkišto uáivilin lii kavnâđ säämi kulttuurkuávdáš Sajos toimâttâh¬vistij já luokkavistij lassáid heŋgâstittee lasâliijnij kovos (nk. +printtikovos), mii spejâlist kuávdáá uáivil já luándu. +Kišto lii áávus puohháid. +Kišto palhâšumelävdikode jesâneh iä pyevti uásálistiđ kiišton. +Kištoiävtuttâsah kalgeh leđe Sämitiggeest digitaallâš vuárkkán 31.3.2011 tme 16.00 räi njuolgâdusâi 6. saajeest mainâšum čujottâsâst. +Meriääi-gi maŋa puáttám iävtuttâsah iä valduu vuotân. +Äššikirjij macâttem Iävtuttum kovos toimâttuvvoo kišto uárnejeijei poostâ pehti šleđgâlâš vuárkkán CD tâi DVD- skiärust tâi muštosäägist. +Vuorkkimpiergâsist uá��uh leđe tuše kyhti tiätuvuárhá, main láá ovdeláá mainâšum kyevti stuárusij paaneellasâliijnij printtimtiätuvuárháh mitto-kaavasi 1:1. +Tiätuvuárhái noomâst sehe vuorkkimpiergâsân čaallum kalga leđe iävtuttâs tahhee nommâmerkkâ. +Tuhhiittettee vuorkkimhäämih láá .bmp, .tiff, .png já .pdf. +Palhâšumelävdikodde árvuštâl iävtuttâsâid printtimtiätuvuárháin printtejum A3 stuárusijn čapisvielgispriintijn. +Priintij teknisâš kvaliteet lii árvuštâllâmaggâ, ko valmâš lasâliijnijd lii ulmen olášuttiđ njuolgist printtimtiätuvuárháin. +Vuávámpsrgo postâdem Vuorkkimpiergâs mield vuolgâttuvvoo iävtuttâs tahhee nommâ já ohtâvuođâtiäđuh toppum čoođâoinuuhánnáá kirjekooverttâst. +Kirjekoovert oolâ merkkejuvvoo iävtuttâs tahhee nom-mâmerkkâ. +Vuárháh já toppum kirjekoovert vuolgâttuvvojeh čujottâsân Saamelaiskäräjät, Angelintie 696, 99870 Inari. +Kirjekooverttân merkkejuvvoo tubdâldâh "Printtikilpailu". +CD- tâi DVD-vuárhá tâi muštosäägi oolâ merkkejuvvoo kištoiävtuttâs tahhee nommâmerkkâ (ij rievtis nommâ). +Siämmáá nommâmeerhâ kalga merkkiđ meiddei toppum koovert oolâ. +Pelettesvuođâ turviimân toppum kirjekooverttâst lamaš uásálistee ohtâvuođâtiäđuh liäkkojeh árvustâllâm nuuhâm maŋa ko kišto loppâpuáttus čiälgá. +Eresnáál toimâttum iävtuttâsah šaddeh hilguđ. +Tuše pápárân sargum hammiittâsah já/tâi iä-teddilemkärvis pyevtittâsah še šaddeh hilguđ, tuše digitaallâš teddilemkärvis amnâstuvah váldojeh árvuštâllâmnáál. +Olmooštiäđuh kieđâvuššojeh tuše kišto ohtâvuođâst, iäge toh luovâttuu ovdâskulij. +Kiišton puáhtá uásálistiđ enâbáin-uv ko ovttáin iävtuttâssáin, mut jieškote-uv kovvoos printtimamnâstâh kalga leđe sierânâs cd- tâi dvd-vuárhást tâi muštosäägist, veikkâ toh vuolgâttuuččii-uv oovtâ kirjekooverttâst. +Kovosân asâttum vátámâšah +a. Kovvoos puáhtá rähtiđ sárgusist, čuovâkooveest tâi mast peri. +Kovos puáhtá leđe kiärdoo tâi ohtâlâs, ko peri lopâliih pyevtittâsah láá adelum lasâlijnemitoi stuárusiih. +b. Kovvoos vuávámkištoin occoo säämi kulttuurkuávdáá luándun suáppee kovvoos, mii čáittá kulttuurkuávdáá - kulttuurlâš uáivil já merhâšume, - säämi jiešnálásâšvuođâ, - sämikuávlu luándu - tooimâ várás läjidum imago (sämmilâš, ärbivuovvijd vuáđuduvvee, aktiivlâš, puát-teevuotân keččee já siärvuslâš. +Ohtsii nomâtteijen lii "luándulâš já ellee sämi¬kult-tuur"). +c. Kovvoos symboliikka ij taarbâš agâstâllâđ, mut ton uá��u porgâđ, jis vuávájeijee nuuvt haalijd. +Agâstâllâm ij kuittâg vaikut lävdikode lopâlii miärádâstohâmân. +d. Vuávájeijee kalga vuáváđ oovtâ (1) kovvoos, mast šleđgâlâš vuárhást láá kyehti printtimtiätuvuárhá nuuvt, et nubbe kalga heiviđ 600 mm x 2090 mm já nubbe 600 mm x 2390 mm alosáid paaneellasâlijnijd. +a. Kišto palhâšumelävdikodden tuáimá já ton puáttus čuávdá Sajos koskâpuddâsâš ohtsâštoimâorgaan, mast láá ovdâstum puoh Sajos fastâ kevtteeorganisaatioi ovdâsteijeeh tievâsmittum Halo Arkkitehdit Oy ovdâsteijein. +Ohtsâštoimâorgaan jesâneh láá: Liisa Holmberg, Aune Musta, Erkki Sirniö, Vuokko Joki, Rauna Rahko, Ristenrauna Magga, Kari Torikka já Jouko Lappalainen. +b. Palhâšumelävdikode čällen toimâv proojeekthovdâ Juha Guttorm já proojeektvuá-vájeijee Marja Männistö. +c. Palhâšumelävdikodde puáhtá pargostis kevttiđ táárbumield äššitobdeid. +Árvuštâllâm Kištoiävtuttâsah arvuštâlluvvojeh nomâttemmin. +Palhâšumelävdikodde väljee kyehti (2) kovosân asâttum vátámâšâid pyeremustáá tevdee kovosiävtuttâs lonestemnáál. +Palhâšu-melävdikoddeest lii vuoigâdvuotâ hilgođ puoh iävtuttâsâid tâi lonestiđ tuše oovtâ pargo. +Palhâšumeh Iävtuttâsâi lonestemsumme lii 500 eurod/pargo. +Kišto uárnejeijee uá��u puoh vuoigâdvuođâid lonestum iävtuttâssáid. +Uárnejeijest lii še vuoigâdvuotâ rievdâdiđ iävtuttâs vuávájeijee luuvijn tâi leđe kevtihánnáá kovvoos. +Kišto kyeskee máhđulijd koččâmâššáid västid säämi kulttuurkuávdášhaavâ proojeektvuá-vájeijee Marja Männistö, puh. +Lahtoseh: Säämi kulttuurkuávdáá tekstiilvuávámhammiittâsah +Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid jiešiävtulávt paijeentoollâđ já ovdediđ kielâs, kulttuurâs já iäláttâstooimâs, tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšemes sehe tuárjuđ sämmilij almolii eellimtile ovdánem. +Lasseen kuávdáá uáivilin lii pyeridiđ máhđulâšvuo¬đâid levâttiđ já uá��uđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. +Säämi kulttuurkuávdáš on vuosâsajasávt uáivildun sämmilij jieijâs kiävtu várás. +Tast lii meeri šoddâđ Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool, mon kuáv¬dášlâš toimâlâš uáivilin lii sehe aitârdiđ ärbivuáválii kulttuur et ovdediđ já uđâsmittiđ säämi ohtsâškodde-eellim. +Čielgejum váldu-ulmees lasseen kulttuurkuávdáš fáálá vijđes, uđđâáigásij já ollâtásásij ohtsâš-kevttimviistij (čuákkim-, auditorio-, maaŋgâtoimâ- já lávdástâllâmsoojijd sehe studiosoojijd) áán¬sust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist maaŋgmuđušijd čuákkimijdt, konfe¬reensâid já tábáhtusâid. +Nuuvtpa Säämi kulttuurkuávdáš lii siämmáá-áigásávt sehe Suomâ sämmilij parlamenttáálu et kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já meid tábáhtustáálu sierâlágánij čuákkimijdiskuin, muusik-, elleekove- já teatterčáittusijdiskuin. +Pald-paldluvâi tah uásitooimah tuárjuh nubijdis siskáldâsâi-diskuin já vistijdiskuin. +Kulttuurkuávdáá meeri lii valmâštuđ ive 2012 aalgâ räi. +ooláádmudo oovtâstpargoost +Onne nuuvâi nubbe tave ooláádmudo parlamentaarlâš foorum, mast säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) ovdâstij Suomâ sämitige já SPR saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. +"Foorum vuolgâttij noonâ saavâ tave ooláádmudo oovtâstpaargon uásálistee stattáid. +Almosciälkkámušâst foorum váátá staatâid oovtâstpargoost algâaalmugijguin rähtiđ maali, maht algâaalmugij uásális¬tem- já vaikuttemmáhđulâšvuođah torvejuvvojeh tave ooláádmudo oovtâstpargoost" muštâl Näkkäläjärvi, kote lâi SPR já algâaalmugij áinoo ovdâsteijen valmâštâlmin foorum almosciälkkámuš. +Foorum iävtuttij, et sosiaal-já tiervâsvuođâkyeimivuotân valduuččij uđđâ uási, mii kuáská ärbivuáválij iäláttâsâiturvim já ovdedem. +"Taat lii uáli tehálâš iävtuttâs. +Ärbivuáválij iäláttâsâi hiäjuskannattemvuotâ já iäláttâsâi hárjuttemiävtui hiäjunem lii jođettâm motomijn algâaalmug­siärvusijntuođâlijd vädisvuođáid. +Ovdâmerkkân Kanadast, ko nuárjunähkikävppi lii EU kieldimkee�ild uccom, te miäcásteijee tienâstääsi lii hiäjusmâm já maŋŋgah láá karttâmluoppâđ iäláttâsâst. +Taat lii jođettâm sosiaallijd vädisvuođáid tegu alkoholismânjá jobá jiešsurmijd" Näkkäläjärvi muštâl. +Sämmilij artistij muusik- já eres kulttuurčájáttâsah heivejeh eromâšávt kongresij teikâ škovlimtilálâšvuođâi tiervâpuáttimohjelmin, váldujuuhlij ohjelmnumerin teikâ oles konsertin. +Saijoos Čuákkim- já tábáhtuspalvâlusah uárnee tii juávhu sämmilâš kulttuurohjem. +Oovdânpyehtip taa sämmilijd taidârijd, kiäh láá väridemnáál tilálâšvuođáid. +Annukka Hirvasvuopio-Laiti (Hirvas-Niillasa Heaikka Annukka) +lii sämmilâš musijkkár já Tampere ollâopâttuvvâst valmâštum muusiktotkee/etnomusikologi (FM). +Annukka Hirvasvuopio-Laiti lii meddâl Vuáču kuávlust já áásá tääl perruinis Ucjuuvâst. +Annukka lii sämmilâš etno/maailmmuusiik čájáttâllee Vilddas-juávhu lávloo. +Sun lii čájáttâllâm puohlágán muusik, klassiklâš musikkist heavymuusikân, mutâ suu aldemuu muusikšlaajân sun noomât aalmugmuusikân vuáđusteijee muusik já lávlumstiijlah. +Tavesämmilâš ärbivyehimuusik, juáigus, lii alda suu vááimu. +Annukka lii porgâm lávlum paaldâst el. +muusikmáttáátteijen, luvâldâllen, čájáttâllen já Sämitige Säämi muusikkuávdáá proojeetvästideijen. +Annukka Hirvasvuopio-Laiti tuálá meid luvâldâlmijd sämmilâš musikkist já kulttuurist suomâkielân, tavesämikielân já eŋgâlâskielân. +Ollâtásásâš já uđđâáigásâš sämimuusik. +Akustilâš čuákánpiejâmist čyeijih haidar, busuk, kontrabasso, piano ja klarinet já lávlon lii aanaarlâš Anna Näkkäläjärvi. +Ohjelm pistá viiđâ minutist tiijmán, tilálâšvuođâ luándu meerrid ohjelm kukkoduv. +Anna Näkkäläjärvi lii almostittâm kiđđuv 2011 cd-skiäru, mon nommâ lii "Bealljecinat/Earrings". +Kristiina (Tiina) Aikio +Kristiina Aikio lii vuáčulâš sämiartist. +Kristiina lii lávlum 25 ihheed, main juáigus 8 ihheed. +Tiina Aikio lii almostittâm maaŋgâid skiärruid, el. +Ále Mana já Sapmi Vaimmus. +Tiina Aikio láávdást Sajosist oovtâst suu čuojâldittein teikâ stuárráábijn juávhuin sopâmuš mield. +Tuupa Records Oy - sämikielâlâš muusik love ive hárjánmáin +Tuupa Records Oy lii ubâ Suomâst tuáimee maaŋgâpiälásâš AV-syergi irâttâs. +Tuupa Records fáálá áámmáttáiđulâš já ollâtásásâš palvâlem nuuvt paddim- ko videopyevtittembeln. +Sij suunnâttâleh já olášutteh ovdâmerkkân:* Paddim- já miksempalvâlus,* Tábáhtustekniik,* Live-jienâtävistempalvâlusah,* Oovdânpyehtimvideoh / pyevtittâsoovdânpyehtimeh,* TV-já radiomáinuseh, * Muusikvideoh já * Formaatij muttim. +Tuupa Records Oy ivnáás ohjelmtoimâttâhân kuleh fiijnâ artisteh já taaidâreh.Tuupa haalijd ovdediđ já tuárjuđ sämikielâ já kulttuur, tondiet sij pyevtitteh já almostitteh iänááš sämikielâlâš muusik, mutâ spiekâstuvah tiäđust-uv láá! +Sämmiliih artisteh: +* Niillas Holmberg já Roope Mäenpää (tavesämikielâlâš folk-muusik) +* SomBy (sämikielâlâš rock-muusik čuojâtteijee juávkku) +* Ailu Valle (Ucjuv Kaamâsmohheest meddâl; räp-artist, kote ráppá tavesämikielân) +* Ulda (tavesämikielâlâš juáigusetno!) +* Vilddas (kuhes karrieer ráhtám etno-juávkku) +* Los Selibatos (juávkku nuhtán kompromissijd) +* Amoc (sämmilii räp-muusik eeči) +* Tiina Sanila Band (nuorttâlâš rock-muusik) +* Irdon (akustilâš muusik tavesämikielân) +* Spire (sämikielâlâš pop-rock-muusik) +* DJ palvâlusah el.Dj Stuorraguoika +Ohtâvuođâtiäđuh: Jussi Isokoski, toimâttâsjođetteijee-pyevtitteijee, Tuupa Records Oy, Gsm: 040 846 5844 +, www.tuuparecords.fi +Joikukotsamo +Sämmilâš puásuituálupeerâ Armi já Timo Palonoja Joikukotsamost Suáluičielgist uárnee maaŋgâpiälásijd kulttuur- já luánduohjelmijd mađhâšeijeid. +Finnimnáál el. +rummuttemreeisuid Joikun Kotast já puásuisafarijd Suáluičielgi enâduvvâin. +Ohjelm já purâdempalvâlusâid finnimnáál meid stuorrâ juávhoid. +Heli Aikio já Heikki Nikula +Sajosân puáhtá tiiláđ lávdástiđ meid anarâš Heli Aikio, kote lávlá anarâškielâlijd lávluid já LIVĐE. +Heli čuojâlditten tuáimâ el. +meid anarâš Heikki Nikula. +Heikki Nikula čuojâldit meid eres sämiartistijd. +Kulttuurpyevtitteijee +Jis halijdah leđe fáárust Saijoos Kulttuurohjelmpaaŋkist, vääldi ohtâvuođâ Sajosân, +teikâ +Teikâ teevdi kulttuurpyevtitteeijeeluámáttuv. +Säämi tyejiäärbi luánduriggoduvváid lohtâseijee ärbivuávlii tiäđu turviimân addel Meccihaldâttâs almolii, nuuvtá vuoigâdvuođâ väldiđ staatâ enâmijn tyejiamnâsin ucessiähá meerijd poijuu, leeibi, suávi já suve. +Meid ucessiähá meerijd viäddáid, kamuvsuoinijd, hajâsuoinijd já puurrâmraasijd puáhtá väldiđ nuuvtá. +Almolâš väldimvuoigâdvuotâ ij kuoskâ aalmug- tâi luándumeeccijd, ige amnâsin tábáhtuvvee uđđâsistvyebdim tâi nuubán sirdem lah loválâš. +Rááđhá väldimân mieđettuvvojeh sierânâs, nuuvtá loveh já paahij väldimân sierânâs, mäksimnáál loveh. +Tággáár linjim lii toohum sämitiggijn toollum ráđádâlmij puátusin. +Linjim vuáđuduvá biodiversiteetsopâmuš 8 j artiklan, mii kenigit staatâid suojâliđ algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu já Meccihaldâttâslaavâ 4 §:n, mii kenigit Meccihaldâttâsta turviđ sämikulttuur hárjuttem iävtuid. +Linjim lii nanodâm váldujođetteijee Jyrki Kangas 20.1.2011. +Rááđhái väldimloveh mieđettuvvojeh jyehi sajan staatâ enâmáid, eereeb muorâstuvâi já motomij sierâ káártán räijejum kuávloid. +Raavâ váldoo sämikuávlust kiävtun tállán. +Lasetiäđuh: Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi +Sämiaalmug sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs oovdedmân lii Sämitigge uáinám, et sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi olášutmân sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs palvâlusah fállojeh sämmilij jieijâs eenikielân, vuávájuvvojeh sämmilij jieijâs vuolgâsoojijn, sämmilâš kulttuurtuávááš, ärbivuáválijd áárvuid sehe eellimvyevi já jurdâččemvuovijd vuotânväldimáin sehe palvâlusah uárnejuvvojeh sämmilij kulttuurjiešhaldâšem vuáđuld. +Ovdâskodde tuhhiittij ive 2002 vuosmuu keerdi staatâ budjetân sierânâs staatâtorjuu sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyevtittem várás. +Sierânâsmeriruttâ lii tehálâš uási sämmilij vuáđulavâlâš jiešhaldâšem sämikuávlust, mon pehti sämmiliih pyehtih merhâšitteht vaikuttiđ sijjân čujottum palvâlusâi pyevtitmân. +Budjet mield 480 000 euro meriruuđâ uá��u kevttiđ staatâtorjuu mäksimân Sämitige peht sämikuávlu kieldáid sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân puoh sämikieláid, sehe 120 000 euro meriruuđâ sämikielâlij peivitipšopalvâlusâi turviimân. +Staatâtorjuu kiävttu vuáđuduvá Sämitige já sämikuávlu kieldâi koskâsii sopâmušlattiimân. +Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemprojekteh +Sämikuávlu kieldâin Iänuduvvâst, Anarist, Suáđigilist já Ucjuuvâst lii olášuttum oovtâstpargoost Sämitiggijn Sämmilij sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâh-proojeekt ääigist 1.9.2007-31.12.2009 sehe Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem-proojeekt SaKaste ääigist 1.10.2011 - 31.10.2013 Projektij ovdedempargo vievâst uccii puárásij- já arâšoddâdempaargon, maid pargeh sämmilij juávhust, pargomaalijd, moh ovdedeh sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuoigâdvuođâi olášume. +Säämi puárásijpargo +Sämikuávlust puárásijhuolâttâs (päikkipalvâlem, palvâlemaassâm, pehtilittum palvâlemaassâm já lájádâstipšo) palvâlusâin šiev tipšo já huolâttâs ulmen lii, ete elilâm sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur váldojeh vuotân puoh tipšo- já huolâttâspalvâlusâin. +Säämi puárásijpargo äššigâs finnee šiev tipšo já huolâttâs talle, ko palvâlusah olášuttojeh sämmilij áárvui mield já jieijâs eenikielân. +Návt äššigâsân šadda tobdo tast, ete sun sämikielâlâ��ân já säämi eellimvyevi mield iällám olmo�in uá��u eelliđ jieijâs kulttuur miäldásávt suu eellim loopâ räi. +SaKaste -projektist rahtui Säämi puárásijpargo tyejipiergâskassâ, mii ana sistees ravvuid já av�uuttâsâid tipšo- já huolâttâspargoost, mii váldá vuotân sämikielâ já -kulttuur. +Taah pargomaalih ruotâsmuveh säämi puárásijpaargon, ko kulttuur já kielâ vuotânväldee pargomaalih váldojeh aktiivlávt kiävtun pargosoojijn já škovlimohjelmijn. +Säämi arâšoddâdem +Säämi arâšoddâdem uási kielâ, kulttuur já ärbivuáválij tiäđu sirden nuorâbijd suhâpuolváid lii merhâšittee. +Sämikielâlij arâšoddâdeijei mättim tuárjum já sämmilij šoddâdemáárvui miäldásiih pargomaalih láá kuávdáást. +Sämmilij sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâh-proojeekt puátusin rahtui Säämi arâšoddâdemvuávám , mon ruotâsmittem já pargomaalij ovdedem juátkojii Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemproojeekt ääigi. +Proojeekt puátusin šoddii Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvuuh já anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâlii arâšoddâdempargovievâ kuati.fi -materiaalpaŋkkisiijđoi raamih já válduprinsiipeh. +Materiaalpaŋkki lii tääl kiävtust tuše sämikielâlij kielâpiervâlij já peivitipšo-ohtâduvâi pargoviehân. +Siijđoi loopân rähtim várás vyerdih jotkâproojeekt. +Materiaalpaaŋki oovdânpyehtim +Sämikielâliih peivitipšo-ohtâduvah Suomâst +Sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde norá ive 2014 loopâst macâttâs Säämi puárásijpargo tyejipiergâskaasâ já Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvui siskáldâsâst já toimâmist, mon vuáđuld ravvuuh tievâsmittojeh já peividuvvojeh pyerebeht tuáimen. +Lasetiäđuh Sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâčällest +Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo taan ive Ucjuvnjäälmi škoovlâst njuhčâmáánu majemuu peeivi. +Tábáhtusân láá almottâttâm ohtsis suullân 330 párná�id já nuorrâd pirrâ sämikuávlu. +Tanssâjuávhuh láá almottâttâm 13, main láá ohtsis 99 tánssájeijeid. +Lasseen tábáhtusân láá vyerdimist keččeeh, et uásálistei meeri pajanâš taan-uv ive masa neeljičuátán. +Tábáhtus válduteeman lii väldikodálâš Nuorâ Kulttuur-teema miäldásávt tanssâ. +Tanssâšlaajân láá Nuorâ Kulttuur -njuolgâdusâi miäldásvát tááláštanssâ, kátutaansah (show, street, break yet), etnisiih taansah, baaleet tâi jazz-/showtanssâ. +Säminuorâi taaidâtábáhtusâst uáinip tááláštaansâ, kátutaansâ já etnisijd taansâid. +Lasseen Ucjuv tábáhtusâst uárnejuvvojeh sierâlágáneh pargopáájáh. +Pargopáájái fáddán láá kreatiivlâš puđâldem, silbâtyejeh, kovekieđâvuššâm, muusik ja sämimááccuh. +Taaidâtábáhtus álgá pargopáájáiguin jo oovce ääigi, mut eidusâš tanssâohjelm álgá tijme 12 Uc-juvnjäälmi škoovlâ juhlesalist. +Tanssâjuávhuin vuálgá ohtâ ovdâstiđ säminuorâid väldikodálii Nuorâ kulttuur MOVES-tábáhtusân, mii uárnejuvvoo 20. +- 22. vyesimáánu Oulust. +Tuámárin toimâv čaittâleijee Ebba Joks Taa�â Tiänust já musijkkár Tiina Sanila-Aikio Čevetjäävrist. +Lasetiäđuh: Niina Siltala, puh. +Tuáivuttep puohâid tiervâpuáttám Säminuorâi taaidâtábáhtusan tuorâstuv 31.3.2011! +Seurujärvi-Kari mield Antonio Briceño luhostuvá čuovâkuvijnis vuorkkiđ eromâš pyereest sämmilii identiteet tehálumosijd tahheid. +"Sämikielâ lii siäilum pyeremustáá puásuituállei koskâvuođâst, ko sij láá ovttuu tarbâšâm maaŋgâlágánijd olgosaddelmid čujottiđ eromâšávt luándun, vâi ciävzáččii korrâ arktâsâš tiileest. +Čáitálmâs loptee fijnásávt uáinusân luándu, kulttuur já kielâ koskâsii ohtâvuođâ tehálâšvuođâ sämmiláid", árvuštâl Seurujärvi-Kari siämmást ko räämid čáitálmâs meid stuorrâ kunneečáittusin uccâ sämiaalmugân. +Tilálâšvuođâst lijjii mieldi Venezuela parlament algâaalmugij váljukode ovdâsteijeeh, juávhust meid algâaalmugij vuoigâdvuođâid piälušteijee aalmuglii finnoduv jođetteijee Noeli Pocatierra. +Tobbeen lijjii valjeest politiik, kulttuursyergi já irâttâseellim vaikutteijeeh sehe diplomaatkode ovdâsteijeeh. +Čáitálmâs já lekkâmtilálâšvuotâ láá finnim valjeest huámášume páihálijn aavisijn, radiost já televisiost. +Tilálâšvuođâ lehâstij B.O.D-Corp Banca -paaŋki kulttuurkuávdáá viistijn Venezuela tehálumosáid irâttâseellim vaikutteijeid kullee paaŋki stiivrâ saavâjođetteijee Víctor Vargas Irausquín. +Ambassaadâr Mikko Pyhälä kiijtij jieijâs sänivuárust čáitálmâs oovtâstpargokuoimijd já páhudij algâaalmugij vuoigâdvuođâi ovdedem lemin tehálâš uásisyergi Suomâ ovdedempolitiijkâst. +Čuovâkovvejeijee Antonio Briceñost lii uccâ mainâsâš jyehi 40 sämmiliist, kiäid sun kuvvij. +Vyesimáánu pelimudo räi uáinusist lamaš čáitálmâs lii olášittum Briceño kyevti Säämi čuovâkuvvim-määđhi puátusin. +Aanaar kuávlust kesimáánust 2009 já njuhčâmáánust 2010 kolliistâllâm Briceño mielâkiddiivâšvuođâ sämikulttuurân finnij áigá aainâs sämikielâ, ton saanij rigesvuotâ sehe kielâ uhkevuálásâš sajattâh. +Keesi čuoškâvalje já täälvi 30 ceehi puolâšij kooskâst zoomaastâllâm Briceño šoodâi vaikuttuđ eromâšavt tast, ko sämikielâst kávnojeh 520 poccuu, 187 muottuu tâi jieŋâ já 144 enâduv uáivildeijee sääni. +"Ko mađhâšim vuossâmuu keerdi Sáámán, te enâduv monotoonsâšvuotâ imâštutij muu. +Taat epituođâlâš siämmáálágánvuotâ lâi kuittâg tuše čuávumâš muu kejâstuv rájálâšvuođâst iäruttiđ tuom pirrâs ovtâskâsčuággáid", Briceño muuštâš. +520 puásujid -čáitálmâs teemah luptâneh nomâlâssân sämikielâ eromâšvuođâst já ton tehálii ohtâvuođâst luándun. +Čepis čuovâkuvviimijnis já innovatiivlijd tekniikaid kevttimáin Briceño fáálá keččeid sehe visuaallii et kielâlii tulkkum sämikulttuurist. +Čáitálmâs šadda aldasáid čyeđeest jieškote-uv čuovâkooveest, moh láá čuákkejum viiđâ jieškote-uv kovejuávkun. +Koveh kovvejeh sämmilijd já sii pirâstittee arktâsii luándutile - tuodâr-, vyevdi- já jävrienâduv, muottuu, poccuid já kuovsâkkâsâid - moh lääččih jieijâs hástusijd sämmilij argâpiäiván, mut fäällih meid eromâš kulttuurlii já kielâlii inspiraatiokäldee taan Euroop Union áinoo algâaalmugân. +Čáitálmâs uáinusânpieijâm lii táváliist spiekâsteijee; keččeid hiämáskitij aainâs 40 sämmilii potretist šaddee já ollâgâsân siäinán lebbâneijee čuovâkovemosaiik. +Mosaiikist sämmiliih láá sehe ärbivuáválijn et argâkáárvuin. +Meid čoođâuáinojeijee akryyltuálbusáid teddilum kyevti- já kuulmâkiärdásiih muottuu já poccuid kovvejeijee koveh lijkkuustuttii keččeid. +Čáitálmâs majemuu ráhtus videolágán kuovsâkkâsprojektio já tyehin čyeijee juáigus movtijdittii keččeid. +Ulmuuh kijttâlii Briceño taaidâlii čiäppuduv korrâsávt. +Säämi luánduenâduvah já sämimuusik lijjii venezuelalijd eksootliih já maagisiih, "tagareh maid sij iä lamaš uáinám ige kuullâm kuássin ovdeláá". +Sämikielâ sierânâsjiešvuođah hiämáskittii maŋgâsijd: "Jiem pyevti oskođ, et sämikielâst láá poccui 520 jieškote-uv säännid, ko jieš jiem tuubdâ ko kyehti: puásui já Petter", kullui keččei juávhust. +Lekkâmtilálâšvuođâst kullui meid taa�âsämmilii Elin Kåven muusikčááitus, mii valmâštâlâi keččeid shaamaanrumbuinis luándualdasii tobdoid ovdil luáštádâttâm čáitálmâssali arktâsii sämipirrâsân."Maid imâšijd? +Maht muu usteveh pyehtih leđe tääbbin Caracasist, nubebeln maailm?", imâštâlâi Suomâ já Taa�â rääjist Kárášjuuvâst šáddááš Kåven, ko ooinij uápis muáđuid sämimosaiikist. +"Antonio lii luhostum iberdiđ sämikulttuur váimus ollásávt. +Ko poottim čáitálmâsviistán, te must oroi aaibâs tegu liččim puáttám pááikán", muštâlij Kåven lihâstumläädist jođedijnis čáitálmâs čoođâ. +Tilálâšvuođâst lijjii fálusist rovvá Pia Sovio-Pyhälä ráhtám herskupitáh Suomâst, eres lasseen puásuisalami já sälttiluosâ ruvâšleibijn. +Briceño kolliistâllâm Suomâst tuárjui Caracas ambassaadâ já suu povdij kulttuurkyessin Suomâ olgoašijministeriö viestâdem- já kulttuuruásádâh. +Kolliistâllâm Säämi orniistâlmijd koordinistijn Sijdâ-museo já Sämitigge. +Čáitálmâs olášittui oovtâstpargoost Briceño, Suomâ Caracas ambassaadâ já B.O.D.-Corp Banca kulttuurkuávdáá kooskâ já maaŋgâi irâttâssponsorij torjuin. +Briceño lii šoddâm tobdosin maailm algâaalmugijd já sii kulttuurlijd sierânâsjiešvuođâid sehe luándutile vyerkkejeijee koveráiđuiguin, main tobdosumos Amerik imeleh lii ovdâstâm Venezuela Venetsia Biennaalist já jottáám pirrâ maailm OA suojelusâst. +Amerik imeleh lâi ive 2010 kiđđuv meid Aanaar Sijdâ-museost já Hanko Rintamamuseost. +Čuovâkovvejeijee oovtâstpargokuoimijdiskuin. +Kooveest či�etpeln: B.O.D-Corp Banca -paaŋki soijimuásáduv jođetteijee Pedro Rendón Oropeza, čuovâkovvejeijee Antonio Briceño, paaŋki irâttâsovdâsvástádâsuásáduv värisaavâjođetteijee Milagro González, ambassaadâ ovdâsteijee Mikko Pyhälä, Sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari, paaŋki stiivrâ saavâjođetteijee Víctor Vargas Irausquín já María Beatriz Hernández. +Tekstâ: Johanna Kivimäki +Koveh: Alexis Escamez +Säminuorâi taaidâtábáhtus čokkij njuhčâmáánu majemuu peeivi Ucjuv kirkkosiijdâ škoovlân paijeel 350 párná�id já nuorrâd stivrejeijeidiskuin sämikuávlu škoovlâin. +Ucjuvlâš Titta Rasmus, kote jođettij tábáhtus aanaarlâš Mikke Näkkäläjärvijn, algâttij Säämi suuvâ lavluu moos keččeeh uásálistii. +Ucjuv kieskâd väljejum kieldâhovdâ Matti Korkala puovtij tilálâšvuotân kieldâ tiervâttâs. +Tanssâčáittuseh pessii joton ko páihálij nuorâi bändi Moivvas lâi suáittám. +Tábáhtus válduteeman lâi väldikodálii Nuorâ Kulttuur -tábáhtus miäldásávt tanssâ. +Ucjuuhân al-mottettii 13 juávkkud sehe ohtâ soolotánssájeijee, já ohtsis läävdi alne tánssájii aldasáid čyeti nuorrâd. +Šlaajâin pivnohumos lâi tááláštanssâ, mon lasseen lijji kátutaansah sehe etnisiih taansah. +Tanssâkavalkaad ruámárin toimii Tiina Sanila-Aikio Anarist, Solgryn Bär Tiänust sekä Anna Näkkäläjärvi Ucjuuvâst. +Sämitigge juovij stipendijd tanssâpuđâldâs juátkim movtijditmân. +Stipendijd o��uu Kärigâsnjaargâ Sápmi salmiak -juávkku sehe 8-ihásâš soolotánssájeijee Biret-Inga Pieski, Iänuduv luvâttuv Oarjánnieiddat, Vuáču škoovlâ Vuohču Ritmajoavkku, Avveel luvâttuv juávkku Villasat sehe Avveel vyeliškoovlâ juávkku Bohccostallit. +Mainâšum juávhui lasseen kavalkadist lávdástellii Muzehat já The Kids Kärigâsnjaargâst, Geishat, Nauhattaret já Systema Ucjuuvâst sehe Skä'mm Čevetjäävrist. +Vaidâlittee, et Njuárgám kyehti juávhu Njuorggán sehe Áron ja Juuso iä puáhtámgin lávdástâllâđ, veikkâ lijjii almottâttâm. +Tanssâkavalkaad lasseen uárnejuvvojii Ucjuuvâst peeivi miätá jieškote-uvlágáneh pargopáájáh, moi orniimist västidij Sämitige haldâšem já Anne Kirste Aikio jodettem Johtti Nuorra -proojeekt. +Arttân llijjii kreatiivlâš puđâldem, silbâtyejeh, kovekieđâvuššâm, sämimáccuhân kárvudâttâm, bändisuáittu sehe rap-muusik. +Movtigumoseh kuhesmáđháliih ijâstellii Ucjuv škoovlâst vâi peessih uásálistiđ pargopáájáid tállán iđedist ovdil tanssâkišto algâttem. +Pargopáájáid liččii lamaš haluliih eenâb ko äigi já sajeh adelii piärán. +Pivnohumos páájáin lâi silbâtyejipáájá. +Taaidâtábáhtus lâi uáli pyereest luhostum. +Tot lii siäiluttâm sajattuvâs sämipárnái já -nuorâi sehe sii máttáátteijei tehálâ��ân teivâdensaijeen. +Lasseen tot fáálá máhđulâšvuođâ pyehtiđ uáinusân škoovlâi mättim já kulttuurpuđâldâs. +Puáttee ive lii väldikodálâš teeman muusik, já juurdân lii orniđ Säminuorâi taaidâtábáhtus stuárráábin ko kuássin uđđâ kulttuurkuávdáást Sajosist. +Koveh: Hannu Kangasniemi +Riehtiministeriö almoot uuccâmnáál säämi kielâlaavâ (1086/2003) 31 §:st uaivildum torjuid, moi várás lii taan ive kevttimnáálá ohtsis 130.000 eurod. +Torjuu puáhtá mieđettiđ sämikuávlu kieldáid, servikuddijd já palgâsáid sehe laavâ 18 §:st uáivildum ovtâskâs ulmuid mainâšum laavâ heivitmist šaddee sierânâs lasekoloi luávdimân. +Rijjâhámásijd ucâmušâid kalga toimâttiđ riehtiministeriön majemustáá 21.4.2011 tme 16.15. +Riehtiministeriö postâčujottâs lii PL 25, 00023 Valtioneuvosto, já jotteemčujottâs Eteläesplanadi 10. +Ucâmušâst kalga čielgiđ taid sierânâs lasekoloid, moi luávdimân išeruttâ occoo. +Jis ucâmuš ráhtoo säämi kielâlaavâ 18 § vuáđuld, kalga ucâmušâst čielgiđ meiddei, et occee lii mainâšum lahâsaajeest uáivildum ovtâskâs olmooš. +Jis occen lii ovtâskâsvuoigâdvuođâlâš siärvus teikâ vuáđudâs, kalga ucâmušân lahteđ siärvus teikkâ vuáđudâs kyeskee registerváldus sehe majemustáá nanodum ruttâtuálulopâttem, toimâčielgiittâs já tilitärhistemciälkkámuš. +Ucâmušmonâttâlmist nuávdittuvvoo staatâtoorjâlaahâ (688/2001). +Lasetiäđuid addel haldâttâsneuvos Mirja Kurkinen, puh 09-1606 7621 ( +Säminuorah o��uu jieijâs vaikuttâskanava ko sämitigge vuáđudij jieijâs ohtâvuotân nuorâirääđi njuhčâmáánust 2010. +Uđđâ nuorâirääđi algâttij tooimâs cuáŋuimáánust 2011. +Nuorâi aašijd sämitige haldâttâsâst tipšo roovvâdmáánust 2010 pargoidis algâttâm nuorâičällee Niina Siltala. +Toovâin Niinan love koččâmâššâd, moid sun västidij návt: +Mun lam Niina Siltala (js. +Aikio). +Lam šaddaaš Avelist já muu suuhâ lii vuálgus Ijjäävrist. +Valmâštuvvim pajeuáppen Avveel luvâttuvâst kiđđuv 2009 já čohčuv vuolgim Tuárnusân Humanistlii áámmátollâškoovlân luuhâđ aalmuglâštooimâ já nuorâipargo, ađai oovtâ ive kiergânim luuhâđ ovdil paargon puáttim. +Pargo lasseen ličij uáivil valmâštuđ-uv majemustáá pelniäljád ive keččin. +Máhđulâšvuotâ porgâđ säminuorâiguin jieijâs päikkikuávlust hokâttâlâi korrâsávt. +Nuorâičällee tuáimá nuorâirääđi váldutoimâlâš čällen, ađai valmâštâlâm puoh nuorâirääđi alguid, ciälkkámušâid já eres peleväldimijd, povdiim čuákán já valmâštâlâm nuorâirääđi čuákkimijd já olášutám nuorâirääđi miärádâsâid. +Tie toh váldupargoh riävtui láá. +Lasseen lam lamaš iššeen orniimin Säminuorâi taaidâtábáhtus já viggâm viärmádâttâđ eres nuorâisyergi tuáimeiguin (el. +sämikuávlu já Laapi kieldâi nuorâituáimeiguin). +Puáđám paargon iđedist käävci suulâin já vuossâmu��ân tárhistân šleđgâpoostâ. +Talle valmâštâlâm čuákkim, tipšom keevâtlijd aašijd (om. +čuákkimkaahvijd tâi taaidâtábáhtus orniidijn sáátuid), toolâm siemin ráđádâllâm pargoskipáráin/pargoskipárijguin, västidâm puhelimân já čálám šleđgâpoostâ. +Taggaar aaibâs vuáđutoimâttâhpargo, mii šadda kale vissásávt mottoomverd rievdâđ, ko nuorâirääđi aalgât olmânáál tooimâs. +Suullân ohtii mánuppaajeest uásálistám "Selvä Peli" -pargojuávhu čuákkimân já suullân ohtii muádi mánuppaajeest mist lii nuorâirääđi jieččân čuákkim. +Nuorâirääđi lii ohtâ sämitige lävdikuudijn, moos kuleh 5 eidusii jeessân já sii persovnliih värijesâneh sehe 5 äššitobdeejeessân. +Eidusiih jesâneh já värijesâneh láá 18-25-ihásiih já äššitobdeejesâneh 15-17-ihásiih. +Nuorâirääđi toimâsuárgán kuleh puoh säminuorâid já säminuorâi eellimtile kyeskee ääših. +Nuorâirääđi puáhtá toohâđ alguid já adeliđ ciälkkámušâid toin aašijn, moh kyeskih säminuorâid tâi sii eellimtile. +Nuorâirääđi puáhtá meid orniđ tábáhtusâid já uásálistiđ jieškote-uvlágán tábáhtussáid. +Iävtuittáá stuárráámus äšši lii tot, et tääl säminuorah pyehtih jieijah vaikuttiđ vuoigâdvuođáidsis já toi olášumán. +Lasseen säminuorâin lii tääl kanava, mon pehti sij pyehtih adeliđ virgálijd ciälkkámušâid já toohâđ alguid. +Nuorâirääđi taha máhđulâ��ân meid tom, et säminuorah pyehtih leđe čuuvtij aktiivlubbooht mieldi sämitige tooimâst já miärádâstohâmist nuorâid kyeskee aašijn. +Viigâm toimâđ nuuvt, et nuorâirääđi tieđettičij aktiivlávt jieijâs tooimâin. +Jiem halijdiččii taggaar tile, et rääđi tuálá čuákkimijd já meerrid aašijn, mut eres nuorah iä ubâ tieđegin kiäh čuákkimijn čokkájeh, tađe eenâb ko äššilistoin tâi eres aašijngin. +Lasseen aanaarsämmilâ��ân šadda luándulávt-uv kiddiđ huámášume aanaar- já nuorttâsämikielâlij nuorâi kielâlijd vuoigâdvuođáid. +Tuáivumield nuorâirääđi lii vuáháduttám sajattuvâs nuuvt säminuorâi koskâvuođâst ko väldikodálávt-uv tagarin tuáimen, mon piälán lii älkkee jurgâluđ säminuorâid kyeskee áášijn. +Tuáivum, et love ive keččin puohâin säminuorâin láá aassâmsaajeest já kielâjuávhust peerusthánnáá siämmáálágneh máhđulâšvuođah oppâđ kielâ škoovlâst. +Tuáivum meid, et säminuorah ain-uv anaččii áárvust jieijâs kulttuur já liččii čiävlááh sämmilâšvuođâstis. +Säämi kultturkuávdáš Sajos härjijuhletilálâšvuotâ tuálloo pargoenâmist (Aanaar) tuorâstuv +14. cuáŋuimáánu 2011. +Tilálâšvuotâ álgá pargoenâmân uápásmem häämist tijme 13.30 já eidusiih +härjijuhleh tme 14.00. +TIÄĐÁTTÂS +Kuva: Ulla Isotalo +Kuva: Ulla Isotalo. +Ávus lasâliijnij kovvoos vuávámkištoin uccui säämi kulttuurkuávdáš Sajosân ollâtásásâš já mučis, táálu vuoiŋân já tilán suáppee uuniik paaneellasâlijnekovos (printtikovos), mii lááčá táálu vistijd jiešnálásâšvuođâ já tubdâttetteevuođâ. +Lasâlijnekovos tâi -kovoseh kalgeh meiddei kuvviđ Sajos uáivil, ton tooimâ luándu já sämmilâš jiešnálásâšvuođâ. +Lasâliijneh tarbâšuvvojeh iänááš toimâttâhvistij laasâin. +Vuávámkišto olášittui kuovâ-njuhčâmáánust 2011 já kiišton kuáđđojii ohtsis 31 iävtuttâssâd, main palhâšumelävdikodden toimâm Sajos kevtteeorganisaatioin čuákkejum ohtsâštoimâorgaan oovtâst arkkitehttoimâttuv ovdâsteijein tuhhiittij árvuštâllâmnáál 30 iävtuttâssâd. +Lävdikodde hilgoi oovtâ (1) kištoiävtuttâs, ko tot lâi toimâttum lävdikoodán kišto njuolgâdusâi vuástásávt. +Huolâlii já tärhis árvuštâllâm puátusin meridij palhâšumelävdikodde oovtmielâlávt kulluuttiđ nommâmeerhâid "Eloa ikkunassa" já "Riskuna" vuávámkišto vyeitten já lonestiđ täid pargoid njuolgâdusâi miäldásávt á 500 eurod. +Kišto njuolgâdusâi mield palhâšumelävdikodde puovtij valjiđ kyehti (2) kovosân asâttum vátámâšâid pyeremustáá tevdee iävtuttâs lonestemnáál. +Tast lâi meid njuolgâdusâi mield vuoigâdvuotâ hilgođ puoh iävtuttâsâid tâi lonestiđ tuše oovtâ pargo. +Palhâšumelävdikodde meridij siämmást av�uuttiđ, et kovosiävtuttâs "Eloa ikkunassa" kevttuuččij Sajos 1. keerdi laasâin já iävtuttâs "Riskuna" 2. já 3. keerdi laasâin. +Eloa ikkunassa +Riskuna +Juávhu stivrejeijeeh, mattáátteijeeh Bigga-Helena Magga já Rauna Mätäsaho láin ilolávt oláttum jieijâs juávhu miänástume kee�ild. +Taansâ juurdâ vuolgij jakutialii Sykkys -tanssâjuávhu čáittusist Ijâttis Ijjâ -tábáhtusâst Anarist 2010. +Oulu tábáhtusân uásálistij meid Avveel luvâttuv Villasat -juávkku tanssáin Doaivut ja vuoimmehuvvat (Tuáivuđ já navcâttuđ). +Juávhu vittâ nieidâ lijjii jieijah ráhtám koreografia tanssâ- ja draamamáttáátteijee Teija Sonkkila iššijn, kote tooimâi še juávhu stivrejeijen. +Taansâ juurdâ vuáđuduvá elleekován Kuovdâkiäinu stuime, mast meiddei čáittus tyehin čuoijâm Mari Boinen muusil lâi luoihâttum. +Nieidâi máttáátteijee Marjaana Aikio lâi kuárrum fiijnâ já ivnáás lávdástâllâmkaarvuid. +Pááikán vyelgimin +Sunna Nousuniemi, Inga-Saara Magga, Rauna Mätäsaho, Nette Pulkkinen, Bigga-Helena Magga, Maria Saijets, Gabriela Satokangas já Ellenoora Haataja; +Sandra Salminen, Jan-Kristian Magga, Vilho-Simon Mäkinen, Lassi-Olavi Mäkinen, Ida Grönmo já Fasku-Oskal Magga. +Kooveest váiluh luvâttuv uáppee Anne Olli sehe stivrejeijeeh Marjaana Aikio já Teija Sonkkila. +Čuovâkove: Anni Näkkäläjärvi. +Värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari saahâ eŋgâlâskielân. +Oheistapahtuma YK:n alkuperäiskansafoorumin 10. istunnossa: Indigenous peoples' institutions and the right to participate in decision-making - the case of education: New Yorkissa 16.-27.5.2011 pidetyn YK:n alkuperäiskansafoorumin 10. istunnon yhteydessä Suomen ja Ecuadorin pysyvät edustustot, Ecuadorin kulttuuriperintöministeriö sekä Saamelaiskäräjät järjestivät yhdessä torstaina 19.5. oheistapahtuman aiheesta alkuperäiskansojen toimielimet ja oikeus osallistua päätöksentekoon. +Tapahtumassa seurattiin paneelikeskustelua, jonka myötä teemaa tarkasteltiin koulutuksen näkökulmasta. +Paneelikeskustelua johti foorumin jäsen Eva Biaudet ja panelisteina toimivat Ecuadorin kulttuuriperintöministeri María Fernanda Espinosa Garcés, Saamelaiskäräjien varapuheenjohtaja Irja Seurujärvi-Kari sekä alkuperäiskansaerityismekanismin EMRIP:n (Expert Mechanism on the Rights of Indigenous Peoples) puheenjohtaja José Carlos Morales. +Paneelikeskustelun aloittaneen puheenvuoron aikana Espinosa kertoi kaksikielisen ja monikulttuurisen koulutuksen kehityksestä Ecuadorissa 1960-luvulta nykypäivään. +Ecuadorissa monikulttuurisuuden huomiointi on edistynyt merkittävästi viime vuosikymmenien aikana, ja tämän hetken tärkeimpiä tavoitteita on koulutuksen laadun parantaminen sekä korkeakoulutuksen lisääminen alkuperäiskansojen edustajien keskuudessa. +Seurujärvi-Kari ilmaisi vuorostaan huolestuneisuutensa saamenkielen opetuksen ongelmia kohtaan ja korosti kielitaidon merkitystä saamelaisen identiteetin säilymisen kannalta. +Suomessa opetus- ja kulttuuriministeriö on vuoden 2010 lopulla tukenut kaikkien kolmen Suomessa puhutun saamenkielen asemaa myöntämällä yhteensä 450 000 euron suuruisen tuen saamenkieltä elvyttäviin hankkeisiin, joissa keskeisessä asemassa on Uuden Seelannin maorien vastaavasta toiminnasta mallinsa saanut kielipesätoiminta eli kielikylpypäivähoito. +Morales toi puheenvuorossaan ilmi sukupolvien välisen kommunikaation merkityksen kielen ja kulttuurin säilymisen kannalta. +Hän painotti kaikenikäisten yhteisön jäsenten huomioinnin olevan keskeistä kielen säilyttämiseen pyrkiviä toimia suunnitellessa. +Morales totesi Espinosan ja Seurujärvi-Karin tavoin, että laadukkaan opetuksen puute on yleistä alkuperäiskansojen parissa maailmanlaajuisesti ja lisäsi edelleen, että henkilökohtaisen kulttuuriperinnön tuntemus on vahvuus myös edistettäessä kulttuurienvälistä avarakatseisuutta ja ymmärrystä. +Sivutapahtuman seitsenkymmenhenkinen yleisö osallistui keskusteluun aktiivisesti. +Irja Seurujärvi-Karin Puhe (Englanniksi) +Sämitige stiipeend o��uu čuávvoo nuorah: +Ucjuv sämiluvâttâh: Mira Länsman (tavesämikielâ) +Suáđigil luvâttâh: Karen-Anni Hetta (tavesämikielâ) já Aleksi Syrjä (tavesämikielâ) +Iänuduv luvâttâh: Mari Keskitalo (tavesämikielâ) +Avveel luvâttâh: Juulienna Näkkäläjärvi (tavesämikielâ) já Sarita Kämäräinen (tavesämikielâ) +Kilbišjäävri škovlâ: Aslak Kalttopää (tavesämikielâ) +Ucjuv škovlâ: Minna Länsman (tavesämikielâ) +Heta paješkovlâ: Ellen-Maarit Juuso (tavesämikielâ) +Aanaar paješkovlâ: Anne Seipiharju (anâraškielâ), Rauna Saijets (tavesämikielâ) já Elle-Maari Kokkonen (tavesämikielâ) +Avveel paješkovlâ: Janrik Magga (tavesämikielâ) +Čevetjäävri škovlâ: Petteri Feodoroff (nuorttâsämikielâ), Leena Fofonoff (nuorttâsämikielâ) ja Aaro Juhana Fofonoff (nuorttâsämikielâ) +Kärigâsnjaargâ škovlâ: Jarkko Länsman (tavesämikielâ) +Vuáču škovlâ: Anne Sieppi (tavesämikielâ) +Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil kirkkosijdâ: Juho Yliriesto (tavesämikielâ) +Myllytulli škovlâ, Oulu: Roope Akujärvi (tavesämikielâ) +Säämi tyejilinjâš: Laura Morottaja (anâraškielâ) +Aldatipšoolinjâš: Marjo Semenoff (nuorttâsämikielâ) +Medialinjâš: Sunna Kitti (tavesämikielâ) +Sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu lii luándus peeleest alda vuáválâšvuođâ já tiättoo eromâšávt sämikielâst, pirâskoskâvuođâst já iäláttâsâsâin. +Sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah ađai puásuituálu, meccipivdo, kyelipivdo, nuurrâm já tyeji sirdeh ärbivuáválii tiäđu suhâpuolvâst nuubán. +Sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu lii vaarâst hiäjusmuđ ohtsâškodálij nubástusâi puátusin. +Pargojuávkku iävtut tile tivomân 28 toimâd já av�uuttâssâd. +Tooimâin iävtuttuvvoo luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuotân väldim lahâasâttâs já haldâttâs ovdedemhaavâin sehe škovliimist. +Pargojuávkku iävtut meid, et luándu maaŋgâhámásâšvuođâstrategian já toimâohjelmân, mon láá eidu uđâsmitmin, kirjejuuččii uđđâ tooimah ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân. +Pargojuávhu saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi uáiná raapoort valmâštume merhâšittee jukson já tot lääjid šiev vuáđu aalmuglii já aalmugijkoskâsii luándu maaŋgâhámásâšvuođâpoli¬tiijkán. +"Kuávdášliih ministeriöh já virgeomâhááh čonnâseh ovdediđ sämmilij luándu maaŋgâ¬hámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu. +Lii tehálâš, et pargo ij ooroost taas já pargojuávhu iävtuttâm tooimâid riemih olášutteđ", Näkkäläjärvi iätá. +Raapoort oovded jieijâs uásild aalmugijkoskâsii biodiversiteettisopâmuš artikla 8 (j) olášuttem Suomâst. +Artikla suoijâl algâaalmugij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu, keevâtlâšvuođâid já innovaatioid. +Akwé: Kon -ravvuuh kiävtun Suomâst +Pargojuávkku iävtut, et sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist já stivriimist heiviittuvvojeh biodiversiteettisopâmuš Akwé: Kon -ravvuuh aalmuglii lahâasâttem ooleest. +Meccihaldâttâs oovtâst sämitiggijn lii jo algâttâm ravvui heiviittem Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttinvuávám rähtimist, vuossâmu��ân mailmist. +"Uá��up Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttinvuávám rähtimist tivrâs vuáttámušâid, já Meccihaldâttâs lii čonnâsâm rähtiđ pissoo lattimvyevi Akwé: Kon -ravvui heivitmân Meccihaldâttâs tooimâst", illood pargojuávhu saavâjođetteijee Näkkäläjärvi. +Pargojuávkku ana tehálâ��ân, et meid kieldah väldih ravvuid vuotân jieijâs haavâin. +Iävtutátuliih Akwé: Kon ravvuuh láá valmâštâllum oovtâst algâaalmugij ovdâsteijeiguin já tuhhiittum biodiversiteettisopâmuš uásipeličuákkimist ive 2004. +Suomâst ravvuuh kyeskih sämikuávlust tagarijd haavâid, moi olášuttem puáhtá vaikuttiđ sämmilij kulttuurân já iäláttâssáid. +Pargojuávkku iävtut, et ko pirrâs kevttim já ärbivuáválijd sämi-iäláttâsâid stivrejeijee lahâasâttâs ovdeduvvoo, te kalga väldiđ vuotân biodiversiteettisopâmuš kenigâsvuođâid já heivejeijee oosijn Akwé: Kon -ravvuid. +Pargojuávkku iävtut, et pirâsministeriö addel ravvuid Akwé: Kon -ravvui heivitmist pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâmprosessist sehe eennâmkevttim- já huksimlaavâ olášutmist. +Pargojuávkku lii jurgâlâm suomâkielân já almostittán Akwé: Kon ravvuid. +Suomâkieljurgâlus lii ohtâ maailm vuossâmuin ravvuin toohum jurgâlusâin. +Pargojuávhu raapoort. +Lumonet +Lasetiäđuh: Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, Sämitigge, puh. +050 524 2109, ovdânommâ.suhânommâ@samediggi.fiLuándusuojâlemjođetteijee Ilkka Heikkinen, pirâsministeriö, puh. +040 506 1172, ovdânommâ.suhânommâ@ymparisto.fi +Pargojuávhu čällee, pajetärhisteijee Liinu Törvi, Laapi iäláttâs-, jotolâh- já pirâskuávdáš, puh. +040 719 2997, ovdânommâ.suhânommâ@ely-keskus.fi +Nuorâirááđán väljejuvvojeh kyevti ihán häävild saavâjođetteijee, värisaavâjođetteijee já kulmâ eres jeessân sehe juáhá�ân persovnliih värijesâneh. +Taah eidusiih jesâneh já värijesâneh kalgeh leđe valjiidijn 18-25-ihásiih. +Lasseen nuorâirááđán väljejuvvojeh kyevti ihán häävild vittâ pissoo äššitobdeejeessân, kiäh kalgeh leđe valjiidijn 15-17-ihásiih. +Nuorâirääđi saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee iävá taarbâš leđe sämitige jesâneh. +Nuorâirääđi valmâštâl taid sämitige ciälkkámušâid, alguid já eres peleväldimijd moh kyeskih säminuorâid tai säminuorâi iäláttâsâid. +Nuorâirääđi eres váldupargoh láá ovdediđ säminuorâi kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâid pirrâ Suomâ sehe nanodiđ säminuorâi kulluuvâšvuođâ sämikulttuurân. +Nuorâirääđi 2014-2015 +Jesâneh: +Niila Rahko, +saavâjođetteijee - värijeessân Mikkel Näkkäläjärvi +Minna +Lehtola, värisaavâjođetteijee - värijeessân Anna-Katariina Feodoroff +Elli-Marja +Hetta- värijeessân Laura-Maija Niittyvuopio +Anne-Marte +Labba- värijeessân Sammeli Salonen +Aslak +Holmberg - värijeessân Martta Alajärvi +Äššitobdeejesâneh: +Jussa +Seurujärvi +Jouna +Näkkälä +Tuomo Laiti +Xia Torikka +Pinja +Pieski +Nuorâirääđi oovdânpyehten já čällen tuáimá nuorâičällee Kaisa Tapiola-Länsman +Stuorrâ uási sämitige taan vaaljâpaje tehálumosijn uulmijn láá kirjejum haldâttâsohjelmân. +"Lam uáli tuđâvâš haldâttâsohjelm kuávdášlâš linjiimáid. +Haldâttâsohjelm tuárju nuuvt sämikielâ, ärbivuáválii tiäđu, kielâiäláskittemohjelm já oovded säämi kulttuurjiešmeridem", muštâl sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, kote uásálistij še sämitige ovdâsteijen haldâttâsráđádâlmáid. +Haldâttâsohjelmist asâttuvvoo ulmen ILO 169-sopâmuš ratifisistem. +Veikkâ ILO 169-sopâmuš ratifisistem lii lamaš Suomâ ulmen jo kuhháá, te kuássin ovdeláá äšši ij lah kirjejum haldâttâsohjelmân. +"Haldâttâsohjelm ulme tuárju tave-eennâmlii sämisopâmuš jotkâráđádâlmijd" uáiná saavâjođetteijee Näkkäläjärvi. +Sämitige toohâm iävtuttâsah eennâmkevttim stivrimvuáháduv uđâsmitmân šoddii meid kirjejuđ haldâttâsohjelmân. +Haldâttâs čoonnâs ovdediđ eennâmkevttim stivrejeijee lahâasâttâs čielgâsmitmáin já uásálistmáin algâaalmugijd kyeskee aalmugijkoskâsii oovtâstpaargon algâaalmugij tuođâlii suojâlem naanoodmân. +"Linjim tuárju meiddei biodiversiteetsopâmuš artikla 8 (j) olášuttem. +Artikla 8 (j) -pargojuávkku loppâraportistis iävtut eennâmkevttim stivrejeijee lahâasâttâs ovdedem" čielgee Näkkäläjärvi ääši tuávváá. +Haldâttâsohjelm čoonnâs nanodiđ puásuituálu ovdedem já njyeb�ilittiđ puásuituálu vaahâgsajanmäksimvuáháduv. +Kuálástus uásild haldâttâsohjelm čoonnâs olášuttiđ tárbulijd tooimâid vajâldeijee kyelinaalij suoijâlmân. +Sämitige algust láá tääl Suomâst valmâštâlmin iävtuttâs sämikielâi iäláskittemohjelmân. +Iävtuttâs ohjelmân valmâštuvá taan ive loopâst. +Haldâttâsohjelm čoonnâs olášuttiđ sämikielâi iäláskittemohjelm, ton resurssistem já läjidiđ pissoo toimâmmyenster sämikielâi iäláskitmân. +Haldâttâsohjelm linjee säämi kielâlijd vuoigâdvuođâid vijđásubbooht-uv. +Haldâttâs čoonnâs turviđ sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâid sämikielân já rähtiđ aalmuglii kielâstrategia. +Strategiast já oovdedmist kiddejuvvoo eromâš huámášume sämikielâ, romanikielâ sehe seevvimkielâ sajattâhân. +Haldâttâsohjelm čoonnâs uđâsmittiđ aalmuglii biodiversiteetstrategia, pištee ovdánem ohjelm já olášuttiđ uhkevulá�ij luándutiijpâi toimâvuávám. +Biodiversiteetstrategia olášutmist čoonnâs haldâttâs turviđ säämi kulttuurlii vyevi já äärbi kevttiđ luándu. +"Sämikulttuur táárbuid haldâttâs tuárju tai linjiimijguin olesváldálávt. +Aalmuglii pištee ovdánem strategia uássin lii sämmilij jieijâs pištee ovdánem strategia. +Aalmuglâš artikla 8 (j) -pargojuávkku lii ráhtám vijđes iävtuttâs uđđâ biodiversiteetstrategian sämikulttuur kyeskee toimân. +Uhkevulá�ij luándutiijpâi toimâvuáváámist lii haldâttâs čonâsâm čielgiđ máhđulâšvuođâid uđâsmittiđ puásuituálulaavâ, ton olášuttem sehe puásuituálu toorjâhaamijd nuuvt, et toiguin puávtáččij pyerediđ uhkevuálá�ij já čalmeestanettettee luándutiijpâi tile já siämmást olášuttiđ biodiversiteetsopâmuš algâaalmugijd kyeskee kenigâsvuođâid (artiklah 8j já 10c). +Linjiimeh láá sämikulttuur já sämmilâšpuásuituálu tááhust tuođâi pyereh. +Sämitigge lii porgâm já parga ain-uv korrâsávt pargo tai strategiai já ohjelmij valmâštâlmân já olášutmân" Näkkäläjärvi muštâl. +Haldâttâsohjelmist láá valdum vuotân sämitige toohâm iävtuttâsah säämi kulttuurjiešmeridem oovdedmân já ton resurssistmân. +Haldâttâsohjelm čoonnâs ovdediđ säämi kulttuurjiešmeridem já ton toimâmiävtuid. +"Taat lii tuođâi tehálâš linjim. +Haldâttâsohjelm šadda pyehtiđ lase máhđulâšvuođâid sämitiigán já kirjiimij olášuttem váátá noonâ sämitige resussistem" Näkkäläjärvi uáiná. +Sämiääših šaddeh leđe uáinusist haldâttâsohjelm olášutmist vijđásubbooht-uv. +Haldâttâs ráhtá vaaljâpaje ääigi olmoošvuogâdvuođâpoolitlâš toimâohjelmân. +Olmoošvuogâdvuođâpoolitlâš toimâohjelmist šaddeh kieđâvuššâmnáál meid sämmilij vuoigâdvuođah. +Haldâttâsohjelmist lii linjejum meiddei Meccihaldâttâslaavâ sajattâh. +Metsähaldâttâs šadda siäiluđ oleslâ��ân. +"Haldâttâsohjelm čoonnâs meid anneeđ huolâ vyeleebtásásii maađijviärmáduv oornigist táálunkuávluiäláttâsâi já meccituálu toimâmiävtui torvejeijee vuovvijn. +Linjim lii tehálâš já tuárju eromâšávt Njeellim maađij vuáđupyeredem, ko maađij lii tehálâš nuorttâsämmilij iäláttâssáid" iätá Näkkäläjärvi. +Haldâttâsohjelm Interneetist. +Artikla 8 (j) -pargojuávhu loppâraapoort. +Klemetti Näkkäläjärven muistio hallitusohjelman valmistelua varten +Lasetiäđuh: saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi +Škovlim já oppâmateriaallävdikodde lii sämitige škovlimpoolitlâš iävtuttâsâi, algui, ciälkkámušâi já peleväldimij valmâštellee já sämikielâlâš oppâmateriaal vuáváámist, vaalmâštmist já jyehimist västideijee orgaan. +Lävdikode pargon lii ovdediđ sämiuáppei vuoigâdvuođâid jieijâs kielâ já jieijâskielâlâš máttááttâsân sehe sämimáttááttâs sajaduv Suomâ škovlâvuáháduvâst. +Tot parga sämimáttááttâsân lohtâseijee kuávlulâš, aalmuglâš já tave-eennâmlâš ohtsâšpargo. +Lävdikodde meerrid staatâ budjetist (váldu¬luokka 29, máttááttâsministeriö) sämikielâlâš oppâmateriaal já sämimáttááttâs oovdedmân čujottum staatâtorjuu kevttimist. +Tot valmâštâl sämitige čuákkimân oppâmateriaalpyevtittâs ihásâš já kuhheeb aigipaje vuáváámijd já addel ihásávt sämitige čuákkimân já máttááttâshaldâttâsân čielgiittâs oppâmateriaaltilálâšvuođâst já staatâtorjuu kevttimist. +Lävdikodde västid lasseen Säminuorâi taaidâtábáhtusâst (Sámenuoraid dáiddadáhpáhus). +Tot lii párnái já nuorâi taaidâ- já kulttuurkavalgaad, mii uárnejuvvoo ihásávt ohtsâšpargoin sämikuávlu kieldâiguin já sämiservijguin. +Lävdikode kieđâvuššâm aašijd valmâštâl já olášuttá škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh. +Lävdikode oovdânpyehten tuáimih škovlimčällee (škovlimpoolitlâš ääših), oppâmateriaalčällee (oppâmateriaalääših) já oppâmateriaalvuávájeijee (Säminuorâi taaidâtábáhtus). +Škovlim já oppâmateriaallävdikoodán kuleh iivijn 2008-2011 tah jesâneh já värijesâneh: +Yrjö Musta, sj. +Rauni Äärelä, vsj. +Inker-Ánne Magga +Asla Järvensivu +Aslak Holmberg +Seija Sivertsen +Liisa Holmberg +Teija Linnanmäki +Anna-Liisa Väyrynen +Maarit Magga +Kati Eriksen +Pirjo Länsman-Kiimalainen +Terhi Harju +Outi Länsman +- Tuvalâš čuudâlavluu eromâš lávlumvyehi lii luptim mailmist stuorrâ mielâkiddiivâšvuođâ, mast lávloo áppád pyevtittiđ maŋgâ čyeijee jienâ siämmáá áigásávt. +Maadâ-Siperia Tuva, mast Ijâttis iijâst lávdástellee Igor Koshkendei lii vuálgus, lii čuudâlavluu kuávdášlâš kuávlu, muštâl Ijâttis iijâ aalmugijkoskâsij aašij koordinaattor Marina Falevitch Säämi máttááttâskuávdáást. +Ive 2011 teeman Eatnama jienat - Eennâm jienah +Ijâttis ijjâ - algâaalmugij muusiktábáhtus uárnejuvvoo Aanaar markkânist káávcád keerdi 19.-21.8.2010. +Festivaal lii vuáháiduttám sajattuvâs tehálumosin sämimuusig oovdânpyehtee tábáhtussân Suomâst. +Festivaal teeman lii taan ive Eatnama jienat - Eennâm jienah, mii juátká Ijâttis ijjâ tábáhtus algâaalmugteema. +Teema spejâlist algâaalmugij eromâš ohtâvuođâ enâmân já tom, maht sii muusig paijaan pirâstittee luándust. +Ijâttis iijâ váldutábáhtus lii Ijâttis ijjâ! +-konsert, mii uárnejuvvoo lávurduv 20.8. +Tast kuullâp Igor Koshkendei lasseen säämi jienâčeepi Wimme Saari, sämikielâlâš räppäjeijee SlinCraze Maasist, SomBy, Niillas Holmberg, aanaarlâš The Slap já ärbivuáválijd jyeigeid ohtsâštave-eennâmlii Jyeigei seervist sehe ennuv eres sämimuusik. +Ijâttis ijjâ -tábáhtus uárnejeh oovtâstpargoost Anára Sámisearvi, Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, Sämimuseo Sijdâ, Aanaar kieldâ, Säämi párnáikulttuurkuávdáš já Giellagas-instituut. ++358108393148 já tábáhtus viärmádâhsiijđoin čujottâsâst www.ijahisidja.fi. +Ucjuvnjäälmi škovlâ Tiänu Suomâbeln já Sirmá škovlâ Tiänu Taa�âbeln lává jo kuhháá porgâm oovtâstpargo. +Ucjuv já Tiänu kieldâin lii meid peivikiäččuoovtâstpargo. +Párnááh uáppih tubdâđ kuoimijdis jo peivikiäjust. +Tane oovtâstorroom lii sijjân älkkee já sii mielâst lii hävski, et oovtâstpargo juátkoo meid škoovlâst. +Taat oovtâstpargo lii uáli eromâš sämikuávlust já meid Taa�â já Suomâ kooskâ. +Škoovlah halijdeh-uv vijđediđ oovtâstpargo, mii lii siäiluttâm sämikielâ já kulttuur já vijđedâm párnái várdusijd. +Ohtân ulmen lii keččâliđ uá��uđ ááigán ohtsii máttááttâsvuávám, vâi škoovlah puávtáččii porgâđ eenâb já pyerebeht oovtâst. +Ucjuv já Tiänu kieldâi škovlâoovtâstpargoost lii jo kuhes historjá. +Ohtsiih čuoigâmkištoh láá uárnejum 1960-lovo rääjist já uáppeeh láá kolliistâllâm viššâlávt ránnjáeennâm škoovlâin. +Ucjuv já Sirmá škoovlah algâttáin vijđásub oovtâstpargo 1990‐lovo aalgâst já tot lii vijđánâm eromâšávt 2000‐lovvoost. +Tääl lii joođoost OVTTAS! +-haavâ nubbe uási. +'Ovttas' lii tavesämikielâ já uáivild 'oovtâst'. +Kooveest Ucjuv škovlâliih monâmin Sirmá škoovlân máttáátteijeinis Nilla Tapiolain. +Ucjuvnjäälmi škovlâ máttáátteijee Nilla Tapiola muštâl, että haavâ vuossâmuš uási lâi-uv eenâb uápásmem já škoovlâin lijjii tuše uánihis äigikooskâ vuáváámeh. +Haavâ nubbe uási lii vijđedâm oovtâstpargo já párnáin láá kyehti ohtsii škovlâpeeivi ohhoost. +Tot uáivild tom, et Ucjuvnjäälmi vyeliškoovlâ uáppeeh maneh ohtii ohhoost škoovlân Siirmán já nube peeivi Sirmá uáppeeh puátih škoovlân Ucjuuhân. +Taa�â já Suomâ škoovlâin láá iäruh. +Párnáin lijjii aalgâst munekááduh ohtsij škovlâpeeivij háárán, mut toh láá jo lappum. +Haahâ lii-uv uáli eromâš, ko tot keččâl väldiđ kiävtun kuábbáá-uv eennâm škoovlâ puorijd peelijd. +Škoovlâi kiävtust láá puoh Taa�âbeln já Suomâbeln rahtum sämikielâliih oppâmateriaaleh já puoh eres-uv pyeremusah resursseh láá valdum anon. +Ucjuuvâst lii vuoijâmhallâ já ollâtásásâš muusikluokka. +Sirmá párnááh peessih vuoijâđ Ucjuv vuoijâmhaalâst, maggaar ij lah Sirmáást. +Sirmáást oppeet lii eromâš šiev škovlâ- já pállučiehčâmšiljo. +Ucebij škoovlâi vádisvuottân lii távjá, et tain váiluh amnâsmáttááteijeeh. +Škoovlâi oovtâstpargoost lii lamaš ävkki taam-uv ääšist. +Ucjuuvâst lii eres lasseen muusik máttáátteijee já Sirmáást oppeet tárukielâ máttáátteijee. +Párnáin láá ohtsiih tiijmeh matematiijkâst, sämikielâst, musikkist, liihâdmist, ohtsâškoddetiäđust já luánduamnâsijn. +Niilo Rasmus máttát Sirmá já Ucjuv uáppeid muusik já lihâdem. +Sun muštâl, et Taa�â já Suomâ párnái kooskâ tiättoo kulttuuriäru, mut tot ij mahten häittid máttááttâs. +Muusikhân ij mudoigin tuubdâ raajijd já sämimusijkkáreh čuávuh uárjimaailm oopâid, mut čuojânâsâi kevttimist láá iäruh. +Sirmá párnááh iä lah nuuvt hárjánâm kevttiđ čuojânâsâid, tegu kiitaar. +Ucjuuvâst párnááh uá��uh eenâb tobdo čuojânâssáid. +Liihâdmist sun ij lah huámášâm iäruid párnái kooskâ pic puohah uásálisteeh siämmáánáál. +Proojeekt ulmen lii ovdediđ sämikielâ, sämikulttuur já jiešnálásâšvuođâ, adeliđ máhđulâšvuođâ oppâđ aašijd kuábbáá-uv enâmist já meid toi kielâid, máttááttiđ uáppeid anneeđ áárvust aldapirrâs kuábbáá-uv pelni Tiänu. +Lassen uáivilin lii toollâđ já vuáđudiđ uđđâ ohtâvuođâid meid eres algâaalmugáid. +Ucjuvnjäälmi já Sirmá škoovlâi oovtâstpargo lii šiev ovdâmerkkâ eres-uv škovláid já peivikiäijoid! +OVTTAS! +-proojeekt já Ucjuuvâst tuáimee sämiservi Sámi Siida ornijn keessiv 2012 párnái leeirâ Tiänu riddoost alda Sirmá siijdâ. +Kuuvijn 1) Rájá Jon Máret, Maarit Länsman, kote tuáimá leeirâst kokkân já páánust mučis luosâčaskah, 2) lávutuulâ piällást Áslak Ánde Syvänperä já Ráste Eriksen, 3) uággumin Jesse Ruokolainen já Ráste Eriksen já 4) Birit Vuolab muštâlmin párnáid Tiänu leve päikkinoomâin. +Tiänu säämi kielâkuávdáš, Deanu giellagáddi +Tiänu kieldâ +Ucjuv kieldâ +Lam 17 ihheed tassaaš Lappeenrantaast šoddâm nuorttâsämmilâš nieidâ. +Elimâm vuossâmuid mánuppoojijd aassim perruinân Imatrast, kost ive 1994 loopâst varrijm tááláá päikkisiijdân Čevetjáávrán. +Tääbbim lam čođâldittám vuáđuškoovlâ eenikielâinân nuorttâsämikielân, tain oosijn main tot lii lamaš máhđulâš. +Tääl (2011) lam škoovlâst Avveel luvâttuvâst, kost nuorttâsämikielâ paaldâst lam luvâškuáttám meid tavesämikielâ. +Muu lasseen perrui kuleh enni, eeči sehe stuorrâviljâ já uccâviiljâš. +Puásuituálu lii tehálâš iäláttâs mii perrust já lam-uv viljâinân lamaš uccevuođâ rääjist mieldi puásuipargoin. +Mun lam šoddâm nuorttâsämikielâ já kulttuur kooskâst: eeči lii sárnum ovttuu nuorttâsämikielâ já nuuvtko ettim, te puásuipargoin lam šoddâm leđe mieldi. +Katril lam šoddâm tánssáđ pirrâ Suomâ já ucánjáhháá olgoenâmijn-uv. +Sämikielâ ja kulttuur láá munjin teháliih já luvâttuv maŋa halijdiččim-uv luuhâđ nuorttâsämikielâ máttáátteijen já varriđ oppâi maŋa maasâd Čevetjáávrán. +Tâi jis jiem aaibâs mattáátteijen, te aainâs halijdiččim porgâđ mahtnii kielâ já/tâi kulttuur syergist. +Sämmilâšvuotâ lii stuorrâ uási muu eellim já lam čiävláá madduinân. +Mun lam 27-ihásâš nuorâalmai Avelist. +Lam šoddâm já aassâm ubâ ave Avelist. +Vuáđuškoovlâ maŋa lijjim uánihis ääigi pargoost Helsigist, mon maŋa maccim päikkikuávlusân. +Huksimsuárgán moonnim paargon 18-ihásâ��ân já aiccim, et lijkkuum paargon. +Ko lijjim porgâm maŋgâ ive, te meridim škovliittâttâđ šnikkárin. +Škovlim paaldâst huksejim jieččân perrui táálu Kiđđâjáávrán. +Perrui kuleh ávuskyeimi Marika já suu nieidâ Milja. +Astoäägi viätám iänááš luándust moottorkiälháin vyejimáin, kárbáin jotemáin já kuáláástmáin. +Ákkum (eeji enni) lâi nuorttâsämmilâš. +Sämmilâšvuotâ ij lah oinum mii perruu aargâst, mut ave mield lam tubdâškuáttám mielâkiddiivâšvuođâ áášán já tondiet vuolgim-uv fáárun tipšođ sämmilij aašijd. +Puátteevuođâst tuáivuččim et puđâlmijnân šodâččij munjin áámmát veikkâ jieččân irâttâs pehti. +Mun lam 18-ihásâš säminuorâ, vuálgus Lemmee Äivihjäävrist. +Iännán peln lam Aikio suuvâst. +Mun lam šoddâm kyevtkielâlii perrui. +Muu eenikielâ lii tavesämikielâ, mon lam oppâm siämmáá-áigásávt suomâkieláin. +Mun lam lamaš tavesämikielâlii peivikiäjust Anarist já jottáám sämikielâlii vuáđuškoovlâ vyelitääsi Menišjäävrist já pajetääsi Anarist. +Tääl lam luhâmin Säämi máttááttâskuávdáást, Tuáivunjaargâst puásuituáluirâtteijen já vuárupoojijn Avveel luvâttuvâst. +Muu ulmen lii čođâldittiđ tutkosijd täin oppâlájádâsâin. +Mun lam uccâ kandii rääjist jurdâččâm riemmâđ puásuialmajin já aassâđ tavveen. +Sämmilâšvuotâ, poccuuh já Säämi láá munjin teháliih. +Taam kee�ild lam-uv halijdâm juátkiđ madâräijihijdân äärbi, puásuituálu já oppâđ puásuialmaa ámáttân. +Puásuipargoi lasseen puđâlsâssáidân lii kuullâm ovttuu valastâllâm. +Vuáđuškovlâaaigij čuoigâm já almosvalastâllâm lijjii mielâsiih. +Tááláá äägi speelâm salibandy. +Sämmilâsvuotâ lii uási muu. +Tot lii munjin argâpeivi ege must lah tarbu tom sierâ miäruštâllâđ. +Muu sämmilâšvuotân kuleh peerâ, suuhâ, kielâ, poccuuh já eres luánduiäláttâsah sehe kárvudâttâm sämimaccuhân. +Sämimááccuh lii munjin iänááš juhlepiivtâs, mon kiävtám eromâšávt peerâ- tâi suhâjuuhlijn, mut meid eres-uv tilálâšvuođâin, mast ovdâstâm sämmilijd. +Puátteevuođâst tuáivum, et mist liččii täst oovdâs-uv šiev eellim iävtuh tääbbin tavveen. +Kolgâččii leđe tagareh škovlimsajeh ámáttáid, moid tääbbin lii tárbu já moiguin tääbbin piergee. +Mist kolgâččii kavnuđ tääbbin pargosajeh, vâi oopâi maŋŋaal vuálgám nuorah puávtáččii maccâđ oopâi maŋa päikkikuávlun. +Algâttim čohčuv 2010 luokamáttáátteijeeoopâid Kuovdâkiäinust Säämi Ollâškoovlâst. +Lijjim aaibâs vises, et jiem lah tuárvi sämmilâš Ollâškoovlân. +Šoddim Ucjuuvâst olesave räi. +Párná�in juuttim eeji fáárust nuuvt puásuipargoin ko sämitige čuákkimijn-uv. +Monnii suujâst jiem kuittâg kuássin sárnum iäčán sämikielâ, jiemge riävtui iärásáidgin. +Pajetääsist lopâttim jotemist pygálusääiđist-uv. +Ko värrejim Oulun, te jiem sárnum oles ihán kiässán sämikielâ. +Ko poottim Ucjuuhân maassâd, te pargo sämikielâlii peivikiäjust iäláskitij kuittâg jotelávt sämikielâ. +Maŋeláá macâdim kuuloold meid puásuituálun. +Ollâškoovlâst kuittâg huámášim, et munhân lam "šoddâdum" sämmilâ��ân já säämi vuovvijn, muu huámmášhánnáá. +Tiäđám tom tääl, et lam sämmilâš já tondiet luuvâm-uv máttáátteijen, vâi puávtám sirdeđ kielâ nuuvt maŋgâsân ko máhđulâš. +Ella Näkkäläjärvi (2011) Mun lam 17-ihásâš já aasâm Iänuduv Näkkälist. +Jođám Iänuduv luvâttuv vuossâmuu ive. +Lijkkuum lihâdiđ olgon, luuvâm já moottoom verd tuoijuum. +Iäččám lii pajeolmooš já eellip puásuituálust. +Tuubdâm čuuvtij mielâkiddiivâšvuođâ sämmilâšvuotân já ton kulttuuráid. +Mun lam ovttuu mieldi vyesimiärkkumijn já täviv pygálusâin. +Mist láá päikkipoccuuh ain motomin. +Mii päikkiulmuuh iä sáárnu sämikielâ, mut iberdeh kale mottoomverd. +Servim sämitige nuorâirááđán mielâkiddiivâšvuođâ kee�ild, mut jotteemmääđhih láá kuheh, ege must ij lah vala vyeijimkorttâ. +Šoddim masa lyemejiägán, lii enistân vyehin leikkušiđ huolhijd must. +Lam šaddaaš Avelist, kost aassim 17 kuhes ihheed. +Kalehân Avveel lii mučis já hitruus saje, mut lii tuođâi suotâs peessâđ piegguuttâttâđ kaavpug uđđâ pieggáid. +Luuvâm tääl Oulust luvâttuv nube ive já must šadda vala mottoom peeivi psykolog, ton lam meridâm. +Halijdiččim varriđ olgoenâmáid tállán ko lam kiergânâm oopâin. +Já halijdâm iävtuittáá peessâđ vaikuttij aššijd, tane meid tuubdâm tuođâi-uv mielâkiddiivâšvuođâ politiijkân. +Lijkkuum cáiccudiđ já toolâm ain hävskivuođâ, lâi tile mii peri. +Puđâldâm jyehilágánijd máhđulijd kreatiivlâš aašijd tegu ovdâmerkkân máálám, tivtâstâllâm já čuovâkuvvim. +Touijuum meid sämituojijd ain ko toid kávnoo äigi. +Tääl lam kuárumin olssân šišnelaavhâ škovlâkiävtun. +Iännám lii rievtis miäštár sämituojijn já lam čiävláá et must lii pääihist máhđulâšvuotâ oppâđ toi tuoijum. +Sämmilâšvuotâ lii munjin tehálâš ege halijdiččii kuullâđ monnân eres kulttuurân. +Pääihist iä lah riävtui kuássin sárnum sämikielâ já jiem jieškin tom määti. +Toskástut aaibâs hirmâdávt, pággu lii mieđettiđ. +Kielâ lii kuittâg nuuvt stuorrâ uási kulttuur já mun šoodâm leđe vááijuv tom uásist. +Lam luuhâm tavesämikielâ penttâ 11 ihheed, vyelitääsist luvâttâhân já liijká jiem määti. +Tääl oopah láá kuittâg pááccám meddâl, ko tääbbin Oulust lii tuođâi vaigâd uá��uđ máttááttâs já káiđusmáttáátâs ij riävtui movtijdit já pargopitái valmâšin finnim lii váádduh. +Munjin sämmilâšvuotâ meerhâš jieččân jieŋâlumosijd madduid já puoh tom maid lam. +Kiävtám kárvuinán sämituojijd já halijdâm et muu tobdeh sämmilâ��ân. +Halijdiččim oppâđ tavesämikielâ vâi puávtáččim sárnuđ tom jieččân párnáid. +Siämmáá lii ärbivuovijguin. +Lii fiijnâ ko ärbivyevih láá siäilum nuuvt pyereest! +Ijhân sämmilâšvuotâ iänááš ulmuin oinuu argâpeeivist ollágin mut ko sämmiliih čokkâneh oohtân stuorrâ juávkkun, te ärbivyevih iteh uánisân jyehi ucceeb-uv luámist. +Muu mielâst sämmilâšvuotâ lii fiijnâ äšši já puohah sämmiliih kolgâččii ruokkâdávt čäittiđ, et sij láá sämmiliih. +Lasse Lehtola (2011) Mun lam tággáár 17-ihásâš puásuialmaa algâ. +Mun aasâm Solojäävrist, mii lii suullân 15 km Anarist Kittâl kuávlun já tot lii tággáár uccâ siijdâš, jis taam tagarin puáhtá nabdeđ. +Muu perrui kuleh kyehti uábi, kiäh lává must puárásuboh já tastoo enni já eeči. +Oopâm tääl Säämi máttááttâskuávdáást Tuáivunjaargâst puásuituálu já tääl lii monâmin nubbe ihe já ohtâ lii vala taam kiiđâ (2011) maŋa. +Škoovlâ maŋa ličij juurdâ riemmâđ puásuipargoid. +Puđâldâsah láá aainâs kuálástus já meecist jotteem. +Sämmilâšvuotâ lii munjin tehálâš, ko kuohtuuh muu suuvah láá puásuituálleesuuvah já tađe mield must-uv lii šoddâm puásuialmai já návt ij liččii, jis jiem liččii sämmilâš. +Sämmilâšvuotâ lii tehálâš meid kielâ tááhust. +Lii uáináh älkkee kulâttâllâđ ovdâmerkkân Taa�â já Ruotâ puásuialmaiguin já mane ij eres-uv ulmuiguin. +Ko kielah láá siämmáásullâsiih, te iä šoodâ kielâčuolmahkin. +Mun jiem riävtui määti jurdâččiđ jieččân kuussân eres sajan tâi moonnân eres ámáttân ko puásuituálun, ko toos lii šoddâm aaibâs uccâkandii rääjist kiddâ. +Puátteevuođâst tuáivuččim, et sämmilâšvuotâ puáđáččij eenâb uáinusân já kielâ kulluuččij eenâb jieškote-uv ahasijn, ko tuše puárásub ulmuin. +Aainâs aanaar- já nuorttâsämikielâ oppâm kolgâččij finniđ eenâb škovláid já jyehilágán oppâmaterialân eenâb ruuđâ. +Aanaarsämikielâlijd máttáátteijeid kolgâččij meiddei eenâb finniđ škovliittâsân. +Puátteevuođâst ááigum sárnuđ jieš-uv aanaarsämikielâ puohâi ulmuiguin kiäi tiäđám mättiđ aanaarsämikielâ, amas alnaangin huánániččii kielâ mättim. +Kulttuurlävdikodde lii sämitige stiivrâ vuálásâš toimâorgaan, mii valmâštâl sämitige iävtuttâsâid, alguid sehe ciälkkámušâid, moh kyeskih sämmilij jiegâlâš kulttuur. +Kulttuurlävdikode pargon lii meridiđ staatâtorjuu (säämi kulttuurmeriruttâ) jyehimist sehe čuávvuđ já kocceeđ mieđettum torjui kevttim. +Lävdikodde kalga rähtiđ ihásávt sämitige čuákkimân čielgiittâs säämi kulttuurmeriruuđâ kevttimist já toohâđ iävtuttâs staatâ budjetân ihásâš säämi kulttuurmeriruuđâst. +Kulttuurlävdikode aašij valmâštellen já oovdânpyehten tuáimá kulttuurčällee. +Lävdikoodán toimâpaajeest 2012 - 2015 kuleh jesâneh já värijesâneh: +Haltta Tauno, sj. +Porsanger Veikko, vsj. +Näkkälä Jouni +Helander Marjukka +Hetta Martti +Paadar Outi +Orti-Berg Riitta +Hänninen Heidi +Laiti Martti +Näkkäläjärvi Minna +Pajuranta Maarit +Portti Timo +Lehtola Raija +Länsman Sisko +Soofi-Uulá Hans-Aandi Laura, Laura Niittyvuopio (2011) Mun lam 19-ihásâš säminuorâ já šaddaaš Ucjuuvâst, Tiänuleeveet. +Mij aasâim Avelist uási ivveest iännán pargo kee�ild já tobbeen mun, uábbám já viljâm lep jottáám meid vuáđuškoovlâ já čáállám pajeuáppen. +Ive 2010 čaallim pajeuáppen Avveel luvâttuvâst. +Tääl (2011) lam luhâmin vuossâmuu ive Laapi ollâopâttuvâst luokamáttáátteijen. +Pajetääsist tubdâškuottim mielâkiddiivâšvuođâ ohtsij aašij tipšomân. +Luvâttuvâst servim uppeekode stiivrâ tooimân já muu väljejii Aanaar nuorâiparlament jesânin. +Tääl tooimâm Suomâ säminuorâi stiivrâ värisaavâjođetteijen já taan ive tooimâs algâttâm sämitige nuorâirääđi värisaavâjođetteijen. +Toimâ säminuorâi hiäđui já vuoigâdvuođâi vyeijee seervijn lii orroom rievtisin já tuubdâm tom uáli tehálâ��ân. +Lii väädis sierriistâllâđ, maid sämmilâšvuotâ muu elimist meerhâš. +Tot lii identiteet, uáinu alnestis já ubâ persoon, sehe meiddei eellimvyehi. +Mun lam čiävláá jieččân madduin já madârvaanhimjn já munjin lii tehálâš sirdeđ puátteevuođâst jieččân párnáid-uv tom siämmáá riges kulttuuräärbi, mii lii mijjân párnáid-uv sirdum. +Mun lam lamaš luholâš, ko eeči sáárnui perrust sämikielâ já tast šoodâi munjin nubbe eenikielâ. +Mii perruu iäláttâs lii puásuituálu já iäččám lâi áárvust oonnum já čepis pajeolmooš. +Iäččám jaamij täpitormelávt porgemáánust 2009. +Mij párnááh lep uccevuođâ rääjist jottáám pygálusâin já kiđđuv išedâm kuáđuttempargoin. +Ovdil eeji jäämmim juurdâ tavas päcimist já puásuipargoi juátkimist oroi lemin kukken. +Kuittâg juurdâ poccui vyebdimist já iäláttâs looppâtmist oroi tegu luovâččij uásist jieijâs eellim já leggističij eeji já madâreejij eellimpargo hukás. +Talle toohim miärádâs, et oopâi maŋa ááigum maccâđ tavas pisovávt já juátkiđ mii perruu eellimvyevi. +Uássin taam miärádâs lii lamaš meid oppâsaje já áámmátváljim. +Ärbivuáválii iäláttâs paaldâst lam uáinám tehálâ��ân valmâštuđ máttáátteijen sämikuávlun já adeliđ toin lain jieččân pargonaavcâid sämipárnái- já nuorâi pyerrin. +Eromâš tehálâš lii, et párnáin já nuorâin lii máhđulâšvuotâ luuhâđ päikkikuávlust já uá��uđ máttááttâs jieijâs eenikielân. +Mun lam forgâ kyevtlove ahasâš anarâšnuorâ, lam aassâm tääbbin ubâ ave já vala tuáistáá�ân aainâs puudâ, ij lah vala huáppu meddâl. +Pajeuáppen čaallim kiđđuv 2010 já tääl lam toollâm koskâive reissim ja pargo várás. +Škoovlân ličij uáivil moonnâđ puáttee ive, mađhâšem suárgán. +Lam šoddâm kuuđâ ulmuu perrui nubben puárásumos pärnin. +Mij kulmâ párnáá juuđijm aanaarsämikielâlii peivikiäju já oopâim tobbeen kielâ, ko iäččám ij lah oppâm sämikielâ. +Tääl tááiđuh láá jo ucánjáhháá ruástum, mut haalu toollâđ kielâtááiđu lii nanos. +Tääl lii mielâ nuuvt liävuttem, et halijdiččim olgoenâmáid nuuvt ennuv ko máhđulâš, vissâ mottoom ááigán aassâđ-uv, mut halijdiččim kuittâg vala motomin varriđ maassâd päikkikuávloid Anarân. +Sänilistoh +Anarâškielâ ravvimjuávkku sänilistoh (lekkâs uđđâ laasân) +Láhkasánit (suoma-sámi) - Lahâsäänih (suomâkielâ-tavesämikielâ). +Sämitigge 2005. +Huám! +Täärhisthánnáá lahâsäänih. +Ovdâskoddesäänih. +Staatârääđi (lekkâs uđđâ laasân) +Säämi Kielâkäldee Uđđâ teermih já noormih +Sátni - báhko - baakoe sänivuárhá. +Taa�â sämitigge (lekkâs uđđâ laasân) +ÁLGU - Sämikielâi etymologâlâš tiätuvuáđu. +Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš (Kotus) (lekkâs uđđâ laasân) +Šleđgâlâš kielâtoimâttuv sänikirje. +Riävtuičäällim lasseen sänikirje muštâl el. +suomâkielâ saanij tááláid merhâšuumijd já kevttimohtâvuođâid. +Tepa-termâpaŋkki, Sänivuárkkákuávdáš TSK sänivuárhá (lekkâs uđđâ laasân) +Jurgâleijeeh ja tuulhah +Sämikielâ toimâttuv jurgâleijeeh ja tuulhah (lekkâs uđđâ laasân) +Sämikielâ toimâttuv palvâlemmáávsuh jurgâlempalvâlusâin (lekkâs uđđâ laasân) +Suomâkielâ jurgâleijie já tuulhâi litto SKTL Uuccâmpalvâlus. +(lekkâs uđđâ laasân) +Auktorisistum kielâjurkâleijeeh, Máttááttâshaldâttâs (lekkâs uđđâ laasân) +Suomen tulkkaus. +Kokokousmatkaajan käsikirja Eurooppaan. +Euroopan komission tulkkauksen pääosaston suomenkielinen tulkkausyksikkö (lekkâs uđđâ laasân) +Káártáh +Eennâmmittetedemlájádâs kárttápalvâlus. +Päikkinoomah meid tave-,aanaar- já nuorttâsämikielân. +Maalih ja tiervâttâsah +Pyeri ustevpeivi tiervâttâs 14.2. +- tave-, aanaar- já nuorttâsâmikielân +Šleđgâpoostâ olgon-tile viestâ mallicelkkuuh el. +tave-, aanaar- já nuorttâsämikielân +Säämi aalmugpeeivi tiervâttâs 6.2. +Pyeri jonsahpeivi já pyeri keesi - tave-, aanaar- já nuorttâsâmikielân +Juovlâiääigi tiervâttâsah maaŋgâ jieškote-uv kielân, meid tave-, aanaar- já nuorttâsâmikielân (liŋkkâ staatârääđi jurgâlus- já kielâpalvâlusâi sijđoid) (lekkâs uđđâ laasân) +26. čohčâmáánu lii Euroopkielâi peivi - tave-, aanaar- já nuorttâsâmikielân +Kielâtipšom +Divvun.no Sämikielâ njuálguluuhântyejipiergâseh +Oopah já tuđhoseh +Auktorisistum kielâjurkâleijee tuđhos, Máttááttâshaldâttâs (lekkâs uđđâ laasân) +Giellagas-instituut, Oulu ollâopâttâh Válduamnâsin sämikielâ já sämikulttuur. +Uálgiamnâsoopah el. +sämikielâ vieres kiellân, sämikielâ tulkkum já aanaarsämikielâ. +Sämitutkâmuš (HuK), Syemmilâš-ugrilâš kielâtutkâmuš, Helsig ollâopâttâh Sämikielâ spesiaalâšumlinjâš (FM) +Sämikielâ vuáđuoopah, Šoddâdemtiettui tieđâkodde, Laapi ollâopâttâh Sämikielâ uálgiamnâsoppân vuáđuoopah (25 op) +DAVVI Maaŋgâtieđâlâš ollâooppâtlâš škovlimhaahâ 2010-2013 Laapi ollâopâttâh uárnee DAVVI oopâid (190 op) oovtâst Säämi máttááttâskuávdáin. +Säämi máttááttâskuávdáš Áámmátlâš oppâlájádâs Anarist, mast puávtáh oppâđ tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ. +Sämitige ornim Helsig seminaar fáddán lii sämikielâ já maorikielâ iäláskittem já nanodem. +Seminaar uáivilin lii leđe uási máttááttâs- já kulttuurministeriö jotonpieijâm sämikielâ iäláskittemohjelm já tuárjuđ ton vuávám já olášuttem. +Jotonpieijum iäláskittemohjelm ulmen lii ovdediđ já paijeentoollâđ sämikielâ sehe macâttiđ sämikielâ ton monâttâm sámmiláid sehe toohâđ kielâst sämisiärváduv kyeddee kielâ. +Seminaar sämikielâ já maorikielâ iäláskitmist uárnejuvvoo Helsigist 13.9. tme 9.00-15.00. +Seminaar toollâmsaje muttoo Ovdâskode Uccâparlameentân. +Jotteemčujottâs lii Arkadiankatu 3. +Seminaarân kalga almottâttâđ 7.9. räi. +Sämikielâ ja maorikielâ iäláskittem -seminaar ohjelm 13.9.2011. +Seminaar ohtân uáivilin lii tieđettiđ sämitige uulmijn já tooimâin siäiluttiđ já ovdediđ sämikielâ sehe paijeentoollâđ ton eellimvuáimálâšvuođâ. +Ulmen lii meiddei pyehtiđ oovdân positiivlâš maali Uđđâ Seelandist ässee algâaalmug, maorikielâ iäláskittem- já nanodemtooimâin. +Maorikielâ uá�ui virgálii sajattuv ovdil sämikielâ ive 1987. +Maorij kielâpiervâl já eres iäláskittemhaavah láá nijttám jyehi kuávlust maailm stuorrâ mááinu šiev puátudijdiskuin. +Tondiet lii viijmâg-uv äigi peessâđ kuullâđ maorij jieijâs muštâlem eres lasseen maorikielâ uđđâsumos haavâst taanáigásii teknologia kevttimist maorikielâ iäláskitmân. +Seminaarist kuullâp meid sämikielâi tegu anarâškielâ iäláskittemhaavâin já toi puátusijn. +Tain seminaarijn haalijd sämitigge meid hästiđ já movtijdittiđ jieškote-uv peelijd porgâđ sämikielâ naanoodmân. +Siämmást lii máhđulâšvuotâ savâstâllâđ sämikielâ já kulttuur puátteevuođâ ovdedemmáhđulâšvuođâin. +Sämitigge haalijd turviđ sämikielâ puátteevuođâ nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln-uv. +Suomâst sárnuh kulmâ sämikielâ, tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ. +Puoh sämikielah kuleh uhkevuálá�ij kielâi juávkun. +Jis sämikielah láppojeh, láppoo siämmást mettedmettum uási kulttuurâst já luándun lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu, tastko kielâ, kulttuur já luándu kuleh aldasávt oohtân. +Almottâtmeh 7.9. räi: +säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen siiri.jomppanen (at) samediggi.fi, 010 839 3111 +vs. säämi kielâašijčällee Outi Paadar outi.paadar (at) samediggi.fi, 010 839 31119 +Lasetiäđuh seminarâst: +Sämitige I värisaavâjođetteijee Irja-Seurujärvi-Kari irja.seurujarvi-kari (at) helsinki.fi tâi +säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen siiri.jomppanen (at) samediggi.fi +Ollâtásásâš videostudio heivee maaŋgâkameravuáháduv kiävtun já eres-uv videomateriaal kuvviimân. +Studiotiilijd kullojeh studio, live-editistemtile sehe editistemtileh. +Studiotiilijn västid Säämi máttááttâskuávdáš, mutâ kuávdáá olgopiälásiih väärridmeh puátih Saijoos Kongres- já tábáhtuspalvâlusâi peht. +Studio lii Saijoos vuossâmuu keerdist, váldu-uuvsâ či�etpeln Säämi máttááttâskuávdáá media- já kielâmáttááttâstiilij ohtâvuođâst. +* Editistemtile 3 stk x 5,5 m2 +- Panasonic-kamerah +- Panasonic Roobootkamera +- Kameratäsideijee +- Telepropter +- Streaming-vuáhádâh +- Maaŋgâkameratarkkuuttâhvuáhádâh +- Paddimkálvudâh +- Editistempiergâseh +SáFá - ovdâčielgiittâshaahâ ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ tutkâm- já áámmát/reesuurskuávdáá vuáđđudmân +Säämi parlamentaarlâš rääđi av�uuttâsâst pieijii Suomâ, Taa�â já Ruotâ sämitigeh joton ive 2011 aalgâst Interreg -ruttâdlâš SáFá -ovdâčielgiittâshaavâ ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ tutkâm- já áámmát/reesuurskuávdáá vuáđđudmân. +Tyehin lii sämikielâi ovdánem já kirjálii kevttim lasanâm, mii lii lasettâm kielâ huolâttâs, ovdedem, tutkâm sehâ normâdempargo táárbu puohâin sämikielâin. +Ohtsâš säämi kielâkuávdáš, moos tágáreh palvâlusah čuákkejuuččii, išedičij tiäđu kavnâmist. +Lasseen kuávdáš nanodičij sämikielâi koskâsii viestâdem já oovtâstpargo. +Kuávdáá pargoh liččii el. +tutkâm, kielâhuolâttâs, kielâovdedem, terminologiapargo, normâdem, nommâčuágáldâpalvâlus, päikkinoomah já tieđettemtoimâ säämi kielâáámmátlijn koččâmâšâin. +Hahâäigi lii 6 mánuppaje já haavâ meriáigásâ��ân proojeekthovdân pálkkááttui hum.kand. +Hanna Mattila 28.3.2011 rääjist. +SáFá ovdâčielgiittâshaavâ uáivilin lii čielgiđ kielâkuávdáá vuáđudem- já ruttâdemiävtuid. +Ulmen lii rähtiđ čielgiittâs ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ tutkâm- já áámmát/reesuurskuávdáá vuáđđudmân já rähtiđ Interreg -jotkâruttâdemucâmuš kuávdáá keččâlemhaavâ várás. +Ovdâčielgiittâshaavâ olesbudjet lii 45 385 € já válduruttâdeijeeh láá Interreg IV A Pohjoinen, Troms fylkeskommune, Länsstyrelsen Norrbotten já Taa�â sämitigge. +Interreg IV A Pohjoinen lii EU-ohjelm, mii tuárju raajijd rastaldittee oovtâstpargo ohjelmpaajeest 2007-2013. +Ohjelm ulmen lii väldikode raajijd rastaldittee oovtâstpargo pehti tuárjuđ ekonomâlâš já sosiaallâš ovdánem sehe nanodiđ kištodemnaavcâ já oohtânkulluuvâšvuođâ ohjelmkuávlust. +Ohjelm tuálá siste Tave-Ruotâ, Tave-Suomâ já Tave-Taa�â sehe sämikuávluid. +Ohjelm ruttâd raajijd rastaldittee haavâid neelji jieškote-uv prioriteetkuávlust, main SáFá -ovdâčielgiittâshaahâ kulá uásiohjelmân 4. +Räjittis ovdánem - Säämi. +Interreg IV A Pohjoinen ohjelm haldâttâsvirgeomâhâ��ân taan ohjelmpaajeest tuáimá Norrbotten läänihaldâttâs. +SáFá -ovdâčielgiittâshaavâ má. +proojeekthovdâ Hanna Mattila +vs. kielâašijčällee Outi Paadar +SáFá -förstudieprojekt +Kollekielâ - Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume ulmen lii išediđ sämikielâ ovdedem já siäilum Taa�âst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. +Palhâšume láá vuáđudâm sämiaašijn Taa�âst, Ruotâst já Suomâst västideijee ministereh, já tai enâmij sämitigij saavâjođetteijeeh. +Kielipalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuit tâi siärvádâhân, kiäh láá porgâm ansulávt toimâmáin merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân já siäilumân. +Palhâšume puáhtá mieđettiđ ovdâmerkkân kirjálijn, njálmálijn tâi eres áánsuin, moh sajaduveh uáli vijđáht jieškote-uv toimâsuorgijd. +Kollekielâ 2010 +Kollekielâ - tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume juohhui niäljád keerdi 22. skammâmáánu 2010 sämiaašijn västideijee ministerij já sämitigij saavâjođetteijei ohtsâšškovliittâsâst Tukholmast. +Palhâšume uá��oin taa�â, tavesämikielâ máttáátteijee já oppâkirjij rähtee Marét Sárá já Taa�âst ässee ruátálâš, maadâsämikielâ máttáátteijee já oppâkirjij rähtee Lajla Mattson Magga. +http://www.om.fi/Etusivu/Ajankohtaista/Pohjoismainensaamenkielipalkinto +Sämitige vaaljah toimâttuvvojeh 5.9. +Vaaljâlävdikodde lii ráhtám vaaljâtohálijn iävtukkâsâin iävtukkâsluvâttâllâm. +Iävtukkâsah láá ohtsis 40. +Iävttukâsluvâtâllâm 2011 +NFHK kansanterveyskonferenssin ohjelma 2011 (1.59 MB 2011-08-19 08:30:28) +NFHK álbmotdearvvasvuođakonfereanssa prográmma 2011 (1.8 MB 2011-08-19 08:33:00) +Iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikodde valmâštâl iävtuttâsâid, alguid já ciälkkámušâid sehe eres peleväldimijd, moh kyeskih sämmilij iäláttâsâid, sämikuávlu pirrâs já sämmilij vuoigâdvuođâid. +Lävdikodde ráhtá ihásávt čielgiittâs Sämitige čuákkimân sämmilij sierânâsvuoigâdvuođâi olášuumeest já sii kyeskee lahâasâttâstooimâi ovdánmist. +Iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode aašij valmâštellen já oovdânpyehten tuáimá Sämitige lahâčällee. +Lävdikoodán kuleh iivijn 2012- 2015 tah jesâneh já värijesâneh: +Tapiola Nilla, sj. +Hetta Jouko, vsj. +Halonen Terhi +Näkkäläjärvi Janne +Seurujärvi Osmo +Linnanmäki Teija +Nillukka Merja +Aikio Antti +Porsanger Veikko +Juuso Per Oula +Feodoroff Veikko +Kustula Arvi +Nikula Kaisu +- oppâmateriaal lii jurgâlum WSOY kirjerááiđust Matikka. +Päivi Okkonen-Sotka, Ann-Mari Sintonen ja Tuula Uus-Leponiemi +anarâškielân: Tanja Kyrö +sijđoh: 180 +sijđoh: 192 +Sämitigge 2012 +anarâškielân: Iiris Mäenpää +sijđoh: 191 +sijđoh: 200 +Puohah láá pyereestpuáttám ávus ehidân Aanaar Kultahovin vuossaargâ 29.08. tme 19 rääjist. +Tilálâšvuođâst lii še oláttâsohjelm já ton lasseen tobbeen lii máhđulâšvuotâ rijjâ oovdânpyehtiđ muusik- tâi eres kulttuurohjelm. +Káhvástâllâm. +TIERVÂPUÁTTIM FÁÁRUN! +Laapi litto mieđettij Sämitiigán EU-kuávluovdedemruttâráájust ruttâdem pelnubihásii markkânistemhaavân. +Haavâ oovtâstpargokyeimih láá Aanaar kieldâ, Sijdâ, Säämi máttááttâskuávdáš sehe kuávlu 15 mađhâšemirâtteijed. +Haavâ váldu-ulmen lii ovdediđ já rähtiđ toimâmmaali sämikulttuurkuávdáš Sajos finnodâtooimân. +Čuákkimohjelmeh ovdeduvvojeh nuuvt, et tooimâst lii ävkki ubâ sämikuávlun nuuvt vijđáht ko máhđulâš. +Haavâ ulmen lii ovdediđ meid uđđâ sämiteemalâš tábáhtusâid, ko tain lii positiivlâš vai-kuttâs kuávlu iäláttâstooimân já eellimtilán. +Haavâst movtijdittojeh kulttuur- já luándumaađhâšmân mielâkiddiivâšvuođâ tobdee ulmuuh riemmâđ irâtteijen já palvâlusâi pyevtitteijen Sajos puáttee äššigâšjuávhoid. +Markkânistemtooimah láá eres lasseen finnodâhmaađhâšmân lohtâseijee mee-suh, aktiivlâš vyebdim, uápásmemmaađhij ornim sehe sosiaalâš media. +Tuálvup sämikuávlu aalmugijkoskâsij kongresäššigâšâi tiäđulâšvuotân maaŋgâpiälásâ��ân já siskáldâsâs peeleest ereslágánin čuákkimčuásáttâhhân. +"Anarân puátih toh finnoduvah já organi-saatioh, kiäh halijdeh tilálâšvuođâstis eeneb ko massatuurismčuásáttuv ađai rievtis sämikulttuur já áinošlajâsii luándu tuáimee palvâlušâiguin", iätá haavâ kessen väljejum aanaarlâš, kote lii nuorttâsämmilâš Marja Männistö. +Sämikulttuurkuávdáš Sajos valmâštuvá kiävtun uđđâivemáánust 2012 Aanaar markkânân, luán-dustis áinoošlajâsii Aanaarjäävri riidon. +Sajos šadda leđe sämmilij ärbivuovvijd vuáđuduvvee kult-tuur-, haldâttâs-, škovlim- já mättimčokkânem sehe maaŋgâhámásâš tábáhtustáálu. +Sämikulttuur-kuávdáš fáálá rievtis säämi kulttuur- já mättimpirrâsist ollâtásásijd čuákkim-, čáitálmâs- já škovlim-viistijd uđđâáigásij av-pyevtittâsriäiduiguin sehe uárnee tábáhtusâid kunnijâtmáin kulttuur oovtâst-pargoost jieškote-uv tuáimeiguin já viärmádâtmáin sehe aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt. +Sajosist lii čokkânemsaje joba 500 ulmuu tábáhtussáid. +Lasetiäđuid addel Sämikulttuurkuávdáá markkânistemhaavâ proojeekthovdâ Marja Männistö, šleđgâpostâ: +Sämikulttuurkuávdáš Sajos, mii Aanaar markkânân huksejuvvoo, šadda leđe Suomâ sämmilij haldâttâs já kulttuur kuávdáš. +Sämikulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid jiešiävtulávt paijeen-toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur já iäláttâstooimâ sehe tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšem sehe tuárjuđ sämmilij almolij iäláttâsâi ovdánem. +Kulttuurkuávdáš pyereed meid čielgâsávt máhđulâšvuođâid levâttiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. +Sämikulttuurkuávdáš Sajos huksiimân lii mieđettum 5 miljovn eurod Euroop union kuávluovdedemruttârááju ruuđâid. +Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist puigâ sämmilâš kietâtyeji, säämi tyeji, lii áárvust. +Saijoos čuákkimpaketteh láá nomâttum tuojij amnâsij, kole, siilbâ já proonsi mield. +Silbâ lii ärbivuáválumos sämituojij aamnâs. +Siilbâst ráhtojeh tivrâs silbâčiiŋah tego soljoh já almai puáhháá silbâpuáluh. +Sämikielâlij nomâiguin paječaallum čuákkimpaketteh láá čuákkejum siskáldâs vijđoduv mield. +BRONSA (pronssi) "Ääigi tehálâ�ân" +- čuákkimviste väridum 4 tiijmán +- čuákkimišedejee/av-teknikkár palvâlusah 2 t +- kähvi já njálgá liäibustâh +- peivimäälis teikâ eehidpittá stellejum peevdist +Hadde ive 2015: 35 eur/olmooš +Ucemus olmoošmeeri: 10 olmo�id +SILBA (silbâ) "Ärbivyevih kunnei" +- čuákkimviste väridum 8 tiijmán +- čuákkimišedeijee/av-teknikkár palvâlusah 4 t +- iiđeedkähvi já sálttáá liäibustâh +- peivimäälis stellejum peevdist +- eehidpeivikähvi já njálgá liäibustâh +Hadde ive 2015: 49 eur/ olmooš +GOLLI (kolle) "Stuorrâ miärádâssáid" +ČUÁKKIMPEIVI 1 +- tiervâpuáttim Sajosân, čuákkim álgá +- čuákkimviste väridum 8 tiijmán +- čuákkimišedeijee/av-teknikkár palvâlusah 4 t +- peivikähvi já njálgá liäibustâh +- sämikulttuurčájáttâs (om. +muusik), 30 min +- ehidâsmäälis (kuobârmääli, poccuusteikkâ já laapi leibivuástá), ij siskeeld juhâmušâid +ČUÁKKIMPEIVI 2: +- čuákkimviste väridum 4 tiijmán +- čuákkimišedeijee/av-teknikkár palvâlusah 2 t +- iiđeedkähvi já njálgá liäibustâh +- sämmilâš feerim. +Valjii mottoom čuávuváin: +a) uápistum kollim Siijdâst, 2 t +b) Aanaarjäävri ruossâlistem/Muotâkamuvmokkemätki, 2 t +c) puásuituálukollim +- káhvástâllâm aktiviteetpääihist +Koijâd falâlduv jieijâd juávkun! +Sajos väljee čuákkimviste juávhu stuáruduv mield. +Väärridmeh: +Sleđgâpostâ: +www. +sajos.fi +PETTERI LAITI LII OOVDÂSTJOTTEE SIILB JÁ TÄÄVTI OOVTÂSTMIST SOLJOČIIŊÂIN +"Silbâ lii anolâš čiŋŋân, materiaallin tot lii älkkee amnâstiđ já tot lii kevttum lonottemtiŋgân. +Masa jyehi säminisonist lii soljo teikâ eenâb. +", muštâlij aanaarlâš ärbivuáválâš sämituáijár Petteri Laiti siilbâ kevttim merhâšuumeest sämmilâš kietâtyejiärbivyevist (Strömssö 9.10.2011). +Pajekooveest lii Petteri Laiti rähtim soljo. +Laiti Samekki -kävppi-pargopáájá lii Aanaar markkânist. +KOLE JÁ PROONSI KEVTTIM SÄÄMI TYEJEEST +Petteri já Sami Laiti Samekist muštâláin, ete suái kevttiv säämi tyejeest kole tuše tiiláámist. +Kole puáhtá kuáivuđ meid sämikuávlu enâmist. +Proonsi Laitih kevttiv el. +niijbij heervâtmist, proonsi suái iävá keevti čiiŋâi vuáđuamnâsin. +UĐĐ SUUNNÂTTÂLLÂM SÄÄMI TYEJEEST +"Muu ruottâseh uáinojeh nanosávt čiiŋâin, moi fáádáh šaddeh tave luándust, ärbivyevist já kulttuurist. +Rähisvuotâ tave luándun ovtâstittum kietâtyejitááiđun finnee muu rähtiđ sämifáddásijd čiiŋâid uđđâáigásâš vuovijn, ärbivuovijd kunnijâtmáin", maainâst sämmilâš čiŋŋâčeppi Johanna Labba päikkisiijđoinis. +Nube kooveest lii Silba Design rähtim soljo. +"Kielâ iäláskitmân sihtejeijee tooimâin kalga anneeđ mielâst, et sämmilij vuáđulavâlâš vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân kuáská ubâ eennâm. +Eromâš huámášume kalga kiddiđ toos, et puohâin sämipárnáin lii puigâ máhđulâšvuotâ oppâđ jieijâs kielâ já kulttuur ubâ väldikoddeest." +Riehtiminister Anna-Maja Henriksson tiäduttij jieijâs sahâvuárust sämikielâ já maorikielâ iäláskittemseminaarist 13.09. táárbu läjidiđ pissoo toimâmmaali sämikielâi iäláskitmân. +Sämikielâ iäláskitmist láá finnim šiev vuáttámušâid ovdâmerkkân párnái kielâpiervâlijn já eres kielân lohtâseijee haavâin. +Minister mainâšij savâstis anarâškielâ iäláskittem miänástusmainâs, maid kielâiäláskittemseminaarist oovdânpuovtij Marja-Liisa Olthuis. +- Sämikielâ iäláskittemohjelm toimâiguin, moh tääl láá joođoost, kalga juksâđ tááláást meritiätulub já nanosub syeje puohâi kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ uásild, minister páhudij. +- Sämikielâ iäláskittemohjelm tooimâi olášuttem lii kirjejum haldâttâsohjelmân, já toimáid kalga-uv riemmâđ ohjelm tuhhiittem maŋa nuuvt jotelávt ko máhđulâš. +Haldâttâshovdâ Juha Guttorm, lahâasâttâsjođetteijee Sami Manninen, sämitige stiivrâ jeessân Petra Magga-Vars, saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, riehtiminister Anna-Maja Henriksson sehe stiivrâ jesâneh Anu Avaskari já Asko Länsman Helsigist 13.9.2011. +Luuvâ riehtiminister Anna-Maja Henrikssonin saavâ sämitige ornim sämikielâ já maorikielâ iäláskittemseminaarist Helsigist 13.09.2011 ollásávt täst. +Haldâttâsohjelm maŋa lii čielgâm et nuuvt Suomâ ko ubâ Euroop-uv ekonomiatile lii hiäjusmuumin ovdiist. +Näkkäläjärvi mielâst ekonomiakriisâ ij uá�u hiäjusmittiđ puoh hiäjumus sajattuvâst orroo, Euroop áinoo algâaalmug ađai sämmilij, sajattuv vala ovdiist. +- Suomâ kalga tevdiđ aalmugijkoskâsijd já haldâttâsohjelmân kirjejum kenigâsvuođâidis säämi aalmug já sämikielâ kuáttá. +Luuvâ saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi lehâstemsahâvuáru sämikielâ já maorikielâ iäláskittemseminaarist Helsigist 13.09 ollásávt täst. +Njuálguliŋkkâ I värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari sänivuárun 13.9.2011 tast. +Säämi parlamentaarlâš rääđi finnim tiäđui vuáđuld lii Avveel palgâs uáivilin algâttiđ vuossaargâ 26.9.2011 pággunjuovâmijd. +Jis njuovâmeh olášuveh, te toh lopâttiččii Njeellim sämmilij puásuituállei puásui-iäláttâs já perrui válduášálii áigápuáđu, tuššâdiččii puásuituállei já sii perrui masa ubâ puásuisiijdâ já lopâttičij Njeellim anarâš puásuituálu ollásávt. +Anarâškielâ já kulttuur láá tuođâlávt aštum. +Jis pággunjuovâmeh tahhojeh, te puátusin puáhtá leđe njeellimlij puásuituáluperrui meddâlvarrim kuávlust. +Säämi Parlamentaarlâš Rääđi uáiná, et pággunjuovâmeh lopâtteh Njeellim puásuituállei já sii perrui máhđulâšvuođâ hárjuttiđ säämi kulttuur. +Rääđi uáiná, et pággunjuovâmeh láá tuođâlávt ruossâlâs OA olmoošvuoigâdvuođâi já poolitlâš vuoigâdvuođâi kyeskee sopâmuš 27. artiklain. +Siämmáánáál pággunjuovâmeh láá ruossâlâs Suomâ vuáđulaavâ omâduv syeje miäruštellee 15 §:jn. +Säämi Parlamentaarlâš Rääđi uáiná, et pággunjuovâmeh láá čielgâ čááitus tast, maht Suomâ puásuituálulaahâ ij vääldi vuotân säämi puásuituálu sierânâsjiešvuođâid, mast poccuid tipšoh siijdâimield tâi čaggekudijmield ucebijn ohtâduvâin ko tááláá laavâ miäruštâllâm paalgâs. +Siijdâi luándutileh pyehtih spiekâstiđ nuuvt čuuvtij nubijnis, et koskâmiärásâš njuovvâmprooseent puohháid palgâs uásálijd puáhtá leđe tápulâš ovtâskâs siijdân - tegu Njeellim tábáhtusâst lii keevvâm. +Säämi Parlamentaarlâš Rääđi lii Suomâ, Taa�â já Ruotâ sämitigij koskâsâš parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan. +Suomâ sämitige já säämi parlamentaarlâš rääđi saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, +Suomâ sämitige lahâčällee Aimo Guttorm, +Säämi Parlamentaarlâš Rääđi av�uuttâs (eŋgâlâskielân) +Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde lii sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâpoolitlâš iävtuttâsâi, algui, ciälkkámušâi já peleväldimij valmâštellee. +Lävdikode pargon lii ovdediđ sämmilij vuoigâdvuođâid já sajattuv Suomâ sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsvuáháduvâst. +Lävdikodde meerrid staatâ pudjetist (válduluokka 33, sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö) sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi tuurvâstmân čujottum staatâtorjuu kevttimist. +Tot valmâštâl sämitige čuákkimân kuhheeb äigipaje vuávám sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâ¬palvâlusâi pyevtitmist já addel ihásávt sämitige čuákkimân já Laapi läänihaldâttâsân čielgiittâs sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi tuurvâstmân čujottum staatâtorjuu kevttimist. +Lävdikodde västid já ana huolâ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdá�ân meridum sämiaalmug palvâlemtáárbui huámášume käibideijee tárbulij pargoi hoittáámist. +Lävdikode kieđâvuššâm aašijd valmâštâllâv já olášuttev sosiaal- já tiervâsvuođâčällee já Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâduv vuávájeijee. +Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikoodán kuleh iivijn 2012-2015 tah jesâneh já värijesâneh: +Ilmari Tapiola, sj. +Nihkolas Valkeapää, vsj. +Heidi Eriksen +Marjo Semenoff +Katja Magga +Pentti Valle +Pekka Pekkala +Elle Aikio +Ulla Magga +Pentti Morottaja +Pauliina Feodoroff +Tuula-Maija Magga-Hetta +Laila Aikio +Marja Selkälä +Ohtsâštave-eennâmlâš nuorâi konferens uárnejuvvoo Suáluičielgist roovvâdmáánust. +Konferens pištá kulmâ peeivi, mii álgá tuorâstuv 13.10 já nohá lávurduv 15.10. +Konferens váldutoimâlâš uárnejeijen tuáimá Sämitige nuorâirääđi. +Konfereensân láá puátimin meid Taa�â já Ruotâ nuorâiraađij jesâneh. +Konferens lii juohum teemai mield. +Tuorâstuv teeman láá "ärbivuáválâš tiätu" já "tuurism". +Toho láá puátimin jieškote-uv suorgij spesiaalmätteeh toollâđ saavâid. +Tuorâstuveehid uárnejuvvoo mááccuh-muotičájáttâs, mast uáinip jieškote-uvlágánijd sämimáccuhijd. +Vástuppeeivi fáddán lii "mááccuh já ton uđâsmem". +Fáádán láá väridum sárnooh, sehe sajeh já äigi juávkkusavâstâlmáid. +Vástuppeiveehid lii väridum muássáás oovtâstoromân já läävdi oolâ kuárŋee Somby. +Lávurduv lii nuorâirääđi čuákkim. +Konferens lii áávus já nuuvtá puohháid mielâkiddiivâšvuođâ tobdeid. +Almottâtmeh majemustáá 30.9.2011; henriikka.mikkola (at) samediggi.fi. +Tuáivuttep puohâid halulijd pyereest puáttám Nuorâi konfereensân Suáluičiälgán! +Kove: Säämi parlamiänttáreh Ruávinjaargâst 2008 +Konferens tuálloo Kirkkonjaargâ Thon hotellâst. +Konferens álgá skammâmáánu 10. peeivi tme 9.00 já nohá tme 18.00. +Konferensmáláseh álgih tme 19.00. +Vástuppeeivi 11. peeivi vyelgib pááikán. +Säämi parlamentaarlâš rääđi ohtsâš stivrâ västid konferens valmâštâlmist já orniimist. +Vuossâmuš sämmilâšparlamiänttárij čuákkim uárnejui Ruotâ Juhâmohheest 24. kuovâmánnu 2005. +Juhâmohheest meridii, et sämmilâšparlamiänttárij konferens uárnejuvvoo kuulmâ ive kooskâi. +Nubbe sämmilâšparlamiänttárij čuákkim uárnejui Ruávinjaargâst roovvâdmáánu 29. peeivi 2008. +Juhâmohe almosciälkkámuš 2005 kávnoo: suomâkielân, tavesämikielân +Ruávinjaargâ loppâciälkkámuš 2008 kávnoo tääbbin. +Sämmilâšparlamiänttárij konferens ohjelm skammâmáánu 10. peeivi 2011 Kirkkonjaargâst (suomâkielân, tavesämikielân) +Säämi parlamentaarlâš rääđi tievâsčuákkim 9. skammâmáánu +Kirkkonjaargâst uárnejuvvoo meid Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) tievâsčuákkim skammâmáánu 9. peeivi. +Säämi parlamentaarlâš rääđi lii Tave-enâmij sämitigij oovtâstpargo-orgaan. +Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkimpovdiimist huolât Säämi parlamentaarlâš rääđi ohtsâš stivrâ já povdim äššilistoidiskuin vuolgâttuvvoo majemustáá 2 oho ovdil čuákkim. +Povdiimist kalga oovdânpyehtiđ, magareh ääših iävtuttuvvojeh kieđâvuššâmnáál čuákkimist. +Lasetiäđuh Suomâbeln +politiikääših: klemetti.nakkalajarvi (at) samediggi.fi +keevâtlâš orniimeh: siiri.jomppanen (at) samediggi.fi já outi.paadar (at) samediggi.fi +Saijoos härjijuhleh tuállojii 14.4.2011. +SaKaste -haavâ ulmen lii pyerediđ sämmilij jieijâs kielân já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi finnim, kvaliteet sehe vaikuttemvuođâ, oovdedmáin sämmilij vuáđuvuoigâdvuođâi já oovtviärdásâšvuođâ olášume sehe uásálâšvuođâ. +Sämmilij táárbuin vyelgee palvâlusah ovdedeh sämmilâš ohtâgâsâi já siärvusij tiervâsvuođâ sehe pyereestvaijeem, kepideh helbâm já kezideh tiervâsvuođâiäruid. +Säämi kielârääđist láá ovdâstum puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ: tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ. +Kielârääđi pargon lii ereslasseen alnetoollâđ já ovdediđ Suomâst kevttum sämikielâid, adeliđ ravvuid já av�uuttâsâid kielâ- já nommâduvhuolâttâsân sehe terminologian lohtâseijee aašijn, ovdediđ kielâ tutkâmuš, jyehiđ tiäđu sämikielâin já uásálistiđ tave-eennâmlâš kielâohtsâšpaargon. +Lasseen säämi kielârääđi addel oovtâst sämikielâ toimâttuvváin vaaljâpojijmield muštâlus sämitiigán sämikielâ kyeskee lahâasâttâs heivitmist sehe sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuumeest já kielâtile ovdánmist. +Kielârääđi jesâneh vaaljâpaajeest 2012-201:5 +Jeessân: +Morottaja Anna, sj. +Magga Ulla, vsj. +Morottaja Petter +Lumisalmi Erkki +Fofonoff Merja +Vuolab-Lohi Kaarina +Valle Ailu +Värijeessân: +Kuuva Petra +Pautamo Ellen +Feodoroff Vladimir +Magga Bigga-Helena +Kielârääđist lii tehálâš poolitlâš rooli sämikielâlâš vuoigâdvuođâi koccen já sämikielâi ovdedeijen oovtâst sämitige čäällimkoddeest tuáimee sämikielâ toimâttuvváin. +Tehálâš uási kielârääđi pargoost lii ohtsâšpargo säämi kielâlävdikuddijn sehe eres sämi- já ucceeblovokieláin já kielâtutkâmuššáin pargee pelijguin, moh láá ovdâm. +Kotus (Päikkieennâm kielâi kuávdáš). +Kielârääđist láá meiddei ovdâsteijeeh Euroop ucceeblovokielâi toimâttuv (EBLUL) Suomâ uásáduv, FIBLUL stiivrâst. +Säämi kielâlävdikodde (sgl) +Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâ��ân tuáimee säämi kielâlävdikode pargo uđâsmittoo ohtsâštave-eennâmlâš Interreg-ruttâdlâš havváin. +Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taa�â já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) lii algâttâm 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuuskuávdáá vuáđudemproojeekt, mii nohá 30.6.2014. +SÁFÁ2 - Yhteispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen perustamishanke +Tave-eennâmlâš säämi kielâohtsâšpargo lii kuullâm iivijn 1971-1996 Sämirääđi asâttem säämi kielâlävdikoodán, mast lijjii ovdâstum puoh Tave-enâmij já Ruošâ sämikielâi häämih. +Kielâlävdikodde lopâttui ive 1996 já Suomâ, Ruotâ já Taa�â sämitigeh soppii kielâohtsâšpargo uđđâsist orniimist tigij vuálásâ��ân ive 1997. +Sopâmuš tave-eennâmlâš kielâohtsâšpargoost vuáláčallui säämi aalmugpeeivi 6.2.1997 Truándimist, kuás tohhui meiddei sopâmuš säämi parlamentaarlâš rääđi vuáđudmist. +Säämi parlamentaarlâš rääđi lii sämitigij Tave-eennâmlâš oovtâstpargo-orgaan. +Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim savâstâlâi já kieđâvušâi el. +nuorâipolitiiklâš aašijn, kielâoovtâstpargoost, sämikuávlu piätuvahâgijn já sämmilij aalmuglâš tubdâlduvâi lävdikode tooimâst. +Kove: Säämi parlamiänttáreh Kirkkonjaargâst 2011. +Kove Sametinget, Karasjok +Säminuorah já kielâoovtâstpargo uáinusist +Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim ohtâvuođâst uárnejui ucceeb seminaar mon fáddán lijjii nuorâipoolitliih ääših. +Seminaar maŋa SPR čuákkim meridij vuáđudiđ ohtsii nuorâirääđi, mii šadda porgâđ nuorâipoolitlâš ašijguin já toimâđ säminuorâi ohtsâš jiennân, nuuvt aalmugijkoskâsávt ko sämikuávlust-uv. +Kove: Säminuorah Kirkkonjaargâst 2011. +Lasseen säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim meridij av�uuttiđ jieškote-uv Sämitiigijd uásálistiđ tave-eennâmlâš sämikielâ tutkâm- já áámmát/reesuurskuávdáá keččâlemprojektân. +Sämitigeh usálisteh haahân toin iävttoin, et toos mieđettuvvoo EU Interreg ruttâdem tâi toos kávnoo eres ruttâdemkäldee. +Lasseen oovtâstpargoiähtun lii et jyehi eennâm sämitigeh uá��uh ruttâdem já kielâáámmátlijd haavâ várás. +Tave-eennâmlâš sämisopâmuš ovdán +Sämitige saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi mainâšij nuuhâm saavâjođetteijeepaje ja sämmilij oovtâstpargo merhâšitteemus lävkkin eromâšávt tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmij älgim. +- Julgáštusâi olášume lii nanosávt čonnâsâm sämitige resurssáid já staatâi haalun oovded sämmilij vuoigâdvuođâid. +Sämitigeh ovdedeh julgáštusâi olášume tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmijn, juátká Näkkäläjärvi. +Näkkäläjärvi šalligâš tom, et puoh Säämi parlamentaarlâš rääđi tooimâid lii vádásmittám reesuursvááijuvvuotâ. +- Säämi parlamentaarlâš rääđist ij koolgâ šoddâđ tuše savâstâllâmkerho, pic tarbâšep čonâsem, ohtsii čäällimkode já sämitigij haldâttâssáid fastâ oovtâstpargo parlamentaarlâš rääđi miärádâsâi olášutmân já meid čuákkimij valmâštâllâm várás, huámášit Näkkäläjärvi. +Luuvâ Juvá Leemit saavâ ollásávt säämi parlamiänttárij konferens julgáštusâi olášume (suomâ- já tavesämikielân) +Sämmilij kulttuuräärbi suoijâlmân taarbâš ohtsijd prinsiipâid +Näkkäläjärvi illood tast, et sämmilij ärbivuáválâš tiätu já ton suojâlem láá luptânâm majemui aaigij nanosávt uáinusân säämi siärvusist. +Säämi parlamentaarlâš rääđi já sämitigeh kolgâččii-uv pehtilittiđ pargoos ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân. +- Mij tarbâšep ohtsijd prinsiipâid, maht säämi kulttuuräärbi kalga suojâliđ já eettisijd prinsiipâid suojâliđ säämi kulttuur, vâi pyehtip toimâđ oovtâst ulguupiäláá aštuu vuástá, pááhud Näkkäläjärvi. +Luuvâ Juvá Leemit saavâ ollásávt konfereensâst 10.11.2011: Ärbivuáválii tiäđu suojâlem hástuseh (suomâ- já tavesämikielân) +Ruošâ sämmiliih tievâslâš jesânin fáárun tooimân +Näkkäläjärvi mielâst puáttee säämi parlamentaarlâš rääđi toimâpaajeest kalga eromâšávt kiddiđ huámášume Ruošâ sämmilij sajattuv tuárjumân, vâi sii tile puáráničij. +- Mij kolgâp puohat tuárjuđ Ruošâ sämmilijd, vâi sij pyehtih ovdediđ jieijâs ovdâsteijee organisaatio Ruošâst já peessâđ tievâslávt fáárun SPR tooimân, pááhud Näkkäläjärvi. +Vuossâmuš säämi parlamiänttárij čuákkim tollui Ruotâ Juhâmohheest 24. kuovâmáánu 2005. +Nubbe säämi parlamiänttárij čuákkim uárnejui Ruávinjaargâst roovvâdmáánu 29. peeivi 2008. +Sämitige saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi +LÁJÁDÂSHUOLÂTTEIJEE +Sajos váldukevttee sämitigge ocá tääl Sajosân LÁJÁDÂSHUOLÂTTEIJEE meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 28.12.2011 rääjist. +Lájádâshuolâtteijee pargon lii huolâttiđ Sajos viistij piäiválii čurgiimist já vala táárbu mield išediđ čuákkimij já tábáhtusâi keevâtlijn orniistâlmijn, moh tobbeen uárnejuvvojeh. +Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâ��ân lii pargo vaattâm škovlim. +Pargo miänástuvvee tipšom išedeh lájádâshuolâtteijee tuđhos tâi västideijee já kelijdeijee hárjánem uđđâáigásij almos viistij čurgiimist, sehe šiev vuáruvaikuttâstááiđuh já njyeb�ilis pargohaldâšem. +Sämikielâ táiđu kiäččoo occei hiättun. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/II mield, vuáđupälkki 1 585,62 eurod/mp, mon lasseen máksoo 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem miäldásiih hárjánemlaseh. +Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 16.12.2011 tme 16.00 räi čujottâssáin Angelintie 696, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh. +Sämitiigán já säämi kulttuurkuávdáš Sajosân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi +TOIMÂSAJEHUOLÂTTEIJEE +Sajos váldukevttee sämitigge ocá tääl Sajosân TOIMÂSAJEHUOLÂTTEIJEE meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 28.12.2011 rääjist. +Sajos toimâsajehuolâtteijee huolât vahtâmiäštárpalvâlussáid, infosaje tipšomân, čuákkimij já tábáhtusâi orniistâlmáid kullee pargoin sehe táárbu mield čurgiimist. +Pargo miänástuvvee tipšom išedeh toimâsajehuolâtteijee tuđhos tâi västideijee já kelijdeijee pargohárjánem syergi pargoin uđđâáigásijn almos viistijn, šiev vuáruvaikuttâstááiđuh, jiešalgâlâšvuotâ já njyeb�ilvuotâ sehe pargoi tááhust kelijdeijee sämi-, eŋglâlâs- já ruotâkielâ táiđu. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VI/II mield, vuáđupälkki 1 748,73 eurod/mp, mon lasseen máksoo 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem miäldásiih hárjánemlaseh. +Säämi kulttuurkuávdáš Sajos valmâštuvá Aanaar markkânân ive 2011 loopâ räi já váldoo kiävtun ive 2012 aalgâ rääjist. +Kuulmâkiärdásâš já 4800 bruttoneljihâšmeetter vijđosâš Sajos šadda leđe sämmilij haldâttâs, kulttuur já mättim kuávdáš sehe maaŋgâpiälásâš já uđđâáigásâš kongres- já tábáhtustáálu. +Säämi kielâtaho-palhâšume juáhhoo nube keerdi já Sämitige säämi kielârääđi lii mieđettâm säämi kielâtaho-palhâšume Iänuduv kieldâ juávkkupeerâpeivikiäčču Miessin*. +Säämi kielâtaho-palhâšuumijn adeluvvoo tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâi sajattuv oovdedem pyerrin porgum ansulâš pargoost Suomâst. +Säämi kielâtaho-palhâšume lii säämi tyeji já diploom. +Kooveest: Maarit Magga, Petra Biret Magga-Vars, Risten Elle Gaup-Juuso, Saara Näkkäläjärvi, Erkki Lumisalmi +- Juávkkupeerâpeivikiäčču Miessi lii ovdâmerkkâ tast, maht uccâ resurssijguin já meritiätulâš pargoin puáhtá uá��uđ ááigán merhâšittee tavvoid sämikielâi oovdedmân, iätá säämi kielârääđi saavâjođetteijee Erkki Lumisalmi. +Sämikulttuur eellimiähtu lii sämikielâi siäilum puáttee suhâpuolváid já kielâ lii sämikulttuur tehálumoš já kuávdášlumos uási, tot lii sämikulttuur vááimus. +Párnáiguin porgâdijn lii uáli tehálâš kevttiđ systemaatlávt sämikielâ váldukielâ noonâ sajaduvâst peerusthánnáá - Miessi pargeeh láá luhostum taam pargoost ovdâmerhâlávt, kijttâl Lumisalmi. +Diplomi Gielladahku | Kielâtaho | Ǩiõlltuâjj | Kieliteko 2011 (PDF) +Perustelut | vuođuštusat | vuáđustâsah | vuâđđjurddi (PDF) +Matleena Fofonoff käsityö | duodji | tyeji | tuâjj (PDF) +Palhâšume lii Matleena Fofonoff tyeji +Säämi kielâtaho-palhâšume lii säämi tyeji, mon tuáijojeijee lii valjim Sámi Duodji ry. +Palhâšume lii veedâtyeji: veedâkoori (nuorttâsämikielân vuä'ddču'ǩǩ), leibilitte (nuorttâsämikielân lei'bbtiskk) já sukkârlitte (nuorttâsämikielân säähharne'cc), já toi rähtee lii tuáijár Matleena Fofonoff Nji��jäävrist, Anarist. +Kooveest: Säämi kielâtahopalhâšume 2011. +Tuoijum tuáijár Matleena Fofonoff. +Juávkkupeivikiäčču Miessi lii toimâm Iänuduvâst 10 ihheed já ton ääigi Miessi lii tipšom ivijmield aldasáid 40 sämipárná�id. +Iänuduv kieldâ kulá sämikuávlun já kieldâ sämikielâlâš aalmug lii tobbeen uccâ ucceeblohhoon. +Sämitige mielâst säämi ärbitiätu lii nanosumos muddoost talle, ko tot lii rievtis kulttuurlâš já kielâlâš pirrâsist. +Sämikielâ já -kulttuur maaŋgâpiälásáin já njyeb�ilis mättimáin láá olášittum puohâi sämipárnái kielâliih vuoigâdvuođah. +Sämikielâ puátteevuođâ turviimân lii tehálâš, et sämipárnááh uá��uh sämikielâlâš peivitipšo, mii vuáđuduvá sämikulttuur árvoid. +Miessi tipšokiellân lii sämikielâ já tipšopargei eenikielâ lii sämikielâ. +Sämitigge tuáivu, et palhâšume movtijdit Iänuduv kieldâ pyerediđ sämikielâ sajattuv ovdedem kieldâ puohâin uásisuorgijn já meid eres virgeomâháid pyerediđ sämikielâlijd palvâlusâid. +(*Miessi lii tavesämikielâ já uáivild vyesi.) +Taaidâtábáhtusâst väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh Nuorâ Kulttuur SOUNDS -tábáhtusân, mii tuálloo Tuurkust 25.- 27.05.2012. +Säminuorâi taaidâtábáhtus pištá taan ive kyehti peeivi, moin ávuduvvoo siämmást uđđâ Sajos valmâštume. +Uásálisteid väriduvvoo ijâstâllâmmáhđulâšvuotâ Aanaar markkânist. +Sämitigge tieđeet škovláid puorijn aaigijn tábáhtus orniistâlmijn ja almottâttâmäigitavlust. +Väldikodálii tábáhtus njuolgâdusah, maid nuávdittep meid säminuorâi taaidâtábáhtusâst, kávnojeh taan liiŋkâst http://nuorikulttuuri.fi/sounds/. +Taaidâtábáhtus valmâštellen sämitiggeest tuáimá oppâmateriaalvuávájeijee Anni Näkkäläjärvi (anni.nakkalajarvi (at) samediggi.fi) oovtâst nuorâičällee Inka Nuorgamijn (inka.nuorgam (at) samediggi.fi). +Čuávu nettisiijđoid! +Ovdebij säminuorâi taaidâtábáhtusâi raporteh láá uáinimnáál täst. +Čuovâkoveh Saijoos tábáhtusâin ive 2012. +Uđđâsumos kove pajemu��ân. +Saijoos 1. +Kooveest Niillas Holmberg já Ailu Valle. +Aanaarliih Tiernanieidah Saijoos uccjuovlâohjelm lávdástellen. +Saijoos klubi-eehid lávdástellen Heli Huovinen já Heikki Nikula. +Laapi kamariorkester "Musikaalisävelmiä" konsert Sajosist 26.11.2012. +Puđâldâsteatter Ivaloiset já "Tukkijoella"-čáitáldâh Sajosist 24.10.12. +Puđâldâsteatter Ivaloiset Sajosist 24.10.12. +Tanssimatsi-baletčájáttâs. +Aalmuglâšbalet 28.8.2012. +Tanssimatsi-baletčájáttâs 28.8.12. +Aalmuglâšbalet. +Ijahis Idja 2012 -muusikfestivaal čuovâkoveh láá Ijahis Idjan -päikkisiijđoin teikâ +Saijoos päikkisiijđoin Ijahis Idja 2012 vuárhást. +Sirdâšuđ. +Tave-Laapi kameraservi ry čuovâkovečáitálmâs kesikišto (kiäsutteijeemus kove) vyeitteekove. +Vyeitteekove vädlee Ulla Isotalo, Anarist. +Kove lii valdum Äijihkeeđgist kuovâmáánust 2012. +Čuovâkovečáitálmâs lâi Saijoos čuákkimaulast 1.7.-15.8.12. +Lávloo kirjerááju - sämikielâlij lavlui ohtsâšlávlumtilálâšvuotâ Saijoos aulast Aanaarohoi ääigi 27.7.12. +Lávloo kirjerááju -ohtsâšlávlumtilálâšvuođâst lávlojii sämikielâlijd lavluid já juáigusijd. +Ovdâlávlon Anneli Aikio já Tuija Guttorm sehe Heli Aikio já čuojâlditten lâi Unna-Maari Pulska. +Lávloo kirjerááju -ohtsâšlávlumtilálâšvuođâ ovdâlávlon Anneli Aikio Sämikirjeráájust. +Saijoos aula heivee pyereest ohtsâšlávlumtilálâšvuođáid já uccâ konsertáid. +"Allsamiske mötet" -čuakkim Sajosist 27.-28.6.12. +Čuákkim kähvipuddâ. +Lase koveh "Allsamiske mötet" -čuákkimist 27.6.12. +Nuorttâlâškielâ já -kulttuur seminaar 14.6.12. +Kove: Katharine Bartsch. +Laapi ollâopâttuv aalmugijkoskâsâš kesiškovlâ Sajosist 6.6.2012. +Fáddán Kulttuurmuorâstâh. +Kove: Sanna Konola/Laapi ollâopâttâh +Laapi ollâopâttuv kesiškoovlâ kurssâliih ohtsâškooveest Saijoos Solju-salist 6.6.12. +Kove: Sanna Konola/Laapi ollâopâttâh. +Säämi máttááttâskuávdáá (SMK) kiđđâjuhle já loppâjuhleh 1.6.2012 Saijoos Dolla-salist. +SMK rehtor, Liisa Holmberg juhlesaahâ škoovlâ loppâjuuhlijn 1.6.2012. +SMK medialinjáá máttáátteijee Erkki Feodoroff škoovlâ loppâjuhlij jienâtárkkojeijen. +SMK loppâjuhleh Sajosist 1.6.2012. +Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus Aanaar Puásuiohhoost Saijoos Dolla-salist 5.4.2012. +Lyeve alne páihálâš ärbipurrâmâšâi taaiđâr Aune Portti, pegâlmâs kookah Markus Maulavirta já Valentine Warner sehe +tilálâšvuođâ jođetteijee Heikki Nikula. +Tilálâšvuođâ išedeijen lijjii SMK kokkâuáppeeh. +Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus aanaarlâš ärbipurrâmâšâi taaiđâr Aune Portti, syemmilâš pegâlmâs kokkâ Markus Maulavirta já eŋgâlâš pegâlmâs kokkâ Valentine Warner sehe Heikki Nikula Hooteel Kollehovist.5.4.2012. +Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus lávdástellee, aanaarlâš Aune Portti mälistij tábáhtusâst kumppâsijd. +Pohjoista muotoilua -kietâtyejimeesuh tuállojii Sajosist 4.-5.4.12 +Saijoos lekkâmáid lohtâseijee Aalmugjuhle/Ávus uuvsah 4.4.2012. +Ávus uuvsâi uápástum Sajos-rieggeeh kiäsuttii páihálijd já mađhâšeijeid. +Aalmugjuhle/Ávus uuvsâi peeivi tábáhtusvästideijen lâi Sämitige Siiri Jomppanen (či�. +Uálgisbeln Sämitige Anni Näkkäläjärvi fiijnâ mááccuh. +Saijoos váldusalist tuállojii Sämitige lekkâmeh já Saijoos vihkjááh 3.4.12. +Kulttuur-ehidist Irene Länsman já Anna Näkkäläjärvi-Länsman čájáttâláin teatterčájáttâs. +Täsivääldi President Niinistö já Sämitige saavâjođetteijee Näkkäläjärvi adelává kieđâid Sämitige lekkâmjuhleest 3.4.12. +Palgâsij ovtâstus uárnim Ergikunâgâsvuájui palhâšumij jyehim Saijoos váldusalist 1.4.2012. +Ergikunâgâsvuájui palhâšumij jyehimtilálâšvuođâst 1.4.2012. +Nuorâi taaiđâtábáhtus álgá forgâ Saijoos váldusalist. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus lekkâmij lávdástelleeh. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus jođetteijeeh Heli Huovinen já Aslak Paltto. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus juhlesaavâ toolâi Sämitige 1. värisj. +Tiina Sanila-Aikio, 29.3.2012. +Barents nissoonairâseh čokkânii Sajosist 15.3.12. +Sämitige almosčuákkim puddâ 15.2.2012. +Klemetti Näkkäjärvi, Janne Näkkäläjärvi +já Juha Guttorm. +Sämitige almosčuákkim 15.2.2012. +Parlamentsali Solju. +Jienâstem. +Saavâjođetteijee lii väljejum. +Tuulhah pargoost. +Petra Magga-Vars Vuáčust, Anne-Maarit Magga Iänuduvvâst já Jouko Magga Vuáčust +Sämmiliih kirhoost -seminaar 4.2.2012. +Sämmiliih kirhoost -seminaar. +Sämmiliih kirhoost -paaneelsavâstâllâm. +Sämmiliih kirhoost -seminaarpeivimäälis Dollagáddi-salist. +Sämmiliih kirhoost -seminaar Dolla-salist. +Pirita Näkkäläjärvi. +Sämmiliih kirhoost 4.2.2012. +Raavâdviäsu Galla. +Anu Avaskari já Klemetti Näkkäläjärvi. +Servikode rijjâtátulâš Ritva Kangasniemi. +Tiina Sanila-Aikio. +Sammiliih kirhoost -seminaar 4.2.2012. +Tekniik tuáimá. +Dollagaddi-sali muttoo meid peivimäälissalin. +Pispekodde-assistent Hannele Salmi sehe tábáhtus váldu-uárnejeijee sämipargo pispekoddečällee Erva Niittyvuopio +Sämmiliih kirhoost -tábáhtusâst. +Sämmiliih kirhoost -tábáhtus servikode pargeeh: Anja Karhula, Anu Tapio já Hans Mattus. +Puđâldâsteatter Ivaloiset čájáttâlâi Votkaturistit-čáitálduv Saijoos váldusalist 2.2.2012. +Ivaloiset teatterčáitáldâh 2.2.2012 Saijoos váldusalist. +Ivaloiset teatterčáitáldâh 2.2.2012. +Auditorio Dolla. +Skabmagovát-elleekovefestivaal uárnejuvvoo Anarist ihásávt uđđâivemáánust. +Annukka Hirvasvuopio-Laiti já Heikki Nikula 14.1.2012. +Healing Sounds 14.1.2012 Saijoos váldusalist. +Äššigâsjuávhu cocktailtilálâšvuotâ Saijoos Dollagáddi-Salist 4.1.2012. +Uáinus aulast raavâdviäsun. +Sämitige nuorâirääđi lâi vuossâmuš čuákkim tuállee Parlamentsali Soljust 4.1.2012. +Uđđâ já ovdeláá almostittum sämikielâliih oppâmateriaaleh láá finniimist sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist. +Lasetiäđuh täst. +Luvâttâllâm ihán 2011 mieđettum budjetruuđâin almostittum oppâmateriaalijn kávnoo täst. +Lävdikoodán kuleh tah jesâneh já värijesâneh: +Sämitige čuákkim asâttij čuákkimistis 2/2014 vaaljâlävdikode valmâštâllâđ já tooimânpieijâđ sämitige vaaljâid, moh tuállojeh ive 2015. +Janne Näkkäläjärvi , sj. +Veikko Feodoroff vsj. +Jouni Aikio +Birit Anni Magga +Inga Guttorm +Inker-Anne Magga +Tauno Haltta +Johanna Alatorvinen +Jouko Hetta +Maarit K. Pieski +Itella Posti almostit já uárnee Sämikulttuur -postâmerkkâaarkâ siämmáá peeivi Helsigist, mon tilálâšvuođâst lii mieldi meid aarkâ kuuvijd vuávám sämitaaidâr Merja Aletta Ranttila. +Tilálâšvuođâst, mii uárnejuvvoo Aanaar Sajosist, lii mieldi Itella Posti Oy ohtâvuođâhovdâ Pirjo Kumpula. +Mieldi lahtosin Itella Posti Oy tiäđáttâsah täst. +Kähvikuásuttem, mon ohtâvuođâst kirječällee-máttáátteijee-historjáčällee Matti Lehtola muuštâš Aanaar postâhistorjá tábáhtusâid. +Sämitige ohtâvuođâst tuáimá nuorâirääđi. +Rääđi váldupargon lii ovdediđ säminuorâi kielâlâš já kulttuurlâš vuoi-gâdvuođâid sehe nanodiđ säminuorâi identiteet nuorâipargo pehti. +Rááđán väljejuvvojeh vittâ eidusâš jeessân sehe sijjân juáhá�ân persovnliih värijesâneh. +Jesâneh kalgeh leđe 18-25-ihásiih aktiivliih säminuorah. +Lasseen väljejuvvojeh vittâ pissoo äššitobdee. +Äššitobdeejesâneh kalgeh leđe valjiidijn 15-17-ihásiih. +Rääđi jesâneh iä taarbâš leđe tige jesâneh, iäge sij taarbâš aassâđ sämikuávlust. +Meid sämikielâ eeni-kielân ij lah velttidmettum, mut sämikielâ táiđu lii tuáivuttettee. +Nuorârääđi valjiimist šadda válduđ vuotân, et jesâneh ovdâsteh ubâ sämikuávlu sehe jieškote-uv kielâjuávhuid nuuvt pyereest ko máhđulâš. +Nuorâirääđi taha sämitige stiivrân iävtuttâs jesânijn, kiäh väljejuvvojeh, já lopâlii miärádâs taha sämitige čuákkim. +Pyehtivetteđ iävtuttiđ jieijâd mielâst nuorâirááđán hiäivulijd 18-25-ihásijd aktiivlâš säminuorâid já äššitobdeejesânin hiäivulijd 15-17- ihásijd nuorâid. +Iävtuttâsâid vuáđustâsâidiskuin puáhtá vuolgâttiđ šleđgâpostáin inka.nuorgam (at) samediggi tâi poostâ pehti Inka Nuorgam, Sajos, 99870 AANAAR 25.1 räi. +Lasetiäđuid uá��uvetteđ nuuvt haalijddijn nuorâičällest. +Ivaloiset voitti tällä Votkaturistit-näytelmällään Staalon Teatterifestivaalien harrastajateatterisarjan syksyllä 2011. +Näytelmä johdattaa katsojat hilpeälle 70-luvulle ja vieläkin hilpeämmälle matkalle Leningradiin. +Mukana reissulla ovat jobbarit, kommarit, porvarit, ryyppärit, veteraanit ja viettelijät - niin kuin niillä matkoilla tuppasi olemaan - romantiikan ruusukin kukkii aivan omalla tavallaan piskuisessa turistijoukossa. +Votkaturistit on kaikessa koruttomuudessaan iskenyt jo lähes neljäkymmentä vuotta suoraan suomalaisiin sydämiin. +Se hellyttää, naurattaa, herättää nostalgisia muistoja. +Se on täydellinen kesäteatterinäytelmä. +Ohjaaja: Ritva Savela. +Seminaar ohjelmân kullee peivi- já eehidmáláseh fállojeh Sajos raavâdviäsust Gallaast. +Eehidmáláseh tme 17-19. +Tme 19-21 lii vuoiŋâlâš muusik konsert, mast lávdásteleh Wimme, Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Giellavealggut, Rauni Mannermaa já Tiina Sanila-Aikio sehe Annukka Hirvasvuopio-Laiti. +Seminaar lii nuuvtá já áávus puohháid. +Seminaar tulkkojuvvoo tavesämikielân, aanaarsämikielân já suomâkielân. +Puurâdmáid pivdep almottâttâđ maj 31.1.2012 räi anneli.sillanpaa (at) evl.fi tâi 08 535 8550. +Pasepeeivi 5.2. tme 11 rääjist Pispemessu Aanaar kirhoost. +Uárnejeijeeh: Oulu Pispekodde, Kirkkohaldâttâs, Aanaar servikodde, Sämitigge, Giellagas-Instituut já SámiSoster ry. +"Kå'llmuõrâ�" -kirje lii almostittum algâaalgâst ive 1990 ruošâkielâlâš teddilâssân. +Zoja Nosova luuvâi kirje mainâsijd nuorttâsämikielân páádán, mast pargojuávkku Katri Fofonoff, Eino Koponen, Jouni Moshnikoff, Tiina Sanila-Aikio já Seija Sivertsen huolâttii mainâsijd nuorttâsämikielâ tááláá čäällimvuáhán. +Kirje uđđâ kuvvim lii toohâm Merja Aletta Ranttila. +Kuuvijn ruošâkielâlâš algâalgâlâš kirje já tääl almostittum nuorttâsämikielâlâš kirje. +Kirje lii finniimist sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst, säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist. +Kuuvijn Leammuid Biret Rávdná/ Čuovjis uárbimpeeli, Sarakka Gaup/ Ruopsis uárbimpeeli já Áilloš/ Kieddikeš ákku. +Koveh: Beaivváš/ Stainnak/ Mienna. +Čáitáldâh lii draamaatlâš - mii sehe palaskit et makkut, iätá Marry Ailonieidâ Somby. +- Čáitálduv uáivilin lii čäittiđ vyestimielâlâšvuođâ luándu pilledem vuástá. +Staainâh-čáitálduvâst láá mieldi kufittáreh já stááluh sehe kufittárij jievjâ lukkopuásui Staainâh. +Staainâh šadda vahâgist ulmui já ellei mailmân já kuáđuškuot puástu saajeest já puástu ääigi. +Staainâh kuáhtáá Rottopoolis, kote piäjá Staainâh puutkán. +Čuovjis já Ruopsis uárbimpeeli, Staainâh pyeremusah usteveh, áiguv išediđ suu, mii ij lah nuuvt älkkee. +Staainâh kájudijn Čuovjis já Ruopsis uárbimpeeli kuáhtáv sehe sijvuus et paas ulmuid. +Suoi kuullâv meid, et motomeh láá huksiiškuáttám aatoomruustigijd já vala paabuid aašijd. +Kufittárkuáhtás šadda draamaatlâš mätki nuuvt rievtis mailmist ko kufittárij-uv mailmist. +Já ulmen lii piäluštiđ Staainâh, mut Rottopoolis já Juurrânpahalâš iävá lijkkuu toos. +Nyettejeijee já musijkkár Roger Ludvigsen lii nuottim čáitálduv muusik. +Čáitálduv lii stivrim Victoria Kahn. +Lävdi- já pivtâsvuávám lii toohâm Sara Kander, čuovâvuávám Bernt Morten Bongo. +Čájáttelleeh: Beaivváš-teatter fastâ čájáttelleeh Egil Keskitalo, Áilloš já Svein B. Olsen, eres čájáttellen lává Sarakka Gaup já Leammuid Biret Ravdna. +Luuvâ lase täst. +Oovdânpyehtim Sajosist pasepeeivi 26.2. tme 17 rääjist. +Liipuh uuvsâst: +18 eurod/rävisolmooš +12 eurod/iäláttâhlâš tâi uáppee +8 eurod/párnááh +Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi, juátká sämitige saavâjođetteijen eidu álgám vaaljâpaje ääigi. +Vaaljâpaje juátkoo ive 2015 loopâ räi. +Näkkäläjärvi väljejui saavâjođetteijen jienâiguin 12-9 Sämitige vuossâmuš tievâsčuákkimist Anarist säämi kulttuurkuávdáš Sajosist 15.2. +Vyesti-iävtukkâssân lâi nuorttâsämmilâš Tiina Sanila-Aikio. +Sämitige puárásumos jeessân, nuorttâsämmilâš Tauno Haltta lehâstij sämitige vaaljâpaje vuossâmuu tievâsčuákkim. +Sun tiäduttij lekkâmsavâstis eromâšávt säminuorâi vaikuttemmáhđulâšvuođâid Suomâ sämitiggeest. +- Nuorâirääđi vuáđudem sämitiigán puovtij mijjân stuorrâ ovdâsvástádâs, páhudij Haltta. +Sun eeđâi, et vuárdá sämitige puáttee tooimâst eromâšávt ohtâvuođâ sämmilij aargân já aktiivlâš tooimâ áštuuvuálásii sämikulttuur, sämikielâ já sämmilij kulttuurjiešhaldâšem naanoodmân. +- Stuárráámus háástus taan vaaljâpaajeest lii aalmugijkoskâsii pargo-ornijdume ILO algâaalmugsopâmuš 169 ratifisistem, mii kulá meid Katais haldâttâs ohjelmân, páhudij Haltta. +Klemetti Näkkäläjärvi, Juvá Leemit já Tiina Sanila-Aikio. +Saavâjođetteijen uđđâ vaaljâpajan väljejum Klemetti Näkkäläjärvi tiäduttij kijttosavâstis sämiaalmug kuullâm sämitige pargoost. +- Anneep áárvust ávusvuođâ já kuoimijdân. +Oovtmielâlâšvuođâ kavnâm eromâšávt stuárráámusâin poolitlâš koččâmâšâin lii tehálâš, páhudij Näkkäläjärvi. +Sun tiäduttij meid säämi nuorâirääđi merhâšume já áinoošlajâsâšvuođâ sämitige pargoost. +- Mij kolgâp meid adeliđ nuoráid ovdâmeerhâ oovtâstpargoost já kuoimijdân kunnijâtmist. +- Kriittisâš savâstâllâm lii še tehálâš, siämmáá ko maaŋgâlágánij uáivilij oovdânpyehtim já tuhhiittem. +Näkkäläjärvi tiäduttij meid ärbivuáválii tiäđu, ärbivuáválij iäláttâsâi já tave-eennâmlâš sämisopâmuš merhâšume, mii lii ráđádâllâmmuddoost. +Sopâmušráđádâlmeh juátkojeh vala álgám vaaljâpaje ääigi. +Näkkäläjärvi almottij kijttosavâstis, et ij ááigu viggâđ sämitige saavâjođetteijen innig puáttee vaaljâpaajeest. +- Viigâm taan vaaljâpaajeest ovdediđ sämiaašijd nuuvt pyereest ko máhđulâš, mon maŋa kuáđám pargo nuorâbáid. +Stuárráámus taan vaaljâpajan asâttum uulmijn lii aalmugijkoskâsii pargo-ornijdume ILO algâaalmugsopâmuš ratifisistem já tárbulij lahânumástusâi finnám ááigán, páhudij Näkkäläjärvi. +- Tuáivu mield mij sämitiggeest pastep oovdânpyehtiđ jieččân uáinu täin aašijn nuuvt čielgâsávt já agâstâllum häämist, et Suomâ viijmâg ratifisist sopâmuš. +Saavâjođetteijeekištoost nubben pááccám Tiina Sanila-Aikio tuáivu, et ovdebáá vaaljâpajan tijpâlâš kuovdin juáhásem ij väividiččii tääl álgám vaaljâpaje pargo. +- Tuáivum tuođâi, et oovtâstpargovuoiŋâ sämitiggeest nanosmuvá, pááhud Sanila-Aikio. +Tauno Haltan saamelaiskäräjäkauden 2012-2015 avajaispuhe +Sämitige stiivrân väljejuvvojii jienâstem maŋa čuávvoo jesâneh: +Ucjuuvâst Ilmari Tapiola já Asko Länsman +Anarist/ Helsigist Pirita Näkkäläjärvi +Suáđigil Vuáčust Petra Magga-Vars. +Škovlim- já oppâmateriaallävdikodde - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): +Yrjö Musta (Teija Linnanmäki), Rauni Äärelä (Anna-Liisa Väyrynen), Inker-Anni Magga (Maarit Magga), Asla Järvensivu (Kati Eriksen), Aslak Holmberg (Pirjo Länsman-Kiimalainen), Seija Sivertsen (Pirjo Lotvonen), Liisa Holmberg (Outi Länsman) +Kulttuurlävdikodde - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): +Tauno Haltta (Heidi Hänninen), Pirita Näkkäläjärvi (Martti Laiti), Jouni Näkkälä (Minna Näkkäläjärvi), Martti Hetta (Maarit Pajuranta), Marjukka Helander (Timo Portti), Outi Paadar (Raija Lehtola), Riitta Orti-Berg (Sisko Länsman) +Säämi kielârääđi - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): +Anna Morottaja (Ilmari Mattus), Ulla Magga (Ellen Pautamo), Petter Morottaja (Marja-Liisa Olthuis), Erkki Lumisalmi (Vladimir Feodoroff), Merja Fofonoff (Tiina Sanila-Aikio), Kaarina Vuolab-Lohi (Bigga-Helena Magga), Ailu Valle (Anna-Liisa Väyrynen) +Iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikodde - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): +Nilla Tapiola (Merja Nillukka), Jouko Hetta (Antti Aikio), Terhi Halonen (Veikko Porsanger), Janne Näkkäläjärvi (Per Uula Juuso), Tiina Sanila-Aikio (Veikko Feodoroff), Osmo Seurujärvi (Arvi Kustula), Teija Linnanmäki (Kaisu Nikula) +Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): +Arto Pohjanrinne (Elle Aikio), Nihkolas Valkeapää (Ulla Magga), Marjo Semenoff (Mervi Semenoff), Pentti Valle (Laila Aikio), Katja Magga (Heikki Hirvasvuopio), Heidi Eriksen (Pentti Morottaja), Pekka Pekkala (Marja Selkälä) +Nuorâirääđi - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): +Laura-Maija Niittyvuopio (Aslak Holmberg), Saara-Maria Salonen (Heli Huovinen), Elli-Marja Hetta (Nils-Heikki Paltto), Lauri Semenoff (Lasse Lehtola), Niila Rahko (Inga Helander) +Nuorâirääđi - pissoo äššitobdeeh: Ella Näkkäläjärvi, Jouna Näkkälä, Mira Rauhala, Anna-Katariina Feodoroff, Niila-Matti Aikio. +Sämitige tilitärhisteijee já värialmai: Risto Hyvönen já Tiina Mikkonen-Bränkärr +Sämitige ovdâsteijee (topâlduvâi siste väriovdâsteijee) Baareents rääđi algâaalmugij lävdikoodán: Klemetti Näkkäläjärvi (Tiina Sanila-Aikio) +Säämi parlamentaarlâš rääđi - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): +Anne Nuorgam (Ilmari Tapiola), Klemetti Näkkäläjärvi (Ulla Magga), Tiina Sanila-Aikio (Pertti Heikkuri), Heikki Paltto (Yrjö Musta), Rauni Äärelä (Petra Magga-Vars), Nihkolas Valkeapää (Pirita Näkkäläjärvi), Pentti Valle (Tauno Haltta) +Ohtsâš säämi kielâlävdikodde - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): +Anna Morottaja (Petter Morottaja, Marja-Liisa Olthuis), Ellen Pautamo (Kaarina Vuolab-Lohi, Ailu Valle), Erkki Lumisalmi (Tiina Sanila-Aikio, Merja Fofonoff) +Sämmilij škovlimaašij oovtâstpargo-orgaan - sämitige ovdâsteijeeh (topâlduvâi siste väriovdâsteijee): Yrjö Musta (Outi Länsman), Rauni Äärelä (Pigga Keskitalo) +Evankellâš-luterilâš kirho kirholâščuákkim - sämmilij ovdâsteijee (topâlduvâi siste väriovdâsteijeeh): Veikko Guttorm (Pentti Valle, Anu Avaskari) +Oulu pispekode pispekoddestivrâ - sämmilij ovdâsteijee (topâlduvâi siste väriovdâsteijeeh): Veikko Guttorm (Pentti Valle, Anu Avaskari) +Koskoho 28. peeivi lii olgotábáhtus Sajos pirrâsist. +Ohjelmist lii om. +njuárustâllâmviestâčuoigâm várvusavehijguin, sehe njuárustemkišto. +Ehidist lii kulttuurohjelm Sajos auditoriost. +Tuorâstuv 29.3. lii muusikkeejâdmâspeivi, mast väljejuvvoo säminuorâi ovdâsteijee väldikodálâš Nuori Kulttuuri -tábáhtusân. +Tábáhtus uárnejuvvoo Tuurkust 25.-27.5.2012. +Almottâtmijd Säminuorâi taaiđâtábáhtusân kalga vuolgâttiđ majemustáá vástuppeeiviv 2.3.2012. +Tego ovdil-uv, Sämitigge uárnee tábáhtusân bussisáátuid sämikuávlust. +Tábáhtus lii áávus meiddei sijjân, kiäh puátih sämikuávlu ulguubeln. +Lasetiäđuid Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst šleđgâpostáin čujottâsâst +heli.huovinen (at) samediggi.fi +teikkâ puhelimáin +Almottâttâmluámáttâh +Pargojuávhu iävtuttâs sämikielâ iäláskittem toimâohjelmân kávnoo täst. +Máttááttâs- já kulttuurministeriö 2.3.2012: +Sämikielâi tááláá tile já iäláskittem suogârdâllâm pargojuávhu mield puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ - tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ - láá uhkevuálásiih. +Pargojuávhu mield sämikielâ iäláskem váátá maaŋgâid tooimâid. +Pargojuávkku oonij kuávdášlâš hástusin kelijdeijee sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs já peivitipšo turvim, jieškote-uv suorgij tohálij já kielâ tuárvi pyereest mättee áámmátulmui vänivuođâ sehe sämmilij meddâlvarrim päikkikuávlustis, mii lii merhâšâm sämikielâi luándulij kevttimpirrâsij kiäppánem. +Pargojuávkku luovâttij iävtuttâsâs máttáátâsminister Jukka Gustafssonin já kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäkin vástuppeeivi 2. njuhčâmáánu. +Sämikielâ iäláskitmân pargojuávkku iävtut eres lasseen kielâpiervâltooimâ vuáháduttem já vijđedem. +Kielâpiervâl lii kielâlâš ucceeblohon tâi algâaalmugân uáivildum toimâ, mast puoh toimâ tábáhtuvá aalgâ rääjist tuše áášán kullee aalmug kieláin, veikkâ uásálisteeh iä mátáččii tom ollágin. +Lasseen kalga lasettiđ resurssijd sämikielâlâš peivitipšo falâmân laavâ vaattâm vuovvijn, ko tast lii merhâšittee rooli sämikielâ já kulttuur paijeentuállen já nanodeijen. +Pargojuávhu mield kalga meiddei ovdediđ sämikielâ máttááttâs ubâ enâmist sehe lasettiđ sämikielâ mättee tohálii arâšoddâdem- já máttáátâspargojuávhu mere. +Pargojuávhu mield säämi kielâlaavâ tievâslâš olášume váátá virgeomâhái sämikielâ kevttim lasettem eromâšávt sämikuávlust. +Lasseen pargojuávkku iävtut sämikielâlij radio-, tv- já internet-siskáldâsâi falâlduv lasettem merhâšitteht, sämikielâ huolâttâs, vuorkkim já tutkâm ovdedem sehe sämitaiduu já kulttuur torjuu lasettem. +Sämikuávlu lasseen lii tehálâš čuosâttiđ kielâ tuárjoo tooimâid meid eennâm eres oosijd, kost iänááš uási sämmilijn tááláá ääigi áásá. +Njuálgu lappumvaarâst láá nuorttâsämikielâ já aanaarsämikielâ. +Puoh uhkevuálásumos tiileest lii nuorttâsämikielâ, mon iäláskitmân pargojuávkku iävtut sierânâstooimâid, vâi kielâ kevttim já oppâm lasaniččii. +Pargojuávhu valmâštellee toimâohjelm sämikielâ iäláskitmân tuálá siste árvuštâllâm Suomâst sarnum sämikielâi tááláá tiileest, kielâi siäilum já ovdedem kuávdášlâš hástusijd, visio sämikielâi iälááskmân ive 2025 räi sehe konkreetlijd tooimâid tile pyereedmân. +Pargojuávhu muštottem¬čáálus lii luuhâmnáál máttááttâs- já kulttuurministeriö viärmádâhsiijđoin www.minedu.fi/OPM/Julkaisut/2012/Saamen_kieli.html . +- spesiaalvuávájeijee Mikko Cortés Téllez, puh. +- máttááttâsneuvos Maija Innola puh, 09 160 77051 +Máttááttâsminister Gustafsson oonij sämikielâ puátteevuođâ stuorrâ hástusin áigápuáturáhtus rievdâm, kielâmolsomovdánem já meddâlvarrim sämikuávlust. +- Tiileest, mast jo 70% sämipárnáin já -nuorâin äässih eres saajeest ko sämikuávlust, taarbâš uđđâ tooimâid eromâšávt jieijâs kielâ máttááttâs uá��umân. +Gustafsson oonij tehálâ��ân sämikielâ máttááttâs ornim ubâ enâmist. +- Tuáimee káidusohtâvuođâid kevttee máttááttâs ävkkinkevttim lii tehálâš tobbeen, kost sämikielâ aldamáttááttâsân iä lah máhđulâšvuođah, páhudij Gustafsson. +Máttááttâs- já kulttuurministeriö aalgât taan kiiđâ ääigi čielgiittâspargo sämikielâ káiđusmáttááttâs tohâmist máhđulâ��ân. +Kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäki muštottij tast, et mailmist jáámá ohtâ kielâ kyevti oho kooskâi. +- Maailm suullân 6000 kielâst joba 90% lii vaarâst lappuđ. +Tot meerhâš maailm kiävhum já oovtâpiälásâ��ân šoddâm já maailm algâaalmugij kieláid čoggâšum tivrâs kulttuurtiäđu lappum, páhudij Arhinmäki. +Sun tähidij, et haldâttâs tuárju jieijâs kulttuurpolitiikâst meid sämmilij kulttuur siäilum. +- Sämikielah já kulttuureh láá majemui iivij ääigi čielgâsávt nanosmum, páhudij Arhinmäki. +Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi kiijtij pargojuávhu pyereest luhostum pargoost já tuáivui, et sämikielâ iäláskittemtoimâ ovdán já uá��u meid ruttâdem. +- Sämitiggeest já sämisiärvusist láá stuorrâ vuárdámušah kielâiäláskittemohjelmist. +Mii ulmen lii uá��uđ pissoo maali kielâ iäláskittem já suoijim várás, páhudij Näkkäläjärvi. +Haavâ stivrimjuávhu jeessân Irja Seurujärvi-Kari páhudij, et lii kijtolâš kielâiäláskittem toimâohjelmiävtuttâs kárvánmist. +- Tehálumos kielâ iäláskittem luhostuumân lii positiivlâš vuoiŋâ, almolâš táttutile já ohtsâš visio, páhudij Seurujärvi-Kari. +Koskoho 4.4.2012 tijme 11-17 uárnejuvvoo ubâ aalmug juhle, kuás säämi kulttuurkuávdáš Sajosist uuvsah láá áávus já tábáhtusah ubâ peeivi ääigi. +Aalmugjuhleest lii kähvikuásuttem. +Peeivi ääigi Sajos kevtteeorganisaatioh oovdânpyehtih jieijâs tooimâ. +Lasseen ohjelmist láá muusik- já teatterčáittuseh, uápistum tálurieggeeh, párnáid uáivildum ohjelm ja kähvikuásuttem. +Majebaargâ 3.4. kulttuureehid já koskoho 4.4. aalmugjuhle täärhib ohjelmist tieđettuvvoo maŋeláá. +Toimâttuv fastâpargeeh: +Škovlimčällee +Aikio-Puoskari Ulla (vf. +Vs. škovlimčällee Irmeli Moilanen 1.10.-31.12.2015 +- toimâttuv hovdâ, +- škovlim lahâasâttâs, haldâšem, ruttâdemovdánem, árvuštâllâm, máttááttâsvuávámnoormâi já sämimáttááttâs ovdánem čuávvum, +- škovlim- já oppâmateriaallävdikode čällee já oovdânpyehtee (škovlimpoolitlâš já almos škovlimääših), +- säämi škovlimašij otsâšpargo-orgaan čällee já oovdânpyehtee, +- ohtâvuođâtoollâm sämimáttááttâs uárnejeijee kieldáid, staatâ máttááttâshaaldâšmân já tave-eennâmlâš uábbiorgaanáid, +- aalmugijkoskâsâš ovdánem čuávvum. +Oppâmateriaalčällee +Kangasniemi Hannu +- škovlim- já oppâmateriaallävdikode čällee já oovdânpyehtee (oppâmateriaalääših), +- oppâmateriaalpargo vuávám, stivrim, kocceem já toimâttempargo, +- oppâmateriaal rähtimân lohtâseijee ohtâvuođâtoollâm škovláid já máttááttâs haaldâšmân , +- tave-eennâmlâš ohtsâšpargo. +Oppâmateriaalvuávájeijee +Näkkäläjärvi Anni +- oppâmateriaal vuávám-, toimâttem- já tieđettempargo, +- Säminuorâi taaidâtábáhtus valmâštâllâm, tieđettem, raportistem já varijkevttim, +- oppâmateriaal rähtimân lohtâseijee ohtâvuođâtoollâm škovláid já tave-eennâmlâš ohtsâšpargo, +- oppâmateriaalčáitálmâs já -vuárhá hoittám. +Toimâttâhčällee +Tammela Ritva +- arkkâduv já kirjerááju hoittám, +- oppâmateriaalvarij kevttim čuávvum, +- oppâmateriaal tieđettempargo, vuorkkim já jyehim, +- čuákkim vuáválâš orniimeh. +Oppâmateriaalpargeeh +Elen Ánne Sara, orjâlâškielâ +Oona Länsman, orjâlâškielâ +Merja Fofonoff, nuorttâsämikielâ +Miina Seurujärvi, anarâškielâ +Neeta Jääskö, anarâškielâ +Almottâtmeh láá puáttám nuuvt suoppâinviestân já njuárustemkiišton, mii uárnejuvvoo koskoho 28.03. ko muusikkejâlmâsân-uv, mii uárnejuvvoo tuorâstuv. +Muusikkejâlmâsâst tuámáreh väljejeh säminuorâi ovdâsteijeid aalmuglâš Sounds-tábáhtusân Tuurkun. +Säämi kulttuurkuávdáš Sajos addel taan ive tábáhtusân korâdis raamijd. +Tuorâstuv muusikkejâlmâs saijeen lii suullân 400 jiegâ Dolla-auditorio, mast lii kevttimnáál šievšlaajâg tekniik čuovâidiskuin já piähtusijdiskuin. +Säminuorâi taaidâtábáhtus lii väldikodálâš Nuorâ kulttuur-tábáhtuskuálusân kullee sämikielâlâš kuávlutábáhtus, mon váldu-uárnejeijen lii sämitigge. +Aanaar tábáhtus láá orniimin meid Aanaar škovlâ, Säämi máttááttâskuávdáš já páihálâš sämiservi Anára Sámi searvi. +Lasetiäđuh säminuorâi taaidâtábáhtusâst täst. +Čuávu nettisiijđoid. +Teivâdep Sajosist 28.-29.03! +Aanaar sämikirhoost tme 15 älgee ekumeenlâš lekkâmimmeelpalvâlus lii pispemessu. +Tuáivup, et kirhomiänoid uásálisteeh liččii sajestis majemustáá 14.45. +Tieđettep tilálâšvuođâ täärhib ohjelmist maŋeláá mii nettisiijđoin. +Sajos lii toppum aalmugist majebaargâ 3.4. tme 15-19 koskâsii ääigi. +Uuvsah lekkâseh oppeet tme 19. +Ávuviehân uárnejuvvoo kähvikuásuttem tme 19-20. +Tuáivup, et kulttuureehid viehâ čokkááččij sajestis tme 19.45. +Kulttuureehid joođeet Ánne Kirste Aikio já juhle lekkâmsaanijd ciälkká rehtor Liisa Holmberg. +Taaidâreh Marja Helander já Outi Pieski muštâlává tuojijnis, moh láá uáinimnáálá Sajoist. +Mieldi láá še staatâ taaidâtyejitoimâkode värisaavâjođetteijee Veli Granö sehe Saijoos lasâliijnij vuávájeijeeh Tytti Bräysy já Anna-Leena Pyylampi. +Kulttuureehid ohjelmist lávdásteleh čajáttellee Irene Länsman, anarâškielâlâš lávlumjuávkku Koškepuško, anarâškielân lávloo Heli Aikio já nuorttâsämikielân leu'ddejeijee sämitige 1. värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio. +Tavesämikielâlâš muusik oovdânpyehtih Wimme Saari, Ánnamáret Ensemble, Anna Näkkäläjärvi-Länsman, rap-musijkkár Áilu Valle já Annukka Hirvasvuopio-Laiti. +Tieđettep täärhib ohjelmist maŋeláá jieččân nettisiijđoin Ávus uuvsâi Aalmugjuhleest, mii uárnejuvvoo koskoho 4.4. +Tiäđust lii ivnáás, ilolâš já kulttuurnalliis juhlepeivi! +Muusikohjelm lekkih Ánnámáret Ensemble, Annukka Hirvasvuopio-Laiti, Heli Aikio já Ailu Valle tállán uuvsâi lekkâm maŋa. +Ánnámáret Ensemblest lávdásteleh Anna Näkkäläjärvi-Länsman (laavlâ já klarinet), Johanna Juhola (haidar), Katri Kittilä (piano), Janne Lappalainen (buzuki já kiitaar) já Ilkka Heinonen (kontrabasso). +Annukka Hirvasvuopio-Laiti juáigá tavesämikielân já Heli Aikio lávlu anarâškielân. +Ailu Vale ohjelm čokkân tavesämikielâlâš rap-musikkist. +Sajos tuáimei, táluproojeekt mudoi já arkkitehtuur oovdânpyehtimeh älgih tme 13 haldâttâhhoovdâ Juha Guttorm oovdânpyehtimáin. +Totkee Suvi Kivelä oovdânpuáhtá Sämiarkkâduv (Sámi arkiiva) tooimâ, máttátteijee Anna Morottaja Säämi máttááttâskuávdáá sämikielâ škovlim, tooimâstivrejeijee Ristenrauna Magga Sámi Soster -seervi tooimâ já kirjerájujođetteiojee Eija Leivo Aanaar sämikirjerááju tooimâ. +Táálust toimâsojijdis tuálleeh Anarâškielâ servi, Sámi duodji r.y. +já Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh oovdânmpyehtih še jieijâs tooimâ. +Oovdânpyehtimij kooskâst Nils Heikki Paltto juáigá tavesämikielân já kirjeráájust kirječällee-taaidâr Ima Aikio-Arianaick oovdânpuáhtá jieijâs taiduu. +Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu uárnee párnáid pessijâšpuđâldem já sämikielân lohtâseijee ohjelm, maid stivriv Petra Magga-Vars já Inka Nuorgam. +Párnááh uá��uh jotteeđ sämikielâ pálgá mield Sajos-táálu miätá. +Juhlepeeivi pajalâssân láá Irene Länsman teatterlávdástem, Heli Aikio lávlum anarâškielâliih lavluuh já Anna Näkkäläjärvi-Länsman soololávdástem. +Rijjâhámásijd ucâmušâid kalga toimâttiđ riehtiministeriön majemustáá 20.4.2012 tme 16.15. +Jis ucâmuš ráhtoo säämi kielâlaavâ 18 § vuáđuld, kalga ucâmušâst čielgiđ meiddei, et occee lii mainâšum lahâsaajeest uáivildum priivaat uásipeeli. +Jis occen lii priivaatvuoigâdvuođâlâš siärvus teikkâ vuáđudâs, kalga ucâmušân lahteđ siärvus teikkâ vuáđudâs kyeskee registerváldus sehe majemustáá nanodum ruttâtuálulopâttem, toimâčielgiittâs já tilitärhistemmuštâluš. +Ucâmušlattiimist nuávdittuvvoo staatâtoorjâlaahâ (688/2001). +Sämikielâ toimâttuv pargeeh +Kielâtorvočällee +Siiri Jomppanen +-toimâttuv hovdâ +-säämi kielâlaavâ olášume kocceem já čuávvum +-kielâlaavâst já eres sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâin tieđettem. +-sämiaalmug já virgeomâhij ravvim já uápistem säämi kielâlaavâ kevttimist já heivitmist +-toimâsuárgán lohtâseijee sämmilijd kyeskee aašij kieđâvuššâm čuávvum jieškote-uv virgeomâhijn +-säämi kielârääđi oovdânpyehtee já čällee sehe +-miärádâsâi olášutten jieijâs pargoid kullee aašijn +Kielâjurgâleijeeh +I Kielâjurgâleijee - Irma Laiti, toimâpäikki Aanaar, +II Kielâjurgâleijee - Anja Vest , toimâpäikki Aanaar, virgerijjâst 31.10.2016 +Má. +Kielâjurgâleijee Anneli Länsman +IV Kielâjurgâleijee - Kirsti Guttom, toimâpäikki Ucjuuhâ +kielâjurgâleijee Seija Aikio-Järviluoma +Aanaarsämikielâ jurgâleijee -Tanja Kyrö,virgerijjâst +aanaarsämikielâ jurgâleijeeSaammal Morottaja +Nuorttâsämikielâ jurgâleijee - Merja Fofonoff +Kielâjurgâleijeeh išedeh táárbumield virgeomâhijguin ášástâldijn tárbulij sämikielâlâš äššikirjij jurgâlmist. +SÄMIKIEL TOIMÂTTUV PARGOJUÁVKKU RÄVVEE JÁ IŠŠEED MIELÂSTIS SÄMIKIELÂN JÁ SÄÄMI KIELÂLAAHÂN KULLEE AAŠIJN. +Ko tarbâšâh sämikielâ jurgâleijee tâi tuulhâ, kaavnah sii ohtâvuođâtiäđuid vuoluupiäláá liiŋkâst. +www.samediggi.fi/tulkit +www.samediggi.fi/sanastot +Hárjuttellee +Sämikielâlâš muusik škáájá já suopânjeh njurgoh ko puoh aaigij stuárráámus Säminuorâi taaidâtábáhtus vuálgá joton Anarist koskoho 28.3. +Tábáhtus álgá njuárustem- já njuárustemviestâkištoin Aanaar čuoigâmstadionist tme 13.30. +Ehidist čokkânep taaidâtábáhtus lekkâmáid, uđđâ säminuorâi muusikjuávhu Irdon konserttân já palhâšumij jyehimtilálâšvuotân Sajosân tme 18. +Uárnejeijeeh vyerdih Anarân pyereest-uv paijeel 400 uásálisted. +29.03. tme 9.55-17: http://yle.fi/livestream/saamevideo.asx . +Säminuorâi taaidâtábáhtusah láá uárnejum 1970-lovo rääjist já tábáhtus lii vuáháduttâm sajattuvâst uássin sämikuávlu škoovlâi pargo-ohjelm já sämitige tooimâ. +Tábáhtus uárnejuvvoo vuáruiivij sämikuávlu kieldâin oovtâstpargoost páiháláin škovláin já páihálij sämiservijguin. +Taan ive orniimân uásálisteh sämitige lasseen Aanaar škovlâ, Säämi máttááttâskuávdáš já páihálâš sämiservi Anára Sámi searvi. +Koskoho nuorah kištodeh njuárustmist já njuárustemviestâčuoigâmist kuulmâ jieškote-uv ahasáid uáivildum rááiđust. +Njuárustem- já njuárustemviestâkišto uárnejeh oovtâstpargoost Säämi máttááttâskuávdáá luándu- já mecciuápislinjáá uáppeeh sehe Inarin yritys já Anára Sámi searvi aktiiveh. +Kišto jođetteijen tuáimá Aslak Paltto. +Tábáhtus váldupeivi lii tuorâstâh, kuás uđđâ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos tekniik já stuorrâ auditorio láá vuossâmuu keerdi oles kiävtust. +Sali tiävá Njuárgámist, Ucjuuvâst, Taa�â Sirmáást, Kärigâsnjaargâst, Čevetjäävrist, Hettaast, Käresavonist, Ruávinjaargâst, Suáđigilist, Vuáčust, Avelist, Tiärmáást já Anarist tábáhtusan uásálistee nuorâin huolâtteijeinis já máttáátteijeinis. +Tábáhtus láá valmâštâllâm mánuppoojijd škoovlâin já puđâldemjuávhuin. +Tábáhtus hirmâd stuorrâ uásálistei meeri čáittá tom, et sämikielâlâš muusikpuuđâldmeh láá pivnuuh nuorâi koskâvuođâst. +Tuorâstuv muusikkejâlmâsân láá almottâttâm ohtsis 20 muusik- já lávdástelleejuávkkud jyehi kuávlust sämikuávlu já Ruávinjaargâ kaavpugist. +Tuámáreh väljejh uáslistei koskâvuođâst säminuorâi ovdâsteijeid väldikodálâš Nuorâ Kulttuur Sounds -tábáhtusân, mii uárnejuvvoo vyesimáánust Tuurkust. +Kištorááiđui kulmâ pyeremus palhâšuvvojeh stipendijguin. +Tuámárijn nuorttâsämikielâ já rock-muusik oovdâst Tiina Sanila-Aikio, aanaarsämikielâ já maaŋgâid muusikšlaajâid Heikki Nikula, tavesämikielâ rap-musijkkár Áilu Valle já ärbivuáválii juoigâm miäštár Inga-Máret Gaup-Juuso. +Tábáhtus tekniikâst västideh sämitige palvâlemohtâduv tekniikalmaah Joonas Saari já Janne Lappalainen, säämi máttááttâskuávdáá Erkki Feodoroff já Tuupa Records Heikki Isokoski. +Tábáhtustekniik orniimân uásálist meid Yle Sámi radio. +Sajos Dolla-auditorio addel tábáhtusân fiijnâ raamijd, ko kiävtust lii teatter- já konserttáálu jienâ- já čuovâtekniik lasattâsâidiskuin. +Sämitigge lii ornim linjâšautosáátuid, puurâdmijd já ijjâsoojijd puohháid Avveel Tiärmáást olgoláá puáttee uásálisteid. +Tábáhtus graafisii kejâstuv (plaakaat, uásálistemtuođâštusah, logo já tábáhtus postâkorttâ) lii vuávám Tanja Sanila. +Tábáhtus orniimân lep uá��um staatâtorjuu máttááttâs- já kulttuurministeriöst. +Tábáhtus äigitavlu kávnoo täst já muusikkišto lávdástemoornig täst. +- tábáhtusčällee Heli Huovinen, 050-401 8009 +- taaidâtábáhtusvästideijee Anni Näkkäläjärvi, 040-511 1821 +- vs. nuorâičällee Inka Nuorgam, 050-382 5179 +- škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, 040-767 3101. +Hilbes -juávkku (kooveest) lávdástij tábáhtusâst pitá, "Bunce luohti" mon nuotâst já stivriimist västidij Niilo Rasmus já saanijn Niilo Rasmus, Nilla-Ánte Länsman já Hansa Korpi. +The Slap- bäändi jesâneh (kooveest) láá Avveel luvâttuv, Aanaar paješkoovlâ já Säämi máttááttâskuávdáá uáppeeh. +The Slap lávdástij tábáhtusâst jieijâs pitá "Čuovo mu" já "Njoara mirkkuid eatnamii!", moi saanijd já nuotâ lâi ráhtám Elle Kokkonen. +Säminuorâi taaidâtábáhtus lii uárnejum 1970-lovo rääjist. +Sajosist uárrnejum tábáhtusâst uá�uim vuossâmuu keerdi uáiniđ, kuullâđ já tubdâđ láávdástmijd teknisávt ollâtásásii visteest, mast toh pessii olmânáál já ánsášem vuovvijn uáinusân. +Láávdástmeh já keččeikoveh spejâlistojii stuorrâ šermáid maaŋgâkameratekniikkáin já tábáhtus puovtij čuávvuđ njuálgu vuolgâttâssân meid internet pehti. +Párnái já nuorâi láávdástmij kooskâ suotâsmittii še tááidâtábáhtusplakaatist uápis häämih, moh tääl rokkajii já lávdástii animaatioin. +Tuámárin toimâm Inga-Máret Gaup-Juuso, Tiina Sanila-Aikio, Heikki Nikula já Ailu Valle (kooveest) lijjii vädis pargo oovdâst valjiidijn säminuorâi ovdâsteijeid Tuurku tábáhtusân. +Tuámáreh onnii tábáhtus muusiklâš tääsi pyerrin já kijttâlii eromâšávt ärbivuáválii juáigus já leu'dd mätteid já nuorâi láávdástmijn sirdâšem ilo já rehálâš musiik puđâldâs. +Tuámáreh adelii tilálâšvuođâst meid jieijâs mättimčáittus suáittimáin, lávlumáin, juoigâmáin já räppäämáin. +6-9-ihásiih: +Giehtaruohtasa nieiddat (kooveest) Käresavonist, lávdástâlmidiskuin 'Gea mu gávttis' já 'Ándde luohti', stivrejeijen Anna-Reetta Niemelä já Taina Syväjärvi. +VJN, Vuohču juoigalas nieiddat Vuáčust, lávdástâlmidiskuin 'Lásse-áddjá' já 'Inker-áhkku', stivrejeijen Marja Magga já Mathis Ole Vars. +Gaccepat Kärigâsnjaargâst, lávdástâlmijnis 'Guoktelogiovcci', stivrejeijen Magnus Vuolab. +10-15-ihásiih: +Hilbes Ucjuuvâst, lávdástâlmijnis 'Buncce luohti', stivrejeijen Niilo Rasmus. +Spildi Avelist, lávdástâlmijnis 'Mu ie�an', stivrejeijen Katri Kittilä. +Ruodja Kärigâsnjaargâst, lávdástâlmijnis 'Facebook', stivrejeijen Magnus Vuolab. +16-20-ihásiih: +The Slap Anarist, lávdástâlmidiskuin 'Čuovo mu' já 'Njoara mirkkuid eatnamii', juávhu jieijâs stivrim. +Áđat Avveel luvâttuvâst, lávdástâlmijnis 'Liekkas', stivrejeijen Katri Kittilä. +Jieškote-uv ahasijn čokkânâm juávhuh: +Stárat Kärigâsnjaargâst, lávdástâlmijnis 'Galggašiigo dain ballat', stivrejeijen Magnus Vuolab. +Bulljarággát Ucjuv luvttuvâst, lávdástâlmijnis Váimmu biegga, stivrejeijen Niilo Rasmus. +Lasseen Lilja Ljetoff Čevetjäävrist uá�ui sierânâsmainâšume nuorttâsämmilâš leu'dd mättimist já aanaarlâš Slap-juávhu soolist Elle Kokkonen sierânâsmainâšume muusiklâš pargoost. +Koskoho kišto palhâšumeh juáhhojii taidetábáhtus lekkâmijn ehidist. +Palhâšumijd jyehimin (kooveest) tábáhtus laiđiisteijee Heli Huovinen, valastâllâmuási jođetteijee Aslak Paltto já Aanaar škoovlâst puáttee 3-6 lk rááiđu vyeitteejuávkku. +Päikkikodde Juávkku Äigi +Čevetjävri: Henri Kekäle, Lilja Ljetoff já Henry Haataja, 22.02 +Ruávinjargâ: Sarelle Porsanger, Fanny Seppänen já Reija Tapiola, 22.19 +Aanaar: Ante-Johan Magga, Ole-Juhan Kemi já Jon-Erik Näkkäläjärvi, 11.46 +Suáđigil: Teemu Valle, Makreta Pyhäjärvi já Aleksanteri Pulska, 12.14 +Käresavvoon-Hetta: Britt-Inger Ruotsala, Susan Löf já Maren Elle Mäkitalo, 16.22 +7 lk - luvâttâh +Hetta: Heaika Näkkäläjärvi, Juhan-Tuomma Mäkitalo já Jouna Näkkälä, 11.24 +Hetta: Ellen-Maarit Juuso, Iina-Maria Juuso já Marielle Labba, 13.48 +Ráiđu 0-2 lk +Uásálistee Škovlâ Äigi Fattiimeh +1.Akseli Pulkkinen Suáđigil škovlâ 3.18 2 +Maren Elle Mäkitalo Käresavvoon škovlâ 2.37 1 +Pauliina Kumpula Vuáču škovlâ 3.01 1 +Ráiđu 3-6 lk +Anette Kosonen Vuáču škovlâ 1.28 5 +Makreta Pyhäjärvi Suáđigil škovlâ 1.31 5 +Jon-Erik Näkkäläjärvi Aanaar škovlâ 2.12 5 +Ráiđu 7 lk - luvâttâh +Njuárusteijee Škovlâ Äigi Fattiimeh +Heaika Näkkäläjärvi 1.vsk. +Heta škovlâ 1.35 5 +Iina-Marja Juuso 2. vsk. +Heta škovlâ 1.20 4 +Marielle Labba 9lk. +Heta škovlâ 1.35 4 +Kuuvijn 1) Ailu Valle räppäi movtigis kuldâleijeid tábáhtus loopâbeln, ko tobdoh lijjii čovgâsumos muddoost ovdláhháá puáđusij almottem. +2) Hilbes-bäändi Erke-Ovllá Eriksen mieldieelij kitarist virgees uáli vuáđulávt. +3) Iänuduv luvâttuv uáppei já paješkovlâlij juávkku Iđitroađđi ruttij keččeid fáárun riämáskittee tuáškumáid pitáinis "Bisan". +Lávdástem lâi stivrim Berit-Ellen Juuso. +4) Tábáhtus laiđiisteijeeh musijkkár-čájáttellee Niillas Holmberg já čájáttâssajetaiđuu uáppee Heli Huovinen keesijn tábáhtus tave- já aanaarsämikielân. +5) Čevetjäävri škoovlâ juávkku láávlui já leu'ddij nuorttâsämikielân. +Lávdástem lâi stivrim Seija Sivertsen. +President Niinistö tuálá Sämitige vaaljâpaje lekkâmsaavâ tme 17 älgee lekkâm- já vihkâmjuhleest. +Tilálâšvuođâst sárnu meid Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. +Tiervâttâsâidis juuhlán pyehtiv Taa�â Sämitige saavâjođetteijee Egil Olli já Ruotâ Sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Per Mikael Utsi. +Aalmuglâšarkkâduv uáivihovdâ, staatâarkkâdâhtipšoo Jussi Nuorteva luovât tilálâšvuođâst Sajos sämiarkkâdâhân Syennjil nuorttâsämmilij tovláá arkkâduv. +Tiervâttâsâs juuhlán pyehtih še Euroop komissio jođetteijee Charlina Vitcheva, Svenska kulturfonden Leif Jakobsson, Kuovdâkiäinu kieldâ, Senaatti-kiddoduvâi toimâttâsjođetteijee Aulis Kohvakka sehe Sajos huksimproojeekt jođetteijen toimâm haldâttâhhovdâ Juha Guttorm. +Sämitige já Sajos ávutuáluid lii máhđulâš čuávvuđ interneetist, mast njuálgu vuolgâttâs álgá tme 16.45. +Sämitige ekumeelâš lekkâmimmeelpalvâlus vuolgâttuvvoo interneetist monnjâvuolgâttâssân tme 18.30 rääjist. +Vuolgâttâs interneetist juátkoo njuálgu vuolgâttâssâm tme 20, kuás säämi kulttuureehid álgá. +Vuolgâttâsâid puáhtá čuávvuđ čujottâsâst: http://yle.fi/livestream/saamevideo.asx . +Tilálâšvuođâin toollum saavah láá finniimist tme 18.30 maŋa sämitige päikkisiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi > dokumenttipankki > Avajaiset já vihkiäiset. +Njuálgu liŋkkâ täst. +Tilálâšvuođâi ohjelmeh láá finniimist: +- Sämitige ekumeenlâš lekkâmimmeelpalvâlus täst- Säämi kulttuureehid täst +Täsivääldi president kanslia lostâmediatiäđáttâs 30.03.2012 täst. +Outi Pieski seinireliefi lii stellejum parlamentsali Sooljon. +Tyeji čokkân maaŋgâin kolledum já vielgiskolledum stälitaldrikijn, moh hämmejeh maaŋgâtásásii suonjârdeijee virde sali siäinán já sárnumstovlin. +Ohtân tyeje visuaallâš vuolgâsaijeen lii nissoon sämimáccuhist kevttum soljo. +Tyeje uásih láá häämis peeleest še taldrikeh já tain sorjájeijee pastemeh láá kuáškánjâsah. +Keraamisij pastemij hämikielâ puátá ärbivuáválâš säämi čuárvipastemist. +"Tyeje tuoijuudijn lam suogârdâllâm suhâpuolvâi virde ääigist sehe oohtânkulluuvâšvuođâ, mast virde piämmá mii juáhháá", muštâl taaidâr. +Marja Helander kyevtiuásásâš tyeji lii stellejum Sajos sämikirjeráájun. +Tyeje Vuossâmuš uási čokkân 30:st onnáápeeivi sämmilijd kovvejeijee čuovâkooveest, moh láá kovvejum jieškote-uv kuávlust Suomâ. +Ulmuuh láá juohum tyejeest aassâmsaje, ahejuávhu já eenikielâ mield. +Tyeje nubbe uási lii stuorrâ čuovâkove, mast tijme-enâduv oolâ láá kovvejum herbaario šadoh. +"Toh hämmejeh ornamentlágán ase mii oŋâttuš oolmij kuávlun, luovvânmáin miäruštâllâm já luokittâllâm čulhoost", tegu taaidâr jieš valdâl tyejees. +Helander kuálmád tyeji 'Tuoddârist' lii stellejum Sajos váldu-uuvsâ paajaapiäláá laasâ oovdân já tot kovvee piegâ sáimám ohtuunis laajišsuávváid. +Taaidâr Marja Helander tuojijd kieđâvuššee lostâmediatiäđáttâs täst. +Taaidâr Outi Pieski tuojijd kieđâvuššee lostâmediatiäđáttâs täst. +Koveh Saijoos vihkjáin já Sämitige lekkâmijn sehe kulttuurehidist 3.4.2012. +Lasseen taan vuárhást láá koveh Saijoos lekkâmáid lohtâseijee Aalmugjuhleest/Ávus uuvsâin, mii tollui 4.4.2012. +Täsivääldi President saahâ Saijoos vihkjáin já Sämitige lekkâmijn 3.4.2012. +Täsivääldi President já rovvá Jenni Haukio puáttiv Saijoos salin. +Haldâttâhhovdâ Juha Guttorm toolâi lekkâmsaavâs. +Täsivääldi President Niinistö já Sämitige saavâjođetteijee Näkkäläjärvi adelává kieđâid. +Čevetjäävri vyelitääsi uáppeeh lávdásteleh lekkâmjuhleviehân. +Saijoos kulttuureehid jođetteijee Anne-Kirste Aikio. +Kulttuurehidist Tiina Sanila-Aikio, Liisa Holmberg já Juha Guttorm adeleh kukáid kulttuurkuávdáá nommâkišto vyeittei Matti Morottajan sehe lasâlijnekišto vyeitteid Tytti Bräysyn sehe Anna-Leena Pyylampin. +Kulttuureehid muusikist västidij el. +Ánnamaret Ensemble. +Kulttuurehidist lâi meid sämmilâš teatter. +Kooveest čájáttâlmin Irene Länsman já Anna Näkkäläjärvi-Länsman. +Almos toimâttuv pargon lii hoittáđ sämitige ekonomia-, pargojuávhu- já eres almoshaldâšem kyeskee aašijd sehe aašijd, moh iä lah meridum eres toimâttuvâi hoittámnáál. +Almos toimâttuvâst láá haldâšemhoovdâ, kulttuurčällee, lahâčällee, sosiaal- já tiervâsvuođâčällee, pirâsčällee, nuorâičällee, ekonomiačällee, haldâšemčällee já toimâttâhčällee virgeh sehe sämiohtâduv vuávájeijee virge. +Viirgij toimâkoveh láá miäruštâllum Sämitige pargo-oornigist. +Sämitige čuákkim puáhtá vuáđudiđ táárbumiled eres-uv viirgijd. +Almos toimâttuv ohtâvuođâst lii vala Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâdâh. +Almos toimâttuvâst pyehtih leđe eres-uv pargeeh. +Haldâšemhovdâ tuáimá almos toimâttuv hovdân. +Haldâšemhovdâ +má. +Lahâčällee +vs. Kalle Varis +Kulttuurčällee +vs. Riitta Orti-Berg +Sosiaal- já tiervâsvuođâčällee +pirâsčällee +vs. Esko Aikio +Nuorâičällee +Toomâjođetteijee, Säämi párnáikulttuurkuávdáš +Petra Biret Magga-Vars +Proojeektvuávájeijee, Säämi kulttuurkuávdáš +Proojeektvuávájeijee, Alkuperäiskansojen elokuvakeskus Skábma +Tarja Porsanger +Vuávájeijee, Saamelainen musiikkikeskus +vs. Oula Guttorm +Ekonomiačällee +Hilkka Kukkonen +Haldâšemčällee +Anneli Länsman +Vuáhádâhäššitobdee +vs. Pietari Seppänen +AV-teknikko +Joonas Saari +Janne Lappalainen +Toimitilahuoltaja +Pauli Saijets +Laitoshuoltaja +Pirkko Pieski +Oppâkiirjijd puáhtá tiiláđ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst: anni.nakkalajarvi (at) samediggi.fi tâi ritva.tammela (at) samediggi.fi. +Lasetiäđih täst. +Marja Helander; +Marja Helander +Outi Pieski; +Äššigâšrävvejeijee +meriáigásâš já olespiäiválâš virgekoskâvuotân 4.6. +- 31.8.2012 koskâsii ááigán. +Äššigâšrävvejeijee pargon lii tipšođ Sajos infočuágástuv, huolâttiđ čuákkimsajeväärridmijn, jotteemkocemist sehe čuákkim- já tábáhtusorniimijn sehe vala oovdânpyehtiđ Sajos táállun. +Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu. +Pargo miänástuvvee tipšom išedeh muusik- já eres kulttuursyergi tubdâm já škovlim, šiev vuáruvaikuttâstááiđuh, maaŋgâpiälásâš kielâtáiđu, šiev atk-tááiđuh sehe nahcâ porgâđ jiešráđálávt, jiečânâs já njyeb�ilávt (meid eehid- já oholoppâpargoh). +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtââsi VII/I mield, vuáđupälkki 1 639,98 eurod/mp. +Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24% sämikuávlu lase já hárjánemlaseh miärášuveh pargohárjánem mield. +Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 23.5.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid pargoost addel muusikkuávdáá vuávájeijee Anna Näkkäläläjärvi-Länsman, puh. +Sämitiigán já Säämi muusikkuávdá�ân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi +Säämi puárásijpargo ovdedem lii ohtâ SaKaste tiäddučuágástâhsuorgijn. +Oovtâst projektân čonnâsâm kieldâiguin eromâš säämi palvâlusmalli tärkkilistoo já ruotâsmittoo addelmáin maali paargon päikkitipšo já sämikielâlâš muštopyeccee tipšorááiđu palvâlusprosesseh, mii tahhoo sämmilij koskâvuođâst. +SaKaste-proojeekt uárnee vuossâmuid Säämi puárásijpargo ovdedempeeivijd, moi uáivilin lii: 1) karttiđ säämi puárásijpargo vuolgâtile já +2) valjiđ ovdedemčuásáttuvâid kulttuur já kielâ vuotânväldee palvâlusprosessij pargovuovij myensteristmân sämikielâlij muštopyeccei tipšorááiđust. +Saje Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Aanaar. +Ohjelm... +SaKaste- Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus-proojeekt +PaKaste 2 - Tavekuávlu Kaste-proojeekt uásiproojeekt +SaKaste- proojeekt ääigi pyeredii sämikielâlij já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi kvaliteet, vai-kuttemvuođâ, finnim sehe kezidii kuávlulijd iäruid läčimáin sämikielâlijd já +-kulttuurân vuáđuduvvee šiev pargovuovijd já toimâmaalijd. +Ovdedempargoproosees ääigi sämmilij pargei jieijâs áámmátidentiteet nanodui já koskânâs äššitobdeeviärmádâh vijđánij já šoodâi čavosin. +Ovdedempargo porgui prooseesluándulávt já sämikulttuur vuolgâsoojijn. +Säämi arâšoddâdmist já puárásijpargoost pargee sämikielâlâš pargoviehâ toimâi juávkkupargo ääigi ovdedeijeeäššitobden. +Sii oovdeb mättim sehe kulttuurlâš sämmilâš ärbitiätu lijjii merhâšittee uásist uđđâ toimâmaalij rähtimist. +Äššigâsvuolgâvuotâ oinui tast, ete pargeeh tubdii äššigâsâi táárbuid já sii stivrejii ovdedempargo ääigi tubdâđ äššigâs sämikielân já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi táárbuid. +Ovdedemráhtus vievâst uccii puárásijpaargon, maid pargeh sämmilij juávhust, tagarijd pargomaalijd, moh ovdedeh sämmilii elilâmulmuu kielâlij já kult-tuurlij vuoigâdvuođâi olášume. +Säämi puárásijpargo tyejipiergâskassâ +Arâšoddâdempaargon, maid pargeh sämikuávlust já ton ulguubeln, uccii ovdedempargo vievâst sämmilii arâšoddâdempargoviehân tagarijd pargomaalijd, moh išedeh já tuárjuh pargovievâ mättim soddâdempargoost nuuvt, ete sämipárnái kielâliih já kulttuurliih vuoigâdvuođah olášuttuuččii. +Säämi arâšoddâdemvuávám +Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvuuh +kuati.fi oovdânpyehtimvideo +Mättim nanodem já tiäđupyevtittem +SaKaste - proojeekt ääigi nanodii sämikuávlust pargee sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargovievâ sämikielâ já -kulttuur mättim sehe lasettii merideijei sämikielâ já -kulttuur vuotânväldee tooimâ tiäđulâšvuođâ merhâšume. +SaKaste- proojeekt tábáhtusah +Raporteh +Konferens vuosâsajasâš čuásáttâhjuávkkun láá nuorttâsämmiliih Suomâst, Taa�âst já Ruošâst, mut meid puohah, kiäh tobdeh mielâkiddiivâšvuođâ sämikulttuurân já ton ohtâvuođâst pargeldeijeeh láá tiervâpuáttám. +Ohjelm čokkân luvâlduvâin, main äššitobdeeh kieđâvušeh nuorttâsämikielâ já kulttuur iäláskittem jieškote-uv uáinimčievâst. +Konferens kiellân láá nuorttâsämikielâ, suomâkielâ, tárukielâ já ruošâkielâ. +Luuvâ ubâ tiäđáttâs já ohjelm täst: Koltansaamen kielen ja kulttuurin konferenssi Sajoksessa 14.-15.06.2012 +Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuuhlijn stipendijd sämikielâ oopâin pyereest miänástum uappeid. +Stipendeh juáhhojii ohtsis 13 uáppei, kiäh lijjii čođâldittám sämikielâ iskos bajeuáppeetutkosijn já 18 uáppei, kiäh pessii vuáđumáttááttâsâst. +Sämitige stipenda o��uu čuávvoo nuorah: +Suáđigil luvâttâh: Riinamari Mustonen (tavesämikielâ) ja Anni-Saara Aikio (tavesämikielâ) +Iänuduv luvâttâh: Emma Eira (tavesämikielâ), Mira Kärki (tavesämikielâ) já Lars-Aslak Tornensis (tavesämikielâ) +Avveel luvâttâh: Ville-Riiko Fofonoff (nuorttâsämikielâ), Mari Guttorm (tavesämikielâ) já Sunna Nousuniemi (tavesämikielâ) +Ucjuv sämiluvâttâh: Oula Järvensivu (tavesämikielâ) já Hilda Länsman (tavesämikielâ) +Ounasvaara luvâttâh, Ruávinjargâ: Martta Alajärvi (tavesämikielâ) +Haukipudas luvâttâh: Olá-Mihkku Länsman (tavesämikielâ) +Pori luvâttâh: Saana Lappalainen (tavesämikielâ) +Vuáču škovlâ: Salla Rouvinen (tavesämikielâ) +Heta paješkovlâ: Paulus Näkkäläjärvi (tavesämikielâ), Marielle Labba (tavesämikielâ), Jouna Näkkälä (tavesämikielâ) já Saija Alamattila (tavesämikielâ) +Aanaar paješkovlâ: Jussa Seurujärvi (anâraškielâ), Piäkká Moilanen (anâraškielâ), Ylva Hakovirta (anâraškielâ), Irina Saijets (tavesämikielâ já nuorttâsämikielâ) já Nina Nuorgam (tavesämikielâ) +Kärigâsnjaargâ škovlâ: Laura Pieski (tavesämikielâ) +Ucjuv škovlâ: Piret Järvensivu (tavesämikielâ) +Aleksanteri Kena škovlâ, Soađegilli: Riikka Yliriesto (tavesämikielâ) +Avveel paješkovlâ: Leevi Olli (tavesämikielâ) +Oulunsalo paješkovlâ: Natalia Länsman (tavesämikielâ) +Haukipudas paješkovlâ: Máren-Elle Länsman (tavesämikielâ) +Myllytulli škovlâ, Oulu: Linda Akujärvi (tavesämikielâ) já Anton Valle (tavesämikielâ) +Luuvâ Sounds 2012-tábáhtustoimâttâs čalluu Hilbes-juávhust täst. +Luuvâ uđđâs Anarist toollum Säminuorâi tááidâtábáhtusâst täst. +Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume juáhhoo viiđâd keerdi 2012 sämmilâšaašijn västideijee ministerij ja sämitigij saavâjođetteijei kuáhtáámist Oslost. +Palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid tâi siärváduvváid Taa�âst, Ruotâst, Suomâst tâi Ruošâst sämikielâ oovdedmân. +Ovtâskâsolmooš, juávkku tâi siärvádâh Taa�âst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst puáhtá toohâđ jieijâs iävtuttâs ive 2012 palhâšume uá��ost. +Iävtuttâs palhâšume uá��ost já enâmustáá 1-2 sijđo kukkosâš kirjálâš vuáđustâllâm kalga toimâttiđ majemustáá 3. čohčamáánu 2012 čujottâsân: +(epostâ: +Kollekielâ - árvuštâllâmkomitea +SAMI, Fornyings- og administrasjonsdep. +0030 Oslo, Norwaŧ +Sämikuávlu kieldah +Iänuduv kieldâ (tavesämikielân) +Aanaar kieldâ (tavesämi-,aanaarsämi- ja nuorttâsämikielân) +Suáđigil kieldâ (tavesämikielân) +Ucjuv kieldâ (tavesämikielân) +AIL (tavesämi-,aanaarsämi- ja nuorttâsämikielân) +MELA (tavesämikielân) +Maistraat sämikielâg luámáttuvah maistraat toimâsuárgán lohtâseijee aašijn (tavesämikielân) +Viäruhaldâttâh sämikielâg luámáttuvah (tavesämi-,aanaarsämi- ja nuorttâsämikielân) +PI-KUÁVDÁŠ +Ášástâllâm Laapi PI-toimâttuvvâst +Sämikielâg luámáttuvah: +Starttâruttâucâmuš (tavesämikielân) +Jotkâucâmuš starttâruuđâst (tavesämikielân) +Laapi keerrivriehti (tavesämikielân) +Alemus haldâttâhriehti (tavesämikielân) +Alemus riehti (tavesämikielân) +Riehtiäššialmai (tavesämikielân) +Riehtikansler virgádâh (tavesämikielân) +Riehtiministeriö tieđettemčáluseh (tavesämikielân) +Riehtiministeriö- tiätu riehti-iššeest (tavesämikielân) +Ucceeblohováldálâš (tavesämi-,aanaarsämi- ja nuorttâsämikielân) +Täsiárvuváldálâš (tavesämikielân) +Pärniäššiváldálâš (tavesämikielân) +Valvira +Pyeccee vuoigâdvuođah - tieđettemčáálus (tavesämi-,aanaarsämi- ja nuorttâsämikielân) +Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö +Keevi ečiriijâd -tieđettemčáálus (tavesämi-,aanaarsämi- ja nuorttâsämikielân) +Oulu pispekodde +Sämipargo (tavesämikielân) +Laapi ruáváástkodde +Ucjuv servikodde (tavesämikielân) +Meccihaldâttâs (tavesämikielân) +Laapi etikuávdáš "Návt kiävtáh etinummeer +112 Suomâst" (tavesämikielân) +Laapi litto (tavesämikielân) +Palgâsij ovtâstus (tavesämikielân) +Sämimuseo Sijdâ (tavesämikielân) +Mun lam šoddâm 5.11.1990 Ruávinjaargâst. +Ton rääjist lam aassâm sämikuávlu ulguubeln. +Mii pääihist láá kuittâg ovttuu sárnum 'päikkikiellân' tavesämikielâ, et lam máttám kielâ nuuvt kuhe ko peri muštám. +Lasseen lam finnim sämikielâ máttááttâs vuáđuškoovlâst. +Muštám ain ko tot lâi ucánjáhháá oomâs ko jieččân enni máttááttij já adelij päikkiliävsuid. +Munjin sämmilâšvuotâ meerjhâš ennuv. +Kiävtám mááccuh mielâstubbooht ko čapis lädikáárvu, ko mááccuh lii vuohâsub, muččâdup já mii lii tehálâš, tot muštâl kost muu suuhâ puátá já mii mun lam. +Lam meiddei annaam jieččân eenâb sämmilâ��ân ko syemmilâ��ân. +Sämmilâšvuotâ lii ovttuu lamaš uáli nanos mii perruu argâpeeivist veikkâ sämikielâ sárnum lâi máhđulâš tuše pääihist, uárbimpelijguin, viljâpelijguin já ááhu lunne. +Iiskâm peessâđ luuhâđ Oulu talhâstieđâlâš tieđâkoodán, ko tuáhtár áámmát lii lamaš muu peivinaaveer pajetääsi rääjist. +Tuáivum meiddei, et puávtáččim puátteevuđâst ovtâstittiđ sämikielâ meid jieččân paargon. +Lam iiloost, et máátám sämikielâ já puávtám kevttiđ tom rijjâ kuás peri halijdâm. +Halijdiččim sirdeđ taam siämmáá tobdo já rijjâvuođâ meiddei puáttee puolváid, assiiba sij sämikuávlust tâi ton ulguubeln. +Sämitige toimâpaje 2007-2011 ohtâ uulmijn lâi vuáđudiđ nuorâirääđi. +Ulme olášutmân vuáđudui "Nuorâilävdikodde-proojeekt" já pargojuávkku valmâštâllâđ ääši. +Pargojuávhu äŋgiruššâm palhâšui ive 2011 sämitige vuossâmuu tievâsčuákkimist, mast nomâttui vuossâmuš koskâpuddâsâš nuorâirääđi. +Nuorâirääđi čokkânij vuossâmuu keerdi cuáŋuimáánust 2011. +Vuossâmuu čuákkim tehálumos äšši lâi uulmij, linjiimij já pargoi vuávám. +Valmâš toimâmmalli ij lamaš, et hástusin, mut še positiivlâš äššin lâi tot, et nuorâirääđi uá�ui jieš miäruštâllâđ toimâmvuovijd, uulmijd, pargoid já linjiimijd. +Myenster valdui nuuvt Suomâ kieldâi nuorâilävdikuudijn, ko meid Taa�â já Ruotâ sämitigij nuorâiorgaanâin. +Kuittâg Suomâ sämitige nuorâirääđi lii aaibâs ereslágán, ko ovdeláá mainâšum nuorâiorgaaneh. +Tot spiekâst kieldâi nuorâilävdikuudijn nuuvt, et toimâmkuávlun lii ubâ Suomâ. +Nuuvtpa tot ij rájášuu kieldâi raajijd. +Taa�â já Ruotâ sämitigij nuorâiorgaanâin tot spiekâst nuuvt, et nuorâirääđist lii jieijâs sierânâs ruttâdem já váldutoimâlâš nuorâičällee. +Verdittijn ránnjáenâmij nuorâiorgaanáid láá Suomâ sämitige nuorâirääđist pyerebeh vaikuttemmáhđulâšvuođah, ko tast lii sárnum- já mieldiorroomvuoigâdvuotâ sämitige tievâsčuákkimist. +Kooveest vuossâmuš Nuorâirääđi. +Tyehiraddalâsâst či�etpeln Lasse Lehtola, Antti Heikkuri, Anna-Katariina Feodoroff, Elli-Marja Hetta, Nils-Heikki Paltto, Ella Näkkäläjärvi, Aleksi Syrjä já Saara-Maria Salonen. +Ovdâraddalâsât Inga Helander, Heli Huovinen já Aslak Satokangas. +Nuorâirääđi valmâštâl sämitige ciälkkámušâid, alguid já eres peleväldimijd moh kyeskih säminuorâid tâi sii eellimtile. +Eres váldupargoh láá ovdediđ säminuorâi kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâid pirrâ Suomâ sehe nanodiđ säminuorâi kullum sämikulttuurân. +Nuorâirääđist láá saavâjođetteijee, värisaavâjođetteijee já kulmâ eres jeessân, sehe sii värijesâneh já vittâ pisovâš äššitobdeejeessân. +Jesâneh já värijesâneh kalgeh leđe valjiidijn 18-25-ihásiih säminuorah, spiekâstmáin sämitige eres lävdikuudijn, nuorâirääđi saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee iävá taarbâš leđe sämitige jesâneh. +Pisovâš äššitobdeejesâneh láá valjiidijn 15-17- ihásiih säminuorah. +Nuorâirääđi noomâttijn kalga väldiđ vuotân kuávlulâš já kielâlâš täsiáárvu, ađai kalgeh leđe jesâneh jyehi sämikuávlu kieldâst (Ucjuuhâ, Aanaar, Vuáčču, Iänudâh), sehe jyehi kielâjuávhu ovdâsteijeeh (tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ), sehe nisonij já almai koskâsâš täsiáárvu. +Lasseen nuorâirääđist láá ovdâstum kaavpugsäminuorah já puásui-iäláttâsâst pargee nuorah. +Nuorâirääđi lii šiev tovgâmlyevdi sämipolitiikân já mane ij še kieldâpolitiikân. +Nuorâirääđist uápásmuvá sämitige tooimân, ráhtusân já ulmijd sehe uáppá čuákkimvuáválâšvuođâid já algâaamugij - aainâs sämmilij vuoigâdvuođâin já aalmugijkoskâsijn vaikuttemmáhđulâšvuođâin algâaalmugsyergist. +Nuorâirääđi uápásmuvá jieškote-uv organisaatioid Suomâst, mut še maailm vijđosávt. +Nuorâirääđi vuossâmuš stuárráb tábáhtus lâi orniđ Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) Ohtsâštave-eennâmlâš nuorâi konferens Suáluičielgist 13.-15.10.2011. +Konferens uárnejuvvoo kyevti ive kooskâi, vuáruttuvâi Taa�âst, Ruotâst já Suomâst. +Konfereensân uásálistii säminuorah Suomâst, Ruotâst já Taa�âst, ohtsis suullân 70. +Konferens kyeddee teema uá�ui idea SPR puáttee konfereensâst, "Ärbivuáválâš tiätu", eres teemah kuulmâpiäiválâš konfereensâst lijjii "Sämmilâšvuođâ kiävttu turismist", Sämimááccuh- já ton uđâsmittem" já "Maht siäiluttiđ já paijeentoollâđ sämmilâšvuođâ ko áásá sämikuávlu ulguubeln". +Konfereensâst lijjii luvâldelleeh, jieškote-uv teemai äššitobdeeh já meid juávkkupargeldem já paaneelsavâstâllâm. +Eehidohjelmist lâi vuossâmu��ân "Sämimááccuh fashion-show" mast oovdânpuáhtojii jieškote-uv kuávlui sämimáccuheh já nube eehid lâi rockbändi SomBy suáittimin. +Konferens majemuu peeivi tollui historjállâš, vuossâmuš Suomâ, Ruotâ já Taa�â sämitigij nuorâiorgaanâi ohtsâščuákkim. +Čuákkimist čallui konferens almosciälkkámuš, vuávájui oovtâstpargo já valmâštâllui aalgâ SPR:n tave-eennâmlâš nuorâi lävdikoddeest. +Ohtsâškove Suáluičielgi konfereensâst 13.-15.2011 (Kove: Áile Aikio) +Skammâmáánust 2011 uárnejum Säämi parlamentaarlâš rääđi konferens ohtâvuođâst lâi nuorâi mini-seminaar. +Seminaar uárnejui oovtâstpargoost Taa�â já Ruotâ sämitigij nuorâiorgaanâiguin. +Seminaar váldu-uáivil lâi muštâliđ säminuorâi tiileest já tuoivust tave-eennâmlâš nuorâi lävdikoddeest. +Konferens ohtâvuođâst toollum SPR čuákkimist meridui ton vuáđđudmist. +Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâš nuorâilävdikodde šadda čokkâniđ Suomâ, Taa�â já Ruotâ sämitigij nuorâiorgaanâi nomâttem jesânijn, mut še Ruošâ säminuorâi servi pivdoo nomâttiđ ovdâsteijeid lävdikoodán. +Nuorâirääđi lii še uásálistám já uásálist ihásávt Ijâttes Ijjâ-algâaamugij muusikfestivaalân, Skammâkoveh-algâaamugij elleekovefestivaalân já sierâlágán seminaaráid, konferenssáid já foorumáid, el. +UNPFII 2012 (United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues). +Nuorâirääđi lii iällám uápásmuumin Euroop Rááđán Brysselist já OA:n New Yorkist. +Nuorâirääđi jesâneh láá maaŋgâin pargojuávhuin já stivrimjuávhuin. +Kiđđuv 2012 väljejui uđđâ nuorâirääđi. +Spiekâstâhlávt tuše ive toimâm vuossâmuš nuorâirääđi toovâi iävtuttâs nuorâirääđi noomâtmist. +Uđđâsist nomâttem suijân lâi, et nuorâirääđi toimâpajeh joteh kietluvâi sämitige já eres lävdikudij toimâpojijguin. +Nuorâirääđi uápásmuumin Euroop rááđán. +Kooveest či�etpeln: Nils-Heikki Paltto, Inka Nuorgam, Elli-Marja Hetta, Saara-Maria Salonen, Laura-Maija Niittyvuopio, Hannu Kangasniemi já Tuomas-Aslak Juuso. +Nuorâirääđist láá ennuv ulmeh puátteid ivvijd main tehálumoseh láá jotteeđ sämikuávlu škoovlâin muštâlmin sämitiggeest já nuorâirääđist sehe algâttiđ Ofelaš-tooimâ. +Ofelaš-tooimâst säminuorah joteh Suomâ škoovlâin muštâlmin sämmilijn, sii historjást, kulttuurist já kielâin. +Ofelaš-toimâ kiäččoo uáli tehálâ��ân, vâi punnjâsâm mielâkuuvijd já stereotypiaid uá��u meddâl válduaalmug mielâst. +Nuorâirääđi ulmijd kulá še orniđ ihásávt stuárráb tábáhtus moinnii teemain säminuoráid pirrâ Suomâ. +Lii tehálâš uá��uđ säminuorâid čokkâniđ oohtân, joba ihásávt. +Säminuorâin paijeel 65% áásá sämikuávlu ulguubeln já kaavpugijn ij lah luándulâš vyehi siäiluttiđ kielâ tai kulttuur, et ohtsiih kuáhtáámeh eres säminuorâiguin nanodeh nuorâi identiteet já oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo. +Eres puátteevuođâ vuáváámeh láá eres lasseen orniđ om. +nuorttâlâšnuoráid kuáhtáámijd já aktivisistiđ sii ornijduđ. +Nuorttâlâšnuorâin ij lah eidu tääl maggaargin ornijdume ige uárnejum toimâ. +Nuorâirääđi uáiná-uv tehálâ��ân iäláskittiđ nuorttâsämikielâ já kulttuur, uá��umáin nuorttâlâšnuorâid oohtân. +Nuorâirääđi uárnee čohčuv 2012 tyejiškovlim, mon teeman lii lukkâ. +Rääđi uáiná tehálâ��ân orniđ škovlim ärbivuáváláid tuojijd, ko nuorâ tuájáreh láá uccáá. +Maaŋgâin puáhtá leđe taggaar tile, et ij lah innig máhđulâš oppâđ vaanhimijn tâi ááhuin já äijihijn tuojijd, já ko návt lii, te ärbivuáválâš tiätu já táiđu ij sirdâšuu suhâpuolvâst nuubán. +Nuorâirááđán lii tehálâš algâttiđ já juátkiđ oovtâstpargo Suomâst, Taa�âst, Ruošâst já Ruotâst tuáimee sämiservijguin. +Nuorâirääđi 2012-2013. +Kooveest či�etpeln Nils-Heikki Paltto, Jouna Näkkälä, Heli Huovinen, Aslak Holmberg, Saara-Maria Salonen já Elli-Marja Hetta. +Oovdâst Mira Rauhala, Inka Nuorgam, Inga Helander já Laura-Maija Niittyvuopio. +Nuorâirääđi blogi +Nuorâirääđi Facebookist +"Lam tuđâvâš sämitige čuákkim tuhhiittem toimâohjelmân. +Ohtsávt tuhhiittum toimâohjelm vuáju sämmiláid tehálumos aašij ovdâskulij tuálvumân já oovdedmân, já šadda stivriđ sämitige tooimâ taan vaaljâpaje ääigi ive 2015 räi", iätá sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. +Sämitige čuákkim 20.6.2012 tuhhiittem sämitiggepaje toimâohjelm 2012-15 váldu-ulmeh láá: +ILO 169-sopâmuš ratifisistem +Tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifisistem +Sämitiggelaavâ já -asâttâs uđâsmittem sehe sämmilâšmiäruštâllâm rievdâdem +Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášume olesmiärálávt +Katais haldâttâsohjelm sämmilâškirjiimij olášume olesmiärálávt +Sämikielâi iäláskittemohjelm olášuttem algâttem +Aalmuglâš artikla 8 (j) -pargojuávhu iävtuttâsâi olášuttem +Algâaalmugjulgáštus olášuttem Suomâst +Sämikulttuur já ärbivuáválij iäláttâsâi syeje olášume +Sämikulttuur hiäjusmittem syeje vijđedem kuoskâđ čäcilaavâ miäldásávt puohháid sämmilijd kyeskee sierânâslavváid +Sämikuávlu já ärbivuáválij iäláttâsâi eellimvuáimálâšvuođâ turvim +Meddâlvarrim kepidem já maasâdvarrim lasettem sämikuávlun +Kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi olášume ubâ enâmist +Säämi parlamentaarlâš rääđi pehtilis toimâ +Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs sajattuv, juksâmvuođâ já sämmilâš siskáldâs ovdedem +Sämmilij pyereestvaijeem já uásálâšvuođâ ovdedem +Sämitige čuákkim tuhhiittij váldu-uulmijd oovtmielâlávt, eereeb saje 3., mii tuhhiittui jienâiguin 11-3. +Ohtsiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh láá sämmilij siärvuslâšvuođâ ovdedem, säämi ärbivuáválii tiäđu turvim, säämi kulttuurpirrâs turvim, sämikulttuur eellimvuáimálâšvuođâ turvim ubâ enâmist, sämitige vaaljâvuáháduv ovdedem, sämitige jieijâs tooimâ ovdedem já sämitige hiäđukocceem ovdedem. +Sektorkuáhtásiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh láá säämi iäláttâspolitiik, sämikielâ eellimvuáimál⚬vuođâ turvim, sämipárnái já -nuorâi sajattuv ovdedem, sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâ¬palvâlusâi ovdedem, sämmilij kulttuurpalvâlusâi já taaidâeellim ovdedem, sämimáttááttâs já ollâškovlim ovdedem já säämi parlamentaarlâš rääđi tooimâ ovdedem. +Sämitige čuákkim tuhhiittem ekonomiavuávám stivree sämitige vaaljâpaje ruttâdem uuccâm já ruttâdem kevttim. +Vaaljâpaajeest sämitigge viggá lääččiđ uđđâ viirgijd sämitiigán sämikielâlâš palvâlussáid, sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij vuoigâdvuođâi oovdedmân, pirâs- já ruukilahâaašij oovdânpyehtimân sämitiggeest sehe vuáđudiđ säämi iäláttâsruttârááju, moin puáhtá tuárjuđ sämi-iäláttâsâid já ärbivuáválii tiäđu siäilum ärbivuáválâš sämi-iäláttâsâst. +Sämitige toimâohjelm já ekonomiavuávám 2012 - 2015 +Sämitigge pyevtit já ruttâd sämikielâlâš oppâmateriaalâid ovdâmáttááttâs, vuáđumáttááttâs, luvâttuvâi, áámmátlâš já rävisolmoošškovliittâs tárboid. +Sämitigge lii ráhtám kuhheeb äigipaje vuávám, mii ihásávt tärhistuvvoo já mon mieldi materiaalah pyevtittuvvojeh. +Lasetiäđuid oppâmateriaalâin, pyevtittemvuáváámijn já ruttâdmist addel Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh Anarist. +Zoja Nosova lii nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee. +Sun áásá Ruošâbeln Paje-Toollâm siijdâst, stuorrâ Murmansk kaavpug já nuorttâsämmilij aassâmkuávlui kooskâst, moh láá Suomâ nuorttârääjist. +Zoja lii šoddâm puásuisämmilâš perrui Kuáláduvnjaargâ taverido Myetkivuonâ riddoost, Myetkivuon�� siijdâst. +Suu pärnivuođâ ääigi nuorttâsämikielâ, mii lii še Zoja eenikielâ, lâi kuávlu táválâš kielâ. +Zoja pärnivuođâ päikkisijdâ lii tááláá ääigi toppum kuávlu, mii kulá Ruošâ suátiviehân. +Nuorttâsämikielâ kevttim lii maailmsoođij já nuorttâsämmilâšsiärváduv kolgâmušâi puáđusin kiäppánâm. +Nuorttâsämmiliih eellih tááláá ääigi kuulmâ staatâ aalmugjesânin. +Nuorttâsämikielâ sajattâh já kevttim lii nanosumos Suomâbeln, kost nuorttâsämikielâ máttáátteh škoovlâst oppâamnâsin já kevttih mottoomverd še máttááttâskiellân. +Taa�â kuávlust ässee nuorttâsämmiliih iä innig sáárnu eenikielâs, iäge nuorttâsämikielâ máttát škoovlâin. +Ruošâbelngin nuorttâsämikielâ ij kuulâ škoovlâ máttááttem kieláid, mut kielâ sárnooh já ovdedeijeeh liijká vala kávnojeh. +Kuulmâ staatâ kuávluin ässee nuorttâsämmiliih čokkânii kesimáánust 2012 nuorttâsämikielâ já kulttuur iäláskittem sehe sajattuv kieđâvuššee konfereensân Aanaar Sajosân, kost kuáhtáim nuorttâsämikielâ mättee já ovdedeijee Zoja Nosova. +Zoja algâttij nuorttâsämikielâ máttááttâs päikkisijdâstis Paje-Tolâmist ive 1999. +- Máttááttâs ornijm priivaat viistijn ohtii ohhoost, motomin tävjibeht-uv. +Máttááttâs adelijm maaŋgâin čuákkipaaihijn, meid Murmanskist, já keevtijm máttááttâsâst argâeellim teemaid, muštâl Zoja. +Kove nuorttâsämikielâ já kulttuur konfereensâst Anarist kesällä 2012. +- Lijjim kuursâi máttáátteijen, mut tot ij lamaš nuuvt oovtkiärdánâš, ko nuorttâsämikielâst ij lamaš Ruošâst kirjekielâ. +Teddilum oppâmateriaaleh iä lamaš ollágin. +Skáppojim oppimateriaalâid Suomâbeln, kost toh lijjii mottoomver finniimist, muštâl Zoja. +- Čevetjávrálâš Jouni Moshnikoff lâi ohtâ mii oovtâstpargokuoimijn Suomâbeln. +Sun puovtij mijjân oppâmateriaalâid já mij lep še kolliistâllâm maŋgii Čevetjäävrist. +Máttááttâlâim sämikielâlijd lavluid, muštâlijm nuorttâsämmilâš mainâsijd já majemui iivij lep tuoijum še ennuv nuorttâsämmilâš tuojijd, muštâl Zoja. +Zoja Nosova muštâl ovdâmeerhâid keevâtlâš kielâoovtâstpargoost. +- Jovnâ eelij mii kolliistâlmin já huámášáim, et sárnoon nuorttâsämikielâ ucánjáhháá eresnáál. +Joovnâst lijjii sämikielâliih säänih, moid suomâkielâ lâi vaikuttâm. +Muštâlim sunjin, moh säänih lijjii algâalgâliih nuorttâsämikielâ säänih já toin vuovvijm muoi porgáim jieččân kielâhuolâttâs. +Zoja Nosova lii toimâm nuorttâsämikielâ ovdâsteijen meid puoh neelji staatâst sarnum sämikielâid ovdâsteijee säämi kielâlävdikoddeest. +Lävdikodde tuáimá Tave-enâmij sämitigij oovtâstpargo-orgaan, Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâ��ân. +- Iävtuttim lävdikoodán puáris nuorttâsämmilij, ruošâkielân almostittum mainâsij jurgâlem nuorttâsämikielân já pivdim sist iše toi almostitmân. +Mainâseh lijjii algâaalgâst nuurrum jo ive 1977 já almostittum ruošâkielâlâš kirjen ive 1990. +Zoja iätá, et nuorttâsämmiliih láá lamaš ain iäljáreh mainâstiđ já mainâseh tuálih siste ennuv nuorttâsämmilâš historjá já ärbitiäđu. +- Lävdikode nuorttâsämikielâ juávus algâttij-uv jurgâlemproojeekt já ruttâdij še mainâskirje almostittem, muštâl Zoja. +Kirje toimâttij já loopâst almostitij Suomâ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh. +"Kå'llmuõrâ�"-nommâsâš puáris nuorttâsämmilijd mainâsijd sistetuállee kirje almostui nuorttâsämikielâlâš teddilâssân ive 2012 aalgâst. +Zoja muštâl meid, et sun tivodij teevstâ taađeest, ko huámášij feiluid. +- Ovdâmerkkân muorâi noomah lijjii jurgâlum puástud ruošâkielân, muštâl Zoja. +Kuuvijn ruošâkielâlâš algâalgâlâš kirje já tääl almostittum nuorttâsämikielâkielâlâš kirje. +Sämmiliih láá neelji staatâst ässee aalmug, mii uáivild tom, +et säminuorah láá še juohum neelji uásán. +Onnáá peeivi raajijn peerusthánnáá sämmiliih +láá kuittâg "räjittes aalmug", čavos já ohtâlâs. +Räjittesvuotâ tiättoo še säminuorâin, +kiäh aneh raajijd rastaldittee oovtâstpargo tehálâ��ân. +Säminuorah láá aktiivliih +já tiäđuliih tast, et sii jieijâs naavcâi lasseetmist lii stuorrâ vaikuttâs +kulttuur siäilumân já ton ellen tolâmân. +Säminuorâi raajijd rastaldittee oovtâstpargo uáivilin lii lasettiđ +já nanodiđ oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo puohâi sämmilij kooskâ já tađe mield leđe +mieldi lääjidmin maaŋgâ náálá noonâ aalmug. +Sämmilij ovtâstittem vuálgá joton +jo nuorâin. +Suomâ sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee Laura-Maija +Niittyvuopio kommentist raajij paijeel mannee oovtâstpargo já maainâš, et ij kolgâččij +ovttuu sárnuđ Suomâ, Taa�â, Ruotâ já Ruošâ sämmilijn, pic sämmilijn ohtân siämmáá +aalmugin. +Jis oppeet kalga iäruttiđ jieškote-uv sämmilijd, te tom kalga porgâđ luándulubbooht +sämmilij jieijâs nomâttâsâi mield ovdâmerkkân jieškote-uv sämikielâi sárnoi, tâi +jieškote-uv iäláttâsâi hárjutteijei mield. +Säminuorâi koskâsâš oovtâstpargo lii ohtâ čááitus tast mon aktiivliih +säminuorah láá jieijâs kulttuur aaitârdmist. +Onnáá peeivi oovtâstpargo lii älkkep +porgâđ, ko ohtâvuođâ uá��um já aašijn tieđettem lii viehâ älkkee sosiaallâš +media pehti. +Tast peerusthánnáá oovtâstpargo ij lah jiešmeidlist čielgâs pic tot +váátá sierâlágán naavcâid, tegu ruuđâ já haalu toimâđ, sehe tiätulágán njyeb�ilvuođâ +staatâi tááhust. +Laura-Maija Niittyvuopio ana sierâlágán konfereensijd já seminaarijd +šiev koŋkreetlâš ovdâmerkkân raajijd rastaldittee oovtâstpargoost. +Toh čuákkejeh +oohtân valjeest säminuorâid pirrâ sämieennâm. +Konfereensij fáádáh molsâšudeh sämipolitiikâst +sämikulttuur aaitârdmân. +Konfereensij já seminaarij pehti lep juksâm ovdánemlaavhijd +já toi vievâst lep uá��um ááigán koŋkreetlâš puáđusijd. +Ovdâmerkkân čohčuv 2011 +Suomâ sämitige vuálásâš nuorâirääđi ornij Suáluičielgist ohtsâštave-eennâmlâš säminuorâi +konferens, mii čokkij oohtân suullân 100 säminuorrâd. +Konfereensist kieđâvuššojii +äigikyevdiliih sämiääših eres lasseen paneelij já pargopáájái pehti. +Siämmáá konfereensist +uá�ui aalgâ säminuorâi ohtsâš nuorâilävdikodde, mast láá ovdâsteijeeh jyehi neelji +enâmist. +Laura-Maija muštâl, et sun vuárdá uđđâ nuorâilävdikode tooimâ algâttem +já tađe mield oovtâstpargo. +Vuossâmuš čuákkim lii čohčuv 2012. +Kooveest nuorâirääđi saavâjođetteijee +Laura Niittyvuopio. +Kove lii váldám Unna-Maari Pulska. +Nubbe šiev ovdâmerkkâ lâi kiđđuv 2012 uárnejum Ruotâ säminuorâi +seervi ihečuákkim Björklidenist. +Ihečuákkim ohtâvuođâst uárnejui konferens, mii +čokkij oohtân suullân 150 säminuorrâd pirrâ sämieennâm. +Konferens teeman oli Räjittem, +rajaton. +Konferens teeman lâi nanodiđ raajij paijeel säminuorâi oohtânkulluuvâšvuođâ +tobdo já uá��uđ säminuoráid ohtsii jienâ. +Tábáhtusâst čallui Rákkasorda-julgáštus, +mon ulmen lâi pyehtiđ uáinusân puohâi neelji eennâm säminuorâi uulmijd. +Julgáštus +lii luuhâmnáál eres lasseen Suomâ säminuorâi seervi blogist. +Tehálâš äšši oovtâstpargoost lii tábáhtusâi já teividmij maaŋgâpiälásâšvuotâ, +já tot et fáárun fättee nuuvt maŋgâs ko máhđulâš. +Poolitlâš tooimâi lasseen ferttejeh +leđe še eres-uv tooimah jieškote-uv aššijd mielâkiddiivâšvuođâ tobdeid. +Taas ohtân +ovdâmerkkân Laura-Maija maainâš ihásijd salibandy sämimiäštárvuođâkištoid, moh čuákkejeh +oohtân neelji eennâm säminuorâid. +Kištoin lii jo šoddâm jyehi-ihásâš ärbivyehi, +mon viggâp siäiluttiđ. +Kištoid lii uáivil toollâđ vuáruttuvâi jyehi neelji staatâst. +"Sierâlágán tábáhtusâin uápásmuvá ulmuid eres náálá. +Ulmuin iteh uáinusân sierâlágáneh +peleh seminaarist, tegu veikkâ salibandy spelâdijn tâi sämimuusik festarijn ", +Laura-Maija valdâl. +Laura-Maija tiäddud, et oovtâstpargo lii tehálâš meid tondiet, +et ko áásá eres staatâin, te puáhtá verdidiđ tilálâšvuođâid koskânis staatâi kooskâ +já máhđulávt še tađe mield asâttiđ tedduid staatáid, jis siämmááh ääših láá hoittájum +eresnáál nube staatâst. +Tilálâšvuođâid viärdádâlmáin puáhtá väldiđ myenster pyerebeht +hoittájum áášijn já ovdediđ jieijâs staatâst sämmilij aašijd. +Oovtâstpargo pehti läjiduvvojeh še tááláá ääigi eromâš teháliih +sosiaalliih viärmáduvah, main uá��u uđđâ jurduid, uápásmuvá já uá��u ustevijd. +Laura-Maija iätá, et tooimah láá še säminuorâi identiteet tááhust teháliih, ko piäsá +uápásmuđ siämmáávuoiŋâlâš já etnisiteetis tááhust sämmilâš nuoráid. +Oovtâstpargo +vaikut meid sämikielâ paijeentolâmân já iäláskitmân, ko kuáhtáádijn eres enâmij +nuorâid lii pággu sárnuđ eres kielâ ko jieijâs päikkieennâm válduaalmug kielâ. +Tavesämikielâ +lii sämikielâin vijđásumosávt sarnum kielâ, já tot lii távjá kevttimkiellân. +lii maŋgii nomâttum 'sämmilij eŋgâlâskiellân'. +Kuhtáádijn sárnumkielâ ij kuittâg +lah automaatlávt sämikielâ, ko motomeh sämikielah láá nuuvt kukken nubijnis, et +savâstâllâm lii väädis. +Lasseen láá sämmiliih, kiäh láá monâttâm kielâs. +Savâstâllâmkiellân +tuáimá-uv viehâ távjá eŋgâlâskielâ. +Oovtâstpargo viggâp čoođâg pyerediđ já ovdediđ, já tast viggâp +toohâđ vuáhádum já jiešmeidlist čielgâ ääši säminuoráid. +Fáárun viggâp uá��uđ lase +uđđâ muáđuid já tooimâ viggâp šoddâdiđ vijđásubbon. +Tábáhtusâid viggâp orniđ maaŋgâpiälásubbon +já tävjibeht, ko tääl ohtsiih tábáhtusah láá oovtâstpargo aktiivlâšvuođâ kee�ild +tuše motomeh ivveest. +Lasseen oovtâstpargo eromâšávt Ruoššáin viggâp lasettiđ, ko +tot lii ucceeb ko Suomâ, Ruotâ já Taa�â koskâsâš oovtâstpargo. +Laura-Maija osko jieijâs vuáttámušâi vuáđuld, et puátteevuotâ +lii čuovvâd, ko puohâin láá siämmááh vuolgâsajeh já almolávt puohâin lii lamaš mielâkiddiivâšvuotâ +porgâđ oovtâstpargo säminuorâi oovdân. +Laura-Maija iätá et lii šiev merkkâ, ko mielâkiddiivâšvuotâ +kávnoo jyehi kuávlust. +Tot täähid tom, et oovtâstpargo luhostuvá já šadda jotkuđ. +Ko oovtâstpargo vuáháduvá, te tast šadda pissoo já luándulâš uási säminuorâi tooimâ. +Ruotâpele +sämitige nuorâilävdikode ovdâsteijee Helena Partapuoli kommentist še oovtâstpargo +já iätá oovtâstpargo enâmustáá uáinojeijee häämmin lemin konfereensah já čuákkimeh, +main nuorah jyehi kuávlust Sämienâmist čokkâneh savâstâllâđ sämmilij puátteevuođâst. +Partapuoli pááhud: "Puoh iivij miätá uárnejum konfereensah láá čielgâsávt čáittám, +et mij lep aalmug já halijdep porgâđ oovtâstpargo. +Jyehi konferens puáđus lii, +et nuorah halijdeh pyerebijd ohtâvuođâid vâi Säämi puávtáččij ovdániđ. +Moonnâm čoovčâ +Suomâ sämitige nuorâirääđi toolâi konferens Suáluičielgist já tobbeen meridijm, +et halijdep ohtsii nuorâi lävdikode. +Maŋeláá Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) toolâi +čuákkim Kirkkonjaargâst já nuorâi lävdikodeh tollii tobbeen ovdâsaavâid. +Muštâlijm +maid mij porgâp nuorâi lävdikuudijn sehe magareh hástuseh já vuárdámušah mist láá +puátteevuođâ háárán. +SPR meridij et ohtsâš nuorâilävdikodde lii tárbulâš. +Säminuorâi +oovtâstpargo lii uáli tehálâš ko mij lep puátteevuotâ. +Sämienâmist iä kolgâččii +leđe rääjih, ko mij lep ohtâ aalmug." +Partapuoli juátká já muštâl oovtâstpargo mittomere lemin jiešmeridemvuoigâdvuotâ, +já et Ruoššâ, Suomâ, Ruotâ já Taa�â tuođâi tubdâstiččii sämmilij vuoigâdvuođâid. +Jyehi staatâst láá jieijâs probleemeh já vuoigâdvuođâvuáháduvah, nuuvtpa lii tehálâš +et pyehtip ovdániđ oovtâstpargo vievâst. +Jis ep poorgâ oovtâstpargo, te lii +vaarâst et Sämieennâm "pieđgân". +Partapuoli looppât kommenttis: "Mij sämmiliih lep toimâm kuhháá politiikâst jieččân vuoigâdvuođâi pyereedmân já mist lii ain-uv kuhes kiäinu jotteemnáál. +Mii pargovyevih láá čuákkimeh já konfereensah, já taan räi toh láá lamaš šiev pargovyevih. +Jyehi čuákkimist toollâp šiev savâstâlmijd já porgâp šiev miärádâsâid, mast puáhtá tastoo juátkiđ pargo OA, EU já sämitige kulij. +Ohtâ uáli tehálâš uási taam pargo lii kavnâđ nuorâid, kiäh halijdeh toimâđ politiikâst, já tot lii háástus. +Mun uáinám puátteevuođâ čuovâdin, veikkâ Sämienâmist láá eidu tääl ennuv hástuseh já čuolmah. +Nuorâin láá sierâlágáneh uáinuh, epke lah vala áhásâm puáris pálgáid. +Nuorah uáinih vuoigâdvuođâid eres náálá, rääjih ulmui já enâmij kooskâ iä lah siämmáá čielgâseh. +Muu mielâst jyehi konferens, moos lam uásálistám, lii adelâm munjin vyeimi, ulmuuh väldih vuotân muu jurduid já siämmást peesâm kuldâliđ sii uáivilijd." +Kooveest Ruotâ sämitige nuorâilävdikoodán kullee Helena Partapuoli. +Kove lii váldám Laila Stenberg. +Eres kuuvijd lii váldám Sergey Gavrilov +Lase suu váldám kuuvijd kaavnah tääbbi. +Ciälkkámušpivdem mield smiettâmuš vuáđuld ráhtoo ministeriö virgealmaipargon iävtuttâs stiivrâ iävtuttâssân kuálástuslaahân suullân ive keččin. +Sämitige čuákkim meridij koskoho 20.6.2012 adeliđ ääšist čuávuváá ciälkkámuš: +Lausunto +Muu nommâ lii Johanna Njaita já lam 22-ihásâš. +Puáđám Ruotâst maadâsämikuávlust +uccâ siijdâst, mon nommâ lii Hemavan. +Tot lii kyevtilov kilomeetter keččin +Tärnabyst. +Lam jieš umesämmilâš, mut lam luuhâm maadâsämikielâ vuossâmuu luoka rääjist +Tärnaby sämiškoovlâst. +Škoovlâst ij lamaš umesämikielâ máttáátteijee, et ep puáhtám +luuhâđ jieččân kielâ. +Umesämikielâ lii uáli uccâ já uhkevuálásâš kielâ já ton sárnooh +iä lah maŋgâ. +Tääl aasâm Jokkmokkist (Juhâmokke), mast luuhim Sámij åhpadusguovdásjist (Säämi +máttáátâskuávdáš), válduamnâsin nähki já tekstiileh. +Säämi máttáátâskuávdá�ân +moonnâm lii adelâm munjin ennuv, ko lam oppâm ennuv ärbivuáviljn tuojijn. +Tääbbin +uáppá še ennuv sämmilij historjást já eres sämikuávluin, sehe säämi ärbivuovijn. +Ovdil ko algâttim oopâid Säämi máttáátâskuávdáást, te luuhim Sollefteåst, mii +lii Ruotâ koskâuásist. +Tobbeen oppim sämituojij hammim já Alpine line. +Ko +juuttim sämityejiškoovlâ, te must iä lamaš sämmilâš máttáátteijeeh, pic mun ferttejim +távjá suáittiđ pááikán iänán já koijâdiđ maid já maht kalga mon-uv porgâđ. +Oopâi +algâttem Juhâmohheest vaikuttij munjin nuuvt, et ovdánim tobbeen uáli pyereest, +eromâšávt tyeje syergist, ko tobbeen lijjii sämmilâš máttáátteijeeh. +Ko mun lam sämmilâš, te tot lii stuorrâ uási muu identiteet. +Šoddim toos, jiemge +puávtáččii jurdâččiđ jieččân eellim sämmilâšvuođâttáá. +Ko algâttim oopâid Juhâmohheest, +te tot lii nanodâm čuuvtij muu sämmilâšvuođâ, ko kuulâm sämikielâ piäiválávt já +lam peessâm siisâ sämituojijd. +Muu päikkikuávlust iä lah meendugin maŋgâ ulmuu, kiäh sárnuh almolávt sämikielâ. +Munjin kielâ lii uáli tehálâš já tuáivum, et tot nanosmuvá puátteevuođâst. +Oskom, +et puátteevuotâ niävttá pyerrin ton tááhust, et sämikielâ naanoodmân uá��up ennuv +resurssijd. +Onnáá peeivi maaŋgah nuorah viggeh nanodiđ kielâs, mut čielgâsávt tarbâšep +eenâb. +Oskom já tuáivum, et nahcip nanodiđ sämikielâ vala-uv eenâb puátteevuođâst. +Oskom nuuvt, ko sämmilijn lii nuuvt noonâ oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo, veikkâ mii +lep-uv juohum neelji sierânâs enâmân. +Natalia lii 19-ihásâš nuorttâsämmilâš nieidâ, kote lii vuálgus Ruošâ Murmanskist. +Tobbeen sun lii aassâm ubâ avvees já áásá ain-uv. +Tääl Natalia lohá englandlâš filologia ollâopâttuvâst, mast sust láá tyehin jo kyehti ive, ađai sun lii čođâldittám bachelor. +Tađe ovdil sun čođâlditij vuáđuškoovlâ, mii Ruošâst pištá ohtsis 11 ihheed, ko tobbeen syemmilâštijppâsâš luvâttâh kulá vuáđuškovliimân. +Jis haalijd, te tobbeen puáhtá juátkiđ njuolgist ollâopâttâhân. +Natalia tobdá jieijâs uásild sämmilâšvuođâ miäruštâllâm hástulâ��ân, mut sun tobdá jieijâs sämmilâ��ân. +Tast-uv peerusthánnáá veikkâ áásá-uv kaavpugist, veikkâ sust iä lahkin poccuuh, já veikkâ sun ij jođe luándust tuoddârijn, tâi eres maid stereotypiah väättih. +Sun iälá uđđâáigásii maailm náálá, uđđâáigásii sämmilii eellim, ige suu argâpiäiválâš elimist sämmilâšvuotâ eromâšávt oinuu. +Sun kuittâg tiäđuušt lemin sämmilâš, ko sämmilâšvuotâ lii suu mielâst vijđes olesváldálâš äšši já meid ennuv eres ko tuše puásuituálu. +Natalian sämiääših láá teháliih, já sun uáiná taid tehálâ��ân, moid sun haalijd jieijâs uásild leđe mieldi vaikutmin já tolâmin sämikulttuur paijeen. +Sun tuubdâi jieijâs etnisâš morettem 16-17 ihásâ��ân. +Sun lâi kale ovttuu tiättám lemin sämmilâš já tieđij suhâmadduidis já et suu ákku sárnu nuorttâsämikielâ, mut talle vala sun ij annaam sämmilâšvuođâ olssis tehálâ��ân. +Sun tuubdâi váduhin tom, et ij máttám sämikielâ ige porgâm ärbivuáválij iäláttâsâiguin, pic aasâi kaavpugist já eelij tegu kii peri eres ryesilâš. +Ađai ij iällám ärbivuáválâš tâi stereotijpâlâš sämmilii eellim. +Sun kuittâg kuuloold ibbeerdškuođij sämmilâšvuođâ maaŋgâhámásâšvuođâ já ton häämi rievdâm tááláá ááigán. +Nataliast ij lah vyehin kevttiđ sämimááccuh, ige sust lah lamaš kuássin jieijâs mááccuh. +Kiđđuv 2012, ko sun lâi Tave-Ruotâst Björklidenist säminuorâi ohtsâš tábáhtusâst, te sun morettij toos, mon ellee mááccuh-kulttuur eres kuávluin lii. +Sun meiddei aaicâi tom, mon ucce suu jieijâs tiettim jieškote-uv máccuhij iäruin lii. +Sun iätá, et ovdâmerkkân ij määti iäruttiđ, mon kuávlun mii-uv mááccuh kulá. +Mut taas-uv sun halijdičij uápásmuđ tärhibeht, já lasettiđ tiäđu já tááiđu säämi tuáján. +Taan räi suu masa áinoo ohtâvuotâ säämi tuáján lii suu šišnelavkkâ. +Ruošâst innig uáli härvi sárnu sämikielâ. +Puáris ulmuuh mättih, mut siigin iä lah innig kales. +Natalia kulá ton suhâpuolvân, mii lii monâttâm kielâs. +Sun ij sáárnu sämikielâ, mut sust lii mohtâ oppâđ kielâid já eromâšávt nuorttâsämikielâ. +Sun lii luuhâm eres lasseen suomâkielâ já saksakielâ. +Suu vuáváámijn lii še puáttiđ mottoom kooskâst Suomân, máhđulávt Anarân luuhâđ. +Tobbeen sun puávtáččij olášuttiđ jieijâs kuhesáigásâš tuoivuu oppâđ nuorttâsämikielâ. +Ohtâ suu puátteevuođâ peivinaharijn lii-uv valmâštuđ mottoom peeivi nuorttâsämikielâ máttáátteijen. +Tađe mield sun puávtáččij jieijâs navcâiguin leđe fáárust siäilutmin já paijeentolâmin sämikulttuur. +Kooveest Natalia Vaskova áhuinis Zoja Nosovain. +Mun lam Olga Egorova já lam 24 ihásâš. +Šoddim já rávásmuvvim Ruošâst Murmansk kaavpugist. +Ko lijjim páárnáš, te viettim ennuv ääigi ááhu já äijih lunne Loparskajast, mii lii 60 kilomeetter keččin Murmanskist. +Muu ákku lii šaddaaš Luujäävrist já äijih Varzinost. +Rávásmuvvim sämikulttuur já -ärbivuovij siste. +Ákkum eres lasseen tuoijui ennuv já mälistij masa ovttuu ärbivuáválijd sämimálásijd. +Juuttim škoovlâ Murmanskist, mast lâim obijnân áinooh sämmiliih. +Muštám, maht toollim maaŋgâid ovdâsaavâid jieččân luokkaskipáráid sämikulttuurist já sämmilijn. +Vuáđuškoovlâ maŋa vuolgim molsâuáppen Taa�ân Kárášjuuhân, vâi opâččim eenâb säämi já taa�â kulttuurist. +Tast maŋa oppim hooteel- já mađhâšemsyergi Murmansk ollâopâttuvâst. +Opâdijn porgim ennuv pargoid. +Ko aassim Kárášjuuvâst, te luvâškuottim tavesämikielâ. +Tääl aasâm Kuovdâkiäinust já luuvâm tavesämikielâ lasseen sämikulttuur. +Lam toimâm kyehti ive Ruošâ säminuorâi seervi "Sami Nurash" saavâjođetteijen. +Lam ain-uv mieldi seervi tooimâin, mut tääl tooimâm värisaavâjođetteijen. +Poorgâm ennuv Ruošâ säminuorâi seervist já suogârdâllâp távjá sämmilij puátteevuođâ. +Lasseen poorgâm Ruošâ sämitiggeest. +Astoäägi must lii vyehin tuoijuđ sämituojijd. +Lam pelisämmilâš, tegu iänááš uási Ruošâ sämmilijn. +Tast peerusthánnáá lam ain annaam jieččân sämmilâ��ân, jiemge riävtui puávtáččii jurdâččiđ jieččân eellim sämmilâšvuođâttáá. +Nabdemist muu eellim ličij hiälpub, ko tääl must mana ennuv äigi já naavcah tehálij sämiašijguin, sierâlágánijn čuákkimijn já teividmijn. +Liijká lijkkuum jieččân elimân eidu tääl já eidu tágárin, já tuubdâm sämmilij aašijd tehálâ��ân. +Lii mielâkiddiivâš já tehálâš iberdiđ, et pyehtip rievdâdiđ puátteevuođâ jieččân resurssij vievâst, já et pyehtip toohâđ pyereeb puátteevuođâ puáttee suhâpuolváid. +Jieččân puátteevuotâ lii ucánjáhháá epičielgâs, jiemge tieđe vala mii tobbeen lii. +Kenski toos kuleh peerâ já párnááh, sehe pargo. +Tast kuittâg lam vises, et šoodâm porgâđ vala talle-uv sämikulttuur pyerrin ovdâmerkkân sierâlágán projektijn. +Almolávt juurdâštijn uáinám sämmilij puátteevuođâ čuovâdin, ko jis mij rooččâp ton oovdân tääl, te turvip ton siäilum. +Veikko Magga lii vuáččulâš +pajeolmooš, Vuáču kuávlust iällám pegâlmâs "Itäpuolen Keisarinna" ađai Ponku Iŋgá +maajeeldpuáttee. +Veiko oppeet láá kočodâm "Itäpuolen Keisarin". +Veikko muštâl, +et puásuipargoh lijjii sust voorâin, já et sunjin lâi jo uccâkaandâ�in čielgâs, +et sust šadda pajeolmooš. +Eeji čage kuáđutmân tarbâšij juátkee, iäge eres ámáttâh +elâččâm ubâ mielâstkin. +Veikko juuđij škoovlâ kuittâg +ive verd Anarist säämi ristâlâš nuorâskoovlâst, mast máttááttii čäälliđ já +luuhâđ sämikielâ. +Veikko lâi siämmást páhudâm, et škovlâ ij lah suu saje. +Haalijddijn +tobbeen ličij puáhtám juátkiđ oopâid já valmâštuđ monnii ámáttân. +Sun lâi kuittâg +škoovlâst ive loopâ räi - ij tuostâm koskâldittiđgin tom. +Tobbeen pesâdijn sun poođij +juátkiđ puásuipargoid, já siämmáá kiäinu alne lii pissoom onnáá peeivi räi. +Miärádâsâs +riemmâđ pajeolmo�in sun ij lah kuássin kaattâm já sun rammust, et pajealmaa áámmát +kulá pyeremussáid. +Veikko muštâl, et sun finnij +jieijâs vitá tállán šoddâmis maŋa, tegu vyehin lii lamaš. +Vittá poođij ärbivuáválâš +vyevi mield suuvâst jottáám vittáást. +Veiko vittá poođij suu eeji vitá ucánjáhháá +rievdâdmáin. +Sun ij mušte, kuás vittádij vuossâmuu keerdi, mut muštâl, et tot tábáhtui +jo uáli tooláá. +Vittádiđ sun oopâi čuávumáin, maht iäráseh vittádii já eeji ravvuiguin. +"Porgâmáin uáppá." +Veikko muštâl, et puásuituálu +lii vuáttám nubástusâid majemui ihelovoi ääigi já maainâš tain ohtân stuárráámussân +moottorfiävrui puáttim. +Toh vaikuttii čuuvtij puásuituálun já ton ovdánmân tááláá +háámán. +Moottorkiälháh šoddii kiävtun täälvi ááigán já moottoripyeráid kevttii kesičage +ucâmân sehe čohčâčokkiimân. +Lasseen sun maainâš sijdâkudij +koskâsvuođâst tábáhtuvvee kuáđuttem meddâl pääccim ohtân stuárráámusâin nubástusâin +Säämi palgâs kuávlust. +Tááláá ääigi Säämi palgâs puoh poccuuh láá siämmáin kuátumijn +eereeb oovdâ sijdâkode. +Veikko uáiná Säämi +palgâs puátteevuođâ čuovâdin. +Sun iätá, et kuáttumenâmeh láá šiev oornigist já jäävviltile +lii kohtulâš pyeri. +Lasseen iänááš uási Säämi palgâsist lii Urho Kekkos aalmuglâšmeeci +siste, mii lii mottoomlágán piäluštâs já vyevdih šeštâšuveh čuoppâmijn. +Sun iätá +puátteevuođâ lemin ton-uv tááhust pyeri, et ko stuárráb ahepuolvâ vuálgá te palgâsân +pääccih ucceeb puásuituálleeh já nuorah piergejeh talle pyerebeht. +Palgâs hástusin sun tuálá +kuáttumenâmij oornigist toollâm. +Sun tuumáá, et kuátumijguin kalga leđe tärkki, +já kalga anneeđ huolâ, amas puásuiloho lasaniđ liijgás. +Piätutile lii ohtâ äšši, +mon sun ana uhken. +"Eromâšávt kuob�ah já kuumpih láá ennuv." +Sun muuštâč, et juuđij Alakorva Joukoin ennuv +meeccist. +Sun noskáttist ucánjáhháá, ko ovdil lijjii pusuičokkiimijn 5-6 almaa te +tááláá ääigi tobbeen läävejeh leđe joba 16 almajid. +"Tot lii ohtâ äšši mii lii nubástum. +Iähân toh tarbâšiččii leđe nuuvt ennuv. +Uá�uččij ton čage ááiđán ucebáin-uv almaijuávhoin. +Mut ij tot kale häittidgin, tobbeenhân uá��u leđe já oppâđ. +"Veikko tuumáá, et tääl +Säämi palgâs puásuitu��lu ij käibid tađe stuárráábijd nubástusâid. +Kuáttumjuurrâmkuávlui +áiđum luhostui pyereest já jäävvil lii peessâm šoddâđ. +"Miinii siemin ááššáš aainâs +kávnoo, mon kolgâččij ovdediđ", sun arvâl. +Verdiddijn ovdii já tááláá puásuituálu sun muštâl, et sijdâkudij +mield kuáđuttem lâi ton tááhust pyereeb, et jieijâs čage puovtij haldâšiđ tärhibeht +iäge piäđuh peessâm älkkeht koddeđ poccuid. +Sun iätá, et tááláá ääigi sijdâkudij +mield kuáđuttem ij kuittâg lah Säämi palgâs kuávlust máhđulâš eres lasseen jäävviltile +kee�ild. +"Ovdil lijjii šiev jävilenâmeh. +Talle ellii čaggeest masa jyehi peeivi +já poccuuh lijjii lojebeh. +Suopânjáin ulâttij älkkeht njuárustiđ poccuid. +Poccuid +sirdii čuávuvâs sajan ubbâsân kuáivuđ", Veikko Muuštâč já juátká: "Pusuihân lâi +hárjánâm leđe tiätu kuávlust, ige tot tobbeen uápis kuávlust halijdâm vyelgiđ +kuussân. +Čage kuittâg ain čuoigii pirrâ, já jis oroi lemin nuuvt, et mottoom lii +kárgáámin, te talle tom ellii čuoigâ jurgâlmin maasâd čaagan. +"Onnáá peeivi puásuituálust +porgâdijn lii riävtui pággu porgâđ maidnii eres pargoid puásuituálu lasseen. +Kiälháid +já pehheid kalga kooskâi lonottiđ já tot šadda tivrâsin. +Puásuituálu ohtuunis iä +keelijd toi tolâmân." +Veikko muuštâč jieijâs moonnâm ivijdis já toid lohtâseijee tábáhtusâid. +Muštoh láá ennuv já masa jyehi tove heevij miinii eromâš. +Veikko muštá, et tovláá +ääigi sämikielâ kullui vala mestâ jyehi saajeest, mut talle-uv viehâ harvii. +Veikko muštâl, et sist lâi päikkikiellân suomâkielâ já sämikielâ. +Enni sáárnui tavesämikielâ +já eeči-uv maatij tom, mut västidij monnii suujâst ovttuu suomâkielân. +Ucánjáhháá +šalligâšmáin Veikko muštâl jieijâs sämikielâ tááiđu hiäjusmum já maaŋgâi saanij +vájáldum ko ij lah kiävttám kielâ. +Sun kuittâg iätá, et piergee ain sämikieláin, +mut sänivuárkká ij lah innig nuuvt viijđes. +Sun paijeentuálá sämikielâ tááiđus kuldâlmáin +säämi radio. +Sun muštâl, et kuldâl radio eenâb-uv sämikielâ kee�ild ige nuuvtkin +uđđâsij kee�ild. +Kuldâldijn sun muuštâč kielâ já mielân mäccih lappum säänih. +Televisiost puáttee sämikielâlâš uđđâsijd sun čuávu koskâttuvâi, mutta šalligâš +toi puáttim Suomâst iho. +Juoigâmärbivyehi, mii sämmilâšärbivyevist lii lamaš nanos, päsiškuođij +meddâl Veiko ääigi. +Ovdil juoigâm kuulâi argâpiäiván já masa juáhá�ân pieijui jieijâs +juáigus. +Sunjin ij lah innig pieijum jieijâs juáigus, veikkâ ovdâmerkkân suu eejist +lâi jieijâs juáigus. +"Riävtui tovle pieijui juáigus juáhá�ân, mut taan ääigi ij +innig. +Tot juoigâmkulttuur tuše paasij meddâl." Veikko muštâl, et čokkimpargoin +juoigâm ij kuullâm ollágin, mut pygálusâin tađe-uv eenâb. +Pygálussáid pottii ulmuuh +jieškote-uv palgâsijn, já eromâšávt puoh čepimusah jyeigeeh juoigii. +Veikkoost lii vyehin čuávvuđ še sämipolitiik já sun lii čuávvum +oppeet äigikyevdilâ��ân šoddâm ILO 169-sopâmuš ovdánem já iätá, et Taa�âst lii šiev +tile, ko tobbeen sopâmuš lii jo ratifisistum. +Sun tuumáá, et Suomâst-uv ličij +jo äigi toohâđ miärádâs ko tot lii lamaš joođoost jo nuuvt kuhe. +Veikko smiättá puudâ já ciälkká tastoo jieijâs tiervuođâid +nuorâ pajeulmuid: "Kuuloold tom uáppá, ij tast lah ennuv ravvimnáál. +Meeccist ko +uáppá jotteeđ, já kiäinuid kogo poccuuh jođettuvvojeh. +Toh puáris kiäinuh, main +lii älkkee jođettiđ. +Ij tast mihheen, šiev já rijjâ áámmát. +Jieh kyehti siämmáálágán +peeivi uáini." +Kirje teevstah já pargopitáh vuáđuduveh aabisrááiđu čällee Inga Guttorm ovdil almostum siämmáánommâsâš aabbis tevstáid. +Kirje kuvvim lii toohâm Salli Parikka Wahlberg. +Kirje lii finniimist sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst Sajosist Anarist. +Sämitige almostittem oppâmateriaaleh kávnojeh täst. +Oppâmateriaalpargo taha iävtuid sämikielâ, sämikulttuur já sämikielâlâš máttááttâsâsân jieškote-uv škovlâtaasijn. +Sämikielâlâš oppâmateriaalij valmâštem algâttui sämikielâlâš algâmáttááttâs jotonpieijâm ohtâvuođâst 1970 -lovo pelimuddoost. +Aalgâst materiaalpargoost västidij Laapi läänihaldâttâs, mast poorgâi ive 1976 rääjist sierânâs sämiškovlim vuávájeijee. +Tááláá ääigist oppâmateriaalpargo kulá Sämitige pargoid, mii finnee ihásávt staatâtorjuu oppâmateriaal rähtim várás. +Oppâmateriaalmeriruttâ kulá staatâ budjetist máttááttâsministeriö válduluákan já tobbeen máttááttâshaldâttâs toimâmanoid. +Sämitigge taha ihásávt máttááttâshaldâttâsáin oppâmateriaalpargo kyeskee puáđussopâmuš já raportist toos materiaalpargo puátusijn. +Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde tuhhit oppâmateriaalpargo kyeskee pyevtittâsvuáváámijd já prinsiipâid. +Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh västid oppâmateriaalpargo vuáváámist, tooimâi piäiválâš olášutmist, jyehimist, tieđeetmist, vaarij kevttimân kullee haaldâšmist já materiaalpaargon kullee tave-eennâmlâš ohtsâšpargoost. +Oppâmateriaal ráhtoo aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielân. +Sämitigge tuárju meid ovtâskâs oppâmateriaal rähtim. +Škovlim- já oppâmateriaallävdikoddeest puáhtá uuccâđ torjuu sämikielâlâš oppâmateriaalprojektij várás. +Eidusâš uuccâmäigi ij lah, mut torjuuh occojeh táválávt skammâ-uđđâivemáánust, et puáttee ive pyevtittemvuávám lii pargo vyelni. +Sämitigge puáhtá pálkkááttiđ meriáigásijd olespiäiválâš pargeid oppâmateriaal kietâčäällim- já eres pargoid. +Merhâšitteemus oppâmateriaalpargo pargee juávkku lii sämikielâlâš máttáátteijeeh. +Oppâmateriaalpargo prinsiipah +Oppâmateriaal jyehim prinsiipah +Staatâtorjuuh +Vaaljâpaajeest 2004-2007 almostittum materiaal +Tábáhtus uárnejui tääl oovcád keerdi já festivaal jieškote-uv tábáhtussáid uásálistii ohtsis suullân 2200 olmo�id. +Ijâttes ijjâ uárnejui vuossâmuu keerdi säämi kulttuurkuávdáš Sajosist já ton pirrâsân huksejum festivaalkuávlust. +Festivaal luhostui jyehináál pyereest já Sajos tooimâi festivaalsaijeen eromâšávt. +Ijâttes iijâ pivnohumos tábáhtus lâi Ijâttes ijjâ -konsert, mon váldulávdástelleeh Sofia Jannok ja Nanook láin kuldâleijeid mielâsiih. +Ijâttes ijjâ -konsert lâi máhđulâš čuávvuđ še YLE Sápmi live stream vuolgâttâssân interneetist. +Vuolgâttâs lâi tuođâi piivnoh já ulmuuh pirrâ maailm uásálistii Ijâttes iijân vuolgâttâs pehti. +Vuossâmuuh sämikielâlâš jurgâlusah WSOY Matikka-rááiđust almostittojii ive 2011. +Tavesämikielâlâš rááiđust váiluh innig 5-6 luokai kiđđâkirjeh, moh kalgeh almostuđ ovdil puáttee kiđđâluuhâmpaje. +Anarâškielâlâš čohčâluuhâmpaje oppâkirje Lohosierâ 1 lii almostittum ive 2011. +Sämitigge oovded sämmilij jieijâs kielâ, kulttuur já jieijâskielâlâš máttááttâs. +Tot tuáimá ohtsâšpargoin sämikuávlu kieldâiguin, eres škovliittâs uárnejeijeiguin, tave-eennâmlâš uábbiorgaanijguin já staatâ máttááttâshaldâttâssáin. +Sämitigge oovdâst sämmilij jienâ škovlimpolitiikâst. +Sämikielâ já kulttuur sajattâh máttááttâsâst lii ohtâ tehálumosijn sämmilij puátteevuođâ koččâmâšâin. +Sämikielâ lii kuullâm škoovlâ máttááttâsohjelmân vuáđuškoovlâ vuosmuu ihelovo rääjist. +Sämikielâlâš máttááttâs vuolgij joton Ucjuuvâst já Anarist 1970-lovo pelimuddoost. +Puoh sämikuávlu vuáđuškoovlah já luvâttuvah adeleh sämikielâ máttááttâs. +Sämikielâlâš máttááttâs adeluvvoo enâmustáá vuáđumáttááttâs iheluokain 1-6. +Sämikuávlu ulguubeln máttááttuvvoo sämikielâ tuše váhá, mut uáppeemeeri lii lassaanmin. +Uási máttááttâsâst adeluvvoo virtuaallávt, viermimáttááttâssân. +Sämikuávlu ulguubeln ij lah vala adelum sämikielâlâš máttááttâs. +Sämikielâ puáhtá leđe škoovlâ máttááttâskielâ, eenikielâ oppâaamnâs já iävtutátulâš/ väljejum vieres kielâ oppâaamnâs. +Sämikuávlust ässee sämikielâ mättee uáppeeh kalgeh laavâmield finniđ váldu-uási vuáđumáttááttâsâst sämikielân. +Njuolgâdusah kyeskih puoh kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ: aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâ. +Sämikielâi iskosijd lii máhđulâšvuotâ čođâldittiđ pajeuappeetutkosijn, mii lii eres osijdis peeleest suomâkielâlâš. +Säämi máttááttâskuávdáš Anarist lii áinoo áámmátlâš oppâlájádâs Suomâst, mast máttááttâskiellân kiävttoo meiddei sämikielâ. +Sämikielâ já kulttuur puáhtá luuhâđ Suomâst kuulmâ ollâopâttuvâst: Oulu, Helsig já Laapi ollâopâttuvâin. +Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist lii väldikodálâš sierânâspargo sämikielâ já kulttuur ollâ tääsi máttááttâsâst já tutkâmist. +Säämi ollâškovlâ Taa�â Kuovdâkiäinust lii áinoo Tave-eennâmlâš ollâškovlâ, mast máttááttâs, tutkâm já haldâšem váldukiellân lii sämikielâ. +Säämi ollâškovlâ škuávlee el. +sämikielâlâš máttáátteijeid já váldá uáppeid meiddei ránnjáenâmijn Suomâst, Ruotâst já Ruošâst. +Säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan 2012-2015 +Säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan 2008-2011 +Máttááttâslovottuvah +Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2013-2014 +Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2012-2013 +Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2011-2012 +Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2010-2011 +Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2009-2010 +Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2008-2009 +Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2007-2008 +Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2006-2007 +Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2005-2006 +Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2003-2004 +Kalevalaservi já Sämiarkkâdâh +orniv Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist puohháid ávus seminaar Kost lii Sämieennâm? +Kulttuurtutkâm uáinimčievâst +Sämieennâm lii saijeen maaŋgâmeerhâšlâš ja muttuustellee tuávádâh, mon puáhtá tarkkuustâllâđ +maaŋgâ uáinimčievâst. +Seminaarist jieškote-uv syergi totkeeh suogârdeleh saje tuáváduv +ovdâmerkkânis Sämieennâm. +Sämieennâm puáhtá leđe kielâst, juoigust, tyejeest, muštoin, +jurduin, taaidâtuojijn tâi ulmuin kukken eennâmtieđâlâš Sämienâmist. +Seminaarist +almostittoo Kalevalaseervi 91. ihekirje Sämieennâm - Kulttuurtieđâlâš uáinimčievah +(SKS). +Kirjeest kärttejuvvoo sämitutkâm tááláš tile vorâs uáinimčievâin, maid fäälih +iänááš uđđâ suhâpuolvâ totkeeh. +Seminaarin lii rijjâ peessâm já tot lii suomâkielâlâš. +Seminaar teema juátkoo +Sajosist tme 19.00 Säämi muusikkuávdáá ja Kalevalaseervi ornim konsertist. +Konsertist láá läävdi alne Ulla Pirttijärvi-Länsman Ulda-juávhuinis sehe Tiina +Aikio já Annukka Hirvasvuopio-Laiti, kiäid miäđušt Heikki Nikula. +Konsertist kuullâp +ärbivuáválâš já uđđâáigásâš juoigâm sehe eres sämimuusik. +Lasseen kirječällee, toimâtteijee +já elleekoverähtee Ima-Aikio Arianaick lohá konsert ääigi tivtâidis, maid ivnee +herkis čuovâkovečááitus. +Konsert liipu hadde lii 5/8 eurod. +Lippuvyebdim álgá +Saijoos infoost tiijme ovdil konsert aalgâ. +Konsertist lii koskâpuddâ, kuás raavâdviäsu +Galla palvâl konsert kuldâleijeid. +Lasetiäđuh seminaarist: +Ulla Piela +www.kalevalaseura.fi +Suvi Kivelä +www.facebook.com/Saamelaisarkisto +Lasetiäđuh konsertist: +Anu Magga +Sämitige nuorâirääđi +já Suomâ säminuorah ry ornijn Helsigist seminaar säminuorâi tááláá tiileest já +puátteevuođâst Suomâst. +Seminaarist säminuorah +puohtii uáinusân sijjân äigikyevdilijd já tehálijd aašijd. +Ärbivuáválâš iäláttâsâi +tááláš tile, eenikielâ merhâšume, säämi máttááttâsvuávám tehálâšvuotâ já +olgosämmilâšvuotâ lijjii tehálumoseh ääših, maid nuorah puohtii jieijâs saavâin +uáinusân. +Säminuorâi uáinui +lasseen seminaarin lijjii puávdejum puohâi ovdâskoddeest čokkájeijee piäláduvâi +ovdâsteijeeh paaneelsavâstâlmân, mast piäláduvah o��uu västidiđ jieijâs piäláduv +linjá miäldásávt sämmilijd já aainâs säminuorâid kyeskee koččâmâššáid. +Seminaar lehâstij +Suomâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. +Näkkäläjärvi luptij jieijâs +saavâst uáinusân šiev ovdâmerkkân vaikuttemmáhđulâšvuođâin nuorâi aktiivlâšvuođâ +sämipolitiikâst. +saavâjođetteijee Laura-Maija Niittyvuopio muštâlij jieijâs sänivuárust nuorâi máhđulâšvuođâin +já hástusijn vaikuttiđ jieijâs aššijd. +"Säminuoráid lii ovdánmin máhđulâšvuotâ +vaikuttiđ säminuorâi sajattâhân. +Väldikodálávt taan +máhđulâšvuođâ ovdánem kalga turviđ ekonoomlávt +pisovâš čuávdusijguin já resurssijguin." +Paaneelsavâstâlmist +lijjii mieldi Suomâ Kuávdáá Simo Rundgren, Suomâ Sosiaaldemokraatlâš Piäláduv +Johanna Ojala-Niemelä, Suomâ Ruátálâš aalmugpiäláduv Astrid Thors, Aalmuglâš +Kokoomus Heikki Autto já Ruánáá Lito Outi Alanko-Kahiluoto. +Paneelist eromâšávt +äigikyevdilis äššin pajanij ILO 169-sopâmuš, já toos oovdân puáttám kyehti sierâlágán +uáinu säminuorâi jieijâs koččâmâššáid. +RAP já Ruánáá lito ovdâsteijeeh ettii piäláduvâi +linjâ�ân tuárjuđ nanosávt ILO 169-sopâmuš ratifisistem. +Kuávdáá, Kokoomus já SDP ovdâsteijeeh ettii piäláduvâi +uáinun, et ILO-169-sopâmuš ij eidu tääl lah máhđulâš ratifisistiđ, ko piäláduvah +väätih ovtâskâssoojij täärhib keččâm, el. +sämmilâšmiäruštâlmist já +eennâmvuoigâdvuođâkoččâmâšâin. +RKP ovdâsteijee Thors lâi hiämáskâm eres pääihi +alne lamaš haldâttâspiäláduvâi (Kok já SDP) negatiivlâš uáinust, ko taan haldâttâspaje +haldâttâsohjelmist lii uáivilin ratifisistiđ áášánkullee sopâmuš. +Suomâ säminuorâi saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso tiäduttij OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi +julgáštâs merhâšume ubâ sämikulttuur- já kielâ oovdedmist já ohtân kuávdášlâš äššin +ILO 169-sopâmuš ratifisistem prosessist. +"OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi +julgáštâs já ILO 169-sopâmuš sulâstiteh siskáldâsâs peeleest viehâ čuuvtij nubijdis. +Muu mielâst Suomâ lii nanosávt čonnâsâm OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi +julgáštâsân sehe ton jieškote-uv artiklaid já taam kolgâččij väldiđ vuotân ILO +169-sopâmuš ratifisistem prosessist." +Seminaarist nuorâ +sämmiliih puohtii oovdân sämikulttuurân lohtâseijee hástusijd, mut kuittâg jyehi +nuorâ saavâst lâi tuáivu puátteevuođâst! +Sämitigge, pirâsministeriö já Meccihaldâttâs u��rnejii 17.10 paldâlâstábáhtus biodiversiteetsopâmuš 11. uásipeličuákkimist Hyderabadist, Indiast. +Tilálâšvuođâst oovdânpuohtui Akwé: Kon -ravvui heiviittem Suomâst Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist. +Suomâ lii vuossâmuš staatâ, mii lii heiviittâm ive 2004 biodiversiteetsopâmuš 7 uásipeličuákkimist tuhhiittum ravvuid. +Iävtutátulâš Akwé: Kon -ravvui uávilin lii turviđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ siäilum sehe algâaalmugkulttuur luándukoskâvuođâ já ärbivuáválii tiäđu siäilum. +Akwé: Kon -ravvuuh fäälih lattimvyevi, moin sämmilij uásálistem projektij já vuáváámij valmâštâlmân, vaikuttâsâi árvuštâlmân já miärádâstohâmân puáhtá turviđ. +Akwé: Kon -ravvui heiviittem Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist valmâštâllui pirâsministeriö asâttem aalmuglâš artikla 8 (j) -pargojuávhu pargoost. +Sämitige ovdâstij paldâlâstábáhtusâst lahâčällee Aimo Guttorm. +Guttorm puovtij jieijâs saavât oovdân, et "Suomâ sämitigge ana Pänituoddâr hoittám- já kevttimvuávám valmâštâllâm ohtâvuođâst olášittum Akwé: Kon -proosees tehálâ��ân sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv olášume tááhust." +Akwé: Kon -ravvui heiviittem lii valmâštâllâm Meccihaldâttâs já sämitige vuáđudem ohtsâš pargojuávkku, moos sämitigge lii nomâttâm jesânijd. +Pargojuávhu jesâneh láá ärbivuáválii tiäđu haldâšeijeeh já pargojuávhust láá ovdâstum jieškote-uv ahejuávhuh já suhâpeleh sehe kuávlu palgâsij puásui-išedeh. +Pargojuávhu saavâjođetteijen lii toimâm sämitige II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto. +"Ravvuuh vyelgih tast, et algâaalmug ovdâsteijeeh váldojeh fáárun vuáváámân aaibâs aalgâ rääjist, ige iäskán talle ko pargo lii jo kuhás ovdánâm. +Lii aaibâs eres äšši porgâđ oovtâstpargoost savâstâlmáin ko táttuđ kommentijd jo ohtii čaallum version", tiäddud paldâlâstábáhtusâst sárnum spesiaalvuávájeijee Sanna-Kaisa Juvonen Meccihaldâttâs luándupalvâlusâin. +"pargovyehi lii lamaš mielâsâš puoh uásipeelijd, já tuáimá tuođâi pyereest." +"Meccihaldâttâs áigu arvâlhánnáá kevttiđ taam pargovyevi meid puátteevuođâst", Sanna-Kaisa Juvonen loppeed. +Aalmuglâš biodiversiteetpargojuávhu jeessân, sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi lii tuđâvâš Suomâ sämitige uá��um tubdâstâsân. +"Mij lep porgâm tuođâi ennuv aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt-uv artikla 8 (j):n olášutmân já tiäđust-uv mii uá��um tubdâstâs lieggee. +Oovtâstjottee rooli puáhtá še ovdâsvástádâs já pargo lii vala ennuv oovdâst sämmilij ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân Suomâst", saavâjođetteijee hundâruš. +Staatârääđi tuhhit čohčuv prinsiipmiärádâs aalmuglâš biodiversiteetstrategian ihán 2012. +"Sämitigge vuárdá biodiversiteetstrategiast já eromâšávt ton olášutmist ennuv. +Vyerdip, et Suomâ olášut aalmugijkoskâsâš oovtâstjotten aalmuglâš artikla 8 (j) -pargojuávhu loppâraapoort oovdânpuáhtám tooimâid", Näkkäläjärvi tiäddud. +Akwé: Kon -ravvuuh +Pirâsministeriö COP11-siijđoh +Toorjâucâmušâid kalga čujottiđ +Sämitiigán majemustáá 30. skammâmáánu +2012 tme 16.15 räi čujottâssáin: Sämitigge, Sajos, 99870 Aanaar. +Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäđuid uá��u kulttuurčällest puh. +já šleđgâpoostâ pehti +Uuccâmluámáttuvâid puáhtá meid printtiđ Sämitige internetsiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi. +Toorjâucâmušâid puáhtá +toimâttiđ persovnlávt tâi äššialmaa pehti, teikkâ taid puáhtá vuolgâttiđ +poostâst, äššialmaa mield, telekopion tâi šleđgâpoostâ pehti. +Toorjâucâmušâi +vuolgâttem tábáhtuvá vuolgâtteijee ovdâsvástádâssáin. +Artistij vistádâh, backstage, lii uáivildum iänááš artistij várás. +Artistij vistádâhân kullojeh meid maskimviste já veeskir. +Vistáduvvâst lii pevdijuávkku 6 ulmui, sohvá já tv sehe riššo já hiivsig. +Maskimvisteest láá kuttâ maskimsaje, riššo já hiivsig sehe pivtâsskaapih (kj. +kove vyelni). +Viäskárist lii sieminkievkkân, kost lii jieŋâskäppi, čääci sehe mikrouvnâ. +Auditorio Dolla lii aaibâs vistáduv paaldâst. +Artistij vistádâh heivee meid juávkkupargotilen uccâ čuákkimáid. +Auditorio Dollast kongres teikâ seminaar tuálleeh värideh maŋgii vistáduv seminaarsárnoi vuoiŋâstemtilen. +Vistádâhân puáhtá finniđ raavâdviäsupalvâlusâid. +Tiilámijd kalga rähtiđ muuneeld. +Čuákkimviste Sisti heivee pargoujuávkkutilen 15-20 ulmui. +Sisti lii kuálmád keerdist. +Sisti lii tavesämikielâ já meerhâš šišne. +Vijđodâh:40 m2 +Diplomaathäämist: 15-20 ulmui +* Dataprojektor +* Huám; visteest iä lah laasah. +* Videoráđádâllâmtekniik já -ohtâvuotâ +Kalga tiilááđ muuneeld. +26.11.2012, tme 9.45 rääjist, Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Aanaar +Povdip puoh sämituáimeid suogârdâllâđ puátteevuođâ tiäddučuágástuvâid já ovdediđ išeruuđâi čuosâttem siärvusáid tehálâš projektáid. +Seminaar iiđeedpeeivi kevttip uuccâmlattiimân sehe kulttuurmeriruuđâ teknisâš ravvuid sehe kuullâp jieškote-uv ruttâdemkäldein já eehidpeeivi algâttep vuáđusavváin Sämitige "taaidâ-, tyeji já kulttuurpoolitlâš" ohjelmhammiittâsâst. +Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taa�â já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgât 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt, mii nohá 30.6.2014. +Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi já pargo vuáválâš olášuttem várás Suomâ sämitigge ocá +1 meriáigásâš anarâškielâ kielâpargee +1 meriáigásâš nuorttâsämikielâ kielâpargee ja +1 meriáigásâš tavesämikielâ kielâpargee +Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâovdedem, terminologia¬pargo, normâdem, sehe tieđettem- já ravvimpargo. +Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân. +Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. +Projektân occoo vuosâsajasávt taggaar olmooš, kiäst sämikielâ lii eenikielân tâi västideijee kielâtáiđu. +Tuáivup occest hiäivulâš sämikielâ škovlim (ollâškovlâ/ollâopâttâh), hárjánem västideijee pargoost já sämiohtsâškode já -kielâi tubdâm. +Lasseen tuáivup áámmátlâš mättim, oovtâstpargo¬naavcâ, sämikielâ kirjálâš tááiđu sehe naavcâ jiečânâs já ulmemiäldásâš porgâmân. +Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ/tárukielâ. +Kuávdáá pargon lii oovtâst sämitiggijn ohtsâštave-eennâmlâš kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem nuuvt, et jieškote-uv kielâjuávhu ohtâgâslâš táárbuh, hástuseh já naavcah váldojeh vuotân, sehe sämikielâ virkosmittem já turvim puátteevuođâst. +Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II - IV/IV mield (vuáđupälkki 2 051,23 - 2 391,60 eurod/mp). +Toimâsaje lii sämitige monnii toimâsaajeest tâi sopâmuš mield eres saajeest. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 10.12.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid pargoost addel vs. kielâtorvočällee Tarja Porsanger puh. +Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi. +Anarist 22.11.2012 Sämitigge +Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi kieđâvušâi savâstis ILO 169-sopâmuš ratifisistem, sämikielâi iäláskittemohjelm tooimânpieijâm já sämitige resurssistem. +"Suomâst láá tääl eromâš máhđulâšvuođah ratifistiđ ILO-sopâmuš. +Ääšist ij taarbâš innig lase čielgiittâsâid, pic poliitlâš táátu" Näkkäläjärvi eeđâi. +Sopâmuš iävtun lii čuávdiđ sämmilij vuoigâtvuođâid enâmân, časijd já luánduriggoduvâid. +Taid puáhtá čuávdiđ sämitiggelaavâ, Meccihaldâttâs haldâšemmaali já eennâmkevttim kyeskee laavâi uđâsmittem ohtâvuođâst, saavâjođetteijee muštâlij. +Sämitige värissavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij staatârááđán sämmilâš puásuituálu eromâšvuođâst já toorjâtárbuin. +Sämitige ovdâsteijeeh tiäduttáin, ete ILO 196-sopâmuš ratifisistem iävtun láá eromâš vuoigâtvuođah sämmilâš puásuituálun. +Puásuituálu lii sämmilâš materiaallâš kulttuur vuáđu, ko tot lii áinoo sämmilâš iäláttâs, mii addel áigápuáđu pirrâ ive. +"Mun lijjim uáli ilolâš, ko staatârääđist pajanii savâstâlmân sämmilâš puásuituálu táárbuh já eromâš koččâmušah," Paltto muštâlij. +Haldâttâs eehidškoovlâst uásiväldeeh soppii, ete pargo algáaalmugij kyeskee ILO-sopâmuš ratifisistemestui meddâlistem várás juátkoo riehtiministeriö jođettâsâst eres ovdâsvástádâsministeriöi já sämitige koskâsâs ohtsâspargon. +Poliitlâš linjám vättee sämmilâšašijn meridem várás, já eromâšávt ko meridiđ sämmilâšsopâmušâst ráđádâlmáin pajaneijee koččâmušain, ráhtoo sierâ sämmilâšašij ministerjuávhu. +"Lii tehálâs et staatârääđi adelij noonâ torjuu ILO 169-sopâmuš ratifisistemprooseess juátkimân já haldâttâsohjelm sämmilâškirjimij olášuttem. +Ohtsâspargo muttoo älkebin, ko staatârääđi rähtee sämmilâšašij ministerjuávhu. +Ministerjuávhu vuáđudem meerhâš meiddei tom, ete staatârääđi ana sämmilâskirjimij olášuttem čuuvtij tehálâ��ân" Näkkäläjärvi tiädut. +Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi +II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto +Klemetti Näkkäläjärvi saahâ staatârääđi eehidškoovlâst 12.12.2012 +Sämitige muštottimčaalâ staatârääđi eehidškoovlân +Staatârääđi tiedâttâs +Sämitige ciälkkámuš ILO sopâmuš nmr 169 ratifisistemiävtuin +Lohosierâ -nommâsâš matematiik oppâkirjeh láá jurgâlum Sanoma Pro Matikka -rááiđust. +Ubâ räiđu jurgâluvvoo anarâškielân. +Vuosmuš sämikielâlâš jurgâlusah tain Sanoma Pro Matikka-kiirjijn almostuvvii ive 2011. +Tavesämikielâlâš kirjerááiđust váiluh vala 5. já 6. luokái kiđđâkirjeh, moh almostuveh ive aalgâst. +Anarâškielâlâš čohčâluuhâmpaje matematiikkirje Lohosierâ 1, čohčâ almostui ive 2011. +Lasetiäđuid finniih täst. +Ella Sarre čäällim Anarâš pivtâstem -kirje oovdânpuahtá ja uápásmiđ anarâšâi pihtâsijd, maallijd ja pargovuovijd anarâšâi jieijâs eenikielân. +Tiervâpuáttim uápásmiđ uđđâ kiirján Sajosân vuossaargâ 17.12.2012 tme 16, kuás kirje almostittem tábáhtuvá já kirje čällee lii pääihist muštâlmin kirjeest. +Lohkoleaika -räiđu lii jurgâlum Sanoma Pro Matikka -nommâsâš rááiđust. +Ubâ räiđu almostuvvoo meiddei anarâškielân. +Taan räi anarâškielân lii almostum kulmâ vyeliškoovlâ oppâkirje. +Sämitige peeleest uárnijumijn västid vuávájeijee Anni Näkkäläjärvi. +Čuávu nettisijđoid - tuáimáttep lasetiäđuid taaiđâtábáhtumest nuuvt vorgâ ko peri máhđulâš. +Taaiđâtábáhtume toollâmpääihist meridij škovlim- já oppâmateriaallävdikodde čuákkimistis 17.12. +Ella Sarre +Anarâš pivtâstem +sárguseh: Ella Sarre +olgohäämi: Hannu Tikkanen +210 x 297 cm, korrâ loheh +tääsi: puohah +Kirje čallee lii oppam tuoijum enistis saami arbivuavalaš oppamvyevi +Sun lii tuoijum puohlagan samituojijd, já tooimai meiddei tavja +kuursai mattaatteijen. +Taal Ella Sarre lii čokkim eellimaigistis +čoggašum ja haaham maalijd, taaiđuid ja pargovuovijd anaraškielalaš +kirjen. +Suu eenist puoh maalih ja mitoh lijjii uaivist, sun ij kiavttam +paappar maalij sargumangin. +Taal puaris maalih, pargovyevih ja +tyeijikiela raaijoo kirjalaš haaman. +Ákku áásá Pakšvuonâ riddoost, já Ánná iälá távjá tobbeen. +Ááhu muštâlusâi já Ááná já Saammâl savastâlmij pehti puáhtá máttááttâllâđ mielâkiddiivávt aanaar sämikielâ. +Kirje mainâsij paaldâst siämmáá lehâstuvâst kavnojeh puoh uđđâ säänih já tai sujâttemhämih. +Nuuvtpâ uáppee ij taarbâš usâškyettiđ saanijd nube sijđoin, veikkâ tieđust-uv kirje loopâst kavnojeh-uv puoh pitái säänih alfabeetlâš ornigist. +Maŋeluppoost ive 2013 ääigi almostuvá taan kiirján lahtâseijee hárjuttâskirje. +Hárjuttâsâi pehti uáppee nanosmit já kiärdud oppum aašijd. +Luuhâmpitái loopâst lii ain pitá fáádán heivejeijee laavlâ, mon ulme lii sehe movtijdiđ uáppeid já išediđ mušteđ saanijd pyerebeht. +Kirje lii čáállám Teija Linnanmäki já kuuvijd lii sárgum Riitta Ahonen. +Sämitigge lii kuástidâm kirje já tom finnee uástiđ Sajosist Sámi Duodji -käävpist tâi Sämitige škovlim-já oppâmateriaaltuáimáttuvâst info (at) samediggi.fi. +Kirje puáhtá uástiđ meiddei Sámi Duodji nettikäävpist. +Kirje finnee uástiđ Duodji -käävpist Sajosist já sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst, info (at) samediggi.fi. +Lasetiäđuid täst. +Taan siijđost láá koveh Saijoos tábáhtusâin ive 2013 ääigi. +Kietâtyejipáájást saksalâš 26-ulmuu juávkku/A German group of 26 people joined to the Handicraft workshop at Sajos. +Saijoos kietâtyejipáájást korrâ tuojij stivrejeijee lii Ville Rasmus. +Aanaarlâš eidu valmâštum artesaan Sunna Valkeapää lii keesi 2013 sämikietâtuojij +pargopáájái stivrejeijee. +Täst Sunna kuáru kietâtyejimallijd. +Šišne, njuškomeh, leđđee, čimččâheh... (7.6.13) +Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus Aanaar Puásui -kulttuurohhoost 3.4.13. +Kove: Jan Erik Paadar +Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus 3.4.2013. +Lávdástellen ärbipurrâmâšâi taaiđâr Lea Magga (či�etbeln), kievkkânmiäštár Kimmo Palokangas raavâdviäsu Gallast (uálgisbeln) já tilálâšvuođâ jođetteijee Hooteel Kollehovi kievkkânmiäštár Heikki Nikula. +Kove: Jan Erik Paadar. +Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus Sajosist 3.4.13. +Aldapurrâmâš Poccust -tábáhtusâst 3.4.2013. +Ráidu -kietâtyejičáitálmâs 8.2.-10.3.2013. +Kove: Jouni Männistö +Ráidu-čáitálmâsâst. +Tyeji: Ritva Tammela. +Ráidu-čáitálmâs. +Kove: Jouni Männistö. +Safa II -proojeekt čuákkim Soljust. +Skabmagovat 2013; Mari Boine konsert Sajosist 1.2.2013. +Kove: Marja Männistö +K +Skabmagovat 2013; Mari Boine lávdástâlâi Sajosist 1.2.2013 tievâ salin. +Mari Boine konsert älgimin Saijoos váldusalist 1.2.2013. +Säämi Parlamentaarlâš Rääđi, mii lii Tave-enâmij sämitiigij ohtsâšpargo-orgaan, meridij kielâohtsâšpargo uđđâsist orniimist já vijđes kielâohtsâšpargohaavâ jotonpieijâmist ive 2008. +Suomâ sämitige värisaavâjođetteijee Heikki Paltto pahudij kielâohtsâšpargo algâttemseminaarist, ete sun lii ilolâš tast, ete Suomâ sämitigge lii finnim pargonis jođettiđ taam stuárráámus, staatâi raajijd rastaldittee kielâhaavâ, mii ku��ssin lii algâttum. +- Tuáivum, ete haahâ puávtâččij nanodiđ já ovdediđ puoh sárnum sämikielâid já lasettiđ ohtsâšpargo staatâ raajij rasta. +Palon nomâlâssân lii, ete sämikielâi terminologia já sänirááju šaddâ jyehi staatâst nuuvt jieškote-uvlágánin, ete tai kielâi sárnooh iä innig ibbeerd nubijdis, pahudij Paltto. +Säämi Parlamentaarlâš Rääđi já Taa�â sämitige saavâjođetteijee Egil Olli tiäduttij saavâstis ete haavâ puoh tehálumos pargo lii siäiluttiđ já ovdediđ ohtsâš kielâ. +- Porgâp ton oovdân, ete iberdep nubijdân staatâ raajij rasta meid puátteevuođâst, pahudij Olli. +Haavâ jođetteijee Anne-Maria Magga muštâlij ete haahâ čuákkee ohtsâšpaargon vittâ sämikielâ já oovce äššitobdeepargoin tuáimee kielâpargee, kiäh ovdâsteh puoh haavâ kielâid. +Lasseen Suomâ já Taa�â sämitiigijn láá muáddi haldâttâspargee haavâst. +- Säämi Kielâkäldee ij návt lah oovtâ fyysilâš sajan sajostittum kuávdáš, peic kielâohtsâšpargo Suomâ, Ruotâ já Taa�â sämitiigij kooskâst. +Uđđâ pargeeh pargeh sämitiigij čäällimkuudijn, muštâlij Magga. +Kooveest láá Säämi Kielâkäldee pargeeh, stivrimjuávhu jesâneh já Suomâ já Taa�â sämitiigij njunnošeh. +Uđđâ kielâpargeeh teivâdii vuossâmuu keerdi Sajos parlamentsali Soljust uárnejum haavâ lekkâmtilálâšvuođâst. +Kooveest Suomâ sämitige värisaavâjođetteijee Heikki Paltto, hahâjođetteijee Anne-Maria Magga já Taa�â sämitige já SPR saavâjođetteijee Egil Olli. +Lasetiäđuh haavâst já Sajosist 20.-21.2.2013 uárnejum algâttemseminaarist: +- Egil Olli täst +- Heikki Paltto täst +- Anne-Maria Magga täst +- Ante Aikio täst +- Nils Øivind Helander täst +- Marja-Liisa Olthuis täst. +Pargon kulloo suunnâttâllâđ kielâkuávdáá strategiâid já ornijdume sehe finniđ kuávdáá tooimâ pisovâ��ân. +Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995) já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. +Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, hárjánem vátávâš haaldâtlâš pargoin, jođetmist já tave-eennâmlâš ohtsâšpargoost, šiev vuáruvaikuttâstááiđuh sehe kelijdeijee táru-/ruotâkielâ já šiev suomâkielâ táiđu. +Proojeekthoovdâ toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist Aanaar kirkkosiijdâst já sun lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán. +Pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV já tast III-II juávhu mield (vuáđupälkki 2448,54 - 2505,49 eurod/mp).Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 12.3.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid pargoost adelává kielâašijčällee Anne-Maria Magga puh. +010 839 3119 já kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh. +Virge miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev nuorâiaašij já haldâttâstooimâ tubdâm. +Virgetevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi IV já tast III-II juávhu mield (vuáđupälkki 2448,54 - 2505,49 eurod/mp). +Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase sehe pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 2.4.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. +Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo taan ive Heta škovlâkuávdáást 13.-14.3.2013. +Taaidâtábáhtus lii kyehtipiäivásâš. +Ton aalgât koskohoeehid konsert, mon uáivilávtástellee lii rap-musijkkár Ailu Valle. +Suu lasseen konsertist láá maaŋgah iärráseh, tego Ibbá Lauhamaa, Powerdancers, Mikkel Rasmus Logje, Anna-Reetta Niemelä, Ingá-Máret Gaup-Juuso já Issát Sámmol Hætta. +Konsert lii puohháid áávus já nuuvtá. +Säminuorâi taaidâtábáhtusân láá puáttâm pyereest almottâtmeh. +Kuovâmáánu loopâ räi almottâtmeh láá puáttâm jo 280, mut ko majemuuh almottâtmeh puátih, lii loho vaarâ jo paijeel 300. +Taan ive uásálisteeh láá párnááh já nuorah pirrâ sämikuávlu, ohtsis 11 eres škoovlâst. +Meid Ruáivinjaargâst já Oulust puátih uásálisteeh. +Teatterkiišton láá almottâttâm kuttâ eres teatterjuávhu. +Kove já tihtâkiišton, mon fáddán lii "Nils-Aslak Valkeapää šoddâmist 70 ihheed, láá puáttâm uásálistmeh puohhâin tain 11 škoovlâin. +Säminuorâi taaidâtábáhtus lii uási Nuorâ Kulttuur -tábáhtus. +Taaidâtábáhtus eres uárnejeijeeh láá: Johtti Sápmelaččat ry, Iänuduv kieldâ, Sämitige nuorâirääđi, Säämi muusikkuávdáš, Säämi párnáikulttuurkuávdáš já Skábma elleekovekuávdáš. +Lasetiäđuid Säminuorâi taaidâtábáhtusâst kaavnah täst. +Taan ive Säminuorâi taaidâtábáhtus kávnoo meid facebookist: +Uáinip Hettaast! +Tot čokkân 4-5 keerdi ivveest. +Sämitige čuákkim meerrid váldunjuolgâduslávt sämitige adelem ciälkkámušâin, iävtuttâsâin já eres peleväldimijn. +Staatârääđi meerrid sämitige jesânin (21) já värijesânin (4) sämitiggevaaljâin enâmustáá jienâid finnim olmo�id, kuittâg nuuvt, et jyehi sämikuávlu kieldâst (Iänudâh, Aanaar, Suáđigil ja Ucjuuhâ) šaddeh ucemustáá kulmâ jeessân já jieškote-uv kieldâst ohtâ värijeessân. +Toimâpaje 2012-2015 jesâneh já värijesâneh: +Sanila-Aikio Tiina, sj. +Paltto Heikki, I värisj. +Magga Ulla-Maarit, II värisj. +Avaskari Anu +Guttorm Veikko +Haltta Tauno +Heikkuri Pertti +Hetta Jouko +Länsman Asko +Magga-Vars Petra +Morottaja Anna +Musta Yrjö +Nuorgam Anne +Pohjanrinne Arto +Tapiola Ilmari +Tapiola Nilla +Valkeapää Nihkolas +Valle Pentti +Äärelä Rauni +Pekkala Pekka +Sujala Antti +Säminuorâi taaiđâtábáhtus oláttij oppeet uárnejeijeid valjaas já movtijdâm uásálisteiguin. +Heta škovlâkuávdáá lihâdemhallâ lâi aaibâs tievâ jyehi áimusundeest puáttâm nuorâin, stivrejeijein já máttáátteijein. +Taaiđâtábáhtusâid láá uárnejum 1970-lovo algâiivij rääjist já tain láá šoddâm säminuoráid tergâdis čááitussaje sehe taaiđâpuđâldâsâi ete sämikielâ uáinust. +Tábáhtus lii faallâm vuossâmuu aalmug maaŋgáid tááláá tobdosáid sämitaaidâráid já movtijdittâm nuorâid muusikpuđâldâsáid, teatterolgospyehtimân, taansân, kovetaiđui já čälimân. +Taaiđâtábáhtus lii áinoo ihásâš sämikielâlâš nuorâitábáhtus Suomâst. +Kooveest teatterkišto tuámáreh Erkki Hetta, Issát Sámmol Hetta já Pauliina Feodoroff addelmin macâttâs já stivrim Avveel Bohccostallit -juávkun. +Hettaast koskoho já tuorâstuv 13.-14.3. toollum taaiđâtábáhtus válduteeman lâi teatter, mii nuávdit välkikodálâš Nuorâ Kulttuur- tábáhtus njuolgâdusâid. +Sämitábáhtusâst lii lasseen ihásávt eromâš sämiteema. +Taan ive tot lohtui Nils-Aslak Valkeapää (Áillohaš) šoddâm 70-ivváášmerkkâihán. +Nuorâ taaidâreh uásálistii Áillohaš jiegâst uárnejum kovetaaiđâkiišton ohtsis 165 taaiđâráhtusáin já tiivtâčäällimkiišton ohtsis 46 tave- já aanaarsämikielâlâš tivtáin. +Kooveest tanssâteatterjuávkku Spektrolihtat Kärigâsnjaargâst +Spektrolihtat -juávkku čaittij Váimmustan lea dánsun (Váimustân lii tanssâ) -nommâsâš virkkuus tanssâteatterčájáttâs, mon juávkku jieš lâi suunnâttâllâm já stivrim oovtâst Merja Pieskijn. +Juávhust tánssájii Alisa Pieski, Mira Pohjanrinne, Katja Haarla, Birit Haarla, Pinja Pieski já Biret-Inga Pieski. +Avveel vyelitääsi sämikielâlij luokai máttáátteijei Bigga-Helena Magga já Maarit Niittyvuopio stivrim Bohccostallit-juávhu čájáttâs nommâ lâi Čuoikkaid konsearta (Čuoškâi konsert). +Juávhust lávdástii Ida Grønmo, Sunna Vihervirta, Anna Tervahauta, Fasku-Oskal Magga, Vilho-Simon Mäkinen, Jan-Kristian Magga, Ellenoora Haataja, Sandra Salminen já Lassi-Olavi Mäkinen. +Spektrolihtat- já Bohccostallit juávhuh vyelgih ovdâstiđ säminuorâid väldikodálâš Nuorâ Kulttuur tábáhtusân kullee Teatris- festivaalân Helsigân vyesimáánust. +Teatterkištoost palhâšui lasseen stipendáin Ucjuvnjäälmi škoovlâ 0-3-luokkalij Eallu lea dál gárddis (Iälu lii tääl käärdist) -nommâsâš teatterčájáttâs, mon lâi stivrim Siv Carita Holm. +Nubbe stipendáin palhâšum Silbasuonat -nommâsâš juávkku ovdâstij páihálii Heta škoovlâ. +Giđa ijat čuovgadat (Kiiđâ iijah nuuvt čuávgádâheh) -nommâsâš čájáttâs lâi stivrim Iŋgá-Máret Gaup-Juuso. +Kovetaaiđâkištoost palhâšui ohtsis 12 nuorâ taidârid, main vittâ finnejii vala eromâšmainâšume. +Stiipeend já eromâšmainâšume finnejii Olavi Hetta Vuáčust, Aino-Marja Lampela Tiärmášist, Emil Eliasson Kilbisjäävrist, Elen Ánne Juuso Käresavonist já Elle-Maari Kokkonen Anarist. +Stipendijguin palhâšui Elle Raudasoja Ucjuuvâst, Pinja já Alisa Pieski Kärigâsnjaargâst, Jasmin Nuorgam Avelist, Sara Keränen Avelist, Rosamaria Mattila Käresavonist já Anette Kosonen Vuáčust. +Kooveest Kokkos Elle-Maari kovetaaiđâkiišton uásálistum taaiđârááhtus, mii palhâšui ohtân pyeremusâin. +Sämitigge ornij Säminuorâi taaiđâtábáhtus oovtâst Heta škovláin já Johtti Sápmela��at-servijn. +Čuávuváá tábáhtus teeman lii tanssâ já tábáhtus ornimvuárust Suáđigil. +Ovdedempeeivij já puárásijpargo ovdedeijee-äššitobdeetiimiporgâm +vuáđuld haavâst láččoo Säämi puárásijpargo tyejipiergâskassâ, mii +siskeeld av�uuttâsâid já toimâmaalijd sämikielâlii puárásijpargo +pargeid. +Säämi puárásijpargo kuálmád ovdedempeeivij fáddán láá: Olmoošárvusâš puárisvuotâ. +Maid kocceemvirgeomâhááh väättih sosiaalhuolâttâs aassâmpalvâlusâin? +Maht sämikielâ já -kulttuur váldojeh vuotân lájádâs- já aassâmpalvâlusâin? +Äššitobdeesahâvuárui tuállen el. +Marja Vaarama (THL), Elina Uusitalo (Valvira) já Eine Heikkinen (Valvira) +Kuorâttâllâmmiäldásii staatâtorjuu koskâsâš kriiteer lii ovdediđ já paijeentoollâđ maaŋgâpiälásâš taaiđâ- já kulttuurfalâlduv, nanodiđ väldikodálávt jieškote-uv taaiđâsuorgijd, ovdediđ aalmugjesânij täsiárvusâš já oovtviärdásâš uásálâšvuođâ já uásálistem kulttuurân. +Ijâttes ijjâ lii algâaalmugij muusikfestivaal, mii uárnejuvvoo Anarist sämikulttuurkuávdáá Sajosist 16-18.8.2013. +Tot oovdânpuáhtá sämimuusik lasseen meid eres algâaalmugij muusik já kulttuur. +Kyevtipiäivásâš tábáhtus čuággán párnái- ja nuorâipeeivist pargopájáiguin já párnáikonsertijguin, muusikseminaarist, jieškote-uvlágán konsertijn sehe sämimuusikân vuáijum klubi-ehidijn. +Ive 2013 Ijâttes iijâ fáddá lii "Suhâpuolvah", mon vuáđujuurdân lii pyehtiđ jieškote-uv suhâpuolvâi ovdâsteijee sämimuusik taidârijd oohtân sehe toimâđ eres ahasij sämmilij kulttuurlâš kuáhtámsaijeen. +Tábáhtus lii áinoo sämimuusikfestivaal ubâ Suomâst já ohtâ puoh merhâšittee Tave-Laapi kesitábáhtusâin. +Sämitige lasseen tábáhtus orniistâlmáid uásálisteh el. +Anára Sámisearvi rs, Sämimuseo Siida, Säämi máttááttâskuávdáš, Aanaar kieldâ, YLE Sápmi já Giellagas-instituut. +Lasetiäđuh Ijâttes ijjâ-tábáhtusâst: +Anu Magga anu.magga (at) samediggi.fi p. 050 567 2204 +Anna Näkkäläjärvi-Länsman anna.nakkalajarvi-lansman (at) minedu.fi p. 0295 330 856 +www.ijahisidja.fi +Jaapaanlâš kuástideijee Genziro Ito halijdij almostittiđ kirje jaapaanlâš párnáid, kiäh monâttii kyehti ive tassaaš eennâmtuárgástâsâst já ton tovâttem tulvepáárust sii omâháid. +Sun uusâi heivejeijee maainâs, mii puávtâččij lohđuttiđ párnáid sii kuáhtám sooroost. +Suomâst kavnui Kerttu Vuolab ive 1979 čäällim já kuvvim kirje Kulmâ skipárâš (Kolme kaverusta), mii maainâst čällee pärnivuođâst. +Kirje kieđâvuš meid soro, mon párnááh kuáhtádeh, ko ohtâ uábbi jáámá: "Verva já Kiärgáámus nuuvt čiärruv, sunnust lii väivi, tondet ko pyeremus skippáár Varva aalman lii moonnâm." +Kuittâg uábbi ij lah mietimái meddâl. +Ko "juusuh" - fiskis kiiđâ rääsih - luávdih kiedi, ohtâ rääsi álgá kivkked sárnuđ: "Jieh-uvks tuubdâ muu? +Lijjim ohtii tuu uábbi." +Tilálâšvuođâst, mii uárnejuvoo Sajosist, lává fáárust kirje kuástideijee Genziro Ito já čällee Kerttu Vuolab. +Kuástideijee já čällee mainâstává kirjeest já ton šoddâmmudoin já västidává mielâstis kirje kyeskee koččâmâššáid. +Tilálâšvuođâst lii kähvifalâdem. +Sämitigge lii almostittâm kirje ive 2009 anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielân kulmâkielâlâš oppâmateriaalin noomáin 'Golbma skihpáračča/ Kulma skipárâš/ Kolmm na'zvaana�. +Lasetiäđuh: hannu.kangasniemi (at) samediggi.fi, 050-3641 385. +Tiervâ puáttim! +Suomâ sämitigge almoot uuccâmnáál ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá Säämi kielâkäldee (Sámi Giellagáldu) meriáigásii tavesämikielâ kielâpargee tooimâ. +Pargo álgá tállân já pištá 31.5.2014 räi. +Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâovdedem, terminologiapargo, normâdem, sehe tieđettem- já ravvimpargo. +Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II - IV/IV mield (vuáđupälkki 2079,95-2425,08 eurod/mp). +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 17.5.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid pargoost addeleh proojeekthovdâ Marko Marjomaa 050 438 2484 já kielâtorvočällee Siiri Jomppanen 050 493 9018. +Nuorâ tuáijáráid ađai säämi kietâtyejerähteid čááitu tile +Sajos pálkkáát nuorâid, eidu valmâštum säämi kietâtyeje áámmátlijd, tuáijárijd, faallâđ eromâšávt mađhâšeijeid ferimijd säämi kietâtuojij rähtimist. +Äššigâšah uá��uh valjiđ jieškote-uv kietâtyejimolsoiävtuin sii mielâstuttee já rähtiđ tyeje olssis mätkimušton. +Kietâtuojij rähtim paaldâst kietâtyejestivrejeijeeh mainâsteh meid säämi kietâtuojij historjást já ärbivuovijn sehe jieijâs kietâtyejivuovijn. +- Juurdâ pargopáájáid lii šoddâm äššigâšâi šaddee mielâkiddiivâšvuođâst sämikulttuur já ärbivuovij kuáttá. +Ääši piejâi ovdâskulij Sajosist orroo puigâ sämituojij käävpi Duodji Shop toimâttâsjođetteijee Aune Musta movtijdittem ovdediđ nubemuáđusii pyevtittâshammiittâs kietâtuojij pirrâ, iätá Saijoos markkânistimhovdâ Marja Männistö. +Sämitige haldâttâhhovdâ Juha Guttorm paahud, ete jurduu tyehin lii meid viggâmuš ovdediđ Saijoos kulttuurlâš siskáldâspyevtittâs uđđâ toimâvuovijn, lasettiđ säämi kietâtyeje tubdâm já ton pehti levâttiđ vijđásubbooht-uv tiäđu sämmilijn algâaalmugin sehe lasettiđ sämituojij vyebdim já pyerediđ sämituáijárij áigápuátuiävtuid. +- Lasseen halijdep ovdediđ já virkosmittiđ Saijoos kuáhtám- já teivâdemsaijeen sehe faallâđ nuorâ sämmilâš tuáijáráid pargo jieijâs päikkikuávlust. +Anarist láá ain rahtum säämi kietâtyejeh já oonnum toh ävkkin mađhâšem koskâvuođâst, mast ovdâmerkkân láá maaŋgah kietâtyejigalleriah já -käävpih sehe pargopáájáh. +Iärun kietâtyejikaavpij já Saijoos pargopáájái koskân lii, ete Sajosist mađhâšeijee piäsá jieš uásálistiđ tyeje vaalmâštmân já máttáá iberdiđ ton áárvu. +Mađhâšeijee puáhtá rähtiđ jieijâs äigitaavlu raamij siste tane- teikâ cimcâhkietleppriggee, puásuičuárvičevečiiŋâ, njuškompäädi, särgimuorâiguin kuuđđum čeveliijne já puásui näähkist seehâ ađai šišneseehâ já jieškote-uvlágánijd puásuitähti- ja -čuárvituojijd. +Kietâtyejipáájáh olášuttojeh Saijoos čuovis válduaulast máávsu vuástá. +Juávhuh kalgeh väridiđ jieijâs pargopáájáäigi, vâi sijjân puáhtá táárbu mield orniđ lasemáttáátteijeid. +Saijoos kietâtyejipáájáh olášuttojeh ááigán 17.6. +Juha Guttorm, haldâttâhhovdâ, Sämitigge, +Konsertist muštástâlloo Valkeapää eellimpargo já karrieer. +Konsert, mii uárnejuvvoo 70-ivváášjuhleive kunnen, puáhtá oohtân juávhu juoigeid já musijkkárijd, kiäiguin Valkeapää poorgâi elimis ääigi kuhháá oovtâstpargo. +Konsertist kulloo meid sämijuoigei uđđâ suhâpuolvâ. +Konsert lii muusik já visuaallâšvuođâ vaikutteijee ubâlâšvuotâ. +Salist oohtânsuddâluveh Nils-Aslak Valkeapää juoigah, čuovâkoveh sehe suu tiivtah. +Konsert taaiđâlâš jođetteijen tuáimá nuotâsteijee já musijkkár Seppo Paroni Paakkunainen. +Eehid lávdástellen Áillohaš Doahkki; Paroni Paakkunainen, Esa Kotilainen, Ilpo Saastamoinen, Matti Kontio, Eerik Siikasaari já Rune Leskinen sehe Inga Juuso, Johan Anders Bær já Niko Valkeapää. +Lasseen oláttâskyessin "Áilu veerdih".Konsert uárnejeh oovtâstpargoost Maailm muusik kuávdáš/ Etnosoi!, Taiđuu ovdedemkuávdáš/ Laapi kuávlutoimâsaje já Sämitigge / Sämimuusikkuávdáš. +Anna Näkkäläjärvi-Länsman +Helsigist aalmuglâsteatterist já uđđâ muusiktáálust 24.-26.5. uárnejum Teatris-tábáhtus lii uási väldikodálâš Nuorâ Kulttuur (Nuori kulttuuri) -tábáhtus, mon teemah molsâšudeh ihásávt. +Puáttee ive teema lii tanssâ já toos kullee tábáhtus nommâ lii Moves. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus kulá uássin Nuorâ Kulttuur-tábáhtusâi rááiđun já tobbeen väljejuvvojeh ihásávt säminuorâi ovdâsteijeeh väldikodálâš tábáhtussáid. +Teatris-tábáhtusâst juáhhojii stipendih já kunneekirjeh ohtsiš 38 juávkun já tábáhtusân uásálistii paijeel 1 000 nuorâd pirrâ Suomâ. +Keejâ Yle Säämi uđđâs já kuuvijd taan liiŋkâst! +Keejâ Nuorâi väldikodálii Teatris-tábáhtus uuđâssiijđo tast! +Iänuduv luvâttâh: Juhán-Tuommá Magga (tavesämikielâ) ja Kiia Näkkälä (tavesämikielâ) +Avveel luvâttâh: Gabriela Satokangas (tavesämikielâ), Matias West (tavesämikielâ) já Sunna Kokkonen (tavesämikielâ) +Ucjuv sämiluvâttâh: Tommi Länsman (tavesämikielâ) +Čevetjäävri škovlâ: Hannele Fofonoff (nuorttâsämikielâ) +Vuáču škovlâ: Sunna Nikodemus (tavesämikielâ) +Heta paješkovlâ: Niki Kumpulainen (tavesämikielâ), Anni-Sofia Löf (tavesämikielâ) já Fiia Kimmel (tavesämikielâ) +Aanaar paješkovlâ: Sakke Kaitsalo (tavesämikielâ) +Kärigâsnjaargâ škovlâ: Christer Rasmus (tavesämikielâ) +Ucjuv škovlâ: Tuomo Laiti (tavesämikielâ) +Avveel pajetääsi: Jolanda Magga (tavesämikielâ) +Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil: Saku Puotiniemi (tavesämikielâ) já Miikka Ämmälä (tavesämikielâ) +Maikkula škovlâ, Oulu: Ante Veijola (tavesämikielâ) +Pohjankartano škovlâ, Oulu: Inka Ryhänen (tavesämikielâ) +Erkki Gauriloff (nuorttâsämikielâ) +Outi Portti (anâraškielâ) +Sunna Valkeapää (tavesämikielâ) +Sämmiliih láá Euroop union kuávlu áinoo algâaalmug. +Sämmilij algâaalmugsajattâh lii nanodum Suomâ vuáđulaavâst. +Algâaalmug kriteereh vuáđudeh aalmugijkoskâsâš pargoseervi, ILO, sopâmušân nummeer 169. +Sopâmuš mield jiecânâs enâmijn ässee aalmugeh annojeh algâaalmugin, ko sij láá šaddaaš aalmugist, mii eennâm väldidem teikâ asâiduttem teikâ táálái staatâraajij šoddâm ääigi aasâi enâmist teikâ ton eennâmtieđâlâš kuávlust, kuus eennâm kulá. +Algâaalmug ij meid lah merideijee sajattuvvâst jieijâs aassâmkuávlust. +Algâaalmug kalga jieš anneeđ jieijâs tagarin. +Algâaalmug lii kolgâm siäiluttiđ vuoigâdvuođâlâš sajattuvvâst peerusthánnáá ollâsávt teikâ uásild jieijâs sosiaallijd, ekonomâlijd, kulttuurlijd já poolitlijd instituutioid. +Suomâst sämmilâšvuotâ lii miäruštâllum sämitiggelaavâ kuálmád ceehist (3 §) já ton válduvuáđustâssân lii sämikielâ. +Laavâ mield sämmilâš lii olmooš, kote ana jieijâs sämmilâ��ân toin iävttoin, ete sun jieš teikâ aainâs-uv ohtâ suu vanhimijn teikâ ááhust já ��ijihist lii oppâm sämikielâ vuossâmuu kiellân. +Suomâst sárnuh kuulmâ sämikielâ: tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškielâ, moh láá puoh uhkevuálásiih. +Suomâst lovottem etnisâš tuávváá vuáđuld lii olmooštiätulaavâ mield lavâttem jis tooimâin ij lah asâttum eromâšávt laavâst. +Suomâ sämitiggelaavâ § 23 mield sämitigge paijeentuálá vaaljâluvâttâllâm sämmilijn. +Vaaljâluvâttâlmist ij pyevti luovâttiđ tiäđuid eres ko sämitige haldâttâs luuvijn lovottem- já tutkâmtárguttâsân. +Sämitige vaaljâi ohtâvuođâst noreh lovottuv sämmilij meereest sämikuávlu kieldâin, sämikuávlu ulguubeln já olgoenâmijn. +Lovottâh lii tärkkilumos tiätu Suomâ sämmilij meereest. +Aalmugregistertiätuvuáhádâhân puáhtá almottiđ eenikiellânis sämikielâ. +Vuáhádâh ij vala sierree eres sämikielâid. +Ive 2012 loopâ räi lijjii eenikiellânis sämikielâ aalmugtiätuvuáhádâhân almottâm 1900 olmo�id. +Suomâst láá suullân 10 000 sämmilâ��âd. +Sist paijeel 60 prosenttid ääsih jo päikkikuávlus ulguubeln, mii aasât sämikielâlâš máttááttâsân, palvâlussáid já tiäđujyehimân uđđâ vátámâšâid. +Sämmiliih ääsih sii ärbivuáválijn aassâmkuávluin Suomâst, Taa�âst, Ruotâst já Ruošâst. +Puohnâssân sämmiliih láá ohtsis 75 000 -100 000. +Enâmustáá sämmiliih láá Taa�âst. +Kaavpuglum lii vaikuttâm puoh sämisiärváduvváid já sehe Taa�â ete Ruotâ uáivikaavpugkuávluin tego Suomâst-uv lii stuorrâ sämisiärvádâh. +Sämmilij meeri lii šoddâm ive 1992 rääjist ihán 2011 55 prosenttid. +Taan ääigi sämikuálvu ulguubeln ässee sämiaalmug meeri lii šoddâm 165%. +Sämikuávlu aalmugmeeri lii vuálánâm taan ääigi 13%. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus tollui njuhčâmáánust Iänuduvvâst Heta škovlâkuávdáást. +Teatter lasseen fáddán lâi meid Kove já tihtâ, moos movtijdittem uccui Nils-Aslak Valkeapää taaiđâlâš pyevtittâsâst. +45 nuorâ tivtâsteijest nelji čaalij tiivtâs anarâškielân já iärráseh tavesämikielân. +Nuorttâlâškielâliih tiivtah iä taan tove puáttám ollágin. +Nuorâ kovetaaiđâreh palhâšuvvii jo Heta tábáhtusâst. +Kirječällee já musijkkár Isak Samuel Hætta Taa�â Masist valjij 10 pyeremus tavesämikielâlijn tiivtâin. +Kirječällee já kielâmiäštár Ilmari Mattus valjij neelji anarâškielâlâš tiivtâst oovtâ pyeremussân. +Sämitigge juáhá nuoráid palhâšumijd vâi nuorah movtijdittojeh juátkiđ sämikielân čäällim. +Anarâškielâlijn čepimus čällen väljejui Avveel pajetääsi 7. luoka uáppee Iina Kyrö. +Tavesämikielâlâš čällein palhâšui čiččâm Aanaar škoovlâ uápped: Elna Aikio (4. lk), Siiri Ranttila, Tuomas Vest, Hillá Portti (5. lk), Lifu Torikka (6. +lk. +), Jenna Portti já Xia Torikka (8. lk). +Ucjuvnjäälmi škoovlâ uáppein palhâšui kulmâ: Sanna Aikio (8 ihheed), Tuuli Karekivi (9 ihheed) já Mihkku Laiti (10 ihheed). +Sämitigge tuáivut nuorâ taiđâráid ennuv lukko já šiev kesiluámu sehe kijttá nuorâi máttáátteijeid puátusijd pyevtitteijee stivrimpargoost! +Kulttuurčällee toimâsaje lii čäällimkode váldutoimâsaajeest +sämikulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. +Kulttuurčällee váldupargon lii +toimâđ kulttuurlävdikode oovdânpyehten já čällen. +Siäđusmiäldásii +tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vááttám škovliittâs já lasseen váttoo +sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). +Pargo miänástuvvee tipšom išedeh +hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev säämi kulttuureellim já +haldâttâhtooimâ tubdâm. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv +vátávâšvuodâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki kooskâst 2 437,04 - 2 +Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ sämitige +čäällimkoodán 19.8.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. +Anarist 1.8.2013 Sämitigge +Eenikielâ kuálmád luoka oppâkirje Gollegiellan 3 lii ráhtám Kaaren Kitti. +Rähtee lii uđâsmittâm kirje iänááš teevstâi uásild. +Kirje vuáđuduvá sämmilâš mainâstemärbivuáhán já sämikielâlâš kirjálâšvuotân. +Oskolduv oppâkirje Násti 5 já toos kullee siämmáánommâsâš pargokirje láá jurgâlusah Kuástádâsfinnodâh Otava almostittem Tähti -nommâsâš oppâkirjeest já pargokirjeest. +Sämikielâlijd jurgâlusâid lii ráhtám Anu Katekeetta. +Rááiđust láá ovdil almostittum kuuđâd luoka oppâkirje já pargokirje. +Ella Sare anarâškielâlâš Anarâš pivtâstem -kirjeest almostittui nubbe teddilâs. +Kirje siskeeld uápistem anarâš pivtâstem vaalmâštmân. +Vuossâmuu teddilâs, mii almostui ive 2012, vuobdui rotoi loopân. +Tavesämikielâlâš aabis Min meahci máidnasat čällee lii Inga Guttorm/ Oahptii Iŋgá já kovvejeijee Salli Parikka. +Rááidun kullojeh aabis lasseen sierâ pargokirjeh čohčâ- já kiđđâluuhâmpaajij várás. +Toivo West čäällim 5-6 luokai eenikielâ oppâkirjeest almostui tääl nubbe teddilâs. +Kiirján kullojeh meid ovdil almostum pargokirjeh 5- já 6 -luokkáid. +Puoh kirjeh láá finnimnáál Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst já Säämi tyeje käävpist. +Kiirjijd puáhtá tiiláđ šleđgâpostáin info (at) samediggi.fi. +Lasetiäđuid täst +SaKaste- Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus- proojeekt puátusij oovdânpyehtim já loppâseminaar uárnejuvvoo Anarist 20. čohčâmáánu. +Seminaar lii puohháid áávus. +Seminaarist sahavuáru tuálih el. +Sämitige ovdâsteijee, europarlamiänttár Sirpa Pietikäinen Euroop parlamentist, išeuásádâhhovdâ Olli Kerola Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst, ohjelmhovdâ Leena Meriläinen Tave-Suomâ Kaste-projektist, rehtor Liisa Holmberg Säämi máttááttâskuávdáást, sosiaalneuvos, tooimâjođetteijee Ristenrauna Magga Sámi Soster rs:st já ávuspalvâlus jođetteijee Mirja Laiti Aanaar kieldâst. +SaKaste lii Tave-Suomâ maaŋgâsuárgásiih sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah - ovdedemrááhtus já toimâmaalij ruotâsmittem Tavekuávlu Kaste - PaKaste II - proojeekt uásiproojeekt. +Projektist ovdeduvvojii já ruotâsmittojii sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs ohtsiih toimâmaalih, moi siskáldâssân lijjii säämi puárásji- já arâšoddâdempargo. +Ovdedeijeeäššitobdeetiimij pargo puátusin porgui Säämi puárásijpargo tyejipiergâskassâ, www.kuati.fi - sämikielâlii arâšoddâdem-pargojuávhu materiaapaŋkkisiijđoh já Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvuuh. +Škovlimpeeivih adeleh sehe teoriatiäđu fáádást ete argâpeeivi hárjánem muusik ereslágán máhđulâšvuođâin šoddâdem- já máttááttâspargoost. +Uásálistee finnee uđđâ muusiklijd evvisijd jieijâs pargo toorjân. +Škovlimpeivi lii uáivildum sämikielâ pargostis kevttee šoddâdem- já máttááttâspargo áámmátulmuid. +Škuávlejeijen tuáimiv musijkkár já muusikrähtee FM Annukka Hirvasvuopio-Laiti sehe muusikpedagog Jessika Lampi. +Muusikšoddâdempeeivih čuággáneh teoriamáttááttâsâst, ereslágán hárjuttâsâin, juávkkupargoin sehe savastâllâmoosijn. +Máttááttâs lii suomâ- já tavesämikielân. +Tulkkum eres sämikieláid uárnejuvvoo táárbu mield. +Škovlim lii uásálisteid mávsuttem. +Čannee almottâtmijd šleđgâpostáin 25.9.2013 räi Anu Maggan. +Škovlimpeeivij uásálistemmeeri lii räijejum. +Vuossâmuuh 16 almottâttâm ulmuuh peesih škovliimân fáárun. +Vuávájeijee +Säämi muusikkuávdáš +anu.magga (at) samediggi.fi +Sämitiggeest adelum asattâs (1727/95) miäldásii tohálâšvuođâvátámâššân lii vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat tuđhos já sämmilijd kyeskee vuoigâdvuođâlij aašij tubdâm. +Virgesajasâšvuođâ miänástuvvee tipšom išedeh lasseen haaldâtlij pargoi tubdâm sehe šiev ruotâ/tárukielâ já eŋgâlâskielâ tááiđuh. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi III/I-III mield (vuáđupälkki kaskoo 2 771,54 - 3 002,48 eurod/mp). +Lahâčällee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáá Sajosist. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 26.9.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid sajasâšvuođâst addel haldâttâhhovdâ Juha Guttorm, puh. +Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde uápásmui uđđâ lihâdemhaalân +já meridij tábáhtus orniimist Suáđigilist čuákkimistis 23. čohčâmáánu. +Tábáhtus uárnejuvvoo jo-uv ohhoost 12 teikâ 13. +Lävdikodde meerrid táháhtus +peivimere čuávvoo čuákkimist roovvâdmáánu loopâst. +Tábáhtus välkikodálii teemast, tanssâst, láá tärhibeh tiäđuh siijđoin http://sottiisimoves.fi/saannot_sa/. +Tábáhtusân ärbivuáválávt kullee sämikulttuurân +lohtâseijee šlaajâst iä lah vala rahtum miärádâsah. +Škvolim- já +oppâmateriaaltoimâttâh váldá vuástá iävtuttâsâid, maid puáhtá toohâđ +sleđgâpostáin roovvâdmáánu 25. peeivi räi. +Lasetiäđuh taaiđâtábáhtusâst täst. +Sämikielah láá Euroop algâkielah já nuorttâmeerâsyemmilâš kielâi (tegu suomâkielâ já eestikielâ) aldemuuh hyelkkikielah. +Toh sárnojeh Suomâst, Ruotâst, Taa�âst já Ruošâst. +Suomâst sárnoo kulmâ sämikielâ: tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ. +Tavesämikielâ lii kielâjuávhuin stuárráámus. +Tom sárnuh suullân 20 000 olmo�id Suomâst, Taa�âst já Ruotâst. +Suomâst tavesämikielâ sárnooh láá suullân 2000. +Aanaarsämikielâ sárnoo tuše Suomâst, nuorttâsämikielâ meiddei Ruošâst. +Suomâst kuábbáá-uv kielâ sárnuh suullân 300 olmo�id iänááš Aanaar kieldâst, mii lii Suomâ áinoo neeljikielâlâš kieldâ. +Ton virgálâš kieláid kuleh suomâkielâ lasseen kulmâ sämikielâ. +Maaŋgah sämmiliih láá váldukielâi tiädu vyelni monâttâm algâalgâlâš kielâs. +1960-lovvoost álgám etnisâš moránem lii jođettâm sämikielâ tiäđulâš varjâlmân já maaŋgâlágán kielâ iäláskittemtoimáid. +Sämikielâ finnij virgálii sajattuv ive 1992 säämi kielâlaavâ mield. +Säämi kielâlaahâ uđâsmittui ive 2004. +Ko sämmilâš ášástâl sämikuávlu staatâ já kieldâi virgáduvâin, finnodâhlájádâsâin já toimâsoojijn, lii sust vuoigâdvuotâ sierânâs vátámušâttáá kevttiđ sämikielâ. +Virgeomâhâš kalga anneeđ huolâ vuoigâdvuođâi vuáválâšvuođâlâš olášuumeest. +Ucjuuvâst, mii lii Suomâ áinoo sämmilâšeenâblovo kieldâ, sämikielâ já suomâkielâ lává virgálávt masa siämmáá-árvusâš sajattuvâst. +Kielâ máttááttâsâst +Sämikielâ máttááttâs lii adelum vuáđuškoovlâ vuosmui iivij rääjist. +Sämikuávlust ässee sämikielâlâš uáppeeh kalgeh laavâ mield finniđ váldu-uási vuáđumáttááttâsâst sämikielân. +Sämikielâ puáhtá leđe škoovlâ máttááttâskielâ, eenikielâ oppâaamnâs tâi väljejum vieres kielâ oppâaamnâs. +Puoh sämikuávlu vuáđuškoovlah já luvâttuvah adeleh máttááttâs sämikielâst. +Pajeuáppeetutkos tave- já aanaarsämikielâ iskos lii puáhtám čođâldittiđ 1990-lovo rääjist, nuorttâsämikielâ ive 2005 rääjist. +Sämikuávlu ulguubeln sämikielâ máttááttuvvoo vistig viehâ uccáá, mut uáppeimeeri lii lassaanmin. +Uási máttááttâsâst adeluvvoo virtuaalmáttááttâssân. +Säämi máttááttâskuávdáš lii áinoo áámmátlâš oppâlájádâs Suomâst, mii addel máttááttâs meid sämikielân. +Ton pargon lii palvâliđ sämikuávlu já ton iäláttâseellim. +Suomâst sämikielâ puáhtá luuhâđ kuulmâ ollâopâttuvâst: Oulu, Helsig já Laapi ollâopâttuvâst Ruávinjaargâst. +Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutâst lii väldikodálâš sierânâspargo sämikielâ, kulttuur já tutkâmuš ovdedeijen. +Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde vuáváá já ruttâd sämikielâlâš oppâmateriaal. +Säämi kulttuurmeriruuđâst juáhhojeh ihásávt ucâmušâst torjuuh sämitaiđuu já -kulttuur jieškote-uv suorgijd sehe sämiservijd. +Sämitige pargo-oornig mield torjuuh mieđettuvvojeh eidusâš kulttuurtoorjân tego proojeekttoorjân, pargo- teikâ eres toorjân já almostittemtoorjân sehe sämiseervij toimâ- já proojeekttoorjân. +Tai lasseen kulttuurlävdikodde puáhtá mieđettiđ eromâš suujâst, ucâmušâttáá, kulttuurpalhâšume. +Toorjâucâmušâid kalga čujottiđ Sämitiigán majemustáá 31. roovvâdmáánu 2013 tme 16.15 räi čujottâssáin: Sämitigge, Sajos, 99870 Aanaar. +010 839 3103 já šleđgâpoostâ pehti marjukka.helander (at) samediggi.fi. +Toorjâucâmušâid puáhtá toimâttiđ persovnlávt tâi äššialmaa pehti, teikkâ taid puáhtá vuolgâttiđ poostâst, äššialmaa mield, telekopion tâi šleđgâpoostâ pehti. +Toorjâucâmušâi vuolgâttem tábáhtuvá vuolgâtteijee ovdâsvástádâssáin. +Uuccâmluámáttuvah täst +Sämitigge almoot uuccâmnáál ohtsis kuttâ stipend, moh láá uáivildum sämikielâ já/teikâ sämikulttuur válduaamnâs- já uálgiaamnâsuáppeid ollâtääsi škovliimist. +Occein pivdojeh eromâš vuáđustâsah stipend uá��umân. +Vuáđustâssân pyehtih leđe el. +oppâčáitus-pargo rähtimân lohtâseijee eromâš koloh teikâ aassâmpäikkikode já oppâmpäikkikode kuhes kooskâst šaddee mätkikoloh. +Rijjâhámásiih ucâmušah pivdojeh toimâttiđ vuossaargâ 21.10.2013 tme 16 räi čujottâsân Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaallävdikodde, SAJOS, 99870 Aanaar. +Ucâmušân kalga lahteđ kopio oppâre-gisterváldusist. +Ucâmuš puáhtá vuolgâttiđ meid šleđgâlávt čujottâsân +Stipendih juáhhojeh Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos váldu-urkkodeijee Keski-Suomen Betonirakenne Oy adelem já sämitige ruuđâin. +Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaallävdikodde +Sämitige +saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, kote uásálistij pargojuávhu čuákkimân +jo kuálmád keerdi, oonij čuákkim tehálâ��ân. +" Aalmugijkoskâsiih artikla 8 (j) -pargojuávhu +čuákkimeh láá teháliih aalmuglávt já almugijkoskâsávt. +Čuákkimijn piäsá pyehtiđ +oovdân Suomâ sämmilij uáinuid, vaikuttiđ miärádâstohâmân, finniđ uđđâ jurduid +ärbivuáválii tiäđu syeje pyereedmân sehe lonottiđ jurduid maailm eres +algâaalmugij koskân," saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij. +Čuákkimân +uásálistii puoh sämitige aalmuglii 8 (j) -pargojuávhu jesâneh. +"Aalmuglii +tooimânpieijâm já puátteevuođâ jurdâččin lii eromâš tehálâš, ete nuuvt maŋgâ +sämitige ovdâsteijee aalmuglâš 8 (j) -pargojuávhust, ko máhđulâš, uápásmuvá artikla +8 (j):n já toos lohtâseijee aalmugijkoskâsii miärádâstohâmân", Näkkäläjärvi tiäddut. +Väldikodálâš tanssâtábáhtus SottiisiMoves tuálloo Tamperest 11.-15.6. +Tábáhtusân väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh, jis juávkku stivrejeijein haalijd uásálistiđ tábáhtusân talle ko kesiluámuh láá jo álgám. +Tábáhtus väldikodálii teemast tärhibeh tiäđuh láá siijđoin http://sottiisimoves.fi/sottiisi/. +Suáđigil tábáhtus lii oovtpiäiválâš, mutâ viggâp orniđ ijâstâllâm škoovlâin kuhesmáđhálijd, jis sij halijdeh. +Eres saajeest ko škoovlâst ijâstâlmist šaddee koloid juávkku máksá jieš. +Tärhibeh uásálistemravvuuh vuolgâttuvvojeh maŋeláá. +Sämitige päikkisiijđoin lii raapoort ive 2013 tábáhtusâst. +Škovlim-já oppâmateriaaltoimâttah +Rektor Yrjö Musta já máttááttâstooimâ pajetärhisteijee Kari Torikka jođettává +säämi škovlimaašij ohtsâšpargo-orgaan. +Musta väljejui saavâjođetteijen já Torikka +värisaavâjođetteijen ohtsâšpargo-orgaan ornimčuákkimist Helsigist 28.10. +Ohtsâšpargo-orgaan +toimâpaje juátkoo ive 2015 loopâ räi. +lii asâttâm sämitigge já tast láá sämitige lasseen ovtâstittum máttááttâs- já +kulttuurministeriö, máttááttâshaldâttâs, Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh já +sämikuávlu kieldah. +Orgaan tehálumos pargo lii ovdediđ ohtsâšpargo säämi +škovlimaašijn já išediđ tiäđujotteem já ohtâvuođâ toollâm. +Tot ovdeed sämikielâ +já sämikielâlii máttááttâs, čuávu säämi škovlimaašij ovdánem, tuáimá äššitobden +já puáhtá lasseen toohâđ iävtuttâsâid já adeliđ äššitobdeeciälkkámušâid säämi +škovlimkoččâmušâin. +Helsigist +28.10. toollum čuákkimist oovdânpuohtui sämitige toimâ škovlimpolitiik syergist +já oppâmateriaal rähten. +Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari mainâstij el., ete +sämitigge čuávu máttááttâs rähtimáin ihásávt sämimáttááttâs lovottuvâid, +almoost máhđulâšvuođâi mield máttááttâsraportijd, uárnee ihásávt Nuorâ Kulttuur +-tábáhtusân lohtâseijee säminuorâi taaiđâtábáhtus já almostit sämikulttuurist +tieđetteijee materiaal škoovlâi várás (Oktavuohta -nettilostâ). +sämitigge iššeed máhđulâšvuođâi mield vanhimijd, virgeomâhâid já škovlim uárnejeijeid +sämimáttááttâsân lohtâseijee aašijn já juáhá ihásávt stipendijd sämikielâ +uáppeid. +Hannu Kangasniemi oovdânpuovtij čuákkimân sämikielâi oppâmateriaaltile já +olgospuovtij suu tuđâvâšvuođâ puáttee ive staatâ budjetiävtuttâs sistetuállee 110.000 +euro lasseetmist sämikielâlii oppâmateriaal rähtimân. +Staatâtorjuu lasseetmân +lii tuođâlâš tárbu, tastko materiaalvääni lii styeres eromâšávt nuorttâlâš- já +anarâškielâ uásild. +Tavesämikielâ uásild tile lii pyereeb, mutâ ij pyeri totkin. +Uási tavesämikielâlii materiaalist kolgâččij uđâsmittiđ já meid vuáđumateraaleh +váiluh ain. +Vuáđumáttááttâs tijmejuáhu-uđâsmitmist rahtum nubástusah +oppâamnasij lođâspaaihij nubástusâin já meid joođoost leijee vuáđumáttááttâs +oppâvuávám vuáđustâsâi uđâsmittem lasetteh materiaalij uđâsmittemtáárbu. +Hovdâ +Jari Rajanen já pajetärhisteijee Anssi Pirttijärvi oovdânpuovttijn čuákkimân +máttááttâs- já kulttuurministeriö haldâttâhsyergi äigikyevdilis aašijd, el. +arâšoddâdem kyeskee lahâasâttem uđâsmittem, kieldâi staatâuásivuáháduv +uđâsmittem já sämikielâ iäláskittemohjelm ovdánem staatârääđi kieđâvušmân. +Ulmen +lii, ete staatârääđi tovâččij prinsiiplii miärádâs sämikielâ iäláskittem +toimâohjelmist vala taan ive ääigi. +Jorma Kauppinen oovdânpuovtij čuákkimân ovdâ- já vuáđumáttááttâs oppâvuávám +vuáđustasâi uđâsmittem já uđâsmittem äigitaavlu. +Máttááttâshaldâttâs lii toohâm +máhđulâ��ân uđâsmittem ávus kommentistemmáhđulâšvuođâ päikkisiijđoinis. +Virgálâs +ciälkkámušrieggee uđđâ vuáđustâsâin uárnejuvvoo čohčuv 2014. +Staatârääđi lii +tuhhiittâm vuáđumáttááttâs uđđâ tijmejuávu ive 2012. +Uđđâ vuáđustâsâi já +tijmejuávu miäldásijd máttááttâsvuávámijd lii tárguttâs väldiđ anon čohčuv 2016. +Sämikuávlu kieldâi čuovviittâstooimâjođetteijeeh Laila Palkinen (Iänudâh), +Ilkka Korhonen (Aanaar), Risto Varis (Suáđigil) já Ruávinjaargâ kaavpug +čuovviittâspalvâlemhovdâ Heikki Ervast oovdânpuohtii čuákkimân päikkikieldâidis +sämimáttááttâs tile já ovdedemtáárbuid. +Máttááttâstooimâ pajetärhisteijee Kari +Torikka čielgij čuákkimân sämikuávlu kieldâi sämimáttááttâs finnim ruttâdem +ovdánem. +Čuákkimân uásálistii lasseen sämitige škovlim- já +oppâmateriaallävdikode jesâneh. +Čuákkim amnâstâh lii pivdedijn finnimnáál +škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst. +Stipendih mieđettuvvojii +čuávvoo uáppeid: Inga Påve Idivuoma (Kiärun/ Sámi allaskuvla), Marjo Magga (Vuáčču/ +Sámi allaskuvla), Berit Sonkamuotka (Iänudâh/ Oulu ollâopâttâh), Sierge Rasmus +(Jyväskylä/ Oulu ollâopâttâh), Inger-Elle Suoninen (Aanaar/ Sámi allaskuvla), +Joni Saijets (Kärigâsnjargâ/ Oulu ollâopâttâh). +Stipendijn meridij sämitige škovlim- já +oppâmateriaallävdikodde čuákkimistis 27.10.2013. +Lävdikodde pahudij iloin, ete +stiipeenducâmušah pottii ennuv, eres kuávluin, maaŋgâin škovlimsuorgijn já +kuulmâ staatâst. +Siämmást lävdikodde šalligâšâi tom, ete stiipeendruttâ lâi +uccáá jyehimnáál. +Sämitige kulttuurlävdikodde juovij čuákkimistis 28.10.2013 +ive 2013 Máttááttâs- já +kulttuurministeriö mieđettem staatâtorjuu säämi taiđuu já kulttuur oovdedmân, +mast ohtsis 23 000 eurod čujottui Tave-eennâmlij sämiseervij tuárjumân. +Sämitige kulttuurlävdikodde vaaldij vuástá +ucâmušâid 13 pittád ohtsis 93 059 euro oovdâst. +Torjuuh mieđettuvvojii čuávvoonáál: +OHTSŠTAVE-EENNÂMLIIH SÄMITAAIĐÂSEERVIH +Juoigiid searvi +Sámi Dáiddačeahpiid searvi +Sámi Dáiddarráđđi +Sámi Girječálliid searvi +Sámi Jienat +Sámi Komponisttat +Sámi Teáhter searvi +SÄMIRÄÄĐI SUOM JUÁVUS JÁ SÄMIRÄÄĐI AALMUGLŠ JEESSÂNSERVI +Sämirääđi Suomâ juávus +Toimâtoorjâ 4 +Suomâ sämmilij kuávdášservi ry +Toimâtoorjâ 2 000 +satni.org +Nettisaje - Nettisaje lii saje, kost +anarâšah pyehtih jyehiđ tiäđuid, savâstâllâđ já kavnâđ jieškote-uvlágán +materiaalijd tego čalluid, kuuvijd, lavlui saanijd já oppâmateriaalijd. +Ohtâvuotâ - nettiaavis vuossâmuš ulme lii jyehiđ vuáđutiäđuid säämi siärváduvâst +já säämi aalmugist onnáápeeivi syemmilâš já tave-eennâmlâš siärváduvâin +já uápistiđ perusteijeid eres käldeesijđoid interneetist. +Säämi kielâlävdikode +Álgu- Saamelaiskielten +sanojen alkuperä - Sámegielaid sániid álgovuolgga (tavesämikielâ) +E-girji (tavesämikielâ) +E-skuvla.no (tavesämikielâ) +Anarâšah - Siijđoid lii pyevtittâm Sämimuseo Siida - Saamelaismuseosäätiö +ohtsâšpargoin Anarâškielâ servi rs:in Máttááttâsministeriö +uásiruttâdâssáin. +Nuorttâlii - Sääʹmjieʹllem. +Siijđoid lii pyevtittâm Sämimuseo Siida - Saamelaismuseosäätiö +Maahisweb - Siijđoid lii pyevtittâm Sämimuseo Siida - Saamelaismuseosäätiö +Bildetema -kovesänikirje +GIELLATEKNO +- nuorttâlâškielâ +YLE Sámi radio (párnái TV-ohjelm Unna Junná, párnái radio-ohjelm Binna Bánna) +Cugu (tavesämikielâlâš párnái sijđo) +Eanadállu (tavesämikielâlâš spellâ) +Gos lea Nora gielká? +(tavesämikielâlâš mááinâs) +Säämi Kielâkäldee almostit sämikielâi uđđâ terminologia já noormâid. +Sämitigge almoot uuccâmnáál +HALDÂTTÂHHOOVD +meriäigásii virge 1.2.2014 - 31.1.2015 koskâsii ááigán, máhđulávt kuhheeb-uv ááigán. +Haldâttâhhoovdâ váldupargon lii jođettiđ sämitige stiivrâ vuálásâ��ân sämitige haldâttuv, ekonomia já pargojuávhu, tooimânpieijâđ sämitige miärádâsâid sehe suunnâttâllâđ já ovdediđ tige tooimâ. +Tohálâšvuođâvátámâššân lii hiäivulâš aaleeb ollâškovlâtuđhos sehe uápásmem sämiaašijd já haldâttâhpargoid. +Pargo miänástuvvee tipšom váátá šiev jođettemtááiđu, hárjánem pargojuávkkuhaldâttuvvâst, naavcâ vättee já ovdâsvástádâslâš porgâmân já šiev sämi- já suomâkielâ tááiđu. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi II mield (vuáđupälkki 3233,46 eurod/mp). +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 13.12.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ šleđgâpostáin čujottâsân +Lasetiäđuid meriáigásâšvuođâst addel saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, puh. +Sämitigge lii Suomâ sämmilij alemus miärádâsrähtimorgaan. +Sämitigge fáálá áinoošlajâsii pargopirrâs já máhđulâšvuođâ ovdediđ sämmilij sajattuv aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt. +Anarist 14.11.2013 Sämitigge +Virge miänástuvvee tipšom išedeh šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu sehe kelijdeijee hárjánem toimâttâhpargoin. +Virge tevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi. +Toimâttâhčällee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávđáá Sajosist. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VI já tast II juávhu mield (vuáđupälkki 1822,14 eurod/mp). +Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 20.12.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid virgeest addel ekonomiačällee Hilkka Kukkonen, puh. +Rááđán väljejuvvojeh vittâ eidusâš jeessân sehe sijjân +juáhá�ân persovnliih värijesâneh. +Jesâneh kalgeh leđe 18-25-ihásiih aktiivliih +säminuorah. +Äššitobdeejesâneh +kalgeh leđe valjiidijn 15-17-ihásiih. +Rääđi jesâneh iä taarbâš leđe tige +jesâneh, iäge sij taarbâš aassâđ sämikuávlust. +Meid sämikielâ eeni-kielân ij +lah velttidmettum, mut sämikielâ táiđu lii tuáivuttettee. +Nuorârääđi valjiimist +šadda válduđ vuotân, et jesâneh ovdâsteh ubâ sämikuávlu sehe jieškote-uv +kielâjuávhuid nuuvt pyereest ko máhđulâš. +Nuorâirääđi taha sämitige stiivrân iävtuttâs jesânijn, kiäh +väljejuvvojeh, já lopâlii miärádâs taha sämitige čuákkim. +Pyehtivetteđ iävtuttiđ jieijâd mielâst nuorâirááđán +hiäivulijd 18-25-ihásijd aktiivlâš säminuorâid já äššitobdeejesânin hiäivulijd +15-17- ihásijd nuorâid. +Iävtuttâsâid vuáđustâsâidiskuin puáhtá vuolgâttiđ +šleđgâpostáin kaisa.tapiola-lansman (at) samediggi tâi poostâ pehti Kaisa +Tapiola-Länsman, Sajos, 99870 Inari 15.1.2014 räi. +Lasetiäđuid uá��uvetteđ nuuvt haalijddijn nuorâičällest, +Tiervâpuáttim Sämitige nuorâirääđi uárnim säminuorâi konfereensân säämi kulttuurkuávdáš Sajosân Anarân 6.-7.2.2014. +Konferens fáddán lii soováášvuotâ sehe säminuorâi identiteet. +Konferens eehidohjelmin lii sämimuusik. +Konferens lii mávsuttem já tot lii áávus puohháid kiäh láá perustum. +TIERVÂPUÁTTIM! +Almottâtmeh majemustáá 24.1.2014. +Almottâtmeh já lasetiätu: +Laura-Maija Niittyvuopio +laura.niittyvuopio (at) gmail.com +Sämitigge lii mieđettâm Säämi kielâtaho- palhâšume Yle Sápmin. +Palhâšume mieđettuvvoo jyehi nubbe ive sämikielâ sajattuv já sämikielâlij palvâlusâi oovdedmân porgum ánsulâš pargoost. +Säämi kielâtaho -palhâšume 2013 lii Outi Pieski kyehti maalâkove "Nuvvos Áiligas, eennâm suddá" já "Kolle-eennâm". +Säämi kulttuurkuávdáš, mii huksejuvvoo Aanaar kirkkosiidjân Juvduu riidon, šadda leđe Suomâ sämmilij haldâšem já kulttuur kuávdáš. +Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii orniđ sämmiláid pyerebijd iävtuid alnetoollâđ já ovdediđ jiešráđálávt kielâs, kulttuuris já iäláttâstooimâs sehe hoittáđ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšemes já tuárjuđ sämmilij almos eellimtile ovdánem. +Kulttuurkuávdáš pyereed meiddei merhâšitteht máhđulâšvuođâid levâttiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. +Säämi kulttuurkuávdáš šadda leđe aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt-uv mielâkiddiivâš já pivnohis maaŋgâkulttuurlâšvuođâ kuáhtámpäikki. +Sämikulttuurkuávdáá ruttâdmân lii finnejum 5 miljovn eurod Euroop union kuávluovdedemruttârááju vaarijd. +Matti Leinonen, Teuvo Nyberg, Simo Veistola já Sanna Jortikka, sämikielân: Ilmari Mattus, sárguseh: Jorma Happonen +Škoovlâ eennâmtiätu Amerik lii vuađuškoovla pajeluokkaid uaivildum eennamtiađu oppamateriaal. +Oppâkirje kieđavuš +čielgasavt kyehti eennamuasi, Maada- ja Tave-Amerik. +Oppakirje jieškote-uv lovo loopast laa čuakankiasu ja +pargopitah. +sijđoh:158 +tääsi: 7-9. lk +Škoovlâ eennâmtiätu Amerik Oppâmvihko +sijđoh:111 +Amerik Oppamvihko stivree vuavalašvuođa eennantieđalaš taaiđui, kaarta kevttim, lovottuvai, diagraamai ja +aigikyevdilis amnasij ibbeerdman ja heivitman. +Oppamvihkoost laa para- ja juavkkupargopitah sehe +vihkopargopitah, moh vaattih sieralagan tiatukaldei +kevttim. +Lasseen laa arvuštallampargopitah ja internetpargopitah. +Sopâmušstaatah kolgâččii ovdediđ sämmilij vuoigâdvuođâid naanoodmáin sämmilij ovdâsteijeevâš instituutioi, tego sämitige meridemvääldi. +Sopâmušstaatâ kolgâččij lasettiđ viggâmušâidis lahâasâttemnubástusâi rähtimân sämmilij vuoigâdvuođâi tievâslâš täähidmân sii ärbivuáválâš kuávluin visásmitmáin, ete nuávdittuvvoo sämisiärváduvâi vuoigâdvuotâ rijjâ, muuneeld tábáhtuvvee já tieđettum uásálistmân sijjân kyeskee poolitlijd prosessáid já ovdedemprojektáid. +Sopâmušstaatah kolgâččii meid riemmâđ ääšimiäldásâš toimáid, vâi ovdedeh, ton vijđoduvvâst ko máhđulâš, puoh sämipárnái vuoigâdvuođâ finniđ máttááttâs jieijâs kieláin sopâmušstaatâ kuávlust. +Komitea av�uut sopâmušstaatâid olášuttiđ puoh tárbulijd tooimâid, moiguin visásmiteh, ete meccičuoppâmeh já eres toimâ, maid ovtâskâs peleh tääl hárjutteh sämikuávlust, iä raijii sämmilij vuoigâdvuođâ paijeentoollâđ já ovdediđ sii ärbivuáválâš kulttuur já eellimtäävi, eromâšávt puásuituálu, iäge sii ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi kevttim. +Lasseen komitea av�uut, ete sopâmušstaatâ kávná ääšimiäldásâš čuávdus koččâmâšân eennâmoommâstmist já -kiävtust sämikuávlust nuuvt, ete ráđádâl ääšist puoh uásipelijguin, sämitige mieldiluhâmáin sehe ratifisist jotelávt jiecânâs enâmij algâaalmugijd já hiäimuaalmugijd kyeskee ILO almossopâmuš Nr 169. +Komitea av�uut, ete talle ko sopâmušstaatâ uđâsmit sämitiggeest adelum laavâ, tot lasseet sämitige meridemvääldi sämmilij kulttuurjiešhaaldâšmân lohtâseijee aašijn, mieldiluhâmáin vuoigâdvuođâid, moh kyeskih eennâm já luánduvaarij kiävtun sämmilij ärbivuáválávt asâttem kuávluin. +Komitea av�uut, ete ko sopâmušstaatâ miäruštâl, kiäst lii jienâvuoigâdvuotâ sämitige vaaljâin, tot addel ääšimiäldásâš tiädduáárvu sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotân, mii kulá sii sajâttâhân Suomâst, sii vuoigâdvuotân meridiđ jieijâs jeessânvuođâst já vuoigâdvuotân toos, ete sij iä pággusuddâludduu. +Komitea av�uut, ete sopâmušstaatâ váldá taan ohtâvuođâst vuotân Aalmugijkoskâsâš pargoseervi almossopâmuš nr 169, mon sopâmušstaatâ lii čonâdâttâm ratifisistiđ. +Lasseen komitea av�uut, ete sopâmušstaatâ riämá ääšimiäldásâš toimáid vâi suoijâl sämmilij ärbivuáválâš puásuituáluiäláttâs. +14 Komitea av�uut meid, ete sopâmušstaatâ tuođâlávt visásmit sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs palvâlusâi finnimvuođâ sämmiláid sii päikkikuávlust. +Lasseen komitea av�uut, ete sopâmušstaatâ huápput máttááttâs- já kulttuurministeriö iävtuttem, sämikielâ oovdedmân já suoijâlmân uáivildum iäláskittemohjelm olášuttem, meid juávkkuviestâdmijn, škovliimist, sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâin já kulttuur syergist. +Komitea av�uut, ete sopâmušstaatâ: +a) čuávu já árvuštâl romani- já sämipárnái vuoigâdvuođâi vuotânväldim aalmuglâš vuáváámijn já ohjelmijn; +b) visásmit, ete romani- já sämipárnáin, meid sämikuávlu ulguubeln ässee sämipárnáin, lii vuoigâdvuotâ kulttuursensitiivlâš škovlim- já tiervâsvuođâhuolâttâspalvâlusâin jieijâs kieláin; +c) pyereed oovtâstpargo Ruotâ já Taa�â haldâttâsâiguin eres lasseen aašijn, moh kyeskih škoovlâi máttááttâsvuáváámijd, máttáátteijei škovlimân, máttáátteijei materiaal pyevtitmân já mediasiskáldâs pyevtitmân sämipárnái várás; +d) váldá vuotân komitea almos huámášume nr. +11 (2009) algâaalmugij párnáin já sii almossopâmuš miäldásâš vuoigâdvuođâin (CRC/C/GC/11); já +e) ratifisist ILO almossopâmuš nr. +169 jiečânâs enâmij algâ- já hiäimuaalmugijn. +Komitea av�uut, ete uásipeeli +a) visásmit, ete suhâpeleuáinu lii väldivirdásmittum puoh sämmilijd kyeskee politijkkáráid já ohjelmáid, +b) tuhhit konkreetlijd tooimâid ulmenis lasettiđ säminisonij ovdâstem pooliitlâš já almos elimist sehe sämisiärváduvvâst ete ubâ ohtsâškoddeest, +c) riämá toimáid vâi visásmit, ete säminisonáid fäälih ääšimiäldásijd sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâid, mieldi luhâmáin enijhuolâttâs já +d) visásmit, ete päikkiviehâvääldi uhren leijee säminisonijn lii peessâm torvopaaihijd já palvâlussáid, moh västideh sii táárbuid +Sämmilij peessâm ärbivuáválijd iäláttâssáid. +Komitea pivdá Suomâ tieđettiđ sämmilij áámmátlâš škovliimist já maht tot lii ovdedâm sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem. +Komitea meid pivdá Suomâ čäittiđ mon vijđáht tot lii váldám vuotân sämmilij enâmân vuáđuduvvee iäláttâsâid já eellimvyevi ko lii olášuttâm ereslágánijd projektijd já ereslágánijd tooimâid sämitiggijn vâi visásmit sämmilij peessâm ärbivuáválijd iäláttâssáid já moin vuovijguin taah ulmeh láá juksum. +Ko váldoo vuotân haldâttâs áigumuš ratifisistiđ ILO almossopâmuš nr 169 kolgâččij riemmâđ jotelis toimáid, moiguin piejih joton orostâm ráđádâlmijd sämikuávlu eennâmvuoigâdvuođâin já algâtteh uđđâsist konstruktiivlâš vuárusavâstâllâm sämitiggijn, vâi áášán kullee vuoigâdvuođâlâš epivisesvuotâ šadda čuávduđ; +kolgâččij juátkiđ sämitiggijn ráđádâlmáin meritiätulijd tooimâid, moiguin viggeh tuárvi ruttâdem já sämikielâi iäláskittemohjelm pehtilis olášuttem vievâst estiđ sämikielâi lappum almolâs elimist tááláást eenâb, +já kolgâččij investistiđ ääšimiäldásâš škovlimtoimáid, moiguin visásmiteh, ete sämmiliih uá��uh tááláást pyerebeht sämikielâlijd almos palvâlusâid; +kolgâččij riemmâđ ääšimiäldásâš toimáid, moiguin visásmiteh, ete aalmuglâš ucceeblovvoid kullee ulmuid kyeskee ereslágán kuullâmvuáháduvvâid já -monâttâlmijd tievâsmiteh já uárnejeh uđđâsist vâi puávtâččij faallâđ čielgâ viestâdemkanavaid, já +kolgâččij pyerediđ ucceeblovoi, meid lohomiärálávt ucemus ucceeblovoi, ovdâsteijei máhđulâšvuođâid vaikuttiđ tuođâlávt miärádâsrähtimprosessin; +kolgâččij orniđ lasetorjuu ucceeblovoi juávkkuviestâdemniävvuid, eromâšávt ruošâ- já sämikielâláid viestâdemniävvuid, vâi áášánkullee ucceeblohokielâh liččii ääšimiäldásávt mieldi teddilum já šleđgâlâš juávkkuviestâdemniävvuin; +kolgâččij lääcciđ haldâttâhân sierânâs vuáháduv, mon pargon ličij toollâđ ohtâvuođâ sämitiigán puoh sämmilijd kyeskee ašijguin já oohtânheiviittiđ čielgâ haldâttâs peleväldimij ovdedem sämmilij tááhust merhâšittee koččâmušâin; +kolgâččij riemmâđ ääšimiäldásâš toimáid eromâšávt ollâtääsi škovlim, áámmátškovlim já ääšiomâhái palvâlusânväldimvuáháduvâi nubástittem uásild, vâi finniiččii lasettuđ aalmuglâš ucceeblovoid kullee ulmui mere virgálâš pargomarkkânijn, staatâhaldâttuv mieldiluhâmáin +1. nanodeh ain sämikielâlâš škovlim, eromâšávt nuuvt, ete ovdedeh systemaatlâš politiik já kuhes áigáduv ruttâdemvuávám, +2. riemih jotelávt toimáid vâi suojâleh já ovdedeh anarâš- já nuorttâlâškielâ, moh láá eromâšávt uhkevuálásiih kielah, eromâšávt nuuvt ete uárnejeh pisovâš kielâpiervâlijd, +3.olášutteh lasetooimâid vâi visásmiteh ruotâ- já sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâspalvâlusâi finnim, +5. riemih toimáid vâi lasetteh tiettim Suomâ kuávlulâš já ucceeblohokielâin já lasetteh soováášvuođâ tai kuáttá, sehe puoh škovlimtaasij almos máttááttâsvuáváámij ete juávkkuviestâdemniävui vievâst. +Suomâ vuáđulaahâ lii tubdâstâm sämmilij sajâttuv Suomâ algâaalmugin já tähidâm sijjân sierânâs kulttuurlâš já kielâlâš vuoigâdvuođâid. +Vuoigâdvuođâi tubdâstem ij kuittâg lah ulâttum eennâmomâstem- ige puásuituáluvuoigâdvuođáid, veikkâ OA julgáštuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin já ILO sopâmuš nr 169 čielgâsávt adeleh vuoigâdvuođâid täin kuávluin. +Olmoošvuoigâdvuotváldálâš huámášit, ete Suomâ valmâštâlmeh ILO sopâmuš nr 169 ratifisistmân láá pištám jo paijeel 20 ihheed. +Tehálâš koččâmuš lii sierânâstooimah, maid sämmilij ekonomâlij já kulttuurlij algâaalmug-vuoigâdvuođâi visásmittem váátá. +Aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuot-lahâasâttem mield sierânâstooimah pyehtih leđe agâstâllum koččâmušâst leijee tiileest toin iävttoin, ete toh láá olmâ koskâvuođâst ulmemiäldásâš tuhhittettee uulmijd. +Olmoošvuoigâdvuotváldálâš tiäddut, ete ratifisistemproosees ij koolgâ anneeđ nollátiäivásemspellân, mast tuše nubbe uásipeeli vuáittá, peic meid väldiaalmug eennâmkevttimvuoigâdvuođâid já vuoigâdvuođâ hárjuttiđ iäláttâsâid kalga väldiđ vuotân. +Olmoošvuoigâdvuotváldálâš av�uut Suomâ ratifisistiđ ILO sopâmuš nr 169 já tubdâstiđ sämmilij eennâmkevttimvuoigâdvuođâid já vuoigâdvuođâ hárjuttiđ ärbivuáválâš puásuituálu. +Eres lahâuđâsmittemtáárbui kieđâvuššâm váátá ennuv oovtâstpargo sierâ ministeriöi kooskâst. +Taat meid tovâččij älkkeebin ráđádâlmijd sämiovdâsteijeiguin, main kalga leđe merhâšittee uási ratifisistemprosessist. +Iävtuttâs ovdâskode já sämitige ohtsâš ratifisistempargojuávhu vuáđudmist lii tuođâi-uv kuorâttâllâm árvusâš. +Meccihaldâttâslaavâ uđâsmittem fáálá meid máhđulâšvuođâ kavnâđ innovatiivlâš čuávdusijd oovdâst leijee koččâmuššáid. +Joođoost leijee ráđádâlmijn tave-eennâmlâš sämisopâmuš ááigán uá��umân tiädutteh, ete sämmilâškoččâmuš lii staatâi raajijd rastaldittee já ráđádâlmijn sättih tiäduttiđ mieđetteijee vuáháduvvâid já máhđulâšvuođâid oovtnálásittum aldanemvuáhán +ECRI av�uut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih toimáid vâi sämikulttuur já taan ucceeblovo merhâšume kieđâvušeh škovlâmáttááttâsâst já viggeh lasettiđ tiettim sämiaalmugist eenâblovo kooskâst el. +kampanjai vievâst, moh lasetteh tiäđu. +ECRI movtijdit Suomâ virgeomâháid čuávvuđ säämi kielâlaavâ já sämmilij eenikielâlâš máttááttâs kyeskee vuoigâdvuođâ olásume. +ECRI av�uut, ete virheomâhááh riemih tárbulâš toimáid vâi visásmiteh tai vuoigâdvuođâi tuđâttettee olášume oovtâstpargoost sämmilâš ovdâsteijeiguin. +ECRI movtijdit Suomâ virgeomáháid juátkiđ tooimâs sämikielâi iäláskitmân já av�uut, ete tađe várás škovliitteh tuárvi máttáátteijeid. +ECRI av�uut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih lasetoimáid vâi visásmiteh tom, ete sämikielâid máttáátteh sehe sämikuávlust ete ton ulguubeln. +ECRI av�uut, ete Suomâ virgeomâhááh värideh tuárvi ekonomâlijd já olmoošresurssijd taaid viggâmušáid. +ECRI av�uut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih toimáid vâi sämikulttuur já taan ucceeblovo merhâšume kieđâvušeh škovlâmáttááttâsâst nuuvt ete aneh ävkkin ECRI almos politiik kyeskee av�uuttâs nr 10, mii kuáská rasism já näliolgoštem vuástálistâm škoovlâst já škoovlâ vievâst. +Lasseen ECRI av�uut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih toimáid sämiaalmug kyeskee almos tiäđu lasseetmân eenâblovo kooskâst om. +taan aalmugân čuosâttum kampanjai vievâst, moh lasetteh tiäđu. +Sierânâsraportistee av�uut, ete Tave-enâmeh juátkih já pehtilitteh viggâmušâidis vâi sämiaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuotâ sehe tááláást pyereeb vaikuttemmáhđulâšvuođah olášuveh sii kyeskee miärádâsrähtim uásild. +Taam ulme puáhtá mottoom muddoost juksâđ kevttimáin tááláást pehtilub kuullâmvuáháduvâid, main visásmiteh, ete sämmiláid njuolgist vaikutteijee miärádâsâid ij uá�u porgâđ nuuvt, ete ij lah sii rijjâtátulâš já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš. +Lasseen staatah kolgâččii oovtâst sämitigijguin kuorâttâllâđ tiätu kuávlui raijim nuuvt, ete sämitigge toimâččij tai raajij siste vuosâsajasâš teikâ áinoo miärádâsrähten aainâs sämmilijd kyeskee koččâmušâin, meid sämmilij eennâmkuávluid, kielâid, ärbivuáválâš iäláttâsâid já kulttuurijd lohtâseijee aašijn. +Sierânâsraportistee av�uut, ete Tave-enâmeh já eromâšávt Ruotâ tovâččii tárbuliih uđâsmitmijd, main visásmiteh sämitiggij - sämiaalmugij alemus ovdâstemorgaanin - ovdiist stuárráb jiečânâsvuođâ staatâ lájádâsâi já virgeomâhái háárán. +Ulmen lii sämitige jiečânâs miärádâstoohâmvääldi lasettem. +Tave-enâmeh kolgâččii orniđ sämitiggijd kelijdeijee ruttâdem, mon vievâst toh pyehtih pehtilávt olášuttiđ jiešhaaldâtlijd pargoidis. +Eromâšávt kolgâččii orniđ ovdiist eenâb ruttâdem sämitiggij jieš sierrim, ovdedem já olášuttem projektáid já alguid. +Staatah kolgâččii ovdediđ heivejeijee monâttâllâmtaavijd ohtâvuođâtolâmân sämitigijguin vâi taat ulme olášuvá. +Suomâ kolgâččij pehtilittiđ tooimâidis vâi čielgiiččij já turviiččij sämmilij eennâmkuávluid já luánduvaarijd kyeskee vuoigâdvuođâid juridilávt. +Suomâ kolgâččij eromâšávt visásmittiđ sämmilij hárjuttem puásuituálu sierânâssajâttuv turvim ko váldoo vuotân ton iäláttâs merhâšume sämmilij kulttuurân já áárbán. +Lahâaasâtliih já haldâtliih mekanismeh, moh taheh máhđulâ��ân luánduvaarij ävkkinanneem sämikuávlust, kolgâččii leđe hiäivulij aalmugijkoskâsij noormâi miäldásiih, meid talle, ko toh kyeskih tai tooimâi vaikuttâsâi čuosâttâhhân leijee algâaalmugsiärváduvâi ääšimiäldásâš kuullâm sehe rijjâtátulâš já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâs, vaikuttâsâi keeppidmân tárbulijd tooimâid, sajanmäksimijd já hiäđui jyehim. +Tave-enâmeh kolgâččii sämitigijguin ráđádâlmáin koordinistiđ tooimâid, moiguin viggeh estiđ šoŋŋâdâhnubástus háitulijd vaikuttâsâid sämmiláid. +Siämmást kolgâččii visásmittiđ, ete uđâsmuvvee energiakäldei kiävtu ovdedem várás rähtee tooimâin, tego pieggâvuáimáttuvâi rähtimist, ij alnees lah háituliih vaikuttâsah sämmilij iäláttâssáid. +Tave-enâmeh kalgeh viggâđ toollâđ puásuituálukuávlui piätuelleepopulaatioid tagarijn taasijn ete palgâseh piergejeh, já piätuellei tovâttem vahâgijd kalgeh sajanmäksiđ puásuituálleid olesmiärálávt. +Sierânâsraportistee av�uut, ete Tave-enâmeh já sämitigeh pehtiliteh ohtsâš viggâmušâidis sämikielâi iäláskitmân já nanodeh sämikielâi- já kulttuur škovlimohjelmijd. +Staatah kalgeh tállân orniđ sämitiggijd kelijdeijee ruttâdem, mon vievâst tai uulmij juksâmân pyehtih olášuttiđ oovtâst sooppum tooimâid. +Staatah kalgeh meid lasettiđ sämitáiđusij máttáátteijei finnimvuođâ já lohomere. +Lasseen staatah kolgâččii viggâđ nanodiđ sämikielâi kevttim tuámuštoovlist já eres virgeomâhijguin ášástâldijn já ain pyerediđ almos palvâlusâi finnimvuođâ sämikielâiguin. +Staatah já sämitigeh kolgâččii oovtâst ovdediđ já olášuttiđ tooimâid almos tiäđu lasseetmân sämiaalmugijn mediast já stuorrâ aalmug kooskâst. +Tággáár tiäđu lasettem kolgâččii ovdediđ eres lasseen vuáđu- já koskâtääsi škoovlâi sehe ollâopâttuvâi škovlimohjelmijn. +Aalmugijkoskâsiih olmoošvuoigâdvuotsopâmušah láá staatâsopâmušah. +Taid ratifisisteh Suomâst aasâtmáin asâttâs, mii ana sistees sopâmuš miärádâsâid. +Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâid kalga Suomâst väldiđ vuotân talle ko uđâsmiteh lahâasâttem, riehtivuáháduvvâst sehe eromâšávt vuáđulahâváljukode peleväldimijn. +Sämmilij tuođâlâš syeji šadda vuoigâdvuođâin, maid aalmugijkoskâsiih sopâmušah já aalmuglâš lahâasâttem tähideh. +Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâi olášuttem koceh aalmugijkoskâsiih äššitobdeeorgaaneh. +Suomâ kalga raportistiđ orgaanáid merikoskâsávt sopâmuš olášutmist Suomâst já tast, maht tot lii váldám vuotân aalmugijkoskâsij sopâmušâi olášuttem koccee orgaanij av�uuttâsâid. +Merikoskâsâš rapotistmist västid Suomâst olgoašijministeriö, mii kulá sierâ ministeriöid, virgeomâhâid, sämitige já aalmuglâšseervijd raapoort rähtim várás. +Sopâmušâi olášuttem koccee orgaaneh pyehtih meid kolliđ Suomâ já kuullâđ sierâ čonâsjuávhuid raportij várás. +Staatâi merikoskâsâš raportij lasseen orgaaneh väldih vuástá algâaalmugijn já aalmuglâšseervijn ciälkkámušâid já uáinuid sopâmušâi olášutmist. +Sämitigge raportist ministeriöid já njuolgist olmoošvuoigâdvuođâid koccee orgaanáid sämmilij vuoigâdvuođâin já aalmugijkoskâsij sopâmušâi olášutmist. +Ciälkkámušâinis sämitigge oovdânpuáhtá aalmuglii lahâasâttem ovdedem aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi koccee orgaanij av�uuttâsâi miäldásávt. +Sämitigge meid uásálist olmoošvuoigâdvuođâid kieđâvuššee aalmugijkoskâsij sopâmušâi rähtimân. +KP-sopâmuš +Suomâ lii ratifisistâm aalmugjeessân- já poolitlâš vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš (KP-sopimus) ive 197 6. +KP-sopâmuš lii uási Suomâ riehtivuáháduv, já lii vyeimist laavâtääsist já návt njuolgist heiviittettee já čannee riehtikäldee. +KP-sopâmuš olášuttem kocá OA olmoošvuoigâdvuotkomitea. +Sopâmuš mield meid ovtâskâsulmuuh pyehtih väidiđ olmoošvuoigâdvuotkomitean KP-sopâmuš rikkomušâin. +Sopâmuš 1 artikla täähid puoh almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ, mon vuáđuld toh merideh rijjâ poolitlâš vuáhádumes já hárjutteh rijjâ ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij tiilij ovdedem. +Olmoošvuoigâdvuotkomitea lii nanodâm, ete sopâmuš 1 artikla kuáská meid algâaalmugáid. +KP-sopâmuš 27 artikla mield tain staatâin, main láá aalmugliih, oskoldâhliih teikâ kielâliih ucceeblovoh, tágáráid ucceeblovoid kullee ulmuid ij uá�u kieldiđ vuoigâdvuođâ oovtâst eres juávhu jesânijguin navdâšiđ jieijâs kulttuurist, tubdâstiđ já hárjuttiđ jieijâs oskolduv teikâ kevttiđ jieijâs kielâ. +Artikla tuurvâst sämmilij vuoigâdvuođâ navdâšiđ oovtâst juávhoinis jieijâs kulttuurist. +Olmoošvuoigâdvuotkomitea lii KP-sopâmuš 27 artikla tulkkum uásild keččâm, ete njuolgâdusâst uáivildum kieldim puáhtá leđe ovdâmerkkân taggaar eennâm teikâ luánduvarij kištottellee kevttim, mii iästá algâaalmugij iäláttâs miänástum kuávlust. +OA olmoošvuoigâdvuotkomitea ive 1994 adelem almoskomment nr 23 (50) mield sopâmuš artikla 27 váátá sänihäämist peerusthánnáá meid positiivlâš sierânâstooimâid ucceeblohon kullei kulttuurvuoigâdvuođâi suojâlmân. +Almoskomment mield keččih, ete algâaalmugij kulttuurhäämi luávdá meid tai eennâmkiävtun vuáđuduvvee eellimtäävi já ärbivuáválijd iäláttâsâid tego miäcástem, kuálástem já puásuituálu. +Kulttuur suojâlem váátá meid, ete ucceeblohosiärváduvâi ovdâsteijeeh uá��uh pehtilávt uásálistiđ sijjân vaikutteijee miärádâsrähtimân. +TSS-sopâmuš +Suomâ lii ratifisistâm ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš (TSS-sopâmuš) ive 1976. +Sopâmuš olášuttem kocá ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi komitea (TSS-komitea). +Suomâ lii ratifisistâm sopâmuš valjimiävtulii pevdikirje ohtâgâsväidimijn já tot šadda vuáimán 30.4.2014 . +Väidimijd pyehtih toohâđ ovtâskâsulmuuh teikâ ovtâskâsulmui juávhuh, moh eteh, ete koččâmâšâst leijee sopâmušstaatâ lii luávkkám sii almossopâmušâst tubdâstum ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođâid, (2 artikla). +Väidimeh tahhojeh TSS-komitean (1 artikla). +Sopâmuš artikla 1 lii siämmáálágán KP-sopâmuš 1 artikláin täähidmáin návt almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ. +Sopâmuš artikla 15 täähid juáhá�ân vuoigâdvuođâ uásálistiđ kulttuurelimân, navdâšiđ tom hiäđuin sehe navdâšiđ syejeest, mii lii suovvum sii tieđâlij, kirjálij teikâ taaiđâlij ráhtusij jiegâlâš já materiaallâš hiäđoid. +Näliolgoštemsopâmuš +Ive 1970 ratifisistem jyehilágán näliolgoštem meddâlistmân kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš suoijâl ovtâskâs ulmuid etnisâš tuávvá�ân vuáđuduvvee olgooštmist. +Sopâmuš olášuttem kocá näliolgoštemkomitea. +Sopâmuš 1 artikla kiäldá náálán, liškeiivnán, suhâ- teikâ etnisâš tuávvá�ân vuáđuduvvee olgoštem. +Artikla mield näliolgooštmin ij koolgâ keččâđ tagarijd sierânâstooimâid, moi ulmen lii turvâstiđ tai juávhui já ovtâskâs ulmui oovtviärdásâš vuoigâdvuođâid já máhđulâšvuođâid navdâšiđ já kevttiđ olmoošvuoigâdvuođâid já vuađuluovâsvuođâid. +Sopâmuš 2 artikla mield staatah kalgeh riemmâđ toimáid näliolgoštem meddâlistmân já kieldiđ näliolgooštmân kihtâlem (artikla 4). +Párnái vuoigâdvuođâi almossopâmuš +Suomâ seervâi párnáá vuoigâdvuođâi almossopâmušân ive 1991 . +Sopâmuš nuávdittem já párnái vuoigâdvuođâi olášum čuávu OA párnái vuoigâdvuođâi komitea. +Sopâmuš kuáská vuálá 18-ihásijd. +Suomâst párnái vuoigâdvuođâi olášum čuávu já oovded pärniäššiváldálâš. +Sopâmuš 30 artikla lii siämmáásiskáldâsâš ko KP-sopâmuš 27 artikla. +Artikla mield algâaalmugân kullee párnáást ij uá�u kieldiđ vuoigâdvuođâ navdâšiđ oovtâst juávhu eres jesânijguin jieijâs kulttuurist, tubdâstiđ já hárjuttiđ jieijâs oskolduv teikâ kevttiđ jieijâs kielâ. +Sopâmuš 2 artikla kiäldá párnái olgoštem el. +sii kielâ já suhâtuávááš vuáđuld. +Sopâmuš 17 artikla mield staatah kalgeh tähidiđ ete párnááh uá��uh tiäđu maaŋgâ sierâ käldein. +Staatah kalgeh ruokâsmittiđ tieđettemniävvuid kiddiđ eromâš huámášume algâaalmugpárnái kielâlâš tárboid. +Sopâmuš 29 artikla mield párnái máttááttâs kalga vuáđuduđ el. +olmoošvuoigâdvuođâi já vuáđuluovâsvuođâi sehe Ovtâstum aalmugij vuáđukirje prinsiipij kunnijâttem oovdedmân já kunnijâttem oovdedmân párnái vanhimij, jieijâs čuovviittâslâš identiteet, kielâ já áárvui kuáttá. +Almossopâmuš, mii kieđâvuš jyehilágán nisonij olgooštem meddâlistem +Sopâmuš ratifisistii Suomâst ive 1986. +Sopâmuš olášuttem kocá komitea, mii kieđâvuš nisonij olgoštem meddâlistem. +Sopâmuš ij ana sistees eromâšávt algâaalmugnisonáid kyeskee miärádâsâid, mutâ sopâmuš olášuttem koccee komitea lii av�uuttâsâin kiddim eromâš huámášume algâaalmugnisonij oovtviärdásâš máhđulâšvuođáid uásálistiđ ohtsâškodde-elimân já finniđ täsiárvusâš palvâlem já kohtâlem. +Sopâmuš kiäldá nisonij olgoštem já kenigit ovdediđ nisonij täsiáárvu olášum. +Biodiversiteetsopâmuš +Biologilâš maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almossopâmuš šoodâi vuáimán Suomâst ive 199 4. +Sopâmuš olášuttem ij koce olmoošvuoigâdvuođâin spiekâstmáin sierânâs komitea. +Sopâmuš olášuttem čuávum já sopâmuš ovdedem várás staatah (uásipeleh), moh láá ratifisistâm sopâmuš, tuálih kyevti ive kooskâi uásipeličuákkimijd. +Sopâmuš olášuttem čuávuh staatâi raportij peht. +Suomâst sopâmuš olášuteh luándusuojâlemlahâaasâtmist sehe staatârääđi tuhhiittem biodiversiteetstrategia já tom tuárjoo toimâohjelm vievâst . +Sopâmuš olášuttem ovdedeh sierâ čanosjuávhui ovdâsteijei nk. +biodiversiteetpargojuávkku sehe ton vuálásâš artikla 8 (j) -äššitobdeepargojuávkku. +Suomâst sopâmuš algâaalmug- já páihálâš siärváduvvâid kieđâvuššee artiklah kyeskih sämmilijd. +Sopâmuš artikla 8 (j) kenigit Suomâ kunnijâttiđ, suojâliđ já paijeentoollâđ sämmilij biologilâš maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kiävtu tááhust merhâšittee tiäđu sehe ruokâsmittiđ taan tiäđu, innovaatioi já vuáháduvâi kiävtust finnejum hiäđui täsipiälásâš jyehim. +Artikla 10 (c) váátá, ete Suomâ suoijâl já movtijdit biologilâš resurssij ärbivuáválâš kiävtu ärbivuáválij kulttuurlij taavij miäldásávt, moh heivejeh suojâlem já pištee kiävtu vátámâššáid. +ILO almossopâmuš nr 111 olgooštmist, mii tábáhtuvá pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst +Suomâ ratifisistij sopâmuš ive 1970 (SopS 63/1970). +Sopâmuš lii tuhhiittum ive 1958 . +Sopâmuš kieđâvuš olgooštem kieldim pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst. +Sopâmuš kiäldá el. +etnisâš tuávvá�ân vuáđuduvvee olgoštem pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst (1 artikla). +Sopâmuš artikla 5 mield sierânâs suojâlem- já išedemtooimâid, moid kalga riemmâđ ILO sopâmušâi teikâ av�uuttâsâi tááhust, ij koolgâ toollâđ olgooštmin. +Lasseen siämmáá artiklast eidu merideh, ete tagarijd sierânâstooimâid iä toolâ olgooštmin, moh láá tárbuliih tagarij ulmui táárbui tuurvâstmân, kiäh tarbâšeh sierânâs iše teikâ torjuu ovdâmerkkân kulttuurlâš sajattuv vuáđuld. +Suomâ EU servâmsopâmuš lasepevdikirje nr 3 kieđâvuš sämmilij vuoigâdvuođâid. +Pevdikirje lii EU vuáđusopâmuš ađai nk. +Lissabon sopâmuš uási. +Pevdikirje tuubdâst, ete Suomâst, Taa�âst já Ruotâst láá aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâ vuáđuld kenigâsvuođah já čonâsmeh sämmilij kuáttá. +Sopâmušuásipeleh meid vääldih vuotân , ete Suomâ, Taa�â já Ruotâ láá čonâdâttâm sämmilij iäláttâsâi, kielâ, kulttuur já eellimtäävi siäilutmân já oovdedmân já keččih, ete ärbivuáválâš sämikulttuur já sämi-iäláttâsah láá sorjoliih luánduiäláttâsâin, tego puásuituálust, sämmilij ärbivuáválâš eellimkuávluin. +Lasepevdikirje 1 mield tom estihánnáá, maid EY vuáđudemsopâmušâst merideh, sämmiláid uá��u mieđettiđ priivaatvuoigâdvuođâid puásuituálu háárjutmân ärbivuáválâš sämikuávluin. +Sopâmuš artikla 2 mield pevdikirje puáhtá vijđediđ kuoskâđ eres-uv ärbivuáválâš sämiäláttâssáid lohtâseijee sämmilij priivaatvuoigâdvuođáid tai vuástásâš ovdedem vuotân väldimân +Euroop rääđi olmoošvuoigâdvuotsopâmuš tuhhiittui ive 1950 já šoodâi vuáimán ive 1953. +Sopâmuš lii tievâsmittum já rievdâdum lasepevdikirjijguin. +Sopâmuš kuáská Euroop Rääđi jeessânenâmáid. +Euroop rááđán kuleh 47 staatâd, main 28 Euroop union jeessânenâmid. +Euroop rääđi lii poolitlâš já olmoošvuoigâdvuotservi. +Sopâmušân siärvám staatah čonâdâteh tähidiđ jyehi lavâkevttimváldásis kullee olmo�ân sopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođâid já rijjâvuođâid. +Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođah kuleh tastoo puohháid, meid olgoeennâmlijd peerusthánnáá ovdâmerkkân tast, et láá-uv sij mottoom eres Euroop rääđi jeessânstaatâ aalmugjesâneh. +Sopâmuš olášume kocá Euroop rääđi olmoošvuoigâdvuottuámustovli, mii čuávdá ohtâgâsväidimijd. +Sopâmuš 8 artikla mield juáhhást lii vuoigâdvuotâ priivaat- já peerâeellim suáján. +Sopâmuš 14 § mield kieldih olgoštem. +Euroop olmoošvuoigâdvuottuámustovli lii tulkkum sopâmuš 14 artikla. +Thlimmenos-tábáhtusâst ive 2000 tuámustovli lii čuávdám ete staatah luávkkájeh 14 artikla miäldásâš vuoigâdvuođâ, mon mield olmooš uá��u leđe šodâhánnáá olgoštuđ olmoošvuoigâdvuotsopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođâi naavdâšmist, talle ko staatah kohtâleh siämmáálágán tiileest leijee ulmuid eresnáál objektiivlâš já kuáhtulâš vuáđđusttáá. +Vuoigâdvuođâ, mon mield olmooš uá��u leđe šodâhánnáá olgoštuđ olmoošvuoigâdvuotsopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođâi naavdâšmist, luávkkájeh meid, ko staatah objektiivlâš já kuáhtulâš vuáđđusttáá piettâleh kohtâlmist eresnáál ulmuid, kiäh láá merhâšitteenáál ereslágán tiileest. +Aalmuglij ucceeblovoi suojâlmân kyeskee almossopâmuš ratifisistii Suomâst ive 199 8. +Sopâmuš olášuttem čuávvu ravvimkomitea, mii čuággán äššitobdein. +Komitea addel av�uuttâsâid sopâmuš olášuttem várás ministerrááđán. +Ministerrääđi addel komitea av�uuttâsâi vuáđuld av�uuttâsâid jeessânstaatáid sopâmuš olášuttem várás. +Sopâmuš kieđâvuš aalmuglij ucceeblovoi kielâlijd já kulttuurlijd vuoigâdvuođâid. +Sämmilijd loheh aalmuglâš ucceeblohhoon sopâmuš pirrâsist tego ovdâmerkkân romanijd já suomâruátálijd-uv. +Sopâmuš viiđâd artiklast sopâmušpeleh čonâdâteh ovdediđ tiilijd, moh láá tárbuliih, vâi aalmuglâš ucceeblohon kullee ulmuuh pyehtih paijeentoollâđ já ovdediđ kulttuuris sehe siäiluttiđ identiteetis čielgâ vuáđutahheid: sii oskolduv, kielâ, ärbivyevi já kulttuuräärbi. +Artikla meid váátá staatâid suojâliđ aalmuglijd ucceeblovoid illámielâlâš suddâlutmist. +Artikla 6 váátá, ete staatâ riämá toimáid tagarij ulmui suojâlmân, kiäh pyehtih šoddâđ olgoštem teikâ vajemielâlâšvuođâ čuosâttâhhân el. +etnisâš tuávváá já kielâ vuáđuld. +Sopâmuš artikla 10 täähid sämmiláid vuoigâdvuođâ kevttiđ sämikielâ priivaatlávt já almolávt, njálmálávt já kirjálávt sehe oppâđ jieijâs kielâ (artikla 14). +Aalmuglâš ucceeblohon kullee ulmust lii meid vuoigâdvuotâ kevttiđ suu jiejâskielâlâš noomâid (11 artikla). +Staatah kalgeh meid riemmâđ toimáid máttááttâs já tutkâmuš syergist aalmuglij ucceeblovoidis kulttuurân, historján, kielân já oskoldâhân kyeskee tiäđu siäilutmân. +Kuávlulijd já ucceeblovokieláid kyeskee Eurooplâš vuáđukirje šoodâi vuáimán Suomâst ive 1998. +Sopâmuš ulmen lii suojâliđ uccâ kielâid moh láá lappuumin, maid sopâmušstaatâi aalmugjesâneh ärbivuáválávt kevttih staatâinis. +Vuáđukirje ij návt kuáská ovdâmerkkân enâmânvärrejeijei kieláid. +Sopâmuš olášuttem čuávvu äššitobdeekomitea, mii addel av�uuttâsâidis Euroop Rääđi ministerkomitean. +Komitea addel av�uuttâsâid jeessânstaatáid sopâmuš olášutmân. +Sopâmuš artiklast 7 staatah čonâdâteh lääččiđ tiilijd, moh taheh máhđulâ��ân ucceeblovokielâ siäilum já čonâdâteh meddâlistiđ raijiittâsâid, moh estih ucceeblovokielâid miänástuđ. +Kuávlulijd kieláid teikâ ucceeblovokieláid kyeskee sierânâstooimah iä onnuu, ete toh láá vijđásubbooht kiävttum kielâi sárnoo aalmug olgoštem, jis tâi tooimâi ulmen lii ovdediđ täsiáárvu tom kielâ kevttei já eres aalmug kooskâst teikâ ääšimiäldásávt väldiđ vuotân tai kielâi sierânâssajattuv. +Artikla váátá, ete staatah huolâtteh tast, ete jo lemin teikâ uđđâ haaldâtliih rääjih iä räähti estuu ucceeblovokielâ oovdedmân. +Artikla 8 váátá, ete ucceeblovokielâláid lii finnimnáál jieijâskielâlâš škovlim ovdâ-, vuáđu-, nube tääsi já ollâškovlâmáttááttâsâst sehe visásmittiđ kuávlulij kielâi teikâ ucceeblovokielâi tyehin leijee historjá já kulttuur máttááttâs. +Artiklai 9 já 10 mield ucceeblovokielâ kalga pyehtiđ kevttiđ riehti-, haldâttâh- já virgeomâhâšášástâlmist. +Staatah kalgeh meid visásmittiđ, ete staatâst láá ucceeblovokielâliih juávkkuviestâdemniävuh (artikla 11). +Eurooplâš enâdâhalmossopâmuš šoodâi Suomâst vuáimán ive 2006. +Sopâmuš enâmustáá uáinojeijee vaikuttâs lii lamaš Eurooplâš enâdâhpalhâšume mieđettem. +Sopâmuš olášuttem koceh äššitobdeekomitea já ministerkomitea. +Suomâst sopâmuš lii olášuttum el. +luándusuojâlemlaavâst. +Enâdâhalmossopâmuš 5 artiklast jieškote-uv sopâmušpeeli čonâdât el. +tubdâstiđ lahâaasâtmistis, ete enâduvah láá ulmui pirrâduv merhâšittee uási, ohtâsâš kulttuur- já luánduäärbi maaŋgâhámásâšvuođâ olgospyehtim já identiteetis vuáđu, lääččiđ já olášuttiđ sierânâstooimâi vievâst enâduvsuojâlmân, -tiipšon já -vuáváámân čyeccee enâdâhpolitiik sehe siskálmittiđ enâdâhvuotânväldimijd kuávlu- já kaavpugvuávámpolitiikân sehe kulttuur-, pirrâdâh-, eennâmtuálu-, sosiaal- já ekonomiapolitiikân já eres toimâohjelmáid. +Sopâmušuásipeleh pyehtih väldiđ kiävtun monâttâlmijd, moi miäldásávt aalmug, páihálâš já kuávluvirgeomâhááh já eres äššiomâhááh pyehtih uásálistiđ taam enâdâhpolitiik miäruštâlmân já olášutmân. +Artiklast 9 sopâmušuásipeleh movtijditeh staatâi raajijd rastâldittee páihálâš- já kuávluoovt��stpargo já táárbu mield valmâštâleh já olášuteh ohtsijd enâdâhohjelmijd. +Kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuš lii Suomâst šoddâm vuáimán ive 2007. +Kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuš ulmen lii suojâliđ já ovdediđ kulttuurij maangâhámásâšvuođâ (1 artikla). +Sopâmuš mield kulttuur-olgospyehtimij maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já ovdedem váátá puoh kulttuurij, meid ucceeblohon kullee ulmui já algâaalmugij kulttuurij oovtviärdásâšvuođâ já kunnijâttem tubdâstem (2 artikla). +Sopâmušuásipeleh kalgeh riemmâđ toimáid kulttuurolgospyehtimij suojâlmân já turviimân (6 artikla). +Suojâlemsopâmuš miäruštâl, ete kulttuurolgospyehtimeh láá ovtâskâsulmui, juávhui já siärváduvâi kreatiivlâšvuođâ puátusin šoddâm olgospyehtimeh, main lii kulttuurlâš siskáldâs (4 artikla). +Sämikulttuurist ärbivuáválâš kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh juoigâm, sämityeje, sämitaiđuu, mainâstemäärbi já oskomušâid, kirjálâšvuođâ, sämikielâlijd päikkinoomâid sehe sämmilâš huksimäärbi (el. +kuáđih, lavŋekuáđih, ereslágán ääitih). +Lasseen sämmilâš toovlášoskoldâhân kullee uhredem sieidijd lii kulttuurolgospyehtim. +Uđđâsumoseh kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh modern sämimuusik, teatter já elleekovetaiđuu. +Aamnâsttâs kulttuuräärbi suojâlemsopâmuš šoodâi vuáimán Suomâst ive 2013. +Sopâmuš olášutmist västid máttááttâs- já kulttuurministeriö. +Sopâmuš olášuttem kocá haldâttâsâi koskâsâš aamnâsttâs kulttuuräärbi suojâlemkomitea. +Sopâmuš tuubdâst ete algâaalmugijn lii tergâdis uási aamnâsttâs kulttuuräärbi pyevtitmist, suojâlmist, paijeentolâmist já uđđâsisträhtimist já návt meid kulttuurlâš maaŋgâhámásâšvuođâ já olmoošlâš kreatiivlâšvuođâ oovdedmist. +Sopâmuš ulmen lii suojâliđ aamnâsttâs kulttuuräärbi já visásmittiđ äššiomâhâš siärváduvâi, juávhui já ovtâskâsulmui kulttuuräärbi kunnijâttem (artikla 1). +Aamnâsttâs kulttuurärbi uáivild sopâmuš 2 artikla mield el. +vuáháduvâid, kuvviimijd, olgospyehtimijd, tiäđu, tááiđuid - sehe tooid kullee piergâsijd, tiiŋgâid, artefaktijd já kulttuurlâš tiilijd - maid siärváduvah, juávhuh já motomijn tábáhtusâin ovtâskâsulmuuh tubdâsteh uássin sii kulttuuräärbi. +Taam aamnâsttâs kulttuuräärbi, mii sirdášuvá suhâpuolvâst nuubán, siärváduvah já juávhuh rähtih eivi uđđâsist sii pirrâs háárán, vuáruvaikuttâsâst luánduin já jieijâs historjáin, já tot puáhtá sijjân tobdo identiteetist já jotkuuvâšvuođâst, já návt oovded kulttuurlâš maaŋgâhámásâšvuođâ já olmoošlâš kreatiivlâšvuođâ kunnijâttem. +Aamnâsttâs kulttuuräärbi pirrâdâhân kuleh el: +(a) njálmálâš ärbi já olgospyehtim, mieldi luhâmáin kielâ aamnâsttâs kulttuuräärbi niävvun; +(b) oovdânpyehtee taiđuuh; +(c) sosiaalliih vuáháduvah, rituaaleh já juhletilálâšvuođah; +(d) luándun já maailmubâlâšvuotân lohtâseijee tiätu já vuáháduvah; +(e) ärbivuáváliih kietâtyejitááiđuh. +Sopâmuš uásipeleh kalgeh riemmâđ tárbulijd toimáid aamnâsttâs kulttuuräärbi suojâlmân jieijâs kuávlust já tubdâđ já miäruštâllâđ kuávlustis tiättoo aamnâsttâs kulttuuräärbi jieškote-uv elementeh oovtâstpargoost čanosjuávhuiguin (11 artikla). +Uásipeleh kalgeh meid pieijâđ luvâttâlmân staatâ kuávlust tiättoo aamnâsttâs kulttuuräärbi (12 artikla). +Ive 1948 tuhhiittum OA olmoošvuoigâdvuođâi almosmaailmlâš julgáštu š lii aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâi vuáđu. +Puoh maailm staatah láá keevâtlávt tuhhiittâm tom. +Veikâ julgáštuš ij lah staatâsopâmuš, tast lii riehtiopâlâš kenigitteevuotâ ko ton vuáđuld láá ovdedum aalmugijkoskâsiih sopâmušah olmoošvuoigâdvuođâi pyereedmân. +Julgáštuš ij kieđâvuš sierâ algâaalmugij já ucceeblovoi vuoigâdvuođâid, mutâ täähid puoh aalmugjuávhoid siämmáá vuoigâdvuođâid já kenigâsvuođâid sehe täsiárvusijd máhđulâšvuođâid eelliđ jieijâs kulttuur miäldásávt olgoštemttáá já mielâväldittáá. +OA almosčuákkim tuhhiittij ive 2007 kuhháá valmâštâllum julgáštuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin . +Suomâ tuhhiittij julgáštuš väridâsttáá. +Julgáštuš čuákkee elementijd vyeimist leijee aalmugijkoskâsâš sopâmušâin. +Julgáštuš olášuttem čuávvu já oovded OA olmoošvuoigâdvuoträäđi vuálásâ��ân tuáimee algâaalmugraportistee. +Raportistee addel almos av�uuttâsâid algâaalmugij vuoigâdvuođâi oovdedmân sehe čielgee algâaalmugij vuoigâdvuođâi olášum jieškote-uv staatâ kuávlust. +Julgáštuš olášuttem čuávvuh meid algâaalmugij pisovâš foorum ihásijn čuákkimijn. +Julgáštuš tehálumoseh artiklah kyeskih algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuotân, vuoigâdvuotân jieijâs kielân já kulttuurân, staatâi ovdâsvástádâsân algâaalmugkulttuurij turviimist, algâaalmugij vuoigâdvuotân luánduvaarijn sehe julgáštuš kiäldá jyehilágán viggâmušâid suddâluttiđ algâaalmugijd. +Algâaalmugjulgáštuš lii valdum muáddi staatâ lahâaasâtmân, mutâ iänááš uássin staatah láá annaam julgáštuš tuše mooraallávt kenigitten. +OA algâaalmugraportistee professor James Anaya lii árvuštâllâm suu raportist OA almosčuákkimân algâaalmugjulgáštuš olášuttem já merhâšume. +OA almosčuákkim miärádâsâin láá lavâliih kenigâsvuođah. +Anaya mield julgáštuš čáittá maailmvijđosâš ohtsâšibárdâs algâaalmugvuoigâdvuođâi siskáldâsâst ja kenigâsvuođâ ovdediđ olmoošvuoigâdvuođâid OA sopâmušâi miäldásávt. +Motomeh julgáštuš uásisyergih tego olgooštmettumvuotâ, kulttuur koskâmettumvuotâ, omâdâh já jiešmeridemvuoigâdvuotâ láá šoddâmin uássin aalmugijkoskâsâš táválii vuoigâdvuođâ noormâ. +Julgáštuš meid vuáđuduvá maaŋgáid staatâi ratifisitem olmoošvuoigâdvuotsopâmušáid, moh láá staatâid lavâlávt kenigitteeh. +Julgáštuš laiđiittâsuásist aainâs páhudeh, ete algâaalmugeh láá kuáhtám historjá ääigi epivuoigâdvuođâlâšvuođâ, mii lii iästám sii turviimist já oovdedmist jieijâs kulttuur já hiäjusmittám sii vuoigâdvuođâid. +Anaya meid tiädut, ete algâaalmugjulgáštuš čuákkee taid olmoošvuoigâdvuođâid, moh algâaalmugijn liččii koolgâm leđe uássin olmooškode. +Algâaalmugjulgáštuš ulmen lii tivvoođ taid historjálijd puástuvuođâid. +Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâsopâmušâi tulkkuumist já heiviitmist västideijee olmoošvuoigâdvuođâorgaaneh láá távjá kiddim čuávdusijnis huámášume julgáštuš kenigâsvuođâid. +Algâaalmugjulgáštuš kenigâsvuođáid čujotteh eromâšávt aašijn, moh kyeskih olgooštmettumvuotân, kulttuurlâš kuoskâmettumvuotân já jiešmeridemvuoigâdvuotân. +Algâaalmugjulgáštušâst lii merhâšittee raavâlâš árvu ton ollâ lavâlâšvuođâ tiet, tastko OA almosčuákkim merhâšittee eenâbloho tuhhiittij julgáštuš já algâaalmugsiärvádâh tuárju julgáštuš. +Rio the Janeirost ive 2012 toollum pištee ovdánem konferens tuhhiittij loppâjulgáštuš "The Future We Want ". +Čuákkim lii ive 1992 toollum pištee ovdánem konferens čuávvumčuákkim. +Ive 1992 čuákkim lâi uáli merhâšittee, ko talle tuhhiittii el. +biodiversiteetsopâmuš, šoŋŋâduvsuojâlemsopâmuš sehe pištee ovdánem uulmijd (Agenda 21). +Suomâst pištee ovdánem láá ovdedâm el. +aalmuglâš pištee ovdánem strategiain já ohtsâškoddečonâsmáin. +Rio +20 čuákkim loppâäššikirje kieđâvuš eromâšávt ruánáá ekonomia, kievhisvuođâ kepidem já pištee ovdánem prinsiipijd. +Meid algâaalmugij vuoidâdvuođah láá oovdânpuohtum julgáštušâst. +Rio julgáštuš tiädut, ete pištee ovdánem olášuttem váátá algâaalmugij aktiivlâš já vaikutteijee uásálistem pištee ovdánem oovdedmân puoh taasijn. +Rio julgáštuš meid tuubdâst OA algâaalmugjulgáštuš merhâšume já tom, ete julgáštuš kalga vädiđ vuotân pištee ovdánem strategiai olášutmist. +Rio julgáštuš váátá, ete staatah tuárjuh algâaalmugij identiteet, kulttuur, kulttuuräärbi, ärbivuáválâš tiäđu já taavijd. +Julgáštuš tiädut táárbu tuárjuđ algâaalmugij pištee ovdánem miäldásijd iäláttâshaamijd. +Unesco almosčuákkim tuhhiittem julgáštuš lii lááččám vuáđu aamnâsttâs kulttuuräärbi já kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuššáid. +Julgáštuš artiklast 4 páhudeh, ete kulttuurlii maaŋgâhámásâšvuođâ piäluštem lii eettisávt velttidmettum já iärutmettum olmoošáárvu kunnijâttem uási. +Toos kulá čonâdâttâm olmoošvuoigâdvuođáid já vuáđurijjâvuođáid, eromâšávt vuoigâdvuođáid, moh kuleh ucceeblovoi já algâaalmugij ulmuid.Julgáštuš olášuttemvuávám saajeest 14 Unesco jeessânstaatah čonâdâteh riemmâđ toimáid eromâšávt algâaalmugij ärbivuáválâš tiäđu kunnijâtmân já siäilutmân, ton áárvu tuubdâstmân eromâšávt pirâssuojâlmist já luánduvarij haaldâšmist, sehe tááláá tiettuu já páihálâš tiäđu ävkkin anemist nuuvt ete toh tievâsmiteh nubijdis. +Aalmugijkoskâsâš pargoseervi ILO sopâmuš nr 169 algâaalmugij já hiäimuaalmugij vuoigâdvuođâin lii tuhhiittum ive 1989. +Sopâmuš lává ratifisistâm tave-enâmijn Taa�â já Tanska. +Sopâmuš ratifisistem lii lamaš Suomâ olmoošvuoigâd-vuođâpooliitlii ulmen kuhháá. +Sopâmuš ratifisistem valdui vuossâmuu keerdi ulmen uáiviminister Jyrki Katais haldâttâsohjelmân. +Sopâmuš tehálumoseh artiklah 14 já 15 kieđâvušeh algâaalmugij vuoigâdvuođâ enâmân, čáácán já luánduvaarijd. +Suomâst riehtiministeriö lii selvâttâm ive 2012 sopâmuš ratifisistemiästui meddâlistem vuolgâtmáin ääšist ciälkkámušpivdem ministeriöid já sämitiigán. +Sämitigge páhudij ciälkkámušâstis ete Suomâst láá šiev iävtuh ratifisistiđ sopâmuš já huáputtij ratifisistemproosees algâttem. +Sämitigge meid páhudij, ete eennâm- já čäcivuoigâdvuođah kyeskih sämikuávlun já staatâ haldâšem eennâm- já čäcikuávluid. +Sopâmuš ratifisistem lii sämitige vaaljâpaje uáiviulme. +Sopâmuš ratifisistem ij lah kuittâg vala ovdánâm. +Nagoya pevdikirje geenivarij finnimvuođâst já aavhij vuoigâdvuođâlâš jyehimist tuhhiittui ive 2010 biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkimist. +Pevdikirje tievâsmit biodiversiteetsopâmuš artikla 17, mii kieđâvuš meid geenivarij finnimvuođâ já aavhij jyehim sehe artikla 8 (J), mii kieđâvuš algâaalmugij já ärbivuáválii eellimhäämi omâsteijee páihálâšsiärvusij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiäđu. +Suomâ vuáláčaalij pevdikirje ive 2011 já valmâštâl eidu pevdikirje ratifisistem. +Ratifisistem valmâštâllee pargojuávhu lii tárguttâs finniđ iävtuttâsis valmâšin ive 2014 pelimuddoost. +Nagoya pevdikirje lii tergâdis algâaalmugáid. +Pevdikirje laiđiittâsuásist staatah pieijih meerhân OA algâaalmugij vuoigâdvuođáid kyeskee julgáštuš. +Pevdikirje artiklah 5, 6 7, 11 já 12 kieđâvušeh eromâšávt algâaalmugij vuoigâdvuođâid. +Pevdikirje mield algâaalmugij omâstem geenivaarijd lohtâseijee ärbivuáválâš tiäđu puáhtá kevttiđ tuše algâaalmug munemietâmâššáin teikâ tuhhiitmáin já tast finnee aavhijd kalga jyehiđ vuoigâdvuođâlávt. +Aalmugijkoskâsâš äššitobdeepargojuávkku luovâttij iävtuttâsis tave-eennâmlâš sämisopâmušân ive 2005. +Staatâsopâmušráđádâlmijd Suomâ, Taa�â já Ruotâ staatâiguin sopâmuš sessiistem já tuhhiittem várás algâttii ive 2011. +Lii tárguttâs, ete taid finnejeh loopân ive 2015 loopâ räi. +Äššitobdeepargojuávhu iävtuttem sopâmušhammiittâs ulmen lii oohtânheiviittiđ sämmiláid kyeskee lahâasâttem, lääččiđ iävtuid sämikielâ, kulttuur já sämi-iäláttâsâi ovdánem várás nuuvt, ete staatâ rääjih estih sämmilij ohtsâšpargo nuuvt uccáá ko máhđulâš. +Sopâmušhammiittâs čuákkee tergâdis kenigâsvuođâid eres aalmugijkoskâsâš sopâmušâin já julgáštušâin tego ILO 169-sopâmušâst já algâaalmugjulgáštušâst. +Suomâ sämitiggeest láá kulmâ ovdâsteijee staatârääđi nomâttem ráđádâllâmairâskoddeest. +Sämitige ovdâsteijein lii sárnumvuoigâdvuotâ sopâmušráđádâlmijn sehe vuoigâdvuotâ kyeđđiđ uáivilis pevdikiirján. +Sämitige já Ruošâ sämmilij ohtsâšpargo-orgaan säämi parlamentaarlâš rääđi lii sooppâm, ete sämmiliih ráđádâleh ohtân aalmugin ráđádâlmijn já ete sämmilij ohtsiih uáivileh suáppojeh SPR:st. +WIPO ađai maailm jiegâlii omâduv ornijdâh (eŋgâl. +World Intellectual Property Organisation) lii Ovtâstum aalmugij sierânâsornijdâh. +Suomâ staatâ lii WIPO jeessân. +WIPO válduášálâš pargon lii ovdediđ tagarij tooimâi ovdedem, moi tárguttâs lii älkkeedittiđ jiegâlii omâduv pehtilis suojâlem ubâ mailmist já oovtnálásittiđ aalmuglii lahâasâttem taan syergist; ruokâsmittiđ tagarij aalmugijkoskâsij sopâmušâi rähtim, moh uáivildeh jiegâlii omâduv suojâlem ovdedem já huolâttiđ jiegâlii omâduv aalmugijkoskâsâš suojâlem älkkeeditmist sehe táárbu mield registeristmist taan syergist sehe registeristmân kyeskee tiäđui almostittem. +SPR lii tárkkojeijen WIPO Intergovernmental Committee on Intellectual Property and Genetic Resources, Traditional knowledge and folklore (IGC) - komiteast ađai staatâi koskâsâš komiteast jiegâlii omâduvvâst, geenivaarijn, ärbivuáválâš tiäđust já aalmugärbivyevist. +Komitea pargon lii valmâštâllâđ sopâmušteevstâ aalmugijkoskâsâš instrument teikâ instrumentij finniimân geenivarij, ärbivuáválii tiäđu já aalmugärbivyevi suojâlem várás. +Lavâlii instrument valmâštâllâm lii pištám kuhháá. +Ulmen lii finniđ oovdânpyehtim lavâlâš/lavâlij instrumentij rähtimân komitea toimâpaje 2014/2015 ääigi. +Vuáđuškoovlâ pajeluokai anarâškielâlii máttááttâs várás lii almostum +uđđâ eennâmtiäđu oppâkirje já oppâmvihko, Amerik +já Amerik Oppâmvihko. +Tavesämikielân lii almostum jieijâs kulttuurân vuáđuduvvee kovesänikirje Oahpa sániid, mii ana sistees 500 säännid. +Amerik +-oppâkirje já oppâmvihko láá jurgâlâm anarâškielân Ilmari Mattus. +Oppâkirje +kieđâvuš Maadâ- já Tave-Amerik já tot lii jurgâlum suomâkielâlii Koulun +maantieto -rááiđust. +já -kielâlii máttááttâsân lii almostum jieijâs kulttuurân vuáđuduvvee +kovesänikirje Oahpa +sániid, mon anarâš- já nuorttâlâškielân já kulttuurân vuáđuduvvee +kirjeh Oopâ saanijd +já Mattu saa'nid +láá almostittum jo ovdil. +Algâalgâlii kirje lii ráhtám Matti Morottaja. +Tavesämikielâlii +kirje sánáduv lii ráhtám Kaisa Tapiola-Länsman já kuuvijd Sirpa Mänty. +Lasetiäđuh +täst. +Oppâmateriaalijd puáhtá tiiláđ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst +ritva.tammela (at) samediggi.fi teikâ info (at) samediggi.fi. +OHJELM +Tuorâstâh 6.2.2014, Parlamentsali Solju +9.00 Puáttim já kähvi +10.00 Konferens lekkâm nuorâirääđi +sj. +10.30 Ij vajesaahân -lihâstâs aktivisteh Veeti Nevala já Seida Sohrabi +11.00 SDP värisaavâjođetteijee +Eero Vainio: Soováášvuotâ já soováášmettumvuotâ Suomâst +11.30 Koijâdâllâm uásálisteid +12.00 Peivimäälis Raavâdviäsu Galla +13.00 Pargojuávhuh: Soováášvuotâ +draama vuovijguin +14.00 Juávhui puátusij keččâm +16.00 Peivi nohá +18.00 Aalmugpeeivi konsert Saijoos +auditoriost +Vástuppeivi 7.2.2014 Parlamentsali Solju, tulkkum puoh sämikieláid +9.00 Kähvi +10.00 Paaneelsavâstâllâm säminuorâi +identiteetist +Paaneelsavâstâlleeh: +Tanja Sanila +Mikkel Näkkäläjärvi +Aslak-Uula Länsman +12.00 Peivimäälis Raavâdviäsu +Galla +13.00 Paaneel čuákánkiäsu já +savâstâllâm +15.00 Peivi nohá +Ohjelmnubástusah láá máhđuliih. +Sämitige nuorâirääđi uárnee 6-7.2 Sajosist kyehti peeivi pištee Säminuorâi konferens, mon fáddán lii soováášvuotâ já säminuorâi identiteet. +Konfereensân vyerdip uásálisteid Suomâ lasseen aainâs-uv Taa�âst. +Almottâttâm konfereensân nohá 24.1.2014. +Aalmugpeeivi ehidist Saijoos auditoriost uárnejuvvoo puohháid ávus já mávsuttem konsert, kost lávdásteh Tiina Sanila-Aikio, Lars Heaika Blind, Boŋkkas, Oobi�eh sehe Ima Aikio-Arianaick já Miro Mantere. +Konsert puáhtá čuávvuđ meid live-stream peht interneetist. +Aalmugpeeivi konsert orniimijn västid Sämitige nuorâirääđi sehe Säämi muusikkuávdáš. +Konsert maŋa tme 19.30 rääjist Sajosist uárnejuvvoo Sámi Grand Prix- Suomâ juoigâmuásikišto, mii meid lii kuldâleijeid ávus tábáhtus. +Juoigâmuásikišto ulmen lii kavnâđ ovdâsteijee Kuovdâkiäinu pessijâšmarkkânij Sámi Grand Prix-juoigâmuási loppâkiišton. +Juoigâm raađhâkišto laiđiist Niiles-jouni Aikio. +Lasetiäđuh Säminuorâi konfereensist: +Lasetiäđuh aalmugpeeivi ohjelmist sehe Sámi Grand Prix-juoigâm raađhâkištoost: +Sierâ tiäđáttâs Sámi Grand Prix- Suomâ juoigâmuásikištoost täst +Säämi Kielâkäldee almostit sämikielâi uđđâ terminologia já noormâid čujottâsâst samigiellagaldu.org +Materiaaleh ráhtojeh škovlim- já oppâmateriaallävdikode tuhhiittem puovtâdemvuávám mield, mut jis tust láá šiev iävtuttâsah já ideah te taid kannat aainâs pyehtiđ oovdân. +Jis lah perustum oppâmateriaalpargoin, te vääldi ohtâvuođâ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâhân. +Lasetiäđuid finniih oppâmateriaalčällest. +hannu.kangasniemi (at) samediggi.fi +Luvâttuv eenikielâ máttááttâsâst tiädutteh sämikielâ já -kulttuur lasseen kirjálâšvuođâ já ton tulkkum. +Uáppeeh uáppih čäälliđ maaŋgâlágánijd teevstâid já kuuloold meid uđđâ vuovijd já uáinuid teevstâi analysistmân já tulkkuumân. +Kirje láá čáállám Marjaana Aikio, Helmi Länsman, Maarit Magga já Elen Anne Sara. +Kirje sárgusijd lii sárgum Tania-Maria Moilanen já graafisii vuávám lii ráhtám Svea Päiviö. +Giela geainnut 2 lii jotkâ ive 2012 almostum siämmáánommâsâš vuossâmuu kuursâ oppâkiirján. +Lohosierâ +2, kiđđâ lii jurgâlum WSOY Matikka-rááiđust, mii +almostittoo ubbân anarâškielân. +Tavesämikielâlâš Lohkoleaika -nommâsâš jurgâlus +rááiđust lii jo škoovlâi kiävtust. +Lohosierâ 2 -kirje lii jurgâlâm Iiris +Mäenpää. +Bluppe-rááiđust +almostittum uđđâ tavesämikielâliih kirjeh Bluppe mállásat, Bluppe ja albbas, +Bluppe ja ealga, Bluppe ja guov��ačivggat já Bluppe ja goddesáhpánat heivejeh +miäldusluhâmu��ân sehe sämikielâlii ete eenikielâ já vieres kielâ máttááttâsân. +Tai lasseen almostui uđđâsisteddilâs ovdil loopân vuobdum Bluppe ja miessi -kirjeest. +Uđđâ kirjeh +lii ruotâkielâst jurgâlâm Hannu Kangasniemi. +Kielâ tärhistem lii toohâm Jovnna +Ánde Vest. +Bluppe -kirjeh lii algâalgâlávt čáállám Inga Borg. +lii almostittâm ohtsis käävci uđđâ materiaalid ive 2014 vuossâmuu ohoi ääigi. +Čuávuvâ��ân +teddilmist vyerdip uđđâsisteddilâs Girjegiisá Oy algâaalgâlávt ive 1993 almostittem +Pekka Sammallahti Säämi-suomâ-säämi tavesämikielâ sänikirjeest (Sámi-suoma-sámi +sátnegirji). +Oles +uáppeemeeri lii lasanâm oovdeb luuhâmivveest ohtsis 59. +Stuárráámus lasanem lii +lamaš sämikielâ amnâsmáttááttâsâst (+70). +Sämikielâlâš máttááttâs uáppei meeri +lii ton tááhust kiäppánâm 11 uápped. +Anarâškielâlâš máttááttâs uáppeemeeri lii +oovdeb ive tääsist (15), nuorttâlâškielâlâš máttááttâs lii muttum +amnâsmáttááttâssân (-5) já tavesämikielâlii máttááttâs uáppeemeeri lii kiäppánâm +kuuđáin. +Uáppee-ennustâsah čäittih kuittâg, ete sämikielâlâš máttááttâs lassaan +puáttee iivijn ko sämikielâlâš arâšoddâdem naanood sajâttuv. +Sämikielâlâš +arâšoddâdem uárnejuvvoo sämikielâlijn peivikiäjuin teikâ peivikiäččujuávhuin já +sämikielâid iäláskittee kielâpiervâlijn. +Kielâpiervâltoimâ lii vijđánmin +sämikuávlust eres kuávluin. +Väldiuási +sämimáttááttâsâst adeleh sämikuávlu kieldâin, moh finnejeh taan máttááttâsân +sierânâs vittádum staatâtorjuu. +Sämikuávlu kieldâin sämikielâlâš já sämikielâ +máttááttâsâst láá ohtsis 549 uápped. +Lasanem lii lamaš othsis 33 uápped oovdeb +škovlâihán verdiddijn. +kieldâ škoovlâin sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst láá ohtsis 262 uápped, +mast lasanem oovdeb ihán 22. +Jieijâs uáppei lasseen Aanaar kieldâ +máttáátteijeeh adeleh káidusmáttááttâs ohtsis käävci luvâttâhuáppei. +kieldâ sämimáttááttâs uáppeemeeri lii lasanâm täsivávt ive 2007 rääjist. +Ucjuv +kieldâ škoovlâin sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs adeleh ohtsis 124 uáppei, +mast lasanem oovdeb ihán 16. +Sämikielâlâš máttááttâs koskâvuođâlâs uási lii +stuárráámus Ucjuuvâst. +Sämikielâlii máttááttâs uási lii šoddâm iivij mield +čielgâsávt. +Taan luuhâmive meid sämikielâ amnâsmáttááttâs uáppei meeri lii +lasanâm 18. +Iänuduv +kieldâ škoovlâin sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs adeleh ohtsis 61 uáppei. +Uáppeemeeri +lii kiäppánâm oovdeb škovlâivveest 15 uáppein. +Meid Iänuduvvâst já Ucjuuvâst +adeleh káidusmáttááttâs eres kuávluid enâmist. +Suáđigil +kieldâ škoovlâin uáivitiäddu lii sämikielâ amnâsmáttááttâsâst, mon finnejeh +ohtsis 99 uápped. +Uáppeemeeri lii lasanâm oovdeb škovlâivveest 10. +vuáđumáttááttâs adeleh kuulmâ uáppei. +Ennusteh, ete sämikielâlii máttááttâs +uáppeemeeri lassaan puáttee iivij ääigi. +kieldâi ulguubeln uáppeemeeri lii stuárráámus Oulu kuávlust, kost kielâ +amnâsmáttááttâs adeleh ohtsis 15 vuáđumáttááttâs uáppei já 13 luvâttuv uáppei. +Ruávinjaargâ kaavpug kuávlust sämikielâ máttááttâs finnejeh ohtsis 12 +vuáđumáttááttâs uápped já kuttâ luvâttuv uáppee. +Helsig kuávlust sämikielâ +máttááttâsâst láá ohtsis 10 vuáđumáttááttâs uápped. +Ubâ +enâmist sämikielâ teikâ sämikielâlâš vuáđumáttááttâs finnejeh ohstis 542 uápped. +Luvâttuvâi oohtânrekinistum sämikielâ uáppeemeeri 71. +Sämitigge uárnee ihásávt ohtsâšpargoin kieldâiguin já páihálij sämiservijguin säminuorâi taaidâtábáhtus, ja toos puávdejuvvojeh puoh sämikielâ tâi sämikielâlâš máttááttâs párnááh já nuorah. +Uásálistem škoovlâi ulguubeln lee še máhđulâš. +Säminuorâi taaidâtábáhtus kulá väldikodálâš Nuorâ Kulttuur -tábáhtusân, mii lii kuávlukieldâi tábáhtusâi viärdásâš kavalkaad. +Nuorâ Kulttuur- vuáđudâs ornim SottiisiMoves 2014 čuákkee Suomâ tánssájeijee +Lasetiäđuid finniih täst. +Sämitige kulttuurlävdikodde vaaldij vuástá ucâmušâid 80 pittád ohtsis 754 025,25 euro oovdâst. +Eidusâš kulttuurtoorjân mieđettuvvojii ohtsis 81 780 €, seervij toimâtoorjân 60 000 € já almostittemtoorjân 20 380 €. +Torjuuh mieđettuvvojii čuávuvávt: +Išeruuđâ finnim ulmuin rahtum tievâslâš listo lii Sämitiggeest, tot ana sistees meid luándulii ulmuu nommâtiäđuid. +Nommâtiäđuid luovâttep pivdem vuáđuld. +Raavâ äššikirjepivdemist +Äššikirjepivdem +Säämi suuvâ laavlâ lii sämmilij virgálâš aalmuglâšlaavlâ. +Säämi suuvâ lavlui lii čáállám saanijd vuosmuš sämmilâš riijkâpeivialmai Isak Saba já nuotâ pieijâm taa�â nyettejeijee Arne Sørlie. +Säämi liipu lii vuávám sämitaaidâr Astrid Båhl. +Ton arttâ puátá nuáiduruumbust já maadâsämmilâš Anders Fjellner tiivtâst Páiven párneh (Piäiváá päärnih), mast Fjellner kovvee sämmilijd piäiváá nieidân já kandân. +Liipu ruopsis riegis kovvee piäiváá já čuovjâd máánu. +Lippu já Säämi suuvâ laavlâ tuhhittuvvojii Sämmilij 13. konfereensâst Årest 1986. +Aalmuglâšlavluu melodia tuhhiittui Sämmilij 14. konfereensâst Helsigist 1992. +Uđđâ +teddilâs Pekka Sammallahti säämi-suomâ-säämi sänikirjeest (Sámi-suoma-sámi +sátnegirji) lii almostum. +Sämitigge almostittij nálásâšteddilâs Girjegiisá Oy algâaalgâst +ive 1993 almostittum kirjeest. +Sänikirje +säämi-suomâ -uásist láá paijeel 12.000 säännid, suomâ-säämi -uásist vuot +paijeel 20.000 säännid. +Sänikirje sämikielâ uáivild tavesämikielâ. +Kirje +loopâst láá luvâttâllum el. +tavesämikielâ nominij já veerbâi sujâttemtiijpah já +adelum motomeh ovdâmeerhah suujâtmist. +SaKaste- Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus-proojeekt olášuttui iivijn 2011 -2013. +Proojeekt lâi PaKaste 2 - Tavekuávlu Kaste- uásiproojeekt. +SaKaste- proojeekt ääigi pyeredii sämikielâlij já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi kvaliteet, vaikuttâs já finnim. +Lasseen viggii kezidiđ kuávlulijd iäruid läčimáin sämikielâlijd já -kulttuurân vuáđuduvvee šiev pargovuovijd já toimâmaalijd. +Ovdedempargo porgui prooseesluándulávt já sämikulttuur vuolgâsoojijn.Säämi arâšoddâdmist já puárásijpargoost pargee sämikielâlâš pargoviehâ toimâi juávkkupargo ääigi ovdedeijeeäššitobden. +Anarâškielâ eenikielâ uáppeeh finnejeh čuávuvâ��ân +kieđâidis Petter Morottaja čáállám 2. luoka oppâkirje, maid vyerdip teddilâsâst +kiđđuv 2014. +Lasetiäđuh sämitige almostittem anarâškielâlijn oppâmateriaalijn täst. +Sämitige almostittem oppâmateriaaleh láá finniimist Sámi +duodji-käävpist Sajosist Anarist, seervi nettikäävpist teikâ sämitige škovlim- já +oppâmateriaaltoimâttuvvâst ritva.tammela (at) samediggi.fi. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus aldan. +Tábáhtus uárnejuvvoo tääl vuossâmuu keerdi +Suáđigil markkânist kieldâ uđđâ lihâdemhaalâst. +Almottâtmeh láá suulân 300 vittnubálov +sämikuávlu škoovlâst. +Suáđigil tábáhtusân vyerdip ovdebij iivij náál ohtsis 400 +ulmuu. +Tábáhtus uárnejuvvoo tääl vuossâmuu keerdi Suáđigil markkânist kieldâ uđđâ lihâdemhaalâst. +Almottâtmeh láá suulân 300 vittnubálov sämikuávlu škoovlâst. +Suáđigil tábáhtusân vyerdip ovdebij iivij náál ohtsis 400 ulmuu. +Säminuorâi taaiđâtábáhtusah láá uárnejum 1970-lovo algârääjist já maaŋgah taan peeivi sämitaaiđâreh láá finnim vuossâmuid lávdástemferimijd taaiđâtábáhtusâst. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii áinoo sämikielâlâš nuorâitábáhtus, mii uárnejuvvoo ihásávt, Ijahis Idja - muusikfestivaalân lohtâseijee párnái- já nuorâipeeivi lasseen. +Meid taan ive teemah lává kyehti: tanssâ já kove ellest. +Tanssâteema lii väldikodálâš já Suáđigilist väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh Nuorâ Kulttuur - siättus ornim SOTTIISIMOVES -tábáhtusân Tamperen. +Sämmilâš teeman lii kove ellest. +Kovekištoost lává kyehti aherááiđu: nuorâbeh sárguh teikâ máálájeh, puárásub aherááiđu nuorah uásálisteh čuovâkovekiišton. +Koveh, moh uásálisteh kiišton láá uánimnáálá Suáđigil taaiđâtábáhtusâst. +Tanssâkejâlmâsân láá almottâttâm 8 juávkkud, já koveh láá puáttám suulân 100. +Taan ive taaiđâtábáhtusân puátih päärnih já nuorah meid uáivikaavpugkuávlust, kost City-sámit -seervi jesâneh láá almottâttâm fáárun. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus váldu-uárnejeijee lii Sämitigge. +Eres uárnejeijeeh láá Suáđigil kieldâ já Vuohču Sámiid Searvi (Vuáču sämiservi). +Tábáhtus uárnejuvvoo vuáruiivij sämikuávlu kieldâin. +Tábáhtus lii uárnejum ohtii sämikuávlu ulguubeln Ruávinjaargâst ive 2010. +Ive 2015 vuárust lii Ucjuuhâ já väldikodálâš teeman muusik. +Tanssâkišto lasseen Suáđigilist láá meid tanssâ-, muusik- já elleekovečájáttâsah. +Säminuorâi jieijâs radioshow Sohkaršohkka lii mieldi. +Tábáhtus tekniikâst västid Tuupa Records, kote pyevtit sämmilâš muusik. +TIERVÂPUÁTTIM ČUÁVVUĐ HITRUUS SÄMINUORÂI JUHLE! +60-sajasâš raavâdviäsu lii tergâdis uási čuákkim-, kongres- já kulttuurtábáhtusâi ornim. +Saijoos toimâ lii aalgâst, nuuvt ete tooimâ innovatiivlâš oovdedmân láá šiev máhđulâšvuođah. +Tuáivup, ete raavâdviäsuirâtteijee piäjá tooimâ joton 1.5.2014 rääjist teikâ sopâmuš mield. +Raavâdviäsutooimâst perustum ulmuid pivdep väldiđ ohtâvuođâ 15.4.2014 räi. +má haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala 010 839 3106, pia.ruotsala (at) samediggi.fi +markkânistemhovdâ Johanna Alatorvinen 010 839 3109, johanna.alatorvinen (at) samediggi.fi +Kollekielâ - Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume mieđettuvvoo tääl kuuđâd keerdi. +Ovtâskâsulmuuh, organisaatioh, lájádâsah já virgeomâhááh Taa�âst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst pyehtih toohâđ jieijâs iävtuttâs ive 2014 palhâšume uá��on. +Taa�â, Ruotâ já Suomâ sämiaašijn västideijee ministereh já tai enâmij sämitigij saavâjođetteijeeh láá vuáđudâm tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume - Kollekielâ. +Palhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod, mii mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid, juávhoid, siärváduvváid, organisaatioid teikâ lájádâssáid, kiäh láá ánsulávt porgâm toimâmáin merhâšitteht sämikielâ oovdedmân. +Palhâšume juáhhoo jyehi nube ive vyeittei Suomâst, Ruotâst, Ruošâst já/teikâ Taa�âst. +Kielâpalhâšume mieđettuvvoo tääl kuuđâd keerdi čohčuv 2014 sämiaašijn västideijee ministerij já sämitigij saavâjođetteijei ihásâš čuákkimist Helsigist. +Vuolgât iävtuttâsis já toos lohtâseijee kirjálijd vuáđustâsâid, kukkoduv peeleest enâmustáá 1-2 siijđo, majemustáá vyesimáánu 30. peeivi 2014. +Árvuštâllâmkomitea väljee kielâpalhâšume vyeittee. +1) kulluuttâs +2) Kielâpalhâšume njuolgâdusah +3) Kielâpalhâšume tuávváš já vyeitteeh ive 2004 rääjist +Ellen Pautamo, ellen.pautamo (at) samediggi.fi +Tel. +Showtanssâjuávkku Eanodaga powerdancers já tááláš aalmugtaansâ tánssájeijee juávkku Jutatokka Suáđigilist ovdâsteh säminuorâid väldikodálâš Sottiisimoves -tábáhtusâst, mii uárnejuvvoo Tamperest kesimáánust. +Säminuorâi ovdâsteijeeh väljejuvvojii säminuorâi taaiđâtábáhtusâst, mii uárnejui Suáđigilist. +Tanssâkištoost palhâšuvvii meid Kietâruotâs nuorâi rijjâ taansâ juávkku já kärigâsnjaargâlâš hiphop -juávkku Gangstajuŋkkat. +Tábáhtusâst, mii uárnejuvvoo ohtnubálovváád keerdi, pajedeh oovdân uccâ sämiucceeblovoid ađai nuorttâlâšâid já anarâšâid sehe sii muusik- já tanssâärbivuovijd, tego nuorttâlâškatrilli, livđe já leu'dd. +Ijâttes ijjâ lii áinoo sämimuusikfestivaal ubâ Suomâst já tast lii kuuloold šoddâm ohtâ puoh merhâšittee Tave-Laapi kesitábáhtus. +Moonnâm ive loveivvááš juuhlijd toollâm festivaalân sehe ton miäldustábáhtussáid uásálistij kyevti peeivi ääigi ulâttâsmeeri, ohtsis 2800 olmo�id. +Ive 2014 Ijâttes iijâ ohjelmân kuleh nuuvt ärbivuáválii sämimuusik taiđârij lávdástmeh, pajaneijee sämiartistij konserteh, párnái ohjelm, algâaalmugkuosij muusik sehe sämimuusikân vuáijoo klubiehideh. +Ohtâ festivaal konsertijn uárnejuvvoo Saijoos auditoriost, mutâ mudoi tábáhtus olášuttoo olgon, tego táválávt. +Festivaal ohjelm visásmittoo algâkeesist já tot almostittoo tievâslâ��ân kesimáánu ääigi el. +tábáhtus jieijâs nettisiijđoin čujottâsâst www.ijahisidja.fi +Ijâttes iijâ uárnejeh oovtâstpargoost Anára Sámisearvi ry, Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, YLE Sápmi, Aanaar kieldâ, Taiđuu ovdedemkuávdáá Laapi toimâsaje já Hooteel Kollehovi. +Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh lii nanodâm 20.2.2014 já 10.3.2014 Sämitige já sämikuávlu kieldâi toohâm sopâmušâid sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi já peivitipšo turviimân čujottum staatâtorjui kiävtust ive 2014. +Staatâ budjetist lii lamaš ive 2002 rääjist sierâ staatâtoorjâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân sämikuávlust. +Staatâtoorjâ máksoo Sämitige peht sämikuávlu kieldáid. +Sämitige oovdânpyehtim meriruuđâtárbu sämikielâlijd sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid lâi ihán 2014 ohtsis 1,2 miljovn eurod. +600 000 euro staatâtoorjâ juáhásij sämikuávlu kieldâi kooskân čuávuvávt: +Iänuduv kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi já peivitipšo turviimân ohtsis 81 504,40 eurod: +- Sämikielâlii peivitipšo turvim Hettaast 14 201,18 € +- Sämikielâlii peivitipšo turvim Ruotâ Käresavonist uástupalvâlussân 8 520,71 € +- Sämikielâlâš päikki-išedeijee Veahkki uástupalvâlussân SámiSoster ry:st 19 209,00 € +- Sämikielâlâš tiervâsvuođâtipšoo 14 742,00 € +- Sämikielâlâš aldatipšoo 24 831,50 € +Aanaar kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi já peivitipšo turviimân ohtsis 247 859,25 eurod: +- Aanaar tavesämikielâlii peivikiäččujuávhu tooimâ turvim 23 431,95 € +- Avveel tavesämikielâlii juávkkupeerâpeivikiäju tooimâ turvim 15 621,30 € +- Nuorttâlâškielâlâš päikkipalvâlempargee Čevetjäävri kuávlun 27 034,50 € +- Tavesämikielâlâš päikkipalvâlempargee Tave-Aanaar kuávlust 26 022,00 € +- Sämikielâlâš aldatipšoo, Männikkö palvâlempäikki, uásádâh Mustikka 30 672,00€ +- Sämikielâlâš aldatipšoo, Männikkö palvâlempäikki, uásádâh Hilla-Puolukka 31 887,00 € +- Sämikielâlâš aldatipšoo, tiervâsvuođâkuávdáš 21 264,00 € +- Nuorttâlâškielâlâš sijdâpargee Čevetjävri-Njiävđám kuávlun 23 500,50 € +- Sämikielâlâš sijdâpargee Tave-Aanaar kuávlun 24 550,50 € +- Sämikielâlâš sijdâpargee Njellim-Kiđđâjävri kuávlun 23 875,50 € +Suáđigil kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân ohtsis 58 755,00 eurod: +- Sämikielâlâš aldatipšoo puárásijhuolâttâsân 33 261,00 € +- Sämikielâlâš sijdâpargee, Vuáčču 25 494,00 € +Ucjuv kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi já peivitipšo turviimân ohtsis 211 881,35 eurod: +- Sämikielâlii peivitipšo turvim Ucjuv markkânist 35 502,96 € +- Sämikielâlii peivitipšo turvim Kärigâsnjaargâ siijdâst 22 721,89 € +- Sämikielâlâš peerâpargo 30 472,50 € +- Auttaja-Aslak - toimâ, Ucjuuhâ 27 492,75 € +- Auttaja-Aslak - toimâ, Kärigâsnjargâ 26 613,75 € +- Sämikielâlâš tooimâstivrejeijee 18 953,50 € +- Sämikielâlâš tiervâsvuođâtipšoo 22 963,50 € +Lasetiäđuh: Pia Ruotsala, sosiaal- já tiervâsvuođâčällee, Sämitigge, 040-7262688, +Pargo miänástuvvee hoittám išedeh heivejeijee škovlim, sämikielâ táiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 2.5.2014 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid pargoost addel säämi muusikkuávdáá vuávájeijee Anu Magga p. 050 567 2204, anu.magga (at) samediggi.fi. +Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já Ijâttes ijjâ-algâaalmugij muusiktábáhtusân čujottâsâst: www.ijahisidja.fi +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II - IV/IV mield (vuáđupälkki 2 090,20 - 2 437,04 eurod/mp). +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.5.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid virgeest addel säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh. +Anarist 11.4.2014 Sämitigge +Anarâš- +já nuorttâlâškielâi máttááttâs toorjân láá almostum kuohtuid kieláid ohtsis +nelji sierâlágán poster. +Posterih aneh sistees kuuvijd já noomâid argâpihtâsijn +já káárvuloosijn, heŋkselijn sävnitakkijd. +Posterih láá uáivildum máttááttâs +toorjân kielâpiervâláid, peivikiäččusoojijd já sämikielâlijd luokkaid. +Posterij +lasseen cuáŋuimáánust almostui meid uđâsmittum teddilâs Elna Magga já Päivikki +Nillukka-Rauhala čáállám já Merja Aletta +Ranttila kuvvim 2. luoka tavesämikielâ eenikielâ oppâkirjeest Giellaleaika. +Pekka Sammallahti Säämi-suomâ-säämi sänikirjeest (Sámi-suoma-sámi +sátnegirji) lii meid almostum uđđâ teddilâs. +Ovdebáá laseteddilâs almostui +moonnâm kuovâmáánust já ton vuobdii jotelávt loopân. +Sämitige almostittâm +kirje lii nálásâšteddilâs Girjegiisá Oy algâaalgâst ive 1993 almostittum +kirjeest. +Sänikirje säämi-suomâ -uásist láá paijeel 12.000 säännid, +suomâ-säämi -uásist vuot paijeel 20.000 säännid. +lii tääl finniimist Sámi duodji-käävpist Sajosist Anarist já seervi nettikäävpist. +Puoh sämitige almostittem oppâmateriaaleh láá finniimist meid škovlim- já +Kietâtyejipáájást äššigâšah +uá��uh valjiđ jieškote-uv kietâtyejimolsoiävtuin sii mielâstuttee já rähtiđ tyeje +olssis mätkimušton nuuvt ete stivrejeijee iššeed. +Kietâtuojij rähtim paaldâst +kietâtyejistivrejeijee maainâst sämituojij historjást já ärbivuovijn sehe +jieijâs kietâtyejivuovijn. +láá uási Saijoos kulttuurlii siskáldâspyevtittâs ovdedem. +Kietâtyejipáájáid olášutteh oovtâstpargoost Sajosist leijee Duodji Shop +-kavppijn. +- 15.8.2014 koskâsii ääigi argâpeeivij tme +info: vu-vá +Duodji shop: vu-vá +Sämikirjerááju: vu-ma tme 13-19, ko-tu tme 10-17, +Johanna Alatorvinen, +markkânistemhovdâ, Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, +Aune Musta, toimâttâsjođetteijee, +Duodji Shop, +Avveel luvâttâh: Anna-Katariina Feodoroff (nuorttâsämikielâ), Aaro-Juhana Fofonoff (nuorttâsämikielâ), Petteri Feodoroff (nuorttâsämikielâ), Mira Rauhala (tavesämikielâ), Nora Pieski (tavesämikielâ), Janrik Magga (tavesämikielâ) já Rauna Saijets (tavesämikielâ) +Ucjuv sämiluvâttâh: Sunná Länsman (tavesämikielâ) +Suáđigil luvâttâh: Juho Yliriesto (tavesämikielâ) +Janakkala luvâttâh: Heini Kaartokallio (tavesämikielâ) +Čevetjäävri škovlâ: Juuso Fofonoff (nuorttâsämikielâ) +Vuáču škovlâ: Juuso Hetta (tavesämikielâ) +Heta paješkovlâ: Marianne Ketola (tavesämikielâ), Morten Labba (tavesämikielâ), Juhan-Tuomma Mäkitalo (tavesämikielâ), Nils-Matti Näkkäläjärvi (tavesämikielâ) já Nea-Maria Valkeapää (tavesämikielâ) +Aanaar škovlâ: Saara Seipiharju (anarâškielâ) +Kärigâsnjaargâ škovlâ: Pinja Pieski (tavesämikielâ) +Ucjuv škovlâ: Hánsa Korpi (tavesämikielâ) +Avveel pajetääsi: Áilu Arianaick (tavesämikielâ) +Kilbisjäävri škovlâ: Ingasofia Kalttopää (tavesämikielâ) +Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil: Tuija Vaarala (tavesämikielâ) +Maikkula škovlâ, Oulu: Bikka Veijola (tavesämikielâ) +Sämitigge palhâšij 15 nuorâ kovetaaidâr já +vittâ nuorâ čuovâkovvejeijee škoovlâi kiđđâjuuhlijn. +Nuorah uásálistii +säminuorâi taaiđâtábáhtus ohtâvuođâst njuhčâmáánust uárnejum kovekiišton, mon +fáddán lâi ellee. +Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst 27.3.2014 Suáđigilist +teeman lâi taansâ lasseen maalâkove/sáárgus- já čuovâkovekišto, mon fáddán lâi +ellee. +Taaiđâkoveh pottii ohtsis 184 pittád já čuovâkuuvijd 50 pittád. +Taaidâr Merja +Aletta Ranttila, vs. sämitaiđuu leenâtaaidâr Tanja Sanila já taaidâr-taaiđâmáttáátteijee Korinna +Korström-Magga väljejii 15 nuorâ kovetaaidâr já 5 čuovâkovvejeijee, kiäid +sämitigge palhâšij stipendijn škoovlâi kiđđâjuuhlijn. +Palhâšum kovetaaidâreh lijjii Kalle +Tarsa já Arttu Poikela Suáđigil Aleksanteri Kena +škoovlâst, Berit Juliánná Hetta, Sara-Elina Valkeapää já Elen-Anne +Juuso Käresavvoon škoovlâst, Jenni-Kaisa Miettunen Vuáču +škoovlâst, Saku Harju já Riikka Oilio Peltovuoma +škoovlâst, Aapo Valle Kärigâsnjaargâ škoovlâst, Marielle +Näkkäläjärvi Heta škoovlâst, Jaakko Huru Tiärmáá +škoovlâst, Diana Kangasniemi já Rufina Kangasniemi Aanaar +škoovlâst sehe Launa Kuukasjärvi já Per-Jona Labba Kilbisjäävri +škoovlâst. +Palhâšum čuovâkovvejeijeeh lijjii Tuomas +Vest (6. +), Sara Keränen, Eemeli Kokkonen já Harri-Aslak +Jomppanen (8. +lk.) +Aanaar škoovlâst sehe Áile Keskitalo (6. +lk) Vuáču škoovlâst. +Sämitigge tuáivut ennuv luho palhâšume +uá��oid já kijttá puoh uásálisteid! +Palhâšum koveh almostittojeh sämitige +päikkisiijđoin www.samediggi.fi /toimâ/Nuorâi taaiđâtábáhtus, +Sämitigge adelij stiipeend kuuđâ iäljáris sämikielâ uáppei, kiäh valmâštuvvii Säämi máttááttâskuávdáást. +Kuulmâs sist čođâldittii nuorttâlâškielâ pajeuáppeeiskos kiiđâ pajeuáppeečälimijn. +Säämi máttááttâskuávdáá kiđđâjuhleh onnii koskoho kesimáánu niäljád peeivi. +Tavesämikielâ: Juulienna Näkkäläjärvi +Anarâškielâ: Henna Aikio +Nuorttâlâškielâ: Jarno Mäki +Nuorttâlâškielâ pajeuáppeeiskos kiiđâ čälimijn čođâldittâm uáppeeh: +Minna Lehtola, Heidi Gauriloff já Hannu Pessa. +Siäđusmiäldásii tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vááttám škovliittâs já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). +Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev säämi kulttuureellim já haldâttâhtooimâ tubdâm. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki kooskâst 2 437,04 - 2 540,57 eurod/mp). +Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 11.7.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. +010 839 3106.Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi +Sämitige čäällimkodde lii kiddâ 7.7. +- 1.8. koskâsii ääigi. +Sámedikki čállingoddi lea gitta 7.7. +- 1.8. gaskasaš áiggi. +Saamelaiskäräjien sihteeristö pidetään suljettuna 7.7. +- 1.8. välisen ajan. +Ive 2015 Säminuorâi taaiđâtábáhtus +uárnejuvvoo Ucjuuvâst njuhčâmáánu 25.- 26. peeivi. +Válduteeman lii muusik +väldikodálii SOUNDS -teema miäldásávt. +Sämmilâš teeman uárnejeh +teatterpargopáájáid, moiguin sundedeh jo ive 2016 tábáhtusân. +Teatter lii vijđes taiđuu syergi, moos +kulá maaŋgâlágán teatter tego muusik-, tanssâ- já sárnumteatter. +Toos kuleh +meid jienâkevttim, pihtâseh já lyevesuunnâttâllâm. +Teatterist tarbâšeh +maaŋgâlágánijd tááiđuid! +Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettij Sämitiigán staatâtorjuu sämmilii elleekove tuárjumân. +Lii tárguttâs, ete sämmiliih elleekoveh láá mieldi ive 2015 Berliini elleekovejuuhlijn (Berlinale). +Pyevtittemtoorjâucâmušah pottii ohtsis 12, ohtsis 470 201 euro oovdâst. +Pyevtittemtorjuu mieđeet-mist meridij sämitige kulttuurlävdikodde čuákkimistis 25.6.2014. +Pyevtittemfinnodâh Oktober Oy/ Katja Gauriloff, 69 125 € +Mannu mie'cc Kaisja/Kuun metsän Kaisa/Kaisa's Enchanted Forest +Dokumentelleekove Kuun metsän Kaisa (Máánu meeci Kaisa) lii tivtâlâš tođhos nuorttâsämmilij pegâlmâs mainâsmuštâleijee Kaisa Gauriloff já sveitsilâš čällee Robert Crottet eellimpištee ustevvuođâst. +Elleekooveest kiesâseh oohtân Kaisa muštâlem pegâlmâs mainâseh já nuorttâsämmilij kolgâmušpuudah talle ko nubbe maailmsuáti muutij maailm. +Kaisa Gauriloff lii elleekove stivrejeijee madârákku. +Aslak Paltto, 15 000 € +Boazodoalli Čalmmiiguin/Poromiehen silmin +Dokumentelleekove tárguttâssân lii lehâstiđ puásuialmaa aargâ tooid, kiäin ij lah toos mihheen máhđulâšvuođâid. +Táálááš piätumeeri puásuituálukuávlust lii toohâm vaigâdubbon já muttán puásui-almaa aargâ, ko piäđu koddem poccui meeri lii lasanâm uáli jo ennuv majemuu kyevti ive ääigi. +Tain hiävuin iänáá uási tavveen toovât ketki. +Ketki lii lamaš ollásávt rávhuiduttem ellee jo 30 ihheed. +Do-kument kieđâvuš puásuialmaa uáinust puoh tom, mii luándust tábáhtuvá. +Tile lii tääl nuuvt kriittâlâš, ete puásuialmaah väätih keeđhi olesrávhuiduttem lopâttem, vai viältáččii stuorrâ vahâgijd. +Guolli +Uánihis animaatioelleekove uccâ kandii ferimijn, elimist já jämimist. +Taat lii stivrejeijee pärnivuotmušto kyelesalâsist já maht sun irâttij koddeđ kyele siämmáánáál ko lâi uáinám ete eejis koddá. +Viiljâ�eh lává Tiänu riddoost. +Uccâviiljâš uáiná ko stuorrâviljâ kiäsá suu eellim vuossâmuu kyele riidon. +Suái lává kuohtuuh uáli moovtah... +vs. kulttuurčällee Marjukka Helander +marjukka.helander (at) samediggi.fi, +tel. +Sämitigge aasât koskâvuođâstis stiivrâ, moos kuleh jesânin tige saavâjođetteijee, kyehti värisaavâjođetteijee já nelji eres jeessân. +Stivrâ tuáimá sämitige čuákkim vuálásâ��ân já ton vuosâsajasâš pargon lii västitiđ poolitlâš tooimâst já haaldâšmist sehe anneeđ huolâ tige čuákkim valmâštâlmist. +Sämitige stivrâ 2012-2015: +Tiina Sanila-Aikio, saavâjođetteijee +Heikki Paltto, I värisaavâjođetteijee +Magga Ulla-Maarit, II värisaavâjođetteijee +Asko Länsman +Petra Magga-Vars +Anna Morottaja +Ilmari Tapiola +Ijâttes +Ijjâ -festivaal álgá vástuppeeivi 15.8.2014 jo ärbivyehhin šoddâm paarnij- já +nuorâipeivijn, kuus láá almottâttâm paijeel 240 pärnnid já nuorâd pirrâ +sämieennâm. +Peivi álgá škovlâlijd uáivildum muusikpargopájáiguin, moi +stivrejeijen tuáimih taan ive algâaalmugkuosij lasseen el. +kárášjuuvâst puáttee +jyeigee Johan Anders Bær, anarâš ráppájeijee Amoc, SomBy-juávhust uápis +artisteh Juho Kiviniemi já Oula Guttorm sehe Aila-duost uápis Jessika Lampi já +Heli Aikio. +Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu pelestis uárnee vástuppeeivi +säminuoráid uáivildum "Stááluh mii kulttuurist"-pargopáájá Sämimuseo Siijdâst. +Paarnij +já nuorâi muusikpargopáájáid almottâttâm lii nuuhâm jo kidduv, mutâ Mánnu +uárnim páájáid kiergân vala almottâttâđ. +Lasetiäđuid Mánnu páájáin finnee +párnáikulttuurkuávdáá toimâjođetteijest Petra-Biret Magga-Varsist p. 040 7325 503. +Muusikpargopáájái +maŋa paarnij- já nuorâipeivi juátkoo Ijâttes +Iijâ Tásnáá�iih -konsertijn, mii +uárnejuvvoo Saijoos oovdâst. +Pärnijuávhui lávdástemij lasseen konsertist +kuullâp algâaalugkuosij muusik sehe pargopáájái puátusijd. +Ijâttes Iijâ Tásnáá�iih -konsert uárnejuvvoo Saijoos oovdân rahtum +festivaalkuávlust tme: 13.00-15.15 já tot lii puohháid áávus nuuvtá konsert. +Uárnejeijeeh +tuáivuh sajan stuorrâ kuldâleijeejuávhu. +Anu +Magga Unna-Maari +Pulska +Pyevtitteijee Išepyevtitteijee +Sanna Jortikka, Pirkko Lehtiö, Matti Leinonen, Teuvo Nyberg, Simo Veistola +(Koulun biologia, Sisävedet, Otava 2010) +lii +vuáđuškoovlâ 7. luokan uáivildum biologia oppâkirje, mii kieđâvuš Suomâ +sisčaasij iälánijd já eellimpirrâsijd. +Mieldi lii meid +Nuorttâmeerâ-uási, mast puáhtá uápásmuđ Nuorttâmeerâ sierânâsjiešvuođáid +já šlaajáid. +Jyehi lovo loopâst lii čuákánkiäsu já pargopitáh. +sämikielân: Ilmari Mattus +sárguseh: Jorma Happonen +sijđoh 156 +tääsi: 7. lk. +Oppâmvihko vievâst puáhtá jieŋâlmittiđ oppum tiäđuid. +Vuáđupargopitái lasseen láá parâ- já juávkkupargopitáh, maid puáhtá porgâđ jo-uv luándumääđhist tâi luokast. +Lasseen oppâmvihkoost láá árvuštâllâmpargopitáh, moi porgâm váátá táváliist eenâb fiätu. +Internetpargopitái čuávdim hárjánit tiäđu uuccâm viärmáduvâst. +ŠB Sisčääsih +sárguseh: Jorma Happonen já Sirkku Pitkänen +sijđoh 112 +Sanne Jortikka, Outi Maijala, Teuvo Nyberg já Matti Palosaari, +sárguseh Jorma Happonen, sämikielân Ilmari Mattus +(Algâkirje Koulun biologia ja maantieto 5, Otava 2007) +sijđoh: 203 +tääsi: 5 lk +heiviittuvvojeh já +jieŋâlmittojeh oppum ääših. +Vuáđupargopitái lasseen pargokirjeest láá +tagareh pargopitáh, moi porgâm váátá suogârdâllâm, juurdâpuátusij toohâm +já oppum aašij heiviittem. +Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd -uásist +puáhtá árvuštâllâđ jieijâs mättim já tain puáhtá kiärduđ uási siskáldâs. +sijđoh: 160 +Satu Arjanne, Matti Leinonen, Teuvo Nyberg, Matti Palosaari já Päivi Vehmas; jurgâlâm: Ilmari Mattus, kuvvim: Jorma Happonen +(Algâkirje: Koulun biologia ja maantieto 6, Otava 2008) +Taan oppâkirjeest lii biologia, eennâmtiätu já tiervâsvuođâtiätu. +Biologia oosijn oopah meeci iäláánšlaajâid já uá�uh tiäđu tast, maht +meeci raavâdkuáluseh šaddeh. +Eennâmtiäđust uápásmuuh eennâmpáálu luándun +já ulmuu elimân jieškote-uv kuávluin eennâm-páálust. +Uá�uh tiettiđ, +maht ulmuuh Aasiast já Australiast eellih já uápásmuuh tai eennâmoosij +ellee- já šaddošlaajáid. +sijđoh: 171 +tääsi: 6 lk +(Algâkirje: Koulun biologia ja maantieto 6, Työkirja, Otava 2009) heiviittuvvojeh já +jieŋŋâlmittojeh oppum ääših. +pargopitáh, moi toohâm váátá jiešráđálii kuorâttâllâm, juurdâpuátusij +toohâm já oppum aašij heiviittem. +Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd +-uásist ferttee árvuštâllâđ jieijâs mättim já kiärduđ oppâpaje +siskáldâs. +sijđoh: 123 +Ovdedempeivi uárnejuvvoo Anarist, Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. +Parlamentsali Solju, 1kerdi. +Ovdedempeeivi ääigi savastâllâp sämikielâlii oppâmateriaalpyevtittem tááláá tiileest já puátteevuođâ visioin. +Maid hástusijd digitaallâš oppâmateriaalpyevtittem já máttááttâsvuáváámij uđâsmittem pyehtih sämikielâlii oppâmateriaalpyevtitmân? +Kuullâp Kustannusosakeyhtiö Otava kuástidemhoovdâ Mervi Korhos sahâvuáru digitaallii oppâmateriaalpyevtitmist já sahâvuáruid sämitige jieijâs oppâmateriaalpargoost. +Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ reaalääigi stream-vuolgâttâssân internet peht teikâ puáhtá puáttiđ pääihi alne (váátá almottâttâm! +Almottâtmeh 13.9.2014 tme 16.00 räi: irmeli.moilanen (at) samediggi.fi +Lasetiäđuh: Hannu Kangasniemi, hannu.kangasniemi (at) samediggi.fi, puh. +Oppâmateriaalpaargon kuleh el. +kietâčallui čäällim, jurgâlem, kielâ tärhistem, kuvvimpargo, tuáijim, ohjelmistem jna. +Tilálâšvuođâst oovdânpuáhtoo sämitige oppâmateriaalpargo, suunnâttâllâp já savâstâllâp. +Kustan-nusosakeyhtiö Otava oppâmateriaalpyevtittâsâst muštâl kuástidemhovdâ Mervi Korhonen Helsigist. +Lasetiäiđuid tábáhtumest addel Hannu Kangasniemi +(hannu.kangasniemi (at) samediggi.fi/ 050-3641 385). +Uásálistmist tilálášvuotân almottuvvoo jogo šleđgâpoostân tâi puhelimáin Irmeli Moilanenân +(irmeli.moilanen (at) samediggi.fi / 050-5691255) majemustáá majepaargâ 16.9. +Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ meid streaming -vuolgâttâssân internetčujottâsâst sogku.fi/live. +Puáđi kuldâliđ, jyehiđ tuu uáivil, vuáttámušâid já visioid sämikielâlijn oppâmateriaalijn. +Návt uásálistáh sämikielâlij oppâmateriaalij oovdedmân nuuvt, ete toh puoh pyeremus máhđulâš vuovijn tuárjuh sämikielâ já sämikielâlii máttááttâs sierâ škovlimtaasijn. +Tilálâšvuođâ lekkâm já káhvástâllâm +Yrjö Musta, Škovlim- já oppâmateriaallävdikode saavâjođetteijee +Sämitige oppâmateriaalpargo, keevâtliih fiäráneh materiaalpargoost +Oppâmateriaal proojeektpargeeh: +Tiina Aikio-Sanila já Merja Fofonoff, nuorttâlâškielâ +Petter Morottaja, anarâškielâ +Oona Länsman já Elen Anne Sara, orjâlâškielâ +Sämikielâlâš oppâmateriaalpyevtittem uđđâ hástusij oovdâst +Hannu Kangasniemi já Sämitige oppâmateriaalpargeeh +Digitaallâš oppâmateriaalpyevtittem +Mervi Korhonen, kuástidemhovdâ Kustannusosakeyhtiö Otava +Savâstâllâm já koččâmušah +Rijjâ savâstâllâm oppâmateriaalpargoost +Tilálâšvuođâ lopâttem +Yrjö Musta +meriáigásii já +olespiäiválii virgekoskâvuotân 1.12.2014-28.2.2015 koskâsii ääigi säämi +kulttuurkuávdáš Sajosân Anarân. +Ofelaš pargon +lii vuáváđ já valmâštâllâđ sämmilijn muštâleijee Ofelaš-materiaalijd škoovlâin +eellim várás sehe kolliđ Laapi kuávlu škovláid já muštâliđ sämmilijn valmâštum +materiaalij mield. +miänástuvvee hoittám išedeh sämikielâ táiđu, sämikulttuur tubdâm já -škovlim, šiev +vuáruvaikuttâs- já oovdânpyehtimtááiđuh, šiev atk-tááiđuh sehe nahčâ porgâđ +jiešalgâlávt já oovtâst nubbijn ofelâššáin. +Pälkki +miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/V mield, vuáđupälkki +Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase já +pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. +Ucâmušâid oppâ- já +pargotuođâštusâiguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 31.10.2014 tme +16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid pargoost addel +nuorâičällee Kaisa Tapiola-Länsman, puh. +Sämitiigán puáhtá +uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já nuorâirááđán www.samediggi.fi/nuorat. +Anarist +Nuorâ tuáimee -tubdâstâs lii uáivildum +kiijtosin já movdijtitten nuorâ tuáimeid já sii projektáid sehe rävisulmuid, +kiäh láá jieijâs toimâiguin ovdedâm nuorâi sajattuv já tooimâ. +Nuorâ tuáimee -tubdâstâsâid +jyehih Nuorâipargo puátteevuođâfoorumist Helsigist 22.10.2014. +Allianssi jyehim tubdâstâs +vuáđustâsah: +Säminuorâi vaikuttem stuorrâ +lävkki valdui ive 2011, ko sämitigge meridij vuáđudiđ nuorâirääđi. +nuorâirääđi 15-25-ihásiih jesâneh valmâštâleh taid sämitige ciälkkámušâid, alguid +já eres peleväldimijd, moh kyeskih säminuoráid teikâ säminuorâi eellimtiilijd. +Nuorâirääđi oovded säminuorâi kielâlijd já kulttuurlijd vuoigâdvuođâid pirrâ +Suomâ sehe naanood säminuorâi kulluuvâšvuođâ sämikulttuurân. +Nuorâirääđi mield +säminuoráid lii adelum eromâš kanava vaikuttiđ jieijâs aššijd. +nuorâirääđist lii meid eromâš áinoošlajâsâš sajattâh, tastko ton jesânijn lii +sárnum- já mieldiorroomvuoigâdvuotâ sämitige almosčuákkimist. +nuorâirääđi lii algâttâm taan ive Ofelaš-tooimâ. +Projektist jyehih tiäđu sämmilâšvuođâst +nuorâin nuoráid. +"Sämitigge lii porgâm kuhháá +säminuorâi sajattuv oovdedmân já taat lii uáli šiev tubdâstâs säminuoráid já +sämitige nuorâirááđán. +Lii tuođâi šiev äšši, ete nuorâirääđi pargo lii finnim +aalmuglii tubdâstâs já lam palhâšuumeest čiävláá. +Säminuorah kärttih kuáhtáđ +uáli ennuv hástusijd tááláá ohtsâškoddeest já nuorâirääđi lii tuođâi tárbulâš, +vâi nuorâi jienâ, huolah já iävtuttâsah šaddeh kulluđ. +Täst lii pyeri juátkiđ +ovdâskulij já ovdediđ tooimâ ain vâi säminuorâi sajattâh ovdán sämisiärváduvvâst +já syemmilii ohtsâškoddeest." +Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi maainâst. +Nuorâirääđi saavâjođetteijee Niila +Rahko lii tubdâstâsâst ilolâš: +"Sämitige nuorâirääđi +saavâjođetteijen lam ilolâš já luholâš palhâšuumeest. +Sämitige nuorâirääđi lii +vala uáli nuorâ nuorâiorgaan, mon toimâkuávlu lii viijđes. +Mij toimâ ij liččii +mahđulâš jis mist ij liččii sämitige toorjâ tááláá vijđoduvvâst. +Halijdâm-uv +kijtteđ sämitige sii kuhes pargoost säminuorâi sajattuv pyeredem várás. +Halijdâm +meid kijtteđ oovdeb nuorâ tuáimeid kiäh láá lamaš oovdedmin mii nuorâirääđi já +rähtimin tile mast lii suotâs toimâđ. +Palhâšume addel nuorâirááđán +noonâ aalmuglii tubdâstâs, mii lii tehálâš ko tuáimá viijdáht nuorâiguin. +nuorâirääđi pargo lii ovdediđ, ovdâstiđ já kocceeđ nuorâi vuoigâdvuođâid, nuuvt +sämikuávlust ko ton ulbuubeln-uv. +Hástuseh tooimâst láá ennuv, eromâšávt ko +eellip jorgáldâhmuddoost uđđâ valmâstâllâmnáál leijee já tuhhiittem vyerdee +uđâsmitmij tiet. +Ilo-169 sopâmuš ratifisistem tergâdisvuotâ tiäduttuvá nuorâi +kooskâst, ko tot kuáská jyehi säminuorân suu loppâeellim. +Nube tááhust sopâmuš +meid meerrid mii kulttuur puátteevuođâ. +Hyeneeht rahtum sopâmuš avkkâd já +suddâd mii kulttuur, pyereest rahtum sopâmuš naanood já syeijee mii kulttuur. +Mij nuorah kuáhtájep jyehi peeivi +uáli ereslágánijd reaktioid roobdâst roobdân, mii vuáđuduvá ennuv mii etnisiteetân. +Ereslágánvuotâ lii vyeimivääri, mutâ tot puáhtá leđe meid nuáđi. +nuorâirääđi pargo hástuseh tiäduttuveh mii ohtsâškoddeest, kost säminuorah +kalgeh čielgiđ sii kulttuur já tuávváá. +Viggâp-uv pyehtiđ väldiaalmug tiätun +eenâb sämmilâšvuođâst ofelašpargo peht. +Palhâšume addel lasemerhâšume paargon +maid porgâp. +Ton merhâšume tiäduttuvá jo tuše táin, ete tiettip, ete mii pargo +annoo áárvust já tot huámmášuvvoo meid väldikodálii tääsist. +Lasseen palhâšume +addel oskottetteevuođâ já uáinus, mii iššeed finniđ mii jurduid, ciälkkámuššáid +já puoh pargoid stuárráb tiädduáárvu. +Pyehtip-uv tuše čiävláht kijtteđ já +komerdiđ. +Täst lii pyeri juátkiđ." +Kove Tanja Sanila. +Tyebbin tääbbin +Ovdâmáttááttâs puđâldemkirje +sijđoh: 96 +Tyebbin tääbbin - Ovdâmáttááttâs puđâldemkirje lii uáivildum sämikielâlâš ovdâškoovlân. +Petra Kuuva, +koveh Piia Kangas +Tekstampuustaveh +Muu Aabis +lii ivnáás algâ anarâškielâ algui oppâmân. +Čohčâaabisist pustaveh +uáppojeh tavekuávlu ellei, ulmui, pargoi já puđâldâsâi pehti. +Matti +Morottaja čáállám Muu Aabis čohčâ lii kuvvim uŋgarlâš Daniel Gelencsér, +kote Anarist asâdijn uápásmui páihálii kulttuurân. +MUU AABIS čohčâ +Layout: Linda Länsman, Hannu Kangasniemi +sijđoh: 92 +Pargokirje +Layout: Anni Näkkäläjärvi +sijđoh: 55 +MUU AABIS kiđđâ +Koveh: Tanja Severikangas +Layout: Hannu Tikkanen +sijđoh: 53 +Virkkuuvääri +Kuvvim, tuáijim já lokke: +Mika Kolehmainen +Stivrimjuávkku: +Petra Kuuva ja Miina Seurujärvi +Virkkuuvääri Luuhâmkirje čohčâ +sijđoh: 153 +Jurbâjávráá siijdâst iä mainâseh nuuvâ. +Mainâseh šaddeh tast, ko Virkkuuvääri škoovIâ uáppeeh sierâdeh já pargeldeh škoovIâst já škoovIâ ulguubeln. +Maggaar lii párnái škovIâihe? +Tom tiätá ko Iohá Virkkuuvääri Iuuhâmkirje! +Čoovâ Iuuhâmpittáin myerjih Iäddih, ruške áIgá já viijmâ muáttá. +Čohčâpaje nohá juovIâčuoImân, mon iälššáás párnááh čuávdih. +Virkkuuvääri Luuhâmkirje kiđđâ +sijđoh: 143 +Johan Jernsletten - Sverre Hatle +Luuhâmkirje +2. uđâđum tiädus +Jurgâlâm: Kaarina Mattus +Petra Kuuva lii heiviittem teevstâi uđđâ čäällimvuáhán. +Kielâtärhistem: Matti Morottaja +Koveh: Lee Rodgers +layout: Rannveig Persen +sijđoh: 58 s. +Sverre Hatle - Isak Mattus - Petra Kuuva +Luuhâmkirje Hárjuttâskirje +2. uđâđum tiädus +Jurgâlâm: Isak Mattus +Koveh: Petra Kuuva +layout: Anni Näkkäläjärvi +sijđoh: 72 s. +Tarja Länsman +Muu vuosmuš kietâčaalâvihko +Anarâškielân heiviittum Miina Seurujärvi ravvuid mield. +sijđoh: 60 +Helena Valkeapää, Seija Guttorm +Aabis 2 Kiđđa-aabis +Pajekielâst jurgâlâm já heiviittam Iisak Mattus +Koveh: Merja Aletta Ranttila +sijđoh: +ISBN: - +Škovlaháldáttas, Staata teddilemkuávdaš 1990 +Luuhamkirje, eenikielâ sijđomateriaal +Inger Haldis Halvari +Lamek +Pajekielâst jurgâlâm: Iisak Mattus +Koveh: Liisa Helander +Tääsi: ovdâmáttááttâs - 3 lk +Laapi läänihaldâttâs 1994 +Teija Linnanmäki, +koveh Riitta Ahonen +Vuosmuš anarâškielâ algâoppâkirje lii uáivildum vuáđuškoovlâ vyelimus luokáid. +uápásmit uáppeid Ááná já Saammâl fáárust anarâškielân já kulttuurân. +Ááhu +muštâlusâi já Ááná já Saammâl savastâlmij pehti puáhtá máttááttâllâđ +mielâkiddiivávt aanaar sämikielâ. +Luuhâmpitái loopâst lii ain pitá fáádán heivejeijee laavlâ, mon ulme lii +sehe movtijdiđ uáppeid já išediđ mušteđ saanijd pyerebeht. +Hitruu 1 +Ááhu kuuvl +Sämitigge, 2012 +Tanja Kyrö +Hitruu1 +Pargokirje čohčâ +Henna Aikio, Martta Alajärvi ja Eljas Niskanen +Pargokirje kiđđâ +Saamelaiskäräjät 2015 +Kielâkyeimi +Koveh Johanna Ruotsalainen +layout Matjas Jumisko +Kielâkyeimi 1 +Kielâkyeimi 1 Pargokirje +Kari Meløy +Sämikielâ 1, +Oppâkirje pargopitáiguin +2. tiädus +jurgâlâm: Iisak Mattus +kielâ tärhisteijee: Matti Morottaja +koveh: Merja Aletta Ranttila +lohe sáárgus Laila Aikio +Vuáđuškoovlâ sämikielâ algâuáppei kirje já heivee pyeremusâht pajetáásán. +Rijjâhámásiih ucâmušah pivdojeh toimâttiđ vuossaargâ 7.11.2014 tme 16 räi čujottâsân Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaallävdikodde, SAJOS, 99870 Aanaar. +Váijuvâš teikâ maŋanum ucâmušah iä kieđâvuššuu. +Sämitigge já Oulu ollâopâttuv Giellagas - instituut piejâv joton sämimáttááttâs pargoviehân čuosâttum kuuđâ oppâčuágástuv škovlimproojeekt. +Škovlim vuálgá joton Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist kuovâmáánust 2015. +Škovlim válduteeman lii kielâlávgumvuáháduv heiviittem sämimáttááttâsân. +Škovlim ovdâsajasii čuosâttâhjuávkun láá vuáđumáttááttâs sämikielâ já sämikielâlii luokai máttáátteijeeh, mutâ fáárun peessih meid säämi arâšoddâdemsyergist tuáimeeh, luvâttuv sämikielâ máttáátteijeeh já sämikielâlii áámmátlii škovlim máttáátteijeeh. +Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh koordinist škovlim já tuáimá ornijdummeen, mii haaldâš staatâtorjuu. +Oovtâstpargokyeimmin máttááttâsâst lává meid Vaasa ollâopâttuv kielâlávgum já maaŋgâkielâlâšvuođâ kuávdáš sehe Säämi ollâškovlâ (Sámi allaskuvla). +Máttááttâstooimâ pargoviehâškovlim uárnejuvvoo neelji kyevtpiäivásii aldamáttááttâspaje ääigi Anarist Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. +Vuossâmuš čokkânem lii kuovâmáánust 2015, nubbe kiđđuv 2015 sehe kuálmâd já niäljâd čokkânem čohčuv 2015. +Škovlimpeeivih šaddeh teorialuvâldâlmijn já stivrejum pargopáájáporgâmpeeivijn. +Pargopáájáporgâmpeeivij ääigi pyevtitteh kirjálii materiaal, mon vuáđuld almostiteh proojeekt loppâpuátusin sämimáttááttâs idea- já raavâkirje. +Raavâkirje almostiteh sämi- já suomâkieláid. +Škovlim, mii kieđâvuš säämi kielâlávgum máttátmist, tuárju sehe eenikielâlij sämikielâlii máttááttâs ete sämikielâlii máttááttâs, mii adeluvvoo iärrásáid ko eenikielâláid. +Kielâlávgummáttááttâs ulmen lii nanodiđ kielâlávt sierâ vuolgâsoojijn puáttee párnái sämikielâ já pyevtittiđ aktiivlii já toimâlii kyevtkielâlâšvuođâ. +Sämimáttááttâs pedagooglii ovdedem meerhâš el. +máttáátteijei áámmáttááiđu ovdedem nuuvt, ete sij uá��uh ovdiist pyerebijd kiärgusvuođâid väldiđ máttááttâsâst vuotân kielâlávt já kulttuurlávt epiohtâlii uáppeejuávhu. +Jyehi uáppee kolgâččij finniđ škoovlâst šiev máhđulâšvuođâid sämikielâ táiđuidis oovdedmân já jieijâs kulttuurân šoddâmân. +Škovlim ulmen lii adeliđ máttáátteijeid máhđulâšvuođâ sämikielâ iäláskitmân škovlâpargoost, faallâđ sijjân porgâmkiedi já piergâsijd kielâlávgummáttááttâs oovdedmân keevâtlii škovlâpargoost. +Nubbe tehálâš ulme lii ráhtádâttâm ovdâ- já vuáđumáttááttâs uđđâ máttááttâsvuáváámij kiävtun väldimân sämimáttááttâsâst. +Škovlim ulmen lii lääččiđ pyerebijd tiäđulonottem vuáválâšvuođâid já lasettiđ máttááttâspargovievâ tiäđu lahâasâttem adelem sämimáttááttâs keevâtlijn máhđulâšvuođâin. +Kuhes kooskâi tiet sämimáttááttâs pargovievâ já arâšoddâdempargovievâ teivâdmijd lii lamaš vaigâd orniđ kieldâraajij rasta. +Taan máttááttâstooimâ pargoviehâškovlimprojektist lii máhđulâšvuotâ sajanmäksiđ meriruuđâ raamij siste meid uásálistei mätkikoloid. +Sämimáttááttâs pargoviehâškovliimân puáhtá almottâttâđ šleđgâpoostâ peht teikâ puhelimáin Moilas Irmelin (irmeli.moilanen (at) samediggi.fi / 050-5691255) vuossaargâ 24.11.2014 räi. +Almottâttâm lii čannee. +Škovlim ruttâd Máttááttâshaldâttâs. +Oppâmpajeh já tai siskáldâsah sehe vuossâmuu teivâdem ohjelm láá finnimnáál sämitige já Giellagas-instituut nettisiijđoin: www.samediggi.fi já www.oulu.fi/giellagasinstituutti/ +Škovlimvuávám +GIELLAGAS -INSTITUUT +Doosent, FT Marja-Liisa Olthuis Hovdâ Anni-Siiri Länsman +marja-liisa.olthuis (at) oulu.fi anni-siiri.lansman (at) oulu.fi +SÄMITIGGE +Vs. škovlimčällee Irmeli Moilanen (30.11.2014 räi) +irmeli.moilanen (at) samediggi.fi +Toorjâucâmušâid kalga čujottiđ Sämitiigán majemustáá 31. roovvâdmáánu 2014 tme 16.15 räi čujottâssáin: Sämitigge, Sajos, 99870 Aanaar. +010 839 3103 já šleđgâpoostâ pehti riitta.orti-berg (at) samediggi.fi. +Sämimáttááttâs škovlimproojeekt algâttem sirdâšuvá kuovâmáánun 2015 +Doosent, FT Marja-Liisa Olthuis Hovdâ Anni-Siiri Länsman marja-liisa.olthuis (at) oulu.fi anni-siiri.lansman (at) oulu.fi +nuorâirääđi juátká kyehti meriáigásii ofelâš uuccâmääigi 14.11.2014 räi. +Ofelašâi pargon lii vuáváđ já valmâštiđ +sämmilijn muštâleijee Ofelaš-materiaalijd škoovlâin eellim várás sehe kolliđ +Laapi kuávlu škovláid já muštâliđ sämmilijn valmâštum materiaalij mield. +miänástuvvee hoittám išedeh sämikielâ táiđu, sämikulttuur tubdâm já -škovlim, +šiev vuáruvaikuttâs- já oovdânpyehtimtááiđuh, šiev atk-tááiđuh sehe nahčâ +porgâđ jiešalgâlávt já oovtâst nubbijn ofelâššáin. +Pälkki miärášuvá sämitige +pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/V mield, vuáđupälkki 1398,87 +eurod/mp. +Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield +miärášuvvee hárjánemlaseh. +Toimâpäikki +lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. +pargotuođâštusâiguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 14.11.2014 tme +Lasetiäđuid pargoost addel nuorâičällee +Kaisa Tapiola-Länsman, puh. +Sämitiigán puáhtá uápásmuđ +nettičujottâsâst www.samediggi.fi já nuorâirááđán www.samediggi.fi/nuorat. +Sámi Duodji ry uárnee +oovtâstpargoost sämitige nuorâiraddijn já Säämi kulttuurkuávdáš Sajosáin +tyejisuámsurtori já -markkânijd Anarist Sajosist 12.12-13.12.2014. +Tyejisuámsurtori +uárnejuvvoo vástuppeeivi 12.12. tme 12-17 +Puáđi suámsurtorin toohâđ +kávnusijd! +Nuubán taarbâšmettum mááccuh, jyevdilâs soljo, peljiheervah teikâ mii +ihenis eres tyeji puáhtá leđe aarni tunjin. +Lasseen suámsurtorist puávtáh +kavnâđ tyejiamnâsijd, ovdâmerkkân kággáid, laaigijd, siilhijd, šiišnijd jna. +Suámsurtorist lii meid ohtsâš pevdi, kuus puáhtá pyehtiđ vyebdimnáál ovtâskâs +tävirijd, jis jieččân piävdán ij kavnuu tuárvi vyebdimnáál. +ääigi Sajosist lávloo vuáččulâš Tiina Aikio čuojâldittein Tony Brandtbergáin +Mušte, nube tušes tiŋgâ lii nube aarni já retro lii tääl onnáá vyehi! +Psst, Saijoos niäljád Klubi-eehid +Tyejimarkkâneh +Lávurduv lii vuárust markkânpeivi +já vyebdeeh čokkáneh Saijoos aulan pirrâ sämieennâm. +Markkâneh láá šiev saje +uápásmuđ sämituojij majemuid uđđâ pieggáid já uástiđ juovlâskeeŋgâid. +Markkânij ääigi tme 13.00 čuojât +orjâlâškielâlâš folk-rock juávkku +Ravggon. +Meid párnááh láá tiervâpuáttim +markkânáid! +Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu uárnee párnáid tyeji- já +puđâldempáájá tme 10.00-12.00. +Páájáást valmâšteh širottâsâid ärbivuáválijn +materiaalijn. +Markkânij ääigi Raavâdviäsu +Lyemeest lii faallâmnáál markkânpurâdem ucceeb já stuárráb niälgán. +Vala kiergân almottâttâđ vyebden suámsurtorin teikâ markkânáid! +Lasetiäđuh já almottâtmeh: +šleđgâpoostâ peht +Tyejisuámsurtori uárnejuvvoo vástuppeeivi 12.12. tme 12-17 +Puáđi +suámsurtorin toohâđ kávnusijd! +Nuubán taarbâšmettum mááccuh, jyevdilâs +soljo, peljiheervah teikâ mii ihenis eres tyeji puáhtá leđe aarni +tunjin. +Lasseen suámsurtorist puávtáh kavnâđ tyejiamnâsijd, ovdâmerkkân +kággáid, laaigijd, siilhijd, šiišnijd jna. +Suámsurtorist lii meid ohtsâš +pevdi, kuus puáhtá pyehtiđ vyebdimnáál ovtâskâs tävirijd, jis jieččân +piävdán ij kavnuu tuárvi vyebdimnáál. +Tyejisuámsurtori ääigi Sajosist +lávloo vuáččulâš Tiina Aikio čuojâldittein Tony Brandtbergáin tme 14.00. +Psst, Saijoos niäljád Klubi-eehid álgá tme 20.00. +Tyejimarkkâneh lávurduv 13.12. tme 10-17 +Lávurduv +lii vuárust markkânpeivi já vyebdeeh čokkáneh Saijoos aulan pirrâ +Markkâneh láá šiev saje uápásmuđ sämituojij majemuid uđđâ +pieggáid já uástiđ juovlâskeeŋgâid. +Markkânij ääigi tme 13.00 čuojât orjâlâškielâlâš folk-rock juávkku Ravggon. +Meid +párnááh láá tiervâpuáttim markkânáid! +Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu +uárnee párnáid tyeji- já puđâldempáájá tme 10.00-12.00. +Páájáást +valmâšteh širottâsâid ärbivuáválijn materiaalijn. +Markkânij ääigi Raavâdviäsu Lyemeest lii faallâmnáál markkânpurâdem ucceeb já stuárráb niälgán. +Stipendeh mieđettuvvojii čuávuváid uáppeid: Elli-Marja Hetta (Vuáčču/ Oulu ollâopâttâh), Riitta Lehtola (Aanaar/ Oulu ollâopâttâh), Arla Magga (Aanaar/ Oulu ollâopâttâh), Solja Magga (Aanaar/ Oulu ollâopâttâh), Risten Mustonen (Suáđigil/ Oulu ollâopâttâh), Outi Paadar (Aanaar/ Oulu ollâopâttâh), Magreta Sara (Aanaar/ Oulu ollâopâttâh). +Stipendijn meridij sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde čuákkimistis 21.11.2014. +Lävdikodde pahudij iloin, ete stiipeenducâmušah pottii ennuv, sierâ kuávluin já maaŋgâin škovlimsuorgijn. +Seminaar vuolgâttuvvoo stream-vuolgâttâssân čujottâsâst sogku.fi/live . +Seminaar puáhtá maŋeláá čuávvuđ meid tavesämikielâlii teikâ suomâkielâlii vuárkkán. +Seminaar álgá 28.11.2014 tijme 9.00 já nohá tijme 18.45. +Seminaarân uásálisteh suullân 90 kyessid Euroop rääđi sierâ orgaanijn, virgeomâhááh Suomâst, Ruotâst já Taa�âst, sämipolitijkkáreh Suomâst, Taa�âst, Ruotâst já Ruošâst sehe sämiseervij ovdâsteijeeh já totkeeh. +Seminaar ulmen lii lasettiđ tiäđulâšvuođâ sämmilijn, ovdediđ soováášvuođâ já maaŋgâhámásâšvuođâ sehe lasettiđ tiäđulâšvuođâ Euroop rääđist já ton orgaanijn. +Seminaar lii Euroop rääđi piiloothaahâ, mast lasetteh Euroop rääđi sierâ kocceemorgaanij oovtâstpargo oovtâ teema, taan tábáhtusâst sämmilijd kyeskee aašij kieđâvušmist. +Seminaar lii áinoošlajâsâš já addel virgeomâháid, kocceemorgaanáid já sämituáimeid máhđulâšvuođâid vuáruvaikuttâsân já jyehiđ šiev vuáttámušâid já vuáháduvâid olmoošvuoigâdvuođâi olášutm��n. +Seminaar iiđeedpeeivi ohjelmist teeman láá Euroop rääđi sopâmušah já sopâmušâi olášuttem kocceem. +Uásist kieđâvuššojeh el. +aalmuglij ucceeblovoi suojâlmân kyeskee raamialmossopâmuš já kuávlulijd teikâ ucceeblovokieláid kyeskee Eurooplii vuáđukirje olášuttem sehe Euroop raasiism já soováášmettumvuođâ vuástásii komitea (ECRI) pargo. +Iiđeedpeivi juátkoo kejâstuvváin sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođáid já sämikielâ virtuaal- já káiđusmáttááttâsân. +Seminaar eehidpeiviohjelm álgá tijme 14.15 jurbâ peevdi savâstâlmáin säminisonij roolist muttojeijee ohtsâškoddeest. +Eehidpeivi juátkoo oosijn, mii kieđâvuš säminuorâi vuoigâdvuođâid. +Säminuorah Ruotâst, Taa�âst já Suomâst savâstâleh säminuorâi máhđulâšvuođâin hárjuttiđ ärbivuáválii eellimtääpi, ucebij sämikielâ- já sämikulttuurjuávhui tiileest já sämikulttuur paijeentolâmist kaavpugijn sehe sämmilij seksuaalucceeblovoi vuoigâdvuođâin. +Seminaar nohá jurbâ peevdi savâstâlmân sämmilijn mediast. +Seminaar ääigi kuleh ärbivuáválii já uđđâáigásii sämimuusik já seminaaraalmugist lii máhđulâšvuotâ uápásmuđ ärbivuáválii sämituáján. +Liŋkki seminaar ohjelmân +Lasetiäđuh Euroop rääđist +Ucceeblovoraamisopâmuš teemaatliih čielgiittâsah +Kuávlulijd já ucceeblovokieláid kyeskee sopâmuš +ECRI +Ucceeblovoraamisopâmuš (Finlex) +Kuávlulijd já ucceeblovokieláid kyeskee Eurooplâš vuáđukirje (Finlex) +Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâorgaanij av�uuttâsah Suomân (Sämitigge) +Seminaar puáhtá maŋeláá čuávvuđ meid tavesämikielâlii teikâ +suomâkielâlii vuárkkán. +Seminaar álgá 28.11.2014 tijme 9.00 já nohá +Seminaarân uásálisteh suullân 90 kyessid Euroop rääđi sierâ orgaanijn, +virgeomâhááh Suomâst, Ruotâst já Taa�âst, sämipolitijkkáreh Suomâst, +Taa�âst, Ruotâst já Ruošâst sehe sämiseervij ovdâsteijeeh já totkeeh. +Seminaar ulmen lii lasettiđ tiäđulâšvuođâ sämmilijn, ovdediđ +soováášvuođâ já maaŋgâhámásâšvuođâ sehe lasettiđ tiäđulâšvuođâ Euroop +rääđist já ton orgaanijn. +Seminaar lii Euroop rääđi piiloothaahâ, mast +lasetteh Euroop rääđi sierâ kocceemorgaanij oovtâstpargo oovtâ teema, +taan tábáhtusâst sämmilijd kyeskee aašij kieđâvušmist. +Seminaar lii +áinoošlajâsâš já addel virgeomâháid, kocceemorgaanáid já sämituáimeid +máhđulâšvuođâid vuáruvaikuttâsân já jyehiđ šiev vuáttámušâid já +vuáháduvâid olmoošvuoigâdvuođâi olášutmân. +Seminaar iiđeedpeeivi ohjelmist teeman láá Euroop rääđi sopâmušah já +sopâmušâi olášuttem kocceem. +aalmuglij +ucceeblovoi suojâlmân kyeskee raamialmossopâmuš já kuávlulijd teikâ +ucceeblovokieláid kyeskee Eurooplii vuáđukirje olášuttem sehe Euroop +raasiism já soováášmettumvuođâ vuástásii komitea (ECRI) pargo. +Seminaar eehidpeiviohjelm álgá tijme 14.15 jurbâ peevdi savâstâlmáin +säminisonij roolist muttojeijee ohtsâškoddeest. +Eehidpeivi juátkoo +oosijn, mii kieđâvuš säminuorâi vuoigâdvuođâid. +Säminuorah Ruotâst, +Taa�âst já Suomâst savâstâleh säminuorâi máhđulâšvuođâin hárjuttiđ +ärbivuáválii eellimtääpi, ucebij sämikielâ- já sämikulttuurjuávhui +tiileest já sämikulttuur paijeentolâmist kaavpugijn sehe sämmilij +seksuaalucceeblovoi vuoigâdvuođâin. +Seminaar nohá jurbâ peevdi +savâstâlmân sämmilijn mediast. +Seminaar ääigi kuleh ärbivuáválii já uđđâáigásii sämimuusik já +seminaaraalmugist lii máhđulâšvuotâ uápásmuđ ärbivuáválii sämituáján. +Teema ulmen lii toohâđ tobdosin Iänuduv já eres viestârpele juáigusärbivyevi sehe uđđâsub sämimuusik. +Vildáás tuoddâreh kullojeh Ijâttes iijâ konsertijn, moh uárnejuvvojeh sehe säämi kultturkuávdáš Saijoos šiljo festivaalkuávlust ete Saijoos stuorrâ auditoriost. +Festivaaloholoopâ falâldâhân kuleh meid ärbivuáválâš párnái já nuorâi peivi pargopájáidiskuin já konsertijdiskuin; muusikseminaar, mii uárnejuvvoo sämimuseo Siijdâst sehe sämimuusikân vuáijoo klubiehideh. +Ive 2015 Ijâttes iijâ uárnejeh oovtâstpargoost Anára Sámisearvi ry, Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, YLE Säämi, Aanaar kieldâ, Sämimuseo Sijdâ, Taiđuu ovdedemkuávdáá Laapi toimâsaje já Hooteel Kollehovi. +Lasetiäđuh tábáhtusâst láá el. +tábáhtus facebook- siijđoin sehe festivaal jieijâs nettisiijđoin čujottâsâst: www.ijahisidja.fi +Vuávájeijee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II miäldásávt (vuáđupälkki 2560,57 eurod/mp). +Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.12.2014 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. +haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala p. 010 839 3106. +Pargo álgá 7.1.2015 já pištá aalgâst 31.12.2015 räi. +Tohálâšvuođâvátámâššân lii Sämitiggeest adelum asattâs (1727/1995) miäldásávt pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu. +www.samediggi.fi/haettavana +Sämitigge uárnee Säämi aalmugpeeivi juhle Aanaar Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist vástuppeeivi 6.2.2015 tme 17.00 - 19.00. +Parnijd láá Saijoos šiljoost puásuivyejim, tulâstâllâm já purâdem tme 15.30 - 17.00. +Sämitigge fáálá käähvi já smavvâ purâdem tme 16.00 - 17.00 Saijoos aulast. +Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ meid live stream-vuolgâttâssân internetčujottâsâst: www.sogku.fi/live. +Sämitigge uárnee +oovtâstpargoost Aanaar servikuddijn bussisáátuid Hettaast, Ucjuuvâst, Vuáčust, +Čevetjäävrist já Aŋŋelist Anarân sehe maasâd. +Hettaast +já Ucjuuvâst sáátun almottâttâm Riitan: +Ohjelm Saijoos auditoriost tme 17.00 - 19.00 +Lekkâmsaahâ +Sämitige saavâjođetteijee Klemetti +Näkkäläjärvi +Juáigusoovdânpyehtim Andte Gaup-Juuso +Juáigusoovdânpyehtim Inger Marie Nilut +Muusikoovdânpyehtim Jaakko Gauriloff +Muusikoovdânpyehtim Aila duo +Muusikoovdânpyehtim Anna Lumisalmi ja Tauno Lietoff +Muusikoovdânpyehtim Hilda Länsman, Nicholas já Kevin Francett +Muusikoovdânpyehtim Ánnámáret Ensemble +Mainâstem Rauna Paadar-Leivo +Filmâčááitus Ima Aikio-Arianaick muusikvideoh: Unna guoláš čierru, +Buoidda jorrá borrá, Stálu čiegát +Tiervâpuáttim +juhlođ säämi aalmugpeeivi! +Riitta Orti-Berg, +Paarnij ohjelm: +Petra Magga-Vars, +Sämimuseo Siijdâst Anarist lekkih Säminuorâi taaiđâtábáhtus uápisin! +- čáitálduv sämmilij aalmugpeeivi 6.2.2015 tme 9.00 liipupajedem maŋa. +Čáitáldâh puáhtá kuuvij, fiilmâi já nuorâi pargoi peht uáinusân tábáhtus vijđes merhâšume ellee sämikulttuur uássin. +Čáitáldâhân puáhtá uápásmuđ Anarist vyesimáánu 10. peeivi räi, mon maŋa čáitáldâh jotá Ucjuuvâst Vuáču peht Heetan. +Säminuorâi taaiđâtábáhtusah láá uárnejum 1970-lovo pelimudo rääjist. +Aalgâst Säämi parlament já páiháliih sämiseervih lijjii uárnejeijen Laapi lääni nuorâilävdikode vuálásâ��ân. +Sämmilij škovlâašijrääđi, mii asâttui ovdediđ sämimáttááttâs, ornij tábáhtusâid 1990-lovo pelimuddoost. +Rääđi tooimâ lopâttii já ton pargoid sirdii Sämitiigán, mii lii koordinistâm orniimijn ive 1998 rääjist. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus kuulâi vistig väldikodálii Nuorâi taaiđâtábáhtusâi rááiđun ohtân páihálij tábáhtusâin. +Tääl tot lii Nuorâ Kulttuur-viärmáduv kuávlulijd tábáhtussáid verditittee kejâlmâs, kost väljejuvvojeh ovdâsteijeeh kiiđâ uáivitábáhtusân teikâ Škoovlâ stuorrâjuhlen, mii uárnejuvvoo meri-iivij. +Taaiđâtábáhtusân kočoh puoh sämipaarnijd já -nuorâid sehe sämikielâ teikâ sämikielâlii máttááttâsâst leijee paarnijd já nuorâid. +Válduteema meriduvvoo väldikodálii tábáhtus tanssâ-, muusik- teikâ teatterteema miäldásávt, mon lasseen ohjelmist lii miinii eromâšávt sämikulttuurân lohtâseijee teemaid. +Taaiđâtábáhtus ulmen ij kuittâg lah tuše ärbivuovij kattim, peic eres taaiđâšlaajah láá vuáruluvâi fáárust. +Teeman láá lamaš el. +kovetaaiđâ, tihtâkišto, muusikjuávhust čuojâttem, ráiđukove, uánihis fiilmah, roolipihtâseh, sämimááccuh- já tyejičáittuseh, juáigus- já muusikpargopáájáh. +Säminuorâi taaiđâtábáhtus váldu-uárnejeijen lii sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde, já orniimijd koordinist škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh. +Orniimáid uásálisteh meid sämikuávlu kieldah. +Taaiđâtábáhtus kulá škoovlâi ihásii pargo-ohjelmân já tábáhtusah uárnejuvvojeh škovlâoho ääigi. +Tábáhtus sehe väldikodálijd tábáhtussáid uásálistem ruttâd Máttááttâs- já kulttuurministeriö. +Marjo-Riitta Rantamäki, marjo-riitta.rantamaki (at) samimuseum.fi, +358 (0) 40 571 5670 +Anni Näkkäläjärvi, anni.nakkalajarvi (at) samediggi.fi, +358 (0) 40 511 1821 +Sämitigge uárnee oovtâstpargoost Aanaar servikuddijn bussisáátuid Hettaast, Ucjuuvâst, Vuáčust, Čevetjäävrist já Aŋŋelist Anarân sehe maasâd. +Hettaast já Ucjuuvâst sáátun almottâttâm Riitan: riitta.orti-berg (at) samediggi.fi teikâ puh. +Säämi suuvâ laavlâ ohtsâšlavlun +Muusikoovdânpyehtim Anna Lumisalmi ja Tauno Ljetoff +Tiervâpuáttim juhlođ säämi aalmugpeeivi! +Riitta Orti-Berg, riitta.orti-berg (at) samediggi.fi, 040 840 0383 +Petra Magga-Vars, petra.magga-vars (at) samediggi.fi, 040 732 55 03 +Sämitigge uárnee Säämi aalmugpeeivi juhle Aanaar Säämi +kulttuurkuávdáš Sajosist vástuppeeivi 6.2.2015 tme 17.00 - 19.00. +Parnijd láá Saijoos šiljoost puásuivyejim, tulâstâllâm já +Sämitigge fáálá käähvi já smavvâ purâdem tme 16.00 - +17.00 Saijoos aulast. +Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ meid live +stream-vuolgâttâssân internetčujottâsâst: www.sogku.fi/live. +Sämitige čuákkim aasât vaaljâpaajees ááigán nelji lävdikode, säämi kielârääđi sehe vaaljâlävdikode, mon toimâpaje lii uánihub, ko eres lävdikuudijn. +Lävdikodeh tuáimih stiivrâ vuálásâ��ân, valmâšteleh toimâsuárgásis kullee aašijd já taheh miärádâsâid suárgásis kullee vaarij jyehimist já kevttimist. +Lävdikudij saavâjođetteijeeh já värisaavâjođetteijeeh kalgeh leđe sämitige eidusâš jesâneh. +Sii lasseen jyehi lävdikoodán kuleh vittâ eres jeessân sehe juáhá�ân persovnkuáhtásâš värijeessân. +Lävdikodeh kalgeh ovdâstiđ nuuvt pyereest ko máhđulâš Suomâ sämmilij kielâlâš já kuávlulâš juávhuid sehe šiev äššitubdâmuš toimâsyergistis. +Lävdikudij pargoin lii meridum sämitige pargo-oornigist. +Lävdikodeh hoittájeh jieijâs toimâsuárgán kullee tieđettem. +X +Oovtviärdásâšvuođâváldálâš lii jiečânâs já hiäŋgáámettum virgeomâhâš, mon pargon lii ovdediđ oovtviärdásâšvuođâ já tarvaniđ olgooštmân. +Oovtviärdásâšvuođâváldálâš tuáimá meid Suomâ aalmuglâš olmooškävppiraportisten já kocá enâmist meddâlistem olášuttem. +Váldálii pargoid kulá meid olgoeennâmlij sajattuv já vuoigâdvuođâi čuávvum já ovdedem. +Oovtviärdásâšvuođâváldálii toimâsyergi lii viijđes. +Sierâ pargoid ovtâstit vuáđu- já olmoošvuoigâdvuođâi kocceem já ovdedem. +Oovtviärdásâšvuođâváldálii tehálumos pargo lii ovdediđ oovtviärdásâšvuođâ sehe estiđ já tarvaniđ olgooštmân. +Oovtviärdásâšvuođâváldálii pargo lii árvuštâllâđ já visásmittiđ, ete ulmui vuoigâdvuođah olášuveh nuuvt oovtviärdásávt ko máhđulâš. +Váldálii pargoh já toimâväldi lii kirjejum oovtviärdásâšvuođâlaahân sehe laahân oovtviärdásâšvuođâváldáliist. +Keevâtlávt oovtviärdásâšvuođâváldálii pargo lii ovdâmerkkân ravvim, ovtâskâs tábáhtusâi selvâttem, soovâd ovdedem uásipeelij kooskâ, škovlim, tiäđu nuurrâm sehe lahâaasâtmân já virgeomâhái vuáháduvváid vaiguttem. +Váldálâš puáhtá meid tuálvuđ ovtâskâs olgooštmân kyeskee ääši oovtviärdásâšvuođâ- já täsiárvulävdikode tâi tuámustoovli čuávdimnáál. +Váldálâš parga ennuv čonâsjuávkkupargo já vaiguttempargo oovtviärdásâšvuođâ oovdedmân sehe olgoštem estim já toos tarvanem oovdân. +Oovtviärdásâšvuođâváldálii piälán puáhtá jorgettiđ, jis lii feerim tâi hoksám olgoštem ave, algâvuolgâ, aalmugjeessânvuođâ, kielâ, oskolduv, uáinu, uáivil, poolitlii tooimâ, áámmátservitooimâ, peerâkoskâvuođâi, tiervâsvuođâtile, vádulâšvuođâ, seksuaallii sundešume tâi eres persovnân lohtâseijee suujâ vuáđuld. +Oovtviärdásâšvuođâváldálâš tuáimá Suomâ aalmuglii olmooškävppiraportisten. +Olmooškävppiraportistee pargon lii tarkkuđ jiečânâs já hiäŋgáámettum peellin olmooškäävpi vuástásii tooimâ, mii tahhoo Suomâst. +Raportistee pargo ulmen lii ovdediđ, ete olmooškäävpi uhreh kávnojeh, sij finnejeh iše já sii vuoigâdvuođah olášuveh. +Váldálâš ovdâmerkkân olášut seelvâtmijd olmooškäävpist já toos lohtâseijee almonijn. +Váldálâš puáhtá adeliđ meid riävtálii ravvim já spiekâstâslijn tiilijn váldálâš lii puáhtám išediđ olmooškäävpi uuhrijd rievtist. +Ohtâ oovtviärdásâšvuođâváldálii pargoin lii kocceeđ ulguupiälálâš já jiešráđálâš virgeomâhâžžân karbum já jorgettum olgoeennâmlij enâmist meddâlistem olášuttem. +Oovtviärdásâšvuođâváldálii kocceempargo vááimus lii árvuštâllâđ maacâtmij olášuttem vuáđu- já olmoošvuoigâdvuotâuáinust. +Keevâtlii kocceempargoost kocceem vijđesvuotâ puáhtá mulsâšuđ, tot puáhtá luávdiđ puoh enâmist meddâlistem muddoid teikâ tot puáhtá čyecciđ tuš monnii enâmist meddâlistem muudon. +Kocceem váimusist láá maacâtmeh, main pooliseh läiđejeh macâttemnáál ulmuu. +Kocceem tiäduttuvá hiäjusmum sajattuvâst orroo ulmui, sehe hästee čuosâttâhenâmáid (om. +Afganistan já Irak) čyeccee maacâtmáid, já maacâtmáid, main lii stuárrum vyeimikevttim riskâ. +Oovtviärdásâšvuođâváldáliist ij lah toimâväldi koskâlduttiđ macâttem, tarvaniđ macâttem olášutmân, vyeimikevttimân tâi macâttem äigimuudon. +Oovtviärdásâšvuođâváldálii pargo ana sistees olgoeennâmlij sajattuv já vuoigâdvuođâi ovdedem. +Oovtviärdásâšvuođâváldáliist lii lasseen olgoeennâmlâšlaavâ vuáđuld eromâš rooli olgoeennâmlij riehtitorvo tievâsmitten já sii vuoigâdvuođâi olášume kocemist. +Váldáliist lii vuoigâdvuotâ šoddâđ kulluđ ovtâskâs torvopäikkioccei tâi olgoeennâmlii karbâmân kyeskee aašijn. +Váldáliist lii meid vijđes tiäđufinnimvuoigâdvuotâ olgoeennâmlâšaašijn. +Váldálâš piäsá olgoeennâmláid kyeskee persovnregisterân (olgoeennâmlâšregister), já sust lii vuoigâdvuotâ finniđ tiättun eereeb iärrás puoh enâmânvarrimvirgáduv já haldâttâhrievtij olgoeennâmlâšlaavâ vuáđuld toohâm miärádâsâid. +Olgoštem lii tot, ete olmooš kohtâluvvoo hyenebeht ko nuubijd monnii persovnlii jiešvuođâ vuáđuld. +Puoh ulmuin lii vuoigâdvuotâ oovtviärdásii kohtâlmân ja olgoštem kieldih maaŋgâin mii aalmuglijn laavâin, oovtviärdásâšvuođâlaavâst já rikoslaavâst sehe aalmugijkoskâsijn olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâin. +Oovtviärdásâšvuođâlaavâ mield kiämmán ij uážu olgoštiđ ave, algâvuolgâ, aalmugjeessânvuođâ, kielâ, oskolduv, uáinu, uáivil, poolitlii tooimâ, áámmátservitooimâ, peerâkoskâvuođâi, tiervâsvuođâtile, vádulâšvuođâ, seksuaallii sundešume, tâi eres persovnân lohtâseijee suujâ vuáđuld. +Olgoštem čuosâttâhhân karttâm lii maŋgii lusis feerim mii toovât ennuv tobdoid. +Jis tust lii iäpádâs, ete lah feerim olgoštem, te Suomâst láá maaŋgah peleh, moid tun puávtáh väldiđ ohtâvuođâ, já moh pyehtih išediđ tuu árvuštâllâđ tile. +Ulmui sáttá leđe jieš vaigâd miäruštâllâđ, ete lii-uv tiileest lamaš koččâmuš laavâvuástásii olgooštmist. +Oovtviärdásâšvuođâváldálâš árvuštâl tuu ääši eromâšávt oovtviärdásâšvuođâlaavâ vuáđuld. +Olgoštem árvuštâllâm álgá ereslágán kohtâlem tubdâmist. +Tehálâš ereslágán kohtâlem tubdâmist lii koijâdiđ: lam-uv mun finnim ereslágán kohtâlem ko iärráseh? +Ulmui ereslágán kohtâlem jieš ij lah kieldum. +Tot lii kieldum talle, ko kohtâlem suijâ lii miinii persovnân lohtâseijee kieldum olgoštemvuáđustâs. +Toos lasseen tábáhtusâst kalgeh oinuđ meid ääših, moh čäittih, ete ereslágán kohtâlem šadda eidu kieldum olgoštemvuáđustâsâst. +Tággáár äšši puávtáččij leđe ovdâmerkkân äššigâspalvâleijee čujottem ulmuu algâvuolgân tâi vádulâšvuotân ereslágán kohtâlem vuáđustâssân. +Oovtviärdásâšvuođâváldálii toimâttuv äššitobdeeh árvuštâleh puoh olgoštemohtâvuotâväldimijd, moh puátih váldálâžân. +Veikâ olmooš puáhtá vuáđustâllâm vuáđuld feeriđ, ete lii karttâm olgoštem uhren, te koččâmušâst ij veltihánnáá lah oovtviärdásâšvuođâlaavâst uáivildum olgoštem. +Tágárijn tiilijn oovtviärdásâšvuođâváldáliist ij lah toimâväldi árvuštâllâđ ääši. +Talle lii ulmemiäldásâš, ete miinii eres virgeomâháid árvuštâl tile. +Oovtviärdásâšvuođâváldáliist ij meid lah toimâväldi árvuštâllâđ pargoeellim ovtâskâs olgoštemtábáhtusâid. +Oovtviärdásâšvuođâváldálâš viggá resursij siste išediđ ohtâvuođâ väldeid nuuvt pyereest ko máhđulâš. +Jis váldálâš ij jieš riemâ toimáid tuu ääšist, te äššigâspalvâlem puáhtá ravviđ, ete kost ohtâvuođâ väldee puáhtá finniđ iše. +Feerim epivuoigâdvuođâlii kohtâlmist ij ain lah olgoštem. +Váldálâš ij meid pyevti komettiđ nube virgeomâháá toohâm miärádâsâid. +Tun puávtáh väldiđ ohtâvuođâ oovtviärdásâšvuođâváldálâžân: +Oovtviärdásâšvuođâváldálii toimâttâh palvâl tuu suomâkielân, ruotâkielân já eŋgâlâskielân. +Tun puávtáh leđe táárbu mield ohtâvuođâst meid eres kielân. +Toimâttuv palvâlusah láá nuuvtá. +Oovtviärdásâšvuođâváldálii pargovievâst lii syeligâsâsttoollâmkenigâsvuotâ ovdâmerkkân ärgiluándulijn priivaatelimân lohtâseijee aašijn. +Oovtviärdásâšvuođâváldálâžân puáhtá väldiđ ohtâvuođâ, jis lii teivâm tâi hoksám olgoštem. +Oovtviärdásâšvuođâváldálâš addel niävvuid já ravvuid, sehe puáhtá išediđ olgoštemiäpádâs seelvâtmist. +Ohtâvuođâväldimluámáttâh +Oovtviärdásâšvuođâváldálâš ij poorgâ enâmist meddâlistem koccen tâi olmooškävppiraportisten äššigâspargo. +Šleđgâpostâ (äššigâspalvâlem já kirjimkonttur): yvv (at) oikeus.fi Mediaohtâvuođâväldimeh / viestâdem: viestinta.yvv (at) oikeus.fi Olmooškáávpán lohtâseijee ääših: ihmiskauppa.yvv (at) oikeus.fi Enâmist meddâlistem kocemân lohtâseijee ääših: yvv (at) oikeus.fi Persovnvievâ šleđgâpoostâi häämi lii: ovdânommâ.suhânommâ (at) oikeus.fi +Äššigâspalvâlem: 0295 666 817 (puhelinkocceem lii ávus ma-tu tme 10-12) Puhelinkuávdáš: 0295 666 800 Mediaohtâvuođâväldimeh / viestâdem: 0295 666 813 teikâ 0295 666 806 Faksi: 0295 666 829 +Postâčujottâs: Yhdenvertaisuusvaltuutetun toimisto PL 24 00023 Valtioneuvosto Jotteemčujottâs: Ratapihantie 9, Helsig +viittomakieli | teckenspråk | selkosuomi | eesti +Anarâškielâ| Nuõrttsääʹmm | العربية | 中文 +español | français | deutsch | Af Soomaali +русский | português | Türkçe | Shqip +Tiếng Việt | Tagalog | Kurdî | romani +polski | bosnia | serbia | croatia |ไทย +Vanhimeh já párnááh kiäh ääsih sämikuávlu ulguubeln já halijdiččii finniđ sämikielâ máttááttâs láá uáli ohtuu. +Sij iä maŋgii tieđe, kiäst sij ferttejeh koijâdiđ ääšist. +Sij iä tieđe, lii-uvks tot ollágin ubâ máhđulâš. +Jis páárnáš ij sáárnu sämikielâ eenikiellân, lii-uvks sust ollágin vuoigâdvuotâ finniđ máttááttâs? +Já máksá-uv tot vanhimáid? +Kaavpugeh já kieldah láá stuárráh Maadâ-Suomâst, já sáttá leđe et vanhimeh iä tuubdâ eres perruid já tondiet iä osko, et máttááttâs kuássin álgáččij. +Lii masa älkkeeb vuálániđ ko kavnâđ tiäđuid. +Sämikuávlu ulguubeln lii kal máhđulâšvuotâ finniđ sehe ovdâ-, vuáđu- et luvâttuvopâttâs tievâsmittee máttááttâs sämikielân. +Škovlim uárnejeijee puáhtá finniđ torjuu staatâst 2 máttááttâstiijme ohhoost, jis uárnejeijest láá ucemustáá kyehti uáppee. +Škovlim lii uáivildum párnáid, kiäh sárnuh sämikielâ juo eenikiellân teikâ mudoi-uv pääihist. +Vanhimeh ferttejeh almottiđ škoovlân, et halijdeh sämikielâ máttááttâs. +Táválávt toos lii taggaar luámáttâh ko "ilmottautuminen oman äidinkielen opetukseen". +Ovdâmerkkân Tamperest tot kávnoo kaavpug nettisiijđoin teikâ tom puáhtá finniđ párnáá máttáátteijest. +Kaavpug teikâ kieldâ rekinist almottâttâm maŋa, et láá-uvks tuárvi uáppeeh puátimin já talle meerrid, halijdeh-uv sij orniđ opâttâs vâi iä. +Laavâ mield sist ij kuittâg tääl lah mihheen kenigâsvuođâid orniđ máttááttâs sämikuávlu ulguubeln. +Jis sij merideh, et áiguh orniđ máttááttâs, sij ferttejeh vistig irâttiđ kavnâđ máttáátteijee. +Sämikielâliih máttáátteijeeh láá Suomâst vala uccáá já vala ucceeb Maadâ-Suomâst. +Jyehi kuávlust sáttá leđe jieijâs máttáátteijee- teikâ pargeeregister iäge virgealmain lah veltihánnáá nuuvt šiev koonstah kavnâđ máttáátteijeid, kiäh mättih sämikielâ. +Nubbe váiváávuotâ lii tot, et pargoäigi lii tuš kyehti tiijme ohhoost. +Ijhân tast kihheen tiänáá teikâ eeleet jieijâs. +Pargo sovâččij-uv pyereest eres pargo lasseen. +Almottâttâm sämikielâ máttááttâsân ferttee toohâđ jyehi ive uđđâsist. +Já te sáttá-uv leđe et jis máttááttâs lii álgám, te tot nohá fakkist puáttee ive, jis iä lah innig tuárvi uáppeeh teikâ máttáátteijee looppât. +Taggaar epitiätu lii hyenes äšši vanhimij já uáppei motivaatio peeleest. +Sämikielâ opâttâs lii uárnejum jo aldamáttááttâssân Oulust, Ruávinjaargâst, Kirkkonummist já Vantaast. +Aldamáttááttâs ličij ain puoh pyeremus muulsâiähtu eromâšávt ucceeb párnái várás. +Lii tehálâš, et párnááh teivih já uáinih eres sämmilâš párnáid já tiäđust-uv máttáátteijee. +Meid aldamáttááttâsâst láá jieijâs váiváávuođah. +Sämikielâ tiijmeh sättih leđe škovlâpeeivi kooskâst aaibâs nube kuávlust já nube škoovlâst, nuuvt et vanhimeh iä pyevti jođettiđ párnáid jis sist lii pargopeivi koskân. +Jis tiijmeh láá škovlâpeeivi maŋa, te talle maŋgii párnááh láá jo vaibâm teikâ sist láá eres puđâldâsah. +Sämikielâ opâttâs ij kuittâg uážu leđe mihheen ráŋgáštâsâid párnái. +Káidusmáttááttâs ličij nubbe máhđulâsvuotâ tuárjuđ máttááttâs sämikuávlu ulguubeln, já tot lii-uv lamaš kiävtust muádi saajeest. +Muu mielâst tot sovâččij eromâš pyereest ucceeb kieláid tego anarâš- já nuorttâlâškielâ. +Mon pyereest talle káidusmáttááttâs suápá párnáid? +Ucceeb párnái vanhimij mielâst tot ij liččii puoh pyeremus muulsâiähtu ige SMK tavesämikielâ káidusmáttáátteijee Ellen Pautamo avžut tom aaibâs ucemussáid párnáid. +Mut jis smietâm ääši vanhimij uáinust, te káidusmáttááttâs ličij pyereeb ko ij ollágin. +Puoh pyeremus tääpi ličij taggaar, et opâttâs ličij káidusopâttâs já škoovlâ peeleest luokkaast ličij vala pääihi alne škovlâišedeijee. +Maggaar iše talle vanhimeh tarbâseh? +Ovdâmerkkân Sämitiggeest kolgâččij leđe nettisijđo, kost kavnuuččij tiätu ovdâmerkkân tast, et kii puáhtá finniđ sämikielâ opâttâs, maggaar vuoigâdvuotâ must lii finniđ sämikielâ máttááttâs, maht mun kaavnâm sämikielâ máttááttâs já kiäst mun puávtám koijâdiđ tast. +Eidu vuáđutiäđuh, et puohah iä taarbâs uuccâđ taid sierâ. +Mun iävtuttâm, et Sämitiggeest ličij meid taan várás pargee. +Suu pargo ličij huolâttiđ et jis vanhimeh teikâ párnááh tarbâseh iše, teikâ sust láá koččâmâšah sämikielâ máttááttâsâst, te sun čielgee aašijd já tuárju ulmuid. +Tuon pargee pargo ličij meid tuárjuđ sämikuávlu ulguubeln kieldâid já kaavpugijd máttááttâs orniimist. +Sämitigge kolgâččij tutkâđ já kavnâđ uđđâ vuovijd oovtâst Suomâ staatáin, vâi sämikielâ máttááttâs ornim ličij älkkeb. +Ličij tehálâš kavnâđ eres maali teikâ avžuuttâs, maht jieškote-uv päikkikuudijn kolgâččij toimâđ. +Tiäđust-uv stuorrâ rooli lii meid tast, et vanhimeh halijdeh sämikielâ opâttâs párnáid já et sij vuáháduveh toos positiivlâš mieláin. +Sij ferttejeh tuárjuđ já movtijdittiđ já váhá motomin huccâliđ párnáid. +Ličij tehálâš meid jieš čäittiđ mohtâvuođâ sämikielâ kuáttá já jis máhđulâš, te sárnuđ jieš sämikielâ meid pääihist. +Lii kal puoh tehálumos äšši, et sämikuávlust lii sämikielâ máttááttâs já mun lam ilolâš tast. +Mut kal mun tuáivum, et puátteevuođâst meid ubâ Suomâst ličij täsiárvusub máhđulâšvuotâ oppâđ anarâskielâ já eres sämikielâid jis haalijd. +Tast ličij stuorrâ ävkki meid kielâiäláskittem tááhust. +Čällee: +Virpi Kulmala, +Bárbmu värisaavâjođetteijee, +anarâškielâ uáppee Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist (sierâ uáppuvuoigâdvuotâ), +sehe sämmilij párnái enni Tampereest +Täytä tietosi alle tai klikkaa kuvaketta kirjautuaksesi sisään: +Olet kommentoimassa WordPress.com -tilin nimissä. +( Log Out / +Muuta ) +Olet kommentoimassa Google -tilin nimissä. +Olet kommentoimassa Twitter -tilin nimissä. +Olet kommentoimassa Facebook -tilin nimissä. +Muodostetaan yhteyttä palveluun %s +Ilmoita uusista kommenteista sähköpostilla. +Ilmoita uusista artikkeleista sähköpostilla. +Dos. +Marja-Liisa Olthuis Taažâ arktisâš ollâopâttâh, Kielâtekno; Oulu ollâopâttâh, Giellagas-instituut +Išeprofessor Erika Sarivaara, Laapi ollâopâttâh +Professor Trond Trosterud, Taažâ arktisâš ollâopâttâh, Kielâtekno +Anarâškielâ iäláskittem tiäddu sirdoo kielâ kirjálii kiävtun ihán 2016-2017. +Säämi máttááttâskuávdáš uárnee tievâsmittemškovliittâssân ubâ luuhâmive pištee anarâškielâ čäällimškovliittâs, moos väldih uási 17 čälled. +Škovliittâs lii uáivildum pargoelimist leijee ulmuid já taggaar uáppeid, kiäh láá ovdánâm kukkeláá anarâškielâ uápuinis. +Škovliittâsâst váldojeh anon meiddei anarâškielâ várás esken huksejum kielâteknologisiih išeniävuh: njuálguluuhâmohjelm, tekstâkorpus já nettidigisäänih. +Škovliittâs kukkodâh lii 160 tijmed; uásiväldeeh čäälih teevstâid jieijâs pargoost teikâ uápui ääigi, já teevstah kommentistojeh oovtâst. +Škovliittâsân kulá meiddei kielâmáttááttâsuási. +Uđđivemáánust 2016 uárnejum nettikoijâdâlmist čielgâi, et oovtmotomist ličij čäällimtárbu mut ij nuuvtkin toorjâ čäällimproosees ääigi ige ruokkâdvuotâ čäälliđ ohtuu. +Keevâtlávt čälleeh iä lah lamaš valjeeht, já teevstâi meeri-uv lii tondiet vyeligâš. +Koskâmiärálávt anarâškielân almostuvá ihásávt nyevt 300 - 400 sijđod. +Škovliittâs uárnejuvvoo ohtsâšpargoost Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutáin, Taažâ arktisâš ollâopâttuv kielâteknouásáduvváin já Anarâškielâ seervi tutkâmjuávhoin. +Škovliittâs stivrejeijen tuáimih ollâopâttâhmáttáátteijee Petter Morottaja, jurgâleijee Saammâl Morottaja, ollâopâttâhlehtor Marja-Liisa Olthuis, išeprofessor Erika Sarivaara já professor Trond Trosterud. +Anarâškielâ iäláskittem tiäddu lii lamaš kuhháá njálmálii iäláskitmist. +Taat lii lamaš luándulâš, tastko kielâsárnooh láá lamaš uccáá já ton lasseen vala pargoihásâš suhâpuolvâ lâi masa jo monâttum. +Taat suhâpuolvâ lii macâttum nk. +CASLE-metodáin, mast 17 ámáttân valmâštum uástálisted škuávlejuvvojii tievâsmittemškovliimáin anarâškielâ táiđusâžžân. +Ive intensiivlâš kielâškovliittâs maŋa sij postii kevtiškyettiđ anarâškielâ pargokielânis. +Taan škovliittâs maŋa Säämi máttááttâskuávdáš lii ornim ihásávt ive kukkosii intensiivlii kielâškovliittâs anarâškielân (2010 - 2016). +Oulu ollâopâttuvvâst anarâškielâst lii šoddâm válduaamnâs, já taan räi neeljis láá valmâštum filosofia maisterin anarâškielâ válduamnâsin. +CASLE-ohjelm já ton maajeeldpuáttee lává lamaš pehtilis iäláskittemohjelmeh, já taan škovliittâs jottáám ulmuuh kevttih-uv kielâ vijđáht pargosaajeest já meiddei jieijâs persovnlii elimist. +Tái ohjelmij peht kielâkevttimdomeneh láá vijđánâm om. +pargosoojijn, já kielâ lii maccâm meiddei perrui kiellân. +Taat intensiivlâš škovliittâsâst tiäddu lii kuittâg-uv njálmálii kielâtááiđu oppâmist. +Ton jorgoppeeli lii tiäđust-uv tot, et kielâ čälimân ij pääsi ennuv saje. +Uđđâ škovliittâs lii vuávájum ohtsâšpargoost pargoadeleijeigijn já oppâlágádâsâigijn konkreetlâš čäällimtáárbui vuáđuld. +Máttááttâs uárnejuvvoo njyebžilávt nuuvt, et tot váldá vuotân jyehi uásiväldee pargo- já uáppueellim čäällimtáárbuid já háástuid. +Čäällim siskáldâssân láá pargoelimân já uáppoid labdaseijee já máhđulávt rijjâááigán kyeskee teevstah. +Čäällim puáhtá leđe jo-uv uđđâ teevstâ kreatiivlâš čäällim teikâ ovdiist leijee teevstâ jurgâlem. +Taan nube tääsi tievâsmittemškovliittâs fáálá čäällimtorjuu, nuuvt et čällee ij pääsi ohtuu tevstâinis. +Juurdân lii ruokâsmittiđ čäälliđ sämikielân já išediđ tast, et olmooš hárján čäälliđ njyebžilis kielâ táálái išeniävuigijn. +Vuárdámuš lii, et anarâškielâ oinuuškuát ain eenâb mediast, sosiaallii mediast já Interneetist. +Moodeern kielâkevttim já ton ovdánem váátá puorijd teknisijd čäällimišeniävuid. +Kielâteknologisâš resurseh +puáđiskyeteh eskin tääl anarâškielân. +Ovdâmerkkân pajekielâst toh láá lamaš aanoost jo muádlov ihheed. +Tromssa ollâopâttuvvâst čođâldittoo anarâškielâ maašinjurgâlemproojeekt ivij 2015-2016 oovtâst Kone siättus ruttâdem tutkâmprojektáin. +Taan proojeekt ääigi lii huksejum morfologisâš analysaattor, mii pelestis tuáimá puoh eres heiviittâsâi vuáđđun. +Nettidigisäänih kiävttoo jo kielâpargoost já máttááttâsâst. +Tivvoomohjelm betaversio lii eidu taan blogi čälidijn (porgemáánust 2016) valduumin anon. +Mij jiejah-uv testap tom taan artikkâlân. +Kielâteknoproojeekt ohtâvuođâst olášittum koijâdâllâm čaaitij uđđivemáánust 2016, et uđđâ kielâsárnooh iä oorvâ čäälliđ: sij čäälih iänááš-uv tekstâviestâid, uánihis viestâid Interneetist já šleđgâpoostâid. +Kuhebeh čalluuh illá šaddeh. +Meiddei Anarâš-loostân, anarâškiel jienâčuárván, lii majemui ivij lamaš vaigâd finniđ čalluid. +Koijâdâllâm ääigi čielgâi, et tuš ohtâ olmooš čáálá kielâ aktiivlávt eenâb-uv, já lovmat olmožid mottoom verd. +Ulmuuh tarbâšii čielgâsávt torjuu čäällimprosessân: sij tuoivuu kielâtivvoomohjelm, kielâfeeilâi kommentistem, e-sänikirje já tekstâkorpus. +Proojeekt já škovliittâs ulmen lii finniđ čyeti aktiivlâš čälled anarâškielân já ton peht finniđ kielâ noonâ kiävtun čaallum häämist. +© Dutkansearvi 2015 | Kaikki oikeudet sivuston sisältöihin pidetään +Inka Kangasniemi +Maht te puávtáččij sirdeđ párnáid ton fijnâ árvumaailm, maid sämmilâš hammim tuálá sistees? +Tom mun lam smiettâm maaŋgâid iivijd. +Ij párnáid pyevti toollâđ luvâldâlmijd tuáijár materiaaltubdâmušâst, sierâ materiaalij máhđulâšvuođâin teikâ sämmilâš tiiŋgâi evoluutiost. +Iä párnááh nuuvtkin vaje tuáijuđ hiđes ärbivuáválâš päkki-, čuárvi- teikâ čevđituojijd. +Ko mun lijjim uápásmâm hammimšoddâdem maailmân Mikkeli Art and Design Weekist ive 2015, riemmim jurâttiđ jurduinân konsept párnáid uáivildum pargopáájáin, moin ovtâstuuččii sämmilâš hammimjurdâččem já hammim onnááh pargoniävuh. +Pargopáájáin porgâm vuolgâjuurdân liččii Säämi arkkâduv materiaaleh, tego čuovâkoveh teikâ eres päviramnâstuvah. +Saamukas-hahhuu jotonvyelgim maŋa riemmim ideistiđ pargopáájái siskáldâs nuuvt, et tain oinuuččij čielgâsávt taan ääigi sämmilâš áigápuáđui kiirjâgvuotâ já arktisâš lifestyle. +Siskáldâsmuulsâiävtuh lijjii aalgâst maaŋgahloveh, moin Saamukas-hahhuu testaamân pessii kulmâ. +Mun räijejim pargopáájái ráhtus tárkká. +Vuávájum pargopáájáh láá intensivliih. +Tai (ruŋgo) lii tárkká smiettum já äigitavluttum. +Ohtâ pargopáájá pištá kyehti tiijme, moos šiettih toimânadelem lasseen algâideistem, ideai čoođâmoonnâm, jieš pargopuddâ já macâttâs. +Mun kieđâvušâm čuávuvâžžân kulmâ taan hahhuu ääigi olášum pargopáájá: +Graafisii vuávám pargopáájá vuolgâjuurdân tuáimih jieijâs kuávlu ärbivuáváliih kovoseh kuđâlmijn. +Pargopáájást uáppeeh vuávájii vaccâkovosij čaittâlemtekniik movtáskitmáin kägissehhij várás nääli, mon puovtij printtiđ. +Pargopáájá aalgij toimânadelem maŋa kuulmâ konsept vuáváámáin, mon maŋa juáháš vuárustis čaittâlij jieijâs konsept ubâ juávkun. +Jieškote-uv uáppein monnui čoođâ jotelis vuáruvaikuttâs konseptij kuáttá, já ton maŋa uáppee muštâlij, mon konsept sun haalijd olášuttiđ teddum näällin. +Meiddei iäráseh juávhust ožžuu jienâstiđ olssis mielâsii konsept. +Taan maŋa väljejum konsept sargui pikseltekniikáin čoođâčyevvee pápárân. +Loopâst uáppeeh puohtii adeliđ macâttâs pargopáájást. +Pääihist mun kieđâvuššim pargopáájást nuurrum pikselpargoid kovekieđâvuššâmohjelmáin printtikovosin, já puáđusin šoddii stijlâliih ekologisiih kägissehhiih. +Kevttee uáinust vyelgee vuávám -pargopáájást vuolgâjuurdân tuáimih sämmilij kevttim rievah já kerriseh. +Pargopáájást uáppeeh olášuttii rievâid já kerrisijd jo-uv kollaas- teikâ hämimyensterteknikáin. +Pargopáájá aalgij toimânadelem já čuosâttâhjuávhu (kohderyhmä) valjim maŋa vuoiŋâsstormâ-nommâsii ideistemvuovvijn, mast ulmen lâi finniđ nuuvt ennuv ideaid ko máhđulâš uánihâš ääigist. +Taan vyevist puohah pyehtih ettâđ fáádán labdaseijee ideaid, já ohtâ sist tuáimá čällen. +Jolâmuuh-uv jurduuh láá lováliih. +Pajasčaallum ideaid uážžu juáháš kevttiđ. +Taan maŋa uáppeeh sarguu jotelis luándus jieijâs ideast pápárân, mon maŋa tast rahtui čáituskove kollaasteknikáin teikâ kuulmâuulâtsâš hämimyenster. +Loopâst uáppeeh adelii macâttâs pargopáájást. +Estetiik-pargopáájást vuolgâjuurdân tooimâi sämmilâš ornamentiik. +Pargopáájái puáđusin šoddii čiiŋah uđđâsistoonnum vuollumkeeđgist, ovdâmerkkân čiäpáttân teikâ reepun. +Pargopáájá toimânadelem maŋa uáppeeh puohtii uápásmuđ jieijâs kuávlu sämmilâš ornamentiikân, mon vuáđuld sij puohtii vuáváđ kovosijd jieijâs tuáján. +Vuáváámij čoođâmoonnâm maŋa uáppeeh porgâškuottii, já pargoost lijjii kulmâ puudâ: tyejipiergâsij kevttim já materiaal kieđâvuššâmvyevih, ornamentiik já häämiadelem sehe keđgiuási kiddim čiŋŋâpáádán. +Pargopáájá loopâst uáppeeh ožžuu adeliđ macâttâs pargopáájáin. +Kuuvijd pargopáájáin puáhtá keččâđ tääbbin. +Macâttâs (palaute) Saamukas-hahhuu pargopáájátooimâst lii lamaš taan räi peic movtáskâm, meiddei movtáskittee. +Hahhuu loppâpuáđusin šadda iskâdeijee sämmilâš hammimrávásmempakkeet. +Taan pakkeet pyehtih jieijâs pargoost anneeđ ävkkin nuuvt sämmilâš tuájáreh, máttáátteijeeh ko rijjâääigistivrejeijeeh-uv. +Mun ááigum nuurrâđ uáppei macâttâs lasseen meiddei máttáátteijein macâttâs, kiäigijn mun lam pargopáájáid škoovlâst kiässám. +Sämmilâš hammimšoddâdem lii uđđâ toopâ, nuuvt et povdiim puohâid fáárun ideistiđ, rähtiđ já hammiđ sämmilâš hammimšoddâdem. +Väldiđ ruokkâdávt ohtâvuođâ! +Muu čujottâs: ikangasniemi@hotmail.com. +Ohtsâšpargoost Saamukas-hahhust tuáimih Säämi arkkâdâh, Taiduu ovdedemkuávdáš, Ucjuuvâ kieldâ, Aanaar kieldâ, Suáđekylá kieldâ, Ruávinjaargâ kaavpug já Anarâšah ro. +Ruttâdem hahhui láá mieđettâm Alli Paasikivi siäđus já Kalevala-čiiŋâ kulttuursiäđus. +Perrui várás čaallum uápiskirjeh kyevti- já maaŋgâkielâgvuođâst láá táválávt pyereh. +Ravvuuh suápih almolávt meiddei ucceeblovokielâ tilán. +Ohtâ raavâ lii kuittâg taggaar, et tom lii tárbu kieđâvuššâđ sierâ: "Sáárnu páárnážân jieijâd eenikielâ". +Kielâ valjim lii ulmuid herkis äšši, ko lii saahâ jieijâs párnáin. +Tággáár raavâ adeluvvoo távjá taggaar perrui, mast enni já eeči iävá sáárnu páárnážân siämmáá kielâ. +Taat raavâ suápá kale pyereest stuárráábijd kieláid, mut taggaar olmooš, kote smiättá aštum kielâid, uáiná eresnáál. +Tondiet čálám taan blogičalluu já kiävtám eresmuđusii paječalluu ko "eenikielâ". +Termâ eenikielâ čuujoot kyevti- já maaŋgâkielâgvuođâst kielân, mii lii olssis noonâ kielâ - taggaar kielâ, mon lii vuosmustáá oppâm, mon máttá hirmâd pyereest, mon kiävttá ennuv já moin olmooš lii čuovviittum-uv. +Jieijâs kielâ miäruštâllâm oro-uv lemin čuuvtij älkkeb eenâblohon kullee ulmui ko ucceeblovokielâ sárnoi. +Noonâ eenikielâ lii puoh linásumos kielâ, moos finnee tobdoid-uv fáárun. +Tom lii älkkee kevttiđ. +Taan perspektiivist lii čaallum tággáár-uv pahudem: "Párnáá kielâtááiđun sáttá leđe joba vaahâglâš, jis vaanhimeh sárnuškyettiv páárnážân eres kielâ ko eenikielâs, mon suoi iävá maŋeláá oppâm ege haaldâš tom tuárvi pyereest." +Noonâ eenikielâ -perspektiivist ij lah máhđulâš ruokâsmittiđ vanhimijd sárnuđ aštum kielâ párnáidis. +Aštum já uccáá kevttum kielâst ij lah lamaš tile šoddâđ noonâ čuovviittâskiellân. +Jis tággáár tiileest sárnuškuát kielâ sárnum varâlâšvuođâst teikâ kielâmáátu rijttáámettumvuođâst, kiävá hyeneeht: kielâ sárnum nohá toos tondiet ko ohtâgin sárnoo ij lah tuárvi čeppi ige tohálâš. +Tággáár tile lii anarâškielâst-uv já eres-uv sämikielâin. +Ij lah ohtâgin olmooš, kii ij kuássin tarbâšiččii smiettâđ saanijd já ráhtusijd. +Mađe spesifub kielâkevttimohtâvuođâst sämikielâi kevttimist lii saahâ, tađe vissásubbooht vädisvuođah iteh. +Anarâškielâ iäláskittemohjelmeh láá puáhtám kielâsárnoid koskâmuu suhâpuolvân - toos, mii lâi monâttâm kielâs. +Tääl luhhoost kielâsárnoi juávhust láá pargoahasiih ulmuuh já meiddei sämikieltáiđusiih vanhimeh. +Eidu taah ulmuuh tarbâšeh moovtâ já ruokkâdvuođâ kevttiđ kielâ já sirdeđ tom párnáidis-uv. +Juáhháá kielâmáttu lii kielâsirdemist árvugâs. +Taan koskâmuu suhâpuolvân puáhtá tuše ettâđ: sáárnu páárnážân sämikielâ nuuvt ennuv ko puávtáh já máátáh. +Anarâškielâst láá-uv maaŋgâs, kiäh láá näävt porgâm. +Tääl mist láá vuod eenikielâliih párnááh. +Já anarâškielâ siäilu tuše váldukielâ paaldâst, nuuvt et taah eenikielâliih párnááh láá kyevtkielâgeh. +Sist láá kyehti eenikielâ. +Muu jieččân muštoh mäccih ihán 1996, kuás muu puárásumos nieidâ šoodâi. +Vuossâmuu ihepele mun sarnum sunjin suomâkielâ. +Lijjim kale smiettâm sämikielâ sárnum-uv mut tubdim, et muu kielâmáttu ij lam nuuvt nanos já et lijjim hirmâd ohtuu. +Teikâ kale mun mattim sämikielâ mut jiem lam kiävttám tom aktiivlávt. +Tondiet eenâblovokielâ lâi luándulâš valjim. +Ko moonnim Sáámán, muštám pyereest, ko Vuoli Ilmar koijâdij muu nieidâ kielâtiileest. +Mun västidim. +Muštám vala-uv Ilmar muáđoid já pettâšume, mii muštâlij: tun meiddei! +Ij sun tom kale ettâm mut tot oinui. +Eidu suu muáđoh pieijii muu uđđâsist smiettâđ. +Munhân lijjim luuhâm sämikielâ - naa, "sämikielâ" lâi talle pajekielâ, mut mun uáinojim anarâšâi čoolmijn anarâššân. +Meiddei vuossâmuuh kielâtieđâliih pargoh, maid mun porgim, lijjii anarâškielâ pargoh. +Pargo-uv kennigâtij sárnuđ pääihist sämikielâ. +Nuuvt te mun mulsum kielâ ihepele puáris nieidâžân, já sun liijká moijái munjin siämmáá muččâdávt ko ovdil-uv já kuldâlij. +Luhhoost tien ahasâš ij vala sárnum, nuuvt et must-uv lâi äigi pyerediđ jieččân kielâtááiđu. +Eidu tien ááigán monnii-uv muu pargoin kielâoopâ čäällim já sänikirje rähtim. +Mii te ličij lamaš pyereeb vyehi kielâ oppâmân ko tággáár vuáđupargo. +Já ko äigi kuulâi, páárnáš oopâi sämikielâ já sárnu tom tääl njyebžilávt, imâštâl tom, mondiet tot munjin lâi nuuvt vaigâd. +Veik must láá lamaš motomeh vädis iveh kielâlávt, tääl lam luholâš, et lam tom porgâm. +Kijttoseh kale kuleh kielâpiervâlân, mii lekkâsij siämmáá ääigi já faalâi munjin-uv kielâtorjuu, mon mun tarbâšim. +Oovtâst mij lep kielâ máttááttâllâm, jiejah-uv. +Jis mun jurdâččâm eenikielâ-teermâ, lam luholâš, et puávtám jurdâččiđ ton miäruštâllâm nubenáál. +Eenikielâ puáhtá leđe meiddei vááimu kielâ, veikâ monâttum kielâ-uv. +Já jis tot ij lah suuvâ kielâ, tot puáhtá leđe olssis mudoi vááimuvuálááš. +Rijttáá, et tot kielâ, mon páárnážân sárnu, lii olssis nuuvt räähis, et ton oovdân vaja jieš-uv porgâđ. +Tuše toin naalijn sämikielâst lii puátteevuotâ. +Munjin olssân lii puáttám äigi luoppâđ eenikielâ-teermâst. +Tot lii jo tovâttâm tuárvi ennuv soro já murrâš. +Sáárnum vááimuvuálásii kielâst. +Annika Pasanen +Kuás tun lah majemustáá iällám tuáhtárist anarâškielân? +Kiän páárnáš lii finnim anarâškielâlii sárnumterapia? +Jo-uv tuu äijih tipšoh fysioterapiast anarâškielân? +Maid - iä kulluu vástádâsah? +Mun lijjim vissâ láppár oolâ nohádâm já nievdâmin. +Naharij fáddá lâi uápis, ko majemui aaigij muu pirrâsijn já säämi siärváduvâst lii lamaš ennuv savâstâllâm kielâlijn vuoigâdvuođâin. +Sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâi uđâsmittempargo lii joođoost, já vyerdimist láá kulloo stuorrâ nubástusah. +Sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâi tááhust tile ij kal pyevti hirmâdávt huánnuđ, nuuvt surgâd tot tääl lii. +Tom čaaitij ovdâmerkkân Yle Säämi uuđâs [1] anarâškielâlii párnáá ravviittâhfiäránijn já párnáá eeni taistâlmist eenikielâlii ravviittâhpalvâlusâi finnim oovdân. +Tom čáittá meiddei uđđâ, vala almostuuhánnáá čielgiittâs sämikielâlijn palvâlusâin sämikuávlust. +Tom láá tiilám vuoigâdvuotâministerö já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, já mun lam tom ráhtám. +Mun sahhiittâllim kiđđuv puhelin peht sämikuávlu jieškote-uv kieldâin 80 sämikielâlii, kiäh muštâlii munjin jieijâs jurduid, fiäránijd já tuoivuid kieldâ já staatâ eenikielâlijn palvâlusâin. +Sahhiittâlmij vuáđuld čaallim raapoort, mast puávtám oovdân čielgiittâs puátusijd já analysistám taid Suomâ sämikielâi tááláá tile kontekstist. +Tađe eenâb puátusijn jiem oorvâ tääl muštâliđ, mut mihheen olâttâsâid ij lah kiässán tot, et säämi kielâlaahâ oro toimâmin ubâ paje hyeneeht. +Raapoort almostuvá virgálávt 25.11., ko Sajosist uárnejuvvoo taan já sämikielâi iäláskitmist čaallum raapoort almostittemseminaar. +Čuávu uđđâsijd já puáđi kuldâliđ! +Kielâliih vuoigâdvuođah iä lah maggaargin juridiiklâš jargonijd teikâ utopisâš peivinaharijd. +uási ulmuu vuáđuvuoigâđvuođâin, tegu sääni rijjâvuotâ teikâ vuoigâdvuotâ škovliimân. +Ko puohâi, nuuvt eenâblovo ko ucceeblovoi kielâliih vuoigâdvuođah tuáimih, toh nanodeh kielâi eellimmáhđulâšvuođâid, ulmuu já siärváduv pyereestvajo, oles olmooškode oovtviärdásâšvuođâ. +Ko toh iä tooimâ, talle dementistum, suomâkielâ vájáldittám sämiákku viättá elimis majemuid iivijd +suomâkielâlâš puárásijpääihist sárnumskipárijttáá já sárnuhánnáá, já talle anarâškielâg uccnieidâš kulá ravviittuvâst jieijâs kielâ saajeest eŋgâlâškielâ. +Tot, et sämikielah láá tääl uhkevuálásâžžân, lii tábáhtum eidu kielâlij vuoigâdvuođâi tuolmâm tiet, já eres kiäinu sämikielâin ij lah ovdâskulij ko +kielâlijd vuoigâdvuođâid nanosmitmáin. +Kielâlaahâ [2] tegu tot "sote"-laahâ-uv, lii aldemui aaigij uđâsmittemnáál. +Mii puohah ferttip +smiettâđ, maht sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah puávtáččii toimâđ. +Tot, et ivveest ihán virgeulmui vástádâs sämikielâlij vatâmuššáid lii "iä lah pargeeh", ij pyevti jotkuđ! +Pargeid ferttee finniđ, ja tegu tiäđust lii, toh iä laavii sämisiärvádâhân itteeđ vyerdimáin já peelgijd juurâtmáin. +Jis mii pääccip +vyerdiđ, et anarâškielâg páárnáš, kiäh tääl - kijtto Imelân - láá, vuálgá luuhâđ tiervâsvuotâtipšon, sárnumterapeutin, tuáhtárin, sosiaalpargen, te tom kal uážžu vyerdiđ. +Sáttá leđe, et tot páárnáš lohá-uv trooppisâš meccitipšom já värree Indonesian. +Ja toos sust lii tievâ vuoigâdvuotâ. +Savâstâlmijn anarâškielâg párnáá ravviittâhpalvâlusâin pajanij vuod ohtii tot koččâmuš, kolgâččij-uv +škovliđ sosiaal- já tiervâsvuotâpargeid anarâškielâ sárnon. +Kolgâččij kale. +Viehâ pyereest lii tiäđust, maht tom puávtáččij orniđ já mon ennuv tot mávsáččij. +Maid, Suomâ staatâ, jis adeliččih veikâba miljovnpele tađe várás, et anarâškielâ siärvádâh škovliittičij olssis sote-pargeid? +Nuuvt et toh +piisááččij muádilov čuávuváá ihán. +Tot ličij hälbis hadde oles kielâsárnumjuávhu tehálumosij kielâlij vuoigâdvuođâi olâšuttem oovdâst. +[1] Yle Säämi 13.10.2016 http://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/samiparnaah_ia_finnii_tuarvi_ravviittahpalvalusaid_jieijas_eenikielan/9228851 +[2] Säämi kielâlaahâ http://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2003/20031086 +"Mun halijdâm jieččân taiđuu peht lasettiđ pyereestpiergim ohtsâškoddeest. +Mist lii ohtsâš ovdâsvástádâs ubâ siärvus pyereestpiergiimist, ubâ olmooškode pyereestpiergiimist!" +Suullân tágárij sanijgijn mun lopâttim jieččân sahâvuáru Pariisist uárnejum sämmilâštábáhtuumeest moonnâm máánust. +Maaŋgâs tietih, et mun lam čuávvum sämmilâšsavâstâllâm aktiivlávt já maaŋgâs tobdeh muu tast, et pajedâm ruokkâdávt uáinusân sämisiärvus joskâdumos (mut ij kuittâg ucemustáá merhâšittee) uáinuid. +Sämisiärvus polarisistum tile lii tuálvum toos, et sämiääših láá šoddâm lussâdin kieđâvuššâđ, já maaŋgâ sämmilii mielâ jorá siämmáá tematiik pirrâ ivveest nuubán. +Gloobaallâš almonin tobdos somepuuljâr lii riddonâm meiddei uccâ sämisiärvusân. +Mahtnii hyeneeht taat puuljâr suápá siärvusân, kost veerdiohtâvuođah láá lamaš piergim tááhust čuuvtij teheliih. +Ko toos vala lasseet tom, et ustevijgijn já pargosoojij puudâin kieđâvuššojeh siämmááh lusis teemah, sáttá mielâ leđe jo viehâ lussâd. +Maht ovdâskulij? +Muu persovnlâš valjim lii lamaš tot, et halijdâm vuáijuđ olmânáál aššijd, moh vaigutteh positiivlávt jieččân mielân já jurduid, jieččân pyereestpiergiimân, já mun halijdâm uážžuđ positiivlâš aašijd ááigán meiddei tain ohtâvuođâin, moin mun tooimâm. +Rehelávt mun puávtám muštâliđ, et jiem lah tarbâšâm innig kuhes ááigán spekulistiđ nubij ulmui uáivilijn teikâ aašijn. +Tot lii tiäđulâš valjim, já tot lii lamaš ohtâ enâmustáá mielâ pajedeijee valjiimijn jieččân elimist. +Talle ko anam jieččân pyereestpiergim kuávdážist, tot lasseet meiddei jieččân pirrâs pyereestpiergim. +Mun halijdâm ovdediđ taggaar uáinu, mast sämmiliih iä lah hyeneeb tiileest, smiettâmin tom, moh puoh aašijd láá hyeneeht. +Mun halijdâm uáiniđ, mon pyereest mist láá ääših, já mon ennuv mij lep ovdánâm Suomâst sämmilij aašij pyereedmist. +Já tuođâi-uv mij lep ovdánâm. +Mist lii Suomâst pyereest cegâttum škovlâsysteem, kost sämmiliih uážžuh máttááttâs jieijâs eenikielân. +Kirhoost mij uážzup palvâlusâid sämikielân. +Viärutoimâttuvvâst mij pyehtip ášášiđsämikielân, já tiervâsvuotân já pyereestvajemân labdaseijee palvâlusâid-uv mij pááihui lep finniiškuáttám sämikielân. +Suomâ staatâ torjuin mij lep finnim meiddei maaŋgâid jieččân instituutioid, moin mij pyehtip olášuttiđ jieččân kulttuur. +Suomâst politikkáreh láá lamaš tietimin sämiaašijn, já Suomâ vuoigâdvuotâlájádâs ana huolâ sämisiärvus hiäjumuu tiileest leijee ulmui olmoošvuoigâdvuođâin. +Viestâ juksá pyerebeht kuldâleijes, ko tast ij šoodâ pággujuurdâ +Almolâšvuotâ, já tot, maht mij lattip sosiaallâš mediast, vaaigut ennuv eenâblovo jurduid sämmilij kuáttá. +Tondiet mun jiem haalijd vahtiđ soojijd, kost puáhtá kevttiđ puástud sämimááccuh já eres sämmilâš elemeentijd; tot lii muu mielâst reesuurs já ääigi tuhledem. +Ton sajan mun ilodâm tain aašijn, moigijn lii puáhtám tuárjuđ teikâ lasettiđ tiäđu sämmilâš kulttuurist. +"Feikkimááccuh-tuškâ" lii moonnâm ulmuu uávuttâllâm táásán, já diskurssin tot muu mielâst ij lah olmoošárvusâš. +Mun jiem haalijd leđe tuárjumin sämipooliitlâš uáinu, mii ain lii assimilistem já kolonialistem kyepist. +Lam kuullâm ton siämmáá mantra kiärdum ivveest nuubán, suhâpuolvâst nuubán. +Ulmust lii älkkee kavnâđ ohtâvuođâ já sympatia negatiivlâšvuođâ peht, mut tast lii vaarâ: tot njuámu. +Ko aašijd kiäččá suárdim já assimilistem uáinust puudâst nuubán, álgá maŋasmoonnâm, já mielâ tiävdá tuše tot feerim, et kiinii lii lattim puástud kiännii kuáttá. +Tot vaaigut ulmuu jieškován já mielân já ibárdâs ohtsâškoddeest já ohtâlâšvuođâst. +Ige negatiivlâšvuođâst juurrâm pyereed oovtâgin ulmuu eellim kvaliteet ollágin. +Mun jiem haalijd leđe fáárust tuárjumin ton uáinu, mast sämmilij jienâ kuávdáš äššin láá traumah já suárdim feeriimeh. +Uáinám ubâ taan äššiubâlâšvuođâ almoonmin, mii juurât siämmáá skiäru uđđâsist já uđđâsist, já mon sämmiliih iä määti joskâđ. +Tot lii almonin jo puáris já muu mielâst meiddei ideologian toovláš. +Sämisiärvusist savâstâlmijn paijaan ubâ ääigi eenâblovo tietimettumvuotâ sämmilij kuáttá. +Maht jis molsoččij uáinu? +Uáivikaavpugist viettim 21 ääigi mun jiem lah jurgin teivâm ulmuu, kote ij liččii tiättám maiden sämmilâšvuođâst. +Táválávt ulmuin lii-uv mottoomlágán vuáđutiätu, veikâba poccuigijn jotteem historjást já juoigâmärbivyevist. +Tot lii lamaš šiev vuáđu lasettiđ tiäđu veikâba anarâš ärbivuáválii eellimuđheest já tááláá ääigist. +Táválávt ulmuuh tietih uáli ennuv mut iä ain määti adeliđ saanijd puoh ton tiätun, mii sist lii. +Tom-uv kalga väldiđ vuotân, et puohah iä peerust kulttuurist. +Uđđâ rooli +Muu čaalâ aalgij tast, maid mun halijdâm jieččân taiđuu peht ovdediđ sämisiärvušist, mut keessiv must álgá uđđâ rooli Aanaar kieldâstiivrâ jesânin. +Politiik syergist munjin lekkâs uđđâ máhđulâšvuotâ ovdediđ ohtsâškode pyereestpiergim já kulttuurij koskâsâš ibárdâs. +Mun halijdâm leđe kijttevâš tast, mon kuhás Suomâst lep ovdánâm sämmilij aašij oovdedmist. +Mun halijdâm vyeligâžžân juátkiđ tom pargo, moin finnip aašijd vala pyereeb tilán. +Tot ij taarbâš tábáhtuđ tállân, vatâmáin já kullutmáin. +Tot tábáhtuvá ruáhuverditääsist, vaaigutmáin já ohtsâšpargoost puoh siärvušijgijn ibbeerdmáin meiddei iärásij ko sämmilij uáinuid áášán. +Munjin tuođâlâšvuotâ ij lah mihheen rikosijd, pic tot lii máhđulâšvuotâ. +Ij lah vaarâ kiässân illâttâs, ete sämikielâ páácá nuorâi elimist távjá škoovlâ kiellân. +Taat oro lemin stuárráámus čuolmâ säminuorâi kielâkevttimist. +Suujah aainâs-uv anarâškielâ peht láá luánduliih: Anarâškielâ lii iäláskâm eskin majemui iivij, já maaŋgâin perruin vaanhimeh iä veltihánnáá sáárnu anarâškielâ, já páárnáš lii tom oppâm kielâlávgumist. +Päikkikiellân lii iänááš suomâkielâ. +Vâik vaanhimeh sárnuččii-uv anarâškielâ, maaŋgah skipáreh suomâsteh já masa jo puoh rijjâääigi puđâldâsah láá uárnejum suomâkielân. +Sämikielâ ij sääti leđe tot puoh "coolimus" kielâgin, jis ij lah kyelimainâsijn saahâ. +Nuorâ sáttá tubdâđ, ete sun ij määti rijjâäigiaašijn sárnuđkin anarâškielân. +Sämikielâ sajattâh škoovlâin lii puáránâm čuuvtij iivij mield. +Aainâs-uv anarâškielân já tavesämikielân lii máhđulâš sämikuávlust finniđ máttááttâs iänááš sämikielân párnáikärdiavveest paješkoovlâ loopâ räi, Ucjuuvâ sämiluvâttuvâst vala luvâttâhavveest še. +Kuittâg siämmást škoovlâ ulguubeln aainâs-uv nuorâi kielâkevttim ij lah pissoom siämmáá liävtust. +Maid taas kalga talle porgâđ? +Mun lam jieš sämikielâlâš nuorâ vuorâsolmooš. +Mun muštám kuittâg pyereest maggaar nuorâi eellim lii. +Munjin tergâdeh láá sämikielâliih ovdâkoveh: "coolih" ulmuuh, kiäh kevttih sämikielâ. +Siämmáš tuáimá suomâkielâ peln-uv. +Artisteh, čaittâleijeeh já eres pegâlmâsah láá teháliih talle ko nuorâ smiättá maht kárvudât, lättee já sárnu. +Nuorâi maailm muttoo uáli jotelávt, já sosiaallii media mield vala jotelubbooht ko ovdil. +Ko mun hundârušâm nuorâi rijjâääigi kielâkevttim, mielâ mana-uv tállân sosiaallii median, já ton jieškote-uv haamijd. +Taa muáddi muu mielâst mielâkiddiivumos. +Youtube lii ain uáli piivnoh, veik motomeh eteh, ete tot še lii forgâ jo váhá puárisáigásâš. +Youtube lii nettipalvâlâs, kuus juáháš puáhtá vuáđudiđ jieijâs kaanaal, já almostittiđ taggaar videomateriaal maid haalijd. +Videokove oro lemin tot, mii kiäsut taan ääigi ulmuid, sehe rävisulmuid já nuorâid. +Suomâ pegâlmâs Youtube videobloggajeijein adai vloggajeijen tâi tubetteijein láá čyeđeh tuhátteh čuávvooh. +Ovdâmerkkân Anarist kieskâd videoblogiškovliittâs toollâm Mariieveronicast láá paijeel 170 000 čuavvod Youtubest! +Täst ličij meid šiev já hälbis máhđulâšvuotâ levâttiđ sämikielâ sosiaallii median. +Tubetteijeeh iä lah veltihánnáá makken artistijd teikkâ mudoi pegâlmâsâid, sij láá táváliih (nuorâ) ulmuuh kiäh puđâldeh táválijd argâpeeivi aašijd já kovvejeh tom. +Tuáppejeh kamera kietân ovdâmerkkân ko láá purâmin iđedispitá tâi väzzimin škoovlân. +Oovtâkiärdán. +Periscope-nommâsâš applikaatio lii uáli piivnoh já siämmáásullâsâš ko Youtube. +Toin kovvejuvvoo tuše njuálguvuolgâttâssân neetin. +Periscopein kii peri puáhtá vuolgâttiđ njuálguvuolgâttâs jieijâs fiättupuhelimáin, já ulmuuh pyehtih kommentistiđ vuolgâttâs. +Snapchat lii applikaatio, moin kovvejuvvojeh max. +10 seekunt videoh já koveh. +Snapchat heivee pyereest nuoráid, ko sist lii ain huáppu iäge sij maašâ keččâđ oovtâ ääši tađe kuhheeb. +Snapchat tuáimá nuuvt, ete tohon olmooš kovvee videoid já kuuvijd já almostit taid jieijâs profilist. +Siskáldâs uáinoo tobbeen oovtâ jándur, ađai toho kalga peividiđ uđđâ siskáldâs masa ubâ paje. +Instagram lii meiddei šoddâm saijeen, kost láá jieijâs pegâlmâsah já ovdâkoveh. +Tain sättih leđe čyeđeh tuhátteh čuávvooh. +Instagram tuáimá siämmáánáál ko masa puohháid uápis Facebook, mutâ tohon kalga ain almostittiđ kove tâi video, tuše tekstâ ij keelijd. +Instagramist koveh já videoh láá ain uáinimnáál já tooid puáhtá maccâđ. +Puoh taah mediah tevdih nuorâi aargâ. +Sosiaalliih mediah já mielâkiddiivâš siskáldâs kolgâččii tiäđust-uv leđe meid sämikielân. +Toos ij vattuu ubâ ennuv ruttâgin, pic motomeh herviis ulmuuh kiäh kovvejeh jieijâs feriimijd já eellim, piejih kuuvijd sosiaallii median, já sárnuh sämikielâ. +Videoin lii meiddei tot šiev peeli, ete ij lah pággu mättiđ čäälliđ ko puáhtá sárnuđ tâi vâik lávluđ. +Ko sämikielâliih ulmuuh láá mudoi-uv nuuvt uccáá, te mun uáinám, ete nuorah jiejah kalgeh já siämmást meid peesih leđe toh tääsnih taan ääšist. +Tiäđust-uv puárásub rävisulmuuh pyehtih leđe mieldi ovdâmerkkân pargopáájáin iššeedmin nuorâid, falâmin torjuu ovdâmerkkân kuvviimân já sárnumân. +Mutâ nuorah jiejah láá muu mielâst kuávdášroolist hammiimin sämikielâlii falâlduv tohon, kuus halijdeh. +Sij puávtáččii rähtiđ pargopáájáin já jieškote-uvláán "riäggáin" vâik jieijâs anarâš youtube-kaanaal. +Oovtâst sáttá leđe älkkeb algâttiđ ko ohtuu. +Mun lam jieš-uv motomin suogârdâllâm, vajaččii-uv ulmuuh čuávvuđ muu feeriimijd anarâškielân. +Vala jiem lah lamaš tuárvi ruokkâd almostittiđ maiden. +Ohtâ šiev ovdâmerkkâ nuorâi sämikielâlii falâlduvvâst lii muu mielâst Yle Säämi muáddi ive tassaaš algâttem Sukkâršokki, mii aalgij nuorâ rävisulmui radio-ohjelmin, mut lii vijđánâm aktiivlâš tuáimen sosiaallii mediast ovdâmerkkân kuuvij, videoi já nuorâi kyeskee liiŋkâi peht. +Taan keesi Sukkâršooki pargojuávkku keččâlij vijđediđ Sukkâršooki meid netti-tv pel. +Ohjelm fáálá kuulmâ sämikielân eidu tom, maid muu uáinu mield nuorah tarbâšeh: ovdâkuuvijd sämikielân já äigikyevdilis saavâid säminuorâi uáinust. +Muu váldu-uáivil lii, ete kielâliih ovdâkoveh láá nuoráid tehálumoseh. +Nuorah čuávuh blogičälleid já tubetteijeid tego artistijd, puoh somein. +Sämikielâlij "somepegâlmâsâiguin" mij tevdip almolijd soojijd meiddei sämikieláin, epke tuše váldukielâiguin. +Sämikielâ šadda coolin. +Tast ušom lii meid taggaar positiivlâš vaikuttâs, ete ko sämikielâ čuávu ääigis já kiävttoo meid somest, šadda tárbu hammiđ uđdâ saanijd sämikielân já toh meiddei hämmejuvvojeh. +Adai talle nuorah pyehtih kevtiškyettiđ saanijd moiguin piergee meid rijjâääigi, ige lah innig tárbu molsođ kielâ suomâkielân. +Loopâst, jis smiettâp aalmugtiervâsvuođâ já mudoi-uv nuorâi eellim, ličij motomin tiervâslâš já vuovâs luptiđ čoolmijd meddâl čááitust já vyelgiđ olgos. +Jis jurdá anarâškielâpirrâs, te ovdâmerkkân Anarist puávtáččij vyelgiđ ohtsâš sáttoin Vasatookan Rivdulân kuárŋuđ kuárŋumseeini mield já siämmást iäráseh puávtáččii spellâđ salist vâik tolgepáálu. +Mottoom oholoopâ ääigi anarâškielâliih nuorah já oovdiš nuorah puávtáččii vyelgiđ vâik Levin čierâstâllâđ já suotâstâllâđ. +Anarâškielâ kevttim kalga muu mielâst pyehtiđ maidnii ekstrasuottâsijd nuorâ elimân, ij tuše laseliävsuid já lasepargo škoovlâst. +Tie ličij mottoom anarâš sämisiärván tyeji. +Sämikielâ já kulttuur tutkâmservi, mii lii vuossâmuš sämikielâlâš tutkâmservi maailmist, vuáđudui 15.6.2014 Helsingissä. +Seervi toimâmprinsiipeh já kielâiäláskitmân já kulttuurân lohtâseijee tooimah iä vuáđuduu etnisâšvuotân, pic toimâm vuáđuduvá tieđâlâš tooimân já eromâšávt kielân já ton iäláskitmân jieškote-uv ohtâvuođâin sehe ovtâskâs ulmuu já juávhu tâi kielâsiärváduv tääsist. +Henna Aikio +Laiđiittâs +Taan tutkâmušâst mun tuuđhâm, maht uánánemtiijpâ maadâ uáinoo ijjávrálij kuávlukielâst. +Mun halijdim tutkâđ tom ton tááhust, ko iäččám Vilho Aikio sárnu anarâškielâ eenikielân já sun lii Ijjäävrist meddâl. +Anarâškielâ kuávlukielah iä lah ennuv tutkum já ko mii suuvâst láá vala sárnooh, oro tehálâžžân tutkâđ kielâ tääl ko tot vala luhostuvá. +Ijjävrilij kielâst lii kirjálâš käldee jo 1900-lovo aalgâpeln, ko Ijjäävrist muu eeji Heikkâ-čecirohe ääitist kávnojii reeivah, moh láá čallum ive 1910. +Reeivâi čällee Pärni-rokke (Juhani Aikio 1873-1919) lâi muu tiäđu mield iäččân eeji čeeci. +Sun luuvâi máttáátteijen já čaalij Ijjáávrán viljâsân Sáárá-Iisán reeivâid, moi čäällimvyevi Matti Morottaja rámmoo já imâ��tâl Anarâš-loostâst (roovvâdmáánu 2001). +Pärni-rohheest lii kiävtust tááláin puuvstavijn š, č já đ. Morottaja arvâl-uv, ete Pärni-rokke leš luuhâm Itkos čalluid. +Ton lasseen äijihâm Juhani Aikio lii lamaš Itkos sänikirje kälden. +Iäččán viljâ Veikko Aikio lii čáállám Anarâš-loostân motomin já suu sahhiittillii távjá Anarâš-saavâin jo 1980-lovo loopâpeln. +Amnâstâh ijjávrálij kielâst lii, mut tutkâmušah iä vala lah. +Ulmen lii tutkâđ, kuás i-loppâsij nominijn já veerbâi kieldimhäämist, nominij maaŋgâlovo nominativist já veerbâi kieldimhäämist já (indikativ) preesens maaŋgâlovo kuálmád persovnist šadda uánánemtijppâ vuossâmuu stavâlist já kuás ij. +Metodeh +Mun sahhiittillim iäččán Vilho Aikio syeinimáánust 2015. +Sahhiittâllâm lâi uáli rijjâ já epihámálâš. +Must iä lamaš valmâš koččâmušah, mut koijâdillim ennuv suu pärnivuođâst. +Vuossâmuš päddi lii käävci minuttid já nubbe 45 minuttid. +Ulmen lii litteristiđ paadijn soojijd, main motomeh jiešvuođah láá uáinusist. +Mun jiem annotistám sahhiittâllâm aainâskin vala. +Mun verdidâm iäččán kielâ jiešvuođâid Giellatekno anarâškielâ čallum kielâ Korpusân já ILWB-sänikirje oovdâmerháid, veikkâ tain ij pyevti uáiniđ jienâdem nuuvt tárkká ko paadijn puáhtá kuullâđ. +Iäččám om. +iätá suáveh, mut korpusist kávnojeh tuše suávih 19 kerdid. +Pelikuhes konsonant ij lah merkkejum Korpusist. +ILWB:st kávnoo soavvih:Itkonen čaalij uá oa:n já pelikuhes konsonantijd kukken. +Tutkâmpuátuseh +Mun tuuđhâm i-loppâsij nominij já veerbâi kieldimhäämi, nominij maaŋgâlovo nominativ já veerbâi kieldimhäämi já (indikativ) preesens maaŋgâlovo kuálmád persovn. +Kirjekielâst om. +suáhi-sääni maaŋgâlovo nominativ ličij suávih. +Sárnumkielâst i sáttá muttuđ e:n. +Áinoo uánánemtijppâ ubâ amnâstuvvâst lii uábbi-säänist. +Aikio iätá "puárásuboh viiljah já uá'beh lijjii jo lamaš škoovlâst". +Korpusist "uábih" láá 26 kerdid já "uábeh" ohtii. +ILWB-informant Juho Musta lii adelâm sujâttemhäämi "oabeh". +Eres i-loppâsij nominij peht Aikio kiävttá normâltiijpâ, veikâ nube staavâl /i/ lii muttum /e/:n. Säänih láá suáhi, ergi já mätki. +Mätki-sääni sun kiävttá čuávuváin celkkuin: "iähan tobbeengin toh väzzimmääđheh, ko tohhan maŋga jeegi lijjii ihan ete riddoost lijjii". +Vuossâmuu staavâl /ä/ lii kukke. +Ergi-sääni itá kulmii: "vyejimeergeh kal láppojii" já "já tiäđust-uv toh eergeh, vyejimeergeh ". +Vuossâmuu staavvâl /e/ lii kukke. +Korpusist mätki-sääni maaŋgâlovo nominativ uáinoo 42 kerdid já ILWB:st ohtii: puoh soojijn tot lii määđhih-häämist. +Korpusist láá 47 "eergih" já 4 "eergeh", ILWB-sänikirjeest ohtâ informantijn lii ettâm "eergih" (Sammeli Saijets) já kyevtis "eergeh" (Juho Musta já Juhan Petter Musta). +Ohtâ iđ-verbâ kulloo amnâstuvvâst sehe kieldimhäämist já maaŋgâlovo kuálmád persovnist. +Täiđiđ-verbâ sojá Vilho Aikio kielâst normâltijppân: "tobbeen täiđeh leđe munnuid saveheh" já "mun jiem tääiđi leđe". +Täiđiđ ij kavnuu täin sujâttemhaamijn Korpusist ohtiigin čallum e:n. Korpusist láá 13 kerdid "täidih" já 86 kerdid "tääiđi". +Wörterbuchist toh iä lah kavnâmist. +Puátusij kuorâttâllâm +Mondiet uánánemtijppâ lii tuše oovtâ säänist kiävtust já eres saanijn ij lah? +Uánánemtijppâ puáhtá itteeđ tuše talle, jis säänist lii hiäjus tääsi uánihis vokalij lasseen. +Jis amnâstuvvâst liččii eenâb tágáreh säänih, ličij älkkeb verdidiđ uánánemtiijpâ já normaltiijpâ kevttim. +Šiäštá-uv uánánemtijppâ sárnoo energia? +Sáttá leđe, ete uánánemtijppâ itá tuše motomijn saanijn, tego tääl uábeh-häämist. +Nube staavvâl /e/ lii kuittâg-uv kiävtust meiddei talle, ko säänist lii normaltijppâ. +Aainâs-uv tot oro lemin maaŋgâlovo nominativist systemlávt iäččán kielâst, ađai suu kielâst uánánemtijppâ já nube staavvâl /e/ iä šoodâ kustoo oovtâst. +Iäččám kielâ ij lah ennuv peessâm eelliđ suu pärnivuođâ maŋa, te ohtâ suijâ variaaton sáttá leđe meiddei tot, ete sunjin ij lah peessâm šoddâm tievâslâš rävisulmuu kielâ. +Amahan sun kiävttá taid haamijd, maid lii oppâm pärnivuođâstis, mutâ tain haamijn, moh iä lah sunjin nuuvt uáppáseh, sun sáttá kevttiđ suomâkielâ maali teikâ maali, mon sun lii tääl kuullâm teikâ luuhâm kostnii saavâin teikâ Anarâš-loostâin. +Tom lii vaigâd tutkâđ, lii-uv sun kuldâlâm muu já uábbán kielâ já oppâm motomijd jiešvuođâid munnuu kielâst. +Muu já uábbán kielâst láá kuittâg iänááš škovlâkielâ ađai kirjekielâ häämih. +Ijjävri lii viehâ alda Ucjuuvâ. +Ton tááhust ličij mielâkiddiivâš tutkâđ, moh jiešvuođâid láá siämmáálágáneh tavekielâst ko ijjävrilii kielâst. +Aainâs-uv nube staavvâl /e/ sátáččij leđe tággáár jiešvuotâ. +Käldeeh +Itkonen, Erkki (1986) Inarilappisches Wörterbuch. +A-K. Lexica Societatis Fenno-Ugricae. +Itkonen, Erkki (1987) Inarilappisches Wörterbuch. +L-P. Lexica Societatis Fenno-Ugricae. +Itkonen, Erkki (1989) Inarilappisches Wörterbuch. +R-Y. +Lexica Societatis Fenno-Ugricae. +Morottaja, Matti (2001) Anarâškielâlâš sensaatio. +Anarâš 14. ihekerdi, roovvâdmáánu s. 4-5. +Anarâškielâ servi. +Anarâškielâ čallum kielâ korpus: http://gtweb.uit.no/korp/?mode=smn +Taat tekstâ almostuvá ive 2013 Juovlâ-Anarâšâst. +Anarâšah láá kulttuurlâš aalmug. +Ohtâ lii váldám čuovâkuuvijd, já haalijd čäittiđ taid puohháid. +Nubbeest sättih leđe teatterproggiseh, já ton vievâst sun jotá pirrâ eennâm. +Musijkkáreh vist njuškejeh ulmui oovdân já lávluh já čuojâtteh. +Maht kolgâččij anarâškielân ettâđ näytellä, esiintyä tâi esitellä? +Mii lii näytös, näytelmä já näyttely? +Nabai maht kalga ettâđ esitelmä teikkâ esittely? +Ovdemužžân kannat huámmášiđ, et sääni ij ohtuunis meerhâš maiden. +Sääni lii ain mottoom celkkuu uási, já ceelhâ vist lii meiddei stuárráb äššiohtâvuođâst. +Ovdâmerkkân suomâkielâlâš sääni esittää puáhtá merhâšiđ maŋgâ ääši: Näyttelijä esittää Napoleonia; Suomi-filmi esittää elokuvan Suuret sielut; Älä esitä tyhmää! +; Puheenjohtaja esittää lisärahoitusta nuoristotalolle. +Tágárijn celkkuin äššiohtâvuotâ čielgee, maid esittää meerhâš. +Jis mij jurgâlep täid celkkuid anarâškielân, mij ferttip maŋgii addiđ äššiohtâvuođâ, ovdil ko pyehtip jurgâliđ ovtâskâs saanijd. +Ko návt lii äšši, te mij kejâstep, magarijd saanijd ličij pyeri já luándulâš kevttiđ teattermaailmist. +Tast maŋa mij kuorâttâllâp meiddei taid saanijd, maid puávtáččij kevttiđ eres ohtâvuođâin. +Táárbu mield sääni merhâšume lii kovvejum tärkkilubbooht teikkâ sääni lii kevttum mottoom ovdâmerkkâcelkkust. +Mottoomlágán "näyttäminen" lii teatterist tot juurdâ, kogobeht anarâš-uv aalgât. +Vuáđumerhâšuumest näyttää lii tiäđust-uv čäittiđ. +Taan säänist lii máhđulâš rähtiđ suorgitmáin veikkâ magarijd saanijd veerbâst nominin. +Tehálumos koččâmuš lii-uv tot, moh suárgusijd láá luándulumoseh já loogilumoseh. +Mii ličij näytellä, näyttelijä, näytelmä, näytös já näyttämö? +Näytellä-sáánán lii jo ovdil viehâ vijđáht kevttum tággáár sääni ko čaittâliđ. +Syergis lii -âliđ, mast puáhtá leđe taggaar smakkâ, et lii porgâmin tom "čäittim"-pargo váhá kuhheeb ääigi, maŋgii teikkâ kuvviđ eenâb-uv ulmuu haalu "čäittiđ". +Čaittâliđ-säänist šadda tiäđust-uv talle "näyttelijä" = čaittâleijee. +Näyttelijän työtä on näytteleminen šodâččij tánávt: Čaittâleijee pargo lii čaittâlem. +Motomin "näyttelijä" puáhtá meid "esittää"; anarâškielâst taan ohtâvuođâst esittää meid puáhtá leđe čaittâliđ. +Lapin kesä -produktiossa Wuorio esitti Napoleonia. +-> Säämi keesi -produktiost Wuorio čaittâlij Napoleon. +Mii lii tot taaiđâpyevtittâs, mast čaittâleijee čaittâl, ađai "näytelmä"? +Taan ääši kuvviimân láá kevttum säänih uáli kirjáht, já toh maneh távjá siähálás ovdâmerkkân "näyttely"-saanijn. +Ohtâ enâmustáá kiävtust lamaš sääni lii čáitálmâs, mut ton vädisvuotâ lii tot, et tot ij lah šoddâm loogilávt. +Nuuvtpa mij iävtuttep, et ton saajeest kevttuuččij -âlm-suárgásáin rahtum sääni, čaaitâlm. +Nubbe máhđulâšvuotâ ličij ušom lasettiđ ton sáánán vala -âs-loopâ, te šodâččij čaitâlmâs. +Te šodâččii tágáreh celkkuuh: +Pegâlmâs čaittâleijee uáinoo taan čoovčâ čaitâlmist "Säämi keesi". +Shakespeare čaitâlmeh puohtii ennuv uđđâ sánáduv eŋgâlâskielân. +Čaaitâlm sáttá juohhuđ maaŋgâ uásán. +Täi oosij nommâ suomâkielân lii näytös: ensimmäisen näytöksen jälkeen on väliaika. +Täi oosij várás mij ep lah kuittâg halijdâm iävtuttiđ maggaargin suárgus čäittiđ-säänist, tondiet ko anarâškielâst láá ucceeb suárgáseh ko suomâkielâst - ferttee šeštiđ! +Taan ohtâvuođâst puávtáččij pyereest sárnuđ tuše čaaitâlm oosijn. +Čaaitâlm vuossâmuu uási maŋa lii koskâpuddâ. +Tot saje, kost čaittâleijeeh fyysilávt čaittâleh, lii suomâkielân näyttämö. +Táágubeht mij avžuuttep kevttiđ kuálussääni čaittâlemsaje. +Čaaitâlm puáhtá leđe olgon teikkâ siste, lyeve alne teikkâ eennâm tääsist. +Ääši puáhtá kuvviđ tärkkilubbooht ovdâmerkkân tánávt: čaittâlemlyevi, čaittâlemlävdi teikkâ joba čaittâlempirrâdâh. +Motomin sátáččij leđe máhđulâš kyeđđiđ vuossâmuu uási meddâl, jis äššiohtâvuotâ lii mudoi-uv čielgâs: +Nyt on sinun vuorosi astua näyttämölle! +-> Tääl lii tuu vuáru lavkkiđ lyeve oolâ! +Siämmáásullâsiih säänih láá ennuv kiävtust meid eres ohtâvuođâin ko teatterist. +Stuárráámus koččâmušah šaddeh tast, maid merhâšeh esittää já ton suárguseh. +Siämmáánáál ko "näyttää", meiddei "esitt��ä" lii vuáđumerhâšumestis anarâškielân čäittiđ. +"Näytellä" já "esitellä" lává kuittâg aaibâs eres ääših. +Taan ääigi monnii ääši teikkâ jurduu čäittimist lii kevttum sääni oovdânpyehtiđ. +Tot kovvee tom tábáhtume, mast "äšši puáhtoo eres aašij oovdân". +Oovdânpyehtim puáhtá merhâšiđ maŋgâ ääši: tot puáhtá leđe suomâkielân esitys, esittely teikkâ esitelmä. +Esitelmässään hän käsitteli ilmastonmuutosta. +-> Oovdânpyehtimistis sun kieđâvušâi šoŋŋâdâhnubástum. +Uuden tuotteen esittelytilaisuus on huomenna. +-> Uđđâ pyevtittâs oovdânpyehtimtilálâšvuotâ lii itten. +Eres ohtâvuođâin esitys kale sáttá merhâšiđ meid iävtuttâs. +Siämmáánáál "talon esittely" sátáččij leđe pyerebeht táálu čäittim, teikkâ jis äijih läävee "esitellä puukkoaan vastaan tulijoille", te talle sun läävee čaitâččiđ puuvkos. +Galleriast teikkâ museost puáhtá leđe näyttely. +Taat sääni lii taggaar, mii anarâškielâst läävee šoddâđ váhá maht sáttoo. +Maŋgii kiävttoo tavekielâ maali mield čájáttâs teikkâ čájánâs. +Taah säänih iä kuittâg lah pyereh, tondiet ko toh monnii ääši čäittim saajeest pyehtih mielân sääni čájádiđ. +Mij iävtuttep sääni čáitáldâh, mii lii šoddâm -ldâh-suárgásáin. +Tánávt rahtum sääni puáhtá merhâšiđ tom, mii lii (fyysilávt) čäittimnáál. +Čáitáldâh lii meid lamaš mottoomverd kiävtust jo ovddist. +Näyttää-sääni suárguseh láá suomâkielâst vuáhádum maaŋgâlágán kiävtun. +Táválávt mij ep pyevti - ige kannat keččâliđgin - keksiđ oovtâ já tuše oovtâ sääni jyehi suárgusân. +Mij pyehtip kevttiđ tágárijd saanijd ko čááitus, čáittu já čäittim. +Täin čáittu västid pyeremustáá sääni näyttö; tot ana sistees jurduu tast, et čäittim tábáhtuvá ohtii teikkâ lii mudoi uánihâšáigásâš. +Čááitus vist vuáđumerhâšuumeest puávtáččij merhâšiđ näytös. +Kulttuuritalolla oli muotinäytös. +-> Kulttuurtáálust lâi muotičááitus. +Čäittim västid táválávt suomâkielâ sääni näyttäminen, mut tot lii maŋgii tohálâš tagarijn ohtâvuođâin-uv, ko suomâkielâst lii näyttö. +Návt lii eromâšávt talle, jis suomâkielâst puávtáččij kevttiđ sääni näyttäminen, mut uánihub sääni lii tom olgoštâm. +Meillä on talon näyttö tänään. +-> Mist lii táálu čäittim onne. +Näyte lii mottoomlágán vááldus, mast puáhtá uáiniđ ääši olesvuođâ. +Tot puáhtá leđe opinnäyte (oppâčááitus) teikkâ runonäyte (tihtâčááitus). +Tuáhtár kuittâg ij váldáččii čáittusijd; Sun pic váldá iskospittáid teikkâ iskosčaskaid. +Amahân te taan ohtâvuođâst-uv čááitus sátáččij leđe máhđulâš almossääni, jis -pittá teikkâ -časkes iävá oro sopâmin. +Tot kote čáittá maidnii, lii čäittee. +Tot kote oovdânpuáhtá, lii oovdânpyehtee. +Nabai esiintyjä: maht kalga ettâđ seuraava esiintyjä on Apulanta? +Suomâkielâ esiintyä ana sistees jurduu, et kiinii lii "esillä". +Anarâškielâst ij oro lemin šiev vaastâ tađe várás. +Pyeremus ličij vaarâ uáinusist, mut tot ij oro lemin taggaar sääni, mast puávtáččij suorgiittiđ tagarijd saanijd ko esiintyä já esiintyjä. +Täi saanij peht mij lep iävtuttâm, et äšši iättoo tego tot lii: ton saajeest et mij sárnup tast, mii lii uáinusist, mij pyehtip ettâđ tärkkilubbooht, maid tot uáinusist leijee tiŋgâ parga. +Apulanta esiintyy Ruisrockissa. +-> Apulanta čuojât Ruisrockist. +Aasiassa esiintyy tavallista enemmän tornadoja. +-> Aasiast láá eenâb tornadoh ko táválávt. +Minua pyydettiin esiintyjäksi seminaariin. +-> Sij pivdii muu (sárnuđ) seminaarin. +Tággáár tääpi kale váátá mist tärkkilub tiäđu, maid "esiintyjä" áigu porgâđ. +Jis mij lep jurgâlmin suomâkielâlii teevstâ, te mist ij sääti tot tiätu leđe. +Motomin tágárijd celkkuid puáhtá karveđ ovdâmerkkân almosnoomáin artist. +Vuáđu-uáinust esiintyä já esiintyjä ferttee kuittâg jurgâliđ äššiohtâvuođâ mield. +Create a free website or blog at WordPress.com. +Anarâškielâ suujâtmist já suorgitmist šaddee vokalnubástusah láá uáli muálkkááh. +Eromâsávt vuossâmuu staavvâl vokalnubástusah tovâtteh vaigâdvuođâid kielâuáppeid. +Meiddei eenikielâliih ferttejeh motomin orostiđ tagarij haamij peht, moh iä lah ovddist uáppáh. +Mahtsun taat ubâ lâigin, lâi-uv ornejeh vâi uárnejeh? +Já kuábáš te liigin, te mondiet eidu tot lii olmânáál? +Taan teevstâst mun kietâdâlâm vokalnubástusääši viehâ čieŋâlávt já teoretlávt. +Jis oro, et jiermi ij piso fáárust, te puáhtá njuškiđ teevstâ loopân. +Tobbeen láá ovdâmeerhah tast, maht nube staavvâl vokal vaaikut vuossâmuu stavâlân. +Vuossâmuu staavvâl vokalnubástusah láá motomin máttááttum vokalskipáruš-jurduu mield. +Ovdâmerkkân tágáreh vokaleh láá skipárušah (ađai mulsâšuveh koskânis): ä - a (täiđiđ - taaiđij), ie - iä (kieddi - kiädán), ye - uá - uo (kyeli - kuálán - kuolij). +Vokalskipáruš-juurdâ ij kuittâg čielgii, kuás vokaleh nubástuveh. +Ovdâmerkkân ä ij muttuu a:n ain talle ko ie muttoo iä:n: kieddi - kiädán, mut äiđi - ááiđán. +Äšši, maid vokalskipáruš-juurdâ keččâl čielgiđ, lii tot, et jyehi skipárušjuávhust láá jiešalnees kulmâ skipáruš, nuuvtko kyeli-ovdâmeerhâ ye - uá - uo. +Motomin skipárušah láá kuittâg siämmááh. +Ovdeláá mainâšum ovdâmeerhâin tuođâlâš skipárušah liččii ä - á - a já ie - iä - ie. +Täin skipárušjuávhuin puáhtá rähtiđ tavlustuv, mii ana sistees puoh anarâškielâ vokalijd, moh pyehtih leđe vuossâmuu stavâlist. +Táágubeht ep innig sáárnu skipárušâin; mij nommâdep vokalijd jo-uv soortâ 1, soortâ 2 teikkâ soortâ 3 vokalin. +Anarâškielâ 1. staavvâl vokalij sorttâdemtavlustâh lii tággáár: +Tavlustuvvâst láá kuođđum meddâl y já ö, moh kale láá kavnâmist anarâškielâsijn saanijn, mut vissâ tuše oovtâ säänist kuábáš-uv (pygálys, pövkkyr - täin saanijn iä mudoi lah 1. staavvâl vokalnubástusah). +Taat tavlustâh finnee merhâšume eskin talle, ko lii tiäđust, mon soortâ vokalnubástus šadda veikkâba talle, ko suujât i-maadâ nominijd oovtâlovo illativân (kieddi - kiädán). +Táágubeht šadda vokalnubástus soortâst 1 soortân 2. +Tavlustuvvâst uáiná, et ie muttoo iä:n, mut ovdâmerkkân uá ij muttuu: uábbi - uábán. +Vuossâmuu staavvâl vokalnubástusâin kannat huámmášiđ, et toh muttojeh táválávt talle ko sääni nube staavvâl vokal muttoo. +Taam tiäđu lii kuittâg lamaš vaigâd kevttiđ máttááttâsâst: motomin nube staavvâl vokalnubástus toovât vuossâmuu stavâlist nubástus, motomin ij. +Ääši sehhee vala tot-uv, et motomijn sujâttemhaamijn nube staavvâl vokal muttuumist ij oro lemin maggaargin vaikuttâs vuossâmuu stavâlân. +Paajaabiälááš tavlustâh vist ij čielgii, et kuás vokaleh muttojeh. +Tot čielgee tuše tom, et maht toh muttojeh. +Tavlustuv kalga tutkâđ eidu nube staavvâl vokal uáinust. +Sääni vuáđuhäämi teikkâ sujâttemhäämi nube staavvâl vokal meerrid maŋgii tom, mon soortâ vokal lii vuossâmuu stavâlist. +Taas láá motomeh spiekâstuvvah, maid kannat kejâdiđ jyehi vokal peht sierâ. +Anarâškielâst nube stavâlist pyehtih leđe čuávuvááh vokaleh (oornig lii mottoomlágán iärvádâs tast, mon táválâš vokal nube stavâlist lii): â, i, á, u, e, o, a. + lii uáli táválâš vokal nube stavâlist. +Tot lii uáinimist vuáđuhaamijn (nieidâ, maigârdiđ, kaččâđ, markkân). +Sujâttemhaamijn eres vokaleh iä muttuu â:n, veikkâ motomin sujâttemhäämi á, a já joba i sättih ettuđ teikkâ čalluđ-uv â: vyelgiđ - vuálgám ~ vuálgâm. +Taas suijân lii tot, et â ettâm lii älkkeb ko nuubij vokalij. +Suorgitmist motomijn suárgásijn â sajanpiäjá vuáđusääni vokal: kyeddiđ - kuodâččiđ. +Nube staavvâl â paarrân lii soortâ 3 vokal, peic jis â lii šoddâm "muuhij njuálgumist", nuuvtko sujâttemhaamij peht lâi saahâ. +Nube staavvâl i:st lii tublerooli: ton paarâ vuossâmuu stavâlist puáhtá leđe jo-uv soortâ 1 teikkâ soortâ 3 vokal. +Soortâ 1 vokal lii paarrân táválávt kyevtstaavvâlsij saanij vuáđuhäämist já motomijn sujâttemhaamijn: kyeli, kyellin, čäälliđ, čäällim (aktio). +Sujâttum haamijn já suorgiittâsâin táválávt i paarrân lii soortâ 3 vokal (kyeli - kuolij, käälliđ - mun kaallim, mane - moonij, tuoldâđ - tuoldiđ). +Vuossâmuš täin i:jn oro lemin mottoomlágán vuáđu-i: tot lii uáinimist oovtkiärdánis já puáris saanijn. +Nubbe i vist lii maŋgii suorgiittem puáđus teikkâ tagarijn sujâttemhaamijn, main nube staavvâl vokal läävee muttuđ eres vokalij peht; täst ovdâmerkkân lâi maaŋgâlovo genetiv (mane - moonij), teikkâ preterithäämih (toideđ - tuidim, kuohâđ - kuohim). +Ohtâ tehálâš sänijuávkku, mast lii soortâ 3 vokal, lii eje-kiäsásemverbâjuávkku: taah säänih láá maŋgii suorgiittum - (i) đ-suárgásáin monnii kyevtstaavvâlsii veerbâst. +Taan suárgásân kulá tehálâš äššin tot, et nube staavvâl vokal nubástuvá. +Tondiet iäru uáinoo meid tagarijn saanijn, main lii jo valmâšin i: čäähiđ - čahhiđ. +Á nube stavâlist puáhtá leđe jo vuáđuhäämist (kiällár, puánnjá, viälláđ) teikkâ tot sáttá šoddâđ sujâttem tâi suorgiittem vievâst (kyeli - kuálán, viežžâđ - viäžžá, tääpi - táválâš). +Tágárijn haamijn nube staavvâl á paarrân vuossâmuu stavâlist lii soortâ 2 vokal. +Motomijn sujâttemhaamijn sáttá šoddâđ á, mut tot ij vaaikut 1. staavvâl vokalân: aassâđ - muoi aasáim. +U lii siämmáánáál kyevti kiävtust ko i: vuossâmuu stavâlist ton paarrân lii jo-uv soortâ 2 teikkâ soortâ 3 vokal. +Täin soortâ 2 vokal uáinoo oovtkiärdánis vuáđusaanijn (ákku, tuálvuđ). +Soortâ 3 vokal lii uánimist sujâttum haamijn já suorgiittum saanijn (orroođ - mun uurrum, koddeđ - kudduđ). +Nube staavvâl e kávnoo sehe vuáđuhaamijn (toideđ, aske, källee) já sujâttemhaamijn já suorgiittâsâin (aassâđ - ässeen, kolliđ - kuállee, puurrâđ - porree). +Nube staavvâl e paarrân vuossâmuu stavâlist lii soortâ 1 vokal. +O ij lah puoh táválumos vokal nube stavâlist, mut aaibâs máhđulâš kale. +Vuáđuhaamijn om. +oljo, kiljođ, orroođ, sajos. +Sujâttemhaamijn o šadda táválávt, ko motomijn haamijn u muttoo o:n: uážžuđ - uážžoon, nuhhuđ - nohhoo, keččuđ - kiäččoo. +Nube staavvâl o paarrân vuossâmuu stavâlist lii soortâ 2 vokal. +A ij lah meendu táválâš puustav nube stavâlist. +Tot puáhtá leđe ovdâmerkkân aje-kiäsásemveerbâst, om. +pallađ, meinađ. +Láá meiddei vuáhádum loovnâsäänih, main lii a nube stavâlist: hella, juna. +Nube staavvâl a ij kuássin toovât 1. staavvâl vokalnubástus. +Ovdâmerkkân veerbâi peln kyevtstaavvâlsij â-maadâ veerbâin a sáttá almostuđ oovtâlovo 2. persovnist: moonnâđ - tun moonah. +Mut taat hatâttesvuotâ lii masa eenâb smakkâäšši ko velttimettumis fonemnubástus. +Siämmáánáál nominij peln maaŋgâlovo nominativist hattâ sáttá koččâđ: toimâ - tooimah. +Vuoluubiäláá tavlustâhân lii oohtânkessum vuossâmuu ja nube stavâlij vokalij ohtâvuođah. +Kannat huámmášiđ, et i já u lává kyevti saajeest - kyehti i já kyehti u láá morfologisávt eres vokaleh, veikkâ jienâdem tááhust láá siämmáálágáneh. +Ovdeláá lii adelum uáli teoreetlâš kuvvim vokalnubástusâin, já maašinuáivih vissásávt mušteh puoh njuolgâdusâid ovttáin luhâmáin. +Stuárráámus uási kielâuáppein vaarâ tarbâšeh motomijd ovdâmeerhâid já tehálumosijd soojijd, kogobeht tutkâđ nube staavvâl vokalij vaikuttâs vuossâmuu stavâlân. +Sujâttem álgá maŋgii vuáđusäänist já jyehi sujâttemhäämist ferttee tiettiđ sierâ, magareh vokalnubástusah tobbeen láá. +Taan pittáást láá oovdânpuohtum tehálumoseh sajeh, kogo vistig-uv nube staavvâl vokal muttoo já viggá nubástuttiđ meid vuossâmuu staavvâl vokal. +Kyevtstaavvâlsij nominij vokalnubástusâi tááhust teháliih sajehäämih láá oovtâlovo illativ já maaŋgâlovo genetiv. +Kannat huámmášiđ, et 1. staavvâl vokalnubástus ij šoodâ tondiet, et sujâttep sääni monnii sajeháámán. +Ton saajeest vist 2. staavvâl vokal sáttá nubástuđ. +Oovtâlovo illativist tábáhtuveh čuávuvááh 2. staavvâl vokalnubástusah: i - á já e - á/a. +Sorttâdemjurduu mield sehe i já e paarrân lii soortâ 1 vokal. +Á paarrân vist lii soortâ 2 vokal. +Taat meerhâš, et mij lep vyerdimin vuossâmuu stavâlist soortâst 1 soortân 2 vokalnubástus. +Taam puáhtá tutkâđ verdidmáin čuávuváid ovdâmeerhâid sorttâdemtavlustuv tiäđoid: keđgi - kiäđgán, kiemni - kiämnán, äiđi - ááiđán, uábbi - uábán, tyelji - tuálján, ihe - ihán. +Táágubeht lii tuše vaahâg, et e-maadâ nominijn iä lah vokalnubástusah: e-maadâ nominij vuossâmuu staavvâl sáttoo ain leđe taggaar, mast soortâ 1 já soortâ 2 vokaleh láá siämmááh. +Huámmáš meid, et talle ko e muttoo a:n, te mij ep vyerdi vokalnubástus, tondietko a ij kuássin toovât vokalnubástus [kei pajeláhháá]: šahe - šahan, valje - vaaljan.) +Maaŋgâlovo genetiv lii vuáđđun stuárráámus uásán maaŋgâlovo haamijn já oovtâlovo komitativist. +Maaŋgâlovo genetivist láá máhđuliih kyehti vokalnubástus: nubbe lii e - i, nubbe i - i. Maht i puáhtá muttuđ i:n, puávtáččij imâštâllâđ. +Táágubeht lii tehálâš huámmášiđ, et kuábbáá-uv tábáhtusâst ml. +genetiv i lii-uv "tot nubbe i", kotemuu paarâ vuossâmuu stavâlist lii soortâ 3 vokal. +Tondiet sehe e-maadâ já i-á-maadâ nominijn lii vyerdimist soortâst 1 soortân 3 vokalnubástus: keđgi - keeđgij, kiemni - kiemnij, äiđi - aaiđij, uábbi - oobij, tyelji - tuoljij, ihe - iivij, šahe - šoovij, kolle - kuulij. +Eres maadâjuávhuin (â-, o-, u-, á-, i-) iä lah tagareh nube staavvâl vokalnubástusah, moh vaikuttiččii vuossâmuu stavâlân, veikkâ motomijn haamijd â sáttá-uv muttuđ á:n já vist u sáttá muttuđ o:n. +Kulmâstaavvâlsiih já kiäsásemnomineh láá kyevtilágáneh: jo-uv tain lii tuše ohtâ maadâ, mii kiävttoo jyehi häämi vuáđđun, teikkâ säänist lii sierâ vuáđuhäämi já sujâttemhäämi (ađai genetiv-akkusativ-häämi). +Täin maajeeb juávhust lii máhđulâš, et vuáđuhäämi já sujâttemhäämi kooskâ tábáhtuvá nube staavvâl vokalnubástus: käärbis - kárbá, olmooš - ulmuu, eebir - iäbbár. +Täid nominijd-uv puávtáččij ušom jyehiđ tärkkilub maadâjuávhoid, mut oro lemin, et láá meiddei ennuv spiekâstuvvah. +Kyevtstaavvâlsijn veerbâin nube staavvâl vokalnubástusah tábáhtuveh masa jyehi maadâjuávhust monniináál. +Preesensist teháliih häämih láá oovtâlovo häämih, kyevtilovo 1. persovn já maaŋgâlovo 3. persovn. +Preterithaamijn lii meiddei maŋgii vokalnubástus. +Oovtâlovo 1. já 2. persovnist šaddeh nube staavvâl vokalnubástusah i-á- já e-maadâ veerbâin: čäälliđ - čál��m, kieldiđ - kiäldám, vyelgiđ - vuálgám, koddeđ - kodám, anneeđ - anam. +Oovtâlovo 3. persovnist nube staavvâl vokalnubástusah šaddeh i-á- já e-maadâveerbâi lasseen â-maddust meiddei: čäälliđ - čáálá, koddeđ - koddá, vuoššâđ - vuášá, keččâđ - kiäččá. +Täst uáiná njuolgist, et jis täin haamijn lii nube stavâlist á, te vuossâmuu stavâlist lii soortâ 2 vokal, veikkâ vuáđuhäämist lii sierâ maadâjuávhuin jo-uv soortâ 1 (i-á-maadâ já e-maadâ) teikkâ soortâ 3 (â-maadâ) vokal. +Kyevtilovo 1. persovnist kiäjus lii jo-uv -een teikkâ -oon. +Nuuvtpa nube staavvâl vokal muttoo puoh madduin peic e- já o-maadâjuávhuin. +Vuossâmuu staavvâl vokalnubástusah olášuveh tuše â-maddust: keččâđ - keččeen, uigâđ - oigeen, tuolmâđ - tyelmeen, aassâđ - ässeen (vuossâmuš staavvâl soortâst 3 soortân 1). +U-maddusthân ij taarbâš mihheen muttuđ (uážžuđ - uážžoon, áiguđ - áigoon), tondietko sehe u:st já o:st lii kuábbást-uv vuossâmuu staavvâl paarrân soortâ 2 vokal. +Maaŋgâlovo 3. persovnist nube staavvâl â muttoo vala oovtânáál, â - i teikkâ â - e: kaččâđ - käččih, vuoijâđ - vyejih, moonnâđ - maneh. +Táágubeht-uv lii koččâmuš vuossâmuu staavvâl soortâst 3 soortân 1 vokalnubástusâst. +Majemužžân mij kejâstep preteritin. +Vuossâmuu staavvâl vokalnubástus tovâttittee tábáhtusah láá čuávuvááh: +Mij uáinip, et preteritist láá kiävtust "skelmâ i já u", main lii-uv soortâ 3 vokalpaarâ. +Huám. +Â-maadâ veerbâin vuossâmuš staavvâl ij muttuu: aassâđ - aasáim, kiessâđ - kiessáim. +Je-kiäsásemveerbah uáivildeh taid kiäsásemveerbâid, moh sulâstiteh kyevtstaavvâlsijd veerbâid. +Toh láá maŋgii kyevtstaavvâlsijn veerbâin suorgiittum veerbah. +aje- já áje-veerbâin (om. +čokkáđ, tiälláđ, pallađ) iä lah nube staavvâl vokalnubástusah. +Nuuvtpa tain iä lah nubástusah vuossâmuu stavâlistkin. +Ton saajeest eje- já oje-veerbâin toh láá (keksiđ - keksejeh, kolliđ - kuállejeh, kolmuđ - kalmojeh, huškuđ - huškojeh). +Eje- já oje-veerbâi vuáđuhäämi vokal lii ain soortâ 3 vokal. +Eje-veerbâin nube stavâlân puátá motomijn haamijn e, já nuuvtpa vuossâmuu stavâlist lii soortâst 3 soortân 1 vokalnubástus. +Oje-veerbâin vist nube staavvâl vokal muttoo motomijn haamijn u - o, mii meerhâš vuossâmuu stavâlist soortâst 3 soortân 2 vokalnubástus. +Lase ovdâmeerhah: finniđ - finnee, tolliđ - tuállee, palliđ - pällee, tuoldiđ - tyeldee, culliđ - collee, onnuđ - annoo, kiškuđ - kiškoo, vuobduđ - vuábdoo, kudduđ - koddoo. +Puáidudum ovdâmeerhâin uáiná uáli pyereest, maht nube staavvâl vokal meerrid, maggaar vokalnubástus šadda. +Nube staavvâl vokalnubástus oro lemin ain mahtnii tyehin vuossâmuu staavvâl vokalnubástusâin. +Mut mondiet nube staavvâl nubástuvá? +Mondiet i ferttiičij muttuđ á:n ollágin? +Mijhân ep vuáđulii suujâ tieđe, epke šoodâgin tiettiđ. +Ohtâ hiätu oro lemin tot, et ko anarâškielâst láá viehâ uccáá kiäččuseh já suárgáseh, te lii lamaš tárbu sierriđ siämmáásullâsijd haamijd nubijnis. +Ovdâmerkkân sehe oovtâlovo illativ já essiv kiäjus lii -n, mut oovtâlovo illativist lii - aainâs-uv motomin - vokalnubástus, mii lii čielgâ iäru essivân. +Motomin vist tuše nube staavvâl nubástus lii kustoo lamaš tuárvi já vuossâmuu staavvâl vokal lii uážžum leđe ráávhust. +Tággáár lii ovdâmerkkân talle ko â muttoo á:n jieškote-uv haamijn. +Mottoom mielâkiddiivâš äšši tast, et nube staavvâl vokaleh láá juáhásâm kuulmâ juávkun, kuáská anarâškielâ vokalšuoŋân. +Anarâškielâsthân ij lah siämmáálágán čovgâ já čielgâ vokalšuoŋâ ko veikkâba suomâkielâst, mast ovdâvokaleh láá y, ö já ä, koskâvokaleh láá i já e já tyehivokaleh u, o já a. Monniilágán vokalijd kyeskee fonotaktisiih njuolgâdusah ferttejeh anarâškielâst-uv kuittâg leđe, jis nube staavvâl â ij kiälbut á teikkâ ä vuossâmuu stavâlân (teikkâ nubijkulij). +Nube tááhust anarâškielâst láá sujâmettumis säänih, main vuossâmuu já nube staavvâl vokaleh iä sovâččii taan čallust kovvejum vokalvuáhádâhân: lii-uv tállân tuše uánánâm kuálussääni, vâi tuođâštus tast, et vokalnubástusah láá tuše sujâttemhaamij iäruttem tiet. +... távjá kale kyehti soortâin láá siämmááh. +... já motomin toh láá jyehi soortâst siämmááh. +E váátá soortâ 1. +Á váátá soortâ 2. +O váátá soortâ 2. + váátá soortâ 3. +I váátá soortâ 1... mut tiätu soojijn meid soortâ 3. +U váátá soortâ 2... mut tiätu soojijn meid soortâ 3. +(Ovdâmeerhâi 1. st. vokaleh: +Blog at WordPress.com. +23.9.2011 klo 20.33 (Puohlágáneh hundârušmeh) +Nuuvt tot äigi hurgeet ovdâskulij hirmâd jo huáppoin. +Tiettim kale jo taan blogi čäällim algâdijn, et jiem oostâ nuuvt čuuvtij távjá teehi maiden postâđ. +Mut tääl lii tommit rijjâäigi, et pastâm váhá čäälliđ. +Nettisaje lii ain sajestis já finnim mottoom verd jesânijd-uv. +Kyehtnubáloh jesânid lii lohtâsâm fáárun, hitruu! +Lam ain uáli jo tuáivulâš (toiveikas?) +tast, et tot motomin val tuáimá tego lii uáivildum. +Et tast lii ävkki, ilo já stuorrâ iše sämikielân. +Äigi čäittá. +Luuhim 'muistio' sämikielâi já maorikielâ iäláskittemseminaarist, mii tollui Helsigist taan máánu 13.peivi. +Sämikielâi iäláskittem lii juksâm jo tavesämikielâ-uv. +Lii pyeri, et puoh sämikielah láá fáárust máttááttâs- já kulvturministeriö joton piejum sämikielâ iäláskittemohjel vuáváámist. +Toinnaalijn lii máhđulâš motomin finniđ tuárvi viijđes ohjelm já tuárvi ennuv ruuđâ tuođâlâš kielâi iäláskitmân. +Anarâšsaavâid kuldâlijn šoodâi tobdo, et juávhu äššitobdeeh láá šievnáálá tietimin anarâš- já nuorttâlâškielâi hyeneeb tiileest, ko verdiđ tavesämikielân. +Tuáivui mield toh mušteh tom vala ruuđâid jyehidijn;). +Seminaari maorikielâ iäláskittem äššitobdee professor Tania M. Ka'ai lâi 'muistio' mield muštottâm, et toh párnááh, kiäh láá uáli jo stuorrâ roolâst iäláskittem luhostuumist, eleh teknologia maailmist. +Maorikielâ iäláskitmist tot lii valdum vuottân om. +šleđgâhäämist almostum sänikirjen, mon lii máhđulâš luođiđ iPodin. +Lâi iberdum, et jis säänih iä lah párnáid já nuoráid älkkeht finnimnáálá, te iä sij äälgi taid kosten uuccâđ, jis ij lah uáli jo tárbu. +Ko säänih láá kavnuumist tobbeen, kost sii mudoi-uv jo viettih ääigis, te toh älkkeebeht šaddeh kielân. +Jis säänih láá nuorâi kieđâi uulâtmettumist, te maht tallegis kiävá? +Tom kale juáháš jo ervid: (. +Mun lam kuhháá jo vuordâm anarâškielâ šleđgâsänikirje já koijâdâlâm ton piärán ain tyellitälli Sämitiggeest. +Toos ličij lam, já lii vala-uv, korrâ tárbu eromâsávt luvâttuv já rävisulmui kielâmáttááttâsâst (toh ko mättih sänikirje jo šievnáálá kevttiđ;)). +Na, ohtii jo finnejim oovtlágán versio šleđgâsänikirjeest, mon koolgâi luođiđ tiätturân já mii tarbâšij mottoom ohjelm vâi tuáimá jna. +Tot lâi lijkás vaigâd já vala tiätturkuáhtásâš, te tot paasij kevtihánnáá, vaahâg kale. +Smiettim tuš, et mon kalle sääni eenâb muu uáppeeh liččii oppâm, jis sist ličij lam äigikyevdilis sänikirje kiävtust. +Tääl taat šleđgâsänikirjeäšši lii kuittâg muttuumin, ko Tromsâ ollaopâttuvvâst lii sämikielâ interaktivâlâš máttááttâs proojeekt eidu joođoost. +Sij laa rähtimin puoh lasseen meid anarâškielâ sänikirje interneetin! +Vau. +Anarâškielâ ij lah sij váldukielâ projektist, mut Taazâ ruttâdeijeeh väättih tom, et puoh sämikielah laa mieldi. +Anarâškielâ tááhust tot meerhâš tom, et proojeekt pargee Trond Trosterud ráhtá anarâskielâ uási mottoom kooskân, já mii virkkuuvuođâst lii talle kiddâ, maht äšši ovdân. +Tot lii jo šiev, et finnip anarâškielâ interneetin! +Kalpa lijjim ilolâš, ko eellim Giellagasâst kuldâlmin Tromsâ ollâopâttuv pargojuávhu sijđoi ovdânpyehtimtilálâšvuođâ. +Muštim kale kijtteđ sii:). +Eelâšpâ keččâmin, maid toh Tromsâst láá finnim ááigán:). +Teknologia fáálá nuuvt ennuv máhđulâšvuođâid kielân, et tom lii vaigâd iberdiđ. +Nettisaje lii tuše ohtâ uánihis moivârâh bittikomovuođâst, ijke mudoikin lah aaibâs párnái já nuorâi várás. +Siämmáá sabluunáin kale finnee šiev vuáđu meid sii siijđoid. +Tain aašijn čálám motomin maŋeláá já muštâlâm ovdâmerhâigijn tärhibeht magareh konkreetlâš máhđulâšvuođah kielâ iäláskitmân mist lii suormâidân oovdâst. +Tiätu- já viestâdemtekniik tááiđuh láá uđđâ tááiđuh mijjân rävisijd, mut tääl šaddee párnáid já nuorâid toh tááiđuh iteh aaibâs automaatlávt, huámâšhánnáá. +Mist rävisijn, kiäh lep taan nuorâ suhâpuolvâin ohtâvuođâst, lii uáli jo huáppu väldiđ hááldun ton teknologia, moin sij láá porgâmin. +Tot ij meerhâš tom, et kalga opâttâllâđ puohlágánijd imâšlâš ohjelmijd kevttiđ, mut tot meerhâš tom, et mij kolgap tiettiđ maggaar maailmist mii nuorâbeh tääl eleh. +Mij kolgap iberdiđ maid tot taha, et om. +tiätu já sosiaalâlâš eellim lii kavnuumist puálupevdi tyehin. +Iberdâs taha tom, et mij pissop alda sii maailm, kiäid mii mááttááttep. +Tääl kale ettim puástud. +Mij ep máttáát kiämmán, aainâskin škoovlâst, mut mij stivrip sii oppâđ! +Jätä kommentti +14.4.2011 klo 19.51 (Puohlágáneh hundârušmeh) +Anarâš wikipiirâs lii šoddâm. +Takkâ tast kulloo Aanjan já Petterân. +Aanjan tondiet, et sun poođij teehi mii luus kolliđ já sahhiittâllâđ. +Já ko jiem masten keksim sárnuđ suin, te muštâlim interneeti máhđulâšvuođâin. +Já nuuvthân tast keevâi, et šoodâi Nettisaje wikipiirâs. +Anja val keksij toos šiev noomâ. +Na, miiba tast. +Anja finnij mainâsis, mut munjin šoodâi eeti. +Maid, jis kiinii iälá keččâmin tom nettisijđo? +(Anja kale lohđuttij, et ij vissâ kihheen moonâ, mut jis kuittâg. +..) Na jyehi tááhust taggaar piirâs lii pyeri, anolâš, taanáigásâš, reaaliáigâsâš já veikkâ maid, já tom kannât tuođâi irâttiđ finniđ kiävtun! +Soittim Petterân já čielgejim, et tagareh siijđoh laa, mut ko kolgâčij toho maidnii siskáldâsâid še finniđ. +Petter, tot jiärmálâš já čepis olmooš, hoksái tállân Nettisaje máhđulâšvuođâid já riemâi rähtiđ siskáldâs. +Jes. +Oovtâst muái láán ráhtám siijđoid ton muudon, ko toh tääl láá. +Tääl tuáivoon, et iäráseh-uv kävnih luodâs Nettisajan já älgih munnuin šoddâdiđ šiev pirrâs, kost puáhtá almottiđ, tieđettiđ, jyehiđ materiaalijd, toollâđ ohtâvuođâ, nanodiđ anarâšâi siärvadâhlâšvuođâ já nuuvt ain. +Nettisaje lii stuorrâ máhđulâšvuotâ! +Kevttip tom pyerrin! +Ps. +Nettisaje lii finnim jo kyehti jeessân, jipii! +25.3.2011 klo 21.37 (Puohlágáneh hundârušmeh) +Lijjim karttâm varriđ Helsigân, ko lijjim nelji-ihásâš. +Na, tegu ervidiđ puáhtá, te tobbeenhân kihheen ij sárnum sämikielâ. +Lijjii-uvsun tobbeen ubâ sämmiliihkin, te jiem tieđe, veikkâ ohtii kale muštâm et ooinijm ennijn kiästnii nisonist sämikappeer. +Tot lâi stuorrâ tábáhtume, mast sárnoim pááihist kuhháá vala tom maŋa-uv. +Lijjim kuittâg jo láddlâš, te jiem hoksám ubâ keččâđgin, et mon kuávlu kappeer tot lâi. +Jiešalnees jiem talle ubâ tiättámkin, et kaperij heervâtmijn láá iäruh aassâmkuávlui mieldi. +Na, jyehi tááhust sämikappeer oinui ohtii, mut sämikielâ ij kullum ohtiikin. +Tasthân tiäđust-uv lâi tággáár merhâšume, et jiem oppâm sämikielâ (veikkâ motomin liččim halidâm-uv), ko jiem kuullâm tom ko keessiv. +Na te poođij čohcâ 1990 ko värrejim Anarân. +Moonnim Aanaar "kansalaisopisto" n oovtâ ihán máttááttâllâđ puohlágánijd kietâtuojijd (čuoldim ovdm. +nuorttâalmaa hervâvuottuid, láddlâš ko lijjim...). +Luhâmáid kullui meid sämikielâ uápuh. +Na miiba tast, lijjim uáli jo movtâ vâi viimâg pessim sämikielâ luuhâđ, jess. +Máttáátteijen lâi Länsman Anni-Siiri já oppâkirjen Davvin 1. +Mun čokkâjim vuossmuu pulpettist čalmeh kirkesin já vuordim. +Vuossâmuuh celkkuuh lijjii ettum, hmmm. +Vuossâmuuh celkkuuh lijjii luhhum, hmmmmmm. +Máttáátteijee sárnui ain eenâb já eenâb, hmm, hm-hmmmmm. +Ij. +Ijhân taat. +Ijhân tot lamaš mihheen sämikielâid! +Jiem puáhtám leđe eđâhánnáá Anni-Siirin, et kulâba ko mun jiem oikhen tuubdâ tom kielâ maid sun mijjân máttáát. +Tot oro kal mahtnii uápisin, mut kuittâg omâsin. +Já nuuvtba muu vuossâmuu sämikielâmáttáátteijee njäälmist mun ožžum kuullâđ, et Suomâst láá kulmâ sämikielâ já et muu hiäimu sárnu tom, maid mij tobbeen ep lamaš máttááttâlmin! +Maid immâšijd? +- - Na, hirmástume maŋa ožžum tiettiđ, et Morottaja Matti lâi algâttâm (munjin olmâ) sämikielâ máttááttem Aanaar "kansanopisto"st. +Já nuuvt mun viimâg peessim toho, kuus kuullim-uv. +25.3.2011 klo 20.19 (Puohlágáneh hundârušmeh) +Piihla (tääl 3,5 ive) vuossâmuš sääni lâi takkâ. +Jiem tääl kejâhánnáá mušte, mon ucce sun lâi ko vuossâmuu kerd tom eeđâi, mut vuálá oovtâ ive kuittâg. +Lijjim mielâmield, et sämikielâ iiđij ovdil suomâkielâ, mut ijhân tot mihheen immâšijd lamaš ko mun lijjim peeivijd suin pääihist já ubâ paje sarnum suin sämikielâ. +Nubbe sääni še lâi sämikielâ: kirje. +Pihla lâi virkkuus nieidâ "luuhâđ", te ijhân totkin mihheen immâšijd lam, et kirje tot nubben säännin šoodâi. +Eenâb imâslâš äšši lâi, et sun maatij ettâđ r-puustuv aaibâs olmânáál (tom sun kale mottoom kooskâst vájáldittij, ijke tot lah puáttâm valakin maasâd;))! +Piihlast šoodâi-uv olmâ kirjesuoksâ, mii oinui toinnaalijn, et puoh kiirjij nurheh lijjii puurrum! +25.3.2011 klo 19.28 (Puohlágáneh hundârušmeh) +Arvâlim, et lii jo äigi riemmâđ čälliđ meid sämikiel blogi. +Jiem kal tieđe, moin aigijn mun taas čálám, ko oro et jiem oostâ tergâdubboidkin (!) +pargoid porgâđ...Hmm. +Puávtám kuittâg tääl ettâđ, et tággáár-uv foorum čälimân must tääl lii. +Jis kiinii taam kávná, te hitruu. +Já jis mun kaavnâm nube anarâškielâ blogi, te val hitrub! +(Tieđust-uv tállân moonnim Google uuccâmmašináin tutkâđ internet vijđes maailm, mut ijba sáttum Google koozáid ohtâgin anarâškielâlâš blogicalluu. +Mut sáttáhân tot tiäđust-uv leđe, et kiinii eres-uv, ko mun, lii piejâm blogis asâttâsâid nuuvt et uuccâmmašineh iä kaavnâ...) Mut kavnim kuittâg Pasas Annika blogi, kost sun muštâl ovdâmerkkân nieidâs já kaandâs kielâst. +Hitruus mainâseh:)! +Pidä blogia WordPress.comissa. +Tejâblogi labdas anarâškielâ čyeti čälled-projektân, mon ulmen lii finniđ lase luhâmuš já čälleid anarâškielân. +Iiskâm leđe aktiivlub čällee já čälistiđ piäiválávt mottoom uánihâš čalluu. +Mun lam teejâ ustev - sukkârttáá, mielhittáá. +Vuossâmuuh ideah lá�� puáttám tejâseehâin, moh koijâdeh ain mottoom koččâmuš. +Toh sättih leđe persovnliih-uv. +Iiskâm västidiđ tejâseehâi koččâmuššáid nuuvt pyereest ko máátám. +Já uážžu tuáivuđ-uv. +Čäälliđ tij iäráseh-uv! +Blogi čälimân ij moonâ ennuv äigi. +Mučis pecimeecih Lemmee leevi roobdâin lijjii merkkejum meccitipšoi pápáráid jo 1900-lovo algâiivijn. +Fiijnâ meecih seiluuáákšu kuoskâhánná čuopâhánnáá, veikkâ 1920-lovo algâ rääjist muorah čuáppojii-uv eres Aanaarjávrán kulgee juuvâi riidoin. +Luándu- ja aalmuglâšmeccikomitea oovdânpyehtim valmâštui ive 1953. +Oovdânpyehtim siskeldij Lemmee vuáđudemvuávám, já kuávlu merhâšume vuáđudui juhâvyeme maaŋgâhámásâš luándumuččâdvuođáid já vuovdijd, moh lijjii šeštum. +Lâi ihe 1956, ko Lemmee aalmugmecci lâi vuáđudum. +Ton maŋa aalmuglâšmecci lii vijđedum kuohtii, já taan ääigi Lemmee lii Suomâ stuárráámus aalmuglâšmecci, já Euroopâ mittokaavaast-uv tot lii vijđes já kiänuttis meccikuávlu. +Aalmuglâšmeeci vijđes vyevdi-, tuodâr- já jeggikuávluh, maid stuorrâ juuvah luádduh, fäälih eellimiävtuid stuorrâ šaddo- ja elleešlajâi miärán, main uási láá uhkevuálásiih já uccáá. +Aalmuglâšmeecist lii stuorrâ merhâšume meid sämmilij kulttuuvrärbivyevi siälutmân. +Ärbivuáválâš iäláttâsah tego puásuituálu, miäcástem já kuálástem kuleh aalmuglâšmeeci aargâpiäiván. +Puoh tehálumos suojâlum kulttuurärbivuáválâš sajeh aalmuglâšmeeci kuávlust láá Sallivääri pygálysäiđi já tivvum rakânâsah ton aldasijn sehe puáris aassâmsaje, Gáppe Jon kieddi, Lemmeejuuvâ riddoost. +Lemmee eromâšvuotâ lii kolle, mii lii čiähusist tuodâraijui teermijn. +Lemmee kolle lii koivum jo ovdilgo aalmuglâšmecci vuáđudui - já ain lii koivum. +Sierâahasiih kolleväldidmeh Lemmeejuuhân kolgee tuodâraijui riddoin já Morgamaijuu Kuldal já Kollehaammân, moh palvâleh tááláid vandârdeijeijd láigukámppán já ävđintuppeen, láá konkreetlâš muštoh kollekuáivum ivnáás historjást. +Tovle Lemmee vuárukárbáh tolvuu fárustis piergâsijd já reiskaapijd kollekuáivoid - tááláá ääigi meid máđháliih peesih navdášiđ kárbást juhâvyeme enâduvâin. +Jyehi ive suullân 10 000 vandârdeijed navdâšeh Lemmee meecitobdoost, luándu maaŋgâhámásâšvuođâst sehe ráávhust.Táválávt vandârdemmoheh tahhojeh aalmuglâšmeeci vuáđu-uásán ađai Lemmee mučis vuámán já ton taveviestârpele tuoddârij kollekuávloid. +Aalmuglâšmeeci tuárispeln leijee ävđinkuávlu fáálá hárjánâm vandârdeijei áinoošlâjâsâš vandârdempirrâs. +Lemmee aalmuglâšmecci väljejui Suomâ pivnohumos vandârdemkuávlun ive 2005 Erä-loostâ jienâstâsâst. +Lemmee vuossâmuš aalmuglâšmeeci keččen lâi aanaarlâš Niilo Ranttila 1962 rääjist 1986 räi. +Niilo Ranttila kavnâi viljâidiskijn vuossâmuš kolleitteeem, já tot algâttij kollekuáivoi potâlem Lemmei 1940-lovo loopâst. +Aalmuglâšmeeci keččee aasâi perruinis Njurgoiluovtâ siijdâst, aalmuglâšmeeci rääjist. +Niilo muštâlij aalmuglâšmeeci algâaaigijn näävt: +"Aalmuglâšmeeci keččei paargon kullii huolâttâs- já vakšumpaargoh. +Vuossâmuš vandârdemráhtuseh lijjii koškehiivsigeh já tulâstâllâmsajeh. +Vakšumpargostis aalmuglâšmeeci keččee juuđij kolle-enâmij váldádâsâin ja juhâriidoin kuálástemluuvijd täärhistmin. +Sust lâi fárustis lopevihko: lâi hitrub hoittáđ ääši nuuvt ete čaalij 8 evro árvusâš kuálástemlove oovtâ ookon ko ovdánij kerivuššâm já 7 euro sááhui peht. +Tyellittälli puohlágán ohtsâšpargoh, tego staatâ kuosiguin servuustâllâm, kullii aalmuglâšmeeci keččee paargon. +Staatâ uáivialmaah já eres árvuväldálâš juávhuh uápásmuvvii Lemmee kuávlun - čoođâčoolmâg kyessi lâi Hollând roonnig Juliana. +Tälviv aalmuglâšmeeci keččee lâi meccipargoin. +Aalmuglâšmeeci vuoššâmuuh iveh lijjii rávháliih: kolle-enâmij fastâ orrooh assii pirrâ ive váldádâsâinis, iäge máđháliih jottáám távjá. +Sehe syemmiliih ete olgoeennâmliih vandârdeijeh kavnii aalmuglâšmeeci 1970- já 1980 lovoiääigi. +Máđhálii stuárráábij meerij tááhust aalmuglâšmeeci keččee pargo muttui pirrâihásâžžân." +Meccihaldâttâs, PL 94 (Vernissakatu 4) 01301 Vantaa, Väldikodálâš palvâlemnummeer 0206 39 4000 +Tave-Lappi Aanaar (www.inari.fi) Aanaarjäävri Natura-kuávlu, Vääččir meccikuávlu Kuávlu tipšo Meccihaldâttâs. +Astojottee puáhtá toohâđ jäävri oolâ peivimaađhijd, mut jis äigi já haalu lii, te jäävri alne puáhtá leđe veikkâ ubâ keesi, ige tallegin kiergân eelliđ jyehi saajeest. +Aanaarjäävrist miällum várás kávnojeh enâduvah nuuvt luudijn ko kyelipiivdost-uv perusteijee ulmuid. +Aanaarjäävri vijđodâh lii 1 084 neljihâškilomeetterid já tot lii Suomâ kuálmádin stuárráámus jävri. +Aanaarjävri luáštá Paččvei mield Baareetnsmeerâ Varjâvuonân. +Jäävri čässuáivi lii sudes čääsi ääigi suullân 119 meetterid merâtääsi paajaabeln. +Jäävri čäcitääsi heiviitteleh Paččveist Ruošâpiäláá vyeimilájádâssâin, mii lii Tiäbđookiävŋást. +Cuáhásumos muddoost jävri lii vyesimáánu aalgâbeln, ko jäävrist lii vala jieŋâ. +Talle ton čäcitääsi lii suullân 1,5 meetter vuoluubeln ko keessiv. +Ko jieŋah suddeh vyesi-kesimáánust, te čässuáivi luptân jotelávt kesiääigi alodâhân. +Čaasij alne lihâdeijee ij talle velttidhánnáá huámmáš ollágin heiviittâllâm. +Aanaar vandârdemkuávlu +Sijdâ - Sämmilâšmuseo já Paje-Säämi luándukuávdáš +Máátkán šadda kukkodâh suullân kuttâ kilomeetter miälumáin mietipieggâuási njuolgist já vyestipieggâuási rido kuorâmáin. +Kiäinu lii viehâ pieggâväldee. +Cyerinjaargâ hiäŋgu päävti alne uáiná kuhás Aanaarjáávrán. +Maccâmmääđhist ovdiibeln lii Aanaar markkân já ton tyehin paijaan váldálâš Ocomâš. +Makken palvâlusah iä Cyerinjaargâst lah, iäge ubâ kiäinu pellâstkin. +Kiäinu pellâst iä lah ijjâdemsajeh, et jieijâs teltta lii velttidmettum. +Tállán vyelgidijn Aanaar kärbishamânist lii Juvduuvuonâ vyerdimin. +Tot lii viehâ jolgis čäcikuávlu, já talle ko lii nuorttâpieggâ, te tot loptee älkkeht korrâ-uv párustuv. +Suolluuh iä ennustkin faalâ syeje. +Vuonâ taverido miälumáin piäsá vuossâmuu čuásáttâhân, Piälbáávuonâ tulâstâllâmkuátán. +Mätki kuáđi luusâ lii čiččâm kilomeetterid. +Piälbáávuonâst vuálgá merkkejum päälgis Piälbáájäävri kirho luusâ. +Puávtáh luuhâđ lase kirho historjást já palvâlusâin. +Piälbáávuonâ pottâ lii vuovâs saje pääcciđ iijân. +Huámášiđ kalga, et vuonâ viestârrobdâ tállán luohtâpoođâ rääjist lii priivaateennâm. +Piälbáávuonâst mätki juátkoo Hävdieennâmsuollui kulij. +Toh láá kyehti. +Vuoččin puátá oovdeld Jaamišsuálui, mii li Piälbáánjaargâ roobdâst. +Toos lii mätki 3,5 kilomeetter. +Mätki sundášuvá tavenuorttiinuortâs Hävdieennâmsuolluu kulij, kuus lii mätki nelji kilomeetter. +Suollui lii tijpâlâš ruápsájeijee vuoddâseh, já toi tyehin ittee puigâmecci já ton siävŋusvuotâ. +Suolluid laddim já tobbeen vazâččem lii loválâš, mut tulâstâllâm, leeirâ cegâttem já hävdimuštomeerhâi nuurrâm sehe kuáivum lii kieldum tegu eres-uv hävdienâmijn. +Hävdieennâmsuollust lii innig kilomeetter miällummätki Äijihsuollui. +Ollâ pähtisuálui uáinoo kuhás jyehi kulij, já tast lii šoddâm-uv ohtâ Aanaar kieldâ Aanaarjäävri tubdâlduvâin. +Suollust lii ruggâ já porthááh tuálvuh ciägu pähtisuolluu čookán. +Tobbeen lekkâseh šiev várduseh Aanaarjáávrán. +Suolluu šadolâšvuotâ kolá uáli älkkeht, et jotteeh kalgeh pisottâllâđ sijjân uáivildum soojijn. +Suollust ij lah tulâstâllâmsaje iäge ereskin potkâsaje palvâlusah. +Äijihsuálui lii määđhi jorgettemsaje. +Tobbeen puáhtá maccâđ maasâd Aanaar kärbishamânân, já talle maccâmmátkán čoggâšuveh njuolgist jođedijn kilomeettereh 12. +Ko juátká määđhi Äijihsuollust nuortâs, te puátteš etappin lii Lyevisuolluu kárbáinjotteem-toorjâsaje. +Toho lii mätki 7 kilomeetterid já kiäinuiävtuttâs mana maaŋgâi suollui kooskâ. +Lyevisuollust lii Pecsuolluu kárbáinjotteemtoorjâsajan suullân 11 kilomeetterid, ko karva Kossâpecsuolluu mietipiäiván. +Mätki mana suáluikuávlu čoođâ, mon maŋgâseh nabdeh Aanaarjäävri muččâdumosin. +Maasâd Lyevisuolluu kulij kiäinuiävtuttâs mana määdi pehti, 9 kilomeetter miällum maŋa. +Ko juátká määđhi tobbeen máádás, te kannat valjiđ merâkáártán merkkejum riddoväävli, mii jotá Karssuolluu máddáápele. +Táágu pehti mätki Aanaar kärbishamânân šadda suullân 17 kilomeetterid. +Ubâ kiäinuiävtuttâs kukkodâh lii suullân 60 kilomeetterid. +Toos kalga väridiđ nelji peeivi. +Jis kárttá toollâđ piegâ, te viiđâdgin peivi ij lah liijgás. +Taat kiäinuiävtuttâs jotá Lyevisuolluu räi tegu Suáluikuávlukiäinu-uv. +Vuossâmuu peeivi eetaap kukkodâhhân šadda 17 kilomeetterid. +Taat uási lii viehâ herkki pieggáid. +Lyevisuollust mätki juátkoo tavenuortâs Káhkusuolluu kárbáinjotteemtoorjâsaje kulij. +Maaŋgah suolluuh syeijejeh piegâin. +Uáivisuolluid já Viijmáá kalga karveđ piegâi mield jo-uv viestâr- tâi nuorttiibele. +Peivieetaap kukkodâh lii 16-20 kilomeetterid kiäinuvaljim mield. +Káhkusuolluu maŋa puáhtá tolliittiđ Kuátiluohtân já lopâttiđ määđhi toos. +Mätki Kuátiluohtân lii tuše 9 kilomeetterid. +Kuhheeb molsâiähtu lii juátkiđ määđhi Päärtihân jäävri taverido kuorâmáin. +Huámášittee lii, et taat uási lii viehâ áávus maadâpieggáid. +Määđhi puáhtá lopâttiđ Njihenjaargân, mast lii kärbislyeštimnjuáidus. +Eetaap kukkodâh lii uánihumos muddoost 21 kilomeetterid. +Määđhi oleskukkodâh lii ucemustáá 50 kilomeetterid. +Toos kalga väridiđ ääigi aainâs kulmâ peeivi. +Aanaarjäävrist láá 10 luándukyelišlaaijâd:šapšâ, kuávžur, rávdu, suávvil, vuásku, puško, njäähi, ryevdikuálmihâš,ryevdikuálááš já vollâsâš. +Ištâdum kyeleh láá ränisrávdu, muikku já jävriluosâ.Jäävri pessimloddevalje oovdâst tijpâlâš korrâ jäävri šlajâlâšvuođâ. +Jäävristkávnojeh meiddei Jieŋâmeerâ šlaajah, tegu kárgučuhčá. +Mađhâšeijee tááhustAanaarjävri lii mielâstuttee vandârdemkuávlu eromâšávt keessiv, ko čuoškah jámyevvireh mákkojeh hyenebeht jäävri pieggiis suolluin, ko nannaam pelni. +Aanaarjäävri kuávlu pecivyevdih fäällih korrâ já kiäđgááseellimpirrâs. +Meeccist puáhtá kuáhtáđ čuuvčá, riävská, kuácceelode tâiciskeválláá. +Jaavrijn pessejeh čikšâ, kähtee, tuhtuu, tuáršu já kuálsi. +Juvduu sudeh kiäsutteh tälviv kuoškkärigáá, já keessiv ton pááihui rotolágán ridoh fäällih pessimsaje aanaarlávt juurdâštijn uáli valjaasšlajâsâš loddevaaljan. +Tobbeen puáhtá uáiniđ ovdebij lasseen snarttâl, njunjáluv, piehâin já čievčâ. +Juvduu suohis riddoin mákkoo meiddei sorvâ. +Meccilágán Aanaarjäävri eennâmvuáđu jášoŋŋâduv korâsvuotâ uáinoo šadolâšvuođâst. +Riddomeeccih láá piegâcáimám peci-já suáhivyevdih, já kieddikeerdi haldâšeh košká kierdee toŋâseh, teguulâštooŋâs, čyemenjâš ađai vuorâččâsmyerji, juŋŋâ já etimâs. +Juvduu kiäđgáás pecivyevdih fäällih haarvijdšiev soddâmsoojijd šaddooid. +Pááihui vajâldeijee puáhtá kuittâg kuáhtáđoláttâs, ko huámáš et sun lii-uv šoddâm epitáválâš valjaas sajan. +OvdâmerkkânJuvduu riddoin puáhtá kuáhtáđ säämikiđđâčalme, luhteeskaje tâikaarleväldisuábi.Superoto iäruttuvápirrâsistis vala eromâš šadolâžžân. +Tobbeen šaddeh ereslasseen tesma,mietâmyerji já uáđđeetälvihâš. +Ocomáá aalaaš lii ordârääji paajaabel.Ordârääji aldandijn piässááh muttojeh tuodârsuávváážin já loopâst muorâttisjolgâdâsân. +Ocomáá spesiaalin lii härvinâš "idänkeulankärki". +Tuoddâr alaččistkuáhtáá eres-uv tuodâršaddoid. +Tah tuodâršadoh láá tuolbâtooŋâs, tuodârkiällu,kuorgâtooŋâs, kiärunlostâ já káránâsmyerji. +Äigikyevdilis ääših láá suomâkielâlâš viermipalvâlusâst. +Noomah čäittih maaŋgânáál pääihi luándu já kevttim sierânâsjiešvuođâid sehe ulmui koskâsvuođâ eellimpirrâsis. +Itä-Inarin paikannimistö -čielgiittâs uáivilin ij lah lamaš nommâ jurgâlusâi toohâm pic čielgim, mast jieškote-uv päikkinommâ lii vuálgus já maid tot uáivild. +Säämi päikkinoomâin láá toohum ennuv suomâkielhammiittâsah, moh láá rievdâdâm algâalgâlii noomâ merhâšume. +Ilmari Mattus lii toohâm merhâšittee pargo säämi päikkinoomâi tobdosin tohâmist já nomâlâssân algâalgâlij noomâi sajattuv maaccâtmân. +Almostittum kirjeest láá aldasáid 8000 nuorttâaanaarlâš päikkinommâd. +Aanaar tobdosumoseh já motomeh Čevetjäävri kuávlu päikkinoomah láá neelji kielân: suomâkielân, aanaarsämikielân, nuorttâsämikielân já tavesämikielân. +Pargo lii uási suojâlemkuávlu hoittám já kevttim vuávám sehe säämi kulttuurärbivyevi kattim, mast meiddei Meccihaldâttâs kuáddá jieijâs uásild ovdâsvástádâs. +Kirje lii almostittemtilálâšvuođâ maŋa vyebdimnáál Siijdâst. +Kirje puáhtá luođiđ nuuvtá Meccihaldâttâs internetsiijđoin čujottâsâst www.metsa.fi/julkaisut > julkaisusarjat > Sarja A. +Vuossâmuid miärkkumijd Äijihsuolluu uhrekuovđâšmist merkkij 1800-lovo aalgâst pappâ já Säämi totkee Jacob Fellman. +Fellman čaalij, et tutkâmušmađhijnis iivij 1825 já 1826 Äijihsuollui sun kaavnâi kuovđâšm, mon njäälmist lâi stuorrâ leeji poccuučuárvih. +Uási čoorvijn lijjii siäilum nuuvt pyereest, et Fellman oskoi, et uhredmeh lijjii jotkum 1700-lovo räi. +Kreeta Knossos palatsi kävnen tobdosin šoddâm brittilâš arkeolog Arthur Evans eelij Äijihsuollust mottoom peeivi keessiv 1873. +Sun raportistij, et lâi kavnâm suolluu aalaa alda kuovđâšm, mon lättee lâi tievâ taavtijn já mon njäälmi peht lijjii asâttum poccuučuárvih peliriggee háámán. +Neljilov ihheed määđhis maŋa Evans muštâlij, et lâi uáinám kuovđâšmist meid ulmuu, kuobžâ, kuumpi já keeđhi taavtijd. +Tiätu lii oonnum epivisesin, tondiet ko majebijn tutkâmušâin iä lah kavnum ulmui iäge mainâšum ellei täävtih. +Evans kaavnâi kuovđâšmist meid siilbâst rahtum, filigraanhervâttum nisonij kiäđáášriäggá, magareh iä lah kevttum Suomâst tâi eres saajeestkin Tave-enâmijn. +Lii tiäđust, et tagareh čiiŋah kiävttojii 1200-lovvoost Ruošâ Kama- já Vytšegdajuuvâ kuávlust, kost kiäđáášriegis lii ušom šoddâm lonottemkäävpi čuávumužžân Anarân. +Evans tuálvui kiäđáášriäggá fárustis Englandin Oxford Ashmolean Museumân, mut ivveest 1999 ovdâskulij tot lii lamaš čäittimnáál Sämimuseo Siijdâst, kost tot lii kuhesäigiluoihâttâsâst. +Anarist šoddâm Ilmari já Toivo Immanuel Itkonen tohhii arkeologisijd já etnologisijd tutkâmušâid Anarist iivij 1910-12 ääigi. +Suoi kavnáin Äijihsuollust poccui čoorvijd, čiđđâlum muorâpittáid já uásild puállám pessipittáid. +Ive 1953 totkeeh Erkki Itkonen, Jouko Hautala já Matti Hako, kejâdii suolluu páihálii uáppá iššijn já kavnii Fellman kuvvim miäldásii kuovđâšm kuuvl, mut čuárvih tâi eres tuođâštusah oskoldâhlijn rituaalijn iä innig kavnum. +Čuávuváá keerdi Äijihsuollust kuáivui Anja Sarvas ive 1968. +Ton tove totkeeh pieijii naavcâid Äijihsuolluu maadâviestâr uási källeeluoddânmân, mast kávnojii ellei täävtih, čuárvih já päänih. +Majemuuh arkeologisiih tutkâmušah Äijihjäävrist tahhojii ive 2006. +Ton tove totkeeh halijdii kavnâđ oovdeb arkeologisij tutkâmušâi soojijd já čielgiđ, lijjii-uv suollust innig meerhah uhredmist. +Puoh suolluu keđgiluámih, kuovđâšmeh já källeeluoddânmeh totkojii, já meerhah uhredmist kávnojii suullân love keđgiluámist, main puohâin totkeeh tohhii iskoskuáivumijd. +Sij iskâdii tiebbin tääbbin meid suolluu eres oosijn-uv, mut tobbeen ij kavnum eres ko 1900-lovo šlaantih. +Kavnum tävirijn iänááš lijjii ellei täävtih, päänih já čuárvih, maid tutkâmjuávhu osteolog analysistij jo suollust. +Tähtimateriaalist lijjii kavnâmist kode/poccuu, kaaicâ/saavzâ, čuuvčá/hurečuuvčâ já tärhibeht miäruštâlhánnáá njomâtteijei já luudij täävtih. +Täävtih hävdiduvvojii maasâd kavnâmsajasis, já tuše mottoom tähti valdui vuárkán jotkâtutkâmušâi várás. +Maaccâtmáin totkeeh halijdii kunnijâttiđ sämmilij pase pääihi. +Tavttijd tohhum radiočiđđâäigimiäruštâlmij vuáđuld Äijihsuollust lii uhredum 1300-lovvoost 1600-lovo räi. +Suollust kávnojii meiddei Vasili Shuiski 1600-lovo aalgâst teddilittem silbâkopeekka já veškipeeldi pittá. +Ive 2006 arkeologisiih kuáivumeh čäittih, et rituaaleh toimâttuvvojii iänááš Äijihsuolluu maadâviestâr uásist viestârân lyeštee teermist, siämmáá saajeest, mast meid ovdeláá lijjii tiiŋgah kavnum. +Kode/poccuu taavtij, čoorvij já paanij stuorrâ meeri kovvee ellee tehálii uási sämikulttuurist. +Kodde lâi tehálumos pivdoellee, já maŋeláá poccuu uási pelilojes päikkiellen šoodâi merhâšitten. +Amnâstuv vuáđuld uhren láá tuhhim sehe ores- já niŋálâspoccuuh já meid nuorâ ohtâgâsah. +Ellein iä ušom lah uhredum puoh pierguumus já tivrâsumos uásih. +Kavnum čoorvijn lijjii ennuv stuorrânijbeest tâi eres pastelis nijbeest šoddâm luodah, moh iä oinum eres taavtijn. +Nubben enâmustáá tähtiamnâstuvvâst lijjii saavzâ/kaaicâ täävtih já päänih. +Saavzâtolâmist Aanaar kuávlust tuon ääigi ij lah tiätu, mut lii tietimist, et tot lâi tijpâlâš Varangi kuávlust, kuus anarâšâin lijjii aldaaš ohtâvuođah. +Kavnâmij vuáđuld ulmuuh láá kuittâg toollâm saavzâid tâi kaaicâid monnii verd Anarist-uv. +Oomâs lii tot, et Äijihsuollui iä ušom lah uhredum kyeleh. +Äijihsuolluu rooli Aanaar sämmilij pase päikkin muttui kivkked 1600-lovvoost tađe mield, ko ristâlâš kirkko jurgâlitij sämmilijd. +Jurgâlittempargo čokkelui, ko Anarân huksejui vuossâmuš kirkko Piälppáájáávrán ive 1646. +Ristâosko puáttim sämmilij koskâvuotân lâi stuárráámus suijâ toos, et siijdâi siskiibiälááš oornig nubástui já sämmilij tovlái rituaalij toimâttem lappui. +Uási anarâšâin kuittâg siäiluttii puáris oskomâšmailmis, tâi oosijd tast, ristâosko paaldâst. +Äijihsuollui láá uhredâm ovtâskâs ulmuuh já suuvah ain 1800-lovo räi, já lii tiäđust, et uhresajan láá puohtum poccuu čuárvih vala 1870-lovvoost. +Páihálii mainâsärbivyevi mield kuálásteijeeh läävejii leggistiđ Äijihsuolluu aldasijn Aanaarjáávrán šlaanti já tuáivuđ mietimield piegâid. +Maađhâšmân lohtâseijee uđđâ täpikulttuurist muštâleh turistij suolluu juovân leggistem šlaantih. +Äijihsuollust lii onnáá peeivi merhâšume sämmilij pase päikkin, arkeologisâš já mađhâšemsaijeen. +Äijihsuálui lii merhâšittee uási anarâš kulttuuräärbi, já tot lii páihálâš ulmuid tehálâš etnisii identiteet tááhust. +Äijihsuolluu láá iävtuttâm UNESCO mailmärbisaijeen ton kulttuurlâš áárvui tiet. +Suollust jođedijn kalga árvustiđ já kunnijâttiđ ton kulttuurlii merhâšume. +Käldeeh: Harlin, Eeva-Kristiina. +Inari 53 Ukonsaari osteoarkeologinen analyysi. +Itkonen, T. I. +Suomen lappalaiset vuoteen 1945. +II osa. +WSOY. +Porvoo. +Norokorpi, Y. +Ukonsaari Island. +Lapland, Finland. +Protected Areas and Spirituality. +Proceedings of the First Workshop of the Delos Initiative. +IUCN, Barcelona, Spain. +Okkonen, J. +Archaeological investigations at the Sámi sacrificial site of Ukonsaari in Lake Inari. +Fennoscandia archaeologica XXIV. +Vandârdemkáálvui valjiimist já kevttimist lii merhâšume, tondiet ko anokáálvu ubâ eellimtäävgi ääigi koleh luánduriggoduvvah. +MIPS:jn puáhtá rekinistiđ, mon ennuv jieškote-uv anokáálvuh kulâtteh luánduriggoduvvâid ubâ eellimtäävgi ääigi kevttimkeerdij mield rekinistum. +Mađe kuhheeb miinii anokáálvuid killáá, tađe ucceeb lii ton MIPS-árvu. +Eres pyevtittâsâi já palvâlusâi pirrâdâhvaikuttâsâi mittáreh láá ovdâmerkkân čiđđâluoddâ, ekologisâš luoddâ já ekologisâš selgireppu. +Avveeljuuhâ kuulgijd čäcijyehheekuávlust Iänuduv Piäldutuoddârijn já tot kolgá Lemmee aalmuglâšmeecci máddááuási čoođâ já Pänituoddâr meccikuávlun. +Puohnâssân juuvâ kukkodâhhân šadda 184 km. +Juhâpellâst iä lah ässeeh eereeb mottoom táálu ovdil ko tot puátá Avelân, Aanaar kieldâ haldâttâhkuávdážân. +Aanaarjáávrán lyeštidijn Avveeljuuhâ taha váldálâš njálmádâhkuávlu já páihálii loddeeparatiijsâ. +Ko juuhâ kolgá asâhánnáá enâmij čoođâ, te ij ton riidon uulât avdoin ovdil ko Aanaar já Kittâl koskâsâš maađijjist Avveel Maatist sehe Kuttoor siijdâst. +Suomâ tobdosumos kollejuuhâ kolgá ihečyeđe tuávážii kolleruámustem tábáhtussoojij já táálái kollekuáivumkuávlui čoođâ. +Kollekuáivooh pargeldeh ain aktijvâlávt väldidmijdis uálgijuuvâi piälláin. +Juuvâ ivnáás historjá piämmá mielâkuvviittâs já ton enâduvah láá ruámšáámuš muddoost ovdil juuvâ rávhudem já muhâttâllâm Avveel kuávdáá piälláin já juuvâ njálmádâhkuávlust. +Eskin majemuu kuulmâlov kilomeetter määđhist juuhâ kobdán já tot finnee paldâsis ässeid. +Loopâst tot vijđán neljihâškilomeetterij vijđásâš njálmádâhhân, mii šadda luhteelágán já suáhilágán suolluin já njaargâin. +Tooid lii máhđulâšvuotâ uápásmuđ tuše časijmield. +Avveeljuuvâ čääsih lyeštih Aanaarjäävri já Paččvei pehti Jieŋâmeerân. +Aanaarjäävri luándutilán vaikut čäcitääsi heiviittâllâm, mii tahhoo Paččvei vyeimilájádâsâi čäcivuárhái tassiimân. +Čäcitääsi pajanem algâkeesist áštá cuávis riddoin pessejeijee ludij pessim. +Meiddei kyelinaaliijd čäcitääsi heiviittâllâm vaikut. +Avveeljuuvâ njálmádâhgin ij šeštâšuu čäcitääsi heiviittâllâm vaikuttâsâin, mut liijká tot lii ohtâ merhâšitteemušâin Aanaar loddečuásáttâsâsâin. +Aanaarjävri lii lamaš ulmui tááhustmerhâšittee kuávlu ovdâhistorjá rääjist. +Aassâm pasâttâsah láá kavnum joba 9000ive tyehin. +Puárásumos sämmilii aassâm lii tiäđui mield lamaš Aanaar kuávlustjo aldasááid 4000 ihheed tassaaš. +Juvduuvandârdemkuávlust Uáđđivei riddoost láá lamaš tovlááh anarâšâitälvisiijdah 1400- já 1500-lovvoin. +Tovláá sämisiijdâoornig ääigi sämmiliihassii taalvijd ohtsijn tälvisoojijn já värrejii kiäsán peerâkudij mieldkesikieddiijdsis. +Aanaar kuávlust láá maaŋgah tovlááovdâristâlâš ääigi pase saajeeh, tegu Äijih já Ocomâš, sehe ristâlâš ääigimuštomeerhah, tegu Hävdieennâmsuolluuh já Piälppáájäävri meccikirkko. +Aanaar markkân lii jotteemkiäinui luoddiärustjá lii lamaš ain ulmui já kulttuurij kuáhtámsaje. +Tobbeen iäránuššii játeivâdii nubijdis kuálásteijeeh, pajeulmuuh, luánduiäláttâsáigápuáđuihárjutteijeeh, kollekuáivooh, taaidâreh, tuájáreh, mađhâšemirâtteijeeh jávirgealmaah. +Puohhááid aanaarlijd luándu lii eellimpiirâs já stuárráámus uásiáigápuáđuin lohtâs mahtnii luándun. +Onnáá peeivi Anarist historjá lii ain-uvmieldi, já tobbeen kuáhtáá vala taan tuoddârij tuompiäláá Säämi já eellim, miimäddiláá lii jo áigáá tassaaš lappum. +Anarist láá meiddei uáli čepis páiháliihtuájáreh já taaidâreh, kiäi pyevtittâssááid puáhtá uápásmuđ markkin puuvdâin jápaajijn. +Juhâvyemeh láá lamaš pivnohis aassâmsajeh ovdâhistorjálij aaigij rääjist. +Meid Lemmest láá meerhah ulmuin, kiäh assii tobbeen čuođijd iivijd tassaaš. +Aalmuglâšmeeci kuávlust láá kavnum suullân 700 kodderogged, main kodeh pivdojii 1800-lovo räi. +Njurgoiluovtâ luándupäälgis jotá oovtâ taggaar kodderoggejuávhu čoođâ. +Ko kodeh kiäppánii já puásuisämmiliih pottii kuávlun 1800-lovo loopâst, Lemmee vyemeest šoodâi almolubbon puásuituálu. +Siämmást kuávlun šoodâi vuossmuu tove pisovâš aassâm. +Tááláš-uv Njurgoiluovtâ eellim vuáđuduvá tuurism lasseen puásuituálun. +Tot uáinoo čielgâsávt sijdâkooveest já jieškote-uv huksiittâsâin. +Stuárráámus uási Lemmee aalmuglâšmeeci kuávlust kulá Sallâvääri palgâsân, mon puásuiloho lii suullân 7500. +Vuossmuš kollekumeštâs hokâttâlâi kollekuáivoid Lemmei jo moonnâm ihečyeđe aalgâst. +Tuođâlâš kollekurgâlem tábáhtui eskin suáđi maŋa 1940-lovvoost, kuás kolleväldidmeh lijjii enâmustáá paijeel čyeđe. +Maašinlâš kollekuáivum keččâlui vuossmuu tove jo 1950-lovo aalgâst. +Táálááh kollekuáivooh láá suullân siämmáá ennuv ko stuorrâ kollekurgâlem ääigi, mutâ kuáivummaašin kevttim lii muttám kollekuáivum vuovijd. +Rovâdâsjäävrist Jäviläävži peht Kollehamânân jottee merkkejum päälgis jotá jieškote-uvahasij kolleväldidmij čoođâ. +Taan ääigi stuárráámus uási aalmuglâšmeeccist jottee ulmuin láá vandârdeijeeh. +Meccihaldâttâs huolât vandârdemráhtusijn, uápistmist já vakšuumist. +Ulmen lii siäiludiđ Lemmee meccilágán luándusuojâlemkuávlun meiddei puátteevuođâst. +Lemmee aalmuglâšmecci viettee 60 ive šoddâmpeivijuhlijdis siämmást kuuđáin eres aalmuglâšmeccijn ive 2016. +Luuvâ lase aalmuglâšmeeci aalgâaaigijn. +Njellim kuávlu lâi 1900-lovo aalgâst häärviht aassum kuávlu. +Njellim luhhui ton ääigi Paččvei siijdâ uássin. +Paččvei sijdâ ulâttij Aanaarjäävri taavaapele rido räi kidâ Pärttihân. +Ubâ Paččvei siijdâst lijjii tuše 14 táállud. +Algâaalgâst Njellim lâi-uv tuše oovtâ táálu nommâ, mii lâi tááláá siijdâ peht rahtum. +Njellim kuávlu ovdánškuođij já virkosmij 1920-lovvoost, ko toho rahtui maađij já stuorrâ čuopâdâsah algii. +Piäccám kuávlu lohtui Suomân Soviet-Ruoššáin 1920 sooppum Tarto ráávhust. +Uđđâ ohtâvuotâ Jieŋâmeerân leehâi ennuv máhđulâšvuođâid, moiguin ávhástâllâm vaađâi maađij rähtim. +Maađij rähtim lâi algâttâllum jo 1916, mut rähtimpargo lâi ájánâm soođij tiet. +Maađij Ruávinjaargâst Liinahamarin vuávájui tienuuvt, et tot jođáččij Njellim já Virdáánjaargâ peht. +Ton ääigi maađij rähtim vaađâi ennuv pargovyeimi. +Masa jyehi almai Anarist uásálistij rähtimuurkon. +Maađij rahtui kuáivuiguin kuáivumáin, eennâm sirdui riláiguin tâi hiäppušijguin. +Mađijpargeeh urkkodii čyeđe meetter kukkosijn kooskâin, moh kočoduvvojii palstan. +Oovtâ palstaast porgáin ohtâ almai teikkâ kyehti. +Muuneeld sooppum pälkki maksui tállân ko palsta šoodâi valmâšin já tast maŋa pargee peesâi pargeeldškyettiđ uđđâ palstain. +Taat Jieŋâmeerâmađijin kočodum maađij valmâštui viijmâg 1931. +Maađij puovtij täävvirjotoluv lasseen turistijd. +Jieŋâmeerâ já Piäccám, "Tave Klondyke" láin eksootliih mätkičuosâttuvvah, moh hokâttillii mađhâšeijeid meiddei ologenâmijn. +Šaddee tuuristviirdij keežild Virdáánjaargân huksejui mađhâšemtupe 1924 já leirimvijđodâh 1937. +Mađhâšemtuuveest ijjâdii Jieŋâmeerân mađhâšeijee turisteh já sii lasseen meiddei valastâllâmkuálásteijeeh. +Siđe várás valaba skáppojuvvojii laiguuttemnáál muáddi suuhâmkárbá já moottorkäärbis-uv. +Aanaarjäävri pirrâsijn aalgij stuorrâsavotij äigi 1921. +Taažâ-eŋglandlâš finnodâh ATIF lâi uástám 1915 Meccihaldâttâsâst 2 miljovn koldâmuorâd, tondiet ko Tave-Taažâst iä lamaš tuárvi meecih čuoppâm várás. +Čuopâdâsâin lâi stuorrâ merhâšume ubâ Aanaar kieldâ ovdánmân. +Ubâ enâmist lâi tárbu pargoid já pälkkipargo maajeeld Aanaar savotáid pottii pargeeh kidâ Pohjanmaast. +Muorah jođettuvvojii tälviv Aanaarjäävri riddoid siäiludemsoojijd, kost toh jođettuvvojii keessiv kárbáiguin Virdáánjaargân, Paččvei luusmán. +Kooldah vuojâttuvvojii Paččvei njáálmán Jakobsnesân rahtum sááhá kuuvl, kote onnii Tave-Euroop stuárráámus sááhhán. +Maŋeláá uási muorâin sáhhájui Njellimist, mon kuávdážân lâi rahtum stuorrâ sáhhámlágádâs. +Tälvisuáđi ääigi Piäccám nuorttâliih šoddii evakuistum eres soojij lasseen Pohjanmaan. +Soođij nuuhâm maŋa Suomâ ferttij luovâttiđ Piäccám Sovietliiton, iäge nuorttâliih puáhtám maccâđ ärbivuáválijd aassâmsojijdis. +Njellim lii ohtâ ton kuulmâ aassâmkuávlust, moh Suomâst čujottuvvojii nuorttâlijd. +Njellimân värrejii ohtsis 35 nuorttâlâšperrud. +Pänituoddâr meccikuávlu kevttim vuáđudui vala muáddi ihečyeđe tassaaš koddepiivdon, miäccástmân já kyelipiivdon. +Aanaar viestâr- já taveoosijn lijjii poccuuh juo 1800-lovo aalgâst tälvipojij valjeest, ko toh lijjii puásuisämmilij tälvikuáđuttemkuávluh. +Keessiv poccuuh juttii Jieŋâmeerâ riidon kuodâdiđ já kuáttuđ čuoškâttis riddoin. +Suomâ já Taažâ koskâsâš räjitoppâm ive 1852 eestij kuuloold ärbivuáválii jotteem kesi- já tälvikuátumij kooskâ, mon tiet maaŋgah puásuisämmilâšperruuh já -suuvah ucâluvvii ollásávt uđđâ eellimkuávlooid Tave-Ruotân já -Suomân. +Meiddei tááláš Pänituoddâr kuávlu lii noonâ puásuituálukuávlu, mast tuáimih Pänituoddâr, Avveel, Säämi, Kuivasalmi já Sallâvääri palgâseh. +Puásuituálu lii-uv ohtâ kuávlu merhâšittee áigápuátu. +Tast šaddee puáđuh já uálgiánsumáhđulâšvuođah tuálih siijdâin ässeid. +Onnáá peeivi Kuttoor kylást lii Pänituoddâr meccikuávlu áinoo pirrâihásâš aassâm. +Kylá pirrâsijn láá puáris niijtoh, moh nijttojeh vala-uv. +Nijtoi šadolâšvuotâ oovdâst sehe algâalgâlâš tavekuávlu nijttošaddoid, ko mäddin ulmui fáárust puáttám šlaajâid. +Maađij Kuttoor kylán rahtui ive 1959. +Maađij finnij áigá president Kekkonen, ko eelij čuoigân kolliistâlmin Kuttoorist ive 1956. +Kollekuáivum lii kuáđđám uáli pisovâš luodâid Pänituoddâr miäcán. +Vuossâmuu kollekavnâm Avveeljuuvâst toovâi staatâ tutkâmjuávkku ive 1868. +Virgálâš staatâ kocceem kollekuáivum aalgij ive 1870, já siämmáá ive ruuvnâ huksiittij Avveeljuuvâ taveriidon Kruunun Stationi-nommâsâš táálu staatâ virgealmai kocceempargo helppiđ. +Kolle uccui meiddei källeevuáđust já ruukitoimâ lâi kuávlust koorâs 1900-lovo kyevti vuossâmuu ihelovo äigin. +Tuoi loveivij stuorrâtooimah iä kuittâg luhostum já toi pasâttâsah láá uáinámuššân já mušton ulmui peivinaharijn já iäljárvuođâst. +Pänituoddâr kuávlu päikkinoomâin puárásumoseh láá stuorrâ juuvâi, javrij já tuoddârij noomah. +Toi algâalgâlâš merhâšume lii innig harvii čielgiimist. +Tááláá häämis päikkinoomah láá finnim maaŋgâi kielâi já kulttuurij ohtsâš vaikuttâsâst. +Algâalgâlâš anarâš- tâi orjâlâšnommâ lii távjá finnim syemmilii paldâlâsnoomâ, tâi noomah láá rievdâm sämikielâlâš häämist syemmilii njáálmán pyerebeht suáppen. +Kollekuáivooh láá adelâm pargosoojijdsis já aldaenâmááid ulmui, tábáhtusâi tâi pääihi háámán čujotteijee noomâid. +Kuávlun varrim tavesämmiliih oppeet nomâttii tuodârenâmijd poccui já puásuituálun kullee nomâigijn. +Vala tääl-uv noomah sättih molsâšuddâđ káártá já kárttárähtee mield. +uáinámušah +Ko tun ijâstâlâh telttaastâllâm várás vuáđudum soojijn, te šaddodâh já eennâmvuáđu koleh tuše uccáá, tondiet ko telttasajeh láá vuávájum killáđ kulâttem nuuvt pyereest ko máhđulâš. +Ijâstâllâm kuulât eenâb šaddoduv já eennâmvuáđu ko väzzim, tondiet ko talle kalga leđe siämmáá saajeest kuhheeb ääigi já táválávt taggaar saajeest, mii lii ärgi kuullâđ. +Riddočaasijn kobđoo purrâmâšpasâttâsah, pyeidi, lyeneh já suptâ mainâsteh tast, et tobbeen láá liteh tiskájum ärbivuáválávt njuolgist čácáduvvâst teikkâ kiinii lii posâdâttâm. +Tággáár saajeest lii unohâs väldiđ čääsi mälistem várás já tiskámamnâseh já purrâmâšpasâttâsah sättih lasettiđ máhđulâšvuođâ, et ton kuávlun šaddeh mirhâliih čuovjistiäpuh. +Leirâsoojij puoh ilgâdumos meerhah láá hyeneeht lovdum pooškah já WC-pápáreh. +Esteetlii hááitu lasseen toid sáttá lohtâšuđ meid tiervâsvuođâlâš hemâdâs, jis kolibakteereh šaddeh čääsiväldimsajan teikkâ joba vuáđučáácán. +Juvduu rido jottee luándu- já kulttuurpálgátavluh muštâleh mainâsijd Juvduu ivnáás moonnâm ääigist. +Amnâstâh lii nuurrumsahhiittâlmáin páihálijd ulmuid, Juvduu jotteid sehe kirjálâšvuođâst. +Juvduu päälgis lii vuossâmuš já nubetohán áinoo luándupäälgis, mast teevstah láámeiddei anarâškielân. +Kuvviittâsâst västid aanaarlâš taaidâr Merja AlettaRanttila. +Juvduu, juuvâi juuhâ, lii Anarâšâipäikkijuuhâ. +Juvduu lii lamaš ain kuáhtámsaje, já ko lii kuáhtájum lii meiddeisavâstâllum. +Pálgá raavâtavluid láá čuákkejum mainâseh nuuvt Juvduu jottein,tábáhtusâin ko kuáláástmist-uv. +Keessiv Juvduust puállurääsih lieđđejeh jásuávvileh paŋâdeh. +Čohčuv riddoin já čaasij alne lihâdeh kuálásteijeeh já kokuávžur tuáppee kulloo rullâ páárgádmin. +Ko ruške puátá, te suáhi- jásupevuovdij ivnáásvuotâ lii valjaa. +Tälviv čyevvejum luándupäälgis lii älkkee jotteeđ, tobbeen puáhtá ihastâllâđ luándu muččâdvuođâ já ordeijee-uvks kuovsâkkâsah. +Juvduu máddáábele rido kiäinu algâkeeči lii Saarikoskentiest, suullân kilomeetter keččin sämimuseo Siijdâst. +Pálgá vuolgâsaje lii Saarikoskentie čižetpeln váhá ovdil MKTL kyeliviljâlemlágádâs. +Aanaar kyeliviljâlemlágádâs uápistemkoolbâ maŋa kalga jotteeđ sl. +600 meetterid já tast maŋa puátá oovdeld siemin jolgâdâsâš, kogo päälgis juátkoo. +Suullân 300 meetter maŋa päälgis jorgeet čižetkietân. +Vuolgâsaajeest 2,2 kilomeetter keččin puátá oovdeld Akselláávu. +Láávu kulen lii Njuámmilcoskâs kuuvl 550 meetter mätki. +Pälgiskoskâ Solokuoškâst Njuámmilcoskâs räi lii čyevvejum já tot avrajuvvoo tälviv. +Njuámmilcoskâs hiäŋgušalde maŋa Juvduu päälgis muhâttâl juuvâ taavaabele rido mield. +Tobbeen kalga čuávvuđ oransijd uápistemmeerhâid. +Njuámmilcoskâs kulen Juvduujuuvâ taavaabele riddoost lii tulâstâllâmsaje já ávusláávu. +Suullân 100 meetter keččin láávust puátá oovdeld puásuiäiđi, já tast maŋa päälgis juátkoo 180 meetterid kidâ vandârdemkiäinui ratkuuttuv kuuvl, mast iärrán kiäinu Ocâmâš-tuoddâr oolâ. +Njuámmicoskâs láávu kulen suullân 1,6 kilomeetter jotteem maŋa oovdeld puátá čievrâmaađij, mon mield kalga jotteeđ suullân 600 meetterid. +Päälgis kiäzzu já juátká teermi pajas pecimiäcán já jotá E75/E4-maađij kuuvl váhá sämimuseo Siijdâ taavaabel. +Kittâlmaađij piällást lii iästuttes päälgis Njuámmilcoskâs šalde kuuvl. +Pálgá mield puáhtá jotteeđ išedeijee vieváin jorreestovlijn tâi párnáivávnoin. +Pálgá taavaabiälááš koskâ Njuámmilcoskâsist Huáššijávráá já Huáššiaijuu kuuvl lii piddedum. +Luándupálgá kovvejeijee Merja Aletta Ranttila (š. +1960) lii Suomâ tobdosumos sämmilâš kovetaaidâr. +Ranttila lii šoddâmpegâlmâssân sämmilâšâin muštâleijee herkis kuvijnis já sárnuttelleelinopargoinis. +Sun lii meiddei kuvvim ennuv sämmilâškirječällei pyevtittâs jásämikielâlâš oppâmateriaal. +Stuorrâ koválâš pyevtittâs lasseen Ranttilalii olgosadelâm 1990 -lovvoost sämikielâlâš Ánde -párnáikiirjijd. +Ive 1999olgosadelum pargo Jieijâs kove Merja Aletta Ranttilast tuálá sistestis meiddeitaaidâr jieijâs tiivtâid já kuuvijd. +Ranttila lii taaidâvuođâstis kuorâttâllâmjieijâs pärnivuođâ tubdâmušâidis já reagistim meiddei äigikyevdilis aššiijd,tegu soođiijd já pirâskatastroofiijd. +Soromielâlâš ivnij vyestitiäddun lii majemuiivij äigin puáttán uđđâlágán jalahâsvuotâ já čuovvâdvuotâ, mii uáinoo meiddeiJuvduu luándu já kulttuurpálgá kuvviimist. +Puoh vijđoduv merkkejum kiäinuh vyelgih Aanaar markkânist tâi markkân aldasijn. +Tärhibeh tiäđuh vyelgimsoojijn láá vuoluubeln kiäinukuvviittâsâi ohtâvuođâst. +Aanaar aldakuávlu čuoigâmlätteeh tuállojeh ávusin kuovâmáánu pelimudo já cuáŋuimáánu loopâ koskâsii ääigi. +Lätteeh tivoduvvojeh ohtii tâi kuohtii ohhoost. +Kiđđâtäälvi čuoigâmseesooŋk kukkodâh lii kiddâ muotâtiileest. +Luuvijd puáhtá uástiđ Paje-Säämi luándukuávdáást Siijdâst Anarist, Meccihaldâttâs Avveel palvâlemsaajeest já Meccihaldâttâš nettikäävpist (www.eräluvat.fi, suomâkielân) +Luándusuojâlemkuávluin pennuid kalga toollâd kiddâ. +Aanaarjäävrist láá 3 318 suálujid. +Suollui já lássái stuorrâ meeri taha jäävrist uáli muálkkáás, kiäsutteijee já še čájádittee. +Muhâttellee riddosäärgis lii hirmâd kukke. +Suollui ennuvvuođâst peerusthánnáá stuorrâ jáávrán šiettih še stuorrâ joorŋah, main stuárráámusah láá Skállujorŋâ, Cuobbuujorŋâ, Kálbáiääpi, Čyetpecjorŋâ já Äijihjorŋâ. +Suolluin stuárráámusah láá Kamessuálui, Mahlad já Kossâpecsuálui, main láá jo jieijâs lááduh. +Aanaarjáávrán láá merkkejum čuođij kilomeetterij mield kärbisväävlih. +Kárbáinjotteem-káártán merkkejum väävlih láá uáivildum vuosâsajasávt moottorkárbáid. +Miälloi, kote ocá suollui syeje, já kote puáhtá lihâdiđ cuávis já pááihui kiäđgáás-uv riddočaasijn, merkkejum väävlih iä heivii tagarin. +Tain lii kuittâg ennuv ävkki, ko vävlimeerhâi vievâst jottee puáhtá sajostittiđ jieijâs sajaduv. +Aanaarjäävri ij uážu kuássin pajeluvkeččâđ. +Veikkâ vyelgidijn ličij kuálkki já jävri moijááččij, te šoŋŋâ puáhtá muttuđ jotelávt. +Aainâš maaŋgâ peeivi maađhijn kalga rahttâttâđ toos, et máátkán kuleh še pieggiis já arvaas peeivih. +Pieggân Aanaarjäävri pááruh pyehtih olleeđ nuuvt styeresin, et čaasij oolâ ij lah mihheen aašijd, já talle ferttee peivipuudâid viettiđ suollui syejeest. +Kesiääigi čuovâ lii ijâppeeivi. +Piäiváš ij lyešti ollágin kesimáánust. +Iäskán syeinimáánu loopâst tot eelâš muádi tiijme ááigán almeroobdâ tyehin já iäskán porgemáánust peeivih uánnánškyeteh. +Pajaldâsčääsi liegâsvuođâtile lii lieggâsumos muddoost syeinimáánu loopâst. +Jorŋâčaasijn tot lii suullân 14-15 cekkid já cuávis luovtâin joba paijeel 20 cekkid. +Porgemáánu pelimudo maŋa čääsi liegâsvuođâtile čuáskuškuát jotelávt. +Čaasijn lihâdeijee kalga-uv váruttiđ Aanaarjäävrist čáácán karttâmist. +Veikkâ kááijumliivih tolâččii-uv čässuáivist, te kolmum áštá jotelávt. +Čäcijehhee pihtâs kevttim lii-uv avžuuttettee ain, ko čääsi liegâsvuođâtile lii vyellin. +Kárbáinjotteempaje álgá kesimáánu aalgâbeln. +Čoovčâ kulij monâdijn piegah lasaneh, já pieggâđ puáhtá oovtmano maaŋgâid peeivijd. +Kárbáinjotteempaje nohá majemustáá roovvâdmáánu aalgâbeln, ko luovtah jiäŋuškyeteh. +Aanaarjäävrist láá táválávt uárji- tâi tavenuorttâpiegah. +Nuorijn, moh láá kuhes čuálmih suollui kooskâst, pieggâ punjâluvá nyere sundásâžžân. +Tondiet čaasij alne jottee uážžu távjá hurgottiđ miäđás tâi čovgâdiđ vyestipiegân. +Páiháliih ulmuuh lihâdeh jäävrist moottorkárbáiguin já astoääigikuálásteijein lii uuštâšmân uárnejum käärbis. +Astoääigijotteeh pyehtih táválvt fiävrus mieldi, mii lii ohtuu tâi kuávttáá miällumnáál, stivrimpiergâsáin tâi luptimnáálvepsijn riäidudum merâkaajaak. +Indiaankaanoot ađai ávuskaanoot ij heivii uáli pyereest návt ávus čassijd. +Meccihaldâttâsâst lii jäävrist viehâ tievâslâš kárbáinjotteemtoorjâsoojij värmádâh astoääigijotteid. +Aanaarjäävri suolluin iä lah käävpih, raavâdviäsuh iäge ereskin mäksimnáál palvâlusah. +Tondiet jäävri oolâ vyelgee kalga cevziđ jiečânis. +Meccitááiđuin tuulâ cokkiittem, mälistem, ijjâsajan orostem já sundedem láá velttidmettumeh. +Mätkievvis kalga väldiđ fáárun, siämmáá ko ijâstâllâm- já tullâcokkiittempiergâsijd sehe eres tyejiniävuid. +Eromâš tehálâš lii, et riššâsäägih já puhelin láá čäcijehhee skuápust, mii lii lummoost. +Riššâsaagijn, puhelimest, evvisijn já ereskin piergâsijn, moh láá reiskäppiseehâst, ij lah mihheen aavhijd, ko toh kárgájeh kaajaak fáárust tâi sekkâ vuáju jävripoonán. +Uápásmuu še "Retkeilyn ABC" torvolâšvuođâuásán (suomâkielân). +Lieggâ já piegâtuállee káárvuh láá iävtuttemeh, veikkâ vyelgimpeeivi tuše t-päidi oroččij lemin tuárvi. +Piäivášlaasâid taarbâs suoijiđ čoolmijd já piäivášvuoidâs suoijiđ liške. +Čuoškâi já myevvirij várás taarbâš čuoškâvuoidâs. +Čuoškah iä hettii čaasij alne, mut riddoost toh pyehtih leđe kiksen aainâš kesi-syeinimáánu jorgálduvâst. +Čuoškah mákkojeh kuálhis saajeest, et kannat ucâluđ sajan, kost lii piegâjielâ. +(Vinnjoođ tekstâ lii luoihâttum Lemmenjoki-kirjeest) +Aanaar kollehistorjâ álgá 1800-lovo pelimuddoost, kuás seenaat tutkâmjuávkku kaavnâi kole vuossmuu tove kieldâ maadâoosijn Lutto- já Avveeljuuvâst riddoin. +Keessiv 1869 Avveeljuuhân poođijn merâalmaakyevtis Jakob Ervasti Oulust já Nils Lepistö Raahest. +Muádi oho ääigi almaakyevtis tuidijn kyehti kiilu kole. +Ton kavnuumist aalgij Aanaar vuossmuš kollevolliittâs, mon hoppuumus iivijn 1871-1872 lii arvâlum, ete Avveenjuuvâ riddoin orostâllii 500-600 olmožid ucâmin kole. +Kollekuávoi kuávdáš lâi staatâ virgeulmui várás huksejum caggesaje Avveeljuuvâ Kuldal, ađai Ruuvnâ Station Saariporttikoski taveriddoost. +Ruuvnâ Stationi tooimâi 1870-1900. +Ton rakânâseh láá ovdištum, já uáivitáálu lii áávus kuossijd. +Ihečyeđe muttummuddoost kolleuuccâm kuávdáš sajeh lijjii Avveeljuuvâ uálgijuuvâin já Laanilast. +Lemmest iä vala talle jottáám ko ovtâskâs kolleocceeh, mutâ kolgosaavah kole kávnumist puohtii kuávlun 1900-lovo aalgâst lase kollekuáivoid. +Ive 1902 Lemmei vuáđuduvvojii pajjeel 70 kolleváldássâd. +Kolle kavnui kuittâg uccáá, já kollekuávoi mohtâ lappui jotelávt. +Lemmee paasij vala ráávhun muádilov ihán. +Ranttila viiljâšeh Niilo, Uula, já Veikko, kiäh lijjii Aanaarjuuvâ riddoost, Ranttila táálust meddâl, pottii uuccâđ kole Lemmei keessiv 1945. +Viiljâšeh kuávdášmittii uuccâm puásuiriggá Gáppe-Jon ravvui mield Suohpâšäävži vuáláážân, aaibâs Vaijuuvâ njäälmi alda. +Sun lâi jies-uv iskâstâm kollekuáivum Kolle kavnui-uv viehânáál, já čuávuváá keesi Lemmei pottii lase kuáivooh. +Kolgosaavah stuorrâ kollemeerij kavnuumist finnejii huámmášume loostâin - kuvvijbâ Suomâ Filmâ kolletoidemist uánihisfiilmâ, mii lâi čaittum elleekoveteatterijn pirrâ Suomâ. +Niilo Ranttila muštâlij 1940-lovo loopâst čuávvuvávt: +"Jiem mun tarbâsâm maiden porgâđ, kolle lâi kale tuárvi. +Puoh pyeremui ohoi ääigi 1948 finnejim kole muáddi kiilu. +Ep kuittâg puáhtám leđe ráávhust, ko lostâartikkâleh kessii almaid Lemmei." +Fiiđgâs Lemmest lasânij, já ko 1940-loho lâi kuullâm, kolleváldádâsah vlijjii jo masa 100. +Lemmei pottii ihelove loopâst ovdâmerkkân Heikki Kokko, Matti Kullervo Korhonen, Jakko Isola já Jukka Pellinen, kiäin šoddii maŋeláá Lemmee legendaarisumos kollekuáivooh. +Kollekuáivum Lemmest vijdânij Suohpâšäävžist eres-uv soojijd Lemmee pirrádâhân: Ruitoáávžán, Jäviláávžán já Miessejuuhân. +Ive 1949 Laapi kollekuáivoi litto vuáđudui Pellis kámppáást ovdediđ kollekuávoi aašij. +Tárbu ohtsâspaargon kollekuáivoi koskâvuođâst lâi koorâs, já oornig tarbâšui juávkun, mon čuolmah já ulmui koskâsiih riijđoh väividii. +Liiton siärvámmáksun lijjii kyehti gramâ kole já ihejeessânmáksu maksui kollen. +Lito vuoimijgijn pottii pyerebeh jotolâhohtâvuođah Lemmei: kuávlun ovdâmerkkân ráivájii kirdemkiedi tävirij jođettem várás já pisovááh kärbisjođettem aalgij. +Litto lii vala onne merhâšittee Laapi kollekuáivoi hiäđuvákšoo. +1950-loho puovtij nubástusâid / 1950-lovvoost pottii nubástuseh, moin lijjii kuhás uláttee váiguttâsah Lemmee kollekuáivumân. +50-lovo räi kolle lâi koivum almai já kuáivu -vuovvijn, mutâ ive 1951 Kullervo Korhonen puovtij vuossmuu kuáivummaašin Lemmee kollekiedij oolâ. +Kole maailmmarkkânhadde kuittâg njeejij 50-lovo aalgâst já keččâlem paasij uánihâžžân. +Korhonen viälgádui ennuv. +Mašineh liijjii kuittâg puáttâm Lemmei pisovávt. +Nubbe merhâšittee nubástus lâi Lemmee aalmuglâšmeeci vuáđudem ive 1956. +Kollekuávlu paasij aalmuglâšmeeci raijiimist olgos, mutâ aalmuglâsmecci pirâstitij tom.Kollekuáivoi servi ij vuástálistâm aalmuglâsmeeci vuáđudem, jis tot ij hettiččii kollekuáivum. +Eellim Lemmest 1950-lovo aalgâst lâi storgâd, mutâ puohâin ij lamaš lukko kolleucâmist. +"Lukko já áámmáttáiđu kepidii korrâsávt Lemmee kollekuáivoid. +Maaŋgâ luho occei korrâ pargo já uccâ pälkki, maid tast finnij, iä lamaš tuárvi eellim vuáđutáárbun. +Sij lijjii pettum já vuolgii meddâl kolle-enâmijn. +Yrjö Hummarkoski já Arvi Koivisto kuođijn koolbâ Puškoaijui: "Tivoli lii vuálgám. +Uážžuvetteđ tipteđ puoh. " +Mušton tast lii Tivoli kámppá." +Kollekuávluh labdojii Lemmee aalmuglâšmiäcán ton vijđedem ohtâvuođâst ive 1971. +Siämmáá ihelove ääigi maašinlâš kollekuáivum peesâi oppeet joton, veikka tot tábáhtui aalmuglâšmeeci kuávlust. +Stuorrâ kollekuáivoi juávhuh lijjii vuálgám Lemmest 1950-lovvoost. +Sävrimuuh kuáivooh, nuuvt koččodum sitkásumos vuorrâseh, lijjii kuittâg pááccám. +"Jakko Isola paasij ohtuu Miessejuuvâ riidon, ko kuáivumskipáreh lijjii lappum suu pirrâsist. +Kollekuáivoi lito nubbe savâjođetteijee Jukka Pellinen surmâšui taištâlmist, Heikki Kokko kaartâi naaijâđ, Niilo Raumala nággárušâi Puškojuuvâ riddoost, Heikki Pihlajamäki huksij väldikoddees Miessejuuvâ riddoost, Veikko Nevalaonen šoddâdij saalaat já raparberjieijâs kolle váldádâsâst Jäviläävžist, Matti Kullervo Korhonen patârij kuáivummaašinveelgijd väldimeerâ tuáhá já Yrjö Korhonen vazâččij kuáivummaašin luodâi miätá Lemmee já sust šoodâi uđđâ legenda." +Toi tobdos sitkásij lasseen Lemmee kollejuvvii riddoin juttii ovtâskâs kolleocceeh, mutâ rávháliih iveh juátkojii vala kuhháá. +Sitkásumosij äigi Lemmest nuuvâi 1980-lovvoost, ko puáris suhâpuolvâ kuáivooh vuolgii vuárustis kolle-enâmijn, kii iäláttâhân, kii Aanaar kirkkoeennâm Viggee ulmui páálstán avalijd naharijd uáđđiđ. +Uđđâ suhâpuolvâ puáttim oinuin1980- já 1990-lovvoin. +Talle kollekuáivum lâi finnim ennuv huámmášume mediast já kollekuáivumkištoh liijii pivnohis hitruuvuotâ. +Maailm ruttâtuálu lâi taggaar, ete kole maailmmarkkânhadde lâi pajanâm ennuv já kollekuáivum šoodâi kannatteijen. +Kollekuáivum luándu lâi jo muttum, tondiet ko maašinlâš kuáivum lâi lopâlávt puáttám. +Maašinlâš kuáivum tááhust šoddii čuolmah kollekuáivum já luándusuoijâlem áárvui kooskân.1990-lovvoost koolgâi eelliđ maŋgii tuámustoovlist seelvâtmin luándusuojâlem- já kuáivumlaavâi enááguid / tuáruid. +Motomin kollekuáivoi vuástálisten lijjii luándusuoijâleijeeh, motomin Meccihaldâttâs. +Onne Lemmest láá 25 kuáivuttâhrigged já suullân 30 kieđâikuáivoi váldádâssâd sehe kolletoidemloppeed. +Maašinkuáivumist finnee ihálávt paijeel 20 kiillud kole, kieđâikuáivumist paijeel kiilu. +Keessiv Lemmest orostâleh suullân čyeti olmožid kole kuáivumin. +Tááláš kuáivumlaahâ poođij vuáimán ive 2011. +Laahâ looppât maašinlâš kollekuáivum Lemmee aalmuglâšmeecist. +Maašinkuáivoin lii oovce ihheed äigi juátkiđ kuáivum já ton lasseen ohtâ ihe äigi čurgiđ já macâttiđ kuáivumsaje ovdii maisemtilásis. +Ive 2020 ohtâ muddo Lemmee kollehistorjást nohá, ko maašinkuáivum nohá. +Kieđâikuáivooh juátkihain. +Sitaateh láá Lemmenjoki-kirjeest. +Kajala, L. +(toim.). +Lemmenjoki - Suomen suurin kansallispuisto. +Metsähallitus. +Kummala, S. & Ärrälä, I. +Onnen hippuja. +Aikalaiskuvaa Lemmenjoen kultamailta. +Törmä-Ärrälä Oy. +Helsinki. +Stigzelius, H. 1987. +Kultakuume. +Lapin kullan historia. +Suomen matkailuliitto. +Gummerus, Jyväskylä. +Avveeljuuvâ kolle-enâmijd kaavnâi virgálávt seenaat vuolgâttem tutkâmjuávkku čohčâmáánust 1868. +Kollekuáivoi tuođâlâš kurgâlem Avveeljuuhân finnij ááigán kyehti kiilu kolle, mii lâi tuidum muádi oho ääigi čohčâkeesi 1869. +Kuáivon láin oululâš Jakob Ervast já raahelâš Nils Lepistö, kiäh láin finnim opâidis Kaliforniast. +Forgâ Avveeljuuvâst lâi čuátásâš almaijuávkku luhhoos iiskâdmin, já viiđâ ive äigin juhâpiällás pajanii suullân neljilov hirsâ- já lavŋetuuváážid. +Juo ive 1870 staatâväldi huksiittij Avveeljuhâriidon haldâsemsaje, Kruunun Stationi, kollekuáivum kocceem já haldâšem várás. +Ruuvnâ haldâšemsaajeest tärhistuvvojii kollekuáivoi uuccâmloveh, viekkejui kavnum kolle já perrui tast viäru staatân. +Haldâšemsaje toimâlumoseh iveh lijjii 1870-1900, kuás tobbeen asâstellii enâmus muddoost 38 almajid. +Avveeljuuvâ kolletoidemsoojijn pargeldii keessiv 1870 ohtsis 335 olmožid. +Ko toos lasettuvvojii vala puoh virgealmaah, väldidmij omâsteijeeh, kollekuáivooh já pođoiulmuuh, orostellii Avveeljuuvâ kollekuávluin tuoi aigij 500 - 600 olmožid. +Ko Aanaar jieggâregisterist lijjii talle 659 olmožid, saatij Kuldal leđe kaavpugij maŋa Tave-Suomâ stuárráámus čuákkipäikki. +Avveeljuuvâ Kuldal ivnáás historján kulá meiddei ton toimâm kuovsâkkâstutkâmušâi toimâsaijeen iivijn 1882 - 1884. +Ive 1882 Suomâ Tieđâakatemia algâttij näpikuávlu tutkâmohjelm, já toos kullojeijee kuovsâkkâstutkâmušah tahhojii kyevti täälvi äigin professor Karl Selim Lemström jođettâsâst. +Piättârlávttáá alaččân huksejui sierrejum veškisraŋgâkäämi, mast kuittâg oovtâ iijâ huámášii čuovâsuonnjâr paijaanmin ááimun. +Tutkâmušah juátkojii vala čuávvoo täälvi, mut uđđâ ááicuh iä finnâšum. +Kuldal kevttim kiäppánij 1900-lovvoost, já 1920-lohon puáđidijn ruustigeh lijjii hyenes oornigist. +Kuldalist čáállám Suomen Kuvalehti kuástidij válduviistán uđđâ perrâdâhkáátu ive 1931, mut mudoi visteh lijjii aaidârdhánnáá. +Lapin Kultala Säätiö algust Kuldal visteh tivoduvvii Museovirgáduv kocceem vyelni iivijn 1972 já 1982. +Aalmugviste, liäibumviste já äitti šoddii tivoduđ puáris čuovâkuvij vuáđuld, ko toh lijjii nuuvt hyenes oornigist. +Visteh tivoduvvii olmânáál uđđâsist ive 2000. +Válduvisteet suullân 100 meetter keččin lâi äiginis mottoomlágán kyevtvistásâš vijnetuuvááš. +Tot kočodui meiddei krouvin, saluunan tâi purâdâmvisten. +Ko kollekumestâs nuuvâi paasij vijneviste kuárusin já liäggásij. +Majemuuh-uv hiirsah luptânii äiginis suovvân ááimun vandârdeijei ja kollekuáivoi tulâstâlmijn. +Meccihaldâttâs huksij ive 1970 aalmugviste vuoluubel kyevtvistásii kámpá, mii tooimâi ävđin- já väridemvisten. +Kámppá puolij ive 1995. +Uđđâ tupe valmâštui ive 1996 válduviste nuorttiibel. +Ton kyevti visteest nubbe tuáimá ävđintuppeen já nubbe väridemtuppeen. +Mobergoja lii Čuđejuuvâ siemin uálgijuuvâš. +Ton pirrâsist kollekuáivumtoimâ lii lamaš livkkáá juo paijeel 120 ihheed. +Moberg Kuldal lâi algâalgâlávt kolleruukiuásusfinnoduv Prospektor Ab 1900-lovo aalgâst huksim tutkâmtoimâsaje. +Maŋeláá tast láá lamaš maaŋgah kuivooh já finnoduvah. +Tááláá ääigist aldasijn lii Avveeljuuvâ áinoo ruukipirrâdâh. +Mobergoja kámppá lâi 1970-lovo aalgâst liäggásmin. +Iivijn 1975 - 1976 já 1982 visteh tivoduvvii Lapin Kultala Säätiö algust. +Tááláá ääigist visteh láá meccihaldâttâs hovdim vyelni. +Puáris stuorrâ váldukámppáást tivodui uási 1970-lovo loopâst ävđintuppeen. +Kámpá nube keeji pasâttâsah uáinojeh vala viste paaldâst. +Ijâstâllâmviste, mii lâi pyereeb oornigist tivodui iivijn 1975 - 1976, mut tot puolij ive 1993. +Ovdii maali mield huksejum uđđâ kámppá valmâštui 1999. +Kámppá palvâl tááláá ääigis värdemtuppeen. +Šiljo puáris stuorrâ suovâsáávnán šiettih ohtân muáddlov sávnod. +Suáđigillâš Hannu Postila kuáivui Čuđejuuvâ pellâst Pahaoja puotâ kole juo 1880-lovvoost. +Toimâ kuávlust pehtilui, ko Lapin Kulta Oy huksij toho toimâsaje ive 1925. +Pahaojast tahhojii 1920-lovvoost vuossâmuuh maašinkollekuáivumeh. +Tohon jođettuvvojii ryevdirađereeilah, näppivoovnah já lievlâvuoimijn tuáimee mašineh. +Sreeviimij puátuseh paccii kuittâg heeitugin. +Kolle finnâšui uccáá já keeđgih ettejii mašináin porgâm. +Vistij lasseen tooimâst lii tááláá ääigist mušton puáris lievlâmaašin, mon iä kiergânâm väldiđ kiävtun ovdil Lapin Kulta Oy koŋgánem ive 1927. +Lapin Kulta Oy nommâ ij kuittâg lappum historjáást, ko Tornion Olut Oy skappui jieijâs omâstusân noomâ kevttimvuoigâdvuođâ ive 1969. +Tááláá ääigist Lapin Kulta lii aalmugijkoskâsávt-uv tobdos vuolâmerkkâ. +Tááláš váldukámppá lii čuákkejum kyevti uásist. +Kámpá juuvâpiälááš viste vuojâttui kilomeetter keččin Vuijeminhaara njäälmis. +Viäskár čišetpiälááš täkkiviste sáttá leđe šaddaaš 1900-lovo aalgâbeln. +Kámpá olgočievvâst lii Lapin Kulta Oy tooimâ áigásâš mäliskiälu virge toimâttâm reilâpittá. +Pahaoja kámpáh liäggásii 1950- já 1960-lovvoin, ko kollekuávum váldutiäddu lâi sirdâšum Lemmei. +Lapin Kultala Säätiö algust Museovirgádâh ornij 1970-lovvoost vistij tivvoom sehe káttus lievlâmašinân já Čuđejuuvâ hiäŋgušalde huksim. +Čuđejuuvâst merkkejui meiddei 12 km kukkosâš päälgis Patatunturij kooskâ Avveeljuuvâ Kuldalân. +Pahaoja visteh láá tááláá ääigist Meccihaldâttâs haldâsem vyelni. +Válduviste nubbe keeči tuáimá väridemtuppeen já nubbe ävđintuppeen. +Ryettikuoškâ lâi äiginis kollealmai aassâmpäikki já koskâmätkipäikki jođedijnis Kiro kylást ađai Avelist Kuldalân. +Ryettikuoškâ lâi meiddei oovtâ peggeemus kollealmaa ađai Heikki Kivekäs peivinaharij čuásáttâh. +Sun asâidui fastâässen Ryettikuoškân 1910-lovvoost. +Kivekäs huksiittij tohon stuorrâ kámpá, hiävuštaali já naavit já njaaskâi piäldu. +Lasseen sun vuáđudij sááhá já hevvâlistimruustig. +Kollekuáivum ij loopâst kannattâm tobbeemgin já Kivekäs šoodâi sriijtâreeseept rievdâdmist faŋgâlân já jaamij tobbeen. +Ryettikuoškâ viistijn lii válduviste tivodum vandârdeijei kiävtun. +Mope visten kočodum tupe tuáimá Meccihaldâttâs huolâttâstuppeen. +Moppe lâi italialâš-ruátálâš sirkussuuvâ nieidâ, kote fiäránistmis ohtâvuođâst šoodâi Sáámán já paasij teehi loppâahasis. +Vandârdem vuolgâsaje lii Vuáskujäävri maadâviestâr čievâst. +Auto puáhtá kyeđđiđ maađij vijđedum uási roobdân. +Taat kiäinukuvvim jotá čácáduv mield vuáluskulij ađai kulgâmkuávlun. +Uási jaavrijd ovtâstittee njeerijd puáhtá luáštádâttâđ miälumáin, mut pajaskulij miällum lii čuuvtij lussâdub. +Mätki álgá kyevti kilomeetter kukkosijn jävrimađhijn Vuáskujäävri alne. +Vuáskujäävri ridoh láá masa ollásávt staatâ enâmeh já rähtihánnáá. +Uánihâš kuátku iärut Vuáskujäävri Riävskáluobbâlist. +Keessimmyetki lii jäävri tavenuorttii keččin, jáávrán lyeštee aijuu uálgispeln. +Keessimmyetki uáinoo jäävri oolâ jolgâdis linjen meeccist. +Riävskáluobâl luáštá Källeeluobbâlâžân uánihis njeerrin. +Tot ij toovât vaigâdvuođâid jotemân. +Tot juuvâ koskâ lii tovle renskejum vuojâttem várás. +Kaanoot livkkâl älkkeht keeđgij kooskâ jottee uálist. +Källeeluobbâláá já Kođojäävri koskâsâš juhâuási lii nuuvt čáccáá já kiäđgáá, et tast ij peesâ čoođâ. +Juuhâ luáštá 5,1 meetterid 240 meetter määđhist, já keeđgih puátih ohtânmaanoost oovdeld. +Ärbivuáválâš keessimmyetki kávnoo luohtâpoođâst suullân 50 meetterid lusmeest uálgiskietân. +Lekkum keessimmyetki nohá privat kärbisääiti šiiljon, já nuuvtpa ko rakânâs puátá uáinusân, te tom kalga karveđ uálgispeln. +Kođojävri lii oppeet vijđásub čääci, veikkâ styeres taatkin jävri ij lah. +Jo muádi kilomeetter miällum maŋa lii Kođojäävri luobâl. +Luobbâlist čääci kulgâškuát kyevti väävli mield, main čižetpele väävlist lii eenâb čääci. +Uáli lii nuuvt kiäđgáá já ciägus, et kaanoot kalga vistig vuojâttiđ čižetpele rido mield. +Loopâst kaanoot vuojâttuvvoo puáris vuojâttemrääni vuáđu mield. +Muorâšalde mield kaanoot lii keppis keessiđ vuoluupiäláá luobbâlân. +Alodâhiäru jaavrij kooskâ lii 3,7 meetterid. +Koskmuujäävrist kalga miälluđ jäävri taavaapele rido miäldásávt viestârân vuojâttemrääni kuávlun. +Rido muorâin uáinojeh tyelli tälli fiskis meerhah. +Toh mainâsteh, et Suomâ räjistielâs Ruošâ vuástá álgá tállân riddoost. +Räjistiellâs siskiibel ij uážu moonnâđ, jis ij lah persovnlâš räjistielâslope. +Lovettes ruámustem räjistiellâsân toovât táválávt ain koijâdâlmijd, moh sättih čuuvtij nubástuttiđ mätkivuáváámijd. +Ridoi muorâin uáinojeh meid čoođgij (Bucephala clangula) vuovdah. +Vala mottoom ihelove tassaaš páiháliih ulmuuh šoddâdii čoođgij moonijd. +Raavadvaljaas maneh adelii taarbâšlijd laseravâduvvâid kuhes täälvi maŋa, ko purrâmâšah lijjii iänááš kiäppánâm. +Vala taan ääigi-uv ulmuuh stellejeh vuovdâid čoođgij várás. +Koskmuujävri nohá ovdiištum vuojâttemrääni ton já ton uápistem- já vuoiŋâstemsaje peht. +Uápistemtaavluin mainâstuvvoo Aanaar jo masa čyeti-ihásii saavoothistorjást. +Tom kovvee meid uđđâsist rahtum "vuojâttemvaavtâ tupe", puáris maali mield rahtum rakânâs. +Vuoiŋâstemsaje kulen kávnojeh peliláávu, tulâstâllâmsaje, koškehiivsig, pasâttâssaje já muorâliiter puáldimmuorâidiskuin. +Toho piäsá autoin Njellimist, nuuvt et määđhi puáhtá joskâđ jo teehi, jis nuuvt haalijd. +Miällummääđhi lii pyeri joskâđ vuojâttempuáđu čižetpele roobdân. +Tast ovdâskulij kaanoot ferttee kyeddiđ, vistig pajas puáđušalde oolâ, tast paijeel, vuoiŋâstemsaje kuuvl já tobbeen ain ovdâskulij Njellimjäävri riidon. +Mätki čoggâšuvá 370 meetterid, mut maađij lii täässiv. +Määđhi majemuu uásist Njellimjäävrist lii máhđulâšvuotâ uápásmuđ nube maailmsuáđi historján. +Saksalij já ryešilij sajaduvvah lijjii loppâive 1944 vuástáluvvâi Ryevdipoortâst, Njellimjäävri já Aanaarjäävri Pakšvuonnii koskâsii hiäŋgupähtileevist. +Kaččâmhäävdih já taistâlemkyepih láá vala-uv uáinusist. +Makken stuárráábeh taistâlmeh ton kuávlust iä lah ušom lamaš, tondiet ko saksalij juávhuh kiäsásiddii meddâl Avveel já Taažâ Jieŋâmeerâ hamânij kuávloid. +Jävriuási määđhi nuuhâmsajan lii suullân neelji kilomeetter verd já aassum kuávlu álgá. +Ridoi privatenâmijn láá peerâtááluh šiljoidiskuin. +Paihijnoomah movtijdeh mielâkuvviittâs. +Tot lii čielgâs, mast šaddeh noomah " Oovtpeesisuálui" ja "Ánnáá värppisuáloi". +Mut mii lii taggaar noomâ tyehin ko "Čiärrumnjave"? +Ja mast šadda táálu nommâ "Hellin Ihana"? +Ko puáldimmuorâid ij taarbâš jođettiđ nuuvt távjá, te larmâ- já luoštâhááituh já máhđulâš eennâmvuáđu kuullâm kiäppáneh. +Ko tun kiävtáh mätkivyeššee já puáldimmuorâid nuuvt šiäštulávt ko máhđulâš, te tun kepidâh puáldimmuorâi joođeetmist šaddee mirhâlâš kaasui já šoŋŋâdâhnubástus ovdedeijee čiđđâdioksidiluoštui mere. +Pyellee muorâst já tuolvâ evvispápárijn luovâneh mirhâliih suovâkaasuh, nuuvtko čiđđâvety, PAH-ovtâstuvvah, hágá já tyypi oksideh. +Tondiet ko meccipuálu cokkân älkkeht meccipuáluváruttâs ääigi, te tuulâ cokkiittem lii talle ain kieldum tulâstâllâmsoojijn-uv. +Hormijguin riäidudum grillim- já mälistemkáttusij kulen tuulâ cokkiittem lii kuittâg ain loválâš. +Pááihui joba 100 m kieŋâlis Aanaarjävri lii ohtâ Suomâ sturáámusâin jaavrijn. +Vijđes joorŋâi lasseen Aanaarjäävrist láá joba 3318 suáluijid. +Aanaar ääldis šoodâi, ko eennâmkorrâ vuájui 70 miljovn ihheed tassaaš. +Aanaarjäävri ridoh láá kiäđgááh já ciägguseh, mut pááihui kávnojeh meiddei suáijáás luovtah já vuoddâseh. +Eennâmvuáđu kiškánmeh láá meiddei jäävri uáli kuhes já kezis čuálmih, moh kočoduvvojeh nyerrin. +Aanaarjävri (www.ymparisto.fi, suomâkielân) lii koorâs já iälánijdis peeleest väänis, mut luosâkyeleh láá valjeest. +Aanaarjävri kolgâ Paččvei pehti Jieŋâmeerân, já jäävri luándutilán vaikutteh čäcitääsi heiviittâllâm šleđgâpyevtittâs várás. +Ruoššâ já Taažâ algâttáin čäcitääsi heiviittâllâm ive 1948. +Čäcialoduv molsâšuddâmkoskâ lii alemustáá kyehti meetter. +Heiviittâllâm häittid kuolij kuuđđâm já čäciludij pessim. +Juvduu kuávlu kovvejeh Juvduujuuhâ, Ocomâš já Juvduuvääri meccienâmeh siemin jávráidisgijn. +Juvduuvääri meccijd já javrijd joteh maaŋgah pálgáh Aanaar markkânist já Aanaar - Kittâl -maađij pellâst. +Vijđodâh lii uásild meccituálukiävtust, mut pááihui enâduv haldâšeh puáris luánduviđá meeccih já šelis jäävrih. +Anarâšâi jieijâs päikkijuuhâ, Juvduu, norá časijdis vijđes tuodârkuávlust. +Ton pehti kolgeh Menišjuuvâ, Lemmee, Fáášku já Kaamâsjuuvâ čääsih Aanaarjáávrán já tast ain Paččvei pehti Jieŋâmeerân. +Juvduu Ryettikuoškâ já Supekuoškâ lává pegâlmâs puzzuvuoggâkuálásteijee paratiijsah. +Njuámmilcooskâs oppeet lii mááinuh tast, et kihheen ij lah selvânâm tast kárbá kommáánhánnáá. +Táválâš jottei Juvduu paaldâ mannee luándupäälgis muštâl mainâsijd já tubdâmušâid tien Juuvâijuuvâst já kulluuvâš Juvduu kuávžurist. +Ocomâš (418 m) paijaan Juvduu pellâst já haaldâš enâduv meiddei Aanaarjäävrist kejâdijn. +Tovláá aigij pase Ocomâš fáálá onnáá ulmui Aanaar kuávlu pyeremusâid várdámsoojijd jyehi kuávlun. +Tobbeen puáhtá ihastâllâđ pirrâs javrij muččâdvuođâ já Juvduu kuoškâid. +Ocomáá alaččist lii puáris puáluvaavtâ tuuvááš, mii lii tiivvun peivituuváážin. +Peeivimaacâijotteemčuásáttâssân Ocomâš lii-uv iävtuittáá Aanaar kuávlu fijnásumosááid kullojeijee. +Meid Piegguáiváš lii Aanaar vandârdemkuávlu enâdâhčuásáttâh, mast lii váárdus vijđes Aanaarjäävrán. +Piegguáiváš lii lamaš ovdâhistorjallisii ääigi anarâššááid pase saje, mast lii kunnijâttum Pieggalmaa, piegâi haldâšeijee. +Piegguáiváá tyehin lii Pieggâjävri, mii lii eromâš tuodârráávdu pivdemjävri. +Pieggâjäävrist lii vandârdeijest máhđulâšvuotâ juátkiđ Pänituoddâr kuávlun. +Avveel já Aanaar kooskân šaddee Myössäjäävrist kávnojeh Fennoskandia puárásumoseh peesih. +Myössäjävri lii tobdos meiddei ciägu pähtilágán enâduvâinis já Kuobžâkuátikeeđgist. +Vuovdân kupâlum Kuobžâkuátikeđgi lii hokâttâllâm mađhâšeijeid čoođâ aigij, já saajeest lii šoddâm penttâ tuuristpiivdus. +Myössäjääri kuávlu jäävrih kiäsutteh astoääigikuálásteijeid. +Ubâ kuávlu muččâdumos enâdâh haaldâš aalumglâšmeeci koskâuási: paijeel 70 km kukkosâš Lemmee, já ton pirâstittee Márástâh já Viibuštuoddâreh. +Puáris pecivyevdih, magareh iä kavnuu kosten eres saajeest Suomâst, čiehih Lemmee juhâvyeme roobdâid. +Aalmuglâšmeeci taveviestâr- já taveoosijn láá Skieččâmjuuhâ já Vášku. +Enâduvvâst uáinojeh čielgâsávt taveluándu meerhah. +Juhâvuomij pecimeecijn láá ennuv uánihááh já kossâ aaikah. +Juhâvuomijd pajaskulij kuárŋudijn pecimeecih mulsâšuveh kuuloold suáhimeccin ja loppâ loopâst ruávis päljihâžžân. +Tuoddâraalai alne puáhtá uáiniđ, mon koorâs luándu lii tavveen. +Nube tááhust meiddei alemui aalai alne lii eellim, ja tobbeen sáttá uáiniđ uáli härvinâs tuodârlode, kiärun. +Pajas kannat kuárŋuđ jo tuše mučis várdusij tiet, tastko šiev šoŋŋân tobbeen uáiná luuvij kilomeetterij kiäčán. +Lemmee aalmuglâšmeeci enâdâhhân kuleh stuorrâ uássin meid vijđes jeegih. +Uási jeegijn láá paijeelpesâmettumis kolmâkäldeejeegih. +Máddáá Riemâšjuvskääiđi jeegih láá vijđes äävih. +Riemâšjuvskääiđist jotá meid kuosâ vijđânemkuávlu taverääji. +Aalmuglâšmeeci taveuási jeegijn puáhtá uáiniđ čuumâid, maid lavne já jieŋâ luávdih, ađâi poolsâid. +Lemmee aalmuglâšmeeccist šaddeh ovdâmerkkân čuávuvááh uhkevuálásiih šadoh: aarnik, jegginartte, lyeiveeluhtee, tavehäldeelukkâ, kiäpuhäldeelukkâ, nuorttâkäiski, piikkisiemâ, kiemâpuálččimieđâš já kieddihäldeelukkâ. +Kuávlust härvinâsah láá meiddei čäcisyeini, tuodârkiäikkoo já čievrâhaamiträäsi. +Härvinâs ellein aalmuglâšmeeccist joteh ovdâmerkkân keeđhih já tyelli tälli kuumpih. +Keejâ vorrâsumos loddeaiccâmijd (www.tiira.fi, suomâkielân). +Meccihaldâttâs Lundui.fi-viärmádâhpalvâlus fáálá taam palvâlus. +Sijđo lii pyevtittum BirdLife Suomâ Tiira-loddeaiccâmvuáháduvváin www.tiira.fi. +Njellim kuávlust stuárráámus uási lii meccieennâm, maid lááduh já siemin jávrááh tyelli tälli luádduh. +Väärih alanedeh täsivij kooskâi, mut tuoddâreh iä tobbeen lah, eereeb räjistielâsist čuážžoo Kondostuoddâr. +Táválumos šaddodâhtijppâ Njellim kuávlust lii koškessiähá pecikuolbâ. +Meecijn joba 90 prosenttid láá oles piäsáduvvah. +Lostâmuorâin táválumos lii suáhi. +Vuálááššaddodâhhân láá iänááš tuše häärviht šaddee toŋŋâseh. +Kievhis eennâmvuáđu keežild Njellim kuávlust iä šoodâ šadoh meendu maaŋgâ šlaajâst, já tuođâliih eromâš šlaajah váiluh ollásávt. +Ráhtulâš ávhâstâllâm Njellim vijđes mecijguin aalgij 1920-lovvoost, mon čuávumužžân meecih láá maaŋgâahasiih. +Kuávlu kulá ollásávt eidusâš tuálumeccipirrâdâhân iäge suojâlum meecih lah ollágin. +Aanaarjäävri Paččvuonâ keejist álgá váldálâš Paččvei, mon mield Aanaarjäävri čääsih kolgeh Jieŋâmeerân. +Suomâ peln taat Taažâ já Ruošâ koskâsâš räjijuuhâ kolgá tuše muáddi kilomeetter. +Máđhálâš piäsá ihástâllâđ vijđes Paččvei pyeremustáá Virdáánjaargâ šalde peht. +Paččvei lâi historjálávt tehálâš jotteemkiäinu Jieŋâmeerân, já juhâleevist šoodâi kulttuurij kuáhtámsaje. +Paččveileevi pirrâsijn áásá viehâ eeliš kuobžâpopulaatio. +Kuobžah iä peerust staatâi raajijn, mut joteh Suomâ, Taažâ já Ruošâ enâmijn nuuvtko halijdeh. +Njellim kuávlust jottee kuobžah kuleh täi kuulmâ eennâm ohtsâš populaation. +Kuobžah láá moonnâm ivij čuovvum já tutkum il. +DNA-metodijguin Aanaar-Paččvei-kuávlu aalmugijkoskâsâš luándusuojâlem oovtâstpargohaavâst (www.pasvik-inari.net). +Kuobžáin kuáhtám lii uáli jo härvinâs, tondiet ko kuobžâ viggá velttâliđ ulmuu nuuvt pyereest ko puáhtá. +Pänituoddâr kuávlu källeevuáđu kulá iänáášSäämi granuliitstielâsân, mii olá Tave-Taažâst Suomâ Säämi pehti Kuáládâhân.Granuliit taha uccááraavvâdlâš já suvrâ šaddoeennâm, mii ij addeelmáhđulâšvuođâid meendu maaŋgâpiälásâš tâi riges šaddodâhân. +Meccikuávlu juáhásiänááš taveuási tuodârkuávlun já maadâuási värikuávlun. +Meccikuávlu alemustuodâr lii pänituodâr (531 m). +Kuávlu čääsih kolgeh iänááš Aanaarjáávrán, miikulá Paččvei čácádâhân. +Avveeljuuhâ uálgisuorgijnis lii meccikuávlu tergâdumosjuuhâ. +Jaavrijn merhâšitteemusoh láá Pännijävri, Kaareehjävri já Rávdujävri.Eennâm luptânem lii toohâm ton, et majemuu jieŋâpaje maŋasiih merâpojij meerhahláá tááláá ääigist joba 152 m paajaabeln meerâ. +Avveeljuuvâ Ryettikuoškâriddostelligeh láá šoddâm merâpojij ääigi. +Jieŋâpaje maŋasâš ääigi kuácceevuovdij jásuáhivuovdij vijđesvuođah láá čuuvtij molsâšuddâm Pänituoddâr kuávust. +Tááláškuávlu lii tiijpâlâš Aanaar Säämi kuorbâ pajoseennâm, mast rantus šaddošlaajahláá čokkânâm stuorrâ juuvâi leevijd. +Ohtâ fijnásumosijn juhâpiällái šlaajâinlii kaarleväldisuábbi, mon Linné äiginis nomâttij Ruotâ kunâgâs Kaarle XIIkunnen. +Juhâpiälláin kuáhtáá meiddei piäivááčalme, puurrâmrääsi, kuorgâheertâ,riddoruostâ já sämiskaje. +Tuoddârijd mučásmiteh káránâsmyerji, tuolbâtooŋâs jákuorgâtooŋâs. +Pecivyevdih láá Pänituoddâr meccikuávlusttáváliih. +Meccipuáluh láá tussim meccikove eromâšávt 1700-lovvoost, monpuátusin suullân 250-ihásiih täsiaahasiih vyevdih láá táváliih. +Avveeljuuvâmáddáábeln lebbân äpijegij kuávlu, mii lii hormišis jegij já kuolbânij mosaiik.Poccuid äpijeegih láá merhâšittees kesikuáttumenâmeh, mut vandârdeijei kuávlulii kesiääigi vaigâd jotteeđ. +Pänituoddâr meccikuávlu elleevalje oovdâsttiijpâlâš boreaalâlâš kuácceevyevdi šlajâstuv. +Loddevalje lii tavveen jotteiuápis. +Kuosâvuovdijn puáhtá kuáhtáđ kuácceelode, muorâkuáráttuv já säpligoppuu.Jottee piäiváliih skipáreh láá riävská, sämicissááš já kuávská. +Piehânjsodâstâllâm puáhtá čuávvuđ tuoddârijn, já meiddei kuáskimist lii meeccistpessimsaje. +Jeegijn já tuoddârijn láá jienniis puškolodeh já piiččuseh. +Taat mätki-iävtuttâs olá kuhás Aanaarjäävri koskâoosijd, já lii tondiet vátávâš, mut siämmást ennuv adelijee. +Oho mätki váátá jo stuárráb vuávám tast, maid evvisijd já mon ennuv taid kalga väldiđ fáárun. +Luhhoost jävričääci lii juvâttettee. +Luuvâ lase juuhâmčääsist "Retkeilyn ABC" -uásist (suomâkielân). +Šoŋŋâ puáhtá oho ääigi muttuđ čuuvtij, já toos kalga rahttâttâđ. +Lieggâ já piegâtuállee káárvuid taarbâš, siämmáágo lieggâ kappeer já kistuid-uv. +Liegâsvuođâtile puáhtá aainâš algâkeesi muttuustâllâđ huámášitteht. +Puáhtá leđe joba 25 cekkid liegâs, mut puáhtá leđe še čuásidis kalšâd-uv talle, ko áimumasah puátih arktâlâš kuávluin. +Vuossâmuu potkâsajan Jieŋâsuolluu kárbáinjotteemtoorjâsajan lii pajeláhháá vittâ kilomeetter. +Jieŋâsuollust mätki juátkoo Jieŋâsuolluu čuálmán. +Čuálmi pehti jotá ohtâ jäävri livkkáámusâin vaavlijn, et miälloo kannat pisottâllâđ meddâl koskâväävlist amas monnjâpááruh komettiđ kaanoot. +Káártáh šleđgâhäämist +Jieŋâsuolluu čuálminjäälmi kuávdoo lii lássá, mast lii z-kummel. +Ton puotâ kalga meridiđ, kuábbáá pele vuálgá karveđ kuhes suáluirááiđu, mii iärut Skálluhoorŋâ já Cuobbuujoorŋâ nubijnis. +Skálluhoorŋâ peeli lii karguu já čuuvtij heerkib pieggáid ko nuorttiipiälááš Cuobbuujorŋâ. +Kärbisvävli mana Cuobbuujoorŋân, kost láá čielgâsuboh čääsih. +Pieggân kannat valjiđ káártást uáinojeijee koskâmuu molsâiävtu. +Miällum juátkoo suollui suoijim kezis čoolmijn Kärppätupa kárbáinjotteemtoorjâsajan. +Jieŋâsuollust Kärppätupan (Poiduutupei) šadda mätki ucemustáá 17 kilomeetterid. +Puoiduusuollust puáhtá tastoo juátkiđ määđhi tavenuortâs suollui koskâsijd čoolmijd čuávumáin. +Suáijáás luánduhamâneh láá valjeest. +Mätki Puoiduusuollust Kuorbâsuolluu taavaabel já maasâd Kärppätupan lii ucemustáá 27 kilomeetterid. +Maccâmmääđhi puáhtá toohâđ ovdâmerkkân miälumáin Puoiduusuolluu Kärppätupast maadânuorttiinuortâs Tavesuolluu taavaabel, já tobbeen Tavesuolluu já Säittikeđgsuolluu koskâsii čuálmist Korrâsuolluu já Kejâdimnjaargâ koskâsii luovtâ kulij. +Tobbeen piäsá tastoo Kamesnyere mied Kyeššipootân já tastoo Tyllylahti kárbáinjotteemtoorjâsajan (tâi Ruopsis tupán). +Tađe ovdil moonnâp Täyssinä ráávhu (i. +1595) räjiuurâ lappâd. +Räjiurrâ čáittá Ruotâ já Ruošâ tovláá rääji. +Mätki Kärppätupast Tyllylahtin lii 19 kilomeetterid. +Tyllylahtist mätki juátkoo máádás já vyelgimhaammân kulij. +Loppâmääđhi hämmejeh maaŋgah suolluuh. +Muálkkáás kiäinu kukkodâhân šadda ucemustáá 10 kilomeetterid. +Ubâ määđhi kukkodâh lii ucemustáá 78 kilomeetterid. +Meid Njellim lii šiev algâttemsaje miälluimmáátkán. +Täst oovdânpuáhtojeh kyehti sierânâs kiäinumolsâiävtu, peeivi mätki já kuulmâ peeivi mätki. +Kuhheeb määđhist kalga rahttâttâđ ijjâdiđ nube iijâ jiečânâs, rahtum palvâlusâittáá. +Kärbishamânist šadda mätki Speinnjaargâ kárbáinjotteemtoorjâsajan pajeláhháá vittâ kilomeetter. +Kárbáinjotteemtoorjâsaje noomâ kiävtust lii lamaš táváliist stuárrâb molsâšuddâm. +Lii táválâš, et aanaarsämmiliih päikkinoomah láá lädilum já rievdâdâm siämmást merhâšuumees. +Härvinâšâb lii, et siämmáá saajeest láá kiävtust maaŋgah nomâttâsah. +Kárbáinjotteemtoorjâsaje paldâsii njaargâ algâalgâlâš nommâ lii "Speinnjárga". +Ton vuolgâsaijeen lii lamaš vaarjâglâš almai Spein Sarak ađai Sarak Svendsen. +Puáris topografikáártást nommâ lii punnjâšum háámán Peiliniemi ađai merhâšuumees tááhust jo aaibâs eresin (tavesämikielân speeijâl lii speadjal já njargâ lii njárga). +Aanaar čujottâs- já virkosmittemkáártást kárbáinjotteemtoorjâsaje lii oppeet noomáin "Lusmanuora" sämikielân Lusmenyeri. +Njellimân puáhtá maccâđ jo-uv siämmáá kiäinu tâi karvemáin Lusmesuolluu. +Suolluu karvem juátká maccâmmääđhi viiđâ kilomeetterist 14 kilomeetterân. +Peivimääđhi kukkodâhhân šadda talle jo-uv love tâi 19 kilomeetterid. +Kyevti peeivi kukkosâš mätki šadda, ko juátká Speinnjaargâst Tyllylahti kárbáinjotteemtoorjâsajan, mast lii teltastâllâmsaje. +Määđhist kannat mukkâsiđ Addrâsnuáráážân tutkâđ ton taavaapiäláá saksalij nube maailmsuáđi áigásii faŋgâleeirâ. +Faŋgâleeirâ rakânâsah láá jo iänááš mieskâm, mut maidnii leeirâst lii vala oinuumist. +Vuossâmuu peeivi miällum kukkodâhhân šadda 22 kilomeetterid. +Tyllylahti lasseen lii máhđulâšvuotâ ijâstâllâđ Ruopsis tuuvees, mii lii ton puotâ. +Tot lii ävđintupe. +Ruopsis tupe lii Aanaar čujottâs- já virkosmittemkáártást noomáin "Kaikunuora" ađai Kiäigunyeri. +Kamessuolluu ferttee karveđ kezis čoolmij mield. +Ij lah máhđuttem, et merâkuáskim sodâstâlâččij ááimust, ko taat lodde tiättoo merikoskâi jäävrist. +Mätki juátkoo Korrâsuolluu já Kamessuolluu koskâsâš čuálmán, mon maŋa itá vijđes Čyetpecjorŋâ. +Tääbbin kalga tutkâđ piegâ sunde, ko joorŋâ kannat karveđ syejebeln. +Maccâmmätki Njellimân tábáhtuvá jo-uv Speinnjaargâ pehti tâi Čyetpecjoorŋâ paijeel Pihâšsuolluu uárjikiäčán já taavaapele Lusmesuolluu. +Mätki Tyllylahtist Njellimân šadda suullân 30 kilomeetterid. +Tave-Lappi Aanaar (www.inari.fi) Aanaar meccituálukuávlu +Njellim čäcivandârdemkiäinu lii uáli šiev peivimätkičuosâttâh kanotijguin jotteid. +Kiäinu vuolgâ- já nuuhâmsajeh láá Njellim siijdâ já ton palvâlusâi alda. +Veikkâ kiäinu jotá-uv viehâ alda aassâmkuávlui lappâd, te tot lii uáli meccieennâmlágán. +Riddoin iä aasâ ennuv ulmuuh. +Riddomeecih láá luándutiileest já čääsih láá kirkkâdeh já rähtihánnáá. +Kiäinu luándu lii Aanaar kuávlun tijpâlâš koškessiähá enâdâh pecimecijdiskuin, varijdiskuin já časijdiskuin. +Luudijn ij pyevti leđe huámmášhánnáá tirlihháá já čuáđgi, mon vuobdâid uáiná tyelli tälli riddoin. +Eres čäciluudijn puáhtá uáiniđ aainâs-uv tuhtuu já kuálsi. +Meid čiehčâ, mii oro täälvi Afrika koskâuásist, máccá jyehi ive teehi piervâldiđ. +Tom puáhtá kuullâđ tâi uáiniđ skirviittâlmin ollâgâsâst almeest. +Kiäinu piällást oinuusteleh pasâttâsah puáris muorâamnâsij vuojâttem várás rahtum rakânâsâin. +Toh láá šaddaaš 1920-lovvoost. +Ton ääigi rahtui eres rakânâsâi lasseen kuhes vuojâttemränni Koskmuujäävrist Njellimjáávrán puáttee kooldâi vuojâttem várás. +Čácádâhkuávlu meecih kieđâvuššojii vuossâmustáá taalvij 1924-1929 ääigi. +Ton ääigi stuárráámusah muorah čuáppojii, já kooldah vuojâttuvvojii juuvâi já jaavrij mield Aanaarjáávrán já tobbeen Paččvei mield sááhá kuuvl Jieŋâmeerâ riidon. +Museovirgádâh lii ovdiištâm vuojâttemrääni. +Ton ooleest lii Meccihaldâttâs rähtim láávu já tulâstâllâmsaje, já meiddei Aanaar saavoothistorjást muštâleijee uápistemtaavluh. +Kiäinu kukkodâh lii 14 kilomeetterid. +Ton jotemân uážžu väridiđ ubâ peeivi iđedist algâehidân. +Čääci luáštá kiäinu ääigi 27,8 meetterid. +Enâmustáá tot luáštá, 17,6 meetterid, vuojâttemrääni peht Koskmuujäävri já Njellimjäävri kooskâst. +Máhđulâš vyelgimsaje Päärtihist lii eres lasseen kieldâ toollâm Njihenjaargâ kärbislyeštimsaje. +Määđhi loppâkeeččin lii Njižžjäävri kärbislyeštimnjuáidus. +Määđhi puáhtá tiäđust toohâđ še nubijkulij. +Vyelgim- já loppâkeeji koskâ lii maađij mield suullân 14 kilomeetterid. +Tot lii tommittáá uánihis mätki, et jieijâs auto viežžâm vyelgimsaajeest lii máhđulâš veikkâ tuomâmmašináin - ko tuálvu tom ovdil vyelgim määđhi loppâkiäčán. +Ko kiäinuiävtuttâs lii herkki korrâ pieggáid nuuvt Njižžjäävrist ko Aanaarjäävrist-uv, mätki váátá miällost tááiđu já hárjánem selvâniđ ollâ-uv páárui kooskâst. +Päärtih-Njižžjävri -kiäinu puáhtá miälluđ kulmân sierâ version. +Uánihumos kiäinu váátá tom, et kaajaak kalga kyeddiđ tâi keessiđ Aanaarjäävri Kálluvuoniist Njižžjäävri Láábbušluohtân. +Kállumuáđháá paijeel lii huksejum kärbiskiäinu, mii lii 330 meetterid kukke. +Uánihumos molsâiävtu kukkodâh lii 33 kilomeetterid. +Vuovâs ijjâdemsaje puávtáččij leđe Láábbušluovtâst. +Nubbe molsâiähtu lii juátkiđ määđhi Láábbušluovtâ lappâd Kuuva kanavan, já njuolgiđ tom mield Kuoškâvuoniižân. +Talle kale kárttá miälluđ Kálbáiäävi syejettes taveroobdâ. +Riddo syeijee tuše tavepiegâin. +Kuuva kanava nommâ puátá Matti Kuuvast. +Sun kuáivui kanava kuáivoin 1800-lovo já 1900-lovo jorgálduvâst. +Kanava uánid määđhi 16 kilomeetterid ko jotá Kanavavuonâst Kuoškâvuoniižân. +Kiäinu oleskukkodâh lii 42 kilomeetterid. +Kuálmád já kuhemus molsâiähtu karva Pišternjaargâ. +Taan molsâiävtu hiättun lii tot, et ton pellâst lii Pišter kárbáinjotteemtoorjâsaje palvâlusâidiskuin. +Kárbáinjotteemtoorjâsaajeest lii še ävđintupe. +Toos lii mätki Njihenjaargâst 25 kilomeetterid. +Loppâmätki Njižžjáávrán já maađij pellâs lii siämmááverd. +Aanaarjäävri já Njižžjäävri kooskâst lii uánihis Njižžkuoškâ. +Ton lappâd piäsá älkkeht, ko kuoškân láá huksejum virdestivrejeijeeh já väzzimšalde. +Piilola pálgást ij lah avžuuttettee jotteemsunde, ko kiäinu puáhtá jotteeđ siämmáá pyereest mäddin tavas ko tavveen máádás. +Älkkeemus vyehi vandârdiđ Piilola pálgást lii jotteeđ tom ovdâsmáŋás, ko kiäinu loppâkeejih tavveen já mäddin lává maađijmield jođedijn kukken nubijnis. +Almoliih jotteemohtâvuođah iä aaibâs ovtâstit loppâkeejijd, mut páiháliih mađhâšemirâtteijeeh fäällih sáttupalvâlusâid. +Täst Piilola päälgis lii juohum oosijd ijjâdemmáhđulâšvuođâi mield mäddin tavas, Suomâst Taažân. +Piilola päälgis lii merkkejum Suomâst čuovjis muorâstuálpuiguin. +Taažâbeln kiäinumerkkân láá čuovjis maalâmeerhah muorâin sehe čuovjâdin máálájum, muorâovsijd heŋgâstum meerhah. +Piilola päälgis lii valdum kiävtun kesimáánust 2009, já kiäinust láá ain-uv uásih iänááš Taažâbeln, moh iä lah vala čielgâsávt pälgislum. +Ävđintuuvijn puáhtá ijâstâllâđ iijâ tâi kyehti, täärhib tiäđu tuuvijn finniih tupetiijpah-siijđost (suomâkielân). +Láigukámpáh väriduvvojeh ollásávt jieijâs kiävtun Lomarengas/ V illipohjola (www.villipohjola.fi, suomâkielân). +Aanaar vandârdemkuávlu oovtâstpargoirâttâsah uárnejeh maaŋgâpiälásijd luánduaktivitetijd jyehi iveääigi já fäälih ollâtásásijd ijjâdemsoojijd. +Aanaarjäävri pirrâs láá juo ton tovláá rääjist asâttâm anarâšah. +Anarâšâi tehálumoseh iäláttâsah lijjii kyelipivdo já meccipivdo. +Puásuituálu lâi uceslágán, já poccuuh kiävttojii iänááš kädisergin já fiävrun. +Anarâšâi eellimvuáhán kuulâi ihásâš varriistâllâm. +Kiiđâst čoohčân perruuh varriistellii aassâmsaajeest nuubán meccipivdo já kyelipivdo čuásáttâsâi mield. +Tälviv perruuh já suuvah kuittâg čokkânii siämmáá aassâmsajan ađai tälvisiijdân. +Tälvisijdâ lâi sosiaallâš eellim kuávdáš, kuus meiddei kävppijâsah, paapah já viärutteijeeh pottii iäránuššâđ. +Aanaar tälvisijdâ sirdui 1600-lovo aalgâkeččin Piälppáájáávrán, mast šoodâi Aanaar kuávdáš kuhes ááigán. +Nuuvtpa lâi-uv luándulâš, et Aanaar vuosmuš kirkko huksejui eidu Piälppáájáávrán. +Sundee uážui ive 1642 meriruuđâ já rijjâ vuoigâdvuođâ huksiđ mučis muorâkirho. +Kirho muččâdvuođâst iä lah siäilum tiäđuh ige tot lamaš sturáuduvâs peeleest (6,9 x 5,5 meetter) kappelist stuárráb. +Juo tállán valmâštumes maŋa tot lâi liijgás ucce anarâšâi tárboid. +Meid paapâ finnim päikkikoodán lâi vaigâd, ko sunjin ij lamaš fálusist olmâ aassâmsaje. +Pappâ kolliistâlâi-uv Anarist tuše ohtii tâi moddii ivveest. +Kirhomiänuh lijjii tallaa ääigist merhâšittee tábáhtus. +Toh pištii tälviv ohhoost pelnub ookon já keessiv kyevtist kuulmâ piäiván. +Ton ääigi ulmuuh assii kirkkotuuvijn, moh lijjii huksejum kirkkokiädán. +Kirhomiänui ohtâvuođâst hoittájuvvojii vuoiŋâlâš aašij lasseen meiddei eennâmlâš ääših: pappâ já lukkár čuovviittii aalmug já máttááttii párnáid, uárnejuvvojii markkâneh, nurrui viäru já távjá meiddei čokkájuvvojii keriveh. +Uđđâ kirho huksim šoodâi äigikyevtilâžân 1700-lovo pelimuddoost, ko puáris kirkko lâi peessâm liäggásiđ masa viirrâmtilán. +Piälppáájävri tááláá kirho huksimpargoh algâttuvvojii ive 1752, já tot valmâštui ive 1760. +Uđđâ kirkko huksejui vissâ-uv puáris kirho oolâ, nuuvtko tallaa ääigist lâi vyehin. +Kirkko lii häämis peeleest masa täsiverdisâš ristâkirkko. +Stuáruduvvâs peeleest tot lii tave-mäddisundeest 14 meetterid já nuorttâ- viestârsundeest 13,6 meetterid. +Viestârriistâ jotkân huksejui 1760 - 1766 kiällustaappâl, mon vyeliuási tuáimá kirho viäskárin. +Luuptah láá tave- já viestârriistâin. +Juovviis kirkkoeennâm pirâstit čeepiht rahtum sibžesäiđi. +Kirho aldasijn ij lah hävdieennâm, ko jaamižeh hävdiduvvojii piäđui keežild Äijihjoorŋâ Hävdieennâmsuolluid. +Kirkko aitârdui kuhes ääigi merikooskâi, mut 1800-lovo pelimudo maŋa ton hoittám kiäppánij. +Kirkko peesâi-uv liäggásiđ nuuvt čuuvtij, et tiivoodmist luoppui viijmâg ollásávt. +Uđđâ kirkko meridui huksiđ pyerebij jotteemohtâvuođâi pellâs Juvduu njáálmán, kuus tááláš Aanaar markkân lâi šodâškuáttám. +Ko uđđâ kirkko valmâštui ive 1888 paasij Piälppáájävri kirkko meddâl kiävtust. +Piälppáájävri kirkko valdui uđđâsist kiävtun ive 1940. +Aanaar markkân kirkko lâi tuššâm ovdláhháá siämmáá ive tälvisuáđi pommittâsâin, já Avveel rukkoosvisteest lâi rahtum koskâpuddâsâš kirkko. +Aanaarliih kuittâg meridii toollâđ jonsahpeivimmeelpalvâlus Piälppáájäävrist. +Tast šoodâi ärbivyehi, mii juátkoo ain-uv. +Tááláá ääigist kirhoost uárnejuvvoo immeelpalvâlus meid pessijái. +Vihkâmkirkkon-uv tot lii viehâ piivnoh. +Kirkko lii lavváin rávhuiduttum toovlášpasâttâs. +30 - 40 kirkkotupeed já pappâl, moh láá lamaš kirkkokiedist láá lappum masa ollásávt. +Museovirgádâh tivodij kirho ärbivuáválâš pargovuovijguin 1975 - 1976. +Tast maŋa kirkko lii tivodum já pyeredum merikooskâi. +Kirkkokiedi šaddošlajâstâh lii valjaa, já Meccihaldâttâs lii ráhtám toos hoittámvuávám. +Kirkkokieddi lii nijttum ain loppâkeesist pälhittispargovuomijguin ive 2000 rääjist. +Tave-Lappi Aanaar (www.inari.fi), Maadâ-Vaarjâg (www.sor-varanger.kommune.no, tárukielân) Vääččir meccikuávlu (suomâkielân), Paje-Paččvei aalmuglâšmecci (www.bioforsk.no, eŋgâlâskielân) +Piilola päälgis lii mielâkiddiivâš, historjállâš meccikuávlukiäinu kuácceevyevdistielâsist tavveen. +Taat 35-kilomeettersâš kesivandârdemkiäinu ovtâstit taažâlâš Paje-Paččvei aalmuglâšmeeci já Vääččir meccikuávlu Suomâst. +Kiäinu heivee pyeremustáá hárjánâm vandârdeijei. +Vandârdemkiäinu enâduv haldâšeh peciváldáliih kiäđgáás enâmeh. +Algâvyevdih, koskâstuárráh šelis meccikuávlujäävrih, juvviih já ucessiähá jiäggááh pyehtih saijaasvuođâ já molsâšuddeevuođâ vyevdilágán pirrâsân. +Veikkâ luándu ij tuubdâgin staatâi koskâsijd raajijd, láá Taažâ já Suomâ luánduenâduvâst iäruh eres lasseen meeci asehaamijn. +Utkáás vandârdeijee áiccá pirrâsist meerhâid meeci ellein já luándu jurâmist. +Tobbeen kost muorâkuáráttâh lii uuccâm purrâmâš pecikoorâ vyelni, láá muorâ páárhust merikooskâi rääigih. +Meid kuobžah kuleh meeci ässeid, já toh vuáttojeh eres lasseen áávuskuovzâstum kuuđhâmiehtân. +Tave pecivyevdi ovdánemmuddoost meccipyelimeh já stoormah láá teháliih vyevdi uđâsmitteeh. +Čapis čiđđâtiälhuh peesij ruŋgoin muštâleh tovláin meccipyelimijn. +Räijejum kuávlust siämmáákulij viirrâm muorâruŋgoh muštâleh stoormâ sunde. +Piilola päälgis lii meid kulttuurlâš kiäinu, mon jođedijn puáhtá mieldieelliđ tovláá eellim meeccist. +Meccitáálui eellim kuálláás jaavrij riddoost vuáđudui jiešráđálâš tálutuálun. +Meccitáálust tollii muáddi šiiveet já poccuid, pivdii kyele, miäcástii já ellii tááláá ääigi uáinimčievâst vyeligávt kukken čuákkipaaihijn. +Vandârdemkiäinu kuorâd puáris meccitáálui já siijdâi, Suomâ Njeellim já Taažâ Vagattem, koskâsijd jotteemkiäinuid. +Ákšoin verâstum pilheh puáris aaikâi siijđoin čäittih tovláá jotteemkiäinu linjim. +Vääččir meccitááluh kuorrânškuottii 1970-lovvoost. +Tááláá ääigi Vääččir lii joskis meccikuávlu, kost páiháliih ulmuuh joteh puásuipargoin, meccipiivdost já kyelipiivdost. +Piilola pálgá jiešnálásâšvuođâ lasseet vala kiäinu aalmugijkoskâsâšvuotâ. +Piilola päälgis lii šoddâm Taažâ, Ruošâ já Suomâ koskâsâš luándusuojâlem- já luándumađhâšemoovtâstpargo puáđusin. +Vandârdemkiäinu jotá ohtâlâs Pasvik-Aanaar -räjimuorâstuvâst, mii lii taam kuulmâ staatâ kuávlust (www.pasvik-inari.net). +Halijdâh-uv muássuđ luándust ruuskijn, kuullâm enâduvvâin já laarmâst peerusthánnáá? +Halijdâh-uv, et puátteš suhâpuolvâin láá siämmáálágán máhđulâšvuođah vandârdiđ teikkâ virkosmuđ luándust ko tust? +Tun puávtáh vaikuttiđ tavoinâd njuolgist toos, mon ennuv tâi uccáá tuu tääpi toimâđ sreevee já muttá pirrâduv. +Meiddei tast lii merhâšume, magarijd tävirijd tun skappuuh. +Täin sijđoin tun finniih tiäđu vandârdem háitulâs vaikuttâsâin pirrâdâhân já tiervâsvuotân já ton lasseen vuovijn, moiguin taid puáhtá kepidiđ. +Siemin láávháš häävild lii tuárvi pirrâduv šeštimân. +Tot lävkki puávtáččij leđe veikkâ vandârdem vuávám já valmâštâllâm: +Aanaar vandârdemkuávlu luándu- já kultturčuosâttuvvah, merkkejum vandârdemkiäinuh já šiev kyeličääsih fäälih uáinámuš já porgâmuš jyehi iveääigi. +Vandârdemčuosâttuvváid lii älkkee jotteeđ, mut ráávhu já sijvuuvuotâ lii meiddei finniimist toid, kiäh taggaar aibâšeh. +Aanaar vandârdemkuávlu, kote ana sistees ennuv čácáduvvâid, lii naverčuosâttâh sehe uštei já uággoi. +Kuávlu tobdosumoseh kuálástemčuosâttuvvah láá legendarlâš kuávžurjuuhâ Juvduu aaibâs markkân aldasijn já tiäđust-uv Aanaarjävri. +Uštem kuálhis Aanaarjäävrist kesi-iijâ piäiváá čuovâst lii feerim, mon ij kuássin vájáldit - já mii puávtáččij leđe njálgásub ko jieš koddem vorâs šapšâ tâi suávvil. +Šiev ubâ perruu uággumčuosâttâh lii Pieggâjävri suullân 8 kilomeetter keččin Aanaar markkânist. +Ráávdui uággum ooleest puáhtá tulâstâllâđ Pieggâjäävri láávu kulen já puurrâđ evvisijd. +Aanaarjäävrist uštemân taarbâš jo-uv kuálástemmáávsu (ohtâ stággu) (www.eraluvat.fi, suomâkielân) tâi Aanaarjäävri (lopekuávlu nr 1580) virkosmittemkuálástemlove (maŋgâ stáágu) (www.eraluvat.fi, suomâkielân). +Uágguđ uážžu jyehialmaavuoigâdvuođáin. +Juvduujuuvâ já Aaanar vandârdemkuávlu kalvemjaavrij várás láá jieijâs virkosmittemkuálástemloveh (lopekuávlu nr 1579). +Lasetiätu luuvijn eräluvat.fi -sijđoin já Meccihaldâttâs palvâlemčuággáin. +Aanaar vandârdemkuávlu kiäinui mield puáhtá vyelgiđ peivimáátkán kuávlu muččâdumos enâduvváid. +Aanaar markkân aldasijn Juvduujuuvâ riddoid čuávvoo Juvduu päälgis (7,5 km) lii ohtâ pivnohumosijn kiäinuin Anarist, já tom puáhtá jotteeđ nuuvt, et kiäinust šadda riggee. +Uási pálgáin láá čyevvejum já tuállojeh áávus meid tälviv. +Piälppáájäävri päälgis (4,5 km) jotá puáris pecimeecij já mecciláádui čoođâ Piälppáájäävri meccikirho kuuvl. +Ocomáá oolâ vist piäsá 9 km kukkosii pálgá mield. +Vandârdeijee palhâšuvvoo loppâuási ciägu kuárŋumist - tuoddâr alne láá Aanaar čuálččáámusah uáinuseh kidâ Aanaarjäävri oolâ já Lemmeejuuvâ tuoddâráid. +Kiäinui piällást láá tipšum tulâstâllâmsajeh já peivituveh, main peivivandârdeijeeh pyehtih vuoiŋâstiđ. +Aanaarjävri, kote lii ohtâ Suomâ stuárráámusâin jaavrijn, fáálá merettes ennuv vuolgâsoojijd já kiäinuid. +Jäävri kulen puáhtá vandârdiđ peivimacâi, mut puáhtá viettiđ veikkâ ubâ keesi - ige tallegin kiergân tutkâđ ko tuše uási ubâ jäävrist. +Ridottes joorŋah, poskis čuálmih, tuháttij mield ponjepeesijd šaddee källeesuolluuh, kukken šiärrájeijee väärih já tuoddâreh mulsâšudeh miälloo uáinusist. +Ráávhu lii vises. +Aanaarjävri lii vijđes jorŋâidis keežild vátávâš čuosâttâh jävrimiälloi. +��iev jotteemniävvu puávtáččij leđe merâjotemân heivejeijee kaajaak. +Aanaarjáávrán uápásmem lii älkkeb, jis čuávu valmâšin vuávájum kiäinuid. +Toid, kiäh lijkkojeh jotelub jotemân, šiev čuosâttâh lii Juvduujuuhâ. +Tom puáhtá lyeštiđ indiankanottáin tâi kuoškâkajakkáin, eereeb vildáht stuččee Njuámmilčoskâs. +Meccihaldâttâs já vandârdeijeeh láá oovtâst majemui iivij ääigi iäljáruššâm vandârdemčuosâttuvvâi pasâttâsâi mere já toi tovâttâm pirrâdâhvaikuttâsâi ucedem tiet ađai Roskettes vandârdem tiet. +Meccihaldâttâs haalijd ucediđ luándu roskášume já pasâttâsâi enâdâhjoođeetmist šoddâm hááituid já lasettiđ šlajâttâllâmmáhđulâšvuođâid já kompostistem. +Siämmást vandârdeijeid adeluvvoo máhđulâšvuotâ toimâđ pirrâduv pyerrin. +Keevâtlávt roskettes vandârdem lii merhâšâm tom, et Meccihaldâttâs majemui iivij ääigi lii čokkim enâdâhčuosâttuvvâi pasâttâshuolâttem kuávlui puáttimvevlijd, kogo láá pasâttâsâi šlajâttâllâm- ađai ekosajeh. +Vuoiŋâstemsoojijn láá siähálâspasâttâsliteh kepidum já kompostistemmáhđulâšvuođah já pasâttâsčuovviittemgis láá lasettum. +Vandârdeijei vaastâ lii pyehtiđ jieš pasâttâsâidis meeccist šlajâttâllâmnáál ekosoojijd teikkâ tuálvuđ taid kieldâi paijeentoollâm šlajâttâllâmsoojijd kieldâ adelem ravvui mield. +Ärbivuáválij vandârdemčuosâttuvvâi pasâttâshuolâttem toovât pirrâdâhvaikuttâsâid sehe njuolgist já mohe peht. +Mohe peht vaikuttâsah šaddeh iänááš talle, ko pasâttâsâid ferttee jođettiđ meddâl meeccist maašinvuoimijn. +Pasâttâsâi meccijoođeetmist šaddeh sehe larmâ já luoštuuh, main uási láá mirhâliih já uási oovded maailmvijđásâš šoŋŋâdâhnubástus. +Meccijođettem keežild meid eennâmvuáđu sáttá kuullâđ. +Njuálguvaikuttâsah, ađai vandârdeijei jieš tovâttâm vaikuttâsah láá kuávlu roskáštum já pasâttâsâi šoddâm puástu šlajâttâllâmlittijd. +Njuálguvaikuttâsah šaddeh meid talle, ko elleeh kuáivuh pasâttâsliitijd já levâtteh pasâttâsâid miäcán. +Lii lamaš vaigâd tutkâđ sämmilij puáris oskomâšmailm já ärbivuovijd, tondiet ko eellimvyehi já kulttuur muttojii kivkked ristâlii jurgâlittempargo já eres staatâlâš tooimâ keežild 1600-1700 lovvoost. +Monniiverd ärbitiätu lii luhostum čogguđ, mut iänááš čuággein lijjii paapah já vieres kulttuur ovdâsteijeeh, kiäi tiäđuid kalga anneeđ epivisesin. +Meiddei aalmugtieđâliih já arkeologisiih tutkâmušah láá adelâm tiäđu puáris sämmilii vuoiŋâlii kulttuurist. +Sämmilij mailmkove mield olmooš já luándu lijjii ohtâ. +Luándu lii lamaš sämmilij päikki, eellimvyehi, historjá já puátteevuotâ. +Sämmilij, tego eres-uv tave aalmugij mailmuáinust ulmuu já luándu pyereestvaijeem lii kiddâ kuábbáá-uv uásipele täsitiädust. +Tondiet ko luándu lâi ulmuu uási, sämmilij mielâst oroi, et luándu vyeimi lâi siämmást sii vyeimi. +Ko ulmuu koskâvuotâ já täsitiäddu luándoin hiäjusmij, te ulmuu vyeimi kiäppánij. +Sämmiliih kunnijâttii pirâstittee luándu já varjâlii tom, amas täsitiäddu tuárgistiđ. +Ko syemmilâš agraarkulttuur uáinu lâi, et olmooš kalga jo-uv vuálániđ luándu oovdâst tâi väldiđ tom ristâlâšosko linjáá miäldásávt hiärrán haaldun, te sämmiliihkis keččâlii heiviittâllâđ luándun tom mutehánnáá. +Luánduriggoduvvâid ulmuuh kevttii tuše tommit ko lâi tárbu, tondiet ko cevzim lâi kiddâ tast, maht luánduriggoduvvah uđâsmuveh. +Meiddei taan ääigi sämmilii jurdâččemvyevist lii iänááš siäilum juurdâ ulmuu já luándu ohtâvuođâst já koskâsii sorjolâšvuođâst. +Jieškote-uvlágán rituaaleh išedii toollâđ koskâvuođâ ulmuu siskiibiäláá já ulmuu pirâstittee maailmân sehe ohtâgâs já siärváduv tääsist. +Toimâmáin tiätunáál já nuávditmáin lattimmaalijd já njuolgâdusâid ulmuuh arvâlii, et pyehtih vaiguttiđ luándun já ulmuu eellimtilán. +Luándupalvâlem lâi sämmilij vuoiŋâlii ärbivyevist tehálii uásist. +Immeelhuáđđooh lijjii luánduhaldâšeijeeh, tego äijihšooŋâ, piegâ, čääsi já pivdo immeel. +Stuárráámus uási sämmilij seremoniain já rituaalijn lohtâsii iäláttâs hahâmân, eromâšávt miäccástmân já kuáláástmân. +Sij pivdii uhrijguin šiev saallâs, já ko luándu adelij, te siämmáánáál ulmuuh kijttii skeŋkâiguin. +Sämmilâš shamanism lii lamaš tääpi iberdiđ mailm já toimâđ tast. +Mailm rááhtus hámmášui kuulmâ tääsist: vuáláá, koskâsii já paajaa mailmist. +Vuáláá mailmist assii jaamišeh já kufittâreh, koskâsii mailmist ulmuuh já häldeeh já paajaa mailmist imeleh. +Nuáidi lâi sämmilâšsiärváduv tehálumos jeessân, kii paijeentoolâi mailmoornig ulmui koskâvuođâst. +Nuáidi pargon lâi ovdediđ siärváduv pyereestvaijeem. +Sun lâi ohtâvuođâst tuonpiäláá mailmân, pyeredij pyecceid já ennustij puátteevuođâ. +Sun torvodij miäcástem já kuálástem, suojâlij navdâšemkuávluid já oonij čalmeest luánduriggoduvvâid. +Nuáidi tehálumos rituaalkálvu lâi nuáidirumbu, mon poccuu näähkist keldum cuozâ oolâ lijjii sargum myyttiliih kovoseh. +Nuáidi vuájui traansin ruumbu iššijn já suu siälu vuolgij ellee häämist porgâđ pargoidis. +Staatâväldi já kirkko tuššâdii tâi nistii já tolvuu meddâl sämikuávlust stuorrâ uási sämiruumbuin. +Taan ääigi stuárráámus uási tuššâdmist šeštum sämiruumbuin láá vyerkkejum olgoeennâmlijd museoid. +Äijih (lii tubdum meid nomâiguin Dearpmes já Horagállis) lâi sämmilij tehálumos immeel. +Äijih adelij ulmuid eellim já suojâlij sii tiervâsvuođâ. +Poolvâi haldâšeijen sun varjâlij ulmuid viärráás jiegâin talle ko sij vuolgii kuálástiđ já miäcástiđ. +Anarâšâin lâi Aanaarjäävrist maŋgâ Äijih-nommâsiih pase palvâlemsajeh, tobdosumoseh tain Äijihjoorŋâst já Äijihjäävrist. +Äijihist lâi kálgu Ákku. +Ärbivyevi mield Äijih já Ákku lijjii paarâ. +Täst ovdâmerkkân láá il. +Aanaarjäävri Äijihkeđgi já Kálguvääri ton aldasijn, já Äijihjäävri Äijih já Ákku. +T. I. Itkonen čáálá Suomen lappalaiset -kirjestis Äijihist: "Äijihist lii veeččir, moin tot šluávee viärráás jiegâid uáiván. +Äijihstormâ addel ulmuid eellim, suojâl sii tiervâsvuođâ nuuvt, et jäämmimgin ij sii uhked suu tátuhánnáá. +Tondiet ko viärráás jiegah vahâgiteh sämmilij meccijotteem já kuálástem já Äijih addel toid ánsášum ráŋgáštâs, te ulmuuh palvâleh suu ovdil iärrásijd (eres imelijd). +- - Tavenuorttii-Aanaar puásuisämmiliih nomâtteh Äijih 'poolvâi haldâšeijen', kii puátá putestiđ ááimu taavdâin. +Päjän-äd'dä (Stormâäijih) vuájá vielgis polváin, selgistis lavkkâ, mast láá njuolah ađai aldâkkâsah, já kieđâstis kyehti vuovdân tiiŋgâ, tego muorâkoopah, main šadda čiärgádâh ko taid časka oohtân. +Sun vuolgât arve, amas aldâkkâsah puáldiđ eennâm." +Ááhust Itkonen čáálá: "Äijih kálgu lâi Ákku. +Suu aassâmsaje, ij nuuvt pase já palvâlum ko Äijih, lii siämmáánommâsâš ollâ vääri Aanaarjäävri maadâviestâr riddoost, ton já Äijihjäävri kooskâst. +Äijihsuollust jurdii, et tobbeen juuđij kuovđâšm jäävri vuálá Áákun, mađe mield toh ollâ pelikyeimih sárnudii nubijdis." +Pieggalmai haldâšij piegâ já lâi merhâšittee eromâšávt tondiet, et sun puovtij jođettiđ poccuid nuuvt, et piejâi piegâ possoođ ohtânmaanoost siämmáá kuávlust. +Pieggalmai ulmuuh láá uhredâm il. +Aanaar Piegguáivist, suullân love kilomeetter keččin Aanaar siijdâst. +Piäiváážân uhredii juhánâspeeivi já čohčuv. +Čäcialmast ulmuuh tuoivuu maid kuás-uv lijjii vááijuv, ovdâmerkkân ruuđâid, kuudijd, kuolijd tâi majuvijd. +Máttáráhkká lâi eellim enni já suu kulmâ nieidâ Sáráhkká, Uksáhkká já Juksáhkká lijjii meid merhâšitteeh eromâšávt nissoonvuotân, šoddâdmân já kuátán lohtâšum sämmiliih imeleh. +Tobdosumoseh sämmiliih häldeeh já luándujiegah lijjii iärásij lasseen päikki-, čäci-, já meccihäldeeh, ulmui vajalâš stáálu, ulmuid porree já voorânjammee vuovru, luudij suojâleijee loddedžan, párnái paldattelleeh lávvaráddjá já skuŋkkâ, já eennâm vyelni ässee čáháligeh, kufittáreh já uldah. +Sämmilâš mytologiast häldeeh já jieggâhuáđđooh lijjii ennuv, tondiet ko luándust jyehi ääšist lâi jieijâs häldee. +"Sämmiliih palvâlii keeđgijd, pieijii taid imelin já vuoidii kyele já poccuu puoidijn, tanen ko ulmuu suuhâ lii taggaar, et kalga palvâliđ maidnii, veikkâ ij Imelist tieđe maiden." +- Puáris sämmilâš almai S. Paulaharju mield Sieidi ađai palvâlemsaje lâi tehálii uásist sämmilij rituaalijn. +Palvâlemsajeh lijjii távjá pirrâsist spiehâsteijee luánduhámmášumeh, moh lijjii älkkeeh iäruttiđ - ollâ källeeh, stuorrâ keeđgih, kuodduuh, muorâstuálpuh, suolluuh, käldeeh tâi tuoddârij aalaah. +Keđgisiedih lijjii táváluboh ko muorâsieidih já ulmuuh onnii taid pasebin. +Siijdâin lijjii jieijâs sieidih, mut siämmáánáál sieidih lijjii meid suuvâin, perruin já ovtâskâs ulmuin. +Kuálásteijein, miäcásteijein já puásuiulmuin lijjii jieijâs palvâlemsajeh: kyelisieidih, koddesieidih já puásuisieidih. +Kyelisieidih lijjii čaasij paaldâst, mecci- já puásuiulmui sieidih távjá vaarijn tâi tuoddârijn. +Lijjii meiddei sieidih, main puovtij pivdeđ iše maaŋgâlágán táárbu várás iäláttâsâst hiäŋgááhánnáá. +Sieidij merhâšume saatij muttuđ ereslágánin ko äigi kuulâi já iäláttâsah muttojii. +Ulmuuh ellii táválávt palvâlmin sieidijd paihijdis alda, mut ovdâmerkkân Kittâl váldálii Taatsi sieidi ulmuuh pottii palvâliđ kuhes maađhij keččin-uv. +Ulmuuh uhredij sieidijd, ko lâi tiäđust, et luánduvyeimih vaikutteh ulmui pivdoluukon. +Vuáđunjuolgâdus mield tuše almaah ožžuu uhrediđ, mut láá tiäđust uhresajeh meid nisonij várás, nuuvtko Aanaarjäävri Niŋálâssuolluuh. +Stuorrâ pasevuođâ tiet olmooš koolgâi aldaniđ sieidi kunnijâtteht. +Ovdil piivdon vyelgim miäcásteijeeh monnii sieidi kuuvl áánnuđ läđisvuođâ já iše. +Sij sattii meid koijâdiđ sieidist ravvuid ovdâmerkkân tast, kuus kulij kolgâččij moonnâđ. +Sij luvâttillii toos paihijnoomâid, já mon noomâ eđâdijn sieidi lihâstij, te toho kulij lâi vuolgâ. +Sieidi vuoidui kuolij vuojáin já ellei puoidijn já vooráin já te pivdui iše. +Jis miäcásteijeeh finniiččii saallâs, te lopedui, et sij puávtáččii tast uási siäidán kijttosin. +Kyelisieidi kijttii nuuvt, et puohtii toos skeŋkkân kuolij ooivijd tâi oles kuolijd. +Sieidih vuáidojii kuolij vuojáin, čolijguin já njuovváin. +Koddesiäidán puohtii kode čoorvijd, uáivi teikkâ motomin joba ubâ ellee já tom vuoidii kode puoidijn já vooráin. +Puásuisiäidán puohtii pyeremui vuájánij kočâttâm čoorvijd, poccui taavtijd já tuoljijd. +Maŋeláá sieidijd lii uhredum meid vijne, tubbáák, vuojâ, ruttâ já eres árvutiiŋgah. +Ulmuuh jurdâččii, et sieidi finnee vuoimijd uuhrijn já hämmee toos uhredum ellein uđđâ elleid. +"Lii hyenes šoŋŋâ. +Mij keessip tääl uhrekuolijd. +Jis koddep pyereest kuolijd, te kale vuoidâp tuu vuojáin. +Kale tun, riäpu, lah tie ruostâm. +Mut jis koddep pyereest kuolijd, te kale mij pyehtip tunjin vuojâ, já putestep tuu." +"Jis koddep kuudijd, te stuorrâ muátučoorvijd mij tunjin pyehtip." +"Jis koddep kuolijd, stuorrâ šaapšâ, te stuorrâ šaapšâ uáivi mij pyehtip tunjin." +- Puáris lavluuh já mainâseh sieidijd S. Paulaharju mield +Jis sieidi ij tiävdám kenigâsvuođâs palvâleijei, te tot saatij finniđ ráŋgáštâs. +Sieidi roobdâst vuolâstui pittá luovâs, puohtum uhreskeeŋkah viäžžojii meddâl tâi sieidi puoldui. +Sieidi saatij kuittâg talle čäittiđ vuoimijdis. +Samuli Paulaharju maainâst kirjestis čuávuváá tábáhtuumeest: "Tiänulâš kuudij luosâ puáđustis já adelij uási siäidán-uv. +Mut talleba keevâi nuuvt, et luosâ ij kuddum muádi piäiván. +Tiänu almai suutâi, moonâi já caaimij suáhirisijguin imelis já pilkkedij: "Jieh tun lah mihheen imelijd! +Veikkâ mun lam tuu vuoidâm vuojáin, jieh lah kyele adelâm." +Ko kyelialmai oppeet moonâi puáđus kuuvl, te korrâ pieggâspälli posolij kárbá kommood, já uccást äijih ij hevvânâm. +Hirmástum kyelialmai njaavâi keeđgi kuuvl pivdeđ, et tot ij liččii innig vaijaa." +Tobdos sieidih Suomâst láá il. +Äijih Aanaarjäävrist, Taatsi sieidi Kittâlist, kirkkopähti Muoniost, Outakoski koddesieidi Ucjuuvâst já Näkkäl sieidikeđgi Iänuduvvâst. +Stuorrâ uási sieidijn lii tuššâdum, ko ristâlâš kirkko jurgâlitij sämmilijd ristâooskon. +Käldeeh: Itkonen, T. I. +Paulaharju, S. 1932. +Seitoja ja seidan palvontaa. +Suomalaisen kirjallisuuden seura. +Pennanen, J. +& Näkkäläjärvi, K. +Siiddastallan - siidoista kyliin. +Inarin saamelaismuseon julkaisuja n:o 3. +Jyväskylä. +Pentikäinen J. +Saamelaiset. +Pohjoisen kansan mytologia. +Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 596. +Hämeenlinna. +Lemmee vyemeest rääsih šaddeh pyerebeht ko aldakuávluin almolávt, ja ulmui mielâst vyemi lii lamaš lieggâsub kuávlu. +Lemmee lii finnim suomâkielâlii noomâs (Lemmenjoki) sämikielâst, mii meerhâs suomâkielân lieggâs. +Saje nommâ lii punjâgâm ääigi mield já suomâkielân tot lii taan ääigi Lemmenjoki. +Lemmee kuávlust láá vala-uv suullân 30 kieđâikuáivoi väldidmid sehe kolletoidemloppeed já 25 kuáivuttâhrigged. +Keessiv Lemmest oroh suullân čyeti olmožid kuáivumin kole. +Vuárukárbáh joteh keessiv Njurgoiluovtâ já Kollehaammân kooskâst. +Jotoluv algâ- já loppâpeeivih muttojeh iválávt ucánjáhháá, ađai taid kannat selvâttiđ muuneeld. +Tiiláámáin kárbáh joteh paijeelmiärálijd vuáruid. +Páiháliih irâtteijeeh västideh vuárukärbisjotoluvvâst, já kárbái vyelgimsaje lii Njurgoiluovtâ siijdâst kähviviistij riddoost. +Koskâkeesi vuárukäärbis jotá kuohtii peeivist, mutâ algâ- ja loppâkeesi tuše ohtii peeivist. +Mätki pištá oovtâ kuávlun suullân 1,5 tijme. +Kárbáh orosteh meid Rovâdâs peht. +Iiđeedkäärbis vuálgá tme 10.00 já máccá tme 13.00. +Eehidkäärbis vuálgá tme 17.00 já máccá tme 20.00. +Aalmuglâšmeeccist lii loválâš vyeijiđ pyeráin merkkejum kiäinui mield. +Keevâtlávt pyeráin vyeijeid tiäivá harvii, tondiet ko pálgáh iä heivii pyeráin vyejimân masa ollágin. +Pennuu puáhtá väldiđ fáárun vandârdiđ, mut tom ferttee toollâđ kiddâ. +Kollekuáivum ij pyevti keččâliđ kost peri. +Kollekuáivum várás ferttee leđe väldidem teikkâ kuáivuttâhriggee. +Páihálijn irâtteijein puáhtá tiiláđ kollekuáivummohe väldidmij kuuvl. +Lemmest láá meid kuáivooh, kiäi väldidmijn kii peri puáhtá keččâliđ kolletoidem. +Täin soojijn puáhtá koijâdâllâđ om.Paje-Säämi luándukuávdáš Siijdâ. +Láá, mut toh iä lah maŋgâ, kiäh láá luhostum uáiniđ taid. +Irâs kuobžâ (www.suurpedot.fi, suomâkielân) velttâl ulmuid. +Njellim siijdâst maadânuorttiist orroo Apinavaara nommâ lii maaŋgâi mielâst oomâs. +Pegâlmâs Säämi totkee T.I. +Itkonen (1891 - 1968) muštâl noomâ mainâs Lapinmatkani-kirjestis (1991). +Vääri anarâškielâsâš nommâ lii Čáháligvääri, mon madduuh láá mainâsist, mii muštâl vääri siste ässee piättáás ucc-párnáá hámásii hälddest - čáháliggeest. +Taam huáđđoo puovtij hokâttâllâđ olgos nuuvt, et piejâi sovskammuu källee luámán, jeđe toos čáhálig tiäđuäŋgirisvuođâs tiet mana čuážžuđ. +Ko čáhálig lii lavkkim kammui, te kaamuv loptejuvvoo eennâm táásán. +Čáhálig ferttee adeliđ silbâruuđâid ovdil ko tot luáštoo maasâd vuálus. +Sáámán puáttám syemmiliih iä iberdâm taam Tiänu kuávlust-uv tubdum mainâs pyereest já äddejii, et čáhálig meerhâš apina. +Návt čáhálig väärist šoodâi Apinavaara. +Vandârdem ääigi harvii kiävá maggaargin varâlub luhottesvuotâ tâi pärtti. +Maŋgii vandârdeijeeh iä ubâ smietâ muuneeld, et sijjân sátáččij keevvâđ mahtnii, ko ovdilgin ij lah keevvâm. +Torvolâšvuotâaašijd ij kannat eissigin máttááttâllâđ eskin talle, ko varâlâš tile šadda. +Vaarâtilálâšvuođâi haldâšem váátá ennuv hárjánem já hárjuttâllâm. +Kalga jo muuneeld mättiđ árvuštâllâđ, magareh riiskah puáttee määđhist sátáččii leđe, já lattiđ nuuvt, et ij kaartâ vaarâtilálâšvuođáid. +Kalga haldâšiđ maaŋgâlágán vandârdemtááiđuid, nuuvtko lyetittettee sundástâllâm, tuulâ cokkiittem, čácáduvvâi moksem, vuosâiše já syeje, ovdâmerkkân etikoođij, rähtim. +Ton lasseen máátkán kalga mättiđ väldiđ fáárun anolijd torvolâšvuotân lohtâseijee anokáálvuid já väripurrâmâš já -juhâmâš. +Rahttât viärráámus tábáhtume väärild, ele árvuštâl jieijâd iälšu pyerebin ko tot lii. +Vääldi fáárun tuárvi lieggâ pihtâsijd, purrâmâš já juuhâmčääsi, kompas já tiäivás tuállee, tuárvi tärhis káártá, om. +olgonlihâdemkáártá, enâdâhkáártá tâi Retkikartta.fi:st printtejum káártá já vuosâišekáálvuid (suomâkielân, pdf, 19 kt). +Huolât hygieniast, amas puosâškyettiđ tâi eromâšávt jyelgih teikkâ häcci kohhuđ teikkâ puttâniđ unohâsávt. +Luuvâ lase (suomâkielân). +Veikkâ ličij-uv rahttâttâm ovdâkietân rahttâtmist kepidâm riiskâid muuneeld, te liijká määđhi ääigi sáttá keevvâđ miinii hemâdâsâid. +Jis kárttá monnii varâlii tilálâšvuotân tâi parttâšuvá, kalga mättiđ árvuštâllâđ tiilees já toimâđ fiätulávt já rávhálávt. +Taggaar tilálâšvuođâst lii iššeen, jis máttá adeliđ vuosâiše, koččođ iše, toimâđ olâttittee šooŋâst, piäluštiđ jieŋáid koččâmist jna. +Mätkipuhelin, GPS-sajadeijee tâi lijgelyettim jieijâs tááiđuid sáttá šoddâdiđ puástu torvolâšvuođâ toobdâ, mii ij hyenes šoŋŋân mätkipuhelinviärmáduv uulâtmettumist já GPS aaku kuárrándijn lekken tuotâ. +Vissásumos lii oppâđ piergiđ ain jieijâs raađijn já mušteđ, et luánduvuoimij vuástá ij kannat tuárruđ. +Sämmilâšmuseo já Paje-Säämi luándukuávdáš Sijdâ (www.siida.fi, suomâkielân) lii ohtâ Tave-enâmij muččâdumosijn čáitálmâskuávdážijn. +Tobbeen puáhtá uápásmuđ sämmilâškulttuurân já Paje-Säämi luándun. +Pisovâš já molsâšuvvee čáitálmâsâi lasseen Siijdâst finnee vandârdemravvim, káártáid já luuvijd ubâ Paje-Säämi kuávlun. +Aanaarjäävri Äijihjoorŋâst, suullân 11 km Aanaar markkânist tavenuortâs, paijaan komálâš já kavreseelgâg, ollâ källeesuálui. +Suálui kočoduvvoo Äijihsuálujin tâi Äijihkeđgin, motomin tuše uánihávt Äijihin. +Suálui lii tuše 300 meetterid kukke, 100 meetterid kubduu já 30 meetterid olluv. +Ton olgohäämi lii kuittâg nuuvt čaalmančyeccee, et tast lii šoddâm merhâšijjee luándu-uáinámuš Anarist. +Eromâšávt Äijih lii tobdos, vijđáht palvâlum já kunnijâttum anarâšâi pase suálui. +Luuvâ lase Äijih. +Piälppáájäävri meccikirkko lii vááijuv 10 km keččin Aanaar markkânist. +Tohon vuálgá 5 km kukkosâš päälgis kuulmâ kilomeetter keččin Siijdâst, Sarviniementie pellâst. +Kárbáin jottee puáhtá väzziđ kirho luus Piälppáávuonâst, pálgá kukkodâh lii 3 km. +Kirkko lii huksejum ivij 1752-1760 koskâsâš ääigi já tot lâi kiävtust 1800-lovo loopâ räi, mon äigin kirkko lâi Aanaar kuávdášpäikki. +Kirhoost tuállojeh muáddi Immeelpalvâlus ivveest já tobbeen meiddei vihkojuvvojeh näimipaarah. +Keesiv kirhoost lii uápis. +Ocomâš (418 m) lii 8 km keččin Aanaar markkânist. +Tuoddâr alaččist lekkâs váárdus Aanaarjáávrán, Juvduun, Mudusjáávrán, Myeđhituoddârááid já Juuvâkiellâs tuoddârááid. +Päälgis Ocomâžân vuálgá maađij viesterbeln Siijdâ puotâ. +Meid Nuorâikuávdáš Vasatokka šiljoost vuálgá 10 km kukkosâš päälgis Ocomâžân. +Ollâ-Máávrá suálui lii Aanaarjäävri máddáákeččin. +Suollust lii 15 meetter kukkosâš, 1-3,5 meetter vijđásâš já 1,5-4 meetter alosâš kuovđâšm, mon vuáđu jieŋâ lii siäilum suddâmettumin jo čuođijd iivijd. +Moonnâm iivij ääigi Ollâ-Máávrá kuovđâšm jieŋâ lii kuittâg keessiv suddâm ain eenâb et eenâb, tondiet ko suollust jottee máđhálij fáárust kuovđâšmân puátá liegâsvuotâ. +Aanaarjäävri kuálásteijeeh láá tovle kiävttám jieŋâkuovđâšm kyelikiällárin. +Mainâsij mield kuovđâšm lâi 1600-lovvoost pegâlmâs sieidij tuššâdeijee Päiviö Vuolab kiävtust. +Taan ääigi Ollâ-Máávrá jieŋâkuovđâšm lii pivnohis uáinámuš. +Suollust lii kärbisruggâ, tulâstâllâmsaje já koškehiivsig. +Keessiv suollui piäsá tuše kárbáin, tälviv čuoigân tâi moottorkiälháin. +Lemmeevyemi lii Njurgoiluovtâ já Kollehaammân koskâsâš, suullân 22 km kukkosâš juhâuási. +Keessiv juuvâ alne joteh vuárukárbáh. +Juuvâ ridoi mield jotá merkkejum vandârdemkiäinu. +Rovâdâsjuuhâ lii Lemmee stuárráámus uálgijuuhâ. +Tot lii njuáidus juuhâ, mon láá kurdám suddâmčääsih. +Rovâdâsjuuhâ tuođâi virdáá eskin juhânjäälmi alda, já juuhâ luáštá love meetter alosâš čäcikoržen Lemmei. +Korže ja ton källeesiäináás ävži sehe roobdâi stáálukirno hámásiih kuurah láá šoddâm uásild jieŋâi suddâmčaasij já uásild tááláá juhâeroosio tiet. +Rovâdâskorže lii ohtâ Lemmee aalmuglâšmeeci pegâlmâsumos luándučuosâttuvvâin já uáinámušâin. +Čäcikorže lii ruávisvuođâs tááhust mučis uáinus. +Vandârdeijee ferttee väldiđ vuotân, ete Rovâdâskorže kulá Lemmee aalmuglâšmeeci raijiittâsuásán, kost lihâdem lii loválâš tuše merkkejum pálgái alne. +Rovâdâskooržán piäsá vääzin vandârdemkiäinui mield teikkâ Lemmee irâtteijei juhâkárbái sáátust. +Rovâdâskorže lii sajadum togobeht, kogo Lemmee ja Rovâdâsjuuvâ ovtâstuvvâv. +Suullân 9 km keččin Njurgoiluovtâ Siijdâst lii Juuvâkielâs-nommâsâš tuodâr, kuus jotá merkkejum päälgis. +Tuoddâr alne lekkâseh mučis várduseh Lemmee vuámán já tuoddárijd ton pirrâ. +Riemâšjuuvâst, Aanaar-Kittâl -maađij piällást vuálgá 6 km kukkosâš merkkejum päälgis ovdiištum puásuipygályssajan. +Tobbeen lii ävđintupe já telttaastâllâmsaje. +Pygálysäiđi kámpáidiskuin kulá Laapi tivrâsumosáid kulttuurhistorjálijd čuosâttuvváid. +Maađij piällás puáhtá maccâđ siämmáá pálgá mield, nuuvtpa määđhi kukkodâhhân šadda 12 km. +Kaabi Joovnâ kieddi lii puáris puásuitáálu Lemmee nuorttâriddoost Njurgoiluovtâst. +Váábu Maati tupe já ton aassâmkieddi Paajeeb Lággujäävri riddoost lii ohtâ Lemmee aalmuglâšmeeci tivrâs ärbienâdâhčuosâttuvvâin. +Kollekuáivum historjá já tááláš äigi lii uáinimist aalmuglâšmeeci váimusist Kollehaammân já Jäviluáivi koskâsii kuávlust. +Motomeh taan ääigi kollekuáivoin väldih kuosijd vuástá, nubeh halijdeh kuáivuđ ráávhust. +Kuávlu čoođâ jotá merkkejum vandârdempäälgis, Kollehamânist Rovâdâsjáávrán šadda 20 km kukkosâš mätki. +Lemmee Ergijäävri já Čuáđgijäävri kooskâst lii ohtâ Suomâ stuárráámusâin pivdoroggevuáháduvvâin. +Rááiđust láá 261 rogged já tot lii paijeel 3 kilomeetter kukkosâš. +Ergijävrkuoškii taavaakeččin aaibâs Ergijävrkuoškii láigukámpá aldasijn lii suullân kilomeetterpele kukkosâš ráiđu. +Luuvâ lase Lemmee kodderoogijn. +Ryevdiporttâ lii mottoom kezis luohtâ Njellimjäävrist, mon roobdâst pajanedeh ciägu källeeseeinih. +Tom iärut Aanaarjäävrist tuše kezis kuátku, mon mield juuđij soođij ääigi strategisávt tehálâš Jieŋâmeerâmaađij Piäcámân. +Tälvisuáđi ääigi rahtui cogâdemlinje Ryevdipoortâ já aldaaš Matjäävri koskâsáid enâmáid. +Koskâráávhu ääigi Ryevdiporttâ cogâdui já ton aldásáid vuáđuduvvojii toorjâsajeh já maašinkivveerkuáđih ovtâsteijeehavdijdiskuin. +Ryevdipoortâ kuuvl jotá merkkejum päälgis já tobbeen lii kuávlu suátihistorjást muštâleijee uápistemtavlu. +Njellimjäävri já Koskmuujäävri kooskân rahtum vuojâttemränni čuážžu ton mušton, magareh stuorrâ savoteh lijjii 1920- já 1930-lovoin. +Ton ääigi vuojâttem lâi áinoo kannattittee vyehi toimâttiđ muorâamnâstuv ráhtálâšvuođâ kiävtun. +Vuojâttemraanij vievâst lâi máhđulâš vuojâttiđ kooldâid ain kuhheeb et kuhheeb maađhij tyehin já meččilub kuávluin. +Museovirgáduv 1994-1995 ovdiištâm vuojâttemrääni kukkodâh lii 304 meetterid. +Vuojâttemrääni kulen lii meiddei kopio ton áigásii saavoottuuveest. +Suullân 30 kilomeetter keččin Njellimist lii kuulmâ väldikode räjiurrâ Myetkivääri. +Suomâ, Taažâ já Ruošâ rääji ovtâstumsaje lii pivnohis vandârdemčuosâttâh eromâšávt tälviv. +Myetkivääri lii räjistielâsist, já tobbeen jotemân taarbâš love. +Mučis muorâst rahtum Njellim ortodokskirkko lii huksejum ive 1988. +Kirkko lii palvâluskiävtust já tot lii áávus máđhálijd pirrâ ive. +Trifon Piäccámlii possijdvajâldem porgemáánu loopâst jotá Njellimist Čevetjáávrán. +Njellimist viättoo jyehi ive meid vástuááigán luáštádâttâm juhle, maslenitsa. +Váábu Matti (Matti Musta, 1873 - 1951), kote kočodui meiddei Iŋgá Mattin, lâi šaddaaš Menišjuvnjäälmist. +Maati soddâmpääihist njuolgist suu aassâmkiädán lii mätki suullân käävci kilomeetterid. +Poccui lasseen lijjii Musta perrust pyeremus muddoost kyehti kuusâ, moi piemmâm korrâ tiileest lâi lusis pargo. +Cuobbuuhuášši nijttui kussáid kuhes-uv maađhij keččin. +Huáših kesittuvvojii tälviv ergijguin pááikán. +Viigâibâ Matti motomin kuškâdiđ aldasâš jeggiladduu-uv nijtton kuáivumáin toos raavi. +Matti lâi tobdos nággáris já piäránaddelmettumis almajin, mii čiälgá pyereest Vesko-Raansu muštâlem mainâsist. +Aanaar kuávlust lihâdii 1900-lovo aalgâkeččin eenâb kuumpih ko tááláá ääigist, já puásui-iälu rohhááttellee kuumpih pivdojii. +Matti já Heendâ Pavâlâš láin tuoddârist puásui-iälu kuáđutmin. +Lâi kossâ hablâmuotâ já vala kuumpih-uv lijjii aldasijn. +Ko almaah huámášáin kyevti kuumpi luodâid, te talle suoi meridáin vyelgiđ čuoigân pivdeđ taid. +Matti čuoigâi oovdâst njäälmildlemnim pisso vijlâsijn. +Kuumpih moonnâv tuoddâr vuást já Maatist lâi huáppu peessâđ toi ovdiibel. +Suu juurdân lâi jurgâliđ kuumpijd, já talle toh puáđáččáin siämmái luodâidis mield maasâd. +Pisso oroškuođij lussâdin já almai kyeđestij ton lättee piällás. +Maajeeld čyeigee Heendâ Pavâlâš kuođij meiddei tävirijdis siämmáid suuláid, kuus Matti-uv lâi kuáđđám omâduvâs. +Poođij kuittâg Pavâláá mielân, et vissâ-uv Matti lâi uáivildâm suu kyeddiđ meiddei Maati tävirijd. +Nuuvt sun jorgettij já eelij nurâmin tävirijd, moh lijjii kuođđum lättee piällás: reepuid, spáálčá - já vala piso-uv. +Puolâštij, ko Matti viijmâg juuvsâi kuumpijd. +Toh iävá jurgâlâttâmgin, pic jotkijn tuoddâr kuávlun. +Mut kuumpih lijjii vaibâm. +Nijbijnis Matti potkiistij tuodârsuávváin muáddi noonâ suábi, moiguin sun volliittij kuumpijd. +Oreskumppi patârij, mut niŋálâs sun huškoi toi mielâi, et jäämmiđ kalga. +Sun tuolmâi kuumpi muottuu vuálá, amas kolmuđ - ko ij tiättám, kuás sun kiergâničij maasâd njuovvâđ tom. +Matti čuoigâlij maasâd tuoddâr vuást, amat skippáár puátá oovdeld, te finniv tuulâ. +Mut skippáár ij puáttámgin, já nuuvt Matti čuoigâi aldemuu táálun ijjâdiđ. +Heendâ Pavâlâš vuotij luodâin, et Matti lâi iällám tuoddârist já puáttám maasâd. +Nuuvt sun-uv maacâi. +Tast itten almaah vuolgijn njuovvâđ kuumpi. +Suoi huámášáin, et kumppi lâi iällám, já pajanâm muottuu oolâ čokkáđ. +Oppeet keevâi tegu jiävttáá-uv peeivi: pisso paasij ubbâsân, ko čyeigeeh čuoigâláin kuumpi maŋŋaal. +Kuávttáá almaah kuittâg piergijn kuumpin, já njuováin tom. +Lijjih tun algâttellee vandârdeijee teikkâ hárjánâm meeccistjottee, te täin sijđoin tun finniih ennuv ravvuid vandârdem várás. +Ko vandârdemtááiđuh čoggâšuveh, te vaandârdmist šadda torvolub já vandârdusâin puáhtá navdâšiđ eenâb. +Vandârdem já vajâldem láá pivnohis olgonlihâdemvyevih já astoääigi vandârdem lii Suomâst šoddâmin ain pivnohubbon. +Taan ääigi jyehi niäljád syemmilâš läävee vajâldiđ ucemustáá 10 kilomeetter kukkosijd vandârdusâid já jyehi lovváád läävee vajâldiđ pirrâmpeeivi pištee maađhijd. +Ulmuuh vandârdeh maaŋgâ suujâst. +Vandârdem sáttá leđe veikkâba vyestitiäddu sisâpaargon. +Vaandârdmáin puáhtá meid sávrudâttâđ teikkâ aiccâđ elleid já luudijd já navdâšiđ luándust. +Uánihis vandârdem-uv jo virkosmit, já lii meiddei čaittum, et olgon liihâdmist láá positiivliih vaikuttâsah ulmuu fyysilii já psyykkisii tiervâsvuotân. +Vandârdem ABC-sijđoh láá kuulmâ luándust jotteem ovdedeijee tááhu oovtâstpargo puáđus: Meccihaldâttâs, Suomen latu (suomâkielân) já Suomen Partiolaiset (suomâkielân). +Sijđoh peividuvvojeh puátteevuođâst-uv tađe mield, maid vandârdeijeeh já lohheeh tuáivuh. +Muštâl macâttâsluámáttuvváin (suomâkielân) tuoivuidâd tast, main vandârdemaašijn tun halijdiččih lase tiäđu sijđoid. +Tun puávtáh meid adeliđ eres macâttâs sijđoin. +Kiäinu suápá meid algâttellee miälloid. +Jaavrijn puáhtá hárjuttâllâđ miällum tekniik. +Jäävrih láá uceh já ridoh ain alda, já nuuvtpa lii ain piegâsyeji. +Uási jaavrij koskâsijn njeerijn já uccâ kuoškijn puáhtá miälluđ, uási ij. +Keessim- tâi kyeddimmyeđhih láá nelji. +Eennâmuásih lasetteh suotâs mulsâšuddeevuođâ miälumân. +Vuossâmuš keessimmätki Vuáskujäävri já Riävskáluobbâl kooskâst lii älkkee, kukkoduvvâs peeleest 70 meetterid. +Čuávuvâš keessim- tâi kyeddimmyetki lii Källeeluobbâláá já Kođojäävri kooskâst. +Ton kukkodâh lii vááijuv 250 meetterid. +Kuáđhu enâdâh lii uáli täässiv já viehâ älkkee jotteeđ. +Kođojäävri luobbâl já Koskmuujäävri koskâsâš uási lii vaigâdub, tondiet ko riddo lii kiäđgáá já tobbeen šaddeh miestuuh. +Älkkeemus lii vuojâttiđ kaanoot vistig puáris vuojâttemrääni uálán já keessiđ tom talle vuojâttemrääni mield vuoluupiäláá luohtân. +Majemuš eennâmmyetki lii Koskmuujäävri já Njellimjäävri kooskâst. +Táágubeht kannat miälluđ nevlipuáđu kuuvl luovtâ čižetpele roobdân, já keessiđ kaanoot tobbeen eennâm oolâ. +Maađijluoddâ jotá šalde paijeel, já tast maŋa ovdiištum vuojâttemrääni paaldâst vuoluupiäláá luohtân. +Tääbbin kaanoot kalga kyeddiđ, tondiet ko maađij vuáđđun lii tuše mooreen. +Mätki šadda 370 meetterid. +Kiäinu piällást iä lah palvâlusah, já nuuvtpa evviseh kalgeh leđe fáárust. +Vuoiŋâstemsaajeest Koskmuujäävri já Njellimjäävri koskâsii kuáđhust puáhtá purâdiđ peevdi piällást, tulâstâllâđ já orroođ arvesyejeest, jis lii tárbu. +Vuoiŋâstemsajan jotá maađij Njellimist, já nuuvtpa vandârdem puáhtá nuuhâđ jo tääbbin. +Piilola päälgis lii vátávâš vandârdemkiäinu miäccáásvuođâs keežild. +Vandârdeijest kalga leđe tooleeb vandârdemhárjánem já tast kalgeh leđe šiev mecci- já sundedemtááiđuh. +Kiäinust láá uccáá jotteem helppejeijee ráhtuseh tegu pardalâsah já šaldeh, já juuvâid ferttee-uv iänáážin käälliđ rasta tâi lávkkuđ keeđgij mield. +Kiäinu lii merkkejum Suomâbeln muorâstuálpuiguin já Taažâbeln maalâtiälhuiguin, moh láá muorâin tâi keeđgijn, sehe muorâoovsijn hiäŋgájeijee širottâsâiguin. +Meeccist láá viehâ uccáá alodâhmuttuustâlmeh, mut kiäđgáás eennâmvuáđu hittood jotteem. +Piilola pálgá raavâlâš vandârdemäigi lii kuulmâst neelji piäiván. +Vissásumosávt kiäinu puáhtá jotteeđ kesimáánu pelimudo já čohčâmáánu loopâ koskâsâš ääigi ađai kiđđâtuulvij maŋa ovdláhháá ääinig myettim räi. +Meeci tiileest lii pyeri koijâdiđ muuneeld Avveel palvâlemčuággást tâi Luándukuávdáš Siijdâst. +Kiäinu ij heivii lihâdemiästuláid. +Taat mätki heivee luudijn perusteijei. +Avveeljálmáduv čäciloddevalje lii viehâ riges. +Tom puáhtá čuávvuđ Juurakkovuopaja loddetoornâst, mii lii nannaam pelni. +Loddevalje uáinoo já kulloo pyeremustáá jieŋâi suddâmmuddoost vyesimáánu loopâst já kesimáánu aalgâst. +Talle juhânjálmádâhân orosteh vuoiŋâstiđ páihálij luudij lasseen še tavas mannee kesilodeh. +Ko läällim álgá kesimáánu pelimuddoost, te loddevalje jaskood já piäittáástâlškuát. +Peivimääđhi kukkodâh lii suullân 10 kilomeetterid. +Taan määđhi kukkodâh lii suullân 30 kilomeetterid já tot mana Aanaarjäävri stuárráámus suolluu Mahlad pirrâ. +Čielgejum kiäinu lii viehâ suáijáá maaŋgâi suollui keežild. +Enâdâh källeesuolluidiskuin lii kuorbâ, mut mučis Aanaar jávrienâdâh. +Suollui luándu lii masa luándutiileest. +Peesih, moid iveh láá kuáđđám persovnlâš stemppâlijdis, haldâšeh šadolâšvuođâ. +Suáijáás luánduhamâneh kávnojeh valjeest potkâ- já ijâstâllâmsaijeen. +Ijâstâllâm várás kalga leđe teltta. +Kuávlust láá maaŋgah priivaattuuvááh, moi aldasáid laddim ij lah soválâš. +Uáinámušâin tobdosumos lii Ollâ-Mávrá jieŋâkuovđâšm. +Tun ohtâvuođâst lii Meccihaldâttâs ruggâ, tulâstâllâmsaje, muorâliider já koškehiivsig. +Mahladist lii lamaš II maailmsuáđi ääigi saksalij faŋgâleirâ. +Ton pasâttâsah láá vala tiettuumist Keđgičuálmist. +Enâduvah láá kiäsutteijeeh ubâ määđhist. +Jis haalijd uáiniđ olgoláá suollui paijeel, já jis iälšu keelijd, te puáhtá kuárŋuđ Väreháá oolâ. +Ton čokke lii 130 meetterid jäävri čässuáivi paajaabeln. +Määđhi kukkodâh lii ucemustáá 37 kilomeetterid, mut tot vana älkkeht kuhebân tállán, ko muhâttâlškuát suollui kooskâ. +Mätki váldá ucemustáá kyehti peeivi. +Avžuuttettee lii kuittâg väridiđ kulmâ peeivi tâi eenâb-uv, vâi kiergân uápásmuđ kuávlun olmânáál. +Kiäinuiävtuttâs jotá jäävri uárjiuási kiäsutteijee suáluikuávlust, mast luánduhamâneh láá valjeest. +Kiäinu lii suáijáá, mut tast láá še uásih, mast parustâh sáttá ilduđ korrâsin-uv. +Mohe puáhtá toohâđ jo-uv mieti- tâi vyestipiäiván. +Mietipiäiván vyelgidijn puáhtá tolliittiđ vistig Ollâ-Mávrá jieŋâkuovđâšman. +Jieŋâ, mii kuovđâšm ponneest lii, ij suudâ keessivgin. +Kiäinu jotá iänááš oosij suollui syejeest, mut Mooššinjorŋâ sáttá leđe pieggii. +Mätki hamânist jieŋâkuovđâšmân lii käävci kilomeetterid. +Mávrái maŋa mätki juátkoo Segis- já Kossâpecsuollu koskâsii čuálmi kulij. +Vistig kalga moonnâđ Jäkäläselkä rasta. +Ton maaŋgâid källeesuolluid lii pyeremus karveđ syeje pele. +Iänážeh sundedeh määđhis Pecsuolluu kárbáinjotteemtoorjâsajan. +Toho šadda mätki jieŋâkuovđâšmist uánihumosávt 13 kilomeetterid, já vyelgimhamânist Naŋŋânjaargâ keejist 21 kilomeetterid. +Kárbáinjotteemtoorjâsaje lii vuovâs ijjâdemsaje. +Tast láá kyehti kuhes ruugâ kárbái várás, ävđintupe, tulâstâllâmkuáti, vuoššâmkáttus (kaasu), 2 tulâstâllâmsaje, koškehiivsig já muorâliider. +Teltastellei várás lii teltastâllâmsaje já muorâst ráhtum telttavuálááh. +Toh tuálih telttavuáđu koškesin já putesin já adeleh täsivis vuáláá uáđimân kiäggáás meeccist. +Mätki juátkoo čuálmi miätá tavenuortâs já hirmâd vijđes Skálluhoorŋâ roobdâst nuortâs Čuormâssuolluid. +Riddosárgá čuávumáin juksâp vistig Čuormâssuolluid já tastoo Piehâinsuolluid. +Mooššinjoorŋâ maŋa vyelgimhaammân lii-uv jo alda. +Mätki Pecsuolluu kárbáinjotteemtoorjâsaajeest maasâd hamânân šadda 16 kilomeetterid. +Tiervâpuáttim Giellagas-instituutân! +Mist lii väldikodálâš ovdâsvástádâs sämikielâ já sämikulttuur alemus máttááttâsâst já tutkâmušâst Suomâst. +Sämikielâ máttááttâs aalgij Oulu ollâopâttuvâst ive 1970 suomâkielâ lájádâsâst. +Ive 2004 rääjist Giellagas-instituut lii toimâm Oulu ollâopâttuv humanistlii tieđâkode sierânâs oovtâdâhhân, mii lii tieđâkode huksiittâs kuálmád keerdist. +Giellagas-instituut vuáđudem adai ive 2001 aalgâ rääjist instituutist lii lamaš Máttááttâsministeriö čujottâm väldikodálâš ovdâsvástádâs orniđ já ovdediđ sämikielâ já säämi kulttuur alemus máttááttâs já tutkâmuš Suomâst. +Giellagas-instituut vuáđudem maŋa stuárráámus nubástus ovdii itoi lii lamaš tot, et puáris oppâamnâsist "Sämikielâ já -kulttuur" šoddii kiđđuv 2004 kyehti válduamnâs, sämikielâ já säämi kulttuur. +Uáppuamnâsij keevâtliih ravvuuh já täärhib kurssâ- já salitiäđuh kávnojeh Peppist. +Sämikielâ já säämi kulttuur uáppei amnâsserviGieKu rs. +Oulu ollâopâttâhân puáhtá uuccâđ ubâ Suomân kyeskee ohtsâšucâmist čujottâsâst opintopolku.fi. +Váldu-uuccâm äigi lii kiđđuv. +Giellagas-instituut uáppuamnâseh láá sämikielâ (tavesämikielâ, anarâškielâ ja nuorttâlâškielâ) já säämi kulttuur. +Ulmen lii, et sii kiäid kiäsut eromâšávt sämikielâ, peesih vuáijuđ nomâlâsân kielâaššijd, já nube tááhustges tagareh kiäid kiäsut iänááš kulttuur, pyehtih vuájudâttâđ säämi kulttuurân jo tállân uápui aalgâ rääjist. +Kulttuuruáppoid kuleh mottoomverd meid sämikielâ uápuh, já säämi kulttuur lii tiäđust-uv luándulâš uálgiaamnâs kielâlohheid. +Návt taah kyehti uáppuamnâs meid tuárjuv kyeimi kyeimis. +Giellagas-instituutist puáhtá meiddei luuhâđ tavesämikielâ viereskielân (pohjoissaame vieraana kielenä). +Tärhis tiäđuh: www.oulu.fi/yliopisto/hakijalle +Lasetiäđuid ucâmist finnee Giellagas-instituutist: +Tiäđuštâlmijd já rijjâ ucâmušâid anarâškielâ uálgiamnâsuáppoid puáhtá vuolgâttiđ ollâopâttâhmáttáátteijee Mervi Sistosân: mervi.sistonen (at) oulu.fipuh. +Marjatta Jomppanenmarjatta.jomppanen (at) oulu.fipuh. +Tiäđuid finnee meid Oulu ollâopâttuvâst: +Hakijapalvelut, Oulun yliopistohakijapalvelut (at) oulu.fi +Sämikielâ uáppuamnâsist láá kulmâ linjá: tavesämikielâ/pajekielâ (pohjoissaame), anarâškielâ (inarinsaame) já nuorttâlâškielâ (koltansaame). +Sämikielâ kulá kielâi já kirjálâšvuođâ tođhosohjelmân (KIEKI). +Sämikielâ lii humanistlâš tieđâsyergi, mon máttááttâsâst já tutkâmist váldojeh vuotân kielâ rááhtus já kiävttu, čaallum kielâ já sárnumkielâ, kielâtipšom já kielâ variaatio já ovdánem. +Sämikielâ oppâamnâs ulmen lii škovliđ kielâmätteid Säämi ohtsâškode tárboid. +Valmâštum uáppeeh pargeh eereeb iärrás máttáátteijen, totken, jurgâleijen, kielâtipšon, kielâteknologia äššitobden, sämikiel mediast já haldâttâhpargoin. +Sämikielâ luuhâm, jiečânâs tutkâmpargoh já pargoelimân uápásmum lasetteh uáppei máhđulâšvuođâid peessâđ valmâštum maŋa uápuid västideijee paargon. +Kandidaat- já maistertotkosij čođâldittem pištá ohtsis suulân vittâ ive. +Kandidaattotkos čođâldittemäigi lii táválávt kulmâ ive, já maistertotkos čođâldittem váldá kyehti ive. +Kielâ- já viestâdemuápui puotâ täärhist, lii-uv tust vuoigâdvuotâ pyerrinluhhum uáppoid (hyväksiluku; AHOT). +Sämikielâ uápuid puáhtá juátkiđ ain tuáhtártotkos räi. +Giellagas-instituut lii Suomâst áinoo saje, kost sämikielâ puáhtá luuhâđ eenikiellân ollâopâttâhtääsist. +Tave-, anarâš- já nuorttâlâškielâ tuutormáttáátteijeeh +Tavesämikielâ linjá lii uáivildum eenikielâlâš sárnoid teikâ tagaráid, kiäin lii šiev tavesämikielâ máttu. +Lasetiäđuh suomâkielân +Anarâškielâ linjá lii huksejum toin naalijn, et anarâškielâ suápá válduamnâsin sehe viereskielâláid algâttelleid ete tagaráid, kiäh haldâšeh kielâ pyerebeht, jo-uv eenikiel sárnoid teikâ anarâškielâ eenikielâ náál sárnoid. +Anarâškielâ uápuid puáhtá algâttiđ aaibâs aalgâst kurssáin Inarinsaamen peruskurssi I, teikâ uáppee puáhtá meiddei uuccâđ västideijeevuođâ ovdebáá máttusis teikâ uápuidis já puáttiđ fáárun jieijâs kielâtááiđu tááhust hiäivulii saajeest. +Anarâškielâ uápuin iänááš uási uárnejuvvoo viermiluvâldâlmin já káidusmáttááttâssân. +Anarâškielâ máttááttâsâst já tutkâmist kuávdáš äššin láá kielâ rááhtus já kevttim, sarnum já čaallum kielâ, teoreetlâš já keevâtlâš kielâtipšom sehe kielâ muttuustâllâm já ovdánem. +Anarâš uápui máttááttâs algâttuvvoo suomâkielân, já kielâ muttoo kuuloold anarâškielân vuáđu-uápui ääigi. +Uáppoid kuleh meiddei jurgâlem- já kielâ revitalisaatiouápuh sehe pajekielâ já nuorttâlâškielâ uápuh. +Uási uápuin puáhtá ovtâstittiđ pajekielâ já sämikulttuur máttááttâssân, nuuvt et máttááttâskiellân lii motomin meiddei suomâkielâ. +Tastko eromâšávt pajekielâ kulloo ennuv já tastko pajekielâ já anarâškielâ ohtâvuođah láá čovgâdeh, ličij-uv avžuuttettee, et uáppee uásálistáččij aainâs-uv pajekielâ algâ- já jotkâkuursân. +Uáppuohjelm ij toos kuittâg mahten kenigât. +Anarâškielâ já pajekielâ lasseen Giellagas-instituutist puáhtá luuhâđ pajekielâ viereskiellân, nuorttâlâškielâ já säämi kulttuur. +Taah suápih uálgiamnâsin meiddei anarâškielâ uáppeid. +Kejâstâh oppâamnâsân +Anarâškielâ máttááttâs já tutkâm algii Oulu ollâopâttuvvâst ive 2000, kuás anarâškielâst šoodâi uálgiaamnâs. +Ive 2011 anarâškielâst šoodâi jiečânâs maistertotkosân tuálvoo linjá sämikielâ válduamnâsân. +Uáppuohjelm vuáđuduvá anarâškielâ tievâsmittemškovliittâsâst (2009-2010) finnejum feeriimáid - škovliittâsâst, mon ääigi anarâškielâ mättimettum sierâ suorgij äššitobdein škuávlejuvvojii kielâsirdeeh. +Jo kyehti suhâpuolvâ lijjii monâttâm kielâs, nuuvt et kielâ tarbâšij - já ain taarbâš - tuáimeid sehe kielâsiärvusist já ton ulguubeln. +Sämikielâ oppâamnâs ulmen lii škovliđ maaŋgâtáiđusijd kielâ äššitobdeid sämisiärvus tárboid. +Škovliittâsâst ovdâmerkkân jurgâlem lii tehelâš pargoost oppâmateriaal rähtimpargoin já kirjálâšvuođâ jurgâlmist. +Anarâš kielâpirrâsist tiätu kielâ revitalisaatiost lii ohtâ kielâ kuávdášlijn keđgijuolgijn, mon tááhust uáppoid lii luándulâš väldiđ fáárun kuursâid revitalisaatiost. +Ton lasseen kielâpirrâsist tarbâšuvvojeh äššitobdeeh máttááttâs- já tutkâmpargoid já meiddei sämikielâlii viestâdmân, kielâtipšomân já haldâttâhpargoid. +Uáppee uápásmuvá pargoelimân jo uápuidis ääigi, já pargohárjuttâllâmpaje kulá kandidaattotkos uáppoid. +Uáppuolesvuođah ja toi uáppu-ulmeh +Anarâškielâ vuáđu-uápui čođâldittem maŋa uáppee haaldâš anarâškielâ vuáđukielâoopâ já pasta kevttiđ kielâ luándulávt piäiválâš kiellân njálmálávt já kirjálávt. +Ton lasseen uáppee haaldâš anarâškielâ tutkâmân labdaseijee kuávdáš tuáváduvâid já tobdá kielâ saje ohtsâškoddeest já anarâš kulttuur váldulinjáid. +Anarâškielâ amnâsuápui čođâldittem maŋa uáppee haaldâš anarâškielâ ráhtus kieŋâlávt. +Sun tobdá meiddei kirjekielâ šoddâm já čaallum kielâ ovdánem tááláá hámásis. +Siämmáánáál uáppee finnee kieŋâlub uáinu kielâ sierâ tutkâmsuorgijn. +Uáppee haaldâš tieđâlii čäällim vuáđuaašijd já máttá čäälliđ käldeigijn já amnâstuv iššijn uánihâš tieđâlâš tuđhâlmijd, ovdâsaavâid já eres kirjálijd já njálmálijd čáittusijd. +Anarâškielâ čiäŋudeijee uápui čođâldittem maŋa uáppee haaldâš kielâ ráhtus kieŋâlávt. +Sun áppád porgâđ jiečânâs tieđâlii pargo já máttá kevttiđ tutkâmpargostis ävkkin käldeid já tutkâmamnâstuv. +Ton lasseen sun pasta porgâđ jiečânâs pargo já toimâđ äššitobden kielâ sierâ suorgijn. +Nuorttâlâškielâ uápuh láá uáivildum uáppeid, kiäin lii eenikielâ nálásâš teikâ njyebžilis viereskielâ táiđu nuorttâlâškielâst. +Säämi kulttuur uápui ulmen lii uápásmiđ sämisiärvusân já -kulttuurân já toid kyeskee tutkâmân. +Säämi kulttuur suogârdeh vijđáht maaŋgâi tavekulttuurij já algâalmugij uáinust. +Säämi kulttuur čoonâs tiäđust-uv meid Tave-enâmij táváláid historjáláid, ohtsâškodáláid já juridikláid tiilijd. +Säämi kulttuur lii uási historjá-, kulttuur- já viestâdemtiettui tođhosohjelmist (HIKUVIE). +Máttááttâs ulmen lii adeliđ tiäđuid sämmilij ärbivyevi já siärvus jieškote-uvlágán peelijn já lasettiđ ibárdâs já kiäsuttume toid. +Ulmen lii meiddei adeliđ maaŋgâlágán máátuid puáttee máttáátteijeid, äššitobdeid, virgeulmuid já totkeid. +Máttáátteijen kuursâin láá sämmiliih, syemmiliih já olgoeennâmliih äššitobdeeh. +Máttááttâskiellân lii táválávt suomâkielâ mut táárbu mield meiddei sämikielâ, eŋgâlâskielâ tâi ruotâkielâ. +Uáppeeh kiäh loheh amnâsmáttáátteijen čođâlditeh págulâžžân uálgiamnâsin säämi kulttuur vuáđu-uápuid (25 uč). +GIELLAGAS-INSTITUUT UÁPPEI HÁRJUTTÂLLÂM +Hárjuttâllâm uáivild taggaar pargo, mii lahtoo uáppusuárgán já mast heiviitteh uápuin ožžum máátuid keevâtlâšvuotân já nube tááhust uáppih aašijd, maid puáhtá anneeđ uápuin ävkkin. +Hárjuttâllâm puáhtá čođâldittiđ jo-uv Suomâst tâi olgoenâmist. +Uáppee ocá jieš hárjuttâllâmsaje já visásmit ohtâvuotâulmuin, et tot saje heivee. +Hárjuttâllâm siskáldâs já šlaajâ kalgeh västidiđ válduamnâs škovlimmittomeerijd. +Ulmen lii, et uáppee finnii hárjánem taggaar pargopirrâsist, moos sun sáttá moonnâđ paargon meid valmâštum maŋa. +Uáppučuággáid puáhtá pieijâđ jo-uv sämikielâ (anarâš-, nuorttâlâš- teikâ tavesämikielâ) uáppoid tâi säämi kulttuur amnâsuáppoid teikâ čiäŋudeijee uáppoid. +Jis ovdâmerkkân válduaamnâs lii sämikielâ já uálgiaamnâs säämi kulttuur, puáhtá sämikielâ pargohárjuttâllâm pieijâđ sämikielâ amnâsuáppoid tâi čiäŋudeijee uáppoid já säämi kulttuur pargohárjuttâllâmges säämi kulttuur amnâsuáppoid. +Pargohárjuttâllâm uáppukoodi puáhtá leđe amnâsuápui teikâ čiäŋudeijee uápui "valjimnáál leijee čiäŋudeijee uápuh". +Pargoeellimuápuh (25 uč) +Kielâi já kirjálâšvuođâ tođhosohjelm (KIEKI) já historjá-, kulttuur- já viestâdemtiettui tođhosohjelm (HIKUVIE) uáppeeh pyehtih čođâldittiđ meid 25 uáppučuággá vijđosii pargoeellimuápui olesvuođâ, mii heivee kandidaat- teikâ maistertotkos uálgiamnâsin. +Pargoeellimuápuid uážžu väldiđ meid pargohárjuttâllâm lasseen. +Soovâ ääšist hárjuttâllâm ovdâsvástádâsulmuin. +Koijâd lase: +Oulu ollâopâttuv hárjuttâllâm-sijđoh. +Hárjuttâllâm ohtâvuotâolmooš Giellagas-instituutist lii Marjatta Jomppanen: marjatta.jomppanen (at) oulu.fi, +358 (0) 50 308 0682 +Giellagas-instituutist lii uáppeelonottemsopâmuš UiT Taažâ Arktisáin ollâopâttuvváin já Säämi ollâškovláin. +Keevâtlávt sopâmuš meerhâš tom, et Giellagas-instituut uáppein lii älkkee peessâđ toid lonottemuáppen. +Láá meid maŋgâ eres lonottemohjelm já eennâm miätá maailm, moid puáhtá uuccâđ uáppeeloonootmân. +Olgoenâmijn čođâldittum uápuh ferttiiččii leđe tagareh, et tain lii uáppei ävkki, já tot kote áigu vyelgiđ loonootmân, kalga muuneeld selvâttiđ, magarijd uápuid sun puáhtá olgoenâmist luuhâđ. +Jis olgoenâmijn čuággojeh tuárvi ennuv uápuh, te tain puáhtá čokkiđ sierânâs uálgiamnâsolesvuođâ. +Uuccâmääigih já išeruuđâi stuáruduvah mulsâšuveh. +Giellagas-instituut lii máhđulâšvuođâi mield tuárjum sii kiäh vyelgih uáppeeloonootmân (suulân 1500 euro ihán). +Oulu ollâopâttuv uáppeelonottem-sijđoh. +international.office (at) oulu.fi +Giellagas-instituut:Marjatta Jomppanenmarjatta.jomppanen (at) oulu.fiPuh. +Ollâopâttuv totkeeškovlâ UniOGS (University of Oulu Graduate School) lii tárguttum puoh uáppei várás, kiäh láá čođâlditmin tuáhtáruápuid Oulu ollâopâttuvâst. +Giellagas-instituut jotkâuáppeeh já sii tutkâmfáádáh +FI-90014 Oulun yliopisto +oulun.yliopisto (at) oulu.fi +Pentti Kaiteran katu 1 +Linnanmaa +Henkilökunnan sähköpostiosoitteet ovat tyypillisesti muotoa etunimi.sukunimi@oulu.fi +Giellagas-instituut nubbe váldutoimâ máttááttâs lasseen lii sämikielâ já säämi kulttuur tutkâm adai säämi kieláid, historján, siärvusân já eres kulttuurláid almonáid kyeskee tieđâlij tiäđui lasettem. +Tutkâm lii uási puoh pargei - sehe professorij, lehtorij já eromâšávt totkei - pargoost, mut tot kulá meid uáppeid, ko sij čäälih loppâpargoidis já vala tastmaŋa-uv, jis sij juátkih uápuidis jotkâuáppen. +Nettilehti neahttaaviisa nettiaavis +Suomi aloittaa Arktisen neuvoston kaksivuotisen puheenjohtajuutensa 11. toukokuuta 2017 Alaskan Fairbanksissä pidettävässä ulkoministerikokouksessa. +Suomen valtuuskuntaa johtaa ulkoministeri Timo Soini ja Saamelaiskäräjiä kokouksessa edustaa puheenjohtaja Tiina Sanila-Aikio. +Kokouksessa julkaistaan myös neuvoston työryhmien raportteja, joiden suositusten perusteella ulkoministerit päättävät mahdollisista jatkotoimista. +Varriistâllâm lâi uási anarâšâi ärbivuáválâš vyehi asâttiđ sämisiijdâ kuávluid. +Sämisiijdâ enâmeh já čääsih lijjii suuvâi haaldust. +Uđđâ äigi lâi kuittâg puátimin, veikkâ hitásávt. +Vuosmuu uđâstáálu vuáđudij anarâš Juhháán Nijlâskandâ Aikio 1740-lovvoost. +Kiro sijdâ lâi tolemuu uđâsaassâm kuávdáš, kuus 1700-lovo pelimuddoost puáttâm vuosmuuh läddliih riemmii oovtâst anarâšâiguin vuáđudiđ uđâstááluid. +Toimâ nanosmui 1830-lovo rääjist, ko anarâšah jiešmieldlist vuáđđudškuottii tááluid pirrâ Aanaar. +Koddesalâsij huánánem, šiiveettuálu lasanem, viggâmuš torvodiđ /turvâstiđ/ puáris vuoigâdvuođâid já viärurijjâvuođâiveh kiäsuttii uđâstálui vuáđđudmân. +Puohnâssân Anarân šoddii 121 uđâst��állud, main anarâšâi vuáđudem tááluh lijjii 65,3%, eres sämmilâšjuávhui, iänááš puásuisämmilij 7,4% já syemmilij 27,3, %. +Tááluh Anarist vuáđuduvvojii sämmilij ärbivuáválâš áigápuáđui vuáđuld, ko piäldu ij puáhtâm viljâliđ puorij puátusijguin. +Esivääldi mittomeerrin lâi kidânjâs aassâm, návt virgealmaah puohtii jyehináál älkkeebeht kocceeđ ässeid. +Siämmâst sämmiliih halijduvvojii finniđ eres väldikode náálá táluvuáháduv pirrâdâhân. +Ko lii saahâ uđâstááluin, šadda táválávt kove ruuvnâ ohtsâšenâmân vuáđudum tááluin. +Kuittâg aassâmsajeh, moid tááluh Anarist vuáđuduvvojii, lijjii ässeidis puáris ärbienâmeh. +Madâräijiheh lijjii navdâšâm enâmijd já čaasijd sämiviäruenâmin pááihui tovláá rääjist. +Uđâsaassâm mield puáris ärbivuáválâš eennâmkevttim finnij uđđâsubboid-uv haamijd, veikkâ uđâstálui tuálu vuáđudui viehâmuudon ärbivuáválâš áigápuáđoid, tegu šiiveettuálun já kyelipiivdon, motomin puásuituálun. +Mecciniijtoh navdâšuvvojii jiejâs suhâkuávlust varriistâlmân kullee uássin, aainâs-uv ton rääjist ko aalmug oomâi šiiveettuálu. +Omâstem- já navdâšemvuoigâdvuođâ čáitusin niijtoid puovtij áiđuđ, et siämmâst toh suojâluvvojii poccuin. +Mecciniijtoid puovtij väldidiđ kukken-uv. +Toh nabdojii ovtâskâssáid kullojeijen, ijge kihheen eres uážžum taid väldiđ kiävttusis. +Návt šoođâi tovláá naavdâšmân vuáđuduvvee vuoigâdvuotâ. +Anarâšâi puáris kyeli- já aassâmkiedih uáinojii uđâstálui vuálá tärhistum táluenâmij nijtton. +Niijtoh puohtii leđe maaŋgah já toi väldidem lâi kiddâ tallaa ääigi aassâmlaavâin já -asâttâsâin. +Ive 1858 kiäisárlâš ciälkkámuš maŋa táluenâmijd viggii pyehtiđ aldeláá táálu. +Káártáh ráhtojii harvii. +Haldâšemvuoigâdvuotâ vaađâi niijtoi karsâm. +Eellimiävtuh čovgâneh +Ko anarâš vuáđudij uđâstáálu, tálueennâmnaavdâšmáid kullojii valjeest kyeličääsih. +Tovlááh juo madâräijihij kiävtust lamaš kyeličääsih tärhistuvvojii uđâstálui kuálástusvuoigâdvuottân. +Ovtâskâsâi kyeličasij lasseen tááloid šoddii sijdâkuddijn ohtsiih čääsih, návt jis uđâstáálu vuáđudui vijđásub sijdâkoodán. +Váldu-uáli kullui iänááš juurdâštijn ohtsáid kyeličassijd. +Aanaar kyelisämmilijn, kiäin ij lamaš uđâstáálu, lijjii siämmáánáál ovtâskâs kyeličääsih já sii vuoigâdvuođah aainâs-uv vala 1800-lovo pelimuddoost lijjii siämmáá-árvusiih uđâstálulij vuoigâdvuođâiguin. +Vuoigâdvuođah sirdâšuvvii ärbin suhâpuolvâst nuubán, toh sirdâšuvvii näimilitoi pehti suuvâi kooskâst, toh uástojii já vuábdojii já taid puovtij finniđ tálupuárrássopâmuš pehti. +Aanaar vuosmuš ruuvnâmeccitorppá vuáđudui ive 1892. +Torpái vuáđđudmij keežild aassâmviäsui meeri šoodâi masa kyevtkiärdásâžžân. +Vuosmuu muddoost torpáh lijjii juo tallaah kuálásteijee- já puásuisämmilij aassâmviäsuh, moh finnejii ruuvnâenâmist virgálâš sajattuv. +Vuáđudeijen lijjii meiddei läddliih. +Staatâväldi stivrij aassâm ruuvnâmeccitorpái kuávlun, ko eellimtohálâš já tuárvi stuorrâ viljâlemtálui vuáđudem lasaneijee aalmugân ij lamaš innig Anarist máhđulâš. +Meccikevttim kocceem čavgejui, muorâ- já jävilväldim räijejui. +Aalgij leđe saahâ ruuvnâmecij vuáđđudmist já mecij suoijâlmist. +Siämmái aaigij eelij anarâšsiärvádâh stuorrâ nubástusâi áigáduv eellimiävtui čovgânem keežild. +Meid syemmilij aalmug stuárui. +Puásuisämmilij varrim stuorrâ riggoduvâidiskuin já vijđes kuávluid vättee áigápuáđuidiskuin nubástutij kuávlu jiejâs sämmilâšsiärváduv árvuoornig. +Toi sämmilij sajattâh, kiäh lijjii huksim aassâmviäsuidis kuávloid, maid ruuvnâ riemâi kocemáin anneeđ jieijâs omâdâhhân, hiäjusmui. +Meccihaldâttâh viigâi jyehináál toollâđ tärhis lovo ruuvnâ enâmijn ässee sämmilijn. +Jis lâi máhđulâš, te juo valmâš aassâmviäsuh nubástuttojii ruuvnâmeccitorppán. +Uási puásuisämmilijn vuáđudii uđâstáálu tâi oostij taggaar olssis, uási finnejii love ruuvnâmeccitorpá vuáđđudmân. +Riävtui uđâstálui vuáđuden šoodâi váduhubbon 1800-lovo loopâpel puáđidijn. +Ko Meccihaldâttâs uusâi ruuvnâ lijge-enâmij sierrim Anarist, kiäsutteijen lâi máhđulâš meeccijn finnâšuvvee ekonomâlâš ävkki. +Lijge-enâmij koskâpuddâsii sierrim maŋa staatâ vyebdiškuođij Aanaar vuovdijd já vuosmuuh stuorrâjyehimtooimah algâttuvvojii ive 1911. +Meccikonstušem koskâlditij jyehimijd, moh lijjii joođoost. +Ive 1925 šoodâi laahâ stuorrâjyehimist já viärunpiejâmist taavaapiäláin kieldâin já eidusâš stuorrâjyehimtooimah algâttuvvojii Anarist 1930-lovvoost. +Ruuvnâmeccitorpáh rievdâduvvojii jiečânâs táállun. +Nubbe mailmsuáti koskâlditij jyehimtooimâid, main váldu-uási tahhojii 1950- já 1960-lovvoin. +Stuorrâjyehim nubástutij meiddei aanaar sijdâjuávu. +Tarja Nahkiaisoja +Maassâd pajas +Skip to content. +Skip to navigation +Siijdâst lehâstuvvoo 12.9.2016 čáitálmâs, mii lii áávus 31.3.2017 räi. +Čáitálmâs muštâl anarâš Aili Mattus elimist já kietâtuojijn. +Ailâ já nukeh -čáitálmâssáin Sämimuseo Sijdâ haalijd luptiđ uáinusân sämmilâš nissoon já nisonij tááiđuid. +Nili-Ailâ, Nyere Juhháán Ailâ, Aili Mattus lâi tobdos kuáimáávuođâs, tuoijumtááiđus já lávlumis keežild. +Pegâlmâs sust kuittâg šoodâi nukeidis áánsust. +Tääl nukeh láá vuossâmuu keerdi ulmui uáinimnáál Sämimuseo čáitálmâsâst "Ailâ já nukeh". +- Mij lep Sämimuseo Siijdâst halijdâm kunnijâttâđ maaŋgâpiälásii tuáijojeijee, nukkemiäštár Aili Mattus, nurâmáin čáitálmâsân suu rähtim nukkeid já eres tuojijdis. +Siämmást peesâim luptiđ uáinusân sämmilâš nissoon, kovvee amanuenssâ Áile Aikio čáitálmâs vuolgâsoojijd. +Eromâš äšši Aailâ nukkein lâi toi máccuhij já káárvui uccâtärhisvuotâ já et Ailâ raahtij máccuhij lasseen meid eidusâš nuke jieš. +Aailâ čeppivuotâ puátá-uv uáinusân eromâšávt nukei luándunálásijn ooivijn. +Toi kejâstâh ij lah šoddâm sattummield, pic Ailâ vuolâi iänááš nukkeid jieijâs já kállás nálásâžžân. +Skeŋkkân mannee nukkeid Ailâ viigâi uážžuđ puáttee omâsteijee nääli. +Ailâ já nukeh -čáitálmâsâst láá uánimnáál nukeh Sämimuseo Siijdâ čuágálduvâin, mut čáitálmâsân láá finnejum nukeh luoihâsin já kietâtuojijd še ovtâskâs ulmuin. +Páihálâš anarâš siärvus lii-uv lamaš čoovdâ čáitálmâs luhostumán. +- Aailâ tubdâm ulmui iše, tiäđuh já ravvuuh láá lamaš miijan mittedmettumeh čáitálmâs rähtimist. +Sii pehti ožžum kove Aailâst olmožin já sii áánsust Aailâ pargoh láá uáinimnáál návt maaŋgâpiälásávt, kijttâl Aikio. +Aailâ tuoijumtáiđu ij rájášum nukkeid pic sun maatij pivtâstiđ ulmuu ollásávt. +Nukei lasseen čáitálmâsâst piäsá uápásmuđ anarâš mááccuhärbivuhán. +Uáinimnáál láá sehe Aailâ jieijâs kuárrum sämimáccuheh já uđđâsub anarâš máccuháid kárvuttum paarâ. +Sämimáccuheh muštâleh Aailâ maaŋgâpiälásâšvuođâst tuáijojeijen, mut adeleh ulmuid meid máhđulâšvuođâ viärdádâllâđ nukei máccuhijd anarâš mááccuholeslâšvuođáid. +Ailâ já nukeh -čáitálmâs graafisâš kejâstuv lii toohâm Paarma Design Tytti Bräysy. +Nukkevitriinij tuáhá Bräysy lii stellim jieijâs kuvvim kuuvijd Aanaar enâduvâin. +Kuuvij enâduvâi pehti nukeh láá macâttum maasâd pááikán, Aailâ kuátukuávlun. +Ailâ já nukeh -čáitálmâs lii uáinimnáál Sämimuseo Siijdâst 12.9.2016-31.3.2017. +Lasetiäđuh: amanueanssa Áile Aikio, aile.aikio@samimuseum.fi, 040 640 2606 +Sámi musea, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +SIIDAINARINTIE 46, 99870 ANÁR +SámemuseaTel. +Luondduguovddáš, MeahciráđđehusTel. +Siida +Siida Shop +Sámemusea blogga +mediai | mátkkilágideaddjiide +Raba álgosturrodaga ođđa lássaráiggis +Meahciráđđehus lágida Čeavetjávrris borgemánus sámegielat ealligovvaleairra jo goalmmát geardde. +Leairras oahpásmuvvat guovllu lundui ja kultuvrii ja dahkat dieđusge ealligovaid. +Ealligovvaleaira dollojuvvo 10.-12.8. +Čeavetjávrris. +Jagi 2015 leairra temán lea nuortalaškultuvra. +Bures boahtán leirii leat sámeguovllu ja eará guovllu sámegielat mánát. +Leairra áigge bargobájiin oahpásmuvvat earret eará jávrebivdui sáimmaiguin, nuortalaškultuvrii ja nuortalaččaid historjái ja maiddái ealligovaid dahkamii. +Mánát besset ieža giehtačállit ja neaktit ealligovain. +Ealligovat čájehuvvojit Yle Sápmi sámegielat Unna Junná -mánáidprográmmas ja lassin dahkat oanehis filmmaid Meahciráđđehusa iežas atnui. +Leairra doaibma ordnejuvvo anáraš-, nuortalaš ja davvisámegillii. +Leairras lea sadji oktiibuot 20 mánnái: anáraš- ja nuortalašgielagat šihttet fárrui guhtta goappáge giellajoavkkus ja davvisámegielagat gávcci. +Báikkiid devdet almmuhanortnega mielde ja jus muhtun giellajoavku ii dieva de várresaji mánát besset mielde. +Čeavetjávrái ordnejuvvo fievrredeapmi sihke Avvila ja Ohcejoga guovllus. +Leaira lea oasseváldiide nuvttá. +Almmuheapmi leirii lea álgán ja dat nohká 31.7. +Leirii almmuheapmi dáhpáhuvvá šleađgapoastta bokte ja poasttas galgá máinnašit máná nama, agi, giela ja fuolaheaddji oktavuođadieđuid. +Almmuheapmi lea čadni. +Almmuhan olbmuide sáddejuvvo dárkilut almmuhanskovvi ja leairra prográmma. +Šluhttemis almmá dohkálaš ákka 3.8. maŋŋá berrojuvvo 50 € šluhttenmáksu. +Bures boahtin Čeavetjávrái oahpásmuvvat lundui, kultuvrii ja ealligova dahkamii! +Almmuheamit: Ida Ikonen, ida.ikonen (at) metsa.fi, 040 557 4516 +Lassidieđut leairras: Ida Ikonen, ida.ikonen (at) metsa.fi dahjePentti Pieski, pentti.pieski (a) metsa.fi +Meäcchalltõs reäšš pårggmannust Čeʹvetjääuʹrest juʹn kuälmad vuâra sääʹmǩiõllsaž jieʹllikarttleeiʹr. +Leeiʹrest tobdstõõđât vuuʹd luõttu da kulttuuʹre da tuejjeet teâđast jieʹllikaartid. +Jieʹllikarttleiʹrr ââʹnet 10.-12.8. +Čeʹvetjääuʹrest. +Eeʹjj 2015 vuâđđjurddjen leeiʹrest lij nuõrttsääʹmkulttuur. +Leirra liâ Tiõrvv pueʹttmest nuʹtt sääʹmvuuʹdest ko jeeʹres åʹrnn Lääʹddjânnmest jälsteei päärna. +Leeiʹr äiʹggen tõbdstõõđât tuâjjpõõrtin jm. +jäuʹrrkueʹllšeellmõʹšše sääiʹmin, nuõrttsääʹmkultuuʹre da sij histooʹre di jieʹllikaart raajjmõʹšše. +Päärna peäʹsse ǩeeʹrjted jiõčč jieʹllikartt teeʹkst da leeʹd jieʹllikaartâst čuäʹljdõsneʹǩǩen. +Jieʹllikaartid čuäʹjtet Yle Sápmi sääʹmǩiõllsaž Unna Junná -päärnaiprograammâst da lââʹssen tueʹjjeet vuäʹnkõs fiiʹlmid Meäʹcchalltõõzz jiijjâs âânnmõʹšše. +Leeiʹrest tuåimmjummuš riâžžât aanarsäämas, nuõrttsäämas da tâʹvvsäämas. +Leeiʹrest liâ päärnaid õhttseʹžže 20 päiʹǩǩed: aanar- da nuõrttsääʹmǩiõllsaž päärnaid liâ kuʹtt pääiʹǩ kuhttže da tâʹvvsääʹmǩiõllsaid päärnaid kääuʹc päiʹǩǩed. +Pääiʹǩid tiuddeed iʹlmmtõõttâmriâššâm mieʹldd da teʹlko ko koon-ne ǩiõl beäʹlnn kuâđđje kuâras pääiʹǩ, teʹl peäʹsse vääʹrrsâjja jeeʹres ǩiõllsaž päärna jieʹllikarttleirra. +Čeʹvetjäurra riâžžâd jååʹđtummuš Âʹvvel da Uccjooǥǥ beäʹlnn pueʹtti vuässõõttjid. +Leiʹrr lij vuässõõttjid määusʹteʹmes. +Iʹlmmtõõttmõõžž leirra liâ älggam da tõt poott 31.7. +Leirra iʹlmmtõõđât neʹttpååʹštest da saaǥǥâst âlgg peäggted päärna nõmm, ââʹǩǩ, ǩiõll di peâmmai õhttvuõđteâđ. +Iʹlmmtõõttmõš lij põõšši. +Iʹlmmtõõttjid vuõltteed tääʹrǩab iʹlmmtõõttâm blaŋkk da leeiʹr programm. +Leirra Iʹlmmtum päärnaž, kååʹtt lij puäʹđǩani loʹsses määintää 2.6. suʹst peʹrrjet 50 € pääiʹǩvaʹrrjem-mähss. +Tiõrvv pueʹttmest Čeʹvetjäurra tobdstõõttâd luõttu, kulttuuʹre da jieʹllikaart raajjmõʹšše! +Iʹlmmtõõttmõõžž: Ida Ikonen, ida.ikonen (at) metsa.fi, 040 557 45 16 +Lââʹssteâđaid leeiʹrest: Ida Ikonen, ida.ikonen (at) metsa.fi leʹbe Pentti Pieski, pentti.pieski (a) metsa.fi +Meccihaldâttâs uárnee porgemáánust Čevetjäävrist jo kuálmád keerdi sämikielâlii elleekoveleeirâ. +Leeirâst uápásmuveh kuávlu luándun já kulttuurân já rähtih tiäđust-uv elleekuuvijd. +Elleekoveleirâ tuálloo 10.-12.8. +Čevetjäävrist. +Ive 2015 teeman leeirâst lii nuorttâlâškulttuur. +Tiervâpuáttim láá nuuvt sämikuávlust ko eres-uv kuávlust Suomâ ässee päärnih. +Leeirâ ääigi uápásmuveh pargopáájáin eres lasseen jävrikuáláástmân viermijguin, nuorttâlâškulttuurân já nuorttâlâšâi historján sehe elleekove rähtimân. +Päärnih peesih jiejah čäälliđ já čaittâliđ elleekuuvijn. +Elleekuuvijd čäittih Yle Säämi sämikielâlii Unna Junná -párnáiohjelmist já lasseen rähtih uánihisfiilmâid Meccihaldâttâs jieijâs kiävtun. +Leeirâst toimâ uárnejuvvoo anarâškielân, nuorttâlâškielân já tavesämikielân. +Leeirâst lii saje ohtsis 20 päärni várás: anarâš- já nuorttâlâškielâliih päärnih šiettih fáárun kuttâ jieškote-uv já tavesämikielâliih käävci pärnid. +Soojijd tevdih almottâttâmoornigist já jis mottoom kielâ uásild puoh sajeh iä tiävá, peesih värisaajeest leijee ereskielâliih päärnih fáárun. +Čevetjáávrán uárnejuvvoo sáttu sehe Avveel ete Ucjuv kuávlust. +Leirâ lii uásálisteid aaibâs nuuvtá. +Almottâttâm leeirân lii álgám já tot nohá 31.7. +Leeirân kalga almottâttâđ šleđgâpostáin já saavâst kalga mainâšiđ päärni noomâ, ave, kielâ sehe huolâtteijee ohtâvuođâtiäđuid. +Almottâttâm ulmuid vuolgâtteh täärhib almottâttâmluámáttuv já leeirâ ohjelm. +Maassâdkesimist noonâ sujâttáá 3.8. maŋa váldoo 50 € maassâdkeessimmáksu. +Tiervâpuáttim Čevetjáávrán uápásmuđ luándun, kulttuurân já elleekoverähtimân! +Almottâtmeh: Ida Ikonen, ida.ikonen (at) metsa.fi, 040 557 45 16 +Lasetiäđuh leeirâst: Ida Ikonen, ida.ikonen (at) metsa.fi teikâ Pentti Pieski, pentti.pieski (a) metsa.fi +Meahcceráđđehusa luondduguovddáš, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. ++358 (0) 206 39 7740, siida@metsa.fi, www.siida.fi, www.luontoon.fi +Edvard Wilhelm Borg šoodâi Pasejuuvâst (Pyhäjoki) 6.1.1830, čaalij pajeuáppen 21.4.1851 já vihkui pappân Kuopiost 14.12.1853. +Sun poođij Anarân 2.4.1856 hoittáđ Aanaar kappallâš koskâpaje särnideijee virge, nomâttui Aanaar kappallâžân 3.4.1857 já čođâlditij pastor tutkos 17.3.1858. +Kappallâš virge lasseen sun hoittái Uccjuv kirkkohiärá sajasâšvuođâ, jeđe sirdâšui Uccjuuvâ kirkkohiärrán 2.2.1860. +Uccjuuhân moonnâm maŋa sun tobbeenläddingis hoittái Aanaar kappallâš sajasâšvuođâ ive 1967 aalgâ räi, mon maŋa sun jieijâs ucâmuš maŋa peesâi Raahe Saloisten servikode sajasâškirkkohiärrán, nomâttui tobbeen ive 1868 kirkkohiärá viirgán, jeđe vala ruaváást viirgán Pieksämäki servikoddeest 1873. +Sun tooimâi meiddei Aanaar - Uccjuuvâ virgálâš puákutteijen 29.4.1856 - 1.1.1867 koskâsâš ääigi. +E.W. +Borg lâi ton-uv tááhust merhâšittee olmooš, et sun lâi vuossâmuš olmooš maailmist, kote čođâlditij anarâškielâ tutkos já finnij "kijtettettee" tuođâštus 20.2.1858 aanaarkielâ tááiđust professor Elias Lönnrotist. +Siämmáálágán tuođâštus sun finnij meiddei orjâlâškielâ tááiđust 4.9.1860. +Ereslasseen sun raahtij vistetavlu "Andogas vuođa oppa" (Avdâgâsvuođâ oppâ) mii teddilui Helsigist 1857. +Tien tavlust ij lah tađe eenâb tiätu. +Täst uáinip, et E.W. +Borg lâi Säämist 11 ihheed, mon äigin sun kiergânij rähtiđ "Anar sämi kiela Aapis kirje", mast láá siijđoh 93 já mii toolâi sistestis meiddei doktor Martti Lutherus "Ucca Katkismus". +Kirje teddilui Oulust 1859 já ton rähtimist sust lâi iššeen já kielâmiäštárin Heikki Mattus (Jormo-Hendrih, 1838 - 1926). +"Aapis kirje" lii nubben puárásumos anarâškielâlâš olgosadaldâh já nuuvtko uáinip, te čäällimvyehi ij lah čuuvtijgin muttum pelnub čyeđe ive äigin. +Já návt E.W. +Borg čáálá algâsanijnis ive 1857: +"Räähes pärnah! +Taat addeluvo tiijan Aapis kirje ja Ucca katkismus kirjettum jeijid Ednid ja śoddom kielan. +Kuohtu kiela läva taas ton tiet piijum ette oaźućiid oaineđ maht jećkia säni li jeijid kielan ja nuut pyöräpiht sehe ipertićiid mii kirjest śueźu ja maid Ibmel tiijan ton peht saarno ja mijtei mattaaćiid Suoma kiela, kiäs Pase Raabmat adei Bibbal ja ednu eräs śieu kirjäh lää kirjettum.Ibmel suovoćii tiijan aarmostes ipartas, viśalvuođa ja siunadosa taamuv kirje luvvodeined, nuut ette tot puöutäći tiijan nuuvhanna autugasvuođa Jeesus Kristus peht. +Kirjettum Anarist Huhti mannadest ihä 1857 Edv. +Wilh. +Borg". +Borg vihkui vuossâmuu keerdi 20.4.1856 Hilma Johanna Malmbergijn, paasij leskân 10.4.1877 já naajâi uđđâsist 13.1.1878 kálgu-uámikkâsâs obbijn Wilhelmina Malmbergijn. +Párnááh sust lijjii oovce, main kulmâ láá šoddâm Anarist, kulmâ Uccjuuvâst já loopah Raahest já Vaasast. +Siämmáá ive ko sun varrij Uccjuuhân ađai 1860, jaamij suu Matti-kaandâš, kote hävdidui Aanaar Hävdieennâmsuollui. +Borg čoskui "Pyhän Olavin Tähdistön Ritarin" (Pase Vuáláppáá Täsnijuávhu Ritarin) 25.1.1868. +Sun tooimâi meiddei Oulu lääni máddááosij kansaškovlâi tärhisteijen ivij 1.5.1868 - 1.4.1883 koskâsâš ääigi. +Borg jaamij Oulust 13.1.1910 oho paijeel kähcilov ihásâžžân. +Maass�d pajas +Erkki Esaias Itkonen šoodâi Anarist 26.6.1913 kirkkohiärrá Lauri Arvid Itkos perruu nuorâmussân. +Anarist aassâm paasij kuittâg uánihâžžân: juo tast puáttee ive peerâ varrij Viihtin. +Ko Itkonen čaalij pajeuáppen 17-ihásâžžân Lohjaast ive 1930, máttááttâlškuođij sun aalmugtivtâlâšvuođâtutkâm, suomâkielâ já syemmilâš-ugrilâš kielâtutkâm Helsig ollâopâttuvâst. +Sun valmâštui filosofia kandidaattân ive 1933, mon maŋa sun poorgâi Suomen suku -nommâsâš tutkâmlájádâsâst Järvenpääst professor E.N. +Setälä assistenttin. +Ko Itkonen nágáttâlâi tuáhtárin ive 1939 tooimâi sun Helsig ollâopâttuvâst dosenttin. +Iivij 1950 - 1956 koskâsâš ääigi sun lâi syemmilâš-ugrilâš kielâtutkâm paijeelmiärásâš professorin já iivij 1956 - 1963 koskâsâš ääigi eidusâš professor. +Iivijd 1964 - 1983 Erkki Itkonen lâi Suomâ Akatemia jeessân. +Erkki Itkonen tooimâi aktijvâlávt meiddei seervijn, el. +Syemmilâš-ugrilâš Seervist (ovdâalmajin 1968 - 78) já Säämi Čuovviittâsseervist (saavâjođetteijen 1957 - 62). +Sabmelaš-loostâ toimâtteijen sun lâi 1934 - 1950 koskâsâš ääigi. +Totken Erkki Itkonen lâi ubâ 1900-lovo merhâšitteemus fennougrist. +Sun olgosadelij stuorrâ mere uđđâ ovdedeijee tutkâmuš syemmilâš-ugrilâš kielâin, meiddei maaŋgâin jieškote-uv sämikielâin já sämikielâlâš kirjálâšvuođâst. +Itkonen lâi tuše 26-ihásâš, ko sun nágáttâlâi ive 1939 - nuorttâsämikielâ (eromâšávt anarâš- já nuorttâlâškielâ) vokaalij šlajâlâš jiešvuovijn já olgosadelij ive 1946 jotkâuási, mii kieđâvušâi nuorttâkielâ muálkkáás pištemsysteem ráhtus já šoddâm. +Tast maŋa sun vijđedij uáinu jienâduvâin kielâopâlâš haamijd já ceelhâoopân. +Sun kieđâvušâi ovdâmerkkân duaali, verbâsujâttem já sajehamij historjá jieškote-uv syemmilâš-ugrilâš kielâin. +Suu tobdosumoseh suomâkielâlâš kirjeh láá Kieli ja sen tutkimus (1966) sehe Suomen kielen etymologinen sanakirja I-VI (1955-1978), mon toimâtteijeejuávkun sun kullui ubâ sänikirjepargo ääigi. +Anarâškielâ lâi kuittâg Erkki Itkos kuhesáigásumos já rákkásumos tutkâmčuásáttâh, moin sun poorgâi 1930 -lovo rääjist kidâ 1990-lovo räi. +Juo iivijn 1935 já 1936 sun nuurâi Anarist hämiopâlâš amnâstuv sehe sänivuárhá já algâttij ive 1950 systemaatlâš nuurrâm anarâškielâ sänikirje várás. +Pargo puáđusin almostui 1986 - 1991 vijđes tieđâlâš sänikirje Inarilappisches Wörterbuch I-IV. +Sänikirje várás Itkonen raahtij ortografia, mii lii ucánjáhháá täärhib ko tááláá ääigi kevttum čäällimvyehi já mii maainâst aainâs-uv moonnâm ihečyeđe algâpele kevttum kielâ já toi sierânâs suomânij jienâdâhjiešvuovijn. +Kirje tuálá sistestis ohtsis aldasáid 6000 säniartikkelid. +Tot vuáđuduvá 1880-lovvoost 1980-lovo räi nuurrum amnâstâhân, mast iánááš uási lii Erkki Itkos já suu muádilov anarâš kielâmiäštár pargo puáđus. +Sist Aili Paadar išedij Itkosii sänikirjepargoost maŋeláá Helsigist vala 9 mánuppaje ääigi, siämmáá ko moodijd ohhoid meiddei Elsa Kuuva (tääl Valle) ive 1978, kuás amnâstâh majemuu keerdi tievâsmittui. +Puohâin tergâdumos anarâš informant akateemikko Itkosâžân lâi eeppidhánnáá Lesk-Ant Uulá ađai Uula Morottaja (1892-1963), Sabmelaš-loostâ aktiijvâlâš čällee, kiäm Itkonen noobdij pyeremusâi sämmilâš kirječällei viärdásâžžân mainâsteijen. +Uula Morottajain sun vaarâ peesâi-uv puoh aldemustáá anarâškulttuur puoh vuáđulumos jiešvuođâ. +Keessiv 1952 Itkonen paddij Anarist kyehtnubáloh anarâššâd, kiäin maaŋgah lijjii mieldi meiddei sänikirjepargoost: Elsa Kuuva, Katri Lahdenmäki, Uula Morottaja, Jouni Musta, Maarit Musta, Iisakki Paadar, Inga Paadar, Pekka Paadar, Matti Saijets, Heikki Sare, Matti Vale já Juhan Matti Vale. +Tai paddiittâsâi vuáđuld Itkonen valmâštij majemuu pargoos anarâškielâlâš kielâčáitusčuágálduv Aanaarkiela čájttuzeh (1992), mon savâstâlmijd sun meiddei jieš litteristij ađai miärhui pajas já jurgâlij suomâkielân. +Erkki Itkonen jaamij vyesimáánu 28. peeivi 1992, tuse pelnub oho maŋeláá, ko sun lâi majemuu keerdi iällám pargosajestis já hyvástâllâm pargoskipárijdis. +Sun lâi šoddâm anarâš pirrâsân já iäljárušâi anarâškielâ totken já tuárjon puustavlávt eeđân ubâ elimis ääigi. +Anarâš eellimvyevi kovvejeh eellimkiäinuh, moh láá kuhes ovdáneme ääigi vuáhádum teehin hiäivulâžžân, já meiddei táiđu cevziđ luándust. +Šoŋŋâdâh lii pieijâm tiätu raajijd elimân já eellimkiäinoid. +Ko verdid määddib kuávloid, te kolmâ šoŋŋâdâh já uánihis šadoi šoddâmpaje räijejeh šadoi šoddâdem. +Tavveen ordârääjist asâmist láá jieijâs iävtuh. +Čuovis kesi-iijah juátkih pargopeeivi, mut skammâ vist keeppid pargomáhđulâšvuođâid. +Čuovis ääigi kalga leđe iäljár, tälvikyevdil ääigi lii oppeet tile uáccáábeht eelliđ. +Liijká meiddei skammân já sevŋâdin puáhtá porgâđ maidmaid-uv pargoid. +Puásuialmai puovtij sevŋâdin-uv veikkâba njuovvâđ poccuu. +Skammâ ij sämmilijd tiäddâm, nuuvt tego mäddin puáttâm ulmuid. +Ovddii ääigist anarâš eellimvyehi lâi táválávt tálutoollâm, mast puovtij toollâđ poccuid, käärji já eennâmtuálu, lâi miäcástem, kuálástem já muorjim. +Taah eellimkiäinuh lijjii čovgâ ohtâvuođâst iveaigijd. +Anarâšah läävejii maaŋgah varriistâllâđ, kiđđuv kesipááikán já čohčuv tälvipááikán. +Anarâšâi eellim lâi čovgâ ohtâvuođâst luándun. +Puoh pargoin lâi jieijâs äigi. +Pargo koolgâi porguđ talle ko lâi rievtis äigi ivveest já vuovâs jergâ. +Ovdâmerkkân jävildiđ puovtij tuše sovđâšoŋŋân teikâ miärkkán. +Liijkás njuoskâ šoŋŋân teikâ koškádâhhân tot ij luhostum. +Äigi lâi tehálâš joba kamuvsuoinij čuoppâmist. +Meiddei iho koolgâi leđe vaalmâš vyelgiđ paargon. +Ovdâmerkkân iiŋŋâm hooššijd puovtij raaijâđ tuše ijjâkääsi ääigi. +Eres aigij kavnui meiddei ain pargo, muorrim, tuoijum jna. +Puásuituálust kyeddid, pálgádâh, porge, roovvâd jna. +lijjii ääigih, moh meridii pargoid. +Áárvuh +Anarâšâin lijjii áárvuh já täävih, moh iä lam kal kuussân čaallum, mut maid koolgâi tiettiđ iälustmist já koskâvuođâin eres ulmuid. +Luándu kevttimist, nuuvt tego jävilenâmijn, kuáláástmist teikkâ lyemečuággimist lijjii tálui kooskâst merkkiihánnáá rääjih, main ij lam vaarâ ain ubâ sárnumáingin sooppum, mut moi paijeel ij lam pyeri moonnâđ. +Anarâšâi koskâvuođâst lâi áárvustoonnum olmooš, kote piergij pyereest luándust, taaiđij meeccist. +Taggaar olmooš lii taiđiš. +Pivdo- já puásuipargotááiđuh lijjii teháliih. +Koolgâi leđe päččee já njuárusteijee, skuttár. +Kii tuubdâi ennuv vittáid, lâi pegâlmâs já áárvustoonnum. +Mááinuh lâi meiddei sävris čyeigee já väzzee. +Taah ääših annojii nuuvt tehálâžžân, et taid lâi kolgâđ pärnivuođâ rääjist ovdediđ, nuuvt tego tovle lâi luándulâš. +Nuuvtpa vanhimeh távjá lijjii ton uáivilist, et ko páárnâš lii maŋgâ ive škoovlâst, te tast ij šoodâ innig rievtis puásuialmai. +Tuoijumtáiđu já čiäppudâh mudoi-uv lâi ei. +pelikyeimi valjiimist ävkkin. +Nissoon koolgâi leđe porgiš, sijvuu, ruopsâd já juurbâs. +Kälissaasâ lâi pyereeb, jis sun ij juuhâm ige spellâm. +Pelikyeimisaasâ koolgâi leđe val šiev suuvâst. +Puohâi ulmuiguin koolgâi iälustiđ olmoošlávt já sivâdávt. +Ij kolgâm kiäinnân sárnuđ suámittemeht, pilkkediđ teikâ árvuttuššâđ. +Läddlij kuáttá uáinuh lijjii kyevtlágáneh. +Nube tááhust onnui áárvust om. +čuovviittâs já jáválâšvuotâ, mut nube tááhust vist čyerbivuotâ sämmilijn tááiđuin adelij aartâ huánnuđ. +Sämmilâšvuotâ onnui táválávt áárvust, já paiulmuin puohtii ettâđ, et sij toh láá rievtis sämmiliih. +Täst čaallum ääših kovvejeh tile, mii lâi ovdil moottorääigi já tiätuteknâlâš ääigi, ovdil ko ulmuuh juttii kuhes poojijd škoovlâid. +Táálááh anarâšah láá integristum pyereest tááláá, teknolooglâš siärvádâhân. +Sämmilâš eellimvyehi já áárvuh iä liijká lah lappum, kuittâg puohâin, pic toh vuáttojeh anarâšâin val tááláá ääigist-uv. +Kosk�vuot� lu�ndun +Tegu tááláá ááigán kulá, pargeh anarâšah masa juo puohâin tobdos ámáttijn. +Nubástus tovláid luánduáigápuáđoid vuáđuduvvee oornigist tááláá teknisâš ohtsâškoodán lii pištám pajeláhháá 40 ihheed. +Tot lii uáli uánihis äigi, ko váldá vuáhán ovdánem korrâ liävtu. +Olmooš ij lah puoh aašijn pastam västidiđ ovdánem hástusáid. +Tekniik kuittâg juátká ovdánmis. +Nuuvtpa láá-uv vyerdimist lase et lase uđđâ áámmátnomâttâsah. +Puárásumos áámmát aaibâs koskâääigi rääjist lii lamaš nuáidi. +Taan áámmátsyergi ulmuuh láá iälustâm vala 1900-lovo pelni Säämist. +Majemuid taan ámáttân kullee lii lamaš Stuorr Ant Ánná (Ánná Aantinieidâ Sarre, 1843 - 1915), kote aasâi Ijjäävrist. +Ärbivuáválumos áámmát vuáđudui kyelipiivdon, meccipiivdon já nurâmân, maid Stuorr Ant Ánná-uv poorgâi. +Tovle tien ámáttist ij lamaš nommâ ollágin, mut tááláá ääigist siämmáin aašijn áigápuáđus finnejeijee kočoduvvoo luándutálulâžžân. +Puáris ääigist meiddei reŋgâ já pijgá láin čuuvtij áárvustoonnum áámmátnoomah. +Ko reŋgâ reŋguustâlâi ääigis, puovtij sun ovdániđ joba táálu išedin, tegu keevâi Lesk-Ant Uulán (Uula Morottaja, 1892 - 1963), kote aasâi Sulgušjäävrist. +Puáris ääigi pyeremus ámáttáid kuulâi meiddei siijdâpuáris ađai sijdâlensman, mon sääni lâi siijdâ laahâ. +Meid majebij aigij puásui-iššeed já räiđee ovdâstii ámáttij njunnooš. +Ko tááláš äigi aldanškuođij byrokratiainis, te tot puovtij mieldistis jieškote-uvlágánijd vátámušâid. +Ovdâmerkkân ulmuid ferttij keksiđ "olmâ" ámáttijd. +Anarâšah, kiäin ij lamaš mihheen eromâš eellimsuorgijd, puohtii valjiđ jieijâs ámáttân pargee tâi siähálâspargee. +Jis ulmust lâi mottoom puásui, mast finnij áigápuátujoođhâ, valjij sun jieijâs ámáttin puásuialmai. +Oppeet ucceeb puásuiomâsteijee, mut iänáážin kyelipivdoin piergejeijee valjiđ jieijâs ámáttân kuálásteijee. +Sieivâ miäcásteijee noomâ kevtteeh iä táiđám leđe kaleskin. +Moonnâm ihečyeđe loopâbeln iänááš puásuituálust áigápuáđus finnejeijee ulmuuh lasanii ucánjáhháá, mut tot lii áámmátráhtus nubástusâst šoddâm äšši, mast tärhibeht maŋeláá. +Lâi kale mottoom áámmátnommâ, mii toolâi sistestis puoh ovdeláá mainâšum áámmátnoomâid (eereeb nuáidi, sijdâlensman já reeŋgâ), já tot lâi tálulâš. +Sun piivdij riävskáid já kuolijd, juuđij pygálusâin, toovâi Reisvuonmaađhijd, sehe luommij. +Lasseen sust lijjii šivetteh, sehe saavzah já sun koolvij meiddei potákkijd. +Ton ooleest sun šoodâi leđe mottoomlágán eennâmtuállen, mut tuše eennâmtuálust áigápuáđus finnejeijeeh iä lamaš. +Mottoon anarâšâst koijâdii áámmát mottoom äššikirje ohtâvuođâst, moo sun västidij "monipuolinen". +Sierâlágán ámátteh +Epitáválumosáid ámáttáid kullee, mast anarâš lii porgâm lii merâkapteen. +Anarâš Matti Saijets vuolgij nuorâ almajin ovdláhháá jotkâsuáđi puállám Liinahamarist messikandân maailm meeráid njuhčâmáánust 1941. +Maaŋgâi ivij väldimerâtaampâin purjâstem maŋa sun ucâlui Kotka Merâškoovlân, mast kárvánij merâkapteenân ive 1962. +Sun lii toimâm kapteenân eres lasseen 57.000 toonni oljotaampâst Universe Defenderist, mii jođettij oljo Persialuovtâst maailm hamânáid. +Matti Saijetsist lâi fastâ orottâh Portugalin kullee Azorij suolluin, mut meiddei Anarist, kost sun juuđij viettimin luámuidis. +Matti Saijets jaamij 1990-lovvoost já lii vissâ-uv hävdidum Azoráid. +Nubbe siämmáá epitáválâš áámmát lii kanavahovdâ. +Kaamâsist šaddaaš já Kaamâsist, Anarist, sehe Avelist škovlâidis jottáám Maati Ááná Erjá (Erja Morottaja) ucâlui uápuidis maŋa olgoenâmáid. +Tobbeen sun lii porgâm eres lasseen kibbuccist (Israelist) käävci mánuppaijeed. +Olgoeennâm mätkimohe maŋa Erja maacâi Suomân uáivikaavpugkuávlun, kost sun joođhij opâidis. +Opâidis maŋa sun lii lamaš toimâtteijen maŋgâ ive. +Lostâpargoos lasseen sun lii uástám Nelonen:n ohjelmijd olgoenâmijn. +Ive 2005 sun väljejui Music TV kanavahovdân. +Anarâššáid eres epitáváliih ámátteh, main sij láá porgâm, láá eres lasseen urmáágár, katekeetta, lukkár, kirkkoveerdi, kävppijâs, tähtipargee, pennuustivrejeijee, škovlâtooimâtärhisteijee, rehtor, vuáđuškoovlâ lehtor, vyeššee, kievkkânišedeijee, uáivitoimâtteijee, radiotoimâtteijee, puáluhovdâ, totkee, aldatipšoo, párnáitipšoo, peivikiäččuišedeijee, juávkkupeerâpeivikiäjujođetteijee, ATK-vuávájeijee, vuávájeijee, kulttuurčällee, kieldâhovdâ, táálualmai, messikandâ, návdoo, taksi-irâtteijee, kondiittor, meccipargee, pocceealmai, autovyeijee, puhelinstellejeijee, kollekuáivoo, kävppi-išedeijee, räjivahtâ, tullivahtâ, poolis já postâalmai. +Áámmátnubástus +Anarâš áámmátráhtusist tábáhtui stuorrâ nubástus 1960-70 -lovoi suulâin, ko moottorkiälkká poođij Sáámán. +Aalgâst kiälháh lijjii tuše motomeh, mut pajeulmui já tálulij-uv mielâkiddiivâšvuotâ moottorkiälhá kuáttá lasanij já juo 1970-lovo pelimuddoost moottorkiälkká lâi masa juo jyehi táálust. +Puásuituálun moottorkiälhá puáttim vaikuttij čuuvtij. +Vistig juo uástuhadde lâi viehâ styeres, mut vala-uv stuárráb kolo tovâttij ton kevttim bensin haddeest já aainâs-uv väriosij hahâmist. +Ko moottorkiälkká lâi puáttám mietimái, tovâttij tot ääigimield ucebij puásuiomâsteijei kuáránem. +Iänááš anarâšâin lijjii poccuuh enâmus muddoost vaarâ viđâlovveest čuátán, mut tagaráin puásuilovvoin ij puáhtám toollâđ mottorkiälhá, ko puurrâđ-uv koolgâi. +Moottorkiälháttis olmooš ij pastam uásálistiđ puásuipargoid, ko sun ij liččii pissoom čuoigân juávhu mieldi. +Áinoo čuávdus áášán lâi posuilovo lasettem aainâs-uv peelijn, teikkâ ollásávt luoppâm puásuihommáin. +Stuárráámus uási anarâšâin kärŋiluvvii taan maajeeb čuávdusân. +Sij šoddii ucâluđ uđđâ ámáttáid. +Riävskápivdo, muorjim já kyelipivdo siäiluttii ain-uv saajees áigápuátuoornigist, mut aainâs-uv nuorah ferttejii kejâstâlškyettiđ olgoláá. +Maaŋgah sist ucâluvvii oppeet oopâ pálgá oolâ já šoddii jieškote-uvlágán áámmátškovláid, opâttuvváid já máttáátteijeeškovláid. +Motomeh värrejii Ruotân huksiđ ránnjáriijkâ pyereestpiergimohtsâškode. +Motomeh vuáđudii jieijâs finnoduvâid molsâšuddee miänástussáin. +Uási nuorâin paccii päikkikuávlusis koskâpuddâsij pargoi viehân já maŋgâseh koččii ovdánem kiälhást. +Puohnâssân nubástus lâi uáli styeres nomâlâsân tondet, ko tot tábáhtui nuuvt uánihis ääigi siste. +Äigi riävdá já anarâšah-uv ton mieldi. +Taan keežild anarâšâid kuáhtáá tááláá ääigist eres lasseen uáppen, hárjuttellen, finnodâhirâtteijen, huksejeijen, čällen, artesaanin, kielâjurgâleijen, kuálástusmiäštárin, kulttuurpargen, bussivyeijen, kyelivahtân, šleđgâstellejeijen, autostellejeijen, kirječällen, tivtâstellen, hooteelpargen, máttáátteijen, mätkiuápisin, musijkkárin, pardur-čohhon, pargohovdân, čorgejeijen, puásuituáluirâtteijen, mađhâšemirâtteijen, peerâpeivitipšon, kielâjurgâleijen, pocceealmajin já puálualmajin. +Uccpárnáá Vuoli Ilmar +Puárásumoseh luodah ulmuu tooimâin Aanaar kuávlust láá kavnum Aanaar Vyeppee já Sämimuseo aassâmsoojijn, ääigist suullân 8000-7000 oKr. +Kavnum amnâstuv tiiŋgah, tegu seertist čoskum váimuseh já mikrosibžáh čäittih, et ässeeh liččii puáttám Taažâ riddokuávlust, nk. +komsakulttuurist. +Eres luodah taan pioneerasâmist láá Aanaarjäävri kuávlust el. +Rááhájäävrist, Suppârist já Paččveiuáivušist. +Maŋeláá keđgiääigi láá kuávlun puáttám ässeeh meiddei Vielgismeerâ kuávlust já Tave-Ruotâst. +Keđgiääigi aalmug lii iällám pivdo- já nuurrâmtuálust. +Talle vuovâs pivdosajeh láá mulsâšuddâm iveaigij mield. +Siämmáid aassâm- já leirâsoojijd, moh lijjii šiev kyeličasij tâi koddepivdemsojij alda, maccii ulmuuh táválávt ain uđđâsist joba tuháttij iivij ääigi. +Puárásumoseh koddepivdemkyepih tavveen láá äigidum keđgiäägi loopâkeš. +Aanaar kuávlust kavnum keđgiääigi amnâstâh lohtâs iänááš mecci- já kyelipiivdon. +Orgaanisijn amnâsijn, tegu täävtist, čuárvist, muorâst tâi čeevđist rahtum tiiŋgah iä lah siäilum eennâm suvráávuođâ keežild, veikkâ tagareh láá vissásávt rahtum. +Ubâ keđgiääigi láá lamaš kiävtust kvaarcist, kvarcciitist, seertist já tinnokeeđgist čoskum njuolâkeejih, kolomeh, čyeppee tereh já luohčâmeh. +Eres ton ááigán tijpâliih tiiŋgah láá samaš amfibolrááptust rahtum áákšuh, sääitih já tuolbâluohčâmeh. +Anarist láá kavnum meiddei keđgiááigán kullee njajâlitij pitáh, moh láá miäruštâllum nk. +Säräisniemi 1 -keramiikkân Vaala Säräisniemi Nimisjärvi kavnâmij mield já asbestkeramiikkân liitijn kevttum asbestsiävuttâs mield. +Arâmeetaaläigi - metalleh almostuveh kavnâmamnâstâhân +Ubâ taavaapiäláá Fennoskandiast keđgiääigi maŋa lii saahâ arâmeetaalääigist, mii luávdá tave-eennâmlâš pronssiääigi já arâ ryevdiääigi (suullân 2000 oKr. +Pronssitiiŋgah pottii kuávlun viehâ uccáá lonottâskäävpi ohtâvuođâst. +Anarist lii tuše ohtâ, mut tađe-uv merhâšitteb pronssikavnâm. +Aanaar Lusmesuolluu čiähákavnâm äigiduvá ááigán 900-700 oKr. +já tuálá siste oovce pronssitiŋgâd, nelji čeveriäggá, kulmâ kietâriäggá, pocceeáákšu já pronssiskiäru pitá. +Ryevdirähtimtáiđu máttájui tavekalotist suullân 600 oKr, já Kaareehjuvnjäälmi aassâmsaajeest kavnum pasâttâskákku lii Aanaar áinoo tallaa ääigi ryevdipaargon čujotteijee kavnâm. +Anarist arâmeetaalääigi aassâmsajeh láá tiäđust uccáá, já toh láá äigidum iänááš sierâlágán keramiiktiijpâi vievâst. +Aassâmsojij vänivuotâ sáttá puáttiđ kuittâg kuávlu arkeologisij tutkâmušâi vänivuođâ keežild sehe tast, et arâmeetaalääigi eellim lii jotkum uáli siämmáálágánin ko keđgiääigist. +Arâmeetaalääigi aalgân kuleh stuorrâ koddekyeppioornigeh. +Ááigán tijpâlâš tiŋgâhäämi lii kvaarcist, kvarcciitist tâi tinnokeeđgist rahtum kubdâmadduusâš njuolâkeeči; Aanaar kuávlust láá toh tâi toi laheh kavnum 36. +Arâmeetaalääigi loopâst, suullân 300 mKr. +ryevdi já keramiik rähtim Tave-Fennoskandiast mottoom vala čielgiihánnáá suujâ keežild nohá. +Uccáákávnusâš koskâryevdiääigist maŋesryevdiááigán +Aanaar koskâryevdiääigi (suullân 300 - 800 mKr) lii arkeologâlávt vaigâd hammiđ, ko tallaa ääigist váiluh jiešvuođâliih toovlášpasâttâs- já tiŋgâtiijpah, maid čielgâsávt tubdâččij. +Keramiik rähtim lii nuuhâm já orgaanisijn amnâsijn rahtum tiiŋgah iä lah siäilum eennâmvuáđust. +Motomeh häärvih meetaaltiiŋgah, moh kuávlust láá kávnum láá puohtum eres saajeest. +Siämmáálágán almonem koskâryevdiääigist lii uáinimist meiddei eres kuávluin tavveen já nuorttiipiäláá kulttuurpirrâsist. +Puáhtá kuittâg nabdeđ, et kuávlust aassâm pivdosiärváduvâi eellim lii jotkum masa siämmáálágánin ko ovdil-uv. +Aanaar Vyeppee já Sämimuseo aassâmsoojijn láá finnâšum kulmâ koskâryevdiááigán čujotteijee radiočiđđâäigidem. +Koskâryevdiáigásij aassâmsojij kavnâm vađâččij Aanaar kuávlust lase arkeologisijd tutkâmušâid já äigidmijd. +Anarist lii kavnum tuše ohtâ koskâryevdiááigán kullee meetaaltiŋgâ, ryevdist rahtum viehânijbe. +Nijbelágán, 40 seenti kukkosii niijbe aldemuuh váástuh kávnojeh Gotlandist, et tot mainâstâš maidnii máddáápiäláin ohtâvuođâin tavekuávloid. +Maŋesryevdiääigi almostuvá Tave-Fennoskandiast uđđâ toovlášpasâttâshäämi, nk. +neeljičievvâg aarrânpardattâh, mii nabdoo vuosmužžân sämmilâšvuálgusâžžân toovlášpasâttâssân. +Anarist láá tiäđust paijeel 30 aarrânpardattâhčuásáttâssâd. +Aarrânpardattuv pirrâ lii lamaš keppâráhtusâš čuágástâhkuáti, mast kuáivumijn ij táválávt kavnuu innig maggaargin luoddâ. +Arâneh kávnojeh ovtâimield, 2-3 já távjá meiddei 6-8 aarrânpardattuv juávkkun. +Arânij čokijdem maainâst tast, et pivdosiärváduvâin láá lamaš ohtsiih litodemsajeh, mut siärváduvah láá meiddei pieđgânâm ucebáid juávhoid. +Maŋesryevdiääigist (800 - 1300 mKr.) +Aanaar arkeologisâš materiaalist spejâlisteh livkkáás nuorttiipiälááh, viestârpiälááh já máddáápiälááh kävppiohtâvuođah. +Tave lâi talle maaŋgâi kuávlui intressij čuásáttâssân, ko tääbbin finnij lonottâskäävpi ohtâvuođâst tivrâs čeevđijd. +Tallaa ääigist láá Aanaar kuávlust tiäđust 20 meetaalkavnâm, main eromâšumosin mainâšuvvojeh Mikkâljäävri pronssičiŋŋâsâš tuppânijbe, Äijihsuolluun siilbâst rahtum kiäđáášriegis sehe Naŋŋânjaargâ nelji siilbâst rahtum čeveriäggá. +Koskâäigi +Koskâääigi puoh taavaapiälááh väldikodeh, Ruotâ, Taažâ já Novgorod halijdii vijđes Sämieennâm olssis. +Algâihelovoi tuárui maŋa Ruotâ já Novgorod čuolmâdáin ráávhu ive 1323 sehe Taažâ já Novgorod räjisopâmuš ive 1326, já tai sopâmušâiguin šoddii tavas vijđes ohtsiih viärukyeddimkuávluh. +Aanaar ässei elimist iä lah magarehkin koskâáigásiih (1300 - 1550 jKr.) +äššikirjekäldeeh, pic tiäđuh vuáđuduveh ain-uv arkeologâlâš tutkâmušmateriaalin. +Tallaa ääigi arkeologâlâš kavnum amnâstâh lii kuittâg-uv uáli uccáá. +Aarrânpardattâh lii maŋesryevdiáigásii vyevi mield ain-uv tergâdis sämmilâš toovlášpasâttâshäämi. +Pardattuvâi vijđesvuođâ vuáđuld láá Aanaar kuávlust aassâm maaŋgah ucebeh pivdosiärváduvah. +Siärváduvâi eellim lii lamaš lihâdeijee já njyebžil, já aassâmsoojijd láá puáhtám molsođ távjá-uv. +Koddepivdo, kyelipivdo, nuurrâm já čeevđij haahâm láá elettâm aalmug tegu ovdil-uv. +Aanaar kuávlu koskâäigi nohá 1550-lovvoost. +Talle láá čaallum vuosmuuh Aanaar sämmilij eellim kyeskee historjáliih äššikirjeh. +Siämmái aigij sämmilij aassâmviäsui häämi muttoo, ko sirdâšuvvoo aarrânpardattâhääigi keppâráhtusijn koođijn tälvisijdâi lovŋijguin mudârdum hirsâkoođijd +Eija Ojanlatva +Anarâšâi jieijâs kielâ, anarâškielâ, lii ohtâ tain uhkevuálásumosijn sämikielâin. +Suujah kielâ uhkevuálásâšvuotân láá maaŋgah. +Kielâ lii sämikielâin áinoo, mii sárnoo tuše Suomâst. +Nuuvtpa puoh anarâšah láá meiddei suomâkieltáiđusiih. +Histojallisij suujâi keežild perrui kielâmolsom suomâkielân lii tábáhtum kenski tolebiššáá, ko eres sämmilâšjuávhuin. +Syemmilâš uđâsaassâm já staatâ lájádâsah, ovdâmerkkân kirkko já škovlâ, pottii anarâškuávlun viehâ tooláá. +Tave-eennâmlâš räjitoppâmeh puohtii kuávlun meiddei lasaneijee orjâlâšvaikuttâsâid já anarâšâi sajattâh ucceeblovo ucceeblohhoon hámášui. +Maaŋgâkulttuursâš pirrâsist aalmugist šoodâi luándulávt maaŋgâkielâsâš. +Kielâmolsomân tuálvui maŋgii meid almos uđâstáálui vuáđudem. +Táálu nommâ registeristui suomâkielâlâžžân já suuhâ lonottij noomâs veikkâ táálu iäláttâsah iä muttumgin. +Maailmsođij maŋasâš ovdánem puovtij kuávlun meiddei valjeest uđđâ pargomáhđulâšvuođâid. +Sirdâšem ärbivuáválijn iäláttâsâin meddâl tuálvui tot mieldistis oppeet oovtâ kielâkevttimpirrâs. +Anarâškielâ tile lâi 1990-lovvoost taggaar, et nuorâmus kielâsárnoo lâi juo nubálov ihásâš ađai vuáválávt kielâ lâi jämimin muádi suhâpuolvâ äigin. +Jieijâs kielâ uássin etnisâšvuođâ +Anarâškielâ, tegu eres-uv sämikielah, tuálá siste valjeest tavekuávlu pirrâsân já ärbivuáválâš eellimpirrâsân kullee saanijd, moh láá áinoošlajâsiih já suomâkielân jurgâlmettumeh. +Aainâs-uv áigápuáđoid lohtâseijee sämikielâlâš termâhivvâdâh lii kuittâg vuáhádum páihálii suomâkielâ suomânân juo viehâ tooláá. +Kielâ kuittâg lii tot äšši, mast pyeremustáá iärut anarâšâid eres sämmilâšjuávhuin. +Áigápuáđuh - puásuituálu, kyelipivdo já nuurrâmtuálu - láá siämmáálágáneh eres sämmilâšjuávhuiguin. +Ij nubbegin tergâdis etnisâš tobdomerkkâ, sämimááccuh, aainâs muštâl kyeddes anarâšvuođâst, ko aainâs-uv Aanaarjäävri viestâr- já taavaapiälááh suuvah láá iänááš kiävttám nk. +Ucjuvmallisii mááccuh. +Ko sämmilâšsiärvádâh modernišuvá, te jieijâs kielâ já toos kullee kulttuurpyevtittâsah uážžuh ain-uv tergâdub saje etnisii identiteet hámášuumeest. +Kielâ uđđâsist virkosmittem +Anarâš aktivistah láá finnim hiđásmittiđ kielâ sárnoi kiäppánem Uđđâ-Seeland maorijn luoihâttum vuovvijn. +Kohanga reo, anarâškielân kielâpiervâl ađai anarâškielâ kielâpiervâl algâttij tooimâs Suomâ Kulttuurruttârááju torjuin Anarist ive 1997. +Kielâpiervâlist uccâ párnááh finnejeh sämikielâlâš peivikiäččupirrâs, veikkâ sii vaanhimeh iä kielâ sárnuččiigin. +Kielâpiervâl láá taan artikkel čäällimääigi jottáám 33 párnážid. +Uási sist láá juátkám opâidis škoovlâst anarâškielâlâš luokast já návt finnim eenikielâ viärdásii kielâtááiđu. +Kielâpiervâl toimâ ij lah kuittâg ihásávt ruttâdem peeleest ain vises já škoovlâ oppeet vääivid máttáátteijeevänivuotâ. +Kielâpiervâlist lii lamaš stuorrâ vaikuttâs nuuvt uđđâ kielâsárnoi šoddâmân ko meiddei párnái pehti šoddâm mielâkiddiivâšvuotân anarâškielâ kuáttá. +Maaŋgah vaanhimeh láá uásálistám anarâškielâ kurssáid já kielâ puáhtá sirdâšuđ meiddei päikkipirrâsân, aainâs-uv talle ko perruu párnááh joteh kielâpiervâl. +Kielâpiervâl vaikuttâsâi tutkâm lii tääl joođoost náguskirjetutkâmušâst. +Kielâ uássin sämmilii identiteet puátteevuođâ +Persovnlâš sämikielâ máttu já tom sirdem páárnán addel jieijâs sämmilâš identiteetân jotkuuvâšvuođâ já šoddâd optimiismâ kulttuur puátteevuođâ háárán. +Identiteet jotkuuvâšvuotâ puáhtá šoddâđ meiddei eres kulttuurjiešvuovij pehti, ovdâmerkkân talle, ko ärbivuáválâš áigápuátu sirdâšuvá suhâpuolvâst nuubán. +Maaŋgah sämmilij árbivuáválâš áigápuáđoid já eellimvuáhán kullee etnisiih jiešvyevih eeppidhánnáá rievdih tâi láppojeh. +Ton sajan kielâ siäilu, jis peri uđđâ sárnooh šaddeh siärvádâhân. +Anarâškielâ toorjâtooimah liččii talle máhđulávt oovtkiärdánumos vyehi siäiluttiđ anarâš kulttuur já anarâš etnisâš identiteet. +Kaisu Nikula +Anarâšân masa juo "pase kuulmâohtâvuođâ" láá toohâm kulmâ tehálumos ääši, kodde (maŋeláá puásui), kyeli já myerjih. +Táin kyeli lii lamaš máhđulávt puoh tehálumos, ko tot lii lamaš eellim vuáđu, njuolgist juo eellimiähtu, mon kyehti eres "littolii" láá vuohâsávt tievâsmittám. +Kyelipivdempiergâseh já -vyevih láá lamaš maaŋgah ain lääni, vaggepivdo já kääri aaigijn onnáápeeivi troolipiivdon. +Kääri lâi juvvii kuávdoo koivum rogge, mon roobdah lijjii liäjádum keđgijguin nuuvt, et kyeli čájádij tohon ijge peessâm meddâl. +Keđgilomij čoođâ čääci kuulgâi rijjâ já ko kyeli kuárŋudijn aldanškuođij kääri pajeroobdâ, tot šoodâi sivlái tiet taggaar viirdán, mii teddilij kyele toho koivum roogán. +Virde teedij kuolijd toho já ko olmooš poođij kuohâđ pivdusis, sun puovtij kyelikuáivoin ađai haavijn kuáivuđ kuolijd pajas. +Tággáár piivdus lâi ovdâmerkkân Ijjäävrist. +Kyelikuáivoin ađai haavijn pivdojii meiddei ucebijn juuvâin ovdâmerkkân čohčuv riäskáh kođo ääigi. +Talle riäská kođá já kuárŋu stuorrâ uáiváduvâin uccâ juvviijd. +Aanaar kuávlust láá kuttâ ucessiähá juvvii, moh láá finnim noomâs tain tábáhtuvvee kođo keežild. +Mietiviirdán vyeijee kyeleh pivdojii oppeet šuuriš- ađai šurrápuáđoin, mii meiddei lâi keeđgijn rahtum já lâi kääri sulâstittee piivdus. +Mietiviirdán vyeijee kyeleh ferttejii puáđui tiet vuoijâđ taan áldás, mast toh iä innig peessâm meddâl. +Tágárij puáđuiguin riemmii kuálástiđ tállán kiđđâtulve maŋa já pivdo pištij syeinimáánu aalgâst kuhás čoohčân. +Aalgâst pivdusijn finnij suávvilijd, maŋeláá puškoid sehe vuáskunijd já loopâst šaapšâid. +Siämmáá juuvâst puohtii leđe sehe kääri já šuuriš, moh lijjii táválávt oovtâ perruu haaldust, teikkâ ohtsâškiävtust eres perruiguin. +Táálván puáđukeeđgih loptejuvvojii enâmân, amas tulve liččii lihâttâllâm taid. +Puáđupivdem tekniik +Vyelipuáđu, mon toimâmtekniik lâi suullân vyestikevvee kääri iähtun, huksejui táválávt šuuriš vuoluupiäláá kuoškân kuárŋoo kuolij várás. +Vyelipuáđust-uv kevttui rogge, mut tot lâi čuuvtij jieŋâlub já vijđásub, ko käärist tâi šuuriist já tot lâi neeljičievvâg. +Puáđu monnjâseeinist (pajevirde pelni) kiävttojii paldluvâi stellejum segis karsum piässááh já ovdâseeinist kuolij meddâlpeessâm iästun áárpust kuuđđum viermi. +Tai puáđuiguin pivdii čohčuv kuávžurijd já šaapšâid, kiđđuv suávvilijd já keessiv iänááš puškoid já vuáskunijd. +Táálván puáđuid roččuu já ko keesi poođij, toh cegâttuvvojii oppeet uđđâsist. +Tággáár puáđu lâi eres lasseen Ijjäävrist, kost kevttii meiddei viäddáin rahtum veddilääni. +Tot lâi rahtum kyevti láánjást, moh lijjii lahtosij pehti čoonnum piäsáduvâiguin oohtân já hämmejum neeljičievâg kehán. +Tágáreh kolgii leđe kyehti já toh lijjii vuávájum neeljičievâg lääni lokke- já vuáđukehán. +Taid ovtâstii nurkkestuálpuh. +Monnjâsiäinán já sijđoseinijd kiddejuvvojii suormâ kobdosij koskâiguin láánjáh, moh lijjii kiddejum nubijdis kuovttijn tâi maŋgáin peesi tâi suávi viäddáin. +Ovdâsiäinán kiddejui čievâin njiälu, mon kukkodâh lâi peeli lääni kukkoduvâst. +Meiddei njäähi pivdui tađe várás rahtum njähipuáđoin, mii lâi huksejum juuvâi já jaavrij riddocuáhásáid paldluvâi ceggejum stáávráin. +Puáđui kukkodâh lâi suullân 10 meetterid já toi olgokeijijd pieijui lääni njälmi rido kuávlun. +Puáduiguin pivdii njuhčâmáánust njaavijd já kiđđuv vuáskunijd já kenski puškoid-uv. +Puáđuh kuáhhojii tälviv ohtii ohhoost já kiđđuv täävjib. +Vagge- já njähihuškompivdo +Vaarâ puárásumos kyelipivdopiergâs lii vissâ-uv vagge, mii lâi rahtum rááđhást. +Tot ij lamaš vagge ollágin, mut rááđhást rahtum syerimuorâ, mon puoh kulmâ keeji lijjii čuuhum. +Septin kevttui riäská, moos vagge uigâdui njälmikiäčán vojâstum rääigi pehti. +Tain pivdii njaavijd vuoggâčielgijn čohčâsevŋâdin ja čohčâtäälvi asettis jieŋâ ääigi stávráin. +Riätkávoggijn pivdii motomin meiddei kuávžurijd. +Vuoggâčielgi lâi kyevti- tâi kulmâsáigusâš pecivediskievđâ, moos lijjii kiddejum love riätkávagged 60 seenti tuárguiguin. +Njähistávrá lâi suullân muádimeettersâš, mon vyeliuásán kiddejui pajeláhháá meetterpele kukkosâš tuárgu já tuárgukiäčán riätkávagge sieptâsáin, mon maŋa tot uigâdui ucánjáhháá vinnood timmâ motepoonán nuuvt, et vagge uulij poonán. +Assaas jieŋâ ääigi siämmáá runneest puohtii leđe kyehti-uv stáávrá uigâdum kuábáš-uv kuávlusis. +Pyeremus njähipivdoäigi lâi ton kuuđđâmääigi ađai Maatipeeivist (24.2.) +Máárjápiäiván. +Puárásumosáid pivdovuovvijd kulluš meiddei njäävi huškom, mii ij vaattâm tađe komebijd pivdopiergâsijd ko áákšu. +Meiddei keđgi vuojij siämmáá ääši, jis ákšu ij teivâsâm leđe fáárust. +Kaaljâ- já asettisjieŋâ ääigi vuolgii uuccâđ njaavijd jo-uv čunoi- tâi moteponnásâš javrij tâi ládui riddocuáhásijn já ko njäävi huámášii jieŋâ čoođâ, te vuođgâlii ákšušomeráin tâi keđgijn njäävi uáivi puotâ já njäähi kolmâštui. +Tast maŋa ferttij raigâđ jieŋâ ákšoin tâi nijbijn já ruttiđ njäävi jieŋâ ool. +Luhostum huškompivdo vaađâi asettis jieŋâ lasseen taggaar cuáhás, mast njäävi uáivi kuoskâi jieŋân. +Meiddei kietâpivdo kuulâš toid puárásumosáid pivdovuovvijd. +Juuhân kuuđđâđ kuárŋoo suávvil tâi kuávžur mana nuuvt cuáhásân, et olmooš f'ättee tom kaaččâtmáin kiddâ, teikkâ uulât časkeđ tom sobbijn. +Masa kietâpiivdon puávtáččij verdidiđ kuálástemvyevi, mii lii lamaš piäsáduvváin keessim. +Suullân 2,5 meettersâš láánjá čuopâstuvvoo rasta, karsâstuvvoo já punjâstuvvoo kierruustis suullân 20 seenti piäsádâhkiellân. +Kielâ jođettuvvoo pajevirde pelni várugávt kyele kuávlun nuuvt, et ko kyele uáivi lii kielâ siskiibeln, ravgejuvvoo stáágust korrâsávt já kyeli kirdá koške enâmân. +Meiddei meessigsraaŋgâst rahtum kielâ lii kevttum puorijn miännástussáin. +Samudjávráliih kevttii puškopiivdost stággukeejist hiäŋgájeijee stuorrâ vage. +Vagge jođettui puško kääibi vuálá, mon maŋa ravgejui puško koške enâmân. +Viermipivdo lâi pehtilis kyelipivdemvyehi +Tehálumos já pehtilumos kesikyelipiivdus anarâšâin lii lamaš nyetti já sämmilijn iänááš tot lii lamaš kiävtust čuođij iivij ääigi. +Vuosmuu keerdi nyetti mainâšuvvoo ive 1639, ko mottoom Alanus‑nommâsâš totkee lâi toohâm tutkâmušmääđhi Kiemâ Sáámán. +Juo 1820-lovvoost lâi anarâšâin nyetti masa jyehi perrust tâi nyettilakke kuittâg-uv. +Motomijn tááluin lijjii joba muáddi-uv nyeti já eres jaavrijn-uv vala. +Ko fabrikviermih algii leđe finniimist, algii nyetih kuuloold lappuustâllâđ, mut vala soođij maŋa-uv maaŋgâin anarâštááluin lijjii jieijâs nyetih. +Anarâšnyetti lâi 120 - 140 meetterid kukke, ovdeláá joba 180 - 260 meetterid já vuopsâ 4,5 - 5,3 meetter, motomin čiččâm-uv meetterid. +Nyetti ij lamaš ovtâskâs ulmuu piivdus, ko toos tarbâšij ucemustáá nelji ulmuu já kyehti kárbá. +Motomin riddopuohtâmlâš vaarpijn piergiittâlâi kuovttijn ulmuin já ovttain kárbáin. +Kievđâi já nyeti suáppum algâttui riddoost já lopâttui riidon nuuvt, et kievđah já nyetti tohhii stuorrâ U-puustav sulâstittee kovvoos. +Aanaar kieldâst láá lamaš väärpih vááijuv 200. +Nubben pehtilumos piivdus tovláá ääigist lii lamaš viermi, mon pyeremus pivdoäigi lii lamaš čohčâ sevŋis ijâidiskuin. +Talle šapšâ kođá já čááŋá pyereest viärmán. +Jodottâllâm keessiv ij lamaš ulmemiäldásâš, ko pumbulviermih njivluu jotelávt já čuovâdis kesi-iijâi kyeli aaicâi taid pyereest. +Čohčuv lâi nubenáál. +Talle pyeremus kođokárgui oolâ syeppejuvvojii kuhes-uv joddeeh, maid ferttij jyehi iiđeed kuohâđ šooŋâst peerusthánnáá. +Šaapšah čuállejuvvojii čuomâsthánnáá tállán päikkisáátkun puáttim maŋa já sälttejuvvojii kyelilittijd vyebdim várás. +Vuoššâmkyeleh, tegu puškoh, vuáskuneh, suávvileh já njäävih renskejuvvojii meddâl, čuállejuvvojii já sälttejuvvojii vuoššâmsááltán já máhđuliih kuávžureh še sälttejuvvojii päikkitárbukyellin ovdâmerkkân juovlâpeevdi várás. +Eres kyelipivdemvyevih +Meiddei vihelem lâi pivnuus kiässáás kuálástusvyehi. +Juolis vihháál lâi kuuđđum noonâ pumbuláárpust já tot lâi táválii viermi kukkosâš. +Vihelemäigi aalgij ton muddoost keesi, ko riddokaaváid lâi šoddâm syeini. +Tovle lâi taggaar merkkâ, et ko puárui kirdá, te puško lii viháluvâst. +Viheliđ koolgâi vyelgiđ kuálkkipiäivádâhhân, kuás puško ličij ucâlum riddosuoinâlmâsân peeivipaštui. +Suoinâlmâs koolgâi aldaniđ kárbáin várugávt já suoppiđ vihháál kaavâ tâi suoinâlmâs ulguubel. +Ko vihháál lâi sajestis, koolgâi moonnâđ suoinâlmâsân já poršoliđ puškoid viärmán. +Pušksággááh puikettii čoođâ, mut kuármásuboh sorrojii viärmán. +Porgemáánu loopâkeččin älgih leđe iijah nokko sevŋâdeh tuohâstmân. +Tehálumoseh piergâseh tuohâstmân láá käärbis, härssee já tommittáá kirkis čuovâ, et kuolijd áiccá. +Tovle čuovvân lâi ellee tullâ. +Kärbisnjune ovdiibel lâi rahtum paarrâl, mon puovtij luovviđ já parâlist puovtij puáldiđ pihâštuulâ. +Soođij maŋa čuovvân láá lamaš Petromax- tâi Tilleylaampuh, moh toimii kaasijn, mut tááláá ääigi šleđgâlaampuh, moh tuáimih patterijguin tâi akuiguin. +Tuohâskyeli lii vuoššâmkyellin puoh sävrimus, ko čyeggejum kyeli jáámá táválávt tállán, ko härssee čuoggâs ton siälgán. +Veikkâ virveluággum já jieŋâalnuággum láá-uv taan ääigi pivnuus kyelipivdemvyevih Anarist, láá toh kuittâg-uv majebij aigij pyevtittâsah. +Taid láá astoääigikuálásteijeeh puáhtám. +Ton sajan uštem kulá puárásub ärbivuáhán, ko tot lii lamaš kiävtust juo 1800-lovo pelni. +Tovláá ääigi pyevtittâsah láá meiddei viermijn rahtum šapšâpeesi já stuorrâlääni, moh láá lamaš Aanaarjäävrist kiävtust juo moonnâm ihečyeđe aalgâ rääjist, kenski ovdeláá-uv. +Majebij aigij puátusáid kulá ovdâmerkkân sraaŋgâst rahtum katiska. +Majemuš puáđulâš kyelipivdemaašijn lii lamaš troolipivdo. +1980-lovvoost Vyelijáávrán ištâdum muuikuh kárgájii Vyelijuuvâ mield Avveeljuuhân, mast ain Aanaarjáávrán, jeđe lassaanškuottii tobbeen. +Ton keežild maaŋgah aanaarliih skáppojii olssis troolipiergâsijd já puoh moonâi-uv aalgâst pyereest. +Ive 1989 muikku troolajui suullân 180 000 kiilud. +Talle Aanaarjäävrist kessii trooli kuttânubáloh kärbispaarrâd. +Muikkunääli kuittâg kuáržui ive 1992, kuas saalâs paasij vuálá 10 000 kiilun. +Tááláá ääigist troolipivdo Aanaarjäävrist lii tuše iskospivdo, maid RKTL parga. +Tyejikulttuur kulá nanosávt anarâš ärbivuáhán. +Ton pyeremusah tobdomeerhah láá Aanaarjäävri pirrâsijn siäilum kielâ já anarâš mááccuh. +Puohâin taavaapiälái aalmugij tuáváážijn kávnojeh siämmááh vuolgâsajeh: arktâlâš luándu já ovdánem tárbu. +Aašijd lii ferttim iskâdiđ, ovdediđ já ain taan tyehin lii lamaš olmooš. +Anarâš eellimvyevist ráhtojii pääihist puoh päikkipirrâsist tarbâšum tiiŋgah, mii asâttij anotiŋgáid tiätulágánijd vátámušâid. +Tiiŋgah kolgii leđe nanoseh, vuohâseh kevttiđ já toh kolgii leđe meiddei čaalman vuohâseh uáiniđ. +Almaah porgii nk. +almai pargoid, moh lohtâsii asâmân. +Aanaarjävri já ton maaŋgah uálgičácáduvah, jäävrih já lááduh vattii tááiđu kárbá rähtimân. +Tälvijotemân tarbâšuvvojii kerriseh já rievah, sehe ergijd leeŋgih. +Perrust tâi aassâmkuávlust lâi ain kiinii, kote haldâšij muorâst rähtim tááiđu. +Poccuu čuárvi lii lamaš meiddei anoaamnâs, mast láá rahtum ovdâmerkkân suoppâin čuárvikielah, pastemeh, njuškomeh já kiävuh. +Anarâšah iä lah lamaš puásuiriggáh, mut puásui lii lamaš kuittâg ubâ eellim iähtu. +Tot lii lamaš vuájáán, purrâmâš adeleijee já ton čeevđist láá rahtum anokäävnih. +Tälvikárvu vuáđudui poccuutyelji maaŋgâpiälásii kevttimân, mast ráhtojii sehe almai já nisonij káárvuh. +Ostodum čevđi lâi maaŋgâpiälásâš tyejiaamnâs, mii tarbâšui leeŋgijn, laavhâin já sekkânähkin, sehe káárvuin. +Eellimvyehi čoonnâs mááccuhkulttuurân +Kyelipivdo lii kullum nanosávt anarâš elimân nuuvt tälvi- ko kesiorottuvâst-uv. +Tyejeh láá čuávvum varriistâllâm mieldi. +Ucessiähá eennâmtuálu já šiiveettuálu, kuusah já saavzah, láá puáhtám lasattâs perrui purrâmâšvááljun. +Kusânähki tarbâšui ovdâmerkkân kamuvvuáđučevđin já läbžiamnâsin já saavzâulloost pannojii lääigih. +Saavzâ tuoljin ráhtojii ruávuh, já piärgu kevttui ravâdin. +Taažâ kävppimaađhijn puáhtojii purrâmâšveerki lasseen meid nuárjunähki kamuvvuáđui, laabžij já laavhâi várás, sehe eres-uv tyejitarbâšeh tegu leđđee já paajâ sämimáccuhij várás. +Nisoneh láá uásálistám máhđulâšvuođâidis mield puoh pargoid. +Eemeed pargon lii lamaš toollâđ pääihi já perruu liegâsin, já sun lii kárvuttâm perrus. +Motomin ráhtojii käävnih meiddei ránnjáid já olgoláá-uv. +Táválávt tuáijojeijei táiđu juuđij máđhálij já rahtum tuojij mieldi. +Mááccuhkulttuur ovdánem lii kuullâm eellimvuáhán. +Nissoon tááiđuh já taaidâčalme láá lamaš tárbuliih pivtâstem ovdánmist. +Hervâttemvyehi olášuttui amnâsij mield, moh kuás-uv lijjii finniimist. +Anarâšâi vyeligâš eellimvyehi tiettui meiddei kárvudâtmist, ain ij lamaš väärigin ko eidu velttidmettumân juhlekáárvun. +Sämimááccuh spejâlist onnáá peeivi +Falâlduv valje, omâdâh já amnâsij älkkeb finnim tááláá ääigist anarâš-uv piivtâstmist. +Ärbivuáváliih mááccuhamnâseh láá finnim paldâsis taanáigásâš uđđâ kággáid já eres-uv kuárrumtarbâšijd. +Ihelovoi mield láá puáttám vaikuttâsah sämikuávlu jieškote-uv kuávlust. +Aanaar kuávlun láá puáttám ässeeh sämikuávlu eres oosijn. +Iänuduvliih, ucjuvliih já nuorttâlâšah láá puáhtám kuávlun jieijâs mááccuhkulttuuris. +Meid siähálâsnäimilitoh vaikutteh jieijâs uásild mááccuhkulttuur ovdánmân +Mainâstemvyehi lii siämmáásullâsâš puoh sämmilijn. +Mainâsij vuormâ lii távjá siämmâš, mut miljöö já tärkkilub ääših adeleh páihálii ivne. +Nuuvtpa puáris šoddâmmainâseh já oskomušmainâseh láá suullân siämmááláváneh jieškote-uv kuávlust. +Satu-luokan kullee mainâseh láá elleemainâseh, imâšmainâseh, nooveelmainâseh já ilbis mainâseh. +Toh láá iänááš luoihâttum eres kuávluin, nuuvt tego satu-mainâseh távjá láá-uv. +Ive 1917 almostittum čuágálduvâst "Inarinlappalaista kansantietoutta" láá valjeest satu-mainâseh. +Tain mainâstum ääših láá iänááš viäráseh anarâššáid, ko toh mainâsteh el. +kunâgâsâin, jálupeevrijn, hiäppušijn, "tukkityejeest" já taamiterhoin. +Elleemainâseh-uv oroh lemin puohtum, kuás jo puásui teikâ kodde iä mainâšuu mainâsijn ollágin. +Mut mainâsijn kal lii ennuv páihálâš ivne já ääših kieđâvuššojeh säämi vuovvijn, nuuvt tego Meniš-Aanti fiäráneh Ranskaenâmist. +Oskomušmainâsijn táválumoseh láá mainâseh stáálust, kuhvittârijn, čáháligijn, sieidijn já meiddei komme-, ovd��sâš- já kyehtineeleevmainâseh. +Váruttemmainâsijguin čielgejii tom mielânpäccee vuovvijn, et maht kiävá, jis parga puástud. +Olmoošmainâseh já historjáliih mainâseh láá eenâb čonâsist sajan já tiätu ááigán. +Memoraat maainâst kiännii tiätu ulmuu fiäránijn. +Tast láá fáárust oskomušmainâs amnâseh já ennuv ovtâskâs ääših, moh iä aainâs joođeet mainâs ovdâskulij. +Ovtâskâs ašij kevttim mainâsist viggá vaarâ tuođâštiđ tom, et äšši lii tuođâi tábáhtum, mut tast čiälgá meiddei tot, et mainâstum tábáhtâs lii tai aigij tábáhtum. +Mainâsist mainâšuvvojeh ulmuuh, äigi já päikki tárkká já et mii ain tábáhtui. +Jis mainâs juonâ vájálduvá teikâ tom ij haalijd mainâstiđ, te tot puáhtá snorâniđ ceelhân teikâ páhudistmân. +Párnáá puáhtá váruttiđ: Jis moonah riidon, te vuáŋŋáš rottee tuu čääsi vuál. +Teikâ jis páárnâš lii piättáá, te ettii: Piettemes čáhálig! +Čáhálig uáináh lâi pietittem. +Anarâškielâst ij lah sierânâs nommâ satun ige memoraatân, lii tuše maainâs já verbâ mainâstiđ. +Lii meiddei muštâlus. +Muštâlus, memoraat já motomin maainâs-uv mainâstuvvojeh tuottân, satu vist epituottân. +Mainâsšlaajah +Nooveelmainâs (satu) juonâ (1886) kirjeest "Inarinlappalaista kansantietoutta." +Meniš-Antti maainâst, maht sun maailmist jođedijn moonâi Raanskan. +Pariisist sun hyenes pihtâsijguin moonâi mottoom táálun, mast lijjii juhleh. +Suu viggii vistig vyejettiđ meddâl, mut maŋeláá sun kuulâi mottoom hiärá sopâmin kunâgâs nieidáin, et suoi moonnâv oovtâst uáđđáđ. +Meniš-Antti kal maatij ranskakielâ. +Sun tohâludâi irguustellen já peesâi niäljád kiärdán. +Seeŋgâst Antti kuittâg kavnâttâđâi, ko ferttij ruokkâđ čuuvtij tiihijd. +Nieidâ adelij sunjin kulmâtuhháát kolletalarid, ovdil ko finnij suu vyelgiđ. +Kunâgâs nieidâ lii kulloo čuávjum... +Stáálu lii stuorrâ, kievrâs, fastes já ohtuunis eeleev, mii hástá ulmuu hiäibuđ. +Jis olmooš vuáittá, sun kalga jieijâs nijbijn koddeđ stáálu. +Stáálu kal fáálá jieijâs nijbe, mut toin tot ij jäämi, pic kiävru val lase. +Meiddei stáálu pennuu, mii puáhtá kal leđe uáinimettum, kalga koddeđ, mudoi tot njuálu stáálu haavijd já iäláskit tom val kievrâbin. +Olmooš finnee stáálu ruuđâid já kuullijd olssis. +Kuhvittâr lii sivvâdub eeleev. +Tot áásá eennâm vyelni, mut sáttá motomin almostuđ ulmui uáinusân, jis haalijd monnii suujâst jotteeđ uáinimettumin. +Kuhvittâreh láá muččâdeh, riggáh já šiev káárvuin. +Sii poccuuh-uv láá čiŋŋâivnásiih. +Kuhvittârmainâsijn táválávt olmooš uáiná omâs poccuid stuorrâ iälu, mii ij räähti muottui luodâid. +Mut jis leggist nijbe teikâ monnii ryevdi poccui paijeel, te finnee olssis puoh taid poccuid, moh pääccih koččâmsaje já ulmuu kooskân. +Kiinii lii-uv kulloo riggom toin naalijn. +Sieidi lâi immeel teikâ kuittâg jiegâ orroomsaje. +Tobdos lii maainâs Ijjäävri sieidist. +Tast mottoom enni nieidâinis moonáin almottiđ siäidán, et suoi iävá innig ááigu uhrediđ toos. +Te kárbás lavkkiidijn nieidâ jyelgi rokkâsij riidon nuuvt, et sun ferttij čuárvuđ sieidi iššeen já lopediđ ain-uv uhrediđ: "Ele vääldi kuonâruoidâ, vääldi pyereeb viercâ čiäppát!" +Te jyelgi peesâi luovâs riddoost, já suoi ferttijn ain juátkiđ uhrij pyehtim siäidán. +Ovdâsâš almostui mottoom ääigi ovdil ko olmooš jieš. +Motomij ovdâsâš poođij pirrâmpeeivi ovdil. +Taggaar lâi kuittâg Kaabi Joovnâst. +Tot almostui nuuvt tárkká, et kálgu puovtij käähvi vuoššâđ valmâšin pirrâmpeeivi keččin ovdâsáá oinuumist. +Ovdâsâš lâi eidu tego olmooš jieš-uv. +Kossenâmist ässee Áhu-Joovnâst lâi ovdâsâš, mon maaŋgâs oinii siämmáá ääigi. +Návt tábáhtui maŋgii, ohtii keevâi nuuvt-uv, et Jovnâ oinui ohtân ovdâsáinis já sáárnui-uv toin. +Lâš-uv ovdâsâš lamaš maŋanum vâi Jovnâ puáttâm liijkás tooláá. +Táválâš čuđemaainâs lii taggaar, et čuđeh puátih hevâttiđ sämmilij tááluid, koddeđ já rievediđ. +Sämmilij sáŋgár Lavrukâš kuittâg utkáávuođâinis tuššâd čuuđijd. +Mottoom mainâsist čuđeh lijjii jotemin Aanaarjäävri mield já pálkkááttii Lavrukáá uápisin. +Sun hokâttâlâi taid suollui luámánijd purrâđ. +Ko čuđeh lijjii moonnâm tabbeláá, te Lavrukâš saajai puoh kárbáid čáácán já kuođij čuuđijd suollui. +Kyevti oho keččin čuđeh lijjii jáámmâm niälgán, veikâ lijjii purrâm čyeđe peesist kuolmâsijd. +Suolluu nommâ lii-uv Čyetpecsuálui. +Lavrukâš lâi jieijâs ääigi MacGyver. +Historjálijn mainâsijn ovdâmerkkân lii täst Sigá maainâs. +Siggá lâi nieidâ, kiäst láin kyehti irge. +Ko sun ij máttâm valjiđ kuábbáágin, te irgeh moonáin kezis čuálmi kyevtibel já paijijn tavgijn kyeimis. +Kuábâš-uv kaandâin jaamij. +Čuálmán šoodâi nommân Sigá čiärrumčuálmi. +Mainâsist láá kyehti loopâ, tego valjimnáál. +Nubbeest Siggá hávdáduvvoo irgij kooskân sanijguin: "Ko jieh kuábbáágin hilgom, te tääl finniih kuohtuid." +Nubbe loppâ lâi taggaar, et Siggá varrij aassâđ Taažâbel Stuorrâvuonân, kost naajâi já eelij elimis tobbeen. +Stuorrâvuonâ máddáábeln láá pääihinoomah Sigákieddi já Sigákuolbâ. +Mainâseh ulmuin láá vaarâ táválumoseh. +Suvláámus mainâseh mainâstuvvojeh ulmuin, moh láá luándus, tavijdis teikâ pargoidis peeleest suámáliih. +Maainâstmist kalga kuittâg tiettiđ, et láá-uv ääših äärgih, et lii-uv pyeri taid kost já kiäs peri mainâstiđ. +Mainâsij ulmuuh sättih leđe val elimin, teikâ kuittâg sii alda hyelhih. +Ain ij pyevti mainâstiđ om. +taggaar mainâs, mast nuáidi keččâl pyerediđ mielâvänulmuu. +Motomin puáhtá kuittâg mainâstiđ om. +puásuisuollust, jis lasseet toos aspekt tiätuláván juonâlâš sáŋgárist, kote om. +táájut läddlâš polisijd. +Tágáreh láá mainâseh Meniš-Jussáást. +Mottoom mainâsist Jussá piäsá kárgáđ, ko čájádit poolis já komserjâs vijđes čievârmaailmân. +Nubbeest Jussá kárgáá faŋgâfiävrárist nuuvt, et čááŋá čieŋâlâsân suoinij siisâ láátun. +Kuálmádist Jussá kárgáá Kittâl muorâlanneest tohâludmáin, et sun lii jyelgiväänist. +Anarâšâi identiteet iärut sii syemmilijn já meiddei eres sämmilijn, orjâlâšâin já nuorttâlijn, veikkâ sij kal aneh-uv jieijâs sämmilâžžân puoh eres sämmilij juávhust. +Jieijâs juávhu merhah láá ovdemužžân kielâ, já te aassâmkuávlu, suuhâ já pihtâseh. +Kielâ lii kulttuur já identiteet keđgijyelgi. +Ton lasseen, et kieláin puáhtá toollâđ ohtâvuođâ, tast lii siste meiddei puoh ibárdâs aassâmpirrâsist já eres luándust, uáinojeijee kulttuurist, eellimvyevist já maailmkooveest. +Jis kielâ láppoo, te kulttuurâst ij pääsi ennuvgin. +Veikâ ovdâmerkkân monnii säämityeje uáppá tuoijuđ uánihis hárjuttâllâm maŋa, te tast kalga meiddei oppâđ toos kullee saanijd, tego amnâsij noomâid já tuoijumpargo kovvejeijee saanijd. +Jis ij määti kielâ, te sämmilâžžân eellim páácá pelimuudon. +Kuávlu já lohomeeri +Anarâškielâ sárnooh láá s. 300, tađe mield, maht kielâ mättim miäruštâlloo. +Taat meeri lii vaarâ kuálmádâs puoh anarâšâin. +Stuárrâb uási máttá sämikielâ tuše váhá teikâ máttá tuše suomâkielâ. +Anarâškielâ ärbivuáválâš sárnumkuávlu lii Aanaarjäävri piirâs (kárttá), já ei. +täin soojijn: Njellim, Avveel, Menišjävri, Riemâšjuuhâ, Mosshâš, Aanaar markkân, Kaamâs, Ákšujävri, Čovčjävri, Ijjävri, Čevetjävri já Päärtih. +Anarâškielâ jiešvuođah +Kielâlávt anarâšah lohhojeh nuorttâkielâi juávkun, veikkâ sijjân lii masa älkkeb addiđ viestârkieláid kullee orjâlâškielâ ko nuorttâkieláid kullee nuorttâlâškielâ. +Návt lii kuittâg kielâ sárnumkuávlu viestârpele roobdâst ässee anarâšâin. +Nuorttâlij räjiráánjáh vist iberdeh pyerebeht nuorttâlâškielâ já motomeh sárnuh-uv tom. +Anarâšâin ij lah suomâkielâ "murre" västideijee sääni, tom västid sääni "kielâ": anarâškielâ. +Iäru eres sämikieláid lii nuuvt styeres, et ránnjákielâi addim váátá hárjáneme. +Ton tiet om. +ohtâsâš oppâmateriaal eres sämmilijguin ij lah máhđulâš. +Taa láá motomeh ovdâmeerhah jieškote-uv sämikielâi saanijn, moh sulâsteteh kyeimis. +suomâ +orjâlâškielâ +nuorttâkielâ +puä +Láá meiddei eresláván säänih: +Veikkâ suomâkielâ já anarâškielâ láá-uv ráhtus peeleest siämmááláváneh, te láá kuittâg iäruh-uv, nuuvt tego +- Anarâškielâst láá sajehäämih tuše oovce +- Persovnprominijn já veerbâin lii oovtâ- já maaŋgâlovo lasseen val kyevtiloho ađai duaal, om. +mun čuoigâm, muoi čyeigeen, mij čuoigâp +- Anarâškielâst ij lah uásiobjekt nuuvt tego suomâst. +Jis iätá et Mun puurâm leeibi, te tot puáhtá merhâšiđ, et mun puurâm ubâ leeibi teikâ tuše uási tast. +Sämikielâst láá ennuv säänih, moh kovvejeh pirrâs já luándu aašijd, mut tááláá ääigi kielâ taarbâš meiddei uđđâ saanijd. +Anarâskielân laa rahtum-uv s. 10 000 uđđâ säännid. +Kielâ kevttim virgálijn ohtâvuođâin +Anarâškielâ máttááttâs aalgij vuáđuškoovlâst tijmemáttááttâssân 1970-lovo pelimuddoost. +Tääl kieldâ máttááttâsvuáváámist anarâškielâ lii sehe máttááttâskielâ já oppâaamnâs. +Luuhâmive 2005-2006 anarâškielân máttááttuvvojii oppâamnâseh vuáđuškoovlâ 1-4 luokain (8 uápped). +Ton lasseen anarâškielâ lâi eenikielâ já vieres kielâ oppâamnâsin pajebijn luokain. +Puohnissii anarâškielâ máttááttâs finnejeh vuáđuškoovlâst 18 já luvâttuvâst 2 uáppee. +Avveel luvâttuvâst lii ive 1998 rääjist puáhtâm čäälliđ anarâškielâ eenikielâ tâi vieres kielâ iskosin. +Ollâopâttuv tásásâš máttááttâs lii máhđulâš finniđ vuáđuoppân. +Máttááttâš meeri lii lasanâm ivveest ihán. +Kielâ máttááttâs kuárid kuittâg stuorrâ materiaalvänivuotâ. +Tuše mottoom oppâkirje lii rahtum vuáđuškoovlâ várás, toin ko rähteeh láá uccáá. +Meiddei máttáátteijeeh váiluh. +Taat lii uccâ kielâjuávhu váigâdvuotâ, čepis já iäljáris ulmuuh láá uccáá. +Siämmáš olmooš kárttá leđe máttáátteijee, toimâtteijee, kulttuurpargee, lahâalmai, muusikčeppi, taaiđâčeppi, kirječällee, totkee, politijkkár, nuorâkerdipargee jna. +Uhkevuálásâš kielâ taarbâš torjuu +Anarâšâin láá ive 1995 sämitige čuággim tiäđui mield 324 tagareh, kiäin sämikielâ lii lamaš vuossâmuš kielâ. +Ko taan lohon lasettuvvojeh suomâkielâliih anarâšah, te ubâ meeri sáttá leđe aldasáid tuhháát. +Anarâškielâ mätteeh láá kuittâg iänááš puáráseh teikâ koskâahasiih, párnááh já nuorah láá viehâ uccáá. +Ive 1986 vuáđudui Anarâškielâ servi (http://www.anaraskielaservi.net) ovdediđ anarâškielâ. +Ton pargoost láá šiev puátuseh. +Ive 1997 álgâm Kielâpiervâl lii lasettâm nuorâ sárnoi mere. +Veikkâ anarâškielâ lii-uv iälááskmin, te tot lii liijká vala uhkevuálááš já váátá noonâ toorjâtooimâid jotelávt. +Kuittâg lii suijâ oskođ, et jis kielâ finnee torvodum saje siärváduvâst, já ton kevttim lassaan, te anarâškielâ iälá. +Ive 2004 aalgâst vuáimán puáttâm Sämikielâ laavâ miärádâsah kyeskih meiddei anarâškielâ. +Tot puátá nanodiđ anarâškielâ saje já lasseet kielâ kevttim. +Anarâškielâlâš kirjálâšvuotâ lii uáli nuorâ. +Ton ovdánmist láá lamaš eestân keevâtlâš váigâdvuođah. +Čäällimvyehi ij lah lamaš ovdil ko 1900-lovo aalgâ rääjist. +Sämmilijn lii váilum kielâ já čäällim máttáátttâs; tom aalgij finniđ eskin 1970-lovvoost. +Luuhâm já ucánjâš čäällim lâi suomâkielân. +Kirjálâšvuođâ tárbu jieškote-uvláván funktioidiskuin lii ovddii ääigist tutâdum mainâsijguin, moh láá-uv maaŋgâmuđušiih. +Mainâstum maainâs, muštâlus, lii kuávdâšsaajeest sämmilâš sänitaiđust. +Čepis mainâsteijee olá siämmáá táásán ko kirječällee-uv. +Sun máttá maainâsttijnis tiäduttiđ tehálijd já salgiis soojijd, puáhtá maainâsttijn lihâdiđ tuođâ já kováttâllâm rääji alne nuuvt, et kuldâleijee šadda ubâ paje miäruštâllâđ tom, maid kulá. +Mainâsteijee jienâkevttim, kämineh já iäláttuvah sälgejeh mainâstem; toh iä oinuu čaallum teevstâst. +Tot lii siämmást roomaan, čáitálmâs já teatter. +Čuávvost láá äigioornigist anarâškielâliih kirjeh, moh láá čaallum tiätunáál čaabâkirjálâšvuođâlâš vuovvijn. +Fáárust láá sehe proosa já runoh. +Oppâkirjeh já sijđoluhâmušah kal iä lah fáárust. +Tekstâčuágálduvah +Inarinlappalaista kansantietoutta +Čaallum anarâškielâlâš kirjálâšvuođâ puáhtá nabdeđ älgiđ tast, ko A. V. Koskimies já T. I. Itkos nuurrâm já almostittem Inarinlappalaista kansantietoutta almostui ive 1917. +Tot lii čoggum amnâstuvâst, mon A. V. Koskimies čoogij i. +Mainâsteijen lijjii Heikki Mattus, Iisakki Mannermaa, Mikko Aikio, Pekka Aikio, Juho Petteri Lusmaniemi, Paavali Valle, Santeri Valle, Antti Kitti, Antti Sarre, Matti Sarre, Pietari Valle, Yrjänä Sarre, Heikki Morottaja, Uula Morottaja já "Juvduu ákku". +Kirjeest almostui Lea Laitis toimâttem, ucánjii mutâččum version uđđâ tiädus i. +Tast kevttui Erkki Itkos "sänikirjeortografia", siämmâš, mii kiävttoo sänikirjeest Inarilappisches Wörterbuch, ko oovdeb lâi čaallum fooneetlâš merhâiguin. +Čuágáldâh lii mainâsšlajâidis peeleest maaŋgânálásâš. +Mainâsšlaajah (satu) láá elleemainâseh, imâšmainâseh, nooveelmainâseh já ilbis mainâseh. +Šoddâmmuštâlusah láá ohtâ, uápis muštâlus máánupikkâdeijest. +Oskomušmainâseh láá suulân siämmááh ko eres-uv sämmilijn: stáálu, kuhvittâr, čáhálig, jietânâs, sieidih, nuáidih, hämimolsomeh já jaamišij kumâttâllâm. +Historjáliih já páihálâšmainâseh láá ennuv. +Tain tobdosumoseh láá Sigá maainâs já čuđemainâseh. +Toos lasseen lii muštotiätu, mast lii historjálâš merhâšume. +Smavâfolklore láá sänivajâseh, kuodduustuvviih, iärvádâsah, meerhah já ovdâšeh. +Kirjeest láá meiddei juáiguseh já lavluuh. +Aainâs-uv "satu"-mainâsijn puáhtá huámášiđ ohtâvuođâ syemmilâš já ubâ maailm mainâsáid. +Taan áášán puáhtá lase tiäđu tot-uv, et ohtâ mainâsteijein lâi Oulu suomâkielâlij lostâi višâlis tieđetteijee, já vaarâ sun tiilái meiddei Oulu Viikkosanomaid-uv, mast láá lamaš mainâseh suomâkielân. +Mainâseh já muštâlusah láá finnim eenâb já ucceeb páihálii ivne, nuuvt tego läävee-uv tábáhtuđ. +Aanaarkiela čájttuzeh almostui i. +Ton siskáldâssân láá Erkki Itkos paddim muštâlusah, maid toimâttij kirjen Lea Laitinen. +Kirjeest kiävttoo "sänikirjeortografia". +Tovlááh mainâseh -čuágálduvâst láá i. +1968-70 čoggum paddiimijn, Anarâš- já Sabmelaš-loostâin já Aanaarkiela čájttuzeh -čuágálduvâst väljejum čalluuh. +Tom lii toimâttâm Matti Morottaja i. +Javrij jieŋah parguu lii rävis uáppeid uáivildum tekstâčuágáldâh, mon čáittuseh láá coggum kiirjijn, Anarâš-loostâst já radiopaddiimijn. +Toimâttâm Pekka Sammallahti i. +Matti Morottaja já Ilmari Mattus toimâttem 305-sijđosâš nooveelčuágáldâh "Kyelisieidi maccâm já eres novelleh" almostui juovláid 2005. +Čälleeh láá ohtsis 14 já äigikoskâ, mast antologia maainâst, lii 500 ihheed. +Anarâškielân čaallum kirjeh já teevstah +Uula Morottaja čaalij Sabmelaš/Sápmelaš -loostân višâlávt muštâlusâid já äigikyevdilis aašijn. +Vuossâmuš čaalâ almostui i. +Suu kielâ lâi riges já čäällim lâi njyebžil. +Erkki Itkonen eeđâi-uv, et Lesk-Ant Uulást lâi šoddâđ Johan Turi viärdásâš čällee, jis liččii lamaš máhđulâšvuođah. +Párnái laavlâkirje anarâš- já orjâlâškielân "Piiččus". +Lavlui saanijd já nuotâid lii ráhtâm Aune Vesa. +Kirje almostui i. +Aune Vesa čäällim "Uáináh-uv"-nommâsâš runokirje almostui i. +Kirje lii anarâš- já orjâlâškielân. +Tast láá runoh já Martti Rikkos väldim čapis-vielgis koveh. +Aune Kuuva čäällim párnáikirje "Tuálu faŋgâ" almostui 1994. +Kirjeest láá kovvejeijee Martti Rikkos koveh. +Iisakki Mattusist almostui i. +1996 muštâluskirje "Eellimpäälgis", mast láá nooveelvuáhásiih mainâseh čällee eellim ääigist. +Ilmari Mattus dokumentroomaan "Čovčjäävrist Kaamâsân" kovvee ääigi čällee pärnivuođâ- já škovlâääigist. +Almostui 1996. +Petter Morottaja čäällim já Martti Rikkos kuvvim nuorâiroomaan "Suábi maainâs"almostui ive 1999. +Kirje lii šlaajâs peeleest fantasiaroomaan, mast lii tuávážin sämmilâš mainâstemvyehi. +Petter Morottaja čäällim já Martti Rikkos kuvvim párnáikirje "Riävskánieidâ" almostui 2000. +Anarâškielân jurgâlum kirjeh +Samuli Aikio toimâttem puáris mainâs mield čaallum "Nieidâ kote šoodâi kollekuálsin". +Kirje lii orjâlâškielâst jurgâlâm Matti Morottaja. +Almostui 1982. +Rauna Paadar-Leivo čäällim párnáikirje "Halstemjeegi noaidi" almostui i. +Orjâlâškielâst jurgâlâm Matti Morottaja. +Kirsti Palto čäällim já Matti Morottaja jurgâlem párnáikirje "Tivgâ" almostui i. +Kirje lii vuossâmuš Anarâškielâ seervi kuástádâs. +Tot maainâst Mikko-kaandâ já vállá ustevvuođâst. +Veikko Holmberg čäällim, Marja Helander kuvvim já Matti Morottaja jurgâlem "Tuuru-kuobžâ" almostui i. +Antoine de Saint-Exupéry čäällim já Iisakki Mattus jurgâlem "Uccâ priinsâš" 2., tiivvum tiädus almostui i. +Iisakki Mattus jurgâlem "Shamaanisiskot" almostui noomáin "Kollepäddi" 2001. +Kirjeest láá siberialiih mainâseh. +Kiđđuv 1886 Syemmilâš-ugrilâš Seervi ovdâalmai O. Donner hokâttâlâi Aukusti Valdemar Koskimies (oovdiš Forsman) vyelgiđ Anarân tutkâđ já pajasčäälliđ anarâškielâ, mos Koskimies mieđâi. +Suu mieldi vuolgijn maister K. Cannel já pajeuáppee G. Stenvik (maŋeláá Kivistö). +Kesimáánu 11. peeivi sii pajanii Vaasast taampân já purjâstii Ruotân, kost ain Sundsval já Östersund pehti Taažâ Truándimân. +Tobbeen mätki ovdánij tamppáin Taažâ Čäcsuollui, kost kesimáánu 26. peeivi sii purjâstii Varjâvuonâ rasta Puáđgááid, jeđe ain Njiävđámân. +Tobbeen sij vazzii Čuolisjäävri kiäčán, kost pessii kärbissáttoin Aanaar pappâlân. +Tobbeen Koskimies orostâlâččij Anarist oromis ääigi. +Ko Koskimies lâi finnim olsis kielâmiäštárijd, peesâi pargo älgiđ syeinimáánu aalgâst ive 1886. +Kielâmiäštárin sust lijjii: Aanaar lukkár já škovlâmeeštir Heikki Mattus ađai Jormo-Hendrih, kote sáárnui Viestâr-Aanaar suommân, táluliih Mikko Aikio, kote sáárnui Viestâr-Aanaar suommân já Juho Petteri Lusmaniemi, kote sáárnui Nuorttâ-Aanaar suommân, veikkâ aasâi-uv Viestâr-Anarist, škovlâmeeštir Iisakki Mannermaa, kote sáárnui Viestâr-Aanaar suommân, sehe oovdiš kävppijâs já hiärástuámmár Paavali Valle, kote sáárnui Maadâ-Aanaar suommân, veikkâ aasâi-uv Viestâr-Anarist. +Eres kielâmiäštáreh maid Koskimies nomâttij, lijjii Antti Juhháánkandâ Kitti (Meniš-Aantijn nubbe), kote sáárnui Viestâr-Aanaar suommân, Antti já Matti Sarre, kiäh sárnoin Tave-Aanaar suommân, lävdialmai Pietari Valle, kote sáárnui Nuorttâ-Aanaar suommân, sehe vala Uula Morottaja ađai Lesk-Ant Uulá, kote sáárnui Nuorttâ-Aanaar ađai Paččvei kuávlu suommân. +Suu kielâčáittusijd lâi T.I. +Itkonen čáállám pajas. +A.V. +Koskimies algâttij pargoos vuossâmuin kielâmiäštárijnis čielgiimáin vistig tergâdumosijd kielâopâlâš aašijd. +Taat vuossâmuš kielâmeeštir saatij leđe máhđulávt Jormo-Hendrih ađai Heikki Mattus, mut sun kaartâi luoppâđ pargostis já sajan sun finnij nube kielâmiäštár, kote lâi mahđulávt Mikko Aikio. +Tađe ovdil lâi Uccjuv kirkkohiärrá Anders Andelin ráhtám suomâkielâ - anarâškielâ sänilisto, mon A.V. +Koskimies oovtâst nubbijn kielâmiäštárijnis tievâsmitškuođij. +Kielâpargosis Anarist sun lâi mudoi tuđâvâš, pic oovtâ ääši sun nomâttij, mos sun jieš lâi uáli uccáá tuđâvâš já tot lâi anarâškielâ jienâoopâ čielgim. +Uássin ulmuuh ettii jienâduvâid jieškote-uv vyevi mield já vookaaljienâduvah lijjii mudoi-uv suu mielâst läivislágáneh, te lâi vaigâd huámášiđ monnii válduvookaal. +Tah-uv ääših vaarâ maŋeláá čielgii, ko sun finnij lase kielâmateriaal kiävttusis já uápásmui kielân pyerebeht. +Čohčâmáánu 21. peeivi 1886 Koskimies vuolgij maasâd máádás. +Pargo Anarist piištij pajeláhháá pelkuálmád máánu já puátusin čokkâšuvvii ereslasseen párnáimainâseh 100, tovlááh mainâseh suullân 200 já sänivajeseh suullân 75. +Maŋeláá T.I. +Itkonen jurgâlij taid suomâkielân, tievâsmitij taid jiejâs pajasčälimijgijn já toimâttij tain kirje "Inarinlappalaista kansantietoutta", mii almostui vuosâteddilâssân ive 1917. +Nubbe teddilâs almostui Lea Laitisii toimâttâssân ive 1979. +Tivtâstellee, sehe škovlâ- já tieđâalmai Aukusti Valdemar Koskimieš šoodâi Pihlajavesist 7.1.1856. +Suu vaanhimeh láin kirkkohiärrá Oskar Wilhelm Forsman já Maria Gustafva Ahlholm. +Aukusti Valdemar vaaldij suomâkielân jurgâlum suhânoomâs Koskimies virgálávt kiävtun ive 1906 já nuuvtpa sun lâi-uv Anarist porgâdijn vala Forsman. +Sun valmâštui filosofia kanditaattân ive 1882 já filosofia lisensiaattân ive 1891. +Koskimies almostitij maaŋgâid olgosdalduvâid já čuágálduvâid já finnij professor árvunoomâ ive 1926. +Sun jaamij Helsigist kesimáánu 5. peeivi 1929. +Anarâšâi kulttuur lii váhá eresláván ko eres sämmilijn. +Áigápuáđuh láá lamaš siämmááláváneh tego sämmilijn mudoi-uv, luánduiäláttâsah. +Stuárráámus iäru lii vaarâ tot, et anarâšâin iä lah lamaš stuorrâ puásui-iäluh ege sij lah jottáám puásuisijdâiguin. +Motomijn kal láá lamaš ennuu-uv poccuuh, mut liijká häärvist. +Táválávt táálust lijjii poccuuh tuše ton verd, et finnejii vuájánijd já fiävruid. +Puásui lâi anolâš jyehináál. +Tast finnij piärgu já tyejiamnâsijd. +Poccust ij pááccâm mihheen kevtihánnáá. +Eres kuávluin poccuuh kuodâdii veitâlâs, já vyesih vittáduvvojii keessiv pálgádâhhân teikâ maŋeláá-uv, mut anarâšah läävejii veddiđ áálduid kyeddid ääigi. +Jo kiđđâtäälvi nuorâbeh áálduh piäijojii vedduđ, vâi hárjáneh láábžán. +Majemustáá vyesimáánust ovtâskâs táálu teikâ sijdâkodde oovtâst čonâdii áálduid. +Áálduid koolgâi sirdeđ jyehi peeivi, tassaaš ko áldu kuodij já vyesi lâi vittádum. +Áldui veddim lâi anarâššáid nuuvt táválâš, et orjâlâšah finnejii tast suujâ nabdeđ sii nomâttâssáin lávžeanáraččat, läbžianarâšah. +Varriistâllâm lâi anarâšâi eellimvyehi +Anarâšâi eellimvyehi lii muttuustâllâm iveaigij mield. +Varrim kesi- já tälvipääihi kooskâ toovâi máhđulâžžân anneeđ pyerebeht äävhi luándust já meiddei šeštiđ luándu vaarijd. +Keessiv assii kyeličasij riddoost já tälviv vist vyevdi alda kost lâi uubâs poccuid já jävilenâmeh. +Tobbeen lijjii meiddei puáldimmuorah aldeláá. +Tágáreh tälvisiijdah tego nuorttâlijn lâi Suonnjel, iä lah vaarâ lamaš kuittâg majemui aigij, ko anarâšah assii pirrâ stuorrâ Aanaar. +Puárásub ääigist kal tälvisiijdah láá lamaš, om. +Aanaar Uáđđivei riddoost, kost lii kuávumijn kavnum toovláš tälvisiijdâ saje. +Ohtâvuođah láá lamaš luándulávt-uv ránnjáulmuiguin, mut ovdâmerkkân káárvuh já kielâ láá čielgâsávt eresláváneh. +Enâmustáá Aanaar mááccuh sulâstit Vaarjâg mááccuh, já meiddei ton kielâ čuájá váhá tego anarâškielâ. +Meiddei Vuáču mááccuh lii hervâidis peeleest Aanaar mááccuh vuáhán. +Viestâr pele anarâšah kal kevttih ucjuvmallisii mááccuh. +Vuáhádum já cevzim historjá +Anarâšâi historjá lii lamaš suddâdem, vuáhádum já cevzim historjá. +Anarâšáh láá kastum ristâooskon vaarâ Nicolaus Rungius ääigi 1600-lovo aalgâkeččin. +Sij láá šoddâm tobdosin tast, et mielâstis nuávditteh laavâ já lyepih kielâstis. +Maister Johan Ervast (jaamij 1737) maainâst säämivuolgâttâs čielgiittâsâst, et "anarâšah, veikâ äässih-uv jäävri riddoost, mii lii nuuvt kukken miste, lijjii puoh miäđásumoseh hilgođ madâräijihij miänuid já osko, já ton keežild piäijoijeh puohâi ovddiipel." +Vaarâ taan suujâst lii meiddei anarâšâi puáris livđedem lappum masa ollásávt. +Ucjuv kirkkohiärrá Jacob Fellman vist rammui anarâšâi salmâveisidem, mii lâi suu mielâst čuuvtij pyereeb ko ucjuvlijn já mainâstij, et anarâšperruu eeči luuvâi jyehi pasepeeivi päihistis postila já et alkoholkevttimist anarâšah tuhhiiččii ovdâmerkkân iärásáid. +Meiddei kielâtotkee Matias Aleksanteri Castrén eeđâi 1800-lovo aalgâst, et anarâšah láá oskoos já tavijdis peeleest ennuv paajaapeln orjâlâšâid, mut tubdâstij kal meiddei tom, et suijân sáttá leđe tot, et orjâlâšah iä addim nuuvt pyereest suomâkielâ, mii lâi ristâlâš máttááttâs kiellân ton ääigi. +Uđđâ äigi käržidij eellimtile +Anarâšah láá pitái mield monâttâm stuorrâ uási eellimáhđulâšvuođâinis. +Sii kuávlun láá puáttâm mäddin jo muáddičyet ihheed läddliih. +Ive 1852 rääjitoppâm keežild pottii orjâlâš perruuh Aanaar kuávlun, ko iä peessâm innig kesienâmáid Taažâ pel. +Meiddei majemui sođij maŋa sirdojii ennuv ulmuuh Piäccâm peln Anarân. +Tot lii čielgâs, et anarâšâin iä täin aašijn koijâdâm maiden, toin ko sii lohhojii táválâš kieldâlâžžân ege eissigin algâaalmugin. +Maŋa pottii val puásuitálulaahâ, luándutálulaahâ já kaavademtoimâ. +Aanaarjävri lii puođđum já pannaal pivdum, Mudusjäävri palgâsist puátkejui tehálâš kesikuáttumkuávlu Njiävđám palgâsin, Ucjuv ohtâsâšmecci vuáđudui Anarân, puásuikuáttummeecih cuáppojeh. +Luándu- já puásuitálulaahâ tiäđust-uv kyeskih meiddei anarâšâid, mut siämmást puoh eres-uv ulmuid taggaar juávu mield, mii šadda ulmui lohomeerijn. +Ko luándu peessih puohah kevttiđ, te tot ij eeleet pyereest innig kiämmân. +Jo tääl kiävttojeh luánduväärih liijkás čuuvtij. +Taah mainâšum ääših iä jieškote-uv ohtuunis liččii nuuvt unohâsah, mut eellimtile káržum puohnissii lii páguttâm anarâšâin maŋgâs varriđ meddâl. +Siämmást kielâ-uv lii jotelávt lappuumin, ko tot vuálgá sárnoi fáárust meddâl taan kuávlust mäddiláá Suomân já naaburenâmáid. +Algâalgâlumos sämmilâškulttuur lii lappuumin taan suhâpuolvâ ääigi, jis iäláskittem ij äälgi jotelávt já tuárvi pehtilávt. +Luándutuálust tááláá ááigán +Anarâš kulttuur lii karttâm uánihis ääigist muttuđ čuuvtij. +Vala 1950-lovvoost ulmuuh ellii luándutuáloin, mast ruttâ ij meendu ennuv onnum, kävppitävirijd finnij luándutävirijguin loonootmáin. +Automaađijeh iä lamaš jyehi siijdân, mut tälviv juttii ergijguin já čuoigân, keessiv vääzin tâi kárbáin. +Puhelimeh já radioh lijjii häärviht, já postâ juuđij iänááš ohtii ohhoost. +Škoovlâst ferttij aassâđ asuntolast ubâ luuhâmive, mii merhâšij korrâ suddâdem syemmilâš kulttuurân. +Syemmilâš kulttuur peht pottii anarâššaid nk. +ollâ kulttuur amnâseh, nuuvt tego uápásmem kirjálâšvuotân, musikkân já kovetaiđuid, puoh tiäđust-uv suomâkielân. +Ton fáárust poođij korrâ läddlâš árvutiäddu já maailmkove. +Meiddei kárvuđâttâm muttui, säämipihtâseh ferttejii čahhiđ läädipihtâsijd, veikâ toh heivejii hyenebeht taan kuávlu šoŋŋâdâhân. +Tot kiäst lijjii säämipihtâseh, šoodâi táválávt povvâstemuámmin, já kamuvsuoinij kevttim kieldui asutolast. +Škovlâlij sämikielâ monâškuođij jotelávt maŋas já lappuuškuođij. +Tego sämmiliih mudoi-uv, meiddei anarâšah oppii vuáháduđ já piergiittâllâđ taan ääigist. +Kielâ já eres kulttuur lii álgâm kuuloold iäláskiđ. +Tot lii finnim torjuu tast, ko sämmilâštoimâ lii jyehi náál ovdánâm. +Ko tääl kuittâg orjâlâšâin lii kirjálâšvuotâ, tieđettemkoskâuámih, taaiđâ, škovlâmáttááttâs já pooliitlâš orgaaneh, te tot lii ovdedâm meiddei anarâš kulttuur. +Savost šoddâm, mut juo škovlâkandân Maadâ-Suomâ Järvenpään eejis fááru varrim Eino Luomi já suáđigillâš Helmi Melamies uápásmuin suátiääigi Kyelijäävrist ađai Sallaast, naajáin já asâiduvváin Järvenpään. +Sunnui šoddii nelji párnáá, main ohtâ finnij nommân Lea. +Párnááh vazzii taalvijd Järvenpää ohtsâšškoovlâ já keesij sij ellii Suáđigilist kolliistâlmin ááhus já huolhijdis. +Sist lijjii nelji ennuu tobbeen, kiäin ohtâ lâi puásuialmai. +Ko Lea Luomi vuolgij luuhâđ suomâkielâ Helsig ollâopâttâhân, te pargon šoodâi ereslasseen suomânij nuurrâm kieddipargo, mon sun poorgâi keessiv 1966 Suáđigil Moskuväärist. +Tobbeen sun nuurâi päikkinoomâid, kuus ohtâ suu ennuin lâi ornim aassâmsaje. +Čuávvoo kesij äigin sun joođhij nommâpargoidis stipendij vievâst já sirdâšui ain taveláá et taveláá. +Vistig Vuáčun, talle Avelân jeđe loopâst vala Aanaar markkânân. +Nuurrâmkuávluinis sun juuđij saajeest nuubán tuolmâmmašináin, mon sun ain luoihâttij kiästnii páihálii ulmust. +Sun vuojâččij kuhes-uv peivimaađhijd. +Vääri pajas, nube vuálus - tien ááigán sun lijkkui čuuvtij. +Päikkinomâi nuurrâm ohtâvuođâst oovdân tiäivásii meiddei anarâš päikkinoomah já poođij tárbu máttááttâlškyettiđ anarâškielâ. +Sun máttááttâlâi motomijd keesijd anarâškielâ Njellimist 1960-70-lovo jorgálduvâst já máttáátteijen sun finnij Piäkkáá Elli-Maarit ađai Elsa Vale já Elsa Saijets, kiäh láin talle tiego viđâlov ihásiih, váldáliih já fiijnâ kielâmätteeh. +Lea paddij sunnuid kuohtuid já Elli-Marittáin meiddei maaŋgâid puáris anarâšâid. +Sun uápásmui Njellimist meiddei nuorttâlâššáid Darja já Boris Jefremoffin, kiäh šoddáin meiddei tallaa irgesaasâs Heikki Laitinen-uv veerdin: Heikkâ tuuđhâi talle nuorttâlij muusik já rähisvuotâ Sáámán já sämmilâšvuotân ovtâstij sunnuid kuohtuid maaŋgâ náálá. +Lea Luomi (maŋeláá Laitinen) vuorkkij pajas suullân 680 anarâš päikkinommâd. +Suoi naajáin 1973 já varrijn Kaustisâžân 1974. +Na ko siemin párnáin ij puáhtám vyelgiđ nuurrâmmađhijd, te Elsa já Heikkâ Tyemes Valle moonáin perruinis mottoom keesi sunnuu luusâ. +Talláá ääigi Elsa lâi Helsigist iššeedmin Erkki Itkosii anarâškielâ sänikirje "Inarilappisches Wörterbuch" sessiistâlmist já sun aasâi talle Lea Laitisii vaanhimij lunne Järvenpääst. +Ive 1979 Lea finnij pargo ovdilmainâšum sänikirje toimâtteijen, mon sun poorgâi Kaustisist. +Tohon sunjin vuolgâttuvvojii amnâstuvah čuovâkopion já ko iä lamaš tiätureh vala, te ohtâ Maija Räisänen ‑nommâsâš olmooš laađâi taid tekstân mottoom puáris navittist Kerimäkist. +Ive 1985 Lea kyevtis Heiháin varrijn maasâd Helsigân já Lea joođhij tobbeen sänikirjepargoos kidâ kirje valmâštum räi. +Sänikirjepargo piištij ohtsis 11 ihheed, mon äigin sun oopâi ennuu uđđâ aašijd kielâst. +Ovdláhháá Erkki Itkosii jäämmim Lea Laitinen toimâttij vala Itkosii kielâčáitusčuágálduv "Aanaarkiela čájttuzeh". +Tááláá ääigist Lea Laitinen tuáimá professorin Helsig ollâopâttuv suomâkielâ lájádâsâst já tađe ovdil sun lii lamaš siämmáá ollâopâttuvâst assistenttin já pajeassistenttin. +Uánihissii ääigi sun tooimâi KOTUS:st ađai Päikkienâmij kielâi tutkâmkuávdáást spesiaaltotken, jeđe uusâi Helsig ollâopâttuv professuur, ko taggaar lekkâsij. +Sänikirjepargo sun finnij toin lain, et ko uccui Raija Bartens pargo juátkee sänikirje toimâtteijen, te professor Mikko Korhonen uámikkâs lâi muštám suu já nuuvt Lea väljejui toimâttempargen. +Majemui ivij sun lii tutkâm suomâkielâ čaallum já sarnum kielâ koskâvuođâid, mut meiddei anarâškielâ, mon sun noomât-uv sierânâsrähisvuottân. +Suu käällis Heikki Laitinen lii šoddâm Ylivieskast 1943 já lii tááláá ääigist Sibelius-Akatemia aalmugmuusik professor. +Sunnust láá kyehti kaandâ: Tuomas Henrikki (š. +1974) já Martti Elias (š. +1984), sehe ohtâ párnáápärni Ilari Aslak Andaras (š. +Suu noomâst lii vissâ-uv miinii muštoid Tuámmâs pärnivuođâ keesijn, kuás enni juuđij "pargoost" já eeji kyevtis Tuámásáin sierâdáin ton puudâ kostnii Aanaar riddoin teikkâ vaarijn. +Anarâšâi sierah lijjii ohtâvuođâst luándun já toos magareh amnâseh lijjii fiinnimist. +Ko ulmuuh assii häärviht, te maaŋgâ ulmuu ohtâsiih sierâdmeh lijjii ucceeb ko tobbeen, kost ässeeh lijjii eenâb. +Aldemuu ráánjá kuuvl saatij leđe koskâ vittâ teikâ love kilomeetterid. +Sierâdemmaalih láá puáttâm meiddei säämi siärváduv ulguubeln, já aainâs-uv majebij aigij párnááh oppii škoovlâin sierâid, moh pottii stuorrâ maailmist. +Luándust eellim adelij máhđulâšvuođâid maaŋgâláván sieráid. +Kuárŋum, čierâstem, kaččâm, njuškom, piäittáástâllâm, muotâsuáti já muotâlonij rähtim lijjii luánduliih já älkkeeh. +Sierâdmân váldoo malli rävis ulmui elimist já siämmást párnááh hárjáneh porgâđ pargovuovij náál. +Tágáreh sierâdmeh láá njuárustem, tävgipissoin pääččim já veikâba kozzsäpligij leŋgim vuájánin. +Párnááh läävejii meiddei pivdeđ vollâsáid, čolliđ taid já "salttiđ" čunnuiguin. +Šiev njuárusteijee onnui áárvust rävis ulmui maailmist. +Meiddei párnááh njuárustillii kuás čoorvijd, kuás nuubijd párnáid. +Ohtâ suoppâinsierâ lâi taggaar, et sierâdeijee vuolgij sobijttáá savehijguin ovdániđ rađe mield nuuvt, et njuárustij čuoldân, äiđistuálpun jna. +já keesij jieijâs ton luus, peestij suoppâin já valjij čuávvoo njuárustemmoolâ. +Njuárustemrađe koolgâi valjiđ nuuvt, et ij karttâm orostiđ já joskâđ. +Kaandah láá ain koškâm keeđgijd. +Kišton lâi tárkká leggistem, teikâ tot et kii leggist olgoláá. +Lippoin finnij keeđgi kirdeđ val olgoláá. +Tom finnij nuuvt, et luoddij njyejilis suábi keeji, já ton suárán pieijui keđgi. +Toin ko soivâlij, te keđgi pesittij já kiirdij kuhás. +Nubbe lippomalli lâi čevđimäcci, moos pieijui keđgi. +Leggisttijn koolgâi lyeštiđ määci nube keeji. +Anarâšah láá laavim hiäibuđ, mut eres valdâlemsierâdmeh iä lamaš. +Hiäibum ij lam kal mihheen kreikkalâš-roomalijd, mut iänááš sollâfäggidem. +Tirppa lii sierâdem, mast sierrân lii miinii muorâpittáid, maid kalga časkeđ sobbijn já nuuvt finniđ moonnâđ monnii tiätu sajan. +Sorjompäddi lii suuilâs, mast lii tuše ohtâ päddi, mii lii čoonnum muorâuáksán. +Servisierâdmeh +T. I. Itkonen čáálá motomijn leggistemsierâdmijn. +Ohtâ lii lodástâllâm. +Tast ohtâ leggist pálloin iärásijd. +Tot, kiäs lii teividum, tohâlud jämmen. +Taan sierâst puovtij meiddei pääččiđ possoolmáin uccâ kiäđgáá teikâ lode čalmekááká nubij njeigâ. +Lodásteijee perttui saallâs, mut jis lodde huámmáš piärttojeijee, te tot "kirdel", ige tom uážu pääččiđ. +Nubbe sierâdem lii navrâs leggistem. +Kyevtipeln pääđi, mii lii tuulâ alne, čokkáv kyehti ulmuu, kiäh kaškeh navrâsijd vuástáluvâi. +Ko toh teivideh oohtân, te toh kaččeh páátán. +Kopšâm navrâsijd ohtâ olmooš leggist ááimun. +Kiäs naavrâs teivid, te tot uážžu tom purrâđ. +Kumppi já puásui -sierâdmist ohtâ lâi kumppin, nubeh puásujin. +Tom iä tovle vanhimeh laavim suovvâđ sierâdiđ, ko tot ennustij kumpij puáttim. +Vällisierâdem lâi taggaar, et párnáin ohtâ lâi kaskoo viste, nubeh pirrâ. +Välli keččâl čuolâstiđ nuubijd. +Jis luhostuvá, te saalâs kalga älgiđ váálán reŋgân väldiđ nuubijd kiddâ. +Tast puáhtá sooppâđ meiddei torvopääihist, kuus peessâm sierâdeijee välli ij uážu čuolâstiđ. +Sierah +Poccuu čuárvih láá älkkest finniimist sierâpuásujin. +Taid puovtij veddiđ já eelliđ sirdemin, tego poccuid kuás-uv. +Poccuu monnjâjyelgi kuálppihâš (kove) lii sierâpuásui, mut tot tohhee meiddei kiälkkán. +Poccuu kozzâođđâmááh láá ulmuuh. +Sierâpuásujin tohhejeh meiddei uccâ kiäđgááh, paccâheh já párkkupitáh. +Párkku- já paaccâhpoccuid finnee saagijn juolgijd. +Meiddei muorâpittáást puáhtá rähtiđ poccuid, moid láá vuollum vuolâttâsčuárvih. +Peessist puáhtá čuoppâđ poccuid, moh pisoh čuožâd. +Lode raddeest lii piksâ já kyevtsuáráág tähti, moh pyehtih leđe kuusah teikâ poccuuh. +Muorâst já näähkist finnee nukkeid. +Muorâäijihijguin puáhtá orniđ juvviist vuoijâmkišto. +Puško uálgitähti leggistuvvoo lättei já iättoo: Ruŋk-runk, káránâs. +Kost kulij kyessi puátá? +Kuus kulij täävti njune hámásâš čiehâ čáittá, te tobbeen kulij puátá kyessi. +Skalideijee finnij nuuvt, et lode vääti tievâ pussui áimu. +Tast šoodâi tego áimupállu, já ton siste toŋâs- já kuácceepittááh skalidii. +Ive 1899 uusâi Aanaar kirkkohiärrán tallaš Pulkkila servikode kappallâš Lauri Arvid Itkonen, kote lâi tađe ovdil skappum Elias Lönnrot kirje "Über den ENARE-LAPPISCHEN DIALEKT", uápásmum toos huolâlávt, jeđe čođâldittám ollâopâttuvâst anarâškielâ tutkos professor Arvid Genetzân. +Sun lâi toin naalijn finnim ovdâmune nube occee iähtun, muhoslâš Kuno Strömmerân, kiäst lâi lamaš kuhheeb ánsulisto já pargohárjánem. +Ko Lauri Arvid Itkonen lâi algâttâm pargoos Aanaar kirkkohiärrán, te sun jurgâlškuođij kielâmiäštárijdiskijn Iisakki Mannermaain já Heikki Mattusáin pispe J.L. +Ryle čáállám vuoiŋâlii kirjáá Oađáh-uv tun? +Kirjááš almostui ive 1902 Uno Knorring ruttârááju kuástádâssáin. +Siämmáá áigásávt sun jurgâlij kielâmiäštárijdiskijn meiddei Katkismus, mii almostui siämmáá ive já vala seminaar ovdâalmaa F.W. +Sundwall heiviittâm Ráámmat historja, mii almostui Syemmilii kirjálâšvuođâ seervi teddilâssân ive 1906. +Taan kirje loopâst láá ereslasseen káártáh Koskâmeerâ nuorttâuási pirrâsist já Kaanaast, moin noomah láá heiviittum anarâškielân. +Lauri Itkonen lâi nuuvt vuáđulávt uápásmum anarâškielân, et sust liččii lamaš veikkâ magareh máhđulâšvuođah vaikuttiđ kielâ kirjálâš ovdánmân. +Máhđulávt sun lâi jurdâččâm-uv salmâkirje teikkâ salmâčuágálduv almostittem anarâškielân, ko motomeh jurgâlusah láá kavnum suu maŋa. +Sämikielâlij olgosadalduvâi almostitmân kuittâg ruttâ ij mieđettum tuárvás já Lauri Itkonen tušástuuškuođij áášán. +Nuuvtpa sun sirdâšuuškuođij hebrea kielâ tutkâmân já ton kuáttá Psaalmâi já Jesaja kirje tutkâmušâi pehti finnij Suomâ Tieđâakatemia jeessânvuođâ, värijeessânvuođâ ráámmátjurgâlâskomiteast sehe vala teologia kunneetuáhtár áárvu ive 1923. +Nuuvt stuorrâ vaahâg anarâškielân ko lâi-uv Lauri Itkosii sirdâšem hebrea kielâ tutkâmán, vala stuárráb vaahâg tábáhtui keessiv 1912, ko sun lâi jotemin särnimađhijnis Avveeljuuvâ Kuldalist. +Talle pappâl puállái já ton pyellim ohtâvuođâst tuušâi Itkosii ubâ sämikielâlâš kirjálâšvuođâ vuárkká. +Siämmást tuššii tiäđust-uv puoh suomâkielâliih-uv äššipápáreh, tegu paapâkirjeh jno. +Tiet pappâl pyellim vaikuttij suu puátteevuotân toin naalijn, et tot toovâi älkkeebin miärádâs, mon sun lâi juo kuhheeb ääigi smiettâm. +Stuorrâ páárnâšjuávhu škovliittem ko ij liččii älkkee Anarist läädist já nuuvtpa sun kiđđuv 1914 varrij Viihtin. +Itkosii Aanaar mätki piištij tuše 13 ihheed, mutâ ton paajeest sun finnij ennuv áigá. +Itkosii 13 párnáá juávhust Anarân paasij ohtâ kaandâš, mon ryevdiriistâst Aanaar hävdieennâmsuollust lohá Pekka *1900, †1903. +Lauri Itkonen lâi puoh merhâšitteemus Itkosii suuvâ ovdâsteijee tääbbin Säämist, ko lâihân sun pegâlmâs viiljâšjuávhu eeči. +Viiljâžeh lijjii: Lauri Ilmari (puárásumos já Juvduunjäälmi keđgiáigásij kuátisojij kävnee sehe värituámmár), Toivo Immanuel (kuálmádin puárásumos já máinuhis kielâ- já aalmugtiettuu totkee), Erkki Esaias (nuorâmus já akateemikko), sehe Tuomo (Aanaar kirkkohiärrá já Säämi ristâlâš nuorâškoovlâ rehtor). +Eres párnááh lijjii Arvo Johannes (rievdâdij maŋeláá noomâs Jussin), Tyyni (nubben puárásumos), Eeva, Ailâ, Piäkká, Heikkâ, Aino, Rauha já Sáárá. +Kyehti puárásumos lává šoddâm ive siste Sotkamost, vittâ Pulkkilast já loopah kuttâ Anarist. +Lauri Arvid Itkonen šoodâi ive 1865 Savost já sun lâi Anarist varrim maŋa Viihti kirkkohiärrán kidâ jämimis räi. +Lauri Arvid Itkonen jaamij kesimáánu 3. peeivi 1925 kuđâlov ihásâžžân. +Vuossâmuš olmooš, kote lii vaikuttâm anarâš kirjálâšvuođâ šoddâmân lii Elias Lönnrot, ko ive 1854 almostui suu čäällim artikkel "Üeber den Enare-lappischen Dialekt" kirjerááiđu Acta Societatis Scientiarum Fennicae, no 4 uássin, mon vaarâ kuástidij Suomen tiedeseura. +Nuuvtpa suu mottoom tááhust puávtáččij-uv nabdeđ anarâš kirjekielâ eeččin siämmáá náálá ko Mikael Agricola nobdui suomâ kirjekielâ eečin. +Elias Lönnrot nobdui meiddei nubben suomâ kirjekielâ eečin oovtâst Mikael Agricolain. +Elias Lönnrot šoodâi Paikkar torppaast Sammatist 9.4.1802 pivtâskuárroo Fredrik Johan Lönnrot já kálgus Ulrika Wahlberg páárnášjuávhu niäljádin kandân ađai koskâmužžân pärnin. +Tallaa ääigist ij lamaš älkkee finniđ škovliittâs, mutâ äŋgiris luuhâmhalui keežild já suu piälušteijei áánsust tot Lönnrotist luhostui. +Sun vaazij puárásumos viljâs Henrik Johan torjuin Tammisaari pedagogio 1814 - 1815 já Tuurgu katedraalškoovlâ 1816 - 1818. +Oopah kuittâg koskâlduvvojii koskâpuddâsávt ruttâvänivuotân. +Opâidis ruttâdmân uáppeeh ađai teinih juttii kerjidmin já čoggii purrâmâšveerkijd, valje já ruuđâ meiddei lávlumáin. +Ääigis pivtâskuárron-uv siijdâid jottáám Lönnrot peesâi uáppen Porvoo luvâttâhhân 20.3.1820, mutâ juo cuáŋuimáánu aalgâst sun iäránij škoovlâst já vuolgij Hämeláánnan, ko finnij tobbeen apteekuáppeesaje. +Ovtâskâsulmui stivrimvuálážin Lönnrotist šoodâi kuittâg pajeuáppee já sun merkkejui Tuurgu akatemia matrikkelân 11.10.1822. +Uáppeeskipárin lijjii ovdâmerkkân J. L. Runeberg já J. V. Snellman. +Aldasááid viiđâ ive opâi maŋa Lönnrot čođâlditij filosofia kandidaat tutkoos kesimáánust 1827. +Maisternággus fáddán lâi tovlái syemmilij imelin toollâm Väinämöinen. +Fáádá sun lâi finnim professor Reinhold von Beckerist, kote lâi arkkiatrâ J. +A. Törngren hyelkki. +Ive 1824 rääjist Lönnrot lâi toimâm keesijd päikkimáttáátteijen tallaa kirurgisâš já párnáápestimoopâ professor J. +A. Törngren (1772 - 1859) omâstem Lauko kärdinist Vesilahtist. +Tuurgu pyellim maŋa sun vietij Laukost täälvi 1828 já rahttâđâi vuossâmuu nuurrâmmátkásis. +Talhâstiettuu tuáhtárin sun šoodâi ive 1832. +Laukost Lönnrot meiddei maŋeláá hammij kietâčalluu Kalevala nube teddilmân, mii almostui ive 1849. +Elias Lönnrot toovâi 11 mätkit, moin uđđâivemáánust 1841 álgám nubben majemuš mätki ađai lovváád mätki, mii lâi nubbe nk. +stuorrâmätki koskâldui njuhčâmáánust passâmuáđulâšvuođâi keežild. +Mätki jotkui 31.10 já tot uulij puoh olgomustáá ađai Kiemâst Anarân, Tave-Taažân, Kuáládâhhân já Arkaŋgelân. +Siämmáá nuurrâmmääđhist sun čoogij ereslasseen anarâš kielâaašijd. +Mätkikyeimin láin aalgâst taažâ kielâtotkee Nils Stockfleth sehe Suomâ hiäimu kävnee Mathias Alexander Castrén (1813 - 1852), kote syeinimáánust 1842 tolliittij samojedij enâmááid. +Lönnrot vuolgij čäcikiäinui mield suhâkielâ vepsä sárnoi juávkun Ojatti-juuvâ kierruid. +Meid tavevepsälijn čoggum tiäđuh kielâst já aalmugtivtâlâšvuođâst šoddii maŋeláá suomâ­kielâ professuur várás rahtum náguskirje amnâsin. +Lönnrot uásild mätki nuuvâi roovvâdmáánust 1842. +Majemuu määđhi sun toovâi Eestienâmân 1844 - 1845. +Nuurrâmmađhij lasseen sun tooimâi išetuáhtárin Oulust 1832, Kaajaan pirrâdâhtuáhtárin 1833 - 1854, suomâkielâ professorin Aleksander ollâopâttuvvâst 1854 - 1862 já syemmiláš-ruátálâš sänikirje toimâtteijen 1862 - 1880. +Elias Lönnrot jaamij Sammatist 19.3.1884 masa 82 ihásâžžân, mon kalga tallaa ááigán kullen toollâđ ollâ ahheen. +Vuossâmuš kirho ovdâsteijee, kote máttááttâlâi anarâškielâ, lâi Aanaar kappallâš já maŋeláá Aanaar-Uccjuuvâ kirkkohiärrá Edvard Wilhelm Borg. +Oppâmiäštárin sust lâi Jormo-Hendrih (Heikki Mattus, 1838 - 1926), kote máttááttij sunjin anarâškielâ, mut máttááttâs tábáhtui meiddei nubij kulij ađai E.W. +Borg máttááttij Jormo-Hendrihân suomâkielâ já návt Hendrih-uámikkâs čáálá ive 1887, mii almostui kirjeest Inarinlappalaista kansantietoutta T.I. +Itkosii čäällimvuovvijn. +Taa lii kuittâg suu jieijâs originaal čäällimvyehi: +"dalle guá mun lijim (18) käutsi nubáloh ivee buaris, ege leämääč vala rippa škoulastgin eällam, die boođij oht papp. +geen noma léi E W Borg. +tot vaaldij muu luusas, ja oonij muu ripškoulast já beestij, já meiddei piemai muu ripškoul-ääigi, gua must ij lem euvvisgin. +dast manga oudemuu geesi vaaldij muu luusas. +ja mättätij muu suoma giela - byörebeht luuhađ. +ja čääliđ - já numerijd dubdađ. +ja tassaač oonij muu lunnees. +gua mun mättäjim nuvt, it majemustää 1865 biejai muu Anaran nubben škoul almain bárnááid mattaatiđ: dat seämmää bap. +lei must mahtee biemmu eeči. +nuvt guhe kuo lei dääbin Säämist. +ege mun suu vääldit nuvt kuhe gua mun eälam. +ja sun lei väldiđ muu mieldis läddän mut gua mun naijim ucanji ouvdil gua sun vuolgij läddän - mun baccim deehin anaran. +já muai leen gálguinin eällam byöreest". +Já návt Ritva Kangasniemi já Petra Kuuvagis čäälliv approbatur čäällimkuursâ tieđâlâš tekstâuásist Anarâš-loostâst ive 2003 (referistim: Ilmari Mattus): +"Heikkâ Saammâlkandâ Mattus šoodâi 10.9.1838 uáli juo kievhis vaanhimijn Pááđáár siijdâ Jormo pääihist. +Perrust lijjii 7 pärnid. +Purrâmuššân lâi iänááš pecimääli já ehidist enni ain luvâttij párnáidis eehidrukosijd já Eeči mii já Hiärá sivnádâs. +Ive 1856 kirkkohiärrá E.W. +Borg kiddij huámášume 18-ihásâš Heeikân, kiäst lâi šiev máttu. +Sun valmâštui katekeettan 1858, mutâ algâttij katekeettan esken 1864. +Sun tooimâi meiddei faŋgâfievrárin 1868 - 1871. +Lukkárin Hendrih väljejui ive 1871, já vuossmuu já áinoo keerdi katekeeta viirgán 1883. +Sun luovâttij katekeeta virgees Matti Lehtolan ive 1893. +Jormo-Hendrih lâi fáárust čälimin Aanaar kieldâhaldâttâs vuáđudemäššikirje ive 1876, lâi kieldâlävdikode värialmajin 1894 - 1899 já kullui meiddei Aanaar škoovlâ vuossmuu stiivrân. +Sun lâi jieš vuossâmui uáppei juávhust Aanaar uđđâ škoovlâst. +Jormo-Hendrih naajâi Aikio Ánnáin (1842 - 1910) já suái finnijn čiččâm pärnid, moin nelji jammii já kuulmâst ohtâ lâi peljittem. +Heikkâ eelij tuđâvâžžân perruinis Juvduujuuvâ lusmeest. +Mainâseh iä lah tiäđuust ennuu. +Kavnum láá kuttâ mainâs, moin kyehti láá elleemainâseh, kulmâ sämmilii elimist já ohtâ mainâsijn lii jieijâs elimist". +Jormo-Hendrihist lâi meiddei mučis já ollâ veisidemjienâ, mast sun lâi pegâlmâs.Sun jođettij kirhoost veisidem vala kyehti ive ovdil jämimis. +Sun jaamij 06.05.1926 já lii hävdidum Aanaar hävdienâmân. +Juovlâmáánu 28 peeivi 1942 šoodái samudjávrálijd Kuobžâ-Samâlân já Haanu-Áánán kandâpärni, kote finnij nommân Matti, mut älkkest suu eellim ij álgám, ko vuossâmuš olmooš kiäm sun ooinij lâi suátituávtir já saksalâš val. +Muáddi ive sun kiergânij aassâđ Samudjäävrist, ovdil ko Säämisuáti puállái já ubâ Säämi kaartâi evakkon. +Ive kukkosâš evakkoäigi nuuvâi keessiv 1945 já Matti peesâi perruinis pááikán. +Kaamas kansaškoovlân Kuobžâ-Saammâl Matti moonâi čohčuv 1949, kost sun vaazij kansaškoovlâ 7 luokkad já maŋa vala Avelist jotkâškoovlâst ihepele. +Škoovlâ algâttem ij lamaš älkkee, ko sun koolgâi máttááttâllâđ uđđâ kielâ - suomâkielâ. +Škoovlâst pesâdijn sun lopedij, et ij kuássim innig monâččij monnân škoovlân maiden luuhâđ. +Kuittâg ive 1962 sun moonâi Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân Anarân já tobbeen peessâm maŋa moonâi vala 1960-lovvoost Kemijäävri máttáátteijeeseminaarân. +Tobbeen sun uápásmui eres sämmilâš uáppeigijn, já nuuvt šoodâi säämi nuorâi servi: "Teänupakti". +Siämmái ivij Matti jođeškuođij meid sämimáttáátteijei čuákkimijn. +Seminaar piištij ohtsis 6 ive, mast sun lâi kiävttám uási suátivievâ väzzimân Ruávinjaargâst já Immolast. +Seminaarist sun valmâštui ive 1969, mut máttáátteijen sun ij kal halijdâm ton suujâst, ko máttááttem ađai čuárgudem mottoom mecciškoovlâst ij lamaš meendu kiäsutteijees juurdâ. +Mut pargo Matti kuittág vaaldij já moonái nuuvt-uv kuhás ko Tuurgun. +Tobbeen sun orniistâlâi já čaalij siskáldâsâid sämikielâlijn jienâpaadijn já siämmást sun juuđij ollâopâttuv. +Mut ennuv ij Matti kiergânâm luuháđ. +Pargo keežild sun kaartâi távjá vyelgiđ Tiänuriidon nuuvtkočodum kieddipaargon čuággiđ tovláid mainâsijd. +Taan tiet sun ij ain kiergânâm uásálistiđ tenttijd já nuuvtpa sun ij ovdánâmgin kuhás ollâopâttuv oopâin. +Ive 1971 Elias Kytömäki sooitij Maatin já táátui suu uuccâđ Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân máttáátteijen, ko oovdiš máttáátteijee Volmar Holmberg lâi hevvânâm. +Nuuvtpa Matti algâttij máttáátteijee pargo čohčuv 1971 nuorâiškoovlâst já máttááttâs piištij 5 ive. +Ive 1973 vuáđudui Säämi parlamenttâ, moos sun uásálistij aaibas aalgâ rääjist já lâi meid saavâjođetteijen kuttâ ive. +Sämitiggeest, mii šoodâi Säämi parlameentâ jotkân, lii Matti lamaš mieldi aaibas aalgâ rääjist. +Ive 1974 Matti seervâi meid Sämirááđán, Tave-enâmij ohtâsâš orgaanân, mast sun tooimâi meid saavâjođetteijen. +1970 lovo rääjist sun lii kiergânâm porgâđ maaŋgâin jieškote-uvlágánijn kielâorgaanâin, ovdâmerkkân Säämi parlameentâ kielâlävdikoddeest já Evroop ucceeb kevttum kielâi EBLUL Suomâ sämikielâ lävdikoddeest. +Ive 1976 Matti moonâi paargon Laapi läänihaldâttâsân paijeelmiärásâš vuávájeijen. +Pargon sust lái sämikielâ máttááttâsân kyeskee ääših já oppâmateriaalpargo jođettem. +Maŋeláá virgenommâ muttâšui škovlâtooimâtärhisteijen já maŋeláá vala čuovviittâstooimâtärhisteijen. +Sun lâi vuossâmuš anarâškielâ máttáátteijee škoovlâst já sun tooimâi tijmemáttáátteijen luuhâmive 1976-77 rääjist. +Olesáigásâš anarâškielâ máttáátteijen sun tooimâi 1997 rääjist kidâ iäláttâhave räi. +Anarâškielâ lehtor tohálâšvuođâ sun finnij 1998. +Anarâškielâ servi vuâđudui ive 1986, mon aalgâ rääjist Matti lii lamaš seervi saavâjođetteijen. +Čohčuv 1997 servi algâttij Anarist kielâpiervâltooimâ, mon uáiviäššin lâi máttááttiđ vuálá škovlâahasijd párnáid anarâškielâ nuuvt, maht pärni uáppá kielâ: sárnumáin. +Kielâpiervâlist láá puáđiškuáttâm párnááh škovláid, kiäh mättih kielâ nuuvt pyereest, et sijjân ferttij orniđ máttááttâs. +Mutko talle já täälgin iä lah tarbâšân anarâškielâ máttáátteijeeh, te Matti vaaldij virgestis rijjâvuođâ já máttátškuođij škoovlâin. +Sun lii olmooš, kote siđhesvuođâinis, nággárvuođâinis já iäljárvuođâinis lii puoh enâmustáá vaikuttâm 1900 loopâ já 2000 aalgâ anarâškielâ ovdánmán. +Kuobžâ-Saammâl Maati kirjálâš áánsuh: +- jurgâlâm Ráámmát čalluu Piättár vuossamuž kirje ive 1976, +- toimâttâm oovtâst Pekka Sammallahtijn Suoma-säämi-suoma škovlasänikirje ive 1983, +- čáállâm luuhâmkirjáid Ánná já Jovnâ ive 1985, sehe Ánná já Jovna poccui kuvlân ive 1987, +- jurgâlâm orjâlâškielâst oppâkirje Sämikiela vieres kiellan vuáđuškoovlast 4 ive 1988, +- toimâttâm oovtâst Pekka Sammallahtijn Säämi-suomâ sänikirje ive 1993, +- toimâttâm já luuhâm jienâkirje já kirje Sigá maainâs ive 1992, mast láá kyehti kasseet, +- toimâttâm antologia Tovlááh mainâseh ive 1996, +- jurgâlâm orjâlâškielâst 10 párnái mainâskirjed, +- ráhtâm anarâškielâ kovesänikirje Oopâ saanijd ive 2000. +Suomâ sämmilij muusikärbivyevist lii ucemustáá finnim huámášume anarâšmuusik ärbivyehi. +Taat šadda uásild tast, et anarâškielâ lii lamaš kiellân ucceeblovo ucceeblohhoon uáli marginaalsâš sajattuvâst. +Anarâš muusikrähteeh láá meiddei uáli uccáá já taah ääših láá spejâlistám meiddei anarâškulttuur áárvustanemân. +Tobdosumoseh láá lávloo já nyettejeijee Aune Kuuva (Piäkkáá Avni), räp-artist Amoc (Mikkâl Antti Morottaja) sehe oobižeh Heli já Satu Aikio. +Puárásub puolvâ muusikalmain puáhtá mainâšiđ Ilmari Mattus (Uccpárnáá Vuoli Ilmar) sehe Matti Morottaja (Kuobžâ-Saammâl Matti), kote lávdástij el. +vuosmuin Kaustisii aalmugmuusikfestivaalâin ive 1968. +Majemuin ihelovvoin anarâšmuusik ärbivyehi lii šoddâm ucceeb huámášumân já motomin lii joba koijâdum, et lii-uv anarâšâin lamaš jieijâs muusikärbivyehi ollágin. +Kuittâg 1800-lovo já 1900-lovo aalgâkeeji arkkâdâhkäldein lii kavnâmist uáli ellee anarâšmuusik ärbivyehi. +Anarâšmuusik ärbivyehi hámášuvá arkkâdâhkäldei mield čuávvoo ossijd: Kuávdáš uási ärbivyevist taheh anarâšâi ulmuiliivđeh sehe elleiliivđeh. +Puárásumoseh tubdum livđeteevstah láá vyerkkejum Mikko Aikiost 1880-lovvoost. +1900-lovo ääigi vuorkkiimeh láá toohum valjeest. +Vijđásumos anarâšmuusik čuágáldâh lii vyerkkejum Anna-Briitta Mattusist (js. +Morottaja). +Čuávvon láá kulmâ teevstâ kuobžâ liivđán, mii lii ohtâ tobdosumosijn anarâš liivđijn. +Puárásumos kiärduttâs lii Mikko Aikio ive 1886 livđum. +Koccáá juo viljâžâm +Piäiváš juo vaarijd páštá +kuđhiih juo kuodduužij mield ruotâdeh +lode ruojâ jo peljijd vaaldij +káálguh juo nuotijdis čihteh +kálláh juo kiävuidis vuorkkiistileh +párnááh juo sierâtávgáiguin sierih +Herää jo veliseni +Päivä paistaa jo vaaroille +muurahaiset juoksevat jo puiden rungoilla +linnun laulu jo korviin kaikuu +akat jo nuottiansa korjaavat +ukot panevat jo verkkokävyt talteen +lapset leikkivät jo leikkijousineen +Frans Äimä pajasmerkkim Kuobžâ liivđe kiärduttâsâst čiälgá, et viljâžâm-sääni lohtâs tilálâšvuotân, mast kuobžâ covná viiljâs, nube kuobžâ. +Kuobžâ iätá viljâsis: +Koccáá juo viljâžâm! +Piäiváš juo vaarijd páštá, +ludij jienâ juo peljijd škáájá, +kuđhiih juo kuodduužij mield ruotâdeh, +kálláh juo kiävuidis vuorkkiistileh, +káálguh juo nuotijdis čihteh. +Ive 1946 Anna-Briitta Mattus livđui Helsigist muusiktotkee A. O. Väisäsâžân. +Anarâškielâ teevstâid lii translitteristám tááláá čäällimvuáhán Matti Morottaja. +Viljâžâm viljâžâm koccáá jo no +piäiváš jo vaarijd páštá, lol-lo-lo... +kuuđhah jo muorâi mield ryettih, lal-lal-lal... +kálláh jo kiävuidis rähtih, lal-lal-lal... +káálguh jo nuotijdis čihteh, lal-lal-lal... +kaandah jo tävgipisoiguin sierâdeh, lal-lal-lal... +ludij ruojâ jo peljidân vaaldij, lal-lal-lal... +kuuđhâmievtâ siste, lal-lal-lal... +ráávhust lii uáđđâm kale, lal-lal-lal... +täälvis lii uáđđâm kale, lal-lal-lal... +te tot jo muorjijd porá, lal-lal-lal... +tuot kustoo meid jo koccáá lal-lal-lal +Veliseni veliseni herää jo +päivä jo vaaroihin paistaa, lol-lo-lo, loo-loo +kusiaiset jo puita myöten juoksee lol-lo-lo ... +ukot jo käpyjänsä laittaa lol-lo-lo, loo-loo lol-loo... +akat jo nuottiaan korjaa lol-lo-lo, loo-loo lol-loo... +pojat jo jousipyssyillä leikkivät lol-lo-lo... +lintujen laulu (meteli) jo korviini otti lol-lo-lo... +muurahaismättään sisällä +rauhassa on nukkunut kyllä +talvensa on nukkunut kyllä, lol-lo-lo, loo-loo lol-loo ... +nyt se jo marjoja syöpi lol-lo-lo, loo-loo lol-loo ... +Tuo (pentu) näköjään myös herää lol-lo-lo, loo-loo lol-loo +Muusiklávt liivđeh sulâstiteh čuuvtij Aanaar orjâlâšjuáigusijd já tane taid lii tuše musiiklâš jiešvuođâi pehti motomin väädis iäruttiđ nubijnis. +Lasseen anarâš ärbivuáhán láá kuullâm liivđij lasseen meiddei orjâlâšjuáiguseh, moid čujottuvvoo anarâškielâ teermâst juáigus, (ml. +juáiguseh). +Puárásumoseh kuvviimeh anarâš musikkist láá 1800-lovo aalgâbeln já toh láá paapâi sehe virgealmai tohâmeh. +Tain kieđâvuššoo eromâšávt anarâšâi veisidemtáiđu. +Anarâškielâlâš nomâttâs toid lii salmâ (ml. +saalmah) já 1800-lovo salmâärbivyehi lohtâsij nk. +Puáris salmâkirje salmáid. +Ive 1993 almostui tááláš anarâškielâlâš salmâkirje. +Liivđij, juáigusij já saalmâi lasseen láá tiäđust maaŋgah anarâškielâlâš lavluuh. +Anarâškielâlâš nomâttâs lii laavlâ (ml. +lavluuh). +Tobdosumos laavlâ táiđá leđe nk. +Kihlejâšlaavlâ, mii tobdoo meiddei Eeni já Nieidâ vuárusárnumlaavlân. +Muštâluvvoo et laavlâ lii lavlum kihlejáin 1800-lovo loopâst já 1900-lovo aalgâbeln. +Ohtâ suijâ anarâšmuusik ärbivyevi huánnánmân 1900-lovvoost lâš lamaš ive 1920 espanjatavdâepidemia. +Taavdân jammii suullân 200 olmožid Anarist já uáli stuorrâ uási sist lijjii eidu anarâšah. +Ko jaamišij liivđijd iä ulmuuh mielâstis lávlum, lappui ärbivyevist merhâšittees uási, siämmáá ko maaŋgah ärbivyevimätteeh-uv. +1920- já 1930-lovoi ääigi Anarân čuosâi vuáimálâš syemmilij varrimjotolâh, mii meiddei vaikuttij muusikkulttuurân já vissásávt Säämi suáđi vaikuttâs hiäjusmitij ärbivyehikulttuur ovdiist-uv. +Anarâšmuusik ärbivyehi lii kuittâg vyerkkejum soođij maŋa-uv eromâšávt 1960-lovo loopâst el. +Matti Morottaja (Kuobžâ-Saammâl Maati) já Säämi radio tooimâst. +Valjaas arkkâdâhamnâstuvâi vievâst já ohtsâšpargoin puáris ärbivyehimätteiguin lii máhđulâšvuotâ iäláskittiđ puáris anarâšmuusik ärbivyevi. +Taan keežild Ijâttis Ijjâ -festivaalâ anarâškonsertist kullojii-uv uđđâsub anarâškielâlâš lavluu lasseen meiddei puáris liivđeh. +Marko Jouste +Mii lii livđe? +Sämmilâš muusikärbivyevist kovvejuvvoo muusiklâš já tevstâlâš vuovijguin jieškote-uv kuávlu jieijâs eellimpiirâs já ulmuuh. +Kuávdáš äšši ärbivyevist lii tot, et lavluu čuásáttâh oomâst lavlus. +Eurooplâš já skandinaavâlâš laavlâärbivyevist lii saahâ muštâleijee lavluin. +Muštâleijee lavluin oppeet kovvejuvvojeh ulmuuh, tábáhtusah já tobdoh nuuvt et čuásáttâsân ij lohtâs omâstemkoskâvuotâ. +Orjâlâškuávlust omâstum lavluin kiävttoo nomâttâs luohti, veikkâ suomâkielân lii vuáhádum termâ joiku. +Anarâškielâlâš nomâttâs lii livđe já nuorttâlâškielâst leu'd. +Márjá-Liisá lii šoddâm Aanaar Pärttihist porgemáánu 9. peeivi 1967. +Suu eeči lâi Sammlii-Kaabi Eljis (Eljas Mujo) já enni lii Piätárii-Heendâ Heeihâ Elsa (js. +Aikio, tááláš Väisänen). +Suu eeči já äijih Heendâ-Heikkâ hevvânáin moottorkiälháin vyejedijn talle ko sun lâi neelji ihásâš. +Tastmaŋa suoi enijnis orostâláin uánihissii ääigi Uccjuuvâst já Njuárgámist jeđe vuolgijn Kuuhmon, kost suu enni maŋadist naajâi uđđâsist. +Vuáđuškoovlâ sun algâttij Pärttihist ive 1974, joođhij Uccjuuvâst já Njuárgámist já loppâuási škoovlâ sun vaazij Kuhmoost. +Pajeuáppen sun čaalij Kuhmo luvâttuvâst kiđđuv 1986. +Ollâopâttuv oopâ Márjá-Liisá juuđij Oulust já sun čaalij filosofia maisterân njuhčâmáánu 25. peeivi 1992. +Siämmáá ive juovlâmáánust suoi varrijn kálláinis Hollaandin. +Márjá-Liisá lii-uv vuossâmuš anarâš maister já enâmustáá oopâ jottáám anarâš. +Tutkos uássin sun raahtij uálgilaudatur anarâškielâ deverbaal substatiijvâin. +Filosofia lisensiaattân sun valmâštui ive 2001 já lisensiaatpargo kieđâvušâi kyevtistaavvâl orjâlâškielâ -mi- já anarâškielâ kyevtistaavvâl -mi- já -me- nominijd já toi álgupuáttim. +Sun lii tääl čälimin tuáhtár náguskirje anarâškielâ šlajânomâttâsâin, moh kieđâvušeh kuobbârijd, šaddoid já luudijd. +Sun lii meiddei finnim anarâškielâ ollâopâttuv kiellân nuuvt, et lii vuávám 15 oppâoho oppâmere västideijee approbatur-oopâ siskáldâs ja meiddei máttááttâm ton mield. +Motomeh uáppeeh láá jo finnim approbaturtutkos anarâškielâst. +Juurdân lii pieijâđ puátteevuođâst joton anarâškielâ ollâopâttâhmáttááttâs. +Merhâšittee äšši Márjá-Liisást lii tot, et sun lii pastam siäiludiđ já ovdediđ anarâškielâ kukken anarâš pirrâsist, ko lii aassâm Kuhmoost, Oulust já Hollaandist. +Säämi Instituut mieđettij Márjá-Liisán Israel Ruong stipendi, mii mieđettuvvoo nuorâ sämikielâ totkei. +Stipendi keigij sunjin roovvâdmáánu 26. peeivi 1999 Kuovdâkiäinust suu kuhesáigásâš máttáátteijee já ustev filosofia tuávtir Tuomas Magga. +Ton lasseen, et sun lii nuorâ kielâtotkee, sun lii meiddei vuossâmuš anarâš, kote totká jieijâs kielâ. +Veikkâ sun lii-uv servâm máinuhis olmoošjuávhun, mast láá tagareh kielâtotkeeh ko M.A. +Castren, A.V. +Koskimies, A. Andelin, Elias Lönnrot, A.J. +Sjögren, Frans Äimä, T.I. +Itkonen já Erkki Itkonen, spiekâst sun taan kielâtotkeejuávhust ton-uv tááhust, et sun lii jieš sämmilâš já anarâš. +Nuuvtpa sust lii-uv ereslágán perspektijvâ já uáinu aššijd, ko mii lâi máinuhis kielâtotkeeuámikkâsâin. +Márjá-Liisá áásá tááláá ääigist Hollaandist já suu perrui kuleh hollandlâš kállá Henkjan lasseen kyehti nieidii, Sofia (š. +1996) já Ester Anne (š. +2004), kiäid sun sárnu pääihist anarâškielâ. +Kirjáliih pargoh já tutkâmušah: +- Toimâttâm vijđes Anarâškielâ sänikirje, mast sun lii kiävttâm vuáđđun Erkki Itkos sänikirje Inarilappisches Wörterbuch, sehe Pekka Sammallahti já Matti Morottaja Säämi-Suomâ sänikirje. +Kirje lii val kietâčaalân. +- Ráhtâm kirje Anarâškielâ kielâoppâ, mii lii val kietâčaalân. +- Jurgâlâm anarâškielân párnái katkismus Sun ana mist huolâ ive 1991 +- Jurgâlâm anarâškielân Evaŋgelium Matteus mield ive 1995. +- Jurgâlâm anarâškielân pirâsoppâkirje Luándukirje ive 2003. +- Jurgâlâm já toimâttâm anarâškielân Kirkkokietâkirje, mii lii val kietâčaalân. +- Jurgâlâm já toimâttâm Kirholij toimâttâsâi kirje, mii lii val kietâčaalân. +- Čáállâm novellijd Anarâš-loostân. +- Čáállám anarâškielâ kyeskee tieđâlijd artikkelijd jieškote-uvlágán olgosadalduvváid. +Elias Lönnrot čaalij ive 1854 artikkel Ueber den Enarelappischen Dialekt, mii lii almostum 4. uássin kirjerááiđust Acta Societatis Scientiarum Fennicae. +Artikkelist láá anarâškielâ verbâi já nominij sujâttem maallih, teevstah já sánádâh. +Lönnrot ortografia ij lah uáli loogilâš, ige sun vaarâ lam kuullâm aaibâs tárkká kielâmiäštárijdis etâmijd: +Ææc'e miij, kii læh olmin, paasotuvos tuu nommot! +Aldanos tuu väldekoddat. +Læos tuu taattot nuut æædnamest, kuo almest. +Adde miijen odne miij juöhe-pæivac' læibem! +Ja adde miijen miij væælgiidem addagas, nuut kuo mijuv addagas addelep miij væælgogasaidem. +Ja æla toalvu miij kivsedossan, poits pææste miij pa'ast, tälle tuust li väldekodde ja vuöime ja kudne nuvvohàdna. +E. W. Borg almostitij ive 1857 kirje Anar sämi kiela aapis kirje ja doktor Martti Lutherus Ucca katkismus. +Tast Mii Eeči lâi taan häämist: +Mii Eec kote läh almest. +Pasottum lävus Tu nommad Alda puodus Tuu wäldekoddad. +Sados Tuu taattud. +nuut eendnamest, kuo almest. +Adde miijan taan päiwi mii jyöche päiväli leipim. +Ja adde miijan mii suddoidim addagas, nuutkuo miiuv addagas addelep mii welguliidim. +Ja elä tualwu mii kiusadossan mutto päästeh mii paast. +Talle Tuu li wäldekodde ja wuöime ja kudne, nuuvhannawuodast. +Aanaar kirkkohiärrá Lauri Itkonen toimâttij kiirjijd Katkismus 1902 já Ráámmát Historja 1906. +Jis verdid ortografia ovdebáid, te tot muttum melgâd ennuv. +Čäällim oro västidmin sárnum viehâ tárkká. +Aanoost láá pustaveh č, š, đ, ŋ já á, moh uáinojeh tááláá čäällimvyevist-uv. +Čäällimvyevih lii-uv masa siämmáš ko tot, mii kevttui ivij 1934-1990. +Taa ovdâmerkkâ: +Mii Eeči, kote leh oolmijn. +Pasottum leävus tuu nomm. +Poađus tuu väldikodde. +Šados tuu táttu eennâm alne, nuutko almeest. +Adde miijan onnaa peeivi mii jyehipeäiválii leibi. +Ja adde miijan addagas mii suddoid, nuutko mijuv addagas addelep toid, keäh lee mii vuästá rikkom. +Ja ele jođeet mii kivsadasan. +Mut peesti paast. +Tastko tuu lii väldikodde ja vyeimi ja kunnee nuuvhannaavuođast. +Ovdebáást täärhib lii Erkki Itkos rähtim čäällimvyehi, mii lâi aanoost ivij 1934-1990. +Toin čállojii iänááš Sabmelaš (Sápmelaš) -loostâ anarâškielâliih čalluuh, moh almostuuškuottii loostâst loppâive 1934 rääjist. +Tááláá čäällimvyevist motomeh jienâduvah merkkejuvvojeh ovdebáást tärhibeht nuuvt, et toh västideh pyerebeht sarnum kielâ. +Muttoseh lijjii tágáreh: +- eä čálloo iä, om. +eänui - iänui +- oa čálloo uá, om. +koati - kuáti +- tyehi-a-jienâdâh čalluuškuođij pustaváin â; om. +kulma - kulmâ +- j:jn čállojeijee pelivookaal já i ton ovdiibeln čállojeh loogilubbooht: ij:iij, om. +nijbe: niijbán +- siämmáánáál v:in čállojeijee pelivookaal já u ton ovddiibeln čállojeh: uv:uuv, om. +puvdâ: puuvdâst. +1934-1990 čäällimvyehi +Pasottum leävus tuu nomma. +tááláš čäällimvyehi +Pasottum liävus tuu nommâ. +Puáđus tuu väldikodde. +Anarâškielâ tááláš ortografia lii tiätu oosijn loožâs. +puoh kuávlukielâi iäruh iä lah normâdum, mut toháliih säänih já suujâtmeh pyehtih leđe eenâb ko tuše ohtâ. +Oppâkiirjijn kielâ lii kuittâg pieijum eenâb oovtâdnáál. +Erkki Itkonen lii kiävttám jieijâs čäällimvyevi, mii lii ereslágán ko almolâš čäällimvyehi. +Tággáár čäällimvyehi lii motomijn kielâtiettuu teekstâkiirjijn já suu sänikirjeest Inarilappisches Wörterbuch. +Itkonen +æænab +ajn +skīipa +ooudast +kuáysuj +Taaa +vaīin +roozaj +almolâš +eenâb +ain +skiijpâ +oovdâst +kuávsui +Taažâ +vazzijn +roosâi +Vuosmuš historjalâš tiätu skandinaavilâš puásuituálust lii ivveest 870 mKr, kuás taažâ sijdâhovdâ Ottar, kote lâi riges kävppijâs Tave-Taažâ Halogalandist, omâstij 600 puásujid. +Tuođâliih puásuiomâsteijeeh láá kuittâg táiđám leđe Ottar viärusämmiliih. +Lii čielgâs, et puásuituálu lii šaddaaš ain-uv puárásub ääigist. +Mon čuuvtij puárásub ääigist, ij lah tiäđust, mut ovdâmerkkân kiinaliih käldeeh tietih mainâstiđ, et Baikal kuávlust poččii äälduid juo 500 mKr. +T. I. Itkosii mield puásuituálust ferttee leđe tyehin juo kuhes ovdánem, ko mielkkituálu lii kullum ton nuorâmussáid juvssoid. +Taažâpele tiäđui mield anarâšah lijjii kenigittum jođettiđ pirkkallijd Jieŋâmeerâ riidon. +Tađe várás sijjân koolgâi väridiđ vuájáán- já kädiseergijd. +Vuosmuš kirjálâš mainâšume pirkkallijn lii ivveest 1328, ko ruuvnâ njunošeh halijdii jyehiđ tavekuávluid jieijâs ovdâpirrâduvváid. +Pirkkalliih iä toos tuuttâm, pic vaidâlii já vuoittii. +Nuuvtpa kunâgâs Erik Maunukandâ nanodij ive 1358 pirkkallij sierânâsvuoigâdvuođâid, moi mield sii väldi lâi iävtuttem taavaapiäláin kävppikuávluin. +Pirkkalliih juohhii täid kuávluid koskânis já viärukyeddimvuoigâdvuođah sirdâšuvvii ärbin eejijn kandáid. +Káártást "Lappmarker" čiälgá pirkkallij viärukyeddimkuávlu vijđesvuotâ, main nuorttiimus lâi masa tááláá Laapi lääni stuárusâš, moos kuulâi eres lasseen Aanaar kuávlu ollásávt já peeli Varjâvuonâst. +Pirkkallij viärukyeddimvuoigâdvuođah seiluu ain ive 1554 räi. +Talle Kustaa Vaasa meridij viärukyeddim sirdemist ruuvnân. +Sämikävppi paasij ain-uv pirkkallij vuoigâdvuottân, et tilálâšvuotâ ij muttum ollágin. +Viärukyeddimvuoigâdvuođah sirdâšuvvii pirkkallâšsuhâlâš sämisundeid já pirkkallijn šoddii ruuvnâ virgealmaah. +Sij kuoddii viäru Anarist kidâ ton räi, ko anarâšah šoddii Suomâ stuorrâruhtinâskode vuálásâžžân ađai ive 1809 räi. +Lii jurdemist, et ubâ tuom ääigi 1300-lovvoost 1800-lohon, satâččii anarâšah kunâgâsâs sundeid merâriidon. +Anarâš puásuituálu +Ij lah tärkkilávt tiäđust, kuás puásuituálu Anarist lii álgám, mut amahân te vissâ tot lii tábáhtum ovdil tuon vuossâmuu pirkkallâšmainâšume. +Aalgâst puásuimereh láá vissâ-uv lamaš viehâ uceh, ko válduáigápuátu lâi kyelipivdemist já piärgu-uv finnij táválávt kuudijn já eres meeci huáđđoin. +Poccuuh kiävttojii tuše vuájáán- já kädisergin sehe koddepiivdost hokâttâsellen. +Motomeh ovtâskâstiäđuh puásuimeerijn láá tiäđust. +Ovdâmerkkân mottoom anarâš lâi toollâm tälviv 1724 vittâ poccuu lääbžist, maid sirdâččij peivijmield. +Ive 1750 lijjii Anarist 62 puásuialmajid, kiäh omâstii ohtsis 500 puásujid. +Ive 1805 lijjii Anarist 64 perrud, main tuše 30 perrust lijjii poccuuh. +Puásuimereh lijjii lasanâm 1700 poccuu räi, mii toovâi koskâmiärálávt 15 - 20 puásujid omâsteijee kuáttá. +Ive 1867 poccuid omâsteijee anarâšperrust lijjii poccuuh 20 - 60, motomin joba čyeti-uv puásujid. +Tovláá ääigist anarâš puásui-ive algâttij porgemáánu majemuu oho "vuosmušokko", mii kullui love oho kukkosii nommâokkokuálusân. +Talle ulmuuh vuolgii uuccâđ vuájáán- já kädiseergijd sehe peskânaahkijd. +Vuájáánergiäigi nuuvâi kuittâg 1960-lovo loopâkeččin moottorkiälhá puátimân já ihečuátásâš ärbivyehi taan uásild potkânij. +Puásuituálu teknistume keežild maaŋgah eres-uv tallaa ääigi puásuitipšomtooimah láá sirdâšum historján. +Tááláá-áigásii puásuituálust kiävttojeh išeniävvun tekniik majemuuh juuvsoh, tegu tiätumaašin, mätkipuhelin, GPS-piergâs, helikopter, kirdemmaašin, meccimoottorpyerá, pehhee, moottorkiälkká já auto. +Peskâ kiävttoo ain-uv, veikkâ tot álgá leđe tááláin anarâšâin já kenski orjâlâšâin-uv härvinâš. +Jis "porgepeeskâ" haahâm kuittâg šadda äigikyevdilâžžân, ferttee turvâstiđ puáris vuáhán já vyelgiđ pisso vijlâsijn "tovláá puásui-ive" aalgâst (porgemáánu loopâkeččin) miäcán usâstâllâđ vuovâs vyesinaahkijd. +Puásui-ihe álgá +Tááláá-áigasâš puásuituálust puásui-ihe álgá vyesi šoddâmist ađai vyesimáánust, mii lii nomâttum vyesi mield "vyesimáánnun". +Motomeh puásuialmaah kyeditteh álduidis tađe várás huksejum koskâpuddâsijn aaiđijn já talle vyesih šaddeh merkkejuđ taađeest, ko toh šaddeh. +Motomijn puásuialmain lii nk. +miärkkumäiđi kyeddidääiđi aldasijn, kuus vyesiáálduh jođettuvvojeh kyeddid nuuhâm maŋa já vyesih vittáduvvojeh. +Motomeh puásuialmaah lyettih toos, et vuássááh šaddeh merkkejuđ puáttee täälvi pygálusâi ohtâvuođâst. +Tovláá ääigist anarâš puásuialmai čonâdij alduidis juo cuáŋuimáánu pelimuddoost já taađeest ko vuássááh šodâdii, sun vittádij taid já luoštâlij áálduid. +Motomeh anarâšah merkkuu vuosijdis nk. +kesimiärkkumijn kesi- já syeinimáánust. +Talle "puásuialmaa reeŋgah" ađai čuoškah čuákkejii poccuid jeggijolgâdâssáid já tuoddâráid. +Čohčâmáánu majemuu ohhoost, mii lii nommâohhoin viiđâd já lii "Mikkâlmâsokko", álgá roovvâd. +Talle kievrâmusah sarvah čuákkejh áldučurruid, maid cogâdeh ubâ roovvâdääigi. +Roovvâdäigi pištá suullân kuttâ oho já nohá nommâokkopaje majemuu ookon ađai "Pyhámestookon". +Toi aaigij muáttá meiddei pisovâš muottuu Aanaar kuávlun já pygálusah älgih. +Já veikkâ peeivih uánáneh já piäiváš luástádât muádi mánuppaje kukkosii skaamân, te puásuialmaa pargopeeivih peri kukkoh. +Pygálusah láá kijvásumos muddoost ovdláhháá juovlâi já tááláá ääigist viggoo-uv toos, et aainâs-uv njuovâmeh šodâččii toohuđ ovdil juovlâi. +Tälviäigi +Juovlah puátkejeh meiddei hoppuus puásuialmai tooimâid. +Jis čohčâ lii lamaš pygálusâi háárán liijgás piivvâl já muottuuttem, te koskân pááccám pygálusah juátkojeh juovlâi maŋa nuuvt kuhe, et tárbuliih pargoh šaddeh porguđ. +Tast maŋa poccuuh luáštojeh tälvikuátumân. +Jieškote-uv sijdâkoddeest láá jieijâs tälvikuáttum- já kesikuáttumkuávluh. +Jis pygálusah juátkojeh kuhás juovlâi paijeel, noreh motomeh puásuialmaah čuávjiálduidis njuolgist toid väridum kyeddidaiđijd vyerdiđ kyeddid. +Tááláá ääigist anarâšah láá Mudusjäävri, Njiävđám, Vääččir, Paččvei, Avveel, Pänituoddâr já Myeđhituoddâr palgâsijn. +Pygálusâi nuuhâm maŋa puásuialmaah taheh jotkâjáludem pyevtittâssáidis, tegu piärgui čuoppâm, kuškim, suovâstem, purkittem jno. +Ko puásui-ihe aldanškuát loopâ, motomeh puásuialmaah rahttâtškyeteh kyeddidmân, ko oppeet uási puásuialmain kuođât kyeddid luándu haaldun já miärkku vuosijdis iäskán puáttee täälvi ääigi. +Anarâšmááccuh hervâttem siämmáásullâsâšvuotâ kávnoo enâmustáá Taažâ Varjâvuonâ já Suáđigil Vuáču sämimáccuhijn. +Jođedijnis láá sämmiliih tuálvum jieijâs kulttuur jieškote-uv uásán sämikuávlu. +Vaikuttâsah máccuhkulttuurân láá lamaš kuábbáá-uvpiälásiih. +Anarâšah láá varrim Taažân, mii lii lamaš meiddei tergâdis kävppikyeimi. +Nuorttâ-Aanaar kuávlust kiävttoo ain-uv tuše anarâšmallisâš mááccuh. +Ton hervâttem lii jo-uv kevttee suuvâ tâi tuoivuu mield hervâttum, tegu Aanaarjäävri eres-uv kuávlui pirrâsijn lii lamaš vyehin. +Máccuhijn tiättojeh páiháliih jiešvyevih já mááccuhkulttuur mield jieškote-uv kuávloid lii ovdánâm jieijâs hervâttemvyehi. +Sämimááccuh kevttim ij lah kuássin potkânâm. +Mááccuh lii lamaš ovdeláá argâpiivtâs, mut ton kevttimulme lii tááláá ääigist rievdâm. +Anarâš aalmugmáccuhist lii šoddâm maaŋgâkiävttusâš juhle- já ovdâstempiivtâs, mon puáhtá ain-uv kevttiđ meiddei pargopivtâsin. +Mááccuh lii aalmugpiivtâs, mii ärbivuáválávt kunnijât puárrás, mut ovdán uđđâ suhâpuolvâi mield. +Sämimááccuh lii kielâ lasseen tergâdis uási anarâš identiteet. +Iivneh já amnâseh +Anarâšmááccuh vuáđuivne lii čappâd tâi tevkisčuovjâd, hervâttâsivnen ruopsâd, fiskâd já ruánáá. +Ärbivuáválávt mááccuh lii koorrum leđđest, mut eres-uv kággáh kiävttojeh. +Nissoon kesimááccuh lii pumbulist tâi mastnii eres materiaalin tohhejeijee kággást. +Nissoon pihtâsáid kulá ärdeelijne já almaa siäpulâs siskiibel čevelijne. +Tälvipivtâsin nissoon já almai lává kiävttám peeskâ, mii kuárroo vyesinaahkijn, mut kiälkkáhaalareh láá puáttám ärbivuáválii peeskâ argâkiävtu sajan. +Lasseen ärdei alne kiävttoo lukkâ, amas peskâ njuoskâđ já tot tuálá lieggâs. +Meid čevelijne kevttui luhháin já peskáin. +Lukkâ kiävttoo meiddei sämimááccuh alne syeijin. +Nisoneh iä keevti luuhâ peeskâ syeijin, pic stuorrâ ulloliijne. +Kamâspidoh kuárrojeh poccuu kamâsijn. +Almai kamâspidoi pajeuásih hervâttuvvojeh, mut nisonij kamâspidoi pajeuásih láá mááccuh vyelni čiähusist, et toh kuáđđojeh heervâthánnáá. +Almaah kevttih meiddei šišnepuuvsâid ađai stiváid moi jyelgiuásih láá koorrum poccuu kamâsijn. +Tälvikammun kiävttojeh poccuu kamâsijn koorrum sovskammuuh, moh kiässojeh juálgán vuodduiguin, meiddei kurekammuuh láá kiävtust. +Poccuu kállunäähkist já kamâsijn kuárrojeh kálluheh. +Poccuu kamâsijn ráhtojeh meiddei kamâskistuuh. +Argâ- já pargokistuin iä lah hervâttâsah. +Juhlekistuin láá hervâttâsah saavŋijn já ruoddâsijn. +Kesikammuuh láá kuusâ- tâi poccuušišnečässiheh, moh vuáidojeh pikkâ-vuojâsiävuttâssáin jehhen kevttimulme mield. +Čässiheh láá táválávt vuodâkammuuh. +Eres káárvuh +Vuodduuh já puáhhááh čuáldojeh njuškomáin. +Nisonijn já almain láá jieijâs kovoshäämih. +Nisonij vuoddui kovoshäämih láá episymmetrisiih já almai symmetrisiih. +Puáhhái kovosmaalih spiekâsteh kobdoduv peeleest, ko nisonij poovij lii keezzib ko almai poovij. +Almaah kevttih meiddei nähkipuáhháá. +Nissoon tälvikappeer lii vyesinähkikappeer tâi kamâskappeer. +Kappeer hervâttuvvoo leđđeetiepijguin. +Kesikaperin lii ruopsis leđđeekappeer. +Almaa tälvikappeer lii čiehâkappeer, mast viergi já leđđeehervâttâsah maneh pirrâ uáivi. +Tälvikappeer tievâdâssân láá uuvjah tâi eres tievâdâssân toháliih amnâseh. +Kesikappeer lii koorrum tegu tälvikappeer mut lii viergittáá. +Anarâšâi algâalgâliih hirsâkuáđih iä lah siäilum onnáápeeivi räi, mut puáris sijdâsajeh já ovtâskâs kuátisajeh láá kärttejum anarâšâi aassâmkuávlu jyehi kuávlust. +Puáris aassâmkulttuurist láá eromâš valdâttâlmeh, sárguseh já čuovâkoveh. +Taid láá ráhtám eres lasseen T.I. +Itkonen, Ilmari Itkonen, Samuli Paulaharju já maaŋgah onnáápeeivi totkeeh. +Aarrânkuáđist lii aigijmield ovdánâm oovtâvistásâš tupe, mast lii lamaš täkki já tast ain 2- tâi 3-vistásâš táálu, mast lii lamaš tupe, kolmâveeskir já káámmár. +Veikkâ tälvipääihist lii aassum ivveest kuhheeb ääigi ko kesipääihist, lii kesipääihi aassâmviste rahtum pááihui pyerebeht já stuárráábin. +Kuohtuuh pääihih lává finnim tuve lasseen šiljopirrâsân toos kullee tergâdis viistijd já rakânâsâid. +Toos láá vaikuttâm meiddei áigápuáđu maaŋgah käldeeh: kyelipivdo, puásuituálu, šiiveettuálu sehe mottoomlágán viljâlem. +Ulmemiäldásávt uárnejum aassâmpääihih +Kesipääihi šiljopirrâsân láá kullum válduviste lasseen sävni já posâlâddâmriddo, maaŋgah ääitih, naavit, savzâpuvre, viermi- já nyettiuulgah, sátku, kyelikuškâdemsteelligeh ađai áárduh já mii tergâdumos - kyelikiällár. +Kesiääigi kyelisalâsijd lâi tehálâš siäiluttiđ tarbâšân kolmâsist, et kiällár huksejui huolâlávt. +Pyerrin kiävttojii luándu jieijâs maaŋgah máhđulâšvuođah tegu kolmâ käldeeh tâi aijuuh. +Kesipaihij aldasijn, riddo- já suánjuniijtoi, sehe huáššisojij paaldâst lijjii haasih já lyeveh, moid syeinih tâi huáših luáváduvvojii. +Rido alda puáris muoráid lijjii kiddejum meiddei vuovdah čäciludij pessiimân já moonij nurâmân. +Pottáák já navrâs šoddâdem lasseen eres-uv šaddošoddâdem aalgij leđe uápis anarâššáid, et šiljo jyehi áinoo lijgoo uási rahtui šaddopiäldun. +Tuve seinipiälláh-uv finnejii kukkápeeŋkâ čiŋŋân. +Tälvipääihist oppeet lijjii tuve lasseen sävni, naavit já láátu, kyeli- já piärguääitih, kiällár, vuárháh já eres ääitih táárbumield sehe äiđi vuájáánergij tolâmân tâi läbžikyeddid várás. +Kiđđâtäälvi kuškâduvvojii piärguh keesi várás, et káátui alne lijjii piärgukuškâdemsteelligeh. +Ääitih lijjii iänááš jyelgiääitih - neelji čuoldâ oolâ huksejum- tâi njollâääitih. +Aanaarjäävri pirrâsijn láá siäilum maaŋgah anarâšâi aassâmkiedih vistijdiskuin; motomeh puáris visteh láá ain-uv kiävtust - maaŋgah kesipäikkin. +Toovláš anarâš huksimärbivyehi lii uáinimnáálá Säämi museo olgomuseost, moos láá sirdum Movsháá siijdâ visteh, sehe Vyeppee riidon uđđâsisthuksejum kyelipivdemkylást. +Irja Jefremoff +Anarâš purrâmâšärbivyehi vuáđuduvá luánduadalduvváid: kuálán, piärgun já muorjijd. +Anarâš purrâmâšärbivyevih mulsâšudeh sijdâi já kuávlui mield ennuv-uv. +Vuoluupele tevstâi vuođđun láá Njellim kuávlust toohum sahhiittâlmeh. +Anarâšah tollii puásui- já šiiveettuálu sehe šoddâdii navrâsijd já potákkijd. +Eres tergâdis purrâmâšveerki sij viežžii iänááš Taažâ Reisvuonâst. +Lonottâstävirin lijjii poccuupiärgu sehe poccuuvuástá, mii lâi áárvustonnum kävppitäävvir. +Eres lonottâstävireh lijjii jieškote-uvlágáneh čeevđih, poccuutyeljih já ‑soksâmeh, spihâkyeleh, luámáneh, riävskáh, poccuučuárvih sehe kamuvsyeinih-uv. +Pááikán pyehtimnáál karâstuvvojii kerrisáid já rievváid jáávuh, suvrâmeh, sukkâreh, säältih, käähvih, kyelevuojâ, margarin, torskeh já eres-uv merâkyeleh. +Tulijâžžân uástistii riŋgâlijd, reedleeibijd, rusinijd sehe siirááp. +Párnáid puohtii eromâšávt njálgáid, kottáid já keeksijd. +Pirrâmpeeivi ritmâ +Iđedist ulmuuh káhvástâllii já purrii vuojâleeibi, kááhu, spihâkyele, kusâvuástá, suvrâm- já riisinsuvrâmsuohâd-uv. +Peivipurrâmâššân sälttikyele já kááhu lasseen liegâdii jiävttáá eehid máállás. +Peivipittán sij purrii spihâkyele loppimmielhijn já muorjijguin. +Eehidmáláseh lijjii peeivi málásijn maaŋgâpiälásumoseh. +Váldumälisin vuoššii keessiv kuolijd já tälviv piärgumääli. +"Ristenni liäibui ristpárnásis juovlâskeŋkkân nisuleeibi tâi ruvâšleeibi" +Juovlâ lii lamaš anarâššáid ive tehálumos juhle. +Toos koolgâi rahttâttâđ juo čohčâkeesi. +Talle sij väljejii pyeremusâid amnâsijd juovlâposij purrâmâšverkkin. +Väridii ođđâmijd já čuárbpeelijd sehe stuorrâ vuástáid já ruvâšleeibijd. +Juovlâkyeleh pivdojii iäskán juovlâmáánu aalgâst "juovlâkyelijäävrist" - tobbeen, kost lâi maŋedâs kođo. +Stuárráámus já puáidáhumos kuávžur peesâi juovlâpiävdán. +Juovlâááptu liegâdui oles poccuuvuástá täkkipellâst já viežžui kalmaattum poccuumielkkipittá ađai "párnái lahcâjieŋâ". +Ehidist sij purrii mučis vuoššum kyele. +Juovlâpeeivi eehid lâi fálusist juhlepurrâmâššân kozzâmääli já ođđâmeh. +Steikkuu rahtii toh, kiäin sattui leđe poccuu piärgu. +Herskustâllii meiddei vuástákahvijn sehe lyeme- já sarekáhuiguin. +"Evvislavkkâ tevdui távjá" +Markkânmáátkán valdii fáárun ain šiev evvisijd, mut kuátiorroid kuođđii kuittâg pyeremusâid juhleheerskuid. +Keessiv pieijii kärbisnjunán potákkijd, navrâsijd, koškepiärgu, poccuu- sehe kusâvuástá já pajemustáá vala koškekyelihaaŋkâid. +Tälviv lâi piärgu, steikkuu várás čuávji- tâi manemušpyeidi, sälttikyeli, leibi já vuojâ. +Kesiäigi vaađâi emedist ennuu, ko koolgâi finniđ veikkâba stuorrâ nijttovievâ kalasin. +Nijttomáátkán koolgâi rahttâttâđ maaŋgânáál: koolgâi liäibuđ já kuškâdiđ leeibijd já kenski niisu-uv. +Fáárun sij valdii loppimmielhi, vuojâ, sehe koškepiärgu, mast vuoššii määli já salttiihánnáá koškepyeidi possii passeemkeejist leeibi lasattâssân. +Koške vorrâkááhu vuoššii mielhist, já čarvuu kááhu. +Jis nijtteeh lijjii juhâ- tâi jävrriddoost, te finnejii vorâs kyele. +Mudoi lijjii mieldi koške rááskáh. +Salgâmääli leibijn lâi uáli tolmišis nijttopurrâmâš: Siävuttuvvojii čáácán suvrâmeh já sältti já salgân caappum koškepyeidi. +Juhâmâššân lâi mielkki tâi pime. +Myerjimääli vuoššui ain, ko toos lâi máhđulâšvuotâ. +"Kyeli aldasáid jyehi peeivi" +Kyeli sälttejui, kuškâdui, kalmaattui já kuástudui. +Kalmaattum já čolliihánnáá juoŋâskyeleh seiluu muottust. +Sälttikyeleh sälttejuvvojii ruávis salttijn muorâst rahtum kyelilittijd, moh siäiluttuvvojii tađe várás koivum roggeest ađai puornâst tâi aijust. +Spihâkyeli lii lamaš anarâšân pirrâihásâš purrâmâš. +Ton lasattâssân sij foskii navrâs - mii lâi páárnážân miellâsâš - teikkânjuođâstii leibipitážân Taažâ siirááp. +Kuástikyeli ađai kiäsádum kyeli rahtui vuoššâmsááltán sälttejum kyeleest motomin vahâgist-uv, mut iänáážin kuástikyeli rahtui ruvâšjáávuid iššeen keevtin. +Tiäđui mield pyeremus kuástikyeli šoodâi kyermis vuáskunijn. +Kiđđuv, ovdil kiärppái kirdelem kuškâduvvojii stuorrâ puškoh: toh lyeddejuvvojii selguubeln já spijlejuvvojii sagijgijn kubdâgin jeđe sälttejuvvojii tegu piärguh. +Algâkeesist kuddum rááskáh kuškâduvvojii jäävri oolâ tâi lássáid huksejum kyelikuškâdemloováin. +Koškekuolijd sij siäiluttii seehâi siste tâi poortijn äittiuulgâst. +Meeinijd sälttejii, taid lasettii kákkutááigán tâi tain vuoššii meiniteerni. +Kyelevuoivâseh, eromâšávt njäävi- já šaapšâ vuoivâseh passojii tâi vuáššojii. +Kyelipurrâmâšah ráhtojii vuošâmáin já pasemáin sajostuulâst, páánust já oommânpeeldist. +Kyeli, tegu eres-uv purrâmâšverkki kevttui tärkkilávt: kyeleuáivih sehe stuorrâ puško já šaapšâ čuálih lijjii herskupitáh. +Kubđijdâm kyelevuojâ vyerkkejui. +Puásui kevttui ollásávt +Poccuuvorrâ vyerkkejui tärkkilávt. +Tállán njuovvâm maŋa vuoššui čielgi já njuovčâ, já taid vuordâštijn possui vuoivâs passeemkeejist. +Siämmáá ohtâvuođâst puovtij márfuđ já kumpâstiđ. +Poccuupiärgu kalmaattui, kuškâdui já sälttejui. +Rivdul tálutuáluškoovlâst nieidah oppii taanáigasijd siäiluttemvuovijd já evakkoivij maŋa motomeh ulmuuh vuošâškuottii meiddei aladoob. +Puásui kuškâdui aldasáid ollásávt, tuše stuárráámusah tähtiuásih kuáđđojii salgân. +Čuárbpeelijd já čuámáttâsâid koolgâi luuppâđ. +Kuškâđ piäijojeh eromâšávt čuárbpeleh, mut tullâpaštust poossum pyeidis spääilih koške-eertig lii pyeremus hersku. +Šiev mätkievvis finnij, ko poccuu čuávji- já pottâpuoidijn ráhtojii pyeidičolmâseh. +Märfičuálih vyerkkejuvvojii nuuvt, et siisâ posádui áimu. +Vorrâ kalmaattui čolmâsáid, main táárbumield loigiistui pittá. +Piärguääitih tiävdojii čohčuv. +Soorvâ-, saavzâ- já kusâpiärgu kevttui siämmáá náálá ko poccuupiärgu. +"Šiiveettááluin juttii ulmuuh kozzâmin loppimmielhi" +Šiiveettuálu lii kyelipivdem lasseen torvodâm maaŋgâ anarâšperruu purrâmâštuálu. +Mielkki suvrâdui loppimmielkkin sehe pimmeen já vuojâ kirnodijn finnij kirnopime. +Mielkkikuáláh já kyeliliteh putestuvvojii rátkáčäcihavduin. +Anarâšah rahtii vuástá kuusâ-, saavzâ- já poccuumielhist: mielkki loppiittui amnâsáin, mon finnij poccuu tâi kálbáá toggeest. +Anarâšah poččii álduidis tuše čohčuv kuáđuttemsaajeest, kost vuástáh-uv ráhtojii. +Poccuumielkki kalmaattui táálván saavzâ- tâi vuássáá čolmâsân: kähvimielkkin, "lahcâjieŋŋân párnáid" já tuáttumielkkin. +Vuovdah iä kyerrejum ollásávt +Aainâs-uv Aanaarjäävri suolluuh lijjii vuohâseh manenurâmân. +Anarâšah nurrii viettuu, čuáđgi já kuálsi moonijd. +Kähteemaneh iä tuhhim purrâmâššân. +Uánihis ääigi várás maneh sälttejuvvojii ruávis sááltán. +Taid puovtij vuoššâđ já purrâđ salttijn. +Tain puovtij rähtiđ meiddei maneteerni, passeeđ läätyid já rähtiđ manekááhu. +Muorjijd pirrâ ive +Anarâšah lovdii myerjiliitijd, navrâsijd já potásijd táálván puornân, mii lehâstui iäskán kiđđuv. +Luámáneh, sareh, juuŋah, čyemenjâsah já etimâsah kullii purrâmâšpiävdán keessiv. +Loppimmielhi já suohâd salgân ulmuuh purrii taid valjeest. +Muorjijd vyerkkejii meiddei täälvi várás: Soorijd kuškâdii čuávjilekittâssân, kalmaattum čyemenjâsah šiäštojii kiiđân. +Ulmuuh kočâttellii taid jieŋâmuorjijd málásáid. +Luámánijd vyerkkejii muorâlittijd: luámánij oolâ pieijii fiijnâsukkârijd nuuvt ennuu, et toh vuoijuu mááihlán ollásávt. +Soorijd njuvdii já vuoššii puttâláid. +Meid juuŋâid njuvdii. +Lyemeliitijd já sareputtâlijd vyerkkejii eennâmkiällárân tâi kolmâkäldee oolâ huksejum kiällárân. +Peeci lâi áárvustoonnum já tiervâslâš purrâmâš +Aanaarjäävri maaŋgâ suolluu nommâ čuujoot piäcán, tegu ovdâmerkkân Njaalgâpecsuálui. +Peesi kevttim lii-uv lamaš maaŋgâpiälásâš. +Ulmuuh ettii-uv, et jis ij lah peeci, te ferttee pieijâđ sajan suvrâmijd. +Vyetkimäigi lâi algâkeesist ko peeci njala. +Lyevvejum njaleoosijd kuškâdii, pihtii illoos alne, vâi pikkâ puáláččij meddâl jeđe muttejii. +Peesi purrii meiddei vorâsin. +Tälviv-uv ulmuuh läävejii pyehtiđ pecikooldâ siisâ, mast njoldii peesi. +Ulmuuh purrii peesi muorjijgijn, lasettii kákkutááigán já sehhejii ruvâšjávuigijn kyeli- tâi piärguliemân pecimäällin, mon purrii pajalâssân. +Suáhimääihli sij kuáškuttii ciägumuorâst, mut tom finnij meiddei čuoldân kuvzum roggeest, mast lâi tälviv njeidum suáhi. +Määihli juhhii purrâmâšjuhâmuššân, tast vuoššii määli já njaalgâ käähvi. +Njaalgâ kákku +Iänááš tälviviäsuin lâi liäibumuvnâ já täkki. +Stuárráábijn tááluin joba liäibumtupe. +Kesiorottuvâin já meiddei pirrâivvááš orottuvâin lâi olgouvnâ já -oommân sehe pevdi já peeŋkah olgonpurâdem várás. +Kákku paštui ráptukeeđgi tâi räigipeeldi alne já meiddei sraaŋgâst kuuđđum viermist. +Káá­huid leibuu sierâlágán amnâsijn: jáávuin, vuoiŋâšijn, meeinijn, moonijn, vorrâpeesist já potákkist. +Ritva Kytölä +Purrâmâšraavâ +Eerohpeeivi vyesi ruávgá, kiehâ kokká, mäihli kolgá, pessi njala já suávvil kođá. +Jis čuánjá uáinoo ovdil válburpeeivi, te ij tälvi innig pište kuhháá. +Saturnus merkkâ almenäähkist tiätá nievrisšooŋâ ton peeivi, mon puotâ tot lii. +Puško vuoivâs vorrâsuonâ kovvee keesi lavtâsvuođâ. +Jis suonâ lii kossuv, +te arva ennuv, jis lii seggi teikâ ij ollágin, te lii koške keesi. +Jis ovddiikeččin lii kossâ suonâ já moonjiikeččin seggi, te algâkeesi láá arveh já loppâkeesi lii koškes. +Jis niävdá varjâgâšâid, te šadda korrâ tavepieggâ. +Piegâkoozah čäittih, kost kulij itten piäggá. +Jis peeivi alne lii poccee, šadda purgâ. +Jis piäivâš kistâkkist, te šooŋah muttojeh. +Jis suovâpoccest páštá pajaskulij čuhâ čuovâ tego passeem, šadda purgâ. +Jis tälviv väärih čuávjájeh kukken, te lii itten piivvâl. +Jis ehidist peivi maŋŋaalsis páštá, te lii itten arve. +Jis kárbá maajeeld láá kublâkkâsah, te tot tiätá arve. +Jis kähtee rááhu, te šadda nievrisšoŋŋâ. +Áigu arvađ, ko miähástâh meehist. +Áigu muáttáđ, ko piävâš lii kälddest. +Tääsniluččim tiätá myettee. +Jis kissá uáđá njune pajaskulij, šadda nievrisšoŋŋâ. +Kuus kulij poccuuh joteh, tobbeen kulij piegâškuát itten. +Jis riävskáh muorâoovsijn išteh, tot tiätá myettee. +Jis äijihšoŋŋâ mana tavas, te čuáskid. +Jis kiehâ kovlo, te tibi arvaa. +Jis kiehâ puáhčánâd, te čuáskid. +Jis suovâ mana vyelligâsân, te šadda nievrisšoŋŋâ. +Jis máánu pirrâ lii kiärdu, te áigu purgiđ. +Poccuuh čuáskudeh ovdil nievrisšooŋâ. +Jis pelji saŋŋeed, te áigu muáttáđ. +Jis piijpo šnjiirijd, te áigu arvađ. +Ko riävskáh skeikkih, te šadda nievrisšoŋŋâ. +Ko taavtijd luáddu, te šadda korrâ pieggâ. +Ko uáivi saŋŋeed, te piegâškuát. +Jis puásui puolâšin tuárgist, te áigu pivâldiđ. +Ko puásui čala, te áigu pivâldiđ. +Vyesimáánu 21. peeivi 1947 šoodâi Helsigist kollečeppi Lars Sammallaahtin já kontturpargee Maire Sammallaahtin (s. Halén) kandâpärni, kote kastui eejis käimin. +Pekka Lars Kalervo Sammallahti kiergânij väzziđ oovtâ ive aalmugškoovlâ ađai kansaškoovlâ, jeđe moonâi love ihán Helsingin Suomalainen yhteiskoulu -nommâsâš škoovlân, mii lâi nuuvt pehtil, et sun čaalij pajeuáppen ive 1965 kuuđáin laudaturijn. +Tot lâi pyeremus puáđus tallaa ääigi já sun ana SYK stuorrâ áárvust vala onnáá peeivi-uv. +Tast maŋa sun luvâškuođij Helsig ollâopâttuvâst já filosofia kandidaattân sun valmâštui ive 1971, filosofia lisensiaattân ive 1975 já tuáhtár náguskirje sun čaalij ive 1977, mut tuáhtár áárvu sun finnij eskân ive 2002, ko sun lâi jieš promoottorin Oulu tuáhtárpromootiost. +Talle sun kočottâđâi vistig jieš vihkuđ tuáhtárân já eskin tast maŋa peesâi vihkâškyettiđ iärásijd. +Ennis lâi tábáhtusâst uáli mielâst, ko puárásumos pärni viijmâg šoodâi tuáhtárin ton maŋa, ko lâi lamaš professorin niäljádâsihečyeđe. +Helsig ollâopâttuv assistenttân sun lii toimâm 1968 - 1971, siämmáá ollâopâttuv totken 1972 - 1977, Oulu ollâopâttuv išeprofessorin 1977 - 1982 já majemustáá Oulu ollâopâttuv sämikielâ já sämmilâškulttuur professorin ive 1982 rääjist. +Ton lasseen sun lii toimâm nubben professorin Säämi ollâškoovlâst Kuovdâkiäinust 1989 - 1996 já Tromsa ollâopâttuvâst 1993 rääjist onnáá räi. +Maaŋgâi jieškote-uvlágán luáttámuštoimâi lasseen sun lii toimâm KOTUS ađai Päikkienâmij kielâi tutkâmkuávdáá stiivrâ jesânin 1985 - 1997, mon maŋa sun lii lamaš stiivrâ saavâjođetteijen ive 1997 rääjist. +Sunjin mieđettui staatâ kirjálâšvuođâpalhâšume juo ive 1975 já staatâ tiäđujulgáštempalhâšume čuávvoo ive. +Säämist Pekka Sammalahti eelij vuossmuu keerdi obijnis já ejijnis ive 1958 já talle sij ellii Anarist já Ucjuuvâst. +Sun lâi talle 11 ihásâš já maatij juo mottoom sääni orjâlâškielâ. +Muáddi ive maŋeláá ađai keesijd 1960 já 1961 sun lâi Vuáču alda Šapšâčielgist Šapšâ-Uulá kuvlân já juuđij meiddei puásuipargoin suu perruu mield Suálučielgist já eres-uv soojijn. +Talle sun oopâi orjâlâškielâ váháš pyerebeht iänááš Uulást, mon maŋa sun lii-uv lamaš puoh keesijd tääbbin Säämist. +Äigipaje 1962 - 63 sun lâi keesijd Oula Näkkäläjärvi reŋgân kolmihâšmittedempargoin Kittâlist, Suáđigilist, Suovâkuoškâst, sehe Kyelijäävrist ađai Sallaast já talle esken sun oopâi olmânáál sárnuđ orjâlâškielâ. +Näkkäläjäävri Vuolli já Hejá-Antti láin suu máttáátteijeeh. +Aanaar kielâ sun lâi kuullâm juo ive 1958 Stuorrâjäävri riddoost, mut ibbeerdškuođij tom mottoomnáálá eskin ive 1965 ko Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) išádâlâi suu ton pálgá oolâ; sunnust lâi juurdâ čäälliđ aanaarkielâ kuursâ meiddei, mut suoi rahtijn tuše vittâ oppâtiijme já toh pápáreh-uv láá vissâ juo lappum. +Ive 1965 sun nuurâi mestâ oles keesi päikkinoomâid Kietâkierrust já 1966 Njunnáás já Lismá peln. +Lismáást sun orostâlâi oho ađai muáddi. +Talle lâi luommimäigi já uási ääigist sun juuđij-uv ulmui mield luommiimin. +Aanaar kielâin sun porgâškuođij eenâb ive 1982, ko sun šoodâi Oulu ollâopâttâhân sämikielâ já sämmilâškulttuur professorin. +Siämmáá ive sun toolâi oovtâst Kuobžâ-Saammâl Mattijn vuossâmuu anarâškielâ kuursâ Avelist, mast lijjii nubáloh uásivälded. +Tiet kurssâ adelij šiev vuáđu onnáá peeivi čälleid já maaŋgâs láá toh, kiäh čallii talle vuossâmuu keerdi jieijâs eenikielân. +Mii puohâi pyereest tubdâm Sevtil-Piäkká sárnu uáli mielâstis anarâškielâ ain ko toos lii máhđulâšvuotâ já meiddei išádâl mielâstis anarâškielâ ovdedempargoost. +Suu mielâst anarâškielâ lii nuuvt mokkáá, et maŋgii ferttee smietâstiđ, maht tuot ađai taat sääni sojágin. +Sevtil-Piäkká osko-uv, et aanaarkielâ mokkáávuotâ lii hirmâd pyeri lekittâs dementia ađai kulhijdem vuástá, ko vuoiŋâšeh kalgeh tuođâst porgâđ tom sárnudijn. +Pekka Sammallahti áásá tááláá ääigist Tiänuriddoost Veččâhist já suu kirjálâš ánsulisto lii uáli kukke; 104 jieškote-uvlágán olgosadalduhhâd, moin anar��škielâliih láá: +- Säämi-suoma-säämi škovlasänikirje, mon sun lii toimâttâm oovtâst Matti Morottajain ive 1983 +- Säämi-suomâ sänikirje, mon sun lii toimâttâm oovtâst Matti Morottajain ive 1993. +Astoääigi sun jotá luándust mecci- já kyelipiivdost. +Ko Suomâ tiävdá 100 ihheed mij feerip, smakkip, aiccâp já juhlop oovdâst Suomâ čuálččáámus luándu neelji Luándu peeivi ääigi! +Maggaar lii tuu Luándu peivi? +Siidast Luándu peeivij juhlom algâttuvvoo 6.2., ko Sämimuseo já Luándukuávdáš uárnejeh ovtâstittum Sämmilij aalmuglâšpeeivi já Suomâ luándu peeivi juhle ovdâspargokuoimijkuim. +Luándukuávdáš lii orniistâlmin meiddei tälviluándupeeivi Rivdul Vasatokkast 4.2.2017. +Luádu lii mii siäluenâdâh, mii mielâsaje - luholâšvuođâ já inspiraatio käldee! +Tot lii meiddei pyereestvaijeempalvâlus, mast láá kavnâttâm pyereestvaijeemvaikuttâsah. +Čyeti ihásii Suomâ kunnen mij koččop jyehi syemmilii luándun. +Luándu peeivih láá oovdâst toohâm peeivih, kuás kii peri puáhtá juhlođ mii luándu, puáttiđ fáárun já orniđ tábáhtus. +Nelji eres iveaaigij Luándu peeivih koččoh feeriđ, smakkiđ já tubdâđ luándu aldamuorâstuvâst, meecist, jäävri alne teikkâ aalmuglâšmeecist. +Borgemáánu loopâ Suomâ luándu peeivi ääigi lávlumjuávhuh lávluh aalmuglâšmeecijn pirrâ Suomâ. +Maŋeláá lii máhđulâš kuullâđ aalmuglâšmeecij lávlumjuávhui lávlum Helsig Muusiktáálust. +Maaŋgah tááhuh láá orniimin oovdâst Luándu peeivijd ihán 2017 (www.slideshare.net). +Meccihaldâttâs luándupalvâlusâin lii koordinistem pargo Suomâ 100 -proojeekt ruttâdmáin. +kirsi.ukkonen@metsa.fi tai puhelin 0400 479 986 +Lappi ealáhus-, johtolat- ja birasguovddáš álggahii guovvamánus 2014 rikkaviidosaččat árvvolaš duovddaguovlluid ja duovddaoaidnámušaid áigeguovdilinventerema sámeguovllus. +Barggu leaba ollašuhttán arkeologa Eija Ojanlatva ja dutki Päivi Magga Sámemusea Siidda kulturbirasossodagas. +Duovddaguovllut leat gártejuvvon ovdalis 1990-logus. +Giđđat lágiduvvon álbmotdilálašvuođain válljašupmi sámeguovllus oidnojuvvui váilevažžan. +Dál ráhkaduvvon áigeguovdilinventerema doarjjan Lappi EBI-guovddáš gulaskuttai evttohusaid dehalaš duovddačuozáhagaid birra sámedikkis, sámeguovllu giliservviin ja sámeservviin sihke bálgosiin ja guovllu gielddain. +Lassin báikkálaš ássit ja buot fáttás beroštuvvan olbmot leat dahkan moanaid evttohusaid miessemánus rahppojuvvon harava-báikediehtoheivehusa bokte. +Evttohusat duovddaguovlluin ja duovddaoaidnámušain ožžojuvvojedje oktiibuot 246. +Inventerenbarggut leat dál gárvvásmuvvan ja evttohusat árvvolaš duovddaguovlluin ja -oaidnámušain leat oaidnimis čujuhusas http://lapinmaisemat.fi/ +Lappi EBI-guovddáš váldá vuostá oaiviliid evttohusain 12.12 rádjai. +Fáddái gulavaš álbmotdilálašvuođat dollojuvvojit Heahtá gielddadálus 1.12 dmu 14, Ohcejoga gielddadálus 2.12 dmu 10, Vuohču skuvllas 2.12 dmu 17:30 ja Avvila gielddadálus 3.12 dmu 10. +Ožžojuvvon kommeanttat čohkkejuvvojit Sámeguovllu duovddaguovlluid árvvoštallanbargojoavkku gieđahallama várás, man maŋŋá materiála doaimmahuvvo birasministeriijai joatkkagieđahallama várás. +Riikkaviidosaš gullan álgá go oppa váldegotti duovddaguovlluid áigeguovdilinventeremat leat gárvvásmuvvan jagis 2015. +Stáhtaráđđi dahká prinsihpamearrádusa rikkaviidosaččat árvvolaš duovddaguovlluin, mat buhttejit riikkaviidosaš guovlluidgeavahanulbmiliidda (VAT) ovdal gullan guovlluid. +Lassidieđut: +Sámemusea Siida +paivi.magga@samimuseum.fi +Arkeologa Eija Ojanlatva t. 040 167 6145 +eija.ojanlatva@samimuseum.fi +Lassidieđut: Lappi EBI-guovddáš +Allagohcci Marjut Kokko t. 0400 304 745 +marjut.kokko@ely-keskus.fi +Sämikuávlu väldikodálávt mávsulij enâdâhkuávlui peivideminventistem lii valmâštum +Laapi iäláttâs-, jotolâh- já pirâskuávdáš pieijâi joton kuovâmáánust 2014 väldikodálávt mávsulij enâdâhkuávlui já enâdâhuáinálduvâi peivideminventistem sämikuávlust. +Pargo lává olášuttâm arkeolog Eija Ojanlatva já totkee Päivi Magga Sämimuseo Siijdâ kulttuurpirâsohtâduvvâst. +Enâdâhkuávluh láá kärttejum ovdâlist 1990-lovvoost. +Kiđđuv uárnejum aalmugtilálâšvuođâin valjim sämikuávlust onnii vááijuvlâžžân. +Tääl rahtum peivideminventistem toorjân Laapi IPI-kuávdáš tiäđustâlâi iävtuttâsâid tergâdis enâdâhčuosâttuvâin sämitiggeest, sämikuávlu sijdâseervijn já sämiseervijn sehe palgâsijn já kuávlu kieldâin. +Lasseen páiháliih ässeeh já puoh ääšist perustum ulmuuh láá toohâm maaŋgâid iävtuttâsâid vyesimáánust lekkum hááráávpäikkitiätuvuáháduv peht. +Iävtuttâsâid enâdâhkuávluin já enâdâhuáinálduvâin finnejii ohtsis 246. +Inventistempargoh láá tääl valmâštum já iävtuttâsah mávsulijn enâdâhkuávluin já -uáinálduvâin láá uáinimnáál čujottâsâst http://lapinmaisemat.fi/ +Laapi IPI-kuávdáš váldá vuástá uáinuid iävtuttâsâin 12.12 räi. +Fáádán lohtâseijee aalmugtilálâšvuođah tuállojeh Heta kieldâvirgáduvvâst 1.12 tme 14, Ucjuv kieldâvirgáduvvâst 2.12 tme 10, Vuáču škoovlâst 2.12 tme 17:30 já Avveel kieldâvirgáduvvâst 3.12 tme 10. +Finnejum kommentijd noreh Sämikuávlu enâdâhkuávlui árvuštâllâmpargojuávkun kieđâvuššâmnáál, mon maŋa amnâstâh toimâttuvvoo pirâsministeriön jotkâkieđâvuššâm várás. +Väldikodálâš kuullâm vuálgá joton ko ubâ väldikode enâdâhkuávlui peivideminventistmeh valmâštuveh ive 2015. +Staatârääđi taha prinsiipmiärádâs väldikodálávt mávsulijn enâdâhkuávluin, moh sajanpieijih kuávluid, moh láá ovdâlist lamaš väldikodálijn kuávluikevttimuulmijn (VAT). +Sämimuseo Sijdâ +Totkee Päivi Magga p. 040 180 1501 +Arkeolog Eija Ojanlatva p. 040 167 6145 +Laapi IPI-kuávdáš +Pajetärhisteijee Marjut Kokko p. 0400 304 745 +Sääʹmvuuʹd väʹlddkååddlânji ärvvai kue'stelmvuu'di peiʹvveeminventtumuš lij valmštõõvvâm +Lappi jieʹllemvueʹǩǩ-, trafikk- da pirrõskõõskõs jått'tii täʹlvvmannust 2014 väʹlddkååddlânji ärvvai kueʹstelmvuuʹdi da kueʹstelmvueiʹnlmi peiʹvveeminventtumuužž sääʹmvuuʹdest. +Tuâi lij čõõđtam arkeoloog Eija Ojanlatva da tuʹtǩǩeei Päivi Magga Sääʹm-muʹzei Siida kulttuurpirrõsjuâkksest. +Kueʹstelmvuuʹd liâ kaʹrttjum ääiʹjben 1990-lååǥǥast. +Ǩeâđđa riõššum noorõõttâmpooddin vuâmmšeš, što vaʹlljõõǥǥ sääʹmvuuʹdest liâ vännai. +Ååʹn rajjum peiʹvveeminventtumuužž tuärjjõssân Lappi JTP-kõõskõs teâđstõõli eʹtǩǩõõzzid vääžnai kueʹstelmpaaiʹǩin sääʹmteeʹǧǧest, sääʹmvuuʹd sijddõhttõõzzin da sääʹmõhttõõzzin di paalǥâskooʹddin da vuuʹd kooʹddin. +Lââʹssen pääiklaž aazzi da puk ääʹššest peʹrsteei liâ tuejjääm lååǥǥteeʹm eʹtǩǩõõzzid. +Vueʹssmannust äävuum hääʹravpäiʹǩǩteâttsuåvtõõzz pääiʹǩ. +Eʹtǩǩõõzzid kueʹstelmvuuʹdin da kueʹstelmvueiʹnlmin vuäǯǯaim õhttseʹžže 246. +Inventtumuštuâi liâ ååʹn valmštõõvvâm da eʹtǩǩõõzz ärvvai kueʹstelmvuuʹdin da - vueiʹnlmin liâ vueiʹnnemnalla addrõõzzâst http://lapinmaisemat.fi/ +Lappi JTP-kõõskõs väʹldd vuâstta vuäinalm eʹtǩǩõõzzid 12.12 räjja. +Ässa kuulli noorõõttâmpooddid ââʹnet Hetta kåʹddveʹrǧǧpõõrtâst 1.12 čiass 14, Uccjooǥǥ kåʹddveʹrggpõõrtâst 2.12 čiâss 10, Vuõccu škooulâst 2.12 čiâss 17:30 da Âʹvvel kåʹddveʹrǧǧpõõrtâst 3.12 čiâss 10. +Vuåǯǯum särnnmõõžž noorât Sääʹmvuuʹd kueʹstelmvuuʹdi ärvvtõõllâmtuâjj-joouk ǩiõttʼtõõllâm vuâlla, mâŋŋa aunnstõs tuåimtet pirrõsministeria juätkk-ǩiõttʼtõõllâm vuâlla. +Väʹlddkååddlaž kuullâmpodd jåʹttʼtai obb väʹlddkååʹdd kueʹstelmvuuʹdi peiʹvveeminventtumuužži mieʹldd eeʹjjest 2015, mâŋŋa ko tõk liâ vaalmâš. +Riikksuåvtõs tuejjad vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥ väʼlddkååddlânji ärvvai kueʹstelmvuuʹdin, kook koʹrvvee välddkååddlaž vuʹvddââʹnnemtäävtõõzzid. +(VAT) ääiʹjben sizz kuullâm vuuʹd. +Lââʹssteâđaid: +Sääʹm-muʹžei Siida +Tuʹtǩǩeei Päivi Magga teʹl. +Arkeoloog Eija Ojanlatva teʹl. +Lappi JTP-kõõskõs +Pâʹjjtaʹrǩǩeei Marjut Kokko teʹl. +Siidda ođđa mánáidčájáhus Gieddegeažis rahppojuvvo cuoŋománus. +Čájáhus lea mátki sámi mánáidkultuvrii ja davvi guovllu lundui. +Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siidda ovttas buvttadan mánáidčájáhus lea Siidda skeaŋka čuođijahkásaš Suoma mánáide. +Čájáhus gullá Suopma 100 -dáhpáhusaide. +Gieddegeažis nohká šillju ja meahcci álgá. +Doppe ássá Gieddegeašgálgu ja álgá mátki máidnasiid máilbmái. +Gieddegeašgálgu oahpista ja láidesta jearri. +Mánáidčájáhus buktá ovdán sámemánáid eallima sin iežaset oainnus ja dat leat movttegis báiki, gos lea doaibma ja hušša. +Čájáhussii gullet maiddái kultuvrii ja lundui guoski gaskkustanmateriála ja bargobájit. +Gieddegeažis mánná oahppá áicat luondduipmašiid, dat fállá vuođđodieđuid luonddutiippain ja oahpaha johtit luonddus nu, ahte guldala ja gudnejahttá dan. +Čájáhus lea buot Suoma sámegielain ja suoma- ja eaŋgalgillii. +Gieddegeažis-mánáidčájáhus lea ovdan Siiddas 7.4. +Lassedieđut: +Maiju Saijets +Prošeaktabargi, Gieddegeažis-mánáidčájáhus +maiju.saijets@samimuseum.fi +SÄÄMI MAINÂSÄRBIVYEHI JÁ LUÁNDU UÁPISIN +Siida uđđâ párnáičáitáldâh Kieddikeejist lehâstuvvoo cuáŋuimáánust. +Čáitáldâh lii mätki säämi párnáikulttuurân já tave kuávlu luándun. +Sämimuseo já Tave-Laapi luándukuávdáá Siida oovtâst pyevtittum párnáičáitáldâh lii Siida skeŋkkâ čyeti-ihásâš Suomâ párnáid. +Čáitáldâh kulá Suomâ 100 -tábáhtussáid. +Kieddikeeči lii saje, kogopeht šiljo nohá já mecci álgá. +Tobbeen áásá Kieddikeš-ákku já mätki mainâsij maailmân álgá. +Kieddikeš-ákku uápist já joođeet koijâdeijee. +Párnáičáitáldâh puáhtá oovdân sämipárnái eellim sii jieijâs uáinust. +Tot lii suotâs saje, kost kávnoo toomâ já hure. +Čáitáldâhân kuleh meiddei kulttuur já luándun kyeskee pajasšoddâdemmateriaaleh já pargopáájáh. +Kieddikeejist páárnáš uáppá aiccâđ luánduimmâšijd, tot fáálá vuáđutiäđuid luándutiijpâin já máttát jotteeđ luándust nuuvt, et kuldâl já kunnijât tom. +Čáitáldâh lii Suomâ puoh kuulmâ sämikielân sehe suomâ- já eŋgâlâskielân. +Kieddikeejist-párnáičáitáldâh lii uáinimnáál Siidast 7.4. +Proojeektpargee, Kieddikeejist-párnáičáitáldâh +SAAʹMI MAAINÂSÄʹRBBVUÕTT DA LUÂTT TOBDDSIN +Siida ođđ päärnaičuäʹjtõs Ǩeʹddǩeeʹjjest ääʹveet njuʹhččmannust. +Čuäʹjtõs lij mäʹtǩǩ saaʹi päärnaikulttuuʹre da tâʹvvluõttu. +Sääʹm-muʹzei da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida õõutveäkka puuʹtʼtem päärnaičuäʹjtõs lij Siida sǩiâŋkk čueʹđekksa Lääʹddjânnam päärnaid. +Tät čuäʹjtõs lij vueʹss Lääʹddjânnam 100-šõddmõõžžid. +Ǩeʹddǩeeʹjjest päiʹǩǩšellj poott da älgg meäʹcc. +Toʹben jäälast Ǩeʹddǩeeʹjjääkkaž, ǩii vuäʹppast kõõjji da toʹben älgg mäʹtǩǩ mainnsi mailmma. +Päärnaičuäʹjtõõzzâst kuâsttai säʹmpäärnai argg da siõr. +Čuäʹjtõs lij še kuõbbstõs sääʹmjeällma päärnai čõõʹlmiʹvuiʹm. +Tõt lij rämm päiʹǩǩ, koʹst lie jiânnai tuåim da huušš. +Čuäʹjtõʹsse kollai kulttuur- da luâttpedagooǥlaž materiaal da tuâjjpââj. +Ǩeʹddǩeeʹjjest pärnn mättai aiccâd lâđ õmmsid, tarjjad vuâđđteâđ luâđast da mättai päärnaid jååʹtted luâđast kuvddleeʹl da cisttjeeʹl. +Čuäʹjtõs lij vueinnemnalla puin Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlin da lääddas di eŋgglõsǩiõʹlle. +Ǩeʹddǩeeʹjjest-čuäʹjtõs lij vueinnemnalla Siidast 7.4. +Lââʹzzteâđ: +Projektttuâjjlaž +Noomâs mield anarâšah láá ärbivuáválávt aassâm Aanaar kuávlust, Aanaarjäävri riddoin já suolluin sehe uálgičácáduvâi piälláin. +Anarâšâi aassâmsajeh kesi- já tälvipaihijdiskuin ljjii iänááš piäđgui, tááluh kukkáluvâi. +T.I. +Itkonen lii kirjestis Suomen lappalaiset I já II tärkkilávt kuvvim anarâšâi suhâkuávluid. +Siämmáá náálá lii toohâm Samuli Paulaharju kirjestis Taka-Lappia. +Aikioi ärbivuáválâš aassâmkuávlun lii kirjejum Väävli kuávlu Aanaarjäävri taveriddoost. +Tobbeen sij láá vijđánâm Ucjuv kuávlun já joba Taažâbel. +Aikioh láá meiddei aassâm ovtâskâsâht Aanaarjäävri viestârriddoost Kaŋgâvuonâ aldasijn, Kiävŋásiijávráást já Paččvei kuávlust Aanaarjäävri nuorttiibeln. +Kuuva suhâkuávluh láá lamaš tovle Vyelijäävri kuávlust já maŋeláá eres lasseen Čuolisvuonnjäälmist Pišterist, Vuáskujäävrist já Njellimvuoniist sehe meiddei Tave-Anarist. +Mattus-suuhâ lâi eromâšávt Viestâr-Anarist, mut meiddei taveláá Rivdulist já Čovčjäävri kuávlust. +Mattuseh asâiduvvii meiddei Nuorttâ-Aanaar Pakšvuonii kuávlun. +Suuhâ lii sirdâšum aassâđ meiddei Taažâ Vaarjâgân, kost sij láá vala onnáá peeivi-uv. +Stuorrâ Morottaja suuhâ asâttij Aanaarjäävri máddáá- já uárjipele, kost vijđánij maŋeláá jäävri viestârpele Aanaar markkân kuávlun. +Mujo suuhâ varrij Aanaarjäävri máddáápiäláin kuávluin Kosseennâm-Čovčjäävri kuávlun. +Sij assii meiddei Ijjäävrist. +Musta suuhâ lâi Koskâ-Mustolist já Nuorttâ-Anarist, mut maŋeláá Rivdulist já Páđárist. +Pááđáár suuhâ lii vuálgus Páđárist Viestâr-Anarist, mut aassâm maŋeláá Ákšjäävrist tavveen, Čaarmâjäävrist já Tullâjäävrist mäddin sehe Paččvei kuávlust nuorttân. +Paltto-suuhâ aasâi Lavŋejäävri-Njižžjäävi kuávlust Tave-Anarist, Lemmest viestârist sehe vala Tiänuriddoost Ucjuuvâst. +Suuhâ lii sirdâšum meiddei Taažâ Vaarjâg kuávlun. +Saijets suuvâ ärbivuáváliih kuávluh láá Viestâr-Anarist Uáđđivei-Säđisuolluu kuávlust, maŋeláá Mahladnyereest-Koldemjäävrist, Aanaarjuuvâ Ivváánjäävrist já Paččveist. +Sarre-suuvâ navdâšemkuávluh láá Viestâr-Anarist Mudusjäävrist, Páđárist já Rivdulist sehe Nuorttâ-Aanaar pelni eres lasseen Vyeli-Mustolist ađai Juvnjäälmist, Sulgušjäävrist já Maijuujäävrist-Ulgânjaargâst. +Valle-suuhâ lii oppeet Nuorttâ- já Maadâ-Anarist vijđánâm jyehi kuávlun. +Sii ärbivuáváliih aassâmsajeh láá eres lasseen Njirrooh Aanaarjäävri Naŋŋâvuonâst, Paččvei, Kappeerjuuhâ Curnâvuonâst, Vävli já Ijjävri. +Sämmilâšašij komitea smiettâmušâst ive 1953 oovdânpuáhtojeh Suomâ sämikuávlu sämmiliih aalmugčuágástâhkárttán sämmilâšjuávhui mield - orjâlâžžân, anarâžžân já nuorttâlâžžân. +Vala talle anarâšâi aassâm nuávdittij ärbivuáválijd suhâkuávluid. +Maŋeláá uđđâ aassâmlaavah tegu puásuitálulaahâ já luánduiäláttâsâi tuárjumân rahtum laahâ nubástuttii ärbivuáválâš aassâm. +Uđđâ aassâmtááluh huksejuvvojii sijdâčuákkipaihijd tâi toi aldasáid. +Maaŋgah ärbivuáváliih aassâmpääihih láá tááláá ääigist anarâšsuuvâi maajeeldpuáttei kesiorottâhhân. +Vuoiŋâlâš kirjálâšvuotâ +Vuoiŋâlâš kiirjijn puárásumos lii "Anar sämi kiela aapis kirje", mon lii toimâttâm Aanaar oovdiš kirkkohiärrá Edvard Wilhelm Borg ive 1857. +Siämmáá kirje lahtosin lii meiddei Doktor Martti Lutherus Ucca Katkismus. +Ive 1902 almostui "Katkismus", mon lâi jurgâlâm Aanaar tallaš kirkkohiärrá Lauri Itkonen. +Nelji ive maŋeláá ađai ive 1906 almostui "Ráámmát Historja", mon lâi čáállám F. W. Sundell já Jurgâlâm anarâškielân Lauri Itkonen. +Ive 1937 almostui J. C. Ryle čáállám já Lauri Itkosii Anarâškielân jurgâlem 11-sijđosâš kirjááš "Oađáh-uv tun?". +"Piättár Vuossâmuš kirje" Matti Morottaja anarâškieljurgâlâssân almostui ive 1973. +Ive 1991 tast almostui jienâkirje Aanaar servikode kuástádâssân já kasettân ton luuvâi Ilmari Mattus. +Aanaar servikode almostittem kirjááš "Kirhokeällu" almostui ive 1974. +Aanaar servikode almostittem já Antero Niva toimâttem "Ucca salmakirjááš" almostui ive 1975. +"Evankelium Johannes mield" almostui ive 1980. +Tom lii jurgâlâm Kiuruvesi oovdiš kirkkohiärrá, ruáváást Viljo Porkola. +Taan siämmáá jurgâlusâst almostui jienâkirje Aanaar servikode kuástádâssân ive 1991, mon luuvâi jienâpáádán Ilmari Mattus. +Vesa Junttila čáállim já Marja-Liisa Mujo anarâškielân jurgâlem párnái katkismus "Sun ana mist huola". +Kirje almostui ive 1991. +Kirho kuávdášruttârááju almostittem 160-sijđosâš "Salmâkirje" almostui ive 1993. +Anarâškielâlâš salmâkirjekomitean kullojii ruávásteh Antero Niva já Viljo Porkola, sehe äššitobdeejesânin Ella Sarre já Elsa Väisänen. +Ko Väisäsen kuođij komiteapargo te sajan poođij Ilmari Mattus. +Kirjeest lii Kirholij toimâttâsâi lasseen pyeccee lunne eellim. +"Sámi Juovllat" -nommâsâš juovlâloostâst láá jyehi numerist muáddi anarâškielâlii čalluu. +Suomâ Pipliaseervi kuástidem já Marja Liisa Olthuis anarâškielân jurgâlem "Evaŋgelium Matteus mield" almostui ive 1995. +"Kirholij toimâttâsâi kirje", mon jurgâlij anarâškielân Marja-Liisa Olthuis. +Almostittemjuhle tollui porgemáánust 2005. +Kielâ já sänikirjeh +Avvees peeleest puárásumos kirje, tâi artikkel lii Elias Lönnrot "Enare-Lappischen Dialekt", mii lii almostum ive 1854. +Kirje lii jiešalnees čaallum sääksi kielân, veikkâ tast lii-uv anarâškielâ viehâ ennuu. +Nomâlávt sujâttemoppâ, ceelhâráhtusoppâ já sänilisto. +Kirje oro lemin uási stuárráb kirjeest, ko sijđoloho álgá numerist 133. +Ive 1918 almostui sääksikielâlâš Frans Äimä toimâttem jienâdâhoppâkirje "Phonetik und lautlehre des Inarilappischen" +Matti Morottaja já Pekka Sammallahti toimâttem sänikirje "Suoma-säämi-suoma škovlasänilisto" almostui ive 1982. +Matti Morottaja já Pekka Sammallahti toimâttem sänikirje "Suoma-säämi-suoma škovlasänikirje" almostui ive 1983. +Akateemikko Erkki Itkosii nuurrâm já Lea Laitisii toimâttem vijđes neeljiuásásâš sänikirje, "Inarilappisches Wörterbuch". +Kirje kulmâ uási láá sänikirjeuásih, main uuccâmsäänih láá anarâškielân já čielgiittâsah sääksi kielân. +Niäljád uásist láá sujâttemovdâmeerhah. +Pekka Sammallahti já Matti Morottaja nuurrâm já Girjegiisa almostittem "Säämi-suomâ sänikirje", mii valmâštui ive 1993. +Kirjeest láá paijeel 8000 uuccâmsäännid, sehe sujâttemovdâmeerhah. +Marja-Liisa Olthuis vijđes, suullân 30 000 säännid sistetuállee "Anarâškielâ sänikirje", mast iskâdempittá almostui 2006. +Sämitigge, oppâmateriaalkuávdáš. +Čaabâkirjálâšvuotâ +"Inarinlappalaista kansantietoutta" kirje almostui vuossâmuu teddilâssân já foneetlâš pustavijguin ive 1918 já uđđâsisteddilâssân, sehe Erkki Itkosii čäällimvuovvijn 60 ihheed maŋeláá ađai ive 1978. +Kirjeest láá mainâseh sehe suomâ- já anarâškielân paldâlâs siijđoin. +Kirje vuáđuduvá A. V. Koskimies ive 1886 nuurrâm materiaalân, mon T.I. +Itkonen lii jurgâlâm suomâkielân. +Orjâlâškielâlâš kirjálâšvuođâ antologia "Skabmatolak" (Skammâtuulah), almostui ive 1974. +Tast lii anarâškielâlâlâš uási, mii lii čuákkejum ovdeláá almostum mainâsijn. +Samuli Aikio toimâttem puáris mainâs mield "Nieida kote šoodai kollekoalsin". +Kirje lii orjâlâškielâst jurgâlâm anarâškielân Matti Morottaja. +Rauna Paadar-Leivo čáállim párnáikirje "Halstemjeegi noaidi" almostui ive 1990. +Ive 1992 almostui "Inarinsaamelaisia kielennäytteitä - Aanaarkielâ čájttuzeh"-nommâsâš 300-sijđosâš kirje, mast láá mainâseh nuuvt suomâ- ko anarâskielân-uv. +Mainâseh láá čaallum paldâlâs sijđoid (suomâkielâlâš čižebpele já anarâškielâlâš uálgispele siijđon), vâi lohhee puávtáččij älkkeebeht viärdádâllâd saanijd. +Materiaal lii nuurrâm Erkki Itkonen paddimmašináin ive 1952 Anarist já Lea Laitinen lii toimâttâm tom kirjálii háámán. +Aune Vesa čáállim "Uáináh-uv" -nommâsâš tihtâkirje almostui ive 1992. +Kirje lii anarâš- já orjâlâškielâlâš. +Tast láá tiivtah já Martti Rikkosii kuvvim čapisvielgiskoveh. +"Sápmelaš" -loostâst láá lamaš tyellittälli anarâskielâliih čalluuh ain ton rääjist, ko lostâ almostuuškuođij ađai ive 1932 rääjist. +Višâlumos anarâščällee lâi "Lesk-Aant Uulá", kote lâi Morottaja suhânomâstis. +Eidu tääl "Sápmelaš" ij almostuu. +"Anarâš" -lostâ almostuuškuođij meriáigásávt ive 1988 rääjist já tast oovdâs tast láá lamaš mainâseh, jotkâmainâseh, muštâlusah, novelleh, párnái jieijâs čäällim já sárgum párnáimainâseh, sehe tiivtah já reportaasih. +Ive 1996 rääjist almostuuškuođij Anarâš-loostâ numerin meiddei "Anarâš kalender". +Loostâ almostit Anarâškielâ servi ry, mon päikkikieldâ lii Aanaar kieldâ. +Ive 1992 almostui jienâkirje "Sigá maainâs", mon toimâttij já luuvâi Matti Morottaja. +Mainâseh láá čuákkejum Inarinlappalaista kansantietoutta -kirjeest. +Siämmáá ive almostui nubbe jienâkirje "Vuossâmuš škovlâčohčâ", mon lii luuhâm páádán muštâlus čällee Ilmari Mattus. +Taat muštâlus lii lamaš jotkâmuštâlussân Anarâš-loostâst ton jyehi numerist ive 1988 rääjist. +Jienâkirjest láá kyehti kasseet. +Kirsti Palto čáállim já Matti Morottaja anarâškielân jurgâlem párnáikirje "Tivgâ" almostui ive 1994. +Kirje lii vuossâmuš Anarâškielâ servi ry. +kuástádâs, mii maainâst Mikko-kaandá já vállá ustevvuođâst. +Aune Kuuva čáállim párnáikirje "Tuálu faŋgâ" almostui ive 1994. +Kirjeest láá čuovâkovvejeijee Martti Rikkosii koveh. +Tekstâkirje "Sigá maainâs" almostui Matti Morottaja toimâttâssân ive 1995. +Veikko Holmberg čálusin, Marja Helander kuviittâssân, Matti Morottajan anarâškielâ jurgâlâssân já Davvi Girji Os. +kuástádâssân "Tuuru-kuobžâ" almostui ive 1995. +Ive 1996 almostui 204-sijđosâš Ilmari Mattus čáállim dokument­roomaan "Čovčjäävrist Kaamâsân Syysjärveltä Kaamaseen", mii lii čaallum anarâškielân já suomâkielân. +Skammâmáánu loopâst 1996 almostui Iisakki Mattus čáállim kirje "Eellimpäälgis". +Kirje lii kuástidâm Anarâškielâ servi ry. +Tornion Kirjapaino Ky 1996, 104 s. +Njuhčâmáánust 1997 almostui Matti Morottaja toimâttem 211-sijđosâš anarâškielâlâš antologia "Tovlááh mainâseh". +já tast láá maŋgâ mainâsteijee. +Tot lii čuákkejum uásild kirje toimâtteijee iivij 1968-70 toohâm paddiimijn. +Kälden láá kevttum meiddei Erkki Itkosii materiaal vuáđuld čuákkejum "Aanaarkiela čáijttuzeh", mon lii toimâttâm Lea Laitinen, sehe Sápmelaš-já Anarâš-loostâin ovdeláá almostum čalluih. +Petter Morottaja čáállim já Martti Rikkosii kuvvim párnáikirje "Riävská nieidâ" almostui 1990-lovo aalgâkeččin. +Anarâškielâ servi ry. +Petter Morottaja čáállim já Martti Rikkosii kuvvim nuorâikirje "Suábi maainâs" almostui ive 1991. +Anarâškielâ servi ry, 77 s. +Antoine de Saint-Exupéry čáállim já Iisakki Mattus anarâškielân jurgâlem LE PETIT PRINCE "Uccâ priinsâš" almostui 1990-lovo pelimuddoost. +Sämitigge, 95 s. +Iisakki Mattus anarâškielân jurgâlem "Kollepäddi", mii lii jurgâlum Shamaanisiskot-nommâsâš kirjeest, almostui ive 2001. +Jurgâlem tábáhtui ive 1996. +Sämitigge, 160 s. +Rauna Kuokkasii toimâttem orjâlâškielâlâš antologia "Juoga mii geasuha", mast láá anarâškielâlâš tevstâi lasseen čalluuh orjâlâškielân, nuorttâlâškielân já tárukielân. +Davvi Girji OS, 2001. +Pekka Sammallahti toimâttem anarâškielâlâš antologia "Javrij jieŋah parguu", mast čielgiittâsah láá orjâlâškielân. +Kirje lii čuákkejum Anarâš-loostâ čalluin, Säämi Radio anarâškielâ vuolgâttâsâin, sehe Tovlááh mainâseh -kirjeest. +Kirje lii uáivildum orjâlâškielâlâš anarâškielâ uáppeid. +ProPrint Raahen Kirjapaino Oy 2004, 152 s. +Čälleeh láá puohnâssân 14 já äigikoskâ, mast antologia maainâst, lii 500 ihheed. +Njobžâvääri pessijâšmarkkâneh. +Párnáikirje, mon lii čáállám Marja-Liisa Olthuis já kuvvim Petra Kuuva. +Oppâkirjeh +- Sämikielâ vieres kiellân vuáđuškoovlâst. +4-uásásâš oppâkirje, mon niäljád uási valmâštui Matti Morottaja jurgâlâssân orjâlâškielâst ive 1981 já loopah 1 - 3 uási Iisak Mattus jurgâlâssân ive 1988. +- Kaiccâ. +Luuhâmkirjááš, mon lii čáállám Ellen Marit Guttorm. +Tom lii orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. +Aanaar kieldâ 1983, 14 s. +- Maa eälu kuvlan. +Luuhâmkirjááš, mon lii čáállám Inger Seierstad. +Tom lii orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Veijo Paltto. +Škovlâhaldâttâs 1983, 24 s. +- Máárjá. +Luuhâmkirjááš, mon lii čáállám Marit Guttorm já orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. +Aanaar kieldâ 1983, 27 s. +- Puolašpeivi. +Luuhâmkirjááš, mon lii čáállám Dagny Skals já orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. +Kirjááš almostui ive 1983. +- Máátáh-uv? +Sonja Guttorm LUKO-pittáspellâkirjááš, mon lii orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. +- Čoavdi eenikiela 1. celkkuuh. +Anneli Pikkasii kirjeest orjâlâškielân jurgâlâm Seija Guttorm, mast anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. +Škovlâhaldâttâs 1984, 32 s. +- Čoavdi eenikiela 2. celkkuuh. +Škovlâhaldâttâs 1985, 32 s. +- Viiđas. +Luuhâmkirje, mon lii čáállám Ellen Marit Guttorm já orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. +Škovlâhaldâttâs 1985, 81 s. +- Ánná já Jovnâ. +Luuhâmkirjááš, mon lii čáállám Matti Morottaja já kuvvim Ilmari Mattus. +Škovlâhaldâttâs 1985, 29 s. +- Ánná já Jovnâ kyelipiivdost. +Luuhâmkirjááš, mon lii čáállám Veikko Aikio já kuvvim Ilmari Mattus. +Škovlâhaldâttâs 1986, 50 s. +- Ánna já Jovnâ poccui kuvlân. +Škovlâhaldâttâs 1987, 22 s. +- Piiččus. +Párnái laavlâkirje anarâškielân já orjâlâškielân, mon lavlui saanijd já nuotâid lii ráhtám Aune Vesa, nuotâstâm Helena Hyvärinen já kuvvim, tuáijám já orjâlâškielân jurgâlâm Ilmari Mattus. +Jorgaleaddji O/y 1987, 56 s. +- Pirasoppa 1-2. +Kyevtiuásásâš Aanaar kieldâ pirâsoppâkirje, mon lii suomâkielâst jurgâlâm anarâškielân Matti Morottaja. +Kirje lii almostum 1983. +- Luuhamkirje 1. +Luuhâmkirje, mon lává čáállám Johan Jernsletten já Sverre Hatle já tom lii anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. +Škovlâhaldâttâs, Staatâ teddilemkuávdáš 1987, 76 s. +- Luuhamkirje 1, pargokirje. +Pargokirje, mon lii orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Iisak Mattus. +Škovlâhaldâttâs 1988, 55 s. +- Kulmâ skipárâš. +Kovelaavlâkirje, mon lii čáállám Kerttu Vuolab já orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja ive 1989. +- Aabis 2. +Kiđđâaabis. +Kirjá lává čáállám Helena Valkeapää, Seija Guttorm já kuvvim Aletta Ranttila. +Orjâlâškielâst jurgâlâm já heiviittâm Iisak Mattus. +Škovlâhaldâttâs, Staatâ teddilemkuávdáš, Helsig 1990, 134 s. +- Kielâ Säämist. +Kuulmâuásásâš oppâkirje, mon vuosmuu uásist láá hárjuttâsah, sehe kielâoppâ. +Nubbe já kuálmád uási láá oppâkirjeh + pargokirjeh. +Oppâkirjij ohtsâšsijđomeeri lii suullân 300 sijđod já pargokirjeh suullân 200 sijđod. +Oppâkiirjijd já pargokiirjijd lii orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Iisak Mattus Kari Meløy kirjeest. +- Uábbi. +Ellen Marie Vars čáállim kirjááš, mon lává anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus já Matti Morottaja. +Laapi läänihaldâttâs 1994, 29 s. +- Lamek. +Kirjááš, mon lii čáállám Inger Haldis Halvari já anarâškielân jurgâlâm Iisak Mattus. +Almostui 1994. +- Ááhupiämmu. +Luuhâmkirjááš, mon lii čáállám suomâkielân Marjatta Palismaa noomáin Ahkupiebmu, kuvvim Erkki Tanttu já orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja. +Laapi läänihaldâttâs 1995, Ykkös-Offset Oy, Vaasa, 31 s. +- Čiivšâ čivgâ Čii. +Luuhâmkirje, mon lii čáállám Inger Haldis Halvari já kuvvim Berit Marit Hætta. +Laapi läänihaldâttâs, 25 s. +- Sämikielâ - inarinsaamea vieraana kielenä. +Pajetääsi oppâkirje + hárjuttâskirje, mon lii čáállám Marja-Liisa Olthuis. +- Pyeri paaimân 2. +Vuáđuškoovlâ 2. luoka oskolduv oppâkirje, mon lii anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja. +Almostui ive 2002. +- Pyeri paaimân 3. +Vuáđuškoovlâ 3. luoka oskolduv oppâkirje, mon lii anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja. +Almostui ive 2003. +Pargokirje. +Pargokirje, mon lii jurgâlâm Matti Morottaja. +- Luándukirje 1. +Pirâsoppâkirje, mon lii anarâškielân jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis. +Sämitigge, Tornion Kirjapaino Ky. 2003 143 s. +- Luándukirje 2. +Almostui j. +Pargokirje, mon lii anarâškielân jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis. +Uđđâivemáánu 20. peeivi 1891 šoodâi Pulkkila tallaa kappallâžân Lauri Arvid Itkosâžân kuálmád pärni, kote poođij maŋeláá vaikuttiđ viehâ ennuu sämmilij já toi kuáttá meiddei anarâšâi kulttuurlâš ärbivyevi pajasčälimân. +Kaandâš finnij nommân Toivo Immanuel Itkonen, kote varrij perrus mieldi Anarân kiđđâtäälvi 1899. +Sun lâi talle eidu tiävdám 8 ihheed. +Stuorrâ perruu, mast lijjii vaanhimij lasseen kyehti palvâleijee já kuttâ párnáá, sehe Putte-nommâsâš hiävuš, puohnâssân love olmožid, lâi Kittâlist oovdeld ergiráiđuinis Aanaar tallaš lukkár Heikki Mattus ađai Jormo-Hendrih nieidâinis Ánnáin. +Ko moonnâm ihečyeđe aalgâst lâi vala kierdoškovlâoornig já katekeetta Matti Lehtola máttááttij párnáid talle Anarist, ooinij Lauri Itkonen kuittâg pyerebin pálkkááttiđ päikkimáttáátteijee párnáidis Toivon já Tyynin, kiäh láin talle škovlâaavveest. +Sunnuu päikkimáttáátteijee nommâ lâi Helmi Hirvonen. +Perruu puárásumos pärni Lauri Ilmari, kote poođij lovmat ihheed maŋeláá kavnâđ Juvduunjäälmist keđgiáigásijd kuátisoojijd, lâi juo talle Oulust luhâmin. +Aanaar markkânist algâttij kale kansaškovlâ ive 1902, mut Toivo Immanuel ij kiergânâm servâđ toos, ko sust lâi aaigâ algâttiđ Oulu lyseost luuhâđ čohčuv 1901. +Oopâi algâttem lyseost siämmáá čoovčâ ij kuittâg olášum ton suujâst, et sun ij peessâm čoođâ lyseo kirjálâš siisâpeessâmiskosist. +Iskos ohtân uássin lâi uáináh kiärdutavlu mättim já sun lâi algâttâm kiärdutavlu numeristim čyeđeest vuáluskulij, ko lâi kolgâđ algâttiđ ovttiist pajaskulij. +Kaandâ ij kannattâm kuittâg innig vuolgâttiđ maasâd Anarân já kansaškoovlân, pic Oulu syemmilii valmâstellee škoovlâ rehtor Magnus Rosendal vaaldij suu oovtâ ihán škovlâsis, mon maŋa Toivo peesâi-uv Oulu lyseo uáppen. +Oulu lyseost čiččâm ive luuhâm maŋa sun čaalij pajeuáppen 19 ihásâžžân ive 1910, filosofia kanditaattân sun valmâštui ive 1913, filosofia lisenssiaattân ive 1916 já viijmâg filosofia tuáhtárin ive 1923. +Ko tuáhtárhattâ teddilui suu uáiván, sun lâi talle tuše 32 ihásâš. +Sun tooimâi toovláštieđâlâšvuođâ toimâkode (muinaistieteellinen toimikunta) amanuenssân 1919 - 1932, toimâkode intendenttân 1932 - 1935 já ubâ toimâkode uásádâhhovdân 1935 - 1955 koskâsâš ääigi. +Sun lâi meiddei Suomâ toovlášmušto-ovtâstus čällen 1920 - 1933, Säämi čuovviittâsseervi stiivrâ jeessân 1934 - 1961, Suomâ tieđâakatemia jesânin ive 1947, Royal Anthropological Institute of Great Britain and Ireland kunneejesânin, sehe vala Norsk Folkemuseum kunneejesânin ive 1961. +Iivij 1911 - 1949 koskâsâš ääigi sun toovâi 9 tutkâmušmätkid Sáámán já puáđusin sun čaalij kyevtiuásásii kirje Suomen lappalaiset I já II ive 1948, kyevtiuásásii nuorttâkielâ sänikirje Koltan- ja kuolanlapin sanakirja I já II ive 1958, toimâttij kirje Inarinlappalaista kansantietoutta, moo materiaal lâi nuurrâm A.V. +Koskimies keessiv 1886, vaaldij suullân 400 kovveed sämmilij elimist já čaalij pajas suullân 2000 anarâš päikkinommâd. +Kielâmiäštárin já äššitobden sust lâi maaŋgâid iivijd Uula Morottaja ađai Lesk-Ant Uulá. +Säämi tutkâmušmađhij lasseen sun toovâi tutkâmušmaađhijd meiddei Koskâ-Euroopân ive 1929, Skandinavian ive 1931 já 1947, sehe majemustáá vala Italian ive 1955. +Toivo Immanuel Itkosâžân já kálgus Iina Amanda Seppäsâžân šoddii kulmâ párnáá: Terho, Marja já Kerttu, kiäin Terhoost šoodâi professor. +Iänááš ääigi eelimistis T.I. +Itkonen aasâi Helsigist já nuuvtko ovdeláá lii čielgâm, sun lái uáli čuuvtij áárvutsoonnum kielâtieđâldeijee já kielâtotkee. +Sun jaamij Helsigist 12.05.1968. +Martti Linkola ive 1998 Siijdâst toollâm luvâlduv mield sun lii čáállâm tieđâlâš teevstâid paijeel 5000 sijđod, veikâ sust lâi vyehin ettâđ aašijd uánihávt. +Terho Itkonen skeŋkkij stuorrâ uási eejis kiirjijn Siijdân. +Päikkinoomah tääbbin Aanaar kuávlust muštâleh eres lasseen tom, et ellee luándu já olmooš lává oovtâst väldidâm leijoonuási päikkinommâhivvâduv miärušoosijn. +Čielgâsávt enâmustáá tiättojeh kyeleh Aanaar kuávlu päikkinoomâin já tot muštâl eres lasseen tast, et mij anarâšah lep kuálásteijeeaalmug já meiddei miäcásteijeeaalmug, tâi kuittâg lep motomin lamaš tagareh. +Kyeli tiättoo penttâ 338 kerdid, main vuásku lii njunošist (82 kerdid). +Nube sajan oleh elleeh 318 kerdijn, main poccuu sierâlágán variaantah tiättojeh enâmustáá (59 kerdid). +Kuálmádin puátá olmooš, kote tiättoo nommân 278 päikki­noomâst, Antti njunožist (36 kerdid). +Niäljád saje väldideh lodeh, moh kuáhtájuvvojeh 242 päikkinoomâst, enâmustáá tiättoo kähtee (43 kerdid), mut tuhtuu ij ohtiigin. +Täst puávátččijm miäruštâllâđ, et tovláá ääigist taah kyehti loddešlaajâ láá nobdum siämmáá šlaajân kullen já ovdâmerkkân mun jieš lijjim vala 1980-lovvoost ton mielâst, et lode "kuikka" anarâšnommâ lii kähtee, jiemge noomâ tuhtuu lamaš ubâ kuullâmgin. +Šadoh já muorah ulâtteh niäljád sajan 227 kerdijn, peeci njunošist (42 kerdid). +Kuuđâd saje páácá imeláid, nuáidivuotân já häldeid, moh tiättojeh 82 kerdid, Ákku já Äijih njunošist (43 kerdid). +Čiččâd saje kulá tivrijd, moh kuáhtájuvvojeh 20 kerdid, myevvir enâmustáá (neljii). +Majemuu sajan kärttih tuuttâđ myerjih já kuobbâreh, veikkâ láá-uv viehâ teháliih ulmui. +Toh tiättojeh tuše 16 kerdid, main njunošân lii olláám sare (7 kerdid). +Puohnâssân taah ovdeláá luvâttâllum šlaajah tiättojeh 1502 päikkinoomâst, mii lii pajeláhháá 1/5 (viđâdâs) ubâ anarâš päikkinommâhivvâduvâst. +Orjâlâškielâlâš- já suomâkielâlâš päikkinommâduvâst jiem lah tággáár tutkâmuš porgâm. +Koččâmušhân lii kuittâg iänáážin siämmáin noomâin, moh láá anarâškielâst jurgâlum tâi hämmejum suomâkielân já orjâlâškielân. +Magareh talle láá tah váájuv 4/5 (nelji viiđâduási) päikkinoomah? +Toh láá appellatijvâ­vuáđusiih ađai vuáđuduveh meccialmosnoomáid já tiättojeh iänááš vuáđuoosijn, mut meiddei miärušoosijn. +Muádi päikkinoomâst siämmáá-áigásávt sehe miäruš-, já vuáđu-uásist, tegu ovdâm. +Suáluičuálmáásuollust já Suáluinyeresuollust, mii lii jurgâlum suomâkielân Nuoransaari. +Puohnâssân anarâšpäikkinoomah láá pajeláhháá 6000, suomâkielâliih masa siämmáá verd, orjâlâškielâliih pajeláhháá 2000, nuorttâ­kielâliih suullân muáddi čyeđe já väärpih siämmáá verd. +Vaarpij tärkkilis sajeh iä lah puohâi vaarpij uásild tiäđust, ijge taid pyevti innig ubâ čielgiđgin. +Ohtsis pajasčaallum já kárttáid numeristum noomah láá suullân 14000. +Puohnâssân mecci­appellatiijvah anarâškielâst láá suullân 300 já taa Top 40 listo ađai 40 táválumos appellatijvâd päikkinoomâin pivnohumosoornigist: +1. jävri + jáávráš + jávrádâh + jávráduvvâš 1956 kerdid +2. vääri + váárááš + värehâš 712 kerdid +3. suálui + suolluš + lássá 629 kerdid +4. juuhâ + vei + juuvâš + aajâ 552 kerdid +5. njargâ + njaargâš + njargâstâh 537 kerdid +6. luohtâ + luovtâš 480 kerdid +7. luobâl + luobbâlâš 233 kerdid +8. jeggi + jiägáš 198 kerdid +9. uáivi + uáiváš 185 kerdid +10. keđgi + kiäđgáš 157 kerdid +11. čuálmi + čuálmáš 152 kerdid +12. ruávi + ruávááš + puállám 149 kerdid +13. vyeppee 132 kerdid +14. láddu + lááduš 117 kerdid +15. čielgi + siälgáš 114 kerdid +16. kuoškâ + kuoškâš 97 kerdid +17. vuonâ 89 kerdid +18. kieddi + kiäddáš 72 kerdid +19. moorâst + morâstâš 70 kerdid +20. eennâm 63 kerdid +21. pähti + páávtáš 61 kerdid +22. puolžâ 54 kerdid +23. skäiđi + skááiđáš 52 kerdid +24. uáivuš 48 kerdid +25. savo ~ savvoon 44 kerdid +26. čukkâ ~ čokke ~ čohhááš + čummâ 43 kerdid +27. pohe + povvááš 42 kerdid +28. myetki + muáđháš + muáđhád 41 kerdid +29. vuodâs 38 kerdid +30. tupesaje 35 kerdid +31. käldee 33 kerdid +32. juovâ 31 kerdid +33. ämmir + tiävá 29 kerdid +34. kuolbâ + kuolbânâš 28 kerdid +35. ävži 27 kerdid +36. kárgu 25 kerdid +37. nyeri + nuárááš 22 kerdid +38. viälmá 21 kerdid +39. kaavâ 20 kerdid +40. puornâ 18 kerdid +Já nuuvt ko uáinip, ij tuodâr lah ubâ listoostkin, veikkâ toh-uv kale Aanaar kuávlust láá uáli valjeest. +Tuodâr lii iäskân saajeest 41, tiettumkeerdih 17, main iänááš uási láá Aanaar kuávlu ulguubeln. +Neljilov pivnohumos mecciappellatijvâd tiättojeh penttâ 7254 kerdid. +Loopâi 260 mecciappellatijvâi tiettumkeerdih iä lah rekinistum. +Magarijd ulmuu rähtim rakânâsâid, teikkâ teknisijd piergâsijd kuáhtáp Aanaar kuávlu päikkinoomâin: +Čielgâsávt enâmustáá kuáhtáp sääni kuáti, penttâ 146 kerdid, +2. nubben lii tupe, 107 kerdid, +3. kuálmádin enâmustáá lii lyevi, 19 kerdid, +4. niäljádin láá koldemân lohtâseijee säänih koldem já nyetti, 18 kerdid, mut siämmáá lohomiärán olá meiddei puornâ, +5. viđâdin lii äiđi, 16 kerdid, +6. kuđâdin lii láávu, 14 kerdid, +7. čiččâdin lii ákšu, 11 kerdid, +8. kávcádin lává kerris já puárree, kuábáš-uv 10 kerdid, +9. ovcádin lává käärbis já piärtušm, kuábáš-uv 9 kerdid, +10. lovváád saajeest kávnoo viermi, 8 kerdid, +11. ohtnubálovádin lává lyevdi já káskástoh, 7 kerdid, +12. kyehtnubálovádin lii huonâs, kuttii, +13. kulmânubálovváád saje kulá piergâsáid nijbe, láávtáš, árdu, tävgi já pelbi, sehe pisso, juáháš vittii, +14. neljinubálovádin kávnojeh suárváš, saaveeh já puvre, juáháš neljii, +15. vittânubálovváád saje jyehih säitti, čyeimi já hirsâ, juáháš kulmii, +16. kuttânubálovváád saje jyehheeh láá čiččâm: veeččir, liššá, kaŋgâ, läbži, stávrá, naavit já láátu, juáháš kuohtii, +17. jumbosaje jyehheeh láá käävci: sivlá, háárááv, puuvko, suábbi, kiällár, kiämppá, syermi já tävgi, juáháš ohtii. +Puohnâssân tah ulmuu rähtim rakânâsah, išeniävuh já piergâseh tiättojeh miärušoosijn 492 kerdid. +Luándu já olmooš päikkinoomâin Aanaar kuávlust-luvâttâllâm +Maid paikkinoomah muštâleh? +Säämi já sämmiliih láá tutkum ennuv já tutkâmušah teikâ toi sullâsiih čalluuh láá čaallum ennuv majemui čyetilovoi ääigi. +Anarâššáid ubâlávt kyeskee tutkâmušah iä lah masa ollágin. +Motomeh ääših láá kovvejum uássin vijđásub sämmilijd kyeskee tutkâmušâst, teikâ anarâšâi ääših mainâšuvvojeh tuše uánihávt. +Aanaar kovvejuvvoo maaŋgâ mätkimainâsist, mut talle-uv ko kieđâvuššojeh Aanaar kuávlu sämmiliih, anarâšah láppojeh eres sämmilij siähán. +Lii maka tuše ohtâ sämmilij juávkku. +Tágáreh čälleeh láá el. +Jacob Fellman, M. A. Castren, Antti Hämäläinen já Ilmari Hustich. +Anarâšah iä oro lemin meendugin pivnohis ulmuuh tutkâmušaašijd valjiidijn. +Nuorttâliih láá tutkum eenâb. +Láá maŋgâ tutkâmuš, moh kyeskih tuše nuorttâlijd. +Táválâš lii meiddei taggaar tutkâmmalli, et ko tutkâmvuáláážin láá sämmiliih puohnissii, te tutkâmušâst lii nuorttâlijn sierânâs loho, mut ij kuássin anarâšâin. +Láá kale tagareh-uv tutkâmušah moh kyeskih tuše anarâšâid, mut toh láá kielâtutkâmušah. +Ton lasseen anarâšah láá eenâb teikâ ucceeb fáárust uássin vijđásub tutkâmušâst aalmugtiettuu, historjá já muusik tutkâmušâin. +Anarâšâid kieđâvuššee tutkâmuškirjeh +Elias Lönnrot: Ueber den Enare-Lappischen Dialekt (1854). +Kirjeest lii verbâi já nominij sujâttem já kielâčáittuseh sehe sänilisto. +A. V. Koskimies já T. I. Itkos pargon almostui mainâsčuágáldâh Inarinlappalaista kansantietoutta (1918). +Kirje amnâstuv lâi nuurrâm Koskimies i. +Frans Äimä tuuđhâi anarâškielâ jienâdâhoopâ kirjestis Phonetik und Lautlehre des Inarilappischen I-II (1918). +Sun čoogij meiddei sänilisto, mast láá puohnissii 10.000 säännid. +Äimä sänilisto lii vuáđđun Erkki Itkos sänikirjeest Inarilappisches Wörterbuch I-IV. +Toimâttâm Raija Bartens já Lea Laitinen. +Erkki Itkonen: Inarinsaamelaisia kielennäytteitä - Aanaarkiela čájttuzeh (1992). +Tekstâčuágáldâh, toimâttâm Lea Laitinen. +Pekka Sammallahti-Matti Morottaja: Säämi-suomâ sänikirje (1993). +Anja Akujärvi: Morottajan suku (1998) +Irja Jefremoff: Varriistâllâm - inarinsaamelaisten vuotuismuutto. +Pekka Sammallahti lii ráhtâm anarâškielâ fonologia, mii lii val kietâčaalân. +Marja-Liisa Olthuis: Inarinsaamelaiset lajinnimet. +Lintujen ja sienten kansannimitysten historiaa ja oppitekoisten uudisnimien muodostuksen metodiikkaa (2007). +Marja-Liisa Olthuis lii ráhtâm anarâškielâ sänikirje já kielâoopâ, moh láá keččâlâddâmmáŋgusin. +Nágustutkâmuš anarâškielâ ludij já kuobbârij noomâin lii kuođđum tieđâkoodán. +Annika Pasanen lii rähtimin náguskirje anarâškielâ revitalisaatiost. +Kirjeh já artikkeleh, main anarâškielâ teikâ eres kulttuur lii uássin vijđásub ubâlâšvuođâst +A. Andelin: Kertomus Utsjoen pitäjästä (1858) +Armas Launis: Lappische Juoigos-Melodien (1908) +A. W. Granit: Anteckningar om geografiska benämningar i Enare lappmark. +J. E. Rosberg: Lappi (1911) já Lapplynne (1922). +Tutkâmamnâsin eennâmtieđâ. +Samuli Paulaharju: Taka-Lappia (1927). +Erkki Itkonen: Der ostlappische Vokalismus vom qualitativen Standpunkt aus mit besonderer Berücksichtigung des Inari- und Skoltlappischen. +Jienâdâhoppâ. +T. I. Itkonen: Suomen lappalaiset vuoteen 1945 I-II (1948). +Aalmugtieđâ. +Tuomo Itkonen: Inari. +Inarin kirkkojen ja paimenten muisto. +(1952) Tievâsmittum tiädus 1981. +Mikko Korhonen: Die Konjugation im Lappischen 1-2, (1967, 1974), Johdatus lapin kielen historiaan (1981). +Raija Bartens: Inarinlapin, merilapin ja luulajanlapin kaasussyntaksi (1972), Synteettiset ja analyyttiset rakenteet lapin paikanilmauksissa (1978). +Juhani Lehtiranta: Yhteissaamelainen sanasto (1989). +Lehtola Veli-Pekka: Saamelaiset - Historia, yhteiskunta, taide. +Pekka Sammallahti: The Saami Languages. +An Introduction (1998). +Voitto Viinanen: Inarin rajahistoria I (2002). +Voitto Viinanen: Inarin rajahistoria II (2006). +Ilmari Mattus lii ráhtâm vijđes päikkinommâkirje, mast láá anarâškielâlij nomâi lasseen val orjâlâškielâ, nuorttâlâškielâ já suomâkielâ päikkinoomah. +Marko Jouste lii tutkâm anarâš liivđijd. +Suu náguskirje Aanaar orjâlâšâi juáigusijn lii valmâštuumin. +Lesk-Ant Uulást puávtáččij ettâđ, et sun lâi 1900-lovo anarâškielâ ...äällim já muštâlemärbivyevi pioneer ađai oovdâstjottee. +Elimis tááhust sun lâi uáli táválâš já vyeligâš anarâš, mut sun lâi čeppi čäälliđ sämikielân já suomâkielân, já sun meiddei pyereest maatij muštâliđ puohlágán mainâsijd. +Sun čaalij sämikielân távjá Sabmelaš-loostân já suomâkielân Rovaniemi-loostân. +Majemuid ivijdis sun vala kiergânij toimâđ Rovaniemi-loostâ äššialmajin. +Toh ulmuuh, kiäh suu vala mušteh, eteh-uv, et tobbeen ij lamaš kuássin ahheev, kost Lesk-Ant Uulá lâi: suu mainâsijd lâi suotâs kuullâđ. +Ko sun lâi čuuvtij kirjálâš olmooš já čeppi muštâliđ, te sun maŋgii tooimâi kielâtotkei kielâmiäštárin já anarâškielâ máttáátteijen sijjân - kuittâg jo T.I. +Itkosâžân nuorâ almajin 1900-lovo aalgâst já maŋeláá Erkki Itkosâžân 1900-lovo pelimuddoost. +Oskar Uula Morottaja šoodâi vyesimáánu 1. peeivi 1892 Njellimist. +Suu vanhimeh Antti Hietajärvi, oovdiš Morottaja já oppeet maŋeláá Morottaja (13.5.1851 - 27.5.1919) já Riijtá Maatinieidâ Valle (10.7.1856 - 9.6.1912) uážžoin čiččâm pärnid: vittâ kaandâ já kyehti nieidâ. +Kuulmâs sunnuu párnáin jammii nuorrân. +Oskar Uulá lâi sunnuu viiđâd pärni. +Uulá vanhimeh láin kievhis kuálásteijeeh, já nuuvtpâ párnááh viehâ tooláá karttii-uv vyelgiđ meddâl pääihist tiänáđ leeibis. +Uulá vuolgij reŋguustâllâđ já juuđij táálust táálun. +Ton ääigi Uulást ij lamaš kosten alnestis päikki, mut sun aasâi ain tobbeen, kost kuás-uv reŋguustâlâi. +Sun išedij tálulijd päikkipargoin já tooimâi puásuikeččen. +Uulá toovâi reŋguustâllâmmaađhijd meid­dei Taažâ pel, já tobbeen sun kuáhtái ennuv ulmuid já kuulâi sist ennuv saavâid já mainâsijd, moh oppeet lijjii vuáđđun suu jieijâs mainâsáid. +Mainâsijdiskijn Uulá makkuuttij puoh taid ulmuid, kiäi kuvlân sun kuás-uv orostâlâi. +Reŋguustâllâm lasseen Uulá jođettij poostâ Sulgušjáávrán ohtii ohhoost. +Reŋguustâllâm tuálvui Uulá meiddei jieijâs eemeed Rivdul Aailâ, oovdiš Sarre, jieijâs suuvâst Mattus (š. +05.04.1881) kuuvl Sulgušjáávrán. +Ailâ lâi pááccám leskân ive 1920, ko suu oovdiš käälis Mattii Saammâl lâi jáámmám espanjataavdân. +Uulá vistig reŋguustâlâi Sulgušjäävrist motomijd aaigijd iššeed jäämmim maŋa, já kiđđuv 1926 sun naajâi táálu emedáin. +Näävt sust šoodâi ečipeeli kuuđâ páárnán. +Alnestis sust iä lamaš kuássin párnááh. +Najâmis maŋa Lesk-Ant Uulá poorgâi enâmustáá päikkipargoid, kuálástij já piivdij riävskáid. +Taan äigistis Lesk-Ant Uulá-rokke lii ettâm uápisulmuid, et lâi suotâs finniđ olssis pääihi, kost aassâđ. +Sun lâi kustoo vaibâm kolgolâšelimân. +Lesk-Ant Uulá lâi pääihist ereslágán ko eres ulmuigijn, muštâl suu nieidâpeeli Anna Harju: omâs ulmuigijn sun savâstâlâi ennuv, mut pääihist sun lâi ain uáli joskâd. +Tehálumos äššin sust lâi talle päikkipargoi porgâm. +Ko sun lâi lamaš jotemin já poođij páikkásis, te sun ij kuássin muštâlâm vistig saavâid mut esken talle ko kiinii poođij kolliistâllâđ, te talle sust mainâsčukke lekkâsij. +Ko suu eemeed taan uđheest maidnii huámmášutij, te Uulá ain pahudistij: - Na kiergânhân te vala tääl-uv saavâid kuullâđ! +Ijhân tot toi savâiguim nuuvt huáppu lah! +Lesk-Ant Uulá jaamij njuhčâmáánu 31. peeivi 1963. +Čižetpeln Heikki Sarre, Erkki Itkonen, Inga Paadar, Katri Lahdenmäki, Elsa Kuuva já Uula Morottaja. +Anarâšah láá varriistâllâm iäljárávt nube maailmsuáđi räi. +Juo talle varriistâllâm tábáhtui iänááš kesipääihi já tälvipääihi kooskâ. +Itkosii, Ilmari Itkosii já Samuli Paulahaarju pajasmiärkkumeh moonnâm ihečyeđe vuosmuin ihelovvoin muštâleh, et varriistâllâm lii lamaš meiddei maaŋgâuásásâš. +Muštâluvvoo, et motomijn lijjii lamaš joba kuttâ-uv sierânâs aassâmsaje ihásávt. +Muštâluvvoo, et tággáár varriistâllâmkiäinu jottáám perruu uáiváámus lâi pahudâm, et lii älkkeb sirdeđ stuorrâ perruu pääihist nuubán, ko anneeđ huolâ perruu purrâmâš hahâmist já fievridmist pivdosoojijn já -čaasijn oovtâ aassâmsajan. +Kesi- já tälvipääihi sajan vaikuttii tiäđust-uv ärbivuáváliih suhâkuávluh Anarist. +Kesipäikki lâi Aanaarjäävri riddoost - jolgâ njaargâin tâi suolluin, mut meiddei eres javrij riddoin lijjii perrui kesipääihih. +Tälvipäikki väljejui suáijáás vyevdikuávlust, alda poccui tälvikuátumijd. +Kuolmâsmuorâi finnim-uv vaikuttij tälvipääihi valjiimân. +Motomeh jurdâččii meiddei torvolâšvuođâ já halijdii, et tälvipäikki kolgâččij leđe pyereest čiävást pirrâs iähtun. +Varriistâllâm jotkui táálui vuáđudem maŋa +Ko ärbivuáváliih suhâkuávluh lijjii uuccum ruuvnâtáállun, lijjii toid siskáldittum meiddei kesi- já tälvipääihih, já varriistâllâm jotkui meiddei táálui vuáđudem maŋa. +Kesi- já tälvipaihij koskâ ij távjágin lamaš viiđâ kilomeetterist kuhheeb. +Kenski keevâtlâš suujah láá ovdil vaikuttâm toos, et kesipääihih láá lamaš saijaabeh já pyereest huksejum já kiedist láá lamaš maaŋgâlágáneh rakânâsah. +Ko anarâšah juo 1800-lovvoost oppii syemmilâš uđâsässein šiiveettuálu, láá nuuvt kesi- ko tälvipaihijd-uv huksejum syejeh šivettáid. +Siämmáá náálá láá kuohtuid paihijd uárnejum velttidmettumeh tálutuálutarbâšeh. +Ulmuuh värrejii távjá majemui sijvoi ääigi, mut ko eennâmtuálu mottoom muudon ovdánij, varrim kesipááikán maŋanui tommittáá, et pottáák kiergânij kolvuđ meiddei tälvipááikán. +1950- já 1960-lovvoin, kesipááikán peesâi varriđ iäskán talle, ko párnááh lijjii peessâm škoovlâst kesiluámun. +Jis varriđ puovtij časij mield, jođettuvvojii kárbáin lussâduboh tävireh já távjá meiddei uccâ párnááh. +Nissoonviehâ jođettii enâmij mield šivettijd puárásub párnáiguin. +Vaarpij pellâs +Meid kesipaaihijn šoddâduvvojii potákkeh já navrâseh kesitárbui várás. +Tehálumos suijâ varriimân lâi varpij aldasáid peessâm. +Kiđđâkyeli kuškâdui pieggiis soojijn ko oppeet čoovčâbeln kyeli sälttejui täälvi várás. +Kesipääihist läddin anarâšah nijttii suoinijd, rokkii já kuškâdii hoošijd, sehe kuccuu jáhálijd. +Tälvisijvoi ääigi táálván vyerkkejum purrâmâšveerkih siämmáá ko syeinih, huáših já jävillimpoh kesittuvvojii kesipääihist já ton pirrâsijn táárbu mield. +Anarâšah láá varriistâllâm Päärtih kuávlust kesi- já tälvipaihij kooskâ ain 1970-lovo räi, majemuuh vala 2000-lovo aalgâkeččin. +Ko aassâm čokkânškuođij piäđguiaassâmkuávluin čuákkipaihijd, láá ovdiih aassâmsajeh pááccám suvváid taan ääigi kesipäikkisullâsâš aassâmsaijeen. +Anarâšah láá áinoo juávkku sämmilijn kote áásá ärbivuáválávt tuše oovtâ staatâ já oovtâ kieldâ rajij siste. +Ko Aanaar kieldân láá jieškote-uv sujâi tiet puáttâm eres sämmiliih já läddliih, anarâšah láá kuittâg ubâ historjálii ääigi aassâm ain siämmáá saajeest, Aanaarjäävri pirrâsist. +Sijjân suápá eidu tárkká sämmilâš kirječällee Johan Turi ceelhâ: "Mist ij lah kullum, et mij liččijm puáttâm teehi kosten." +Anarâšâi identiteet iärut sii eereeb syemmilijn meiddei eres sämmilijn, nuorttâlijn já orjâlâšâin, veikkâ nube tááhust sij aneh-uv jieijâs sämmilâžžân oovtâst eres sämmilijguin. +Jieijâs juávhu meerhah láá vuossâmužžân kielâ, já te aassâmkuávlu, suuhâ já pihtâseh. +Anarâšâi aassâmkuávlu +Anarâšâi puáris aassâmkuávlu lii Aanaarjäävri piirâs. +Historjá- já muštotiäđui mield sehe päikkinomâi mield kuávlu lii viđjásub-uv. +Mäddin rääji jotá suulân Suáluičielgist Avveeljuuvâ kierrui, tobbeen viestârân Lemmei já ain Fáášku koskâmudo peht Ákšujáávrán. +Taveviestârist rääji mana Čovčjäävri já Sevžjäävri peht Ijjáávrán, já te Aanaarjäävri ridoi pirrâ. +Meiddei Aanaarjuuvâst Taažâ rääji alne láá anarâškielâliih päikkinoomah já muštotiätu tobbeen aassâm anarâšâin. +Aassâmkuávlu lii lamaš taan vijđosâš čuođijd iivijd. +Maggaar lii tile lamaš veikkâba tuhháát ihheed tassaaš, tom ferttee miäruštâllâđ já tutkâđ sierâ, siämmáánáál ko tom Aanaar sämisiijdâ-uv, mast historjáliih dokumeenteh mainâsteh. +Taan ääigi anarâšah äässih meiddei eres kuávluin Suomâst já olgoenâmijn, kuus sij láá varrim kii mon-uv suujâ tiet. +Aanaar kieldâst sij láá siemin ucceeblovvooš eres ässei juávhust. +Anarâškielâ sárnooh +Anarâškielâ sárnoi meeri lii lamaš ain ucce, tuše mottoom čyeti. +Tärhis lovoh váiluh, mut sämitige lovottâs mield sárnooh láá s. 300. +Sämitige vaaljâin 2003 jienâváldáliih anarâškielâ vuosâkiellân oppâm ulmuuh lijjii 269. +Mut ko fáárun lohhojeh toh sämmilâšmiäruštâllâm miäldásiih anarâšah, kiäi vaanhim teikâ ohtâ ááhuin já äijihijn lâi vuosâkiellân sárnum anarâškielâ, te jienâváldálij meeri lii tiäđust-uv stuárráb. +Anarâšah láá vaarâ ucemustáá tubdum sämmilâšjuávkku Tave-enâmijn. +Interneetist anarâšâin kávnojeh tuše uáli uccáá mainâšumeh. +Taah lijjii vuolgâsajeh Anarâš-siijđoi šoddâmân. +Siijđoid láá pyevtittâm Sámi musea Siida - Saamelaismuseosäätiö ohtsâšpargoin Anarâškielâ servi rs:in Máttááttâsministeriö uásiruttâdâssáin. +Siijđoi käävci válduarttâd juáháseh vyelisijđoid, moid liiŋkah kávnojeh äššiteevstâ čižetpeln. +Lasseen maaŋgâi siijđoi tekstâ juátkoo tärhibeht čielgejeijee čalluiguin, moh lekkâseh sierânâs laassân. +Aanaarjäävri vijđodâh lii pajeláhháá 1 000 km2 já tot taha tast Suomâ kuálmádin stuárráámus jäävri Saimaa ja Päijänne maŋa. +Aanaarjäävri kovvejeh maaŋgah suolluuh, moh láá paijeel 3000 sierânâs suálujid já lássád já nube tááhust stuorrâ joorŋah. +Maaŋgâ saajeest čääsi já almeroobdâ sárgást ij lah merkkâgin suollust tâi nannaamist. +Aanaarjäävri eromâšvuotâ lii ton stuáruduv lasseen meiddei tot, et eres kuávlust keejân jävri lii tavveen já meccikuávlust. +Ton suujâst tot spiekâst Suomâ eres stuorrâ jaavrijn. +Geologias peeleest jävripone källeevuáđu šadda uáli puáris, 2000 - 3000 miljovn ive puáris ráptukeeđgijn. +Aanaar nuorttâuásist lii iänááš ponnegneissi já viestârist ucánjáhháá nuorâb granuliit. +Aanaarjäävri kuávlu asehaamijd vaikutteijee merhâšittee tahhee lii lamaš suullân 70 miljovn ihheed tassaaš álgám Maadâ-Euroop jormiimeh. +Toh vaikuttii táálái Alpâi šoddâmân, mut geologâlâš toimâ vaikuttij meiddei kuhás tavas jieškote-uvlágánij laigosliihâdmij pehti. +Ovdâmerkkân Taažâst Kielâsvárádâh (Kölivuoristo) pajanij tegu meiddei Aanaar aldasiih Suáluičielgi, Päniordo kuávlu já Lemmee tuoddâreh. +Ton sajan Aanaarjävri já mäddiláá lamaš Suobbâd kuávlu luáštádettii. +Návt šoodâi tot kočâttâh, mast tááláš Aanaarjäävri vuáládâh lii. +Laigosliihâdmij koskâsijn morruumijn oppeet kolgeh maaŋgah táálááh stuorrâ juuvah tegu Aanaarjáávrán lyeštee Avveeljuuhâ. +Jieŋâääigih ja jäävri +Suullân miljovn ihheed tassaaš álgám jieŋâääigih vaikuttii čuuvtij Aanaarjäävri haamijd. +Majemuu jieŋâ suddâm tábáhtui Aanaarjäävri peht suullân 9500 - 10200 ihheed tassaaš. +Suddâmpaje ääigi lâi tááláá Aanaarjäävri taveuásist stuorrâ jieŋâjävri, mii luoštij časijdis Njiävđám čácáduv pehti Jieŋâmeerân. +Tast maŋa ko Virdáánjaargâ puotâ lamaš jieŋâpuáđu suudâi, lekkâsij ohtâvuotâ Jieŋâmeerân tááláá Paččvei pehti. +Aanaarjävri lâi talle motomijd čuođijd iivijd meerâ vuonnân. +Ton áigásiih riddojuovah já eres-uv riddohammiitŧâsah kávnojeh onnáá peeivi-uv suullân 150 m merâase paajaapiälái alodâhsárgái puotâ ađai 30 meetterid tááláá Aanaarjäävri ase paajaabeln. +Eennâm pajanem keežild vuonâohtâvuotâ muttui Virdáánjaargâ puotâ juhâohtâvuottân já šoodâi Paččvei. +Tot lii ain tääl-uv Aanaarjäävri juuvâijuuhâ Jieŋâmeerân. +Jieŋâääigi jieŋâ lihâdij Aanaarjäävri pehti jiäŋŋumpaje ääigi tavenuortâs já kiäsásij suddâmpaje ääigi maasâd uárjás. +Lihâdem vuáttoo onnáá peeivi enâduvâst sierâlágánijn uárji-tavenuorttâ -sundásijn čokkâšuumijn. +Ubâ jävri já aainâs-uv ton tavenuorttiiuási kuhes vuonah láá nannaamjieŋâ lihâdem sundásiih. +Jieŋâ ovdánem ohtâvuodâst šoddii eres lasseen mooreenčielgih ađai drumlineh já šolbâkälleeh jormijdiskijn. +Suddâmčääsih sierrejii čievrâpuolžâid, moh tiättojeh Aanaarjäävri pirrâsist eres lasseen Päärtihist, Väčirist já Kiäváájäävrist. +Jieŋah jođettii meiddei keeđgijd já siirdâloigiittâsâid. +Aainâs-uv Vääččir kuávlust jieŋâääigi ááigánfinnim juovviisvuotâ lii hiämáskittees valjaa. +Stuorrâ luándumulsâšudmij jävri +Ridoi já eennâmvuáđu piäđgulâšvuotâ, juovviisvuotâ já pone jieŋŋâlvuođâ stuorrâ mulsâšuddâm vuáttoo suollui stuorrâ mere lasseen maaŋgâin uálgijaavrijn. +Toh láá uánihis juuvâi tâi čolmij pehti ohtâvuođâst stuorrâ Aanaarjáávrán. +Tagareh láá eres lasseen Äijihjävri, Njižžjävri já tavenuorttâuási vuonâlágán Konjâljävri já Čuolisjävri. +Aanaarjäävri aldapiirâs lii viehâ vyeligâš, veikkâ ij nuuvt hirmâd täässiv. +Javrij koskâjieŋŋâlvuotâ páácá ucánjáhháá vuálá 15 meetterist, mut jieŋâlumoseh sajeh láá paijeel 90 meetterid. +Javrij aldapirrâsist iä lah tuoddâreh, mut kuittâg-uv maaŋgah ollâsiähá väärih. +Aldemuš olmâ tuodâr lii penâkkullâm keejist jäävri viestârpiälááš Ocomâš. +Aanaar taavaapiälááš sajadâh tiättoo pelnub manuppaje kukkosâš skammân, mii álgá roovvâdmáánu loopâst ađai siämmái aigij ko stuorrâ joorŋah-uv táválávt jiäŋŋuh. +Siämmáánáál potkânhánnáá kesipeivi pištá muáddi mánuppaje vyesimáánust syeinimáánu loopâbel. +Lieggâ keesi já čoovčâ maŋa jorŋâčasij jiäŋŋum puáhtá maŋanuđ viehâ ennuv. +Lasseen Aanaarjäävrist láá motomeh kezis čuálmih, moh iä jiäŋu ollágin. +Jieŋâi suddâm tábáhtuvá táválávt vyesi-kesimáánu muddoost, mut stuorrâ joorŋah suddeh iäskán jonsahpiäiván ja korrâ talvij maŋa vala-uv maŋeláá. +Vuovâs luándutileh +Aanaarjäävri koskâuási peht mana 69. kobdodâhpirrâdâh. +Nuuvtpa Aanaarjävri lii Euroop stuorrâjaavrijn puoh tavemus já lii taveláá ko ovdâmerkkân Ruotâ tavemus uási tâi ubâ Kuáláduv njargâeennâm. +Tane lii-uv viehâ eromâš já merhâšittee, et Aanaarjävri lii ollásávt peciordârääji siskiibeln. +Kobdodâhpirrâdâhân verdiddijn taan mávsulâš tilán vaikutteh eres lasseen ucánjâs alodâh merâaaseest, uárjipiegah já tälviv-uv sudes Jieŋâmeerâ aldavuotâ. +Lasseen jäävri stuorrâ čäcivuárkká addel liegâsvuođâ kuhás čoohčân já tässee keessiv pirrâmpiäiválijd liegâsvuođâiäruid. +Stuorrâ jorŋâčääsih já tobbeen possoo piegah láá kuittâg jieijâs uásild tovâttâm Aanaarjäävri taveuási suáhistiellâs šoddâm. +Suáhivyevdih robdâstiteh kezis já potkâneijee stielâsin riddoid já luávdih motomijd suolluid. +Šoŋŋâduv keežild muorâttis já tundralágán suolluuh iä Aanaarjäävrist tiettuu. +Motomij suollui jolgâdvuotâ puátá päljiskällein, lijge lavtâsvuođâst tâi ulmuu tooimâin. +Piegâi já eennâmšlajâi vänivuođâ hammim peesih, moh kávnojeh ovdâmerkkân merâriddoin, kávnojeh meiddei Aanaarjäävrist. +Jäävri uárjičievâst Avveelnjäälmist tiättojeh kuosah. +Aanaarjäävri šaddaamusah kuávluh láá puoh juhânjálmáduvah, moh láá tovâttâm távjá vijđes koškáid já pyehtih ivijmield valjeest raavvâdamnâsijd iälánij kiävtun. +Korâsvuotâ já čäcitääsi heiviittâllâm stemppâlisteh jäävri luándu +Aanaarjäävri čääci já ridoh láá mudoi väniraavvâdliih. +Taat oovtâst čääsi kolmâsvuođáin já ihepiälásâš jieŋáin tovâtteh čäcišaddoduv vänivuođâ. +Taat oppeet tiättoo ellei vänivuođâst. +Riddostielâseh láá keezih já kiäđgááh, vuoddâseh láá uáli uccáá já toh láá keezih. +Lasseen Aanaar elleenaalijd vaikut jäävri čäcitääsi heiviittâllâm. +Paččvei vyeimilájádâsah kulgâtteh täälvi ääigi Aanaarjäävri čäcivuárháid nuuvt, et kiđđuv jävri lii táválávt cuáhásumos. +Keessiv jävri tulvâškuát já tot lii tulváámus muddoost ovdláhháá jiäŋŋum. +Heiviittâlhánnáá jäävrist muottuu já jieŋâi suddâm tovâtteh kiđđâtulve, mii tastoo cuáhu jotelávt juo algâkeesist. +Taat Aanaarjäävrist tábáhtuvvee, luándulii ihejurâmist spiekâsteijee čäsitääsi heiviittâllâm vaaikut maŋgáid iälánáid. +Kenski čielgâsumosávt tast killájeh toh čäcilodeh, moh viggeh pessiđ kiđđuv riddostielâsân alda čäcirääji. +Läällimääigi tulvee čääci iästá pessim luhostume. +Ollâ riddoteermijn, Aanaarjäävri aldasijn jaavrijn já Aanaarjäävri stuorrâ suollui lááduin pessejeh kuittâg čäcilodeh, moh korrâ-uv jäävrist tiättojeh eromâšávt juhânjálmáduvâin já cuávis riddoin. +Kuálsih, kähteeh, tuhtuuh já tai härvinâsâb njurguuh láá tijpâliih Aanaarjäävri čäcilodeh. +Stuorrâ jävri kiäsut meiddei väldimeerâst čájádeijeid já vajâldeijeid. +Merâkuáskim já skarfâ lává jyehi-ihásiih kyesih, já aainâs-uv šuármui maŋa láá kuáhtájum meiddei motomeh loddevarij šlaajah tegu kiislah, povtâžeh já skiäruh. +Meiddei luándulâš čäciase mulsâšudmân vuáhádum kuolij kođo hemâduvá heiviittâlmist, veikkâ tot lii-uv enâmustáá tuše muáddi meetter ive ääigi. +Kuolijn tergâdumoseh láá maaŋgah luosâkuolijd kullojeijee šlaajah tegu jieškote-uvlágáneh šapšâšlaajah, kuávžur, rávdu já motomin meiddei muikku. +Ihásávt ištâduvvojeh Aanaarjáávrán merhâšitteeverd kuolij uđâgááh čäcitääsi heiviittâlmist šoddâm hemâdâsâi sajan. +Matti Mela +Áávus vuo - láv +tme 10-17 (pas kiddâ) +#siidainari +#siida_shop +Olesulmuuh 10€ +Vyeledum siisâpeessâm- +máksu 8€ +Párnááh 0-6 ive 0€ +Škovlâliih 7-17 ihheed 5€ +Säämimuseo +Tave-Laapi luándukuávdáš +Meccihaldâttâs +Säämimuseo já Luándukuávdáš Siida lii Aanaar markkânist, kaskoo Suomâ sämikuávlu. +Siida tooimâst västideh Säämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš. +Mii čáitálduvah já tábáhtusah čäittih kiäinu tavekuávlun: mij uápistep kuosijdân toovláš já ellee sämikulttuurân já arktisâš luándun. +Pisoviih čáitálduvah +Mii vuáđučáitálduvâst sämikulttuur já tave luándu punjâseh ohtân čáitáldâholesvuottân, mii fáálá visuaallâš feerim lasseen valjeest tiäđu. +Säämimuseo já Luándukuávdáš lává pyevtittâm vuáđučáitálduv ohtsâšpargoost. +Mulsâšuddee čáitálduvah +Säämimuseo Siida mulsâšuvvee čuovâkovečáitáldâh "Albma olbmot" piäjá uáinimnáál Pekka Sammallahti čapisvielgis olmooškuuvijd tave ulmuin argâpirrâsistis čiččâm ihelove ääigist, ain 1960-lovo rääjist. +Kuávdáást láá Tiänu pellâst ässeeh, mutâ koveh láá meid ei. +Anarist, Iänuduvâst, Suáđigilist, Käresavonist, Ruotâ Vääččirist, Varjâvuonâst já Altavuonâst. +Čáitálduv nommâ spejâlist maaŋgâi algâaalmugij vyevi nabdeđ jieijâs ulmuid olmâ olmožin. +Säämimuseo Siida lii väldikodálâš ovdâsvástádâsmuseo sämikulttuur spesialsyergist já kuávlulâš ovdâsvástádâsmuseo kulttuurpirâstooimâin sämmilij päikkikuávlust. +Mij vuorkkip jieččân čuágálduvváid Suomâ sämmilij vuoiŋâlâš já amnâslâš kulttuur já čaitâččep tom čáitálduvâin já almostitmijn. +Mii kuávdáš ulme lii tuvdeđ sämmilâš identiteet já kulttuurlâš jieštobdo. +Säämimuseost láá sämikulttuur vyerkkejeijee uábbimuseoh eres Tave-enâmijn já Ruošâst. +Mij kuullâp meiddei maailm algâaalmugij museoviärmádâhân. +Meccihaldâttâs luándukuávdááh láá maaŋgâpiälásiih kollimsajeh já luándutiäđu feerimiih käldeeh. +Mij movtijdittep ulmuid lihâdiđ já virkosmiđ luándust. +Luándukuávdáš Siida lii Meccihaldâttâs tavemus luándukuávdáš já mij toimâp ohtsâšpargoost Säämimuseo Siidain. +Museo- já luándukävppi Siida Shop tievâsmit čáitáldâhkuásástâllâm sämikulttuurân já Laapi luándun lahtojeijee pyevtittâsâiguin. +Makkuutteijee kähviviäsu-raavâdviäsu Sarritist puávtáh toollâđ virkosmittee vuoiŋâstempuudâ čáitálduvâi tutkâm kooskâst. +Luándukuávdáš Siidast tuáimá Aanaar kieldâ mađhâšemravvim, kost finniih äigikyevdilis tiäđu jieijâd Aanaar kollim vuávámân. +Tiäđáttâs +Aanaar markkânist orroo Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida lii stuorrâ nubástusâi vyelni. +Rakânâs vijđedempargoh láá joođoost já kiđđuv 2021 älgih tááláá huksimuási vuáđupyeredempargoh. +Vijđedem já vuáđupyeredem ohtâvuođâst uđâduvvoo meid Sämimuseo já Luándukuávdáá ohtsâš váldučáitáldâh. +Siida-rakanâs, kote lii palvâlâm Sämimuseo, Paje-Laapi luándukuávdáá já Siida raavâdviäsu Anarist paijeel 20 ihheed, lii vijđedem vuálásâžžân. +Tááláá váldurakânâs ohtâvuotân ráhtojeh Sämimuseo várás uđđâáigásiih čuágáldâhsajeh, mooid... +Ive 1998 lekkum Siida-rakânâs šadda vuáđulávt tivvum já tot vijđeduvvoo 2020 - 2022. +Vijđedemoosijd sajaduveh Sämimuseo čuágáldâhvisteh já raavâdviäsu. +Sämimuseo já luándukuávdáá ohtsâš vuáđučáitáldâh uđâduvvoo. +Mij palvâlep čoođâ uđâsmittem ääigi (spiekâstâhhân vyesimáánu 2021, ko Siida lii kiddâ). +Mij lekkâp vuáđutivodum já vijđedum Siida já uđđâ čáitálduv cuáŋuimáánust 2022. +Facebook +Tripadvisor +Säämimuseo Blogi +Säämimuseo Finna +Moonâ +Mij lep áávus +Tälviv +vuo - láv tme 10 - 17 (pas kiddâ) +Huám: 1.-31.5.2021 Siida lii kiddâ varrim tiet. +Vyesimáánust 2021 museočuákálduvah já raavâdviäsu värrejeh uđđâ soojijd já äššigâspalvâlem värree koskâpuddâsâš soojijd. +Keessiv 2021: +tme 9 - 17 jyehi peeivi +vuo - láv tme 10 - 16 (pas kiddâ) +Spiekâstuvah ávusorroomaigijd: +Mij lep áávus meiddei 1.1. já pessijáid (eereeb pas 4.4.2021). +Lippuvyebdim nohá tijmepele ovdil steŋgimääigi. +Puáđi Siidan tuše jis tust iä lah tavdâmeerhah. +Ana 2 m torvokooskâ eres kuállejeijeid já pargoviehân. +Keevti kietâtuiduu, ko puáđáh siisâ Siidan. +Mii hiivsigijn láá ravvuuh kieđâi posâmân. +Ko kuorsah tâi kašnah, suoijii iärásijd luávdimáin jieijâd njäälmi já njune kerdikiävttunjunelijnijn tâi jieijâd kietâkaaváin. +Mij porgâp čurgim THL ravvui miäldásávt. +Takkâ ko čuávuh torvoravvuid mii viäsust! +Mij avžuuttep vuoiŋâmsyeje kevttim, ko tun kolliistâlah Siidast. +Mij paittep Laapi Tiervâsvuođâpirrâduv avžuuttâs kevttiđ syeje almolijn soojijn. +www.koronaturvallinenlappi.fi +Mij nuurrâp äššigâsâin ohtâvuotâtiäduid máhđulij korona-paainâlmij jotelub selvâttem tiet. +Tiäđui adelem lii rijjâtátulâš. +Mij siäiluttep tiäduid 14 peivid, ja tastmaŋa mij tuššâdep taid. +Siida siisâpeessâmlippu já ihekorttâ siskeldeh siisâpeessâm Siida siste leijee čáitálduvváid já olgomuseon. +Spesialtábáhtusâi liipui hoodijd mij almottep tábáhtustiäđui ohtâvuođâst. +Olesulmuuh 10€ +Vyeledum siisâpeessâmmáksu* 8€ +Párnááh 0-6 ive 0€ +Škovlâliih 7-17 ihheed 5€ +Perâlippu 20€ (2 olesulmuu + perruu vuálá 18-ihásâš párnááh) +Ihekorttâ: olesulmuuh 20€ / párnááh 10€ +Museokorttâ 72€ (puáris koortâ uđâsmittem 68€) +Nuorttâlij ärbivyehitáálun Čevetjäävrist lii nuuvtá siisâpeessâm +* Vyeledum siisâpeessâmmáksu kuáská uáppeid, pargottemijd, iäláttâhulmuid, paijeel 65-ihásijd, viärjukenigâsvuođâlijd já siiviilpalvâlus čođâlditteid (čäittimáin hiätun vuoigâdittee koortâ) sehe paijeel 10 ulmuu juávhuid, jis oles juávkku máksoo siisâ siämmáá ääigi. +Kulttuurseeddâl (Kulttuuriseteli), Kihtâlâsseeddâl (Virikeseteli) já TYKY-iälšuseeddâl tohhejeh liipui já ihekoortâi mäksimân. +Mannerheim párnáisuojâlemlito (MLL) jeessânkorttáin finnee 10% vuáládâs olesulmuu já škovlâlii liipuin sehe perâliipust. +Jeessânkoortâ kalga čäittiđ liipuid uástidijn. +Mii ihekorttâ lii vyeimist oovtâ ive uástimpeeivi rääjist. +Ihekorttáin puávtáh eelliđ mii čáitálduvâin veikkâ jyehi peeivi. +Siida ihekorttáin peesah meiddei Ruávinjaargâ Arktikumân já Oulu Tietomaan. +Siämmáánáál peesah Siidan meiddei Tietomaa já Arktikum ihekortâiguin. +Museokorttâ lii syemmilâš museoi ohtâsâš lippu, mii lii vyeimist oovtâ ive vuossâmuš kevttimpeeivi rääjist. +69 eurod mäksee persovnlâš Museokorttáin piäsá 250 museočuosâttâhân pirrâ Suomâ. +Aurora Aanaar lii kuovskâsčaitâlmâs, mii lii čuákkejum aanaarlâš luándukovvejijjee Martti Rikkosii čuovâkuuvijn já realtime-videoin. +Čáitáldâh puáhtá Laapi ivnáá tälvialme fiilmân. +Puoh čáitálduv koveh láá valdum Anarist teikkâ Ucjuuvâst. +Tuáváášmuusikist västid sämimusikkár Niillas Holmberg oovtâst Stefan Kvarnströmiin. +Tave-Laapi luándukuávdáá Siida lii puovtâdâm kuovskâsčaitâlmâs. +Mij faallâp išedeijeid nuuvtá siisâpeessâm. +Uápistem-, kulo-, hypo- já išepennuuh láá tiervâpuáttim Siidan já olgomuseon. +Mii olgomuseo lii kesieennâm ääigi kollimnáál masa ollásávt párnáiráttáiguin já pyerástovlijn. +Mist lii ohtâ pyerástovli já motomeh párnáiráttáh luoihâttemnáál. +Siida čáitáldâhvisteh láá nube keerdist, ige viäsust lah hissi. +Nube kiärdán piäsá njuáidus mield. +Mulsâšuvvee čáitálduvah láá uuvsâi tyehin. +Siidast ij lah induktiovárvu. +Siida ohtâsâš čáitálduvâin kuávdáš uási Säämi museo čáitálduvâin láá áinoošlajâsiih museotiiŋgah, moi pyeremus máhđulâš siäiludem lii mijjân eromâš tehálâš säämi kulttuurärbi siäiludeijen. +Ellei fáárust čáitáldâhvistijd pyehtih peessâđ kovjâ, tuolvâ já pilletivreh já tondiet čáitáldâhân ij pyevti uápásmiđ elleiguin. +Säämi museo olgomuseo viäsuh já arkeologlâš kulttuurärbi rähtih áinoošlajâsii sämikuávlu aassâmsoojijn muštâleijee olesvuođâ. +Kuávlu lii rávhuiduttum toovlášmuštolavváin. +Mij viggâp turviđ viäsui já toovlášpasâttâsâi siäilum, já tondiet olgomuseo ij pyevti kolliđ elleiguin. +Nuorttâlij ärbivyehitáálu Čevetjäävrist lii áávus keessiv 1.7. +Kesipaje 2020 spiekâstâhlâš ávusorroomäigi. +Ärbivyehitáálun lii nuuvtá siisâpeessâm. +Siida on oppaasi pohjoiseen luontoon ja saamelaiskulttuuriin. +Mii olgomuseost láá valjeest ääših tutkâmnáál. +Kuávlust láá masa vittlov viässud já rakânâssâd, moh láá juohhum kulttuurkuávlu tâi kevttimulme miäldásijd juávhoid suullân 800 meetter kukkosâš suoppâinhámásâš pálgá piällás. +Čuosâttuvah muštâleh Suomâ kuulmâ sämikulttuur kulttuurärbivyevist, rähtimärbivyevist já iäláttâsâin. +Olgomuseopálgá puáhtá keessiv já čohčuv jotteeđ meiddei pyerástovlijn já párnáiráttáiguin. +Kuávlu lii toovlášmuštolavváin (muinaismuistolaki) rávhuidittum. +Tobbeen uážžu jotteeđ tuše merkkejum, lovdum pálgá mield. +Luuvâ lase olgomuseo já ton čáitálduvâi pirrâ. +(linkit ulkomuseoon ja opasstuksiin) +Olgomuseo lii áávus 1.6. +- 30.9. jyehi peeivi museo ávusorroomaaigij mield. +Eres aaigijn kuávlun puáhtá uápásmiđ šiev šoŋŋân, mutâ viäsuh láá torvolâšvuođâ tiet kiddâ. +Jis kolliih Olgomuseo tälviv, kannat huámášiđ šoŋŋâtile meiddei kárvudâtmist. +Oonâid tälvikárvudâtmân kaavnah VisitFinland nettisiijđoin. +Mij lep vuávám moobiiluápistem tievâsmittiđ Olgomuseo vuáđu-uápistem. +Tast láá tiäđuh olgomuseo historjást já ton jieškote-uv čuosâttuvâin. +Moobiiluápistem arkkâdâhkoveh, videoh já jienâpäädih virkosmiteh 12 olgomuseo čuosâttuv. +Mij lep merkkim kolbâiguin čuosâttuvâid, moin kávnojeh QR-koodih ton čuosâttuv materialân. +Uápistem finnee tavesämikielân, suomâkielân já eŋgâlâškielân. +Uápásm olgomuseo moobiiluápistmân. +Väärrid čáitáldâhuápistem. +Säämimuseost lii keessiv kollimčuosâttâh meiddei nuorttâlâš kulttuur kuávdáást Čevetjäävrist, kost lii Nuorttâlij ärbivyehitáálu. +Ärbivyehitáálust já ton šiljoost leijee olgomuseost mij muštâlep nuorttâlij historjást já čaitâččep aassâm- já rähtimvuovijd kyevti sierâ äigipaajeest. +Nuorttâlij ärbivyehitáálust lii meiddei uccâ museokävppi. +Nuorttâlij ärbivyehitáálu lii uđđâsisthuksimääigi puigâ sämitáálu olgoviäsuidiskuin. +Táálu siste lii čáitáldâh, mii muštâl nuorttâlij elimist ovdil já tääl. +Ärbivyehitáálu šiljoost lii puárásub rähtimärbivyevi čaitâččeijee olgomuseokuávlu, mon rakânâsah láá rahtum kirjálâš käldei já muštâlusâi vuáđuld. +Tobbeen puáhtá uáiniđ ei. +aassâmviäsuid, njoolâ, suovâsäävni já ärbivuáválâš nuorttâlâš vedijguin korrum kárbá. +Luuvâ lase Nuorttâlij ärbivyehitáálu pirrâ +Uápásm nuorttâlij pirrâ muštâleijee nettičáitáldâhân +Siisâpeessâm nuuvtá +Ávusorroomääigih: 1.7. +Ohtâvuotâtiäđuh +Nuõrttsaa'mi Ä'rbbvuõttpõrtt - Nuorttâlij ärbivyehitáálu +Sevettijärventie 9041, 99930 ČEVETJÄVRI +Š-postâ: kolttaperinnetalo (at) samimuseum.fi +Puoh mulsâšuddee čáitálduvâi tievâslâš listo kávnoo mii suomâkielâlijn siijđoin. +Tavesämikielâliih mulsâšuddee čáitálduvah kávnojeh mii tavesämikielâlijn siijđoin. +Nuorttâlâškielâliih mulsâšuddee čáitálduvah kávnojeh mii nuorttâlâškielâlijn siijđoin. +Tääbbin peesah uápásmiđ Siidast ovdil lamaš čáitálduvváid. +Siijđoh muštâleh anarâšâi historjást já kulttuurist. +Valjaas tiätupakkeet lii ohtâsâšpyevtittâs Anarâškielâ servijn. +Siijđoh anarâškielân, suomâkielân já eŋgâlâškielân. +Ele Anarâš - Anarâšah -nettičáitálduvâst +Siijđoh muštâleh nuorttâlij historjást já täpikulttuurist nuorttâlâškielân, suomâkielân já eŋgâlâškielân. +Ele Sää'mjie'llem - Nuorttâliih -nettičáitálduvâst +Eatnanšaddu-siijđost čáittojeh sämmilij kevttim luándušadoh, toi šoddâmpirrâseh já kevttimvyevih. +Šaddotiätuvuáđun láá vyerkkejum suullân 50 luándušado tiäđuh. +Ele Eatnanšaddu -nettičáitálduvâst +Säämimuseo já luándukuávdáš Siida lii kuávdáš tábáhtussaje Anarist. +Mij ornip ihásávt sämikulttuurân já tave luándun lahtojeijee tábáhtusâid jieškote-uv kieláid. +Jieččân pyevtittem lasseen mij ornip tábáhtusâid meiddei ohtsâšpargoost iärásijguin. +Válduviäsu lasseen tábáhtussaijeen pyehtih tilálâšvuođâ mield leđe meiddei olgomuseokuávlu, aldasâš luándu tâi Tave-Laapi fijnásumos kulttuur- já luándučuosâttuvah. +Tun puávtáh še orniđ Siidast jieijâd tábáhtus. +Mist lii hárjánem čuákkimij já seminaarij ornimist. +Eehidtilálâšvuođâ puáhtá orniđ meiddei čáitáldâhsalist. +Puoh puáttee tábáhtusâi tievâslâš listo kávnoo mii suomâkielâlijn siijđoin. +Tavesämikielâliih puáttee tábáhtusah kávnojeh mii tavesämikielâlijn siijđoin. +Nuorttâlâškielâliih puáttee tábáhtusah kávnojeh mii nuorttâlâškielâlijn siijđoin. +Tábáhtusah +Sámii Litto - Saamelaisten yhdistys ry. +vuáđudij Säämimuseo ive 1959. +Siämmást aalgij olgomuseo viäsui já tiiŋgâi čuággimpargo. +Olgomuseo vuossâmuš viäsuh sirduu tááláš museokuávlun ive 1960. +Aanaar säämimuseo lekkâsij almugân keessiv 1963 Tave-enâmij vuossâmuš jiečânâs säämimuseon. +Mii váldutoimâsaje lii Siidast Anarist. +Mij paijeentoollâp meiddei Nuorttâlij ärbivyehitáálu Aanaar Čevetjäävrist já tuálvup tooimâid čáitálduvâi já tábáhtusâi peht meiddei eres päikkikuudijd. +Mii ruttâdem puátá iänááš máttááttâs- já kulttuurministeriöst. +Meiddei Aanaar kieldâ mieđeet mijjân išeruuđâ ihásávt. +Säämimuseo piäiválâš stivrimist västid museohovdâ. +Mist láá 14 fastâ parged. +Sámi museum - Saamelaismuseosäätiö, Säämimuseovuáđudâs, vuáđudui ive 1986. +Ton tehálumos pargon lâi huksiđ olgomuseon algâttâm Aanaar säämimuseo sajan uđđâ museoviäsu, Siida. +Tääl Säämimuseovuáđudâs pargon lii tuárjuđ já ovdediđ sämmilij aalmuglâš kulttuur. +Säämimuseovuáđudâs oomâst Säämimuseo täävvir-, čuovâkove-, kietâkirjerááju- já taaiđâčuágálduvâid, kyehti olgomuseo já arkkâduv. +Tot paijeentuálá já stivree Säämimuseo já ton tooimâ já háárjut museosyergi ohtsâšpargo sämikuávlust, Suomâst já almugijkoskâsávt. +Säämimuseovuáđudâs meiddei tuárju sämikulttuur tieđâlâš tutkâmuš já taha ton puátusijd tobdosin. +Vuáđudâs aašijd tipšo já tom oovdâst neelji kalenderihán häävild väljejum stivrâ, moos kuleh käävci jesânid. +Ucemustáá neelji jeessân kalgeh leđe Suomâ sämmiliih. +Säämimuseo aalmuglâš pargon lii vuorkkiđ säämi kulttuuräärbi Suomâst. +Pargo váimusist láá mii čuágálduvah, moid kuleh tiiŋgah, čuovâkoveh, taaiđâ, olgomuseo viäsuh já arkkâdâh- sehe kietâkirjerájuamnâstuvah. +Mij siäiludep, paijeentoollâp, tipšop já oovdânpyehtip jieččân čuágálduvâid sehe porgâp toid lahtojeijee tutkâmuš. +Čuágáldâhtooimâ linjee já stivree Säämimuseo čuágáldâhpoolitlâš ohjelm. +Čuágálduvah stuáruh iänááš skeŋkkimijguin já dokumentistmáin aktivlávt onnáá peeivi almonijd. +Mij árvuštâllâp tárkká čuágálduvâi vijđedem, ko čuágálduvah láá jo maaŋgâi oosij uáli viijđáseh. +Mii čuágálduvváid, moh muštâleh jieškote-uv äigipaje sämikulttuurist já -uáinuin, piäsá uápásmiđ Siida váldučáitálduvâst já mulsâšuddee čáitálduvâin. +Säämimuseo čuágálduvâi aarnijd puáhtá še tutkâđ internetist Finna-tiätupalvâlusâst já tiiŋgâi 3D-maalijdkis Sketchfab-nettisiijđoin. +Äigikyevdilis tiäđu Säämimuseo čuágáldâhtooimâin káv ná Siida nettisiijđoin, sosial media oolijn sehe Säämimuseo blogist. +Mii čuágáldâhpargo kuávdáš árvu lii siärvuslâšvuotâ. +Pargo vuáđuduvá vuáruvaiguttâsân sehe siärvus uásálistmân museopaargon, ton vuávámân já oovdedmân. +Säämimuseo čuágálduvah láá nuuvt tiätuäŋgiris aalmug ko eromâšávt toi aktivlijd kevtteid - sämisiärvus jesânijd já totkeid - várás. +Mij halijdep jieččân čuágáldâhpargoost huámášiđ eromâšávt sii táárbuid já tuoivuid. +Mii čuágáldâhpargeeh västideh čuágálduvváid lahtojeijee äššigâskoččâmuššáid šleđgâpostáin já puhelimáin. +Čuágálduvváid kullee tiiŋgâid puáhtá tutkâđ muuneeld soppum ääigi, já tiiŋgâin puáhtá še tiiláđ čuovâkuuvijd. +Mij luoihâttep museotiiŋgâid eres museoid já kevttimčuágálduv tiiŋgâid meiddei eres tuáimeid. +Mij tuáivup, ete väldivetteđ tutkâm- já luoihâttemaašijn ohtâvuođâ puorijn aigijn! +Siida-viäsu vijđedemhaahâ lii eidu joođoost, já ton ohtâvuođâst mij sirdep Säämimuseo čuágálduvâid sierâ čuágáldâhviäsun alda tááláá Siida. +Návt čuágálduvah já čuágáldâhpargo finnejeh ulmemiäldásijd soojijd já čuágáldâhtooimâ puáhtá orniđ ain siärvuslubbon. +Nubástuspargoh pyehtih tovâttiđ ucánjáhháá ájánem čuágáldâhpalvâlussáid, mutâ mij viggâp orniđ tutkâmuškollimijd já västidiđ koččâmuššáid nuuvt jotelávt ko máhđulâš. +Siida olgomuseo čaaitâš Suomâ sämmilij kulttuuräärbi, huksimärbivyevi já iäláttâsâid. +Mii olgomuseost lii ennuv mon tutkâđ já uáiniđ. +Kuávlust láá masa vittlov viässud já rakânâssâd, moh láá juohhum kulttuurkuávlu tâi kevttimulme miäldásâš juávhoid suullân 800 meetter kukkosâš suoppâinhámásâš pálgá piällás. +Pálgá mield puávtáh uápásmiđ Suomâ kuulmâ sämikulttuur kulttuuráárbán, huksimärbivuáhán já iäláttâssáid. +Keessiv já čohčuv olgomuseopálgá puáhtá jotteeđ meiddei pyerástovlijn já párnáiráttáiguin. +Ama jođáh museokuávlust tuše merkkejum, lovdum pálgá mield. +Olgomuseost uáináh, maht sämmiliih láá aassâm já maggaar viäsuid sij láá huksim. +Huksim já aassâm muštâleh meiddei iäláttâsâin já eellimvuovijn. +Olgomuseo váimu lii Movsháá kieddi, mii oovdâst Aanaar tálusämmilâš huksim já eellimvyevi 1800-lovvoost. +Nubbe eromâš fiijnâ čuosâttâh lii Mirhamtupe, Aanaar já Kittâl raajijn sirdum keerrivtupe, mii lâi riehtijotteemkiävtust ive 1905 räi. +Tuve seeinih láá tievâm iheluuvij mield ei. +tuámuidis vuárdám ulmui nommâčalluin. +Hirssâviäsui lasseen museokuávlust puáhtá u��pásmiđ jieškote-uvlágán lihâttemnáál kuáti-, láávu- já vuárkkárakânâssáid sehe lavŋerakânâssáid. +Olgomuseost čáittojeh meiddei jieškote-uvlágán ryevdih já kielah, moh láá tovle kevttum pivdemist. +Olgomuseo čáitáldâhhaalist láá kárbáh já kerriseh keččâmnáál. +Säämimuseo olgomuseokuávlust suáhuh Aanaar historjá 10 000 ihheed. +Mij tiettip, ete Aanaarjäävri riddoost Juvduujuuvâ njäälmist Säämimuseo kuávlust láá aassâm ulmuuh jo mesoliittisâš keđgiääigi, masa 10 000 ihheed tassaaš. +Ulmuuh láá aassâm kuávlust maaŋgâ sierâ muddoost meiddei maajeeb keđgiääigi sehe toovláš meetaalääigi já ryevdiääigi (8800-5600, 1800 já 1400-1200 ihheed tassaaš). +Tot lii nuuvt kočodum maaŋgâperiodisâš aassâmsaje. +Olgomuseokuávlust tohhum kuáivumijn láá kavnâm pivdemaalmug elimist muštâleijee pasâttâsâid já kávnusijd; tullâsoojijd já kuátilätteid sehe jieškote-uvlágán pargoniävuid, keramiik já ravâdin kevttum ellei puállám taavtijd. +Ama jođáh museokuávlust tuše merkkejum, lovdum pálgá mield! +Säämimuseo toimâ lii álgám olgomuseost. +Säämimuseo vuáđudui ive 1959. +Vuáđudeijen lâi Sámii Litto - Saamelaisten yhdistys ry., mii vist lii Suomâ vuossâmuš sämiservi, vuáđudum ive 1945. +Säämimuseo vuáđudem lahtoo nube maailmsuáđi loppâmuudon, Laapi suátán. +Ton čuávumuššân stuárráámus uási Laapi infrastrukturist já tävirijn stäjidui. +Ovdâmerkkân Aanaar kieldâ viäsuin stäjidui paijeel 90%:d. Lasseen sämmilij eellimvyehi aalgij suáđi maŋa nubástuđ, já tondiet pääihist rahtum anokáálvuh láppojii kuuloold. +Sämmiliih huolâstuvvii materiallâš kulttuur nubástusâi tiet já juurdâ jieijâs museo vuáđđudmist šoodâi. +Algâaaigij čuággim- já kulttuuräärbi vuorkkimpargo porgii oovtâst Turku ollâopâttuv varsinais-syemmilâš ja pohjalaš uásikudijguin. +Ohtâvuotâ ollâopâttâhân šoodâi Kiävu tutkâmlájádâs jođetteijee, professor Paavo Kallio peht. +Olgomuseo lekkui keessiv 1963 Tave-enâmij vuossâmuš säämimuseon. +Säämimuseo tooimâi olgomuseon mii lâi ávus keesijd kiddâ ive 1998 räi, kuás Siida-viäsu valmâštui. +Ton räi meiddei tiiŋgâid siäiludii olgomuseo viäsuin. +Paijeel 60-ihásâš olgomuseost lii jo jieijâs museallâš historjá, mii muštâl meiddei sierâ äigipoojij koskâvuođâst museoviäsoid já toi šipšâmân. +Säämimuseost láá keessiv tooimah meiddei nuorttâlâš kulttuur kuávdáást Čevetjäävrist, kost lii Nuorttâlij ärbivyehitáálu. +Ärbivyehitáálust já ton šiljoost leijee olgomuseost mij muštâlep nuorttâlij historjást já čaitâččep aassâm- já huksimvuovijd kyevti sierâ äigipaajeest. +Ärbivyehitáálu lii meiddei tehálâš teivâdemsaje kyláláid. +Nuorttâliih kuleh nuorttiipele sämmiláid sehe kielâs já ärbivuovijdis peeleest. +Oskolduv tááhust sij láá ortodokseh. +Nuorttâlij algâalgâlâš aassâmsajeh láá tááláš Ruošâ kuávlust, mon Suomâ monâttij nube maailmsuáđist Sovjetliiton. +Nube maailmsuáđi čuávumuššân Suonnjelist (Suõʹnnʼjel) evakkon karttâm nuorttâliih asâttuvvojii Čevetjäävri já Njiävđám kuávloid ive 1949 ääigi. +Lasetiäđuid nuorttâlij pirrâ kaavnah Sää'mjie'llem-nettičáitálduvâst +Suomâ staatâ rähtittij evakkon karttâm nuorttâláid tááluid, main lijjii viggâm väldiđ huámášumán nuorttâlij jieijâs huksimärbivuovijd. +Ärbivyehitáálu viäsuh ráhtojii aalgâst Karehâšjáávrán, mutâ táálu paasij asâhánnáá. +Kuárusin pááccám viäsuid sirdii tááláš sajasis 1990-lovo aalgâst. +Ärbivyehitáálust lii čáitáldâh, mii čaaitâš nuorttâlij historjá já onnáá peeivi tiiŋgâi, čuovâkuuvij já kietâtuojij peht. +Ärbivyehitáálu šiiljon rahtui ive 2007 olgomuseokuávlu, mii lii Suonnjel áigásâš kesipääihi rekonstruktio. +Viäsuh láá iänááš oosij rahtum kirjálâš valdâlmij, siäilum kovematerial já muštâlusâi vuáđuld. +Olgomuseokuávlust láá uáinimnáál ei. +aassâmviäsuh, njollâ, suovâsävni já ärbivuáválâš nuorttâlâš vedijguin korrum käärbis. +Ärbivyehitáálust lii uccâ museokävppi, mast puáhtá uástiđ páihálâš kietâtuojijd, čiiŋâid, mätkimuštoid, kirjálâšvuođâ sehe muusik. +Käävpi valjiittâsâst láá meiddei ortodokslâš oskoldâhân lahtojeijee pyevtittâsah. +Ärbivyehitáálu lii šiev kollimsaje Tave-Taažân monâdijn. +Čevetjáávrán lii argâpeeivij linjášauto-ohtâvuotâ Anarist. +Nuorttâlij ärbivyehitáálu lii áávus keessiv 1.7.-29.8.2020 maj - láv tme 10-16 +Ärbivyehitáálun piäsá nuuvtá já tobbeen lii meiddei máhđulâš finniđ uápistem. +Olgomuseo puáhtá kolliđ meiddei tälviv, mutâ tobbeen ij lah tälvihuolâttem. +Kollimčujottâs: Nuorttâlij ärbivyehitáálu, Sevettijärventie 9041, 99930 ČEVETJÄVRI +Postâčujottâs: Nuorttâlij ärbivyehitáálu c/o Säämimuseo Siida, Inarintie 46, FI-99870 AANAAR +Säämimuseo, Puh. +0400 898 212, siida (at) samimuseum.fi +Säämimuseo já luándukuávdáš Siida lii E4-maađij piällást Aanaar markkânist, Juvduujuuvâ šalde taavaabeln. +Mii kollimčujottâs lii Inarintie 46, Aanaar. +Siida lii tuu uápisteijee tave luándun já säämi kulttuurân. +Avelist 40 km +Avveel kirdemšiljoost 50 km +Suáluičielgist 75 km +Aldemus ryevdirađesajattuvâst Ruávinjaargâst 328 km +Ruávinjaargâst láá argâpeeivij šiev linjášauto-ohtâvuođah Anarân. +Keejâ äigitaavlu Matkahuolto siijđoin. +Kulttuurpiirâs meerhâš huksejum pirrâs já enâduv, moos eennâmkevttim já huksim historjá ja vyevih láá kuáđđám luodâidis. +Sämmilâš keččâmkuávlu mield meiddei ärbitiätu kuávluin já soojijn - tegu päikkinoomah, lyeđih já jieškote-uvlágán muštâlusah - láá uási kulttuurpirrâsist. +Sämikuávlu kulttuurpirrâsân lahtojeijee virgeomâhâšpargoh láá sirdum Museovirgáduvâst Säämimuseo kulttuurpirâsohtâdâhân, vâi sämikulttuur keččâmkuávlu valduuččij huámášumán pargoi tipšodijn. +"Enâdâh lii sämmilâžân historjákirje, mii muštâl moonnâmääigi tábáhtusâin. +Enâduvâst iälá oles siärvus, mij eennâm alne elleeh, oovdeb suhâpuolvah já eennâmvuálááh. +Enâduvâin láá mield meiddei pase já immeelvuotâ. +Enâduvâst lii ennuv taggaar, mon ij pyevti čielgiđ." +Päivi Magga, totkee +Kulttuurpirâsohtâdâh västid sämikuávlust arkeologlâš kulttuurpirrâs sehe huksejum kulttuurpirrâs já enâduv äššitobdee- já virgeomâhâšpargoin. +Toh láá ei. +kaavaamân já eres eennâmkevttimân lahtojeijee ääših, ciälkkámušah já enâdâhtarkkumeh, sämikuávlust kavnum tiiŋgâi já áiccusij vuástáväldim sehe toovlášmuštoi tipšom. +Ohtâduvâst porgâv ohtâ totkee já ohtâ arkeolog. +Arkeolog pargoid kuleh toovlášpasâttâsâi suojâlemääših, arkeologlâš tutkâmušah tegu toovlášmuštoi inventistem já kuáivumeh sehe arkeologlâš kulttuuräärbi tobdosin toohâm. +Arkeologlâš kulttuuräärbi kalga väldiđ huámášumán eereeb iärrás kaavaamist, meccitipšomist já eres eennâmkevttimist. +Totkee västid sämikuávlust huksejum kulttuurpirrâs uásild ei. +kaavaamân lahtojeijee virgeomâhâš- já äššitobdeepargoin. +Museo lii meiddei aldasâš ohtsâšpargoost Laapi IJP-kuávdáin já Museovirgáduvváin kulttuurhistorjálávt mávsulâš viäsoid uáivildum tivvoomišeruuđâi kieđâvušmist. +Ohtâvuotâtiäđuh: +Ciälkkámušpivduuh: kirjaamo@samimuseum.fi +Arkeolog Eija Ojanlatva, eija.ojanlatva (at) samimuseumfi, puh. +Arkeolog Juha-Pekka Joona, juha-pekka.joona (at) samimuseum.fi, puh. +Totkee Satu Taivaskallio, satu.taivaskallio (at) samimuseum.fi, puh. +Mii proojeekttooimâi ulmen lii ovdediđ säämimuseo siskáldâsâid já toimâmvuovijd sehe pyevtittiđ uđđâ tiäđu Suomâ sämikulttuurij pirrâ. +Jieččân projektij lasseen mij lep mield ohtâsâšprojektijn tutkâmlájádâsâiguin já mađhâšemtuáimeiguin. +Lasetiäđuh projektij pirrâ: +Museohovdâ Sari Valkonen +sari.valkonen (at) samimuseum.fi +Eres Tave-Laapi kuávlust palvâleijee Meccihaldâttâs äššigâspalvâlemsajeh láá Avveel palvâlemsaje já Suáluičielgi palvâlemsaje Kiehinen. +Meccihaldâttâs äššigâspalvâlem Siidast: +siida (at) metsa.fi +Lundui.fi +Eräluvat-palvâlemnummeer: Puh 020 69 2424 vuo-vás tijme 09-16 +Šleđgâpostâ: eraluvat (at) metsa.fi www.eraluvat.fi +Luándukuávdáš Siida äššigâspalvâlmist mij ravvip vaandârdmân, maađhâšmân já luuvijd lahtojeijee koččâmušâiguin oles tavemus Laapi ađai Aanaar já Ucjuuvâ kieldâi kuávlust. +Mist finnee äššitobdee iše jieškiäs-uv suáppee čuosâttuvâi já kiäinui valjimist, já uápistep torvolâš vaandârdmân. +Mist lii puoh vorrâsumos já tärhimus tiätu kuávlu enâduvâin já toi tiilijn, kiäinui vátávâšvuođâst sehe tullâsoojijn já ävđintuuvijn. +Mii vijđes kárttávaljiittâsâst kávnojeh olgonlihâdem- já enâdâhkáártáh Tave-Laapi kuávlun. +Majemuu puudâ ravvui koijâddijnâd puávtáh meiddei toohâđ almottâs tast ko vuálgáh vandârdiđ. +Meccihaldâttâs äššigâspalvâlem luándukuávdáš Siidast lii šiev algâsaje nuuvt uánihis mookán aldasâš luándust, kuálástemmookán ko kuhheeb-uv vaajâldmân. +Oovtâ tiijme vyeijimmääđhi siste luándukuávdáš Siidast láá motomeh Suomâ fijnásumos vajâldemčuosâttuvâin, tegu Lemmee aalmugmecci já Kiävu luándumecci sehe Pänituoddâr, Vääččir, Myetkituoddâr, Kaalduáivi já Paištuoddâr vijđes kuávluh. +Aanaar markkân pirrâ lii Aanaar vandârdemkuávlu, mii fáálá peivimoháláid jiešlágán aldasâš kiäinuid já mielân tarvaneijee uáinusijd. +Juvduujuuhâ luáštá Siida ovdiibeln porššen Aanaarjáávrán, mii lii čäcivandârdeijei já kuálásteijei niävdusčuosâttâh. +Mij äššigâspalvâlmist finniih tiäđu tai kuávlui vandârdempalvâlusâi já luándu pirrâ. +Mist puávtáh še väridiđ Meccihaldâttâs láigutuuvijd sehe viežžâđ Tave-Laapi kuávlu láigutuuvij čovduid. +Aanaarjävri, Juvduujuuhâ, Njiävđámjuuhâ já maaŋgah meccikuávlu tuodârjäävrih láá kuálásteijei niävdusčuosâttuvah. +Tai fiijnâ kyeličaasij naavdâšmân tarbâšuvvee luuvijd uážuh häppilávt mii äššigâspalvâlmist. +Lasseen mij palvâlep miäcástem- já enâdâhjotolâhluuvijd lahtojeijee aašijn. +Meccihaldâttâs tipšom Aanaar kieldâ mađhâšemravvimist kávnoo tiätu kuávlu uáinusijn, kollimčuosâttuvâin, tábáhtusâin já eres palvâlusâin. +Mij máinusilddest kaavnah vijđáht kuávlu mađhâšemtuáimei já kollimčuosâttuvâi máinusijd fárusâd. +Mij faallâp jieččân viäsust mávsuttes WiFi. +Mij lep ávus Siida ávusorroomaaigij. +(linkki aukioloaikoihin) +Aanaar kieldâst tuáimee ijjâdemsoojij já ohjelmpalvâlusirâtteijeid kaavnah čuávuváin siijđoin: +www.inarilapland.fi +www.inarisaariselka.fi +Mađhâšemravvim ohtâvuotâtiäđuh: +tourist.info (at) inari.fi +Siida lii Anarist, já rakânâsâst láá Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida já Raavâdviäsu Sarrit. +Sämimuseo Siida tooimâst västid Sämimuseosiäđus. +Paje-Laapi luándukuávdáš Siida kulá Meccihaldâttâs väldikodálii luándukuávdášviärmádâhân. +Siida uđâsmuvá pdf +Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida vuáđučáitáldâh uđâduvvoo já ton arkkitehtvuávájeijen lii väljejum hämivuávájeijee Harri Koskinen. +Tááláš čáitáldâh uđâduvvoo Siida vijđedem já vuáđutivodem ohtâvuođâst. +Uđđâ čáitáldâh valmâštuvá cuáŋuimáánust 2022. +Aanaar säämimuseo algâttij tooimâs jo 1960-lovvoost olgomuseon. +Juurdâ moodeern museotooimâ vatâmušâid tevdee viäsu rähtimist šoodâi 1980-lovo aalgâst. +Meccihaldâttâs pelestis lâi suunâttâlškuáttám luándukuávdáá Lemmei. +Säämimuseopargojuávkku vuáđudui 1987, ja tot raahtij vuáđudemvuávám Säämimuseo já luándukuávdáá ohtâsâš viäsuhaahân. +Juhani Pallasmaa hammim Siida-viäsu valmâštui ive 1997, já almugân tot lekkâsij cuáŋuimáánust 1998. +Meiddei Siida vuáđučáitáldâh lii Säämimuseo já Meccihaldâttâs ohtsâšpargo puáđus. +Tast sämikulttuur já Tave-Laapi luándu punjâseh oohtân áinoošlajâsâš vuovvijn. +Mii vuáđučáitáldâh lii toimâm ovdâkovveen maŋgáid ton maŋa valmâštum čáitálduvváid sehe siskáldâs ráhtus já teknisâš čuávdusij peeleest. +Siida-viäsust láá Säämimuseo já luándukuávdáá lasseen Siida Shop, raavâdviäsu Sarrit já Aanaar kieldâ mađhâšemravvim. +Tai aaigij mij lep ohtâ Tave-Laapi pivnohumijn kollimsoojijn. +Ive 2018 mii kuállejii 117 079 olmožid: čáitáldâh- já tábáhtuskyesih, Meccihaldâttâs vandârdemravvim já Aanaar kieldâ mađhâšemravvim sehe Siida Shop já raavâdviäsu Sarrit äššigâsah. +Kuuvijd Säämimuseo já Luándukuávdáá Siidast puávtáh kavnâđ mii Flickr-tilist. +Puávtáh kevttiđ media/kovemateriaalijd, jis tot palvâl Siida markkânistem. +Kávpálâš kiävttu lii kiäldum. +Siida oomâst kovevuoigâđvuodâid já tom ferttee oinuđ olgosadalduvvâst. +Puoh mii tiäđáttâsah kávnojeh mii suomâkielâlijn siijđoin. +Tavesämikielâliih tiäđáttâsah kávnojeh mii tavesämikielâlijn siijđoin. +Nuorttâlâškielâliih tiäđáttâsah kávnojeh mii nuorttâlâškielâlijn siijđoin. +Säämimuseo Siida jođettem Muittut, muitalusat-the story of the sámi by the sámi -haavâ nettisiijđoh láá tääl áávus čujottâsâst www.muittut.com. +Tááláá váldurakânâs ohtâvuotân ráhtojeh Sämimuseo várás uđđâáigásiih čuágáldâhsajeh, mooid čäähih meid sämikáálvuh, moh mäccih Suomâ aalmuglâšmuseost. +Raavâdviäsu várás ráhtojeh aaibâs uđđâ já pyerebeht tuáimee sajeh sierânâs suáján. +Vijđedemuásih valmâštuvvojeh kiđđuv 2021. +Säämimuseo Siida lii siärvuslâš museo. +Säämimuseo lii vuávám siärvusteivâdmijd čuágáldâh- já čáitáldâhpargo ooleest nuuvt sämikuávlust ko eres soojijn Suomâst. +Koronaääigi teivâdmeh uárnejuvvojeh virtuaallávt káidusohtâvuođâi peht. +Vuossâmuš virtuaallâš teivâdem lii anarâš eehid tuorâstuv 8.10.2020, kuás moonnâp čoođâ Aanaar kuávlust ive 1902 Suomâ aalmuglâšmuseo čuágálduvváid čoggum tiiŋgâid. +Säämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáá Siida-rakânâs vijđeduvvoo uđđâ nurâldâhtiilijn já raavâdviäsutiilijn. +Huksimpargo vuolgij joton vyesimáánust 2020 eennâmkuáivumpargoin. +Moonnâm ohhoost kávnojii täävtih huksimsaje paaldâst orroo lieggâpocceekuáivuttuvâst. +Täävtih láá viehâ vissásávt suátifaaŋgâi täävtih nube maailmsuáđi ääigist. +Mij lekkâp puudâ maŋa uuvsâid almugân Säämimuseo já Luándukuávdáš Siidast vu 1.6.2020 tme 9.00. +Siämmást álgá tááláá Siida majemuš toimâihe. +Mij uđâsmittem lii tääl vijđedemmuddoost, já kollimeh Siidast luhostuveh táválávt vala taan kollee ive ääigi kiiđâ 2021 räi. +Sämimuseosiättus stivrâ lii čuákkimistis 18.3.2020 meridâm, et tot luámut čiččâm Sämimuseo Siida parged. +Sämimuseost láá ohtsis 16 parged. +Luámuttem suijân lii, et Sämimuseo já luándukuávdáš Siida lii kiddâ koronavirusepidemia tiet. +Sämimuseo já Luándukuávdáš Siida lii kiddâ 13.5.2020 räi koronavirusepidemia lavdâm tuástum já riskâjuávhui suojâlem tiet. +Meid raavvâdviäsu Sarrit lii kiddâ 31.5.2020 räi. +Säämimuseo já Paje-Säämi luándukuávdáš Siida lii jotemin stuorrâ nubástusâi kulij: vijđedem, vuáđutivvoom, čáitáldâhuđâsmittem já čuágáldâhsirdemeh. +Ovdil toid mij sappadijm koovjâid Siida nettisiijđoin. +Mij uđâsmitijm www.siida.fi-siijđoid riskân já moobiilustevlâžžân sehe viiđâkielâlâžžân. +Lasseen uđđâ siijđoin puáhtá tääl uástiđ liipuid čáitálduvváid. +Kollim- já postâčujottâs +Siida, Inarintie 46, 99870 Aanaar +Äššigâspalvâlem +Puh.0400 898 212, siidashop (at) samimuseum.fi +Raavâdviäsu Sarrit +040 700 6485, ravintola (at) sarrit.inet.fi +Meccihaldâttâs luándupalvâlusah +Aanaar mađhâšemravvim +040 168 9668, tourist.info (at) inari.fi +Šleđgâpoostah láá häämist ovdânommâ.suhânommâ (at) samimuseum.fi +Virgeomâhâštoimâ: kirjaamo (at) samimuseum.fi +Säämimuseo kuávlutoimâsoojij ohtâvuotâtiäđuh +0400 373015, kolttaperinnetalo (at) samimuseum.fi +Luándukuávdáš Siida, Inarintie 46, 99870 AANAAR +Šleđgâpoostah láá häämist ovdânommâ.suhânommâ@metsa.fi +Tave-Laapi meccikuávlu luándu virkosmittemkiävtun lahtojeijee ääših +Puoh ohtâvuotâtiäđuh kávnojeh mii suomâkielâlijn siijđoin tâi tavesämikielâlijn siijđoin. +Siida kávnoo čuávuváin sosial mediain: +Facebook Siida - Säämimuseo já luándukuávdáš +Facebook Raavâdviäsu Sarrit +Instagram Siida - Säämimuseo já luándukuávdáš sehe Raavâdviäsu Sarrit +#siidainari #sarrit +Instagram Siida Shop +Tripadvisor Siida - Säämimuseo já luándukuávdáš +Twitter Siida - Säämimuseo já luándukuávdáš +Youtube Siida - Säämimuseo já luándukuávdáš +Blogi Säämimuseo Siida +Taat juksâmvuotâčielgiittâs kuáská palvâlusân www.siida.fi já lii rahtum / peividum 12.10.2020 Palvâlusân kuáská laahâ digitaallij palvâlusâi falâmist, mast váttoo, ete almoliih nettipalvâlusah kalgeh leđe juksâmist. +Mij lep árvuštâllâm palvâlus juksâmvuođâ jiejah +Tiävdá juksâmvuotâvatâmušâid uásild +Nettisiijđoin já sosiaallii media oolijn lii ovdil 23.9.2020 almostittum tâi arkkâdâhân pieijum siskáldâs, mii ij lah juksâmist. +siida@samimuseum.fi +Jis huámášah siijđoin vädisvuođâid juksâmvuođáin, adelahhân vistig macâttâs mijjân adai siijđoi paijeentuállei. +Vástádâs puáhtá ájániđ 14 peivid. +Jis jieh lah tutâvâš tuu finnim vástádâsân teikâ jieh finnii vástádâs ollágin kyehti oho siste, puávtáh toohâđ almottâs Maadâ-Suomâ kuávluhaldâttâhvirgádâhân Lekkâs uđđâ laasân. +Maadâ-Suomâ kuávluhaldâttâhvirgádâh siijđoin muštâluvvoo tárkká, maht almottâs puáhtá toohâđ já maht äšši kieđâvuššoo. +Maadâ-Suomâ kuávluhaldâttâhvirgádâh +Juksâmvuođâ kocceemohtâdâh +www.saavutettavuusvaatimukset.fi +saavutettavuus (at) avi.fi +puhelinnummeer puhelinkuávdáš 0295 016 000 +Mii maaŋgâpiälásâš já ollâ kvaliteet valjiittâsâst kávnojeh säämi tyejeh, luándu já sämikulttuur kieđâvuššee kirjálâšvuotâ, sämikielâlâš kirjálâšvuotâ (meiddei párnáikirjeh), muusik sehe káártáh já postâkoortah. +Mij čuávvup vyebdimnáál pyevtittâsâi hahâmist eettisâš mađhâšem já käävpi vuáđujurduid. +Mii valjiittâsâst láá ennuv páihálâš kulttuurân lahtojeijee pyevtittâsah tuájárijn já hämmejeijein pirrâ sämieennâm. +Čiiŋah já tyejeh láá vyebdimnáál távjá uáli uccâ mereh. +Mist kaavnah tuottân tähidum já individuaallâš mätkimuštoid já puáhtámušâid. +Mii valjiittâsâst láá meiddei uáli pyereest káártáh nuuvt Suomâ Laapi pyeremus vandârdemsoojijn ko Taažâ já Ruotâ pel uállejeijee kiäinuin-uv. +Jis tun te lah monâmin vandârdiđ, te Siida Shop lii vuovâs saje toollâđ uccâ puddii já tievâsmittiđ reiskaapijd. +Siida Shopist ij lah nettikävppi. +Mii pyevtittâssáid puáhtá kuittâg uápásmiđ Instagramist, kost mij čaitâččep uđđâ tiiŋgâid já muštâlep meiddei mielâkiddiivâš tábáhtusâidân pirrâ. +Mii äššitobdee pargoviehâ iššeed aainâs kaavpâšmáin já muštâl lase mii pyevtittâsâi pirrâ. +museo- ja luontokauppa | museum and nature shop | musea- ja luondogávpi +Siida Shop/ Säämimuseo, puh. +Siida Shop/ Meccihaldâttâs luándukuávdáš, puh. +Mij heerskuin njaddeh tave luándu putes amnâseh. +Mij liäibup sálttáás já njaalgâ fálusijd jieččân raavâdviäsust jyehi peeivi. +Mij lep áávus 1.11. +Peivimäälis tme 11 - 14. +Mij faallâp njaddee peivimálásijd čyeccee peevdist. +Peivimálásân kuleh lieggâ váldupurrâmuš, saalaatpevdi, leibi, juhâmuš (čääci/säppi) sehe pajalâš já käähvi. +Raavâdviäsu Sarritist uážuh tiäđust-uv meiddei käähvi, vuojâleeibi já vorâs pulá. +Munetiilámist mij mälistep vandârdemevvisijd fárusâd. +Mij tipšop tiilámist Siidast kuállejeijee juávhui puurâdmijd sehe čuákkimpuurâdmijd já -káhvástâlmijd. +Falâldâh tyeijejuvvoo äššigâs tuoivuu mield. +Sarrit lii áávus juávhoid meiddei Siida ávusorroomaaigij ulguubeln. +Raavâdviäsu Sarritist láá A-vuoigâdvuođah. +Tiilámeh, väärridmeh já lasetiäđuh: +Raavâdviäsu Sarrit, puh. +Čuávu raavâdviäsu Sarrit Facebookist! +Tobbeen kávnojeh äigikyevdilis peivimäälis- já kákkufáluseh. +Säämimuseo já Paje-Säämi luándukuávdáš Siidast peesah miiguin feerimllii tiäđu já edirvâšmij käldee luus. +Siida čáitálduvah sehe kulttuur- já luándutábáhtusah fäälih nubijdis tievâsmittee oppâmpirrâs, mii suápá meiddei škovláid jieškote-uv oppâamnâs olesvuođáid. +Oppâmtátulâš kyesih pyehtih väridiđ mist čáitálduvâi falâlduv tievâsmittee teemauápistmijd. +Mij faallâp meiddei oppâhárjuttâsâid sehe tievâsmittee oppâmaterial mávsuttáá. +Uápásm meiddei mii mielâkiddiivâš nettičáitálduvváid! +Uápásmuu mávsuttes oppâmpargopittáid +Jis tun lah áigumin tavemus Laapin leirâškoovlân, ij kannat moonnâđ Siidast lappâd. +Mii lunne puávtáh uápásmiđ siämmást sehe sämikulttuurân et arktisâš luándun. +Mii oppâhárjuttâsâin pijssáá suogârdâllâm jo ovdil määđhi já määđhi ääigi. +Uápistmeh lekkih uđđâ keččâmkuávluid čáitálduvváid veikkâ maaŋgâ piäiván. +Mij išedep táárbu mield rähtiđ individuaallâš ohjelmsiskáldâs tii kollim várás já ravvip tii Tave-Laapi pyeremus vandârdemsoojijd. +Lase tiätu: +Äššigâspalvâlem, Puh. +Meccihaldâttâs luándupalvâlusah, Puh. +Aanaar mađhâšemravvim, Puh. +Mist lii jieččân eromâšpargo Sämienâmist. +Mij porgâp kiärdulâš kulttuur- já luándušoddâdemohtsâšpargo kuávlu škovlâiguin já peivitipšoiguin sämikielân já suomâkielân. +Mij luándukuávdáš Siidast västidep väldikodálávt sämikielâlâš luándušoddâdmist Meccihaldâttâs Luándupalvâlusâin. +Lasetiäđuh kulttuur- já luándušoddâdmist +Säämimuseo: +Aalmugtoimâvästideijee Pia Nikula, puh. +040 621 2663, pia.nikula (at) samimuseum.fi +Luándukuávdáš: +Spesialvuávájeijee Kirsi Ukkonen, puh. +0206 39 7746, kirsi.ukkonen (at) metsa.fi +Mii čáitálduvah muštâleh sämmilâš kulttuurist já tavemuu Laapi luándust. +Luándukuávdáá já Säämimuseo ohtâsiih pisoviih čáitálduvah tievâsmiteh mulsâšuddee čáitálduvâid. +Säämimuseo mulsâšuddee čáitálduvâin puávtáh uápásmiđ kieŋâlubbooht sämikulttuur jieškote-uv jiešvuođáid, sämmilii taiđui já kietâtuojijd. +Luándukuávdáá mulsâšuddee čáitálduvâin tave luándu maaŋgâmuáđusâšvuotâ lekkâs luándusuojâlem já pirâsšoddâdem keččâmkuávluin. +Nettičáitálduvah +Čáitáldâh lii kyevti uásist: laiđiittâsčáitálduvâst mij čäittip kuávlu historjá já moonnâmääigi já adelep evvisijd onnáá peeivi ibbeerdmân, já váldučáitálduvâst láá Tave-Laapi luándu já sämikulttuur oovdânpyehtee uásih siskáluvâi. +Čáitálduv teeman láá cevzimvyevih tave robdâtiilijn sehe sämmilii etnisâšvuođâ já tááláš identitet šoddâm. +Tain olesvuođáin mij halijdep pyehtiđ oovdân luándu, ulmuu já kulttuur vuáruvaiguttemkoskâvuođâ Sämienâmist. +Ulmen ij lah adeliđ kuállejeijei tärhis oppâtiijme, peic adeliđ sijjân tile aiccâđ já tubdâđ sämmilâšvuođâ já Sämieennâm vuoiŋâ. +Mii laiđiittâsčáitáldâh čaaitâš äigilinjáin sämmilij historjá, kuávlu luánduhistorjá sehe olmoošsuuvâ tábáhtusâid jieŋâääigist ive 1998 räi, kuás Säämimuseo já luándukuávdáš lekkâsáin. +Čáitálduvâst puávtáh še oppâđ jieškote-uv sämikielâi suhâkoskâvuođâi já uhkevuálásâšvuođâ pirrâ. +Siida piirâs lii toovlášmuštokuávlu. +Arkeologlâš kávnusij čaitâččeijee vitriin piällást peesah imâštâllâđ tiiŋgâid, moh láá kavnum mii toontist. +Mii váldučáitálduvâst Laapi luándu pirâstit ärbivuáválâš kulttuur. +Čáitálduv ulguubeln keevlist láá 12 stuorrâ luándukovveed, moh čäittih iveaaigij mulsâšume. +Keevli pirrâ jođedijnâd peesah oppâđ, moi vuovijguin elleeh já šadoh cevzih arktisâš tiilijn. +Čáitáldâh lii feerim puoh áicoid, ko jyehi iveääigist láá jieijâs jienâ- já čuovâuáinuseh. +Tälviv skammân meiddei čáitálduvâst lii sevŋâd, kiđđuv vist kuullâp suddee muottuu čučârdem maaŋgâ uccâ aajân. +Jyehi mánuppaje puotâ láá vuáđutiäđuh šoŋŋâduv pirrâ sehe párnáid uáivildum uuccâm- já feerimhárjuttâs. +Siskeeb keevlist uáináh, maht sämmilij eellim já ärbivuáválâš kulttuur lahtojeh luándu ihejurâmân. +Ulmuuh já elleeh lonotteh tälvikáárvuid siämmáá ääigi. +Ulmuu já kuobžâ pääihih čáittojeh nubijdis puotâ ulguubeln já siskeeb keevlijn. +Sämmilij etnisâš moránem, symbollâš kiđđâ, lii pieijum ihejurâmist kiiđâ puotâ. +Ärbivuáválâš sämmilâš kulttuur lasseen mij čaitâččep meiddei uđđâ sämikulttuur, mii lii pieijum čáitálduvâst ärbivuáválâš kulttuur siisâ, olgoláá luándust. +Luándu- já kulttuurkeevlij koskâsâš seinin tuáimee vitriinijn láá kuohtui čáitálduvváid ohtâsâš fáádáh. +Olgokeevlist kejâdijn mottoom čáitáldâhtiŋgâ kovvee tiätu luándualmoon, mutâ pajedum koskâlättest kejâdijn siämmáš áášán finnee kulttuur keččâmkuávlu. +Luándu- já kulttuurkeevlij kooskâst láá laasah, moi čoođâ kuovlâldijn kován iteh uđđâ elementeh. +Säämi máttááttâskuávdáá almugijkoskâsii tooimâ ulmen lii siäiluttiđ já ovdediđ sämmilij já eres tavekuávlu aalmugij kielâid, kulttuur já ärbivuáválijd iäláttâsâid. +Almugijkoskâsii tooimâ čuosâttâhkuávlun lii ubâ arktisâš kuávlu, mii tuálá sistees Tave-enâmijd, Ruošâ, Kanada já Ovtâstum staatâid (Alaska). +Puásui já puásuituálu iäláttâssân čana tavekuávlu aalmugijd oohtân. +Ive 2007 vuáđudum BEBO-organisaatiost Säämi máttááttâskuávdáš tuáimá njunošjesânin. +Oovtâst pargeh meid ei. +tuojijn, turismijn, mediain já kielâiguin. +Säämi máttááttâskuávdáš lii Arktisii ollâopâttuv jeessânuáppulájádâs. +Jeessânvuođâ tiet uáppee- já äššitobdeeloonootmeh tábáhtuveh vijđáht ubâ arktisii kuávlust. +Uáppeeloonootmeh láá-uv tehálâš uási almugijkoskâsii pargoost. +University of Alaska Fairbanksijn lii Säämi máttááttâskuávdáást oovtâstpargosopâmuš puásuituálu škovliimist. +Puásuituálu máttáátteijee tuáimá pele ivveest Alaskast UAF išeprofessorin. +SMK:st valmâštuveh olmâ pargoeellim čeepih. +Mij ornip škovlim sehe nuoráid já rävisulmuid. +Irâttâssáid já siärvádâhháid mij faallâp pargoelimân vuáđudeijee škovlim- já ovdedempalvâlusâid. +Tiervâpuáttim kozzâđ uápuid SMK:n! +Uáppei-uásán láá čuákkejum Tunjin tiäđuh, moh išedeh uápui ääigi, vâi Tun piergiih argâpeeivi keevâtlâšvuođâiguin já tuu uápuh maneh pyereest. +Säämi máttááttâskuávdáá joođoost leijee já nuuhâm haavah. +SMK parga ennuv oovtâst Aanaar kuávlu irâttâsâiguin já eres pargoeellim organisaatioiguin. +Mij ovdedep aktiivlávt palvâlusâidân, vâi mij pyehtip faallâđ čuávdusijd pargoeellim tárboid. +Mij faallâp vijđes lope-, tohálâšvuotâ-, korttâ- já eres škovliittâsmáhđulâšvuođâid irâttâssáid já siärvusáid. +Säämi máttááttâškuávdáš (SMK), tavesämikielân Sámi oahpahusguovddáš (SOG), lii tuáján, puásuituálun já sämikieláid spesiaališum nube tääsi oppâlágádâs, mii uárnee maaŋgâ syergi áámmátlii škovliittâs sehe nuoráid já rävisulmuid. +Virtuaalškoovlâst uápuid čođâlditeh káidusuáppun jieškote-uvlágán viermipirrâsijn. +Menesjärventie 4 +Toivoniementie 246 +99910 KAAMANEN +Ruijantie 5 +99400 ENONTEKIÖ +Menesjärventie 2 +SMK uáppeeh puátih čođâldittiđ uási uápuinis lonottemuáppen olgoenâmist. +Lonottemuápuh láá älkkees já torvolâš vyehi vyelgiđ maailmân oppâđ já feeriđ uđđâ aašijd. +Lonottemuápuh adeleh tunjin mávsulii almugijkoskâsii hárjánem siämmást ko tun uážuh uđđâ ustevijd, pyeredah jieijâd kielâtááiđu já feeriih vájálduumettum puudâid uđđâ enâmist. +Uáppeeloonootmân vyelgim váátá ruokkâdvuođâ já unnuuvâšvuođâ, mut tot kannat. +Lonottemuápuh vijđedeh uáinu já máttáátteh ennuv. +Pargosaajeest oppâm puáhtá olášuttiđ meid olgoenâmist, jis tot västid totkos teikkâ totkos uási áámmáttáiđuvátámâšâid já mittomeerijd. +Olgoenâmist oppâmist kalga sooppâđ ovdâkietân, já algâalgâlâš vuávám kalga čalluđ HOKS:n. Pargosaajeest oppâm olgoenâmist lii vuosâsaajeest uáivildum uáppeid, kiäh láá tiävdám 18 ihheed já kiäi uápuh láá ovdánâm vuávám mield. +Máttááttâskuávdáá lonottemuáppuääših +Njuovvâmlágádâs ooleest lii čeevđitussimlágádâs, kost tuoljijn puáhtá rähtiđ luándunálásii čeevđi om. +rumbuid já šišne jieškote-uvlágán tuojij várás. +Čeevđitussimlágádâsâst kiävttoo uccâráhtálâšvuođâ toimâmalli, mon raahtij Sisnaa poronnahkaa -haahâ. +Tussimlágádâsân láá majemui iivij hahhum ei. +ostodemrumbu já maašinliih neskimrakânâsah. +Sajeh laiguuttuvvojeh ulguubel tuájáráid. +Laiguuttem iähtun lii škovlim piergâsij kevttimân. +outi.jaasko@sogsakk.fi +jari.kumpuniemi@sogsakk.fi +Säämi máttááttâskuávdáš lii staatâ paijeentoollâm uáppulájádâs. +Máttááttâskuávdáást lii stivrâ, kuus väljejuvvojeh neelji ihán häävild 11 jesânid já sijjân persovnliih värijesâneh. +Máttááttâshaldâttâs noomât käävci jesânid, main kuttâ lii nomâttâm Sämitigge já ucemustáá ohtâ oovdâst kuávlu kieldâid. +Ohtâ jeessân väljejuvvoo olesáigásij máttáátteijei juávhust, ohtâ eres pargei juávhust já ohtâ lii uáppee (uáppeejeessân 1 ihe). +Stiivrâ čällen tuáimá rehtor. +Stiivrâ saavâjođetteijee: Veikko Feodoroff +Rehtor: Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen +Išerehtor: Elle-Maaret Näkkäläjärvi +Ovdedemhovdâ: Janne Näkkäläjärvi +Lii-uv syelisääni vájáldum? +Ij-uv uáppulájádâs tiätumaašin/moobiilpiergâs tooimâ olmânáál? +Puoh IT-palvâlussáid kyeskee torjust já vahealmottâsâin västid IT-toorjâ. +Uáppáásm tiätuvuáháduvâi kevttimsopâmušân, printtii tiätuvuárhá já maacât vuáláčáállusáin IT-torjui. +Uáppáásm tiätuvuáháduvâi kevttimnjuolgâdussáid +Šleđgâlij äššikiirjij kietâdâlmist nuávdittuvvojeh Säämi máttááttâskuávdáást reivâsyeligâsvuođâ, priivaatvuođâ já pyere haldâttâhmonâttâllâm prinsiipeh siämmáánáál ko eres-uv virgálij aašij hoittáámist. +Atk-vuávájeijee +kari.peltonen@sogsakk.fi +IT-toorjâ +simo.aikioniemi@sogsakk.fi +Keejâ kovegalleriast, et maggaar meeinig mii škoovlâst lii +Kulttuurtábáhtusah láá Anarist valjeest. +Anarist uárnejeh jyehi ive maaŋgâid sämikulttuurtábáhtusâid, tego algâaalmugij almugijkoskâsâš elleekovefestivaal Skammâkoveh, algâaalmugij muusiktábáhtus Ijâttes ijjâ já Ergikunâgâskištoh. +Aanaar markkânist lii sämimuseo já luándukuávdáš Siida, mii lii pivnohis teivâmsaje já kost láá kulttuur- já luándučáitálduvah. +Aanaar markkânân rahtui ive 2012 sämikulttuurkuávdáš Sajos, mii lii sämmilij haldâttâs- já kulttuurkuávdáš. +Tobbeen še uárnejeh ennuv jieškote-uvlágán tábáhtusâid, om. +elleekovekerho Filbmari tuáimá Sajosist. +Filbmari tooimâin tieđettuvvoo kerho Facebook-sijđoin. +Aaibâs Tuáivunjaargâ aldasijn láá škoovlâ kyelejáludemvisteh. +Purrâmâškálvulaavâi mield vuávájum kyelejáludemviistijn škuávlejeh sehe SMK jieijâs uáppeid já taid kiäh áiguh kuálásteijee ámáttân. +Visteh laiguuttuvvojeh kuálásteijeid puohtui valmâštem várás. +Kyelejáludemviistijn puáhtá čuálluđ, suovâstiđ já pakkađ kyele. +Ton lasseen olessiäiluttuvâi já marinistum puohtui valmâštem lii máhđulâš. +ismo.joentakanen@sogsakk.fi +Mielâsiih astoäigiájánâsah tuárjuh uápuid. +Puohlágán lihâdem já kulttuur fäälih suotâs rosâmuš luuhâm vyestitiäddun. +Saamelaisalueen koulutuskeskuksen asuntoloissa on kuntosalit. +Asuntola Jeeran kuntosalille pääsee pääoven kautta. +Harrastetilassa on pingis- ja biljardipöytä sekä kangaspuut. +Toivoniemessä on pienimuotoinen kuntosali ja pingispöytä. +Toivoniemessä on myös Suomen pohjoisin frisbeegolfkenttä. +Kiekkoja saa lainaan asuntolan henkilökunnalta. +Kuljetukset asuntoloilta +SAKK varaa Inarin kunnalta liikuntasalivuoron, jonne järjestetään +kuljetus asuntoloilta. +Harrastustoimintaa järjestävät myös mm. +Inarin +kunta, kansalaisopisto ja seurakunta. +Kirjastoauto pysähtyy asuntoloiden +pihalla tiistaisin. +Opiskelijoilla on mahdollisuus käyttää ilmaiseksi +Ivalon uimahallia ja Ivalon urheilutalon kuntosalia. +Uimahallilla ja +kuntosalilla on vihko, jonne opiskelijat kirjoittavat nimensä +käyttäessään palveluja. +Säämi máttááttâskuávdáá Tuáivunjaargâ toimâpääihist lii Suomâ áinoo máttááttemkiävtust leijee poccuunjuovvâmlágádâs. +Ton ooleest láá taanáigásiih piärgukieđâvuššâm- já jotkâjáludemsajeh já rakânâsah. +Pyevtittemsoojijn lii máhđulâš meid raaijâđ njuovvâm uálgipuohtuid. +Njuovvâmlágádâs lii uáivildum máttátmân, mut talle ko pääihi alne ij lah máttááttâs, te uáppulágádâs laigut soojijd priivaat puásuituálleid. +Keevâtlávt taat meerhâš tom, et puásuiolmooš puáhtá pyehtiđ poccuidis lágádâsân, njuovvâđ, čuoppâđ já kalmaattiđ piärguid já tuálvuđ taid tobbeen valmâš puovtân markkânáid mäksimáin tuše lááigu soojij kevttimist. +SMK:st puáhtá luuhâđ ámáttân persovnlii mättim ovdedemvuávám mield jieijâs pálgá alne. +Uuccâmpálgáh mulsâšuveh tuu tuáváá mield. +Saamen kielen ja kulttuurin lyhytkoulutukset sekä lupa-, pätevyys-, kortti- ja muita lyhytkoulutuksia +Saamen kielen ja kulttuurin lyhytkoulutukset ja sen alle Lupa-, pätevyys-, kortti- ja muut luhytkoulutukset +uáppustivrejeijee, sierânâsmáttáátteijee +tea.niemela@sogsakk.fi +opintotoimisto@sogsakk.fi +Kanslia ohtâvuotâtiäđuh +Kanslia hoittáá Säämi máttááttâskuávdáá haldâttâhaašijd. +kanslia@sogsakk.fi +Uápputoimâttuv ohtâvuotâtiäđuh +Uápputoimâttâh västid ei. +uáppuvuoigâdvuotâ- já almottâttâmaašijn. +Ton lasseen uápputoimâttuvâst adeleh maaŋgâlágán äššikiirjijd, moh lahtojeh luhâmân, tego uápputuođâstušâid já uáppuregisterváldusijd. +Pargei ohtâvuotâtiäđuh +Máttááttâskuávdáá reekkigčujottâs +Saamelaisalueen koulutuskeskus +SAKK, Luontaistalouden kehittämisyksikkö +SAKK, Enontekiön toimipaikka +SAKK, SAJOS +SAKK, Hopialammen kalankäsittelylaitos +99910 Kaamanen +SAKK, Virtuaalikoulu +Verkkolaskuosoite (OVT-tunnus): 003702447674 +Verkkolaskuvälittäjä/välittäjätunnus: +OpusCapita Solutions Oy / E204503 +Vastaanotamme vain verkkolaskuja. +Jos sinulla ei ole järjestelmää verkkolaskun tekemiseen, voit tehdä verkkolaskun Handi-toimittajaportaalin kautta. +Laskuissa tulee olla valtion ohjeistuksen mukaisesti maksuehto 21 pv. +Emme vastaanota sähköpostin liitteenä lähetettävää laskua. +Laskutukseen liittyvissä kysymyksissä voitte olla yhteydessä ostolaskut (at) sogsakk.fi. +Neuvontaa Palkeista +Valtion talous- ja henkilöstöhallinnon palvelukeskus Palkeet tarjoaa toimittajille neuvontaa Handi-portaalin käytössä. +• sähköposti: handitoimittajapalvelu (at) palkeet.fi +https://www.palkeet.fi/asioi/handi-palvelutoimittajille +Pargoeellimoovtâstpargo ulmen lii virkkuus já pištevâš savâstâllâm pargoeellim já uáppulájádâs kooskâst. +Uáppufalâlduvâst mij kiddip huámmášume pargovievâ kojâlduv já falâlduv nubástussáid já munedep taid uápui vuáváámist. +Uánihisškovliittâsah ráhtojeh eidu pargoeellim táárbui várás. +Uáppulájádâsâst láá Tuáivunjaargâst pyevtittemsajeh, moh laiguuttuvvojeh iäláttâsâi tárboid. +Säämi máttááttâskuávdáá ulmen lii västidiđ vuosâsaajeest sämmilij ärbivuáválij já uđđâ iäláttâsâi ovdedemtárboid orniimáin škovlim já pyereedmáin kuávlu pargolâšvuođâ. +Tot lii uáivildum máttátmân, mut talle ko pääihi alne ij lah máttááttâs, te máttááttâskuávdáš laigut soojijd priivaat puásuituálleid. +Njuovvâmlágádâs ooleest lii čeevđitussimlágádâs, kost tuoljijn puáhtá rähtiđ luándunálásii näähki. +Tuáivunjaargâ aldasijn láá škoovlâ kyelejáludemsajeh. +Sajeh laiguuttuvvojeh áámmátkuálásteijeid pyevtittâsâi vaalmâštmân. +Škovlimsopâmuš (ovdebâš pargoostoppâmsopâmuš, suomâk. +työssäoppimissopimus) lii uáppulájádâs já pargosaje koskâsâš sopâmuš tast, et uáppee puátá pargosajan oppâđ. +Škovlimsopâmuš ääigi uáppee parga keevâtlijd pargoid, vâi sun juksá jieijâs persovnlii mättim vuáváámân (HOKS) čallum ulmijd. +Pargosaje stivree uáppee já noomât pargosajestivrejeijee suu oppâm visásmittem tiet. +Oppâsopâmuš vuáđuduvá uáppee já pargoadeleijee koskâsii kirjálii meriáigásii pargo- tâi virgesopâmušân. +Uáppee máttáá uđđâ tááiđuid oppâsopâmuššáin iänááš pargosaajeest keevâtlij pargoi ooleest. +Pargosaajeest oppâm puáhtá tievâsmittiđ eres oppâmpirrâsijn, om. +oppâlájádâsâst. +Uáppee okkosâš pargoäigi kalga leđe koskâmiärálávt ucemustáá 25 tijmed. +Oppâsopâmušškovliittâs iähtun lii, et škovlim uárnejeijee já pargoadeleijee sooppâv kirjálávt oppâsopâmušškovliittâs orniimist. +Meid irâtteijei puáhtá uárnejuđ oppâsopâmušškovliittâs jieijâs irâttâsâst. +Pargoeellim nubástusah hästih uáppulájádâsâid ohtânmaanoost ovdediđ máttááttâs já oppâlájádâs oppâmpirrâsijd. +Oppâm tuárjoo meid ávhástâlmáin eres oppâmpirrâsijguin, moh láá om. +pargosajeh, museoh, luándu, tábáhtusah, uáppumääđhih jno. +Pargoelimist tarbâšlij máátui oppâmân váttojeh meid äššigâsah, jieškote-uvlágán pargoniävuh já -piergâseh já pargovisteh. +Mij väldip mielâstân vuástá pargosiärvusij ohtâvuođâväldimijd. +Kannat ruokkâdávt koijâdiđ lasetiäđuid uáppulájádâsâst já faallâđ oppâmmáhđulâšvuođâid jieijâs pargosaje/seervi/syergi pargoin. +Uáppulájádâsah pyehtih čoonnâđ kyeimivuotâsopâmušâid irâttâsâiguin/pargosojijguin/servijguin/siärvusijguin. +Kyeimivuođâ vuáđđun lii oovtâst sooppum ulme. +Kyeimivuotâ lii kuorâttâllum, luáttámušlâš, konkreetlâš já kyevtpiälálâš toimâ, mast kuábáš-uv uásipeeli hiätá. +Kyeimivuođâst puáhtá ovtâstittiđ ei. +máátuid já áámmáttááiđu, kontaktijd, pargo, tábáhtuumijd, soojijd já projektijd. +Kyeimivuođâst ráhtojeh ohtsiih ulmeh já kyeimivuotâsopâmuš, moos uásipeleh čonâseh. +Pargosajeh pyehtih porgâđ oovtâst máttááttâskuávdáin maaŋgâlágán uáppeepargoin já uáppoid kullee proojeektpargoin. +Oovtâst pyehtih uárnejuđ tábáhtuspeeivih, markkâneh já meesuh jno. +Šiev ovdâmeerhah pyereest luhostum oovtâstpargoost pargoelimáin láá tääl jo ärbivuáváliih Ijâttes ijjâ, Ergikunâgâskištoh, Skammâkoveh já Irâtteijee peivi. +Máttáátteijei pargoeellimpajeh láá tergâdis uási áámmátlii škovlim pargoeellimoovtâstpargoost. +Pargoeellimpaajeest máttáátteijei áámmáttáiđu já ohtâvuođah pargoelimân ovdáneh já máhđulâšvuođah olášuttiđ pargosaajeest škovlim já čäittimiskosijd puáráneh. +Pargoeellimpajeh pyehtih leđe siskáldâs tááhust maaŋgâmuáđusiih, já tot lii meid pajan vyelgest, uáppusyergist já pargosaje táárbuin kiddâ. +Máttáátteijei pargoeellimpaajeest máttáátteijee máátuh ovdáneh puigâ pargopirrâsist. +Pargoeellimpajeh vuávájuvvojeh täärhiht já tain lii čielgâ ulme. +Uulmijn suáppoo oovtâst pargosoojijn. +Máttáátteijei pargoeellimpoojijd puáhtá anneeđ ävkkin nuuvt, et máttáátteijee mana pargoeellimpajan siämmáá pargosajan ko uáppee-uv. +Tánávt máttáátteijee puáhtá sehe stivriđ uáppee, kii lii meid pargohárjuttâlmist, já stivriđ pargosajestivrejeijee já škovliđ pargosaje pargeid, adai pargeeh uážžuh pargosajestivrejeijee škovliittâs jieijâs pargosaajeest. +Pargosajestivrejeijeeškovliittâsâst pargosaje äššitobdee oovded jieijâs stivrim- já árvuštâllâmtááiđuid. +Pargosajestivrejeijeeškovliittâsâid uárnejeh Säämi máttááttâskuávdáást viermiuáppun jyehi ive. +Škovliittâs heivee puohháid, kiäh tuáimih pargosajestivrejeijen áámmátlii máttááttâsâst teikkâ kiäid kiäsut ovdediđ oppâm keevâtlijn pargoin jieijâs pargosaajeest. +Pargosajestivrejeijeid uápásmiteh stivriimân já árvuštâlmân meid jyehi pargoeellimpaje ohtâvuođâst, mii pargosaajeest uárnejuvvoo. +Kehitysjohtaja / ovdedemhovdâ +janne.nakkalajarvi@sogsakk.fi +Apulaisrehtori / išerehtor +elle-maaret.nakkalajarvi@sogsakk.fi +Säämi máttááttâskuávdáš, Laapi ollâopâttâh já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut pargeh viärmádâhoovtâstpargo. +Oovtâstpargo ulmen lii lasettiđ já ovdediđ sehe sämikieláid já -kulttuurân kyeskee škovlim já tutkâm já sämmilâšvuođân kyeskee pyereestvaijeem- já tiervâsvuotâtieđâlii, taaiđâráhtálii, riehtitieđâlii já ohtsâškoddetieđâlii škovlim já tutkâm. +Tooimâ koordinist já oovded njunošjuávkku, "veerdiviärmádâh", mii čokkân merikoskâsávt. +Puásuituálu máttáátteijee tuáimá ihepele ivveest Alaskast UAF išeprofessorin. +Säämi máttááttâskuávdáást lii oovtâstpargosopâmuš meid Laapi áámmátollâškovláin já Säämi ollâškovláin (Sámi University College). +Ton lasseen máttááttâskuávdáš parga oovtâst eres-uv ollâškovlâiguin om. +ohtâsijn haavâin. +SMK parga čovgâ oovtâstpargo kuávlu finnoduvâi já eres pargoeellim organisaatioiguin. +Mist lii vijđes falâldâh lope-, tohálâšvuotâ-, korttâ- já eres škovliittâsâid irâttâssáid já siärvusáid. +SMK pyevtittemlágádâssáid kuleh njuovvâmlágádâs, čeevđitussimlágádâs já kyelekieđâvuššâmlágádâs. +Taideteollisuusalan perustutkinto / Dáiddaindustriijasuorggi vuođđodutkus +Tieto- ja viestintätekniikan perustutkinto, ohjelmistotuotannon osaamisala +SMK:st tun puávtáh oppâđ áámmát jieijâd pálgá mield: jyehi uáppei ráhtoo persovnlii mättim ovdedemvuávám (HOKS). +Säämi máttááttâskuávdáš uárnee sämikielâ já -kulttuur máttááttâssân uánihis škovliittâsâid iänááš jieškote-uv paaihijn sämikuávlust. +Lope-, tohálâšvuotâ-, korttâ- já eres uánihisškovliittâsah uárnejuvvojeh kuávlu tárboid, om. +alkohollahâasâttem, hygieniamättim, tullâpargoh, pargotorvolâšvuotâ já mađhâšem torvolâšvuotâpassi. +Áámmátlii škovliittâs uđâsmum lahâasâttem tiet meid Säämi máttááttâskuávdáš puáhtá faallâđ máhđulâšvuođâid olášuttiđ škovlim oppâsopâmuššáin. +Irâttâsâi tárboid uárnejuvvoo pargei škovliittâs oovtâst sooppum siskáldâsâi já äigitaavlui mield. +Vääldi ohtâvuođâ uápputoimâttâhân já vuolgât viestâ, te mij väldip ohtâvuođâ. +Säämi máttááttâskuávdáást lii máhđulâšvuotâ orniđ ornimlove mield tođhosškovliittâsâid já taid totkosáid lahtojeijee škovlim, mii jieŋâlmit tâi tievâsmit áámmátlijd máátuid mut mon mittomeerrin ij lah totkos teikkâ ton uási čođâldittem. +Oovtâstpargoost TE-haldâttâssáin Säämi máttááttâskuávdáást lii mahđulâšvuotâ orniđ pargoviehâškovliittâs kuávlu pargoeellim tárboid. +Puoh Máttááttâskuávdáá pargeeh já pargosajestivrejeijeeh oovtâst uáppeehuolâttâsâst västideijee ulmuiguin láá uáppee toorjân suu uápuin. +Stivriimist já uáppeehuolâttâsâst västideh oovtâst uáppustivrejeijee, sierânâsmáttáátteijeeh, škovlakuraattor, uáppeehuolâttâsjuávkku já maaŋgâsuárgásâš äššitobdeejuávkku. +Áámmátlâš sierânâsmáttááttâs lii uáivildum uáppeid, kiäh tarbâšeh eromâš máttááttâs- já uáppeehuolâttâspalvâlâsâid oppâmvädisvuođâi, puácuvuođâ teikkâ mottoom eres suujâ keežild. +Ulmen lii, et uáppee uážžu taggaar máttááttâs, mii vuáđuduvá suu persovnláid iävttoid já mon iššijn luuhâm já jieijâs ovdedem luhostuvá pyeremustáá. +Puoh uáppeeh uážžuh táárbu mield torjuu oppâmân. +Jyehi uápuid algâtteijee uáppei tahhojeh luuhâm-, čäällim- já matematiikiskoseh tállán uápui aalgâst. +Eromâš torjuu tarbâšeijee uáppei čállojeh HOKS:n sierânâsmáttááttâs tárbu já ton olášuttemvyevih. +HOKS ráhtoo oovtâst uáppein já suu huolâtteijeiguin (jis sun lii vuálá 18-ihásâš), juávkkustivrejeijein, sierânâsmáttáátteijein já máhđulávt uáppeehuolâttâs já eres äššitobdeiguin. +Vuávám ulmen lii ohtâgâslâš tuárjum uápuin táárbu mield. +Škovlâkuraattorijn uáppee puáhtá selvâttiđ luuhâmääigi asâmân já ruuđâ kevttimân kyeskee aašijd já finniđ iše eres eellimtile nubástussáid já aašijd moh teddih mielâ. +Luáttámušliih savâstâlmeh pyehtih kuoskâđ ei. +oppâmvädisvuođáid, motivaation, kiivsedmân, perruu tilán, jieštoobdon, mielâtilán teikkâ u��ivádittee amnâsij kevttimân já eres sorjolâšvuođáid. +Škovlâkuraattorin parga Jaana Leskinen, puh. +Uáppuhuolâttâsjuávkku vuáváá já oovded tooimâid uáppei pyereestvaijeem pyereedmân. +Huámmášume kiddejeh muuneeld estee toimâiguin toos, et oppâmpiirâs lii torvolâš já makkuu já et puohâin lii pargoráávhu. +Uáppuhuolâttâsjuávkun kuleh uáppustivrejeijee, išerehtor, asâttâhstivrejeijee, tiervâsvuotâtipšoo, škovlâkuraattor já táárbu mield eres äššitobdeeh. +Jis tust láá tagareh vädisvuođah oppâmist teikkâ elimist, moid tun tarbâšah ohtâgâslii iše, te tuu oppâm toorjân čuákkejuvvoo jieijâs äššitobdeejuávkku. +Äššitobdeeh pyehtih nomâttuđ tuše talle ko tun mieđah toos. +Tiäđuh, maid äššitobdeejuávhu jeessân finnee juávhu jesânin, ferttejeh tolluđ syeligâsâst, ige sun uážu kevttiđ taid tiäđuid mudoi ko uáppeehuolâttâsân lahtojeijee paargon. +Juávhust kieđâvušeh tuu oppâmân já eellimtilán kyeskee aašijd oovtâst já smiettih vuovijd, moiguin tuu uápuin ovdánem, oppâm já eellimhaldâšem pyehtih torjuđ. +Juávhust láá aanoost meid toorjâvyevih uáppulájádâs ulguubeln. +Toimâpääihih láá Anarist, Kaamâsist já Iänuduvvâst. +Anarist lii škoovlâ haaldâtlâš kuávdáš, kost uárnejeh vuáđutođhos- já áámmáttođhosškovlim, sämikielâi já -kulttuur škovlim já mediaškovlim. +Pargovisteh láá uáiviškoovlâst já kulttuurkuávdáš Saijoos viistijn. +Kaamâs Tuáivunjaargâst lii luánduiäláttâsâi ovdedemohtâdâh, kost láá ei. +njuovvâmlágádâs, piärgu- já kyelekieđâvuššâmvisteh já čeevđitussim. +Meid puásuituálu já luándusyergi škovlim lii Kaamâsist. +Iänuduv toimâpääihist láá visteh sämikulttuur škovliimân já pargopáájáid. +Asâttuvâin láá kulmâ pargee. +Asâttâhpargeeh pargeh puoh máttááttâskuávdáá toimâpaaihijn, adai sii fättee pyeremustáá puhelimáin. +Talle ko škoovlâst lii máttááttâs, te ohtâ pargee lii ain eehidvuárust, ohtâ parga argâpeivij já ohtâ lii kocceemvuárust puhelin keejist tme 22.00 - 8.00. +Asâttuvâin lii vahtim já vahtimpalvâlus NewFlow pargee jotá asâttuvâin ijjâääigi. +Vahtimpalvâlus kocá máttááttâs ääigi vástuppeeivi tme 21.00 rääjist pasepeeivi tme 18.00 räi. +Vahtimpalvâlus lii aanoost meid máttááttâsttes ääigi. +Vahtimpalvâlus puhelinnummeer 040 242 6695 +Máttááttâskuávdáá asâttuvah láá Anarist já Tuáivunjaargâst. +Asâttâhsaje lii uáivildum vuosâsaajeest vyeliahasáid já toid, kiäin láá pááikán jo-uv kuhes mätki teikkâ hyenes jotolâhohtâvuođah. +Asâttâhsaje puáhtá finniđ sosiaallij agâiguin. +Asâttâhsaje kalga uuccâđ asâttâhsajeucâmuššáin. +asuntolaohjaaja / asâttâhstivrejeijee +asuntolahoitaja / asâttâhhoittájeijee +Aanaar asâttâh lii suulân kuulmâ kilomeetter keččin škoovlâst Aanaar riddoost čujottâsâst Sarviniementie 180. +Asâttuvâst láá oovtâ já kyevti ulmuu visteh, já masa puoh viistijn lii jieijâs hiivsig/riššo. +Kievkkâneh já orroomvisteh láá ohtâsiih. +Kievkkânist láá hellá/uvnâ, mikro já jieŋâ- já puolâšskappi. +Asâttuvâst lii kiävtust sraŋgâttes viermi. +Tuáivunjaargâ asâttâh lii škoovlâ paaldâst Moškisjäävri riddoost čujottâsâst Toivoniementie 290. +Tuáivunjaargâst láá oovtâ já kyevti ulmuu visteh. +Ohtâsiih láá tupekievkkâneh, hiivsig já rišoh. +Säämi máttááttâskuávdáš uárnee sämikielâ já -kulttuur máttááttâssân uánihis škovliittâsâid iänááš jieškote-uv paaihijn sämikuávlust.Lope-, tohálâšvuotâ-, korttâ- já eres uánihisškovliittâsah uárnejuvvojeh kuávlu tárboid, om. +Oahppi oahppá plánet málle, suohpput ja čuoldit vuoddagiid sihke earálágán báttit. +Opiskelija oppii suunnittelemaan mallin, luomaan loimen ja kutomaan paulat sekä erilaisia nauhoja. +Oahppi oahpásmuvvá bohccogaccaide giehtaduoji materiálan, ja oahppá plánet ja duddjot dain earálágán čiŋaid. +Opiskelija tutustuu poronkynsiin käsityö materiaalina, ja oppii suunnittelemaan ja valmistamaan niistä erilaisia koruja. +Oahppi oahppá sárgut minstariid, vadjat ja goarrut goikkehiid dahje gisttáid. +Opiskelija oppii piirtämään kaavat, leikkaamaan ja ompelemaan karvakengät tai koipikintaat. +Oahppi oahppá plánet málle, váldit mihttuid, sihke vadjat ja goarrut holbbi dahje geassegávtti. +Opiskelija oppii suunnittelemaan mallin, ottamaan mittoja, sekä leikkaamaan ja ompelemaan hulvan tai kesäpuvun. +Koulutuksen tavoitteena on opetella inarinsaamen kielen puhumista ja lukemista sekä kirjoittamisen alkeet. +Koulutuksessa opetellaan inarinsaamen kielen kirjaimia ja niiden ääntämistä. +Koulutuksen aikana opiskelija rohkaistuu puhumaan, lukemaan ja tuottamaan inarinsaamen kielistä tekstiä. +Oahppi oahpásmuvvá dáhkumii ja oahppá dáhkut ja šliipet jiehkkoderii sihke duddjot nađa. +Opiskelija tutustuu taontaan ja oppii takomaan sekä teroittamaan jiekiönterän, sekä oppii valmistamaan jiekiöön kahvan +Puoh Säämi máttááttâskuávdáá uáppeeh pyehtih servâđ uáppeekoodán. +SMK:st lii puoh škovlimsuorgij ohtâsâš uáppeekodde, mii väljee olssis stiivrâ. +Uáppeekode stiivrâ saavâjođetteijee +Uáppeekode värisaavâjođetteijee +Säämi máttááttâskuávdáá stiivrâ já toimâorgaan uáppeejeessân (värijeessân Jerri Timonen) +Uáppeekode ulmen lii ovdediđ uáppei ohtâsii tooimâ já škovlâpargo. +Uáppeekodde kiävttá uáppei sárnumvääldi tain aašijn main laavâst lii asâttum. +Laavâ mield uáppulájádâs kalga adeliđ uáppeid máhđulâšvuođâ uásálistiđ škovlim oovdedmân. +Ton lasseen uáppeid kalga kuullâđ ovdil ko tahhojeh tagareh miärádâsah, moh merhâšittee naalijn vaigutteh uáppei tilán teikkâ uáppoid. +Uáppeetiervâsvuotâtipšo ulmen lii tuárjuđ tuu tiervâsvuođâ, pyereestvaijeem já et tun vajah luuhâđ. +Tiervâsvuotâtipšoo palvâlusah kuleh toid kiäh uáppih áámmátlii vuáđuškovliimist. +Pargoviehâškovliimist já oppâsopâmušškovliimist lohheeh já toh, kiäh láá luhâmin áámmát- teikkâ spesiaaláámmáttotkos, kevttih jieijâs aassâmkuávlu tiervâsvuotâkuávdáá palvâlusâid. +Tiervâsvuotâtipšom +Tiervâsvuotâtipšoo tárkkoo algâtteijee uáppei tiervâsvuođâ. +Nube luuhâmive uáppein lii tuáhtártarkkum. +Uáppeetiervâsvuotâtipšooh +Avelist Sirpa Aittokoski, puh. +Anarist já Tuáivunjaargâst Anneli Pekkala, puh. +Vuástáväldimääigih láá almottâstaavluin. +Avveel tiervâsvuotâkuávdáš +040 188 7111, koccee pyecceitipšoo 24 t, puh. +Kocceemvuástáväldim tiervâsvuotâkuávdáá vyelikeerdist argâpeeivij tme 8-16, puh. +Eres aaigij vuástáväldim lii seŋgâuásáduvvâst, siisâpeessâm juuvâ pele uuvsâi peht. +Koccee pyecceitipšoo, puh. +Pänitipšo +Äigiväridem Avveel pänitipšottâhân lii vu-vá tme 8-11.15 ja 12-15 +(mij avžuuttep suáittiđ tme 8-10). +Jis lii huáppu (poovčâs/pärtti), te ääigi finnee aargâi siämmáá piäiván, +Aanaar markkân pänitipšottâh lii áávus vuossaargâi já koskohoi. +Čujottâs: Saarikoskentie 4 B 2. kerdi, Aanaar +Uáppei-uásán láá čuákkejum Tunjin tiäđuh, moh išedeh uápui ääigi, vâi tun piergiih argâpeeivi keevâtlâšvuođâiguin já tuu uápuh maneh pyereest. +Uáppu-uáppásist tun uážuh tiäđuid maaŋgâin luhâmân já uáppulájádâsân kyeskee aašijn. +Lasetiäđuid puáhtá koijâdiđ juávkkustivrejeijest, máttáátteijein já škoovlâ eres pargein. +Uáppen tust lii vuoigâdvuotâ finniđ uáppusosiaallijd ovdâdâsâid. +Tun puávtáh finniđ uápputorjuu, škovlâmätkitorjuu, purrâmâš škoovlâst já aassâmsaje asâttuvâst tiätu iävtuiguin. +Uáppee puáhtá uuccâđ uápputorjuu KELAst, jis uápuh láá olesáigásiih já pišteh potkânhánnáá ucemustáá kyehti mánuppaje. +Meid áámmát- já spesiaaláámmáttotkosij uáppein lii vuoigâdvuotâ uápputorjui, jis uápuh láá olesáigásiih ige uáppee lah oppâsopâmuš- teikkâ pargoviehâškovliittâsâst. +Luuvâ lase uápputorjust +Uáppeeh pyehtih uuccâđ meid škovlâmätkitorjuu KELAst piäiválij škovlâmaađhij várás. +Áámmát- já spesiaaláámmáttotkosij uáppein ij lah vuoigâdvuotâ škovlâmätkitorjui. +Luuvâ lase škovlâmätkitorjust +Uápputoimâttâh lii Aanaar uáiviškoovlâst já palvâl puoh SMK uáppeid. +Uápputoimâttuvâst rävvejeh aašijn, moh kyeskih om. +uáppuvuoigâdvuotân, uápui almolii njyebžilvuotân já valmâštumán. +Ton lasseen uápputoimâttuvâst adeleh maaŋgâlágán uáppoid kyeskee äššikiirjijd, tego uápputuođâštusâid, uáppuregisterváldusijd, Wilma syelisaanijd já jotolâhfinnoduvâi vuáládâslippu-ucâmušâid. +toimâttâhčällee, uápputoimâttuv västideijee +ritva.jomppanen@sogsakk.fi +toimâttâhčällee, ei. +Kela uápputoorjâääših +mari-anne.kenttamaa@sogsakk.fi +toimâttâhčällee +teija.rantatalo@sogsakk.fi +Čapis sorme +Čapis sorme uuhrij hävdidem. +Gilles Li Muisisin kronikat 1272-1353 +Čapis sorme lâi njuámmootavdâ Euroopâst já ton aldakuávluin iivij 1346-1353. +Áárvu mield čapis soormán jammii 30-60% Euroop aalmugist ađai 25-50 miljovn olmožid já siämmáá veerdi Alda-nuorttân já Tave-Afrikâst. +Stuárráámus uási totkein oskoh, ete puávuirotto tovâttij čapis sorme. +Puávuirotto lávdá€njuámu čapisrotá suámsurij käskimist. +Uđđâ DNA-tutkâmušah tuárjuh taam ibárdâs. +Meid kepisroto láá epidâm čapis sorme tovâtteijen. +Čapis sorme lavdâškuođij€njuámuškuođij majemustáá ive 1346 Tave- Ruošâst. +Lii meid árvuštâllum, ete epidemia ličij álgám jo-uv Kiinast teikkâ Koskâ-Aasiast, kost tot laavdâi€njuámui Ruošâ peht Čapismeerâ paijeel€rasta Konstantinopolân já Aleksandrian, talle ubâ Alda-Nuortâs já ive 1347 Euroop haammânkaavpugáid Italiast já Ranskaast. +Tobbeen epidemia laavdâi€njuámui čuávuvái iivij ääigi ubâ Euroopân já majemužžân Ruošâ ristâoskolâš ossijd 1350-lovvoost. +Tuše muáddi eennâm, nuuvtko Suomâ já Island, šiäštojii epidemiast. +Čapis sorme tovâttem aalmuglappum tovâttii£tovâttij Euroopâst stuorrâ ohtsâškodálâš já ekonomâlâš nubástusâid, tastko pálhálij sajattâh puáránij pargovyeimi vänivuođâ tiet. +Siskáldâslisto +• 1Epidemia šoddâm +o 1.1Suujah +o 1.2Algâsaje +• 2Epidemia lavdâm +o 2.1Krimân +o 2.2Konsatinopolân já Anatolian +o 2.3Afrikân já Alda-Nuortâs +o 2.4Euroopân +• 3Mainâšumeh epidemiast +o 3.1Áigálâš ibártâs +• 4Čuávumušah +o 4.1Vuossâmuuh reaktioh +o 4.2Maajeeb epidemiah +o 4.3Aalmuglappum +o 4.4Ekonomâlâš já ohtsâškodálâš nubástusah +• 5Käldeeh +Epidemia šoddâm +Suujah +Pandemia šoodâi máhđulávt kyevti suujâst. +Mongoleh lijjii hiäppušijgijn lihâdeijee suáldátteh, kiäh lijjii väldidâm masa ubâ Euraasia. +Sij sattii pyehtiđ taavdâ kyeddee jursseid Kiinast aroi peht viestârân 1300-lovvoost. +Nubben suijân pandemia aalgân saatij leđe 1200-lovo pelimuddoost álgám šoŋŋâdâhnubástus, mii tovâttij jurssei vajâldem viestârân. +Algâsaje +Čapis sorme algâsaje lii vala epivises. +Motomij totkei mielâst epidemia lavdâškuođij Koskâ-Aasiast já motomij totkei mielâst Kiinast. +Puávuirotto tiättoo jurssein endeemlâžžân sehe Koskâ-Aasiast ete Tave-Kiinast-uv. +Kiinalij historjákiirjijn iä kuittâg kávnoo£kavnuu mainâšumeh rottoost ovdil 1640-lovo. +Kiina Hebei eennâmkoddeest lâi 1330-lovvoost vaahâglâš njuámmootavdâ, mutâ ij lah vises, ete lâi-uv tot rotto vâi ij. +Koskâ-Aasiast Issyk Kulist láá eromâš ennuv häävdih iivijn£iivij 1338-1339 já motomin€motomijn hävdikeeđgijn lii jäämmimsuijân almottum rotto. +Epidemia aalgij máhđulávt Kaspiameerâ taveviestârriddoin já Tave-Ruošâ kuávlust kiđđuv 1346, tegu ryeššilâš historjáčälleeh já arabičällee Ibn Al-Wardi čallii. +Tobbeen taavdâ laavdâi€njuámui Čapismeerân sehe máádás. +Tavas teikkâ Čapismeerâ viestârbel tot ij algâsajestis lavdâm€njuámmum, tastko Maadâ-Ruošâ muslimijn iä lamaš kävppikoskâvuođah teikkâ ereskin koskâvuođah tobbeen ässei ristâhâsâigijn. +Ive 2010 almostittum geenitutkâmuš mield puoh kulmâ rottopandemiah láá šoddâm Kiinast, já viestârân čapis sorme lii puáttám silkkeluodâ mield. +Epidemia lavdâm€njuámmum +Rotto£Roto lavdâm€njuámmum Viestâr-Euroopân iivij 1346-1353 +Krimân +Ive 1343 mongoleh meridii väldidiđ Krim njargâenâmist leijee Kaffa kaavpug. +Ulmen lâi vyejettiđ genovalâš kävppijâsâid meddâl. +Majemuu pirâstem ääigi iivij 1345-1346 pirâsteijei juávhust šoodâi€njuámuškuođij rotto. +Gabriele de Mussis muštâlusâst mongoleh paččii katâpulttijgijn$katapultijgijn roto uuhrij rummâšijd muuvrâ paijeel genovalij toorjâsajan, vâi genovaliih virrii. +Taat lii máhđulâš, mutâ miasmateorian oskoo pirâsteijeeh liččii ušom vuárdám, ete rummâšeh vistig háisuškuottii, vâi€ovdilgo toh levâttii "hyenes ááimu". +Roto levâtteijee suámsureh kuittâg vyelgih čuáskoo rummâšist jotelávt. +Nuubij sanijguin lii tuođânálásub, ete tavdâ laavdâi€njuámui Kaffa kaavpugân jurssein, moh lijjii peessâm kaavpug siisâ ton muuvrâi loomij peht. +Konsatinopolân já Anatolian +Kaffast tampâigijn patârâm italialiih puohtii roto Konstatinopolân ušom vyesimáánust 1347. +Epidemia oinuuškuođij€kulluuškuođij kaavpugist syeinimáánust, já čohčuv tot lâi jo jyehi saajeest. +Konstantinopolist patâreijee ulmuuh puohtii taavdâ Anatolia riddokuávloin já meid Konstantinopol Euroop peln leijee kaavpugossijd. +Ive 1349 tavdâ laavdâi€njuámui Anatolia siseennâm várádâhkuávloid. +Afrikân já Alda-Nuortâs +Egypti$Egypt Aleksandrian čapis sorme poođij algâčohčuv$algâčoovčâ 1347 kävppitaampâ fáárust Konstatinopolist teikkâ Maadâ-Ruošâst, kost Epygt$Egypt kavpâšij ennuv. +Aleksandriast epidemia lavdâškuođij€leevvânškuođij Niili mield máádás sehe nuortâs já viestârân. +Gazast tavdâ lâi kiđđuv 1348. +Aleppon já Bagdadân tavdâ poođij eres suundijn siämmáá ääigi. +Arabiast possijdvajâldeijeeh puohtii taavdâ Mekkan ive 1384. +Meid Jeddast epidemia lâi hyeni€viärráá, mutâ Medina šeštui. +Maadâ-Arabia Jemenân epidemia poođij Egyptist maccâm Jemen kunâgâs fáárust ive 1351. +Tavdâ lâi lavdâm€njuámmum Libyan jo Aleksandriast, mutâ Tunisian tot poođij vistig tamppáin Sisilia Messinast, já epidemia aalgij Tunis kaavpugist kiđđuv 1348. +Marokkon epidemia laavdâi€levânij siämmáá ive Fès haldâšeijee suátivievâ fáárust, mii lâi irâttâm väldidiđ Tunisia. +Egypti maadâossijd epidemia poođij pelnub ivveest tastmaŋa ko tot lâi puáttám Aleksandrian. +Tađe mäddiláá teikkâ Viestâr-Afrikân epidemia ij innig lavdâm€njuámmum. +Tave-Afrik nomadeh šiäštojii epidemiast, tastko sii aassâmkuávluin iä lamaš rotáh já toi suámsureh. +Euroopân +Rotto Firenzest ive 1348 +Čapis sorme, Hugo Simberg, 1906 +Čapis sorme olâttij Euroop ääigist, kuás eres njuámmootaavdah, tego stuorrâpuákku, iä lamaš väividâm ulmuid kuhes ááigán. +Euroop ässeeloho lâi pissoom siämmáálágánin jo 50-100 ive ääigi. +Puoh viljâlemenâmeh lijjii kiävtust, mutâ ulmuuh lijjii liijkás ennuv já tondiet vänivuotâ já nelgi lijjii stuorrâ čuolmah. +Ij lah vises, poođij-uv čapis sorme Euroopân njuolgist Kaffast vâi Konstantinopol peht. +Taampah luhostuvvii jođettiđ koddee taavdâ kuhes-uv merâmaađhijd, tastko tain lijjii stuorrâ almaiduvah já jiegân pááccám ulmuuh lijjii tommit ennuv stivriđ taampâ hamânân. +Loppâkeessiv$Loppâkeesi já čohčuv 1347 rotto laavdâi€njuámui Maadâ- já Koskâ-Kreeikan. +Taavdâ lavdâm€njuámmum Euroopân aalgij kuittâg eidusávt Italia hamânijn čohčuv 1347. +Sisilia Messinan tavdâ poođij ušom porgemáánu nube ohhoost, já tobbeen Ranska Marseillen vissâ jo čohčâmáánust. +Messinast vyelgee patâreijeeh njuámuttii ton maŋa ubâ Sisilia roovvâd-skammâmáánust já juovlâmáánust meid Sardinia já Korsika. +Italia nanamân tavdâ laavdâi€njuámui ovdil uđđâ ive aalgâ. +Genovan njuámmum puohtii kulmâ njadostaampâ Konstantinopolist já epidemia uáinistii€tubduuškuođij tobbeen ive 1347 majemui peeivij. +Uđđâivemáánust 1348 tavdâ laavdâi€njuámui Pisa riddokaavpugist Toscanan. +Nuorttân puáttee taampah levâttii njuámmum Italian maccâmmääđhi ääigi, já tavdâ levânij maŋgáid hamânáid Adriameerâst. +Venetsiast epidemia uáinistii€tubdui uđđâivemáánu 25. peeivi ađai tavdâ lâi puáttám toho ušom jo skammâmáánu loopâst. +Italiast rotto laavdâi€njuámui mietipiäiván pirrâ Euroop, vistig Raanskan já Espanjan. +Espanjan tavdâ poođij aainâs-uv kuulmâ sundeest: mäddin Gibraltarčuálmi paijeel€rasta, tavveen Pyrenij paijeel já Italiast Baleaarij peht nuorttâridoi haammânkaavpugáid Barcelonan já Valencian. +Kastilia kunâgâs Alfonso XI jaamij čapis soormán njuhčâmáánust 1350 já lâi áinoo taavdân jáámmám haldâšeijee kunâgâslâš Euroopâst. +Ranskaast tavdâ laavdâi€njuámui tavas Eŋlandân$Englandân, Flanderân, Vuáládâhenâmáid já Saaksan. +Eŋlandân$Englandân tavdâ poođij keessiv 1348 Weymouth hamânist jo-uv Normandiast, mäddiláá Ranskaast teikkâ Genova rääjist. +Saaksan rotto poođij sehe Tave-Ranska peht ete Italiast Aalpâi paijeel. +Maadâ-Balkanian epidemia poođij čohčuv 1347 máhđulávt siämmáá ääigi sehe nuorttân ete viestârist. +Tave-Balkanian tavdâ poođij loppâivveest 1347 Venetsia peht. +Uŋgarist Tonava riddoin tavdâ uáinistii€tubdui uđđâivemáánust 1349. +Böömin rotto poođij ive 1350. +Tave-enâmijn čapis sorme poođij vistig Taažân Oslo kuávlun ušom ive 1348 loopâst. +Taanskan tavdâ poođij váhá maŋeláá. +Islandân čapis sorme ij puáttám ollágin. +Ruotân tavdâ poođij vissâ viestârist čohčuv 1349, mutâ taavdâ ovdánmist enâmist iä lah masa ollágin kuvviimeh. +Pessijái ääigi 1350 uáinistii€kulluustij Visby hansakaavpugist epidemia, mii ij lamaš puáttám Nuorttâmeerâ paijeel€rasta peic miätá Ruotâ maadârido. +Suomâst čapis sorme ij tiettum vissâ ollágin. +Motomijn eennâmtááluin puoh ässeeh jammii, mutâ iä tieđe, lii-uv tot eidu roto tiet. +Ton ääigi Suomâ ässeeloho lâi tuše 65 000 já aassâm lâi häärviht. +Uccâ kaavpugeh lijjii tuše muáddi. +Suomâ lâi tuárispeln meerâ syejeest já ko kavpâšem eres enâmijgijn lâi nuuvt uccáá, te taavdâst iä lamaš máhđulâšvuođah lavdâđ. +Mainâšumeh epidemiast +Jäämmimtanssâ, Michael Wolgemut, 1493 ovtâskâsčyegis +Stuorrâ kaavpugij váljujuávkku já togopeht meid historjácälleeh iä čolmâm€kiddim čapis soormán huámmášume epidemia aalgâst, tastko tot kuoskâi tuše kaavpugij kievhijd. +Rottoepidemiast meid jaskodii, amâs$amas kavpâšem eres kavpugijn ij nuvâččij€nuuhâđ. +Taavdâ puáttimist$puátimist ton mainâšemân$maainâšmân äigikiirjijn piištij siijdâin suulân kuttâ oho, koskâmatsâš$koskâstuárusijn kaavpugijn čiččâm okkod já stuorrâkaavpugijn€stuorrâ kaavpugijn käävci okkod. +Čapis sorme pajandijnis Euroopâst tavas já nuortâs, kuvviimeh tast muttojii harvijd$härvibin já epitarhijd$epitärhibin. +Taavdâ£Taavdâ kočoškuođij£koččooškuođij "čapis soormán£sormen" esken čyeti-iveh$čyeti ihheed maŋeláá. +Áigáliih kevttii tast eres noomâid, ovdâmerkkân "stuorrâ jäämmim", "rotto", "njuámmootavdâ" teikkâ "vuossmuš$vuosmuš njuámmootavdâ". +Táálááš$Tááláš nomâttâs puátá latinakielâ$läättinkielâ saanijn atra mors, mast atra meerhâš čapis mutâ€já meid kaavhâd. +Áigálâš ibártâs$ibárdâs +Áigáliih onnii roto Immeel ráŋgáštâssân suddogâssáid. +Rooton jieš-uv jáámmám firenzelâš historjácällee Giovanni Villani oonij roto immeellâš ráŋgáštâssân firenzelij "ruuđâhimost$ruttâhimmoost, änhisvuođâst já kievhij suárdimist". +Motomeh uskuu, ete "hyenes áimu" tovâttij roto. +Rottoost meid ášáskuttii juudalijd, mon suujâst tavdâ tovâttij juudalâšvááinuid. +Ristâlâš kulttuurist roto algâpuáttim onnii sáttánlâžžân já tondiet kissáid£kisáh hevâttij£hevâttuvvojii ennuv, tastko toh lijjii annaam pahakkâs symbolin. +Tot kuittâg tovâttij tom, ete roto levâtteijee rotáh lasanii. +Motomeh uskuu, ete suujah lijjii astrologiliih$astrologisiih. +Čuávumušah +Vuossâmuuh reaktioh +Rotto tovâttij puáđidijnis stuorrâ šooki, já jyehipiäiválâš eellim orostij masa ollágin$tievâslávt. +Eennâmviljâleijeeh joskii kendiđ£kendimist já kävppijâsah pieijii uvsâidis kiddâ. +Paapah joskii adeliđ£addelmist majemuid riitâid. +Meid riggái ovdil juhlálâš havdajááh nubástuvvii hervâttemáid$heervâtmáid já roheh€uámikkâsah sattii tuše leggistiđ£leggistuđ háávdán. +Motomeh čokkânii aassâđ tááloid, kost€main kihheen iä£ij lamâš$lamaš vala puáccám, já sierâluvvii eres ulmuin. +Maaŋgah patârii kaavpugijn eennâmkuávloid. +Maajeeb epidemiah +Rotto paasij čapis sorme maŋa eelliđ Euroop jursseepopulaatioin já pandemia jotkui syklilávt$syklisávt. +Čapis sorme£sormeest hiäjubeh epidemiah feerejii čuávuváin čyeti-iivijn Euroopâst já eres soojijn maailmist maaŋgâid. +Nubbe epidemia aalgij kiđđuv 1361 já piištij oovtâ ive. +Tot surmij Euroopâst vissâ 20% aalmugist já kohtâlij eromâšávt korrâlávt$korrâsávt párnáid já eennâmomâsteijeeluoka. +Kuálmád epidemia ive 1369 surmij 10-15% aalmugist já nubeh-uv epidemiah suulân siämmáá meeri£mere. +Čapis soormeest šeštum Island feerij tuođâlâš rottoepidemia ive 1402. +Aalmuglappum +Čapis sorme čuávumuššân eurooplij koskâmiärásâš eellimahe vuálánij 35-40 -ivveest vuálá 20 ihán 1300-lovo maajaabeln€loopâst. +Euroop ässeelovo uccánem jotkui epidemia maŋa-uv. +Motomij áárvu£áárvui mield Euroop ässeeloho lâi 1400-lovo aalgâst uccánâm máhđulávt joba piälán teikkâ ton-uv vuálá ko tom verdid ááigán epidempia ovdiibeln. +Taat uccánem poođij uásilt$uásild čapis sorme maŋa puáttám epidemiain. +Vuossâmuin rottoepidemiain ripettâm vuorâseh ripettii uđđâ epidemiain pyereeb ko nuorâ ulmuuh. +Euroop ässeeloho lasanij esken 1400-lovo pelikooskâst$pelimuddoost. +Ekonomâlâš já ohtsâškodálâš nubástusah +Aalmuglappum puovtij fáárust ekonomâlâš$ekonomlâš nubástusâid ko sosiaallâš lihâdem puáránij. +Ovdâmerkkân tálulij čonâsem árbivuáválâš eennâm-kuávloid$eennâmkuávloid kiäppánii£kiäppánij ko aassâm háárvui. +Nuuvtpâ eennâmoorjij tile puáránij. +Čapis sorme tovâttij stuorrâ pargovyeimi vänivuođâ. +Ovdâmerkkân Eŋlandist $ Englandist joba kuálmádâs ovdeláá viljâlâm£viljâlum piälduin paasij viljalhánnáá $ viljâlhánnáá. +Albert Einstein. +Persovntiäđuh. +Šoddâm. +14. njuhčâmáánu 1879. +Ulm, Saksa kiäisárkodde. +Jáámmám. +Princeton, New Jersey, Ovtâstum staatah. +Aalmugjeessânvuotâ. +Škovliittâs já karrieer. +Tuđhos. +Bysant väldikodde. +Bysant väldikodde kiäisár Justinianus I ääigi ive 555. +Algâaalgâst puoh Koskâmeerâ nuorttâoosij riddokuávluh kullii Bysant väldikoodán. +600-lovvoost tot monâttij stuorrâ uási kuávluin arabáid. +Väldikodde siäilui kuittâg Koskâmeerâ kuávlu stuorrâväldin 1100-lovo räi. +Bysant tuušâi lopâlávt ive 1453, ko turkkiliih väldidii Konstantinopol. +Bysant kulttuurärbi iälá kuittâg ain-uv ovdâmerkkân ortodoksilii kirhoost já ton luostarijn. +Gilles Li Muisisin kronikat 1272-1353. +Čapis sorme lâi njuámmootavdâ Euroopâst já ton aldakuávluin iivij 1346-1353. +Áárvu mield čapis soormán jammii 30-60% Euroop aalmugist ađai 25-50 miljovn olmožid já siämmáá veerdi Alda-nuorttân já Tave-Afrikâst. +Epidemia šoddâm. +Suujah. +Sij sattii pyehtiđ taavdâ kyeddee jursseid Kiinast aroi peht viestârân 1300-lovvoost. +Nubben suijân pandemia aalgân saatij leđe 1200-lovo pelimuddoost álgám šoŋŋâdâhnubástus, mii tovâttij jurssei vajâldem viestârân. +Algâsaje. +Krimân. +Konsatinopolân já Anatolian. +Afrikân já Alda-Nuortâs. +Euroopân. +Rotto Firenzest ive 1348. +Čapis sorme, Hugo Simberg, 1906. +Čapis sorme olâttij Euroop ääigist, kuás eres njuámmootaavdah, tego stuorrâpuákku, iä lamaš väividâm ulmuid kuhes ááigán. +Mainâšumeh epidemiast. +Jäämmimtanssâ, Michael Wolgemut, 1493 ovtâskâsčyegis. +Čuávumušah. +Vuossâmuuh reaktioh. +Maajeeb epidemiah. +Aalmuglappum. +Elvis Presley. +Hansalitto. +Hansalito kárttá. +Hansalitto lâi tave-eurooplij kaavpugij litto, mii haldâšij käävpi Nuorttâmeerâ já Tave-Saksa kuávluin 1200-1400-lovoin. +1300-lovo aalgâst Hansalitto lâi meid piäluštâslitto já tot šoodâi Lübeck rijjâkaavpug jođettem stuorrâväldin. +Siskáldâslisto. +Historjá. +Hansalito váldukiäinuh. +Loppâäigi +Hansa väldi hiäjului 1500- já 1600-lovoin, kuás hollandlij já eŋlandlij sajattâh Tavemeerâ käävpist nanosmij já Tanska já Ruotâ haldâšškuottii kuuloold Nuorttâmeerâ käävpi. +Eurooplij uđđâ ohtâvuođah Amerikân meid sirdii kavpâšem Atlant kuávlun. +Oovce jesânid uásálistii ive 1669 majemuid hansapeivijd já tuše kulmâ kaavpug pissuu jesânin lito loopâ (1862) räi. +Hansakaavpugeh. +Hansakaavpugeh lijjii ovdâmerkkân: +Hambur, Lübeck, Kiel, Rostock, Stralsund, Magdeburg, Braunschweig, Bremen, Münster, Gardelegen, Köln, Dinant, Breslau, Krakova, Danzig, Elbing, Königsberg, Riika, Tallinna, Tartto, Pärnu, Viljandi, Visby, Tukholma. +Hansakonttureh lijjii tain kaavpugijn: +Brugge, Antwerpen, Lontoo, Bergen, Novgorod. +Eres tergâdis kävppisajeh lijjii ovdâmerkkân: +Oslo, Malmö, Kalmar, Turku, Viibur, Kööbenhaammân. +Hansalito ääigi uáinoo ain-uv ovdâmerkkân päikkinoomâin. +Hambur já Bremen virgáliih noomah láá ain Freie und Hansestadt Hamburg já Freie Hansestadt Bremen. +Uđđâ Ääigi Hansa. +Vuossâmuuh Uđđâ Ääigi Hansapeeivih uárnejuvvojii ive 1980 Vuáládâhenâmij Zwollest, kost čokkânii 43 kaavpugid. +Tábáhtus uárnejuvvoo ihásávt oovtâ Euroop hansakaavpugist. +Suomâ kaavpugijn Uđđâ Ääigi Hansaliiton kuleh Turku já Ulvila. +Hansapeeivih uárnejuvvojii Tuurkust vuossâmuu tove ive 2004. +Käldeeh. +Hiller. +Olgohäämi. +Lavdâm já eellimpiirâs +Hiller lavdâm. +Suomâst hiller tiättoo Oulu räi. +Lattim. +Eellimvyevih. +Raavâd. +Lasanem. +Jävri. +Juuvâijuvâttemes javrij čääci vuálgá meddâl tuše lievlistem tááhust. +Tondiet toh láá táválávt uáli sálttááh. +Tagarijd láá ovdâmerkkân Jáámmámmeerâ, Stuorrâ sälttijävri sehe maailm stuárráámus jävri Kaspiameerâ. +Jävritiijpah. +Aanaarjävri lii tektonilâš jävri. +Karstijävri Sloveniast. +Vulkaanlâš jävri. +Porttipahta tahojävri Suáđigilist. +◦ Karstijäävrih láá kalkkâkiäđgán purrum jäävrih karstienâmijn. +◦ Vulkaanlâš jäävrih láá jäävrih časkâm tullâvääri kraatterist teikkâ maarist. +◦ Kraatterjäävrih láá meteoriitkraatterân šoddâm jäävrih. +Ovdâmerkkân Lappajävri Suomâst]]. +◦ Jieŋâdâhjäävrih láá jieŋâduv suddâmčaasijn šoddâm jäävrih. +Jäävrih maailmist +Kaspiameerâ lii maailm stuárráámus jävri. +• Huronjävri-Michiganjävri 117 400 km². +• Pajejävri (Lake Superior) 82 103 km². +• Victoriajävri 69 485 km² . +• Tanganjikajävri 32 893 km² . +• Baikaljävri 31 500 km² . +• Stuorrâ kuobžâjävri 31 328 km² . +• Njassajävri (Lake Nyasa) 28 880 km² . +• Stuorrâ uárjijävri 28 568 km² . +Jäävrih Suomâst . +Saimaa lii Suomâ stuárráámus jävri. +• Aanaarjävri 1 040 km2 . +• Oulujävri 928 km2 . +• Pielinen 870 km2 . +• Pihlajavesi (Saimaa) 713 km2. +• Orivesi (Saimaa) 601 km2 . +• Haukivesi 562 km2 . +• Kallavesi 473 km2 . +Iäláneh . +Kuávžur. +Kuávžur (Salmo trutta) lii luosâlágán kyelišlaajâ. +• 1 Stuárudâh já häämi. +• 2 Lavdâm . +• 3 Eellimkiärdu . +• 4 Ekologâlâš häämih . +• 5 Käldeeh . +Stuárudâh já häämi. +Kuávžur sulâstit ennuv luosâ (Salmo salar). +Luosâ já Kuávžur iärut tast, ete Kuávžur tiälhuh láá ubâ ertpeeleest já luosâst toh láá tuše erttisárgá paajaabeln. +Nubbe táválâš iäru lii tot, ete kuávžur peeccih lii táválávt njuolgâd já luosâst tast lii ceehis. +Taah tubdâstemvyevih iä lah vissáseh, mut čuomâsčáittusijn finnee aaibâs vises vástádâs. +Kuávžur lii meid ucceeb ko luosâ, táválávt 35 - 70 cm. +Kuávžur uážži lii táválávt ooraansruopsâd, mut tot puáhtá leđe ereslágán eellimpiirâs já ravâdâs keežild. +Lavdâm. +Eellimkiärdu. +Eellimpiirâs ravâdâstile já máhđulâšvuođah peessiđ eres čácádâhân vaigutteh toos, ete páácá-uv kuávžur šoddâmjuuhân, vâi vuálgá-uv tot stuárráb sajan eelliđ. +Šoddâmjuuhân pááccám kuávžur šadda vánásub raavâd tiet hitásubbooht, ei pilkkua komparatiivin yhteydessä ko vandârdemkuávžureh moh poreh uccâ kuolijd stuorrâ jaavrijn. +Tot meid puátá suhâjuátkimahan ucebin ko vandârdemkyeleh. +Ekologâlâš häämih. +Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast. +Martin Luther King Jr. +Martin Luther King Jr. +Martin Luther King Jr. (15. uđđâivemáánu 1929 Atlanta, Georgia, Ovtâstum staatah - 4. cuáŋuimáánu 1968 Memphis, Tennessee, Ovtâstum staatah) lâi ovtâstumstaatâlâš baptistpappâ já aalmuglâšriehtiaktivist. +Sun finnij Nobel-ráávhupalhâšume ive 1964. +Martin Luther King lâi kuávdáš roolâst Ovtâstum staatâi aalmuglâšriehtilihâstâsâst já poorgâi 1950- já 1960-lovoin eromâšávt maadâstaatâi čappâdij aalmuglâšrievtij tubdâstem pyerrin. +Sun kannattij viehâväldittes aalmugjeessân tottâlmettumvuođâ. +King šoddâm kunnen ive kuálmád vuossargâ, Martin Luther King peivi, lii almolâš rijjâpeivi Ovtâstum staatâin. +Aalmuglâšriehtitoimâ . +King jođettij ive 1955 Montgomery bussiboikot, mii aalgij, ko Rosa Parks ij luovâttâm čokkámsaje vielgis almai já rikoi návt Jim Crow -laavâ. +Boikot piištij 381 peivid. +Skammâmáánu 13. peeivi 1956 Ovtâstum staatâi alemus riehti pahudij, ete näliolgoštem buusijn lâi Ovtâstum staatâi vuáđulaavâ vuástásâš. +Kampanja maŋa King vuáđudij ive 1957 Southern Christian Leadership Conference (SCLC), mon sun jođettij elimis loopâ räi. +King nuávdittij viehâväldittes aalmugjeessân tottâlmettumvuođâ SCLC ornim mielâčáittusijn. +Aalmuglâšlihâstâs lâi 1960-lovo aalgâ merhâšitteemus pooliitlâš lihâstâs. +Cuáŋuimáánust 1967 King toolâi New York Riverside-kirhoost Beyond Vietnam -säärni, mast sun vuástálistij julgâlávt Vietnam suáđi. +Majemuu eellimive ääigi King vuájui eromâšávt kievhivuotân já puátuiäroid. +Sun lâi fáárust sundáttâlmin SCLC Kievhij kampanja, mut jaamij ovdil kampanja olášum. +Morhe . +Niillas Holmberg. +Niillas Holmberg teikkâ Jalvvi Anna-Liissá Niillas (š. syeinimáánu 2. peeivi 1990, Ucjuuhâ[1], Suomâ) lii sämmilâš tihtâčällee, kirječällee, musikkár, čaittâleijee, TV-jođetteijee já aktivist. +Eellim. +Karrieer +Teatter- já televisiopargo +Holmberg elimist já määđhist jieijâslágán taidârin muštâleijee Soajálaččat-elleekove vuosâeehid lâi kuovâmáánu 2. peeivi 2013 Skammâkoveh-elleekovefestivaalist. +Elleekove lii stivrim Ima Aikio-Arianaick. +Muusik . +Poppoo-juávhu jesânin 14-ihásâš Holmberg vuoitij ive 2005 Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási lavluin Giella ii leat jáddan (anarâškielân Kielâ ij lah časkâm). +[3][8] Holmberg raahtij pitá saanijd já meid ráppái taid. +Holmberg lâi kyessilávlon oovtâst Sofia Jannokáin Amoc singlest Kuobârpoolvâ maŋa (2016) sehe Ailu Valle pittáást Dušši dušše duššat (2012). +Čalluuh . +Holmberg lii almostittám kuttâ tihtâkirje: +• Dego livččen oaidnán iežan (2009) . +• Amas amas amasmuvvat (2013) . +• Jos itseni pelastan itseltäni (2015). +• Oaidnaleapmai, Čáhcesiellu (2016) . +• Juolgevuođđu (2018) . +Suu tiivtah láá jurgâlum suomâ-, eesti-, saksa-, espanja- já tárukielân. +Holmberg vuossâmuš roomaan Halla Helle almostui ive 2021. +Palhâšumeh . +Ive 2010 Holmberg väljejui Riddu Riđu ive nuorâ taiđârin. +Ive 2014 Holmberg vuoitij tihtâkirjestis Amas amas amasmuvvat Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume. +[15][16] Kirje lâi meid iävtukkâssân Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšumán ive 2015[17], mut ij vuáittám. +[18] Ton lasseen Holmberg kirje Juolgevuođđu lâi iävtukkâssân Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšumán ive 2020,[19] ko meiddei suu eeji čäällim kirje Duvro-guovža ja skohtermáđii lâi iävtukkâssân párnái- já nuorâikirjálâšvuođâpalhâšumán. +Ive 2016 Holmbergân keigejui Ive sämmilâš -palhâšume. +Piälppáájäävri meccikirkko. +Pielpajärven erämaakirkko. +Onnáá peeivi Piälppáájäävri kirkko lii keessiv pivnohis vihkâmkirkko. +Kirhoost uárnejuvvoo meiddei immeelpalvâlus pessijái já jonsahpeeivi. +Kirho kuuvl jotá 5-kilomeettersâš luándupäälgis. +Ovdâsijđo. +Agatha Mary Clarissa Christie lâi eŋlandlâš kirječällee. +Sun šoodâi čohčâmáánu 15. peeivi 1890 Torquayst Eŋlandist já jaamij uđđâivemáánu 12. peeivi 1976 Wallingfordist Englandist. +Sun čaalij kutlovkuttâ syelipoolisromanid, neljinubáloh nooveelčuágáldâhhâd já kuttâ rähisvuotroomaan. +Rähisvuotromaanijd sun čaalij noomáin Mary Westmacott. +Egypti lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Kairo já ránnjástaatah láá Israel, Libya já Sudan. +Egypt kočodeh maŋgii Alda-nuortâ kulttuurlâš kiähtun. +Egyptist lii meid kuhes historjá kaavpâšmáin, mutâ tááláá ääigi tobbeen lii viehâ hiäjus tuálvum já Egypt pijnedeh aalmugstuárrum já pargottesvuotâ. +Espanjatavdâ lâi ivij 1918-1919 maailmvijđosávt joođoost lamaš pandemia, mon tovâttij influenssa A vyelitijppâ H1N1. +Maŋeláá lii čielgâm, et taat lii lamaš loddeinfluenssa. +Pandemia piištij suullân pelnub ive. +Espanjataavdâ tavdâkovveen lijjii kuorsâttâh, kumeštâs já pohčâseh. +Monnjâtavdân maaŋgâs finnij kepiskumeštâs. +Ubâ maailmist espanjatavdâ kuudij 30 - 50 miljovn olmožid. +Suomâst espanjataavdân jammii suullân 25 000 olmožid. +Majemui aigij lii čielgâm, et taavdâst talle selvânâm ulmuuh kyeddih ain vorâstis taan influenssavirus vyestiamnâstijd. +Frans Äimä lâi syemmilâš kielâtotkee, kote tuuđhâi meid anarâškielâ. +Sun lâi vuossâmuš, kote almostitij aldasáid tievâslii kuvvim anarâškielâ fonetiikast já fonologiast. +"Eine Gruppe von Vokalwechselfällen im Inarilappischen" lâi Äimä "Lectio praecursoria" (nágáttâllâmtilálâšvuođâ sahâvuáru), mii tollui ive 1914. +Sun kieđâvušâi sahâvuárustis anarâškielâ já mottoomverd meiddei kildinsämikielâ toi 1. staavvâl vookaalnubástusâi tááhust, já et maht toh sorjoh kielâhistorjálávt já fooneetlávt 2. staavvâl vokalist. +Jävri lii meerâst erinis čäciääldis. +Jäävri čääci piso enâmustáá sajestis, ijge virded nuuvt ko juuvâin. +Stuárráámus uási jaavrijn siskeldeh saivâčääsi. +Sálttáás jäävrih kočoduvvojeh sälttijävrin. +Táválávt jävri finnee čääsi juuvâin teikkâ käldein. +Sierânâstábáhtussân láá jieŋâ vuálááš jäävrih, ovdâmerkkân Vostok. +Jyväskylä lii kaavpug Suomâst. +Tot lii Koskâ-Suomâ uáivikaavpug. +Jyväskylä naaburkieldah láá Joutsa, Toivakka, Jämsä, Luhanka, Muurame, Petäjävesi, Laukaa já Uurainen. +Káránâs tieđâlâš nommâ lii Corvus corax (Linnaeus 1758). +Tot kulá káránâsluddijd, moh láá káránâs lasseen nelji: ruosâkáránâs (Garrulus glandarius), kuávská (Perisoreus infaustus), lädikuávská (Pica pica), vuorâččâs (Corvus corone cornix). +Káránâs lii vuorâččâshiäimu stuárráámus lodde. +Ton kukkodâh lii 54 - 67 cm:id já tot tiäddá 950 g - 1415 g. Ivnees tááhust káránâs lii čiiđâčappâd já ruánáá- já čuovjisviolet. +Poođâš lii kukke. +Suájái koskâ lii 115 - 130 cm:d. Suájáh láá kuheh já poskâdeh. +Aanaar · Aanaarjävri · Aanaar markkân · Agatha Christie · Amoc · Anarâškielâ · Anarâškielâ tivvoomohjelm · Avveel · Avveeljuuhâ · Benin · Braunwald · Burundi · Egypti · Espanjatavdâ · Frans Äimä · Jackie Brown · Jävri · Jesi · Juvduujuuhâ · Jyväskylä · Káránâs · Kielâiäláskittem · Kielâpiervâl · Kiemâjuuhâ · Kuávská · Kuávžur · Laapi eennâmkodde · Leena Lehtolainen · Luosâ · Marco Malvaldi · Päijänne · Pyeidicissááš · Ruopsisryeivil · Saimaa · Säämi suuvâ laavlâ · Sämicissááš · Sofi Oksanen · Sojuz · Sorvâ · Stephen King · Suomâkielâ · Šapšâ · T. I. Itkonen · Tove Jansson · Vuásku · Zürich +Laapi eennâmkodde (suomâkielân Lapin maakunta já ruotâkielân Lappland) lii Suomâ tavemus já vijđoduv mield stuárráámus eennâmkodde. +Laapi vijđodâh lii 100 370,05 km² já ässeeloho 177 012. +Tot västid ovdebáá Laapi lääni, mut ij lah siämmáš ko Laapi historjálâš eennâmkodde. +Laapi eennâmkodde hämmee staatâlâš vaaljâin Laapi valjâpirrâduv. +Stephen King šoodâi Portlandist, Mainest. +Ko sun lâi aaibâs ucce, suu vaanhimeh, Donald já Nellie Ruth Pillsbury King, iäránáin. +Stephen já suu viljâ, David, aasáin tast maŋa sunnuu ennijn. +King juuđij Durham vuáđuškoovlâ já Lisbon Falls luvâttuv, kost sun valmâštui ive 1966. +Sun čaalij aktiivlávt jo talle. +King peesâi siisâ Maine ollâopâttâhân luuhâđ eŋgâlâskielâ, kost sun valmâštui ive 1970. +Sun ij kavnâm tállân pargo, mutâ čohčuv 1971 sun algâttij eŋgâlâskielâ máttáátteijen Hampden Academyst. +Ehidij já oholoopâi sun čaalij novellijd já pargeldij meid romanijn. +Sofi Oksanen lii syemmilâš kirječällee. +Oksanen lii čáállám ohtsis 6 roomaan, moin peeggâlmumos lii "Puhdistus" (2007), mii finnij Finlandia-palhâšume (2008), Runeberg-palhâšume (2009), Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume (2010) já ranskalâš Prix Femina -palhâšume (2010). +Romanij lasseen sun lii čáállám ovdâmerkkân čaitâlmijd já oopperaid. +Sofi Oksanen šoodâi já vietij pärnivuođâs Jyväskyläst. +Sun lâi perruu áinoo pärni. +Sorvâ lii njomâtteijeešlaajâ, mii kulá kyeppirellei lahkon já sorvâellei čeerdân. +Sorvâ lii stuárráámus tááláá ääigi ellee sorvâellee já meid Suomâ stuárráámus ellee. +Räävis tiäddá 200-825 kg. +Rummâš kukkodâh lii 200-280 cm já sevealodâh 170-220 cm. +Seeibi kukkodâh lii 7-10 cm. +Ores lii ennuv stuárráb ko niŋálâs, já tuše orásist láá čuárvih. +Šapšâ lii kyelišlaajâ, mii kulá luosâkuolij laahkon. +Tot lii uáli maaŋgâhámásâš šlaajâ. +Oovtâ jäävrist puáhtá eelliđ maaŋgah šapšâhäämih, moin láá aaibâs ereslágán rááhtus, raavâd, šoddâmliähtu já kođolattim. +Suomâst láá ohtsis kuttâ ereslágán šapšâhäämi: ponnešapšâ, kárgušapšâ, jotteešapšâ, jävrišapšâ, planktonšapšâ já riäská. +Zürich lii Sveeici stuárráámus kaavpug já tehálumos iäláttâskuávdáš. +Kaavpug lii riges, já tobbeen lii ollâ eellimkvaliteet. +Zürichist ääsih pajeláhháá 400 000 olmožid, já ubâ ton kuávlust ässeeh láá suulân 1,5 miljovn. +Zürich lii siämmáánommâsii jäävri riddoost, já ton čoođâ kolgá Limmat-juuhâ. +Aalpah láá tuše suulân 50 km kaavpug kuávdáást. +suomâkielân · eŋgâlâskielân · tárukielân · ruošâkielân · orjâlâškielân · ruotâkielân +1111 (MCXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1110-lovo nubbe ihe. +12 Years a Slave (elleekove). +12 Years a Slave lii ive 2013 puáttám elleekove, mon lii čáállám John Ridley já stivrim Steve McQueen. +Elleekove vuáđuduvá Solomon Northup 1853 uárji muštâlušân Twelve Years a Slave. +Uáiviroolâst elleekooveest lii Chiwetel Ejiofor kii čaittâl Solomon Northup. +Muusik elleekován lii ráhtám Hans Zimmer +12 Years a Slave (elleekove) +1647 (MDCXLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1640-lovo káávcád ihe. +1991 (MCMXCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1990-lovo nubbe ihe. +1995 (MCMXCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1990-lovo kuuđâd ihe. +1996 (MCMXCVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1990-lovo čiččâd ihe. +1997 (MCMXCVII'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1990-lovo káávcád ihe. +1998 (MCMXCVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1990-lovo oovcád ihe. +1999 (MCMXCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1990-lovo majemuš ihe. +OA nomâttij ive 1999 almugijkoskâsâžžân vuorâsij ihheen. +2018 (MMXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 2010-lovo oovcád ihe. +2019 (MMXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 2010-lovo majemuš ihe. +A. +A lii läättinlâš puustavij já meid anarâškielâ puustavoornig vuossâmuš puustav. +Oskoh, ete A puustav lii finnim häämis Egypti hieroglyfij teikkâ seemilij meerhâst, mii kovvee vuávsá uáivi. +Koskimies. +Aukusti Valdemar Koskimies (ive 1906 räi Forsman; 7. uđđâivemáánu 1856 Pihlajavesi - 5. kesimáánu 1929 Helsig) lâi syemmilâš kielâtotkee, máttáátteijee, professor já kirječällee. +Aukusti Valdemar kuulâi Forsman suuhân. +Suu vaanhimeh láin Isokyrö kirkkohiärrá Oskar Vilhelm Forsman já Maria Gustafva Ahlholm. +Koskimies luuvâi pajeuáppen ive 1874 Vaasa Vasa svenska lyceumist. +Filosofia kandidaatin sun valmâštui ive 1882 já tuáhtárin ive 1891. +Ive 1900 Aukusti naajâi Ilta Evelinain (oovdiš Bergroth; 22.11.1879 - 9.11.1958). +Suoi finnijn oovtâ nieidâ, Aamu Aulikki Kotivalo, kii šoodâi ive 1904. +Karrieer. +Keessiv ive 1886 Koskimies juuđij kulmâ mánuppaje Anarist já nuurâi vijđes mainâsvuárhás "Inarinlappalaista kansantietoutta" -kiirján, mii siskeeld paijeel 400 sijđod anarâškielâg aalmugärbivyevi. +Vuosâteddilâs almostui eskin ive 1917, ko T.I. +Itkonen jurgâlij mainâsijd suomâkielân, tievâsmitij taid jieijâs pajasčälimijgijn já toimâttij tain kirje. +Koskimies keežild meid anarâšah jieijah čäliškuottii sämikielân, ko suu Helsigân maccâm maŋa kielâmiäštáreh čallii sunjin reeivâin lase muštâlusâid. +Koskimies almostitij maaŋgâid olgosdalduvâid já čuágálduvâid. +Sun finnij professor árvunoomâ ive 1926. +"Kohtauspaikkana kieli. +Näkökulmia persoonaan, muutoksiin ja valintoihin." +Toim. +Taru Nordlund, Tiina Onikki-Rantajääskö, Toni Suutari, Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1078, Helsinki 2006 ISBN 951-746-820-2 s.401-405 +Koskimies +Aalmugijkoskâsâš sundenummeer. +Aalmugijkoskâsâš sundenummeer teikâ eennâmkoodi lii puhelinnummeer ovdâlabdos, mii tarbâšuvvoo, ko suáittá olgoenâmân. +Numereh láá juohhum nuuvt, ete lii máhđulâš sierrâđ staatâid já kuávluid já nuuvt, ete numereh iä lah pajaluvvâi. +Sundenumerist láá 1-3 nummeer. +Numerijd juáhá já haaldâš Aalmugijkoskâsâš televiestâdemlitto (eŋgâlâskielân: "International Telecommunication Union", uán. +"ITU", ranskakielân: "Union Internationale des Télécommunications", uán. +Páihálii puhelinnumerist aalmugijkoskâsii háámán. +Iänááš staatâin, meid Suomâst, páihálii sundenummeer vuosmuš nollá páácá meddâl, ko kiävttoo aalmugijkoskâsâš sundenummeer. +Ovdâmerkkân páihálâš puhelinnummeer 019 1234567 Suomâst lii aalmugijkoskâsii häämist +358 19 1234567. +Keejâ meid. +Aalmugijkoskâsâš sundenummeer +Aalmuglâš Kokoomus. +Aalmuglâš Kokoomus (uánihubbooht Kokoomus,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. +Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. +Aalmuglâš Kokoomus +Aalmuglâšpiäládâh. +Aalmuglâšpiäládâh (,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. +Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019 +Aalmuglâšpiäládâh +Aanaar. +Aanaar (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Anarist ääsih 6 849 olmožid, já ton vijdodâh lii 17 333,62 km², mast 2 277,33 km² lii čääci. +Kieldâ lii Suomâ stuárráámus vijđoduv mieldi. +Aanaar naaburkieldah láá Suomâst Iänudâh, Kittâl, Suáđigil já Ucjuuhâ, Taažâst Kárášjuuhâ, Kuovdâkiäinu já Maadâ-Vaarjâg sehe Ruošâst Paje-Tuuloma já Nikkel. +Aanaar kieldâ stuárráámus sijdâ já haaldâtlâš kuávdáš lii Avveel, kost láá suullân 3 000 ässed. +Avelist 39 km tavas lii kieldâ nubben stuárráámus sijdâ Aanaar (608 ässed). +Aanaar siijdâst čokkân Suomâ sämitigge. +Eennâmtiätu já šoŋŋâdâh. +Aanaar lii vijđoduv mieldi Suomâ stuárráámus kieldâ, suullân 5% ubâ Suomâ vijđoduvvâst. +Kieldâ stuárráámus jävri lii Aanaarjävri, mii lii meid Suomâ kuálmádin stuárráámus jävri. +Anarist láá ohtsis 8 033 jävrid, já čácáduvâi vijđodâh lii 2 277,33 km². +Nube maailmsuáđi maŋa Suomâ vuobdij Sovietlitton Njuámmilkuoška-Niskekuoška kuávlu, mon tááhust Aanaar vijđodâh uccánij 176 km². +Viehâdâh. +31. juovlâmáánu 2018 Anarist assii 6 930 olmožid. +Ässein 6 254 sarnuu suomâkielâ, 452 sämikielâid já 23 ruotâkielâ. +Eres kielâid sarnuu 199 ässed. +Aanaar lii ohtâ härvis kieldâin Laapist, kost ässeeloho lassaan. +Čuákkipääihih. +Ihe 2018 loopâst Anarist assii 6 930 olmožid, moin čuákkipaaihijn 4 386, ađâi 65,9% ässeelovvoost. +Aanaar markkân. +Aanaar markkân teikâ Aanaar (, já) lii sijdâ Aanaar kieldâst Aanaarjäävri riddoost. +Anarist láá kavnum arkeologâlâš amnâstuvah, moh čäittih, ete Anarist ääsih ulmuuh jo maŋgâ tuhháát ihheed tassaaš. +Puárásumos vala ton algâalgâlâš saajeest čuážžoo rakânâs Anarist lii Piälppáájäävri meccikirkko. +Suomâ sämikulttuur kuávdáš. +Aanaar markkân lii Suomâ sämikulttuur kuávdáš, já tobbeen kávnojeh ovdâmerkkân Sämimuseo Siida já Paje-Laapi luándukuávdáš, moh fäälih máhđulâšvuođâ uápásmuđ Säämi luándun já kulttuurân, já Säämi máttááttâskuávdáš, kost puáhtá máttááttâllâđ anarâškielâ já eres-uv sämikielâid. +Käävpih. +Aanaar markkânist láá motomeh šiev käävpih, tegu Inarin hopea, Lahjatalo Näkkäläjärvi Oy já Sámi Duodji ry. +Tábáhtumeh. +Anarist uárnejuvvojeh jyehi porgemáánu algâaalmugij muusiktábáhtus Ijâttes Ijjâ () já jyehi uđđâivemáánu Skammâkoveh-elleekovefestivaal (). +Aanaar markkân +Aanaarjävri. +Aanaarjävri (, já tâi "Inarijärvi") lii jävri Aanaar kieldâst Suomâst. +Eennâmtiätu. +Aanaarjäävri vijđodâh lii 1 084 km², já tot lii Suomâ jaavrijn kuálmádin stuárráámus, já ubâ Laapi stuárráámus. +Aanaarjävri lii meid Suomâ stuárráámus jävri, mii lii tuše oovtâ kieldâst já maailm nubben stuárráámus luándujävri, mii lii ollásávt tave näpikiärdu taavaabeln. +Aanaarjäävri kulgâmvijdodâh lii 14 512 km2, já tot kulá Paččvei čácádâhân. +Aanaarjävri lii Suomâ nubben kieŋâlumos jävri Päijänne maŋa. +Aanaarjäävri kieŋâlumos saje lii Kálbáájoorŋâst, já tot lii 92 m. Jäävri koskâkieŋŋâlvuotâ lii 14,3 m. Aanaarjäävri čäcirääji kukkodâh lii suullân 3 300 km. +Aanaarjäävri čäsuáivi alodâh lii 117-119 m. Tot muttoo Paččvei Kaitakuoškâ puáđu tulvâdem tiet. +Aanaarjáávrán lyeštih maaŋgah juuvah. +Merhâšitteemuuh tain láá Avveeljuuhâ já Juvduujuuhâ. +Juuvah finnejeh čääsis Lemmee, Myeđhituoddâr já Pänituoddâr kuávluin. +Aanaarjäävri nuorttiibeln vuálgá Paččvei, mii mana stuárráámus uásild Taažâ já Ruošâ räjijuuhhân já luáštá Bøkfjorden-vuonân, Barentsmeerân alda Kirkkonjaargâ. +Aanaarjäävrist láá ohtsis 3 318 suollud, mii lii enâmustáá Suomâ jaavrijn. +Stuárráámuuh suolluuh láá Suomâ sisčácáduvâi 21. stuárráámus suálui Mahlad (20,7 km2), 22. stuárráámus suálui Kamessuálui (20,7 km2), Kossâpecsuálui (9,2 km2), Varttaasuálui (7,9 km2), Jieŋâsuálui (7,4 km2) sehe Segispecsuálui (7,1 km2). +Eres merhâšittee Aanaarjäävri suolluuh láá sieidikeđgin tubdum Äijihkeđgi já jieŋâkuovđâšmist tubdum Ollâ-Mavra. +Aanaarjävri lii nuuvt kočodum vuáijumjävri. +Aanaarjäävri ääldis lii šoddâm, ko vuáđukällee kiäldusvuodâ lii purgánâm. +Purgánâm lii tovâttâm tom, ete källee laigoseh láá sirdâšum vuálus teikkâ pajas. +Vuáláskulij já pajaskulij sirdâšum källeelaigoseh kočoduvvojeh vuáijumleehhin já horstin. +Aanaarjävri lii tággáár tábáhtusâst šoddâm vuáijumleehhin já Suáluičielgi horstin. +Kyeleh. +Aanaarjäävrist láá ennuv luosâkyeleh. +Jäävrist kávnojeh kuávžur, jävriluosâ, rávdu, šapšâ, muikku já suávvil. +Eres kyeleh láá vuásku, puško, njäähi, vollâsâš já ryevdikuálááš. +Stuorrâ uási kuolijn láá šoddâdum. +Kuolij ištâdem aalgij ive 1976, ko jäävri čäsuáivi tulvâdem keežild monâttum kuolijd koolgâi sajanpuáttiđ. +Aanaarjáávrán láá ištâdum enâmustáá šapšâ, kuávžur já rávdu. +Ive 2007 Aanaarjäävri salâsmeeri lâi 192 000 kg, mast šapšâ já riäská lijjii ohtsis 65 000 kg, já kuávžur lâi 47 000 kg. +Muikku lâi 19 000 kg, rávdu 13 000 kg, suávvil 12 000 kg, puško 12 000 kg, vuásku 9 000 kg, ränisráávdu 8 000 kg, njäähi 6 000 kg já jävriluosâ 2 000 kg. +"Taat sijđo, teikkâ taan siijđo uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." +Aanaarjävri +Aasia. +Aasia lii eennâmuási. +Tot lii eennâmpáálu stuárráámus eennâmuási nuuvt ässeelovo ko vijđodâh-uv peeleest. +Aasiast lii sehe maailm alemus saje, Mount Everest Himalaja váráduvvâst, já eennâmase vyeligumos saje Jáámmámmeerâ. +Aasia staatah. +• border Ovtâstum arabiemiirikodeh +• border Sri Lanka +Aasia staatah +Abidjan. +thumb +Abidjan lii Elefanttähtirido stuárráámus kaavpug já haaldâtlâš uáivikaavpug. +Tot lii meid ässeelohhoos mield ohtâ stuárráámuin ranskakielâlijn kaavpugijn Afrikâst já ubâ maailmist. +Puoh Afrik kaavpugijn tot lii kuđâdin stuárráámus Lagos, Kairo, Kinshasa, Dar es Salaam já Johannesburg maŋa. +Abidjan +Abuja. +Abuja lii Nigeria uáivikaavpug. +Abuja +Accra. +Accra lii Ghana stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Accra +Acqualagna. +Acqualagna lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Acqualagnast ääsih 4 293 olmožid. +Ton vijdodâh lii 50,69 km², já alodâh 204 m. Acqualagna naaburkieldah láá Cagli, Fermignano, Urbania já Urbino. +Acqualagna +Acquaviva (San Marino). +Acquaviva lii kieldâ San Marinost. +Acquavivast ääsih 2 147 olmožid. +Ton vijdodâh lii 4,86 km², já alodâh 237 m. +Acquaviva +Addis Abeba. +Addis Abeba (amharakielân አዲስ አበባ, "uđđâ kukká", oromokielân "Finfinne") lii Etiopia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Addis Abeba +Afganistan. +Afganistan lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Kabul. +Afrik. +Staatah. +"Taat uási lii jurgâlum suomâkiel Wikipediast" +Afrik staatah. +• border Burkina Faso +• border Kap Verde +• border Kongo demokraatlâš täsiväldi +• border Kongo täsiväldi +• border Koskâ-Afrik täsiväldi +• border Peeivitäsideijee Guinea +• border Sierra Leone +• border São Tomé já Príncipe +Afrik staatah +Agatha Christie. +Agatha Mary Clarissa Christie (šoodâi čohčâmáánu 15. peeivi 1890 Torquayst Eŋlandist já jaamij uđđâivemáánu 12. peeivi 1976 Wallingfordist Eŋlandist) lâi eŋlandlâš kirječällee. +Sun čaalij 66 syelipoolisromanid, 14 nooveelčuágáldâhhâd já 6 rähisvuotroomaan. +Rähisvuotromanijd sun čaalij noomáin Mary Westmacott. +Agatha Miller šoodâi čohčâmáánu 15. peeivi 1890 Torquayst, Devon kreivikoddeest. +Suu eeči lâi ovtâstumstaatâlâš Frederick Alvah Miller já suu enni eŋlandlâš Clara Boehmer. +Clara Boehmer aasâi pärnin suu eeni uábi Margaret West lunne, tastko suu eeči jaamij já suu enni ij puáhtám tipšođ ohtuu vittâ párnáá. +Clara Boehmer teeivâi suu puáttee kállá, ko suu eeni uábbi naajâi ovtâstumstaatâlâš Nathaniel Frary Milleráin. +Frederick Miller lâi suu kandâ. +Frederick Miller já Clara Boehmer naaijáin cuáŋuimáánust ive 1878. +Sunnuu vuossâmuš páárnáš Margaret Frary Miller (1879-1950) šoodâi Torquayst, kost kyevtisist lâi láiguviste. +Sunnuu nubbe párnááš Louis "Monty" Montant Miller (1880-1929) šoodâi New Yorkist, kost suu eeči lâi pargomääđhist. +Forgâ tastmaŋa Clara Miller oostij Torquayst táálu, mon nommâ lâi Ashfield. +Tobbeen meiddei Agatha Miller šoodâi perruu kuálmádin já majemuš pärnin. +Agatha Miller pärnivuotâ lâi luholâš. +Sun oroi Ashfieldist, suu suhâlij kulen Viestâr-Lontoost já meiddei Maadâ-Euroopâst, kost suu peerâ eelij távjá tälviv. +Uccâ pärnin Agatha ij jottáám škoovlâ, mut suu enni máttááttij suu luuhâđ, čäälliđ já rekinistiđ. +Agatha maatij meiddei čuojâttiđ piano já mandoliin. +Millerij ruttâtuálu čuolmah algii, ko sij monâttii ennuv ruuđâ tálukäävpist New Yorkist, já tondiet peerâ varrij hotellân Raanskan oovtâ ihán, ko tobbeen lâi häälbib aassâđ ko stuorrâ táálust Eŋlandist. +Ko Agatha lâi ohtnubálovihásâš, suu eeči jaamij. +Agatha aasâi kuávttáá suu ennijn tastmaŋa, ko suu uábbi Margaret naajâi já suu viljâ Monty varrij Maadâ-Afrikân. +Ive 1905 Agatha Miller varrij Pariisin, kost sun algij máttááttâllâđ pianočuojâttem já lávlum. +Sun halijdij šoddâđ oopperalávlon, mut suu jienâ ij sooppâm ton tárguttâsân já tondiet sun koolgâi luoppâđ oopperalávloo ámáttist. +Agatha Christie vuossâmuš käälis Archibald Christie +Agatha Miller naajâi ive 1914. +Suu vuossâmuš käälis lâi Archibald "Archie" Christie, kunâgâslâš áimuvuoimij suátialmai. +Suái láin teividâm Egypti uáivikaavpugist Kairost, mast Agatha Christie aasâi suu ennijn tälviv ive 1912. +Enni vuástálistij näimilito, tastko Archibald Christie lâi värittem, mut tot ij iästám Agatha Christie porgâmist, maid sun halijdij. +Vuossâmuš maailmsuáđi ääigi Agatha Christie poorgâi pyecceitipšon pyecceiviäsust, mut sun ij lijkkum paargon já aalgij porgâđ forgâ tastmaŋa apteekist, mast pargoäigi lâi uánihub já pälkki pyereeb. +Apteekist sun oopâi ennuv miirhâin, moh lijjii tergâdis uaśist suu syelipoolisromanijn. +Christie nieidâ Rosalind, perruu áinoo páárnáš, šoodâi ive 1919. +Christie oonij huolâ perrustis ige jurdâččâm suu pargo kirječällen, veikkâ sun lâi kavnâm kuástideijee suu vuossâmuš syelipoolisromanân. +Pargo. +Agatha Christie suu nubbijn kálláin Max Mallowanin +Christie vuossâmuš roomaan "The Mysterious Affair at Styles" (Styles mystilâš tábáhtus) almostui ive 1920, mut Christie lâi čáállám tom jo nelji ive tooleeb. +Maainâs vuáđudui toos, maid kirječällee lâi oppâm miirhâin apteekist. +Ton kirjeest lâi meiddei belgialâš syelipoolis Hercule Poirot, kiäst šoodâi ohtâ maailm pegâlsumosijn syelipoolisijn. +Christie puáttee roomaan "The Secret Adversary" (Syeligâs vuástálistee) almostui kyehti ive maŋeláá, mut eskin Christie kuuđâd roomaan, "The Murder of Roger Ackroyd" (Roger Ackroyd morhe), mii almostui ive 1926, toovâi kirječällee pegâlmâssân. +Kirje loppâčuávdus lii aaibâs sierânâs, já lohheeh sujâtteh kirječällee syelipooliskirjálâšvuođâ rehelâš speelâ njuolgâdusâi cuovkkiimist. +Tast huolâhánnáá "Roger Ackroyd morhe" algâttij Christie pargo kolleääigi. +Kirjeh. +Agatha Christie čaalij 72 romanid. +Syelipoolisromanijd sun čaalij suu uámi noomáin já rähisvuotromanijd noomáin Mary Westmacott. +Christie +Agugliano. +Agugliano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Aguglianost ääsih 4 792 olmožid. +Ton vijdodâh lii 21,89 km², já alodâh 203 m. Agugliano naaburkieldah láá Ancona, Camerata Picena, Jesi já Polverigi. +Agugliano +Ahujävri. +Ahujävri (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Ahujävri +Akaa. +Akaa () lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Akaast ääsih 16 481 olmožid, já ton vijdodâh lii 314,38 km², mast 21,12 km² lii čääci. +Akaa naaburkieldah láá Hämeenlinna, Lempäälä, Urjala, Valkeakoski já Vesilahti. +Akaa +Alabama. +Alabama lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Montgomery já stuárráámuuh kaavpugeh láá Birmingham já Huntsville. +Alabama uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 4,9 miljovn olmožid (2020). +Alajärvi. +Alajärvi lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Alajärvist ääsih 9 492 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 056,75 km², mast 47,92 km² lii čääci. +Alajärvi naaburkieldah láá Alavus, Kuortane, Kyyjärvi, Lappajärvi, Lapua, Perho, Soini, Vimpeli já Ähtäri. +Alajärvi vuáđudui ive 1869, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. +Siijdah. +Alakylä, Halla-aho, Hoisko, Huosianmaa, Höykkylä, Iiruu, Kaartunen, Karhula, Koivumäki, Kortekylä, Koskenvarsi, Kuolema, Levijoki, Luoma-aho, Myllykangas, Nälkämäki, Paalijärvi, Pekkola, Pihlajakangas, Pynttäri, Saukonkylä, Sissala, Teerineva, Uusikylä, Viinamäki já Ylikylä. +Alajärvi +Alaska. +Alaska lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Juneau já stuárráámuuh kaavpugeh láá Anchorage já Fairbanks. +Alaska uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 734 000 olmožid (2020). +Tot lii ässeelovo mield kuálmádin ucemus uásistaatâ. +Ohtâgin uásistaatâ ij lah nuuvt häärviht aassum ko Alaska. +Alavieska. +Alavieska lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Alavieskast ääsih 2 522 olmožid, já ton vijdodâh lii 253,02 km², mast 1,61 km² lii čääci. +Alavieska naaburkieldah láá Kalajoki, Merijärvi, Oulainen já Ylivieska. +Alavieska vuáđudui ive 1868. +Ko Säämisuáti puállái ive 1944, te puoh Suomâ sämmiliih karttii vyelgiđ evakkon Ylivieska já Alavieska kuávloid. +Alavieska, Eteläranta, Kähtävä, Somero, Taluskylä já Käännäkylä. +Alavieska +Alavus. +Alavus lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Alavusist ääsih 11 416 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 151,46 km², mast 64,24 km² lii čääci. +Alavus naaburkieldah láá Seinäjoki, Kuortane, Ähtäri, Virrat já Alajärvi. +Alavus vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. +Alavus +Albania. +Albania lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Tirana. +Alda-nuorttâ. +Alda-nuorttâ lii kuávlu Aasia já Afrik kuáhtámkuávlust, Euroop nuorttiibeln. +Alda-nuortâ staatâin stuárráámus uási láá arabienâmeh pic Turkki, Israel, Kypros já Iran. +Meid oskoldâh, islam ovtâstit Alda-nuortâ staatâid. +Motomin meid border Turkki rekinistoo Alda-nuortân. +border Kypros kulá eennâmtieđâlávt Alda-nuortân, mutâ ton historjá já kulttuur láá stuárráámuld uásild kreikkalâš-turkkilâš. +Tondiet tot rekinistoo histojálávt já kulttuurlávt Euroopân já Aasian. +Stuárráámus uásild ohtâlâs kulttuur tet Alda-nuortân rekinistoo motomin meid ubâ Tave-Afrik ađai Maghreb enâmeh. +"Uásih taan artikkâlist láá jurgâlum suomâkielâg Wikipediast." +Aleksandria. +Aleksandria lii kaavpug Egyptist. +Tot lii ässeelovo mield Egypti nubben stuárráámus kaavpug. +Aleksandria +Alger. +Alger (arabiakielân الجزائر‎, "al-Jazā'ir",) lii Algeria uáivikaavpug. +Alger +Algeria. +Algeria, virgálávt Algeria demokraatlâš aalmugtäsiväldi, lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Alger. +Algeria vijđodâh lii 2,4 miljovn km², já tobbeen ääsih suulân 41 miljovn olmožid. +Virgáliih kielah Algeriast láá kyehti: arabiakielâ já berberkielâ. +Toi lasseen ranskakielâ lii ennuv kiävtust. +Staatâ stuárráámus oskoldâh lii islam. +Algeria lii ain lamaš kiäinu Euroop, Afrik já Alda-nuortâ koskâsii kaavpâšmist. +Nuuvtpa Algeria aalmugist kávnojeh maaŋgah eres tuávááh. +Vuosmuuh, kiäh Algeria kuávlun láá asâttum aassâđ, láá berbereh, mutâ 600-lovvoost arabih väldidii kuávlu. +Ko 1500-lovvoost espanjaliih irâttii väldidiđ Algeria, te pottii Ottomaaneh algerialij išán, já nuuvt Algeriast šoodâi uási Ottomaan väldikode. +Algeria saje lii kuittâg tommit vaigâd, ete tot ij lah kuássin lamaš älkkee haldâšiđ. +Algeria viestârpele lâi eenâb ohtâvuođâst Marokkon já nuorttiipele Tunisian. +Tobbeen assii meid tommit ennuv berberkielâ (teikâ tamazight) sárnooh, ete arabisaatio ij luhostum nuuvt älkkest ko maaŋgâin eres enâmijn Algeria nuorttiibeln. +Ton tááhust 1800-lovo aalgâst Algeria ij meidgin lamaš nuuvt herkki ovdediđ politiiklâš nationalism ko ovdâmerkkân Tunisia. +Ive 1830 Ranska väldidij uási Algeriast já haldâšij tom. +18 ihheed maŋeláá, ive 1848, Algeriast šoodâi Ranska eennâmkodde. +Puoh aalgij ive 1827, ko Husayn Dey čooskij Ranska tallaa konsul Pierre Deval muáđoid kiärpášfááškuin, ko sunnust lâi vižže Ranska mävsihánnáá lemin veelgist Algerian. +Siämmáá ive minister Ranskaast čaalij, ete Algeria väldidem išedičij adeliđ pargo Napoleon soođij veteraanáid. +Nuuvtpa kulmâ ive maŋeláá aalgij paijeel čyeti-ive paje, ko Algeria lâi Ranska vääldi vyelni. +Jiečânâsvuođâsuáti Ranska vuástá aalgij ive 1954. +Ráávhusopâmuš šoodâi käävci ive maŋeláá, já nuuvtpa syeinimáánu 5. peeivi 1962 Algeria finnij jiečânâsvuođâs. +Algeria lii vijđoduv mield Afrik stuárráámus staatâ, mutâ paijeel nelji viiđâduási tast kuleh Sahara ävđinenâmân. +Ävđineennâm oovtâst Atlasvaarijn kulá maadâ-Algerian, kost šoŋŋâdâh lii kume já koške. +Riddokuávlust, kost luáháh já váráduvah haldâšeh enâduv, šoŋŋâdâh lii koskâmerâšoŋŋâdâh. +Algeria alemus saje lii Mont Tahat, mii paijaan 2918 meetter alodâhân, já ton čohe alne lii koskâttuvvâi muotâ. +Várádâhkuávluin täälvih sättih-uv leđe hirmâd kolmâseh. +Keessiv láá távjá piegah, main láá kume kovjâ já čunoi. +Algeriast láá maaŋgah aalmuglâšmeecih, moin Tassili n'Ajjer lii Unesco maailmärbičuosâttâh. +Unesco luvâttâlmist láá ohtsis čiččâm čuosâttâhhâd, moh láá algerialiih. +Tuše kulmâ prooseent Algeria vijđoduvvâst heivee viljâlmân. +Merhâšitteemuuh eennâmtuálu pyevtittâsah láá niisu, ohra, haavvâr, oliiveh, sitrusheđâlmeh já šivettijn kussâ já savzâ. +Algeriast ääsih ohtsis paijeel 43,8 miljovn olmožid já mediaaniahe tobbeen lii 28,9 ihheed. +Algeria olmoošloho šadda suulân 1,85% jyehi ive. +Tot lii kuittâg ohtâ maailm härvimusávt asâiduttum staatâin - oovtâ neljihâškilomeetter siste ääsih suulân tuše 15,9 olmožid. +Kuittâg ton uáivikaavpugist Algerist ääsih ain oovtâ neljihâškilomeetter siste suulân 10 150 olmožid. +Kulmâ niäljáduási algerialijn ääsih-uv kaavpugkuávluin. +Eenâb ko kulmâ niäljáduási algerialijn láá etnisávt arabeh. +Maaŋgâi madduuh láá kuittâg tovláin berberijn, moh láá talle tuše siävuttum Alda-nuortâ arabijguin, maadâeurooplijguin já Sahara máddáápiälái afriklijguin. +Algeria stuárráámus kielâ lii arabiakielâ, mutâ berbereh sárnuh beberkielâ. +Stuárráámus uási berberijn láá kuittâg kyevtkielâliih já mättih meid arabiakielâ. +99% algerialijn láá sunnimuslimeh. +Almugijkoskâsâš komovuotâsajattâh. +Almugijkoskâsâš komovuotâsajâttâh vyesimáánu 23. peeivi 2010 +Almugijkoskâsâš komovuotâsajâttâh adai ISS (,) lii suullân jyelgipállukiedi stuárusâš satelliit, ive 2000 rääjist pisovávt almaidittum komovuotâsajattâh, mii jorá Eennâm pirrâ 368 km aloduvvâst 27 600 km tijmeliävttoin. +Tot jorá Eennâmpáálu pirrâ pelnub tiijme kooskâi, 16 kerdid pirrâmpeeivist. +Pirrâmpeeivist ISS jotá suullân siämmáá määđhi ko jis tot kirdáččij Enâmist Mánudâžân já maassâd. +Taat sajattâh lii jotkâ Ovtâstumstaatâi Skylab- já Sovjetlito Mir- já Saljut-komovuotâsajattuvváid. +Komovuotâsajattâh lii Kanada, Euroop, Jaapaan, Ruošâ já Brasilia komovuotâornijdumij sehe Ovtâstumstaatâi komovuotâhaldâttuv ohtsâšhaahâ. +Puoh kirdemeh komovuotâsajattâhân, moh kevttih ryeššilâš rakkeet, páččojeh Baikonur kosmodromist Kazakstanist. +Vuosmuu keerdi komovuotâsajattâhân paččui rakkeet Ovtâstumstaatâin Cape Canaveral pääččimkuávdáást ive 2020. +Komovuotâsajattâh uáinoo päljis čolmijn Enâmân uánihâš puudâid, táválávt motomijd miinutijd häävild. +Altidona. +Altidona lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Altidonast ääsih 3 540 olmožid. +Ton vijdodâh lii 12,97 km², já alodâh 224 m. Altidona naaburkieldah láá Campofilone, Fermo, Lapedona já Pedaso. +Altidona +Amanda Kernell. +Amanda Kernell kuovâmáánust 2017, Göteborg Film Festivaalist +Amanda Kernell (š. čohčâmáánu 9. peeivi 1986 Ume, Ruotâ) lii ruátálâš-sämmilâš stivrejeijee já kietâčällee. +Suu enni lii ruátálâš já eeči sämmilâš. +Kernell luuvâi čäällim čaittâlemlyevi já audiovisuaallâš media várás Biskops-Arnöst já juuđij meid Filmpool Nord kietâčäällimkuursâ. +Elleekovestivrim sun luuvâi Tanskast Den Danske Filmskolest iivij 2009-2013. +Suu peeggâlmumos elleekove lii Sameblod (2016), mii lii meid suu vuossâmuš kuhes elleekove. +Kernell +Amanda Plummer. +Amanda Plummer (š. +23. njuhčâmáánu 1957, New York, New York) lii ameriklâš čaittâleijee. +Sun lii pegâlmâs suu teatterkarrieerist sehe elleekuuvijn Joe Versus the Volcano (1990), The Fisher King (1991), Pulp Fiction (1994) já The Hunger Games: Catching Fire (2013). +Suu eeči lii kanadalâš čaittâleijee Christopher Plummer (š. +1929) já enni še lâi čaittâleijee, ameriklâš Tammy Grimes (1934-2016). +Plummer +Amandola. +Amandola lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Amandolast ääsih 3 471 olmožid. +Ton vijdodâh lii 69,50 km², já alodâh 500 m. Amandola naaburkieldah láá Comunanza, Gualdo, Monte San Martino, Montefalcone Appennino, Montefortino, Penna San Giovanni, Sarnano já Smerillo. +Amandolast šoodâi kaavpug ive 2017. +Uáinámušah. +Amandolast lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. +Tobbeen lii meiddei muvrâ, mii lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. +Amandola +Amman. +Amman lii Jordania stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Amman +Amoc. +Amoc ("Mikkâl Antti Morottaja" ađai "Kuobžâ-Saammâl Maati Mikkâl") lii anarâš ráppájeijee. +Nommâ Amoc puátá saanijn "Aanar Master of Ceremony" (Aanaar seremoniamiäštár). +Amoc lii puáttám tobdosin tast, et sun ráppáá anarâškielân. +Sun keikkaastâl tyelli tälli pirrâ Säämi já motomin meid Maadâ-Suomâst. +Šaali lii Amoc vuossâmuš single, mii almostui juovlâmáánu 13. peeivi 2006. +Tot kávnoo meid CD:st. +Amoc vuossâmuš album Amok-kaččâm almostui kuovâmáánu 6. peeivi 2007. +Skiäru pyevtittij Tuupa Records. +Kiälláseh (2016). +Taat lii single. +Pittáást lii rahtum meiddei muusikvideo. +Kuobârpoolvâ maŋa (2016). +Kuobârpoolvâ maŋa lii single, mii almostui ive 2016 loopâ peln. +Pittáást lává kyessilávlon Sofia Jannok já Niillas Holmberg. +Anarâškielâ. +Anarâškielâ lii sämikielâ, mii kielâlávt lohhoo nuorttâkielâi nannaamjuávkun. +Ton aldemuš suhâkielâ lii nuorttâlâškielâ. +Anarâškielâst láá suulân 450 sárnod. +Kuávlu. +Anarâškielâ lii áinoo sämikielâ, mii sárnoo tuše Suomâst. +Tom sárnuh ärbivuáválávt Aanaarjäävri pirrâsijn, já ei. +Kuávlukielah. +Anarâškielâ kuávlukielâid puáhtá jyehiđ kyevti juávkun: taavaapele kuávlukieláid (Pärttih, Čovčjävri jna.) +já máddáápele kuávlukieláid (Njellim). +Tuođâlávt sárnumkielâst láá stuorrâ iäruh meid ovtâskâs sárnoi kooskâst; iäruh láá sehe suujâtmist (kukkoduvvâin já vookaalnubástusâin) já sánáduvvâst. +Pronomineh. +Anarâškielâst persovnpronominijn láá kulmâ lovo: oovtâloho, kyevtiloho já maaŋgâloho. +Kieldimverbâ. +Indikativ, konditional já potential +Anarâškielâ pustaveh. +Anarâškielâ kiävttá latinalâš pustavijd. +Tego suomâkielân-uv meid anarâškielân láá lasettum puustaveh, moh iä läättinkielâst kavnuu. +Anarâškielâ puustavoornig. +Anarâškielâ puustavoornig lii "a â á ä b c č d đ e f g h i j k l m n ŋ o p r s š t u v y z ž". +Tom láá Säämi kielâorgaaneh tuhhiittâm anarâškielân. +Puustavoornig lâi ovdil 2014 váhá eresláván. +Anarâskielâst lii kuittâg kevttum maaŋgâlágán puustavoornigeh, ovdâmerkkân Sammallahti-Morottaja Säämi-suomâ sänikirjeest puustavoornig lii "a â b c č d đ e f g h i j k l m n ŋ o p r s š t u v y z ž ä á" já Erkki Itkonen Inarilappisches Wörterbuch oornig lii "a á ä b c č ʒ ǯ d đ e æ f g h i j k l m n ŋ o p r s š z ž t u v y". +Anarâškielâ servi lii ive 1986 vuáđudum servi, mon toimâmpäikki lii Aanaar kieldâ, Laapi eennâmkoddeest. +Seervi vuáđudemčuákkim tollui Avelist juovlâmáánu 4. peeivi Avveel-hooteel auditoriost. +Seervi vuáđudemjesâneh lijjii Veikko Aikio, Ilmari Mattus já Matti Morottaja, kote väljejui seervi vuosmužžân saavâjođetteijen. +Seervi ulmen lii ovdediđ já nonniđ anarâškielâ. +Servi algâttij ive 1997 kielâpiervâltooimâ. +Kielâpiervâl lii lasettâm anarâškielâ sárnoi, eromâšávt párnái já nuorâi, mere. +Servi almostit Anarâš-loostâ já Loostâš-lostii. +Tolebáá servi meid kuástidij Kierâš-loostâ. +Palhâšume. +Servi uážui tave-eennâmlâš Kollekielâ-palhâšume skammâmáánu 17. peeivi 2004. +Liiŋkah. +Anarâškielâ servi +Anarâškielâ tivvoomohjelm. +Anarâškielâ tivvoomohjelm lii Giellatekno huksim ohjelm, mii tivo sänifeeilâid. +Tivvoomohjelm tuáimá nuuvt, et tot tuhhit puoh anarâškielâ morfologisii analysaattorist leijee saanijd já hilgo tagarijd saanijd, moh iä lah analysaattorist. +Ko tivvoomohjelm kávná feeilâ, te tot fáálá vittâ iävtuttâs, maggaar olmâ čäällimhäämi puávtáččij leđe. +Tivvoomohjelm tivo tuše čäällimfeeilâid, ađai tagarijd feeilâid, mast sääni čäällimhäämi lii noormâ vuástásâš. +Čäällimfeeilâi juávkun kuleh meiddei časkemfeeilah, moh šaddeh ko čällee čáálá vahâgist mottoom sääni eresnáál ko lâi áigum. +Tivvoomohjelm ij tivo nuuvt kočodum sänifeeilâid já syntaksfeeilâid. +Sänifeeilah láá tagareh feeilah, moh šaddeh ko sääni lii kielâ ráhtus vuástásâš tâi eres kielâkevtteeh iä tuubdâ tom. +Syntaksfeeilah láá tagareh feeilah, moh šaddeh ko čällee ij haaldâš kielâ syntaks. +Syntaksfeeilah láá táváliih talle ko suomâkielâ interferens vaaikut čällee kielân (om. +nominatiivobjekt teikkâ partitiivsubjekt keežild). +Čäällimfeeilâid puáhtá jyehiđ kyevti váldujuávkun: feiláid, moh pyevtitteh ij-tuođâlii sääni já feiláid, moh pyevtitteh tuođâlii sääni. +Ij-tuođâliih säänih iä lah säänih. +Tuođâliih säänih láá säänih, mut feilâ šadda puástu ohtâvuođâ keežild. +Tivvoomohjelm hilgo tuše ij-tuođâlijd saanijd. +Ij-tuođâliih feeilah láá ovdâmerkkân: sujâttemfeeilah, sänirähtimfeeilah, fonologiliih feeilah, puállupevdifeeilah já časkemfeeilah. +Motomin sáttá leđe vaigâd tiettiđ, mon juávkun mottoom feilâ kulá. +Ovdâmerkkân lii-uv "uázzuv" časkemfeilâ, puállupevdifeilâ teikkâ fonologisâš feilâ? +Puoh kulmâ muulsâiävtu láá máhđuliih. +Jyehi sänihäämi lii tivvoomohjelm mield jo-uv čallum puástud ("positiivlâš") teikâ olmânáál ("negatiivlâš"). +Ko positiivlâš sääni lii evaluistee mielâst čallum puástud, sääni lii tuotâ positiivlâš, já ko positiivlâš sääni lii evaluistee mielâst čallum olmânáál, sääni lii epituotâ positiivlâš. +Epituotâ negatiivlâš lii čäällimfeilâ, mon ohjelm ij lah kavnâm. +Tieđâlii artikkâl várás láá analysistum tivvoomohjelmáin käävci tekstâd, maid lává čáállám kyehti čällee. +Nubbe čällest lii oppâm kielâ kielâpiervâlist já nubbe rävisolmožin. +Evaluistem čáittá, et čäällimfeeilâin 68,9% láá ij-tuođâliih säänih já 31,1% láá tuođâliih säänih. +Tivvoomohjelm ij paste merkkiđ teikkâ iävtuttiđ čuávdus feiláid, moh láá tuođâliih säänih. +Nubij sanijgijn tot ij iššeed čällee ollágin suullân jyehi kuálmádáin feiláin, maid sun taha. +Evaluistem čáittá meddei, et puoh saanijn 95,3% láá tuotâ negatiivliih já 2,7% láá tuotâ positiivliih - ohtsis 98,0%. +Taat meerhâš, et tivvoomohjelm já evaluistee lává 98,0%:st tábáhtusâin oovtâ uáivilist. +Suulân 1,8% láá epituotâ positiivliih (tivvoomohjelm mielâst sääni ij lah čallum olmânáál, mut evaluistee tuhhit sääni) já 0,1% láá epituotâ negatiivliih (čäällimfeilah, maid tivvoomohjelm ij lah kavnâm). +Ohtân tivvoomohjelm hástun lii kielâlâš variaatio. +Ovdâmerkkân tijme-sääni: ti'jme ~ tiijme (ol. +gen.) já tijmeest ~ tiijmest (ol. +lok.). +Tivvoomohjelm kolgâččij tuhhiittiđ puoh tágárijd haamijd, mut tot hilgo stuorrâ uási maajeeb variaatioin (ij kuittâg puoh; tot tuhhit ovdâmerkkân häämi "piivdost"). +Ancona. +Ancona lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Anconast ääsih 100 305 olmožid. +Ton vijdodâh lii 124,84 km², já alodâh 16 m. Ancona naaburkieldah láá Agugliano, Camerano, Camerata Picena, Falconara Marittima, Offagna, Osimo, Polverigi já Sirolo. +Anconast šoodâi kaavpug ive 1357. +Ancona +Ancona eennâmkode kieldah. +Ancona eennâmkoddeest láá 47 kieldâd. +Andorra. +Andorra lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Andorra la Vella (jurg. +Puáris Andorra). +Kieldah. +Andorrast láá 7 kieldâd: Andorra la Vella, Canillo, Encamp, Escaldes-Engordany, La Massana, Ordino já Sant Julià de Lòria. +Andorra la Vella. +Andorra la Vella lii Andorra uáivikaavpug já ohtâ staatâ kieldâin. +Andorra la Vellast ääsih 22 440 olmožid. +Ton vijdodâh lii 30 km², já alodâh 1 022 m. +Andorra la Vella +Angola. +Angola, virgálávt Angola täsiväldi (portugalkielân "República de Angola") lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Luanda. +Angola virgálâš kielâ lii portugalkielâ, mutâ ton lasseen sárnuh ovdâmerkkân kongokielâ, kimbundukielâ já umbundukielâ. +Angolast ääsih paijeel 32 miljovn olmožid, kiäin stuárráámus uási láá ristâliih: jo-uv katoliliih (41%) teikkâ protestantliih (38%). +Angola ránnjástaatah láá tavveen Kongo täsiväldi já Kongo demokraatlâš täsiväldi, nuorttân Sambia já mäddin Namibia. +Stuárráámuu uásist angolalijn láá madduuh eennâmtuálu kulttuurijn, moh asâiduttii Angolan suulân 1000-500 oKr. +Oskoh, ete taah ulmuuh sarnuu tovláá versio kielâin, maid Angolast tääl sárnuh. +800-lovo rääjist Angola taveuásih kullii stuorrâ kunâgâskuddijd. +Ko portugalliih 1400-lovo aalgâst pottii, te sij algii tállân ráđádâllâđ eres hiäimuigijn. +Čuávuvái muáddi čyeđe ive ääigi Angolast vuobdui paijeel 4 miljovn uárjid Tave-Amerikân. +Portugal haldâšij Angola rähtimáin kävppisopâmušâid eres hiäimuigijn, mutâ ubbân sij finnii Angola vääldi vuálá esken 1900-lovo aalgâst. +Ive 1951 tot labdasui Portugal eennâmkoodán. +Kuittâg 1960-lovvoost maaŋgah stuimejuávhuh tuáruškuottii jiečânâsvuođâ peeleest, já skammâmáánu 11. peeivi 1975 Angola finnij jiečânâsvuođâs. +Anna Morottaja. +Konsertist láávdást Kuobžâ-Piäká Ánná Helsigist ive 2019 +Kuobžâ-Piäká Ánná teikâ Anna Margareeta Morottaja (š. +1969) lii anarâš máttáátteijee, livđojeijee, jyeigee, lávloo já musikkár. +Sun lii šoddâm tobdosin anarâšâi livđe-muusikärbivyevi iälláátteijen. +Morottaja +Anni Sarre. +Anni Sarre lii anarâš kirječällee, tivtâsteijee já máálájeijee. +Sun lii vuálgus Väävli siijdâst, mii lii Aanaarjäävri riddoost suulân 40 km keččin Aanaar markkânist. +Suu peerâ lâi anarâš, já anarâškielâ lii suu eenikielâ. +Sarrest ij lah čällee akateemisâš škovlim. +Sun lii taggaar čällee, kii čáálá puđâldâssân já kiän motivaation lii eromâšávt ilo čäälliđ jieijâs feerimijn já huámmášuumijn. +Sarre ij lah tuše čällee já parga meiddei eres taaiđâsuorgijn - tegu maaŋgah eres-uv algâaalmugčälleeh. +Sun lii ovdâmerkkân máálájeijee-uv. +Spejâlistem - Heijastus. +Sarre čaalij "Spejâlistem - Heijastus" -tihtâkirje, mii almostui ive 2014 já siskeeld suulân 75 tihtâd. +Sun čaalij tiivtâid vistig suomâkielân já talle sun jurgâlij taid anarâškielân. +Tiivtâi paječalluuh láá kiddâ tast, mii lii jieškote-uv tiivtâst kieđâvuššum fáddá. +Kirjeest láá meiddei motomeh čallee jieijâs sárgum koveh. +Tiivtâi celkkuuh láá táválávt uánihááh, já tain lii uáli täsivis rytmâ. +Tiivtah láá masa ain juohhum verstáid, já jyehi verstâ siskeeld muáddi raddalâs (táválávt 3-6 raddalâs, mut motomin váhá eenâb-uv). +Tiivtâin lii tyellitälli loppâčuojânâs, mut ij kuittâgin hirmâd távjá. +Algâčuojânâsah iä lah. +Tiivtah láá čallum uáli älkkees já čielgâ almoskieláin, iäge lah kevttum tagareh symboleh, viärdádâsah teikâ čujottâsah, moh tovâččii vädisin teevstâ iberdem. +Motomin iäluttemes tiiŋgah láá personifisistum. +Ovdâmerkkân "Uđđâivemáánu" -nommâsii tiivtâst puolâš aktivlávt cipco suormâid já muáđuid. +Njálmálii ärbivyevi já sämmilii kulttuur elementeh láá kevttum tuše váhá. +Ovdâmerkkân "Ovdâšeh" -nommâsii tiivtâst láá kovvejum sämmilij ärbivuáváliih oskomušah luudijn. +Tiivtah adeleh kove syemmilâš-sämmilii nisonist, kii ij lah innig nuorâ já muštâl jyehipiäiválii eellimstis Anarist jieijâs vuolgâsoojijn. +Fáádái já teemai vuáđuld tiivtah láá čallum kuhes paje ääigi 1990- já 2000-lovoin. +Stuárráámus uási tiivtâin muštâleh Säämi luándust, iveaaigijn, ellein já luudijn sehe eres-uv imâšlijn, ilolijn já esteetlijn feeriimijn. +Motomin tiivtâi teemast šadda tuođâlub, já čällee kieđâvuš jieškote-uvlágán äigikyevdilis aašijd tegu läämi já euron sirdâšum. +Motomeh tiivtah čujotteh ristâooskon sehe čällee persovnlii ooskon já luáttámušân Imelân. +Maaŋgâin tiivtâin lii fáárust humoristlâš já keppâ kuvvim jyehipiäiválijn feeriimijn. +Humoristlâš tihtâ lii ovdâmerkkân "Čuoškâ" -nommâsii tihtâ, mast čuoškâ eellim nohá ko tot kirdá njuolgist Raid-miärkán. +"Puástu pismâr" -nommâsâš tihtâ-uv lii humoristlâš. +Tyellitälli čällee čáálá meiddei jieijâs tobdoin já paloin - ovdâmerkkân "Jäämmim" já "Palo" -nommâsijn tiivtâin. +Sarre +Antananarivo. +Antananarivo lii Madagaskar stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Antananarivo +Antigua já Barbuda. +Antigua já Barbuda lii staatâ Karibiast. +Ton uáivikaavpug lii St. John's. +Antigua já Barbuda +Anu Avaskari. +Anu Aino-Sisko Maarit Avaskari (oovdiš Anu Aino-Sisko Maarit Pietikäinen) lii anarâš säämipolitijkkár, kii áásá Avelist. +Sun kulá Aikio-suuhân. +Avaskari lâi Suomâ sämitige jeessân iivij 2003-2007. +Sun väljejui meid sämitige vaaljâin 2007 sämitige airâsin ivvijd 2008-2011. +Sun lâi kuálmád keerdi iävtukkâssân Suomâ Sämitige vaaljâin 2011 já väljejui vaaljâpajan 2012-2015. +Avaskari +Apecchio. +Apecchio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Apecchiost ääsih 1 784 olmožid. +Ton vijdodâh lii 103,11 km², já alodâh 493 m. Apecchio naaburkieldah láá Cagli, Città di Castello, Mercatello sul Metauro, Pietralunga, Piobbico, Sant'Angelo in Vado já Urbania. +Apecchio +Apiro. +Apiro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Apirost ääsih 2 153 olmožid. +Ton vijdodâh lii 53,78 km², já alodâh 516 m. Apiro naaburkieldah láá Cingoli, Cupramontana, Matelica, Poggio San Vicino, San Severino Marche, Serra San Quirico já Staffolo. +Apirost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. +Puáris kuávdáá tehálumos tori lii "Piazza Baldini", kost lii kieldâtáálu. +Kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah, tegu "Collegiata di Sant'Urbano" -kirkko, mii lii "Piazza Baldini" -torist. +Apirost lii meiddei muvrâ puáris kuávdáá pirrâ. +Muvrâ lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. +Apiro +Appignano. +Appignano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Appignanost ääsih 4 125 olmožid. +Ton vijdodâh lii 22,67 km², já alodâh 199 m. Appignano naaburkieldah láá Cingoli, Filottrano, Macerata, Montecassiano, Montefano já Treia. +Appignano +Arabiakielâ. +Arabiakielâ (arabian اَلْعَرَبِيَّةُ‎ "al-ʿarabiyyah") lii afroaasialâš kielâ, mon sárnuh eenikiellân paijeel 300 miljovn olmožid. +Tot lii ohtâ maailm enâmustáá sarnum kielâin. +Arabia lii vijđáht kiävtust Alda-nuortâst, Arabia njargâenâmist já Tave-Afrikâst. +Eenikielâlij lasseen paijeel miljard olmožid mättih arabia, ko tot lii islam pase kielâ. +Aragoniakielâ. +Aragoniakielâ (arag. +"aragonés") kulá indoeurooplij kielâi romaanlâš kielâjuávkun. +Tom sárnuh Espanjast, Aragonia jiešhaldâšemkuávlust. +Aragoniakielâ +Arcevia. +Arcevia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Arceviast ääsih 4 332 olmožid. +Ton vijdodâh lii 128,33 km², já alodâh 535 m. Arcevia naaburkieldah láá Barbara, Castelleone di Suasa, Genga, Mergo, Montecarotto, Pergola, Rosora, San Lorenzo in Campo, Sassoferrato, Serra de' Conti já Serra San Quirico. +Arcevia +Argentiina. +Argentiina lii staatâ Maadâ-Amerikâst. +Ton uáivikaavpug lii Buenos Aires. +Arizona. +Arizona lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Phoenix já tot lii meid stuárráámus kaavpug. +Tom maŋa stuárráámuuh kaavpugeh Arizonast láá Tucson já Mesa. +Arizona uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 7,4 miljovn olmožid (2020). +Arkansas. +Arkansas lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Little Rock. +Arkansas lii Ovtâstumstaatâi maadâuásist alda Mississippijuuvâ. +Arkansas uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 3 miljovn olmožid (2020). +77% Arkansas ässein láá vielgisliškeulmuuh. +Arkaŋŋel. +Arkaŋŋel (ruošâkielân: "Арха́нгельск") lii kaavpug Ruošâst. +Arkaŋŋel +Armenia. +Armenia lii staatâ. +Ton uáivikaavpug lii Jerevan. +Eennâmtieđâlávt Armenia lii Aasiast, mut kulttuurlávt já historjálávt tot kulá Euroopân. +Asikkala. +Asikkala lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. +Asikkalast ääsih 8 046 olmožid, já ton vijdodâh lii 755,55 km², mast 192,25 km² lii čääci. +Asikkala naaburkieldah láá Heinola, Hollola, Hämeenlinna, Lahti, Padasjoki já Sysmä. +Anianpelto, Asikkala sijdâ, Hillilä, Iso-Äiniö, Joenniemi, Kalkkinen, Keltaniemi, Kopsuo, Kurhila, Muikkula, Myllykselä, Paakkola, Pulkkila, Pätiälä, Reivilä, Riihilahti, Salo, Särkijärvi, Urajärvi, Vehkoo, Vesivehmaa, Viitaila, Vähimaa já Vähä-Äiniö. +Asikkala +Askola. +Askola lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Askolast ääsih 4 941 olmožid, já ton vijdodâh lii 218,03 km², mast 5,61 km² lii čääci. +Askola naaburkieldah láá Myrskylä, Mäntsälä, Pornainen, Porvoo já Pukkila. +Askola markkân, Huuvari, Juornaankylä, Korttia, Monninkylä, Nalkkila, Nieto, Puharonkimaa, Särkijärvi, Tiilää, Vahijärvi já Vakkola. +Askola +Asmara. +Asmara lii Eritrea stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Asmara +Astrahan. +Astrahan (ruošâkielân: "Астрахань") lii kaavpug Ruošâst. +Astrahan +Atlant väldimeerâ. +Atlant väldimeerâ ađai Atlant lii maailm nubben stuárráámus väldimeerâ Kuálhismeerâ maŋa. +Ton nuorttiibeln láá Euroop já Afrik já viestârbeln Tave- já Maadâ-Amerik. +Ton vijđodâh lii paijeel 41 miljovn km². +Atlant lii lamaš tehálâš kiäinu kaavpâšmân já maađhâšmân jo čuođijd iivijd. +Atlanta. +Atlanta lii Georgia uásistaatâ uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. +Tobbeen ääsih ohtsis suulân 523 000 olmožid. +Auckland. +Auckland (maorin "Tāmaki-makau-rau") lii Uđđâ Seeland stuárráámus kaavpug. +Auckland +Audrey Hepburn. +Audrey Hepburn (šoddâm Audrey Kathleen Ruston,) lâi brittilâš-hollandlâš čaittâleijee já malli. +American Film Institute nomâttij suu ive 1999 ihečyeđe kuálmádin merhâšitteemus nissoončaittâleijen tállân Katharine Hepburn já Bette Davis maŋa. +Hepburn lâi piivnoh já adelij ereslágán nissoonvuođâ maali. +Suu kovvejeh meid stijlâikonin já inspiraation maŋgáid nisonáid. +Hepburn šoodâi Brysselist eŋglandlâš diplomaatân já hollandlâš herttuatarân ive 1929. +Suu eellim masa jooskâi ovdilgo kiergânij tuođâi älgiđgin, ko Hepburn umogâžžân puosâškuođij soinâttâhân nuuvt ete suu váimu-uv orostij. +Ennis, Ella van Heemstra, luhostui kuittâg iällááttiđ nieidii. +Hepburn juuđij škoovlâid Eŋlandist, mutâ varrij enijnis Vuáládâhenâmáid ive 1939 já aasâi pärnivuođâs tobbeen natsihaldâšem Hollandist. +Eeči lâi kuáđđám perruu jo muáddi ive ovdeláá, já Hepburn lii maŋeláá muštâlâm, maht eejis vyelgim vaiguttij Hepburn elimân kuhháá. +Hepburn varrij Lontoon ko sun lâi 20-ihásâš, naharin šoddâđ baaleettánssájeijen, mutâ rotoi lonottij čaittâlmân. +Sun čaittâlij maaŋgâin uálgiroolâin brittilâš pyevtittâsâin, ovdilgo teeivâi ranskalâš čällee Colette Monte Carlost ive 1951. +Colette lijkkuustui Hepburnân já smietâi, ete sun ličij tievâslâš suu Broadway čaaitâlm Gigi uáiviroolân. +Tast maŋa Hepburn finnij-uv roolâid jo Hollywood elleekuuvijn. +Suu vuosmuš stuorrâ roolâ lâi elleekooveest Roman Holiday ive 1953, mast sun finnij pyeremuu nissoonuáiviroolâ Oscar-palhâšume-uv ive 1954. +Persovnlâš eellim. +Hepburn lâi kuohtii näimilittoost. +Vuosmuš käälis lâi Mel Ferrer, kiäin sun naajâi ive 1954. +Suoi iäránáin ive 1968. +Nubbe lâi Andrea Dotti, kiäin sun lâi oovtâst iivij 1969-1982. +Hepburnist lii kuohtuin näimilittoin ohtâ kandâ, Mel Ferreráin Sean-nommâsâš já Andrea Dottijn Luca. +Hepburn +Austin. +Austin lii Texas uásistaatâ uáivikaavpug. +Tot lii ässeelovo mield Texas niäljádin stuárráámus kaavpug. +Austinist ääsih ohtsis suulân 988 000 olmožid. +Austin lii puoh Ovtâstumstaatâi uásistaatâi uáivikaavpugijn nubben stuárráámus ässeelovo mield. +Australia. +Australia lii staatâ Oseaniast. +Ton uáivikaavpug lii Canberra. +Avveel. +Avveel (, já) lii sijdâ Suomâst, Aanaar kieldâst. +Ive 2018 loopâst Avelist lijjii 3 034 ässed. +Avveel lii Aanaar kieldâ stuárráámus čuákkipäikki já kávpálávt virkkuus sijdâ, kost kávnojeh puoh tarbâšliih palvâlusah já áinoošlajâsâš luándu. +Siijdâ čoođâ kolgá Avveeljuuhâ, mii lii kuálásteijei já kárbáinjottei paradiis. +Avveeljuuvâst piäsá kárbáin meiddei Aanaarjáávrán. +Siijdâ kuávdáást lii mučis já stuorrâ vuoijâmriddo, kost keessiv lii máhđulâš vuoijâđ já spellâđ tuáškumpáálu. +Tälviv ulmuuh pyehtih vyeijiđ moottorkiälháin, ko siijdâst já ton aldasijn láá ennuv moottorkiälkkákiäinuh. +Avveel stuárui jotelávt 1880-lovo loppâbeln, ko Avveeljuuvâst já ton pirrâsijn kavnui kolle. +Avveel luvâttâh. +Avelist lii luvâttâh, mii palvâl Aanaar kieldâ škovlimtáárbuid. +Avveel luvâttâh lii puáttám tobdosin tast, et tot fáálá viijđes kielâvaljimmáhđulâšvuođâid. +Tobbeen puáhtá luuhâđ anarâškielâ sehe eenikiellân já vieres kiellân. +Virgálávt anarâškielâ máttááttâs aalgij ive 1994. +Avveel +Avveeljuuhâ. +Avveeljuuhâ lii Suomâ lovádin kuhemus juuhâ Aanaar kieldâst. +Ton kukkodâh lii 180 km já kulgâmvijđodâh 3 884 km2. +Avveeljuuhâ álgá Korsatuoddârist Aanaar, Iänuduv já Kittâl kieldâi raajijn já kolgá Lemmee aalmuglâšmeeci, Pänituoddâr meccikuávlu sehe Avveel peht Aanaarjáávrán. +Avveeljuuhâ sijđojuuvah láá Riemnjisjuuhâ, Tolosjuuhâ já Čuđejuuhâ. +Avveeljuuhâ lii tubdum "kollejuuhhân". +Avveeljuuvâ sijđojuuvah láá vala-uv merhâšittee kolletoidemsajeh Laapist Lemmee lasseen. +Avveeljuuhâ almosumoseh kyeleh láá suávvil, kuávžur, šapšâ já puško. +Avveeljuuhâ +Azerbaidžan. +Azerbaidžan lii staatâ Euroopâst já Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Baku. +Aŋŋel. +Aŋŋel (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Aŋŋel +B. +B lii läättinlâš puustavoornig nubbe puustav. +Anarâškiel puustavoornigist tot lii viiđâd puustav. +Bagdad. +Bagdad lii Irak stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Bagdad +Bahama. +Bahama lii staatâ Karibiast. +Ton uáivikaavpug lii Nassau. +Bahrain. +Bahrain lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Manama. +Balzers. +Balzers lii kieldâ Liechtensteinist. +Balzersist ääsih 4 590 olmožid. +Ton vijdodâh lii 19,73 km², já alodâh 477 m. +Balzers +Bamako. +Bamako (bambarakielân: ߓߊߡߊߞߐ, "Bàmakɔ̌") lii Mali uáivikaavpug já ässeelohhoos mield meid ton stuárráámus kaavpug. +Bamako +Bangladesh. +Bangladesh lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Dhaka. +Bangui. +Banjul lii Koskâ-Afrik täsivääldi stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Tot lii Oubangui-juuvâ riddoost, Kongo demokraatlâš täsivääldi rääji paaldâst. +Bangui +Banjul. +Banjul lii Gambia uáivikaavpug. +Veikkâ Banjul kaavpug ij lah ko staatâ niäljádin stuárráámus kaavpug, ton metropolkuávlu lii stuárráámus sehe ässeelovo já ässeesaahâdvuođâ mield. +Banjul +Barack Obama. +Barack Hussein Obama II (š. porgemáánu 4. p. 1961 Honolulu, Havaiji, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš politijkkár. +Sun lâi Ovtâstumstaatâi 44. president kyevti paje verd iivij 2009-2017 koskâsii ääigi. +Ive 2009 Obama finnij Nobel-ráávhupalhâšume. +Ovtâstumstaatâi demokraatlâš piäládâhân kulloo Obama lâi ive 2008 vaaljâin Ovtâstumstaatâi vuossâmuš čappâd kii lâi uáivipiäláduv presidentiävtukkâs já vuossâmuš čappâd kii šoodâi Ovtâstumstaatâi presidentin. +Sun lii meid vuossâmuš nannaam-Ovtâstumstaatâi ulguubeln šoddâm president. +Ovdil Obama Ovtâstumstaatâi presidentin lâi George W. Bush já Obama maŋa Donald Trump. +Obama +Barbados. +Barbados lii staatâ Karibiast. +Ton uáivikaavpug lii Bridgetown. +Barbara. +Barbara lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Barbarast ääsih 1 307 olmožid. +Ton vijdodâh lii 11,04 km², já alodâh 219 m. Barbara naaburkieldah láá Arcevia, Castelleone di Suasa, Corinaldo, Ostra Vetere já Serra de' Conti. +Barbara +Basel. +Basel lii kaavpug Sveeicist, Basel-Stadt kantonist. +Baselist ääsih 172 258 olmožid. +Ton vijdodâh lii 36,95 km², já alodâh 260 m. +Basel +Beirut. +Beirut lii Libanon stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Beirut +Belforte all'Isauro. +Belforte all'Isauro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Belforte all'Isaurost ääsih 740 olmožid. +Ton vijdodâh lii 12,29 km², já alodâh 344 m. Belforte all'Isauro naaburkieldah láá Carpegna, Piandimeleto, Sant'Angelo in Vado já Sestino. +Belforte all'Isauro +Belforte del Chienti. +Belforte del Chienti lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Belforte del Chientist ääsih 1 859 olmožid. +Ton vijdodâh lii 16,05 km², já alodâh 347 m. Belforte del Chienti naaburkieldah láá Caldarola, Camporotondo di Fiastrone, Serrapetrona já Tolentino. +Belforte del Chienti +Belgia. +Belgia lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Bryssel. +Belgia vijđodâh lii 30 689 km². +Tast lii Tavemeerâ rido ohtsis 66 km. +Mäddin lii Ardennij várádâh, mii lii várádâhkuávlu, kost láá ennuv vyevdih. +Belgia kuávlu ässeeh láá mainâšum vuosmuu keerdi ive 56 oKr. +Julius Caesar kirjeest, mii muštâl Gallia suáđist. +Tast iättoo, ete belgae-hiäimuh láá ruokkâdumoseh puoh gallijn. +Kuávlujuáhu. +Belgia juáhhoo kuulmâ kuávlun (,): Brysselân, Flanderân já Vallonian. +Flander já Vallonia kuohtuuh juáhhojeh vala viiđâ provinsân ađai eennâmkoodán (,), já toh vala 43 arrondissementân. +Kielah. +Belgiast láá kulmâ virgálii kielâ: hollandkielâ, ranskakielâ já saksakielâ. +Juáhháást lii haaldâtlávt jiečânâs kielâsiärvus status. +Kyevtikielâg Brysselist stuárráámus uási ulmuin láá ranskakielâliih. +Stuárráámus uási hollandkielâlâžân rekinistum belgialijn sárnu flaamikielâ. +Belgia ranskakielâ iäru Ranska ranskakielâst tuše motomij páihálij saanij já eđâlduvâi uásild, motomijn kuávluin meiddei jienâdem lii ereslágán. +Stuárráámuuh kaavpugeh. +Kaavpug ässeeloho já kuávlu taavgij siste. +Kirjálâšvuotâ. +Belgia lii šoddâm tobdosin eres ráiđukovesárgoin já ovdâmerkkân tagareh noomah ko Hergé (Tintti), Morris (Lucky Luke) já Peyo (Smurffih) láá belgialiih. +Kovetaaidâ. +Surrealistlâš máálájeijee René Magritte lâi vuálgus Belgiast. +"Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâg Wikipediast" +Belize. +Belize lii staatâ Koskâ-Amerikâst. +Ton uáivikaavpug lii Belmopan. +Tot huksejui tast maŋa ko hurrikaan tuššâdij oovdiš uáivikaavpug, Belize City, ive 1961. +Belize iärrán kuávlu eres enâmijn toin, ete ton virgálâš kielâ lii eŋgâlâskielâ. +Belize lâi Britannia kolonialismkuávlu já ton nommân lâi "Brittilâš Honduras". +Čohčâmáánust 1981 Belize finnij jiečânâsvuođâs, mutâ lii kuittâg Commonwealth jeessân. +Eennâmtieđâ. +Belize ránnjáenâmeh láá Meksiko já Guatemala. +Ton nuorttiirääji lii Karibiameerâ riddo. +Riddokuávlu lii ohtsis 280 kilomeetter kukke. +Belize maadâuásist láá Mayaväärih já tavveen lii enâmustáá vyelieennâm. +Belmonte Piceno. +Belmonte Piceno lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Belmonte Picenost ääsih 615 olmožid. +Ton vijdodâh lii 10,53 km², já alodâh 312 m. Belmonte Piceno naaburkieldah láá Falerone, Fermo, Grottazzolina, Monsampietro Morico, Montegiorgio, Monteleone di Fermo, Montottone, Servigliano. +Belmonte Piceno +Belvedere Ostrense. +Belvedere Ostrense lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Belvedere Ostrensest ääsih 2 145 olmožid. +Ton vijdodâh lii 29,45 km², já alodâh 251 m. Belvedere Ostrense naaburkieldah láá Catselplanio, Maiolati Spontini, Montecarotto, Morro d'Alba, Ostra, Poggio San Marcello, San Marcello já Senigallia. +Belvedere Ostrense +Benedict Cumberbatch. +Benedict Timothy Carlton Cumberbatch (19. syeinimáánu 1976) lii eŋlandlâš čaittâleijee. +Suu vaanhimeh, Wanda Ventham já Timothy Carlton, lává kuohtuuh meid čaittâleijeeh. +Cumberbatch +Benin. +Benin lii staatâ Afrikâst, Guinealuovtâ riddoost. +Ton uáivikaavpug lii Porto-Novo já stuárráámus kaavpug Cotonou. +Benin ránnjástaatah láá Nigeria, Niger, Togo já Burkina Faso. +Virgálâš kielâ Beninist lii ranskakielâ, mutâ ton lasseen tobbeen sárnuh meiddei maaŋgâid hiäimukielâid. +Benin lii ohtâ kievhimuin enâmijn maailmist. +Merhâšitteemuuh oskolduvah Beninist láá algâaalmug oskolduvâi lasseen ristâosko já islam. +Benin riddokuávlu kočodui tovle uárjiriddon, ko viestâreennâmliih viežžii riddokuávlust ennuv oorjijd, kiäid sij tuálvui Amerikân. +1400-lovvoost viestâreennâmliih huksejii ennuv kolonialismkuudijd Benin kuávlun. +Uárjikävppi vahâgitij ennuv 1600-lovvoost vuáđudum Dahomey staatâ aalmug. +1800-lovo loopâst Dahomeyst (ive 1975 rääjist Benin) šoodâi Ranska kolonialismkuávlu. +Tađe ovdil kuávlust lijjii maaŋgah jiečânâs staatah, moi kielah já kulttuureh lijjii maaŋgâlágáneh. +Kuávlu kievrâmus staatâ ovdil Dahomey lâi Allada kunâgâskodde. +Mäddin lijjii enâmustáá ewekielâliih aalmugeh, kiäi madduuh lijjii tááláá Togo raajij siste. +Tavveen stuárráámus juávkku lâi baribah já taveviestârist oppeet sombah. +Benin finnij jiečânâsvuođâs Ranskaast porgemáánu 1. peeivi 1960. +Benin lii Viestâr-Afrikâst Nigeria já Togo kooskâst. +Ton vijđodâh lii 112 622 km², mast 110 622 km² lii eennâm já 2 000 km² čääci. +Alemus saje Beninist lii Mont Sokbaro, mii paijaan 658 meetter alodâhân. +Šoŋŋâdâh. +Šoŋŋâdâh Beninist lii trooppisâš: mäddin šooŋah láá kumeh já lahtâseh, tavveen váhá koškásuboh. +Ubâ staatâst koškepaje pištá juovlâmáánust njuhčâmáánun já oppeet njuhčâmáánust syeinimáánu räi láá rášuarveh. +Beninist láá viehâ uccáá meecih, ko koškepajeh já meccipuáluh láá tuššâdâm 59% meecijn, moh ovdil lijjii. +Maaŋgah hiäimuh Beninist, om. +fon-, yoruba- já ewehiäimuh, hárjutteh ärbivuáválâš animistlâš oskoldâh, vodun. +Tot lii Beninist nuuvt stuorrâ áárvust, ete masa puoh eres-uv oskolduvâi hárjutteijeeh kunnijâtteh tom já ton imelijd. +Beninist ääsih paijeel 12 miljovn olmožid, kiäi kooskâst sárnuh ohtsis 52 eres kielâd. +Ranskakielâ lii kuittâg ton virgálâš kielâ. +Eellimäigivuordâ Beninist lii 61 ihheed. +Luuhâđ máttá 15-24-ihásijn ohtsis 60,95%, kaandâin 69,76% já nieidâin 51,94% (2018). +Paijeel 65-ihásijn ohtsis tuše 8,22% máttá luuhâđ, almain 16,31% já nisonijn tuše 2,27% (2018). +Benin lii juohhum 12 departementân (), moh láá juohhum val 77 kommuuvnân ("communes"). +Toh juáhhojeh 545 arrondissementân ("arrondissements"), já taah val sijdáid ("villages") teikkâ kaavpugossijd ("quartiers"). +Kulttuur. +Wikimedia Suomâ Heikki Kastemaa já Wikimédiens du Bénin -kevtteejuávkku Villa Karost. +Benin lii voodoo šoddâmsaje, já jyehi uđđâivemáánu tobbeen uárnejuvvoo maailm stuárráámus voodoo-festivaal. +Grand-Popo riddokaavpugist kávnoo Villa Karo kulttuurkuávdáš, mii fáálá pargoviistijd ereslágán taidâráid, tego kirječälleid já musikkáráid. +Ton ohtân ulmen lii ovdediđ ohtsispargo syemmilâš já afriklâš taidârij já totkei kooskâst. +Berlin. +Berlin lii Saksa stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Berlin +Betlehem. +Betlehem +Betschwanden. +Betschwanden lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Betschwandenist ääsih 183 olmožid. +Ton vijdodâh lii 9,74 km², já alodâh 600 m. +Betschwanden kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. +Betschwanden +Bettingen. +Bettingen lii kieldâ Sveeicist, Basel-Stadt kantonist. +Bettingenist ääsih 1 169 olmožid. +Ton vijdodâh lii 2,23 km², já alodâh 378 m. +Bettingen +Bhutan. +Bhutan lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Thimphu. +Bissau. +Bissau lii Guinea-Bissau stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Bissau +Bloemfontein. +Bloemfontein (puustavlávt "räsikäldee") lii Maadâ-Afrik riehtilâš uáivikaavpug. +Tot lii ohtâ kuulmâ Maadâ-Afrik uáivikaavpugist. +Kyehti eres uáivikaavpug láá Kapkaavpug já Pretoria. +Bloemfontein sesothokielâg nommâ, "Mangaung", meerhâš "gebardij saje". +Bloemfontein +Bolivia. +Bolivia teikâ Bolivia maaŋgâaalmugriijkâ () lii staatâ Maadâ-Amerikâst. +Ton ránnjástaatah láá Argentina, Brasilia, Chile, Paraguay já Peru. +Boliviast láá kyehti uáivikaavpug: Chupiyapu já Chuqichaka. +Bolivia virgáliih kielah. +Espanjakielâ sárnoi prooseent kieldâ mield. +Bolivia virgáliih kielah láá ohtsis 37. +Stuárráámus kielâ lii espanjakielâ. +Eres kielah láá algâaalmugkielah. +Bologna. +Bologna lii kaavpug Italiast, Emilia-Romagna kuávlust. +Bolognast ääsih 391 034 olmožid. +Ton vijdodâh lii 140,86 km², já alodâh 54 m. Bologna naaburkieldah láá Anzola dell'Emilia, Calderara di Reno, Casalecchio di Reno, Castel Maggiore, Castenaso, Granarolo dell'Emilia, Pianoro, San Lazzaro di Savena, Sasso Marconi já Zola Predosa. +Bologna +Bolognola. +Bolognola lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Bolognolast ääsih 142 olmožid. +Ton vijdodâh lii 25,87 km², já alodâh 1 070 m. Bolognola naaburkieldah láá Fiastra, Montefortino, Sarnano já Ussita. +Bolognola +Borgo Maggiore. +Borgo Maggiore lii kieldâ San Marinost. +Borgo Maggiorest ääsih 6 971 olmožid. +Ton vijdodâh lii 9,54 km², já alodâh 525 m. Borgo Maggiore lii San Marino nubben stuárráámus kieldâ sehe ässeelovo já vijdoduv mield. +Borgo Maggiore +Borgo Pace. +Borgo Pace lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Borgo Pacest ääsih 547 olmožid. +Ton vijdodâh lii 56,22 km², já alodâh 469 m. Borgo Pace naaburkieldah láá Badia Tedalda, Carpegna, Mercatello sul Metauro, San Giustino, Sansepolcro já Sestino. +Borgo Pace +Bosnia-Hertsegovina. +Bosnia-Hertsegovina lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Sarajevo. +Boston. +Boston lii Massachusetts uásistaatâ uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. +Tobbeen ääsih ohtsis suulân 710 000 olmožid. +Botswana. +Botswana täsiväldi ađai Botswana lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Gaborone. +Botswanast ulmuuh iä taarbâš kierdâđ kievhivuođâst já neelgist nuuvt ennuv ko maaŋgâin eres Afrik staatâin, ko timanteh já eres ruukih láá išedâm Botswana jáválduđ. +Tobbeen lii Afrik stáđásumos já demokraatlumos haldâttâh. +Virgáliih kielah Botswanast láá eŋgâlâskielâ já setswanakielâ (aalmugkielâ). +Khoisankielâi sárnooh láá aassâm Botswanast maaŋgâid tuháttijd iivijd. +Botswana siste lijjii 1800-lovvoost suáđih eres aalmugij kooskâst, moi suijân lijjii sehe eurooplij kolonialismstaatâi enâmânpuáttim já páihálij varriimeh staatâ siste. +Ive 1876 Botswana kunâgâs koijâdij brittilijn iše enâmis suojâlmân, mutâ brittilijd ij kiäsuttâm oovtâstpargo, peic sij vuáđudii Betšuanaeennâm protektoraat, mii lâi uási brittilâš imperium. +Čohčâmáánu 30. peeivi 1966 Botswanast šoodâi jiečânâs demokratia. +Botswana vijđodâh lii 581 730 km², mast 566 730 km² lii eennâm já 15 000 km² čääci. +Botswanast lii rääji Namibiain ohtsis 1544 km, Maadâ-Afrikáin 1969 km, Sambiain 0.15 km já Zimbabwein 834 km. +Botswanast ääsih suulân 2,3 miljovn olmožid. +Botswanast lii ohtâ viärráámuin HIV-tiilijn maailmist. +HIV-positiivlij ulmui meeri lii olluv. +Meid eres njuámmootaavdah tego tuberkulos já malaria láá ennuv. +Brad Pitt. +William Bradley Pitt (18. juovlâmáánu 1963 Shawnee, Oklahoma) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já pyevtitteijee. +Sun lii čaittâleijen vuáittám maaŋgâid palhâšuumijd tego kyehti Golden Globe palhâšume sehe oovtâ Oscar. +Brad Pitt šoodâi Shawneest, Oklahomast Jane Ettan já William Alvin Pittân. +Peerâ kuittâg forgâ varrij Springfieldân, Missourin. +Pittist lii ohtâ nuorâb viljâ Douglas (Doug) Pitt já nuorâb uábbi Julie Neal Pitt. +Pitt finnij vuosmuid roolâid ive 1987. +Sust lijjii talle uccâ roolah kuulmâ elleekooveest krediittáá, mutâ vuosmuš roolâ mast sun finnij krediit lâi televisiorááiđust "Another World". +Pitt +Brasilia. +Brasilia lii staatâ Maadâ-Amerikâst. +Tobbeen ääsih kuđâdin enâmustáá ulmuuh maailmist, paijeel 210 miljovn. +Brasilia uáivikaavpug lii Brasília já stuárráámus kaavpug São Paulo. +Braunwald. +Braunwald lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Braunwaldist ääsih 293 olmožid. +Ton vijdodâh lii 10,13 km², já alodâh 1 256 m. Braunwald lii uccâ autottes siijdâš, kuus ij lah luoddâ já piäsá tuše várádâhjunáin. +Braunwald vuáđudui ive 1421, mut aalgâst tobbeen lijjii ässeeh tuše keessiv. +Esken 1700-lovvoost ulmuuh asâškuottii Braunwaldist pirrâ ive. +1800-lovvoost tohon huksejii pegâlmâs puáráttuv, mast ellii ennuv riges ulmuuh. +Rakânâs lii vala kiävtust, mut tääl tot lii vajoidittempyecceiviäsu. +Várádâjunárađe poođij ive 1907, mon maŋa šoddii motomeh hotelleh. +Onnáá peeivi Braunwaldist láá meiddei maaŋgah luámutááluh, main Zürichist já ton kuávlust ässee ulmuuh viettih rijjâääigis. +Taan keežild Braunwald ässeeloho lii merhâšitteht aaleeb luámupoojij ääigi. +Braunwald kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. +Braunwaldist muáttá koskâmiärálávt 9 m jyehi täälvi, mon áánsust Braunwald lii niäljádin muottiimus sijdâ ubâ Euroopâst. +Braunwald +Brazzaville. +Brazzaville lii Kongo täsivääldi stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Brazzaville +Brjansk. +Brjansk (ruošâkielân: "Брянск") lii kaavpug Ruošâst. +Brjansk +Brunei. +Brunei lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Bandar Seri Begawan. +Bujumbura. +Bujumbura lii Burundi stuárráámus kaavpug. +Tot lâi Burundi uáivikaavpug vala 2018, kuás Burundi president Pierre Nkurunziza vuáláčaalij nubástus sirdeđ uáivikaavpug maassâd ton toovláá sajan Gitegan. +Sun lâi lopedâm ive 2007, ete nuuvt tábáhtuvá. +Uđđâivemáánust 2019 nubástus čođâldittui Burundi parlamentist-uv já nuuvt uáivikaavpug sirdui paijeel 100 kilomeetter nuortâs. +Bujumbura lii kuittâg staatâ kávpálâš já haaldâtlâš kuávdáš. +Bujumbura +Bulgaria. +Bulgaria lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Sofia. +Burkina Faso. +Burkina Faso lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug, Ouagadougou, lii kaskoo staatâ. +Burkina Faso finnij jiečânâsvuođâs ive 1960, talle vala noomáin Upper Volta, "Paje-Volta". +Nommâ Burkina Faso valdui kiävtun ive 1984. +Jurgâlus noomân lii "Rehelij ulmui eennâm". +Neoliitlâš paje áákšuh láá kavnum tááláá Burkina Faso raajij siste. +Burkina Faso lâi paijeel 500 ihheed uási Mossij väldikode ovdilgo tast šoodâi Ranska kolonialismkuávlu ive 1904. +Tot finnij jiečânâsvuođâs Ranskaast juovlâmáánu 11. peeivi 1960. +Burkina Faso lii sisenâmist Viestâr-Afrikâst. +Ton ránnjástaatah láá mäddin Elefanttähtiriddo, Ghana já Togo, maadânuortân Benin, tavenuorttân Niger já tavveen Mali. +Stuárráámus uási Burkina Fasost lii saavaan. +Burkina Fasost ääsih ohtsis masa 20,9 miljovn olmožid. +Burkina Faso +Burr Steers. +Burr Gore Steers (š. +8. roovvâdmáánu 1965, Ovtâstumstaatah) lii ameriklâš stivrejeijee já čaittâleijee, kiäm tobdeh pyeremustáá elleekuuvijn "Igby Goes Down" (2002), "Pulp Fiction" (1994) já "Pride and Prejudice and Zombies" (2016). +Steers +Burundi. +Burundi, virgálávt Burundi täsiväldi, lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii tááláá ääigi Gitega. +Oovdiš uáivikaavpug lâi Bujumbura, mii lii vala-uv staatâ stuárráámus kaavpug. +Eresnáál ko maaŋgâin Afrik staatâin, Burundi raajijd iä lah euroopliih meridâm, peic toh láá burundlâš monarkia rááhtus. +Burundist aasâi vuosmužžân twah, ovdilgo suulân ive 1000 hutuh varrii tohon. +Hutuh láá tááláá ääigi stuárráámus juávkku Burundist. +Maŋeláá vala tutsih-uv värrejii Burundi kuávlun. +Ive 1890 saksaliih väldidii Burundi já haldâšij tom ton räi, ko ive 1916, vuosmuu maailmsuáđi ääigi, belgialiih finnejii kuávlu olssis. +Burundi šoodâi talle uásin Ruanda-Urundi. +Ko Burundi finnij jiečânâsvuođâs syeinimáánu 1. peeivi 1962, lâi suátiviehâ tutsij haldâšem já sij haaldâšškuottii meid Burundi. +Hutui já tutsij kooskân šoodâi etnisâš konflikt já ton tááhust Burundist lâi stuorrâ siskáldâssuáti iivij 1993-94 ääigi. +Burundi lii sisenâmist Nuorttâ-Afrikâst. +Ton maadâviestâr uási jotá kuittâg Tanganjikajäävri rido. +Burundi ránnjástaatah láá mäddin já nuorttân Tansania, tavveen Ruanda já viestârist Kongo demokraatlâš täsiväldi. +Kongo demokraatlâš täsiväldi já Burundi kooskâst jotá Rusizi juuhâ. +Šoŋŋâdâh Burundist lii trooppisâš, mutâ várádâh- já pajoskuávluin liegâsvuotâ lii vyeligub. +Burundist ääsih ohtsis suulân 11,9 miljovn olmožid. +Tot lii ohtâ sahâdâmosávt asâiduttum staatâin Afrikâst. +C. +C lii läättinlâš puustavoornig kuálmád já anarâškielâ puustavoornig kuuđâd puustav. +Caldarola. +Caldarola lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Caldarolast ääsih 1 708 olmožid. +Ton vijdodâh lii 29,22 km², já alodâh 314 m. Caldarola naaburkieldah láá Belforte del Chienti, Camerino, Camporotondo di Fiastrone, Cessapalombo, Serrapetrona já Valfornace. +Caldarolast lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. +Caldarola +Camerano. +Camerano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Cameranost ääsih 7 172 olmožid. +Ton vijdodâh lii 20,00 km², já alodâh 231 m. Camerano naaburkieldah láá Ancona, Castelfidardo, Osimo já Sirolo. +Camerano +Camerata Picena. +Camerata Picena lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Camerata Picenast ääsih 2 549 olmožid. +Ton vijdodâh lii 11,89 km², já alodâh 125 m. Camerata Picena naaburkieldah láá Agugliano, Ancona, Chiaravalle, Falconara Marittima já Jesi. +Camerata Picena +Camerino. +Camerino lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Camerinost ääsih 6 677 olmožid. +Ton vijdodâh lii 129,88 km², já alodâh 661 m. Camerino naaburkieldah láá Caldarola, Castelraimondo, Fiastra, Muccia, Pioraco, Sefro, Serrapetrona, Serravalle di Chienti já Valfornace. +Camerinost šoodâi kaavpug ive 1357. +Camerino +Campofilone. +Campofilone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Campofilonest ääsih 1 931 olmožid. +Ton vijdodâh lii 12,21 km², já alodâh 202 m. Campofilone naaburkieldah láá Altidona, Lapedona, Massignano, Montefiore dell'Aso já Pedaso. +Campofilonest lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. +Campofilone +Camporotondo di Fiastrone. +Camporotondo di Fiastrone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Camporotondo di Fiastronest ääsih 517 olmožid. +Ton vijdodâh lii 8,81 km², já alodâh 335 m. Camporotondo di Fiastrone naaburkieldah láá Belforte del Chienti, Caldarola, Cessapalombo, San Ginesio já Tolentino. +Camporotondo di Fiastrone +Canberra. +Canberra lii Australia uáivikaavpug. +Canberra +Canillo. +Canillo lii kieldâ Andorrast. +Canillost ääsih 4 325 olmožid. +Ton vijdodâh lii 121 km², já alodâh 1 526 m. +Canillo +Cantiano. +Cantiano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Cantianost ääsih 2 126 olmožid. +Ton vijdodâh lii 83,25 km², já alodâh 360 m. Cantiano naaburkieldah láá Cagli, Frontone, Gubbio já Scheggia e Pascelupo. +Cantiano +Casablanca. +Casablanca (espanjakielâ: "Vielgis táálu",) lii Marokko stuárráámus kaavpug. +Casablanca +Castelbellino. +Castelbellino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Castelbellinost ääsih 5 063 olmožid. +Ton vijdodâh lii 6,05 km², já alodâh 261 m. Castelbellino naaburkieldah láá Jesi, Maiolati Spontini já Monte Roberto. +Castelbellino +Castelfidardo. +Castelfidardo lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Castelfidardost ääsih 18 676 olmožid. +Ton vijdodâh lii 33,39 km², já alodâh 199 m. Castelfidardo naaburkieldah láá Camerano, Loreto, Numana, Osimo, Porto Recanati, Recanati já Sirolo. +Castelfidardost šoodâi kaavpug ive 1987. +Castelfidardo +Castelleone di Suasa. +Castelleone di Suasa lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Castelleone di Suasast ääsih 1 592 olmožid. +Ton vijdodâh lii 15,92 km², já alodâh 206 m. Castelleone di Suasa naaburkieldah láá Arcevia, Barbara, Corinaldo, Ostra Vetere jà San Lorenzo in Campo. +Castelleone di Suasa +Castelplanio. +Castelplanio lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Castelplaniost ääsih 3 522 olmožid. +Ton vijdodâh lii 15,32 km², já alodâh 305 m. Castelplanio naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Maiolati Spontini, Poggio San Marcello já Rosora. +Castelplaniost šoodâi kaavpug ive 2007. +Castelplanio +Castelraimondo. +Castelraimondo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Castelraimondost ääsih 4 453 olmožid. +Ton vijdodâh lii 44,85 km², já alodâh 307 m. Castelraimondo naaburkieldah láá Camerino, Fiuminata, Gagliole, Matelica, Pioraco, San Severino Marche já Serrapetrona. +Castelraimondost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. +Kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah, tegu Cassero-tornâ. +Kirkkosiijdâ lasseen Castelraimondost láá 6 siijdâ: Brondoleto, Castel Santa Maria, Castel Sant'angelo, Collina, Crispiero, Rustano. +Castelraimondo +Castelsantangelo sul Nera. +Castelsantangelo sul Nera lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Castelsantangelo sul Nerast ääsih 248 olmožid. +Ton vijdodâh lii 70,67 km², já alodâh 780 m. Castelsantangelo sul Nera naaburkieldah láá Montefortino, Montemonaco, Norcia, Preci, Visso já Ussita. +Castelsantangelo sul Nera +Catania. +Catania lii kaavpug Italiast, Sisilia kuávlust. +Cataniast ääsih 311 440 olmožid. +Ton vijdodâh lii 182,90 km², já alodâh 7 m. Catania naaburkieldah láá Aci Castello, Belpasso, Carlentini, Gravina di Catania, Lentini, Mascalucia, Misterbianco, Motta Sant'Anastasia, San Gregorio di Catania, San Pietro Clarenza, Sant'Agata li Battiati já Tremestieri Etneo. +Catania +Cate Blanchett. +Catherine Élise "Cate" Blanchett (š. vyesimáánu 14. peeivi 1969 Melbourne, Australia) lii austalialâš čaittâleijee. +Cate Blanchett šoodâi Melbournest australialâš iänán já ameriklâš iäčán. +Suu enni lâi máttáátteijee já eeči máinumhovdâ, kii lâi Texasist meddâl. +Blanchettist lii ohtâ stuorrâ viljâ já ohtâ nuorâb uábbi. +Blanchett juuđij Australia National Institute of Dramatic Art, kost sun valmâštui ive 1992. +Blanchett čaittâlij vistig teatterijn. +Elleekovemaailmist sun šoodâi maailmvijđosávt tobdosin ko čaittâlij nommâroolâ elleekooveest "Elizabeth". +Blanchett +Cerreto d'Esi. +Cerreto d'Esi lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Cerreto d'Esist ääsih 3 543 olmožid. +Ton vijdodâh lii 16,91 km², já alodâh 276 m. Cerreto d'Esi naaburkieldah láá Fabriano, Matelica já Poggio San Vicino. +Cerreto d'Esi +Cessapalombo. +Cessapalombo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Cessapalombost ääsih 460 olmožid. +Ton vijdodâh lii 27,58 km², já alodâh 447 m. Cessapalombo naaburkieldah láá Caldarola, Camporotondo di Fiastrone, Fiastra, San Ginesio já Valfornace. +Cessapalombo +Chadwick Boseman. +Chadwick Aaron Boseman (29. skammâmáánu 1976 Anderson, Maadâ-Carolina - 28. porgemáánu 2020 Los Angeles, Kalifornia) lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, kiäm tobdeh pyeremustáá suu T'Challa/Black Panther roolâst Marvel-elleekuuvijn. +Sun čaittâlij meid maaŋgâid ikonisâš oovdâstjottee čapis ulmuid tego James Brown (elleekooveest "Get on Up"), Jackie Robinson (elleekooveest "42") já Thurgood Marshall (elleekooveest "Marshall"). +Chadwick Boseman šoodâi Andersonist, Maadâ-Carolinast Carolyn já Leroy Bosemanân. +Sun lâi nuorâmus perruu kuulmâ viljiist. +Luvâttuvâst Boseman lâi korrâ spellâđ koripáálu, mutâ ij juátkám ton karrieerist tast maŋa ko suu ustev já juávhudâhskippáár jaamij, ko kiinii paajij suu. +Boseman čäliškuođij koripáálu saajeest já tienuuvt kieđâvušâi tobdoidis. +Nuuvtpa ko koolgâi valjiđ juátku-uápuid, te sun meridij moonnâđ luuhâđ taiđuu Howard Universityn, juurdân šoddâđ stivrejeijen. +Tobbeen sun valmâštui ive 2000. +Ive 1998 sun juuđij meid Oxford čaittâlemkuursâ. +Boseman varrij New Yorkân, kost sun lâi mieldi páihálijn teatterijn. +Siämmáá ääigi sun finniiškuođij kyessiroolâid maaŋgâlágán TV-rááiđuin tego Law & Order, já ER. +Aaigân ovdediđ jieijâs karrieer, Boseman varrij Los Angelesân ive 2008. +Siämmáá ive sun finnij roolâ TV-rááiđust Lincoln Heights já Floyd Little -roolâ elleekooveest The Express - suu vuosmuš roolâ kuhes elleekooveest. +Tehálâš elleekove sunjin lâi ive 2013 puáttám "42", mast sun čaittâlij vuosmuu čapis pesipááluspellee, kii speelâi Major Leaguest: Jackie Robinson. +Jäämmim. +Ive 2016 Bosemanân diagnosistui kuálmád tääsi kossâčuálipuurâs, mast sun ij kuássin muštâlâm almolávt. +Sun eelij maŋgii čuopâdâsâin já kemoterapiain elleekovepyevtittâsâi kooskâst já tai ääigi. +Boseman jaamij päihistis. +Boseman +Chiaravalle. +Chiaravalle lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Chiaravallest ääsih 14 676 olmožid. +Ton vijdodâh lii 17,60 km², já alodâh 22 m. Chiaravalle naaburkieldah láá Camerata Picena, Falconara Marittima, Jesi, Montemarciano já Monte San Vito. +Chiaravalle +Chicago. +Chicago lii kaavpug Illinois uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. +Tot lii ässeelovo mield Illinois uásistaatâ stuárráámus kaavpug já kuálmádin stuárráámus puoh Ovtâstumstaatâi kaavpugijn, tuše New Yorkist já Los Angelesist ääsih eenâb ulmuuh. +Chicagost ääsih ohtsis masa 2,7 miljovn olmožid. +Chiesanuova (San Marino). +Chiesanuova lii kieldâ San Marinost. +Chiesanuovast ääsih 1 149 olmožid. +Ton vijdodâh lii 5,46 km², já alodâh 450 m. +Chiesanuova +Chile. +Chile lii kuhes já kezis staatâ Maadâ-Amerikâst, Andivaarij já Kuálhismeerâ kooskâst. +Chile uáivikaavpug lii Santiago de Chile, mutâ ton lahâasâttemliih orgaaneh láá Valparaísost. +Chiwetel Ejiofor. +Chiwetel Ejiofor (10. syeinimáánu 1977) lii eŋlandlâš čaittâleijee, čällee já stivrejeijee. +Sun vuoitij Oscar palhašume roolâstis 12 Years a Slave elleekove uáivipersovn Solomon Northupin. +Ejiofor +Chupiyapu. +Chuqiyapu (,) lii Bolivia haaldâtlâš uáivikaavpug. +Chupiyapu +Cingoli. +Cingoli lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Cingolist ääsih 9 975 olmožid. +Ton vijdodâh lii 148,20 km², já alodâh 631 m. Cingoli naaburkieldah láá Apiro, Appignano, Filottrano, Jesi, San Severino Marche, Staffolo já Treia. +Cingoli +Civitanova Marche. +Civitanova Marche lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Civitanova Marchest ääsih 42 565 olmožid. +Ton vijdodâh lii 46,07 km², já alodâh 3 m. Civitanova Marche naaburkieldah láá Montecosaro, Porto Sant'Elpidio, Potenza Picena já Sant'Elpidio a Mare. +Civitanova Marche +Colmurano. +Colmurano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Colmuranost ääsih 1 218 olmožid. +Ton vijdodâh lii 11,20 km², já alodâh 414 m. Colmurano naaburkieldah láá Loro Piceno, Ripe San Ginesio, San Ginesio, Tolentino já Urbisaglia. +Colmurano +Colorado. +Colorado lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Denver. +Colorado uásistaatâst ääsih ohtsis paijeel 5,8 miljovn olmožid (2020). +Conakry. +Conakry lii Guinea stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Conakry +Connecticut. +Connecticut lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Hartford. +Corinaldo. +Corinaldo lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Corinaldost ääsih 4 894 olmožid. +Ton vijdodâh lii 49,28 km², já alodâh 203 m. Corinaldo naaburkieldah láá Castelleone di Suasa, Mondavio, Monte Porzio, Ostra, Ostra Vetere, San Lorenzo in Campo já Trecastelli. +Corinaldost šoodâi kaavpug ive 1517. +Corinaldo +Corridonia. +Corridonia lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Corridoniast ääsih 15 158 olmožid. +Ton vijdodâh lii 61,97 km², já alodâh 261 m. Corridonia naaburkieldah láá Francavilla d'Ete, Macerata, Mogliano, Monte San Giusto, Monte San Pietrangeli, Morrovalle, Petriolo, Tolentino já Urbisaglia. +Corridoniast šoodâi kaavpug ive 1973. +Corridonia +Costa Rica. +Costa Rica täsiväldi ađai Costa Rica lii staatâ Koskâ-Amerikâst. +Ton uáivikaavpug lii San José. +Costa Rica ránnjáenâmeh láá Nicaragua já Panama. +Ton tavenuorttii riddokuávlust lii Karibiameerâ, maadâviestârist vuod Kuálhismeerâ. +Costa Rica kezimus uásist tai meerâi kooskân páácá tuše suulân 120 km. +Kyehti värirááiđu oovtâst joteh masa ubâ Costa Rica kukkoduv. +Costa Rica +Cotonou. +Cotonou lii Benin stuárráámus kaavpug. +Veikkâ Benin uáivikaavpug lii-uv Porto-Novo, lii Cotonou kuittâg ton haaldâtlâš kuávdáš. +Cotonou lii Benin maadâuásist, Guinealuohtân kulloo Beninluovtâ riddoost. +Tobbeen ääsih ohtsis suulân 700 000 olmožid. +Cotonou +Cupramontana. +Cupramontana lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Cupramontanast ääsih 4 490 olmožid. +Ton vijdodâh lii 27,40 km², já alodâh 505 m. Cupramontana naaburkieldah láá Apiro, Maiolati Spontini, Mergo, Monte Roberto, Rosora, San Paolo di Jesi, Serra San Quirico já Staffolo. +Cupramontana kieldân kulá Poggio Cupro -nommâsâš sijdâ. +Poggio Cuprost ääsih 167 olmožid, já ton alodâh lii 372 m. +Cupramontana +Cuáŋuimáánu. +Cuáŋuimáánu lii ive niäljád mánuppaje. +Cuáŋuimáánust láá 31 peivid. +Taat máánu lii finnim sämikielâlii noomâs tast, et eidu talle cuáŋui kuáddá pyereest ulmuu-uv. +Taat nommâ lii kevttum vuossâmuu tove eskin Anarâš-kalenderist. +Tast lii lamaš aanoost meiddei suomâkiel noomâst luávnejum "huhtimáánu". +D. +D lii läättinlâš puustavoornig niäljád já anarâškielâ puustavoornig káávcád puustav. +Dakar. +Dakar lii Senegal stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Dakar +Dallas. +Dallas lii kaavpug Texas uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. +Tot lii ässeelovo mield Texas kuálmádin stuárráámus kaavpug já ovcádin stuárráámus puoh Ovtâstumstaatâi kaavpugijn. +Dallasist ääsih ohtsis paijeel 1,3 miljovn olmožid. +Damavand. +Damavand ("Damāvand"), meid "Donbavand", lii Iran alemus vääri. +Damavand +Daphne du Maurier. +Daphne du Maurier [ˈdæfni duː ˈmɒri.eɪ] (šoodâi vyesimáánu 13. peeivi ive 1907 Lontoost Eŋlandist já jaamij njuhčâmáánu 19. peeivi ive 1989 Foweyst Cornwallist) lâi eŋlandlâš kirječällee. +Näimilito čuolmâdim maŋa ive 1932 suu nommâ lâi Daphne Browning, mutâ puoh suu kirjeh almostuvvii noomáin Daphne du Maurier. +Maurier +Daugavpils. +Daugavpils lii kaavpug Latviast. +Daugavpilsist ääsih 82 076 olmožid. +Ton vijdodâh lii 72,48 km², já alodâh 105 m. +Daugavpils vuáđudui ive 1275, já tast šoodâi kaavpug ive 1582. +Daugavpils +Delaware. +Delaware lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Dover. +Delfiin. +Delfiin ("Delphinus delphis") lii táválumos väälisšlaajâ. +Delfiinist lii täävgihámásâš kállu já ton siste lii jienâorgaan, mii tuáimá škajâluođânin. +Delfiin puáhtá šoddâđ kyehti meetter kukkosâžžân já tot puáhtá teddiđ paijeel čyeti kilugrammâd. +Motomeh delfiineh pyehtih mutteđ iivne. +Delfiinist lii seelgist happiräigi, moin tot vuoiŋâ. +Delfiin puáhtá eelliđ paijeel 50-ahasâžžân. +Toh pivdeh juávhust já poreh makrillijd, siildijd já sardiinijd. +Delfiin puáhtá finniđ tuše oovtâ čiivgâ kerdistis. +Tááláá ääigi delfiineh škovliittuvvojeh já láá meid delfinaarioh, kost sij taheh uuđhijd. +Dhaka. +Dhaka lii Bangladesh stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Dhaka +Django Unchained. +Django Unchained lii ive 2012 puáttám viestârelleekove, mon lii čáállám já stivrim ameriklâš Quentin Tarantino. +Juonâ. +Luovâsmittum uárji, Django, vuálgá piäluštiđ suu káálgu. +Iššeen sust lii saksalâš tuáhtár King Schultz, kii koddá ulmuid ruuđâst. +Čaittâleijeeh. +a> elleekove vuosâehidist Pariisist ive 2013 +Vuástáväldim. +Rotten Tomatoes -sijđo 282 árvustâlmist 87% láá miättáseh. +Metacritic -sijđost tot lii finnim 81 čuággád čyeđeest. +Djibouti. +Djibouti (afarkielân "Yibuuti",, somalikielân "Jabuuti"), virgálávt Djibouti täsiväldi, lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Djibouti. +Ive 1862 Ranska skappui Obock haammân olssis já toin naalijn kuuloold poođij jo kuávlun. +Ranska Somalieennâm vuáđudui ive 1888, já ton uáivikaavpugin šoodâi Djibouti ive 1894. +Djiboutist šoodâi Ranska meerâ tyehin kuávlu ive 1946. +Djibouti finnij jiečânâsvuođâs kesimáánu 27. peeivi 1977. +Vuossâmužžân presidentin šoodâi Hassan Gouled Aptidon. +Djibouti lii Ruopsismeerâ riddoost já ton ránnjástaatah láá mäddin Somalia, viestârist Etiopia já tavveen Eritrea. +Djiboutist láá masa 988 000 ässed. +Stuárráámuuh etnisâš juávhuh Djiboutist láá somalih já afarih. +Djibouti (kaavpug). +Djibouti (,,) lii Djibouti stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Tot lii staatâ nuorttiikeejist, Adenluovtâ riddoost. +Djibouti +Dodoma. +Dodoma lii Tansania uáivikaavpug. +Dodoma +Domagnano. +Domagnano lii kieldâ San Marinost. +Domagnanost ääsih 3 554 olmožid. +Ton vijdodâh lii 6,62 km², já alodâh 357 m. +Domagnano +Dominica. +Dominica lii staatâ Karibiast. +Ton uáivikaavpug lii Roseau. +Dominikaanilâš täsiväldi. +Dominikaanilâš täsiväldi lii staatâ Karibiast. +Ton uáivikaavpug lii Santo Domingo já virgálâš kielâ espanja. +Dominikaanilâš täsiväldi +Dubna. +Dubna (ruošâkielân: "Дубна́") lii kaavpug Ruošâst. +Dubna +Durbe. +Durbe lii kaavpug Latviast. +Durbest ääsih 488 olmožid, já ton vijdodâh lii 2,5 km². +Durbest šoodâi kaavpug ive 1893. +Durbe +E. +E lii läättinlâš puustavoornig viiđâd já anarâškielâ puustavoornig lovváád puustav. +Ecuador. +Ecuador lii staatâ Maadâ-Amerikâst. +Ton uáivikaavpug lii Quito, mii lâi meid uási Inkaväldikode. +Edgar Allan Poe. +Edgar Allan Poe (19. uđđâivemáánu 1809 Boston, Massachusetts - 7. roovvâdmáánu 1849 Baltimore, Maryland) lâi ameriklâš čällee, tivtâsteijee já kirjálâšvuođâ kritijkkár, kiäm tobdeh pyeremustáá suu tiivtâi já novellij peht. +Poe +Eennâmpállu. +Eennâmpállu ađai Tellus lii Piäiváást kuálmádin aldemus plaaneet. +Eennâmpáálu koskâ Piäivážân lii suullân 150 miljovn kilomeetter ađai ohtâ Täsnitieđâlâš ohtâdâh. +Eennâmpállu lii piäiváškode sahâdâmos já viđâdin stuárráámus plaaneet. +Eennâmpállu šoodâi suullân 4,5 miljovn ihheed tassaaš. +Eennâmpállu lii nuuvt kočodum keđgiplaaneet tondiet ko tast lii meetaalvááimus, sudes loovdâ já kiddâdis korrâ. +Eennâmpáálust lii meid áimukerdi, já tot lii Mars lasseen piäiváškode áinoo plaaneet, mast lii kavnum kolgosčääci. +Eennâmpállu lii maailmubâlâšvuođâ áinoo saje, kost lii kavnum eellim. +Eennâmpáálust lii ohtâ máánu. +Eennâmpáálu máánu lii koskâvuodâlávt piäiváškode stuárráámus máánu, jis ton stuáruduv verdid emiplaaneet stuárudâhân. +Eennâmpállu +Eestieennâm. +Eestieennâm lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Tallinna. +Eestieennâm +Eeva Tenhunen. +Eeva Leena Tenhunen (šoddâm uđđâivemáánu 2. peeivi 1937 Sortavalast, Suomâst - jáámmám kesimáánu 9. peeivi 2017 Kiteest, Suomâst) lii syemmilâš kirječällee. +Näimilito čuolmâdim maŋa ive 1968 suu nommâ lii lamaš Eeva Leena Palosuo, mutâ puoh suu kirjeh almostuvvii noomáin Eeva Tenhunen. +Sun lii čáállám ohtsis oovce kirjed. +Eeva Tenhunen šoodâi uđđâivemáánu 2. peeivi 1937 Sortavalast, Suomâst. +Sun čaalij pajeuáppen Savonlinna nieidâlyseost ive 1956 já valmâštui Tuurku ollâopâttuvâst humaništlâs tiettui kandidaatin ive 1961. +Sun lii porgâm eenikielâ já historjá máttááteijen Kiteest, Kiuruvesist já Sukeva siijdâst, Sonkajärvist. +Tääl sun áásá Puhos siijdâst, Kiteest. +Eeva Tenhunen lii čáállâm ohtsis oovce kirjed. +Tenhunen +Egypti. +Egypti (, egyptiarabian "Máṣr"), virgálávt Egypti arabitäsiväldi, lii staatâ Afrikâst. +Egypti kočodeh maŋgii Alda-nuortâ kulttuurlâš kiähtun. +Egyptist lii meid kuhes historjá kaavpâšmáin, mutâ tááláá ääigi tobbeen lii viehâ hiäjus tuálvum já Egypti pijnedeh aalmugstuárrum já pargottesvuotâ. +Toovláš Egypti. +Niili adelij máhđulâšvuođâ oovtâ maailm stuárráámui sivilisaatioi šoddâmân já lii-uv árvuštâllum, ete Egypti vuossâmuš stuorrâ kunâgâskodde vuáđudui jo ive 3 200 oKr. +Egyptist láá rahtum ennuv arkeologâlâš tutkâmušah, mutâ vala-uv lii kuittâg mysteer, maht tovle sist lâi máhđulâš rähtiđ taggaar sivilisaatio, mast lijjii nuuvt ovdánâm monumentaaltaaidâ, arkkitehtuur, teknologia já sosiaallâš organisaatio. +Islamlâš Egypti. +Arabij invaasio Egyptin lâi iivij 639-642 koskâsii ääigi já ton jođetteijen tooimâi ʿAmr ibn al-ʿĀṣ. +Tast aalgij paje, kuás Egypti jieijâs ärbivyehi čahhij uđđâ kielâ já oskolduv oovdâst - uđđâ kulttuur šoodâi. +Eennâmtuálu kuávluin puáris vyevih pissuu kuhheeb ääigi já maaŋgah Egypti kulttuur jiešvuođah kal seiluu, mutâ arabij, já maŋeláá viestâreennâmlij, enâmânpuáttim vaikuttâs lâi kuittâg-uv styeres já oovdiš kreikkalâš-roomalâš ääigi Egypti ij innig lamaš. +Amr ibn al-As moskeija Kairost. +Tot lii puárásumos moskeija ubâ Afrikâst. +Puoh aalgij, ko Bysant väldikodde já Persia Sassanidij dynastia lâi vuástálistškuáttám arabij rievvimmaađhijd. +Arabeh iberdii, ete sij kartteh väldidškyettiđ lase vajalij kuávluid. +Nuuvtpa sij väldidii Syyria, kost lâi eromâš ennuv vuástálistem. +Uđđâ kuávlui suojâlem tet, já uásild meid Egypti rikkoduv tet, ʿAmr ibn al-ʿĀṣ meridij, ete Egypti še kalga väldidiđ. +Nuuvtpa ive 639 sun algâttij Egypti Bysant prooviins väldidem suátijuávhoin, mii lâi vistig 4 000 almaa stuárusâš, mutâ maŋeláá pottii lase juávhuh išán, já jo ive 642 Bysant juávhuh lijjii patârâm Egyptist. +Bysant juávhuh iä luhostum väldidiđ Egypti uđđâsist, veik tom irâttii-uv ive 645, peic arabij juávhuh rotoi orostittii irâttâs. +Aalgâst arabeh iä ennuvgin muttám aašijd Egyptist, tuáivun orroođ tobbeen pisovávt haaldâšmin - lijjiihân sij kuittâg etnisâš já oskoldâhlâš ucceeblovvoost. +Nuuvtpa sij iä irâttâm jurgâlittiđ egyptlijd islamoskon, iäge muttám Bysant viäruttâs vyevi. +Arabeh tátulávt pissuu sierâ egyptlijn, iäge tondiet meidgin valjim Aleksandria uáivikaavpugin, peic vuáđudii jieijâs kaavpug, Al-Fusṭāṭ, mii lâi talle val bysantlij haldâšem Babylon. +Arabisaatio kal tábáhtui kuuloold Egyptist-uv, mutâ ovdâmerkkân kreikakielâ pisoi virgálâškielân ive 706 räi já ulmuuh sarnuu ain koptikielâ Al-Fusṭāṭist-uv. +Mottoom kooskâst algii leđe oskoldâhliih liävuttemesvuođah. +Tuođâlâš islamisaatio tábáhtui kuittâg esken ennuv maŋeláá Fāṭimidij dynastia ääigi, ivij 969-1171 kooskâst. +Mamelukeh, ottomaaneh já Stuorrâ-Britannia. +Ovdilgo ottomaaneh valdii Egypti uássin sii väldikode, haldâšii mamelukeh Egypti iivij 1250-1517. +Ton paje ääigi šoodâi Egyptist muslimmaailm nuorttii arabiasárnoi kuávlu pooliitlâš, kulttuurlâš já ekonoomlâš kuávdáš. +Mielâkiddiivâš lii tot, ete mamelukeh jieijah iä lam arabeh, sist ij lam muslimlâš tuávváš já maaŋgah sist mattii hirmâd hyeneeht arabiakielâ. +Egyptist šoodâi uási Ottomaanij väldikode ive 1517, mutâ mamelukeh kuittâg haldâšii Egypti autonomisâš staatân vala talle-uv. +Egypti lâi uási Ottomaanii väldikode ive 1798 räi, kuás ranskaliih pottii enâmân. +Sij iä kiergânâm leđe ko muáddi ive Egyptist, ko Napoleon meridij koččođ juávhuid meddâl tobbeen, ko britih lijjii uhkedâm volliittiđ Ranska taampâid Koskâmeerâst. +Esken Muhammad Ali haldâšem orostittij mamelukij vaikuttâsvääldi Egyptist. +Sust šoodâi Egypti kuvernöör ive 1805 já tagarin sun pisoi ive 1849 räi. +Ive 1869 valmâštui Suez uáli, mii raahtij Egyptist maailmkäävpi kuávdášsaje. +Staatâ kuittâg viälgádui hirmâdávt já tondiet Stuorrâ-Britannia, mii halijdij suojâliđ páihálâš investistmijdis, vaaldij Egypti haldâšem vuálá ive 1882. +Nomâlâs väldi siäilui kuittâg ottomaanijn ive 1914 räi. +Jiečânâsvuotâ. +Gamal Abdel Nasser Mansourast ive 1960 +Virgálávt Egypti finnij jiečânâsvuođâs ive 1922 já tast šoodâi kunâgâskodde. +Stuorrâ-Britannia juávhuh lijjii kuittâg vala-uv Egyptist já britih meridii olgopolitiikist já ekonomiast. +Ive 1952, britij vuástálistem vyelgiđ Egyptist tovâttij liävuttemesvuođâid já loopâst joba Kairo puáldim uđđâivemáánu 26.peeivi 1952. +Ive 1952 suáldátteh čovádii vääldi kunâgâs Farukist, kii lâi toimâm kunâgâssân 1936 rääjist, já staatâst šoodâi täsiväldi. +Staatâ njunošin šoodâi kenraal Nagibi, mutâ jo ive 1954 Gamal Abdel Nasser lavkkij suu sajan já Nasserist šoodâi president. +Sun stivrij staatâ sosialistlub suundán. +Suu jäämmim maŋa, ive 1970, presidentin šoodâi Anwar Sadat, kii lâi lamaš väripresidentin. +Sadat oppeet stivrij ekonomia- já sispolitiik aaibâs nube suundán, meddâl sosialismist. +Robdâislamisteh kuittâg kuddii Sadat ive 1981. +Egyptist ääsih ohtsis paijeel 102 miljovn olmožid. +Tot lii kuálmádin enâmustáá puoh Afrik staatâin, tuše Nigeria já Etiopia ässeeloho lii stuárráb, já 14. enâmustáá puoh maailm staatâin. +Egypti ässeeloho šadda 1,94%, ađai suulân 2 miljovn ulmuu verd, ivveest. +Ässeesaahâdvuotâ Egyptist lii 84 olmožid per km², mutâ kaavpugijn tot lii ennuv eenâb. +Ovdâmerkkân Kairost, mon ässeesaahâdvuotâ lii puoh stuárráámus Egyptist, ääsih 46 349 olmožid per km². +43% egyptilijn ääsih kaavpugijn. +El Salvador. +El Salvador lii staatâ Koskâ-Amerikâst. +Ton uáivikaavpug lii San Salvador. +El Salvador +Elefanttähtiriddo. +Elefanttähtirido täsiväldi () ađai Elefanttähtiriddo lii staatâ Afrikâst. +Ton virgálâš uáivikaavpug lii Yamoussoukro já haaldâtlâš uáivikaavpug Abidjan. +Elleeriehtipiäládâh. +Elleeriehtipiäládâh (,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. +Tot vuáđudui ive 2015 já peesâi Suomâ piäládâhregisterân ive 2016. +Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019. +Elleeriehtipiäládâh +Elm. +Elm lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Elmist ääsih 631 olmožid. +Ton vijdodâh lii 90,73 km², já alodâh 977 m. +Elm kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. +Elm +Elsa Väisänen. +Elsa Väisänen (oovdiš Mujo, jieijâs suuvâst Aikio) lii šoddâm ive 1941 Ruávinjaargâst. +Sun lii oppâm sämikielâ eenikielânis. +Suu sämikiel nommâ lii Heendâ Heeihâ Elsa. +Suu eeči lâi Heendâ Heikkâ, Heikki Aikio, já suu enni lâi Vuoli Máárjá, Briitta Maria Aikio (jieijâs suuvâst Valle). +Elsa Väisänen áásá tääl Oulu aldasijn Kempelest. +Elsa Väisänen lii toimâm kielâmiäštárin vistig anarâškielâ tievâsmittemškovliittâsâst 2009-2010 já ton maŋa-uv maŋgáid uáppeid. +Sun lii máttááttâm tievâsmittemškovlim ääigi kietâtuojijd já ärbipurrâmuškuursâ. +Sun lijkkoo kođemân já kulokuvij jurgâlmân já sárnu mielâstis sämikielâ ulmuigijn. +Sun ráhtá meid rukkoospuudâid Säämi radion. +Encamp. +Encamp lii kieldâ Andorrast. +Encampist ääsih 11 688 olmožid. +Ton vijdodâh lii 74 km², já alodâh 1 238 m. +Encamp +Engi. +Engi lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Engist ääsih 603 olmožid. +Ton vijdodâh lii 40,7 km², já alodâh 812 m. +Engi kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. +Engi +Eritrea. +Eritrea lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Asmara. +Erkki Itkonen. +Erkki Esaias Itkonen (cuáŋuimáánu 26. peeivi 1913 Aanaar - vyesimáánu 28. peeivi 1992 Helsig) lâi syemmilâš kielâtotkee. +Totken sun lâi ubâ 1900-lovo merhâšitteemus fennougrist. +Der ostlappische Vokalismus vom qualitativen Standpunkt aus mit besonderer Berücksichtigung des Inari- und Skoltlappischen. +Taat tutkâmuš čielgee motomijd vookaalaašijd já addel diakronisii uáinu toos, maht vokaleh nubástuveh nubbijd vokaláid. +Taan tutkâmušâst Itkonen viärdádâlâi anarâškielâ nuorttâlâškielân. +Kielâi viärdádâllâm lii ain ávhálâš, tondiet ton áánsust lii älkkeb kavnâđ kielâhistorjálijd käldeid já madduid. +Sun valjij eidu anarâškielâ já nuorttâlâškielâ, tastko toh láá kuábbááh-uv nuorttâsämikielah. +Uáli stuorrâ uási tain puáris tutkâmušâin láá eidu tagareh tutkâmušah, moh viärdádâleh sämikielâid. +Ersäkielâ. +Ersäkielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. +Ersäkielâ +Esanatoglia. +Esanatoglia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Esanatogliast ääsih 1 923 olmožid. +Ton vijdodâh lii 47,91 km², já alodâh 495 m. Esanatoglia naaburkieldah láá Fabriano, Fiuminata já Matelica. +Esanatoglia +Escaldes-Engordany. +Escaldes-Engordany lii kieldâ Andorrast. +Escaldes-Engordanyst ääsih 14 599 olmožid. +Ton vijdodâh lii 30 km², já alodâh 1 050 m. +Escaldes-Engordany +Eschen. +Eschen lii kieldâ Liechtensteinist. +Eschenist ääsih 4 385 olmožid. +Ton vijdodâh lii 10,38 km², já alodâh 452 m. +Eschen +Espanja. +Espanja lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Madrid. +Espanjast láá 17 jiešhaldâšemkuávlud já 50 eennâmkodded. +Espanjakielâ. +Espanjakielâ (esp. +"español") kulá indoeurooplij kielâi romaanlâš kielâjuávkun. +Espanjakielâ +Espanjatavdâ. +Suáldáttij pyecceiviäsu Kansasist espanjataavdâ ääigi. +Espanjatavdâ kuudij eromâšávt tiervâs, nuorâ ulmuid. +Nuorah sattii jäämmiđ influenssavirus keežild puáttám kepiskumeštâsân muádi peeivist. +Suomâst, tego eres-uv enâmijn, espanjatavdâ ovdánij epidemiapároigijn motomij mánuppojij kooskâi. +Puoh viärráámus pááru juuđij čohčuv 1918, kuás influenssa levânij masaba puoh asâttum kuávloid eennâmpáálu alne. +Espanjatavdâ poođij meiddei Laapi kuávlun. +Ovdâmerkkân Kittâlist toos jammii 40 olmožid. +Ton tove Anarist tavdâ ij ennuskin vaiguttâm ige levânâm vijđáht. +Espanjatavdâ poođij Aanaar kuávlun juovlâmáánust 1919. +Aanaar já Ucjuuvâ tuáhtár Yrjö Jukola diagnosistij vuossâmuid influensan puáccám ulmuid uđdivemáánu 10. peeivi 1920 Kaamâsist. +Pyecceeh lijjii finnim taavdâ kävppimäđhistis Njiävdámist Taažâst. +Tavdâ levânij jotelávt ubâ Kaamâs siijdân já tobbeen ain eres-uv sijdáid. +Aanaar kieldâ tiervâsvuottipšoost onnii talle huolâ kuávlutuáhtár Jukola já pyecceitipšoo Ylioja, kiäst lijjii kyehti išetipšoo. +Kieldâst lâi čiččâmsajasâš pyecceiviäsu já apteek. +Pyecceitipšoo já suu išekyevtis puáccájii forgâ jiejah-uv. +Kolleroggee Otto Schneider poođij iššeen, lieggij viistijd, mälistij já tálhudij pyecceid. +Tuáhtár Jukola vuolgâttij etiviestâid tálhudemhaldâttâhân: "Espanjatavdâ levânânâm ubâ Laapi kuávlun já pyecceeh láá ennuv, koddá ennuv ulmuid, vuolgâttiđ jottee tipšoid munjin iššeen." +Pegâlmâs sämmilâš lâi Lusme Piättár, kote ij luáštám oovtâgin jottee tálusis, já nuuvt Lusmenjargâ šeštui influensast - masaba áinoo táállun ubâ kieldâst. +Influensan iä lamaš šiev talkkâseh, mut aalmug luotij kuulmâ koonstân: viijnán, piikân já sáávnán. +Kuovâmáánu vuossâmuš okko lâi Anarist viärráámus. +Talle jammii suullân 80 aanaarlâžžâd. +Rummâšeh lijjii nuuvt ennuv, et uási koolgâi hävdidiđ juávkkuhavdijd. +Kyevti mánuppaje ääigi taavdân jammii ohtsis 190 olmožid, adai masaba lovvááduási kieldâ ässein. +Espanjataavdâ maŋa suullân 120 pärnid paccii uárbisin. +Párnáitipšo várás cegâttui párnáipäikki Rivdulân, kost párnááh pajasšoddii suomâkielâlii pirrâsist. +Taan nubástus keežild sämikielâ lappuuškuođij. +"Taat sijđo teikkâ taan siijđo uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." +Espoo. +Espoo () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Espoost ääsih 290 341 olmožid, já ton vijdodâh lii 528,03 km², mast 215,70 km² lii čääci. +Espoo naaburkieldah láá tavveen Vihti já Nurmijärvi, nuorttân Helsig já Vantaa, uárjin Kirkkonummi já Espoo siste Kauniainen. +Espoo vuáđudui 1400-lovvoost, já tast šoodâi kaavpug ive 1972. +Kielâ. +Ive 2019 loopâst 217 486 olmožid sarnuu suomâkielâ eenikiellân já 20 033 olmožid sarnuu ruotâkielâ eenikiellân. +Espoo +Eswatini. +Eswatini kunâgâskodde (swazikielân: "Umbuso weSwatini") ađai Eswatini (swazikielân: "eSwatini"), mon tiettih meid noomáin Swazieennâm, lii staatâ Afrikâst. +Ton haaldâtlâš uáivikaavpug lii Mbabane já lahâasâttemlâš uáivikaavpug lii Lobamba. +Etiopia. +Etiopia demokraatlâš littotäsiväldi ađai Etiopia (amharakielân: "ኢትዮጵያ, ʾĪtyōṗṗyā", afarkielân: "Itiyoophiyaa", ge'ezkielân: "ኢትዮጵያ". +oromokielân: "Itoophiyaa", somalikielân: "Itoobiya", tigrinjakielân: "ኢትዮጵያ") lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Addis Abeba. +Euroop. +Euroop lii eennâmuási, kost sämieennâm-uv lii. +Euroop staatah. +• border Ovtâstum kunâgâskodde‎ +• border San Marino +Euroop staatah +Euroop union. +Euroop union (, já) lii pooliitlâš já ekonomâlâš staatâlitto, moos kuleh 27 jiečânâs já jiešmerideijee eurooplâš jeessânstaattâd. +Euroop union jeessânstaatah láá Belgia, Bulgaria, Eestieennâm, Espanja, Irland, Italia, Kreikka, Kroatia, Kypros, Latvia, Liettua, Luxemburg, Malta, Nuorttâriijkâ, Portugali, Puola, Ranska, Romania, Ruotâ, Saksa, Slovakia, Slovenia, Suomâ, Tanska, Tšekki, Uŋgar já Vuáládâhenâmeh. +Euroop unionist lii ohtâsâš vaaluut euro ("€"). +Euroop union +Evijärvi. +Evijärvi lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Evijärvist ääsih 2 422 olmožid, já ton vijdodâh lii 390,71 km², mast 36,56 km² lii čääci. +Evijärvi naaburkieldah láá Kauhava, Kruunupyy, Lappajärvi, Pedersöre kieldâ já Veteli. +Evijärvi, Haapajärvenkylä, Ina (Ena), Jokikylä, Kerttua, Kivijärvenkylä, Latukka, Sydänmaa já Särkikylä. +Evijärvi +Eŋgâlâskielâ. +Eŋgâlâskielâ lii germaanlâš kielâ, mii šoodâi Eŋlandist. +Tot lii ohtâ maailmkielâin, já tom aneh tááláá ääigi tehálumos lingua francan. +Eŋland. +Eŋland lii Ovtâstum kunâgâskode uásikuávlu. +F. +F lii läättinlâš puustavoornig kuuđâd já anarâškielâ puustavoornig 11. puustav. +Fabriano. +Fabriano lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Fabrianost ääsih 30 214 olmožid. +Ton vijdodâh lii 272,08 km², já alodâh 325 m. Fabriano naaburkieldah láá Cerreto d'Esi, Costacciaro, Esanatoglia, Fiuminata, Fossato di Vico, Genga, Gualdo Tadino, Matelica, Nocera Umbra, Poggio San Vicino, Sassoferrato, Serra San Quirico já Sigillo. +Fabrianost šoodâi kaavpug ive 1357. +Fabriano +Fabrizio Brecciaroli. +Fabrizio Brecciaroli (š. +1976, Jesi, Italia) lii italialaš diplom-insner, kote lii luuhâm anarâškielâ Oulu ollâopâttuvvâst. +Sun parga Anarâškielâ seervi mediapargen. +Suu puáhtá anneeđ anarâškielâlii Wikipedia eeččin. +Suu spesialiteet lii meid lamaš anarâškielâlii kirjálii kulttuur huksim. +Sun lii jurgâlemsyergi äššitobdee, já sun lii meid toimâm italiakielâ máttáátteijen. +Fabrizio Brecciaroli lii majemui aaigij jurgâlâm nuorâikirjálâšvuođâ anarâškielân já lamaš fáárust tooimâtmin Anarâš-loostâ já Loostâš-lostii. +Sun lii toimâttâm kuulmâuáság tihtâantologia anarâškielân (almostuvá 2020 loppâivveest). +Fabrizio lii pyeri ovdâmerkkâ tast, moin naalijn ij-anarâš puáhtá čonnâšuđ kielâsiärvušân já väldiđ ovdâsvástádâs kielâ já kulttuur oovdedmist. +Facebook. +Facebook lii ive 2004 vuáđudum sosiaallâšmedia palvâlus, mon lii vuáđudâm Mark Zuckerberg oovtâst Eduardo Saverináin, Dustin Moskovitzáin, já Chris Hughesáin. +Ive 2012 Facebookist lâi jo paijeel miljard kevtted, kiäin suulân pele ellii tobbeen jyehi peeivi. +Faetano. +Faetano lii kieldâ San Marinost. +Faetanost ääsih 1 189 olmožid. +Ton vijdodâh lii 7,75 km², já alodâh 362 m. +Faetano +Falconara Marittima. +Falconara Marittima lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Falconara Marittimast ääsih 25 902 olmožid. +Ton vijdodâh lii 25,82 km², já alodâh 5 m. Falconara Marittima naaburkieldah láá Ancona, Camerata Picena, Chiaravalle já Montemarciano. +Falconara Marittima +Falerone. +Falerone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Faleronest ääsih 3 264 olmožid. +Ton vijdodâh lii 24,61 km², já alodâh 433 m. Falerone naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Montappone, Monte Vidon Corrado, Montegiorgio, Penna San Giovanni, Sant'Angelo in Pontano já Servigliano. +Falerone +Feministlâš piäládâh. +Feministlâš piäládâh (,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. +Piäládâhregisterân tot peesâi uđđâivemáánu 10. peeivi 2017. +Feministlâš piäládâh +Fermo. +Fermo lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Fermost ääsih 37 014 olmožid. +Ton vijdodâh lii 124,53 km², já alodâh 319 m. Fermo naaburkieldah láá Altidona, Belmonte Piceno, Francavilla d'Ete, Grottazzolina, Lapedona, Magliano di Tenna, Massa Fermana, Mogliano, Monte Urano, Montegiorgio, Monterubbiano, Ponzano di Fermo, Porto San Giorgio, Porto Sant'Elpidio, Rapagnano, Sant'Elpidio a Mare já Torre San Patrizio. +Fermost šoodâi kaavpug ive 1357. +Fermo +Fermo eennâmkode kieldah. +Fermo eennâmkoddeest láá 40 kieldâd. +Fiastra. +Fiastra lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Fiastrast ääsih 644 olmožid. +Ton vijdodâh lii 84,48 km², já alodâh 732 m. Fiastra naaburkieldah láá Camerino, Cessapalombo, San Ginesio, Sarnano já Valfornace. +Kieldâlahtemeh. +Uđđâivemáánu 1. peeivi 2017 Acquacanina kieldâ lohtui Fiastra kieldân. +Fiastra +Fidži. +Fidži täsiväldi ađai Fidži (,) lii suáluikuávlu staatâ Oseaniast, Kuálhismeerâ maadâuásist, Uđđâ Seeland taavaapeln. +Ton uáivikaavpug lii Suva. +Fight Club. +"Fight Club vuossâmuš njuolgâdâs lii, ete ij uážu sárnuđ Fight Clubist." +Fight Club +Filippiineh. +Filippiineh láá staatâ Aasiast. +Toi uáivikaavpug lii Manila. +Filottrano. +Filottrano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Filottranost ääsih 9 215 olmožid. +Ton vijdodâh lii 71,20 km², já alodâh 270 m. Filottrano naaburkieldah láá Appignano, Cingoli, Jesi, Montefano, Osimo já Santa Maria Nuova. +Filottrano +Fiorentino (San Marino). +Fiorentino lii kieldâ San Marinost. +Fiorentinost ääsih 2 553 olmožid. +Ton vijdodâh lii 6,57 km², já alodâh 490 m. +Fiorentino +Firenze. +Firenze lii kaavpug Italiast, Toscana kuávlust. +Firenzest ääsih 372 181 olmožid. +Ton vijdodâh lii 102,32 km², já alodâh 50 m. Firenze naaburkieldah láá Bagno a Ripoli, Campi Bisenzio, Fiesole, Impruneta, Scandicci já Sesto Fiorentino. +Firenze +Fiuminata. +Fiuminata lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Fiuminatast ääsih 1 312 olmožid. +Ton vijdodâh lii 76,22 km², já alodâh 479 m. Fiuminata naaburkieldah láá Castelraimondo, Esanatoglia, Fabriano, Matelica, Nocera Umbra, Pioraco, Sefro já Serravalle di Chienti. +Fiuminata +Florida. +Florida lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Tallahassee já stuárráámuuh kaavpugeh láá Jacksonville, Miami já Tampa. +Florida uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 21,9 miljovn olmožid (2020). +Tot lii Ovtâstumstaatâi kuálmádin stuárráámus uásistaatâ ässeelovo mield. +Fooneetlâš saliens. +Fooneetlâš saliens uáivild tom, magarijd jienâduvâid já kukkoduvâid lii älkkee iäruttiđ sárnumist já magarijd ij lah. +Ađai jis láá kuhes jienâduvah, te tain lii stuorrâ fooneetlâš saliens. +Já talle meiddei nubijkulij. +Jis láá uánihis jienâduvah, te tain lii uccâ fooneetlâš saliens. +Ovdâmerkkân stuorrâ fooneetlâš saliens lii jienâduvâst "r", mii kulloo čielgâsávt. +Francavilla d'Ete. +Francavilla d'Ete lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Francavilla d'Etest ääsih 932 olmožid. +Ton vijdodâh lii 10,20 km², já alodâh 231 m. Francavilla d'Ete naaburkieldah láá Corridonia, Fermo, Mogliano, Monte San Pietrangeli já Montegiorgio. +Francavilla d'Ete +Frank Capra. +Francesco Rosario "Frank" Capra (18. vyesimáánu 1897 Bisacquino, Sisilia, Italia - 3. čohčâmáánu 1991 La Quinta, Kalifornia, Ovtâstumstaatah) lâi italialâš-ameriklâš stivrejeijee, čällee já pyevtitteijee. +Frank Capra šoodâi vyesimáánust 1897 Bisacquinost, Sisiliast, Italiast. +Sun lâi ohtâ katolilâš perruu čiččâmist päärnist. +Ive 1903 Capra peerâ vuolgij Amerikan tamppáin já läddejii New Yorkin. +Mätki jotkui junáin Kalifornian, kost Capra stuorrâ viljâ jo aasâi. +Tobbeen Capra algâttij škoovlâ čohčuv 1903. +Ive 1909 sun jođeškuođij Los Angeles' Manual Arts High School. +Suu peerâ irâttij finniđ suu joskâđ škoovlâ já älgiđ porgâđ pargoid, mutâ Capra ij halijdâm. +Ko sun valmâštui Manual Arts High Schoolist, sun joođhij California Institute of Technologyn luuhâđ kemiatekniik, já valmâštui tobbeen ive 1918. +Sun máttááttij vuosmuu maailmsuáđi majemuu ive matematiik Ovtâstumstaatâi suátivievâst. +Veikkâ Caprast ij lamaš ollágin hárjánem elleekovesuárgán, sun finnij sanfransiscolâš teatter čaittâleijee pálkkááttiđ suu stivriđ uánihisfiilmâ ive 1922. +Tast maŋa Capra vaaldij pargo San Fransisco elleekovestudiost já máttááškuođij elleekoverähtim porgâmáin vistig čyeppen, kamera-assistenttin, čällen já išestivrejeijen. +Capra tuuđâi komediačällee pargon já forgâ sun šoodâi-uv komedian spesiaališuvvee stivrejeijen. +Ko sun lâi porgâm Mack Sennetijn, Capra sirdui Columbia Picturesin, kost sust tuođâi šoodâi elleekoverähtee, kii maatij rähtiđ taggaar draama já komedia moid táváliih keččeeh puovtij tuođâi resonistiđ. +Frank Capra čuoppâmin suátivievâ elleekove nube maailmsuáđi ääigi. +Sust šoodâi täsni uccâ studio stivrejeijei kooskâst. +Keččei mielâst suu elleekoveh lijjii teháliih já toh lijjii šievmielâ fiilmah moid tuođâi tarbâšij Stuorrâ lama viärráámui peeivij ääigi. +Capra šoodâi-uv ohtân 1930-lovo pivnohumosijn elleekoverähtein. +Capra finnij kyehti pyeremuu elleekove Oscar já kulmâ pyeremuu stivrejeijee Oscar suu elleekuuvijn "It Happened One Night" (1934), "Mr. +Deeds Goes to Town" (1936), and "You Can't Take It With You" (1938). +Sun lii stivrim meid "It's a Wonderful Life", mii almostui ive 1946, mutâ mast šoodâi Suomâst klassikko eskin ive 1973, ko tahhee vuoigâdvuođah Ovtâstumstaatâin nuuvâi já kanavah aalgij čäittiđ tom jyehi juovlâi ääigi. +Fiktiivlij elleekuuvij lasseen sun lii stivrim nube maailmsuáđi ääigi dokumentijd, moid Ovtâstumstaatâi haldâttâs tiilái sust já moi ulmen lâi lasettiđ ameriklij toorjâ suátitooimâid. +Sun raahtij ovdâmerkkân ohtsis čiččâm uássid "Why We Fight" dokumentrááiđu. +Tain dokumentijn tuše kyehti, pyeremuu dokument Oscar vyeittee "Prelude to War" (1942) sehe "Battle of Russia" (1943; stivrim oovtâst Anatole Litvakijn), puovtij keččâđ elleekoveteatterijn suáđi ääigi. +Filmografia. +Capra +Frank Whaley. +Frank Joseph Whaley (šoddâm 20. syeinimáánu 1963, Syracuse, New York) lii ameriklâš čaittâleijee, čällee já stivrejeijee, kiäm tobdeh pyeremustáá elleekuuvijn "Pulp Fiction" (1994) já "Swimming with Sharks" (1994). +Vuosmuš kuhes elleekove, mon sun jieš čaalij já stivrij, lâi "Joe the King" (1999). +Suu kálgu lii Heather Whaley já sunnust lává kyehti päärni. +Whaley +Frans Äimä. +Frans Äimä (porgemáánu 27. peeivi 1875 Kalajoki - vyesimáánu 14. peeivi 1936 Helsig) lâi syemmilâš kielâtotkee, kote tuuđhâi meid anarâškielâ. +Eine Gruppe von Vokalwechselfällen im Inarilappischen. +Kuávdáš juurdâ lii, et 1. staavvâl vookaal šlaajân vaaikut nube tááhust 2. staavvâl vookaal alodâh (nomâlâssân i já e tovâtteh ereslágán vookaal ko eres vokaleh) já nube tááhust 2. staavvâl vookaal algâalgâlâš kukkodâh (tááláá kielâst iäru lii jo lappum). +Phonetik und Lautlehre des Inarilappischen. +"Phonetik und Lautlehre des Inarilappischen" lii Frans Äimä ive 1918 almostum náguskirjepargo. +Tot čielgee magareh konsonanteh já vokaleh lijjii anarâškielâst čyeti ihheed tassaaš. +Ovdâmerkkân Äimä iäruttij fooneetlávt kyehti k-puustav: táválâš k-puustav já k-puustav, mon vyelni lii njuolâ. +Taan ääigi kielâst kuábbááh-uv k-pustaveh maneh kuittâg siämmáá fooneem siisâ. +Äimä iäruttij fooneetlávt meiddei uáli ennuv vokalijd. +Ton lasseen sun kieđâvušâi puoh máhđulijd diftoŋijd (kyehti vookaal oovtâst) já triftoŋijd (kulmâ vookaal oovtâst). +Onnáá peeivi triftoŋeh iä lah innig ollágin (om. +"iei": nubbe "i" lii pelivookaal). +Sun luvâttâlâi nuuvt ettum "olmâ diftoŋijd" - ovdâmerkkân "ai", "ei", "ii", "oi" já "ui". +Taan ääigi kielâst vookaal "i" ij kuittâgin lah diftoŋ siste: tagareh "olmâ diftoŋeh" láá jiešalnees vookaal + pelivookaal. +Sun luvâttâlâi nuuvt ettum "ij-olmâ diftoŋijd". +Taan ääigi kielâ diftoŋeh (iä, ie, uo, uá, ye) kuleh taan juávkun. +Äimä mield taan juávkun kullii eenâb ko vittâ diftoŋ, mut onnáá peeivi ovdâmerkkân "εä", "eä" já "iä" maneh puoh siämmáá diftoŋ vuálá. +Äimä tutkâmuš ij kuittâgin kieđâvuš tuše jienâduvâi šlaajâ. +Mielâkiddiivâš lii meiddei Äimä tutkâmuš jienâduvâi kukkoduvâst. +Sun lii merkkim vijđásávt puoh kukkodâhtaasijd, moh lijjii käävci. +Äimä +Freetown. +Freetown lii Sierra Leone stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Freetown +G. +G lii läättinlâš puustavoornig čiččâd já anarâškielâ puustavoornig 12. puustav. +Gabon. +Gabon lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Libreville. +Gaborone. +Gaborone lii Botswana uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. +Nommâ kaavpugân lii adelum Kgosi Gaborone mield, kii lâi Batlokwai jođetteijee. +Gaborone meerhâš "tot ij šietâ hyeneest" teikkâ "tot ij lah šiettâmettum". +Gaborone +Gagliole. +Gagliole lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Gagliolest ääsih 591 olmožid. +Ton vijdodâh lii 24,05 km², já alodâh 484 m. Gagliole naaburkieldah láá Castelraimondo, Matelica já San Severino Marche. +Gagliole +Gambia. +Gambia täsiväldi ađai Gambia (mandinkakielân: "Kambiya"; wolofkielân: "Gámbi") lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Banjul. +Gamprin. +Gamprin lii kieldâ Liechtensteinist. +Gamprinist ääsih 1 658 olmožid. +Ton vijdodâh lii 6,19 km², já alodâh 468 m. +Gamprin +Genga. +Genga lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Gengast ääsih 1 700 olmožid. +Ton vijdodâh lii 73,16 km², já alodâh 320 m. Genga naaburkieldah láá Arcevia, Fabriano, Sassoferrato já Serra San Quirico. +Genga +Genova. +Genova lii kaavpug Italiast, Liguria kuávlust. +Genovast ääsih 574 503 olmožid. +Ton vijdodâh lii 240,29 km², já alodâh 20 m. Genova naaburkieldah láá Arenzano, Bargagli, Bogliasco, Bosio, Campomorone, Ceranesi, Davagna, Masone, Mele, Mignanego, Montoggio, Sant'Olcese, Sassello, Serra Riccò, Sori, Tiglieto já Urbe. +Genova +Georgia. +Georgia lii staatâ Euroopâst já Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Tbilisi. +Georgia (uásistaatâ). +Georgia lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Atlanta. +Ton maŋa stuárráámuuh kaavpugeh Georgiast láá Augusta já Columbus. +Georgia uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 10,7 miljovn olmožid (2020). +Georgia (uásistaatâ) +Ghana. +Ghana, virgálávt Ghana täsiväldi (), lii staatâ Afrikâst, Guinealuovtâ riddoost. +Ton uáivikaavpug lii Accra. +Ghana ránnjástaatah láá Elefanttähtiriddo, Burkina Faso já Togo. +Ghana nommâ meerhâš "suátikunâgâs" soninkekieláin. +Ghana sajadâh lii Viestâr-Afrikâst, Guinealuovtâ riddoost. +Ton nuorttiibeln lii Togo, tavveen Burkina Faso já viestârist Elefanttähtiriddo. +Mäddin rääji jotá Atlant väldimeerâ rido ohtsis 539 km. +Ghana vijđodâh lii 238 537 km². +Peeivitäsideijee aldavuotâ taha tom, ete Ghanast lii trooppisâš šoŋŋâdâh. +Tavveen lii liegâs já viehâ koške, mäddin oppeet kume já laavtâs. +Meccikuávluh väldih 21% Ghana vijđoduvvâst. +Mäddin já viestârist lii arvemecci, tavveen eenâb saavaan. +Ghanast lii suulân 736 km² stuárusâš Mole aalmuglâšmecci, mii lii luándusuojâlemkuávlu. +Ghanast láá meid maaŋgâpiälálávt elleeh: ohtsis aainâs-uv 222 eres njomâtteijeešlaaijâd já 206 loddešlaaijâd (2014). +Ghanast láá love haldâttâhkuávlud: Greater Accra, Ashanti, Brong-Ahafo, Central, Eastern, Northern, Upper East, Upper West, Volta já Western. +Haldâttâhkuávluid jyehih vala pirrâdâhkuddijd. +Ghana suulân 31 miljovn ässest 56,7% ääsih kaavpugijn. +Mediaanahe Ghanast lii 21,5 ihheed já suullân 57% ghanalijn láá vuálá 25-ihásiih. +Ässeesaahâdvuotâ lii 115 ässed per km². +Ristâosko lii stuárráámus oskoldâh Ghanast. +71,2% ghanalijn láá ristâliih já 17,6% muslimeh. +Etnisâš- já kielâjuávhuh. +Ghana viehâduvâst lii máhđulâš iäruttiđ aainâs-uv 75 eres juávkkud, moin stuárráámus uási láá hirmâd uceh, mutâ suullân 10 láá nummeerlávt merhâšitteeh. +Stuárráámuuh tain juávhuin láá Akaneh (mii siskeeld Anyih, Ašantih, Bauleh, Fanteh, já Guangeh), Mole-Dagombah, Eweh, Ga-Adangbeh já Gurmah. +Ghana virgálâškielâ lii eŋgâlâskielâ, mutâ tobbeen sárnuh suullân 80 eres kielâd, moh juáháseh kuávlui mield. +Veikkâ kielah láá maaŋgah, toh láá iberdetteeh, jis máttá kielâ, mii kulá siämmáá etnisâš juávkun. +Kielâin akankielâ lii vijđásumosávt sarnum Ghanast. +Hävdijááh. +Hävdijááh láá Ghanast stuorrâ äšši. +Toi peht ghanaliih iä tuše muurâšt jáámmám ulmuu, peic meiddei juhloh suu eellim. +Hävdijááh láá sosiaallâš tábáhtus, kost sättih leđe uásálisteeh čuođij teikâ tuháttij-uv mield. +Toh láá kuávdášlii roolâst ghanalij sosiaallâš elimist. +Maŋgii ghanaliih kevttih-uv siämmáá verd ruuđâ hävdijáid ko heejáid - jis iä eenâb-uv. +Kistoh láá ivnááh já deetaaljááh, já távjá muštotteh hamijnis jo-uv ulmuu mielâtiiŋgâ teikkâ kovvejeh suu luándu teikkâ pargo. +Ovdâmerkkân kiästnii sáttá leđe Coca-Cola -puttâl hámásâš kisto, jis sun lijkkui Coca-Colan, já suuvdárist oppeet sáttá leđe veikkâ kammuuhámásâš kisto. +Motomin mana kuhháá-uv ovdilgo ghanaliih hävdideh jaammušâidis. +Kuittâg talle ko hävdijááh láá, te seremonia sáttá pišteđ joba čiččâm peivid. +Gitega. +Gitega (ovdâlist Kitega) lii Burundi uáivikaavpug. +Gitega +Glarus Süd. +Glarus Süd lii kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Glarus Südist ääsih 9 632 olmožid. +Ton vijdodâh lii 430,03 km², já alodâh 521 m. +Glarus Süd kieldâ šoodâi ive 2011 aalgâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân. +Grand-Popo. +Grand-Popo lii kaavpug Beninist. +Tot lii alda Togo rääji, 19 kilomeetter keččin tast. +Togo uáivikaavpugân Lomén Grand-Popost láá 78 kilomeetterid. +Grand-Popost tuáimá ive 2000 huksejum syemmilâš-afriklâš kulttuurkuávdáš Villa Karo. +Grand-Popo +Grenada. +Grenada lii staatâ Karibiast. +Ton uáivikaavpug lii St. George's. +Grottazzolina. +Grottazzolina lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Grottazzolinast ääsih 3 289 olmožid. +Ton vijdodâh lii 9,26 km², já alodâh 222 m. Grottazzolina naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Fermo, Magliano di Tenna, Monte Giberto, Montottone, Ponzano di Fermo, Rapagnano. +Grottazzolina +Gualdo. +Gualdo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Gualdost ääsih 759 olmožid. +Ton vijdodâh lii 22,22 km², já alodâh 650 m. Gualdo naaburkieldah láá Amandola, Penna San Giovanni, San Ginesio, Sant'Angelo in Pontano já Sarnano. +Gualdo +Guatemala. +Guatemala lii staatâ Koskâ-Amerikâst. +Ton uáivikaavpug lii Guatemala. +Guinea. +Guinea lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Conakry. +Guinea-Bissau. +Guinea-Bissau lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Bissau. +Guyana. +Guyana kooperatiivlâš täsiväldi () ađai Guyana täsiväldi teikkâ Guyana lii staatâ Maadâ-Amerikâst. +Ton uáivikaavpug lii Georgetown. +H. +H lii läättinlâš puustavoornig káávcád já anarâškielâ puustavoornig 13. puustav. +Haapajärvi. +Haapajärvi lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Haapajärvist ääsih 6 983 olmožid, já ton vijdodâh lii 789,11 km², mast 22,93 km² lii čääci. +Haapajärvi naaburkieldah láá Haapavesi, Kärsämäki, Nivala, Pihtipudas, Pyhäjärvi, Reisjärvi já Sievi. +Haapajärvi vuáđudui ive 1868, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. +Ahola, Autioranta, Haaganperä, Jokela, Kalakangas, Karjalahdenranta, Kiurunperä, Koposperä, Kumiseva, Kuona, Kuusaa, Mustanperä, Mäntyperä, Nokkous, Oksava, Olkkola, Parkkila, Tiitonranta, Tuomiperä, Varisperä, Vehkapuhto, Veivarinperä já Ylipää. +Haapajärvi +Haapavesi. +Haapavesi lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Haapavesist ääsih 6 722 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 086,15 km², mast 36,33 km² lii čääci. +Haapavesi naaburkieldah láá Haapajärvi, Kärsämäki, Nivala, Oulainen, Raahe, Siikalatva já Ylivieska. +Haapavesi vuáđudui ive 1866, já tast šoodâi kaavpug ive 1996. +Ainali, Aittokylä, Alasydänmaa, Etelälahti, Haapavesi markkân, Humaloja, Karhukangas, Karsikas, Koivikonperä, Korkatti, Kytökylä, Käräjäoja, Leppioja, Metsonperä, Mieluskylä, Myllyperä, Ojakylä, Ollala, Ollilanperä, Rytkynkylä, Salmenniemi, Vaitiniemi, Vatjusjärvi, Mustikkamäki já Vattukylä. +Haapavesi +Habarovsk. +Habarovsk (ruošâkielân: "Хаба́ровск") lii kaavpug Ruošâst. +Habarovsk +Hailuoto. +Hailuoto () lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Hailuotost ääsih 959 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 082,70 km², mast 881,23 km² lii čääci. +Hailuoto naaburkieldah láá Lumijoki, Oulu já Siikajoki. +Järventakusta, Hailuoto markkân, Koivukylä, Marjaniemi, Ojakylä, Pöllä, Ulkokarvo já Vaski. +Hailuoto +Haiti. +Haiti lii staatâ Karibiast. +Ton uáivikaavpug lii Port-au-Prince. +Halsua. +Halsua lii kieldâ Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Halsuast ääsih 1 116 olmožid, já ton vijdodâh lii 428,34 km², mast 15,32 km² lii čääci. +Halsua naaburkieldah láá Kaustinen, Kokkola, Lestijärvi, Perho já Veteli. +Halsua markkân, Hietalahti, Kalliokoski, Kanala, Kannisto, Karhukorpi, Lepistö, Liedes, Majasaari, Marjusaari, Meriläinen, Niemi, Tofferi já Ylikylä. +Halsua +Hamina. +Hamina () lii kaavpug Suomâst, Kymileevi eennâmkoddeest. +Haminast ääsih 20 048 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 155,15 km², mast 545,35 km² lii čääci. +Hamina naaburkieldah láá Kotka, Kouvola, Luumäki, Miehikkälä já Virolahti. +Hamina +Hanko. +Hanko teikâ Haŋgo () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Hankost ääsih 8 182 olmožid, já ton vijdodâh lii 799,99 km², mast 682,58 km² lii čääci. +Hanko naaburkieldah láá Kemiönsaari já Raasepori. +Kaavpug lii kyevtikielâlâš. +Nommâ já ton sujâttem. +Päikkinoomah iä táválávt heiviittuu, já tain iä tábáhtuu konsonantij teikâ vokalij nubástusah (ol. +illatiiv Hankon já ol. +lokatiiv Hankost). +Taan kaavpug tábáhtusâst käldein kávnoo kuittâg meiddei nommâ "Haŋgo", mii sojá siämmáánáál ko 2-staavvâlsiih o-maadâ nomineh (ol. +illatiiv Haaŋgon já ol. +lokatiiv Haŋgoost). +Henriksberg, Koverhar, Krogars, Tvärminne, Täktom, Lappohja (Lappvik), Santala (Sandö) já Öby. +Hanko +Hans Zimmer. +Hans Zimmer (šoddâm 12. čohčâmáánu 1957 Frankfurt am Main, Saksa) lii saksalâš nyettejeijee kiän tobdeh pyeremustáá suu elleekove muusikijn. +Sun lii nuottim muusik paijeel 150 kuhes elleekován moi lasseen uánihisfiilmâid já TV-rááiđuid. +Jorgáldâh suu karrieerist tábáhtui ko sun nuottij muusik elleekován Rain Man ive 1988 mast sun finnij suu vuosmuu Oscar iävtukkâsvuođâ. +Vuosmuu Oscar sun vuoitij The Lion King elleekove muusikist ive 1994. +Hantikielâ. +Hantikielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. +Harare. +Harare lii Zimbabwe stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Harare +Harry Potter. +Harry Potter lii brittilâš kirječällee J. K. Rowling čáálám fantasiakirjeráiđu, mast láá čiččâm uássid. +Kiirjij kuástideijee lii Bloomsbury Publishing. +Kirjeh muštâleh nuáidikaandâst, Harry Potterist, já suu fiäránijn skipárijnis Ron Weasleyin já Hermione Grangerijn Hogwarts (suom. +Tylypahka) nuáidiškoovlâst. +Vuosmuš kirje, "Harry Potter and the Philosopher's Stone", almostui ive 1997 já majemuš, "Harry Potter and the Deathly Hallows", 2007. +Hartola. +Hartola () lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. +Hartolast ääsih 2 680 olmožid, já ton vijdodâh lii 675,38 km², mast 132,67 km² lii čääci. +Hartola naaburkieldah láá Heinola, Joutsa, Luhanka, Pertunmaa já Sysmä. +Hangastaipale, Koitti, Kuivajärvi, Murakka, Nokka, Putkijärvi, Siltasuo, Vuorenkylä, Kumu já Kalhonkylä. +Hartola +Havaiji. +Havaiji (havaijikielân "Hawaiʻi",) lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Honolulu. +Havaiji uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 1,4 miljovn olmožid (2020). +Heinola. +Heinola lii kaavpug Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. +Heinolast ääsih 18 552 olmožid, já ton vijdodâh lii 839,28 km², mast 163,29 km² lii čääci. +Heinola naaburkieldah láá Asikkala, Hartola, Iitti, Kouvola, Lahti, Mäntyharju, Pertunmaa já Sysmä. +Heinola vuáđudui ive 1776, já tast šoodâi kaavpug ive 1839. +Heinola +Helena Bonham Carter. +Helena Bonham Carter (šoddâm 26. vyesimáánu 1966 Islington, Lontoo, Eŋland) lii eŋlandlâš čaittâleijee. +Sun lii čaittâlâm hirmâd maaŋgâlágán roolâin já lii ohtâ pyeremusávt miänástum čaittâleijein Ovtâstum kunâgâskoddeest tááláá ääigi. +Bonham Carter karrieer aalgâ roolâi tet sust maŋgii iättoo, et sun lii "korset kunâgâtâr" teikkâ "eŋlandlâš ruusu". +Bonham Carter +Helena Westermarck. +Helena Charlotta Westermarck (šoodâi skammâmáánu 20. peeivi 1857 Helsigist, Ruošâ kiäisárriijkâst, jaamij kuovâmáánu 6. peeivi 1938 Helsigist, Suomâst) lâi suomâruátálâš kovetaaidâr já kirječällee. +Suu viljâ lâi tobdos antropolog Edvard Westermarck. +Westermarck luuvâi Suomâ taaiđâseervi sárgumškoovlâst Helsigist iivij 1874-1877. +Ton maŋa sun luuvâi taaiđâmáálárin Adolf von Becker jođettâsâst ive 1880 räi. +Ive 1880 Westermarck varrij Ranska Pariisin, kost sun luuvâi Académie Colarossist iivij 1880-1881 já vuod ive 1884. +Pariisist Westermarck puosâškuođij tuberkulosân ige puáhtám innig mááláđ, sun veikkâ puáránij-uv. +Talle ko sun lâi pyeccee, sun čäliškuođij esseid já taaiđâárvuštâlmijd Finsk Tidskrift -äigipajeloostân. +Majebist Westermarck čaalij ain eenâb nisonij sajattuvâst siärváduvâst já nisonij historjást. +Sun lâi ohtâ Union Nissoonaašijlito vuosmuin vaiguttijjein, ko litto vuáđudui ive 1892. +Westermarck +Helsig (, já) lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Tot lii Suomâ uáivikaavpug já Uđđâeennâm eennâmkoddekuávdáš. +Helsig lii Suomâluovtâ taveriddoost. +Ton vijdodâh lii 715,48 km², mast 501,23 km² lii čääci. +Helsig naaburkieldah láá Espoo, Vantaa já Sipoo. +Uáivikaavpugkuávlust láá 1 191 124 ässed (30.4.2020), já ubâ Helsig metropolkuávlust ohtsis 1 516 676 ässed (30.4.2020). +Kaavpuguásih. +"Uáiviartikkâl: Helsig kuávlulâš jyehim" +Helsig kuávlulâš jyehim. +Helsig kuávlulâš jyehim šoodâi tárbulâžžân, ko Helsig stuárui já vijđánij. +Helsig ollâopâttâh. +Helsig ollâopâttuv válduviäsu ive 1908 +Helsig ollâopâttâh (, uán. +"HY" já, uán. +"HU") lii Suomâ stuárráámus já puárásumos ollâopâttâh. +Tot vuáđudui njuhčâmáánu 26. peeivi 1640. +Helsig ollâopâttâh +Helsig tuámukirkko. +Helsig tuámukirkko (,) lii Helsig tuámukirkkoservikode já Helsig evaŋgellâš-luuteerlâš pispekode uáivikirkko. +Kirho lii Carl Ludvig Engel vuávám. +Veikâ maŋgâs mielâst kirkko viälgáá, kirho ulguin lii 3 sierâ kuovgisränis ivnesuoivuu. +Tuámukirkko apostolpáccáiguin lii ohtâ Helsig tobdosumos symbolijn. +Kirhoost kolliisteleh ihásávt paijeel 500 000 olmožid. +Sist pelemat láá olgoeennâmlâš turisteh. +Käldee. +Helsig tuámukirkko +Hildur Guðnadóttir. +Hildur Ingveldar Guðnadóttir (šoodâi čohčâmáánu 4. peeivi ive 1982 Reykjavikist) lii islandlâš nuotâsteijee já musikkár, kote lii vuáittám sehe Golden Globe- já Oscar-palhâšuumijd. +Guðnadóttir suáittá selo. +Sun lii suáittám om. +čuávuvâš juávhuiguin: Pan Sonic, Throbbing Gristle, Múm já Stórsveit Nix Noltes. +Ton lasseen Guðnadóttir lii nuottim tagarijd TV-ohjelmáid já elleekuuvijd ko "Chernobyl", "Joker" já "Tom of Finland". +Guðnadóttir +Himalaja. +Himalaja (sanskritin हिमालय "Himālaya"; mast "hima" meerhâš 'muotâ' já "ālaya" 'päikki') lii várádâh Aasiast. +Himalaja alemus čokke lii Mount Everest. +Holland Taylor. +Holland Virginia Taylor (14. uđđâivemáánu 1943 Philadelphia, Pennsylvania, Ovtâstumstaatah) lii ameriklâš čaittâleijee. +Holland Taylor šoodâi Philadelphiast, Pennsylvaniast. +22-ihásâžžân Taylor varrij New Yorkân aaigân šoddâđ stuorrâ Broadway täsnin. +Monnii 15 hyenes ihheed ovdilgo sun finnij roolâ TV-rááiđust Bosom Buddies, mast sun čaittâlij Tom Hanksáin. +Tast maŋa Taylor karrieer jorgettij já suu pivdii čaittâliđ maaŋgâin TV-rááiđuin já elleekuuvijn. +Taylor +Hollola. +Hollola lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. +Hollolast ääsih 23 373 olmožid, já ton vijdodâh lii 727,46 km², mast 76,3 km² lii čääci. +Hollola naaburkieldah láá Asikkala, Hausjärvi, Hämeenlinna, Kärkölä, Lahti já Orimattila. +Herrala, Hollola markkân, Kukkila-Kalliola (Vesikansast), Paimela (Vesikansast), Pyhäniemi, Miekkiö, Nostava, Salpakangas (kieldâkuávdáš), Sairakkala, Vainio-Korpikylä, Hämeenkoski já Tennilä. +Salpakangas, mii lii Hollola kieldâkuávdáš, já Vesikansa kuleh Lahti kuávdáščuákkipááikán. +Hollola +Honduras. +Honduras täsiväldi ađai Honduras lii staatâ Koskâ-Amerikâst. +Ton uáivikaavpug lii Tegucigalpa. +Honduras ránnjáenâmeh láá Guatemala, El Salvador já Nicaragua. +Ton taveriddokuávlust lii Karibiameerâ. +Mäddin vuod Kuálhismeerâ räijee kezis riddokuávlu. +Kulmâ niäljáduási Hondurasist lii várádâheennâm, tuše riddoin já vuomijn láá vyelienâmeh. +Houston. +Houston lii kaavpug Texas uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. +Tot lii ässeelovo mield Texas stuárráámus kaavpug já niäljádin stuárráámus puoh Ovtâstumstaatâi kaavpugijn. +Houstonist ääsih ohtsis suulân 2,3 miljovn olmožid. +Hyrynsalmi. +Hyrynsalmi lii kieldâ Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. +Hyrynsalmist ääsih 2 241 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 521,37 km², mast 100,27 km² lii čääci. +Hyrynsalmi naaburkieldah láá Kuhmo, Puolanka, Ristijärvi já Suomussalmi. +Hyrynsalmi, Kytömäki, Luvankylä, Moisiovaara, Oravivaara, Tapanivaara, Väisälä, Teerijärvi, Haapolanvaara, Hoikka, Pekankylä, Lietekylä, Karpinvaara, Hakokylä já Nuottikylä. +Hyrynsalmi +Hämeenlinna () lii kaavpug Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. +Hämeenlinnast ääsih 67 713 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 031,54 km², mast 246,47 km² lii čääci. +Hämeenlinna naaburkieldah láá Akaa, Asikkala, Hattula, Hausjärvi, Hollola, Janakkala, Loppi, Padasjoki, Pälkäne, Tammela, Urjala já Valkeakoski. +Hämeenlinna +I. +I lii läättinlâš puustavoornig oovcád já anarâškielâ puustavoornig 14. puustav. +Ida Toivonen. +Phonetic salience and language change: Verb paradigms in Inari Sami (1999). +Artikkâl noomâst leijee sääni "salience" uáivild tom, magarijd jienâduvâid já kukkoduvâid lii älkkee iäruttiđ sárnumist já magarijd ij lah. +Ovdâmerkkân stuorrâ fooneetlâš saliens lii jienâduvâst "r", mii kulloo čielgâsávt. +Informantist A já Informantist B lává siämmááh vaanhimeh, já suoi lává aassâm oovtâst pärnivuođâ rääjist. +Taat meerhâš tom, et sunnuu PLD (Primary Linguistic Data) lâi uáli siämmáálágán. +Ton lasseen lii viehâ vises, et vaanhimeh kevttijn kiäččus -vettee kyevtilovvoost já kiäččus -vetteđ maaŋgâlovvoost. +Ađai PLD:st lijjii kuábbááh-uv kiäččuseh. +1) Iäru kyevtilovo já maaŋgâlovo kooskâst lii lappuumin - aainâs-uv motomijn sárnoin +Variaatio suijân puávtáččij leđe tot, et taan ääigi kielâst motomeh sárnooh (om. +Informant A) kevttih kyevtilovo kiäččusijd meiddei maaŋgâlovvoost já nubijkulij motomeh sárnooh (om. +Informant B) kevttih maaŋgâlovo kiäččusijd meiddei kyevtilovvoost. +Nubbe tehálâš äšši lii tot, et Informant A lii tiäđulâš tast, et lii puástud kevttiđ kiäččus -vettee maaŋgâlovvoost. +Ton lasseen sun tiätá puoh rievtis haamijd. +Ovdeláá mainâšum aašij vuáđuld puáhtá toohâđ juurdâpuáttus, et iäru kyevtilovo já maaŋgâlovo kooskâst ij lah lappuumin anarâškielâst. +Ađai tot ij pyevti leđe taan artikkâlist kieđâvuššum variaatio suijâ. +Variaatio suijân lii vissâ "fooneetlâš saliens". +Maaŋgâlovo kiäččus loppâpustavist "đ" lii uccâ fooneetlâš saliens, tastko tot ij kulluu čielgâsávt sárnumist. +Informant A ij aaicâ loppâpuustav "đ" uccâ fooneetlii saliens keežild, já sun nabda, et kiäjus -vettee lii rievtis kiäjus meiddei maaŋgâlovo 2. persovnist. +Informant B uáppá tom, et kiäjus -vetteđ lii kevttum maaŋgâlovo 2. persovnist. +Talle sun kulá kiäččus -vettee kyevtilovo 2. persovnist. +Sun nabda, et sárnoo lii ettâm -vetteđ ige -vettee, tastko sun tiätá, et loppâpuustav "đ" ij kulluu čielgâsávt sárnumist. +Taan keežild sun kevtiškuát kiäččus -vetteđ meiddei kyevtilovvoost. +Verbal agreement in Inari Saami (2007). +Taat lii ceelhâopâlâš tutkâmuš, mii kieđâvuš veerbâi koŋruens anarâškielâst. +Toivonen +Idaho. +Idaho lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Boise. +Ii. +Ii lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Iist ääsih 9 848 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 872,43 km², mast 1 258,33 km² lii čääci. +Ii naaburkieldah láá Oulu, Pudasjärvi, Ranua já Simo. +Alaranta, Asemankylä, Halttula, Iin Hamina, Illinsaari, Jakkukylä, Jokikylä, Koni, Kuivaniemi, Laitakari, Luola-aava, Meriläisenperä, Myllykangas, Nyby, Oijärvi, Ojakylä, Olhava, Paasonperä, Pohjois-Ii, Sorosenperä, Vatunki, Vuornos, Väli-Olhava, Yli-Olhava, Yliranta já Pahkakoski. +Ii +Iisalmi. +Iisalmi () lii kaavpug Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Iisalmist ääsih 21 223 olmožid, já ton vijdodâh lii 872,20 km², mast 109,17 km² lii čääci. +Iisalmi naaburkieldah láá Kiuruvesi, Lapinlahti, Kuopio, Pielavesi, Sonkajärvi já Vieremä. +Iisalmi vuáđudui ive 1627, já tast šoodâi kaavpug ive 1891. +Kaavpuguásih já siijdah. +Ahmo, Huotari, Haapasaari, Hernejärvi, Iisalmi, Jokela, Jordan, Kangas, Kangaslampi, Kihmula, Kilpisaari, Kirma, Kirkonsalmi, Kotikylä, Kurenpolvi, Kääriänsaari, Lappetelä, Lintukylä, Luuniemi, Makkaralahti, Marjahaka, Nerkoo, Nerkoonniemi, Niemisjärvi, Ohenmäki, Paloinen, Pappila, Partala, Peltosalmi, Pihlajaharju, Pitolamminmäki, Porosuo, Pölönmäki, Pöllösenlahti, Pörsänmäki, Rohmula, Ruotaanlahti, Runni, Ruotaanmäki, Ryhälänmäki, Sankariniemi, Savipelto, Soinlahti, Sourunsalo, Touhula, Ulmala, Valkeamäki, Varpanen, Vieremäjärvi já Viitaa. +Iisalmi +Ijjävri. +Ijjävri (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Tááláá ääigi Ijjäävrist iä lah innig pirrâihásiih ässeeh. +Ijjävri +Illinois. +Illinois lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Springfield. +Stuárráámus kaavpug lii Chicago. +Illinois uásistaatâst ääsih ohtsis aldeláá 12,7 miljovn olmožid (2020). +Ilmajoki. +Ilmajoki () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Ilmajokist ääsih 12 334 olmožid, já ton vijdodâh lii 579,68 km², mast 2,89 km² lii čääci. +Ilmajoki naaburkieldah láá Seinäjoki, Isokyrö, Kurikka já Laihia. +Ahonkylä, Huissi, Ilmajoki markkân, Jouppila, Jäppi, Kiikerinkylä, Koskenkorva, Könni, Luomankylä, Munakka, Nopankylä, Palo, Peltoniemi, Peräkylä, Peurala, Pojanluoma, Rengonkylä, Röyskölä, Saveenkylä, Seittunkylä, Tuomikylä, Ujaistenkylä já Varpahaiskylä. +Ilmajoki +Ilomantsi. +Ilomantsi (já) lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. +Ilomantsist ääsih 4 785 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 172,68 km², mast 409,29 km² lii čääci. +Ilomantsi naaburkieldah láá Joensuu já Lieksa. +Ahvenjärvi, Hattuvaara, Haukivaara, Huhmarisvaara, Huhus, Iknonvaara, Ilaja, Ilomantsi, Issakka, Kakkaravaara, Kakonaho, Kirvesvaara, Kivilahti, Kivilampi, Kokkokangas, Kontiovaara, Korentovaara, Kuolismaa, Kuuksenvaara, Käenkoski, Köpönvaara, Lapinniemi, Lapiovaara, Lehtovaara, Liusvaara, Lokanlahti, Longonvaara, Lutikkavaara, Maukkula Marjovaara, Mekrijärvi, Melanselkä, Mutalahti, Möhkö, Naarvansalo, Nehvonniemi, Nuorajärvi, Ontronvaara, Ostronsaari, Paavonvaara, Pallosenvaara, Patrikka, Pihlajavaara, Piilovaara, Putkela, Ryökkylä, Siitarinvaara, Sonkaja, Tokrajärvi, Tykkylänvaara, Tyrjänsaari, Viitavaara já Vuottoniemi. +Ilomantsi +Imatra. +Imatra lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. +Imatrast ääsih 26 361 olmožid, já ton vijdodâh lii 191,28 km², mast 36,27 km² lii čääci. +Imatra naaburkieldah láá Lappeenranta já Ruokolahti. +Imatra vuáđudui ive 1948, já tast šoodâi kaavpug ive 1971. +Imatra +India. +India täsiväldi ađai India lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii New Delhi. +Vijđoduv mield India lii maailm čiččâdin já ässeelovo mield nubben stuárráámus staatâ. +Indiast sárnuh maŋgâčyet jieškote-uvlágán kiellâd. +Virgálijn kielâin enâmustáá kevttih hindi já eŋgâlâskielâ. +India väldimeerâ. +India väldimeerâ lii maailm kuálmádin stuárráámus čäcikuávlu Atlant já Kuálhismeerâ maŋa. +Tot olá paijeel 10 000 km Afrik maadâoosijn Australia räi. +India väldimeerâ váldá suulân viiđâduási maailm väldimerâkuávluin. +Ton koskâmiärásâš kieŋŋâlvuotâ lii 3 960 m já kieŋâlumos saje, Java Trench, lii 7 450 m. Ton tergâdumoseh čäciväävlih láá Suez uáli (Egypti), Bab el Mandeb (Djibouti-Jemen), Hormuzčuálmi (Iran-Oman) já Malakanyeri (Indonesia-Malesia). +Indiana. +Indiana lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Indianapolis. +Indianapolis. +Indianapolis lii Indiana uásistaatâ uáivikaavpug. +Tot lii ässeelovo mield meid Indiana stuárráámus kaavpug. +Indianapolisist ääsih ohtsis masa 876 000 olmožid. +Indonesia. +Indonesia lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Jakarta. +Inkeroiskielâ. +Inkeroiskielâ lii kielâ. +Inkeroiskielâ sárnuh 121-500 olmožid. +Ive 1900 inkeroiskielâ sarnuu suulân 10 000 olmožid, mut tastmaŋa kielâ monâttij sárnoid olgoštem keežild. +International Sámi Film Institute. +International Sámi Film Institute (ISFI) () lii taažâlâš ornijdume, mon ulmen lii ovdediđ sämmilâš elleekovesyergi. +Ton lasseen ISFI oovded já movtijdit ohtsâšpargo eres algâaalmug elleekoverähteigijn já ornijdumijgijn. +ISFI toimâttâh lii Buletjávrist Kuovdâkiäinust. +ISFI vuáđđun tooimâi International Sámi Film Centre AS, mii vuáđudui ive 2007. +International Sámi Film Institute nettisijđoh (eŋgâlâskielân) +Iowa. +Iowa lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Des Moines. +Irak. +Irak lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Bagdad. +Iran. +Iran já ton ránnjáenâmeh, Kaspiameerâ, Persialuohtâ, Hormuznyeri já Omanluohtâ kárttáást +Iran ("Īrān") teikkâ Iran islamlâš täsiväldi ("Žomhūrī-je Eslāmī-je Īrān") lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Teheran. +Ive 1935 räi staatâ virgálâš nommâ lâi "Persia". +Iranist láá 5 kuávlu, main láá 31 provinsid ("ostān", ml. +استان‌ها "ostānhā"). +Kesimáánu 23. peeivi 2010 uđđâsumos já 31. provins Alborz šoodâi Teheran provinsist. +Provinseh láá juohhum "šahrestaanáid" já šahrestaaneh haldâttâhpirrâduvváid ("bakhš"). +Iran provinseh. +Iran provinseh ("ostān", ml. +استان‌ها "ostānhā") láá Iran alemus tääsi kuávluhaldâttâhohtâdâh. +Ive 2010 rääjist Iran lii juohhum 31 provinsân. +Irkutsk. +Irkutsk (ruošâkielân: "Иркутск") lii kaavpug Ruošâst. +Irkutsk vuáđudui ive 1661, já tast šoodâi kaavpug ive 1686. +Irkutsk +Irland. +Irland lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Dublin. +Island. +Island lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Reykjavik. +Stuárráámus uási Islandist lii laavakiedij vuálá šoddâm ävđineennâm. +Island lii meiddei jieŋâ eennâm, ko iänááš uási ton vijđoduvâst lii vijđes jieŋâduvâi vyelni. +Isojoki. +Isojoki () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Isojokist ääsih 1 939 olmožid, já ton vijdodâh lii 647,43 km², mast 5,05 km² lii čääci. +Isojoki naaburkieldah láá Karijoki, Kauhajoki, Honkajoki, Siikainen, Merikarvia já Kristiinankaupunki. +Heikkilä, Iivarinkylä, Isojoki markkân, Kodesjärvi, Kortteenkylä, Kärjenkoski, Koppelonkylä, Leppikylä, Möykky, Peurala, Polvenkylä, Sakara, Sarviluoma, Suojoki, Piikkilänkylä, Vanhakylä, Vesijärvi, Villamo, Viitakoski já Pettukylä. +Isojoki +Isokyrö. +Isokyrö () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Isokyröst ääsih 4 486 olmožid, já ton vijdodâh lii 356,91 km², mast 2,78 km² lii čääci. +Isokyrö naaburkieldah láá Seinäjoki, Kauhava, Ilmajoki, Vöyri, Vaasa já Laihia. +Hevonkoski, Ikola, Kuivila, Kylkkälä, Laurola, Lehmäjoki, Naarajoki, Napue, Orismala, Orisberg, Palhojainen, Palonkylä, Ritaala, Tuurala, Ulvila, Yryselä, Valtaala já Ventälä. +Isokyrö +Israel. +Israel lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Jerusalem. +Italia. +Italia lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Rooma. +Italiast láá maaŋgah tuáimee tullâväärih, já eennâmtuárgástâsah láá tobbeen táváliih. +Italiakielâ. +Italiakielâ (ital. +"italiano") kulá indoeurooplij kielâi romaanlâš kielâjuávkun. +Italiakielâ pustaveh. +Tagareh pustaveh ko j, k, w, x já y tiättojeh tuše lovnâsaanijn. +Artikkâleh. +Italiakielâst láá ohtsis 12 artikkâlid: 8 miärulâš artikkâlid já 4 epimiärulâš artikkâl. +Italiakielâ +Iänudâh. +Iänudâh (, já) lii kieldâ Suomâst. +Iänuduvâst ääsih 1 845 olmožid, já ton vijdodâh lii 8 391,35 km², mast 438,44 km² lii čääci. +Iänuduv naaburkieldah láá Suomâst Aanaar, Kittâl já Muonio, Taažâst Kaivuonâ, Kuovdâkiäinu, Reisvuonâ já Stuorrâvuonâ sehe Ruotâst Kiärun. +J. +J lii läättinlâš puustavoornig lovváád já anarâškielâ puustavoornig 15. puustav. +J. K. Rowling. +Joanne Rowling (š. +31. syeinimáánu 1965) lii brittilâš kirječällee. +Sun šoodâi tobdosin Harry Potter -fantasiakirjerááiđust. +Rowling šoodâi Yate General Hospitalist alda Bristol. +Pärnivuođâ sun aasâi Gloucestershirest, Eŋlandist já Chepstowist, Gwentist, Walesist. +Suu eeči, Peter, lâi kirdemmaašininsinöör já enni, Anne, tieđâteknikkár. +Rowlingist lii ohtâ nuorâb uábbi, Dianne. +Joanne čaalij jo pärnin kuhes mainâsijd. +Idea Harry Potterist kuittâg šoodâi ko sun čokkái maŋanâm junást Manchesterist Lontoo King's Cross sajâttâhân ive 1990. +Ko kietâčaalâ valmâštui, te sun vuolgâttij tom maaŋgâ kuástideijei, mutâ kihheen ij huolâm tom. +Loppâ loopâst toos kuittâg kavnui kuástideijee já Bloomsbury Children's Books almostitij tom kesimáánust 1997 J.K. Rowling noomáin. +"K" puátá suu ááhu noomâst, Kathleen. +Tot lasettui kuástideijee táttumist, ko sun lâi ton uáivilist, ete kaandah iä haalijd luuhâđ nissoončällee kiirjijd. +Tast maŋa almostui vala kuttâ Harry Potter -kirje, moin puohah lijjii miänástusah. +Ive 2001 Warner Bros. almostitij vuossâmuu Harry Potter -elleekove, mon maŋa almostuvvii vala 7 elleekovveed lase. +Harry Potter -kiirjij lasseen Rowling lii čáállám ovdâmerkkân "The Casual Vacancy" (2012), mii lâi suu vuosmuš kirje rävisulmuid. +Sun meid čáálá Robert Galbraith pseudonyymijn rikosromaanijd. +Rowling +J. R. R. Tolkien. +John Ronald Reuel Tolkien (3. uđđâivemáánu 1892 Bloemfontein, Oranje rijjâstaatâ - 2. čohčâmáánu 1973 Bournemouth, Eŋland, Ovtâstum kunâgâskodde) lâi eŋlandlâš kirječällee. +Sun lii čáállám fantasiaklassikoh "The Hobbit" ("Hobitti"), mii almostui ive 1937, já "The Lord of the Rings" ("Suormâsij hiärrá"), mii almostui kuulmâ uásist iivij 1954-1955 ääigi. +Tolkien +Jaapaan. +Jaapaan lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Tokio. +Jackie Brown. +Jackie Brown lii ive 1997 puáttám ameriklâš rikoselleekove, mon lii čáállám já stivrim Quentin Tarantino. +Jackie Brown lii kirdemeemeed, kii tievâsmit suu vänis päälhi fievridmáin ruuđâ syele Ovtâstumstaatâid viärjui vyebdee rikolâžân, kiän nommâ lii Ordell Robbie. +Jackie luhostuvá pyereest tassaaš ko kyehti virgeomâháá tolliittává suu. +Suoi panâštává Jackie riemmâđ sunnuu išán ete suoi finniiččáin Ordell kiddâ já uhkedává Jackie faŋgâláin, jis sun ij riemâ. +Jackie, oovtâst sympaatlâš táhádâsalmain, keksij vuávám, moin iirât spellâđ vuástálistee vuoimijd nubijdis vuástá. +Rotten Tomatoes -sijđo 84 árvustâlmist 87% láá miättáseh. +Jackie Brown +Jakarta. +Jakarta lii Indonesia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Jakarta +Jakutsk. +Jakutsk (ruošâkielân: "Якутск") lii kaavpug Ruošâst. +Jakutsk vuáđudui čohčâmáánu 25. peeivi 1632. +Jakutsk +Jamaika. +Jamaika lii staatâ Karibiast. +Ton uáivikaavpug lii Kingston. +Jeesus. +Jeesus, eteh meid Jeesus Kristus teikkâ Jeesus Nasaretlâš, lâi Uđđâ testament mield juuvdálâš vuoiŋâlâš máttáátteijee, Messias, pyeredeijee, immâšij tahhee já ristâosko Immeel áinoo pärni, kii šoodâi Betlehemist já jaamij Jerusalemist. +Jekaterinburg. +Jekaterinburg (ruošâkielân: "Екатеринбу́рг") lii kaavpug Ruošâst. +Jekaterinburg +Jelgava. +Jelgava lii kaavpug Latviast. +Jelgavast ääsih 56 159 olmožid. +Ton vijdodâh lii 60,1 km², já alodâh 13 m. +Jelgavast šoodâi kaavpug ive 1573. +Jelgava +Jemen. +Jemen lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Sanaa. +Jerusalem. +Jerusalem lii Israel stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Jerusalem +Jesi. +Jesi lii kaavpug Koskâ-Italiast, Marche kuávlust, suulân 20 km keččin Adria-meerâ riddoost. +Kaavpugist láá ässeeh suulân 40 000. +Ton vijdodâh lii 108,90 km², já alodâh 97 m. Jesi naaburkieldah láá Agugliano, Camerata Picena, Castelbellino, Chiaravalle, Cingoli, Filottrano, Maiolati Spontini, Monsano, Monte Roberto, Monte San Vito, Polverigi, San Marcello, San Paolo di Jesi, Santa Maria Nuova já Staffolo. +Jesi kuávlu lii peeggâlm viini puovtâdâsâst. +Tobbeen puovtâdeh eromâšávt Verdicchio nommâsii vielgisviini, mut meiddei motomijd ruopsisviinijd tegu Lacrima di Morro d'Alba. +Čohčuv Jesist já ton pirrâsist leijee siijdâin láá ennuv viinijuhleh, main ulmuuh poreh njaalgâ purrâmâš, juheh viini já tánssájeh. +Jesist lii tuođâi kuhes historjá. +Jesi vuáđudui ive 768 oKr., ađai masa 2 800 ihheed tassaaš, já lâi Rooma vääldi vyelni ivveest 295 oKr. +ihán 476 mKr. +Tastmaŋa aalgij vaigâdis paje, mon ääigi maaŋgah aalmugeh Koskâ- já Nuorttâ-Euroopast väldidii já tuššâdii kaavpug. +Ive 773 Frankkilij väldikodde väldidij Jesi já ton kuávlu. +Frankkilij väldi piištij ive 999 räi, ko Paavi staatâ oostij kaavpug. +Ive 1130 Jesist šoodâi jiečânâs kieldâ, já kaavpug pisoi jiečânâssân paijeel 300 ihheed. +Talle ive 1447 Paavi staatâ väldidij Jesi uđđâsist já haldâšij tom ive 1861 räi, ko Italia šoodâi. +Onnáá peeivi Jesi kulá Marche-leenâst leijee Ancona-eennâmkoodán. +Jesist lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh kaavpuguásih. +Puáris kuávdáá tehálumos tori lii "Piazza Federico II". +Kaavpug kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah, tegu "San Pietro Apostolo" -kirkko já "Santuario delle Grazie" -kirkko. +Jesist lii meiddei 14. čyeti-ive huksejum muvrâ puáris kuávdáá pirrâ. +Muvrâ lii šiev oornigist vala onnáá peeivi já ton alne láá motomeh aassâmviäsuh, main ääsih ulmuuh. +Valastâllâm. +Jesist lii pegâlmâs miähástâllâmškovlâ, mon miähástilleeh láá vuáittám ohtsis 23 mitalid Olympialijn: 14 kollemitalid, 3 silbâmiitaal já 6 pronssimiitaal. +Ive 2004 uárnejum Olympialijn kyehti Jesist meddâl leijee nissoon (Valentina Vezzali já Giovanna Trillini) peesáin finaalin já vuoittijn sehe kollemiitaal já silbâmiitaal. +Keessiv lii ain kume Jesist. +Lii távjá paijeel +35 cekkid já motomin joba paijeel +40 cekkid. +Ulâttâs lii +43 cekkid. +Tälviv puáhtá myettiđ ennuv. +Ennuv muotâ lâi ovdâmerkkân juovlâmáánust 1996 (paijeel 50 cm), uđđâivemáánust 2005 (paijeel 50 cm) já kuovâmáánust 2012 (masa 1 meetter). +Puurgah iä kuittâgin tábáhtuu jyehi ive. +Šoŋŋâdâhnubástus keežild onnáá peeivi täälvih láá merhâšitteht pivvâluboh ko moonnâmääigist, já motomeh täälvih láá ollásávt muottuuttemeh. +Jesi +Joensuu. +Joensuu lii kaavpug Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. +Joensuust ääsih 76 806 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 750,97 km², mast 369,32 km² lii čääci. +Joensuu naaburkieldah láá Ilomantsi, Kontiolahti, Lieksa, Liperi, Rääkkylä já Tohmajärvi. +Hoilola, Kovero, Luutalahti, Mannervaara, Meriinaho, Ruhovaara, Saarivaara, Saaroinen já Öllölä. +Joensuu +Johannesburg. +Johannesburg (zulukielân "iGoli", ađai kollesaje; xhosakielân "EGoli"; epivirgálávt eteh meid Jozi já Joburg) lii Maadâ-Afrik stuárráámus kaavpug já ubâ Sahara máddáápiälásâš Afrik nubben stuárráámus kaavpug. +Johannesburg +Jordan Peele. +Jordan Peele (šoddâm 21. kuovâmáánu 1979 New York, New York, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, čällee, stivrejeijee já pyevtitteijee. +Sun lii čáállám já stivrim kauhuelleekoveh Us já Get Out. +Sun lii meid BlacKkKlansman pyevtitteijee. +Peele +Jordania. +Jordania lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Amman. +Joutsa. +Joutsa lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Joutsast ääsih 4 318 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 066,42 km², mast 199,40 km² lii čääci. +Joutsa naaburkieldah láá Hartola, Hirvensalmi, Jyväskylä, Kangasniemi, Luhanka, Pertunmaa já Toivakka. +Angesselkä, Etu-Ikola, Hankaa, Havumäki, Joutsa, Kivisuo, Kälä, Laitjärvi, Lapinkylä, Leivonmäki, Marjotaipale, Martinkylä, Mieskonmäki, Niemistenkylä, Pajumäki, Pappinen, Pylsy, Pärnämäki, Ruokoranta, Ruorasmäki, Rutalahti, Savenaho, Selänpohja, Taka-Ikola, Tammilahti, Tolvasniemi, Uimaniemi, Vallaspelto, Vähä-Joutsa já Vehmaa. +Joutsa +Juba. +Juba lii Maadâ-Sudan uáivikaavpug. +Tot lii Vielgis-Niili riddoost, staatâ maadâuásist, Koskâ-Ekvatoria uásistaatâst. +Juba +Jukagiirkielah. +Jukagiirkielâi levânem 1600-lovvoost (sárgáh) já 1900-lovvoost (ruopsâd). +Jukagiirkielah láá kielâpeerâ, mon sárnuh jukagiirih Nuorttâ-Siberiast Jakutiast já Magadan kuávlust. +Jukagiirkieláid kullojeh tuše kyehti kielâ: maadâjukagiirkielâ já tavejukagiirkielâ ađai tundrajukagiir. +Julia Roberts. +Julia Fiona Roberts (28. roovvâdmáánu 1967 Smyrna, Georgia) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Sun lii čaittâleijen vuáittám maaŋgâid palhâšuumijd tego oovtâ Oscar. +Julia Roberts šoodâi Smyrnast, Georgiast Betty Lou Bredemusân (1934-2015) já Walter Grady Robertsân. +Sust lii ohtâ puárásub viljâ Eric Roberts (1956) já puárásub uábbi Lisa Roberts Gillan (1965), kiäh lává meiddei čaittâleijeeh. +Roberts finnij vuossâmuu roolâ ive 1986. +Sust lâi talle uccâ roolâ elleekooveest "Blood Red". +Sust šoodâi pegâlmâs ive 1990, ko sun čaittâlij elleekooveest "Pretty Woman". +Sun vuoitij Oscar-palhâšume ive 2000 elleekooveest Erin Brockovich. +Roberts +Juovlâmáánu. +Juovlâmáánu lii ive kyehtnubálovváád mánuppaje. +Juovlâmáánust láá 31 peivid. +Jupiter. +Jupiter lii plaaneet Mars já Saturnus kooskâst. +Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planetteh Jupiter-uv jorá Piäiváá pirrâ. +Jupiter täsnitieđâlâš symbol lii Jupiter. +Jupiter máánuh. +Galileolaš máánui nommâ puátá tast, et Galileo Galilei selvâttij taid. +Jupiter +Juuka. +Juuka () lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. +Juukast ääsih 4 561 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 846,58 km², mast 344,86 km² lii čääci. +Juuka naaburkieldah láá Kuopio, Kaavi, Kontiolahti, Lieksa, Nurmes, Polvijärvi ja Rautavaara. +Ahmovaara, Halivaara (Hali), Juuka, Kannas, Kajoo, Kuhnusta, Larinsaari, Matara, Nunnanlahti, Paalasmaa, Petrovaara, Pihlajavaara, Polvela, Raholanvaara (Rahola), Timovaara, Tuopanjoki, Vaikko, Vihtasuo já Vuokko. +Juuka +Juulevsämikielâ. +Juulevsämikielâ lii sämikielâ. +Juulevsämikielâst láá suulân 2 000 sárnod. +Juurrâmrađemooduul. +Juurrâmrađemooduul lii ovdemuš uási komovuotâskiijpâst. +Tot ana sistees puoh piergâsijd, maid ij siäivudijn taarbâš, tego testampiergâseh, kamerah já nuáđi. +Tot puáhtá sisanneed meiddei máhđulii telagistemsajattuv. +Juurrâmrađemooduul puáhtá táárbu mield sierriđ siäivummodulist, kuás tot tuáimá áimulukkân. +Sojuz kosmonautij orroomsajeh lasanii kirdem ääigi čuuvtij ton maŋa ko tagarij komovuotâkapselij teknisiih piergâseh, moh lijjii kevttum ovdebáin almadittum (su miehitetty) komovuotâkapselijn, sirdojii juurrâmrađemodulân. +Juurrâmrađemooduul puovtij huksiđ keppisubbon ko maccâmkapsel, tastko tom ij taarbâš suoijiđ Eennâm áimukiärdán maccâm várás. +Apollo- komovuotâskiijpâ koččommodulist lâi kuulmâ astronaut várás kuttâ kuđâhâsmeetter aassâmsaje, já ton massa lâi 5000 kiillud. +Sojuzist siämmáá stuárusij juávhu várás lâi saje 9 kuđâhâsmeetterid. +Taat saje lâi iänááš-uv juurrâmrađemodulist. +Juvduujuuhâ. +Juvduujuuhâ lii juuhâ Aanaar kieldâst, Suomâst. +Juvduujuuhâ álgá Solojäävrist já nohá Aanaarjáávrán, Aanaar markkânist. +Juuhâ lii 12 kilomeetter kukke já tast láá maaŋgah kuoškah. +Juuvâ rasta maneh kyehti šalde Njuámmilkuoškâst já Anarist. +Juvduujuuhâ lii tubdum eromâš pyerrin kuávžur- já suávviljuuhhân. +Kuávžurmereh láá kiäppánâm Aanaarjäävri čäsuáivi tulvâdem já 1980-lovo lijgekuálástus tiet. +Kyelimereh láá kuittâg-uv 2000-lovvoost váhá puáránâm kyeliviljâlem tááhust. +Tááláá ääigi Juvduujuuhân kalga finniđ kuálástuslove, já tuše muáddi love mieđettuvvojeh oovtâ piäiván. +Ton lasseen ubâ juuhâ lii rávhuttum porgemáánu loopâst kesimáánu aalgân. +Juuvâ vyelemus uásist kuálástem nohá jo syeinimáánu loopâst. +Maaŋgah láá huánášâm ive 2016 uđđâ kuálástusnjuolgâdusâid, ko sii mielâst toh räijejeh páihálij ulmui vuoigâdvuođâ kuálástiđ jieijâs päikkijuuvâst. +Jyväskylä lii kaavpug Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Jyväskyläst ääsih 135 961 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 466 km², mast 295,45 km² lii čääci. +Jyväskylä finnij markkânvuoigâdvuođâid ive 1801 já kaavpugvuoigâdvuođâid njuhčâmáánu 22. peeivi ive 1838. +Talle kaavpugist lijjii 189 ässed. +Carl Ludvig Engel lii sundáttâllâm kaavpug kuávdáá. +Jyväskylä servikodde šoodâi ive 1875, já kaavpugkirkko valmâštui ive 1880. +Tom lii sundáttâllâm Ludvig Isak Lindqvist. +Tälvisuáđi ääigi Jyväskyläst lijjii tuše 8 000 ässed, mut tastmaŋa ässeemeeri lii stuárrum jotelávt. +Säynätsalo lohtui Jyväskylän ive 1993, já Jyväskylä táálunkieldâ já Korpilahti lahtojii ive 2009. +Jyväskylä lii Päijänne taveriddoost. +Kaavpug kuávdáš lii Jyväsjäävri pirrâ. +Jyväsjäävrist lii ohtâvuotâ Päijännen Äijäläčuálmi miätá. +Kaavpug kuávdáá čoođâ kolgá Tourujuuhâ, mon vyemeest lii luándusuojâlemkuávlu. +Kaskoo kaavpug kuávdáá lii ollâ puolžâ, mon alne lii sahis pecimecci. +Jotolâh. +Jyväskyläst lii väldimaađij 4, 9, 13 já 23 ratkuuttâh. +Jyväskylä finnij ryevdirađe ja junasajattuv ive 1896. +Uđđâ mätkikuávdáš šoodâi ive 2002 puáris junasajâttuv paaldân, já talle meiddei linjâšautosajattâh varrij kävppimarkkân alne siämmáá viäsun. +Jyväskyläst lii ryevdirađeohtâvuotâ máádás Tamperen, viestârân Haapamäkin, tavaskulij Haapajärvin já nuortâs Pieksämäki. +Jyväskylä kirdemkieddi lii Tikkakoskist, suulân 20 kilomeetter keččin kaavpug kuávdáást tavaskulij. +Jyväskylä haammân lii Jyväsjäävri riddoost. +Keessiv lii mađhâsemtamppâohtâvuotâ Lahtin Päijänne miätá. +Kuokkala šalde ovdâstit kaavpug kuávdáá ja Kuokkala Jyväsjäävri paijeel. +Šalde lii 480 meetter kuhes, já tot valmâštui roovvâdmáánu 23. peeivi ive 1989. +Máttááttâs. +Jyväskyläst lii ollâopâttâh. +Tot šoodâi ive 1934. +Jyväskylä ollâopâttuv Mattilanniemi kampus lii Jyväsjäävri riddoost. +Jyväskylä +Jämsä. +Jämsä lii kaavpug Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Jämsäst ääsih 20 120 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 823,90 km², mast 252,54 km² lii čääci. +Jämsä naaburkieldah láá Juupajoki, Jyväskylä, Keuruu, Kuhmoinen, Luhanka, Mänttä-Vilppula, Orivesi já Petäjävesi. +Jämsä vuáđudui ive 1866, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. +Alhojärvi, Arvaja, Aseme, Edesniemi, Haapajoki, Haavisto, Hahkala, Hassi, Hauvala, Heikkilä, Heräkulma, Himos, Honkala, Hopsu, Jaatila, Juokslahti, Kauhkiala, Kerkkola, Kiukkoila, Kuoreveden Kirkkoniemi, Kähö, Kääpälä, Moiskala, Niemola, Patajoki, Partala, Pietilä, Ruotsula, Saakoski, Saari, Sammallahti, Säyrylä, Tervala, Toivila, Vaheri, Vierelä, Viiala, Yijälä já Vekkula. +Jämsä +Jävri. +Juuvâijuvâttemes javrij čääci vuálgá meddâl tuše lievlistem tááhust. +Tagareh láá ovdâmerkkân Jáámmámmeerâ, Stuorrâ sälttijävri sehe maailm stuárráámus jävri Kaspiameerâ. +Jäävrih láá juohhum juávhoid ton mield, ete maht toh láá šoddâm. +Kyehti vuáđutiijpâ láá källeeáldáh já sälbiáldáh. +Jäävrih maailmist. +Jäävrih láá 1,8% (ađai 2,7 miljovn km²) Eennâmpáálu vijđoduvâst. +Ohtsis toh láá suullân love miljovn, moin 254 láá paijeel 500 km2. +Maailm stuárráámus jävri lii Kaspiameerâ, mon vijđodâh lii 374 000 km2. +Kieŋâlumos lii Baikaljävri, mon kieŋŋâlvuotâ lii 1 642 m. +Jäävrih Suomâst. +Suomâst láá ohtsis suullân 188 000 jävrid, moi vijđodâh lii aainâs-uv 0,05 hehtaar. +Tain 2 600 láá paijeel neljihâškilomeetter. +Suomâ javrij vijđodâh lii ohtsis 32 600 km² já saijaavuotâ 325 km³. +Suomâ stuárráámus jävri lii Saimaa, mon vijđodâh lii 4 380 km2 já kieŋâlumos vuod Päijänne (95,3 m). +Aanaarjävri lii stuárráámus jävri, mii lii tuše oovtâ kieldâst teikkâ eennâmkoddeest. +Iäláneh. +Jaavrijn eelih maaŋgah ereslágáneh iäláneh, ovdâmerkkân kyeleh, čäcilodeh, tiäbuh já rapuelleeh. +Suomâst táválumoseh kyeleh láá vuásku, šapšâ já suávvil. +Maadâ-Suomâst meid siergi já kuha já válduášálávt Tave-Suomâst kuávžur já rávdu. +Táválumoseh čäcilodeh láá kaijuuh já viettuuh. +Jūrmala. +Jūrmala lii kaavpug Latviast. +Jūrmalast ääsih 49 685 olmožid, já ton vijdodâh lii 100 km². +Jūrmalast šoodâi kaavpug ive 1959. +Jūrmala +K. +K lii läättinlâš puustavoornig 11. já anarâškielâ puustavoornig 16. puustav. +Kaajaan. +Kaajaan (já) lii kaavpug Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. +Kajanist ääsih 36 731 olmožid, já ton vijđodâh lii 2 263,98 km², mast 429,2 km² lii čääci. +Kaajaan naaburkieldah láá Paltamo, Pyhäntä, Siikalatva, Sonkajärvi, Sotkamo, Vaala já Vieremä. +Kaajaan vuáđudui njuhčâmáánu 6. peeivi 1651. +Kaajaan +Kaalekielâ. +Kaalekielâ (kaalekielân "kaalengo tšimb") lii Suomâ romanikielâ. +Tom sárnuh suulân 6000-10000 olmožid. +Tot sárnoo Suomâst já Ruotâst, 2000 olmožiđ Ruotâst já 6000 Suomâst. +Kaalekielâ lii taveromanikielâ. +Kaalekielâ ollâopâttuvvâst. +Ive 2012 rääjist lii lamaš máhđulâš luuhâđ Helsig ollâopâttuvâst uálgiamnâsin kaalekielâ já -kulttuur (60 uč). +Kaalekielâ +Kaamâs. +Kaamâs (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Tot iälá luánduiäláttâsâin, turimist já tyejivuođâst. +Kaamâs +Kaarlo Juho Ståhlberg. +Kaarlo Juho Ståhlberg (algâaalgâst Carl Johan, uđđâivemáánu 27. peeivi 1865 Suomussalmi, Suomâ stuorrâfurstâkodde - čohčâmáánu 22. peeivi 1952 Helsig, Suomâ) lâi syemmilâš vuoigâdvuođâtiettee já politijkkár. +Sun tooimâi Suomâ täsivääldi 1. presidentin iivij 1919-1925. +Carl Johan Ståhlberg šoodâi uđđâivemáánu 27. peeivi 1865 Suomussalmist, Suomâ stuorrâfurstâkoddeest. +Suu eeči lâi išepappâ Johan Gabriel (Janne) Ståhlberg, já suu enni Amanda Gustafva Castrén. +Maŋeláá peerâ varrij Alavieskan já Haapajärvin, moi servikoddeest Johan Gabriel Ståhlberg tooimâi kappalâžžân. +Ståhlberg +Kaarlo Sallinen. +Kaarlo (Kalle) Sallinen (4. juovlâmáánu 1875 Liperist - 11. juovlâmáánu 1936 Kuopiost) lâi Kuopio vuossâmuš kaavpughovdâ ivveest 1929 ihán 1936. +Sallinen vaanhimeh láin tálulâš Antti Sallinen já Maria Reijonen. +Sun čaalij pajeuáppen Joensuu lyseost ive 1895 já valmâštui Helsig ollâopâttuvâst filosofia kandidaatin ive 1900 já filosofia maisterin ive 1912. +Sallinen +Kaavi. +Kaavi lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Kaavist ääsih 2 817 olmožid, já ton vijdodâh lii 789,59 km², mast 115,56 km² lii čääci. +Kaavi naaburkieldah láá Kuopio, Juuka, Outokumpu, Polvijärvi já Tuusniemi. +Ahosenniemi, Hirvisaari, Kaavi, Karsikkovaara, Kellolahti, Kortteinen, Kortteiskylä, Luikonlahti, Maarianvaara, Mäntyjärvi, Niinivaara, Onnivaara, Rasimäki, Rauantaipale, Retunen, Rovevaara, Sivakkavaara, Suovaara, Syrjävaara já Vehkalahti. +Kaavi +Kabul. +Kabul lii Afganistan stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Kabul +Kairo. +Kairo lii Egypti stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Kairo +Kaivuonâ. +Kaivuonâ (, já) lii kieldâ Taažâst. +Kaivuonâst ääsih 2 071 olmožid, já ton vijdodâh lii 991,24 km², mast 40,85 km² lii čääci. +Kaivuonâ +Kalajoki. +Kalajoki lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Kalajokist ääsih 12 428 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 391,29 km², mast 1 468,32 km² lii čääci. +Kalajoki naaburkieldah láá Alavieska, Kokkola, Kannus, Merijärvi, Pyhäjoki, Sievi já Ylivieska. +Kalajoki vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 2002. +Rautio kieldâ lohtui Kalajokin ive 1973. +Himanka kieldâ lohtui Kalajoki kaavpugân uđđâivemáánu 1. peeivi 2010. +Uđđâ kieldâ vaakunin šoodâi Himanka vaakun. +Siämmást Himanka kuávlu sirdâšui Koskâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoodán. +Himanka vuáđudui ive 1869. +Ive 2009 loopâst ovdil kieldâlahtem tobbeen lijjii 3 023 ässed. +Ton vijđodâh lâi 649,84 km². +Ive 1970 Rautiost lijjii 1 423 ässed. +Kalajoki +Kalifornia. +Kalifornia (eŋg. +já esp. +"California") lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Sacramento. +Kaluga. +Kaluga (ruošâkielân: "Калу́га") lii kaavpug Ruošâst. +Kaluga +Kambodža. +Kambodža lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Phnom Penh. +Kamerun. +Kamerun lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Yaoundé. +Kampala. +Kampala lii Uganda stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Kampala +Kanada. +Kanada lii staatâ Tave-Amerikâst. +Ton áinoo eennâmräjiránnjá lii Ovtâstumstaatah sehe mäddin já taveviestârist (Alaska). +Kanada uáivikaavpug lii Ottawa já stuárráámus kaavpug Toronto. +Kandava. +Kandava lii kaavpug Latviast. +Kandavast ääsih 3 436 olmožid. +Ton vijdodâh lii 5,8 km², já alodâh 75 m. +Kandavast šoodâi kaavpug ive 1917. +Kandava +Kangasala. +Kangasala lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Kangasalast ääsih 31 897 olmožid, já ton vijdodâh lii 870,86 km², mast 212,79 km² lii čääci. +Kangasala naaburkieldah láá Kuhmoinen, Lempäälä, Orivesi, Padasjoki, Pälkäne, Tampere já Valkeakoski. +Kangasala vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 2018. +Alanen, Apajapohja, Eskola, Haapaniemi, Haapasaari, Haavisto, Haviseva, Heponiemi, Herttuala, Hykönsalo, Hyppärilä, Ilola, Isolahti, Jokioinen, Joutsiniemi, Kaukola, Kautiala, Keljo, Kerppola, Keso, Koivisto, Koivuniemi, Korpiniemi, Kuru, Kyötikkälä, Köyrä, Leipi, Lemponen, Lentola, Lihasula, Liuksiala, Luukkaala, Moltsia, Monikkala, Mustoo, Mutikko, Mäyrävuori, Neulaniemi, Nuorto, Ohtola, Paalila, Paatiala (Sahalahti), Pakkala, Palo, Pappila, Parvela, Pikkola, Pikonkangas, Ponsa, Pyttylä, Päkinmäki, Raikku, Raronsalo, Rautio, Rekiälä, Riku, Ruutana, Saarenmaa, Sahalahden Haapaniemi, Sahalahden Isoniemi, Sahalahden Keljo, Sahalahden Pappila, Sahalahden Tursola, Sammalisto, Savo, Sorola, Suinula, Suomatka, Suomela, Suorama, Tarkeela, Tarpila, Taustiala, Tiihala, Tohkala, Toikkola, Toosila, Tursola, Töykänä, Vahderpää, Varala, Vatiala, Vehoniemi, Vihtinen, Vihtiälä, Vänninsalo já Vääksy. +Kangasala +Kannus. +Kannus lii kaavpug Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Kannusist ääsih 5 453 olmožid, já ton vijdodâh lii 470,65 km², mast 2,32 km² lii čääci. +Kannus naaburkieldah láá Kalajoki, Kokkola, Sievi já Toholampi. +Kannus vuáđudui ive 1859, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. +Eskola, Hanhineva, Korpela, Kungas, Jokisalo, Mutkalampi, Märsylä, Nilkkula, Korvenkylä, Välikannus, Ylikannus já Yliviirre. +Yliviirre siijdân kuleh Nikkarikoski, Luomala, Roikola, Ohenneva, Vaenmaa, Jylhä, Huuki, Koskenmaa, Rekilä, Viirre, Nikula já Kortetmaa. +Kannus +Kansas. +Kansas lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Topeka. +Kap Verde. +Kap Verde täsiväldi ađai Kap Verde (portugalkielân "Cabo Verde", 'ruánáá njargâ') lii suáluistaatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Praia. +Kap Verdest ij aassâm kihheen, ko portugalliih pottii tohon 1400-lovvoost já rahtii tast uási Portugal. +Tast šoodâi uárjikäävpi kuávdáš, já stuárráámus uási Kap Verde táálái ässei madduin láá-uv afriklâš oorjijn já portugallijn siirdolijn. +Kap Verde +Kapkaavpug. +Kapkaavpug lii Maadâ-Afrik lahâasâttemlâš uáivikaavpug já nubben stuárráámus kaavpug Johannesburg maŋa. +Kyehti eres uáivikaavpug láá Pretoria já Bloemfontein. +Kapkaavpug +Karibia. +Karibia lii suáluikuávlu Atlant-väldimeerâst Tave-Amerik já Maadâ-Amerik kooskâst. +Karijoki. +Karijoki () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Karijokist ääsih 1 229 olmožid, já ton vijdodâh lii 186,50 km², mast 0,78 km² lii čääci. +Karijoki naaburkieldah láá Isojoki, Kauhajoki, Honkajoki, Teuva já Kristiinankaupunki. +Alakylä, Karijoki markkân, Myrkky já Ylikylä. +Karijoki +Karstula. +Karstula lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Karstulast ääsih 3 879 olmožid, já ton vijdodâh lii 963,19 km², mast 76,12 km² lii čääci. +Karstula naaburkieldah láá Kannonkoski, Kivijärvi, Kyyjärvi, Saarijärvi já Soini. +Kiminki, Rantakylä, Vastinki, Vahanka, Oinoskylä, Kangasaho, Autio, Humppi, Aho-Vastinki, Isokylä já Syrjänmäki. +Karstula +Kaskinen. +Kaskinen () lii kaavpug Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Kaskisijn ääsih 1 280 olmožid, já ton vijđodâh lii 175,36 km², mast 164,73 km² lii čääci. +Kaskisijn lii tuše ohtâ naaburkieldâ: Närpiö. +Kaskinen lii ässeelovo mield Suomâ ucemus kaavpug já vijđoduv mield Suomâ nubben ucemus kieldâ. +Kaskinen lii ässeelovo mield meiddei Tavepoođâeennâm eennâmkode ucemus kieldâ. +Kaskinen +Kasmir. +Kasmir (olmâ nommâ Thomas Antero Kirjonen, š. +27. njuhčâmáánu 1985, Espoo) lii syemmilâš musikkár já nuotâsteijee. +Sun šoodâi tobdosin Suomâst ive 2014 kesipittáinis "Vadelmavene". +Ovdil muusikkarrieer sun lâi kokkâ. +Kasmir +Kati-Claudia Fofonoff. +Kati-Claudia Fofonoff (juovlâmáánu 8. peeivi 1947 Avveel - kesimáánu 12. peeivi 2011) lâi nuorttâlâš kirječällee, kii čaalij novellijd, tiivtâid já muštâlusâid sehe nuorttâlâškielân já suomâkielân. +Suu pargo lii jurgâlum el. +orjâlâškielân, tárukielân já islandkielân. +Fofonoff +"Uási taan siijđost lii jurgâlum orjâlâškielâlâš Wikipediast" +Katri Linna. +Katri Sinikka Maaria Linna (šoodâi porgemáánu 27. peeivi ive 1960 Tamperest, Suomâst) lii ruotâsyemmilâš juuriist já olmoošvuoigâdvuođâi piälušteijee. +Porgemáánu 2019 rääjist sun parga oovtviärdásâšvuođâváldálii toimâttuvâst Suomâst. +Ovdâl taan pargo Linna lâi ee. +"senior legal advisor"in aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuotâservi Civil Rights Defendersist (CRD), vt. kuávlutoimâttuv hovdân já tárkkojeijen Euroop torvolâšvuođâ- já oovtâstpargo-ornijdume Ukrainast, já oovtviärdásâšvuođâváldálâžžân Ruotâst. +Ton lasseen Linnast lii kuhes karrieer pargovuoigâdvuođâ juristin. +Kauhajoki. +Kauhajoki lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Kauhajokist ääsih 13 172 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 315,54 km², mast 16,56 km² lii čääci. +Kauhajoki naaburkieldah láá Isojoki, Karijoki, Karvia, Teuva já Honkajoki. +Kauhajoki vuáđudui ive 1868, já tast šoodâi kaavpug ive 2001. +Filppula, Heikkilänkylä, Hangaskylä, Ikkeläjärvi, Järvikylä, Kainasto, Kalkunmäki, Kauhajärvi, Keturinkylä, Kokonkylä, Korpikylä, Koskenkylä, Kuutinkylä, Käyränkylä, Luomankylä, Lustila, Marttilankylä, Muurahainen, Möykkykylä, Nirvankylä, Nummikoski, Pihkakylä, Piipari, Pukkila, Puskankylä, Ratikylä, Sahankylä, Savikylä, Turjankylä, Uuronkylä, Yrjänäiskylä já Äijönkylä. +Kauhajoki +Kauhava. +Kauhava lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Kauhavast ääsih 15 682 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 328,37 km², mast 14,59 km² lii čääci. +Kauhava naaburkieldah láá Evijärvi, Isokyrö, Lappajärvi, Lapua, Pedersöre kieldâ, Seinäjoki, Uusikaarlepyy já Vöyri. +Kauhava vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. +Kauhava +Kauniainen. +Kauniainen () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Kauniaisijn ääsih 9 867 olmožid, já ton vijdodâh lii 6,00 km², mast 0,11 km² lii čääci. +Kauniaisij áinoo naaburkieldâ lii Espoo. +Kauniainen vuáđudui ive 1920, já tast šoodâi kaavpug ive 1972. +Kauniainen +Kaustinen. +Kaustinen () lii kieldâ Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Kaustisijn ääsih 4 264 olmožid, já ton vijdodâh lii 361,12 km², mast 7,15 km² lii čääci. +Kaustisij naaburkieldah láá Halsua, Kokkola, Kruunupyy já Veteli. +Järvelä, Jylhä, Kaustisij markkân, Känsälä, Kola, Köyhäjoki, Nikula, Paavola, Puumala, Salonkylä, Tastula já Vintturi. +Kaustinen +Kazakstan. +Kazakstan lii staatâ Euroopâst já Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Nur-Sultan. +Keitele. +Keitele lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Keitelest ääsih 2 158 olmožid, já ton vijdodâh lii 578,30 km², mast 95,39 km² lii čääci. +Keitele naaburkieldah láá Pielavesi, Pihtipudas, Tervo, Vesanto já Viitasaari. +Hamula, Koutajärvi, Kukertaja, Leppäselkä, Pahkamäki, Petäjäkylä, Sulkavanjärvi, Tossavanlahti, Viinikkala, Vuonamo, Äyräpää já Hemminki. +Keitele +Kempele. +Kempele lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Kempelest ääsih 18 636 olmožid, já ton vijdodâh lii 110,34 km², mast 0,23 km² lii čääci. +Kempele naaburkieldah láá Liminka, Oulu já Tyrnävä. +Kempele +Kenia. +Kenia (swahili- já), virgálávt Kenia täsiväldi (swahilin "Jamhuri ya Kenya",), lii masa 48 miljoon ulmuu asâttâm staatâ Nuorttâ-Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Nairobi. +Kenia sajadâh lii Somalia já Tansania kooskâst, já ton nuorttiimuš rääji jotá India väldimeerâ rido miätá. +Taveviestârist ton ránnjástaatâ lii Maadâ-Sudan já viestârist Uganda. +Kenia finnij jiečânâsvuođâ ive 1963 já šoodâi täsiväldin ive 1964. +Jomo Kenyatta lâi Kenia vuossâmuš president ivveest 1964 ain suu jäämmim räi, ive 1978. +Tast maŋa iivij 1978-2002 kooskâst presidentin tooimâi Daniel Arap Moi. +Čuávuvâš president lâi Mwai Kibaki iivij 2002-2013. +Ive 2013 Kenia tááláš president, Uhuru Kenyatta, het-het vuoitij vaaljâid. +Sun väljejui nube keerdi presidentin ive 2017. +Uhuru Kenyatta lii Kenia vuossâmuu president, Jomo Kenyatta, alge. +Kentucky. +Kentucky lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Frankfort já stuárráámus kaavpug Louisville. +Kentucky uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 4,5 miljovn olmožid (2020). +Kepler. +Kepler lii ohtâ Mánudáá kraatterijn. +Kesimáánu. +Kesimáánu lii ive kuuđâd mánuppaje. +Kesimáánust láá 30 peivid. +Keuruu. +Keuruu () lii kaavpug Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Keuruust ääsih 9 529 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 430,57 km², mast 172,60 km² lii čääci. +Keuruu naaburkieldah láá Jämsä, Multia, Mänttä-Vilppula, Petäjävesi, Virrat já Ähtäri. +Keuruu vuáđudui ive 1652, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. +Ampiala, Etelä-Keuruu, Haapamäki, Jukojärvi, Kaleton, Karimo, Kivijärvi, Lavikko, Liesjärvi, Lihjamo, Pihlajavesi, Riiho já Valkealahti. +Keuruu +Khartum. +Khartum (motomin meid Khartoum,) lii ässeelovo mield Sudan stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Khartum +Kieldâsämikielâ. +Kieldâsämikielâ lii sämikielâ. +Kieldâsämikielâst láá suulân 650 sárnod. +Kieldâsämikielâ +Kielâiäláskittem. +Kielâiäláskittem lii uhkevuálásii kielâ kááijum várás uáivildum spesiaal kielâvuávám. +Ton váldu-ulmen lii turviđ kielâ sirdum suhâpuolvâst nuubán. +Kielâ kááijum várás tarbâšuvvojeh jyehimuđusiih kielâohjelmeh, moh viggeh orostittiđ kielâkevttim kiäppánem já nonniđ kielâ. +Táválávt uhkevuálásii kielâ kiävttu lii jo-uv čuuvtij kiäppánâm teikâ motomin meid potkânâm. +Ulmen lii macâttiđ kielâ aktiivlii kiävtun sehe eenikielâlij et viereskielâlij juávhust. +Eenikielâliih sárnooh láá eromâš pyereh kielâ äššitobdeeh ja kielâsirdeeh. +Kielâiäláskitmist lii tárbu kevttiđ sii kielâmáátu nuuvt pehtilávt ko máhđulâš. +Kielâsárnoi mere lasettem já kielâ máttááttem viereskiellân láá taarbâšliih kielâiäláskittemtooimah, tastko suhâpuolvah láá kielâttum, kielâsárnooh láá uccáá já etnisâš juávkku lii ucce. +Ucebeh juávhuh láá eromâš heerkih kielâ ulguubeln puáttee teddui já nubástussáid. +Eenikielâliih sárnooh pasteh toollâđ ärbivuáválijd kielâkevttimohtävuođâid, já sij nannejeh kielâkevttim uđđâ kielâkevttimsuorgijn-uv. +Anarâškielâ iäláskittemohjelmist uđđâ kielâsárnooh láá puáhtám jieijâs áámmáttááiđu peht väldiđ kielâ anon uđđâ kevttimohtâvuođâin. +Pyereh puátuseh kielâ kevttim nonniimist láá puáttám kyevtsundásii kyevtkielâgvuođâst. +Talle ucceeblovokielâ sárnooh opâtteleh váldukielâ já váldukielâ sárnooh opâtteleh ucceeblovokielâ. +Kielâvuáváámân kuleh kielâ kevttimohtâvuođâi huksim, kielâ lingvistlâš ovdedem já kielâmáttááttâs. +Vistig-uv ulmen lii nonniđ jo kiävtust leijee kielâkevttimohtâvuođâid já huksiđ uđđâ kielâkevttimohtâvuođâid, moh pelestis nannejeh kielâ já ton sirdem. +Nubben ulmen lii kielâ lingvistlâš ovdedem, mii iššeed tast, et kielâ tuáimá pyereest kommunikaatio kiellân sehe njálmálii et kirjálii kiävtust. +Kuálmád ulme adai kielâ máttááttâs vist nannee kielâtááiđu, mii iššeed kielâ oovdedmist já kielâkevttimohtâvuođâi huksiimist. +Anarâškielâ iäláskitmist kuávdáš kielâiäláskittemohjelmeh láá lamaš kielâpierväleh vuálá škovlâahasáid já kielâ máttááttâs tievâsmittemškovliittâssáin pargoahasâš rävisulmuid. +Meiddei škoovlâst lii merhâšittee rooli kielâ sirdemist nuorâbáid sárnoid. +Anarâškielâ iäláskitmist lii kevttum meid kielâmiäštár-uáppee-ohjelm, mast kielâmiäštárin tuáimih puárrásub kielâsárnooh teikâ meid motomin nuorah teikâ párnááh. +Kielâiäláskittemtiileest lii adelum raavâ kevttiđ kielâ nuuvt ennuv já nuuvt maaŋgâ saajeest ko máhđulâš. +Kielâpiervâl. +Vuossâmuš anarâškielâ kielâpiervâl vuáđudui ive 1997 Suomâ kulttuurruttârááju torjuin Anarân. +Tot lii tooimâs ääigi máttááttâm anarâškielâ paijeel 40 páárnážân. +Tääl taat kielâpiervâl tuáimá noomáin Piervâl. +Ton ubâáigásii jođetteijen lii porgâm Ritva Kangasniemi. +Vuossâmuuh kielâpiervâlpárnááh láá šoddâm jo vuorâsolmožin já meiddei sij jiejah láá porgâm kielâpiervâlist tipšon. +Meiddei Avelân vuáđudui vuossâmuš kielâpiervâl ive 1997. +Taat tooimâi ihán 2001 ohtsâšpargoost Aanaar kielâpiervâláin. +Párnááh lijjii tuárvi tooimâ juátkimân, mut ruttâdem lâi epivises. +Tai aaigij Sämitigge finnij išeruuđâ säämi kielâ- já kulttuursiijdâ vuáđđudmân puoh Suomâ sämikieláid. +Anarâškielâ kielâpiervâl jooskâi toimâmist já ton juátken poođij kielâ- já kulttuursijdâ. +Taat lâi kuulmâihásâš proojeekt, já ko tot nuuvâi, siämmást nuuvâi meiddei anarâškielâlâš toimâ Avelist. +Mudoi-uv kielâ- já kulttuursiijdâst iä iällám ennustkin párnááh pic iänááš-uv 30-80-ihásiih nisoneh, kiäh lijjii kiddiistum kietâtuojijn. +Jođetteijen tooimâi Kerttu Paltto. +Jođetteijee lâi pargoost ubâ peeivi, mut ulmuuh elâččii kielâ- já kulttuursiijdâst jotelávt. +Taan ulme lâi aaibâs eresmuđusâš ko kielâpiervâl vuáđujuurdâ. +Kielâ- já kulttuursijdâ luhostui iäláskittiđ anarâškielâ vuod puárrásub kielâsárnoi kiellân. +Tot ij kuittâg sirdám kielâ nuorâ kielâsárnoid tego kielâpiervâl. +Kielâ- já kulttuursiijdâ toimâ nuuvâi ive 2003. +Ive 2007 tahhojii rekinistmeh ovdil tievâsmittemškovliittâs algâttem. +Veik Aanaar kielâpiervâl tooimâi-uv optimaallávt, liijká nuorâ ulmuuh já vala koskâahasiih-uv lijjii monâttâm kielâs nuuvt, et anarâškielâ sárnooh lijjii iänááš paijeel 65-ahasiih. +Talle smiettui, et jis mihheen ij tábáhtuuččii, anarâškielâ monâttičij vala kielâsárnoid. +Tondiet kielâpiervâltooimâ vijđedem lâi äigikyevdil. +Taat ij kuittâg luhostum älkkeht, tastko pargoahasiih anarâškielâ sárnooh iä kavnum tuárvi nuuvt et vijđedem ličij lamaš máhdulâš. +Tievâsmittemškovliittâs 2009-2010 ohtân čuosâttâhjuávkkun lijjii-uv peivitipšooh - ulmen lâi vijđediđ kielâpiervâltooimâ tállân škovliittâs maŋa. +Taat luhostui, tastko tievâsmittemškovliittâs škovlij pargeid, já máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettij toimâruuđâ kyevti uđđâ kielâpiervâlân: Anarân lekkui Piäju algâivveest 2011. +Lekkâm maŋanui motomijd mánuppoojijd, tastko toimâsaje ij tállân kavnum. +Vistig Piäju jođetteijen tooimâi Riitta Vesala, já čoovčâ 2012 rääjist tom lii jođettâm Outi Portti. +Tääl Piervâl já Piäju kooskâst lii pargojyehim: Piervâlist láá ucebeh párnááh já Piäjust stuárráábeh párnááh. +Tánávt kielâ máttáátmân puáhtá kiddiđ eenâb huámmášume. +Anarist kielâpiervâlpárnááh láá sirdâšum Aanaar vyeliškoovlân anarâškielâ máttááttâsân kielâpiervâlääigis maŋa. +Taat lii lamaš máhđulâš čoovčâ 2000 rääjist. +Avveel kielâpiervâl, Kuáti, leehâi uvsâidis čohčuv 2010. +Ton jođetteijen poođij Kerttu Paltto, kote paasij iäláttâhân ive 2014 aalgâst. +Tastmaŋa jođetteijen lii porgâškuáttám Niina Siltala. +Kielâpiervâl tuáimá tootaallâš kielâlávgumprinsiippáin, adai tipšooh sárnuh nubijdis tuše anarâškielâ, já páárnáš uáppá kielâ tipšoääigi. +Páárnáš uážžu jieš valjiđ kielâ, mon sun kiävttá, mut sun ruokâsmittoo sárnuđ anarâškielâ. +Kielâpiervâltooimâ uárnee Anarâškielâ servi, ohtsâšpargoost Aanaar kieldáin. +Ton ruttâdem puátá 85%:d staatâruttâdmist já 15%:d Aanaar kieldâst. +Kielâpiervâlij ruttâráđádâlmeh láá taan räi lamaš jyehi-ihásiih. +Kiemâ. +Kiemâ (, jà) lii kaavpug Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Kiemâst ääsih 20 742 olmožid, já ton vijdodâh lii 747,28 km², mast 651,91 km² lii čääci. +Kiemâ naaburkieldah láá Kiemâeennâm, Simo já Tuárnus. +Kiemâ vuáđudui njuhčâmáánu 5. peeivi 1869. +Kiemâ +Kiemâeennâm. +Kiemâeennâm (já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Kiemâenâmist ääsih 8 062 olmožid, já ton vijdodâh lii 647,24 km², mast 20,89 km² lii čääci. +Kiemâeennâm naaburkieldah láá Kiemâ, Simo, Tervola já Tuárnus. +Kiemâeennâm +Kiemâjuuhâ. +Kiemâjuuhâ (já) lii juuhâ Laapi eennâmkoddeest, Suomâst. +Kiemâjuuvâ kukkodâh lii 550 km já tot lii Suomâ kuhemus juuhâ. +Kiemâjuuvâ kulgâmvijđodâh lii 51 127 km2, ađai paijeel pele Laapi eennâmkode vijdoduvvâst. +Kiemâjuuhâ álgá Kiemâsyergist, Suovâkuoškâ kieldâ taveuásist. +Tot virded suulân 200 kilomeetter ovdil ko luáštá Kiemâjáávrán. +Kiemâjäävri maŋa Kiemâjuuhâ juátkoo viestârân Ruávinjaargân já Ruávinjaargâ maŋa vala váhá paijeel čyeti kilomeetter máádás, kost tot luáštá Kiemâ kaavpug alda Merâpootân. +Kiemâjuuvâst láá maaŋgah sijđojuuvah. +Tenniöjuuhâ luáštá Suovâkuoškâ markkân alda. +Kiemâjuuvâ nubbe merhâšittee sijđojuuhâ lii Kitinen, mii luáštá toos váhá maŋeláá alda Pelkosnjaargâ markkân. +Ovdil Pelkosnjaargâ markkân Kiemâjuuhân luáštá meid Vuotosjuuhâ. +Kiemâjuuvâ kuhemus sijđojuuhâ já Suomâ kuálmádin kuhemus juuhâ lii Ounasjuuhâ, mii luáštá Kiemâjuuhân Ruávinjaargâ kaavpugist. +Meid Raudanjuuhâ luáštá toos alda Ruávinjaargâ. +Kiemâjuuvâ čácáduv vyeimilágádâsah. +Vuosmuš Kiemâjuuvâ vyeimilágádâs algâttij toimâm ive 1946 Isohaarast. +Kiemâjuuvâ čácáduvvâst láá 21 vyeimilágádâssâd, main 16 láá Kemijoki OY omâstusâst. +Kiemâjuuvâ vyeimilágádâsâi ihepuovtâdâs lii 4,3 TW⋅h, ađai suulân 34,5 prosenttid Suomâ čäcivyeimipuovtâdâsâst. +Ruávinjaargâ Sierilän já Pelkosnjaargâ Vuotosjuuhân láá sundáttâllum uđđâ vyeimilágádâs já tulvâdemääldis, mut Vaasa haldâttâhriehti komettij love kuábbáá-uv projektân. +Kiemâjuuhâ lii ovdil lamaš uáli pyeri luosâjuuhâ, mut vyeimilágádâsah láá iästám luosâi vandârdem lasânemsoojijd Kiemâjuuvâ sijđojuvváid. +Kiemâjuuhâ +Kiemâjävri. +Kiemâjävri (, já) lii kaavpug Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Kiemâjäävrist ä��sih 7 302 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 930,91 km², mast 426,78 km² lii čääci. +Kiemâjäävri naaburkieldah láá Kyelijävri, Pelkosnjargâ, Puáššu já Ruávinjargâ. +Kiemâjävri vuáđudui ive 1957, já tast šoodâi kaavpug ive 1973. +Kiemâjävri +Kiemâsämikielâ. +Kielâčááitus. +Äätj miin, ki lak täivest. +Paisse läos tu nammat. +Alda pootos tu väldegodde. +Läos tu taattot nou täivest, ku ädnamest. +Adde miji täb päiv miin juokpäiv laip. +Ja adde miji miin suddoit addagas, nou ku miieg addep miin velvolidäme. +Ja ale sääte miin kjäusaussi. +Mutto tjouta miin pahast. +Tälle tu li väldegodde, vuöjme ja kudne ijankaikisest. +Amen. +Kierâš. +Kierâš lâi anarâškielâlâš digilostâ, mast táárbu mield vuolgâttui tiilájeijeid meid pááppárlostân. +Loostâst lijjii uđđâseh, almottâsah já eres äigikyevdilis saavah nuuvt ete lostâ tooimâi tiäđáttâslostân. +Majemuš nummeer almostui ive 2011. +Vuosmuš lostâ almostui čohčâmáánu 6. peeivi ive 2007, mon maŋa tot almostui ohtii ohhoost. +Maŋeláá tot almostui häärvib. +Ruttâdem. +Loostâ kuástidij Anarâškielâ servi. +Ovdâl ko Säämi Čuovviittâsservi lopâttui ive 2007, servi lâi skeŋkkim loostân ruuđâid loostâ toimâtmân. +Ive 2008 sämitige kulttuurlävdikodde mieđettij loostân almostittemtorjuu. +"Uási taan siijđost lii jurgâlum orjâlâškielâlâš Wikipediast já uási suomâkielâlâš Wikipediast" +Kigali. +Kigali lii Ruanda stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Kigali +Kiina. +Kiina lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Peking. +Kiirjâgloddááš. +Kiirjâgloddááš ("Ficedula hypoleuca") lii lodde. +Kikujuh. +Kikujuh láá bantuaalmug Keniast. +Sij sárnuh kikujukielâ. +Kikujuh láá Kenia stuárráámus etnisâš juávkku. +Kinnula. +Kinnula lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Kinnulast ääsih 1 623 olmožid, já ton vijdodâh lii 495,73 km², mast 35,53 km² lii čääci. +Kinnula naaburkieldah láá Kivijärvi, Lestijärvi, Perho, Pihtipudas, Reisjärvi já Viitasaari. +Hakkaraniemi, Hiilinki, Jääjoki, Kangaskylä, Kirkkosijdâ, Markokylä, Matkusjoki, Muhola, Myllykylä, Niemenkylä, Rantakylä, Saarenkylä, Silkkiperä já Urpila. +Kinnula +Kinshasa. +Kinshasa (ive 1966 räi Léopoldville/Leopoldstad) lii Kongo demokraatlâš täsivääldi uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. +Tot lii ohtâ stuárráámuin kaavpugijn Sahara máddáápiälááš Afrikâst. +Kinshasa +Kioto. +Kioto +Kirgisia. +Kirgisia lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Biškek. +Kiribati. +Kiribati täsiväldi ađai Kiribati lii staatâ Oseaniast. +Ton uáivikaavpug lii Tarawa. +Kitee. +Kitee lii kaavpug Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. +Kiteest ääsih 10 129 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 724,38 km², mast 470,81 km² lii čääci. +Kitee naaburkieldah láá Parikkala, Rääkkylä, Savonlinna já Tohmajärvi. +Kitee vuáđudui ive 1631, já tast šoodâi kaavpug ive 1992. +Jäävrih. +Orivesi, Karjalan Pyhäjärvi, Kiteenjärvi, Ätäskö, Heinäjärvi, Pieniheinäjärvi, Särkijärvi, Hyypii, Pitkäjärvi, Säynejärvi, Lautakko, Paasselkä (Paasivesi) já Piimäjärvi. +Haapasalo, Haarajärvi, Hammaskallio, Heinoniemi, Jaakkima, Juurikka, Kantosyrjä, Kiteenkylä, Kiteenlahti, Kontiola, Kunonniemi, Lahdenkylä, Leinovaara, Loukunvaara, Misola, Muljula, Niinikumpu, Nivunki, Närsäkkälä, Ojamäki, Piimäjärvi, Potoskavaara, Puhos, Puhossalo, Päätye, Riihijärvi, Rokkala, Ruppovaara, Satulavaara, Suoparsaari, Suorlahti, Särkijärvi, Säynejärvi, Taipale, Tasapää, Tolosenmäki, Varmoniemi já Välivaara. +Kitee +Kittâl. +Kittâl (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Kittâlist ääsih 6 392 olmožid, já ton vijdodâh lii 8 262,97 km², mast 168,58 km² lii čääci. +Kittâl naaburkieldah láá Aanaar, Iänudâh, Kolari, Muonio, Ruávinjargâ já Suáđigil. +Ala-Kittilä, Alakylä, Hanhimaa, Helppi, Hormakumpu, Hossa, Jeesiöjärvi, Kallo, Kaukonen, Kelontekemä, Kittilä markkân, Kiistala, Kirjanselkämaa, Kinisjärvi, Kotakumpu, Kuivasalmi, Köngäs, Lehmilehto, Lintula, Lompolo, Maunujärvi, Molkojärvi, Nilivaara, Pitkäkumpu, Pokka, Pulju, Raattama, Rauhala, Rautuskylä, Sirkka, Sätkenä, Tepsa, Tepasto, Veittivuoma, Veitservasa já Vittakumpu. +Kiuruvesi. +Kiuruvesi lii kaavpug Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Kiuruvesist ääsih 7 895 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 422,90 km², mast 94,76 km² lii čääci. +Kiuruvesi naaburkieldah láá Iisalmi, Pielavesi, Pyhäjärvi, Pyhäntä já Vieremä. +Kiuruvesi vuáđudui ive 1873, já tast šoodâi kaavpug ive 1993. +Aittojärvi, Haapakumpu, Hautakylä, Heinäkylä, Honkaranta, Jokela, Kalliokylä, Kiuruvesi (čuákkipäikki), Koivujärvi, Korpijoki, Koskenjoki, Kotajoki (kuávdáš), Lahnajoki, Lahnanen, Lapinsalo, Laukkala, Luupuvesi, Löytänä, Niemiskylä, Näläntö, Osmanki, Paajakka, Pihlajamäki, Rantakylä, Rapakkojoki, Remeskylä, Ruokomäki, Ruutana, Rytky, Ryönänjoki, Salmijärvi, Salmenkylä, Sulkavanjärvi, Tihilä, Toiviaiskylä já Turhala. +Kiuruvesi +Kiđđâjävri. +Kiđđâjävri (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Ive 2005 loopâst siijdâst lijjii 185 ässeed. +Kiđđâjävri +Knoxville. +Knoxville lii kaavpug Tennessee uásistaatâst. +Tot lii ässeelovo mield Tennessee kuálmádin stuárráámus kaavpug. +Knoxvillest ääsih ohtsis suulân 190 000 olmožid. +Knoxville lii Tennessee uásistaatâ nuorttiibeln Knox pirrâdâhkoddeest. +Kokkola. +Kokkola () lii kaavpug Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Kokkolast ääsih 47 792 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 730,80 km², mast 1 285,69 km² lii čääci. +Kokkola naaburkieldah láá Halsua, Kalajoki, Kannus, Kaustinen, Kruunupyy, Lestijärvi, Luoto já Toholampi. +Kaarlela kieldâ lohtui Kokkolan ive 1977. +Lohtaja, Kälviä já Ullava váldustiivrah meridii kieldâlahtemist Kokkolain juovlâmáánu 3. peeivi ive 2007, já kieldah lahtojii Kokkolan uđđâivemáánu 1. peeivi 2009. +Kieldâlahtem maŋa šoodâi paijeel 45 000 ässee kaavpug, mon nommâ lii Kokkola. +Ton vaakunin šoodâi Kokkola tááláš vaakun. +Tastko Lohtaja, Kälviä já Ullava lijjii suomâkielâliih kieldah já Kokkola lâi kyevtkielâlâš (suomâkielâ eenâblovokiellân), te Kokkola ruotâkielâlij ässei meeri kiäppánij mottoom verd, mut kieldâ pisoi kuittâgin kyevtkielâlâžžân. +Kokkola +Kolari. +Kolari lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Kolarist ääsih 3 862 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 617,87 km², mast 58,67 km² lii čääci. +Kolari naaburkieldah láá Kittâl, Muonio, Pello já Ruávinjargâ. +Kolari markkân (Jokijalka), Aitamännikkö, Hietanen, Kattilamaa, Kolarinsaari, Koivula, Koivumaa, Kurtakko, Lappea, Lietorova, Luosu, Luovatus, Pasmajärvi, Rito-oja, Ruokojärvi, Saarenpudas, Sammalvaara, Sieppijärvi, Taapajärvi, Hannukainen, Teurajärvi, Poikkijärvi, Vaattojärvi, Venejärvi, Venetti, Väylänpää, Ylinenvaara, Ylläsjärvi, Äkäsjokisuu já Äkäslompolo. +Kolari +Kollekielâ. +Kollekielâ (, já) lii sämmilâš kielâpalhâšume, mii lii juohhum ive 2004 rääjist jyehi nube ive. +Palhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod. +Ovtâskâsulmuuh, juávhuh, instituutioh teikkâ siärvuseh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst pyehtih almottiđ iävtukkâssân el. +ovtâskâsulmuid, juávhuid, instituutioid teikkâ seervijd. +Palhâšume puáhtá táárbu mield jyehiđ maŋgáid vyeitteid. +Palhâšume ulmen lii ovdediđ, siäiluttiđ já nanosmittiđ puoh sämikielâid. +"Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast" +Kolumbia. +Kolumbia lii staatâ Maadâ-Amerikâst. +Ton uáivikaavpug lii Bogotá. +Kom Ombo. +Kom Ombo lii kaavpug Egyptist. +Tot lii tobdos temppâlijnis. +Kom Ombo +Komikielâ. +Komikielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. +Tot kulá permilij kielâi vyelijuávkun. +Komikielâ aldasumos suhâkielah láá eres permiliih kielah komipermjakkielâ já udmurtkielâ. +Permiliih kielâh láá koskânis nuuvt aldasiih, et komikielâ sárnooh äddejeh komipermjakkielâ já udmurtkielâ melgâd pyereest. +Komikielâ lii komilij aalmuglâš kielâ. +Kielâ sárnooh ääsih Komienâmist, Komipermjakenâmist, Njenjecenâmist já Jamal Njenjecenâmist, puoh Ruošâst. +Komikielâ permilij kielâi juávhust. +Komikielâ iärrán komipermjakkielâst já udmurtkielâst toin, et komikielâst lii rijjâ sänitiäddu, mii kuittâg lii táválávt vuossâmuu staavvâl alne. +Komi verbâmorfologia še lii ereslágán ko udmurtkielâst. +Komikielâst láá maŋgâ kulttuurlovnâsäne ruošâkielâst. +Kielâsosiologlâš tile. +Komikielâ sárnooloho uccán. +Unesco mield komikielâ lii uhkevuálásâš. +Kielâst láá 219 205 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield. +Fonetiik. +Komikielâ almokielâst láá čiččâm vokalid já 29 konsonantid, moi juávhust nelji kávnojeh tuše lovnâsäänijn. +Komikielâ obstruentáid lii otânâššâm čyeijilvuotâoppositio, já tondiet tast láá eenâb jienâduvah ko maaŋgijn eres urallijn kielâin. +Udmurtkielâ vokaláid kuleh vittâ kardinalvookaal (i, u, e, o, a) já ton lasseen kyehti koskâvookaal (i̮, e̮). +Udmurtkielâst iä lah diftoŋeh, vokalij kukkodâmiäruh ige vookaalharmonia. +Komikielâ sänitiäddu lii táválávt vuossâmuu staavvâl oolâ, veikkâ jiešalneeš sänitiäddu lii rijjâ. +Ruošâkielâ še lii váiguttâm komikielâ kuávlukielâi fonetiikân. +Morfologia. +Komikielâst láá 16 sajehäämmid, moh láá távjá identliih udmurtkieláin. +Omâstemkiäččusijd kevttih nuuvtko eres urallijn kielâin, mut kuálmád persovn omâstemkiäččus kevttih miärulij artikkâlin še. +Komikielâ veerbah sojeh kuulmâ persovnist, kyevti lovvoost (oovtâloho, maaŋgâloho), neelji oovtâkiärdán ääigihäämist (preesens, kyehti moonnâm ääigi já fuutur) já kyevti täpiluokkaast (indikatiiv, imperatiiv). +Kielâst láá maaŋgâ nuuvtkočodum perifrastliih ääigihäämih sehe perifrastliih konditional- já optatiivtäpiluokah še. +Puoh totkei mielâst komikielâst ij lah sierâ fuutur tondiet, ko tot iärrán preesensist tuše kuálmád persovnijn. +Kielâopâlâš rááhtus. +Komikielâ lii agglutinatiivlâš kielâ, ađai tot kiävttá ennuv suffiksijd. +Nomineh, adjektiveh já adverbah láá távjá identliih. +Komikielâst láá kyehti moonnâm ääigi, neutraallâš já evidentiaallâš. +Kopulaveerbâ iä keevti, mut predikatiiv koŋruist subjekt lovvoost. +Sänioornig lii melgâd rijjâ, mut neutraallâš sänioornig lii kuittâg tile mield jo-uv SVO teikkâ SOV. +Sánádâh. +Stuárráámus uási komikielâ saanijn láá ohtsiih iärrásij permilij kielâiguin. +Kulttuurlovnâsaanijd já modernlii ohtsâškode saanijd láá lovnim táválávt ruošâkielâst, mut eromâšávt 1990-lovo rääjist láá ráhtám ennuv uđđâ saanijd komikielâ jieijâs amnâsijn. +Bartens, Raija: Permiläisten kielten rakenne ja kehitys. +Suomalais-ugrilaisen seuran toimituksia 238. +Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura, 2001. +Komikielâ +Komipermjakkielâ. +Vuosmuš komipermjakkielâ sänikirje ive 1785 +Komipermjakkielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. +Komipermjakkielâ aldasumos suhâkielah láá eres permiliih kielah komikielâ já udmurtkielâ. +Permiliih kielâh láá koskânis nuuvt aldasiih, et komipermjakkielâ sárnooh äddejeh komikielâ já udmurtkielâ melgâd pyereest. +Komoreh. +Komorij litto ađai Komoreh láá suáluistaatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Moroni. +Ton uáivisuolluid táválávt tobdeh toi ranskakielâlijn noomáin: Grande Comore (Ngazidja), Mohéli (Mwali) já Anjouan (Ndzuani). +Stuárráámus uási komorilijn láá sunnimuslimeh, já tot lii meid staatâ virgálâš oskoldâh. +Ive 2003 räi staatâ virgálâš nommâ lâi "Komorij islamlâš littotäsiväldi". +Komorijn láá kulmâ virgálii kielâ: ranskakielâ, arabia já komori. +Kongo demokraatlâš täsiväldi. +Kongo demokraatlâš täsiväldi lii staatâ Afrikâst. +Motomin tot kočoduvvoo meid Kongo-Kinshasan ton uáivikaavpug, Kinshasa, mield ete tom iäruttičij Kongo täsivääldist ađai Kongo-Brazzavillest. +Kongo-Kinshasa virgálâš kielâ lii ranskakielâ, mutâ ton lasseen Kongost láá nelji aalmuglii kielâ: kongo, lingala, tshiluba já swahili. +Kongost sárnuh kuittâg paijeel 200 eres kielâd. +Iivij 1971-1997 koskâsii ääigi staatâ nommâ lâi Zaire. +Ovdil tom ulmuuh sattii kočodiđ tom Belgia Kongon, ko tot lâi kuhháá Belgia kolonialismkuávlu. +Kongo demokraatlâš täsiväldi +Kongo täsiväldi. +Kongo täsiväldi lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Brazzaville. +Kongo täsiväldi +Konnevesi. +Konnevesi lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Konnevesist ääsih 2 606 olmožid, já ton vijdodâh lii 680,85 km², mast 167,92 km² lii čääci. +Konnevesi naaburkieldah láá Hankasalmi, Laukaa, Rautalampi, Vesanto já Äänekoski. +Hytölä, Hänniskylä, Istunmäki, Jouhtikylä, Kärkkäiskylä, Lahdenkylä, Leskelänkylä, Lummukka, Mäkäräniemi, Pukara, Pyhälahti, Pyydyskylä, Rossinkylä, Siikakoski, Sirkkamäki, Särkisalo já Tankolampi. +Konnevesi +Kontiolahti. +Kontiolahti () lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. +Kontiolahtist ääsih 14 834 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 029,83 km², mast 230,63 km² lii čääci. +Kontiolahti naaburkieldah láá Joensuu, Juuka, Lieksa, Liperi já Polvijärvi. +Harivaara, Herajärvi, Iiksenniitty, Jakokoski, Kontiolahti, Kontioniemi, Kulho, Kunnasniemi, Kupluskylä, Kylmäoja, Lehmo, Mönni, Onttola, Paihola, Puntarikoski, Puso, Pyytivaara, Rantakylä, Romppala, Selkie, Varparanta já Venejoki. +Kontiolahti +Korsnäs. +Korsnäs lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Korsnäsist ääsih 2 076 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 424,71 km², mast 1 188,70 km² lii čääci. +Korsnäs naaburkieldah láá Maalahti já Närpiö. +Kieldâ lii kyevtikielâlâš. +Edsvik, Harrström, Korsbäck, Korsnäs, Moikipää (Molpe), Taklax, Träskböle, Töjby já Överträsk. +Korsnäs +Koskokko. +Koskokko lii oho kuálmád peivi. +Tot lii majebaargâ já tuorâstuv kooskâst. +Koskâ-Afrik täsiväldi. +Koskâ-Afrik täsiväldi (sangokielân: "Ködörösêse tî Bêafrîka";) ađai Koskâ-Afrik lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Bangui. +Koskâ-Amerik. +Koskâ-Amerik lii Amerik koskâuási. +Táválávt toos rekinistoo staatah Meksiko maadârääji já Kolumbia taveviestârrääji kooskâst. +Koskâmeerâ. +Koskâmeerâ lii meerâ Euroop, Afrik já Aasia kooskâst. +Gibraltarčuálmi ovtâstit ton Atlant väldimeerân. +Koskâmeerâ lii ain lamaš tergâdis jotteemvävli já ton riddoin láá šoddâm maaŋgah merhâšittee kulttuureh. +Kosovo. +Kosovo lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Pristina. +Kostroma. +Kostroma (ruošâkielân: "Костром́а") lii kaavpug Ruošâst. +Vuossâmuu keerdi Kostroma mainâšuvvoo ive 1213. +Kostroma +Kotka. +Kotka lii kaavpug Suomâst, Kymileevi eennâmkoddeest. +Kotkast ääsih 51 889 olmožid, já ton vijdodâh lii 949,76 km², mast 677,73 km² lii čääci. +Kotka naaburkieldah láá Hamina, Kouvola já Pyhtää. +illatiiv Kotkan já ol. +lokatiiv Kotkast). +Taan kaavpug tábáhtusâst käldein kávnoo kuittâg meiddei häämi "Kotkaast". +Ađai "Kotka" puáhtá suujâđ meddei tegu 2-staavvâlsâš a-maadâ noomin. +Kotka +Kouvola. +Kouvola lii kaavpug Suomâst, Kymileevi eennâmkoddeest. +Kouvolast ääsih 81 808 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 883,29 km², mast 325,05 km² lii čääci. +Kouvola naaburkieldah láá Hamina, Heinola, Iitti, Kotka, Lapinjärvi, Loviisa, Luumäki, Miehikkälä, Mäntyharju, Pyhtää já Savitaipale. +Kouvola vuáđudui ive 1922, já tast šoodâi kaavpug ive 1960. +Kouvola +Krasnodar. +Krasnodar (ruošâkielân: "Краснода́р") lii kaavpug Ruošâst. +Krasnodar vuáđudui ive 1793. +Kaavpug nommân lâi ive 1920 räi Jekaterinodar. +Krasnodar +Kreikka. +Kreikka lii staatâ Euroopâst. +Kristiinankaupunki. +Kristiinankaupunki tâi Kristiinakaavpug () lii kaavpug Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Kristiinankaupunkist ääsih 6 485 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 678,98 km², mast 995,99 km² lii čääci. +Kristiinankaupunki naaburkieldah láá Isojoki, Karijoki, Merikarvia, Närpiö já Teuva. +Nommâ. +Päikkinoomah iä táválávt heiviittuu. +Taan kaavpug tábáhtusâst käldein kávnoo kuittâg meiddei nommâ "Kristiinakaavpug". +Kristiinankaupunki +Kroatia. +Kroatia lii staatâ Euroopâst. +Kruunupyy. +Kruunupyy () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Kruunupyyst ääsih 6 447 olmožid, já ton vijdodâh lii 752,65 km², mast 39,79 km² lii čääci. +Kruunupyy naaburkieldah láá Evijärvi, Kaustinen, Kokkola, Luoto, Pedersöre kieldâ já Veteli. +Alaveteli (Nedervetil), Boholmen, Bråtö, Hopsala, Norrby, Poras (Påras), Söderby, Teerijärvi (Terjärv), Vähätkylät (Småbönders), Ytterbråtö já Överbråtö. +Kruunupyy +Kuhmo. +Kuhmo lii kaavpug Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. +Kuhmost ääsih 8 187 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 456,84 km², mast 650,32 km² lii čääci. +Kuhmo naaburkieldah láá Hyrynsalmi, Lieksa, Nurmes, Ristijärvi, Sotkamo já Suomussalmi. +Kuhmo vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. +Haukela, Hietaperä, Härmänkylä, Hukkajärvi, Iivantiira, Jonkeri, Juonto, Juttua, Jyrkkä, Jämäs, Kalliojoki, Katerma, Kattilakoski, Kiekinkoski, Kivikiekki, Korpisalmi, Kuumu, Kuusamonkylä, Lammasperä, Lauvuskylä, Lentiira, Lentua, Niemiskylä, Niva, Saunajärvi, Timoniemi, Rasti, Seilonen, Sylväjä, Vartius, Vepsä, Vieksi, Viiksimo, Vuosanka, Ypykkävaara +Káámmármuusikfestivaal. +Kuhmo lii tobdos jyehikiäsásii káámmármuusikfestivaalistis. +Tot uárnejui vuossâmuu keerdi syeinimáánust 1970. +Festivaal taiđâlâš hovdâ Seppo Kimanen čaalij cuáŋuimáánu 13. peeivi 1970 reeivâ Kuhmon já koijâdij: "Vuáláčáállám já čepis taaiđârjuávkku lep ucâmin saje, kost toollâđ muusikkuursâid já káámmármuusikfestivaal keessiv syeini-porgemáánust." +Juávkku ornij Kuhmost käävci konserttid, já kuldâleijeeh lijjii 800 verd. +Torjuu sij finnejii Kuhmo kieldâst 700 märkkid. +Juhlij loopâst Seppo Kimanen juovij pááccám lovemárkkásijd taiđâráid. +Kuhmo +Kuhmoinen. +Kuhmoinen () lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Kuhmoisijn ääsih 2 180 olmožid, já ton vijdodâh lii 936,68 km², mast 275,73 km² lii čääci. +Kuhmoisij naaburkieldah láá Jämsä, Kangasala, Luhanka, Orivesi, Padasjoki já Sysmä. +Harjunsalmi, Harmoinen, Kissakulma, Kuhmoisij markkân, Kylämä, Patavesi, Pihlajakoski, Poikkijärvi, Puukkoinen, Päijälä, Ruolahti, Sappee já Tehi. +Kuhmoinen +Kuobârpoolvâ maŋa. +Kuobârpoolvâ maŋa lii anarâš ráppájeijee Amoc single, mii almostui ive 2016 loopâ peln. +Säänih. +Ko tastoo peivi olgon siävŋánij, puohah tom ervidii, et peivi ijpaijaan innig kuássin já stuárráámus uási ulmuin ruáppánii. +Uási hevvânii, paasij jietânâspááru vuálá ige ton lasseen liččii oskomet ton suátán kartâččij olmooškodde maailmân kost párnááh šaddeh olmoošporren. +Mun lam ohtâ tain párnáin kii vuoitij, hiäjus čiivgah táppájii.Taat lii äigi maŋa kuobârpoolvâ kuás áinoo ilo käldee lii kuobâr já polvâ.Já jis kuáhtáám kiännii muu piäju ulgguubeln, te huškom sust siälu, ulmuu eellimhade ij iärrut. +Kuopio. +Kuopio lii kaavpug Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Kuopiost ääsih 119 076 olmožid, já ton vijdodâh lii 4 326,36 km², mast 1 085,33 km² lii čääci. +Kuopio naaburkieldah láá Lapinlahti, Iisalmi, Leppävirta, Rautavaara, Siilinjärvi, Suonenjoki, Tervo, Pielavesi, Kaavi, Juuka já Tuusniemi. +Asuma, Juankoski, Kortejoki, Muuruvesi, Niittylahti, Nilsiä, Riistavesi, Savulahti, Säyneinen, Sikoniemi, Vartiala já Vehka. +Kuortane. +Kuortane lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Kuortanest ääsih 3 546 olmožid, já ton vijdodâh lii 484,89 km², mast 22,71 km² lii čääci. +Kuortane naaburkieldah láá Seinäjoki, Alavus, Lapua já Alajärvi. +Kuortane markkân, Salmi, Ruona, Länsiranta, Kaaranka, Mäyry, Leppälä, Heikkilä, Löyä, Ylijoki já Luhtala-Kivenmäki. +Kuortane +Kuovdâkiäinu. +Kuovdâkiäinu (, já) lii kieldâ Taažâst. +Kieldâ lii Taažâ stuárráámus vijđoduv mield. +Kuovdâkiäinust ääsih 2 910 olmožid, já ton vijdodâh lii 9 707,35 km², mast 738,48 km² lii čääci. +Kuovdâkiäinu +Kuovâmáánu. +Kuovâmáánu lii ive nubbe mánuppaje. +Kuovâmáánust láá 28 peivid, pic kárgámive tast láá 29 peivid. +Taan mánuppaijeest lii kevttum meid suomâkiel lovnânommâ "helmimáánu". +Kurikka. +Kurikka lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Kurikkast ääsih 20 550 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 743,90 km², mast 19,28 km² lii čääci. +Kurikka naaburkieldah láá Seinäjoki, Ilmajoki, Karvia, Kauhajoki, Kihniö, Maalahti, Närpiö, Parkano, Teuva já Laihia. +Kurikka vuáđudui ive 1868, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. +Kurikka +Kuttoor. +Kuttoor (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Onnáá peeivi Kuttoor siijdâst lii Pänituoddâr meccikuávlu áinoo pirrâihásâš aassâm. +Siijdâ pirrâsijn láá puáris niijtoh, moh nijttojeh vala-uv. +Maađij Kuttoor siijdân rahtui ive 1959. +Kuttoor +Kuuba. +Kuuba lii staatâ Karibiast. +Ton uáivikaavpug lii Havanna. +Kuwait. +Kuwait lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Kuwait. +Kuáccám. +Kuáccám (orjâlaškielân "Guossán" jà suomâkielân "Kuusamo") lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Kuáccámist ääsih 15 134 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 808,96 km², mast 830,66 km² lii čääci. +Kuáccám naaburkieldah lah Puáššu, Kyelijävri, Suomussalmi já Taivalkoski. +Kuáccám vuáđudui ive 1868, já tast šoodâi kaavpug ive 2000. +Alakitka, Heikkilä, Hiltunen, Irni, Jokilampi, Kallunki, Kantokylä, Kemilä, Kero, Kesäniemi, Kiitämäjärvi, Koskenkylä, Kuolio, Kurvinen, Kärpänkylä, Käylä, Lämsänkylä, Maaselänkylä, Murtovaara, Poussu, Puutteenkylä, Rukajärvi, Määttälänvaara, Soivio, Suorajärvi, Tammela, Teeriranta, Törmäsenvaara, Vasaraperä, Virrankylä, Vuotunki, Lehto, Kiviperä +Kuáccám +Kuálhismeerâ. +Kuálhismeerâ lii stuárráámus já kieŋâlumos merâkuávlu maailmist, kyehti keerdi stuárráb ko Atlant, já tast lii meid kyehti keerdi eenâb čääci. +Tot váldá kuálmáduási maailm eennâmasseest já uulât tavveen Arktisist máádás Antarktis räi já viestârist Aasia já Australia kuávluin Tave- já Maadâ-Amerik nanamáid nuorttân. +Kuálhismeerâ, já siämmást ubâ maailm, kieŋâlumos saje lii Mariaanij hävdi. +Kuáppil. +Kuáppil (, já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Kuáppil +Kuávská. +Kuávská lii loddešlaajâ, mii kulá varbusluudij lahkon. +Tot lii Suomâ ucemus vuorâččâslodde. +Kuávská lii Kainuu eennâmkoddelodde. +Kuávská lii tobdos tast, ete tot lii uáli loje já puátá uuccâđ já kerjidiđ purrâmuš tullâsoojij já vandârdemkiäinui alda. +Sämmilâžân kuávská lii luho lodde. +Stuárudâh já olgohäämi. +Kuávská kukkodâh lii 26−29 cm, suájái njunekoskâ 40−45 cm já tiäddu 75−95 g. Ores lii stuárráb ko niŋálâs. +Kuávská pajepottâ, poođâš robdâuási já uási suájáin láá oranseh. +Uáivičokke lii tevkisruškâd. +Mudoi kuávská ivne lii ruškisräänis. +Nuorâ ohtâgâsâi olgohäämi lii aaibâs siämmáálágán ko niŋálâsâi-uv. +Riegistum ohtâgâsâi ave puáhtá miäruštâllâđ olgosumos pođâštolge häämist. +Lavdâm já eellimpiirâs. +Kuávská iälá Euroop já Aasia kuácceevyevdistielâsist Skandinaviast Mongolian, Ruošân já Kiinan. +Suomâst kuávskáh láá enâmustáá Tavenuorttiienâmist, Kainuust já Laapist, mut meid Ruošâ rääji alda ain Maadâ-Suomâ räi. +Tuárnus-Kaajaan-Lieksa-linjá máddáápele lavdâm lii sierâlum, mut taavaapele viehâ ohtâlâs. +Suomâ kuávskánäälih láá kiäppánâm aainâs-uv Maadâ-Suomâst ennuv meccičuopâttuvâi tiet. +Eromâšávt jolgâdinčuoppâmeh já puáris meecij čuoppâm hevâtteh ton eellimpirrâs. +Vala 1900-lovo aalgâst kuávská lavdâm lâi ohtâlâs, já tot lâi táválâš meid Maadâ-Suomâst. +Kuávlulii uhkevuálásâšvuotâáárvu mield kuávská lii lappum ollásávt Suomâ maadâviestâruásist, já Maadâ-Suomâst Tave-Tavepoođâeennâm räi tot lii uhkevuálásâš. +Meid Tave-Suomâ kuávskámereh láá kiäppánâm. +Suomâst pessejeh 40 000-80 000 kuávskápaarrâd, mii lii suulân pele Euroop union já 10% ubâ Euroop meereest. +Kuávská lii päikkilodde já iälá reeviirstis ubâ ive pirrâ. +Kuávská áásá mielâstis soojijn, moin láá puáris kuácceemeecih já ennuv šadolâšvuođâ rááhtuslâš molsom. +Niŋálâs ráhtá njuhčâmáánust piervâl kuácceemuorân 2-10 meetter alodâhân. +Piervâl lii rahtum oovsijn sehe jievjâst já skođâstum puzâiguin sehe poccuusoksâmijguin. +Niŋálâs mannee njuhčâ-cuáŋuimáánust já láálá moonijd 19-20 peivid. +Uđâgááh vyelgih piervâlist kuulmâ oho keččin, mut oroh vaanhimij fáárust syeinimáánu räi. +Ton maŋa muáddi uđâgáá uážžuh pääcciđ juávkun, já vaanhimeh ääjih iärásijd meddâl. +Juávhu uđâgááh oroh tast parâttâllâm räi. +Kuásnii kuávskáh adoptisteh "paijeelmiärálâš uđâgáid". +Ko puáris lodde jáámá, te ennilodde parâttâl táválávt adoptiouđâgáin. +Kuávská lii puohporree. +Tot porá táválávt muorjijd, siemânijd, tiivrijd já toi kiivsâid, haaškâid, eres luudij uđâgáid sehe vajâldeijei evvisijd. +Kuávská norá ubâ keesi purrâmuš täälvi várás já čiähá tom páárhui loomijd já jievjâ siähán. +"Taan siijđo uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." +Kuávžur. +Kuávžur ("Salmo trutta") lii luosâlágán kyelišlaajâ. +Luosâ já kuávžur iärutteh tast, ete kuávžur tiälhuh láá ubâ ertpeeleest já luosâst toh láá tuše erttisárgá paajaabeln. +Kuávžur lii meid ucceeb ko luosâ, táválávt 35-70 cm. +Kuávžur luándulâš lavdâmkuávlu lii Tave- já Koskâ-Euroop. +Kuávžur lii kuittâg-uv ištâdum maaŋgâ kuávlun, ovdâmerkkân Amerikân, motomáid Aasia enâmáid, Australian já Uđđâ Seelandân. +Uđđâ soojijn kuávžurist lii puáttám uhke kuávlu páihálijd šlaajáid, já ton tiet tot lii luokittâllum čyeđe háitulumos vieresšlaajâ juávkun. +Suomâst kuávžurijd kalga ištâdiđ motomáid čácáduvváid, ko čäcivyeimi- já čäciputestemlágádâsah tovâtteh šlaajân hááituid. +Kuávžur pivdomitoh láá tárkká miärášum: Válduášálâš pivdomitto lii 60 cm, mut Laapi kuávlust tot lii táválávt 50 cm. +Ive 2019 aalgâ rääjist ij lah innig loválâš pivdeđ kuávžurijd Suomâ merâkuávluin. +Kuávžureh šaddeh kiđđuv koođoost táválávt juuhân teikkâ aijui. +Algaašmudo maŋa toh vyelgih vandârdiđ, teikkâ pääcih juuhân. +Muáddi vandârdemive maŋa toh puátih maasâd siämmáá juuhân lasaniđ. +Niŋálâskuávžur puátá suhâjuátkimahan 3-5 ive ahasâžžân. +Kuávžur paarrân heivejeh puoh kuávžureh, ađai meerâst teikkâ jäävrist puáttám stuorrâ kuávžur sáttá aaibâs pyereest valjiđ paarrân juuvâst iällám ucceeb kuávžur. +Eellimpiirâs ravâdâstile já máhđulâšvuođah peessâđ eres čácádâhân vaigutteh toos, ete páácá-uv kuávžur šoddâmjuuhân, vâi vuálgá-uv tot stuárráb sajan eelliđ. +Šoddâmjuuhân pááccám kuávžur šadda vánásub raavâd tiet hitásubbooht, ko vandârdemkuávžureh moh poreh uccâ kuolijd stuorrâ jaavrijn. +Kuávžur lii luokittâllum vandârdemlattim keežild kuulmâ ekologâlâš háámán. +Toh láá merâkuávžur, jävrikuávžur já vejehâš. +"Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." +Kveenâkielâ. +Kveenâkielâ lii kielâ tâi suomâkielâ kuávlukielâ. +Lii kištâlum fáddá, lii-uv kveenâkielâ kielâ vâi tuše kuávlukielâ. +Oovtâ keččâmkuávlust Suomâ peln meänkieli puáhtá smiettâđ kuávlukielân mutâ eromâšávt Taažâ peln halijdeh sosiaallâš-kulttuurlâš merhâšume tiet ettâđ tom kielân. +Kyelijävri. +Kyelijävri () lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Kyelijäävrist ääsih 3 403 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 872,69 km², mast 143,03 km² lii čääci. +Kyelijäävri naaburkieldah láá Kiemâjävri, Kuáccám, Pelkosnjargâ, Puáššu já Suovâkuoškâ +Aatsinki, Aholanvaara, Ahvenselkä, Hautajärvi, Hietajärvi, Hirvasvaara, Isohalme, Kallunki, Kelloselkä, Kotala, Koutelo, Kyelijäävri markkân, Mälävaara, Kursu, Käsmä, Naruska, Niemelä, Oulanka, Onkamo, Pahkakumpu, Paloperä, Saija, Salmivaara, Selkälä, Tuohikylä, Vallovaara, Varvikko já Vittikko. +Kyelijävri +Kypros. +Kypros lii suáluistaatâ Koskâmeerâst. +Eennâmtieđâlávt Kypros lii Aasiast, mut kulttuurlávt já historjálávt tot kulá Euroopân. +Ton uáivikaavpug lii Nikosia. +Káránâs. +Káránâs lii lodde. +Tot kulá káránâsluddijd, moh láá káránâs lasseen nelji: ruošâkáránâs (Garrulus glandarius), kuávská (Perisoreus infaustus), lädikuávská (Pica pica), vuorâččâs (Corvus corone cornix). +Ton kukkodâh lii 54-67 cm já tot tiäddá 950-1 415 g. Ivnees tááhust káránâs lii čiiđâčappâd já ruánáá- já čuovjisviolet. +Suájái koskâ lii 115-130 cm. +Suájáh láá kuheh já poskâdeh. +Káránâs lii haškâlodde, mon ravâdin láá puáccám teikâ ruáppánâm elleeh. +Haškâi lasseen káránâs pivdá njuámmilist ucebijd elleid tego smavvânjomâtteijeid, cuobbuid, tažâligijd já stuorrâ čielgimielgâsmettumijd. +Ton lasseen tot saalâst loddáá uđâgáid já moonijd. +Motomin tot porá riddoost kavnum kyelepasâttâsâid já jáámmám kuolijd já uccâ elleežijd. +Tälviv káránâs lii uápis kyessi tuvnesaajeest, kost tot vistig ráávhust keejâd tile já puurâdškuát eskin talle ko piirâs lii torvolâš. +Tot tuálá meiddei luoddâkuorâid čurgâdin já porá auto vuálá pááccám elleid. +Motomin káránâs tutá jivvijd, siemânáid, muorjijd já ruotâsšaddoid. +Pessim. +Káránâsah finnejeh uđâgáid eskin kuulmâihásâžžân, mut toh oceh pelikyeimis jo vuossâmuu kiiđâ. +Talle tain lii läivis kiihâmäigi-uv, já nube ive taat lii vuáimálub. +Udâgááh šaddeh eskin kuálmád ive. +Káránâsparâkodde toollâv ohtâvuođâ pirrâ ive, mut ovdil pessim kárnánâsâin lii kiihâmäigi. +Tave-Suomâst káránâs mannee cuáŋuimáánu pelimudo rääjist, mäddin jo njuhčâmáánu aalgâst. +Tuše niŋálâs láálá moonijd, moh šaddeh 3-6. +Läällimääigi, suullân kulmâ oho, ores piämmá niŋálâs. +Uđâgááh pisoh piervâlist 5-6 oho, já kyevti, kuulmâ vuossâmuu oho ääigi vaanhimkyevtis toollâv sii liegâsin. +Káránâsmuáti piso oovtâst keesi loopâ räi, já eskin čohčuv šaddeh stuárráábeh káránâsmuáđih. +Varrim. +Káránâs ij laavii varriđ. +Tot lii oskolâš jieijâs pessimkuávlun já meiddei pelikuáimásis. +Čohčuv nuorâ lodeh sättih mottoom verd kirdâččiđ pirrâsis. +Koskâmiärálávt káránâsâi moheh ulâtteh tuš suullân čyeđe kilomeetter kiäčán toi šoddâmkuávlust. +Puáris lodeh vist orodeh pessimkuávlus aldasijn. +Stuárráábij merâkuávlui rasta káránâsah iä lah kirdám. +Oskomušah. +Káránâs lii tovle onnum paa tiettee lodden, jäämmim pyehten já pahakkâs litolâžžân. +Iänááš taah nievris ääših láá puáttám káránâs čapis ivne keežild já meiddei ton raavvâd haahâm, piđoh háisoo tuŋkijáin já haškâsoojijn. +Káránâs čuávui armeijaid, valmâšin časkeđ taid luhotteemijd, kiäh paccii kolmuđ taištâlemkiädán. +Nube tááhust tágárijn hirmos soojijn káránâs onnui meid pyere tahhen. +Ulmuuh uskuu, et jis káránâs šnuákui čoolmijd mottoom uámikkâsâst, te tot siämmást adelij uáinu mottoom čalmettiämán. +Káránâs haaldust lâi meiddei suátivievâ suátilukko. +Jis káránâs suájáh hiäŋgájii vyellin, tot tieđij táápu suátiviehân čuávuváá taištâlmist já ennuv jämmeid. +Jis káránâs poođij šiiljon, te tot tieđij ain tien táálust mottoom ässei jäämmim. +Ij lah iimâš, et ulmuuh halijdii tuššâdiđ káránâs eennâm alne. +Maaŋgâin kulttuurijn káránâs lii ovtâstittum viijsesvuotân, šohâneijeevuotân já algâšoddâmân. +Indiaanij juávhust káránâs lii pase lodde. +Kárášjuuhâ. +Kárášjuuhâ (, já) lii kieldâ Taažâst. +Kárášjuuvâst ääsih 2 628 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 452,95 km², mast 243,49 km² lii čääci. +Kárášjuuhâ +Kärjilkielâ. +Kärjilkielâ lii kielâ. +Tom sárnuh 36 000 olmožid. +Kärjilkielâ +Kärkölä. +Kärkölä lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. +Kärköläst ääsih 4 348 olmožid, já ton vijdodâh lii 259,30 km², mast 2,81 km² lii čääci. +Kärkölä naaburkieldah láá Hausjärvi, Hollola, Mäntsälä já Orimattila. +Järvelä, Nummenkulma, Hevonoja, Hongisto, Hähkäniemi, Iso-Sattiala, Karvala, Kärkölä markkân, Lappila, Maavehmaa, Marttila, Uusikylä já Vähä-Sattiala. +Kärkölä +Kärsämäki. +Kärsämäki lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Kärsämäkist ääsih 2 578 olmožid, já ton vijdodâh lii 700,93 km², mast 4,96 km² lii čääci. +Kärsämäki naaburkieldah láá Haapajärvi, Haapavesi, Pyhäjärvi, Pyhäntä já Siikalatva. +Hautajoki, Kärsämäki markkân, Miiluranta, Ojalehto, Alajoki, Porkkala, Rannankylä, Saviselkä, Sydänmaankylä, Venetpalo, Pyrrönperä, Nurmesperä, Kokonperä já Hallanperä. +Kärsämäki +L. +L lii läättinlâš puustavoornig 12. já anarâškielâ puustavoornig 17. puustav. +La Massana. +La Massana lii kieldâ Andorrast. +La Massanast ääsih 10 174 olmožid. +Ton vijdodâh lii 65 km², já alodâh 1 230 m. +La Massana +La Quinta. +Santa Rosa väärih veigi ääigi +La Quinta lii kaavpug Riverside pirrâdâhkoddeest Kalifornia uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. +La Quintast ääsih ohtsis suulân 40 000 olmožid. +Masa ubâ La Quinta pirrâ joteh Santa Rosa väärih. +Franciscus Assisilaš katolilâš kirkko La Quintast +Ekonomia. +Maaŋgah La Quintast pargeh turismáin. +Puoh uáinojeijeemus toimâsyergi lii kuittâg golf. +La Quintast láá ohtsis 25 golfkieddid. +Táválâš tálutuálu La Quintast tiänáá koskâmiärálávt 93 091 dollarid. +La Quinta +Laapi eennâmkodde. +Laapi eennâmkodde (já) lii Suomâ tavemus já vijđoduv mield stuárráámus eennâmkodde. +Sämmiliih láá Laapi kuávlu algâaalmug, mut tááláá ääigi ucceeblohhoon Laapi eennâmkoddeest. +Laapi eennâmkode kukká lii puállurääsi. +Laapi eennâmkodde raijâšuvá tavveen Taažâ Tromssa já Finnmark -láánán, nuorttân Ruošâ Murmansk kuávlun sehe Kärjil täsivááldán, mäddin Tave-Tavepoođâenâmân já viestârist Ruotâ Norrbotten läänin. +Räjijuuvah láá Tiänujuuhâ Taažâ rääjist já Muoniojuuhâ sehe Tuárnusjuuhâ Ruotâ rääjist. +Laapi eennâmkoddekuávdáš lii Ruávinjargâ. +Eres kaavpugeh láá Kiemâ, Kiemâjävri já Tuárnus. +Kiemâ-Tuárnus -kuávlu lii Ruávinjaargâ lasseen merhâšittee kaavpugkuávlu. +Tuárnus lii Laapi puárásumos kaavpug, já Kiemâ lii merhâšitteemus ráhtulâšvuotâkaavpug. +Eennâmkode stuárráámus jävri lii Aanaarjävri (1 084 km²). +Kuhemuuh juuvah láá Kiemâjuuhâ, Ounasjuuhâ, Kitinen já Muoniojuuhâ. +Alemus saje lii 1 324 meetter Häldee vieltist Iänuduv kieldâst. +Laapi vuáđuk��llee kulá Fennoskandia koolbân. +Tot lii uáli puáris, já stuárráámus uási tast lii šoddâm paleoproterotsooisâš paje já arkeeisâš aioni ääigi. +Laapi källee lii stuárráámus uásild graaniit, gneissi já kvartsiit. +Aanaar kuávlust meid granuliit. +Laapi eennâmvuáđust láá kavnum maaŋgâlágáneh mineraaleh já metalleh. +1860-lovvoost Avveeljuuvâ kuávlust kavnui kolle. +Tááláá ääigi ovdâmerkkân Kittâlist lii stuorrâ kolleruuki, mii lii meid ubâ Euroop stuárráámus. +Meid Kiemâeennâm Elijäävrist já Suáđigil Kevitsast láá stuorrâ ruukih. +Elijäävri uáivipyevtittâs lii kromi, já Kevitsa veški já nikkel. +Laapi šoŋŋâdâh lii subarktisâš já toos vaaigut Tave jieŋâmeerâ Golfvirde. +Tave-Laapi šoŋŋâdâh lii nannaamlâš, mut aldasâš Jieŋâmeerâ vaaigut kuittâg-uv toos. +Tave-Laapist Aanaarjävri lieggee šoŋŋâdâh. +Koskâ-, Nuorttâ- sehe Viestâr-Laapist šoŋŋâdâh lii čielgâsubbooht nannaamlâš já toos vaigutteh stuorrâ jeegih. +Maadâ-Laapist Merâpottâ taha šoŋŋâduvâst eenâb merâšoŋŋâdâh. +Laapi eennâmkoddeest láá 21 kieldâd, moin Ruávinjargâ, Kiemâ, Kiemâjävri já Tuárnus láá kaavpugeh. +Ive 2017 loopâst Laapi eennâmkoddeest lijjii 179 223 ässed. +Sist 172 386 sarnuu suomâkielâ, 1 560 sämikielâid, 438 ruotâkielâ já eres kielâid 4 839. +Olgoeennâmliih lijjii 4 013. +Laapi eennâmkodde +Lahti. +Lahti () lii kaavpug Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. +Lahtist ääsih 119 884 olmožid, já ton vijdodâh lii 517,64 km², mast 58,16 km² lii čääci. +Lahti naaburkieldah láá Asikkala, Heinola, Hollola, Iitti já Orimattila. +Lahti vuáđudui ive 1878, já tast šoodâi kaavpug ive 1905. +Lahti +Laihia. +Laihia () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Laihiast ääsih 8 020 olmožid, já ton vijdodâh lii 508,44 km², mast 3,28 km² lii čääci. +Laihia naaburkieldah láá Ilmajoki, Isokyrö, Kurikka, Maalahti, Mustasaari já Vaasa. +Allinen, Aronkylä, Isokylä, Jakkula, Jokikylä, Jokiperä, Jokisalo, Kasinkylä, Keskikylä, Kumaala, Kupparla, Kylänpää, Käyppälä, Laihia markkân, Lounaala, Lyyskilä, Maunula, Miettylä, Nikkari, Peltomaa, Perälä, Potila, Poola, Pukkala, Ratikylä, Ruto, Suorttila, Torstila, Tyllijoki, Valjoo, Vedenoja já Yrjäälä. +Laihia +Laos. +Laos lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Vientiane. +Lapedona. +Lapedona lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Lapedonast ääsih 1 176 olmožid. +Ton vijdodâh lii 14,93 km², já alodâh 263 m. Lapedona naaburkieldah láá Altidona, Campofilone, Fermo, Montefiore dell'Aso, Monterubbiano já Moresco. +Lapedona +Lapinlahti. +Lapinlahti () lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Lapinlahtist ääsih 9 382 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 245,14 km², mast 148,55 km² lii čääci. +Lapinlahti naaburkieldah láá Iisalmi, Kuopio, Rautavaara, Siilinjärvi já Sonkajärvi. +Alapitkä, Heinäaho, Horsmanmäki, Humppi, Jonsa, Juminen, Karsanlahti, Karvasalmi, Kivistö, Kiukonmäki, Korpijärvi, Lahdenperä, Lappetelä, Luhi, Lukkarila, Martikkala, Mäkikylä, Mäntylahti, Nerkoo, Ollikkala, Pajujärvi, Paloinen, Petäys, Pienimäki, Pitkämäki, Puoliväli, Pällikäs, Taipale, Tölvä já Väisälänmäki. +Lapinlahti +Lappajärvi. +Lappajärvi lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Lappajärvist ääsih 2 959 olmožid, já ton vijdodâh lii 559,06 km², mast 78,76 km² lii čääci. +Lappajärvi naaburkieldah láá Alajärvi, Evijärvi, Kauhava, Lapua, Veteli já Vimpeli. +Itäkylä, Karhusaari, Karvala, Kuoppala, Kärnä, Lamminkylä, Lappajärvi markkân, Luomala, Nissi, Purola, Savonkylä, Söyrinki, Tarvola já Övermark. +Lappajärvi +Lappeenranta. +Lappeenranta () lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. +Lappeenrantast ääsih 72 563 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 723,56 km², mast 289,78 km² lii čääci. +Lappeenranta naaburkieldah láá Imatra, Lemi, Luumäki, Miehikkälä, Ruokolahti já Taipalsaari. +Annikkala, Anola (Joutseno), Anola (Lappee), Antamoinen, Armila, Eiskola, Haapajärvi, Haikala, Hanhijärvi, Hanhikemppi, Hartikkala, Haukilahti, Hietala, Hiivaniemi, Hirvisaari, Hujakkala, Hurtanmaa, Hyttilä (Lappee), Hyttilä (Säkkijärvi), Hyvättilä, Hyypiälä, Hämäläisenkylä, Häsälä, Ihaksela, Ihalainen, Iitiä, Illottula, Jokela, Joutseno, Juvakkala, Jänhiälä, Kahila, Kallola, Kanalampi, Kansola, Karhula, Karhusjärvi, Karjalaisenkylä, Karkkola, Karsturanta, Kasukkala, Kattelus, Kauskila, Kemppilä, Kesola, Kiiala, Kilpiänsaari, Kohoniemi, Kokkila, Kontu, Korkia-aho, Korvenkanta, Korvenkylä, Kotola, Kourula, Kourulanmäki, Kouvola, Kuurmanpohja, Kähärilä (Joutseno), Kähärilä (Lappee), Kähärilä (Nuijamaa), Kälvelä, Kärki, Laakkola, Laapio, Lahnajärvi, Laihala, Laihia, Lappeenranta, Lapvesi, Lasola, Lauritsala, Lavola (Lappee), Lavola (Säkkijärvi), Lempiälä, Lensula, Leppälä, Liikka, Lipiälä (Joutseno), Lipiälä (Lappee), Loukola, Luukkala, Luukulkkula, Lyytikkälä, Maajärvi, Marttila, Melkola, Meltola, Mentula, Metsäkansola, Mietinsaari, Mikonsaari, Monola, Montola, Mustola, Muukkola, Muurola, Myllylä, Myllärilä, Myrä, Mäkelä, Nevala, Nuijamaa, Nurmela, Nyrhilä, Nyrkkölä, Oikkola, Ojala, Paakkala, Pahloinen, Pajarila, Parjala, Parkkarila, Partala, Pelkola, Penttilä (Joutseno), Penttilä (Lappee), Piutula, Pohjola, Purala, Pätilä, Rantala, Rapattila, Rapattilajärvenpää, Rasola, Ravattila, Rikkilä, Roiskola, Ruohiala, Ruokola, Rutola, Ryösölä, Saarniala, Saikkola, Saviniemi, Seppälä, Sinkkola, Sirkjärvi, Skinnarila, Soljola, Suikinsilta, Sunila, Suokumaa, Suomalainen, Suurkorva, Säämälä, Taalikkala, Tapavainola, Temola, Tiimola, Timperilä, Tirilä, Tiuruniemi, Toikkala, Toivarila, Tujula (Joutseno), Tujula (Lappee), Tukiala, Turkkila, Törölä, Vainikkala, Vesikkola, Vihtola, Vilkjärvi, Villala, Virkkilä, Väkevälä, Ylijärvi já Yllikkälä. +Lappeenranta +Lapua. +Lapua () lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Lapuast ääsih 14 330 olmožid, já ton vijdodâh lii 750,78 km², mast 13,63 km² lii čääci. +Lapua naaburkieldah láá Alajärvi, Kauhava, Kuortane, Lappajärvi já Seinäjoki. +Lapua vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. +Alahella, Alanurmo, Haapakoski, Hellanmaa, Hirvijoki, Honkimäki, Hyyppä, Härsilä, Karhunmäki, Kauhajärvi, Kiviristi, Koskikylä, Lakaluoma, Lapua markkân, Liuhtari, Länsikylä, Mustamaa, Myllykylä, Männikkö, Ojutkangas, Paavola, Pouttu, Raamattu, Ritakallio, Ritamäki, Ruha, Saarenkangas, Siirilä, Tamppari, Teora, Tiistenjoki, Toijanniemi, Välilä já Ylikylä. +Lapua +Latvia. +Latvia lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Riika. +Latvia +Laukaa. +Laukaa () lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Laukaast ääsih 18 853 olmožid, já ton vijdodâh lii 825,59 km², mast 177,10 km² lii čääci. +Laukaa naaburkieldah láá Hankasalmi, Jyväskylä, Konnevesi, Toivakka, Uurainen já Äänekoski. +Haapala, Harhala, Hoho, Kuhaniemi, Kuusa (tâi Kuusaa), Lankamaa, Laukaa markkân, Laukkavirta (ađai Tarvaala), Leinola, Leppävesi, Lievestuore, Metsolahti, Saarilampi, Savio, Simuna, Tervatehdas, Tiituspohja, Valkola, Vehniä, Vihtasilta, Vihtavuori, Vihtiälä, Vuontee já Äijälä. +Laukaa +Leena Lehtolainen. +Leena Katriina Lehtolainen (šoddâm njuhčâmáánu 11. peeivi ive 1964 Vesantost, Suomâst) lii syemmilâš kirječällee. +Sun lii čáállám ohtsis kyehtlovčiččâm kirjed. +Leena Lehtolainen lii čáállám kyehti nuorâiroomaan, kulmânubáloh poolisroomaan Maria Kalliost, nelji triller Hilja Ilveskerost, kyehti nooveelčuágálduv, nelji roomaan näimilittoost, oovtâ psykologâlâš triller já oovtâ tiätukirje. +Lehtolainen +Lemmee. +Lemmee () lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Lemmee lii tobdos kollehistorjást, já tobbeen iälá kollekuáivoojuávkku. +Lemmee +Lemmeejuuhâ. +Lemmeejuuhâ lii juuhâ Anarist, Suomâst. +Tot lii tubdum kolletoidemist já siämmáánommâsâš aalmuglâšmeecist. +Eennâmtiätu já luándu. +Lemmeejuuvâ kukkodâh lii 80 km já kulgâmvijđodâh 687 km2. +Tot álgá Návgosjeegist já virded kezzin ovdil ko kobdo kollehaammân alda. +Lemmeejuuvâst láá čiččâm jävrid já toi kooskâst kezibeh sajeh, moh láá táválávt kuoškah. +Jäävrih láá Morgâmjävri, Rovâdâsjävri, Ergijävri, Čuáđgijävri, Sieptâgâšjävri, Muáđhádjävri sehe Äivihjävri. +Juuvâ nuorttâriddo lii stuárráámus uásild ciägus já tobbeen láá ollâ tuoddâreh, nuuvt ko Juuvâkielâs, Rovâdâsuáivi sehe Viibuštuoddâreh. +Viestârriddo vuod lii täsivub, já tobbeen láá aalmuglâšmeeci väzzimpálgáh. +Lemmeejuuvâ sijđojuuvah láá Puškojuuhâ, Vaijuuhâ, Suohpášávži, Rovâdâsjuuhâ sehe Lággujuuhâ. +Lemmeejuuhâ lii meid pivnohis kuálástemsaje. +Juuvâ kyelišlaajah láá kuávžur, puško, suávvil, šapšâ sehe vuásku. +Kollekuáivum. +Avveeljuuvâ 1870-lovo kollekavnumij tiet kollekuáivooh irâttii kavnâđ kole meid Lemmeejuuvâst, mut iä luhostum. +Kole kavnui iäskán 1940-lovvoost Suohpášávžist, mon maŋa Lemmeejuuvâ alda lii lamaš ain kollekuáivum. +Lemmeejuuhâ +Leppävirta. +Leppävirta lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Leppävirtast ääsih 9 437 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 519,64 km², mast 383,66 km² lii čääci. +Leppävirta naaburkieldah láá Heinävesi, Joroinen, Kuopio, Pieksämäki, Suonenjoki, Tuusniemi já Varkaus. +Haapamäki, Halola, Hankamäki, Hartikansalo, Hiismäki, Huovila, Huovilansalmi, Häikiä, Häyry, Jokilahti, Keinälänmäki, Kohmansalo, Konnuslahti, Kotalahti, Kivijärvi, Kurjalanranta, Lappi, Leppämäki, Leppävirta, Lylymäki, Moninmäki, Mustinmäki, Niinimäki, Nikkilänmäki, Näätänmaa, Oravikoski, Osmajärvi, Paukarlahti, Petromäki, Puponmäki, Rauvastenlahti, Reinikkala, Riihiranta, Saahkarlahti, Saamainen, Saijanlahti, Sarkamäki, Sarkaniemi, Soinilansalmi, Sorsakoski, Särkilahti, Särkijärvi, Tahvanala, Tanskansaari, Takkula, Timola, Tuppurinmäki, Unnukansalo, Valkeamäki, Valkeisenrant já Vehmaansalo. +Leppävirta +Lesotho. +Lesotho kunâgâskodde (maadâsothokielân " 'Muso oa Lesotho") ađai Lesotho lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Maseru. +Lestijärvi. +Lestijärvi lii kieldâ Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Lestijärvist ääsih 715 olmožid, já ton vijdodâh lii 559,06 km², mast 78,76 km² lii čääci. +Lestijärvi naaburkieldah láá Halsua, Kinnula, Kokkola, Perho, Reisjärvi, Sievi já Toholampi. +Kiiskilä/Niemi, Lestijärvi markkân, Mattila, Syri, Tikka, Tuikka, Yli-Lesti já Änäkkälä. +Lestijärvi +Libanon. +Libanon lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Beirut. +Liberaalpiäládâh - Rijjâvuotâ valjiđ. +Liberaalpiäládâh - Rijjâvuotâ valjiđ (,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. +Liberaalpiäládâh - Rijjâvuotâ valjiđ +Liberia. +Liberia lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Monrovia. +Libreville. +Libreville lii Gabon stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Libreville +Libya. +Libya staatâ () ađai Libya () lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Tripoli. +Libya virgálâš kielâ lii arabiakielâ, mutâ ton lasseen sárnuh berberkielâid, eŋgâlâskielâ já italiakielâ. +Libyast ääsih suulân 6,8 miljovn olmožid, kiäin 97% láá sunnimuslimeh. +Libya ránnjástaatah láá viestârist Tunisia já Algeria, mäddin Niger já Tšad, maadânuorttân Sudan já nuorttân Egypti. +Liechtenstein. +Liechtenstein lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Vaduz. +Lieksa. +Lieksa teikâ Liäkšá lii kaavpug Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. +Lieksast ääsih 10 869 olmožid, já ton vijdodâh lii 4 067,71 km², mast 649,82 km² lii čääci. +Lieksa naaburkieldah láá Ilomantsi, Joensuu, Juuka, Kontiolahti, Kuhmo já Nurmes. +illatiiv Lieksan já ol. +lokatiiv Lieksast). +Taan kaavpug tábáhtusâst käldein kávnoo kuittâg meiddei nommâ "Liäkšá", mii sojá siämmáánáál ko 2-staavvâlsiih á-maadâ nomineh. +Egyptinkorpi, Hattusaari, Hattuvaara, Höntönvaara, Hörhö, Jaakonvaara, Jamali, Jongunjoki, Kelvä, Kitsinvaara, Koli, Kontiovaara, Kuorajärvi, Kylänlahti, Lamminkylä, Lapalie, Louhivaara, Mätäsvaara, Märäjälahti, Nurmijärvi, Ohtavaara, Pankakoski, Pankajärvi, Puso, Romppala, Ruunaa, Saarivaara, Keträvaara, Savijärvi, Siikavaara, Sikovaara, Sokojärvi, Sokovaara, Surpeenvaara, Uusikylä, Varpanen, Vieki, Viensuu, Vuonisjärvi já Vuonislahti. +Lieksa +Liepāja. +Liepāja lii kaavpug Latviast. +Liepājast ääsih 68 568 olmožid. +Ton vijdodâh lii 60,37 km², já alodâh 14 m. +Liepāja vuáđudui ive 1252, já tast šoodâi kaavpug ive 1625. +Liepāja +Liettua. +Liettua lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Vilna. +Liettua +Liivikielâ. +Liivikielâ lii nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ. +Liivikielâst láá suulân 200 sárnod. +Liivikielâ suvâttui, mut tääl tot lii ellee kielâ. +Liivikielâ +Lilongwe. +Lilongwe lii Malawi uáivikaavpug já ässeelohhoos mield meid ton stuárráámus kaavpug. +Lilongwe +Liminka. +Liminka teikâ Limiŋga teikâ Limiŋka () lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Liminkast ääsih 10 258 olmožid, já ton vijdodâh lii 651,71 km², mast 14,40 km² lii čääci. +Liminka naaburkieldah láá Kempele, Lumijoki, Muhos, Oulu, Siikajoki, Siikalatva, Tyrnävä já Vaala. +Taan kieldâ tábáhtusâst käldein kávnojeh kuittâg meiddei noomah "Limiŋga" já "Limiŋka". +Liminka +Linda Hogan. +Linda Hogan (š. syeinimáánu 16. peeivi 1947 Denver, Colorado, Ovtâstumstaatah) lii pegâlmâs ameriklâš tivtâsteijee, čällee já aktivist. +Suu suhâmadduuh láá Chickasaw-čeerdâst Colorado-uásistaatâst, Ovtâstumstaatâin. +Sun lii vuáittám tuojijdiskuin maaŋgâid jieškote-uvlágánijd palhâšuumijd já lii lamaš meiddei Pulitzer-finalist. +Hogan +Linjâšauto. +Linjášauto teikkâ bussi lii stuorrâ auto, main pyehtip mađhâšiđ maŋgâseh siämmáá ääigi. +Linthal. +Linthal lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Linthalist ääsih 1 013 olmožid. +Ton vijdodâh lii 131,24 km², já alodâh 662 m. +Linthal kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. +Linthal +Liperi. +Liperi () lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. +Liperist ääsih 12 020 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 161,23 km², mast 434,36 km² lii čääci. +Liperi naaburkieldah láá Heinävesi, Joensuu, Kontiolahti, Polvijärvi, Rääkkylä, Savonlinna já Outokumpu. +Ahonkylä, Härkinvaara, Kaatamo, Käsämä, Korpivaara, Kompero, Liperi markkân, Liperinsalo, Leppälahti, Mattisenlahti, Risti, Roukalahti, Salokylä, Tutjunniemi, Vaivio, Viinijärvi já Ylämylly. +Liperi +Lipetsk. +Lipetsk (ruošâkielân: "Липецк") lii kaavpug Ruošâst. +Lipetsk vuáđudui ive 1703, já tast šoodâi kaavpug ive 1779. +Lipetsk +Lismá. +Lismá () lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Sijdâ lii Lemmee aalmuglâšmeeci siste. +Lismá +Listo Suomâ ministeriöin. +Listo Suomâ ministeriön +Listo aalmugijkoskâsâš sundenumerijn. +Taat lii listo aalmugijkoskâsâš sundenumerijn. +Stielâs 9: Nuorttâ- ja Maadâ-Aasia, Alda-nuorttâ. +Nollá (0) ij lah kiävtust. +Fáádást eres soojijn. +Listo aalmugijkoskâsâš sundenumerijn +Littoinen. +Littoinen lii čuákkipäikki Maadâ-Suomâst Kaarina já Lieto kieldâi rääji alne. +Tolebáá tot kuulâi Piikkiö kieldân še, mut Piikkiö šoodâi Kaarina kieldâ uásán ive 2009. +Kaskoo Littois lii Littoisjävri. +Littois čuákkipäikki ráhtojii 1700-lovvoost, ko kuávlust tooimâi läđđeefabrik. +Fabrik ij innig tooimâ, mut ton kevttim tááluh láá ain-uv ceggust. +Littoisist lâi tolebáá ryevdirađesajattâh, kost ellii meiddei V. I. Lenin ive 1907. +Littoisist assii 7 167 olmožid ive 2009. +Tääl Littoisist tuáimih Littois vyeliškovlâ, Kotimäki ohtâlâsškovlâ já maŋgâ peivikiäju. +Littoinen +Lobamba. +Lobamba lii Eswatini historjálâš uáivikaavpug já tááláá ääigi-uv ton lahâasâttemlâš uáivikaavpug, kost parlament čokkáá. +Tobbeen áásá meid kunâgâtârenni Ntfombi, kii lii tááláá kunâgâs Mswati III enni já staatâ nubbe haldâšeijee. +Lobamba lii Hhohho haldâttâhkuávlust, staatâ taveuásist. +Lobamba +Loka tulvâdemjävri. +Loka tulvâdemjävri teikkâ tuše Lokka lii tulvâdemjävri Suáđigil kieldâst, Laapi eennâmkoddeest. +Loka tulvâdemjäävri vijdodâh lii koskâmiärálávt 315 km2 já tot lii Euroop union stuárráámus tulvâdemjävri. +Loka kulgâmvijdodâh lii 2 352 km2 já tot kulá Kiemâjuuvâ čácádâhân. +Lokka lii ovtâstittum Porttâpäävti tulvâdemjáávrán Vuáču kanavain. +Lokka finnee čääsis Tanka- já Luirojuuvâin sehe Porttâpäävtist. +Luirojuuhâ juátkoo Loka maŋa já luáštá Kitisâžân, mii vuod luáštá Kiemâjuuhân. +Loka tevdim aalgij ive 1967, nuuvt ko Porttâpäävti-uv. +Jäävri rähtim finnij ennuv kritikijd páihálâš ulmuin já luándusuojâleijein. +Loka vuálá paccii kulmâ siijdâ: Korvanen, Alariesto já Mutenia sehe Euroop stuárráámus jeggi, Posoaapa. +Loka tulvâdemjävri +Lomé. +Lomé lii Togo stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Lomé +Loreto. +Loreto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Loretost ääsih 12 898 olmožid. +Ton vijdodâh lii 17,90 km², já alodâh 127 m. Loreto naaburkieldah láá Castelfidardo, Porto Recanati já Recanati. +Loreto +Loro Piceno. +Loro Piceno lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Loro Picenost ääsih 2 269 olmožid. +Ton vijdodâh lii 32,58 km², já alodâh 436 m. Loro Piceno naaburkieldah láá Colmurano, Massa Fermana, Mogliano, Montappone, Petriolo, Ripe San Ginesio, Sant'Angelo in Pontano já Urbisaglia. +Loro Piceno +Los Angeles. +Los Angeles lii kaavpug Kalifornia uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. +Tot lii Kalifornia uásistaatâ stuárráámus kaavpug já Ovtâstumstaatâi nubben stuárráámus kaavpug tállân New York maŋa. +Tobbeen ääsih ohtsis suulân 4 miljovn olmožid. +Los Angeles +Louisiana. +Louisiana lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Baton Rouge já stuárráámus kaavpug lii New Orleans. +Louisiana uásistaatâst ääsih ohtsis paijeel 4,6 miljovn olmožid (2020). +Loviisa. +Loviisa () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Loviisast ääsih 14 754 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 751,52 km², mast 931,76 km² lii čääci. +Loviisa naaburkieldah láá Kouvola, Lapinjärvi, Myrskylä, Porvoo já Pyhtää. +Antinkylä (Antby), Fantsnäs, Hakalehto (Hagalund), Haravankylä (Räfsby), Hattom, Isnäs, Källa, Köpbacka, Myllyharju (Kvarnåsen), Määrlahti (Märlax), Rauhala (Fredsby), Svartholma (Svartholm), Svenäs, Uusikaupunki (Nystaden, "Nystan"), Valko (Valkom), Valkolampi (Valkomträsk), Vanhakaupunki (Gamlastan), Varvi (Varvet), Vårdö já Tesjoki (Tessjö). +Loviisa +Luanda. +Luanda lii Angola stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Luanda +Lugano. +Lugano lii kaavpug Sveeicist, Ticino kantonist. +Luganost ääsih 63 339 olmožid. +Ton vijdodâh lii 75,85 km², já alodâh 275 m. +Lugano +Lumijoki. +Lumijoki lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Lumijokist ääsih 2 036 olmožid, já ton vijdodâh lii 290,29 km², mast 76,42 km² lii čääci. +Lumijoki naaburkieldah láá Hailuoto, Liminka, Oulu já Siikajoki. +Korvenkylä, Luonnostakylä, Lapinkylä, Ukuranperä, Varjakka, Ylipää já Alapää. +Lumijoki +Luosâ. +Luosâ ("Salmo salar") lii kyeli, mii kulá luosâkuolij laahkon. +Tobdomeerhah. +Luosâ sulâstit kuávžur (Salmo trutta). +Kuolij stuárráámuuh iäruh láá tiälhuh já peeccih. +Luosâst láá tiälhuh tuše pajerummâšist já ton pecihist lii ceehis. +Kuávžurist vuod láá tiälhuh meid ertpeelij vyeliuásist, já ton peeccih lii njuolgâd. +Luosâ ertpeleh láá siilbah, selgi lii tevkkâd, já čuávji čuovvâd. +Oresluosân šadda kođo ääigi uálulân ruákki. +Pivdum luosâ kukkodâh lii táválávt 70-110 cm já tot tiäddá 3-27 kg. +Euroopâst luosâ luándulâš lavdâmkuávlu lii Nuorttâmeerân, Baareencmeerân, Taažâmeerân, Tavemeerân já Euroop Atlantân lyeštee juuvah já merâkuávluh Novaja Zemljast já Ruánááenâmist Espanja já Portugali räi. +Meid Island já Stuorrâ-Britannia juuvâin eelih luosah. +Jävriluosah eelih motomijn Taažâ, Ruotâ já Ruošâ čácáduvâin sehe Suomâst Vuoksi čácáduvâst já Aanaarjäävrist. +Tave-Amerikâst luosah láá Ruánááeennâm já Ovtâstumstaatâi koskâsâš merâkuávlust. +Juuvâi čäcivyeimilágádâsah láá tuššâdâm luosâi lasanemmáhđulâšvuođâid, já luosânaalijd kalga paijeentoollâđ ištâdmáin já šoddâdmáin. +Suomâst luosâ lii lasanâm paijeel kyehtlov juuvâst, mut čácivyeimilágádâsâi tiet tot lassaan Nuorttâmeerâ juuvâin innig tuše Tuárnusjuuvâst já Simojuuvâst. +Nuorttâmeerâ juuvâi lasseen luosâ tiättoo Suomâst Tiänujuuvâst já Njiävđámjuuvâst, moh lyeštih Baareencmeerân. +Luosâalgaah poreh čielgitävtittemes elleid. +1-2 ive ahasâžžân toh purâškyetih meeini já kyelialgaid. +Meerâst toh poreh vistig uccâ kuolijd sehe rapuelleid já maŋeláá tuše kuolijd. +Nuorttâmeerâst luosâ táválumos ravâdin láá kilohaili já siilâk. +Luosâ kođá juuvâst čohčuv, 1-4 merâive maŋa. +Kođo tábáhtuvá kuoškâst, čievrâponneest. +Vistig niŋálâs ocá pyeri kođosaje já kuáivu toos kyepi. +Ko kyeppi lii vaalmâš, te niŋálâs almoot tast já luosah kođeh. +Táválávt ohtâ luosâpaarâ kođá maaŋgâ kuápán. +Algaah čalgeh kiđđuv suulân vyesimáánu ääigi. +Luosah jäämih maŋgii kođo maŋa, mut motomeh sättih kuuđđâđ kyehti teikkâ kulmâ keerdi. +Puárásumos luosâ lii lamaš 13-ahasâš. +"Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast" +Luoto. +Luoto () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Luotost ääsih 5 530 olmožid, já ton vijdodâh lii 853,28 km², mast 710,83 km² lii čääci. +Luoto naaburkieldah láá Kokkola, Kruunupyy, Pedersöre kieldâ já Pietarsaari. +Luoto +Lupita Nyong'o. +Lupita Amondi Nyong'o (šoddâm 1. njuhčâmáánu 1983 Meksikost) lii čaittâleijee. +Suu vaanhimeh lává kenialiih Dorothy Ogada Buyu Nyong'o já Peter Anyang' Nyong'o. +Lupita aasâi suu pärnivuođâ já nuorâvuođâ Keniast ovdilgo 16-ihásâžžân suu vaanhimeh vuolgâttáin suu čiččâm mánuppajan maassâd Meksikon oppâđ espanjakielâ. +Nyong'o +Lusaka. +Lusaka lii Sambia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Lusaka +Luxemburg. +Luxemburg lii staatâ Euroopâst. +Lávurdâh. +Lávurdâh teikkâ lávárdâh lii ohopeivi mii lii vástuppeeivi já pasepeeivi kooskâst. +Tot lii oho kuuđâd peivi. +Roomalâš já juuvdálâš kalenderist tot lii oho majemuš peivi. +Maadâ-Afrik. +Maadâ-Afrik, virgálávt Maadâ-Afrik täsiväldi, lii täsiväldi Afrikâst. +Tast láá kulmâ uáivikaavpug: Kapkaavpug (lahâasâttemlâš), Pretoria (haaldâtlâš) já Bloemfontein (riehtilâš). +Maadâ-Afrik ránnjástaatah láá Namibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambik já Eswatini. +Lesotho lii enklaavin Maadâ-Afrik siste. +Maadâ-Amerik staatah. +Maadâ-Amerik staatah +Maadâ-Carolina. +Maadâ-Carolina lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Columbia. +Maadâ-Dakota. +Maadâ-Dakota lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Pierre. +Maadâ-Korea. +Maadâ-Korea lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Soul. +Maadâ-Sudan. +Maadâ-Sudan täsiväldi (, swahilin "Jamhuri ya Sudan Kusini") ađai Maadâ-Sudan () lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Juba. +Maadâ-Vaarjâg. +Maadâ-Vaarjâg (, já) lii kieldâ Taažâst. +Maadâ-Vaarjâgist ääsih 10 158 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 971,42 km², mast 512,58 km² lii čääci. +Maadâ-Vaarjâg +Maadâsämikielâ. +Maadâsämikielâ pustaveh. +Maadâsämikielâ ohtâsii čäällimvyevi tuhhiittii ive 1978. +Maailm purrâmušohjelm. +Maailm purrâmušohjelm (, WFP) teikkâ OA maailm purrâmušohjelm () lii maailm stuárráámus humanitaarlâš ornijdume. +Tot kulá Ovtâstum aalmugij ohjelmáid. +Ohjelm taištâl neelgi vuástá já viggá lasettiđ purrâmuštorvo sierâlágán vuovijguin. +Ive 2018 Maailm purrâmušohjelm išedij 97 miljovn olmožid 88 staatâst. +Ive 2020 Maailm purrâmâšohjelm vuoitij Nobel-ráávhupalhâšume. +"Uási taan siijđost lii jurgâlum orjâlâškielâlâš Wikipediast." +Maailm tiervâsvuotâorganisaatio. +Maailm tiervâsvuotâorganisaatio teikâ WHO () lii ulmui tiervâsvuotân vuáijoo Ovtâstum aalmugij ornijdume. +WHO uáivihoovdah. +Maailm tiervâsvuotâorganisaatio +Maalahti. +Maalahti () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Maalahtist ääsih 5 488 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 954,94 km², mast 1 433,19 km² lii čääci. +Maalahti naaburkieldah láá Korsnäs, Mustasaari, Kurikka, Laihia, Närpiö já Vaasa. +Yttermalax, Långåminne, Åminne, Petolahti (Petalax), Pohjois-Pirttikylä (Norra Pörtom), Sorvari (Svarvar), Bergö, Nyby já Övermalax. +Maalahti +Macerata. +Macerata lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Maceratast ääsih 41 149 olmožid. +Ton vijdodâh lii 92,53 km², já alodâh 315 m. Macerata naaburkieldah láá Appignano, Corridonia, Montecassiano, Montelupone, Morrovalle, Pollenza, Recanati, Tolentino já Treia. +Maceratast šoodâi kaavpug ive 1320. +Macerata +Macerata eennâmkode kieldah. +Macerata eennâmkoddeest láá 55 kieldâd. +Madagaskar. +Madagaskar lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Antananarivo. +Magadan. +Magadan (ruošâkielân: "Магадан") lii kaavpug Ruošâst. +Magadan vuáđudui ive 1929, já tast šoodâi kaavpug ive 1933. +Ässeeloho. +Ive 2010 Magadanist assii 95 925 olmožid. +Magadan +Magliano di Tenna. +Magliano di Tenna lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Magliano di Tennast ääsih 1 418 olmožid. +Ton vijdodâh lii 7,93 km², já alodâh 293 m. Magliano di Tenna naaburkieldah láá Fermo, Grottazzolina, Montegiorgio já Rapagnano. +Magliano di Tenna +Maine. +Maine lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Augusta. +Maiolati Spontini. +Maiolati Spontini lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Maiolati Spontinist ääsih 6 191 olmožid. +Ton vijdodâh lii 21,49 km², já alodâh 405 m. Maiolati Spontini naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Castelbellino, Castelplanio, Cupramontana, Jesi, Monte Roberto, Rosora já San Marcello. +Maiolati Spontini +Majebargâ. +Majebargâ lii ohopeivi mii lii vuossaargâ já koskoho kooskâst. +Tot lii oho nubbe peivi. +Malabo. +Malabo lii Peeivitäsideijee Guinea uáivikaavpug. +Tot lii meid staatâ puárásumos kaavpug. +Malabo +Malawi. +Malawi täsiväldi (, chicheŵan "Dziko la Malaŵi", tumbukan "Charu cha Malaŵi") ađai Malawi lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Lilongwe. +Malediiveh. +Malediiveh láá staatâ Aasiast. +Toi uáivikaavpug lii Malé. +Malesia. +Malesia lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Kuala Lumpur. +Mali. +Mali täsiväldi (, bambaran ߡߊߟߌ ߞߊ ߝߊߛߏߖߊߡߊߣߊ, "Mali ka Fasojamana", fulan 𞤈𞤫𞤲𞤲𞤣𞤢𞤢𞤲𞤣𞤭 𞤃𞤢𞤢𞤤𞤭, "Renndaandi Maali") ađai Mali lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Bamako. +Malta. +Malta lii staatâ Euroopâst. +Malé. +Malé lii Malediivij stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Malé +Manila. +Manila lii Filippiinij stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Manila +Mansikielâ. +Mansikielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. +/ Mun moonnim kuálástiđ. +Mansikielâ +Maputo. +Maputo lii Mosambik stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Maputo +Marco Malvaldi. +Marco Malvaldi (šoodâi uđđâivemáánu 27. peeivi ive 1974 Pisast, Italiast) lii italialâš kirječällee. +Sun lii čáálláâm ohtsis ohtnubáloh kirjed já čiččâmnubáloh eres muštâlussâd. +Marco Malvaldi šoodâi uđđâivemáánu 27. peeivi ive 1974 Pisast, Italiast. +Sun lii máttám kemia Pisa ollâopâttuvvâst. +Tääl sun parga totken Pisa ollâopâttuv kemia já industriakemia lágádâsâst. +Marco Malvaldi vuossâmuš roomaan "La briscola in cinque" (Viiđâ korttâspellâ) almostui ive 2007. +Tot algâttij BarLume -kirjerááiđu. +Ton kirjeest sun uápásmitij syelipoolis Massimo Viviani já nelji puáris äijih - Ampelio, Aldo, Rimediotti já Del Tacca - kiäh čokkájeh já šuámbisteh Massimo baarist iđedist ehidân. +Ampelio lii Massimo äijih. +Marco Malvadi lii čáállám ohtsis ohtnubáloh kirjed, love novellid já čiččâm esseed. +Malvaldi +Maria de Medeiros. +Maria de Medeiros Cannes festivaalist ive 2007 +Maria de Medeiros Esteves Victorino D'Almeida (š. +19. porgemáánu 1965, Lissabon, Portugali) lii portugaallâš čaittâleijee. +Suu eeči, António Vitorino D'Almeida, lii pianist já nyettejeijee. +Suu uábih lává Inês de Medeiros, kii lii lyevi čaittâleijee já sehe elleekove já lyevi stivrejeijee, já Ana Medeiros, kii lii viulist, nyettejeijee já muusik máttáátteijee. +Maria de Medeiros lii čaittâlâm maaŋgâin elleekuuvijn 1980-lovvoost räi, mutâ suu vuossâmuš eŋgâlâskielâ roolâ lâi ive 1990 almostum elleekooveest "Henry & June". +Tast maŋa sun lii čaittâlâm ovdâmerkkân elleekuuvijn "Pulp Fiction" (1994) já "The Saddest Music in the World" (2004). +de Medeiros +Mariaanij hävdi. +Mariaanij hävdi lii Kuálhismeerâ viestâr uásist leijee kieŋâlismeerâ hävdi. +Tot lii Eennâmpáálu kieŋâlumos saje, mon kieŋŋâlvuotâ olá suulân 11 km merâtääsi vuoluubeln. +Mariaanij häävdi kukkodâh lii suulân 2 550 km já koskâmiärásâš kobdodâh suulân 69 km. +Marikielah. +Marikielah láá sämikielâi hyelkkikielah. +Toh hämmejeh jieijâs vyelijuávhus, ađai tain iä lah meendu aldasiih suhâkielah. +Marikielah láá marilij aalmuglâš kielah. +Marikielâst láá kyehti čäällimkielâ: nijttomarikielâ (nuorttâmarikielâ) já värimarikielâ (uárjemarikiekâ). +Maaŋgâi mielâst nijttomarikielâ já väärimarikielâ láá eres kielah. +Marikielâid sárnuh eurooplii Ruošâ nuorttâuásist, Mari El -täsivääldist, já ton kuávlu alda. +Uárji-Siberiast, Baškortostanist lii meid marikielâi kuávlu. +Marikielâi sárnooloho uccán. +Unesco mield marikielah láá uhkevuálásiih. +Nijttomarikielâst láá 365 316 já värimarikielâst 23 062 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield. +Nijttomarikielâst láá käävci já väärimarikielâst love vokalid. +Ton lasseen ryeššilijn lovnâsaanijn puáhtá leđe vala ohtâ vookaal. +Nijttomarikielâst láá 19 já värimarikielâst 21 konsonantid, ryeššilijn saanijn puáhtá leđe váhá eenâb. +Marikielah +Mark Zuckerberg. +Mark Elliot Zuckerberg ([zʌkərbɜːrɡ] š. vyesimáánu 14. peeivi ive 1984) lii ameriklâš almai, kiäm tobdeh pyeremustáá Facebook vuáđudeijen. +Marokko. +Marokko kunâgâskodde (, fastâdum tamazightkielân ⵜⴰⴳⵍⴷⵉⵜ ⵏ ⵍⵎⵖⵔⵉⴱ) ađai Marokko lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Rabat. +Marokko virgálâš kielah láá arabiakielâ já tamazight, mutâ ranskakielâ lii ennuv kiävtust eromâšávt maaŋgâin virgálâš ohtâvuođâin. +Tamazight lasseen sárnuh meid eres berberkielâid. +Marokkost ääsih masa 37 miljovn olmožid, kiäin 98,7% láá islamliih. +Marokko ránnjástaatâ nuorttân lii Algeria. +Mäddin lii Viestâr-Sahara, mon Marokko lii labdam jieijâs uásán, mutâ mast lii vižže. +Marrakech. +Marrakech () lii kaavpug Marokost. +Marrakech +Mars. +Mars lii plaaneet Eennâmpáálu já Jupiter kooskâst. +Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planetteh Mars-uv jorá Piäiváá pirrâ. +Mars täsnitieđâlâš symbol lii Mars. +Mars máánuh. +Mars +Marshallsuolluuh. +Marshallsuolluuh láá suáluistaatâ, Kuálhismeerâst, Oseaniast. +Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Majuro. +Maryland. +Maryland lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Annapolis já stuárráámus kaavpug Baltimore. +Maryland lii ohtâ ucemuin uásistaatâin, mutâ kuittâg tobbeen ääsih ohtsis 6 083 116 olmožid (2020). +Maseru. +Maseru lii Lesotho uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. +Tot lii meid Maseru kuávlu uáivikaavpug. +Maseru +Massa Fermana. +Massa Fermana lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Massa Fermanast ääsih 912 olmožid. +Ton vijdodâh lii 7,73 km², já alodâh 340 m. Massa Fermana naaburkieldah láá Fermo, Loro Piceno, Mogliano, Montappone já Montegiorgio. +Massa Fermana +Massachusetts. +Massachusetts lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Boston. +Massachusetts uásistaatâst ääsih ohtsis masa 7 miljovn olmožid (2020). +Matelica. +Matelica lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Matelicast ääsih 9 540 olmožid. +Ton vijdodâh lii 81,10 km², já alodâh 354 m. Matelica naaburkieldah láá Apiro, Castelraimondo, Cerreto d'Esi, Esanatoglia, Fabriano, Fiuminata, Gagliole, Poggio San Vicino já San Severino Marche. +Matelicast šoodâi kaavpug ive 1761. +Matelica +Matt. +Matt lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Mattist ääsih 281 olmožid. +Ton vijdodâh lii 41,27 km², já alodâh 831 m. +Matt kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. +Matt +Matti Morottaja. +Matti Heikki Ilmari Morottaja teikkâ Kuobžâ-Saammâl Matti (šoddâm juovlâmáánu 28. peeivi 1942) lii anarâškielâ iäláskittee já anarâškielâ seervi kuhesáigásâš saavâjođetteijee. +Sun lii porgâm ennuv anarâškielâ oovdân. +Sun lii toimâm kuhháá anarâškielâ máttáátteijen já kielâ paijeentuállen. +Sun lii meiddei čáállám já jurgâlâm kiirjijd, livđum, já suu ánsun lii kielâpiervâltooimâ vuáđudem já anarâškielâ iäláskittem táin metodáin. +Sun lii vuosmuš anarâš kunneetuáhtár. +Ive 2007 sun finnij Mikael Agricola -palhâšume pargostis anarâškielâ pyerrin. +Matti áásá perruinis Jormokuoškâst Anarist. +Suu pärnivuođâ päikki lii Samudjäävrist. +Suuhâ. +Suu algeh Petter, Saammâl já Mikkâl láá meid ovdedâm anarâškielâ. +Sämitigge. +Morottaja lâi Suomâ Sämitige jeessân. +Morottaja lii ubâ eellimääigis porgâm korrâsávt anarâškielâ oovdedmân. +Sun lii ohtâ Anarâškielâ seervi vuáđudeijeejesânijn já ive 1986 väljejui seervi vuossâmuu stiivrâ saavâjođetteijen. +Palhâšumeh já tubdâstâsah. +Morottaja uážui Suomâ Kulttuurruttâráájul Mikael Agricola -miitaal cuáŋuimáánu 1. peeivi 2007. +Mauren. +Mauren lii kieldâ Liechtensteinist. +Maurenist ääsih 4 344 olmožid. +Ton vijdodâh lii 7,49 km², já alodâh 472 m. +Mauren +Mauritania. +Mauritania (), virgálávt Mauritania islamlâš täsiväldi (), lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Nouakchott. +Mauritania virgálâš kielâ lii arabiakielâ, mutâ tobbeen sárnuh meid pulaar-, soninke-, wolof- já ranskakielâ. +Mauritaniast ääsih suulân 4,6 miljovn olmožid. +Mauritania ránnjástaatah láá tavveen Marokko haldâšem Viestâr-Sahara, tavenuorttân Algeria, nuorttân já maadânuorttân Mali já mäddin Senegal. +Mauritius. +Mauritius täsiväldi (, morisyenin "Repiblik Moris") ađai Mauritius lii suáluistaatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Port Louis. +Maya Angelou. +Maya Angelou (šoddâm Marguerite Annie Johnson; 4. cuáŋuimáánu 1928 - 28. vyesimáánu 2014) lâi maaŋgâpiälálâš ameriklâš kirječällee. +Sun čaalij tiivtâid, muštâlusâid, čaitâlmijd, párnáikiirjijd já esseid sehe televisio- já elleekovekietâčalluid. +Angelou čaalij meid čiččâm kirje verd jiešeellimkeerdi, moin vuosmuš, "I Know Why the Caged Bird Sings", almostui ive 1969. +Angelou lâi aalmuglâšriehtiaktivist, kii poorgâi Martin Luther King Jr.áin já. +Sun lâi-uv koskâsii roolâst 1960-lovo Ovtâstumstaatâi aalmuglâšriehtilihâstuvvâst. +Ive 1993 Angelou tivtâstij suu tiivtâ ""On the Pulse of Morning"" Bill Clinton vuosmuu presidentin šoddâm tilálâšvuođâst. +Angelou +Mbabane. +Mbabane lii Eswatini stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Tot lii Hhohho haldâttâhkuávlust, staatâ taveuásist. +Mbabane +Meksiko. +Meksiko lii staatâ Tave-Amerikâst. +Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii México. +Menišjävri. +Menišjävri () lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Menišjävri +Mergo. +Mergo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Mergost ääsih 1 014 olmožid. +Ton vijdodâh lii 7,28 km², já alodâh 368 m. Mergo naaburkieldah láá Arcevia, Cupramontana, Rosora já Serra San Quirico. +Mergo +Merijärvi. +Merijärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Merijärvist ääsih 1 083 olmožid, já ton vijdodâh lii 231,63 km², mast 1,69 km² lii čääci. +Merijärvi naaburkieldah láá Alavieska, Kalajoki, Oulainen, Ylivieska já Pyhäjoki. +Merijärvi +Merkurius. +Merkurius, piäiváškode ucemus plaaneet, lii aldemustáá Piäiváá. +Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planetteh Merkurius-uv jorá Piäiváá pirrâ. +Merkurius täsnitieđâlâš symbol lii Mercurius. +Merkurius +Messina. +Messina lii kaavpug Italiast, Sisilia kuávlust. +Messinast ääsih 229 646 olmožid. +Ton vijdodâh lii 213,75 km², já alodâh 3 m. Messina naaburkieldah láá Fiumedinisi, Itala, Monforte San Giorgio, Rometta, Saponara, Scaletta Zanclea já Villafranca Tirrena. +Messina +Meteoriit. +Meteoriit lii Eennâm teikâ mottoom eres almepitá asan komovuođâst koččâm keđgi adai asteroid, asteroid uási, koomeet teikâ stuorrâ meteroid. +Komovuođâst lihâdeijeee piäiváškode smavvâ pittááš kočoduvvoo meteoroidin, stuárráábeh asteroidin. +Eennâm áimukiärdán kaččee meteoroid kummood plasman ton oovdân hámášuvvee časkempáro. +Plasma lii mottoom tuhháát cekkid liegâs, já tot toovât mučis oovtâst meteoriit tuáhá päccee luvssáin čuovâalmoon. +Nievt šadda tullâpállu. +Piäiválávt Eennâm áimukiärdán teivih 100 tonnid meteoroideh, main masa puohah tuššeh. +Lii arvâlum, et suullân ohtii tuhháát ivveest Enâmân teivâs meteoriit, mii pooráá Enâmân kilomeetter vijđosii kraatter. +Eennâmpáálu alne láá kavnum suullân 40 000 meteoriittid. +Jyehi ive Eennâm asan kaččeh nyevt 30 000 - 80 000 meteoriittid, moh láá paijeel 20 raami tiäddusiih. +Meteoriitijn nyevt 99,8 prosenttid láá vuálgám asteroidijn teikâ kometijn. +Loopah kaččeh Mánudáást teikâ Marsist. +Meänkielâ. +Meänkieli lii kielâ tâi suomâkielâ kuávlukielâ. +Ruotâ peln lii rekinistum, ete sárnooh láá tobbeen suullân 50 000-75 000. +Lii kištâlum fáddá, lii-uv meänkieli kielâ vâi tuše kuávlukielâ. +Oovtâ keččâmkuávlust Suomâ peln meänkieli puáhtá smiettâđ kuávlukielân mutâ eromâšávt Ruotâ peln halijdeh sosiaallâš-kulttuurlâš merhâšume tiet ettâđ tom kielân. +Meänkielâ +Michigan. +Michigan lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Lansing. +Miehikkälä. +Miehikkälä lii kieldâ Suomâst, Kymileevi eennâmkoddeest. +Miehikkäläst ääsih 1 840 olmožid, já ton vijdodâh lii 440,37 km², mast 17,90 km² lii čääci. +Miehikkälä naaburkieldah láá Hamina, Kouvola (Anjalankoski ive 2008 räi), Lappeenranta (Ylämaa ive 2010 räi), Luumäki já Virolahti. +Miehikkälä lii ässeelovo mield Kymileevi eennâmkode ucemus kieldâ. +Hauhia, Hurttala, Kaitai, Kylmälä, Laisniemi, Lapjärvi, Muurikkala, Muurola, Pitkäkoski, Purho, Saivikkala (markkân), Salo-Miehikkälä já Suur-Miehikkälä. +Miehikkälä +Mikkeli. +Mikkeli () lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. +Mikkelist ääsih 53 028 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 229,57 km², mast 681,21 km² lii čääci. +Mikkeli naaburkieldah láá Hirvensalmi, Juva, Kangasniemi, Mäntyharju, Pieksämäki, Puumala já Savitaipale. +Alamaa, Anianniemi, Asila, Haahkala, Haapataipale, Harjujärvi, Harjumaa, Haukkakorhola, Heinälahti, Helppanala, Hietanen, Hiirola, Hyyrylä, Häyrylä, Ihastjärvi, Kaipiala, Karstula, Korpijärvi, Koskentaipale, Kovala, Kyyhkylänniemi, Laitiala, Launiala, Laurikkala, Liukkola, Lähemäki, Marjoniemi, Moisio, Norola, Närvälä, Olkkolanniemi, Otava, Pajula, Parantala, Parkkila, Pekkola, Puttola, Rahula, Rantakylä, Rieppola, Riittilä, Rämälä, Sairila, Salmenkylä, Savonlahti, Seppälä, Soikkala, Suonsaari, Taipale, Tikkala, Tuppurala, Tuukkala, Vanhala, Vanhamäki, Vatila, Vehmaskylä, Viljakkala, Visulahti, Vuolinko j�� Väänälä. +Mikkeli +Mikronesia. +Mikronesia lii suáluistaatâ, Kuálhismeerâst, Oseaniast. +Ton uáivikaavpug lii Palikir. +Milano. +Milano lii kaavpug Italiast, Lombardia kuávlust. +Milanost ääsih 1 395 170 olmožid. +Ton vijdodâh lii 181,67 km², já alodâh 122 m. Milano naaburkieldah láá Arese, Assago, Baranzate, Bollate, Bresso, Buccinasco, Cesano Boscone, Cologno Monzese, Cormano, Corsico, Cusago, Novate Milanese, Opera, Pero, Peschiera Borromeo, Rho, Rozzano, San Donato Milanese, Segrate, Sesto San Giovanni, Settimo Milanese, Trezzano sul Naviglio já Vimodrone. +Milano +Minnesota. +Minnesota lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Saint Paul já stuárráámus kaavpug Minneapolis. +Minnesota uásistaatâst ääsih suulân 5,7 miljovn olmožid (2020). +Mississippi. +Mississippi lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Jackson. +Mississippi lii finnim noomâs Mississippijuuvâst. +Mississippi uásistaatâst ääsih aldasáid 3 miljovn olmožid (2020). +Mississippist ij eidu tääl lah virgálâš lippu. +Puáris lippu valdui meddâl kiävtust 30.6.2020, ko kuvernöör Tate Reeves vuáláčaalij lahâiävtuttâs konfederaatio puáris suátiliipu symbool meddâlistmist Mississippi uásistaatâ liipust. +Mississippi uásistaatâ oovdiš lippu (2001-2020), mast lâi vala konfederaatio puáris suátiliipu symbool +Missouri. +Missouri lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Jefferson City já stuárráámus kaavpug Kansas City. +Missouri uásistaatâst ääsih váhá paijeel 6 miljovn olmožid (2020). +Mitlödi. +Mitlödi lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Mitlödist ääsih 1 001 olmožid. +Ton vijdodâh lii 6,25 km², já alodâh 504 m. +Mitlödi kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. +Mitlödi +Mogadishu. +Mogadishu lii ässeelovo mield Somalia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Mogadishu +Mogliano. +Mogliano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Moglianost ääsih 4 492 olmožid. +Ton vijdodâh lii 29,26 km², já alodâh 313 m. Mogliano naaburkieldah láá Corridonia, Fermo, Francavilla d'Ete, Loro Piceno, Massa Fermana já Petriolo. +Mogliano +Mokšakielâ. +Mokšakielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. +Mokšakielâ +Moldova. +Moldova lii staatâ Euroopâst. +Monaco. +Monaco lii staatâ Euroopâst. +Mongolia. +Mongolia lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Ulan Bator. +Monrovia. +Monrovia lii Liberia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Monrovia +Monsampietro Morico. +Monsampietro Morico lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monsampietro Moricost ääsih 636 olmožid. +Ton vijdodâh lii 9,76 km², já alodâh 289 m. Monsampietro Morico naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Monte Rinaldo, Monteleone di Fermo, Montelparo, Montottone. +Monsampietro Morico +Monsano. +Monsano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monsanost ääsih 3 328 olmožid. +Ton vijdodâh lii 14,66 km², já alodâh 191 m. Monsano naaburkieldah láá Jesi, Monte San Vito já San Marcello. +Monsano +Montana. +Montana lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Helena. +Montappone. +Montappone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montapponest ääsih 1 643 olmožid. +Ton vijdodâh lii 10,41 km², já alodâh 370 m. Montappone naaburkieldah láá Falerone, Loro Piceno, Massa Fermana, Monte Vidon Corrado, Montegiorgio já Sant'Angelo in Pontano. +Montappone +Monte Cavallo. +Monte Cavallo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monte Cavallost ääsih 112 olmožid. +Ton vijdodâh lii 38,51 km², já alodâh 648 m. Monte Cavallo naaburkieldah láá Pieve Torina, Serravalle di Chienti já Visso. +Monte Cavallo +Monte Giberto. +Monte Giberto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monte Gibertost ääsih 762 olmožid. +Ton vijdodâh lii 12,53 km², já alodâh 322 m. Monte Giberto naaburkieldah láá Grottazzolina, Monte Vidon Combatte, Montottone, Petritoli já Ponzano di Fermo. +Monte Giberto +Monte Grimano Terme. +Monte Grimano Terme lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monte Grimano Termest ääsih 1 116 olmožid. +Ton vijdodâh lii 23,97 km², já alodâh 536 m. Monte Grimano Terme naaburkieldah láá Fiorentino (RSM), Macerata Feltria, Mercatino Conca, Monte Cerignone, Montecopiolo, Montegiardino (RSM), San Leo já Sassofeltrio. +Monte Grimano Terme +Monte Rinaldo. +Monte Rinaldo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monte Rinaldost ääsih 337 olmožid. +Ton vijdodâh lii 7,92 km², já alodâh 485 m. Monte Rinaldo naaburkieldah láá Monsampietro Morico, Montalto delle Marche, Montelparo, Montottone já Ortezzano. +Monte Rinaldo +Monte Roberto. +Monte Roberto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monte Robertost ääsih 3 050 olmožid. +Ton vijdodâh lii 13,57 km², já alodâh 348 m. Monte Roberto naaburkieldah láá Castelbellino, Cupramontana, Jesi, Maiolati Spontini já San Paolo di Jesi. +Monte Roberto +Monte San Giusto. +Monte San Giusto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monte San Giustost ääsih 7 746 olmožid. +Ton vijdodâh lii 20,04 km², já alodâh 236 m. Monte San Giusto naaburkieldah láá Corridonia, Monte San Pietrangeli, Montegranaro já Morrovalle. +Monte San Giusto +Monte San Martino. +Monte San Martino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monte San Martinost ääsih 717 olmožid. +Ton vijdodâh lii 18,47 km², já alodâh 600 m. Monte San Martino naaburkieldah láá Amandola, Montefalcone Appennino, Penna San Giovanni, Santa Vittoria in Matenano, Servigliano já Smerillo. +Monte San Martino +Monte San Pietrangeli. +Monte San Pietrangeli lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monte San Pietrangelist ääsih 2 357 olmožid. +Ton vijdodâh lii 18,45 km², já alodâh 356 m. Monte San Pietrangeli naaburkieldah láá Corridonia, Francavilla d'Ete, Monte San Giusto, Montegiorgio, Montegranaro, Rapagnano já Torre San Patrizio. +Monte San Pietrangeli +Monte San Vito. +Monte San Vito lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monte San Vitost ääsih 6 827 olmožid. +Ton vijdodâh lii 21,81 km², já alodâh 135 m. Monte San Vito naaburkieldah láá Chiaravalle, Jesi, Monsano, Montemarciano, Morro d'Alba, San Marcello já Senigallia. +Monte San Vito +Monte Urano. +Monte Urano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monte Uranost ääsih 8 082 olmožid. +Ton vijdodâh lii 16,72 km², já alodâh 247 m. Monte Urano naaburkieldah láá Fermo, Montegranaro, Sant'Elpidio a Mare já Torre San Patrizio. +Monte Urano +Monte Vidon Combatte. +Monte Vidon Combatte lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monte Vidon Combattest ääsih 411 olmožid. +Ton vijdodâh lii 11,17 km², já alodâh 393 m. Monte Vidon Combatte naaburkieldah láá Carassai, Monte Giberto, Montottone, Ortezzano já Petritoli. +Monte Vidon Combattest lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. +Monte Vidon Combatte +Monte Vidon Corrado. +Monte Vidon Corrado lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monte Vidon Corradost ääsih 698 olmožid. +Ton vijdodâh lii 5,95 km², já alodâh 429 m. Monte Vidon Corrado naaburkieldah láá Falerone, Montappone já Montegiorgio. +Monte Vidon Corrado +Montecarotto. +Montecarotto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montecarottost ääsih 1 892 olmožid. +Ton vijdodâh lii 24,39 km², já alodâh 380 m. Montecarotto naaburkieldah láá Arcevia, Belvedere Ostrense, Ostra, Ostra Vetere, Poggio San Marcello, Rosora já Serra de' Conti. +Montecarotto +Montecassiano. +Montecassiano lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Montecassianost ääsih 6 979 olmožid. +Ton vijdodâh lii 33,36 km², já alodâh 215 m. Montecassiano naaburkieldah láá Appignano, Macerata, Montefano já Recanati. +Montecassiano +Montecosaro. +Montecosaro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montecosarost ääsih 7 343 olmožid. +Ton vijdodâh lii 21,88 km², já alodâh 252 m. Montecosaro naaburkieldah láá Civitanova Marche, Montegranaro, Montelupone, Morrovalle, Potenza Picena já Sant'Elpidio a Mare. +Montecosarost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. +Kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah, tegu "Santa Maria a Pie di Chienti" -kirkko. +Montecosarost lii meiddei muvrâ puáris kuávdáá pirrâ. +Montecosaro +Montefalcone Appennino. +Montefalcone Appennino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montefalcone Appenninost ääsih 402 olmožid. +Ton vijdodâh lii 15,99 km², já alodâh 757 m. Montefalcone Appennino naaburkieldah láá Amandola, Comunanza, Force, Monte San Martino, Santa Vittoria in Matenano já Smerillo. +Montefalcone Appennino +Montefano. +Montefano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montefanost ääsih 3 404 olmožid. +Ton vijdodâh lii 33,94 km², já alodâh 242 m. Montefano naaburkieldah láá Appignano, Filottrano, Montecassiano, Osimo já Recanati. +Montefano +Montefortino. +Montefortino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montefortinost ääsih 1 112 olmožid. +Ton vijdodâh lii 78,62 km², já alodâh 638 m. Montefortino naaburkieldah láá Amandola, Bolognola, Castelsantangelo sul Nera, Comunanza, Montemonaco, Sarnano já Ussita. +Montefortino +Montegiardino. +Montegiardino lii kieldâ San Marinost. +Montegiardinost ääsih 976 olmožid. +Ton vijdodâh lii 3,31 km², já alodâh 340 m. Montegiardino lii San Marino ucemus kieldâ sehe ässeelovo já vijdoduv mield. +Montegiardino +Montegiorgio. +Montegiorgio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montegiorgiost ääsih 6 628 olmožid. +Ton vijdodâh lii 47,45 km², já alodâh 411 m. Montegiorgio naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Falerone, Fermo, Francavilla d'Ete, Grottazzolina, Magliano di Tenna, Massa Fermana, Montappone, Monte San Pietrangeli, Monte Vidon Corrado já Rapagnano. +Montegiorgio +Montegranaro. +Montegranaro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montegranarost ääsih 12 797 olmožid. +Ton vijdodâh lii 31,42 km², já alodâh 279 m. Montegranaro naaburkieldah láá Monte San Giusto, Monte San Pietrangeli, Monte Urano, Montecosaro, Morrovalle, Sant'Elpidio a Mare já Torre San Patrizio. +Montegranaro +Monteleone di Fermo. +Monteleone di Fermo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monteleone di Fermost ääsih 366 olmožid. +Ton vijdodâh lii 8,21 km², já alodâh 427 m. Monteleone di Fermo naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Monsampietro Morico, Montelparo, Santa Vittoria in Matenano já Servigliano. +Monteleone di Fermo +Montelparo. +Montelparo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montelparost ääsih 736 olmožid. +Ton vijdodâh lii 21,63 km², já alodâh 588 m. Montelparo naaburkieldah láá Force, Monsampietro Morico, Montalto delle Marche, Monte Rinaldo, Montedinove, Monteleone di Fermo, Rotella já Santa Vittoria in Matenano. +Montelparost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. +Montelparo +Montelupone. +Montelupone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monteluponest ääsih 3 477 olmožid. +Ton vijdodâh lii 32,67 km², já alodâh 272 m. Montelupone naaburkieldah láá Macerata, Montecosaro, Morrovalle, Potenza Picena já Recanati. +Montelupone +Montemarciano. +Montemarciano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montemarcianost ääsih 9 911 olmožid. +Ton vijdodâh lii 22,31 km², já alodâh 92 m. Montemarciano naaburkieldah láá Chiaravalle, Falconara Marittima, Monte San Vito já Senigallia. +Montemarciano +Montenegro. +Montenegro lii staatâ Euroopâst. +Monterubbiano. +Monterubbiano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monterubbianost ääsih 2 141 olmožid. +Ton vijdodâh lii 32,24 km², já alodâh 463 m. Monterubbiano naaburkieldah láá Fermo, Lapedona, Montefiore dell'Aso, Moresco, Petritoli já Ponzano di Fermo. +Monterubbiano +Montottone. +Montottone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montottonest ääsih 888 olmožid. +Ton vijdodâh lii 16,38 km², já alodâh 277 m. Montottone naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Grottazzolina, Monsampietro Morico, Monte Giberto, Monte Rinaldo, Monte Vidon Combatte já Ortezzano. +Montottone +Moottorkiälkká. +Moottorkiälkká lii kepis já pyeri fiävru tälviv. +Tot jotá pyereest ubbâsist. +Tot lii jo-uv 2- tahtâsaš tai 4- tahtâsaš. +Maailm vuosmuš moottorkiälkká valmâštui ive 1920. +Moottorkiälháh kiävttojeh puásuipargoin. +Ko moottorkiälháh láá muttum, te ulmuuh láá kevtiškuáttám taid tälviääigi ain eenâb. +Moottorkiälhá puáhtá kevttiđ meid kepis muorâtäviriij jođettem várás. +Taan tárkuttasân láá rievâh já kerriseh. +Moresco. +Moresco lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Morescost ääsih 540 olmožid. +Ton vijdodâh lii 6,35 km², já alodâh 405 m. Moresco naaburkieldah láá Lapedona, Montefiore dell'Aso já Monterubbiano. +Moresco +Moroni. +Moroni lii Komorij uáivikaavpug. +Moroni +Morro d'Alba. +Morro d'Alba lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Morro d'Albast ääsih 1 819 olmožid. +Ton vijdodâh lii 19,46 km², já alodâh 199 m. Morro d'Alba naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Monte San Vito, San Marcello já Senigallia. +Morro d'Alba +Morrovalle. +Morrovalle lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Morrovallest ääsih 10 035 olmožid. +Ton vijdodâh lii 42,58 km², já alodâh 246 m. Morrovalle naaburkieldah láá Corridonia, Macerata, Monte San Giusto, Montecosaro, Montegranaro já Montelupone. +Morrovalle +Mosambik. +Mosambik lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Maputo. +Moskova. +Moskova (ruošâkielân: "Москва́") lii Ruošâ stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Moskova vuáđudui cuáŋuimáánu 4. peeivi 1147. +Moskova +Mosshâš. +Mosshâš () lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Mosshâš +Mount Everest. +Mount Everest lii maailm alemus vääri. +Mount Everest lii 8 844-8 850 meetter olluv. +Muccia. +Muccia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Mucciast ääsih 869 olmožid. +Ton vijdodâh lii 25,91 km², já alodâh 454 m. Muccia naaburkieldah láá Camerino, Pieve Torina, Serravalle di Chienti já Valfornace. +Muccia +Muddusjävri. +Muddusjävri () lii jävri Aanaar kieldâst Aanaarjäävri viestârpeln. +Muddusjäävri riddoost láá Rivdul já Siggávuonâ siijdah. +Muddusjäävri vijđodâh lii 50,5 km2 já tot lii Pačvei čácáduv nubben stuárráámus jävri Aanaarjäävri maŋa. +Muddusjävri finnee čääsis Kaamâsjuuvâst já Terstojuuvâst. +Liävdooluohtâ ponneest jävri muttoo Kiäptuvein, mii mana Mätkijuuvâ peht Solojáávrán. +Muddusjäävrist kávnoo čiččâm puurrâmkyelišlaaijâd. +Toh láá šapšâ, kuávžur, rávdu, suávvil, vuásku, puško já njäähi. +Jäävri tavenuorttii uásist Valburnjaargâst lii Helsig ollâopâttuv tutkâmkuávdáš. +Muddusjävri +Muhos. +Muhos lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Muhosist ääsih 8 948 olmožid, já ton vijdodâh lii 797,26 km², mast 13,52 km² lii čääci. +Muhos naaburkieldah láá Liminka, Oulu, Siikalatva, Tyrnävä, Utajärvi já Vaala. +Hyrkäs, Korivaara, Kurkiperä, Laaji, Laukka, Leppiniemi, Montta, Muhosperä, Mökkikylä, Petäikkö, Perukka, Ponkila, Päivärinne, Pälli, Rautionkylä, Rova, Sanginjoki, Soso, Suokylä, Tuppu, Tuuru já Lehtoselkä. +Muhos +Multia. +Multia lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Multiast ääsih 1 577 olmožid, já ton vijdodâh lii 765,63 km², mast 32,39 km² lii čääci. +Multia naaburkieldah láá Keuruu, Petäjävesi, Saarijärvi, Uurainen já Ähtäri. +Haarajärvi, Isojärvi, Karhila, Kirkkosijdâ, Kopola, Linna-Peurala, Nikaranperä, Pirttiperä, Sahrajärvi, Sinervämäki, Tarhapää, Vehkoo já Väätäiskylä. +Multia +Muonio. +Muonio () lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Muoniost ääsih 2 296 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 039,97 km², mast 133,97 km² lii čääci. +Muonio naaburkieldah láá Iänudâh, Kittâl já Kolari. +Muonio +Murmansk. +Murmansk (ruošâkielân: "Му́рманск") lii kaavpug Ruošâst. +Murmansk +Mustasaari. +Mustasaari () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Mustasaarist ääsih 19 475 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 178,60 km², mast 2 329,47 km² lii čääci. +Mustasaari naaburkieldah láá Laihia, Maalahti, Vaasa já Vöyri. +Anixor, Brändövik, Böle 1, Björköby, Helsingby, Iskmo, Jungsund, Karkkimala, Karperö, Kaukaluoto, Koivulahti, Koskö, Kuni, Martoinen, Miekka, Munsmo, Norra Vallgrund, Panike, Petsmo, Puntainen, Raippaluoto, Riimala, Runsor, Singsby, Sepänkylä, Sulva, Söderudden, Södra Vallgrund, Taurila, Tuovila, Tölby, Vassor, Veikkaala, Vikby, Voitila, Västerhankmo já Österhankmo. +Mustasaari +Muurame. +Muurame lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Muuramest ääsih 10 199 olmožid, já ton vijdodâh lii 194,05 km², mast 50,00 km² lii čääci. +Muurame naaburkieldah láá Jyväskylä já Toivakka. +Isolahti, Hautalanmäki, Jaakkola, Kinkomaa, Kotiranta-Paavalinvuori, Niittyaho, Pitkälä-Riihiniemi, Rajala, Rannankylä, Saarenkylä, Valkola-Rajahonka, Velkapohja, Verkkoniemi, Vihtalahti já Vuorenlahti. +Muurame +Myanmar. +Myanmar ađai Burma lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Naypyidaw. +Mánudâš. +Mánudâš jorá Eennâmpáálu pirrâ. +Márjá-Liisá Olthuis. +Márjá-Liisá Olthuis (š. +9. porgemáánu 1967 Pärttihist, Anarist) lii anarâš kielâtieđâldeijee já kielâtotkee. +Márjá-Liisá lii vuossâmuš anarâš maister. +Sun valmâštui filosofia maisterin Oulu ollâopâttuvâst njuhčâmáánu 25. peeivi 1992. +Sun nágáttâlâi tuáhtárin ive 2007. +Sun čaalij náguskirje anarâškielâ šlajânomâttâsâin, moh kieđâvušeh kuobbârijd, šaddoid já luudijd. +Kirjáliih pargoh já tutkâmušah. +Olthuis +Mõisaküla. +Mõisakülast šoodâi kaavpug vyesimáánu 1. peeivi 1938. +Mõisaküla +N'Djamena. +N'Djamena lii Tšad stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +N'Djamena +Nairobi. +Nairobi lii Kenia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Tobbeen ääsih suullân 4,7 miljovn olmožid. +Nairobin šoodâi 1899 Uganda ryevdirađe uáivikuávdáš. +Ton ryevdirađe tárguttâssân lâi ovtâstittiđ Nuorttâ-Afrik eres maailmân. +Ko rotto levânij Nairobi ässeid, te ulmuuh poldii ubâ Nairobi kaavpug 1900-lovvoost. +Tot huksejui uđđâsist. +Britannia haldâšuumeest Nairobi aalgij šoddâđ, já aalmugstuárrum juátkoo vala-uv. +Nairobi +Namibia. +Namibia teikâ Namibia täsiväldi lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Windhoek. +Napoli. +Napoli lii kaavpug Italiast, Campania kuávlust. +Napolist ääsih 962 606 olmožid. +Ton vijdodâh lii 119,02 km², já alodâh 17 m. Napoli naaburkieldah láá Arzano, Casandrino, Casavatore, Casoria, Cercola, Marano di Napoli, Melito di Napoli, Mugnano di Napoli, Portici, Pozzuoli, Quarto, San Giorgio a Cremano, San Sebastiano al Vesuvio já Volla. +Napoli +Nasaret. +Nasaret +Nauru. +Nauru lii mikrostaatâ Oseaniast. +Naurust ij virgálávt lah uáivikaavpug, mutâ ton stuárráámus aassâmkuávdáš lii Yaren, kost lii meid tom haldâttâs. +Naurust ij lah ohtâgin kaavpug. +Nebraska. +Nebraska lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Lincoln já stuárráámus kaavpug Omaha. +Nebraska uásistaatâst ääsih ohtsis 1 952 570 olmožid (2020). +Nepal. +Nepal lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Kathmandu. +Neptunus. +Neptunus lii plaaneet. +Tot lii piäiváškode káávcád já olgomus plaaneet. +Tot lii niäljádin stuárráámus planetijn čođâmittoos tááhust. +Neptunus lii váhá stuárráábiššááš ko ton jyemehâšplaaneet Uranus. +Neptunus jorá Piäiváá pirrâ ohtii 164,8 ivveest. +Nommâ lii adelum roomalii merâimmeel mield. +Neptunus täsnitieđâlâš symbol lii ♆. +Neptunus lii áinoo plaaneet piäiváškoddeest, mii kavnui matematiiklâš rekinistmáin ige aiccâmáin. +Ranskalâš täsnitiettee Alexist Bouvard ooinij, et Uranus juurâi komálávt. +Talle jurdâččui, et ferttee leđe mottoom kavnâhánnáá plaaneet, mii vaaigut Uranus liihâdmân. +Kavnâhánnáá plaaneet saje uccui matematiiklávt, já tot huámášui meid teleskoppáin. +Maŋeláá meiddei ton stuárráb máánu, Triton, kavnui. +Neptunus máánuh. +Neptunus +Nevada. +Nevada lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Carson City. +Stuárráámus kaavpug lii Las Vegas. +Nevada uásistaatâst ääsih ohtsis 3 139 658 olmožid. +New Hampshire. +New Hampshire lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Concord já stuárráámus kaavpug Manchester. +New Hampshire uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 1,4 miljovn olmožid (2020). +New Hampshire +New Jersey. +New Jersey lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Trenton já stuárráámus kaavpug Newark. +New Jersey uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 8,9 miljovn olmožid (2020). +New Jersey +New Mexico. +New Mexico lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Santa Fe já stuárráámus kaavpug Albuquerque. +New Mexico uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 2 miljovn olmožid (2020). +New Mexico +New Orleans. +New Orleans lii kaavpug Louisiana uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. +New Orleansist ääsih ohtsis suulân 390 000 olmožid já tot lii-uv Louisiana stuárráámus kaavpug. +New Orleans kočodeh távjá Ovtâstumstaatâi puoh áinoošlajâsumos kaavpugin. +New Orleans lii Mississippijuuvâ riddoost, juuvâ njálmáduvvâst, maadânuorttii Louisianast. +Kaavpug lii suulân 169 km tavas Meksikoluovtâst. +Hurriganeh. +Hurrigaan Katrina já ton maŋasiih tulveh tuššâdij ennuv New Orleansist ive 2005. +New Orleans vuáđudui ive 1718 ranskalij tooimâst. +Ton nommâ puátá Ranska tallaš staatâváldualmast, Philippe d'Orléansist. +Ranskaliih monâttii New Orleans espanjalijd ive 1763, mutâ ožžuu tom maassâd ive 1801. +New Orleans tobdeh eromâšávt jazz-musijkkárijn tego Louis Armstrongist. +Tobbeen lii meid karnevaalpaje, mii čokkeluvá pegâlmâs jyehi-ivvááš Mardi Gras-karnevaalin. +New Orleans +New York. +New York uásistaatâ kárttá, moos New York City merkkejum +New York teikkâ New York City (virgálávt "City of New York", uánádâs "NYC") lii kaavpug New York uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. +Tot lii New York uásistaatâ já ubâ Ovtâstumstaatâi stuárráámus kaavpug. +Tobbeen ääsih ohtsis suulân 8,3 miljovn olmožid. +New York +New York (uásistaatâ). +New York lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Albany já stuárráámus kaavpug New York City. +New York uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 19,4 miljovn olmožid (2020). +Tot lii Ovtâstumstaatâi niäljádin stuárráámus uásistaatâ ässeelovo mield. +New York (uásistaatâ) +Niamey. +Niamey lii Niger stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Niamey +Nicaragua. +Nicaragua lii staatâ Koskâ-Amerikâst. +Ton uáivikaavpug lii Managua. +Niger. +Niger lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Niamey. +Nigeria. +Nigeria littotäsiväldi (, hausan "Jamhuriyar Taraiyar Najeriya", igbon "Ọ̀hàńjíkọ̀ Ọ̀hànézè Naìjíríyà", joruban "Orílẹ̀-èdè Olómìniira Àpapọ̀ Nàìjíríà") ađai Nigeria lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Abuja. +Nijttomarikielâ. +Nijttomarikielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. +Nijttomarikielâst láá 365 316 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield. +Nijttomarikielâst láá käävci vokalid. +Nijttomarikielâst láá 19 konsonantid, ryeššilijn saanijn puáhtá leđe váhá eenâb. +Nils-Aslak Valkeapää. +Nils-Aslak Valkeapää teikkâ Áillohaš (š. +23. njuhčâmáánu 1943 Iänudâh, j. +27. skammâmáánu 2001 Espoo) lâi sämmilâš taaidâr, tihtâčällee já jyeigee. +Nils Gaup. +Mikkel Gaup já Nils Gaup ive 1988 Oscar-juhleest +Nils Gaup (š. +12. cuáŋuimáánu 1955 Kuovdâkiäinu, Taažâ) lii taažâsämmilâš elleekovestivrejeijee já čaittâleijee. +Suu tobdeh pyeremustáá stivrejeijen elleekuuvijn Ofelaš (1987), Hodet over vannet (1993) já Kautokeino-opprøret (2008). +Ofelaš lâi maailm vuosmuš kuhes sämmilâš já sämikielâlâš elleekove. +Gaup +Nivala. +Nivala lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Nivalast ääsih 10 607 olmožid, já ton vijdodâh lii 536,87 km², mast 8,99 km² lii čääci. +Nivala naaburkieldah láá Haapajärvi, Haapavesi, Sievi já Ylivieska. +Nivala vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1992. +Haapajärvenkylä, Järvikylä, Karvoskylä, Maliskylä, Nivala markkân, Pahkalankylä (Pahkakylä), Sarjankylä já Välikylä. +Nivala +Njellim. +Njellim (nuorttâlâškielân "Njeäʹllem" já suomâkielân "Nellim" teikâ "Nellimö") lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Ruošâ rääji alda orroo Njellim lii mielâkiddiivâš, tastko tot lii kuulmâ kulttuur kuáhtámsaje. +Tobbeen kuáhtájeh syemmilâš, anarâš já nuorttâlâš kulttuureh. +Njellim +Njiävđám. +Njiävđám (, já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Njiävđám +Njuhčâmáánu. +Njuhčâmáánu lii ive kuálmád mánuppaje. +Njuhčâmáánust láá 31 peivid. +Tot lii finnim noomâs eskin Anarâš-kalenderân. +Eidu taan máánust njuuvčah mäccih Sáámán. +Taan máánust lii kevttum meid suomâkiel lovnânomâttâs "maalismáánu". +Njäähi. +Njäähi ("Lota lota") lii kyelišlaajâ, mii kulá torskekuolij laahkon. +Nokia. +Nokia lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Nokiast ääsih 34 009 olmožid, já ton vijdodâh lii 347,82 km², mast 59,55 km² lii čääci. +Nokia naaburkieldah láá Hämeenkyrö, Pirkkala, Sastamala, Tampere, Vesilahti já Ylöjärvi. +Nokia vuáđudui ive 1922, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. +Aaroninkorpi, Alhoniitty, Alisen alue, Haavisto, Harjuniitty, Hasselbacka, Ilkan alue, Kankaantaka, Kaupunginosia, Keho, Keskinen, Ketolanmäki, Koskenmäki, Kulovesi, Lähdekorpi, Lähdeniitty, Lauttala, Lehtimäki, Linnavuori, Maatiala, Myllyhaka, Pinsiö, Pitkäniemi, Sarkola, Sarpatti, Siuro, Sorva, Suoniemi, Taivalkunta, Taka-Lauttala, Tervasuo, Tottijärvi, Tyrkkölä, Välimaa, Vihola, Vihola +Nokia +Nooveel. +Nooveel lii čaabâkirjálâš proosamaainâs, mii muštâl mottoom tábáhtume uánihávt. +Novellist iä laavii leđe ennuv persovneh, já tábáhtume lii räijejum. +Klassisii miäruštâllâm mield nooveel puáhtá luhâliđ ovttáin čokkáámáin. +Anarâškiel novelleh láá čallum mottoom verd. +Novelleh láá šoddâm tondiet, ko čaabâkirjáliih teevstah iä lah ennuv, já taid lii jotelub čäälliđ ko romanijd. +Anarâškielân lii almostum ohtâ nooveelčuágáldâh: "Kyelisieidi maccâm já eres novelleh" (Anarâškielâ servi, 2005). +Anarâš novelleh láá almostum Anarâš-loostâst, Tejâblogist já Čyeti čälled -blogist. +Anarâškielâ Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt ääigi meiddei nuorah láá jurgâlâm novellijd anarâškielân. +Iänááš novelleh láá jurgâlum suomâkielâst; motomeh meid eŋgâlâskielâst. +Norilsk. +Ive 2010 Norilskist assii 175 365 olmožid. +Norilsk +Nouakchott. +Nouakchott (, berberkielân "Nwakcoṭ", algâaalgâst suorgiittum berberkielâ säänist Nawākšūṭ, mii meerhâš "piegâi saje") lii Mauritania uáivikaavpug. +Nouakchott +Novosibirsk. +Novosibirsk (ruošâkielân: "Новосибирск") lii kaavpug Ruošâst. +Novosibirsk vuáđudui ive 1893, já tast šoodâi kaavpug ive 1903. +Novosibirsk +Numana. +Numana lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Numanast ääsih 3 787 olmožid. +Ton vijdodâh lii 10,94 km², já alodâh 96 m. Numana naaburkieldah láá Castelfidardo, Porto Recanati já Sirolo. +Numana +Nuorttâ-Afrik. +Tevkis ruánáá kuávluh rekinistoo ain Nuorttâ-Afrik uássin, kuovgis ruánáá kuávluh motomin. +Nuorttâ-Afrik lii kuávlu Afrikâst. +Tot uulât Ruopsismeerâ maadâuásist orroo staatâin ain Mosambik já Madagaskar räi. +OA juáhám mield Nuorttâ-Afrikân kullojeh čuávuvááh staatah já kuávluh: Burundi, Djibouti, Eritrea, Etiopia, Kenia, Komoreh, Maadâ-Sudan, Madagaskar, Malawi, Mauritius, Mayotte, Mosambik, Réunion, Ruanda, Sambia, Seychelleh, Somalia, Tansania, Uganda já Zimbabwe. +Nuorttâ-Timor. +Nuorttâ-Timor lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Dili. +Nuorttâ-Timorist lii tuše ohtâ räjiránnjá: Indonesia. +Nuorttâlâškielâ. +Nuorttâlâškielâ lii sämikielâ. +Ton aldemuš suhâkielâ lii anarâškielâ. +Nuorttâriijkâ. +Nuorttâriijkâ lii staatâ Euroopâst. +Nurmes. +Nurmes lii kaavpug Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. +Nurmesist ääsih 9 522 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 854,78 km², mast 253,74 km² lii čääci. +Nurmes naaburkieldah láá Juuka, Lieksa, Kuhmo, Sotkamo já Rautavaara. +Nurmes vuáđudui ive 1810, já tast šoodâi kaavpug ive 1973. +Höljäkkä, Jokikylä, Jänislehto, Kuikka, Kuohatti, Kynsiniemi, Lipinlahti, Mujejärvi, Nurmes, Palojärvi, Petäiskylä, Porosaari, Salmi (Salmenkylä), Saramo, Savikylä, Särkivaara, Ylikylä, Kuokanvaara, Kohtavaara, Egyptinkorpi já Tolkee. +Nurmes +Nuuk. +Nuuk lii Ruánááeennâm uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. +Närpiö. +Närpiö () lii kaavpug Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Närpiöst ääsih 9 540 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 334,14 km², mast 1 356,43 km² lii čääci. +Närpiö naaburkieldah láá Kaskinen, Korsnäs, Maalahti, Kristiinankaupunki, Kurikka já Teuva. +Närpiö vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1993. +Yttermark, Bäckby, Böle, Finby, Gottböle, Kalax, Kaldnäs, Karila (Karlå), Klaresund, Knåpnäs, Kåtnäs, Norrnäs, Nämpnäs (algâaalgâst Niemenpää), Näsby, Pielahti (Pjelax), Pirttikylä (Pörtom), Rangsby, Ståbacka, Tervalahti (Tjärlax), Träskböle já Ylimarkku (Övermark). +Närpiö +Offagna. +Offagna lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Offagnast ääsih 2 033 olmožid. +Ton vijdodâh lii 10,63 km², já alodâh 306 m. Offagna naaburkieldah láá Ancona, Osimo já Polverigi. +Offagna +Ohio. +Ohio lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Columbus. +Oklahoma. +Oklahoma lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Oklahoma City. +Oman. +Oman lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Masqat. +Omsk. +Omsk (ruošâkielân: "Омск") lii kaavpug Ruošâst. +Omsk +Once Upon a Time in Hollywood. +Once Upon A Time in Hollywood logo +Once Upon a Time in Hollywood lii ive 2019 puáttám draamakomediaelleekove, mon lii čáállám já stivrim Quentin Tarantino. +Tot sajaduvá ive 1969 Los Angelesin. +Hollywood čaittâleijee Rick Dalton pala ete suu karrieer lii lappâd. +Sun já suu sajasâščaittâleijee Cliff Booth irâttává vala miänástuđ já finniđ pegâlmâsvuođâ ive 1969 Hollywoodist. +Rotten Tomatoes -sijđo 529 árvustâlmist 85% lijjii miättáseh. +Metacritic -sijđost tot finnij 83 čuággád čyeđeest. +Ordino. +Ordino lii kieldâ Andorrast. +Ordinost ääsih 4 942 olmožid. +Ton vijdodâh lii 90 km², já alodâh 1 298 m. +Ordino +Oregon. +Oregon lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Salem. +Orimattila. +Orimattila lii kaavpug Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. +Orimattilast ääsih 15 992 olmožid, já ton vijdodâh lii 814,01 km², mast 28,83 km² lii čääci. +Orimattila naaburkieldah láá Hollola, Iitti, Kärkölä, Lahti, Lapinjärvi, Myrskylä, Mäntsälä já Pukkila. +Orimattila vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1992. +Orimattila +Orjâlâškielâ. +Orjâlâškielâ taihe pajekielâ lii sämikielâ. +Ortezzano. +Ortezzano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Ortezzanost ääsih 749 olmožid. +Ton vijdodâh lii 7,08 km², já alodâh 301 m. Ortezzano naaburkieldah láá Carassai, Montalto delle Marche, Monte Rinaldo, Monte Vidon Combatte já Montottone. +Ortezzano +Oseania staatah. +• border Papua Uđđâ-Guinea +• border Uđđâ Seeland +Epijiečânâs kuávluh. +• border Amerik Samoa +• border Ashmore- já Cartiersuolluuh +• border Johnston aatool +• border Kingman kárgu +• border Kooraalmeerâ suollui territorio +• border Palmyra aatool +• border Ranska Polynesia +• border Wallis já Futuna +Oseania staatah +Osimo. +Osimo lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Osimost ääsih 35 105 olmožid. +Ton vijdodâh lii 106,74 km², já alodâh 265 m. Osimo naaburkieldah láá Ancona, Camerano, Castelfidardo, Filottrano, Montefano, Offagna, Polverigi, Recanati já Santa Maria Nuova. +Osimo +Oslo. +Oslo lii Taažâ stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Osloost ääsih 693 494 olmožid, já ton vijdodâh lii 454,12 km², mast 27,72 km² lii čääci. +Oslo +Ostra. +Ostra lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Ostrast ääsih 6 535 olmožid. +Ton vijdodâh lii 47,25 km², já alodâh 188 m. Ostra naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Corinaldo, Montecarotto, Ostra Vetere, Senigallia já Trecastelli. +Ostrast šoodâi kaavpug ive 1790. +Ostra +Ostra Vetere. +Ostra Vetere lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Ostra Veterest ääsih 3 182 olmožid. +Ton vijdodâh lii 30,02 km², já alodâh 250 m. Ostra Vetere naaburkieldah láá Barbara, Castelleone di Suasa, Corinaldo, Montecarotto, Ostra já Serra de' Conti. +Ostra Vetere +Ouagadougou. +Ouagadougou lii Burkina Faso uáivikaavpug. +Ouagadougou lii ranskakielâ čäällimvuovvijn čallum ton algâalgâlii noomâst "Wogodogo", mii lii morekielâ já meerhâš "kost ulmuuh finnejeh kunnee já kunnijâttem" teikkâ "puáđi kunnijâttiđ mii". +Ouagadougou +Ouidah. +Ouidah teikkâ Whydah (yoruban "Xwéda";;) lii kaavpug Beninist. +Ouidah +Oulainen. +Oulainen lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Oulaisijn ääsih 7 283 olmožid, já ton vijdodâh lii 597,54 km², mast 9,74 km² lii čääci. +Oulaisij naaburkieldah láá Alavieska, Haapavesi, Merijärvi, Pyhäjoki, Raahe já Ylivieska. +Oulainen vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. +Kilpua, Lehtopää, Matkaniva, Petäjäskoski, Piipsjärvi já Honkaranta. +Oulainen +Oulu. +Oulu () lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Oulust ääsih 205 750 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 817,54 km², mast 845,58 km² lii čääci. +Oulu naaburkieldah láá Hailuoto, Ii, Kempele, Liminka, Lumijoki, Muhos, Pudasjärvi, Tyrnävä já Utajärvi. +Oulu +Outokumpu. +Outokumpu lii kaavpug Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. +Outokumpust ääsih 6 586 olmožid, já ton vijdodâh lii 584,06 km², mast 138,24 km² lii čääci. +Outokumpu naaburkieldah láá Heinävesi, Kaavi, Liperi, Polvijärvi já Tuusniemi. +Outokumpu vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. +Alavi (Alavi-Suvisranta-Herneaho), Harmaasalo, Kuusjärvi, Paloranta, Rikkaranta-Lähtevä-Kuminvaara, Sysmä-Sätös, Törisevä já Viuruniemi. +Outokumpu +Ovdâskoddepiäládâh. +Ovdâskoddepiäládâh lii piäládâh, mii lii merkkejum piäládâhregisterân já mast lii aainâs-uv ohtâ aalmugovdâsteijee ovdâskoddeest. +Ovtâstum arabiemiirikodeh. +Ovtâstum arabiemiirikodeh láá staatâ Aasiast. +Toi uáivikaavpug lii Abu Dhabi já stuárráámus kaavpug Dubai. +Ovtâstum arabiemiirikodeh +Ovtâstum kunâgâskodde. +Stuorrâ-Britannia já Tave-Irland ovtâstum kunâgâskodde () ađai Ovtâstum kunâgâskodde lii staatâ Euroopâst. +Eŋland, Wales, Skotland já Tave-Irland láá Ovtâstum kunâgâskode uásikuávluh. +Ovtâstum kunâgâskode uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Lontoo. +Ovtâstum kunâgâskodde +Ovtâstumstaatah. +Amerik ovtâstumstaatah (, uán. +"USA") teikkâ Ovtâstumstaatah () láá vuáđulavâlâš littostaatâ iänááš Tave-Amerik-nannaam koskâuásist. +Ovtâstumstaatâin láá 50 uásistaatâd. +Toi lasseen Ovtâstumstaatâin láá Columbia littopirrâdâh () já territorioh Karibia- já Kuálhismeerâst. +Ässeelovo peeleest Ovtâstumstaatah láá maailm kuálmádin stuárráámus eennâm. +Ovtâstumstaatâi uáivikaavpug lii Washington, D.C.. +Ovtâstumstaatâin ij lah virgálâš kielâ teikkâ aalmuglâškielâ, mut amerikeŋgâlâskielâ kiävttoo "de facto" -kiellân. +Ton sajan jyehi uásistaatâ uážžu meridiđ jieijâs virgálâš kielâ teikkâ kielâid. +Koskâttuvvâi amerikliih savâstâleh eŋgâlâskielâst virgálâžžân kiellân, mut maaŋgâs vyestilist jurduu täst. +P. D. James. +P. D. James (šoodâi porgemáánu 3. peeivi ive 1920 Oxfordist Eŋlandist já jaamij skammâmáánu 27. peeivi ive 2014 Oxfordist Englandist) lâi eŋlandlâš kirječällee. +Suu ubâ nommâ lâi Phyllis Dorothy James, já näimilito čuolmâdim maŋa ive 1941 Phyllis Dorothy White, mutâ suu kirjeh almostuvvii noomáin P. D. James. +Sun čaalij ohtsis kyehtlov kirjed. +James +Padasjoki. +Padasjoki lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. +Padasjokist ääsih 2 868 olmožid, já ton vijdodâh lii 729,85 km², mast 206,73 km² lii čääci. +Padasjoki naaburkieldah láá Asikkala, Hämeenlinna, Kangasala, Kuhmoinen, Pälkäne já Sysmä. +Padasjoki +Pajetuárnus. +Pajetuárnus (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Pajetuárnusist ääsih 3 905 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 212,47 km², mast 184,43 km² lii čääci. +Pajetuárnus naaburkieldah láá Pello, Ruávinjargâ, Tervola já Tuárnus +Aavasaksa, Ainiovaara, Aittamaa, Alkkula (markkân), Alposjärvi, Armassaari (Paloistenkylä), Etelä-Portimojärvi, Haarasaajo, Hyllykylä, Jolanki, Kainuunkylä (Helsinginkylä), Kaitajärvi, Kantomaanpää, Kapusta, Kaulinranta, Kivijärvi, Kivilompolo, Koivistonpää, Kopanmäki, Kuivakangas, Kuuroskoski, Lohijärvi, Meltosjärvi, Mellakoski, Mellajärvi, Nuotioranta, Närkki, Pessalompolo, Pekanpää, Portimojärvi, Raanujärvi, Ratasvuoma, Sompanen, Suutarinmäki, Taloniemi, Taroniemi, Tengeliö, Tolppi, Törmäsjärvi, Vietonen, Välikylä já Väystäjä. +Pajetuárnus +Pakistan. +Pakistan lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Islamabad. +Palau. +Palau lii staatâ Oseaniast. +Ton uáivikaavpug lii Ngerulmud. +Palermo. +Palermo lii kaavpug Italiast, Sisilia kuávlust. +Palermost ääsih 658 123 olmožid. +Ton vijdodâh lii 160,59 km², já alodâh 14 m. Palermo naaburkieldah láá Altofonte, Belmonte Mezzagno, Ficarazzi, Isola delle Femmine, Misilmeri, Monreale, Torretta já Villabate. +Palermo +Paltamo. +Paltamo lii kieldâ Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. +Paltamost ääsih 3 269 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 139,11 km², mast 220,87 km² lii čääci. +Paltamo naaburkieldah láá Kaajaan, Puolanka, Ristijärvi, Sotkamo já Vaala. +Paltamo +Panama. +Panama lii staatâ Koskâ-Amerikâst. +Ton uáivikaavpug lii Panamá. +Pandemia. +Maht koronavirus leevvân teikâ ij leevvân +Pandemia (tovláá kreikakielâ sanijgijn πᾶν "pan" "puoh" já δῆμος "demos" "ulmuuh") lii epidemia mii lii levânâm maŋgáid nanamáid teikkâ maailmvijđosávt. +Pandemiah láá lamaš ovdâmerkkân koskâääigi čapis sorme, 1800- ja 1900-lovoin čiččâm pandemiad tovâttâm kolera já ivij 1918-1919 espanjatavdâ. +Uđđâsumos pandemia lii kiđđuv 2020 maailmvijđosávt levânâm koronapandemia COVID-19. +Papua Uđđâ-Guinea. +Papua Uđđâ-Guinea lii staatâ Oseaniast. +Ton uáivikaavpug lii Port Moresby. +Papua Uđđâ-Guinea +Paraguay. +Paraguay lii staatâ Maadâ-Amerikâst. +Ton uáivikaavpug lii Asunción. +Pariisi. +Pariisi lii Ranska stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Pariisi +Parkano. +Parkano lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Parkanost ääsih 6 388 olmožid, já ton vijdodâh lii 909,67 km², mast 56,74 km² lii čääci. +Parkano naaburkieldah láá Ikaalinen, Jämijärvi, Kankaanpää, Karvia, Kihniö, Kurikka já Ylöjärvi. +Parkano vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. +Alaskylä, Aurejärvi, Jaakkolankylä, Jokiharju, Kairokoski, Kirjaskylä, Kovesjoki, Kuivasjärvi, Lamminkoski, Lapinneva, Linnankylä, Raivala, Sydänmaa, Vahojärvi, Viitalankylä, Vuorijärvi já Yliskylä. +Parkano +Pasepeivi. +Pasepeivi lii ohopeivi mii lii lávurduv já vuossaargâ kooskâst. +Ovdil ive 1973 pasepeivi lâi oho vuossâmuš peivi mutâ tááláá ääigi almugijkoskâsii standard ISO 8601 mieldi tot lii oho čiččâd já majemuš peivi. +Kuittâg motomeh staatah aneh vala-uv pasepeeivi oho vuossâmuš peivin. +Patrik Bye. +Bye +Paul Calderon. +Paul Calderon (šoddâm 1959, Puerto Rico) lii ameriklâš čaittâleijee, kiäm tobdeh pyeremustáá elleekuuvijn "Four Rooms" (1995), "Pulp Fiction" (1994) já "King of New York" (1990). +Suu kálgu lii Catherine E Salsich (vihkâm 1986). +Sunnust lává kyehti päärni. +Calderon +Pedaso. +Pedaso lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Pedasost ääsih 2 833 olmožid. +Ton vijdodâh lii 3,85 km², já alodâh 4 m. Pedaso naaburkieldah láá Altidona já Campofilone. +Pedaso +Pedersöre kieldâ. +Pedersöre kieldâ (já) lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Pedersöre kieldâst ääsih 11 157 olmožid, já ton vijdodâh lii 826,05 km², mast 31,79 km² lii čääci. +Pedersöre kieldâ naaburkieldah láá Evijärvi, Kauhava, Kruunupyy, Luoto, Pietarsaari já Uusikaarlepyy. +Ala-Purmo (Nederpurmo), Ala-Ähtävä (Ytteresse), Edsevö, Forsby, Hietasalmi (Sandsund), Karby, Katteri (Katternö), Kirkonkylä (Kyrkoby), Kolppi (Kållby), Leppälaksi (Lepplax), Lehtisalo (Lövö), Purokylä (Bäckby), Pännäinen (Bennäs), Salonkylä (Lappfors), Sundby, Västersund, Yli-Purmo (Överpurmo), Yli-Ähtävä (Överesse) já Östensö. +Pedersöre kieldâ +Peeivitäsideijee Guinea. +Peeivitäsideijee Guinea täsiväldi (,) ađai Peeivitäsideijee Guinea lii staatâ Afrikâst. +Ton tááláš uáivikaavpug lii Malabo, mutâ toh láá huksiimin uđđâ uáivikaavpug Ciudad de la Paz. +Peeivitäsideijee Guinea +Pelkosnjargâ. +Pelkosnjargâ () lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Pelkosnjaargâst ääsih 947 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 881,54 km², mast 45,40 km² lii čääci. +Pelkosnjaargâ naaburkieldah láá Kiemâjävri, Kyelijävri, Ruávinjargâ, Suáđigil já Suovâkuoškâ. +Kieldâst láá ohtsis 171 jävrid, main stuárráámuuh láá Pyhäjärvi, Säynäjäjärvi já Tuormusjärvi. +Aapajärvi, Arvospuoli, Kairala, Kiemunkivaara, Luiro, Moitaselkä, Pelkosnjargâ, Pyhäjärvi, Saunavaara já Suvanto. +Pelkosnjargâ +Pello. +Pello lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Pellost ääsih 3 330 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 864,66 km², mast 126,02 km² lii čääci. +Pello naaburkieldah láá Kolari, Pajetuárnus já Ruávinjargâ. +Pello +Penna San Giovanni. +Penna San Giovanni lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Penna San Giovannist ääsih 1 011 olmožid. +Ton vijdodâh lii 28,08 km², já alodâh 630 m. Penna San Giovanni naaburkieldah láá Amandola, Falerone, Gualdo, Monte San Martino, Sant'Angelo in Pontano já Servigliano. +Penna San Giovanni +Pennsylvania. +Pennsylvania lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Harrisburg já stuárráámus kaavpug Philadelphia. +Pennsylvania uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 12,8 miljovn olmožid (2020). +Penza. +Penza (ruošâkielân: "Пе́нза") lii kaavpug Ruošâst. +Penza +Perho. +Perho lii kieldâ Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Perhost ääsih 2 726 olmožid, já ton vijdodâh lii 775,19 km², mast 27,32 km² lii čääci. +Perho naaburkieldah láá Alajärvi, Halsua, Kinnula, Kivijärvi, Kyyjärvi, Lestijärvi, Veteli já Vimpeli. +Alajoki, Haukka, Humalajoki, Jänkä, Kivelä, Kivikangas, Kellokoski, Kokkoneva, Korkiakangas, Korpela, Liukko, Mehtä-Poranen, Mustamaa, Mäkelä, Mökälä, Möttönen, Oksakoski, Peltokangas, Perho markkân, Salamajärvi já Taipale. +Perho +Peru. +Peru lii staatâ Maadâ-Amerikâst. +Ton uáivikaavpug lii Lima. +Pesaro já Urbino eennâmkode kieldah. +Pesaro já Urbino eennâmkoddeest láá 52 kieldâd. +Peter Greene. +Peter Greene (šoddâm 8. roovvâdmáánu 1965, Montclair, New Jersey) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Suu vuosmuuh elleekove- já televisioroolah lijjii 1990-loho aalgâst. +Sun lii lamaš ovdâmerkkân elleekuuvijn The Mask (1994), Pulp Fiction (1994) já The Usual Suspects (1995). +Maŋgii sun čaittâl mottoomlágán skeelmâ teikâ rikolii. +Greene +Petriolo. +Petriolo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Petriolost ääsih 1 885 olmožid. +Ton vijdodâh lii 15,65 km², já alodâh 271 m. Petriolo naaburkieldah láá Corridonia, Loro Piceno, Mogliano já Urbisaglia. +Petriolo +Petritoli. +Petritoli lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Petritolist ääsih 2 241 olmožid. +Ton vijdodâh lii 24,00 km², já alodâh 358 m. Petritoli naaburkieldah láá Carassai, Monte Giberto, Monte Vidon Combatte, Montefiore dell'Aso, Monterubbiano já Ponzano di Fermo. +Petritolist lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. +Petritoli +Petroskoi. +Petroskoi (ruošâkielân: "Петрозаво́дск", kärjilkielân: "Petroskoi" já vepsákielân: "Petroskoi") lii kaavpug Ruošâst. +Petroskoi vuáđudui čohcâmáánu 11. peeivi 1703. +Petroskoi +Phil LaMarr. +Phillip LaMarr (š. +24. uđđâivemáánu 1967, Los Angeles, Kalifornia, Ovtâstumstaatah) lii ameriklâš čaittâleijee, kiäm tobdeh vaarâ pyeremustáá tv-rááiđust "MADtv" (1995), já elleekovveest "Pulp Fiction" (1994). +Sun lii lamaš maŋgii meid jienân animaatioin já videospeelâin. +LaMarr +Philadelphia. +Pennsylvania kárttá mast Philadelphia pirrâdâhkodde merkkejum +Philadelphia lii kaavpug Pennsylvania uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. +Tot lii Pennsylvania uásistaatâ stuárráámus kaavpug já kuđâdin stuárráámus puoh Ovtâstumstaatâi kaavpugijn. +Tobbeen ääsih ohtsis suulân 1,5 miljovn olmožid. +Phoenix. +Phoenix lii Arizona uásistaatâ uáivikaavpug. +Tot lii ässeelovo mield meid Arizona stuárráámus kaavpug. +Phoenixist ääsih ohtsis suulân 1,7 miljovn olmožid. +Tot lii puoh Ovtâstumstaatâi kaavpugijn viđâdin stuárráámus. +Phoenix lii meid Ovtâstumstaatâi uásistaatâi uáivikaavpugijn puoh stuárráámus já áinoo uásistaatâ uáivikaavpug, mast ääsih paijeel miljovn olmožid. +Pielavesi. +Pielavesi lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Pielavesist ääsih 4 355 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 406,51 km², mast 253,29 km² lii čääci. +Pielavesi naaburkieldah láá Iisalmi, Keitele, Kiuruvesi, Kuopio, Pihtipudas, Pyhäjärvi já Tervo. +Heinämäki, Jokijärvi, Joutsenniemi, Jylhä, Jylänki, Karjala, Koivujärvi, Kotaniemi, Kuivaniemi, Kurolanlahti, Lammassalo, Lampaanjärvi, Lappetelä, Laukkala, Leppämäki, Löytynjärvi, Löytynmäki, Niemisjärvi, Ohemäki, Pahkamäki, Pajumäki, Pajuskylä, Panka, Pappila, Pauha, Penttilänlahti, Pielavesi, Petäjäjärvi, Pukara, Ristinen, Saarela, Sulkava, Säviä, Taipale, Tallus, Tommonmäki, Tuovilanlahti, Vaaraslahti já Venetmäki. +Pielavesi +Pietarsaari. +Pietarsaari () lii kaavpug Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Pietarsaarist ääsih 19 087 olmožid, já ton vijdodâh lii 396,35 km², mast 307,90 km² lii čääci. +Pietarsaari naaburkieldah láá Luoto, Pedersöre kieldâ já Uusikaarlepyy. +Pietarsaari +Pieve Torina. +Pieve Torina lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Pieve Torinast ääsih 1 357 olmožid. +Ton vijdodâh lii 74,80 km², já alodâh 470 m. Pieve Torina naaburkieldah láá Monte Cavallo, Muccia, Serravalle di Chienti, Ussita, Valfornace já Visso. +Pieve Torina +Pihkova. +Pihkova (ruošâkielân: "Псков" já virokielân: "Pihkva") lii kaavpug Ruošâst. +Pihkova lii ohtâ puárásumosijn kaavpugijn Ruošâst. +Vuossâmuu keerdi tot mainâšuvvoo ive 903. +Pihkova +Piiraatpiäládâh. +Piiraatpiäládâh (,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. +Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin" almostittum 15.03.2019. +Piiraatpiäládâh +Pioraco. +Pioraco lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Pioracost ääsih 1 036 olmožid. +Ton vijdodâh lii 19,45 km², já alodâh 443 m. Pioraco naaburkieldah láá Camerino, Castelraimondo, Fiuminata já Sefro. +Pioraco +Pirkkala. +Pirkkala () lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Pirkkalast ääsih 19 764 olmožid, já ton vijdodâh lii 103,97 km², mast 22,55 km² lii čääci. +Pirkkala naaburkieldah láá Tampere, Nokia, Lempäälä já Vesilahti. +Pirkkala +Pittáámsämikielâ. +Piittáámsämikielâ lii sämikielâ. +Tom sárnuh tááláá ääigi Ruotâst Arvidsjaur já Arjeplog ađai Árjepluovve kieldâin. +Piäiváš. +Taat artikkâl muštâl tääsnist. +Piäiváš +Piäiváš (symbol ☉) lii täsni kuávdoo piäiváškode. +Eennâmpáálu já piäiváškode eres planetteh joreh Piäiváá pirrâ. +Piäiváš lii puoh tehálumos energiakäldee ubâ piäiváškoddeest, já tondiet-uv eellim Eennâmpáálu alne ličij máhđuttes Piäivááttáá. +Tääsni čođâmitto lii 110 kerdid stuárráb ko Eennâmpáálu čođâmitto. +Piäiváš tiäddá 330 000 kerdid eenâb ko Eennâmpállu, já nuuvtpa Piäiváš siskeeld pajeláá 99% piäiváškode almolii massaast. +Kemia tááhust láá kulmâ niäljádâs Piäiváást vety. +Ton lasseen láá helium já lussâdub algâamnâseh, tegu happi, čiđđâ, neon já ryevdi. +Taasnij árvuštâlmist Piäiváš kočoduvvoo fiskis luággi (eŋg. +yellow dwarf). +Tot šoodâi suullân 4,6 miljard ihheed tassaaš. +Tääsnih távjá šaddeh, ko tuárvi ennuv massa čokkân oovtâ sajan já ton merettes liegâsvuotâ toovvât váimusfuusio. +Šoddâm rääjist Piäiváš lii pissoom mestâ siämmáálágánin, já tile ij muttuu kuhes ááigán. +Piäiváá merhâšume Eennâmpáálun. +Peivisuonjâreh ájáneh käävci minuttid kiergâniđ maailmân. +Piäiváš lieggee Eennâmpáálu. +Piäivááttáá Eennâmpállu ličij lamaš koolmâs já sevŋâd, nuuvt et ij mihheen puávtáččii eelliđ tobbeen. +Šadoi fotosyntees tábáhtuvá peivisuonjârij áánsust. +Ko peivisuonjâreh teivih Eennâmpáálu magneetkiedi, te hovdiimeh šaddeh. +Peivisevŋânem šadda ko Mánudâš puátá Eennâmpáálu já Piäiváá kooskân. +Motomijn kuávluin maailmist šadda oles peivisevŋânem. +Piäiváškodde. +Piäiváškoddeest láá Piäiváš, 8 planettid já toi 165 máánnud sehe 3 snorâplaaneet já toi 4 máánu. +Piättâr. +Piättâr (já) lii kaavpug Ruošâst. +Tot lii Ruošâ nubben stuárráámus kaavpug. +Piättâr vuáđudui vyesimáánu 3. peeivi 1703. +Kaavpug nommân lâi Petrograd (​) iivij 1914-1924 já Leningrad (​) iivij 1924-1991. +Piättâr +Planken. +Planken lii kieldâ Liechtensteinist. +Plankenist ääsih 473 olmožid. +Ton vijdodâh lii 5,34 km², já alodâh 786 m. Planken lii ässeelovo mield Liechtenstein ucemus kieldâ. +Planken +Poggio Cupro. +Poggio Cupro lii sijdâ Cupramontana kieldâst. +Tot lii 3,41 km keččin Cupramontana markkânist. +Poggio Cupro +Poggio San Marcello. +Poggio San Marcello lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Poggio San Marcellost ääsih 662 olmožid. +Ton vijdodâh lii 13,36 km², já alodâh 385 m. Poggio San Marcello naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Castelplanio, Montecarotto já Rosora. +Poggio San Marcello +Poggio San Vicino. +Poggio San Vicino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Poggio San Vicinost ääsih 229 olmožid. +Ton vijdodâh lii 13,03 km², já alodâh 509 m. Poggio San Vicino naaburkieldah láá Apiro, Cerreto d'Esi, Fabriano, Matelica já Serra San Quirico. +Poggio San Vicino +Pollenza. +Pollenza lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Pollenzast ääsih 6 416 olmožid. +Ton vijdodâh lii 39,55 km², já alodâh 341 m. Pollenza naaburkieldah láá Macerata, San Severino Marche, Tolentino já Treia. +Pollenza +Polverigi. +Polverigi lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Polverigist ääsih 4 591 olmožid. +Ton vijdodâh lii 24,98 km², já alodâh 140 m. Polverigi naaburkieldah láá Agugliano, Ancona, Jesi, Offagna, Osimo já Santa Maria Nuova. +Polverigi +Polvijärvi. +Polvijärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. +Polvijärvist ääsih 4 210 olmožid, já ton vijdodâh lii 958,32 km², mast 154,16 km² lii čääci. +Polvijärvi naaburkieldah láá Juuka, Kaavi, Kontiolahti, Liperi já Outokumpu. +Horsmanaho, Hukkala, Kinahmo, Kuorevaara, Martonvaara, Polvijärvi markkân, Ruvaslahti, Saarivaara, Sola já Sotkuma. +Meiddei Huhmari luámukuávdáš () puáhtá anneeđ sijdân. +Kooskah. +Polvijärvi markkân lii 42 km keččin Joensuust. +Polvijärvi +Ponzano di Fermo. +Ponzano di Fermo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Ponzano di Fermost ääsih 1 656 olmožid. +Ton vijdodâh lii 14,27 km², já alodâh 248 m. Ponzano di Fermo naaburkieldah láá Fermo, Grottazzolina, Monte Giberto, Monterubbiano já Petritoli. +Ponzano di Fermo +Porgemáánu. +Porgemáánu lii ive káávcád mánuppaje. +Porgemáánust láá 31 peivid. +Taat máánu lii finnim noomâs eskin Anarâš-kalenderân. +Tast lii kuhháá kevttum meiddei suomâkielâst luávnejum nommâ "elomáánu". +Pori. +Pori () lii kaavpug Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Porist ääsih 83 790 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 062,00 km², mast 906,17 km² lii čääci. +Pori naaburkieldah láá Eurajoki, Kankaanpää, Kokemäki, Merikarvia, Nakkila, Pomarkku, Sastamala, Siikainen já Ulvila. +Pori +Porsaŋg. +Porsaŋg (, já) lii kieldâ Taažâst. +Porsaŋgist ääsih 3 998 olmožid, já ton vijdodâh lii 4 872,58 km², mast 232,29 km² lii čääci. +Porsaŋg +Port Louis. +Port Louis eennâmkodde kost meid Port Louis kaavpug lii. +Port Louis lii Mauritius uáivikaavpug. +Port Louis +Porto-Novo. +Porto-Novo lii Benin uáivikaavpug. +Porto-Novo +Porto Recanati. +Porto Recanati lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Porto Recanatist ääsih 12 523 olmožid. +Ton vijdodâh lii 17,25 km², já alodâh 6 m. Porto Recanati naaburkieldah láá Castelfidardo, Loreto, Numana, Potenza Picena já Recanati. +Porto Recanatist šoodâi kaavpug ive 2013. +Porto Recanati +Porto San Giorgio. +Porto San Giorgio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Porto San Giorgiost ääsih 16 094 olmožid. +Ton vijdodâh lii 8,79 km², já alodâh 4 m. Porto San Giorgio áinoo naaburkieldâ lii Fermo. +Porto San Giorgio +Porto Sant'Elpidio. +Porto Sant'Elpidio lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Porto Sant'Elpidiost ääsih 26 392 olmožid. +Ton vijdodâh lii 18,13 km², já alodâh 4 m. Porto Sant'Elpidio naaburkieldah láá Civitanova Marche, Fermo já Sant'Elpidio a Mare. +Porto Sant'Elpidio +Porttâpäävti tulvâdemjävri. +Porttâpäävti tulvâdemjävri teikkâ tuše Porttâpähti lii tulvâdemjävri Suáđigilist, Laapi eennâmkoddeest. +Tot lii nubbe Suomâ stuorrâ tulvâdemjaavrijn Loka lasseen. +Porttâpäävti tevdim aalgij ive 1967 já tot lâi vaalmâš ive 1970. +Porttâpähti já Lokka láá ovtâstittum Tankajuvváin já ive 1981 valmâštum Vuáču kanavain. +Tulvâdemjäävri tulvâdempuáđu lii jäävri maadâuásist. +Ton kočâttemalodâh lii 30 m já ton ohtâvuođâst lii 30 MW čäcivyeimilágádâs. +Porttâpäävi čäsuáivi tulvâdemkoskâ lii suulân 9 m, mon tiet jäävri vijdodâh puáhtá leđe 34 já 214 km2 kooskâst. +Porttâpähti +Portugali. +Portugali lii staatâ Euroopâst. +Portugalkielâ. +Portugalkielâ ("língua portuguesa" teikkâ tuš "português") lii romaanlâš kielâ, mii lii šoddâm Portugalist já Galiciast, mutâ lii tááláá ääigi váldukiellân meid ovdâmerkkân Angolast, Brasiliast, Mosambikist já Kap Verdest. +Toi lasseen tot lii nubben kiellân maaŋgâin enâmijn. +Tot lii maailm kuđâdin stuárráámus kielâ. +Eenikiellân tom sárnuh suulân 215-220 miljovn olmožid. +Portugalkielâ +Porvoo () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Porvoost ääsih 50 590 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 139,81 km², mast 1 485,39 km² lii čääci. +Porvoo naaburkieldah láá Askola, Loviisa, Myrskylä, Pornainen já Sipoo. +Ali-Vekkoski (Söderveckoski), Anttila (Andersböle), Baggböle, Bengtsby (Pentinkylä), Bjurböle, Boe (Häihä), Bosgård, Brattnäs, Eerola (Eriksdal), Eestinmäki (Estbacka), Emäsalo (Emsalö), Epoo (Ebbo), Fagersta, Gammelbacka, Grännäs, Gäddrag, Haikkoo (Haiko), Henttala, Hinthaara (Hindhår), Hommanäs, Huhtinen, Hummelsund, Ilola (Illby), Jakari (Jackarby), Järnböle, Kaarenkylä (Karsby), Kalax (Kaalahti), Kallola, Kardrag, Karleby (Kaarlenkylä), Kerkkoo (Kerko), Kiiala (Kiala), Kilpilahti (Sköldvik), Klemetti (Klemetsby), Kortisbacka, Kreppelby, Kroksnäs, Kråkö, Kulloo (Kullo), Kurböle, Kuris, Londböle, Mickelsböle, Munkkala (Munkby), Mustijoki (Svartså), Myllykylä (Molnby), Norike, Nygård, Onas, Orrby (Orrenkylä), Pappilanmäki (Prästgårdsbacken), Peippola (Pepot), Pellinki (Pellinge), Piirlahti (Pirlax), Ramsholmen, Renum, Saksala (Saxby), Sannainen (Sannäs), Seitlahti (Seitlax), Sikilä (Siggböle), Skavarböle, Sondby, Stensböle, Sundö (Suni), Suomenkylä (Finnby), Svartbäck, Tamminiemi (Eknäs), Tarkkinen (Tarkis), Teissala (Teisala), Tolkkinen (Tolkis), Tirmo (Tirmoo), Treksilä (Drägsby), Tuorila (Torasbacka), Tyysteri (Tjusterby), Vaarlahti (Varlax), Vanhamoisio (Gammelgård), Veckjärvi (Vekjärvi), Virtaala (Strömsberg), Virvik, Voolahti (Vålax), Västermunkby, Ylike, Yli-Vekkoski (Norrveckoski), Åby já Åminsby. +Porvoo +Potenza Picena. +Potenza Picena lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Potenza Picenast ääsih 15 982 olmožid. +Ton vijdodâh lii 48,55 km², já alodâh 237 m. Potenza Picena naaburkieldah láá Civitanova Marche, Montecosaro, Montelupone, Porto Recanati já Recanati. +Potenza Picena +Praia. +Praia lii Kap Verde uáivikaavpug. +Praia +Predikat. +Predikat lii celkkuujeessân, mii almoot toohâm teikkâ tábáhtume. +Predikat lii celkkuu kuávdáš uási. +Tonttáá ceelhâ ij lah tievâslâš ceelhâ. +Pretoria. +Pretoria, mon kočodeh meid Tshwanen, lii Maadâ-Afrik haaldâtlâš uáivikaavpug. +Kyehti eres uáivikaavpug láá Kapkaavpug já Bloemfontein. +Pretoria +Pudasjärvi. +Pudasjärvi lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Pudasjärvist ääsih 7 801 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 867,22 km², mast 229,06 km² lii čääci. +Pudasjärvi naaburkieldah láá Ii, Oulu, Puáššu, Puolanka, Ranua, Suomussalmi, Taivalkoski já Utajärvi. +Pudasjärvi vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 2004. +Pudasjärvi +Pulp Fiction. +Pulp Fiction lii ive 1994 puáttám rikoselleekove, mon lii stivrim ameriklâš Quentin Tarantino. +Sun čaalij kietâčalluu elleekován oovtâst Roger Avaryin. +Jules Winnfield já Vincent Vega lává pälkkimorhedeijeeh viežžâmin laavhâ mii lii suáládum sunnuu hoovdâst, Marsellus Wallacest. +Wallace koijâdij Vincent moonnâđ juhlođ Wallace kálgoin, Miain, muáddi peeivi maŋeláá ko Wallace jieš lii meddâl. +Butch Coolidge lii puárásmum čurmâdâttee kiäs Wallace máksá tast ete sun táppáá suu čuávuváá tuáru. +Honey Bunny já Pumpkin lává nuorah já rähistum uccrikoliih kiäh lává meridâm varriđ. +Taah elimeh čannojeh oohtân. +Puola. +Puola lii staatâ Euroopâst. +Puolanka. +Puolanka lii kieldâ Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. +Puolankast ääsih 2 531 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 598,68 km², mast 137,38 km² lii čääci. +Puolanka naaburkieldah láá Hyrynsalmi, Paltamo, Pudasjärvi, Ristijärvi, Suomussalmi, Utajärvi já Vaala. +Aittokylä, Askankylä, Auho, Joukokylä, Kivarinjärvi, Kotila, Kongasmäki, Leipivaara, Lylykylä, Naulaperä, Puokio, Puolanka, Rasinkylä, Suolijärvi, Vihajärvi, Väyrylä, Yli-Oterma já Törmänmäki. +Puolanka +Puustav. +Puustav lii merkkâ, mii kiävttoo jienâduvváid vuáđudum čäällimvuáháduvvâst. +Tot oovdâst, iirât ovdâstiđ teikkâ lii motomin ovdâstâm mottoom sárnumkielâ fooneem. +Puáššu. +Puáššu (já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Puášust ääsih 3 167 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 544,90 km², mast 505,11 km² lii čääci. +Puášu naaburkieldah láá Ruávinjargâ, Kiemâjävri, Ranua, Kyelijävri, Kuáccám, Taivalkoski já Pudasjärvi. +Puáššu +Puško. +Puško ("Esox lucius") lii kyelišlaajâ, mii kulá puškokuolij laahkon. +Pyeidicissááš. +Pyeidicissááš lii loddešlaajâ, mii kulá varbusluudij lahkon. +Pyeidicissááš lii 13,5-15 cm kukke já tiäddá 15-23 g. Pyeidicissáást láá fiskis čuávji, ruánáá selgi, čuovjisränis suájáh já poođâš sehe čapis uáivi já vielgis nierâtiälkku. +Suájást lii vielgis säärgis já pottâš roobdah láá meid vielgâdeh. +Raddeest čuávján mana čapis säärgis, mii lii orescissáin kobdeeb. +Orásij čuávji lii meid kirkkásub ko niŋálâsâin. +Mudoi eres suhâpeelij olgohäämi lii aaibâs siämmáálágán. +Nuorâ ohtâgâsâi iärrun lii tot, ete toh láá siävŋusuboh ko puáris ohtâgâsah. +Nuorâi nierâtiälkku lii meid eenâb fiskâd ko vielgâd. +Puáris cissááh lonotteh tulgijdis peessim maŋa syeini-porgemáánust. +Tolgešado kukkodâh lii Suomâst koskâmiärálávt 68 peivid. +Nuorâ lodeh lonotteh tolgekerdistis porge-čohčâmáánust. +Tuulgij lonottem maŋa eres aheluokaid lii máhđuttem iäruttiđ. +Suomâ puárásumos riegistum pyeidicissááš lii lamaš aainâs-uv 12 ihheed. +Tot lâi riegistum 6. kesimáánu 2004, já lâi talle suulân ive ahasâš. +Riegisteijee teividij lode uđđâsist 31. njuhčâmáánu 2016. +Oovdeb ulâttâs lâi 9 ihheed, 2 mánuppaje já 5 peeivi. +Puárásumos Eurooplâš pyeidicissááš lii lamaš Saksaast, já tot lâi aainâs-uv 15 ihheed já 5 mánuppaje puáris. +Laavlâ. +Tááláá ääigi pyeidicissáá ti-ti-tyy-laavlâ lii härvinâš já sajan lii puáttám kyehtistaavvâlsâš ti-tyy. +Nubástus suijâ ij lah vala čielgâm. +Vistig laavlâ nubástui kaavpugijn, kuás totkeeh arvâlistii, ete laavlâ lii nubástum kaavpug laarmâ tiet. +Siämmáš nubástus tábáhtui meid táálunkuávluin, mii sáttá čuávvuđ tast, ete kaavpug- já táálunkuávlu populaatioh láá siävuttum. +Pyeidicissáást láá ennuv ereslágáneh jienah. +Koččomjienah láá čyejilis njurgâseh já váruttâsjienâ lii vaijaas, mavresteijee huurrân. +Pyeidicissááš lávluškuát tállán ko peeivi kukkodâh lii suulân čiččâm tijmed, mii tábáhtuvá Maadâ-Suomâst kaskoo uđđâivemáánu já Tave-Suomâst kuovâmáánust. +Pyeidicissááš lii levânâm aassâm mield ubâ Suomân. +Tave-Suomâst tot ij kuittâggin lah aaibâs jyehi saajeest. +Suomâ pyeidicissáášnääli lii suulân kyehti miljovn paarrâd, tälviv 4-7 miljovn ohtâgâssâd. +BirdLife Suomâ ornij uđđâivemáánust 2007 Pihabongaus-tábáhtus, mon puátusij vuáđuld pyeidicissááš lii Suomâ táválumos (99,7%) já valjaamus (75 000) loddelyevdi loddešlaajâ. +Tot pessee puohlágánijn vuovdijn já čuákkipäikkikuávluin, jis fáállun lii valmâš vuággu. +Stuárráámus uási Suomâ pyeidicissáin pessee tááláá ääigi čuákkipäikkikuávluin. +Pyeidicissááš lii ohtâ Euraasia valjaamuin loddešlaajâin. +Tot lii levânâm ubâ Euroopân já Tave- sehe Koskâ-Aasian. +Euroopâst pessee suulân 46-91 miljovn pyeidicissáášpaarrâd. +Pyeidicissááš finnee táválávt kyehti piäsáduv, moin pyehtih leđe joba love uđâgâžžâd. +Tot ráhtá piervâl ruŋgo seinisiähtálist já skoođâst tom ovdâmerkkân soksâmijguin teikkâ puzâiguin. +Pyeidicissááš monniiškuát vyesimáánu aalgâst. +Tot mannee 6-12 manneed já láálá taid kyehti oho. +Lällee pyeidicissáá ij uážu hettiđ, ko tot hilgo uáli heerkiht manepiervâl. +Uđâgááh čolgeh masa ain siämmáá peeivi já toh pyehtih kirdeđ kuulmâ oho ahasâžžân. +Enni piämmá uđâgáid vala 1-2 oho piervâlistvyelgim maŋa. +Enni ij hilgo uđâgâšpiervâl nuuvt heerkiht ko manepiervâl. +Jis piervâl alda oroh liijkás kuhháá, te uđâgááh sättih jäämmiđ niälgán, koolmân teikkâ kooškon, ko enni ij tuostâ puáttiđ maasâd piervâlân. +Táválávt paarâ mannee vala nubbe piäsáduv syeinimáánust. +Tast lii táválávt ucceeb manemeeri já läällim pištá ucceeb ääigi. +Nube piäsáduv uđâgááh vyelgih piervâlist porgemáánust. +Jis vuosmuš piäsádâh jáámá, te cissááš mannee táválávt uđđâsist. +Uđđâsistpessimist iä lah nuuvt ennuv maneh ko vuosmuš piäsáduvvâst, ko niŋálâs ij vaje tállán pyevtittiđ normaal manemere. +Pyeidicissááš lii puohporree. +Tot porá siemânijd, jiivijd já keessiv tiivrijd sehe eres čielgitävtittemes elleid. +Kiđđuv tot porá mielâstis uurbijd sehe iđosijd já iälá juhâmin lostâmuorâi määihli. +Tälviv tot porá tálvástâllee tiivrijd já haaškâid, aassâmsoojij alda meid loddelyevdi siemânijd já vuojâ. +Uđâgááh poreh enâmustáá kiivsâid já tiivrijd. +Pyeidicissááh sättih niälgástum tiet puurrâđ meid uccâluudijd teikkâ nähkisuájáid. +Pyhäjoki. +Pyhäjoki lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Pyhäjokist ääsih 3 082 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 365,09 km², mast 822,08 km² lii čääci. +Pyhäjoki naaburkieldah láá Kalajoki, Merijärvi, Oulainen já Raahe. +Etelänkylä, Keskikylä, Limingoja, Parhalahti, Pirttikoski, Pohjankylä, Pyhäjoki markkân, Viirre já Yppäri. +Pyhäjoki +Pyhäjärvi. +Pyhäjärvi lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Pyhäjärvist ääsih 5 088 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 459,46 km², mast 148,66 km² lii čääci. +Pyhäjärvi naaburkieldah láá Haapajärvi, Kiuruvesi, Kärsämäki, Pielavesi, Pihtipudas já Pyhäntä. +Ässeelovo mield Pyhäjärvi lii Suomâ nubben ucemus kaavpug Kaskisij maŋa. +Pyhäjärvi vuáđudui ive 1866, já tast šoodâi kaavpug ive 1993. +Emolahti, Emoniemi-Markkân, Haapamäki, Hietakylä, Hiidenkylä, Jokikylä, Komu, Kuusenmäki, Köpsi, Lamminaho, Latvanen, Liittoperä, Lohvanperä, Niinimäki, Parkkima, Pitäjänmäki, Rannankylä, Ruotanen, Salmenkylä, Sammallahti, Särkiperä, Vuohtomäki já Vuohtoniemi. +Pyhäjärvi +Pyhäntä. +Pyhäntä lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Pyhäntäst ääsih 1 582 olmožid, já ton vijdodâh lii 847,48 km², mast 36,81 km² lii čääci. +Reisjärvi naaburkieldah láá Kaajaan, Kiuruvesi, Kärsämäki, Pyhäjärvi, Siikalatva já Vieremä. +Ahokylä, Ojalankylä, Lamujoki, Tavastkenkä já Viitamäki. +Pyhäntä +Päijänne. +Päijänne lii jävri Suomâst, Koskâ-Suomâ já Päijät-Häme eennâmkuudijn. +Päijänne vijdodâh lii 1083 km2 já tot lii Suomâ nubben, teikkâ kuálmádin stuárráámus jävri. +Päijänne lii suulân siämmáá styeres ko Aanaarjävri, mut tot ete kuábáš lii stuárráb, lii iveääigist kiddâ. +Päijänne kulgâmvijdodâh lii 26 480 km2 já tot lii Kymijuuvâ čácáduv uáivijävri. +Päijänne Ristiselkäst, Toivakka kieldâst lii Suomâ sisčácáduvâi kieŋâlumos saje (95,3 m). +Puáris tiäđu mield saje kieŋŋâlvuotâ ličij 104 m, mut taat tiätu lii puástud. +Päijänne koskâkieŋŋâlvuotâ lii 16,2 m. Stuárráámuuh suolluuh láá Virmalansaari, Salonsaari, Judinsalo, Onkisalo, Paatsalo, Muuratsalo, Haukkasalo já Vuoritsalo. +Ohtsis suolluuh láá 2 690. +Päijänne finnee čääsis jäävri tavveen Saarijävri, Viitasaari sehe Rautalammi kiäinuin, viestârist Jämsä kiäinust já nuorttân Sysmä kiäinust. +Jäävri maadâuásist álgá Kymijuuhâ, mii luáštá Suomâluohtân. +Päijänne ääldis šoodâi ko jieŋâ koovij källee majemuu jieŋâpaje ääigi. +Jieŋâpaje maŋa ääldis paasij Nuorttâmeerâ Yoldia- já Ancylusmudoi vuálá. +Eennâmpajanem tááhust Päijännest šoodâi Ancylusjäävri luohtâ já iäskán 10 000 ihheed tassaaš jieijâs jävri. +Suulân 8 500 ihheed tassaaš Päijänne luoštij Kyelijuuvâ peht Merâpootân. +Siämmáá ääigi Saimaa lyeštimuáli sirdeškuođij máádás já loopâloopâst Päijännen. +Epitäsivis eennâmpajanem tiet Päijänne aalgij tulvâđ já pajaniđ. +Ko Päijänne lâi pajanâm Saimaa räi, te šoodâi Sis-Suomâ stuorrâjävri, mii piištij suulân 200 ihheed. +Päijänne pajanâm čäsuáivi moorâi Heinola-puolžâ já Kymijuuhâ šoodâi. +Kymijuuhâ lyeštiškuođij ennuv čääsi, já Päijänne čäsuáivi moonâi vuálus jotelávt. +Tondiet Päijänne ratkui Saimaast, já tast šoodâi oppeet jieijâs jävri. +Aalmuglâšmecci. +Päijänne maadâuásist, Sysmä, Padasjoki já Asikkala kieldâin, enâmustáá Kelvenne suollust lii Päijänne aalmuglâšmecci. +Aalmuglâšmecci lii uáli pivnohis kárbáinjotteemsaje. +Päijänne +Pänituoddâr meccikuávlu. +Pänituoddâr meccikuávlu () lii Urho Kekkos aalmuglâšmeeci já Lemmee aalmuglâšmeeci koskâsii tuodâr- já vyevdikuávlust. +Päniskääiđi váimus taheh Keháuáivi, Pänituoddâr já Äpistuoddâr pajoseh, moi alemuuh čoheh pajaneh paijeel 500 meetter. +Meccikuávlust jotá kuosâ ordârääji, já máddááosij kuosâvyevdih muttojeh tavveen pecivyevdin. +Pänituoddâr meccikuávlu +Pärttih. +Pärttih teikâ Päärtih (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Pärttih +Qatar. +Qatar lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Doha. +Quentin Tarantino. +Quentin Jerome Tarantino (27. njuhčâmáánu 1963 Knoxville, Tennessee) lii ameriklâš stivrejeijee, pyevtitteijee, čällee já čaittâleijee, kii lii čáállám já stivrim 10 elleekovveed. +Quentin Tarantino šoodâi Knoxvillest, Tenneseest. +Suu eeči lii italialâš-ameriklâš čaittâleijee já musikkár Tony Tarantino. +Suu enni, Connie (McHugh), lii pyecceitipšoo Tenneseest. +Ko Quentin lâi neelji ihásâš, sun varrii suu eenijn Torrancen, Kalifornian. +Tarantino algâttij suu karrieer čälimáin, stivriimáin já čaittâlmáin stuárráámuu uásild lappum čapisvielgis elleekooveest "My Best Friend's Birthday" ive 1987. +Ton elleekove kietâčalluu vuáđuld lii maŋeláá rahtum kietâčaalâ elleekován "True Romance" (1993). +Pegâlmâsân Tarantino šoodâi kuittâg ko čaalij já stivrij elleekove "Reservoir Dogs" ive 1992. +Sun meid čaittâlij tast Mr. Brown roolâ. +Tarantino lâi meid kyessi stivrejeijen Robert Rodriguez stivrim elleekooveest "Sin City" já stivrij meid oovtâ uási rááiđun "ER" (suom.Teho-osasto) sehe "C.S.I. +"-rááiđu 5. paje majemuu uási. +Tarantino +Raahe. +Raahe () lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Raahest ääsih 24 574 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 888,97 km², mast 874,59 km² lii čääci. +Raahe naaburkieldah láá Haapavesi, Oulainen, Pyhäjoki, Siikajoki já Siikalatva. +Raahe +Rabat. +Rabat () lii Marokko uáivikaavpug. +Rabat +Ranska. +Ranska lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Pariisi. +Ranskakielâ. +Ranskakielâ (ransk. +"français") kulá indoeurooplij kielâi romaanlâš kielâjuávkun. +Pustaveh. +Ranskakielâ +Ranua. +Ranua lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Ranuast ääsih 3 743 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 694,79 km², mast 241,17 km² lii čääci. +Ranua naaburkieldah láá Ii, Puáššu, Pudasjärvi, Ruávinjargâ, Simo já Tervola. +Ranua +Rapagnano. +Rapagnano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Rapagnanost ääsih 2 000 olmožid. +Ton vijdodâh lii 12,65 km², já alodâh 314 m. Rapagnano naaburkieldah láá Fermo, Grottazzolina, Magliano di Tenna, Monte San Pietrangeli, Montegiorgio já Torre San Patrizio. +Rapagnano +Rauma. +Rauma () lii kaavpug Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Raumast ääsih 39 015 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 110,12 km², mast 614,29 km² lii čääci. +Rauma naaburkieldah láá Eurajoki, Lappi, Laitila já Pyhäranta. +Rauma vuáđudui cuáŋuimáánu 15. peeivi 1442. +Anttila, Haapasaari, Kaaro, Kauklainen, Kaukola, Kodisjoki, Kolla, Kortela, Kulamaa, Lappi, Monna, Nihattula, Ruona, Sorkka, Soukainen, Tarvola, Tiilivuori, Unaja, Uotila, Vasarainen, Vermuntila já Voiluoto. +Rauma +Rauna Paadar-Leivo. +Rauna Paadar-Leivo (š. +1942) lii sämmilâš kirječällee, kii čáálá párnáikiirjijd, čaitâlmijd já kuldâlmâsâid pajekielân. +Sun áásá Anarist, kost sun lii lamaš pargoost sämitiggeest. +Meddâl sun lii Lusmenjaargâst. +Párnáikiirjij lasseen sun lii kietâčáállám párnáirááiđu "Káre-Nina" já čáállám rävisulmui roomaan "Goalsenjárga" (1994, suomâkiel jurgâlus "Vieras talvi" 1997). +Ive 2000 sun finnij Aanaar kieldâ kulttuurpalhâšume. +Paadar-Leivo +Rautalampi. +Rautalampi lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Rautalampist ääsih 3 069 olmožid, já ton vijdodâh lii 761,99 km², mast 223,03 km² lii čääci. +Rautalampi naaburkieldah láá Hankasalmi, Konnevesi, Pieksämäki, Suonenjoki, Tervo já Vesanto. +Hanhitaipale, Hankamäki, Ihalaiskylä, Kerkonkoski, Kiesimä, Koipiniemi, Kuuslahti, Myhinpää, Pukkiharju, Rautalampi, Saikari, Sonkarinsaari, Toholahti, Liimattala, Palavalahti, Vaajasalmi já Pakarila. +Rautalampi +Rautavaara. +Rautavaara lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Rautavaarast ääsih 1 573 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 235,25 km², mast 84,30 km² lii čääci. +Rautavaara naaburkieldah láá Juuka, Kuopio, Lapinlahti, Nurmes, Sonkajärvi já Sotkamo. +Alakeyritty, Ala-Luosta, Etelä-Keyritty, Halmejärvi, Hiirenjärvi, Kangaslahti, Lehtovaara, Lievisenmäki, Palojärvi, Pirttipuro, Pohjois-Keyritty, Puumala, Rannankylä, Rautavaara markkân, Sierajärvi, Siikajärvi, Tiilikka já Ylä-Luosta. +Rautavaara +Recanati. +Recanati lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Recanatist ääsih 21 131 olmožid. +Ton vijdodâh lii 103,46 km², já alodâh 293 m. Recanati naaburkieldah láá Castelfidardo, Loreto, Macerata, Montecassiano, Montefano, Montelupone, Osimo, Porto Recanati já Potenza Picena. +Recanatist šoodâi kaavpug ive 1240. +Recanati +Reisjärvi. +Reisjärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Reisjärvist ääsih 2 720 olmožid, já ton vijdodâh lii 503,19 km², mast 28,74 km² lii čääci. +Reisjärvi naaburkieldah láá Haapajärvi, Kinnula, Lestijärvi, Pihtipudas já Sievi. +Kalaja (tâi Iso-Kalaja), Kangaskylä, Kinnulanranta, Leppälahti, Levonperä já Reisjärvi. +Reisjärvi +Reservoir Dogs. +Reservoir Dogs lii ive 1992 puáttám rikoselleekove, mon lii čáállám já stivrim ameriklâš Quentin Tarantino. +Áámmátrikoliih aiguu rievviđ timanttijd, mutâ puoh ij moonnâmgin nuuvt ko sij lijjii sundáttâllâm. +Rotten Tomatoes -sijđo 69 árvustâlmist 91% láá miättáseh. +Metacritic -sijđost tot lii finnim 79 čuággád čyeđeest. +Rhode Island. +Rhode Island lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Providence. +Rhode Island uásistaatâst ääsih ohtsis suulân miljovn olmožid (2020). +Rhode Island lii vijdoduvváin Ovtâstumstaatâi uásistaatâin puoh ucemus. +Rhode Island +Riehen. +Riehen lii kaavpug Sveeicist, Basel-Stadt kantonist. +Riehenist ääsih 21 339 olmožid. +Ton vijdodâh lii 10,87 km², já alodâh 278 m. +Riehen +Riemâšjuuhâ. +Riemâšjuuhâ () lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Riemâšjuuhâ +Riika. +Riika lii Latvia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Riikast ääsih 627 810 olmožid. +Ton vijdodâh lii 307,17 km², já alodâh 6 m. +Riika vuáđudui ive 1201, já tast šoodâi kaavpug ive 1225. +Riika +Ripe San Ginesio. +Ripe San Ginesio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Ripe San Ginesiost ääsih 843 olmožid. +Ton vijdodâh lii 10,17 km², já alodâh 430 m. Ripe San Ginesio naaburkieldah láá Colmurano, Loro Piceno, San Ginesio já Sant'Angelo in Pontano. +Ripe San Ginesio +Ristijärvi. +Ristijärvi lii kieldâ Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. +Ristijärvist ääsih 1 254 olmožid, já ton vijdodâh lii 897,94 km², mast 62,30 km² lii čääci. +Ristijärvi naaburkieldah láá Hyrynsalmi, Kuhmo, Paltamo, Puolanka já Sotkamo. +Hiisijärvi, Jokikylä, Karhulankylä, Koskenkylä, Mustavaara, Möttölänniemi, Peuravaara, Pihlajavaara, Pyhäntä, Ristijärvi markkân, Tolosenjoki, Tuliharju, Uva já Kivikylä. +Ristijärvi +Rivdul. +Rivdul () lii siijdâš Aanaar kieldâst, Muddusjäävri riddoost. +Rivdul +Rjazan. +Rjazan (ruošâkielân: "Ряза́нь") lii kaavpug Ruošâst. +Rjazan +Romania. +Romania lii staatâ Euroopâst. +Romanij lippu. +Romanij lippu (kaalekielân "romanengo flaaga", kalderašromanikielân "O styago le romengo") lii romanij almugijkoskâsâš lippu. +Taat tuhhiittui ive 1971 romanij vuossâmuu maailmkongresist, mii tollui Lontoost. +Liipu tuáváášivneh láá čuovjâd já ruánáá. +Čuovjâd oovdâst alme já kovvee vuoiŋâlijd áárvuid. +Ruánáá oovdâst eennâm já kovvee eennâmlijd áárvuid. +Liipu kuávdoo lii ruopsis "čakra" ađai hiävušváávnui räätis. +Siämmáš räätis lii meid Intia liipust. +Romanij lippu +Romanikielâ. +Romanikielâ +Rooma. +Rooma () lii Italia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Tot lii Lazio kuávlust. +Roomast ääsih 2 838 596 olmožid. +Ton vijdodâh lii 140,86 km², já alodâh 54 m. Rooma naaburkieldah láá Albano Laziale, Anguillara Sabazia, Ardea, Campagnano di Roma, Castel Gandolfo, Castel San Pietro Romano, Ciampino, Colonna, Fiumicino, Fonte Nuova, Formello, Frascati, Gallicano nel Lazio, Grottaferrata, Guidonia Montecelio, Marino, Mentana, Monte Porzio Catone, Monte Compatri, Monterotondo, Palestrina, Poli, Pomezia, Riano, Sacrofano, San Gregorio da Sassola, Tivoli, Trevignano Romano já Zagarolo. +Rooma +Roovvâdmáánu. +Roovvâdmáánu lii ive lovváád mánuppaje. +Roovvâdmáánust láá 31 peivid. +Roovvâdmáánu lii finnim noomâs poccui roovvâdmist, mii tábáhtuvá taan mánuppaje ääigi. +Roovvâdmáánust lii meiddei kevttum suomâkiel lovnânomâttâs "lokamáánu". +Rosora. +Rosora lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Rosorast ääsih 1 939 olmožid. +Ton vijdodâh lii 9,41 km², já alodâh 380 m. Rosora naaburkieldah Arcevia, Castelplanio, Cupramontana, Maiolati Spontini, Mergo, Montecarotto já Poggio San Marcello. +Rosora +Ruanda. +Ruanda lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Kigali. +Ruggell. +Ruggell lii kieldâ Liechtensteinist. +Ruggellist ääsih 2 268 olmožid. +Ton vijdodâh lii 7,38 km², já alodâh 433 m. +Ruggell +Ruopsismeerâ. +Ruopsismeerâ lii kuhes já segis čäcikuávlu, mii lii uási India väldimeerâ. +Ton kobdemus saje lii suulân 360 km já kuhemus saje 1 930 km. +Ruopsismeerâ olesvijđodâh lii 438 000 km². +Ruopsismeerâ viestârbeln láá Egypti, Sudan, Eritrea já Djibouti já nuorttiibeln Israel, Jordania, Saudi-Arabia já Jemen. +Tavveen Suez uáli peht piäsá Koskâmeerân já mäddin Bab el Mandebist Adenluovtâ peht Arabiameerân, mast piäsá ain India väldimeerâ räi. +Ruopsismeerâ lii-uv lamaš kuhháá tergâdis kiäinu kaavpâšmân. +Ruopsismeerâ lii uáli liegâs. +Ton čäsuáivi liegâsvuotâ sáttá leđe paijeel 30 °C já čääci lievlist tast liävttoin, mii taha čääsist hirmâd sálttáá. +Ruopsisryeivil. +Ruopsisryeivil lii loddešlaajâ, mii kulá varbusluudij lahkon. +Tot lii Kymileevi eennâmkoddelodde. +Ruopsisryeivilist láá kossâ ruumâš já njune sehe stuorrâ uáivi. +Tot lii 15,5−17,5 cm kukke já tiäddá 24−38 g. Ruopsisryeivil poođâš, uáivi já suájáh láá čappâdeh já selgi lii räänis. +Suájást lii vielgis teikkâ váhá ränis säärgis. +Orráás čuávji lii ruopsâd já niŋálâs sehe nuorâ ruškâd. +Puárásumos riegistum ruopsisryeivil lii lamaš 6 ihe 11 mánuppaijeed já 28 peivid puáris. +Ruopsisryeivil tiättoo ubâ Euroopâst já Aasia liähmus kuávluin. +Tot lii táválávt päikkilodde, mut sáttá varriđ jis raavvâdtile aassâmsaajeest lii hyeni. +Varrimsaje lii táválávt Koskâ-Euroopâst. +Tot puátá maŋgii tälviv puurrâđ loddeluovijd já lii-uv ohtâ loddeluovdij tobdosuboin luudijn. +Ruopsisryeivil pessee ubâ kuácceevyevdistielâsist, ađai ubâ Suomâst, pic ij Tuodâr-Laapist. +Suomâst pessejeh suulân 200 000 ruopsisryeivilpaarrâd. +Ruopsisryeivil peesi lii vyeligis miestust, 0,5-5 meetter aloduvvâst. +Piervâl lii rahtum oovsijn já toŋŋâsijn. +Niŋálâs mannee 5-7 mane já láálá taid kyehti oho. +Uđâgááh pyehtih kirdeđ váhá paijeel kyevti oho ahasâžžân. +Ruopsisryeivil finnee keesist kyehti teikkâ kulmâ piäsáduv. +Ruopsisryeivil purrâmuššân láá táválávt ereslágáneh siemâneh, urbeh, myerjih já čielgitävtittemes elleeh. +Enni puurât uđâgáid tiivrijd já eres uccâ elleid. +Tälviv toh poreh enâmustáá loddelyevdi siemânijd. +Ruotâ. +Ruotâ lii staatâ Euroopâst. +Ruotâ lii kunâgâskodde. +Ruotâst láá 10 miljovn olmožid. +Ruotâ stuárráámus kielâ lii ruotâkielâ. +Ruotâkielâ. +Ruotâkielâ lii tavegermaanlâš kielâ, mii sárnoo Ruotâst já Suomâst. +Tom sárnuh suulân 10 miljovn olmožid. +Ruotâkielâ pustaveh. +Ruotâkielâ +Ruoššâ. +Ruoššâ lii staatâ Euroopâst já Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Moskova. +Ruth Bader Ginsburg. +Ruth Bader Ginsburg ive 2016 +Joan Ruth Bader Ginsburg (njuhčâmáánu 15. peeivi 1933 New York, Ovtâstumstaatah - čohčâmáánu 18. +2020 Washington D. C., Ovtâstumstaatah) lâi ameriklâš juuriist já Ovtâstumstaatâi alemuu rievti tuámmár. +Ovtâstumstaatâi president Bill Clinton nomâttij suu viirgán ive 1993. +Ginsberg lâi nubbe nissoontuámmár Ovtâstumstaatâi alemuu rievtist. +Vuosmuu nissoontuámmár Sandra Day O'Connor nomâttij Ovtâstumstaatâi president Ronald Reagan ive 1981. +Ruánáá litto. +Ruánáá litto r.p (uánihubbooht Ruánááh,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. +Ruánáá litto +Ruávinjargâ. +Ruávinjargâ (, já) lii kaavpug Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Ruávinjaargâst ääsih 63 010 olmožid, já ton vijdodâh lii 8 016,75 km², mast 435,24 km² lii čääci. +Ruávinjaargâ naaburkieldah láá Kiemâjävri, Kittâl, Kolari, Pajetuárnus, Pelkosnjargâ, Pello, Puáššu, Ranua, Suáđigil já Tervola. +Ruávinjargâ vuáđudui ive 1929, já tast šoodâi kaavpug ive 1960. +Ruávinjargâ +Rävisvuotâ (riehtioppâ). +Rävisvuotâ lii riehtiopâlâš tuávádâh, mii uáivild taggaar ave, ko siärváduv já laavâ mield olmooš lii tommit räävis iberdiđ maid parga. +Talle sust šadda siärváduv olesváldálâš jeessân puoh vuoigâdvuođâigijn já kenigâsvuođâigijn. +Rävisvuođâ aherääji. +Rävisvuođâ aherääji lii mulsâšuddâm ennuv eres ohtsâškuudijn. +Ton lasseen pyehtih leđe nisonáid já almaid eres aherääjih nuuvtko lâi ovdil Ruotâst já Suomâst. +Rävisvuođâ aherääji Suomâst. +Laahâ hovdimlaavâ nubástutmist (457/1976) vuáđuld Suomâ rävisvuođâ tááláš aherääji lii 18 ihheed syeinimáánu 1. peeivi 1976 rääjist. +Tolebáá aherääji lâi 15 ihheed ive 1721 räi, ko rääji aledii 21 ihán. +Taat aherääji kuittâg kuoskâi tuše almaid; najâhánnáá nisoneh lijjii hovdimvuálásiih, já näimilito maŋa nissoon kállást šoodâi suu uđđâ uundâr. +Rääkkylä. +Rääkkylä lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. +Rääkkyläst ääsih 2 096 olmožid, já ton vijdodâh lii 699,68 km², mast 272,07 km² lii čääci. +Rääkkylä naaburkieldah láá Joensuu, Kitee, Liperi, Savonlinna já Tohmajärvi. +Haapasalmi, Jaama, Nieminen, Sintsi, Rasisalo, Rasivaara, Salokylä-Pötsönlahti, Oravisalo já Varissalo. +Rääkkylä +Rüti (GL). +Rüti lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Rütist ääsih 378 olmožid. +Ton vijdodâh lii 6,18 km², já alodâh 616 m. +Rüti kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. +Rüti +Saimaa. +Saimaa teikkâ Stuorrâ-Saimaa () lii jävri Suomâst, Maadâ- já Tave-Kärjilist sehe Maadâ- já Tave-Savost. +Saimaa vijđodâh lii 4 280 km2. +Tot lii Suomâ stuárráámus jävri já Laatokka, Äänisjäävri sehe Vänern maŋa Euroop stuárráámus jävri. +Saimaa kulgâmvijđodâh lii 69 500 km2 já tot kulá Vuoksi čácádâhân. +Lii kiddâ tulkkuumist, ete lii-uv Saimaa ubâ ohtâ jävri. +Saimaa puáhtá jyehiđ maaŋgâ jiečânâs áldás, moh láá ovtâstittum kezis čolmijguin. +Eres áldái čäsuáivi alodâh lii kuittâg-uv suulân siämmáš, te Saimaa aneh táválávt jävrin. +Saimaa stuárráámus ääldis lii Maadâ-Saimaa, mii kočoduvvoo meid Saimaa selgin teikkâ tuše Saimaan. +Eres styeres jäävrih Saimaast láá Pihlajavesi, Haukivesi já Pyhäselkä. +Saimaa koskâmiärálâš čäsuáivi alodâh lii 75,7 m. Kieŋâlumos saje (84 m) lii Käenniemenselkäst, Yövesist. +Saimaa finnee čääsis Heinävesi- já Leppävirta kiäinuin sehe Pielisjäävrist Pielisjuuvâ peht. +Imatrast álgá Vuoksi, mon peht Saimaa luáštá Laatokan já ton maŋa Nevajuuvâ peht Suomâluohtân. +Saimaanuárju lii Saimaa tobdosumos ellee. +Saimaanuárju lii nuárju uhkevuálásâš vyelišlaajâ já iälá tuše Saimaast. +Ive 2016 nuárjuh lijjii suulân 360 ohtâgâssâd. +Saimaanuárjoid stuárráámuuh uhkeh láá šoŋŋâdâhnubástus já viermikuálástem. +Saimaa kyelišlaajah láá jävriluosâ, kuávžur, kuha, puško, siergi, suávvil já vuásku. +Saimaast lii meid uáli uhkevuálásâš rávdupopulaatio. +Geologisâš historjá. +Majemuu jieŋâpaje maŋa Saimaa lâi kiddâ Ancylusjäävrist. +Eennâmpajanem tiet kiäinu jáávrán potkânij, já Saimaast šoodâi jieijâs jävri. +Algâaalgâst Saimaa luoštij Taveluohtân, mut ko tobbeen eennâmpajanem lâi korrâsub, te virdedem jorgettij máádás. +Suulân 8 000 ihheed tassaaš Saimaa luoštij jo Päijänne kulij. +Ko eennâmpajanem jotkui, te Päijänne tuulvâi já ton čäsuáivi pajanij Saimaa räi. +Šoodâi Sis-Suomâ stuorrâjävri, mii piištij muáddičyeti ihheed ovdil ko eennâmpajanem potkiittij Päijänne já Saimaa uđđâsist. +Jaavrij iäránem maŋa Saimaa luoštij kyevti kiäinu peht Kymijuuhân ovdil ko Vuoksi šoodâi suulân 6 000 ihheed tassaaš já poođij puáris oolij sajan. +"Taat sijđo teikkâ taan sijđo uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast" +Saimaa +Saint Kitts já Nevis. +Saint Christopher já Nevis federaatio ađai Saint Kitts já Nevis lii suáluistaatâ Koskâ-Amerikâst, Karibiameerâst. +Saint Kitts já Nevisin kullojeh kyehti suolluu. +Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug, Basseterre, lii Saint Kitts suollust. +Saint Kitts já Nevis +Saint Lucia. +Saint Lucia lii staatâ Karibiast. +Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Castries. +Saint Lucia +Saint Vincent já Grenadiineh. +Saint Vincent já Grenadiineh lii uccâ suáluistaatâ Koskâ-Amerikâst, Karibiameerâst. +Ton uáivikaavpug lii Kingstown. +Saint Vincent já Grenadiinijd kullojeh uáivisuálui Saint Vincent já tavemuuh Grenadine suolluuh, moh oŋâttâšeh máádás Grenada kulij. +Saint Vincent suálui lii suulân 32 km maadâviestârân Saint Luciast já 160 km viestârân Barbadosist. +Suálui lii 30 km kukke já ton kobdemus uási lii 18 km kubduv. +Saint Vincent lii vulkaanlâš já tobbeen láá ennuv váráduvah. +Ton alemus saje, 1 234 meettersâš Soufrière, lii ain-uv aktiivlâš tullâvääri. +Saint Vincent já Grenadiineh +Sajos. +Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Anarist. +Tot valmâštui kiävtun uđđâivemáánust 2012. +Sajosist tuáimih Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, kirjerááju, Säämi arkkâdâh, Sámi Duodji ry já SámiSoster ry. +Saksa. +Saksa () teikkâ Saksa littotäsiväldi () lii littotäsiväldi Koskâ-Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Berlin. +Salomonsuolluuh. +Salomonsuolluuh láá staatâ Oseaniast. +Ton uáivikaavpug lii Honiara. +Salvador Dalí. +Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech (š. vyesimáánu 11. peeivi 1904, Figueras, Espanja - j. uđđâivemáánu 23. peeivi 1989, Figueras), kiäm tobdeh noomáin Salvador Dalí, lâi espanjalâš máálájeijee, koveverree já elleekovekietâčällee. +Sun lii maailm peeggâlmumos surrealistlâš máálájeijee, kiän tuojijn tobdosumos lii "The Persistence of Memory", mon sun máálái ive 1931. +Pärnivuotâ. +Dalí šoodâi vyesimáánu 11. peeivi 1904 Figuerasist Kataloniast Salvador Dalí Cusín já Felipa Domènech Ferrésân. +Sun lâi sunnuu nubbe pärni, mutâ suu stuorrâviljâ, kiän nommâ lâi meid Salvador, jaamij umogâžžân. +Nelji ive maŋeláá, ive 1908, Dalí uccuábbi, Anna Maria, šoodâi. +Siämmáá ive Dalí eeči piejâi Dalí škoovlân, mutâ vuosmuu škoovlâ vädisvuođâi tet eeči siirdij Dalí kyehti ive maŋeláá espanjalâš-ranskalâš škoovlân, kost Dalí oopâi ranskakielâ - táiđu mast maŋeláá lâi ävkki suu taiđui-uv. +Dalí eeči lâi koorâs, mutâ eenist lâi láđásub šoddâdemvyehi. +Dalí lâi jo pärnin fiätulâš já lâi maŋgii vaijaa vanhimijdis já škovlâskipárijdis. +Eejis ij killáám Dalí suttoid ige omâsvuođâid já ráŋgášij tain korrâsávt. +Sunnuu koskâvuotâ hiäjusmij jo talle ko Dalí lâi val ucce. +Kuittâg kuohtuuh vaanhimeh tuárjoin nanosávt Dalí taiđuu já sust lâi-uv jo uáli nuorrân ovdánâm stijlâ sárgusijnis. +Nuuvt vaanhimeh huksijn sunjin taaiđâstudio ovdilgo sun ubâ moonâi taaiđâškoovlângin. +Taidârin. +Dalí tobdeh vuosâsaajeest suu máálám taiđust. +Dalí artistlâš stijlâ ovdánij ko sun uápásmui sehe Sigmund Freud jurduid mielâvuáláást já Pariisi surrealistlâš taidârriggei, kost taidâreh já čälleeh irâttii uuccâđ mottoomlágán "stuárráb tuotâvuođâ" ulmuu mielâvuáláást. +Dalí lii smiettum kyevti eresláán persovnin - láin pyeri Dalí já hyeni Dalí. +Pyerrin Dalín aneh 1930-40 -lovo surrealistlâš máálájeijee, ko oppeet hyeni Dalí poođij tast maŋa, talle ko Dalí rigoi, varrij Ovtâstumstaatáid, poorgâi Hollywoodáin já ruoššâlâš baletáin sehe lijkkui leđe massamediast. +Dalí +Samara. +Samara (ruošâkielân: "Самара") lii kaavpug Ruošâst Volga-juuvâ riddoost. +Samara +Sambia. +Sambia lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Lusaka. +Samoa. +Samoa lii suáluistaatâ, Kuálhismeerâst, Oseaniast. +Ton uáivikaavpug lii Apia. +Samoa lii uási Samoa suáluikuávlu oovdâst Amerik Samoain. +Samuel L. Jackson. +Samuel Leroy Jackson (š. +21. juovlâmáánu 1948) lii ameriklâš pyevtitteijee já čaittâleijee, kii lii čaittâlâm paijeel 100 elleekooveest. +Samuel L. Jackson šoodâi Washington, D.C.st. +Sun lii Elizabeth (Montgomery) já Roy Henry Jackson alge, mutâ suu vaanhimeh iäránij ovdilgo sun šoodâi. +Sun aasâi suu eenijn já suu eeni vaanhimijn. +Jackson kulostui ko čaittâlij kuulmâ Spike Lee -elleekooveest. +Sun lii meid čaittâlâm maaŋgâin Quentin Tarantino elleekuuvijn. +Väljejum filmografia. +Samuel L. Jackson San Diegost Comic Conist ive 2010 +Jackson +San Antonio. +San Antonio (virgálávt "City of San Antonio") lii kaavpug Texas uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. +Tot lii ässeelovo mield Texas nubben stuárráámus kaavpug já čiččâdin stuárráámus puoh Ovtâstumstaatâi kaavpugijn. +San Antoniost ääsih ohtsis paijeel 1,5 miljovn olmožid. +San Antonio +San Ginesio. +San Ginesio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +San Ginesiost ääsih 3 237 olmožid. +Ton vijdodâh lii 78,02 km², já alodâh 680 m. San Ginesio naaburkieldah láá Cessapalombo, Camporotondo di Fiastrone, Colmurano, Gualdo, Fiastra, Ripe San Ginesio, Sant'Angelo in Pontano, Sarnano já Tolentino. +San Ginesiost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. +Puáris kuávdáá tehálumos tori lii "Piazza A. Gentili". +Kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah, tegu "San Giacomo" -kirkko. +San Ginesiost lii meiddei muvrâ puáris kuávdáá pirrâ. +San Ginesio +San Marcello. +San Marcello lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +San Marcellost ääsih 1 999 olmožid. +Ton vijdodâh lii 25,78 km², já alodâh 231 m. San Marcello naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Jesi, Maiolati Spontini, Monsano, Monte San Vito já Morro d'Alba. +San Marcello +San Marino. +San Marino lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii San Marino. +San Marinost láá 9 kieldâd: Acquaviva, Borgo Maggiore, Chiesanuova, Domagnano, Faetano, Fiorentino, Montegiardino, San Marino já Serravalle. +San Marino +San Marino (kaavpug). +San Marino () lii San Marino uáivikaavpug já ohtâ staatâ kieldâin. +Kaavpugist ääsih 4 071 olmožid. +Ton vijdodâh lii 7,09 km², já alodâh 749 m. +San Paolo di Jesi. +San Paolo di Jesi lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +San Paolo di Jesist ääsih 927 olmožid. +Ton vijdodâh lii 10,11 km², já alodâh 224 m. San Paolo di Jesi naaburkieldah láá Cupramontana, Jesi, Monte Roberto já Staffolo. +San Paolo di Jesi +San Severino Marche. +San Severino Marche lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +San Severino Marchest ääsih 12 260 olmožid. +Ton vijdodâh lii 194,26 km², já alodâh 236 m. San Severino Marche naaburkieldah láá Apiro, Castelraimondo, Cingoli, Gagliole, Matelica, Pollenza, Serrapetrona, Tolentino já Treia. +San Severino Marchest šoodâi kaavpug ive 1357. +San Severino Marche +Sanna Marin. +Sanna Mirella Marin (šoddâm 16. skammâmáánu 1985, Helsig) lii syemmilâš politijkkár, kii lii toimâm Suomâ uáiviministerin 10. juovlâmáánu 2019 rääjist. +Sun lii Suomâ kuálmád nissoonuáiviminister já Suomâ historjá nuorâmus uáiviminister, 34-ihásâžžân. +Tuávváš. +Sanna Marin šoodâi Helsigist, mutâ lii aassâm meid Espoost. +Škovlâivijdis sun aasâi Pirkkalast, kost sun meid čaalij pajeuáppen ive 2004. +Tááláá ääigi sun áásá Tamperest, Kaleva kaavpuguásist, kost sun lii aassâm ive 2007 rääjist. +Ton ive sun algâttij uápuidis Tampere ollâopâttuvâst, kost sun luuvâi haldâttâhtiettuu. +Sun valmâštui maisterin ive 2017. +Politiiklâš karrieer. +Marin lii toimâm aktiivlávt politiikist ive 2006 rääjist. +Suomâ ovdâskoodán suu väljejii vuossâmuu keerdi ive 2015, kuás sun finnij 10 911 jienâd. +Ive 2019 vaaljâin sun finnij 19 088 jienâd. +Ovdâskoddeest sun lii lamaš jesânin stuorrâ váljukoddeest, lahâváljukoddeest já pirâsváljukoddeest. +Marin lii meid Tampere kaavpugaairâs já tooimâi váldustiivrâ saavâjođetteijen iivij 2013−2017. +Sosiaaldemokraatlij värisaavâjođetteijen sun lii lamaš ive 2014 rääjist, kuás suu väljejii nubben värisaavâjođetteijen. +Ive 2017 suu väljejii vuosmuš värisaavâjođetteijen. +Suomâ uáiviministerin Marin šoodâi 10. juovlâmáánu 2019. +Marin pajasšoodâi arvetävgiperrust enijnis já eenis kuoimijn. +Eejis sun ij lah eidu uáinám elimis ääigi, ko eeči varrij meddâl talle ko Marin lâi vala aaibâs ucce. +Marin lii vuosmuš suu perrust kii lii valmâštum ollâopâttuvvâst. +Tääl Marin áásá suu kálláin já 2-ihásâš nieidáin Kesärantast, mii lii toimâm uáiviminister virgeaassâmsaijeen ivveest 1919. +Fastâ päikki sust lii kuittâg Tamperest. +Marin +Sant'Angelo in Pontano. +Sant'Angelo in Pontano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Sant'Angelo in Pontanost ääsih 1 354 olmožid. +Ton vijdodâh lii 27,38 km², já alodâh 473 m. Sant'Angelo in Pontano naaburkieldah láá Falerone, Gualdo, Loro Piceno, Montappone, Penna San Giovanni, Ripe San Ginesio já San Ginesio. +Sant'Angelo in Pontano +Sant'Elpidio a Mare. +Sant'Elpidio a Mare lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Sant'Elpidio a Marest ääsih 17 180 olmožid. +Ton vijdodâh lii 50,52 km², já alodâh 251 m. Sant'Elpidio a Mare naaburkieldah láá Civitanova Marche, Fermo, Monte Urano, Montecosaro, Montegranaro já Porto Sant'Elpidio. +Sant'Elpidio a Marest šoodâi kaavpug ive 1828. +Sant'Elpidio a Mare +Sant Julià de Lòria. +Sant Julià de Lòria lii kieldâ Andorrast. +Sant Julià de Lòriast ääsih 9 375 olmožid. +Ton vijdodâh lii 61 km², já alodâh 908 m. +Sant Julià de Lòria +Santa Maria Nuova. +Santa Maria Nuova lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Santa Maria Nuovast ääsih 4 118 olmožid. +Ton vijdodâh lii 18,29 km², já alodâh 249 m. Santa Maria Nuova naaburkieldah láá Filottrano, Jesi, Osimo já Polverigi. +Santa Maria Nuova +Santa Vittoria in Matenano. +Santa Vittoria in Matenano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Santa Vittoria in Matenanost ääsih 1 283 olmožid. +Ton vijdodâh lii 26,18 km², já alodâh 626 m. Santa Vittoria in Matenano naaburkieldah láá Force, Monte San Martino, Montefalcone Appennino, Monteleone di Fermo, Montelparo já Servigliano. +Santa Vittoria in Matenano +Sarah Paulson. +Sarah Catharine Paulson (17. juovlâmáánu 1974 Tampa, Florida) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Sun aasâi stuárráámus uási suu pärni- já nuorâvuođâst New Yorkist já Mainest. +Maŋeláá sun juuđij Manhattanist čaittâleijee škoovlâid. +Paulson +Saratov. +Saratov (ruošâkielân: "Сара́тов") lii kaavpug Ruošâst. +Saratov +Sarnano. +Sarnano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Sarnanost ääsih 3 130 olmožid. +Ton vijdodâh lii 63,17 km², já alodâh 539 m. Sarnano naaburkieldah láá Amandola, Bolognola, Fiastra, Gualdo, Montefortino já San Ginesio. +Sarnano +Sassoferrato. +Sassoferrato lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Sassoferratost ääsih 6 993 olmožid. +Ton vijdodâh lii 137,23 km², já alodâh 386 m. Sassoferrato naaburkieldah láá Arcevia, Fabriano, Genga, Serra Sant'Abbondio, Pergola, Costacciaro já Scheggia e Pascelupo. +Sassoferrato +Sastamala. +Sastamala lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Sastamalast ääsih 24 139 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 531,75 km², mast 102,71 km² lii čääci. +Sastamala naaburkieldah láá Huittinen, Hämeenkyrö, Ikaalinen, Kankaanpää, Kokemäki, Nokia, Pori, Punkalaidun, Ulvila, Urjala já Vesilahti. +Sastamala +Saturnus. +Saturnus lii plaaneet Jupiter já Uranus kooskâst. +Tast láá kerhoh pirrâ, moh láá jiäŋŋum keeđgih. +Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planetteh Saturnus-uv jorá Piäiváá pirrâ. +Saturnus täsnitieđâlâš symbol lii Saturnus. +Saturnus máánuh. +Saturnus +Saudi-Arabia. +Saudi-Arabia lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Riad. +Sauli Niinistö. +Sauli Väinämö Niinistö (š. +24. porgemáánu 1948 Salo) lii Suomâ täsivääldi 12. president. +Sun riemâi tooimân 1. njuhčâmáánu 2012 já suu väljejii uđđâsist ive 2018. +Niinistö šoodâi Salost ive 1948. +Sust šoodâi vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat ive 1974 Tuurku ollâopâttuvâst. +Niinistö väljejui Salo kaavpugváldustiivrân ive 1977. +Suomâ ovdâskoodán sun peesâi vuosmuu keerdi ive 1987. +Ko sun lâi almugovdâsteijen, sun tooimâi om. +vuáđulahâváljukode saavâjođetteijen. +Ministeri sust šoodâi ive 1995. +Niinistö lii toimâm meid Aalmuglâš Kokoomus saavâjođetteijen 1994-2001. +Sauli Niinistö já Jenni Haukio ive 2012 +President Niinistö kálgu lii Jenni Haukio. +Sunnui šoodâi alge, Aaro, kuovâmáánust 2018. +Perrui kulá meid bostonterrier Lennu. +Niinistöst lává meid kyehti alge oovdiš näimilittoost Marja-Leena Alankoin: Nuutti (š. +Olgosadalduvah. +"Viiden vuoden yksinäisyys". +almostum 2005. +Helsig +"Yhteinen raha: eurooppalaisen yhteistyön alku- vai päätepiste?" +artikkâl kirjeest "Marginaalista ytimeen: Suomi Euroopan unionissa 1989-2003". +Tammi. +Niinistö +Savonlinna. +Savonlinna () lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. +Savonlinnast ääsih 32 976 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 597,70 km², mast 1 359,61 km² lii čääci. +Savonlinna naaburkieldah láá Enonkoski, Heinävesi, Kitee, Liperi, Parikkala, Rantasalmi, Ruokolahti, Rääkkylä, Sulkava já Varkaus. +Savonlinna +Schaan. +Schaan lii kieldâ Liechtensteinist. +Schaanist ääsih 6 039 olmožid. +Ton vijdodâh lii 26,92 km², já alodâh 462 m. Schaan lii ässeelovo mield Liechtenstein stuárráámus kieldâ. +Schaan +Schellenberg. +Schellenberg lii kieldâ Liechtensteinist. +Schellenbergist ääsih 1 084 olmožid. +Ton vijdodâh lii 3,56 km², já alodâh 630 m. +Schellenberg +Schwanden. +Schwanden lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Schwandenist ääsih 2 515 olmožid. +Ton vijdodâh lii 30,63 km², já alodâh 521 m. +Schwanden kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. +Schwanden +Schwändi. +Schwändi lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Schwändist ääsih 439 olmožid. +Ton vijdodâh lii 3,48 km², já alodâh 701 m. +Schwändi kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. +Schwändi +Sefro. +Sefro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Sefrost ääsih 433 olmožid. +Ton vijdodâh lii 42,54 km², já alodâh 502 m. Sefro naaburkieldah láá Camerino, Fiuminata, Pioraco já Serravalle di Chienti. +Sefro +Seinäjoki. +Seinäjoki lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Seinäjokist ääsih 63 913 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 469,24 km², mast 37,46 km² lii čääci. +Seinäjoki naaburkieldah láá Alavus, Kuortane, Ilmajoki, Lapua, Virrat já Isokyrö. +Seinäjoki vuáđudui ive 1868, já tast šoodâi kaavpug ive 1960. +Seinäjoki +Senegal. +Senegal lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Dakar. +Senigallia. +Senigallia lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Senigalliast ääsih 44 659 olmožid. +Ton vijdodâh lii 117,77 km², já alodâh 5 m. Senigallia naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Mondolfo, Monte San Vito, Montemarciano, Morro d'Alba, Ostra já Trecastelli. +Senigallia +Serbia. +Serbia lii staatâ Euroopâst. +Serra San Quirico. +Serra San Quirico lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Serra San Quiricost ääsih 2 674 olmožid. +Ton vijdodâh lii 49,33 km², já alodâh 300 m. Serra San Quirico naaburkieldah láá Apiro, Arcevia, Cupramontana, Fabriano, Genga, Mergo já Poggio San Vicino. +Serra San Quirico +Serra de' Conti. +Serra de' Conti lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Serra de' Contist ääsih 3 720 olmožid. +Ton vijdodâh lii 24,54 km², já alodâh 216 m. Serra de' Conti naaburkieldah láá Arcevia, Barbara, Montecarotto já Ostra Vetere. +Serra de' Conti +Serrapetrona. +Serrapetrona lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Serrapetronast ääsih 914 olmožid. +Ton vijdodâh lii 37,65 km², já alodâh 474 m. Serrapetrona naaburkieldah láá Belforte del Chienti, Caldarola, Camerino, Castelraimondo, San Severino Marche já Tolentino. +Serrapetrona +Serravalle (San Marino). +Serravalle lii kieldâ San Marinost. +Serravallest ääsih 11 020 olmožid. +Ton vijdodâh lii 10,53 km², já alodâh 148 m. Serravalle lii San Marino stuárráámus kieldâ sehe ässeelovo já vijdoduv mield. +Serravalle +Serravalle di Chienti. +Serravalle di Chienti lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Serravalle di Chientist ääsih 1 054 olmožid. +Ton vijdodâh lii 95,99 km², já alodâh 667 m. Serravalle di Chienti naaburkieldah láá Camerino, Fiuminata, Foligno, Monte Cavallo, Muccia, Nocera Umbra, Pieve Torina, Sefro já Visso. +Serravalle di Chienti +Servigliano. +Servigliano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Serviglianost ääsih 2 249 olmožid. +Ton vijdodâh lii 18,49 km², já alodâh 216 m. Servigliano naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Falerone, Monte San Martino, Monteleone di Fermo, Penna San Giovanni já Santa Vittoria in Matenano. +Servigliano +Severodvinsk. +Severodvinsk (ruošâkielân: "Северодви́нск") lii kaavpug Ruošâst. +Severodvinsk +Severomorsk. +Severomorsk (ruošâkielân: "Североморск") lii kaavpug Ruošâst. +Severomorsk vuáđudui iivij 1896-1897. +Ive 1917 tobbeen assii tuše 13 olmožid. +Severomorsk +Seychelleh. +Seychellij täsiväldi ađai Seychelleh láá suáluistaatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Victoria. +Seychelleh láá ässeelovo mield Afrik ucemus staatâ. +Tobbeen ääsih vuálá 100 000 olmožid. +Seychellijn láá kulmâ virgálii kielâ: ranskakielâ, eŋgâlâskielâ já seychellij kreoli. +Sierra Leone. +Sierra Leone täsiväldi () ađai Sierra Leone lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Freetown. +Sierra Leone ránnjástaatah láá Guinea já Liberia. +Sierra Leone +Sievi. +Sievi lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Sievist ääsih 4 889 olmožid, já ton vijdodâh lii 800,56 km², mast 13,42 km² lii čääci. +Sievi naaburkieldah láá Haapajärvi, Kalajoki, Kannus, Lestijärvi, Nivala, Reisjärvi, Toholampi já Ylivieska. +Haikolankylä, Jokikylä, Jyrinki, Järvikylä, Karjula, Kiiskilä, Korhoskylä, Kukonkylä, Leppälä/Lahdenperä já Sievinkylä. +Sievi +Siikajoki. +Siikajoki lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Siikajokist ääsih 5 093 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 653,89 km², mast 602,28 km² lii čääci. +Siikajoki naaburkieldah láá Hailuoto, Liminka, Lumijoki, Raahe já Siikalatva. +Hartaanselkä, Heinolahti, Jauhoniemi, Karinkanta, Keskikylä, Kivijärvi, Kuivaniemi, Luohua, Merikylä, Paavola, Relletti, Revonlahti, Ruukki, Saarikoski, Siikajoenkylä, Tauvo, Tuomioja já Ylipää. +Siikajoki +Siikalatva. +Siikalatva lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Siikalatvast ääsih 5 219 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 229,18 km², mast 56,24 km² lii čääci. +Siikalatva naaburkieldah láá Haapavesi, Kajaani, Kärsämäki, Liminka, Muhos, Pyhäntä, Raahe, Siikajoki já Vaala. +Hyvärilä, Hyvölänranta, Junnonoja, Järvikylä, Kerälä, Kestilä, Kärsämä, Laakkola, Lamu, Latvankylä, Leiviskänranta, Leskelä, Mankila, Mäläskä, Pihkalanranta, Piippola, Pulkkila, Rantsila, Savaloja, Sipola, Vorna já Väyrylänsaari. +Siikalatva +Siilinjärvi. +Siilinjärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Siilinjärvist ääsih 21 302 olmožid, já ton vijdodâh lii 507,81 km², mast 106,85 km² lii čääci. +Siilinjärvi naaburkieldah láá Kuopio já Lapinlahti. +Aappola, Hakkarala, Hamula, Heinämäki, Jälä, Jännevirta, Kaaraslahti, Kasurila, Kehvo, Koivumäki, Koivusaari, Kolmisoppi, Kumpunen, Kuuslahti, Lehdonkylä, Pajujärvi, Pöljä, Rissala, Räimä, Siimes já Väänälänranta. +Siilinjärvi +Simo. +Simo lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Simost ääsih 2 979 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 086,28 km², mast 638,94 km² lii čääci. +Simo naaburkieldah láá Ii, Kiemâ, Kiemâeennâm, Ranua já Tervola. +Simo kieldâst láá maaŋgah uccâ siijdah: Alaniemi, Asemakylä, Hamari, Karisuvanto, Maksniemi, Matala, Onkalonperä, Pömiö, Sankala, Simonkylä (Filpus), Simoniemi (markkân), Soikko, Tainijoki, Taininiemi, Viantie, Ylikärppä já Marostenmäki. +Stuárráámuuh siijdah láá Asemakylä já Maksniemi. +Simo +Singapore. +Singapore lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Singapore (kaavpugstaatâ). +Sirolo. +Sirolo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Sirolost ääsih 4 104 olmožid. +Ton vijdodâh lii 16,68 km², já alodâh 125 m. Sirolo naaburkieldah láá Ancona, Camerano, Castelfidardo já Numana. +Sirolo +Skammâmáánu. +Skammâm��ánu lii ive ohtnubálovváád já nubben majemuš mánuppaje. +Skammâmáánust láá 30 peivid. +Tast lii meid kevttum nomâttâs "marrasmáánu". +Skotland. +Skotland lii Ovtâstum kunâgâskode uásikuávlu. +Stuárráámus kaavpug lii Glasgow, mut Skotland uáivikaavpug lii Edinburgh. +Slovakia. +Slovakia lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Bratislava. +Slovenia. +Slovenia lii staatâ Euroopâst. +Smerillo. +Smerillo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Smerillost ääsih 333 olmožid. +Ton vijdodâh lii 11,29 km², já alodâh 806 m. Smerillo naaburkieldah láá Amandola, Monte San Martino já Montefalcone Appennino. +Smerillo +Sofi Oksanen. +Sofi Oksanen (šoddâm uđđâivemáánu 7. peeivi 1977 Jyväskylä, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee. +Suu eeči lii syemmilâš já enni eestilâš, já Oksanen lâi-uv pärnin ennuv eeni šoddâmsaajeest Eestieennâm Läänemaast. +Oksanen ličij halijdâm Helsig Kallio luvâttâhân, mutâ ko vaanhimeh iävá luáštám, te sun juuđij Jyväskyläst Voionmaa luvâttuv. +Tast maŋa sun peesâi Helsig ollâopâttâhân luuhâđ kirjálâšvuođâ. +Sun ij kuittâg makkum tobbeen, já ko sun lâi muáddi ive luuhâm kirjálâšvuođâ, te sun peesâi Teatterakademian luuhâđ dramaturgia 21-ihásâžžân. +Tobbeen sun lijkkui leđe, mutâ puosâškuođij uápui ääigi bulimian. +Porgemáánust 2011 sun naajâi Juha Korhosijn. +Oksanen lii ettâm, ete lii rijjâtátulávt pärnittem. +Sun lii meid feminist já kulá goottivyelikulttuurân. +Sofi Oksas vuosmuš roomaan lii "Stalinin lehmät", "Stalin kuusah", mii almostui ive 2003. +Tast sun kieđâvuš Soviet ääigi Eestieennâm já enâmânvarrim vädisvuođâid puurrâmhemâdâsâi (syömishäiriö) peht. +Ton jurgâlemvuoigâdvuođah láá vuobdum paijeel 20 kielân. +Nube roomaanstis, "Baby Jane" (2005), Oksanen kieđâvuš paaniikhemâdâs já ton vaikuttâs elimân. +Roomaan vuáđuld lii rahtum meid elleekove, mon pyevtittij Oktober já stivrejeijen lâi Katja Gauriloff. +Suu kuálmád roomaan, "Puhdistus" (2008), šoodâi vistig čaitâlmin, mon vuosâeehid lâi kuovâmáánust 2007 já tast maŋa eskin romanin. +Sehe čaaitâlm ete roomaan lijjii uáli jo piivnoheh já roomaan lâi ive 2008 enâmustáá vuobdum päikkieennâmlâš kirje (102 200 vuobdum pittád). +WSOY jooskâi ohtsâšpargo Oksasijn ive 2010, mutâ sun vuáđudij jieijâs kuástidemseervâs Silberfeldt Oy ive 2011. +Siämmáá ive sun sirdui meid Otava omâstem Like čällen, mii lii kuástidâm suu kulmâ čuávuváá roomaan: Kun kyyhkyset katosivat (2012), Norma (2015) já Koirapuisto (2019). +Čaitâlmeh. +Mainâšum tuše teatter, kost lamaš vuáđučááitus. +Oopperah. +Adelum tuše teatter, kost lamaš vuáđučááitus. +Oksanen +Soini. +Soini lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Soinist ääsih 2 033 olmožid, já ton vijdodâh lii 574,22 km², mast 22,27 km² lii čääci. +Soini naaburkieldah láá Alajärvi, Karstula, Kyyjärvi, Saarijärvi já Ähtäri. +Hautakylä, Mäkelänkylä, Jokivarsi, Keisala, Kolu, Kukonkylä, Kuninkaanjoki, Laasala, Parviaisenkylä, Soini markkân, Ulvonkylä, Vehu já Vuorenmaa. +Soini +Sojuz. +Sojuz () lii ryeššilâš komovuotâskiijpâ, mon Sergei Koroljov vuávái Sovjetlito komovuotâohjelm várás. +Skiijpah páččojeh Sojuz-kyeddimrakettáin (su. +kantoraketti) já toh láá Sojuz-komovuotâohjelm uási. +Skiijpâst láá aigij mield rahtum maaŋgah versioh. +Ive 2015 räi skiijpâ sierâ versioin láá tohhum paijeel 120 luhostum kirdemid. +Sojuz-komovuotâskiijpâst láá kulmâ uási: juurrâmrađemooduul, siäivummooduul já huolâttâsmooduul. +Ovdemuš uási skiijpâst lii juurrâmrađemooduul. +Tot ana sistees puoh piergâsijd, maid siäivudijn ij taarbâš, tego testampiergâsijd, kameraid já noođijd. +Juurrâmrađemooduul puáhtá táárbu mield sierriđ siäivummodulist, já talle tot tuáimá áimulukkân. +Sojuz kosmonautij orroomsajeh lasanii kirdem ääigi čuuvtij ton maŋa ko ovdebáin almadittum (su miehitetty) komovuotâkapselijn kevttum teknisiih piergâseh sirdojii juurrâmrađemodulân. +Apollo-komovuotâskiijpâ koččommodulist lâi kuulmâ astronaut várás kuuđâ kuđâhâsmeetter aassâmsaje, já ton massa lâi 5 000 kiillud. +Sojuzist siämmáá stuárusii astronautjuávhu várás lâi saje 9 kuđâhâsmeetterid. +Siäivummooduul. +Siäivummooduul kosmonauteh kevttih skiijpâ päčimist já meiddei Enâmân maccâmist. +Siäivummooduul oolâ lii pieijum spesialase, mii iästá sistile kummoom talle ko skiijpâ kirdá korrâ liävttoin áimukeerdi čoođâ Enâmân macâdijn. +Siäivummooduul liähtu šadda hitásubbon vistig-uv áimukeerdi vuástus keežild já nubben meiddei liävtukepidemsuoivui keežild, tassaažân ko váldusuoivâ lekkâs já hidásmit skijpâ liävtu eennâm asan siäivudijn. +Timmâ siäivum visásmiteh meetter aloduvâst tuáimee liävtukepidemraketteh, moh láá pieijum liegâsvuotâkoolbâ tuáhá. +Ohtân siäivummooduul vuávám vátámâšâin lâi tot, et skiijpâst kalga leđe stuárráámus máhđulâš volumetrisâš pehtilvuotâ (siskáldâs saijaavuotâ jyehimáin ruŋgo vijđoduvváin). +Pyeremus häämi tađe várás ličij pállu. +Pállu ij kuittâggin adde luptimvyeimi já tot pyevtittičij ballistlii maccâm áimukiärdán. +Ballistlâš maccâm áimukiärdán lii astronauttijd varâlâš tondiet ko skiijpâ keeppid liävtus čuuvtij. +Áimukiärdán sirdum maŋa tot iästá skiijpâ stivrim meddâl juurrâmraađeest. +Taandiet Sojuz maccâmkapselân väljejui "vyeijimčuovâ" häämi. +Tast lii páálu hámásâš ovdâuási, moos lii lohtum páálunálásâš liegâsvuotâkolbâ njuáidus lávuluváin (čiččâm cekkid). +Vyeijimčuováid paldâlistem lii čielgiimist toin naalijn, et Sojuz vuávám ääigi masa jo puoh vyeijimčuovah lijjii jurbâdeh. +Huolâttâsmooduul. +Skiijpâ tyehiuásist lii huolâttâsmooduul. +Tot lii farppâl hámásâš teedâvuovdâ, mast láá vuáháduvah liegâsvuođâ haaldâšmân, šleđgâvyeimi käldee, kuhesmääđhi radio, radiotelemetria- sehe stelliildâsheiviittemvuáhádâh já haldâšemvuáhádâh. +Huolâttâsmooduul teedâthánnáá uásist láá skiijpâ váldu- já värimotoreh - kiddis puáldámuš kevttee uigâmvyeimivuáhádâh juurrâmraađeest operistem já tobbeen meddâlpuáttim várás. +Skiijpâst láá meiddei smavvâlatkiitteijee raakeetmotoreh stelliildâs tivomân. +Huolâttâsmooduul ulguubeln láá stelliildâsheiviittemvuáháduv sensoreh já piäivášpaneleh, maid puáhtá stelliđ piäváá kulij taid jorgeetmáin. +Somalia. +Somalia littotäsiväldi (somalin "Jamhuuriyadda Federaalka Soomaaliya",) ađai Somalia (somalin "Soomaaliya",) lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Mogadishu. +Sonkajärvi. +Sonkajärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Sonkajärvist ääsih 3 864 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 576,79 km², mast 110,87 km² lii čääci. +Sonkajärvi naaburkieldah láá Iisalmi, Kaajaan, Lapinlahti, Rautavaara, Sotkamo já Vieremä. +Aittokoski, Haajaissydänmaa, Haapajärven Sydänmaa, Harva, Hernejärvi, Jyrkkä, Kaarakkala, Kalliomäki, Kalliosuo, Kainuunmäki, Kauppilanmäki, Kilpisaari, Koirakoski, Kukkopuro, Laaka, Mansikkavirta, Muuraisjärvi, Oinasjärvi, Paisua, Petäjäjärvi, Petäys, Päsmäri, Rutakko, Ryhälänmäki, Savonvirta, Sonkajärvi, Sonkakoski, Sukeva, Sälevä, Toivakko, Ulmala, Uuraa, Vehmasjärvi, Viitaa já Vänninmäki. +Sonkajärvi +Sool. +Sool lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Soolist ääsih 241 olmožid. +Ton vijdodâh lii 13,26 km², já alodâh 637 m. +Sool kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. +Sool +Sortavala. +Sortavala (ruošâkielân: "Сортавала") lii kaavpug Ruošâst. +Sortavala +Sorvâ. +Soorvâst láá kubdâ turbe, čeve vyelni hiäŋgájeijee "siämu" já vieskâärdeeh. +Jyelgih láá kuheh já koozah kubduuh, mii älkkedit muottust väzzim. +Soksâm ivne lii čapisruškâd teikkâ ruopsisruškâd. +Jyelgih já čuávji láá kuovgâduboh. +Tälvisoovsâ, mii vuálgá kiđđuv meddâl, lii kuovgâdub ko kesisoovsâ. +Sorvâvyesih láá ruopsisruškâdeh. +Oressoorvâin láá čuárvih, moh uđâsmuveh jyehi ive ton maŋa, ko puáris čuárvih láá kuáškum. +Uđđâ čuárvih šaddeh keesi ääigi näähki vyelni. +Sorvâ iälá Tave-Eurasiast. +Ton lavdâm uulât Skandinaviast, Puolast já Tšekist Tave-Kiinan já Ruošâ Jenisein. +Mäddin lavdâm raijâšuvá mecciarostielâsân, mut vuomij mield tot lii levânâm meid arokuávloid. +Sorvâ tiättoo harvii meid Saksaast, Uŋgarist já Kroatiast. +Nuorttâriijkâst lii ovdil lamaš sierâlum populaatio, mut tot lii viehâ vissásávt lappum. +Viijđes lavdâm já stuorrâ ohtâgâsmeeri tiet IUCN lii luokittâllâm soorvâ eellimvuáimálâš šlaaijân. +Ive 2005 áárvu mield maailmist láá suulân 1,5 miljovn sorvâd, moin Euroopâst 0,5 miljovn. +Euroopâst soorvah láá enâmustáá Ruotâst (340 000) já Suomâst (110 000). +Soorvâ eellimpirâsin láá tave kuácceevyevdistielâs teikkâ liähmustielâs meecih. +Tavveen sorvâ iälá keessiv meid laajišvuovdijn já motomeh ohtâgâsah sättih pääcciđ tálvástâllâđ tuodârkuávlui vuomijd. +Jieŋâmeerâ rido vuonâin keessiv ässee soorvah värrejeh tälviv sisenâmân. +Sorvâ iälá mielâstis nuorâ siähálâs- já kuácceevuovdijn. +Sorvâ puáhtá eelliđ meid viehâ alda härvis aassâm. +Eellimuđheh já lattim. +Soorvah eellih enâmustáá ohtuu, mut sättih tälviv rähtiđ muádi ohtâgâs juávhuid. +Kiđđuv kyeddim ääigi niŋálâsah vyelgih meddâl juávhust já hilgoh oovdeb ive vuosijd. +Siämmáá ääigi oressoorvah vandârdeh soojijd, moin toh finnejeh eenâb raavvâd. +Koskâmiärálávt soorvah vandârdeh kiđđuv já čohčuv 15-25 km. +Nuorâ soorvah sättih jotteeđ kuhebijd-uv maađhijd. +Kubdâ kozâidis iššijn sorvâ puáhtá väzziđ pyereest times-uv asseest. +Soorvah láá meid pyereh vuojâdeijeeh já toh pyehtih sirdâšuđ suolluid maaŋgâ kilomeetter keččin. +Soorvah láá táválávt aktiivlumoseh iiđeed- já ehidâsveeigi ääigi. +Toh poreh keessiv syeini, sino, miestuid já suávi páárhu, motomin meid čäcišaddoid. +Tälviv purrâmâššân láá uáiviáášán riseh já peeci párkku. +Keessiv sorvâ vyerkkee purrâmuš čoovčâ lasanemääigi várás, já porá stuárráámus uási äigistis. +Joba 50 kg peeivist. +Tälviv piäiválâš purrâmušmeeri lii tuše 8-16 kg. +Sorvâenni njoomât vyesi. +Soorvâi roovvâd lii čohčuv. +Oressoorvah kištottâleh niŋálâsâi mielâstumvuođâst neehušis tuáruin. +Parâttâlmân valmâš ores kuáivu enâmân kimekyepi já kužžá toos. +Niŋálâs njunnee kyepi já sáttá kužžâd jieš-uv toos. +Niŋálâs tiätá kimekyepi kuužâ haajâst, ete ores lii vaalmâš parâttâllâđ. +Niŋálâs párná kiđđuv 1-2, harvii kulmâ vyesi. +Eidušoddâm vyesi tiäddá 11-16 kg. +Tot čuávu eeni ton räi, ete uđđâ vyesi lii šoddâmin já enni vuájá tom meddâl. +Vyelišlaajah já aldahyelhih. +Ameriksorvâ +Ovdil sehe Amerikâst ellee sorvâ já eurooplâš sorvâ luokittâllui siämmáá šlaajâ vuálá. +Luokittâllâm mield soorvâst lijjii čiččâm vyelišlaaijâd: euroopsorvâ (Alces alces alces) Eurasia viestâruásist, siberiasorvâ (A. a. pfitzenmayeri) já mantšuriasorvâ (A. a. cameloides) Nuorttâ-Eurasiast sehe nuorttâkanadasorvâ (A. a. americana), viestârkanadasorvâ (A. a. andersoni), shirassorvâ (A. a. shirasi) já alaskasorvâ (A. a. gigas) Tave-Amerikâst. +Tááláá ääigi Eurasia já Tave-Amerik soorvah láá luokittâllum jieijâs šlaajáid, ko toi karyotiijpah já rumâšrááhtus láá ereslágáneh. +Euroopâst já Jenisei viestârbeln iälá sorvâ (Alces alces) já Tave-Amerikâst sehe Eurasiast Jenisei nuorttiibeln iälá ameriksorvâ (A. americanus). +Jenisei kierruin, Mongoliast já Kiinast sorvâšlaajah eellih siämmáin soojijn, kuás šlaajah sättih ruossâlistuđ. +Kuábbáá-uv šlaajâst láá kyehti vyelišlaajâ. +Tááláá tiäđu mield soorvâ vyelišlaajah láá Alces alces alces já A. a. caucasicus, moin majemuš lii suvâttum. +Miäcástem. +Sorvâ lii Suomâ merhâšitteemus pivdoellee. +1800-lovo loopâst sorvânääli uccánij ennuv lijgemiäcástem tiet, já šlaajâ masa suvâttui Suomâst. +Suojâlemtoimâi iššijn sorvânääli šodâškuođij jotelávt 1930-lovvoost. +Soorvâmiäcástem tábáhtuvá táválávt uces juávhuin. +Távjá ohtâ juávkku suorgât soorvâ joton nube juávhu luus, mii páácá tom. +Eres miäcástemvyevih láá ovdâmerkkân orostittem umásteijee sorvâpennuin, perttum purâdemsaje alda já muotâruánnjásij iššijn kuorâdem. +Tááláá ääigi sorvâmeerijd heiviitteleh miäcástmijn. +Ive 2020 soorvâ uážui miäcástiđ Suomâ pivdoelleekuávdáá mieđettâm luuvijn Laapist sehe Tavenuorttiienâmist 1. +- 20. čohčâmáánu já eres kuávluin 1. čohčâmáánu - 9. roovvâdmáánu, mut tuše piäldust vahtimin. +Ubâ Suomâst miäcástemäigi álgá 10. roovvâdmáánu já nohá 15. uđđâivemáánu. +31. juovlâmáánu maŋa miäcástmist ij kuittâggin uážu innig kevttiđ pennuu. +Vuájáán já soorvâ suoččâmist šadda táválávt tuođâlâš vaahâg, sehe soorvân, ulmuid já vuájánân. +Kuhes jyelgih já stuorrâ ruumâš taheh soorvâst jotolâhân varâlâš. +Sorvâ pärttid táválávt ehidist teikkâ iđedist, ko tot lii ucâmin purrâmuš. +Sotkamo. +Sotkamo lii kieldâ Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. +Sotkamost ääsih 10 330 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 951,86 km², mast 303,06 km² lii čääci. +Sotkamo naaburkieldah láá Kaajaan, Kuhmo, Nurmes, Paltamo, Rautavaara, Ristijärvi já Sonkajärvi. +Alasotkamo, Heinämäki, Halmetvaara, Jormaskylä, Juholankylä, Juurikkalahti, Kaitainsalmi, Korholanmäki, Kontinjoki, Laakajärvi, Losovaara, Naapurinvaara, Nuasjärvi, Ontojoki, Paakinmäki, Parkua, Pohjavaara, Riekinranta, Sapsoperä, Saukko, Sipinen, Sipola, Soidinvaara, Sumsa, Suovaara, Tipasoja, Torinkylä, Tuhkakylä, Vuokatti, Ylisotkamo, Ärväänkylä já Maanselkä. +Sotkamo +Sotši. +Sotši (ruošâkielân: "Сочи") lii kaavpug Ruošâst. +Ive 2013 Sotšist assii 368 000 olmožid. +Sotši +Sri Lanka. +Sri Lanka lii staatâ Aasiast. +Sri Lankast láá kyehti uáivikaavpug: Kotte (lahâasâttemlâš) já Colombo (virgálâš). +Sri Lanka +Staffolo. +Staffolo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Staffolost ääsih 2 191 olmožid. +Ton vijdodâh lii 27,50 km², já alodâh 442 m. Staffolo naaburkieldah láá Apiro, Cingoli, Cupramontana, Jesi já San Paolo di Jesi. +Staffolo +Stephen King. +Stephen Edwin King (š. +21. čohčâmáánu 1947 Portland, Maine, Ovtâstumstaatah) lii ameriklâš kirječällee. +Suu vaanhimeh, Donald já Nellie Ruth Pillsbury King, iäránáin, ko King lâi vala ucce. +Viljâinis Davidáin suoi aasáin tast maŋa sunnuu ennijn. +Sij varriistâlii vistig tuohuteehi ovdilgo monnii maassâd Mainen já paccii tohon. +Luvâttuv maŋa King peesâi siisâ Maine ollâopâtt��hân luuhâđ eŋgâlâskielâ, kost sun valmâštui ive 1970. +Pargo ij kuittâgin kavnum tállân, pic esken čohčuv 1971, kuás sun algâttij eŋgâlâskielâ máttáátteijen Hampden Academyst. +King naajâi Tabitha Sprucein ive 1971. +Suoi láin teivâm Maine ollâopâttuvvâst, kost kuohtuuh láin lamaš uáppen. +Sunnust láá kulmâ päärni já nelji pärnipäärni. +Kiđđuv 1973 Doubleday & Co. tuhhiittij King roomaan "Carrie" almostittem várás. +Sunjin muštâlui, ete jis tot vuábdoo pyereest, te sust lii máhđulâšvuotâ kyeđđiđ suu pargo máttáátteijen já tuše čäälliđ. +King jieijâs mielâst maainâs škovlâpiävuttum nieidâst kiäst láá telekineetliih vyeimih ij lamaš pyeri já sun leggistij-uv vistig tom roskeliitán. +Suu kálgu, Tabitha, kuittâg kuáivui tom tobbeen já kivrij kállás vuolgâttiđ tom kuástideijei. +Nuuvt Carrie almostui kiđđuv 1974. +1980-lovvoost King lâi sorjolâš sehe kokaiinân já alkoholân. +Tot vaaigutškuođij meid suu čälimân já suu jieijâs mielâst "The Tommyknockers" (suom. +Kolkuttajat) lii-uv suu hyenemus kirje. +Tot lâi majemuš kirje, mon sun čaalij ko lâi vala sorjolâš. +Tast maŋa sun kuođij kokaiin já alkohol. +Richard Bachman. +Richard Bachman lâi Stephen King pseudonyym suu karrieer aalgâst. +Suu kuástideijee lâi ton uáivilist, ete oovtâ čällest ij pyevti almostuđ maŋgâ kirje ivveest. +Maŋeláá King ij innig perustâm taggaar njuolgâdusâst já sust sattii almostuđ kulmâ-uv kirje oovtâ ive ääigi. +King filmiistmeh. +Stephen King ive 2011King kiirjijn láá rahtum paijeel 100 elleekovveed já maaŋgah tv-rááiđuh. +Ohtâ pivnohumosijn elleekuuvijn lii Stanley Kubrick stivrim "The Shining" (suom. +Hohto), moos King jieš ij lijkkum ollágin, ko suu mielâst kirjes lâi tulkkum puástud. +Sun ij meid lijkkum toos, ete Jack Nicholson čaittâlij uáivipersovn, Jack Torrance, ige tooskin ete Torrance lii váhá jollâ aalgâ rääjist. +Elleekove lâi King mielâst meid váhá misogynistlâš, ko nissoon tast lâi tuše kehnittes piškee. +Eres King mainâsij vuáđuld rahtum pegâlmâs elleekoveh láá ovdâmerkkân "The Shawshank Redemption" (1994), "The Green Mile" (1999) já "It" (2017). +It-roomaan vuáđuld rahtui meid tv-miniráiđu jo ive 1990. +King +Steve McQueen. +Terrence Stephen McQueen (24. njuhčâmáánu 1930 Beech Grove, Indiana - 7. skammâmáánu 1980 Ciudad Juárez, Meksiko) lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, kiän peeggâlmumoseh roolah láá elleekuuvijn The Magnificent Seven (1960), The Great Escape (1963), Bullitt (1968), Papillon (1973) já The Towering Inferno (1974). +McQueen +Steve McQueen (stivrejeijee). +Steven Rodney McQueen (9. roovvâdmáánu 1969 Lontoo) lii eŋlandlâš stivrejeijee já čällee kiän elleekove 12 Years a Slave (2013) vuoitij ennuv palhâšuumijd, stuárráámus tain pyeremuu elleekove Oscar-palhâšume. +Meid suu eres kuhes elleekoveh, Hunger (2008), Shame (2011) já Widows (2018), láá finnim iävtukkâsvuođâid já vuáittám palhâšuumijd. +Steven Spielberg. +Steven Allan Spielberg (š. +18. juovlâmáánu 1946, Cincinnati, Ohio, Ovtâstumstaatah) lii ohtâ Hollywood tobdosumosijn elleekovestivrejeijein, kii lii stivrim maaŋgâlágán elleekuuvijd ain scifi-elleekuuvijn historjálâš já suátielleekuuvijd. +Sun lii toimâm meid pyevtitteijen já lii ohtâ DreamWorks studio vuáđudeijein. +Spielberg lii ohtâ riggásumosijn elleekoverähtein maailmist. +Spielberg vaikuttâs lii lamaš styeres já suu elleekoveh láá 1970-lovo maŋa miäruštâllâm, eenâb ko eres elleekoveh, mii lii piivnoh elleekoverähtimist. +Maaŋgah suu elleekuuvijn láá lamaš miänástusah, moin sehe keččeeh já kritijkkáreh láá lijkkum. +Spielberg šoodâi Cincinnatist, Ohiost konsert pianist Leah Frances (Posner) já šleđgâinsiner Arnold Spielbergân, kiäh láin kuohtuuh šoddâm ryeššilâs-juuvdálâš enâmânvärrejeijee perruid. +Pärnin Spielberg peerâ varrij ennuv já sij assii ovdâmerkkân Haddon Townshipist, New Jerseyst já Phoenixist, Arizonast ovdilgo sij värrejii Saratogan, Kalifornian. +Kaliforniast Spielberg uusâi kuohtii luuhâđ elleekove syergi University of South Californian, mutâ kuábbáágin tove ij lam lukko. +Nuuvtpa sun šoodâi uáppen California State Universityn, mutâ maŋeláá jooskâi uápuid tobbeen juurdân ovdediđ suu elleekovekarrieer. +35 ihheed monnii ovdilgo sun maacâi luuhâđ uápuidis loopân. +Spielbergist lii meid luuhâmvädisvuotâ, mii paasij diagnosisthánnáá ive 2007 räi. +Jo pärnin elleekoveh kiäsuttii Spielberg. +Ko eres párnááh kivsedii Spielberg suu juuvdálâšvuođâ tet, te sun irâttij kielestiđ, ete peerâ lii saksalâš já kaavnâi mottoomlágán lohđuttâs elleekoverähtimist. +Oovtâ päikkielleekovásis sun valjij viärráámuu kivsedeijes čaittâliđ naaci. +Karrieer algâ. +Eejis kaitafilmâkameráin Spielberg kuvviiškuođij jieijâs projektijd jo pärnin pääihist. +Maŋeláá eeči išedij suu peessâđ išedeijen Universal Studiosân. +Jo nubálovihásâžân Spielberg raahtij 40-miinuut suátifiilmâ, "Escape to Nowhere" (1962), mii finnij mottoom palhâšume-uv, já kuhes scifi-elleekove, "Firelight". +Kuittâg suu čuávuvâš elleekove, uánihiselleekove "Amblin'" (1968), lâi tot, mii kiäsuttij oovtâ hoovdâ Universal Studiost, já 1960-lovo loopâst Spielbergist šoodâi-uv ohtâ nuorâmuin televisiostivrejeijein Universalist. +Sun stivrij oosijd maŋgáid televisioráiđoid ovdâmerkkân "Colombon", "Marcus Welbyn", "M.D.n" já '. +Ive 1971 Spielberg raahtij suu vuosmuu televisioelleekove, Duel, mii lâi miänástus. +Ton áánsust lehâstui Spielbergin uksâ rähtiđ meid muide ko televisioelleekuuvijd. +Vuosmuš taggaar lâi "The Sugar Express" ive 1974 já jo čuávuváá ive tast poođij olgos "Jaws", mii lii ohtâ enâmustáá tiänám elleekuuvijn, já mii pajedij Spielberg njunošstivrejeijei juávkun. +Jaws finnij pyeremuu elleekove Oscar-palhâšume já meid ton muusik, mon nuottij John Williams, finnij Oscar. +Spielberg jieš lii ettâm, ete Jaws lâi ohtâ vaigâdumosijn elleekuuvijn kuvviđ ton tááhust, ete tast lâi nuuvt ennuv meerâst kuvvim. +Maŋeláá feerim kuittâg išedij, jis lijjii vaigâdvuođah eres elleekuuvijn: toh urruu älkken ko aainâskin ij taarbâš meerâ alne teikkâ čääsist leđe. +Suu čuávuváá elleekooveest, "Close Encounters of the Third Kind" (1977), lijjii-uv ennuv vädisvuođah spesiaalefektijn ton tááhust, ete tallaš teknologiain ij puáhtám nuuvt älkkeht olášuttiđ Spielberg jurduid. +Ton-uv elleekooveest šoodâi miänástus. +Tot finnij pyeremuu kuvvim Oscar, já Spielberg jieš finnij suu vuosmuu Oscar-iävtukkâsvuođâ. +a>st "Indiana Jones and the Temple of Doom" kuvvim ääigi +Ive 1981 poođij vuosmuš "Indiana Jones" -elleekove, "Raiders of the Lost Ark", mast Spielberg finnij suu nube Oscar-iävtukkâsvuođâ. +Puoh Indiana Jones -elleekoveh, moid šoddii val kyehti lase 1980-lovo ääigi, kevttih ivnáás elleekuvvim, virkkuus editistem já utkáás spesiaalefektijd, já tai uáiviroolâst lii Harrison Ford. +Val pivnohub elleekove lâi kuittâg ive 1982 puáttám "E.T. +the Extra-Terrestrial", mast Spielberg lii ettâm, ete lii puoh merhâšitteemus elleekove sunjin olssis. +Sun finnij tast noomâ já jáválâšvuođâ, mutâ ovdil taam elleekove talle 36-ihásâš stivrejeijee ij lam smiettâmgin, ete halijdičij perruu. +Elleekoveh lijjii ton räi lamaš suu párnááh. +E.T.st leijee kulmâ pärničaittâleijee kuittâg mulsuu suu mielâ já kulmâ ive maŋeláá Spielberg uážui suu vuosmuu alge. +1980-lovo ääigi Spielberg raahtij meid kyehti elleekove kiirjij vuáđuld: "The Color Purple" (1985) já "Empire of the Sun" (1987). +Motomeh láá meid ettâm, ete 1980-lovo polâttettee klassijkkár "Poltergeist" ličij meid Spielberg stivrim, veikkâ loppâteevstâin sun lii tuš pyevtitteijen já čällen já Toby Hooper stivrejeijen. +Eteh, ete Spielberg poolâi stivrejeijei jasko älgimist já tondiet koijâdij Hooper stivrejeijen, ko oppeet motomeh láá ton mielâ, ete suu sopâmuš E.T. +stivrejeijen ij luáštám suu leđe meid Poltergeist stivrejeijee. +Jyehi tááhust Poltergeist juurdâ lii leđe jotkâ Close Encounters of the Third Kind -elleekován. +Spielberg lâi hirmâd aktiivlâš 1990-lovo aalgâst nuuvt stivrejeijen ko pyevtitteijen-uv. +Veikkâ suu vuosmuš elleekove 1990-lovvoost, "Hook" (1991), ij lam ulmui mielâst nuuvt pyeri, te Spielberg joođhij ain ovdâskulij. +Ive 1993 sun stivrij "Jurassic Park" já "Schindler's List", mon sun pyevtittij-uv. +Oppeet kuohtuuh tain elleekuuvijn lijjii hirmâd pivnoheh. +Schindler's List vuoitij ohtsis čiččâm Oscarid. +Ive 1994 Spielberg vuáđudij DreamWorks studio oovdâst Jeffrey Katzenbergáin já David Geffenáin. +Studio lii pyevtittâm maaŋgâid piivnoh animaatioid tego "Shrek" elleekuuvijd. +Spielberg arbij Stanley Kubrickist "A.I. +Artificial Intelligence" (2001) stivrejeijee saje. +Ive 2016 Spielberg uážui BBC Blue Peter -meerhâ, mii lii BBC párnái televisio-ohjelm alemus kunnijâttem. +Tom uážžuh tuše häärvih, muáddi ulmuu jyehi ive. +Spielberg eeđâi, ete sun lii syele ain halijdâm oovtâ. +Teemah. +Spielberg lii maŋgii muivim ulmuid toin, maht sun lii ráhtám kyehti aaibâs ereslágán ollâproofiil elleekove oovtâ siämmáá ive ääigi. +Sun lii kieđâvuššâm elleekuvijnis maaŋgâlágán aašijd tego sevŋis kuuvijd ulmui ráhtám teknologiast, optimistlijd komovuođâmainâsijd já meid stuorrâ koččâmušâid maailmist tego suáđi, näliolgoštem já holokaust. +Stuárráámus uási Spielberg elleekuuvijn láá kuittâg vuáđuld optimistliih. +Motomeh eteh, ete toh láá liijkás-uv sentimentaalliih, mutâ Spielberg jieš ij poolâ tast. +Tast sust puáhtá uáiniđ vaikuttâsâid Frank Caprast. +Spielberg lii mainâsteijee, kiän jiešvuottân lii tot, ete suu kiäsut párnáimainâsij tijdâ já sust lii nahcâ mieldieelliđ párnái uáinimčievâst. +Spielbergân láá-uv vaikuttâm Walt Disney -elleekoveh ennuv, já sun lii ettâm, ete oopâi tain, ete kalgeh leđe vyestikeejih já kontrast. +Spielberg elleekooveest "The Terminal" puáhtá meid uáiniđ siämmáálágán modernkomedia jiešvuovijd ko Jacques Tati "Playtime"st. +Spielberg +Sudan. +Sudan (), virgálávt Sudan täsiväldi (), lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Khartum. +Sudan virgáliih kielah láá arabiakielâ já eŋgâlâskielâ. +Sudanist ääsih suulân 43,8 miljovn olmožid, kiäin 70% láá sunnimuslimeh, 25% Afrik ärbivuáválij oskolduvâi hárjutteijeeh já 5% ristâoskoliih. +Sudan ránnjástaatah láá tavveen Egypti, nuorttâviestârist Libya, viestârist Tšad, maadâviestârist Koskâ-Afrik täsiväldi, mäddin Maadâ-Sudan já nuorttân Etiopia já Eritrea. +Suomussalmi. +Suomussalmi lii kieldâ Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. +Suomussalmist ääsih 7 644 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 857,59 km², mast 587,01 km² lii čääci. +Suomussalmi naaburkieldah láá Hyrynsalmi, Kuáccám, Kuhmo, Pudasjärvi, Puolanka já Taivalkoski. +Alajärvi, Ala-Vuokki, Hossa, Jumaliskylä, Juntusranta, Kaljuskylä, Kerälä, Kiannanniemi, Korpela, Korvua, Kuivajärvi, Kurimo, Lomakylä (Suomussalmi), Myllylahti, Näljänkä, Näätälä, Peranka, Pesiökylä, Pesiönlahti, Piispajärvi, Pisto, Pitämä, Pyhäkylä, Raate, Ruhtinansalmi, Sakara, Selkoskylä, Siikaranta, Suomussalmi markkân, Tervakangas, Vaaranniva, Vasara, Vuokki, Yli-Vuokki já Ämmänsaari (kieldâkuávdáš). +Suomussalmi +Suomâ. +Suomâ teikkâ Suomâ täsiväldi (teikkâ "Suoma dásseváldi", teikkâ "Lääʹddjânnam tääʹssväʹldd", teikkâ "Suomen tasavalta", teikkâ "Republiken Finland") lii jiečânâs täsiväldi tave-Euroopâst Nuorttâmeerâ tavenuorttiibeln. +Ive 1995 Suomâ seervâi Euroop union jesânin. +Suomâst láá suulân 5,5 miljovn ässed. +Aalmuglâškielah já eres kielah. +Suomâ vuáđulaavâ mield Suomâ aalmuglâškielah láá suomâ- já ruotâkielâ. +Kuittâg vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent mield sämmilijn algâaalmugijn, romanijn já eres ucceeblovoin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. +Haldâttâh já politiik. +Suomâ staatâhäämi lii täsiväldi. +Suomâ staatâhovdâ lii täsivääldi president, kiän virgepaje pištá kuttâ ive, kuittâg enâmustáá kyehti virgepaje maŋaluvâi. +Aalmug väljee president njuolgâ valjâiguin. +Presidentist lii vala-uv formaallâš kieldimvuoigâdvuotâ vuáđulaavâ mield ađai ko ovdâskodde lii tuhhiittâm laavâ já adelâm tom presidentân nanodemnáál, te president puáhtá kyeđđiđ laavâ naanoodhánnáá teikâ piettâl naanoodmist tom. +Jis taat tábáhtuvá, te laahâ máccá ovdâskoodán, mii puáhtá val nanodiđ laavâ president naanoodhánnáá-uv. +President noomât alemus virgealmaid ja joođeet oovtâst staatâraađijn Suomâ olgopolitiik. +Táválávt Euroop union kyeskee aašijd hoittáá uáiviminister. +Presidentin väljejui ive 2012 Sauli Niinistö, kii väljejui uđđâsist presidentin ive 2024 räi ive 2018 presidentvaaljâin. +Virgálávt uáiviminister, eres ministereh já riehtikansler taheh "staatârääđi". +Taat kočoduvvoo távjá meid "haldâttâssân". +Tááláš uáiviminister lii Sanna Marin já staatâvarijminister Matti Vanhanen. +Haldâttâh. +Suomâ vuáđulaavâ mield Suomâst staatâväldi kulá aalmugân já haldâttâsvääldi kevttih täsivääldi president já staatârääđi, mon jesâneh kalgeh navdâšiđ ovdâskode luáttámuš. +Suomâ ovdâskode lii oovtkáámmársâš parlament. +Ovdâskoddeest láá 200 aalmugovdâsteijed, kiäh väljejuvvojeh koskâvuođâlâš ovdâskoddevaaljâin. +Taah vaaljah tuállojeh neelji ive kooskâi. +Ive 2009 rääjist Suomâst láá lamaš 19 eennâmkodded, main ohtâ ađai Åland lii jiešhaaldâtlâš. +Historjáliih eennâmkodeh Suomâst láá 9. +Suomâ-ugrâlâš kielah. +Suomâ-ugrâlâš kielah láá kielah, moh kuleh uralâlâš kielâperrui. +Ovdâmerkkân sämikielah, suomâkielâ, uŋgarkielâ já virokielâ láá suomâ-ugrâlâš kielah. +Suomâ-ugrâlâš kielah +Suomâ Aalmug Vistig. +Suomâ Aalmug Vistig () lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. +Suomâ Aalmug Vistig +Suomâ Kuávdášpiäládâh. +Suomâ Kuávdášpiäládâh (uánihubbooht Kuávdáš,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. +Suomâ Kuávdášpiäládâh +Suomâ Ristâlâšdemokraateh. +Suomâ Ristâlâšdemokraateh (uánihubbooht Ristâliih,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. +Suomâ Ristâlâšdemokraateh +Suomâ ovdâskodde. +Suomâ ovdâskodde (já) lii Suomâ oovtkáámmársâš parlament já alemus staatâorgaanin. +Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh. +Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh (uánihubbooht Ruátáliih,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. +Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh +Suomâ sosialdemokraatlâš piäládâh. +Suomâ sosialdemokraatlâš piäládâh (uánihubbooht Sosialdemokraateh,, uánádâs SDP) lii ohtâ Suomâ stuárráámuin piäláduvâin. +Tot vuáđudui ive 1899 Tuurkust noomâin "Suomen työväenpuolue". +Tááláá noomâ valdii kiävtun ive 1903 Forssast toollum piäládâhčuákkim maŋa. +Suomâ sosialdemokraatlâš piäládâh +Suomâ täsivääldi president. +Suomâ täsiväldi president (,,) lii Suomâ staatâhovdâ, kiäm Suomâ aalmug väljee njuolgâ valjâiguin kuuđâ ive kooskâi. +Sun joođeet Suomâ olgopolitiik oovtâst staatâraađijn já lii piäluštâsvuoimij pajehovdâ. +Suomâ täsivääldi president +Suomâ vuáđulaahâ. +Suomâ vuáđulaahâ (731/1999,,) lii ohtâlâs vuáđulaahâ, mii šoodâi vuáimán 1. njuhčâmáánu 2000. +Tááláš vuáđulaahâ poođij neelji puáris laavâ sajan, moh asâttuvvojii Suomâ jiečânâsvuođâ algâiivij ääigi: ive 1919 haldâttâshäämi, ive 1928 staatâpeivioornig sehe kyehti ministerovdâsvástádâsân kyeskee laavâ. +Vuáđulaavâ mield Suomâ aalmuglâškielah láá suomâ- já ruotâkielâ. +Laavâ rááhtus. +Vuáđulaavâst láá 131 cekkid 13 lovvoost. +Smavvâ tärhistmijn huolâhánnáá iänááš njuolgâdusah láá aldasáid siämmááláváneh ko ovdebijn laavâin, ovdâmerkkân ive 1995 vuáđuvuoigâdvuođâi njuolgâdusah láá valdum uđđâ vuáđulaahân aldasáid tagarin. +Laahân iä lasettum ive 2000 uđđâ vuáđuvuoigâdvuođah. +1 loho - Staatâoornig vuáđđuseh. +Vuáđulaavâ vuosmuu lovvoost láá staatânjuolgâdus válduprinsiipeh. +Täin njuolgâdusâin miäruštâllojeh Suomâ jiečânâsvuotâ já täsiváldálâš haldâttâshäämi sehe asâtteh väldikode kuávluh já Suomâ aalmuglâšvuođâ vuáđđuseh. +Staatânjuolgâdus vuáđđun lii aalmugsuvereniteet, mii lii prinsiip, et staatâväldi kulá aalmugân, mon oovdâst staatâpeivijd čokkânâm ovdâskodde. +Prinsiip mield ovdâskodde lii Suomâ alemus staatâorgaanin já haldâttâs- já tuámuväldi láá vyeliláá ko ovdâskodde. +Taan maŋa vuáđulaahâ meerrid, et staatârääđi jesâneh kalgeh navdâšiđ ovdâskode luáttámuš. +Euroop union jeessânvuotâ. +Njuhčâmáánu 1. peeivi 2012 šoodâi vuáimán vuáđulaavâ nubástus, mon mield Suomâ lii Euroop union jesân. +Suomâ kuittâg seervâi Euroop unionân jo ive 1995. +2. loho - Vuáđuvuoigâdvuođah. +Vuáđulaavâ nube lovo teeman láá vuáđuvuoigâdvuođah. +Taat leš vuáđulaavâ tehálumos loho, tastko vuáđulahâváljukodde kárttá tyellittälli tulkkuđ taan lovo aašijd, ko tot aasât táválijd laavâid. +Taat loho aasât vuáđuvuoigâdvuođâid já oovdânpyehtiđ vuáđđusijd, moiguin toid vuoigâdvuođáid puáhtá tarvaniđ. +Ovdâmerkkân ive 2006 vuáđulahâváljukodde adelij ciälkkámuš paijeel 60 lahâiävtuttâsâin vuáđuvuoigâdvuođâ uáinimčievâst, mon maŋa täid lahâiävtuttâsâid koolgâi mutteđ. +Spiekâstâhtile já vuáđuvuoigâdvuođah. +Taan lovo majemuš cekki kieđâvuš máhđulâšvuođâ raijiđ vuáđuvuoigâdvuođâid koskâpuddâsávt spiekâstâhtile ääigi. +Spiekâstuvâi vuáđustâsâid kalga asâttiđ lavváin, mut raijiittâsâid puáhtá olášuttiđ jo-uv lavváin teikkâ asâttâssáin. +Vuáđulaahâ tiädut spiekâstâhtooimâi koskâpuddâsâšvuođâ já tom, et raijiittâsâid kalga tárkká miäruštâllâđ. +Spiekâstâhtooimah iä uážu rikkođ Suomâ tuhhiittem almugijkoskâsijd olmoošvuoigâdvuotâkenigâsvuođâid. +Taat cekki heiviittui vuosmuu keerdi njuhčâmáánust 2020, ko ton vuáđuld laahâ raavâdviäsui steŋgimist asâttui. +Laavâ ulmen lâi viggâđ estiđ SARS-CoV‑2-virus leevvânmist. +3. loho - Ovdâskodde ja aalmugovdâsteijeeh. +Vuáđulaavâ kuálmád lovvoost láá vuáđunjuolgâdusah ovdâskode ráhtusist já toimâpaajeest nuuvtko tot, et Suomâ ovdâskodde lii oovtkáámmársâš já et ovdâskoddeest láá 200 aalmugovdâsteijed, kiäh väljejuvvojeh ovdâskoodán neelji ive kooskâi. +Taan lovvoost miäruštâlloo kii uážžu viggâđ aalmugovdâsteijen já kii ij uážu. +Iävtukkâs kalga leđe jienâvuoigâdvuođâlâš já olesváldálâš, vâi sun lii valjâtohálâš. +Nuuvtpa vyeliahasiih teikkâ meid rävisulmuuh, kiäh láá vááijuvváldáliih, iä uážu viggâđ aalmugovdâsteijen. +Sii lasseen aalmugovdâsteijen iä uážu viggâđ il. +Suomâ president, ollâ riehtivirgeomâhâš teikkâ suáldátvirgeest palvâleijee. +Suomâkielâ. +Suomâkielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. +Ton sárnoomeeri lii 5,5 miljovn. +Suomâkielâ lii anarâškielâ kaaidâs hyelkkikielâ. +Suomâkielâ pustaveh. +Tai lasseen suomâkielâ čäällimvuáhán kuleh Š- já Ž-pustaveh, mut taah iä liähu ollásávt vuáhádum. +Suomâráp uárjih. +Suomâráp uarjih lii anarâš ráppájeijee Amoc laavlâ, mii kulá Amok-kaččâm -albumân. +Suonenjoki. +Suonenjoki lii kaavpug Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Suonenjokist ääsih 6 981 olmožid, já ton vijdodâh lii 862,33 km², mast 148,79 km² lii čääci. +Suonenjoki naaburkieldah láá Kuopio, Leppävirta, Pieksämäki, Rautalampi já Tervo. +Suonenjoki vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. +Herrala, Hulkkola, Jauhomäki, Karkkola, Kukkola, Kutumäki, Kutunkylä, Kuvansi, Käpylä, Kärkkäälä, Lempyy, Liedemäki, Luukkola, Lyytilänmäki, Markkala, Nuutila, Piispalanmäki, Pörölänmäki, Rajalanniemi, Rieponlahti, Sydänmaa, Toholahti, Tyyrinmäki, Vauhkola, Vehvilä, Viippero, Jalkala, Karsikonmäki, Suontee, Suihkola, Kolikkoinmäki já Kinnula. +Suonenjoki +Suovâkuoškâ. +Suovâkuoškâ (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Suovâkuoškâst ääsih 1 008 olmožid, já ton vijdodâh lii 6 496,50 km², mast 57,30 km² lii čääci. +Suovâkuoškâ naaburkieldah láá Kyelijävri, Pelkosnjargâ já Suáđigil. +Hihnavaara, Kuosku, Lunkkaus, Martti, Rovala, Ruuvaoja, Nousu, Suovâkuoškâ, Seitajärvi, Tanhua, Viitaranta já Värriö. +Suovâkuoškâ +Suriname. +Suriname lii staatâ Maadâ-Amerikâst. +Ton uáivikaavpug lii Paramaribo. +Suáluičielgi. +Suáluičielgi (já) lii sijdâ já tuuristkuávdáš Aanaar kieldâst. +Suáluičielgi lii ohtâ Suomâ puárásumosáin čuoigâmkuávdáin já fáálá valjeest čuoigâmkiäinuid. +Keessiv Suáluičielgist láá ennuv vajâldemkiäinuh, moh fäällih turistáid máhđulâšvuođâ uápásmuđ putes já mučis meccikuávlun já tuodárluándun. +Sijdâ lii ucce, mut tobbeen láá maaŋgâlágáneh hotelleh já raavâdviäsuh já meiddei puoh palvâlusah, maid turisteh sättih tarbâšiđ. +Suáluičielgi +Suávvil. +Suávvil ("Thymallus thymallus") lii kyelišlaajâ, mii kulá luosâkuolij laahkon. +Suáđigil. +Suáđigil (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Suáđigilist ääsih 8 310 olmožid, já ton vijdodâh lii 12 415,40 km², mast 723,76 km² lii čääci. +Kieldâ lii Suomâ nubben stuárráámus vijđoduv mieldi Aanaar maŋa. +Suáđigil naaburkieldah láá Aanaar, Kiemâjävri, Kittâl, Pelkosnjargâ, Ruávinjargâ já Suovâkuoškâ. +Aska, Hinganmaa, Jeesiö, Kaarto, Kakslauttanen, Kelujärvi, Kersilö, Kierinki, Kukasjärvi, Lismanaapa, Lokka, Luosto, Madetkoski, Moskuvaara, Murtomaa, Orajärvi, Petkula, Peurasuvanto, Puolakkavaara, Purnumukka, Rajala, Raudanjoki, Riipi, Sassali, Sattanen, Seipäjärvi, Siurunmaa, Syväjärvi, Tankavaara, Torvinen, Uimaniemi, Unari, Vaalajärvi, Vuojärvi já Vuáčču. +Sveeici kantoneh. +Sveeicist láá 26 kantonid, main lii vijđes jiešhaldâšem. +Sveicci. +Sveicci lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Bern, mut stuárráámus kaavpug lii Zürich. +Eennâm lii juohum kantonáid ađai läänijd, main lii vijđes jiešhaldâšem. +Swahilikielâ. +Swahili (swahilin "kiswahili") lii bantukielâ, mon swahilih sárnuh já mii lii vijđáht kiävtust Nuorttâ- já Koskâ-Afrikâst. +Tast láá suulân 80 miljovn sárnod. +Virgálâš kielâ tot lii Tansaniast já Keniast, mutâ tom kevttih meiddei Ugandast, Somaliast, Mosambikist, Malawist, Ruandast, Burundist, Sambiast já Kongost. +Arabia lii vaiguttâm swahilin ennuv já swahilist láá-uv ennuv lovnâsäänih arabiakielâst. +Joba "swahili" lii lovnâ já puátá arabia säänist "sawāḥilī", mii lii maaŋgâlovo adjektivhäämi säänist mii meerhâš "riddokuávlust" (eŋg. +jurg. +"of the coast"). +Puárásumos siäilum swahilikielâsâš tekstâ lii 1700-lovo aalgâst já tot lii čallum arabia pustavijgijn. +Tááláá ääigi swahili čäälih kuittâg läättinlâš pustavijgijn. +Syeinimáánu. +Syeinimáánu lii ive čiččâd mánuppaje. +Syeinimáánust láá 31 peivid. +Sysmä. +Sysmä lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. +Sysmäst ääsih 3 615 olmožid, já ton vijdodâh lii 936,18 km², mast 269,88 km² lii čääci. +Sysmä naaburkieldah láá Asikkala, Hartola, Heinola, Kuhmoinen, Luhanka já Padasjoki. +Joutsjärvi, Karilanmaa, Kinnarila (Skinnarila), Koivisto, Käenmäki (Tikkala), Liikola, Nikkaroinen, Nuoramoinen, Onkiniemi, Otamo, Palvala, Rapala, Ravioskorpi, Saarenkylä, Soiniemi, Suurikylä, Särkilahti, Taipale, Toivola, Valittula, Vintturi, Virtaa já Voipala (Suopelto). +Sysmä +Syyria. +Syyria lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Damaskos. +Sámi allaskuvla. +Diehtosiida. +Rakânâs, kost Säämi ollâopâttâh lii +Sámi allaskuvla ađai Säämi ollâopâttâh () lii Kuovdâkiäinust leijee ollâopâttâh, mii vuáđudui ive 1989. +Ton váldu-ulmen lii adeliđ sämikielâg uáppeid tohálâšvuođâ porgâđ sehe Säämist já eres siärváduvâin. +Sámi allaskuvla +São Tomé. +São Tomé lii São Tomé já Príncipe stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +São Tomé +São Tomé já Príncipe. +São Tomé já Príncipe demokraatlâš täsiväldi () ađai São Tomé já Príncipe lii suáluistaatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii São Tomé. +Staatâ uáivisuolluuh láá São Tomé já Príncipe, moi koskâ lii suulân 140 km. +São Tomé já Príncipe +Sämicissááš. +Sämicissááš lii loddešlaajâ, mii kulá cissái čeerdân já varbusluudij lahkon. +Stuárudâh já tobdomeerhah. +Sämicissááš lii 12,5-14 cm kukke já tiäddá 11-14 g. Tot sulâstit vyevdicissáá, mut sämicissááš lii ruškâd já vyevdicissááš vielgâd. +Sämicissáá uáivi lii tevkisruškâd, naamar čappâd já čeve vielgâd. +Čuávji sehe selgi láá ruškâdeh já suájáh sehe poođâš ránáseh. +Sämicissáá koččomjienâ lii vyevdicissáálágán "tsi-tsi-tshää-tshää". +Laavlâ lii šurijdeijee já paimâtteijee "tsi-yrr tsi-yrr..." sehe oovtâkiärdánis "tse-tse-tse..." +Puárásumos syemmilâš riegistum sämicissááš lii lamaš 9 ihheed já 4 peeivi puáris. +Tot lii meid [Euroop puárásumos sämicissááš. +Sämicissááš iälá puáris kuácceevuovdijn Fennoskandiast, Ruošâst já Alaskast. +Suomâst sämicissááš pessee Tave-Suomâ kuácceevuovdijn. +Parâmeeri lii suulân 40 000. +Sämicissááš lii päikkilodde, mut nuorâ ohtâgâsah sättih varriđ Maadâ-Suomân. +Sämicissáá eellimpirâsin láá siähálâsvyevdih já kuácceevyevdih, meid laajišvyevdih. +Sämicissáá revirist kolgâččii leđe suárvih teikkâ vuággumuorah, mut tot puáhtá peessiđ meid nuorâ vuovdijn, jis tobbeen láá loddevuovdah. +Sämicissáá reeviir lii táválávt suulân neljihâškilomeetter. +Niŋálâs ráhtá piervâl puáris čäšnivuágun teikkâ loddevuovdân. +Tot sáttá kuásnii jieš rähtiđ vuágu. +Niŋálâs mannee vyesimáánust koskâmiärálávt 7,4 manneed já láálá taid kyehti oho. +Kuábbááh-uv vaanhimeh tipšoh uđâgáid. +Toh vyelgih peesist kuulmâ oho ahasâžžân. +Sämicissááš porá enâmustáá čielgitävtittemes elleid. +Algâkeesist tot lii táválávt ucâmin enâmist ovdâmerkkân evnijd. +Keessiv tot sirdâšuvá muoráid puurrâđ kiivsâid. +Čohčuv já tälviv tot porá muorjijd já loddelyevdi siemânijd já vuojâ. +Sämitigge (Suomâ). +Sämitigge (,) lii sämmilij jiešhaldâšemorgaan. +Ovdil Sämitige Suomâst tooimâi Säämi Parlament iivij 1973-1995. +Sämitigge (Suomâ) +Säämi-suomâ sänikirje. +Säämi-suomâ sänikirje (1993) lii anarâškielâ sänikirje, mon Pekka Sammallahti já Matti Morottaja lává ráhtám. +Vuáđđun toos lii kevttum ovdebâš kirje Säämi-suoma-säämi škovlasänikirje (1982), mutâ suomâ-säämi uási lii kuođđum meddâl. +Sammallahti-Morottaja sänikiirján láá lasettum meid uđđâ säänih já oovdeb kirje feeilah njyelgejum. +Kirjeest láá paijeel 8 000 säännid. +Čäällimvyehi lii muttum ovdebáá kirjeest ko ovdâmerkkân diftoŋeh "eä" já "oa" saajeest láá taan kirjeest "iä" já "uá". +Sänikirje loopâst kávnojeh meid motomeh sujâttemovdâmeerhah. +Säämi suuvâ laavlâ. +Säämi suuvâ laavlâ (orjâlaškielân "Sámi soga lávlla") lii säämi aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii Isak Saba tihtâ, mii almostui Saǥai Muittalægje -aavisist cuáŋuimáánu 1. peeivi 1906. +Tiivtâ lii nuottim taažâlâš nyettejeijee Arne Sørli. +Melodia tuhhiittui Helsigist tollum Sämikonferensist ive 1992. +Laavlâ lii jurgâlum puoh sämikieláid. +Anarâškielân tom lii jurgâlâm Matti Morottaja. +T. I. Itkonen. +Toivo Immanuel Itkonen (20. uđđâivemáánu 1891 Pulkkila - 12. vyesimáánu 1968 Helsig) lâi syemmilâš kielâ- já aalmugtiettuu totkee, kiäm ulmuuh tobdeh pyeremustáá sämikielâi já -kulttuurij totken. +Sun lâi Lauri Arvid Itkos kuálmád pärni. +Perrust lijjii ohtsis 13 pärnid, kiäin peeggâlmumoseh Toivo Immanuel lasseen láá Lauri Ilmari Itkonen, Tuomo Itkonen já Erkki Esaias Itkonen. +Kiđđâtäälvi 1899 Itkos peerâ varrij Anarân ko Toivo lâi eidu tiävdám 8 ihheed. +Sist lâi talle päikkimáttáátteijee, kiän nommâ lâi Helmi Hirvonen, mon maŋa Toivo ááigui Oulu lyseon, kuus sun ij tállân peessâm ko ij čođâldittám lyseo siisâpeessâmiskos. +Sun kaartâi-uv leđe ive Oulu syemmilii valmâštâllee škoovlâst. +Esken tast maŋa sun algâttij Oulu lyseost, kost sun čaalij pajeuáppen 19-ihásâžžân ive 1910. +Tast maŋa sust šoodâi filosofia kandidaat ive 1913, filosofia lisensiaat ive 1916 já filosofia tuáhtár ive 1923, tuše 32-ihásâžžân. +Toivo naajâi Iina Amanda Seppäsijn já sunnui šoodâi kulmâ päärni: Terho, Marja já Kerttu. +Itkonen poorgâi iivij 1919-1955 kooskâst eresmuđusijn pargoin Toovláštieđâlâšvuođâ toimâkoddeest. +Toi lasseen Itkonen lii lamaš Suomâ toovlášmušto-ovtâstus čällen 1920 - 1933, Säämi čuovviittâsseervi stiivrâ jeessân 1934 - 1961, Suomâ tieđâakatemia jesânin ive 1947, Royal Anthropological Institute of Great Britain and Ireland kunneejesânin já Norsk Folkemuseum kunneejesânin ive 1961. +Itkonen raahtij ohtsis 9 tutkâmušmätkid Sáámán iivij 1911-1949 ääigi já čaalij tiätu- já sänikiirjijd sämmilijn. +Sun lii čáállám ohtsis paijeel 5000 sijđod tieđâlâš teevstâid. +Sun čaalij sämmilij pargotaavijn, purrâmâšâin, sierâin, taavijn já oskomušâin. +Sun poorgâi meid anarâškieláin ko tievâsmitij, jurgâlij suomâkielân já toimâttij A.V. +Koskimies ive 1886 nuurrâm amnâstuv vuáđuld kirje "Inarinlappalaista kansantietoutta". +Čalluuh. +Itkos sänikirjeh "Koltan- ja kuolanlapin sanakirja I já II" láá almostum neetist ive 2014 Syemmilâš-Ugrilâš seervi nettisiijđoin. +Fenno-Ugrica siijđoin meid kávnojeh digihäämist motomeh suu kirjeh tego "Venäjänlapin konsonanttien astevaihtelu: Koltan, Kildinin ja Turjan murteiden mukaan" (1916), "Lappalaisten ruokatalous" (1921), "Koltan- ja kuolanlappalaisia satuja" (1931) já "Heidnische Religion und späterer Aberglaube bei den finnischen Lappen" (1946). +Taažâ. +Taažâ lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Oslo. +Tadžikistan. +Tadžikistan lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Dušanbe. +Taivalkoski. +Taivalkoski lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Taivalkoskist ääsih 3 945 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 650,66 km², mast 212,81 km² lii čääci. +Taivalkoski naaburkieldah láá Kuáccám, Puáššu, Pudasjärvi já Suomussalmi. +Asutusalue, Inkee, Jokijärvi, Jokikylä, Jurmu, Koitila, Kosto, Kurtti, Loukusa, Metsäkylä, Pisto, Polo, Taivalkoski, Tyrävaara já Vaarakylä. +Taivalkoski +Taiwan. +Taiwan lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Taipei. +Tallinna. +Tallinna lii Eestieennâm stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Tallinnast šoodâi kaavpug ive 1248. +Tallinna +Talsi. +Talsi lii kaavpug Latviast. +Talsist ääsih 8 973 olmožid, já ton vijdodâh lii 7,83 km². +Talsist šoodâi kaavpug ive 1917. +Talsi +Tampa. +Tampa lii kaavpug Florida uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. +Tot lii Florida uásistaatâ kuálmádin stuárráámus kaavpug. +Tobbeen ääsih ohtsis suulân 413 000 olmožid. +Tampere. +Tampere () lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Tamperest ääsih 238 671 olmožid, já ton vijdodâh lii 689,59 km², mast 164,64 km² lii čääci. +Tampere naaburkieldah láá Kangasala, Lempäälä, Nokia, Orivesi, Pirkkala, Ruovesi já Ylöjärvi. +Tampere +Tansania. +Tansania ovtâstum täsiväldi (swahilin "Jamhuri ya Muungano wa Tanzania",) ađai Tansania (swahilin já) lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Dodoma. +Tansania ránnjástaatah láá Kenia, Uganda, Ruanda, Burundi, Kongo demokraatlâš täsiväldi, Sambia, Malawi já Mosambik. +Tanska. +Tanska lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Kööbenhaammân. +Tanska šadda Jylland njargâenâmist já čuođijn suolluin. +Ton alemus saje lii suullân 170 meetterid merâtääsi paajaabeln. +Tarja Halonen. +Tarja Kaarina Halonen (šoodâi juovlâmáánu 24. peeivi 1943 Helsigist, Suomâst) lii syemmilâš politijkkár já äššivyeijee. +Sun tooimâi Suomâ täsivääldi 11. presidentin iivij 2000-2012. +Sun lii vuosmuš nissoon, kii láá jođettâm Suomâ täsivääldi. +Sun aalgij viirgán njuhčâmáánu 1. peeivi 2000. +Sun väljejui uđđâsist Suomâ täsivääldi presidentin ive 2006. +Halonen +Tarjesämikielâ. +Zoja Gerasimova (čižetp. +), nubbe tarjesämikielâ majemuin sárnoin.Kove ive 2006. +Tarjesämikielâ lii sämikielâ, mii kielâlávt lohhoo nuorttâkielâi nannaamjuávkun. +Tom sárnuh ärbivuáválávt Ruošâbeln Kuáládâhnjaargâ nuorttâoosijn. +Ive 2010 kielâst láin tuše kyehti sárnoo. +Tarjesämikielâ +Tartto. +Tartto +Tave-Amerik. +Tave-Amerik lii Amerik taveuási Maadâ-Amerik taavaapeln. +Ton vijdodâh lii suulân 24 480 000 km2 já tobbeen ääsih paijeel 530 miljovn olmožid. +Tave-Amerikast láá ohtsis 38 staatâd. +Tave-Amerikast láá kulmâ stuorrâ staatâ: Kanada, Meksiko já Ovtâstumstaatah. +Tave-Amerik staatah. +• border Costa Rica +• border El Salvador +• border Antigua já Barbuda +• border Dominikaanilâš täsiväldi +• border Saint Kitts já Nevis +• border Saint Lucia +• border Saint Vincent já Grenadiineh +• border Trinidad já Tobago +Tave-Amerik staatah +Tave-Carolina. +Tave-Carolina lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Raleigh. +Tave-Dakota. +Tave-Dakota lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Bismarck. +Tave-Irland. +Tave-Irland lii Ovtâstum kunâgâskode uásikuávlu. +Tave-Korea. +Tave-Korea lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Pjongjang. +Tave-Makedonia. +Tave-Makedonia lii staatâ Euroopâst. +Teheran. +Teheran () lii Iran stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Teheran +Tennessee. +Tennessee lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Nashville. +Tervo. +Tervo lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Tervost ääsih 1 509 olmožid, já ton vijdodâh lii 494,30 km², mast 146,55 km² lii čääci. +Tervo naaburkieldah láá Keitele, Kuopio, Pielavesi, Rautalampi, Suonenjoki já Vesanto. +Tervo li ässeelovo mield Tave-Savo eennâmkode ucemus kieldâ. +Hautolahti, Hyvölä, Koivujärvi, Utrianlahti, Talluskylä já Tervo markkân. +Tervo +Tervola. +Tervola lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Tervolast ääsih 3 003 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 592,03 km², mast 32,29 km² lii čääci. +Tervola naaburkieldah láá Kiemâeennâm, Ranua, Ruávinjargâ, Simo, Tuárnus já Pajetuárnus. +Hastinrinne, Isonpalonperä, Kaisajoki, Kiviaho, Koivu, Korpela, Kuusikko, Kätkävaara, Lapinniemi (kuávdáš), Lehmikumpu, Liimatta, Loue, Mattinen, Ossauskoski, Paakkola, Palonperä, Peura, Reutuaapa, Sihtuuna, Suolijoki, Suukoski, Varejoki já Ylipaakkola. +Tervola +Teuva. +Teuva () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Teuvast ääsih 5 043 olmožid, já ton vijdodâh lii 556,05 km², mast 1,38 km² lii čääci. +Teuva naaburkieldah láá Isojoki, Karijoki, Kurikka, Kauhajoki já Närpiö. +Horonkylä, Kauppila, Korvenkylä, Luovankylä (Parra), Norinkylä, Perälä, Riippi, Salonpää, Teuva markkân já Äystö. +Teuva +Texas. +Texas lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Austin já stuárráámuuh kaavpugeh láá Houston, San Antonio já Dallas. +Texas lii sehe ässeelovo já vijđoduv mield nubben stuárráámus uásistaatâ. +Ässeelovvoost tot páácá nubben Kalifornian já vijđoduvvâst Alaskan. +Texasist ääsih aldeláá 30 miljovn olmožid. +Thaieennâm. +Thaieennâm lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Bangkok. +The Star-Spangled Banner. +The Star-Spangled Banner lii Amerik ovtâstumstaatâi almuglaavlâ. +Tiänu. +Tiänu (, já) lii kieldâ Taažâst. +Tiänust ääsih 2 918 olmožid, já ton vijdodâh lii 4 051,35 km², mast 219,15 km² lii čääci. +Tiänu +Tiänujuuhâ. +Tiänujuuhâ lii juuhâ Suomâst já Taažâst. +Juuhâ lii ohtâ Tave-Euroop stuárráámuin já merhâšitteemuin luosâjuuvâin. +Tiänujuuvâ kukkodâh lii 250 km, mast Suomâ peln 152 km. +Čácáduv kulgâmvijđodâh lii 16 377 km2. +Kuálástus. +Tiänujuuhâ lii Tuárnusjuuvâ sehe Muoniojuuvâ lasseen Suomâ tergâdumos luosâjuuhâ, mon tááhust kuálástemtuurism lii uáli tergâdis iäláttâs sehe Taažâ já Suomâ peln. +Meid páihálijd ulmuid juuvâst kuálástem lii ain lamaš uáli tergâd. +Tiänujuuvâ luosâ lii uáli maaŋgâhámásâš, já tast láá maaŋgah eres näälih, moh kođeh jieijâs sijđojuuvâin. +Tiänujuuvâ koskâmiärálâš salâsmeeri lii moonnâm 45 ive ääigi lamaš suullân 120 000 kg. +2000-lovo aalgâst mereh láá kuittâg-uv kiäppánâm mottoom verdi. +Ohtâ suijâ toos lii "Gyrodactylus salaris" -parasiit levânem. +Luosâ lasseen Tiänujuuvâst láá suávvil já merâkuávžur. +Juuvâ uáiviuáli álgá Øvre Anárjohka nasjonalparkist Kuovdâkiäinust, mut tot kočoduvvoo talle vala Aanaarjuuhhân. +Aanaarjuuvâ sijđojuuhâ, Räjijuuhâ álgá Iänuduv Piäldutuoddârist. +Eidusâš Tiänujuuhâ álgá Kárášjuuvâ já Aanaarjuuvâ ovtâstumsaajeest Kärigâsnjaargâ siijdâ alda. +Tiänujuuhâ virded 152 kilomeetter mätki Suomâ já Taažâ räjijuuhhân já ton maŋa tuše Taažâ peln Tiänuvuonân Barentsmeerân. +Tiänujuuvâ sijđojuuvah láá Suomâ peln Piesjuuhâ, Áhujuuhâ, Nilijuuhâ, Nuvvusjuuhâ, Kuáppilâšjuuhâ, Ucjuuhâ, Vetsijuuhâ jna. +Suomâ já Taažâ rääji mana 294 kilomeetter mätki Tiänujuuvâ čácáduvvâst juuvâ kieŋâlumos saajeest. +Ko saje muttoo ubâ ääigi, te rääji kalga tärhistiđ áimukuuvijn teikkâ škajâluođânáin. +Rääji tarkkum tábáhtuvá 25 ive kooskâi, moonnâm tove ive 2000. +Tiänujuuvâ rasta maneh kyehti šalde Tana Brust já Ucjuuvâst. +Tiänujuuvâ čácáduv siijdah láá Suomâ peln Aŋŋel, Kárigâsnjargâ, Nuvvus, Ucjuuhâ sehe Njuárgám, já Taažâ peln Sirma, Pulmanki, Skiippagurra sehe Tana Bru. +"Taat tekstâ teikkâ taan teevstâ uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." +Tiänujuuhâ +Tiärmáš. +Tiärmáš () lii sijdâ Aanaar kieldâst. +Tiärmáš +Togo. +Togo lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Lomé. +Tohmajärvi. +Tohmajärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. +Tohmajärvist ääsih 4 335 olmožid, já ton vijdodâh lii 895,36 km², mast 57,60 km² lii čääci. +Tohmajärvi naaburkieldah láá Joensuu, Kitee já Rääkkylä. +Asema, Akkala, Jouhkola, Järventaus, Kantosyrjä, Kaurila (Kaurilanvaara), Kaustajärvi, Kemie (kieldâkuávdáš), Kenraalinkylä, Kutsu (Kutsunvaara), Murtoi, Niirala, Onkamo, Patsola, Peijonniemi, Petravaara, Riikola, Ristee, Saario, Tenka, Tikkala, Uusikylä, Vatala, Timola, Vepsä, Uusi-Värtsilä já Värtsilä. +Tohmajärvi +Toholampi. +Toholampi lii kieldâ Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Toholampist ääsih 3 035 olmožid, já ton vijdodâh lii 616,89 km², mast 8,07 km² lii čääci. +Toholampi naaburkieldah láá Kannus, Kokkola, Lestijärvi já Sievi. +Alakylä, Asiala, Hirvikoski, Häkkilä, Härkäneva, Kleemola, Kotila, Jämsä, Lamu, Markki, Maunu, Määttälä, Oikemus, Parhiala, Riuttanen, Purontaka, Sykäräinen já Toholampi markkân. +Toholampi +Toivakka. +Toivakka lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Toivakkast ääsih 2 404 olmožid, já ton vijdodâh lii 413,94 km², mast 52,49 km² lii čääci. +Toivakka naaburkieldah láá Hankasalmi, Joutsa, Jyväskylä, Kangasniemi, Laukaa já Muurame. +Haukanmaa, Heiska, Huikko, Humalamäki, Kankainen, Nisula, Paloskylä, Ruuhimäki, Taka-Toivakka, Toivakka markkân, Vihijärvi já Viisarimäki. +Toivakka +Tokio. +Tokio lii Jaapaan stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Panoraamkove. +Tokio +Tolentino. +Tolentino lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Tolentinost ääsih 18 863 olmožid. +Ton vijdodâh lii 95,12 km², já alodâh 230 m. Tolentino naaburkieldah láá Belforte del Chienti, Camporotondo di Fiastrone, Colmurano, Corridonia, Macerata, Pollenza, San Ginesio, San Severino Marche, Serrapetrona, Treia já Urbisaglia. +Tolentinost šoodâi kaavpug ive 1585. +Tolentino +Tonga. +Tonga lii staatâ Oseaniast. +Ton uáivikaavpug lii Nukuʻalofa. +Toomaat. +Toomaat ("Solanum lycopersicum") lii šaddo, mii lii puáttám Amerikâst, vaarâ Perust já Chilest. +Nommâ toomaat kiävttoo sehe šaddoost já ton purâtteijee uásist, mii lii šaddotieđâlávt myerji. +Torino. +Torino lii kaavpug Italiast, Piemonte kuávlust. +Torinost ääsih 871 194 olmožid. +Ton vijdodâh lii 130,01 km², já alodâh 239 m. Torino naaburkieldah láá Baldissero Torinese, Beinasco, Borgaro Torinese, Collegno, Grugliasco, Mappano, Moncalieri, Nichelino, Orbassano, Pecetto Torinese, Pino Torinese, Rivoli, San Mauro Torinese, Settimo Torinese já Venaria Reale. +Torino +Toronto. +Toronto lii kaavpug Kanadast. +Tot lii Kanada stuárráámus kaavpug já Ontario prooviins uáivikaavpug. +Ive 2016 aalmugluuhâm mield kaavpugist láá 2 731 571 ässed já ubâ Stuorrâ-Toronto -kuávlust ohtsis 5 928 040 ässed. +Škovlim. +Torontost lii Kanada stuárráámus ollâopâttâh, ive 1827 vuáđudum Toronto ollâopâttâh. +Torontost lii meid staatâ kuálmádin stuárráámus ollâopâttâh, ive 1959 vuáđudum York ollâopâttâh. +Tai lasseen Torontost láá maaŋgah taaiđâollâopâttuvah. +Elleekove. +Toronto elleekovefestivaal, Toronto International Film Festival, lii ohtâ stuárráámuin elleekovefestivaalijn maailmist ton mield, mon ennuv tobbeen eelih ulmuuh. +Tot uárnejuvvoo jyehi ive. +Torontost láá meid algâaalmug elleekovefestivaal imagineNATIVE, mii še uárnejuvvoo jyehi ive, sehe nuorâi, 12-18-ihásij uáppei, Take 21 -elleekovefestivaal. +Toronto +Torre San Patrizio. +Torre San Patrizio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Torre San Patriziost ääsih 1 961 olmožid. +Ton vijdodâh lii 11,93 km², já alodâh 224 m. Torre San Patrizio naaburkieldah láá Fermo, Monte San Pietrangeli, Monte Urano, Montegranaro, Rapagnano. +Torre San Patriziost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. +Torre San Patrizio +Tove Jansson. +Tove Marika Jansson (šoodâi porgemáánu 9. peeivi 1914 Helsigist, jaamij kesimáánu 27. peeivi 2001 Helsigist, Suomâst) lâi suomâruátálâš kirječällee já kovetaaidâr, kiän karrieer lâi maaŋgâpiälálâš. +Sun lii maaŋgâi rähis muumikiirjij čällee. +Peerâ já nuorâvuotâ. +Tove Marika Jansson šoodâi Helsigist porgemáánu 9. peeivi 1914. +Enni, kovvejeijee Signe Hammarsten (Ham) já eeči, skultpor Viktor Jansson (Faffan) vuorkkáin Tove-nieidâ eellim sunnuu taaiđân aaibâs aalgâ rääjist. +Tove jieš-uv oopâi jo aaibâs uccen sárguđ. +Sun já suu viiljah, Per Olov (š.1920) já Lars (š.1926), čuovvuu ubâ pärnivuođâstis vaanhimij pargoid, já sist puohâin šoodâi meid taidâreh. +Škovlâäigi lâi Toven vaigâd. +Čohčuv 1930 sun vuolgij Tukholma taiđâškoovlân luuhâđ máinussárgum já hammim. +Čohčuv 1931 sun joođhij uápuidis Tukholma Aaleeb taiđâškoovlâst teddim- já taaiđâtyeje linjeest, kovvejeijee- já máinussárgumškovlimist. +Tobbeen lijjii áámmátsárgum, čäällim, heraldiik, mallisárgum, hervâmááláám já kirjetaiđuu uápuh. +Tove Jansson vietij masa puoh keesijd elimistis Pellinki suáluikuávlust, kost Janssonijn lâi láigutupe já maŋeláá pisovub saje Bredskär suollust. +1960-lovvoost 1990-lovo aalgâ räi Jansson lâi keessiv ain Klovharu suollust oovtâst suu kuoimijn, graafikko Tuulikki Pietiläin. +Muumih. +Vuosmuš muumikirje lâi ive 1945 almostum "Småtrollen och den stora översvämningen" (almostui 1991 suomâkielân noomáin "Muumit ja suuri tuhotulva", "Muumih já stuorrâ hiävutulve"). +Tast maŋa, ive 1946, almostui nubbe muumikirje "Kometjakten" já ive 1948 kuálmád "Trollkarlens hatt", mii finnij rämideijee árvustâlmijd sehe Suomâst já Ruotâst. +Viehâ jotelávt tot jurgâlui meid eŋgâlâskielân noomáin "Finn Family Moomintroll", mii almostui ive 1950. +Tyeji. +Jansson lii máálám hirmâd ennuv kuuvijd já čáállám muumikiirjij lasseen vala lovmat eres-uv kirjed. +Jansson kirjeh anarâškielân. +Anarâškielân lii jurgâlum ohtâ Jansson kirje: "Tijdâtälvi" (algâalg. +nommâ "Trollvinter", 1957). +Tot almostui ive 2019 já tom lii jurgâlâm Uccpárnáá Vuoli Ilmar. +Jansson +Trecastelli. +Trecastelli lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Trecastellist ääsih 7 563 olmožid. +Ton vijdodâh lii 39,30 km², já alodâh 143 m. Trecastelli naaburkieldah láá Corinaldo, Mondolfo, Monte Porzio, Ostra, San Costanzo já Senigallia. +Uđđâivemáánu 1. peeivi 2014 Ripe, Castel Colonna já Monterado kieldâin šoodâi Trecastelli kieldâ. +Trecastelli +Treia. +Treia lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Treiast ääsih 9 224 olmožid. +Ton vijdodâh lii 93,54 km², já alodâh 342 m. Treia naaburkieldah láá Appignano, Cingoli, Macerata, Pollenza, San Severino Marche já Tolentino. +Treiast šoodâi kaavpug ive 1790. +Treia +Triesen. +Triesen lii kieldâ Liechtensteinist. +Triesenist ääsih 5 324 olmožid. +Ton vijdodâh lii 26,48 km², já alodâh 512 m. +Triesen +Triesenberg. +Triesenberg lii kieldâ Liechtensteinist. +Triesenbergist ääsih 2 641 olmožid. +Ton vijdodâh lii 29,77 km², já alodâh 884 m. Triesenberg lii vijđoduv mield Liechtenstein stuárráámus kieldâ. +Triesenbergist láá 8 sijdâd: Gaflei, Malbun, Masescha, Rotenboden, Silum, Steg, Sücka já Wangerberg. +Triesenberg +Trinidad já Tobago. +Trinidad já Tobago lii staatâ Karibiast. +Ton uáivikaavpug lii Port of Spain. +Trinidad já Tobago +Tripoli. +Tripoli lii Libya stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Tripoli +Trond Trosterud. +Trond Trosterud (šoddâm 1962) lii kielâtotkee já kielâteknologia professor Romsa ollâopâttuvvâst. +Sun lii kielâteknojuávhu hovdâ. +Kielâtekno ráhtá pargoniävuid sämikielâi várás. +Ivij 2015-2016 sun jođettij anarâškielâ maašinjurgâlemproojeekt, mon ääigi anarâškielân huksejui morfologisâš analysaattor. +Proojeekt puáđusin anarâškielâ finnij meiddei e-sänikirje, tivvoomohjelm já maašinjurgâlemohjelm. +Taah pargoniävuh láá tääl aktiivlii kiävtust anarâškielâ uáppein já čällein. +Trond Trosterud lii uásálistám anarâškielâ Wikipedia oovdedmân já sun lii toollâm kuursâid Anarist. +Ton maŋa anarâškiel Wikipedia-artikkâleh láá šodâškuáttám eenâb. +Trosterud +Tukums. +Tukums lii kaavpug Latviast. +Tukumsist ääsih 16 810 olmožid, já ton vijdodâh lii 12,9 km². +Tukumsist šoodâi kaavpug ive 1795. +Tukums +Tunis. +Tunis lii Tunisia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Tunis +Tunisia. +Tunisia täsiväldi () ađai Tunisia lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Tunis. +Tunisia virgálâš kielâ lii arabiakielâ, mutâ ton lasseen sárnuh berberkielâid já meid ranskakielâ lii ennuv kiävtust eromâšávt maaŋgâin virgálâš ohtâvuođâin. +Tunisiast ääsih suulân 11,82 miljovn olmožid, kiäin 98% láá muslimeh. +Tunisia ránnjástaatah láá viestârist Algeria já mäddin já nuorttân Libya. +Tuorâstâh. +Tuorâstâh lii oho niäljád peivi. +Tot lii koskoho já vástuppeeivi kooskâst. +Turkki. +Turkki lii staatâ Euroopâst já Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Ankara. +Turkmenistan. +Turkmenistan lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Ašgabat. +Turku. +Turku () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Tuurkust ääsih 192 794 olmožid, já ton vijdodâh lii 306,35 km², mast 60,69 km² lii čääci. +Turku lii Suomâ kuđâdin stuárráámus kieldâ já kuálmádin stuárráámus kaavpugkuávlu. +Tuurku naaburkieldah láá Aura, Kaarina, Lieto, Masku, Mynämäki, Naantali, Nousiainen, Parainen, Pöytyä, Raisio já Rusko. +Turku lii Suomâ puárásumos kaavpug; eteh, et tot vuáđudui ive 1229. +Kihheen ij lah tast vises, mut 1200-lovvoost tot kuittâg tábáhtui. +Turku lâi Suomâ epivirgálâš uáivikaavpug iivij 1809-1812 já puoh stuárráámus kaavpug 1840-lovo räi. +Tuurku tobdeh eromâšávt kulttuurkaavpugin, já tot lâi-uv Euroop union kulttuuruáivikaavpug oovtâst Tallinnain ive 2011. +Turku +Tuusniemi. +Tuusniemi lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Tuusniemist ääsih 2 466 olmožid, já ton vijdodâh lii 699,43 km², mast 156,25 km² lii čääci. +Tuusniemi naaburkieldah láá Heinävesi, Kaavi, Kuopio, Leppävirta já Outokumpu. +Enonsalo, Hauranki, Hiidenlahti, Juojärvi, Juurikkamäki, Jänissalo, Kartansalo, Kiukoonniemi, Kojanlahti, Konttimäki, Kosula, Laukka-aho, Laukansalo, Leppäranta, Litmaniemi, Lohilahti, Miettilä, Ohtaanniemi, Paakkila, Petäjämäki, Susiniemi, Syrjäsaari, Tuusjärvi, Tuusniemi, Ukonlahti, Viitamäki, Pajumäki já Soittu. +Tuusniemi +Tuvalu. +Tuvalu lii staatâ Oseaniast. +Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Funafuti. +Tuárnus. +Tuárnus (, já) lii kaavpug Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Tuárnusist ääsih 21 640 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 348,83 km², mast 160,05 km² lii čääci. +Tuárnus naaburkieldah láá Kiemâ, Kiemâeennâm, Pajetuárnus já Tervola. +Tuárnus vuáđudui ive 1621 já lii Laapi eennâmkode puárásumos kaavpug. +Tuárnus +Tyrnävä. +Tyrnävä lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Tyrnäväst ääsih 6 599 olmožid, já ton vijdodâh lii 494,85 km², mast 3,04 km² lii čääci. +Tyrnävä naaburkieldah láá Kempele, Liminka, Muhos já Oulu. +Jokisilta, Keskikylä, Kolmikanta, Korvenkylä, Markkuu, Murto, Ojakylä, Parras, Suutarinkylä, Temmes, Tyrnävä markkân, Ylipää já Ängeslevä. +Tyrnävä +Tšad. +Tšad lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii N'Djamena. +Tšekalin. +Tšekalin (ruošâkielân: "Чека́лин") lii kaavpug Ruošâst. +Tšekalin vuáđudui ive 1565, já tast šoodâi kaavpug ive 1776. +Tšekalin +Tšekki. +Tšekki lii staatâ Euroopâst. +Ucjuuhâ. +Ucjuuhâ (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Ucjuuvâst ääsih 1 213 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 372,00 km², mast 226,02 km² lii čääci. +Ucjuuvâ naaburkieldah láá Suomâst Aanaar sehe Taažâst Kárášjuuhâ, Tiänu já Uunjargâ. +Ucjuuhâ +Udmurtkielâ. +Udmurtkielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. +Udmurtkielâ aldasumos suhâkielah láá eres permiliih kielah komikiel�� já komipermjakkielâ. +Permiliih kielah láá koskânis nuuvt aldasiih, et udmurtkielâ sárnooh äddejeh komikielâ já komipermjakkielâ melgâd pyereest. +Udmurtkielâ lii udmurtlij aalmuglâš kielâ. +Kielâ sárnooh ääsih Udmurtenâmist, Baškirenâmist, Tatarenâmist, Marienâmist, Perm pirrâduvâst sehe Kirov já Sverdlovsk kuávluin, puoh Ruošâst. +Udmurtkielâ permilij kielâi juávhust. +Udmurtkielâ iärrán eres permilijn kielâin verbâmorfologias peeleest sehe toin, et udmurtkielâst lii sänitiäddu masa ain majemuu staavvâl alne. +Udmurtkielâst láá maŋgâ kulttuurlovnâsäne tatarkielâst já ruošâkielâst. +Udmurtkielâ sárnooloho uccán. +Unesco mield udmurtkielâ lii uhkevuálásâš. +Kielâst láá 324 338 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield. +Udmurtkielâ almokielâst láá čiččâm vokalid já 29 konsonantid, moi juávhust nelji kávnojeh tuše lovnâsäänijn. +Udmurtkielâ obstruentáid lii otânâššâm čyeijilvuotâoppositio, já tondiet tast láá eenâb jienâduvah ko maaŋgijn eres urallijn kielâin. +Udmurtkielâ sänitiäddu lii táválávt majemuu staavvâl alne, mii lii udmurtkielâ sárnumkuávlust sarnum turkkilij kielâi vaikuttâs. +Ruošâkielâ še lii váiguttâm udmurtkielâ kuávlukielâi fonetiikân. +Udmurtkielâst láá kuávlukielâ mield 15-17 sajehäämmid, moh láá távjá identliih komikieláin. +Udmurtkielâ veerbah sojeh kuulmâ persovnist, kyevti lovvoost (oovtâloho, maaŋgâloho), neelji oovtâkiärdán ääigihäämist (preesens, kyehti moonnâm ääigi já fuutur) já kuulmâ täpiluokkaast (indikatiiv, konditionaal, imperatiiv). +Kielâst láá maaŋgâ nuuvtkočodum perifrastliih ääigihäämih sehe perifrastlâš optatiivtäpiluokka še. +Jiäráskittee äšši lii tot, et fuutur lii morfologisávt preesensid ucceeb merkkejum, ko preesens tubdâldâh lii šoddâm frekventatiivlâš-kontinuatiivlâš suárgásist. +Udmurtkielâ lii agglutinatiivlâš kielâ, ađai tot kiävttá ennuv suffiksijd. +Udmurtkielâst láá kyehti moonnâm ääigi, neutraallâš já evidentiaallâš. +Sänioornig lii melgâd rijjâ, mut neutraallâš sänioornig lii kuittâg SOV. +Maaŋgah ceelhâráhtuseh láá siämmáálágáneh ko turkkilijn kielâin. +Stuárráámus uási udmurtkielâ saanijn láá ohtsiih iärrásij permilij kielâiguin. +Kulttuurlovnâsaanijd láá lovnim táválávt tatarkielâst. +Puárásub turkkilâš lovnâsaanijd láá lovnim bolgarturkkikielâst. +Modernlii ohtsâškode saanijd láá lovnim táválávt ruošâkielâst, mut eromâšávt 1990-lovo rääjist láá ráhtám ennuv uđđâ saanijd udmurtkielâ jieijâs amnâsijn. +Marikielâst še láá lovnim mottoomverd saanijd udmurtkielân. +Udmurtkielâ +Uganda. +Uganda lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Kampala. +Ukraina. +Ukraina lii staatâ Euroopâst. +Uljanovsk. +Uljanovsk (ruošâkielân: "Улья́новск") lii kaavpug Ruošâst. +Uljanovsk +Ulâštooŋâs. +Ulâštooŋâs ("Rhododendron tomentosum") lii šaddo. +Uma Thurman. +Uma Karuna Thurman (š. +29. cuáŋuimáánu 1970 Boston, Massachusetts) lii ameriklâš čaittâleijee já malli. +Uma Thurman šoodâi Bostonist, Massachusettsist ive 1970. +Suu enni lii Nena Thurman (šoddâm Birgitte Caroline von Schlebrügge), kii lii meid lamaš malli. +Suu eeči, Robert Thurman, aasâi muáddi ive Indiast já lii vuossâmuš ameriklâš kiäst lii šoddâm buddhalâš muŋkki. +Sun meid máttáát buddhalâšvuođâ ollâopâttuvvâst. +Eeji tuávááš puáhtá-uv uáiniđ Uma noomâst, mii lii sanskrit já meerhâš 'kirkes'. +15 ihásâžžân Thurman varrij New Yorkin luvâttuv já mallipargoi tiet. +Tobbeen sun uusâi meiddei čaittâleijee roolâid. +Viehâ jotelávt sun kaavnâškuođij-uv taid. +Vistig sun finnij roolâid elleekuuvijn moh iä lah nuuvt tobdoseh, mutâ jo ive 1988 sun čaittâlij kyevti stuárráb elleekooveest, "The Adventures of Baron Munchausen" já "Dangerous Liaisons". +Tast maŋa sun aalgij rotoi finniđ jo uáivipersovn roolâid-uv. +Thurman +Umberto I. +Umberto I (š. +29. syeinimáánu 1900) lâi Italia nubbe kunâgâs ivveest 1878 ihán 1900. +Umberto naajâi Savoia prinses Margherita Teresa Giovannain ive 1868, já sunnui šoodâi alge Viktor Emanuel III ive 1869. +Syeinimáánu 29. peeivi 1900 anarkist Gaetano Bresci kuudij Umberto já te Viktor Emanuel šoodâi Italia kunâgâssân. +Umberto I +Umberto II. +Umberto II lâi Italia niäljád já majemuš kunâgâs vyesimáánu 9. peeivist 1946 kesimáánu 10 piäiván 1946. +Sun jaamij njuhčâmáánu 18. peeivi 1983. +Umberto II +Ummeesämikielâ. +Kirjekielâ. +Ive 1999 Ruotâ Sämitigge iävtuttij virgálii čäällimvyevi ummeesämikielân já uđđâivemáánust 2000 iävtuttâs Sämitigge oovdânpuovtij taam Ovtâstum aalmugáid. +Säämi parlamentaarlâš rääđi asâttem pargojuávkku tuhhiittij ummeesämikielâ čäällimvyevi 6.4.2016. +Unna Junná. +Unna Junná lii ive 2007 rääjist puáttám Yle Säämi sämikielâlâš párnáiohjelm. +Tot ráhtoo kuulmâ sämikielân: anarâš-, nuorttâlâš- já orjâlâ��kielân. +Unna Junná parga oovtâstpargo om. +Säämi máttááttâskuávdáá medialinjáin Anarist sehe Säämi škovláin já Elleekovekuávdáš Skábmain. +Uranus. +Uranus lii plaaneet Saturnus já Neptunus kooskâst. +Tast láá meid siävŋus kerhoh pirrâ, moh láá jiäŋŋum keeđgih. +Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planetteh Uranus-uv jorá Piäiváá pirrâ. +Uranus täsnitieđâlâš symbol lii Uranus. +Uranus lii áinoo piäiváškode plaaneet, mii kočodui kreikkalâš immeel mield. +Piäiváškode eres planetteh láá kočodum roomalâš imelij mield. +Uranus máánuh. +Uranus +Urbisaglia. +Urbisaglia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Urbisagliast ääsih 2 521 olmožid. +Ton vijdodâh lii 22,86 km², já alodâh 310 m. Urbisaglia naaburkieldah láá Colmurano, Corridonia, Loro Piceno, Petriolo já Tolentino. +Urbisaglia +Uruguay. +Uruguay lii staatâ Maadâ-Amerikâst. +Ton uáivikaavpug lii Montevideo. +Us (elleekove). +Us lii ive 2019 puáttám elleekove, mon lii čáállám já stivrim Jordan Peele. +Uáiviroolâin elleekooveest láá Lupita Nyong'o, Winston Duke, Elisabeth Moss já Tim Heidecker. +Elleekove čuávu Adelaide Wilson (Lupita Nyong'o) perruu kii vuálgá luámumááđhán. +Sij kuáhtájeh sii doppelgängerijd kiäh volliitteh sii oolâ. +Ussita. +Ussita lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Ussitast ääsih 248 olmožid. +Ton vijdodâh lii 55,30 km², já alodâh 744 m. Ussita naaburkieldah láá Fiastra, Bolognola, Castelsantangelo sul Nera, Montefortino, Pieve Torina já Visso. +Ussita +Utah. +Utah lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Salt Lake City. +Utajärvi. +Utajärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Utajärvist ääsih 2 643 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 736,73 km², mast 65,56 km² lii čääci. +Utajärvi naaburkieldah láá Muhos, Oulu, Pudasjärvi, Puolanka já Vaala. +Ahmas, Alakylä, Ala-Naama, Ala-Niska, Autio, Juorkuna, Järvikylä, Kangaskylä, Kemilä, Kivijärvi, Kormunkylä, Marttisjärvi, Murronkylä, Naamankylä, Niska, Ojakylä, Potku, Sanginkylä, Sipolankylä, Sotka (Sotkankylä), Särkijärvi, Tervolankylä, Utanen, Ylisuvanto já Yli-Utos. +Utajärvi +Uunjargâ. +Uunjargâ (, já) lii kieldâ Taažâst. +Uunjaargâst ääsih 926 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 436,94 km², mast 71,02 km² lii čääci. +Uunjargâ +Uusikaarlepyy. +Uusikaarlepyy () lii kaavpug Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Uusikaarlepyyst ääsih 7 487 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 675,20 km², mast 942,54 km² lii čääci. +Uusikaarlepyy naaburkieldah láá Kauhava, Pedersöre kieldâ, Pietarsaari já Vöyri. +Uusikaarlepyy +Uzbekistan. +Uzbekistan lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Taškent. +Uáivikaavpug. +Uáivikaavpug lii jiecânâs staatâ teikkâ eres haldâšemkuávlu kuávdáš, kost láá táválâvt staatâhaldâttuv váldutooimah nuuvtko haldâttâs já parlament. +Táválâvt uáivikaavpug lii staatâ stuárráámus kaavpug. +Staatâin pyehtih leđe maaŋgah uáivikaavpugeh, main láá eres tárguttâsah. +Ovdâmerkkân Vuáládâhenâmij vuáđulavâlâš uáivikaavpug lii Amsterdam, mut Haag lii staatâ haaldâtlâš kuávdáš ko tost láá Vuáládâhenâmij parlament ja ministeriöh, eres staatâi ambassaadeh ja alemus riehti. +Lii meiddei máhđulâš, et staatâst ij lah uáivikaavpug ollágin. +Ovdâmerkkân Nauru täsivääldist ij lah uáivikaavpug ollágin. +Uáivikaavpugkuávlu. +Uáivikaavpugkuávlu (suomâkielân: "pääkaupunkiseutu", uán. +"PK-seutu") lii kuávlu maadâ-Suomâst. +Toos kuleh 4 kaavpug: Helsig, Espoo, Kauniainen já Vantaa. +Vittâ Suomâ 15 ollâopâttuvâin láá uáivikaavpugkuávlust. +Uárji-Virginia. +Uárji-Virginia lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Charleston. +Uđđâ-Kaledonia. +Uđđâ-Kaledonia () lii Ranskan kullee kuávlu maadâviestâr keejist Kuálhismeerâ, suulân 628 km máádás Vanuatust já 1 210 km nuortâs Australiast. +Uđđâ-Kaledonia lii ornim kuohtii aalmugjienâstem jiečânâsvuođâst. +Vuosmuu keerdi ive 2018 já uđđâsist ive 2020. +Jienâstemijn láá meridâm pissoođ uássin Ranska. +Taah jienâstemeh láá uási ive 1998 rahtum sopâmuš, moin Uđđâ-Kaledonia finnij eenâb jiešhaldâšem ko Ranska eres epijiečânâs kuávluh, já mii jooskâi konflikt separatistij já toi, kiäh halijdii pissoođ uássin Ranska, kooskâst. +Uđđâ-Kaledonia ekonomia vuáđđun láá ereslágán metallij, eromâšávt nikkel, pyevtittâs sehe mađhâšem. +Tai lasseen merhâšittee roolâ lii meid Ranska máksám išeruuđâst, mii lii 1,5 miljard eurod ivveest já västid paijeel 15% Uđđâ-Kaledonia bruttoaalmugpyevtittâsâst. +Uđđâ Seeland. +Uđđâ Seeland (, māorin "Aotearoa") lii staatâ Oseaniast. +Ton uáivikaavpug lii Wellington. +Uđđâ Seeland +Uđđâivemáánu. +Uđđâivemáánu lii ive vuossâmuš mánuppaje. +Uđđâivemáánust láá 31 peivid. +Tot lii finnim noomâs tast, et tot aalgât uđđâ ive. +Taat mánuppaje lii finnim eidu taan noomâ eskin anarâš kalenderân. +Ovdil tast lii kevttum meiddei suomâkiel lovnânommâ "tammimáánu". +Uŋgar. +Uŋgar lii staatâ Euroopâst. +Uŋgarkielâ. +Uŋgarkielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. +Uŋgarkielâst láá suulân 14,5 milj. +sárnod. +Tot lii stuárráámus suomâ-ugrâlâš kielâ. +Uŋgarkielâ +Vaala. +Vaala lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Vaalast ääsih 2 785 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 764,05 km², mast 461,33 km² lii čääci. +Vaala naaburkieldah láá Kaajaan, Liminka, Muhos, Paltamo, Puolanka, Siikalatva já Utajärvi. +Vaala +Vaasa. +Vaasa () lii kaavpug Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Vaasast ääsih 67 012 olmožid, já ton vijdodâh lii 575,13 km², mast 210,46 km² lii čääci. +Vaasa naaburkieldah láá Isokyrö, Laihia, Maalahti, Mustasaari já Vöyri. +Vaasa vuáđudui roovvâdmáánu 2. peeivi 1606. +Vaasa +Vadjakielâ. +Vadjakielâ lii uccâ nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ Ruošâst. +Vadjakielâ sárnuh 60 olmožid (10 olmožid eenikiellân). +Meil õli karjušid. +Siz õli palkattu karjušiida nyd enempää eväd, eb õõ karjušiid, eväd, tšenni ep taho mennä karjušissi. +Nyd tšävvää vuoroo. +Vadjakielâ +Vaduz. +Vaduz lii Liechtenstein uáivikaavpug já ässeelovo mield nubben stuárráámus kieldâ Schaan maŋa. +Vaduzist ääsih 5 526 olmožid. +Ton vijdodâh lii 17,28 km², já alodâh 460 m. +Vaduz +Valfornace. +Valfornace lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Valfornacest ääsih 980 olmožid. +Ton vijdodâh lii 48,62 km², já alodâh 441 m. Valfornace naaburkieldah láá Caldarola, Camerino, Cessapalombo, Fiastra, Muccia, Pieve Torina já Visso. +Uđđâivemáánu 1. peeivi 2017 Fiordimonte já Pievebovigliana kieldâin šoodâi Valfornace kieldâ. +Valfornace +Vantaa. +Vantaa () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Vantaast ääsih 235 768 olmožid, já ton vijdodâh lii 240,35 km², mast 1,98 km² lii čääci. +Vantaa naaburkieldah láá Espoo, Helsig, Kerava, Nurmijärvi, Sipoo já Tuusula. +Vantaa vuáđudui ive 1331, já tast šoodâi kaavpug ive 1974. +Vantaa +Vanuatu. +Vanuatu lii staatâ Oseaniast. +Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Port Vila. +Varkaus. +Varkaus lii kaavpug Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Varkausist ääsih 20 283 olmožid, já ton vijdodâh lii 524,48 km², mast 138,85 km² lii čääci. +Varkaus naaburkieldah láá Heinävesi, Joroinen, Leppävirta, Rantasalmi já Savonlinna. +Varkaus vuáđudui ive 1929, já tast šoodâi kaavpug ive 1962. +Varkaus +Vatikaaniväldikodde. +Vatikaaniväldikodde lii staatâ Euroopâst. +Venetsia. +Venetsia () lii kaavpug Italiast, Veneto kuávlust. +Venetsiast ääsih 259 396 olmožid. +Ton vijdodâh lii 415,90 km², já alodâh 2,56 m. Venetsia naaburkieldah láá Campagna Lupia, Cavallino-Treporti, Chioggia, Marcon, Martellago, Mira, Mogliano Veneto, Musile di Piave, Quarto d'Altino, Scorzè já Spinea. +Venetsia lii huksejum maaŋgâ uccâ suolluu oolâ. +Venetsiast kanaleh láá kááđui saajeest. +Venetsia +Venezuela. +Venezuela lii staatâ Maadâ-Amerikâst. +Ton uáivikaavpug lii Caracas. +Ventspils. +Ventspils lii kaavpug Latviast. +Ventspilsist ääsih 44 233 olmožid, já ton vijdodâh lii 55,4 km². +Ventspilsist šoodâi kaavpug ive 1378. +Ventspils +Venus. +Venus lii plaaneet Merkurius já Eennâmpáálu kooskâst. +Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planetteh Venus-uv jorá Piäiváá pirrâ. +Venus täsnitieđâlâš symbol lii Venus. +Venus +Vepsákielâ. +Vepsákielâ lii nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ. +Vepsákielâ +Vermont. +Vermont lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Montpelier já stuárráámus kaavpug Burlington. +Vermont uásistaatâst ääsih ohtsis 628 061 olmožid (2020). +Tot lii olmoošlovvoin nubben ucemus uásistaatâ. +Tuše Wyomingist ääsih ucceeb ulmuuh. +Vesanto. +Vesanto lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Vesantost ääsih 1 992 olmožid, já ton vijdodâh lii 569,80 km², mast 147,18 km² lii čääci. +Vesanto naaburkieldah láá Keitele, Konnevesi, Rautalampi, Tervo, Viitasaari já Äänekoski. +Ahveninen, Harinkaa, Horonkylä, Kuuslahti, Järvenpää, Niinivesi, Närhilä, Oinaskylä, Sonkari, Tiitilänkylä, Vesamäki já Vesijärvi. +Vesanto +Veteli. +Veteli () lii kieldâ Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Vetelist ääsih 3 096 olmožid, já ton vijdodâh lii 520,91 km², mast 18,78 km² lii čääci. +Veteli naaburkieldah láá Evijärvi, Halsua, Kaustinen, Kruunupyy, Lappajärvi, Perho já Vimpeli. +Aho, Alaspää, Haapala, Haapasalo, Heikkilä, Haukilahti, Finnilä, Forsbacka, Isokylä, Kainu (kuávdáš), Kalliojärvi, Lammasoja, Nykänen, Patana, Polso, Pulkkinen, Rytiniemi, Räyrinki, Sillanpää, Siponkoski, Torppa, Tunkkari, Yliveteli, Seppälänkylä, Viiste já Ämmänkoski. +Veteli +Victoria, Seychelleh. +Victoria lii Seychellij stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Victoria +Vielgis-Ruoššâ. +Vielgis-Ruoššâ lii staatâ Euroopâst. +Vientiane. +Vientiane lii Laos stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Vientiane +Vieremä. +Vieremä lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Vieremäst ääsih 3 541 olmožid, já ton vijdodâh lii 973,35 km², mast 48,14 km² lii čääci. +Vieremä naaburkieldah láá Iisalmi, Kaajaan, Kiuruvesi, Pyhäntä já Sonkajärvi. +Amerikka, Haajainen (Haajaiskylä), Kaarakkala, Karankamäki, Kauppilanmäki, Rotimojoki, Marttisenjärvi, Nissilä, Palosenjärvi, Palosenmäki, Pyöree, Salahmi, Savimäki, Valkeiskylä (Valkiamäki) já Vieremä markkân. +Vieremä +Vietnam. +Vietnam lii staatâ Aasiast. +Ton uáivikaavpug lii Hanoi. +Viktor Emanuel II. +Viktor Emanuel II () lâi Italia vuossâmuš kunâgâs ivveest 1861 ihán 1878. +Sun jaamij uđđâivemáánu 9. peeivi 1878. +Viktor Emanuel II +Viktor Emanuel III. +Viktor Emanuel III () lâi Italia kuálmád kunâgâs ivveest 1900 ihán 1946. +Sun jaamij juovlâmáánu 28. peeivi 1947. +Viktor Emanuel III +Vimpeli. +Vimpeli () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Vimpelist ääsih 2 827 olmožid, já ton vijdodâh lii 328,79 km², mast 41,47 km² lii čääci. +Vimpeli naaburkieldah láá Alajärvi, Lappajärvi, Perho já Veteli. +Hallapuro, Huopana, Koskela, Lakaniemi, Pokela, Pyhälahti, Rantakylä, Sääksjärvi, Viitaniemi, Vimpeli markkân já Vinni. +Vimpeli +Virginia. +Virginia lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Richmond já stuárráámus kaavpug Virginia Beach. +Virginia uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 8,6 miljovn olmožid (2020). +Virokielâ. +Virokielâ lii nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ. +Virokielâ +Virrat. +Virrat () lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Virratist ääsih 6 536 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 299,08 km², mast 136,43 km² lii čääci. +Virrat naaburkieldah láá Alavus, Keuruu, Kihniö, Mänttä-Vilppula, Ruovesi, Seinäjoki, Ylöjärvi já Ähtäri. +Virrat vuáđudui ive 1868, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. +Herranen, Härkönen, Jäähdyspohja, Ikkala, Killinkoski, Koro, Kotala, Kurjenkylä, Lahdenkylä, Liedenpohja, Ohtola, Rantakuntalähde, Vaskivesi, Vaskuu, Äijänneva +Virrat +Visso. +Visso lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Vissost ääsih 1 032 olmožid. +Ton vijdodâh lii 100,40 km², já alodâh 607 m. Visso naaburkieldah láá Fiastra, Castelsantangelo sul Nera, Cerreto di Spoleto, Foligno, Monte Cavallo, Pieve Torina, Preci, Sellano, Serravalle di Chienti, Ussita já Valfornace. +Visso +Vladivostok. +Vladivostok (ruošâkielân: "Владивосток") lii kaavpug Ruošâst. +Vladivostok vuáđudui syeinimáánu 2. peeivi 1860. +Vladivostok +Volgograd. +Volgograd (ruošâkielân: "Волгогра́д") lii kaavpug Ruošâst. +Kaavpug nommân lâi Tsaritsyn (ruošâkielân: "Цари́цын"​) ive 1921 räi já Stalingrad (ruošâkielân: "Сталингра́д​") iivij 1925-1961. +Volgograd +Voronež. +Voronež (ruošâkielân: "Воронеж") lii kaavpug Ruošâst. +Vuossâmuu keerdi Voronež mainâšuvvoo ive 1177. +Voronež +Vuossargâ. +Vuossargâ lii ohopeivi mii lii pasepeeivi já majebaargâ kooskâst. +Almugijkoskâsii standard ISO 8601 mieldi vuossargâ lii oho vuossâmuš peivi. +Kuittâg motomeh staatah aneh pasepeeivi oho vuossâmuš peivin. +Sämikiel nommâ puátá tast, et tot lii vuosmuš argâ, tondiet vuossargâ. +Vuáládâhenâmeh. +Vuáládâhenâmeh láá staatâ Euroopâst. +Vuásku. +Vuásku lii enâmustáá saivâčääsist ellee vuáskukuolij lahko kyeli. +Vuásku lii táválâš salâskyeli já meid Suomâ aalmugkyeli. +Vuásku lii táválávt ruánááivnásâš kyeli, mast láá ertpeelijn tevkis já ciäggu sárgáh. +Jis čääci lii siävŋus, te vuáskuneh pyehtih leđe meid ruškâdeh. +Vuáskun tobdeh meid ruopsis veepsijn já selgiveepsi pastelis sođđâmist. +Selgiveepsist láá kyehti uási. +Ovdâuásist láá 13-17 soođâd já monnjâuásist 1-3 sođđâm. +Syevđilohe stuárráámuu täävtist vuálgá majaskulij pastelis säggi. +Šoddâlâs vuáskun niske sáttá šoddâđ hormišin já ciägusin. +Táválávt vuásku iälá suulân kuttâ ihe, mut puáhtá eelliđ joba 20 ihheed. +Vuáskun kukkodâh lii táválávt 15-30 cm já tiäddu 50-350 gr. +Åland Kökarist kuddum 2,87-kilusâš vuásku lii Almugijkoskâsâš valastâllâmkuálástemlito mield maailm stuárráámus valastâllâmkuálástempiergâsáin kuddum vuásku. +Vuáskun luándulâš lavdâm lii masa ubâ Euroop. +Luándulávt vuáskuneh iä lah lamaš Skandijn, Iberia njargâenâmist, Irlandist, Apenniinij njargâenâmist, Kreeikast já Jieŋâmeerâ suolluin. +Vuáskun lii kuittâg-uv ištâdum Irlandân, Tave-Espanjan sehe Italian. +Euroop ulguubeln vuásku kávnoo aldemust Ruošâst já Kazakstanist. +Tot lii ištâdum ovdâmerkkân Maadâ-Afrikân, Australian já Uđđâ Seelandân. +Taveameriklâš fiskisvuásku sulâstit ennuv Euraasialâš vuáskun. +Eellimpiirâs já lattim. +Vuásku iälá jaavrijn, lááduin, Nuorttâmeerâ merâsaaivâst sehe juuvâin, moh virdedeh hitásávt. +Peiviv vuásku iälá nuurijn ucâmin purrâmâš. +Iho tot vuod mana čácáduv poonán čäcišadoi siähán vuoiŋâstiđ. +Vuásku killáá suvroduv eenâb ko maaŋgah eres Suomâ kyeleh, mut jis čääsi pH-árvu lii vuálá nelji, te lasanem ij innig luhostuu. +Oresvuásku puátá suhâjuátkimahan 1-2 ivveest já niŋálâs 2-4 ivveest. +Vuásku kođá kiđđuv cuáŋui- teikkâ vyesimáánust, ko čääsi liegâsvuotâ lii paijeel 6 ceehi. +Toh nurâdâteh čäcišadoi siähán, kost niŋálâs luáštá meeini já oráseh šovâtteh tom. +Vuásku lii uáli pehtilis lasaneijee. +Ohtâ niŋálâs puáhtá lyeštiđ joba 200 000 meinimanneed. +Njivláás já pocceeláágán meinipäddi mana kiddâ čäcišaddoid já ovssijd. +Algaah čalgeh 2-3 oho heđâlmittem maŋa. +Vistig toh finnejeh raavvâd ruškâdâspursâšijn, mut purâškyetih elleeplankton viehâ jotelávt. +Vuáskunalgaah poreh elleeplankton. +Stuárráábeh ohtâgâsah ponne-elleid já uccâ kuolijd. +Stuorrâ vuáskuneh sättih puurrâđ joba eres vuáskunijd. +Vuáčču. +Vuáčču (,) lii siijdâš Suáđigil kieldâst. +Tobbeen lii tavesämikielâlâš kielâpiervâl. +Vuáčču +Vuáđusyemmiliih. +Vuáđusyemmiliih (,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. +Säämi Kielâkäldee Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. +Vuáđusyemmiliih +Vyesimáánu. +Vyesimáánu lii ive viiđâd mánuppaje. +Vyesimáánust láá 31 peivid. +Vyesimáánu sämikiel nommâ puátá puásuituálust já tast, et tot lii vuosij šoddâmmáánu. +Taat nomâttâs lii peessâm eskin Anarâš-kalenderân. +Taan mánuppaijeest lii kevttum nommâ "toukomáánu". +Várgááh. +Várgááh (, já) lii kieldâ Taažâst. +Várgáhijn ääsih 2 029 olmožid, já ton vijdodâh lii 600,61 km², mast 15,03 km² lii čääci. +Várgááh +Vástuppeivi. +Vástuppeivi lii oho viiđâd peivi já táválávt oho majemuš pargopeivi. +Tot lii tuorâstuv já lávurduv kooskâst. +Vástuppeivi lii islam oskoost ohtâsâšrukkoos peivi. +Vááijuvváldálâšvuotâ. +Vááijuvváldálâšvuotâ meerhâš vuoigâdvuođâlii sajattuv, mast olmooš ij uážu jieš ollásávt teikâ uásild meridiđ jieijâs kyeskee vuoigâdvuođâlijn tooimâin tondiet ko sun ij lah tommit räävis iberdiđ maid parga. +Ovdâmerkkân hovdimtoimâlaavâ (442/1999) mield Suomâst vyeliahasâš lii vááijuvváldálâš, tastko sun lii vuálá 18-ihásâš. +Meid rävisolmooš puáhtá leđe vááijuvváldálâš, jis sun ij paste hoittáđ jieijâs aašijd. +Vááijuvváldálii ruđâlâš já eres hovdimtooimâst adelum laavâst (442/1999) uáivildum aašijd hoittáá hiäđukoccee, ko vááijuvváldálâš lii rävisolmooš. +Vyeliahasii hiäđukoccen tuáimih suu huolâtteijee teikkâ huolâtteijeeh, jis laavâst ij asâttuu nubenáál. +Vááijuvváldálâžžân kulluuttem. +Vááijuvváldálâžžân kulluuttem lii korrâsumos vyehi raijiđ rävisulmuu toimâmtohálâšvuođâ. +Kulluutmist meerrid tuámustovli. +Rävisulmuu toimâmtohálâšvuođâ puáhtá raijiđ talle ko olmooš ij paste hoittáđ jieijâs ruđâlijd aašijd já suu hiätu lii tondiet vaarâst. +Tuše talhâstieđâlâš diagnoos nuuvtko psyykkilâš tavdâ teikkâ dementia ij rijttáá suijân raijiđ kiängin toimâmtohálâšvuođâ. +Vááijuvváldálijd sajattâh. +Suomâst vááijuvváldálii sajattâh miäruštâlloo el. +hovdimtooimâst adelum laavâst. +Laavâ mield vááijuvváldáliist ij lah vuoigâdvuotâ haldâšiđ jieijâs omâduv ige toohâđ sopâmušâid teikkâ eres vuoigâdvuođâtooimâid. +Jis vuoigâdvuođâtooimah láá kuittâg táváliih teikkâ taah iä meerhâš ennuv, te vááijuvváldálâš-uv uážžu laavâ mield toohâđ vuoigâdvuođâtooimâid. +Vááijuvváldálii vuoigâdvuotâ rähtiđ testament teikkâ mii tábáhtuvá, jis vááijuvváldálâš ärbee maidnii, asâttuvvoo ärbikeevlist. +Jienâvuoigâdvuotâ já valjâtohálâšvuotâ. +Suomâ vuáđulaavâ 27 § mield vááijuvváldáliih iä uážu riemmâđ iävtukkâssân kieldâ-, ovdâskodde-, president- ige EU-vaaljâin. +Tast peerusthánnáá jyehi 18 ihheed tiävdám vááijuvváldálijn-uv lii vuáđulaavâ 14 § mield vuoigâdvuotâ jienâstiđ täin vaaljâin. +Vááijuvváldálâšvuođâ nuuhâm. +Ko vyeliahasâš tiävdá 18 ihheed, te sun ij lah innig vááijuvváldálâš, jis vááijuvváldálâšvuotâ vuáđuduvá tuše ahan. +Talle sun hoittááškuát jieijâs aašijd. +Värimarikielâ. +Värimarikielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. +Värimarikielâst láá 23 062 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield. +Nijttomarikielâst láá love vokalid. +Nijttomarikielâst láá 21 konsonantid, ryeššilijn saanijn puáhtá leđe váhá eenâb. +Värimarikielâ +Vävli. +Vävli (, já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Tot lii Aanaarjäävri riddoost suulân 40 km keččin Aanaar markkânist. +Vävli +Vörukielâ. +Vörukielâ lii nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ. +Vörukielâ +Vöyri. +Vöyri () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Vöyrist ääsih 6 412 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 499,92 km², mast 717,78 km² lii čääci. +Vöyri naaburkieldah láá Isokyrö, Kauhava, Mustasaari, Uusikaarlepyy já Vaasa. +Oovdiš Vöyri kieldâ vuáđudui ive 1868. +Tááláš Vöyri kieldâ vuáđudui ive 2011. +Vöyri +Wales. +Wales lii Ovtâstum kunâgâskode uásikuávlu. +Washington, D.C.. +Washington, D.C. (virgálávt "District of Columbia", kočodeh meid "Districtin", "D.C.:n" teikkâ tuše "Washingtonin") lii Ovtâstumstaatâi uáivikaavpug. +Tot ij kuulâ oovtâgin uásistaatân, peic tot lii njuolgist Ovtâstumstaatâi kongres vuálásâš kuávlu já tast lii räijejum jiešhaldâšem. +Ton ráánjáh láá Maryland já Virginia uásistaatah. +Ovtâstumstaatâi kongres ovdâsteijei viste lii kesimáánu 26. peeivi 2020 jienâstâm ton peeleest, ete Washington, D.C.:st šodâččij uásistaatâ. +Talle tot ličij Ovtâstumstaatâi 51. uásistaatâ. +Oskoh kuittâg, ete iävtuttâs ij peesâ senatist čoođâ. +Lahâiävtuttâs ij lah kuássin ovdil čođâldittâm jienâstem ovdâsteijei visteest teikâ senatist. +Moonâm tove ääšist láá kongressist jienâstâm ive 1993. +Washington, D.C.:st ääsih ohtsis suulân 720 000 olmožid (2020). +Washington, D.C. +Washington (uásistaatâ). +Washington lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Olympia já stuárráámus kaavpug Seattle. +Washington uásistaatâ ij koolgâ siävuttiđ Ovtâstumstaatâi uáivikaavpugân. +Washington uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 7,8 miljovn olmožid (2020). +Wellington. +Wellington (maorin "Te Whanga-nui-a-Tara") lii Uđđâ Seeland uáivikaavpug. +Wellington +William Shakespeare. +William Shakespeare (kastum 26. cuáŋuimáánu 1564 Stratford-upon-Avon, Warwickshire - 23. cuáŋuimáánu 1616 Stratford-upon-Avon, Warwickshire) lâi eŋlandlâš čaaitâlmčällee já tivtâsteijee. +Suu aneh ohtân historjá merhâšitteemuin čällein. +Sun čaalij maaŋgâid čaitâlmijd, sehe komediaid já tragediaid. +Toi lasseen sun čaalij tiivtâid já sonettijd. +Sun čaalij iivij 1585-1613 koskâsii ääigi. +Shakespeare +Windhoek. +Windhoek lii Namibia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Windhoek +Wisconsin. +Wisconsin lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Madison já stuárráámus kaavpug Milwaukee. +Wisconsin uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 5,8 miljovn olmožid (2020). +Wyoming. +Wyoming lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Cheyenne. +Wyoming uásistaatâst ääsih ohtsis 567 025 olmožid (2020). +Veikkâ ton vijdodâh lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâi lovádin stuárráámus, te ton olmoošloho lii puoh ucemus. +Yamoussoukro. +Yamoussoukro lii Elefanttähtirido virgálâš uáivikaavpug ive 1983 rääjist. +Yamoussoukro +Yaoundé. +Yaoundé lii Kamerun uáivikaavpug já nubben stuárráámus kaavpug. +Yaoundé +Ylivieska. +Ylivieska lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Ylivieskast ääsih 15 318 olmožid, já ton vijdodâh lii 573,42 km², mast 4,53 km² lii čääci. +Ylivieska naaburkieldah láá Alavieska, Haapavesi, Kalajoki, Nivala, Oulainen, Merijärvi já Sievi. +Ylivieska vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1971. +Ylivieska +Zimbabwe. +Zimbabwe lii staatâ Afrikâst. +Ton uáivikaavpug lii Harare. +Zürich. +Zürich lii kaavpug Sveeicist, Zürich kantonist. +Zürichst ääsih 415 367 olmožid. +Ton vijdodâh lii 87,93 km², já alodâh 408 m. +Ubâ ton kuávlust ässeeh láá suulân 1,5 miljovn. +Zürich vuáđudui jo Rooma väldikode ääigi. +Läättinkielân kaavpug nommâ lâi "Turicum". +Zürichist sárnuh taggaar kuávlukielâ ko "züritüütsch", mon saksaliih iä ibbeerd. +Zürich lii ekonomâlâš kuávdáš. +Tobbeen láá maaŋgâi almugijkoskâsij paaŋkij já táhádâsfinnoduvâi váldukonttureh, tegu UBS, Credit Suisse já SwissRe. +Stuárráámus uási kontturijn láá kaavpug vááimust Paradeplatzist teikâ Zürich-jäävri riddoost. +Zürich lii meiddei uáppeekaavpug. +Teknisâš ollâopâttâh ETH lii ohtâ maailm pyeremuin ollâopâttuvâin, já tobbeen máttááttij ij kihheen eres ko Albert Einstein. +Zürichist lii nubbe-uv ollâopâttâh (UZH), kost puáhtá luuhâđ ovdâmerkkân humanistlijd, ekonoomlijd já talhâstieđâlijd fáádáid. +Sechseläuten. +Ohtâ tehálâš tábáhtume lii "Sechseläuten", mii uárnejuvvoo jyehi kiiđâ. +Tábáhtume čokketábáhtus lii ko Böögg-nommâsâš muotâäijih puáldoo. +Muotâäijih uáivist lii pommi, mii loopâst päävkit. +Ulmen lii ennustiđ tom, maggaar puáttee keesist šadda. +Jis uáivi päävkit jotelávt, te keesist šadda liegâs. +Mut ko uáivi pävkittem ááiján, te áigu arveđ ubâ keesi! +Street Parade. +Zürichist láá ennuv tábáhtumeh já festivaaleh nuoráid. +Puoh stuárráámus tábáhtume lii "Street Parade" -nommâsâš teknofestivaal, mon ääigi joba miljovn olmožid pirrâ Euroop eelih Zürichist. +Jyehi-ihásâš festivaal álgá ehidispeeivi já pištá čuávvuváá iiđeed räi. +Nuorah kuldâleh muusik, tánssájeh já suotâsteleh kaavpug kuávdáást. +Zürich +Ákšujävri. +Ákšujävri () lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Ákšujävri +Ähtäri. +Ähtäri () lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkode nuorttâuásist Koskâ-Suomâ ja Pirkanmaa rääjist. +Ähtärist ääsih 5 608 olmožid, já ton vijdodâh lii 910,87 km², mast 105,05 km² lii čääci. +Ähtäri naaburkieldah láá Alajärvi, Alavus, Keuruu, Multia, Saarijärvi, Soini já Virrat. +Ähtäri vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. +Alastaipale, Hankavesi, Inha, Inhan tehtaat, Itä-Ähtäri, Kivijärvi, Kukkeenkylä, Liesjärvi, Myllymäki, Mäkikylä, Niemisvesi, Peränne, Rämälä, Vehu, Vääräkoski, Ruha já Ähtärinranta. +Ähtäri +Äkkilsämikielâ. +Äkkilsämikielâ +Čevetjävri. +Čevetjävri (,) lii nuorttâsämmilij aassâm sijdâ Aanaar kieldâst Taažâ rääji alda. +Čevetjäävri škovlâ. +Čevetjäävrist lii škovlâ, mii addel vuáđumáttááttâs iheluokaid 1-9. +Tobbeen puáhtá luuhâđ nuorttâlâškielâ sehe eenikiellân já vieres kiellân. +Nuorttâlâškielâ kiävttoo máhđulâšvuođâi mield meiddei eres oppâtiijmijn. +Škovlâ lii siijdâ kulttuurtábáhtusâi kuávdáš, já uáppeeh uásálisteh távjá tábáhtusâi orniimân. +Čevetjävri +Čiččâm tääsni lihâstâs. +Čiččâm tääsni lihâstâs (uánihubbooht täsnilihâstâs,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. +Čiččâm tääsni lihâstâs +Čižetlitto. +Čižetlitto (uánihubbooht Čižet,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. +Čižetlitto +Čohčâmáánu. +Čohčâmáánu lii ive oovcád mánuppaje. +Čohčâmáánust láá 30 peivid. +Čovčjävri. +Čovčjävri (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Čovčjävri +Čuovjis puátteevuotâ. +Čuovjis puátteevuotâ (uánihubbooht Čuovjâdeh,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. +Čuovjis puátteevuotâ +Čäcisuálui. +Čäcisuálui (, já) lii kieldâ Taažâst. +Čäcisuollust ääsih 5 788 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 257,85 km², mast 24,10 km² lii čääci. +Čäcisuálui +Šaali. +Šaali lii anarâš ráppájeijee Amoc vuossâmuš single, mii almostui juovlâmáánu 13. peeivi 2006. +Šapšâ. +Šapšâ ("Coregonus lavaretus") teikkâ sárnumkielâst tuše kyeli lii kyelišlaajâ, mii kulá luosâkuolij laahkon. +Šapšâ lii uáli maaŋgâhámásâš šlaajâ. +Lii kuhháá lamaš vižžen, ete láá-uv taah šapšâhäämih jieijâs šlaajah. +Suomâst taah häämih láá almolávt luokittâllum siämmáá šlaajâ vuálá. +Šaapšâi (Coregonus) suuvâ nubbe syemmilâš šlaajâ lii muikku. +Šaapšâst láá silbâivnásâš ertpeleh já ränis veepsih. +Selgiveepsi já peeccih kooskâst lii luosâkuolijd tijpâlâš pyeidivepsi. +Šaapšâ uáivi já njälmi láá viehâ uceh. +Uccâ šapšâ sáttá sulâstittiđ muuiku, mut taid iärutteh tast, ete šaapšâ panalâs lii kuhheeb ko uálul já muuikust nubijkulij. +Eres šapšâhaamij olgohäämi lii uáli siämmáálágán já iäruh rumâšráhtusist láá viehâ uceh. +Eres haamij stuárráámus iärun lii oovdemušâi äggilij silleepaanij meeri. +Eres šapšâhaamij šoddâmliähtu lii uáli ereslágán. +Šoddâlumos häämi lii jotteešapšâ, mii lii čiččâm ive ahasâžžân 50 cm já tiäddá suulân 1 kg. +Motomijn Laapi jaavrijn láá šaapšah, moh láá kuttâ ive ahasâžžân 15 cm já teddih vuálá 30 g. 2000-lovvoost Suomâ stuárráámus šapšâ lii tiäddám 7,08 kg. +Aanaarjäävrist já motomijn Aanaarjäävri aldaaš jaavrijn eelih uccánâm šaapšah, moh kočoduvvojeh riäskán. +Riäskáh láá táválávt váhá stuárráábeh ko muuikuh, mut kuittâg-uv vuálá 20 cm. +Riäská lii tergâdis raavâd Aanaarjäävri kuávžurân já ráávdun. +Šaapšâ lavdâm olleeđ Tave- já Koskâ-Euroopâst Tave-Aasian. +Mädimus tiettumkuávluh láá Aalpâin já Karpaatein. +Tave-Amerikâst euraasialâš šaapšâ sajanpuátá uáli siämmáálágán sildešapšâ (Coregonus clupeaformis). +Arktisâš Tave-Amerikast já Siberiast eellih meid eres Coregonus-suuvâ šaapšah (om. +muksunšapšâ, peledšapšâ já omulšapšâ). +Suomâst šapšâ lii levânâm ubâ enâmân, sehe meerâin já sisčácáduvâin. +Luándulávt šaapšah láá kuuđđâm juuvâin, mut maaŋgâin soojijn tot ij lah innig máhđulâš čäcivyeimilágádâsâi tiet. +Ko lasanemmáhđulâšvuođah láá niävránâm lágádâsâi rähtim maŋa, te čácáduvváid láá ištâdum šaapšâid, vâi populaatioh siäiluččii eellimvuáimálâžžân. +Ištâdmeh iä lah luhostum paijeentoollâd puoh haamijd, já maaŋgah šapšâhäämih láá tondiet uhkevuálásiih. +Nuorttâmeerâst eelih kyehti šapšâhäämi: kárgušapšâ já jotteešapšâ. +Kárgušapšâ kođá meerâst, já jotteešapšâ jotá juuhân kuuđđâđ. +Šaapšâ algaaš porá vistig elleeplankton. +Šapšâhäämih, moin láá uccáá silleepäänih, älgih puurrâđ uccâ kuolijd, stálutullviežžee kiivsâid, soovijd já skáálžuid, ko láá šoddâm tuárvi styeresin. +Šapšâhäämih, moin láá ennuv silleepäänih, poreh tuše plankton. +Jis jäävrist láá ennuv muuikuh, te plankton- já jävrišaapšah kärttih kištottâllâđ purrâmušâst pehtilis muikuiguin. +Šaapšah sättih puurrâđ meid jieijâs šlaajâ teikkâ eres kuolij meeini. +Šapšâ puátá lasanemahan 4-5 ive puárisin. +Šapšâ kođá čohčâmáánust juovlâmáánun, ko čääsi liegâsvuotâ lii 2-5 °C. +Jottee-, plankton- já ponnešapšâ kođeh juvváid, kiärgušapšâ káárgui alda já jävrišapšâ jáávrán. +Kođo tábáhtuvá 0,5-4 meetter kieŋŋâlvuođâst, čunoi- teikkâ čievrâponneest. +Ko šaapšah láá kuuđđâm, te toh poreh uáinusân pááccám kođo. +Šapšâalgaah čalgeh kiđđuv siämmáá ääigi ko jieŋah vyelgih. +Nijmegen. +Nijmegen () lii kaavpug Gelderlandist, Vuáládâhenâmijn, Saksa rääji alda. +Fyn. +Fyn lii Tanska kuálmádin stuárráámus suálui Sjælland já Vendsyssel-Thy maŋa. +Stuárráámus kaavpug Fynist lii Odense. +Coming from Insanity. +"Coming from Insanity" lii ive 2019 nigerialâš rikoselleekove, mon lii čáállám já stivrim Akinyemi Sebastian Akinropo. +Uáiviroolâin láá Gabriel Afolayan, Damilola Adegbite, Dakore Akande, Wale Ojo já Bolanle Ninalowo. +Elleekove vuosâeehid lâi kesimáánu 14. peeivi 2019. +Ton vuosâeehid Netflixist lâi čohčâmáánu 18. peevi 2020. +"Coming from Insanity" maainâst 12-ihásii kandâneeroost Kossi (Gabriel Afolayon). +Palhâšumeh já iävtukkâsvuođah. +Elleekove lâi iävtukkâssân ive 2020 Pan African -elleekovefestivaalist. +Ive 2019 Pressplay-elleekovefestivaalist tot vuoitij "Audience choice award for best feature film" -palhâšume. +Olgopiäláliih liiŋkah. +"Uási taan siijđost lii jurgâlum eŋgâlâskielâlâš Wikipediast" +Huittinen. +Huittinen () lii kaavpug Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Huittisijn ääsih 9 980 olmožid, já ton vijdodâh lii 539,59 km², mast 6,95 km² lii čääci. +Huittisij naaburkieldah láá Kokemäki, Loimaa, Punkalaidun, Sastamala já Säkylä. +Huittinen vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. +Huittinen +1977 (MCMLXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurduh. +Tot lâi 1970-lovo káávcád ihe. +1865 (MDCCCLXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1860-lovo kuuđâd ihe. +Loimaa. +Loimaa () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Loimaast ääsih 15 770 olmožid, já ton vijdodâh lii 851,93 km², mast 3,80 km² lii čääci. +Loimaa naaburkieldah láá Huittinen, Humppila, Koski Tl, Marttila, Oripää, Punkalaidun, Pöytyä, Somero, Säkylä já Ypäjä. +Loimaa vuáđudui ive 1921, já tast šoodâi kaavpug ive 1969. +Loimaa +1969 (MCMLXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mieldpasepeivi. +Tot lâi 1960-lovo majemuš ihe. +1921 (MCMXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1920-lovo nubbe ihe. +Carpegna. +Carpegna lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Carpegnast ääsih 1 651 olmožid. +Ton vijdodâh lii 28,94 km², já alodâh 748 m. Carpegna naaburkieldah láá Belforte all'Isauro, Borgo Pace, Frontino, Mercatello sul Metauro, Montecopiolo, Pennabilli, Piandimeleto, Pietrarubbia, Sant'Angelo in Vado já Sestino. +Carpegna +Montecopiolo. +Montecopiolo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montecopiolost ääsih 1 074 olmožid. +Ton vijdodâh lii 35,81 km², já alodâh 915 m. Montecopiolo naaburkieldah láá Carpegna, Macerata Feltria, Maiolo, Monte Cerignone, Monte Grimano Terme, Pennabilli, Pietrarubbia já San Leo. +Montecopiolo +Montecalvo in Foglia. +Montecalvo in Foglia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montecalvo in Fogliast ääsih 2 738 olmožid. +Ton vijdodâh lii 18,25 km², já alodâh 345 m. Montecalvo in Foglia naaburkieldah láá Mondaino, Tavullia, Urbino já Vallefoglia. +Montecalvo in Foglia +Monte Cerignone. +Monte Cerignone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monte Cerignonest ääsih 655 olmožid. +Ton vijdodâh lii 18,24 km², já alodâh 528 m. Monte Cerignone naaburkieldah láá Macerata Feltria, Mercatino Conca, Montecopiolo, Monte Grimano Terme, Sassocorvaro Auditore já Tavoleto. +Monte Cerignone +Monte Porzio. +Monte Porzio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monte Porziost ääsih 2 802 olmožid. +Ton vijdodâh lii 18,29 km², já alodâh 105 m. Monte Porzio naaburkieldah láá Corinaldo, Mondavio, San Costanzo, Terre Roveresche já Trecastelli. +Monte Porzio +Mercatello sul Metauro. +Mercatello sul Metauro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Mercatello sul Metaurost ääsih 1 321 olmožid. +Ton vijdodâh lii 68,36 km², já alodâh 429 m. Mercatello sul Metauro naaburkieldah láá Apecchio, Borgo Pace, Carpegna, Città di Castello, San Giustino, Sant'Angelo in Vado já Sestino. +Mercatello sul Metauro +Mercatino Conca. +Mercatino Conca lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Mercatino Concast ääsih 1 021 olmožid. +Ton vijdodâh lii 13,95 km², já alodâh 275 m. Mercatino Conca naaburkieldah láá Gemmano, Monte Cerignone, Monte Grimano Terme, Sassocorvaro Auditore, Sassofeltrio já Tavoleto. +Mercatino Conca +Macerata Feltria. +Macerata Feltria lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Macerata Feltriast ääsih 1 981 olmožid. +Ton vijdodâh lii 40,07 km², já alodâh 321 m. Macerata Feltria naaburkieldah láá Lunano, Monte Cerignone, Montecopiolo, Monte Grimano Terme, Piandimeleto, Pietrarubbia já Sassocorvaro Auditore. +Macerata Feltria +Mombaroccio. +Mombaroccio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Mombarocciost ääsih 2 075 olmožid. +Ton vijdodâh lii 28,21 km², já alodâh 321 m. Mombaroccio naaburkieldah láá Cartoceto, Colli al Metauro, Fano já Pesaro. +Mombaroccio +Mondavio. +Mondavio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Mondaviost ääsih 3 737 olmožid. +Ton vijdodâh lii 29,64 km², já alodâh 280 m. Mondavio naaburkieldah láá Colli al Metauro, Corinaldo, Fratte Rosa, Monte Porzio, San Lorenzo in Campo já Terre Roveresche. +Mondaviost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. +Mondavio +Mondolfo. +Mondolfo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Mondolfost ääsih 14 355 olmožid. +Ton vijdodâh lii 22,82 km², já alodâh 144 m. Mondolfo naaburkieldah láá Fano, San Costanzo, Senigallia já Trecastelli. +Mondolfo +Edirne. +Edirne (já) lii kaavpug Tuurkist. +Edirne vuáđudui ive 125 oKr., já tast šoodâi kaavpug ive 1923. +Ive 2019 loopâst Edirnest assii 172 802 olmožid. +Montefelcino. +Montefelcino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montefelcinost ääsih 2 568 olmožid. +Ton vijdodâh lii 39,01 km², já alodâh 260 m. Montefelcino naaburkieldah láá Colli al Metauro, Fossombrone, Isola del Piano, Pesaro, Petriano, Sant'Ippolito já Urbino. +Montefelcino +Montelabbate. +Montelabbate lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montelabbatest ääsih 6 936 olmožid. +Ton vijdodâh lii 19,57 km², já alodâh 65 m. Montelabbate naaburkieldah láá Pesaro, Tavullia, Urbino já Vallefoglia. +Montelabbate +Anarâškielâlâš Wikipedia. +Anarâškielâlâš Wikipedia lii Wikipedia anarâškielâlâš versio, mii vuáđudui roovvâdmáánu 19. peeivi 2020. +Orjâlâškielâlii Wikipedia lasseen taat lii maailm nubbe sämikielâlâš Wikipedia. +Jo vuossâmuu peeivi tast lijjii paijeel 1 000 artikkâlid. +Ko váldoo huámmášumán anarâškielâ sárnoomere, te taan Wikipedia artikkâlmeeri lii viehâ styeres sárnoomere háárán. +2020 (MMXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 2020-lovo vuossâmuš ihe. +Cartoceto. +Cartoceto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Cartocetost ääsih 7 977 olmožid. +Ton vijdodâh lii 23,20 km², já alodâh 235 m. Cartoceto naaburkieldah láá Colli al Metauro, Fano, Mombaroccio já Terre Roveresche. +Cartoceto +1976 (MCMLXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1970-lovo čiččâd ihe. +1890 (MDCCCXC) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1890-lovo vuossâmuš ihe. +1920 (MCMXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1920-lovo vuossâmuš ihe. +2014 (MMXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 2010-lovo viiđâd ihe. +1984 (MCMLXXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1980-lovo viiđâd ihe. +1907 (MCMVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1900-lovo káávcád ihe. +Basshunter. +Basshunter, olmâ nommâ Jonas Erik Altberg (šoddâm 22. juovlâmáánu 1984 Halmstad, Ruotâ), lii ruátálâš lávloo, pyevtitteijee já DJ. +1989 (MCMLXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1980-lovo majemuš ihe. +1961 (MCMLXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1960-lovo nubbe ihe. +1943 (MCMXLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1940-lovo niäljád ihe. +2001 (MMI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi kuálmád ihetuhháát vuossâmuš ihe já 2000-lovo nubbe ihe. +1972 (MCMLXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1970-lovo kuálmád ihe. +1913 (MCMXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1910-lovo niäljád ihe. +1992 (MCMXCII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1990-lovo kuálmád ihe. +1891 (MDCCCXCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1890-lovo nubbe ihe. +1964 (MCMLXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuv��i majebaargâ. +Tot lâi 1960-lovo oovcád ihe. +1856 (MDCCCLVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1850-lovo čiččâd ihe. +1929 (MCMXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1920-lovo majemuš ihe. +1967 (MCMLXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1960-lovo káávcád ihe. +1875 (MDCCCLXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1870-lovo kuuđâd ihe. +1936 (MCMXXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1930-lovo čiččâd ihe. +Fratte Rosa. +Fratte Rosa lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Fratte Rosast ääsih 913 olmožid. +Ton vijdodâh lii 15,63 km², já alodâh 419 m. Fratte Rosa naaburkieldah láá Fossombrone, Mondavio, Pergola, San Lorenzo in Campo, Sant'Ippolito já Terre Roveresche. +Fratte Rosa +Frontino. +Frontino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Frontinost ääsih 288 olmožid. +Ton vijdodâh lii 10,37 km², já alodâh 519 m. Frontino naaburkieldah láá Carpegna, Piandimeleto já Pietrarubbia. +Frontino +Frontone. +Frontone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Frontonest ääsih 1 233 olmožid. +Ton vijdodâh lii 36,08 km², já alodâh 412 m. Frontone naaburkieldah láá Cagli, Cantiano, Pergola, Scheggia e Pascelupo já Serra Sant'Abbondio. +Frontone +1931 (MCMXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1930-lovo nubbe ihe. +1963 (MCMLXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1960-lovo niäljád ihe. +Sämitigge (Taažâ). +Sämitigge (,,) Taažâst asâttui roovvâdmáánu 9. peeivi 1989. +Vuosmuu sämitige lehâstij Kunâgâs Olav V. +Sämitige tievâsčuákkim. +Sämitige paajeeb orgaan lii tievâsčuákkim, mii táválávt tuálloo neljii ivveest. +Sämitiggevaaljah. +Sämitiggevaaljah uárnejuvvojeh jyehi niäljád ive siämmáá peeivi ko stuorrâtiggevaaljah. +Vuosmuuh vaaljah uárnejuvvojii ive 1989. +Sämitige vaaljâin láá 7 valjâpirrâdâhhâd, main väljejuvvojeh ohtsis 39 airâsid. +Sämitige viäsu. +Taažâ Sämitige viäsu lii Kárášjuuvâst. +Taažâ Kunâgâs Harald V lehâstij viäsu almolávt skammâmáánu 2. peeivi 2000. +Ive 1996 uđđâ Sämitige várás tollui arkitehtkišto, mon vuoittijn Stein Halvorsen já Christian Sunby. +Sämitige viäsu maavsij 128,7 miljovn ruvnâd, já tast lii ohtsis 5 300 neljihâšmeetterid. +Knut Bergsland. +Knut Bergsland (šoddâm njuhčâmáánu 7. peeivi 1914, jáámmám syeinimáánu 9. peeivi 1998) lâi suomâ-ugrâlij kielâi kielâtiettuu professor Oslo ollâopâttuvâst tassaažân ko sun jaamij keessiv 1998. +Suu vuosmuš sämikielâlâš pargo almostui ive 1942, "Det samiske slektskaps- og svogerskapsordsystem". +Suu náguskirje, "Røros-lappisk grammatikk", poođij ive 1946, já ton rääjist sun almostitij ennuv tieđâlijd čalluid, meiddei oppâkiirjijd já materialčuágálduvâid sämikielâst já sämikielân. +Sämikielâ syergist Bergsland uáivisyergin lijjii maadâsämikielâ kuávlukielah. +Sämikielâi já suomâ-ugrâlij kielâi lasseen Bergsland tuuđhâi ennuv meiddei aleutlijd já eskimolijd kielâid. +1964 (MCMLXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1960-lovo viiđâd ihe. +1914 (MCMXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1910-lovo viiđâd ihe. +1897 (MDCCCXCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1890-lovo káávcád ihe. +Uálgis- já čižetpiälásâš jotolâh. +Uálgispiälásâš jotolâh já čižetpiälásâš jotolâh láá vuáháduvah, moi mield ulmuuh joteh jo-uv uálgis- teikâ čižetpeln jotoluvâst. +Uálgispiälásâš jotolâh lii táválub maailm staatâin. +Tom kevttih 165 enâmist teikkâ kuávlust, ko vuod čižetpiälásâš jotoluv kevttih tuše 75 enâmist teikkâ kuávlust. +ISO 4217 lii aalmugijkoskâsâš standard, mii meerrid puoh staatâi valutân kuulmâ puustav koodi teikâ tubdâlduv (om. +EUR). +Ruošâkielâ. +Ruošâkielâ (ру́сский язы́к, "russki jazyk") kulá nuorttâslaaviláid kieláid. +Tom sárnuh suulân 275 miljovn olmožid, kiäin eenikielâliih láá suulân 165 miljovn. +Ruošâkielâ čálloo kyrillâš pustavijguin. +Lunano. +Lunano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Lunanost ääsih 1 502 olmožid. +Ton vijdodâh lii 15,01 km², já alodâh 297 m. Lunano naaburkieldah láá Macerata Feltria, Piandimeleto, Sassocorvaro Auditore já Urbino. +Lunano +Isola del Piano. +Isola del Piano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Isola del Pianost ääsih 553 olmožid. +Ton vijdodâh lii 23,30 km², já alodâh 210 m. Isola del Piano naaburkieldah láá Fossombrone, Montefelcino já Urbino. +Isola del Piano +1993 (MCMXCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1990-lovo niäljád ihe. +Sant'Angelo in Vado. +Sant'Angelo in Vado lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Sant'Angelo in Vadost ääsih 4 016 olmožid. +Ton vijdodâh lii 67,34 km², já alodâh 359 m. Sant'Angelo in Vado naaburkieldah láá Apecchio, Belforte all'Isauro, Carpegna, Città di Castello, Mercatello sul Metauro, Peglio, Piandimeleto, Urbania já Urbino. +Sant'Angelo in Vado +1948 (MCMXLVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1940-lovo oovcád ihe. +2012 (MMXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 2010-lovo kuálmád ihe. +Njuhčâmáánu 1.. +a> viirgán njuhčâmáánu 1. peeivi ive 2012. +2000 (MM) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi nube ihetuhháát já 1900-lovo majemuš ihe sehe 2000-lovo (ihelove) vuossâmuš ihe. +2006 (MMVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 2000-lovo čiččâd ihe. +1952 (MCMLII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1950-lovo kuálmád ihe. +1933 (MCMXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1930-lovo niäljád ihe. +1928 (MCMXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1920-lovo káávcád ihe. +1947 (MCMXLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1940-lovo káávcád ihe. +1829 (MDCCCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1800-lovo majemuš ihe. +1849 (MDCCCXLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1840-lovo majemuš ihe. +1957 (MCMLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1950-lovo káávcád ihe. +Sant'Ippolito. +Sant'Ippolito lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Sant'Ippolitost ääsih 1 497 olmožid. +Ton vijdodâh lii 19,88 km², já alodâh 246 m. Sant'Ippolito naaburkieldah láá Colli al Metauro, Fossombrone, Fratte Rosa, Montefelcino já Terre Roveresche. +Sant'Ippolito +Darude. +Darude, olmâ nommâ Toni-Ville Henrik Virtanen (šoddâm syeinimáánu 17. peeivi 1975 Eura, Satakunta, Suomâ), lii syemmilâš musikkár‎, pyevtitteijee já DJ. +1975 (MCMLXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1970-lovo kuuđâd ihe. +1985 (MCMLXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1980-lovo kuuđâd ihe. +1982 (MCMLXXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1980-lovo kuálmád ihe. +1960 (MCMLX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1960-lovo vuossâmuš ihe. +1986 (MCMLXXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1980-lovo čiččâd ihe. +San Lorenzo in Campo. +San Lorenzo in Campo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +San Lorenzo in Campost ääsih 3 257 olmožid. +Ton vijdodâh lii 28,80 km², já alodâh 209 m. San Lorenzo in Campo naaburkieldah láá Arcevia, Castelleone di Suasa, Corinaldo, Fratte Rosa, Mondavio já Pergola. +San Lorenzo in Campo +Â. + lii anarâškielâ puustavoornig nubbe puustav. +Á. +Á lii anarâškielâ puustavoornig kuálmád puustav. +Ä. +Ä lii anarâškielâ puustavoornig niäljád puustav. +Č. +Č lii anarâškielâ puustavoornig čiččâd puustav. +Đ. +Đ lii anarâškielâ puustavoornig oovcád puustav. +Ŋ. +Ŋ lii anarâškielâ puustavoornig 20. puustav. +Š. +Š lii anarâškielâ puustavoornig 25. puustav. +Ž. +Ž lii anarâškielâ puustavoornig 31. já siämmást majemuš puustav. +1974 (MCMLXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1970-lovo viiđâd ihe. +2011 (MMXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 2010-lovo nubbe ihe. +1940 (MDCXL) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1640-lovo vuossâmuš ihe. +1937 (MCMXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1930-lovo káávcád ihe. +1857 (MDCCCLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1850-lovo káávcád ihe. +1938 (MCMXXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1930-lovo oovcád ihe. +Serra Sant'Abbondio. +Serra Sant'Abbondio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Serra Sant'Abbondiost ääsih 962 olmožid. +Ton vijdodâh lii 32,80 km², já alodâh 523 m. Serra Sant'Abbondio naaburkieldah láá Frontone, Pergola, Sassoferrato já Scheggia e Pascelupo. +Serra Sant'Abbondio +Sassofeltrio. +Sassofeltrio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Sassofeltriost ääsih 1 368 olmožid. +Ton vijdodâh lii 21,08 km², já alodâh 468 m. Sassofeltrio naaburkieldah láá Chiesanuova (RSM), Faetano (RSM), Fiorentino (RSM), Gemmano, Mercatino Conca, Montegiardino (RSM), Monte Grimano Terme, Montescudo-Monte Colombo, San Leo já Verucchio. +Sassofeltrio +San Costanzo. +San Costanzo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +San Costanzost ääsih 4 607 olmožid. +Ton vijdodâh lii 40,89 km², já alodâh 150 m. San Costanzo naaburkieldah láá Fano, Mondolfo, Monte Porzio, Terre Roveresche já Trecastelli. +San Costanzo +1965 (MCMLXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1960-lovo kuuđâd ihe. +1979 (MCMLXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1970-lovo majemuš ihe. +1946 (MCMXLVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1940-lovo čiččâd ihe. +1980 (MCMLXXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1980-lovo vuossâmuš ihe. +1930 (MCMXXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1930-lovo vuossâmuš ihe. +1970 (MCMLXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1970-lovo vuossâmuš ihe. +Pietrarubbia. +Pietrarubbia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Pietrarubbiast ääsih 625 olmožid. +Ton vijdodâh lii 13,29 km², já alodâh 572 m. Pietrarubbia naaburkieldah láá Carpegna, Frontino, Macerata Feltria, Montecopiolo já Piandimeleto. +Pietrarubbia +Piandimeleto. +Piandimeleto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Piandimeletost ääsih 2 088 olmožid. +Ton vijdodâh lii 39,90 km², já alodâh 319 m. Piandimeleto naaburkieldah láá Belforte all'Isauro, Carpegna, Frontino, Lunano, Macerata Feltria, Pietrarubbia, Sant'Angelo in Vado, Sassocorvaro Auditore, Sestino já Urbino. +Piandimeleto +1983 (MCMLXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1980-lovo niäljád ihe. +1966 (MCMLXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1960-lovo čiččâd ihe. +Petriano. +Petriano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Petrianost ääsih 2 776 olmožid. +Ton vijdodâh lii 11,27 km², já alodâh 327 m. Petriano naaburkieldah láá Montefelcino, Urbino já Vallefoglia. +Petriano +1900 (MCM) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1800-lovo majemuš ihe 1900-lovo (ihelove) vuossâmuš ihe. +1901 (MCMI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1900-lovo nubbe ihe. +1902 (MCMII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1900-lovo kuálmád ihe. +1903 (MCMIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1900-lovo niäljád ihe. +1904 (MCMIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1900-lovo viiđâd ihe. +1905 (MCMV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1900-lovo kuuđâd ihe. +Tavoleto. +Tavoleto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Tavoletost ääsih 858 olmožid. +Ton vijdodâh lii 12,41 km², já alodâh 426 m. Tavoleto naaburkieldah láá Mercatino Conca, Mondaino, Monte Cerignone, Montefiore Conca, Saludecio, Sassocorvaro Auditore já Urbino. +Tavoleto +1906 (MCMVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1900-lovo čiččâd ihe. +1908 (MCMVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1900-lovo oovcád ihe. +1909 (MCMIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1900-lovo majemuš ihe. +1910 (MCMX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1910-lovo vuossâmuš ihe. +1911 (MCMXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1910-lovo nubbe ihe. +1912 (MCMXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1910-lovo kuálmád ihe. +1915 (MCMXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1910-lovo kuuđâd ihe. +1916 (MCMXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1910-lovo čiččâd ihe. +1917 (MCMXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1910-lovo káávcád ihe. +1918 (MCMXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1910-lovo oovcád ihe. +1919 (MCMXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1910-lovo majemuš ihe. +Fermignano. +Fermignano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Fermignanost ääsih 8 399 olmožid. +Ton vijdodâh lii 43,70 km², já alodâh 200 m. Fermignano naaburkieldah láá Acqualagna, Cagli, Fossombrone, Urbania já Urbino. +Fermignano +Gabicce Mare. +Gabicce Mare lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Gabicce Marest ääsih 5 716 olmožid. +Ton vijdodâh lii 4,94 km², já alodâh 11 m. Gabicce Mare naaburkieldah láá Cattolica, Gradara já Pesaro. +Gabicce Mare +Piobbico. +Piobbico lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Piobbicost ääsih 1 876 olmožid. +Ton vijdodâh lii 48,20 km², já alodâh 339 m. Piobbico naaburkieldah láá Apecchio, Cagli já Urbania. +Piobbico +Peglio. +Peglio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Pegliost ääsih 664 olmožid. +Ton vijdodâh lii 21,36 km², já alodâh 650 m. Peglio naaburkieldah láá Lunano, Sant'Angelo in Vado, Sassocorvaro Auditore, Urbania já Urbino. +Peglio +Tavullia. +Tavullia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Tavulliast ääsih 7 912 olmožid. +Ton vijdodâh lii 42,07 km², já alodâh 170 m. Tavullia naaburkieldah láá Gradara, Mondaino, Montecalvo in Foglia, Montegridolfo, Montelabbate, Pesaro, Saludecio, San Giovanni in Marignano já Vallefoglia. +Tavullia +Gradara. +Gradara lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Gradarast ääsih 4 901 olmožid. +Ton vijdodâh lii 17,53 km², já alodâh 142 m. Gradara naaburkieldah láá Gabicce Mare, Cattolica, Pesaro, San Giovanni in Marignano já Tavullia. +Gradara +Colli al Metauro. +Colli al Metauro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Colli al Metaurost ääsih 12 345 olmožid. +Ton vijdodâh lii 46,17 km², já alodâh 66 m. Colli al Metauro naaburkieldah láá Cartoceto, Mombaroccio, Mondavio, Montefelcino, Sant'Ippolito já Terre Roveresche. +Colli al Metauro +Sassocorvaro Auditore. +Sassocorvaro Auditore lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Sassocorvaro Auditorest ääsih 4 892 olmožid. +Ton vijdodâh lii 87,55 km², já alodâh 326 m. Sassocorvaro Auditore naaburkieldah láá Gemmano, Lunano, Macerata Feltria, Mercatino Conca, Monte Cerignone, Montefiore Conca, Piandimeleto, Tavoleto já Urbino. +Sassocorvaro Auditore +1829 (MDCCCXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1820-lovo majemuš ihe. +1840 (MDCCCXL) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1840-lovo vuossâmuš ihe. +Terre Roveresche. +Terre Roveresche lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Terre Rovereschest ääsih 5 203 olmožid. +Ton vijdodâh lii 70,37 km², já alodâh 264 m. Terre Roveresche naaburkieldah láá Cartoceto, Colli al Metauro, Fano, Fratte Rosa, Mondavio, Monte Porzio, San Costanzo já Sant'Ippolito. +Terre Roveresche +1944 (MCMXLIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1940-lovo viiđâd ihe. +1971 (MCMLXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1970-lovo nubbe ihe. +1813 (MDCCCXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1810-lovo niäljád ihe. +2017 (MMXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 2010-lovo káávcád ihe. +Tábáhtusah. +Terre Roveresche (Orciano di Pesaro) +Aura. +Aura lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Auras ääsih 3 930 olmožid, já ton vijdodâh lii 95,58 km², mast 0,57 km² lii čääci. +Aura naaburkieldah láá Lieto, Masku, Mynämäki, Nousiainen, Pöytyä, Rusko já Turku. +Auvainen, Hypöinen, Ihava, Järvenoja, Järykselä, Kaerla, Karviainen, Kinnarla, Kuuskoski, Käetty, Lahto, Laukkaniitty, Leikola, Leinikkala, Leppäkoski, Paimala, Pitkäniitty, Prunkkala, Puho, Seppälä, Sikilä, Simola já Viilala. +Aura +Cagli. +Cagli lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Caglist ääsih 8 364 olmožid. +Ton vijdodâh lii 226,46 km², já alodâh 276 m. Cagli naaburkieldah láá Acqualagna, Apecchio, Cantiano, Fermignano, Fossombrone, Frontone, Gubbio, Pergola, Pietralunga, Piobbico já Urbania. +Caglist šoodâi kaavpug ive 1357. +Cagli +Fano. +Fano lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Fanost ääsih 60 724 olmožid. +Ton vijdodâh lii 121,84 km², já alodâh 12 m. Fano naaburkieldah láá Cartoceto, Mombaroccio, Mondolfo, Pesaro, San Costanzo já Terre Roveresche. +Fanost šoodâi kaavpug ive 1357. +Fano +Fossombrone. +Fossombrone lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Fossombronest ääsih 9 296 olmožid. +Ton vijdodâh lii 106,88 km², já alodâh 118 m. Fossombrone naaburkieldah láá Cagli, Fermignano, Fratte Rosa, Isola del Piano, Montefelcino, Pergola, Sant'Ippolito já Urbino. +Fossombronest šoodâi kaavpug ive 1357. +Fossombrone +Pesaro. +Pesaro lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Pesarost ääsih 96 819 olmožid. +Ton vijdodâh lii 152,81 km², já alodâh 11 m. Pesaro naaburkieldah láá Colli al Metauro, Fano, Gabicce Mare, Gradara, Mombaroccio, Montefelcino, Montelabbate, Tavullia, Urbino já Vallefoglia. +Pesarost šoodâi kaavpug ive 1357. +Pesaro +Urbino. +Urbino lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Urbinost ääsih 14 132 olmožid. +Ton vijdodâh lii 226,50 km², já alodâh 485 m. Urbino naaburkieldah láá Acqualagna, Fermignano, Fossombrone, Isola del Piano, Lunano, Mondaino, Montecalvo in Foglia, Montefelcino, Montelabbate, Peglio, Pesaro, Petriano, Piandimeleto, Sant'Angelo in Vado, Sassocorvaro Auditore, Tavoleto, Urbania já Vallefoglia. +Urbinost šoodâi kaavpug ive 1357. +UNESCO maailmärbisaje. +Urbino puáris kuávdáš lii UNESCO maailmärbisaje. +Urbino +Pergola. +Pergola lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Pergolast ääsih 6 030 olmožid. +Ton vijdodâh lii 112,40 km², já alodâh 265 m. Pergola naaburkieldah láá Arcevia, Cagli, Fossombrone, Fratte Rosa, Frontone, San Lorenzo in Campo, Sassoferrato já Serra Sant'Abbondio. +Pergolast šoodâi kaavpug ive 1752. +Pergola +Urbania. +Urbania lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Urbaniast ääsih 6 923 olmožid. +Ton vijdodâh lii 77,53 km², já alodâh 273 m. Urbania naaburkieldah láá Acqualagna, Apecchio, Cagli, Fermignano, Peglio, Piobbico, Sant'Angelo in Vado já Urbino. +Urbaniast šoodâi kaavpug ive 1636. +Urbania +Vallefoglia. +Vallefoglia lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Vallefogliast ääsih 15 042 olmožid. +Ton vijdodâh lii 39,57 km², já alodâh 295 m. Vallefoglia naaburkieldah láá Montecalvo in Foglia, Montegridolfo, Montelabbate, Petriano, Pesaro, Tavullia já Urbino. +Vallefogliast šoodâi kaavpug ive 2015. +Vallefoglia +Tuula Mai Salmela. +Tuula Mai Salmela (šoddâm skammâmáánu 15. peeivi 1951 Kajanist, Suomâst) lii syemmilâš kirječällee. +Sun lii čáállám ohtsis nelji kirje. +Salmela, Tuula Mai +Uurainen. +Uurainen () lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Uurasijn ääsih 3 654 olmožid, já ton vijdodâh lii 372,26 km², mast 24,28 km² lii čääci. +Uuraisij naaburkieldah láá Äänekoski, Jyväskylä, Laukaa, Multia, Petäjävesi já Saarijärvi. +Haukimäenkylä, Hiirola, Höytiä, Jokihaara, Kangashäkki, Kotaperä, Kummunkylä, Kuukkajärvi, Kyynämöinen, Nyrölä, Oikarisperä, Pirttiperä, Tehlo já Uuraisij markkân. +Uurainen +1922 (MCMXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1920-lovo kuálmád ihe. +1923 (MCMXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1920-lovo niäljád ihe. +1924 (MCMXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1920-lovo viiđâd ihe. +1925 (MCMXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1920-lovo kuuđâd ihe. +1926 (MCMXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1920-lovo čiččâd ihe. +1926 (MCMXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +1932 (MCMXXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1930-lovo kuálmád ihe. +1934 (MCMXXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1930-lovo viiđâd ihe. +1935 (MCMXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1930-lovo kuuđâd ihe. +1939 (MCMXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1930-lovo majemuš ihe. +1940 (MCMXL) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1940-lovo vuossâmuš ihe. +1941 (MCMXLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1940-lovo nubbe ihe. +1942 (MCMXLII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1940-lovo kuálmád ihe. +1945 (MCMXLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1940-lovo kuuđâd ihe. +1949 (MCMXLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1940-lovo majemuš ihe. +1950 (MCML) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1950-lovo vuossâmuš ihe. +1951 (MCMLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1950-lovo nubbe ihe. +1953 (MCMLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1950-lovo niäljád ihe. +1954 (MCMLIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1950-lovo viiđâd ihe. +1955 (MCMLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1950-lovo kuuđâd ihe. +1958 (MCMLVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1950-lovo oovcád ihe. +1959 (MCMLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1950-lovo majemuš ihe. +1956 (MCMLVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1950-lovo čiččâd ihe. +1962 (MCMLXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1960-lovo kuálmád ihe. +1973 (MCMLXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1970-lovo niäljád ihe. +1977 (MCMLXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1970-lovo oovcád ihe. +1981 (MCMLXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1980-lovo nubbe ihe. +1987 (MCMLXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1980-lovo káávcád ihe. +1988 (MCMLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1980-lovo oovcád ihe. +1990 (MCMXC) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1990-lovo vuossâmuš ihe. +1994 (MCMXCIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1990-lovo viiđâd ihe. +2016 (MMXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 2010-lovo čiččâd ihe. +2008 (MMVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 2000-lovo oovcád ihe. +2004 (MMIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 2000-lovo viiđâd ihe. +__NOTOC__ +1111 (MCXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Aukusti Valdemar Koskimies (ive 1906 räi Forsman;) lâi syemmilâš kielâtotkee, máttáátteijee, professor já kirječällee. +Koskimies luuvâi pajeuáppen ive 1874 Vasa svenska lyceumist. +Agatha Mary Clarissa Christie () lâi eŋlandlâš kirječällee. +Alger (,) lii Algeria uáivikaavpug. +Amanda Kernell (š. čohčâmáánu 9. peeivi 1986, Ume, Ruotâ) lii ruátálâš-sämmilâš stivrejeijee já kietâčällee. +Amanda Plummer (š. njuhčâmáánu 23. peeivi 1957, New York, New York, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatalâš čaittâleijee. +1929) já enni še lâi čaittâleijee, ovtâstumstaatalâš Tammy Grimes (1934-2016). +Amoc ("Mikkâl Antti Morottaja" ađai "Kuobžâ-Saammâl Maati Mikkâl", š. juovlâmáánu 24. peeivi 1984, Aanaar, Suomâ) lii anarâš ráppájeijee. +Persovnpronomineh. +Apollo-komovuotâskijppâ. +Apollo-komovuotâskijppâ lii ameriklâš komovuotâskiijpâ, mii kevttui NASA mánudâšohjelmist ivij 1967-1973. +Apollo-mánudâšohjelm rakettin kevttui Saturn V -rakkeet, mii lâi 110 meetterid kukke. +Rakettist vyelemužžân lijjii vittâ vuáimálii F1A-moottor, moh cokkiittuvvojii rakkeet pääččim ohtâvuođâst já moh uigii rakkeet pajas áimoid já komovuotân. +F1A-moottorij paajaabeln lâi rakkeet vuosmuš puddâ. +Ton paajaabeln lâi nubbe puddâ já ton paajaabeln kuálmád puddâ. +Kuálmád puudâ paajaabeln rakettist lâi lâi mánudâšmooduul, main astronautijn kyevtis (mánudâšmääđhi komendeijee já mánudâšmooduul kirdee) kirdijn já siäivoin Mánudáá asan. +Mánudâšmodulist lijjii kyehti uási. +Tain vyeleeb uási paasij Mánudáá asan Mánudáást vyelgidijn já paajeeb uási kiirdij Mánudáá aaseest maassâd stivrimmodulân. +Ko mánudâšmooduul lâi porgâm pargoos, tot kočâttui meddâl tállân ton maŋa ko astronautkyevtis láin maccâm stivrimmodulân Mánudáást väzzim maŋa. +Mánudâšmooduul paajaabeln lâi huolâttâsmooduul, mast lijjii vuárhást määđhi ääigi taarbâšliih piergâseh. +Huolâttâsmooduul lâi fáárust ubâ mánudâšmääđhist, já tot kočâttui meddâl eskin Eennâm asan maccâm ohtâvuođâst. +Rakkeet pajemuu uásist lâi stivrimmooduul, kost astronauteh urruu Mánudâžân kirdedijn. +Tobbeen lâi saje kuulmâ astronautân: komendeijei (CMM), mánudâšmooduul kirdei (LMP) já stivrimmooduul kirdei (CMP). +Arkaŋŋel () lii kaavpug Ruošâst. +Astrahan () lii kaavpug Ruošâst. +Audrey Hepburn (olmâ nommâ Audrey Kathleen Ruston;) lâi eŋlandlâš čaittâleijee já malli. +Hepburn jaamij purâstaavdân ive 1993. +Ovtâstumstaatâi 44. president Barack Obama +Barack Hussein Obama II (š. porgemáánu 4. peeivi 1961, Honolulu, Havaiji, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš politijkkár. +Ovtâstumstaatâi demokraatlâš piäládâhân kulloo Obama lâi ive 2008 vaaljâin Ovtâstumstaatâi vuossâmuš čappâd, kii lâi uáivipiäláduv presidentiävtukkâs, já vuossâmuš čappâd, kii šoodâi Ovtâstumstaatâi presidentin. +Belgia ranskakielâ iärrán Ranska ranskakielâst tuše motomij páihálij saanij já eđâlduvâi uásild, motomijn kuávluin meiddei jienâdem lii ereslágán. +Benedict Timothy Carlton Cumberbatch (š. syeinimáánu 19. peeivi 1976, Hammersmith, Lontoo, Eŋland) lii eŋlandlâš čaittâleijee. +William Bradley Pitt (š. juovlâmáánu 18. peeivi 1963, Shawnee, Oklahoma, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já pyevtitteijee. +Brjansk () lii kaavpug Ruošâst. +Burr Gore Steers (š. roovvâdmáánu 8. peeivi 1965, Washington, D.C., Ovtâstumstaatah) lii ameriklâš stivrejeijee já čaittâleijee, kiäm tobdeh pyeremustáá elleekuuvijn "Igby Goes Down" (2002), "Pulp Fiction" (1994) já "Pride and Prejudice and Zombies" (2016). +Catherine Élise "Cate" Blanchett (š. vyesimáánu 14. peeivi 1969, Melbourne, Australia) lii austalialâš čaittâleijee. +Chadwick Aaron Boseman () lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, kiäm tobdeh pyeremustáá suu T'Challa/Black Panther roolâst Marvel-elleekuuvijn. +Chiwetel Ejiofor (š. syeinimáánu 10. peeivi 1977, Forest Gate, Lontoo, Eŋland) lii eŋlandlâš čaittâleijee, čällee já stivrejeijee. +Daphne du Maurier [ˈdæfni duː ˈmɒri.eɪ] () lâi eŋlandlâš kirječällee. +Metacritic-siijđost tot lii finnim 81 čuággád čyeđeest. +Dubna () lii kaavpug Ruošâst. +Edgar Allan Poe () lâi ovtâstumstaatâlâš čällee, tivtâsteijee já kirjálâšvuođâ kritijkkár, kiäm tobdeh pyeremustáá suu tiivtâi já novellij peht. +Eeva Leena Tenhunen () lii syemmilâš kirječällee. +Väisänen +Erkki Esaias Itkonen () lâi syemmilâš kielâtotkee. +Aanaar já Ucjuuvâ tuáhtár Yrjö Jukola diagnosistij vuossâmuid influensan puáccám ulmuid uđđâivemáánu 10. peeivi 1920 Kaamâsist. +Fabrizio Brecciaroli (š. njuhčâmáánu 29. peeivi 1976, Jesi, Italia) lii italialaš diplom-insner, kote lii luuhâm anarâškielâ Oulu ollâopâttuvvâst. +Brecciaroli +Francesco Rosario "Frank" Capra () lâi italialâš-ameriklâš stivrejeijee, čällee já pyevtitteijee. +Frank Joseph Whaley (š. syeinimáánu 20. peeivi 1963, Syracuse, New York, Ovtâstumstaatah) lii ameriklâš čaittâleijee, čällee já stivrejeijee, kiäm tobdeh pyeremustáá elleekuuvijn "Pulp Fiction" (1994) já "Swimming with Sharks" (1994). +Frans Äimä () lâi syemmilâš kielâtotkee, kote tuuđhâi meid anarâškielâ. +Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Tbilisi. +Habarovsk () lii kaavpug Ruošâst. +Helena Bonham Carter (š. vyesimáánu 26. peeivi 1966, Islington, Lontoo, Eŋland) lii eŋlandlâš čaittâleijee. +Helena Charlotta Westermarck () lâi suomâruátálâš kovetaaidâr já kirječällee. +Hildur Ingveldar Guðnadóttir (š. čohčâmáánu 4. peeivi 1982, Reykjavik, Island) lii islandlâš nuotâsteijee já musikkár, kote lii vuáittám sehe Golden Globe- já Oscar-palhâšuumijd. +Holland Virginia Taylor (uđđâivemáánu 14. peeivi 1943, Philadelphia, Pennsylvania, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Irkutsk () lii kaavpug Ruošâst. +Joanne Rowling (š. syeinimáánu 31. peeivi 1965, Yate, Gloucestershire, Eŋland) lii eŋlandlâš kirječällee. +John Ronald Reuel Tolkien () lâi eŋlandlâš kirječällee. +Jakutsk () lii kaavpug Ruošâst. +Jekaterinburg () lii kaavpug Ruošâst. +Tastmaŋa aalgij vaigâdis paje, mon ääigi maaŋgah aalmugeh Koskâ- já Nuorttâ-Euroopâst väldidii já tuššâdii kaavpug. +Jordan Peele (š. kuovâmáánu 21. peeivi 1979, New York, New York, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, čällee, stivrejeijee já pyevtitteijee. +Julia Fiona Roberts (š. roovvâdmáánu 28. peeivi 1967, Smyrna, Georgia, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Sust lii ohtâ puárásub viljâ Eric Roberts (š. +1956) já puárásub uábbi Lisa Roberts Gillan (š. +1965), kiäh lává meiddei čaittâleijeeh. +Juuka naaburkieldah láá Kuopio, Kaavi, Kontiolahti, Lieksa, Nurmes, Polvijärvi já Rautavaara. +Juvduujuuhâ (teikkâ maŋgii tuše Juvduu) lii juuhâ Aanaar kieldâst, Suomâst. +Juvduu álgá Solojäävrist já nohá Aanaarjáávrán, Aanaar markkânist. +Juvduu lii tubdum eromâš pyerrin kuávžur- já suávviljuuhhân. +Jyväskylä kaavpugservikodde šoodâi ive 1875, já kaavpugkirkko valmâštui ive 1880. +Säynätsalo lohtui Jyväskylän uđđâivemáánu 1. peeivi 1993, já Jyväskylä táálunkieldâ já Korpilahti lahtojii uđđâivemáánu 1. peeivi 2009. +Jyväskylä finnij ryevdirađe já junasajattuv ive 1896. +Kuokkala šalde ovdâstit kaavpug kuávdáá já Kuokkala Jyväsjäävri paijeel. +Kaarlo Juho Ståhlberg (algâaalgâst Carl Johan;) lâi syemmilâš vuoigâdvuođâtiettee já politijkkár. +Kaarlo (Kalle) Sallinen () lâi Kuopio vuossâmuš kaavpughovdâ ivveest 1929 ihán 1936. +Sallinen máttááttij matematiik syemmilii ohtsâšškoovlâst vistig Salost já talle Kokkolast iivij 1900-1905. +Tastmaŋa sun poorgâi lehtorin Kuopio lyseost iivij 1905-1928. +Kaluga () lii kaavpug Ruošâst. +Kasmir (olmâ nommâ Thomas Antero Kirjonen; š. njuhčâmáánu 27. peeivi 1985, Espoo, Suomâ) lii syemmilâš musikkár já nuotâsteijee. +Päikkisijđo. +Kati-Claudia Fofonoff () lâi nuorttâlâš kirječällee, kii čaalij novellijd, tiivtâid já muštâlusâid sehe nuorttâlâškielân já suomâkielân. +Katri Sinikka Maaria Linna (š. porgemáánu 27. peeivi 1960, Tampere, Suomâ) lii ruotâsyemmilâš juuriist já olmoošvuoigâdvuođâi piälušteijee. +Linna +Eenikielâliih sárnooh láá eromâš pyereh kielâ äššitobdeeh já kielâsirdeeh. +Kostroma () lii kaavpug Ruošâst. +Krasnodar () lii kaavpug Ruošâst. +Oovtâ keččâmkuávlust Suomâ peln kveenâkielâ puáhtá smiettâđ kuávlukiellân, mutâ eromâšávt Taažâ peln halijdeh sosiaallâš-kulttuurlâš merhâšume tiet ettâđ tom kiellân. +Laapi eennâmkodde (, já) lii Suomâ tavemus já vijđoduv mield stuárráámus eennâmkodde. +Laapi vijđodâh lii 100 370,05 km² já ässeeloho 176 716. +Alemus saje lii 1 324 m Häldee vieltist Iänuduv kieldâst. +Leena Katriina Lehtolainen (š. njuhčâmáánu 11. peeivi 1964, Vesanto, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee. +Linda Hogan (š. syeinimáánu 16. peeivi 1947, Denver, Colorado, Ovtâstumstaatah) lii pegâlmâs ameriklâš tivtâsteijee, čällee já aktivist. +Lipetsk () lii kaavpug Ruošâst Voronež-juuvâ riddoost. +Stielâs 9: Nuorttâ- já Maadâ-Aasia, Alda-nuorttâ. +Loviisa vuáđudui Pernaja Degerby-raccutáálu enâmáid ive 1745 "Degerby"-nommâsâš räji- já staappâlkaavpugin tondiet ko Ruotâ já Ruošâ rääji sirdâšui uárjás Tuurku ráávhust ive 1743. +Ive 1752 Ruotâ kunâgâs Aadolf Fredrik eelij kaavpugist já adelij kaavpugân uđđâ noomâ "Loviisa" káálgus mield ađai roonnig Loviisa Ulriika mield. +Lupita Amondi Nyong'o (š. njuhčâmáánu 1. peeivi 1983, México, Meksiko) lii čaittâleijee. +M. +M lii läättinlâš puustavoornig 13. já anarâškielâ puustavoornig 18. puustav. +Magadan () lii kaavpug Ruošâst. +Malta täsiväldi (,) ađai Malta lii suáluistaatâ Euroopâst. +Toos kullojeh maaŋgah suolluuh, moin kulmâ láá asâiduttum: uáivisuálui Malta, Gozo já Comino. +Ton uáivikaavpug Valletta lii staatâ stuárráámuu suollust ađai Maltast. +Marco Malvaldi (š. uđđâivemáánu 27. peeivi 1974, Pisa, Italia) lii italialâš kirječällee. +Maria de Medeiros Esteves Victorino D'Almeida (š. porgemáánu 19. peeivi 1965, Lissabon, Portugali) lii portugaallâš čaittâleijee. +Maria de Medeiros lii čaittâlâm maaŋgâin elleekuuvijn 1980-lovo rääjist, mutâ suu vuossâmuš eŋgâlâskielâ roolâ lâi ive 1990 almostum elleekooveest "Henry & June". +Mark Elliot Zuckerberg (š. vyesimáánu 14. peeivi 1984, White Plains, New York, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš almai, kiäm tobdeh pyeremustáá Facebook vuáđudeijen. +Matti Heikki Ilmari Morottaja teikkâ Kuobžâ-Saammâl Matti (š. juovlâmáánu 28. peeivi 1942, Samudjävri, Suomâ) lii anarâškielâ iäláskittee já Anarâškielâ seervi kuhesáigásâš saavâjođetteijee. +Maya Angelou (olmâ nommâ Marguerite Annie Johnson;) lâi maaŋgâpiälálâš ovtâstumstaatâlâš kirječällee. +Meänkielâ lii kielâ tâi suomâkielâ kuávlukielâ. +Lii kištâlum fáddá, lii-uv meänkielâ kielâ vâi tuše kuávlukielâ. +Oovtâ keččâmkuávlust Suomâ peln meänkielâ puáhtá smiettâđ kuávlukiellân, mutâ eromâšávt Ruotâ peln halijdeh sosiaallâš-kulttuurlâš merhâšume tiet ettâđ tom kiellân. +Puáris lippu valdui meddâl kiävtust kesimáánu 30. peeivi 2020, ko kuvernöör Tate Reeves vuáláčaalij lahâiävtuttâs konfederaatio puáris suátiliipu symbool meddâlistmist Mississippi uásistaatâ liipust. +Moskova () lii Ruošâ stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Murmansk () lii kaavpug Ruošâst. +Márjá-Liisá Olthuis (š. porgemáánu 9. peeivi 1967, Pärttih, Aanaar, Suomâ) lii anarâš kielâtieđâldeijee já kielâtotkee. +N. +N lii läättinlâš puustavoornig 14. já anarâškielâ puustavoornig 19. puustav. +Nils-Aslak Valkeapää teikkâ Áillohaš () lâi sämmilâš taaidâr, tivtâsteijee já jyeigee. +Valkeapää +Nils Gaup (š. cuáŋuimáánu 12. peeivi 1955, Kuovdâkiäinu, Taažâ) lii taažâsämmilâš elleekovestivrejeijee já čaittâleijee. +Norilsk () lii kaavpug Ruošâst. +Novosibirsk () lii kaavpug Ruošâst. +O. +L lii läättinlâš puustavoornig 15. já anarâškielâ puustavoornig 21. puustav. +Omsk () lii kaavpug Ruošâst. +Metacritic-siijđost tot finnij 83 čuággád čyeđeest. +P. +P lii läättinlâš puustavoornig 16. já anarâškielâ puustavoornig 22. puustav. +P. D. James () lâi eŋlandlâš kirječällee. +Pandemiah láá lamaš ovdâmerkkân koskâääigi čapis sorme, 1800- já 1900-lovoin čiččâm pandemiad tovâttâm kolera já ivij 1918-1919 espanjatavdâ. +Penza () lii kaavpug Ruošâst. +Peter Greene (š. roovvâdmáánu 8. peeivi 1965, Montclair, New Jersey, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Petroskoi (, já) lii kaavpug Ruošâst. +Petroskoi vuáđudui čohčâmáánu 11. peeivi 1703. +Phillip LaMarr (š. uđđâivemáánu 24. peeivi 1967, Los Angeles, Kalifornia, Ovtâstumstaatah) lii ameriklâš čaittâleijee, kiäm tobdeh vaarâ pyeremustáá tv-rááiđust "MADtv" (1995), já elleekovveest "Pulp Fiction" (1994). +Pihkova (já) lii kaavpug Ruošâst. +Q. +Q lii läättinlâš puustavoornig 17. puustav. +Quentin Jerome Tarantino (š. njuhčâmáánu 27. peeivi 1963, Knoxville, Tennessee, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš stivrejeijee, pyevtitteijee, čällee já čaittâleijee, kii lii čáállám já stivrim 10 elleekovveed. +R. +R lii läättinlâš puustavoornig 18. já anarâškielâ puustavoornig 23. puustav. +Metacritic-siijđost tot lii finnim 79 čuággád čyeđeest. +Rjazan () lii kaavpug Ruošâst. +Ruotâ virgálâš kielâ lii ruotâkielâ, mon sárnuh suulân 90% viehâduvvâst. +Ruotâkielâ lasseen Ruotâst láá 5 aalmuglii ucceeblovokielâ: suomâkielâ, jiddiškielâ, meänkielâ, romanikielâ já sämikielah. +Aalmuglii ucceeblovokielah. +Uđđâivemáánu 1. peeivi 2019 rääjist sämikielâi haldâttâskuávlust láá lamaš 25 kieldâd: Arjeplog, Arvidsjävri, Berg, Dorotea, Härjedalen, Juhâmokke, Kiärun, Krokom, Lycksele, Malå, Sorsele, Storuman, Strömsund, Sundsvall, Tuhkolma, Ume, Vilhelmina, Vindeln, Vääččir, Åre, Åsele, Älvdalen, Örnsköldsvik já Östersund. +Ton lasseen suomâkielâ haldâttâskuávlust láá 66 kieldâd já meänkielâ haldâttâskuávlust 10. +Joan Ruth Bader Ginsburg () lâi ovtâstumstaatâlâš juuriist já Ovtâstumstaatâi alemuu rievti tuámmár. +Bader Ginsburg +Ruávinjargâ vuáđudui kävppikieldân ive 1929, já tast šoodâi kaavpug ive 1960. +Rävisvuotâ lii riehtiopâlâš tuávádâh, mii uáivild taggaar ave, ko siärváduv já laavâ mield olmooš lii tommit räävis, ete ibbeerd maid parga. +Laavâ hovdimlaavâ nubástutmist (457/1976) vuáđuld Suomâ rävisvuođâ tááláš aherääji lii 18 ihheed syeinimáánu 1. peeivi 1976 rääjist. +S. +S lii läättinlâš puustavoornig 19. já anarâškielâ puustavoornig 24. puustav. +Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech (), kiäm tobdeh noomáin Salvador Dalí, lâi espanjalâš máálájeijee, koveverree já elleekovekietâčällee. +Dalí šoodâi vyesimáánu 11. peeivi 1904 Figuerasist, Kataloniast Salvador Dalí Cusín já Felipa Domènech Ferrésân. +Pyerrin Dalín aneh 1930- já 1940-lovo surrealistlâš máálájeijee, ko oppeet hyeni Dalí poođij tast maŋa, talle ko Dalí rigoi, varrij Ovtâstumstaatáid, poorgâi Hollywoodáin já ruoššâlâš baletáin sehe lijkkui leđe massamediast. +Samara () lii kaavpug Ruošâst Volga-juuvâ riddoost. +Samuel Leroy Jackson (š. juovlâmáánu 21. peeivi 1948, Washington, D.C., Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš pyevtitteijee já čaittâleijee, kii lii čaittâlâm paijeel 100 elleekooveest. +Sun lii Elizabeth (Montgomery) já Roy Henry Jackson alge, mutâ suu vaanhimeh iäránáin ovdilgo sun šoodâi. +Sun aasâi enijnis já eenis vaanhimijguin. +Jackson kulostui ko čaittâlij kuulmâ Spike Lee elleekooveest. +Sanna Mirella Marin (š. skammâmáánu 16. peeivi 1985, Helsig, Suomâ) lii syemmilâš politijkkár, kii lii toimâm Suomâ uáiviministerin juovlâmáánu 10. peeivi 2019 rääjist. +Marin lii meid Suomâ kuhesáigásumos nissoonuáiviminister. +Suomâ ovdâskoodán suu väljejii vuossâmuu keerdi ive 2015, kuás sun finnij 10 911 jiennâd. +Ive 2019 vaaljâin sun finnij 19 088 jiennâd. +Suomâ uáiviministerin Marin šoodâi juovlâmáánu 10. peeivi 2019. +Tääl Marin áásá suu kálláin já 2-ihásâš nieidáin Kesärantast, mii lii toimâm uáiviminister virgeaassâmsaijeen ive 1919 rääjist. +Sarah Catharine Paulson (š. juovlâmáánu 17. peeivi 1974, Tampa, Florida, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Saratov () lii kaavpug Ruošâst Volga-juuvâ riddoost. +Sauli Väinämö Niinistö (š. porgemáánu 24. peeivi 1948, Salo, Suomâ) lii syemmilâš politijkkár já Suomâ täsivääldi 12. president. +Sun riemâi tooimân njuhčâmáánu 1. peeivi 2012 já suu väljejii uđđâsist ive 2018. +Severodvinsk () lii kaavpug Ruošâst. +Severomorsk () lii kaavpug Ruošâst. +Sofi Oksanen (š. uđđâivemáánu 7. peeivi 1977, Jyväskylä, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee. +Sortavala () lii kaavpug Ruošâst. +Sotši () lii kaavpug Ruošâst. +Stephen Edwin King (š. čohčâmáánu 21. peeivi 1947, Portland, Maine, Ovtâstumstaatah) lii ameriklâš kirječällee. +a>King kiirjijn láá rahtum paijeel 100 elleekovveed já maaŋgah tv-rááiđuh. +Terrence Stephen McQueen () lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, kiän peeggâlmumoseh roolah láá elleekuuvijn The Magnificent Seven (1960), The Great Escape (1963), Bullitt (1968), Papillon (1973) já The Towering Inferno (1974). +Steven Rodney McQueen (š. roovvâdmáánu 9. peeivi 1969, Lontoo, Eŋland) lii eŋlandlâš stivrejeijee já čällee, kiän elleekove 12 Years a Slave (2013) vuoitij ennuv palhâšuumijd, stuárráámus tain pyeremuu elleekove Oscar-palhâšume. +Steven Allan Spielberg (š. juovlâmáánu 18. peeivi 1946, Cincinnati, Ohio, Ovtâstumstaatah) lii ohtâ Hollywood tobdosumosijn elleekovestivrejeijein, kii lii stivrim maaŋgâlágán elleekuuvijd ain scifi-elleekuuvijn historjálâš já suátielleekuuvijd. +Uđđâivemáánu 1. peeivi 1995 Suomâ seervâi Euroop union jesânin. +President noomât alemus virgealmaid já joođeet oovtâst staatâraađijn Suomâ olgopolitiik. +Táválávt Euroop unionân kyeskee aašijd hoittáá uáiviminister. +Suomâ vuáđulaahâ (731/1999,,) lii ohtâlâs vuáđulaahâ, mii šoodâi vuáimán njuhčâmáánu 1. peeivi 2000. +Suomâ kuittâg seervâi Euroop unionân jo uđđâivemáánu 1. peeivi 1995. +3. loho - Ovdâskodde já aalmugovdâsteijeeh. +T. +T lii läättinlâš puustavoornig 20. já anarâškielâ puustavoornig 26. puustav. +Toivo Immanuel Itkonen () lâi syemmilâš kielâ- já aalmugtiettuu totkee, kiäm ulmuuh tobdeh pyeremustáá sämikielâi já -kulttuurij totken. +Itkonen poorgâi iivij 1919-1955 kooskâst eresmuđusijn pargoin Toovláštieđâlâšvuođâ toimâkoddeest. +Toi lasseen Itkonen lii lamaš Suomâ toovlášmušto-ovtâstus čällen 1920-1933, Säämi čuovviittâsseervi stiivrâ jeessân 1934-1961, Suomâ tieđâakatemia jesânin ive 1947, Royal Anthropological Institute of Great Britain and Ireland kunneejesânin já Norsk Folkemuseum kunneejesânin ive 1961. +Itkonen raahtij ohtsis 9 tutkâmušmätkid Sáámán iivij 1911-1949 ääigi já čaalij tiätu- já sänikiirjijd sämmilijn. +Sun lii čáállám ohtsis paijeel 5 000 sijđod tieđâlâš teevstâid. +Itkos sänikirjeh "Koltan- ja kuolanlapin sanakirja I já II" láá almostum neetist ive 2014 Syemmilâš-ugrilâš seervi nettisiijđoin. +Tarja Kaarina Halonen (š. juovlâmáánu 24. peeivi 1943, Helsig, Suomâ) lii syemmilâš politijkkár já äššivyeijee. +Sun riemâi viirgán njuhčâmáánu 1. peeivi 2000. +Tave-Amerikast láá ohtsis 38 staattâd. +Tiänujuuhâ (maŋgii tuš Tiänu) lii juuhâ Suomâst já Taažâst. +Juuvâ uáiviuáli álgá Paje-Aanaarjuuvâ aalmuglâšmeecist Kuovdâkiäinust, mut tot kočoduvvoo talle vala Aanaarjuuhhân. +Tove Marika Jansson () lâi suomâruátálâš kirječällee já kovetaaidâr, kiän karrieer lâi maaŋgâpiälálâš. +Sun lii maŋgâsijd rákkásij muumikiirjij čällee. +Trond Trosterud (š. +1962) lii kielâtotkee já kielâteknologia professor Romsa ollâopâttuvvâst. +Tšekalin () lii kaavpug Ruošâst. +U. +U lii läättinlâš puustavoornig 21. já anarâškielâ puustavoornig 27. puustav. +Ukraina () lii staatâ Nuorttâ-Euroopâst. +Tot lii vijđoduv mield Euroop nubben stuárráámus staatâ já stuárráámus ollásávt Euroopâst leijee staatâ. +Ukraina uáivikaavpug lii Kiova. +Uljanovsk () lii kaavpug Ruošâst. +Uljanovsk vuáđudui ive 1648, já tast šoodâi kaavpug ive 1796. +Uma Karuna Thurman (š. cuáŋuimáánu 29. peeivi 1970, Boston, Massachusetts, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já malli. +Umberto I () lâi Italia nubbe kunâgâs ivveest 1878 ihán 1900. +Umberto II () lâi Italia niäljád já majemuš kunâgâs vyesimáánu 9. peeivist 1946 kesimáánu 10. piäiván 1946. +Ovdâmerkkân Vuáládâhenâmij vuáđulavâlâš uáivikaavpug lii Amsterdam, mut Haag lii staatâ haaldâtlâš kuávdáš ko tost láá Vuáládâhenâmij parlament já ministeriöh, eres staatâi ambassaadeh já alemus riehti. +V. +V lii läättinlâš puustavoornig 22. já anarâškielâ puustavoornig 28. puustav. +Varkaus vuáđudui kävppikieldân ive 1929, já tast šoodâi kaavpug ive 1962. +Kielâčáittuseh. +OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštâs - Artikkâl 1 +"Kaik mehed sünduba joudajin i kohtaižin, ühtejiččin ičeze arvokahudes i oiktusiš. +Heile om anttud melʹ i huiktusentund i heile tariž kožuda toine toiženke kut velʹlʹkundad." +Viktor Emanuel II (;) lâi Italia vuossâmuš kunâgâs ivveest 1861 ihán 1878. +Viktor Emanuel III (;) lâi Italia kuálmád kunâgâs ivveest 1900 ihán 1946. +Virokielâ (motomin meid eestikielâ) lii nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ. +Vladivostok () lii kaavpug Ruošâst. +Volgograd () lii kaavpug Ruošâst. +Voronež () lii kaavpug Ruošâst. +Vááijuvváldálâšvuotâ meerhâš vuoigâdvuođâlii sajattuv, mast olmooš ij uážu jieš ollásávt teikâ uásild meridiđ olssis kyeskee vuoigâdvuođâlijn tooimâin tondiet ko sun ij lah tommit räävis iberdiđ maid parga. +Vááijuvváldálâšvuotâ Suomâst. +William Shakespeare (kastum) lâi eŋlandlâš čaaitâlmčällee já tivtâsteijee. +Ähtäri () lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkode nuorttâuásist Koskâ-Suomâ já Pirkanmaa rääjist. +Ko váldoo huámmášumán anarâškielâ sárnoomeeri, te taan Wikipedia artikkâlmeeri lii viehâ styeres sárnoomere háárán. +Roovvâdmáánu 19.. +Roovvâdmáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 292. peivi (kárgámive 293. peivi). +Ive loopân láá 73 peivid. +Uđđâivemáánu 1.. +Uđđâivemáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 1. peivi. +Ive loopân láá 364 peivid (kárgámive 365 peivid). +Porgemáánu 23.. +Porgemáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 235. peivi (kárgámive 236. peivi). +Ive loopân láá 130 peivid. +Čohčâmáánu 15.. +Čohčâmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 258. peivi (kárgámive 259. peivi). +Ive loopân láá 107 peivid. +Uđđâivemáánu 12.. +Uđđâivemáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 12. peivi. +Ive loopân láá 353 peivid (kárgámive 354 peivid). +Porgemáánu 3.. +Porgemáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 215. peivi (kárgámive 216. peivi). +Ive loopân láá 150 peivid. +Skammâmáánu 27.. +Skammâmáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 331. peivi (kárgámive 332. peivi). +Ive loopân láá 34 peivid. +Vyesimáánu 14.. +Vyesimáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 134. peivi (kárgámive 135. peivi). +Ive loopân láá 231 peivid. +Vyesimáánu 13.. +Vyesimáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 133. peivi (kárgámive 134. peivi). +Ive loopân láá 232 peivid. +Tot lâi 1900-ihelove káávcád ihe. +Basshunter, olmâ nommâ Jonas Erik Altberg (š. juovlâmáánu 22. peeivi 1984, Halmstad, Ruotâ), lii ruátálâš lávloo, pyevtitteijee já DJ. +Basshunter +Njuhčâmáánu 19.. +Njuhčâmáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 78. peivi (kárgámive 79. peivi). +Ive loopân láá 287 peivid. +Roovvâdmáánu 9.. +Roovvâdmáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 282. peivi (kárgámive 283. peivi). +Ive loopân láá 83 peivid. +Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Taažâ Sämitige vuáđudempeivi" +Porgemáánu 4.. +Porgemáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 216. peivi (kárgámive 217. peivi). +Ive loopân láá 149 peivid. +Kuovâmáánu 25.. +Kuovâmáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 56. peivi. +Ive loopân láá 309 peivid (kárgámive 310 peivid). +Kesimáánu 17.. +Kesimáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 168. peivi (kárgámive 169. peivi). +Ive loopân láá 197 peivid. +Syeinimáánu 1.. +Syeinimáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 182. peivi (kárgámive 183. peivi). +Ive loopân láá 183 peivid. +Porgemáánu 20.. +Porgemáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 232. peivi (kárgámive 233. peivi). +Ive loopân láá 133 peivid. +Porgemáánu 21.. +Porgemáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 233. peivi (kárgámive 234. peivi). +Ive loopân láá 132 peivid. +Njuhčâmáánu 23.. +Njuhčâmáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 82. peivi (kárgámive 83. peivi). +Ive loopân láá 283 peivid. +Tot lâi kuálmád ihetuhháát vuossâmuš ihe já 2000-ihelove nubbe ihe. +Cuáŋuimáánu 15.. +Cuáŋuimáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 105. peivi (kárgámive 106. peivi). +Ive loopân láá 260 peivid. +Cuáŋuimáánu 26.. +Cuáŋuimáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 116. peivi (kárgámive 117. peivi). +Ive loopân láá 249 peivid. +Vyesimáánu 28.. +Vyesimáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 148. peivi (kárgámive 149. peivi). +Ive loopân láá 217 peivid. +Uđđâivemáánu 20.. +Uđđâivemáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 20. peivi. +Ive loopân láá 345 peivid (kárgámive 346 peivid). +Vyesimáánu 12.. +Vyesimáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 132. peivi (kárgámive 133. peivi). +Ive loopân láá 233 peivid. +Uđđâivemáánu 7.. +Uđđâivemáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 7. peivi. +Ive loopân láá 358 peivid (kárgámive 359 peivid). +Kesimáánu 5.. +Kesimáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 156. peivi (kárgámive 157. peivi). +Ive loopân láá 209 peivid. +Porgemáánu 9.. +Porgemáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 221. peivi (kárgámive 222. peivi). +Ive loopân láá 144 peivid. +Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Ovtâstum aalmugij aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivi" +Porgemáánu 27.. +Porgemáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 239. peivi (kárgámive 240. peivi). +Ive loopân láá 126 peivid. +Kesimáánu 1.. +Kesimáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 152. peivi (kárgámive 153. peivi). +Ive loopân láá 213 peivid. +Čohčâmáánu 20.. +Čohčâmáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 263. peivi (kárgámive 264. peivi). +Ive loopân láá 102 peivid. +Juovlâmáánu 1.. +Juovlâmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 335. peivi (kárgámive 336. peivi). +Ive loopân láá 30 peivid. +Juovlâmáánu 10.. +Juovlâmáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 344. peivi (kárgámive 345. peivi). +Ive loopân láá 21 peivid. +Vyesimáánu 6.. +Vyesimáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 126. peivi (kárgámive 127. peivi). +Ive loopân láá 239 peivid. +Kuovâmáánu 4.. +Kuovâmáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 35. peivi. +Ive loopân láá 330 peivid (kárgámive 331 peivid). +Kuovâmáánu 12.. +Kuovâmáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 43. peivi. +Ive loopân láá 322 peivid (kárgámive 323 peivid). +Porgemáánu 5.. +Porgemáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 217. peivi (kárgámive 218. peivi). +Ive loopân láá 148 peivid. +Kuovâmáánu 18.. +Kuovâmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 49. peivi. +Ive loopân láá 316 peivid (kárgámive 317 peivid). +Syeinimáánu 22.. +Syeinimáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 203. peivi (kárgámive 204. peivi). +Ive loopân láá 162 peivid. +Syeinimáánu 17.. +Syeinimáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 198. peivi (kárgámive 199. peivi). +Ive loopân láá 167 peivid. +Kunâgâs Olav V lehâstij vuosmuu sämitige ive 1989. +Knut Bergsland () lâi suomâ-ugrâlij kielâi kielâtiettuu professor Oslo ollâopâttuvâst tassaažân ko sun jaamij keessiv 1998. +Bergsland +Njuhčâmáánu 11.. +Njuhčâmáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 70. peivi (kárgámive 71. peivi). +Ive loopân láá 295 peivid. +Kesimáánu 27.. +Kesimáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 178. peivi (kárgámive 179. peivi). +Ive loopân láá 187 peivid. +Njuhčâmáánu 7.. +Njuhčâmáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 66. peivi (kárgámive 67. peivi). +Ive loopân láá 299 peivid. +Syeinimáánu 9.. +Syeinimáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 190. peivi (kárgámive 191. peivi). +Ive loopân láá 175 peivid. +Čohčâmáánu 6.. +Čohčâmáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 249. peivi (kárgámive 250. peivi). +Ive loopân láá 116 peivid. +Uđđâivemáánu 28.. +Uđđâivemáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 28. peivi. +Ive loopân láá 337 peivid (kárgámive 338 peivid). +Njuhčâmáánu 14.. +Njuhčâmáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 73. peivi (kárgámive 74. peivi). +Ive loopân láá 292 peivid. +Cuáŋuimáánu 23.. +Cuáŋuimáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 113. peivi (kárgámive 114. peivi). +Ive loopân láá 252 peivid. +Porgemáánu 11.. +Porgemáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 223. peivi (kárgámive 224. peivi). +Ive loopân láá 142 peivid. +Njuhčâmáánu 21.. +Njuhčâmáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 80. peivi (kárgámive 81. peivi). +Ive loopân láá 285 peivid. +Vyesimáánu 18.. +Vyesimáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 138. peivi (kárgámive 139. peivi). +Ive loopân láá 227 peivid. +Čohčâmáánu 3.. +Čohčâmáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 246. peivi (kárgámive 247. peivi). +Ive loopân láá 119 peivid. +Vyesimáánu 4.. +Vyesimáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 124. peivi (kárgámive 125. peivi). +Ive loopân láá 241 peivid. +Syeinimáánu 12.. +Syeinimáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 193. peivi (kárgámive 194. peivi). +Ive loopân láá 172 peivid. +Syeinimáánu 26.. +Syeinimáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 207. peivi (kárgámive 208. peivi). +Ive loopân láá 158 peivid. +Juovlâmáánu 16.. +Juovlâmáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 350. peivi (kárgámive 351. peivi). +Ive loopân láá 15 peivid. +Uđđâivemáánu 8.. +Uđđâivemáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 8. peivi. +Ive loopân láá 357 peivid (kárgámive 358 peivid). +Uđđâivemáánu 10.. +Uđđâivemáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 10. peivi. +Ive loopân láá 355 peivid (kárgámive 356 peivid). +Njuhčâmáánu 30.. +Njuhčâmáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 89. peivi (kárgámive 90. peivi). +Ive loopân láá 276 peivid. +Njuhčâmáánu 18.. +Njuhčâmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 77. peivi (kárgámive 78. peivi). +Ive loopân láá 288 peivid. +Kesimáánu 12.. +Kesimáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 163. peivi (kárgámive 164. peivi). +Ive loopân láá 202 peivid. +Kesimáánu 30.. +Kesimáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 181. peivi (kárgámive 182. peivi). +Ive loopân láá 184 peivid. +Syeinimáánu 15.. +Syeinimáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 196. peivi (kárgámive 197. peivi). +Ive loopân láá 169 peivid. +Kuovâmáánu 2.. +Kuovâmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 33. peivi. +Ive loopân láá 332 peivid (kárgámive 333 peivid). +Vyesimáánu 29.. +Vyesimáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 149. peivi (kárgámive 150. peivi). +Ive loopân láá 216 peivid. +Kesimáánu 23.. +Kesimáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 174. peivi (kárgámive 175. peivi). +Ive loopân láá 191 peivid. +Porgemáánu 16.. +Porgemáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 228. peivi (kárgámive 229. peivi). +Ive loopân láá 137 peivid. +Porgemáánu 18.. +Porgemáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 230. peivi (kárgámive 231. peivi). +Ive loopân láá 135 peivid. +Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Sämirääđi vuáđudempeivi" +Roovvâdmáánu 1.. +Roovvâdmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 274. peivi (kárgámive 275. peivi). +Ive loopân láá 91 peivid. +Roovvâdmáánu 15.. +Roovvâdmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 288. peivi (kárgámive 289. peivi). +Ive loopân láá 77 peivid. +Skammâmáánu 12.. +Skammâmáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 316. peivi (kárgámive 317. peivi). +Ive loopân láá 49 peivid. +Skammâmáánu 30.. +Skammâmáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 334. peivi (kárgámive 335. peivi). +Ive loopân láá 31 peivid. +Porgemáánu 24.. +Porgemáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 236. peivi (kárgámive 237. peivi). +Ive loopân láá 129 peivid. +Njuhčâmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 60. peivi (kárgámive 61. peivi). +Ive loopân láá 305 peivid. +Juovlâmáánu 24.. +Juovlâmáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 358. peivi (kárgámive 359. peivi). +Ive loopân láá 7 peivid. +Tot lâi nube ihetuhháát já 1900-lovo majemuš ihe sehe 2000-ihelove vuossâmuš ihe. +Tot lâi 2000-ihelove čiččâd ihe. +Uđđâivemáánu 27.. +Uđđâivemáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 27. peivi. +Ive loopân láá 338 peivid (kárgámive 339 peivid). +Čohčâmáánu 22.. +Čohčâmáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 265. peivi (kárgámive 266. peivi). +Ive loopân láá 100 peivid. +Čohčâmáánu 18.. +Čohčâmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 261. peivi (kárgámive 262. peivi). +Ive loopân láá 104 peivid. +Njuhčâmáánu 15.. +Njuhčâmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 74. peivi (kárgámive 75. peivi). +Ive loopân láá 291 peivid. +Cuáŋuimáánu 4.. +Cuáŋuimáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 94. peivi (kárgámive 95. peivi). +Ive loopân láá 271 peivid. +Syeinimáánu 16.. +Syeinimáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 197. peivi (kárgámive 198. peivi). +Ive loopân láá 168 peivid. +Čohčâmáánu 21.. +Čohčâmáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 264. peivi (kárgámive 265. peivi). +Ive loopân láá 101 peivid. +Uđđâivemáánu 19.. +Uđđâivemáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 19. peivi. +Ive loopân láá 346 peivid (kárgámive 347 peivid). +1809 (MDCCCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1800-ihelove majemuš ihe. +Roovvâdmáánu 7.. +Roovvâdmáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 280. peivi (kárgámive 281. peivi). +Ive loopân láá 85 peivid. +Čohčâmáánu 12.. +Čohčâmáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 255. peivi (kárgámive 256. peivi). +Ive loopân láá 110 peivid. +Darude, olmâ nommâ Toni-Ville Henrik Virtanen (š. syeinimáánu 17. peeivi 1975 Eura, Satakunta, Suomâ), lii syemmilâš musikkár‎, pyevtitteijee já DJ. +Juovlâmáánu 17.. +Juovlâmáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 351. peivi (kárgámive 352. peivi). +Ive loopân láá 14 peivid. +Njuhčâmáánu 27.. +Njuhčâmáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 86. peivi (kárgámive 87. peivi). +Ive loopân láá 279 peivid. +Čohčâmáánu 4.. +Čohčâmáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 247. peivi (kárgámive 248. peivi). +Ive loopân láá 118 peivid. +Čohčâmáánu 9.. +Čohčâmáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 252. peivi (kárgámive 253. peivi). +Ive loopân láá 113 peivid. +Juovlâmáánu 22.. +Juovlâmáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 356. peivi (kárgámive 357. peivi). +Ive loopân láá 9 peivid. +Juovlâmáánu 8.. +Juovlâmáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 342. peivi (kárgámive 343. peivi). +Ive loopân láá 23 peivid. +Njuhčâmáánu 26.. +Njuhčâmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 85. peivi (kárgámive 86. peivi). +Ive loopân láá 280 peivid. +Uđđâivemáánu 2.. +Uđđâivemáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 2. peivi. +Ive loopân láá 363 peivid (kárgámive 364 peivid). +Skammâmáánu 20.. +Skammâmáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 324. peivi (kárgámive 325. peivi). +Ive loopân láá 41 peivid. +Kuovâmáánu 6.. +Kuovâmáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 37. peivi. +Ive loopân láá 328 peivid (kárgámive 329 peivid). +Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Säämi aalmugpeivi" +Skammâmáánu 16.. +Skammâmáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 320. peivi (kárgámive 321. peivi). +Ive loopân láá 45 peivid. +Roovvâdmáánu 28.. +Roovvâdmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 301. peivi (kárgámive 302. peivi). +Ive loopân láá 64 peivid. +Skammâmáánu 29.. +Skammâmáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 333. peivi (kárgámive 334. peivi). +Ive loopân láá 32 peivid. +Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Elsa Laula Renberg šoddâmpeivi" +Porgemáánu 28.. +Porgemáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 240. peivi (kárgámive 241. peivi). +Ive loopân láá 125 peivid. +Roovvâdmáánu 8.. +Roovvâdmáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 281. peivi (kárgámive 282. peivi). +Ive loopân láá 84 peivid. +Juovlâmáánu 21.. +Juovlâmáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 355. peivi (kárgámive 356. peivi). +Ive loopân láá 10 peivid. +Kuovâmáánu 21.. +Kuovâmáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 52. peivi. +Ive loopân láá 313 peivid (kárgámive 314 peivid). +Juovlâmáánu 18.. +Juovlâmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 352. peivi (kárgámive 353. peivi). +Ive loopân láá 13 peivid. +Syeinimáánu 20.. +Syeinimáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 201. peivi (kárgámive 202. peivi). +Ive loopân láá 164 peivid. +Uđđâivemáánu 24.. +Uđđâivemáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 24. peivi. +Ive loopân láá 341 peivid (kárgámive 342 peivid). +Njuhčâmáánu 24.. +Njuhčâmáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 83. peivi (kárgámive 84. peivi). +Ive loopân láá 282 peivid. +Skammâmáánu 7.. +Skammâmáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 311. peivi (kárgámive 312. peivi). +Ive loopân láá 54 peivid. +Uđđâivemáánu 14.. +Uđđâivemáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 14. peivi. +Ive loopân láá 351 peivid (kárgámive 352 peivid). +Cuáŋuimáánu 29.. +Cuáŋuimáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 119. peivi (kárgámive 120. peivi). +Ive loopân láá 246 peivid. +Syeinimáánu 10.. +Syeinimáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 191. peivi (kárgámive 192. peivi). +Ive loopân láá 174 peivid. +Porgemáánu 19.. +Porgemáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 231. peivi (kárgámive 232. peivi). +Ive loopân láá 134 peivid. +Syeinimáánu 19.. +Syeinimáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 200. peivi (kárgámive 201. peivi). +Ive loopân láá 165 peivid. +Vyesimáánu 26.. +Vyesimáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 146. peivi (kárgámive 147. peivi). +Ive loopân láá 219 peivid. +Tot lâi 1800-lovo majemuš ihe já 1900-ihelove vuossâmuš ihe. +Tot lâi 1900-ihelove nubbe ihe. +Tot lâi 1900-ihelove kuálmád ihe. +Tot lâi 1900-ihelove niäljád ihe. +Tot lâi 1900-ihelove kuuđâd ihe. +Tot lâi 1900-ihelove čiččâd ihe. +Tot lâi 1900-ihelove oovcád ihe. +Tot lâi 1900-ihelove majemuš ihe. +Vyesimáánu 10.. +Vyesimáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 130. peivi (kárgámive 131. peivi). +Ive loopân láá 235 peivid. +Kesimáánu 22.. +Kesimáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 173. peivi (kárgámive 174. peivi). +Ive loopân láá 192 peivid. +Čohčâmáánu 26.. +Čohčâmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 269. peivi (kárgámive 270. peivi). +Ive loopân láá 96 peivid. +Kuovâmáánu 26.. +Kuovâmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 57. peivi. +Ive loopân láá 308 peivid (kárgámive 309 peivid). +Cuáŋuimáánu 2.. +Cuáŋuimáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 92. peivi (kárgámive 93. peivi). +Ive loopân láá 273 peivid. +Čohčâmáánu 29.. +Čohčâmáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 272. peivi (kárgámive 273. peivi). +Ive loopân láá 93 peivid. +Kesimáánu 29.. +Kesimáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 180. peivi (kárgámive 181. peivi). +Ive loopân láá 185 peivid. +Syeinimáánu 31.. +Syeinimáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 212. peivi (kárgámive 213. peivi). +Ive loopân láá 153 peivid. +Syeinimáánu 6.. +Syeinimáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 187. peivi (kárgámive 188. peivi). +Ive loopân láá 178 peivid. +Roovvâdmáánu 10.. +Roovvâdmáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 283. peivi (kárgámive 284. peivi). +Ive loopân láá 82 peivid. +Tuula Mai Salmela (š. skammâmáánu 15. peeivi 1951, Kaajaan, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee. +Salmela +Kesimáánu 9.. +Kesimáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 160. peivi (kárgámive 161. peivi). +Ive loopân láá 205 peivid. +Tot lâi 2000-ihelove oovcád ihe. +Tot lâi 2000-ihelove viiđâd ihe. +Roovvâdmáánu 2.. +Roovvâdmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 275. peivi (kárgámive 276. peivi). +Ive loopân láá 90 peivid. +Kuovâmáánu 1.. +Kuovâmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 32. peivi. +Ive loopân láá 333 peivid (kárgámive 334 peivid). +Kuovâmáánu 3.. +Kuovâmáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 34. peivi. +Ive loopân láá 331 peivid (kárgámive 332 peivid). +Kuovâmáánu 5.. +Kuovâmáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 36. peivi. +Ive loopân láá 329 peivid (kárgámive 330 peivid). +Kuovâmáánu 7.. +Kuovâmáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 38. peivi. +Ive loopân láá 327 peivid (kárgámive 328 peivid). +Kuovâmáánu 8.. +Kuovâmáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 39. peivi. +Ive loopân láá 326 peivid (kárgámive 327 peivid). +Kuovâmáánu 9.. +Kuovâmáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 40. peivi. +Ive loopân láá 325 peivid (kárgámive 326 peivid). +Kuovâmáánu 10.. +Kuovâmáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 41. peivi. +Ive loopân láá 324 peivid (kárgámive 325 peivid). +Kuovâmáánu 11.. +Kuovâmáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 42. peivi. +Ive loopân láá 323 peivid (kárgámive 324 peivid). +Kuovâmáánu 13.. +Kuovâmáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 44. peivi. +Ive loopân láá 321 peivid (kárgámive 322 peivid). +Kuovâmáánu 14.. +Kuovâmáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 45. peivi. +Ive loopân láá 320 peivid (kárgámive 321 peivid). +Kuovâmáánu 15.. +Kuovâmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 46. peivi. +Ive loopân láá 319 peivid (kárgámive 320 peivid). +Kuovâmáánu 16.. +Kuovâmáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 47. peivi. +Ive loopân láá 318 peivid (kárgámive 319 peivid). +Kuovâmáánu 17.. +Kuovâmáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 48. peivi. +Ive loopân láá 317 peivid (kárgámive 318 peivid). +Kuovâmáánu 19.. +Kuovâmáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 50. peivi. +Ive loopân láá 315 peivid (kárgámive 316 peivid). +Pihtipudas. +Pihtipudas lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Pihtipudasist ääsih 3 958 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 247,49 km², mast 172,59 km² lii čääci. +Pihtipudas naaburkieldah láá Haapajärvi, Keitele, Kinnula, Pielavesi, Pyhäjärvi, Reisjärvi já Viitasaari. +Alvajärvi, Elämäjärvi, Ilosjoki, Kärväskylä, Kojola, Korppinen, Muurasjärvi, Peninki, Pihtipudas markkân, Rönny, Saani já Seläntaus. +Pihtipudas +Kuovâmáánu 20.. +Kuovâmáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 51. peivi. +Ive loopân láá 314 peivid (kárgámive 315 peivid). +Kuovâmáánu 22.. +Kuovâmáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 53. peivi. +Ive loopân láá 312 peivid (kárgámive 313 peivid). +Kuovâmáánu 23.. +Kuovâmáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 54. peivi. +Ive loopân láá 311 peivid (kárgámive 312 peivid). +Kuovâmáánu 24.. +Kuovâmáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 55. peivi. +Ive loopân láá 310 peivid (kárgámive 311 peivid). +Kuovâmáánu 27.. +Kuovâmáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 58. peivi. +Ive loopân láá 307 peivid (kárgámive 308 peivid). +Kuovâmáánu 28.. +Kuovâmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 59. peivi. +Ive loopân láá 306 peivid (kárgámive 307 peivid). +Kuovâmáánu 29.. +Kuovâmáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 60. peivi. +Ive loopân láá 306 peivid. +2002 (MMII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 2000-ihelove kuálmád ihe. +2003 (MMIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 2000-ihelove niäljád ihe. +2005 (MMV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 2000-ihelove kuuđâd ihe. +2007 (MMVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 2000-ihelove káávcád ihe. +2009 (MMIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 2000-ihelove majemuš ihe. +2010 (MMX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 2010-lovo vuossâmuš ihe. +2013 (MMXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 2010-lovo niäljád ihe. +2015 (MMXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 2010-lovo kuuđâd ihe. +2021 (MMXXI) lii normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lii gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lii 2020-lovo nubbe ihe. +1898 (MDCCCXCVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1890-lovo oovcád ihe. +1899 (MDCCCXCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1890-lovo majemuš ihe. +1895 (MDCCCXCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1890-lovo kuuđâd ihe. +1894 (MDCCCXCIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1890-lovo viiđâd ihe. +1893 (MDCCCXCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1890-lovo niäljád ihe. +1827 (MDCCCXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1820-lovo káávcád ihe. +1826 (MDCCCXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1820-lovo čiččâd ihe. +1825 (MDCCCXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1820-lovo kuuđâd ihe. +1823 (MDCCCXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1820-lovo niäljád ihe. +1822 (MDCCCXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1820-lovo kuálmád ihe. +Uđđâivemáánu 3.. +Uđđâivemáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 3. peivi. +Ive loopân láá 362 peivid (kárgámive 363 peivid). +1892 (MDCCCXCII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1890-lovo kuálmád ihe. +Čohčâmáánu 2.. +Čohčâmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 245. peivi (kárgámive 246. peivi). +Ive loopân láá 120 peivid. +1896 (MDCCCXCVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1890-lovo čiččâd ihe. +Vyesimáánu 1.. +Vyesimáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 121. peivi (kárgámive 122. peivi). +Ive loopân láá 244 peivid. +1828 (MDCCCXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1820-lovo oovcád ihe. +1824 (MDCCCXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1820-lovo viiđâd ihe. +1820 (MDCCCXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1820-lovo vuossâmuš ihe. +1821 (MDCCCXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1820-lovo nubbe ihe. +1564 (MDLXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1560-lovo viiđâd ihe. +1616 (MDCXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1610-lovo čiččâd ihe. +Uđđâivemáánu 4.. +Uđđâivemáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 4. peivi. +Ive loopân láá 361 peivid (kárgámive 362 peivid). +Uđđâivemáánu 5.. +Uđđâivemáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 5. peivi. +Ive loopân láá 360 peivid (kárgámive 361 peivid). +Uđđâivemáánu 6.. +Uđđâivemáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 6. peivi. +Ive loopân láá 359 peivid (kárgámive 360 peivid). +Uđđâivemáánu 9.. +Uđđâivemáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 9. peivi. +Ive loopân láá 356 peivid (kárgámive 357 peivid). +Uđđâivemáánu 11.. +Uđđâivemáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 11. peivi. +Ive loopân láá 354 peivid (kárgámive 355 peivid). +Uđđâivemáánu 13.. +Uđđâivemáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 13. peivi. +Ive loopân láá 352 peivid (kárgámive 353 peivid). +Uđđâivemáánu 15.. +Uđđâivemáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 15. peivi. +Ive loopân láá 350 peivid (kárgámive 351 peivid). +Uđđâivemáánu 16.. +Uđđâivemáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 16. peivi. +Ive loopân láá 349 peivid (kárgámive 350 peivid). +Uđđâivemáánu 17.. +Uđđâivemáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 17. peivi. +Ive loopân láá 348 peivid (kárgámive 349 peivid). +Uđđâivemáánu 18.. +Uđđâivemáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 18. peivi. +Ive loopân láá 347 peivid (kárgámive 348 peivid). +Uđđâivemáánu 21.. +Uđđâivemáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 21. peivi. +Ive loopân láá 344 peivid (kárgámive 345 peivid). +Uđđâivemáánu 22.. +Uđđâivemáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 22. peivi. +Ive loopân láá 343 peivid (kárgámive 344 peivid). +Uđđâivemáánu 23.. +Uđđâivemáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 23. peivi. +Ive loopân láá 342 peivid (kárgámive 343 peivid). +Uđđâivemáánu 25.. +Uđđâivemáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 25. peivi. +Ive loopân láá 340 peivid (kárgámive 341 peivid). +Uđđâivemáánu 26.. +Uđđâivemáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 26. peivi. +Ive loopân láá 339 peivid (kárgámive 340 peivid). +Uđđâivemáánu 29.. +Uđđâivemáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 29. peivi. +Ive loopân láá 336 peivid (kárgámive 337 peivid). +Uđđâivemáánu 30.. +Uđđâivemáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 30. peivi. +Ive loopân láá 335 peivid (kárgámive 336 peivid). +Uđđâivemáánu 31.. +Uđđâivemáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 31. peivi. +Ive loopân láá 334 peivid (kárgámive 335 peivid). +Cuáŋuimáánu 6.. +Cuáŋuimáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 96. peivi (kárgámive 97. peivi). +Ive loopân láá 269 peivid. +Skammâmáánu 15.. +Skammâmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 319. peivi (kárgámive 320. peivi). +Ive loopân láá 46 peivid. +Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Isak Saba šoddâmpeivi" +Juovlâmáánu 13.. +Juovlâmáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 347. peivi (kárgámive 348. peivi). +Ive loopân láá 18 peivid. +1855 (MDCCCLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1850-lovo kuuđâd ihe. +1853 (MDCCCLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1850-lovo niäljád ihe. +Njuhčâmáánu 2.. +Njuhčâmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 61. peivi (kárgámive 62. peivi). +Ive loopân láá 304 peivid. +Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Suomâ Sämitige vuáđudempeivi" +Njuhčâmáánu 3.. +Njuhčâmáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 62. peivi (kárgámive 63. peivi). +Ive loopân láá 303 peivid. +Njuhčâmáánu 4.. +Njuhčâmáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 63. peivi (kárgámive 64. peivi). +Ive loopân láá 302 peivid. +Njuhčâmáánu 5.. +Njuhčâmáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 64. peivi (kárgámive 65. peivi). +Ive loopân láá 301 peivid. +Njuhčâmáánu 6.. +Njuhčâmáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 65. peivi (kárgámive 66. peivi). +Ive loopân láá 300 peivid. +Njuhčâmáánu 8.. +Njuhčâmáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 67. peivi (kárgámive 68. peivi). +Ive loopân láá 298 peivid. +Njuhčâmáánu 9.. +Njuhčâmáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 68. peivi (kárgámive 69. peivi). +Ive loopân láá 297 peivid. +Njuhčâmáánu 10.. +Njuhčâmáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 69. peivi (kárgámive 70. peivi). +Ive loopân láá 296 peivid. +Njuhčâmáánu 12.. +Njuhčâmáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 71. peivi (kárgámive 72. peivi). +Ive loopân láá 294 peivid. +Njuhčâmáánu 13.. +Njuhčâmáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 72. peivi (kárgámive 73. peivi). +Ive loopân láá 293 peivid. +Njuhčâmáánu 16.. +Njuhčâmáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 75. peivi (kárgámive 76. peivi). +Ive loopân láá 290 peivid. +Njuhčâmáánu 17.. +Njuhčâmáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 76. peivi (kárgámive 77. peivi). +Ive loopân láá 289 peivid. +Njuhčâmáánu 20.. +Njuhčâmáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 79. peivi (kárgámive 80. peivi). +Ive loopân láá 286 peivid. +Njuhčâmáánu 22.. +Njuhčâmáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 81. peivi (kárgámive 82. peivi). +Ive loopân láá 284 peivid. +Njuhčâmáánu 25.. +Njuhčâmáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 84. peivi (kárgámive 85. peivi). +Ive loopân láá 281 peivid. +Njuhčâmáánu 28.. +Njuhčâmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 87. peivi (kárgámive 88. peivi). +Ive loopân láá 278 peivid. +Njuhčâmáánu 29.. +Njuhčâmáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 88. peivi (kárgámive 89. peivi). +Ive loopân láá 277 peivid. +Njuhčâmáánu 31.. +Njuhčâmáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 90. peivi (kárgámive 91. peivi). +Ive loopân láá 275 peivid. +Cuáŋuimáánu 1.. +Cuáŋuimáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 91. peivi (kárgámive 92. peivi). +Ive loopân láá 274 peivid. +Cuáŋuimáánu 3.. +Cuáŋuimáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 93. peivi (kárgámive 94. peivi). +Ive loopân láá 272 peivid. +Cuáŋuimáánu 5.. +Cuáŋuimáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 95. peivi (kárgámive 96. peivi). +Ive loopân láá 270 peivid. +Cuáŋuimáánu 7.. +Cuáŋuimáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 97. peivi (kárgámive 98. peivi). +Ive loopân láá 268 peivid. +Cuáŋuimáánu 8.. +Cuáŋuimáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 98. peivi (kárgámive 99. peivi). +Ive loopân láá 267 peivid. +Cuáŋuimáánu 9.. +Cuáŋuimáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 99. peivi (kárgámive 100. peivi). +Ive loopân láá 266 peivid. +Cuáŋuimáánu 10.. +Cuáŋuimáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 100. peivi (kárgámive 101. peivi). +Ive loopân láá 265 peivid. +Cuáŋuimáánu 11.. +Cuáŋuimáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 101. peivi (kárgámive 102. peivi). +Ive loopân láá 264 peivid. +Cuáŋuimáánu 12.. +Cuáŋuimáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 102. peivi (kárgámive 103. peivi). +Ive loopân láá 263 peivid. +Cuáŋuimáánu 13.. +Cuáŋuimáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 103. peivi (kárgámive 104. peivi). +Ive loopân láá 262 peivid. +Cuáŋuimáánu 14.. +Cuáŋuimáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 104. peivi (kárgámive 105. peivi). +Ive loopân láá 261 peivid. +Cuáŋuimáánu 16.. +Cuáŋuimáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 106. peivi (kárgámive 107. peivi). +Ive loopân láá 259 peivid. +Cuáŋuimáánu 17.. +Cuáŋuimáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 107. peivi (kárgámive 108. peivi). +Ive loopân láá 258 peivid. +Cuáŋuimáánu 18.. +Cuáŋuimáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 108. peivi (kárgámive 109. peivi). +Ive loopân láá 257 peivid. +Cuáŋuimáánu 19.. +Cuáŋuimáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 109. peivi (kárgámive 110. peivi). +Ive loopân láá 256 peivid. +Cuáŋuimáánu 20.. +Cuáŋuimáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 110. peivi (kárgámive 111. peivi). +Ive loopân láá 255 peivid. +Cuáŋuimáánu 21.. +Cuáŋuimáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 111. peivi (kárgámive 112. peivi). +Ive loopân láá 254 peivid. +Cuáŋuimáánu 22.. +Cuáŋuimáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 112. peivi (kárgámive 113. peivi). +Ive loopân láá 253 peivid. +Cuáŋuimáánu 24.. +Cuáŋuimáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 114. peivi (kárgámive 115. peivi). +Ive loopân láá 251 peivid. +Cuáŋuimáánu 25.. +Cuáŋuimáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 115. peivi (kárgámive 116. peivi). +Ive loopân láá 250 peivid. +Cuáŋuimáánu 27.. +Cuáŋuimáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 117. peivi (kárgámive 118. peivi). +Ive loopân láá 248 peivid. +Cuáŋuimáánu 28.. +Cuáŋuimáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 118. peivi (kárgámive 119. peivi). +Ive loopân láá 247 peivid. +Cuáŋuimáánu 30.. +Cuáŋuimáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 120. peivi (kárgámive 121. peivi). +Ive loopân láá 245 peivid. +Haldâttâhtuámustovli. +Haldâttâhtuámustovli (,,) lii tuámustovli, mast kieđâvušeh haldâttâhlaavâ kevttimân kyeskee aašijd ađai tággáár tuámustoovlijn čuávdih almosvuoigâdvuođâlijd vaidâlemaašijd já haldâttâhrijdoaašijd. +Haldâttâhriehti (Suomâ). +Haldâttâhriehti (,,) lii almolâš haldâttâhtuámustovli Suomâst. +Táválávt äšši piäijoo joton ton tuámustoovlist, mii lii vyelemuu ađai vuossâmuu riehtitääsist. +"Uási taan siijđost lii jurgâlum ruotâkielâlâš Wikipediast" +Vyesimáánu 2.. +Vyesimáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 122. peivi (kárgámive 123. peivi). +Ive loopân láá 243 peivid. +Vyesimáánu 3.. +Vyesimáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 123. peivi (kárgámive 124. peivi). +Ive loopân láá 242 peivid. +Vyesimáánu 5.. +Vyesimáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 125. peivi (kárgámive 126. peivi). +Ive loopân láá 240 peivid. +Vyesimáánu 7.. +Vyesimáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 127. peivi (kárgámive 128. peivi). +Ive loopân láá 238 peivid. +Vyesimáánu 8.. +Vyesimáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 128. peivi (kárgámive 129. peivi). +Ive loopân láá 237 peivid. +Vyesimáánu 9.. +Vyesimáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 129. peivi (kárgámive 130. peivi). +Ive loopân láá 236 peivid. +Vyesimáánu 11.. +Vyesimáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 131. peivi (kárgámive 132. peivi). +Ive loopân láá 234 peivid. +Vyesimáánu 15.. +Vyesimáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 135. peivi (kárgámive 136. peivi). +Ive loopân láá 230 peivid. +Vyesimáánu 16.. +Vyesimáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 136. peivi (kárgámive 137. peivi). +Ive loopân láá 229 peivid. +Vyesimáánu 19.. +Vyesimáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 139. peivi (kárgámive 140. peivi). +Ive loopân láá 226 peivid. +Vyesimáánu 20.. +Vyesimáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 140. peivi (kárgámive 141. peivi). +Ive loopân láá 225 peivid. +Vyesimáánu 21.. +Vyesimáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 141. peivi (kárgámive 142. peivi). +Ive loopân láá 224 peivid. +Vyesimáánu 22.. +Vyesimáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 142. peivi (kárgámive 143. peivi). +Ive loopân láá 223 peivid. +Vyesimáánu 23.. +Vyesimáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 143. peivi (kárgámive 144. peivi). +Ive loopân láá 222 peivid. +Vyesimáánu 24.. +Vyesimáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 144. peivi (kárgámive 145. peivi). +Ive loopân láá 221 peivid. +Vyesimáánu 25.. +Vyesimáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 145. peivi (kárgámive 146. peivi). +Ive loopân láá 220 peivid. +Vyesimáánu 27.. +Vyesimáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 147. peivi (kárgámive 148. peivi). +Ive loopân láá 218 peivid. +Vyesimáánu 30.. +Vyesimáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 150. peivi (kárgámive 151. peivi). +Ive loopân láá 215 peivid. +Vyesimáánu 31.. +Vyesimáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 151. peivi (kárgámive 152. peivi). +Ive loopân láá 214 peivid. +Vyesimáánu 17.. +Vyesimáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 137. peivi (kárgámive 138. peivi). +Ive loopân láá 228 peivid. +Kesimáánu 2.. +Kesimáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 153. peivi (kárgámive 154. peivi). +Ive loopân láá 212 peivid. +Kesimáánu 3.. +Kesimáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 154. peivi (kárgámive 155. peivi). +Ive loopân láá 211 peivid. +Kesimáánu 4.. +Kesimáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 155. peivi (kárgámive 156. peivi). +Ive loopân láá 210 peivid. +Kesimáánu 6.. +Kesimáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 157. peivi (kárgámive 158. peivi). +Ive loopân láá 208 peivid. +Kesimáánu 7.. +Kesimáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 158. peivi (kárgámive 159. peivi). +Ive loopân láá 207 peivid. +Kesimáánu 8.. +Kesimáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 159. peivi (kárgámive 160. peivi). +Ive loopân láá 206 peivid. +Kesimáánu 10.. +Kesimáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 161. peivi (kárgámive 162. peivi). +Ive loopân láá 204 peivid. +Kesimáánu 11.. +Kesimáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 162. peivi (kárgámive 163. peivi). +Ive loopân láá 203 peivid. +Kesimáánu 13.. +Kesimáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 164. peivi (kárgámive 165. peivi). +Ive loopân láá 201 peivid. +Kesimáánu 14.. +Kesimáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 165. peivi (kárgámive 166. peivi). +Ive loopân láá 200 peivid. +Kesimáánu 15.. +Kesimáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 166. peivi (kárgámive 167. peivi). +Ive loopân láá 199 peivid. +Kesimáánu 16.. +Kesimáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 167. peivi (kárgámive 168. peivi). +Ive loopân láá 198 peivid. +Kesimáánu 18.. +Kesimáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 169. peivi (kárgámive 170. peivi). +Ive loopân láá 196 peivid. +Kesimáánu 19.. +Kesimáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 170. peivi (kárgámive 171. peivi). +Ive loopân láá 195 peivid. +Kesimáánu 20.. +Kesimáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 171. peivi (kárgámive 172. peivi). +Ive loopân láá 194 peivid. +Kesimáánu 21.. +Kesimáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 172. peivi (kárgámive 173. peivi). +Ive loopân láá 193 peivid. +Kesimáánu 24.. +Kesimáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 175. peivi (kárgámive 176. peivi). +Ive loopân láá 190 peivid. +Kesimáánu 25.. +Kesimáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 176. peivi (kárgámive 177. peivi). +Ive loopân láá 189 peivid. +Kesimáánu 26.. +Kesimáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 177. peivi (kárgámive 178. peivi). +Ive loopân láá 188 peivid. +Kesimáánu 28.. +Kesimáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 179. peivi (kárgámive 180. peivi). +Ive loopân láá 186 peivid. +Syeinimáánu 2.. +Syeinimáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 183. peivi (kárgámive 184. peivi). +Ive loopân láá 182 peivid. +Syeinimáánu 4.. +Syeinimáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 185. peivi (kárgámive 186. peivi). +Ive loopân láá 180 peivid. +Syeinimáánu 5.. +Syeinimáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 186. peivi (kárgámive 187. peivi). +Ive loopân láá 179 peivid. +Syeinimáánu 7.. +Syeinimáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 188. peivi (kárgámive 189. peivi). +Ive loopân láá 177 peivid. +Syeinimáánu 8.. +Syeinimáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 189. peivi (kárgámive 190. peivi). +Ive loopân láá 176 peivid. +Syeinimáánu 3.. +Syeinimáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 184. peivi (kárgámive 185. peivi). +Ive loopân láá 181 peivid. +Syeinimáánu 11.. +Syeinimáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 192. peivi (kárgámive 193. peivi). +Ive loopân láá 173 peivid. +Syeinimáánu 13.. +Syeinimáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 194. peivi (kárgámive 195. peivi). +Ive loopân láá 171 peivid. +Syeinimáánu 14.. +Syeinimáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 195. peivi (kárgámive 196. peivi). +Ive loopân láá 170 peivid. +Syeinimáánu 18.. +Syeinimáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 199. peivi (kárgámive 200. peivi). +Ive loopân láá 166 peivid. +Syeinimáánu 21.. +Syeinimáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 202. peivi (kárgámive 203. peivi). +Ive loopân láá 163 peivid. +Syeinimáánu 23.. +Syeinimáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 204. peivi (kárgámive 205. peivi). +Ive loopân láá 161 peivid. +Syeinimáánu 24.. +Syeinimáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 205. peivi (kárgámive 206. peivi). +Ive loopân láá 160 peivid. +Syeinimáánu 25.. +Syeinimáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 206. peivi (kárgámive 207. peivi). +Ive loopân láá 159 peivid. +Syeinimáánu 27.. +Syeinimáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 208. peivi (kárgámive 209. peivi). +Ive loopân láá 157 peivid. +Syeinimáánu 28.. +Syeinimáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 209. peivi (kárgámive 210. peivi). +Ive loopân láá 156 peivid. +Syeinimáánu 29.. +Syeinimáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 210. peivi (kárgámive 211. peivi). +Ive loopân láá 155 peivid. +Syeinimáánu 30.. +Syeinimáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 211. peivi (kárgámive 212. peivi). +Ive loopân láá 154 peivid. +Porgemáánu 1.. +Porgemáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 213. peivi (kárgámive 214. peivi). +Ive loopân láá 152 peivid. +Porgemáánu 2.. +Porgemáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 214. peivi (kárgámive 215. peivi). +Ive loopân láá 151 peivid. +Porgemáánu 6.. +Porgemáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 218. peivi (kárgámive 219. peivi). +Ive loopân láá 147 peivid. +Porgemáánu 7.. +Porgemáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 219. peivi (kárgámive 220. peivi). +Ive loopân láá 146 peivid. +Porgemáánu 8.. +Porgemáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 220. peivi (kárgámive 221. peivi). +Ive loopân láá 145 peivid. +Porgemáánu 10.. +Porgemáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 222. peivi (kárgámive 223. peivi). +Ive loopân láá 143 peivid. +Porgemáánu 12.. +Porgemáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 224. peivi (kárgámive 225. peivi). +Ive loopân láá 141 peivid. +Porgemáánu 13.. +Porgemáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 225. peivi (kárgámive 226. peivi). +Ive loopân láá 140 peivid. +Porgemáánu 14.. +Porgemáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 226. peivi (kárgámive 227. peivi). +Ive loopân láá 139 peivid. +Porgemáánu 15.. +Porgemáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 227. peivi (kárgámive 228. peivi). +Ive loopân láá 138 peivid. +Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Säämi liipu tuhhiittempeivi" +Porgemáánu 17.. +Porgemáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 229. peivi (kárgámive 230. peivi). +Ive loopân láá 136 peivid. +Porgemáánu 22.. +Porgemáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 234. peivi (kárgámive 235. peivi). +Ive loopân láá 131 peivid. +Porgemáánu 25.. +Porgemáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 237. peivi (kárgámive 238. peivi). +Ive loopân láá 128 peivid. +Porgemáánu 26.. +Porgemáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 238. peivi (kárgámive 239. peivi). +Ive loopân láá 127 peivid. +Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Ruotâ Sämitige vuáđudempeivi" +Porgemáánu 29.. +Porgemáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 241. peivi (kárgámive 242. peivi). +Ive loopân láá 124 peivid. +Porgemáánu 30.. +Porgemáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 242. peivi (kárgámive 243. peivi). +Ive loopân láá 123 peivid. +Porgemáánu 31.. +Porgemáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 243. peivi (kárgámive 244. peivi). +Ive loopân láá 122 peivid. +Čohčâmáánu 1.. +Čohčâmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 244. peivi (kárgámive 245. peivi). +Ive loopân láá 121 peivid. +Čohčâmáánu 5.. +Čohčâmáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 248. peivi (kárgámive 249. peivi). +Ive loopân láá 117 peivid. +Čohčâmáánu 7.. +Čohčâmáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 250. peivi (kárgámive 251. peivi). +Ive loopân láá 115 peivid. +Čohčâmáánu 8.. +Čohčâmáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 251. peivi (kárgámive 252. peivi). +Ive loopân láá 114 peivid. +Čohčâmáánu 10.. +Čohčâmáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 253. peivi (kárgámive 254. peivi). +Ive loopân láá 112 peivid. +Čohčâmáánu 11.. +Čohčâmáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 254. peivi (kárgámive 255. peivi). +Ive loopân láá 111 peivid. +Čohčâmáánu 13.. +Čohčâmáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 256. peivi (kárgámive 257. peivi). +Ive loopân láá 109 peivid. +Čohčâmáánu 14.. +Čohčâmáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 257. peivi (kárgámive 258. peivi). +Ive loopân láá 108 peivid. +Čohčâmáánu 16.. +Čohčâmáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 259. peivi (kárgámive 260. peivi). +Ive loopân láá 106 peivid. +Čohčâmáánu 17.. +Čohčâmáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 260. peivi (kárgámive 261. peivi). +Ive loopân láá 105 peivid. +Čohčâmáánu 19.. +Čohčâmáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 262. peivi (kárgámive 263. peivi). +Ive loopân láá 103 peivid. +Čohčâmáánu 23.. +Čohčâmáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 266. peivi (kárgámive 267. peivi). +Ive loopân láá 99 peivid. +Čohčâmáánu 24.. +Čohčâmáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 267. peivi (kárgámive 268. peivi). +Ive loopân láá 98 peivid. +Čohčâmáánu 25.. +Čohčâmáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 268. peivi (kárgámive 269. peivi). +Ive loopân láá 97 peivid. +Čohčâmáánu 27.. +Čohčâmáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 270. peivi (kárgámive 271. peivi). +Ive loopân láá 95 peivid. +Čohčâmáánu 28.. +Čohčâmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 271. peivi (kárgámive 272. peivi). +Ive loopân láá 94 peivid. +Čohčâmáánu 30.. +Čohčâmáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 273. peivi (kárgámive 274. peivi). +Ive loopân láá 92 peivid. +Roovvâdmáánu 3.. +Roovvâdmáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 276. peivi (kárgámive 277. peivi). +Ive loopân láá 89 peivid. +Roovvâdmáánu 4.. +Roovvâdmáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 277. peivi (kárgámive 278. peivi). +Ive loopân láá 88 peivid. +Roovvâdmáánu 5.. +Roovvâdmáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 278. peivi (kárgámive 279. peivi). +Ive loopân láá 87 peivid. +Roovvâdmáánu 6.. +Roovvâdmáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 279. peivi (kárgámive 280. peivi). +Ive loopân láá 86 peivid. +Roovvâdmáánu 11.. +Roovvâdmáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 284. peivi (kárgámive 285. peivi). +Ive loopân láá 81 peivid. +Roovvâdmáánu 12.. +Roovvâdmáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 285. peivi (kárgámive 286. peivi). +Ive loopân láá 80 peivid. +Roovvâdmáánu 13.. +Roovvâdmáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 286. peivi (kárgámive 287. peivi). +Ive loopân láá 79 peivid. +Roovvâdmáánu 14.. +Roovvâdmáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 287. peivi (kárgámive 288. peivi). +Ive loopân láá 78 peivid. +Roovvâdmáánu 16.. +Roovvâdmáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 289. peivi (kárgámive 290. peivi). +Ive loopân láá 76 peivid. +Roovvâdmáánu 17.. +Roovvâdmáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 290. peivi (kárgámive 291. peivi). +Ive loopân láá 75 peivid. +Roovvâdmáánu 18.. +Roovvâdmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 291. peivi (kárgámive 292. peivi). +Ive loopân láá 74 peivid. +Roovvâdmáánu 20.. +Roovvâdmáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 293. peivi (kárgámive 294. peivi). +Ive loopân láá 72 peivid. +Roovvâdmáánu 21.. +Roovvâdmáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 294. peivi (kárgámive 295. peivi). +Ive loopân láá 71 peivid. +Roovvâdmáánu 22.. +Roovvâdmáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 295. peivi (kárgámive 296. peivi). +Ive loopân láá 70 peivid. +Roovvâdmáánu 23.. +Roovvâdmáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 296. peivi (kárgámive 297. peivi). +Ive loopân láá 69 peivid. +Roovvâdmáánu 24.. +Roovvâdmáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 297. peivi (kárgámive 298. peivi). +Ive loopân láá 68 peivid. +Roovvâdmáánu 25.. +Roovvâdmáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 298. peivi (kárgámive 299. peivi). +Ive loopân láá 67 peivid. +Roovvâdmáánu 26.. +Roovvâdmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 299. peivi (kárgámive 300. peivi). +Ive loopân láá 66 peivid. +Roovvâdmáánu 27.. +Roovvâdmáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 300. peivi (kárgámive 301. peivi). +Ive loopân láá 65 peivid. +Roovvâdmáánu 29.. +Roovvâdmáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 302. peivi (kárgámive 303. peivi). +Ive loopân láá 63 peivid. +Roovvâdmáánu 30.. +Roovvâdmáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 303. peivi (kárgámive 304. peivi). +Ive loopân láá 62 peivid. +Roovvâdmáánu 31.. +Roovvâdmáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 304. peivi (kárgámive 305. peivi). +Ive loopân láá 61 peivid. +Skammâmáánu 1.. +Skammâmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 305. peivi (kárgámive 306. peivi). +Ive loopân láá 60 peivid. +Skammâmáánu 2.. +Skammâmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 306. peivi (kárgámive 307. peivi). +Ive loopân láá 59 peivid. +Skammâmáánu 3.. +Skammâmáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 307. peivi (kárgámive 308. peivi). +Ive loopân láá 58 peivid. +Skammâmáánu 4.. +Skammâmáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 308. peivi (kárgámive 309. peivi). +Ive loopân láá 57 peivid. +Skammâmáánu 5.. +Skammâmáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 309. peivi (kárgámive 310. peivi). +Ive loopân láá 56 peivid. +Skammâmáánu 6.. +Skammâmáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 310. peivi (kárgámive 311. peivi). +Ive loopân láá 55 peivid. +Skammâmáánu 8.. +Skammâmáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 312. peivi (kárgámive 313. peivi). +Ive loopân láá 53 peivid. +Skammâmáánu 9.. +Skammâmáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 313. peivi (kárgámive 314. peivi). +Ive loopân láá 52 peivid. +Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Suomâ Säämi Parlament vuáđudempeivi" +Skammâmáánu 10.. +Skammâmáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 314. peivi (kárgámive 315. peivi). +Ive loopân láá 51 peivid. +Skammâmáánu 11.. +Skammâmáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 315. peivi (kárgámive 316. peivi). +Ive loopân láá 50 peivid. +Skammâmáánu 13.. +Skammâmáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 317. peivi (kárgámive 318. peivi). +Ive loopân láá 48 peivid. +Skammâmáánu 14.. +Skammâmáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 318. peivi (kárgámive 319. peivi). +Ive loopân láá 47 peivid. +Skammâmáánu 17.. +Skammâmáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 321. peivi (kárgámive 322. peivi). +Ive loopân láá 44 peivid. +Skammâmáánu 18.. +Skammâmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 322. peivi (kárgámive 323. peivi). +Ive loopân láá 43 peivid. +Skammâmáánu 19.. +Skammâmáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 323. peivi (kárgámive 324. peivi). +Ive loopân láá 42 peivid. +Skammâmáánu 21.. +Skammâmáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 325. peivi (kárgámive 326. peivi). +Ive loopân láá 40 peivid. +Skammâmáánu 22.. +Skammâmáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 326. peivi (kárgámive 327. peivi). +Ive loopân láá 39 peivid. +Skammâmáánu 23.. +Skammâmáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 327. peivi (kárgámive 328. peivi). +Ive loopân láá 38 peivid. +Skammâmáánu 24.. +Skammâmáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 328. peivi (kárgámive 329. peivi). +Ive loopân láá 37 peivid. +Skammâmáánu 25.. +Skammâmáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 329. peivi (kárgámive 330. peivi). +Ive loopân láá 36 peivid. +Skammâmáánu 26.. +Skammâmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 330. peivi (kárgámive 331. peivi). +Ive loopân láá 35 peivid. +Skammâmáánu 28.. +Skammâmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 332. peivi (kárgámive 333. peivi). +Ive loopân láá 33 peivid. +Juovlâmáánu 2.. +Juovlâmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 336. peivi (kárgámive 337. peivi). +Ive loopân láá 29 peivid. +Juovlâmáánu 3.. +Juovlâmáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 337. peivi (kárgámive 338. peivi). +Ive loopân láá 28 peivid. +Juovlâmáánu 4.. +Juovlâmáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 338. peivi (kárgámive 339. peivi). +Ive loopân láá 27 peivid. +Juovlâmáánu 5.. +Juovlâmáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 339. peivi (kárgámive 340. peivi). +Ive loopân láá 26 peivid. +Juovlâmáánu 6.. +Juovlâmáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 340. peivi (kárgámive 341. peivi). +Ive loopân láá 25 peivid. +Juovlâmáánu 7.. +Juovlâmáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 341. peivi (kárgámive 342. peivi). +Ive loopân láá 24 peivid. +Juovlâmáánu 9.. +Juovlâmáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 343. peivi (kárgámive 344. peivi). +Ive loopân láá 22 peivid. +Juovlâmáánu 11.. +Juovlâmáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 345. peivi (kárgámive 346. peivi). +Ive loopân láá 20 peivid. +Juovlâmáánu 12.. +Juovlâmáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 346. peivi (kárgámive 347. peivi). +Ive loopân láá 19 peivid. +Juovlâmáánu 14.. +Juovlâmáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 348. peivi (kárgámive 349. peivi). +Ive loopân láá 17 peivid. +Juovlâmáánu 15.. +Juovlâmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 349. peivi (kárgámive 350. peivi). +Ive loopân láá 16 peivid. +Juovlâmáánu 19.. +Juovlâmáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 353. peivi (kárgámive 354. peivi). +Ive loopân láá 12 peivid. +Juovlâmáánu 20.. +Juovlâmáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 354. peivi (kárgámive 355. peivi). +Ive loopân láá 11 peivid. +Juovlâmáánu 23.. +Juovlâmáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 357. peivi (kárgámive 358. peivi). +Ive loopân láá 8 peivid. +Juovlâmáánu 25.. +Juovlâmáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 359. peivi (kárgámive 360. peivi). +Ive loopân láá 6 peeivi. +Juovlâmáánu 26.. +Juovlâmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 360. peivi (kárgámive 361. peivi). +Ive loopân láá 5 peeivi. +Juovlâmáánu 27.. +Juovlâmáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 361. peivi (kárgámive 362. peivi). +Ive loopân láá 4 peeivi. +Juovlâmáánu 28.. +Juovlâmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 362. peivi (kárgámive 363. peivi). +Ive loopân láá 3 peeivi. +Juovlâmáánu 29.. +Juovlâmáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 363. peivi (kárgámive 364. peivi). +Ive loopân láá 2 peeivi. +Juovlâmáánu 30.. +Juovlâmáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 364. peivi (kárgámive 365. peivi). +Ive loopân lii 1 peivi. +Juovlâmáánu 31.. +Juovlâmáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 365. peivi (kárgámive 366. peivi). +Tot lii ive majemuš peivi. +1873 (MDCCCLXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1870-lovo niäljád ihe. +1847 (MDCCCXLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1840-lovo káávcád ihe. +1844 (MDCCCXLIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1840-lovo viiđâd ihe. +1878 (MDCCCLXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1870-lovo oovcád ihe. +1879 (MDCCCLXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1870-lovo majemuš ihe. +Vuoigâdvuotâ jieijâs kielân. +Vuoigâdvuotâ jieijâs kielân lii vuáđuvuoigâdvuotâ, mon vuáđuld puoh ulmuin lii vuoigâdvuotâ kevttiđ, ovdediđ já paijeentoollâđ jieijâs eenikielâ sehe muštâliđ ašijnis já pyehtiđ oovdân jurduidis almolávt jieijâs eenikielân. +Motomijn enâmijn kielâlij, kulttuurlij teikkâ etnisij ucceeblovoi vuoigâdvuotâ kevttiđ jieijâs eenikielâ lii viggum raijiđ, ovdâmerkkân ko viggoo suddâluttiđ teikkâ assimilistiđ ucceeblovo eenâblovokulttuurân. +OA Ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee aalmugijkoskâsii almossopâmuš artikkâl 15 mield ovtâskâs ulmust lii vuoigâdvuotâ uásálistiđ kulttuurelimân, já sopâmušstaatah láá kenigâsah faallâđ tooimâid, moh láá velttidmettumeh čuovviittâs viijđedmân já oovdedmân. +Euroop sosiaallâš vuáđukirje kenigit Euroop rääđi máhđulâšvuođâi mield ovdediđ já älkkeedittiđ siisâvärrejeijee párnái eenikielâmáttááttâs já meid vuástáväldee staatâ kielâ máttááttem siisâvärrejeijeid. +Suomâst. +Suomâ vuáđulaahâ torvee syemmiláid vuoigâdvuođâ kevttiđ tuámustoovlijn já eres virgeomâháin jieijâs kielâ, suomâ- teikkâ ruotâkielâ. +Siämmáánáál tähiduvvojeh suomâ- já ruotâkielâlij aalmugij čuovviittâsliih táárbuh. +Ton lasseen Suomâ vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent mield sämmilijn algâaalmugijn, romanijn já eres ucceeblovoin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. +Sämmilij já seevvimkielâlij vuoigâdvuođah meid asâttuvvojeh tärhibeht eres laavâin nuuvtko sämikielâ laavâst (1086/2003). +Eres laavâst lii meid asâttum, et siisâvärrejeijein lii vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân. +1869 (MDCCCLXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1860-lovo majemuš ihe. +1867 (MDCCCLXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1860-lovo káávcád ihe. +Ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš. +Ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš (uán. +ESČ-sopâmuš, meid TSS-sopâmuš) lii aalmugijkoskâsâš sopâmuš, mon Ovtâstum aalmugij tievâsčuákkim lii tuhhiittem juovlâmáánu 16. peeivi 1966 já mii šoodâi vuáimán uđđâivemáánu 3. peeivi 1976. +Sopâmuš kenigit sopâmušuásipeelijd ovdediđ ulmui ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid nuuvtko pargei vuoigâdvuođâid, vuoigâdvuođâ tiervâsvuotân, škovliimân já kuáhtulii eellimtáásán. +Syeinimáánu 2020 räi sopâmuš láá vuáláčäällim já tuhhiittâm 171 sopâmušstaattâd. +Amerik ovtâstumstaatah, Komoreh, Kuuba já Palau iä lah tuhhiittâm sopâmuš, pic láá tuše vuáláčáállám tom.. +Ton lasseen láá 20 staattâd, moh iä lah vuáláčáállám iäge tuhhiittâm sopâmuš. +ESČ-sopâmuš Suomâst. +Suomâ tuhhiittij sopâmuš ive 1976 já valjimiävtulii pevdikirje ohtâgâsväidimijn ive 2014. +Siämmáá ive 2014 ESČ-komitea avžuuttij Suomâ adeliđ resursijd sämikielâi kielâiäláskitmân. +Ton lasseen komitea avžuuttij Suomâ huáputtiđ ILO 169 -sopâmuš ratifisistemproosees. +Parikkala. +Parikkala lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. +Parikkalast ääsih 4 669 olmožid, já ton vijdodâh lii 760,71 km², mast 168,70 km² lii čääci. +Parikkala naaburkieldah láá Kitee, Rautjärvi, Ruokolahti já Savonlinna. +Akonpohja, Honkakylä, Intsilä, Joukio, Järvenpää, Kangaskylä, Kaukola, Kesusmaa, Kinnarniemi, Kirjavala, Koitsanlahti, Kummunkylä, Lamminkylä, Maironiemi, Melkoniemi, Mikkolanniemi, Mäntylahti (Mentalahti) - ađai Särkisalmi, Niukkala, Oravaniemi, Poutala, Rantakylä, Rasvaniemi, Rautalahti, Saarenkylä, Savikumpu, Tarnala, Tiviä, Tyrjä já Uukuniemi. +Parikkala +Ruokolahti. +Ruokolahti () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. +Ruokolahtist ääsih 4 963 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 219,85 km², mast 277,58 km² lii čääci. +Ruokolahti naaburkieldah láá Imatra, Lappeenranta, Parikkala, Puumala, Rautjärvi, Savonlinna, Sulkava já Taipalsaari. +Aisaniemi, Anteroisenmäki, Eräjärvi, Haikola, Haloniemi, Hauklappi, Heinärikkilä, Huhtanen, Hyrkäs, Hännilä, Härskiänsaari, Hölmölä, Hörkkölä, Ilmajärvi, Immala, Inkilänmäki, Junnikkala, Jurvala, Jälkölä, Kaiturinpää, Kalholampi, Kaljula, Kalpiala, Karhula, Kattelus, Kekäleenmäki, Kemppilä, Kesselilä, Kietävälä, Kiurula, Kopsala, Korjola, Kotaniemi, Kouvola, Kuokkalampi, Kuopiola, Kurjala, Kurrola, Käkölä, Kärinkäniemi, Käyhkää, Laamala, Lassila, Lempiälä, Matikkala, Mattarila, Mustakulkkula, Mäkelä, Mälkiälä, Mättölä, Narsakkala, Niuvanmaa, Pohja-Lankila, Poitsilanmaa, Puntala, Puttola, Pönniälä, Rahikkala, Rahkola, Rasila, Rautiala, Rautionmaa, Rehula, Reinikkala, Revonniemi, Ronkolanmäki, Sarajärvi, Savilahti, Siisiälä, Siitola, Soinila, Suikkala, Sutela, Suurpää, Syyspohja, Tarkkola, Terävälä, Tetriniemi, Toiviala, Torsansalo, Torsantaka, Tuomala, Utula, Vaittila, Valtola, Vehviälä, Vertalansalmi, Virmutjoki, Vuoksenniska já Vuosalmi. +Ruokolahti +Taipalsaari. +Taipalsaari lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. +Taipalsaarist ääsih 4 642 olmožid, já ton vijdodâh lii 761,94 km², mast 417,10 km² lii čääci. +Taipalsaari naaburkieldah láá Lappeenranta, Lemi, Puumala, Ruokolahti já Savitaipale. +Ahokkala, Ampujala, Haikkaanlahti, Haikola, Halila, Heikkola, Herttuala, Illukansaari, Jauhiala, Kannus, Karhula, Karhunpää, Kattelussaari, Ketvele, Kilkinsaari, Kilpiänsaari, Kirvesniemi, Konstu, Kuhala, Kuikkala, Kurenlahti, Kurenniemi, Kurhila, Kutila, Kyläniemi, Laukniemi, Lehtola, Levänen, Liukkola, Merenlahti, Muukkola, Märkälä, Nieminen, Olkkola, Paakkola, Paarmala, Pakkala, Peltoi, Pönniälä, Rehula, Reinikkala, Saikkola, Saimaanharju, Solkeinkylä, Taipalsaari markkân, Telkkälä, Vainikkala, Viskarila já Vitsai. +Taipalsaari +1635 (MDCXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1630-lovo kuuđâd ihe. +1868 (MDCCCLXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1860-lovo oovcád ihe. +1571 (MDLXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1570-lovo nubbe ihe. +1864 (MDCCCLXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1860-lovo viidâđ ihe. +1860 (MDCCCLX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1860-lovo vuossâmuš ihe. +1866 (MDCCCLXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1860-lovo čiččâd ihe. +1863 (MDCCCLXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1860-lovo niäljád ihe. +1862 (MDCCCLXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1860-lovo kuálmád ihe. +1861 (MDCCCLXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1860-lovo nubbe ihe. +1442 (MCDXLII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1440-lovo kuálmád ihe. +Riehtitääsi. +Riehtitääsi (, teikkâ "instanssi",) uáivild tuámustoovli sajattuv riehtitääsihierarkiast. +Táválávt äšši piäijoo joton tuámustoovlist, mii lii vyelemuu ađai vuossâmuu riehtitääsist. +Tuámustoovli adelâm čuávdus maŋa puáhtá uuccâđ áášán nubástus čuávuváá riehtitääsist. +Tuámustoovlih Suomâst. +Suomâst tuámustoovlih juáháseh almolijd tuámustovlijd, haldâttâhtuámustovlijd já sierânâstuámustovlijd. +Täin lii jieijâs riehtitääsioornig. +Almolâš tuámustoovlih. +Almolijn tuámustovlijn kieđâvušeh rijdo- já rikosaašijd sehe eres ucâmušaašijd. +1621 (MDCXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1620-lovo nubbe ihe. +Naantal. +Naantal (,) lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Naantalist ääsih 19 409 olmožid, já ton vijdodâh lii 688,01 km², mast 375,56 km² lii čääci. +Naantal naaburkieldah láá Parainen, Masku, Raisio, Taivassalo já Turku. +Naantalist lii täsivääldi president kesipäikki "Kultaranta". +Naantal +1834 (MDCCCXXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1830-ihelove viiđâd ihe. +1745 (MDCCXLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1740-lovo kuuđâd ihe. +1752 (MDCCLII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1750-lovo kuálmád ihe. +Salome Zurabišvili. +Salome Zurabišvili (; š. njuhčâmáánu 18. peeivi 1952, Pariisi, Ranska) lii georgialâš politijkkár já Georgia 5. president. +Sun riemâi tooimân ive 2018. +Zurabišvili +Manana Šalikašvili. +Manana Šalikašvili (; š. syeinimáánu 5. peeivi 1959, Tsilkani, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš kirječällee. +Šalikašvili +Giorgi Margvelašvili. +Giorgi Margvelašvili (; š. čohčâmáánu 4. peeivi 1969, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš akateemikko, politijkkár já Georgia 4. president iivij 2013-2018. +Margvelašvili +Mikheil Saakašvili. +Mikheil Saakašvili (; š. juovlâmáánu 21. peeivi 1967, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš äššivyeijee, politijkkár já Georgia 3. president iivij 2004-2007 já 2008-2013. +Saakašvili +Eduard Ševardnadze. +Eduard Ševardnadze (;) lâi georgialâš politijkkár já Georgia 2. president iivij 1995-2003. +Ševardnadze +Zviad Gamsakhurdia. +Zviad Gamsakhurdia (;) lâi georgialâš tiettee, kirječällee já Georgia täsivääldi 1. president iivij 1991-1992. +Gamsakhurdia +Joe Biden. +Joe Biden (š. skammâmáánu 20. peeivi 1942, Scranton, Pennsylvania, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš politijkkár. +Sun lii Ovtâstumstaatâi 46. president (2021-). +Biden +Donald Trump. +Donald Trump (š. kesimáánu 14. peeivi 1946, New York, New York, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš finnodâholmooš já politijkkár. +Sun lâi Ovtâstumstaatâi 45. president oovtâ paje verd iivij 2017-2021 koskâsii ääigi. +Trump +Ilham Alijev. +Ilham Alijev (; š. juovlâmáánu 24. peeivi 1961, Baku, Azerbaidžan SST, Sovjetlitto) lii azerbaidžanlâš politijkkár já Azerbaidžan täsivääldi 4. president. +Sun riemâi tooimân ive 2003. +Alijev +Haidar Alijev. +Haidar Alijev (já;) lâi azerbaidžanlâš politijkkár já Azerbaidžan täsivääldi 3. president iivij 1993-2003. +Abulfaz Elchibey. +Abulfaz Elchibey (;) lâi azerbaidžanlâš politijkkár já Azerbaidžan täsivääldi 2. president iivij 1992-1993. +Elchibey +Tbilisi. +Tbilisi () lii Georgia uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. +Armen Sarkissian. +Armen Sarkissian (; š. kesimáánu 23. peeivi 1953, Jerevan, Armenia SST, Sovjetlitto) lii armenialâš politijkkár já Armenia täsivääldi 4. president. +Sarkissian +Robert Kotšarjan. +Robert Kotšarjan (; š. porgemáánu 31. peeivi 1954, Stepanakert, Azerbaidžan SST, Sovjetlitto) lii armenialâš politijkkár já Armenia täsivääldi 2. president iivij 1998-2008. +Kotšarjan +Levon Ter-Petrosjan. +Levon Ter-Petrosjan (já; š. uđđâivemáánu 9. peeivi 1945, Aleppo, Syyria) lii armenialâš politijkkár já Armenia täsivääldi 1. president iivij 1991-1998. +Ter-Petrosjan +Serž Sargsjan. +Serž Azati Sargsjan (; š. kesimáánu 30. peeivi 1954, Stepanakert, Azerbaidžan SST, Sovjetlitto) lii armenialâš politijkkár já Armenia täsivääldi 3. president iivij 2008-2018. +Sargsjan +Georgia president. +Georgia president ("Sakartvelos prezidenti") lii Georgia staatâhovdâ, kiäm ive 2024 rääjist Georgia valjimčuákkim väljee kuuđâ ive kooskâi. +Iivij 1991-2018 president lâi aalmug väljee njuolgâ valjâiguin viiđâ ive kooskâi, mut ive 2018 asâttum Georgia vuáđulaavâ tiet ive 2024 rääjist Georgia valjimčuákkim väljee president já paje pištá kuttâ ive viiđâ saajeest. +Viiđâ ive paje lâi lamaš kiävtust aalgâst rääjist, eereeb iivij 2004-2008, kuás paje piištij tuše nelji ive. +President +Mia Khalifa. +Mia Khalifa (; š. kuovâmáánu 10. peeivi 1993, Beirut, Libanon) lii ovtâstumstaatâlâš oovdiš pornočaittâleijee. +Khalifa +Talant Mamytov. +Talant Turdumamatovich Mamytov (já; š. njuhčâmáánu 14. peeivi 1976) lii kirgisialâš politijkkár, kiäst šoodâi Kirgisia v.t. +president ive 2020. +Mamytov +Nino Burdžanadze. +Nino Burdžanadze (; š. syeinimáánu 16. peeivi 1964, Kutaisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš äššivyeijee, politijkkár, Georgia parlament sahâolmooš iivij 2001-2008 já Georgia vt. president iivij 2003-2004 já 2007-2008. +Burdžanadze +Säämi liputtempeivi. +Säämi liputtempeivi teikkâ Säämi lippupeivi lii peivi, kuás säämi lippu kiässoo stáágun. +Ivveest láá tääl 12 liputtempeivid. +Sämmilij 15. konferensist ive 1993 Helsigist meriduvvojii 8 peivid säämi liputtempeivin: Säämi aalmugpeivi, máárjápeivi, jonsahpeivi, Säämi liipu tuhhiittempeivi, Sämirääđi vuáđudempeivi, Taažâ Sämitige vuáđudempeivi, Suomâ Säämi Parlament vuáđudempeivi já Isak Saba šoddâmpeivi. +Ive 1996 3 uđđâ peeivi lasettuvvojii: Ovtâstum aalmugij aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivi, Suomâ Sämitige vuáđudempeivi já Ruotâ Sämitige vuáđudempeivi. +Suomâ já Ruotâ sämitigeh lasettuvvojii esken talle ko taah vuáđuduvvii sämmilij 15. konferens maŋa. +Uđđâsumos liputtempeivi lii skammâmáánu 29. peivi, mii lii Elsa Laula Renberg šoddâmpeivi. +Taam iävtuttij Säämi nissoonfoorum jo ive 2000, mut esken ive 2017 sämmilij 21. konferensist Tråantist taat meridui virgálâš liputtempeivin. +1877 (MDCCCLXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1870-lovo káávcád ihe. +Sadyr Japarov. +Sadyr Nurgozhoevich Japarov (; š. juovlâmáánu 6. peeivi 1968, Keng-Suu, Tüp, Kirgisia) lii kirgisialâš politijkkár, kote tooimâi Kirgisia uáiviministerin já v.t. +presidentin oovtâ mánuppaje ääigi čohčuv 2020. +Japarov +Giorgi Gakharia. +Giorgi Gakharia (; š. njuhčâmáánu 19. peeivi 1975, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár, kiäst šoodâi Georgia 14. uáiviminister ive 2019. +Gakharia +Apollo 17. +Apollo 17 lâi majemuš mánudâškirdemmätki ameriklii Apollo-ohjelmist. +Ton komendeijen tooimâi astronaut Eugene Cernan, kote lii kiddâ tai peeivij räi lamaš "Majemuš almai Mánudáást". +Mánudâšmooduul kirden tooimâi geolog Harrison Schmitt. +Suoi kirdijn Mánudáá asan Challenger-mánudâšmoduláin já tuđhâdáin Mánudáá ase. +Kirdemmooduul kirden tooimâi Ron Evans. +Siäivumsaijeen Mánudáást väljejui Taurus Littrow -leehi, mast arvâlui, et tobbeen liččii tullâpiärásiih keeđgih. +Apollo 17 lâi áinoo Apollo-ohjelm kirdemmätki, kuás pääččim tábáhtui iho. +Tot tábáhtui juovlâmáánu 7. peeivi 1972. +Maccâm Enâmân tábáhtui juovlâmáánu 19. peeivi 1972. +Lemi. +Lemi lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. +Lemist ääsih 2 958 olmožid, já ton vijdodâh lii 262,48 km², mast 44,58 km² lii čääci. +Lemi naaburkieldah láá Lappeenranta, Luumäki, Savitaipale já Taipalsaari. +Ahtiala, Hakulila, Heikkilä, Huttula, Hyvärilä, Iitiä, Juuresaho (oovdiš Remunen), Juvola, Kaamanniemi, Kuukanniemi, Kapiala, Keskisenpää, Korpela, Kurkela, Kärmeniemi, Laakkola, Laksiainen, Lavola, Merenlahti, Metsola, Mikkola, Mikonharju (kuuluu Iitiän kylään), Muukka, Nisola, Nuppola, Olkkonen, Parkkola, Pöllölä, Ruohiala, Ruomi, Sairala, Sorvarila, Suomalainen, Suoniala, Suontakainen, Sutela, Taipale, Tevaniemi, Torvenniemi, Tuomelanpelto (kulá uásild Iitiän), Turku, Uiminniemi, Urola, Vainikkala, Välikangas já Värtölä. +Lemi +Luumäki. +Luumäki lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. +Luumäkist ääsih 4 568 olmožid, já ton vijdodâh lii 859,84 km², mast 109,78 km² lii čääci. +Luumäki naaburkieldah láá Hamina, Kouvola, Lappeenranta, Lemi, Miehikkälä já Savitaipale. +Anjala, Antikkala, Askola, Ellola (Ellonen), Haimila, Heikkilä, Heimala, Hermunen, Hietamies, Himottula (Taina), Hirvikallio, Huomola, Huopainen, Husula, Hyyrylä, Iihola, Inkilä, Junttola, Jurvala, Juurikkala (Juurikas), Kaitjärvi, Kannuskoski, Kelvelä, Keskinen, Kiurula, Kiviniemi, Kokkola, Kolppola, Kontula, Koskela, Kähölä, Laapas, Lakkala (Lakka), Laukkala (Laukas), Lensula, Luotola, Marttila (Taavetti), Mentula, Metsola, Multiala, Munne (Munteenkylä), Niemi, Nokkala, Nuppola, Nurmiainen, Näppi, Okkola, Orkola, Parola, Pitkäpää, Pukkila (Pukki), Pätärilä, Rantala, Saareks, Saarits, Saksala, Salmi, Sarkalahti, Sarvilahti, Siiropää, Sirkjärvi, Suoanttila, Suoknuuti, Suonpohja, Sydänmaanlakka, Taina, Tapavainola, Taukaniemi, Toikkala, Uro, Vainonen, Venäläinen já Viuhkola. +Luumäki +1870 (MDCCCLXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1870-lovo vuossâmuš ihe. +1871 (MDCCCLXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1870-lovo nubbe ihe. +1201 (MCCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1200-ihelove nubbe ihe. +Säämi lippu. +Säämi lippu teikkâ Sämilippu lii puoh sämmilij ohtâsâš lippu. +Liipu riegis kovvee piäiváá já mánudáá. +Ruopsis uási kovvee piäiváá já čuovjis uási mánudáá. +Liipu kevttim. +Lippu kiässoo stáágun 12 säämi liputtempeeivi. +Säämi liipu puáhtá kevttiđ epivirgálávt meid jieškoteuv­lágá­nijn juhletilálâšvuođâin siämmáánáál ko eres-uv aal­mug­lâš­liipuid. +Vuossâmuš säämi lippu. +Vuossâmuš lippuiävtuttâs säämi liipust hammij sämitaaidâr Synnøve Persen ive 1977. +Lippu kevttui vuossâmuu keerdi Áltá vyestilistmist. +Nubbe säämi lippu. +Sämirääđi almmuhii säämi liipust hábmengilvvu, mon vuittii sämitaaidâr Astrid Båhl. +Lippu tuhhiittui sämmilij 13. konferensist Årest, Ruotâst porgemáánu 15. peeivi 1986. +Siämmáá konferensist tuhhiittui meid Säämi suuvâ laavlâ sämmilij aalmuglâšlaavlân. +Savitaipale. +Savitaipale lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. +Savitaipalest ääsih 3 326 olmožid, já ton vijdodâh lii 690,56 km², mast 151,38 km² lii čääci. +Savitaipale naaburkieldah láá Kouvola, Lemi, Luumäki, Mikkeli, Mäntyharju, Puumala já Taipalsaari. +Havola, Heituinlahti, Hyrkkälä, Jokeinmaa, Kaihtula, Karhula, Kaskeinkylä, Kaulio (Kauliala), Kokkola, Korhola, Korpela, Koskeinkylä, Kuivanen, Kunttula, Kurhila (Järviä), Kylliälä, Kärpänen, Laari, Laksiainen, Lamminpää, Lavikanlahti, Luotola, Luotolahti, Lyytikkälä, Marttila, Monola, Niinimäki, Partakoski, Paukkula (Paukkunen), Peltoinlahti, Pettilä, Purtoismäki, Pöntylä, Rahikkala, Rantala, Ratasalo, Savitaipale, Solkeinkylä, Susivuori, Säänjärvi, Tukiala, Uiminniemi, Valkolanmäki, Virmajärvi já Välijoki. +Savitaipale +1816 (MDCCCXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1810-lovo čiččâd ihe. +1812 (MDCCCXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1810-lovo kuálmád ihe. +1832 (MDCCCXXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1830-lovo kuálmád ihe. +Rautjärvi. +Rautjärvi lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. +Rautjärvist ääsih 3 159 olmožid, já ton vijdodâh lii 401,90 km², mast 50,39 km² lii čääci. +Rautjärvi naaburkieldah láá Parikkala já Ruokolahti. +Rautjärvi siijdah ive 1939. +Haakanala, Hallilanmäki, Hiivaniemi, Hinkkala, Hynnilä, Ilmee, Jurvala, Kalpiala, Kekäleniemi, Kokkola, Kopsala, Korjola, Korpijärvi, Lankila, Latvajärvi, Miettilä, Niskapietilä, Partila, Pirhola, Purnujärvi, Rautjärvi, Siisiälä, Torsansalo, Uimola, Untamo, Viimola já Vähikkälä. +Rautjärvi +Tórshavn. +Tórshavn lii kieldâ Färsuolluin. +Ton kuávdáš lii Färsuollui uáivikaavpug. +Tórshavn kieldâst ääsih 21 926 olmožid. +Ton vijdodâh lii 173 km², já ässeesaahâdvuotâ 121 ässed/km². +Tórshavn kieldâ lii Färsuollui stuárráámus kieldâ sehe ässeelovo já vijđoduv mield. +Tórshavn kieldâ vuáđudui ive 1866. +Siijdah já kaavpugeh. +Argir, Hestur, Hoyvík, Hvítanes, Kaldbak, Kaldbaksbotnur, Kirkjubøur, Koltur, Kollafjørður, Mjørkadalur, Nólsoy, Norðradalur, Oyrareingir, Sund, Syðradalur, Tórshavn já Velbastaður. +Tórshavn +1836 (MDCCCXXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1830-lovo čiččâd ihe. +Verbâ. +Verbâ lii sääni, mii muštâl mii tahhoo teikkâ ráhtoo ("ruáttá", "kuáláástvettee"), mii tábáhtuvá ("páštá", "muáttá") teikkâ mii lii ("oro"). +Verbâ váátá táválávt subjekt, mii almoot celkkuu tahhee teikkâ váldufáádá. +Motomeh veerbah iä kuittâg vaađâ subjekt. +Tagareh láá ovdâmerkkân almolii tile almotteijee celkkuuh, nuuvtko šooŋâ kovvejeijee veerbah. +ELAN-ohjelm. +ELAN-tiätuvuárhást tehálumos uási lii taggaar pááru, mii lii tiätuvuárhá pelimuddoost. +Tot lii jienâpäddi. +Jis lii tárbu, lii meiddei máhđulâš lasettiđ uđđâ taasijd. +Pieksämäki. +Pieksämäki lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. +Pieksämäkist ääsih 17 475 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 836,22 km², mast 267,52 km² lii čääci. +Pieksämäki naaburkieldah láá Hankasalmi, Joroinen, Juva, Kangasniemi, Leppävirta, Mikkeli, Rautalampi já Suonenjoki. +Pieksämäki vuáđudui ive 1930, já tast šoodâi kaavpug ive 1962. +Ankele, Haapakoski, Halkokumpu, Heikkolankangas, Hietakylä, Hietamäki, Hällinmäki, Jäppilä, Järvikylä, Kaitainen, Kantala, Karjala, Kontiomäki, Kukkola, Kuvansi, Kylmämäki, Kähkölä, Lamminmäki, Längelmäki, Maavesi, Mataramäki, Montola, Naarajärvi, Narila, Nenonpelto, Neuvola, Nikkarila, Niskamäki, Nokkala, Nykälä, Oittila, Paltamäki, Partaharju, Pitkäsmäki, Pohjoismäki, Pyhitty, Pyhäjärvi, Pöyhölä, Rummukka, Ruuhilampi, Salmenkylä, Sarkaniemi, Siikamäki, Sormula, Suontientaipale, Surnuinmäki, Syvänsi, Tihusniemi, Tikkalanmäki, Toikkala, Tossavalansaari, Utriala, Valkeamäki, Vanaja, Vehmaskylä, Venetmäki, Venettekemäranta, Vilhula, Virtasalmi, Väisälä já Väyrylä. +1884 (MDCCCLXXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1880-lovo viiđâd ihe. +1888 (MDCCCLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1880-lovo oovcád ihe. +1880 (MDCCCLXXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1880-lovo vuossâmuš ihe. +1876 (MDCCCLXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1870-lovo čiččâd ihe. +1872 (MDCCCLXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1870-lovo kuálmád ihe. +1852 (MDCCCLII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1850-lovo kuálmád ihe. +1848 (MDCCCXLVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1840-lovo oovcád ihe. +1854 (MDCCCLIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1850-lovo viiđâd ihe. +1851 (MDCCCLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1850-lovo nubbe ihe. +1858 (MDCCCLVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1850-lovo oovcád ihe. +1859 (MDCCCLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1850-lovo majemuš ihe. +1850 (MDCCCL) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1850-lovo vuossâmuš ihe. +1830 (MDCCCXXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1830-lovo vuossâmuš ihe. +1831 (MDCCCXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1830-lovo nubbe ihe. +1833 (MDCCCXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1830-lovo niäljád ihe. +1835 (MDCCCXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1830-lovo kuuđâd ihe. +1837 (MDCCCXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1830-lovo káávcád ihe. +1838 (MDCCCXXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1830-lovo oovcád ihe. +1839 (MDCCCXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1830-lovo majemuš ihe. +1874 (MDCCCLXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1870-lovo viiđâd ihe. +1881 (MDCCCLXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1880-lovo nubbe ihe. +1882 (MDCCCLXXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1880-lovo kuálmád ihe. +1883 (MDCCCLXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1880-lovo niäljád ihe. +1885 (MDCCCLXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1880-lovo kuuđâd ihe. +1886 (MDCCCLXXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1880-lovo čiččâd ihe. +1887 (MDCCCLXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1880-lovo káávcád ihe. +1889 (MDCCCLXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1880-lovo majemuš ihe. +1819 (MDCCCXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1810-lovo majemuš ihe. +1811 (MDCCCXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1810-lovo nubbe ihe. +1841 (MDCCCXLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1840-lovo nubbe ihe. +Anna Abreu. +Anna Abreu (olmâ nommâ Anna Eira Margarida Heiskari, jieijâs suuvâst Mourão de Melo e Abreu; š. kuovâmáánu 7. peeivi 1990, Vantaa, Suomâ) lii portugaallâš-syemmilâš musikkár. +Abreu +Abreu‎ +1842 (MDCCCXLII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1840-lovo kuálmád ihe. +Mariah Carey. +Mariah Carey (š. njuhčâmáánu 27. peeivi 1970, Huntington, New York, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš musikkár, nuotâsteijee já čaittâleijee. +Carey +Carey‎ +1843 (MDCCCXLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1840-lovo niäljád ihe. +Netflix. +Netflix, Inc. lii ovtâstumstaatâlâš tiilámvideopalvâlus já pyevtittemfinnodâh, mii fáálá elleekuuvijd já televisiorááiđuid. +Netflix vuáđudui porgemáánu 29. peeivi 1997 Scotts Valleyst, Kaliforniast. +Irâttâs algâttij tooimâs DVD-elleekuuvij já -rááiđui postâvuábdoin. +Netflix listajui NASDAQ-pöörsin ive 2002. +Netflix algâttij 2010-lovvoost jieijâs pyevtittem televisiorááiđui várás, maid tot čäitiškuođij ohtuuvuoigâdvuođáin äššigâssáid. +Syeinimáánust 2013 Netflixist poođij vuosmuš Emmy-iävtukkâsvuođâid finnim Internet tiilámvideopalvâlus: Netflix finnij ohtsis 14 iävtukkâsvuottâd, main "House of Cards" -ráiđu finnij oovce. +Kanadalii Sandvine ive 2013 raapoort mieldi Netflix västidij 31,6% Ovtâstumstaatâi puoh nettijotoluvvâst. +Ive 2014 tot lâi 35%, mii lâi suullân 20% eenâb ko Youtube nettijotoluv meeri. +Ive 2015 Netflixist lijjii paijeel 62 miljovn äššigâssâd paijeel 50 staatâst. +Tuš oovtâ ive tolebáá keessiv 2014 Netflixist lijjii maailmvijđosávt suullân 48 miljovn tiilájeijed, kiäin 36 miljovn Ovtâstumstaatâin já loopah eres soojijn maailmist. +Ive 2020 Netflixist lijjii maailmvijđosávt paijeel 182 miljovn äššigâssâd, kiäin 69 miljovn Ovtâstumstaatâin. +Ive 2019 Netflix lohtui Motion Picture elleekovesiärván. +Finnodâhtoimâ. +Netflix skáppoo elleekuuvijd já televisiorááiđuid pyevtittem- já levâttemfinnoduvâin aaibâš tegu táválâš TV-kanava. +Čäittimvuoigâdvuođâid tot skáppoo tiätuááigán, ovdâmerkkân muádi ihán häävild. +Ađai Netflix ij tooimâ tegu ovdâmerkkân Spotify, mii máksá vuoigâdvuođâi omâsteijeid ovtâskâs keččâmkeerdijn. +Iisakki Mattus. +Iisakki Mattus lii anarâš kielâmiäštár já kirječällee. +Sun šoodâi ive 1937 Čovčjäävrist tave Anarist, kost sun ain áásá. +Peerâ. +Iisakki Mattus eeči lâi Matti Mattus já eeni nommâ lâi Máárjá. +Iisakki lâi nubben nuorâmus pärni. +Suu uábih láá Ánná, Siiri já Kaari já viiljâ nommâ vuot lii Matti. +Suu pärnivuođâ perrui kullui meid Issá-čeeci. +Mattus perrust lâi meid Ailâ-nommâsâš nieidâ, mutâ sun jaamij 12-ihásâžžân. +Mattus tááláá perrui kulloo suu Petra-kálgu, já sunnust iä lah párnááh. +Eellim já pargo. +Mattus pärnivuođâst anarâškielâ lâi suu päikkikielâ, mutâ sun oopâi anarâškielâ lasseen meid tavesämikielâ. +Sun oopâi suomâkielâ eskân talle ko moonâi škoovlân. +Sun muštá, et škoovlâst ij lamaš lope sárnuđ sämikielâ. +Sun lii porgâm anarâškieláin kuhháá ovdâmerkkân viereskielâ máttáátteijen já jurgâleijen, já lii sun meid čáállám jieijâs mainâsijd já kirje. +Sun illood ko piäsá sárnuđ sämikielâ puohâiguin, kiäh kielâ mättih. +Sun osko, et kii peri jo haalijd-uv oppâđ sämikielâ, puáhtá tom oppâđ. +Sunjin anarâškielâ lii vááimuvuálááš, tastko kielâ lii suu pärnivuođâ kielâ já sun lii sárnum tom ubâ eellim. +Iisakki lii lamaš Säämi máttááttâskuávdáást kielâmiäštárin anarâškielâ uáppeid já sun lii jieš-uv oppâm uđđâ aašijd kielâmiäštár pargo keežild +Mattus iätá, et sun muštá maht maŋgâsij mielâst sämikielâ sárnum lâi hepânittee äšši, mutâ sun ij kuássin hepânušâm tom. +Sun kuittâg muštâl, et oroi tego sun ličij lamaš mottoom rikolâš ko moonâi Avelân máttááttiđ anarâškielâ. +Mattus lii eelimis ääigi meid mađhâšâm ovdâmerkkân Euroopâst. +Mattus tobdá pyereest meid ärbivuáválijd Säämi iäláttâsâid, vuovijd já meid suu päikkikuávlu ulmuid. +Pasanen čáálá náguskirjestis, ete Iisakki Mattus lâi ohtâ vuossâmuin anarâškielâ máttáátteijein. +Mattus muštá maggaar hommá lâi porgâđ tággáár pioneerpargo, ko talle ij lamaš iše finnimnáál, iäge tiäđustkin oppâmateriaalehkin. +Mattus lâi meid Anarâškielâ seervi vuossâmuu stiivrâ jeessân. +Mattus finnij Anarâškielâ seervi kulttuurpalhâšume 2012. +Servi halijdij palhâšiđ Mattus suu merhâšittee pargoost anarâškielâ oovdân ei. +máttáátteijen, jurgâleijen, kielâmiäštárin, kirječällen já oppâmateriaal rähten. +(Mattus meid jurgâlij já luuvâi Pelgi Niijlâs määđhih -videorááiđu anarâškielân. +Sun jurgâlij meid pegâlmâs Ucc'priinsâš -kirje sämikielân. +Ive 2020 aalgâst Mattus muštâlij Yle Sáámán, et sust lii lappum motivaatio čäälliđ anarâškielân. +Čielgâ suujâid sun ij muštâl toos, mutâ ohtâ suijâ sáttá leđe tot, ete mainâseh iä almostum tállán já kaartâi kuhháá-uv vyerdiđ ovdil ko toh almostuvvii. +Mattus muštâl, et mainâseh sust kale ain láá, jis peri kiinii puáđáččij, paddiiččij já tast maŋa čáláččij taid. +Anarâš-lostâ. +Iisakki Mattus lii čáállám Anarâškielâ seervi almostittem Anarâš-loostân aaibâs tast rääjist, ko lostâ almostui ive 1988 Sápmelâš-loostâ lahtosin. +Suu majemuuh teevstah Anarâš-loostâst almostuvvii ive 2004 loostâ 47. numerist. +Ohtsis Anarâš-loostâst láá almostum 46 tekstâd, maid Iisakki lii čáállám, sehe ohtâ Petra Mattus tekstâ, mon sun lii jurgâlâm. +Suu jieijâs teevstâin 42 láá almostum suu noomáin já 4 ISMA-nommâmerháin. +Lostâčäällim algâaaigijn Iisakki čaalij távjá jyehi loostân eenâb ko oovtâ teevstâ. +Ive 1997 maŋa sun ij kuittâg lah innig čáállám siämmáá ennuv loostân, ige tuođâi ive 2004 maŋa maiden. +Eellimpäälgis. +"Eellimpäälgis" lii Iisakki Mattus čäällim kirje, mii almostui ive 1996. +Kirje kovvee eellim Aanaar kuávlust Iisakki Mattus pärnivuođâ ääigi ađai 1940-lovvoost. +Kirjeest láá sehe Iisakki muštoid vuáđuduvvee mainâseh já mainâseh tábáhtusâin, maid eres ulmuuh muštâlii Iisakân. +Kirje kieđâvuš ennuv teemaid, já fáárust láá meiddei kiärdoo já kuávdášlâš teemah. +Ohtâ tágárijn teemain lii evakko Ylivieskan, mii lii kovvejum vijđáht ubâ kirjeest. +Evakko lâi merhâšittee tábáhtus Iisakki pärnivuođâst - teikâ joba puoh merhâšitteemus. +Nubbe tehálâš teema lii pivdo. +Iisakki eeči já čeeci láin čepis pivdeeh. +Tälvipargoh-nommâsii mainâsist Iisakki muštâl jieškote-uvlágán tälvipargoin - eromâšávt riävskápiivdost, mii lâi uáli korrâ já kuhes pargo. +Riävskápiivdo ääigi Iisakki eeči aasâi lavŋekuáđist meecist joba paijeel kyehti mánuppaje-uv, já saatij leđe, et ton ääigi sun ij iällám ohtiigin pääihist. +Eres mainâsijn Iisakki muštâl ovdâmerkkân kuumpij já soorvâi piivdost. +Pivdo lâi kustoo stuorrâ uási anarâšâi eellim já tehálâš iäláttâs, já Iisakki iberdij ton merhâšume jo pärnin. +Iisakki já Matti-uccâviljâs halijdáin čuuvtij leđe pyereh pivdeeh styeresin. +Ko Issá-čeeci jaamij, te Iisakki finnij čeesi kiiváár, mii lâi sunjin rähis tiŋgâ já tehálâš mušto. +Kuávdášlâš teema lii meiddei postâalmai. +Kirjeest Iisakki kovvee nelji postâalmaa. +Ton ääigi postâalmaid onnii sáŋgárin. +Postâjođettem lâi uáli korrâ pargo. +Postâalmaah juttii pyeráiguin keessiv já ergijguin tälviv, já sij tarbâšii ennuv eergijd. +Mätki Kaamâsist Ucjuuhân piištij talle kyehti peeivi, jis sijvo lâi pyeri, já ennuv eenâb, jis lâi hyenes sijvo. +Meiddei taan kirjeest postâalmaah láá kovvejum nuuvtko sáŋgáreh. +Iisakki muštâl ovdâmerkkân Šreva-nommâsii postâalmast, kote karrieeris ääigi ij feilim ohtiigin. +Sun maatij kyeđđiđ poostâ ain olmâ sajan, veikkâ sun ij máttámgin luuhâđ. +Sun hárjánij viärdádâllâđ noomâi kukkoduvâid, já toi vuáđuld sun tieđij, mon táálun postâ moonâi. +1845 (MDCCCXLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1840-lovo kuuđâd ihe. +1846 (MDCCCXLVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1840-lovo čiččâd ihe. +1817 (MDCCCXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1810-lovo káávcád ihe. +Martti Ahtisaari. +Martti Oiva Kalevi Ahtisaari (š. kesimáánu 23. peeivi 1937, Viipuri, Suomâ) lii syemmilâš diplomaat já Suomâ täsivääldi 10. president. +Sun riemâi tooimân njuhčâmáánu 1. peeivi 1994. +Ahtisaari šoodâi Viipurist ive 1937. +Suu eeči Oiva Ahtisaari (1908-1976) lâi suátivievâ palvâlusâst. +Suu eeni lâi Tyyne Ahtisaari (o.s. +Karonen, 1903-1967).Vesikansa, Jyrki "Kuka avaisi Lähi-idän solmun?" +Iltalehti: Viikonvaihde 27.6./28.6.2009 s. 13 (suomâkielân) +Suomâ presidentin. +Ahtisaari lâi vuossâmuš president, mii väljejui Suomâ täsivääldi presidentin njuolgâ kyevtimuddosâš aalmugvaljâiguin. +Kielâtáiđu. +Sun sárnu suomâkielâ, ruotâkielâ, ranskakielâ, eŋgâlâskielâ já saksakielâ. +Ahtisaari +1815 (MDCCCXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1810-lovo kuuđâd ihe. +Apple. +Apple Inc. (tolebáá "Apple Computer") lii stuorrâ ovtâstumstaatâlâš finnodâh, mii vuáváá, oovded já vuábdá elektroniik, ohjelmijd já tiätumašinijd. +Ton peeggâlmumos pyevtittâsah láá Mac-tiätureh, iPhone-puhelimeh, iPad-tavlutiätureh, iPod-muusiikčuojânâsah, Apple Watch -fiättutijmeh, Apple TV -mediačuojânâsah, iMovie-videohammimohjelm sehe piergâsij várás ovdedum macOS-, iOS-, watchOS- já tvOS-kevttimvuáháduvah. +Apple váldukonttur +Apple vuáđudii Steve Jobs, Steve Wozniak já Ronald Wayne cuáŋuimáánu 1. peeivi 1976 noomáin "Apple Computer". +Irâttâsâst lijjii kuittâg vaigâdvuođah pyevtittiđ Jobs keksim já Wozniak olášuttem tiättur tondiet ko tast ij lamaš tuárvi ennuv uáiviomâdâh. +Taan keežild Jobs vuobdij jieijâs Volkswagen-uccâbuusi (1 500 dollarid) já Wozniak jieijâs ohjelmistee lummorekinisteemaašin (250 dollarid), mut tot ij pijssám. +Jobs finnij ohtâvuođâ "eŋgâlinvestisten" tubdum Mike Markkulan, kii puovtij projektân fáárun meid riskâväldee Arthur Rock. +Puáđusin lâi tot, ete Apple finnij 250 000 dollar investistem. +Apple Computer noomâ keksij Steve Jobs, ko sun maacâi oomeenfaarmist. +Suu mielâst sääni Apple timedij sääni Computer. +Ton lasseen Apple poođij ovdil sääni Atari puustavoornigist. +Ive 1977 almostui pegâlmin šoddâm Apple II -mikrotiättur. +Maŋeláá ive 1984 Apple almostitij graafâlijn Mac OS -kiävttusopâmuššáin riäidudum ovdánemmielâlii Macintosh-päikkitiättur. +Uđđâivemáánu 9. peeivi 2007 tolebáá noomáin "Apple Computer" tubdum irâttâs uánidij háámán "Apple" (). +Apple historján láá lohtum maaŋgah merhâšittee noomah. +Macintosh tiäturij markkânistmist 1980-lovvoost västidij pegâlmâs teknologiarävvejeijee Guy Kawasaki. +Finnoduv pyevtittâsovdánmân lii vaiguttâm aldasâš ohtâvuotâ Carnegie Mellon- já Stanford ollâopâttuvváid. +Tast ovdâmerkkân lii OS X -kevttimvuáháduv ovdánem stivrim Avie Tevanian, kii čaalij Mach-kernel 1980-lovvoost Carnegie Mellon -ollâopâttuvâst oovtâst Richard Rashidáin. +Porgemáánust 2018 Applest šoodâi maailm vuosmuš ovtâskâs finnodâh, mon markkânárvu lâi paijeel 1 miljard dollarid. +Apple uđđâ váldukonttur káátu alne láá piäivášpaneleh (18 MW). +Syeinimáánust 2019 Apple almottij, ete áigu uástiđ Intel moodeemfinnodâhtooimâ. +Viärukarvem. +New York Times lii tutkâm Apple viärumáávsuid já lii selvâttâm täävi, maht tot karva viäruid. +Applest láá postâloovákonttureh viäruparadiisijn, já ton toimâttuvah láá ovdâmerkkân Nevadast, kost iä lah ollágin irâttâsviäruh. +Ruttâjotolâh stivrejuvvoo Luxemburg peht, mon áánsust Apple šiäštá ennuv viäruid. +Pärnipargovyeimi. +Amnesty mieldi Apple piergâseh sättih siskeldiđ pärnipargovuoimijn rahtum meetaal. +Ive 2016 almostum raportist Amnesty čuávui koobooltmaalmâ pyevtittem epivirgálii kuáivuttuvâst, mast lâi kevttum pärnipargovyemi. +Kuáivuttuv jođettii 16 stuorrâ irâttâsâd, moi juávhust lâi meiddei Apple. +Britney Spears. +Britney Spears (š. juovlâmáánu 2. peeivi 1981, McComb, Mississippi, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš musikkár, tánssájeijee já čaittâleijee. +Spears +The Walt Disney Company. +The Walt Disney Company (mon tobdeh táválávt noomáin Disney) lii ohtâ maailm stuárráámuin media- já makkuuttâsráhtulâšvuotâfinnoduvâin. +Viljâtievâš Walt já Roy O. Disney sehe animaattor Ub Iwerks vuáđudii uccâ animaatiostudio roovvâdmáánu 16. peeivi 1923. +Onnáá peeivi tot lii ohtâ Hollywood stuárráámuin elleekovefinnoduvâin. +Tot oomâst meid ohtnubáloh teemamuorâstâhhâd já maaŋgâid televisioviärmáduvváid ovdâmerkkân American Broadcasting Company (ABC) já kanavaid Disney Channel, Disney XD já Disney Junior. +Disney Music Group peht tot leevât muusik maaŋgâi eres skiärrufinnoduvâiguin. +Finnoduv uáivielleekovestudio lii Walt Disney Pictures. +Finnoduv uáivisaje lii Burbank. +Tot lii Kaliforniast, Hollywood naaburist. +Finnoduv logost lohá "Walt Disney" ruánzáás pustavijguin. +Tot ij lah Walt Disney jieijâs čáállám nommâčaalâ, pic ohtâ anonyym Disney-taaidâr lii stijlâm Disney nommâčalluu ton logon. +Finnoduvah. +Ive 2006 Disney almottij, ete sij láá uástám Pixar. +Disney já Pixar ovtâspargo aalgij sopâmušâst oleskukkosij animaatioelleekuuvij pyevtitmist. +Loopâst Disney oostij Pixar 7,4 miljard dollar haadan. +Porgemáánust 2009 Disney oostij nube finnoduv, supersáŋgárráiđukuuvijn já -elleekuuvijn tubdum Marvel. +Ive 2012 Disney oostij 4,1 miljard dollar mäksee Lucasfilms já almottij, ete sij áiguh pyevtittiđ uđđâ "Star Wars" -elleekuuvijd. +Vuosmužžân uđđâ "Star Wars" -elleekuuvijn vuosâehidis finnij juovlâmáánust ive 2015. +Juovlâmáánust 2017 Disney soovâi 21st Century Foxáin, ete sij uástih 20th Century Fox. +Disney oostij meiddei 20th Century Fox omâstem elleekove- já televisiotooimâid sehe almugijkoskâsâš tooimâid. +Käävpi algâalgâlâš árvu lâi 52,4 miljard dollarid ađai suullân 45 miljard eurod. +Ton lasseen sopâmušân kuulâi, ete Disney kuittáá Fox veelgijd nuuvt ete käävppi árvun šoodâi ollásávt paijeel 55 miljard eurod. +Comcast toovâi kištottee falâduv. +Tastmaŋa Disney aledij jieijâš falâduv 71,3 miljard dollarân, mast šoodâi käävpi lopâlâš árvu. +Käävpi sesâlistii njuhčâmáánu 20. peeivi 2019. +Disney Imagineering lii oovdâstjottee ulmuu muštottee robottij ovdedemist. +Disney Imagineering lii porgâm teatterlyevveest čaittâleijee Abraham Lincoln -rooboot, muččâdávt lihâdee lavlui shamaani Navin sehe olmoošláván rooboot mii sajanmaaksij stunttialmaa. +Disney+. +Skammâmáánu 12. peeivi 2019 Disney algâttij njuolgâkiärdudempalvâlus, mon nommâ lii Disney+. +Tot lii Netflix kištottellee. +Rolex. +Rolex lii sveiccilâš kietâtijmemerkkâ já kietâtiijmij valmâšteijee. +Rolex SA váldukonttur lii Genevest, mii lii meid finnoduv päikkisaje. +Kietâtiijmeh valmâštuvvojeh Sveeicist kuulmâ päikkikoddeest: Biennest Bern kantonist, Chêne-Bourgist Geneve maadânuorttâpeeleest já Plan-les-Ouatesist Geneve maadâviestârpeeleest. +Rolex lii toimâm ive 2013 rääjist Australia Grand Prix uáivisponssorin. +Finnoduv vuáđudij saksalâš Hans Wilsdorf ive 1905 Lontoost noomáin "Wilsdorf já Davis". +Finnodâh tooimâi eennâmpyehten já skappui kiällumašinijd sveiccilii Hermann Aeglerist, mut sij vuávájii jiejah skuápuid. +Rolex-pyevtittâsmerkkâ registeristii ive 1908. +Ive 1919 finnodâh siirdij jieijâs váldukonttur Geneven, tastko Eŋlandist lijjii ollâ pyehtimviäruh. +Talle nommân šoodâi "Montres Rolex SA". +Wilsdorf vuájudâđâi kietâtijmijd jo algâmuddoost, veikkâ lummotijmeh lijjii vala 1920-lovvoost táváluboh. +1818 (MDCCCXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1810-lovo oovcád ihe. +1814 (MDCCCXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1810-lovo viiđâd ihe. +Kaarina. +Kaarina () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Kaarinast ääsih 34 535 olmožid, já ton vijdodâh lii 179,58 km², mast 28,94 km² lii čääci. +Kaarina naaburkieldah láá Lieto, Parainen, Paimio, Sauvo já Turku. +1810 (MDCCCX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1810-lovo vuossâmuš ihe. +Juovlah. +Juovlah láá juhleh, moh láá juovlâmáánu loopâst. +Juovlah láá puáris já almoliih juhleh pirrâ maailm. +Ristâliih viettih juovlâid Jeesus šoddâm mušton. +Maaŋgâin enâmijn juovlâstáálu, juovlâskeeŋkah já oovtâstorroom láá juovlâi merhâšittee uásih. +Syemmiliih juovlâärbivyevih láá ovdâmerkkân sävni, juovlâkirkko, juovlâpurrâmuš, skeeŋkah, juovlâkuosâ já juovlâmuusik. +Juovlâi viettim álgá Suomâst jo juovlâááptu (juovlâmáánu 24. peeivi), mut juovlâmáánu 25. peivi lii kuittâg eidusâš juovlâpeivi. +Juovlâi äigimuddo lii toovláš roomâlâš kalender tälvipeeivijorgálduv peivimeeri. +Suomâkielâ säänih "joulu" já "juhla" lává ruátáliih teikâ skandinaavisiih lovnâsäänih. +Sääni "joulu" puátá algâaalgâst ovdil ristâosko viettum tälvipeeivijorgálduv juhle tovláá germaanlii noomâst. +Juovlâin ovtâstuvvojeh ristâlâš juhle, toovláš roomalâš saturnalia -juhle sehe Euroop taveaalmugij eennâmtuáluive loopâ já koskâtäälvi juhle (yule), Suomâst puáris ivemolsomjuhle kekri. +Noomâ algâpuáttim. +Suomâkielâ sääni "joulu" ij lah aalgâalgâlávt ristâlâš sääni. +Tot lii ryevdiáigásâš lovnâsääni tovláin skandinaavisâš kielâin 500-650 lovoin já tot lii vuálgus siämmást ko tárukielâ, tanskakielâ já ruotâkielâ "jul" já eestikielâ "jõulud". +Juovlâi toovláš tave-eennâmlâš sääni lâi "jól", mii lii kiävtust vala Islandist. +Motomij kielâtotkei mield tot uáivildij jorgettem teikkâ uđđâsistšoddâm. +Algâaalgâst sääni "joulu" lii uáivildâm koskâtäälvi päähinlii juhle, já siämmáš vuáđu lii jo ovdeláá germaanisâš kielâin puáttám säänist "juhla". +Onnáá peeivi taat sääni čuujoot kuittâg ristâlâš juuhlán. +Eŋgâlâskielâst táválâš juovlâid merhâšeijjee sääni lii "Christmas", mii puátá tovláá eŋgâlâskielâ saanijn "Cristes Maesse" ađai "Kristus-messu". +Sääni kevttii vaarâ vuosmuu keerdi ive 1038. +Tom härvinub synonyymin lii kuittâg ain kiävtust meid sääni "yule", mast lii siämmáš algâpuáttim ko suomâ "joulu-säänist". +Toin uáivildii algâaalgâst ovdâristâlâš juhle, mon äigimuddo muttuustâlâi mánujođo keežild juovlâmáánu loopâst uđđâivemáánu aalgân. +Sääni kiävttoo val motomijn juovláid lohtum ärbivuovijn tego "yule log" (suomâkielân "jouluhalko") teikkâ "yule goat" (suomâkielân "olkipukki"). +Saksakielân juovlah láá "Weichnachten", mii meerhâš "pase iijah". +Katolilâš kirkko kiävttá juovlâin läättinkielâlii nomâttâs Dies Natalis Domini, mii uáivild Hiärá šoddâmpeeivi. +Tast láá puáttám italia sääni "Natale", portugal "Natal" já espanja "Navidad". +Meid ranskakielâ juovlâ merhâšeijee säänist "Noël" lii máhđulávt siämmáš algâpuáttim, mutâ lii meid arvâlum, ete tot ličij šoddâm "pyere uđđâs" merhâšeijee säänist "novel". +Maaŋgah aalmugeh láá tovle viättám jyehi-ihásii juhle tälvipeeivijorgálduv ääigi. +Tovlái germaanij tälvijuhle lii tááláá ääigi uápis ton engalâškielâlâš nomâttâssáin "yule". +Mánukalender keežild yule äigi saatij muttuustâllâđ juovlâmáánu aalgâst uđđâivemáánu aalgân. +Ristâosko levânem keežild yule ovtâstittui ristâlâš juovlâigijn. +Tovlááh roomaliih viettii koskâtäälvi Saturnali-juhle juovlâmáánu 17. já 23. koskâsii ääigi. +Tälvipeeivijorgáldâhhân juovlâmáánu 25. peivi lâi Sol Invictus ađâi Vyeittimettum piäiváá peivi. +Jeesus šoddâmpeivi. +Rámáttist Jeesus šoddâmist muštâluvvoo sehe Matteus ete Luukas evangeliumist mutâ kuábáškin evangelium ij muštâl, mon ääigi ivveest tot tábáhtui. +Motomij Rámáttist leijee čuujootmij vuáđuld ulmuuh láá kuittâg irâttâm arvâliđ aaigijd. +Vuosmužžân Hippolytos Roomalâš äigidij Jeesus šoddâm juovlâmáánu 25. piäiván 200-lovvoost. +Sun arvâlij, ete eŋgâl uáináttâs Marian lâi tábáhtum kiđđâpeeivijorgálduv ääigi, mii lâi talle njuhčâmáánu 25. peeivi, já ete Jeesus ličij šoddâm oovce mánuppaijeed ton maŋa. +Jo siämmáá ihečyeđe ääigi ovdâmerkkân Tave-Afrik donatoliih vietiškuottii suu šoddâmjuhle eidu tien peeivi. +Oovtâkiärdánumos čielgiittâs juovlâ äigimuudon lii tot, ete juovlâmáánu 25. peivi lii roomalii juliaanlâš kalender tälvipeeivijorgálduv algâalgâlâš äigimuddo. +Lii meid oovdânpuohtum, ete juhlepeivi ličij pieijum eidu taan äigimuudon tondiet, ete siämmáá peeivi ulmuuh jo viettii vyeittimettum piäiváá (Sol invictus) peeivi. +Oovtâ teoria mieldi äšši ličij kuittâg lamâš nubijkulij: ristâliih liččii viättám Jeesus šoddâmjuhle eidu tien peeivi jo ovdilgo kiäisár Aurelianus, máhđulávt vyestireaktion ristâlijd, meridij tien peeivi Vyeitihánnáá piäiváá peivin. +Taan äigimuddo lâi máhđulávt meridum ton vuáđuld, ko rabbiinisâš juuvdálâšvuođâst almolávt uskuu, ete stuorrâ profetteh lijjii jáámmám siämmáá peeivi ivveest kuás sij lijjii šoddâm-uv. +Jeesus lâi riistânnävlejum juuvdálij pessijái ääigi, juuvdálâš kalender mield nisan-máánu 14. peeivi, mii juliaanlâš kalender mield kuittâg tábáhtui sierâ peeivij sierâ ivij. +Sierâlágán rekinistmij mield Jeesus ličij jáámmám jo-uv njuhčâmáánu 25. peeivi teikâ cuáŋuimáánu 6. peeivi, já ton vuáđuld oskoh ete sun ličij šohânâm pase jiegâst siämmáá peeivi ivveest já šoddâm oovce mánuppaijeed maŋeláá, ađâi jo-uv juovlâmáánu 25. peeivi teikâ uđđâivemáánu 6. peeivi. +Äigimudo láá kuittâg annaam epioskottetten tondiet ko Ráámmát mield kuávlust lijjii paimâneh kuátumist ko Jeesus šoodâi, mut Judea várádâhkuávlust iä táválâvt toollâm käärji ollágin kuátumist ton ääigi ivveest, ađai tälvinjuáskáduvâi ääigi. +Kuittâg Mišnast lii mainâšume, mii addel iberdiđ, ete temppâl uhre-ellen uáivildum saavzâid kuáđuttii kiedist pirrâ ive. +Mišnast muštâleh uhresaavzâin kuátumist 30 peivid ovdil pessijái, ađâi kuovâmáánu ääigi, kuás tälvinjuáskáduváh lijjii masa čáccáámuuh. +Jis saavzah, main Luukas sárnu, lijjii uhren uáivildum saavzah, te lii aaibâs máhđulâš, ete paimâneh lijjii kiedist paaimândmin taid juovlâmáánu 25. peeivi. +Nube tááhust Jeesus šoddâm äigimuddo lii irâttum arvâluđ meid Luukas evangeliumist leijee mainâšume vuáđuld. +Ton mield Sakarias, Johannes Kästee eeči, lâi leevilâš pappâ, kii kuulâi Abia uásádâhân, já sun finnij almottâs alge šoddâmist ko sun lâi palvâlusvuárust temppelist. +Jis tiäđáččij, ete čođâldittii-uv Abia uásádâhân kullee paapah jieijâs pargoid ain tiätu ääigi ivveest, tast puávtáččij arvâliđ, ete Johannes Kästee ličij šoddâm 9 mánuppaijeed suu palvâlusvuáru maŋa já ko Jeesus šoodâi Luukas mield suullân kuttâ mánuppaje Johannes maŋa, te Jeesus šoddâmân liččii Sakaria almostuumist kuullâm 15 mánuppaijeed. +Gregoriaanlâš kalender. +1500-lovvoost paavi Gregorius XIII meridij väldiđ kiävtun pyeredum gregoriaanlâš kalender njuškiimáin roovvâdmáánu 15. peeivist 1582 roovvâdmáánu 25. piäiván. +Uđâsmittem valdui vistig kiävtun tuše katolilâš kirhoost, mut maŋeláá tot lii valdum kiävtun eres-uv soojijn. +Maaŋgâin ortodoksilijn kirhoin juhlepeeivih meriduvvojeh ain juliaanlâš kalender mield veikkâ kirhoh tuáimih enâmijn, main gregoriaanlâš kalender lii mudoi-uv kiävtust. +Iäru lii tááláá ääigi 13 peivid. +Taan suujâst ovdâmerkkân Ruošâst juovlah láá uđđâivemáánu 7. peeivi. +Suomâ ortodoksilâš kirkko juhlo kuittâg juovlâid juovlâmáánu 25. peeivi. +Egypt koptilâš kirkko kiävttá jieijâs koptilâš kalender já juhlo juovlâid ton mield koiak-mánuppaje 29. peeivi, mii västid juovlâmáánu 25. peeivi juliaanlâš kalender mield já uđđâivemáánu 7. peeivi gregoriaanlâš kalender mield. +Pasepeeivih. +Eidusâš "juovlâpeivi" lii juovlâmáánu 25. peeivi. +Ton maŋa puátá juovlâmáánu 26. peivi ađai Tiäppánpeivi (nubbe juovlâpeivi), mii lii pase Stefanos muštopeivi. +Taah kuohtuuh láá maaŋgâin Euroop enâmijn virgáliih pasepeeivih. +Juovlâmáánu 24. peivi ađai juovlâáptu ij lah virgálávt pasepeivi, mut eromâšávt ton eehid lii keevâtlávt šoddâm juovlâääigi tehálumos juhlepeivin. +Juovlah islamist. +Veikkâ Jeesus šoddâmpeeivi juhlom kulá-uv tuš ristâooskon, islamosko pasekirjeest ađai Koranist kávnojeh čujottâsah juovláid. +Koranist ovdâmerkkân Maryam muštâl Jeesus šoddâmist. +Juovlâheervah. +Tááláá ääigi juovlâi ivne lii ruopsâd. +Meid ruánáá, kolle, vielgâd já silbâ ovtâstittojeh juovláid. +Suomâst almoliih juovlâheervah láá ovdâmerkkân kuosâuávsih, juovlâmuorâ, olgâkaaicah, omeneh, kinttâleh, juovlâpevdilijneh, juovlâkukáh, olgotullâtuosâseh, jieŋâliivtah já kieddeeh. +Juovlâmuusik. +Juovlâi ääigi ulmuuh lávluh teikâ kuldâleh juovlâlavluid. +Toi lasseen meiddei J. S. Bach "Juovlâoratorio" já Pjotr Tšaikovski "Pähkincuovkkiitteijee" láá peeggân juovlâmuusik. +Juhlom Suomâst. +Syemmiláid juovláid lahtojeh valjaas juovlâpurrâmušah, jieš rahtum juovlâheervah, skeeŋkâi jyehim já juovlâsävni. +Ärbivuáváliih juovlâheervah láá om. +oolgâst rahtum heervah, moh puátih keekrist ađai šaddovuorkkim juhleest. +Juovlâkalendereh pottii Suomân nube maailmsuáđi maŋa. +Ristâliih perruuh pyehtih luuhâđ ovdil purâdem juovlâevangelium. +Tast šoodâi almolâžžân 1800-lovo loopâst cuvnâmlihâstâsâi vaikuttâsâst. +Juovlâkirkko tooláá juovlâiiđeed kulá protestantlii ärbivuáhán. +Kirhoost kuldâleh juovlâevangelium já veisideh Luther saalmâ 21 "Eŋgâl alme". +Tolebáá luterilii kirho jurdâččemvyehi juovlâkirho háárán lâi koorâs: Jis kiinii ij lamaš juovlâkirhoost, te sun finnij ihásávt kiŋgârijn almolijd láittusijd. +Juovlâááptu läävejeh meiddei mušteđ jáámmám perruujesânijd já tuálvuđ kinttâl häävdi oolâ. +Sávnum ađai juovlâsäävnist eellim lii puáris já ain almolâš tääpi. +Juovlâskeŋkâi jyehim aalgij 1800-lovo aalgâst jáválijn perruin. +Syemmilii juovlâpiävdán táválávt kullee purrâmušah láá ovdâmerkkân loováh tegu porkkan-, lanttu- já pottáákloováh sehe kyelipurrâmušah tegu kolmâsuovâstum luosâ. +Juovlâááptu purrâmuš lii táválávt riisisuohâd. +Juovlâi ááigán kuleh meid juovlâtoortuh já pippârkááhuh. +Riisi poođij ohra sajan 1800-lovvoost. +1801 (MDCCCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1800-ihelove nubbe ihe. +1802 (MDCCCII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1800-ihelove kuálmád ihe. +1803 (MDCCCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1800-ihelove niäljád ihe. +1805 (MDCCCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1800-ihelove kuuđâd ihe. +1806 (MDCCCVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1800-ihelove čiččâd ihe. +1807 (MDCCCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1800-ihelove kávcáád ihe. +Suomâ jiečânâsvuođâpeivi. +Suomâ jiečânâsvuođâpeivi lii Suomâ aalmugpeivi, moin ávuduvvoo staatâ jiečânâsvuotâ jyehi ive juovlâmáánu 6. peeivi. +Taat lii virgálâš Suomâ liputtempeivi. +Suomâ liputtempeivi. +Suomâ liputtempeivi teikkâ Suomâ lippupeivi lii peivi, kuás Suomâ lippu kiässoo stáágun. +Suomâ liputtempeeivih juáhhojeh virgálâš já vuáhádum liputtempeivijd. +Ivveest láá tääl 9 virgálâš já 13 vuáhádum liputtempeivid. +Virgálâš liputtempeeivijn lii asâttum Suomâ lippuin liiputmist adelum asâttâs (383/1978) 2 §:st. +Tijdâtälvi. +Tijdâtälvi (, já) lii Tove Jansson čäällim muumikirje, mast Muumistáálu morráán kaskoo tälvinaharis. +Eres kielah. +Jansson čaalij kirje algâaalgâst ruotâkielân, já tot almostui ive 1957. +Ive 1958 kirje almostui meid suomâkielân. +Ive 2015 almostui Inker Susanna Nutti orjâlâškielâlâš jurgâlus. +Ive 2019 almostuvvii Satu Moshnikoff jurgâlem nuorttâlâškielâlâš versio noomáin "Moodrai täʹlvv" já Uccpárnáá Vuoli Ilmar jurgâlem anarâškielâlâš versio noomáin "Tijdâtälvi".. +Tijdâtälvi jienâkirjen. +Suomâkielâlii jienâkirjeest láá kyehti versio: ive 1958 Helena Lehtimäki luuhâm versio já ive 1989 Tytti Paavolainen luuhâm WSOY-versio. +Paavolainen lii luuhâm meid suomâkielâ uđđâsub versioid. +Ive 2016 jienâkirje almostui orjâlâškielân; tom luuvâi páádán Raili Pirinen. +Jienâkirje ij vala kavnuu anarâškielân ige nuorttâlâškielân. +1808 (MDCCCVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1800-ihelove oovcád ihe. +1804 (MDCCCIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1800-ihelove viiđâd ihe. +1800 (MDCCC) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1700-lovo majemuš ihe já 1800-ihelove vuossâmuš ihe. +1799 (MDCCXCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1790-lovo majemuš ihe. +Simpsoneh. +Simpsoneh (já) lii Matt Groening já Gracie Films -finnoduv televisio animaatioráiđu, mii muštâl viiđâ persovn ameriklâš perruu elimist. +Rááiđu vuoigâdvuođâid oomâst 20th Century Studios, já rááiđu vuosmuš uási čaittui ive 1989. +Ráiđu lii vuáittám Emmy-palhâšume. +"Simpsoneh" lii Ovtâstumstaatâi puoh kuhesáigásumos ooroosthánnáá jotkum sárgusráiđu já tilekomedia. +Ovtâstumstaatâin rááiđu čáittá Fox-televisiokanava. +Keessiv 2020 rááiđust lijjii Ovdâstumstaatâin čáittám jo 31 paijeed. +Suomâst rááiđu čäittih Sub já FOX. +Tolebáá rááiđu láá meid čáittám Kolmoskanavast já MTV3-kanavast. +Rááiđu aneh rävisulmuid-uv uáivildum animaatiorááiđui oovdâstjotten, já ráiđu lii vaiguttâm rävisulmuid uáivildum 1990-lovo tilekomedia šoddâmân. +Ráiđu lii juksâm stuorrâ mielâstumvuođâ sehe Amerikâst já pirrâ maailm, já tot lii finnim maaŋgâid TV-pálhâšuumijd. +Ive 2007 "Simpsonijn" puovtâdui ubâeehid elleekove "The Simpsons Movie". +Almoliih tiäđuh. +Rááiđust kovvejeh saatiirlâš vuovijn Simpson perruu Homer, Marge, Bart, Lisa já Maggie eellim. +Peerâ feeree kuvâttâllum Springfield kaavpugist. +Oosijn láá ennuv čujottâsah ameriklâš popkulttuurân, politiikân já eres äigikyevdilis almonáid sehe ameriklâš ohtsâškode čuolmáid. +Huáđđooh. +"Simpsonij" uáivihuáđđooh láá Simpson perruu jesâneh. +Onnáá peeivi tehálumos roolist lii Homer-eeči, mut rááiđu aalgâst perruu vuosâpärni Bart lâi merhâšittee huáđđoo. +Rááiđu markkânistmist vuájudâttii talle enâmustáá Bartân, já kaavpijn lijjii maaŋgâlágáneh Bart-pyevtittâsah tego videospeelah já jienâskiäruh. +Vuosmui poojij maŋa rááiđu tiäddučuogâstuv sirdeškuottii meid eres perruujesânáid já sijđohuáđđoid. +Simpson-perruu lasseen rááiđust lii stuorrâ juávkku sijđohuáđđoid tego oskoldâhlâš naabur Ned Flanders, aatoomvyeimilágádâs omâsteijee, riges Mr. Burns, Taajâg-klovni, Indiast puáttám aldakäävpi vyebdee Apu sehe stuorrâ juávkku Simpsonij suhâlijd, uáppásijd já párnái škovlâskipárijd. +Huáđđooh iä puáráásm iivij já puovtâdâspoojij ääigi. +Tábáhtumesaje. +Ráiđu tábáhtumesaijeen lii ameriklâš kuvâttâllum Springfield kaavpug. +Tábáhtusah vuájudâteh Simpsonij pááikán 742 Evergreen Terracen, Springfield vyeliškoovlân, Moe baarin já Springfield aatoomvyeimilágádâsân. +Springfield enâdâhân kullojeh riddokuávlu, čunoiääpi, eennâmkuávlu já ollâ väričuheh. +Groening lii jieš muštâlâm, ete kaavpug lii siämmáásullâsâš ko Portland kaavpug, kost sun šoodâi. +Kaavpug nommân väljejii Springfield ton almolâšvuođâ keežild. +Springfield sajadâh ij lah rááiđust miäruštâllum já mulsâšud juonâ mield. +uásist "Povvâstem tyehin" ("Behind the Laughter") lohhee sárnu Simpsonijn "tavekentuckylâš peerân". +Algâanimaatio já tubdâldâhmuusik. +"Simpsonij" lekkâmuásist lii fastâ siskáldâs lasseen mulsâšuvvee siskáldâs: liidutavlukuáhtám, saksofonsoolo já sohvákuáhtám. +Algâanimaatio álgá Bart liidutavlukuáhtámáin. +Kuáhtám lii jyehi uásist ereslágán, já tekstâ lii ain mottoom ráŋgáštâs. +Lisa saksofonsoolo ij lah ain siämmáš. +Lisa saksofonist láá puáttám ovdâmerkkân Frank Zappa, James Brown já Charlie Parker nuotah. +Sohvákuáhtámist Simpsonij peerâ čokkáán soohván, já talle tábáhtuvá miinii komálijd teikâ hitruid. +Majemui iivij lekkâmuásist lii šoddâm uánihub, já kove távjá sirdâšuvá njuolgist sohvákuáhtámân ohjelm aalgâst. +Lekkâmuási tubdâldâhmuusik lii nuottim Danny Elfman Matt Groening tuoivust. +Kulttuurliih čujottâsah. +"Simpsoneh" lii tievâ čujottâsâin uárjieennâmlii ohtsâškoodán, popkulttuurân já historján. +Iivij ääigi láá lamaš ennuv pegâlmâs ulmui kolliistâlmeh. +Oosij juonah láá motomin siämmáálágáneh ko tobdos mainâsij juonah (om. +Mark Twain teikâ Edgar Allan Poe mainâseh). +Eromâšávt lekkâmuási sohvákuáhtámist láá távjá njuolgâ čujottâsah popkulttuur historján. +Saatiir. +"Simpsonij" saatiir viggá távjá toos, et puoh huáđđooh láá siämmáá hitruuh. +Jo lekkâmuási liidutavlukuáhtámist Bart čäällim celkkust lii motomin ohtsâškoddekriitiik. +Aalgâ rääjist ráiđu haastij Ameriklijd ärbivuáválijd perâáárvuid já tom, maggaar lii tuáimee peerâ. +Ruossâlâsvuođâ čuávumuššân joba president Bush árvuštâlâi rááiđu perâáárvuid, moos Bart forgâ västidij rááiđust. +Perâáárvui satiristmist huolâhánnáá "Simpsonij" áárvuid puáhtá kuittâg anneeđ ärbivuáválâš ameriklâžžân: rááiđust avžuutteh epidiđ haldâttâs já politiik, lyettiđ jieijâs ráđđáávuotân já taištâliđ ovtâskâs ulmui rijjâvuođâi peeleest suárdim já mielâvääldi vuástá. +"Simpsoneh" šoodâi, ko ameriklâš animaatiost lijjii vaigâdvuođah nuuvt televisiost ko elleekoveteatterijn-uv. +Televisiost čáittojii tuš párnái várás uáivildum animaatioh, já sárgusohjelmijn meddâlistui puoh, mii loohtij viehâvááldán, ijge tain lamaš ovdebâš pilkkegin. +Simpsonij lasseen animaatioi uđđâsist pajanem tohhii jotelubbon elleekove "Who Framed Roger Rabbit" (1988) já eidu ovdil Simpsonij jieijâs rááiđu älgim almostittum Disney miänástusanimaatio "Uccâ merânieidâš" (1989). +"Simpsoneh" finnij aalgâs, ko televisio- já elleekovepyevtitteijee James L. Brooks halijdij pyerediđ suu pyevtittem televisiorááiđu "The Tracey Ulman Show" uánihis animaatiopittáin ovdil máinuspuudâi já toi maŋa. +Rááiđu sárgon Brooks halijdij Matt Groening, ko sun lijkkui Groening sárgum "Life in Hell" -ráiđukoován, mii almostui "Los Angeles Reader" -loostâst. +Brooks vaaldij ohtâvuođâ Groeningân ive 1985. +Ko Groening ij miettâm sirdeđ ráiđukovestis animaation, te sun huutkâi Simpsonij perruu já hammiittâlâi tom varttâtijmeest siämmást ko vuordij, ete pesâččij sárnuđ Brooksáin. +Huáđđoid sun nomâttij jiejâs perruus mield peic Bart, mii lii anagram säänist "brat", "čivgâ". +Brooks tuhhiittij Groening jurduu, já "Tracey Ulman Show" rahtuuškuođij oovtâst Groening animaatioiguin. +Groening jieš västidij animaatioi kietâčälimist, já taid sarguu ohtsis nelji ulmuu Klasky-Csupo animaatiostudiost, Oovtâstumstaatâin. +Maaŋgah jienâčaittâleijeeh váldojii "Tracey Ulman Show"st. Huáđđoi fiskis ivne huutkâi vissâ animaatiostudio Gyorgi Peluci. +"Simpsoneh" lâi vuosmuu keerdi "Tracey Ulman Show" -rááiđu kuálmád uásist cuáŋuimáánu 19. peeivi 1987. +"Pyeri ijjâ" ("Good night") -nommâsâš Simpsonij uási piištij vuálá kyehti miinuut. +"Simpsoneh"-uánihiselleekuuvijd rahtii kuulmâ paje ääigi ohtsis 48. +Fáárust lijjii puoh táálááh perruujesâneh já motomeh sijđohuáđđooh. +Huáđđoi persovnlâšvuođah iä val lamaš ollásávt otânâššâm: ovdâmerkkân Lisa ij lamaš viijses pic siämmáálágán ko Bart. +Huáđđooh lijjii vala ruáttáht sargum já muštottii tááláá haamijd tuše kaidâsávt. +Groening vuolgâttij ruávishammiittâsâid animaattoráid nuhtán já noobdij, ete sij käđvih taid. +Animaattoreh kuittâg tuše miäldustii Groening sárgusijd. +"Simpsonij" pivnohvuotâ šoodâi jotelávt, sii uási kuhoi, já animaatio tääsi puáránij. +Rááiđu kuálmád paje maŋa Simpsonij jieijâs rááiđu valmâštâlmeh lijjii jo joođoost, ijge "Simpsoneh" innig oinum "Tracey Ulman Show"st. +Jieijâs rááiđu algâ. +"Simpsoneh" finnij jieijâs tijmepele prime time -ohjelmsaje nuorâ Fox-kanavast ive 1989. +Fox iävtuttij tuše nelji uási, mut Brooks luhostui finniđ sopâmušân kulmânubálov. +Siämmást sun finnij čoođâ jieijâs vátámâš tast, ete miärádâsväldi ohjelm siskáldâsâst piso Brooks jieijâs pyevtittemfinnoduvvâst Gracie Filmsist. +Návt "Simpsonij" stiijlâ siäilum lâi syeijejum kanava jođetteijei vátámâšâin. +Rááiđu uáivipyeivtitteijen Brooks já Groening lasseen poođij Sam Simon. +Taat kuulmâs vaiguttij ennuv rááiđu hammiimân ton algâpoojijn. +Brooks pargon lijjii rááiđu ovdedem já stivrim, já Groening já Simon västidáin rááiđu pyevtitmist. +Rááiđun pálkkááttui stuorrâ juávkku uđđâ kietâčälleid, tego Jon Vitti, John Swartzwelder, Al Jean já Mike Reiss. +Rááiđust halijdii rähtiđ realistlii já oskottettee rävisulmui tilekomedia, nubenáál ko voonnâm já pávkkum animaatioh tom ovdil. +Tuáváášpovvâstem meridii kyeđđiđ meddâl. +Animaatiostudion pálkkááttii Wes Archer já David Silverman išán ennuv ulmuuh, tego Rich Moore já Brad Bird. +Ohtsis animaattoreh lijjii Los Angelesist 50. +Lopâlâš ivneanimaatio meridii rähtiđ Akom-nommâsii finnoduvvâst Maadâ-Koreast, kost kvaliteet lâi olluv, mut kuástádâsah vyeligááh. +Meid jienâčaittâleijeid pálkkááttii lase, ko rááiđu huáđđoomeeri lâi lasanâm. +Ko vuosmuu paje vuosmužžân uáivildum uási "Some Enchanted Evening" animistmist lâi hiäjus kvaliteet, te meridii sirdeđ tom paje majemužžân. +"Simpsonij" vuosmuu uási "Simpsons Roasting on an Open Fire" čaittii Ovtâstumstaatâin pasepeeivi juovlâmáánu 17. peeivi 1989. +Tot finnij tállán movtáskâm vuástáväldim. +Rááiđu lâi Ovtâstumstaatâi 28. enâmustáá keččum ráiđu (13,4 miljovn keččed). +Tot finnij ive 1990 pyeremuu animaatiorááiđu Emmy já TCA pyeremuu komediarááiđu palhâšume. +Rááiđu vuosmuš gloobaal fanisiärvádâh alt.tv.simpsons vuáđudui Usenetân njuhčâmáánust 1990. +Suomâ televisiost. +Suomâst "Simpsoneh" oinui vuosmuu tove Kolmoskanavast porgemáánu 26. peeivi 1991. +Oosij čäittimoornigist sirdâšuvvii aalgâ maŋa Ovtâstumstaatâi čäittimoornigân. +Ive 1993 rääjist televisiouđâsmittem ohtâvuođâst rááiđu čäittim sirdâšui MTV3-kanavan. +Ive 2010 kiđđâpaajeest "Simpsoneh" sirdâ��ui ollásávt Sub-kanavan. +Uđđâ uásih čáittojeh Suomâst táválávt 0,5-1,5 ive aajijn algâalgâláid USA čäittimaigijd verdiddijn. +Sub čáittá "Simpsonij" uđđâ poojijd ohtuuvuoigâdvuođáin Suomâst. +Helsingin Sanomat -loostâ mield MTV čäitiškuođij rááiđu ive 1997 já Sub šoddâmivvees 2001. +Tai lasseen rááiđu čáittá Suomâst meid Fox. +Tááláid čäittimvuoigâdvuođâid tot skappui ive 2017. +Rááiđu suomâkielâlâš tekstideijeen lâi paijeel 20 ihheed Sari Luhtanen, kii kaartâi joskâđ čohčuv 2012, ko MTV olgoštitij jiejâs jurgâlemtooimâ já puáris jurgâleijeeh luoppii pargostis protestin. +Puoh suomâkielâlijd huáđđoi noomâid (Hassu-klovni, Tikku já Takku, Läski-Tony jna) lii keksim Luhtanen. +Pyevtitteijeeh já show runnereh. +Matt Groening já James L. Brooks lává lamaš ohjelm njunoš pyevtitteijeeh rááiđu aalgâ rääjist. +Teháluboh ko pyevtitteijee oosij rähtimist láá "show runner", västideijee koccee já uáivikietâčällee. +Táválávt taah jođetteijeeh pisoh rááiđust fáárust maaŋgâi poojij verd. +Motomijn poojijn lii ovtâskâs oosijn lamaš eres "show runner". +Ovdâmerkkân 23. paajeest ovdâskulij jyehi paajeest láá lamaš motomeh uásih, main Matt Selman lii nubben "show runnerin" Al Jeanáin. +Kietâčaalâ. +Uđđâ poojij kietâčäällim álgá 8-10 mánuppaijeed ovdil vuosmuu uási vuosâčáittus. +Kietâčälleejuávkku čokkân já keksee vuáđujuonâid paje ossijd. +Tastmaŋa čälleeh oovdedškyetih ovtâskâs vuáđujuonâid, moi kukkodâh lii suullân 25 sijđod. +Ko hammiittâsah láá tuhhiittum, kietâčälleeh valmâštâleh 50-sijđosijd juonâid. +Oleskukkosiih juonah maneh maasâd čälleejuávkun, já čälleeh pyehtih mutteđ, meddâlistiđ teikkâ lasettiđ skalkkâsaavâid teikkâ kuáhtámijd. +Valmâš kietâčallust algâalgâlii čällee amnâstâh lii innig 10-75%. +Rááiđust láá motomin lamaš kuállejeijee kietâčälleeh. +Homer jienâčaittâleijee Dan Castellaneta lii kietâčáállám oovtâst kálguinis Deb Lacustain ohtsis käävci uássid ive 2000 rääjist. +Jienâčaittâleijee Harry Shearar kietâčaalij oovtâ uási 28. pajan ive 2016. +Rááiđu kuhesáigásâš stivrejeijee David Silverman kietâčaalij oovtâ uási 29. pajan ive 2018, já Bart jienâčaittâleijee Nancy Cartwright kietâčaalij oovtâ uási 30. pajan ive 2019. +Muusik. +Muusik lasetteh uásán majemužžân. +"Simpsonij" muusik rähten lii Alf Clausen. +Sun ráhtá muusik Matt Groening tuoivust tiäduttiđ huáđđoi tobdotiilijd ige ruuvdust uáinojeijjee tooimâ tego ärbivuáválijn animaatioin. +Clausen stivree nuotâstâspargo lasseen meid suullân 35-persovn stuárusâš orkester. +Jienâčaittâleijeeh. +Huáđđoo jiennân viggeh ain kevttiđ siämmáá čaittâleijee. +Jis tot ij lah koskâpuddâsávt máhđulâš, čaittâleijee jáámá teikâ mudoi tuše vuálgá rááiđust, huáđđoo sättih kyeđđiđ meddâl rááiđust. +Uáivičaittâleijei tááhust návt ij lah vala keevvâm, mut ovdâmerkkân Phil Hartman, Doris Grau já Marcia Wallace jäämmim maŋa sii huáđđoid kuođđii meddâl rááiđust. +Grau huáđđoo eštuu maacâi rááiđun paijeel love ihheed maŋeláá, já tast lâi uđđâ jienâčaittâleijee. +Kuállejeijee tääsnih. +"Simpsoneh" lii peessâm Guinness World Records -kiirján. +Tot lii animaatioráiđu, mast láá lamaš enâmustáá kuállejeijee tääsnih. +Rááiđust láá kollim jieijâs jienáin já huáđđoin iärásij lasseen Tony Blair, Meryl Streep, Aerosmith, Magic Johnson, Paul já Linda McCartney, Britney Spears já Michael Jackson. +Komovuotâ. +Komovuotâ lii Eennâm pirrâ. +Komovuođâst láá miljardeh tääsnih, main ohtâ lii Piäiváš. +1798 (MDCCXCVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1790-lovo oovcád ihe. +1797 (MDCCXCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1790-lovo káávcád ihe. +1791 (MDCCXCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1790-lovo nubbe ihe. +1794 (MDCCXCIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1790-lovo viiđâd ihe. +Narvik. +Narvik (teikâ "Narviika") lii kaavpug Taažâst. +Narvikist ääsih 21 845 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 432,17 km², mast 236,71 km² lii čääci. +Hooteel Kollehovi. +Hooteel Kollehovi lii hooteel Aanaar markkânist Juvduujuuvâ riddoost. +Hotellist láá 45 visted já Aanaar-nommâsâš raavâdviäsu. +Ton omâsteijeeh lává Kaisu Nikula já suu viljâ Heikki Nikula, kiäh lává anarâšah. +Juurdâ, et Lappi puávtáččij leđe mađhâšemkuávlu, šoodâi suullân siämmáá ääigi ko Suomâ šoodâi jiečânâssân. +Visio maađhâšmist tuoddârij enâmist raahtij Suomâ Mađhâšemseervi uáivičällee Carl Wolter Stenbäck. +Sust lijjii almugijkoskâsiih koskâvuođah já fiäráneh mađhâšeijeid uáivildum palvâlusâin. +Ton lasseen sun sáárnui maaŋgâid kielâid já iberdij pyereest viereskulttuurijd. +Stenbäck luovâi pargostis uáivičällen ive 1940. +Tastmaŋa sun varrij Anarân Paadarjäävri riidon, kost sun viettij suáti-iivijd. +Algâalgâlii hirsâhooteel ađai Aanaar Mađhâšemtuve huksij Juvduujuuvâ riidon Suomâ Mađhâšemservi ive 1937, oovtâ ive ruávinjargâlâš Hooteel Ponnehovi valmâštum maŋa. +Saje lâi kale uáli pyeri, Suomâ pyeremuu kuávžurjuuvâ aldasijn. +Olgoeennâmliih puzzâvuoggâkuálásteijeeh lijjii jo kavnâm tagarijd Laapi luosâjuuvâid ko Paats- já Tiänujuuvâ, já tääl lâi Juvduujuuvâ vuáru hokâttiđ kuálásteijeealmaid pivdeđ Aanaar pegâlmâs kuávžurijd. +Táválávt kuálásteijeeh urruu muádi oho já pivdii puzzâvuoggáin kuávžurijd Juvdust. +Hotellist lijjii 13 visted, almolâš tileh, riddosävni já tupe, kost aldasij siijdâi ässeeh ožžuu aassâđ nuuvtá ko sij ellii ášástâlmin Aanaar markkânist. +Šiljopirrâduvvâst kavnui meid fijnâ 1930-lovo autoid uáivildum autotalli, mon láin vuávám arkkitehteh Väinö Vähäkallio já Aulis Hämäläinen. +Mađhâšemtupe tooimâi viehâ ennuv jiešráđálávt. +Hotellist lijjii pottáákpiäldu já naavit, kost lijjii 6 kuusâ já šaveh. +Siijdâst lijjii känipäikki, kost lâi máhđulâš uástiđ känemoonijd, já kävppi, kost hooteel skappui koškepurrâmâšâid. +Páiháliih ässeeh puohtii ennuv purrâmâškáálvuid Taažâst, mut hooteel ij finnim pyehtimlove. +Keessiv mađhâšeijeid fallii eromâšávt kyelipurrâmušâid tondiet ko ij lamaš máhđulâš siäiluttiđ piärgu. +Koškepiärgu lâi áinoo piärgu, mast kesiääigi lâi máhđulâš mälistiđ piärgupurrâmušâid. +Tälviv purrâmušlistoost lijjii poccuupiärgupurrâmušah kyelipurrâmušâi lasseen. +Reino Nikula šoodâi kuálásteijeeperrui Aanaarjäävri maadâriddoost siijdâ aldasijn já viettij pärnivuođâs tobbeen. +Suátiäigi lâi uáli vaigâd meid Mađhâšemtupán. +Čohčâmáánust 1944, ko Aanaar markkân ässeeh vuolgii evakkon, tupe vuobdij jieijâs 4 kuusâ sehe 3,5 tuhháát potákkid Saksa suátiviehân. +Čohčâmáánust evakkoviehân fallii tuuveest masa 9 000 mälisid. +Tuve pieijii kiddâ cuáŋuimáánu 12. peeivi 1944, já tom poldii já tuššâdii ollásávt skammâmáánust. +Uđđâsisthuksim aalgij tállán suáđi loopâ maŋa, mut uđđâ Mađhâšemhooteel valmâštui esken ive 1956, veikkâ tárbu toos ličij lamaš tolebáá-uv. +Hooteel čaittâšui tállán liijkás uccen, já tom ferttij vijđediđ. +Uđđâ uási valmâštui jo čuávuváá keesi. +Kesimađhâšem lâi virkosmum merhâšitteht, ko kiäinu Taažân lâi valmâštum suáđi ääigi. +1960- já 1970-lovoi ääigi lijjii meid UKK išedâššâm staatâkolliistâlmeh Anarân nuuvtko Belgia kunâgâs Baudouin já roonnig Fabiola kolliistâllâm ive 1969 já Vuáládâhenâmij roonnig Juliana kolliistâllâm ive 1974. +Hotellân pálkkááttii jyehi ive maaŋgâid kielâlijd "kesinieidâid" palvâliđ almugijkoskâsijd kuosijd. +Ko bussi poođij, te siijdâ nuorâ almaah lijjii távjá vyerdimin sajattuvâst. +Sij halijdii keččâđ, magareh nieidah lävkkejii olgos buusist. +Maaŋgah nieidah kavnii kállá já paccii Anarân lopâlávt. +Návt keevâi meid nuorâ hooteeljođetteijei Maija Hertzbergân, kii poođij Anarân ive 1966. +Jiešalnees sun poođij Fiat-autoin ige bussijn. +"Moonnâm eehid kyesih navdâšii tuve uápis kuásutteijeevuođâst. +Sij purrii já juhhii puoh, muu tuuveest vala lâi. +Sij lavluu, juoigii já tánssájii, já siämmást rahtii olssis uđđâ muštoid." +"Čuávvuváá iiđeed Maija Nikula, kii lâi jođettâm hooteel 20 ihheed, čiärui ko Mađhâšemlito liipu luoštii vuálus." +Maija ij kuhháágin murâštâm ärbivuáválii hooteel kiddiimist, peic kiđđuv 1987 sun algâttij uđđâsist irâttâstooimâ Aanaar Kollehovi noomáin. +Kiddoduv pyeredii, já toimâ jotkui oppeet. +Ive 2002 Kaisu já Heikki meridáin varriđ Maadâ-Suomâst maasâd Anarân išediđ Maija. +Päikkikuávlu enâduvah já luándu, riges sämmilâškulttuur já pyereh kyeličääsih tohhii miärádâs älkken. +Maija paasij iäláttâhân ive 2003. +Siämmáá ive algii sierâlágáneh ovdedemprojekteh. +Puáris kiddoduv pyeredii, já uđđâ kuoškâhooteel lehâstii juovlâmáánu 2007. +Tastmaŋa ko Aanaar markkânist šoodâi Suomâ sämikulttuur kuávdás, te hooteel lii finnim mielâkiddiiváid kuosijd tegu Maailm Puásuiaalmugij konferens ive 2001 já jyehi-ivvááš Skammâkoveh-elleekovefestivaal olgoeennâmlijd kuosijd. +Puzzâvuoggâkuálástem Juvduujuuvâ Vyelikuoškâst tiptii uđđâsist 1990-lovvoost kuhes puudâ maŋa. +Hooteel peesâi návt oppeet palvâliđ puzzâvuoggâkuálásteijeid - aaibâs tegu tooimâ vuossâmui iivij. +Tradition Hotel Kollehovi šoodâi ive 2010, já ton ovdánempargoh juátkojeh ubâ ääigi. +Olmoošvuoigâdvuođâi peivi. +Olmoošvuoigâdvuođâi peivi (,,, já) lii juhlepeivi, mii ávuduvvoo jyehi ive juovlâmáánu 10. peeivi, ko talle Ovtâstum aalmugij olmoošvuoigâdvuođâi ubâmaailmlâš julgáštâs tuhhiittui ive 1948. +Nobel-ráávhupalhâšume já Ovtâstum aalmugij olmoošvuoigâdvuođâi palhâšume. +Siämmáá peeivi juáhhojeh jyehi ive Nobel-ráávhupalhâšume já jyehi viiđâd ive Ovtâstum aalmugij olmoošvuoigâdvuođâi palhâšume. +Suomâ 2€ šlantti. +Ive 2008 Suomâ Rahapaja almostitij 2€ spesialšlaanti olmoošvuoigâdvuođâi peeivi 60 ihepaje kunnen. +Šlaanti nube peln lii muvrâ, mast lii vááimuhámásâš räigi. +"Taat sijđo lii jurgâlum orjâlâškielâlâš Wikipediast." +1781 (MDCCLXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1780-lovo nubbe ihe. +Emmanuelle Charpentier. +Emmanuelle Marie Charpentier (š. juovlâmáánu 11. peeivi 1968, Juvisy-sur-Orge, Ranska) lii ranskalâš professor, biokemist, árbálâšvuotâtiettee já mikrobiolog. +Sun lii Ranska tieđâakatemia já teknologia-akatemia jeessân. +Palhâšumeh. +Charpentier lii vuáittám maaŋgâid palhâšuumijd, ovdâmerkkân Jaapaan-palhâšume (2017), Kavli-palhâšume (2018) já Wolf-talhâstieđâpalhâšume (2019). +Ive 2020 sun vuoitij oovtâst Jennifer Doudnain Nobel-kemiapalhâšume, ko suoi ovdedáin nk. +geeneetlijd skerreid ađai CRISPR árbádâhmuttemtekniik. +Charpentier +Jaapaan-palhâšume. +Jaapaan-palhâšume ("Nihon-kokusai-shō" ađai "Jaapaan almugijkoskâsâš palhâšume") lii tieđâ- já tekniikpalhâšume, mon Jaapaan tieđâ- já teknologiaruttârááju lii juáhám jyehi ive cuáŋuimáánu 1985 rääjist. +Palhâšume mieđettuvvoo ulmuid, kiäh láá merhâšitteht išedâm tiettuu já tekniik ovdedem sehe maailm tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem ovdedem. +Palhâšume stuárudâh lii 50 miljovn jenid. +Thomas Cech. +Thomas Robert Cech (š. juovlâmáánu 8. peeivi 1947, Chicago, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš biokemist. +Ive 1989 sun vuoitij oovtâst Sidney Altmanin Nobel-kemiapalhâšume, ko suoi kavnáin RNA katalyytlijd jiešvuođâid. +Cech +Sidney Altman. +Sidney Altman (š. vyesimáánu 7. peeivi 1939, Montreal, Kanada) lii kanadalâš-ovtâstumstaatâlâš molekyylbiolog. +Ive 1989 sun vuoitij oovtâst Thomas Cechin Nobel-kemiapalhâšume, ko suoi kavnáin RNA katalyytlijd jiešvuođâid. +Altman +Inglourious Basterds. +Inglourious Basterds lii ive 2009 puáttám suátielleekove, mon lii čáállám já stivrim ovtâstumstaatâlâš Quentin Tarantino. +Nube maailmsuáđi ääigi Naacij haldâšem Ranskaast juávkku ovtâstumstaatâlijd juuvdálijd suáldáttijd sundáttâl koddeđ naacij jođetteijeid. +Siämmáš ulme lii meiddei oovtâ teatterhoovdâst. +Rotten Tomatoes -sijđo 331 árvustâlmist 89% láá miättáseh. +Metacritic-siijđost tot lii finnim 69 čuággád čyeđeest. +Jennifer Doudna. +Jennifer Anne Doudna (š. kuovâmáánu 19. peeivi 1964, Washington, D.C., Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš biokemist. +Sun lii tutkâm karrieeris ääigi RNA ráhtus já toimâm. +Ive 2020 sun vuoitij oovtâst Emmanuelle Charpentieráin Nobel-kemiapalhâšume, ko suoi ovdedáin nk. +Eellim já oppâm. +Jennifer Doudna šoodâi kuovâmáánu 19. peeivi 1964 Washington, D.C.:st. Suu eeči lâi Martin Kirk Doudna (1930-1995) já suu enni Dorothy Jane (Williams) Doudna (1931-2018). +Ko sun lâi čiččâmihásâš, suu peerâ varrij Hilon Hawaiʻi-suollui. +Suu eeči máttááttij ovtâstumstaatâlii kirjálâšvuođâ Hawaiʻi ollâopâttuvâst já suu enni historjá Hawaiʻi Community Collegest. +Ive 1985 Doudna valmâštui filosofia kandidaatin Pomona Collegest válduamnâsin biokemia. +Tobbeen sun vuolgij Harvard ollâopâttâhân máttááttâllâđ biokemia já molekyylfarmakologia. +Harvardist sun nágáttâlâi tuáhtárin ive 1989. +Harvardist Doudna vuolgij Colorado ollâopâttâhân, kuus sun lâi peessâm porgâđ Thomas Cech laboratoriost. +Doudna náguskirje kietâdâlâi RNA, já Cech lâi vuáittám ive 1989 Nobel-kemiapalhâšume RNA katalyytlij jiešvuođâi kavnâmist. +Ive 2002 Doudna já ranskalâš mikrobiolog Emmanuelle Charpentier kavnáin CRISPR-Cas9-tekniik, mon áánsust lii čuuvtij latkišub já oovtâkiärdánub mutteđ DNA ko lâi tolebáá. +Charpentier lâi ovdâlist kavnâm Cas9-entsyym, mii oroi iššeedmin "Streptococcus pyogenes" -bakteer tuástuđ virusijd. +Doudna lii vuáittám pargostis suulân 20 merhâšittee palhâšummeed. +Doubna +1771 (MDCCLXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1770-lovo nubbe ihe. +1761 (MDCCLXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1760-lovo nubbe ihe. +1751 (MDCCLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1750-lovo nubbe ihe. +1741 (MDCCXLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1740-lovo nubbe ihe. +1731 (MDCCXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1730-lovo nubbe ihe. +1721 (MDCCXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1720-lovo nubbe ihe. +1711 (MDCCXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1710-lovo nubbe ihe. +1701 (MDCCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1700-ihelove nubbe ihe. +RNA. +RNA já DNA koskâsiih iäruh +RNA ađai ribonukleiinsuvrâ () lii polymeer, mast láá nukleotiideh. +RNA-šlaajah. +Kulmâ tobdosumos RNA-šlaajâ láá viestâtuálvoo-RNA, sirdee-RNA já ribosomaallâš RNA. +Viestâtuálvoo-RNA (mRNA) lii molekyyl, mii puáhtá DNA:st kopijistum geeni tiäđuid sellâváimusist sellâšliijván. +Täin tiäđuin pyevtittuvvojeh proteiineh ribosomijn. +Sirdee-RNA (tRNA) sirdá aminosuuvrâid ton telakistemsajan, mast proteiinviđjáh ráhtojeh. +Seelâ RNA:st suulân 80% lii ribosomaallâš RNA (rRNA). +Tággáár RNA katalysist ribosomist tábáhtuvvee reaktioid. +RNA já DNA koskâsiih iäruh. +Láá kyehti nääli, maht RNA iärrán DNA:st: DNA deoksriboos saajeest RNA:st lii riboos já tymiin saajeest lii urasiil. +Eresnáál ko DNA, RNA lii táválávt oovtsáigusâš. +RNA-viruseh. +RNA-virus lii virus, mast lii RNA geeneetlâš amnâsin. +Taan nukleiinsuvrâ lii táválávt oovtsáigusâš RNA (ssRNA), mut taat puáhtá leđe meid kyevtsáigusâš RNA (dsRNA). +"Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâ- já eŋgâlâskielâlâš Wikipediain" +Red Dead Redemption 2. +Red Dead Redemption 2 logo +Red Dead Redemption 2 lii Rockstar Games ovdedem nk. +toimâmfiäráánspellâ, mii lii Red Dead -spellârááiđu kuálmád uási speelâi "Red Dead Revolver" (2004) já "Red Dead Redemption" (2010) maŋa. +Spellâ fáálá máhđulâšvuođâ mulsâšuddâđ vuosmuu já kuálmád persovn uáinui kooskâst. +Ton lasseen spellâ siskeeld meid taggaar maŋeláá almostum nettispeelâ, mon pyehtih spellâđ maaŋgah ulmuuh siämmáá ääigi. +Tom tobdeh noomáin "Red Dead Online". +"Red Dead Redemption 2" almostui Playstation 4:n já Xbox Onen roovvâdmáánu 26. peeivi 2018. +Microsoft Windowsân tot almostui skammâmáánu 5. peeivi 2019. +"Red Dead Online" -nettispellâ almostui skammâmáánust 2018. +Spellâm. +Red Dead Redemption 2 lii toimâmfiäráánspellâ, mast lii Rockstar Games ovdebáá speelâ Grand Theft Auto V naalijn máhđulâšvuotâ valjiđ, ete spiällá-uv speelâ vuosmuu vâi kuálmád persovn uáinust. +Speelâ maailm lii stuárráb ko Rockstar Games ovdebáin speelâin. +Tobbeen láá maaŋgâmuđusiih enâduvah muottiis vaarijn kume čunoiaavijd já lahtâ jeggikuávloid, já toos kulá meid "Red Dead Redemption" kártá Ovtâstumstaatâi piälásâš uási. +Uccâ meccikuávlukaavpugij lasseen maailmist lii meid stuorrâ ráhtálâšvuotâlum Saint Denis kaavpug, mii vuáđuduvá tuođâlii maailm New Orleansân. +Speelâst joteh enâmustáá hiäppušáin, mut stuárráábij aassâmkuávdái koskâttuvvâi lii máhđulâš jotteeđ ryevdiroođijn. +Čääsi alne joteh táválávt suuhâmkárbáin teikkâ lievlâtamppáin. +Viärjuvaljiittâs lii siämmáásullâsâš ko spellârááiđu ovdebáá uásist, já tot siskeeld jieškote-uvlágánijd revolverijd, pistovlijd, kivárijd já havlâpissoid. +Uđđâ viärjun lii tävgipisso. +Ton lasseen kyehti kietâpiso lii máhđulâš kevttiđ siämmáá ääigi. +Viärjuid ferttee huolâttiđ, mudoi toi iälšu, teividemtärkkivuotâ já vuáimálâšvuotâ huánáneh. +Spellâ spiekâst "Red Dead Redemption"ist nuuvt, ete spellee ij pyevti kyeddiđ räjittemes mere viärjuid fáárust, pic siämmáá ääigi kiävtust pyehtih leđe enâmustáá kyehti kietâassuu já kyehti kiiváármallisâš assuu. +Rááiđu ovdebij oosij naalijn tullâtuárust puáhtá ávhástâllâđ Dead-Eye -vuáháduváin, mast äigi hiiđáásm já spellee puáhtá valjiđ tom, maid sun haalijd pääččiđ. +Hiđásmem loopâst uáivihuáđđoo pááčá väljejum čuosâttuvâid hirmâd jotelávt. +Dead-Eye -tääsi maŋa vuáhádâh čáittá spellei meid vajalij já ellei kriittâlumosijd sisorgaanijd, moi päcimist šadda stuárráámus vaahâg. +Speelâ jiešvuođâin láá viggâm realistlâšvuotân. +Spellee ferttee paijeentoollâđ huáđđoo iälšu purâmáin já uáđđimáin. +Siämmáánáál ko -speelâst-uv, puurrâm vaaigut huáđđoo tiädun, mast lii vaikuttâs huáđđoo háámán já jiešvuođáid. +Spellee puáhtá eelliđ vuoptâčyeppest molsomin jieijâs vuoptâstiijlâ, čuoppâmin vuoptâid teikkâ rahhiimin. +Huáđđoo vuoptah já siämu šaddeh ääigi mield ijge kuhheeb vuoptâ- teikkâ siämumaali pyevti valjiđ ovdilgo vuoptah teikkâ siämu lii šoddâm tuárvi ennuv. +Kolmâ šooŋâst huáđđoo ferttee kárvudâttâđ pyereest; liijkás uccáá kárvudâttâm hittood huáđđoo tiervâsvuotâ čuággái maccâm. +Siämmáánáál kume pirrâsist pihtâsijd ferttee kepidiđ. +Nubenáál ko spellârááiđu ovdebáá uásist, taan uásist uáivihuáđđoo pasta vuoijâđ, mutâ sun hevvân jis váibá. +Miäcástmist kevttum viärju já luođâ teividemsaje vaigutteh toos, mon ennuv ellee näähkist finnee ruuđâ, ko tom vuábdá. +Ovdâmerkkân ko spellee miäcást uccâ elleid, te sun kannat kevttiđ tävgipisso teikkâ uccâ kiiváár. +Maainâs. +VÁRUTTÂS: Taat čaalâ muštâl detaljijd juonâst. +Dutch van der Linde jođettem lahâsuojittáá jengi lii šoddâm patâriđ Blackwater kavpugist muottii vaarijn endurân moonnâm rievvim maŋa já meid jengi saalâs lii pááccám maŋa. +Laahâsuojittái äigi lii aldanim tom loppâ nubástuvoo já modernistuvoo maailm joráduvâin te jengi ulmen lii nuurrâđ tuárvi ennuv ruđđâ ete sij pyehtiv toohâđ laahâ velttim já iäláttâh máhđulâžžân. +Vaarijn sij karttâv tuárun vorrâvajalij O'Driscol rikolâšjengiguin. +Dutch juávkku finniv čielgâsân O'Driscol vuávváámeh rievviđ ráhtulâšvuotâmagnaatti Leviticus Cornwall omâstum tiivrâs lastâ jođetteijjee juná. +Rievvim peht Cornwall piästá agent Andrew Milton jođettem Pinkerton occeetoimâttâh kuorrâđ jengi mij juátká rievvim ko Dutch van der Linde loppeed ain ete čuávuváá stuorrâ rievvim lii jengi majemuš ovdil iäláttâhpeeivijd. +Agent Milton já Ross olâttává Arthur ko sun lii kuálástmin juuhâ riddoost nelji iháháš Jack Marstonguin. +Sij lává finnim tiettiđ junárievvist já faaláin Arthuran máhđulâšvuotâ velttiđ ráŋgáštâs suu rikkosijn jis sun kuoddâl Dutch virgeomâháid. +Arthur piso kuittâg oskolâžžân suu jengi jođetteijen. +Valentine kavpugist jengi luhostuv čođâldittiđ paŋkki rievvim mut Cornwall jengiguin keevvâm tullâtuáru päggee juávkku sirdâšuđ Lemoyne uásistaatân. +Lemoynist sij šoddâv Gray já Braithwait suuvâi rijdoi pirrâsin. +Ko sij kulá haaldust leijjee siskáldâssuáti äigilii kollečiähásoojijn Dut van der Linde viigâi hietâlistiđ tilálâšvuođâst. +Juonâ čuávumušân Braithwait juávkku kidriäiváv John Marston kandâ Jack. +Jengi kuástidává tábáhtus já sij finnejeh tiettiđ ete Jack lii páihálâš rikosjođetteijee Angelo Bronte haaldust. +Bronte maaccât Jack mut hokâttâl jengi siämmáást suu keldim kielân. +Kuástidem kuškâluu Dutch van der Linde jođoin jengi kidriäváv Bronte já purâttáin suu alligaattorân. +Hosea Matthews já toppimijd epivisesân muttum Dutch jođettáin jengi Saint Denis kaavpugân čođâldittiđ paŋkkirievvim. +Pinkerton occeetoimâttâh agentih koskâlduttev jengi vuávám. +Hosea sehe Lenny Summers finniv tullâtuáru já patârem äigi sij sorme já John Marston tolliittuu. +Dutch van der Linde, Arthur Morgan, Bill Williamson, Javier Escuella já Micah Bell luhostuv patâriđ kaavpugist tamppáin, mon mätkisaje lii Kuuba. +Tamppâ vuájáduu kuittâg muárráá meerâstormâ kooskân já čääsi vaarân karttâm almaah riddonává lopâlávt Guarma suollun. +Guarmast sij surruv páihálii sukkârplantaasij tyyraaneenâmlij omâsteijjei já uárjilâšvuotân páihálâšaalmug koskâsâš suátán. +Vâi peessâđ maasâd Ameriikân juávkku ferttee taištâliđ plantaasij omâsteijjei vuástá keevvâm vääldikomettemtuárust. +Ko sij maccâv Ameriikân jengi lii vuot čuákist, já Dutch van der Linde haalijd ete sij olášuttev sij majemuš rievvim. +Arthur Morgan já Sadie Adler toimâv suu pákkum vuástá vyerdiđ sopâvâš puddâ piäluštiđ John Marston já luhostuv išediđ Marston meddâl faŋgâlist. +Hosea Matthews jäämmim peht Dutch raavâadeleijjen lii pajanâm Micah Bell mon manipulistem Dutch álgá koijâdâllâđ Arthur oskolâšvuotâ jengin. +Siämmáá äigi Arthur uáiná ete Dutch lii muttum váinučájádâddee morhedeijjen kij lii hilgom puáris lijkkuuh. +Ko Arthur liihâd kavpugist, sun snuittee kaatân já tubdâmettum almai läiđee suu tuáhtár luusâ. +Tuáhtár lunne sun finnee kuullâđ ete sun lij puáccám tuberkuloosin já suu eellimäigi lii kevâmin loopân. +Jieijâd jäämmim njunáluvâi karttâm Arthur álgá suogârdiđ maht sun puáhtá jieijâd tavoigijn tähidiđ eres jengin pyereeb puátteevuotâ. +Pinkerton agentij stálpástum jengi leeirân finnee Dutch oskođ ete kiinii jesânijn lii šladârdâm tiäđuid agenttijn já tovâttâm ovdebii rievvij feilim. +Ko uđđâ leirâsaje kavnoo Dutch manipuloi páihálâš indiaančerdâ konfliktân suátiviehâguin vâi finniđ huámmášume meddâl jengist. +Taat leehâst maaŋgâi jengi jesânij čoolmijđ já juávkku stuárudâh uccán ko maaŋgâh toohâv sij vyelgim. +Dutch já Micah sundáttâllâv rievvim mon čuosâttâh lii suátiviehâ pälkkilistoost leijjee juná. +Arthur nannee Johnin ete sun já suu peerâ ferttee kyeđđid jengi rievvim maŋa. +Maŋeláá Dutch koddá Levictus Cornwall kij sun suujât Pinkerton agenttij huccâlemist jengi kiästun. +Arthur luáttámuš cuovkkân lopâlávt ko Dutch kuáđá suu jiejâđ luho mieigâstâhân suátivievváin keevvâm tuárust, kuáđá háávvum John jämimân junárievvim ooleest já kiäldádât piäluštiđ John faŋgim kyeimi Abigel Roberts. +Arthur já Sadie Adler piäluštává Abigail, koddev aageent Andrew Milton já finniv tiettiđ ete Micah Bell lij lamâš Pinkerton agentij tiätukäldee tom rääjist ko sun maacâi Guarmast Ameriikân. +Jengi pieđgân ko Arthur máccá Dutch luusâ já suujât ete Micah lii piättám jengi. +Dutch, Micah, Bill Williamson já Javier Escuella jorgettává Arthur já John vuástá. +Pinkerton agentih kavnâv almaah mut sij luhostuv patâriđ. +Vyejettem äigi Arthur tuhhit ete suu aldanem jäämmim tábáhtuu forgâ. +Spellee valjimijn lii kiddâ tast ete Arthur jo-uv iššeed John patâriđ teikkâ máccá leeirân já viäžžá jengi rievvim saalâs. +Micah oolât Arthur já sij keevvâv koskânis tuárun, mon Dutch koskâldut. +Arthur nannee Dutch hilgođ Micah já vyelgiđ. +Jis Arthur lii lamâš spellâ äigi pyeri olmooš te sun jo-uv jáámá suu tuberkuloosi čuávumušân já keejâd piäiváá pajanem mut jis sun lii lamâš hyenes olmooš te sun jáámá toos ko Micah pááčá suu uáiván. +Käävci ive maŋeláá John Marston já suu peerâ eelliv rehelâš argâ. +Eenâmtuálust pargee John päggejeen kuittâg taištâliđ pargoadeleijjee uhkejeijjee lahâsyejettái vuástá. +Abigail já Jack kyeđđiv suu ko Abigail osko ete John ij pyevti patâriđ suu moonnâmäigi já puáris eellimutke. +Tast ruákásumin John váldá lovnâ paaŋkist ete sun puáhtá lonestiđ suu jieččân eennâm moos sun huksee Uncle já Charles Smithguin päikki suu peerân. +Ko Abigail máccá te John kuáššu suu. +Pálhášumemiäcásteijjen riemmâm Sadie Adler finnem vihje peht John, Sadie já Charles vyelgiv uuccâđ Micah Bell vaarijn. +Sij finniv tiettiđ ete Dutch já Micah lává porgâmin oppeet oovtâst. +Duthc kuittâg pááčá Micah pajeroopân já jäävkit ettâđhánnáá säänigin ko John pááčá suu já maavsât Arthur jäämmim. +Leeirâst kavnum Blackwater-rievvim ruuđâi iššijn John máksá paaŋkist finnim lovnâ. +Maŋeláá John já Abigail naaijâv já Sadie já Charles vyelgiv jiejâd kiäinuin. +Speelâ majemuš uásist Pinkerton agentih Edgar Ross já Archer Fordham tarkkuv John omâstem eennâmtuálu. +Ovdedem. +"Red Dead Redemption 2" ovdedii Rockstar Games puoh studioh. +Spellâmotorin kevttui finnoduv jieijâs Rockstar Advanced Game Engine (RAGE). +Woody Jackson, kii lâi nuottim uásild "Red Dead Redemption", maacâi nuottiđ jotkâuási. +Speelâ almostittem maŋedii kuohtii: algâaalgâst spellâ lâi tárguttâs almostittiđ ive 2017 pelimuddoost, mut almostittem sirdii kiiđân 2018. +Kuovâmáánust 2018 almottii, ete speelâ almostittem sirdâšuvá roovvâdmáánun 2018. +"Red Dead Online" -nettispeelâ beta-versio almostui skammâmáánu 27. peeivi 2018, já tom lehâstii puoh spelleid skammâmáánu 30. peeivi. +Markkânistem. +Rockstar Games almostitj roovvâdmáánu 16. peeivi 2016 Twitterist kove, mast lâi finnoduv logo siämmáálágán ruopsis tuáváást ko Red Dead Redemption lokkekooveest. +Tast šoddii tállán markkânsaavah Red Dead -spellârááiđu máhđulii jotkâuásist. +Roovvâdmáánu 16. peeivi Rockstar Games piejâi speelâ virgálávt almosin já almottij, ete vuosmuš trailer almostuvá roovvâdmáánu 20. peeivi. +Čohčâmáánu 28. peeivi 2017 almostui nubbe trailer. +Kuálmád trailer almostittempeivi lâi vyesimáánu 2. peeivi 2018. +Vuosmuš spellâm oovdânpyehtee trailer almostui porgemáánu 9. peeivi, já nubbe uási roovvâdmáánu 1. peeivi. +Majemuš trailer ovdil almostittem poođij roovvâdmáánu 18. peeivi. +Aanaar (raavâdviäsu). +Aanaar lii Kollehovi-hooteel ohtâvuođâst tuáimee raavâdviäsu. +Tot lii Aanaar markkânist Juvduujuuvâ riddoost. +Raavâdviäsu fáálá puigâ anarâš purrâmâš. +Fáállun láá purrâmâšah Aanaar kuávlust, ovdâmerkkân kyeleh Aanaarjäävrist, poccuupiärgu aldakuávlui palgâsijn, vuástá, kuobbâreh, myerjih já puurrâmšadoh. +1787 (MDCCLXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1780-lovo káávcád ihe. +1777 (MDCCLXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1770-lovo káávcád ihe. +1767 (MDCCLXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1760-lovo káávcád ihe. +1757 (MDCCLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1750-lovo káávcád ihe. +Nobel-kemiapalhâšume. +Nobel-kemiapalhâšume lii ohtâ viiđâ algâalgâlii Nobel-palhâšuumeest. +Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia mieđeet palhâšume jyehi ive ánsulâš kemistân teikâ kemistáid. +Jis mottoom ive ij kihheen iävtukkâsâin teevdi iävtuid, te palhâšumesume ferttee njuolgâdusâi mield šeštiđ čuávvuváá ihán. +Vuossmuu já nube maailmsuáđi keežild palhâšume paasij juohhuuhánnáá iivij 1916, 1917, 1919, 1924, 1933, 1940, 1941 já 1942. +Nuorâmus palhâšume vuáittám olmooš lâi 35-ihásâš Frédéric Joliot, kii vuoitij Nobel ive 1935 oovtâst kálguinis Irène Joliot-Curiein. +Puárásumos lii 97-ihásâš John B. Goodenough, kii vuoitij palhâšume ive 2019. +Frederick Sanger lii áinoo olmooš, kii lii vuáittám Nobel-kemiapalhâšume kuohtii. +Kyevtis lává vuáittám Nobel-kemiapalhâšume lasseen Nobel-palhâšume nube kategoriast: Marie Curie, kii vuoitij sehe Nobel-kemiapalhâšume já Nobel-fysiikpalhâšume já Linus Pauling, kii vuoitij sehe Nobel-kemiapalhâšume já Nobel-ráávhupalhâšume. +Grand Theft Auto V. +Grand Theft Auto V (uánihâvt GTA V teikkâ GTA 5'") lii Rockstar North ráhtám ávus maailmân sajostittum toimâfiäráánspellâ. +Tot almostui 17. peeivi čohčâmáánu 2013 Playstation 3- já Xbox 360 -konsolijd. +Speelâst almostui pyeredum versio 18. peeivi skammâmáánu 2014 Playstation 4- já Xbox One -konsolijd, mast maŋa tot almostui meid Microsoft Windowsin 14. peeivi cuáŋuimáánu 2015. +Spellâ lii "Grand Theft Auto"- spellârááiđu čuávuvâš stuorrâ almostittem ive 2008 almostittum "Grand Theft Auto IV" maŋa. +Spellâ sajaduvá kuvâttâllum San Andreas uásistaatân, já tom ohtuuspellâmaainâs čuávu kuulmâ rikolii, kiäh uárnejeh rievvimkeeikâiđ haldâttâhtoimâttuv vuárnum vyelni. +Ávus spellâmaailm addel spellen máhđulâšvuođâ juškeđ rijjâsávt San Andreasist, moos kuleh ávus eennâmkuávlu já kuvâttâllum Los Santos kaavpug (mij vuáđuduvá Los Angelesin) +Speelâ puáhtá spellâđ jo-uv kuálmád teikkâ vuosmuu persovn uáinust, já tom maailmist lihâdeh jo-uv vääzin teikkâ motomáin fiävruin. +Spelleeh stivrejeh kuulmâ uáivihuáđđoo ubâ oovtâspeelâ ääigi, já lonottâleh huáđđoost nuubán sehe tohámušâi ääigi já toi ulguubeln. +Maainâs vuájudât rievvimkeeikâid já maaŋgah tohámušah siskeldeh pääččim já motomáin fiävruin vyeijim. +Rikosijd tahhee spelleeh finnejeh virgeomâháid sii maajeeld. +Virgeomâhái vuástátooimâi aggressio mittedeh "wanted" -luokituvváin. +Speelâ maaŋgâspellâhäämi, "Grand Theft Auto Online", addel enâmuštáá 30 spellen máhđulâšvuođâ tutkâđ ávus spellâmaailm já uásálistiđ ohtâsâštoimâlijn teikkâ kištottâllee haamijn. +"Grand Theft Auto V" lâi tom almostittem rääjist vijđásávt vuordâččum. +Ko tot almostui, te tot finnij pyere vuástáväldim kriitikoin, kiäh rämidáin eromâšávt tom maaŋgâ uáivihuáđđoo anamâš, ávus spellâmvuotâ já teknisâš ovdánem. +Kiduttem kovvejeijjee uási já nisonij kohtâlem speelâst juohhii kriitikoi arvâlâsâid. +Motomeh kovvejii speelâ viehâváldálâžžân já misogyynisažžân. +"Grand Theft Auto V" cuovkkij syergi vuábdu-ulâttâsâid já tast šoodâi puoh jotelumosávt vuobdum makkuuttâssyergi pyevtittâs. +Tot ánsášij 800 miljovn dollarid tom almostittempeeivi, já kulmâ peeivi almostittem maŋa loho lâi jo paijeel miljard. +"Forbes" lii valdâlâm speelâ puoh stuárráámun makkuuttâspyevtittâs almostitmân. +"Grand Theft Auto V" lii jo-uv vuosmuu teikkâ kuálmáđ persovnist kovvejum toimâmfiäráánspellâ. +Spelleeh čođâlditteh pargopittáid vâi ovdáneh mainâsist. +Pargopitái ulguubeln spelleeh pyehtiv rijjâ juškeđ speelâ ávus spellâmaailmist. +"Grand Theft Auto V" spellâmaailm lii merhâšitteelávt stuárráb ko spellârááiđu tooleeb speelâin já tobbeen lii ávus eennâmkuávlu já kuvâttâllum Los Santos kaavpug. +Spellee kiävttá kolmâviärjuid, pääččimviärjuid já pávkkánâsâid vajalij tuástumân, já sun puáhtá kaččâđ, njuškođ, vuoijâđ teikkâ kevttiđ fiävruid vâi lihâdiđ spellâmaailmist. +Tuáru tiileest spellee puáhtá kevttiđ automaatlâš sihtim já sun puáhtá čiähádâttâđ vajalij tulâttemist. +Jis spellee vahaduvá, suu tiervâsvuotâčuogâstâh máccá kuuloold pelimudo räi. +Spellee šadda oppeet pyecceiviäsun, jis sun tiäivá jäämmiđ. +Jis spellee ráhtá rikosijd speelâ ääigi, sun puáhtá finniđ virgeomâháid suu maajeeld, kiäin agressio mittedeh "wanted" -luokkaduvâin (suomâkielân "etsintäkuulutus" já sämikielân "uuccâmkulluuttâs"). +Ton puddâsâš luokattâs uáinoo spellen čááitust tasnijn oovtâst viiđân, kost vittâ uáivild ete virgeomâhááh láá hirmâđ agressiivliih. +Virgeomâhááh oceh spellee kii jäävkit uuccâmkulluuttâs kuávlust. +Jis spellee tollittuu teikkâ jáámá kaskoo tooimâ, te sun puáhtá algâttiđ ovdebáš vuárkkáčuogâstuvvâst. +Luákkáduvmittár mana cooldown-tilán já lopâlávt láppoo, ko spellee ij lah virgeomâhái uáinupirrâduvvâst (mii uáinoo kárttáást). +Ohtuuspeelâst lii kulmâ spellee huáđđoo: Michael De Santa, Trevor Phillips já Franklin Clinton -kulmâ rikolâš, kiäi mainâseh ovtâstuveh ko čođâldee tooimâid. +Motomijd tooimâid čođâlditteen tuš oovtâ huáđđoin, já loopâh kyehti tâi kulmâin huáđđoin. +Ubâ oovtâspellâ äigi spellejeijjeeh pyehtiv pyehtiv molsođ huáđđoost nuubán sunde adeleijjee kompas iššijn. +Spellâ sáttá lonottiđ huáđđoid automaatlávt tooimâi äigi, ete sun puáhtá čođâldittiđ motomijd uulmijd. +Huáđđoo kompassist leijjee avatar šiälu ruopsâdin, jis sun lii vaarâst já vielgâdin jis sust lii straagilâš ävkkičuolâstâhsajattâh. +Veikkâ spellejeijjeeh čođâldittev tooimâid mon peri uáivihuáđđoin, vaigâdumos rievvimtooimah vaattâv iše tahofiättu stivrim rikolâškuoimijn, kiäh spesiaališuv ovdâmerkkân hakkerišmân teikkâ vyeijimân. +Jis rikolâškyeimi ciävzá rievviimist ijge jäämi, sun finnee uási rievvimsummeest já sáttá leđe kiävttust puáttee-uv rievvimtooimâin pyerebijn táiđučuogâstuvâin. +Speelâst rievviimeh pyehteen čođâldittiđ kyevti eres taavijn: spellejeijjeeh pyehtiv ovdâmerkkân huámmáđhánnáá finniđ sivilij fiättu meddâl tainuttemkaasuin teikkâ talle uáinusist ročâliđ sajan assuuh fáárust. +Puoh huáđđoin lii käävci eres táiđu, moh ovdâsteh suoi äppi tiätu suorgijn, tego pääččim já vyejim. +Veikkâ spellejeijjeeh pyehtiv pyerediđ huáđđoi tááiđuid spellâmáin, jyehi huáđđoin lii uáivildum äššitubdâmuš ohtâ tááiđun (ovd. +Trevor táiđu stivriđ kirddemmaašin). +Káávcád "merhâšitteeäppi" miäruštâllâđ huáđđon áinoošlajâsâš ääpi čođâldittem pehtilvuotâ. +Michael kiävttá luođâäigi tullâtuárust, Franklin hittood äigi ko sun vuájá, já Trevor taha tuárust kyevtkiärdág vaahâg vajaláid já váldá jieš tuš peeli vaahâg. +Puoh huáđđoi merhâšitteeäppi mittedee mittár kulluu ko kiávttá ääpi já kiäddu, ko spellejeijjee parga taaiđâliih tavoid (ovdâmerkkân driftaamáin fiävruin Franklinijn teikkâ jis pááčá uáiviteividmij ko kiávttá Michael). +Ive 2013, oovce ive endurân moonnâm rievvimkeikka maŋa enâmus paŋkkirievvejeijjee Michael Townley iälá tuođâšteijjeesuojâlemkuávdáást suu peerâguin Los Santosist, San Andreasist loovdânommâ Michael De Santa torvoin. +Ko Michael finnee tiettiđ ete suu kálgu Amanda lii viällám suu tennismáttáátteijjein, sun uávuttâl tennismáttáátteijjee tiivrâs táálu luusâ já tuššâd táálu suttoost. +Táálu omâsteijjeen itá meksikolâš narkotiikpaaroon Martin Madrazo nissoonustev. +Madrazo váátá sajanmáksu viehâväldi uhkijn, te Michael máccá suu rikolâš elimân vâi finniđ ruuđah čuákkán. +Oovtâst suu rikolâškyeimi, Franklin Clintonguin sij rievvejeh jálukeđgihaandâl vâi mäksiđ suu veelgijd. +Michael áinoo oovce ive tassaaš paŋkkirievviimist iälun pááccám kanadalâš rikolâškyeimi, Trevor Phillips, finnee tiettiđ jálukeđgirievviimist já fiettee ete Michael lij lamâš tom tyehin. +Sij teivâv oppeet, ko Trevor kuárá Michael Los Santosist. +Uáivihuáđđoi ovtâskâselimeh älgiv njuárbuđ haldâšist. +Michael peerâ kuáđá suu, já suu keččâlem toohâđ maidnii suu elimáin joođeet suu oohtân miljardöör uáiviomâdâhsajostittee, Devin Westonguin. +Franklin piälušt suu skippáár Lamar Davis kiän lii riävám gangstrer Harold "Stretch" Joseph, kij iirât ohtânmaanoost koddeđ Lamar vâi finniđ huámmášume suu jengist. +Trevor luhottemeh nanodiđ suu haldâšem Blaine pirrâdâhkundá čapis pörssist jođetteh suátán sehe rikolij moottorpyerákerho The Lost, maaŋgâi laatinameriklâš kaatâjengi, eres metadiilerei, haldâttâs sponsoristem pälkkisoturij ete Triadi narkotiikparooni Wei Chengguin. +Kyehti Federal Investigation Bureau (FIB) aageent, Dave Norton já Steve Haines väldiv ohtâvuotâ Michaelin já vaattâv ete sun taha rááiđu operaatioid Franklin já Trevorguin, ulmen hiäjusmittiđ kišdodeijjee Internation Affairs Agency (IAA) -toimâttâh. +Haines kocceest sij ruámmuv IAA:n uáivildum válduomâdâh siskeldum panssârum vuájáánmiäđáttâh kiästun, já riemmejeh puoh Los Santos korruptum pooliis pargostum paŋkki. +Ko Haines toimâm älgeen tutkâđ, sun päggee Franklin já Michael morâdiđ FBI uáivikodán já tuššâdiđ tuođâštusâid Haines vuástá toimâttâh serverein. +Michael uáiná taam tilálâšvuotân sikkođ puoh tuođâštusâid suu jiejâd tooimâin, mij moorrâđ Haines vaikuttâsväldi sunjin. +Kuálmádâh álgá sundáttâllâđ toos räi suoi ruokkâdumos kiäsu: Union Depository -vuárkká kollevaarij rievvim. +Michael parga soovvâm suu peerâguin já sij älgiv vuot aassâđ oovtâst. +Trevor finnee čielgâsin, ete suu puáris rievvimkyeimi Brad Snider ij lahkin faŋgâlist tego sunjin lâi ettum, mut ete sun jaamij oovce ive tassaaš endurân moonnâm rievvimkeeikâst já ete suu hävdidáim Michaelin uáivildum háávdán. +Trevor tobdá ete suu pettijm, mij toovvât kaco kuálmáduv kooskân já uhked vaigâdid suoi vuáváámijd Union Depository várás. +Ko Michael já Norton sorduv Haines pettimân, Trevor iššeed sij patâriđ toi suujâin, ete tuš sunjin lii vuoigâdvuotâ koddeđ Michael. +Trevor ij adde Michaelin addâgâs, mut loppeed čođâldittid Union Depository rievvim. +Union Depository rievvim luhostuvá, mut Franklin aldanee kyehti sundeest, moh väätih, ete sun jo-uv koddá Michael teikkâ Trevor. +Franklinist lii kulmâ muulsâiähtu: koddeđ Michael, koddeđ Trevor teikkâ leđe koddehánnáá kihheen já kuáhtáđ sij vajalijd oovtâst. +Jis Franklin koddá jo-uv Michael teikkâ Trevor te sun piättá ohtâvuotâ ripetteijjeeguin já máccá maasâd suu puáris elimân. +Jis sun ij kode kuábbáágin te kuálmádâh kuáhtáá FIB já Merryweather, mon maŋgâ sij surmiv Haines, Strech, Cheng já Weston. +Ko sij peessâv suoi vajalijn iärun, Michael, Franklin já Trevor lopâttává toohhâm oovtâst, mut pissoov ustevijn. +Muusiik. +Uáiviartikkâl: Luvâttâllâm káppáluvâin moh lává Grand Theft Auto V videospeelâst +Grand Theft Auto V lii rááiđu vuosmuš spellâ, moos nuottijm algâalgâlâš muusiik. +Muusiik nuottiimist västidáin The Alchemist, Oh No, Tangerine Dream já Woody Jackson, kij lâi tolebáá tuoijum Rockstarguin speelâin Red Dead Redemption (2010) já Max Payne 3 (2012). +Oovtâst sij nuottijn kyehtlov tijme muusiik, mij čuájá speelâ tooimâin. +Spellâ vuáđuduvá Kalifornian, já speelâ radiokanavijd ovdedmist Rockstar halijdij nanodiđ taam ohtâvuotâ lisensimáin káppáluvâid, moh likâttii sopâvâš "Cali Feel". +Algâaalgâst tárguttâs lâi lisensid paijjeel 900 pittá, mut loopâst sij tutđáin 241 káppálâhân. +Tom lasseen radiost lii kyehti sárnumradiokanava. +Motomeh káppáluvváin nuottijm speelâ várás, ovdâmerkkân rap-artist Flying Lotus joođeet radiokanava FlyLo FM, mij siskeeld suu speelân nuottim muusik. +Ovdánem. +kietâčällee Dan Houser muštâlij ive 2009 sahhiittâlmist ete sun áigu čäälliđ suullân tuhháát sijdosâš kietâčaalâ Grand Theft Auto V várás. +Siämmáá sahhiittâlmist Houser muštâlij ete ovdánem álgá vistig kaavpugist já esken tom maŋa huáđđoin. +Almostittem. +Roovvâdmáánu 2011 Rockstar Games almostitij Grand Theft Auto V Twitter peht piejâmáin viestâ liŋkkâ päikkisijđon, mon stijlâ lâi nubásmittum speelâ mieldi. +Sijđoin lâi logo, kost lâi speelâ nommâ já tom vyelni tekstâ, kost almottáim trailer almostittempeivimeeri. +Rockstar Games ennifinnoduv Take Two Interactive uássuseh pajanii čiččâm ive ko spellâ almostitijm. +Trailer almostitijm okko maŋeláá já tot čullij speelâ tábáhtus-saje. +Čuávuvááh tiäđuid finnijm esken 12. syeinimáánu 2012, ko Rockstar almostitij kyehti kove speelâst. +Speelâ nubbe traileri almostitijm 14. skammâmáánu 2012. +Trailerist oovdânpuovttijm speelâ huáđđooh. +Uđđâivemáánu 2013 Rockstar almottij speelâ almostittemäigipuudân 17. čohčâmáánu 2013. +Kesimáánu 2014 Rockstar piejâi E3-meesuin almosin Grand Theft Auto V Playstation 4-, Xbox One já PC-versioh traileráin, mij lâi kovvejum Playstation 4. +Uđđâivemáánu 2015 Rockstar almottij, ete PC-versio almostittem maŋŋaan algâalgâlâš 27. uđđâivemáánu sajan 24.njuhčâmáánu 2015. +Kuovâmáánu 2015 Rockstar almostitij vuot uđđâ almostittempeivimeeri Grand Theft Auto V PC-version já sirdij tom tooleeb almostittemäigipuddâ áárvust ovdâskuávlui 14. cuáŋuimáánu 2015. +Nuurrâmversioh. +Grand Theft Auto V:st lii almostittum kyehti nuurrâmversio: Special Edition já Collectorś Edition. +Special Edition siskeld SteelBook-skuáppu, mon lohheest láá speelâ uáivihuáđđooh. +Fáárust lii meid blueprint-kárttá, kost lii ubâ GTA V vijdodâh, lasseen bonusassuid, -mááccuid já -tatuondeid, Stunt kirdemmašinijd, sehe Special Ability Boost, moin iššein huáđđoi spesiaaltááiđuid kartuttee mittár tievân 25% jotelubbooht. +Collectorś Edition siskeeld puoh siämmáá ko Special Edition, mut fáárust puátá meid lukkâlâš torvoboxi GTA V-logoin, brodeerattum Los Santos koibâkappeer, lase huáđđoid gta online maid puáhtá lemniđ, sehe uniikkiautoid siskeldee autotalli. +Grand Theft Auto V finnij stuorrâ mielâstumvuotâ kritiikkáid. +Spellâ finnij meid kávpálâš mielâstumvuotâ. +Árvuštalleeh rämidáin Grand Theft Auto V maainâsmoodist, čäittimist já ávus spellâmaailmist. +GameSpot kuittâg piälháttâlâi speelâ seksistišân. +GameRankings já Metacritic adeláin speelâ PlayStation 3 -version čuogâstuvah 97,05% & 97/100 čuogâstuvah já 96,56% & 97/100 čuogâstuvah Xbox 360 -version. +GameRankings luokkatallâi speelâ puoh aaigij párásumon Playstation 3 já Xbox 360 speelân. +Spellâ lii meid kuálmád enâmustáá čuogâstuvâid finnim spellâ Metacriticst, tyehin lamâš: já Grand Theft Auto IV. +Suomâst speelâ vuobdijm vuosmuš okko äigi enâmânpyehtee mield 88 000 kappâl, ko ovdâdâs-servi Figma muštâl ete lovo lii 70 900 kappâl. +Meeri lii kuittâg Suomâst uáli styeres. +Speelâ platinavuábdu rääji lii 20 000 já kollevuábdu 10 000. +Porgemáánust 2014 Take-Two almottij ete speelâ lii vuobdum jo paijjeel 34 miljovn kappâl Playstation 3 já Xbox 360 -konsloáid. +Kuovâmáánu 2015 speelâ lâi vuobdum jo ohtsis 45 miljovn kappâl. +DSOG lij raporttistâm ete GTA V lii vuábdám PC:st vuosmuš peivi äigi paijjeel miljovn kappâl. +Porgemáánu 2015 speelâ lâi vuobdum ohtsis paijjeel 54 miljovn kappâl. +Skammâmáánu 2016 räi speelâ lâi vuobdum jo paijjeel 70 miljovn kappâl. +Kritiik. +Juovlâmáánu 2014 motomijn australialáin haandâlviđjáin spellâ kessijm meddâl vuábdust äššigâsâi nettiáánnum keežild keežild kost kritisistijm speelâ nisonáid čyeccee viehâväldi. +Speelâ kritisistijm meid tooimâst, kost ulmen lâi kiduttiđ tuođâšteijjee eres taavijn. +Kyevtsáigusâš RNA-viruseh. +Kyevtsáigusâš RNA-viruseh (dsRNA-viruseh) láá juávkku virusijn, moi árbádâh šadda kyevti RNA-sááigust, moh láá ponjásâm kyeimi kyeimis pirrâluvâi. +Taat virusjuávkku juáhhoo ain kuuđâ čeerdân, main stuárráámus lii "Reoviridae". +Taan juávhu virusijn láá uáli jieškote-uvlágán árbáduvah, viruspartikkâlij ráhtuseh já iššeediäláneh. +Motomeh viruseh njuámuh ulmuid (om. +rotaviruseh). +Nubeh viruseh vuod njuámuh elleid, šaddoid, kuobbâráid teikâ bakteeráid. +Merhâšittee kyevtsáigusâš RNA-viruseh láá ovdâmerkkân rotavirus, mii toovvât luččâtaavdâ; BTV-virus, mii toovvât nk. +čuovjisnjuovčâtaavdâ; IBD-virus, mii njuámu kaanijd já Φ6-bakteervirus, mii njuámu "Pseudomonas"-bakteeráid. +Ive nuorttâlâš. +Ive nuorttâlâš (já) lâi palhâšume, mii juohhui jyehi ive iivij 2007-2016. +Taat palhâšume mieđettui ulmuid, juávhoid, ornijduumijd já instituutioid jo-uv ohtuu teikkâ oovtâst merhâšittee kielâ- já kulttuurpargostis nuorttâlâšsiärváduv pyerrin. +Noomâst huolâhánnáá palhâšume vyeittee ij tarbâšâm leđe nuorttâlâš. +Palhâšume haldâšii já taan vyeittest teikkâ vyeittein jienâstii Saaʹmi Nueʹtt já nuorttâlij sijdâčuákkim. +1747 (MDCCXLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1740-lovo káávcád ihe. +Paul Walker. +Paul William Walker IV () lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Sun čaittâlij ovdâmerkkân "Fast And Furious" -elleekuuvijn já elleekooveest "Into the Blue". +Jo arâpärnivuođâstis Pampers-finnoduv máinusijn čaittâlâm Walker algâttij jieijâs karrieer sijđo-oosijn tagarijd televisio-ohjelmijn ko "The Young and the Restless" já "Touched by an Angel". +Tastoo sun finnij mááinu roolâinis nuoráid uáivildum elleekuuvijn "She's All That" (1999) já "Varsity Blues" (1999). +Ive 2001 Walker finnij almugijkoskâsâš huámmášume protagonistin toimâmelleekooveest "The Fast and the Furious", mast sun čaittâlij siämmáá roolâ ohtsis viiđâst elleekoverááiđu kuuđâ jotkâuásist. +Walker lâi uáiviroolâst elleekuuvijn "Eight Below" (2006), "Timeline" (2003), "Joy Ride" (2001) já "Running Scared" (2006). +Priivaateellim. +Walkerist lii ohtâ nieidâ, ive 1998 šoddâm Meadow Walker. +Walker +Čuovâuáivi peivikirje. +"Čuovâuáivi peivikirje" (, já) lii nuorâiroomaan, mon Jeff Kinney lii čáállám já kuvvim. +Tot lii vuossâmuš kirje siämmáánommâsâš kirjerááiđust. +Kirje lii jurgâlâm anarâškielân Mikkâl Morottaja. +Heffleyh. +Kirje uáivihuáđđoo lii 11-ihásâš paješkovlâlâš Greg Heffley, kii čáálá peivikirje eellimstis. +Ton lasseen sun sárgu jieijâs uáinuid jieškote-uvlágán tábáhtusâin ráiđukuuvijd, maid sun talle piäjá peivikiirján - teikâ äigičallui tegu Greg näggee. +Greg enni lii Susan Heffley, já eeči Frank Heffley. +Gregist lává kyehti viiljâ: stuorrâviljâ 16-ihásâš Rodrick já uccâviljâ 3-ihásâš Manny. +Jeffersoneh. +Greg muštâl, et suu pyeremus skippáár lii Rowley Jefferson, mut Greg ij kohtâl Rowley pyereest. +Rowley lii meid 11-ihásâš paješkovlâlâš. +Suu eeči lii Robert Jefferson, já suu eeni Linda Jefferson. +Robert ij lijkkuu Gregân ollágin. +Čuovâuáivi peivikirje (kirjeráiđu). +Čuovâuáivi peivikirje lii ovtâstumstaatâlâš kirječällee Jeff Kinney čäällim já kuvvim kirjeráiđu, mast láá 15 uássid já 4 lasekirje. +Kirjeh muštâleh kaandâst, Greg Heffleyst, suu elimist, suuvâst já skovlâskipárijn. +Kinney čáálá kirjerááiđu kiirjijd eŋgâlâskielân. +Tassaažân kirjeh láá jurgâlum 65 kielân, ml. +anarâškielân, nuorttâlâškielân já orjâlâškielân. +Kirjeráiđu kuulmâ sämikielân. +Rááiđu vuossâmuš kirje, "Diary of a Wimpy Kid" almostui eŋgâlâskielân ive 2007. +Ive 2009 taat vuossâmuš kirje almostui meid suomâkielân noomáin "Neropatin päiväkirja". +Ive 2020 almostuvvii siämmáá kirje sämikielâg versioh. +Anarâškielân tom jurgâlij Mikkâl Morottaja noomáin "Čuovâuáivi peivikirje", nuorttâlâškielân Raija Lehtola noomáin "Jeäʹrmmpääʹǩǩ peiʹvvǩeʹrjj" já orjâlâškielân Áilu Valle noomáin "Jierpmástalli beaivegirji". +Ton lasseen Anarâškielâ servi lii jurgâlittám rááiđu kulmâ čuávuváá kirje anarâškielân. +Fabrizio Brecciaroli jurgâlij rááiđu nube já kuálmád kirje ive 2020. +Toh almostuveh ive 2021 nomâiguin "Čuovâuáivi peivikirje - Stuorrâviljâ almaaštâl" já "Čuovâuáivi peivikirje - Jo rijttáá". +Sun áigu jurgâliđ rááiđu niäljád kirje ive 2021. +Nube maailmsuáđi maŋa Suomâ vuobdij Sovjetlitton Njuámmilcooskâs-Uáivuškuoškâ kuávlu, mon tááhust Aanaar vijđodâh uccánij 176 km². +Juuvah. +Suolluuh. +Joorŋah. +Aanaarjäävri stuárráámus joorŋah láá Äijihjorŋâ, Skállujorŋâ, Cuobbuujorŋâ, Kálbáiääpi já Čyetpecjorŋâ. +"Taat sijđo teikkâ uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." +Frederick Miller já Clara Boehmer naajáin cuáŋuimáánust ive 1878. +Áhujävri. +Áhujävri (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. +Anarâškielâ servi lii ive 1986 vuáđudum sämiservi, mon toimâmpäikki lii Aanaar kieldâ, Laapi eennâmkoddeest. +1969) lii anarâš máttáátteijee, livđojeijee, jyeigee, lávloo já musijkkár. +Tiivtâin lii tyellitälli loppâčuojânâs, mut ij kuittâggin hirmâd távjá. +Anu Aino-Sisko Maarit Avaskari (oovdiš Anu Aino-Sisko Maarit Pietikäinen) lii anarâš sämipolitijkkár, kii áásá Avelist. +Sun väljejui meid sämitige vaaljâin 2007 sämitiggeairâsin ivvijd 2008-2011. +Apollo-komovuotâskijppâ lii ovtâstumstaatâlâš komovuotâskiijpâ, mii kevttui NASA mánudâšohjelmist ivij 1967-1973. +Burr Gore Steers (š. roovvâdmáánu 8. peeivi 1965, Washington, D.C., Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš stivrejeijee já čaittâleijee, kiäm tobdeh pyeremustáá elleekuuvijn "Igby Goes Down" (2002), "Pulp Fiction" (1994) já "Pride and Prejudice and Zombies" (2016). +Cate Blanchett šoodâi Melbournest australialâš iänán já ovtâstumstaatâlâš iäčán. +Django Unchained lii ive 2012 puáttám viestârelleekove, mon lii čáállám já stivrim ovtâstumstaatâlâš Quentin Tarantino. +Djibouti (afarkielân "Yibuuti",, somalikielân "Jabuuti"), virgálávt Djibouti täsiväldi (afarkielân "Gabuutih Ummuuno",, somalikielân "Jamhuuriyadda Jabuuti"), lii staatâ Afrikâst. +Staatâ kuittâg viälgádui hirmâdávt já ton tááhust Stuorrâ-Britannia, mii halijdij suojâliđ páihálâš investistmijdis, vaaldij Egypti haldâšem vuálá ive 1882. +Ive 1952, britij vuástálistem vyelgiđ Egyptist tovâttij liävuttemesvuođâid já loopâst joba Kairo puáldim uđđâivemáánu 26. peeivi 1952. +Staatâ njunošin šoodâi kenraal Nagib, mutâ jo ive 1954 Gamal Abdel Nasser lavkkij suu sajan já Nasserist šoodâi president. +Sun lâi ohtâ katolilâš perruu čiččâm päärnist. +Ive 1903 Capra peerâ vuolgij Amerikân tamppáin já läddejii New Yorkân. +Tobbeen mätki jotkui junáin Kalifornian, kost Capra stuorrâviljâ jo aasâi. +Kaliforniast Capra algâttij škoovlâ čohčuv 1903 já jođeškuođij Los Angeles' Manual Arts High School ive 1909. +Capra peerâ irâttij finniđ suu joskâđ škoovlâ já sirduđ pargoelimân, mutâ Capra ij halijdâm, tastko škovlim lâi tehálâš uási ameriklâš niävdus. +Tast maŋa Capra vaaldij pargo San Fransisco elleekovestudiost já máttááškuođij elleekoverähtim porgâmáin vistig čyeppen, kamera-assistentin, čällen já išestivrejeijen. +Capra tuuđâi komediačällee paargon já forgâ sun šoodâi-uv komedian spesiaališuvvee stivrejeijen. +Ko sun lâi porgâm Mack Sennettáin, te Capra sirdui Columbia Picturesân, kost sust tuođâi šoodâi elleekoverähtee, kii maatij rähtiđ taggaar draama já komedia, moid táváliih keččeeh puovtij tuođâi lijkkuđ. +Keččei mielâst suu elleekoveh lijjii teháliih, já toh lijjii šievmielâ fiilmah, maid tuođâi tarbâšij Stuorrâ lama viärráámui peeivij ääigi. +Capra finnij kyehti pyeremuu elleekove Oscar já kulmâ pyeremuu stivrejeijee Oscar elleekuuvijn "It Happened One Night" (1934), "Mr. +Deeds Goes to Town" (1936) já "You Can't Take It With You" (1938). +Sun lii stivrim meid "It's a Wonderful Life", mii almostui ive 1946, mutâ mast šoodâi klassijkkár eskin ive 1973, ko tahheevuoigâdvuođah Ovtâstumstaatâin nuhhii já kanavah čäitiškuottii tom jyehi juovlâi ääigi. +Fiktiivlij elleekuuvij lasseen sun lii stivrim nube maailmsuáđi ääigi dokumentijd, maid Ovtâstumstaatâi haldâttâs tiilái sust já moi ulmen lâi lasettiđ ameriklij torjuu suátitoimáid. +Frank Joseph Whaley (š. syeinimáánu 20. peeivi 1963, Syracuse, New York, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, čällee já stivrejeijee, kiäm tobdeh pyeremustáá elleekuuvijn "Pulp Fiction" (1994) já "Swimming with Sharks" (1994). +Taan ääigi kielâst vookaal "i" ij kuittâggin lah diftoŋ siste: tagareh "olmâ diftoŋeh" láá jiešalnees vookaal + pelivookaal. +Äimä tutkâmuš ij kuittâggin kieđâvuš tuše jienâduvâi šlaajâ. +Hildur Ingveldar Guðnadóttir (š. čohčâmáánu 4. peeivi 1982, Reykjavik, Island) lii islandlâš nuotâsteijee já musijkkár, kote lii vuáittám sehe Golden Globe- já Oscar-palhâšuumijd. +Isokyrö () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Uđđâivemáánu 1. peeivi 2021 Isokyrö kieldâ sirdâšui Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoodán. +Jackie Brown lii ive 1997 puáttám ovtâstumstaatâlâš rikoselleekove, mon lii čááll��m já stivrim Quentin Tarantino. +Puurgah iä kuittâggin tábáhtuu jyehi ive. +Juvduujuuhâ (maŋgii tuš Juvduu) lii juuhâ Aanaar kieldâst, Suomâst. +Juvduu álgá Solojäävrist já luáštá Aanaarjáávrán, Aanaar markkânist. +Juuvâ rasta maneh kyehti šalde Njuámmilcoskâsist já Anarist. +Jyväskylä ollâopâttuv Mattilanniemi já Ylistönrinne kampuseh láá Jyväsjäävri riddoost. +Kasmir, olmâ nommâ Thomas Antero Kirjonen (š. njuhčâmáánu 27. peeivi 1985, Espoo, Suomâ) lii syemmilâš musijkkár já nuotâsteijee. +"senior legal advisor"in aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuotâornijdume Civil Rights Defendersist (CRD), vt. kuávlutoimâttuv hovdân já tárkkojeijen Euroop torvolâšvuođâ- já oovtâstpargo-ornijdume Ukrainast, já oovtviärdásâšvuođâváldálâžžân Ruotâst. +Tastko Lohtaja, Kälviä já Ullava lijjii suomâkielâliih kieldah já Kokkola lâi kyevtkielâlâš (suomâkielâ eenâblovokiellân), te Kokkola ruotâkielâlij ässei meeri kiäppánij mottoom verd, mut kieldâ pisoi kuittâggin kyevtkielâlâžžân. +Kuhmoinen () lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Uđđâivemáánu 1. peeivi 2021 Kuhmoisij kieldâ sirdâšui Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest Pirkanmaa eennâmkoodán. +"Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." +Linda Hogan (š. syeinimáánu 16. peeivi 1947, Denver, Colorado, Ovtâstumstaatah) lii pegâlmâs ovtâstumstaatâlâš tivtâsteijee, čällee já aktivist. +Zuckerberg +Mõisaküla lii epijiečânâs kaavpug Mulgi kieldâst, Viljandimaa eennâmkoddeest, Eestienâmist. +Roovvâdmáánu 24. peeivi 2017 Karksi, Abja já Halliste kieldah sehe Mõisaküla kaavpug lahtojii uđđâ Mulgi kieldân. +Tevkis ruánáá kuávluh rekinistojeh ain Nuorttâ-Afrik uássin, kuovgis ruánáá kuávluh vuod tuše motomin. +Tot uulât Ruopsismeerâ staatâin ain Mosambik já Madagaskar räi. +OA jyehim mield Nuorttâ-Afrikân kuleh čuávuvááh staatah já kuávluh: Burundi, Djibouti, Eritrea, Etiopia, Kenia, Komoreh, Maadâ-Sudan, Madagaskar, Malawi, Mauritius, Mayotte, Mosambik, Réunion, Ruanda, Sambia, Seychelleh, Somalia, Tansania, Uganda já Zimbabwe. +Paul Calderon (šoddâm 1959, Puerto Rico) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, kiäm tobdeh pyeremustáá elleekuuvijn "Four Rooms" (1995), "Pulp Fiction" (1994) já "King of New York" (1990). +Tot lii Kärjil täsivääldi uáivikaavpug. +Petroskoi vuáđudui čohčâmáánu 11. peeivi 1703, já tast šoodâi kaavpug njuhčâmáánu 21. peeivi 1777. +Phillip LaMarr (š. uđđâivemáánu 24. peeivi 1967, Los Angeles, Kalifornia, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, kiäm tobdeh vaarâ pyeremustáá tv-rááiđust "MADtv" (1995), já elleekovveest "Pulp Fiction" (1994). +Pulp Fiction lii ive 1994 puáttám rikoselleekove, mon lii stivrim ovtâstumstaatâlâš Quentin Tarantino. +Suu eeči lii italialâš-ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já musijkkár Tony Tarantino. +Reservoir Dogs lii ive 1992 puáttám rikoselleekove, mon lii čáállám já stivrim ovtâstumstaatâlâš Quentin Tarantino. +"Taat sijđo teikkâ uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast" +Tot lii Sortavala pirrâduvâst, Kärjil täsivääldist. +Sortavalast šoodâi kaavpug ive 1632. +Ive 2010 Sortavala kaavpugist assii 19 235 olmožid. +Sortavala kaavpugkieldâst ässeeh lijjii 20 374, ađai kaavpug ulguubeln assii 1 139 olmožid. +Stephen Edwin King (š. čohčâmáánu 21. peeivi 1947, Portland, Maine, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš kirječällee. +Pargo ij kuittâggin kavnum tállân, pic esken čohčuv 1971, kuás sun algâttij eŋgâlâskielâ máttáátteijen Hampden Academyst. +Säämi suuvâ laavlâ () lii säämi aalmuglâšlaavlâ. +Tallinna () lii Eestieennâm stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Tallinnast ääsih 437 619 olmožid. +Ton vijdodâh lii 159,4 km², já alodâh 9 m. +Tallinna kaavpuguásih +Tartto () lii Eestieennâm nubben stuárráámus kaavpug. +Tarttost ääsih 92 974 olmožid. +Ton vijdodâh lii 38,8 km², já alodâh 57 m. +Tiänu (juuhâ). +Tiänu lii räjijuuhâ Suomâ já Taažâ kooskâst. +Tiänu kukkodâh lii 250 km, mast Suomâ peln 152 km. +Tiänu lii Tuárnusjuuvâ sehe Muoniojuuvâ lasseen Suomâ tergâdumos luosâjuuhâ, mon tááhust kuálástemtuurism lii uáli tergâdis iäláttâs sehe Taažâ já Suomâ peln. +Tiänu luosâ lii uáli maaŋgâhámásâš, já tast láá maaŋgah eres näälih, moh kođeh jieijâs sijđojuuvâin. +Tiänu koskâmiärálâš salâsmeeri lii moonnâm 45 ive ääigi lamaš suullân 120 000 kg. +Luosâ lasseen Tiänust láá suávvileh já merâkuávžureh. +Aanaarjuuvâ sijđojuuhâ, Räjijuuhâ, álgá Iänuduv Piäldutuoddârist. +Tiänu virded 152 kilomeetter määđhi Suomâ já Taažâ räjijuuhhân já luáštá Taažâ peln Tiänuvuonân Barentsmeerân. +Tiänu sijđojuuvah láá Suomâ peln Piesjuuhâ, Áhujuuhâ, Nilijuuhâ, Nuvvusjuuhâ, Kuáppilâšjuuhâ, Ucjuuhâ, Vetsijuuhâ jna. +Suomâ já Taažâ rääji mana 294 kilomeetter mätki Tiänu č��cáduvvâst juuvâ kieŋâlumos saajeest. +Tiänu rasta maneh kyehti šalde Tana Brust já Ucjuuvâst. +Arâšoddâdem já škovlim. +Arâšoddâdem fäälih Ucjuuvâst kuulmâ peivikiäjust: Ucjuvnjäälmi peivikiäjust markkânist sehe Kärigâsnjaargâ já Njuárgám peivikiäjuin. +Arâšoddâdem uárnejuvvoo párnái eenikielâ mield. +Kieldâst láá meid kulmâ orjâlâškielâg kielâpiervâl: Ucjuuvâst, Kärigâsnjaargâst já Njuárgámist. +Njuárgám škoovlâst lii ovdâmáttááttâs já vuáđumáttááttâs luokain 1.-6. +Kärigâsnjaargâ já Ucjuvnjäälmi škoovlâin lii sehe ovdâmáttááttâs já vuáđumáttááttâs luokain 1.-9. +Máttááttâs puoh škoovlâin tábáhtuvá sehe suomâ- já orjâlâškieláid. +Suu eeči, Robert Thurman, aasâi muáddi ive Indiast já lii vuossâmuš ovtâstumstaatâlâš, kiäst lii šoddâm buddhalâš muŋkki. +"Båtsuoj-bieŋjuv galggá báddie-gietjiesna álggiet lieratit. +De tjuavrrá jiehtja viegadit ráddiesta ráddáje jah nav ájaj livva-sijiesna, guh jiehtják súhph. +Die galggá daina báddie-bieŋjijne viegadit bijrra ieluon, nav júhtie biegŋja galggá vuöjdniet gúktie almatjh gelggh dahkat. +Lierruo-biegŋja daggár bälij vánatallá ieluon bijrra ja ij akttak bijgŋuolissa luöjtieh. +Die måddie bálliena daggár biegŋja, juhka ij leäh ållást lieratuvvama, die butsijda válldá ja dulvada. +De daggár bälij tjuavrrá suv báddáje válldiet jah slåvvat." +Čevetjäävrist lii uccâ kyevtkielâg škovlâ. +Nijmegenist ääsih 177 659 olmožid. +Ton vijdodâh lii 57,63 km², já alodâh 29 m. +Fyn lii vijđoduv mield Tanska kuálmádin stuárráámus suálui Sjælland já Vendsyssel-Thy maŋa. +Ton vijđodâh lii 3 099,7 km², já alemus saje 131 m. Fynist ääsih +1969 (MCMLXIX'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Anarâškielâlâš Wikipedia ovdâsijđo juovlâmáánu 31. peeivi 2020 +Jo vuossâmuu peeivi tast lijjii paijeel 1 000 artikkâlid. +Ko váldoo huámmášumán anarâškielâ sárnoomeeri, te taan Wikipedia artikkâlmeeri lii viehâ styeres. +Juovlâmáánu 31. peeivi 2020 anarâškielâlii Wikipediast lijjii paijeel 2 000 artikkâlid. +Nommâpeeivih. +Anarâš já syemmilâš kalender mield kiästen ij lah virgálâš nommâpeivi uđđâivemáánu 1. peeivi. +1968 (MCMLXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +1963 (MCMLXIII'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Darude, olmâ nommâ Toni-Ville Henrik Virtanen (š. syeinimáánu 17. peeivi 1975 Eura, Satakunta, Suomâ) lii syemmilâš musijkkár‎, pyevtitteijee já DJ. +1640 (MDCXL) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +uđđâivemáánu 26. peeivi - Yrjö Väisälä kaavnâi asteroidijd 1446 Sillanpää, 1447 Utra já 1529 Oterma. +1946 (MCMXLVI'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +1919 (MCMXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +1944 (MCMXLIV'") lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +2016 (MMXVI'") lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +1863 (MDCCCLXIII'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Ovtâstumstaatâi 46. president Joe Biden +1850 (MDCCCL) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Anna Abreu (olmâ nommâ Anna Eira Margarida Heiskari, jieijâs suuvâst Mourão de Melo e Abreu; š. kuovâmáánu 7. peeivi 1990, Vantaa, Suomâ) lii portugaallâš-syemmilâš musijkkár. +Mariah Carey (š. njuhčâmáánu 27. peeivi 1970, Huntington, New York, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš musijkkár, nuotâsteijee já čaittâleijee. +Netflix skáppoo elleekuuvijd já televisiorááiđuid pyevtittem- já levâttemfinnoduvâin aaibâs tegu táválâš TV-kanava. +Sun šoodâi presidentin njuhčâmáánu 1. peeivi 1994 já lâi virgeest ain ive 2000 räi. +Suu enni lâi Tyyne Ahtisaari (o.s. +Ahtisaari lâi vuossâmuš, kiäm väljejii Suomâ täsivääldi presidentin njuolgâ kyevtimuddosâš aalmugvaljâiguin. +Britney Spears (š. juovlâmáánu 2. peeivi 1981, McComb, Mississippi, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš musijkkár, tánssájeijee já čaittâleijee. +Ovdil skeeŋkâi jyehim ulmuuh eelih távjá hävdienâmist cokkiitmin kinttâlijd suhâhavdijd. +Tääpi aalgij Suomâst 1900-lovvoost já šoodâi almolâžžân tälvisuáđi maŋa sáŋgárhaavdijn já forgâ eres-uv soojij. +Ive 2019 almostuvvii Satu Moshnikoff jurgâlem nuorttâlâškielâlâš versio noomáin "Moodrai täʹlvv" já Uccpárnáá Vuoli Ilmar jurgâlem anarâškielâlâš versio noomáin "Tijdâtälvi". +Aalgâ rääjist ráiđu haastij ameriklijd ärbivuáválijd perâáárvuid já tom, maggaar lii tuáimee peerâ. +Viärjuvaljiittâs lii siämmáásullâsâš ko spellârááiđu ovdebáá uásist, já tot siskeeld jieškote-uvmuđušijd revolverijd, pistovlijd, kivárijd já havlâpissoid. +Dutch van der Linde jođettem rikosjuávkku lii karttâm patâriđ Blackwater kaavpugist muottiis vaarijd epiluhostum rievvim maŋa. +Vaarijn sij kärttih taištâliđ O'Driscol rikosjuávhoin. +Dutch rikosjuávkku rievvee ráhtulâšvuotâmagnaat Leviticus Cornwall juná. +Ton keežild Cornwall pálkkát aageent Milton, kiän pargon lii kavnâđ já tolliittiđ Dutch juávhu. +Valentine kaavpugist Dutch juávkku rievvee paaŋki, mut sij kärttih taištâliđ Cornwall juávhoin. +Tast maŋa sij värrejeh Lemoyne uásistaatân. +Tobbeen ääsih Gray já Braithwate perruuh, main lii ennuv kolle. +Dutch já suu juávkku irâtteh toimâđ nuuvt, ete toi perrui kooskâst šodâččij suáti. +Tot ij kuittâggin luhostuu. +Ráŋgáštâssân Garyh koddeh Sean já Braithwateh tuáppuh Jack, kii lii John Marston kandâ. +Dutch rikosjuávkku reagist já koddá kuohtuid perruid, mut ij kaavnâ Jack. +Braithwateh lijjii vuábdám Jack italialii Angelo Bronten, kii áásá Saint Denis kaavpugist. +Bronte maaccât Jack já ton maŋa táájut Dutch, kii talle puurât suu krokodiiláid. +Hosea Matthews já Dutch orniv paŋkkirievvim Saint Denisist, mut tot ij moonâ aaibâs tegu suoi láin smiettâm já Hosea já Lenny surmâšuv. +Dutch van der Linde, Arthur Morgan, Bill Williamson, Javier Escuella ja Micah Bell luhostuveh patâriđ kaavpugist tamppáin. +Ulmen lâi moonnâđ Kuuban, mut tamppâ kárttá merâstoormân já loppâloopâst almaah riddoneh Guarma-nommâsii suollui. +Tobbeen sij uásálisteh eennâmomâsteijei já oorjij koskâsii suátán. +Sij išedeh oorjijd vyeittiđ suáđi já talle peesih maasâd Ovtâstumstaatáid. +Ovtâstumstaatâin almaah kävnih rikosjuávhu eres jesânijd. +Dutch ij lah innig vises tast, et sun puáhtá lyettiđ Arthurân, tastko Arthur ij innig tottâl suu. +Siämmást Arthur mield Dutch lii muttum já ij lah innig siämmáš olmooš ko ovdil. +Sunnuu koskâvuotâ huánnán, ko Ducth koddá Cornwall. +Arthur luáttámuš Dutchân láppoo ollásávt já lopâlávt, ko Dutch ij haalijd piäluštiđ Abigail, kote lâi karttâm aageent Milton faŋgân. +Arthur lii eres uáivilist já vuálgá Sadiein išediđ Abigail. +Arthur piälušt Abigail já koddá aageent Milton. +Ovdil jäämmim Milton muštâl Arthurân, et Micah lâi toimâm suu tiätukälden ton rääjist, ko almaah lijjii puáttám maasâd Guarmast. +Ko Arthur máccá Dutch luusâ, te sun suujât Micah tast, et sun lii piättám juávhu. +Tast šadda rijdo. +Dutch, Micah, Bill Williamson já Javier Escuella láá Arthur já John vuástá. +Agenteh kävnih almaid, mut almaah luhostuveh patâriđ. +Arthur já John hiäppušeh láppojeh. +John halijdičij maccâđ jieijâs perruu kuuvl, mut Arthur halijdičij moonnâđ maasâd já suáládiđ Dutch puoh ruuđâid. +Tääl spellee kalga meridiđ tom, mii tábáhtuvá čuávuvâžžân. +Mana-uv Arthur Johnáin vâi máccá-uv sun Dutch kuuvl? +Loopâst Arthur jáámá, já maht sun jáámá lii kiddâ tast, mon ennuv kunneečuággáh sust láá. +Jis sust láá ennuv čuággáh, te sun jáámá tuberkuloos keežild. +Mudoi Micah koddá suu. +1757 (MDCCLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Kyevtis lává vuáittám Nobel-kemiapalhâšume lasseen Nobel-palhâšume nube kategoriast: Marie Curie, kii vuoitij sehe Nobel-kemiapalhâšume já Nobel-fyysiikpalhâšume já Linus Pauling, kii vuoitij sehe Nobel-kemiapalhâšume já Nobel-ráávhupalhâšume. +"Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâ- já eŋgâlâskielâlâš Wikipediain." +Grand Theft Auto V logo +Grand Theft Auto V (uánihávt GTA V teikkâ GTA 5'") lii Rockstar North toimâfiäráánspellâ, mii almostui čohčâmáánu 17. peeivi 2013 Playstation 3- já Xbox 360 -konsoláid. +Speelâst almostui pyeredum versio skammâmáánu 18. +2014 Playstation 4- já Xbox One -konsoláid, mon maŋa tot almostui meid Microsoft Windowsân cuáŋuimáánu 14. peeivi 2015. +Spellâ lii "Grand Theft Auto" -spellârááiđu čuávuvâš stuorrâ almostittem ive 2008 almostittum "Grand Theft Auto IV" maŋa. +Spellâ sajaduvá kuvâttâllum San Andreas uásistaatân, já ton ohtuuspellâmaainâs čuávu kulmâ rikolii, kiäh uárnejeh rievvimijd haldâttâhtoimâttuv vuárnum vyelni. +Ávus spellâmaailm addel spellei máhđulâšvuođâ jotteeđ rijjâ San Andreasist, moos kuleh ávus eennâmkuávlu já kuvâttâllum Los Santos kaavpug, mii vuáđuduvá Los Angelesân. +Speelâ puáhtá spellâđ jo-uv kuálmád teikkâ vuosmuu persovn uáinust, já ton maailmist joteh jo-uv vääzin teikkâ motomáin fiävruin. +Spelleeh stivrejeh kulmâ uáivihuáđđoo ubâ ohtuuspeelâ ääigi, já lonottâleh huáđđost nuubán sehe tohâmušâi ääigi já toi ulguubeln. +Maainâs vuájudât rievvimáid, já maaŋgah tohâmušah siskeldeh pääččim já motomáin fiävruin vyeijim. +Virgeomâhái vu��státooimâi aggressiivlâšvuođâ mittedeh "wanted"-vuáháduváin. +Speelâ maaŋgâspellâhäämi, "Grand Theft Auto Online", addel enâmustáá 30 spellei máhđulâšvuođâ tutkâđ ávus spellâmaailm já uásálistiđ ohtâsâštoimâlijn teikkâ kištottâllee haamijn. +"Grand Theft Auto V" lâi ton almostittem rääjist vijđásávt vuordâččum. +Ko tot almostui, te tot finnij pyere vuástáväldim kritijkkárijn, kiäh rämidii eromâšávt ton maaŋgâ uáivihuáđđoo kevttim, ávus spellâmvuođâ já teknisii ovdedem. +"Grand Theft Auto V" cuovkkij syergi vyebdimulâttâsâid, já tast šoodâi puoh jotelumosávt vuobdum makkuuttâssyergi pyevtittâs. +Tot ánsášij 800 miljovn dollarid ton almostittempeeivi, já kulmâ peeivi almostittem maŋa loho lâi jo paijeel miljard. +"Grand Theft Auto V" lii jo-uv vuosmuu teikkâ kuálmád persovnist kovvejum toimâmfiäráánspellâ. +Spelleeh čođâlditeh pargopittáid, vâi ovdáneh mainâsist. +Pargopitái ulguubeln spelleeh pyehtih rijjâ juškeđ speelâ ávus spellâmaailmist. +"Grand Theft Auto V" spellâmaailm lii čuuvtij stuárráb ko spellârááiđu tolebijn speelâin, já tobbeen láá ávus eennâmkuávlu já kuvâttâllum Los Santos kaavpug. +Spellee kiävttá kolmâviärjuid, pääččimviärjuid já pávkkánâsâid vajalij tuástumân, já sun puáhtá kaččâđ, njuškođ, vuoijâđ teikkâ kevttiđ fiävruid. +Tuáru tiileest spellee puáhtá kevttiđ automaatlâš sihtim. +Jis lii tárbu, sun puáhtá meiddei čiähádâttâđ. +Jis spellee vahaduvá, suu tiervâsvuotâčuággáh mäccih kuuloold pelimudo räi. +Jis spellee jáámá, te sun šadda oppeet pyecceiviäsun. +Jis spellee taha rikosijd speelâ ääigi, te sun puáhtá finniđ virgeomâháid suu maajeeld. +Virgeomâhái vuástátooimâi aggressiivlâšvuođâ mittedeh "wanted"-vuáháduváin (já), mii vuáđuduvá tasnijd. +Jis lii tuše ohtâ täsni, te virgeomâhááh iä lah aggressiivliih. +Vittâ tääsni vuod uáivildeh, ete virgeomâhááh láá hirmâd aggressiivliih. +Virgeomâhááh oceh spellee, kii jäävkit uuccâmkulluuttâs kuávlust. +Jis spellee tolliittuvvoo teikkâ jáámá kaskoo tooimâ, te sun puáhtá algâttiđ ovdebáá vyerkkejum saajeest. +Mittár mana cooldown-tilán já loopâst láppoo, ko spellee ij lah virgeomâhái uáinupirrâduvvâst (mii uáinoo kárttáást). +Ohtuuspeelâst láá kulmâ huáđđoo, moiguin puáhtá spellâđ: Michael De Santa, Trevor Phillips já Franklin Clinton - kulmâ rikolii, kiäi mainâseh ovtâstuveh ko tooimah čođâldittuvvojeh. +Motomijd tooimâid puáhtá čođâldittiđ tuše ovttáin huáđđoin, já loopah kuovttijn tâi kulmáin huáđđoin. +Ubâ ohtuuspeelâ ääigi spelleeh pyehtih molsođ huáđđost nuubán sunde adeleijee kompas vievâst. +Spellâ sáttá lonottiđ huáđđoid automaatlávt tooimâi ääigi nuuvt, ete tot puáhtá čođâldittiđ motomijd uulmijd. +Huáđđoo kompassist leijee avatar šiälu ruopsâdin, jis sun lii vaarâst, já vielgâdin, jis sust lii strategisávt hiäđulâš tiileest. +Veikkâ spelleeh čođâlditeh tooimâid moin peri uáivihuáđđoin, vaigâdumos rievvimtooimah väätih iše tahofiätu stivrim rikoskuoimijguin, kiäh spesiaališuveh ovdâmerkkân vyeijimân. +Jis rikoskyeimi ciävzá rievviimist jämihánnáá, te sun finnee uási rievvimsummeest já sáttá leđe kiävtust puáttee rievvimtooimâin pyerebij táiđučuággáiguin. +Speelâst rievviimijd puáhtá čođâldittiđ kyevti eres taavijn: spelleeh pyehtih ovdâmerkkân huámmášhánnáá finniđ sivilijd kolmâštuđ tainâskemkaasuin teikkâ tuš uáinusist volliittiđ sii viärjuigijn. +Puoh huáđđoin láá käävci sierâlágán táiđud, moh ovdâsteh sii ääpi tiätusuorgijn, tego päčimist já vyejimist. +Veikkâ spelleeh pyehtih pyerediđ huáđđoi tááiđuid spellâmáin, jyehi huáđđost lii äššitubdâmuš oovtâ tááiđun (om. +Trevor táiđu stivriđ kirdemmaašin). +Káávcád "eromâšäppi" miäruštâl huáđđoi áinoošlajâsii ääpi čođâldittem pehtilvuođâ. +Michael kiävttá luođâääigi tullâtuárust, Franklin hittood ääigi vyejedijnis, já Trevor taha tuárust kyevtkiärdág vahâgijd vajaláid já váldá jieš tuš 50% vahâgijn. +Puoh huáđđoi eromâšääpi mittedee mittár kulloo, ko kiävttoo äppi, já oppeet šadda, ko spellee taha taaiđâlijd tavoid (ovdâmerkkân Franklin driftaa fiävruiguin já Michael pááčá ulmui oivijd). +Ive 2013, oovce ihheed endurân moonnâm rievvim maŋa oovdiš paŋkkiriävvár Michael Townley iälá tuođâšteijeesuojâlusâst perruidiskuin Los Santosist, San Andreasist syelinoomáin Michael De Santa. +Ko Michael kulá, ete suu kálgu Amanda lii viällám tennismáttáátteijeinis, te sun uávuttâl tennismáttáátteijee tivrâs táálu luusâ já tuššâd táálu suttoost. +Táálu omâsteijen čaittâšuvá meksikolii narkotiikpaaroon Martin Madrazo nissoonustev. +Madrazo váátá sajanmáksu viehâvääldi uhkijn, já te Michael máccá jieijâs rikolii elimân, vâi sun finniiččij ruuđâid čuákán. +Oovtâst rikoskuoimijnis, Franklin Clintonáin, suoi rievviv jálukeđgikäävpi, vâi suoi pastaččáin mäksiđ jieijâs veelgijd. +Kanadalâš Trevor Phillips, kii lii áinoo rikoskyeimi val elimin oovce ihheed tassaaš tábáhtum paŋkkirievviimist, finnee tiätun jálukeđgirievviimist já fiettee, ete Michael lii lamaš ton tyehin. +Suoi teivâv oppeet Los Santosist. +Puoh uáivihuáđđoin älgih leđe čuolmah. +Michael peerâ kuáđá suu, já Michael váldá ohtâvuođâ Devin Westonân, kii lii hirmâd riges uáiviomâdâhsajostittee. +Franklin piälušt skipáris Lamar Davis, ko gangster Harold "Stretch" Joseph iirât ohtânmaanoost koddeđ Lamar, vâi sun finniiččij eenâb huámmášume jieijâs juávhust. +Kyehti Federal Investigation Bureau (FIB) aageent, Dave Norton já Steve Haines, väldiv ohtâvuođâ Michaelân já vaattâv, ete Michael parga Franklináin já Trevoráin. +Ulmen lii hiäjusmittiđ kištottâllee Internation Affairs Agency (IAA) -toimâttuv. +Sij volliitteh fiävruid, moh siskeldeh IAA:n uáivildum uáiviomâduv, já rievvejeh paaŋki. +Ko Haines tooimâid tuđhâškyetih, te sun páággut Franklin já tuššâdiđ tuođâštusâid Haines vuástá FIB toimâttuvâst. +Michael uáiná taam tilálâšvuottân sikkođ meiddei puoh tuođâštusâid jieijâs tooimâin. +Taah kuulmâs vuávááškyetih Union Depository -vuárhá rievvim, mii lii sii puoh stuárráámus rievvim. +Trevor finnee čielgâsin, ete suu puáris rievvimkyeimi Brad Snider ij lahkin faŋgâlist tego sunjin lâi ettum. +Brad jaamij oovce ihheed tassaaš endurân moonnâm rievviimist já suu hävdidii Michaelân uáivildum háávdán. +Union Depository rievvim luhostuvá. +Devin Weston mana Franklin kuuvl já koččo suu koddeđ Michael. +Franklin muštâl Devinân, et Steve Haines lii jo koččom suu koddeđ Trevor. +Franklinist láá kulmâ muulsâiävtu: koddeđ Michael, koddeđ Trevor teikâ leđe kodehánnáá kiämmán. +Jis Franklin koddá jo-uv Michael teikâ Trevor, te tastmaŋa sun máccá jieijâs puáris elimân. +Jis sun ij kode kuábbáágin, te kuulmâs kuáhtájeh FIB já Merryweather, mon maŋa sij sormejeh Haines, Strech, Cheng já Weston. +Kulmâs oovtâstpargo nohá, mut sii ustevvuotâ juátkoo. +Grand Theft Auto V lii rááiđu vuosmuš spellâ, moos nyettejii algâalgâlii muusik. +Muusik nuottiimist västidii The Alchemist, Oh No, Tangerine Dream já Woody Jackson, kii lâi tolebáá porgâm Rockstaráin tagarijn speelâin ko Red Dead Redemption (2010), L.A. Noire (2011) já Max Payne 3 (2012). +Kietâčällee Dan Houser muštâlij ive 2009 sahhiittâlmist, ete sun áigu čäälliđ suullân tuhháát-sijđosii kietâčalluu Grand Theft Auto V várás. +Siämmáá sahhiittâlmist Houser muštâlij, ete ovdedempargo álgá vistig kaavpugist já esken ton maŋa huáđđoin. +Roovvâdmáánust 2011 Rockstar Games almostitij Grand Theft Auto V Twitter peht piejâmáin viestân liiŋkâ jieijâs päikkisijđoid, moi stijlâ lâi nubásmittum speelâ mield. +Siijđoin lâi logo, mii siskeldij speelâ noomâ. +Ton vyelni lâi trailer almostittempeivimeeri. +Vuossâmuš trailer almostui oho maŋeláá. +Čuávuváid tiäđuid finnejii esken syeinimáánu 12. peeivi 2012, ko Rockstar almostitij kyehti kove speelâst. +Speelâ nubbe trailer almostui skammâmáánu 14. peeivi 2012. +Trailerist oovdânpuohtii speelâ huáđđoid. +Uđđâivemáánust 2013 Rockstar almottij, et spellâ almostuvá čohčâmáánu 17. peeivi 2013. +Grand Theft Auto V:st láá almostum kyehti nuurrâmversio: "Special Edition" já "Collector's Edition". +Sun čaittâlij ovdâmerkkân "Fast & Furious" -elleekuuvijn já elleekooveest "Into the Blue". +Walker jaamij autopäärtist Santa Claritast, Kaliforniast lávurduv skammâmáánu 30. peeivi 2013. +Tábáhtusah algii, ko Walker ustev, ovdii kištovyeijee Roger Rodas omâstem luksusautokäävpi Always Evolving pargee ij finnim auto haandâl siisâ, já Rodas meridij vyeijiđ tom jieš toho. +Talle Paul Walker poođij Rodas luusâ já almottij, ete sun ij lah val vuáijám áášánkullee Porsche. +Walker ustev Jim Trop kuulâi, ko Walker eeđâi Rodasân: "Hei, jis vyelgeen vyeijiđ." +Toh lijjii majemuuh viäruiulmuu kuullâm säänih. +Jaroslav Heyrovský. +Jaroslav Heyrovský () lâi tšekkilâš kemist. +Ive 1959 sun vuoitij Nobel-kemiapalhâšume tondiet ko sun huutkâi já ovdedij polarografialijd analysistemvuovijd. +Mánudáá Heyrovsky-kraatter lii nomâttum Heyrovský mield. +Heyrovský +It's a Wonderful Life. +It's a Wonderful Life (ive 1946 poster) +It's a Wonderful Life lii ive 1946 almostum, Frank Capra stivrim draamaklassijkkár. +Ton vuosâeehid lâi Globe-teatterist, New Yorkist, juovlâmáánu 20. peeivi 1946. +Klassijkkár tast ij kuittâg šoddâm tállân pic esken ive 1973 maŋa, ko ton tahheevuoigâdvuođah nuhhii Ovtâstustaatâin já tom čäitiškuottii televisiost juovlâi ääigi. +Suomâ televisiost "It's a Wonderful Life" oinui vuosmuu keerdi ive 1976, ko MTV čaaitij tom. +Tastmaŋa tot oinui vistig Yle TV1:st ive 1987 juovlâááptu já Yle TV2:st jyehi juovlâi ääigi iivij 1992-2011 koskâsii ääigi. +Ive 2014 Yle Teema (2017 rääjist Yle Teema & Fem) čäitiškuođij tom ain juovlâi ääigi. +Elleekove vuáđđun lii Philip Van Doren Stern maainâs "The Greatest Gift". +Ive 1947 Frank Capra vuoitij "It's a Wonderful Life"st pyeremuu stivrim Golden Globe. +Elleekove lâi meid Oscar-iävtukkâssân viiđâ eres kategoriast: pyeremus elleekove, pyeremus almaičaittâleijee (James Stewart), pyeremus stivrejeijee (Frank Capra), pyeremus jienâpaddim (John Aalberg) já pyeremus editistem (William Hornbeck). +Muumistáálu. +Muumistáálu (,,) lii Muumi-mainâsij uáivihuáđđoo já vuossâmuš muumihuáđđoo, mon Tove Jansson raahtij. +Nuorâ Muumistáálu áásá Muumitáálust oovtâst vaanhimijdiskuin Muumieijijn já Muumiennijn. +Sun lii sunnuu áinoo alge. +58345 Moomintroll-asteroid lii nomâttum suu mield. +Muumistáálu šoddâm. +Muumistáálu huáđđoo ovdánij kuuloold 1930-lovvoost. +Huáđđoo nommâ lâi vistig ruotâkielân "snorken", mii lii siämmáš nommâ ko Nisoost lii tääl. +Vuossâmuu keerdi Muumistáálu lâi uáivihuáđđon ive 1945 "Småtrollen och den stora översvämningen" -kirjeest (). +Muumistáálu häämi já luándu. +Muumistáálu lii vielgâd já kossuv. +Suu stuorrâ, jurbâ njune, tieppiseibi já stuorrâ čalmeh sulâstiteh virdehiäppuš. +"Muumistáálu já seibitäsni" -elleekooveest Muumistáálu šoddâmpeivi lii porgemáánu 7. peeivi. +Sun lijkkoo fiäránáid, mut ana älkkeevuođâ já vuovâsvuođâ ennuv áárvust já ain máccá maassâd. +Muumistáálu kiävttá pihtâsijd tuše vuojâdijnis. +Muumistáálu skipáreh. +Muumistáálu pyeremus ustev lii Noskemudágâš, kii áásá telttaast, mon sun ceeggât ain kiđđuv siämmáá sajan šalde paaldân. +Muumistáálu eres skipáreh lává Nipso já Uccâ Myy. +Ton lasseen sun lii Nisonieidâ sierâdemskippáár já ustev. +Muumistáálu "Muumileevi mainâseh" -rááiđust. +Iivij 1990-1992 TV-rááiđust Muumistáálu lii uáivihuáđđoo. +Suoi Uccâ Myyin lává áinoo huáđđooh, kiäh lává TV-rááiđu puoh oosijn. +TV-rááiđust. +Sämitige alguu vuáđuld Yle já Gutsy Animations -pyevtittemfinnodâh rähtiškuottii uđđâ Muumileehi-rááiđu nuorttâlâškielân, orjâlâškielân já anarâškielân. +Rááiđu láá jurgâlâm nuorttâlâškielân Tiina Sanila-Aikio, orjâlâškielân Inger-Mari Aikio já anarâškielân Neeta Jääskö. +Jurgâlusâi vuáđuld Muumistáálu-rooli jienâčaittâleh nuorttâlâškielân Teemu Titola, orjâlâškielân Áilu Valle já anarâškielân Mikkâl Morottaja. +Kiirjijn. +Muumistáálu fiäránijn puáhtá luuhâđ anarâškielân Uccpárnáá Vuoli Ilmar jurgâlem kirjeest "Tijdâtälvi". +Siämmáá kirje puáhtá luuhâđ meid nuorttâlâškielân noomáin "Moodrai täʹlvv" já orjâlâškielân noomáin "Diidadálvi". +Tai lasseen láá almostum kyehti kirje orjâlâškielân: Ritva Torikka jurgâlem "Áhčči ja mearra" () ive 1990 já Kerttu Vuolab jurgâlem "Moson de geavvá? +Girji Mymmela, Mumenstálu ja unna My birra" () ive 2000. +Ive 2016 "Tijdâtälvi" almostui orjâlâškielâg jienâkirjen; tom luuvâi páádán Raili Pirinen. +Elleekuuvijn. +Taan räi sämikielân láá kyehti Muumih-elleekove, kuohtuuh orjâlâškielân. +Ive 1992 almostui "Mumenstállu ja seaibenásti" (), mast lii orjâlâškielâg tekstim. +Ive 2017 almostui "Mumi imaš muohtamáilmmis" (). +Taat elleekove vuáđuduvá "Tijdâtälvi"-kiirján. +Ive 2017 elleekooveest jienâčaittâl Áslat Holmberg. +Fast & Furious. +Fast & Furious () lii ovtâstumstaatâlâš elleekoveráiđu. +Rááiđu vuosmuš uási, The Fast and the Furious, finnij vuosâeehid ive 2001. +Ohtsis elleekove láá almostum käävci. +Čiččâd lâi algâaalgâst ulme valmâštuđ ive 2014, mut ton valmâštum maŋanui elleekove čaittâleijee Paul Walker jäämmim tiet. +Elleekove finnij vuosâeehid ive 2015 aalgâst. +Elleekoverááiđu maaŋgâin oosijn láá čaittâlâm Walker lasseen Vin Diesel, Michelle Rodriguez, Jordana Brewster já Sung Kang. +South Park. +South Park lii ovtâstumstaatâlâš satiirilâš animaatioráiđu, mii muštâl Ovtâstumstaatâi Colorado uásistaatâst leijee South Park kaavpug tábáhtusâin. +Rááiđu uáivihuáđđooh láá nelji vyeliškovlâahasii kaandâ: pyeidis já karodeijee Eric Cartman, juudalâškandâ Kyle Broflovski, kievhis peruu pärni Kenny McCormick já koskâluokkalii ameriklâšperruu pärni Stan Marsh. +Teemamuusik rááiđun lii ráhtám Primus. +Rááiđust láá rahtum meid maaŋgah videospeelah já miälduspyevtittâsah. +Algâmuddo. +Mottoomlágán "South Park" versio rahtui ive 1992, ko Trey Parker já Matt Stone rahtijn uánihiselleekove, mast Jeesus taištâlij iällááttum morhedeijeemuotâäijih vuástá. +Forgâ sunnust koijâdii laseelleekuuvijd. +Stone já Parker rahtijn juovlâelleekooveest uđđâ versio, mast Jeesus vuástálisten lâi juovlâstáálu. +Elleekoveh levânii Internetist. +Parker já Stone finnijn maaŋgâid ohtâvuotâväldimijd elleekovefinnoduvâin, já forgâ Comedy Central faalâi pyevtittiđ puáttee rááiđu. +South Park áánsust Comedy Central piäluštui koŋkursist. +The Fast and the Furious. +The Fast and the Furious () lii Fast & Furious -elleekoverááiđu vuossâmuš elleekove. +Tot almostui ive 2001. +1790 (MDCCXC) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1790-lovo vuossâmuš ihe. +Viestâr-Afrik. +Viestâr-Afrik staatah OA jyehim mield +Viestâr-Afrik lii kuávlu, mii siskeeld Afrik viestâruási staatâid. +Ovtâstum aalmugij jyehim mield toos kuleh Benin, Burkina Faso, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea-Bissau, Kap Verde, Liberia, Mali, Mauritania, Niger, Nigeria, Elefanttähtiriddo, Senegal, Sierra Leone já Togo. +Tave-Afrik. +Tave-Afrik staatah OA jyehim mield +Tave-Afrik lii Afrik tavemus uási. +Tave-Afrikân kuleh Ovtâstum aalmugij jyehim mield čuávuvááh staatah já kuávluh: Algeria, Egypti, Libya, Marokko, Sudan, Tunisia já Viestâr-Sahara. +Toos rekinisteh meid Espanjan kullee Ceuta, Melilla já Kanaria suolluuh sehe Portugalin kullee Madeira. +Muumienni. +Muumienni (,,) lii Tove Jansson rähtim Muumi-mainâsij ennihuáđđoo. +Sun lii Muumistáálu enni já Muumieeji kálgu. +Muumieeni häämi já luándu. +Tegu eres muumih Muumienni-uv lii vielgâd já kossuv já sust láá meid stuorrâ, jurbâ njune já tieppiseibi. +Suu stuorrâ čalmeh láá ruánááh aainâs-uv Muumileehi-rááiđust. +Muumienni lii lääđis já kierdâvâš, ige suutâ uáli távjá. +Muumieenist lii tävjit-távjá čapis kietâlavkkâ. +Maŋeláhháá sun aneškuođij ovdâliijne, mast láá ruopsis já vielgis ciägusárgáh. +Jurgâlusâi vuáđuld Muumieeni rooli jienâčaittâleh nuorttâlâškielân Tiina Sanila-Aikio, orjâlâškielân Siri Broch Johansen já anarâškielân Anna Morottaja. +Lee D. Rodgers. +Lee David Rodgers (š. kuovâmáánu 9. peeivi 1969, Manchester, Ovtâstum kunâgâskodde) lii eŋlandlâš kirječällee. +Sun lii čáállám kyevtikielâg párnáikiirjijd, maid Rodgers čáálá eŋgâlâskielân já Petter Morottaja jurgâl anarâškielân. +Lee David Rodgers šoodâi kuovâmáánu 9. peeivi 1969 eŋlandilâš perrui. +Sust lává enni (Anita Ray Rodgers) já uccâviljâ (Paul David Rodgers). +Lee eeči (Dave David Rodgers) jaamij ive 1993, ko Lee lâi 24-ihásâš. +Lee juuđij škoovlâ Partingtonist viljâinis. +Lee eeči lâi puálualmai, já suu enni lâi čällee. +Lee luuvâi Manchester Metropolitan -ollâopâttuvvâst já viettij uápui nube ive Helsig ollâopâttuvvâst Erasmus-uáppen. +Sun eelij vuosmuu keerdi Anarist ive 1994 25-ihásâžžân. +Sun mađhâšij kuovttijn skipáráin, kiäid sun lâi teivâm Helsig ollâopâttuvvâst. +Suu skipáreh halijdáin eelliđ Anarist kuáláástmin, já Lee meridij moonnâđ fáárun. +Vistig sij mađhâšii Helsigist Ruávinjaargân ijjâjunáin já talle linjâšautoin Ruávinjaargâst Anarân. +Ko sij pottii Anarân, te Lee skipáreh halijdáin vuoiŋâstiđ já keččâđ TV. +Lee meridij väzziliđ já tutkâđ Aanaar markkân. +Sun ooinij kuovskâsijd já tääsniluččim. +Ko sun lâi väzzimin, te sun ij tiättám kuus moonnâđ. +Sun ooinij hooteel Kollehovi čuovâid já meridij moonnâđ siisâ. +Sun teeivâi kálgus (Kaisu Nikula) tobbeen. +Tallaa ääigi hooteel omâstij vala Kaisu enni (Maija Nikula). +Ive 2002 Lee varrij perruinis Anarân já forgâ tastmaŋa Saammâl-kaandâš moonâi kielâpiervâlân. +Tađe ovdil já maŋeláá ko Saammâl uccâviljâ Matti šoodâi, Lee lâi päikkieeččin. +Onnáá peeivi Lee áásá Anarist perruinis, moos kuleh kálgu Kaisu Nikula já kandâkyevtis Saammâl já Matti Rodgers. +Aalgâst Leest lijjii maaŋgâlágáneh pyeretovâlâšvuotâpargoh (om. +pyecceiviäsust, puárásijviäsust já vádulij párnáiguin). +Maŋeláá sun poorgâi maaŋgâlágánijd máinuspargoid já raahtij om. +máinuskoolbâid já seinikuuvijd. +Talle ko sun varrij pištevávt Suomân, sun poorgâi siämmáálágánijd pargoid Maadâ-Suomâst já mottoom verd meid Anarist. +Jo Helsigist asâdijnis Lee poorgâi kuvvimpargoid sämmilijguin. +Sun lii kuvvim Rauna Paadar-Leivo čäällim párnáikirje "Vuoi dan Karenina" já anarâškielâlii "Luuhâmkirje". +Rumbu-kirjeráiđu. +Rumbu-kirjeráiđu lii käävciuásásâš párnáikirjeráiđu. +Kirjeráiđu muštâl aanaarsämmilâš kaandâst, kiän nommâ lii Saammâl. +Kirje uáivihuáđđoo Saammâl lii vuáđudum čällee kaandân Samuel Ray Rodgers. +Saammâl já meeci kunâgâs -kirjeest lii rahtum meid siämmáánommâsâš, käävciuásásâš animaatioráiđu. +Rodgers +Rumbu-kirjeráiđu, meid Saammâl-kirjeráiđu, lii Lee D. Rodgers čäällim käävciuásásâš, kyevtikielâg párnáikirjeráiđu. +Jyehi kirje tábáhtuvá oovtâst sämmilâš käävci iveääigist. +Animaatio. +Muumieeči. +Muumieeči (,,) lii Tove Jansson rähtim Muumi-mainâsij ečihuáđđoo. +Sun lii Muumistáálu eeči já Muumieeni käälis. +Muumieeji häämi já luándu. +Tegu eres muumih Muumieeči-uv lii vielgâd já kossuv já sust láá meid stuorrâ, jurbâ njune já tieppiseibi. +Suu stuorrâ čalmeh láá ruškâdeh aainâs-uv Muumileehi-rááiđust. +Muumieejist lii távjá čapis sylinder uáivistis. +Motomin sun kiävttá väzzimsuábi já pijpostâl. +Jurgâlusâi vuáđuld Muumieeji rooli jienâčaittâleh nuorttâlâškielân Tauno Ljetoff, orjâlâškielân Mikkel Gaup já anarâškielân Aimo Aikio. +Muumileehi. +Muumileehi (, teikkâ "Mumenleahki",) lii Tove Jansson rähtim Muumi-mainâsij tehálâš tábáhtussaje, kost Muumih ustevijdiskuin ääsih. +Leehi lii rávhálâš saje já kukken maailm miänuin. +Muumileevi pirrâ láá Ohtuunis väärih já meerâ. +Muumileevist kolgá juuhâ, mii ij kuittâggin virded meerân. +Muumitáálu. +Leevi tehálumos huksiittâs lii Muumieeji rähtim Muumitáálu. +Tot lii muumiperruu päikki. +Muumij rähtim tááluh láá ain olluuh já keezih, já nuuvt lii taat-uv. +Taat táálu lii jyehi muumikiirjijn. +Nipso táálu. +Nipso táálu lii uccâ vistááš. +Kiirjijn táálu lii rahtum keđgiluámán vyevdiroobdâst. +Jieijâs táálust huolâhánnáá Nipso kuittâg uáđá uáli távjá Muumitáálust. +Poolistáálu. +Muumileevi poolistáálu lii kuávdoo leevi. +Taat lii poolismiästár pargosaje. +Hemulii táálu. +Šaddonurâdeijee Hemulii táálu lii vyevdiroobdâst já ton šiljo paaldâst láá rääsi- já šaddokäärdih. +Ohtuunis väärih. +Ohtuunis väärih (,) láá fiktiivlâš várádâh Tove Jansson čäällim Muumi-mainâsijn. +Muumihuáđđoin Skuŋkkâ áásá Ohtuunis vaarijn. +Mainâsist "Muumistáálu já seibitäsni" Muumistáálu já Nipso ("siämmáánommâsii elleekooveest" meid Uccâ Myy) vyelgih Ohtuunis vaarij täsnitoornân. +Ohtuunis vaarij tyehin lii jävri, mast iälá stuárááh kollekyeli, mon Muumistáálu oovtâst ustevijgijn ooinij oovtâst "Muumileevi mainâseh" -animaatiorááiđu oosijn. +Tove já Lars Jansson čäällim "Muumistáálu"-ráiđukuuvijn Muumileevist láá finnoduvah tegu tubbáákhaandâl, valastâllâmkävppi já aavis toimâttâs. +Glosholm čuovâtornâ lii tuáváást čižetpeln. +Muumitáálu (já) lii ollâ já kezis čuovjis viäsu Muumileevist. +Tom lii Muumieeči ráhtám perruusân já tobbeen áásá ubâ Muumipeerâ ađai Muumienni, Muumieeči, Muumistáálu já piämmupáárnáš Nipso. +Sii lasseen táálust ääsih maŋgâ muumiperruu ustev nuuvtko Uccâ Myy já Nisonieidâ. +Ovdâkove. +Muštâlusâi mield Glosholm čuovâtornâ lii Muumitáálu ovdâkove. +Muumij arkitektuur. +Sämirääđi. +Sämirääđi (,, já) lii sämmilij kulttuurpoolitlâš oovtâstpargo-orgaan, moos kuleh oovce sämiservid Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. +Rääđi vuáđudui porgemáánu 18. peeivi 1956 sämmilij 2. tave-eennâmlâš konferensist Kárášjuuvâst noomáin "Tave-eennâmlâš Sämirääđi". +Cuáŋuimáánu 15.-17. +peeivij 1957 Anarist rääđi čokkânij vuossâmuu keerdi. +Ive 1992 Helsigist uárnejui sämmilij 15. konferens, kost Ruošâ peln Kuáláduv säämi servi tuhhiittui jesânin já Tave-eennâmlâš Sämirääđi -noomâst kuođđui "tave-eennâmlâš" meddâl. +"Uási taan siijđost lii jurgâlum eŋgâlâs- já suomâkielâlâš Wikipediast" +Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume. +Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume (já) lii palhâšume, mon Sämirääđi lii mieđettâm ive 1994 rääjist. +Ive 2007 palhâšume stuárudâh lâi 3 000 eurod. +Sämirääđi vuáđudij jieijâs kirjálâšvuođâpalhâšume, ko tot halijdij movtijdittiđ ulmuid čäälliđ sämikielân. +Taat lii suijâ, mondiet palhâšum kirje algâkiellân ferttee leđe ohtâ sämikielâin. +Lii meid máhđulâš tuhhiittiđ iävtukkâssân kirje, mon lii jurgâlum ucceeblovosämikielân. +Kirje ferttee leđe almostum kyevti ovdebáá kalenderive ääigi. +Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 1994. +Talle tot juohhui jyehi ive, mut ive 2003 maŋa tot lii juohhum suulân jyehi nube ive. +1737 (MDCCXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1730-lovo káávcád ihe. +1727 (MDCCXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1720-lovo káávcád ihe. +1717 (MDCCXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1710-lovo káávcád ihe. +1707 (MDCCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1700-ihelove káávcád ihe. +1789 (MDCCLXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1780-lovo majemuš ihe. +1779 (MDCCLXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1770-lovo majemuš ihe. +1769 (MDCCLXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1760-lovo majemuš ihe. +1759 (MDCCLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1750-lovo majemuš ihe. +1749 (MDCCXLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1740-lovo majemuš ihe. +1739 (MDCCXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1730-lovo majemuš ihe. +1729 (MDCCXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1720-lovo majemuš ihe. +1719 (MDCCXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1710-lovo majemuš ihe. +1709 (MDCCXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1700-ihelove majemuš ihe. +1795 (MDCCXCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1790-lovo kuuđâd ihe. +1785 (MDCCLXXXV'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1780-lovo kuuđâd ihe. +1775 (MDCCLXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1770-lovo kuuđâd ihe. +1765 (MDCCLXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1760-lovo kuuđâd ihe. +1755 (MDCCLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1750-lovo kuuđâd ihe. +Elle Márjá Vars. +Elle Márjá Vars, meid Ellen Marie Vars (š. porgemáánu 12. peeivi 1957, Láhpoluoppal, Kuovdâkiäinu, Taažâ) lii sämmilâš kirječällee, jurgâleijee já tihtâčällee Taažâ peln. +Sun čáálá orjâlâškielân párnái- já nuorâikiirjijd, main maŋgâ kirje láá jurgâlum eres kieláid. +Taan lasseen sun lii jurgâlâm maŋgâ kirje orjâlâškielân. +Ive 2005 Vars vuoitij kirjeest "Čábbámus Iđitguovssu" vuossâmuu keerdi Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume. +Muáddi ive maŋeláá sun vuoitij palhâšume nube keerdi, taan keerdi kirjeest "Máilmmi láikkimus olmmoš". +"Uási taan siijđost lii jurgâlum tárukielâlâš Wikipediast." +Vars +1735 (MDCCXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1730-lovo kuuđâd ihe. +1725 (MDCCXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1720-lovo kuuđâd ihe. +1715 (MDCCXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1710-lovo kuuđâd ihe. +1705 (MDCCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1700-ihelove kuuđâd ihe. +1793 (MDCCXCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1790-lovo niäljád ihe. +1783 (MDCCLXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1780-lovo niäljád ihe. +1773 (MDCCLXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1770-lovo niäljád ihe. +Niillas Holmberg. +Niillas Holmberg teikkâ Jalvvi Anna-Liissá Niillas (š. syeinimáánu 2. peeivi 1990, Ucjuuhâ, Suomâ) lii sämmilâš tihtâčällee, musijkkár, čaittâleijee, TV-jođetteijee já aktivist. +Niillas Holmberg šoodâi syeinimáánu 2. peeivi 1990 Ucjuuvâst. +Suu eeči lii sämmilâš párnái- já oppâkiirjij kirječällee já jurgâleijee Veikko Holmberg já suu enni lâi sämmilâš máttáátteijee Anna-Liisa Guttorm. +Ko Holmberg lâi 12-ihásâš, suu enni jaamij purâsân. +Holmberg rávásmij Ucjuuvâst, kost sun juuđij Ucjuvnjäälmi škoovlâ orjâlâškielâg luoka. +16-ihásâžžân sun varrij Tamperen luvâttuv tiet, mut luvâttuv maŋa sun maacâi Ucjuuhân. +Teatter- já televisiopargo. +Jo škoovlâ ääigi Holmberg lâi ive 2009 valmâštum Yleisradio minirááiđust "Lopun alku", mii muštâl vyevdičuoppâmčuolmâin Anarist. +Siämmáá ive Holmberg jođetškuođij Yle pyevtittem sämikielâg "Unna Junná" -párnáiohjelm. +Sun lii čaittâlâm eereeb iärrás Kuovdâkiäinust tuáimee Piäiváš Säämi Aalmugteatterist já lii lamaš sämikielâg párnáiohjelmist NRK:st Taažâ peln. +Poppoo-juávhu jesânin 14-ihásâš Holmberg vuoitij ive 2005 Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási lavluin "Giella ii leat jáddan" (). +Holmberg raahtij pitá saanijd já meid ráppái taid. +Holmberg lâi kyessilávlon oovtâst Sofia Jannokáin Amoc singlest Kuobârpoolvâ maŋa. +Ive 2014 Holmberg vuoitij tihtâkirjestis "Amas amas amasmuvvat" Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume. +Kirje lâi meid iävtukkâssân Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšumán ive 2015, mut ij vuáittám. +Ton lasseen Holmberg kirje "Juolgevuođđu" lâi iävtukkâssân Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšumán ive 2020, ko meiddei suu eeji čäällim kirje "Duvro-guovža ja skohtermáđii" lâi iävtukkâssân párnái- já nuorâikirjálâšvuo��âpalhâšumán. +Ive 2016 Holmbergân keigejui Ive sämmilâš -palhâšume. +Holmberg +1763 (MDCCLXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1760-lovo niäljád ihe. +1753 (MDCCLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1750-lovo niäljád ihe. +1743 (MDCCXLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1740-lovo niäljád ihe. +1733 (MDCCXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1730-lovo niäljád ihe. +1723 (MDCCXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1720-lovo niäljád ihe. +1713 (MDCCXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1710-lovo niäljád ihe. +1703 (MDCCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1700-ihelove niäljád ihe. +Prato eennâmkode kieldah. +Prato eennâmkoddeest láá 7 kieldâd. +Iitti. +Iitti () lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. +Iittist ääsih 6 615 olmožid, já ton vijdodâh lii 687,09 km², mast 97,25 km² lii čääci. +Iitti naaburkieldah láá Heinola, Kouvola (Elimäki, Kuusankoski já Jaala ive 2008 räi), Lahti (Nastola ive 2015 räi), Lapinjärvi já Orimattila. +Iitti vuáđudui ive 1539, já ton kieldâ vuáđudui ive 1865. +Uđđâivemáánu 1. peeivi 2021 Iitti kieldâ sirdâšui Kymileevi eennâmkoddeest Päijät-Häme eennâmkoodán. +Apessiinia, Erottaja, Haapakimola, Haukkala, Hiisiö, Huutotöyry, Iitti markkân, Isokylä, Jokue, Kalaksue, Kurri, Kauramaa, Kausala (Kausansaari), Koliseva, Konttila, Koskenniska, Kuukso, Kymentaka (Kymentausta), Lapinkulma, Leininkulma, Lyöttilä, Mankala, Metsälä, Muikkula, Myllytöyry, Niinimäki, Nirvinen, Parolanlääni, Pentinmäki, Perheniemi, Radansuu, Rieska, Saaranen, Sampola, Sitikkala, Sorronniemi, Säyhtee, Sääskjärvi, Taasia, Tapola, Tillola, Vuolenkoski já Väärtti. +Cantagallo. +Cantagallo lii kieldâ Italiast, Toscana kuávlust. +Cantagallost ääsih 3 149 olmožid. +Ton vijdodâh lii 95,67 km², já alodâh 423 m. Cantagallo naaburkieldah láá Barberino di Mugello, Camugnano, Montale, Montemurlo, Pistoia, Sambuca Pistoiese, Vaiano já Vernio. +Carmignano. +Carmignano lii kieldâ Italiast, Toscana kuávlust. +Carmignanost ääsih 14 702 olmožid. +Ton vijdodâh lii 38,43 km², já alodâh 189 m. Carmignano naaburkieldah láá Capraia e Limite, Lastra a Signa, Montelupo Fiorentino, Poggio a Caiano, Prato, Quarrata, Signa já Vinci. +Montemurlo. +Montemurlo lii kieldâ Italiast, Toscana kuávlust. +Montemurlost ääsih 18 879 olmožid. +Ton vijdodâh lii 30,77 km², já alodâh 73 m. Montemurlo naaburkieldah láá Agliana, Cantagallo, Montale, Prato já Vaiano. +Poggio a Caiano. +Poggio a Caiano lii kieldâ Italiast, Toscana kuávlust. +Poggio a Caianost ääsih 9 984 olmožid. +Ton vijdodâh lii 6,00 km², já alodâh 45 m. Poggio a Caiano naaburkieldah láá Campi Bisenzio, Carmignano, Prato já Signa. +Vaiano. +Vaiano lii kieldâ Italiast, Toscana kuávlust. +Vaianost ääsih 10 005 olmožid. +Ton vijdodâh lii 34,11 km², já alodâh 150 m. Vaiano naaburkieldah láá Barberino di Mugello, Calenzano, Cantagallo, Montemurlo já Prato. +Vernio. +Vernio lii kieldâ Italiast, Toscana kuávlust. +Verniost ääsih 6 071 olmožid. +Ton vijdodâh lii 63,38 km², já alodâh 257 m. Vernio naaburkieldah láá Barberino di Mugello, Camugnano, Cantagallo já Castiglione dei Pepoli. +Prato. +Prato lii kaavpug Italiast, Toscana kuávlust. +Pratost ääsih 194 155 olmožid. +Ton vijdodâh lii 97,35 km², já alodâh 65 m. Prato naaburkieldah láá Agliana, Calenzano, Campi Bisenzio, Carmignano, Montemurlo, Poggio a Caiano, Quarrata já Vaiano. +Pratost šoodâi kaavpug ive 1653. +1778 (MDCCLXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1770-lovo oovcád ihe. +1758 (MDCCLVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1750-lovo oovcád ihe. +1738 (MDCCXXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1730-lovo oovcád ihe. +Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume. +Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume () lii ohtâ viiđâ palhâšuumeest, maid Tave-enâmij rääđi mieđeet jyehi ive. +Taat palhâšume vuáđudui ive 1962 ađai taat lii puárásumos palhâšume tain viiđâst. +Taat palhâšume mieđettuvvoo čaabâkirjálii kirjeest, mii lii čallum mottoom Tave-eennâlmii kielân. +Palhâšume stuárudâh lii 350 000 Tanska ruvnâd ađai suulân 47 000 eurod. +Joroinen. +Joroinen () lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Joroisijn ääsih 4 708 olmožid, já ton vijdodâh lii 711,76 km², mast 136,64 km² lii čääci. +Joroisij naaburkieldah láá Juva, Leppävirta, Pieksämäki, Rantasalmi já Varkaus. +Uđđâivemáánu 1. peeivi 2021 Joroisij kieldâ sirdâšui Maadâ-Savo eennâmkoddeest Tave-Savo eennâmkoodán. +Heinävesi. +Heinävesi lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. +Heinävesist ääsih 3 197 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 319,58 km², mast 289,62 km² lii čääci. +Heinävesi naaburkieldah láá Leppävirta, Liperi, Outokumpu, Savonlinna, Tuusniemi já Varkaus. +Uđđâivemáánu 1. peeivi 2021 Heinävesi kieldâ sirdâšui Maadâ-Savo eennâmkoddeest Tave-Kärjil eennâmkoodán. +Ucjuvnjäälmi škovlâ. +Ucjuvnjäälmi škovlâ (já) lii kyevtkielâg ovtâstittum škovlâ Ucjuuvâ markkânist. +Škoovlâst láá sehe suomâ- já orjâlâškielâg luokah ovdâškoovlâst oovcád luokan. +Ovdâškoovlâst ain kuuđâd luoka räi máttááttâs tábáhtuvá iänááš párnái eenikielân. +Eenâbloho uáppein máttájeh orjâlâškielân. +Ive 2016 škoovlâst lijjii 80-90 uápped. +Oovtâstpargo. +Ucjuvnjäälmi škoovlâ vyelitääsi Suomâ peln já Sirmá škovlâ Taažâ peln láá porgâm oovtâstpargo raajij rasta jo ive 2006 rääjist. +Škoovlah uárnejeh ohtâsâš máttááttâs kuohtii ohhoost, ohtii Ucjuuvâst já ohtii Sirmáást. +Kiđđuv 2020 oovtâstpargo jooskâi koskâpuddâsávt koronapandemia tiet. +1718 (MDCCXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1710-lovo oovcád ihe. +1770 (MDCCLXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1770-lovo vuossâmuš ihe. +1750 (MDCCL) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1750-lovo vuossâmuš ihe. +1730 (MDCCXXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1730-lovo vuossâmuš ihe. +1710 (MDCCX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1710-lovo vuossâmuš ihe. +Ive sämmilâš. +"ruokâsmittiđ sämmilij kattiđ jiejâs kulttuur já kielâ, sirdeđ tom puáttee suhâpuolváid já lasettiđ väldiaalmug tiäđulâšvuođâ sämmilijn." +1774 (MDCCLXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1770-lovo viiđâd ihe. +1754 (MDCCLIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1750-lovo viiđâd ihe. +1734 (MDCCXXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1730-lovo viiđâd ihe. +1714 (MDCCXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1710-lovo viiđâd ihe. +1792 (MDCCXCII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1790-lovo kuálmád ihe. +Čevetjäävri škovlâ (,) lii uccâ kyevtkielâg ovtâstittum škovlâ Čevetjäävrist. +Škoovlâst adeluvvoo vuáđumáttááttâs iheluokkaid 1-9. +1772 (MDCCLXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1770-lovo kuálmád ihe. +1732 (MDCCXXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1730-lovo kuálmád ihe. +1712 (MDCCXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1710-lovo kuálmád ihe. +1782 (MDCCLXXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1780-lovo kuálmád ihe. +1762 (MDCCLXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1760-lovo kuálmád ihe. +1742 (MDCCXLII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1740-lovo kuálmád ihe. +1722 (MDCCXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1720-lovo kuálmád ihe. +1702 (MDCCII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1700-ihelove kuálmád ihe. +Virolahti. +Virolahti lii kieldâ Suomâst, Kymileevi eennâmkoddeest. +Virolahtist ääsih 3 086 olmožid, já ton vijdodâh lii 558,98 km², mast 186,99 km² lii čääci. +Virolahti naaburkieldah láá Hamina já Miehikkälä. +Siijdah ive 1939. +Alapihlaja, *Ala-Urpala, Eerikkälä, Hailila, Hanski, Hellä (Heligby), Hämeenkylä (Tavastby), Häppilä, Järvenkylä, Kattilainen, *Kiiskilahti, Klamila, Koivuniemi, *Koskela, Koskelanjoki, Kotola, Kurkela, *Laitsalmi, Länsikylä (Flonckarböle), *Martinsaari, Mattila, Mustamaa, Nopala, *Orslahti, *Paatio (Båtö, Patio), Pajulahti, *Pajusaari, *Pitkäpaasi, Pyterlahti, Ravijoki, Ravijärvi, Reinikkala, Rännänen (Grennäs), Sydänkylä (Kallfjärd), Säkäjärvi (Seekeirffby), Tiilikkala, Vaalimaa (Vaderma), Vilkkilä, Virojoki, Virolahti markkân, Yläpihlaja já *Ylä-Urpala. +1786 (MDCCLXXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1780-lovo čiččâd ihe. +1766 (MDCCLXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1760-lovo čiččâd ihe. +1746 (MDCCXLVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1740-lovo čiččâd ihe. +Pyhtää. +Pyhtää () lii kieldâ Suomâst, Kymileevi eennâmkoddeest. +Pyhtääst ääsih 5 130 olmožid, já ton vijdodâh lii 780,96 km², mast 456,21 km² lii čääci. +Pyhtää naaburkieldah láá Loviisa, Kotka já Kouvola (Anjalankoski já Elimäki ive 2008 räi). +Ahvenkoski (Abborfors), Alakylä (Nerbyn), Haavisto, Harjunkylä, Heinlahti (Heinlax), Hinkapyöli (Hinkaböle), Hirvikoski (Österhirvikoski), Huutjärvi, Itäkirkonkylä (Österkyrkoby), Itämyllykylä (Österkvarnby), Jonakorpi (Bjånakärret), Kangas, Kaunissaari (Fagerö), Kiviniemi (Lillkuppis), Loosari/Loosaari (Klåsarö), Länsikirkonkylä (Västerkyrkoby), Länsikylä (Västerby/Västerkuppis), Länsimyllykylä (Västerkvarnby), Malmi (Malm), Metsäkylä (Skogsbyn), Munapirtti (Mogenpört), Mutankylä (Mudasbyn), Pirtnuora (Pörtnor), Purola (Svartbäck), Roones (Rånäs), Siltakylä (Broby/Storkuppis), Struka (Stråka), Tuuski (Tuskas), Ulkokylä (Utby), Vastila já Ylikylä (Uppbyn). +1726 (MDCCXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1720-lovo čiččâd ihe. +1748 (MDCCXLVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1740-lovo oovcád ihe. +1667 (MDCLXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1660-lovo káávcád ihe. +1706 (MDCCVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1700-ihelove čiččâd ihe. +Olmoošvuoigâdvuotâlitto. +Olmoošvuoigâdvuotâlitto (, já) lii syemmilâš, oskoldâhlávt já poolitlávt čoonnâsmáttum olmoošvuoigâdvuotâornijdume, mii vuáđudui ive 1979. +Lito pargon lii ovdediđ vuáđu- já olmoošvuoigâdvuođâi olášume já tubdâm sehe vuástálistiđ olmoošvuoigâdvuotâluávkkámijd Suomâst. +Lito jeessânvuođah. +Olmoošvuoigâdvuotâlitto lii Olmoošvuoigâdvuotâlitoi almugijkoskâsii káttuseervi (FIDH) jeessân já ohtâ Eurooplii olmoošvuoigâdvuođâi piäluštemlito (AEDH) vuáđudeijein. +Lito uáivičälleeh. +Ive 2013 rääjist Olmoošvuoigâdvuotâlito uáivičällee lii lamaš staatâtiettui tuáhtár Kaari Mattila (ovdâlist Päivi Mattila). +Stiivrâ saavâjođetteijeeh. +Olmoošvuoigâdvuotâlito stiivrâ saavâjođetteijee lii staatâtiettui tuáhtár Maija Jäppinen. +1780 (MDCCLXXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1780-lovo vuossâmuš ihe. +1760 (MDCCLX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1760-lovo vuossâmuš ihe. +1740 (MDCCXL) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1740-lovo vuossâmuš ihe. +1720 (MDCCXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1720-lovo vuossâmuš ihe. +1700 (MDCC) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1600-lovo majemuš ihe já 1700-ihelove vuossâmuš ihe. +1784 (MDCCLXXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1780-lovo viiđâd ihe. +1764 (MDCCLXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1760-lovo viiđâd ihe. +1744 (MDCCXLIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1740-lovo viiđâd ihe. +1724 (MDCCXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1720-lovo viiđâd ihe. +1704 (MDCCIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1700-ihelove viiđâd ihe. +1708 (MDCCVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1700-ihelove oovcád ihe. +1788 (MDCCLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1780-lovo oovcád ihe. +1768 (MDCCLXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1760-lovo oovcád ihe. +1728 (MDCCXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1720-lovo oovcád ihe. +1796 (MDCCXCVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1790-lovo čiččâd ihe. +1776 (MDCCLXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1770-lovo čiččâd ihe. +1756 (MDCCLVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1750-lovo čiččâd ihe. +1736 (MDCCXXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1730-lovo čiččâd ihe. +1716 (MDCCXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1710-lovo čiččâd ihe. +1697 (MDCXCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1690-lovo káávcád ihe. +1687 (MDCLXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1680-lovo káávcád ihe. +1677 (MDCLXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1670-lovo káávcád ihe. +1657 (MDCLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1650-lovo káávcád ihe. +1637 (MDCXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1630-lovo káávcád ihe. +Managua. +Managua lii Nicaragua uáivikaavpug já staatâ stuárráámus kaavpug. +Tot lii meid Managua departement uáivikaavpug. +Kaavpug lii Managuajäävri maadâviestârriddoost. +Kaavpugist láá 1 052 217 ässed já ubâ Managua metropolkuávlust ohtsis 1 401 687 (árvu ive 2019). +1627 (MDCXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1620-lovo káávcád ihe. +1617 (MDCXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1610-lovo káávcád ihe. +1607 (MDCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1600-ihelove káávcád ihe. +1695 (MDCXCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1690-lovo kuuđâd ihe. +1685 (MDCLXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1680-lovo kuuđâd ihe. +1675 (MDCLXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1670-lovo kuuđâd ihe. +1665 (MDCLXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1660-lovo kuuđâd ihe. +1655 (MDCLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1650-lovo kuuđâd ihe. +1645 (MDCXLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1640-lovo kuuđâd ihe. +1625 (MDCXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1620-lovo kuuđâd ihe. +1615 (MDCXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1610-lovo kuuđâd ihe. +1605 (MDCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1600-ihelove kuuđâd ihe. +1601 (MDCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1600-ihelove nubbe ihe. +1691 (MDCXCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1690-lovo nubbe ihe. +Hankasalmi. +Hankasalmi lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Hankasalmist ääsih 4 778 olmožid, já ton vijdodâh lii 687,75 km², mast 116,06 km² lii čääci. +Hankasalmi naaburkieldah láá Kangasniemi, Konnevesi, Laukaa, Pieksämäki, Rautalampi já Toivakka. +Armisvesi, Hankasalmi markkân, Hankasalmi sajattâhkuávlu, Kallioaho, Kankainen, Kärkkäälä, Murtoinen, Niemisjärvi, Ristimäki, Sauvamäki, Säkinmäki já Venekoski. +1681 (MDCLXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1680-lovo nubbe ihe. +1671 (MDCLXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1670-lovo nubbe ihe. +Njuárgám škovlâ. +Njuárgám škovlâ (,) lii kyevtkielâg vyeliškovlâ Njuárgámist. +Njuárgám škovlâ lii Suomâ tavemus vyeliškovlâ. +Škoovlâ ohtâvuođâst lii Suomâ áinoo pygálysškovlâ. +Tot lii Ucjuuvâ maadâpeln já lii áávus čohčuv pygálys ääigi. +1661 (MDCLXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1660-lovo nubbe ihe. +1651 (MDCLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1650-lovo nubbe ihe. +1641 (MDCXLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebarg��. +Tot lâi 1640-lovo nubbe ihe. +1631 (MDCXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1630-lovo nubbe ihe. +1611 (MDCXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1610-lovo nubbe ihe. +1693 (MDCXCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1690-lovo niäljád ihe. +1683 (MDCLXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1680-lovo niäljád ihe. +1673 (MDCLXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1670-lovo niäljád ihe. +1663 (MDCLXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1660-lovo niäljád ihe. +1653 (MDCLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1650-lovo niäljád ihe. +1643 (MDCXLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1640-lovo niäljád ihe. +1633 (MDCXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1630-lovo niäljád ihe. +1623 (MDCXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1620-lovo niäljád ihe. +1613 (MDCXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1610-lovo niäljád ihe. +1603 (MDCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1600-ihelove niäljád ihe. +Nisonieidâ. +Nisonieidâ (,,) lii Tove Jansson rähtim Muumi-mainâsij nisohuáđđoo. +Sun lii Muumistáálu sierâdemskippáár já ustev. +Sust lii meid stuorrâviljâ Niso. +Nisonieidâ tobdomeerhah láá kálluvuoptah já kolleriegis čižetpele jyelgiruottâs pirrâ. +Jurgâlusâi vuáđuld Nisonieidâ rooli jienâčaittâleh nuorttâlâškielân Heidi Gauriloff, orjâlâškielân Linda Tammela já anarâškielân Heli Huovinen. +1699 (MDCXCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1690-lovo majemuš ihe. +1689 (MDCLXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1680-lovo majemuš ihe. +1679 (MDCLXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1670-lovo majemuš ihe. +1669 (MDCLXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1660-lovo majemuš ihe. +1659 (MDCLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1650-lovo majemuš ihe. +1649 (MDCXLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1640-lovo majemuš ihe. +1639 (MDCXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1630-lovo majemuš ihe. +1629 (MDCXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1620-lovo majemuš ihe. +1619 (MDCXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1610-lovo majemuš ihe. +1609 (MDCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1600-ihelove majemuš ihe. +Ucjuv kirkko. +Ucjuv kirkko (já) lii keđgikirkko Ucjuuvâst suulân 6 km keččin markkânist máádás. +Tot lii sehe Suomâ já Euroop union tavemus kirkko. +Kirho vuávái Ernst Lohrmann intendentkontturist, já tot huksejui keeđgist iivij 1850-1853. +Kirkko lii ucce; tast láá čokkámsajeh 250 ulmui. +Kirkko lii nuuvt kočodum kuheskirkko. +Ton tornâ lii kirho nuorttiikeččin. +Viestârkeččin lii tuolbâkáttusâš sáákkást, mii lii vyeligub ko kirkkosali. +Álttártavlu. +Álttár tyehin lii stuorrâ álttártavlu, mon nommâ lii "Pajaspajanem". +Tom máálái Aukusti Koivisto ive 1924. +Tolebáá álttárseeinist lâi tuše kolledum ristâ. +1636 (MDCXXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1630-lovo čiččâd ihe. +1656 (MDCLVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1650-lovo čiččâd ihe. +1676 (MDCLXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1670-lovo čiččâd ihe. +1696 (MDCXCVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1690-lovo čiččâd ihe. +1686 (MDCLXXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1680-lovo čiččâd ihe. +1666 (MDCLXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1660-lovo čiččâd ihe. +1646 (MDCXLVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1640-lovo čiččâd ihe. +1626 (MDCXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1620-lovo čiččâd ihe. +1606 (MDCVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1600-ihelove čiččâd ihe. +1698 (MDCXCVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1690-lovo oovcád ihe. +Kärigâsnjaargâ škovlâ. +Kärigâsnjaargâ škovlâ (já) lii kyevtkielâg ovtâstittum škovlâ Kärigâsnjaargâ markkânist. +1678 (MDCLXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1670-lovo oovcád ihe. +1658 (MDCLVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1650-lovo oovcád ihe. +1638 (MDCXXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1630-lovo oovcád ihe. +1618 (MDCXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1610-lovo oovcád ihe. +1680 (MDCLXXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1680-lovo vuossâmuš ihe. +1660 (MDCLX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1660-lovo vuossâmuš ihe. +1620 (MDCXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1620-lovo vuossâmuš ihe. +1600 (MDC) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1600-ihelove vuossâmuš ihe. +Áillohaš-muusikpalhâšume. +Áillohaš-muusikpalhâšume teikkâ Áillohaš-palhâšume lii sämimuusik palhâšume, mon Taažâ sämmilij riijkâservi, Kuovdâkiäinu kieldâ já Kuovdâkiäinu Sämmilij servi vuáđudii ive 1993 Nils-Aslak Valkeapää 50. šoddâmpeeivi kunnen. +Vuossâmuu palhâšume vuoitij Mari Boine. +Palhâšume juáhhoo jyehi ive pessijâšlávurduv Sámi Grand Prix -kišto ääigi ulmui teikkâ ulmuid, kiäh ovdedeh sämimuusik. +Vyeittee finnee 20 000 ruvnâd, diplom já kyevti oho paje Lásságámmist. +1690 (MDCXC) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1690-lovo vuossâmuš ihe. +1670 (MDCLXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1670-lovo vuossâmuš ihe. +1650 (MDCL) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1650-lovo vuossâmuš ihe. +1630 (MDCXXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1630-lovo vuossâmuš ihe. +1610 (MDCX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1610-lovo vuossâmuš ihe. +1688 (MDCLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1680-lovo oovcád ihe. +1668 (MDCLXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1660-lovo oovcád ihe. +1648 (MDCXLVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1640-lovo oovcád ihe. +1628 (MDCXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1620-lovo oovcád ihe. +SlinCraze. +SlinCraze Riddu Riđđu -festivaalist ive 2019 +SlinCraze, olmâ nommâ Nils Rune Utsi (š. roovvâdmáánu 20. peeivi 1990, Maazi, Kuovdâkiäinu, Taažâ) lii sämmilâš ráppájeijee Taažâ peln. +Sun ráppáá iänááš orjâlâškielân, mut meid táru- já eŋgâlâskielân. +1608 (MDCVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1600-ihelove oovcád ihe. +1694 (MDCXCIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1690-lovo viiđâd ihe. +1674 (MDCLXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1670-lovo viiđâd ihe. +1654 (MDCLIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1650-lovo viiđâd ihe. +1634 (MDCXXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1630-lovo viiđâd ihe. +1614 (MDCXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1610-lovo viiđâd ihe. +1682 (MDCLXXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1680-lovo kuálmád ihe. +1662 (MDCLXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1660-lovo kuálmád ihe. +1642 (MDCXLII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1640-lovo kuálmád ihe. +1622 (MDCXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1620-lovo kuálmád ihe. +1602 (MDCII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1600-ihelove kuálmád ihe. +1692 (MDCXCII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1690-lovo kuálmád ihe. +1672 (MDCLXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1670-lovo kuálmád ihe. +1652 (MDCLII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1650-lovo kuálmád ihe. +Shirley Bassey. +Dame Shirley Veronica Bassey (š. uđđâivemáánu 8. peeivi 1937, Cardiff, Wales, Ovtâstum kunâgâskodde) lii waleslâš lávloo. +Sun lii tobdos om. +"James Bond" -elleekuuvij "Goldfinger" (1964), "Diamonds are Forever" (1971) já "Moonraker" (1979) tubdâldâhlavlui lávlon. +Shirley Veronica Bassey šoodâi uđđâivemáánu 8. peeivi 1937 Tiger Bayst, Cardiffist. +Suu eeči lâi nigerialâš merâalmai Henry Bassey já suu enni lâi eŋlandlâš Eliza Jane Start. +Bassey eenist lijjii jo 4 párnáá, ko sun teeivâi Henry Bassey. +Sunnui šoddii kuttâ párnáá lase já Shirley lâi täin nuorâmus. +"Uási taan siijđost lii jurgâlum eŋgâlâs- já suomâkielâlâš Wikipediast." +1632 (MDCXXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1630-lovo kuálmád ihe. +1612 (MDCXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1610-lovo kuálmád ihe. +Yrjö Väisälä. +Yrjö Väisälä (ive 1906 räi Veisell;) lâi syemmilâš geodeet, täsnitiettee já fysijkkár. +Väisälä kavnâm asteroideh. +Väisälä +1684 (MDCLXXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1680-lovo viiđâd ihe. +1664 (MDCLXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1660-lovo viiđâd ihe. +1644 (MDCXLIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1640-lovo viiđâd ihe. +1624 (MDCXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1620-lovo viiđâd ihe. +1604 (MDCIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1600-ihelove viiđâd ihe. +Sámi Grand Prix. +Sámi Grand Prix ive 2010. +Sámi Grand Prix lii sämmilâš juoigâm- já lávlumkišto, mon Säämi muusikfestivaal -servi (,) uárnee jyehi ive Kuovdâkiäinust Taažâ peln pessijâšmarkkânij ääigi. +Sámi Grand Prix artisteh puátih enâmustáá Taažâst, Ruotâst já Suomâst. +Vuossâmuš Grand Prix uárnejui ive 1990. +Grand Prix uárnejui jyehi ive tastmaŋa eereeb ive 2020, ko ubâ Säämi pessijâšfestivaal ij uárnejum koronaviruspandemia tiet. +Juoigâm- já lávlumuásih. +Kištoost láá kyehti uási: juoigâmuási já lávlumuási. +Jyehi ive juoigâmuásist láá 10 uásálisted já lávlumuásist 6 uásálistee, kiäh jyeigih já lávluh jiešrahtum, almostitmettum muusikpittáid. +Juoigâmuásán puáhtá uásálistiđ ärbivuáválij juáigusijguin, livđijguin, leuʹddijguin, vuolleiguin teikkâ vuelieiguin čuojâldittemttáá. +Laavlâ puáhtá leđe mii peri muusikšlaajâid, mut pitá säänih ferttejeh leđe monnii sämikielân. +Lávlumuási vyeittee piäsá uásálistiđ Liet-Lávlut-kiišton. +Vyeitteeh. +Sun vuoitij Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási ive 2016. +Sun vuoitij Sámi Grand Prix -kišto juoigâmuási ive 2018. +Sun vuoitij Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási ive 1994 oovtâst Inger Marie Gaino Nilutáin já ohtuu ive 1995. +Sun vuoitij Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási ive 2001 oovtâst Anna Kärrstedtáin já ohtuu ive 2003. +Áillohaš-muusikpalhâšume lii sämimuusik palhâšume, mon Taažâ sämmilij riijkâservi, Kuovdâkiäinu kieldâ já Kuovdâkiäinu Sämmilij servi jyehih jyehi ive pessijâšlávurduv Sámi Grand Prix -kišto ääigi ulmui teikkâ ulmuid, kiäh ovdedeh sämimuusik. +"Uási taan siijđost lii jurgâlum katalaan-, orjâlâš- já suomâkielâlâš Wikipediast." +1391 (MCCCXCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1390-lovo nubbe ihe. +1381 (MCCCLXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1380-lovo nubbe ihe. +Aila-duo. +Aila-duo lii muusikjuávkku, mon anarâš musijkkár Heli Aikio já syemmilâš musijkkár Jessika Lampi vuáđudáin ive 2013. +Suoi vuoittijn ive 2014 Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási lavluin "Naharij kandâ". +Siämmáá ive suoi poođijn nubben Liet International -kištoost. +Sunnuu vuossâmuš skiärru almostui kuovâmáánu 3. peeivi 2018. +Lars-Ánte Kuhmunen. +Lars-Ánte Kuhmunen (š. +1979) lii sämmilâš pajeolmooš, jyeigee já musijkkár Kiärunist, Ruotâst. +Kuhmunen vuoitij ive 2000 Sámi Grand Prix -kišto juoigâmuási já ive 2006 Folkelarm-palhâšume. +Sun lii meid porgâm Piäiváš Säämi Aalmugteatteráin. +Kuhmunen +1371 (MCCCLXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1370-lovo nubbe ihe. +1361 (MCCCLXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1360-lovo nubbe ihe. +1351 (MCCCLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1350-lovo nubbe ihe. +1341 (MCCCXLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1340-lovo nubbe ihe. +1331 (MCCCXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1330-lovo nubbe ihe. +Rähteevuoigâdvuotâ. +Rähteevuoigâdvuotâ táárgut rähtee vuoigâdvuođâ jieijâs kirjálâš teikkâ taiđâlâš tuojijd. +Rähteevuoigâdvuođah láá miäruštâllum aalmuglâš lahâaasâtmijn Maailm jiegâlâš omâduv seervi (WIPO) sopâmušâi vuáđuld. +Suomâ lii ratifisistám maŋgâ WIPO sopâmuš rähteevuoigâdvuođâi sierânâs oosijn. +Rähteevuoigâdvuođáid kuleh maaŋgâlágáneh tyejeh, ovdâmerkkân čalluuh, elleekoveh, jienâvuárháh, máállámeh, nuotâstâsah, Tiätumaašinohjelmeh, kártáh sehe graafâlávt hammim tyejeh. +Rähteevuoigâdvuođah iä suojâl jurduid teikkâ ideaid, tuše tyeje olášuttemvyevi. +Rähteevuoigâdvuotâ vuoigâdvuottân. +Rähteevuoigâdvuođâi keežild rähtest lii tiätu raijiittâsâigijn ohtuuvuoigâdvuotâ meridiđ tyejestis. +Rähtee puáhtá valmâštiđ já levâttiđ tyeje siämmáálágánin teikkâ ereslágánin ko algâalgâlâš tyeji. +Sun puáhtá meid pyevtittiđ já levâttiđ nube kielân jurgâlum já nube kirjálâšvuođâ teikkâ taiđâlâšvuođâ šlaajân nubásmittum tyeje. +Tast, kote lii jurgâlâm tyeje teikkâ muttám tom eres háámán, lii rähteevuoigâdvuotâ ton háámán tyejeest. +Rähtee ij kuittâggin uážu meridiđ tyejeest nuuvt, ete tot luávkkáá rähteevuoigâdvuođâ algâalgâlâš tyejeest. +Stuárráámuu uásist enâmijn rähteevuoigâdvuođâi haldâšeijee puáhtá váldásmittiđ eres persovn kevttiđ taid vuoigâdvuođâid ovdâmerkkân monnjâpuovtâdâs, levâttem teikkâ vuolgâttem tááhust. +Rähteevuoigâdvuođâ pištem. +Ääigi, kuás rähteevuoigâdvuotâ pištá, kočoduvvoo "syejiäigin". +Syejiäigi pištá Euroop ruttâtuálukuávlust ubâ rähtee eellim sehe 70 ihheed rähtee jäämmimivveest ovdâskulij. +Jis tyeji lii puáttám eres kuávlust, te tot pištá aainâs-uv 50 ihheed. +Jis tyeje algâalgâlâš enâmist rähteevuoigâdvuođâi pištem lii kuhheeb, te pištem lii 70 ive rááján siämmáš meid Suomâst. +Juávhust rahtum tuojij syejiäigi pištá 70 ihheed majemuu rähtee jämimist ovdâskulij. +Elleekuuvijn syejiääigi pištem rekinistuvvoo majemužžân jáámmám stivrejeijee, kietâčällee teikkâ elleekove muusik nuotâsteijee jämimist. +Oovdânpyehtee taaidâr sehe pyevtitteijei vuoigâdvuođah pišteh 70 ihheed vuárhá (om. +album) almostittemivveest. +Ko rähtee jáámá, te rähteevuoigâdvuođah sirdâšuveh rähtee ärbejeijeid já pisoh sii oomâstmist ton räi, ko rähtee jämimist láá kuullâm 70 ihheed. +Rähteevuoigâdvuođâ raijiittâsah. +Rähteevuoigâdvuođâi vuosmuš raijiittâs lii tyeji valmâštem ovtâskâs kiävtun. +Kii peri puáhtá valmâštiđ rähteevuoigâdvuođâ vuálásijn tuojijn muáddi kopio. +Ton lasseen tutkâmuš- já máttááttemkiävtun lii rähteevuoigâdvuođâ raijiittâsâi mield riehti valmâštiđ oosijd tyejeest. +Pittáid tyejeest uážžu valmâštiđ meid kirjeráájuin nuuvt, ete tyeji vissásávt siäiluččij tobbeen. +Tyejeest lii meid vuoigâdvuotâ valmâštiđ pittáid, jis tárguttâsân lii finniđ tom mahtnii toimâiästulâš ulmuu kiävtun teikkâ ovdâmerkkân čalmettum ulmui sopâvâš háámán. +Rähteevuoigâdvuođâst láá meid eres raijiittâsah valmâštem lasseen. +Tyejeest uážžu väldiđ kuuvijd ereslágán oovdânpyehtimáid. +Tággáár oovdânpyehtim puáhtá leđe ovdâmerkkân árvustâllâm teikkâ tieđâlâš tábáhtus. +Almostittum tuojijd uážžu čäittiđ máttááttemkiävtust teikkâ oskoldâhlâš tilálâšvuođâst. +Ton ooleest sáttá leđe kiävtust nuuvt kočodum págguliiseens. +Págguliiseens vuáđuld puáhtá kevttiđ rähteevuoigâdvuođâ vuálásâš materiaal, mut rähtest lii vuoigâdvuotâ vaattâđ sajanmáávsu tággáár kiävtust. +Tyejeh main iä lah rähteevuoigâdvuođah. +Láá meid motomeh tyejeh, main iä lah rähteevuoigâdvuođah. +Ovdâmerkkân laavah já asâttâsah iä kuulâ rähteevuoigâdvuođâi pirrâdâhân. +Meid esivääldi almostittem miärádâsah sehe äššikirjeh, staatâsopâmušah já toi jurgâlusah láá rähteevuoigâdvuođâ ulguubeln. +Luándulávt rähteevuoigâdvuođah iä lah tuojijn, moi syejiäigi lii nuuhâm. +1321 (MCCCXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1320-lovo nubbe ihe. +Hans Ole Eira. +Hans Ole Eira ive 2017. +Hans Ole Nilsen Eira lii sämmilâš pajeolmooš, politijkkár já jyeigee. +Politijkkárin. +Eira väljejui Taažâ Sämitiigán. +Jyeigen. +Eira lii meid jyeigee. +Sun vuoitij ive 2018 Sámi Grand Prix -kišto juoigâmuási. +Talle sun juoigâi nubben puárásumos nieidâs: Mina Helene. +Tolebáin Sámi Grand Prix -kištoin sun lâi juoigâm káálgus, ristpäärnis já puárásumos nieidâs. +Čuávuváin kištoin sun áigu juoigâđ nuorâmuu já nubben nuorâmuu nieidâs. +Eira +1311 (MCCCXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1310-lovo nubbe ihe. +1301 (MCCCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1300-ihelove nubbe ihe. +Vendsyssel-Thy. +Vendsyssel-Thy () lii vijđoduv mield Tanska nubben stuárráámus suálui Sjælland maŋa. +Ton vijđodâh lii 4 685,7 km², já alemus saje 136 m. Vendsyssel-Thyst ääsih +Ijâttes ijjâ. +Ijâttes ijjâ (já) lii algâaalmugij muusikfestivaal já Suomâ sämikuávlu áinoo sämimuusikfestivaal. +Ive 2004 vuáđudum festivaal uárnejuvvoo tääl Aanaar markkânist jyehi ive porgemáánu pelimuddoost. +Koronaviruspandemia tiet Ijâttes ijjâ ij uárnejum ive 2020 saje alne, pic tot lâi máhđulâš čuávvuđ om. +pääihist neetist njuolgâvuolgâttâssân. +Festivaal uárnejeh Ijâttes ijjâ -festivaal, Suomâ Sämitige Säämi muusikkuávdáš, Säämi máttááttâskuávdáš já Aanaar Sämiservi. +Algâiivij tábáhtus uárnejui vyesimáánust, ige porgemáánust. +Vuossâmuš Ijâttes ijjâ‎ uárnejui Aanaar markkân kuávdáást, puáris kirjerááju šiljoost. +Tábáhtusâst lijjii muáddi láávu já smavvâ lävdi. +Sämiartistin lijjii Satu Aikio, Ulla Pirttijärvi, Amoc, Ante Mikkal Gaup já Aanaar škoovlâ uáppeeh. +Uáiviartist lâi Wimme, kote juoigâi kirjerááju káátu alne. +Sämiartistij lasseen festivaalân puávdejuvvojii jyehi ive meid eres algâaalmugij artisteh. +Ive 2004 algâaalmugkyesih pottii Ruošâ Jakutiast. +Taan vuossâmuu ive pottii suulân čyeti festivaalkyessid. +Čuávuváá ive festivaal uárnejui Aanaar kyelihamânist. +Talle artistin lijjii eereeb iärásij Niko Valkeapää já Vilddas. +Kyelihaammân kuittâg hilgui ive 2006 festivaal maŋa. +Tábáhtus meid sirdui vyesimáánust porgemáánu pelimuudon, tastko vyesimáánust Anarist lii vala meendu koolmâs já arvaa. +Vâik festivaal lâi uáli ucce vuossâmuu kyevti ive ääigi, jo ive 2005 uáivikonsert lasseen lijjii meid nuorâikonsert já muusikseminaar. +Nuorâikonsert tiet päärnih já nuorah pessii uásálistiđ tábáhtusân já nuorâi muusikjuávhuh finnejii máhđulâšvuođâ suáittiđ jieijâs muusik jyehiahasáid ulmuid. +Iivij 2007-2011 Ijâttes ijjâ‎ uárnejui Säämi máttááttâskuávdáá šiljoost. +Eidusâš konserteh tuállojii máttááttâskuávdáást, mut eres festivaalpalvâlusah tegu Ijâttes iijâ‎ markkâneh lijjii olgon láávuin já telttain. +Ijâttes iijâ‎ markkânijn lijjii vyebdimnáál ärbivuáváliih sämityejeh. +Iivij 2007-2011 festivaal meid stuárui maaŋgânáál. +Tast šoodâi ubâ sämikuávlu festivaal, ko artisteh puávdejuvvojii jyehi ive meid ránnjáriijkâin. +Ovdâmerkkân ive 2009 uáivikonsertist soittii rock-juávkku Mollet Ruotâ peln já ive 2010 uáivikonsertist muusikjuávkku Adjágas Taažâ peln. +Ive 2011 uáiviartisteh lijjii SlinCraze, SomBy, Wimme já Niillas Holmberg & Roope Mäenpää, kiäh almostitijn jieijâs vuossâmuu cd-skiäru lávurdâheehid uáivikonsertist. +Ive 2012 Ijâttes ijjâ ‎-festivaal sirdâšui siämmáá ive valmâštum Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos šiiljon. +Uáiviartistin talle lijjii Sofia Jannok Ruotâ peln, Nanook-juávkku Ruánááenâmist já ráppájeijee Ailu Valle. +Algâaalmugkyesih pottii Komi täsivääldist. +Uđđâ äšši ton ive festivaalist lâi Ijâttes ijjâ‎ -teemaklubi, mii uárnejui Hooteel Kollehovist. +Ton ive teeman lâi "Säämi goes Retro", mii oinui mááccuhstiijlâin. +Tot lâi meid vuossâmuš ihe, ko festivaal puovtij čuávvuđ neetist. +Vuolgâttâs uárnejii Säämi máttááttâskuávdáá mediauáppeeh já Yle Säämi toimâttâs. +Ive 2012 festivaal cuovkkij oppeet kyessiulâttâs, ko paijeel 2 000 olmožid kuállejii saje alne festivaalist oholoopâ ääigi. +1491 (MCDXCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1490-lovo nubbe ihe. +Vilddas. +Vilddas () lii etnomuusikjuávkku, mon vuáđudii sämmilâš-syemmilâš etnomusikolog Annukka Hirvasvuopio já syemmiliih etnomusikologeh Mikko Vanhasalo já Marko Jouste Tamperest ive 1997. +Juávkku čuojât jieijâslágán juáigus já nuorttâmuusik ovtâstume. +Sij kuulmâs lijjii teivâm Tampere ollâopâttuv aalmugärbivyevi lájádâsâst já smiettii maht oroččij, jis Jouste já Vanhasalo čuojâttiččijn ud-sraŋgâčuojânâs já ney-huuilâ já Hirvasvuopio juoigâččij siämmáá pittáást. +Sii vuossâmuš konsert lâi siämmáá ive skammâmáánu 26. peeivi Tamperest Kulttuurtáálu Telakkast. +Vuossâmuš skiärru almostui roovvâdmáánu 31. peeivi 2000, já tot lâi miänástus. +Čuávuvâš skiärru "Háliidan" almostui ive 2003. +Ive 2005 Vilddas čuojâttij Ijâttes ijjâ -festivaalist. +Kuálmád já tassaažân majemuš skiärru "Silbabárut" almostui skiärualmostittemkonsertist Sajosist kesimáánu 23. peeivi 2012. +Siämmáá eehid juávkku čuojâttij meiddei Hooteel Kollehovist. +Jesâneh. +Aalgâst lijjii tuš kulmâ jeessân: Annukka Hirvasvuopio, Mikko Vanhasalo já Marko Jouste. +Juávkku kuittâg tarbâšij lase musijkkárijd. +Vilddas-juávhu lasseen Vanhasalo čuojât meid Slobo Horo -juávhust, mast seervâi Vilddas-juávkun vist rumbal Karo Sampela. +Muádi ive maŋa Slobo Horost seervâi meid nubbe jeessân: Risto Blomster. +Časkemčuojânâsâi čuojâtteijee Ari Isotalo lâi motomin fáárust Sampela sajasâžžân, mut kiđđuv 2001 sust šoodâi muusikjuávhu fastâ jeessân. +1481 (MCDLXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1480-lovo nubbe ihe. +1471 (MCDLXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1470-lovo nubbe ihe. +1461 (MCDLXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1460-lovo nubbe ihe. +1451 (MCDLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1450-lovo nubbe ihe. +1441 (MCDXLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1440-lovo nubbe ihe. +Adjágas. +Adjágas () lâi sämmilâš muusikjuávkku, mon vuáđudáin Lawra Somby já Sara Marielle Gaup Taažâ peln ive 2004. +1431 (MCDXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1430-lovo nubbe ihe. +1421 (MCDXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1420-lovo nubbe ihe. +1411 (MCDXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1410-lovo nubbe ihe. +Grigol Mgaloblišvili. +Grigol Mgaloblišvili (; š. roovvâdmáánu 7. peeivi 1973, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. +Mgaloblišvili lâi Georgia 7. uáiviminister iivij 2008-2009. +Mgaloblišvili +Nobel-fyysiikpalhâšume. +Nobel-fyysiikpalhâšume lii ohtâ viiđâ algâalgâlii Nobel-palhâšuumeest. +Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia mieđeet palhâšume jyehi ive ánsulâš fysijkkárân teikkâ fysijkkáráid. +Nuorâmus palhâšume vuáittám olmooš lâi 25-ihásâš Lawrence Bragg, kii vuoitij Nobel ive 1915 oovtâst ejijnis William Henry Braggin. +Puárásumos lii 96-ihásâš Arthur Ashkin, kii vuoitij palhâšume ive 2018. +John Bardeen lii áinoo olmooš, kii lii vuáittám Nobel-fyysiikpalhâšume kuohtii. +Marie Curie lii áinoo, kii lii vuáittám sehe Nobel-fyysiikpalhâšume já Nobel-kemiapalhâšume. +Giorgi Kvirikašvili. +Giorgi Kvirikašvili (; š. syeinimáánu 20. peeivi 1967, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. +Kvirikašvili lâi Georgia 12. uáiviminister iivij 2015-2018. +Kvirikašvili +Olav V. +Olav V () lâi Taažâ kunâgâs iivij 1957-1991. +Pärni- já nuorâvuotâ. +Tanska prinssâ Alexander Edward Christian Frederik šoodâi syeinimáánu 2. peeivi 1903 Appleton Housest, Sandringhamist, Norfolkist, Eŋlandist. +Suu eeči lâi Tanska prinssâ Carl já suu enni Ovtâstum kunâgâskode prinses Maud. +Sun lâi sunnuu áinoo páárnáš. +Ko prinssâ Carl šoodâi Taažâ kunâgâssân ive 1905, te Carl já Alexander finnijn uđđâ noomâid já ubâ peerâ finnij uđđâ tittelijd: Carlist šoodâi kunâgâs Haakon VII, Maudist šoodâi roonnig Maud já Alexanderist šoodâi ruvnâprinssâ Olav. +Olav lâi koskâääigi maŋa vuossâmuš väldičokkámsaje árbálâš, kii rávásmij Taažâst. +Aalgâst ruvnâprinssâ Olav máttái kunâgâslâš lanneest priivaatmáttááttâsâst. +Tastko Olav lâi ruvnâprinssâ já puáttee Taažâ kunâgâs, te suu vaanhimeh halijdáin, et sun jođáččij sehe táválâš škoovlâid já suátiškoovlâid já nuuvt sun meid juuđij. +Olav jođeškuođij Halling škoovlâ, mii lâi lane alda Kristianiast. +Sun máttááttâlâi tobbeen iivij 1913-1921 reaalsyergist. +Ive 1921 sun finnij "examen artium" já valmâštui. +Tast maŋa ruvnâprinssâ jođeškuođij Taažâ suátiškoovlâ, kost sun valmâštui ive 1924. +Siämmáá ive ruvnâprinssâ Olav maacâi šoddâmeennâmstis Ovtâstum kunâgâskoodán, ko halijdij máttááttâllâđ ekonomia já vuoigâdvuođâtiettuu Oxford ollâopâttuv Balliol Collegest. +Sun valmâštui Oxfordist ive 1926. +Naaijâm já perâeellim. +Ive 1928 kesiolympialij ääigi ruvnâprinssâ Olav kihloi syele Ruotâ prinses Märtha Sofia Lovisa Dagmar Thyra. +Prinses lâi Olav uárbimpeeli, ko Märtha enni Tanska prinses Ingeborg já Olav eeči kunâgâs Haakon VII láin uábbi já viljâ, já tondiet Olav já Märtha láin tubdâm nubijdis pärnivuođâ rääjist. +Uđđâivemáánu 13. peeivi 1929 ruvnâprinssâ Olav mađhâšij Tukholman já čuávvoo peeivi sunnuu kihlodem almostui. +Suoi naajáin njuhčâmáánu 21. peeivi 1929. +Sunnui šoddii kulmâ párnáá: ive 1930 šoddâm prinses Ragnhild, ive 1932 šoddâm prinses Astrid já ive 1937 šoddâm ruvnâprinssâ Harald. +Olav lijkkui valastâlmân já lâi viššâlis valastâllee ubâ eellimääigi. +Nuorrân sun joba njuškij Holmenkollenluáhá. +Tälviv sun čuoigâi ennuv já tävjit-távjá. +Olav lâi meid valastâllee, kii vuoitij oovtâst Erik Ankeráin, Johan Ankeráin já Haakon Piro Bryhnáin kollemiitaal puurjâstmist ive 1928 kesiolympialijn Amsterdamist 6mR-purjâskárbáin, mon nommâ lâi "Norna". +Sun kištottâlâi sehe taažâ já almugijkoskâsâš purjâstemkištoin paijeel 70 ive ääigi. +"Uási taan siijđost lii jurgâlum táru-, suomâ- já eŋgâlâskielâlâš Wikipediast." +1401 (MCDI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1400-ihelove nubbe ihe. +1291 (MCCXCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1290-lovo nubbe ihe. +Tukholma. +Tukholma (,) lii kieldâ Ruotâst, Tukholma leenâst. +Tot lii sehe Ruotâ já leenâ uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. +Tukholma lii Ruotâ nuorttâriddoost já Nuorttâmeerâ viestârriddoost. +Tot lii huksejum 14 suollui. +Tukholma naaburkieldah láá Nacka, Tyresö, Huddinge, Ekerö, Järfälla, Sollentuna, Sundbyberg, Solna, Danderyd já Lidingö. +Tukholma kieldâ vijdodâh lii 187,16 km², čuákkipääihi 381,63 km² já ubâ metropolkuávlu vijdodâh lii 6 524,12 km². +Juovlâmáánu 31. peeivi 2019 kieldâst lijjii 975 904 ässed, čuákkipääihist 1 605 030 ässed já metropolkuávlust 2 383 269 ässed. +"Uási taan siijđost lii jurgâlum ruotâ-, suomâ- já eŋgâlâskielâlâš Wikipediast." +1281 (MCCLXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1280-lovo nubbe ihe. +1271 (MCCLXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1270-lovo nubbe ihe. +1261 (MCCLXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1260-lovo nubbe ihe. +1251 (MCCLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1250-lovo nubbe ihe. +1241 (MCCXLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1240-lovo nubbe ihe. +1231 (MCCXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1230-lovo nubbe ihe. +1221 (MCCXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1220-lovo nubbe ihe. +1211 (MCCXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1210-lovo nubbe ihe. +1191 (MCXCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1190-lovo nubbe ihe. +1181 (MCLXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1180-lovo nubbe ihe. +1171 (MCLXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1170-lovo nubbe ihe. +1161 (MCLXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivii. +Tot lâi 1160-lovo nubbe ihe. +1151 (MCLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1150-lovo nubbe ihe. +1141 (MCXLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1140-lovo nubbe ihe. +Taoiseach. +Taoiseach teikkâ miärulâš artikkâláin An Taoiseach, maaŋgâlovvoost Taoisigh lii lamaš Irland haldâttâs hovdâ ađai uáiviminister nomâttâs jo juovlâmáánu 29. peeivi 1937 rääjist sehe iirikielân já eŋgâlâskielân. +Haldâttâs väriuáiviminister nomâttâs lii Tánaiste teikkâ miärulâš artikkâláin "an Tánaiste", maaŋgâlovvoost "Tánaistí". +Eres staatâi uáiviminister ij kočoduu iirikielân "taoiseach"in ige tai väriuáiviminister "tánaiste"n, pic taah láá "phríomh-aire" já "leas-phríomh-aire". +1131 (MCXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1130-lovo nubbe ihe. +1121 (MCXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1120-lovo nubbe ihe. +1101 (MCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1100-ihelove nubbe ihe. +Vano Merabišvili. +Ivane "Vano" Merabišvili (; š. cuáŋuimáánu 15. peeivi 1968, Ude, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. +Merabišvili lâi Georgia 9. uáiviminister ive 2012 syeinimáánu 4. peeivist roovvâdmáánu 25. piäiván. +Merabišvili +Kamala Harris. +Kamala Devi Harris (š. roovvâdmáánu 20. peeivi 1964, Oakland, Kalifornia, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš äššivyeijee, politijkkár já Ovtâstumstaatâi 49. väripresident. +Harris tooimâi Kalifornia uásistaatâ riehtiministerin iivij 2011-2017 já ovdâstij Kalifornia Ovtâstumstaatâi senatist iivij 2017-2021. +Harris +1521 (MDXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1520-lovo nubbe ihe. +1531 (MDXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1530-lovo nubbe ihe. +The Rolling Stones. +The Rolling Stones ive 2015 +The Rolling Stones lii eŋlandlâš rockjuávkku. +Uuccâmkirje. +Uuccâmkirje lii tiätukirje teikkâ tiätuolgosadaldâh, mast puáhtá uuccâđ tiäđuid maaŋgâlágánijn fáádáin. +Ulmen lii tot, et tiäđuh láá älkkeeh kavnâđ. +Táválávt tiäđuh láá uárnejum puustavoornigist, mut toh pyehtih leđe uárnejum meid fáádá mield. +Ovdâlist uuccâmkirjeh lijjii iänááš teddilum, mut onnáá peeivi kávnojeh meid šleđgâlâš uuccâmkirjeh. +Anarâškielâlâš Wikipedia lii ovdâmerkkâ šleđgâlâš uuccâmkirjeest, tastko tot ij lah teddilum. +Šlaajah. +Uuccâmkirjijd kuleh el. +sänikirjeh, tiätusänikirjeh, almenäähkih, kárttáduvah, kietâkirjeh já usâttuvah. +"Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâ- já eŋgâlâskielâlâš Wikipediast." +1511 (MDXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1510-lovo nubbe ihe. +1541 (MDXLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1540-lovo nubbe ihe. +1551 (MDL) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1550-lovo nubbe ihe. +1561 (MDLXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1560-lovo nubbe ihe. +1501 (MDI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1500-ihelove nubbe ihe. +1581 (MDLXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1580-lovo nubbe ihe. +1591 (MDXCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1590-lovo nubbe ihe. +1597 (MDXCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1590-lovo káávcád ihe. +1587 (MDLXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1580-lovo káávcád ihe. +Nikolai Abramov. +Nikolai Viktorovič Abramov (;) lâi vepsálâš tihtâčällee já toimâtteijee Ruošâst. +Sun čaalij tiivtâid sehe vepsá- já ruošâkielân. +Abramov kirjeh já tiivtah láá jurgâlum paijeel 20 kielân tegu virokielân, suomâkielân, ranskakielân já uŋgarkielân. +"Uási taan siijđost lii jurgâlum vepsákielâlâš Wikipediast." +Abramov +Almenähki. +Almenähki teikkâ almenäkki lii uuccâmkirje, mast láá távjá tiäđuh čuávuváá ive jurâmist, almepittáin, tehálâš tábáhtusâin, merkkâpeeivijn jna. +Jyehi ive almostuvá uđđâ versio. +Ereslágán almenaahkijn láá távjá tiäđuh eres kevtteejuávhoid. +Ovdâmerkkân eennâmviljâleijei almenaahkijn láá tiäđuh tast, kuás ferttee kalveđ, maggaar šoŋŋâ lii já kuás sehe kuás piäiváš já mánudâš pajaneh já lyeštih. +Motomijn almenaahkijn láá meid nommâpeeivih. +Ollâopâttuv nommâpeivialmenähki lii tággáár almenähki. +Tast láá meid ereslágán tiäđuh tegu Suomâ já Säämi liputtempeeivih, pivnohumos suomâ- já ruotâkielâlâš noomah muáddi ive tassaaš, nommâpeeivih suomâ-, ruotâ- já orjâlâškielân já mottoom verd meid čalluuh, moh kyeskih almenäähki fáddáid. +Onnáá peeivi kávnojeh meid šleđgâlâš almenäähkih tegu Ollâopâttuv nommâpeivialmenähki, mii ive 2016 rääjist lii lamaš finnimnáál sehe teddilum version já moobiilheiviittâssân. +Uási teddilum almenäähki tiäđuin kuittâg váiluh moobiilversiost tegu mánudáá já planettij pajanem- já lyeštimtiäđuh já oovdebij iivij šoŋŋâlovottuvah. +1577 (MDLXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1570-lovo káávcád ihe. +1567 (MDLXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1560-lovo káávcád ihe. +1557 (MDLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1550-lovo káávcád ihe. +1547 (MDXLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1540-lovo káávcád ihe. +1537 (MDXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1530-lovo káávcád ihe. +Plaaneet. +Plaaneet lii almepittá, mii jorá jieijâs piäiváškode váldutä��sni pirrâ. +Ton lasseen planettist lii tuárvi stuorrâ massa, et tot lii jurbâsmâm tiädduvyeimi tiet, mut ij nuuvt styeres, et termováimusfuusio lii tábáhtum. +Plaaneet ferttee meid leđe jiešráđálâš jieijâs raađeest. +Planettij šlaajah. +Planettijd puáhtá jyehiđ sierânâs juávhoid toi stuáruduv já čuággánmâš vuáđuld. +Mohnii juávhuid láá hypoteetliih, ko toi planetteh iä lah mii piäiváškoddeest. +Keđgiplanettijn lii meetaalvááimus, sudes loovdâ já kiddâdis korrâ. +Mii piäiváškoddeest láá 4 tággáár plaaneet: Merkurius, Venus, Eennâmpállu já Mars. +"Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâ- já orjâlâskielâlâš Wikipediast." +1527 (MDXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield maajebargâ. +Tot lâi 1520-lovo káávcád ihe. +1517 (MDXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1510-lovo káávcád ihe. +Kárttádâh. +"Imperii Orientalis et Circumjacentium Regionum" -kárttádâh. +Kárttádâh lii uuccâmkirje, mast láá maaŋgah nubijdis lohtâseijee kártáh čuákkejum siämmáá kiirján, jis kárttádâh lii teddilum, teikkâ siämmáá heiviittâsân, jis tot lii šleđgâhäämist. +1507 (MDVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1500-ihelove káávcád ihe. +1497 (MCDXCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1490-lovo káávcád ihe. +1487 (MCDLXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1480-lovo káávcád ihe. +1477 (MCDLXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1470-lovo káávcád ihe. +Kaja Kallas. +Kaja Kallas (š. kesimáánu 18. peeivi 1977, Tallinna, Eestieennâm SST, Sovjetlitto) lii eestilâš äššivyeijee, politijkkár, Eestieennâm reformpiäláduv saavâjođetteijee (2018-) já Eestieennâm 19. uáiviminister (2021-). +Kallas lii vuossâmuš nissoon, kii väljejui Eestieennâm uáiviministerin. +Kaja Kallas šoodâi kesimáánu 18. peeivi 1977 Tallinnast. +Suu eeči lii eestilâš politijkkár Siim Kallas, kii lâi talle staatâvarijministeriö äššitobdee já maŋeláá Eestieennâm 14. uáiviminister (2002-2003). +Suu enni lii eestilâš tuáhtár Kristi Kallas. +Suu madâräijih lâi Eduard Alver, kii lâi ohtâ Eestieennâm täsivääldi vuáđudeijein kuovâmáánu 24. peeivi 1918 já Eestieennâm poolis vuossâmuš hovdâ. +Škovlâivijdis Tallinnast sun juuđij vistig vuáđuškoovlâ Tallinna Lilleküla Gümnaasiumst iivij 1984-1992 já te luvâttuv Tallinna 7. +Keskkoolist iivij 1992-1995. +Luvâttuv maŋa sun varrij Tartton já algâttij uápuidis Tartto ollâopâttuvâst, kost sun luuvâi vuoigâdvuođâtiettuu válduamnâsin. +Sun valmâštui kandidaatin ive 1999. +Ive 2007 sun oppeet opâškuođij, taan keerdi Estonia Business Schoolist, mast sun valmâštui MBAn kyevti ive maŋa. +Sun jotkui siämmáá priivaat kävppitiettuu ollâopâttuvâst já valmâštui EMBAn ive 2010. +"Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâ-, viro- já eŋgâlâskielâlâš Wikipediast." +Kallas +1467 (MCDLXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1460-lovo káávcád ihe. +1457 (MCDLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1450-lovo káávcád ihe. +Anarâš-lostâ lii Anarâškielâ servi ro jeessânlostâ, mast táválávt almostuvá 2-4 nummeer ivveest. +Numerij lasseen Anarâškielâ servi lii meid almostittám jyehi ive Anarâš-kalender, mast lii jyehi ive lamaš sierâ fáddá. +Anarâš-loostâ toimâttem algâttui ive 1987, já ton vuosmuš toimâtteijee Uccpárnáá Vuoli Ilmar västidij loostâ tooimâtmist kulmâlov ihheed. +Ton maŋa lostâ lii almostum. +Tääl loostâ tooimâtmist västidává Miina Seurujärvi já Fabrizio Brecciaroli. +Skammâkoveh. +Skammâkoveh teikkâ Skammâkoveh-elleekovefestivaal (,) lii algâaalmugij elleekovefestivaal. +Ive 1998 vuáđudum festivaal uárnejuvvoo tääl Aanaar markkânist jyehi ive uđđâivemáánu loopâst. +Koronaviruspandemia tiet festivaal ij uárnejum ive 2020 saje alne, pic tot lâi máhđulâš čuávvuđ om. +Skammâkoveh-palhâšume. +Skammâkoveh-palhâšume teikkâ Skammâkoveh-elleekovepalhâšume () lii algâaalmugij elleekovepalhâšume, mii juáhhoo jyehi Skammâkoveh-elleekovefestivaal ääigi. +1447 (MCDXLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1440-lovo káávcád ihe. +a> ive 2017, siämmáá ive ko sun vuoitij Skammâkoveh-palhâšume +Skammâkoveh-palhâšume () teikkâ Skammâkoveh-elleekovepalhâšume lii algâaalmugij elleekovepalhâšume, mii juáhhoo epimerikoskâsávt Skammâkoveh-elleekovefestivaal ääigi. +Vuossâmuu palhâšume vuoitij Johs. +Kalvemo ive 2003. +1437 (MCDXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1430-lovo káávcád ihe. +Suomâ sämmilij kuávdášservi. +Suomâ sämmilij kuávdášservi (,,) lii kuávdášservi, mii oovdâst sämmilijd Suomâ peln. +Tot lii Sämirääđi áinoo jeessânservi Suomâst. +Servi vuáđudui Anarist roovvâdmáánu 5. peeivi 1997. +Tom vuáđudii Ucjuuvâ sämiservi Sámi siida, Iänuduv sämiservi Johtti sápmelaččat já Ruávinjaargâ sämiservi Mii. +Maŋeláhháá ađai ive 1998 servii meid SámiSoster já Suomâ säminuorah. +Tast maŋa seervâi Suoma Boazosámit. +Ive 2008 seervâi majemuš jeessânservi ađai nuorttâlij servi Saaʹmi Nueʹtt. +1427 (MCDXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1420-lovo káávcád ihe. +1417 (MCDXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1410-lovo káávcád ihe. +1407 (MCDVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1400-ihelove káávcád ihe. +1397 (MCCCXCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1390-lovo káávcád ihe. +Sámi siida rs.. +Sámi siida rs. +lii ive 1959 vuáđudum sämiservi, mon toimâkuávlun lii Ucjuv kieldâ. +Suomâ sämmilij kuávdášseervist. +Sámi siida lii Suomâ sämmilij kuávdášseervi jeessân. +Kuávdášseervi vuáđudii roovvâdmáánu 5. peeivi 1997 Ucjuuvâ sämiservi Sámi siida, Iänuduv sämiservi Johtti sápmelaččat já Ruávinjaargâ sämiservi Mii. +Anarâšah já anarâškielâ. +Ive 2018 Sámi siida Ucjuv anarâšâi sárnumjuávkku aalgij vuot puudâ maŋa. +Roovvâdmáánu 20. peeivi 2020 servi vuáđudij koronapandemia tiet facebookjuávhu "Anarâš sárnooh". +Ive 2008 servi vuoitij tave-eennâmlâš Kollekielâ-palhâšume oovtâst Henrik Barrukáin. +Servi vuoitij pargostis sämikielâ sajattuv nanodem oovdân Ucjuv kieldâst. +1387 (MCCCLXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1380-lovo káávcád ihe. +1377 (MCCCLXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1370-lovo káávcád ihe. +1367 (MCCCLXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1360-lovo káávcád ihe. +Mamuka Bakhtadze. +Mamuka Bakhtadze (; š. kesimáánu 9. peeivi 1982, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. +Bakhtadze lâi Georgia 13. uáiviminister iivij 2018-2019. +Bakhtadze +Ruávinjaargâ sämiservi Mii rs.. +Ruávinjaargâ sämiservi Mii rs. +(,) lii sämiservi, mon toimâkuávlun lii Ruávinjaargâ kaavpug. +Servi vuáđudii ive 1974 algâaalgâst Helsigist, mut uđđâivemáánu 1. peeivi 1977 muádlov nuorâ sämmilii čokkânii Ruávinjaargân vuáđudiđ jieijâs páihálâš uásáduv. +Ulmen lii ovdediđ kuávlu sämmilij tile. +Servi tooimâi suulân 10 ihheed, mon maŋa tast ij lamaš toimâ paijeel 10 ihheed 1980-lovo loopâst. +Seervi uđđâsistornijdemčuákkim tollui čohčâmáánu 24. peeivi 1996, já te toimâ aalgij oppeet. +Stivrâ. +Seervi já ton tooimâ joođeet stivrâ, mon ihečuákkim väljee ihásávt seervi fastâ jesânijn. +Stiivrâst láá kuttâ jeessân já kulmâ värijeessân. +Stivrâ väljee čällee já táárbu mield eres toimâulmuid. +Saavâjođetteijeeh já värisaavâjođetteijeeh ive 1996 rääjist. +Ihečuákkim väljee stiivrâ kooskâst saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee ain ihán häävild. +Ruávinjaargâ sämiservi Mii lii Suomâ sämmilij kuávdášseervi jeessân. +1357 (MCCCLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1350-lovo káávcád ihe. +1347 (MCCCXLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1340-lovo káávcád ihe. +Saaʹmi Nueʹtt rs.. +Saaʹmi Nueʹtt () lii ive 2006 vuáđudum sämiservi, mon toimâkuávlun láá nuorttâlij puoh ärbivuáváliih kuávluh Suomâst, Ruošâst já Taažâst. +Ton lasseen servi puáhtá toimâđ meid nuorttâlâškuávlu ulguubeln. +Seervi vuáđudemčuákkim tollui Čevetjäävrist skammâmáánu 1. peeivi 2006. +Seervi ulmuuh lijjii aktiivlávt ornim puohlágán tooimâ tegu leeirâid, nuorttâlij kulttuurohoid, kielâpiervâl, pargopáájáid já ennuv eres tábáhtusâid raajij rasta suulân 8 ihheed. +Mut čohčuv 2014 servi meridij kepidiđ tooimâ, ko tassaaš siämmáá ulmuuh lijjii hoittám puoh já tääl sij lijjii vaibâm. +Servi ij innig uuccâm ruttâdem uđđâ projektáid, mut kuittâg hoittái puoh jo álgám projektijd loopâ räi. +Seervi já ton tooimâ joođeet stivrâ, mon ihečuákkim väljee ihásávt seervi jesânijn. +Stiivrâst láá ohtsis vittâ jeessân já kulmâ värijeessân. +Stivrâ väljee värisaavâjođetteijee, čällee, ruttâtuállee já táárbu mield eres toimâulmuid. +Njuolgâdusâi mield saavâjođetteijee teikkâ värisaavâjođetteijee já paijeel pele stiivrâ jesânijn ferttejeh leđe nuorttâliih. +Saaʹmi Nueʹtt lii lamaš Suomâ sämmilij kuávdášseervi jeessân ive 2008 rääjist. +1337 (MCCCXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1330-lovo káávcád ihe. +1327 (MCCCXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1320-lovo káávcád ihe. +1317 (MCCCXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1310-lovo káávcád ihe. +1307 (MCCCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1300-ihelove káávcád ihe. +1297 (MCCXCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1290-lovo káávcád ihe. +1287 (MCCLXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1280-lovo káávcád ihe. +1277 (MCCLXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1270-lovo káávcád ihe. +1267 (MCCLXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1260-lovo káávcád ihe. +1257 (MCCLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1250-lovo káávcád ihe. +1247 (MCCXLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1240-lovo káávcád ihe. +1237 (MCCXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1230-lovo káávcád ihe. +1227 (MCCXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1220-lovo káávcád ihe. +1217 (MCCXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1210-lovo káávcád ihe. +1207 (MCCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1200-ihelove káávcád ihe. +1197 (MCXCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1190-lovo káávcád ihe. +Ton kukkodâh lii 54-67 cm:id já tot tiäddá 950-1415 g. Ivnees tááhust káránâs lii čiiđâčappâd já ruánáá- já čuovjisviolet. +Suájái koskâ lii 115-130 cm:d. Suájáh láá kuheh já poskâdeh. +1997 (MCMXCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Anarist ääsih 6 915 olmožid, já ton vijdodâh lii 17 333,62 km², mast 2 277,33 km² lii čääci. +Aanaar markkân lii Suomâ sämikulttuur kuávdáš, já tobbeen kávnojeh ovdâmerkkân Sämimuseo Siida já Paje-Laapi luándukuávdáš, moh fäälih máhđulâšvuođâ uápásmuđ Säämi luándoin já kulttuuráin, já Säämi máttááttâskuávdáš, kost puáhtá máttááttâllâđ anarâškielâ já eres-uv sämikielâid. +pienoiskuva +Bellaria, Canfiagio, Ca'Romano, Case nuove, Farneta, Fossato, Furlo, Naro, Pelingo, Petriccio já Pole. +Borgo Ruffini, Castel d'Emilio, Chiusa já Molino. +Akaa kaavpug vuáđudui ive 2007 aalgâst, ko Toijala kaavpug já Viiala kieldâ lahtojii oohtân. +Kylmäkoski kieldâ lohtui Akaan ive 2011. +Alabama lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Alaska lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Motomin meid reunus Turkki rekinistoo Alda-nuortân. +reunus Kypros kulá eennâmtieđâlávt Alda-nuortân, mutâ ton historjá já kulttuur láá iänááš kreikkalâš-turkkiliih. +Tondiet tot rekinistoo historjálávt já kulttuurlávt Euroopân já Aasian. +Enâmustáá ohtâlâs kulttuur tet Alda-nuortân rekinistoo motomin meid ubâ Tave-Afrik ađai "Maghreb". +Taat sajattâh lii jotkâ Ovtâstum staatâi Skylab- já Sovjetlito Mir- já Saljut-komovuotâsajattuvváid. +Komovuotâsajattâh lii Kanada, Euroop, Jaapaan, Ruošâ já Brasilia komovuotâornijdumij sehe Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttuv ohtsâšhaahâ. +Vuosmuu keerdi komovuotâsajattâhân paččui rakkeet Ovtâstum staatâin Cape Canaveral pääččimkuávdáást ive 2020. +Markkân lasseen Altidona kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Marina di Altidona. +Suu peeggâlmumos elleekove lii "Sameblod" (2016), mii lii meid suu vuossâmuš kuhes elleekove. +Amanda Plummer (š. njuhčâmáánu 23. peeivi 1957, New York, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +1929) já enni še lâi čaittâleijee, ovtâstumstaatâlâš Tammy Grimes (1934-2016). +Bore, Botundoli, Buzzaccheri, Caccianebbia, Campo di Masci, Capovalle, Casa Coletta, Corazza, Casa di Carlo, Casa Innamorati, Casalicchio, Casa Paradisi Inferiore, Casa Paradisi Superiore, Case Staffinati, Casa Tasso, Cese, Ciaraglia, Colle San Fortunato, Colle Turano, Coriconi, Corvellari, Cucchiaroni, Fossacieca, Francalancia, Garulla Inferiore, Garulla Superiore, Le Piane, Marnacchia, Merli, Moglietta, Montane, Paolucci, Paterno, Pucci, Rustici, Salvi, San Cristoforo, San Lorenzo, San Ruffino, Schiti, Scagnoli, Suitullo, Taccarelli, Vena, Verri, Vesciano, Vidoni, Villa Conti já Villa Fiorentina. +Aspio, Candia, Casine di Paterno, Gallignano, Ghettarello, Massignano, Montacuto, Montesicuro, Paterno, Poggio di Ancona, Sappanico já Varano. +1969) lii anarâš máttáátteijee, kielâpargee, livđojeijee, jyeigee, lávloo já musijkkár. +Sämitige alguu vuáđuld Yle já Gutsy Animations -pyevtittemfinnodâh rähtiškuottii uđđâ Muumileehi-rááiđu orjâlâškielân, anarâškielân já nuorttâlâškielân. +Morottaja lii jienâčaittâlâm Muumieeni roolâ anarâškielâg rááiđust. +Kirje kuhemus tihtâ lii "Aanaarjáávrán" -nommâsâš tihtâ. +Ton tiivtâst čällee kovvee tom, mon ennuv sun räähist Aanaarjäävri já mon merhâšittee roolâ Aanaarjäävri pirrâsist lii lamaš suu ubâ elimist. +Ton lasseen tiivtâst čiälgá, et Sarre eeči hevvânij jáávrán stoormâ ääigi. +Taat lasseet keeldâ čällee rähisvuotân jäävri kuáttá. +Sarre tiivtâin ij lah poččâvuotâ. +Čällee ij oro vaijan monâttum sämmilii kulttuur keežild. +Suu maailmkove lii uáli rávhálâš já positiivlâš. +Sun ij uáini maggaargin uhke jieijâs kulttuur kuáttá moonnâmääigist ige puátteevuođâst, já Säämi algâalgâlâš luándu lii-uv suu mielâst siäilum muttuuhánnáá onnáá peeivi räi. +Čällee kovvee ohtsâškode nubástum iivij mield. +Sun ij kuittâgin oro anemin tom varâlâžžân sämmilii kulttuurân. +Tast sáttá šoddâđ mottoomlágán uhke Suomân já Euroopân - mut ij Sáámán. +Tiivtâi vuáđuld oro, et Sarre mielâst iä lah stuorrâ iäruh väldikulttuur ovdâsteijee syemmilij já suu ovdâstem sämmilij kooskâst. +Sun ij meidgin kiddii huámášume anarâšâi já eres sämmilij koskâsii iäroid. +Čällee identifisistoo enâmustáá jieijâs eellimsajan já eellimvuáhán Aanaarjäävri riddoost já ton kuávlust ige toos, moid olmoošjuávhoid sun kulá. +Sun ij miäruštâl jieijâs tuše sämmilâšvuođâ peht. +Čällest lii uáli ärbivuáválâš kove suhâpolvâroolâin, ige sun kritisist taid. +Almaah láá "puásuialmaah" ("Puásuialmai" -nommâsâš tihtâ), já nisoneh láá korrâ "imâš nisoneh" ("Säminissoon" -nommâsâš tihtâ), eenih já ááhuh - mut meiddei "hiäjubeh liteh" ("Vaje" -nommâsâš tihtâ). +Nube tááhust čällee ij kosten paahud, et ärbivuáváliih suhâpolvâroolah kolgâččii pissoođ siämmáálágánin já et ereslágánáid eellimvuovvijd ij liččii tile. +Jiešalnees "Mondiet?" -nommâsii tiivtâst sun tuáivu lase unnuuvâšvuođâ. +Sun väljejui meid sämitiggevaaljâin 2007 sämitiggeairâsin ivvijd 2008-2011. +Sun lâi kuálmád keerdi iävtukkâssân sämitiggevaaljâin 2011 já väljejui vaaljâpajan 2012-2015. +Caselle Salceto, Colombara, Osteria Nuova, Pian del Serra, Pian di Molino, San Martino del Piano, Serravalle di Carda já Valdara. +Markkân lasseen Appignano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Forano. +Arabiakielâ () lii afroaasialâš kielâ, mon sárnuh eenikiellân paijeel 300 miljovn olmožid. +Arabiakielâ lii vijđáht kiävtust Alda-nuortâst, Arabia njargâenâmist já Tave-Afrikâst. +Eenikielâlij lasseen paijeel miljard olmožid mättih arabiakielâ, ko tot lii islam pase kielâ. +Suomâneh. +Arabia sárnumkielâ lii uáli jo eresláván ko ton kirjekielâ. +Arabiakielâ suomânijn stuárráámuuh iäruh láá Arabia njargâeennâm já ton ulguubeln suomânij kooskâst. +Puoh variantijn Arabia njargâeennâm ulguubeln láá siämmááláváneh jiešvuođah, moh iä kavnuu klassiklâš arabiakielâst. +Njargâeennâm ulguupiälásijn variantijn stuárráámus iäru lii ij-egyptilâš Tave-Afrik suomânij (eromâšávt marokkoarabia) já eres suomânij kooskâst. +Libya nuorttiipiälásijd arabia sárnoid marokkoarabia ij masa te lah iberdettee ollágin. +Nubijkulij ij lah siämmáánáál, uásild Egypti elleekuuvij já eres media piivnohvuođâ tet. +Ohtân suijân suomânij iäroid láá eres kuávluin ovdil arabiakielâ sarnum algâalgâliih kielah, moin láá puáttám uđđâ säneh já moh láá motomin meid vaiguttâm jienâdmân já sänioornigân. +Kuittâg stuárráb suijâ lii jieškote-uvlágán klassiklâš haamij siäilum teikkâ tai merhâšuumij muttum. +Nuuvtpa Irak "aku", Levant "fīh" já Tave-Afrik "kayən" puoh merhâšeh 'there is', já puoh puátih klassiklâš arabia haamijn ("yakūn", "fīhi" já "kā'in"), mutâ tááláá ääigi láá aaibâs eresláváneh. +Čäällim já jienâdem. +Arabiakielâ čäälih arabialij pustavijguin, moh siskeldeh 28 merkkâd. +Čäällimsunde lii uálgispeln čižetpel já paijeen vuáluskulij. +Čälimist merkkejeh konsonantijd, pelivokalijd já kuhes vokalijd. +Uánihis vokaleh merkkejuvvojeh tuše harvii, ovdâmerkkân oppâkiirjijn, párnáikiirjijn já Koranist. +Uánihis vokalij jienâdem mulsâšud-uv suomânist nuubán. +Egypti suommân lii áinoo, mast uánihis vokalijd iä kooččât meddâl táválii sárnumist. +Eres suomânijn ovdâmerkkân sääni "kitaab" () puáhtá jienâdiđ "ktaab". +"aragonés") kulá indoeurooplij kielâi roomaanlâš kielâjuávkun. +Avacelli, Castiglioni, Caudino, Colle Aprico, Costa, Loretello, Magnadorsa, Montale, Nidastore, Palazzo, Piticchio, Prosano, Ripalta, San Ginesio di Arcevia, San Giovanni Battista, San Pietro in Musio, Sant'Apollinare já Santo Stefano. +Arizona lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Arkansas lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Arkansas lii Ovtâstum staatâi maadâuásist alda Mississippijuuvâ. +Auckland (maorin "Tāmaki-makau-rau") lii Uđđâ-Seeland stuárráámus kaavpug. +Austin lii puoh Ovtâstum staatâi uásistaatâi uáivikaavpugijn nubben stuárráámus ässeelovo mield. +Azerbaidžan () teikkâ Azerbaidžan täsiväldi () lii siseennâmstaatâ Kaukasiast Kaspiameerâ riddoost. +Tot kulá sehe Euroopân já Aasian. +Sajadâh já rääjih. +Azerbaidžan ránnjáenâmeh láá Georgia taveviestârin, Armenia já Turkki uárjin, Ruoššâ tavveen já Iran mäddin. +Nuorttân Azerbaidžanist iä lah ránnjáenâmeh Kaspiameerâ tiet. +Riddo lii 800 km kukke. +Azerbaidžan kuhemus rääji lii Armeniain; tot lii 1007 km kukke. +Uánehumos lii 15 km rääji Turkkijn. +Virgálâš kielâ já eres kielah. +Azerbaidžan vuáđulaavâ artikla 21 (1) mield riijkâst lii tuše ohtâ virgálâš kielâ ađai azerbaidžankielâ, mon sárnuh ive 2009 aalmugrekinistem mield 92,5% azerbaidžanlijn eenikielânis. +Siämmáá laavâ mield jis azerbaidžanliih sárnuh eres kielâid, te sist lii meid vuoigâdvuotâ kevttiđ já ovdediđ jieijâs kielâ. +Kuávluh. +Azerbaidžan juáhhoo 66 kuávlun ("rayonlar") já 12 kaavpugân ("şəhərlər"), main 7 kuávlud já ohtâ kaavpug láá Nahitševan autonomisii täsivääldist. +Ovtâstum staatâi 44. president Barack Obama +Barack Hussein Obama II (š. porgemáánu 4. peeivi 1961, Honolulu, Havaiji, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš politijkkár. +Sun lâi Ovtâstum staatâi 44. president kyevti paje verd iivij 2009-2017 koskâsii ääigi. +Ovtâstum staatâi demokraatlâš piäládâhân kulloo Obama lâi ive 2008 vaaljâin Ovtâstum staatâi vuossâmuš čappâd, kii lâi uáivipiäláduv presidentiävtukkâs, já vuossâmuš čappâd, kii šoodâi Ovtâstum staatâi presidentin. +Sun lii meid vuossâmuš nannaam-Ovtâstum staatâi ulguubeln šoddâm president. +Ovdil Obama Ovtâstum staatâi presidentin lâi George W. Bush já Obama maŋa Donald Trump. +Castellarso Ete, Castellarso Tenna, Colle Ete já Colle Tenna. +Virgáliih kielah +Markkân lasseen Bolognola kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Pintura. +Bosnia-Hercegovina. +Bosnia-Hercegovina lii staatâ Euroopâst. +William Bradley Pitt (š. juovlâmáánu 18. peeivi 1963, Shawnee, Oklahoma, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já pyevtitteijee. +Burr Gore Steers (š. roovvâdmáánu 8. peeivi 1965, Washington, D.C., Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš stivrejeijee já čaittâleijee, kiäm tobdeh pyeremustáá elleekuuvijn "Igby Goes Down" (2002), "Pulp Fiction" (1994) já "Pride and Prejudice and Zombies" (2016). +Bistocco, Castiglione di Croce, Croce, Pievefavera, Valcimarra já Vestignano. +Aspio Terme, Colle Lauro já San Germano. +Agnano, Arcofiato, Arnano, Campolarzo, Canepina, Capolapiaggia, Casale, Caselle, Cignano, Colle Altino, Costa San Severo, Letegge, Leteggiole, Mecciano, Merganano Sant'Angelo, Mergnano San Pietro, Mergnano San Savino, Mistrano, Morro, Paganico, Palentuccio, Paterno, Perito, Pian d'Aiello, Pianpalente, Piegusciano, Polverina, Pontelatrave, Ponti, Pozzuolo, Rocca d'Aiello, Sabbieta Alta, San Luca, San Marcello, Santa Lucia, Sant'Erasmo, Sellano, Sentino, Selvazzano, Sfercia, Statte, Strada, Torrone, Tuseggia, Valdiea, Valle San Martino, Valle Vegenana já Varano. +Balbano, Chiaserna, Fossato, Moria, Palazzo, Palcano, Pontedazzo, Pontericciòli, San Crescentino, San Rocco, Tranquillo já Vilano. +Acquaviva, Campanari, Cerretano, Crocette, Figuretta, San Rocchetto já Sant'Agostino. +Ton vijdodâh lii 15,92 km², já alodâh 206 m. Castelleone di Suasa naaburkieldah láá Arcevia, Barbara, Corinaldo, Ostra Vetere já San Lorenzo in Campo. +Bozzo, Casalta, Case Nuove, Farneto, Pian Volpello, Santa Lucia já Ville. +Borgo Loreto, Macine, Piagge já Pozzetto. +Brondoleto, Carsignano, Castel Santa Maria, Collina, Corneto, Crispiero, Ele, Piano di Rustano, Rustano, Sant'Angelo, Seano, Stroppigliosi, Torricella já Vasconi. +Gualdo, Macchie, Nocelleto, Nocria, Pian dell'Arco, Rapegna, Spina di Gualdo já Vallinfante. +Catherine Élise "Cate" Blanchett (š. vyesimáánu 14. peeivi 1969, Melbourne, Australia) lii australialâš čaittâleijee. +Sun lii vuáittám Oscar-palhâšume kuohtii: ive 2005 elleekooveest The Aviator (nissoonuálgiroolâ) já ive 2014 elleekooveest Blue Jasmine (nissoonuáiviroolâ). +Col di Pietra, Colfano, Invernale, Monastero, Montalto, Prato, Tribbio, Valle di Montalto já Villa di Montalto. +Markkân lasseen Chiaravalle kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Grancetta. +Chicago lii kaavpug Illinois uásistaatâst Ovtâstum staatâin. +Tot lii ässeelovo mield Illinois uásistaatâ stuárráámus kaavpug já kuálmádin stuárráámus puoh Ovtâstum staatâi kaavpugijn, tuše New Yorkist já Los Angelesist ääsih eenâb ulmuuh. +Sun vuoitij Oscar-palhašume roolâstis 12 Years a Slave elleekove uáivipersovn Solomon Northupin. +Avenale, Botontano, Capo di Rio, Carciole, Castel Sant'Angelo, Castreccioni, Cervidone I, Cervidone II, Civitello, Colcerasa, Colle, Colognola, Grottaccia, Lago Castreccioni, Marcucci, Moscosi, Mummuiola, Pian della Pieve, Piancavallino, Saltregna, San Faustino, San Flaviano, Santa Maria del Rango, Santo Stefano, Santo Obrizio, San Venanzo, San Vittore, Torrone, Troviggiano, Valcarecce, Villa Pozzo, Villa Strada já Villa Torre. +Belvedere, Castelletta, Castelletta, Civitanova Alta, Costamartina, Filippantò, Fontespina, Piane Chienti, Porto Civitanova já Santa Maria Apparente. +Colorado lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Connecticut lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Madonna del Piano, Nevola, San Bartolo, San Domenico, Sant'Apollonia, Santa Maria, Sant'Isidoro, San Vincenzo já Ville. +Colbuccaro, Passo del Bidollo, San Claudio já Sarrocciano. +Markkân lasseen Cupramontana kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Poggio Cupro. +Cuáŋuimáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive niäljád mánuppaje. +Dallas lii kaavpug Texas uásistaatâst Ovtâstum staatâin. +Tot lii ässeelovo mield Texas kuálmádin stuárráámus kaavpug já ovcádin stuárráámus puoh Ovtâstum staatâi kaavpugijn. +Delaware lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Dominikaanisâš täsiväldi. +Dominikaanisâš täsiväldi lii staatâ Karibiast. +Sun lii porgâm eenikielâ já historjá máttááteijen Kiteest, Kiuruvesist já Sukeva siijdâst, mii kulá Sonkajärvi kieldân. +Elsa Väisänen (oovdiš Mujo, jieijâs suuvâst Aikio) lii šoddâm cuáŋuimáánu 6. peeivi 1941 Ruávinjaargâst. +Sun lii Márjá-Liisá Olthuis enni. +Elsa Väisänen lii toimâm kielâmiäštárin vistig anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009-2010 já ton maŋa-uv maŋgáid uáppeid. +Espanja jiešhaldâšemkuávluh. +"español") kulá indoeurooplij kielâi roomaanlâš kielâjuávkun. +Euroop union jeessânstaatah láá Belgia, Bulgaria, Eestieennâm, Espanja, Irland, Italia, Kreikka, Kroatia, Kypros, Latvia, Liettua, Luxemburg, Malta, Nuorttâriijkâ, Portugal, Puola, Ranska, Romania, Ruotâ, Saksa, Slovakia, Slovenia, Suomâ, Tanska, Tšekki, Uŋgar já Vuáládâhenâmeh. +Albacina, Argignano, Attiggio, Bassano, Bastia, Belvedere, Borgo Tufico, Cacciano, Ca' Maiano, Campodiegoli, Campodonico, Cancelli, Cantia, Castelletta, Ceresola, Ciaramella, Coccore, Collamato, Collegiglioni, Colle Paganello, Cupo, Fontanaldo, Grotte, Marena, Marenella, Marischio, Melano, Moscano, Nebbiano, Paterno, Poggio San Romualdo, Precicchie, Rocchetta, Rucce, Rufano, San Donato, San Giovanni, San Michele, San Pietro, Sant'Elia, Serradica, Valgiubbola, Vallemontagnana, Valleremita, Vallina, Varano, Viacce já Vigne. +Castelferretti, Falconara Alta, Fiumesino, Mezzacosta, Palombina Vecchia, Rocca Priora, Tesoro já Villanova. +Bascione, Cerretino Varano, Commennà, Ferrini, Moelano, Piaggie, Piane di Falerone, Salegnano, San Paolino, Santa Margherita já Santa Rosa. +Campiglione, Capodarco, Lido di Fermo já Torre di Palme. +Acquacanina kieldâ lohtui Fiastran uđđâivemáánu 1. peeivi 2017. +Acquacanina, Cicconi, Collesanto, Fiegni, Polverina, San Lorenzo al Lago, San Martino di Fiastra já Trebbio (markkân). +Cantalupo, Imbrecciata, Montepulciano, Montoro, Ponte Musone, San Biagio, Sant'Anna, Sant'Ignazio já Tornazzano. +Bufeto, Bussi, Campottone, Capomassa, Casenove, Castello, Colmaggiore, Fonte di Brescia, La Castagna, Laverino, Massa (markkân), Orpiano, Poggio Sorifa, Pontile, Quadreggiana, San Cassiano, Spindoli, Valcora já Vallibbia. +Florida lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Tot lii Ovtâstum staatâi kuálmádin stuárráámus uásistaatâ ässeelovo mield. +Sun máttááttij vuosmuu maailmsuáđi majemuu ive matematiik Ovtâstum staatâi suátivievâst. +Sun lii stivrim meid "It's a Wonderful Life", mii almostui ive 1946, mutâ mast šoodâi klassikko eskin ive 1973, ko tahheevuoigâdvuođah Ovtâstum staatâin nuhhii já kanavah čäitiškuottii tom jyehi juovlâi ääigi. +Fiktiivlij elleekuuvij lasseen sun lii stivrim nube maailmsuáđi ääigi dokumentijd, maid Ovtâstum staatâi haldâttâs tiilái sust já moi ulmen lâi lasettiđ ameriklij torjuu suátitoimáid. +Frank Joseph Whaley (š. syeinimáánu 20. peeivi 1963, Syracuse, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, čällee já stivrejeijee, kiäm tobdeh pyeremustáá elleekuuvijn "Pulp Fiction" (1994) já "Swimming with Sharks" (1994). +Acquosi, Casetre, Castellano, Celeano, Cerqueto, Collaiello já Selvalagli. +Avenale, Bivio Filipponi, Camponocecchio, Capolavilla, Casamontanara, Cerqueto, Colcello, Colleponi, Falcioni, Fossi, Gattuccio, Genga Stazione, Mariani, Meleto, Mogiano, Monticelli, Palombare, Palombare di ferro, Pianello, Pierosara, Pontebovesecco, Pontechiaradovo, Rocchetta, Rosenga, San Donnino, San Fortunato, San Vittore, Trapozzo, Trinquelli, Vallemania, Valmontagnana, Vallerapara já Valtreara. +Georgia lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Bartolotti, Castello, Contro, Fanelli, Marchesi, Massignano, Morrone, Picacchi, Scarchi, Tomassucci, Valle já Zazza. +Hans Zimmer (š. čohčâmáánu 12. peeivi 1957, Frankfurt am Main, Saksa) lii saksalâš nyettejeijee, kiäm tobdeh pyeremustáá suu elleekove muusikijn. +Sun lii nuottim muusik paijeel 150 kuhes elleekován sehe uánihisfilmáid já TV-ráiđoid. +Jorgáldâh suu karrieerist tábáhtui ko sun nuottij muusik elleekován Rain Man ive 1988, mast sun finnij suu vuosmuu Oscar-iävtukkâsvuođâ. +Zimmer +Havaiji (havaijikielân "Hawaiʻi",) lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Holland Virginia Taylor (š. uđđâivemáánu 14. peeivi 1943, Philadelphia, Pennsylvania, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Houston lii kaavpug Texas uásistaatâst Ovtâstum staatâin. +Tot lii ässeelovo mield Texas stuárráámus kaavpug já niäljádin stuárráámus puoh Ovtâstum staatâi kaavpugijn. +Uási Hämeenlinna táálunkieldâst lohtui Hämeenlinnan ive 1977. +Uási Vanaja kieldâst lohtui Hämeenlinnan ive 1967. +Hauho, Kalvola, Lammi, Renko já Tuulos lahtojii Hämeenlinnan uđđâivemáánu 1. peeivi 2009. +Hauho markkân lii suulân 35 km keččin Hämeenlinna kuávdáást tavas. +Kalvola kuávdáščuákkipäikki Iittala lii suulân 20 km keččin Hämeenlinna kuávdáást taveviestârân. +Lammi markkân lii suulân 35 km keččin Hämeenlinna kuávdáást nuorttii tavenuortâs. +Renko markkân lii suulân 15 km keččin Hämeenlinna kuávdáást maadâviestârân. +Tuulos markkân lii suulân 25 km keččin Hämeenlinna kuávdáást tavenuortâs. +Kaavpuguásih já pitejááh. +Hämeenlinnast láá 41 kaavpuguássid já 5 pitejáá. +Idaho lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Illinois lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Indiana lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Iowa lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +استان‌ها "ostānhā") láá Iran alemuu tääsi kuávluhaldâttâhohtâdâh. +Ton uáivikaavpug lii Reykjavík. +"italiano") kulá indoeurooplij kielâi roomaanlâš kielâjuávkun. +Jaapaan lii ráhtulâšvuođâ stuorrâväldi. +Jackie Brown lii kirdemeemeed, kii tievâsmit suu vänis päälhi fievridmáin ruuđâ syele Ovtâstum staatâid viärjui vyebdee rikolâžân, kiän nommâ lii Ordell Robbie. +Castelrosino, Mazzangrugno, Piandelmedico, Santa Lucia, Tabano já Verziere. +Jordan Peele (š. kuovâmáánu 21. peeivi 1979, New York, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, čällee, stivrejeijee já pyevtitteijee. +Julia Fiona Roberts (š. roovvâdmáánu 28. peeivi 1967, Smyrna, Georgia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Sun vuoitij Oscar-palhâšume ive 2001 elleekooveest Erin Brockovich. +Juovlâmáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive kyehtnubálovváád mánuppaje. +Juuvâ vyelemuu uásist kuálástem nohá jo syeinimáánu loopâst. +Juŋŋâ. +Juŋŋâ ("Vaccinium vitis-idaea") lii koškes já vorâs kuolbâmeecij, tuoddârij, jeggimeecij já källei myerji. +Levânem. +Juŋŋâ šadda Tave-Amerikâst já Euraasiast. +Tot šadda vijđáht koškes já vorâs kuolbâmeecijn, tuoddârist, jeggimeecijn já källei alne. +Tot killáá koškesvuođâ pyereest já lijkkoo čuovvâd soojijd. +Suoivâsoojijn myerjih iä veltihánnáá šoodâ ollágin. +Kiävttu sämmilij kulttuurist. +Talhâsin juuŋâst láá ärbivuáválávt kevttum loostah. +Loostah čuággojeh liäđđumääigi maŋa. +Juŋŋâlostâteejáin tipšuu kužžâpocceevááduid, kudduumijd, leesmi já čirgottâs. +Myerjih nanosmitteh vuoptâsuonâid. +Sämmiliih láá puurrâm juuŋâid nuhtán, mutâ sij vyerkkejii taid täälvi várás. +Juuŋâid puáhtá kevttiđ maaŋgânáál: piärgu- teikkâ kyelipurrâmâšâiguin, suohâdân, kiisselân, juhâmuššáid, liäibumân já pajalâssáid. +"California") lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Ton áinoo eennâmräjiránnjá lii Ovtâstum staatah sehe mäddin já taveviestârist (Alaska). +Sahalahti kieldâ lohtui Kangasalan ive 2005. +Kuhmalahti kieldâ lohtui Kangasalan ive 2011. +Kansas lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Kentucky lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Kesimáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive kuuđâd mánuppaje. +Mudoi-uv kielâ- já kulttuursiijdâst iä iällám ennustkin párnááh pic iänááš-uv 30-80-ihásiih nisoneh, kiäh lijjii kiddiistum kietâtuojijn. +Tievâsmittemškovliittâs 2009-2010 ohtân čuosâttâhjuávkkun lijjii-uv peivitipšooh - ulmen lâi vijđediđ kielâpiervâltooimâ tállân škovliittâs maŋa. +Kielâpiervâleh sirdojeh Aanaar kieldân porgemáánu 1. peeivi 2021. +Toimâ juátkoo siämmáánáál ko ovdil-uv, mut ton ovdâsvástádâs sirdâšuvá Aanaar kieldân. +Kiemâ (, já) lii kaavpug Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Ovdâl ko Säämi Čuovviittâsservi lopâttui ive 2007, servi lâi skeŋkkim loostân ruuđâid loostâ tooimâtmân. +Kaarela kieldâ lohtui Kokkolan ive 1977. +Suomâ riehtiminister Anna-Maja Henriksson, nuorttâlâškielâ máttáátteijee Seija Sivertsen, kirječällee Kerttu Vuolab já orjâlâškielâ máttáátteijee já totkee Mikael Svonni kielâpalhâšume jyehimtilálâšvuođâst ive 2014 +Kuovâmáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive nubbe mánuppaje. +Kuáccám (orjâlaškielân "Guossán" já suomâkielân "Kuusamo") lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Kveenikielâ. +Kveenikielâ lii kielâ tâi suomâkielâ kuávlukielâ. +Lii kištâlum fáddá, lii-uv kveenikielâ kielâ vâi tuše kuávlukielâ. +Oovtâ keččâmkuávlust Suomâ peln kveenikielâ puáhtá smiettâđ kuávlukiellân, mutâ eromâšávt Taažâ peln halijdeh sosiaallâš-kulttuurlâš merhâšume tiet ettâđ tom kiellân. +La Quinta lii kaavpug Riverside pirrâdâhkoddeest Kalifornia uásistaatâst Ovtâstum staatâin. +Markkân lasseen Lapedona kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Valdaso. +Linda Hogan (š. syeinimáánu 16. peeivi 1947, Denver, Colorado, Ovtâstum staatah) lii pegâlmâs ovtâstumstaatâlâš tivtâsteijee, čällee já aktivist. +Sun lii vuáittám tuojijdiskuin maaŋgâid jieškote-uvlágánijd palhâšuumijd já ive 1991 lâi meiddei Pulitzer-finalist. +Linda Hogan šoodâi syeinimáánu 16. peeivi 1947 Denverist, Coloradost. +Suu suhâmadduuh láá Chickasaw-čeerdâst Colorado-uásistaatâst, Ovtâstum staatâin. +Suu eeči lâi Charles C. Henderson, já suu enni lâi Cleona Florine (Bower) Henderson. +Onnáá peeivi sun áásá perruinis Tishomingost, Oklahomast. +Tot lii Chickasaw-čeerdâ ärbivuáválii aassâmkuávlust. +Dark, Sweet: New and Selected Poems. +"Dark, Sweet: New and Selected Poems" -nommâsâš tyeji, mii almostui ive 2014, lii tihtâantologia. +Tot siskeeld sehe uđđâ já puáris tiivtâid. +Jyehi tiivtâst lii jieijâs paječaalâ. +Tyeje tekstâ lii tiivtâhámásâš, já čällee kiävttá stuorrâ algâpustavijd já koskâmeerhâid, moh išedeh teevstâ ibbeerdmist. +Tiivtâi veerstah láá juohhum ereskukkosáid raddalâssáid. +Motomin veerstâin kiävttojeh teevstâ siskelditmeh teikâ uáli uánihis raddalâsah, moh sättih siskeldiđ tuše oovtâ sääni. +Hogan tiivtah láá uáli pooliitliih já oovdânpyehtih čällee uáivilijd maaŋgâin olssis tehálijn aašijn. +Tiivtâin sun kieđâvuš stuárráámuid ameriklij algâaalmugij kyeskee čuolmâid tegu algâaalmugij vijđes olgoštem já luándu tuššâdem. +Čällee läävee kuvviđ pirâstittee maailm aaibâs njuolgâ vuovvijn. +Sun oovdânpuáhtá kuvviimijd luándust, maid sun te ovtâstit Chickasaw-čeerdâ historján já njálmáláid mainâsáid. +Talle sun ovtâstit mainâsáid jieijâs persovnlijd feeriimijd já meiddei jieijâs huolâid tááláá ääigist. +Hogan maailmkove lii ahheev, ige maccâm algâalgâlii luándu já kulttuur iäláskitmân lah suu mielâst uáinusist. +Sun kiävttá siämmáid persovnlijd symbolijd ain uđđâsist jieškote-uv aaigij jieijâs tiivtâin, já návt symboleh finnejeh maaŋgâkiärdásijd merhâšuumijd. +Symbolin sun kiävttá ovdâmerkkân elleid, šaddoid, luándu, čääsi, tááluid já kaavpugijd. +Ton lasseen sun čáálá čerdâsiärváduv puárisáigásii elimist já verdid tom eellim tááláá ameriklii ohtsâškode elimân. +Hogan tiivtah láá muštâlusah lappum maailmist, mii onnáá peeivi iälá tuše suu muštoin já kulttuurhistorjást. +Tiivtâin lii korrâ epituáivu, mut nube tááhust čällee vuástálist tááláá já uhkevuálásii maailm tievâslii tuššâm. +Tivtâidis vievâst sun haalijd siäiluttiđ jieijâs identiteet já siärvuslâšvuođâ. +Sun kovvee tobdoidis já čielgee, et tobdoo tegu sun ličij päihittem já ollásávt viärádum tááláá maailmist. +Sun haalijd maccâđ luándun já ahevuš tom fyysilii, psyykkilii já jiegâlii tääsist. +Kolbâcuábui lii ohtâ Hogan távjá kevttim symbolijn. +Sunjin kolbâcuábui oovdâst ellee, mon kolbâ - ađai päikki já syeji - jotá ellee fáárust. +Symbolin kolbâcuábui lahtoo Hogan persovnlii já ubâ kulttuuris päihittemesvuođâ toobdon. +Kolbâcuábui ij pyevti luoppâđ kolbâstis. +Koolbâ puáhtá väldiđ meddâl tuše viehâvaldijn, já kolbâcuábui jámáččij toos. +Koolbâ symboliik tâi koolbâ váilum kiärdu tiivtâin távjá - ij tuše koolbâ häämist, peic meiddei rummâš tâi tuššâdum táálu já pääihi symbolij häämist. +Hogan ij muštâl päihittemesvuođâst já viäráduumist tuše jieškote-uvlágánij symbolij vievâst. +Meiddei maaŋgah suu muštâlusâin kieđâvušeh taid teemaid. +Sun ovtâstit historjálijd já persovnlijd mainâsijd, main kiärdu tušástum tááláá maailmân. +Taat tušástum puátá tast, et onnáá peeivi ulmuuh iä ane táálu, pargo já siärváduv nuuvt tehálâžžân olssis ko ovdil - tääl toh láá tuše kiäinuh já vyevih finniđ persovnlii vääldi. +Hogan lii ton uáivilist, et tááláá kulttuur čuolmân láá puástu áárvuh. +Ruttâ já pooliitlâš väldi láá liijkás teháliih. +Pargo, eennâm já päikki láá tuše kiäinuh já vyevih finniđ täid puástu áárvuid. +Sun piejâččij eellim áárvu puoh eres áárvui oovdân - eellim lii-uv puoh tehálumos árvu. +Toskeest, monâttuumist já tušástuumist huolâhánnáá tiivtâi tuáváást láá kuittâg optimism já avžuuttâs nubástusân. +Čällee räähist olmooškode já luándu já tuáivu pyereeb puátteevuođâ. +Taan puátteevuođâst mäccih ulmui mietitobdo já rievtis áárvuh. +Hammiimáin puigâ ohtâvuođâ ulmui já enâmân lii máhđulâš vyeittiđ päihittemesvuođâ soro já šoddâđ kolbâcuobbuu hámásâžžân. +Costabianca, Grotte, Stazione, Villa Berghigna, Villa Costantina já Villa Musone. +Borgo San Lorenzo, Passo Loro, San Valentino, Varco já Vignali Bàgnere. +Los Angeles lii kaavpug Kalifornia uásistaatâst Ovtâstum staatâin. +Tot lii Kalifornia uásistaatâ stuárráámus kaavpug já Ovtâstum staatâi nubben stuárráámus kaavpug tállân New York maŋa. +Louisiana lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Euroopâst luosâ luándulâš lavdâmkuávlu lii Nuorttâmeerân, Baareencmeerân, Taažâmeerân, Tavemeerân já Euroop Atlantân lyeštee juuvah já merâkuávluh Novaja Zemljast já Ruánááenâmist Espanja já Portugal räi. +Tave-Amerikâst luosah láá Ruánááeennâm já Ovtâstum staatâi koskâsâš merâkuávlust. +Lupita Amondi Nyong'o (š. njuhčâmáánu 1. peeivi 1983, México, Meksiko) lii meksikolâš-kenialâš čaittâleijee. +Lupita Nyong'o šoodâi njuhčâmáánu 1. peeivi 1983 Méxicost. +Lupita vietij pärnivuođâs já nuorâvuođâs Keniast ovdilgo 16-ihásâžžân suu vaanhimeh vuolgâttáin suu čiččâm mánuppajan maassâd Meksikon oppâđ espanjakielâ. +Lupita Nyong'o finnij vuossâmuu roolâ ive 2008. +Sust lâi talle uáiviroolâ uánihisfiilmâst East River. +Sust šoodâi pegâlmâs ive 2013, ko sun čaittâlij ellekooveest 12 Years a Slave, mast sun vuoitij Oscar-palhâšume (nissoonuálgiroolâ). +Lyeme. +Lyeme ("Rubus chamaemorus") lii jeggimyerji, já tom kávná enâmustáá tagarijn jeegijn, kost tarfe šadda. +Lyeme lii lamaš tehálâš myerji sämmilijd sehe purrâmâššân ete kävppikálvun. +Luámánijn láá C- já E-vitamiineh, foolisuvrâ já sááiguh. +Luámánijn lii eenâb C-vitamiin ko appelsiinijn já oovtâ desilitterist finnee oovtâ peeivi C-vitamiinmeeri. +Lyeme lii puoh njálgásumos vorâsin. +Tom puáhtá siäiluttiđ vuoššum hillon, jieŋâst teikkâ säppin. +Maadâ-Carolina lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Maadâ-Dakota lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Cimarella, Colleverde, Consalvi, Isola di Macerata, Madonna del Monte, Montanello, Montevinci, Piediripa, San Liberato, Santa Maria del Monte, Santo Stefano, Sforzacosta, Valle, Valteia já Villa Potenza. +Maine lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Maria de Medeiros Esteves Victorino D'Almeida (š. porgemáánu 19. peeivi 1965, Lissabon, Portugal) lii portugallâš čaittâleijee, stivrejeijee já lávloo. +Sun lávlu portugalkielân, ranskakielân já eŋgâlâskielân. +Maria de Medeiros lii čaittâlâm maaŋgâin elleekuuvijn 1980-lovo rääjist, mutâ suu vuossâmuš eŋgâlâskielâlâš roolâ lâi ive 1990 almostum elleekooveest "Henry & June". +Mark Elliot Zuckerberg (š. vyesimáánu 14. peeivi 1984, White Plains, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš almai, kiäm tobdeh pyeremustáá Facebook vuáđudeijen. +Virgálâš kielah já eres kielah. +Arabia-, tamazight- já ranskakielâg koolbah +Marokko vuáđulaavâ 5 § mield Marokko virgálâš kielah láá arabiakielâ já tamazightkielâ. +Veikkâ ranskakielâ ij lah staatâ virgálâš kielâ, tot kiävttoo lingua francan eromâšávt maaŋgâin virgálâš ohtâvuođâin tegu virgálâš dokumentijn já kaavpâšmist. +Tamazightkielâ lasseen sárnuh meid eres berberkielâid. +Marrakech () lii kaavpug Marokkost. +Maryland lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Massachusetts lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Balzani, Braccano, Castiglione, Cavalieri, Colferraio, Collepere, Colli, Mistriano, Pezze, Piane, Poggeto, San Nicola, Terricoli, Valbona já Vinano. +Sun lii toimâm kielâmiäštárin vistig anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009-2010 já ton maŋa-uv maŋgáid uáppeid. +Morottaja finnij Suomâ Kulttuurruttârááju Mikael Agricola -miitaal cuáŋuimáánu 1. peeivi 2007. +Laapi ollâopâttâh nomâttij suu kunneetuáhtárin. +Sun lii meid ive 2010 rääjist Helsig ollâopâttuv kunneetuáhtár. +Sun lâi-uv koskâsii roolâst 1960-lovo Ovtâstum staatâi aalmuglâšriehtilihâstuvvâst. +Markkân lasseen Mergo kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Angeli di Mergo. +Michigan lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Minnesota lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Mississippi lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Mississippi puáris lippu valdui meddâl kiävtust kesimáánu 30. peeivi 2020, ko kuvernöör Tate Reeves vuáláčaalij lahâiävtuttâs konfederaatio puáris suátiliipu symbool meddâlistmist Mississippi uásistaatâ liipust. +Uđđâ lippu tuhhiittui skammâmáánu 3. peivi 2020 já tot šoodâi virgálâš lippun uđđâivemáánu 6. peivi 2021. +Missouri lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Markkân lasseen Monsampietro Morico kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Sant'Elpidio Morico. +Markkân lasseen Monsano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Santa Maria. +Montana lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Cascine, Cesure, Collattoni, Pantaneto, Pian della Noce, Piè del Sasso já Selvapiana. +Costa, Pianello Vallesina, Ponte Pio já Sant'Apollinare. +Markkân lasseen Monte San Giusto kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Villa San Filippo. +Markkân lasseen Monte San Martino kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Molino. +Markkân lasseen Monte San Pietrangeli kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: San Rustico. +Borghetto, Le Cozze já Santa Lucia. +Collina Nuova, Collina Vecchia já San Procolo. +Borgo Stazione (o Montecosaro Scalo), Casette, Cave, Crocette I, Crocette II, Piani Di Chienti, Pontigliano, Ruano, San Giacomo já Selve. +Arato, Baldoni, Bussonico, Campodarte, Cerretana, Cerretino, Cese di Montefortino, Colli, Collina, Col Martese, Cremore, Fiumate, Montatteglia, Montazzolino, Piedivalle, Pippiete, Pretattoni, Regattola, Ripavecchia, Rocca, Rovitolo, Rubbiano, Santa Lucia in Consilvano, Serra, Sossasso, Teglia, Tre Ponti, Valle já Vetice. +Guazzetti, Santa Leandra, Santa Maria, San Tommaso, Torrione, Vallone já Villa Luciani. +Markkân lasseen Montelupone kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: San Firmano. +Alberici, Cassiano, Forcella, Gabella, Gelso, Grugnaletto, Marcianella já Marina. +Borgo Pintura, Cunicchio, Morrovalle Scalo, Mulinetto, Padri Passionisti, Santa Lucia já Trodica. +Col di Giove, Costafiore, Giove, Maddalena, Massaprofoglio, Rocchetta já Vallicchio. +Márjá-Liisá Olthuis (j.s. +Mujo; š. porgemáánu 9. peeivi 1967, Pärttih, Aanaar, Suomâ) lii anarâš kielâtieđâldeijee já kielâtotkee. +Suu sämikiel nommâ lii Kaabi Eljis Márjá-Liisá. +Merhâšittee äšši Márjá-Liisást lii tot, et sun lii pastam siäiludiđ já ovdediđ anarâškielâ kukken anarâš pirrâsist, ko lii aassâm Kuhmost, Oulust já Hollandist. +Márjá-Liisá Mujo šoodâi porgemáánu 9. peeivi 1967 Pärttihist, mii lii uccâ siijdâš Aanaar kieldâst. +Vuáđuškoovlâ sun algâttij Pärttihist ive 1974, joođhij Ucjuuvâst já Njuárgámist já loppâuási škoovlâ sun vaazij Kuhmost. +Márjá-Liisá lii vuossâmuš anarâš maister sehe vuossâmuš anarâš, kote totká jieijâs kielâ. +Filosofia lisensiaatin sun valmâštui ive 2001 já lisensiaatpargo kieđâvušâi kyevtistaavvâl orjâlâškielâ -mi- já anarâškielâ kyevtistaavvâl -mi- já -me- nominijd já toi álgupuáttim. +Márjá-Liisá áásá tááláá ääigist Hollandist já suu perrui kuleh hollandlâš kállá Henkjan lasseen kyehti nieidâ, Sofia (š. +Márjá-Liisá lii pargoost Oulu ollâopâttuvâst, kost sun máttát anarâškielâ. +Sun tuáimá meiddei Anarâškielâ seervi saavâjođetteijen. +Säämi Instituut mieđettij Márjá-Liisán Israel Ruong stipend, mii mieđettuvvoo nuorâ sämikielâ totkei. +Stipend keigij sunjin roovvâdmáánu 26. peeivi 1999 Kuovdâkiäinust suu kuhesáigásâš máttáátteijee já ustev filosofia tuáhtár Tuomas Magga. +Kuovâmáánu 21. peeivi 2020 Márjá-Liisá vuoitij Linguapax-palhâšume pargostis anarâškielâ pyerrin. +Palhâšume juáhhoo jyehi ive aalmugijkoskâsii eenikielâ peeivi ulmui tâi uásipiälán, mii lii ovdedâm kielâ maaŋgâpiälálâšvuodâ, kielâ iäláskittem, kielâ siärváduv movtáskittem já maaŋgâkielâlâšvuođâ. +Palhâšume juáhá Linguapax-ornijdume, mii suojâl já iäláásk kielâ maaŋgâpiälálâšvuodâ maailmist. +Palhâšume lii 6 000 eurod. +Márjá-Liisá lii čáállám meiddei jieijâs scifi-roomaan anarâškielân: "Masa jo Mánudáást". +Kietâčaalâ lii vaalmâš. +Nebraska lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Nevada lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +New Hampshire lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +New Jersey lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +New Mexico lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +New Orleans lii kaavpug Louisiana uásistaatâst Ovtâstum staatâin. +New Orleans kočodeh távjá Ovtâstum staatâi puoh áinoošlajâsumos kaavpugin. +New York teikkâ New York City (virgálávt "City of New York", uánádâs "NYC") lii kaavpug New York uásistaatâst Ovtâstum staatâin. +Tot lii New York uásistaatâ já ubâ Ovtâstum staatâi stuárráámus kaavpug. +New York lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Tot lii Ovtâstum staatâi niäljádin stuárráámus uásistaatâ ässeelovo mield. +Valkeapää finnij elimis ääigi maaŋgâlágánijd palhâšuumijd. +Ive 1985 sun finnij Sämirääđi kunneepalhâšume pargostis sämmilij pyerrin. +Ive 1991 sun vuoitij Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume kirjestis "Piäiváš, iäččám". +Muáddi ive maŋeláá Valkeapää 50. šoddâmpeeivi kunnen Taažâ sämmilij riijkâservi, Kuovdâkiäinu kieldâ já Kuovdâkiäinu Sämmilij servi vuáđudii sämimuusik palhâšume Áillohaš-palhâšume. +Ive 1994 Oulu ollâopâttâh meridij nomâttiđ suu kunneetuáhtárin. +Ive 1996 lâi Suomâ-palhâšume vuáru. +Ovdâláá Valkeapää jämimis meid Laapi ollâopâttâh meridij nomâttiđ suu kunneetuáhtárin. +Njuhčâmáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive kuálmád mánuppaje. +Nokia (kaavpug). +Suoniemi kieldâ lohtui Nokian ive 1973. +Tottijärvi kieldâ lohtui Nokian ive 1976. +Nuorttâriijkâ (), virgâlávt Nuorttâriijkâ täsiväldi (), lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Wien. +Nuorttâriijkâst ääsih 8 901 064 olmožid. +Ton vijđodâh lii 83 878,99 km², mast 0,84% lii čääci. +Nuorttâriijkâ ránnjáenâmeh láá Liechtenstein já Sveicci viestârist, Italia já Slovenia mäddin, Uŋgar já Slovakia nuorttân já Saksa já Tšekki tavveen. +Nuorttâriijkâ šoodâi vuossâmuu maailmsuáđi maŋa ive 1919, ko Nuorttâriijkâ-Uŋgar kiäisárkodde juohhui maaŋgáid staatáid, já tast šoodâi riehtiopâlávt täsiväldi skammâmáánu 10. peeivi 1920. +Nuorttâriijkâ seervâi Euroop unionân uđđâivemáánu 1. peeivi 1995. +Nuorttâriijkâ lii Alppâeennâm já siseennâmriijkâ, ko tot ij lah merâriddoost. +Koskâ-Euroop kuhemus juuhâ Tonava kolgâ Nuorttâriijkâ čoođâ jođedijnis Čapismeerâ kuávlun. +Saksakielâ lii virgálâš kielâ Nuorttâriijkâst. +Ko Nuorttâriijkâ lii saksakielâlâš kuávlu, te tast láá uáli čovgâ koskâvuođah Saksain já meiddei Sveiccijn. +Virgáliih ucceeblovokielah láá kroatiakielâ, sloveniakielâ já uŋgarkielâ. +Ohio lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Oklahoma lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Oregon lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Abbadia, Campocavallo, Casenuove, Casette di Rinaldo, Cucchiarello, Fornace Morando, La Villa, Osimo Stazione, Padiglione, Passatempo, San Biagio, Montegallo, San Paterniano, San Sabino, Santo Stefano já San Valentino. +Acqualagna, Burello, Boscareto, Dometto, Guinzano, Molino, Pescara, Pezzolo, Pongelli já San Vito. +Ovtâstum staatah. +Amerik ovtâstum staatah (, uán. +"USA") teikkâ Ovtâstum staatah () láá vuáđulavâlâš littostaatâ iänááš Tave-Amerik-nannaam koskâuásist. +Ovtâstum staatâin láá 50 uásistaatâd. +Toi lasseen Ovtâstum staatâin láá Columbia littopirrâdâh () já territorioh Karibia- já Kuálhismeerâst. +Ässeelovo peeleest Ovtâstum staatah láá maailm kuálmádin stuárráámus eennâm. +Ovtâstum staatâi uáivikaavpug lii Washington, D.C.. +Ovtâstum staatâin ij lah virgálâš kielâ teikkâ aalmuglâškielâ, mut amerikeŋgâlâskielâ kiävttoo "de facto" -kiellân. +Ranska taveuásist Eŋland kanalân kolgee Seine kolgá Pariisi čoođâ. +Pariisi pegâlmus uáinámuš 300 meetter alosâš Eiffel-tornâ uáinoo kuhás kaavpug káátui paajaabeln. +Peeci. +Peeci ("Pinus sylvestris") lii kuácceemuorâ. +Peeci lii siđhes muorâ, mii šadda sehe enâmist, mast láá ennuv raavvâdamnâseh, já enâmijn, main toh láá uccáá. +Čuovâ tot kuittâg váátá, ige tot piergii stuorrâ muorâi suoivust. +Peeci já kuosâ láá kuácceevyevdi uáiváámusah. +Levânem Suomâst. +Peeci lii ubâ Suomâst almolâš muorâ suullân Aanaar - Njiävđám - Iänuduv Gárasavvon -linje räi. +Ton taavaabeln šaddeh ohtuunis peesih, eereeb Aanaarjuuvâ, Ucjuuvâ já Puálmágjuuvâ leevijn láá vala vijđes pecimeecih-uv. +Tovle peesist finnij kuolmâs, mii lâi tehálâš jávuaamnâs sämmilijd já tot lasettui-uv maaŋgâlágánijd purrâmâššáid. +Kuolmâs pieijui ovdâmerkkân piärgu- teikkâ kyelimáálán, kyeliliemân já suohâdân. +Anarist sämmiliih läävejii liäibuđ tast teikkâ siävuttiđ tom eres jávuiguin. +Sämmiliih läävejii kevttiđ piihâ puohmuđusij vaaivij tipšomân. +Almolávt peesi ihešoddâmkeerdijn () vuoššum siirápáin já teejáin ulmuuh tipšuu kuorsâttuv já kiđđâvaibâmvuođâ. +Pecikuácceeoljolávgu kevttui leesmi já haavij tipšomist. +C-vitamiin pecikuáccein lii ennuv, eromâšávt tälviv. +Pikkâ já piihâst rahtum vuoidâseh išedeh liškevaaivijn já haavij puárránmist. +Caselunghe, Crocifisso, Guerci, Magli, Pilotti, Saletta já Saline. +Pennsylvania lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Peter Greene (š. roovvâdmáánu 8. peeivi 1965, Montclair, New Jersey, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Phillip LaMarr (š. uđđâivemáánu 24. peeivi 1967, Los Angeles, Kalifornia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, kiäm tobdeh vaarâ pyeremustáá tv-rááiđust "MADtv" (1995), já elleekovveest "Pulp Fiction" (1994). +Philadelphia lii kaavpug Pennsylvania uásistaatâst Ovtâstum staatâin. +Tot lii Pennsylvania uásistaatâ stuárráámus kaavpug já kuđâdin stuárráámus puoh Ovtâstum staatâi kaavpugijn. +Tot lii puoh Ovtâstum staatâi kaavpugijn viđâdin stuárráámus. +Phoenix lii meid Ovtâstum staatâi uásistaatâi uáivikaavpugijn puoh stuárráámus já áinoo uásistaatâ uáivikaavpug, mast ääsih paijeel miljovn olmožid. +Accatti, Antico, Appennino, Capecchiara, Capodacqua, Capriglia, Casavecchia Alta, Fiume, Giulo, Le Rote, Lucciano, Pie' Casavecchia, Piecollina, Seggiole, Tazza, Torricchio já Vari. +Markkân lasseen Pioraco kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Seppio. +Markkân lasseen Poggio San Vicino kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Serronchia. +Markkân lasseen Pollenza kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Casette Verdini. +Markkân lasseen Polverigi kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Rustico. +Porgemáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive káávcád mánuppaje. +Santa Maria in Potenza já Scossicci. +Portugal. +Portugal lii staatâ Euroopâst. +Portugalkielâ ("língua portuguesa" teikkâ tuš "português") lii roomaanlâš kielâ, mii lii šoddâm Portugalist já Galiciast, mutâ lii tááláá ääigi váldukiellân meid ovdâmerkkân Angolast, Brasiliast, Mosambikist já Kap Verdest. +Casette Antonelli, Casette Torresi, Montecanepino, Pamperduto, Porto Potenza Picena, Riva Verde já San Girio. +Kaavpug nommâ. +Ive 1968 räi kieldâ nommâ lâi "Pyhäjärvi Ol" (Ol = Oulu lääni), tastko Suomâst lijjii eres siämmáánommâsiih kieldah tegu Pyhäjärvi Ul Uusimaa läänist já Pyhäjärvi Vpl Viibur läänist Kärjilist. +Iivij 1969-1992 kieldâ nommâ lâi tuše "Pyhäjärvi". +Iivij 1993-1995 ton nommâ lâi "Pyhäsalmi" já ive 1996 rääjist oppeet "Pyhäjärvi". +Quentin Jerome Tarantino (š. njuhčâmáánu 27. peeivi 1963, Knoxville, Tennessee, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš stivrejeijee, pyevtitteijee, čällee já čaittâleijee, kii lii čáállám já stivrim 10 elleekovveed. +Ranska lii uáli pivnohis mađhâšemeennâm. +Ko Ranska lii stuorrâ väldikodde, te spiekâsteh eennâm jieškote-uv oosij luándutileh čuuvtij nubijnis. +Ranska uulât Atlant väldimeerâst Koskâmeerân. +Veikkâ paijeel peeli Ranska vijđoduvâst lii vuáládâh, kávnojeh väldikode kuávlust meiddei ollâ váráduvah tegu Aalpah já Pyreneeh. +Ranska nuorttârääjist álgá Euroop stuárráámus várádâh Aalpah já eennâm máddáápiäláá rääjist paijaan hormišis Pyrenij várádâh. +Ollâ várádâhkuávluin kulgijdeh Ranska stuorrâ juuvah, main maaŋgah láá ovtâstum kanavaiguin. +Ranska čoođâ Atlantist Koskâmeerân piäsá časijmield maaŋgâi čäcikiäinui mield. +Ráhtulâšvuotâ. +Ranskaast lii ennuv tááláá-áigásâš já ollâtásásâš ráhtulâšvuotâ. +Pegâlmâsah ranskaliih automeerhah láá Peugeot, Renault já Citroën. +Eennâmtuálu. +Ranska lii Euroop merhâšitteemus eennâmtuálueennâm. +Tot lii Italia lasseen maailm stuárráámus viinipyevtitteijee. +"français") kulá indoeurooplij kielâi roomaanlâš kielâjuávkun. +Markkân lasseen Rapagnano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Piane di Rapagnano. +Bagnolo, Castelnuovo, Chiarino, Costa Dei Ricchi, Fontenoce, Le Grazie, Montefiore, Sambucheto, Santa Lucia já Spaccio Romitelli. +Rhode Island lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Rhode Island lii vijdoduvváin Ovtâstum staatâi uásistaatâin puoh ucemus. +Romanij lippu (, kalderašromanikielân "O styago le romengo") lii romanij almugijkoskâsâš lippu. +Lippu +Romanikielâ lii indoarjalâš kielâ. +Romanikielâ sárnuh vijđáht pirrâ Euroop sehe meiddei Tave-Afrikâst, Viestâr-Aasiast, Ovtâstum staatâin já Brasiliast romanisiärvusijn. +Romanikielâ suomânijn láá stuorrâ iäruh. +Suomâneh juáhhojeh jieškote-uvláván vuovvijn, ovdâmerkkân ton mield, mon kielâst toh láá váldám váiguttâs. +Suomâst sárnum kaalekielâ keččih tavesuomânij ubâlâšvuođâst taveviestârsuomânij vyelikategorian. +Suomâ romanikielâ juáhhoo val nuorttâ- já viestârsuomânân. +Tot lii Latium kuávlust. +Roovvâdmáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive lovváád mánuppaje. +Markkân lasseen Rosora kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Angeli di Rosora. +Joan Ruth Bader Ginsburg () lâi ovtâstumstaatâlâš juuriist já Ovtâstum staatâi alemuu rievti tuámmár. +Ovtâstum staatâi president Bill Clinton nomâttij suu viirgán ive 1993. +Ginsberg lâi nubbe nissoontuámmár Ovtâstum staatâi alemuu rievtist. +Vuosmuu nissoontuámmár Sandra Day O'Connor nomâttij Ovtâstum staatâi president Ronald Reagan ive 1981. +Sajosist tuáimih Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, kirjerááju, Sämiarkkâdâh, Sámi Duodji ry já SámiSoster ry. +Saksa lii Euroop tehálumos ráhtulâšvuođâeennâm já ässeelovvoos peeleest Euroop kuálmádin stuárráámus eennâm Ruošâ já Tuurki maŋa. +Pyerrin Dalín aneh 1930- já 1940-lovo surrealistlâš máálájeijee, ko oppeet hyeni Dalí poođij tast maŋa, talle ko Dalí rigoi, varrij Ovtâstum staatáid, poorgâi Hollywoodáin já ruoššâlâš baletáin sehe lijkkui leđe massamediast. +Samuel Leroy Jackson (š. juovlâmáánu 21. peeivi 1948, Washington, D.C., Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš pyevtitteijee já čaittâleijee, kii lii čaittâlâm paijeel 100 elleekooveest. +San Antonio (virgálávt "City of San Antonio") lii kaavpug Texas uásistaatâst Ovtâstum staatâin. +Tot lii ässeelovo mield Texas nubben stuárráámus kaavpug já čiččâdin stuárráámus puoh Ovtâstum staatâi kaavpugijn. +Botondolo, Campanelle, Cardarello, Casa Gatti, Cerqueto, Colle, Collina, Ficcardo, Fontepeschiera, Macchie, Maregnano, Morichella, Morico, Passo San Ginesio, Pian di Pieca (Pieca já Santa Maria di Pieca) Rocca Colonnalta, San Liberato, Santa Croce, Santa Maria in Alto Cielo, Torre di Morro, Vallato já Vallimestre. +Markkân lasseen San Marcello kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Acquasanta. +Agello, Aliforni, Barbari, Berta, Biagi, Cagnore, Canfaito, Cappella, Carpignano, Caruccio, Case Bruciate, Casette, Castel San Pietro, Cesolo, Chigiano, Colleluce, Collicelli, Colmone, Colotto, Corsciano, Cusiano, Elcito, Gagliannuovo, Gaglianvecchio, Granali, Isola, Maricella, Marciano, Martinelli, Monticole, Mozzacatena, Orpiano, Palazzata, Parolito, Patrignolo, Pieve, Pitino, Portolo, Rocchetta, San Mauro, Sant'Elena, Serrabassa, Serralta, Serripola, Serrone, Stigliano Capo, Stigliano Piede, Sventatora, Tabbiano, Taccoli, Ugliano, Uvaiolo, Valdiola já Villanova. +Sanna Marin já Angela Merkel kuovâmáánust 2020 +Bivio Cascinare, Cascinare, Casette d'Ete, Castellano, Cretarola já Luce. +Markkân lasseen Santa Vittoria in Matenano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Ponte Maglio. +Sarah Catharine Paulson (š. juovlâmáánu 17. peeivi 1974, Tampa, Florida, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Biagi, Bisio, Brilli, Cadiciotto-Marinella, Callarella, Campanotico, Cardagnano, Carsoducci, Case Rosse Coldipastine, Colleciccangelo, Colmorello, Fontelardina, Gabella, Giampereto, Grassetti-Cannavina, Grazie, Grisciotti, Margani, Mazzanti, Migliarucci-Servigliani, Morelli, Pianelle, Pianello, Piano di sotto, Piobbico, Poggio, Romani, San Cassiano, Sant'Eusebio, Schito, Sassotetto, Stinco, Taliani, Terro, Vecciola di Mezzo já Vecciola di Sopra. +Aia Cupa, Amandole, Aspro, Baruccio, Borgo Sassoferrato, Breccia di Venatura, Caiezzi, Cabernardi, Ca' Boccolino, Camarano, Camazzocchi, Canderico, Cantarino, Caparucci, Capoggi, Casalvento, Case Aia, Castagna, Castagna Bassa, Castiglioni, Catobagli, Coccore, Col Canino, Coldapi, Col della Noce, Colle, Colle di Murazzano, Colmaiore, Cupano, Doglio, Felcioni, Fondiglie di Liceto, Frassineta, Gaville, Giontarello, La Frasca, Liceto, Mandole, Montelago, Monterosso, Monterosso Stazione, Morello, Murazzano, Pantana, Perticano, Piagge, Piaggiasecca, Piano di Frassineta, Piano di Murazzano, Radicosa, Regedano, Rondinella, Rotondo, San Egidio, San Felice, San Giovanni, San Paolo, San Ugo, Sassoferrato Castello, Schioppetto, Scorzano, Sementana, Seriole, Serra San Facondino, Stavellina, Torre di Murazzano, Valdolmo, Valitosa já Venatura. +Sun algâttij virgeest njuhčâmáánu 1. peeivi 2012 já suu väljejii uđđâsist ive 2018. +Minister sust šoodâi ive 1995. +Agolla, Butino, Cerreto, Sorti já Valle. +Bettolelle, Borgo Bicchia, Borgo Catena, Borgo Coltellone, Borgo Passera, Brugnetto, Cannella, Castellaro, Cesanella, Cesano, Ciarnin, Filetto, Gabriella, Grottino, Mandriola, Marzocca, Montignano, Roncitelli, Sant'Angelo, San Silvestro, Scapezzano já Vallone. +Markkân lasseen Serra de' Conti kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Osteria. +Borgiano, Caccamo sul Lago, Castel San Venanzo já Villa d'Aria. +Acquapagana, Attiloni, Bavareto, Borgo, Castello, Castello d'Elce, Cesi, Civitella Marche, Collecurti, Collelepri, Colpasquale, Copogna, Corgneto, Costa, Dignano, Forcella, Gelagna, Gelagna Bassa, San Martino, Taverne já Voltellina. +Markkân lasseen Servigliano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Curetta. +Coppo, Fonte d'Olio, Madonnina já San Lorenzo. +Skammâmáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive ohtnubálovváád já nubben majemuš mánuppaje. +Ton uáivikaavpug lii Ljubljana. +Castorano, Ceresola já San Martino al Faggio. +Eellimvyevih já lattim. +Niŋálâs kuáddá kiđđuv 1-2, harvii kulmâ vyesi. +Markkân lasseen Staffolo kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Coste. +Stephen Edwin King (š. čohčâmáánu 21. peeivi 1947, Portland, Maine, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš kirječällee. +Steven Allan Spielberg (š. juovlâmáánu 18. peeivi 1946, Cincinnati, Ohio, Ovtâstum staatah) lii ohtâ Hollywood tobdosumosijn elleekovestivrejeijein, kii lii stivrim maaŋgâlágán elleekuuvijd ain scifi-elleekuuvijn historjálâš já suátielleekuuvijd. +Motomeh láá meid ettâm, ete 1980-lovo polâttettee klassikko "Poltergeist" ličij meid Spielberg stivrim, veikkâ loppâteevstâin sun lii tuš pyevtitteijen já čällen já Toby Hooper stivrejeijen. +President noomât alemuid virgealmaid já joođeet oovtâst staatâraađijn Suomâ olgopolitiik. +Suomâ vuáđulaahâ (731/1999,,) lii ohtâlâs vuáđulaahâ, mii poođij vuáimán njuhčâmáánu 1. peeivi 2000. +Njuhčâmáánu 1. peeivi 2012 poođij vuáimán vuáđulaavâ nubástus, mon mield Suomâ lii Euroop union jesân. +Suáhi. +Suáhi ("Betula") lii lostâmuorâ. +Tot lii puoh táválumos muorâ Säämist já lii lamaš ohtâ tehálumosijn šadoin sämmilijd. +Suáhi šadda vijđáht maaŋgâlágánijn soojijn Säämist. +Tot kávnoo meecijn, ridoin, jeegijn já tuoddârijn. +Tuodârkuávluin tot lii áinoo muorâ, mii tobbeen šadda, já tondiet tobbeen ton merhâšume lii lamaš vala stuárráb. +Šlaajah Suomâst. +Sonjosuáhi lii koškásub soojij muorâ já váátá eenâb čuovâ ko sieivâsuáhi, mii šadda meiddei jeegijn já suoivust. +Säämist sieivâsuáhi, tuodârsuáhi já skierri láá táváluboh ko sonjosuáhi. +Tuodârsuáhi lii jiešalnees siämmáš suáhi, mii šadda leevijn já vuovdijn, mut tot lii nuuvt pyereest vuáhádum tuodârkuávloid, et puáhtá pyereest-uv kočodiđ tom aaibâs jieijâs suáhišlaaijân. +Sämmiliih läävejii kevttiđ nuorâ suáhiloostâid talhâsin kudduumij vuástá. +Loostah piäijojii njuolgist häävi oolâ. +Kužžâvaaivijd tipšuu vuoššum lostâiguin já luččâtaavdâ vuoššum suáhipárhoin. +Tast finnejii talkkas meiddei čalmetaavdân, liäsmán, kuorsâttâhân já kunnâpuákun. +Suáhipáárhust rahtii viermij kobđottâsâid já tedduid. +Páárhus, muorâst já paahijn sämmiliih raahtij liitijd. +Tiäđust-uv suávist finnij meid huksim- já puáldimmuorâid. +Kuátán finnejii oovsijn vuáláá, mon oolâ tyelji pieijui. +Čuoškah iä kivsedâm kuáđist, ko skierriuávsih puáldojii tuulâst já tast šoodâi suovâ. +Veikkâ tááláá ääigist láá puáldimmuorah Säämist-uv finniimist aainâs-uv kuulmâ šlaajâst, te suáhi lii tain ain-uv puoh pyeremus liegâdeijee. +Kiđđuv suáhimuorâin finnee määihli, já tom sämmiliih-uv láá kiävttám. +Nisoneh já párnááh nurrii määihli, já tot juhhui nuhtán teikkâ toos vuoššui ruuvâšsuohâd teikkâ ruuvâšmääli. +Määihli lasseen sämmiliih láá puurrâm meiddei suávi njale (). +Tom puáhtá voskâđ suávi teikkâ peesi ruŋgoost korrâkeerdi vyelni. +Suáluičielgi (teikkâ "Suâlseäʹlǧǧ", já) lii sijdâ já tuuristkuávdáš Aanaar kieldâst. +Keessiv Suáluičielgist láá ennuv vajâldemkiäinuh, moh fäällih turistáid máhđulâšvuođâ uápásmuđ putes já mučis meccikuávloin já tuodárluándoin. +Ive 2019 Suáluičielgist lijjii 322 ässed. +Prospektor kolleruuki ive 1902 huksejum toimâttâh lâi Suáluičielgi vuossâmuš rakânâs. +Ive 1912 valmâštui kuávlu vuossâmuš kyessiviäsu, mii tuššâdui nube maailmsuáđi ääigi. +Maađij Suáluičiälgán já Avelân valmâštui ive 1914. +Suáluičielgi vuossâmuš raavâdviäsu lehâstui ive 1955 já mađhâšemkuávdáš šoodâi kuuloold 1960-lovo rääjist. +Suáluičielgi lii lamaš pivnohis vandârdemkuávlu jo 1950-lovo loopâst. +Urho Kekkos aalmuglâšmecci vuáđudui ive 1983. +Syeinimáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive čiččâd mánuppaje. +Säämi ollâopâttâh. +Säämi ollâopâttâh (,) lii Kuovdâkiäinust leijee ollâopâttâh, mii vuáđudui ive 1989. +Taažâ ääsih 5 391 369 olmožid. +Taažâ ránnjáenâmeh láá Ruotâ, Suomâ já Ruoššâ. +Tárukielâ lii virgálâš kielâ Taažâst. +Virgáliih ucceeblovokielah láá orjâlâškielâ, juulevsämikielâ já maadâsämikielâ. +Sämikielâ lii virgálâš kielâ čuávuvâin kieldâin: Kuovdâkiäinu, Kárášjuuhâ, Kaivuonâ, Lavangen, Uunjargâ, Porsaŋg, Tiänu, Tivtâsvuonâ já Snåsa. +Porsaŋgist meiddei kveenikielâ lii virgálâš kielâ. +Tampa lii kaavpug Florida uásistaatâst Ovtâstum staatâin. +Sun lii vuosmuš nissoon, kii lii jođettâm Suomâ täsivääldi. +Sun algâttij virgeest njuhčâmáánu 1. peeivi 2000. +Tave-Amerikâst láá ohtsis 38 staattâd. +Tave-Amerikâst láá kulmâ stuorrâ staatâ: Kanada, Meksiko já Ovtâstum staatah. +• border Ovtâstum staatah +Tave-Carolina lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Tave-Dakota lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Tennessee lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Texas lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +The Star-Spangled Banner lii Amerik ovtâstum staatâi almuglaavlâ. +Säänih eŋgâlâskielân. +Star-Spangled Banner +Abbadia di Fiastra, Acquasalata, Ancaiano, Asinina, Bura, Calcavenaccio, Casa di Cristo, Casone, Cisterna, Collina, Colmaggiore, Divina Pastora, Fontajello, Fontebigoncio, Le Grazie, Maestà, Massaccio, Pace, Parruccia, Paterno, Pianarucci, Pianciano, Pianibianchi, Portanova, Rambona, Rancia, Regnano, Ributino, Riolante, Rofanello, Rosciano, Rotondo, Salcito, San Bartolomeo, San Diego, San Giovanni, San Giuseppe, San Martino, San Rocco, Santa Croce, Santa Lucia, Sant'Andrea, Sant'Angelo, Santissimo Redentore, Troiano, Vaglie já Vicigliano. +Santa Maria d'Ete já San Venanzo. +Trecastelli kieldâ šoodâi uđđâivemáánu 1. peeivi 2014, ko Ripe, Castel Colonna já Monterado kieldah lahtojii oohtân. +Brugnetto, Castel Colonna, Croce, Francavilla, Giombino, Monterado, Passo Ripe, Ponte Lucerta, Ponterio já Ripe (markkân). +Camporota, Chiesanuova di Treia, Passo di Treia, San Lorenzo, Santa Maria in Selva já Santa Maria in Piana. +Uma Karuna Thurman (š. cuáŋuimáánu 29. peeivi 1970, Boston, Massachusetts, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já malli. +Eeji tuávááš puáhtá-uv uáiniđ Uma noomâst, mii sanskritkielân meerhâš "kirkes". +Umesämikielâ. +Ive 1999 Ruotâ Sämitigge iävtuttij virgálii čäällimvyevi umesämikielân já uđđâivemáánust 2000 iävtuttâs Sämitigge oovdânpuovtij taam Ovtâstum aalmugáid. +Säämi parlamentaarlâš rääđi asâttem pargojuávkku tuhhiittij umesämikielâ čäällimvyevi 6.4.2016. +Unna Junná oinuuškuođij ive 2007, talle vala ovtâspargon syemmilâš Yle já ruátálâš SVT kooskâst. +Ive 2011 SVT kuittâg meridij vuájuđ pyevtittiđ jieijâs sämikielâlâš párnáiohjelm, já tastoo Yle pyevtitškuođij Unna Junná ohjelmijd ohtuu. +Siämmáá ive Unna Junnáást kulluuškuottii anarâš- já nuorttâlâškielâ eenâb, ko toh šoddii jođettemkiellân. +Tađe ovdil tuše tavesämikielâ lâi lamaš jođettemkiellân, mutâ inserttijn anarâš- já nuorttâlâškielâ kal lijjii kullum jo ovdil. +Abbadia di Fiastra, Convento, Entogge já Maestà. +Calcara, Capovallazza, Casali,Castel Fantellino, Cuore di Sorbo, Fluminata (markkân), Frontignano, Sammerlano, San Placido, Sant'Eusebio, Sorbo já Vallestretta. +Utah lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Uárji-Virginia lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Uđđâ-Kaledonia haaldâtlâš jyehim. +"Uáiviartikkâl: Uđđâ-Kaledonia provinseh" +Uđđâ-Kaledoniast láá 3 prooviins, moh láá juohhum 33 kieldân. +Uđđâ-Seeland. +Uđđâ-Seeland (, māorin "Aotearoa") lii staatâ Oseaniast. +Uđđâivemáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive vuossâmuš mánuppaje. +Valfornace kieldâ šoodâi uđđâivemáánu 1. peeivi 2017, ko Fiordimonte já Pievebovigliana kieldah lahtojii oohtân. +Alfi, Arciano, Campi, Colle San Benedetto, Cupa, Fiano, Frontillo, Isola, Marzoli, Nemi, Petrignano, Roccamaia, San Giusto, Taro, Valle e Castello, Vico di Sopra, Vico di Sotto, Villanova di Sopra já Villanova di Sotto. +Vatikaanriijkâ. +Vatikaanriijkâ lii staatâ Euroopâst. +Vermont lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Ton uáivikaavpug lii Minsk. +Virginia lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Aschio, Borgo San Giovanni, Croce, Cupi, Fematre, Macereto, Mevale, Molini di Visso, Orvano, Ponte Chiusita, Rasenna, Riofreddo já Villa Sant'Antonio. +Ovdâuásist láá 13-17 soođâd já monnjâuásist 1-3 sođđâm. +Vuáskun kukkodâh lii táválávt 15-30 cm já tiäddu 50-350 gr. +Oresvuásku puátá suhâjuátkimahan 1-2 ivveest já niŋálâs 2-4 ivveest. +Algaah čalgeh 2-3 oho heđâlmittem maŋa. +Vyesimáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive viiđâd mánuppaje. +Kovegalleria. +Washington, D.C. (virgálávt "District of Columbia", kočodeh meid "Districtin", "D.C.:n" teikkâ tuše "Washingtonin") lii Ovtâstum staatâi uáivikaavpug. +Tot ij kuulâ oovtâgin uásistaatân, peic tot lii njuolgist Ovtâstum staatâi kongres vuálásâš kuávlu já tast lii räijejum jiešhaldâšem. +Ovtâstum staatâi kongres ovdâsteijei viste lii kesimáánu 26. peeivi 2020 jienâstâm ton peeleest, ete Washington, D.C.:st šodâččij uásistaatâ. +Talle tot ličij Ovtâstum staatâi 51. uásistaatâ. +Washington lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Washington uásistaatâ ij koolgâ siävuttiđ Ovtâstum staatâi uáivikaavpugân. +Wellington (maorin "Te Whanga-nui-a-Tara") lii Uđđâ-Seeland uáivikaavpug. +Wisconsin lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Wyoming lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. +Veikkâ ton vijdodâh lii Ovtâstum staatâi uásistaatâi lovádin stuárráámus, te ton olmoošloho lii puoh ucemus. +Čohčâmáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive oovcád mánuppaje. +Arktisâš Tave-Amerikâst já Siberiast eellih meid eres Coregonus-suuvâ šaapšah (om. +Genghe, Le Frazioni, Palazzaccio, Passo Cantoniera, Pietrino já Torre Fossati. +Badia, Belvedere, Cà Bernacchia, Calvillano, Ca' Moneta, Campodarco, Case Nanni, Cavalcanese, Il Lago, Monterotto, Petorno, Pugliano, Santa Rita, Serra Capriola já Villagrande (markkân). +Borgo Massano, Ca' Gallo já San Giorgio. +Markkân lasseen Monte Cerignone kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Valle di Teva. +Markkân lasseen Monte Porzio kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Castelvecchio. +Markkân lasseen Mercatello sul Metauro kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Castello della Pieve. +Apsa, Ca' Antonio, Castellina, Certalto, Grassano, Mondagano, Santa Lucia, Santa Maria Valcava, San Teodoro já San Vicino. +Cairo, Montegiano, Passo del Beato Sante já Villagrande. +Cavallara, Pianaccio, San Filippo sul Cesano, San Michele al Fiume já Sant'Andrea di Suasa. +Marotta, Molino Vecchio, Ponterio, Sterpettine, Centocroci já Valle del Pozzo. +Casa Rotonda, Fontecorniale, Monteguiduccio, Montemontanaro, Ponte degli Alberi, Sterpeti, Valzangona, Villa Palombara já Ville. +Apsella, Farneto, Montelabbate, Osteria Nuova já Ripe. +Kuovâmáánu 25. peeivi 2021 anarâškielâlâš Wikipediast lijjii jo 2 500 artikkâlid. +Lucrezia, Molinaccio, Pontemurello, Ripalta, Salomone já Sant'Anna. +Tot kočoduvvoo "uđđâvuođpeivin". +1976 (MCMLXXVI'") lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: täsiáárvu peivi ađai "Minna Canth -peivi" +Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "syemmilâšvuođâ peivi" ađai J. V. Snellman -peivi +Convento Santa Vittoria já Torre San Marco. +Linara, Montefiorentino, Ponte Nuovo já Torrito. +Buonconsiglio, Caprile, Castello, Colombara, Foce já San Savino. +Sämitiggevaaljâin láá 7 valjâpirrâdâhhâd, main väljejuvvojeh ohtsis 39 airâsid. +Markkân lasseen Lunano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Serra di Piastra. +Markkân lasseen Isola del Piano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Castelgagliardo. +a> virgeest njuhčâmáánu 1. peeivi ive 2012. +a> virgeest. +Sun lii Suomâ áinoo já vuossâmuš nissoonpresident tassaažân. +Pian di Rose, Reforzate já Sorbolongo. +Miralbello, Montalfoglio, San Vito sul Cesano já San Severo. +Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "Jean Sibelius -peivi" ađai syemmilii muusik peivi +Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "párnáá vuoigâdvuođâi peivi" +Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Säämi aalmugpeivi" (ive 1917 toollum Truándim-čuákkim mield) +Colombara, Leccia, Montevecchio, Petrara, Piccione, Poggetto já Villa. +1965 (MCMLXV'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Mercato Vecchio (markkân) já Ponte Cappuccini. +Cavoleto, Monastero, Pirlo, San Sisto já Viano. +Gallo já Santa Maria in Calafria. +1902 (MCMII'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Bivio Borzaga, Ca' l'Agostina, Calpino, Ca' Vanzino, Pagino, San Silvestro, Santa Barbara já Villa del Furlo. +Baia Vallugola, Case Badioli, Gabicce Monte, Ponte Tavollo já Vigna del Mare. +Acquanera, Bacciardi, Ca' Giavaccolo, Cardella, Colle, Cuppio, Fratta, Monteforno já Piano. +Babbucce, Belvedere Fogliense, Case Bernardi, Monteluro, Padiglione, Picciano, Pirano Alto, Pirano Basso, Rio Salso já San Germano. +Fanano, Fanano Massignano, Granarola, Pievevecchia já Santo Stefano. +Colli al Metauro kieldâ šoodâi uđđâivemáánu 1. peeivi 2017, ko Montemaggiore al Metauro, Saltara já Serrungarina kieldah lahtojii oohtân. +Bargni, Beato Sante, Borgaccio, Calcinelli, Fiordipiano, Montemaggiore al Metauro, Pozzuolo, Saltara, San Liberio, Serrungarina, Tavernelle já Villanova. +Sassocorvaro Auditore kieldâ šoodâi uđđâivemáánu 1. peeivi 2019, ko Auditore já Sassocorvaro kieldah lahtojii oohtân. +Auditore, Bronzo, Ca' Guido, Ca' Angelino, Caprazzino, Case Nuove Provinciali, Casinina, Castelnuovo, Celletta di Valle Avellana, Fontanelle, Mercatale, Molino Fulvi, Piagniano, Pian d'Alberi, San Donato in Taviglione, San Giovanni, San Leo Nuovo já Sassocorvaro. +Terre Roveresche kieldâ šoodâi uđđâivemáánu 1. peeivi 2017, ko Barchi, Orciano di Pesaro, Piagge já San Giorgio di Pesaro kieldah lahtojii oohtân. +Anarâš já syemmilâš kalender mield kiästen ij lah virgálâš nommâpeivi cuáŋuimáánu 2. peeivi. +Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "Eino Leino -peivi" ađai tiivtâ já keesi peivi +Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "Aleksis Kivi -peivi" ađai syemmilii kirjálâšvuođâ peivi +Aurast ääsih 3 930 olmožid, já ton vijdodâh lii 95,58 km², mast 0,57 km² lii čääci. +Abbadia di Naro, Acquaviva, Ca' Bargello, Ca' Rio, Cerreto, Foci, Massa, Moria, Paravento, Pianello, Pieia, Secchiano já Smirra. +Belgatto, Bellocchi, Caminate, Carignano, Carrara di Fano, Centinarola, Cuccurano, Falcineto, Fenile, Fosso Sejore, Madonna del Ponte Metauro, Magliano, Metaurilia, Monte Giove, Ponte Sasso, Prelato, Roncosambaccio, Rosciano, San Biagio, San Cesareo, Sant'Angelo, Sant'Andrea in Villis, Tombaccia, Torrette di Fano já Tre Ponti. +Bellaguardia, Calmazzo, Ghilardino, Isola di Fano, Montalto Tarugo, San Gervasio, San Lazzaro, San Martino dei Muri, San Piero in Tambis, Santa Maria della Valle já Torricella. +Monteciccardo kieldâ lohtui Pesaron uđđâivemáánu 1. peeivi 2014. +Borgo Santa Maria, Candelara, Case Bruciate, Casteldimezzo, Cattabrighe, Chiusa di Ginestreto, Colombarone, Fiorenzuola di Focara, Ginestreto, Monteciccardo, Novilara, Ponte Valle, Pozzo Alto, Santa Maria dell'Arzilla, Santa Marina Alta, Santa Veneranda, Trebbiantico, Tre Ponti, Villa Ceccolini, Villa Fastiggi já Villa San Martino. +Canavaccio, Ca' Mazzasette, Cavallino, Coldelce, Forcuini, La Marcella, La Torre, Paganico, Pieve di Cagna, Pozzuolo, Repuglie, Schieti, Scotaneto já Trasanni. +Bellisio Alto, Bellisio Solfare, Cartoceto, Fenigli, Madonna del Piano, Mezzanotte, Montaiate, Monterolo, Montesecco, Montevecchio, Pantana, Pantana Serralta já Percozzone. +Barca, Campi Resi, Campolungo, Gualdi, Muraglione, Orsaiola, Ponte San Giovanni, San Lorenzo in Torre, Santa Maria del Piano, Santa Maria in Campolungo, Santa Maria in Spinateci já San Vincenzo in Candigliano. +Vallefoglia kieldâ šoodâi uđđâivemáánu 1. peeivi 2014, ko Colbordolo já Sant'Angelo in Lizzola kieldah lahtojii oohtân. +Bottega, Cappone, Colbordolo, Montecchio, Monte di Colbordolo, Monte di Montecchio, Montefabbri, Morciola, Piana di Talacchio, Pontevecchio, Sant'Angelo in Lizzola (markkân) já Talacchio. +1958 (MCMLVIII'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "Runeberg peivi" +Suomâ lippu Suomâ virgálâš liputtempeivi: "Kalevala peivi" ađai syemmilij kulttuurpeivi +Suomâ lippu Suomâ virgálâš liputtempeivi: "válbur" +Ovtâstum aalmugij lippu OA-peivi: "Maailm tiervâsvuotâpeivi" +Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: suomâkielâ peivi" ađai "Mikael Agricola -peivi" +Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "aalmuglâš veteraanpeivi" +Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "Euroop-peivi" +Suomâ lippu Suomâ virgálâš liputtempeivi: "Suomâ piäluštâsvuoimij lippujuhle" ađai Suomâ marsalk C.G.E. +Mannerheim šoddâmpeivi +Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "Ovtâstum aalmugij peivi" +Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "ruátálâšvuođâ peivi" ađai Kustaa Adolf -peivi +Suomâ lippu Suomâ virgálâš liputtempeivi: Suomâ jiečânâsvuođâpeivi +ESČ-sopâmuš, meid TSS-sopâmuš) lii aalmugijkoskâsâš sopâmuš, mon Ovtâstum aalmugij tievâsčuákkim lii tuhhiittem juovlâmáánu 16. peeivi 1966 já mii poođij vuáimán uđđâivemáánu 3. peeivi 1976. +Ovtâstum staatah, Komoreh, Kuuba já Palau iä lah tuhhiittâm sopâmuš, pic láá tuše vuáláčáállám tom.. +Naantali. +Naantali () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Naantali naaburkieldah láá Parainen, Masku, Raisio, Taivassalo já Turku. +Taan kaavpug tábáhtusâst käldein kávnoo kuittâg meiddei nommâ "Naantal". +1834 (MDCCCXXXIV'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Sun algâttij virgeest ive 2018. +Ovtâstum staatâi 46. president Joe Biden +Joe Biden (š. skammâmáánu 20. peeivi 1942, Scranton, Pennsylvania, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš politijkkár. +Sun lii Ovtâstum staatâi 46. president (2021-). +Ovtâstum staatâi 45. president Donald Trump +Donald Trump (š. kesimáánu 14. peeivi 1946, New York, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš finnodâholmooš já politijkkár. +Sun lâi Ovtâstum staatâi 45. president oovtâ paje verd iivij 2017-2021 koskâsii ääigi. +İlham Əliyev. +İlham Əliyev (š. juovlâmáánu 24. peeivi 1961, Baku, Azerbaidžan SST, Sovjetlitto) lii azerbaidžanlâš politijkkár já Azerbaidžan täsivääldi 4. president. +Sun algâttij virgeest ive 2003. +Əliyev +Heydər Əliyev. +Heydər Əliyev (;) lâi azerbaidžanlâš politijkkár já Azerbaidžan täsivääldi 3. president iivij 1993-2003. +Əbülfəz Elçibəy. +Əbülfəz Elçibəy () lâi azerbaidžanlâš politijkkár já Azerbaidžan täsivääldi 2. president iivij 1992-1993. +Elçibəy +Georgiakielâ lasseen Nino Burdžanadze sárnu njyebžilávt meiddei ruošâkielâ já eŋgâlâskielâ. +Giorgi Gakharia (; š. njuhčâmáánu 19. peeivi 1975, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. +Gakharia lâi Georgia 14. uáiviminister iivij 2019-2021. +Sämirääđi almottij säämi liipust hammimkišto, mon vuoitij sämitaaidâr Astrid Båhl. +1872 (MDCCCLXXII'") lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Anna Abreu (olmâ nommâ Anna Eira Margarida Heiskari, jieijâs suuvâst Mourão de Melo e Abreu; š. kuovâmáánu 7. peeivi 1990, Vantaa, Suomâ) lii portugallâš-syemmilâš musijkkár. +Mariah Carey (š. njuhčâmáánu 27. peeivi 1970, Huntington, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš musijkkár, nuotâsteijee já čaittâleijee. +Kanadalii Sandvine ive 2013 raapoort mieldi Netflix västidij 31,6% Ovtâstum staatâi puoh nettijotoluvvâst. +Keessiv 2014 Netflixist lijjii maailmvijđosávt suullân 48 miljovn tiilájeijed, kiäin 36 miljovn Ovtâstum staatâin já loopah eres soojijn maailmist. +Ive 2020 Netflixist lijjii ohtsis paijeel 182 miljovn äššigâssâd ubâ maailmist, kiäin 69 miljovn Ovtâstum staatâin. +Sun šoodâi ive 1937 Čovčjäävrist Tave-Anarist, kost sun ain áásá. +Martti Oiva Kalevi Ahtisaari (š. kesimáánu 23. peeivi 1937, Viibur, Suomâ) lii syemmilâš diplomaat já Suomâ täsivääldi 10. president. +Ahtisaari šoodâi Viiburist ive 1937. +Britney Spears (š. juovlâmáánu 2. peeivi 1981, McComb, Mississippi, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš musijkkár, tánssájeijee já čaittâleijee. +Ivveest láá tääl 7 virgálâš já 13 vuáhádum liputtempeivid. +Suomâst sehe virgáliih já vuáhádum liputtempeeivih merkkejuvvojeh almenááhkán táválávt nuuvt, ete peivimere paaldâst lii smavvâ kove Suomâ liipust. +Vuáhádum liputtempeeivih. +Vuáhádum liputtempeeivih iä asâttuu laavâst teikkâ asâttâsâst, mut täin peeivijn liputtem kuittâg avžuuttuvvoo. +Helsig ollâopâttâh paijeentuálá listo tággáár liputtempeeivijn já almostit tom jyehi ive Suomâ staatâkalenderist. +Suomâ sisašijministeriö lii ravvim, ete "pyeri liputtemkulttuur mield kannat vuáhádum liputtempeeivijn liputtiđ Suomâ lippuin siämmáánáál ko virgálijn liputtempeeivijn". +Njuhčâmáánu 19. peeivi 2021 Suomâ sisašijministeriö almottij, et ive 2023 rääjist ivveest láá kyehti vuáhádum liputtempeeivi lase. +"Simpsoneh" lii Ovtâstum staatâi puoh kuhesáigásumos ooroosthánnáá jotkum sárgusráiđu já tilekomedia. +Ovtâstum staatâin rááiđu čáittá Fox-televisiokanava. +Keessiv 2020 rááiđust lijjii Ovdâstum staatâin čáittám jo 31 paijeed. +Groening jieš västidij animaatioi kietâčälimist, já taid sarguu ohtsis nelji ulmuu Klasky-Csupo animaatiostudiost, Oovtâstum staatâin. +"Simpsonij" vuosmuu uási "Simpsons Roasting on an Open Fire" čaittii Ovtâstum staatâin pasepeeivi juovlâmáánu 17. peeivi 1989. +Rááiđu lâi Ovtâstum staatâi 28. enâmustáá keččum ráiđu (13,4 miljovn keččed). +Oosij čäittimoornigist sirdâšuvvii aalgâ maŋa Ovtâstum staatâi čäittimoornigân. +1798 (MDCCXCVIII'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +1791 (MDCCXCI'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Thomas Robert Cech (š. juovlâmáánu 8. peeivi 1947, Chicago, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš biokemist. +Jennifer Anne Doudna (š. kuovâmáánu 19. peeivi 1964, Washington, D.C., Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš biokemist. +Tobbeen láá maaŋgâmuđusiih enâduvah muottiis vaarijn kume čunoiaavijd já lahtâ jeggikuávloid, já toos kulá meid "Red Dead Redemption" kártá Ovtâstum staatâi piälásâš uási. +Sij išedeh oorjijd vyeittiđ suáđi já talle peesih maasâd Ovtâstum staatáid. +Ovtâstum staatâin almaah kävnih rikosjuávhu eres jesânijd. +Palhâšume uásih. +Palhâšumán kuleh kollemiitaal, diploom já stuorrâ ruttâpalhâšume. +Miitaal. +Miitaal lii vuávám Erik Lindberg. +Nubepeln láá Alfred Nobel proofiilkove, suu nommâ já suu šõddâm- já jäämmimiveh. +Nubepeln lává kyehti nissoon: luándu immeel já tiettuu vuoiŋâ. +Sunnuu lasseen mitalân láá skuážurdum säänih "Inventas vitam iuvat excoluisse per artes", palhâšume vyeittee nommâ já ton mieđetteijee ađai Ruotâ kunâgâslii tieđâakatemia uánidum nommâ läättinkielân REG. +ACAD. +SCIENT. +SUEC. +Ive 1980 räi kemiapalhâšume miitaal tiäddu lâi 200 g, mut tääl tot lii 175 g. Tooleeb miitaal kolle lâi 23 kaaraat kolle, mut taat-uv lii muttum já lii tääl 18 kaaraat kolle. +Ton lasseen miitaal kolle lii tääl uđđâsistonnum kolle. +Miitaal čođâmitto lii ain-uv siämmáš: 66 mm. +Diploom. +Diploom lii rahtum jyehi vyeittei sierâ já lii návt áinoošlajâsâš taaiđâtyeji. +Diploom čižetpeln lii kove, mon fáddá távjá kulá ive teeman. +Diploom uálgispeln lii Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia almottâs tast, kii lii ton ive vyeittee já mondiet. +Kemiapalhâšume almottâs lii ruotâkielân. +Diploom keigee jyehi vyeittei Ruotâ kunâgâs jyehi ive juovlâmáánu 10. peeivi. +Ruttâpalhâšume. +Ive 2020 palhâšume stuárudâh lâi 10 miljovn Ruotâ ruvnâd. +Palhâšume stuárudâh muttuustâl ivveest nuubán ja lii kiddâ Nobelfondd puáđuin, maid tot finnee jieijâs investistmist. +Jis palhâšume vyeittiv kyevtis, te ruttâ juáhhoo táásá. +Jis kuulmâs tom vyeittih, te Nobelfondd meerrid juáhhoo-uv ruttâ táásá vâi finnee-uv ohtâ olmooš pele palhâšumeruuđâin já nubbijd juáhhoo nubbe peeli, mii juáhhoo sunnui táásá. +It's a Wonderful Life lii ive 1946 almostum, Frank Capra stivrim draamaklassikko. +Klassikko tast ij kuittâg šoddâm tállân pic esken ive 1973 maŋa, ko ton tahheevuoigâdvuođah nuhhii Ovtâstustaatâin já tom čäitiškuottii televisiost juovlâi ääigi. +South Park lii ovtâstumstaatâlâš satiirilâš animaatioráiđu, mii muštâl Ovtâstum staatâi Colorado uásistaatâst leijee South Park kaavpug tábáhtusâin. +Sämirääđi (,, já) lii sämmilij kulttuurpoolitlâš hiäŋgáámettum oovtâstpargo-orgaan, moos kuleh oovce sämiservid Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. +Sämirääđi saavâjođetteijeeh. +Ovdil ive 1980 Tromssaast tollum sämmilij 11. tave-eennâmlâš konferens jyehi staatâst lâi jieijâs juávus já jyehi juáhusist jieijâs saavâjođetteijee, mut ton rääjist puoh juáhusijn lii lamaš ohtâsâš saavâjođetteijee, kii väljejuvvoo ain ihán häävild. +Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume (já) lii kirjálâšvuođâpalhâšume, mon Sämirääđi lii mieđettâm ive 1994 rääjist. +Muáddi ive maŋeláá sun vuoitij oppeet palhâšume, taan tove kirjeest "Máilmmi láikkimus olmmoš". +1725 (MDCCXXV'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +16-ihásâžžân sun varrij Tamperen luvâttuv tiet. +Taaiđâluvâttuvvâst sun teeivâi Roope Mäenpää, kiäin sun maŋeláhháá vuáđudij lávlumduo Niillas Holmberg & Roope Mäenpää. +Luvâttuv maŋa sun maacâi Ucjuuhân. +Holmberg elimist já määđhist jieijâslágán taidârin muštâleijee "Soajálaččat"-elleekove vuosâeehid lâi kuovâmáánu 2. peeivi 2013 Skammâkoveh-elleekovefestivaalist. +Elleekove lii stivrim Ima Aikio-Arianaick. +Holmberg lii almostittâm kyehti orjâlâškielâg folk-muusikalbum oovtâst tamperelâš klassiklâš muusik nuotâsteijee Roope Mäenpääin. +Duost Holmberg láávlui já čuojâttij kiitaar, já Mäenpää čuojâttij selo já piano. +Suomâ já Taažâ lasseen kyevtis lávdástáin aalmugmuusikjuuhlijn eereeb iärásij Islandist já Eestienâmist. +Kyevtis čuojâttáin majemuu konsertis vyesimáánu 25. peeivi 2019. +Ive 2010 Holmberg väljejui Riddu Riđu ive nuorâ taiđârin. +Campagnana, Carmignanello, Castello, Cerbaia, Chiusoli, Dagnana, Fornace, Fossato, Gavigno, Gricigliana, Il Fabbro, L'Acqua, La Dogana, La Villa, Luicciana, Luogomano, Migliana, Peraldaccio, Piazza (ij innig aassum), S. Stefano, Sezzana já Usella. +Artimino, Bacchereto, Camaioni, Colle, Comeana, La Serra, Poggio alla Malva, Santa Cristina a Mezzana, Seano, Spazzavento já Verghereto. +Albiano, Bagnolo, Bagnolo di Sopra, Barzano, Borgo Pieratti, Fornacelle, Guzzano, Mulino, Oste, Palarciano, Querce já Reticaia. +Bonistallo, Candeli, Petraia, Poggetto já Santa Cristina in Pilli. +Fabio, Faltugnano, Gamberame, La Briglia, La Cartaia, La Foresta, La Tignamica, Parmigno, Popigliano, San Leonardo in Collina, Savignano, Schignano já Sofignano. +Cavarzano, Mercatale, Montepiano, San Quirico (markkân), Sant'Ippolito, Sasseta já Terrigoli-Le Confina. +Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume (,,, já) lii ohtâ viiđâ palhâšuumeest, maid Tave-enâmij rääđi mieđeet jyehi ive. +Taat palhâšume mieđettuvvoo čaabâkirjálii kirjeest, mii lii čallum mottoom Tave-eennâmlii kielân. +Ive 2020 sun vuoitij Áillohaš-muusikpalhâšume. +Bassey +Hans Ole Nilsen Eira (, š. +1972) lii sämmilâš pajeolmooš, politijkkár já jyeigee. +Adjágas () lâi sämmilâš muusikjuávkku, mon vuáđudáin Láwra Somby já Sara Marielle Gaup Taažâ peln ive 2004. +Juávkku jooskâi tooimâs ive 2014. +Aalgâst ruvnâprinssâ Olav máttái kunâgâslanneest priivaatmáttááttâsâst. +1161 (MCLXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Kamala Devi Harris (š. roovvâdmáánu 20. peeivi 1964, Oakland, Kalifornia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš äššivyeijee, politijkkár já Ovtâstum staatâi 49. väripresident. +Harris tooimâi Kalifornia uásistaatâ riehtiministerin iivij 2011-2017 já ovdâstij Kalifornia Ovtâstum staatâi senatist iivij 2017-2021. +1551 (MDLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Anarâš-lostâ lii Anarâškielâ servi ry jeessânlostâ, mast táválávt almostuvá 2-4 nummeer ivveest. +1187 (MCLXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1180-lovo káávcád ihe. +1177 (MCLXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1170-lovo káávcád ihe. +1167 (MCLXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1160-lovo káávcád ihe. +Ri. +a> esperantokielâg lavlust "Ri liberas" () +"Ri" (IPA: [ri], omâstemhäämi: ' IPA: [ˈri.a]) lii esperantokielâ ovtâlovo 3. persovn suhâpelineutraal pronomin, mii tievâsmit kielâ eres ovtâlovo 3. persovn pronominijd "li", moin čujottuvvoo almai, já "ŝi", moin čujottuvvoo nisonân. +Taat uđâssääni kiävttoo siämmáánáál ko anarâškielâ "sun", mast ij lah máhđulâš tiettiđ maiden kiännii suhâpeeleest lasetiäđuittáá. +Uási sárnoin kevttih taam pronomin, ko sij sárnuh ulmust, kiän suhâpeeleest sij iä tieđe maiden teikkâ ko sij iä táátu mainâšiđ tom. +1157 (MCLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1150-lovo káávcád ihe. +1147 (MCXLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1140-lovo káávcád ihe. +1137 (MCXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1130-lovo káávcád ihe. +1127 (MCXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1120-lovo káávcád ihe. +1117 (MCXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1110-lovo káávcád ihe. +1107 (MCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1100-ihelove káávcád ihe. +1595 (MDXCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1590-lovo kuuđâd ihe. +1585 (MDLXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. +Tot lâi 1580-lovo kuuđâd ihe. +1575 (MDLXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1570-lovo kuuđâd ihe. +1565 (MDLXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1560-lovo kuuđâd ihe. +1555 (MDLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1550-lovo kuuđâd ihe. +1545 (MDXLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1540-lovo kuuđâd ihe. +1535 (MDXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1530-lovo kuuđâd ihe. +1525 (MDXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1520-lovo kuuđâd ihe. +1515 (MDXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1510-lovo kuuđâd ihe. +1495 (MCDXCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1490-lovo kuuđâd ihe. +1505 (MDV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1500-ihelove kuuđâd ihe. +Suomâ säminuorah rs.. +Suomâ säminuorah rs. +SSN) lii ive 1991 vuáđudum sämiservi, mon toimâkuávlun lii ubâ Suomâ. +Servi kocá Suomâst ässee säminuorâi hiäđuid já parga sii pyerrin. +Seervi vuáđudemčuákkim tollui Ucjuuvâst roovvâdmáánust 1991. +Seervi já ton tooimâ joođeet stivrâ, mast láá vittâ eidusâš jeessân já enâmustáá vittâ värijeessân. +Stivrâjesâneh väljejuvvojeh seervi jesânijn ihečuákkimist persovnvaaljâin ain ihán häävild. +Stiivrâst láá saavâjođetteijee, värisaavâjođetteijee, čällee, ruttâtuállee, kyehti eidusâš jeessân já värijesâneh. +Suomâ säminuorah lii lamaš Suomâ sämmilij kuávdášseervi jeessân ive 1998 rääjist. +1485 (MCDLXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1480-lovo kuuđâd ihe. +1475 (MCDLXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1470-lovo kuuđâd ihe. +1465 (MCDLXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1460-lovo kuuđâd ihe. +1455 (MCDLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1450-lovo kuuđâd ihe. +1445 (MCDXLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1440-lovo kuuđâd ihe. +1435 (MCDXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1430-lovo kuuđâd ihe. +1425 (MCDXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1420-lovo kuuđâd ihe. +1415 (MCDXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1410-lovo kuuđâd ihe. +Murmansk kuávlu sämiservi. +Murmansk kuávlu sämiservi (,, uán. +OOSMO) lii sämiservi, mon toimâkuávlun lii Kuáládâhnjargâ. +Tot lii nubbe Sämirääđi jeessânseervijn Ruošâst. +Seervi vuáđudempeivimeeri lii epičielgâs. +Tot uusâi Sämirääđi jesânin ive 2000 já jeessânucâmuš tuhhiittui siämmáá ive sämmilij 17. konferensist Kiärunist, Ruotâst. +1405 (MCDV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1400-ihelove kuuđâd ihe. +1395 (MCCCXCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1390-lovo kuuđâd ihe. +Kuáláduv säämi servi. +a> Kuáláduv säämi seervi liivâr +Kuáláduv säämi servi teikkâ Kuáláduv sämiservi (, "Guoládaga Sámi Searvi" teikkâ "Guoládaga Sámiid Searvi",, uán. +AKS) lii sämiservi, mon toimâkuávlun lii Kuáládâhnjargâ. +Servi vuáđudui čohčâmáánust 1989. +Sämirääđi tuhhiittij seervi jesânin ive 1992 sämmilij 15. konferensist Helsigist. +Servi finnij Sämirääđi kunneepalhâšume ive 1999. +Enonkoski. +Enonkoski lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. +Enonkoskist ääsih 1 367 olmožid, já ton vijdodâh lii 419,20 km², mast 113,62 km² lii čääci. +Enonkoski áinoo naaburkieldâ lii Savonlinna. +Hanhijärvi, Hyypiänniemi, Ihamaniemi, Karvila, Kattilanmäki, Jokisivu, Laasala, Muhola, Paakkunala, Rekitaipale, Simanala, Suurimäki, Vuorikoski já Vääräntaus. +1385 (MCCCLXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1380-lovo kuuđâd ihe. +Sämirääđi kunneepalhâšume. +Sämirääđi kunneepalhâšume (já) lii palhâšume, mon Sämirääđi lii mieđettâm ive 1985 rääjist. +Sämirääđi vuáđudij jieijâs kunneepalhâšume, ko tot halijdij palhâšiđ ulmuid, seervijd, ornijduumijd jna., moh láá äŋgiruššâm sämmilij pyerrin. +Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 1985. +Talle tot juohhui jyehi ive, mut ive 2000 maŋa tot lii juohhum suulân jyehi niäljád ive. +Hirvensalmi. +Hirvensalmi lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. +Hirvensalmist ääsih 2 155 olmožid, já ton vijdodâh lii 746,59 km², mast 281,31 km² lii čääci. +Hirvensalmi naaburkieldah láá Joutsa, Kangasniemi, Mikkeli, Mäntyharju já Pertunmaa. +Hirvenlahti, Hirvensalmi markkân, Hurrila, Hämeenmäki, Kekkola, Kilkki, Kissakoski, Kotkatvesi, Kuitula, Lahnaniemi, Lelkola, Malvaniemi, Merrasmäki, Monikkala, Noitti, Parkkola, Puukonsaari, Pyörnilä (Björnilä), Pääskynsaari, Pöyry, Ripatti, Suonsalmi, Syväsmäki, Tuukkala, Vahvamäki, Vahvaselkä já Väisälä. +1375 (MCCCLXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1370-lovo kuuđâd ihe. +1365 (MCCCLXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1360-lovo kuuđâd ihe. +1355 (MCCCLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1350-lovo kuuđâd ihe. +1345 (MCCCXLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1340-lovo kuuđâd ihe. +1335 (MCCCXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1330-lovo kuuđâd ihe. +1325 (MCCCXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1320-lovo kuuđâd ihe. +1315 (MCCCXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1310-lovo kuuđâd ihe. +Juva. +Juva lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. +Juvast ääsih 5 932 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 345,69 km², mast 182,51 km² lii čääci. +Juva naaburkieldah láá Joroinen, Mikkeli, Pieksämäki, Puumala, Rantasalmi já Sulkava. +Ahola, Auvila, Haikarila, Hampunjoki, Hatsola, Hietajärvi, Hyötyy, Hännilä, Härkälä, Inkilä, Juva markkân, Järvenpää, Kaihunmäki, Kaislajärvi, Kangas, Kankaankylä, Karkeamaa, Kaskii, Kettula, Kiiskilä, Kiiskilänniemi, Kilpola, Koikkala, Kuosmala, Lauteala, Leskelä, Maarala, Maivala, Murtoinen, Mustola, Mäköis, Männynmäki, Narila, Nuutilanmäki, Näärinki, Ollikkala, Paatela, Pakinmaa, Pekurila, Poikola, Pulkkila, Purhola, Rantuu, Remojärvi, Ronkala, Soiniemi, Sopala, Summala, Suurniemi, Taipale, Teivaa, Tuhkala, Turakkala, Vehmaa, Vuorenmaa já Vuorilahti. +Kangasniemi. +Kangasniemi lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. +Kangasniemist ääsih 5 311 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 326,75 km², mast 257,91 km² lii čääci. +Kangasniemi naaburkieldah láá Hankasalmi, Hirvensalmi, Joutsa, Mikkeli, Pieksämäki já Toivakka. +Harjunmaa, Hokka, Hyyrylä, Istruala, Kaihlamäki, Kangasniemi (kuávdáščuákkipäikki), Kauppila, Koittila, Kutemajärvi, Laitiala, Luusniemi, Makkola, Mannila, Nousiala, Ohensalo, Orala, Paappala, Puulasalmi, Pylvänälä, Pölläkkä, Pöyhö, Rauhajärvi, Reinikkala, Rekola, Ruokomäki, Rytkölä, Salmenkylä, Seppälä, Suurola, Synsiälä, Synsiö, Syrjämä, Syyttölä, Tiihola, Ukonniemi, Unnukkala, Vaimosniemi, Vehmaskylä, Vihave, Vuojalahti já Äkryntaipale. +Pertunmaa. +Pertunmaa lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. +Pertunmaast ääsih 1 654 olmožid, já ton vijdodâh lii 454,19 km², mast 79,75 km² lii čääci. +Pertunmaa naaburkieldah láá Hartola, Heinola, Hirvensalmi, Joutsa já Mäntyharju. +Hartosenpää, Hölttä, Joutsjärvi, Karankamäki, Koirakivi, Kuhajärvi, Kuortti, Kälkyttä, Lihavanpää, Mansikkamäki, Nipuli, Pertunmaa markkân, Ruorasmäki, Ruuttila, Sydänmaa já Vastamäki. +Puumala. +Puumala lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. +Puumalast ääsih 2 132 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 237,75 km², mast 443,57 km² lii čääci. +Puumala naaburkieldah láá Juva, Mikkeli, Ruokolahti, Savitaipale, Sulkava já Taipalsaari. +Hamula, Harmaala, Himahuuha, Huhtimaa, Hurissalo, Huuhkaala, Hämälänmäki, Ihalainen, Junninmäki, Jukarainen, Kaipaala, Kauppila, Keriniemi, Kietävälä, Kukonharju, Kiljula, Kitula, Kokkola, Kontila, Kyllölä, Lampila, Launiala,Lieviskä, Liimattala, Lintusalo, Luukkola, Maunola, Miettula, Muuramäki, Niinimäki, Niinisaari, Ollila (Otasalo), Oritsalo, Pellilä, Petäjäniemi, Pirttimäki, Piskola, Pitkälahti, Puumala markkân, Repola, Rokansalo, Ruokotaipale, Ryhälä, Sepänkylä, Sipilänsaari, Sopala, Sorjola, Torsantaka, Valtola, Vehkaranta já Vesiniemi. +1305 (MCCCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1300-ihelove kuuđâd ihe. +1295 (MCCXCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1290-lovo kuuđâd ihe. +Riijkâservi Same Ätnam. +Riijkâservi Same Ätnam (, uán. +RSÄ) lii ive 1945 vuáđudum sämiservi, mii oovdâst sämmilijd Ruotâ peln. +Ton toimâkuávlun lii ubâ Ruotâ. +Tot lii ohtâ Sämirääđi kuulmâ jeessânseervist Ruotâst. +Seervi vuáđudemčuákkim tollui ive 1945. +1285 (MCCLXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1280-lovo kuuđâd ihe. +1275 (MCCLXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1270-lovo kuuđâd ihe. +1265 (MCCLXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1260-lovo kuuđâd ihe. +1255 (MCCLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1250-lovo kuuđâd ihe. +1245 (MCCXLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1240-lovo kuuđâd ihe. +1235 (MCCXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1230-lovo kuuđâd ihe. +1225 (MCCXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1220-lovo kuuđâd ihe. +Mäntyharju. +Mäntyharju lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. +Mäntyharjust ääsih 5 681 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 210,98 km², mast 230,11 km² lii čääci. +Mäntyharju naaburkieldah láá Heinola, Hirvensalmi, Kouvola, Mikkeli, Pertunmaa já Savitaipale. +Ahvenisto, Anettu, Enolahti, Halmeniemi, Hietaniemi, Huopola, Hyyrylä, Hölttä, Jäniskylä, Karankamäki, Kinni, Koirakivi, Korpilahti, Kousaniemi, Kuhajärvi, Kukonkorpi, Kyttälä, Lahnaniemi, Leppäniemi, Luhtanen, Lyytikkälä, Mynttilä, Niinimäki, Nurmaa, Ollikkala, Outila, Paasola, Partsinmaa, Poitsiniemi, Pyhäkoski, Pärnämäki, Saviniemi, Särkemäki, Tiilikkala, Toivola, Valtola, Vanonen já Varpanen. +1215 (MCCXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1210-lovo kuuđâd ihe. +Rantasalmi. +Rantasalmi lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. +Rantasalmist ääsih 3 363 olmožid, já ton vijdodâh lii 925,19 km², mast 365,99 km² lii čääci. +Rantasalmi naaburkieldah láá Joroinen, Juva, Savonlinna, Sulkava já Varkaus. +Ahvensalmi, Asikkala, Haapaniemi, Haapataipale, Hiismäki, Hiltula, Ihamaniemi, Joutsenmäki, Kolkontaipale, Lahdenkylä, Mielojärvi, Osikonmäki, Parkumäki, Pirilä, Porosalmi, Puikonniemi, Putkisalo, Rantasalo, Reijola, Repomäki, Ritalahti, Riuttanen, Tammenlahti, Tiemassaari, Torasalo, Tornioniemi, Tuusmäki, Vaahersalo já Voinsalmi. +Sulkava. +Sulkava lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. +Sulkavast ääsih 2 481 olmožid, já ton vijdodâh lii 769,20 km², mast 184,67 km² lii čääci. +Sulkava naaburkieldah láá Juva, Puumala, Rantasalmi, Ruokolahti já Savonlinna. +Eerikkälä, Hasula, Halttula, Heikkurila, Hintsala, Iitlahti, Kaartila, Kaartilankoski, Kaartilanmäki, Kaipola, Kammola, Karjulanmäki, Kommerniemi, Koskutjärvi, Kyrsyä, Leipämäki, Linkola, Lohilahti, Maarala, Mäntynen, Partala, Pulkkila, Rahkolantaipale, Rauhaniemi, Ruokoniemi, Ruottila, Ryhälä, Sairalanmäki, Sammalmäki, Seppälä, Sipilä, Sulkava, Tannila, Telakanava, Telataipale, Tialanmäki, Tunnila, Väätälänmäki já Ylisenauvila. +1205 (MCCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1200-ihelove kuuđâd ihe. +1195 (MCXCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1190-lovo kuuđâd ihe. +1185 (MCLXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1180-lovo kuuđâd ihe. +1175 (MCLXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1170-lovo kuuđâd ihe. +1165 (MCLXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1160-lovo kuuđâd ihe. +1155 (MCLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1150-lovo kuuđâd ihe. +1145 (MCXLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1140-lovo kuuđâd ihe. +1135 (MCXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1130-lovo kuuđâd ihe. +1125 (MCXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1120-lovo kuuđâd ihe. +1115 (MCXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1110-lovo kuuđâd ihe. +1105 (MCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1100-ihelove kuuđâd ihe. +1103 (MCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1100-ihelove niäljád ihe. +1193 (MCXCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1190-lovo niäljád ihe. +1183 (MCLXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1180-lovo niäljád ihe. +1173 (MCLXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1170-lovo niäljád ihe. +1163 (MCLXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1160-lovo niäljád ihe. +1153 (MCLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1150-lovo niäljád ihe. +1143 (MCXLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1140-lovo niäljád ihe. +1133 (MCXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1130-lovo niäljád ihe. +1123 (MCXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1120-lovo niäljád ihe. +1113 (MCXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1110-lovo niäljád ihe. +1293 (MCCXCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1290-lovo niäljád ihe. +1283 (MCCLXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1280-lovo niäljád ihe. +1273 (MCCLXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1270-lovo niäljád ihe. +1263 (MCCLXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1260-lovo niäljád ihe. +1253 (MCCLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1250-lovo niäljád ihe. +1243 (MCCXLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1240-lovo niäljád ihe. +1233 (MCCXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1230-lovo niäljád ihe. +1223 (MCCXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1220-lovo niäljád ihe. +1213 (MCCXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1210-lovo niäljád ihe. +1203 (MCCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1200-ihelove niäljád ihe. +1393 (MCCCXCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1390-lovo niäljád ihe. +1383 (MCCCLXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1380-lovo niäljád ihe. +1373 (MCCCLXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1370-lovo niäljád ihe. +1363 (MCCCLXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1360-lovo niäljád ihe. +1353 (MCCCLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1350-lovo niäljád ihe. +1343 (MCCCXLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1340-lovo niäljád ihe. +1333 (MCCCXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1330-lovo niäljád ihe. +1323 (MCCCXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1320-lovo niäljád ihe. +1313 (MCCCXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1310-lovo niäljád ihe. +1303 (MCCCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1300-ihelove niäljád ihe. +1493 (MCDXCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1490-lovo niäljád ihe. +Runeberg-palhâšume. +Runeberg-palhâšume (,) lii syemmilâš kirjálâšvuođâpalhâšume, mii mieđettuvvoo jyehi ive Johan Ludvig Runeberg šoddâmpeeivi kuovâmáánu 5. peeivi. +Palhâšume lii juohhum ive 1987 rääjist Porvoost, kost Runeberg aasâi jäämmim räi. +Ive 2020 räi palhâšume stuárudâh lâi 10 000 eurod, mut ive 2020 rääjist stuárudâh lii lamaš 20 000 eurod. +Palhâšume jyehih Porvoo kaavpug, Uusimaa-aavis, Suomen Kirjailijaliitto (Suomâ suomâkielâg kirječällei litto), Suomen arvostelijain liitto (Suomâ árvuštâlleelitto) já Finlands Svenska Författareförening (Suomâ ruotâkielâg kirječällei servi). +Valjimrääđi aasât iävtukkâsâid, kiäi juávhust palhâšumerääđi väljee vyeittee. +1483 (MCDLXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1480-lovo niäljád ihe. +1473 (MCDLXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1470-lovo niäljád ihe. +1463 (MCDLXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1460-lovo niäljád ihe. +1453 (MCDLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1450-lovo niäljád ihe. +1443 (MCDXLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1440-lovo niäljád ihe. +1433 (MCDXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1430-lovo niäljád ihe. +1423 (MCDXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1420-lovo niäljád ihe. +1413 (MCDXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1410-lovo niäljád ihe. +1403 (MCDIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1400-ihelove niäljád ihe. +1503 (MDIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1500-ihelove niäljád ihe. +Tave-enâmij rääđi párnái- já nuorâikirjálâšvuođâpalhâšume. +Tave-enâmij rääđi párnái- já nuorâikirjálâšvuođâpalhâšume (,,, já) lii ohtâ viiđâ palhâšuumeest, maid Tave-enâmij rääđi mieđeet jyehi ive. +Taat palhâšume vuáđudui ive 2013 já mieđettuvvoo párnái- já nuorâi čaabâkirjálii kirjeest, mii lii čallum mottoom Tave-eennâmlii kielân. +1513 (MDXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1510-lovo niäljád ihe. +Islandkielâ. +Islandkielâ lii tavegermaanlâš kielâ, mii sárnoo iänááš Islandist. +Tom sárnuh suulân 314 000 olmožid, kiäin 300 000 ääsih Islandist, 8 000 Tanskaast, 5 000 Ovtâstum staatâin já paijeel 1 400 Kanadast. +1523 (MDXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1520-lovo niäljád ihe. +1533 (MDXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1530-lovo niäljád ihe. +1543 (MDXLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1540-lovo niäljád ihe. +1553 (MDLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1550-lovo niäljád ihe. +1563 (MDLXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1560-lovo niäljád ihe. +1573 (MDLXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1570-lovo niäljád ihe. +1583 (MDLXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1580-lovo niäljád ihe. +1593 (MDXCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1590-lovo niäljád ihe. +1599 (MDXCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1590-lovo majemuš ihe. +1589 (MDLXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Tot lâi 1580-lovo majemuš ihe. +1579 (MDLXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1570-lovo majemuš ihe. +1569 (MDLXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1560-lovo majemuš ihe. +Piälppáájäävri meccikirkko. +Piälppáájäävri meccikirkko () lii suullân 10 kilomeetter keččin Aanaar markkânist, Aanaarjäävri taavaapeln. +Piälppáájäävri vuossâmuš kirkko valmâštui jo 1640-lohhoost, já táálááš kirkko huksejui siämmáá sajan ive 1760. +Piälppáájäävri riddoost lâi anarâšâi tovláá tälvisijdâ já Aanaar kuávdáš ovdil ko táálááš Aanaar markkân šodâškuođij Juvduujuuvâ njáálmán. +Piälppáájäävri kirkko lâi kiävtust tassaaš ko uđđâ kirkko valmâštui Aanaar markkânân 1800-lovo loopâst. +1559 (MDLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1550-lovo majemuš ihe. +1549 (MDXLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1540-lovo majemuš ihe. +1539 (MDXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1530-lovo majemuš ihe. +1529 (MDXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1520-lovo majemuš ihe. +1519 (MDXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1510-lovo majemuš ihe. +1509 (MDIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1500-ihelove majemuš ihe. +1499 (MCDXCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1490-lovo majemuš ihe. +Nubbe maailmsuáti. +Nubbe maailmsuáti lâi maailmvijđosâš suáti, mii tábáhtui iivij 1939-1945 koskâsâš ääigi. +Suáđi uásipeleh lijjii Ovtâstum kunâgâskode, Ranska, Sovjetlito já Ovtâstum staatâi litto sehe akselstaatah ađai Saksa, Italia já Jaapaan. +Nubbe maailmsuáti lii stuárráámus suáti maailmhistorjást já stuárráámus uási maailm staatâin lijjii fáárust suáđist. +Joba suulân 70 000 000-85 000 000 olmožid jammii suáđi ääigi. +1489 (MCDLXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1480-lovo majemuš ihe. +Siida. +Siida lii museo já luándukuávdáš Aanaar markkânist. +Siidast tuáimih Sämimuseo sehe Meccihaldâttâs Paje-Laapi luándukuávdáš. +Sämimuseo lii Suomâ sämmilij aalmuglâšmuseo já ton hovdâ lii Sari Valkonen. +Siida čáitálduvah muštâleh sämmilâš kulttuurist, historjást sehe Paje-Laapi luándust. +Siida-rakânâs vijđeduvvoo iivij 2020-2022 já siämmáá ääigi ton čáitálduvah uđâsmuveh. +Sámi Litto - Saamelaisten yhdistys ry vuáđudij Sämimuseo ive 1959 já ive 1963 lekkui olgomuseo, mii oovdânpuáhtá sämmilij huksimärbivyevi. +Tááláš museoviäsu valmâštui ive 1998. +Siida pirrâsist lâi aassâm jo keđgiääigi 10 000 ihheed tassaaš já arkeologâlâš amnâstuvah láá kavnum ton kuávlust, tondiet tot lii toovlášmuštokuávlu. +1479 (MCDLXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1470-lovo majemuš ihe. +1469 (MCDLXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1460-lovo majemuš ihe. +1459 (MCDLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1450-lovo majemuš ihe. +1449 (MCDXLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1440-lovo majemuš ihe. +Jyelgiäitti. +Jyelgiäitti (já) lii äitti, mii lii huksejum neelji čuoldâ oolâ. +Jis jyelgiäitti lii styeres, te ton vyelni pyehtih leđe neelji čuoldâ saajeest kuttâ čuoldâ. +1439 (MCDXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1430-lovo majemuš ihe. +1429 (MCDXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1420-lovo majemuš ihe. +1419 (MCDXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1410-lovo majemuš ihe. +1409 (MCDIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1400-ihelove majemuš ihe. +1399 (MCCCXCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1390-lovo majemuš ihe. +1389 (MCCCLXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1380-lovo majemuš ihe. +Johanna Sinisalo. +Johanna Sinisalo (š. kesimáánu 22. peeivi 1958, Suáđigil, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee já kietâčällee. +Suu vuosmuš roomaan "Ennen päivänlaskua ei voi" (2000) finnij Finlandia-palhâšume. +Sinisalo lâi vuosmuš kirječällee, kii finnij Finlandia-palhašume scifi- tâi fantasiaromanáin. +Johanna Sinisalo šoodâi Suáđigilist, mut sun juuđij luvâttuv Tamperest. +Luvâttuv maŋa sun luuvâi kirjálâšvuođâtiettuu Tampere ollâopâttuvâst já valmâštui kandidaatin ive 1986. +Johanna Sinisalo vuosmuš roomaan "Ennen päivänlaskua ei voi" almostui ive 2000 já finnij Finlandia-palhâšume sehe Suomen Tolkien-seura (Suomâ Tolkien-servi) Kuvastaja-palhašume siämmáá ive. +Ton maŋa sun lii čáállám čiččâm romanid já kyehti nooveelčuágálduv. +Sinisalo novelleh láá almostum scifi- já fantasialoostâin jo 1970-lovo rääjist. +Sun lii meid porgâm maaŋgâ TV-rááiđu kietâčällen. +Suu čalluuh láá jurgâlum 19 kielân. +Sinisalo +1379 (MCCCLXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1370-lovo majemuš ihe. +1369 (MCCCLXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1360-lovo majemuš ihe. +1359 (MCCCLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1350-lovo majemuš ihe. +1349 (MCCCXLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1340-lovo majemuš ihe. +1339 (MCCCXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1330-lovo majemuš ihe. +1329 (MCCCXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1320-lovo majemuš ihe. +1319 (MCCCXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1310-lovo majemuš ihe. +1309 (MCCCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1300-ihelove majemuš ihe. +1299 (MCCXCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1290-lovo majemuš ihe. +Terry Pratchett. +Sir Terence David John Pratchett ađai Terry Pratchett () lâi eŋlandlâš kirječällee. +Sun šoodâi tobdosin saatiirlij fantasiakiirjij čällen já eromâšávt suu Discworld-kirjerááiđust. +Terry Pratchett šoodâi Buckinghamshirest. +Suu eeči David lâi insiner já enni Eileen poorgâi čällen. +Pratchett halijdij toimâtteijen, já ive 1965 sun finnij vuosmuu pargo hárjuttellen páihálii loostâst. +Sun poorgâi toimâtteijen 1970- já 1980-lovoin ovdil ko sust šoodâi ubâáigásâš kirječällee ive 1987. +Pratchett lijkkui scifi- já fantasiakirjijd jo nuorâ almajin, já 17-ihásâžžân sun čäliškuođij vuosmuu roomaan, The Carpet People, mii almostui ive 1971. +Sun čaalij kiirjijd The Dark Side of the Sun (1976) já Strata (1981) ovdil ko suu vuosmuš Discworld-roomaan, The Colour of Magic, almostui ive 1983. +Discworld-kirjeráiđu lâi maailmvijđosâš miänástus. +Rááiđust almostuvvii 41 kirjed ive 2015 räi. +Majemuš kirje The Shepherd's Crown almostui kirječällee jäämmim maŋa. +Discworld-rááiđu lasseen Pratchett čaalij maaŋgâid párnáikiirjijd. +Pratchett puáccái Alzheimer taavdân ive 2007. +Sun kuittâg joođhij kiirjijd čáállám elimis loopâ räi. +Pratchett jaamij päihistis ive 2015. +Pratchett +Nika Melia. +Nikanor (Nika) Melia (; š. juovlâmáánu 21. peeivi 1979, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. +Melia +1289 (MCCLXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1280-lovo majemuš ihe. +Giga Bokeria. +Giorgi (Giga) Bokeria (; š. cuáŋuimáánu 20. peeivi 1972, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. +Bokeria +1279 (MCCLXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1270-lovo majemuš ihe. +1269 (MCCLXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1260-lovo majemuš ihe. +Sofia Jannok. +Sofia Jannok (š. čohčâmáánu 15. peeivi 1982, Vääččir, Ruotâ) lii sämmilâš lávloo, musijkkár, čaittâleijee já mediapargee. +Jannok ráhtá pop-muusik orjâlâškielân, eŋgâlâskielân já ruotâkielân. +Pop-muusik lasseen suu muusikist kullá meid ärbivuáválâš juáigus. +Jannok vuossâmuš album White/Čeaskat almostui ive 2007. +Muusik lasseen sun lii porgâm TV-jođetteijen Unna Junná -párnáiohjelmist. +Sun vuoitij ive 2003 Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási lavluin "Liekkas". +Ive 2014 sun vuoitij Áillohaš-muusikpalhâšume. +Ive 2016 sun vuoitij Sámi Music Awards -kišto ávus uásist. +Diskografia. +Ive 2016 Jannok lâi kyessilávlon Amoc singlest Kuobârpoolvâ maŋa oovtâst Niillas Holmbergáin. +Jannok +Mariam Kvrivišvili. +Mariam Kvrivišvili (; š. kesimáánu 11. peeivi 1990, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. +Mariam väljejui Georgia ovdâskoodán skammâmáánust 2020. +Kvrivišvili +Anni Kytömäki. +Anni Kytömäki (š. +1980, Ylöjärvi, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee. +Sun čáálá historjálijd romanijd, moh kieđâvušeh ulmui já luándu vuáruvaikuttâs. +Sun finnij Finlandia-palhâšume ive 2020 romanáin Margarita. +Jo suu vuosmuš roomaan Kultarinta (2014) lâi iävtukkâssân Finlandia-palhâšume uážžon. +Kytömäki +Njuárgám. +Njuárgám (já) lii sijdâ Ucjuuvâ kieldâst Tiänujuuvâ riddoost. +Tot lii Suomâ já Euroop union tavemus sijdâ. +Sofia och Anna. +Sofia och Anna, meid Sofia & Anna, lâi ruátálâš-sämmilâš lávlumjuávkku, mast lávloin vääččirliih Sofia Jannok já Anna Kärrstedt. +Ive 1995 lávlumkyevtis uásálistijn tagaráid kišto-ohjelmáid ko Ruotâ TV3 "Juniorchansen" já Italia "Bravo Bravissimo", mast kyevtis peesáin finaalin. +Suoi vuoittijn ive 2001 Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási pittáin "Meahci mánná". +Gigi Ugulava. +Giorgi (Gigi) Ugulava (; š. porgemáánu 15. peeivi 1975, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. +Ugulava +1259 (MCCLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1250-lovo majemuš ihe. +1249 (MCCXLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1240-lovo majemuš ihe. +Hildá Länsman. +Hildá Birget Länsman teikkâ Ánn-Ovllá Káre Jari Hildá (š. +1993) lii sämmilâš jyeigee, lávloo já musijkkár. +Länsman rávásmij Ucjuuvâst. +Suu enni lii sämmilâš musijkkár Ulla Pirttijärvi-Länsman. +Hildá Länsman lii mieldi Solju, VILDÁ já Gájanas -muusikjuávhuin. +Sun ráhtá muusik meiddei oovtâst Tuomas Norvioin. +Ive 2015 Solju, ađai Hildá Länsman já Ulla Pirttijärvi-Länsman muusikjuávkku uásálistij UMK-kiišton, mast meriduvvoo, kii oovdâst Suomâ Euroviisuh-lávlumkištoost. +Solju pittá "Hold Your Colours" ulâttij UMK:st niäljád sajan. +Ive 2019 Solju palhâšui ive aalmugmuusiktahhen. +Solju vuosmuš skiärru "Ođđa áigodat" almostui cuáŋuimáánust 2018. +Skiärru vuoitij ive 2019 algâaalmugij muusikpalhâšume "Indigenous Music Awards" -tábáhtusâst Kanadast. +Gájanas-muusikjuávhu pittá "Diamántadulvvit" lâi ive 2021 Kanada maailmmuusik TOP 30 listoost vuossâmužžân. +Länsman +1239 (MCCXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1230-lovo majemuš ihe. +1229 (MCCXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1220-lovo majemuš ihe. +1219 (MCCXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1210-lovo majemuš ihe. +1209 (MCCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1200-ihelove majemuš ihe. +1199 (MCXCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1190-lovo majemuš ihe. +1189 (MCLXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1180-lovo majemuš ihe. +1179 (MCLXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1170-lovo majemuš ihe. +1169 (MCLXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1160-lovo majemuš ihe. +1159 (MCLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1150-lovo majemuš ihe. +1149 (MCXLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1140-lovo majemuš ihe. +1139 (MCXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1130-lovo majemuš ihe. +1129 (MCXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1120-lovo majemuš ihe. +1119 (MCXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1110-lovo majemuš ihe. +1109 (MCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1100-ihelove majemuš ihe. +Kivijärvi. +Kivijärvi lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Kivijärvist ääsih 1 108 olmožid, já ton vijdodâh lii 599,88 km², mast 115,92 km² lii čääci. +Kivijärvi naaburkieldah láá Kannonkoski, Karstula, Kinnula, Kyyjärvi, Perho já Viitasaari. +Heitjärvi, Hoikanperä, Kivijärvi markkân, Lahdenperä, Lokakylä, Myllyperä, Penttilänkylä, Puralankylä, Risuperä, Saunakylä, Talviaislahti, Tiironkylä já Veitjoki. +Kyyjärvi. +Kyyjärvi lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Kyyjärvist ääsih 1 289 olmožid, já ton vijdodâh lii 469,61 km², mast 21,41 km² lii čääci. +Kyyjärvi naaburkieldah láá Alajärvi, Karstula, Kivijärvi, Perho já Soini. +Hokkala, Koskimäki, Huhtala, Kumpula, Noposenaho, Hokkasenaho, Nurmijoki, Oikari, Peuralinna, Pölkki, Kyyjärven Saunakylä já Vehkaperä. +1526 (MDXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1520-lovo čiččâd ihe. +1546 (MDXLVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1540-lovo čiččâd ihe. +1506 (MDVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1500-ihelove čiččâd ihe. +1516 (MDXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1510-lovo čiččâd ihe. +1536 (MDXXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1530-lovo čiččâd ihe. +1556 (MDLVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1550-lovo čiččâd ihe. +1566 (MDLXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1560-lovo čiččâd ihe. +1576 (MDLXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1570-lovo čiččâd ihe. +1586 (MDLXXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. +Tot lâi 1580-lovo čiččâd ihe. +1596 (MDXCVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1590-lovo čiččâd ihe. +1544 (MDXLIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1540-lovo viiđâd ihe. +1524 (MDXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1520-lovo viiđâd ihe. +Antoine de Saint-Exupéry. +Antoine Marie Jean-Baptiste Roger de Saint-Exupéry () lâi ranskalâš kirdee, čällee já tivtâsteijee. +Suu peeggâlmumos kirje "Uccâ priinsâš" (Le Petit Prince, 1943) lii 1900-lovo klassikko, mii lii jurgâlum 300 kielân. +Anarâškielâlâš jurgâlus almostui ive 1995, já tom lii jurgâlâm Iisakki Mattus. +Saint-Exupéry kulostui čällen, mut sun lâi meid kirdee Ranska áimuvuoimijn ive 1921 rääjist. +Nube maailmsuáđi ääigi sun aasâi Ovtâstum staatâin, mut maacâi Raanskan ive 1943. +Suu majemuš kirdem tábáhtui syeinimáánu 31. peeivi 1944. +Sun lâi kirdemin Koskâmeerâ paajaabeln, ko suu kirdemmaašin lappui Marseille alda. +Kirdemmaašin pittááh kávnojii 2000-lovo aalgâst, mut Saint-Exupéry ruumâš ij lah kuássin kavnum. +Saint-Exupéry +1486 (MCDLXXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1480-lovo čiččâd ihe. +1466 (MCDLXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1460-lovo čiččâd ihe. +1446 (MCDXLVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1440-lovo čiččâd ihe. +1426 (MCDXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1420-lovo čiččâd ihe. +1406 (MCDVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1400-ihelove čiččâd ihe. +1496 (MCDXCVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1490-lovo čiččâd ihe. +1476 (MCDLXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1470-lovo čiččâd ihe. +Urho Kekkonen. +Urho Kaleva Kekkonen () lâi syemmilâš politijkkár. +Sun tooimâi Suomâ täsivääldi 8. presidentin iivij 1956-1982. +Sun lii kuhesáigásumos president Suomâ historjást. +Urho Kekkonen šoodâi čohčâmáánu 3. peeivi 1900 Pielavesist. +Suu eeči Juho Kekkonen lâi reŋgâ já meccipargee, kiäst šoodâi meccipargohovdâ, já suu enni Emilia Pylvänäinen lâi tálulii nieidâ. +Urho lâi perruu puárásumos pärni. +Eeji pargo keežild peerâ varrij ennuv: sij assii vistig Kuopiost, talle Lapinlahtist já Iisalmist. +Ive 1911 peerâ varrij Kajanân. +Kekkonen valmâštui Kaajaan luvâttuvâst ive 1919. +Luvâttuv maŋa sun čođâlditij viärjukenigâsvuođâ Helsigist já luvâškuođij vuoigâdvuođâtiettuu Helsig ollâopâttuvâst. +Sun valmâštui kandidaatin ive 1926. +Siämmáá ive Kekkonen naajâi Sylvi Uinoin, já sunnuu kaandah Matti já Taneli šoodáin kyehti ive maŋeláá. +Kekkonen valmâštui vuoigâdvuođâ tuáhtárin ive 1936. +Kekkonen lâi movtigis valastâllee ubâ elimis ääigi. +Jo nuorâ almajin Kajanist sun lijkkui almosvalastâlmân, čuoigâmân já jyelgipáálun. +Rävisolmožin suu tehálumoseh šlaajah lijjii alodâhnjuškim já kaččâm. +Ive 1923 sun vuoitij alodâhnjuškim suomâmiäštárvuođâ. +Meid presidentin Kekkonen lâi tobdos tast, ete sun čuoigâi, kuálástij já miäcástij ennuv. +Pooliitlâš karrieer. +Kekkonen seervâi Viljâleijeiliiton ive 1933. +Suomâ ovdâskoodán sun väljejui vuossâmuu keerdi ive 1936. +Sust šoodâi tállán Kyösti Kallio haldâttâs vuoigâdvuođâminister (1936-1937) já talle sisašijminister A. K. Cajander haldâttâsân (1937-1939). +Tälvisuáđi ääigi Kekkonen ij lamaš haldâttâsâst, mut ive 1944 sun väljejui J. K. Paasikivi haldâttâs vuoigâdvuođâministerin. +Kekkonen lâi Viljâleijeilito presidentiävtukkâs ive 1950. +Paasikivi vuoitij vaaljâid já nomâttij Kekkonen uáiviministerin. +Ohtsis Kekkonen lâi uáiviministerin viiđâ haldâttâsâst. +Kekkonen väljejui Suomâ täsivääldi presidentin vuossâmuu keerdi ive 1956, ko sun vuoitij vyesti-iävtukkâs K. A. Fagerholm kuovttijn jienáin. +Sun šoodâi forgâ tobdosin tast, maht sun maatij hoittáđ Suomâ já Sovjetlito koskâsijd koskâvuođâid. +Ton áánsust Kekkonen luhostui čokkiđ vääldi olssis. +Ive 1962 vaaljâin suu vyesti-iävtukkâs Olavi Honka luovâi iävtukkâsvuođâst já Kekkonen väljejui uđđâsist presidentin. +Kekkonen vuoitij meid ive 1968 presidentvaaljâid, já ovdâskode ive 1973 asâttem spiekâstâhlaavâ áánsust Kekkonen joođhij presidentin ive 1978 räi. +Ive 1978 vaaljâi ääigi Kekkonen lâi jo puáris já sust lijjii tiervâsvuotâčuolmah. +Sun kuittâg vuoitij vaaljâid já tooimâi presidentin vala ive 1982 räi. +Kekkonen jaamij päihistis Tamminiemist, Helsigist porgemáánu 31. peeivi 1986. +Kekkonen +1456 (MCDLVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1450-lovo čiččâd ihe. +1436 (MCDXXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1430-lovo čiččâd ihe. +1416 (MCDXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1410-lovo čiččâd ihe. +1396 (MCCCXCVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1390-lovo čiččâd ihe. +1376 (MCCCLXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1370-lovo čiččâd ihe. +1356 (MCCCLVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1350-lovo čiččâd ihe. +1336 (MCCCXXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1330-lovo čiččâd ihe. +Kirsi Kunnas. +Kirsi Kunnas (š. juovlâmáánu 14. peeivi 1924, Helsig, Suomâ) lii syemmilâš tivtâsteijee, párnáikirječällee já jurgâleijee. +Sun lii šoddâm tobdosin eromâšávt párnáitiivtâi čällen já párnáikiirjij jurgâleijen. +Kunnas šoodâi Helsigist. +Suu vaanhimeh, Sylvi já Väinö Kunnas, láin kovetaiđâreh. +Eeči Väinö jaamij, ko Kirsi lâi tuše neelji-ihásâš. +Ton maŋa enni Sylvi naajâi taaiđâkritijkkár Einari J. Vehmasáin. +Kunnas juuđij škoovlâ Helsigist já čaalij tiivtâid jo nuorâ nieidân. +Suu vuosmuš tihtâkirje Villiomenapuu almostui ive 1947. +Kunnas lii tobdos párnáikirječällen, mut suu vuossâmuuh tihtâkirjeh Villiomenapuu (1947), Uivat saaret (1950), Tuuli nousee (1953) já Vaeltanut (1956) lijjii uáivildum olesulmuid. +Suu karrieer párnáitivtâsteijen aalgij ive 1954, ko sun jurgâlij eŋgâlâskielâlijd tiivtâid suomâkielân. +Ive 1956 almostui suu vuosmuš párnáitihtâkirje Tiitiäisen satupuu. +Kirje lâi miänástus, já tot lii ain syemmilii párnáikirjálâšvuođâ klassikko. +Kunnas čaalij ereslágáneh párnáitiivtah ko kihheen syemmilijn čällein ovdâlist. +Suu tiivtah lijjii uđđâáigásiih já maŋgii saatiirliih. +Vuossâmuu párnáikirje maŋa Kunnas čaalij lase párnáitihtâkiirjijd: Puupuu ja käpypoika (1972), Hassut aakkoset (1975), Kani Koipeliinin kuperkeikat (1979), Sirkusjuttuja (1985), Tiitiäisen pippurimylly: ei liian pienille eikä liian isoille vaan kaikille joilla on pippurihylly (1991), Tiitiäisen tuluskukkaro (2000) sehe Tiitiäisen runolelu (2002). +1980-lovvoost sun almostitij vala olesulmuid uáivildum tihtâkiirjijd: Kuun kuva meissä (1980), Kaunis hallayö (1984) já Valoa kaikki kätketty (1986). +Kunnas lii finnim maaŋgâid palhâšuumijd pargostis. +Kunnas +Tim Burton. +Timothy Walter Burton (š. porgemáánu 25. peeivi 1958, Burbank, Kalifornia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš stivrejeijee, pyevtitteijee, čällee já taaidâr. +Sun lii tobdos eromâšávt goottilij fantasiaelleekuuvij stivrejeijen. +Tim Burton šoodâi Burbankist, Kaliforniast. +Sun lijkkui elleekuuvijd jo párnážin. +Škoovlâ maŋa sun juuđij Kalifornia Institute of the Arts. +Karrieer aalgâst Burton raahtij maaŋgâid uánihisfiilmâid. +Sun čaalij já stivrij stuárráámuu uási tain. +Suu vuosmuš kuhes elleekove stivrejeijen, Pee-wee's Big Adventure, almostui ive 1985. +Burton +1316 (MCCCXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1310-lovo čiččâd ihe. +Mauno Koivisto. +Mauno Henrik Koivisto () lâi syemmilâš sosiolog, paŋkkihovdâ, politijkkár já Suomâ täsivääldi 9. president. +Sun tooimâi presidentin iivij 1982-1994. +Mauno Koivisto šoodâi skammâmáánu 25. peeivi 1923 Tuurkust. +Suu eeči Juho Koivisto poorgâi muorâčeppin já enni Hymni Sofia Eskola lâi kanttor nieidâ. +Enni jaamij ko Koivisto lâi tuše 10-ihásâš. +Aalmugškoovlâ maŋa Koivistost lijjii maaŋgah pargosajeh. +Suomâ jotkâsuáđi ääigi sun lâi suátišiljoost. +Suáđi maŋa Koivisto poorgâi Tuurku hamânist. +Siämmáá ääigi sun juuđij vistig koskâškoovlâ já talle luvâttuv. +Sun valmâštui pajeuáppen ive 1949. +Ton maŋa Koivisto luuvâi sosiologia Tuurku ollâopâttuvâst já valmâštui filosofia tuáhtárin ive 1956. +Koivisto naajâi Tellervo Kankaanrantain ive 1952 já sunnuu nieidâ Assi šoodâi ive 1957. +Siämmáá ive Koivisto varrij Helsigân já porgâškuođij paŋkkihovdân. +Ive 1968 aalgâst sun väljejui Suomâ Paaŋki uáivihovdân. +Koivisto seervâi Suomâ sosialdemokraatlii piäládâhân ive 1947. +Sun väljejui Rafael Paasio haldâttâs staatâvarijministerin ive 1966 já ive 1968 sust šoodâi uáiviminister ive 1970 räi. +Ive 1972 sun tooimâi oppeet staatâvarijministerin Paasio nube haldâttâsâst. +Uáiviministerin sun tooimâi nube keerdi iivij 1979-1982. +Ive 1981 čohčâmáánust president Urho Kekkonen paasij puoccâmluámun já Koivistost šoodâi virgetahhee president. +Ive 1982 vaaljâin sun väljejui Suomâ täsivääldi 9. presidentin. +Sun vuoitij meid ive 1988 vaaljâid já tooimâi presidentin ive 1994 räi. +Koivisto +Peter Jackson. +Peter Jackson (š. roovvâdmáánu 31. peeivi 1961, Wellington, Uđđâ-Seeland) lii uđđâseelandlâš stivrejeijee, pyevtitteijee já čällee. +Sun šoodâi tobdosin eromâšávt "The Lord of the Rings" já "The Hobbit" elleekuuvij stivrejeijen. +Peter Jackson šoodâi Uđđâ-Seeland uáivikaavpugist Wellingtonist já aasâi pärnivuođâs Pukerua Bay siijdâst. +Jackson rähtiškuođij uánihisfiilmâid jo 8-ihásâžžân, ko suu vaanhimeh Bill já Joan skeŋkkijn elleekovekamera sunjin. +Oovtâst tain fiilmâin šoodâi suu vuosmuš kuhes elleekove Bad Taste (1987). +1296 (MCCXCVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1290-lovo čiččâd ihe. +1276 (MCCLXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1270-lovo čiččâd ihe. +1256 (MCCLVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1250-lovo čiččâd ihe. +1236 (MCCXXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1230-lovo čiččâd ihe. +1216 (MCCXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1210-lovo čiččâd ihe. +1196 (MCXCVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1190-lovo čiččâd ihe. +1176 (MCLXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1170-lovo čiččâd ihe. +1156 (MCLVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1150-lovo čiččâd ihe. +1136 (MCXXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1130-lovo čiččâd ihe. +1116 (MCXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1110-lovo čiččâd ihe. +Miika Nousiainen. +Miika Nousiainen (š. čohčâmáánu 23. peeivi 1973, Säynätsalo, Suomâ) lii syemmilâš toimâtteijee, kirječällee já kietâčällee. +Nousiainen lii porgâm uđâstoimâtteijen televisiost sehe kietâčáállám TV-ohjelmijd Putous, King já Pitääkö olla huolissaan?. +Suu vuosmuš roomaan Vadelmavenepakolainen almostui ive 2007. +Ton maŋa sun lii čáállám nelji roomaan: Maaninkavaara (2009), Metsäjätti (2011), Juurihoito (2016) já Pintaremontti (2020). +Suu kiirjijn láá rahtum kyehti elleekove: Vadelmavenepakoilainen ive 2014 sehe Metsäjätti ive 2020. +Nousiainen +1386 (MCCCLXXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1380-lovo čiččâd ihe. +Margaret Atwood. +Margaret Eleanor Atwood (š. skammâmáánu 18. peeivi 1939, Ottawa, Ontario, Kanada) lii kanadalâš kirječällee já tivtâsteijee. +Atwood šoodâi Ottawast, Ontariost. +Sun lijkkui čäälliđ jo párnážin. +Atwood juuđij Toronto ollâopâttuv já talle luuvâi eŋlandlâš kirjálâšvuođâ Radcliffe Collegest. +Sun valmâštui maisterin ive 1962. +Atwood vuosmuš tihtâkirje Double Persephone almostui ive 1961 já suu vuosmuš roomaan The Edible Woman ive 1969. +Suu tobdosumos kirje lii ive 1985 almostum The Handmaid's Tale. +Kirjeest rahtum elleekove almostui ive 1990 já TV-ráiđu ive 2017. +Atwood lii vuáittám kirjálâšvuođâ Booker-palhašume kuohtii, kirjijgijn The Blind Assassin (2000) já The Testaments (2019). +Atwood +1366 (MCCCLXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1360-lovo čiččâd ihe. +1346 (MCCCXLVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1340-lovo čiččâd ihe. +1326 (MCCCXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1320-lovo čiččâd ihe. +1306 (MCCCVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1300-ihelove čiččâd ihe. +1206 (MCCVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1200-ihelove čiččâd ihe. +1106 (MCVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1100-ihelove čiččâd ihe. +1286 (MCCLXXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1280-lovo čiččâd ihe. +1266 (MCCLXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1260-lovo čiččâd ihe. +1246 (MCCXLVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1240-lovo čiččâd ihe. +1226 (MCCXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1220-lovo čiččâd ihe. +1186 (MCLXXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1180-lovo čiččâd ihe. +1166 (MCLXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1160-lovo čiččâd ihe. +1146 (MCXLVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1140-lovo čiččâd ihe. +1126 (MCXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1120-lovo čiččâd ihe. +Kyösti Kallio. +Kyösti Kallio (algâaalgâst Gustaf Kalliokangas,) lâi syemmilâš politijkkár. +Sun tooimâi Suomâ täsivääldi 4. presidentin iivij 1937-1940. +Kyösti Kallio šoodâi cuáŋuimáánu 10. peeivi 1873 Ylivieskast stuorrâ perruu kuálmádin párnážin. +Suu vaanhimeh láin eennâmviljâleijee Mikko Kallio já Beata Knuutila. +12-ihásâžžân Kallio varrij eeji uárbimpele, Anttuuna Kangas, kuuvl. +Sun valmâštui Raahe koskâškoovlâst já jođeškuođij luvâttuv Oulust. +Sun ij kuittâg valmâštum pajeuáppen, pic sust šoodâi Anttuuna Kangas táálui iššeed, já sun poorgâi eennâmtuálust masa ubâ elimis. +Kallio naajâi Kaisa Nivalain ive 1902 já sunnui šoddii ohtsis kuttâ párnáá, kyehti alge já nelji nieidâ. +Kallio väljejui ovdâsteijen staatâpeivijd ive 1904. +Sun tooimâi meid ive 1906 vuáđudum Viljâleijeelito haldâttâsâst. +Kallio lâi tergâdis tahhee Suomâ jiečânâsvuođâ tuávváást. +Sun tooimâi 15 kerdid ovdâskode sahâalmajin, kulmii eennâmtuáluministerin já neljii uáiviministerin. +Kallio väljejui Suomâ täsivääldi presidentin ive 1937. +Presidentin sun halijdij ovdediđ tave-eennâmlii ovtâspargo sehe Suomâ já Sovjetlito koskâsijd koskâvuođâid. +Tälvisuáđi ääigi já suáđi maŋa Kallio irâttij ruákášiđ aalmug. +Suu tiervâsvuotâ kuittâg huánánij jo suáđi ääigi já sun iäránij president tooimâst skammâmáánu 27. peeivi 1940. +Ovdâskodde valjij čuávuvâš presidentin Risto Ryti juovlâmáánu 19. peeivi. +Kallio finnij váimuinfarkt siämmáá peeivi já jaamij Helsig ryevdirađesajattuvâst. +Kallio +Risto Ryti. +Risto Heikki Ryti () lâi syemmilâš politijkkár. +Sun tooimâi Suomâ täsivääldi 5. presidentin iivij 1940-1944. +Risto Ryti šoodâi kuovâmáánu 3. peeivi 1889 Huittisij Loima siijdâst stuorrâ perruu niäljád párnážin. +Suu eeči Kaarle Evert Ryti lâi tálulâš já enni Ida Vivika Junttila tálulii nieidâ. +Nuorâ almajin Ryti lijkkui kuittâg eenâb luuhâđ ko porgâđ eennâmtuálust. +Sun lâi perruu áinoo alge, kii valmâštui pajeuáppen. +Sun luuvâi vuoigâdvuođâtiettuu Helsig ollâopâttuvâst já valmâštui ive 1909. +Ton maŋa sun poorgâi äššivyeijen Raumast. +Sun finnij värituámmár áárvu ive 1912. +Ryti oopâi meid Oxfordist Eŋlandist, mut kaartâi maccâđ Suomân vuossâmuu maailmsuáđi älgidijn. +Sun naajâi Gerda Serlachiusáin ive 1916 já sunnui šoddii kulmâ párnáá, algekyevtis já ohtâ nieidâ. +Ryti väljejui Suomâ ovdâskoodán vuossâmuu keerdi ive 1919. +Sun tooimâi staatâvarijministerin J. H. Vennola haldâttâsâst ive 1921 já Kyösti Kallio haldâttâsâst iivij 1922-1924. +Ive 1922 president K. J. Ståhlberg nomâttij Ryti Suomâ Paaŋki uáivihovdân. +Ryti lâi presidentiävtukkâssân jo ive 1925 vaaljâin, tuše 36-ihásâžžân. +Presidentin väljejui kuittâg Lauri Kristian Relander. +Ryti poorgâi uáivihovdân 1930-lovo ääigi já maacâi haldâttâspaargon esken ive 1939, ko sust šoodâi Suomâ uáiviminister. +Sun tooimâi uáiviministerin Suomâ tälvisuáđi ääigi já vuáláčaalij Moskova ráávhusopâmuš njuhčâmáánu 13. peeivi 1940. +Suomâ ovdâskodde valjij Ryti Suomâ täsivääldi presidentin spiekâstâhlavváin ton maŋa, ko president Kyösti Kallio iäránij virgestis skammâmáánu 27. peeivi 1940 puácuvuođâ keežild. +Rytist šoodâi president juovlâmáánu 19. peeivi 1940. +Sun väljejui presidentin uđđâsist ive 1943 vaaljâin. +Ryti tooimâi presidentin vaigâdis tiileest Suomâ jotkâsuáđi ääigi. +Kesimáánust 1944 Ryti čaalij Saksa olgominister Ribbentropân reeivâ, mast sun lopedij, ete Suomâ ij räähti ráávhu Sovjetlittoin Saksa lovettáá. +Taan Ryti-Ribbentrop-sopâmuš áánsust Suomâ finnij Saksa iše suáđist. +Ryti iäránij president virgeest forgâ ton maŋa.C. +G. E. Mannerheimist šoodâi president ive 1944 porgemáánust ige Ryti vuáláčäällim sopâmuš lamaš innig vyeimist. +Suáđi maŋa Sovjetlitto vaađâi, ete Suomâ tyemmee suátisujâlijd. +Meid Ryti tyemmejui suátisujâlâžžân já sun vietij kulmâ ive faŋgâlist, ovdil ko president Paasikivi ärmittij suu vyesimáánust 1949. +Ryti jaamij ive 1956 67-ihásâžžân. +Ryti +1594 (MDXCIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lâi 1590-lovo viiđâd ihe. +1584 (MDLXXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1580-lovo viiđâd ihe. +1574 (MDLXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1570-lovo viiđâd ihe. +1554 (MDLIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1550-lovo viiđâd ihe. +1534 (MDXXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1530-lovo viiđâd ihe. +1514 (MDXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1510-lovo viiđâd ihe. +1504 (MDIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1500-ihelove viiđâd ihe. +1404 (MCDIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1400-ihelove viiđâd ihe. +1304 (MCCCIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1300-ihelove viiđâd ihe. +1204 (MCCIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1200-ihelove viiđâd ihe. +1104 (MCIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1100-ihelove viiđâd ihe. +1494 (MCDXCIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1490-lovo viiđâd ihe. +1474 (MCDLXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1470-lovo viiđâd ihe. +1454 (MCDLIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1450-lovo viiđâd ihe. +1434 (MCDXXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1430-lovo viiđâd ihe. +1414 (MCDXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1410-lovo viiđâd ihe. +1394 (MCCCXCIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1390-lovo viiđâd ihe. +1374 (MCCCLXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1370-lovo viiđâd ihe. +1354 (MCCCLIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1350-lovo viiđâd ihe. +1334 (MCCCXXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1330-lovo viiđâd ihe. +1314 (MCCCXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1310-lovo viiđâd ihe. +1294 (MCCXCIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1290-lovo viiđâd ihe. +1274 (MCCLXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1270-lovo viiđâd ihe. +1254 (MCCLIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1250-lovo viiđâd ihe. +1234 (MCCXXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1230-lovo viiđâd ihe. +1214 (MCCXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1210-lovo viiđâd ihe. +1194 (MCXCIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1190-lovo viiđâd ihe. +1174 (MCLXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1170-lovo viiđâd ihe. +1154 (MCLIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1150-lovo viiđâd ihe. +1134 (MCXXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1130-lovo viiđâd ihe. +1114 (MCXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1110-lovo viiđâd ihe. +1484 (MCDLXXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1480-lovo viiđâd ihe. +1464 (MCDLXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1460-lovo viiđâd ihe. +1444 (MCDXLIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1440-lovo viiđâd ihe. +1424 (MCDXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1420-lovo viiđâd ihe. +1384 (MCCCLXXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1380-lovo viiđâd ihe. +1364 (MCCCLXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1360-lovo viiđâd ihe. +1344 (MCCCXLIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1340-lovo viiđâd ihe. +1324 (MCCCXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1320-lovo viiđâd ihe. +1284 (MCCLXXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1280-lovo viiđâd ihe. +1264 (MCCLXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1260-lovo viiđâd ihe. +1244 (MCCLXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1240-lovo viiđâd ihe. +1224 (MCCXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1220-lovo viiđâd ihe. +1184 (MCLXXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1180-lovo viiđâd ihe. +1164 (MCLXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1160-lovo viiđâd ihe. +1144 (MCXLIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1140-lovo viiđâd ihe. +1124 (MCXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +1598 (MDXCVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. +Tot lâi 1590-lovo oovcád ihe. +1588 (MDLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1580-lovo oovcád ihe. +1578 (MDLXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1570-lovo oovcád ihe. +1558 (MDLVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1550-lovo oovcád ihe. +1538 (MDXXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1530-lovo oovcád ihe. +1518 (MDXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1510-lovo oovcád ihe. +1498 (MCDXCVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1490-lovo oovcád ihe. +Azerbaidžan president. +Azerbaidžan president () lii Azerbaidžan staatâhovdâ. +Vuáđulaavâ artikla 101 mield aalmug väljee president njuolgâ valjâiguin čiččâm ive kooskâi. +Eenâb jienâid nuurrâm iävtukkâs šadda presidentin. +Táárbu mield uárnejuvvoo nubbe jienâstemrieggee. +Tohálâšvuotâiävtuh. +Iävtukkâs kalga leđe Azerbaidžan aalmugjeessân, mut ij uážu kuittâggin leđe siämmáá ääigi nube staatâ aalmugjeessân. +Ton lasseen iävtukkâs kalga leđe aassâm riijkâst ucemustáá 10 ihheed, ige uážu leđe tyemmejum tuođâlâš rikosääšist. +Virgepaje. +Ovdil ive 2009 paje piištij vittâ ive já siämmáš olmooš puovtij leđe presidentin tuše kyevti pajan. +Ive 2009 uárnejum aalmugjienâstem tiet pajeraijiittâs komettui já meddâlistui. +Nubbe aalmugjienâstem ive 2016 kuhedij paje viiđâ ivveest čiččâm ihán. +Baku. +Baku () lii kaavpug Azerbaidžanist. +Tot lii staatâ stuárráámus kaavpug já vuáđulaavâ artikla 22 mield Azerbaidžan uáivikaavpug. +Tot lii Apšeronnjaargâ maadâuásist Kaspiameerâ riddoost. +1478 (MCDLXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1470-lovo oovcád ihe. +1458 (MCDLVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1450-lovo oovcád ihe. +1438 (MCDXXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1430-lovo oovcád ihe. +1418 (MCDXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1410-lovo oovcád ihe. +1398 (MCCCXCVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1390-lovo oovcád ihe. +Azerbaidžan vuáđulaahâ. +Azerbaidžan vuáđulaahâ () lii jiečânâs Azerbaidžan vuossâmuš já tassaažân áinoo vuáđulaahâ. +Aalmugjienâstem maŋa tot tuhhiittui já poođij vuáimán skammâmáánu 12. peeivi 1995. +Tääl vuáđulaavâst láá 147 cekkid 12 lovvoost já 5 uásist. +Vuáđulaavâ artikla 22 mield Azerbaidžan uáivikaavpug lii Baku. +President. +1378 (MCCCLXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1370-lovo oovcád ihe. +1358 (MCCCLVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1350-lovo oovcád ihe. +1338 (MCCCXXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1330-lovo oovcád ihe. +1318 (MCCCXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1310-lovo oovcád ihe. +1298 (MCCXCVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1290-lovo oovcád ihe. +1278 (MCCLXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1270-lovo oovcád ihe. +1258 (MCCLVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1250-lovo oovcád ihe. +1238 (MCCXXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1230-lovo oovcád ihe. +1218 (MCCXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1210-lovo oovcád ihe. +1198 (MCXCVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1190-lovo oovcád ihe. +1178 (MCLXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1170-lovo oovcád ihe. +1158 (MCLVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1150-lovo oovcád ihe. +1138 (MCXXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1130-lovo oovcád ihe. +1118 (MCXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1110-lovo oovcád ihe. +Imbros. +Imbros (já) lii suálui Tuurkist. +Ton vijđodâh lii 280 km², já alemus saje 673 m. Imbrosist ääsih 9 440 olmožid (ive 2019). +Tenedos. +Tenedos (já) lii suálui Tuurkist. +Ton vijđodâh lii 37 km², já alemus saje 190 m. Tenedosist ääsih 2 988 olmožid (ive 2019). +Büyükada. +Büyükada (teikâ "Πρίγκιπος") lii suálui Tuurkist. +Ton vijđodâh lii 5,36 km², já alemus saje 203 m. Büyükadast ääsih 7 499 olmožid (ive 2018). +1568 (MDLXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1560-lovo oovcád ihe. +1548 (MDXLVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1540-lovo oovcád ihe. +1528 (MDXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1520-lovo oovcád ihe. +1508 (MDVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1500-ihelove oovcád ihe. +1408 (MCDVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1400-ihelove oovcád ihe. +1308 (MCCCVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1300-ihelove oovcád ihe. +1208 (MCCVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1200-ihelove oovcád ihe. +1108 (MCVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1100-ihelove oovcád ihe. +1488 (MCDLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1480-lovo oovcád ihe. +1468 (MCDLXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1460-lovo oovcád ihe. +1448 (MCDXLVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1440-lovo oovcád ihe. +1428 (MCDXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1420-lovo oovcád ihe. +1388 (MCCCLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1380-lovo oovcád ihe. +1368 (MCCCLXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1360-lovo oovcád ihe. +1348 (MCCCXLVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1340-lovo oovcád ihe. +1328 (MCCCXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1320-lovo oovcád ihe. +1288 (MCCLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1280-lovo oovcád ihe. +1268 (MCCLXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1260-lovo oovcád ihe. +1248 (MCCXLVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1240-lovo oovcád ihe. +1228 (MCCXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1220-lovo oovcád ihe. +1188 (MCLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1180-lovo oovcád ihe. +1168 (MCLXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1160-lovo oovcád ihe. +1148 (MCXLVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1140-lovo oovcád ihe. +1128 (MCXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1120-lovo oovcád ihe. +1590 (MDXC) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. +Tot lâi 1590-lovo vuossâmuš ihe. +1580 (MDLXXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1580-lovo vuossâmuš ihe. +1570 (MDLXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1570-lovo vuossâmuš ihe. +1550 (MDL) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1550-lovo vuossâmuš ihe. +1530 (MDXXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1530-lovo vuossâmuš ihe. +1510 (MDX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1510-lovo vuossâmuš ihe. +1490 (MCDXC) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1490-lovo vuossâmuš ihe. +1470 (MCDLXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1470-lovo vuossâmuš ihe. +1450 (MCDL) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1450-lovo vuossâmuš ihe. +1430 (MCDXXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1430-lovo vuossâmuš ihe. +1410 (MCDX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1410-lovo vuossâmuš ihe. +Šalva Natelašvili. +Šalva Natelašvili (; š. kuovâmáánu 17. peeivi 1958, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. +Natelašvili +1390 (MCCCXC) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1390-lovo vuossâmuš ihe. +1370 (MCCCLXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1370-lovo vuossâmuš ihe. +1350 (MCCCL) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1350-lovo vuossâmuš ihe. +1330 (MCCCXXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1330-lovo vuossâmuš ihe. +1310 (MCCCX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1310-lovo vuossâmuš ihe. +1290 (MCCXC) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1290-lovo vuossâmuš ihe. +1270 (MCCLXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1270-lovo vuossâmuš ihe. +1250 (MCCL) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1250-lovo vuossâmuš ihe. +1230 (MCCXXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1230-lovo vuossâmuš ihe. +1210 (MCCX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1210-lovo vuossâmuš ihe. +1190 (MCXC) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1190-lovo vuossâmuš ihe. +1170 (MCLXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1170-lovo vuossâmuš ihe. +1150 (MCL) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1150-lovo vuossâmuš ihe. +1130 (MCXXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1130-lovo vuossâmuš ihe. +1110 (MCX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1110-lovo vuossâmuš ihe. +Tiina Raevaara. +Tina Raevaara (š. njuhčâmáánu 5. peeivi 1979, Kerava, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee. +Raevaara čaalij pajeuáppen Kerava luvâttuvâst ive 1998. +Sun luuvâi biologia já valmâštui filosofia maisterin Helsig ollâopâttuvâst ive 2001. +Sust šoodâi tuáhtár siämmáá ollâopâttuvâst ive 2005. +Ive 2011 Raevaara vuoitij Runeberg-palhâšume kirjestis "En tunne sinua vierelläni". +Raevaara +Kankaanpää. +Kankaanpää lii kaavpug Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Kankaanpääst ääsih 12 760 olmožid, já ton vijdodâh lii 704,73 km², mast 15,11 km² lii čääci. +Kankaanpää naaburkieldah láá Isojoki, Ikaalinen, Jämijärvi, Karvia, Kauhajoki, Parkano, Pomarkku, Pori, Sastamala já Siikainen. +Kankaanpää vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1972. +Justeeri, Jyllinmäki, Jyränkylä, Järventausta, Kirnukallio, Koskenoja, Käpylä, Kärki, Lohikko, Lorvikylä, Makkaramäki, Mettälänkangas, Myllymäki, Pansia, Reima já Tapala. +Ala-Honkajoki, Hapua, Jyränkylä, Korvaluoma-Karhusaari, Kyynärjärvi, Narvi, Niinisalo, Santaskylä, Taulunoja, Venesjärvi, Veneskoski, Verttuu já Vihteljärvi. +Aili Koskinen. +Aili Koskinen lii šoddâm ive 1930 Čovčjäävrist, mii lii uccâ siijdâš Aanaar kieldâst. +Suu sämikiel nommâ lii Nuuvdi-Ailâ. +Sun lii oppâm anarâškielâ eenikielânis, tastko suu eeči já enni sárnoin tom pääihist. +Suu eeči lâi šoddâm Aanaar markkânist, já suu enni Kossenâmist. +Aili oopâi suomâkielâ párnážin já maatij tom ovdil ko sun moonâi škoovlân. +Sun muštá, et škoovlâst lâi ohtâ kandâ, kote ij máttám suomâkielâ, já tondiet máttáátteijee ain piejâi suu nuurkán čuážžuđ. +Aili lii aassâm Aanaar markkânist masa ubâ elimis ääigi, já sun áásá vala-uv tobbeen. +Aili Koskinen lii toimâm kielâmiäštárin vistig anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009-2010 já ton maŋa-uv maŋgáid uáppeid. +Koskinen +Ive nuorâ taaiđâr. +Slamtihtâčällee Ánná Káisá Partapuoli ive 2018 +Ive nuorâ taaiđâr teikkâ Riddu Riđu ive nuorâ taaiđâr (, já) lii taaiđâpalhâšume, mon Riddu Riđđu lii mieđettâm 18-25-ihásii sämmilii taidârân jyehi ive ive 2000 rääjist. +Ovdâlist 15-18-ihásiih-uv puohtii meid uuccâđ. +Helen Türk. +Helen Türk (š. +1987) lii eestilâš totkee já lingvist, kii lii tutkâm anarâškielâ fooneetlávt. +Sun valmâštui filosofia maisterin ive 2013 Tartto ollâopâttuvâst já filosofia tuáhtárin ive 2019 siämmáá ollâopâttuvâst. +The ternary contrast of consonant duration in Inari Saami. +Artikkâl noomâst leijee sääni "ternary" uáivild tom, et anarâškielâst lii kuulmâ tääsi kontrast: kukke, pelikukke já uánihâš. +Suomâkielâst lii kyevti tääsi kontrast: uánihâš já kukke. +Taat lii taggaar uánihis tutkâmraapoort. +Aalgâst lii abstrakt, talle lii laiđiittâs. +Laiđiittâsâst lii čielgejum jotelávt tot, maht anarâškielâ jienâdâhsysteem tuáimá, magareh kukkoduvah anarâškielâst láá já maht kukkoduvah láá merkkejum (kukkodâhmeerhah). +Talle lii taggaar "Materialeh já metodeh" -nommâsâš pittá, mast lii čielgejum tot, magareh materialeh já magareh metodeh láá kiävtust. +Nelji informant uásálistii taan tutkâmušân. +Puoh informanteh láá puáris almaah, kiäi eenikielâ lii anarâškielâ. +Puoh informanteh mättih suomâkielâ. +Kulmâ informant mättih meiddei pajekielâ já eŋgâlâš-/saksakielâ. +Puoh tutkâmušâst kieđâvuššum säänih láá 2-staavvâlsiih já toi vuossâmuu staavvâl vookaal lii uánihâš. +Iskossäänih láá pieijum celkkui siisâ, já lii tutkum tot, magareh iäruh láá šoddâm informantij kooskâst. +Kuálmád pittá oovdânpuáhtá tutkâmpuátusijd. +Lii merkkejum, mon kuheh láá vokaleh já konsonanteh: vuossâmuu staavvâl vookaal, kuávdáškonsonant, nube staavvâl vookaal já máhđulâš algâkonsonant. +Kukkoduvah láá millisekuntij mield mittedum. +Ton lasseen lii čielgejum tot, maht vokalij kukkodâh vaaigut konsonantij kukkodâhân já nubijkulij maht konsonantij kukkodâh vaaigut vokalij kukkodâhân. +Maidsun puátuseh talle merhâšeh? +Loppâpuáđus taan tutkâmušâst lii tot, et anarâškielâst konsonantij kukkodâh lii čonâsist pirâstittee vokalij kukkoduvváid. +Jis vokaleh kukkoh, te konsonant uánnán. +Já nubijkulij jis vokaleh uánáneh, te konsonant kukko. +Vuossâmuš staavvâl vookaal lii merhâšitteht kuhheeb ovdil uánihis konsonant tâi konsonantovtâstume ko ovdil kuhes konsonant tâi konsonantovtâstume. +Já nube staavvâl vookaal lii merhâšitteht kuhheeb uánihis konsonant tâi konsonantovtâstume maŋa ko kuhes konsonant tâi konsonantovtâstume maŋa. +Türk +1560 (MDLX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1560-lovo vuossâmuš ihe. +1540 (MDXL) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1540-lovo vuossâmuš ihe. +1520 (MDXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1520-lovo vuossâmuš ihe. +Melanie Griffith. +Melanie Richards Griffith (š. porgemáánu 9. peeivi 1957, New York, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Melanie Griffith šoodâi New Yorkist Peter Griffithân (1933-2001) já Tippi Hedrenân (š. +1930), kote lâi meiddei čaittâleijee. +Melanie Griffith finnij vuossâmuu roolâ ive 1969. +Sust lâi talle uccâ roolâ elleekooveest Smith!. +Sust šoodâi pegâlmâs ive 1988, ko sun čaittâlij elleekooveest Working Girl. +Griffith +Aili Mattus. +Aili Mattus lii šoddâm ive 1942 Anarist. +Sun lii oppâm sämikielâ eenikielânis, tastko suu eeči já enni sárnoin sämikielâ pääihist. +Suu sämikiel nommâ lii Junnás-Haanu Ailâ. +Sun máttá meiddei orjâlâškielâ. +Sun oopâi tom talle ko sun lâi pargoost orjâlâškielâlii kuávlust. +Aili Mattus áásá tääl Ruávinjaargâst. +Sun aasâi meiddei Helsigist, kost sun lâi pargoost pyecceitipšon 17 ihheed. +Aili lijkkoo luuhâđ Anarâš-loostâ. +Aili Mattus tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009-2010. +Siämmáá škovlittâsâst tooimáin kielâmiäštárin meiddei suu viiljah Hans Mattus já Heikki Mattus. +Tiina Juulia Sanila-Aikio (; š. njuhčâmáánu 25. peeivi 1983, Čevetjävri, Suomâ) lii nuorttâlâš pajeolmooš, musijkkár, máttáátteijee já politijkkár. +Iivij 2012-2015 sun lâi Suomâ sämitige värisaavâjođetteijee já iivij 2015-2019 sämitige saavâjođetteijee. +Tiina Juulia Sanila šoodâi njuhčâmáánu 25. peeivi 1983 Čevetjäävrist. +Suu eeči lâi nuorttâlâš pajeolmooš Tauno Sanila, kii jaamij, ko Tiina lâi 2,5-ihásâš. +Suu enni lii syemmilâš päikkituálumáttáátteijee, rehtor já mađhâšemfinnodâholmooš Toini Sanila. +Suu enni varrij tavas Ilomantsist 1980-lovo aalgâst. +Čevetjäävrist sun lii porgâm máttáátteijen já rehtorin Čevetjäävri škoovlâst. +Ton lasseen sun hoittáá perruu puásuitáálu. +Sanilast lává kyehti uccâuábi. +Sanila juuđij siämmáá škoovlâ, mon rehtorin suu enni tooimâi. +Tast maŋa sun varrij Ruávinjaargân luvâttuv tiet. +Luvâttuv maŋa sun paasij kaavpugân já luvâškuođij vuoigâdvuođâtiettuu Laapi ollâopâttuvvâst. +Jurgâleijen já jienâčaittâleijen. +Sanila-Aikio lii jurgâlâm taan rááiđu nuorttâlâškielân já tai jurgâlusâi vuáđuld meid jienâčaittâlâm Muumieeni roolâ nuorttâlâškielâg rááiđust. +Ive 2001 Sanila väljejui Riddu Riđu ive nuorâ taidârin. +Sanila-Aikio +Aili Maarit Valle. +Aili Maarit Valle (1940-2011) lâi kielâmiäštár. +Suu eeči lâi anarâš. +Suu enni vuod lâi orjâlâš já lâi vuálgus Taažâst. +Aili Maarit oopâi anarâškielâ eenikielânis, tastko suu enni lâi oppâm tom já anarâškielâ lâi perruu päikkikielâ. +Suu sämikiel nommâ lâi Ailâ Maaret. +Aili Maarit Valle tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009-2010. +Valle +Leena Saijets. +Leena Saijets lii šoddâm ive 1952 Kaamâsist, mii lii uccâ siijdâš Aanaar kieldâst. +Sun muštá, et škoovlâst sämikielâ sárnum lâi kieldum. +Leena áásá tääl Njellimist, kost sun lii aassâm jo paijeel 40 ihheed. +Leena Saijets tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009-2010. +Sun lijkkui toos uáli ennuv. +Saijets +Lea Tervonen. +Lea Tervonen lii šoddâm ive 1945 Tuurunjaargâst, kost sun áásá vala onnáá peeivi. +Tuurunjargâ lii uccâ siijdâš Aanaar kieldâst. +Lea oopâi meiddei orjâlâškielâ já suomâkielâ párnážin já maatij taid ovdil ko sun moonâi škoovlân. +Sun lâi kuhháá pargoost čorgejeijen maaŋgâin škoovlâin Aanaar kieldâst. +Čurgimpargoi lasseen sun máttááttij meid anarâškielâ viereskiellân Kaamâs škoovlâst kulmâ ive. +Lea Tervonen tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009-2010. +Tervonen +Debra Winger. +Debra Lynn Winger (š. vyesimáánu 16. peeivi 1955, Cleveland Heights, Ohio, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Debra Winger šoodâi vyesimáánu 16. peeivi 1955 Cleveland Heights Robert já Ruth Wingerân. +Debra Winger finnij vuossâmuu roolâ ive 1976. +Sust lâi talle uccâ roolâ elleekooveest Slumber Party '57. +Sust šoodâi pegâlmâs ive 1982, ko sun čaittâlij elleekooveest An Officer and a Gentleman. +Sun čaittâlij meiddei elleekooveest Terms of Endearment. +Winger +Aune Kuuva. +Aune Kuuva lii šoddâm ive 1940 Njellimist, mii lii uccâ siijdâš Aanaar kieldâst. +Suu sämikiel nommâ lii Piäkkáá Avni. +Pärnin sun oopâi iberdiđ meiddei nuorttâlâškielâ, tastko talle Njellimist lijjii ennuv nuorttâliih. +Sun oopâi meiddei suomâkielâ ovdil ko sun moonâi škoovlân, tastko suu puárásuboh viiljah já uábih sarnuu tom-uv päähist anarâškielâ lasseen. +Aune áásá tääl Aanaar markkânist. +Sun lâi kuhháá pargoost taidârin já musijkkárin. +Sun lijkkoo lávluđ anarâškielân, tastko suu mielâst tot lii mučis kielâ. +Aune Kuuva tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009-2010. +Kuuva +Ellen Järvensivu. +Ellen Järvensivu lii šoddâm ive 1941 Aanaar markkânist. +Sun viettij pärnivuođâs Väävlist, mii lii uccâ siijdâš Aanaarjäävri riddoost Aanaar markkânist tavenuorttân Aanaar kieldâst. +Suu sämikiel nommâ lii Kaabi-Isá Ellen. +Pärnin sun lâi távjá pyeccee, já tondiet sun lâi maaŋgâ ive pyecceeviäsust Maadâ-Suomâst. +Tobbeen sun oopâi suomâkielâ pyereest. +Tast maŋa sun maacâi pááikán Sáámán já juuđij škoovlâ Anarist. +Rävisolmožin sun varrij Ucjuuhân, kost sun teeivâi kállás. +Suu käälis lâi orjâlâš já sáárnui pajekielâ eenikiellân. +Ucjuuvâst sun lâi pargoost pyecceeviäsust já oopâi mottoom verd meiddei pajekielâ, mut ij kuittâggin njyebžilávt. +Ellen Järvensivu tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009-2010. +Järvensivu +Jodie Foster. +Alicia Christian "Jodie" Foster (š. skammâmáánu 19. peeivi 1962, Los Angeles, Kalifornia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, stivrejeijee já pyevtitteijee. +Sun lii čaittâleijen vuáittám maaŋgâid palhâšuumijd tego kyehti Oscar-elleekuuvijn "The Accused" (1988) já "The Silence of the Lambs" (1991). +Jodie Foster šoodâi skammâmáánu 19. peeivi 1962, Los Angelesist, Kaliforniast. +Suu eeči lâi Lucius Fisher Foster III, já suu enni lâi Evelyn Ella Foster ("Brandy"; j.s. +Almond). +Foster finnij vuossâmuu roolâ jo ive 1972. +Sust lâi talle uccâ roolâ elleekooveest "Napoleon and Samantha". +Sust šoodâi pegâlmâs ive 1976, ko sun čaittâlij elleekooveest "Taxi Driver". +Sun vuoitij kyehti Oscar-palhâšume (nissoonuáiviroolâ) elleekuuvijn "The Accused" (1989) já "The Silence of the Lambs" (1992). +Foster +Ávvir. +Ávvir lii orjâlâškielâlâš páihálâšaavis, mii almostuvá sehe pävirversion já šleđgâlâš häämist. +Tääl pááppáraavisin almostuvá vuossaargâst vástuppiäiván já digiaavisin masa jyehi peeivi. +Aavisist láá uđđâseh, uáivileh, makkuuttâsah, podcasteh já almottâsah. +Ávvir šoodâi, ko kyehti orjâlâškielâg aavis - kárášjuvlâš aavis Min Áigi já kuovdâkiäinulâš aavis Áššu - ovtâstuvvii. +Vuosmuš pááppáraavis nummeer almostui kuovâmáánu 6. peeivi 2008. +Aavis noomâ, mii meerhâš orjâlâškielân "huolâ anneem", iävtuttij Láilá Susanne Vars. +Aalgâst aavis almostui tuše kulmii ohhoost, mut porgemáánu 12. peeivi 2008 rääjist tot almostui vittii ohhoost majebaargâst lávurdâhân. +Suulân 10 ive maŋa aavis almostuuškuođij vuossaargâst vástuppiäiván, tastko Taažâ postâ ij innig toimâttâm maiden paihijd lávurduvâi. +Njuhčâmáánust 2015 almostui vuosmuš nettinummeer. +"Taan ivvááš sämmilâš" -palhâšume. +"Taan ivvááš sämmilâš" -palhâšume lii palhâšume, mon Ávvir juáhá sämmilâžân. +Vyeittest merideh aavis lohheeh. +"Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâ-, orjâlâš- já eŋgâlâskielâlâš Wikipediast." +Taan ivvááš sämmilâš. +Taan ivvááš sämmilâš () lii palhâšume, mon Ávvir lii juáhám jyehi ive ive 2015 rääjist sämmilâžân, kii lii äŋgiruššâm sämisiärváduv pyerrin já lii tondiet tobdos Säämist. +Ávvir lohheeh vist vuolgâtteh jieijâs iävtukkâsâi noomâid aavisân. +Täin aavis väljee 10-20 iävtukkâssâd, main aavis lohheeh te pyehtih jienâstiđ taanivváá sämmilii. +Vyeittee finnee räsikiästu já lasâkarahvi, mon punccen lii sämmilii uáivi já nissoon teikkâ almaa kappeer taan mieldi, lii-uv vyeittee nissoon vâi almai. +Sarah Michelle Gellar. +Sarah Michelle Prinze (j.s. +Gellar; š. cuáŋuimáánu 14. peeivi 1977, New York, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Sarah Michelle Gellar šoodâi cuáŋuimáánu 14. peeivi 1977 New Yorkist. +Ive 2002 sun naajâi Meksikost Freddie Prinze Jráin, kote lii meid čaittâleijee. +Suoi teeiváin ive 1996, ko suoi čaittâláin ellekooveest I Know What You Did Last Summer. +Sunnust lává kyehti päärni: ohtâ nieidâ (š. +2009) já ohtâ kandâ (š. +Gellar vaaldij kállás suhânoomâ ive 2007. +Sun lii kuittâg tobdosub Gellar-noomáin. +Sarah Michelle Gellar finnij vuossâmuu roolâ ive 1983. +Sust lâi talle uccâ roolâ elleekooveest An Invasion of Privacy. +Sust šoodâi pegâlmâs 1990-lovo loopâst, ko sun čaittâlij elleekooveest I Know What You Did Last Summer já TV-rááiđust Buffy the Vampire Slayer. +Gellar +Alyson Hannigan. +Alyson Hannigan (š. njuhčâmáánu 24. peeivi 1974, Washington, D.C., Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Alyson Hannigan šoodâi njuhčâmáánu 24. peeivi 1974 Washingtonist. +Roovvâdmáánu 11. peeivi 2003 sun naajâi Kaliforniast Alexis Denisofáin, kote lii meid čaittâleijee. +Suoi teeiváin ive 1999, ko suoi čaittâláin TV-rááiđust Buffy the Vampire Slayer. +Sunnust lává kyehti nieidâ: Satyana Marie (š. +2009) já Keeva Jane (š. +Peerâ áásá Los Angelesist. +Alyson Hannigan finnij vuossâmuu roolâ ive 1986. +Sust lâi talle uccâ roolâ elleekooveest Impure Thoughts. +Sust šoodâi pegâlmâs 1990-lovo loopâst, ko sun čaittâlij elleekooveest American Pie já TV-rááiđust Buffy the Vampire Slayer. +Iivij 2005-2014 sun čaittâlij TV-rááiđust How I Met Your Mother. +Hannigan +Marja Mortensson. +Marja Helena Fjellheim Mortensson (š. njuhčâmáánu 5. peeivi 1995) lii maadâsämmilâš nuotâsteijee, lávloo, jyeigee já musijkkár. +Sun nyettee jieijâs pittáid sehe maadâ- já umesämikielân. +Mortensson ovtâstit muusikstis jazz, klassiklâš muusik já maadâ- já umesämmilij ärbivuáválâš juoigâm. +17-ihásâžžân sun čuojâttij piano já láávlui Taažâ kunâgâs Haraldân. +Ive 2014 Mortensson väljejui Riddu Riđu ive nuorâ taidârin. +Čuávuváá ive Mortensson raahtij "Golbma jiena"-single oovtâst ive 2012 vyeittee Katarina Barrukáin já ton ive vyeittee Elina Waage Mikalsenáin. +Ive 2016 sun vuoitij Sámi Music Awards -kišto ärbivuáválâš juoigâmuási. +Kyehti ive maŋeláá sun vuoitij Spelleman-palhâšume "aalmugmuusik teikkâ ärbivuáválâš muusik" -uásist albumist "Mojhtestasse - Cultural Heirlooms". +Ive 2018 sun vuoitij NOPA-palhâšume "Mojhtesh"-lavlust siämmáá albumist. +Pessijâšlávurduv 2021 sun vuoitij Áillohaš-muusikpalhâšume. +Mortensson +François Hollande. +François Gérard Georges Nicolas Hollande (š. porgemáánu 12. peeivi 1954, Rouen, Seine-Maritime, Ranska) lii ranskalâš politijkkár. +Sun tooimâi Ranska täsivääldi 24. presidentin iivij 2012-2017. +Hollande +Kokemäki. +Kokemäki () lii kaavpug Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Kokemäkist ääsih 6 997 olmožid, já ton vijdodâh lii 531,26 km², mast 50,79 km² lii čääci. +Kokemäki naaburkieldah láá Eura, Harjavalta, Huittinen, Pori, Sastamala, Säkylä já Ulvila. +Kokemäki vuáđudui ive 1869, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. +Kauvatsa kieldâ lohtui Kokemäkin ive 1969. +Aakula, Askola, Haavasoja, Haistila, Hampula, Harola, Hassala, Herttola, Hintikkala, Huivoo, Hyrkölä, Häyhtiönmaa, Järilä, Kaarenoja, Kakkulainen, Kankaantausta, Kareksela, Kaukaritsa, Kaurula, Kauvatsa, Keipilä, Ketola, Kiettare, Kiusala, Kokemäen kartano, Korkeaoja, Koskenkylä, Krannila, Krootila, Kuittilo, Kukola, Kuoppala, Kuurola, Kyttälä, Köömilä, Laikko, Lempainen, Mattila, Meinikkala, Paistila, Pappila, Peipohja, Pelhola, Penttilä, Pirkkinäinen (Birknäs), Pukkala, Pumpala, Purjala, Pyhänkorva, Pälpälä, Riste, Ronkka, Rudanko, Ruikkala, Ryytsälä, Sonnila, Säpilä, Talonen, Teikari, Tulkkila, Tuomaala, Vallila, Viikari, Villiö, Vitikkala, Vuolle (Vuoltee,), Ylistaro, Äimälä já Öykkäri. +Ovdii Kauvatsa kieldâ siijdah. +Ahvenus, Jalonoja, Kauvatsa, Kotka, Kulkkila, Kuoppakoski, Lievikoski, Piilijoenmaa, Piitanoja, Puurila, Rutuna, Sampu, Työtilä já Yttilä. +Ulvila. +Ulvila () lii kaavpug Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Ulvilast ääsih 12 733 olmožid, já ton vijdodâh lii 422,51 km², mast 21,86 km² lii čääci. +Ulvila naaburkieldah láá Harjavalta, Kokemäki, Nakkila, Pori já Sastamala. +Kullaa kieldâ lohtui Ulvilan ive 2005. +Kieldimverbâ lii finitlâš iševerbâ, mii kávnoo enâmustáá uralâlijn kielâin. +Harjavalta. +Harjavalta lii kaavpug Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Harjavaltast ääsih 6 866 olmožid, já ton vijdodâh lii 127,74 km², mast 4,28 km² lii čääci. +Harjavalta naaburkieldah láá Eura, Kokemäki, Nakkila já Ulvila. +Harjavalta vuáđudui ive 1869, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. +Kaavpuguguásih já siijdah. +Harjavalta, Hauvola, Havinki, Hermu, Hiirijärvi, Huhtamaa, Merstola, Mämmimäki, Niuttula, Näyhälä, Pirilä, Pirkkala, Pitkäjärvi, Pitkäpäälä, Raasa, Suomenkylä, Satalinna, Torttila, Torvela, Tuisku, Tynkönkylä, Vareksela já Vinnari (ovdâlist Vinnare). +Uusikaupunki. +Uusikaupunki () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Uusikaupunkist ääsih 15 416 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 932,43 km², mast 1 429,68 km² lii čääci. +Uusikaupunki naaburkieldah láá Kustavi, Laitila, Pyhäranta, Taivassalo já Vehmaa. +Raisio. +Raisio () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Raisiost ääsih 24 469 olmožid, já ton vijdodâh lii 50,06 km², mast 1,3 km² lii čääci. +Raisio naaburkieldah láá Masku, Naantali, Rusko já Turku. +Raisio vuáđudui ive 1292, já tast šoodâi kaavpug ive 1974. +Ässeelovo mield stuárráámus kaavpuguási lii Kerttula. +Laitila. +Laitila () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Laitilast ääsih 8 468 olmožid, já ton vijdodâh lii 545,32 km², mast 13,71 km² lii čääci. +Laitila naaburkieldah láá Eura, Mynämäki, Pyhäranta, Rauma, Uusikaupunki já Vehmaa. +Haaro, Hartikkala, Haukka, Kaariainen, Kaivola, Katinhäntä, Kaukola, Kiveinen, Kivijärvi, Kodjala, Koliseva, Koukkela, Kouma, Kovero, Kovio, Krouvi, Kusni, Laitila, Lausti, Leinmäki, Malko, Mudainen, Niemi, Nästi, Pahojoki, Palttila, Pappila, Pato, Pehtsalo, Salo, Seppälä, Sillantaka, Sorola, Soukainen, Suontaka, Syttyvä, Torre, Tuuna, Untamala, Vahantaka, Vaimaro, Valko, Vekka, Vidilä, Viikainen já Ytö. +1500 (MD) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1500-ihelove vuossâmuš ihe. +1400 (MCD) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1400-ihelove vuossâmuš ihe. +1300 (MCCC) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1300-ihelove vuossâmuš ihe. +1200 (MCC) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1200-ihelove vuossâmuš ihe. +1100 (MC) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1100-ihelove vuossâmuš ihe. +1480 (MCDLXXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1480-lovo vuossâmuš ihe. +Petäjävesi. +Petäjävesi lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Petäjävesist ääsih 3 755 olmožid, já ton vijdodâh lii 495,41 km², mast 39,01 km² lii čääci. +Petäjävesi naaburkieldah láá Jyväskylä, Jämsä, Keuruu, Multia já Uurainen. +Petäjävesist láá ohtsis 99 jävrid. +Tain stuárráámusah láá Jämsänvesi, Ala-Kintaus já Ylä-Kintaus. +Heikkilänperä, Kintaus, Kuivasmäki, Kukkaro, Metsäkulma, Pengerjoki, Piesalankylä, Töysänperä já Ylä-Kintaus. +Aassâmkuávluh. +Halkokangas, Hätälänmäki, Honkola, Kapakallio, Litma, Miilulampi, Oiniemi, Olkkola, Pappilanpelto já Salmela. +1460 (MCDLX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1460-lovo vuossâmuš ihe. +1440 (MCDXL) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1440-lovo vuossâmuš ihe. +1420 (MCDXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1420-lovo vuossâmuš ihe. +1380 (MCCCLXXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1380-lovo vuossâmuš ihe. +1360 (MCCCLX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1360-lovo vuossâmuš ihe. +1340 (MCCCXL) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1340-lovo vuossâmuš ihe. +1320 (MCCCXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1320-lovo vuossâmuš ihe. +1280 (MCCLXXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1280-lovo vuossâmuš ihe. +1260 (MCCLX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1260-lovo vuossâmuš ihe. +1240 (MCCXL) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1240-lovo vuossâmuš ihe. +1220 (MCCXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1220-lovo vuossâmuš ihe. +1180 (MCLXXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1180-lovo vuossâmuš ihe. +1160 (MCLX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1160-lovo vuossâmuš ihe. +1140 (MCXL) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1140-lovo vuossâmuš ihe. +1120 (MCXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1120-lovo vuossâmuš ihe. +1592 (MDXCII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1590-lovo kuálmád ihe. +1572 (MDLXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1570-lovo kuálmád ihe. +1552 (MDLII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1550-lovo kuálmád ihe. +1532 (MDXXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1530-lovo kuálmád ihe. +1512 (MDXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1510-lovo kuálmád ihe. +Matti Valle. +Matti Valle lii anarâš kielâmiäštár, kii lii šoddâm ive 1943. +Matti lii tääl iäláttuvâst já áásá Njellimist. +Matti vietij pärnivuođâs Keđgijäävrist. +Suu eeči lâi uástám toonti tobbeen ovdil nube maailmsuáđi, mut sun peesâi huksiđ pääihi perruidis toho iäskán evakkost puáttim maŋa. +Toontin sun huksij kyehti tuve, säävni já naavit. +Matti juuđij škoovlâ Njellimist. +Talle sun aasâi asâttuvâst, tastko škovlâ lâi 12 kilomeetter keččin suu pääihist. +Matti máttá mottoom verd meiddei nuorttâlâškielâ, tastko Njellim kuávlust ääsih meiddei nuorttâliih já sun lii kuullâm nuorttâlâškielâ ubâ elimis ääigi. +Matti lâi pargoost puásuialmajin ive 1979 räi. +Tast maŋa sun lâi pargoost rakânâsalmajin - enâmustáá šaldepargoin. +Sun lâi pargoost rakânâsalmajin meiddei kulmâ ive Leningradist, kost sun lâi fáárust Hooteel Astoria tivomist. +Tobbeen Matti oopâi mottoom verd ruošâkielâ, tastko suu hovdâ lâi pálkkááttâm ruošâkielâ máttáátteijee. +1492 (MCDXCII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1490-lovo kuálmád ihe. +1472 (MCDLXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1470-lovo kuálmád ihe. +1452 (MCDLII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1450-lovo kuálmád ihe. +1432 (MCDXXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1430-lovo kuálmád ihe. +Kannonkoski. +Kannonkoski lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Kannonkoskist ääsih 1 323 olmožid, já ton vijdodâh lii 549,88 km², mast 104,87 km² lii čääci. +Kannonkoski naaburkieldah láá Karstula, Kivijärvi, Saarijärvi, Viitasaari já Äänekoski. +Alamaa, Hännänkylä, Hetoperä, Hilmonkoski, Joenniska, Kannonjärvi, Kannonpää, Kannonsaha, Kämäri, Käräjämäki, Lakomäki, Luomala, Mannilankylä, Palomäki (Palopitäjä), Pelleskylä, Piispala (Jauhoniemi), Pitkäjärvi, Rytyperä, Selänranta, Sipilä, Terelä, Vihtaperä, Vuoskoski já Yläpää. +1412 (MCDXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1410-lovo kuálmád ihe. +1392 (MCCCXCII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1390-lovo kuálmád ihe. +1372 (MCCCLXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1370-lovo kuálmád ihe. +1352 (MCCCLII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1350-lovo kuálmád ihe. +Luhanka. +Luhanka lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Kannonkoskist ääsih 693 olmožid, já ton vijdodâh lii 313,25 km², mast 98,75 km² lii čääci. +Kannonkoski naaburkieldah láá Hartola, Joutsa, Jyväskylä, Jämsä, Kuhmoinen já Sysmä. +Luhanka lii ässeelovo mield sehe Koskâ-Suomâ eennâmkode já Nannaam-Suomâ ucemus kieldâ. +Judinsalo, Luhanka, Rapala, Soiniemi já Tammijärvi. +1332 (MCCCXXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1330-lovo kuálmád ihe. +1312 (MCCCXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1310-lovo kuálmád ihe. +1292 (MCCXCII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1290-lovo kuálmád ihe. +1272 (MCCLXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1270-lovo kuálmád ihe. +1252 (MCCLII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1250-lovo kuálmád ihe. +1232 (MCCXXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1230-lovo kuálmád ihe. +1212 (MCCXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1210-lovo kuálmád ihe. +Saarijärvi. +Saarijärvi lii kaavpug Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Saarijärvist ääsih 9 212 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 422,72 km², mast 171,00 km² lii čääci. +Saarijärvi naaburkieldah láá Kannonkoski, Karstula, Multia, Soini, Uurainen, Ähtäri já Äänekoski. +Saarijärvi vuáđudui ive 1639, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. +Häkkilä, Hännilä, Hoikankylä, Kalmari, Kekkilä, Kolkanlahti, Konttimäki, Kukko, Kuoppala, Lannevesi, Lehtola, Leuhu, Linna, Mahlu, Mulikka, Paajala, Pajupuro, Palomäki, Pyhähäkki, Pylkönmäki, Rahkola, Ranta-Hännilä já Tarvaala. +1192 (MCXCII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1190-lovo kuálmád ihe. +1172 (MCLXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1170-lovo kuálmád ihe. +1152 (MCLII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1150-lovo kuálmád ihe. +1132 (MCXXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1130-lovo kuálmád ihe. +1112 (MCXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1110-lovo kuálmád ihe. +Äänekoski. +Äänekoski lii kaavpug Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Äänekoskist ääsih 18 541 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 138,39 km², mast 253,82 km² lii čääci. +Äänekoski naaburkieldah láá Kannonkoski, Konnevesi, Laukaa, Saarijärvi, Uurainen, Vesanto já Viitasaari. +Äänekoski vuáđudui ive 1911, já tast šoodâi kaavpug ive 1973. +Uđđâ Äänekoski kaavpug šoodâi ive 2007, ko Sumiainen já Suolahti lahtojii Äänekoskin. +Äänekoski táálunkieldâ lohtui Äänekoskin ive 1977. +Konginkangas kieldâ lohtui Äänekoskin ive 1993. +Sumiainen já Suolahti lahtojii Äänekoskin uđđâivemáánu 1. peeivi 2007. +Hietama, Hirvaskangas, Honkola, Kalaniemi, Koivistonkylä, Laajaranta, Liimattala, Mämme, Parantala já Rannankylä. +Viitasaari. +Viitasaari lii kaavpug Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Viitasaarist ääsih 6 095 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 589,12 km², mast 340,57 km² lii čääci. +Viitasaari naaburkieldah láá Kannonkoski, Keitele, Kinnula, Kivijärvi, Pihtipudas, Vesanto já Äänekoski. +Viitasaari vuáđudui ive 1635, já tast šoodâi kaavpug ive 1996. +Huopana, Ilmolahti, Jurvansalo, Keihärinkoski, Keitelepohja, Kolkku, Kotvala-Valkeisjärvi, Kumpumäki, Kymönkoski, Löytänä, Mäntylä, Niinilahti, Pasala-Viitakangas, Soliskylä, Suovanlahti-Haarala já Vuorilahti. +Forssa. +Forssa lii kaavpug Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. +Forssast ääsih 16 761 olmožid, já ton vijdodâh lii 253,38 km², mast 4,62 km² lii čääci. +Forssa naaburkieldah láá Humppila, Jokioinen, Tammela já Urjala. +Forssa vuáđudui ive 1923, já tast šoodâi kaavpug ive 1964. +Stuárráámus uási Koijärvi kieldâst lohtui Forssan ive 1969. +1582 (MDLXXXII) lâi normaalihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já gregoriaanlâš kalender mield nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1580-lovo kuálmád ihe. +Roovvâdmáánu 4. peeivi 1582 valdui kiävtun gregoriaanlâš kalender. +1562 (MDLXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1560-lovo kuálmád ihe. +1542 (MDXLII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1540-lovo kuálmád ihe. +1522 (MDXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1520-lovo kuálmád ihe. +1502 (MDII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1500-ihelove kuálmád ihe. +1402 (MCDII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1400-ihelove kuálmád ihe. +1302 (MCCCII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1300-ihelove kuálmád ihe. +1202 (MCCII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1200-ihelove kuálmád ihe. +1102 (MCII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1100-ihelove kuálmád ihe. +Tawakkul Karman. +Tawakkul Abdulsalam Khalid Karman (, "Tawakkul 'Abd us-Salām Khalid Karmān", motomin Tawakel, Tawakul teikkâ Tawakkol Karman, š. kuovâmáánu 7. peeivi 1979, Shar'ab as-Salam, Taiz eennâmkodde, Jemen) lii jemenlâš toimâtteijee, politijkkár já olmoošvuoigâdvuotâpiälušteijee. +Ive 2011 sun vuoitij Nobel-ráávhupalhâšume oovtâst Liberia president Ellen Johnson Sirleafáin já liberialâš ráávhuaktivist Leymah Gboweein. +Tawakkul Karman šoodâi kuovâmáánu 7. peeivi 1979 Shar'ab as-Salamist, Taiz eennâmkoddeest, Jemenist. +Suu enni lii Anisah Hussein Abdullah Al Aswadi já suu eeči lii äššivyeijee já politijkkár Abdulsalam Khalid Karman. +Karmanist láá kulmâ viiljâ já kuttâ uábi, om. +toimâtteijee já äššivyeijee Safa Karman já tihtâčällee Tariq Karman. +Sun naajâi Mohammed al-Nahmiin. +Sunnust láá kulmâ päärni. +Škovlim já karrieer. +Karman eelij pärnin Jemen kuálmádin stuárráámus kaavpug Taiz alda. +Ko suu eeči nomâttui riehtiaašij ministerin president Ali Abdullah Saleh haldâttuvvâst 1990-lovvoost, te peerâ varrij Sanaan. +Tobbeen Karman luvâškuođij kavpâšem tieđâ- já teknologiaollâškoovlâst. +Ive 1999 sun valmâštui kandidaatin. +Tastmaŋa sun sirdâšui Sanaa ollâopâttâhân, kost sun luuvâi staatâtiettuid já valmâštui maisterin. +Nissoontoimâtteijeeh avlijttáá. +Aalmugijkoskâsâš nisonijpeeivi 2005 Karman ja čiččâm eres nissoontoimâttijjed vuáđudii Nissoontoimâtteijeeh avlijttáá -ornijdume, mon ulmen lii ovdediđ olmoošvuoigâdvuođâid, eromâšávt säni- já uáivilrijjâvuođâ, já meid demokraatlâš vuoigâdvuođâid. +Ornijdume algâalgâlâš nommâ lâi "Nissoontoimâtteijeeh rajijttáá", mut sij iä finnim haldâttâsâst toimâlove toin noomáin já sij kolgii molsođ tom háámán "Nissoontoimâtteijeeh avlijttáá" ovdil ko haldâttâs mieđâi. +Veikkâ ornijdume finnij toimâlove, tieđettemministeriö ij kuittâg tuhhiittâm ton ucâmuš vuáđudiđ jieijâs radiosajattuv já aavis. +Karman ij miettâm taas, tastko suu mielâst Jemen esiväldi hemâdij suu reivâiguin já suáituiguin. +Ton lasseen Karman vaađâi tom, et suu ive 2006 vuáđudem uđâssysteem uážuččij rijjâ vuolgâttiđ uđđâsijd tekstâviestáin. +Haldâttâs kontrollistij tárkká tággáár uđâsvyevi, veikkâ taas iä lamaš lavâliih vuáđuseh. +Ive 2007 haldâttâs lopâttij uđâssysteem. +Sun lii vuossâmuš Nobel-palhâšume finnim jemenlâš já nubbe muslimnissoon ive 2003 Nobel-ráávhupalhâšume finnim iranlâš Shirin Ebadi maŋa. +Karman vuoitij palhâšume 32-ihásâžžân já návt lâi tassaažân nuorâmus Nobel-ráávhupalhâšume vyeittee. +Riihimäki. +Riihimäki lii kaavpug Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. +Riihimäkist ääsih 28 771 olmožid, já ton vijdodâh lii 125,56 km², mast 4,55 km² lii čääci. +Riihimäki naaburkieldah láá Hausjärvi, Hyvinkää, Janakkala já Loppi. +Riihimäki vuáđudui ive 1922, já tast šoodâi kaavpug ive 1960. +1482 (MCDLXXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1480-lovo kuálmád ihe. +1462 (MCDLXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1460-lovo kuálmád ihe. +1422 (MCDXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1420-lovo kuálmád ihe. +1382 (MCCCLXXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1380-lovo kuálmád ihe. +1362 (MCCCLXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1360-lovo kuálmád ihe. +1342 (MCCCXLII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1340-lovo kuálmád ihe. +1322 (MCCCXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1320-lovo kuálmád ihe. +Hattula. +Hattula lii kieldâ Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. +Hattulast ääsih 9 388 olmožid, já ton vijdodâh lii 427,39 km², mast 69,58 km² lii čääci. +Hattula naaburkieldah láá Hämeenlinna, Pälkäne já Valkeakoski. +Uccâ uási Vanaja kieldâst lohtui Hattulan ive 1967. +Stuárráámus uási Tyrväntö kieldâst lohtui Hattulan ive 1971. +Hakimäki, Halkorpi, Hurttala, Hyrvälä, Ihalempi, Kalkkonen, Katinala, Kerälä, Kivijoki, Koski, Kouvala, Kärsälä, Leiniälä, Lepaa, Mervi, Metsänkylä, Mierola, Nihattula, Nummi, Parola, Parolannummi, Pekola, Pelkola, Pyhälahti, Rahkoila, Saari, Sattula, Takajärvi, Tenhiälä, Valtee, Ventola já Vuohiniemi. +1282 (MCCLXXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1280-lovo kuálmád ihe. +Humppila. +Humppila lii kieldâ Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. +Humppilast ääsih 2 174 olmožid, já ton vijdodâh lii 148,61 km², mast 0,65 km² lii čääci. +Humppila naaburkieldah láá Forssa, Jokioinen, Ypäjä, Loimaa, Punkalaidun já Urjala. +Huhtaa, Humppila, Koivisto, Murto, Taipale já Venäjä. +1262 (MCCLXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1260-lovo kuálmád ihe. +Janakkala. +Janakkala lii kieldâ Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. +Janakkalast ääsih 16 298 olmožid, já ton vijdodâh lii 586,07 km², mast 38,63 km² lii čääci. +Janakkala naaburkieldah láá Hausjärvi, Hämeenlinna, Loppi já Riihimäki. +Uási Vanaja kieldâst lohtui Janakkalan ive 1967. +Hallakorpi, Harviala, Heinäjoki, Hiisi, Hyvikkälä, Jokimaa, Kerkkola, Kernaala, Kiipula, Kiri, Koljala, Leppäkoski, Löyttymäki, Mallinkainen, Melkkola, Napiala, Punkka, Rastila, Rehakka, Saloinen, Sauvala, Tarinmaa, Tanttala, Tervakoski, Turenki, Tyry, Uhkoila, Virala já Vähikkälä. +Lea Laitinen. +Lea Marjatta Laitinen (j.s. +Luomi; š. cuáŋuimáánu 22. peeivi 1946, Järvenpää, Suomâ) lii syemmilâš filosofia tuáhtár já Helsig ollâopâttuv suomâkielâ professor emerita. +Lea Laitinen šoodâi cuáŋuimáánu 22. peeivi 1946 Järvenpääst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Suu eeči lâi Savost šoddâm, mut jo škovlâkandân Maadâ-Suomâ Järvenpään eejis fáárust varrim Eino Luomi, já suu enni lâi suáđigillâš Helmi Melamies. +Suoi uápásmuin suátiääigi Kyelijäävrist, naajáin já varrijn Järvenpään. +Sunnui šoddii nelji párnáá, kiäin ohtâ finnij nommân Lea. +Lea käälis lii Heikki Laitinen, kote tooimâi Sibelius-Akatemia aalmugmuusik professorin. +Suoi naajáin ive 1973. +Anarâškielâ uápuh. +Lea máttááttâlâi motomijd keesijd anarâškielâ Njellimist 1960-70-lovo jorgálduvâst já máttáátteijen sun finnij Piäkkáá Elli-Maarit ađai Elsa Valle já Elsa Saijets, kiäh láin talle tiego viđâlov ihásiih, váldáliih já fiijnâ kielâmätteeh. +Totkoseh. +Lea Laitinen čaalij pajeuáppen Järvenpää ohtsâšškoovlâst. +Tastmaŋa sun luuvâi humanistlijd amnâsijd Helsig ollâopâttuvâst, kost sun valmâštui filosofia kandidaatin ive 1968, filosofia maisterin ive 1972 já filosofia lisensiaatin ive 1989. +Sun nágáttâlâi tuáhtárin ive 1992. +Suu náguskirje nommâ lii: "Välttämättömyys ja persoona. +Suomen murteiden nesessiivisten rakenteiden semantiikkaa ja kielioppia". +Ive 1979 Lea Laitinen finnij pargo Erkki Itkosii anarâškielâ sänikirje "Inarilappisches Wörterbuch" toimâtteijen. +Ovdláhháá Erkki Itkosii jäämmim sun toimâttij vala Itkosii kielâčáitusčuágálduv "Aanaarkielâ Cájttuzeh". +Lea tooimâi professorin Helsig ollâopâttuv suomâkielâ lájádâsâst já tađe ovdil sun lâi lamaš siämmáá ollâopâttuvâst assistentin já pajeassistentin. +Uánihissii ääigi sun tooimâi KOTUS:st ađai Päikkienâmij kielâi tutkâmkuávdáást spesiaaltotken. +2009"Suomen kielen tulevaisuus: kielipoliittinen toimintaohjelma"Hakulinen, A., Kalliokoski, J., Kankaanpää, S., Kanner, A., Koskenniemi, K., Laitinen, L., Maamies, S. & Nuolijärvi, P.Helsig: Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš. +241 sijđod (Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáá olgosadalduvah; nr. +1992"Inarinsaamelaisia kielennäytteitä: Aanaarkielâ Cájttuzeh"Itkonen, E. & Laitinen, L. +(toim. +) Helsig: Syemmilâš-ugrilâš servi. +305 sijđod +1991"Inarilappisches Wörterbuch IV: Beispiele zur Flexionslehre. +Norwegischlappisches Wortregister. +Deutsches Wortregister. +"Itkonen, E., Bartens, R. & Laitinen, L. +217 sijđod (Lexica Societatis Fenno-Ugricae) +1989"Inarilappisches Wörterbuch III. +R-Y"Itkonen, E., Bartens, R. & Laitinen, L. +460 sijđod (Lexica Societatis Fenno-Ugricae) +1987"Inarilappisches Wörterbuch II. +L-P"Itkonen, E., Bartens, R. & Laitinen, L. +430 sijđod (Lexica Societatis Fenno-Ugricae) +1986"Inarilappisches Wörterbuch I. A-K"Itkonen, E., Bartens, R. & Laitinen, L. +441 sijđod (Lexica Societatis Fenno-Ugricae) +1982"Kaustisen koriaa kieltä"Laitinen, L.Kaustinen: Kaustisij kieldâ. +119 sijđod +Laitinen +1242 (MCCXLII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1240-lovo kuálmád ihe. +1222 (MCCXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1220-lovo kuálmád ihe. +1182 (MCLXXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1180-lovo kuálmád ihe. +1162 (MCLXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1160-lovo kuálmád ihe. +1142 (MCXLII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1140-lovo kuálmád ihe. +1122 (MCXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1120-lovo kuálmád ihe. +Nicole Kidman. +Nicole Mary Kidman (š. kesimáánu 20. peeivi 1967, Honolulu, Havaiji, Ovtâstum staatah) lii australialâš-ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Nicole Kidman šoodâi kesimáánu 20. peeivi 1967, Honolulust, Havaijist. +Suu eeči lâi Antony Kidman, já suu enni lii Janelle Ann Kidman (j.s. +Glenny). +Nicole vaanhimeh lává australialiih. +Suoi aasáin Ovtâstum staatâin ko Nicole šoodâi, mut ubâ peerâ varrij maasâd Australian ko Nicole lâi 4-ihásâš. +Nicole Kidman lâi naaijâm Tom Cruisein iivij 1990-2001. +Suoi adoptistijn kyehti päärni: Isabella Jane Cruise (š. +1992) já Connor Antony Cruise (š 1995). +Nicole lii lamaš naaijâm Keith Urbanáin ive 2006 rääjist. +Sunnust láá kyehti nieidâ: Sunday Rose (š. +2008) já Faith Margaret (š. +Nicole Kidman finnij vuossâmuu roolâ ive 1983. +Sust lâi talle uccâ roolâ elleekooveest Bush Christmas. +Sust šoodâi pegâlmâs 1990-lovvoost, ko sun čaittâlij maaŋgâin ellekuuvijn. +Sun vuoitij Oscar-palhâšume ive 2003 elleekooveest The Hours. +Kidman +Charisma Carpenter. +Charisma Carpenter (š. syeinimáánu 23. peeivi 1970, Las Vegas, Nevada, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Charisma Carpenter šoodâi syeinimáánu 23. peeivi 1970 Las Vegasist. +Ive 2002 sun naajâi Las Vegasist Donovan Charles Hardyin. +Sunnust lii ohtâ kandâ, kiän nommâ lii Donovan Charles Hardy (š. +Näimilitto nuuvâi virgálávt ive 2008. +Suu vaanhimeh lává Don já Christine Carpenter. +Charisma Carpenter finnij vuossâmuu roolâ ive 1994. +Sust lâi talle uccâ roolâ TV-rááiđust Baywatch. +Sust šoodâi pegâlmâs 1990-lovo loopâst, ko sun čaittâlij tagarijn TV-rááiđuin ko Buffy the Vampire Slayer já Angel. +Carpenter +Anja Kaarret. +Anja Kaarret lii šoddâm ive 1960 Aanaar markkânist. +Sun viettij pärnivuođâs Nižžjäävrist, mii lii uccâ siijdâš Aanaar markkânist tavenuorttân Aanaar kieldâst. +Sun lii oppâm anarâškielâ eenikielânis, tastko suu enni sáárnui tom pääihist. +Tááláá ääigi Anja áásá Pärttihist já Aanaar markkânist, kost sun lii pargoost radiotoimâtteijen. +Anja Kaarret tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009-2010. +Kaarret +Romanij aalmugpeivi. +Romanij aalmugpeivi () lii peivi, kuás ávuduvvojeh romanij kulttuur, historjá já kielâ. +Tot ávuduvvoo jyehi ive cuáŋuimáánu 8. peeivi. +Talle uárnejuvvojeh sierâlágán tábáhtusah, konserteh já čáitálduvah. +Ive 1971 Lontoost lekkui romanij 1. maailmkongres cuáŋuimáánu 8. peeivi. +Talle meid Ovtâstum aalmugeh tubdâstii romanijd aalmugijkoskâsâš ucceeblohhoon já romanij lippu tuhhiittui. +Ive 1990 uárnejui Serockist, Puolast romanij 4. maailmkongres, kost kulluuttui vuossâmuu maailmkongres kunnen tot peivi romanij aalmugpeivin pirrâ maailm. +Tave-enâmijn. +Ruotâst romaneh tubdâstuvvojii aalmuglâžžân ucceeblohhoon juovlâmáánust 1999, já čuávuváá ive rääjist romanij aalmugpeivi lii ávudum virgálávt. +Suomâst Helsig ollâopâttuv almenähkitoimâttâh tuhhiittij ive 2012 romanij aalmugpeeivi ton almenááhkán ive 2014 rääjist. +Väldikodálâš roomaanaašij ráđádâllâmkodde (RONK) iävtuttij ton lasettem vuossâmuu keerdi jo ive 2001, mut talle tot ij finnim movtijdittem. +Peivi ij lah liputtempeivi, veikkâ maaŋgâs láá tom iävtuttâm. +Jo ive 2014 Helsig kaavpugaairâs Thomas Wallgren iävtuttij tom liputtempeivin, mut kaavpugstivrâ ij miettâm toos. +Njuhčâmáánust 2021 Suomâ sisašijministeriö kuittâg avžuuttij, et puoh staatâ virgetoimâttuvah já lájádâsah kiäsáččii Suomâ liipu stáágun romanij aalmugpeeivi kunnen. +Jis finnimnáál lii meid romanij lippu, te kuohtuid. +Aalmugpeivi +Miina Seurujärvi. +Miina Seurujärvi lii šoddâm ive 1974 Lappeenrantast. +Sun viettij pärnivuođâs Avelist, mii lii stuárráámus čuákkipäikki Aanaar kieldâst. +Suu eenikielâ lii suomâkielâ. +Sun lii oppâm anarâškielâ, tastko tot lii suu kállá eenikielâ. +Anarâškielâ lii suu perruu päikkikielâ. +Miina valmâštui filosofia maisterin Oulu ollâopâttuvâst ive 2015. +Suu Pro Gradu -tuuđhâlm fáddán láá anarâškielâ kuulmâstaavvâlsâš nominij sujâttemparadigmah, tai tubdâm já šlajâttâllâm. +Šlajâttâllâm vuáđđun láá lekseemmaddust tábáhtuvvee nubástusah: täsimolsom, uánánem, kukkom já vookaalnubástusah. +Tááláá ääigi Miina áásá Pärttihist, mii lii uccâ siijdâš Aanaarjäävri riddoost Aanaar markkânist tavenuorttân Aanaar kieldâst. +Sun lii pargoost anarâškielâlâš oppâmateriaalpargen Sämitiggeest. +Ton lasseen sun tuáimá Anarâškielâ seervi värisaavâjođetteijen já västid Anarâš-loostâ tooimâtmist oovtâst Fabrizio Brecciarolijn. +Miina Seurujärvi tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009-2010. +Roomaanaašij ráđádâllâmkodde. +Roomaanaašij ráđádâllâmkodde (, uán. +RONK) lii ive 1956 vuáđudum väldikodálâš oovtâstpargo- já äššitobdeeorgaan, mon ulmen lii ovdediđ oovtviärdásâšvuođâ já Suomâ romanij já esivaaldij koskâsâš oovtâstpargo sehe vuástálistiđ pargo olgoštem. +Sara Marielle Gaup Beaska. +Sara Marielle Gaup Beaska lii sämmilâš musijkkár, lávloo já jyeigee, kote lii vuálgus Kuovdâkiäinust. +Sara Marielle Gaup eeči lii tobdos jyeigee Ánte Mikkel Gaup. +Suu uábih Risten Anine Kvernmo Gaup já Inger Biret Kvernmo Gaup lává meid jyeigeeh. +Ive 2004 Gaup Beaska uásálistij Sámi Grand Prix-kišto juoigâmuásán pittáin "Lena Sunná", mut ij vuáittám. +Sun vuáđudij Adjágas-muusikjuávhu oovtâst Láwra Sombyin. +Sun lâi meiddei ohtâ juávhu kyevti lávlost já jyeigest. +Nubbe lâi Láwra Somby. +Adjágas-juávhu joskâmalmottâs ohtâvuođâstGaup Beaska muštâlij, et sun lâi jo vuáđudâm oovtâst Steinar Raknesáin uđđâ muusikjuávhu: Arvvas. +Ive 2017 Gaup Beaska uásálistij taažâ TV-rááiđun Muitte mu - Husk meg. +Ohjelmist sun ferttij rađđiđ já máttááttiđ ruátálâš-taažâ lávloo já ive 1985 Euroviisuh-lávlumkišto vyeittee Elisabeth Andreassen maht juoigâđ. +Ive 2002 Gaup Beaska väljejui Riddu Riđu ive nuorâ taidârin. +Pessijâšlávurduv 2018 sun vuoitij Áillohaš-muusikpalhâšume. +Gaup Beaska +Mercedes McNab. +Mercedes Alicia McNab (š. njuhčâmáánu 14. peeivi 1980, Vancouver, British Columbia, Canada) lii kanadalâš oovdiš čaittâleijee. +Mercedes McNab šoodâi njuhčâmáánu 14. peeivi 1980 Vancouverist. +Vyesimáánu 14. peeivi 2012 sun naajâi Mark Hendersonáin La Pazist, Meksikost. +Tastmaŋa sun meridij joskâđ porgâmist čaittâleijen. +Sunnust lii ohtâ nieidâ, kiän nommâ lii Vaunne Sydney Henderson (š. +Suu eeči lii oovdiš jyelgipálluspellee Bob McNab. +Mercedes McNab finnij vuossâmuu roolâ ive 1991. +Sust lâi talle uccâ roolâ elleekooveest The Addams Family. +McNab +Amy Winehouse. +Amy Jade Winehouse () lâi eŋlandlâš musijkkár, lávloo já laavlârähtee. +Winehouse +Juliet Landau. +Juliet Rose Landau (š. njuhčâmáánu 30. peeivi 1965, Los Angeles, Kalifornia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Juliet Landau šoodâi njuhčâmáánu 30. peeivi 1965 Los Angelesist, Kaliforniast. +Suu eeči lâi Martin Landau já suu enni lâi Barbara Bain. +Suoi láin kuohtuuh čaittâleijeeh. +Julietist lii ohtâ stuorrâuábbi, Susan Landau Finch, kote lii elleekuuvij pyevtitteijee. +Juliet Landau finnij vuossâmuid roolâid ive 1990. +Sust lâi talle uccâ roolâ elleekuuvijn Pump Up the Volume já The Grifters. +Landau +Riävská. +Riävská lii maailm taveoosij meccikänilodde, mii kulá puigâkaanij čeerdân. +Riävská lii 35-45 cm kukke já tiäddá 500-800 g. Keessiv tot lii ruškiskirjáá, mut suájáh já čuávji láá vielgâdeh. +Čohčuv riävská molsoškuát tulgijdis ruške maŋa ja tälviv tot lii masa ollásávt vielgâd. +Orráás čalme paajaabeln lii ruopsis liškepuáimu. +Riävská jienâ lii povvâstem, mii kulloo eromâšávt kiihâm ääigi já lode jottáádijn. +Riävská iälá maailm taveoosijn Euroopâst, Aasiast já Tave-Amerikâst. +Suomâ riävskánääli lii suulân 65 000-150 000 paarrâd, mut Maadâ-Suomâst tot lii aldasáid lappum. +Veikkâ riävská lii päikkilodde, motomin lodeh meid vajâldeh luuvij teikkâ vaarâ joba čuođij kilomeetterij kiäčán. +Riävská pessee jeegijn já tuodârmeecijn. +Niŋálâs mannee táválávt 9-11 manneed já láálá taid 20-27 peivid. +Uđâgááh kirdeškyetih 5-15 peeivi ahasâžžân. +Riävská porá eromâšávt lostâmuorâi já miestui uurbijd, versoid já loostâid, čohčuv meid muorjijd. +Uđâgááh poreh elimis aalgâst tuše tiivrijd. +Riävská lii rávhuidittum Suomâst Tave-Tavepoođâeennâm maadâpeln. +Ärbivuáválâš kárdum ađai riävskápivdo kieláin lii Suomâst loválâš tuše Aanaar, Ucjuuvâ já Iänuduv kieldâin. +Kiärun (lodde). +Kiärun lii puigâkaanij čeerdân kullee meccikänilodde. +Kiärun lii 33-38 cm kukke já tiäddá 450-600 g. Tot loonoot kirjáás tulgijdis iveaaigij mield: keessiv tot lii ränisruškâd vielgis čovjijn já tälviv masa ollásávt vielgâd. +Tuodârjolgâdâsâst kiärun lii tuođâi siämmááivnásâš ko pirrâsis. +Kiärrun jienâ lii jiešlágán kiicâ. +Kiärun sulâstit ennuv riävská, mut jienâ já eellimpirrâs vuáđuld toh láá táválávt älkkeeh iäruttiđ. +Kiärun lii meid váhá ucceeb ko riävská, já orráás čalme já njune kooskâst lii čapis säärgis, mii riävskást ij lah. +Kiärun lii päikkilodde, mii iälá tuodârjolgâdâsâin já váráduvâin Euroop já Aasia taveoosijn sehe Tave-Amerikâst. +Kiärun viettee ubâ ive ollâgâsâst ordârääji paajaabeln. +Suomâst kiärun iälá tuše Paje-Laapi tuodârkuávluin. +Suomâ kiärunnääli lii suulân 4 000-9 000 paarrâd. +Kiärun mannee vyesi-kesimáánust táválávt 7-11 manneed já niŋálâs láálá taid 21-26 peivid. +Piervâl lii tuodârjolgâdâsâst keeđgij paaldâst teikkâ skierij syejeest. +Kiärun porá raasij uurbijd, versoid já loostâid, tälviv eromâšávt skieri umolijd. +Kiärun lii rávhuidittum masa ubâ Suomâst. +Miäcástem lii loválâš tuše Aanaar, Ucjuuvâ já Iänuduv kieldâin čohčâmáánust njuhčâmáánu loopân. +Flavia Pennetta. +Flavia Pennetta (š. kuovâmáánu 25. peeivi 1982, Brindisi, Italia) lii italialâš oovdiš tennisspellee. +Flavia Pennetta lii šoddâm kuovâmáánu 25. peeivi 1982 Brindisist, mii lii kaavpug Apulia kuávlust, maadâ-Italiast. +Kesimáánu 11. peeivi 2016 sun naajâi Ostunist Fabio Fogninijn, kote lii meid tennisspellee. +Sunnuu vuossâmuš pärni, Federico-nommâsâš kandâ, šoodâi vyesimáánu 19. peeivi 2017. +Sunnust lii meiddei ohtâ nieidâ, kiän nommâ lii Farah (š. +Flavia Pennetta spelâškuođij tennis 5-ihásâžžân. +Sun lâi áámmátlâš tennisspellee iivij 2000-2015. +Karrieerlovottuvah. +"Uáiviartikkâl: Flavia Pennetta karrieerlovottuvah" +Pennetta +Flavia Pennetta karrieerlovottuvah. +Taat lii listo italialii tennisspellee Flavia Pennetta karrieerlovottuvâin. +Loppi. +Loppi () lii kieldâ Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. +Loppist ääsih 7 838 olmožid, já ton vijdodâh lii 655,97 km², mast 58,34 km² lii čääci. +Loppi naaburkieldah láá Hyvinkää, Hämeenlinna, Janakkala, Karkkila, Riihimäki, Tammela já Vihti. +Hunsala, Joentaka, Kormu, Launonen, Loppi, Läyliäinen, Ourajoki, Pilpala, Räyskälä, Sajaniemi, Salonkylä, Teväntö, Topeno já Vojakkala. +Čuhčá. +Čuhčá lii Suomâ stuárráámus meccikänilodde, mii kulá puigâkaanij čeerdân. +Čuhčá lii Koskâ-Suomâ eennâmkoddelodde. +Čuhčá lii 54-90 cm kukke. +Puáris ores tiäddá koskâmiärálávt 4 kg já niŋálâs ađai kuáppil 1,9 kg. +Nuorâ lodeh láá keppisuboh. +Orráás čalme paajaabeln lii ruopsis liškepuáimu já käŋŋirist vielgis tiälkku, mut mudoi tot lii čappâd já ruškiskirjáá. +Stuorrâ poođâš lii čappâd vielgis tiälhuigijn. +Kuáppil lii ränis- já ruškiskirjáá já ucceeb ko ores. +Čuhčá lii Euroop já Aasia taveoosij kuácceevyevdistiellâs lodde. +Suomâst tot iälá masa ubâ enâmist, eereeb peesi ordârääji taavaabeln. +Čuhčá lii päikkilodde. +Tot iälá mielâstubbooht puáris vuovdijn. +Lasanemääigi ulguupeln oráseh já niŋálâsah joteh eres juávhoin. +Suomâ čuhčánääli lii áárvu mield 540 000 ohtâgâssâd. +Kiđđâtäälvi oráseh čokkâneh kiihâmsoojijd kištottâllâđ koskânis, já kuáppil väljee kyeimis toi juávhust. +Čuuvčáh kiheh siämmáin soojijn jyehi ive. +Kuáppil piervâld muorâ teikkâ miestuu suáján. +Tot mannee cuáŋui-vyesimáánust táválávt 6-8 manneed já láálá taid 24-29 peivid. +Uđâgááh kirdeškyetih 24-29 peeivi ahasâžžân. +Keessiv čuhčá porá umolijd, versoid já siemânijd já tälviv pecikuácceid. +Čuuvčá miäcástem lii loválâš čohčuv ubâ Suomâst, eereeb Uđđâeennâm já Varsinais-Suomâ eennâmkuudijn. +Salla Nazarenko. +Salla Nazarenko (š. +1974) lii syemmilâš toimâtteijee já kirječällee. +Nazarenko lii el. +tutkâm syemmilâš korruptio já čáállám tast kirje "Korruptio Suomessa". +Tammela. +Tammela lii kieldâ Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. +Tammelast ääsih 6 005 olmožid, já ton vijdodâh lii 715,15 km², mast 74,62 km² lii čääci. +Tammela naaburkieldah láá Forssa, Hämeenlinna, Jokioinen, Karkkila, Lohja, Loppi, Somero já Urjala. +Hevoniemi, Hykkilä, Häiviä, Kallio, Kankainen, Kaukjärvi, Kaukola, Kuuslammi, Kytö, Letku, Liesjärvi, Lunkaa, Mustiala, Myllykylä, Ojainen, Pappila, Patamo, Pikonkorpi, Porras, Riihivalkama, Saari, Sukula, Susikas, Talpia, Tammela, Teuro, Torajärvi já Torro. +Kristine Sutherland. +Kristine Sutherland (olmâ nommâ Kristine Young, š. cuáŋuimáánu 17. peeivi 1955, Boise, Idaho, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Kristine Young šoodâi cuáŋuimáánu 17. peeivi 1955 Boisest. +Suu käälis lii John Pankow, kii lii meid čaittâleijee. +Suoi naajáin ive 1986, já sunnust lii ohtâ nieidâ. +Kristine Sutherland finnij vuossâmuu roolâ ive 1984. +Sust lâi talle uccâ roolâ TV-rááiđust Hot Pursuit. +Sust šoodâi pegâlmâs 1990-lovo loopâst, ko sun čaittâlij uáivihuáđđoo eeni TV-rááiđust Buffy the Vampire Slayer. +Sun lii tobdos meiddei elleekooveest Honey, I Shrunk the Kids. +Sutherland +Ypäjä. +Ypäjä lii kieldâ Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. +Ypäjäst ääsih 2 317 olmožid, já ton vijdodâh lii 183,25 km², mast 0,49 km² lii čääci. +Ypäjä naaburkieldah láá Humppila, Jokioinen, Loimaa já Somero. +Kartanonkylä, Levä, Manninen, Palikkala, Perttula (markkân), Varsanoja já Ypäjänkylä ("Ypäjän sajattâh"). +Ana Tijoux. +Ana Tijoux, olmâ nommâ Anamaría Tijoux Merino (š. kesimáánu 12. peeivi 1977, Lille, Ranska) lii chilelâš-ranskalâš ráppájeijee, hiphop-musijkkár, feminist já aktivist. +Anamaria Tijoux šoodâi kesimáánu 12. peeivi 1977 Lillest, Ranskaast, kuus suu vaanhimeh láin patârâm Chilest Augusto Pinochet jiešvääldi tiet ive 1976. +Suu eeči lâi Douglas Olivares já suu enni lii sosiologia professor já totkee María Emilia Tijoux. +Suu vaanhimeh iäránáin, ko Tijoux lâi nuorâ. +Maŋeláá suu enni naajâi perruu ustev já nube chilelâš patâreijee Roberto Merino Jorquerain, kiäst maŋeláá šoodâi Anamaria eeči meid virgálávt. +Ive 1982 sij värrejii pargo tiet Lillest Pariisin, kost sij assii Bellevillest já Saint Mauricest. +Ive 1983 vaanhimeh vuolgâttáin 6-ihásâš Tijoux ohtuu kirdemmašináin Ranskaast Chilen teivâđ ááhus, äijihis já eres huolhijdis, kiäh lijjii pááccám toho. +Tot lâi vuossâmuš kerdi, ko Tijoux ooinij Chile já suuvâs. +Tijoux kiirdij toho ohtuu tondiet ko suu vaanhimeh iävá puáhtám vyelgiđ fáárun nuuvt kuhháá ko Pinochet lâi vala staatâhovdân. +Ko Tijoux lâi 12-ihásâš, suu eeči surmij jieijâs. +Ive 2020 BBC valjij Tijoux 100 nisonid -liiston. +Hausjärvi. +Hausjärvi lii kieldâ Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. +Hausjärvist ääsih 8 183 olmožid, já ton vijdodâh lii 398,77 km², mast 9,41 km² lii čääci. +Hausjärvi naaburkieldah láá Hyvinkää, Hämeenlinna, Hollola, Janakkala, Kärkölä, Mäntsälä já Riihimäki. +Erkylä, Hamina, Hausjärvi, Hikiä, Kara, Karhi, Kilpiälä, Kiipula, Kuru, Lavinto, Maitoinen, Oitti, Puujaa, Rastila, Rutajärvi, Ryttylä, Selänoja, Syvänoja, Tarinmaa, Torhola, Turenki, Turkhauta já Vantaa. +Jokioinen. +Jokioinen () lii kieldâ Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. +Jokioisijn ääsih 5 047 olmožid, já ton vijdodâh lii 181,94 km², mast 1,52 km² lii čääci. +Jokioisij naaburkieldah láá Tammela, Somero, Ypäjä já Humppila. +Haapaniemi, Jokioinen, Jänhijoki, Kiipu, Latovainio, Minkiö, Niemi, Pellilä, Rehtijärvi já Vaulammi. +Kustavi. +Kustavi () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Kustavist ääsih 957 olmožid, já ton vijdodâh lii 770,15 km², mast 604,34 km² lii čääci. +Kustavi naaburkieldah láá Lieto, Masku, Mynämäki, Nousiainen, Pöytyä, Rusko já Turku. +Anavainen, Boda (Puore), Böle (Pyöli), Elmnäs (Elmnäinen), Etelä-Vartsala (Söder Vartsala), Friisilä (Frisby), Viherlahti (Grönvik), Idula, Iso Koiluoto (Stor Malö), Isoluoto (Storskär), Iso-Rahi (Stora Rahi), Kaurissalo, Kevo (Stansholm/Staffansholm), Kiparluoto (Skepparholm), Kivimaa, Koelsuu (Godelsjö), Koivula ađai Koila, Kunnarainen (Gunnarais/Gunnarsby), Laupunen (Löpö), Lypertö, Langstet (Långstjärt, Långstjert), Parattula, Pleikilä (Bleknäs), Pohjois-Vartsala (Norr Vartsala), Rahinkorpi, Ruola, Ruoni (Strömma), Salminiittu (Sundäng), Siusluoto (Sjusholm), Vähä-Rahi (Lilla Rahi) já Västerby ađai Westerby. +Katja Gauriloff. +Katja Gauriloff (š. juovlâmáánu 6. peeivi 1972, Aanaar, Suomâ) lii nuorttâlâš-syemmilâš dokumentelleekovestivrejeijee, elleekovestivrejeijee já ohtâ Oktober-pyevtittâsfinnoduv omâsteijein. +Katja Gauriloff viettij pärnivuođâs Ruávinjaargâst. +Veikkâ suu enni lii nuorttâlâš, Katja ij lah kuássin aassâm nuorttâlij aassâmkuávlust ige sun lah oppâm nuorttâlâškielâ. +Sust lii kuittâg korrâ sämmilâš identiteet. +Hurečuhčá. +Hurečuhčá lii puigâkaanij čeerdân kullee meccikänilodde. +Hurečuhčá lii 40-58 cm kukke já tiäddá 0,9-1,3 kg. +Tevkis, čuovjisčapis ores lii stuárráb ko niŋálâs já ton čalme paajaabeln lii ruopsis liškepuáimu. +Pottâš vyelitolgeh láá vielgâdeh. +Orásist já niŋálâsâst lii kuohtuin vielgis säärgis sujást. +Niŋálâs lii ruškiskirjáá já sulâstit ennuv kuáppil. +Tot lii kuittâg ucceeb ko kuáppil já ton poođâš lii eresmuáđusâš. +Hurečuhčá iälá masa ubâ Suomâst, mut Säämist tot lii härvinub. +Tot lii vuovdij já jeegij lodde, ige tot ele ordârääji paajaabeln. +Hurečuhčá lii päikkilodde, mut nuorâ lodeh vajâldeh čohčuv já kiđđuv. +Suomâ hurečuhčánääli lii suulân 350 000-500 000 paarrâd. +Kiđđuv oráseh čokkâneh kiihâmsoojijd jeggijd, piäldoid já ládui oolâ já skiälguh kiihâmlavlus. +Niŋálâs väljee kyeimis orásij juávhust. +Niŋálâs mannee vyesimáánust táválávt 8-10 manneed já láálá taid 23-29 peivid. +Piervâl lii muorâ teikkâ miestuu vyelni. +Uđâgááh kirdeškyetih 7-14 peeivi ahasâžžân. +Hurečuhčá porá umolijd, versoid já siemânijd, čohčuv meid muorjijd já tälviv eromâšávt suávi uurbijd já peesi paaccâhijd. +Hurečuuvčá miäcástem lii loválâš ubâ Suomâst čohčuv. +Taivassalo. +Taivassalo () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Taivassalost ääsih 1 657 olmožid, já ton vijdodâh lii 217,68 km², mast 77,40 km² lii čääci. +Taivassalo naaburkieldah láá Kustavi, Masku, Mynämäki, Naantali, Uusikaupunki já Vehmaa. +Taivassalost láá ennuv koskâáigásiih kärdineh: Viiainen, Järppilä, Iso-Särkilä, Kahitluoto, Paltvuori, Ketarsalmi, Kunnarainen, Siusluoto, Laupunen já Rahin Isokartano. +Ahainen, Hakkenpää, Halesmäki, Helsinki, Hilloinen, Huitila, Hurunkorpi, Huukainen, Hylkilä, Hyövelä, Ihattula, Inkeranta, Isokorpi, Isosärkilä, Järppilä, Järvenperä, Kahiluoto, Kaitainen, Karhula, Kaustio, Keräsaari, Ketarsalmi, Kirkonkylä, Koivisto, Kouvoinen, Kummila, Kurjala, Kyrö, Lahdenperä, Leikluoto, Lemmetyinen, Lempoinen, Liittinen, Marjunen, Mierla, Mussalo, Onnikmaa, Palo, Pappila, Paltvuori, Punttinen, Rouhu, Sannainen, Santala, Sarsala, Taipale, Tammisto, Toroinen, Touppa, Tuomarainen, Tuomoinen, Uskoinen, Uurna, Vainionperä, Vehas, Viianen, Vuorenpää, Vuorte já Vähäsärkilä. +Listo pustavijn. +Läättinlâš pustaveh. +A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z +Suorgiittum pustaveh: Å Ä Ã Á À  Ǎ Ă Ą Ā Ⱥ Ą̊ Ǟ Æ Ɑ Ə Ɓ Ç Č Ć Ċ Ƈ Ȼ Ḑ Ď Ð Ɖ Đ Ḍ Ḓ Ɗ Dž É È Ê Ě Ę Ë Ē Ė Ẹ Ẽ Ė̄ Ɛ Ƒ Ǧ Ğ Ĝ Ģ Ġ G̃ Ǥ Ɠ Ɣ Ħ Ḥ Ï Í Ì İ Î Ī Ĩ Į Ị Ɩ IJ Ķ Ǩ Ḱ Ƙ Κʻ Ł Ļ Ĺ Ľ Ḽ Ḷ Ḻ Ƚ Ñ Ń Ņ Ň Ṋ Ṅ Ṉ Ɲ Ŋ Ö Ō Ȯ Ó Ò Ô Ő Õ Ǫ Ơ Ọ Ɵ Ȱ Ȭ Œ Ø Ɔ Ʊ Ř Ŗ Ŕ Ɍ Ṟ Š Ś Ş Ș Ṣ ß Ť Ţ Ț Ṱ Ŧ Ⱦ Ṯ Ƭ Þ Ü Ú Ù Û Ů Ű Ū Ũ Ų Ư Ụ Ứ Ʋ Ʌ Ŵ Ẅ W̲ Ⱳ X̂ X̲ Ý Ỳ Ÿ Ỹ Ỵ Y̨ Ƴ Ž Ż Ź Ʒ Ǯ ʔ Ƿ +Kyrillâš pustaveh. +Kreikkalâš pustaveh. +Koptilâš pustaveh. +Georgialâš pustaveh. +Arabialâš pustaveh. +Heprealâš pustaveh. +Jaapaanlâš pustaveh. +Keejâ hiragana, katakana já kanji. +Hiragana. +Hiragana (jaapaankielân 平仮名 teikkâ ひらがな) lii nubbe jaapaankielâ čäällimvyevist kiävtust leijee kana-staavvâlmerkkiimijn. +Jieškote-uv merkkâ siskeeld konsonant já vookaal, peic tuše vokaleh já "n". +Hiraganah kiävttojeh táválávt partikkâlij já saanij sujâttemhaamij merkkiimân, härvinâš teikkâ vaigâdis meerhâi jienâdemravvui merkkiimân sehe párnáid uáivildum teevstâi čälimân. +Hiragana-tavlustâh. +Taat tavlustâh čáittá puoh hiraganaid oovtâst Hepburn-systeemáin já IPAin "gojūon" oornigist. +Hiraganah "dakutenáin" teikkâ "hanaduktenáin" čuávuh "gojūon"-kanaid toittáá nuuvt ete "yōon"-kana puátá maajeeld. +Sämmilij evakko. +Sämmilij evakko lii sämmilij sirdem máádás Laapi suáđi ääigi. +Suomâ jotkâsuáti Sovjetlittoin nuuvâi čohčâmáánu aalgâst 1944. +Tastmaŋa Suomâ algâttij suáđi Saksa suátivievâ vuástá. +Saksaliih sirdâšuvvii kuuloold tavas já Tave-Taažân. +Laapi eennâmkode puoh ässeeh evakuistojii suáđi vyelni meddâl. +Tastko suátitoimâkuávlu maadârääji lâi Oulujoki-Oulujärvi-Sotkamo-linjáást, te tavemus torvolâš saje lâi Koskâ-Tavepoođâeennâm suulân 700 km Säämist máádás. +Iänuduv sämmiliih evakuistojii Tave-Ruotân. +Távjá omâduv já käärji puohtii väldiđ mottoom verd fáárun, mut Piäccám, Aanaar já Ucjuuvâ ässei omâdâh paasij tuáhá, já sii käärji njuovvii teikâ vuobdii saksaláid. +Evakuistem piištij masa kyehti oho, já tot luhostui uáli pyereest. +Suulân kyevti tuhháát sämmiliist tuše muáddi love almaa paccii Sáámán hoittáđ poccuid. +Saksaliih tuššâdii Suomâ já Taažâ Laapi masa ollásávt - eromâšávt maađijij alda leijee kuávluid. +Suomâ Laapist tuššâdem lâi mađe stuárráb, tađe taveláá pottii. +Sämmiliih evakuistojii Koskâ-Tavepoođâenâmân neelji kieldân: Aanaar ässeeh Ylivieskan, Ucjuuvâ ässeeh Alavieskan, nuorttâsämmiliih Kalajokin já Sompio uccâ viehâdâh Himankan. +Evakuistum sämmiliih assii aalgâst škoovlâin já eres almolijn soojijn, mut čohčuv sij pessii ovtâskâs tááloid. +Sämmilij evakko tovâttij čuolmâid. +Sist iä lamaš fáárust tävireh iäge purrâmušah. +Maaŋgah sämmiliih iä máttám suomâkielâ pyereest. +Ton lasseen syemmilijn lijjii ennuv munekááduh sämmilij já sii kulttuur háárán. +Ko tälvi poođij, te šoddii ennuv čuolmah, moh lahtojii asâmân, pihtâsáid já purrâmušân. +Aassâmsajeh lijjii uceh já áttáseh, pihtâseh lijjii pááccám Sáámán, já purrâmuš lâi vääniht. +Korrâ puolâštälvi toovâi tile vala vaigâdubbon. +Evakuistum sämmilij juávhust jämimeh lijjii čuuvtij eenâb ko páihálij syemmilij juávhust. +Eromâšávt päärnih jamâdii täälvi ääigi maaŋgâlágánáid tavdáid. +Čuolmâin huolâhánnáá sämmiliih vuáháduvvii tilán kuáhtulávt. +Eromâšávt nuorâ sämmiliih mákkojii Koskâ-Tavepoođâenâmist. +Sij uápásmuvvii siämmááahasáid nuoráid já ellii tánssámsoojijn. +Evakuistum viehâduv maaccâtškuottii kiđđuv já keessiv 1945, já uáli maaŋgâs sist maccii tállán. +Ucjuuvâ kieldâ lâi šeštum saksalij tuššâdmist pyereest, já ton 900 sämmilii ässest suulân peeli maccii kiđđuv já nubbe peeli keessiv. +Ollásávt tuššâdum Aanaar kieldâ ässein vuod tuše váhá paijeel peeli maacâi keesi ääigi. +Uđđâ eellim algâttem tuššâdum Säämist lâi vaigâd. +Aanaar já Iänuduv kieldâin masa puoh rakânâsah já huksiittâsah lijjii tuššâdum. +Kuálásteijeid ohtâ stuárráámuin čuolmâin lâi tot, et saksaliih lijjii tuššâdâm masa puoh kárbáid. +Puásuiomâsteijeid vuod čielgâi, et puásuikäärji meeri lâi kiäppánâm čuuvtij Laapi suáđi ääigi já paijeel 50% puoh poccuin lijjii jáámmám teikâ mudoi lappum. +Vaigâdumos tile lâi Piäccám nuorttâsämmilijn, ko sii aassâmkuávlu lâi pááccám Ruošâ pel. +Soođij nuuhâm maŋa Suomâ ferttij luovâttiđ Piäccám Sovjetliiton, iäge nuorttâliih puáhtám maccâđ ärbivuáváláid aassâmsojijdis. +Syennjilsiijdâ nuorttâliih asâttuvvojii Čevetjäävri kuávlun, Piäccám nuorttâliih Čaarmâjäävri-Njellim kuávlun já Paččvei nuorttâliih Kiđđâjävri-Mustola kuávlun. +Evakkoäigi opâttij sämmiláid ennuv uđđâ aašijd syemmilij eellim- já pargovuovijn já muutij pisovávt sämmilij kulttuur. +Ovtâstum staatâi uásistaatah. +a>, mii čáittá Ovtâstum staatâi uásistaatâid servâm oornigist. +Ovtâstum staatâi uásistaatah láá Ovtâstum staatâi 50 haldâttâhkuávlud. +Kárttá Ovtâstum staatâi uásistaatâin. +Image:Map of USA with state names.svg|lang=smn|800px|left +rect 680 88 774 113 Massachusetts +rect 675 33 785 60 New Hampshire +Vehmaa. +Vehmaa () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Vehmaast ääsih 2 298 olmožid, já ton vijdodâh lii 202,09 km², mast 13,24 km² lii čääci. +Vehmaa naaburkieldah láá Laitila, Mynämäki, Taivassalo já Uusikaupunki. +Ane, Antola, Ennyinen, Gunnila, Haapanala, Heikola, Hermula, Hiedo, Hietajärvi, Hilleinen, Himoinen, Hinnuri, Huruinen, Huukainen, Ilmarinen, Inkurinen, Irjala, Isoalho, Kaipinen, Kaivoinen, Karaluoto, Karintaka, Kaukola, Kauramäki, Kesoinen, Ketto, Kiikoinen, Kiima, Kiimkallio, Kirkkomäki, Kirkonkylä, Kivijärvi, Korpi, Koski, Krookkinen, Kupusjärvi, Kuulila, Lahdenranta, Lahdinko, Laittinen, Lallinen, Lammi, Lautanala, Lempiö, Ludila, Maarjärvi, Maitila, Manterkaisti, Mylly, Nakkila, Nuhjala, Oja, Pankkio, Papala, Pappila, Piettinen, Piiloinen, Pitkiskallio, Pullila, Pummainen, Puosta, Puotila, Putta, Pyöli, Rahikkala, Rahkmala, Rautila, Reinilä, Revo, Riihivainio, Riittiö, Ristinkylä, Rokainen, Saarikkala, Salo, Seipsaari, Sillankorva, Soinila, Takala, Tanila, Tarvola, Taskala, Tommila, Tuomarla, Tuomoinen, Uhlu, Ukkila, Vahilainen, Vallila, Vanhakylä, Varttainen, Vihtjärvi, Viiainen, Viljainen, Vilu, Vinkkilä, Ylikylä, Ylöjärvi já Yötiö. +Domna Khomjuk. +Domna Maksimovna Khomjuk (js. +Zakharova, js. +Захарова; š. čohčâmáánu 10. peeivi 1954, Koarrdõgk, Murmansk, Sovjetlitto) lii kieldâsämmilâš zooteknijkkár, kirječällee já musijkkár, kii lii porgâm kieldâsämikielâ já -kulttuur iäláskitmist. +Domna Maksimovna Zakharova šoodâi čohčâmáánu 10. peeivi 1954 Koarrdõgkist. +Suu vaanhimeh láin pajeulmuuh já palhâšum suátiveteraaneh. +Suu eeči lâi Maksim Antonovich Zakharov (1919-1984) já suu enni Marija Ivanovna Zakharova (1922-2008). +Sunnui šoddii ohtsis oovce párnážid. +Ive 1962 sovjetlittoliih meridii huksiđ čäcivyeimilájádâs já puáđđuđ Koarrdõgkjuuvâ. +Muáddi ive maŋeláá peerâ kaartâi varriđ Luujáávrán, ko ubâ Koarrdõgk paasij čääsi vuálá. +Sun luvâškuođij zootekniik Sortavala eennâmtuáluopâttuvvâst. +Valmâštum maŋa sun poorgâi paijeel 25 ihheed eennâmtuáluuásádâhkoddeest. +Maŋeláá sun poorgâi sierâlágán almoshaldâttâhpargoin. +Kuhes hárjánem lii šoddâm meid sierâlágán luáttámušpargoin tegu 10 ihheed Luujäävri vaaljâlävdikode saavâjođetteijen. +Kieldâsämmilij ärbivuáválâš vookaalmuusikšlaajâ "livvt" () lii lamaš uási Khomjuk elimist aaibâs šoddâm rääjist. +Sehe Khomjuk enni já ákku livvtijn já aainâs-uv suu enni lâi tobdos livvtejeijee. +Suu enni livvtij tagarijn muusikjuávhuin ko Luujäävri aalmuglâš lávlumjuávhust "Lujavvr" () já muusikjuávhust "Ojar" (). +Suu livvteh láá vyerkkejum el. +Taažâst, Eestienâmist já Saksaast. +Domna uábbi Anfisa Agejeva lii meid tobdos livvtejeijee. +Ive 2002 Khomjuk livvtij vuossâmuu keerdi Sámi Grand Prix -juoigâm- já lávlumkištoost. +Sun uásálistij juoigâmuásán pittáin "Luojavr", mii muštâl suu kaavpugist Luujäävrist. +Iivij 2003 já 2019 sun uásálistij siämmáá uásán oovtâst oobijnis Anfisa Agejevain. +Ive 2003 suoi livvtijn pitá "Duottar" já ive 2019, "Vuess". +Ive 2021 Khomjuk livvtij oppeet ohtuu. +Talle pitá nommâ lâi "Parrša vigket". +Pessijâšlávurduv 2019 Khomjuk vuoitij Áillohaš-muusikpalhâšume. +Marry Ailonieida Somby. +Marry Ailonieida Somby (ovdâlist Marry Aslaksdatter Somby; š. syeinimáánu 31. peeivi 1953, Tiänu, Taažâ) lii taažâsämmilâš kirječällee. +Somby luuvâi Tromsa ollâopâttuvâst. +Karrieeris aalgâst sun lâi pargoost nukketeatterist. +Sun aasâi Tave- já Maadâ-Amerikâst ovdilgo sun maacâi Taažân. +Somby vuossâmuš tyeji ive 1976, Ámmul ja alit oarbmælli, lâi vuossâmuš orjâlâškielâlâš párnáikirje. +Maaŋgah suu kiirjijn láá jurgâlum tárukielân. +Rauni Magga Lukkari. +Rauni Magga Lukkari (š. čohčâmáánu 30. peeivi 1943, Ucjuuhâ, Suomâ) lii sämmilâš tivtâsteijee já jurgâleijee. +Sun čáálá orjâlâškielân. +Ive 2009 Lukkari vuoitij Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume kirjeest "Lihkkošalmmái". +Inga Ravna Eira. +Rauni Magga Lukkari (; š. vyesimáánu 30. peeivi 1948, Kárášjuuhâ, Taažâ) lii taažâsämmilâš kirječällee, tivtâsteijee, jurgâleijee já máttáátteijee. +Eira lii čáállám tiivtâid, novellijd já párnáikiirjijd. +Kerttu Vuolab. +Kerttu Maarit Kirsti Vuolab (š. vyesimáánu 1. peeivi 1951, Ucjuuhâ, Suomâ) lii sämmilâš kirječällee já jurgâleijee. +Sun lii meiddei jurgâlâm kiirjijd sämikielân. +Ive 2014 Vuolab vuoitij Kollekielâ-palhâšume pargostis orjâlâškielâlii čaabâkirjálâšvuođâ ovdedeijen. +Happi. +Happi lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii O (oxygenium), oornigloho 8 já aatoomtiäddu 15,999 u. Rijjâ algâamnâsin happi lii visteliegâsvuođâst kaasun, já tot lii 21% Eennâmpáálu áimukeerdist. +Happi kávnoo luándust valjeeht ovtâstâhhân, ovdâmerkkân čääccin sehe eennâm- já källeevuáđu mineraalin. +Happi lii eennâmkoorâst 47%, já tot lii-uv eennâmkoorâ táválumos algâaamnâs. +Rijjâ happi reagist uáli älkkeht eres amnâsijgijn. +Happi paijeentuálá puállám, já stuárráámus uási iälánijn tarbâšeh tom elimân. +Happi luovvân šadoi ohtiimist, já maaŋgah iäláneh kevttih tom sellâvuoiŋâmist. +Allotrooppisâš häämih. +Happi ij kuássin lah luándust ovtâskâs atomin. +Táválávt tot lii happimolekyylin (O2). +Stuárráámus uási vyeliáimukeerdi haapist lii O2 já tot lii meid haapi häämi, mon elleeh pyehtih vuoiŋâđ. +Haapist lii meid allotrooppisâš häämi, mii kočoduvvoo oconin (O3). +Occoon lii iälánáid mirhâlâš vuoiŋâđ, já tot vahâgit já iärdud vuoiŋâmkiäinuid. +Pajeáimukeerdist tot ráhtá occoonkeerdi, mii iästá uásild piäiváá háitulii ultravioletsuonjârdem puáttim Enâmân. +Tondiet meid occoon lii elimân veltihánnáá. +Ive 2001 kavnui haapi nube häämi O4, mii šadda táválii happimolekyylist ko teedâ lii ucemustáá 20 GPa. +Ton lasseen komovuođâst Eennâmpáálu alda kávnojeh ennuv happiatomeh (O). +Komovuođâ happi lii čuolmâ satelliitáid tondiet ko tot reagist satelliit asemateriaalijgijn já muttá satelliit suonjârdem- já absorbistemjiešvuođâid. +Isotoopih. +Haapist láá kulmâ stäđis isotoop: 16O, 17O já 18O, main 16O lii puoh táválumos (99,762% haapist). +Masa puoh 16O lii šoddâm helium fuusioreaktiost. +17O vuod šadda čiđđâsyklist, vety fuusiost. +18O šadda čiđđâsyklist pááccám 14N já helium fuusioreaktiost. +Tondiet ko 16O já 18O šoddâm váátá helium já 17O tuše vety, te ucebeh tääsnih pyevtitteh enâmustáá 17O. +Haapi radioisotoopeh láá kavnum ohtsis neljinubáloh. +Kuhemus pelilumäigi lii 15O:st (122,24 s) já 14O:st (70,6 s). +Paijeel seekunt pelilumäigi lii čuávuváin isotoopijn: 19O (26,91 s), 20O (13,51 s), 21O (3,42 s) já 22O (2,25 s). +16O keppisuboh isotoopeh pieđgâneh positroniemissioin typpin já 18O lussâduboh isotoopeh beetapieđgânmijn fluorrân. +Ovtâstuvah. +Haapi merhâšitteemus ovtâstâh lii čääci (H2O), mii lii haapi já vety ovtâstâh. +Čääci lii haapi lasseen tergâdumos aamnâs Eennâmpáálust tiettum elimân. +Nubbe oovtâkiärdánis haapi ja vety ovtâstâh lii vetyperoksid (H2O2). +Vetyperoksid lii vuáimáás hapitteijee, já tot lii kevttum viälgudittemamnâsin já kuáddurakettij puáldimamnâs hapitteijen. +Eres epimeetaaloksidijn tobdosumoseh láá čiđđâdioksid (CO2) já čiđđâmonoksid ađai hágá (CO). +Čiđđâdioksid šadda orgaanlâš ovtâstuvâi pyelimist, já tot lii merhâšittee šaddovistekaasu. +Čiđđâmonoksid vuod lii mirhâlâš kaasu, mii šadda čiđđâovtâstuvâi epitievâslii puállámist. +Eres táváliih epimeetaaloksideh láá riššâdioksid já -trioksid sehe typpimonoksid já -dioksid. +Taah oksideh láá ááimunuáskádâsah, já toh tovâtteh čácáduvâi já eennâmvuáđu suvrom. +Happi ráhtá ennuv ovtâstuvâid meid metallijgijn. +Meetaalovtâstuvâin haapist lii táválávt hapittemloho -II. +Meetaaloksideh láá táválávt tergâdeh malmâmineraaleh. +Meetaaloksideh láá kevttum meid ivneamnâsin já kemiallij reaktioi katalyytin. +Maaŋgah alkaal- já eennâmalkaalmeetaalhydroksideh láá uáli vuáimáás alkaaleh. +Happi puáhtá leđe meid ionin teikkâ maaŋgâaatoomlâš ioni uássin. +Ovdâmerkkân haapi ionist lii oksidioni (O2-), mii lii uássin meetaal oksidijn. +Haapi já vety ionijn merhâšitteemuuh láá laagâ suvroduv tovâtteijee oksoniumioni (H3O+) já alkaallâšvuođâ tovâtteijee hydroksidioni (OH-). +Eres algâamnâsij já haapi ionijn táválumoseh láá källeevuáđu mineraalijn orroo silikaationih, main oovtâkiärdánumoseh láá meta- já nesosilikaat (SiO32- já SiO44-). +Kemikaalijn táváliih haapi molekyylionih láá karbonaat- (CO3-) já sulfaationi (SO42-) sehe isesuándijn kevttum nitraationi (NO3-) já fosfaationih (PO3- já PO43-). +Happi biologiast. +Haapist lii uáli stuorrâ merhâšume Eennâmpáálu iälánáid. +Šadoh já motomeh tiäbuh sehe bakteereh pyevtitteh haapi fotosyntees čuovâreaktiost. +Čuovâreaktiost iäláán ohtimcuozzâdâh absorbist fotonijd ađai piäiváá čuovâ, mon energia pieđgee čäcimolekyyl happin já vetyn. +Vety juátká ton maŋa fotosyntees čuávuváá muudon já happi luovvân ááimun. +Uási haapist mana iäláán jieijâs sellâvuoiŋâmân. +Masa puoh eennâmpáálu haapist puátá pyevtitteijei fotosynteesist. +Masa puoh iäláneh tarbâšeh haapi sellâvuoiŋâmân, mast seelah luovâsmiteh ravâdâs energia kiävttusis. +Sellâvuoiŋâmist luovvân čiđđâdioksid já čääsi, mon šadoh já tiäbuh vuod kevttih fotosynteesân. +Iäláán immuunsysteem sáttá kevttiđ haapi reaktiivisâš haamijd, nuuvt ko peroksidioni (O2-) já singlethaapi, mikrobij tuššâdem várás. +Vety. +Vety lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii H (hydrogenium), oornigloho 1 já aatoomtiäddu 1,00794 u. Vety lii epimeetaal, mut tot lii kuittâg-uv siämmáá juávhust alkaalmetallijgijn, ko tast lii alkaalmetallij náál ohtâ olgoelektron. +Vety lii visteliegâsvuođâst ivnettes, hajâttem já mávuttem kaasu, mii lii keppisub ko áimu. +Vety oro táválávt vetymolekyylin (H2). +Ton suddâmčuogâstâh lii -259 °C já tuoldimčuogâstâh -253 °C. +Vety tobdosumos ovtâstâh lii čääci (H2O). +Stuárráámus uási eennâmpáálu vetyst lii čääccin. +Vety lii mottoom verd meid eennâmkoorâst (0,14%) já áimukeerdist (0,00005%). +Vety lii maailmubâlâšvuođâ almosumos algâaamnâs, já tot tuáimá taasnij fuusioreaktioi puáldimamnâsin. +Isotoopeh. +Vetyst láá kyehti stäđis isotoop, main táválumos lii 1H ađai protium. +Protiumist lii tuše ohtâ prootoon ige ohtâgin neutron. +Maailmubâlâšvuođâ puoh vetyst protium lii 99,98%. +Vety eres stäđis isotoopeh láá 2H ađai deuterium. +Deuteriumist láá ohtâ prootoon já ohtâ neutron. +0,015% puoh vetyst lii deuterium. +Čääci, mast lii táválii vety saajeest deuterium, kočoduvvoo lusis čääccin. +Lusis čääci lii kevttum aatoomvyeimilágádâsâi reaktorij čuáskudeijen. +Vety merhâšitteemus radioisotoop lii 3H ađai tritium, mast láá kyehti neutron. +Tritium pelilumäigi lii 12,32 ihheed, já tot lii tuše 0,0001% puoh vetyst. +Tritium lii kevttum merkkâamnâsin isotoopgeokemiast sehe talhâsamnâsij metaboliatutkâmušâin. +Vety eres radioisotoopeh láá 4H, 5H, 6H já 7H, mut toh láá uáli epistáđáseh, iäge toh tiettuu luándust. +Spin-isomeria. +Vetymolekyylist láá kyehti spin-isomeer ađai häämi, mast molekyyl atomij protonij spineh láá ereslágáneh. +Ortovetyst spineh láá siämmáásundásiih já paravetyst eressundásiih. +Orto- já paravetyst láá ereslágáneh jiešvuođah: Ovdâmerkkân ortovety lievlâlumliegâsvuotâ lii 0,24 °C aaleeb ko paravetyst. +Visteliegâsvuođâst 75% vetyst lii ortovety, mut kolgos häämist sehe alda absoluutlâš nolláčuogâstâh masa puoh vety lii paravetyn. +Vety algâamnâsij ráiđulâš vuáháduvvâst. +Táválávt vety lii sajettum algâamnâsij ráiđulâš vuáháduvvâst vuosmuu sárgáttâhân ađai siämmáá sajan ko alkaalmetalleh. +Vety lii kuittâg-uv viehâ ereslágán ko alkaalmetalleh: Vety ij reagist čassijn nuuvt ko ovdâmerkkân litium, natrium teikkâ kalium. +Tot lii meid táválávt luokattâllum epimetallin. +Ton lasseen vety ionistemenergia já elektronegatiivlâšvuotâ láá ennuv stuárráábeh ko alkaalmetallij västideijeeh. +Vety ionistemenergia (1310 kJ/mol) västid eenâb halogeenij ionistemenergiaid. +Vety sulâstit halogeenijd meid tondiet ko ton elektronráhtusist šadda stääđis, jis tot finnee oovtâ elektron. +Vety kuittâg-uv sulâstit alkaalmetallijd maaŋgâ ääšist: Sehe alkaalmetalleh já vety láá s-laigosist, ađai toi olgolumos aatoomorbitaal lii s-orbitaal, ko halogeenijn olgolumos lii p-orbitaal. +Ton lasseen vety elektronaffiniteetárvu lii 73 kJ/mol, ko alkaalmetallij áárvuh láá suulân 50 kJ/mol já halogeenij -300 kJ/mol. +Vety epičielgâs sajattuv tááhust kemia sánáduvvâst västideijee IUPAC lii avžuuttâm, ete vety ferttiiččij leđe vuosmuu rááiđust kaskoo ráiđulii vuáháduv, kuás tot ij liččii alkaalmetallij ijge halogeenij juávhust. +Suuvrah já alkaaleh. +Suvrâ já alkaal láá Brønsted-Lowry-teoria mield miäruštâllum tienuuvt, ete suvrâ lii aamnâs, mii luovât vetyioni ađai prootoon (H+). +Alkaal lii vuod aamnâs, mii vuástáváldá vetyioni. +Suuvres čäcilaggâ šadda, ko čääci vuástáváldá vetyioni já tast šadda oksoniumioni (H3O+). +Alkaallâš čäcilaggâ šadda, ko čääci luovât vetyioni já tast šadda hydroksidioni (OH-). +Laagâ suvroduv teikkâ alkaallâšvuođâ vieksâvuotâ sorjo oksonium- teikkâ hydroksidionij meereest. +Vety ovtâstuvah. +Vetyovtâstuvâid puáhtá jyehiđ čonnâsijdis vuáđuld kovalentsâš, ioničoonâslâš já meetaallâš ovtâstuvváid. +Kovalentsâš ovtâstuvah láá vety já eres epimeetaal ovtâstuvah, nuuvtko čääci, ammoniak já vetyhalogenideh. +Taah ovtâstuvah láá visteliegâsvuođâst táválávt kaasun. +Ioničoonâslâš ovtâstuvah láá elektropositiivlâš alkaal- teikkâ eennâmalkaalmeetaalioni já elektronegatiivlâš hydridioni (H-) ovtâstuvah. +Taah hydrideh reagisteh vuáimálávt čassijn, mast šaddeh vetykaasu já meetaalhydroksid. +Sirdâšemmetallijguin, lantanoidijguin já aktinoidijguin vety ráhtá meetaallâš ovtâstuvâid. +Putes vety valmâštij vuossâmužžân eŋlandlâš kemist-fysijkkár Henry Cavendish ive 1766, ko sun laggij ryevdi riššâsuuvrân já tast šoodâi tubdâmettum kaasu. +Cavendish meid merkkui, ete vety já ááimu siävus pävkittij já tast šoodâi kolgos. +Ive 1781 Cavendish kavnâttij, ete kolgos lâi čääci. +Siämmást sun komettij Aristoteles já Kreika eres luándufilosofij jurduu tast, ete čääci lii algâaamnâs. +Cavendish ij tiättám, ete sun lâi kavnâm uđđâ algâamnâs, pic juurdij, ete kaasu lâi flogiston. +Ovdil Cavendish, meid alkemist Paracelcus já eŋlandlâš Robert Boyle valmâštáin vety, mut suoi iävá tutkâm ton jiešvuođâid teikkâ ubâ tiättámgin, mii tot lâi. +Ranskalâš kemist Antoine Lavoisier adelij vetyn noomâ "hydrogène", mii puátá kreikkâkielâ saanijn ὕδωρ (hydor, čääci) já γίγνομαι (gignomai, rähtiđ, šoddâdiđ). +Noomâ suijân lii vety já haapi koskâsâš reaktio, mast šadda čääci. +Kiävttu. +Onnáá peeivi vety lii kevttum ammoniak valmâštâsâst. +Ammoniak valmâštuvvoo Haber-Bosch-vuovvijn vetyst já tyypist. +Vety lii kevttum meid oljojáálludmist, mast vetyin puáhtá lasettiđ čiđđâvetyi vety-čiđđâ-koskâvuođâ já návt pyerediđ toi pyellim. +Vetyin puáhtá meid meddâlistiđ oksidijd maalmâin já riišâ oljoost sehe valmâštiđ metanol čiđđâmonoksidijn. +Kolgosvety lii kuáddurakettij pyeremus puáldimaamnâs. +Hapitteijen lii táválávt kolgoshappi. +Vâi happi já vety pisoh kolgosin, ferttee liegâsvuotâ leđe vuálá -183 °C. +Tondiet rakettij puáldimamnâs siäiluttem kuhháá lii väädis. +Akaki Minašvili. +Akaki Minašvili (; š. čohčâmáánu 24. peeivi 1980, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. +Minašvili +Emma Caulfield. +Emma Caulfield Ford (olmâ nommâ Emma M. Chukker; š. cuáŋuimáánu 8. peeivi 1973, San Diego, Kalifornia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Emma Caulfield šoodâi cuáŋuimáánu 8. peeivi 1973 San Diegoist, Kaliforniast. +Ive 2017 sun naajâi Mark Leslie Fordáin. +Sunnust lii ohtâ nieidâ (š. +Emma Caulfield finnij vuossâmuid roolâid ive 1994. +Sust lâi talle uccâ roolâ kuulmâ TV-rááiđust. +Sust šoodâi pegâlmâs 1990-lovo loopâst, ko sun čaittâlij tagarijn TV-rááiđuin ko Beverly Hills, 90210 já Buffy the Vampire Slayer. +Mari Boine. +Mari Brit Randi Boine (ovdâlist Boine Persen, js. +Olsen,; š. skammâmáánu 8. peeivi 1956, Kárášjuuhâ, Taažâ) lii taažâsämmilâš musijkkár. +Sun čáálá pitái saanijd oovtâst Kerttu Vuolabáin. +Mari Brit Randi Josefsdatter Boine Olsen šoodâi skammâmáánu 8. peeivi 1956 Gámehisnjaargâst, Kárášjuuvâst, Taažâst uáli oskováá perrui. +Suu eeči lâi smavvâtálulâš já snikkár Josef Boine Olsen (1922-1990) já suu enni lâi Kirsten Olsdatter Vuolab (1924-1991). +Sunnui šoddii ohtsis vittâ párnáá: Ole, Dagny, Mari, Håkon já Anne Kirsten. +Ive 1992 Sämirääđi keigij Boinen rääđi kunneepalhâšume. +Čuávuváá ive Boine vuoitij vuossâmuu Áillohaš-muusikpalhâšume, mon Taažâ sämmilij riijkâservi, Kuovdâkiäinu kieldâ já Kuovdâkiäinu Sämmilij servi vuáđudii Nils-Aslak Valkeapää 50. šoddâmpeeivi kunnen. +Ive 2018 Tromsa ollâopâttâh meridij nomâttiđ suu kunneetuáhtárin. +Jaskatvuođa maŋŋá " (Etter stillheten) " (1985). +Jaskatvuođa maŋŋá / Etter stillheten / After the Silence +Gula Gula / Hør stammødrenes stemme / Hear the voice of the tribe's mothers +Goaskinviellja (1993). +Goaskinviellja / Ørnebror / Eagle Brother +Idjagieđas (2006). +Idjagieđas / In The Hand Of The Night +Inger Karoline Gaup. +Inger Karoline Gaup (š. +1995, Kuovdâkiäinu, Taažâ) lii taažâsämmilâš lávloo. +Sun vuoitij sämmilii Riddu Násttit -talentkišto ive 2010. +Ton lasseen sun lii uásálistám Sámi Grand Prix -kišto lávlumuásán kulmii já vuáittám taam kuohtii: ive 2012 pittáin "Oainnát go?" +ja nube keerdi ive 2018 pittáin "Oahppan lean". +Sieivâsuáhi. +Sieivâsuáhi ("Betula pubescens") lii Tave-Suomâ táválumos suáhi. +Tot váátá ucceeb čuovâ ko sonjosuáhi já šadda meiddei jeegijn já suoivust. +Tuodârsuáhi. +Tuodârsuáhi ("Betula pubescens ssp. +Czrepanovii") lii suáhi. +Tot lii sieivâsuávi vyelišlaajâ. +Sonjosuáhi. +Sonjosuáhi ("Betula pendula") lii suáhi. +Ton nommâ kovvee, maht uávsih sonjoh vuáluskulij. +Säämist sieivâsuáhi, tuodârsuáhi já skierri láá táváluboh ko sonjosuáhi.Ukkonen, Kirsi. +Skierri. +Skierri ("Betula nana") lii suávi suuvâ uánihis jeessân. +Tot lijkkoo šoddâđ iänáážin jeegijn, jeggiriddoin já roođoin, mut meid päljis tuoddârijn. +Skierri šadda tuše maailm tavemuin oosijn. +Kuosâ. +Kuosâ ("Picea abies") lii kuácceemuorâ, mii šadda meecijn já jeegijn. +Kuosâ já peeci láá kuácceevyevdi uáiváámusah. +Kuosâ váátá šoddâmsaajeest eenâb raavvâdamnâsijd ko peeci. +Kuosâ kiävttoo távjá juovlâmuorrân. +Stuárudâh. +Kuosâ kukkodâh puáhtá leđe joba 30-40 m, moos tot olá suullân 100-ihásâžžân. +Tave-Suomâst tot ij kuittâggin peesâ siämmáá kukkosâžžân puárásubbongin. +Tobbeen kuosâin lii tuše čiŋŋâmuorâ-árvu ton suujâst, et toh láá uáli uceh. +Kuosâ šadda Tave-Euroopâst sehe Koskâ- já Nuorttâ-Euroop váráduvâin. +Kuosâ šadda masa ubâ Suomâst, mutâ tot váilu tuodârkuávluin já merâsuolluin. +Tavemuu Suomâst tot ij šoodâ. +Kuosâvyevdih Aanaar kieldâst láá viehâ uccáá. +Säämist peeci lii táválub muorâ ko kuosâ, mutâ vissásávt sämmiliih läävejii kevttiđ tom tain soojijn, kost tot šadda. +Paanij putestem tiet sij láá suoskâm kuosâkääsi siämmáánáál ko pecikääsi-uv. +Mudoi-uv kuosâ kevttim lii siämmáásullâsâš ko peesi kevttim. +Kuosâkuáccein lii tälviv ennuv C-vitamiin, veikkâ ij aaibâs siämmáá ennuv ko peesist. +Kuosâpikkâ tuššâd bakteerijd já toin puáhtá-uv tipšođ haavijd. +Vorâs, kirkes já njarbâdis pikkâ lii puoh pyeremus, mutâ korrâ pikkâ-uv annoo. +Sehe kuosâ- já pecikuácceeh suápih juhâmuššân, já uđđâ ihešoddâmkeerdijd puáhtá puurrâđ nuhtán. +Kuosâ ihešoddâmkeerdijn puáhtá vuoššâđ siiráp siämmáánáál ko peesist. +Kuorsâttuv, leencu, kiđđâvaibâmvuođâ, kepispocceekuddum já leesmi tipšuu toin. +Kuácceelávgu helppij leesmi- já vuoiŋâmorgaanvaaivijn. +Elin Kåven. +Elin Kåven (š. roovvâdmáánu 25. peeivi 1979, Hammerfest, Taažâ) lii taažâsämmilâš lávloo. +Sun vuoitij Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási ive 2008 pittáin "Áibbas jaska". +Tave-enâmij rääđi muusikpalhâšume. +Tave-enâmij rääđi muusikpalhâšume (,,, já) lii ohtâ viiđâ palhâšuumeest. +Taat palhâšume vuáđudui ive 1965. +Aalgâst tot juohhui tuše jyehi nube ive, mut ive 1990 rääjist Tave-enâmij rääđi lii mieđettâm tom jyehi ive tienuuvt, ete parâlâš iivij palhâšume juáhhoo nuotâsteijee tyejeest já parâttem iivij tave-eennâmlâš musijkkárân teikkâ muusikjuávkun. +Leibi (muorâ). +Leibi ("Alnus incana") lii lostâmuorâ, mii šadda ridoin, aijuin, meecijn, rotoenâmijn já luođâi piällást. +Maadâ-Suomâst leibi sáttá šoddâđ paijeel love meettersâžžân, mut Säämist uáli harvii paijeel neelji meetter. +Lieibi šadda Euroopâst, eromâšávt ton tave- já nuorttâoosijn. +Leibi lii almolâš muorâ ubâ Suomâst. +Leibi koočât loostâid ruánáájin já tondiet toh láá pyereh raavâdamnâseh piäldust teikkâ muorâkäärdist. +Maadâ-Suomâst leibi šadda muorrân, ko vist Tave-Suomâ leibi lii táválávt vyelišlaajâ "Alnus incana ssp. +kolaënsis", mii páácá miestân. +Leibi ij lah meendugin táválâš muorâ Säämist já tom puáhtá uáiniđ ereslasseen päikkinoomâi pehti. +Šišne ruopsis ivne finnejii leibipáárhust. +Sämmiliih läävejii suoskâđ leeibi páárhu já šišne siämmáá ääigi já tánávt päiniđ naahkijd ruopsis čulgáin. +Nubbe vyehi lâi čaacciđ näähki ostočääsist. +Ruopsis ivne finnejii meiddei vorrâruottâsist. +Tááláá ääigi leeibi vuolâttâsah kiävttojeh kyele suovâstmân. +Leibi addel suovâskuálán mučis ruškis iivne. +Leibi lii jieijâs náálá mučis muorâ nomâlâssân stuorrâ lostâidis peeleest, mut tast ij lah aldagin taggaar puáldimmuorâ-árvu, ko lii ovdâmerkkân suávist. +Marilyn Monroe. +Marilyn Monroe (algâalgâlâš nommâ Norma Jeane Baker;) lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, lávloo já malli. +Sun lii ohtâ peeggâlmumosijn elleekovetaasnijn maailmist. +Anfisa Agejeva. +Anfisa Maksikmovna Agejeva, meid Anfisa/Anfissa Ageeva/Ageyeva (, j.s. +Zakharova (Захарова); š. kuovâmáánu 12. peeivi 1952, Kanjovka, Murmansk, Sovjetlitto) lii kieldâsämmilâš kirječällee já musijkkár. +Sun lii vuossâmuš Ruošâ beln sämmilâš, kii lii vuáittám Sámi Grand Prix. +Anfisa Maksikmovna Zakharova šoodâi kuovâmáánu 12. peeivi 1952 Kanjovkast (). +Suu eeči lâi Maksim Antonovich Zakharov (1919-1984). +já suu enni Marija Ivanovna Zakharova (1922-2008) Sunnui šoddii ohtsis oovce párnážid. +Kieldâsämmilij ärbivuáválâš vookaalmuusikšlaajâ "livvt" () lii lamaš uási Agejeva elimist aaibâs šoddâm rääjist. +Sehe Agejeva enni já ákku livvtijn já aainâs-uv suu enni lâi tobdos livvtejeijee. +Agejeva uábbi Domna Khomjuk lii meid tobdos livvtejeijee. +Agejeva lii livttim maŋgii Sámi Grand Prix -kišto juoigâmuásist sehe ohtuu já oobijnis Domna Khomjukáin. +Ive 2001 Agejeva livvtij vuossâmuu keerdi kištoost, mon sun vuoitij livtt-pittáin "Meleš". +Muáddi ive maŋeláá sun uásálistij siämmáá uásán oovtâst oobijnis Domna Khomjukáin. +Talle suoi livvtijn pitá "Duottar". +Agejeva viigâi vyeittiđ oppeet iivij 2007 já 2013, ive 2007 pittáin "Sorrow" já ive 2013 pittáin "Luottáš". +Ive 2019 sun maacâi oobijnis kiišton, kost suoi livvtijn pitá "Vuess". +Voodoo. +Voodoo, teikkâ vodun (meid vodu, vodou), lii Beninist já Togost šoddâm animistlâš oskoldâh. +Voodoo-nomâttâs lii fonkielâlâš sääni, mii meerhâš "uáinimettum, váldálâš vyeimi, mii puáhtá sotkâđ já siähániđ ulmui elimân". +Voodoost iä lah pasekirjeh ige paradiis. +Voodoost láá suullân 50-100 miljovn hárjutteijed maailmist, iänááš Viestâr-Afrikâst. +Beninist ovdâmerkkân fon-, yoruba- já ewe-hiäimuh hárjutteh tom. +Voodoon láá šoddâm maaŋgâlágán häämih, ko tot lii levânâm uárjikäävpi mieldi Amerikân. +Tobbeen tot lii váldám váiguttâsâid uárjivuođâst já katolilâšvuođâst. +Populaarkulttuurist já fiktiost maŋgii siävutteh voodoo ohtân čapis magiain, mutâ eromâšávt Viestâr-Afrikâst ulmuuh halijdeh čielgâsávt iäruttiđ taid kyevti. +Jiešvyevih. +Voodoost iä lah pasekirjeh, paradiis ige helvit. +Eellim já jäämmim rääji ij mudoigin lah nuuvt čielgâs. +Voodoost iä osko, ete jaamišeh láppojeh peic peri mutteh häämis já šaddeh jieggân, kiäin puáhtá koijâdiđ iše já torjuu elimân. +Motomijn hiäimuin oskoh, ete jiegah láá muorâin, já tondiet motomijn puáris muorâin láá šoddâm imelij alttareh, moid ulmuuh tuálvuh skeeŋkâid. +Imeleh. +Voodoo lii polyteistlâš ađai maaŋgâimmeellâš oskoldâh. +Totkeeh já oskoldâhtietteeh láá rekinistám Guinealuovtâst paijeel 150 immeelvuottâd. +Imeleh láá juohhum eennâm, alme já suáđi imeláid, já tain lii čielgâ hierarkia. +Alme imelijn tehálumos lii Hevioso ađai Shango, äijihšooŋâ immeel, já eennâm imelijn Sakpata. +Gu lii suáđi imelijn tehálumos. +Tot lii meid tuulâ já ryevdi immeel. +Gu meerrid puoh, mii lahta ruávdán teikkâ metallân. +Eromâšávt rävdeid tot lii-uv tehálâš immeel sehe tááláá ääigi meid avdomekanijkkáráid, njyevveid, miäcásteijeid já suáldáttáid. +Kuittâg tast ulmuuh maŋgii meid paleh enâmustáá tondiet ko Gu lii älkkeht nievrismielâst já sáttá tovâttiđ paartijd. +Legba še lii ohtâ voodoo-imelijn já meid imelij sänituálvoo. +Tot lii puohtiettee immeel, kii vähtee ubâ sijdâ: ton temppâlijd, tááluid já torijd. +Sunjin sättih leđe oovtâ siijdâst maaŋgah alttareh. +Puoh eennâm já alme imelij paajaabeln lii kuittâg tubleimmeelvuotâ ađai nissoonimmeel Mawu já almai-immeel Lissa. +Suoi lává uábbi já viljâ, mutâ liijká-uv sunnust láá 14 pärnid, kiäin ohtâ lii Shango. +Pihlejâš. +Pihlejâš teikâ pihlájâš ("Sorbus aucuparia") lii muorâ, mii šadda stuárráámuu uásist Euroopâst já Tave-Aasiast. +Pihlejâš kulâ tuomâ náálá ruusušaddoid, moh láá maailmist paijeel 2 000 šlaaijâd. +Tothân uáivild tom, et pihlejááh myerjejeh. +Pihlejâš šadda stuárráámuu uásist Euroopâst já Tave-Aasiast. +Pihlejâš lii almolâš muorâ ubâ Suomâst eereeb tuodârjolgâdâsâin. +Tot šadda masa maggaar enâmist peri, mutâ jis raavvâdamnâseh iä lah ennuv, tot páácá uánihâžžân. +Pyereeb enâmist tast šadda stuorrâ muorâ. +Pihlejâš liäđu tuše čuovviis soojijn. +Kukáh já myerjih láá ennuv táválávt jyehi nube ive. +Säämist pihlejâš šadda olesšaddolâžžân suulân love ihásâžžân já talle tot vuossâmuu keerdi lieđđee já myerjee olmânáál. +Eromâšávt sämmilij kevttimärbivuovijn ij kavnuu tiätu. +Mudoi pihlejâš lii kal lamaš almugij taalhâs- já purrâmuškiävtust. +Loostâid puáhtá kevttiđ teejân já puoh pyeremus äigi toi nurâmân lii algâ- teikkâ koskâkeesi. +Meiddei kukkáin šadda pyeri teejâ, mast lii pyeri mandel haajâ. +Ärbitiäđu mield pihlejâšmuorjigijn láá tipšom leesmi já kepisvaaivijd. +Myerjih lasetteh kužžâvuáčuttem sehe išedeh činehumtaavdâst já manemušvaaivijn. +Pihlejâšmuorjijn lii ennuv C-vitamiin já raavvâdamnâseh. +Muorij smakkâ lii suvráá, mutâ tot varijist muorâst nuubán já muorjijd kannat-uv smakkiistiđ ovdil nuurrâm, et selvân mon muorâ myerjih láá pyereh. +Čohčâtälvi, vuosmui puolâšij maŋa, lii pyeremus äigi nuurrâđ muorjijd, tastko talle suvrodâh láivu. +Pihlejâšmuorjijd puáhtá valmâštiđ maaŋgânáál purrâmâššân. +Kuškâdum teikkâ jiäŋŋum muorjijd lii älkkee kevttiđ leeibiliäibumân, määllin, juhâmuššâid, hillon teikkâ suohâdân. +Muorjijn šaddeh pyereh hiloh, lihcâseh, sääpih já njuvdoseh sehe marmelaadih. +Pihlejâšmuorjijd puáhtá meiddei siävuttiđ veikkâ porkkanáid já eres muorjijguin. +Kááhván puáhtá pihteđ muorjijd teikkâ sääpi čarvumpasâttâs oovtâst puohlágánij ruottâsijgin. +Tááláá ääigi pihlejâš lii muččâdumos čiŋŋâmuorâ meiddei sämmilij šiljoost. +Räiđi. +Räiđi ("Salix caprea") lii lostâmuorâ. +Tot lii ohtâ Salix-suuvâ šlaajâin. +Räiđi šadda táválávt 6-14 meettersâžžân, mut sáttá šoddâđ joba 20 meettersâžžân. +Loostah láá 5-12 cm kuheh já 3-8 cm kubduuh. +Räiđi šadda Euroopâst já Aasiast. +Sämmiliih läävejii kevttiđ páárhust vuoššum ostočääsi ađai páárhu šišne sehe sovskammui já -pihtâsij vaalmâštmân. +Nähki killáá njuoskâsvuođâ pyerebeht, ko tot lii kieđâvuššum ostočassijn. +Sämmiliih kevttii eromâšávt sieđgâi já poijui páárhuid, mut mottoom verd meiddei eres lostâmuorâi, tego leeibi, suávi já rääiđi, páárhuid. +Párhoin puáhtá meiddei päiniđ. +Párkku lii tehálâš aamnâs nähki- já sovstuojijn vala onne-uv. +Ulla Pirttijärvi-Länsman. +Ulla Pirttijärvi-Länsman (š. skammâmáánu 13. peeivi 1971, Aanaar, Suomâ) lii sämmilâš lávloo, jyeigee já nuotâsteijee. +Sun lii vuálgus Aŋŋelist, mii lii uccâ siijdâš Aanaar kieldâst. +Sun lii Hildá Länsman enni. +Onnáá peeivi Ulla áásá perruinis Ucjuuvâst. +Ulla Pirttijärvi-Länsman algâttij karrieeris 1980-lohhoost Aŋŋel nuorat -juávhust oovtâst ereslasseen Ursula Länsmanáin já Tuuni Parttijn. +Sij almostittii juovlâlavlui kasseet ive 1987 oovtâst Mari Boinein. +Juávkku almostitij vuossâmuu album ive 1992. +Tastmaŋa Ulla sirdâšui soolokarrieerân. +Suu vuossâmuš sooloalbum almostui ive 1996. +Onnáá peeivi Ulla kulá Ulda-juávkun, mii vuáđudui ive 2009. +Suu uđđâsumos juávkku lii Áššu. +Iivij 2004-2007 sun tooimâi Laapi läänitaiđârin. +Ive 1996 Pirttijärvi-Länsman vuoitij kirjeest "Hoŋkoŋ dohkká" Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume. +Ohtnubálov ihheed maŋeláá sun vuoitij Áillohaš-muusikpalhâšume, mon Taažâ sämmilij riijkâservi, Kuovdâkiäinu kieldâ já Kuovdâkiäinu Sämmilij servi vuáđudii Nils-Aslak Valkeapää 50. šoddâmpeeivi kunnen. +Ive 2016 sun vuoitij KEKSI-muusikpalhâšume. +KEKSI-muusikpalhâšume. +KEKSI-muusikpalhâšume (,) lii muusikpalhâšume, mon Väylän Pyörre Musiikkiuutiset vuáđudij ive 2014. +Vuossâmuu palhâšume vuoitij Talonpoika Lalli. +Palhâšume juáhhoo jyehi ive lappilâš teikkâ tiänuleehilâš ulmui (d), muusikjuávkun, siärván teikkâ finnodâhân, kiäh láá ánsulávt ánsášâm keppâ muusikist. +Ursula Länsman. +Ursula Länsman (š. +1971, Aanaar, Suomâ) lii sämmilâš lávloo já musijkkár. +Sun kuulâi ive 1982 vuáđudum Angelit-juávkun, mast lâi fáárust meiddei suu uábbi Tuuni Partti. +Sunnust šoodâi pegâlmeh jo ive 1979, ko Elina Karjalainen čaalij artikkâl Aŋŋelist ässee oobijn Suomen Kuvalehtin Ovtâstum aalmugij almugijkoskâsâš Päärni ive keežild. +Siämmáá ive Länsman uábih uásálistijn meiddei muádi TV-ohjelmân sehe Suomâst já Japanist. +Ursula Länsman algâttij karrieeris ive 1982 Aŋŋel nuorat -juávhust oovtâst ereslasseen Ulla Pirttijärvijn já Tuuni Parttijn. +Talle juávhu nommâ lâi Angelin tytöt. +Tuuni Partti. +Tuuni Partti (j.s. +Länsman; š. vyesimáánu 8. peeivi 1975, Aanaar, Suomâ) lii sämmilâš lávloo já musijkkár. +Sun kuulâi ive 1982 vuáđudum Angelit-juávkun, mast lâi fáárust meiddei suu uábbi Ursula Länsman. +Tuuni Länsman algâttij karrieeris ive 1982 Aŋŋel nuorat -juávhust oovtâst ereslasseen Ulla Pirttijärviin já Ursula Länsmanáin. +Ann-Mari Andersen. +Ann-Mari Andersen (š. juovlâmáánu 1. peeivi 1969, Kuovdâkiäinu, Taažâ) lii taažâsämmilâš lávloo já musijkkár, kii lii vuálgus Kuovdâkiäinust. +Sun lii kyevtikielâlâš. +Suu nanosumos kielâ lii tárukielâ, mon sun sárnu argâelimist. +Sun kuittâg lávlu orjâlâškielân. +Ive 1993 Ann-Mari Andersen vuoitij Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási pittáin "Ráhkisvuohta seamma lea". +Ive 2007 sun uásálistij Melodi Grand Prix -kiišton. +Riätká. +Riätká ("Juniperus communis") lii kuácceemuorâ, mii šadda meecijn, jeegijn, källein, kuátuenâmijn já luođâi piällást. +Sáppum myerjih láá čuovjâdeh. +Myerjih njiäpcojeh eskin kuálmád keesi čohčuv. +Riätká puáhtá eelliđ kuhháá, já tot sáttá leđe 1000-ihásâš. +Sämiriätká. +Sämiriätká () lii vyeligâš, eennâm mieldi šaddee já tuodârkuávluin táválâš šlaajâ. +Riätkámuorjijn vuoššum teejâ kevttui činehumtaavdân, paijeelmiärálii puáskumân já kužžâpocceeváddoid. +Myerjih lasetteh kuužâ, čuávjikolgos já sääpi () vuáčuttem. +Riätkámyerjih iä soovâ jis láá manemušvääivih iäge meiddei párnái vuástá leijee nisonáid. +Riätká lii ucánjáhháá mirhâlâš, mutâ táválávt smavvâ meerijd puáhtá kevttiđ. +Maaŋgah tobdeh riäđhá piärgu- já vuolânjadosin, mutâ vuoššum juhâmuššân-uv tot lii hersku. +Teejâ puáhtá vuoššâđ sehe muorjijn, oovsijn ete versoin. +Visseeh suápih pyereest tipšomoljon. +Muorjijd puáhtá čuággiđ ubâ ive, mutâ puoh pyeremuuh tot láá maŋŋeed čohčuv. +Meiddei versoid já oovsijd puáhtá kevttiđ kuás peri. +Grace Kelly. +Grace Patricia Kelly () lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já Monaco prinses. +Grace Kelly šoodâi skammâmáánu 12. peeivi 1929, Philadelphiast, Pennsylvaniast. +Suu eeči lâi John Brendan 'Jack' Kelly, já suu enni lâi Margaret Katherine Majer. +Grace Kelly lâi naaijâm Rainier IIIáin iivij 1956-1982. +Sunnui šoddii kulmâ párnáá: Caroline (š. +1958) já Stéphanie (š. +Grace Kelly finnij vuossâmuu roolâ ive 1951. +Sust lâi talle uálgiroolâ elleekooveest Fourteen Hours. +Sun vuoitij Oscar-palhâšume ive 1954 elleekooveest The Country Girl. +Lieto. +Lieto () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Lietost ääsih 20 194 olmožid, já ton vijdodâh lii 302,56 km², mast 2,04 km² lii čääci. +Lieto naaburkieldah láá Aura, Kaarina, Marttila, Paimio, Pöytyä já Turku. +Tarvasjoki kieldâ lohtui Lieton ive 2015. +Alhojoki, Ankka, Hakula, Hihnala (Hihna), Hiisi, Huilu, Hyssälä, Hyvättylä, Ilmarinen, Inkoinen, Kahloja, Karvala, Kaskala, Kaurinkoski, Keppola, Ketola, Kilpijoki, Kiusala, Kurkela, Käipilä, Kärpijoki, Laitio, Lintula, Littoinen, Lommola, Loukinainen, Mellilä, Moisio, Mäkkylä, Nautela, Paappala, Pahka, Pettinen, Pokkola, Pränikkälä, Punittu, Puntamäki, Pyhältö, Raukkala, Rähälä, Sauvala, Sikilä, Sillilä, Taatila, Tammentaka, Teijula, Tootula, Torstila, Vankio, Vanhalinna, Viikka, Vintala, Vääntelä já Yliskulma. +Mynämäki. +Mynämäki () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Mynämäkist ääsih 7 628 olmožid, já ton vijdodâh lii 536,08 km², mast 16,29 km² lii čääci. +Mynämäki naaburkieldah láá Aura, Eura, Laitila, Masku, Naantali (meerâ peht), Nousiainen, Pöytyä, Rusko, Taivassalo (meerâ peht), Turku já Vehmaa. +Karjala kieldâ lohtui Mynämäkin ive 1997. +Mietoisij kieldâ lohtui Mynämäkin ive 2007. +Mietoinen. +Aarlahti, Antikkala, Haijainen, Harainen, Heikkilä, Hietamäki, Hiippavuori, Hiivola, Hirmuinen, Hämäläinen, Kaivattula, Kaskinen, Katavainen, Karkoinen, Kaukurla, Kaulakko, Kauvainen, Kivivuori, Koivisto, Kumiruona, Kuneinen, Kurina, Kuuskorpi, Laukola, Lehtinen, Leinakkala, Mannuinen, Mietoinen, Nummi, Orkovakkinen, Palokylä, Pursila, Pyhe, Pyhäranta, Rantavakkinen, Raukkaa, Rauvola, Ravea, Runoinen, Ruonkallio, Saari, Soukko, Sukoinen, Sydänperä, Tavastila, Telkinmäki, Tervoinen, Tiirola, Tuokila, Uhlu, Valaskallio já Vähäkylä. +Aakula, Asema, Haapainen, Haloila, Halso, Huoli, Hurula, Ihalainen, Jutila, Juva, Kalela, Karhula, Karjakoski, Kasurla, Kattelus, Keijainen, Kintikkala, Kivikylä, Kivistönmäki, Korvensuu, Kukola, Kälälä, Laavainen, Lankkinen, Lemmettylä, Lepistö, Liuskallio, Majalainen, Maunula, Mielismäki, Munnuinen, Munttinen, Mustila, Myllykylä, Mäenkylä, Nakkila, Neuvoinen, Nihattula, Nihdeinen, Nukkila, Nuuskala, Pahikkala, Palolainen, Parsila, Pellilä, Perpoinen, Pursinen, Rahkola, Raimela, Ruotsinmäki, Ruutila, Seppälä, Sunila, Suorsala, Tammisto, Tapaninen, Tarvainen, Tiuvainen, Tursunperä, Vallainen, Vihtamäki já Värräinen. +Karjala. +Haankylä, Haanperä, Kalela, Karjala, Karppinen, Ketelinen, Laajoki, Lemmi, Sairinen, Salavainen, Suojoki, Suutila, Tallola, Vehmalainen já Vuoloinen. +Puásui. +Puásui lii pelilojes ellee, mii iälá Tave-Fennoskandiast. +Poccuu vuáđunääli lii kodde ("Rangifer tarandus"), eromâšávt tuodârkodde ("R. tarandus tarandus"). +Puásui lojodui tuodârkoddeest maŋeskoskâääigist. +Puásuituálu lii sirdâšum Suomâ sämmilijd Taažâst já lii sämmilij ärbivuáválâš iäláttâs. +Poccust ráhtojeh ärbivuáválâš purrâmâš já pihtâseh. +Eennâm- já meccituáluministeriö aasât poccui enâmusmere ain oovtâ ihelohán. +Iivij 2000-2010 poccui enâmusmeeri lâi 203 700 poccud. +Poccui enâmusmeeri iivij 2020-2030 piso siämmážin ko moonnâm ihelovveest. +Puásui lii sorvâellee, mon turkkâ tuálá pyereest liegâsvuođâ. +Turháin puásui pállá Tave-Euroop kolmâ taalvij paijeel. +Tuurhâst láá loovdâsoksâmeh, main láá sierânisten áimuvuobdah. +Loovdâsoksâmeh láá oovtâ neljihâšsenttimeetterist paijeel 1 700. +Turkkâ lii táválávt räänis, kuovgisruškâd teikkâ vielgâd. +Sarves tiäddá 70-100 kg. +Áldu lii ucceeb, suullân 60-80 kg. +Sarva čuámáttâsmitto lii joba 127 cm. +Njuávihvuásáš tiäddá 4-6 kg. +Poccuu eellimahe puáhtá leđe 18-20 ihheed. +Sehe sarves já áldu šoddâd čoorvijd jyehi ive. +Poccuu čuárvi lii maailm jotelumosávt šaddee tähti. +Čuárvi sáttá šoddâđ 2 cm peeivist. +Poccuuh láá smieretteijeeh, já tain láá nelji čuávji. +Kiđđuv poccuuh poreh suoinijd, luhteešaddoid, toŋŋâsijd, jáhháál já muorâi uurbijd. +Keessiv poccuuh poreh maaŋgâlágánijd ruonnâsijd, main tehálumoseh láá sino já nješšišadoh. +Toi lasseen poccuuh poreh meid suávi loostâid, suoinijd, sino já jáhháál. +Čohčuv poccuuh poreh täälvi várás: luhteešadoi, sino, suoinij já toŋŋâsij lasseen kuobbâreh láá stuorrâ heerskuh poccuid. +Tälvi puáhtá leđe vädis äigi poccuid, tastko talle raavâd lii luándust vääniht. +Poccuuh oceh vuosâsaajeest jáhháál já pasteh apseđ tom oovtâ meetter kossâ cuoŋŋuu čoođâ. +Jáhálijn poccuuh pivnohisteh kuolbâjáhháál. +Tälviv poccui tiäddu lii táválávt suulân 20% ucceeb ko keessiv. +Onnáá peeivi puásuialmaah purâttâleh poccuid tälviv. +Poccuuh eelih 5-500 poccuu čoogijn tâi puásuisiijdâin, main toh oceh smierettemsoojijd já čääsi. +Motomin nuorâ poccuuh já sarvah sättih meid skuiperdiđ. +Ko puásui jotá, te ton kyepirijn kulloo cuálkkee jienâ tego sorvâantiloopijn-uv. +Cuálkkee jienâ lii máhđulávt viestâdemkiäinu, mutâ äšši ij lah vala tutkum poccui tááhust. +Áálduh já távjá puásuisiijdâi tâi čoogij eres poccuuh piälušteh aggressiivlávt smavvâ vuosijd piäđuin. +Lii meiddei táválâš, ete muáddi ááldu jieijâs vuosijguin láá sierâ čurrust ton räi ko vyesih láá suulân kuuđâ mánuppajasiih. +Vivien Leigh. +Vivien Leigh (algâalgâlâš nommâ Vivian Mary Hartley;) lâi eŋlandlâš čaittâleijee. +Vivian Mary Hartley šoodâi skammâmáánu 5. peeivi 1913, Darjeelingst, Indiast. +Ubâ peerâ varrij maasâd Eŋlanden, ko Vivian lâi 6-ihásâš. +Vivien Leigh lâi naaijâm Herbert Leigh Holmanáin iivij 1932-1940. +Sunnui šoodâi ohtâ pärni, Suzanne Holman (š. +Vivien keevtij suu vuosmuu pelikyeimi koskânoomâ Leigh ubâ karrieer ääigi. +Ive 1940 sun naajâi Laurence Olivieráin, mutâ forgâ Vivien mielâtiervâsvuotâ suáibuškuođij, ko sun puáccái kyevtsundásii šlundevuotân. +Suoi iäránáin ive 1960. +Vivien Leigh jaamij 53-ihásâžžân tuberkulosân. +Vivien Leigh algâttij karrieeris teatterist 1930-lovvoost. +Sust šoodâi pegâlmâs ubâ maailmist ive 1939, ko elleekove Gone with the Wind almostitij. +Njuámmil. +Njuámmil ("Lepus timidus") lii njuámmilellei laahkon kullee njomâtteijee, mii lii vuáhádum pyereest Tave-Eurasia pirrâsân. +Njuámmil rummâš kukkodâh lii 50-60 cm, mon lasseen tast lii seibi, mii lii suullân 4-8 cm. +Ellee tiäddá 3-5 kg. +Niŋálâs lii stuárráb ko ores. +Njuámmil iälá táválávt 1-2 ive, mutâ puárásumoseh njuámmileh láá lamaš joba 9-ihásiih. +Keessiv njuámmil čielgipeeli lii ränisruškâd já čuávjipeeli vielgâd. +Peeljijn láá vielgis roobdah já čapis keejih. +Tälviv njuámmil turkkâ lii vielgâd, tuše peljikeejih láá čappâdeh. +Turkkâ tuálá liegâsvuođâ pyereest. +Njuámmil lebbee monnjâjuolgij jyelgisuormâid, vâi tot pasta jotteeđ muottuu oolâ stuppááhánnáá. +Njuámmil pasta ruottâđ joba 60 km/h, já tot vuájá pyereest. +Njuámmil iälá Euroop já Aasia taveoosijn, Puolast já Skandinaviast Kuálhismeerân. +Sierâ populaatioh láá Hokkaidost, Kiriilijn, Sahalinist, Aalpâin, Irlandist já Skotlandist. +Šlaajâ lii ištâdum Eŋlandân, Färsuolluid já maaŋgâ Skotland suollui. +Njuámmil kávnoo ubâ Suomâst. +Njuámmileh kávnojeh iänááš tundraast já taigameecijn. +Njuámmileh finnejeh táválávt 2-5 čiivgâ, motomin joba käävci čivgâd. +Niŋálâs čivgá 1-3 tove ivveest. +Táválávt piäsáduvah láá kuittâg kyehti. +Kimeäigi álgá kuovâmáánust, já niŋálâs kimeguát tállân šoddâdem maŋa. +Čuávjiäigi lii 50 peivid. +Šodâdijnis čiivgâin láá soksâmeh, já toh uáinih. +Enni piämmá čiivgâid ohtii peeivist, tuše muáddi miinuut. +Čiivgah purâškyetih šaddoid jo muádi peeivi ihásâžžân, já toh oceh oovtâ oho ihásâžžân ravâdis jo jiejah. +Njuámmilčiivgah láá masa hajâttemeh, mii iššeed taid ripettiđ. +Salâsteijeeh. +Maŋgâ ellee salâsteh njuámmilijd, ovdâmerkkân kumppi, iilvâs, riemnjis, jierssee, kuáskim já stuorrâoppuu. +Eres-uv piätulodeh, ovdâmerkkân säpligvälli, salâsteh njuámmilčiivgâid. +Njuámmil miäcástem lii ohtâ pivnohumosijn miäcástemhaamijn. +Ihásávt Suomâst miäcásteh suullân 200 000 njuámmilid. +Njuámmil miäcástemäigi álgá čohčâmáánu 1. peeivi já nohá kuovâmáánu 28. peeivi. +Pyhäranta. +Pyhäranta lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Pyhärantast ääsih 1 995 olmožid, já ton vijdodâh lii 291,75 km², mast 148,26 km² lii čääci. +Pyhäranta naaburkieldah láá Laitila, Rauma já Uusikaupunki. +Hirslahti, Ihode, Kauhianpää, Kaukka, Kaunissaari, Kukola, Lahdenvainio, Nihtiö, Nuuski, Polttila, Radansuu, Reila, Reitula, Rihtniemi (Verknäs), Rohdainen, Santtio (Sandnäs), Valkama (Vitby), Varhokylä já Ylikylä (Överby). +Ketki. +Ketki ("Gulo gulo") lii Euroop stuárráámus netiellee. +Ubâ maailm netiellein-uv tuše jietânâsčeevris já merâčeevris pyehtih leđe stuárráábeh ko ketki. +Ketki lii tuođâlávt uhkevuálásâš Suomâst. +Keeđhi kukkodâh lii 69-83 cm, mast seeibi kukkodâh lii 15-25 cm. +Ärdeekukkodâh lii 40-45 cm.Niŋálâs tiäddá suullân 10 kg, ores puáhtá teddiđ joba 28 kg. +Stuárráámus viekkejum niŋálâs ketki lii tiäddám 20 kg, já stuárráámus viekkejum ores ketki 28 kg. +Keeđhist láá ápálâš ruumâš, uánihis jyelgih, kubdâ kepileh já tuolbâ uáivi. +Keeđhist láá stuorrâ kepileh verdiddijn keeđhi jieijâs stuárudâhân. +Ketki lii tevkisruškâd teikâ ruškisčappâd já eertist lii kuovgis säärgis. +Uáivist keeđhist láá kuovgis já tevkis kovoseh. +Čiäpáttist já raddeest sättih leđe kuovgis tiälhuh. +Tälvisoovsâ lii kuhheeb já vuohâdub ko kesisoovsâ. +Tälviv keeđhi juolgijd piättá sävris soovsâ, mii iššeed ruottâđ muottuu alne. +Keeđhi lavdâm +Keeđhih tiättojeh Suomâst, Taažâst, Ruotâst, Ruošâst, Kiinast (Heilongjiang, Sinkiang, Sis-Mongolia), Mongoliast, Kanadast já Ovtâstum staatâin (Alaska, Wyoming, Idaho, Montana, Washington, Oregon já Kalifornia). +Ketki lappui 1800-lovvoost eurooplâš lavdâmkuávluinis maadâoosijn váinudem já pirâsnubástus tiet. +Kanadast já Amerikast tiättoo aainâs-uv keeđhi vyelišlaajâ "Gulo gulo luscus". +Kanada Vancouversuolluu keeđhih láá máhđulávt sierâ vyelišlaajâ "Gulo gulo vancouverensis". +Maailm maadâuásist iä tiettuu keeđhih. +Ketkinäälih láá lasanâm moonnâm iheluuvijn Suomâst, Ruotâst já Taažâst. +Suomâst keeđhih láá suullân 400. +Ive 2020 kuovâmáánust puásuituálukuávlust lijjii 135-140 ketkid. +Ive 2017 Ruotâ ketkinääli lâi suullân 522 ketkid já ive 2009 Taažâ ketkinääli lâi 320-400 ketkid. +Ruošâ peln láá suullân 20 000 ketkid. +Iivij 1979-1998 ohtsis 16 ketkid ištâduvvojii puásuituálukuávlust Koskâ- já Viestâr-Suomân, ohtâ ketki meiddei Nuorttâ-Suomân Ilomantsin. +Onnáá peeivi Suomâčielgi kuávlust lii maailm áinoo ištâdum ketkipopulaatio. +Táválávt ketki jotá iho teikâ veeigist, mutâ lii máhđulâš uáiniđ keeđhi meid peiviv. +Ketki puáhtá jotteeđ 20-40 km peeivist purrâmuš usâdijnis. +Keeđhi ruottâm ij lah eromâš jotteel, pic tot lii taggaar suámálâš luággum. +Stuorrâ kepilijguin lii älkkee ruottâđ muottuu alne. +Hablâmuottust ketki njuško tego eres-uv netielleeh. +Keeđhijn lii stuorrâ lihâdemkuávlu, mutâ toh iä piälušt tom. +Keeđhih kuittâg merkkejeh jieijâs kuávlu poškáin, kužžáin já monnjâráávsá vuojáin. +Návt eres keeđhih tietih, kost šlajâkyeimih joteh, já pyehtih velttiđ taid. +Ketki viälttá siämmáá suhâpele. +Ketki lii hyenes já čyerbissiähá pivdee, mii iänááš puárskud pivdohomáidis paldeetmáin salâselles liijgás tooláá. +Ketki lii rátuporree. +Tot meid pivdá poccuid já meccikavrâsijd, mutâ ij pyevti komettiđ rävis soorvâid. +Poccui já meccikavrâsij pivdem luhostuvá tuše talle ko láá timmâ cuoŋŋuuh, moh kyeddih keeđhi mutâ iä salâselleid. +Ucceeb njomâtteijeeh, lodeh já cuobbuuh sehe myerjih kuleh meiddei keeđhi ravâdân. +Ovdâmerkkân muorjijd ketki porá loppâkeesist. +Ketki čiähá saalâsis muottuu vuálá teikâ viešid tom muorâi ovssijd. +Ketki máccá távjá saalâsis kuuvl. +Keeđhist lii pyeri hajâáiccu. +Tot puáhtá apseđ ravâdâsvuárhá meetter asosâš muotâkerdi čoođâ. +Ketki lassaan hitásávt. +Ton kieimâm lii koskâkeesi. +Niŋálâs čivgá vuossâmuu čivgâčurruu 3-4-ihásâžžân. +Čiivgah šaddeh njuhčâ-cuáŋuimáánust piäjun, mii lii muottuu vyelni. +Oovtâ čivgâčurrust láá táválávt 2-4 čiivgâ. +Čivgâ lii šodâdijnis 10-12 cm kukke já tiäddá suullân 100 g. Čiivgah láá čalmettemeh. +Enni piämmá čiivgâid 8-10 okkod. +Čiivgah čuávuh niŋálâs čuávuváá čoovčâ räi, motomin joba kyevti ive ääigi. +Tegu ellein táválávt, meid keeđhist lii stuorrâ jamâlâšvuotâ eidu nuorâ keeđhijn. +Normaallâš eellimahe lii 4-6 ive, mutâ ketki puáhtá eelliđ joba 13-ihásâžžân. +Ava Gardner. +Ava Lavinia Gardner () lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Ava Lavinia Gardner šoodâi juovlâmáánu 24. peeivi 1922 Smithfieldist, Tave-Carolinast. +Ava Garder lâi naaijâm kulmii: Mickey Rooneyin (1943-1943), Artie Shawáin (1945-1946) já Frank Sinatrain (1951-1957). +Ava varrij ive 1955 Espanjan já ive 1968 Lontoon, kost sun aasâi jäämmim räi. +Ava Gardner algâttij karrieeris uánihisfiilmâin, já suu vuosmuš kuhes elleekove lâi Shadow of the Thin Man ive 1941. +Ive 1946 Gardner finnij vuosmuu stuorrâ roolâ elleekooveest Whistle Stop. +Siämmáá ive almostui elleekove The Killers, mast Avast šoodâi pegâlmâs. +Ruošânjuámmil. +Ruošânjuámmil ("Lepus europaeus") lii njuámmilellei laahkon kullee šlaajâ, mii tiättoo algâalgâlâš šlaaijân Euroopâst já Aasia uárjioosijn. +Ruošânjuámmil rummâš kukkodâh lii 55-68 cm, já seibi lii 8-12,5 cm kukke. +Ruošânjuámmil tiäddá 2,5-7 kg já iälá táválávt 8-12 ihheed. +Čielgipeeli lii fiskislágán ränisruškâd, já čuávjipeeli lii vielgâd. +Ertpeleh, čeve já ryevjih láá ruostâruopsâdeh teikâ ruostâfiskâdeh. +Seibi lii vielgâd já čappâd. +Peeljih láá kuheh já tain lii čapis keeči. +Tälvisoksâm ivne mulsâšud aldasáid kesisoksâm iivnest silbâránásân. +Njuámmil sitá ollásávt vielgis tuurkân, mutâ ruošânjuámmil tälvisoovsâ lii váhá kuovgâdub ko kesisoovsâ. +Keessiv ruošânjuámmil iärut njuámmilist kuhebijn peeljijn já kyevtivnásii seeibist. +Ruošânjuámmil lavdâm. +Ruopsis kuávlu lii algâalgâlâš eellimpiirâs já violet kuávluh láá kalvemkuávluh. +Ruošânjuámmil lii algâaalgâst lavdâm Uárji-Aasia koškejolgádâsâin. +Euroop stuorrâ šaddokerdistielâsijn ruošânjuámmil lii enâmustáá lavdâm lostâvuovdijd, siähálâsvuovdijd já koškejolgádâssáid. +Ruošânjuámmil lavdâmpirâsin lii masa ubâ Euroop, tuše Tave-Euroopast iä tiettuu ruošânjuámmileh. +Suomân ruošânjuámmil laavdâi maadânuorttist 1800-lovo loopâ rääjist, já 1930-lovvoost tot lâi jo lavdâm masa ubâ Suomân. +Onnáá peeivi ruošânjuámmil tiättoo Oulu aloduv räi. +Ruošânjuámmil lii kolvum meid Ovtâstum kunâgâskoodán. +Lii arvâlum, ete jo tovlááh roomaliih kolvii ruošânjuámmil Britannian. +Ruošânjuámmil lii kolvum meid Euroop ulguubel: Argentiinan, Australia Tasmanian, Barbadosân, Brasilian, Kanadan, Chilen, Falklandân, Irlandân, Uđđâ-Seelandân, Réunionân, Uruguayn já Ovtâstum staatáid. +Ruošânjuámmil mákkoo aassâmviäsui aldasijn muorâkaardijn, muorâstuvâin já piälduin. +Njuámmil vuod mákkoo eenâb meecijn. +Mecciroobdâin taah kyehti šlaajâ sättih eelliđ paldâluvâi. +Motomin ruošânjuámmil já njuámmil ruossâlistojeh-uv. +Ruošânjuámmil lassaan pyereest. +Niŋálâs puáhtá čivgâđ kulmii, motomin joba neljii ivveest. +Ruošânjuámmiloráseh kištodeh niŋálâsâst. +Kištottelleeh čuážžuleh monnjâjuolgijd já tuáruh kepilijguin. +Čuávjiäigi lii 42 peivid. +Táválávt šaddeh 7-10 čivgâd. +Čiivgah uáinojeh, já tain láá soksâmeh. +Enni piämmá čiivgâid ohtii peeivist suullân kyevti oho ääigi. +Ella Holm Bull. +Ella Holm Bull (js. +"Jåma" teikkâ "Joma",) lâi maadâsämmilâš máttáátteijee já kirječällee, kii poorgâi ubâ suu eellim maadâsämikielâ pyerrin. +Ella Jåma šoodâi roovvâdmáánu 12. peeivi 1929 Rávduluovtâst, Taažâst. +Suu eeči lâi Nils Pedersen Jåma (meid "Joma", 1905-1948), já suu enni Anna Sofie Johnsen Steinfjell (1904-1974). +Suoi láin maadâsämmilâš pajeulmuuh. +Ella lâi puárásumos viiđâ párnáást. +Ko Jåma lâi 18-ihásâš, te suu eeči jaamij syeinimáánu 5. peeivi 1948 tábáhtum nk. +Dunderlandsdal-päärtist. +Siämmáá päärtist jammii meid suu čeeci, siäsá, iänui, ime já ohtâ hyelkki lase. +Ella naajâi Nils Holm Bulláin (1929-2003) ive 1953. +Ive 1954 sun valmâštui Neesna máttáátteijeeollâškoovlâst. +Čuávuváá ive sunnuu vuosâpärni šoodâi já te kuulmâ ive maŋeláá sunnuu nubbe páárnáš. +Ive 1964 sun luuvâi sämikielâ vuáđu-uápuid Oslo ollâopâttuvvâst. +Ive 1967 já 1969 šoodáin sunnuu kyehti majemuu párnáá. +Ive 1968 vuáđudui Åarjel-saemiej skuvle, mon vuossâmuš máttáátteijee já rehtor Holm Bull lâi. +Sun nomâttui viirgán jo tolebáá ive, vâi sun kiergâničij rähtiđ oppâmaterialijd ovdil luuhâmive aalgâ. +Ive 1974 suoi Knut Bergslandáin rahtijn maadâsämikielâ kirjekielân ortografia, mii sunnuu kunnen lii kočodum Bergsland-Bull-ortografian. +Anna Jacobsen lasseen meid Holm Bull lâi jurgâlâm Säämi suuvâ lavluu saanijd maadâsämikielân. +Čohčuv 1989 lijjii Taažâst vuossâmuuh sämitiggevaaljah, main sun väljejui sämitiggeairâsin. +Sun lâi sämitiggeest iivij 1989-1993. +Holm Bull finnij maaŋgâ palhâšume pargostis. +Ovdâmerkkân ive 2004 sun finnij vuossâmuu Kollekielâ-palhâšume tondiet ko sun lâi ruhnom ubâ eellimääigis maadâsämikielâ sehe njálmálii já kirjálii kevttim lasettem. +Anna Tatangelo. +Anna Tatangelo [tat'andʒɛlɔ] (š. uđđâivemáánu 9. peeivi 1987, Sora, Frosinone eennâmkodde, Italia) lii italialâš pop-lávloo. +Suu vuossâmuš album "Attimo x attimo" almostui čohčâmáánust 2003. +Natalie Wood. +Natalie Wood (algâalgâlâš nommâ Natalja Nikolajevna Zaharenko;) lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Natalja Nikolajevna Zaharenko šoodâi syeinimáánu 20. peeivi 19238 San Franciscost, Kaliforniast. +Suu eeči lâi ukrainalâš. +Suu vaanhimeh muttijn suhânoomâ Gurninin. +Natalie lâi naaijâm Robert Wagneráin iivij 1957-1962 já ivveest 1972 Natalie jäämmim räi. +Sun lâi naaijâm meid Richard Gregsonáin iivij 1969-1972. +Natalia Wood jaamij kärbispäärtist. +Sun lappui kárbást já vaarâ hevânij. +Lii kuittâg epičielgâs, mii riävtui tábáhtui. +Natalie algâttij karrieeris neelji-ihásâžžân. +Suu vuosmuš stuorrâ roolâ lâi elleekooveest Miracle on 34th Street ive 1947. +Ive 1955 valmâštui elleekove Rebel Without a Cause, mast sun čaittâlij James Deanáin. +Nirppi. +Nirppi ("Mustela nivalis") lii ucemus netiellee. +Nirppi lii rávhuidittum ubâ Suomâst. +Niirpi stuárudâh mulsâšud eellimpirrâs mieldi. +Niirpih láá ucebeh taveoosijn (meid Suomâst) já stuárráábeh maadâoosijn. +Jis stuárráb niirpi seeibi juáđháččij pele kuhebin já ivniiččij tom jotkum uási čappâdáin, te ellee ličij tegu puoidâ. +Tave uccâ ellee koččoo "uccnirppin" ("Mustela nivalis nivalis") já määdi stuárráb ellee koččoo "stuorrânirppin" ("Mustela nivalis vulgaris"). +Uccnirppi lii tälviv ollásávt vielgâd. +Keessiv vuod tast láá vielgis čuávjipeeli já ruškis selgipeeli. +Tai kyevti ivne rääji lii njuolgâd já pastel. +Keessiv meid kepileh láá vyeleeld vielgâdeh já paajeeld ruškâdeh. +Rummâš kukkodâh lii niŋálâsâin 13-15 cm já orásijn 15-20 cm. +Niŋálâs tiäddá suulân 20-40 g já ores 40-80 g. Stuorrâniirpi ruumâš lii váhá kuhheeb: niŋálâs lii 16-20 cm já ores 21-24 cm kukkosâš. +Tälviv stuorrâniirpi selgipeeli lii ruškâd. +Niirpi lavdâm +Nirppi lii lavdâm ubâ Euroopân, eereeb Islandân já Irlandân. +Tave-Afrikâst nirppi tiättoo Marokkost sehe Algeria, Tunisia já Viestâr-Sahara taveoosijn. +Tot tiättoo meid stuárráámuu uásist Aasia já Tave-Amerik. +Nirppi iälá meiddei suolluin, eromâšávt Koskâmeerâ kuávlust, já lii ušom lavdâm toho ulmui fáárust. +Nirppi lii netiellein puoh enâmustáá spesiaališum tiätu salâselleid, ađai táágu pehti säpligáid, já jis puátá hyenes säpligihe, te nääli kačča. +Niirpist ij lah molsâiävtulâš etipurrâmâš, maid tot puávtáččij kevttiđ säpligijttes ivij äigin. +Nirppi koddá salâsis niiskán kääskistmáin já jis lii asto, te aalgât puurrâm ain uáivist já vuoiŋâšijn. +Kirste Paltto. +Ritva Kirste (Kirsti) Paltto (; š. kuovâmáánu 11. peeivi 1947, Ucjuuhâ, Suomâ) lii sämmilâš kirječällee, kii čáálá iänááš orjâlâškielân. +Suu kirjeh láá jurgâlum suomâkielân, saksakielân, tárukielân, eŋgâlâskielân já anarâškielân. +Paltto jieš lii meiddei jurgâlâm ennuv tuojijd suomâkielân já sämikielân. +Paltto lâi meid Säämi kirječällei seervi vuossâmuš jođetteijee. +Paltto lii máttáátteijee. +Sun juuđij Aanaar ristâlii aalmugškoovlâ iivij 1964-1965 já valmâštui aalmugškovlâmáttáátteijen Raahe seminaarist ive 1971. +Paltto poorgâi vuáđuškovlâmáttáátteijen Vuáčust iivij 1971-1972, Simost iivij 1972-1974 já Utajärvist iivij 1974-1975. +Sun lâi sämikielâmáttáátteijee Ucjuuvâ pajetääsist iivij 1985-1986 já Säämi máttááttâskuávdáást ive 1996. +Suu nieidâ lii algâaalmugij totkee Rauna Kuokkanen. +Ive 1977 Paltto finnij sehe čalmettemij kuldâlmâspalhâšume já Laapi eennâmkode taaiđâpalhâšume. +Kyehtlov ihheed maŋeláá sun vuoitij Sämitige kulttuurpalhâšume. +Ive 2000 sun finnij Helen-palhâšume. +Ive 2001 Paltto vuoitij kirjeest "Suoláduvvan" vuossâmuu keerdi Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume. +Käävcinubálov ihheed maŋeláá sun vuoitij oppeet palhâšume, taan tove kirjeest "Luohtojávrri oainnáhusat". +Ive 2019 Laapi ollâopâttâh nomâttij suu kunneetuáhtárin. +Pöytyä. +Pöytyä () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Pöytyäst ääsih 8 219 olmožid, já ton vijdodâh lii 773,69 km², mast 23,62 km² lii čääci. +Pöytyä naaburkieldah láá Aura, Eura, Koski Tl, Lieto, Loimaa, Marttila, Masku, Mynämäki, Nousiainen, Oripää, Rusko, Säkylä já Turku. +Karinaisij kieldâ lohtui Pöytyän ive 2005. +Yläne kieldâ lohtui Pöytyän ive 2009. +Oripää. +Oripää lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Oripääst ääsih 1 320 olmožid, já ton vijdodâh lii 117,72 km², mast 0,08 km² lii čääci. +Oripää naaburkieldah láá Loimaa, Pöytyä já Säkylä. +Juvankoski, Latva, Maanpää, Makkarkoski, Myllykylä, Oripää já Tanskila. +Skyelfi. +Skyelfi ("Bubo scandiacus") lii loddešlaajâ, mii kulá oppuuluudij laahkon.Taan lahkoost láá kyehti hiäimu, moh láá tornâoppuuh já táváliih oppuuh. +Ores lii 55-60,5 cm kukke já tiäddá 1 300-2 300 g. Niŋálâs vuod lii 60,9-67 cm kukke já tiäddá 1 700-3 000 g. Suájákeejij koskâ lii 142-166 cm. +Skyelfist láá kuovgis puuzah, mut puuzâin láá räänis já čapisruškis tiälhuh. +Puáris oráseh láá ollásávt vielgâdeh. +Nuorâ niŋálâsâin láá eenâb tiälhuh, já tondiet toh sättih nevttiđ masa ränisin. +Skyelfist láá stuorrâ uáivi, stuorrâ fiskis čalmeh já tevkis njune. +Juolgij pirrâ láá ennuv puuzah, já toi loopâst láá tevkis koozah. +Orráás kiihâmlaavlâ "gooh", "hoorh" teikkâ "aoo" kulloo kuhás. +Piervâlsoojijn kulloo váruttâsjienâ "kväkväkväkvä" teikkâ "krä-krä". +Skyelfi pessee tundrakuávluin Euroopâst, Aasiast, Ovtâstum staatâin já Ruánááenâmist. +Euroopâst tot lassaan tuše Suomâst, Taažâst, Ruotâst, Islandist já tyellittälli Skotland taavaakeččin. +Skyelfi kávnoo máhđulávt meiddei Eŋland nummivoođâin já vala motomijn eres-uv jieŋâmeerâ suolluin, ovdâmerkkân Shetlandsuolluin. +Skyelfi jiešvuođâlâš eellimpirâsin láá seevtil- já jäävviltundrakuávluh sehe tuodârjolgâdâsah já -kuácámeh. +Skyelfi pessiiškuát tállân, ko pievlah iđeškyeteh voođáid já jeggijd. +Skyelfi ij lah nuuvt hirmâd uápis tááláid ulmuid, eereeb ko loddekirjij siijđoin, ko tot lii iänááš tuodârässee já uáli-uv harvii láppoo pecivuávdán, mut motomin te liijká sáttá nuuvt-uv keevvâđ. +Skyelfi táválumos ravâdin láá kozzâsäpligeh, njuámmileh já koskâstuárusiih lodeh tego kaijuuh, viettuuh, riävskáh já kiäruneh. +Eresnáál ko eres oppuuh skyelfih salâsteh iänááš peiviv. +Onnáá peeivi toh salâsteh meid iho. +Sauvo. +Sauvo () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Sauvost ääsih 2 957 olmožid, já ton vijdodâh lii 299,48 km², mast 46,87 km² lii čääci. +Sauvo naaburkieldah láá Kaarina, Kemiönsaari, Parainen, Paimio já Salo. +Karuna kieldâ lohtui Sauvon ive 1969. +Njaalâ. +Njaalâ ("Vulpes lagopus") lii penuvelleid kullee piätuellee, mii iälá maailm taveoosij tundrakuávluin. +Njaalâ lii ucceeb ko riemnjis já tiäddá suulân 2,5-8 kg. +Njaalâ lii 55-65 cm kukke, já ton seibi lii 30-35 cm. +Njaalâ turkkâ lii vielgâd tälviv já ruškisräänis keessiv. +Čuovjisriämnjá turkkâ lii tevkis čuovjisräänis pirrâ ive. +Njaalâ peeljih láá uánihááh, já toi keeči lii jurbâd, vâi toh iä kolmuu. +Njaalâ lavdâm +Njaalâ iälá arktâsijn kuávluin Kanadast, Alaskast, Ruošâst, Ruánááeennâm robdâoosijn, Islandist, Čokkevaarijn, Skandinaviast já Suomâst. +Njaalâid šoddâdeh meid čevđiellen, já talle taid kočodeh čuovjisriemnjisin. +Njaalâ lii ollásávt vuáhádum arktâlâš pirrâsân já ličij-uv jurdemist, et njaalâst láá puoh ääših oornigist, mut iä lah. +Njaalâst mana tááláá ääigist hyenebeht ko kuássin ovdil, já tot kámppádâl-uv suhâjämimis vuástá. +Moonnâm ihečyeđe pelni lii áimu čielgâsávt lieggânâm ovdii iähtun já njaalâ eellimpiirâs taađeest káržum. +Riemnjis lii korrâsávt loskâm njaalâ eellimpirâskuávluin ton suujâst, et ovdâmerkkân pessimääigi muádi ceehi lieggânem (13°:st 15°:n) uáivild tom, et njaalâ eellimpirrâsist šadda riämnjá eellimpiirâs. +Njaalâ lii aktiivlumos veigin, ko ocá purrâmâš. +Njaalâ lii puohporree piätuellee, mut válduevvisin láá kuittâg kozzâsäpligeh já muldesäpligeh. +Talle ko smavvâ jursseeh láá vääniht, te njaalâ kárttá tuuttâđ luddijd, toi moonijd já uđâgáid sehe muorjijd já haškáid. +Tot porá meiddei stuárráámušâid tiivrijd. +Taan ääigi váiluh njaalâ eellimpirrâsist stuorrâpiäđuh masa ollásávt, tegu kumppi, kuobžâ já ketki, já njaalâ ij čuuvtijgin pyevti ávhástâllâđ piäđui koddem poccui pasâttâsâigijn. +Njaalâ iälá ohtuunis teikkâ parâinis. +Tot lii oskolâš pelikuáimásis, já paarâ sáttá iälustiđ maaŋgâid iivijd oovtâst, ađai nuuvt kuhháá ko pelikyeimi lii elimin. +Lasanemäigi álgá kuovâmáánust, já njaalâ kiäimá kiđđâtäälvi njuhčâ- tâi cuáŋuimáánust. +Piäju lii suáhirääji paajaabeln čunoitiäváin teikkâ keđgijuovâin. +Čuávjiäigi lii 51-53 peivid. +Vyesimáánu loopâst teikâ kesimáánu aalgâst šaddeh 2-4 čiivgâ. +Marttila. +Marttila () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Marttilast ääsih 1 993 olmožid, já ton vijdodâh lii 195,99 km², mast 0,68 km² lii čääci. +Marttila naaburkieldah láá Koski Tl, Lieto, Loimaa, Paimio, Pöytyä já Salo. +Heikola, Hirvas, Hongisto, Huovaristo, Juutila, Karvela, Krouvi, Laurila, Lovi, Maunula, Mäntsälä, Ollila, Palainen, Pappila, Prunkila, Purhala, Rekoinen, Ruskolainen, Simala, Siutila, Suoniittu, Tiipilä já Vättilä. +Iilvâs. +Iilvâs ("Lynx lynx") lii kissáelleid kullee koskâstuárusâš piätuellee, mii iälá Fennoskandiast, Ruošâst já Tiibetist. +Smavvâ populaatioh kávnojeh meiddei muádi eres saajeest Euraasiast. +Iilvâs lii 70-140 cm kukke, já ton seibi lii 15-26 cm. +Iilvâs tiäddá táválávt 8-25 kg. +Ores lii stuorráb ko niŋálâs. +Ilvâs turkkâ lii ruopsâd, ruškâd já räänis. +Čuávji vyelni, käŋŋirijn, čiäpáttist já peeljij siskiibeln turkkâ lii vielgâd. +Ilvâs peeljij keejijn láá 4-7 cm kukkosiih čapis tiepih. +Iilvâs lii vuáhádum pyereest Suomâ táálván: kuhes juolgijguin já stuorrâ kepilijguin mätki ovdán kossâ-uv muottust já assaas turkkâ syeijee puolâšijn. +Ilvâs lavdâm +Iilvâs mákkoo merâasseest 5 500 meetter aloduv räi. +Pyeremustáá iilvâs mákkoo vuovdijn, mutâ tom puáhtá kuáhtáđ ordârääji taavaabeln-uv. +Ton lasseen iilvâs tiättoo meiddei koskâmeerâlii šadolâšvuođâ meecijn já Koskâ-Aasia miestâkuávluin já koške aroin. +Iilvâs iälá masa ubâ Suomâst. +Puásuituálukuávlust, Tavepoođâenâmist, Koskâ-Tavepoođâenâmist já Maadâ-Tavepoođâenâmist nääli lii ucce. +Lii árvuštâllum, et ive 2018 Suomâst lijjii 1 865-1 990 ilvâsid. +Iilvâs ij lah kuássin olmânáál lijkkum iälustiđ Säämist, veikkâ tobbeen láá poccuuh, njuámmileh, riämnjáh, uárreeh já maaŋgâlágáneh lodeh. +Iilvâs lii piärguporree piätuellee. +Ehidist iilvâs vuálgá pivdomáátkán. +Kissáellee tärhis kulo já uáinu vievâst tot áiccá salâsellee. +Ko iilvâs lii huámášâm salâsellee, tot njááhá vistig nuuvt alda ko máhđulâš já páácá vyerdiđ, et salâsellee puáđáččij stuŋgiittem ooláádmuudon. +Kivkked tot stuŋgit korrâ liävttoin saallâs. +Iilvâs ij vyelgi uávuttâllâđ saallâs. +Ilvâs tehálumoseh salâselleeh láá meccikaavrâs já njuámmileh, mut meiddei riemnjis, uárree, lodeh já uccâjursseeh heivejeh. +Kiđđâtälvi-iijâi tuálih oresilvâseh korrâ taištâlmijd niŋálâsâin. +Ores já niŋálâs lává oovtâst tuše muáddi oho kieimâm ääigi, ko iilvâs lii luándus peeleest ohtuunisorroo. +Táválávt niŋálâs čivgá kyehti čiivgâ källee vuálá tâi stuorrâ muorâ vuovdân, kuus tot lii ráhtám peesi. +Čiivgah čuávuh niŋálâs suullân ive ääigi já uáppih tast pivdemtááiđuid. +Uđđâ-Kaledonia provinseh. +Uđđâ-Kaledoniast láá 3 prooviins'", moh láá juohhum 33 kieldân. +Listoost lii vistig kieldânommâ, talle taavgijn lii kieldâ ässeeloho ive 2019 já loopâst lii kieldâ haaldâtlâš kuávdáš. +Lela Keburia. +Lela Keburia (; š. čohčâmáánu 21. peeivi 1976, Zugdidi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. +Keburia +Marie Curie. +Marie Skłodowska-Curie (algâaalgâlâš nommâ "Maria Salome Skłodowska";) lâi puolalâš fysijkkár já kemist. +Sun finnij Nobel-fyysiikpalhâšume ive 1903 já Nobel-kemiapalhâšume ive 1911. +Marie lâi meid vuossâmuš nissoon, kii vuoitij Nobel-palhâšume. +Karrieeris ääigi Marie Curie kaavnâi oovtâst kálláin Pierre Curiein Marie kyehti radioaktiivlii algâamnâs: polonium já radium. +Sun meid uáinistij, ete torium lii radioaktiivlâš algâaamnâs. +Pierre já Marie Curie vuoittijn Nobel-fyysikpalhâšume ive 1903 radioaktiivlij algâamnâsij tutkâmist. +Siämmáá ive tom vuoitij meiddei Henri Becquerel radioaktiivlâšvuođâ kavnâmist. +Marie Curie vuoitij nube-uv Nobel-palhâšume ive 1911, taan tove kemiast, tastko sun luhostui vuossâmužžân sierriđ putes radium já lâi kavnâm kyehti uđđâ algâamnâs. +Vuossâmuu maailmsuáđi maŋa Marie Curie vuájui röntgenkuvvimvuovij tutkâmân. +Meid Curie nieidâ Irène Curie já suu käälis Frédéric Joliot-Curie tuuđháin radioaktiivlâšvuođâ, já suoi selvâttáin rahtum radioaktiivlâšvuođâ vuáđujurduu, mii išedij neutroon kavnâm. +Radioaktiivlâšvuotâ lâi uđđâ almoon Curie eellim ääigi já radioaktiivlâšvuođâ háitulijn peelijn iä vala lamaš tiäđuh. +Suonjârdem tuššâdij Curie ođđâm, já Curie jaamij ive 1934 pahas anemia keežild. +Elizabeth II. +Kunâgâtâr Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary; š. cuáŋuimáánu 21. peeivi 1926, Lontoo, Eŋland, Ovtâstum kunâgâskodde) lii Ovtâstum kunâgâskode 40. haldâšeijee. +Sun lii meid 15 eres eennâm staatâuáivialmai, ovdâmerkkân Kanada, Australia já Uđđâ-Seeland. +Elizabeth II šoodâi haldâšeijen George VI jäämmim maŋa kuovâmáánu 6. peeivi 1952. +Elizabeth pelikyeimi lâi Prinssâ Philip ivveest 1947 ihán 2021. +Sunnust láá nelji päärni: Charles (š. +1960) sehe Edward (š. +Elizabethist láá käävci ákkuvid. +Roovvâdmáánust 2016 Elizabeth šoodâi maailm kuhesáigásâš vääldist leijee monarkin. +Kunâgâtârist láá vala-uv vijđes väldivuoigâdvuođah, mutâ sun ij keevti taid já haaldâšmist huolâtteh ovdâskodde já haldâttâs, tego maaŋgâin eres-uv demokraatlijn enâmijn. +Nuorâvuotâ. +Elizabeth Alexandra Mary Windsor šoodâi kuovâmáánu 21. peeivi 1926 Lontoost. +Suu eeči lâi York herttua (maŋeláá kunâgâs George VI) já suu enni lâi York herttuatar Elizabeth (algâaalgâlâš nommâ Lady Elizabeth Bowes-Lyon). +Elizabeth vuossâmuš nommâ puátá enistis, nube nommâ puátá madâráhustis kunâgâtâr Alexandrast já kuálmád nommâ puátá áhustis kunâgâtâr Maryst. +Perrust Elizabeth kočodii noomáin "Lilibeth". +Näimilitto já ennivuotâ. +Elizabeth já Philips naajáin skammâmáánu 20. peeivi 1947. +Philip lâi Elizabeth kuálmád viljâpeeli. +Luutnant Philip Mountabatten finnij árvunoomâ Edinburgh herttua ovdil vihkâm. +Näimilitto ij lamaš uárnejum já tot heivij Elizabethân pyereest, tastko Philip kuulâi oohtân Euroop puárásumosijn kunâgâssuuvâin. +Puoidâ. +Puoidâ ("Mustela erminea") lii uccâ piätuellee, mii kulá netielleid já iälá maailm taveuásist. +Puoidâ rummâš kukkodâh lii niŋálâsâin 18-22 cm já orásijn 23-27 cm. +Seeibi lii 7-10 cm kukke. +Niŋálâs tiäddá suulân 80-150 g já ores 150-300 g. Turkkâ lii ruškâd keessiv já vielgâd tälviv. +Seibikeeči lii čappâd pirrâ ive. +Tuše tavveen puoidâ molso kesi-iivnes tälvi-iivnán já muottuuttes soojijn tot lii pirrâ ivij ruškâd. +Puoidâ lavdâm +Puoiduuh tiättojeh masa ubâ Euraasiast, Tave-Afrikâst já Tave-Amerikâst. +Euroopâst toh iä tiettuu tuše Islandist já Koskâmeerâ kuávlust. +Aasiast puoiduuh tiättojeh ain Himalaja já Jaapaan räi. +Vyelišlaajah láá ohtsis 37. +Tave já nuortâ populaatioh láá stuárráábeh ko viestâr populaatioh. +Puoidâ iälá ubâ Suomâst, mut tot lii almolub taveoosijn ko maadâoosijn. +Puoidâ lii nuuvtkočodum jyehi saje piätu, mii oskeldât meid čáácán-uv, veikkâ ij ton pivdopiirâs ubâ lahkin. +Puoiduu reeviir vijđodâh lii kiddâ tast, mon ennuv raavâd lii finnimnáál. +Jis tälviv lii tuárvi ennuv raavâd, te niŋálâs reeviir lii muáddi hehtaar. +Ores vuod jotá 2-3 keerdi stuárráb kuávlust. +Puoidâ iälá ohtuunis. +Puoidâ lii aktiivlâš iho, mutâ pivdá meid peiviv. +Puoidâ koddá saallâs niiskán kääskistmáin. +Puoiduu tehálumoseh salâselleeh láá čäcisäpligeh, meccisäpligeh, muldesäpligeh já uárreeh. +Jyehi ive iä kuittâg lah säpligeh aaibâs tuárvi já talle puoidâ ferttee sirduđ etievvisáid, moh láá cuobbuuh, täžiligeh, ludij maneh já uđâgááh, motomin joba mááđuh, tiivreh já myerjih-uv. +Riämnjáh, neđeh já kozzâlodeh pivdeh puoiduid. +Niŋálâs čivgá 3-7 čiivgâ loppâkiiđâ. +Peesi lii táválávt keđgileejeest, hálgupiinoost tâi rakânâs vyelni. +Ores puoidâ ij uásálist mahten perâelimân, pic niŋálâs ráhtá jieš peesi já tipšo šaddee čivgâidis ohtuunis. +Pelnub mánuppajasâžžân puoidâpeerâ kuáđá peesis já čohčuv tot pieđgân, mon maŋa čiivgah uážžuh piergiittâllâđ jiečânis. +Nousiainen. +Nousiainen () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Nousiaisijn ääsih 4 707 olmožid, já ton vijdodâh lii 199,56 km², mast 0,57 km² lii čääci. +Nousiaisij naaburkieldah láá Aura, Masku, Raisio, Mynämäki, Pöytyä, Rusko já Turku. +Aatoila, Alakylä, Haatila, Hakola, Heininen, Hyrkkö, Kaisela, Kaitarinen, Kallunen, Keskusoja, Killainen, Koljola, Kukkola, Kulola, Kytöinen, Kärmälä, Kärrynen, Köönikkälä, Laaleinen, Laihonen, Leinainen, Mahala, Moijonen, Mutola, Nummi, Nutturla, Ojankulma, Paijula, Paistanoja, Pakainen, Palo, Papumäki, Puotunen, Rekoinen, Repola, Riitalho, Ristimäki, Riukula, Saksala, Santamala, Sukkinen, Tappuri, Topoinen, Vadanvainio, Vainionpohja, Vainoinen, Valpperi, Vastlahti já Vuorenpää. +Aanaarjäävri rakkeet. +Aanaarjäävri rakkeet lii sovjetlittolâš rakkeet, mii čájádij juovlâmáánu 28. peeivi 1984 Baareencmeerâ paajaabeln. +Tot kiirdij Suomâ pel já loopâst koočâi Aanaarjáávrán. +Taažâ piäluštâsministeriö almottâs. +Uđđâivemáánu 2. peeivi 1985 Taažâ piäluštâsministeriö almottij, ete Taažâ piäluštâslágádâs tutkah lijjii aiccâm rakkeet, mii kiirdij Taažâ paajaabeln já talle sirdâšui Suomâ pel. +Vuástáväldim Suomâst. +Suomâ uáiviovdâkodde ij sárnum ääšist ennuv. +Syemmilâš virgeomâhááh iä aalgâst tiättám teikâ mieđettâm, ete Suomâ áimutile lâi rikkum. +Ääšist muštâlij vuossâmužžân Taažâ radio. +Suomâ räjikosáttâh ij lamaš finnim tiäđu rakettist. +Laapi tutkaviärmádâh lâi toohâm "huámmášuumijd" rakettist, mutâ kihheen ij visásmittâm ääši. +Taažâ visásmitij, ete Baareencmeerâst lâi pacâttâm hárjuttâllâmrakkeet, mii lâi talle čájádâm Suomâ pel já lâi koččâm ušom Aanaarjáávrán. +Suomâ aaviseh kieđâvušškuottii ääši, veikkâ rakkeetteoriast iä vala lamaškin tuođâštusah. +Anarist kuittâg algii ucâmeh, já olgoeennâmlij aavisij ovdâsteijeeh pottii Suomân. +Aicâstuvah Laapist. +Laapist loveh ulmuuh muštâlii čuovâalmonijn já päävkitmijn jieškote-uvlágánijn tieđettemniävuin. +Taažâ haldâttâs ááigui väidiđ tábáhtusâst Sovjetlito haldâttâsân. +Taažâ uáiviminister Kåre Willoch mielâst tábáhtus lâi uáli tuođâlâš, mutâ sun tiäduttij, ete tot lâi vaahâg ijge provokaatio já ete Taažâ já Sovjetlito koskâvuođah iä huánnán. +Meid Ruotâ olgominister tuáivui, ete ääšist ij šoodâ diplomaatlâš skandaal. +Sun kuittâg tiäduttij, ete raketteh láá háituliih Tave-enâmij torvolâšvuotân. +Suáldátlitto Nato huolâstui jeessânstaatâidis áimutiileest, mutâ ij áigum väidiđ ääšist Moskovan. +Meid Ovtâstum staatâi olgoministeriö lâi ääšist passiivlâš. +Sovjetlitto mieđettij uđđâivemáánu 4. peeivi, ete jieijâs rakkeet lâi luávkkám Suomâ já Taažâ áimutile ovdebáá ohhoost. +Sovjetlito stuorrâvuolgâttâsulmuuh Suomâst já Taažâst áánuin addâgâs ääšist enâmij olgoministeriöid. +Suomâ Sovjetlito stuorrâvuolgâttâsolmooš Vladimir Sobolev eelij olgominister Paavo Väyrys kulen ánumin addâgâs. +Rakkeet lâi ušom vuálgám rađestis juovlâmáánu 28. peeivi Baareencmeerâst uárnejum suátihárjuttâllâm ääigi. +Olgoeennâmliih toimâtteijeeh imâštâllii já árvuštâllii Suomâ virgeomâhái hiđes tieđettem já tom, ete tieđettem adelui Helsigist veikkâ mediai ovdâsteijeeh lijjii-uv Anarist. +Uuccâm. +Aanaarjäävri rakkeet algii kuittâg uuccâđ uđđâivemáánu 30. peeivi, ko aanaarlâš puásuialmai Veikko Saijets almottij, ete sun lâi kavnâm lastiktiiŋgâ, mast lâi ruošâkielâlâš tekstâ. +Saijets lâi kavnâm tom kyehti oho tooleeb, ko sun lâi vuojâšmist moottorkiälháin Aanaarjäävri taavaakeeji alda. +Sun tuálvui tiiŋgâ Laapi räjikosáttuv ovdâkoodán, mii aalgij tállân tutkâđ ääši. +Räjikosáttuv almaah kavnii Aanaarjäävrist maaŋgâid meetaalpittáid, moh kullii rakettân. +Palhâšummeen Saijets finnij tuše pullákaahvijd. +Rakkeet kavnum já luptim jäävrist. +Suomâ áimuvuoimij puohčâleijeeh usâškuottii rakkeet jieŋâkolmâ Aanaarjäävrist čuávuváá peeivi. +Puohčâleijeeh kavnii maaŋgâid rakkeet oosijd. +Lussâdumosijd oosijd loptejii jäävrist helikopteráin. +Oosij vuođâlovoi vuáđuld totkeeh árvuštâllii, ete rakkeet lâi suulân 15 ihheed puáris. +Ton lasseen ruošâkielâlij noomâi vuáđuld meridii, ete koččâmâšâst lâi mollârakkeet. +Suomâ virgeomâhááh seelvâtškuottii, ferttee-uv oosijd macâttiđ Sovjetliiton. +Oosij juávhust lijjii rakkeet keeči sehe ennuv uccâ uásih. +Jieŋâ asseest lâi ruopsis aamnâs, mon kasodâh lâi suulân 7 cm. +Totkeeh árvuštâllii, ete rakkeet ij lamaš pävkittâm ollágin, pic tot lâi koččâm njuolgist jáávrán. +Olgoministeriö vuoigâdvuođâlii uásáduv hovdâ Eero Kekomäki pahudij, ete rakkeet macâttuvvoo, jis algâalgâlâš omâsteijee nuuvt váátá. +Sovjetlito ambassaad ánuttij rakkeet oosij macâttem. +Uđđâivemáánu 31. peeivi áimuvuoimij puohčâleijeeh kavnii rakkeet monnjâuási masa 40 ceehi sälttipuolâšist. +Rakkeet monnjâuási loptejii jäävrist kuovâmáánu 1. peeivi Sovjetlito tuoivust. +Kuovâmáánu 2. peeivi loptejii rakkeet moottoruási. +Rakkeet teknisâš tutkâm. +Ovdil macâttem rakkeet tutkii Piäluštâsvuoimij tutkâmkuávdáást Tikkakoskist já Tamperest. +Rakkeet tutkui uáli tárkká. +Ulmen lâi visásmittiđ, et tast ij lamaš radioaktiivlâš suonjârdem iäge pävkittemamnâseh teikâ -kolgoseh. +Rakkeet macâttem Sovjetliiton. +Suomâ suáldátvirgeomâhááh luovâttii rakkeet kuovâmáánu 8. peeivi Vainikkalast. +Suomâ staatâ ánuttij Sovjetlittoost 560 000 määrhi sajanmáávsu helikopter kevttimist, jođettemkuástádâsâin já muádilov almaa pajeääigipargoost. +Sovjetlitto almottij jo siämmáá peeivi, ete tot miätá sajanmááksun. +Mađhâšem ávhástâl tábáhtussáin. +Mađhâšem ovdedemkuávdáá Laapi kuávlujođetteijee táátui mađhâšemirâtteijee Teuvo Katajamaa puáttiđ Anarân. +Katajamaa kárvudâđâi juovlâstáálu pihtâsáid já čuážui rakkeet paaldâst. +Anarist leijee olgoeennâmliih toimâtteijeeh kovvejii tábáhtus já čuovâkove laavdâi jotelávt ubâ maailmân. +Virgeomâhááh iä lijkkum ollágin Mađhâšem ovdedemkuávdáá ornim tábáhtusân, mutâ piäluštâsvuoimij almai mielâst jieŋâ alne čuážžoo juovlâstáálu lâi hävski. +Aanaarlâš bensinsajattâh vuobdij "rakkeet-muuŋkijd". +Hooteel Avelist rahtii uđđâ purrâmušlisto, moos kullii "Pittáášmääli", "Rakkeetrávdu" já "Kävnee kááhuš". +Taat purrâmušlisto lâi fáállun muáddi oho hotellist, já tast tiilájii 20-50 meripittád jyehi eehid. +Ráávdu fallii taldrikist, mon roobdâst lâi rakkeet. +Kozzâsäplig. +Kozzâsäplig ("Lemmus lemmus") lii ivnáás muoldâgšlaajâ, mii iälá Tave-Fennoskandiast +Rummâš kukkodâh lii 8-17,5 cm. +Seibi lii 1,5-2 cm. +Kozzâsäplig tiäddá suulân 20-130 g. Uáivi já ovdâselgi láá čappâdeh. +Selgi lii mudoi ooraans-fiskâd, já nuuvt láá ertpeleh-uv. +Fáárust láá kuittâg meiddei muáddi čapis soksâm. +Peeljih kooskâst láá ooraans tiälhuh. +Seelgist lii čapis säärgis. +Vyelipeeli lii fiskâd. +Lavdâm já jotteem. +Kozzâsäplig lavdâm +Kozzâsäplig lii Tave-Fennoskandia áinoo endeemlâš (ađai kuátuvuálgulâš) njomâtteijeešlaajâ. +Suomâ peln kozzâsäpligij aassâm- já eellimsajeh láá uáli-uv jo uccáá já nuuvtpa ko stuárráb vajâldemihe puátá, te toos vaaikut šiev purrâmâštile lasseen assaas muotâkerdi, mii syeijee säpligijd kolmâsist. +Kozzâsäpligeh oovtkiärdánávt vyelgih joton purrâmâš- já aassâmsojij nuuhâm keežild já tot jotteemkuávlu puátá tast, maggaar saajeest toh láá loskâm já kuus kulij lii puoh älkkeemus vyelgiđ joton. +Kozzâsäpligeh poreh iänááš jieškote-uvlágánijd siähtálijd, mut mottoom verd meiddei luhteešaddoid já eres syeinišadoi ruánáá oosijd. +Vyevdist kozzâsäpligeh poreh loostâid, toŋŋâsid já kukkáid. +Táválávt kozzâsäplig lasanemäigi pištá ubâ keesi, mutâ sáttá jotkuđ tälviv-uv. +Niŋálâs puáhtá čivgâd 6-8 čivgâčuurâd ivveest, já tot čivgá aldasáid lovmat čivgâd ohtân. +Čiivgah láá jo suhâjuátkimavveest viiđâ oho ahasâžžân. +Tast puáhtá suullân rekinistiđ, kalle kozzâsäplig pyehtih šoddâd oovtâ ive ääigi oovtâ niŋálâsâst, jos purrâmâštile já liegâsvuotâ láá hiäivuliih. +Masku. +Masku lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Maskust ääsih 9 538 olmožid, já ton vijdodâh lii 204,01 km², mast 29,26 km² lii čääci. +Masku naaburkieldah láá Mynämäki, Nousiainen, Rusko, Raisio, Naantali já Taivassalo. +Askaisij já Lemu kieldah lahtojii Maskun ive 2009. +Ive 2011 Askaisij uárjiuásih lahtojii Naantalin. +Rusko. +Rusko lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Ruskost ääsih 6 339 olmožid, já ton vijdodâh lii 127,90 km², mast 0,75 km² lii čääci. +Rusko naaburkieldah láá Aura, Masku, Mynämäki, Nousiainen, Pöytyä, Raisio já Turku. +Uási Maaria kieldâst lohtui Ruskon ive 1967. +Vahto kieldâ lohtui Ruskon ive 2009. +Asola, Hiidenvainio, Hujala, Kankare, Kirkonkylä, Liukola, Lähteenmäki, Munittula, Merttelä, Paasniittu, Papumäki, Päällistönmäki, Uttula já Vahto. +Michael Collins. +Michael "Mike" Collins () lâi ovtâstumstaatâlâš Gemini- já Apollo-astronaut. +Michael Collins jaamij purâstaavdân cuáŋuimáánu 28. peeivi 2021. +Suu jäämmimpeivi ličij meiddei lamaš suu já suu káálgu Particia Finnegan Collins 64. hejâpeivi. +Collins lâi jämidijnis 90-ihásâš. +Sun lâi šoddâm roovvâdmáánu 31. peeivi 1930 Roomast, Italiast. +Talle suu eeči palvâlij tobbeen Ovtâstum staatâi áimuvuoimijn. +Nube maailmsuáđi cokkânem maŋa suu peerâ varrij Washingtonân. +Collins peerâ kovvee suu humoristlâš olmožin, tagarin, kiäst lâi kieŋâlis eellimvijsesvuotâ já kote peesâi várdáđ maailm já eellim muččâdvuođâ sehe jieijâs uuniik várdámsaajeest kirdemmodulist komovuođâst já nube tááhust kuálástemtampâstis, kost sun kaivai kieŋâlis já kuálhis čassijd. +Michael Collins kiirdij Mánudáá pirrâ kirdemmoduláin ton ääigi ko suu astronautskipáreh Neil Armstrong já Buzz Aldrin siäivoin Mánudáá asan Joskâdvuođâ sajan (Tranquility base) syeinimáánu 20. peeivi ive 1969. +Talle ko Armstrong já Aldrin maccáin kirdemmodulân Mánudáá aaseest, Collins vaaldij kove olmooškoddeest: suu skippáárkyevtis mánudâšmodulist já sunnuu tyehin uáinojeijee Enâmist já ton alne puoh ulmuin kukken káidusin. +Roolâs keežild Apollo 11 -kirdemmooduul kirden (Command Modul Pilot, CMP) Collins onnui maŋgii Maailm ohtuunumos olmožin: sun loopâloopâst paasij ohtuu kirdeđ Mánudáá juurrâmrađan, já tastoo sun lâi áinoo olmooš Maailmist, kote ij puáhtám uáiniđ astronautskipárijdis siäivum Mánudâžân já väzzim ton aaseest. +NASA kuálmád astronautjuávkku väljejui ive 1963. +Collins päälgis astronauttin aalgij Mánudâžân aalgij kuulmâpiäivásáin kirdemáin Eennâm juurrâmraađeest. +Sun kiirdij tohon Gemini 10:ijn oovtâst astronaut John Youngijn. +Taan määđhist sun hárjuttâlâi kuáhtám já telakistem kyevti rakkeetmuddoost. +Collinsist šoodâi niäljád astronaut, kote vaazij komovuotâväzzim. +Apollo-ohjelmist Collins lâi vistig suunâttâllum Apollo 8 -máátkán, adai ton rakettân, mii vuosmustáá vuolgâttij ulmuid kirdeđ Mánudáá pirrâ. +Collins kuittâg jyelgivaivijdis keežild tarbâšij čuopâdâs, mondiet sun sirdui Apollo 11 -máátkán, kuás olmooš vuossâmuu keerdi Maailm historjást siäivui Mánudáá asan já vaazij tobbeen. +Taat lâi nuuvt kočodum G-tiijpâ mánudâšmätki, mon ulmen lâi siäivuđ Mánudáá asan, väzziđ tobbeen, väldiđ myensterijd já maccâ�� Enâmân. +Collins lâi tutâvâš sajasis Apollo 11 kirdemmooduul kirden, veik sun ij lamaškin tot, kote vaazij Mánudáá aaseest. +NASA ličij lamaš vaalmâš pieijâđ suu nube roolin Apollo 17 -kirdemân, mii meiddei siäivui Mánudáá asan, mut Collins halijdij prioristiđ peerâeellim, ige sun innig halijdâm Mánudâžân, tastko hárjuttâllâm tuálvui puoh ääigi. +Mánudâšmääđhi maŋa Armstrong, Aldrin já Collins karttii kuulmâ oho pištee karanteenân ton paaloost, et sii fáárust liččii puáttám omâs bakteereh Enâmân. +Sii viettii taid peeivijd vielgis säpligijgijn, moh lijjii sii fáárust Mánudáást-uv já maid Collins koolgâi piemmâđ já anneeđ tain huolâ. +Karanteen já juhlomij maŋa Apollo 11 astronauteh mađhâšii ennuv: sij ellii 28 enâmist 38 peeivist. +Čiđđâ. +Čiđđâ lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii C (carbonium), oornigloho 6 já aatoomtiäddu 12,0107 u. Čiđđâ lii puoh tobdos elimân velttihánnáá aamnâs, já tot lii uássin maaŋgâin iälánáid tergâdis amnâsijn, tego DNA:st, čiđđâhydraatijn, proteinijn sehe vuojâin. +Allotropisâš häämih. +Čiiđâst láá vittâ allotropisâš häämi: tiimaant, graafiit, nanopoccee, fullereen já graafeen. +Tiimaant lii ohtâ korrâsumosijn amnâsijn luándust. +Tiimaant šadda eennâm vyelni korrâ liegâsvuođâ já tedduu tiet, já tot lii kevttum čiiŋâin sehe poorá- já saijeemmašinij teerijn. +Tiimaant korâsvuotâ čuávu ton ráhtusist, mast sp3-hybridistum čiđđâatomeh rähtih nelji kovalentlâš čonnâs čuávuváid čiđđâatomáid nuuvt, ete ráhtusist puátá tetraedri hámásâš. +Tággáár čonâdâttâm toovât timantân viermilágán ráhtus, mii lii uáli koorâs. +Veik tiimaant rááhtus lii koorâs, tot ij kuittâggin lah nanos, já tondiet tot cuovkkân älkkeht. +Timantist láá tuše kovalentlâš čonnâseh, mast čuávu, ete tiimaant šleeđgâsirdemvuotâ lii hyeni. +Graafiit lii putes čiiđâ táválumos häämi. +Tot lii tevkisränis, timmâ já čápudittee aamnâs, mii sirdá šleeđgâ pyereest. +Graafiit jiešvuođah puátih ton epitáválâš ráhtusist: Grafitist čiđđâatomeh rähtih käniviermilágán tuálbusijd kuulmâ kovalentlâš čonnâs vievâst. +Čiđđâatomij niäljádeh olgoelektroneh láá delokalistum tuálbusij kooskân já čaneh taid oohtân. +Tuálbusij kooskâst leijee rijjâ elektroneh tovâtteh tom, ete graafiit sirdá šleeđgâ pyereest tuálbusij sundeest. +Graafiit kiävttoo ton šleeđgâsirdemvuođâ já timesvuođâ tiet vuoidâmamnâsin sehe lajopeenâi teerijn. +Graafiit lii meid táválumos hitodeijeeaamnâs aatoomvyeimilágádâsâi vááimusreaktorijn. +Fullereen ađai pállučiđđâ lii čiiđâ allotropisâš häämi, mast čiđđâatomeh láá čonnâsâm nubijdis páálu háámán. +Táválávt fullereenist láá 60 čiđđâatomid. +Čiđđâatomeh rähtih viermi, mast láá 20 kuuđâčievvâg atomid já 12 viiđâčievvâg atomid. +Čiđđânanopocceest čiđđâatomeh rähtih pocceelágán ráhtus, mon čođâmitto lii enâmustáá muáddičyet nanomeetterid, mut kukkodâh sáttá leđe joba muáddi senttimeetter. +Čiđđânanopoccee lii joba čyeti kerdid nanosub ko stääli, jis amnâsij tiäddu váldoo huámmášumán. +Ive 2004 fysijkkáreh Andre Geim já Konstantin Novoselov kavnáin uđđâ čiiđâ allotropisâš häämi graafeen. +Grafenist lii siämmáálágán tuálbusrááhtus ko grafitist, mut grafenist lii tuše ohtâ tuálbus. +Graafeen lii uáli nanos já stoorgâs, mut meid vannee. +Graafeen lii kočodum "imâšamnâsin", já tot sáttá puátteevuođâst toohâđ máhđulâžžân nanosub, keppisub já mudoi-uv pyerebij materiaalij valmâštem. +Meid nanopocceest já fullereenist sáttá leđe puátteevuođâst kiävttu jieškote-uvlágán teknologia suorgijn. +Čiiđâst láá kyehti stäđis isotoop: C-12 já C-13. +Čiiđâst lii luándust ohtâ radioisotoop C-14, mii kiävttoo radiočiđđâääigidmist. +C-14 pelilumäigi lii 5 730 ihheed, já tot muttoo β--pieđgânmist typpin. +Orgaanlâš ovtâstuvah. +Čiđđâ lii orgaanlâš kemia vuáđu já puoh orgaanlâš ovtâstuvah siskeldeh čiiđâ. +Orgaanlâš ovtâstuvah vuod rähtih puoh tubdum eellim. +Orgaanlâš ovtâstuvah láá masa puoh iälánij raavâdamnâseh sehe ráhtusamnâseh, nuuvt ko vuojah, čiđđâhydraateh, proteiineh, hormoneh já DNA. +Oovtâkiärdánumoseh orgaanlâš ovtâstuvah láá čiđđâvetyh, main láá tuše čiđđâ- já vetyatomeh. +Čiđđâvetyh kočoduvvojeh alkaanin, alkeenin teikâ alkyynin ton mield, ete lii-uv tain tuše oovtâkiärdáneh kovalentlâš čonnâseh, vâi meid kyevtkiärdág teikâ kuulmâkiärdág čonnâseh. +Muálkkáb orgaanlâš ovtâstuvâin láá vetyatomij saajeest jieškote-uvlágán funktionaallâš juávkkun kočodum atomeh teikâ aatoomjuávhuh. +Funktionaallâš juávkku vaaigut ovtâstuv kemiallâš jiešvuođáid, já tot lii ovtâstuv uási, mii táválávt reagist kemiallâš reaktiost. +Funktionaallâš juávkku puáhtá luovâniđ teikâ nubástuđ eres funktionaallâš juávkkun kemiallâš reaktiost. +Orgaanlâš ovtâstuvâid puáhtá jyehiđ ovtâstâhjuávhoid funktionaallâš juávhus mieldi. +"Vyelni láá kovvejum motomij orgaanlij ovtâstâhjuávhui almoliih ráhtuseh já toi funktionaalliih juávhuh. +Puustav R meerhâš čiđđâviđjá teikâ eres aatoomjuávhu." +Epiorgaanlâš ovtâstuvah. +Uási čiiđâ ovtâstuvâin láá meid epiorgaanliih. +Epiorgaanlâš čiđđân láá luokattâllum algâamnâsčiđđâ ađai ovdâmerkkân graafiit já tiimaant sehe epiorgaanlâš čiiđâ siskeldeijee suuvrah, tegu vetysyaniid já čiđđâsuvrâ sehe toi säältih. +Meid puáldimist šaddee hágá já čiđđâdioksid láá epiorgaanlâš čiđđâovtâstuvah. +Stuárráámus uási syaniidovtâstuvâin sehe hágá láá mirhâliih. +Čiiđâ juurrâm luándust. +Čiđđâ jorá luándust ohtânmaanoost vuárhást nuubán. +Šadoh vyerkkejeh ááimu čiđđâdioksid čiiđâ ohtiimist, mast tot sirdâšuvá eennâmvuáđun teikâ eres iälánáid, ko šaddo jáámá teikâ ellee porá tom. +Iäláneh kevttih čiđđâovtâstuvâid ravâdâssân já luovâsmiteh čiđđâdioksid ááimun sellâvuoiŋâmist. +Eennâmvuáđun karttâm šado orgaanlâš aamnâs miäská, mii luovâsmit čiiđâ ááimun. +Uási amnâsist vuáju hitásávt jieŋâlâsân já muttoo korrâ tedduu já liegâsvuođâ keežild oljon já eennâmkaasun. +Fossiillâš puáldimamnâsij kevttim tiet oljo já eennâmkaasu čiđđâ piäsá maasâd ááimun. +Uási čiiđâst lii kásánittâm meeráid, já stuárráb čiđđâdioksid meeri ááimust lasseet meid čiđđâdioksid mere meerâin. +Čiđđâdioksid toovât šaddovistealmoon, mon keežild Eennâmpállu piso tuárvi liegâsin elimân. +Čiđđâdioksid meeri lasanem áimukeerdist lii nanosmittâm šaddovistealmoon já tovâttâm šoŋŋâduv lieggânem. +Meerâin čiđđâdioksid já čääsi reaktiost šadda čiđđâsuuvrâ, mii suvro čácáduvâid. +Čácáduvâi suvrom toovât merhâšittee hááituid tobbeen ellee iälánáid. +Ranska Guayana kieldah. +Taan siijđost láá Ranska Guayana kieldah. +Ranska Guayanast láá ohtsis 22 kieldâd, moh láá juohhum 2 arrondissementân. +Réunion kieldah. +Taan siijđost láá Réunion kieldah. +Réunionist láá ohtsis 24 kieldâd, moh láá juohhum 4 arrondissementân. +Mayotte kieldah. +Taan siijđost láá Mayotte kieldah. +Mayottest láá ohtsis 17 kieldâd. +Arrondissementeh iä lah. +Guadeloupe kieldah. +Taan siijđost láá Guadeloupe kieldah. +Guadeloupest láá ohtsis 32 kieldâd, moh láá juohhum 2 arrondissementân. +Apollo 11. +Armstrong (čiž. +), Collins já Aldrin +Apollo 11 lâi NASA mánudâšohjelmist vuosmuš mätki, mii kirdettij ulmuid Mánudáá asan. +Taat lâi nuuvt kočodum G-tiijpâ mätki, mon ulmen lâi siäivuđ Mánudáá asan, nuurrâđ čäittusijd já maccâđ torvolávt Enâmân. +Apollo 11 -kirdemvuárust kevttui Saturn V-rakkeet, SA-506. +Kirdem- já huolâttâsmooduul nommâ lâi Columbia. +Mánudâšmooduul lâi LM-5-tijppâ, já ton nommâ lâi Eagle. +Astronauteh, kiäh kirdii Apollo 11 Mánudâžân, lijjii komendeijee Neil Alden Armstrong (š. +25.8.2012), kirdemmooduul piiloot Michael Collins (š. +28.4.2021) já mánudâšmooduul piiloot Edwin Eugene "Buzz" Aldrin Jr. (š. +Komendeijee kiirdij rakettáin vuosmuid 12 minuttid, já ton maŋa kirdemmooduul piiloot kiirdij loppâmääđhi. +Mánudâšmooduul piiloot lâi määđhi systeeminsner, já suu pargon lâi luuhâđ mittárijd sehe kirdemmooduulpilotân määđhi ääigi et komendeijei Mánudâžân siäivum ääigi já Mánudáást luŋŋânem ääigi. +Komendeijee kiirdij meid mánudâšmooduul Mánudáá asan. +Apollo 11 paččui Cape Canaveralist pääččimvuálááš 39A:st syeinimáánu 16. peeivi 1969. +Rakkeet kiirdij Mánudâžân kulmâ pirrâmpeeivi, já niäljád kirdempeeivi adai syeinimáánu 20. peeivi mánudâšmooduul siäivui Mánudáá asan Mare Tranquilitatisân (Joskâdvuođâ meerâ), mii lâi tuárvi täsivis kuávlu vuosmuu siäivumân. +Apollo 11 kirdemmooduul maacâi torvolávt Enâmân já siäivui Kuálhis väldimeerân syeinimáánu 24. peeivi. +Siäivum maŋa Apollo 11 piloteh karttii kuulmâ oho karanteenin ton paaloost, et sij pyehtih Mánudáást vieres taavdâid Enâmân. +Martinique kieldah. +Taan siijđost láá Martinique kieldah. +Martiniquest láá ohtsis 34 kieldâd, moh láá juohhum 4 arrondissementân. +Puágui. +Puágui lii puigâkaanij čeerdân kullee meccikänilodde. +Puágui lii uccâ, 34-39 cm kukkosâš meccikänilodde, mii tiäddá suulân 250-450 g. Tot lii ruškis-, ränis-, vielgis- já čapiskirjáá. +Pogguu jienâ lii 4- tâi 5-staavvâlsâš njuurgâs. +Puágui lii Euroop já Aasia boreaallii kuácceevyevdistiellâs lodde. +Suomâst tot iälá masa ubâ enâmist, mut Säämist kuosâ ordârääji paajaabeln tot lii härvinâš. +Puágui lii päikkilodde, mii iälá muorriis vuovdijn, eromâšávt kuosâvuovdijn. +Suomâ puáguinääli lii áárvu mield 400 000-500 000 paarrâd. +Pogguu piervâl lii táválávt uccâ muorâ teikkâ miestuu vyelni. +Niŋálâs mannee vyesimáánust 9-10 manneed já láálá taid 25-27 peivid. +Uđâgááh kirdeškyetih jo neelji peeivi ahasâžžân. +Puágui porá umolijd, uurbijd, versoid já muorjijd. +Pogguu miäcástem lii loválâš čohčuv ubâ Suomâst. +Paimio. +Paimio () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Paimiost ääsih 10 960 olmožid, já ton vijdodâh lii 242,26 km², mast 3,86 km² lii čääci. +Paimio naaburkieldah láá Lieto, Kaarina, Marttila, Salo já Sauvo. +Paimio vuáđudui ive 1325, já tast šoodâi kaavpug ive 1997. +Sámi Grand Prix 2001. +Sámi Grand Prix 2001 lâi Sámi Grand Prix -juoigâm- já lávlumkišto, mon Säämi muusikfestivaal -servi ornij Kuovdâkiäinust Taažâ peln ive 2001 pessijâšmarkkânij ääigi. +Tot lâi 12. tove, ko kišto uárnejui. +Juoigâmuási vuoitij kieldâsämmilâš Anfisa Agejeva já lávlumuási ruátálâš-sämmilâš lávlumjuávkku Sofia och Anna. +Kišto maŋa Rieban almostitij nurâldâhskiäru, mii siskeeld puoh uásálistei pittáid. +Ovdebij iivij náál kištoost lijjii kyehti uási: juoigâmuási já lávlumuási. +Juoigâmuási. +Juoigâmuásist lijjii 9 uásálisted. +Täin vuoitij kieldâsämmilâš kirječällee já musijkkár Anfisa Agejeva (noomáin Anfissa Agueva), kii uásálistij vuossâmuu keerdi kiišton. +Sun livđui pitá "Meleš". +Nubben lâi kuovdâkiäinulâš Mathis A. Oskal pittáin "Ruvaš nieiddat ja buolaš bártnit" já kuálmádin láin Kirsten Marit Olsen já Kristine Sara S. Gaup, suoi-uv Kuovdâkiäinust, pittáin "Iŋgá Márjá". +Lávlumuási. +Lávlumuásist lijjii 6 uásálistee. +Uási vuoitij ruátálâš-sämmilâš lávlumjuávkku Sofia och Anna ađai vääččirliih Sofia Jannok já Anna Kärrstedt pittáin "Meahci mánná". +Nubben láin Wenche M. Hætta já Annbjørg Hætta pittáin "Girdilan" já kuálmádin lâi nubbe kieldâsämmilâš ađai Elvira Galkina pittáin Kárášjohka". +Ive 2001 Áillohaš-muusikpalhâšume vuoitij Johan Sara jr.. Sun lii siämmáš olmooš, kiäm Ole Larsen Gaino juoigâi juoigâmuásist. +Kuoškkärigâš. +Kuoškkärigâš lii virdečaasij varbuslodde. +Tot lii Taažâ aalmuglâšlodde. +Kuoškkärigâš lii 17-20 cm kukkosâš tevkisruškis lodde, mon radde lii vielgâd. +Ton poođâš já suájáh láá uánihááh, já tot tiäddá 55-73 g. +Kuoškkärigâš iälá Euroop já Aasia várádâhkuávluin. +Suomâst tot pessee iänáážin Nuorttâ-Laapist já Kuáccámist. +Suomâst pessejeh áárvu mield 250-350 paarrâd. +Tälviv suulân 5 000 lodded puátih Ruotâst já Taažâst Suomân tálvástâllâđ. +Kuoškkärigáá piervâl lii juuvâ tâi aijuu riddoost, motomin šalde ráhtusijn. +Niŋálâs mannee vyesi-kesimáánust 3-6 mane já láálá taid 14-18 peivid. +Uđâgááh vyelgih piervâlist 18-25 peeivi ahasâžžân. +Kuoškkärigâš porá čielgitävtittes elleid já motomin meid uccâ kuolijd, maid tot ocá virdečaasijn puškáristmáin. +Sami Grand Prix 2001 (album). +Sami Grand Prix 2001 lii nurâldâhskiäru, mon Rieban lii almostittâm roovvâdmáánu 17. peeivi 2001. +Skiärust láá ive 2001 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 15 pittád, moh láá paddum kišto ääigi. +Skiäru 6 vuossâmuu pitá láá lávlumuásist já loopah juoigâmuásist. +Elvira Galkina. +Elvira Abramovna Galkina (; š. juovlâmáánu 4. peeivi 1965, Luujävri, Murmansk, Sovjetlitto) lii kieldâsämmilâš tivtâsteijee, kirječällee já musijkkár. +Ive 2001 Galkina láávlui vuossâmuu keerdi Sámi Grand Prix -kištoost, mut ij vuáittám. +Čuávuváá ive sun uásálistij oppeet kištoost, mon sun vuoitij pittáin "Immel Agk". +Ive 1994 Galkina já Iraida Vinogradova juohhijn vuossâmuu Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume. +Galkina vuoitij kirjeest "Šerres beaivi" já Vinogradova kirjeest "Mu ustibat". +Merâkuáskim. +Merâkuáskim ("Haliaeetus albicilla") lii vaalij čeerdân já merâkuáskimij suuhân kullee stuorrâ piätulodde. +Merâkuáskim kukkodâh lii 78-100 cm. +Suájái koskâ lii 1,9-2,4 m. Ores merâkuáskim tiäddá 4-6 kg já niŋálâs 5-7 kg. +Merâkuáskim lii ruškâd, čappâd, vielgâd já räänis. +Merâkuáskim porá kuolijd, vorâs piärgu (om. +luudijd) já rááđuid. +"Čällee: Arvi Lehmuslehti (Aanaar škoovlâ, 3.-4. +luokka) " +Tuáršu. +Tuáršu ("Anas platyrhynchos") lii viettui suuhân kullee loddešlaajâ. +Ores tuáršuin lii čuovjis teikkâ ruánáá uáivi já niŋálâsâin lii kuovgisruškis uáivi. +Tuáršu ruumâš lii ruškâd já vielgâd. +Niŋálâs suájáh láá uásild čuovjâdeh. +Tuáršu tiäddu lii 0,7-1,6 kg já kukkodâh lii 50-65 cm. +Laavdâm já ellimpiirâs. +Tuáršu tiättoo Tave-Amerikâst, Maadâ-Ruánááenâmist, Euroopâst, Tave-Afrikâst já Aasiast. +Šlaajâ lii ištâdum meiddei Australian já Uđđâ-Seelandân. +Tuáršu puáhtá kuáhtáđ masa jyehi kuávlust Suomâst. +Suomâ tuáršunääli lii suulân 200 000 pessejeijee paarrâd. +Tuáršuh eelih jaavrijn, juuvâin, meecijn teikkâ joba kaavpugijn. +Ores tuáršust láá maaŋgâlágáneh kiihâmlattiimeh. +Kivâdijn ores tuáršuh čaittâleh niŋálâssáid eromâšávt čuovjisviolet suájáspejâlijdis. +Kiihâm maŋa niŋálâs tuáršu huksee piervâl, mii lii rogge šadolâšvuođâ syejeest. +Niŋálâs mannee 8-12 manneed, já láálá taid suulân 26 peivid. +Tuáršu porá siemânijd, tiivrijd já kuolijd. +Salo. +Salo lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Salost ääsih 51 563 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 168,29 km², mast 181,69 km² lii čääci. +Salo naaburkieldah láá Koski Tl, Lohja, Kemiönsaari, Marttila, Paimio, Raasepori, Sauvo já Somero. +Salo vuáđudui ive 1887, já tast šoodâi kaavpug ive 1960. +Uđđâ Salo kaavpug šoodâi ive 2009. +Uskela kieldâ lohtui Salon ive 1967. +Halikko, Kiikala, Kisko, Kuusjoki, Muurla, Perniö, Pertteli, Suomusjärvi já Särkisalo váldustiivrah meridii kieldâlahtemist Saloin kesimáánu 11. peeivi ive 2007, já kieldah lahtojii Salon uđđâivemáánu 1. peeivi 2009. +Kieldâlahtem maŋa šoodâi paijeel 50 000 ässee kaavpug, mon nommâ lii Salo. +Ton vaakunin šoodâi Halikko kieldâ vaakun. +Lauri Kristian Relander. +Lauri Kristian Relander () lâi syemmilâš agronom já politijkkár. +Sun tooimâi Suomâ täsivääldi nubben presidentin iivij 1925-1931. +Lauri Kristian Relander šoodâi vyesimáánu 31. peeivi 1883 Kurkijokist. +Suu eeči lâi agronom Evald Kristian Relander já suu enni lâi ruávást nieidâ Gertrud Maria Olsoni. +Relander valmâštui pajeuáppen ive 1901. +Luvâttuv maŋa sun luuvâi agronomia vistig Mustiala eennâmviljâlemopâttuvâst já maŋeláá Helsig ollâopâttuvâst. +Sun poorgâi totken sehe máttáátteijen já valmâštui tuáhtárin ive 1914. +Relander naajâi Signe Östermanáin ive 1906, já sunnui šoodáin kyehti párnáá, Maja-Lisa já Ragnar. +Relander seervâi Viljâleijeiliiton ive 1907. +Sun lâi ovdâsteijen staatâpeeivijn 1910-1913 sehe 1917-1920 já tooimâi meid ovdâskode sahâalmajin iivij 1919 já 1920 staatâpeeivijn. +Ive 1920 sun nomâttui Viibur eennâmhiärrán. +Relander väljejui Suomâ täsivääldi presidentin ive 1925. +41-ihásâžžân sun lâi Suomâ historjá nuorâmus president. +Presidentin Relander šoodâi tobdosin "Reeisu-Lassen", tastko sun lâi vuosmuš Suomâ president, kii mađhâšij teivâđ olgoenâmij staatâhoovdâid. +Viljâleijeilitto ij valjim Relander presidentiävtukkâssân innig ive 1931 vaaljâin. +Relander finnij váimuinfarkt já jaamij kuovâmáánu 9. peeivi 1942. +Relander +Pehr Evind Svinhufvud. +Pehr Evind Svinhufvud () lâi syemmilâš politijkkár. +Sun tooimâi Suomâ täsivääldi 3. presidentin iivij 1931-1937. +Pehr Evind Svinhufvud šoodâi juovlâmáánu 15. peeivi 1861 Sääksmäkist. +Suu eeči lâi merâkapteen Pehr Gustaf Svinhufvud já enni Olga von Becker. +Eeči jaamij, ko Svinhufvud lâi tuše kyevtihásâš, já sun aasâi arâpärnivuođâst äijihis Pehr Gustaf Svinhufvud kulen. +Äijih jäämmim maŋa Svinhufvud varrij Helsigân ennijnis. +Sun luuvâi Suomâ, Ruošâ já Skandinavia historjá Helsig ollâopâttuvâst, valmâštui maisterin ive 1882 já ton maŋa vala vuoigâdvuođâtiettuu kandidaatin. +Uápui maŋa sun poorgâi äššivyeijen já tuámárin Tuurku hovivuoigâdvuođâst. +Svinhufvud naajâi Ellen Timgrenáin, já sunnui šoddii kuttâ párnáá, nelji alge já nieidâkyevtis. +Svinhufvud uásálistij staatâpeivijd vuossâmuu keerdi ive 1894 aatellâšsiäđu ovdâsteijen. +Ive 1907 sun väljejui ovdâskode sahâalmajin. +Svinhufvud piäluštij Suomâ jiešmeridemvuoigâdvuođâ já kaartâi tondiet vädisvuođáid Ruoššáin. +Ive 1914 sun karbui Siberian. +Sun maacâi Suomân ive 1917 Ruošâ vääldikomettem maŋa já nomâttui seenaat sahâalmajin siämmáá ive skammâmáánust. +Juovlâmáánu 4. peeivi 1917 seenaat adelij ovdâskoodán julgáštâs Suomâ jiečânâsvuođâst. +Ovdâskodde tuhhiittij julgáštâs juovlâmáánu 6. peeivi 1917 já Ruoššâ tubdâstij Suomâ jiečânâsvuođâ virgálávt uđđâivemáánu 4. peeivi 1918. +Suomâ siskáldâssuáđi aalgâst Svinhufvud patârij Vaasan, mast seenaat tooimâi suáđi ääigi. +Suáđi maŋa Svinhufvud nomâttui jiečânâs Suomâ staatâhovdân vyesimáánu 27. peeivi 1918 já sun iäránij taan tooimâst siämmáá ive juovlâmáánust. +1920-lovvoost Svinhufvud kiäsádâđâi politiikist, mut ive 1930 president Lauri Kristian Relander nomâttij suu uáiviministerin. +Ive 1931 vaaljâin Svinhufvud väljejui Suomâ täsivääldi presidentin. +Sun lâi presidentiävtukkâssân meid ive 1937, mut Kyösti Kallio vuoitij vaaljâid. +Svinhufvud jaamij 82-ihásâžžân kuovâmáánu 29. peeivi 1944. +Svinhufvud +Kemiönsaari. +Kemiönsaari () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Kemiönsaarist ääsih 8 219 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 801,02 km², mast 2 114,18 km² lii čääci. +Kemiönsaari naaburkieldah láá Salo, Raasepori, Hanko, Parainen já Sauvo. +Kemiönsaari kieldâ šoodâi ive 2009 aalgâst, ko Dragsfjärd, Kemiö já Västanfjärd kieldah lahtojii oohtân. +Dragsfjärd. +Björkboda, Genböle, Dalen, Hammarsboda, Hertsböle, Kråkvik, Kulla, Kärra, Labbnäs, Lillfinnhova, Långnäs, Nordanå, Purunpää, Rosendal, Rövik, Skinnarvik, Smedskulla, Storfallan, Storfinnhova, Stusnäs, Sunnanå, Söderby, Söderlångvik, Söglö, Tynglax, Ytterölmos já Överölmos. +Hiittinen. +Bergö, Biskopsö, Bolax, Böle, Hiittinen (Hitis), Holma, Högsåra, Kakskiela (Kaxskäla), Kasnäs, Rosala, Stubbnäs, Tunhamn, Vänoxa já Vänö. +Kemiö. +Albrektsböle, Berga, Bjensböle, Bogsböle, Branten, Brokärr, Båtkulla, Böle, Dalby, Dalkarlby, Degerdal, Ekniemi (Eknäs), Elmdal, Engelsby, Flugböle, Fröjdböle, Gammelby, Gräsböle, Gundby, Gästerby, Helgeboda, Hova, Hulta, Högmo, Kalkkila (Kalkila), Kaskärr, Kiila (Kila), Kirkonkylä (Kyrkoby), Koddböle, Koivuranta, Koustar, Kuggböle, Kvarnböle, Kårkulla, Labböle, Lamkulla, Lappdal, Lemnäs, Lillvik, Linnarnäs, Länsiniemi (Västerudden), Lövböle, Mainiemi (Majniemi), Makila, Mattböle, Mattkärr, Mjösund, Måsa, Nordvik, Norrlångvik, Norrsundvik, Orrnäs, Pajböle, Pederså, Pungböle, Påvalsby, Reku, Rugnola, Santasaari (Sandö), Skarpböle, Skoböle, Skog, Skogsböle, Skålböle, Skäggböle, Smedaböle, Smedsböle, Småland, Stenmo, Strömma, Suomenkulma (Finnudden), Syvälahti (Sjölax), Tavasttrona, Tjuda, Tolfsnäs, Torsböle, Trotby, Träskö, Vestlahti (Vestlax), Viksgård, Viksvidja, Villkärr, Vreta, Västankärr, Västermark já Östermark. +Västanfjärd. +Billböle, Brännboda, Finsjö, Galtarby, Gräggnäs, Illo, Kobböle, Misskärr, Nivelax, Norrlammala, Pörtsnäs, Sirnäs, Södersundvik, Söderlammala, Tappo, Västanfjärd já Östanå. +Njunjálâh. +Njunjálâh ("Mergus albellus") lii viettui čeerdân kullee loddešlaajâ. +Njunjálâh lii 38-44 cm kukke, suájái koskâ lii 56-69 cm já tiäddu lii 450-650 g. +Ores lii kuovgâd, niŋálâs muštoot čuáđgi. +Eellimpiirâs. +Njunjálâh iälá Tave-Suomâst čácáduvâi alda. +Tot tiättoo meiddei Tave-Skandinaviast já Ruosâst. +Njunjálâh porá čielgitävtittemes elleid já kuolijd. +Niŋálâs mannee vyesimáánust 7-11 manneed. +Tuš niŋálâs láálá taid. +Ranska täsivääldi president. +Ranska täsivääldi president () lii Ranska staatâhovdâ, kiäm Ranska aalmug väljee njuolgâ valjâiguin viiđâ ive kooskâi. +Sun lii meid Ranska piäluštâsvuoimij pajehovdâ. +Koski Tl. +Koski Tl () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Koskist ääsih 2 281 olmožid, já ton vijdodâh lii 192,42 km², mast 0,93 km² lii čääci. +Koski naaburkieldah láá Loimaa, Marttila, Pöytyä, Salo, Somero já Ypäjä. +Kieldâ nommâ. +Puustavovtâstume Tl čuujoot ovdii Tuurku já Pori láánán. +Tot lâi taarbâšlâš, tastko lâi meddei taggaar kieldâ ko Häme läänist leijee Koski Hl (maŋeláá Hämeenkoski, mii onnáá peeivi kulá Hollola kieldân). +Koski Tl vuáđudui ive 1869. +Halikkola, Harmaa, Hongisto, Iso-Sorvasto, Jättälä, Kattelus, Koivukylä, Koski, Liipola, Myllykylä, Partela, Patakoski, Penninkulma, Talola, Tapala, Tausela, Tuimala, Vähä-Sorvasto já Värmälä. +Somero. +Somero lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Somerost ääsih 8 623 olmožid, já ton vijdodâh lii 697,67 km², mast 29,86 km² lii čääci. +Somero naaburkieldah láá Jokioinen, Koski Tl, Lohja, Loimaa, Salo, Tammela já Ypäjä. +Somero vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1993. +Somerniemi kieldâ lohtui Someron ive 1977. +Häntälä, Härjänlahti, Härjänoja, Harju, Härkälä, Hirsjärvi, Hyrkkölä, Ihamäki, Jaatila, Jakkula, Joensuu, Jurvala, Kärilä, Kaskisto, Keltiäinen, Kerkola, Kimala, Kivisoja, Kopila, Kultela, Lahti, Lammi, Lautela, Mäyrämäki, Oinasjärvi, Ollila, Pajula, Palikainen, Paltta, Pappila, Pitkäjärvi, Pusula, Pyöli, Rautela, Ruunala, Ryhtä, Saarentaka, Salkola, Sillanpää, Suojoki, Sylvänä, Syvänoja, Talvisilta, Terttilä, Vesanoja, Viluksela, Viuvala já Ylenjoki. +Parainen. +Parainen (; iivij 2009-2011 Länsi-Turunmaa,) lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Paraisijn ääsih 15 091 olmožid, já ton vijdodâh lii 5548,11 km², mast 4 664,99 km² lii čääci. +Paraisij naaburkieldah láá Brändö, Kaarina, Kemiönsaari, Kustavi, Kökar, Naantali, Sauvo, Sottunga já Turku. +Parainen vuáđudui ive 1948, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. +Uđđâ Paraisij kaavpug šoodâi ive 2009 aalgâst, ko Houtskari, Iniö, Korppoo já Nauvo kieldah lahtojii ovdii Paraisij kaavpugân. +Uđđâ kaavpug nommân šoodâi Länsi-Turunmaa, mut ive 2012 valdui oppeet kiävtun nommâ Parainen. +Paraisij táálunkieldâ kieldâ lohtui Paraisij kieldân ive 1967. +Houtskari, Iniö, Korppoo já Nauvo kieldah lahtojii Paraisij kaavpugân ive 2009. +Attu, Ali-Kirjala (Neder-Kirjala), Bjursäng, Björkö, Bläsnäs, Boda, Bodnäs, Bollböle, Bollstad, Brattnäs, Degerby, Domarby, Ersby, Fagerkulla, Fallböle, Finby, Gammelgård, Garsböle, Granvik, Grisböle, Gräggböle, Gunnarsnäs, Haraldsholm, Heisala, Håggais, Jermo, Kappeliranta (Kapellstrand), Kassor, Kirjala, Kojkulla, Kopparö, Kouppo, Kuitia (Qvidja), Kurckas, Kyrkäng, Koorlahti (Kårlax), Källvik, Lampis, Laplahti (Lapplax), Lemlahti (Lemlax), Levo, Lielahti (Lielax), Lillby, Lillmälö, Lofsdal, Loskarnäs, Mattholm, Mielisholma (Mielisholm), Munkbacka, Mustfinn, Mutainen (Muddais), Myrby, Mågby, Mörkby, Mörkvik, Nilsby, Norrby, Nulto, Ontala (Åntala), Parsby, Pettby, Pikku-Tervo (Lilltervo), Pitå, Piukkala (Pjukala), Pyhänsuu, Pölsböle, Rövarnäs, Sandvik, Seivis, Siggnäs, Siltala (Sildala), Simonkylä (Simonby), Skogböle, Skråbbo, Skräbböle, Skyttala, Skyttböle, Skärmola, Sorpo, Storgård, Stormälö, Strandby, Sunnanberg, Sydmo, Sydänperä, Sysilahti (Sysilax), Såris, Söderby, Tara, Tennby, Tennäs, Tervsund, Toijois, Träskby, Vallis, Vannais, Vepo, Vidkulla, Våno, Västermälö já Ybbersnäs. +Houtskari. +Berghamn, Björkö, Hyppeinen (Hyppeis), Hönsnäs, Jungfruskär, Järvis, Kittuinen (Kittuis), Kivimo, Lempnäs, Medelby, Mossala (Mussala), Nåtö, Näsby, Roslax, Saverkeit, Stor-Pensar, Sördö, Träskby já Äppelö. +Iniö. +Jumo, Keistiö, Kolkko (Kolko), Norrby, Söderby já Åselholm. +Norrby lii Iniö markkân. +Korppoo. +Ahvensaari (Åvensor), Aspö, Bendby, Björkö, Bonäs, Brunskär, Böhle, Elvsjö, Finnö, Galtby, Gyltö, Havträsk, Houtsala, Inikorp, Jurmo, Järvsor, Kalax, Karby, Kjölingby, Kopois, Korpogård, Kälö, Kärvois, Lempersjö, Lomby, Markomby, Maskinnamo, Pensor, Retais, Rosklax, Rumar, Skofatt, Strömma, Syvälax, Utö, Vattkast, Väsby, Änkis já Österskär. +Nauvo. +Antböle, Backas, Berghamn, Biskopsö, Borstö, Böle, Dalkarby, Druckis, Ernholm, Finby, Grännäs, Grötö, Gullkrona, Gyttja, Hangslax, Haverö, Humleholm, Högsar, Innamo, Jälist, Kirjais, Kivis, Klobbnäs, Kopparholm, Korsnäs, Koum, Krok, Kvivlax, Käldinge, Käldö, Laggarnäs, Lökholm, Mattnäs, Mielis, Nötö, Packais, Pensar, Piparby, Poutuis, Prostvik, Pärnäinen (Pärnäs), Risis, Samslax, Sandholm, Sandö, Seili (Själö), Sexnappa, Sellmo, Simonkylä (Simonby), Sommarö, Spink, Stenskär, Strandby, Sydänperä, Såris, Tackork, Toras, Trunsö, Valmoholm, Vandrock, Vansor, Vikom, Vikperä já Väcklax. +Hyvinkää. +Hyvinkää () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Hyvinkääst ääsih 46 684 olmožid, já ton vijdodâh lii 336,77 km², mast 14,09 km² lii čääci. +Hyvinkää naaburkieldah láá Hausjärvi, Loppi, Mäntsälä, Nurmijärvi, Riihimäki, Tuusula já Vihti. +Hyvinkää vuáđudui ive 1917, já tast šoodâi kaavpug ive 1960. +Hyvinkää táálunkieldâ kieldâ lohtui Hyvinkään ive 1969. +Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio. +Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio (, já) lii tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio Suomâst. +Tot kieđâvuš historjá tábáhtusâid já tárkkoo taid puástuvuođâid já rikosijd, maid eidu Suomâ staatâ lii historjást porgâm sämmiláid. +Pargo ulmen láá oppâđ tain, estiđ siämmáálágánijd tábáhtusâid puátteevuođâst já pyerediđ puátteevuođâ. +Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio lii proosees, mast aalmugeh kieđâvušeh já tárkkojeh historjálijd já kollektiivlijd tábáhtusâid já puástuvuođâid. +Proosees lii kočodum uánihávt tuše tuotâvuotâprosesin. +Tágáreh proseseh algii maailmvijđosávt 1970-lovvoost. +Ovdâmerkkân Maadâ-Afrikâst ive 1995 apartheid-rikoseh lijjii kieđâvuššum tain metodáin. +Suomâ sämmiliih láá jo kuhháá iävtuttâm komissio vuáđudem, eromâšávt ton maŋa ko sij láá uásálistám tagarij prosesáid eres staatâin. +Savâstâlmijn ulmuuh muštâlii ovdâmerkkân suddâdempolitiik, lädijduttempolitiik, asâttâh-aaigijd já kielâmonâttem. +Kollektivliih traumah já toi čuávumušâi selvâttem láá stuorrâ uási komissio pargoost. +Suomâst haldâttâs poorgâi komissio vuáđudem oovdân ive 2019. +Suomâ staatâ haldâttâs asâttij sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio proosees ive 2019 loopâ peln. +Čuávuvâžžân proosees ovdánij Sämitiigán já nuorttâlij sijdâčuákkimân, main sämmilij ovdâsteijeeh lijjii meridum. +Sämitigge čuákkim já nuorttâlij sijdâčuákkim väljejii Miina Seurujärvi, Heikki J. Hyvärinen já Irja Jefremoff komissaarin. +Sämitigge meiddei tuhhiittij staatâ iävtuttâsâid komissaarin: Hannele Pokka já Kari Mäkinen. +Ohtsis komissaareh láá vittâ. +Ive 2020 komissio pargo keežild sierâ psykologlii tuárju čuávvumjuávkku lâi meiddei meridum. +Komissio pargo kolgâččij leđe vaalmâš ive 2022, mutâ Sämitigge lii iävtuttâm laseääigi koronapandemia já eres aašij keežild. +Vuorâččâsmyerji. +Vuorâččâsmyerji teikâ čyemenjâs teikâ čapismyerji ("Empetrum nigrum") lii myerji, mii šadda vijđásávt maaŋgâlágánijn enâmijn: kuolbânijn, čunoienâmijn, +Vuorâččâsmyerji lii almolâš maailm taveoosijn sehe Euraasiast já Tave-Amerikâst. +Vuorâččâsmyerji tiättoo ubâ Suomâst. +Sämmiliih iä kuássin vuoššâm vuorâččâsmuorjijd. +Toh piäijojii pimán, kyeliliemân teikkâ jáávuid-, kyeli- já pecimáálán, mutâ porrojii meiddei nuhtán já sälttikuolijguin. +Anarist puásuisämmiliih nurrii pelisáppum vuorâččâsmuorjijd seehâid já purrii taid málásist teikkâ piärguliemáin. +Nuorttâsämmiliih purrii vuorâččâsmuorjijd suddâdum poccuu siskálâš puoidijguin. +Vuorâččâsmuorjijn lii ennuv C-vitamiin, já toh kiävttojeh-uv C-vitamiinkälden. +Toh siskeldeh meiddei eres amnâsijd, moh láá pyereh tiervâsvuotân. +Vuorâččâsmyerji lii lamaš ain tergâdis myerji anarâššáid. +Suijân toos sáttá leđe tot, ete myerji šadda nuuvt vijđáht. +Vuorâččâsmyerjist šadda ovdâmerkkân pyeri säppi, hillo teikkâ marmelaad, mutâ tom puáhtá kevttiđ maaŋgânáál liäibumân, kiisselân teikkâ suohâdân. +Eromâš pyere sääpi finnee, ko tom vaalmâšt suvráin vuošâhánnáá muorjijn. +Säppin puáhtá siävuttiđ eres-uv muorjijd. +Heikki Mattus. +Heikki Mattus (1940-2013) lâi anarâš kielâmiäštár. +Sun oopâi anarâškielâ eenikielânis, tastko tot lâi perruu päikkikielâ. +Sun lâi pargoost kyehti ive Taažâst, mudoi sun aasâi ubâ elimis Aanaar kieldâst. +Sun jaamij ive 2013, ko sun hevvânij jáávrán. +Suu sämikiel nommâ lâi Junnáás-Haanu Heikkâ. +Heikki Mattus tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009-2010. +Vaaljâmaašin. +Vaaljâmaašin lii viermisijđo, mon tergâdumos pargo lii išediđ jienâsteijee kavnâđ ovdil vaaljâid iävtukkâs, kii sunjin heivee pyeremusávt ađai sunnust láá siämmáámuđusiih uáivileh maaŋgâ ääsist. +Loostâš. +Loostâš lii Anarâškielâ servi ry tuše digihäämist almostuvvee lostâ keppisis luuhâm várás. +Loostâš almostuvá táválávt 3-4 nummeer ivveest. +Lostii toimâttem algâttui ive 2018, já ton vuosmuš toimâtteijee lâi Eljas Niskanen. +Iivij 2019-2020 toimâtteijen tooimâi Petter Morottaja. +Tääl loostâ tooimâtmist västid Fabrizio Brecciaroli. +Sare. +Sare ("Vaccinium myrtillus") lii uáli táválâš myerji Säämist já ubâ Euraasiast. +Tot lii maaŋgâlágánij soojij myerji. +Sare kevttih purrâmâššân uáli maaŋgah lodeh, tegu rástágááh já riävskáh. +Sare šadda vijđáht maaŋgâlágánijn soojijn Suomâst: tuoddârist, vorâs já koške kuolbâmeecijn já jeegijn. +Sare lii suoivâšaddo, já tom kannat-uv uuccâđ mecciroobdâin, tavevieltijn, jäävri riddoin já eres soojijn, kuus piäiváš ij pääšti njuolgist. +Maadâ-Suomâ sareh láá hárjánâm muottuuttes táálván, já tondiet toh killájeh puolâš eenâb ko Tave-Suomâ sareh. +Soorijd puáhtá kevttiđ pääihist maaŋgânáál. +Tot suápá pyereest säppin, hillon, káđáldâhhân, liäibumân, suohâdân já jugurttin. +Tot siäilu, ko tom jiäŋŋud, kuškâd, vuášá teikkâ purcco. +Tiädust-uv tom puáhtá kevttiđ čohčuv vorâsin. +Into Paadar. +Into Paadar lii anarâš kielâmiäštár. +Sun lii šoddâm ive 1949 Lusmenjaargâst, mii lii Páádáárjäävri nuorttiipele riddoost. +Into oopâi suomâkielâ já orjâlâškielâ ovdil škoovlâ aalgâ. +Into lii porgâm ubâ elimis puásuialmajin já oomâst puásuifarmi. +Tääl sun áásá Solojäävrist. +Into Paadar tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009-2010. +Etimâs. +Etimâs teikâ etimus ("Vaccinium uliginosum") lii myerji, mon ivne lii tevkisčuovjâd. +Tot siskeeld ennuv C-vitamiin. +Etimâs myerji lii kuovgâdub já ucánjáhháá stuárráb ko sare. +Etimâs lii lahtâ soojij šaddo já tot kávnoo-uv jeegijn, mutâ Tave-Suomâst tot šadda koškásub soojijn, tego tuoddârijn já kuolbâmeecijn. +Etimâs lii Säämist já ubâ tavemaailmist viehâ táválâš myerji. +Etimâs hervee čohčuv luándu mučis ruške ivnijgijn. +Tovle ulmuuh iä adelâm ennuv áárvu etimâsân, já tot čoggii talle ko sareh iä lamaš nuuvt ennuv. +Motomin ulmuuh tollii etimâs mirhâlâžžân. +Sämmiliih láá puurrâm etimâsâid nuhtán teikkâ piärguliemâst. +Etimâs puáhtá kevttiđ maaŋgânáál aaibâs nuuvt ko eres-uv muorjijd. +Tot lii pyeri meiddei oovtâst eres muorjijguin. +Stuorrâjeggijuŋŋâ. +Stuorrâjeggijuŋŋâ ("Vaccinium oxycoccos") lii myerji, mon šoddâmsajeh láá jeegih, tego karriih já suánjuh. +Nuuvt ko nommâ jo iätá, sehe ubâ šaddo +já stuorrâjeggijuuŋâ myerjih láá stuárráábeh ko uccâjeggijuuŋâst, mutâ kuohtuuh láá siämmáá hiärskuliih. +Stuorrâjeggijuuŋâ myerjih láá ereslágánijn šoddâmsoojijn eres hámásiih já stuárusiih. +Sehe stuorrâ- já uccâjeggijuuŋah láá kuohtuuh táváliih ubâ Suomâst. +Stuorrâjeggijuuŋah láá kuittâg tavemuu Laapist uccáá. +Tovle sämmiliih láá kiävttám jeggijuuŋâid uccáá, máhđulávt toi suvroduv tiet. +Myerjih láá suvrááh, mutâ toh njalgâšuveh tälviv, já pyeri äigi toi nurâmân lii-uv čohčâ já kiđđâ. +Jeggijuuŋâid puáhtá vuorkkiđ nuhtán, toh siäluh pyereest toi suvroduv tiet. +Jeggijuuŋâin šadda njaalgâ säppi, kiissel teikkâ káđáldâh. +Uccâjeggijuŋŋâ. +Uccâjeggijuŋŋâ ("Vaccinium microcarpum") lii myerji, mon šoddâmsajeh láá jeegih, tego karriih já suánjuh. +já uccâjeggijuuŋâ myerjih láá ucebeh ko stuorrâjeggijuuŋâst, mutâ kuohtuuh láá siämmáá hiärskuliih. +Sehe stuorrâ- já uccâjeggijuuŋah láá kuohtuuh táváliih ubâ Suomâst, mutâ uccâjeggijuuŋah šaddeh harvii Suomâ maadâriddoost já merâsuálui alne. +Jovnna-Ánde Vest. +Jovnna-Ánde Vest (š. kesimáánu 14. peeivi 1948, Ucjuuhâ, Suomâ) lii sämmilâš kirječällee já jurgâleijee. +Sun lii aassâm ive 1982 rääjist Pariisist. +Tavenjargâ. +Tavenjargâ (já) lii kieldâ Taažâst. +Tavenjaargâst ääsih 3 075 olmožid, já ton vijdodâh lii 925,69 km², mast 34,10 km² lii čääci. +John Gustavsen. +John Gustav Gustavsen (š. vyesimáánu 29. peeivi 1943, Porsaŋg, Taažâ) lii taažâsämmilâš kirječällee já toimâtteijee. +Sun čáálá sehe orjâlâškielân já tárukielân. +Sun lii rávásmâm Tavenjaargâst já áásá tääl Tromssaast. +1095 (MXCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1090-lovo kuuđâd ihe. +1085 (MLXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1080-lovo kuuđâd ihe. +1075 (MLXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1070-lovo kuuđâd ihe. +1065 (MLXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1060-lovo kuuđâd ihe. +1055 (MLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1050-lovo kuuđâd ihe. +1045 (MXLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1040-lovo kuuđâd ihe. +1035 (MXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1030-lovo kuuđâd ihe. +Järvenpää. +Järvenpää () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Järvenpääst ääsih 44 722 olmožid, já ton vijdodâh lii 39,93 km², mast 2,39 km² lii čääci. +Järvenpää naaburkieldah láá Mäntsälä, Sipoo já Tuusula. +Järvenpää vuáđudui ive 1951, já tast šoodâi kaavpug ive 1967. +1025 (MXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1020-lovo kuuđâd ihe. +1015 (MXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1010-lovo kuuđâd ihe. +1005 (MV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1000-ihelove kuuđâd ihe. +Kerava. +Kerava () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Keravast ääsih 37 193 olmožid, já ton vijdodâh lii 30,79 km², mast 0,16 km² lii čääci. +Kerava naaburkieldah láá Sipoo, Tuusula já Vantaa. +Kerava vuáđudui ive 1924, já tast šoodâi kaavpug ive 1970. +1093 (MXCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1090-lovo niäljád ihe. +Juho Kusti Paasikivi. +Juho Kusti Paasikivi (algâaalgâst Johan Gustaf Hellstén;) lâi syemmilâš politijkkár, paŋkkihovdâ, diplomaat já Suomâ täsivääldi 7. president. +Sun tooimâi presidentin iivij 1946-1956. +Juho Kusti Paasikivi šoodâi skammâmáánu 27. peeivi 1870 Häme leenâ Koski pitejáást. +Suu nommâ lâi algâaalgâst Johan Gustaf Hellstén, mut sun molsoi noomâs suomâkielâlâžžân luvâttâhavveest. +Suu eeči lâi kävppijâs August Hellstén já enni Karolina Wilhelmina Selin. +Enni jaamij, ko Paasikivi lâi tuše neelji-ihásâš. +Paasikivi luuvâi ruošâkielâ já -kirjálâšvuođâ Helsig ollâopâttuvâst. +Sun valmâštui filosofia kanditaatin ive 1892 já ton maŋa vala vuoigâdvuođâtiettuu kandidaatin ive 1897. +Siämmáá ive Paasikivi naajâi pajeuáppee Anna Forsmanáin, já sunnui šoddii nelji párnáá. +Paasikivi nágáttâlâi vuoigâdvuođâtiettuu tuáhtárin ive 1901. +Suu vuossâmuš kálgu Anna jaamij ive 1931 já ive 1934 sun naajâi Alli Valvein. +Paasikivi väljejui Syemmilii piäláduv aalmugovdâsteijen ive 1907. +Sun meridij kuittâg kiäsádâttâđ politiikist ive 1913. +Sun tooimâi paŋkkihovdân čuávuvái 20 ive ääigi, mut maacâi forgâ meid politiikân. +Ive 1917 Paasikivi tooimâi Syemmilii piäláduv ovdâsteijen vuáđulahâkomiteast, mii vuávái Suomâ haldâttâshäämi Ruošâ vääldikomettem maŋa. +Paasikivi kannattij Suomâ autonomia vuáháduttem Ruošâ vääldi vyelni, mut roovvâdmáánu vääldikomettem maŋa sun vuájui nanodiđ Suomâ jiečânâsvuođâ. +Suomâ siskáldâssuáđi maŋa staatâhovdâ Pehr Evind Svinhufvud nomâttij Paasikivi uáiviministerin. +Paasikivi luotij Saksa išán Ruošâ vuástán já halijdij saksalii priinsâ Friedrich Karl Suomâ kunâgâssân. +Saksa kuittâg táppái vuossâmuu maailmsuáđi skammâmáánust 1918 já ton maŋa Paasikivi haldâttâs iäránij. +Paasikivi jođettij Suomâ airâskode, ko Suomâ já Sovjet-Ruošâ koskâsâš ráávhusopâmuš šoodâi ive 1920 Tarttost. +Paasikivi iäránij paŋkkihoovdâ virgeest ive 1934. +Sun tooimâi Aalmuglii Kokoomus saavâjođetteijen iivij 1934-1936 já diplomaatin Tukholmast ive 1936 rääjist. +Tälvisuáđi ääigi Paasikivi tooimâi ministerin Risto Ryti haldâttuvâst já lâi fáárust Moskova ráávhuráđádâlmijn. +Sun tooimâi Suomâ ovdâsteijen Moskovast ive 1941 kiiđâ räi. +Jotkâsuáđi loopâst sun uásálistij kiiđâ 1944 ráávhuráđádâlmáid Moskovast já Tukholmast. +Suáđi maŋa sun tooimâi uáiviministerin iivij 1944-1945 já 1945-1946 haldâttâsâin. +Ovdâskodde valjij Paasikivi Suomâ täsivääldi presidentin ton maŋa, ko president Mannerheim iäránij virgestis njuhčâmáánust 1946 tiervâsvuotâčuolmâi tiet. +Ive 1950 vaaljâin sun väljejui uđđâsist presidentin. +Sun tooimâi virgeest ive 1956 njuhčâmáánu räi. +Paasikivi finnij váimuinfarkt já jaamij juovlâmáánu 14. peeivi 1956. +Paasikivi +1083 (MLXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1080-lovo niäljád ihe. +Lohja. +Lohja () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Lohjast ääsih 45 913 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 109,73 km², mast 170,57 km² lii čääci. +Lohja naaburkieldah láá Inkoo, Karkkila, Raasepori, Salo, Siuntio, Somero, Tammela já Vihti. +Lohja kieldâ vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1979. +Lohja kieldâ lohtui Lohja kaavpugân ive 1997. +Sammatti kieldâ lohtui Lohja kaavpugân ive 2009. +Karjalohja já Nummi-Pusula kieldah lahtojii Lohja kaavpugân ive 2013. +Ahtsalmi, Anttila, Gruotila, Gunnarla, Hiidensalmi, Immula, Jönsböle, Keskilohja, Kirkniemi (Gerknäs), Kyrkstad, Lempola, Maksjoki, Metsola, Moisio, Muijala, Myllylampi, Neitsytlinna, Ojamo, Ojamonkangas, Paloniemi, Pappila, Pappilankorpi, Perttilä, Pitkäniemi, Routio, Röylä, Sammatti, Vappula (Vabby), Ventelä (Vendelä), Vienola já Virkkala (Virkby). +Ahtiala, Ahonpää, Askola, Haarjärvi, Haarla, Hakula, Hattula, Hauhula, Heijala, Heimola, Hermala, Herrala, Hietainen, Hiittinen, Hirvijoki, Hongisto, Huhti, Hyrkkölä, Hyrsylä, Hyvelä, Hyönölä, Härjänvatsa, Ikkala, Ilmoniemi, Immola, Immula, Iso-Teutari (Stortötar), Jakova, Jalassaari, Jantoniemi, Järvenpää, Jättölä, Kaijola, Karisjärvi, Karjalohjan Ahtiala, Karjalohjan Pappila, Karkalniemi, Karnainen, Karstu, Kattelus, Kaukela, Kaukola, Kiikala, Kirkniemi (Gerknäs), Kittilä (Kittfall), Kirkonkylä (Kyrkstad), Koikkala, Koisjärvi, Kokkila, Korkenoja, Koski, Kourjoki, Kouvola, Kovela, Kukkumäki (Jönsböle), Kunnarla (Gunnars), Kutsila, Kuusia, Kärkölä, Laakspohja (Laxpojo), Lehmijärvi, Leikkilä, Leppäkorpi, Lieviö (Skräddarskog), Lohilampi, Lohjankylä, Lohjantaipale, Luskala, Luttula, Lylyinen, Lönnhammar, Maikkala, Maila, Makkarjoki, Maksjoki, Marttila, Maskila, Mettula, Miemola, Millola, Moisio, Mommola, Muijala, Murto, Mustlahti, Myllykylä, Mynterlä (Mynderlä), Mäkkylä, Mäntsälä, Mäntynummi, Niemi, Nummenkylä, Nummijärvi, Näkkilä, Näätälä (Mårbacka), Nummi-Pusulan Nummenkylä, Oinola, Oittila, Ojamo, Osuniemi (Orsnäs), Outamo, Paavola, Paksalo, Paloniemi, Pappila, Pauni, Pelonkylä, Pietilä, Piispala (Biskopsnäs), Pipola, Pitkälahti, Pulli, Pusula, Puujärvi, Pyöli, Pälölä, Raati, Radus, Remala, Retlahti, Routio, Röhkölä, Röylä, Saarenpää, Sakkola, Salo, Sammatti, Saukkola, Seppälä, Seräjärvi, Sierla, Sitarla, Skraatila, Suittila, Suomela, Suurniemi, Särkijärvi, Tallaa, Talpela, Tammisto, Tavola, Torhola, Uusikylä, Vaanila, Valla, Vanhakylä, Vappula, Varola, Varttila, Vasarla, Veijola (Vejby), Ventelä, Viiala, Virkkala (Virkby), Vivola, Vohloinen, Vähä-Teutari (Lilltötar), Vörlö já Yli-Immola. +1073 (MLXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1070-lovo niäljád ihe. +1063 (MLXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1060-lovo niäljád ihe. +1053 (MLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1050-lovo niäljád ihe. +Karkkila. +Karkkila () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Karkkilast ääsih 8 696 olmožid, já ton vijdodâh lii 255,32 km², mast 12,96 km² lii čääci. +Karkkila naaburkieldah láá Lohja, Loppi, Tammela já Vihti. +Pyhäjärvi Ul kieldâ lohtui Karkkilan ive 1969. +Ahmoo, Ahmoonmäki, Alimmainen, Fagerkulla, Haapala, Haavisto, Haukkamäki, Järvenpää, Kannas, Karkkila, Korpi, Käpylä, Lemmoi, Nahkio, Nyhkälä, Polari, Pitkälä, Pumminmäki, Siikala, Sireenikylä, Sudeetti, Toivike, Tuorila, Vaskijärvi, Vattola já Vuotinainen. +1043 (MXLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1040-lovo niäljád ihe. +1033 (MXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1030-lovo niäljád ihe. +Raasepori. +Raasepori () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Raaseporist ääsih 27 624 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 354,24 km², mast 1 205,97 km² lii čääci. +Raasepori naaburkieldah láá Hanko, Inkoo, Kemiönsaari, Lohja já Salo. +Raasepori kaavpug šoodâi ive 2009 aalgâst, ko Karjaa kaavpug, Pohja kieldâ já Tammisaari kaavpug lahtojii oohtân. +Karjaa táálunkieldâ lohtui Karjaan ive 1969. +Snappertuna kieldâ já Tammisaari táálunkieldâ lahtojii Tammisaarin ive 1977. +Tenhola kieldâ lohtui Tammisaarin ive 1993. +Bromarv kieldâ lohtui Tenholan ive 1977. +Karjaa. +Backby, Backgränd, Bengtsmora, Björnbollstad, Bondby, Brasby, Bredvik, Brynikbacka, Bålaby, Båtsmora, Bällarby, Bällby Bäljars, Degerby, Domargård, Dönsby, Finnbacka, Finnby, Grabbacka, Gösbacka, Heimos, Hållsnäs, Högben, Ingvallsby, Joddböle, Jällsby, Kansbacka, Karjaan asema (Karis station), Karjaan keskusta (Karis centrum), Kasabacka, Kasaby, Kaunislahti (Grundsjö), Kiila (Kila), Kleven, Knapsby, Konungsböle, Kroggård, Kudiby, Kurby, Kvarvbacka, Leppi (Läpp), Lågbacka, Lövkulla, Mangård, Meltola (Mjölbolsta), Mjölnarby, Mustio (Svartå), Nyby, Osmundsböle, Pappila (Prästgården), Päsarby, Reiböle, Romsarby, Sannäs, Sepänkylä (Smedsby), Snällböle, Starkom, Sutarkulla, Svarvarböle, Svedja, Tallmo, Torsböle, Visanbacka, Västanby já Österby. +Pohja. +Andkärr, Ansku (Antskog), Baggby, Björsby, Bockboda, Bollsta (Bollstad), Borgby, Brunkom, Brödtorp, Böle, Dalkarby, Degernäs, Djekenkulla, Ekerö, Elimo, Fiskari (Fiskars), Gammelby, Gennäs, Grabbskog, Grännäs, Gumnäs, Hindraböle, Hällskulla, Jernvik, Kiila (Kila), Klinkbacka, Koppskog, Kuovila (Skogböle), Kvarnby, Kyrkbacka, Lillfors, Mörby, Näsby, Pappila (Prästgården), Persböle, Pinjainen (Billnäs), Pohjankuru (Skuru), Ramskulla, Sidsbacka, Sjösäng, Skarpkulla, Skogäng, Skrittskog, Slicko, Sonabacka, Spakanäs, Starrböle, Sunnanvik, Svedjeby, Sällvik, Tomasböle, Torby, Trädbollstad, Uusikartano (Nygård), Vesterby, Joensuu (Åminne) já Åminnefors. +Tammisaari. +Box, Bredvik, Bromarv, Båsa, Dragsvik, Fagernäs, Finby, Finby gränd, Gammelboda, Hangist, Harparskog, Hylta, Höstnäs, Ingvalsby, Jomalvik, Jussaari (Jussarö), Kalvdal, Kansjärvi (Kansjärv), Kelkkala (Kälkala), Kisa (Leksvall), Kivitok, Koivuniemi (Björknäs), Kuivasto (Kvigos), Kulla, Kårböle, Langansböle, Långstand, Malarby, Niitlahti (Nitlax), Norrstrand, Näset, Orvlax, Padva, Pargas, Parkkala (Barkala), Prästkulla, Raasepori (Raseborg), Rekuby, Riilahti (Rilax), Rösund, Siggby, Sillböle, Skogby, Skräddarböle, Skåldö, Sköldargård, Snappertuna, Sommarö, Svenskby, Tallbacka, Tenhola (Tenala), Trollböle, Trollshovda, Västervik, Vättlax, Öby, Östanberg já Österby. +Jieŋâskiäru SM-liigapaje 2018-2019. +Jieŋâskiäru SM-liigapaje 2018-2019 lâi jieŋâskiäru SM-liiga 44. paje. +Siuntio. +Siuntio () lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Siuntiost ääsih 6 185 olmožid, já ton vijdodâh lii 266,11 km², mast 25,01 km² lii čääci. +Siuntio naaburkieldah láá Inkoo, Kirkkonummi, Lohja já Vihti. +Aiskos, Annila, Backa, Barråsa, Bläsaby, Bocks, Bollstad, Broända, Bäcks, Böle, Dansbacka, Engisby, Fall, Fjällskifte, Flyt, Fågelvik, Förby, Gammelby, Grisans, Grotbacka, Gåsarv, Grännäs, Grönskog, Gårdskulla, Gårsböle, Gåsarv, Gårdsböle, Gästans, Harvs, Hollstens, Hummerkila, Hästböle, Järvans, Järvinummi, Kahvimaa, Kalans, Kanala, Karskog, Karuby, Kela, Kokkila, Kopula, Kynnar, Lappers, Lempans, Lieviö, Malm, Munks, Myllykylä, Myrans, Mörsbacka, Niemenkylä, Nordanvik, Nummenkylä, Palmgård, Pappila, Paturs, Pellas, Pikkala, Pulkbacka, Purnus, Påvals tai Påvalsmalm, Pölans, Raivio, Siggans, Siuntio markkân, Siuntio sajattâh, Sjundby, Skinnars, Störsby, Störsvik, Suitia, Sunnanvik, Svartbäck, Tyyskylä, Tupala, Tupala Uusikylä, Veijola, Vikars, Västerby, Yövilä já Ängsholm. +Vihti. +Vihti () lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Vihtist ääsih 29 281 olmožid, já ton vijdodâh lii 567,06 km², mast 45,04 km² lii čääci. +Vihti naaburkieldah láá Espoo, Hyvinkää, Karkkila, Kirkkonummi, Lohja, Loppi, Nurmijärvi já Siuntio. +Tehálumoseh siijdah láá Haimoo, Herrakunta, Huhmari/Palojärvi, Irjala-Pääkslahti, Jokikunta, Moksi, Oinasjoki, Ojakkala, Olkkala, Selki, Tervalampi, Vanjärvi, Vesikansa já Vihtijärvi. +Eres siijdah láá Haapkylä, Hulttila, Hynnälä, Härkälä, Härköilä, Härtsilä, Jättölä, Kaharla, Kaukola (Kaukoila), Kauppila, Kirvelä, Koikkala, Korppila, Kotkaniemi, Kourla, Köykkälä, Lahnus, Lahti, Lankila, Leppärlä, Lusila, Maikkala, Metsäkylä, Merramäki, Niemenkylä, Niemi, Niuhala, Ollila, Oravala, Pakasela, Pappila, Pietilä, Ridal, Ruskela, Salmi, Siippoo, Suksela, Suontaka, Taipale, Tarttila, Torhola, Tuohilampi, Vanhala, Vanjoki, Veikkola já Vähäkylä. +Sáminuorra. +Sáminuorra lii ive 1963 vuáđudum sämiservi, mon toimâkuávlun lii ubâ Ruotâ. +Piäládâhpoolitlávt já eellimuáinulávt neutraal servi kocá Ruotâst ässee säminuorâi hiäđuid já parga sii pyerrin. +Seervist láá suulân 400 vuálá 30-ihásâžžâd jesânid Ruotâ peln. +Ive 1963 Ruotâ Sämmilij riijkâservi (SSR) vuáđudij seervi nuorâiváljukode (SSR-U). +Love ihheed maŋeláá váljukodde meridij orniistâllâđ uđđâsist servin, čaalij njuolgâdusâid uđđâ siärván já luovânij riijkâseervist. +Jiečânâsvuođâ kunnen nuorâiservi meid uđâstij noomâs "Sáminuorra"n. +Jeessânreeivah já -loostah. +1970-lovo aalgâst SSR-U vuolgâtškuođij jesânijdis "Sameungdom"-uđâsreeivâ. +Jiečânâssân šoddâm maŋa ive 1975 servi almostitškuođij jeessânloostâ "Sáminuorra". +Ääigi mield loostâst šoodâi pyerebeht-uv nuorâiloostâ já nommân šoodâi "Sámi nuorat". +Tääl taat loostâ lii seervist hiäŋgáámettum já nommâ lii "Nuorat". +Veikkâ seervi puoh jesânáid vala vuolgâttuvvoo "Nuorat"-lostâ, tääl ij taarbâš leđe jeessân ige aassâđ Ruotâst, ete puáhtá tiiláđ loostâ, jis nuuvt haalijd. +Tuusula. +Tuusula () lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Tuusulast ääsih 39 087 olmožid, já ton vijdodâh lii 225,46 km², mast 5,96 km² lii čääci. +Tuusula naaburkieldah láá Hyvinkää, Järvenpää, Kerava, Nurmijärvi, Mäntsälä, Sipoo já Vantaa. +Nurmijärvi. +Nurmijärvi lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Nurmijärvist ääsih 43 966 olmožid, já ton vijdodâh lii 367,26 km², mast 5,39 km² lii čääci. +Nurmijärvi naaburkieldah láá Espoo, Vantaa, Tuusula, Hyvinkää já Vihti. +Herunen, Järventausta, Kirkonkylä, Klaukkala, Korpi, Korpi sajattâh, Leppälampi, Lepsämä, Lintumetsä, Metsäkylä, Myllykukko, Mäntysalo, Nukari, Numlahti, Nummenpää, Nummimäki, Palojoki, Perttula, Raala, Rajamäki, Röykkä, Suomies, Uotila já Valkjärvi. +Pukkila. +Pukkila lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Pukkilast ääsih 1 848 olmožid, já ton vijdodâh lii 145,94 km², mast 0,91 km² lii čääci. +Pukkila naaburkieldah láá Askola, Myrskylä, Mäntsälä já Orimattila. +Kantele, Naarkoski, Kirkonkylä, Savijoki, Syvänoja já Torppi. +Meccikaavrâs. +Meccikaavrâs ("Capreolus capreolus") lii Euroopâst tiettum uces sorvâellee. +Šlaajâ lii levânâm Suomân 1900-lovvoost sehe luándulávt já ištâdmij vievâst. +Meccikaavrâs lii tehálâš pivdoellee. +Meccikaavrâs lii keessiv ruopsisruškâd já tälviv ränisruškâd. +Ruškisfiskis čuávjipeeli já nierah láá kuovgâduboh ko rummâš eres uásih. +Seibipiirâs lii meid kuovgâdub. +Seibi lii uáli uánihâš, tuše 2-4 senttimeetter kukkosâš. +Pajepoksâm paajaabeln láá čapis tiälhuh. +Nuorâ vyesist láá ennuv tiälhuh, mut tot láppojeh ko vyesi šadda. +Tuše orásijn láá čuárvih. +Čuárvih láá uceh já ceggust, já tain láá táválávt kulmâ säägi. +Rävis meccikavrâs seve lii tuše 65-75 senttimeetterid, já rummâš kukkodâh lii 90-135 senttimeetterid. +Meccikaavrâs tiäddá suulân 15-35 kiilud. +Jienah. +Meccikavrâs váruttâsjienâ lii tevkis umásistem, mii táválávt kulloo muáddi keerdi maŋaluvâi. +Orráás kimejienâ lii čuovvâd, já tot sulâstit njurgâs. +Meccikaavrâs juáhhoo neelji vyelišlaajân, moh tiättojeh aldasáid ubâ Euroopâst já Tuurkist sehe Ruošâ viestâr-oosijn, Alda-nuortâst já Kaukasiast. +Šlaajâ ij tiettuu Irlandist ijge maaŋgâin Koskâmeerâ suolluin. +Meccikaavrâs lii suvâttum Israelist já Libanonist. +Israelist sundátteleh ištâdiđ meccikavrâs maassâd. +Koskâ-Euroop meccikavrâsnääli lii suulân 15 miljovn ohtâgâssâd. +Šlaajâ lii eellimvuáimálâš IUCN mieldi. +Italiast tiättoo meccikavrâs vyelišlaajâ "C. c italicus" lii uhkevuálásâš. +Tääl innig tiättojeh tuše 10 000 ohtâgâssâd vyelišlaajâst. +Hiäivulâš pirrâsist meccikaavrâs puáhtá lasaniđ já levâniđ korrâ liävttoin, tastko nuorâ ohtâgâsah kärttih varriđ meddâl šoddâmkuávluinis rävis kavrâsij reeviirpiäluštâs tiet. +Stuárráámus eestâ kavrâsij leevvânmân lii tavekuávlui assaas muotâkerdi. +Ko meccikaavrâs lii uccâ ellee ja tast láá uánihis jyelgih, jo pelimeetter asosâš muotâkerdi vaaigut ton ravâdâsfinnim. +Uánihis jyelgih räijejeh jotteem muottuu oolâ já tondiet tot lii älkkees saalâs piäđoid. +Lavdâm Suomâst. +Lii arvâlum, ete meccikaavrâs lii nannaam-Suomâst aaibâs uđđâ šlaajâ, mii ij lah ovdil tiettum tobbeen. +Iä tubdâmgin fossiil- teikâ tähtikavnumijd teikâ ereskin tuođâštusâid tast, ete šlaajâ ličij tiettum Suomâst ovdâhistorjá ääigi. +Lii kuittâg arvâlum, ete meccikaavrâs ličij lamaš meccikode lasseen valjaas já tehálâš pivdoellee ubâ historjálii ääigi, mutâ ličij suvâttum 1500- já 1600-lovoin kolmâ paje ääigi. +Teoria lii šoddâm tast, ete suomâkielân meccikaavrâs ličij tubdum noomáin "tarvas", já taan nomâttâsâst liččii puáttám Tarvas-algâsiih päikkinoomah, ovdâmerkkân Tarvasjoki. +Vises tiätu lii tot, ete meccikaavrâs tiettui Ålandist aainâs-uv 1500-lovo aalgâst 1600-lovo aalgân. +Nääli ušom ij lamaš luándulâš váá ištâdum. +Vuossâmuš mainâšume ääšist lâi kunâgâs Kustaa Vaasa reeivâst ive 1537. +Reeivâst kunâgâs almottij, ete kavrâseh lijjii ohtâ suijâ toos, mondiet sun halijdij labdeđ ��land Tukholma lane vyelnivuotân. +Mainâšumeh meccikavrâsijn nuhhii arkkâduvâin 1600-lovo aalgâ maŋa, kuás meccikaavrâs ušom lappui suollust. +Meccikaavrâs lii macâttum Ålandân ištâdmáin 1950- já 1960-lovoin, kuás toho ištâduvvojii ohtsis 41 ohtâgâssâd. +Taažâst já Ruotâst iälá luánduvárásâš populaatio, mon ovdânääli vajâldij toho jieŋâpaje maŋa Tanskaast, ko enâmij kooskâst lâi talle nannaamohtâvuotâ. +Šoŋŋâduv čuáskáttem já lijge-miäcástem keežild taat Skandinavia nääli kiäppánij koskâääigi maŋa. +1800-lovo aalgâst meccikavrâseh lijjii lappum Taažâst ollásávt já Ruotâst toh ellii tuše Maadâ-Skånest. +1900-lovo aalgâst meccikaavrâs aalgij lavdâđ Suomâ pirâstittee kuávluin sehe Taažâst já Ruotâst ete Tave-Eestienâmist já Inkerienâmist. +Lii arvâlum, ete šoŋŋâduv čuáskáttem lii vaiguttâm leevvânmân. +Nannaam-Suomâ vuossâmuid meccikavrâsijd aiccii Tuárnus kuávlust 1950-lovvoost. +Pisovâš populaatioh šoddii vistig Merâpoođâluovtâ taavaabeln sehe Tuárnusjuuvâ, Kiemâjuuvâ já Oulujoki kuávluin já maŋeláá Maadânuorttâ-Suomâst. +1980-lovvoost kavrâseh leevvânškuottii meid Tavenuorttâ-Suomân, Anarân já Ucjuuhân. +Meccikaavrâs ij lah vátávâš eellimpirrâsis háárán. +Tot tiättoo maaŋgâlágán kuávluin, tegu lostâ- já siähálâsvuovdijn, niijtoin, piälduin já häärviht huksim ovdâkaavpugkuávluin. +Eromâšávt tot mákkoo kuávlust, kost láá aldaluvâi sehe mecci já eennâmtuálueennâm. +Meccikavrâseh láá aktiivlumoseh ehidâs- já iđedâsveeigist. +Toh eelih távjá uccâ čoogijn, moid kuleh ores, 2-3 niŋálâs sehe vyesih. +Oráseh pyehtih eelliđ ohtuunis-uv. +Orásij čuárvih šodâškyetih kiđđâtäälvi já toh šaddeh loppâkiiđâ räi. +Oráseh čaleh čoorvijd muoráid já ovssijd. +Čoollâm ohtâvuođâst orráás káálust leijee hajâráávsáin puátá hajâaamnâs, moin ores merkkee jieijâs reeviir. +Oráseh väldideh jo kiđđuv olssis reeviir, kost toh ääjih eres orásijd meddâl. +Tälviv kavrâseh pyehtih eelliđ stuorrâ čoogijn. +Meccikaavrâs puáhtá ruottâđ jotelávt já njuško kuhheeht. +Tot lii meid čepis vyeijee. +Tave-Euroopâst rävis kavrâsij merhâšitteemus salâsteijee lii iilvâs, mon lasseen riemnjis sáttá puurrâđ uccâ vuosijd. +vasen +Meccikaavrâs lii smieretteijee. +Peeivi ääigi tot puáhtá kuáttuđ lovmat kerdid, tastko uccâ ellen ton energiatárbu lii styeres. +Keessiv meccikaavrâs porá mecciroobdâin ruánáá syeini- já räsišaddoid. +Tot porá meid muorjijd, jáhálijd já kuobbârijd. +Tälviv meccikavrâseh kärttih tuuttâđ toŋŋâsáid sehe muorâi já miestui ovssijd, versoid já urbijd. +Jis eres raavâd ij lah fáállun, te meccikaavrâs kárttá puurrâđ kuácceid, maid tot ij mudoi puurâ. +Lasepiemmâm iššeed muottiis taalvij. +Meccikavrâseh parâluveh loppâkeesi. +Suomâst kimeääigi kijvásumos paje lii syeini-porgemáánust. +Oráseh piälušteh aggressiivlávt jieijâs reeviir eres orásij vuástá já irâtteh hokâttâllâđ toho niŋálâsâid. +Niŋálâs kuáddá algâkeesi táválávt kyehti teikâ kulmâ vyesi. +Puárásumos meccikaavrâs eelij faŋgâvuođâst 17,5-ihásâžžân. +Luándust-uv toh eelih távjá 15-ihásâžžân. +Suomâst ores lii rávhuidittum kuovâmáánu 1. peeivist vyesimáánu 15. piäiván já kesimáánu 16. peeivist porgemáánu 31. piäiván. +Niŋálâs já siämmáá ive vyesi láá rávhuidittum kuovâmáánu 2. peeivist porgemáánu 31. piäiván. +Mudoi meccikavrâsijd puáhtá miäcástiđ pivdolovettáá. +Meccikavrâs puáhtá pääččiđ meid havlâpissoin sehe tävgiviärjoin. +Miäcásteijee ferttee almottiđ meccivaljehoittámpirrâdâhân pivdum ellee ave já suhâpele sehe pivdo ääigi já saje. +Inkoo. +Inkoo () lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Inkoost ääsih 5 366 olmožid, já ton vijdodâh lii 954,02 km², mast 604,13 km² lii čääci. +Inkoo naaburkieldah láá Lohja, Raasepori já Siuntio sehe meerâ peht Kirkkonummi. +Backa, Barösund, Bastö, Billskog, Bjurs, Bolstad, Breds, Bredslätt, Böle, Dal, Dams, Degerby, Degerö, Elisaari (Älgsjö), Espings, Fagervik, Finnböle, Finnpada, Fremböle, Gråmarböle, Gumböle, Gårdsböle, Haga, Halvdels, Hirdal, Hovgård, Illans, Ingarskila, Inkoon asema (Ingå station), Inkoon kirkonkylä (Ingå kyrkoby), Innanbäck, Joddböle, Johannesberg, Jutans, Kalkulla, Kopparnäs, Krämars, Kusans, Kämpbacka, Kärr, Lillramsjö, Linkulla, Lågnäs, Långvik, Malm, Mossaböle, Näs, Ors, Pålsböle, Päivölä (Solberg), Rankila, Rådkila, Rövass, Siggböle, Sonasund, Stormora, Storramsjö, Ström, Stävö, Svartbäck, Svenskby, Sågars, Torp, Torstholm, Tähtelä (Täkter), Utanåker, Vars, Vassböle, Västanby, Västankvarn, Västerby, Västerkulla, Västersolberg, Ålkila, Ålö, Österkulla, Östersolberg já Överby. +Mäntsälä. +Mäntsälä lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Mäntsäläst ääsih 20 834 olmožid, já ton vijdodâh lii 596,11 km², mast 15,29 km² lii čääci. +Mäntsälä naaburkieldah láá Askola, Hausjärvi, Hyvinkää, Järvenpää, Kärkölä, Orimattila, Pornainen, Pukkila, Sipoo já Tuusula. +Hautjärvi, Herman Onkimaa, Hirvihaara, Kaukalampi, Levanto, Maitoinen, Mäntsälä, Nikinoja, Numminen, Ohkola, Olkinen, Saari, Soukkio, Sulkava, Sälinkää já Sääksjärvi. +Sipoo. +Sipoo () lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Sipoost ääsih 22 021 olmožid, já ton vijdodâh lii 698,60 km², mast 358,98 km² lii čääci. +Sipoo naaburkieldah láá Helsig, Järvenpää, Kerava, Mäntsälä, Pornainen, Porvoo, Tuusula já Vantaa. +Borgby, Boxby, Broböle, Eriksnäs, Gesterby, Hangelby, Hindsby, Hitå, Härtsby, Immersby, Kallbäck, Kirkonkylä, Löparö, Martinkylä, Massby, Myras, Nevas, Nikkilä, Paippinen, Pigby, Savijärvi, Skräddarby, Spjutsund, Svartböle, Träskby já Östersundom. +Tažâlig. +Tažâlig ("Zootoca vivipara") lii Euraasiast tiettum, maailm tavemus kašmârdeijeešlaajâ. +Tažâligeh láá Suomâst rávhuidittum já taid ij uážu väldiđ jielâhin ovdâmerkkân terraarion. +Tažâlig lii uceslágán lisko, mon ruumâš lii táválávt vuálá 7 senttimeetter kukkosâš. +Seibi lii pelnub keerdi rummâš kukkosâš, já stuárráámuuh Suomâst tiettum tažâligeh láá lamaš 16 senttimeetterid. +Ellest láá jurbâ uáivi já pirrâjurbâdâshámásâš ruumâš sehe kossâ seibi já niske. +Jyelgih láá uceslágáneh, já tain láá pastelis koozah. +Tažâlig selgipele ivne mulsâšud ennuv. +Táválumos vuáđuivne lii ruškâd, mutâ tiättojeh meid ränis, čapis já ooliivruánáá ivneh. +Niŋálâsâst láá távjá tevkis teikâ kuovgis sárgáh koskâseelgist já eertijn sehe motomin tevkis teikâ kuovgis tiälhuh. +Orásijn iä lah selgisárgáh, pic tain láá táválávt kuovgis riegistiälhuh. +Orásij já niŋálâsâi kovosij puáhtá iäruttiđ, jis kiäččá ellei čuávjipele. +Orásijn čuávjipeeli lii táválávt ooraans teikâ ruopsâd, já niŋálâsâin tot lii fiskâd teikâ kuovgâd. +Kuábbáin-uv pyehtih leđe čapis tiälhuh čuávjipeeleest. +Nuorâ ohtâgâsah láá ollásávt tevkkâdeh. +Tažâlig tiättoo Euraasiast. +Tiettumkuávlus maadâoosijn tot tiättoo váráduvâin já Maadâ-Euroopâst ton eellimpiirâs raijâšuvá Espanja já Italia taveossijd. +Meiddei Tave-Laapist tot lii härvinâš. +Tažâlig iälá viehâ lahtâ pirrâsijn, ovdâmerkkân niijtoin, piäldui- já maađijroobdâin, mecciroobdâin, kiedijn, jeegijn já källein. +Tažâlig lii peiviaktiivlâš ellee já rievdeeliegâsin tot pivnohist piäiváás soojijd. +Tažâlig lii čepis kuárŋudeijee, já tot puáhtá kuárŋud meid ciäguoosij mield. +Tot lii meid uáli čepis vyeijee. +Etitiileest tažâlig paattâr eennâmvuággoid, já tot máttá kočâttiđ jieijâs seeibi. +Seibi šadda maasâd, ađai tažâlig ij pääsi seibittáá. +Nuuvtko maaŋgah eres tažâligelleeh-uv meid tažâlig norá väriravâdâs siäibásis, ađai seeibi luovânem loppâkeesi sáttá häittidiđ tažâlig tálvástâllâm. +Tálvástâllâm já lasanem. +Tažâlig tálvástâl oijâgâsâst veedij vyelni, juovâin teikâ jieŋâlâsâst eennâm vyelni, mutâ tot puáhtá tálvástâllâđ meid kooldâ teikâ stuorrâ keeđgi vyelni. +Tažâlig killáá vuágustis muádi ceehi puollâš joba oho ääigi. +Tot puáhtá cevziđ, veikkâ uási ton rumâškolgosijn jiäŋuččij. +Kiđđuv vuossâmužžân koccájeh oráseh sehe nuorâ ohtâgâsah, táválávt cuáŋuimáánust, já niŋálâsah muáddi oho orásij maŋa. +Parâttâllâmäigi álgá suulân okko tast maŋa, já tot pištá kesimáánu räi. +Parâttâllâmääigi oráseh piälušteh jieijâs reeviir eres orásijn já sättih joba käskiđ nubijdis, veikkâ mudoi toh iä eres orásijn peerust. +Niŋálâsah puátih orásij kuuvl feromonij tiet. +Sehe čuávjiäigi já uđâgij meeri mulsâšudeh kuávlu mieldi. +Suomâst tažâlig čuávjiäigi lii 45-70 pirrâmpeivid. +Niŋálâs mannee táválávt 5-6 mane, mut oovtâ teikâ kyevti maaneest ij šoodâ uuđâg. +Suomâst niŋálâs tažâlig mannee jyehi ive. +Suomâst uđâgeh šaddeh syeini-porgemáánust. +Šodâdijnis uđâgeh láá 3-4 cm kukkosiih já 1-ihásâžžân toh láá 10-11 cm kukkosiih. +Suhâjuátkimahan uđâgeh šaddeh neelji ive ahasâžžân. +Tažâlig sáttá eelliđ joba 10-ihásâžžân. +Tažâlig spiekâst eres tažâligellein, tastko tot ij ain monnii já moonij saajeest pyehtih šoddâđ meiddei ellee uđâgeh. +Aalgâst cuozzâ piäittá uđâgijd, mut uđâgeh čalgeh tállân šoddâm maŋa. +Tažâlig tieđâlâš nommâ "Zootoca vivipara" (läättinkielâ saanijn "vivos" 'ellee' já "pario" 'kyeddiđ') čujotteh-uv toho, ete tažâlig puáhtá kyeddiđ ellee uđâgijd. +Motomeh määdi populaatioh mannejeh já motomin siämmáá kuávlust ääsih kuohtuuh šlaajah, moh pyehtih lasaniđ koskânis. +Raavâd já salâsteijeeh. +Tažâlig porá tiivrijd, eevnijd já kiivsâid. +Meid lapsemááđuh tohhejeh tažâligân. +Tot sáttá pivdeđ meid stuorrâ-uv piäivááloddáid, ko saallâs jotelis jotteem aktivist tažâlig pivdemmielâ. +Tažâlig savŋel saallâs njälmistis, mon maŋa tot njiälá tármuttum saallâs. +Eromâšávt nuorâ kyevdih sehe maaŋgah lodeh já njomâtteijeeh pivdeh tažâligijd. +Rievdeeliegâsliih elleeh. +Rievdeeliegâsliih elleeh láá elleeh, mon rummâš liegâsvuotâ muttoo pirrâs liegâsvuođâ mieldi. +Rievdeeliegâsliih elleeh iä pyevti vuárhudiđ amnâsmolsomreaktiost rahtum liegâsvuođâ, já toi lihâstâsah já tooimah hiđásmeh kolmâsist já loppâloopâst sättih pisániđ ollásávt. +Lodeh já njomâtteijeeh láá täsiliegâsliih elleeh. +Puoh eres elleeh láá rievdeeliegâsliih. +Rievdeeliegâsvuođâst lii meid ävkki. +Rievdeeliegâslâš ellee ij taarbâš jieš pyevtittiđ jieijâs rummâšân liegâsvuođâ, te tot ij taarbâš lihâdiđ teikâ puurrâđ nuuvt ennuv ko täsiliegâslâš ellee. +Nuuvtpa rievdeeliegâsliih elleeh piergejeh kuhes ääigi purâhánnáá. +Kuorgâ. +Kuorgâ ("Grus grus") lii kuorgâluudij laahkon kullee lodde. +Puárásumos Suomâst tiettum kuorgâ lii lamaš 17 ihheed, 2 mánuppaje já 25 peivid puáris. +Tot lâi meid Euroop puárásumos kuorgâ. +Kuorgâ ruumâš lii kuovgisräänis. +Ton uáivi já čiäppát pajeuási láá čappâdeh já nierah láá vielgâdeh. +Uáivi tyehiuásist tast lii ruopsis päljis tiälkku, mon stuárudâh mulsâšud. +Nuorâ kuorgâi uáivi lii oovtâivnásâš já ruškâd. +Maaŋgâin pessejeijee kuorgâin lii ruostâivnásâš selgi, ko tot turdo ryevdinalliis teikâ njaijiis jeggičáácán talle ko lodde láálá. +Kuorgâ iärut ränishaigarist tast, ete ko kuorgâ kirdá, te ton čeve lii njuolgâd. +Ränishaigar čeve vuod lii sujâttum. +Kuorgâ kukkodâh lii 96-120 cm já suájákeejij koskâ lii 180-222 cm. +Kuorgâ jienah láá korrâseh. +Uđâgááh já nuorâ ohtâgâsah njihoh korrâ jienáin. +Kuorgâ pessee Euroop já Alda-nuortâ taveoosijn. +Suomâ kuorgânääli lii kyevtkiärdášum kyehtlov ive ääigi. +Ive 2004 Suomâst pessejii suulân 19 000 kuorgâpaarrâd. +Kuorgâ lii kuhes määđhi värrejeijee, mii tálvástâl Afrikâst (Marokkost já Etiopiast), Maadâ-Aasiast (Pakistanist já Kiina nuorttâoosijn) já Maadâ-Euroopâst. +Kiđđuv kuorgah puátih suulân cuáŋuimáánu pelimuddoost, já čohčuv toh vyelgih čohčâmáánust teikâ roovvâdmáánu aalgâst. +Kuorgah kirdeh V-hámásii avraast, tastko stuorrâ luudij áimuvuástus lii ucceeb ko ohtuu kirdedijn. +Lodeh molsoh avra keejist kirdee. +Stuárráámuin avrain pyehtih kirdeđ čyeti-uv lodded. +Kuorgâ sáttá motomin vahâgist eelliđ Tave-Amerikâst. +Maailmvijđosâš nääli lii 210 000-250 000 ohtâgâssâd, main stuárráámus uási pessejeh Ruošâst já Fennoskandiast. +Kuorgah mákkojeh jeegijn já riddoniijtoin. +Pessim jaavrij já merâluovtâi jävriruávuin lassaan ubâ ääigi. +Varrimääigi kuorgah mákkojeh valje- já pottáákpiälduin. +Suomâst kuorgâi jiellâhvuoiŋâstemsaje lii Vaasa kaavpug paaldâst leijee Söderfjärden 2 300 hehtaar piäldu, kost puáhtá uáiniđ čohčuv joba 10 000 kuorgâd.vasenKuorgâpeerâ +Pessimkuávluin kuorgah tánssájeh kiihâmtaansâid já toi jienah kullojeh kuhás. +Kuorgah hämmejeh avepiäiválâš kyeimikoskâvuođâid. +Toh pessiiškyetih esken 4-6-ihásâžžân. +Kuorgâpaarâ ráhtá piervâl jeegi teikâ jävriruávu roobdâst. +Piervâlsaje lii táválávt taggaar, ete toho lii hirmâd vaigâd peessâđ. +Piervâl lii stuorrâ miehtâ, mii lii rahtum sinoin, siähtálijn, oovsijn já eres šaddo-oosijn. +Läällim álgá Maadâ-Suomâst jo cuáŋuimáánust, mutâ tot puáhtá älgiđ meiddei vyesimáánust jis kiđđâ lii koolmâs. +Maneh láá ohtâ teikâ kyehti. +Toi vuáđuivne lii ruánáá teikâ ruškâd, já tain láá tevkis tiälhuh. +Pelikyeimih läälih ohtsis 4 oho. +Uđâgááh láá pesipatâreijeeh, já toh mättih kaččâđ já vuoijâđ jotelávt jo uáli uccen. +Uđâgááh uáppih kirdeđ 2,5 mánuppaje ihásâžžân. +Kuorgah láá puohporreeh. +Toh poreh cuobbuid, jursseid, kuolijd já uđâgáid, mutâ meid vooljijd, potákkijd já muorjijd. +Pornainen. +Pornainen () lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Pornaisijn ääsih 5 087 olmožid, já ton vijdodâh lii 150,09 km², mast 3,57 km² lii čääci. +Pornaisij naaburkieldah láá Askola, Mäntsälä, Porvoo já Sipoo. +Halkia, Jokimäki, Metsäkylä, Hevonselkä, Kirveskoski, Kupsenkylä, Laha já Laukkoski. +1023 (MXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1020-lovo niäljád ihe. +1013 (MXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1010-lovo niäljád ihe. +Lapinjärvi. +Lapinjärvi () lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Lapinjärvist ääsih 2 630 olmožid, já ton vijdodâh lii 339,31 km², mast 9,43 km² lii čääci. +Lapinjärvi naaburkieldah láá Iitti, Kouvola, Loviisa, Myrskylä já Orimattila. +Myrskylä. +Myrskylä () lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Myrskyläst ääsih 1 866 olmožid, já ton vijdodâh lii 206,35 km², mast 5,99 km² lii čääci. +Myrskylä naaburkieldah láá Askola, Lapinjärvi, Loviisa, Orimattila, Porvoo já Pukkila. +Kirkkonummi. +Kirkkonummi () lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Kirkkonummist ääsih 40 253 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 017,01 km², mast 629,39 km² lii čääci. +Kirkkonummi naaburkieldah láá Espoo, Inkoo, Siuntio já Vihti. +Abramsby, Abrasinmäki, Bergstad, Bondarby, Bro, Båtvik, Böle, Domvik, Dåvits, Edis, Edö, Eestinkylä (Estby), Evitskog, Finnby, Finnsbacka, Friggesby, Gesterby, Grundträsk, Gumbacka, Gunnarsby, Gunnarskulla, Haapajärvi, Haukipää, Heikkilä (Hindersby), Hila, Hilabäck, Hirsala, Honskby, Hullus, Häggesböle, Hällnäs, Ingels, Ingvalsby, Jerikonmäki (Jerikobacken), Jolkby, Jorvas, Junckars, Järsö, Kaljärvi, Kantohaka (Stubbhagen), Kantvik, Karuby, Kattholm, Kauhala, Killinmäki (Gillobacka), Kirkkolaakso (Kyrkdalen), Kirkkonummen keskusta (Kyrkslätt centrum), Knopps, Kolsari (Kolsarby), Korkkulla, Koski, Kurkisto, Kuusala (Kusas), Kvis, Kylmälä, Kyrkvalla, Kärras, Laajakallio (Bredberg), Laitamaa, Lapinkylä (Lappböle), Leivola, Lill-Estby, Lill-Kantskog, Lindal, Loviselund, Luoma (Bobäck), Långstrand, Långvik, Masala (Masaby), Mattby, Medvastö, Munkinmäki (Munkkulla), Myllykylä (Kvarnby), Navala, Neidonkallio (Jungfruberg), Nissniku, Nägels, Näse, Oitmäki (Oitbacka), Pappilanmäki (Prästgårdsbacken), Petäjärvi, Peuramaa (Hjortlandet), Piispankylä (Biskopsböle), Pilvijärvi, Pippurn, Porkkala (Porkala), Rajakumpu (Råkulla), Ravals, Rilax, Sarvvik, Sepänkannas (Smedsnäs), Sepänkylä (Smedsby), Sevals, Skinnars, Smeds-Edö, Sperrings, Storkansskog, Storms, Strömsby, Stubbans, Sundsberg, Svartvik, Sävvalla, Tammikylä (Ekby), Tanskarla (Danskarby), Tolsa (Tolls), Torsvik, Toukolahti (Majvik), Träskby, Upinniemi (Obbnäs), Vasikkahaka (Kalvhagen), Veikkola, Veklahti (Vecklax), Vitträsk, Vols, Vuohimäki (Getberg), Vårnäs, Värby, Ytterkurk, Ådbäck, Ängvik, österby, Överby já Överkurk. +Säkylä. +Säkylä lii kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Säkyläst ääsih 6 646 olmožid, já ton vijdodâh lii 527,71 km², mast 120,96 km² lii čääci. +Säkylä naaburkieldah láá Eura, Huittinen, Kokemäki, Loimaa, Oripää já Pöytyä. +Köyliö kieldâ lohtui Säkylän ive 2016. +1003 (MIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1000-ihelove niäljád ihe. +1097 (MXCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1090-lovo káávcád ihe. +Karvia. +Karvia lii kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Karviast ääsih 2 313 olmožid, já ton vijdodâh lii 527,71 km², mast 17,72 km² lii čääci. +Karvia naaburkieldah láá Kankaanpää, Kauhajoki, Kurikka já Parkano. +Alkava, Alkkia, Kantti, Karviankylä, Kauhakorpi, Urhoperä, Karvia, Mattila, Rannankylä, Sara, Sarvela, Saunaluoma, Suomijärvi, Tuulenkylä já Ämmälä. +Nakkila. +Nakkila lii kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Nakkilast ääsih 5 235 olmožid, já ton vijdodâh lii 184,88 km², mast 1,97 km² lii čääci. +Nakkila naaburkieldah láá Eura, Eurajoki, Harjavalta, Pori já Ulvila. +Anola, Arantila, Hohtari, Hormisto, Järvikylä, Kivialho, Kukonharja, Lammainen, Leistilä, Masia, Matomäki, Pakkala, Penttala, Punapakka, Pyssykangas, Ruhade, Ruskila, Soinila, Tattara, Tervasmäki, Uotinmäki, Viikkala, Villiläselvennä já Vuohimäki. +Ascoli Piceno eennâmkode kieldah. +Ascoli Piceno eennâmkoddeest láá 33 kieldâd. +Cupra Marittima. +Cupra Marittima lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Cupra Marittimast ääsih 5 378 olmožid. +Ton vijdodâh lii 17,34 km², já alodâh 4 m. Cupra Marittima naaburkieldah láá Grottammare, Massignano já Ripatransone. +Castel di Lama. +Castel di Lama lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Castel di Lamast ääsih 8 458 olmožid. +Ton vijdodâh lii 10,98 km², já alodâh 201 m. Castel di Lama naaburkieldah láá Appignano del Tronto, Ascoli Piceno, Castorano já Offida. +Cese, Collecchio, Croce, Tose, Villa Cabbiano, Villa Cese, Villa Chiarini, Villa Forcella, Villa Piattoni, Villa Sambuco já Villa Valentino. +Massignano. +Massignano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Massignanost ääsih 1 651 olmožid. +Ton vijdodâh lii 16,30 km², já alodâh 255 m. Massignano naaburkieldah láá Campofilone, Cupra Marittima, Montefiore dell'Aso já Ripatransone. +Marina di Massignano já Villa Santi. +Montefiore dell'Aso. +Montefiore dell'Aso lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montefiore dell'Asost ääsih 2 010 olmožid. +Ton vijdodâh lii 28,21 km², já alodâh 412 m. Montefiore dell'Aso naaburkieldah láá Campofilone, Carassai, Lapedona, Massignano, Monterubbiano, Moresco, Petritoli já Ripatransone. +Carassai. +Carassai lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Carassaist ääsih 973 olmožid. +Ton vijdodâh lii 22,24 km², já alodâh 365 m. Carassai naaburkieldah láá Cossignano, Montalto delle Marche, Monte Vidon Combatte, Montefiore dell'Aso, Ortezzano, Petritoli já Ripatransone. +Markkân lasseen Carassai kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Rocca Monte Varmine. +Colli del Tronto. +Colli del Tronto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Colli del Trontost ääsih 3 677 olmožid. +Ton vijdodâh lii 5,94 km², já alodâh 168 m. Colli del Tronto naaburkieldah láá Ancarano, Ascoli Piceno, Castorano já Spinetoli. +Casaregnano, Case Sparse, Contrada la Rocca, Vallicella, Villa San Giuseppe, Villa Speca já Vivare. +Offida. +Offida lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Offidast ääsih 4 794 olmožid. +Ton vijdodâh lii 49,60 km², já alodâh 293 m. Offida naaburkieldah láá Acquaviva Picena, Appignano del Tronto, Castel di Lama, Castignano, Castorano, Cossignano, Monsampolo del Tronto, Ripatransone já Spinetoli. +Borgo Miriam, Ciafone, Lava, Rovecciano, San Barnaba, San Lazzaro, Santa Maria Goretti, San Venanzio já Tesino. +Täsiliegâsliih elleeh. +Täsiliegâsliih elleeh láá elleeh, moi rummâšliegâsvuotâ piso siämmán pirrâs liegâsvuođâst huolâhánnáá. +Täsiliegâslijn ellein láá sierânisten liške vyelni pyeidi teikâ liške alne soksâmeh. +Toh vyerkkejeh amnâsmolsomreaktiost rahtum liegâsvuođâ, amas tot kárgáđ pirrâsân. +Taat meerhâs tom, ete ellee rummâšliegâsvuotâ piso siämmán. +Tuše njomâtteijeeh já lodeh láá täsiliegâsliih. +Täsiliegâslâšvuođâst láá ennuv hiäđuh, mut meiddei hááituh rievdeeliegâslvuotân verdiddijn. +Stuárráámus hiätu sáttá leđe tot, ete täsiliegâslij ellei entsyym- já amnâsmolsomproseseh tuáimih uccâ liegâsvuotâkuávlust, mon siste toi toimâ lii pehtilub. +Täsiliegâslâš ellee pasta ovdedum amnâsmolsom tiet killáđ sreevâid pyerebeht ko rievdeeliegâslâš ellee, já täsiliegâslii ellee ij hiđásmit kolmâ šoŋŋâ. +Acquaviva Picena. +Acquaviva Picena lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Acquaviva Picenast ääsih 3 698 olmožid. +Ton vijdodâh lii 21,06 km², já alodâh 359 m. Acquaviva Picena naaburkieldah láá Grottammare, Monsampolo del Tronto, Monteprandone, Offida, Ripatransone já San Benedetto del Tronto. +Abbadetta, Casarica, Forola, Madonna delle Piane, Quercia já Sant'Angelo. +Monteprandone. +Monteprandone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monteprandonest ääsih 12 810 olmožid. +Ton vijdodâh lii 26,38 km², já alodâh 266 m. Monteprandone naaburkieldah láá Acquaviva Picena, Colonnella, Controguerra, Martinsicuro, Monsampolo del Tronto já San Benedetto del Tronto. +Markkân lasseen Monteprandone kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Centobuchi. +Ryevdi. +Ryevdi lii sirdâšemmetalláid kullee algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii Fe (ferrum). +Ryevdi lii lussâdumos algâaamnâs, mii šadda taasnij nukleosynteesist. +Tot lii siilbâivnásâš, kildee já ferromagneetlâš meetaal. +Ryevdi lii putesin times, mut meetaalsiähuseh, main ryevdi lii uáiviamnâsin, láá táválávt uáli nanoseh já korrâseh. +Ryevdi tergâdumoseh meetaalsiähuseh láá stääli já liäškumryevdi, moh láá ryevdi já čiiđâ siähuseh. +Ryevdi reagist älkkeht happijn, eromâšávt jis tot kárttá kuoskâttâsân čassijn siämmáá ääigi. +Taat hapittemreaktio lii kočodum ruástumin. +Ruástumist šaddee aamnâs "ruostâ" lii ryevdioksidij já ryevdihydroksidij siävus. +Ruostâ lii syeđđee, nuuvt ete ryevditiiŋgah sättih ruástuđ ollásávt, ige meetaal asan šoodâ suojâleijee oksidkerdi, nuuvt ko stuárráámuu uásán eres metallijn. +Ko ryevdi lii epijálus meetaal, te tot reagist suvrâiguin já siämmást luovâsmit tain vety. +Tiettum. +Ryevdi lii niäljádin almolumos algâaamnâs já nubben almolumos meetaal eennâmkoorâst, mast tot lii suulân vittâ prooseent. +Ryevdi hapittuvvoo älkkeht ovtâstuvváid, já rijjân tot tiättoo luándust enâmustáá ryevdimeteoriitijn. +Masa puoh eennâmkoorâ ryevdi lii mineraalijn. +Tergâdumoseh ryevdimineraaleh láá ryevdioksideh hematiit (Fe2O3) já magnetiit (Fe3O4) sehe rautasulfid ađai pyyriit (FeS2) já ryevdikarbonaat ađai sideriit (FeCO3). +Ryevdi lii meid silikaatmineraalin, mut toh iä lah merhâšitteeh malmâmineraalin. +Táálái geologiallij teoriai mieldi Eennâmpáálu siiskiš lii enâmustáá ryevdi já nikkel. +Jis teoria lii tuotâ, te ryevdi lii Eennâmpáálu almolumos algâaamnâs, 35 prosenttid Eennâmpáálu tiädust. +Ryevdi oksideh tiättojeh valjeeht meid Mars asseest, kost toh adeleh Marsân ton ruopsis ivne. +Puárásumoseh tuođâštâsah ryevdi kevttimist láá Sumerist já Egyptist suulân 4 000 ihheed ovdil äigilovo aalgâ. +Talle ryevditiiŋgah lijjii enâmustáá viehâ uceh, ovdâmerkkân sääiti keejih, ko puoh ryevdi lâi nuurrum meteoriitijn, moh lijjii uáli härviniih. +Ryevdi kiävttu lasanij, ko suulân 1400 oKr. +Alda-Nuortâst ulmuuh lijjii oppâm ryevdi redusistem oksidmaalmâin. +Taan tábáhtus čuávumuššân nuuvâi pronssipaje já aalgij ryevdipaje. +Ovdil maasuun keksim ryevdi lâi valmâštum čiiđáin njuolgist redusistmáin. +Taan vyevist uuvnâ liegâsvuotâ ij pijssám ryevdi suddâmân. +Tondiet puoh čiđđâ ij čonâdâttâm ruávdán já puáđusin lâi kaŋgâryevdi, mon čiđđânalliisvuotâ lâi viehâ ucce tááláid staalijd verdiddijn. +Stääli ävkkin lii tot, ete tom puáhtá puášudiđ. +Táálááh stääli já liäškumryevdi valmâštâsvyevih láá keksejum esken 1800-lovvoost teikâ maŋeláá-uv. +Ryevdist láá nelji allotropisâš häämi. +Tot, mii häämi tiättoo, lii kiddâ liegâsvuođâst. +Ryevdi allotropisâš häämih láá merkkejum kreikkalâš pustavijguin α, γ, δ já ε. Uáli korrâ tedduust sáttá tiettuđ meid viiđâd häämi β-ryevdi. +Ko sudes ryevdi čuásku, te tot kristalšuvá 1 538 °C:st δ-ryevdin, mast lii tilekuávdášlâš kuđâhâšlâš kristalrááhtus. +1 394 °C:st δ-ryevdi muttoo γ-ryevdin, mast lii asekuávdášlâš kuđâhâšlâš kristalrááhtus. +δ-ryevdi kočoduvvoo meid austeniitin. +912 °C:st ryevdi kristalrááhtus muttoo oppeet tilekuávdášlâš kuđâhâžžân. +Talle koččâmâšâst lii allotropisâš häämi α, mii kočoduvvoo α-ryevdin ađâi ferriitin. +Ryevdi Curie-čuogâstuv ađai 770 °C vuoluubeln ryevdi lii ferromagneetlâš. +Suulân 10 GPa teddust já maaŋgâ čyeđe ceehi liegâsvuođâst α-ryevdi muttoo ε-ryevdin, mon kristalrááhtus lii kuuđâčievâg. +Meid γ-ryevdi sáttá nubástuđ korrâ teddust hypoteetlâš β-ryevdin, mii vađâččij aainâs-uv 50 GPa tedduu já 1 500 K (1 227 °C) liegâsvuođâ. +β-ryevdi kristalrááhtus ličij viehâ vissásávt ortorombisâš teikâ kuuđâčievâg. +Ryevdi normaalliegâsvuođâ háámán ađai α-ruávdán puáhtá kásánittiđ tuše uccâ meeri čiiđâ, enâmustáá 0,021 massaprooseent. +Korrâsub liegâsvuođâst ryevdi muttoo γ-ryevdin, moos puáhtá kásánittiđ stuárráb meeri čiiđâ, 1 146 °C:st joba 2,04%. +Motomeh ryevdisiähuseh láá visteliegâsvuođâst-uv austeniithäämist. +Jis siävus čuáskud hitásávt, te austeniit muttoo táválávt maasâd α-ryevdin ađai ferriitin. +Jis tot čuáskuduvvoo jotelávt já čiđđânalliisvuotâ lii eenâb ko tot, mii α-ruávdán puáhtá kásánittiđ, te šadda metastaabiil häämi, martensiit, mast lii tetragonisâš kristalrááhtus. +Taas vuáđuduvá stääli puášudem. +Korrâ teddust tiettum ε- já β-ruovdijn ij lah metallurgiast merhâšume, mut lii máhđulâš, ete toh láá planettij siskiist. +Jis Eennâmpáálu siiskiš láá ryevdi já nikkel, te ryevdi lii tobbeen viehâ vissásávt ε- teikâ β-häämist. +Ryevdist láá nelji stäđis isotoop: Fe-54, Fe-56, Fe-57 já Fe-58. +Fe-54 puáhtá teoreetlâš ennustâsâi mieldi pieđgâniđ tuble-elektronfaŋgimijn kromi isotoopin Cr-54, mut totkeeh iä lah vala uáinistám taam tábáhtus. +Hypoteetlâš radioaktiivlâšvuođâ já uáli kuhes máhđulâš pelilumääigi (árvu 3,1·1022 ihheed) tiet Fe-54 lii luokattâllum stäđis isotoopin. +Ryevdist láá masa 30 rahtum radioisotoopid, moi massalovoh láá kooskâst 45-74. +Kuhemus pelilumäigi, 2,62 miljovn ihheed, lii isotoopist Fe-60, mii pieđgân beetapieđgânmáin kooboolt radioisotoopin Co-60 já ton maŋa nikkel isotoopin Ni-60. +Fe-60 ij innig kavnuu Eennâmpáálust, mut tiäđu ton peliumääigist lii puáhtám kevttiđ iššeen peivikode ave árvuštâlmist. +Kemiallâš ovtâstuvâin ryevdi hapittemloho lii táválávt +II teikâ +III. +Meid hapittemlovo +IV já +VI ryevdiovtâstuvah tiättojeh, mut toh láá uáli härviniih. +Ovdâmerkkân kaliumferraatist ryevdi hapittemloho lii +VI. +Ryevdi táválumos ioneh Fe2+ já Fe3+ kočoduvvojeh meid "ferro"- já "ferri"-ionin, já toi ovtâstuvah "ferro"- já "ferri"-ovtâstâhhân. +Táálái IUPAC-standardij mieldi "ferro" já "ferri" saajeest ferttiiččii kevttiđ teermâid ryevdi (II) - já ryevdi (III) ioni. +Ryevdist láá kulmâ oksid: ryevdi (II) oksid (FeO), ryevdi (III) oksid (Fe2O3) já ryevdi (II,III) oksid (Fe3O4). +Ryevdi (II) oksid lii ruánáá teikâ čapis pulver, mii tiättoo wüstiit-mineraalist, já ryevdi (III) oksid lii ruopsis teikâ ruškis aamnâs, mii tiättoo hematiitist já ruopsismuldeest. +Kuábbááh-uv kiävttojeh paainân. +Ryevdi (II,III) oksid lii luándust magnetiitin, já tot kiävttoo elektroniik komponentijn já kildásmittimamnâsin. +Magnetiit lii noomâs mieldi ferromagneetlâš. +Ryevdi lii kuávdášatomin maaŋgâin kompleksionijn, moh adeleh laagân vuáimáás iivne. +Ryevdi kompleksioneh láá ovdâmerkkân heksasyanoferraationeh [Fe (CN) 6]4- já [Fe (CN) 6]3- sehe tiosyanaattoryevdi (III) ioni [Fe (SCN) ]2+. +Heksasyanoferraat (II) ioni já Fe3+-ioni ovtâstâh kočoduvvoo preussičuovjâdin, já tot kiävttoo paainân. +Valmâštem já kiävttu. +Ryevdi puátá anneeđ puoh tergâdumos metallin. +Lii árvuštâllum, ete 95% kevttum metallist lii ryevdi. +Ryevdi lii uáiviamnâsin staalijn já liäškumruovdijn, moh kiävttojeh rakânâsâin, vuájánijn, mašinij oosijn, tyejipiergâsijn já maaŋgâin eres tiiŋgâin. +Ryevdi kiävttoo ton ferromagneetlâšvuođâ tiet jieškote-uvlágán magneetijn ovdâmerkkân elektroniikâst já šleđgâmotorijn. +Elektroniikâst kiävttoo meid elektrolyysáin valmâštum putes ryevdi ađai "elektrolyytryevdi", mast ij lah ollágin čiđđâ. +Ryevdi kiävttoo katalyytin ammoniak vaalmâštmist. +Ryevdi ravâdâsâst. +Ryevdi tiättoo ellei ruopsisseelâi hemoglobiinist, mast tot čana haapi. +Ruopsisseelah jođetteh haapi kiäppáin vorrâjotteem peht kođosáid, já tondiet ryevdi lii-uv velttimettum väniaamnâs. +Ryevdi vänivuotâ lii maailm merhâšitteemus ravâdâsân lahtojeijee čuolmâ, mon kierdih 20-50 prosenttid maailm ulmuin. +Liijkás kuhháá jotkum ryevdi vänivuotâ hettee päärni vuoiŋâšij ovdánem, mii sáttá tovâttiđ vala rävisolmožin-uv muštovaigâdvuođâid sehe matemaatlâš já kielâlâš aapij hiäjusmittem. +Avžuuttâsâi mieldi ryevdi tárbu lii rävisnisonijn 15 mg/pp já rävisalmain 9 mg/pp. +Nisonij ryevditárbu lii kiddâ mánusâškulgâmist šoddâm ryevdi monâttâsâst, já motomeh nisoneh sättih tarbâšiđ lase ryevdi raavâdaamnâsvalmâštuvâin. +Paarnij já nuorâi avžuuttâsah láá kiddâ sii avveest. +Suomâst nisoneh finnejeh ryevdi 10,3 mg/pp já almaah 13,6 mg/pp. +Eromâšávt nisoneh iä finnii tuárvi ennuv ryevdi já suulân peeli sist finnejeh ucceeb mere ko ličij koskâmiärálávt tárbu. +Valje- já liäibumvalmâštuvah láá Suomâst tergâdumos ryevdi käldee. +Ton lasseen ryevdi finnee piärgust, ruonnâsijn, heđâlmijn já muorjijn. +Monsampolo del Tronto. +Monsampolo del Tronto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Monsampolo del Trontost ääsih 4 487 olmožid. +Ton vijdodâh lii 15,43 km², já alodâh 184 m. Monsampolo del Tronto naaburkieldah láá Acquaviva Picena, Castorano, Controguerra, Monteprandone, Offida já Spinetoli. +Markkân lasseen Monsampolo del Tronto kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Stella. +Castorano. +Castorano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Castoranost ääsih 2 260 olmožid. +Ton vijdodâh lii 14,08 km², já alodâh 279 m. Castorano naaburkieldah láá Ascoli Piceno, Castel di Lama, Colli del Tronto, Monsampolo del Tronto, Offida já Spinetoli. +Katarina Barruk. +Elina Maria Katarina Barruk (š. juovlâmáánu 5. peeivi 1994, Storuman, Ruotâ) lii umesämmilâš lávloo, jyeigee, pianočuojâtteijee já laavlârähtee, kii nyettee jieijâs pittáid umesämikielân. +Ive 2012 Barruk väljejui Riddu Riđu ive nuorâ taidârin. +Kuulmâ ive maŋa sun raahtij "Golbma jiena"-single oovtâst ive 2014 vyeittee Marja Mortenssonáin já ton ive vyeittee Elina Waage Mikalsenáin. +Spinetoli. +Spinetoli lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Spinetolist ääsih 7 275 olmožid. +Ton vijdodâh lii 12,58 km², já alodâh 177 m. Spinetoli naaburkieldah láá Ancarano, Castorano, Colli del Tronto, Controguerra, Monsampolo del Tronto já, Offida. +Pagliare del Tronto, Villa Ciarulli, Villa Palazzi já Villa San Pio X. +Cossignano. +Cossignano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Cossignanost ääsih 877 olmožid. +Ton vijdodâh lii 14,95 km², já alodâh 400 m. Cossignano naaburkieldah láá Carassai, Castignano, Montalto delle Marche, Offida já Ripatransone. +Markkân lasseen Cossignano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Ponte Tesino. +Castignano. +Castignano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Castignanost ääsih 2 646 olmožid. +Ton vijdodâh lii 38,80 km², já alodâh 473 m. Castignano naaburkieldah láá Appignano del Tronto, Ascoli Piceno, Cossignano, Montalto delle Marche, Montedinove, Offida já Rotella. +Castello, Castiglioni, Contrada Pachierno, Ripaberarda, Rufiano, San Martino, Sant'Angelo di Ripaberarda já San Venanzo. +Montedinove. +Montedinove lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montedinovest ääsih 476 olmožid. +Ton vijdodâh lii 11,93 km², já alodâh 561 m. Montedinove naaburkieldah láá Castignano, Montalto delle Marche, Montelparo já Rotella. +Croce Rossa, Lago, San Tommaso já Trippanera. +Rotella. +Rotella lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Rotellast ääsih 837 olmožid. +Ton vijdodâh lii 27,44 km², já alodâh 395 m. Rotella naaburkieldah láá Ascoli Piceno, Castignano, Force, Montedinove, Montelparo já Venarotta. +Capradosso, Castel di Croce já Poggio Canoso. +Aalmugijkoskâsâš luándusuojâlemlitto. +Aalmugijkoskâsâš luándusuojâlemlitto (,, já, uán. +IUCN) lii aalmugijkoskâsâš pirâsornijdume, mon ulmen lii suojâliđ luánduriggoduvâid. +Litto vuáđudui ive 1948 já ton uáivikonttur lii Glandist, Sveeicist. +Lito nommâ. +Ko ornijdume vuáđudui ive 1948, te ton nommâ lâi "Aalmugijkoskâsâš luándu já luánduriggoduvâi suojâlemlitto" (). +Ive 1990 ornijdume finnij uđđâ noomâ: "Maailm luándusuojâlemlitto" (já). +Njuhčâmáánu 2008 noomâst šoodâi "Aalmugijkoskâsâš luándusuojâlemlitto". +Venarotta. +Venarotta lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Venarottast ääsih 1 942 olmožid. +Ton vijdodâh lii 30,21 km², já alodâh 421 m. Venarotta naaburkieldah láá Ascoli Piceno, Force, Palmiano, Roccafluvione já Rotella. +Capodipiano, Castellano, Cepparano, Cerreto, Gimigliano, Monsampietro, Olibra, Portella já Vallorano. +Riemnjis. +Riemnjis ađai ruopsisriemnjis ("Vulpes vulpes") lii penuvellee. +Riemnjis lii maailm enâmustáá levânâm eennâm alne jottee piätuellee. +Ton lavdâmkuávluh láá Tave-Amerik, Euraasia já uási Tave-Afrikâst. +Tovle riemnjis lâi tehálâš čevđiellee - eromâšávt ton härvinâš ivnemutaatioi tiet (om. +čapisriemnjis, ristâriemnjis já silbâriemnjis). +Olgohäämi já stuárudâh. +Ruopsisriemnjis lii riämnjái suuvâ stuárráámus šlaajâ, mutâ riämnjáin láá stuorrâ kuávluliih iäruh. +Rävis riämnjá kukkodâh seibittáá lii 45-90 senttimeetterid; vuohâdis seibi lii 30-55 senttimeetterid. +Riemnjis tiäddá 5-10 kiilud. +Suomâst riemnjis tiäddá suulân 5-8 kiilud. +Oráseh láá stuárráábeh ko niŋálâsah. +Riemnjis lii táválávt ruopsisruškâd ("ruopsisriemnjis"). +Ton ivne puáhtá mulsâšuddâđ kuovgis fiskisruškâdist tevkisruopsâdân. +Riämnjá čuávjipeeli lii vielgâd teikâ räänis já ton peljikeejih já ryevjih láá čappâdeh. +Seibikeeči lii táválávt vielgâd já raddeest pyehtih leđe kuovgis meerhah. +Luándust tiättojeh eres-uv ivnemutaatioh, tego "silbâriämnjáh" (suulân 10% riämnjáin, eromâšávt Tave-Amerikâst já Siberiast), moi ivne mulsâšud silbâivnásiist aldasáid čappâdân. +"Ristâriemnjis" lii čapis já ruopsis riämnjá ruossâlistum, mon seelgist lii táválávt čapis ristâkovos. +Riämnjáh tiättojeh luándulávt Euroopâst, Aasia taveoosijn, Tave-Amerikâst já Sahara taavaabeln Afrikâst. +1800-lovvoost riämnjáid levâttii riemnjispivdem tiet meid Australian já Uđđâ-Seelandân. +Uđđâ eellimpirrâsijn riemnjis lii tovâttâm hááituid algâalgâlii luándun, tego vieresšlaajah táválávt. +Riämnjá aneh ohtân maailm čyeđe háitulumos vieresšlaajâst. +Riemnjis mákkoo meecijn, piälduin, niijtoin já kaavpugijn. +Riämnjáh eelih táválávt eres ellei, tego mievri, vuovdâin teikâ luándulâš vuovdâin. +Jis lii tárbu, te riemnjis puáhtá kuáivuđ jieš vuovdâ. +Maŋgâ riemnjissuhâpuolvâ kevttih piäju maŋaluvâi. +Reeviirstis riämnjást pyehtih leđe maŋgâ piäju, main oovtâst tot šoddâd čiivgâid já eres piäjuin tot vyerkkee om. +ravâdijd. +Piäjuh já vuovdah sättih hammiđ muálkkáás labyrint. +Riämnjápiäju pirâstit távjá korrâ haajâ. +Riemnjis lii puohporree. +Ton raavâd siskeeld enâmustáá jursseid, mutâ tot puurât meid tiivrijd, šaddoid já rááđuid. +Riemnjis uávuttâl säpligijd, njuámmilijd, käniluudijd já kuolijd. +Šaddoin tot porá muorjijd já heđâlmijd sehe vooljijd. +Riemnjis sáttá pivdeđ meid meccikavrâs teikâ vielgispieiniskode vuosijd. +Kaavpugijn riämnjáh sättih uuccâđ purrâmuš luonijn. +Riämnjá jiešvuođâlâš pivdemvyehi lii vahtiđ jurssee vuágust já ruámmuđ jotelávt saallâs. +Riemnjis pivdá veeigist já iho. +Riämnjá vajaliih láá stuorrâpiäđuh, eromâšávt kumppi já iilvâs. +Toh viggeh koddeđ reeviirstis ucebijd piäđuid, vâi ij liččii ennuv kišto salâsijn. +Riemnjis puáhtá leđe oovtâ- teikâ maaŋgâkuoimâg. +Oovtâ orásist pyehtih leđe maaŋgah niŋálâsah, main tuše ohtâ tâi eenâb čivgih. +Kieimi lii uđđâivemáánu-njuhčâmáánu ääigi. +Čiivgah šaddeh vyesimáánust teikâ kesimáánust. +Niŋálâs čivgá 3-5 čiivgâ. +Čuávjiäigi lii 49-55 peivid. +Čiivgah teddih suulân 100 grammâd. +Čiivgâi čalmeh lekkâseh 10-14 peivid šoddâm maŋa. +Ores iššeed niŋálâs čiivgâi šoddâdmist tienuuvt, ete tot puáhtá purrâmuš piäjun. +Juávhu eres niŋálâsah sättih išediđ čiivgâi tipšomist. +Jo siämmáá čoovčâ nuorâ riämnjáh oceh jieijâs reeviir. +Riämnjáh šaddeh suhâjuátkimahan suulân 10-mánuppajasâžžân. +Riemnjis puáhtá eelliđ faŋgâvuođâst paijeel 10-ihásâžžân, luándust ucánjáhháá ucceeb. +Maltignano. +Maltignano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Maltignanost ääsih 2 333 olmožid. +Ton vijdodâh lii 8,17 km², já alodâh 307 m. Maltignano naaburkieldah láá Ascoli Piceno, Folignano já Sant'Egidio alla Vibrata. +Markkân lasseen Maltignano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Caselle. +Folignano. +Folignano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Folignanost ääsih 9 001 olmožid. +Ton vijdodâh lii 14,86 km², já alodâh 319 m. Folignano naaburkieldah láá Ascoli Piceno, Civitella del Tronto, Maltignano já Sant'Egidio alla Vibrata. +Case di Coccia, Castel Folignano, Piane di Morro, Sant'Antonio, San Benedetto, San Cipriano já Villa Pigna. +Palmiano. +Palmiano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Palmianost ääsih 164 olmožid. +Ton vijdodâh lii 12,70 km², já alodâh 550 m. Palmiano naaburkieldah láá Comunanza, Force, Roccafluvione já Venarotta. +Appoiano, Caprignano, Casette já Castel San Pietro. +Force. +Force lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Forcest ääsih 1 197 olmožid. +Ton vijdodâh lii 34,31 km², já alodâh 689 m. Force naaburkieldah láá Comunanza, Montefalcone Appennino, Montelparo, Palmiano, Rotella, Santa Vittoria in Matenano já, Venarotta. +Appignano del Tronto. +Appignano del Tronto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Appignano del Trontost ääsih 1 711 olmožid. +Ton vijdodâh lii 23,19 km², já alodâh 194 m. Appignano del Tronto naaburkieldah láá Ascoli Piceno, Castel di Lama, Castignano já Offida. +Grottammare. +Grottammare lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Grottammarest ääsih 15 962 olmožid. +Ton vijdodâh lii 18,00 km², já alodâh 4 m. Grottammare naaburkieldah láá Acquaviva Picena, Cupra Marittima, Ripatransone já San Benedetto del Tronto. +Grottammarest šoodâi kaavpug ive 2011. +Grottammarest lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh kaavpuguásih. +Kaavpug kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah. +Grottammarest lii meiddei 16. čyeti-ive huksejum muvrâ puáris kuávdáá pirrâ. +Montalto delle Marche. +Montalto delle Marche lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Montalto delle Marchest ääsih 1 961 olmožid. +Ton vijdodâh lii 33,94 km², já alodâh 513 m. Montalto delle Marche naaburkieldah láá Carassai, Castignano, Cossignano, Monte Rinaldo, Montedinove, Montelparo já Ortezzano. +Montalto delle Marchest šoodâi kaavpug ive 2001. +Madonna del Lago, Patrignone já Porchia. +Ripatransone. +Ripatransone lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Ripatransonest ääsih 4 092 olmožid. +Ton vijdodâh lii 74,28 km², já alodâh 494 m. Ripatransone naaburkieldah láá Acquaviva Picena, Carassai, Cossignano, Cupra Marittima, Grottammare, Massignano, Montefiore dell'Aso já Offida. +Ripatransonest šoodâi kaavpug ive 1571. +Carmine, Messieri, Petrella, San Salvatore, San Savino, Trivio já Valtesino. +San Benedetto del Tronto. +San Benedetto del Tronto lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +San Benedetto del Trontost ääsih 47 464 olmožid. +Ton vijdodâh lii 25,41 km², já alodâh 4 m. San Benedetto del Tronto naaburkieldah láá Acquaviva Picena, Grottammare, Martinsicuro já Monteprandone. +San Benedetto del Trontost šoodâi kaavpug ive 2000. +Ascoli Piceno. +Ascoli Piceno lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. +Ascoli Picenost ääsih 46 677 olmožid. +Ton vijdodâh lii 158,02 km², já alodâh 154 m. Ascoli Piceno naaburkieldah láá Acquasanta Terme, Ancarano, Appignano del Tronto, Castel di Lama, Castignano, Castorano, Civitella del Tronto, Colli del Tronto, Folignano, Maltignano, Roccafluvione, Rotella, Sant'Egidio alla Vibrata, Valle Castellana já Venarotta. +Ascoli Picenost šoodâi kaavpug ive 1357. +Bivio Giustimana, Campolungo, Caprignano, Carpineto, Casalena, Casamurana, Case Schiavi, Castel Trosino, Cavignano, Cervara, Colle, Colle San Marco, Colloto, Colonna, Colonnata, Coperso, Faiano, Fonte di Campo, Funti, Giustimana, Il Palazzo, Lago, Lisciano, Lisciano di Colloto, Montadamo, Monte di Rosara, Monticelli, Morignano, Mozzano, Oleificio Panichi, Palombare, Pedana, Piagge, Pianaccerro, Polesio, Ponte Pedana, Porchiano, Rosara, San Gaetano, San Pietro, Santa Maria a Corte, Talvacchia, Taverna di mezzo, Trivigliano-Villa Pagani, Tozzano, Tronzano, Valle Cupa, Valle Fiorana, Valle Senzana, Valli, Vena piccola, Venagrande já Villa Sant'Antonio. +Vieresšlaajâ. +Vieresšlaajâ lii iäláánšlaajâ, mii ij tiettuu monnii kuávlust algâalgâlâžžân, pic ulmuuh láá sirdám tom toho tátulávt teikâ vahâgist. +Šaddotiettust ulmui fáárust levânâm šlaajah láá juohhum puáttimääigi mieldi tovlepuáđuláid já uđđâpuáđuláid. +Tovlepuáđuliih ađai arkeofyteh láá sirdâšum uđđâ kuávlun nuuvt tovláá ääigist, ete sirdâšuumist iä lah čaallum tiäđuh. +Tuuriistšlaajâ lii sirdâšum turistij fáárust uđđâ kuávlun. +Sääni "puáđulâššlaajâ" lii tooleeb kevttum siämmáá merhâšuumeest ko sääni "vieresšlaajâ". +Tääl Suomâ pirâskuávdáš lii meridâm, ete vieresšlaajâ meerhâš ulmui sirdem šlaajâ já puáđulâššlaajâ vuod lii levânâm tááláá kuávlun kieskâd jo-uv jiešmeidlist teikkâ ulmui vaikuttâs tiet. +Háitulâš vieresšlaajah. +Puoh vieresšlaajah iä lah háituliih. +Vieresšlaajâ lii háitulâš, jis tot vaaigut negatiivlávt algâalgâlâš ekosysteemân teikkâ ulmuu ekonomian. +Vieresšlaajah pyehtih kištottâllâđ teikkâ ruossâlistuđ algâalgâlâš šlajâigijn, pivdeđ taid teikkâ levâttiđ taavdâid já parasiitijd. +Maŋgii vieresšlaajâin váiluh luándulâš vajeh, salâsteijeeh já parasiiteh. +Motomin oles eellimpirrâs rááhtus já raavâdkuáluseh pyehtih muttuđ vieresšlaajâ tiet, já algâalgâlâš šlaajâi eellimpiirâs sáttá meid uccođ. +Ovdâmerkkân väldimeerâi suolluid puáttám rotáh já kisáh láá tovâttâm ennuv algâalgâlâš šlaajâi suhâjäämmim. +Vieresšlaajah láá stuorrâ čuolmâ pirrâs uáinust. +Vieresšlaajâi vaikuttâs. +Lii iävtuttum, ete vieresšlaajah láá tovâttâm 40% šlaajâi suhâjämimijn. +Vieresšlaajah láá stuorrâ uhke luándu maaŋgâhámásâšvuotân já eromâšávt sierâlum kuávlui endeemlâš šlaajáid. +Vieresšlaajâi tovâttâm kuástádâsah láá 1,4 miljard dollarid, mii lii suulân 5% maailm ekonomiast. +Pyereest tubdum ovdâmerkkâ háitulâš vieresšlaajâst lii niilivuásku, mii lii tovâttâm 200 kyelišlaajâ suhâjäämmim jaavrijn, moid tot lii ištâdum. +Vieresšlaajah Suomâst. +Suomâst eelih suulân 600-1 000 vieresšlaaijâd, moh pottii jo ovdil koskâääigi. +Šlaajâin 160 láá háituliih. +Ive 2012 Suomâ pirâshaldâttâh já staatârääđi tuhhiittii aalmuglâš vieresšlajâvuávám. +Vuávám ulmen lii estâdiđ háitulâš vieresšlaajâi tovâttâm hááituid já riiskâid luándun, luánduriggoduvâi kilelis ávhástâlmân, iäláttâssáid sehe ohtsâškode já ulmui pyereestvajemân. +a> lii levânâm ubâ maailmân, já tast lii šoddâm kosmopoolitlâš háittuellee. +Elleeh. +Mučisluupiin váldá šoddâmsoojijd meddâl endeemlâš šlaajâin. +Roccafluvione. +Roccafluvione lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Roccafluvionest ääsih 1 953 olmožid. +Ton vijdodâh lii 60,63 km², já alodâh 299 m. Roccafluvione naaburkieldah láá Acquasanta Terme, Ascoli Piceno, Comunanza, Montegallo, Palmiano já Venarotta. +Agelli, Aletta, Arena, Bovecchia, Capo il colle, Casacagnano, Casaregnano, Casebianche, Caserine, Casette, Castiglioni, Cerqueto, Ciarpellesco, Cignano, Colleiano, Collemoro, Cuccaro, Favale, Forcella, Forcella di Casebianche, Furcola, Gaico, Guandali, Gualdo, Lisciano, Marsia (sede comunale), Macchignano alto, Macchignano basso, Marese, Masciù, Meschia, Monestino, Olibra, Osoli, Palazzo, Pastina, Pedara, Perseraca, Pesaturo, Pescolla, Poggio Paganello, Ponte Marese, Ponte Nativo, Ponte Paoletti, Ponte Pugliese, Prata di Colleiano, Radicina, Roccareonile Ronciglioni, Sala, Salare, San Giacomo, Sant'Angelo, Sassomaio, Scalelle, Stabino, Ticchio, Torra, Valcinante, Vallicella, Vetoli já Vetreto. +Comunanza. +Comunanza lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Comunanzast ääsih 2 974 olmožid. +Ton vijdodâh lii 54,40 km², já alodâh 448 m. Comunanza naaburkieldah láá Amandola, Force, Montefalcone Appennino, Montefortino, Montegallo, Montemonaco, Palmiano já Roccafluvione. +Acquasanta, Calvarese, Capotornano, Casa di Ciotto, Casa di Cola, Casale, Castelfiorito, Cerisciolo, Colle Chiaro, Colle Terme, Cossinino da Capo, Cossinino da Piedi, Croce di Casale, Cugnolo, Ficocchia, Forcella, Fosso di Otto, Gabbiano, Gerosa, Gesso, Granaro, Illice, Lago, Lisciano, Montegenco, Nasuto, Palombara, Parapina, Passafiume, Passo, Piane Nuove, Pianerie, Piane Terme, Piane Vecchie, Piantabete, Polica, Polverina, Ponte dell'Aso, Pracchia, Rivolta, San Benedetto, San Claudio, San Giovanni, San Lorenzo, Settecarpini, Tavernelle, Tiburro, Valentina, Vallecupa, Villa Pera já Vindola. +Arquata del Tronto. +Arquata del Tronto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Arquata del Trontost ääsih 1 051 olmožid. +Ton vijdodâh lii 92,23 km², já alodâh 777 m. Arquata del Tronto naaburkieldah láá Accumoli, Acquasanta Terme, Montegallo, Montemonaco, Norcia já Valle Castellana. +Arquata del Tronto skammâmáánust 2016 eennâmtuárgástusâi maŋa +Borgo, Camartina, Capodacqua, Colle, Faete, Forca Canapine, Pescara del Tronto, Piedilama, Pretare, Spelonga, Trisungo, Tufo já Vezzano. +Acquasanta Terme. +Acquasanta Terme lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Acquasanta Termest ääsih 2 590 olmožid. +Ton vijdodâh lii 138,39 km², já alodâh 392 m. Acquasanta Terme naaburkieldah láá Arquata del Tronto, Ascoli Piceno, Montegallo, Roccafluvione já Valle Castellana. +Agore, Arli, Arola, Cagnano, Capodirigo, Centrale, Cocoscia, Collefalciano, Colle Frattale, Corneto, Falciano, Farno, Favalanciata, Fleno, Forcella, Luco, Matera, Novele, Paggese, Peracchia, Piandelloro, Piedicava, Pito, Poggio Farno, Pomaro, Ponte d'Arli, Pozza, Quintodecimo, Rocca Monte Calvo, San Giovanni, San Gregorio, San Martino, Santa Maria, San Paolo, San Pietro d'Arli, San Vito, Tallacano, Torre Santa Lucia, Umito, Vallecchia Monte Acuto, Vallecchia Monte Calvo, Valledacqua, Vallefusella, Venamartello já Vosci. +Montegallo. +Montegallo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montegallost ääsih 462 olmožid. +Ton vijdodâh lii 48,46 km², já alodâh 870 m. Montegallo naaburkieldah láá Acquasanta Terme, Arquata del Tronto, Comunanza, Montemonaco já Roccafluvione. +Abetito, Astorara, Balzetto, Balzo (markkân), Bisignano, Casale, Castro, Colle, Collefratte, Colleluce, Collicello, Corbara, Fonditore, Forca, Interprète, Migliarelli, Piano, Pistrino, Propezzano, Rigo, Santa Maria in Lapide, Uscerno já Vallorsara. +Montemonaco. +Montemonaco lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. +Montemonacost ääsih 554 olmožid. +Ton vijdodâh lii 67,81 km², já alodâh 988 m. Montemonaco naaburkieldah láá Arquata del Tronto, Castelsantangelo sul Nera, Comunanza, Montefortino, Montegallo já Norcia. +Accettò, Altino, Ariconi, Cerqueto, Cese, Cittadella, Colleregnone, Collina, Contà, Ferrà, Foce, Icona, Isola San Biagio, Lanciatoio, Le Castagne, Le Vigne, Monteperticone, Pescolle, Pignotti, Poggio di pietra, Rascio, Rivo Rosso, Rocca, Rocca da capo, Ropaga, San Giorgio all'Isola, San Lorenzo, Tofe, Vallefiume já Vallegrascia. +Pomarkku. +Pomarkku () lii kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Pomarkkust ääsih 2 052 olmožid, já ton vijdodâh lii 332,05 km², mast 30,87 km² lii čääci. +Pomarkku naaburkieldah láá Kankaanpää, Merikarvia, Pori já Siikainen. +Haapakoski, Harjankoski, Honkakoski, Kiilholma (), Kivijärvi, Laitila, Längelmäki, Riutta, Ruokejärvi, Tuunajärvi já Uusikylä (meiddei Hiilimäki,). +Campobasso eennâmkode kieldah. +Campobasso eennâmkoddeest láá 84 kieldâd. +Guglionesi. +Guglionesi lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Guglionesist ääsih 5 038 olmožid. +Ton vijdodâh lii 100,95 km², já alodâh 369 m. Guglionesi naaburkieldah láá Campomarino, Larino, Montecilfone, Montenero di Bisaccia, Palata, Petacciato, Portocannone, San Giacomo degli Schiavoni, San Martino in Pensilis já Termoli. +Guglionesi lii vijđoduv mield Campobasso eennâmkode stuárráámus kieldâ. +Sinarca, Monte Capraro já Monte Antico. +San Martino in Pensilis. +San Martino in Pensilis lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +San Martino in Pensilisist ääsih 4 650 olmožid. +Ton vijdodâh lii 100,66 km², já alodâh 281 m. San Martino in Pensilis naaburkieldah láá Campomarino, Chieuti, Guglionesi, Larino, Portocannone, Rotello, Serracapriola já Ururi. +San Martino in Pensilis lii vijđoduv mield Campobasso eennâmkode nubben stuárráámus kieldâ Guglionesi maŋa. +Molise (kieldâ). +Molise lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Molisest ääsih 155 olmožid. +Ton vijdodâh lii 5,20 km², já alodâh 868 m. Molise naaburkieldah láá Duronia, Frosolone já Torella del Sannio. +Molise lii vijđoduv mield Campobasso eennâmkode ucemus kieldâ. +Pietracupa. +Pietracupa lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Pietracupast ääsih 212 olmožid. +Ton vijdodâh lii 10,08 km², já alodâh 695 m. Pietracupa naaburkieldah láá Bagnoli del Trigno, Duronia, Fossalto, Salcito já Torella del Sannio. +Pietracupa lii vijđoduv mield Campobasso eennâmkode nubben ucemus kieldâ Molise maŋa. +San Giacomo degli Schiavoni. +San Giacomo degli Schiavoni lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +San Giacomo degli Schiavonist ääsih 1 413 olmožid. +Ton vijdodâh lii 11,08 km², já alodâh 169 m. San Giacomo degli Schiavoni naaburkieldah láá Guglionesi já Termoli. +San Giacomo degli Schiavoni lii vijđoduv mield Campobasso eennâmkode kuálmádin ucemus kieldâ Molise já Pietracupa maŋa. +Colle della Stella, Ponticelli já Solagne. +Montenero di Bisaccia. +Montenero di Bisaccia lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Montenero di Bisacciast ääsih 6 174 olmožid. +Ton vijdodâh lii 93,32 km², já alodâh 273 m. Montenero di Bisaccia naaburkieldah láá Cupello, Guglionesi, Lentella, Mafalda, Montecilfone, Palata, Petacciato, San Salvo, San Felice del Molise já Tavenna. +Montenero di Bisaccia lii vijđoduv mield Campobasso eennâmkode kuálmádin stuárráámus kieldâ Guglionesi já San Martino in Pensilis maŋa. +Sant'Angelo Limosano. +Sant'Angelo Limosano lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Sant'Angelo Limosanost ääsih 323 olmožid. +Ton vijdodâh lii 16,87 km², já alodâh 894 m. Sant'Angelo Limosano naaburkieldah láá Fossalto, Limosano, Lucito, Salcito, San Biase já Trivento. +Montefalcone nel Sannio. +Montefalcone nel Sannio lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Montefalcone nel Sanniost ääsih 1 435 olmožid. +Ton vijdodâh lii 32,57 km², já alodâh 659 m. Montefalcone nel Sannio naaburkieldah láá Castelmauro, Celenza sul Trigno, Montemitro, Roccavivara já San Felice del Molise. +San Felice del Molise. +San Felice del Molise lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +San Felice del Molisest ääsih 565 olmožid. +Ton vijdodâh lii 24,37 km², já alodâh 546 m. San Felice del Molise naaburkieldah láá Acquaviva Collecroce, Castelmauro, Mafalda, Montefalcone nel Sannio, Montemitro, Montenero di Bisaccia, Tavenna já Tufillo. +Santa Croce di Magliano. +Santa Croce di Magliano lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Santa Croce di Maglianost ääsih 4 141 olmožid. +Ton vijdodâh lii 53,37 km², já alodâh 608 m. Santa Croce di Magliano naaburkieldah láá Bonefro, Castelnuovo della Daunia, Montelongo, Rotello, San Giuliano di Puglia já Torremaggiore. +Montelongo. +Montelongo lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Montelongost ääsih 323 olmožid. +Ton vijdodâh lii 12,76 km², já alodâh 592 m. Montelongo naaburkieldah láá Bonefro, Montorio nei Frentani, Rotello já Santa Croce di Magliano. +Typpi. +Typpi lii algâaamnâs, mon kiemiallâš merkkâ lii N (nitrogenium). +Tyypi oornigloho lii 7 já tot tiättoo luándust typpimolekyylin (N2). +Tyypi aatoomtiäddu lii IUPAC standard mieldi [14,00643;14,00728]. +Typpi tiättoo maaŋgâin elimân tergâdis ovtâstuvâin, tego aminosuuvrâin. +Ááimust 78% lii tyypi. +Daniel Rutherford kaavnâi tyypi ive 1772, mut jo koskâääigi alkemisteh tubdii tyypi ovtâstuvâid. +Ive 1790 ranskalâš kemist Jean-Antoine Chaptal adelij amnâsân noomâ "nitrogène" (, nitron 'sooda' + 'rähtee'). +Antoine Lavoisier adelij vetyn noomâ "azote" (ranskakielân elimettum). +Suomâkielâlâš já anarâškielâlâš nommâ "typpi" puátá suomâkielâlâš kuávlukielâsäänist "typehtyä" ('puáhčániđ', 'časkâđ'), ko typpi avkkâd pyellim já ij pyele. +Sääni keevtij vuosmuu keerdi kirjálâšvuođâ totkee Julius Krohn tyejestis "Kemiallisia tiedesanoja" ("Kemiallâš tieđâsäänih"). +1800-lovvoost suomâkielâst lâi kiävtust meid nomâttâs "tuko", mii lâi suorgiittum siämmáin jurduin säänist "tukahtua". +Tyypist láá kyehti stäđis isotoop: 14N já 15N. +Tyypist láá meid love rahtum radioisotoopid, moi massalovoh láá kooskâst 12-23. +13N pelilumäigi lii love minuttid, mut eres radioisotoopij pelilumäigi lii tuše muáddi seekunt teikâ milliseekunt. +Typpi lii uáli passiivlâš kaasu, ko typpimolekyylist typpiatomij kooskâst lii uáli korrâ kuulmâkiärdásâš kovalentlâš čoonâs. +Korrâ liegâsvuođâst tot puáhtá rähtiđ vetyin ammoniak (NH3) já happijn typpimonoksid (NO) já typpidioksid (NO2). +Ammoniak kiävttoo typpisuvle, typpisuuvrâ já pávkkánâsamnâsij valmâštmist sehe čuáskudemamnâsin. +Tot uáli mirhâlâš sehe kaasun ete čäcilaagân. +Ammoniakkaasu iärdud vuáimálávt liške sehe čoolmijd já vuoiŋâmkiäinuid. +Ááimu vuoiŋâm, jis tom nalliisvutp lii paijeel 5 000 ppm, puáhtá tovâttiđ jotelis jäämmin kuággum puttânem já keepispöhö tiet. +Ammoniaklaggâ toovât vuáimáá purâlum sehe kolmum já stirccomeh čolmijd pyehtih tovâttiđ čalmettemesvuođâ. +Ammoniak puáhtá rähtiđ pävkitteijee siähus happijn. +Tyypi oksideh šaddeh pyelimist ovdâmerkkân energiapuovtâdâsâst já jotoluvvâst. +Typpidioksid toovât vuoiŋâmluodâi iärdum, já tot lii merhâšittee ááimunuáskdâs eromâšávt kaavpugijn. +Typpidioksid meerih láá kiäppánâm avdoi katalysaattorij tiet. +Tyypi oksideh tovâtteh lasseen piirâs já čácáduvâi suvrom. +Tyypi oksidij já čääsi reaktiost šadda typpisuuvrâ, mii vyeleed čääsi pH-áárvu. +pH-áárvu vuálánem hettee kuolij lasanem já hiäjusmit kalkkâkorrâš iälánij koorâid. +Modomeh iäláneh killájeh suvrom eenâb ko nubeh. +Ovdâmerkkân njäähi já kuávžur láá heerkih suvromân. +Tyypi táválumos ioneh láá nitridioni N3-, nitriitioni NO2-, nitraationi NO3- já ammoniumioni NH4+. +Stuárráámus uási eennâmvuáđu tyypist lii nitraat- teikâ ammoniumionin. +Typpi lii šadoid uáli tergâdis aamnâs já tondiet suvleh siskeldeh tyypi. +Jis suvle tyypi piäsá liijkás ennuv čácáduvváid, tot sáttá tovâttiđ njivlom ađâi šađoi liijkás styeres raavâdmeeri. +Njivlom toovât čácáduvân happivänivuođâ, mii hiäjusmit tobbeen ellee ellei tile. +Elimân tergâdumos typpiovtâstuvah láá aminosuuvrah, moh láá proteiinij rááhtusohtâduvah. +Proteiinih tuáimih seelâi rakânâsamnâsin já katalysisteh toi kemialâš reaktioid. +Puoh proteinijn láá tuše 20 ereslágán aminosuuvrâ, mut proteiineh láá tuhátteh ereslágáneh. +Roppâ puáhtá valmâštiđ 11 aminosuuvrâ, mut loopah oovce kalga finniđ ravâdâsâst. +Tyypi láá meid DNA typpialkaalijn ađâi adeniinist, guaniinist, sytosiinist já tymiinist. +Tyypi juurrâm luándust. +Typpi jorá ohtânmaanoost áimukeerdi, eennâmvuáđu já iälánij kooskâst. +Aldagâstem tiet ááimu typpi muddoo nitraat- já nitriitionin, moh kásánitteh eennâmvuáđun, mon maŋa bakteereh nubásmitteh tom ammoniumionin, mon šadoh pyehtih kevttiđ. +Motomeh šadoiguin symbioosist ellee bakteereh pyehtih čoonnâđ tyypi eennâmvuádun já luovâttiđ tom njuolgist šadon. +Eres bakteereh nubásmiteh ammoniumtyypi nitraatin já typpikaasun, mii mana maasâd ááimun. +Šadoi typpi puátá maasâd eennâmvuáđun ko šaddo, šaddoporre teikâ piátuellee jáámá já pieđgejeijee pieđgee tom. +Tyypi kiävttoo vyeligáá tuoldimčuogâstuvâs tiet ovdâmerkkân čuáskudmán. +Tyypi lii kevttum tom passiivlâšvuođâ tiet syejikaasun já tom E-koodi lii E 941. +Ráhtulâšvuođâst tyypi kiävttoo ammoniak, typpisuuvrâ, suvlij já pávkkánâsâi valmâštmist. +Typpisuuvrâ já sälttisuuvrâ siävus kunâgâsčääci lii ohtâ haarvijn suuvrâin, mii puáhtá laggiđ kole. +Varâlâšvuotâ. +Piergâspuohčâmist kevttum teedâááimust leijee typpi sáttá tovâttiđ pyehčeetaavdâ, jis puohčâleijee paijaan čäsuáiván liijkás jotelávt. +Čääsi vyelni korrâsub teddust tyypi laggân eenâb voorân. +Jotelis pajânem tiet teedâ vuáláán, mut tyypi laggânemvuotâ ij muttuu nuuvt huápust já tondiet typpi álgá puljârdiđ voorâst, mii toovât pyehčeetaavdâ. +Paijeel 30 meetter kieŋŋâlvuođâst uhken lii meid "typpinarkoos". +Korrâ teddust vuoiŋâmááimu typpi álgá vaikuttiđ alkohol náál niärvádâhân. +Tot sulâstit uáivistvuođâ ijge lah jiešalnees varâlâš, mut tot sáttá tovâttiđ ovdâsvástádâstobdo monâttem, kuás puohčâleijee lii uhken olssis sehe iärásáid. +Ripacandida. +Ripacandida lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Ripacandidast ääsih 1 605 olmožid. +Ton vijdodâh lii 33,49 km², já alodâh 620 m. Ripacandida naaburkieldah láá Atella, Barile, Filiano, Forenza, Ginestra já Rionero in Vulture. +Cappa Bianca, Frascolla, Piano della Spina, Serra San Francesco já Solagna della Noce. +Palata. +Palata lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Palatast ääsih 1 610 olmožid. +Ton vijdodâh lii 43,82 km², já alodâh 520 m. Palata naaburkieldah láá Acquaviva Collecroce, Guardialfiera, Guglionesi, Larino, Montecilfone, Montenero di Bisaccia já Tavenna. +Sämiarkkâdâh. +Sämiarkkâdâh vuáđudui ive 2012. +Tot tuáimá säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Aanaar markkânist. +Sämiarkkâduvvâst siäiluduvvojeh virgeomâhái, seervij, suuvâi já priivaatulmui amnâstuvah sämikuávlust. +Arkkâduv ulmen lii ovdediđ tieđâlii sämitutkâmuš já suhâtutkâmuš. +Sämiarkkâdâh lii Suomâ Aalmuglâšarkkâduv uási. +Laahul. +Laahul lii tuoddârij kalâččeijee. +Tot kulá Säämi loddemaailm tuođâlâš fávroid. +Laahul lii 20-24 cm kukkosâš ränisruškis lodde, mii tiäddá 110-155 g. Ton čapis uáivičohe vuoluubeln lii vielgis säärgis. +Čuávji lii ruostâruopsâd já čappâd, ton paajaabeln raddeest lii vielgis säärgis. +Njune lii čappâd já jyelgih fiskâdeh. +Niŋálâs lii kirkkásub ko ores. +Laahul pessee Tave-Euroop já Aasia tuodârkuávluin. +Euroopâst pessejeh suulân 42 000 paarrâd já Suomâst áárvu mield 1 500-3 000 paarrâd. +Suomâst laahul pessee tuoddârist iänáážin Iänuduv, Ucjuuvâ já Kyelijäävri kuávluin. +Čohčuv laahul värree tálvástâllâđ Tave-Afrikân já Alda-nuortân já máccá Suomân vyesi-kesimáánust. +Laahul lii ton peeleest imâšlâš lodde, et suhâjuátkimhommáin niŋálâs lii tot, mii taha alguu. +Laahul mannee kesimáánust 3-4 mane. +Táválávt ores láálá moonijd 18-27 peivid. +Niŋálâs sáttá uuccâđ uđđâ orráás já parâluđ uđđâsist. +Uđâgááh vyelgih tooláá piervâlist já kirdeškyetih 30 peeivi ahasâžžân. +Laahul porá čielgitävtittes elleid já muorjijd. +Montagano. +Montagano lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Montaganost ääsih 1 610 olmožid. +Ton vijdodâh lii 26,62 km², já alodâh 801 m. Montagano naaburkieldah láá Limosano, Matrice, Petrella Tifernina já Ripalimosani. +Helium. +Helium lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii He (helium) já oornigloho 2. +Helium lii mávuttemes, hajâttemes já ivnettemes jálukaasu já tot ij räähti pisovâš ovtâstuvâid vuáimášittee passiivlâšvuođâ tiet. +Helium lii vety maŋa maailmubálâšvuođâ táválumos algâaamnâs. +Fysikaallâš jiešvuođah. +Helium tuoldimčuogâstâh lii vyeligumos puoh algâamnâsijn (-268,89 °C). +Helium lii meid áinoo algâaamnâs, mii ij lah normaalteddust já absoluutlâš nolláčuogâstuv alda kiidâs orroomhäämist. +25 MPa teddust (normaalteedâ suulân 0,1 MPa) Helium steergâg 0,95 Kelvin ađâi -272,2 °C liegâsvuođâst. +Kiidâs helium lii uáli times amnâs. +Heliumist láá käävci tobdos isotoop, moi massalovoh láá kooskâst 3-10. +Tain tuše 4He já 3He láá stáđáseh. +Čielgâsávt táválumos isotoop lii 4He, mon váimusist láá kyehti prootoon já kyehti neutron. +4He váimuseh ađai alfačalmaah šadeh lusis aatoomváimusij alfapieđgânmist. +Nubbe stäđis isotoop Helium-3 sátáččij leđe čuávdus maailm energiavänivuotân, jis fuusioreaktio puávtáččij väldiđ hiätukiävtun. +Helium-3 lii valjeeht mánudâšast. +Kemialâš jiešvuođah. +Helium kulá jákukaasuid. +Helium lii kemialávt puoh passivumos algâaamnâs, já tot lii masa puoh tiilijn atomaarisâš ijge reagist. +Helium tiättoo moolekyylijn tuše hiäjus ovtâstuvâin aldaa absoluutlâš nolláčuogâstuv. +Helium laggânemvuotâ čáácán lii ucemus puoh kaasuin. +Helium Joule já Thompson almoon árvu lii negatiivlâš ađai helium lieggân, ko tot vijđán. +Helium puáhtá rähtiđ epistäđis ovtâstuvvâid volframijn, jodijn, fluoráin, riššáin já fosforáin, jis helium lii vistig ionistum teikâ plasman. +Návt lii rahtum ovdâmerkkân HeNe-, HgHe10-, WHe2- já He2-molekyyleh sehe He+-, He22+-, HeH+- já HeD+-ioneh. +Áinoo stäđis heliummolekyyl lii ohtâstâh mast heliumaatoom lii čoonnum fullereenpáálu siisâ. +Lasseen motomeh ohtâstuvah láá máhđuliih rekinistmâslávt, mut taid ij vala lah puáhtám valmâštiđ. +Tágáreh ovtâstuvah láá ovdâmerkkân HHeF já HeBeO. +Vaikuttâs ulmuin. +Jienâ liähtu lii kulmâ kerdid jotelub ko ááimust. +Helium ij paajeed jienâ aloduv, mut jienâpoksâmij resonanstávjuduv, mii toovât sárnum spektri pajanem. +Helium ij lah mirhâlâš, mut stuorrâ mereh sättih puáttiđ haapi sajan voorâst. +Helium puáhtá meid tovâttiđ áimurade. +Kiäppáin helium ij toovât vuoiŋâmrefleks, nuuvtko ovdâmerkkân čiđđâdioksid. +Helium lii tast spiekâstâhlâš algâaamnâs, ete tot kanvui vuossâmuu keerdi Eennâmpáálu ulguupeln, ko täsnitietteeh Pierre Janssen já Joseph Lockyer sehe kemisti Eward Frankland uáinistii Piäiváá spektrist tubdâmettum algâaamnâs spektrisárgá. +Säärgis oinui tuše tievâslâš peeivisiävŋánem ääigi, já tom párukukkodâh lâi 587,49 nm. +Sárgá nommân adeluvoi D3, ko natrium sárgái noomah lijjii D1 já D2. +Helium nommâ puátá kreikkâkielâ säänist "helios", mii meerhâš piäiváá. +Helium "ium"-kiäjus čuujoot toos, ete kävneeh jurdáččii, ete sij lijjii kavnâm meetaal ijge kaasu. +Ko eres jálukaasuh lijjii maŋeláá kavnum, toh finnejii "on"-kiäččuseh noomah. +Vuossâmuu keerdi helium kavnui Eennâmpáálust ive 1895, ko skotlandlâš kemisti William Rmasay kieđâvuššâi kleveliit typpisuvrâin já sierrij šoddâm kaasust tyypi já haapi. +Sun jurdâččij, ete lâi kavnâm argon, mut ko kaasu spektri lâi analysistum, sun huámmášij spektrisárgá, mii lâi aaibâs siámmáálágán ko piáiváá spektrisárgá D3. +Siámmáá ive Per Teodor Cleve já Abraham Langlet sierrijn helium, nuuvt ennuv, ete suoi puovttijn miäruštâllâđ tom aatoomtedduu. +Ive 1907 Ernest Rutherford já Thomas Royds tuođâstii, ete alfačalmaah láá heliumaatoom váimuseh. +Ive 1908 hollandlâš kemisti Heike Kamerlingh Onnes čuáskudij helium 1 kelvin liegâsvuođân, já tot muttui kolgosin. +Sun irâttij meid rähtiđ kiddâdis helium, mut ij luhostum. +kiddâdis helium rähtiimist luhostui vuosmuu keerdi Willem Hendrik Keesomist 1926, ko sun pajedij helium tedduu 25 áimukeerdi teddui. +Ive 1938 ryeššilâš Pjotr Kapitsa huámmášij, ete helium-4 muttoo suprakolgosin alda absoluutlâš nolláčuogâstuv. +ovtâstumstaatâliih Douglas Dean Osheroff, David Morris Lee já Robert Coleman Richardson huámmášii siámmáá almoon helium-3:st ive 1972. +Sij finnejii tutkâmušâstis Nobel fyysiikpálhášume ive 1996. +Kavnum já pyevtittem. +Helium lii tobdos maailmubállâšvuođâ nubben táválumos algâaamnâs vety maŋa, já maailmubálâšvuođâ tobdos massast suulân niäljádâs (23%). +Helium šadda taasnij vetyatomij fuusioreaktiost. +Táálááš algâpävkittemteoria mieldi stuárráámus uási heliumist lii šoddâm jo 1-3 miinuut maŋa algâpäävkitmist. +Eennâmpáálu áimukeerdist helium lii tuše 5 ppm ađai 0,0005 saijaasvuotâprooseent, ko masa puoh helium kárgáá ááimun keppisvuođâs tiet. +Masa puoh Eennâmpáálu heliumist puátá uuraan já torium radioaktiivlâš pieđgânmist. +Alfâpieđgânmist šadda helium-4-vááimus, mast šadda heliumaatoom, ko tot finnee kyehti elektron. +Stuárráámus uási kiävtun tárguttum heliumist puátá eennâmkaasust. +Masa puoh helium lii pyevtittum Ovtâstumstaatâin (84%) teikâ Algeriast. +Ive 1984 helium lâi pyevtittum suulân 150 miljovn kuđâhâšmeetterid. +Ko heliumist lii nuuvt vyeligâš tuoldimčuogâstâh, eennâmkaasu eres kaasuh (meetaan, typpi) puáhtá kolgosmittiđ. +Taan kaasusiähusist helium puáhtá sierriđ aktiivčiiđáin, mii čana eres amnâseh jieijâs. +Pyevtittâsân lii helium, mon putesvuotâ lii 99,995%. +Helium lii keppisub ko áimu, já todiet tot kiävttoo áimutaampâin, šoŋŋâpááluin já áimupááluin. +Helium ij pyevti pävkittiđ, tego vety já lii tondiet torvolub. +Vyeligis tuoldimčuogâstuv tiet kolgos helium lii uáli pyeri aamnâs vyeligis liegâsvuođâ tutkâmušân, ko čááitus finnee kolmâsin tom vievâst. +Kolgos helium kiävttoo meid suprajottee magneettij čuáskumân magneetkuvvimpiergâsijn já čalmaajođálmittein. +Korrâ liegâsvuođâsirdemis já kepisvuođâs tiet helium puáhtá kevttiđ aatoomvyeimilágádâsâi čuáskumist. +Helium puáhtá kevttiđ syejikaasun ovdâmerkkân TIG-hiccemist, jis metalleh reagisteh älkkeht happijn. +Helium uážu kevttiđ meid purrâmâšveerhij pakkamkaasun. +Helium lii táválumos kyeddeekaasu kaasu-, kaasu-kolgos- já kaasu-kiidâskromatografiast. +Helium ävkkin lii tom vyeligis aatoommassa, mane tom jiešvuođah spiekâsteh ennuv analyytijn. +Lasseen helium ij reagist ijge absobist kolonnij tievâdâsmateriaaláid. +Helium vyeligis sahisvuođâ tiet tom teedâtáppu lii ucce. +Helium já neon siähus kiävttoo laserijn. +Helium lii kevttum meid rakettij puáldimamnâsin kevttum vety čuáskudeijen. +Laasseen tot kiävttoo aatoomvyeimilágádâsâi puáldimamnâsin kevttum uuraan siäiludmist. +Helium já haapi teikâ táválâš ááimu siähus lii kevttum vuoiŋâmpiergâsist, ko kalgâ puohčâđ uáli kieŋâlân. +Siähusân puáhtá lasettiđ meid tyypi (Trimix) teikâ vety (Hydreliox). +Helium ij lah mirhâlâš ijge laggân čáácán, mut puáhtá kuittâg-uv teoriast tovâttiđ puáhčánem. +Helium kevttim estâd typpinarkoos já happimirhâttâs. +Petrella Tifernina. +Petrella Tifernina lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Petrella Tiferninast ääsih 1 071 olmožid. +Ton vijdodâh lii 26,52 km², já alodâh 651 m. Petrella Tifernina naaburkieldah láá Castellino del Biferno, Limosano, Lucito, Matrice já Montagano. +Fluori. +Fluori lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii F (fluor) já oornigloho 9. +Fluori lii halogeen já rijjân mirhâlâš, kuovgisfiskis kaasu, mast lii časkelis haajâ. +Fluori lii reaktiivlumos algâaamnâs. +Fuori lii halogeen ađai tast láá čiččâm olgoelektron já oovtâ elektron váájuv oktetist ađai elektronij energiaminimist. +Väldimeerâ. +Tave-Jieŋâmeerâ já Maadâ-Jieŋâmeerâ iä ain lah luhhum sierâ väldimeerrân. +Tave-Jieŋâmeerâ lii onnum Atlant väldimeerâ jotkân já Maadâ-Jieŋâmeerâ lii onnum tuše máddáápiälážin uássin Atlant väldimeerâst, Kuálhismeerâst já India väldimeerâst. +Áárvu mield Eennâmpáálu alne čääci lii ohtsis 1,4 miljard litterid.. Tast tuše 3% lii saivâčääci, já 97% lii sälttičääci. +Meerah peittih-uv 70% Eennâmpáálu vijđoduvâst. +Puoh väldimeerah láá ohtâvuođâst nubijdis. +Meerâi stuárráámuuh čuolmah láá ovdâmerkkân nyeskidem, lijgekuálástem já suvrom. +Kani. +Kani ađai vildâkani, suomâkielân meid kaniini lii njuámmilellei laahkon kullee njomâtteijee. +Tot lii suuvâs ("Oryctolagus") áinoo šlaajâ. +Kani lii ištâduvvom vieresšlaajân maŋgáid kuávloid já tot lii anneem ohtân maailm čyeđe háitulumos vieresšlaajâst. +Kani lii suulân 35-50cm kukkosâš já seibi lii 4-8 senttimeetterid. +Tot tiäddá 1,3-2,2 kiilud. +Kani lii ucceeb já uánihispeljihâš ko njuámmil. +Tevkis kanih láá táválumoseh, mutâ luándust tiäivá meid epitáváláš iivnijd. +Epitáválâš ivnásâš kanih láá vildáskem lojekanih teikkâ toi maajeeldpuátteeh. +Kani lojodii jo tovle, toovláš roomalijn já foinikialijn lijjii kanih. +Kanišoddâdem lâi almolâš luostarijn já maaŋgah kaninäälih láá puáttám luostarijn. +Casacalenda. +Casacalenda lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Casacalendast ääsih 1 974 olmožid. +Ton vijdodâh lii 67,28 km², já alodâh 643 m. Casacalenda naaburkieldah láá Bonefro, Guardialfiera, Larino, Lupara, Montorio nei Frentani, Morrone del Sannio, Provvidenti já Ripabottoni. +Macchia Valfortore. +Macchia Valfortore lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Macchia Valfortorest ääsih 493 olmožid. +Ton vijdodâh lii 26,77 km², já alodâh 477 m. Macchia Valfortore naaburkieldah láá Carlantino, Celenza Valfortore, Gambatesa, Monacilioni, Pietracatella já Sant'Elia a Pianisi. +Bryssel. +Bryssel ([bʁysɛl], [brʏsəl],), virgálávt Bryssel uáivikaavpugkuávlu (ransk. +"Région de Bruxelles-Capitale", hol. +"Brussels Hoofdstedelijk Gewest"), lii ohtâ Belgia kuulmâ kuávlust. +Tom ij koolgâ siävuttiđ Bryssel kaavpugân, mii lii tuše ohtâ Bryssel uáivikaavpugkuávlu 19 kieldâst. +Edison-miitaal. +Edison-miitaal lii palhâšume, mon IEEE mieđeet jyehi ive. +Tot mieđettuvvoo ulmui tâi totkei, kii lii ovdedâm šleđgâtekniik. +Montorio nei Frentani. +Montorio nei Frentani lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Montorio nei Frentanist ääsih 386 olmožid. +Ton vijdodâh lii 31,66 km², já alodâh 654 m. Montorio nei Frentani naaburkieldah láá Bonefro, Casacalenda, Larino, Montelongo, Rotello já Ururi. +Aanaarjäävri čäsuáivi alodâh lii 117-119 m. Tot muttoo Paččvei Kaitakuoškâ puáđu tulvâdem tiet. +Albania (, jurg. +'kuáskimij eennâm') ađai Albania täsiväldi () lii staatâ Euroopâst Balkanist. +Ton ránnjástaatah láá Montenegro, Tave-Makedonia, Kreikka já Kosovo. +Albaniast viestârân lii Koskâmeerâ. +Albaniast láá ennuv váráduvah, tondiet viljâlem lii tuše käržis riddokuávlust, kost lii meid uáivikaavpug Tirana. +Albania ässeeloho lii suulân 2,86 miljovn, kiäin váhá paijeel peeli láá muslimeh. +Andorra furstâkodde () ađai Andorra () lii mikro- já siseennâmstaatâ Espanja já Ranska kooskâst Pyrenij váráduvvâst. +Staatâ koskâalodâh lii Euroop alemus, 1 996 meetterid. +Vijđodâh Andorrast lii tuše 468 km², mii taha tast Euroop kuđâdin ucemuu staatâ. +Staatâ ässeeloho lii váhá paijeel 80 000, já staatâ uáivikaavpug lii Andorra la Vella (ađai 'Puáris Andorra'). +Arabiakielâ lii vijđáht kiävtust Alda-nuorttân, Arabia njargâenâmist já Tave-Afrikâst. +Belgia vijđodâh lii 30 689 km² já ässeeloho paijeel 11,5 miljovn, mii taha Belgia ässeesaahâdvuođâst 376 olmožid/km². +Tot lii 22. stuárráámus ässeesaahâdvuotâ maailmist já 6. stuárráámus Euroopâst. +Belgia uáivikaavpug lii Bryssel. +Eres teháliih kaavpugeh láá Antwerp, Gent, Charleroi, Liège, Brugge, Namur já Leuven. +Belgia lii šoddâm tobdosin jieškote-uvlágán ráiđukovesárgoin já ovdâmerkkân tagareh noomah ko Hergé (Tintti), Morris (Lucky Luke) já Peyo (Smurffih) láá belgialiih. +Belize lii staatâ Kuovdâ-Amerikâst. +Tot lii ubâ kuávlu ekonomâlâš kuávdáš. +Bissau autonomisâš sektor lii ohtâ Guinea-Bissau kuávluin. +Bissau kaavpug vuáđudui ive 1687, já tast šoodâi Guinea-Bissau uáivikaavpug ive 1942 +Costa Rica täsiväldi ađai Costa Rica lii staatâ Kuovdâ-Amerikâst. +Djiboutist šoodâi Ranska tovnbeln meerâ kuávlu ive 1946. +Eennâmpáálu koskâ Piäivážân lii suullân 150 miljovn kilomeetterid ađai ohtâ Täsnitieđâlâš ohtâdâh. +Eennâmpállu lii piäiváškode sahâdumos já viđâdin stuárráámus plaaneet. +Eennâmpáálu máánu lii koskâvuođâlávt piäiváškode stuárráámus máánu, jis ton stuáruduv verdid emiplaaneet stuárudâhân. +El Salvador lii staatâ Kuovdâ-Amerikâst. +Fidži täsiväldi ađai Fidži (,) lii suáluikuávlu staatâ Oseaniast, Kuálhismeerâ maadâuásist, Uđđâ-Seeland taavaapeln. +Guatemala lii staatâ Kuovdâ-Amerikâst. +Guinea-Bissau () lii uccâ staatâ Atlant väldimeerâ riddoost Viestâr-Afrikâst. +Guinea-Bissau lâi Portugal sirdoeennâm. +Tot šoodâi jiečânâssân čohčâmáánu 24. peeivi 1973, mut jiečânâsvuotâ tuhhiittui virgálávt esken čohčâmáánu 10. peeivi 1974. +Guinea-Bissau vijdodâh lii 36 125 km², mast 12% lii čääci. +Tehálumoseh juuvah láá Cacheu, Mansoa, Geba já Corubal. +Guinea-Bissaust lii trooppisâš šoŋŋâdâh. +Ive koskâliegâsvuotâ lii suulân 27 °C. +Riddokuávluin arva 1 500-3 000 mm ivveest. +Kuávlulâš jyehim. +"Uáiviartikkâl: Guinea-Bissau kuávluh" +Guinea-Bissau lii juohhum oovce uásán: käävci kuávlun ("regiões") já oovtâ autonomisii sektorân ("sector autónomo"). +Ton lasseen kuávluh juáhhojeh 37 uásikuávlun, moh kočoduvvojeh sektorin. +Sektoreh láá juohhum nk. +sektioid ("secções"). +Sektioh láá juohhum aassum soojijd, moh láá kaavpugeh, čuákkipääihih, siijdah jna. +Gabú, Guinea-Bissau nubben stuarraamus kaavpug +Guinea-Bissau viehâdâh juáhhoo suulân čyeđe hiäimun, moh láá 99% viehâduvâst. +Stuárráámus uási viehâduvâst láá eennâmviljâleijeeh. +Veikkâ portugalkielâ lii-uv virgálâš kielâ, enâmustáá sarnum kielâ lii portugalkielâ kreoli. +Nubbe almolâš kielâ lii fulanikielâ. +Guinea-Bissau haaldâtlâš kielâ lii portugalkielâ, mii kiävttoo meid škoovlâst vyeliluokai maŋa. +Kuittâg tuše häärvih sárnuh tom njyebžilávt. +Honduras täsiväldi ađai Honduras lii staatâ Kuovdâ-Amerikâst. +Isojoki naaburkieldah láá Kankaanpää, Karijoki, Kauhajoki, Siikainen, Merikarvia já Kristiinankaupunki. +Onnáá peeivi Jesi kulá Marche kuávlust leijee Ancona-eennâmkoodán. +Ton täsnitieđâlâš symbol lii Jupiter. +Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planeteh, Jupiter-uv jorá Piäiváá pirrâ. +Ton juurrâm Piäiváá pirrâ pištá 11,86 ihheed. +Plaaneet lyeddejeijee lii ohtnubáloh kerdid stuárráb ko Eennâm lyeddejeijee, já ton massa lii kulmâčyet kerdid eenâb ko Enâmist. +Jupiter lii-uv planetij jietânâs. +Tastko ton juurrâmsuonjâr lii 777 miljovn kilomeetterid, kukkenorroo Piäiváš ij jur lieggii ige čuovvii tom. +Eellim ij lah máhđulâš Jupiterist. +Karibia lii kuávlu Tave-Amerik já Maadâ-Amerik kooskâst, moos kuleh Karibiameerâ já ton suolluuh. +Suáluikuávlu taavaa- já nuorttiibeln láá Atlant väldimeerâ já Sargassomeerâ já taveviestârist Meksikoluohtâ. +Karijoki naaburkieldah láá Isojoki, Kauhajoki, Teuva já Kristiinankaupunki. +Kauhajoki naaburkieldah láá Isojoki, Kankaanpää, Karijoki, Karvia já Teuva. +Anarâškielâ iäláskitmist kuávdáš kielâiäláskittemohjelmeh láá lamaš kielâpiervâleh vuálá škovlâahasáid já kielâ máttááttâs tievâsmittemškovliittâssáin pargoahasâš rävisulmuid. +Kiirjâgloddááš ("Ficedula hypoleuca") lii livkkárij čeerdân kullee varbuslodde. +Ruškis kiirjâgloddáášniŋálâs iärut maaŋgâin eres ruškis uccâloddáin vielgis suájákovvoos vuáđuld. +Kuovdâ-Amerik. +Kuovdâ-Amerik lii Amerik koskâuási. +Táválávt toos rekinistojeh staatah Meksiko maadârääji já Kolumbia taveviestârrääji kooskâst. +"Kai rahvas roittahes vällinny da taza-arvozinnu omas arvos da oigevuksis. +Jogahizele heis on annettu mieli da omatundo da heil vältämättäh pidäy olla keskenäh, kui vellil." +Toos kuleh maaŋgah suolluuh, main kulmâ láá asâiduttum: uáivisuálui Malta, Gozo já Comino. +Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planeteh Mars-uv jorá Piäiváá pirrâ. +Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planeteh Merkurius-uv jorá Piäiváá pirrâ. +Palhâšume juáhá Linguapax-ornijdume, mii suoijâl já iäláásk kielâ maaŋgâpiälálâšvuodâ maailmist. +Nicaragua lii staatâ Kuovdâ-Amerikâst. +a> muštâl nuorttâlâškielâlijd museo uđâsmittempargoost já maht museo palvâl ton ääigi +Nuorttâlâškielâ pustaveh. +Nuuk () lii Ruánááeennâm uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. +Veerbah. +Panama lii staatâ Kuovdâ-Amerikâst. +Eennâmpáálu já piäiváškode eres planeteh joreh Piäiváá pirrâ. +Semantlávt predikat pargon lii nabdeđ maidnii tast, maid subjekt parga teikkâ maggaar tot lii. +Päijänne vijdodâh lii 1 083 km2 já tot lii Suomâ nubben, teikkâ kuálmádin stuárráámus jävri. +Stivrejeijen. +Tarantino lâi meid kyessistivrejeijen elleekooveest "Four Rooms" sehe Robert Rodriguez stivrim elleekooveest "Sin City". +Sun stivrij meid oovtâ uási rááiđun "ER" (suom.Teho-osasto) sehe "C.S.I. +Sastamala kaavpug šoodâi uđđâivemáánu 1. peeivi 2009, ko Vammala kaavpug sehe Mouhijärvi já Äetsä kieldah lahtojii oohtân. +Kiikoisij kieldâ lohtui Sastamalan ive 2013. +Tot lii nubben stuárráámus plaaneet Jupiter maŋa. +Sehe Saturnus já Jupiter láá kaasuplaneteh. +Saturnus saijaasvuotâ lii 318 kerdid Eennâm saijaasvuotä, já ton lyeddejeijee lii pajeláhháá 120 700 kilomeetterid. +Tot lii Piäiváást 1 426 kilomeetter keččin, já taat plaaneet lii vakšum jo antiik aaigij rääjist. +Tot uáinoo hyenebeht ko Jupiter, Venus teikä Mars. +Tast láá riggeeh pirrâ, moh láá jiäŋŋum keeđgih. +Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planeteh, meid Saturnus jorá Piäiváá pirrâ. +Saturnusist láá pajeláhháá 60 máánnud. +Toh láá iänááš-uv avalii jieŋâst, mii ij vaarâ lah kuássin suddâmgin. +Máánui lyeddejeijee lii táválávt 5-20 kilomeetterid, eereeb stuárráámuu máánu, Titan, lyeddejeijee lii 2 575 kilomeetterid. +Taat lii pelnubkiärdásâš Eennâm Mánudáá háárán já stuárráb ko Merkurius-plaaneet. +Titan puáhtá uáiniđ Enâmist-uv kiijkáráin. +Ton lavdâm uulât Skandinaviast, Puolast já Tšeekist Tave-Kiinan já Ruošâ Jenisein. +Tuámustoovlih. +Tuámuvääldi kevttih jiešráđáliih tuámustoovlih, moh juáháseh almolijd tuámustovlijd, haldâttâhtuámustovlijd já sierânâstuámustovlijd. +Almolijd tuámustovlijd kuleh keerrivrievtih, hovirievtih já alemus riehti, main kieđâvušeh rijdo- já rikosaašijd sehe eres ucâmušaašijd. +Haldâttâhtuámustovlijd kuleh haldâttâhriehti já alemus haldâttâhriehti. +Tain kieđâvušeh vaidâlusâid, moh láá šoddâm almoshaldâttuv toimâmist já miärádâsâin. +Suomâ-ugrâlâš kielah láá kielah, moh kuleh uuraallâš kielâperrui. +Tot lii meid Euroop puárásumos sämicissááš. +• border Dominikaanisâš täsiväldi +Ton uáivikaavpug lii Skopje. +Tast láá meid siävŋus riggeeh pirrâ, moh láá jiäŋŋum keeđgih. +Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planeteh Uranus-uv jorá Piäiváá pirrâ. +Piäiváškode eres planeteh láá kočodum roomalâš imelij mield. +Uŋgarkielâst láá suulân 14,5 miljovn sárnod. +Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planeteh Venus-uv jorá Piäiváá pirrâ. +Z. +Z lii läättinlâš puustavoornig 26. já anarâškielâ puustavoornig 30. puustav. +1977 (MCMLXXVII'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurduh. +1920 (MCMXX'") lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +1943 (MCMXLIII'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +1967 (MCMLXVII'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. +Mariah Carey (š. njuhčâmáánu 27. peeivi 1969, Huntington, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš musijkkár, nuotâsteijee já čaittâleijee. +Komovuotâ lii täsnitiettust kuárusvuođâ tevdim uási Eennâm áimukeerdi ulguubeln. +Tärhis rääji lii väädis adeliđ tast, kuás áimukerdi nohá já kuás komovuotâ álgá, mut sooppum rääijin puáhtá kuittâg anneeđ nuuvt kočodum Kármán rääji, mii álgá čyeđe kilomeetter aloduvâst. +Taan aloduvâst áimukeerdi tetisvuotâ lii tuše suullân 1/2 200 000 eennâmase áimukeerdi tetisvuođâst. +Tastko komovuođâst ij lah áimukerdi, tot lii čiiđâčappâd. +Komovuotâ lii masaba puohrâkkân kuárusvuotâ. +Kuárusvuođâ tevdee massa kávnoo sevŋis amnâsist, taasnijn já planetijn. +Tasnijkoskâsii komovuođâst sodâsteh liijká-uv smavvâtetisvuođâliih vetypoolvah (tetisvuotâ lii stuárudâhluokkaast ohtâ aatoom kuđâdâssenttimeetterist) sehe fotoneh, neutriinoh já eres-uv algâčalmaah. +Uási tasnijkoskâsii amnâsist lii molekyylin (molekyylpoolvah) sehe kovjâčalmažin, moh arvâlusâi mield láá hämmejum eromâšávt grafiitist já silikaatijn. +Stuárráámus uási komovuođâ massaast lii tááláá tiäđu mield nuuvt kočodum sevŋis aamnâs, mast ij lah tärhis tiätu, maid tot tuálá sistees, mut lii arvâlum, et tot sátáččij toollâđ sistees ovdâmerkkân neutriinoid, smavvâ čapis ráigáid teikâ taan räi tubdâmettunm algâčalmaid. +Nubepeln láá Alfred Nobel proofiilkove, suu nommâ já suu šoddâm- já jäämmimiveh. +Nobel-kemiapalhâšume já fyysiikpalhâšume mitaleh láá identliih. +Palhâšume stuárudâh muttuustâl ivveest nuubán já lii kiddâ Nobelfondd puáđuin, maid tot finnee jieijâs investistmist. +Tot lâi 1500-lovo majemuš ihe sehe 1600-ihelove vuossâmuš ihe. +Aila-duo lâi muusikjuávkku, mon anarâš musijkkár Heli Aikio já syemmilâš musijkkár Jessika Lampi vuáđudáin ive 2013. +Suoi lávloin anarâškielân. +Aila-duo vuossâmuš konsert lâi Ivalo River Camping šiljoost porgemáánust 2013. +Ive 2014 suoi uásálistijn lavluin "Naharij kandâ" Sámi Grand Prix -kiišton, mon lávlumuási suoi vuoittijn. +Vuáitu tiet suoi peesáin uásálistiđ siämmáá ive Liet International -kiišton, mast suoi poođijn nubben. +Ive 2020 Aikio já Lampi meridáin joskâđ Aila-duo. +Duo majemuš konsert syeinimáánu 10. peeivi 2020 lâi siämmáá sajeest ko vuossâmuš ađai Ivalo River Camping šiljoost. +Ive 1980 räi fyysiikpalhâšume miitaal tiäddu lâi 200 g, mut tääl tot lii 175 g. Tooleeb miitaal kolle lâi 23 kaaraat kolle, mut taat-uv lii muttum já lii tääl 18 kaaraat kolle. +Fyysiikpalhâšume almottâs lii ruotâkielân. +Tukholma (,) lii kieldâ Ruotâst, Tukholma läänist. +Tot lii sehe Ruotâ ete lääni uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. +Uási teddilum almenäähki tiäđuin kuittâg váiluh moobiilversiost tegu mánudáá já planetij pajanem- já lyeštimtiäđuh já oovdebij iivij šoŋŋâlovottuvah. +Ton lasseen planetist lii tuárvi stuorrâ massa, et tot lii jurbâsmâm tiädduvyeimi tiet, mut ij nuuvt styeres, et termováimusfuusio lii tábáhtum. +Planetij šlaajah. +Planetijd puáhtá jyehiđ sierânâs juávhoid toi stuáruduv já čuággánmâš vuáđuld. +Mohnii juávhuid láá hypoteetliih, ko toi planeteh iä lah mii piäiváškoddeest. +Keđgiplanetijn lii meetaalvááimus, sudes loovdâ já kiddâdis korrâ. +Peter Robert Jackson (š. roovvâdmáánu 31. peeivi 1961, Wellington, Uđđâ-Seeland) lii uđđâseelandlâš stivrejeijee, pyevtitteijee já čällee. +Honkajoki kieldâ lohtui Kankaanpää kaavpugân uđđâivemáánu 1. peeivi ive 2021. +Leena áásá tääl Njellimist, kost sun lii aassâm jo suulân 50 ihheed. +Leena lâi jo vájáldittám eenikielâs, mut sun sárnuškuođij tom uđđâsist 1990-lovvoost, ko Leena uábbi moonâi kielâpiervâlân paargon já halidij sárnuđ ennuv sämikielâ já aalgij Leenan-uv sárnuđ. +Tääl sun lii kielâmiäštárin Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ lohheid. +Anarâškielâst kieldimverbâ ij suujâ ääigist. +Tot lâi 1400-lovo majemuš ihe sehe 1500-ihelove vuossâmuš ihe. +Tot lâi 1300-lovo majemuš ihe sehe 1400-ihelove vuossâmuš ihe. +Tot lâi 1200-lovo majemuš ihe sehe 1300-ihelove vuossâmuš ihe. +Tot lâi 1100-lovo majemuš ihe sehe 1200-ihelove vuossâmuš ihe. +Tot lâi 1000-lovo majemuš ihe sehe 1100-ihelove vuossâmuš ihe. +Anfisa Maksimovna Agejeva, meid Anfisa/Anfissa Ageeva/Ageyeva (, j.s. +Anfisa Maksimovna Zakharova šoodâi kuovâmáánu 12. peeivi 1952 Kanjovkast (). +Čiiđâst láá vittâ allotrooppisâš häämi: tiimaant, graafiit, nanopoccee, fullereen já graafeen. +Tiimaant korâsvuotâ lii kiddâ ton ráhtusist, mast sp3-hybridistum čiđđâatomeh rähtih nelji kovalentlâš čonnâs čuávuváid čiđđâatomáid nuuvt, ete ráhtusist puátá tetraedri hámásâš. +Graafiit lii meid táválumos hitodeijeeaamnâs aatoomvyeimilágádâsâi váimusreaktorijn. +Fullereen ađai pállučiđđâ lii čiiđâ allotrooppisâš häämi, mast čiđđâatomeh láá čonnâsâm nubijdis páálu háámán. +Ive 2004 fysijkkáreh Andre Geim já Konstantin Novoselov kavnáin uđđâ čiiđâ allotrooppisâš häämi graafeen. +Suomâ puárásumos merâkuáskim lii lamaš 27 já peli-ihásâš já maailm puárásumos merâkuáskim lii lamaš 33-ihásâš. +Ellimpiirâs. +Merâkuáskim iälá merâkuávluin já jaavrijn. +Suomâst merâkuáskim pessee táválávt čácáduvâi piälláin, táválumosávt merâriddoin já suáluikuávluin. +Tot värree Sáámán vyesimáánust. +Njunjálâh lii puoh ucemus olespyehčee čäciluudijn. +Tot lii 38-44 cm kukke, suájái koskâ lii 56-69 cm já tiäddu lii 450-650 g. +Ubâ maailm njunjálâhnääli tálvástâl Skandinavia maadâoosijn, Koskâ-Euroopâst, Balkanist já Čapismeerâ pirrâsijn sehe Indiast, Kiinast, Korea njargâenâmist já Japanist. +Tot porá uccâ kuáláid já uccâ čäcielleid, tegu kaccuid, kubiláid jna. +Juho Kusti Paasikivi šoodâi skammâmáánu 27. peeivi 1870 Häme lääni Koski pitejáást. +Meccikaavrâs juáhhoo neelji vyelišlaajân, moh tiättojeh aldasáid ubâ Euroopâst já Tuurkist sehe Ruošâ viestâr-oosijn, Alda-nuorttân já Kaukasiast. +Alda-Nuorttân ulmuuh lijjii oppâm ryevdi redusistem oksidmaalmâin. +Ryevdist láá nelji allotrooppisâš häämi. +Ryevdi allotrooppisâš häämih láá merkkejum kreikkalâš pustavijguin α, γ, δ já ε. Uáli korrâ tedduust sáttá tiettuđ meid viiđâd häämi β-ryevdi. +Talle koččâmâšâst lii allotrooppisâš häämi α, mii kočoduvvoo α-ryevdin ađâi ferriitin. +Korrâ teddust tiettum ε- já β-ruovdijn ij lah metallurgiast merhâšume, mut lii máhđulâš, ete toh láá planetij siskiist. +Áimukeerdist 78% lii typpi. +Ollâ liegâsvuođâst tot puáhtá rähtiđ vetyin ammoniak (NH3) já happijn typpimonoksid (NO) já typpidioksid (NO2). +Ammoniak kiävttoo typpisuvle, typpisuuvrâ já pávkkánâsamnâsij vaalmâštmist sehe čuáskudemamnâsin. +Tot lii uáli mirhâlâš sehe kaasun ete čäcilaagân. +Ááimu vuoiŋâm, jis ton typpinalliisvuotâ lii paijeel 5 000 ppm, puáhtá tovâttiđ jotelis jäämmim kuággum já kiäppái puttânem tiet. +Ammoniaklaggâ toovât vuáimáás purâlum sehe kolmum, já stirccomeh čolmijd pyehtih tovâttiđ čalmettemesvuođâ. +Tyypi oksideh šaddeh pyelimist ovdâmerkkân energiapyevtitmist já jotoluvvâst. +Typpidioksid iärdud vuoiŋâmluodâid, já tot lii merhâšittee ááimunuáskádâs eromâšávt kaavpugijn. +Typpidioksid mereh láá kiäppánâm avdoi katalysaattorij tiet. +Tyypi oksideh tovâtteh meid pirrâs já čácáduvâi suvrom. +pH-áárvu vuálánem hettee kuolij lasanem já hiäjusmit kalkkâkorrâs iälánij koorâid. +Motomeh iäláneh killájeh suvrom eenâb ko nubeh. +Typpi lii šaddoid uáli tergâdis aamnâs já tondiet suvleh siskeldeh tyypi. +Jis suvle typpi piäsá liijkás ennuv čácáduvváid, te tot sáttá tovâttiđ njivlom ađai šadoi liijkás stuorrâ raavvâdmere. +Njivlom toovât čácádâhân happivänivuođâ, mii hiäjusmit tobbeen ellee ellei tile. +Elimân tergâdumos typpiovtâstuvah láá aminosuuvrah, moh láá proteiinij ráhtusohtâduvah. +Proteiineh tuáimih seelâi rakânâsamnâsin já katalysisteh toi kemiallâš reaktioid. +Puoh proteiinijn láá tuše 20 aminosuvrâd, mut luándust láá tuhátteh proteiineh. +Roppâ puáhtá valmâštiđ 11 aminosuvrâd, mut loopâid ađai 9 proteiinid kalga finniđ ravâdâsâst. +Typpi tiättoo meid DNA-typpialkaalijn ađai adeniinist, guaniinist, sytosiinist já tymiinist. +Aldâgâsâi tiet ááimu typpi muttoo nitraat- já nitriitionin, moh kásánitteh eennâmvuáđun. +Tastmaŋa bakteereh nubásmitteh tom ammoniumionin, mon šadoh pyehtih kevttiđ. +Motomeh šadoiguin symbioosist ellee bakteereh pyehtih čoonnâđ tyypi eennâmvuáđun já luovâttiđ tom njuolgist šaadon. +Šadoi typpi puátá maasâd eennâmvuáđun ko šaddo, šaddoporree teikâ piätuellee jáámá já pieđgejeijeeh pieđgejeh tom. +Typpi kiävttoo vyeligáá tuoldimčuogâstuvâs tiet ovdâmerkkân čuáskudmân. +Typpi lii kevttum ton passiivlâšvuođâ tiet syejikaasun já ton E-koodi lii E 941. +Ráhtulâšvuođâst typpi kiävttoo ammoniak, typpisuuvrâ, suvlij já pávkkánâsâi vaalmâštmist. +Typpisuuvrâ já sälttisuuvrâ siävus kunâgâsčääci lii ohtâ haarvijn suuvrâin, moh pyehtih laggiđ kole. +Čääsi vyelni korrâsub teddust typpi laggân eenâb voorân. +Jotelis pajanem tiet teedâ vuállán, mut tyypi laggânemvuotâ ij muttuu nuuvt huápust já tondiet typpi puuljârdškuát voorâst, mii toovât pyehčeetaavdâ. +Korrâ teddust vuoiŋâmááimu typpi vaaikutškuát alkohol náál niärvádâhân. +Helium lii mávuttemes, hajâttemes já ivnettemes jálukaasu já tot ij räähti pisovâš ovtâstuvâid vuámášittee passiivlâšvuođâ tiet. +Helium lii vety maŋa maailmubâlâšvuođâ táválumos algâaamnâs. +Helium lii meid áinoo algâaamnâs, mii ij lah normaalteddust já absoluutlâš nolláčuogâstuv alda tooškâs orroomhäämist. +25 MPa teddust (normaalteedâ suulân 0,1 MPa) helium steergâg 0,95 Kelvin ađâi -272,2 °C liegâsvuođâst. +Tooškâs helium lii uáli timmâ aamnâs. +Heliumist láá käävci tobdos isotoopid, moi massalovoh láá kooskâst 3-10. +4He váimuseh ađai alfačalmaah šaddeh lusis aatoomváimusij alfapieđgânmist. +Helium-3 lii valjeeht Mánudáást. +Kemiallâš jiešvuođah. +Helium kulá jálukaasuid. +Helium lii kemiallávt puoh passiivlumos algâaamnâs, já tot lii masa puoh tiilijn atomaarlâš ijge reagist. +Helium tiättoo molekyylijn tuše hiäjus ovtâstuvâin alda absoluutlâš nolláčuogâstuv. +Helium puáhtá rähtiđ epistäđis ovtâstuvâid volframáin, jodijn, fluorijn, riššáin já fosforáin, jis helium lii vistig ionistum teikâ plasman. +Návt láá rahtum ovdâmerkkân HeNe-, HgHe10-, WHe2- já He2-molekyyleh sehe He+-, He22+-, HeH+- já HeD+-ioneh. +Áinoo stäđis heliummolekyyl lii ovtâstâh, mast heliumaatoom lii čonnum fullereenpáálu siisâ. +Ton lasseen motomeh ovtâstuvah láá máhđuliih rekinistmâslávt, mut taid ij vala lah puáhtám valmâštiđ. +Vaikuttâs ulmui. +Jienâ liähtu lii kulmii jotelub ko ááimust. +Helium ij paajeed jienâ aloduv, pic jienâpoksâmij resonanstávjuduv, mii toovât sárnum spektri pajanem. +Helium lii spiekâstâhlâš algâaamnâs tast, ete tot kavnui vuossâmuu keerdi Eennâmpáálu ulguubeln, ko täsnitietteeh Pierre Janssen já Joseph Lockyer sehe kemist Eward Frankland uáinistii Piäiváá spektrist tubdâmettum algâamnâs spektrisárgá. +Säärgis oinui tuše tievâslâš peeivisiävŋánem ääigi, já ton párukukkodâh lâi 587,49 nm. +Sárgá nommân adelui D3, ko natrium sárgái noomah lijjii D1 já D2. +Helium nommâ puátá kreikakielâ säänist "helios", mii meerhâš piäiváá. +Helium-sääni "ium"-kiäjus čuujoot toos, ete kävneeh jurdáččii, ete sij lijjii kavnâm meetaal ijge kaasu. +Ko eres jálukaasuh lijjii maŋeláá kavnum, toi noomah finnejii "on"-kiäččus. +Vuossâmuu keerdi helium kavnui Eennâmpáálust ive 1895, ko skotlandlâš kemist William Rmasay kieđâvušâi kleveliit typpisuvrâin já sierrij šoddâm kaasust tyypi já haapi. +Sun jurdâččij, ete lâi kavnâm argon, mut ko kaasu spektri lâi analysistum, sun huámmášij spektrisárgá, mii lâi aaibâs siämmáálágán ko Piäiváá spektrisäärgis D3. +Siämmáá ive Per Teodor Cleve já Abraham Langlet sierrijn helium nuuvt ennuv, ete suoi puovttijn miäruštâllâđ ton aatoomtedduu. +Ive 1907 Ernest Rutherford já Thomas Royds tuođâštáin, ete alfačalmaah láá heliumaatoom váimuseh. +Ive 1908 hollandlâš kemist Heike Kamerlingh Onnes čuáskudij helium 1 kelvin liegâsvuotân, já tot muttui kolgosin. +Sun irâttij meid rähtiđ tooškâs helium, mut ij luhostum. +Tooškâs helium rähtimist luhostui vuosmuu keerdi Willem Hendrik Keesom ive 1926, ko sun pajedij helium tedduu 25 áimukeerdi teddui. +ovtâstumstaatâliih Douglas Dean Osheroff, David Morris Lee já Robert Coleman Richardson huámmášii siämmáá almoon helium-3:st ive 1972. +Sij finnejii tutkâmušâstis Nobel-fyysiikpalhâšume ive 1996. +Tiettum já pyevtittem. +Helium lii tubdum maailmubâlâšvuođâ nubben táválumos algâaamnâs vety maŋa, já maailmubâlâšvuođâ tubdum massaast suulân niäljádâs (23%). +Tááláá algâpävkittemteoria mieldi stuárráámus uási heliumist šoodâi jo 1-3 miinuut algâpävkittem maŋa. +Alfapieđgânmist šadda helium-4-vááimus, mast šadda heliumaatoom, ko tot finnee kyehti elektron. +Masa puoh helium lii pyevtittum Ovtâstum staatâin (84%) já Algeriast. +Ko heliumist lii nuuvt vyeligâš tuoldimčuogâstâh, te eennâmkaasu eres kaasuid (meetaan já typpi) puáhtá kolgosmittiđ. +Taan kaasusiähusist helium puáhtá sierriđ aktiivčiiđáin, mii čana eres kaasuid olssis. +Pyevtittâssân lii helium, mon putesvuotâ lii 99,995%. +Helium lii keppisub ko áimu, já tondiet tot kiävttoo áimutaampâin, šoŋŋâpááluin já áimupááluin. +Helium ij pyevti pävkittiđ tego vety já lii tondiet torvolub. +Vyeligis tuoldimčuogâstuv tiet kolgos helium lii uáli pyeri aamnâs vyeligis liegâsvuođâ tutkâmušân, ko čáittus finnee kolmâsin ton vievâst. +Kolgos helium kiävttoo meid suprajottee magneettij čuáskumân magneetkuvvimpiergâsijn já čalmaašjođálmittein. +Korrâ liegâsvuođâsirdemis já keppisvuođâs tiet helium puáhtá kevttiđ aatoomvyeimilágádâsâi čuáskumist. +Helium puáhtá kevttiđ syejikaasun ovdâmerkkân TIG-hiccimist, jis metalleh reagisteh älkkeht happijn. +Helium uážžu kevttiđ meid purrâmâšveerhij pakkamkaasun. +Helium lii táválumos kyeddeekaasu kaasu-, kaasu-kolgos- já kaasu- tooškâskromatografiast. +Helium ävkkin lii ton vyeligis aatoommassa, mon keežild helium jiešvuođah spiekâsteh ennuv analyytijn. +Ton lasseen helium ij reagist ijge absorbist rááiđui tievâdâsmateriaaláid. +Helium vyeligis sahisvuođâ tiet ton tedâtáppu lii ucce. +Ton lasseen tot kiävttoo aatoomvyeimilágádâsâi puáldimamnâsin kevttum uuraan siäiludmist. +Helium já haapi teikâ táválâš ááimu siähus lii kevttum vuoiŋâmpiergâsist, ko kalga puohčâđ uáli kieŋâlân. +Helium ij lah mirhâlâš ijge laggân čáácán, mut puáhtá kuittâg-uv prinsiiplávt tovâttiđ puáhčánem. +Fluori lii halogeen ađai tast láá čiččâm olgoelektronid já ohtâ elektron vááijuv okteetist ađai elektronij energiaminimist. +Fluori ij lah reaktiivlâsvuođâs tiet luándust kuássin putesin, mut ain ovtâstuvâin hapittemlovvoost -I. Rijjân tot tiättoo fluorimolekyylin F2. +Fluori elektronegatiivlâšvuotâ 3,98 lii puoh stuárráámus já tot puáhtá sopâvâš tiileest rähtiđ ovtâstuvâid joba jálukaasuiguin. +Algâamnâsijn kloori, typpi já happi iä räähti ovtâstuvâid fluorijn. +Fluori lii visteliegâsvuođâst fiskis kaasu. +Fluorist lii jiešvuođâlâš haajâ, mon puáhtá huámmášiđ uáli vyeligis nalliisvuođâst. +Olmooš puáhtá huámmášiđ jo 20 nmol/l nalliisvuođâ. +Fluori saahâdvuotâ lii 1,696 g/l ađai tot lii váhá sahâdub ko áimu. +Ton tuoldimčuogâstâh lii -182 já suddâmčuogâstâh -220 °C. +Fluori áinoo stäđis isotoop lii 19F. +Fluori radioisotoopijn 18F kiävttoo talhâstiettust merkkâamnâsin ovdâmerkkân PET-kuvviimist. +PET-kuvvim merkkâamnâsin kiävttoo fluorideoksiglukoosin kočodum sukkâr, mast ohtâ glukoos OH-juávhu sajan lii puáttám 18F-isotoop. +Sukkâr hiättun lii, ete tot riävdá sajan, mast energia kevttim lii stuárráámus, ađai purâsšodâlmâsân teikâ vuoiŋâšij aktiivlâš uásán. +Sukkâr radioaktiivlâš 18F-uási pieđgân positronemissioin, mon puáhtá uáinistiđ. +Fluori lii eennâmkoorâ 13. táválumos algâaamnâs. +Suulân 0,06% eennâmkoorâ massaast lii fluori. +Merhâšitteemuuh fluorimineraaleh láá fluoriit (CaF2) já fluoriapatiit (Ca5 (PO4) 3F) sehe kryoliit, mii tiättoo enâmustáá Ruánááenâmist. +Eres merhâšittee fluori tiettumkuávluh láá Kiina, Mongolia, Meksiko já Maadâ-Afrik. +Fluori valmâštuvvoo Moissan vuovvijn. +Vyevist vetyfluorid já kaliumvetyfluorid siähus elektrolyysist šaddeh anodin fluori já katodin vety. +Stuárráámus uási fluorist kiävttoo metallij jáálludmist. +Fluoriit kiävttoo ryevdi jáálludmist já kryoliit alumiin vaalmâštmist elektrolyytin. +Uuraan viehâvitmist tarbâšuvvoo fluorikaasu, ko tom kalga mutteđ uuraanheksafluoridin, vâi isotoopij sierrim ličij hiälpub. +Fluorikaasu kiävttoo meid rakettij puáldimamnâsijn, ko tot pyereed amnâsij pyellim. +Tot kiävttoo meid šleđgâtekniikâst kevttum riššâheksafluorid rähtimist. +Fluori lii kevttum fluoridin ovdâmerkkân päni njuottâsijn. +Uási staatâin já olgoenâmij kaavpugijn lasetteh juhâmâščáácán fluori, ko tot pyereed paanij pyereestvaijeem. +Natriumfluorid puáhtá kevttiđ tivremirkkân, mut tivremiirhâin ton nalliisvuotâ lii uáli ennuv stuárráb ko fluoritabletijn. +Fluoriovtâstuvah kiävttojeh ennuv polymeerijn. +Tobdosumos fluoripolymeer lii teflon ađai polytetrafluorieeteen (PTFE), mii kiävttoo ovdâmerkkân komovuotâtekniikâst já passeempáánuin. +Teflon piso sojelin uáli vyeligis liegâsvuođâst. +Toos ij tarvan masa mihheen, já tondiet tot lii pyeri materiaal passeempánnoid. +Fluoričiđđâvetyid puáhtá kevttiđ meid laagerijn, ko tain láá nuuvt uccâ kacokiärdoo. +Fluorâ lii kevttum meid CFC-ovstâstuvâin, moh láá kevttum koolmâs- já áimustittemmašinijn. +CFC-ovtâstuvah láá háituliih occoonkiärdán já toi kiävttu lii räijejum. +Áárvu mield Eennâmpáálu alne čääci lii ohtsis 1,4 miljard litterid. +Tast tuše 3% lii saivâčääci, já 97% lii sälttičääci. +Kani teikâ vildâkani ("Oryctolagus cuniculus") lii njuámmilellei laahkon kullee njomâtteijee. +Kani lii ištâdum vieresšlaaijân maŋgáid kuávloid já tot lii onnum ohtân maailm čyeđe háitulumos vieresšlaajâst. +Kani lii suulân 35-50 cm kukkosâš já ton seibi lii 4-8 cm. +Tot tiäddá 1,3-2,2 kg. +Kani lii ucceeb ko njuámmil, já tast láá uánihis peeljih. +Tevkis kanih láá táválumoseh, mutâ luándust tiättojeh meid epitáváliih iivneh. +Kanih, main lii epitáválâš ivne, láá vildáskâm lojes kanih teikkâ toi maajeeldpuátteeh. +Kanijd lojodii jo tovle, om. +toovláin roomalijn já foinikialijn lijjii kanih. +Kanišoddâdem lâi almolâš luostarijn, já maaŋgah kaninäälih láá puáttám luostarijn. +Lavdâm Euroopâst. +Kani lâi tovle levânâm pirrâ Euroop, tego pleistoseenpaje fossilkavnumeh tuođâšteh. +Jieŋâpaje raijij elleid Espanjan já Afrik taveviestârossijd, já toh leevvânškuottii uđđâsist esken ulmui vaikuttâs áánsust. +Nääli lii uccánâm čuuvtij Iberia njargâenâmist virustaavdâi, eellimpirrâs hevâttem já miäcástem tiet. +Portugalist tot lii čalmeestoonnum šlaajâ já Espanjast hiäjulum šlaajâ. +Kani kuulâi Britijsuollui elleevaaljan aainâs-uv oovtâ jieŋâpoojij koskâsii paje ääigi, mutâ šlaajâ lappui ko nannaamjieŋâ peeitij eennâm. +Britijsuolluid kani levânij uđđâsist Ranskaast 1100- já 1200-lovoin. +Eŋlandist láá huámášâm, ete vildâkanijn lii ennuv ävkki ekosysteemáid. +Ko kuáttumenâmijn iä kuáđut kuusâid teikkâ eres elleid, te kanist lii puáttám čoovdâšlaajâ. +Maaŋgah niijtoi čielgitävtittemes elleeh tarbâšeh kanijd elimân. +Meid Ruotâst láá huámášâm siämmáá ääši. +Suomâst lii lojes kanij vildáskâm nääli, mii tiättoo om. +uáivikaavpugkuávlust sehe Tuurkust. +Helsig kaninääli lii puáttám jo ive 1985. +Kani Iberia njargâeennâm čoovdâšlaaijân. +Kani merhâšume Maadâ-Euroop luándun lii styeres. +Kanij kuáttum já kuáivum lasetteh eellimpirrâs maaŋgânálásâšvuođâ. +Ucemustáá 72 šaddošlaajâ siemâneh lävdih kanij kähirij fáárust. +Cuábuielleeh, kašmârdeijeeh sehe uási luudijn kevttih kanij vuáguid syeji- já liäpusaijeen. +Tom ij koolgâ siävuttiđ Bryssel kaavpugân, mii lii ohtâ Bryssel uáivikaavpugkuávlu 19 kieldâst já Belgia uáivikaavpug. +Ive 1924 miitaal, mon vuoitij John W. Howell +Frede Blaabjerg, ive 2020 vyeittee +Ursula Keller, ive 2019 vyeittee +Love olmožid láá vuáittám sehe IEEE-kunneemiitaal já Edison-miitaal: Edwin Howard Armstrong, Ernst Alexanderson, Mihajlo Pupin, Arthur E. Kennelly, Vladimir K. Zworykin, John R. Pierce, Sidney Darlington, Nick Holonyak, Robert H. Dennard, Dave Forney já Kees Schouhamer Immink. +Bryssel kaavpug. +Bryssel kaavpug (,) lii Bryssel uáivikaavpugkuávlu stuárráámus kieldâ já historjálâš kuávdáš, já Belgia uáivikaavpug. +Edison-maadâr. +230-volttâsâš muulsâvirde-acâkkâslamppu, mast lii E27 ađai 27 millimeetterid kubduv Edison-maadâr. +Edison-maadâr lii acâkkâslaampui kiddimvyehi já standard. +Tom huutkâi Thomas Edison. +Edison-maadâr finnij liiseens ive 1909. +Edison-maddârij stuáruduvah. +Euroopâst kiävttojeh táválávt E27 (standardstuárudâh) já E14 (kintâllamppu). +Tave-Amerikâst vuod kiävttojeh E26 (standardstuárudâh) já E13 (kintâllamppu). +IEEE-kunneemiitaal. +Kurt E. Petersen, ive 2019 vyeittee +Bradford W. Parkinson, ive 2018 vyeittee +Mildred Dresselhaus, ive 2015 vyeittee +IEEE-kunneemiitaal lii palhâšume, mon IEEE mieđeet jyehi ive. +Tot mieđettuvvoo ulmui tâi totkei, kii karrieeris ääigi lii ovdedâm IEEE-suorgijd. +Jelsi. +Jelsi lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Jelsist ääsih 1 674 olmožid. +Ton vijdodâh lii 28,77 km², já alodâh 580 m. Jelsi naaburkieldah láá Campodipietra, Cercemaggiore, Gildone, Pietracatella, Riccia já Toro. +Case Sparse, La Carrera, Macchione, Pagliaio di Facco, Piane já Sant'Urbano. +Acquaviva Collecroce. +Acquaviva Collecroce lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Acquaviva Collecrocest ääsih 588 olmožid. +Ton vijdodâh lii 28,60 km², já alodâh 425 m. Acquaviva Collecroce naaburkieldah láá Castelmauro, Guardialfiera, Palata, San Felice del Molise já Tavenna. +Subjekt. +Subjekt lii celkkuujeessân. +Subjekt almoot celkkuu tahhee teikkå váldufáádá. +Subjekt puáhtá kavnâđ celkkust ton jurduin, et tot táválávt västid koččâmuššáid Kii? +Kiäh? +Mii? +Moh? +Celkkuu subjekt puáhtá nomâttiđ meid tutkâmáin saanij merhâšuumijd ađai semantik. +Vuoluubele tavlustuvvâst láá oovdânpuohtum motomeh subjekt semantiih roolih. +Subjekt säniluokka já häämi. +"Ton táálu ulmuuh" kale láá riggáh. +"Tot" lii pyeri, jis ohtâgin sämikielâ seeilâčij. +"Tot" ij lah pyeri ko tääbbin lii. +"Tot" lii varâlâš muotâääigi luodâ käälliđ ruttâčiävá kuuvl. +Ij lah pyeri, "et vuálgáh tääl jo". +Subjektittes celkkuuh. +Motomijn luándutile almotteijee veerbâin ij lah kuássin subjekt. +Tagarij veerbâi subjekt nommâ lii nollásubjekt. +Ton merkkân puáhtá kevttiđ Ø. +Motomin subjekt lii almottum jo predikatveerbâ kiäččusist. +Talle celkkust ij lah sierânâs subjektsääni uáinusist. +Iäruh anarâškielâst já suomâkielâst. +Stuárráámus iäru subjekt kevttimist suomâkielâ já anarâškielâ kooskâst lii nominaallii subjekt saje. +Suomâkielâst tot puáhtá leđe nominativist teikkâ partitivist. +Anarâškielâst vist subjekt lii ain nominativist. +Ohtâ iäru lii meiddei tot, et suomâkielâst feerimcelkkuuh já motomeh eres ceelhâtiijpah láá maŋgii subjekittemeh. +Anarâškielâst vist feerimcelkkuin-uv lii táválávt subjekt. +Lii mottoomverd tulkkumäšši, láá-uv persovnpronomineh suomâkielâlijn celkkuin subjekteh vâi mohnii eres celkkuujesânijd. +Epimiärálâšvuotâ. +"Juoksijoita" tuli koko ajan maaliin. +"Käččeeh" pottii ohtânmaanoost moolân. +Juávulâšvuotâ. +Tässä kannussa on "maitoa".Taan káánust lii "mielkki". +Objekt. +Objekt lii celkkuujeessân. +Objekt almoot pargo čuosâttuv ađai tom, moos tekkâ kiäs čujottuvvoo. +Objekt puáhtá västidiđ koččâmuššáid Mon? +Maid? +Kiäm? +Kiäid? +Objekt säniluokka já häämi. +Lokativhámásii objekt puáhtá tulkkuđ meid ellipslâš celkkun, mast akkusativhámásâš objekt lii kuođđum meddâl: "Puurâ [uási] mii málásist, Časkeest váhá / [uccâ pittáá] leeibist." +Nubbe muulsâiävtulâš tulkkum lii, et täin celkkuin "málásist" já "leeibist" láá veerbâi "puurâ" já "časkeest" tievâdâsadverbialeh. +Lam kuullâm, "et sun lii čeppi sárgu"đ. +Orom muštemin, "et suoi kolgáin onne vyelgiđ". +Jiem ibbeerd, "mondiet ulmuuh iä tuostâ sárnuđ sämikielâ". +Objekt iäruh suomâkielâ já anarâškielâ kooskâst. +Suomâkielâst nominallâš objekt puáhtá leđe (genetivhámásii) akkusativist, nominativist teikkâ partitivist. +Anarâškielâst nominallâš objekt lii ain akkusativist. +Suomâkielâst objekt soojijn puáhtá kuvviđ miärálâšvuođâ, objekt ubânâsvuođâ teikkâ tooimâ koskânorroomvuođâ. +Minä maalaan talon. +(Objekt lii miärálâš teikkâ toimâ vaalmâš) +Minä maalaan taloa. +(Objekt lii epimiärálâš teikkâ toimâ koskân) +Epimiärálii já miärálii objekt iäruttem anarâškielâst. +Miärálâšvuođâ tâi epimiärálâšvuođâ puáhtá almottiđ om. +pronominijguin teikkâ eres miärusijguin. +Piirit maalasi "talon".Piirit máálái "ubâ táálu". +Koskânorroomvuođâ almottem anarâškielâst. +Koskân leijee tooimâ teikkâ loopân tohhum tooimâ puáhtá almottiđ om. +verbâhäämi teikkâ adverbialij saje muttemáin. +Kirjoitan nyt "kirjeen".Mun čálám tääl "reeivâ".Kirjoitan nyt "kirjettä".Mun lam tääl čälimin "reeivâ". +Maalasin "taloa" kolme päivää.Mun máálájim "táálu" kulmâ peeivi.Maalasin "talon" kolmessa päivässä.Mun máálájim "táálu" kuulmâ peeivist. +Adverbiaal. +Adverbiaal lii celkkuujeessân. +Adverbial lii veerbâ miärus. +Tot almoot pääihi, ääigi, täävi, suujâ teikkâ mere. +Adverbiaal västid čuávuváid koččâmuššáid: Kuus? +Kost? +Kuás? +Maht? +Moin naalijn? +Mane? +~ Mondiet? +Adverbialáid kuleh toh uásih celkkust, moh iä lah subjekteh, objekteh, predikativeh, predikateh, kvanttoreh iäge ceelhâlasattâsah. +Páguliih teikkâ tievâsmittee adverbialeh. +Adverbialeh pyehtih leđe celkkuu merhâšume tááhust páguliih teikkâ tievâsmittee adverbialeh. +Páguliih adverbialeh (teikkâ tievâdâsadverbialeh) láá tagareh adverbialeh, moh rähtih celkkust tievâslii celkkuu. +Taah adverbialeh kuleh veerbâ valensân já toi kyeđđim meddâl celkkust kuáđá celkkuu vájuvâžžân. +Tievâsmittee adverbialeh láá tagareh, moh iä lah celkkust páguliih mut toh pyehtih celkkui maidnii lasetiäđuid. +Ceelhâ lii tievâslâš adverbialttáá-uv. +Celkkust pyehtih leđe sehe páguliih já tievâsmittee adverbialeh: om. +"Eeči moonâi" oro vatâmin tiäđu tast, "kuus" eeči moonâi, mut ij aainâs tom, "maht" moonâi. +Hambur islamlâš kuávdáš. +Hambur islamlâš kuávdáš () lii ohtâ Euroop já Saksa puárásumosijn iranlij enâmânvärrejeijei vuáđudem šiialijn moskeijain. +Tot valmâštui ive 1965. +Piiččus. +Piiččus lii Euroop já Aasia taveoosij kalâččeijee. +Piiččus lii 25-28 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 160-220 g. Suájái koskâ lii 53-59 cm. +Ton selgipeeli lii čapis- já fiskiskirjáá. +Čapis čuávji já seelgi kooskâst lii vielgis säärgis. +Uánihis njune lii čappâd já jyelgih láá čapisránáseh. +Piiččus jienâ lii "pyiih"-njuurgâs. +Piiččus pessee Tave-Euroopâst já -Ruošâst, Ruánááenâmist sehe Uárji-Aasia taveoosijn. +Euroopâst pessejeh suulân 460 000 paarrâd já Suomâst áárvu mield 50 000-80 000 paarrâd. +Suomâst piiččus pessee tavveen tuodârkuávluin já mäddin eromâšávt Satakunta já Poođâeennâm jeegijn. +Varrim ääigi piiččusmuáđih orosteh piälduin já ridoin. +Piiččus värree tálvástâllâđ Koskâmeerâ kuávlun já Uárji-Euroopân syeini-roovvâdmáánust já máccá pessiđ Suomân cuáŋui-vyesimáánust. +Piiččus piervâl lii vyeligis kyeppi, kuus tot mannee vyesimáánust nelji mane. +Ores já niŋálâs läälih moonijd 27-29 peivid. +Uđâgááh oceh tooláá jieijâs ravâdâs já kirdeškyetih 28 peeivi ahasâžžân. +Miähástuvah. +Miähástuvah ("Scolopacidae") láá loddečeerdâ riddoluudij ("Charadriiformes") lahkoost, kalâččeijei ("Charadrii") vyelilahkoost. +Kemiallâš merkkâ. +Kemiallâš merkkâ lii uánihis, läättinlâš pustavijd kevttee merkkimvyehi algâamnâsáid. +Puoh luándu algâamnâsáid láá oovtâ teikkâ kyevti puustav kukkosâš merkkâ, mut motomijn rahtum algâamnâsijn láá koskâpuddâsâš kemiallâš meerhâst kulmâ puustav. +Kemiallâš ovtâstuvâi kemiallâš myenster lii rahtum ovtâstuv algâamnâsij kemiallâš meerhâin. +Ko algâamnâs kemiallâš meerhâst láá kyehti puustav, ovdemuš lii stuorrâ- já maajeeb uccâ puustav. +Ovdâmerkkân Co lii kooboolt kemiallâš merkkâ, mut CO lii haapi (O) já čiiđâ (C) kemiallâš ovtâstuv čiđđâmonoksid kemiallâš myenster. +Kemiallâš meerhah kiävttojeh uánádâssân já materiaaltekniikâst meetaalsiähusij meetaalkoskâvuođâ olgospyehtimân. +Toh kiävttojeh meid reaktio-ovtâlduvâin. +Meerhah láá läättinkielâlij noomâi uánádâsah, ovdâmerkkân Au (kolle) puátá läättinkielâ säänist "Aurum". +Toh láá tubdum maailmvijđosávt, ko eres kielâin algâamnâsij noomah pyehtih leđe aaibâs ereslágáneh. +Ovdâmerkkân natrium já kalium meerhah láá ubâ maailmist Na já K, mut eŋgâlâškielâst toi noomah láá "sodium" já "potassium". +Algâamnâs kemiallâš merkkâ lii ain siämmáš puoh isotoopáid. +Jis isotoopijd ferttee iäruttiđ, tego váimusfyysiikâst, te puáhtá kemiallâš meerhâ oovdân pajeindeksin čäälliđ isotoop massalovo. +Ovdâmerkkân 2H meerhâš deuterium ađai vety isotoop, mon massaloho lii 2. +Motomin meid algâamnâs oornigloho lii merkkejum massalovo vuálá. +Ovdâmerkkân 12H. +Puoh algâamnâsijn ij lah nommâ, mut toh láá finnim koskâpuddâsâš noomâ, mii vuáđuduvá läättinkielâlâš lohosaanijd. +Tai algâamnâsij meerhâin láá kulmâ puustav, ovdâmerkkân algâaamnâs, mon oornigloho lii 119 lii ununennium (Uue). +Ravgâ. +Ravgâ lii miähástuvâi čeerdân kullee kalâččeijee. +Ores lii 31-34 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 168-242 g. Ucceeb niŋálâs lii 46-50 cm kukkosâš já tiäddá 85-126 g. Kiđđuv orásist lii fiijnâ puzzâviergi čiäppát pirrâ já vuoptâtieppi uáivi alne. +Orásij puzzâlovduuh láá uáli jieškote-uvlágáneh, kirjááh já maaŋgâivnásiih. +Niŋálâs selgipeeli lii tevkiskirjáá já čuávji čuovvâd. +Lasanemääigi maŋa ores sulâstit niŋálâs. +Ravgâ pessee Tave-Euroop já Ruošâ jeggikuávluin, Suomâst eromâšávt taveoosij jeegijn já njeešijn. +Suomâst pessejeh áárvu mield 5 000-8 000 paarrâd. +Ravgâ tálvástâl Koskâmeerâ kuávlust já Afrikâst. +Oráseh värrejeh kesi-syeinimáánust já niŋálâsah sehe nuorâ lodeh syeini-čohčâmáánust. +Ravgâ máccá Suomân pessiđ cuáŋui-vyesimáánust. +Nääli lii uccánâm moonnâm iivij ääigi, já ravgâ lii tääl kriittisávt uhkevuálásâš Suomâst. +Kiđđuv oráseh čokkâneh kiihâmsoojijd já taistâleh koskânis. +Niŋálâs mannee vyesi-kesimáánust nelji mane já láálá taid 21-24 peivid. +Uđâgááh oceh jieijâs ravâdâs jo viehâ uccen já kirdeškyetih 23 peeivi ahasâžžân. +Ravgâ porá uccâ čielgitävtittes elleid já raasij oosijd. +Baranello. +Baranello lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Baranellost ääsih 2 536 olmožid. +Ton vijdodâh lii 25,00 km², já alodâh 610 m. Baranello naaburkieldah láá Busso, Colle d'Anchise, Spinete já Vinchiaturo. +Uccâčevžuš. +Uccâčevžuš lii miähástuvâi čeerdân kullee uccâ kalâččeijee. +Uccâčevžuš lii 13,5-15 cm kukkosâš já tiäddá 20-31 g. Ton selgipeeli lii ruškis- já räniskirjáá, uáivi já čeve láá ránáseh já čuávji vielgâd. +Uánihis njune lii ruškisčappâd. +Ton jienâ lii čuojâlâs "kilili, kilili". +Uccâčevžuš sulâstit uccâširree, mut lii tevkkâdub já ránásub ko tot. +Uccâčevžuš pessee Tave-Euroop já -Aasia riddokuávluin já Tave-Jieŋâmeerâ ridoin. +Suomâst pessejeh suulân 1 000-2 000 paarrâd, iänáážin Iänuduv já Ucjuuvâ kuávluin, mut sierâ populaatio pessee meid Merâpoođâ kuávlust. +Uccâčevžuš lii uhkevuálásâš Suomâst. +Tot värree tálvástâllâđ Koskâmeerâ kuávlun já Afrikân syeini-roovvâdmáánust já máccá pessiđ Suomân vyesi-kesimáánust. +Uccâčevžuš mannee vyesi-kesimáánust nelji mane. +Niŋálâs kuáđá orráás läälliđ moonijd já parâluvá uđđâsist nubbijn orásáin. +Ores láálá moonijd 21-22 peivid. +Uđâgááh oceh jieijâs ravâdâs jo uccen já kirdeškyetih 15-18 peeivi ahasâžžân. +Oornigloho (kemia). +Oornigloho (Z) uáivild kemiast já fyysiikâst aatoom váimusist leijee protonij lohomere. +Ovdâmerkkân haapi oornigloho lii 8, ko haapist láá käävci protonid. +Ráiđulâš vuáháduvvâst algâamnâseh láá orniistâllum oorniglovo mieldi. +Dmitri Mendelejev ráiđulâš vuáháduv čuolmân lâi algâamnâsij oornig. +Ko algâamnâseh lijjii orniistâllum juávhoid toi kemiallâš jiešvuođâi mieldi, te toh iä kuittâggin lamaš tievâslávt oornigist aatoommassa mieldi. +Ovdâmerkkân telluur lâi Mendelejev vuáháduvvâst ovdil jodi. +Čuolmâ čoovdij Henry Moseley ive 1913. +Moseley árvuštâlâi algâamnâsij röntgenspektrij vievâst, ete jyehi atomist lii vuáđustuárus, mii stuáru ko sirdâšuvá ráiđulâš vuáháduv siste algâamnâsist čuávuvâžân. +Taat stuárus lii oornigloho, mii čuujoot algâamnâs saje ráiđulâš vuáháduvvâst. +Oornigloho lii siämmáá stuárusâš, ko aatoomváimus várádâs. +Moseley iskosij mield algâamnâs kemiallâš jiešvuođah iä puáđi aatoommassaast, pic oorniglovvoost. +Laigos (ráiđulâš vuáhádâh). +Algâamnâseh láá ráiđulâš vuáháduvvâst luokattâllum laigosáid ton mieldi, ete mon aatoomorbitaalist lii kvanttimekaniik mieldi oskottettemusávt elektron, mast lii puoh aatoom elektronijn stuárráámus energia. +Laigoseh kočoduvvojeh orbitaalij mieldi pustavijguin s, p, d, f já g. Ovdâmerkkân haapi elektron, mast lii stuárráámus energia, lii p-orbitaalist ađai happi kulá p-laigosân. +Vala ij lah kavnum algâaamnâs, mii ličij g-laigosist, mut rekinistmâslávt algâaamnâs, mon oornigloho lii 121, puávtáččij leđe tobbeen. +Jeggiširreš. +Jeggiširreš lii miähástuvâi čeerdân kullee riddolodde. +Jeggiširreš lii 15-18 cm kukke já tiäddá 32-34 g. Ton selgi lii čapis- já ruškiskirjáá já čuávji vielgâd. +Raddeest láá uccâ čapis tiälhuh. +Jeggiširreš sulâstit nuorâ čapisčuávjiširree, mut lii ucceeb ko tot. +Jeggiširreš pessee Fennoskandia já Tave-Ruošâ jeggikuávluin, Suomâst eromâšávt taveoosij jeegijn. +Suomâ mädimus tiettumkuávluh láá Oulu já Kuáccám kuávluin. +Suomâst pessejeh áárvu mield 25 000-35 000 paarrâd. +Nääli lii uccánâm moonnâm iivij eromâšávt tiettumkuávlu maadâoosijn. +Jeggiširreš värree tálvástâllâđ Nuorttâ-Afrikân syeini-čohčâmáánust já máccá pessiđ Suomân vyesi-kesimáánust. +Jeggiširreš mannee kesimáánust nelji mane, já ores já niŋálâs läälih taid 21-22 peivid. +Uđâgááh oceh jieijâs ravâdâs jo viehâ uccen. +Eennâm áimukerdi. +Eennâm áimukeerdi keerdih (ij mittokaavast) +Eennâm áimukerdi lii Eennâm pirâstittee, mottoom miäruštâllâm mield čyeđe kilomeetter asosâš kaasuriggee, mii lii čokkášum ááimust. +Áimukeerdi almolumos kaasuh láá typpi já happi, mut meiddei ovdâmerkkân áimukeerdi čiđđâdioksidist lii stuorrâ merhâšume eennâmpáálun já ton šaddoid. +Áimukeerdist láá ton lasseen čäcilievlâ já maaŋgâmuđusiih čalmaah, moi meeri muttuustâl. +Áimukerdi lii ain jorree tiileest, mast piegah sirdeh liegâsvuođâenergia já lahtâvuođâ saajeest nuubán já tässejeh eennâmpáálu liegâsvuotâiäruid. +Áimukeerdist tábáhtuveh piegâi, polvâi já orvij lasseen šleđgâalmoneh já optisiih almoneh tego kuovskâseh, haloalmoneh já arvetäävgih. +Áimukeerdi viärráámuuh nyeskideijeeh láá vyeliáimukeerdi occon já smavvâčalmaah. +Eennâmpállu finnij tolemuu kaasurigges tállân palij ko Eennâm hämmejui 4,6 miljard ihheed tassaaš. +Áimukeerdi siskáldâs lii muttuustâllâm Eennâm historjá ääigi. +Happi puáđiškuođij áimukiärdán 3,5 miljard ihheed tassaaš, já 600 miljovn ihheed tassaaš ton meeri lassaanškuođij já juvsâškuođij tááláá tääsi. +Olmooš ij piergiittâl kuhes aaigijd jo kuuđâ kilomeetter aloduvâst. +Paijeel käävci kilomeetterist olmooš jáámá jotelávt haapi váilumân. +Motomeh lodeh sättih piergiittâllâđ joba 12 kilomeetter aloduvâst. +Áimukeerdi uásih. +Áimukeerdi puáhtá jyehiđ kerdijd čuággánmâš já liegâsvuođâ mieldi. +Čuággánmâš mieldi áimukerdi lii juohhum homosf��árân já heterosfáárân. +Homosfáárist ađai 0-100 kilomeetter aloduvvâst puoh ááimu kaasuh láá siävuttum korrâ áimutedduu tovâttâm molekyylij já atomij suoččâm tiet. +Heterosfáárist áimuteedâ lii nuuvt ucce, ete kaasuh iä lah siävuttum já toh láá oornigist massaas mieldi. +Liegâsvuođâ mieldi áimukeerdi lii luokattâllum neelji kiärdán, moh láá troposfáár, stratosfáár, mesosfáár já termosfáár. +Troposfáárist lii masa puoh áimukeerdi massa já tobbeen tábáhtuveh ovdâmerkkân šoŋŋâalmoneh já čääsi juurrâm. +Troposfáár alodâh lii peeivitäsideijee alda suullân 18 kilomeetterid já naavijn suullân käävci kilomeetterid já ton liegâsvuotâ vuállán suulân 6,5 ceehi sekuntist. +Stratosfáárist ađai 10-50 kilomeetter aloduvâst lii elimân velttimettum occonkerdi, mii suojâl Eennâmpáálu Piäiváá uánihispárusâš ultravioletsuonjârdmist. +Stratosfáár liegâsvuotâ lii alda troposfáár tuše -50 °C, mut alda mesosfáár suulân siämmáš ko Enâmist. +50-85 kilomeetterist leijee mesosfáárist meteoroideh syečih áimukiärdán, mon puáhtá uáiniđ meteorin. +Mesosfáárist liegâsvuotâ lii uáli vyeligâš, ko tot ij absorbist ennuvgin Piäiváá suonjârdem. +Termosfáárist liegâsvuotâ paijaan, ko tot absorbist Piäiváá uáli uánihispárusâš suonjârdem. +Áimuteedâ lii tobbeen kuittâg-uv nuuvt ucce, ete tast ij lah ennuvgin merhâšume. +Termosfáárist homosfáár muttoo heterosfáárin já ton vyeliuásist ađai ionosfáárist tábáhtuveh kuovskâseh. +Kuovskâsijd toovât Piäiváást puáttee šleđgâvarâdâslâš čalmai teivâm Eennâmpáálu magneetkiädán. +Termosfáár pajeuási kočoduvvoo eksosfáárin. +Eksosfáárist áimukerdi muttoo komovuotân, veik čielgâ rääji komovuođâ já áimukeerdi kooskâst ij lahkin. +Áimukeerdi čuággánmâš. +Áimukerdi siskeeld maaŋgâid enâmustáá kaasun leijee amnâsijd. +99% áimukeerdi saijaasvuođâst láá typpi já happi, já 1% láá iänááš jieškote-uvlágáneh jálukaasuh, tego argon, helium, krypton já neon. +Áimukeerdist lii meid mulsâšuddee meeri čäcilievlâ. +Ton lasseen tobbeen láá meid uces mereh merhâšittee šaddovistekaasuid, tego čiđđâdioksid já meetaan. +Stratosfáárist merhâšittee kaasu lii occon. +Čapisčuávjiširree. +Čapisčuávjiširree lii miähástuvâi čeerdân kullee kalâččeijee. +Čapisčuávjiširree lii 17-21 cm kukkosâš já tiäddá 32-36 g. Ton pyeremus tobdomerkkâ lii noomâs mield čapis čuávjitiälkku, mii lii ereslágán ko eres siämmáástuárusijn kalâččeijein. +Selgipeeli lii ruškis- já čapiskirjáá, čeve já radde láá ränissárgááh. +Jienâ lii šurijdeijee "dsryy"-njuurgâs. +Čapisčuávjiširree pessee Tave-Amerik, Euroop já Aasia taveoosijn. +Suomâst pessejeh kyehti vyelišlaajâ: Säämi tuodârjeegijn pessejeijee alpina já Merâpoođâ kuávlust pessejeijee schinzii. +Alpina pessimnääli lii áárvu mield 400 paarrâd já schinzii tuše suulân 50 paarrâd. +Schinzii lii-uv kriittisávt uhkevuálásâš Suomâst. +Čapisčuávjiširree tálvástâl Uárji- já Maadâ-Euroopâst sehe Afrikâst já máccá pessiđ Suomân vyesi-kesimáánust. +Čohčâvarrim álgá jo kesimáánu loopâst já pištá roovvâdmáánu räi. +Čapisčuávjiširree mannee kesimáánust nelji mane, já ores já niŋálâs läälih taid 21-24 peivid. +Uđâgááh oceh jieijâs ravâdâs jo viehâ uccen já kirdeškyetih 18-21 peeivi ahasâžžân. +Tárukielâ. +Tárukielâ lii tavegermaanlâš kielâ, mon sárnuh iänááš Taažâst. +Stuárus. +Stuárus lii monnii tiiŋgâ teikkâ ääši jiešvuotâ, mon puáhtá mittediđ. +Stuárrus árvu mitteduvvoo ohtâduvváin, mii lii sooppum meeri tiätu jiešvuođâ. +Mittedmist selvâttuvvoo, mon maaŋgâkiärdásâš mittedum árvu lii, jis verdid tom ohtâdâhân. +Stuárrus lohoárvu lii taat kiärdoo já tot almottuvvoo taan lohomere já ohtâduv kiärdumrekinistmin. +Vuáđustuárus já suárgusstuárus. +Suárgusstuárus vuod lii stuárus, mii lii suorgiittum aainâs-uv kyevti eres vuáđu- teikâ suárgustuárusist. +Vyelni motomeh suárgusstuáruseh já toi miäruštâlmeh. +Vektor- já skalaarstuárus. +Stuárus puáhtá leđe skalaarstuárus teikâ vektrostuárus. +Skalaarstuárusist lii tuše styeresvuotâ, mut vektorstuárusist lii lasseen sunde. +Skalaarstuáruseh láá ovdâmerkkân massa, šleđgâvirde sehe energia já vektrostuáruseh ovdâmerkkân vyeimi, liähtu já jođálmemvuotâ. +Fysiikâst stuárruseh merkkejuvvoo táválávt tubdâlduvâigijn. +Skalaarstuárus merkkejuvvoo táválâš pustavijn, mut vektorstuárrus tubdâlduv paajaapeln lii vijve teikâ nuolâ (ovdâmerkkân liähtu lii formula_35 teikâ formula_36) teikâ puustav puáiduduvoo (liähtu formula_37). +Keđgiplaaneet. +Eennâmnálásâš plaaneet adai keđgiplaaneet teikâ terrestrisâš plaaneet () lii Eennâm, Venus, Mars já Merkurius sullâsâš plaaneet, mast lii iänááš-uv ryevdist já mottoom verd meid eres metallijn šoddâm vááimus, keđgiamnâsist šoddâm sudes loovdâ já kiddâdis korrâ. +Stuárráámus uási eennâmnálásij planetij amnâsist lii táválávt hämmejum silikaatkeeđgist. +Veikâ nuuvt kočodum supereennâmpááluh tobdojeh-uv jo, te tuáistáážân vises uáinimeh eidusijn eennâmnálásijn planetijn eres piäiváškuudijn iä lah. +Kuovâmáánust 2009 almostittum CoRoT-Exo-7b lii kuittâg stuorrâ tuođânálásâšvuođáin vuosmuš tággáár. +Uáinimij váilum lii kuittâg iänááš-uv teknisâš čuolmâ: eennâmnálásij planetij smavvâ massa já čoođâmitto taheh toi uáinim meendu vaigâdin. +Tilán vuárdojeh nubástuseh uđđâ suhâpuolvâ uuccâmteleskopij keežild. +Miäruštâllâm. +Eennâmnálásâš planettin kočoduvvojeh tagareh planeteh, moh láá Eennâm sullâsiih. +Toh láá keđgi- teikâ meetaalplaneteh, moi korrâ lii koorâs. +Piäiváškode nelji eennâmnálásii plaaneet láá Eennâm, Mars, Merkurius já Venus. +Eksoplanetijn eennâmnálásâžžân kočoduvvojeh toh planeteh, moi suonjâr lii ucemustáá peeli Enâmist já enâmustáá kuohtii Eennâm suonjâr. +Stuárráábeh keđgiplaneteh kočoduvvojeh superenâmin. +Eennâmnálásiih planeteh láá uážžum häämis iänááš-uv silikaatkeeđgist teikâ metellijn, mii meid iärut taid kaasuplanetijn. +Eennâmnálásij planetij rááhtus lii koskânis siämmáásundásâš. +Toi oođâ lii metallisâš, távjá ryevdinálásâš. +Tom pirâstit silikaatloovdâ. +Korrâ koorâst láá maaŋgâmuđusiih asehäämih, tego kanjoneh, kraattereh já tullâväärih. +Eennâmnálásij planetij kaasuriggee lii šoddâm eskin plaaneet hammim maŋa vulkanism teikâ kometij suoččâm puáđusin, ko vist kaasujietânâsâi kaasuriggee lii pasâttâs algâalgâlii täsnimiärhást. +Eennâmnálásij planetij luokkajyehim várás láá puohtum oovdân maaŋgah kategoriah. +Silikaatplaneteh láá Piäiváškode eennâmnálásiih planeteh. +Taan lasseen láá maaŋgâmuđusiih teoreetliih plaaneetmyenstereh. +Ryevdiplaaneet lii taggaar plaaneet, mii lii šoddâm masaba puohrâkkân ryevdist. +Ton saahâdvuotâ lii čielgâsávt stuárráb ko siämmáámassasijn planetijn. +Ryevdiplaneteh sättih šoddâđ hirmâd alda kuávdáštääsni, já ovdâmerkkân Merkurius meetaaloođâ västid 60-70 prosenttid ubâ almepitá massaast. +Ođâttes planeteh láá planeteh, main ij lah meetaaloođâ ollágin. +Toh láá iänááš silikaatkeeđgist, já toh sättih šoddâđ plaaneetkode roobdâin. +Piäiváškoddeet iä lah ođâttes planeteh, mut kondriitmeteoriiteh láá táváliih. +Čiđđâplaaneet vist lii teoreetlâš plaaneetluokka, moos kuleh almepitáh, main liimeetaaloođâ já loovdâ, mii lii čokkiistum čiđđâvuáđusijn mineraalijn. +Tirlihhááš. +Tirlihhááš lii miähástuvâi čeerdân kullee uceslágán kalâččeijee. +Tirlihhááš lii 18-20,5 cm kukkosâš já tiäddá 41-56 g. Ton selgi lii ränisruškâd, čuávji vielgâd já radde sárgáá. +Suájást lii čielgâ vielgis suájásäärgis. +Tirlihháá jienâ lii piškelis "ti-vii-viit"-ráiđu. +Tirlihhááš pessee masa ubâ Euroopâst já vijđáht meid Aasiast. +Suomâst tot pessee masa ubâ enâmist čácáduvâi pirrâ, mut olgosuáluikuávlust já Säämi tuodârkuávluin tot lii härvinâš. +Suomâst pessejeh suulân 150 000 paarrâd. +Tirlihhááš tálvástâl Maadâ-Euroopâst já Afrikâst já máccá pessiđ Suomân cuáŋui-vyesimáánust. +Čohčâvarrim tábáhtuvá syeini-porgemáánust. +Tirlihháá piervâl lii vyeligis kyeppi šadolâšvuođâ syejeest. +Niŋálâs mannee vyesimáánust nelji mane, já ores já niŋálâs läälih taid 21-24 peivid. +Uđâgááh oceh jieijâs ravâdâs jo viehâ uccen já kirdeškyetih suulân kuulmâ oho ahasâžžân. +Provvidenti. +Provvidenti lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Provvidentist ääsih 107 olmožid. +Ton vijdodâh lii 14,03 km², já alodâh 570 m. Provvidenti naaburkieldah láá Casacalenda, Morrone del Sannio já Ripabottoni. +Juávkku (ráiđulâš vuáhádâh). +Ráiđulâš vuáháduvvâst sárgáttuvah láá juávhuh +Juávkku meerhâš kemiast ráiđulâš vuáháduv sárgáttuvâid. +Ráiđulâš vuáháduvvâst láá 18 juávkkud, moin juávhuh 1-2 sehe 13-18 láá uáivijuávhuh já 3-12 sijđojuávhuh. +Nube sehe kuálmád juávhu kooskâst láá f-laigos algâamnâseh, moh iä kuulâ monnân juávkun. +Siämmáá juávhu algâamnâsij atomijn láá siämmáálágán olgolumos elektronkoorâ kemiallâš já fysikaallâš jiešvuođah, ko enâmustáá tuše olgolumos korrâ uásálist kemiallâš reaktioid. +Juávkku 1. +Vuosmuu juávkun kuleh vety, litium, natrium, kalium, rubidium, cesium já frankium. +Juávhu metalleh láá kočodum alkaalmetallin, ko toh rähtih čassijn alkaallâš hydroksidijd. +Juávhu algâamnâseh láá uáli reaktiivliih, ko toh viggeh luovâttiđ olgolumos elektronkoorâs áinoo elektron, vâi peesih oktettân. +Alkaalmetalleh láá timáseh já tain láá vyeligááh suddâmčuogâstuvah. +Vety sajadâh juávhust lii kištâlemvuálásâš, ko vety ij lah meetaal. +Juávkku 2. +Nube juávhu algâamnâseh kočoduvvoo eennâmalkaalmetalláid. +Juávkun kuleh beryllium, kalsium, magnesium, strontium, barium já radium. +Eennâmalkaalmetalleh rähtih meid alkaallâš ovtâstuvâid čassijn. +Eennâmalkaalmetallijn láá kyehti olgoelektron ađai toh láá ovtâstuvâst hapittemlovvost +II. +Toh láá viehâ siämmáálágáneh ko alkaalmetalleh já reagisteh korrâsávt, mut toi korâsvuotâ lii stuárráb já suddâmčuogâstuvah láá alebeh. +Sijđojuávhuh. +Juávhuh 3-12 láá nk. +sijđojuávhuh. +Tain juávhuin elektronij meeri ij lah juávhu jyehi algâamnâsist siämmáš. +Stuárráámus uási sijđojuávhu algâamnâsijn kuleh sirdâšemmetalláid. +Sirdâšemmetallijn lii nubben olgolumos elektronkoorâst tuše uásild tievâs d-orbitaal, já tondiet toh pyehtih leđe ovtâstuvâin maaŋgâin hapittemlovoin. +Maaŋgah sijđojuávhu metalleh láá korrâseh, já tain láá ollâ suddâmčuogâstuvah. +Juávkku 13. +Juávhu 13 ađai boorijuávhu algâamnâseh láá boori, alumiin, gallium, indium, tallium já nihonium. +Juávhu puoh algâamnâseh láá metalleh, eereeb boori, mii lii pelimeetaal. +Juávhu puoh algâamnâsijn láá kulmâ elektron olgolumos koorâst. +Juávkku 14. +Juávhust 14 ađai čiđđâjuávhust láá kuttâ algâaamnâs: čiđđâ, pii, germanium, tane, lajo já flerovium. +Juávhu algâamnâsij puoh atomijn láá nelji olgoelektron. +Juávhu algâamnâsijn čiđđâ lii epimeetaal, pii sehe germanium pelimetalleh já loopah metalleh. +Juávkku 15. +Juávkku 15 kočoduvvoo typpijuávkkun. +Tyypi lasseen juávhust láá fosfor, arseen, antimon, vismuut já moskovium. +Juávhu algâamnâsijn typpi sehe fosfor láá epimetalleh, arseen sehe antimon pelimetalleh já vismuut meetaal. +Juávhu 15 algâamnâsij atomijn láá vittâ olgoelektron. +Juávkku 16. +Juávhu 16 ađai happijuávhu algâamnâseh láá happi, riššâ, seeleen, telluur, polonium já livermorium. +Algâamnâsijn happi sehe riššâ láá epimetalleh já seeleen, telluur sehe polonium pelimetalleh. +Livermorium lii rahtum algâaamnâs, mon sajadâh juávhust ij lah vises. +Juávhu algâamnâsij atomijn láá kuttâ olgoelektron. +Juávkku 17. +Juávhu 17 algâamnâseh kočoduvvojeh halogeenin. +Halogeeneh láá uáli reaktiivliih, já toh puoh láá epimetalleh. +Juávhu algâamnâseh láá fluori, kloori, bromi, jodi, astatiin já máhđulávt tennessiin. +Normaalliegâsvuođâst já -teddust fluori sehe kloori láá kaasuh, bromi kolgos já jodi tooškâs. +Juávhu algâamnâsij atomijn láá čiččâm olgoelektronid. +Motomin meid vety lii luokattâllum taan juávkun, ko tast lii ohtâ elektron vááijuv okteetist, tego eres-uv halogeenijn +Juávkku 18. +Juávhu 18 algâamnâseh kočoduvvojeh jálukaasun. +Jálukaasuh iä reagist älkkeht, ko toi elektronkoorah láá tievâseh. +Stuárráb oorniglovo jálukaasuh kuittâg-uv rähtih motomijd ovtâstuvâid. +Jálukaasuh láá helium, neon, argon, krypton, ksenon, radon já oganesson. +Jálukaasuh láá noomâs mieldi puoh kaasuh. +Vyevdiloddááš. +Vyevdiloddááš lii piäippáinij čeerdân kullee lodde. +Vyevdiloddááš lii 14-16 cm kukkosâš já tiäddá 19-28 g. Ton radde lii ooraans, pajepottâ vielgâd já suájást láá kyehti vielgis sárgá. +Keessiv orráás uáivi já ovdâčielgi láá čappâdeh, mut čohčuv já tälviv tot lii siävŋusub. +Kirjáás niŋálâs ivneh iä lah nuuvt kirkkáseh. +Orráás laavlâ lii uánihis "rrrhyh", mii sulâstit ruánáápiäippáin lavluu. +Vyevdiloddááš pessee Fennoskandia já Aasia boreaallii kuácceevyevdistielâsist. +Suomâst tot pessee masa ubâ enâmist, mut stuárráámus nääli lii Tave-Suomâst. +Vyevdiloddááš iälá sehe kuáccee- ete lostâvyevdist já meiddei laajišvyevdist. +Suomâ pessimnääli lii paijeel 1,5 miljovn paarrâd, mut nääli lii uccánâm eromâšávt Maadâ-Suomâst já vyevdiloddááš lii tääl čalmeestoonnum šlaajâ Suomâst. +Vyevdiloddááš värree tálvástâllâđ Uárji- já Koskâ-Euroopân sehe Koskâmeerâ kuávlun čohčâ-roovvâdmáánust já máccá pessiđ Suomân njuhčâ-vyesimáánust. +Vyevdiloddááš ráhtá piervâl muorân teikkâ miestui. +Niŋálâs mannee vyesi-kesimáánust 3-8 manneed já láálá taid 11-12 peivid. +Uđâgááh vyelgih piervâlist 12-13 peeivi ahasâžžân. +Vyevdiloddááš porá siemânijd já čielgitävtittes elleid. +Kiđđuv tot iälá távjá loddeluovdijn. +Motomeh lodeh pääcih tálvástâllâđ Suomân já irâtteh rippásiđ loddeluovdij vievâst. +Torella del Sannio. +Torella del Sannio lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Torella del Sanniost ääsih 720 olmožid. +Ton vijdodâh lii 16,73 km², já alodâh 837 m. Torella del Sannio naaburkieldah láá Casalciprano, Castropignano, Duronia, Fossalto, Frosolone, Molise já Pietracupa. +Civita, Colle Bove, Colle Scesce, Macchione, Pozzo Salice já Santo Ianni. +Sämikielah. +Sämikielah láá kielah, maid sämmiliih sárnuh. +Sämikielah kuleh uuraallâš kielâi suomâ-ugrâlâš kieláid, já toh láá nuorttâmeerâsyemmilâš kielâi aldemuuh hyelkkikielah. +Sämikielah, nuorttâmeerâsyemmilâš kielah já mordvalaš kielah kuleh uárjiurâlâš kieláid. +Luokittâllâm. +Sämikielah luokittâllojeh kyevti juávkun ađai uárjisämikieláid já nuorttâsämikieláid. +Juávhui rääji lii orjâlâškielâ já anarâškielâ kooskâst; orjâlâškielâ kulá uárjisämikieláid já anarâškielâ nuorttâsämikieláid. +Uárjisämikielah. +Orjâlâš- já suomâkielâg kolbâ Suomâst +Nuorttâsämikielah. +Suomâ- ja anarâškielâ puustaveh (Borg, ive 1859) +Kielâi tile. +Puoh sämikielah láá uhkevuálásâš kielah. +Eromâšávt ume-, pittáám- já tarjesämikielah láá uáli aldasáid lappum, mut piittáámsämikielâ finnij porgemáánu 20. peeivi 2019 jieijâs čäällimvyevi. +Ton lasseen piittáásämmiliih já kielâtotkee Josh Wilbur viggeh iäláskittiđ kielâ. +Anarâš mááccuh. +Anarâš mááccuh adai sämimááccuh láá kiävttám Aanaarjäävri pirrâ piäđgui-aassâmpaaihijn ässee kuálásteijeesämmiliih. +Siäilum kielâ já anarâš mááccuh láá-uv lamaš Aanaar kuávlu sämmilij pyereh tobdomeerhah. +Säämi kuávluin láá jieijâsláván mááccuheh moh muštâleh, kuus olmooš kulloo já adeleh identiteet. +Mááccuh lii tergâdis uási kulttuuräärbist, já tovle mááccuh kevttii eenâb argâpivtâsin, ko te meid čiŋŋâpivtâsin. +Taan ääigi sämimááccuh lii ovdâstem- já juhlepiivtâs. +Mááccuhkulttuur ovdánem lii lamaš ohtâvuođâst eellimtaavijd, já nisonij táiđu-tiätu lii lamaš taarbâšlâš káárvui rähtimist, tastko sij láá huolâttâm pihtâsijn. +Mááccuh lii lamaš tyejipiivtâs, já pargo lii meridâm, maggaar piivtâs lii kolgâm leđe, lâi-uv te saahâ kesi- teikâ tälvipihtâsist. +Nissoon mááccuh. +Mááccuh siämmáásullâsâšvuotâ kávnoo enâmustáá Taažâ Varjâvuonâ já Suáđigil sämimááccuhijn. +Anarâšah iä lah hervim mááccuhijdis čuuvtij ennuv já siilbahkin iä lah lamaš valjeest. +Tááláá ääigist láá heervah já siilbah lasanâm já tot uáinoo aanaarsämmilij pihtâsijn. +Ivij mield hervâttemtääpi lii uážžum uđđâ uáinuid, kuittâg eres kuávlui ärbihervim lii siäilum. +Eeni, suuvâ já kiännii puáris tyejimiäštár tyejeh láá vuárhást minstârin já ovdâmerkkân. +Hervâttem lii kevttee suuvâ já tuoivuu mield. +Olbe já suájánjaalmij heervah láá lamaš meiddei tađe mield, mon ennuv hervâleđđeeh láá lamaš teikâ mon ennuv jieškote-uv olmooš lii suittám kevttiđ ruuđâ mááccuhamnâsáid. +Ella Sarre čáálá: - Mainâstij tovle mottoom eemeed, et sun koolgâi mááccuhamnâsij uástim várás tiänáđ jieš ruuđâ muorjijd nurâmáin: "Naa, tondiet tuon puáris mááccuh heervah iä lahkin nuuvt kubduuh." +Hervâttemes kukkákovoslâš pumbulmááccuh kevttui leđđeemááccuh vyelni tälviv. +Tääl lijneamnâsmááccuh lii argâ- já kesipiivtâs, mast olbe ohtânempääihist lâi ovdil hervâpäddi já tääl kezis leđđeesäärgis já čeverääigist ovdiibeln leđđee. +Seelgi peln láá meiddei leđđeesárgáh säävŋi alne. +Mááccuhamnâsist máccumáin koorrum olbe lii heelmist. +Kesimááccuh heelmi olbe lii meiddei ruopsis leđđest máccumáin koorrum. +Almaa mááccuh. +Mááccuh hervâttem siämmáásullâsâšvuotâ kávnoo enâmustáá Taažâ Varjâvuonâ já Suáđigil sämimáccuhijn. +Táválumosávt anarâšmááccuh kiävttoo Aanaarjäävri pirrâsist Aanaar kieldâst. +Mááccuh hervâttem lii kevttee suuvâ tâi tuoivuu mield, mahte Aanaarjäävri pirrâsist lii lamaš tääpi. +Mááccuhijn tiättojeh páiháliih vyevih, já kuávloid lii ovdánâm jieijâs hervâttemvyehi. +Almaa čevenjunesuárámeh láá motomijn mááccuhijn pajaskulij já motomijn vuáluskulij. +Pärttih pele já uásild Aanaar markkân almaamááccuhist lii jieijâs vyehi, mii nuávdit Ucjuuvâ maali. +Párnái mááccuh. +Párnái mááccuh lii siämmáámuđusâš ko nisonij teikâ almai mácuheh. +Nuorâi mááccuh. +Tááláá ääigist nuorah pyehtih jieijâs uáinuid kárvudâttâmtaavijd, já sij halijdeh ovdediđ jieijâs mielâ mield puáris kárvudâttâmäärbi. +Limosano. +Limosano lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Limosanost ääsih 711 olmožid. +Ton vijdodâh lii 28,27 km², já alodâh 586 m. Limosano naaburkieldah láá Castropignano, Fossalto, Lucito, Montagano, Petrella Tifernina, Ripalimosani já Sant'Angelo Limosano. +Ráiđulâš vuáhádâh. +Algâamnâsij ráiđulâš vuáhádâh ađai algâamnâstavlustâh lii tavlustâh tubdum algâamnâsijn, moh láá luokattâllum toi elektronráhtusij mieldi. +Ráiđulâš vuáhádâh lii kemia vuáđupargopiergâs já ton vievâst puáhtá miäruštâllâđ, ete moh algâamnâsijd sulâstiteh nubijdis já maht tavlustuvâst aldaluvâi leijee algâamnâseh iäráneh. +Ton lasseen algâamnâsij jiešvuođâid, tego aatoommassaid, puáhtá orniđ ráiđulâš vuáhádâhân, mii älkkedit tiäđui kavnâm já verdidem. +a> sárgáttuvâin. +Tááláá algâamnâstavlustuvvâst taah láá nubijkulij. +1800-lovvoost kemisteh irâttii orniistâllâđ algâamnâsijd aatoommassa mieldi. +Johann Wolfgang Döbereiner mainâšij ive 1828 olgosadalduvástis, ete maŋgii nubijdis enâmustáá sulâstittee algâamnâseh rähtih kuulmâ algâamnâs juávhuid, main oovtâ algâamnâs aatoommassa lii alda kyevti eres algâamnâs aatoommasai koskâáárvu. +Tágáreh triadin kočodum juávhuh láá kalsium, strontium já barium, kloori, bromi já jodi, litium, natrium já kalium sehe riššâ, seeleen já telluur. +Tááláá algâamnâstavlustuv raahtij ryeššilâš Dmitri Mendelejev ive 1869. +Saksalâš Lothar Meyer lâi siämmáá ääigi ráhtám jieijâs tavlustuv. +Mendelejev ennustij algâamnâstavlustuv vievâst, ete liččii kulmâ tubdâmettum algâamnâs, moh iä lamaš vala kavnum. +Sun meid ennustij toi algâamnâsij jiešvuođâid viehâ tárkká. +Ko taah algâamnâseh, ađai gallium, germanium já skandium, kávnojii já eromâšávt gallium jiešvuođah lijjii uáli alda Mendelejev ennustâs, te ráiđulâš vuáhádâh tuhhiittui almolávt. +Maŋeláá vuáhádâhân ferttij lasettiđ uđđâ sárgáttuv, ko jálukaasuh lijjii kavnum. +Mendelejev mieldi vuáhádâh čaaitij, ete algâamnâs jiešvuođah láá kiddâ ton aatoommassaast. +Jiešvuođâidis tiet jodi já telluur ferttij sajaldittiđ eresnáál, ko toi aatoommasah adelii iberdiđ. +Mendelejev epidij tondiet, ete telluur aatoommassa lâi feilâlâš. +Ive 1913 Henry Moiseley čaaitij algâamnâsij röntgenspektrij vievâst, ete jyehi algâamnâs aatoom váimusist lii tiätustuárusâš šleđgâvárádâs, mii stuáru ain ko mana ráiđulâš vuáháduvâst algâamnâsist čuávuvâžân. +Ko váimus várádâs čuujoot njuolgist algâamnâs saje, te tot kočoduvvoo oorniglohhoon. +Taan vuáđuld Bohr čielgij ioničonnâsijd. +Jis olgolumos koorâst láá tuše ohtâ teikâ muáddi elektron, te toh luovâneh já atomist šadda positiivlâš ioni. +Jis koorâst láá ohtâ teikâ muáddi elektron vááijuv tievâslâš koorâst, te aatoom váldá älkkeht lase elektronijd nuuvt, ete koorâst šadda tievâslâš já atomist šadda negatiivlâš ioni. +Arvâlus 2 puovtij maŋeláá tärkkilistiđ nuuvt, ete ton vuáđuld rahtui Pauli kiäldunjuolgâdus, ko vuod arvâlus 3 västid tááláá okteetnjuolgâdus. +Gilbert Newton Lewis tievâsmitij teoria maŋeláá, ko čielgij meid kovalentlâš čonnâs. +Juávhuh, rááiđuh já laigoseh. +Ráiđulâš vuáháduv sárgáttuvah kočoduvvojeh juávkkun. +Juávhuh láá 18, main 1-2 já 13-18 láá uáivijuávhuh já 3-12 sijđojuávhuh. +Siämmáá juávhu algâamnâsijn láá siämmáálágán olgolumos elektronkoorâ rááhtus, já toi kemiallâš jiešvuođah sulâstiteh nubijdis. +Ovdâmerkkân jálukaasuh iä räähti ovtâstuvâid masa ollágin, mut alkaalmetalleh láá uáli reaktiivliih. +Ráiđulâš vuáháduv raddalâsah kočoduvvojeh ráiđun. +Rááiđu nummeer almoot tom, mon ennuv elektronkoorah láá algâamnâs atomist. +Ko sirdâšuvá rááiđust čižetpeeleest uálgispiälán, te algâamnâs oornigloho ađai protonij meeri stuáru. +Siämmáá rááiđu algâamnâsijn láá táválávt viehâ ereslágán jiešvuođah. +Ovdâmerkkân siämmáá rááiđu čižetpeln leijee algâamnâseh láá táválávt metalleh já uálgispeln leijee algâamnâseh láá epimetalleh. +Ohtâ vyehi jyehiđ ráiđulâš vuáháduv láá laigoseh, moh vuáđuduveh aatoomorbitaalij tievvâmân. +Laigoseh kočoduvvojeh orbitaal noomâi mieldi puustavijguin s, p d já f. Juávhuh 1 já 2 sehe helium kuleh s-laigosân, loopah uáivijuávhui algâamnâseh p-laigosân, sirdâšemmetalleh d-laigosân já lantanoideh sehe aktonoideh f-laigosân. +Piäippáin. +Piäippáin lii piäippáinij čeerdân kullee varbuslodde. +Piäippáin lii 14-16 cm kukke já tiäddá 16-30 g. Ton tevkis suájáin láá kyehti vielgis sárgáá, pajepottâ lii ruánáá já jyelgih ruškâdeh. +Ores lii ivnáb ko niŋálâs. +Orráás uáivičokke lii čuovjisräänis, nierah já radde láá ruškisruopsâdeh já selgi lii ruškâd. +Niŋálâs čuávji lii ränisruškâd já uáivičokke ruškâd. +Piäippáin pessee masa ubâ Euroopâst já Aasia uárjioosijn. +Suomâst tot pessee masa ubâ enâmist, eereeb aaibâs tavemuu kuávluin, já kulá Suomâ almosumosij luudij juávkun. +Piäippáin pessee puohlágánijn vuovdijn. +Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 7-9 miljovn paarrâd. +Piäippáin tálvástâl Uárji-Euroopâst, mut motomeh lodeh pääcih tálvástâllâđ Suomân. +Čohčâvarrim lii čohčâ-roovvâdmáánust já kiđđâvarrim njuhčâ-vyesimáánust. +Piäippáin piervâld muorân teikkâ miestui. +Niŋálâs mannee cuáŋui-vyesimáánust 3-7 manneed já láálá taid 11-15 peivid. +Uđâgááh vyelgih piervâlist 10-15 peeivi ahasâžžân já kirdeškyetih kuulmâ oho ahasâžžân. +Piäippáin mannee távjá kyehti piäsáduv keessiv. +Piäippáin porá siemânijd já čielgitävtittes elleid. +Castropignano. +Castropignano lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Castropignanost ääsih 890 olmožid. +Ton vijdodâh lii 26,96 km², já alodâh 590 m. Castropignano naaburkieldah láá Busso, Campobasso, Casalciprano, Fossalto, Limosano, Oratino, Ripalimosani já Torella del Sannio. +Markkân lasseen Castropignano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Roccaspromonte. +Lupara. +Lupara lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Luparast ääsih 432 olmožid. +Ton vijdodâh lii 25,87 km², já alodâh 505 m. Lupara naaburkieldah láá Casacalenda, Castelbottaccio, Civitacampomarano, Guardialfiera já Morrone del Sannio. +Egypti lippu. +Egypti lippu lii Egypti aalmugtubdâldâh vaakun já aalmuglaavlâ lasseen. +Tom valdii kiävtun roovvâdmáánu 4. peeivi 1984. +Tot lii muttum maŋgii iivij ääigi. +Tááláá Egypti liipust lii symbolin "Saladin kuáskim", mii lii kovvejum meid Egypti vaakunist. +Liipu iivnijn ruopsâd kovvee kunâgâs Faruq ääigi, vielgâd ive 1952 Faruq vääldi vuáittám vorâttem väldičovádem já čappâd ávhâstâllâm monarkia já brittilâš kolonialismvääldi vyelni. +Egypti liipu iivnijd valdii kiävtun meid Jemen, Syyria já Irak liipun. +Tain kiävttojeh kuittâg ereslágán symboleh ko Egypti liipust. +Ruánáápiäippáin. +Ruánáápiäippáin lii piäippáinij čeerdân kullee varbuslodde. +Ruánáápiäippáin lii 14-16 cm kukke já tiäddá 25-35 g. Pyeremuuh tobdomeerhah láá fiskis sárgáh suájáin já pottâšist. +Kossâ njune lii kuovgisruopsâd. +Ores lii ruánáá já ton sárgáh láá šerisfiskâdeh. +Niŋálâs lii ránásub ko ores já ton sárgáh láá kuovgâduboh. +Ruánáápiäippáin iälá masa ubâ Euroopâst já meiddei Tave-Afrik já Alda-nuortâ kuávluin. +Suomâst tot pessee masa ubâ enâmist, eromâšávt kulttuurpirrâsijn. +Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 170 000-400 000 ohtâgâssâd. +Ruánáápiäippáin lii kuittâg uhkevuálásâš Suomâst tondiet, ko ton nääli lii uccánâm Trichomonas gallinae -algâellee tovâttem taavdâ tiet. +Ruánáápiäippáin tálvástâl Uárji-Euroopâst, mut uási luudijn pääcih pessiđ Suomân. +Čohčâvarrim lii čohčâ-roovvâdmáánust já kiđđâvarrim njuhčâ-cuáŋuimáánust. +Ruánáápiäippáin piervâld muorân teikkâ miestui. +Niŋálâs mannee njuhčâ-cuáŋuimáánust 3-7 manneed já láálá taid 13-14 peivid. +Uđâgááh vyelgih piervâlist 18 peeivi ahasâžžân. +Ruánáápiäippáin sáttá monniđ joba kulmâ piäsáduv keessiv. +Ruánáápiäippáin porá raasij siemânijd já iälá távjá loddeluovdijn. +Keessiv uđâgááh poreh meiddei tiivrijd. +Oratino. +Oratino lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Oratinost ääsih 1 673 olmožid. +Ton vijdodâh lii 17,89 km², já alodâh 795 m. Oratino naaburkieldah láá Busso, Campobasso, Castropignano já Ripalimosani. +Trivento. +Trivento lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Triventost ääsih 4 512 olmožid. +Ton vijdodâh lii 73,70 km², já alodâh 599 m. Trivento naaburkieldah láá Castelguidone, Castelmauro, Civitacampomarano, Lucito, Roccavivara, Salcito, San Biase, Sant'Angelo Limosano já Schiavi di Abruzzo. +Säämi Pride. +a> já eres uásálisteeh ive 2015 Säämi Pride -paratist +a> konsert Säämi Pridest ive 2015 +Säämi Pride (,) lii sämmilij pridefestivaal, mii uárnejuvvoo jyehi ive kostnii Säämist ive 2014 rääjist. +Festivaal ääigi uárnejuvvojeh el. +konserteh, klubi, luvâlduvah, pridepaaraat já pargopáájáh. +Säämi Pride tárguttâssân lii pajediđ oovdân seksuaal- já suhâpeliucceeblovo vuoigâdvuođâid, oovtâviärdásâšvuođâ já kulttuur. +Ton lasseen festivaal ráhtá fyysilii saje, kost arvetävgisämmiliih pyehtih uápásmuđ eres arvetävgisämmiláid já siämmást sehe leđe sämmiliih já kuullâđ seksuaal- já suhâpeliucceeblohon. +Vuossâmuš festivaal uárnejui roovvâdmáánu 16.-19. +peeivij 2014 Kiärunist. +Tom ornij Ruotâ peln sämmilâš nuorâiservi Sáminuorra. +Festivaal nube peeivi vuáđudui Queer Sámit -servi já Jenni Laiti muštâlij Gállok-mielâčáittusij taiđust. +Festivaal prideparatân uásálistii 300 olmožid. +Lávurduv lijjii prideparaat, Sofia Jannok konsert já klubi. +Pasepeeivi lijjii el. +arvetävgimeesuh. +Čuávuváá ive Säämi Pride lâi vyesimáánu 29.-31. +peeivij Kárášjuuvâst. +Tom ornij ovdebáá ive vuáđudum Queer Sámit -servi. +Taat pridefestivaal lâi vuossâmuš saje, kuus Heidi Lunabba já Ilar Gunilla Perssen rähtim "Pivtâspäddi" -siärvustaaiđâproojeekt sirdâšui ive 2014 Jeppis Pride maŋa. +Kárášjuuvâst lijjii pivtâspäädih sehe Prideviäsu já -láávu ulguu- já siskiibeln já meid maaŋgâ saajeest siijdâst. +Tai lasseen pridepaaraat uásálisteeh kuoddii nube pivtâspäädi fáárust čoođâ siijdâ. +Suomâ peln Säämi Pride uárnejui vuossâmuu keerdi ive 2017, ko taat uárnejui Anarist. +Lâi tárguttâs orniđ tobbeen jo ive 2016 Säämi Pride, mut tot sirdâšui Kuovdâkiäinun protestin tondiet ko Kuovdâkiäinu servikodderääđi meridij kieldiđ seksuaal- já suhâpeliucceeblovoi vihkâm ton kirhoin. +Ive 2020-uv lâi tárguttâs orniđ Säämi Pride Suomâ peln Säämist, tääl Ucjuuvâst, mut koronaviruspandemia tiet pridefestivaal maŋedui ihán 2021. +Ive 2021 Säämi Pride Ucjuuvâst uárnejui porgemáánu 5.-8. +peeivij. +Castelmauro. +Castelmauro lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Castelmaurost ääsih 1 314 olmožid. +Ton vijdodâh lii 43,62 km², já alodâh 692 m. Castelmauro naaburkieldah láá Acquaviva Collecroce, Civitacampomarano, Guardialfiera, Montefalcone nel Sannio, Roccavivara, San Felice del Molise já Trivento. +Ráiđu (ráiđulâš vuáhádâh). +Ráiđulâš vuáháduv čiččâm raddalâssâd láá rááiđuh +Rááiđuh láá kemiast ráiđulâš vuáháduv raddalâsah. +Siämmáá rááiđu sirdâšemmetalleh já eromâšávt f-laigos siämmáá rááiđu algâamnâseh sulâstiteh kuittâg-uv viehâ ennuv nubijdis. +Amnâsmeeri. +formula_1, mast n lii amnâsmeeri, N amnâs káppálâhmeeri já NA Avogadro-staađâ. +formula_2, mast n lii amnâsmeeri, m massa já M moolimassa. +formula_3 +Jo tovláá lâi huámmášum, ete siämmáá amnâsmere siskeldeijee kaasuh tarbâšeh siämmáá teddust já liegâsvuođâst siämmáá saijaavuođâ. +Tot lii kiddâ tast, ete kaasust čalmaah láá tommit häärvist, ete ovdâmerkkân čalmaa stuárudâh, massa teikâ šleđgâvárádâs ij vaaigut kaasu olgostuárusáid. +Normaaltiileest oovtâ kaasumooli saijaavuotâ ađai moolisaijaavuotâ lii 22,4141 dm³/mol. +formula_4 +formula_5, mast p lii kaasu teedâ, V saijaavuotâ já T liegâsvuotâ Kelvinciäkkáduvvâst. +R lii kaasustaađâ. +Vyeimi (fyysiik). +Vyeimi (, tubdâldâh "F") lii fysikâst vuáruvaikuttâs styeresvuođâ kovvejeijee vektorstuárus. +SI-vuáháduvvâst vyeimi ohtâdâh lii Newton já ohtâduv tubdâldâh N. SI-vuáháduv vuáđuohtâdâhhân Newton lii formula_1. +Káppálâhân čyeccee olesvyeimi muttá káppáluv jototile. +Newton II laavâ mieldi stađâvyeimi formula_2 addel káppálâhân, mon massa lii formula_3, jođálmittemvuođâ formula_4 nuuvt, ete formula_5. +Puoh vyeimih šaddeh káppáluvâi koskâsâš vuáruvaikuttâsâst. +Newton III laavâ mieldi kyevti káppáluv vuáruvaikuttâsâst kuábáš-uv káppálâh čuácá nuubán siämmáá stuorrâ, mut vyestikevâdis vyeimi. +Ovdâmerkkân Eennâmpállu čuácá tom alda leijee káppáluvváid tiädduvyeimi, mut puoh káppáluvah čyecih eennâmpáálun siámmáá stuorrâ, mut vyestikevâdis vyeimi. +Eennâmpáálu massa lii kuittâg-uv nuuvt styeres, ete toos čyecee vyeimih iä vaaigut tom jototilán. +Makroskooppisâš káppálâhân vaigutteijee vuoimijd puáhtá jyehiđ kyevti juávkun: kuoskâttâs- já káidusvuoimijd. +Kuoskâttâsvyeimih, tego kaco já tuuvdâvyeimih, tiättojeh talle ko káppáluvah kuoskâtteh nubijdis. +Káidusvyeimih, ovdâmerkkân tiädduvyeimi sehe šleđgâ- já magneetvyeimih, vuod vaigutteh kukken já toi sirden tuáimih jieškote-uvlágán kiedih. +Aatoomfyysiik lii kuittâg-uv čáittám, ete puoh kuoskâttâsvyeimih šaddeh šleđgâmagneetlâš vuáruvaikuttâsâst. +Vuoimijd puáhtá jyehiđ konservatiivlâš já láppusâš vuoimijd. +Ovdâmerkkân tiädduvyeimi lii konservatiivlâš já kaco láppusâš vyeimi. +Jis puoh systeemist vaigutteijee vyeimih láá konservatiivliih, te systeem meekaanlâš energia siäilu. +Láppusâš vuomij tiet uási tast muttoo liegâsvuottân. +Vuomij ovtâstittem. +Jis káppálâhân vaigutteh maaŋgah vyeimih, já toh vaigutteh káppáluv siämmáá čuogâstâhân, te toi ohtsâšvaikuttâs puáhtá rekinistiđ, jis kieđâvuš vuoimijd vektorin já rekinist taid oohtân. +Jis vyeimih čyeccih eres čuogâstuvváid, te toh tovâtteh káppáluv juurrâm já tondiet vuoimijd kalga rekinistiđ taan tábáhtusâst vyeimi momentin. +San Giovanni in Galdo. +San Giovanni in Galdo lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +San Giovanni in Galdost ääsih 532 olmožid. +Ton vijdodâh lii 19,45 km², já alodâh 552 m. San Giovanni in Galdo naaburkieldah láá Campobasso, Campodipietra, Campolieto, Matrice, Monacilioni já Toro. +Energia. +Energia (tubdâldâh E) lii fysikâst merhâšittee stuárus, mii lii miäruštâllum táválávt systeem äppin porgâđ pargo. +Energian kuáská almolâš siäilumlaahâ, ađai energia ij kuássin láppoo, mut tot nubástuvá ereslágán energian. +Fyysiik, eromâšávt termodynamiik, ovdánem lii vijđedâm energia tuáváduv, ijge taat miäruštâllâm soovâ energia puoh haamijd. +SI-vuáháduvvâst energia já pargo ohtâdâh lii Joule já ohtâduv tubdâldâh J. Miäruštâllâm mieldi ohtâ Joule lii pargo, mon oovtâ Newton stuárusâš vyeimi parga, ko tot sirdá káppáluv oovtâ meetter. +Ohtâ Joule puáhtá leđe meid energia, mii mana oovtâ ampeer šleđgâvirde vyeijimân oovtâ ohmi resistans čoođâ oovtâ seekunt ääigi teikâ oovtâ waatâ piähtuin porgâm oovtâ seekunt ääigi. +Jotoenergia. +Jotoenergia ađai kineetlâš energia lii káppáluv joton lahtoo energia häämi. +Káppáluv jotoenergia lii kiddâ káppáluv massaast já liävtust. +Ko liähtu lii ennuv ucceeb ko čuovâliähtu, te jotoenergia lii klassisâš mekaniik mieldi. +formula_1 +mast formula_2 lii massa já formula_3 liähtu +formula_4, mast +formula_20 lii káppáluv liäpumassaformula_3 lii káppáluv liähtu liävust leijee tárkkojeijee uáinimčievâstformula_7 lii čuovâliähtu +Taat kaava lii kiävtust tuše, jis káppáluv liähtu lii alda čuovâliävtu, ko klassisâš mekaniik kaava ij innig tooimâ nuuvt korrâ liävtust. +Hitásub liävtuin lii kevttum klassisâš mekaniik kaava, ko tot addel suulân siämmáá vástádâs ko koskâvuođâlâšvuotâteoreetlâš-uv, mut lii hiälpub kevttiđ. +formula_8 +mast formula_9 lii hiđesvuotâmoomeent já formula_10 kulmeliähtu +Potentiaalenergia. +formula_11 +formula_15, +Meid täävgi keldimist šadda potentiaalenergia. +Täävgi tiileest potentiaalenergia nollátääsi lii ton täsitiäddusajattâh já vyeimi voonât täävgi ijge paajeed káppáluv. +formula_19 +formula_20 +Šleđgâenergia. +formula_23 +Jis piähtu lii staađâ, te energia lii tuše piähtu já ääigi teikâ keeldâ, šleđgâvirde já ääigi puátu. +formula_29 +Liegâsvuotâenergia. +formula_32 +Energia ohtâduvah. +Energia já pargo ohtâdâh lii SI-vuáháduvvâst Joule. +Aatoom- já vááimusfysiikâst lii kiävtust energia ohtâdâhhân elektronvolttâ (eV). +Ohtâ elektronvolttâ lii energia, mon elektron uážžu, ko tot mana šleđgâkiedist oovtâ vooltâ potentiaaliäru čoođâ. +Šleđgâenergia ohtâdâhân kiävttoo táválávt kilowattâtijme (kWh). +Eellimtarbâšijn energiamereh almottuvvojeh táválávt kalorin. +Campolieto. +Campolieto lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Campolietost ääsih 808 olmožid. +Ton vijdodâh lii 24,43 km², já alodâh 735 m. Campolieto naaburkieldah láá Castellino del Biferno, Matrice, Monacilioni, Morrone del Sannio, Ripabottoni já San Giovanni in Galdo. +Lodeh. +Lodeh (Aves) láá mannejeijeeh, täsilieggâ čielgitávtáliih, main lii puzzâloovdâ. +Luudijn láá suájáh já iänááš lodeh kirdeh. +Kirdem áánsust lodeh láá lavdâm ubâ maailmân. +Maailmist láá onnáá peeivi paijeel 10 400 loddešlaaijâd. +Ohtsis 482 luánduvárásâš šlaaijâd láá aiccum Suomâst. +Tiädduvyeimi. +Tiädduvyeimi ađai gravitaatio lii almoon, mii tiättoo massalâš káppáluvâi kooskâst. +Tiädduvyeimi čuávumuššân massalâš káppáluvah keesih nubijdis piälásis. +Tiädduvyeimi tiet ovdâmerkkân planeteh karveh taasnij pirrâ já galakseh pisoh čuákist. +Gravitaatio lii ohtâ vuáđuvuáruvaikuttâsâin šleđgâmagneetlâš vuáruvaikuttâs sehe kievrâs- já hiäjus vuáruvaikuttâs lasseen. +Čalmai masah láá nuuvt uceh, ete tiädduvyeimist ij lah mikroskooppisâš tääsist ennuvgin merhâšume, tego eres vuáruvaikuttâsâin, mut makroskooppisâš tääsist gravitaatio lii merhâšitteemus vuáruvaikuttâs. +Tiädduvyeimi lii kovvejum Albert Einstein almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoriast, mut tot ij lah čalmaašfyysiik standardmyenster uássin, tego eres vuáruvaikuttâsah. +Tiädduvyeimi já eres vuáruvaikuttâsâi ovtâstittem siämmáá myensterân lii-uv ohtâ tááláá fyysiik stuárráámušâin čuolmâin. +Meid gravitaatio hypoteetlâš tuálvoočalmaaš "graviton" ij lah vala kavnum. +Newton tiädduvyeimilaahâ. +mast formula_2 já formula_3 láá káppáluvâi masah, formula_4 lii káppáluvâi koskâ já formula_5 lii gravitaatiostaađâ. +Gravitaatiostaađâ styeresvuotâ lii formula_6 +Taan häämist laahâ lii tohálâš, jis káppáluvâi koskâ lii uáli kukke verdiddijn toi stuárudâhân. +Jis káppáluvâi koskâ lii uánihâš, te ij pyevti nabdeđ, ete káppáluvah láá čyegislágáneh. +Ton keežild vyeimi puáhtá táválávt rekinistiđ tárkká tuše integraal vievâst. +Jis káppáluvah liččii pááluh, toi koskâsâš tiädduvyeimi puávtáččij rekinistiđ nuuvt, ete puoh massa ličij kuávdásmum káppáluv koskâčuogâstâhân. +Almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoria. +Albert Einstein almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoria čielgee tiädduvyeimi äigikomovuođâ tävgilumáin massiivlâš káppáluvâi alda. +Tiädduvyeimi ij lah puáhtám selvâttiđ kvantâigijn ijge tot kuulâ standardmyensterân. +Carl Gustaf Emil Mannerheim. +Carl Gustaf Emil Mannerheim () lâi syemmilâš rijjâhiärrá já Suomâ marsalk. +Sun tooimâi Suomâ nubben staatâhovdân iivij 1918-1919 já Suomâ täsivääldi 6. presidentin iivij 1944-1946. +Carl Gustaf Emil Mannerheim šoodâi kesimáánu 4. peeivi 1867 Louhisaari lanneest Askaisijn. +Suu eeči kreivi Carl Robert Mannerheim kuođij perruus já vuolgij Ranskan já Ovtâstum staatáid. +Enni Hélène von Julin jaamij, ko Mannerheim lâi 14-ihásâš. +Mannerheim karrieer suáldáttin aalgij, ko sun moonâi Suomâ kaadeetkoodán Haminan 15-ihásâžžân ive 1882, mut sun iäruttui kaadeetškoovlâst ive 1886. +Tast maŋa sun luuvâi pajeuáppen Helsigist ive 1887 já vuolgij siämmáá ive čohčâmáánust suáldátškoovlân Piättârân, kost sun miänástui pyereest. +Ive 1892 Mannerheim naajâi kenraal nieidâ Anastasie Arapovain já sunnui šoodáin nieidâkyevtis. +Suoi kuittâg iäránáin ive 1903, já Anastasie Mannerheim varrij nieidâidiskuin Ranskan. +Suáldátkarrieer. +Ive 1904 Mannerheim uásálistij rijjâtátulâžžân Ruošâ-Jaapaan suátán já sust šoodâi vistig eeveerstluutnant já talle eeveerst. +Suáđi maŋa sun lâi aatellâšsiäđu ovdâsteijen staatâpeeivijn 1905-1906. +Iivij 1906-1908 Mannerheim mađhâšij Aasiast tutkâmin eromâšávt Kiina várádâhkuávluid. +Sun maacâi Piättârân ive 1908 já tooimâi tast maŋa suáldáttin Puolast. +Sun uásálistij vuossâmuu maailmsuátán iänáážin Nuorttâriijkâ-Uŋgar radostuvâin já Romaniast. +Uđđâivemáánust 1918 jiečânâs Suomâ seenaat nomâttij Mannerheim suojâluskuudij njunošhovdân já Suomâ siskáldâssuáđist sun stivrij vielgis suátivievâ. +Suáđi maŋa sust šoodâi Suomâ koskâpuddâsâš staatâhovdâ syeinimáánu 1919 räi. +Sun lâi presidentiävtukkâssân ive 1919 vaaljâin, mut K. J. Ståhlberg vuoitij vaaljâid já väljejui jiečânâs Suomâ vuossâmužžân presidentin. +Tast maŋa Mannerheim kiäsádâđâi politiikist. +Ive 1931 P. E. Svinhufvud nomâttij suu Suomâ suátivievâ njunošhovdân já ive 1933 sun finnij marsalk tittel. +Mannerheim tooimâi Suomâ njunošhovdân tälvisuáđi já jotkâsuáđi ääigi juovlâmáánu 31. peeivi 1944 räi. +Jotkâsuáđi loopâst porgemáánu 4. peeivi 1944 ovdâskodde valjij Mannerheim Suomâ täsivääldi presidentin, já sun stivrij Suomâ ráávhuráđádâlmijd Sovjetlittoin. +Skammâmáánust 1944 Mannerheim nomâttij Paasikivi haldâttâs já kiäsádâđâi talle kuuloold staatâ njunošist tiervâsvuotâčuolmâi tiet. +Sun iäránij virgestis njuhčâmáánust 1946 já jaamij Lausannest uđđâivemáánu 1. peeivi 1951. +Mannerheim +Guardialfiera. +Guardialfiera lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Guardialfierast ääsih 956 olmožid. +Ton vijdodâh lii 43,53 km², já alodâh 274 m. Guardialfiera naaburkieldah láá Acquaviva Collecroce, Casacalenda, Castelmauro, Civitacampomarano, Larino, Lupara já Palata. +Guardiaregia. +Guardiaregia lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Guardiaregiast ääsih 732 olmožid. +Ton vijdodâh lii 43,71 km², já alodâh 730 m. Guardiaregia naaburkieldah láá Campochiaro, Cusano Mutri, Piedimonte Matese, Pietraroja, San Giuliano del Sannio, Sepino já Vinchiaturo. +Busso. +Busso lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Bussost ääsih 1 183 olmožid. +Ton vijdodâh lii 23,81 km², já alodâh 756 m. Busso naaburkieldah láá Baranello, Campobasso, Casalciprano, Castropignano, Oratino, Spinete já Vinchiaturo. +Albert Einstein () lâi saksajuudalâš teoreetlâš fysijkkár. +Suu tobdosumos pargo lâi tiädduvyeimi kovvejeijee koskâvuođâlâšvuotâteoria. +Sun vaiguttij meid ennuv kvanttâmekaniik sehe kosmologia ovdánmân, já suu aneh ohtân 1900-lovo merhâšitteemusâin fysijkkárijn. +Einstein finnij ive 1921 Nobel-fyysiikpalhâšume čuovâšleđgâlâš almoon čielgiimist já aatoom eksistens tuođâštmist Brown jođo vievâst. +Albert Einstein šoodâi Maadâ-Saksaast Ulm kaavpugist čujottâsâst Bahnhofstraße B 135 njuhčâmáánu 14. peeivi 1879. +Peerâ varrij Münchenân, ko Einstein lâi oovtâihásâš. +Párnážin Einstein makkui eenâb jiečânis, já sust lijjii kuásnii korrâ suttotoppiittuvah. +Sun meid máttái sárnuđ eskin kuulmâihásâžžân. +Einstein algâttij ive 1885 škoovlâ katolilâš aalmugškoovlâst Peterschulest, ko eres škoovlah iä lamaš. +Sun finnij juudalâš šoddâdem, mut luándutiettui tiet sun viärádui oskolduvâst, ijge sust ovdâmerkkân lamaš bar-mitsva. +Einstein sirdâšui ive 1888 München Luitpold-lyseon. +Sun ij lijkkum škoovlâ oppâvuáváámân, ko kielah máttááttuvvojii ennuv eenâb ko ovdâmerkkân matematiik, fyysiik já eennâmtiätu. +Einstein máttáátteijee lâi tulkkâm suu munejurduid eres amnâsáid já eeđâi sunjin pegâlmâs saanijd: "Tust ij kuássin šoodâ mihheen" já avžuuttij Einstein vyelgiđ meddâl škoovlâst. +Einstein lâi siämmáá uáivilist já iäránij škoovlâst, ko lâi finnim tuođâštâs matematiik mättiimist. +Iäránem maŋa sun oopâi ive verdi Sveeicist Aarau kantonškoovlâst. +Ive 1896 Einstein algâttij Zürich teknisâš ollâškoovlâst, kost sun teeivâi suu puáttee káálgu Mileva Marić. +Škoovlâst máttááttáin pegâlmâs matematiik máttáátteijeekyevtis: Adolf Hurwitz já Hermann Minkowski. +Einstein ij lamaš motivistum matematiik oppâmist, ko sun juurdij, ete fysijkkár ij taarbâš matematiikâst ko vuáđutiäđuid. +Sun ij finnim totkos loppâiskosist nuuvt puorijd árvusaanijd ko ovdil, mut sun finnij kuittâg-uv diplom. +Škoovlâ maŋa sun finnij pargo Bern patenttoimâttuvvâst. +Ovdil pargo sun lâi lamaš uánihis ääigi máttáátteijen já lâi almostittâm čalluu kapillaaralmonist. +Pargosaajeest lâi stuorrâ ävkki Einsteinân já Mileva Marićân, ko Marić vuordij sunnuu vuossâmuu párnáá. +Einstein já Marić näimilito ulguubeln šoddâm páárnáš hiäjusmitij sunnuu vanhimij kooskâid. +Einstein eeči jaamij ive 1903, mut sun lâi tuhhiittâm sunnuu näimilito ovdil tom. +Einstein já Marić nubbe páárnáš Hans Albert šoodâi ive 1904. +Patenttoimâttuv ääigi Einstein finnij valmâšin kulmâ stuorrâ pargo, moh puoh valmâštuvvojii ive 1905. +Pargoh lijjii eromâš koskâvuođâlâšvuotâteoria, čuovâšleđgâlâš almoon sehe Brown joto. +Puoh pargoh finnejii eres fysijkkárij huámmášume. +Einstein pargo patenttoimâttuvvâst ij lamaš vaigâd já tondiet sust lâi äigi ovdediđ jieččân teoriaid já ive 1905 merhâšittee pargoi rähtim lâi máhđulâš. +Cuáŋuimáánu 30. peeivi 1905 Einstein finnij valmâšin suu náguskirje Zürich teknisâš ollâopâttuvvâst. +Einstein finnij ive 1909 pargo Zürich ollâopâttuv professorin. +Pargo lâi hárjánmettum Einsteinân lussâd, mut ollâopâttuv uáppeeh lijkkojii sunjin ennuv, ko sun maatij čielgiđ aašijd iberdettee vuovvijn. +Ive 1910 šoodâi Einstein kuálmád páárnáš Eduard. +Ive 1911 Einstein varrij perruinis Prahan, kost sun finnij virge uđđâivemáánu 11. peeivi. +Sun ij kuittâggin lijkkum Praha pirrâdâhân, mii lâi Saksa vuástásâš, já sun varrij maasâd Zürichân syeinimáánust 1912. +Ive 1914 Einstein finnij povdim máttááttiđ Berliinist. +Vuosmuš maailmsuáti aalgij porgemáánu 1. peeivi 1914, mut Einstein paasij Berliinân, veik sun vuástálistij suáđi. +Sun meid seervâi pasifistlâš siärván. +Einstein finnij almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoria valmâšin skammâmáánu 25. peeivi 1915. +Ive 1919 peeivisiävŋánem toovâi máhđulâžžân Einstein teoria miäldásâš Piäiváá alda tábáhtuvvee čuovâ suuijâm keččâlem. +Teoria čaittâšui tuottân, mii tovâttij stuorrâ tuuškâ já Einstein finnij maailmvijđosávt ennuv huámmášume. +1920-lovvoost Einstein mađhâšij ennuv. +Sun eelij ovdâmerkkân Ovtâstum staatâin, Japanist, Maadâ-Amerikâst sehe maaŋgâin Euroop enâmijn. +Skammâmáánust 1922 Einstein kuulâi, ete sun lâi finnim Nobel-fyysiikpalhâšume. +Einsteinân lâi irâttum finniđ palhâšume jo kuhháá, mut eskin almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoria visásmittem adelij sunjin korrâ iävtukkâsvuođâ. +Palhâšume adeluvvojii loppâloopâst čuovâšleđgâlâš almoon čielgiimist ijge koskâvuođâlâšvuotâteoriast, ko koskâvuođâlâšvuotâ ij lamaš hutkos, nuuvt ko tot lâi Alfred Nobel testamentist miäruštâllum. +Sun vuástávaaldij palhâšume Tukholmast syeinimáánust 1923. +1930-lovo aalgâst Einstein poolâi natsij stuimij tiet, ete Saksaast lii šoddâmin diktatuur já meddâlvarrim ličij velttimettum. +Sun mađhâšij 1930-lovo aalgâst ennuv Ovtâstum staatâin já ko Adolf Hitler pajanij vááldán uđđâivemáánu 30. peeivi 1933, te sun ij innig tuostâm maccâđ Saaksan. +Einstein mađhâšij siämmáá ive maasâd Euroopân já luovâttij Brysselist Saksa paasâs páihálâš Saksa ovdâstâsân. +Sun meid iäránij Preussi akatemiast sehe saksalâš tieđâseervijn. +Einstein Saksa ruuđah tuáhánváldojii já Sturmabteilung rievvij suu táálu Berliinist. +Einstein varrij Ovtâstum staatáid New Jersey Princetonân, kuus Abraham Flexner lâi vuáđudâm instituut tiettei tutkâmpargo várás. +Nube maailmsuáđi ääigi Einstein tooimâi raavâadeleijen pávkkánâskoččâmušâin. +Ko sun kuulâi, ete Ovtâstum staatâin lijjii aatoompoomih, te sun čaalij president Franklin D. Rooseveltân reeivâ, mast sun almottij huolâs tuššâdeijee viärjui máhđulii kevttimist. +Roosevelt kiergânij kuittâg-uv jäämmiđ ovdil reeivâ puáttim. +Suáđi maŋa almostui Smyth raapoort, mast lâi čielgejum aatoompoomi ovdedem. +Raportist lâi mainâstum meid Einstein reivâ, mon keežild sun ij innig puáhtám leđe iärust aatoompoomin kyeskee savâstâlmist. +Ko Einstein ooinij aatoompoomi vaikuttâsâid Hiroshimast, te sun aalgij piäluštiđ viärjuinuollâm. +Veik Einstein tuubdâi stuorrâ sujâlâšvuođâ aatoompoomij tiet, sun ij kuássin tuommim toi kiävtu. +Einstein toolâi New Yorkst juovlâmáánu 10. peeivi 1945 sárnum, mast sun kieđâvušâi tiettei ovdâsvástádâs já sujâlâšvuođâ tobdo já mainâstij jieijâs uásist aatoompoomi oovdedmist. +Sun vaađâi taan tiileest ruokis tooimâid já jurdâččemvuovij muttem. +Einstein tooimâi muáddi ive seervist, mii irâttij čielgiđ politijkkáráid já eres ulmuid aatoompoomi vaarâid. +Einsteinân fallui Israel president virge skammâmáánu 16. peeivi 1952, mut Einstein ij váldám tom vuástá, veik sun oonij faallâm stuorrâ kunnen. +Tuáhtáreh kavnâttii ive 1950, ete Einsteinist lâi válduváimusuonâ vijđánem. +Ton maŋa sun tieđij, ete sun jámáččij forgâ. +Sun vuáláčaalij testamentis njuhčâmáánu 18. peeivi 1950. +Testamentist meridui, ete Einstein kietâčalluuh monâččii Jerusalem juuvdálâš ollâopâttâhân. +Cuáŋuimáánu 11. peeivi 1955 sun vuáláčaalij áánnum kištoriäidudem vuástá. +Muáddi peeivi maŋeláá sust algii korrâ pohčâseh já tuáhtár epidij, ete vijđánem lâi álgám kulgâđ. +Sun kaartâi pyecceeviäsun, kost tile puáránij mottoom verd, já sun valmâštâlškuođij radiosárnum, mii ij kuássin ��oddâm valmâšin. +Einstein jaamij cuáŋuimáánu 18. peeivi tijme 1.15 ton maŋa, ko lâi ettâm muáddi sääni saksakielân, maid hoittájeijee ij iberdâm. +Thomas Harvey raahtij Einsteinân rumâšlehâstuv, mast jäämmimsuijân visásmui válduváimusuonâ vijđánem ráigánem. +Harvey meddâlistij Einstein vuoiŋâšijd já vuárhui taid tutkâmkiävtun. +Einstein rummâš puáldimhävdidii iđedist neelji äigi Trentonist siämmáá peeivi, já kuunâid levâttii suu tuáivu mield tubdâmettum sajan. +Koskâvuođâlâšvuotâteoria. +Koskâvuođâlâšvuotâteoria lii ohtsâšnomâttâs, mii kiävttoo kyevti Albert Einstein ráhtám fyysiik teoriast. +Teoriah láá eromâš koskâvuođâlâšvuotâteoria já almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoria. +Tavenna. +Tavenna lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Tavennast ääsih 626 olmožid. +Ton vijdodâh lii 21,97 km², já alodâh 550 m. Tavenna naaburkieldah láá Acquaviva Collecroce, Mafalda, Montenero di Bisaccia, Palata já San Felice del Molise. +Euro. +Euro (symbol €, uánádâs e, aalmugijkoskâsâš vaaluuttubdâldâh EUR) lii Euroop union virgálâš vaaluut já kiävtust ohtsis 19 Euroop union staatâst. +Vielgis-Ruošâ ruble. +Vielgis-Ruošâ ruble (,) lii Vielgis-Ruošâ ruttâohtâdâh. +Syeinimáánu 1. peeivi 2016 valdui anon uđđâ Vielgis-Ruošâ ruble, mii poođij ovdii ruble sajan lovoin 1:10 000. +Ton aalmugijkoskâsâš vaaluuttubdâldâh lii BYN. +Tufara. +Tufara lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Tufarast ääsih 822 olmožid. +Ton vijdodâh lii 35,52 km², já alodâh 420 m. Tufara naaburkieldah láá Castelvetere in Val Fortore, Celenza Valfortore, Gambatesa, Riccia, San Bartolomeo in Galdo já San Marco la Catola. +1087 (MLXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1080-lovo káávcád ihe. +1077 (MLXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1070-lovo káávcád ihe. +1067 (MLXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1060-lovo káávcád ihe. +1057 (MLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1050-lovo káávcád ihe. +Pleistoseen. +Mammut suvâttui ušom táálášulmuu miäcástem tiet. +Pleistoseen lii Eennâmpáálu geolooglâš äigipaje, mii aalgij 2,6 miljovn ihheed tassaaš já nuuvâi suulân 11 500 ihheed tassaaš. +Jiešvuođâlâš ääših pleistoseenpaajeest lijjii maaŋgah jieŋâpajeh já ulmuu jotelis evoluutio sehe aaibâs pleistoseenpaje loopâst meid keđgiáigásâš kulttuurovdánem já eennâmviljâlem vuosmuuh aiguuh. +Jieŋâpaje nuuvâi pleistoseenpaje loopâst já maaŋgah jietânâselleeh, ovdâmerkkân mammut, mastodont, saapeelpänikissá já jietânâslaskijâš suvâttuvvii šoŋŋâdâhnubástus tiet já ovdánâm ulmuu miäcástem tiet. +Keđgiäigi. +Ákšu lii ušom 3 500-4 000 ihheed puáris. +Keđgiäigi lii äigipaje, kuás ulmuuh rahtii pargopiergâsijd keeđgist, muorâst já täävtist, iäge metalleh lamaš almolii kiävtust pargopiergâsijn. +Meid njaajâ sehe jieškote-uvlágáneh ellein já šaddoin ožžum materiaaleh lijjii vijđáht kiävtust. +Keđgiääigi äigipaje lii kuhemus ulmuu kulttuurevoluutio äigipaje. +Tot aalgij ko vuosmuš hominid iiđij Afrikân čiččâm miljovn ihheed tassaaš já nuuvâi ko meetaalpargopiergâseh pottii almolii kiävtun. +Keđgiäigi nuuvâi eres ääigi eres soojijn maailmist. +Vala-uv láá härvis hiäimuh, moh iä keevti meetaalpiergâsijd. +Keđgiääigi tuávádâh. +Keđgiääigi tuávádâh šoodâi 1800-lovvoost tieđâlâš arkeologia algâmuddoost, ko tovlááh tiŋgâkavâaseh juáhhojii valmâštâsmateriaal mield keđgi-, pronssi- já ryevdipaje juávhoid. +Veikkâ keđgiáigásâš kulttuurijn tábáhtuvvii eres-uv stuorrâ nubástusah, ovdâmerkkân eennâmviljâlem ovdedem, lii keđgiääigi tuávádâh kuittâg siäilum kiävtust. +Keđgitiiŋgah láá arkeologiast teháliih, ko motomin toh sättih leđe áinoo kávnusamnâstâh. +Stuorrâ uási keđgiáigásâš tiiŋgâin valmâštii kuittâg orgaanlâš materiaalist. +Toh láá siäilum pyereest, jis piirâs lii lamaš hiäivulâš. +Onnáá peeivi lii máhđulâš miäruštâllâđ kávnus ave luándutieđâlâš vuovijgijn. +1047 (MXLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1040-lovo káávcád ihe. +Ururi. +Ururi lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Ururist ääsih 2 507 olmožid. +Ton vijdodâh lii 31,65 km², já alodâh 262 m. Ururi naaburkieldah láá Larino, Montorio nei Frentani, Rotello já San Martino in Pensilis. +1037 (MXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1030-lovo káávcád ihe. +1027 (MXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1020-lovo káávcád ihe. +1017 (MXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1010-lovo káávcád ihe. +1007 (MVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1000-ihelove káávcád ihe. +Matrice. +Matrice lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Matricest ääsih 1 072 olmožid. +Ton vijdodâh lii 20,21 km², já alodâh 690 m. Matrice naaburkieldah láá Campobasso, Campolieto, Castellino del Biferno, Montagano, Petrella Tifernina, Ripalimosani já San Giovanni in Galdo. +Listo maailm staatâin. +Tai lasseen láá 4 staatâ, moh iä lah Ovtâstum aalmugkuudij jesâneh, mutâ maid láá ucemustáá 20 staattâd tubdâstâm: Kosovo, Viestâr-Sahara, Taiwan (Kiina täsiväldi) já Palestiin. +Ihe. +Ihe lii äigilovo ohtâdâh. +Táválávt ivvijn uáivildeh kalenderive, mii tááláš gregoriaanlâš kalender‏‎ist pištá 365, kárgámive 366 kalenderpeivid. +Äigilovo vuáđđun lii Eennâm juurrâmpaje Piäiváá pirrâ. +Ivveest láá 12 mánuppaijeed já suulân 52 okkod. +Ive ääigi Eennâmpáálu stiällu muttoo, já ton tááhust peeivi kukkodâh já šooŋah še mulsâšudeh. +Taid mulsâšudmijd kočodeh iveäigin. +Eres soojijn já kulttuurijn rekinisteh iveaaigijd eresnáál. +Táválávt liähmustielâs já subarktâsâš kuávluin rekinisteh nelji iveääigi (keesi, čohčâ, kiđđâ já tälvi), ko vuod ovdâmerkkân peeivitäsideijee alda maŋgii keččih, ete ivveest láá tuše kyehti iveääigi (monsuunpaje já koškepaje), já Säämist sárnuh käävci iveääigist. +Love ivveest šadda ihelohe, čyeđe ivveest čyeti-ihe já tuhháát ivveest ihetuhháát. +Neelji ive äigipaje kočodii Antiik Kreeikast olympiadin. +Listo iheluuvijn. +Taat lii listo motomijn viestâreennâmlâš äigilovo iheluuvijn. +Iheloveh +1091 (MXCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1090-lovo nubbe ihe. +Ferrazzano. +Ferrazzano lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Ferrazzanost ääsih 3 177 olmožid. +Ton vijdodâh lii 16,77 km², já alodâh 872 m. Ferrazzano naaburkieldah láá Campobasso, Campodipietra, Gildone já Mirabello Sannitico. +Contrada Piane, Mimosa, Nuova Comunità já Poggio Verde. +1081 (MLXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1080-lovo nubbe ihe. +1071 (MLXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1070-lovo nubbe ihe. +1061 (MLXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1060-lovo nubbe ihe. +1051 (MLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1050-lovo nubbe ihe. +1041 (MXLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1040-lovo nubbe ihe. +1031 (MXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Tot lâi 1030-lovo nubbe ihe. +1021 (MXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1020-lovo nubbe ihe. +1011 (MXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1010-lovo nubbe ihe. +Petacciato. +Petacciato lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Petacciatost ääsih 3 484 olmožid. +Ton vijdodâh lii 35,40 km², já alodâh 225 m. Petacciato naaburkieldah láá Guglionesi, Montenero di Bisaccia já Termoli. +1001 (MI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi nube ihetuhháát vuossâmuš ihe já 1000-ihelove nubbe ihe. +Listo Nobel-palhâšume vyeittein. +Taat lii listo Nobel-palhâšume vyeittein äigioornigist. +Nobel +Listo Wimbledon almai kuáhtásspeelâ vyeittein. +Wimbledon lii tennisturnam, mii uárnejuvvoo jyehi ive All England Lawn Tennis and Croquet Club sinokiedijn Wimbledon čuákkipääihist Lontoost, Eŋlandist. +a> lâi vuossâmuš almai, kote vuoitij čiččâm Wimbledonid. +a> vuoitij Wimbledon čiččâmii käävci ivveest. +Listo Wimbledon nisonij kuáhtásspeelâ vyeittein. +Spinete. +Spinete lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Petacciatost ääsih 1 205 olmožid. +Ton vijdodâh lii 17,83 km², já alodâh 600 m. Spinete naaburkieldah láá Baranello, Bojano, Busso, Casalciprano, Colle d'Anchise já Sant'Elena Sannita. +Markkân lasseen Spinete kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Piana. +Listo Nobel-kemiapalhâšume vyeittein. +Taat lii listo Nobel-kemiapalhâšume vyeittein äigioornigist. +Listo Italia juuvâi läättinkielâlijn noomâin. +Taat lii listo Italia juuvâi läättinkielâlijn noomâin. +Listo Malediivij kaavpugijn. +Taat lii listo Malediivij kaavpugijn. +Malediivij kaavpugeh +Listo Bhutan kaavpugijn. +Taat lii listo Bhutan kaavpugijn. +Bhutan kaavpugeh +Listo Burundi kaavpugijn. +Taat lii listo Burundi kaavpugijn. +Burundi kaavpugeh +Listo Suomâ siijdâin iivij 1919-1931. +Åland lääni. +Ive 1920 tiäđui mield Åland läänist lijjii 245 sijdâd já ovtâskâstáállud. +Brändö. +Brändöst láá 10 sijdâd: Asterholma, Baggholma, Björnholma, Brändö, Fiskö, Jurmo, Koskenpää, Lappo, Torsholma já Åva. +Eckerö. +Eckeröst láá 7 sijdâd: Björnhuvud (Björnhovda), Finbo, Kyrkby, Marby, Storby, Torp já Överby. +Finström. +Finströmist láá 25 sijdâd: Bamböle, Bartsgårda, Bastö, Bergö, Bjerström (Bjärström), Brantsböle, Emkarby, Enbolsta, Finström, Godby, Grelsby, Kulla, Markusböle, Pettböle, Pålsböle, Rågertsböle, Strömsvik, Stålsby, Svartsmara, Tjudö, Torrbolsta, Tärnebolsta (Tärnbolsta), Västanträsk, Åttböle (Ottböle) já Ämnäs (Emnäs). +Föglö. +Föglöst láá 24 sijdâd já ovtâskâstáállud: Björsboda, Björkör (ovtâskâstáálu), Bråttö, Brändö (ovtâskâstáálu), Bänö, Degerby, Finholma, Flisö, Granboda, Hastersboda, Horsholma, Hummersö, Jyddö, Järsö (Jersö) (ovtâskâstáálu), Kallsö, Klåvskär (ovtâskâstáálu), Nötö, Sanda, Skogboda, Sommarö, Sonnboda, Stentorpa, Ulversö já Överö. +Geta. +Getast láá 15 sijdâd: Andersö, Bolstaholm, Dånö, Finnö, Greggnäs (Gräggnäs), Höckböle, Isaksö, Labbnäs, Möckelgräs, Olofsnäs (Olsnäs), Pantsarnäs, Skinnarböle, Snäckö, Västergeta (markkân) já Östergeta. +Hammarland. +Hammarlandist láá 20 sijdâd: Boda, Bovik, Bredbolsta, Byttböle, Djäkenböle (Djekenböle), Drygsböle, Frebbenby, Hellesby, Kattby, Kråkböle, Lillbolsta, Mörby, Nävsby, Posta, Skarpnåtö, Strömma, Sålis, Torp, Västmyra já Äppelö. +Jomala. +Jomalast láá 32 sijdâd já ovtâskâstáállud: Andersböle (ovtâskâstáálu), Björsby, Buskböle, Dalkarby, Djurvik, Gottby, Gölby, Hammarudda, Hinderböle (ovtâskâstáálu), Ingby, Jomalaby, Karrböle, Kila (ovtâskâstáálu), Kungsöby, Möckelby, Möckelö, Norrsunda, Rasmansböle (ovtâskâstáálu), Ringsböle, Sviby, Södersunda, Torp, Ulvsby, Vargsunda, Västansunda, Väster-Kalmar, Ytterby, Ytternäs, Ödanböle, Önningeby, Öster-Kalmar já Överby. +Kumlinge. +Kumlingest láá 4 siijdâ: Björkö, Enklinge, Kumlinge já Seglinge. +Kökar. +Kökarist láá 6 siijdâ já ovtâskâstáálu: Finnö, Hellsö, Karlby, Kyrkogårdsö (ovtâskâstáálu), Österbygge já Överboda. +Lemland. +Lemlandist láá 16 sijdâd já ovtâskâstáállud: Bengtsböle, Bistrop, Flaka, Granboda, Haddnäs (ovtâskâstáálu), Hellestorp, Järsö (Jersö), Knutsboda, Lemböte, Norrby, Nåtö, Rörstorp, Stackskär, Söderby, Vessingsboda já Västeränga. +Lumparland. +Lumparlandist láá 7 sijdâd já ovtâskâstáállud: Klemetsby, Krokstad, Lumparby, Lumpoby, Norrboda, Skag (ovtâskâstáálu) já Svinö. +Saltvik. +Saltvikissä láá 34 sijdâd: Antböle, Bertby, Borgboda, Boksö, Daglösa, Främmanby, Germundö, Haga, Haraldsby, Hjortö, Hullby, Kuggböle, Kvarnbo, Laby, Lagmansby, Lavsböle, Lavö, Liby, Långbergsöda, Nääs (Näs), Ovanåker, Rangsby, Ryssböle, Ryssö, Saggö, Sonröda (Sonnröda), Strömma, Syllöda, Sålis, Toböle, Tängsöda, Vassböle (Vastböle), Åsgårda já Ödkarby. +Sottunga. +Sottungast láá 5 siijdâ já ovtâskâstáálu: Finnö (ovtâskâstáálu), Husö (ovtâskâstáálu), Hästö (ovtâskâstáálu), Mosshaga já Sottunga. +Sund. +Sundist láá 27 sijdâd já ovtâskâstáállud: Berg (ovtâskâstáálu), Björby, Brännbolsta, Domarböle, Finby, Gunnarsby, Gästerby, Hulta, Högbolsta, Jussböle, Kulla, Lappböle, Lövvik (ovtâskâstáálu), Mångstekta, Persby, Prästö (ovtâskâstáálu), Rosenberg, Ryssböle, Sibby, Smedsböle, Strömbolsta, Svensböle, Sundby, Tosarby, Tranvik, Träsk (ovtâskâstáálu) já Vivasteby. +Vårdö. +Vårdössä láá 13 sijdâd já ovtâskâstáállud: Bergö, Bussö (ovtâskâstáálu), Grundsunda, Listersby, Lövö, Mickelsö, Sandö, Töftö, Vargata, Vårdö, Simskäla-Västerö, Simskäla-Österö já Ängö (ovtâskâstáálu). +Häme lääni. +Ive 1921 tiäđui mield Häme läänist lijjii 1 258 sijdâd já ovtâskâstáállud. +Akaast láá 16 sijdâd: Haanoja, Haihunkoski, Haudanniemi, Kaulo, Kurisjärvi, Käyrälä, Lontila, Mustue, Nahkiala, Pätsiniemi, Riisikkala, Sontula, Sotkia, Toijala, Varrasniemi já Viiala. +Asikkalast láá 23 sijdâd: Anianpelto, Asikkala, Hillilä, Iso Äiniö, Joenniemi, Kalkkinen, Keltaniemi, Kopsuo, Kurhila, Muikkula, Myllykselä, Paakkola, Pulkkila, Reivilä, Riihilahti, Salo, Särkijärvi Särkijärvi, Urajärvi, Vehkoo, Vesivehmaa, Viitaila, Vähinmaa já Vähä-Äiniö. +Eräjärvi. +Eräjärvist láá 10 sijdâd: Haapaniemi (markkân), Hietalahti, Hirtolahti, Järvenpää, Kauppila, Koppala, Kuivanen, Leväslahti, Uiherla já Vihasjärvi. +Maadâ-Pirkkala. +Etelä-Pirkkalast láá 14 sijdâd já ovtâskâstáállud: Ania, Haikka (ovtâskâstáálu), Kataisto (ovtâskâstáálu), Naistenmatka, Nuoliala, Pappila (ovtâskâstáálu), Partola, Pirkkalankylä, Sankila (ovtâskâstáálu), Sionkylä, Sorkkala, Tanila, Toppari já Valkila (ovtâskâstáálu). +Forssast láá 12 sijdâd: Ahoniitty, Haudankorva, Ilvesoja, Järvenpää, Kojo, Kuhala, Kuusto, Linikkala, Lunttila, Talsola, Vieremä já Vuolle. +Hattulast láá 29 sijdâd já ovtâskâstáállud: Hakimäki (ovtâskâstáálu), Halkkorpi, Hurttala, Hyrvälä, Ihalempi, Kalkkonen (ovtâskâstáálu), Katinala, Kerälä, Kivijoki, Koski, Kouvala, Kärsälä (ovtâskâstáálu), Leiniälä, Mervi, Metsänkylä (ovtâskâstáálu), Mierola, Nihattula, Nummi, Pekola, Pelkola, Pyhälahti, Rahkoila, Saari, Sattula, Takajärvi, Tenhiälä, Valtee (ovtâskâstáálu), Ventola (ovtâskâstáálu) já Vuohiniemi. +Hauho. +Hauhost láá 37 sijdâd já ovtâskâstáállud: Aikkola, Ajoranta, Alvettula, Eteläinen, Hahkiala, Hakkala, Heinäkangas, Hyömäki, Ilmoila, Joki, Juntula, Kalaila, Kaukkala, Kelkkainen, Keso, Hauho markkân, Kokkala, Kokkila, Lautsia, Lehdesmäki, Lehteälä, Matkantaka, Miehoila, Mustila, Okerla, Porras, Rukkoila, Sappee, Skyttälä, Sotjala, Torvoila, Tuittula, Uusikylä, Vihavuori, Villantila, Vitsiälä já Vuolijoki. +Hausjärvist láá 15 sijdâd: Erkylä, Hamina, Hausjärvi, Hikiä, Karhi, Kuru, Lavinto, Oitti, Puujaa, Rutajärvi, Ryttylä, Selänoja, Torhola, Turkhauta já Vantaa. +Hollolast láá 47 sijdâd já ovtâskâstáállud: Aikkala, Hahmajärvi, Hankaa, Hatsina, Heinlammi, Herrala, Hersala, Hälvälä, Jalkaranta, Jarvala, Järvenpää, Järventaka, Kalliala, Kastari, Korpikylä, Kukkila, Kutajoki, Lahdenpohja, Loppi, Luhdantausta, Manskivi, Messilä, Miekkiö, Noitala, Nokkola, Näsäkkä, Okeroinen, Paimila, Parikka (ovtâskâstáálu), Parinpelto, Pinnola, Pyhäniemi, Sairakkala, Sarva, Siikaniemi, Tenhelä, Tennilä, Toivola, Untila, Upila (ovtâskâstáálu), Uskila, Utula, Vaania, Vaavela, Vesala, Vihattu já Voistio. +Humppilast láá 6 siijdâ já ovtâskâstáálu: Huhtaa, Humppila, Koivisto, Murto, Taipale já Venäjä (ovtâskâstáálu). +Hämeenlinna táálunkieldâ. +Hämeenlinna táálunkieldâst láá 6 siijdâ: Hätilä, Järviöinen, Luhtiala, Ojoinen, Parola já Vuorentaka. +Janakkalast láá 19 sijdâd: Haapaniemi, Hiisi, Hyvikkälä, Kerkkola, Kernaala, Kiipula, Korpi, Leppäkoski, Löyttymäki, Melkkola, Napiala, Saloinen, Sauvala, Tarinmaa, Tervakoski, Turenki, Uhkoila, Virala já Vähikkälä. +Jokioisijn láá 13 sijdâd: Haapaniemi, Jokioinen, Jänhijoki, Kiipu, Lammi, Latovainio, Minkiö, Niemi, Ojainen, Pellilä, Rehtijärvi, Saari já Vaulammi. +Ive 1921 siijdâi meeri kiäppánij 10 siijdân, ko Lammi lohtui Jokioisijd, Ojainen Pellilän já Saari Kiipun. +Juupajoki. +Juupajokist láá 17 sijdâd já ovtâskâstáállud: Aakkola, Haavisto, Hirvijärvi, Hoivala, Hulipas, Höydes, Kihlala, Kokkila, Kopsamo, Lylyjärvi, Melli, Porvola, Pylkki ađai Pylkinautio, Pärri ađai Pärrinautio (ovtâskâstáálu), Sahrajärvi, Sukkila já Voitila. +Jämsäst láá 35 sijdâd: Alhojärvi, Aseme, Auvila, Edesniemi, Haavisto, Hahkala, Hassi, Hauvala, Heikkilä, Honkala, Jaatila, Juokslahti, Jämsänkoski, Kaipola, Kaukkiala, Kelhä, Kerkkola, Kiukkoila, Kähö, Moiskala, Niemola, Patajoki, Patala, Pietilä, Ruotsula, Saari, Sammallahti, Seppola, Säyrylä, Tervala, Toivila, Vierelä, Viiala, Vitikkala já Yijälä. +Kalvola. +Kalvolast láá 24 sijdâd: Ahlajärvi, Heinu, Hietajärvi, Hitumaa, Iittala, Kanajärvi, Kankaanpää, Kautio, Keikkala, Kotkajärvi, Kutila, Kutinen, Kuurila, Könnölä, Niemi, Ojajärvi, Orjanhirsi, Paakkonen, Sauvala, Saviniemi, Sittala, Sääksniemi, Taljala já Unonen. +Kangasalast láá 70 sijdâd já ovtâskâstáállud: Alanen (ovtâskâstáálu), Apajapohja, Franssila (ovtâskâstáálu), Haapaniemi, Haavisto (ovtâskâstáálu), Haviseva, Heponiemi, Herttuala, Hykönsalo, Hyppärilä, Ihari, Jokioinen, Joutsiniemi (ovtâskâstáálu), Kaukola (ovtâskâstáálu), Kautiala, Keljo (ovtâskâstáálu), Kerppola (ovtâskâstáálu), Keso, Koivisto, Kuru, Kyötikkälä (ovtâskâstáálu), Köyrä, Leipi, Lentola (ovtâskâstáálu), Lihasula, Liuksiala (ovtâskâstáálu), Luukkaala, Monikkala, Mustoo (ovtâskâstáálu), Mutikko (ovtâskâstáálu), Mäyrä, Neulaniemi, Ohtola, Paalila, Palo, Pappila (ovtâskâstáálu), Parvela (ovtâskâstáálu), Pikkola (ovtâskâstáálu), Pispala (ovtâskâstáálu), Ponsa, Raikku, Raronsalo, Rekiälä (ovtâskâstáálu), Riku, Riunvaiva, Ruokonen, Sammalisto (ovtâskâstáálu), Sarkkila (ovtâskâstáálu), Savo, Siitama, Sorola (ovtâskâstáálu), Suinula, Suomatka, Suomela, Suorama, Tarkeela, Tarpila, Tiihala, Tohkala, Toikkola, Toosila (ovtâskâstáálu), Tursola, Vahderpää, Varala, Vatiala, Vehoniemi, Vihtinen (ovtâskâstáálu), Vihtiälä (ovtâskâstáálu), Vänninsalo já Vääksy (ovtâskâstáálu). +Koijärvi. +Käldee siskeeld tuše vuáváámijd kieldâ vuáđđudmist. +Käldest iä lah tiäđuh kieldâ siijdâin. +Korpilahti. +Korpilahtist láá 22 sijdâd: Honkala, Juokslahti, Korpilahti, Kähö, Moiskala, Muurame, Muuratjärvi, Nuorlahti, Oittila, Pajulahti, Putkilahti, Raidanlahti, Riihijärvi, Ruotsula, Rutalahti, Sammallahti, Särkijoki, Säyrilä, Tervala, Veijo, Vitikkala já Yijälä. +Koskenpää. +Koskenpääst láá 9 sijdâd: Havu, Kalmavirta, Kavattila, Kerkkola, Patala, Sahloinen, Siniävirta, Valkeeluomi já Viekansalmi. +Koski Hl. +Koskist Hl láá 18 sijdâd: Etola, Hankala, Huhti, Huljala, Hyrkkälä, Hyväneula, Järvenpää, Kavunkorpi, Koski, Leiniälä, Miehola (siskeeld Kalliojärvi), Padonmaa ađai Palomaa, Porvola, Putula, Saapas, Tenhiälä, Toijala já Töykkylä. +Kuhmalahti. +Kuhmalahtist láá 8 sijdâd: Iso Pento, Kivisalmi, Pajula (Pajulahti), Pohja, Tervaniemi, Vehkajärvi, Vehkapuntari já Vähä Pento. +Kuhmoisijn láá 16 sijdâd: Anttula, Harmoinen, Kaukola, Leppäkoski (markkân), Lästilä, Närvä, Pihlajalahti, Puukkoinen, Päijälä, Rasi, Ruolahti, Suujärvi, Tapiala, Tehi, Valkeala já Äkämäki. +Kuorevesi. +Kuorevesist láá 20 sijdâd já ovtâskâstáállud: Ajostaipale, Eskola, Eväjärvi-Ylövesi, Hallinpenkki, Huikuri, Joensuu, Kaltila, Kavala, Kerttee, Kolhi, Kuoreniemi, Kurra (ovtâskâstáálu), Lahti, Liponsalmi, Pihlaisto, Pitkäinen, Suinula, Särkilahti, Vedenpää já Vähäsalmi. +Kuru. +Kurust láá 17 sijdâd já ovtâskâstáállud: Aurejärvi, Hainari, Juhtimäki, Karjula, Keihäsjärvi, Keihäslahti, Koivisto, Olkitaipale, Petäjälammi, Pohjankapee, Poikelus, Riihikoski (ovtâskâstáálu), Ristaniemi (ovtâskâstáálu), Riuttaskorpi, Sontu já Vaakaniemi. +Kylmäkoski. +Kylmäkoskist láá 16 sijdâd: Alpila, Hautaa, Jokihaavisto, Järviö, Kuusjoki, Kylmäkoski, Mellola, Nauli, Onnia, Poutala, Raidisto, Savikoski, Saviniemi, Taipale, Tipuri (Kurisniemi) já Vuolle. +Kärköläst láá 11 sijdâd: Hevonoja, Hongisto, Hähkäniemi, Iso-Sattiala, Karvala, Kärkölä (markkân), Lappila, Maavehmaa, Marttila, Uusikylä já Vähä-Sattiala. +Lammi. +Lammist láá 34 sijdâd: Arrankorpi, Hauhiala, Hietonen, Iso-Evo, Jahkola, Kataloinen, Kostila, Kuurikkala, Kättärlä, Lampelto, Lieso, Montola, Mulkoila, Niipala, Oinen, Onnenvuori, Paakkola, Pakkasela, Palonen, Parikkala, Perinkää, Pienistö, Rantonen, Riikonen, Ronni, Sankola, Syrjäntausta, Takaperä, Tanttila, Tommala, Vilkkilä, Vähä-Evo, Ylänne já Ylännäinen. +Lempäälä. +Lempääläst láá 38 sijdâd já ovtâskâstáállud: Ahtiala, Aimala, Alkkula, Hahkala, Haurala, Hemminkilä, Herrala, Hietaniemi, Hulaus, Hyrkkäälä, Häihenmatka, Hävättilä, Ihamaa, Innilä, Jokipohja, Korkeamäki, Kuivaspää, Kulju, Kuokkala, Kärppälä, Lahti, Lastunen, Lempoinen, Lietsamo, Lippo, Lumiainen, Maisenranta, Miemola, Moisio, Nurkkila, Perälä, Pyhältö, Rikala, Ruuhola, Sarvikas, Sukkila, Taipale já Vaihmala. +Loppist láá 14 sijdâd: Hunsala, Joentaka (ađai Hirvijärvi), Kormu, Launonen, Loppi (ađai Hevosoja), Läyliäinen (ađai Metsäkylä), Ourajoki, Pilpala, Räyskälä, Sajaniemi, Salo, Tevänne, Topeno já Vojakkala. +Luopioinen. +Luopioisijn láá 18 sijdâd: Evinsalo, Haltia, Kajantila, Kantola, Karviala, Kouvola, Kuohijoki, Kyynärö, Lemmettylä, Luopioinen (markkân), Miemola, Mustilahti, Padankoski, Puutikkala, Rautajärvi, Säynäjärvi, Vahdermetsä já Ämmätsä ađai Ämmättä. +Längelmäki. +Längelmäkist láá 33 sijdâd já ovtâskâstáállud: Attila, Eräsjärvi (ađai Järvi), Eräslahti, Eväjärvi, Hakosalmi (markkân), Hiukkaa, Kalkku, Kirjasniemi (ovtâskâstáálu), Koivisto, Koljonkanta (Solala) (ovtâskâstáálu), Korpi, Kuusjärvi (ovtâskâstáálu), Kylänoja (Karvia), Länkipohja, Löytäne (Ottele), Maunus (ovtâskâstáálu), Mulkoila, Piittala, Puharila, Pääskylä, Raidisto (Röyhtälä), Ristijärvi, Rämesalo, Saviniemi, Solttila, Syväjärvi, Talviaistaipale (Talviainen), Tiihalanniemi (ovtâskâstáálu), Tunkelo, Uuhiniemi (Viuhkola), Vilkkilä, Vinkiä já Västilä. +Messukylä. +Messukyläst láá 20 sijdâd já ovtâskâstáállud: Aitoniemi, Haihara (ovtâskâstáálu), Hallila, Hirviniemi, Hyllilä, Juvela, Järvensivu, Kaukajärvi kärdin, Koivisto, Laalahti (ovtâskâstáálu), Leinola, Messukylä, Nurmi, Palo, Pappila (ovtâskâstáálu), Rasula (ovtâskâstáálu), Sorila, Takahuhti, Uusikylä já Vehmainen. +Muuramest láá 2 siijdâ: Muurame já Muuratjärvi. +Mänttä. +Mänttäst láá 2 siijdâ: Ajostaipale já Keuruu. +Nastola. +Nastolast láá 12 sijdâd: Ahtiala, Arrajoki, Immilä, Kalkkola, Kumia, Lankila, Nastola (markkân), Pyhäntaka, Ruuhijärvi, Uusikylä, Vanaja já Villähti ađai Villähde. +Orivesi. +Orivesist láá 28 sijdâd: Aakkola, Enokunta, Haavisto, Hirsilä, Holma, Koivuniemi, Laasola, Lyytikkälä, Naappila, Naarajoki, Neulaniemi, Onnistaipale, Orivesi (markkân), Padustaipale, Pajukanta, Pehula, Penttilä, Pitkäjärvi, Päilahti, Rajalahti, Savo, Solttila, Suomasema, Torittu, Vehkalahti, Voitila, Yliskylä já Yröhjoki čiehâ. +Padasjokist láá 16 sijdâd já ovtâskâstáállud: Alho (ovtâskâstáálu), Auttoinen, Hinttola (ovtâskâstáálu), Jokioinen, Kasiniemi, Kaukela, Kellosalmi (ovtâskâstáálu), Lieso, Maakeski, Nyystölä, Osoila, Pappinen (ovtâskâstáálu), Syrjäntaka, Torittu, Vesijakaa já Virmaila. +Tave-Pirkkala. +Tave-Pirkkalast láá 25 sijdâd já ovtâskâstáállud: Haapaniemi (ovtâskâstáálu), Haavisto, Hauroinen, Jokismaa, Kankaantausta, Kassila (ovtâskâstáálu), Keho (ovtâskâstáálu), Kennola, Kohmala, Korvola, Lauttala (ovtâskâstáálu), Lukkila, Maatiala (ovtâskâstáálu), Memmola, Penttilä, Pinsiö, Pispala, Pitkäniemi (ovtâskâstáálu), Taipale, Tohloppi, Tyrkkölä, Vastamäki, Viholi, Viiki (ovtâskâstáálu) já Villilä. +Pälkäne. +Pälkänest láá 38 sijdâd já ovtâskâstáállud: Epaala, Harhala, Huhti, Huntila, Joensuu (ovtâskâstáálu), Kaitamo, Kankahainen (ovtâskâstáálu), Kantokylä, Kinnala (ovtâskâstáálu), Kirpu, Kollola, Kotila, Kuisema (ovtâskâstáálu), Kukkola, Kuuliala, Kärväntälä, Laitikkala, Lovensalo, Luikala, Myttäälä, Mälkilä, Onkkaala (markkân), Oksala (ovtâskâstáálu), Paino, Pappila (ovtâskâstáálu), Pitkäjärvi, Pohjalahti, Ruotsila (ovtâskâstáálu), Salmentausta, Sappee, Seitsye, Sillantaka, Tauriala, Tausti, Tommola (ovtâskâstáálu), Töyräniemi (ovtâskâstáálu), Vuolijoki já Äimälä. +Renko. +Renkost láá 11 sijdâd: Ahoinen, Asemi, Kaloinen, Kuittila, Lietsa, Muurila, Nevilä, Oinaala, Uusikylä, Vaimare já Vehmainen. +Riihimäkist láá 7 sijdâd: Arolampi, Herajoki, Hiivola, Kara, Kernaala, Kytöjärvi já Ryttylä. +Ruovesi. +Ruovesist láá 27 sijdâd: Haapala, Hanho, Haukkamaa, Haukkaniemi (ađai Kekkonen), Jäminki, Kauttu, Kukonpohja, Murole, Mustajärvi, Pajulahti, Pappila, Pekkala, Pihlajalahti, Pitkälä, Pohja (oovdiš Jäminginpohja), Pohjaslahti, Rajalahti, Ritoniemi, Ruhala, Räminki, Siikalahti, Storminiemi, Syvinki, Tapio, Viljakkala, Visuvesi já Väärinmaja. +Sahalahti. +Sahalahtist láá 19 sijdâd: Haapaniemi, Haapasaari, Ilola, Isolahti, Isoniemi, Keljo, Korpiniemi, Kärkäs, Moltsia, Noksioinen, Paatiala, Pakkala, Pappila, Pyttylä, Rautio, Saarioinen, Taustiala, Tursola já Töykänä. +Somerniemi. +Somerniemist lijjii ive 1922 10 sijdâd: Härjänlahti, Härjänoja, Jakkula, Keltiäinen, Kopila, Oinasjärvi, Palikainen, Salkola, Vesanoja já Viuvala. +Nubástusah: Somerniemin lahtojii ive 1924 Somerost Mäyrämäki (ovtâskâstáálu) sehe ive 1927 Suojoki já Kaskisto (mut ij Uusi-Kaskisto). +Ive 1977 ubâ Somerniemi lohtui Someron. +Somerost lijjii ive 1922 34 sijdâd já ovtâskâstáállud: Harju, Hirsjärvi, Häntälä, Härkälä, Ihamäki, Jaatila, Joensuu, Kaskisto, Kerkola, Kimala, Kivisoja, Kultela, Kärilä, Lammi, Lautela, Mäyrämäki (ovtâskâstáálu), Ollila, Pajula, Paltta, Pitkäjärvi, Pusula, Pyöli, Rautela, Ruunala (ovtâskâstáálu), Ryhtä (ovtâskâstáálu), Saarentaka, Suojoki, Sylvänä, Syvänoja, Talvisilta, Terttilä, Uusikaskisto, Viluksela já Ylenjoki (Ylijoki). +Nubástusah: Somerost lahtojii ive 1924 Mäyrämäki (ovtâskâstáálu) sehe ive 1927 Suojoki já Kaskisto (mut ij Uusi-Kaskisto) Somerniemin. +Ive 1977 ubâ Somerniemi lohtui Someron.. +Sääksmäki. +Sääksmäkist láá 46 sijdâd já ovtâskâstáállud: Annila, Huittula, Ikkala, Itko (ovtâskâstáálu), Judikkala (Jutikkala), Kalalahti (ovtâskâstáálu), Kantala, Kasuri (ovtâskâstáálu), Kyä, Kärjenniemi, Kärsä, Lahinen, Lantoinen, Lepiälä ađai Naakkala (ovtâskâstáálu), Linnainen, Liuttula, Maatiala, Mulkue, Muntee, Mustilahti, Muti (Mutinen), Nuutala, Pappila (ovtâskâstáálu), Partala, Pietola ađai Koivuporras (ovtâskâstáálu), Poukkala, Rapola, Ritvala, Roukko, Rytiälä, Saari, Salo, Sillantaka, Sulamäki (oovdiš Sohlberg), Talola, Tarttila, Terinen, Tyrisevä, Uittamo, Vainoniemi (ovtâskâstáálu, mon válduuási lii Kalvola kieldâst), Valkeakoski, Valto, Vedentaka, Voipaala, Vuorentaka (ovtâskâstáálu) já Ylenjoki. +Tammelast láá 27 sijdâd já ovtâskâstáállud: Hevonniemi, Hykkilä, Häiviä, Kallio, Kankainen (ovtâskâstáálu), Kaukjärvi, Kaukola, Kuuslampi, Kytö, Letku, Liesjärvi, Lungas, Mustiala (ovtâskâstáálu), Ojainen, Pappila (ovtâskâstáálu), Patamo, Pikonkorpi, Porras, Riihivalkama, Saari (ovtâskâstáálu), Sukula, Susikas, Talpia, Tammela, Teuro, Torajärvi já Torro. +Teisko. +Teiskost láá 22 sijdâd: Ahoinkylä, Asuntila (Asmundila), Jutila, Kahanpää, Kaitalahti, Kiimajoki, Kovero, Kulkkila, Kuoranta, Kuusniemi, Kämmenniemi, Leppälahti, Paavola, Padustaipale, Pengonpohja, Pohjankylä, Pohtola, Saarlahti, Savo, Tuhria, Vattula já Värmälä. +Tottijärvi. +Tottijärvist láá 13 sijdâd: Ahtiala, Huhtaa, Joenpohja, Karukankulma, Lammi, Metsäkulma, Myllykylä, Pajulahti, Pohjanloukko, Sorva, Tolppa, Tottijärvi markkân já Vakkala. +Tuulos. +Tuulosist láá 8 sijdâd: Juttila, Lakkola, Pohjoinen, Sairiala, Sydänmaa, Syrjäntaka, Teuro já Toivaala. +Tyrväntö. +Tyrväntöst láá 13 sijdâd já ovtâskâstáállud: Anomaa, Haukila (ovtâskâstáálu), Lahdentaka, Lepaa (ovtâskâstáálu), Lusi, Monaala, Monittula, Mälkiäinen, Retula, Suontaka (ovtâskâstáálu), Suotaala, Tykölä (ovtâskâstáálu) já Uskela. +Urjala. +Urjalast lijjii ive 1922 30 sijdâd: Annula, Hakkila, Halkivaha, Honkola, Huhti, Ikaala, Järviö, Kamppari, Kankaanpää, Kehro, Kokko, Kölli, Laukeela, Matku, Menonen, Nuutajärvi, Pappila, Perho, Puolimatka, Raitoo, Rusila, Salmi, Saviniemi, Urjala, Vahonen, Valajärvi, Velkala, Vuoltee, Väkkärä já Välkkilä. +Vanaja. +Vanajast láá 15 sijdâd: Hangasmäki, Hattelmala, Heinäjoki, Idänpää, Ikaaloinen, Kankaantaka, Kankainen, Kiri, Koljala, Kontuvuori, Laasela, Luolaja, Miemala, Rastila já Syrjä. +Vesilahti. +Vesilahtist láá 46 sijdâd já ovtâskâstáállud: Alholahti, Hakkila, Halkivaha, Heinäsuo (Heinutsuu), Hiirenoja, Hinsala, Iloinen, Jokioinen, Junnila, Järvenranta, Kaakila, Kahnala, Kaltsila, Korpiniemi, Koski, Kostiala, Kurala, Niemenpää, Ojoinen, Onkemäki, Palho, Pörölä, Pöyhölä, Rautiala, Riitiälä, Saarela, Sakoinen, Salospohja, Sarkkila, Suonola, Toivola, Unajala, Vakkala, Valkkinen, Vesilahti markkân Viljula, Vännilä já Yliskylä. +Vilppula. +Vilppulast láá 9 sijdâd: Ajostaipale, Elämäntaipale, Haikkasalo, Huopioniemi, Kankaanpää, Keuruu, Kurkijärvi, Leppäkoski já Suluslahti. +Ylöjärvi. +Ylöjärvist láá 14 sijdâd: Ilmari, Kaihari, Keijärvi, Kuusisto, Kyöstilä, Lempiäniemi, Liimola, Metsäkylä, Mutala, Pengonpohja, Pohjankylä, Siivikkala, Takamaa já Ylöjärvi (markkân). +Ypäjällä láá 7 sijdâd: Kartanonkylä, Levä, Manninen, Palikkala, Perttula, Varsanoja já Ypäjä. +Kuopio lääni. +Ive 1926 tiäđui mield Kuopio läänist lijjiii 673 sijdâd já ovtâskâstáállud. +Eno. +Enost láá 9 sijdâd: Aittovaara, Eno (Enonkylä), Eno markkân, Kuusjärvi, Luhtapohja, Löytöjärvi, Pirttivaara, Revonkylä já Sarvinki. +Hankasalmist láá 18 sijdâd: Armisvesi, Halttula, Hankamäki, Hankavesi, Heijala, Kovalanmäki, Kuuhankavesi, Kynsivesi, Kärkkäälä, Murtoinen, Niemisjärvi, Niininiemi, Paanala, Sauvomäki, Suolivesi, Säkinmäki, Virmasniemi já Väärälä. +Iisalmi táálunkieldâ. +Iisalmi táálunkieldâst láá 25 sijdâd: Haapajärvi, Hernejärvi, Iisalmi, Jokela, Kilpisaari, Kääriänsaari, Lampaanjärvi, Lappetelä, Nerkoo, Nerkoonniemi, Niemisjärvi, Palois (Paloinen), Pappila, Partala, Pitolamminmäki, Porovesi, Pörsänmäki, Ruotaanlahti, Ruotaanmäki, Ryhälänmäki, Ulmala, Valkeamäki, Varpanen, Vieremäjärvi já Viitaa. +Ilomantsist láá 38 sijdâd: Ahvenjärvi, Hattuvaara, Huhmarisenvaara, Huhus, Ilaja, Ilomantsi, Kakonaho, Kivilahti, Kivilampi, Kokkokangas, Korentovaara, Kuolismaa, Kuuksenvaara, Käenkoski, Köpönvaara, Lapiovaara, Liusvaara (Liuvusvaara), Lokanlahti, Longonvaara, Lutikkavaara, Maukkula, Mekrijärvi, Melaselkä, Naarvansalo, Nehvonniemi, Nuorajärvi, Ontronvaara, Ostronsaari, Pallosenvaara, Patrikka, Pihlajavaara, Piilovaara, Putkela, Ryökkylä, Sonkaja, Tokrajärvi, Tyrjänsaari já Vuottoniemi. +Juankoski. +Juankoskist láá 4 siijdâ: Akonvesi, Hipanlahti, Jouhteninen (Joutseninen) já Vehkalahti. +Juukast láá 13 sijdâd: Ahmovaara, Halivaara (Hali), Juuka, Kajoo, Larinsaari, Nunnanlahti, Paalasmaa, Petrovaara, Polvikylä (Polvijärvi), Rahola (Raholanvaara), Timovaara, Vaikko já Vuokko. +Kaavist láá 12 sijdâd: Hirvisaari, Kaavi, Karsikkovaara, Kellolahti, Kortteinen, Kortteiskylä, Luikonlahti, Maarianvaara, Niinivaara, Retunen, Sivakkavaara já Vehkalahti. +Karttula. +Karttulast láá 30 sijdâd: Airaksela, Haapamäki, Hakulila, Hautolahti, Humalaniemi, Joutsensalmi, Juurikkaniemi, Karttula, Keihästaival, Kemppaanmäki, Koivujärvi, Koivulahti, Koskenkylä, Kuivaniemi, Kuttasalo, Käpysalo, Lietemäki, Lyytikkälä, Nuutila, Punnonmäki, Riitlampi, Riuttala, Salinmaa, Sammakontaus, Soidinlahti (Soi'inlahti), Tallus, Utrianlahti, Vaarunmäki, Valkeistaival já Viitataival. +Keiteleellä láá 9 sijdâd: Hamula, Koutajärvi, Kukertaja, Leppäselkä, Sulkavanjärvi, Tossavanlahti, Viinikkala, Vuonamo já Äyräpää. +Kesälahti. +Kesälahtist láá 8 sijdâd: Kesälahti, Marjoniemi, Purujärvi, Sarvisalo, Suitsansaari, Totkunniemi, Varmonniemi já Villala. +Kiihtelysvaara. +Kiihtelysvaarast láá 8 sijdâd: Heinävaara, Huuhtilampi, Keskijärvi, Kiihtelysvaara, Oskola, Palo, Röksä já Uskaljärvi. +Kiteest láá 32 sijdâd: Haapasalo, Haarajärvi, Hammaskallio, Jaakkima, Juurikkajärvi, Kangasjärvi, Kantosyrjä, Kiteenkylä, Kiteenlahti, Kontiola, Kunonniemi, Lahdenkylä, Leinovaara, Loukunvaara, Misola, Muljula, Niinikumpu, Närsäkkälä, Piimäjärvi, Potoskavaara, Puhos, Puhossalo, Päätye, Riihijärvi, Rokkala, Ruppovaara, Satulavaara, Suoparsaari, Suorlahti, Särkijärvi, Säynejärvi já Varmoniemi. +Kiuruvesist láá 16 sijdâd: Hautajärvi (Hautakylä), Kalliojärvi, Kiuruvesi, Koivujärvi, Koskenkylä, Lapinsalo, Laukkala, Luupuvesi, Niemisjärvi (Niemiskylä), Näläntö, Osmanki, Remekselä (Remeskylä), Rytky, Salmijärvi (Salmenkylä), Sulkava já Tommonmäki. +Konnevesist láá 5 siijdâ: Istunmäki, Kärkkäälä, Mäkäräniemi, Siikakoski já Särkisalo. +Kontiolahdella láá 8 sijdâd: Jakokoski, Kontiolahti, Kunnasniemi, Lehmo, Mönni, Paihola, Puso já Selkie. +Kuopio táálunkieldâ. +Kuopio táálunkieldâst láá 27 sijdâd: Hakkarala, Haminalahti, Hiltulanlahti, Hirvilahti, Hirvimäki, Julkula, Jynkkä, Jännevirta, Kaislastenlahti, Kehvo, Kurkiharju, Lamperila, Niemisjärvi, Niuvanniemi, Pappila, Pellesmäki, Puutossalmi, Ritisenlahti, Ritoniemi, Rytky, Savilahti, Savisaari, Sotkanniemi, Toivala, Vaajasalo, Vehmasmäki já Väänälänranta. +Kuusjärvi. +Kuusjärvist láá 5 siijdâ: Maljasalmi, Rikkaranta, Sysmä, Varislahti já Viuruniemi. +Lapinlahtist láá 17 sijdâd: Alapitkä, Karvasalmi, Kivistö, Koppola, Lappetelä, Leppälahti, Martikkala, Mikkajärvi, Naarvanlahti, Nerkoo, Ollikkala, Onkivesi, Pajujärvi, Palois (Paloinen), Pitkälänmäki, Varpanen já Väisälänmäki. +Leppävirtast láá 43 sijdâd: Haapamäki, Halola, Hankamäki, Hiismäki, Huovila, Huovilansalmi, Keinälänmäki, Kohmansalo, Konnuslahti, Kopolanniemi, Kotalahti, Kurjalanranta, Kuronlahti, Lapinmäki, Leppämäki, Leppävirta (markkân), Luttila, Lylymäki, Monninmäki, Mustinmäki, Niinimäki, Näätänmaa, Osmajärvi (Sorsakoski fabrik), Paukarlahti, Petromäki, Pitkälänniemi, Pussilantaival, Puurtila, Reinikkala, Riihiranta, Saahkarlahti, Saamais, Saijanlahti, Sarkamäki, Sarkaniemi, Soinilansalmi, Tahvanala, Tanskansaari, Timola, Tuppurinmäki, Unnukansalo, Valkeamäki, Varkaus já Taipale kanava-kuávlu. +Liperist láá 12 sijdâd: Kaatamo, Kompero, Korpivaara, Leppälahti, Liperi, Liperinsalo, Risti, Ristinsalmi, Ruokolahti (Roukalahti), Taipale, Tutju (Tutjunniemi) já Vaivio. +Maaninka. +Maaninkast láá 14 sijdâd: Haatala, Halola, Hamula (uásild), Jynkänniemi, Kurolanlahti, Käärmelahti, Lappetelä, Pohjois-Haatala, Tavinsalmi, Tuovilanlahti, Varpasmaa, Venäjänsaari, Vianto já Väänälä. +Muuruvesi. +Muuruvesist láá 12 sijdâd: Akonvesi, Lohilahti, Murtolahti, Muuruvesi, Niinimäki, Pelonniemi, Pieksä, Rissala, Ryönä, Vehkasaari, Vuotjärvi já Västinniemi. +Nilsiä. +Nilsiäst láá 19 sijdâd: Eitikansalo, Haluna, Hipanlahti, Kaaraslahti, Keyritty, Konttimäki, Lukkarilansaari, Mikkajärvi, Nilsiä, Onkivesi, Pajujärvi, Palonurmi, Reittio, Ruokonen (Ruokoiskylä), Siikajärvi, Sydänmaa, Syvärilä, Sänkimäki já Vuotjärvi. +Nurmes táálunkieldâ. +Nurmes táálunkieldâst láá 17 sijdâd: Höljäkkä, Jokikylä, Jänislehto, Kuikkavaara, Kuohatti, Kynsisaari, Lipinlahti, Mujejärvi, Nurmes, Palojärvi, Petäiskylä, Porosaari, Salmi, Saramo, Savikylä, Särkivaara já Ylikylä. +Pielavesist láá 32 sijdâd: Heinämäki, Joutsenniemi, Jylhä, Jylänki, Karjala, Koivujärvi, Kotaniemi, Kuivaniemi, Kurolanlahti, Lammassalo, Lampaanjärvi, Lappetelä, Laukkala, Leppämäki, Löytynjärvi, Löytynmäki, Niemisjärvi, Pahkamäki, Pajumäki, Pappila, Pauha, Pielavesi, Pukara, Saarela, Sulkava, Säviä, Taipale, Tallus, Tommanmäki, Tuovilanlahti, Vaaraslahti já Venetmäki. +Pielisensuu. +Pielisensuust lii 1 sijdâ: Pielisensuu. +Pielisjärvi. +Pielisjärvist láá 25 sijdâd: Hattusaari, Hattuvaara, Höntönvaara, Jaakonvaara, Kitsinvaara, Kivivaara, Koli, Kontiovaara, Kuorajärvi, Kylänlahti, Lieksa, Louhivaara, Nurmijärvi, Ohtavaara, Pankajärvi, Ruunaa, Savijärvi, Siikavaara, Sikovaara, Sokojärvi, Uusikylä, Varpanen, Viensuu (Vie'insuu), Vieki já Vuonislahti. +Polvijärvist láá 4 siijdâ: Kinahmo, Martonvaara, Saarivaara já Sotkuma. +Pyhäselkä. +Pyhäselkäst láá 3 siijdâ: Hammaslahti, Mulo já Voudinkylä. +Pälkjärvi. +Pälkjärvist láá 11 sijdâd: Anonniemi, Iljala, Jero, Kuhilasvaara, Kurikka, Makari (Makarinvaara), Naatselkä, Potoska, Puikkola, Pälksaari já Tyytysaari. +Rautalampist láá 11 sijdâd: Haapamäki, Hanhitaipale, Hankamäki, Horontaipale, Ihalainen, Kerkonjoensuu, Kuuslahti, Rautalampi, Sonkarinsaari, Toholahti já Vaajasalmi. +Rautavaarast láá 15 sijdâd: Alakeyritty, Alaluosta, Etelä-Keyritty, Halmejärvi, Hiirenjärvi, Lievisenmäki, Palojärvi, Pohjois-Keyritty, Puumala, Rautavaara (markkân), Sierajärvi, Siikajärvi, Suojärvi, Tiilikka já Yläluosta. +Riistavesi. +Riistavesist láá 10 sijdâd: Kotasalmi, Leppäranta, Lohilahti, Melalahti, Ohtaanniemi, Pelonniemi, Pölläkkä, Riistavesi, Ryönä já Syrjäsaari. +Rääkkyläst láá 18 sijdâd: Haapasalmi, Heinoniemi, Hernevaara, Hypönniemi, Jaama, Kiesvaara, Kirkonkylä, Nieminen, Oravilahti, Oravisalo, Piimälahti, Pötsönlahti, Rasivaara, Sangenlahti, Sintsi, Täitimenniemi, Varpasalo já Venturi. +Siilinjärvist láá 12 sijdâd: Hakkarala, Hamula, Kaaraslahti, Kasurila, Koivumäki, Koivusaari, Kuuslahti, Pajujärvi, Pöljä, Rissala, Räimä já Toivala. +Sonkajärvist láá 23 sijdâd: Haajaissydänmaa, Haapajärven sydänmaa, Hernejärvi, Kaarakkala, Kauppilanmäki, Kilpisaari, Kääriänsaari, Laaka, Muuraisjärvi, Oinasjärvi, Petäjäjärvi, Päsmäri, Rutakko (markkân), Ryhälänmäki, Sonkajärvi, Sukeva, Sälevä, Toivakko, Ulmala, Uuraa, Vehmasjärvi, Viitaa já Vänninmäki. +Suonenjokist láá 24 sijdâd: Herrala, Hulkkola, Jauhomäki, Karkkola, Kukkola, Kutumäki, Kuvansi, Kärkkäälä, Liedemäki, Luukkola, Lyytilänmäki, Markkala, Nuutila, Piispalanmäki, Pörölänmäki, Rajalanniemi, Sianjalka, Suonenjoki, Sydänmaa, Toholahti, Tyyrinmäki, Vauhkola, Vehvilä já Viippero. +Säyneinen. +Säyneisijn láá 7 sijdâd: Hirvisaari, Koskenala, Likosaari, Siikajärvi, Säyneinen, Tuohisaari já Viitaniemi. +Tohmajärvist láá 14 sijdâd: Akkala, Jouhkola, Järventaus, Kantosyrjä, Kaurila (Kaurilanvaara), Kemie, Kutsu (Kutsunvaara), Onkamo, Patsola, Peikonniemi, Petravaara, Riikola, Saario já Vatala. +Tuupovaara. +Tuupovaarast láá 9 sijdâd: Eimisjärvi, Kinnasniemi, Konnunniemi, Kortevaara, Kovero, Luutalahti, Pirttijärvi, Sonkajanranta já Öllölä. +Tuusniemist láá 22 sijdâd: Enonsalo, Hauranki, Juojärvi, Juurikkamäki, Jänissalo, Kartansalo, Kiukooniemi, Kosula, Leppäranta, Litmaniemi, Lohilahti, Miettilä, Ohtaanniemi, Pölläkkä, Riistavesi, Susiniemi, Syrjäsaari, Tuusjärvi, Tuusniemi, Ukonlahti, Vehmersalmi já Viitamäki. +Valtimo. +Valtimost láá 13 sijdâd: Elomäki, Haapakylä, Halmejärvi, Hirsiniemi, Karhunpää, Koiravaara, Koppelojärvi, Maanselkä, Pajukoski, Rasimäki, Sivakkajoki, Sivakkavaara já Ylikylä. +Varpaisjärvi. +Varpaisjärvist láá 8 sijdâd: Juminen, Korpinen, Kärsämäki, Lukkarila, Paloinen (Palonen), Pitkälänmäki, Sutela já Urimolahti. +Vehmersalmi. +Vehmersalmist láá 15 sijdâd: Enonlahti, Horsmalahti, Juonionlahti, Jänissalo, Litmaniemi, Miettilä, Niinimäki, Putroniemi, Puutosmäki, Riistavesi, Ritoniemi, Roikansaari, Räsälä, Vehmersalmi já Vuorisalo. +Vesantost láá 6 sijdâd: Horontaipale, Juurikkaniemi, Kuuslahti, Riitlampi, Sonkari já Vesamäki. +Vieremäst láá 14 sijdâd: Haajainen ađai Haajaiskylä, Haajaistaival, Haapajärvi, Iisalmi, Kaarakkala, Kauppilanmäki, Luupue, Marttisenjärvi, Nissilä, Porovesi, Pyöreä, Salahmi, Valkeiskylä (Valkiamäki) já Vieremä sijdâ (markkân). +Värtsilä. +Värtsiläst láá 7 sijdâd: Juvanjoenkylä, Kakunkylä (Kakunvaara), Kaustajärvi, Kenraalinkylä, Patsola, Uusikylä já Värtsilä. +Mikkeli lääni. +Ive 1923 tiäđui mield Mikkeli läänist lijjii 676 sijdâd já ovtâskâstáállud. +Anttola. +Anttolast láá 14 sijdâd: Anttola (markkân), Hauhala, Huttula, Kähkölä, Kääriälä, Maljala, Montola, Nurhola, Piskola, Pitkälahti, Pulkkila, Ruokola, Siiskola já Ylivesi. +Enonkoskist láá 13 sijdâd: Ahvensalmi, Hanhijärvi, Haukiniemi, Ihamaniemi, Joutsenmäki, Juvola, Karvila, Makkola, Muhola, Paakkunala, Parkumäki, Simanala já Varparanta. +Hartolast láá 14 sijdâd: Hara, Hartola, Joutsjärvi, Kalho, Kirkkola, Kuivajärvi, Kälkyttä, Lepsala, Pohjola, Putkijärvi, Ruskeala, Vastamäki, Vehmaa ađai Vehmas já Ylimmäinen ađai Ylemmäinen. +Haukivuori. +Haukivuorist láá 9 sijdâd: Harjunmaa, Haukivuori (markkân), Häkkilä, Kantala, Kärenniemi, Nykälä, Pohjalahti, Sikosaari já Suonsaari. +Heinola táálunkieldâ. +Heinola táálunkieldâst láá 14 sijdâd: Heinola markkân, Hirvisalo, Hujansalo, Härkälä, Imjärvi, Jyränkö, Lusi, Marjoniemi, Onali, Paaso, Paistjärvi, Taipale, Tuusjärvi já Vaippilainen (Vaippila). +Heinävesist láá 23 sijdâd: Hasumäki (markkân), Ihamaniemi, Juurikkasalmi, Karhilantaipale, Karvio, Koivumäki, Koskijärvi, Kuittua, Kypäräjärvi, Malkkila, Papinniemi, Petruma, Polvijärvi, Pölläkkä, Raaminmäki, Rummukkala, Sarvikumpu, Sompasaari, Vaaluvirta, Vahvalahti, Varistaipale, Vihtari já Viitalahti. +Hirvensalmist láá 24 sijdâd: Hirvenlahti, Hirvensalmi, Hurrila, Hämeenmäki, Kekkola, Kilkki, Kotkatvesi, Kuitula, Lahnaniemi, Lelkola, Malvaniemi, Merrasmäki, Monikkala, Parkkola, Puukonsaari, Pyörnilä (oovdiš Björnilä), Pääskynsaari, Pöyry, Ripatti, Suonsalmi, Syväsmäki, Vahvamäki, Vahvaselkä já Väisälä. +Joroisijn láá 15 sijdâd: Häyrilä, Joroisniemi, Järvikylä, Kaitainen (Kaijonkylä), Katisenlahti, Kerisalo, Kotkatlahti, Lahnalahti, Maavesi, Montola, Ruokojärvi, Ruokoniemi, Savuniemi, Sydänmaa (Kuresydänmaa, Kurkela) já Vättilä. +Joutsast láá 9 sijdâd: Joutsa (Jousa), Laitjärvi, Marjotaipale, Mieskonmäki, Pärnämäki, Ruorasmäki, Tammilahti, Tolvasniemi já Uimaniemi. +Juvast láá 53 sijdâd: Ahola, Auvila, Haikarila, Hatsola, Hietajärvi, Hyötyy, Hännilä, Härkälä, Inkilä, Juva markkân, Järvenpää, Kaihunmäki, Kaislajärvi, Kangas, Kaskii, Kettula, Kiiskilä, Kiiskilänniemi, Kilpola, Knuutilanmäki, Koikkala, Kuosmala, Lauteala, Leskelä, Maarala, Maivala, Murtois, Mustola, Mäköis, Männynmäki, Narila, Näärinki, Ollikkala, Paatela, Pekurila, Poikola, Pohjois, Pulkkila, Purhola, Rantuu, Remojärvi, Ronkala, Soiniemi, Sopala, Summala, Suurniemi, Taipale, Teivaa, Tuhkala, Turakkala, Vehmaa, Vuorenmaa já Vuorilahti. +Jäppilä. +Jäppiläst láá 18 sijdâd: Jäppilä, Järvikylä, Kontiomäki, Kukkola, Kuvansi, Kähkölä, Maavesi, Oittila, Rummukka, Ruuhilampi, Sarkaniemi, Siikamäki, Suontientaipale, Syvänsi, Tihusniemi, Tossavalansaari, Utriala já Väyrylä. +Kangaslampi. +Kangaslampist láá 6 siijdâ: Harjuranta, Hevonlahti, Joutsenlahti, Kangaslampi (markkân), Palvalahti já Rauhamäki. +Kangasniemist láá 38 sijdâd: Harjumaa, Hokka, Hyyrylä, Istruala, Kaihlamäki, Kangasniemi (markkân), Kauppila, Koittila, Kutemajärvi, Laitiala, Luusniemi, Makkola, Mannila, Nousiala, Ohensalo, Orala, Paappala, Puulasalmi, Pylvänälä, Pöyhö, Pölläkkä, Rauhajärvi, Reinikkala, Rekola, Ruokomäki, Rytkölä, Salmenkylä, Seppälä, Suurola, Synsiälä, Synsiö, Tiihola, Ukonniemi, Unnukkala, Vehmaskylä, Vihave, Vuojalahti já Äkryntaipale. +Kerimäki. +Kerimäkist láá 32 sijdâd: Alakuona, Anttola, Haapalahti, Haapaniemi, Hevossalo, Hälvä, Jouhenniemi (markkân), Karvila, Kattilamäki, Kerimäki, Kumpuranta, Kuokkala, Laakkola, Luotjärvi, Lötjölä, Makkola, Moiniemi, Nojanmaa, Paakkunala, Paasniemi, Pihlajaniemi, Pitkälä, Raikuu, Rauvanniemi, Riikola, Ruokojärvi, Ruokolahti, Ruokoniemi, Simpala, Toroppala, Vuokala já Yläkuona. +Leivonmäki. +Leivonmäkist láá 2 siijdâ: Havumäki já Leivonmäki. +Luhankast láá 3 siijdâ: Judinsalo, Luhanka (markkân) já Tammijärvi. +Mikkeli táálunkieldâ. +Mikkeli táálunkieldâ láá 57 sijdâd: Alamaa, Anianniemi, Asila, Haahkala, Haapataipale, Harjujärvi, Harjumaa, Haukkakorhola, Heinälahti, Helppanala, Hiirola, Hyyrylä, Häyrylä, Ihastjärvi, Kaipiala, Karstula, Korpijärvi, Koskentaipale, Kovala, Kyyhkylänniemi, Laitiala, Laurikkala, Liukkola, Marjoniemi, Mikkeli táálunkieldâ markkân, Moisio, Norola, Närvälä, Olkkolanniemi, Pajula, Parantala, Parkkila, Pekkola, Puttola, Rahula, Rantakylä, Rieppola, Riittilä, Rämälä, Sairila, Salmenkylä, Savonlahti, Seppälä, Soikkala, Suonsaari, Taipale, Tikkala, Tuukkala, Vanhala, Vanhamäki, Vatila, Vehmaskylä, Viljakkala, Visulahti, Vuolinko, Väänälä já Väärälä. +Mäntyharjust láá 36 sijdâd: Ahvenisto, Anettu, Enolahti, Halmeniemi, Hietaniemi, Huopola, Hyyrylä, Hölttä, Jäniskylä, Karankamäki, Kinnilä, Korpilahti, Kousaniemi, Kuhajärvi, Kukonkorpi, Kuortti, Kyttälä, Lahnaniemi, Leppäniemi, Luhtanen, Lyytikkälä, Mynttilä, Niinimäki, Nurmaa, Ollikkala, Outila, Paasola, Partsinmaa, Pertunmaa, Poitsiniemi, Pärnämäki, Saviniemi, Särkemäki, Tiilikkala, Toivola já Vanonen. +Pieksämäkist láá 26 sijdâd: Heikkolankangas, Hietamäki, Kantala, Karjala, Kontiomäki, Kylmämäki, Maavesi, Mataramäki, Neuvola, Nikkarila, Niskamäki, Nykälä, Pieksämäki markkân, Pitkäsmäki, Pyhitty, Pyhäjärvi, Pöyhölä, Sarkaniemi, Siikamäki, Surnuinmäki, Toikkalanmäki, Vanaja, Vehmaiskylä, Venetmäki, Venettekemäranta já Vilhula. +Punkaharju. +Punkaharjust láá 9 sijdâd: Kauvonniemi, Kulennoinen, Laukansaari, Punkaniemi (markkân), Susiniemi, Turtianniemi, Tuunaansaari, Vaahersalo já Vaara. +Puumalast láá 44 sijdâd: Hamula, Harmaala, Himahuuha, Huhtimaa, Hurissalo, Huuhkaala, Ihalais, Junninmäki, Kaipaala, Kauppila, Keriniemi, Kietävälä, Kiljula, Kitula, Kokkola, Kontila, Kyllölä, Lampila, Liimattala, Lintusalo, Luukkola, Maunola, Miettula, Muuramäki, Niinimäki, Niinisaari, Ollila, Pellilä, Petäjäniemi, Pirttimäki, Piskola, Pitkälahti, Puumala markkân, Repola, Rokansalo, Ruokotaipale, Ryhälä, Seppälä, Sipilänsaari, Sopala, Sorjola, Torsantaka, Valtola já Vesiniemi. +Rantasalmist láá 29 sijdâd: Ahvensalmi, Asikkala, Haapaniemi, Haapataipale, Hiismäki, Hiltula, Ihamaniemi, Joutsenmäki, Kolkontaipale, Lahdenkylä, Mielojärvi, Osikonmäki, Parkumäki, Pirilä, Porosalmi, Puikonniemi, Putkisalo, Rantasalo, Reijola, Repomäki, Ritalahti, Riuttanen, Tammenlahti, Teemassaari, Torasalo, Tornioniemi, Tuusmäki, Vaahersalo já Voinsalmi. +Ristiina. +Ristiinast láá 58 sijdâd: Alasjärvi, Haikola, Hangastenmaa, Hartikkala, Heikkilä, Heramäki, Hiirimäki, Himalansaari, Huttula, Hytölä, Inkarila, Juottila, Juvela, Järvenpää, Kapala, Karhila, Keriniemi, Koivakkala, Koljola, Korhola, Korpela, Kosola, Kuomio, Kuomiolahti, Kylänlahti, Laasola, Laitila, Lappilanmäki, Laurikkala, Liiansaari, Liikala (markkân), Lintuniemi, Lyytikkälä, Mahkola, Marjoniemi, Minkkilä, Mäkelä, Närhilä, Outila, Parkatniemi, Pettilä, Puntala, Pöntilä, Rahikkala, Sattila, Savela, Simola, Sokkala, Surno, Sydänmaa, Taipale, Tarhola, Tiirola, Tiusala, Toijola, Vitsiälä, Ylölä já Yövesi. +Savonranta. +Savonrantast láá 9 sijdâd: Hanhijärvi, Hankavaara, Lapinlahti, Paasniemi, Pirttimäki, Rönkönvaara, Turtianniemi, Vihtari já Vuokala (markkân). +Sulkavast láá 37 sijdâd: Eerikkälä, Halttula, Hasula, Heikkurila, Hintsala, Iitlahti, Kaartila, Kaartilanmäki, Kaipola, Kammola, Karjulanmäki, Kommerniemi, Koskutjärvi, Kyrsyä, Leipämäki, Linkola, Lohilahti, Maarala, Mäntynen, Partala, Pulkkila, Rahkontaipale, Rauhanniemi, Ruokoniemi, Ruottila, Ryhälä, Sairalanmäki, Sammalmäki, Seppälä, Sipilä, Sulkava (markkân), Tannila, Telataipale, Tialanmäki, Tunnila, Väätälänmäki já Yliselänauvila. +Sysmäst láá 21 sijdâd: Joutsjärvi, Karilanmaa, Kinnarila (Skinnarila), Koivisto, Käenmäki, Liikola, Nikkaroinen, Nuoramoinen, Onkiniemi, Otamo, Palvala, Rapala, Saaren kylä, Soiniemi, Suurkylä, Särkilahti, Taipale, Toivola, Valittula, Virtaa já Voipala. +Sääminki. +Sääminkist láá 39 sijdâd: Aholahti, Ahvionsaari, Haapalahti, Hannolanpelto, Haukiniemi, Heikinpohja, Ikoinniemi, Juvola, Kaartilanranta, Kallislahti, Kesamonsaari, Kiilanmäki, Kokonsaari, Kommerniemi, Kosola, Laukansaari, Liistonsaari, Loikansaari, Mikkolanniemi, Moinsalmi, Niittylahti, Nojamaa, Otavanniemi, Pellossal, Pesolansaari, Pietolansaari, Pihlajanlahti, Pihlajanniemi, Pirhiänniemi, Ritosaari, Ruhvana, Saukonsaari, Särkilahti, Tolvanniemi, Tuohisaari, Tynkkylänjoki, Utrasniemi, Varparanta já Vuoriniemi. +Virtasalmi. +Virtasalmist láá 11 sijdâd: Hällinmäki, Kaitainen, Längelmäki, Montola, Narila, Pohjoismäki, Tikkalanmäki, Valkeamäki, Vehmaskylä, Virtasalmi já Väisälä. +Oulu lääni. +Ive 1928 tiäđui mield Oulu läänist oli 354 sijdâd já ovtâskâstáállud. +Alavieskast láá 5 siijdâ: Alavieska, Kähtävä, Somero, Taluskylä já Ylikääntä. +Haapajärvist láá 2 siijdâ: Haapajärvi já Kuusaa. +Haapavesist láá 3 siijdâ: Ainali, Haapajärvi já Mieluskoski. +Hailuotost láá 2 siijdâ: Hailuoto markkân já Ojakylä. +Haukipudas. +Haukipudasist láá 2 siijdâ: Haukipudas markkân já Kello. +Hyrynsalmist láá 6 siijdâ: Hyrynsalmi (markkân), Kytömäki, Luvankylä, Moisiovaara, Oravivaara já Tapanivaara. +Iist láá 3 siijdâ: Etelä-Ii, Pohjois-Ii já Olhava. +Kaajaan táálunkieldâ. +Kaajaan táálunkieldâst láá 8 sijdâd: Jormua, Koutaniemi, Kuluntalahti, Lahnasjärvi, Lehtovaara, Linnantaus, Mainua já Murtomäki. +Kalajokist láá 8 sijdâd: Alakääntä, Etelänkylä, Mehtäkylä, Pitkäsenkylä, Pohjankylä, Rahjankylä, Tyngänkylä já Vasankarinkylä. +Kempelest lii 1 sijdâ: Kempele. +Kestilä. +Kestiläst láá 2 siijdâ: Kestilä já Mulkua. +Kiiminki. +Kiiminkist láá 2 siijdâ: Huttula já Kiiminki. +Kuhmoniemi. +Kuhmoniemist láá 16 sijdâd: Iivantiira, Juttua, Jonkeri, Katerma, Korpisalmi, Kuumo, Lammasperä, Lentiira, Lentua, Nivo, Saunajärvi, Timoniemi, Vartius, Vepsä, Vieksi já Viiksimo. +Kuivaniemi. +Kuivaniemist láá 2 siijdâ: Kuivaniemi já Oijärvi. +Kuáccámist láá 5 siijdâ: Alakitka, Heikkilä, Kuáccám markkân, Lämsä já Poussu. +Kärsämäkist láá 3 siijdâ: Kärsämäki, Saviselkä já Venetpalo. +Liminkast láá 4 siijdâ: Alatemmes, Liminka, Rantakylä já Virkkula. +Lumijokist láá 3 siijdâ: Hirvasniemi, Lapinniemi já Lumijoki. +Merijärvist láá 3 siijdâ: Merijärvi, Pirttimäki já Ylipää. +Muhosist láá 4 siijdâ: Kylmälä, Laitasaari, Muhos já Pyhänsivu. +Nivalast láá 7 sijdâd: Järvikylä, Karvoskylä, Maliskylä, Nivala (markkân), Pahkakylä, Sarjankylä já Välikylä. +Oulaisijn láá 4 siijdâ: Matkaniva, Oulainen, Petäjäskoski já Piipsjärvi. +Oulujoki. +Oulujokist láá 5 siijdâ: Kiviniemi, Korpi, Oulunsuu, Pikkarala já Sanginjoki ađai Sankijoki. +Oulunsalo. +Oulunsalost lii 1 sijdâ: Oulunsalo. +Paavola. +Paavolast láá 4 siijdâ: Lappi, Luohua, Pehkola já Ruukki. +Paltamost láá 8 sijdâd: Härmänmäki, Kiehimä, Kivesjärvi, Melalahti, Mieslahti, Paltaniemi, Uura já Varisniemi (Varesniemi). +Pattijoki. +Pattijokist láá 3 siijdâ: Kopsa, Olkijoki já Pattijoki. +Piippola. +Piippolast láá 3 siijdâ: Lamu, Leskelä já Piippola (markkân). +Puášust láá 2 siijdâ: Kynsiperä já Puáššu. +Pudasjärvist láá 13 sijdâd: Hetejärvi, Iinattijärvi, Jonku, Kollaja, Korpinen, Kurki, Livo, Naamanka, Pudasjärvi, Puhos, Sarajärvi, Siurua já Sotkajärvi. +Pulkkila. +Pulkkilast láá 3 siijdâ: Launola, Pulkkila já Vuorna (Vorna). +Puolankast láá 12 sijdâd: Aittokylä, Askankylä, Auho, Joukokylä, Kotila, Lylykylä, Oterma (Yli-Oterma), Puokio, Puolanka, Rasi, Suolijärvi já Väyrylä. +Pyhäjokist láá 6 siijdâ: Etelänkylä, Limingoja, Parhalahti, Pirttikoski, Pohjankylä já Yppäri. +Pyhäjärvi Ol. +Pyhäjärvist Ol láá 3 siijdâ: Hiisiniemi, Mäkiöiskylä já Pyhäjärvi. +Pyhäntäst láá 5 siijdâ: Aho (Ahokylä), Kamula (markkân), Lamu, Tavastkenkä já Viitamäki. +Rantsila. +Rantsilast láá 5 siijdâ: Kerälä, Mankila, Rantsila (markkân), Savaloja já Sipola. +Rautio. +Rautiost láá 2 siijdâ: Kärkisenkylä ađai Kärkiskylä já Raution kylä. +Reisjärvist láá 3 siijdâ: Kalaja, Kangaskylä já Reisjärvi (Keskikylä). +Revonlahti. +Revonlahtist lii 1 sijdâ: Revonlahti. +Ristijärvist lii 1 sijdâ: Ristijärvi. +Saloinen. +Saloisijn láá 4 siijdâ: Palo, Piehinki, Salo ađai Saloinen já Savonlahti ađai Savolahti. +Sievist láá 7 sijdâd: Evijärvi, Haikola (markkân), Jyrinki, Kiiskilä, Kukonkylä, Sievi já Sikala. +Siikajokist láá 4 siijdâ: Karinkanta, Merikylä, Siikajoki já Ylipää. +Sotkamost láá 8 sijdâd: Alasotkamo, Jormaskylä, Korholanmäki, Laakajärvi (Laaka), Nuasjärvi (Nuvaskylä), Sumsa, Tipasoja já Ylisotkamo (markkân). +Suomussalmist láá 11 sijdâd: Alajärvi, Alanäljänkä, Alavuokki, Kerälä, Kianta, Pesiö, Piispajärvi, Ruhtinaansalmi (Ruhtinansalmi), Suomussalmi markkân, Ylinäljänkä já Ylivuokki. +Säräisniemi. +Säräisniemist láá 6 siijdâ: Jaalanka, Oterma, Kukkola, Manamansalo, Säräisniemi já Veneheitto ađai Venetheitto. +Taivalkoskist láá 8 sijdâd: Jokijärvi, Jokikylä, Jurmu, Kurtti, Loukusa, Metsäkylä, Taivalkoski já Vaarakylä. +Temmes. +Temmesist láá 2 siijdâ: Kärsämä já Temmes. +Tyrnäväst láá 2 siijdâ: Tyrnävä markkân já Ängeslevä. +Utajärvist láá 7 sijdâd: Ahmaskylä, Juorkuna, Niska, Sanki ađai Sanginkylä, Sotkajärvi, Särkijärvi já Utajärvi. +Vihanti. +Vihantist láá 3 siijdâ: Alpua, Korpi já Vihanti. +Vuolijoki. +Vuolijokist láá 3 siijdâ: Saaresmäki, Vuolijoki já Vuottolahti. +Yli-Ii. +Yli-Iist láá 3 siijdâ: Karjala, Pirttitörmä ađai Jakkukylä já Tannila. +Ylikiiminki. +Ylikiiminkist láá 2 siijdâ: Vuotto já Ylikiiminki. +Ylivieskast láá 6 siijdâ: Kangaskylä, Kantokylä, Niemelä, Ojakylä, Raudaskylä já Ylivieska (markkân). +Anarist láá 6 siijdâ: Aanaar markkân, Kyrö, Muddusjävri, Njiävđám, Paadar já Paččvei. +Iänuduvâst láá 6 siijdâ: Hetta, Kelottijärvi, Kyrö, Palojoensuu, Peltovuoma já Suonttajärvi. +Karunki. +Karunkist láá 4 siijdâ: Aapajoki, Karunki, Korpikylä já Kukkola. +Kiemâjäävrist láá 11 sijdâd: Alakylä, Isokylä, Javarus, Juujärvi, Joutsijärvi, Kostamo, Luusua, Leväranta, Räisälä, Tohmo já Ylikylä. +Kiemâ táálunkieldâ. +Kiemâ táálunkieldâst láá 7 sijdâd: Alapaakkola, Hirmula, Ilmola, Kiemâ táálunkieldâ markkân, Koroiskylä, Lautiosaari já Liedakkala. +Kittâlist láá 10 sijdâd: Alakylä, Kallo, Kaukonen, Kelontekemä, Kittilä (markkân), Kuivasalmi, Köngäs, Raattama, Sirkka já Tepasto. +Kolarist láá 4 siijdâ: Jokijalka ađai Kolari, Kurtakko, Sieppijärvi já Vaattojärvi. +Kuolajärvi. +Kuolajärvist láá 6 siijdâ: Hautajärvi, Käsmä, Sallansuu, Sovajärvi, Tenniö já Tuutijärvi. +Muoniost láá 3 siijdâ: Alamuonio, Ylimuonio já Kätkäsuvanto. +Pajetuárnusist láá 12 sijdâd: Alkkula, Armassaari (Paloistenkylä), Kainuunkylä (oovdiš Helsinginkylä), Kauliranta, Kuivakangas, Lohijärvi, Meltosjärvi, Nuotioranta, Närkki, Portimojärvi, Raanujärvi já Tengeliö. +Pelkosnjaargâst láá 8 sijdâd: Arvonen, Kairala, Kiemunkivaara, Luiro, Pelkosnjargâ, Pyhäjärvi, Saunavaara já Suvanto. +Piäccám. +Piäccámist láá 16 sijdâd: Höyhenjärvi, Jokikylä, Kaakkuri, Kervanto, Kolttaköngäs, Maattivuono, Pitkäjärvi, Piäccám (Trifona), Piäccám markkân, Pummanki, Salmijärvi, Suonnjelsijdâ, Valasjärvi, Vaitolahti, Vuonokylä já Vuoremijoki. +Ranuast láá 4 siijdâ: Kemihaara, Ranua, Simojärvi já Ylimaa. +Ruávinjaargâ táálunkieldâ. +Ruávinjaargâst láá 8 sijdâd: Jaatila, Kemihaara, Korkalo, Marrasjärvi, Muurola, Nampa, Ounasjoki já Ruávinjargâ. +Suovâkuoškâst láá 5 siijdâ: Kuosku, Martti, Nousu, Suovâkuoškâ já Tanhua. +Simost láá 6 siijdâ: Jokikylä, Maksniemi, Simonkylä, Simoniemi já Ylikärppä. +Suáđigilist láá 25 sijdâd: Jeesiö, Kelujärvi, Kersilö, Kierinki, Luusua, Lokka, Madetkoski, Moskuvaara, Mutenia, Orajärvi, Petkula, Rajala, Riesto, Sassali, Sattanen, Seipäjärvi, Siurumaa, Sompio, Suáđigil markkân, Syväjärvi, Torvinen, Uimaniemi, Vaalajärvi, Vaiskojärvi já Vuojärvi. +Tervolast láá 4 siijdâ: Koivukylä, Lapinniemi, Runkaus já Ylipaakkola. +Turtola. +Turtolast láá 7 sijdâd: Juoksenki, Konttajärvi, Matinlompolo, Pello, Rattosjärvi, Sirkka já Turtola. +Ucjuuvâst láá 3 siijdâ: Njuárgám, Outakoski já Ucjuuvâ markkân. +Vyelituárnus. +Vyelituárnusist láá 15 sijdâd: Alaraumo, Alavojakkala, Arpela, Kaakama, Kantojärvi, Kiviranta, Könölä, Laivajärvi, Laivaniemi, Liakka, Pirkkiö, Pudas, Ruottala, Yliraumo já Ylivojakkala. +Tuurku já Pori lääni. +Ive 1919 tiäđui mield Tuurku já Pori läänist lijjii 3 141 sijdâd já ovtâskâstáállud. +Ahlainen. +Ahlaisijn láá 11 sijdâd: Alakylä, Antoora, Kellahti, Lampaluoto, Lamppi, Pastuskeri (Bastuskär), Pirttijärvi, Pohjajoen kylä (Pohjajoki), Rankkuu, Tyltty já Ylikylä. +Alastaro. +Alastarost láá 23 sijdâd: Auvainen, Hennijoki, Hintsala, Ilola, Kankare, Kojo, Koski, Lauroinen, Mälläinen, Männistö, Mökköinen, Niinijoensuu, Pispala, Reitola, Sikilä, Suutarla, Tammiainen, Vahvala, Vammala, Virtsanoja ađai Virttaa, Vännilä, Ylhäinen já Ämmäinen. +Angelniemi. +Angelniemist láá 17 sijdâd já ovtâskâstáállud: Angela (ovtâskâstáálu), Asila (ovtâskâstáálu), Isokylä, Kallmusnäs (Kalvsnäs, Sapalahti; ovtâskâstáálu), Kanamäki, Karviainen (ovtâskâstáálu), Kokkila (ovtâskâstáálu), Marttila, Myllyperä (ovtâskâstáálu), Peksala (ovtâskâstáálu), Päärnäspää (ovtâskâstáálu), Pöylä, Tammenpää (ovtâskâstáálu), Toppjoki (ovtâskâstáálu), Torkkila, Tuiskula (ovtâskâstáálu) já Valttila (ovtâskâstáálu). +Askainen. +Askaisijn láá 35 sijdâd: Ahtinen, Antikainen, Autuinen, Hannula, Iloinen, Kaamainen, Kainu, Kairinen, Karavainen, Karvatti, Kaukoinen, Kauppinen, Kiiainen, Koskoinen, Laakinen, Lempoinen, Manna, Merijärvi, Mikoinen, Nepola, Paavainen, Palsala, Pukkila, Raumharja, Rauvola, Riihilä, Ruohoisenmaa, Tillinperä, Toivainen, Tävälä, Tättäläinen, Vanhakylä, Villnäs, Vilu já Vuorlahti. +Aurast láá 17 sijdâd: Hypöinen, Järvenoja, Järykselä, Karviainen, Kuuskoski, Käetty, Lahto, Laukkaniitty, Leikola, Leinakkala, Leppäkoski, Pitkäniitty, Prunkkala, Seppälä, Simola, Kinnola já Viilala. +Dragsfjärdist láá 26 sijdâd: Björkboda, Dalsbruk (Taalintehdas), Genböle, Hammarsboda, Hertsböle, Kråkvik, Kärra, Labbnäs, Lillfinnhova, Långnäs, Nordanå, Purunpää, Rosendal, Rövik, Skinnarvik, Smedskulla, Storfinnhova, Stusnäs, Sunnanå, Söderby, Söderlångvik, Söglö, Tynglaks, Ytterkulla, Ytter-Ölmos já Över-Ölmos. +Eura. +Eurast láá 10 sijdâd já ovtâskâstáállud: Eura markkân, Isovahe (ovtâskâstáálu), Lähteenoja (ovtâskâstáálu), Mestilä, Mikkola, Naarjoki, Sorkkinen, Soupas (ovtâskâstáálu), Turajärvi já Vähävahe (ovtâskâstáálu). +Eurajoki. +Eurajokist láá 29 sijdâd já ovtâskâstáállud: Auvi, Eurajoki markkân, Hankkila, Huhta, Ilavainen, Irjanne, Kainu, Kaukomäki, Kaukonpieli (ovtâskâstáálu), Kaunissaari, Koivuniemi, Kuivalahti, Köykkä (ovtâskâstáálu), Lapijoki, Lavila, Linnamaa, Lutta, Mullila, Pappila (ovtâskâstáálu), Pihlaus (ovtâskâstáálu), Rikantila, Saari, Sydänmaa, Tahkoniemi (ovtâskâstáálu), Taipale, Tarvola, Vaimala ađai Karra (ovtâskâstáálu), Vuojoki (ovtâskâstáálu) já Väkkärä (ovtâskâstáálu). +Finby. +Särkisalost láá 26 sijdâd: Aisböle, Bastböle, Falkberg, Finnarv, Särkisalo markkân|Finby, Förby, Gråböle, Hakkala, Heikberg, Hästö, Kaukasalo, Kiviniemi, Kota, Mondola, Murom, Norrby, Pensalo, Pettu, Seppämäki, Siksalo, Suutarkylä, Söderby, Taamarla ađai Domarby, Tessvärr, Utö já Varkna ađai Verkstrand. +Halikko. +Halikkost láá 42 sijdâd: Ammakko, Breidilä, Hevonpää, Hulvela, Häävelä, Ikelä, Kaninkola, Kankare, Karvala, Kavantola, Keravuori, Kierla, Kihisten kylä, Konkola, Kultola, Kytö, Laidola, Lempilä, Lokkila, Mustamäki, Mustisi, Märy, Nikkilä, Nummi, Pajula, Perälä, Pitk'oja (Pitkäoja), Rikala, Ruotsala, Ruska, Ruuhikoski, Sauvonkylä, Talola, Tavola, Toijala, Toivila, Tunila, Viala, Voitilanpyöli, Vässilä, Yttelä já Yöntilä. +Harjavaltast láá 16 sijdâd: Harjavalta, Hauvola, Havinki, Hiirijärvi, Merstola, Mämmimäki, Niuttula, Näyhälä, Pirilä, Pirkkala, Pitkäpäälä, Suomenkylä, Torttila, Torvela, Vareksela já Vinnare. +Hiittisijn láá 14 sijdâd: Bergö, Biskopsö, Bolaks, Hitis (Hiittinen), Holma, Högsåra (Högsår), Kakskiela (Kaxkela), Kasnäs, Rosala, Stubbnäs, Tunnhamn, Vänoksa já Vänö. +Hinnerjoki. +Hinnerjokist láá 4 siijdâ: Hinnerjoki, Kivijärvi, Korpi já Vaaljoki. +Honkajoki. +Honkajokist láá 5 siijdâ: Antila, Honko, Katko, Lauhala já Paasto. +Honkilahti. +Honkilahtist láá 7 sijdâd: Auvainen, Haveri, Honkilahti (markkân), Komoinen, Lellainen, Löyttylä já Mannila. +Houtskär. +Houtskarist láá 19 sijdâd já ovtâskâstáállud: Berghamn, Björkö, Hyppeis, Hönsnäs, Jungfruskär, Järvis, Kittuis, Kivimo, Lempnäs, Medelby, Mossala, Notö, Näsby, Roslaks, Saverkeit, Stor-Pensar, Sördö, Träskby já Äppelö. +Huittisijn láá 24 sijdâd: Hannula, Hirvelä, Huittistenkylä, Hurula, Kaharila, Kannila, Karhiniemi, Korkiakoski, Lauttakylä (markkân já Huittistenkylä), Leppäkoski, Loima, Löysälä, Matikkala, Mauriala, Mommola, Naatula, Nanhia, Pöyriälä, Raijala, Raskala, Rieskala, Riesola, Sampu, Sorvola já Suttila. +Hämeenkyrö. +Hämeenkyröst láá 36 sijdâd: Haukijärvi, Heinijärvi, Herttuala, Hiironen, Hirvola, Ilottula, Jumesniemi, Järvenkylä, Kalkunmäki, Kierrikkala, Kostula, Kuotila, Kyröspohja, Laitila, Lemmakkala, Mahnala, Muotiala, Myllymäki, Palko, Pappila, Parila, Pukara, Pyöräniemi, Räystö, Sarkkila, Sasi, Sirkkala, Timi, Tokoinen, Tuokkola, Turkkila, Untila, Urjainen, Uskela, Vanaja já Vesajärvi. +Ikaalisij táálunkieldâ. +Ikaalisij táálunkieldâst láá 38 sijdâd: Haapimaa, Heinistö, Heittola, Helle, Höytölä, Isoröyhiö, Jauhokuononmaa, Juhtimäki, Jyllinmaa, Kallionkieli, Kalmaankylmä, Karhoinen, Karttu, Kiiala, Kilvakkala, Kolkko, Kovelahti, Kurkela, Leutola, Luhalahti, Läykkälä, Miettinen, Niemi, Osara, Riitiala, Sammi, Sarkkila, Saukko, Sikuri, Sipsiö, Tevaniemi, Varessalmi, Vatsiainen, Vatula, Vehuvarpe, Viljala, Vähäröyhiö já Välikylä. +Iniöst láá 6 siijdâ: Jumo, Keistiö, Kolkko, Norrby, Söderby já Åselholm. +Jämijärvi. +Jämijärvist láá 8 sijdâd: Jämijärvi, Kauppila, Kovelahti, Peijari, Suurimaa, Sydänmaa, Tykköö já Vihu. +Kaarinast láá 16 sijdâd: Hovirinta, Hulkkio, Ilpoinen, Kairinen, Kausela, Kurala, Ladjakoski, Lauste, Littoinen, Nummi, Rauhalinna, Rauvola, Ravattula, Voivala, Vähä-Heikkilä já Ylikylä. +Kakskerta. +Kakskertast láá 7 sijdâd já ovtâskâstáállud: Artukka, Hännälä, Höyttinen, Kaivonen, Myllykylä, Naula (ovtâskâstáálu) já Penilä. +Kankaanpääst láá 15 sijdâd: Ala-Honkajoki, Jämiänkeidas, Kankaanpää, Karhoismaja, Korvaluoma, Kyynärjärvi, Leppäruhka, Luomajärvi, Niinisalo, Taulunoja, Venesjärvi, Veneskoski, Vihteljärvi, Vihusaari já Vuorenmaa. +Karinainen. +Karinaisijn láá 7 sijdâd: Karinainen, Kiukainen, Kyrö, Mäenpää, Närppi, Suutarla já Tilkainen. +Karjalast láá 14 sijdâd: Haankylä, Haanperä, Kalela, Karjala, Karppinen, Ketelinen, Laajoki, Sairinen, Salavainen, Suojoki, Suutila, Tallola, Vehmalainen já Vuoloinen. +Karkku. +Karkkust láá 26 sijdâd: Aluskylä, Heinoo, Innala, Jassala, Juurakko, Karimäki, Karkunkylä, Ketunkylä, Kiurala, Koivu, Kojola, Koski, Kutala, Kärpp��lä, Lammentaka, Lielahti, Mäenkylä, Nohkua, Oravula, Palviala, Pitkänkaro, Rainio, Raipio, Rikainen, Toijala já Vihtiälä. +Karuna. +Karunast láá 37 sijdâd: Broddböle, Dikarböle, Eitsböle, Eknäs, Fröjdböle, Gussdal, Halslaks, Handby, Hintsholm, Karinkorva, Karuna, Kasklaks, Kelturi (Keltarböle), Knutnäs, Koppholm, Kråknäs, Kärki ađai Kärkis, Kärkniemi ađai Kärknäs, Liden, Lämmis, Maalu, Mannböle, Orgsaari, Päistärpää, Pukböle, Ruskulla, Sandö, Savisalo, Sitolahti, Smörvik, Stappåker, Steninge, Strömsböle, Sydmo, Tomasböle, Timböle já Torikka. +Karviast láá 7 sijdâd: Kantinkylä, Karvia, Kirkonkylä, Sara, Sarvela, Suomijärvi já Ämmälä. +Kauvatsa. +Kauvatsast láá 12 sijdâd: Ahvenus, Jalonoja, Kauvatsa, Kulkkila, Kuoppakoski, Lievikoski, Piilijoenmaa, Piitanoja, Puurila, Rutuna, Työtilä já Yttilä. +Keikyä. +Keikyäst láá 16 sijdâd: Aarikkala, Hellilä, Honkola, Kanala, Keikyä, Kiviniemi, Krekola, Meskala, Ojanperä, Partala, Peevola, Pehula, Potila, Saappala, Villilä já Äetsä. +Kemiöst láá 82 sijdâd: Albrektsböle, Berga, Bjensböle, Bogsböle, Branten, Brokärr, Båtkulla, Böle, Dalby, Dalkarby, Digerdal, Eknäs, Elmdal, Engelsby, Flugböle, Fröjdböle, Gammelby, Germundsvidja, Gräsböle, Gundby, Gästerby, Helgeboda, Hova, Hulta, Högmo, Kalkila, Kaskärr, Kemiö markkân (Kyrkoby), Kila, Koustar, Kuggböle, Kvarnböle, Kåddböle, Kårkulla, Labböle, Lamkulla, Lappdal, Lemnäs, Lillvik, Linnarnäs, Lövböle, Makila, Majniemi, Mattböle, Mattkärr, Mjösund, Måsa, Nordvik, Norrlångvik, Norrsundvik, Orrnäs, Pajböle, Pederså, Pungböle, Påvalsby, Reku, Rugnola, Sjölaks (Syvälahti), Skarpböle, Skoböle, Skog, Skogsböle, Skålböle, Skäggböle, Smedaböle, Stenmo, Strömma, Tavasttrona, Tjuda, Tollsnäs, Torsböle, Trotby, Träskö, Viksgård, Viksvidja, Villkärr, Vreta, Västankärr, Västermark, Västlaks (Vestlahti) já Östermark. +Nubástusah: Ive 1961 Strömma já Germundsvedja siijdah lahtojii Perniön. +Kihniö. +Kihniöst láá 4 siijdâ: Kankari, Kihniö, Linnankylä já Nerkoo. +Kiikala. +Kiikalast lijjii ive 1922 19 sijdâd: Hidaisenpyöli (riävtui Hidoisenpyöli, ive 1964 rääjist Lasikylä), Hidola (maŋeláá Hitola), Hirvelä, Kesälä, Kiikala, Komisuo, Kruusila, Kärkelä, Peltola, Pirilä, Rasvala, Rekijoki, Revä, Saari, Satakoski, Silva, Säräjärvi, Vanhakylä já Yltäkylä. +Nubástusah: Hidoisenpyöli (virgálávt "Hidoisenböle") já Säräjärvi siijdâin valdui meddâl ive 1963 Johannislund lasâfabrikkuávlu, mast šoodâi uđđâ Johannislund-nommâsâš sijdâ. +Ive 1964 Hidoisenpyöli siijdâ nommâ muttui Lasikylän. +Kiikka. +Kiikkast láá 25 sijdâd: Haapaniemi, Hoipala, Hykkerlä, Jaamala, Kiikanoja, Kiikka, Kiimajärvi, Kikkelä, Kilpijoki, Kinnarla, Kulmuntila, Leikkuu, Meskala, Mielaanniemi, Nevo, Raukko, Ritala, Ruotsila, Tala, Teukkula, Tormila, Ulvi, Unkerla, Vakkala já Vehkakorpi. +Kiikoinen. +Kiikoisijn láá 4 siijdâ: Jaara, Kiikoinen, Kuorsumaa já Niemenmaa. +Kisko. +Kiskost láá 23 sijdâd: Aijala, Hongisto, Honkapyöli, Jyly, Kajala (Kajala já Marjaniemi), Kavasto, Kaukuri, Kisko markkân, Kurkela, Lappi, Leilä, Liuhto, Marttila, Metola, Orijärvi, Sammalo, Sillanpää, Sorttila, Tieksmäki, Toija, Viiari, Vilikkala já Ylötkylä. +Kiukainen. +Kiukaisijn láá 9 sijdâd: Eurakoski, Harola, Kiukainen, Köylypolvi, Laihia, Laukola, Mäkelä, Panelia já Rahvola. +Kokemäkist láá 63 sijdâd: Aakula, Askola, Haistila, Hampula, Harola, Hassala, Herttola, Hintikkala, Huivoo, Hyrkölä, Järilä, Kaarenoja, Kakkulainen, Kankaantaka, Kareksela, Kaukaritsa, Kaurula, Keipilä, Ketola, Kiettare, Kiusala, Kokemäki kärdin, Koskenkylä, Krannila, Krootila, Kuittilo, Kukola, Kuoppala, Kuurola, Kyttälä, Köömilä, Laikko, Lempainen, Mattila, Meinikkala, Paistila, Pappila, Peipohja, Pelhola, Penttilä, Pirkkäinen (Birknäs), Pukkala, Pumpula, Purjala, Pyhänkorva, Pälpälä, Ronkka, Rudanko, Ruikkala, Ryytsälä, Sonnila, Säpilä, Talonen, Teikari, Tulkkila, Vallila, Viikari, Villiö, Vitikkala, Vuolle (Vuoltee), Ylistaro, Äimälä já Öykkäri. +Korpo. +Korppoost láá 39 sijdâd: Aspö, Bendby, Björkkö, Bonäs, Brunskär, Böle, Elvsjö, Finnö, Galtby, Gyltö, Havträsk, Houtsala, Innikorpi, Jurmo, Järvisaari (Jervsar), Kalaks, Karby, Kervois, Kjölingby, Korpogård, Koposby, Kälö, Lempersjö, Lomby, Markomby, Maskinnamo, Ovensaari, Pensar, Retais, Rosklaks, Rumar, Skofatt, Strömma, Syvälaks, Utö, Vattkast, Väsby, Änkis já Österkär. +Koskist Tl láá 18 sijdâd: Halikkola, Harmaa, Hongisto, Iso-Sorvasto, Jättälä, Kattelus, Koivukylä, Koski, Liipola, Myllykylä, Partela, Patakoski, Talola, Tapala, Tausela, Tuimala, Vähä-Sorvasto já Värmälä. +Kullaa. +Kullaast láá 6 siijdâ: Ahmauksenkylä, Järventausta, Koski, Levanpelto (markkân), Palus já Saarijärvi. +Kustavist láá 31 sijdâd: Anavainen, Boda, Böle, Elmnäs, Etelä-Vartsala, Friisilä, Grönvik, Idula, Iso Koiluoto, Isoluoto, Iso-Rahi, Kaurissalo, Kevoi, Kiparluoto, Kivimaa, Koilsuu (Godelsjö), Koivula ađai Koila, Kunnarainen, Laupunen, Lypertö, Långstjert, Parattula, Pleikilä, Pohjois-Vartsala, Rahikorpi, Ruola, Ruoni (Strömma), Salminiittu, Siusluoto, Västerby já Vähä-Rahi. +Kuusisto. +Kuusistost láá 13 sijdâd: Finby, Isokylä, Joensuu, Jullas, Järvenkylä, Korsnäs, Krogsby, Kuusisto kärdin, Kärrom, Munkäng, Rävnäs, Vuorlahti já Ämboda. +Kuusjoki. +Kuusjokist láá 9 sijdâd: Diskarla (Tiskarla), Hämäläistenkylä, Impola, Kanunki, Kurkela, Kuttila, Kuusjoenperä, Pappila já Skraatarla (Kraatarla ađai Raatala). +Köyliö. +Köyliössä láá 19 sijdâd: Ehtamo, Hankaankorpi, Huhti, Järvenpää, Kankaanpää, Karhia, Kepola, Köyliönsaari, Lähteenkylä, Pajula, Pehula, Puolimatka, Tuiskula, Tuohiniemi, Uusimaa, Vellinkylä, Vinnari, Voidus já Yttilä. +Laitilast láá 43 sijdâd: Haaro, Hartikkala, Haukka, Kaariainen, Kaivola, Katinhäntä, Kaukola, Kiveinen, Kodisjoki, Kodjala, Koliseva, Koukkela, Kouma, Kovero, Kovio, Kusni, Laitila (markkân), Lausti, Leinmäki, Malko, Mutainen, Niemi, Nästi, Pahajoki, Palttila, Pato, Pehtsalo, Salo, Seppälä, Sillantaka, Sorola, Soukainen, Suontaka, Syttyä, Torre, Untamala, Vahantaka, Vaimaroinen, Valko, Vekka, Vidilä, Viikainen já Ytö. +Lappi. +Lappist láá 17 sijdâd já ovtâskâstáállud: Alakieri (Alakeeri), Hauta (ovtâskâstáálu), Kauklainen, Kaukola, Kivikylä, Kodiksami, Kulju, Kullanperä, Kuolimaa, Lappi (Lapinkylä), Murtamo, Mäentaka, Rohdainen (ovtâskâstáálu), Ruona, Skinnarla (Kinnala, ovtâskâstáálu), Sukkala já Ylikieri (Ylikeeri). +Lavia. +Laviast láá 11 sijdâd: Aluskylä, Haunia, Kalliala, Lavia (markkân), Mustajoki, Myöntäjä, Niemi, Peränkylä, Riiho, Riuttala já Saarijärvi. +Lemu. +Lemust láá 33 sijdâd: Heikkinen, Helala, Hievuinen, Isovallus, Järäinen, Kaitainen, Kaivonen, Kallela, Kovala, Manterjärvi, Maskulainen, Mattila, Miiainen, Monnoinen, Niittykartano, Nikkarla, Nyynäinen, Oukkula, Pappila, Peinikkala, Raukunen, Seijainen, Seppälä, Taloinen, Tenhola, Torttila, Tukkala, Valpperi, Vastila, Vipinen, Vitikainen, Vähävallus já Yllikäinen. +Lietost láá 49 sijdâd: Alhojoki, Ankka, Hakula, Hihnala (Hihna), Hiisi, Huilu, Hyssälä, Hyvättylä, Inkoinen, Kahloja, Karvala, Kaskala, Kaurinkoski, Keppola, Ketola, Kilpijoki, Kiusala, Kurkela, Käipilä, Laitio, Lintula, Lommola, Loukinainen, Mellilä, Moisio, Mäkkylä, Nautela, Paappala, Pahka, Pettinen, Pokkola, Pränikkälä, Punittu, Puntamäki, Pyhältö, Raukkala, Rähälä, Sauvala, Sikilä, Sillilä, Taatila, Tammentaka, Teijula, Tootula, Torstila, Vangio, Vanhalinna, Viikka, Vintala já Vääntelä. +Loimaast láá 42 sijdâd: Alastaron-Mäenpää, Eura, Haara, Haaroinen, Haitula, Hartoinen, Hattula, Hirvikoski, Hurskala, Ilmarinen, Inkilä, Joenperä, Juva, Karhula, Karsattila, Kauhanoja, Kemppilä, Kesärlä, Klokkarla, Kojonperä ađai Koenperä, Krekilä, Kuninkainen, Kurittula, Kuttila, Köyliö, Lappijoki, Levälä, Lähde, Mäenpää, Niemi, Onkijoki, Pahikainen, Pappinen, Peltoinen, Piltola, Puujalkala, Raikkola, Seppälä, Sieppala, Torkkala, Vesikoski já Vilvainen. +Lokalahti. +Lokalahtist láá 36 sijdâd: Alhontaka, Haaroinen, Hakula, Heikkalanpää, Hermansaari, Kaimanen, Kelo, Korpi, Korvenranta, Kutkumaa, Kuusisaari, Lokalahti, Loppmeri, Marttila, Mattinen, Muntila, Mähkärlä, Nopperla, Oja, Palkkinen, Perkiö, Pitkäluoto, Pietinalho, Pinipaju, Pyöli, Ranta, Rauttinen, Riihiranta, Ruissaari, Tammisto, Terimaa, Tirkkala, Varanpää, Vartsaari, Viljattula já Väättänen. +Luvia. +Luviast láá 11 sijdâd já ovtâskâstáállud: Hanninkylä, Korpi, Lemlahti, Luodonkylä, Löytty, Mikola, Niemenkylä, Peränkylä, Sassila (ovtâskâstáálu), Sittlahti já Väipäre. +Maaria. +Maariast láá 47 sijdâd: Arola, Friskala, Haarla, Haihu, Halinen, Hamaro, Häppilä, Ihamuotila, Illainen, Isohaarla, Iso-Heikkilä, Jäkärlä, Jänessaari, Kaerla, Kaistarniemi, Kastu, Koroinen, Koskennurmi, Kukkola (Kukola), Kulkkila, Kähärlä, Kärsämäki, Maanpää, Maunula, Meltoinen, Metsämäki, Moikoinen, Myllyoja, Paimala, Piipanoja, Pitkämäki, Raunistula, Ruohonpää, Räntämäki, Saramäki, Seulu (Sipsalo), Suikkila, Syvälahti, Taipale, Teräsrautila, Toijainen, Vaistenkylä, Vastmäki, Virusmäki, Ylijoki, Ylikylä já Åvik. +Marttilast láá 20 sijdâd: Heikola, Hirvas, Huovaristo, Juutila, Karvela, Krouvi, Laurila, Lovi, Maunula, Mäntsälä, Ollila, Palainen, Prunkila, Purhala, Rekoinen, Ruskolainen, Simala, Siutila, Tiipilä já Vättilä. +Maskust láá 42 sijdâd: Ajosenpää, Akkoinen, Auvola, Hujala, Humikkala (markkân), Härmälä, Iinainen, Intola, Juva, Kairinen, Kaituri, Kajala, Kakkarainen, Kalela, Kankainen, Karinkylä, Kaukoinen, Kelhoinen, Kierikainen, Killuva, Kiveinen, Korpi-Iiroinen, Kurittula, Kynnysmäki, Lankila, Laulainen, Lellainen, Luolavuori, Maanpää, Malho, Mäksmäki, Ohensaari, Pakainen, Pappila, Ristimäki, Sopola, Stenberga, Suikkila, Taipale, Tanila, Tujula já Villilä. +Mellilä. +Melliläst láá 4 siijdâ: Isoperä, Mellilä, Pesänsuo já Vähäperä. +Merikarvia. +Merikarviast láá 14 sijdâd: Alakylä, Etelämaa, Filppula, Honkajärvi, Kangasniemi, Kasala (Kasaböle), Köörtilä, Lammela, Lankoski, Lauttijärvi, Peippu, Risby (Riispyy), Tuorila já Ylikylä. +Merimasku. +Merimaskust láá 29 sijdâd: Akkola, Heikkola, Hirvoinen, Horja, Iskola, Järvensuu, Kaksoinen, Karjalainen, Kaukalo, Koveri, Kräkilä, Kukolainen, Kuuslahti, Kuusniemi, Köylijärvi, Lieranta, Lietistenmaa (Lietisij suolluuh), Liiamaa, Lukkarainen, Mälsälä, Pohjalainen, Rautuinen, Riitanpää, Sannainen, Taattinen, Tammisaari, Tanskila, Tärkkinen já Uusikartano. +Metsämaa. +Metsämaast láá 4 siijdâ: Kallio, Korpi, Majanoja já Metsämaa. +Mietoisijn láá 41 sijdâd já ovtâskâstáállud: Aarlahti, Antikkala, Haijainen, Harainen (ovtâskâstáálu), Heikkilä (ovtâskâstáálu), Hiippavuori, Hiivala (ovtâskâstáálu), Hämäläinen, Kaivattula, Katavainen, Kaukurla, Kaulakko, Kauvainen (ovtâskâstáálu), Kivivuori (ovtâskâstáálu), Koivisto (ovtâskâstáálu), Kumiruona (ovtâskâstáálu), Kuneinen (ovtâskâstáálu), Kuuskorpi (ovtâskâstáálu), Kurina, Laukola (ovtâskâstáálu), Leinakkala (ovtâskâstáálu), Maununen (ovtâskâstáálu), Mietoinen, Nummi (ovtâskâstáálu), Orkovakkinen, Palokylä (ovtâskâstáálu), Pursila, Pyhä, Pyhäranta (ovtâskâstáálu), Rantavakkinen, Rauvola, Runoinen (ovtâskâstáálu), Ruonkallio, Soukko (ovtâskâstáálu), Tavastila (ovtâskâstáálu), Telkimäki (ovtâskâstáálu), Tervoinen (ovtâskâstáálu), Tiirola (ovtâskâstáálu), Uhlu, Valaskallio já Vähäkylä (ovtâskâstáálu). +Mouhijärvi. +Mouhijärvist láá 28 sijdâd: Eskola, Hahmajärvi, Hermala, Hyynilä, Häijää, Iirola, Kairila, Kari, Kortesjärvi, Lampinen, Mierola, Murto, Mustianoja, Pukara, Rienilä, Ryömälä, Saikkala, Salmi, Tervamäki, Tiisala, Tomula, Tupurla, Uotsola, Valkama, Venesmäki, Vestola, Vesunti já Yliskallo. +Muurla. +Muurlast láá 15 sijdâd já ovtâskâstáállud: Harjola, Ilola (ovtâskâstáálu), Järvi, Kaukelmaa, Kaukola, Kistola, Koski, Muurla, Pullola, Pyöli, Ranta, Ruotsala, Suoloppi (ovtâskâstáálu), Vähä-Pullola (ovtâskâstáálu) já Äijälä. +Mynämäkist láá 59 sijdâd: Aakula, Haapainen, Haloila, Halso, Hurula, Huoli, Ihalainen, Jutila, Juva, Karhula, Karjakoski, Kasurla, Kattelus, Keijainen, Kintikkala, Kivikylä, Korvensuu, Kukola, Kälälä, Laavainen, Lankkinen, Lemmettylä, Lepistö, Liuskallio, Majalainen, Maunula, Mielismäki, Munnuinen, Munttinen, Mustila, Myllykylä, Mäenkylä, Nakkila, Neuvoinen, Nihattula, Nihdeinen, Nukkila, Nuuskala, Pahikkala, Palolainen, Parsila, Pellilä, Perpoinen, Pursinen, Rahkola, Raimela, Ruotsinmäki, Ruutila, Seppälä, Sunila, Suorsala, Tammisto, Tapaninen, Tarvainen, Tiuvainen, Tursunperä, Vallainen, Vihtamäki já Värräinen. +Naantali táálunkieldâ. +Naantali táálunkieldâst láá 29 sijdâd: Haijainen, Herttula, Immanen, Inttilä, Isokylä, Jaakola, Karvetti, Keitilä, Kirstilä, Kuivalahti, Kukola, Kultaranta, Kunnainen, Käkölä, Lapila (Ekstenholm), Latvo, Luolala, Löytäne, Miekkula, Pappila, Pyöli, Saksila, Soininen, Suovuori, Taimo, Tammisto, Vaadio, Venka já Viiala. +Nakkilast láá 16 sijdâd: Arantila, Kirkkosaari (Kyrkholm), Kukonharja, Kyllijoki, Lammainen, Lautila, Leistilä, Masia, Myllärinkylä, Pakkala, Ruhade, Ruskela, Soinila, Tattara, Viikkala já Villilä. +Nauvost láá 63 sijdâd: Antböle, Backas, Berghamn, Biskopsö, Borstö, Böle, Dalkarby, Druckis, Ernholm, Finby, Gullkrona, Grännäs, Grötö, Gyttja, Haverö, Hangslaks, Humleholm, Högsar, Innamo, Jälist, Kirjais, Kivis, Klobbnäs, Kopparholm, Korsnäs, Koum, Krok, Kvivlaks, Käldinge, Käldö, Laggarnäs, Lökholm, Mattnäs, Mielis, Nötö, Packais, Pensar, Piparby, Prostvik, Poutuis, Risis, Samslaks, Sandholm, Sandö, Seksnappa, Sellmo, Simonby, Själö (Seili), Sommarö, Spink, Stenskär, Strandby, Sydänperä, Såris, Tackork, Toras, Trunsö, Valmoholm, Vandrock, Vansor, Vikom, Vikperä já Väcklaks. +Noormarkku. +Noormarkkust láá 8 sijdâd: Finpyy (Finby), Harjakangas, Kahaluoto, Kairila, Lassila, Noormarkku (Norrmark), Rudanmaa já Söörmarkku (Södermark). +Nousiaisijn láá 49 sijdâd: Aatola, Alakylä, Haatila, Hakola, Heininen, Hyrkkö, Järäinen, Kaisela, Kaitarainen, Kallunen, Keskusoja, Killainen, Koljola, Kulola, Kytöinen, Kärrynen, Kärmälä, Köönikkälä, Laaleinen, Laihonen, Leinainen, Mahala, Moijonen, Nummi, Nutturla, Oja, Paijula, Paistanoja, Pakainen, Palo, Papumäki, Puotunen, Rekoinen, Repola, Riitalho, Ristimäki, Riukula, Saksala, Sontamala, Sukkinen, Tappuri, Topoinen, Toroinen, Vadanvainio, Vainionpohja, Vainoinen, Valpperi, Vastlahti já Vuorenpää. +Oripääst láá 6 siijdâ: Juvankoski, Latva, Maanpää, Makkarkoski, Oripää já Tanskila. +Paattinen. +Paattisijn láá 16 sijdâd: Alakylä, Auvainen, Auvaismäki, Iskainen (markkân), Joenperä, Kreivilä, Paavola, Paijula, Poso, Skinnarla, Tekkala, Tiipilä, Törmäinen, Ullainen, Uro já Viikkala. +Paimiost láá 89 sijdâd: Aakoinen, Anttila, Aro, Askala, Auvola, Eppi, Evais, Fuila, Hakkapyöli, Halkilahti, Hanhijoki, Hirvonpää, Huso, Ilttula, Immainen, Iso Heikoinen, Iso Preitilä, Jaakoppi (S:t Jakob), Jalkala, Juntola, Kaila, Kaimala, Kaistila, Kaivosi, Kajanoja, Kaleva (Ala- já Keski-Kaleva), Kauhais, Kerkola, Kevola, Kinkka, Kirnula, Korkeakylä, Kovala, Kruusila, Kruuvais, Kulhomäki, Kuoppila, Kurki, Kyllelä, Kyysilä, Laaroinen, Laiterla, Loppi ađai Spurila, Lovi, Luuspää, Majankalma, Maljamäki, Marjavuori, Meisala, Meltola, Merianttila, Miettula, Munkkila, Nakolinna, Naskarla, Nummenpää, Oinila, Pappila, Penimäki, Pennais, Penttilä, Perälä, Potkela, Rautalho, Rekottila, Rukkijoki, Räpälä, Saari, Sattela, Sievola, Siililä, Silkkilä, Silvola, Skörbäck, Spurilankylä, Suksela, Taatila, Tanisi, Tamero, Toikkala, Tupila, Tuuvala, Vartsalo, Viksberg, Villisi, Vista, Vuoltee, Vähä Heikoinen já Yrjövuori. +Paraisijn láá 100 sijdâd: Attu, Bjursäng, Björkö, Bläsnäs, Boda, Bodnäs, Bollböle, Bollstad, Brattnäs, Degerby, Domarby, Ersby, Fagerkulla, Fallböle, Gammelgård, Garsböle, Granvik, Grisböle, Gräggböle, Grundvik, Gunnarsnäs, Haraldsholm, Heisala, Håggais, Jermo, Kapellstrand, Kassor, Kirjala, Koikulla, Kopparö, Kouppo, Kurckas, Kvidja (Kuitia), Kyrkäng, Kårlaks (Kårlax), Källvik, Lampis, Lapplaks, Lemlaks (Lemlahti), Levo, Lielaks (Lielahti), Lillby, Lillmälo, Lilltervo, Lofsdal, Loskarnäs, Mattholm, Mielisholm, Muddais, Munkbacka, Myrby, Mågby, Mörkby, Mörkvik, Neder-Kirjala, Nilsby, Norrby, Nulto, Ontala, Parsby, Pitå, Piukala, Pyhänsuu, Petteby, Pölsböle, Rövarnäs, Sandvik, Seivis, Siggnäs, Siltala (Sildala), Simonby, Skogböle, Skråbbo, Skräbböle, Skyttböle, Skyttala, Skärmola, Sorpo, Storgård, Stormälo, Strandby, Sunnanberg, Sydmo, Sydänperä, Sysilaks (Sysilax), Såris, Söderby, Tara, Tennby, Tennäs, Tervsund, Toijois, Träskby, Vallis, Vannais, Vepo, Västermälo, Vidkulla, Våno já Ybbersnäs. +Parkanost láá 15 sijdâd: Alaskylä, Heittola, Kuivasjärvi, Lapinneva, Linnankylä, Miettinen, Nerkoo, Parkano, Raivaluoma, Raivala, Riitiala, Sydänmaa, Tevaniemi, Vahojärvi já Vuorijärvi. +Perniö. +Perniöst láá 98 sijdâd: Aaljoki, Aimontappo (Aimontapo), Aitlahti (Aitolaks), Alaspää, Alimälkilä (Alasmelkkilä), Anjala, Arpalahti (Arpala), Asteljoki (Aslo), Boböle (Puopyöly), Bondböle (Puontpyöly), Breitsböle (Preitti), Broända (Provani), Ekkulla (Eikkulla), Ervastböle (Ervasto), Ervelä, Foudila (Foula), Gästerby (Kestriki), Haarla, Haaroinen (Haaro), Heikkilä, Hentola, Hirvilahti, Huhti, Hämeenkylä, Isokuusto (Kuusto), Juvela, Kakola, Kanturböle (Kanturpyöly), Kaukonböle (Kaukonpyöly), Ketunböle (Ketunpyöly), Kieronperä, Kirakka, Kirjakkala, Kivelä, Knaapila, Koivisto (Koisto), Kokkila, Kollarla, Korvenkylä, Kovamäki (Kouvola), Krootila, Kuhmisi (Kuhminen), Kumionpää, Kyynämäki (Kynämäki), Kyynärä, Laiterla (Laitla), Lapparla, Lappnäs (Lapnasi), Lassinböle, Latokartano (Näsegård), Laukka, Lehtiniitty, Lemunkartano (Lemogård), Liite (Liiri ađai Lidö), Lintilä, Lupaja, Långvik (Lanviikki), Lövböle (Leipyöly), Makarla (Makkarböle), Matildedal, Merihuhti, Metsäkylä, Metsänoja, Mussaari, Mutaisi, Mäkisauru, Mälkilä (Melkkilä), Nokoi ađai Nokoinen, Nurkkila, Paarskylä, Penttilä, Pettälä, Pohjankartano (Pojogård), Pohjankylä, Pyhäjoki, Pääris, Saari, Skoila (Skinnfällskog), Sormijärvi, Soukka, Stor-Baggböle (Iso-Pakapyöly), Suksenböle (Suksenpyöly), Suomenkylä, Suomenniittu (Finnäng), Sydänsauru, Talonpojanteijo (Bondtykö), Teijo (Tykö), Tilkkala, Torkkila, Träskböle (Trespyöly), Tuohittu (Tuohitto), Varvkankari, Vihiniemi (Vihnämäki), Viipuri (Frilla ađai Viborgsgård), Väärlä, Ylönkylä, Yliskylä (Överby) já Äyrilä. +Nubástusah: Ive 1961 Strömma já Germundsvedja siijdah Kemiöst lahtojii Perniön. +Pertteli. +Perttelist láá 16 sijdâd: Haali, Hähkänä, Inkeri, Isohiisi, Kaivola, Kajala, Kaukola, Nokkahiisi, Patala, Pitkäkoski, Pöytiö, Romsila, Tattula, Valkjärvi, Vihmalo já Vähähiisi. +Piikkiö. +Piikkiöst láá 48 sijdâd já ovtâskâstáállud: Aerla, Aininen, Andelmaa, Aro, Böle, Finby, Hadvala, Harvaluoto, Hiirlä, Hirsund, Hulkkio, Huttala, Iso Hepojoki, Isokartano, Joensuu, Kalainen, Kavalto, Kemperlä, Kierlä, Kokolahti, Koroinen, Koski, Kuotila, Linnunpää, Lyytikylä, Moisio, Niemi, Makarla, Oorlahti, Ootoinen, Perttala, Pukkila, Pussila, Puurkankari, Raadelmaa, Ratsula, Runko, Salvela, Suni, Teppala, Tiskarla, Tuomola, Tuorla, Villis, Viukkalo, Vähä Hepojoki, Vähäkylä já Yltöinen. +Pomarkkust láá 9 sijdâd: Harhala, Honkakoski, Kiilholma (Kilholm), Kivijärvi, Laitila, Längelmäki, Pomarkku (markkân) (Påmark), Tuunajärvi já Uusikylä. +Pori táálunkieldâ. +Pori táálunkieldâst láá 13 sijdâd: Aittaluoto (Bodskär), Hyvelä (Hjulböle), Kokemäensaari (Inderö), Kuuminainen (Kumnäs), Lyttylä (Lyttskär), Pietniemi (Pänäs), Preiviiki (Bredvik), Ruosniemi (Rosnäs), Toukari (Torbonäs), Tuorsniemi (Thorsnäs), Viasvesi, Vähä-Rauma (Lill-Raumo) já Yyteri (Ytterö). +Punkalaidun. +Punkalaidunist láá 20 sijdâd: Halkivaha, Hankuri, Haviokoski, Jalasjoki, Kannisto, Kanteenmaa, Kivisenoja, Kokkoila, Koski, Kostila, Kouvola, Liitsola, Moisio, Mäenpää, Oriniemi, Parrila, Sarkkila, Talala, Teikarla já Vanttila. +Pyhämaa. +Pyhämaast láá 10 sijdâd: Edväinen, Heinänen, Kammela, Ketteli, Kuivarauma, Kukanen, Kursila, Merisaarnisto (meridum sirdeđ Kalantist Pyhämaan), Pitkäluoto já Pyhämaa. +Pyhärantast láá 18 sijdâd: Hirsilahti, Ihode, Kauhianpää, Kaukka, Kaunissaari, Kukola, Lahdenvainio, Nihtiö, Nuuski, Polttila, Radansuu, Reitula, Rihtiniemi, Rohdainen, Santio, Valkamaa, Varhokylä já Ylikylä. +Pöytyäst láá 32 sijdâd: Auvainen, Ellinen, Helttula, Himainen, Jalkala, Juotola, Juva, Kantola, Karhunoja, Kaulanperä, Kaulansuu, Koivisto, Kolkkinen, Kulhua, Kumila, Lankkinen, Leisala, Mustanoja, Mäkiäinen, Naaranoja, Oja, Ordenoja, Paju, Pappila, Pihlava, Puho, Pöytyän Haveri, Raatikainen, Riihikoski, Taipalsaari, Vauranoja já Vistola. +Raisiost láá 31 sijdâd: Artukainen, Bagarla, Hauninen, Hyrköinen, Ihala, Inkoinen, Kalkila, Kemppilä, Kerrola, Kerttula, Krookila, Kuloinen, Mahittula, Metsäkylä, Metsäsylttylä, Miekelä, Mälikkälä, Nuorikkala, Paavola, Pahaniemi, Pansio, Perno, Petäsmäki, Pirilä, Polusmäki, Ristimäki, Somersoja, Tahvio, Upalinko, Vaisaari já Vattela. +Rauma táálunkieldâ. +Rauma táálunkieldâst láá 18 sijdâd já ovtâskâstáállud: Anttila, Haapasaari (ovtâskâstáálu), Kolla, Kortela, Kulamaa, Lahti, Nihattula, Sampaanala (ovtâskâstáálu), Sorkka, Soukainen, Taipalmaa (ovtâskâstáálu), Tarvola, Unaja, Uotila, Vasarainen, Vermuntila, Voiluoto já Äyhö. +Ruskost láá 11 sijdâd: Asola, Hiidenvainio, Hujala, Kankare, Liukola, Lähteenmäki, Munittula, Märttelä, Papumäki, Rusko markkân já Uttula. +Rymättylä. +Rymättyläst láá 66 sijdâd: Aatila, Ahteentaka, Ajola, Alakylä, Anttila, Antola, Autuinen, Brunnila, Hankaanperä, Hanka, Heinäinen, Hintsala, Hämölä, Hämmärö, Isopoikko, Järvenperä, Kaarniitta, Kaastla, Kauppila, Kepuinen, Kinttala, Kirjala, Knaapila, Koisaari, Koivusaari, Kuivainen, Kurala, Kurjenrauma, Kurinen, Leikkinen, Leiklahti, Lookila, Maanpää, Maisaari, Maskulainen, Meinikkala, Metsäpoikko, Montola, Ojainen, Okala, Paavainen, Pakinainen, Peräinen, Pornainen, Pulkkala, Raula, Riiainen, Riittiö, Ruokorauma, Ruotsalainen, Röödilä, Saarla, Salo, Santala, Seppälä, Suikkila, Suutarla, Taipale, Tanila, Valtainen, Vanhakylä, Veluinen, Viljainen, Ylikylä, Ylttinen já Äijälä. +Sauvost láá 91 sijdâd: Alsböle, Amböle, Birkkärr, Britsböle, Brännkärr, Dals, Danskulla, Dikarböle, Finkulla, Finskylä, Flossböle, Foudila, Gripsböle, Haarakallio, Haddböle, Hallela, Hemböle, Holvastböle, Hännikböle, Hännälä, Härmälä, Ingniemi, Isomäkipää, Isopalike, Isosilkkilä, Järvenkylä, Kalainen, Kaukola, Kavalto, Knappböle, Koorla, Korpela, Korsnäs, Korvala, Koski, Kosundböle, Koutböle (Kouttu), Kuggböle, Kursalo, Lattmark, Lautkankare, Liesniemi, Liivala, Luola, Lurböle, Marike, Mattböle, Martböle, Mäenala, Naarslahti, Nummenpää, Osmalahti, Paddainen, Pappila, Patarautila, Pyrilä, Raitniemi, Rajalahti, Rikaniemi, Ristniemi, Ruona, Ruonlahti, Salmensuu, Salmi, Sarapisto, Saustila, Sauvo markkân, Sillankorva, Sillanpää, Siuri, Skörsböle, Slätsböle, Sodaböle, Sorrböle, Sunnanberg, Svartsböle, Sydänmaa, Tallböle, Tapila, Timperlä, Vahtinen, Vartsalo, Västerkulla, Vesti, Vuotkulla, Vähäkylä, Vähämäkipää, Vähäpalike, Vähäsilkkilä, Ylistaro já Åkers. +Siikainen. +Siikaisijn láá 14 sijdâd: Haapakoski, Hirvijärvi, Leppijärvi, Leväsjoki, Nauriskoski, Osara, Otamo, Petkele, Pyntäinen, Saarikoski, Sammi, (Vanha- já Uusi-) Samminmaja, Siikainen já Vuorijärvi. +Suodenniemi. +Suodenniemist láá 15 sijdâd: Jalkavala, Kiikoinen, Kittilä, Koivuniemi, Kouraniemi, Lahdenperä, Leppälammi, Makkoinen, Pajuniemi, Peräkunta, Pohjakylä, Pyykoski, Suodenniemi, Sävi já Taipale. +Suomusjärvi. +Suomusjärvist lijjii ive 1922 16 sijdâd: Ahtiala, Arpalahti, Hintsala, Häntälä, Kettula, Kitula, Korla, Lahnajärvi, Laidike, Laperla, Lemula, Rautsuo, Salittu, Salmi, Suomusjärvi já Taipale. +Suoniemi. +Suoniemist láá 10 sijdâd: Kauniainen, Kulju, Mauri, Pakkala, Ruolahti, Sarkola, Suoniemi, Tyrisevä, Urmia já Vahalahti. +Säkyläst láá 5 siijdâ: Iso-Säkylä (markkân), Korpi, Löytäne, Pyhäjoki já Vähä-Säkylä. +Taivassalost láá 58 sijdâd: Ahainen, Hakkenpää, Halesmäki, Helsinki, Hilloinen, Hurunkorpi, Huitila, Huukanen, Hylkilä, Hyövelä, Inkeranta, Isokorpi, Isosärkilä, Järppilä, Järvenperä, Kahiluoto, Kaitainen, Karhula, Kaustio, Ketarsalmi, Keräsaari, Koivisto, Kouvoinen, Kummila, Kurjala, Kyrö, Lahdenperä, Leikluoto, Lemmetyinen, Lempoinen, Liittinen, Marjunen, Mierla, Mussalo, Onnikmaa, Palai, Pallila, Paltvuori, Punttinen, Rouhu, Rytsälä, Sannainen, Santala, Sarsala, Taipale, Tammisto, Toroinen, Touppa, Tuomarainen, Tuomoinen, Uskainen, Uurna, Vainionperä, Vehanen, Viianen, Vuorenpää, Vuorte já Vähäsärkilä. +Tarvasjoki. +Tarvasjokist láá 21 sijdâd: Eura, Horinen, Hungerla, Jauhola, Juva, Kallela, Karhula, Killala, Kättylä, Liedonperä, Mäentaka, Satopää, Seppälä, Suitsula, Suurila, Tarvasjoki markkân, Tiensuu, Tuomarla, Tuorila, Tyllilä já Yrjöntylä. +Tyrvää. +Tyrvääst láá 40 sijdâd: Eko, Houhajärvi, Humaloja, Hätilä, Isojärvi, Järvenpää, Juti, Kahimala, Kalliala, Kaltila, Kaltsila, Kaukola, Ketola, Koivula, Komerola, Laukula, Leiniälä, Liuhala, Lousaja, Lummaja, Marttila, Nuupala, Näntölä, Ojansuu, Pohjala, Rautajoki, Roismala, Ruoksamo, Sammaljoki, Soinila, Soukko, Stormi, Tapiola, Tyrvää, Uusikylä, Varila, Vataja, Vehmaa, Vihattula já Vinkkilä. +Ulvilast láá 12 sijdâd já ovtâskâstáállud: Friitala (Friby), Haistila, Harjunpää (Härpö), Kaasmarkku (Karlsmark), Lattomeri, Rantala, Ravaninkylä (Ragvaldsby), Saari (ovtâskâstáálu), Sunniemi (ovtâskâstáálu) (Sonnäs), Suolisto (ovtâskâstáálu), Suosmeri já Vanhakylä. +Uusikaupunki táálunkieldâ. +Uusikaupunki táálunkieldâst láá 10 sijdâd: Haukiharja, Kuddholm, Lepäinen, Lyökki (Ylötynkari), Merikaskinen, Oksalanpää (Gammelby), Pirkholma, Putsaari, Salmi já Vohdensaari. +Uusikirkko. +Kalantist láá 60 sijdâd: Alsila, Elkkynen, Hakoinen, Hallu, Halola, Harikkala, Haudo, Haudonsaari, Hyninen, Häähä, Inhamo, Jaakkolankorpi, Kahlonen, Kainu, Kaivola, Kallela, Kaskinen, Katina, Kaukamo, Kinko, Korvenkylä ađai Korpi, Kuuvantaka, Kylähiisi, Kytämäki, Lahti, Maurumaa, Männäinen, Orvio, Palsa, Paulahti, Pehto, Petes, Pettänen, Piitorauma, Putta, Pyrrilä, Ridanala, Ruonanperä, Saarnisto, Sairinen, Sannainen, Santtio, Siivola, Siivottu, Siuttila, Sundholm, Suontaka, Suurikkala, Taipale, Tammisto, Tuorlahti, Tynki, Uussaari, Vahterus, Varjoranta, Varhela, Vellua, Viisola já Villilä. +Uskela. +Uskelast láá 32 sijdâd: Anjala, Anisi, Breidilä, Falkkila, Fulkkila, Hakostaro, Hankala, Haukkala, Hämeenkylä, Hämmäinen, Isokylä, Karjaskylä, Karlberg ađai Pettilä, Kaukvuori, Kavila, Kurjenpahna, Kälpiö ađai Kelppe, Kärkkä, Lopenkylä, Moisio, Mäenala, Närvelä, Pahkavuori, Pappinen, Pukkila, Rauvola, Röykkälä, Salon kylä, Tottola, Ullenpyöli, Veitakkala já Villilä. +Vahto. +Vahtost láá 17 sijdâd: Askainen, Auvainen, Hemmola, Hyrköinen, Inkinen, Kautranta, Kierikkala, Koivisto, Kylämäki, Laukola, Lavamäki, Parikka, Peijari, Riittiö, Seppälä, Silvola já Sysimäki. +Vampula. +Vampulast láá 14 sijdâd: Hanhikoski, Huhtaa, Kotaja, Kukonharja, Kärväselä, Matkusjoki, Murto, Punola, Sallila (markkân), Salmenoja, Siivikkala, Soinila, Tamare já Vampula. +Vehmaast láá 96 sijdâd: Ane, Antola, Ennys, Gunnila, Haapanala, Heikola, Hermula, Hiedo, Hietajärvi, Hilleinen, Himoinen, Hinnuri, Huruinen, Huukainen, Ilmarinen, Inkurinen, Irjala, Isoalho, Kaipinen, Kaivoinen, Karaluoto, Karintaka, Kaukola, Kauramäki, Kesoinen, Ketto, Kiikoinen, Kiima, Kiimkallio, Kirkkomäki, Kivijärvi, Korpi, Koski, Krookkinen, Kupusjärvi, Kuulila, Lahdenranta, Lahdinko, Laitinen, Lallinen, Lammi, Lautanala, Lempiö, Ludila, Maarijärvi, Maitila, Manterkaisti, Mylly, Nakkila, Nuhjala, Oja, Pankkio, Papala, Piettinen, Piiloinen, Pitkiskallio, Pullila, Pummainen, Puotila, Puosta, Putta, Pyöli, Rahikkala, Rahkmala, Rautila, Reinilä, Revo, Riihivainio, Riittiö, Ristinkylä, Rokainen, Saarikkala, Salo, Seipsaari, Sillankorva, Soinila, Takala, Tanila, Tarvola, Taskala, Tommila, Tuomarla, Tuomoinen, Uhlu, Ukkila, Vahilainen, Vallila, Vanhakylä, Varttainen, Vihtjärvi, Viiainen, Viljainen, Vilu, Vinkkilä, Ylöjärvi já Yötiö. +Velkua. +Velkuast láá 9 sijdâd: Haukka, Kalsor, Kettumaa, Krööpilä, Palva (markkân), Pohjakylä, Salavainen, Teersalo já Tiurla. +Viljakkala. +Viljakkalast láá 10 sijdâd: Harhala, Hiiroinen, Inkula, Karhen kylä, Koivisto, Mahnala, Sarkkila, Sontu, Särkä já Viljakkala. +Västanfjärdist láá 17 sijdâd: Billböle, Brännboda, Finsjö (Finsö), Galtarby, Gräggnäs, Kobböle, Misskärr, Nivelaks, Norrlammala, Pörtsnäs, Sirnäs, Söderlammala, Södersundvik, Tappo, Västanfjärd, Västerillo já Östanå. +Yläne. +Ylänest láá 13 sijdâd: Heinijoki, Huvitus, Keihäskoski, Kolinummi, Kurala, Kärrilä, Lietsala, Pramila, Tourula, Uusikartano, Vainionperä, Yläneenkartano ađai Vanhakartano já Yläne markkân. +Uđđâeennâm lääni. +Ive 1917 tiäđui mield Uđđâeennâm läänist lijjii 1 298 sijdâd já ovtâskâstáállud. +Anjala. +Anjalast láá 8 sijdâd: Ahvio, Anjala, Junkkari, Kaukasuo, Korpi, Muhniemi, Takamaa já Ummeljoki. +Artjärvi. +Artjärvist láá 5 siijdâ: Artjärvi, Hietana, Kinttula já Salmela, Ratula já Villikkala. +Askolast láá 12 sijdâd: Askola, Huuvari (Hovarböle), Juornaankylä (Jordansböle), Korttia, Monninkylä, Nalkkila, Nieto, Puhar-Onkimaa, Särkijärvi, Tiilää (Stigsböle), Vahijärvi já Vakkola. +Bromarv. +Bromarvist láá 28 sijdâd: Basaböle, Bengtsår, Bojnäs, Bredvik, Bromarv, Brutuböle, Grundsund, Håkansarv, Kalvdal, Kansjärvi, Kivitok, Knopkägra, Kårböle, Kägra, Könick, Nitlax (Niitlahti), Norrstrand, Orflax, Padva, Pargas, Revbacka, Rekuby, Rilax (Riilahti), Skata, Söderstrand, Vättlaks, Öjby já Östanberg. +Degerby. +Degerbyst láá 25 sijdâd: Berg, Billskog, Botans, Degerby, Domarby, Flyt, Gunnarbacka, Halvdels, Knappa, Kopparnäs, Kåksby, Kämpbacka, Kärr, Maggböle, Malm, Prålsbacka, Rådkila, Strand, Stubböle, Torbacka, Tvära, Vormö, Väster-Solberg já Öster-Solberg. +Elimäki. +Elimäkist láá 26 sijdâd: Haapala, Hongisto, Huitila, Hämeenkylä, Jokela, Joensuu, Kesola, Koskisto ađai Teutkoski, Mettuoli, Mettälä, Moisio, Mommola, Mustila, Myllylä já Porrassuo, Mäkiselkä, Naaranoja (Naara), Nappa, Nokkala, Peippola, Rahikkala, Ratula, Raussila já Takamaa, Teuronen, Villikkala já Pitkäsilta, Vilppula já Värälä. +Espoost láá 62 sijdâd: Backby, Bemböle, Björnvik, Bodom, Bolarskog, Brevik, Bölsby, Dåvitsby, Espoonkartano (Esbogård), Fannsby, Finno (Finnå), Forsbacka, Frisans, Gloms, Gräsagård, Gumböle, Gunnars, Hagalund, Hemtans, Järvenpää (Träskända), Karvasbacka, Kilo, Klobbskog, Kockby, Konungsböle, Kurtby, Kvarnby, Kvisbacka, Köklaks, Lahnus, Luuk, Lövkulla, Mankans, Mankby, Mattby, Moisio (Moisö), Morby, Mulby, Myntböle, Mårtensby, Mäkkylä, Niemis, Noks (Nouks), Nupurböle, Oitans, Pappila (Prästgården), Rödskog, Skrakaby, Smedsby, Snettans, Sperrings, Stensvik, Storhoplaks, Svinö (Sommarö), Söderskog, Södrik, Sökö, Takkula (Tackskog), Träskby, Urberga, Vanhakylä (Gammelgård) já Vällskog. +Hanko táálunkieldâ. +Hanko táálunkieldâst láá 3 siijdâ: Hangonkylä (Hangöby), Sandö já Täktom. +Helsig táálunkieldâ. +Helsig táálunkieldâst láá 46 sijdâd: Baggböle (Pakinkylä), Biskopsböle, Botböle (Puotinkylä), Brutuby, Brändö (Palosaari), Degerö, Domarby (Tuomarinkylä), Drumsö, Fastböle, Hanaböle, Haxböle, Helsig táálunkieldâ markkân, Hertonäs (Herttonainen), Håkansböle, Hämeenkylä (Tavastby), Kvarnbacka, Kånala, Kårböle, Kottby (Käpylä), Käinby, Lappböle, Lillhoplaks (Pikku Huopalahti), Malm (Malminkylä), Mellungsby (Mellunkylä), Munkkiniemi (Munksnäs), Mårtensby (Martinkylä), Nackböle, Nordsjö, Oulunkylä (Åggelby), Pappila, Ripuby, Seutula (Sjöskog), Silvola (Vantaa) |Sillböle, Skattmansby, Skomakarböle, Sottungsby, Staffansby (Tapaninkylä), Tali, Tikkurila (Dickursby), Turholm, Tolkby, Tomtbacka, Vik, Vinikby, Västersundom já Övitsböle. +Hyvinkääst láá 7 sijdâd: Hyvinkää, Hyvinkää sajattâh, Kytäjärvi, Nukari, Ridasjärvi, Vaivaro já Ylentalo. +Iittist láá 22 sijdâd: Haapakimola, Kauramaa já Jokue, Kausala (já Konttila), Keltti (já Maunuksela), Iitti markkân, Koliseva, Koskenniska, Kuusaanniemi, Kuusankoski fabrik, Lyöttilä, Muikkula, Niinimäki, Perheniemi ađai Pärhäniemi (já Kaukas fabrik), Pilkanmaa ađai Kyöperilä, Radansuu, Saaroinen, Sitikkala, Säyhde, Sääskjärvi, Taasia, Tapola já Vuolenkoski. +Inkoost láá 61 sijdâd: Backa, Barö, Bastö, Bjurs, Bolstad, Breds, Bredslätt, Böle, Dal, Dams, Elsjö, Espings, Finnböle, Finnpadda, Gråmarböle, Gumböle, Gårdsböle, Haga, Hirdal, Hovgård, Illans, Ingarskila, Innanbäck, Joddböle, Johannesberg (ađai Jävurböle), Jutans, Kalkulla, Krämars, Kusans, Lill-Ramsjö, Linkulla, Lågnäs, Långvik, Mosaböle, Näs, Ors (ađai Mars), Prästgården, Pålsböle, Rankila, Rövass, Siggböle, Sonasund, Stormora, Stor-Ramsjö, Ström, Svartbäck, Svenskby, Sågars, Torp, Torstholm, Täkter, Utanåker, Vars, Vassböle, Vestanby, Vestankvarn, Vesterby, Vesterkulla, Ålkila, Ålö já Österkulla. +Jaala. +Jaalast láá 14 sijdâd: Ansalahti, Haapalahti, Hartola, Honnila, Huhdasjärvi, Jaala, Karijärvi, Kimola, Paljakka, Palojärvi, Siikakoski, Taipale, Uimila já Vesala. +Karjaast láá 56 sijdâd: Backby, Bengtsmora, Björnbollstad, Bondby, Brasby, Bredvik, Brynikbacka, Bålaby, Båtsmora, Bällarby, Bällby, Böhle, Degerby já Domargård, Dönsby, Finnbacka, Finnby, Grabbacka, Grundsjö, Gösbacka, Heimos, Hållsnäs, Högben, Ingvallsby, Joddböle, Jällsby, Kansbacka, Karjaa sajattâh, Kasabacka, Kasaby, Kihla, Kleven, Knapsby, Kroggård, Lågbacka, Läpp, Mangård, Mjölbollstad, Mjölnarby (Svartå sajattâh kulá taas), Mustio (Svartå), Nyby, Pappila, Päsarby, Reiböle, Romsarby, Sannas, Smedsby, Snällböle, Starkom, Sutarkulla, Svarvarböle, Svedja, Torsböle (Tryckobacka), Vestanby, Visanbacka já Österby. +Karjalohja. +Karjalohjast láá 27 sijdâd: Härjänvatsa, Ilmoniemi, Immola, Karkali, Kattelus, Kourjoki, Kuusia, Kärkelä, Lohjantaipale, Lanviikki (Långvik), Linhamari (Lönnhammar), Maila, Makkarjoki, Murto, Mustlahti, Nummijärvi, Pappila, Pellonkylä, Pipola, Puujärvi, Pyöli (Böle), Saarenpää, Sakkola, Suurniemi, Särkjärvi, Talia já Tammisto. +Kirkkonummist láá 95 sijdâd: Abrahamsby, Bergstad, Biskopsböle, Bobäck, Bondarby, Båtvik, Böhle, Danskarby, Domvik, Dåvits, Edis, Edö, Estby, Finnby, Finsbacka, Friggesby, Gesterby, Getberg, Gillobacka, Grundträsk, Gumbacka, Gunnarsby, Gunnarskulla, Haapajärvi, Hievala (Övidskog), Hila, Hilabäck, Hindersby, Hirsala, Honskby, Hullus (Framnäs), Hvitträsk, Häggesböle, Hällnäs, Ingels, Ingvaldsby, Jolkby, Jorvas, Junckars, Järsö, Kalljärvi, Kantvik, Karuby, Kattholm, Kauhala, Knopps, Kolsarby, Korkkulla, Koski, Kvarnby, Kvis, Kylmälä, Kärras, Lapinkylä (Lappböle), Leivola (Leivosböle), Lill-Estby, Lill-Kantskog, Loviselund, Långstrand, Masaby, Mattby, Medvästö, Munkkulla, Navala, Nägels, Näse, Obbnäs, Oitbacka, Petäjärvi (Anttila), Porkkala, Rilaks, Sarvik, Skinnars, Smedsby, Smeds-Edö, Sperrings, Storkansskog, Storms, Strömsby, Stubbans, Sundsberg, Sävvalla, Torsvik, Tolls, Träskby, Veikkola, Vohls, Vårnäs, Värby, Ytterkurk, Ådbäck, Ängvik, Överby, Överkurk já Österby. +Lappträsk. +Lapinjärvist láá 12 sijdâd: Bäckby (Pekinkylä), Harsböle, Hindersby (Hinterinkylä ađai Hintrikinkylä), Ingermansby (Latokartano), Kimonkylä (Kimoböle), Labby (Lapinkylä), Lapinjärvi markkân (Kappelby), Lindkoski (Linkkoski), Norrby (Vasarankylä), Pockar (Pukaro), Porlammi (Porlom) já Rudom (Rutumi). +Liljendal. +Liljendalist láá 9 sijdâd: Andersby (Anteronkylä), Drombom (Rumpila), Embom, Eskilom (Eskelinkylä), Garpom, Hommansby (Huomanninkylä), Hopom, Michelspiltom (Umpala) já Sävträsk (markkân). +Lohjast láá 63 sijdâd: Ahtiala, Askola, Hermala, Hietainen, Hiittinen, Hongisto, Humppila, Immula, Jalassaari, Jantoniemi, Jönsböle, Kaijola, Karnainen, Karstu, Kirkniemi (Gerknäs), Kittfall, Koikkala, Koski, Kouvola, Kunnarla (Gunnars), Kutsila, Kyrkstad (markkân), Laakspohja (Laxpojo), Lehmijärvi, Lohjankylä (Lohjannummi), Lylyinen, Maikkala, Maksjoki, Marttila, Moisio, Muijala, Mynterlä, Mårbacka, Ojamo, Orsnäs, Outamo, Paksalo, Paloniemi, Pappila, Pauni, Paavola, Pietilä, Piispala (Biskopsnäs), Pulli, Routio, Röylä, Seppälä, Skraatila, Suittila, Suur-Teutari (Stor-Tötar), Talpela, Torhola, Vaanila, Valla (Vahlby), Vanhakylä, Vappula (Vabby), Varola, Vasarla, Veijola (Vejby), Vendelä, Virkkala (Virkby), Vohloinen (Vohls) já Vähä-Teutari (Lill-Tötar ađai Ytter-Tötar). +Myrskyläst láá 11 sijdâd: Backböle (Pakila), Grevnäs (Kreinesi), Kankböle (Kankkila), Koukjärvi, Labbom (Jaakkola), Muttila (Muttom), Myllykylä (Kvarnby), Myrskylä (Mörskom), Myrskylä kärdin, Skomarböle (Hallila) já Övitsböle (Hyövinkylä). +Mäntsäläst láá 16 sijdâd: Hautjärvi, Hermanonkimaa, Hirvihaara, Kaukalampi, Levanto, Maitonen, Mäntsälä markkân, Nikinoja, Numminen, Ohkola, Olkinen, Saari, Soukkio, Sulkava, Sälinkää já Sääksjärvi. +Nummi. +Nummist láá 39 sijdâd: Haarla, Hakula, Heijala, Heimola, Huhti, Hyrsylä, Hyvelä, Immola, Jakova, Järvenpää, Jättölä, Korkianoja, Kovela, Leppäkorpi, Luttula, Maikkala, Maskila (Villnäs), Mettula, Miemola, Millola, Mommola, Mäntsälä, Nummi, Näkkilä, Oinola, Oittila, Pakkala, Pölölä, Raatti, Ramala, Rettlahti, Röhkölä, Salo, Saukkola, Sierla, Sitarla, Tavola, Varttila já Vivola. +Nurmijärvist láá 16 sijdâd: Klaukkala, Korpi, Korven asema, Kytäjärvi, Leppälammi, Lepsämä, Nukari, Numlahti, Nummenpää, Nurmijärvi (markkân), Palojoki, Perttula, Raala, Siippo, Uotila já Valkjärvi. +Orimattilast láá 21 sijdâd: Heinämaa ađai Hyyttäri, Karkkula, Keituri, Luhtikylä já Henna, Kuivanto, Leitsamaa, Mallusjoki, Niemi, Niinikoski, Pakaa, Renkomäki, Ruha, Sammalisto, Suonsulku ađai Pennala, Terriniemi, Tuorakka, Tönnö, Vehkala ađai Lankila, Viljamaa, Viljaniemi ađai Pitkälä já Virenoja. +Pernaja. +Pernajast láá 61 sijdâd Antby (Antinkylä), Bagarböle, Baggböle, Baggnäs, Bergby, Blybergs, Böle, Erlandsböle, Fantsnäs, Fasarby, Forsby (Koskenkylä), Gammelby (Vanhakylä), Garpgård, Gerby, Gislarböle, Gislom, Greggböle, Grevböle, Haddom, Hardom (Hartola), Hommansby (Huomanninkylä), Hormnäs, Horsiök, Härkäpää, Idlaks, Isnäs, Kabböle, Kivisalo (Kjevsalö), Kuggom (Kukumi), Kuusankoski, Kyrkoby (markkân), Kärpä, Köpbacka, Labby (Lapinkylä), Lappnor, Näse, Pernajan pappila, Pitkäpää, Pålböle, Påvalsby (Paavalinkylä), Rike, Rosendal, Räfsby (Haravankylä), Rösund, Sandvik, Sarvisalo (Sarvsalö), Sarvilahti (Sarvlaks), Sjögård, Skinnarby, Strömmen, Sundarö, Särkilahti, Tavastby (Hämeenkylä), Tervik, Tetom, Tjuvö, Tjusterby, Thorsby, Trännäs, Villmansgård já Våtskär. +Pohjast láá 57 sijdâd: Andkärr, Anskuu (Antskog), Baggby, Björsby, Bockboda, Bollstad, Borgby, Brunkom, Brödtorp, Böle, Dalkarby, Degernäs, Djekenkulla, Ekerö, Elimo, Fiskari (Fiskars), Gammelby, Gennäs, Grabbskog, Grännäs, Gumnäs, Hindraböle, Hällskulla, Jernvik, Kihla, Klinkbacka, Koppskog, Kvarnby, Kyrkbacka, Lillfors, Mörby, Näsby, Pappila, Persböle, Pinjainen (Billnäs), Ramskulla, Sidsbacka, Sjösäng, Skarpkulla, Skogböle, Skogäng, Skryttskog, Skuru, Slicko, Sonabacka, Spakanäs, Starrböle, Sunnanvik, Svedjeby, Sällvik, Tomasböle, Torby, Trädbollstad, Uusikartano, Vesterby, Åminne (Joensuu) já Åminnefors. +Pornaisijn láá 6 siijdâ: Halkia, Hevonselkä, Kirveskoski, Kupsenkylä (Koppsby), Laha já Laukkoski (Lövkoski). +Porvoo táálunkieldâ. +Porvoo táálunkieldâst láá 98 sijdâd: Andersböle (Antinkylä), Baggböle, Bastö, Bengtsby (Pentinkylä), Bergstad, Bjurböle, Boe (Häihä), Bosgård, Brattnäs, Dregsby (Treksilä), Eknäs, Emäsalo (Emsalö), Epoo (Ebbo), Eriksdal, Fagerstad, Gammelbacka, Gammelgård (Vanhamoisio), Grännäs, Gäddrag, Haga, Haikko, Hakasalo (Haksalö), Hammars (Hamari), Haraldsnäs, Herrskär, Hindhår (Hinthaara), Hommanäs, Hornhattula (Johannisberg), Hummelsund, Illby (Ilola), Jackarby (Jakari), Kaarenkylä (Karsby), Kalaks (Kaalahti), Kallola, Kardrag, Karleby (Kaarlenkylä), Kaunissaari, Kerkkoo, Kiiala, Klemetsby (Klemetinkylä), Kortisbacka, Kreppelby, Kroksnäs, Kråkö (Kraakku), Kuggsund, Kulloo (Kullå), Kulloon Uusikylä, Kurböle, Kuris, Lomböle, Lövstad, Michelsböle, Molnby (Myllykylä), Norike (Noorikki), Norrvekkoski (Pohjoinen Vekkoski), Nygård, Näse (Näsi), Orrby (Orrenkylä), Pappila, Pappilanmäki, Pirlaks (Piirlahti), Pörtö (Pirttisaari), Ramsholm, Renum, Saksala (Saxby), Saksaniemi, Sannäs (Sannainen), Seitlaks (Seitlahti), Sikilä (Siggböle), Skavaböle, Sköldvik, Sondby, Stensböle, Strömsberg, Suni (Sundö), Suomenkylä (Finnby), Stor-Pellinge (Suur-Pellinki), Svartbäck, Svartså, Svinö (Sikosaari), Södervekkoski (Eteläinen Vekkoski), Tarkkinen (Tarkis), Teissala, Tirmo, Tolkkinen (Tolkis), Tuorila (Torasbacka), Tjusterby (Tyysterinkylä), Unas, Varlaks (Vaarlahti), Vekkjärvi (Veckjärvi), Vestermunkby, Virvik (Virviikki), Vålaks (Voolahti), Lill-Pellinge (Vähä-Pellinki), Ylike (Ylikki), Åby, Åminsby já Östermunkby. +Pukkilast láá 6 siijdâKantele (Kanteleenkylä), Naarkoski, Pukkila, Savijoki, Syvänoja já Torpinkylä (Torppi). +Pusula. +Pusulast láá 21 sijdâd: Ahonpää, Hattula, Hauhula, Herrala, Hirvijoki, Hyrkköilä, Hyönölä, Ikkala, Karjasjärvi, Kaukela, Koisjärvi, Kärkälä (Kärkölä), Marttila, Mäkkylä, Pusula, Ratus, Seppälä, Suomela, Uusikylä, Viiala já Vörlö. +Pyhäjärvi Ul. +Pyhäjärvist Ul láá 10 sijdâd: Ahmo, Haavisto, Järvenpää, Nyhkälä, Siikala (Sikala), Tuorila, Vaskijärvi, Vattola, Vuotinainen já Karkkila (taas kulá Högfors). +Ruotsinpyhtää. +Ruotsinpyhtääst láá 19 sijdâd: Björnvik, Gäddbergsö, Haavisto, Itä-Tesjoki, Jokiniemi, Keitala, Kulla, Kungsböle, Lappom, Länsi-Tesjoki, Niemistö, Petjärvi, Ruotsinkylä (Svenskby), Strömfors fabrikkuávlu, Suomenkylä (Finnby), Vahterpää, Vastila, Viirilä (Virböle) já Vähä-Ahvenkoski (Abborfors). +Sammatti. +Sammattist láá 9 sijdâd: Haarijärvi (Haarjärvi), Kaukola, Kiikala, Leikkilä, Lohilampi, Luskala, Myllykylä, Niemenkylä já Sammatti. +Sipoost láá 26 sijdâd: Borgby, Broböle, Boxby, Eriksnäs, Gesterby, Hangelby, Hitå (Hiitä), Hindsby, Härtsby, Immersby, Kallbäck, Löparö, Mårtensby (Martinkylä), Massby, Myrans, Neva (Nevas), Nikkilä (Nickby), Paippinen (Paipis), Pigby, Savijärvi, Sipoo markkân (Kyrkoby), Skräddarby, Spjutsund, Svartböle, Träskby já Östersundom. +Siuntiost láá 71 sijdâd: Aiskos, Andby, Backa, Bläsaby, Bocks, Bollstad, Broända, Bäcks, Böhle, Dansbacka, Engisby, Fall, Flyth, Fågelvik, Förby, Gammelby, Grisans, Grotbacka (Nackans), Grönskog, Gårsböle, Gårdskulla, Gåsarv, Gästans, Göks, Harvs, Hollstens, Hummerkila, Hästböle, Jervans, Kalans, Kanala, Karskog, Karuby, Kehla, Kockis, Kopula, Kvarby, Kynnar, Lieviö (Skräddarskog), Lempans, Malm, Munks, Myyry (Myrans), Mörsbacka, Niemenkylä (Näsby), Nordanvik, Nummenkylä, Nyby, Palmgård, Paturs, Pikkala, Pappila, Pulkbacka, Purnus, Påvals, Pölans, Siggans, Sjundby, Skinnars, Störsby, Störsvik, Sunnanvik, Svartbäck, Tjusterby, Tupala, Tupala Nyby, Veijans, Vesterby, Vikars já Yövilä (Övitsby). +Snappertuna. +Snappertunast láá 66 sijdâd: Alhov, Antby, Baggård, Berg, Björnböle, Boxby, Bredslätt, Bredäng, Broby, Båsa, Båsaböle, Dalkarö, Dragsvik, Fagernäs, Gammelboda, Gebbelby, Glamabacka, Grop, Gästersjö, Gästans, Halvskifte (Halstö), Harparbacka, Horsbäck, Hostnäs, Hurskusnäs, Näseby, Huskvarn, Jumalvik, Kjulböle, Konungsböle, Kudiby, Kurby, Kärrby, Köpböle, Lagmans, Langansböle, Lillbarsgård, Magnäs, Nissbacka, Norrby, Nothamn, Nyboda, Persö, Prästholm, Raseborg, Repubacka, Rullarsböle, Rådsböle, Rösund, Skogby, Skräddarböle, Slipars, Snappertuna (Finnäs), Strömsö, Stubböle, Svartbäck, Söderby, Torsö, Total, Trångsund, Tvisäck, Västanby, Väster-Rösund, Västervik, Växär já Åsenby. +Tammisaari táálunkieldâ. +Tammisaari táálunkieldâst láá 31 sijdâd: Alglo, Backa, Busö, Danskog, Dragsvik, Tammisaari sajattâh, Ekö, Elgö, Espingskär, Getskär, Grevö, Gullö, Hermansö, Hästö, Hästö-Busö, Kopparö, Kurö, Leksvall, Nabb, Odensö, Räcknäs, Skåldö, Sköldargård, Sommarö, Sundom, Tovö, Trollböle, Tvärminne, Vesterby, Ängholm já Österby. +Tenhola. +Tenholast láá 81 sijdâd: Alaspää, Barkkala, Björknäs, Bodal, Bondböle, Bonäs, Dahl, Degergård, Dotterböle, Fastarby, Finby, Finby-Gränd, Frankböle, Germundby, Gretarby, Grind, Grop, Gundby, Gännarby, Hangist, Harparskog, Holm já Berg, Hulta, Hylta, Hällsby, Härjentaka, Högböle, Hölklöt, Ingvallsby, Jordansby, Kallby, Karsby, Kelkkala, Kesuböle, Koski, Kotkaranta, Koverhag, Krokby, Kulla, Kyrkbacka (markkân), Lappvik, Lappvikin lastamsaje, Lappvik sajattâh, Lindsby, Lindö, Lunkböle, Mail, Malarby, Mälsarby, Ovanmalm, Olsböle, Perskomböle, Pappila, Prästkulla, Pölkå, Romby, Rådsby, Rörsby, Sattala, Seuko, Siggby, Sillböle, Skallböle, Skarsböle, Skinnarby, Skogby, Skogsböle, Skäggböle, Smedsede, Spjutsböle, Stocksböle, Svedja, Svedjekulla, Svenskby, Trollshovda, Tronsböle, Undermalm, Västankärr, Vikby, Vimonböle já Ytterpölckå. +Tuusulast láá 17 sijdâd: Hyrylä (Skavaböle), Hyökkälä, Jokela, Järvenpää, Kellokoski (Mariefors), Kerava (Alikerava já Ylikerava), Korso, Lahela (Finnby), Nahkela (Nackskog), Nummenkylä, Paijala, Ruotsinkylä (Klemetskog), Ruskela, Rusutjärvi, Tuomaala (Thomasby), Tuusula markkân já Vanhakylä (Gammelby). +Vihtist láá 53 sijdâd: Haapkylä, Hulttila, Hynnölä, Härkälä, Härköilä, Härtsilä, Irjala, Jättölä (Jättöilä), Kaharla, Kaukola (Kaukoila), Kauppila, Kirvelä, Koikkala, Korppila, Kotkaniemi, Kourla, Köykkälä, Lahnus, Lahti, Lankila, Leppärlä, Lusila, Maikkala, Merramäki, Niemenkylä, Niemi, Niuhala, Ojakkala, Olkkala, Ollila, Oravala, Pakasela, Palajärvi, Pappila, Pietilä, Pääkslahti, Ruskela, Salmi, Selki, Siipoi, Suksela, Suontaka, Taipale, Tarttila, Tervalampi, Torhola, Tuohilampi, Vanhala, Vanjoki, Vanjärvi, Veikkola, Vihtijärvi (Vihtjärvi) já Vähäkylä (Vääkilä). +Vaasa lääni. +Ive 1924 tiäđui mield Vaasa läänissä lijjii 512 sijdâd já ovtâskâstáállud. +Alahärmä. +Alahärmäst láá 4 siijdâ: Hakola, Heikkilä, Härmä já Vuoskoski. +Alajärvist láá 4 siijdâ: Alajärvi, Kurejoki, Mänkijärvi já Möksy. +Alaveteli. +Alavetelist láá 3 siijdâ: Nedervetil, Norrby já Överby. +Bergö. +Bergöst lii 1 sijdâ: Bergö. +Evijärvist láá 9 sijdâd: Evijärvi, Haapajärvi, Inankylä (oovdiš Enankylä), Jokela, Kerttuankylä, Kivijärvi, Lahdenkylä, Sydänmaa já Särkijärvi. +Halsuast lii 1 sijdâ: Halsua. +Himanka. +Himankast láá 4 siijdâ: Hillilä, Himanka, Kannus já Tomujoki. +Ilmajokist láá 8 sijdâd: Ilmajoki markkân, Jouppila, Kokkola, Lahti, Palo, Peltoniemi, Peurala já Röyskölä. +Isojokist láá 7 sijdâd: Heikkilä, Isojoki (markkân), Kodesjärvi, Kärjenkoski, Vanhakylä, Vesijärvi já Villamo. +Isokyröst láá 16 sijdâd: Hevonkoski, Ikola, Kuivila, Kylkkälä, Laurola, Lehmäjoki, Napue, Orismala, Palhojainen, Palo, Ritaala (oovdiš Riddarla), Tuurala, Ulvila, Valtaala (oovdiš Valdarla), Ventälä já Uryselä. +Jalasjärvi. +Jalasjärvist láá 8 sijdâd: Hirvijärvi, Ilvesjoki, Jalasjärvi (markkân), Jokipii, Keskikylä, Koskue, Luopajärvi já Valli. +Jepua. +Jepuast láá 3 siijdâ: Jungar, Lassila já Överjeppo. +Jurva. +Jurvast láá 8 sijdâd: Jakkula, Jurva, Järvenpää, Koskimäki, Niemenkylä, Närvijoki, Sarvijoki já Tainuskylä. +Jyväskylä táálunkieldâ. +Jyväskylä táálunkieldâst láá 9 sijdâd: Haapaniemi, Jyväskylä, Keljo, Korttajärvi, Nyrölä, Oravasaari, Palokka, Tikkamannila já Vesanka. +Kannusist láá 5 siijdâ: Hanhineva, Mutkalampi, Välikannus, Ylikannus já Yliviirre. +Karijokist lii 1 sijdâ: Karijoki. +Karstulast láá 8 sijdâd: Karstula, Kiminki, Kivijärvi, Kyyjärvi, Paajala, Pääjärvi, Vahanka já Vastinki. +Kauhajokist láá 6 siijdâ: Aro, Harja, Hyyppä, Kauhajoki (markkân), Nummijärvi já Päntäne. +Kauhavast láá 4 siijdâ: Alakylä, Hirvijoki, Kauhava já Ylikylä. +Kaustisijn láá 3 siijdâ: Kaustinen, Köyhäjoki já Metsäkylä. +Keuru. +Keuruust láá 10 sijdâd: Ampiala, Haapamäki, Jukojärvi, Keuru, Liesjärvi, Loila, Pohjoslahti, Suojärvi, Suolahti já Valkealahti. +Kinnulast láá 2 siijdâ: Kinnula já Saarenkylä. +Kivijärvist láá 5 siijdâ: Heinolahti, Jauhoniemi, Kivijärvi, Kuivaniemi já Pudasjärvi. +Koivulahti. +Koivulahtist láá 6 siijdâ: Koskö, Kvevlaks, Petsmo, Vassor, Västerhankmo já Österhankmo. +Kokkola táálunkieldâ. +Kokkola táálunkieldâst láá 15 sijdâd: Kallis, Kirilaks, Korplaks (Korplahti), Koustar, Kvikant, Linnusperä, Närvilä, Palo, Rödsö, Storby, Såka, Vittsar já Åivu ađai Oivu. +Konginkangas. +Konginkangasist láá 3 siijdâ: Kalaniemi, Konginkangas (markkân) já Pyyrinlahti. +Korsnäsist láá 9 sijdâd: Edsvik, Harrström, Korsbäck, Korsnäs (markkân), Moikipää, Taklaks, Träskböle, Töjby já Överträsk. +Kortesjärvi. +Kortesjärvist láá 4 siijdâ: Kortesjärvi, Purmojärvi, Rantala já Ylikylä. +Kristiinankaupunki táálunkieldâ. +Kristiinankaupunki táálunkieldâst (maŋeláá Tiukka) láá 3 siijdâ: Påskmark, Tjöck (Tiukka) yttre by já Tjöck övre by. +Kronoby. +Kruunupyyst láá 6 siijdâ: Hopsala, Norrby, Påras, Söderby, Ytterbråtö já Överbråtö. +Kuortanest láá 2 siijdâ: Kuortane já Ylijoki. +Kurikkast láá 5 siijdâ: Koivisto, Kurikka, Luopa, Mieto já Tuiskula. +Kälviä. +Kälviäst láá 5 siijdâ: Jokikylä, Kälviä (markkân), Peltokorpi, Ruotsalo já Välikylä. +Laihiast láá 28 sijdâd: Alakylä, Allisenkylä, Aronkylä, Isokylä, Jakkula, Jokikylä, Jokisalo, Keskikylä, Kumaalankylä, Kuppaala, Kylänpää, Käyppälä, Laihia markkân, Lounaala, Lyyskilä, Maunula, Miettylä, Peltomaa, Perälä, Poola, Potila, Pukkala, Ratikylä, Rudonkylä, Suorttila, Torstila, Tyllijoenkylä já Yrjölä. +Lappajärvist láá 6 siijdâ: Itäkylä, Kauhajärvenkylä, Lamminkylä, Lappajärvi markkân, Savonkylä já Tarvola. +Lappfjärd. +Lapväärttist láá 7 sijdâd: Dagsmark, Härkmeri, Lappfjärd (markkân), Lålby, Mörtmark (Myrkky), Uttermossa já Åback (Peninkylä). +Lapuast láá 6 siijdâ: Alanurmo, Haapakoski, Lapua markkân, Liuhtari, Ruha já Tiistenjoki. +Laukaast láá 11 sijdâd: Haapavatia, Kapeekoski, Kuusvesi, Laukkavirta, Leppävesi, Lievestuore, Nurmijärvi, Pellosniemi, Petruma, Savio já Vehniä. +Lehtimäki. +Lehtimäkist láá 2 siijdâ: Lehtimäki já Livonkylä ađai Lippo. +Lestijärvist lii 1 sijdâ: Lestijärvi. +Lohtaja. +Lohtajast láá 5 siijdâ: Alaviirre, Karhi, Lohtaja (markkân), Marinkainen já Väliviirre. +Luotost láá 2 siijdâ: Eugmo já Larsmo. +Maalahtist láá 2 siijdâ: Yttermalaks já Övermalaks. +Maksamaa. +Maksamaast láá 4 siijdâ: Kerklaks, Kvimo, Maksmo (markkân) já Teugmo. +Multiast láá 7 sijdâd: Haarajärvi, Isojärvi, Multia, Sahrajärvi, Sinervämäki, Tarhapää já Vehkoo. +Munsala. +Munsalast láá 9 sijdâd: Harjuks, Hirvlaks, Jussila, Kantlaks, Monå, Monäs, Munsala, Pensala já Veksala. +Mustasaarist láá 23 sijdâd: Aniksor, Böle, Gerby, Höstvesi, Iskmo, Karkmo, Karperö, Martois, Miekka, Norra Helsingby, Norra Jungsund, Runsor, Singsby, Smedsby, Staversby, Södra Helsingby, Södra Jungsund, Toby, Tölby, Veikarsby, Vikby, Voitby já Västervik. +Nurmo. +Nurmost láá 3 siijdâ: Alanurmo, Nurmo já Ruha. +Närpiöst láá 19 sijdâd: Bäckby, Böle, Finnby, Gottböle, Kalaks, Kaldnäs, Klaresund, Knåpnäs, Kåtnäs, Norrnäs, Nämpnäs, Näsby, Pielaks, Rangsby, Ståbacka, Tjärlaks, Träskböle, Västeryttermark já Österyttermark. +Oravainen. +Oravaisijn láá 6 siijdâ: Karvat, Kimo, Komossa, Okskangar, Oravais (markkân) já Österby. +Perhost láá 2 siijdâ: Perho já Salamajärvi. +Peräseinäjoki. +Peräseinäjokist láá 4 siijdâ: Kihniä, Luoma, Peräseinäjoki já Viitala. +Petolahti. +Petolahtist láá 2 siijdâ: Petalaks Gammelby (Kyrkoby) já Petalaks Nyby. +Toi lasseen kieldât láá 3 ovtâskâstáálu. +Petäjävesist láá 5 siijdâ: Kintaus, Kuivasmäki, Kumpujärvi, Petäjävesi já Rukoila. +Pietarsaari táálunkieldâ. +Pietarsaari táálunkieldâst láá 12 sijdâd: Bennäs, Edsevö, Forsby, Karby, Katternö, Kyrkoby, Kållby, Lepplaks, Lövö, Sundby, Västersund já Östensö. +Pihlajavesi. +Pihlajavesist láá 2 siijdâ: Keuruu (Keuru) já Pihlajavesi. +Pihtipudasist láá 7 sijdâd: Alvajärvi, Elämäjärvi, Muurasjärvi, Pihtipudas (Pihtiputaa), Seläntaus, Sydänmaa já Säkkärämäki. +Pirttikylä. +Pirttikyläst lii 1 sijdâ: Pörtom. +Purmo. +Purmost láá 2 siijdâ: Neder-Purmo (Ala-Purmo) já Över-Purmo (Yli-Purmo). +Pylkönmäki. +Pylkönmäkist láá 5 siijdâ: Kukko, Kuoppala, Mahlu, Paajala já Pääjärvi. +Raippaluoto. +Raippaluotost láá 5 siijdâ: Björkö, Norra Vallgrund, Replot kyrkoby, Söderudden já Södra Vallgrund. +Saarijärvist láá 9 sijdâd: Hännilä, Kalmari, Kiimasjärvi, Kuoppala, Lannevesi, Mahlu, Pyhäjärvi, Saarijärvi já Summasjärvi. +Seinäjokist lii 1 sijdâ: Seinäjoki. +Sideby. +Siipyyst láá 3 siijdâ: Sideby (markkân), Skaftung já Ömossa. +Soinist láá 5 siijdâ: Kivijärvi, Kukko, Kuninkaanjoki, Laasala já Lippo. +Sulva. +Sulvast láá 6 siijdâ: Munsmo, Rimal, Västersolv, Yttre Sundom, Östersolv já Övre Sundom. +Sumiainen. +Sumiaisijn láá 2 siijdâ: Raikkaus já Sumiainen. +Teerijärvi. +Teerijärvist láá 3 siijdâ: Hästbacka, Kortjärvi já Kyrkoby (markkân). +Teuvast láá 7 sijdâd: Horo, Kauppila, Nori, Perälä, Riippi (Rip), Teuva markkân já Äystö. +Toholampist lii 1 sijdâ: Toholampi. +Toivakkast láá 6 siijdâ: Haukanmaa, Kankainen, Oravisaari, Rutalahti, Toivakka já Vihijärvi. +Töysä. +Töysäst lii 1 sijdâ: Töysä. +Ullava. +Ullavast láá 3 siijdâ: Alakylä, Ullava markkân já Ylikylä. +Uuraisijn láá 5 siijdâ: Höytiä, Kangashäkki, Kuukkajärvi, Nyrölä já Uuraiskylä. +Uusikaarlepyy táálunkieldâ. +Uusikaarlepyy táálunkieldâst láá 6 siijdâ: Forsby, Kovjoki, Kyrkoby, Markby, Soklot já Ytterjeppo. +Vetelist láá 3 siijdâ: Pulkkinen, Räyrinki (Röringe) já Yliveteli (markkân). +Viitasaarist láá 13 sijdâd: Haapaniemi (markkân), Huopana, Ilmolahti, Jurvansalo, Keihärinkoski, Keitelepohja, Kolima, Kyminkoski, Muikunlahti, Niinilahti, Suovanlahti, Taimoniemi já Vuoskoski. +Vimpelist láá 3 siijdâ: Itäkylä, Sääksjärvi já Vimpeli (Vindala). +Virratist láá 9 sijdâd: Hauhuu, Jähdyspohja, Kurki, Liedenpohja, Patalanmaja, Toisvesi, Uuranen, Vaskivesi já Virrat (markkân). +Vähäkyrö. +Vähäkyröst láá 18 sijdâd: Haarajoki, Hiiripelto, Hyyriä, Järvenkylä, Kalsila, Krekilä (Greggilä), Kuuttila, Merikaarto, Mullonkylä, Ojaniemi, Perkiö, Saarenpää, Saarensivu, Savilahti, Selkämäki, Tapoila, Tervajoki já Torkkola. +Vöyrist láá 18 sijdâd: Andiala (Andkil), Bergby, Bertby, Jörala, Kaitsor, Karvsor, Koskeby, Kovjoki (Kåvik), Lomby, Lotlaks, Lålaks, Miemois, Myrbergsby, Mäkipää, Palvis, Rekipelto ađai Rekipeldo (Reipelt), Rökiö (Rötji) já Tuckur. +Ylihärmä. +Ylihärmäst láá 5 siijdâ: Haapoja, Keskikylä, Kosola, Lehmäjoki já Pakankylä (oovdiš Backa). +Ylistaro. +Ylistarost láá 12 sijdâd: Heikkola, Isokylä, Kainasto, Kaukola, Kuivila, Lahti, Mettälä, Pelma, Topparla, Torkkola, Ulvila já Untamala. +Ähtärist láá 7 sijdâd: Alastaipale, Hankavesi, Kivijärvi, Niemisvesi, Ouluvesi, Peränne já Ähtäri ađai Ähtärinranta. +Ähtävä. +Ähtäväst láá 5 siijdâ: Bäckby, Neder-Lappfors (Ala-Lappfors), Ytter-Esse (Ala-Ähtävä), Över-Esse (Ylä-Ähtävä) já Över-Lappfors (Ylä-Lappfors). +Äänekoskist láá 7 sijdâd: Honkola, Kiimasjärvi, Koivisto, Paadentaipale, Petruma, Äänekoski (Laukaa peln) já Äänekoski (Saarijärvi peln). +Övermark. +Ylimarkkust láá 2 siijdâ: Övermark kyrkoby ađai Övermark markkân já Överträsk. +Viibur lääni. +Ive 1922 tiäđui mield Viibur läänist lijjii 1 828 sijdâd já ovtâskâstáállud. +Antrea. +Antreast láá 44 sijdâd: Antreala, Hannila, Hatula (markkân), Henttola, Häklilä, Hännikkälänniemi, Iivola, Ikävalkola, Ilmatoivola, Jaakonsaari, Kaltovedenmaa, Kaukola, Kekkilä, Kilpiälä, Koljola, Kukkola, Kuparsaari, Kuukauppi, Liikola, Mansikkala, Meskala ađai Rupola, Mälkiälä, Noskua, Olkinuora, Ollikkala, Paajala, Paakkarila, Partala, Patalahti, Pullila, Pöystilä, Rahikkala, Räikkölä, Salo-Hatula, Salo-Olkinuora, Saviniemi, Seitsola, Sokkala, Sokuranmaa, Syvälahti, Talikkala, Tauru, Variksela já Vihinniemi. +Haapasaari. +Siijdâi meeri ij lah almottum. +Kieldâ artikkâl álgá siijđost 86. +Harlu. +Harlust láá 9 sijdâd: Harlu, Heinäjoki, Honkakylä, Häyskynvaara, Joensuu, Läskelä, Paussu, Tenjärvi já Vehkalahti. +Heinjoki. +Heinjokist láá 18 sijdâd: Heikurila, Hentula, Hevossaari, Lahdenperä, Lapinlahti, Koprala, Kurvila, Kämärä, Kääntymä, Pienpero, Pihkala, Pilppula, Pirilä, Ristseppälä ađai Ristiseppälä, Rättölä, Savastila, Tuokkola já Vamppala. +Hiitola. +Hiitolast láá 40 sijdâd: Alakokkola, Asila, Haapalahti, Haukkavaara, Hiitola (markkân), Huiskonniemi, Hännilä, Iitula, Ivankoski, Kavonsalmi, Kilpola, Kopsala, Koukunniemi, Kuoksjärvi, Kyläjärvi, Kylälahti, Laurola, Lipola, Mustola, Nehvola, Petkola, Piimälä, Pohjiinkylä, Pukinniemi, Päijälä, Raivattala, Siisiönmäki, Sirsjärvi, Telkinniemi, Tenhola, Tiurula, Tounaa, Tujula, Ulaskanniemi, Unkola, Uusikylä, Vaavoja, Valtola, Veijala já Yläkokkola. +Impilahti. +Impilahtist láá 25 sijdâd: Haukkaselkä, Hippola, Hunttila, Huunukka, Hättilä, Janaslahti, Kerisyrjä, Kirkonkylä, Kitelä, Koirinoja, Koivuselkä, Kokkoselkä, Kytösyrjä, Leppäsilta, Metsäkylä, Mäkisalo, Nietjärvi, Pitkäranta, Purovaara, Ruokojärvi, Räkäli, Sumeria, Syskyjärvi, Syskyä já Uomaa. +Jaakkima. +Jaakkimast láá 26 sijdâd: Harvia, Huhtervu, Ihalanoja, Iijärvi, Kalksalo, Kesvalahti, Kokonniemi, Korteela, Kostamojärvi, Kuhkaa, Kumola, Kurenranta, Lahdenpohja (markkân), Meriä, Metsämikli, Miinala, Mikli, Oinaanvaara, Oppola, Paikjärvi, Pajasyrjä, Parkonmäki, Reuskula, Rukola, Sorola já Tervajärvi. +Johannes. +Johannesist láá 32 sijdâd: Ahokas, Alakirjola, Haltiansaari, Hankala, Hannukkala, Huistuppula, Huunonsaari, Hylkiälä, Kaijala, Kaislahti, Karhula, Kivitokes, Kolmikesälä, Koskijärvi, Kukkola, Lenkeri, Lippola, Monola, Niemelä, Ojala, Pukki, Pukkisaari, Pyökäri, Päätilä, Rapeli, Riionsaari, Rokkala, Räihälä, Tikkala, Uuras, Vaahtola (markkân) já Virolainen. +Joutseno. +Joutsenost láá 36 sijdâd: Anola, Arpolahti, Eiskola, Haukilahti, Hyvättilä, Hämäläinen, Jokela, Joutseno (markkân), Jänhiälä, Karhula, Karjalainen, Karsturanta, Kesola, Kohoniemi, Korpi, Korvenkanta, Kähärilä, Leppälä, Lipiälä, Luukulkkula, Meltola, Mietinsaari, Myllärilä, Nevala, Nyrkkölä, Parjala, Pätilä, Ravattila, Roiskola, Soljala, Suokumaa, Tiimola, Tiuruniemi, Tujula, Vesikkola já Virkkilä. +Jääski. +Jääskist láá 60 sijdâd: Ahola, Ahtiala, Ahvola, Eevala, Einola, Haikola, Hallikkala, Hirslampi, Hyppölä, Hämälälä, Ihalempiälä, Jakola, Jakovala, Järvenkylä, Jääski markkân, Kamajauhola, Kaplahala, Kasila, Kemppilä, Kiljolanmaa, Kiurula, Kokkola, Kostiala, Kuurmanpohja, Kyyrölä, Kärenniemi, Kärkkäälä, Kärättilä, Laitila, Laukkala, Littula, Lokkarila, Lottola, Myllölä, Niemi, Näträmälä, Oravala, Pajarila, Patjaala, Pelkola, Penttilä, Pieppola, Puujalkala, Päähkälä, Ranssila, Riikola, Rikkola, Rossila, Rouhiala, Räikkölä, Seppälä, Soperonmaa, Suikkala, Sunila, Teppanala, Tollola, Velkula, Vetelälä, Virola já Virolansalo. +Kaukola. +Kaukolast láá 27 sijdâd: Hautapelto, Heinsalmi, Hyypölä, Iknaattala, Järvenpää, Kaarlahti, Kankaanmäki, Kaukola (markkân), Keiholampi, Keräpelto, Kirkonmaa, Kortteensalmi, Koverila, Liinamaa, Miinajoki, Monittula, Munkinsalmi, Pataksela, Piiskunsalmi, Riihilahti, Riihipelto, Rokosina, Suokkala, Säppää, Tervola, Uskinsaari já Variksela. +Kirvu. +Kirvust láá 46 sijdâd: Ahola, Apula, Eijala, Haikola, Hannukkariikonen, Hauhiala, Ihaksela, Iiliälä, Inkilä, Jantula, Jänikselä, Karvala, Kauppila, Keskiselkä, Kirvu (markkân), Kohtamaa, Kuismala, Lahdenmaa, Lankila, Lietlahti, Läylölä, Maamäki, Matikkala, Merola, Mertjärvi, Meskala, Montola, Mömmölä, Nahkurila, Niukkala, Paavilanmäki, Paksujalkala, Pirilänniemi, Riikola, Roinila, Rätykylä, Sairala, Sunikkariikonen, Tietävälä, Torajärvi, Vallittula, Vasikkala, Vehkapää, Veitsjoki, Virola já Vorniola. +Kivennapa. +Kivennapast láá 48 sijdâd: Ahjärvi, Hartonen, Holttila, Ikola, Jalkala, Joutselkä, Jäppilä, Kanala, Karvala, Kaukolempiälä, Kauksamo, Kekrola, Kivennapa (markkân), Korpikylä, Kotiselkä, Kukonmäki, Kurkela, Liikola, Lintula, Lipola, Miettilä, Mustapohja, Pamppala, Patrikinkylä, Pihlainen, Polviselkä, Raivola, Rantakylä, Rasala, Riihisyrjä, Ronnunkylä, Räikkölä, Saarenmaa, Seppälä, Siiranmäki, Sikiälä, Soppikylä, Suurselkä, Tammiselkä, Tiilinmaa, Tirttula, Tonteri, Vaittila, Vanhakylä, Vehmainen, Voipiala, Vuottaa já Ylentelä ađai Ylentölä. +Koivisto. +Koivistost láá 36 sijdâd: Ahtiala, Alvatti, Eistilä, Harila, Humaljoki, Hyttölä, Härkälä, Ilmasti, Ingertilä, Jaakkola, Kaaliala, Kaipiala, Keskisaari, Kiiskilä, Kiurlahti, Kotterlahti, Kurkela, Köri, Lemminkylä, Makslahti, Mannola, Partiala, Patala, Penttilä, Putus, Pönni, Rautanen, Römpötti, Saarenpää, Savonniemi, Soukansaari, Tervahartiala, Tetriniemi, Tiurinsaari, Vanhakylä já Vatnuori. +Korpiselkä. +Korpiselkäst láá 22 sijdâd: |Haukivaara, Hoilola, Hominvaara, Karali, Keskijärvi, Kilpijärvi, Kitilänselkä, Kokkari, Korpiselkä (markkân), Lehmivaara, Mannervaara, Meriinaho, Ruhovaara, Saarivaara, Saaroinen, Tolvajärvi, Tshiipakka, Tshikki, Tshokki, Vieksinki, Yläjärvi já Ägläjärvi. +Kuolemajärvi. +Kuolemajärvist láá 30 sijdâd: Akkala, Hatjalahti ađai Hatelahti, Hopiala, Huumola, Iivanala, Inkilä, Järvenpää, Karjalainen, Kaukola, Kipinola, Kiskola, Kolkkala, Kuolemajärvi (markkân), Laasola, Mellala, Muurila, Nuutila, Näykki, Paavola, Pentikkälä, Pihkala, Pitkälä, Seivästö, Siprola, Summa, Taatila, Työppölä, Varpulila, Viuhkola já Yläkirjola. +Kurkijoki. +Kurkijokist láá 36 sijdâd: Alho, Aromäki, Elisenvaara, Haapvaara, Haavikko, Huutomäki, Hämeenlahti, Ihojärvi, Kannansaari, Kauppakylä (markkân), Korpsaari, Kuuppala, Lapinlahti, Lepousmäki, Levonpelto, Luhovaara, Marianvaara, Metsikko, Mikrilä, Oksentiinmäki, Otsanlahti, Pohjii ađai Pohjiinkylä, Rahola, Riekkala, Rummunsuo (oovdiš Rungonsuo), Räihävaara, Saares, Savii ađai Saviinkylä, Savoja, Sillankorva, Sorjo, Soskua, Särkjärvi, Tervu, Titto já Vätikkä. +Kymi. +Kymist láá 23 sijdâd: Eskola, Helilä, Huruksela, Jäppilä, Kaarniemi, Kalliokoski, Kaukola, Kierikkala, Korkeakoski, Kurittula, Kuutsalo, Lankila, Marinkylä, Metsäkylä, Mussalo, Parikka, Pernoo, Pihkoo, Ruonola, Saksala, Sunila, Sutela já Ylänummi. +Käkisalmi táálunkieldâ. +Käkisalmi táálunkieldâ láá 16 sijdâd: Ala-Puusti ađai Alapuusti, Hirvisaari, Joensuu, Kapeasalmi, Marjalanniemi, Norsjoki, Näpinlahti, Ostamo, Pärnä, Pörtsykkä, Sakkali, Suotniemi, Suikalahti, Tenkalahti, Vuohensalo já Ylä-Puusti ađai Yläpuusti. +Lappee. +Lappeest láá 90 sijdâd: Annikkala, Anola, Antamoinen, Armila, Haapajärvi, Haikala, Hanhijärvi, Hanhikemppi, Hartikkala, Hietala, Hiivaniemi, Hirvisaari, Hurtamaa, Hyttilä, Hyypiälä, Ihalainen, Ilottula, Itiä, Kahila, Kanalampi, Karhusjärvi, Karkkola, Kasukkala, Kauskila, Kemppilä, Kiiala, Korkea-aho, Kourula, Kourulanmäki, Kähärilä, Kälvälä, Kärkelä, Laakkola, Laihia, Lasola, Lauritsala, Lavola, Lempiälä, Lensula, Lipiälä, Luukkala, Lyytikkälä, Maajärvi, Melkkola, Mentula, Mikonsaari, Monola, Montola, Mustola, Muukkola, Myllylä, Mäkelä, Nyrhilä, Oikkola, Ojala, Pahloinen, Pajarila, Parkkarila, Partala, Pelkola, Penttilä, Piutula, Purala, Rantala, Rasala, Rikkilä, Ruohiala, Ruttoinen, Ryösölä, Saarniala, Saikkola, Seppälä, Sinkkola, Skinnarila, Sunila, Suomalainen, Taalikkala, Tani (ađai Toivarila), Tapavainola, Tirilä, Toikkala, Toivarila, Tujula, Tukiala, Turkkila, Törölä, Vainikkala, Vihtola, Vilkjärvi já Yllikkälä. +Lavansaari. +Lavansaarist láá 3 siijdâ: Klausinkylä, Lounatkylä já Pohjakylä. +Lemist láá 37 sijdâd: Ahtiala, Hakulila, Heikkilä, Huttula, Hyvärilä, Iitiä, Juvola, Kaamanniemi, Kapiala, Keskisenpää, Korpela, Kurkela, Kärmeniemi, Laukkola, Lavola, Merenlahti, Metsola, Mikkola, Nisola, Nuppola, Parkkola, Pöllölä, Ruohiala, Ruomi, Sairala, Sorvarila, Suomalainen, Suoniala, Suontakainen, Sutela, Taipale, Tevaniemi, Torvenniemi, Uiminniemi, Urola, Vainikkala já Värtölä. +Luumäkist láá 62 sijdâd: Anjala, Antikkala, Askola, Ellola, Haimila, Heikkilä, Heimala, Hietamies, Himottula, Hirvikallio, Huomola, Huopainen, Husula, Hyyrylä, Iihola, Inkilä, Junttola, Jurvala, Juurikkala, Keskinen, Kiurula, Kiviniemi, Kokkola, Kolppola, Kontula, Koskela, Käkölä, Lakkala, Laukkala, Lensula, Luotola, Marttila, Mentula, Metsola, Multiala, Munne, Niemi, Nokkala, Nuppola, Nurmiainen, Okkola, Orkola, Parola, Pitkäpää, Pukkila, Pätärilä, Rantala, Saareks, Saarits, Saksala, Salmi, Sarkalahti, Sarvilahti, Siiropää, Sirkjärvi, Suoanttila, Suonpohja, Tapavainola, Taukaniemi, Toikkala, Venäläinen já Viuhkola. +Metsäpirtti. +Metsäpirttist láá 21 sijdâd: Arkuntanhua, Haapasaari ađai Haapsaari, Hatakkala, Joentaka, Korholanjaama, Kosela, Koukunniemi, Lapanainen, Malakki, Martinkorhola, Metsäpirtti (markkân), Neusaari, Paloniemi, Raaju, Saaroinen, Sunikkala, Taipale, Terenttilä, Vanhajaama, Vaskela já Viisjoki. +Miehikkäläst láá 8 sijdâd: Heikkilä, Hurttala, Kylmälä, Lappjärvi, Miehikkälä, Muurikkala, Muurola já Saivikkala (markkân). +Muolaa já Kyyrölä. +Muolaast láá 55 sijdâd: Alakuusaa, Hanttula, Harvola, Hattula, Heikkilä, Heimala, Himala, Hotokka, Ilola, Jaarila, Jääskelä, Kallais, Kannila, Karhula, Kaukila, Koirala, Kurkela, Lattula, Lavola, Lehtokylä, Leirilä, Muolaa, Myhkyrilä, Mälkölä, Määttälä, Norkkola, Oinaala, Oravala, Orola, Paakeli, Paakkola, Pasila, Peikola, Peippola, Perkjärvi, Pihkala, Punnus, Pyykkölä, Pällilä, Pölläkkälä, Rahkola, Retukylä, Saavola, Sakkalila, Selola, Soittola, Sokiala, Sormula, Taperniemi, Telkkälä, Tervola, Turulila, Vesikkala, Vihola já Yläkuusaa. +Kyyröläst láá 4 siijdâ: Kangaspelto, Kyyrölä (markkân), Parkkila já Sudenoja. +Nuijamaa. +Nuijamaast láá 44 sijdâd: Antamois, Askola, Juvakkala, Kananoja, Kansola, Kasukkala, Kattelus, Kokki, Kokkila, Kontu, Kontula, Kotola, Kouvola, Käräjärvi, Laapio, Laihala, Lautala, Leppälä, Lietjärvi, Liikka, Liiri, Martinpelto, Marttila, Metsäkansola, Myyrä, Nuijamaa (markkân), Pankka, Pienlaihala, Pihkalanjärvi, Pohjola, Pälli, Rapattila, Ravattila, Roiskola, Ruokola, Räihä, Rättijärvi, Sorvali, Suikinsilta, Suurkova, Temola, Terävälä, Torikka já Vakkila. +Parikkalast láá 26 sijdâd: Honkakylä, Innasennurkka, Joensuu, Joukio, Järvenpää, Kaljusenkylä, Kangaskylä, Kaukola, Kesusmaa, Kinnarniemi, Kirjavala, Koitsanlahti, Lamminkylä, Maironiemi, Melkoniemi, Mikkolanniemi, Mäntylahti ađai Mentalahti, Oravaniemi, Poutala, Rasvaniemi, Rautalahti, Saarenkylä, Savikumpu, Tarnala, Tiviä já Tyrjä. +Pyhtääst láá 15 sijdâd: Broby (Siltakylä, oovdiš Stor-Kuppis), Heinlahti, Hinkarböle, Hirvikoski (oovdiš Öster-Hirvikoski), Itä-Myllykylä (Öster-Kvarnby), Klåsarö (Loosari), Länsi-Myllykylä (Väster-Kvarnby), Mogenpört (Munapirtti), Pörtnora, Stensnäs (oovdiš Lill-Kuppis), Svartbäck, Tuuskas, Västerby (oovdiš Väster-Kuppis), Väster-Kyrkoby (Länsi-Kirkonkylä) já Öster-Kyrkoby (Itä-Kirkonkylä). +Pyhäjärvi Vpl. +Pyhäjärvist Vpl láá 43 sijdâd: Alakylä, Enkkua, Haapaniemi, Hassinmäki, Ivaskansaari, Jaama, Kahvenitsa, Kalamaja, Kelja, Kiimajärvi, Kivipaarina, Konnitsa, Korkkala, Kostermaa, Kunnianniemi, Lahnavalkama, Larjava, Lohijoki, Matiskala, Miisua, Montrua, Musakanlahti, Noitermaa, Orola, Pattoinen, Porsaanmäki, Puikkoinen, Pyhäkylä (markkân), Pölhölä, Rahkajärvi, Rantakylä, Riiska, Rotjanlahti, Ryhmäkylä, Saapru, Salitsanranta, Sortanlahti, Suhapaarina, Tiitua, Tolsterniemi, Valkeamäki ađai Touvila (Taubila), Vernitsa já Yläjärvi. +Rautjärvist láá 27 sijdâd: Haakanala, Hallilanmäki, Hiivaniemi, Hinkkala, Hynnilä, Ilmee, Jurvala, Kalpiala, Kekäleniemi, Kokkola, Kopsala, Korjola, Korpijärvi, Lankila, Latvajärvi, Miettilä, Niskapietilä, Partila, Pirhola, Purnujärvi, Rautjärvi (markkân), Siisiälä, Torsansalo, Uimola, Untamo, Viimola já Vähikkälä. +Rautu. +Rautust láá 45 sijdâd: Aliska, Haapakylä, Haukkala, Huttula, Huuhti, Kaskaala, Kelliö, Keripata, Kopola, Korlee, Kuusenkanta, Kärsälä, Leinikylä, Liippua, Luukkolanmäki, Maanselkä, Miettilä, Miitronmäki, Mäkrä, Nuijala, Orjansaari, Palkeala, Pienautio, Pienporkku, Pirholanmäki, Potkela, Raasuli, Rautu, Riikola, Ristautio, Räiskälä, Savikkola, Savola, Sirkiänsaari, Sumpula, Sunikkala, Suurhousu, Suurporkku, Suvenmäki, Terolanmäki, Tokkari, Vakkila, Variksela (markkân), Vehmais já Vepsa. +Ruokolahtist láá 90 sijdâd: Aisaniemi, Anteroisenmäki, Eräjärvi, Haikola, Haloniemi, Hauklappi, Heinärikkilä, Huuhtanen, Hyrkäs, Hännilä, Hölmölä, Hörkkälä, Härskiänsaari, Ilmajärvi, Immala, Inkilänmäki, Junnikkala, Jurvala, Jälkölä, Kaiturinpää, Kalholampi, Kaljula, Kalpiala, Karhula, Kattelus, Kekäleenmäki, Kemppilä, Kesselilä, Kietävälä, Kiurula, Kopsala, Korjola, Kotaniemi, Kouvola, Kuokkalampi, Kuopiola, Kurjala, Kurrola, Käkölä, Kärinkiniemi, Laamala, Lassila, Lempiälä, Matikkala, Mattarila, Mustakulkkala, Mäkelä, Mälkiälä, Mättölä, Narsakkala, Niuvanmaa, Pohjalankila, Poitsilanmaa, Puntala, Puttola, Pönniälä, Rahikkala, Rahkola, Rasila, Rautiala, Rautionmaa, Rehula, Reinikkala, Revonniemi, Ronkolanmäki, Savilahti, Siisiälä, Siitola, Sikiölä, Soinila, Suikkala, Sutela, Torsantaka, Tuomala, Utula, Vaittila, Valkjärvi, Valtola, Vehviälä, Vertalansalmi, Virmutjoki, Vuoksenniska já Vuosalmi. +Ruskeala. +Ruskealast láá 19 sijdâd: Haapavaara, Höksölä, Issakanvaara, Kaalamo, Kirkkolahti, Kollitsa, Kontiolahti, Kuljakko, Kumuri, Leppäselkä, Matkaselkä, Mähkönvaara, Otrakkala, Pirttipohja, Rajakylä, Ruisselkä (markkân), Särkisyrjä, Vahvajärvi já Uusi-Matkaselkä. +Räisälä. +Räisäläst láá 37 sijdâd: Humalainen, Humalanpelto, Hytinlahti, Härskeensaari, Ivaskanmäki, Karkola, Kiisanlahti, Kivipelto, Kökkölä, Könninginmäki, Lammasmäki, Lamminautio, Lohikallio, Lokinanpelto, Luotsanlahti, Läheniemi, Makkola, Myllypelto ađai Melnitsanpelto, Muonola, Neitsytkallio, Näpinlahti, Pataksela, Piiskonmäki, Putoria, Rampala ađai Rammansaari, Rautakopra, Sakkali, Sutkenlahti, Särkisalo, Tarhala, Tekemälahti, Tiittala, Timoskala, Tiuri, Tiurinmäki, Unnunkoski já Virtelä. +Sakkola. +Sakkolast láá 22 sijdâd: Arkuntanhua, Haitermaa, Haparainen, Kaarnajoki, Karhola, Kelja, Kiviniemi, Kottila, Lapinlahti, Lohijoki, Lupra, Mönkö, Ojaniemi, Petäjärvi, Purpua, Riiska, Röykkylä, Sakkola (markkân), Valkjärvi, Viiksanlahti, Vilakkala já Volossula. +Salmi. +Salmist láá 30 sijdâd: Ala-Uuksu, Hanhiselkä, Hiiva, Hyrsylä, Kanabrojärvi, Karkku, Kaunoselkä, Kirkkojoki, Kovero, Kuronlahti, Käsnäselkä, Lunkula, Manssila (Manshila), Miinala, Mäkipää, Oritselkä, Orusjärvi, Palojärvi, Peltoinen, Perämaa, Rajaselkä, Räimälä, Tiijala, Tulema (markkân), Työmpäinen, Uuksalonpää, Uusikylä, Varpaselkä, Virtelä já Ylä-Uuksu. +Savitaipalest láá 41 sijdâd: Havola, Hyrkkälä, Jokeinmaa, Kaihtula, Karhula, Kaskeinkylä, Kauliala, Kokkola, Korhola, Korpela, Koskeinkylä, Kuivanen, Kunttula, Kurhila (ađai Järviä), Kylliälä, Kärpänen, Laksiainen, Lamminpää, Luotola, Luotolahti, Lyytikkälä, Marttila, Monola, Niinimäki, Paukkula, Peltoinlahti (markkân), Pettilä, Purtoismäki, Pöntilä ađai Pöntylä, Rahikkala, Rantala, Ratasalo, Savitaipale, Solkeinkylä, Susivuori, Säänjärvi, Tukiala, Uiminniemi, Valkolanmäki, Virmajärvi já Välijoki. +Seiskari. +Seiskarist láá 3 siijdâ. +Kieldâ artikkâl álgá siijđost 230, mut tot ij siskeeld siijdâi noomâid. +Simpele. +Simpelest láá 2 siijdâ: Kivijärvi já Änkilä. +Sippola. +Sippolast láá 9 sijdâd: Ahola, Enäjärvi, Mämmälä, Pieksämäki, Rautjärvi, Ruotila, Savero, Sippola (markkân) já Viiala. +Soanlahti. +Soanlahtist láá 7 sijdâd: Harsuvaara, Havuvaara, Juttulampi, Kiekua, Koirivaara, Kuikka já Soanlahti (markkân). +Sortavala táálunkieldâ. +Sortavala táálunkieldâst láá 66 sijdâd: Airanne, Airinniemi-Riekkala, Airinniemi-Tuokslahti, Anjala, Haapalampi, Haavus, Hakala, Heikkurinsaari, Helylä, Hietainen, Hotinlahti, Hympölä, Ihaksela, Janaslahti, Jurkansaari, Kannas, Karmala, Kasinlahti, Kekrinlahti, Kellomaniemi, Kiimamäki, Kiislahti, Kuokkaniemi, Kymölä, Lahdenkylä, Lavijärvi, Leppäselkä, Liikola, Lohioja, Loplola, Melloinen, Myllykylä, Mäkisalo, Möntsölänsalmi, Nukuttalahti, Ojavoinen, Orjatlahti, Otsoinen, Parola, Pellotsalo, Pieni Rytty, Pieni Tulola, Pohjus, Poikelus, Purovaara, Putsinlahti, Rantue, Rautakangas, Rautalahti, Riekkala, Saarajärvi, Sinilä, Sipilänsalmi, Soukanranta, Suikasenlahti, Suuri Rytty, Suuri Tulola, Telkinniemi, Tokkarlahti, Tuhkala, Tukianmäki, Tuoksjärvi, Tuokslahti, Uijalanranta, Vakkolahti já Yhinlahti. +Suistamo. +Suistamost láá 24 sijdâd: Ahvenlampi, Alattu, Haapaselkä, Hudjakkala, Ihatsu, Jalonvaara, Koitto, Kontuvaara, Laitioinen, Leppäsyrjä, Loimola, Muuanto, Niinisyrjä, Petäjäselkä, Pienisarka, Pyörittäjä, Shemeikka, Suistamo (markkân), Suursarka, Terovaara ađai Teronvaara, Ulmalahti, Uuksu, Uuksujärvi já Äimäjärvi. +Suojärvi. +Suojärvist láá 75 sijdâd: Eloniemi, Evaniemi, Hakkasenranta, Hantshakanniemi, Hautakoski, Hautavaara, Helylänniemi, Hietalahti, Hiisvaara, Hilonen, Hokinkaivo, Hukkala, Hyrsylä, Ignoila, Iivilä, Jehkilä, Jyrinselkä, Kaipaankylä (Kaipainen), Kaitajärvi, Kallioniemi, Kalliovaara, Kanavaara, Kanervo, Karatsalmi, Kirveskangas, Kivijärvi, Kiviselkä, Kokonniemi, Korpijärvi, Kotajärvi, Kotiranta, Kuikkaniemi, Kuikkavaara, Kulmoselkä, Kuusela, Lahdenpohja, Lahtela, Lehtivalkama, Lemilahti, Leppälä, Leppäniemi, Lietteenkylä, Maimalampi, Miekkalampi, Moisionvaara, Mäkitalo, Mökkö, Mököinselkä, Nasarenvaara, Nilosaari, Paavola, Pakkala, Parkinselkä, Pekkasenmäki, Peltoinen, Perttilä, Possodanjärvi, Pusoisvaara, Pussila, Pönttösenvaara, Rantala, Salmijärvi, Salonkylä, Salonniemi, Sattila, Sillankorva, Sorsala, Suoranta, Suurniemi, Tervahauta, Tervaselkä, Uljonen, Uusivaara, Varpakylä já Vegarus. +Suomenniemi. +Suomenniemist láá 8 sijdâd: Kakkola, Kiesilä, Laamalansaari, Luotolahti, Lyytikkälä, Pajulahti, Pukkila já Suomenniemi (markkân). +Suursaari. +Suursaarist láá 2 siijdâ: Kiiskinkylä já Suurkylä. +Säkkijärvi. +Säkkijärvist láá 43 sijdâd: Alahäme, Alaoutila, Heinlahti, Hujakkala, Huovila, Hyppälä, Hyttilä, Häsälä, Ihaksela, Iivanala, Jokikylä, Kallola, Karvala, Kaukiala, Kolhola, Lahnajärvi, Lahtiala, Laihajärvi, Laisniemi, Lavola, Muhutlahti, Nisalahti, Nurmela, Paakkala, Rakkola, Ristsatama, Salajärvi, Santajoki, Siissala, Sirkjärvi, Suurpäälä, Säkkijärvi markkân, Säämälä, Tapiola, Teikarsaari, Timperilä, Vilajoki, Vilaniemi, Villala, Väkevälä, Ylijärvi, Ylähäme já Yläoutila. +Taipalsaarist láá 46 sijdâd: Ahokkala, Ampujala, Haikkaanlahti, Haikola, Halila, Heikkola, Herttuala, Illukansaari, Jauhiala, Kannus, Karhula, Karhunpää, Kattelussaari, Kilkinsaari, Kilpiänsaari, Kirvesniemi, Kuhala, Kuikkala, Kurenlahti, Kurenniemi, Kurhila, Kutila, Kylänniemi, Laukniemi, Lehtola, Leväinen, Liukkola, Merenlahti, Muukkola, Märkälä, Nieminen, Olkkola, Paakkola, Paarmala, Pakkala, Peltoinen, Pönniälä, Rehula, Reinikkala, Saikkola, Solkeinkylä, Taipalsaari markkân, Telkkälä, Vainikkala, Viskarila já Vitsainen. +Terijoki já Kuokkala. +Terijokist láá 7 sijdâd: Haapala, Kuokkala, Luutahäntä, Ollila, Puhtula, Terijoki já Tulokas. +Tytärsaari. +Tytärsaarist lii 1 sijdâ: Tytärsaari. +Uukuniemi. +Uukuniemist láá 15 sijdâd: Härkälä, Kalattoma, Kokonlahti, Kumpu, Latvasyrjä, Marttinansaari, Matri, Mensuvaara, Niukkala, Parikka, Ristlahti, Rossiniemi, Sikopohja, Uukuniemi (markkân) já Ännikänniemi. +Uusikirkkost láá 70 sijdâd: Airikkala, Anterola, Anttonala, Elinälä, Haapala, Halila, Halola, Harju, Himottula, Hyttilä, Hälkölä, Häme, Hännilänoja, Hännilä, Hötsölä, Iivattala, Inonkylä, Jaakkovala, Jokela ađai Lohela, Jorola, Jäppilä, Järmilä, Kaipiala ađai Lampaala, Kalliola, Kanneljärvi, Kauppola, Kelola, Keppola, Kirjavala, Kirkkojärvi (markkân), Kirstinälä, Kiskola, Kitula, Kokkola, Kunttila, Kuujärvi, Kuuterselkä, Lahdenperä, Leistilä, Leistola, Lempiälä, Liikola, Makula, Mesterjärvi, Metsäkylä, Myttyniemi, Mäkienmäki, Neuvola, Peippola, Putrola, Päätilä, Ritarila, Rumpula ađai Piispala, Sinkkola, Sortavala, Sykiälä, Taamala, Talpola, Tarkkala, Tirttula, Toivola, Tommila, Tyrisevä, Uimola, Uiskola, Uskila, Vihmala, Villikkala, Vitikkala já Vohnola. +Vahviala. +Vahvialast láá 15 sijdâd: Hanhijoki, Hiivala, Houni, Häsälä, Järvenpää, Kintele, Loukola, Löytömäki, Nurmi, Rakkola, Rakkolanjoki, Tervajoki, Tervajärvi, Vahviala já Vanhakylä. +Valamo. +Iä lah tiäđuh siijdâin. +Käldest artikkâl álgá siijđost 363. +Valkeala. +Valkealast láá 30 sijdâd: Anttila, Haimila, Heikkilä, Hevosoja, Inkerilä, Jokela, Karhula, Kinansaari, Kipparila, Kourula, Kouvola, Kuivala, Kääpälä, Lipiälä, Mattila, Miettula, Oravala, Parola, Pihlajasaari, Pyöriälä, Pyötsiälä, Rautjärvi, Ruotsula, Rämälä, Saarento, Selänpää, Sorsala, Toikkala, Tuohikotti (oovdiš Tuohikoti), Valkeala (markkân). +Valkeala siijdâin Mattila já Ruotsula láá lohtum Kuusankoskin. +Valkjärvi. +Valkjärvist láá 45 sijdâd: Airikkala, Aliskala, Hampaala, Harmaala, Ilmola, Jauhola, Jutikkala, Kahkaala, Kamajauhola, Karkeala, Koivula, Kosteala, Kuuppola, Kyllästilä, Laavola, Lankila, Lemmettylä, Liikola, Mannisniemi, Naumala, Nirkkola, Nouseala, Nurmijärvi, Oravaniemi, Pentsilä, Piikkilä, Puikkola, Puustinlahti, Päivilä, Pöppölä, Rampala, Rossila, Saavola, Sarkola, Siparila, Tarpila, Teppola, Turulila, Uosukkala, Utula, Vaalimo, Valkeamatka, Veikkola, Vilppula já Vunukkala. +Vehkalahti. +Vehkalahtist láá 31 sijdâd: Brakila, Hietakylä, Husula, Husupyöli, Ihamaa, Kannusjärvi, Kitula, Kolsila, Kuorsalo, Lankila, Metsäkylä, Myllykylä, Mäntlahti, Neuvottoma, Onkamaa, Paijärvi, Pampyöli, Poitsila, Pyhältö, Pyöli, Pyötsaari, Reitkalli (Bredskall), Salmenkylä (Strömsby), Salmi, Sivatti, Summa, Tammio, Turkia, Töytäri, Vehkajärvi já Vilniemi. +Viibur táálunkieldâ. +Viibur táálunkieldâst láá 71 sijdâd: Ahokas, Alasommee, Alasäiniö, Hapenensaari, Herttuala, Hevossaari, Hietala, Huhtiala, Hämäläinen, Häyry, Ihantala, Juustila, Jyrkilä, Jytilä, Järvelä, Kaipola, Karhunsuo, Karppila, Kaukola, Kelkkala, Kiiskilä, Kilpeenjoki, Kokkola, Konkkala, Korpelanautio, Kostiala, Kurikkala, Kähäri, Kärkinen, Kärstilä, Lahti, Laiharanta, Lavola, Lihaniemi, Liimatta, Lyykylä, Maaskola, Mannikkala, Merijoki, Mälkki, Naulasaari, Nuoraa, Näätälä, Pakkainen, Papula, Perojoki, Pihkalanjärvi, Piispansaari, Porkansaari, Porlampi, Rapattila, Rasalahti, Repola, Rikkola, Rääsiä, Saarela, Samola, Savolainen, Suonionsaari, Suurpero, Terävälä, Tikkala, Tirhiä, Uskila, Uuraa ađai Ravansaari, Vakkila, Vitsataipale, Vääräkoski, Ykspää, Yläsommee já Yläsäiniö. +Virolahtist láá 36 sijdâd: Ala-Pihlaja, Ala-Urpala, Eerikkälä, Hailila, Hanski, Hellä, Hämeenkylä, Häppilä, Järvenkylä, Kattilainen, Kiiskilahti, Koivuniemi, Koskela, Kotola, Kurkela, Laitsalmi, Länsikylä, Mattila, Mustamaa, Orslahti, Paatio, Pajulahti, Pajusaari, Pitkäpaasi, Pyterlahti, Ravijoki, Ravijärvi, Reinikkala, Rännänen, Sydänkylä, Säkäjärvi, Vaalimaa, Vilkkilä (oovdiš Kirkkopyöli), Virojoki, Ylä-Pihlaja já Ylä-Urpala. +Vuoksela. +Vuokselast láá 6 siijdâ: Kuninkaanristi, Noisniemi, Päiväkivi, Räihäranta, Uusikylä já Vuosalmi. +Vuoksenranta. +Vuoksenrantast láá 10 sijdâd: Karkiala, Kaskiselkä, Korpilahti, Kuivaniemi, Oravankytö, Parsikanmaa, Pöyryniemi, Sintola, Taljala já Virkinniemi. +Siijdah +Sant'Elia a Pianisi. +Sant'Elia a Pianisi lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Sant'Elia a Pianisist ääsih 1 595 olmožid. +Ton vijdodâh lii 68,25 km², já alodâh 666 m. Sant'Elia a Pianisi naaburkieldah láá Bonefro, Carlantino, Colletorto, Macchia Valfortore, Monacilioni, Ripabottoni já San Giuliano di Puglia. +Markkân lasseen Sant'Elia a Pianisi kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Occhito. +Ruánááeennâm. +Ruánááeennâm (,) lii maailm stuárráámus suálui, Tave-Atlant já Tave-Jieŋâmeerâ kooskâst. +Tot lii Tanska jiešhaldâšemkuávlu. +Veik Ruánááeennâm lii eennâmtieđâlávt uási Tave-Amerik, lii tast lamaš jo paijeel tuhháát ihheed pooliitlâš já kulttuurlâš ohtâvuotâ Euroopân (eromâšávt Taažân já Taanskan kolonialism tet). +Stuárráámus uási Ruánááeennâm ässein láá inuiiteh, já stuárráámus uási ton vijđoduvvâst lii jieŋâduv vyelni. +Koskâ-Amerik lii Ovtâstum staatâi máddáápiälásâš uási Tave-Amerik. +Tot ana sistees Meksiko, Kuovdâ-Amerik sehe Karibia. +Anguilla. +Anguilla lii brittilâš tovnbeln meerâ kuávlu Karibiast. +Gibraltar. +Gibraltar lii Ovtâstum kunâgâskode haldâšem kuávlu Pyrenij njargâeennâm keejist. +Ton taavaapeln lii Espanja. +Färsuolluuh. +Färsuolluuh (,) láá suáluikuávlu Tave-Atlantist 320 kilomeetterid Skotland tave-taveviestârist já suulân pelimuddoost Taažâ já Island. +Färsuolluuh láá jiešhaldâšemkuávlu, mii kulá Taanskan. +San Biase. +San Biase lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +San Biasest ääsih 144 olmožid. +Ton vijdodâh lii 11,85 km², já alodâh 820 m. San Biase naaburkieldah láá Salcito, Sant'Angelo Limosano já Trivento. +Rione centro, Rione croce, Rione valle já Rione alto. +Brittilâš tovnbeln meerâ kuávluh. +Brittilâš tovnbeln meerâ kuávlui sajaduvah +Brittilâš tovnbeln meerâ kuávluh () láá 14 Ovtâstum kunâgâskode haldâšem kuávlud pirrâ maailm. +Ranska tovnbeln meerâ kuávluh. +Ranska tovnbeln meerâ kuávluh láá Euroopâst leijee Ranska kuávluh, moh láá Ranskaast kejâdijn väldimeerâ tovnbeln. +Kuávluh kuleh Euroop unionân, mutâ iä Schengen-kuávlun. +Toi ruttâohtâdâh lii euro. +Spiekâstuvah láá Ranska Polynesia já Uđđâ-Kaledonia, moi ruttâohtâdâh lii CFP-frangi, mon árvu lii kal meid čonnum euron. +Tovnbeln meerâ departementeh. +"Válduartikkâl: Ranska departementeh" +Vinchiaturo. +Vinchiaturo lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Vinchiaturost ääsih 3 301 olmožid. +Ton vijdodâh lii 35,48 km², já alodâh 620 m. Vinchiaturo naaburkieldah láá Baranello, Busso, Campobasso, Campochiaro, Colle d'Anchise, Guardiaregia, Mirabello Sannitico já San Giuliano del Sannio. +Casalciprano. +Casalciprano lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Casalcipranost ääsih 484 olmožid. +Ton vijdodâh lii 19,07 km², já alodâh 662 m. Casalciprano naaburkieldah láá Busso, Castropignano, Frosolone, Sant'Elena Sannita, Spinete já Torella del Sannio. +Sierra Leone sirdoeennâm já protektoraat. +Sierra Leone sirdoeennâm já protektoraat () lâi uási brittilâš imperium abolitionism ääigist kidâ kolonialism čuávdásem räi. +Ive 1808 vuáđudui ruvnâsirdoeennâm, moos kuulâi Freetown pirrâdâh. +Protektoraat vuod vuáđudui ive 1896, já toos kullii tááláá Sierra Leone sisuásih. +Sirdoeennâm já protektoraat lijjii sierânâs haldâttâhkuávluh. +Sovjetlitto. +Sovjetlitto (), virgálávt Sosialistlij sovjettäsivaldij litto (ruoš. +Сою́з Сове́тских Социалисти́ческих Респу́блик, "Sojuz Sovetskih Sotsialistitšeskih Respublik"), lâi Sovjetlito kommunistlâš piäláduv haldâšem sosialistlâš staatâ iivij 1922-1991. +Campodipietra. +Campodipietra lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Campodipietrast ääsih 2 442 olmožid. +Ton vijdodâh lii 19,72 km², já alodâh 520 m. Campodipietra naaburkieldah láá Campobasso, Ferrazzano, Gildone, Jelsi, San Giovanni in Galdo já Toro. +1099 (MXCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1090-lovo majemuš ihe. +Campochiaro. +Campochiaro lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Campochiarost ääsih 595 olmožid. +Ton vijdodâh lii 35,70 km², já alodâh 750 m. Campochiaro naaburkieldah láá Castello del Matese, Colle d'Anchise, Guardiaregia, Piedimonte Matese, San Gregorio Matese, San Polo Matese já Vinchiaturo. +1089 (MLXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1080-lovo majemuš ihe. +1079 (MLXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1070-lovo majemuš ihe. +1069 (MLXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1060-lovo majemuš ihe. +Listo Ovtâstum staatâi kaavpugijn. +Taat lii listo Ovtâstum staatâi kaavpugijn. +Listoost láá tuše puoh tergâdumoseh kaavpugeh. +Listo lii uárnejum uásistaatâi já motomij eres Ovtâstum staatâi kullee kuávlui mield. +"Válduartikkâl: Listo Alaska kaavpugijn" +Amerik Samoa. +"Válduartikkâl: Listo Amerik Samoa kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Arizona kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Arkansas kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Colorado kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Connecticut kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Delaware kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Florida kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Georgia uásistaatâ kaavpugijn" +Guam. +"Válduartikkâl: Listo Guam kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Havaiji päikkinoomâin" +"Válduartikkâl: Listo Idaho kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Illinoisi kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Indiana kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Iowa kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Kalifornia kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Kansas kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Kentucky kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Louisiana kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Maadâ-Carolina kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Maadâ-Dakota kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Maine kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Maryland kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Massachusetts kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Michigan kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Minnesota kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Mississippi kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Missouri kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Montana kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Nebraska kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo New Hampshire kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo New Jersey kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo New Mexico kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo New York kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Nevada kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Ohio kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Oklahoma kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Oregon kaavpugijn" +Ovtâstum staatâi Nieidâsuolluuh. +"Válduartikkâl: Listo Ovtâstum staatâi Nieidâsuollui kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Pennsylvania kaavpugijn" +Puerto Rico. +"Válduartikkâl: Listo Puerto Rico kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Rhode Islandi kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Tave-Carolina kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Tave-Dakota kaavpugijn" +Tave-Mariaaneh. +"Válduartikkâl: Listo Tave-Mariaanij suolluin" +"Válduartikkâl: Listo Tennessee kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Texas kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Uárji-Virginia kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Utah kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Vermont kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Virginia kaavpugijn" +Washington. +"Válduartikkâl: Listo Washington kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Wisconsin kaavpugijn" +"Válduartikkâl: Listo Wyoming kaavpugijn" +Suez uáli. +Suez uáli sajadâh já satelliitkove uálist. +Ive 1869 sáárgus Suez uáli lekkâmtilálâšvuođâst. +Suez uáli ovdil ive 2015 valmâštum vijđedempargoid já toi maŋa. +Suez uáli () lii 193 km kukkosâš rahtum čäcikiäinu Egyptist Siinai njargâeennâm viestârpeln, mii ovtâstit Koskâmeerâ já Ruopsismeerâ, já iärut Afrik nannaam Aasiast. +Ton peht lii uánihumos mätki Euroopâst Aasian. +Suez uáli lii maailm enâmustáá kiävtust leijee merâjotteem kiäinu. +Suulân 12% aalmugijkoskâsâš käävpist jotá Suez uáli čoođâ jyehi peeivi. +Faarao Senusret III lâi vuosmuš, kii smietâi Ruopsismeerâ já Koskâmeerâ ovtâstittem. +Totkeeh láá árvuštâllâm, ete vuosmuu uáli láá kuáivum suulân 1850 oKr. +Maid ton uálist lii val lemin puáhtá kavnâđ Suez alda. +Suez uáli olmâ historjá álgá kuittâg tast, ko skammâmáánu 30. peeivi 1854 ranskalâš Ferdinand de Lesseps uážui love Egypti tallaa värikunâgâs Said Paššast huksiiškyettiđ tom. +Ferdinand de Lesseps finnodâh "Compagnie universelle du canal maritime de Suez" algâttij pargo cuáŋuimáánu 25. peeivi 1859. +Algâalgâlâš vuávám mield huksim ličij kolgâm pišteđ tuše kuttâ ive, mutâ šoŋŋâduv vädisvuođah, ive 1865 kolera epidemia já pargovyeimi čuolmah tohhii pargo hitásubbon, já huksiimân monnii-uv ohtsis 10 ihheed. +Porgemáánust 1869 uáli lâi viijmâg vaalmâš, já tom valdii virgálávt kiävtun skammâmáánu 17. peeivi 1869. +Colle d'Anchise. +Colle d'Anchise lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Colle d'Anchisest ääsih 741 olmožid. +Ton vijdodâh lii 15,69 km², já alodâh 649 m. Colle d'Anchise naaburkieldah láá Baranello, Bojano, Campochiaro, San Polo Matese, Spinete já Vinchiaturo. +David Lynch. +David Keith Lynch (š. uđđâivemáánu 20. peeivi 1946, Missoula, Montana, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš elleekovestivrejeijee, -kietâčällee, -pyevtitteijee sehe kovetaaidâr já čuov��kovvejeijee. +Sun lii tubdum jiešvuođâlâš stijlâstis, já suu elleekuuvijd ovtâstiteh uáli surrealistlâš jiešvyevih. +Suu tobdosumoseh tyejeh láá ovdâmerkkân elleekoveh "The Elephant Man" (1980), "Blue Velvet" (1986) já "Mulholland Drive" (2001) sehe oovtâst Mark Frostáin rahtum televisioráiđu "Twin Peaks" (1990-1991, 2017). +Nuorâvuotâ já oppâm. +Lynch šoodâi uđđâivemáánu 20. peeivi 1946 Missoula kaavpugist Montanast. +Suu eeči lâi pargoost eennâmtuáluministeriöst já peerâ ferttij varriđ távjá. +Lynch päikkikaavpugijn maaŋgah sulâstittii taid idyllisâš, mut omâs ucckaavpugijd, kuus sun maŋeláá sajostitij suu elleekuuvijd. +Ive 1964 Lynch algâttij uápuid taaiđâškoovlâst Bostonist, mut varrij maŋeláá Pennsylvanian, já joođhij taid tobbeen. +Pennsylvaniast sun teeivâi suu puáttee pelikyeimi Peggy Reavey. +Lynch já Reavey aasáin Philadelphia kuávlust, mast lâi puoh hyenemus peggim. +Ton kuávlu paas pirrâdâh vaiguttij čielgâsávt Lynch elleeuuvij táválávt fastes já ilgâdis maailmân. +Lynch ij algâalgâlávt perustâm elleekuuvijn já oopâi-uv kovetaiđuu. +Sunjin kuittâg-uv šoodâi juurdâ "lihâdeijee malâkove" rähtimist, já toin sun uásálistij máálám- já veerrâmkiišton, mon suu taaiđâakatemia ornij jyehi ive. +Kišto várás sun raahtij stop motion -vuovvijn animaatio "Six Men Getting Sick" ("Kuttâ almaa puáccájeh"). +Lynch oonij tom kerdiluándusâš já tivrâs keččâlmin, mut ohtâ olmooš, kote lâi uáinám Lynch proojeekt, tiilái siämmáálágán tyeje páikkásis. +1970-loho já Eraserhead. +Ive 1971 Lynch varrij perruinis Los Angelesân, kost sun opâškuođij elleekuuvij rähtim AFI Conservatoryst. +Ive 1972 sun kuvviiškuođij vuosmuu elleekoovees "Eraserhead". +Eraserheadist šoodâi viiđâ ive kukkosâš proojeekt, já toos lâi vaigâd finniđ ruttâdem. +AFI išeruuđâ já eejis adelem loovnâ vievâst sun kuittâg finnij elleekove vaalmâšin ive 1976. +Sun irâttij finniđ elleekove maŋgáid elleekovejuhlijd ovdâmerkkân Cannesist já New Yorkist, mut tot ij tuhhiittum. +Los Angeles elleekovejuhleh kuittâg čaaitij tom ive 1977, já tot finnij jotelávt kulttipeggim. +Lynch iäránij "Eraserhead" rähtim ääigi Reaveyst já naajâi ive 1977 nubbijn kálguinis Mary Fisk. +Lynch kulostui almolubbooht čuávuváá elleekoovees tiet. +Frederick Treves kiirján já tuotâtábáhtussáid vuáđudeijee sehe Joseph Merrick elimist muštâleijee "The Elephant Man" (1980) ij sulâstittâm ennuvgin surrealistlâš já atâšteijee "Ereaserhead", veik tot-uv lâi čapisvielgâd já ton stijlâ lâi meid viehâ vuárnutteijee. +"The Elephant Man" finnij kritijkkárijn puorijd árvuštâlmijd já joba käävci Oscar-iävtukkâsvuottâd ovdâmerkkân pyeremuu elleekooveest, Lynch stivriimist já John Hurt almaiuáiviroolâst. +Lynchin šoodâi ive 1982 nubbe páárnáš Austin. +Sust láá muáddi uccâ roolâ eejis tuojijn: Pierre Tremond "Twin Peaksist" já Devon Berk vyeijee "Inland Empirest". +"The Elephant Man" mielâstumvuođâ maŋa George Lucas faalâi Lynchin suu kuálmád "Star Wars" -elleekove "The Return of the Jedi" stivrim. +Lynch kiäldádâđâi, ko suu mielâst Lucas ličij kolgâm stivriđ tom jieš, ete tast šodâččij suu ijge Lynch niähusâš elleekove. +Maŋeláá Lynch stivrij nube Science fiction -elleekove: Frank Herbert klassikkoromanân vuáđudeijee "Dune" (1984). +Veikkâ budjet lâi-uv 40 miljovn dollarid, elleekove paasij kuittâg masa 20 miljovn dollar táápun já tast šoodâi Lynch karrieer stuárráámus feilâ. +Ton árvuštâlmeh lijjii enâmustáá hyeneh, já Lynch jieš lii ettâm, ete sun ij liččii kuássin kolgâm stivriđ tom. +Lynch ive 1986 elleekove "Blue Velvet" pajedij suu oppeet stuorrâ mielâstumvuotân. +Elleekooveest tiättojii maaŋgah Lynch tuojij táváliih jiešvyevih: uccâ kaavpug sevŋis, romantlâš já viehâváldálâš triller, mii kieđâvuš ulmuu mielâ já naharijd. +Kritijkkárij árvuštâlmeh elleekooveest lijjii uáli pyereh, mut uási keččein ij lijkkum toos ton seksuaallâš viehâvääldi já suámittes huáđđoi tiet. +Lynch finnij "Blue Velvetist" nube pyeremuu stivrim Oscar-iävtukkâsvuođâ. +"Blue Velvetist" aalgij Lynch já elleekove muusik nyettee Angelo Badalamenti ovtâspargo. +Twin Peaks já Wild at Heart. +Ive 1990 Lynch čäliškuođij pyevtitteijee Mark Frostáin "Twin Peaks", mast šoodâi ohtâ 1990-lovo pivnohumos televisiorááiđuin. +Rááiđust čuávvoo eksentrisâš FBI aageent Dale Cooper, kii iirât selvâttiđ Washingtonlâš ucckaavpug Twin Peaksist tábáhtum Laura Palmer -nommâsâš nieidâ morhe. +Rááiđust láá ennuv kaavhâ, scifi sehe surrealistlâš jiešvyevih, já tot lii tubdum navertábáhtusâin, omâs huáđđoin sehe Angelo Badalamenti jiešlágán muusikist. +Dale Cooper čaittâlij Kyle MacLachlan, kote lâi uáiviroolâst meid Dunest já Blue Velvetist. +Lynch stivrij vuosmuu paajeest kyehti uási já čaittâlij meid Cooper ovdâulmuu FBI aageent Gordon Cole. +"Twin Peaks" vuosmuš paje ��aittui ABC -televisiokanavast cuáŋuimáánu 8. peeivist vyesimáánu 23. piäiván 1990. +Lynch já Frost iävá čullim morhedeijee vuosmuu paje ääigi já keččeemacâttâs tiet ABC vaađâi morhedeijee čullim, moos eromâšávt Lynch ij lijkkum. +Morhedeijee čielgâi nube paje aalgâst, mon maŋa Lynch kuođij rááiđu. +Sun kuittâg-uv maacâi stivriđ paje majemuu uási, mast sun kuođij čuávdus ávusin, nuuvt ko vuosmuu paajeest-uv. +Lynch já Frost vuáváin meid kuálmád paje, mut tot kománij sunnuu, pyevtittemfinnoduv já čaittâleijei koskâsâš sierâmielâlâšvuođáid. +Twin Peaks vuosmuu paje pyevtittem ääigi Lynch rähtiškuođij uđđâ elleekove "Wild at Heart", mii vuáđuduvá Bary Gifford siämmáánommâsâš romanân. +Tot finnij vuosâeehidis vyesimáánust 1990 Cannes elleekovejuuhlijn, kost tot finnij uáivipalhâšume ađai kollááš paalmu. +Ovtâstum staatâin "Wild at Heart" ij finnim kritijkkárij teikkâ keččei mielâstumvuođâ. +Ive 1992 Lynch maacâi "Twin Peaks" maailmân já stivrij rááiđun vuáđudeijee elleekove '. +Elleekove lâi siämmást ovdâuási já jotkâuási rááiđun já tot vuájudâđâi morhedum Laura Palmer majemuu muádi piäiván. +Elleekove lâi ennuv eenâb sevŋâd, atâšteijee já surrealistlâš ko ráiđu, ijge tast lamaš ennuvgin rááiđun tijpâlâš huumor. +"Twin Peaks: Fire Walk with Me" finnij hyenes árvuštâlmijd já tot finnij Cannes elleekovejuuhlijn toškâsij saajeest "boo" -huikkem já pilkkedem. +"Twin Peaks" -rááiđu fanij kooskâst elleekove lii kuittâg-uv oonnum áárvust já maŋeláá tot lii finnim eenâb mielâstumvuođâ meid almolávt. +Twin Peaks maŋa. +"Twin Peaks: Fire Walk with Me" maŋa Lynch ij ráhtám elleekove viiđâ ihán. +Ive 1997 almostui "Wild at Heart" -roomaan čällee Bary Giffordáin čallum já Lynch stivrim film noir -tijppâlâš "Lost Highway". +"Lost Highway" ij miänástum kávpálávt já kritijkkáreh adelij toos ruossâlâs árvuštâlmijd. +Lynch čuávuvâš elleekove lâi uáli ereslágán ko ovdebeh: "The Straight Story" vuáđuduvá tuotâtábáhtussáid puáris almai Alvin Straightist (Richard Farnsworth), kii maađhâš sinočyeppein 500 kilomeetterid keččâđ puácutoppiittuv finnim viiljâs. +Elleekove lii noomâs mieldi lineaarisâš, ijge tast lah ollágin Lynchin tijpâlâš sevŋâdvuotâ teikkâ viehâväldi. +Tot finnij kritijkkárijn puorijd árvuštâlmijd, já Farnsworth finnij pyeremuu almaiuáviroolâ Oscar-iävtukkâsvuođâ. +"The Straight Story" maŋa Lynch maacâi rähtiđ sunjin táválub elleekove. +Ive 2001 almostum "Mulholland Drive" lii surrealistlâš maainâs Hollywood sevŋis peelijn. +"Mulholland Drivest" koolgâi algâalgâlávt puáttiđ televisioráiđu, mut ABC hilgoi tom, mon maŋa Lynch finnij ruttâdem ranskalâš StudioCanalist já raahtij rááiđu pilotist elleekove. +Ton uáiviroolâin láá Naomi Watts, Laura Harring já Justin Theroux. +"Mulholland Drive" vuoitij Cannes elleekovejuuhlijn pyeremuu stivrim palhâšume já finnij pyeremuu elleekove iävtukkâsvuođâ. +Tot vuoitij meid pyeremuu olgoeennâmlâš elleekove César-palhâšume, já Lynch finnij elleekooveest suu kuálmád pyeremuu stivrim Oscar-iävtukkâsvuođâ. +Ive 2016 BBC sahhiittâlmist 177 elleekoveäššitobded jienâstii "Mulholland Drive" 2000-lovo pyeremuu elleekován. +Ive 2006 almostui tuáistáážân Lynch majemuš kuhes elleekove "Inland Empire". +Elleekove lii kuulmâ tijme kukkosâš, já tot kovvejui kuulmâ ive ääigi valmâš kietâčalluuttáá. +Twin Peaks: The Return. +Roovvâdmáánust 2014 Lynch nonnij, ete sun já Frost lává rähtimin "Twin Peaks" oovce uási kukkosâš kuálmád paje já paje álgáččij 2016 Showtime -kanavast. +Cuáŋuimáánust 2015 sun eeđâi, ete ij stivriiččii paje liijkás uces budjet tiet, mut maŋeláá Showtime nonnij, ete uásih láá 18 oovdeb 9 saajeest já Lynch stivree puoh. +Paje kuvvim lâi vaalmâš cuáŋuimáánust 2016, já tot aalgij televisiost vyesimáánust 2017. +Bonefro. +Bonefro lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Bonefrost ääsih 1 256 olmožid. +Ton vijdodâh lii 31,28 km², já alodâh 631 m. Bonefro naaburkieldah láá Casacalenda, Montelongo, Montorio nei Frentani, Ripabottoni, San Giuliano di Puglia, Sant'Elia a Pianisi já Santa Croce di Magliano. +Markkân lasseen Bonefro kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: San Vito. +Cercemaggiore. +Cercemaggiore lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Cercemaggiorest ääsih 3 604 olmožid. +Ton vijdodâh lii 56,91 km², já alodâh 930 m. Cercemaggiore naaburkieldah láá Castelpagano, Cercepiccola, Gildone, Jelsi, Mirabello Sannitico, Morcone, Riccia, Santa Croce del Sannio já Sepino. +Cercepiccola. +Cercepiccola lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Cercepiccolast ääsih 619 olmožid. +Ton vijdodâh lii 16,79 km², já alodâh 680 m. Cercepiccola naaburkieldah láá Cercemaggiore, Mirabello Sannitico, San Giuliano del Sannio já Sepino. +Mary Shelley. +Mary Wollstonecraft Shelley (š. Godwin,) lâi eŋlandlâš kirječällee, kii šoodâi tobdosin romanist Frankenstein (Frankenstein, or The Modern Prometheus, 1818). +Mary Godwin šoodâi Lontoost porgemáánu 30. peeivi 1797. +Suu enni lâi tobdos kirječällee já feminist Mary Wollstonecraft, kii jaamij forgâ Mary šoddâm maŋa. +Suu eeči lâi pooliitlâš filosof William Godwin. +Mary lâi sunnuu áinoo pärni, mut sust lâi uábbipeeli Fanny Imlay. +William Godwin naajâi Mary Jane Clairmontáin ive 1801, mon maŋa perrust lijjii ohtsis vittâ párnáá. +Mary Godwin ij jottáám škoovlâ, mut sun oopâi luuhâđ já lijkkui čäälliđ jo párnážin. +Suu vuossâmuš tihtâ Mounseer Nongtongpaw almostui ive 1807. +Ive 1814 sun uápásmui tihtâčällee Percy Bysshe Shelleyn já suoi algâttáin siärvástâllâđ, veikkâ Shelley lâi naaijâm. +Suoi reissijn Euroopâst, já ive 1815 šoodâi sunnuu vuossâmuš páárnáš, kii kuittâg jaamij jo muádi peeivi ahasâžžân. +Suoi naajáin ive 1816 juovlâmáánust Percy Shelley káálgu jiešsorme maŋa. +Sunnui šoddii kulmâ párnáá lase, mut kyehti párnáá jaamijn párnážin. +Percy Shelley hevânij kärbispäärtist ive 1822. +Mary Shelley jaamij purâsân Lontoost kuovâmáánu 1. peeivi ive 1851 53-ihásâžžân. +Ive 1816 Mary já Percy Shelley láin Sveeicist viettimin keesi tihtâčällee Lord Byronáin, kii oovtâ eehid iävtuttij, ete sij puohah čáláččii hirmosmainâs. +Mary Shelley lâi uáinám nahhaar, mon vuáđuld sun talle čäliškuođij Frankenstein. +Ive 1817 sun almostitij muštâlus sunnuu määđhist Euroopâst, History of a Six Weeks' Tour. +Ive 1818 almostui suu tobdosumos čalluu Frankenstein, or the Modern Prometheus. +Roomaan vuossâmuš riäntus almostui kirječällee nomâttáá. +Frankenstein lâi miänástus, já taan ääigi tot lii ain tobdos klassikko. +Kirjeest tiettee Victor Frankenstein iirât rähtiđ ulmuu, mut ráhtá-uv hirmâdâs. +Frankenstein maŋa Shelley čaalij eres romanijd, ovdâmerkkân Valperga (1823), The Last Man (1826), The Fortunes of Perkin Warbeck (1830), Lodore (1835) já Falkner (1837). +Shelley +Duronia. +Duronia lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Duroniast ääsih 397 olmožid. +Ton vijdodâh lii 22,47 km², já alodâh 918 m. Duronia naaburkieldah láá Bagnoli del Trigno, Civitanova del Sannio, Frosolone, Molise, Pietracupa já Torella del Sannio. +Cappiello, Casale, Casalotti, Casalotto, Faito, Gigliotti, Madonnella, Morgia, Potestà, Santa Maria, San Ianni, Valle del Colle já Valloni. +Sergio Leone. +Sergio Leone () lâi italialâš elleekovestivrejeijee. +Lontoo. +Lontoo () lii Ovtâstum kunâgâskode stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug sehe kuálmádin stuárráámus kaavpug Euroopâst. +Lontoo ässeeloho lâi ive 2011 aalmugrekinistem mield 8 173 941, mut ive 2021 tot lii áárvu mield jo 9 425 622 ässed. +Ubâ Lontoo metropolkuávlust láá ohtsis joba 10-18 miljovn ässed. +Lontoo vijdodâh lii 1 569 km² já ton ässeesaahâdvuotâ lii suulân 7 700 ässed/km². +Lontoo lii lamaš aassâmkuávdáš jo 100-lovo rääjist, kuás Britannia lâi roomalâš prooviins. +1800-lovvoost já 1900-lovo aalgâst tot lâi maailm stuárráámus kaavpug. +Ive 1924 tälviolympialij miitaaltavlustâh. +Ive 1924 tälviolympialijn lijjii fáárust 258 valastâlled (247 almajid já 11 nisonid) 16 enâmist, kiäh kištottâllii 16 tábáhtusâst. +Puoh enâmus mitalijd vuoittii Taažâ já Suomâ valastâlleeh - eromâšávt syemmilâš Clas Thunberg, kii vuoitij ohtsis vittâ miitaal (kulmâ kollemiitaal, ohtâ silbâmiitaal já ohtâ pronssimiitaal), já taažâ Thorleif Haug, kii vuoitij ohtsis kulmâ miitaal (kulmâ kollemiitaal). +Ive 1928 tälviolympialij miitaaltavlustâh. +Ive 1928 tälviolympialijn lijjii fáárust 464 valastâlled (438 almajid já 26 nisonid) 25 enâmist, kiäh kištottâllii 14 tábáhtusâst. +500 m huáppuluistámist adeluvvojii kyehti kollemiitaal já kulmâ pronssimiitaal, já silbâmiitaal ij adelum. +Miitaaltavlustâh. +a> vuoitij pronssimiitaal 500 m huáppuluistámist. +Gildone. +Gildone lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Gildonest ääsih 752 olmožid. +Ton vijdodâh lii 29,76 km², já alodâh 608 m. Gildone naaburkieldah láá Campodipietra, Cercemaggiore, Ferrazzano, Jelsi já Mirabello Sannitico. +Ive 1948 tälviolympialij miitaaltavlustâh. +Ive 1948 tälviolympialijn lijjii fáárust 669 valastâlled (592 almajid já 77 nisonid) 28 enâmist, kiäh kištottâllii 22 tábáhtusâst. +Puoh enâmus mitalijd - 10 mitalid - vuoittii Taažâ, Ruotâ já Sveeici valastâlleeh. +Taažâ já Ruotâ valastâlleeh vuoittii kuittâg nelji kollemiitaal, ko Sveeici valastâlleeh vuod tuše kulmâ. +Taekwondo kesiolympialijn 2012. +Taekwondost kištottâllii Lontoo 2012 kesiolympialijn porgemáánu 8.-11. +peeivij Exhibition Centre Londonist. +Tiädduluokah lijjii käävci, main almaid lijjii nelji já nisonáid nelji. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 128. +Mitalisteh. +Lee-Dae Hoon, Joel González, Óscar Muñoz já Aleksei Denisenko +Lucito. +Lucito lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Lucitost ääsih 637 olmožid. +Ton vijdodâh lii 31,56 km², já alodâh 480 m. Lucito naaburkieldah láá Castelbottaccio, Castellino del Biferno, Civitacampomarano, Limosano, Morrone del Sannio, Petrella Tifernina, Sant'Angelo Limosano já Trivento. +Mafalda. +Mafalda lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Mafaldast ääsih 1 100 olmožid. +Ton vijdodâh lii 32,51 km², já alodâh 460 m. Mafalda naaburkieldah láá Dogliola, Fresagrandinaria, Lentella, Montenero di Bisaccia, San Felice del Molise, Tavenna já Tufillo. +Tiädduluptim kesiolympialijn 2012. +Tiädduluptiimist kištottâllii Lontoo 2012 kesiolympialijn syeinimáánu 28. peeivist porgemáánu 7. piäiván Exhibition Centre Londonist. +Tiädduluokah lijjii ohtsis 15, main almaid lijjii 8 já nisonáid 7. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 260, kiäin 156 lijjii almaah já 104 lijjii nisoneh. +Tiädduluptim kesiolympialijn 1948. +Tiädduluptiimist kištottâllii Lontoo 1948 kesiolympialijn kuuđâ tiädduluokkaast. +Fáárust lijjii tuše almaah. +1) Mahmoud Fayad, 2) Rodney Wilkes, 3) Jafar Salmasi +Mirabello Sannitico. +Mirabello Sannitico lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Mirabello Sanniticost ääsih 2 078 olmožid. +Ton vijdodâh lii 21,43 km², já alodâh 600 m. Mirabello Sannitico naaburkieldah láá Campobasso, Cercemaggiore, Cercepiccola, Ferrazzano, Gildone, San Giuliano del Sannio já Vinchiaturo. +1059 (MLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1050-lovo majemuš ihe. +1049 (MXLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1040-lovo majemuš ihe. +1039 (MXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1030-lovo majemuš ihe. +1029 (MXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1020-lovo majemuš ihe. +Tiädduluptim kesiolympialijn 1932. +Tiädduluptiimist kištottâllii Los Angeles 1932 kesiolympialijn syeinimáánu 30.-31. +Tiädduluokah lijjii ohtsis 5, já fáárust lijjii tuše almaah. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 29, já sij lijjii vuálgus 8 enâmist. +Tiädduluptim kesiolympialijn 1924. +Tiädduluptiimist kištottâllii Pariisi 1924 kesiolympialijn viiđâ tiädduluokkaast. +Uásálistee staatah. +Taavgijn lii valastâllei meeri. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 107, já sij lijjii vuálgus 16 enâmist. +Monacilioni. +Monacilioni lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Monacilionist ääsih 472 olmožid. +Ton vijdodâh lii 27,21 km², já alodâh 590 m. Monacilioni naaburkieldah láá Campolieto, Macchia Valfortore, Pietracatella, Ripabottoni, San Giovanni in Galdo, Sant'Elia a Pianisi já Toro. +Tiädduluptim kesiolympialijn 1920. +Tiädduluptiimist kištottâllii Antwerpen 1920 kesiolympialijn viiđâ tiädduluokkaast. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 53, já sij lijjii vuálgus 14 enâmist. +Albert Pettersson suulân ive 1920 +Ive 1932 tälviolympialij miitaaltavlustâh. +Ive 1932 tälviolympialijn lijjii fáárust 252 valastâlled (231 almajid já 21 nisonid) 17 enâmist, kiäh kištottâllii 14 tábáhtusâst. +Puoh enâmus mitalijd vuoittii Ovtâstum staatah já Taažâ. +Ovtâstumstaatâliih valastâlleeh vuoittii ohtsis 12 mitalid (6 kollemiitaal), já taažah valastâlleeh vuoittii ohtsis 10 mitalid (3 kollemiitaal). +Veli Saarinen vuoitij oovtâ kollemiitaal já oovtâ pronssimiitaal. +Väinö Liikkanen vuoitij oovtâ silbâmiitaal. +Montecilfone. +Montecilfone lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Montecilfonest ääsih 1 251 olmožid. +Ton vijdodâh lii 22,92 km², já alodâh 405 m. Montecilfone naaburkieldah láá Guglionesi, Montenero di Bisaccia já Palata. +Ive 1936 tälviolympialij miitaaltavlustâh. +Ive 1936 tälviolympialijn lijjii fáárust 646 valastâlled (566 almajid já 80 nisonid) 28 enâmist, kiäh kištottâllii 17 tábáhtusâst. +Puoh enâmus mitalijd vuoitij Taažâ. +Taažah valastâlleeh vuoittii ohtsis 15 mitalid: 7 kollemitalid, 5 silbâmiitaal já 3 pronssimiitaal. +Laura Dern. +Laura Elizabeth Dern-Harper (š. kuovâmáánu 10. peeivi 1967, Los Angeles, Kalifornia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. +Dern vuosmuš tobdos roolâ lâi Sandy Williams David Lynch elleekooveest "Blue Velvet" (1986). +Sun čaittâlij meid Lynch čuávuváá elleekooveest "Wild at Heart" (1990), mast suu huáđđoo eeni čaittâlij suu olmâ enni Diane Ladd. +Dern já Ladd čaittâláin oovtâst meid elleekooveest "Rambling Rose" (1991), mast Dern finnij pyeremuu nissoonuáiviroolâ já Ladd pyeremuu nissoonuálgiroolâ Oscar-iävtukkâsvuođâ. +Dernist já Laddist šoodáin vuosmuuh enni já nieidâ, kiäh finnijn siämmáá elleekooveest Oscar-iävtukkâsvuođâ. +Dernist lâi máhđulâšvuotâ čaittâliđ uáiviroolâ "The Silence of the Lambsist" (1991), mut Jodie Foster uážui roolâ, ko studio epidij, ete Dern ij lamaš tuárvi tobdos. +Dern kenski tobdosumos roolâ lii Dr. Ellie Sattler Steven Spielberg elleekooveest "Jurassic Park" (1993). +Dern čaittâlij roolâ meid elleekove nube jotkâuásist Jurassic Park III:st (2001) já meid ist, mii almostuvá ive 2021. +Dern maacâi ovtâspaargon David Lynchijn, ko sun čaittâlij uáiviroolâ elleekooveest Inland Empire. +Dern čaittâlij ive 2017 Diane Evans Lynch televisiorááiđu "Twin Peaks" jotkâuásist. +2010-lovvoost Dernist lijjii uces roolah ovdâmerkkân elleekuuvijn "The Master" já '. +Ive 2019 sun čaittâlij elleekooveest "Marriage Story", mast sun finnij pyeremuu nissoonuálgiroolâ Oscar-palhâšume. +Siämmáá ive sun čaittâlij meid Louisa Mary Alcott romanân Little Women vuáđudeijee elleekooveest. +Montemitro. +Montemitro lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Montemitrost ääsih 312 olmožid. +Ton vijdodâh lii 16,30 km², já alodâh 508 m. Montemitro naaburkieldah láá Celenza sul Trigno, Montefalcone nel Sannio, San Felice del Molise já Tufillo. +Ive 1920 kesiolympialij miitaaltavlustâh. +Ive 1920 kesiolympialijn lijjii fáárust 2 626 valastâlled (2 561 almajid já 65 nisonid) 29 enâmist, kiäh kištottâllii 154 tábáhtusâst. +Nube käldee mield fáárust lijjii 2 622 valastâlled 29 enâmist, kiäh kištottâllii 156 tábáhtusâst. +Puoh enâmus mitalijd vuoittii Ovtâstum staatah. +Ovtâstumstaatâliih valastâlleeh vuoittii ohtsis 95 mitalid: 41 kollemitalid, 27 silbâmitalid já 27 pronssimitalid. +Naomi Watts. +Naomi Ellen Watts (š. čohčâmáánu 28. peeivi 1968, Shoreham, Kent, Eŋland) lii eŋlandlâš čaittâleijee. +Watts tobdosumos roolah láá ovdâmerkkân elleekuuvijn "Mulholland Drive" (2001), "21 Grams" (2003), "The Impossible" (2012) já "Birdman" (2014) sehe televisiorááiđust ' (2017). +Sun lii finnim kyehti pyeremuu nissoonuáiviroolâ Oscar-iävtukkâsvuođâ elleekuuvijn 21 Grams já The Impossible. +Morrone del Sannio. +Morrone del Sannio lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Morrone del Sanniost ääsih 531 olmožid. +Ton vijdodâh lii 45,84 km², já alodâh 839 m. Morrone del Sannio naaburkieldah láá Campolieto, Casacalenda, Castelbottaccio, Castellino del Biferno, Lucito, Lupara, Provvidenti já Ripabottoni. +Ive 1924 kesiolympialij miitaaltavlustâh. +Ive 1924 kesiolympialijn lijjii fáárust 3 089 valastâlled (2 954 almajid já 135 nisonid) 44 enâmist, kiäh kištottâllii 126 tábáhtusâst. +Nube käldee mield fáárust lijjii 3 088 valastâlled 44 enâmist, kiäh kištottâllii 126 tábáhtusâst. +Ovtâstumstaatâliih valastâlleeh vuoittii ohtsis 99 mitalid: 45 kollemitalid, 27 silbâmitalid já 27 pronssimitalid. +Ive 1932 kesiolympialij miitaaltavlustâh. +Ive 1932 kesiolympialijn lijjii fáárust 1 332 valastâlled (1 206 almajid já 126 nisonid) 37 enâmist, kiäh kištottâllii 117 tábáhtusâst. +Nube käldee mield fáárust lijjii 1 334 valastâlled 37 enâmist, kiäh kištottâllii 117 tábáhtusâst. +Ovtâstumstaatâliih valastâlleeh vuoittii ohtsis 103 mitalid: 41 kollemitalid, 32 silbâmitalid já 20 pronssimitalid. +Portocannone. +Portocannone lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Portocannonest ääsih 2 373 olmožid. +Ton vijdodâh lii 13,11 km², já alodâh 148 m. Portocannone naaburkieldah láá Campomarino, Guglionesi, San Martino in Pensilis já Termoli. +1019 (MXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1010-lovo majemuš ihe. +1009 (MIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1000-ihelove majemuš ihe. +Ive 1928 kesiolympialij miitaaltavlustâh. +Ive 1928 kesiolympialijn lijjii fáárust 2 883 valastâlled (2 606 almajid já 277 nisonid) 46 enâmist, kiäh kištottâllii 109 tábáhtusâst. +Ovtâstumstaatâliih valastâlleeh vuoittii ohtsis 56 mitalid: 22 kollemitalid, 18 silbâmitalid já 16 pronssimitalid. +Tiädduluptim kesiolympialijn 1928. +Tiädduluptiimist kištottâllii Amsterdam 1928 kesiolympialijn viiđâ tiädduluokkaast. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 92, já sij lijjii vuálgus 19 enâmist. +Ripabottoni. +Ripabottoni lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Ripabottonist ääsih 466 olmožid. +Ton vijdodâh lii 31,96 km², já alodâh 695 m. Ripabottoni naaburkieldah láá Bonefro, Campolieto, Casacalenda, Monacilioni, Morrone del Sannio, Provvidenti já Sant'Elia a Pianisi. +Ive 1952 tälviolympialij miitaaltavlustâh. +Ive 1952 tälviolympialijn lijjii fáárust 694 valastâlled (585 almajid já 109 nisonid) 30 enâmist, kiäh kištottâllii 22 tábáhtusâst. +Taažah valastâlleeh vuoittii ohtsis 16 mitalid: 7 kollemitalid, 3 silbâmiitaal já 6 pronssimiitaal. +Ive 1956 tälviolympialij miitaaltavlustâh. +Ive 1956 tälviolympialijn lijjii fáárust 821 valastâlled (687 almajid já 134 nisonid) 32 enâmist, kiäh kištottâllii 24 tábáhtusâst. +Puoh enâmus mitalijd vuoitij Sovjetlitto. +Sovjetlittoliih valastâlleeh vuoittii ohtsis 16 mitalid: 7 kollemitalid, 3 silbâmiitaal já 6 pronssimiitaal. +Rotello. +Rotello lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Rotellost ääsih 1 147 olmožid. +Ton vijdodâh lii 70,75 km², já alodâh 360 m. Rotello naaburkieldah láá Montelongo, Montorio nei Frentani, San Martino in Pensilis, Santa Croce di Magliano, Serracapriola, Torremaggiore já Ururi. +Pieggâ. +Pieggâ lii áimukeerdist tiättoo almoon, mast áimutedduu iäruh tovâtteh ááimu lihâdem. +Piegâ šoddâm. +Puoh piegâ energia puátá loppâloopâst Piäiváást. +Ko Piäiváš lieggee Eennâm ulguu, te áimu lieggân já vijđán. +Lieggâ áimu lii häärvib ko kolmâ áimu já tondiet lieggânâm áimu paijaan. +Ááimu pajanem tiet áimuteedâ vuállán já šadda vyeligisteedâ. +Pajanâm áimu čuásku ollâgâsâst já tot luáštádât vuálus troposfäär pajeuásist. +Áimuvirde sunde kuittâg-uv jorgeet siijđon, ko uđđâ áimu uigâd pajas. +Čuáskum áimu vuállán tondiet eres sajan já toovât toho ollâtedduu. +Áimuteedâiäru tiet áimu virdedškuát ollâteddust vyeligisteddui, mii kočoduvvoo pieggân. +Pieggâ ij táválávt poso njuolgist ollâteddust vyeligisteddui Eennâm ulguu kaso já Coriolis-almoon tiet. +Coriolis-almoon šadda Eennâmpáálu juurrâm čuávumuššân, já tot jorgeet piegâ sunde kyevtináál: vyestipiäiván máddáápiäláá pállubeln já mietipiäiván taavaapiäláá pállubeln. +Coriolis-almoon vaaigut čielgâsubbooht planetaarisâš pieggáid. +Planetaarisâš piegah. +Planetaarisâš piegah láá pisovâš piegah, moh šaddeh Eennâmpáálu oosij pisovâš vyeligis- já ollâteddui čuávumuššân. +Peeivitäsideijee kuávlu lieggân eenâb ko eres kuávluh já tondiet toho šadda vyeligisteedâ. +Čuáskum áimu vuállán Rapu já Kavrâs jorgáldâskiärdu alda, kuus šadda ollâteedâ. +Teedâiäruin šaddeh paasaatpiegah, moh posoh njeigâ peeivitäsideijee Coriolis-almoon tiet tavenuorttân já maadânuorttân. +Jorgáldâskiärduin poso pieggâ meid tavas, kost tot tiäivá näpikuávlust puáttee piegâid poolaarradostâhhân kočodum vyeligisteedâkuávlust. +Jorgáldâskiärduin puáttee piegah posoh vistig maadâviestârist, mut naavij alda toh posoh korrâsub Coriolis-almoon tiet viestârist. +Meid näpikuávlust šadda ollâteedâ, ko kolmâ áimu lii sahâdub já toovât korrâsub áimutedduu. +Näpikuávlust puáttee piegah posoh uáli korrâ Coriolis-almoon tiet nuorttân. +Páiháliih piegah. +Páiháliih piegah láá piegah, moh láá tuše tiätu kuávlust. +Páiháliih piegah lahtojeh táválávt alodâhiäroid teikâ meerâ já nannaam koskâsáid liegâsvuođâiäroid. +Merâpieggâ šadda, ko eennâm lieggân peiviv jotelubbooht ko čääci, já tondiet toho šadda vyeligisteedâ. +Siämmást meerâ paajaabeln lii ollâteedâ, já tondiet pieggâ poso nanamân. +Iho eennâm čuásku jotelubbooht ko meerâ, já tondiet vyeligisteedâ šadda meerâ paajaabeln já pieggâ poso nanamist meerân. +Váráduvâst láá meid piegah, moh lah kiddâ pirrâmpeeivi ääigist. +Peiviv Piäiváš lieggee robduu, kuus šadda lieggânem tiet vyeligisteedâ. +Siämmást leevist lii ollâteedâ já pieggâ poso leevist pajaskulij. +Iho eennâm olgosuonjârdem tiet pajeroobdâ čuásku já pieggâ poso vuálus liähán. +Váráduvâst láá ton lasseen kolmâ já lieggâ luáštupiegah. +Kolmâ luáštupieggâ šadda, ko pajosist áimu čuásku korrâ olgosuonjârdem tiet já kolmâ já lussâd áimu virdedškuát liähán. +Lieggâ luáštupieggâ šadda, ko lahtâ áimu jotá váráduv paijeel. +Váráduvâst áimuteedâ já liegâsvuotâ vuáláneh, mon keežild lahtâvuotâ suáhu arven. +Čääsi suáhum luovâsmit liegâsvuođâ, já tondiet áimu ij čuásku nuuvt ennuv ko tot čuáskuččij, jis tot ličij koškes. +Ko áimu lii váráduvâst, te tot lii monâttâm lahtâvuođâs, já váráduv nube peln tot lieggân táválâš liävttoin ađai tast šadda lieggâsub ko nube peln. +Ovdâmerkkâ tággáár lieggâ piegâst lii Skandij váráduvâst já Aalpâin föhnpieggâ. +Skandij váráduv föhnpieggâ lieggee Suomâst kiđđuv Tavepoođâeennâm já Viestâr-Laapi. +San Giuliano del Sannio. +San Giuliano del Sannio lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +San Giuliano del Sanniost ääsih 938 olmožid. +Ton vijdodâh lii 24,05 km², já alodâh 621 m. San Giuliano del Sannio naaburkieldah láá Cercepiccola, Guardiaregia, Mirabello Sannitico, Sepino já Vinchiaturo. +Acquasalsa, Bosco Redole, Fontana Cappella, Montevecchio, Pescullo já Tomoliccio. +San Polo Matese. +San Polo Matese lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +San Polo Matesest ääsih 472 olmožid. +Ton vijdodâh lii 15,28 km², já alodâh 751 m. San Polo Matese naaburkieldah láá Bojano, Campochiaro, Colle d'Anchise já San Gregorio Matese. +Toro. +Toro lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Torost ääsih 588 olmožid. +Ton vijdodâh lii 24,06 km², já alodâh 1 265 m. Toro naaburkieldah láá Campodipietra, Jelsi, Monacilioni, Pietracatella já San Giovanni in Galdo. +Marit Gaup Eira. +Marit Gaup Eira teikkâ Šelgon Joreha Máret (š. syeinimáánu 13. peeivi 1945) lii pajeolmooš, lávloo já jyeigee. +Jyemehááh Marit Ragna Jørgensdatter Gaup ("Šelgon Joreha Máret") já Risten Sara Jørgensdatter Gaup ("Šelgon Joreha Risten Sárá") šoodáin syeinimáánu 13. peeivi 1945. +Sunnuu eeči lâi Jørgen Johansen Gaup ("Šelgon Joret", 1893-1960) já enni lâi Kristine Larsdatter Gaino ("Bánni Risten", 1904-1977). +Maŋeláá Šelgon Joreha Máret naajâi Mikkel Andersen Eirain. +Šelgon Joreha Máret juoigâškuođij, ko sun toolâi poccuid tondiet ko suu enni lâi ristâhâs ige tiptám suu juoigâđ pääihist. +Sust šoodâi čepis jyeigee, kii lii ovdâmerkkân uásálistám Sámi Grand Prix -juoigâm- já lávlumkišto juoigâmuásán jo luhhii já vuáittám kišto jo kulmii. +Ive 2004 suu sooloalbum "Beaskađas" almostui. +Albumist láá iänáážin ärbivuáválâš olmoošjuáiguseh. +Vittâ ive maŋeláá jyemehááh almostitijn orjâlâškielâg salmâskiäru "Ipmeláhči Hálddus". +Ive 2005 Šelgon Joreha Máret oovtâst kálláinis juoigâi Maj-Lis Skaltje muusikalbumist "Davvi Jienat", mast láá ärbivuáválâš sämimuusik miätá Säämi, já ive 2013 suoi láin Skaltje eelleekooveest "Juoigan". +Ive 2012 sun vuoitij Áillohaš-muusikpalhâšume, mon Taažâ sämmilij riijkâservi, Kuovdâkiäinu kieldâ já Kuovdâkiäinu Sämmilij servi vuáđudii Nils-Aslak Valkeapää 50. šoddâmpeeivi kunnen. +Listo Uđđâ-Seeland suolluin. +Taat lii listo Uđđâ-Seeland suolluin. +Uđđâ-Seeland suolluuh +Fossalto. +Fossalto lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Fossaltost ääsih 1 205 olmožid. +Ton vijdodâh lii 28,33 km², já alodâh 511 m. Fossalto naaburkieldah láá Campodipietra, Jelsi, Monacilioni, Pietracatella já San Giovanni in Galdo. +Kapiti (suálui). +Kapiti () lii suálui Uđđâ-Seelandist, suulân 5 km keččin Tavesuolluu maadâviestârriddoost. +Ubâ suálui kulá luándusuojâlemkuávlun, já tobbeen ij aasâ kihheen. +Kapiti lii 8 km kukke já 2 km kubduv. +Ton vijđodâh lii 19,65 km². +Suolluu alemus saje lii "Tūteremoana" (521 m). +Whakaari. +Whakaari teikâ White Island lii suálui Uđđâ-Seelandist, suulân 48 km keččin Tavesuolluu nuorttâriddoost. +Ubâ suálui lii aktiivlâš tullâvääri, já tobbeen ij aasâ kihheen. +Whakaari lii 3 km kukke já 2 km kubduv. +Ton vijđodâh lii 3,25 km². +Suolluu alemus saje lii tullâvääri čokke (321 m). +Resolution Island. +Resolution Island () lii suálui Uđđâ-Seelandist, Maadâsuolluu maadâviestârrido alda. +Resolution Island lii Uđđâ-Seeland čiččâdin stuárráámus suálui sehe nubben stuárráámus suálui, kost ij aasâ kihheen. +Resolution Island lii 25 km kukke já 17,1 km kubduv. +Ton vijđodâh lii 208,87 km². +Suolluu alemus saje lii "Mount Clerke" (1 069 m). +Secretary Island. +Secretary Island () lii suálui Uđđâ-Seelandist, Maadâsuolluu maadâviestârrido alda. +Secretary Island lii 17,6 km kukke já 7,5 km kubduv. +Ton vijđodâh lii 81,4 km². +Suolluu alemus saje lii "Mount Grono" (1 196 m). +Tot lii Uđđâ-Seeland alemus vääri, mii ij lah Maadâsuolluust teikâ Tavesuolluust. +Secretary Islandist láá kulmâ jäävri. +Stuárráámus tain lii "Secretary Lake", mii lii paijeel 600 m kukke já suulân 550 m merâase paajaabeln "Mount Grono" čohe vuoluubeln. +Moturoa / Rabbit Island. +Moturoa / Rabbit Island lii suálui Uđđâ-Seelandist, Maadâsuolluu taverido alda. +Suolluu nommân šoodâi "Moturoa / Rabbit Island" ive 2014. +Ovdil tom nommâ lâi tuše "Rabbit Island". +Moturoa / Rabbit Island lii 8,5 km kukke já 2,7 km kubduv. +Ton vijđodâh lii 15 km². +Suolluu alemus saje lii 10 m. +Chalky Island. +Chalky Island () lii suálui Uđđâ-Seelandist, Maadâsuolluu maadâviestârrido alda. +Chalky Island vijđodâh lii 5,14 km², já ton alemus saje lii 151 m. +Guinea-Bissau kuávluh. +Guinea-Bissau lii juohhum käävci kuávlun (ol. +"região", ml. +"regiões") já oovtâ autonomisii sektorân ("sector autónomo"). +Kuávluh láá juohhum 37 sektorân (ol. +"setor", ml. +"setores"). +sektioid (ol. +"secção", ml. +"secções"). +Merâvirde. +Merâvirde lii väldimeerâst tábáhtuvvee virdedem, mast pajaldâsčääci liihâd ovdâskulij teikâ ciägguvirdedem tiet vuáluskulij. +Stuárráámuuh merâvirdeh pyehtih leđe tuhátteh kilomeettereh kuheh já maŋgâlov kilomeetterid kubduuh. +Merâvirdij kieŋŋâlvuotâ lii táválávt čyeđeh meettereh. +Merâvirdeh láá juohhum lieggâ já kolmâ merâvirdijd ton mieldi, ete puátá-uv merâvirde naavij vâi peeivitäsideijee sundeest. +Merâvirde šoddâm já toos vaigutteijee tahheeh. +Merâvirdijd vaigutteh enâmustáá planetaarisâš piegah, tego paasaatpiegah sehe viestârpiegah. +Planetaarisâš piegah láá pisovááh, já oovtmanolâš pieggâ tiätu suundán toovât pajaldâsčääsi virdedem. +Coriolis-almoon vaaigut merâvirdij suundán já jorgeet virde máddáápiäláá pállubeln vyestipiäiván já taavaapiäláá pállubeln mietipiäiván. +Eres vaigutteijee tahheeh láá ovdâmerkkân sälttinalliisvuotâiäruh, saahâdvuotâiäruh, liegâsvuotâiäruh sehe merâridoi häämih. +Ciägguvirdedem šadda čääsi sälttinalliisvuotâiärui tiet. +Čääsi jiäŋum teikâ lievlistum tiet čääsi sälttinalliisvuotâ paijaan já tot vuáju vuálus, tastko sälttinalliisvuotâ paajeed čääsi saahâdvuođâ. +Sálttáá čääci virded merâponneest, mut sáttá pajani��, jis tot tiäivá ovdâmerkkân nanamân. +Merâvirdij čuávumušah. +Čäsuáivi alda leijee merâvirdeh vaigutteh uáli ennuv Eennâmpáálu oosij šoŋŋâduvváid. +Kolmâ merâvirdeh pyehtih kuávlun kolmâsub čääsi ko tobbeen táválávt ličij. +Kolmâ merâvirde kalma já kuškâd rido. +Kuškâdeijee vaikuttâs šadda tast, ete kolmâ merâvirde alda čääci lievlist uáli uccáá, já tondiet ááimust ij lah ennuvgin lahtâvuotâ. +Ko kolmâ merâvirde tovâttâm kolmâ áimu ij pyevti toollâđ lahtâvuođâ pyereest, te lahtâvuotâ arva jo meerâ alne, ijge peesâ nannaam räi. +Kolmâ merâvirdij alda láá ennuv koškes sajeh, tego Atacama já Kalahari koškeäävih Maadâ-Amerikâst já Maadâviestâr-Afrikâst sehe Viestâr-Australia, Kalifornia já Taveviestâr-Afrik kuávluh. +Lieggâ merâvirdeh puátih peeivitäsideijee alda naavij kulij já pyehtih toho lieggâsub čääsi já ááimu sehe lahtâvuođâ. +Lahtâvuotâ šadda tast, ete lieggâ áimu puáhtá toollâđ ennuv čääsi. +Kenski merhâšitteemus lieggâ merâvirde lii Golfvirde, mii puátá Karibiasuolluin Tave-Atlantân já maŋeláá Britannia tavepiälán sehe Taažâ- já Baareencmeerân. +Golfvirde lieggee merhâšitteht Tave- já Viestâr-Euroop, moh liččii Golfvirdettáá ennuv kolmâsuboh. +Gambatesa. +Gambatesa lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Gambatesast ääsih 1 298 olmožid. +Ton vijdodâh lii 43,69 km², já alodâh 468 m. Gambatesa naaburkieldah láá Celenza Valfortore, Macchia Valfortore, Pietracatella, Riccia já Tufara. +Castelbottaccio. +Castelbottaccio lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Castelbottacciost ääsih 262 olmožid. +Ton vijdodâh lii 11,22 km², já alodâh 617 m. Castelbottaccio naaburkieldah láá Civitacampomarano, Lucito, Lupara já Morrone del Sannio. +San Massimo. +San Massimo lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +San Massimost ääsih 810 olmožid. +Ton vijdodâh lii 27,33 km², já alodâh 630 m. San Massimo naaburkieldah láá Bojano, Cantalupo nel Sannio, Macchiagodena, Roccamandolfi já San Gregorio Matese. +Markkân lasseen San Massimo kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Campitello Matese. +Kolle. +Kolle lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii Au () já oornigloho 79. +Kolle lii fiskis kildee sirdâšemmeetaal já uáli saahâd. +Kolle lii kevttum ruttân já čiiŋâin tuháttijd iivijd, já tot lii rigesvuođâ já vääldi táválumos já tobdosumos symbool. +Jiešvuođah. +Kolle lii fiskâd, times já tom puáhtá hammiđ uáli älkkeht. +Tot sirdá šleeđgâ meid uáli pyereest já tondiet tot kiävttoo ennuv elektroniikist. +Kolle ij reagist masa ollágin, mut kloori já kunâgâsčääci ađai sältti- já typpisuuvrâ siävus pyehtih purâttiđ kole. +Kolle ráhtá meid jieškote-uvlágánijd syanidikompleksijd, kloridijd já oksidijd. +Meetaallâš kolle lii mirhâttemes, mut motomeh kollesyanidkomplekseh láá mirhâliih. +Kole ivne lii uáli eromâš. +Masa puoh metalleh láá ránáseh, mut kolle lii fiskâd. +Kole fiskis ivne šadda tast, ete ton olgoelektronij sporijdem lii uáinojeijee čuovâ kuávlust, ko vuod eres metallijn tot lii táválávt ultravioletsuonjârdem. +Kolleest láá tuše ohtâ stäđis isotoop 197Au já 37 radioisotoopid, moi massalovoh láá 170-206. +Stáđásumos radioisotoop lii 195Au, mon pelilumäigi lii suullân 186 peivid. +Isotoopeh, moi massaloho lii vuálá 197, pieđgâneh β+- já α-pieđgânmáin sehe harvii protonemissioin. +Spiekâstâhhân lii 195Au, mii pieđgân elektrontoppiimáin. +Isotoopeh, moi massaloho lii paijeel 197, pieđgâneh β+-pieđgânmáin. +Sepino. +Sepino lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Sepinost ääsih 1 811 olmožid. +Ton vijdodâh lii 61,37 km², já alodâh 698 m. Sepino naaburkieldah láá Cercemaggiore, Cercepiccola, Guardiaregia, Morcone, Pietraroja, San Giuliano del Sannio já Sassinoro. +San Giuliano di Puglia. +San Giuliano di Puglia lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +San Giuliano di Pugliast ääsih 1 004 olmožid. +Ton vijdodâh lii 42,05 km², já alodâh 453 m. San Giuliano di Puglia naaburkieldah láá Bonefro, Casalnuovo Monterotaro, Castelnuovo della Daunia, Colletorto, Sant'Elia a Pianisi já Santa Croce di Magliano. +Ive 2002 eennâmtuárgástâs. +San Giuliano di Pugliast lâi korrâ eennâmtuárgástus (6,0 Mw) roovvâdmáánu 31. peeivi 2002 tme 11:32. +Tot lâi škovlâpeivi, já San Giuliano vyeliškoovlâst lijjii talle 8 máttáátteijed, 2 čorgejeijee já 57 pärnid. +Škovlârakânâs tuššâdui ollásávt, já pasâttâsâi vyelni jammii 1 máttáátteijee já 27 pärnid. +1098 (MXCVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1090-lovo oovcád ihe. +1078 (MLXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1070-lovo oovcád ihe. +1058 (MLVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1050-lovo oovcád ihe. +1038 (MXXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1030-lovo oovcád ihe. +1018 (MXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Eura lii kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Eurast ääsih 11 480 olmožid, já ton vijdodâh lii 630,20 km², mast 51,40 km² lii čääci. +Eura naaburkieldah láá Eurajoki, Harjavalta, Kokemäki, Laitila, Mynämäki, Nakkila, Pöytyä, Rauma já Säkylä. +Hinnerjoki já Honkilahti kieldah lahtojii Euran ive 1970. +Kiukaisij kieldâ lohtui Euran ive 2009. +Ovdil kieldâlahtemijd Eurast lijjii 10 sijdâd já ovtâskâstáállud: Eura markkân, Isovahe (ovtâskâstáálu), Lähteenoja (ovtâskâstáálu), Mestilä, Mikkola, Naarjoki, Sorkkinen, Soupas (ovtâskâstáálu), Turajärvi já Vähävahe (ovtâskâstáálu). +Stuárráámuuh pargoadeleijeeh. +Eura ovtâskâs sektor stuárráámuuh pargoadeleijeeh láá HKScan Finland Oy, Auramaa-yhtiöt, Jujo Thermal Oy, Amcor Flexibles Finland Oy, Pintos-konserni, Jaakko-Tuote Oy, Koskinen-yhtiöt, Biolan-ryhmä, A&R Carton Oy já Euran Teollisuushuolto Oy. +Biolan-ryhmä uáivikonttur lii Eurast. +Eurajoki () lii kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Eurajokist ääsih 9 409 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 504,96 km², mast 990,19 km² lii čääci. +Eurajoki naaburkieldah láá Eura, Nakkila, Pori já Rauma. +Luvia kieldâ lohtui Eurajokin ive 2017. +Auvi, Eurajoki markkân, Hankkila, Huhta, Ilavainen, Irjanne, Kainu, Kaukomäki, Kaukonpieli, Koivuniemi, Kuivalahti, Köykkä, Lapijoki, Lavila, Linnamaa, Lutta, Mullila, Pappila, Pihlaus, Rikantila, Saari, Sydänmaa, Tahkoniemi, Taipale, Tarvola, Vaimala, Vuojoki já Väkkärä. +Hanninkylä, Korpi, Lemlahti, Luodonkylä, Löytty, Mikkola, Niemenkylä, Perä, Sassila, Sitlahti já Väipäre. +1094 (MXCIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1090-lovo viiđâd ihe. +1074 (MLXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1070-lovo viiđâd ihe. +1054 (MLIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1050-lovo viiđâd ihe. +1034 (MXXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1030-lovo viiđâd ihe. +1014 (MXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1010-lovo viiđâd ihe. +Kuobžâ. +Kuobžâ lii ohtâ Euroop stuárráámuin piätuellein. +Kuobžâ vyelišlaajah tiättojeh maaŋgâin kuávluin Euraasiast já Tave-Amerikâst. +Kuobžâ lii puohporree já tot uáđá tälvinahhaar tälviv. +Kuobžâ lii Suomâ aalmugellee. +Kuobžâ lii Euroop stuárráámus piätuellee. +Eurooplâš ruškiskuobžâ kukkodâh lii 135-250 cm já seeibi kukkodâh 5-15 cm. +Niŋálâs kuobžâ seve lii 80-90 cm já orráás 90-125 cm. +Niŋálâsah teddih 60-200 kg já oráseh 100-300 kg. +Stuárráámus viekkejum luándust iällám syemmilâš kuobžâ lii tiäddám 373 kg. +Kuáccám stuorrâpiätukuávdáást ellee lojes Juuso-kuobžâ tiäddá 483 kg. +Taveameriklâš vyelišlaajah räniskuobžâ já kodiakkuobžâ pyehtih leđe stuárráábeh já teddih joba 650 kg. +Puoh ucemus vyelišlaajâ lii syyriakuobžâ. +Jämijärvi lii kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Jämijärvist ääsih 1 690 olmožid, já ton vijdodâh lii 224,27 km², mast 9,97 km² lii čääci. +Jämijärvi naaburkieldah láá Ikaalinen, Kankaanpää já Parkano. +Jämi, Kauppila, Kierikankylä, Kontti, Korvenkylä, Kuusijoenkylä Palokoski, Pitkäniemi, Polja, Ruupanperä, Suurimaa, Tykköö já Vihu. +Merikarvia () lii kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Merikarviast ääsih 3 067 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 246,22 km², mast 800,10 km² lii čääci. +Merikarvia naaburkieldah láá Isojoki, Kristiinankaupunki, Pomarkku, Pori já Siikainen. +Merikarvia servikodde vuáđudui ive 1639. +Kieldâ vuáđudui ive 1865 +Alakylä (Ytterby), Etelämaa, Filppula, Honkajärvi, Kangasniemi, Kasala (Kasaböle), Köörtilä (Gördböle), Lammela, Lankoski (Långfors), Lauttijärvi, Pappila (Prästgården), Peippu, Pooskeri (Bogaskär), Riispyy (Risby), Saari, Tuorila (Torsby) já Ylikylä (Överby). +Siikainen () lii kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Siikaisijn ääsih 1 381 olmožid, já ton vijdodâh lii 491,33 km², mast 28,02 km² lii čääci. +Siikaisijn naaburkieldah láá Isojoki, Kankaanpää, Merikarvia, Pomarkku já Pori. +Haapakoski, Hirvijärvi, Keskukylä, Leppijärvi, Leväsjoki, Nauriskoski, Osara, Otamo, Petkele, Pyntäinen, Saarikoski, Sammi, Siikainen, Uusi-Samminmaja, Vanha-Samminmaja, Vuorijärvi. +Onnáá peeivi Haapakoski já Nauriskoski kuleh Leväsjokin já Keskukylä kulá iänááš Hirvijärvi siijdân. +Uusi- já Vanha-Samminmaja sehe Osara kuleh Sammi siijdân. +Riccia. +Riccia lii kaavpug Italiast, Molise kuávlust. +Ricciast ääsih 4 967 olmožid. +Ton vijdodâh lii 70,04 km², já alodâh 710 m. Riccia naaburkieldah láá Castelpagano, Castelvetere in Val Fortore, Cercemaggiore, Colle Sannita, Gambatesa, Jelsi, Pietracatella já Tufara. +Ricciast šoodâi kaavpug ive 1986. +Paolina, Sticozze, Mancini, Escamare, Acciarelli, Campolavoro, Caccia Murata, Casalicchio, Castellana, Cesa di Poce, Chianeri, Ciammetta, Colle della Macchia, Colle Favaro, Colle Raio, Crocelle, Campasule, Colle Cuculo, Colle Arso, Colle Giumentaro, Coste, Coste di Borea, Folicari, Fontana Briele, Fontana del Parco, Fonte Cupa, Giardino, Ialessi, Iana, Guado delle Rena, Guado della Stretta, Guadolapillo, Lama della Terra, Lauri, Linzi, Loie, Mazzocca, Montagna, Montefiglio, Montelanno, Monte Verdone, Orto Vecchio, Pantanello, Peschete, Padule della Vetica, Pesco della Carta, Pesco del Tesoro, Pesco dello Zingaro, Pesco di Faggio, Parco Monachello, Parruccia-Celaro, Piana d'Asino, Piana dei Mulini, Piana della Melia, Piana Ospedale, Piano della Battaglia, Piloni, Rio Secco, Rivicciola, Romano, Scaraiazzo, Scarpellino, Schito, Serrola, Trono, Vado Mistongo, Vallefinocchio, Vallescura, Vicenna já Vignalitto. +1086 (MLXXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1080-lovo čiččâd ihe. +1066 (MLXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1060-lovo čiččâd ihe. +1046 (MXLVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 1040-lovo čiččâd ihe. +1026 (MXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1020-lovo čiččâd ihe. +1082 (MLXXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 1080-lovo kuálmád ihe. +Roccavivara. +Roccavivara lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Roccavivarast ääsih 652 olmožid. +Ton vijdodâh lii 21,05 km², já alodâh 652 m. Roccavivara naaburkieldah láá Castelguidone, Castelmauro, Celenza sul Trigno, Montefalcone nel Sannio, San Giovanni Lipioni já Trivento. +Markkân lasseen Roccavivara kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Canneto. +1062 (MLXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1060-lovo kuálmád ihe. +1042 (MXLII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1040-lovo kuálmád ihe. +1022 (MXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1020-lovo kuálmád ihe. +Ripalimosani. +Ripalimosani lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Ripalimosanist ääsih 3 040 olmožid. +Ton vijdodâh lii 33,83 km², já alodâh 640 m. Ripalimosani naaburkieldah láá Campobasso, Castropignano, Limosano, Matrice, Montagano já Oratino. +Markkân lasseen Ripalimosani kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Pesco Farese. +Pietracatella. +Pietracatella lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Pietracatellast ääsih 1 265 olmožid. +Ton vijdodâh lii 50,28 km², já alodâh 721 m. Pietracatella naaburkieldah láá Gambatesa, Jelsi, Macchia Valfortore, Monacilioni, Riccia já Toro. +Hämeenkyrö () lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Hämeenkyröst ääsih 10 407 olmožid, já ton vijdodâh lii 505,10 km², mast 41,21 km² lii čääci. +Hämeenkyrö naaburkieldah láá Ikaalinen, Nokia, Sastamala já Ylöjärvi. +Haukijärvi, Heinijärvi, Herttuala, Hiironen, Hirvola, Ilottula, Jumesniemi, Järvenkylä, Kalkunmäki, Kierikkala, Komi, Kostula, Kuotila, Kyröspohja, Laitila, Lavajärvi, Lemmakkala, Mahnala, Muotiala, Myllymäki, Osara, Palko, Pappila, Parila, Pentinmaa, Pinsiö, Pukara, Pyöräniemi, Räystö, Sarkkila, Sasi, Sirkkala, Timi, Tokoinen, Tuokkola, Turkkila, Untila, Urjainen, Uskela, Vanaja, Vesajärvi já Äkönmaa. +Jokimetsä, Keskuspuisto, Korkomäki, Käpylä, Pappilanmetsä, Parkumäki, Puronsuu já Rantakulma. +Juupajoki lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Juupajokist ääsih 1 798 olmožid, já ton vijdodâh lii 274,95 km², mast 16,45 km² lii čääci. +Juupajoki naaburkieldah láá Jämsä, Mänttä-Vilppula, Orivesi já Ruovesi. +Aakkola, Haavisto, Hirvijärvi, Hoivala, Hulipas, Hyytiälä, Höyde, Kihlala, Kokkila, Kopsamo, Korkeakoski, Lylyjärvi, Melli, Pirttikangas, Porvola, Pylkki (Pylkinautio), Pärri (Pärrinautio), Sahrajärvi já Sukkila. +Kihniö lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Kihniöst ääsih 1 814 olmožid, já ton vijdodâh lii 390,50 km², mast 33,39 km² lii čääci. +Kihniö naaburkieldah láá Kurikka, Ylöjärvi, Parkano, Seinäjoki já Virrat. +Jokikylä, Kankari, Kihniö markkân, Kihniönkylä, Korhoskylä, Linnankylä, Mäkikylä, Naarminkylä, Nerkoo, Niskos já Ratikylä. +Salcito. +Salcito lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Salcitost ääsih 636 olmožid. +Ton vijdodâh lii 28,26 km², já alodâh 678 m. Salcito naaburkieldah láá Bagnoli del Trigno, Civitanova del Sannio, Fossalto, Pietracupa, Poggio Sannita, San Biase, Sant'Angelo Limosano, Schiavi di Abruzzo já Trivento. +Civitacampomarano. +Civitacampomarano lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Civitacampomaranost ääsih 317 olmožid. +Ton vijdodâh lii 38,89 km², já alodâh 520 m. Civitacampomarano naaburkieldah láá Castelbottaccio, Castelmauro, Guardialfiera, Lucito, Lupara já Trivento. +1088 (MLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1080-lovo oovcád ihe. +1068 (MLXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1060-lovo oovcád ihe. +1048 (MXLVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1040-lovo oovcád ihe. +1028 (MXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1020-lovo oovcád ihe. +1008 (MVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1000-ihelove oovcád ihe. +1004 (MIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1000-ihelove viiđâd ihe. +1096 (MXCVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1090-lovo čiččâd ihe. +1076 (MLXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1070-lovo čiččâd ihe. +1056 (MLVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1050-lovo čiččâd ihe. +1036 (MXXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1030-lovo čiččâd ihe. +1016 (MXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1010-lovo čiččâd ihe. +1006 (MVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1000-ihelove čiččâd ihe. +1002 (MII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1000-ihelove kuálmád ihe. +Bojano. +Bojano lii kaavpug Italiast, Molise kuávlust. +Bojanost ääsih 7 468 olmožid. +Ton vijdodâh lii 52,63 km², já alodâh 482 m. Bojano naaburkieldah láá Colle d'Anchise, Macchiagodena, San Gregorio Matese, San Massimo, San Polo Matese, Sant'Elena Sannita já Spinete. +Bojanost šoodâi kaavpug ive 1982. +Alifana, Campi Marzi, Castellone, Chiovitti, Ciccagne, Civita Superiore, Codacchio, Colacci, Colalillo, Cucciolone, Fonte delle Felci, Imperato, Limpiilli, Majella, Malatesta, Monteverde, Mucciarone, Pallotta, Pietre Cadute, Pinciere, Pitoscia, Pitti, Prusciello, Rio Freddo, Santa Maria dei Rivoli, Sant'Antonio Abate, Taddeo, Tavone já Tilli Tilli. +1084 (MLXXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 1080-lovo viiđâd ihe. +1064 (MLXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1060-lovo viiđâd ihe. +1044 (MXLIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1040-lovo viiđâd ihe. +1024 (MXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1020-lovo viiđâd ihe. +1092 (MXCII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 1090-lovo kuálmád ihe. +1072 (MLXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 1070-lovo kuálmád ihe. +1052 (MLII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1050-lovo kuálmád ihe. +1032 (MXXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1030-lovo kuálmád ihe. +1012 (MXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1010-lovo kuálmád ihe. +1090 (MXC) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 1090-lovo vuossâmuš ihe. +1070 (MLXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 1070-lovo vuossâmuš ihe. +1050 (ML) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 1050-lovo vuossâmuš ihe. +1030 (MXXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 1030-lovo vuossâmuš ihe. +1010 (MX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 1010-lovo vuossâmuš ihe. +1080 (MLXXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 1080-lovo vuossâmuš ihe. +1060 (MLX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 1060-lovo vuossâmuš ihe. +1040 (MXL) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 1040-lovo vuossâmuš ihe. +1020 (MXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 1020-lovo vuossâmuš ihe. +1000 (M) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi vuossâmuu ihetuhháát já 900-lovo majemuš ihe sehe 1000-ihelove vuossâmuš ihe. +Larino. +Larino lii kaavpug Italiast, Molise kuávlust. +Larinost ääsih 6 529 olmožid. +Ton vijdodâh lii 88,77 km², já alodâh 341 m. Larino naaburkieldah láá Casacalenda, Guardialfiera, Guglionesi, Montorio nei Frentani, Palata, San Martino in Pensilis já Ururi. +Larinost šoodâi kaavpug ive 2000. +Campobasso. +Campobasso lii kaavpug Italiast, Molise kuávlust. +Campobassost ääsih 47 801 olmožid. +Ton vijdodâh lii 56,11 km², já alodâh 701 m. Campobasso naaburkieldah láá Busso, Campodipietra, Castropignano, Ferrazzano, Matrice, Mirabello Sannitico, Oratino, Ripalimosani, San Giovanni in Galdo já Vinchiaturo. +Campobasso lii ässeelovo mield sehe Campobasso eennâmkode já Molise stuárráámus kieldâ. +Markkân lasseen Campobasso kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Santo Stefano. +Eres aassum sajeh láá Calvario, Camposarcone, Casello Ferroviario, Casino Barone, Cerreto, Colle Arso, Colle delle Api, Colle dell'Orso, Colle Longo, Colle Serano, Coste di Oratino, Feudo Primo, Feudo Secondo, Fossato Cupo, Lupara, Mascione, Ospedale, Pesco Farese, Polese, San Giovanni dei Gelsi, San Giovanni in Golfo Primo, San Giovanni in Golfo Secondo, San Nicola delle Fratte, Santa Maria De Foras, San Vito Inferiore, San Vito Superiore, Tappino já Vazzieri. +Apteekist sun oopâi ennuv miirhâin, moh lijjii tergâdis uásist suu syelipoolisromanijn. +Almugijkoskâsâš komovuotâsajattâh adai ISS (,) lii suullân jyelgipállukiedi stuárusâš satelliit, ive 2000 rääjist pisovávt almaidittum komovuotâsajattâh, mii jorá Eennâm pirrâ 368 km aloduvvâst 27 600 km tijmeliävttoin. +Audrey Hepburn (olmâ nommâ Audrey Kathleen Ruston;) lâi brittilâš čaittâleijee já malli. +Bahama littostaatâ ađai Bahama lii suáluistaatâ Karibiast. +Toos kuleh paijeel 700 suollud, main New Providence lii ässeelovo mield stuárráámus já tobbeen meid Bahama uáivikaavpug Nassau lii. +Keerdih. +Eennâmpáálu puáhtá jyehiđ kemiaallâš jiešvuođâi mieldi neelji kiärdán: koorân, lovdui sehe olgo- já sisváimusân. +Eennâm koorâ assaavuotâ lii koskâmiärálávt 40 kilomeetterid. +Korrâ lii eennâmpáálu saijaavuođâst suulân ohtâ prooseent já massaast tuše 0,4 prooseent. +Korrâ siskeeld eromâšávt kepis amnâsijd, tego pii, haapi, alumiin, kalsium já ryevdi ovtâstuvâid. +Eennâmpáálu korrâuásist láá suulân kyehtlov litosfáárráptud, moh kobđoh astenosfáárin kočodum keerdi alne lovduu pajeuásist. +Rááptuh lihâdeh ohtânmaanoost já tovâtteh eennâmtuárgástâsâid já vulkaanlii tooimâ. +Jis rááptuh iäráneh, te šadda uđđâ merâponne, já jis toh lihâdeh nubijdis njeigâ, te šaddeh váráduvah. +Eennâmpáálu loovdâ álgá koorâ vyelni 40 kilomeetterist já tot juátkoo 2 900 kilomeetter kieŋŋâlvuotân. +Loovdâ saijaavuotâ lii 84 prosenttid, já massa lii 67 prosenttid ubâ eennâmpáálu saijaavuođâst já massaast. +Lovduu ovtâstuvah láá enâmustáá haapi, magnesium, ryevdi já pii ovtâstuvah, moh láá toškâ orroomhäämist. +Vááimus álgá lovduu maŋa 2 900 kilomeetterist já tot juáhhoo olgo- já sisváimusin. +Olgovááimus lii 2 900-5 200 já sisvááimus 5 200-6 370 kilomeetter kieŋŋâlvuođâst. +Váimus saijaavuotâ lii 15 prosenttid já massa 32 prosenttid ubâ Eennâmpáálu massaast já saijaavuođâst. +Merhâšittee massa šadda tast, ete váimusist láá ryevdi já nikkel. +Olgováimus olgouási liegâsvuotâ lii suulân 3 000 °C já tot lii kolgos häämist. +Sisváimus liegâsvuotâ lii joba 6 000 °C, mut teedâ tobbeen lii nuuvt koorâs, ete tot lii toškâ orroomhäämist. +Meekaanlâš jiešvuođâi mieldi Eennâmpáálu puáhtá jyehiđ litosfáárin, astenosfáárin, mesosfáárin já váimusin. +Litosfáár lii tooškâs já ton kieŋŋâlvuotâ lii suulân 100 kilomeetterid. +Astenosfáár lii masa kolgos, mut ton viskositeet lii viehâ styeres. +Astenosfáárist tábáhtuvá virdedem, mii vaaigut litosfäärráptui liihâdmân. +Mesosfáár lii lovduu vyeliuásist já tot lii toškâsub ko astenosfáár. +Čäcikerdi. +Eennâmpáálu aaseest stuárráámus uási lii čääci. +Masa puoh Eennâmpáálu čääci lii sálttáás merâčääci, já sältittemes savjâčääsist stuárráámus uási lii jieŋâduvâin já loopah javrijn, juuvâin sehe ponnečääccin. +Čäcikiärdán kulá meid áimukeerdi čääci. +Áimukerdi. +Eennâmpáálu pirrâ lii áimukerdin kočodum saje. +Áimukeerdist láá fysikaallávt já kemiaallávt maaŋgâlágáneh keerdih já ton saahâdvuotâ uccán, ko sirdâšuvá pajas. +Áimukeerdi merhâšitteemuuh kaasuh láá typpi (78%), happi (21%), argon (0,9%) já čiđđâdioksid (0,04%). +Ko kiäččá áimukeerdi Enâmist, te tot lii šiev šooŋâ ääigi čuovjâd. +Ivne lii tast kiddâ, ete Piäiváá čuovâ siro () áimukeerdist já čuovjis čuovâ siro uánihumos párukukkoduv tiet enâmustáá. +Ko Piäiváš luáštá, te čuovâ jotá áimukeerdist kuhheeb määđhi já čuovjis ivne siro meddâl já kuhheeb párukukkoduv ruopsis ivne uáinoo eenâb. +Jis čuovâ ij siroččii áimukeerdist, te alme ličij ain čappâd. +Kieldân kuleh meiddei Diesbach já Hätzingen siijdah, moh lahtojii Luchsingenân uđđâivemáánu 1. peeivi 2004, sehe Leuggelbach já Nidfurn siijdah, moh lahtojii Haslenân syeinimáánu 1. peeivi 2006. +Hildur Guðnadóttir suáittá selo. +Ton lasseen Hildur Guðnadóttir lii nuottim tagarijd TV-ohjelmáid já elleekuuvijd ko "Chernobyl", "Joker" já "Tom of Finland". +Hildur Guðnadóttir +Inkeroiskielâ lii nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ. +Juvduu. +Juvduu lii juuhâ Aanaar kieldâst, Suomâst. +Ton lyeddejeijee lii 29,49 km. +Kielâpiervâl (, ja) lii vuálá škovlâahasáid uáivildum peivikiäččusaje, kost párnááh uáppih ucceeblovokielâ. +Kielâpiervâlprinsiip mield tipšooh sárnuh párnáid já koskânis tuše ucceeblovokielâ, mut pärni puáhtá kevttiđ västiddijnis eres-uv kielâ. +Kielâpiervâl ulmen lii sirdeđ kielâ já kulttuur párnái kiellân. +Kielâpiervâleh cegâttuvojeh kielâ iäláskittem tiet. +Maorih algâttii kielâpiervâltooimâ ive 1982 Aotearoast tondiet ko sii eenikielâ lappuuškuođij eŋgâlâškielâ vaiguttâs vyelni. +Anarâškielâ lii iäláskittum kielâpiervâltoimáin ive 1997 rääjist. +Swahili (swahilikielân "kiswahili") lii bantukielâ, mon swahilih sárnuh já mii lii vijđáht kiävtust Nuorttâ- já Koskâ-Afrikâst. +Messukylä kieldâ lohtui Tamperen ive 1947. +Aitolahti kieldâ lohtui Tamperen ive 1966. +Teisko kieldâ lohtui Tamperen ive 1972. +Võrokielâ. +Võrokielâ lii nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ. +Ruošâkielâ (ruoš. +ру́сский язы́к, "russki jazyk") kulá nuorttâslaaviláid kieláid. +Anarâš já syemmilâš kalender mield kiästen ij lah virgálâš nommâpeivi juovlâmáánu 25. peeivi. +Mainâseh láá čallum sehe anarâškielân já eŋgâlâskielân. +Kielah láá paldâluvâi, vâi kielâid puávtáččij viärdádâllâđ. +Sun lii nuorâ kandâ, kii lijkkoo fiäránáid já Säämi mulsâšuvvee iveaigijd. +Jyehi kirjeest lii jieijâs iveäigi, moos maainâs vuáđuduvá. +Nuuvtpa ráiđu nuávdit ärbivuáválii sämmilâš käävci iveääigi kiärdum. +Virolahti siijdah ive 1939. +Tahheevuoigâdvuotâ. +Tahheevuoigâdvuotâ táárgut tahhee vuoigâdvuođâ jieijâs kirjálâš teikkâ taiđâlâš tuojijd. +Tahheevuoigâdvuođah láá miäruštâllum aalmuglâš lahâaasâtmijn Maailm jiegâlâš omâduv seervi (WIPO) sopâmušâi vuáđuld. +Suomâ lii ratifisistám maŋgâ WIPO sopâmuš tahheevuoigâdvuođâi sierânâs oosijn. +Tahheevuoigâdvuođáid kuleh maaŋgâlágáneh tyejeh, ovdâmerkkân čalluuh, elleekoveh, jienâvuárháh, máállámeh, nuotâstâsah, Tiätumaašinohjelmeh, kártáh sehe graafâlávt hammim tyejeh. +Tahheevuoigâdvuođah iä suojâl jurduid teikkâ ideaid, tuše tyeje olášuttemvyevi. +Tahheevuoigâdvuotâ vuoigâdvuottân. +Tahheevuoigâdvuođâi keežild rähtest lii tiätu raijiittâsâigijn ohtuuvuoigâdvuotâ meridiđ tyejestis. +Tahhee puáhtá valmâštiđ já levâttiđ tyeje siämmáálágánin teikkâ ereslágánin ko algâalgâlâš tyeji. +Tast, kote lii jurgâlâm tyeje teikkâ muttám tom eres háámán, lii tahheevuoigâdvuotâ ton háámán tyejeest. +Tahhee ij kuittâggin uážu meridiđ tyejeest nuuvt, ete tot luávkkáá tahheevuoigâdvuođâ algâalgâlâš tyejeest. +Stuárráámuu uásist enâmijn tahheevuoigâdvuođâi haldâšeijee puáhtá váldásmittiđ eres persovn kevttiđ taid vuoigâdvuođâid ovdâmerkkân monnjâpuovtâdâs, levâttem teikkâ vuolgâttem tááhust. +Tahheevuoigâdvuođâ pištem. +Ääigi, kuás tahheevuoigâdvuotâ pištá, kočoduvvoo "syejiäigin". +Syejiäigi pištá Euroop ruttâtuálukuávlust ubâ tahhee eellim sehe 70 ihheed tahhee jäämmimivveest ovdâskulij. +Jis tyeje algâalgâlâš enâmist tahheevuoigâdvuođâi pištem lii kuhheeb, te pištem lii 70 ive rááján siämmáš meid Suomâst. +Juávhust rahtum tuojij syejiäigi pištá 70 ihheed majemuu tahhee jämimist ovdâskulij. +Ko tahhee jáámá, te tahheevuoigâdvuođah sirdâšuveh tahhee ärbejeijeid já pisoh sii oomâstmist ton räi, ko tahhee jämimist láá kuullâm 70 ihheed. +Tahheevuoigâdvuođâ raijiittâsah. +Tahheevuoigâdvuođâi vuosmuš raijiittâs lii tyeji valmâštem ovtâskâs kiävtun. +Kii peri puáhtá valmâštiđ tahheevuoigâdvuođâ vuálásijn tuojijn muáddi kopio. +Ton lasseen tutkâmuš- já máttááttemkiävtun lii tahheevuoigâdvuođâ raijiittâsâi mield riehti valmâštiđ oosijd tyejeest. +Tahheevuoigâdvuođâst láá meid eres raijiittâsah valmâštem lasseen. +Págguliiseens vuáđuld puáhtá kevttiđ tahheevuoigâdvuođâ vuálásâš materiaal, mut rähtest lii vuoigâdvuotâ vaattâđ sajanmáávsu tággáár kiävtust. +Tyejeh main iä lah tahheevuoigâdvuođah. +Láá meid motomeh tyejeh, main iä lah tahheevuoigâdvuođah. +Ovdâmerkkân laavah já asâttâsah iä kuulâ tahheevuoigâdvuođâi pirrâdâhân. +Meid esivääldi almostittem miärádâsah sehe äššikirjeh, staatâsopâmušah já toi jurgâlusah láá tahheevuoigâdvuođâ ulguubeln. +Luándulávt tahheevuoigâdvuođah iä lah tuojijn, moi syejiäigi lii nuuhâm. +Vivien Leigh (algâalgâlâš nommâ Vivian Mary Hartley;) lâi brittilâš čaittâleijee. +Ärdeekukkodâh lii 40-45 cm. +Niŋálâs tiäddá suullân 10 kg, ores puáhtá teddiđ joba 28 kg. +Ulmen lii meiddei, ete tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees puáđusin Suomâ staatâ váldá ovdâsvástádâs já nanosmit sämmilij vuoigâdvuođâi olášume Suomâst oovtâst sämitiggijn, nuorttâlij sijdâčuákkimáin já eres säämi tuáimeiguin. +Tuotâvuotâ- já +sovâdâttâmkomissioh láá olášuttum suullân 40 riijkâst. +Maadâ-Afrik apartheid čielgâdâm tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio Truth and Reconciliation (1996-2002) lii komissioin puoh tobdosumos almugijkoskâsávt. +Algâalmugáid njuolgâ kyeskee prosesijn tobdosumos lii Kanada The Truth and Reconciliation Commission of Canada (2008-2015). +Staatâ budjetist 2019 lii väridum 1,5 milj. +euro meriruttâ sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees oovdedmân sehe komissio vuáđđudmân já paargon. +Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio jesâneh láá ulmuuh, kiäid lii vijđes luáttámuš sehe sämmilii já syemmilii siärváduvâst. +Jesâneh láá jiešmerideijeeh ege oovdâst ton uásipele, mii lii sii iävtuttâm teikâ valjim. +Komissiost kalgeh leđe jesâneh, kiäin lii eromâš máttu sämmilij eellimtiilijn, kielâst já kulttuurist. +Komissio noomâtmist väldih täsipiälásávt huámášumán jieškote-uv säämi kielâjuávhuid. +Komissio noomâtmist viggeh väldiđ huámášumán suhâpelij täsipiälásii ovdâstem. +Ive 2020 komissio pargo keežild sierâ psykologlii torjuu čuávvumjuávkku lâi meiddei meridum. +Psykososiaallâš toorjâ lii proosees olášume tehálâš uási. +Vuoiŋâlii já psyykkisii torjuu kalga faallâđ sämikieláid já kulttuurtuáváá vaattâm vuovvijn. +Komissio puáhtá sundediđ tooimâs já ornijduđ ton pyeremussân uáinim vuovvijn já vuáđudiđ ovdâmerkkân pargojuávhuid tâi juáhusijd jieijâs toimânkoččom já toos adelum mittomeerij olášuttem várás. +Komissio väljee olssis uáivičällee já eres máhđulijd čäällimkode jesânijd. +Sovâdâttâmproosees amnâstâh vyerkkejuvvoo Suomâ Aalmuglâšarkkâduv Sämiarkkâdâhân. +Sun čáálá tárukielân. +1034 (MXXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Kuobžâin láá lieggâ soksâmeh já kievrâs rámáh, moh heivejeh pyereest kuáivumân. +Kuobžâ peeljih láá uceh já jurbâseh, mutâ toh uáinojeh čielgâsávt. +Tuurhâ ivne mulsâšud čappâdist ain kuovgis fiskisránásân. +Kuobžâ lii ovdil iällám vijđes kuávluin Euraasiast já Tave-Amerikâst, mutâ lii kiäppánâm maaŋgâin kuávluin. +Amerikâst tiättojeijee räniskuobžâ já kodiakkuobžâ láá kuobžâ vyelišlaajah, mutâ čapiskuobžâ ("Ursus americanus") lii sierâ šlaajâ. +Alaska ABC-suolluin ellee ruškiskuobžâ lii aldasubbod hiäimu jieŋâkuobžân ko eres maailmist ellee ruškiskuobžáid. +Kuobžâ iälá jieškote-uvlágán eellimpirrâsijn Aasia koške aroin tuundran já liähmus arvemeccijd. +Kuobžah láá maailmist ohtsis suulân 230 000 ohtâgâssâd. +Stuárráámus populaatioh kávnojeh Ruošâst (suulân 120 000), Ovtâstum staatâin (32 500) já Kanadast (21 750). +Euroopâst láá ohtsis 14 000 kuobžâd. +Suomâst kuobžâ lii čalmeestoonnum šlaajâ. +Luánduriggodâhkuávdáá mield Suomâ kuobžânääli lii lasanâm 2000-lovvoost. +Ovdil 2020 miäcástempaje Suomâst lijjii áárvu mield 2 300-2 500 kuobžâd. +Čohčuv maaŋgah Suomâ kuobžah sirdâšuveh Ruošâ pel. +Kuobžah tiättojeh pirrâ Suomâ peic Ålandist. +Suomâ kuobžânääli tiättoo kuittâg enâmustáá Nuorttâ-Suomâst já Laapist. +Suomâst tiättojeijee kuobžah juáhhojeh kyevti juávkun geeniárbáduv mield. +Kuobžâ masa suvâttui 1900-lovo aalgâst miäcástem tiet, mon maŋa kuobžah pottii Suomân Ruošâst. +Piätârist puáttám kuobžah asâiduttii Maadâ-Suomâ ain Lieksa räi, já Kuáládâhnjaargâst puáttám kuobžah asâiduttii Tave-Suomâ. +Colletorto. +Colletorto lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Colletortost ääsih 1 711 olmožid. +Ton vijdodâh lii 35,91 km², já alodâh 515 m. Colletorto naaburkieldah láá Carlantino, Casalnuovo Monterotaro, San Giuliano di Puglia já Sant'Elia a Pianisi. +Castellino del Biferno. +Castellino del Biferno lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Castellino del Bifernost ääsih 451 olmožid. +Ton vijdodâh lii 15,54 km², já alodâh 450 m. Castellino del Biferno naaburkieldah láá Campolieto, Lucito, Matrice, Morrone del Sannio, Ripabottoni já Petrella Tifernina. +Campomarino. +Campomarino lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Campomarinost ääsih 7 739 olmožid. +Ton vijdodâh lii 76,68 km², já alodâh 52 m. Campomarino naaburkieldah láá Chieuti, Guglionesi, Portocannone, San Martino in Pensilis já Termoli. +Campomarino Lido, Contrada Àrcora, Nuova Cliternia já Ramitelli. +Termoli. +Termoli lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. +Termolist ääsih 32 905 olmožid. +Ton vijdodâh lii 55,64 km², já alodâh 15 m. Termoli naaburkieldah láá Campomarino, Guglionesi, Petacciato, Portocannone já San Giacomo degli Schiavoni. +Termoli lii ässeelovo mield Campobasso eennâmkode nubben stuárráámus kieldâ Campobasso maŋa. +Termoli kieldân kuleh čuávuvááh aassum sajeh: Airino, Casa La Croce, Colle della Torre, Colle Granata, Colle Macchiuzzo, Litorale Nord, Mucchietti, Passo San Rocco, Porticone, Rio Vivo, Santa Maria degli Angeli (Difesa Grande) já Santa Maria Valentino. +Lempäälä lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Lempääläst ääsih 23 967 olmožid, já ton vijdodâh lii 307,06 km², mast 37,51 km² lii čääci. +Lempäälä naaburkieldah láá Akaa, Kangasala, Pirkkala, Tampere, Valkeakoski já Vesilahti. +Säijä sijdâ lohtui Lempäälä ive 1964. +Ahtiala, Aimala, Alkkula, Hahkala, Hakkari, Haurala, Hemminkilä, Herrala, Hietaniemi, Hollo, Hulaus, Hyrkkäälä, Häihenmatka, Hävättilä, Ihamaa, Innilä, Jokipohja, Kelho, Korkeamäki, Kuivaspää, Kulju, Kuokkala, Kärppälä, Lahti, Lastunen, Lietsamo, Lippo, Lumiainen, Maisenranta, Miemola, Moisio, Nurkkila, Nurmi, Perälä, Pyhältö, Rikala, Ruuhola, Ryynikkä, Sarvikas, Sotavalta, Sukkila, Säijä, Sääksjärvi, Taipale já Vaihmala. +Pälkäne lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Pälkänest ääsih 6 423 olmožid, já ton vijdodâh lii 738,14 km², mast 177,54 km² lii čääci. +Pälkäne naaburkieldah láá Hattula, Hämeenlinna, Kangasala, Padasjoki já Valkeakoski. +Luopioisij kieldâ lohtui Pälkänen ive 2007. +Epaala, Harhala, Huhtioinen, Huntila, Kaitamo, Kankahainen, Kantokylä, Kinnala, Kirpu, Kollola, Kotila, Kuisema, Kukkola, Kuuliala, Kärväntälä, Laitikkala, Lovensalo, Luikala, Myttäälä, Mälkilä, Mällinoja, Oksala, Onkkaala, Pappila, Pitkäjärvi, Pohjalahti, Ruokola, Ruotsila, Salmentaka, Sappee, Seitsye, Tauriala, Tausti, Tommola, Töyräniemi, Vuolijoki já Äimälä. +Eres aassum sajeh láá: Iltasmäki, Ohveno já Vimmu. +Evinsalo, Haltia, Kajantila, Kantola, Karviala, Kaukkala, Kouvala, Lemmettylä, Luopioinen, Kuohijoki, Kyynärö, Miemola, Mustilahti, Okerla, Padankoski, Puutikkala, Rautajärvi, Sairiala, Säynäjärvi, Vahdermetsä já Ämmätsä. +Eres aassum sajeh láá: Aitoo, Holja já Vihavuosi. +Ruovesi lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Ruovesist ääsih 4 180 olmožid, já ton vijdodâh lii 950,16 km², mast 173,18 km² lii čääci. +Ruovesi naaburkieldah láá Juupajoki, Mänttä-Vilppula, Orivesi, Tampere, Virrat já Ylöjärvi. +Haapala, Hanho, Haukkamaa, Hyyrylä, Kekkonen, Jäminki, Jäminkipohja (Pohja), Kauttu, Kukonpohja, Kurkikanta ađai Vessari, Matalasalmi, Murole, Mustajärvi, Pajuskylä, Pekkala, Pihlajalahti, Pitkälä, Pohjaslahti, Rajalahti, Ritoniemi, Ruhala, Ruolahti (onnáá peeivi Pappilankylä), Räminki, Siikalahti, Syvinki (Korpula), Tapio (Tapiolahti), Tuuhonen ađai Tuuhoskylä, Visuvesi (oovdiš Leijunniemi) já Väärinmaja (Ylä- já Ala-Vääri). +Punkalaidun (epivirgálávt) lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Punkalaidunist ääsih 2 774 olmožid, já ton vijdodâh lii 364,02 km², mast 2,94 km² lii čääci. +Punkalaidun naaburkieldah láá Huittinen, Humppila, Loimaa, Urjala já Sastamala. +Hakuni, Halkivaha, Hankuri, Haviokoski, Jalasjoki, Kannisto, Kanteenmaa, Kivisenoja, Kokkola, Koskioinen, Kostila, Kouvola, Liitsola, Moisio, Mäenpää, Oriniemi, Parrila, Pärnänmaa, Sarkkila, Talala, Teikarla já Vanttila. +Ylöjärvi lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Ylöjärvist ääsih 33 439 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 324,14 km², mast 208,50 km² lii čääci. +Ylöjärvi naaburkieldah láá Hämeenkyrö, Ikaalinen, Kihniö, Nokia, Parkano, Ruovesi, Tampere já Virrat. +Ylöjärvi vuáđudui ive 1869, já tast šoodâi kaavpug ive 2004. +Viljakkala kieldâ lohtui Ylöjärvin ive 2004. +Kuru kieldâ lohtui Ylöjärvin ive 2009. +Ylöjärvi kaavpuguásih, aassâmkuávluh já siijdah láá: Antaverkka, Asuntila, Elovainio, Haavisto, Ilmari, Kaihari, Kirkonseutu, Lempiäniemi, Metsäkylä, Mutala, Peräsilta, Pinsiö, Siivikkala, Soppeenmäki, Takamaa, Vahanta, Vasama, Veittijärvi já Vuorentausta. +Viljakkala aassâmkuávluh já siijdah láá: Hanhijärvi, Harhala, Haveri, Hiiroinen, Inkula, Karhe, Manni, Nisu, Pikku-Pispala já Viljakkala markkân. +Kuru aassâmkuávluh já siijdah láá:: Hainari, Itä-Aure, Kallio, Karjula, Kulju, Kuru markkân, Kyrönlahti, Länsi-Aure, Länsi-Teisko, Luode, Niemikylä, Parkkuu, Pengonpohja, Poikelus, Riuttanen já Seitseminen. +Ikaalinen. +Ikaalinen lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Ikaalisijn ääsih 6 872 olmožid, já ton vijdodâh lii 843,35 km², mast 92,99 km² lii čääci. +Ikaalisij naaburkieldah láá Hämeenkyrö, Jämijärvi, Kankaanpää, Parkano, Sastamala já Ylöjärvi. +Ikaalinen vuáđudui ive 1641, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. +Ikaalisij táálunkieldâ lohtui Ikaalisij kävppikieldân ive 1972. +Haapimaa, Heinistö, Heittola, Helle, Höytölä, Iso-Röyhiö, Jauhokuononmaa, Juhtimäki, Jyllinmaa, Kallionkieli, Kalmaankylä, Karhoinen, Karttu, Kiiala, Kilvakkala, Kolkko, Kovelahti, Kurkela, Leppäsjärvi, Leutola, Luhalahti, Läykkälä, Mansoniemi, Miettinen, Myllykarttu, Niemi, Pukara, Riitiala, Sammi, Sarkkila, Saukko, Sisättö, Sikuri, Sipsiö, Tevaniemi, Vahojärvi, Varessalmi, Vatsiainen, Vatula, Vehuvarpe, Viljala, Vähäröyhiö já Välikylä. +Haslen. +Haslen lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Haslenist ääsih 615 olmožid. +Ton vijdodâh lii 11,51 km², já alodâh 586 m. +Haslen kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. +Leuggelbach já Nidfurn kieldah lahtojii Haslenân syeinimáánu 1. peeivi 2006. +Luchsingen. +Luchsingen lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Luchsingenist ääsih 545 olmožid. +Ton vijdodâh lii 30,76 km², já alodâh 572 m. +Luchsingen kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. +Diesbach já Hätzingen kieldah lahtojii Luchsingenân uđđâivemáánu 1. peeivi 2004. +Diesbach. +Diesbach lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Diesbachist ääsih 189 olmožid. +Ton alodâh lii 600 m. +Diesbach kieldâ lopâttui ive 2003 loopâst, ko Diesbach já Hätzingen kieldah lahtojii Luchsingen kieldân. +Ive 2010 loopâst meiddei Luchsingen kieldâ lopâttui, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. +Hätzingen. +Hätzingen lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Hätzingenist ääsih 294 olmožid. +Ton alodâh lii 583 m. +Hätzingen kieldâ lopâttui ive 2003 loopâst, ko Diesbach já Hätzingen kieldah lahtojii Luchsingen kieldân. +Leuggelbach. +Leuggelbach lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Leuggelbachist ääsih 154 olmožid. +Ton alodâh lii 561 m. +Leuggelbach kieldâ lopâttui vyesimáánu 31. peeivi 2006, ko Leuggelbach já Nidfurn kieldah lahtojii Haslen kieldân. +Ive 2010 loopâst meiddei Haslen kieldâ lopâttui, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. +Nidfurn. +Nidfurn lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Nidfurnist ääsih 578 olmožid. +Ton alodâh lii 265 m. +Nidfurn kieldâ lopâttui vyesimáánu 31. peeivi 2006, ko Leuggelbach já Nidfurn kieldah lahtojii Haslen kieldân. +Mänttä-Vilppula. +Mänttä-Vilppula lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Mänttä-Vilppulast ääsih 9 662 olmožid, já ton vijdodâh lii 657,08 km², mast 122,23 km² lii čääci. +Mänttä-Vilppula naaburkieldah láá Keuruu, Juupajoki, Jämsä, Ruovesi já Virrat. +Mänttä-Vilppula kaavpug vuáđudui ive 2009 aalgâst, ko Mänttä kaavpug já Vilppula kieldâ lahtojii oohtân. +Alaranta, Aravala, Asemankulma, Isoniemi, Joenniemi, Juhola, Keikanniemi, Keskikauppala, Koskela, Kukkarokivi, Käänninniemi, Länsi-Koskela, Moisio, Monhanrinne, Mustalahti, Mäkikylä, Pättiniemi, Raja-aho, Rusinniemi, Savosenmäki, Seppälä, Sillanpää, Tammikangas, Tammiranta, Vuohijoki, Vuohimetsä já Vuorenalusta. +Ajostaipale, Elämäntaipale, Huhtijärvi, Huopioniemi, Kurkijärvi, Leppäkoski, Loila, Maakasperä, Suluslahti, Tyynysniemi já Vitsakoski. +Horten. +Horten lii kaavpug Taažâst. +Hortenist ääsih 27 510 olmožid, já ton vijdodâh lii 70,96 km², mast 1,86 km² lii čääci. +Potenza eennâmkode kieldah. +Potenza eennâmkoddeest láá 100 kieldâd. +Abriola. +Abriola lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Abriolast ääsih 1 331 olmožid. +Ton vijdodâh lii 97,19 km², já alodâh 957 m. Abriola naaburkieldah láá Anzi, Calvello, Marsico Nuovo, Pignola, Sasso di Castalda já Tito. +Roccanova. +Roccanova lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Roccanovast ääsih 1 359 olmožid. +Ton vijdodâh lii 61,74 km², já alodâh 648 m. Roccanova naaburkieldah láá Aliano, Castronuovo di Sant'Andrea, Chiaromonte, Gallicchio, Missanello, San Chirico Raparo, Sant'Arcangelo já Senise. +995 (CMXCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 990-lovo kuuđâd ihe. +Castelluccio Inferiore. +Castelluccio Inferiore lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Castelluccio Inferiorest ääsih 1 949 olmožid. +Ton vijdodâh lii 61,74 km², já alodâh 495 m. Castelluccio Inferiore naaburkieldah láá Castelluccio Superiore, Laino Borgo, Latronico já Viggianello. +Orivesi lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Orivesist ääsih 8 949 olmožid, j�� ton vijdodâh lii 960,09 km², mast 160,44 km² lii čääci. +Orivesi naaburkieldah láá Juupajoki, Jämsä, Kangasala, Kuhmoinen, Ruovesi já Tampere. +Orivesi vuáđudui ive 1869, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. +Eräjärvi kieldâ lohtui Orivesin ive 1973. +Längelmäki kieldâ viestâruásih lahtojii Orivesin ive 2007. +Ovdil uđđâivemáánu 1. peeivi 2007 Orivesist lijjii čuávuvááh siijdah: Aakkola, Enokunta, Haavisto, Hirsilä, Holma, Karppi, Koivuniemi, Laasola, Lyytikkälä, Naappila, Naarajoki, Neulaniemi, Onnistaipale, Orivesi, Padustaipale, Pajukanta, Pehula, Penttilä, Pitkäjärvi, Päilahti, Rajalahti, Savo, Siitama, Solttila, Suomasema, Torittu, Vehkalahti, Voitila, Yliskylä, Yröhjoen kulma, Uiherla já ovdii Eräjärvi kieldâ eres siijdah. +Uđđâivemáánu 1. peeivi 2007 čuávuvááh siijdah lahtojii Längelmäkist Orivesin: Attila, Eräslahti, Hakosalmi, Kirjasniemi, Koivisto, Koljonkanta, Kylänoja, Leväslahti, Löytäneva, Maunu, Mulkoila, Piittala, Puharila, Pääskylä, Raidisto, Ristijärvi, Rämesalo, Saviniemi, Solttila, Syväjärvi, Talviaistaipale, Tiihalanniemi, Tunkelo, Uuhiniemi, Vinkiä já Västilä. +985 (CMLXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 980-lovo kuuđâd ihe. +975 (CMLXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 970-lovo kuuđâd ihe. +965 (CMLXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 960-lovo kuuđâd ihe. +955 (CMLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 950-lovo kuuđâd ihe. +945 (CMXLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 940-lovo kuuđâd ihe. +935 (CMXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 930-lovo kuuđâd ihe. +925 (CMXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 920-lovo kuuđâd ihe. +915 (CMXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 910-lovo kuuđâd ihe. +905 (CMV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 900-ihelove kuuđâd ihe. +993 (CMXCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 990-lovo niäljád ihe. +983 (CMLXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 980-lovo niäljád ihe. +973 (CMLXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 970-lovo niäljád ihe. +963 (CMLXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 960-lovo niäljád ihe. +953 (CMLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 950-lovo niäljád ihe. +Valkeakoski. +Valkeakoski lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Valkeakoskist ääsih 20 697 olmožid, já ton vijdodâh lii 372,03 km², mast 99,99 km² lii čääci. +Valkeakoski naaburkieldah láá Akaa, Hattula, Hämeenlinna, Kangasala, Lempäälä já Pälkäne. +Kárttá Akaa já Valkeakoski kieldâlahtemijn +Valkeakoski vuáđudui ive 1923, já tast šoodâi kaavpug ive 1963. +Sääksmäki kieldâ lohtui Valkeakoskin ive 1973. +Sääksmäki (siskeeld Huittulasta já Ritvalasta), Kemmola, Mälkiäinen, Haukila, Uskila, Tykölä, Viranmaa, Kasuri / Koivuniemi / Raija, Metsäkansa, Ylenjoki, Konho, Nikkarinhanko / Muti, Rantoo, Yli-Nissi, Kärjenniemi, Vedentaka, Kaapelinkulma, Kannistonmäki, Viuha, Mattila, Vuorentaka, Valto, Paino, Tarttila, Pyörönmaa já Vanhakylä. +943 (CMXLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 940-lovo niäljád ihe. +933 (CMXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 930-lovo niäljád ihe. +923 (CMXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 920-lovo niäljád ihe. +913 (CMXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 910-lovo niäljád ihe. +903 (CMIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 900-ihelove niäljád ihe. +997 (CMXCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 990-lovo káávcád ihe. +987 (CMLXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 980-lovo káávcád ihe. +977 (CMLXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 970-lovo káávcád ihe. +967 (CMLXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 960-lovo káávcád ihe. +957 (CMLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 950-lovo káávcád ihe. +947 (CMXLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâ�� kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 940-lovo káávcád ihe. +937 (CMXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 930-lovo káávcád ihe. +927 (CMXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 920-lovo káávcád ihe. +917 (CMXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 910-lovo káávcád ihe. +907 (CMVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 900-ihelove káávcád ihe. +994 (CMXCIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 990-lovo viiđâd ihe. +974 (CMLXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 970-lovo viiđâd ihe. +954 (CMLIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 950-lovo viiđâd ihe. +934 (CMXXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 930-lovo viiđâd ihe. +914 (CMXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 910-lovo viiđâd ihe. +Vesilahti (epivirgálávt) lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Vesilahtist ääsih 4 398 olmožid, já ton vijdodâh lii 353,94 km², mast 52,92 km² lii čääci. +Vesilahti naaburkieldah láá Akaa, Lempäälä, Nokia, Pirkkala, Sastamala já Urjala. +Alholahti, Hakkila, "Halkivaha", "Heinäsuo (Heinutsuu) ", Hiirenoja, Hinsala, Iloinen, Jokioinen, Junnila, Järvenranta, Kaakila, Kahnala, Kaltsila, Keihonen, Korpiniemi, Koskenkylä, Koski, Kostiala, Krääkkiö, Kurala, Kurkela, Kärkölä, Lohnattila, Mantere, Menkala, Mustinen, Narva, Niemenkylä, Niemenpää, Ojoinen, Onkemäki, Palho, Pörölä, Pöyhölä, Rautiala, Riehu, Riitiälä, Rämsöö, Saarela, Sakoinen, Salospohja, "Sarkkila", Suonola, Toivola, Unajala, Vakkala, Valkkinen, Vesilahti markkân, Viljula, Vännilä já Yliskylä. +"Kursiiváin" merkkejum siijdah láá onnáá peeivi ollásávt teikâ uásild Vesilahti kieldâ ulguubeln. +Urjala (epivirgálávt) lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Urjalast ääsih 4 624 olmožid, já ton vijdodâh lii 505,38 km², mast 29,98 km² lii čääci. +Urjala naaburkieldah láá Akaa, Forssa, Humppila, Hämeenlinna, Punkalaidun, Sastamala, Tammela já Vesilahti. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Urjala markkân. +Föglö lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. +Föglöst ääsih 526 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 869,07 km², mast 1 734,34 km² lii čääci. +Föglö naaburkieldah láá Kökar, Lemland, Lumparland, Sottunga já Vårdö. +Björsboda, Bråttö, Brändö, Bänö, Degerby, Finholma, Flisö, Granboda, Hastersboda, Horsholma, Hummersö, Jyddö, Järsö, Kallsö, Nötö, Prästgården, Sanda, Skogboda, Sommarö, Sonnboda, Stentorpa, Ulversö já Överö. +998 (CMXCVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 990-lovo oovcád ihe. +978 (CMLXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 970-lovo oovcád ihe. +958 (CMLVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 950-lovo oovcád ihe. +938 (CMXXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 930-lovo oovcád ihe. +918 (CMXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 910-lovo oovcád ihe. +Hammarland lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. +Hammarlandist ääsih 1 598 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 224,17 km², mast 1 085,72 km² lii čääci. +Hammarland naaburkieldah láá Eckerö, Finström, Geta já Jomala. +Boda, Borgö, Bovik, Bredbolstad, Byttböle, Djäkenböle, Drygsböle, Frebbenby, Fågelö, Hellesby, Kattby, Kråkböle, Lillbolstad, Mörby, Näfsby, Postad, Prästgården, Skarpnåtö, Strömma, Sålis, Torp, Torsholma, Västmyra, Äppelö já Öra. +991 (CMXCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 990-lovo nubbe ihe. +981 (CMLXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 980-lovo nubbe ihe. +971 (CMLXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 970-lovo nubbe ihe. +961 (CMLXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 960-lovo nubbe ihe. +951 (CMLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 950-lovo nubbe ihe. +941 (CMXLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 940-lovo nubbe ihe. +931 (CMXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 930-lovo nubbe ihe. +921 (CMXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 920-lovo nubbe ihe. +911 (CMXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 910-lovo nubbe ihe. +901 (CMI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 900-ihelove nubbe ihe. +999 (CMXCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 990-lovo majemuš ihe. +989 (CMLXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 980-lovo majemuš ihe. +979 (CMLXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 970-lovo majemuš ihe. +969 (CMLXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 960-lovo majemuš ihe. +959 (CMLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 950-lovo majemuš ihe. +949 (CMXLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 940-lovo majemuš ihe. +939 (CMXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 930-lovo majemuš ihe. +929 (CMXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 920-lovo majemuš ihe. +919 (CMXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 910-lovo majemuš ihe. +909 (CMIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 900-ihelove majemuš ihe. +Eckerö lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. +Eckeröst ääsih 949 olmožid, já ton vijdodâh lii 752,67 km², mast 644,95 km² lii čääci. +Eckeröst lii tuše ohtâ naaburkieldâ: Hammarland. +Björnhuvud, Finbo, Kyrkoby, Marby, Storby, Torp já Överby. +986 (CMLXXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 980-lovo čiččâd ihe. +966 (CMLXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 960-lovo čiččâd ihe. +946 (CMXLVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 940-lovo čiččâd ihe. +926 (CMXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 920-lovo čiččâd ihe. +906 (CMVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 900-ihelove čiččâd ihe. +982 (CMLXXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 980-lovo kuálmád ihe. +962 (CMLXXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 960-lovo kuálmád ihe. +942 (CMXLII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 940-lovo kuálmád ihe. +922 (CMXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 920-lovo kuálmád ihe. +902 (CMII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 900-ihelove kuálmád ihe. +990 (CMXC) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 990-lovo vuossâmuš ihe. +970 (CMLXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 970-lovo vuossâmuš ihe. +950 (CML) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 950-lovo vuossâmuš ihe. +930 (CMXXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 930-lovo vuossâmuš ihe. +910 (CMX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 910-lovo vuossâmuš ihe. +988 (CMLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 980-lovo oovcád ihe. +968 (CMLXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 960-lovo oovcád ihe. +948 (CMXLVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 940-lovo oovcád ihe. +928 (CMXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 920-lovo oovcád ihe. +908 (CMVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 900-ihelove oovcád ihe. +996 (CMXCVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 990-lovo čiččâd ihe. +976 (CMLXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 970-lovo čiččâd ihe. +956 (CMLVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 950-lovo čiččâd ihe. +936 (CMXXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 930-lovo čiččâd ihe. +916 (CMXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 910-lovo čiččâd ihe. +992 (CMXCII) lâi k��rgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 990-lovo kuálmád ihe. +972 (CMLXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 970-lovo kuálmád ihe. +952 (CMLII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 950-lovo kuálmád ihe. +932 (CMXXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 930-lovo kuálmád ihe. +912 (CMXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 910-lovo kuálmád ihe. +984 (CMLXXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 980-lovo viiđâd ihe. +964 (CMLXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. +Tot lâi 960-lovo viiđâd ihe. +944 (CMXLIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. +Tot lâi 940-lovo viiđâd ihe. +924 (CMXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 920-lovo viiđâd ihe. +904 (CMIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 900-ihelove viiđâd ihe. +980 (CMLXXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. +Tot lâi 980-lovo vuossâmuš ihe. +960 (CMLX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. +Tot lâi 960-lovo vuossâmuš ihe. +940 (CMXL) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. +Tot lâi 940-lovo vuossâmuš ihe. +920 (CMXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. +Tot lâi 920-lovo vuossâmuš ihe. +900 (CM) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. +Tot lâi 800-lovo majemuš ihe já 900-ihelove vuossâmuš ihe. +Potenza. +Potenza lii kaavpug Italiast, Basilicata kuávlust. +Potenzast ääsih 65 770 olmožid. +Ton vijdodâh lii 175,43 km², já alodâh 819 m. Potenza naaburkieldah láá Anzi, Avigliano, Brindisi Montagna, Picerno, Pietragalla, Pignola, Ruoti, Tito já Vaglio Basilicata. +Potenza lii ässeelovo mield sehe Potenza eennâmkode já Basilicata stuárráámus kieldâ. +Barrata, Borgo Giuliano, Borgo Trinità Sicilia, Case Capoiazzo I, Cerreta, Chiàngali, Dragonara, Falcianella, Giarrossa, Lavangone, Macchia Capraia, Masseria Cavalieri, Masseria Viggiani, San Francesco, San Nicola, Tiera, Tora-Centomani já Varco d'Izzo. +Melfi. +Melfi lii kaavpug Italiast, Basilicata kuávlust. +Melfist ääsih 17 005 olmožid. +Ton vijdodâh lii 206,23 km², já alodâh 532 m. Melfi naaburkieldah láá Aquilonia, Ascoli Satriano, Candela, Lacedonia, Lavello, Monteverde, Rapolla, Rionero in Vulture já Rocchetta Sant'Antonio. +Melfi lii vijđoduv mield Potenza eennâmkode nubben stuárráámus kieldâ Genzano di Lucania maŋa. +Camarda, Capannola, Foggianello, Foggiano, Isca ricotta, Leonessa, Masseria Casella, Masseria Catapane, Masseria Menolecchia, Parasacco, San Giorgio di Melfi, San Nicola, Vaccareccia já Villa Mariannina. +895 (DCCCXCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 890-lovo kuuđâd ihe. +885 (DCCCLXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 880-lovo kuuđâd ihe. +875 (DCCCLXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 870-lovo kuuđâd ihe. +865 (DCCCLXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 860-lovo kuuđâd ihe. +855 (DCCCLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 850-lovo kuuđâd ihe. +845 (DCCCXLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 840-lovo kuuđâd ihe. +835 (DCCCXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 830-lovo kuuđâd ihe. +825 (DCCCXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 820-lovo kuuđâd ihe. +815 (DCCCX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 810-lovo kuuđâd ihe. +893 (DCCCXCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 890-lovo niäljád ihe. +883 (DCCCLXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 880-lovo niäljád ihe. +873 (DCCCLXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 870-lovo niäljád ihe. +863 (DCCCLXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 860-lovo niäljád ihe. +853 (DCCCLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 850-lovo niäljád ihe. +843 (DCCCXLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 840-lovo niäljád ihe. +833 (DCCCXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 830-lovo niäljád ihe. +823 (DCCCXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 820-lovo niäljád ihe. +813 (DCCCXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 810-lovo niäljád ihe. +891 (DCCCXCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 890-lovo nubbe ihe. +881 (DCCCLXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 880-lovo nubbe ihe. +871 (DCCCLXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 870-lovo nubbe ihe. +861 (DCCCLXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 860-lovo nubbe ihe. +851 (DCCCLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 850-lovo nubbe ihe. +841 (DCCCXLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 840-lovo nubbe ihe. +831 (DCCCXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 830-lovo nubbe ihe. +821 (DCCCXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 820-lovo nubbe ihe. +811 (DCCCXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 810-lovo nubbe ihe. +897 (DCCCXCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 890-lovo káávcád ihe. +887 (DCCCLXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 880-lovo káávcád ihe. +877 (DCCCLXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 870-lovo káávcád ihe. +867 (DCCCLXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 860-lovo káávcád ihe. +857 (DCCCLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 850-lovo káávcád ihe. +847 (DCCCXLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 840-lovo káávcád ihe. +837 (DCCCXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 830-lovo káávcád ihe. +827 (DCCCXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 820-lovo káávcád ihe. +817 (DCCCXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 810-lovo káávcád ihe. +899 (DCCCXCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. +Tot lâi 890-lovo majemuš ihe. +889 (DCCCLXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 880-lovo majemuš ihe. +879 (DCCCLXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. +Tot lâi 870-lovo majemuš ihe. +Jomala lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. +Jomalast ääsih 5 473 olmožid, já ton vijdodâh lii 687,00 km², mast 544,45 km² lii čääci. +Jomala naaburkieldah láá Finström, Hammarland, Lemland, Lumparland, Maarianhamina já Sund. +Andersböle, Björsby, Brändö, Buskböle, Dalkarby, Djurvik, Gottby, Gölby, Hammarudda, Hindersböle, Ingby, Jettböle, Jomalaby, Karrböle, Kila, Kungsö, Möckelby, Möckelö, Norrsunda, Prästgården, Ringsböle, Sviby, Södersunda, Torp, Ulfsby, Vargsunda, Vestansunda, Vesterkalmare, Ytterby, Ödanböle, Önningeby, Österkalmare já Överby. +Vuáđuvuoigâdvuođah. +Vuáđuvuoigâdvuođah láá almoliih olmoošvuoigâdvuođah, moh kolgâččii iävtuittáá kuullâđ mist juáhážân. +Vuáđuvuoigâdvuođah já olmoošvuoigâdvuođah láá kuittâg ereslágáneh nubijnis nuuvt, et vuossâmuuh láá torvejum staatâ vuáđulaavâst já majemuuh aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâin. +Persovnliih rijjâvuotâvuoigâdvuođah. +Tágáreh vuoigâdvuođah láá el. +vuoigâdvuotâ elimân, persovnlii rijjâvuotân já kuoskâmettumvuotân sehe priivaateellim syeji, omâduv syeji já servâmrijjâvuotâ. +Poolitliih vuoigâdvuođah já rijjâvuođah. +Poolitliih vuoigâdvuođah já rijjâvuođah láá ovdâmerkkân jienâstemvuoigâdvuotâ, sänirijjâvuotâ, čokkânemrijjâvuotâ já servâmrijjâvuotâ. +Täsiárvuvuoigâdvuođah. +Täsiárvuvuoigâdvuođáid kuleh el. +suhâpiälálâš oovtâviärdásâšvuotâ já oskoldâhlâš oovtâviärdásâšvuotâ. +Ekonomâliih, sosiaalliih já čuovviittâsliih vuoigâdvuođah. +Vuáđuvuoigâdvuođáid kuleh meid ekonomâliih, sosiaalliih já čuovviittâsliih vuoigâdvuođah ađai ESČ-vuoigâdvuođah. +Tagaráid vuoigâdvuođáid kuleh ovdâmerkkân vuoigâdvuotâ paargon, sosiaaltoorvon já máttááttâsân. +Kielâliih vuoigâdvuođah. +"[k]ielâliih vuoigâdvuođah láá távjá ulmui eres vuáđuvuoigâdvuođâi olášume iähtu." +Vuáđuvuoigâdvuođah Suomâst. +Suomâ vuáđulaavâ mield vuáđuvuoigâdvuođah kuleh puohháid, iäge tuše Suomâ aalmugáid. +Finström lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. +Finströmist ääsih 2 623 olmožid, já ton vijdodâh lii 172,50 km², mast 49,24 km² lii čääci. +Finström naaburkieldah láá Geta, Hammarland, Jomala, Saltvik já Sund. +Bamböle, Bartsgårda, Bastö, Bergö, Bjärström, Emkarby, Enbolstad, Godby, Grelsby, Kulla, Markusböle, Pettböle, Prästgården, Pålsböle, Rågetsböle, Strömsvik, Stålsby, Svartsmara, Tjudö, Torrbolstad, Tärnebolstad, Vestanträsk, Åttböle já Ämnäs. +Ekonomâliih, sosiaalliih já čuovviittâsliih vuoigâdvuođah ađai ESČ-vuoigâdvuođah láá sosioekonomâliih olmoošvuoigâdvuođah tegu vuoigâdvuotâ aassâmviäsun, tiervâsvuotân já tiervâsvuođâhuolâttâsân, vuoigâlii pargotilán já páálkán, ucemustáá vuáđuškovliittâsân já kuáhtulii eellimtáásán. +Ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš lii nubbe OA tehálâš olmoošvuoigâdvuotâsopâmuš aalmug- já poolitlijd vuoigâdvuođáid kyeskee aalmugijkoskâsii almossopâmuš lasseen. +Suomâ ratifisistij sopâmuš ive 1975. +Saltvik lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. +Saltvikist ääsih 1 819 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 166,87 km², mast 1 014,64 km² lii čääci. +Saltvik naaburkieldah láá Finström, Geta, Kumlinge, Sund já Vårdö. +Antböle, Bertby, Borgboda, Boxö, Daglösa, Fremmanby, Germundö, Haga, Haga kungsgård, Haraldsby, Hjortö, Hullby, Kuggböle, Kvarnbo, Laby, Lagmansby, Lavsböle, Lavö, Liby, Långbergsöda, Näs, Ovanåker, Prästgården, Rangsby, Ryssböle, Ryssö, Saggö, Sonröda, Strömma, Syllöda, Sålis, Tengsöda, Toböle, Vassböle, Åsgårda já Ödkarby. +Vårdö lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. +Vårdöst ääsih 465 olmožid, já ton vijdodâh lii 572,56 km², mast 470,83 km² lii čääci. +Vårdö naaburkieldah láá Föglö, Kumlinge, Lumparland, Saltvik, Sottunga já Sund. +Bergö, Bussö, Grundsunda, Ledsöra, Listersby, Lövö, Mickelsö, Sandö, Simskäla, Töftö, Vargata, Vårdö já Ängö. +Listo Sovjetlito Suomâ-ambassadorijn. +Taat lii listo Sovjet-Ruošâ (ive 1922 räi) já Sovjetlito Suomâ-ambassadorijn. +Sovjetlito Suomâ-ambassadorijn +Nansen patâreijeipalhâšume. +Nansen patâreijeipalhâšume () teikkâ Nansen-palhâšume lii palhâšume, mon Ovtâstum aalmugij patâreijeiornijdume vuáđudij ive 1954 Aalmugijlito vuossâmuu patâreijeikomissaar Fridtjof Nansen kunnen. +Palhâšume juáhhoo jyehi ive ulmui teikkâ ornijdumán mávsulii pargostis patâreijei pyerrin. +Vyeittee finnee 150 000 dollarid, mon Taažâ já Sveeici haldâttâsah skeŋkkejeh. +Kumlinge lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. +Kumlingest ääsih 314 olmožid, já ton vijdodâh lii 865,88 km², mast 766,90 km² lii čääci. +Kumlinge naaburkieldah láá Brändö, Saltvik, Sottunga já Vårdö. +Björkö, Enklinge, Kumlinge, Prästgården já Seglinge. +Nürnberg almugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume. +Nürnberg almugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume lii saksalâš olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume ive 1995 rääjist. +Ton árvu lii 15 000 eurod. +Nansen-passâ. +Nansen-passâ lâi persovnkorttâ staatâttemáid ulmuid ađai ulmuid, kiäin ij lamaš oovtâgin staatâ aalmugjeessânvuotâ vuossâmuu maailmsuáđi maŋa iivij 1922-1938. +Maŋeláá Aalmugijlitto mieđettij paasâ meid patâreijeid, já tondiet šoodâi paasâ nubbe nommâ: patâreijeipassâ. +Passâ lii nomâttum Fridtjof Nansen mield. +Hannah Arendt -palhâšume. +Hannah Arendt -palhâšume lii Heinrich Böll siättus já Bremen uásistaatâ haldâttâs adelem olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume ive 1995 rääjist. +Palhâšume lii nomâttum saksalâš poolitlâš teoreetijkkár Hannah Arendt mield. +Martin Ennals -palhâšume olmoošvuoigâdvuođâi piälušteijeid. +Martin Ennals -palhâšume olmoošvuoigâdvuođâi piälušteijeid () lii ive 1993 rääjist juohhum olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume. +Tot juáhhoo ulmui, kiilii piäluštâm olmoošvuoigâdvuođâid. +Palhâšume summe lii 20 000 Sveeici frangid. +Palhâšumejyehimtilálâšvuotâ lii Genevest, já Geneve kaavpugist lii tehálâš roolâ. +Palhâšume lii nomâttum Amnesty International ovdii uáivičällee Martin Ennals mield. +Tave-mäddi-palhâšume. +Tave-mäddi-palhâšume lii ive 1995 vuáđudum palhâšume, mon Euroop rääđi Tave-mäddi-kuávdáš mieđeet jyehi ive. +Palhâšume rijjâvuotân. +Palhâšume rijjâvuotân () lii olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume, mon Liberal International juáhá jyehi ive ulmui teikâ ornijdumán pargostis poolitlii rijjâvuođâ já olmoošvuoigâdvuođâi pyerrin. +Palhâšume lii juohhum ive 1984 rääjist. +Gwangju olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume. +Gwangju olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume () lii aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuotâ- ja demokratiapalhâšume, mon juáhá korealâš Vyesimáánu 18. peeivi muštosiäđus. +Palhâšuumijn mušteh Gwangju demokratialihâstâs, mii ornij ive 1980 stuorrâ mielâčáittus Gwangjust demokratia peeleest Chun Doo-hwan diktatuur vuástá. +Palhâšumesumme lii 50 000 dollarid. +Kuáládâhnjargâ. +Kuáládâhnjargâ (;) lii Taveviestâr-Ruošâst. +Ton taavaabeln lii Baareencmeerâ, máddáá- já nuorttiibeln lii Vielgismeerâ. +Haaldâtlávt Kuáládâhnjargâ kulá Murmansk kuávlun.Hibintuoddâreh ađai Umptektuoddâreh () +Kuáládâhnjaargâ vijđodâh lii suulân 100 000 km². +Tot lii aldasáid ollásávt taavaapiäláá näpikiärdu taavaabeln, tuše maadânuorttâuási uulât näpikiärdu máddáábel. +Kuáládâhnjaargâ kuhemus juuhâ lii 480 kilomeetter kukkosâš Ponoi. +Geolooglávt Kuáládâhnjargâ kulá Fennoskandia koolbân. +Kuáládâhnjaargâst láá kyehti tuodârkuávluh: Hibintuoddâreh já Lujaurtuoddâreh. +Alemus tuodâr lii Tsastnotsorr (1 199 m). +Ulmuuh láá aassâm Kuáládâhnjaargâst keđgiääigi rääjist. +Táálái tiäđui mield puárásumos kulttuur tobbeen lâi komsakulttuur suulân 7000-5000 oKr. +Kuáládâhnjaargâst ääsih ryeššilij lasseen meid sämmiliih. +Kantalahti kuávlust aassâm kärjilliih láá nube maailmsuáđi maŋa assimilistum ryeššiláid. +Kuáládâhnjaargâ ässeeloho lii lasanâm ráhtálâšvuođâ ovdánem tiet. +Ive 2007 ässeeh lijjii suulân 880 000. +Luánduriggoduvah. +Kuáládâhnjaargâst láá ennuv luánduriggoduvah, já tot lii-uv ohtâ Ruošâ tehálumosijn ruukikuávluin. +Valjaas nikkeliđoseh kávnojeh ovdâmerkkân Montšegorsk kaavpugist. +Eres soojijn kávnojeh meid ryevdimalmâ já eres lusismetalleh. +Kuáládâhnjaargâ luándu lii nyeskidum čuuvtij ráhtálâšvuođâ tiet, já meid meecij čuoppâm lii lamaš stuorrâ čuolmâ. +Kuáládâhnjaargâst tuáimih maaŋgah Ruošâ tavetampâstuv piäluštâsmekanismeh, eromâšávt váimuspuohčâmkárbái toorjâsajeh. +Poljarnyje Zorist lii 1 760 megawaatâ Kuáláduv váimusvyeimilágádâs. +Robert Schuman -miitaal. +Robert Schuman -miitaal lii Euroopan parlament Euroop piäláduv juávhu mieđettem olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume ive 1986 rääjist. +Palhâšume lii nomâttum Robert Schuman mield. +Nelji rijjâvuođâ. +"Nelji rijjâvuođâ "Franklin Delano Roosevelt Memorial -muštomeerhâst +Nelji rijjâvuođâ () lijjii nelji rijjâvuođâ, mon Ovtâstum staatâi 32. president Franklin D. Roosevelt iävtuttij vuossâmuu keerdi uđđâivemáánu 6. peeivi 1941 Aalmugkode tile -särnistis Ovtâstum staatâi kongresân. +Suu mielâst taah rijjâvuođah kuleh maailm puoh ulmuid. +Algâalgâlâš särni. +"The first is freedom of speech and expression - everywhere in the world. +The second is freedom of every person to worship God in his own way - everywhere in the world. +The third is freedom from want - which, translated into world terms, means economic understandings which will secure to every nation a healthy peacetime life for its inhabitants - everywhere in the world. +The fourth is freedom from fear - which, translated into world terms, means a world-wide reduction of armaments to such a point and in such a thorough fashion that no nation will be in a position to commit an act of physical aggression against any neighbor - anywhere in the world. +" - Franklin D. Roosevelt, vááldus Aalmugkode tile -särnistis +Almosvalastâllâm kesiolympialijn 1920 - almai säittišlivgim. +Almai säittišlivgimist kištottâllii Antwerpen 1920 kesiolympialijn porgemáánu 15. peeivi. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 25, já sij lijjii vuálgus 12 enâmist. +Almai säittišlivgim +Simon Grany. +Pierre Simon Grany () lâi ranskalâš almosvalastâllee, kii uásálistij Antwerpen 1920 kesiolympialáid. +Sun poođij neeljinubálovádin almai säittišlivgimist. +Grany +Almosvalastâllâm kesiolympialijn 1948 - nisonij säittišlivgim. +Nisonij säittišlivgimist kištottâllii Lontoo 1948 kesiolympialijn syeinimáánu 31. peeivi. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 15, já sij lijjii vuálgus 10 enâmist. +Nisonij säittišlivgim +Brändö lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. +Brändöst ääsih 449 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 643,21 km², mast 1 535,04 km² lii čääci. +Brändö naaburkieldah láá Kumlinge, Kustavi, Parainen já Sottunga. +Asterholma, Baggholma, Björnholma, Brändö, Fiskö, Jurmo, Korsö (), Lappo, Torsholma já Åva. +Almosvalastâllâm kesiolympialijn 1920 - almai 10 000 meetter kaččâm. +Almai 10 000 meetter kaččâmist kištottâllii Antwerpen 1920 kesiolympialijn porgemáánu 19. já 20. peeivij. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 34, já sij lijjii vuálgus 17 enâmist. +Puátuseh. +Paavo Nurmi Antwerpen kesiolympialijn 1920 +James Wilson Antwerpen kesiolympialijn 1920 +Almai 10 000 meetter kaččâm +Almosvalastâllâm kesiolympialijn 1924 - almai 10 000 meetter kaččâm. +Almai 10 000 meetter kaččâmist kištottâllii Pariisi 1920 kesiolympialijn syeinimáánu 6. peeivi. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 32, já sij lijjii vuálgus 15 enâmist. +Tuše fiinaal uárnejui. +Iä lamaš pelifinaleh iäge eres raađhâkaččâmeh. +Geta lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. +Getast ääsih 519 olmožid, já ton vijdodâh lii 605,66 km², mast 521,11 km² lii čääci. +Geta naaburkieldah láá Hammarland, Finström já Saltvik. +Andersö, Bolstaholm, Dånö, Finnö, Gräggnäs, Höckböle, Isaksö, Labbnäs, Möckelgräs, Olofsnäs (Olsnäs), Pantsarnäs, Rankoskär, Skinnarböle, Snäckö, Vestergeta já Östergeta. +Almosvalastâllâm kesiolympialijn 1928 - almai 10 000 meetter kaččâm. +Almai 10 000 meetter kaččâmist kištottâllii Amsterdam 1928 kesiolympialijn syeinimáánu 29. peeivi. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 24, já sij lijjii vuálgus 12 enâmist. +Ville Ritola Amsterdam kesiolympialijn 1928 +Edvin Wide Amsterdam kesiolympialijn 1928 +Arthur Picard. +Arthur Picard lâi ranskalâš almosvalastâllee, kii uásálistij Antwerpen 1920 kesiolympialáid. +Sun poođij viiđânubálovádin almai säittišlivgimist. +Picard +Adolphe Hauman. +Adolphe Hauman lâi belgialâš almosvalastâllee, kii uásálistij Antwerpen 1920 kesiolympialáid. +Sun poođij käävcinubálovádin almai säittišlivgimist. +Hauman +Émile Muller. +Émile Muller lâi belgialâš almosvalastâllee, kii uásálistij Antwerpen 1920 kesiolympialáid. +Sun poođij kyevtlovádin almai säittišlivgimist. +Muller +Elof Lindström. +Karl Elof Lindström () lâi ruátálâš almosvalastâllee, kii uásálistij Antwerpen 1920 kesiolympialáid. +Sun poođij kuulmânubálovádin almai säittišlivgimist. +Elof stuorrâviljâ Gunnar meid lâi säittišlivgejeijee. +Lindström +Almosvalastâllâm kesiolympialijn 1932 - almai 10 000 meetter kaččâm. +Almai 10 000 meetter kaččâmist kištottâllii Los Angeles 1932 kesiolympialijn syeinimáánu 31. peeivi. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 16, já sij lijjii vuálgus 11 enâmist. +Sáárá-Máárjá Salonen. +Sáárá-Máárjá Salonen lii muusiktoimâtteije. +Suu fáddán lii algâaalmugij muusik. +Sun lii porgâm kulmâ ive muusiktoimâtteijen, já sunjin lii tehálâš čuojâttiđ jyehi vuolgâttâsâst algâaalmug muusik. +Sáárá-Máárjá Salonen lii čáállám artikkâl mii lii tääl iävtukkâssân ive pyeremus muusikjournalistlâš pargon. +Sun lii artikkâlstis sahhiittâllâm Aqqalu Berthelsen já Ailu Valle tast, et maggaar lii porgâđ muusik algâaalmug aašijn já sämikielân. +Sun čaalij artikkâl jo nelji ive tassaaš, mutâ sun ij lamaš almostittám tom kosten. +Reeperbahn-festivaal pištá kulmâ peeivi, já palhâšumij adelem lasseen tobbeen láá ohjelmist meid konserteh. +Festivaal uárnejuvvoo Saksaast. +Salonen +Almosvalastâllâm kesiolympialijn 1936 - almai 10 000 meetter kaččâm. +Almai 10 000 meetter kaččâmist kištottâllii Berlin 1936 kesiolympialijn porgemáánu 2. peeivi. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 30 já sij lijjii vuálgus 18 enâmist. +Arvo Askola já Ilmari Salminen Berlin kesiolympialijn 1936 +Kohei Murakoso Berlin kesiolympialijn 1936 +Apollo-ohjelm. +Apollo-ohjelm lâi Amerik NASA-komovuotâornijdume olášittem mánudâšohjelm 1960-70-lovoin. +Puoh aalgij tallaa predident John F. Kennedy saavâst, mast sun almottij, et Amerik áigu vuolgâttiđ ulmuu Mánudâžân, väzziđ Mánudáá aaseest já pyehtiđ astronautijd torvolávt Enâmân. +Pooliitlii juurdân lâi peessâđ Mánudâžân ovdil Ruošâeennâm. +Apollo-ohjelmist lijjii loopâloopâst 11 kirdemid komovuotân, main olmooš kiirdij komovuotân: Apollo 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16 já 17. +Apollo 11 lâi vuosmuš, main olmooš siäivui Mánudáá asan. +Olmooš kiirdij Apollo 7-10 fáárust, já taah kirdemeh valmâštâllii ulmuu siäivum Mánudáá asan. +Apollo 11 siäivui vuosmustáá Mánudâžân. +Ton maŋa meid Apollo 12-17 kirdemeh seivuu, eereeb Apollo 13, mon huolâttâsmooduul happivuárkká pävkittij koskân kirdem, já rakkeet kiirdij Mánudáá pirrâ já maacâi Enâmân Mánudâžân siäivuhánnáá. +Apollo 4-6 lijjii olmoošvievâttes kirdemeh. +Apollo-ohjelmist viärráámus luhottesvuotâ tábáhtui Apollo 1 testaamij ääigi. +Taan luhottesvuođâst moduulist cokkânij tullâpuálu, mast puoh kulmâ astronaut jammii tállân. +Apollo 2-3 iä kirdám ollágin. +Apollo-ohjelmân lijjii aalgâalgâlávt vuávájum vala kirdemeh 18-20, mut toh macâttuvvojii kyevti luhottesvuođâ já ohjelm ruđâttume keežild. +Kökar lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. +Kökarist ääsih 226 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 165,02 km², mast 2 101,44 km² lii čääci. +Kökar naaburkieldah láá Föglö, Parainen já Sottunga. +Kökar lii ässeelovo mield Suomâ nubben ucemus kieldâ Sottunga maŋa. +Finnö, Hamnö, Hellsö, Karlby (Kaarlenkylä), Kyrkogårdsö, Österbygge já Överboda. +Apollo 1. +Apollo 1 astronautjuávkku Grissom, White já Chaffee. +Apollo 1 lii Apollo-komovuotâohjelm "Apollo/Saturn 204 (AS-204) " -kirdemân maŋeláá adelum nommâ. +Taat kirdem ij olášum, tastko moduul já astronauteh tuššii hárjuttâsâst sattum tullâpuálust uđđâivemáánu 27. peeivi 1967. +Taat lâi kolgâđ leđe vuosmuš olmoošvievváin kirdum kirdem komovuotân. +Luhottesvuođâst jammii komendeijee Virgil "Gus" Grissom, puárásub stivrejeijee Edward "Ed" White já stivrejeijee Roger B. Chaffee. +Tullâpuálu cokkânij vahâgittum šleđgâjotosist. +Puálu levânij jotelávt tastko skiijpâ lâi tedâstum putes happijn, já siste lijjii ennuv älkkeht pyellee lastikeh. +Meiddei astronautij komovuotâpihtâseh puollii älkkeht. +Tastko moduul luŋkká lâi hiđes lekkâđ, astronauteh kiergânii pyelliđ jaamâs já avkkâđ suovân ovdilgo iše sijjân poođij. +Taat luhottesvuotâ lii lamaš viärráámus luhottesvuotâ Apollo-ohjelmist. +Algâalgâlii vuávám mield Apollo 1 vuolgâ lâi kolgâđ tábáhtuđ kuovâmáánu 21. peeivi já maccâm lâi kolgâđ leđe njuhčâmáánu 7. peeivi. +Luhottesvuotâ äjittij Apollo-ohjelm paijeel pelnub ive. +Keevâtlávt ubâ skiijpâ suunâttâllui uđđâsist, já torvolâšvuotân kiddejui eenâb huámášume. +Apollo 1 puálusaajeest láá tääl muštokilgoleh. +Tuššâm astronautij mušton láá nomâttum meid kulmâ tääsni: Navi, Regor já Dnoces. +Taah láá tuššâm astronaut Gus Grissom hutkâm jiellâhnoomah, maid sun adelij kuulmâ táásnán, moi mield Apollo puovtij sundástiđ Mánudâžân. +Apollo 4. +Apollo 4 lâi Apollo-ohjelm kirdem, mast ij lam olmooš fáárust. +Tot lâi vuosmuš, mast kevttui Saturn V -kyeddimrakkeet. +Pääččim tábáhtui skammâmáánu 9. peeivi 1967 tijme 12:00:01 UTC Kennedy Space Centerist. +Siäivum lâi siämmáá peeivi nyevt 20:37:00 UTC, já näävt kirdem piištij 8 tijmed, 36 minuttid já 59 sekundid. +Lucien Tostain. +Lucien Charles Tostain () lâi ranskalâš almosvalastâllee, kii uásálistij Berlin 1936 kesiolympialáid. +Sun poođij käävcinubálovádin almai 10 000 meetter kaččâmist. +Tostain +Apollo 5. +Apollo 5 Saturn IB pääččimvuálástis. +Apollo 5 lâi Apollo-ohjelm testâkirdem, mast ij lam olmooš fáárust. +Taat lâi mánudâšmooduul vuosmuš kirdem. +Algâaalgâst taat kirdem lâi suunâttâllum cuáŋuimáánun 1967, mut mánudâšmooduul ij valmâštum ääigild. +Apollo 5 paččui uđđivemáánu 22. peeivi 1968 Eennâm juurrâmrađan. +Tot paččui tijme 22:48,09 UTC Kennedy Space Centerist. +Juurrâmraađeest testajui mooduul mánudâžânsiäivummoottor, mii lâi vuosmuš taggaar rakkeetmoottor komovuođâst, mon puovtij stelliđ. +Kirdem loopâst simulistui siäivum koskâldittem toin naalijn, et mánudâšmooduul siäivum- já pajanemuási sierrejuvvojii nubijnis. +11 tijmed pištee 10 miinut teestâi maŋa mánudâšmooduul mudoh kuáđđojii juurrâđ Eennâm pirrâ, já toh koččii čyeti kilomeetterid maadânuortâs Guamist Kuálhis Väldimeerân uđđâivemáánu 24. peeivi já kuovâmáánu 12. peeivi 1969. +Pääččim tábáhtui Saturn IB -kyeddimrakettáin, mii lâi ucceeb ko Saturn V, mut tuárvi vuáimálâš nuuvt et tot puovtij tuálvuđ Apollo Eennâm juurrâmrađan. +Vistig lâi juurdân kevttiđ Saturn IB epiluhostum Apollo 1 -kirdemist, mii ij kuássin olášum luhottesvuođâ keežild, mii tábáhtui testaamij ääigi. +Anarâškielâ kielâpiervâl. +Taat ij kuittâg luhostum älkkeht, tastko pargoahasiih anarâškielâ sárnooh iä kavnum tuárvi nuuvt et vijđedem ličij lamaš máhđulâš. +Vistig Piäju jođetteijen tooimâi Riitta Vesala. +Tom lii meid jođettâm Outi Portti, já tääl tom joođeet Tiina Lehmuslehti. +Tastmaŋa jođetteijen lii porgâm Niina Siltala-Aikio, já tääl tom joođeet Sanna Aikio. +Kielâpiervâltooimâ lii ornim 1.1.1997 - 31.7.2021 Anarâškielâ servi, ohtsâšpargoost Aanaar kieldáin. +Ton ruttâdem lii puáttám vuossâmui 6,5 ive ääigi tievâslávt Suomâ kulttuurruttâráájust já ton maŋa 85%:d staatâruttâdmist já 15%:d Aanaar kieldâst. +Kielâpiervâlij ruttâráđádâlmeh láá lamaš staatâ ruttâdem ääigi jyehi-ihásiih. +Kielâpiervâleh láá sirdum Aanaar kieldân porgemáánu 1. peeivi 2021. +Toimâ juátkoo siämmáá prinsiip mield ko Anarâškielâ seervi vyelni-uv. +Lemmee aalmuglâšmecci. +Lemmee aalmuglâšmecci lii ive 1956 vuáđudum aalmuglâšmecci Aanaar já Kittâl kieldâi kuávlust. +2 850 km² vijđosâžžân tot lii Suomâ stuárráámus aalmuglâšmecci já meid ohtâ Euroop stuárráámusâin meccikuávluin. +Aalmuglâšmeeci rasta kolgá puáris pecivuovdij pirâstittem, paijeel 70 km kukkosâš Lemmeejuuhâ. +Ton stuárráámus tuodârkuávluh láá Márástâh já Viibuštuoddâreh. +Puáris vuovdijn já vijđes jeegijn šaddeh maaŋgah uhkevuálásiih šadoh tego aarnik, jegginartte, lyeiveeluhtee, tavehäldeelukkâ, kiäpuhäldeelukkâ, nuorttâkäiski, piikkisiemâ, kiemâpuálččimieđâš já kieddihäldeelukkâ. +Härvinâš ketki lii aalmuglâšmeeci tubdâldâhšlaajâ. +Lemmee kuávlust láá meerhah ovdâhistorjálijn aassâmsoojijn já koddepivdemist. +Pisovâš aassâm šoodâi 1800-lovo loopâst, ko puásuituálu aalgij kuávlust. +Taan ääigi stuárráámus uási aalmuglâšmeeci kuávlust kulá Sallâvääri palgâsân. +1940-lovvoost Lemmest tábáhtui stuorrâ kollekurgâlem. +Suullân 10 000 vandârdeijed eelih Lemmest jyehi ive. +Neil Armstrong. +Neil Alden Armstrong () lâi astronaut já vuosmuš Mánudáá aaseest vázzám olmooš. +Sun kiirdij Mánudâžân Apollo 11 komendeijen oovtâst Buzz Aldrináin já Michael Collinsáin. +Taat rakkeet paččui syeinimáánu 16. peeivi 1969. +Tastoo syeinimáánu 21. peeivi sun siäivui mánudâšmoduláin Mánudáá asan Buzz Aldrináin, já Michael Collins paasij kirdeđ Mánudáá juurrâmrađan tien ááigán. +Armstrong-kyevtis Aldrináin ájánáin kyehti já peli tiijme Mánudáá aaseest, já suoi kuvvijn Mánudáá já valdijn keđgičáittusijd. +Astronautääigis maŋa Armstrong tooimâi NASA uáivitoimâpääihist Washington D.C.st já västidij NASA áimujotolâhân kyeskee tutkâmist já teknologisii pargoost. +Sun tooimâi meid Cincinnati ollâopâttuvâst áimujotoluv professorin ivij 1971-1979. +Sun lâi maŋgâi ollâopâttuvâi kunneetuáhtár. +Armstrong vuosmuš kálgu lâi Janet Elizabeth Shearon. +Sunnust láá kyehti alge: Eric Armstrong já Mark Armstrong. +Sunnuu nieidâš Karen Armstrong jaamij kyevtihásâžžân. +Suu nubbe kálgu lâi Carol Held Knight. +Armstrong +Urho Kekkos aalmuglâšmecci. +Urho Kekkos aalmuglâšmecci lii ive 1983 vuáđudum aalmuglâšmecci Aanaar, Suáđigil já Suovâkuoškâ kieldâi kuávlust. +2 550 km² vijđosâžžân tot lii Suomâ nubben stuárráámus aalmuglâšmecci já ohtâ Suomâ pivnohumosijn vandârdemkuávluin. +Paijeel 300 000 vandârdeijed eelih aalmuglâšmeecist jyehi ive. +Aalmuglâšmecci kuávlust láá vijđes tuodârpajoseh, peci- já kuosâvyevdih sehe stuorrâ jeegih. +Kuosâ ordârääji jotá aalmuglâšmeeci rasta. +Kuosâvyevdih šaddeh aalmuglâšmeeci maadâoosijn. +Kuáskim lii aalmuglâšmeeci tubdâldâhšlaajâ. +Puáris vuovdij tijpâliih loddešlaajah láá ovdâmerkkân kuávská, sämicissááš já muorâkuáráttâh. +Puoh Suomâ stuorrâpiäđuh kuobžâ, kumppi, iilvâs já ketki joteh aalmuglâšmeeci kuávlust. +Uhkevuálásâš juhâskálžu iälá moodijn aalmuglâšmeeci juuvâin. +André Lonlas. +André François Arthur Lonlas () lâi ranskalâš almosvalastâllee, kii uásálistij Berlin 1936 kesiolympialáid. +Sun poođij kyevtlovádin almai 10 000 meetter kaččâmist. +Lonlas +Henning Sundesson. +Henning Leopold Sundesson () lâi ruátálâš almosvalastâllee, kii uásálistij Berlin 1936 kesiolympialáid. +Sun poođij kuulmânubálovádin almai 10 000 meetter kaččâmist. +Sundesson +Almosvalastâllâm kesiolympialijn 1952 - almai 10 000 meetter kaččâm. +Almai 10 000 meetter kaččâmist kištottâllii Helsinki 1952 kesiolympialijn syeinimáánu 20. peeivi. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 33, já sij lijjii vuálgus 21 enâmist. +Kuáskim. +Kuáskim lii vaalij čeerdân kullee stuorrâ peivipiätulodde. +Kuáskim kulá merâkuáskimáin Suomâ stuárráámussáid piätuluddijd. +80-93 cm kukkosii lode suájákejij koskâ lii 190-225 cm. +Ores tiäddá 3-4 kg já niŋálâs 3,7-6 kg. +Puáris kuáskim lii kuovgisruškâd, já ton uáivičokke já niske láá fiskislágáneh. +Suájáin láá tevkis já kuovgis sárgáh. +Nuorâ lode suájáh láá tevkisránáseh já oovtâivnásiih. +Kuáskim jyelgih láá fiskâdeh já ton njune lii čappâd. +Kuáskim lii maailm arktâsij kuávlui lodde. +Vala 1800-lovo loopâst kuáskim pessij masa ubâ Suomâst. +Tot pessee tuše vijđes meccikuávluin, nuuvtpa taan ääigi stuárráámus uási Suomâ kuáskimijn pessejeh Oulu taavaabeln. +Kuáskim lii lamaš rávhuidittum Suomâst ive 1962 rääjist. +Suullân 350-478 paarrâd pessejeh Suomâst ihásávt. +Kuáskim tálvástâl Maadâ-Suomâst, Baltiast, Ukrainast já Maadâ-Ruošâst. +Čohčâvarrim álgá čohčâmáánu loopâst já kiđđâvarrim njuhčâmáánust. +Kuáskim pessee vuossâmuu keerdi 4-5-ihásâžžân. +Ton stuorrâ piervâl lii táválávt peesist, mut motomin meiddei heŋgâpäävtist. +Niŋálâs mannee njuhčâ-vyesimáánust 2-3 mane já láálá taid 42-45 peivid. +Uđâgááh kirdeškyetih 68-77 peeivi ahasâžžân. +Kuáskim lii piätulodde, mii porá njomâtteijeid, luudijd sehe haaškâid. +Valter Nyström. +Valter Erik Nyström () lâi ruátálâš almosvalastâllee, kii uásálistij Helsig 1952 kesiolympialáid. +Sun poođij kuđâdin almai 10 000 meetter kaččâmist. +Nyström +Jotolâh lii ulmui mađhâšem teikkâ fievridem já káálvui fievridem. +Kiäinujotoluvvâst pyehtih leđe väzzeeh, jotteeh, pyeráh, moottorvuájáneh, eres vuájáneh teikâ ráiđuváávnuh. +Jotoluvâst puohah ferttejeh čuávvuđ jotolâhnjuolgâdusâid. +Fiävru. +Fiävru lii vuájáán, mii joođeet ulmuid já tiiŋgâid saajeest nuubán. +Fiävru fievrid mađhâšeijeid já tävirijd teikkâ kuohtuid. +Juhleh. +Juhleh láá tuáluh, main láá ennuv ulmuuh já moi ulmen lii kulâttiđ. +Juuhlijd lii táválâš orniđ eellim stuorrâ peeivij ohtâvuođâst, tego kaastâ, konfirmaatio, heejâi teikkâ hävdidem ohtâvuođâst. +Kulttuur meerhâš olmoošlii tooimâ já symbollijd ráhtusijd, moi peht toimâ uážžu merhâšume. +Ton ibárdâs mield kulttuur lii puoh, mii lii táválâš ulmuid. +Kielâ lii dyynaamlâš symboljuávkku. +Symbolijd lii máhđulâš uáiniđ, kuullâđ teikkâ tubdâđ, já toid kuleh meid njuolgâdusah, moi peht symbolijd puáhtá kevttiđ. +Kielâ puáhtá om. +leđe luándulâš kielâ, tahokielâ teikkâ ohjelmistemkielâ. +Kielâoppâ. +Kielâoppâ lii puoh njuolgâdusah, maid lii máhđulâš rähtiđ luándulij kielâ vuáđuld. +Jyehi kielâst lii jieijâs kielâoppâ. +Kielâtieđâ. +Kielâtieđâ teikâ lingvistik lii luándulij kielâi tieđâlâš tutkâm. +Tutkâmfáádáh láá ei. +kielâ systeemin, kielâ uásih já toi merhâšume. +Kielâtieđâ totká meid kielâi tuáváá já ovdánem, toi kevttim njálmálii já kirjálii kommunikaatiost. +Kielâtieđâ puáhtá leđe teoreetlâš teikkâ keevâtlâš. +Liähtu. +Liähtu (, tubdâldâh v) lii stuárus, mii kovvee määđhi kukkoduv já ton sunde äigiohtâduvvâst. +Liävtu ohtâdâh lii SI-vuáháduvvâst m/s ađai meettereh sekuntist. +Liähtu lii vektorstuárus ađai tast lii stuáruduv lasseen meid sunde. +Jorree joođoost liävtu västideijee stuárus lii kulmeliähtu. +Matemaatlâš hammim. +Koskâliähtu (v) lii määđhi kukkodâh (s) já ääigi (t) koskâvuotâ +Jis liähtu ij lah fastâ, te puddâsâš liähtu lii káppáluv saje nubástus derivaatta já ääigi derivaatta koskâvuotâ. +formula_2 +Kumppi. +Kumppi (Canis lupus) lii stuorrâ penuvellee. +Tot lii tuođâlávt uhkevuálásâš Suomâst. +Kumppi lii Suomâ stuárráámus penuvellee. +90-150 cm kukkosâš kumppi tiäddá 20-70 kg já ton sevealodâh lii 65-90 cm. +Seibi lii 35-50 cm kukke. +Ores lii stuárráb ko niŋálâs. +Kuumpi selgipeeli lii räänis já čuávji ränisvielgâd. +Ton ivne puáhtá kuittâg mulsâšuddâđ masa čappâdist vielgâdân. +Kuumpist láá kuhes jyelgih já stuorrâ kepileh. +Ton njune lii kukke já seibi njuolgâd. +Suomâ kumppinääli ive 2020 lâi suullân 216-246 kumppid. +Suomâst lijjii talle áárvu mield 30 valved. +Kuumpih eelih tijpâlávt Nuorttâ-Suomâst, mut moonnâm iivij valveh láá lasanâm eromâšávt Uárji-Suomâst. +Kuumpih eelih valveest. +Kumppivalve lii táválávt peerâ: niŋálâs, ores já čiivgah. +Suomâ kumppivoolvijn láá koskâmiärálávt čiččâm kumppid já oovtâ valve reeviir lii suullân 800-1 200 km² vijđosâš. +Kuumpih merkkejeh reeviirsis kužžáin. +Kumppi lii aktiivlumos iho teikkâ veeigist, mut jotá meid peiviv. +Kuumpist lii uáli pyeri hajâ- já kuloáiccu, mut ton uáinu ij lah siämmáá pyeri. +Kumppi lii piätuellee, mii pivdá eromâšávt sorvâelleid. +Tot saalâst kuittâg meiddei jursseid, luudijd já njuámmilijd, puásuituálukuávlust poccuid já spiekâstâhlávt päikkielleid. +Kumppi kiävttá ubâ saalâsis ravâdâssân, meid taavtijd. +Motomin tot sáttá čiehâđ uási salâsist. +Kuumpih salâsteh táválávt valven, mut ohtuunis kumppi-uv pasta motomin koddeđ soorvâ. +Kuumpi kieimi lii kuovâ-njuhčâmáánust. +Niŋálâs čivgá vyesimáánust táválávt 3-6 čiivgâ. +Luándulâš kielâ. +Luándulâš kielâ lii kielâ, mon olmooš sárnu, čáálá teikkâ kiävttá seevvim peht. +Luándulij kielâi lasseen láá meid formaalliih kielah já rahtum kielah. +Algâ. +Puoh maailm ulmuin lii kielâ. +Tondiet lii lamaš nuuvt, et kielâ lii šoddâm ovdil ko ulmuuh láá vuálgám Afrikist. +Jis nuuvt lii, te kielâ lii paijeel 50 000 ihheed puáris. +Kielâid lii máhđulâš luokittâllâđ geeneetlávt, typologisávt teikâ eennâmtieđâlávt. +Kárgámihe. +Kárgámihe lii ihe, mast láá 366 peivid. +Ton kuovâmáánun lii lasettum 29. peivi, mii kočoduvvoo kárgámpeivin. +Táválávt kuovâmáánust láá 28 peivid já ivveest 365 peivid. +Kárgámpeivi lasettuvvoo ihán, vâi kalenderive iveääigih västidiččii astronomialijd iveaaigijd. +Äigi. +Äigi lii paje kyevti tábáhtume kooskâst. +Nubbe tábáhtume tábáhtuvá nube tábáhtume maŋa. +Ko maailmist láá kulmâ ooláádmudo, te lii máhđulâš ettâđ, ete äigi lii niäljád ooláádmuddo. +Ääigi SI-ohtâdâh lii s ađai seekunt. +André Sicard. +André Sicard () lâi ranskalâš almosvalastâllee, kii uásálistij Berlin 1936 kesiolympialáid. +Sun poođij oovcenubálovádin almai 10 000 meetter kaččâmist. +Sicard +Giuseppe Beviacqua. +Giuseppe Beviacqua () lâi italialâš almosvalastâllee, kii uásálistij Berlin 1936 kesiolympialáid. +Sun poođij ohtnubálovádin almai 10 000 meetter kaččâmist. +Beviacqua lâi Italia pyeremus kuhes määđhi käččee iivij 1936-1948. +Beviacqua +Odd Rasdal. +Odd Kristian Anker Rasdal () lâi taažâ almosvalastâllee, kii uásálistij Berlin 1936 kesiolympialáid. +Sun poođij ovcádin almai 10 000 meetter kaččâmist. +Rasdal +Sellâvááimusliih. +Sellâvááimusliih ("Eucarya") láá ohtâ iälánij kuulmâ doomeenist. +Toh ráhtojeh seelâst teikkâ seelâin, main láá sellâvááimus já maaŋgâlágáneh spesiaališum sellâorgaaneh. +Sellâvááimusliih láá stuárráábeh ko bakteereh já arkeoneh. +Ton lasseen toi rááhtus lii muálkkáb. +Ubâ iäláánkode puáhtá jyehiđ ovdâvááimusláid já sellâvááimusláid. +Ovdâvááimusliih láá bakteereh já arkeoneh, já sellâvááimusláid kuleh puoh eres iäláneh. +Sellâvááimusliih láá ärbivuáválávt juohhum neelji koodán: elleekodde, kuobbâreh, šadoh já algâiäláneh. +Almosvalastâllâm kesiolympialijn 2012 - almai 10 000 meetter kaččâm. +Almai 10 000 meetter kaččâmist kištottâllii Lontoo 2012 kesiolympialijn porgemáánu 4. peeivi. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 29 já sij lijjii vuálgus 18 enâmist. +Almai 10 000 meetter kaččâm fiinaal Lontoo kesiolympialijn 2012 +Galen Rupp Lontoo kesiolympialijn 2012 +Almosvalastâllâm kesiolympialijn 2004 - almai 10 000 meetter kaččâm. +Almai 10 000 meetter kaččâmist kištottâllii Ateena 2004 kesiolympialijn porgemáánu 20. peeivi. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 24, já sij lijjii vuálgus 14 enâmist. +Almai 10 000 meetter kaččâm fiinaal algâ Ateena kesiolympialijn 2004 +Várdám. +Brownsea suollust leijee várdámlihâstâs šoddâm muštokeđgi +Várdám lii maailmvijđosâš nuorâilihâstâs já šoddâdemtoimâ, mon ulmen lii tuárjuđ paarnij já nuorâi šoddâm tienuuvt, ete sii ohtâgâsliih jiešvuođah váldojeh huámmášumán. +Ulmen lii persovnlâšvuođâs já eellimtavijdis peeleest täsitiädulâš, ovdâsvástádâslâš, aktivlâš sehe jiešráđálávt jurdâččeijee páihálii, aalmuglii já aalmugijkoskâsii siärváduv jeessân. +Ulme lii masa siämmáš pirrâ maailm, já tot piso mutehánnáá. +Almolij šoddâdemuulmij lasseen jyehi ahemuudon láá miäruštâllum ahemudo miäldásiih šoddâdemulmeh. +Maailmist láá ohtsis suulân 40 miljovn várdájeijed 224 enâmist. +Maailmornijdumeh láá kyehti: Várdámlihâstâs Maailmservi ("World Organization of the Scout Movement", "WOSM") já Várdámnieidâi Maailmlitto ("World Association of Girl Guides and Girl Scouts", "WAGGGS"). +Syemmilij várdájeijei aalmuglâš ornijdume lii Suomen Partiolaiset ry - Finlands Scouter ry (uánihávt SP-FS), mii lii kuohtui maailmornijdumij jeessân. +SP-FS lii almugijkoskâsii várdámlihâstâs áinoo ovdâsteijee Suomâst. +Várdámlihâstâs vuáđudij kenraalmaajuur Robert Stephenson Smyth Baden-Powell Eŋlandist ive 1907. +Toimâprinsiipeh. +Várdámlihâstâs lii ávus puohháid, kiäh tuhhiitteh ton ulme já árvuvuáđu. +Várdámlihâstâsâst toimâm vuáđuduvá rijjâtátulâšvuotân. +Suomâst várdámtooimâ čuosâttâhjuávkkun láá 7-22-ihásiih päärnih já nuorah, kiäi tooimâ rävisulmuuh stivrejeh já tuárjuh. +Vuálá 7-ihásiih päärnih pyehtih oovtâst aldasijn rävisulmuin uásálistiđ sijjân uáivildum várdámtooimân. +Rävisulmuid várdámtooimân uásálistem fáálá máhđulâšvuođâ šoddâđ já ovdediđ jieijâs maaŋgâpiälálávt. +Ubâ várdámtooimâst já miärádâstohâmist nuávditteh ávusvuođâ já oovtâviärdásâšvuođâ prinsiipijd. +Várdámlihâstâs ulmen láá kuávlulâš oovtâitosâšvuotâ já tot, et kihheen ij olgoštuu ave, suhâpele, seksuaallii sundešume, kielâ, kulttuurtuáváá, etnisâšvuođâ, oskolduv, poolitlii uáinu, sosioekonomâlii sajattuv, tiervâsvuođâtile teikâ ulmui kullee eres suujâ keežild. +Várdámlihâstâs čonâdât toimâstis Ovtâstum Aalmugij päärni vuoigâdvuođâi sopâmušân já olmoošvuoigâdvuođâi maailmvijđosii julgáštâsân. +Jyehi olmooš, kii uásálist várdámtooimân, máksá jeessânmáávsu. +Jeessânmáksu addel vuoigâdvuođâ uásálistiđ várdámtooimân. +Árvuvuáđu. +Várdájeijee áárvuh tiättojeh várdámideaalijn, várdámlopádâsâst já várdájeijee tubdâlduvâst. +Várdámtooimâ stivree várdám maailmseervij miäruštâllâm árvuvuáđu. +Ton vuolgâsaijeen lii olmooškove, mast ulmust láá kenigâsvuođah koskâvuođâst Imelân, olssis, eres ulmuid, ohtsâškoodán já pirrâsân. +Áárvuh uáivildeh mijjân tehálijd ideaalijd já uulmijd, moh stivrejeh tooimâ já miärádâstoohâm sehe movtijditeh toimâđ. +Várdájeijee áárvuh tuárjuh ovtâskâs ulmuu tääsist várdámlihâstâs ulme olášume. +Várdámtoimâ addel piergâsijd tai áárvui suogârdmân já olášutmân jieijâs elimist. +Ton lasseen SP-FS:st láá prinsiipeh (kovvejum ovdiibeln), moh stivrejeh seervi tooimâ. +Várdájeijee tubdâldâh, lopádâs já ideaaleh kovvejeh várdámtooimâ áárvuidvuovijn, mon nuorah iberdeh. +Toi peht várdájeijee čonâdât várdámtooimâ árvoid. +Várdájeijee tubdâldâh. +Várdájeijee tubdâldâh kovvee várdájeijee jurdâččemvyevi, mast áárvuh láá uási tooimâ várdámlihâstâs uulmij mield - várdájeijee lii ain vaalmâš toimâđ várdám áárvui mield. +Várdájeijee tubdâldâh lii: "Oro kiärgus". +Várdámlopádâs. +"Mun lopedâm nuuvt pyereest ko máhđulâš rähistiđ muu Immeel, muu jieččân eennâm já maailm, olášuttiđ ideaalijd já išediđ nuubijd." +Várdámideaaleh. +Ideaalij meeri šadda ahemudoi mield: čiivgâin láá listo 2 vuoss��muu ideaal, puohajeijeid lasetteh kuálmád, vyettein láá 4, vuávnoin 5 já vandârdeijein puoh 7. +Ahemudoh. +Várdájeijeeh tuáimih ave vuáđuld 5 ahemuddoost, main juáhháást láá suulân siämmáá ovdánemmuddoost orroo päärnih já nuorah. +Ton lasseen láá rävisulmuuh ađai paijeel 23-ihásiih várdájeijeeh. +Luocci lii vyettei, vuávnoi já vandârdeijei rävisolmooš, kote västid juávhu tooimâst. +Čuurâ lii uccâ juávkku, mast láá suulân 4-10 várdájeijee. +Šoddâdemulmeh. +Šoddâdemulmeh tärkkilisteh várdámtooimâ ulme. +Toh láá ááigán já kulttuurân čonnum. +Tot, maht ulmemiäldásâš olmâ aalmugjeessân iberdui 30 ihheed tassaaš, spiekâst tááláá miäruštâlmist. +Siämmáánáál "olmâ aalmugjeessân" eres kulttuurijn puáhtá spiekâstiđ tast, mii tot lii Suomâst. +Šoddâdemulmeh adeleh sánálii häämi ton maaŋgâpiälásii várdámtooimâ olesvuotân, ruopsis áárpun, mii ovdán ahemuddoost nuubán. +Tain čielgejeh tom, ete maggaar taan kulttuurist já taan maailmääigist lii olmâ aalmugjeessân sehe maggaar lii täsitiädulâš eellim. +Šoddâdemulmeh láá rahtum rävisolmoošjođetteijee toorjân. +Šoddâdemuulmijn láá nelji uáinu: koskâvuotâ olssis, nuubijd, ohtsâškoodán já pirrâsân. +Várdámvuáhádâh. +Várdámvuáhádâh lii várdámlihâstâs vuáhádâhubâlâšvuotâ, mii iššeed peessâđ várdámtooimâ šoddâdemulmijd já ton peht olášuttiđ várdámlihâstâs mittomere. +Syemmilâš várdámvuáhádâh vuáđuduvá maailmseervij WAGGGS já WOSM várdámvuáháduvváid. +Juáháš finnee várdámtooimâst sunjin tuárvi hástulijd pargoid, já várdámtooimâst uáppih feerimij já rähtim peht. +Várdámtooimâst päärnih, nuorah já rävisulmuuh tuáimih oovtâst. +Rävisolmooš tuárju päärni já nuorâ šoddâm, uásálistem já vaikuttemmáhđulâšvuođâid. +Várdámtooimâst päärnih já nuorah šaddeh väldiđ ovdâsvástádâs alnees já iärásijn. +Sij huksejeh pyereeb maailm, láá aktivliih aalmugjesâneh já tuáimih oovtâst iärásijguin jieijâs siärvusij oovdân. +Ton lasseen várdámtooimâst päärnih já nuorah tuáimih luándust já siämmást huksejeh persovnlii luándukoskâvuođâ. +Luándu lii feeriimijd pyevtitteijee já tehálâš toimâ- já šoddâmpiirâs. +Symboliik. +Várdámlihâstâs symboliikân kuleh toimâvyevih, siskáldâsah, teemah já tiiŋgah, main lii ohtâsávt iberdum merhâšume. +Symboliik tuárju individuaallii identiteet ovdánem, já toin lahteh paarnijd já nuorâid jieijâs juávkun. +Várdámohjelm. +Várdámohjelm tuáimá keevâtlii várdámšoddâdem ruŋgon. +Syemmilii várdámohjelm ovdedeh já paijeentuálih várdámšoddâdem čuosâttâhjuávkun. +Várdámohjelm kovvee šoddâdemuulmijd já várdámvuáháduv miäldásii tooimâ. +Lippukodde (várdám). +Lippukodde lii várdámlihâstâs páihálâš servi. +Jyehi lippukodde kulá oovtâ pirrâdâhân eennâmtieđâlii sajaduv vuáđuld. +Suomen Partiolaiset ry - Finlands Scouter ry (uánihávt SP-FS), mii lii syemmilij várdájeijei aalmuglâš ornijdume, iššeed várdámpirrâduvâid lippukuudij tuárjumist. +Várdámtooimân uápásmum tábáhtuvá uásálistmáin lippukode muhhijd, leiráid já eres tábáhtussáid. +Jođetteijee. +Lippukode jođetteijee lii várdámlihâstâs páihálii seervi (ađai lippukode) saavâjođetteijee. +Sun västid lippukode tooimâst oovtâst ohjelmjođetteijein já pargojođetteijein. +Lippukode rävisolmoošjođetteijee kalga tubdâđ sehe almolijd ete ahemudoi miäldásijd šoddâdemuulmijd, vâi sun pasta iberdiđ ahemuddotooimâ olesváldálávt. +Tuáváášsiärvus. +Iänááš uásist lippukuudijn lii mottoom tuáváášsiärvus, suullân kyevti kuálmádâsâst tot lii páihálâš servikodde. +Motomijn tot puáhtá leđe vanhimijrääđi tâi miinii iärásijd. +Tuáváášsiärvus fáálá távjá lippukoodán saje toimâmân já máhđulávt mottoomlágán ruđâlii iše-uv. +Lippukodeh-uv pyehtih toohâđ tuáváášsiärvussopâmušâid. +Lippukodeh, moi tuáváášsiärvusin lii tubdâstâslâš oskoldâhkodde, adeleh vuosâsajasávt ton tubdâstâs miäldásii oskoldâhšoddâdem já siämmást väldih kuittâg huámmášumán tom, et jesânijn láá maaŋgâlágán oskolduvah já uáinuh. +Lippukodeh, main ij lah oskoldâhlâš tuáváášsiärvus, tuárjuh mudoi jesânij oskoldâhlii teikâ uáinulii šoddâm. +Lijne. +Jyehi lippukoddeest lii jieijâslágán lijne, mii lii várdájeijee pyeremus tobdomerkkâ. +Suomen Partiolaiset ry - Finlands Scouter ry. +Suomen Partiolaiset ry - Finlands Scouter ry (uánihávt SP-FS'") lii syemmilij várdájeijei aalmuglâš ornijdume. +Tot lii maailmornijdumij Várdámlihâstâs Maailmseervi ("World Organization of the Scout Movement", "WOSM") já Várdámnieidâi Maailmlito ("World Association of Girl Guides and Girl Scouts", "WAGGGS") jeessân. +SP-FS tuálvu maailmseervij uulmijd ovdâskulij já huolât tast, et várdámtoimâ Suomâst piso almugijkoskâsii várdámlihâstâs prinsiipij já ulme miäldásâžžân. +Aktivlâš jesânin SP-FS lii fáárust oovdedmin maailmseervijd. +SP-FS vuáđudui ive 1972, ko ovdiih Suomen Partiopoikajärjestö (SPJ) já Suomen Partiotyttöjärjestö (SPTJ) lahtojii oohtân. +Toimâmprinsiipeh. +SP-FS tuáimá kierdee ovdánem prinsiipij mield. +SP-FS lii nuorâkerdiservi, já nuorah uásálisteh aktiivlávt ton tooimân. +SP-FS oovded puoh taasijn várdámlihâstâs siste, syemmilii ohtsâškoddeest já ubâ maailmist nuorâi uásálistem miärádâstohâmân. +SP-FS lii jiešráđálâš servi, mii ij háputtâl vuáitu. +Várdámlihâstâs lii piäládâhpoolitlávt čoonnâsmettum. +Ko tot lii seervi, te SP-FS puáhtá väldiđ uáivil várdámlihâstâs áárvuid kyeskee poolitláid koččâmâššáid teikâ koččâmâššáid, moh ovdedeh várdámlihâstâs sajattuv. +Várdájeijeid movtijditeh ovtâskâs olmožin ohtsâškodálii já poolitlii aktiivlâšvuotân. +SP-FS lii oskoldâhlávt čoonnâsmettum servi, mii tuáimá positiivlii oskoldâhrijjâvuođâ prinsiip mield. +Várdámlihâstâsân kuleh jieijâs osko tâi eres uáinu uuccâm já mietimielâlâš koskâvuotâ vuoiŋâlâšvuotân. +Uáinu-tuávádâh uáivild ovtâskâs ulmuu oskoldâhlii teikâ ij-oskoldâhlii eellimuáinu. +SP-FS puáhtá toohâđ oovtâstpargosopâmušâid jieškote-uv oskoldâhkudijguin. +Tai sopâmušâi ulmen lii ovdediđ oskoldâh- já uáinušoddâdem sajattuv uássin SP-FS faallâm várdámšoddâdem sehe sooppâđ oovtâstpargo prinsiipijn. +Várdámtoimâ uárnejuvvoo suomâkielân já ruotâkielân. +Tooimâ puáhtá faallâđ eres-uv kieláid. +SP-FS já Finlands Svenska Scouter r.f. +(FiSSc) láá toohâm oovtâstpargosopâmuš väldikodálii ruotâkielâlii várdámtooimâ orniimist nuuvt ete FiSSc hoittáá sehe kuávdášservitääsi já pirrâdâhtääsi ruotâkielâlijd aktiviteetijd. +Vuáđukirje. +Vuáđukirje kovvee prinsiipijd, moh miäruštâleh várdámlihâstâs ulme já árvuvuáđu, stivrejeh várdámlihâstâs toimâmprinsiipijd já vuáháduvâid Suomâst sehe miäruštâleh SP-FS roolâ. +Vuáđukirje miäruštâl já kovvee ubâ várdámtooimâ Suomâst. +SP-FS tooimâ ulme miäruštâlluvvoo taan vuáđukirjeest já seervi njuolgâdusâin. +Vuáđukirje vuáđuduvá Várdámnieidâi Maailmlito já Várdámlihâstâs Maailmseervi vuáđukirjijd. +Kuábbááh-uv maailmseervih kalgeh tuhhiittiđ puoh nubástusâid SP-FS vuáđukiirján. +Tavenääpi. +Tavenääpi lii Eennâmpállu aksel tavekeeči. +Tot lii Eennâmpáálu tavemus saje (kobdodâh 90 cekkid, 0 miinut já 0 seekunt tavveen). +Tavenääpi lii Arktâsâš kuávlust Jieŋâmeerâst kaskoo morrum- já kidâsjieŋâkuávlu. +Jieŋâkuávlu snoorrân já vijđán iveääigi mieldi. +Täälvi koskâliegâsvuotâ lii -40 °C já keessiv tot lii 0 °C. +Kiiđâst čoohčân Piäiváš páštá ubâ ääigi, mon maŋa skammâ pištá ihepele. +Tavenääpi sirdâšuvá čiččâm ive ääigi suulân oovce meetterid Eennâmpáálu aksel suáibum tiet. +Arktâsâš näpijieŋâ ucco ko Eennâmpáálu šoŋŋâdâh lieggân. +Taan suujâst lii árvustâllum, ete tavenäävi jienah suddeh loppâkeesi jo muádi ihelove keččin. +Tavenäävi väldidem. +Näpikuávluh láá lamaš Eennâmpáálu majemuuh väldidum kuávluh. +Tavenäävi väldidii esken 1900-lovvoost váiváás luándutile tiet veikkâ toos lijjii viggâm moonnâđ jo neljičyet ihheed. +Ive 1909 ovtâstumstaatâlâš Robert Peary vuolgij Ellesmeresuolluu tavekeejist tavenäävi njeigâ. +Fáárust lijjii meid 133 pennud já 19 riehâd. +Peary lâi irâttâm määđhi jo kuohtii, mutâ taan tove šoŋŋâ lâi hiäivulâš. +Cuáŋuimáánu 6. peeivi 1909 Peary já suu mätkiskipáreh pessii tavenáápán. +Sij lijjii vuossâmuuh ulmuuh tobbeen. +Elleevalje. +Motomin tavenáápán vajâldeh jieŋâkuobžah purrâmuš usâdijnis já harvii tobbeen iälá meid njaalâ. +Meerâst lii eenâb eellim ko jieŋâ alne. +Rapuellei, maaŋgâi kuolij já merâtäsniraasij lasseen čääsist láá aiccâm nuárjuid-uv. +Stuorrâ merânjomâtteijeeh, tego čuárviválláh, láá härvinâš kuállejeijeeh. +Tyellittälli almeest uáinojeh kesilodeh, tego čierriheh. +Saammâl já meeci kunâgâs (kirje). +Saammâl já meeci kunâgâs () lii vuossâmuš uási käävciuásásii kyevtkielâg Rumbu-kirjerááiđust. +Kirjerááiđu čällee já kovvejeijee lii eŋlandlâš kirječällee Lee D. Rodgers. +Taan kirje maainâs lohtâšuvá koskâkiäsán. +Mainâsist Saammâl uápásmuvá ohtuunis kuobžáin já uáppá uđđâ kuálástemvyevi, maggaar lii juuvâ eellim, já tom, ete ääših iä lah ain nuuvtko toh vistig oroh. +Kirje almostui ive 2013. +Tot lii čallum sehe anarâškielân já eŋgâlâskielân. +Kirjeest kielah láá paldâluvâi, vâi kielâid puávtáččij viärdádâllâđ. +Anarâškielâlii uási lii jurgâlâm Petter Morottaja. +Taam kirje já rááiđu eres-uv kiirjijd lii kuástidâm Anarâškielâ servi ry. +Saammâl já vuossâmuš sierâpeivi. +Saammâl já vuossâmuš sierâpeivi () lii nubbe uási käävciuásásii kyevtkielâg Rumbu-kirjerááiđust. +Taan kirje maainâs lohtâšuvá čoohčân. +Mainâsist Saammâl uáppá uđđâ saanijd, finnee uđđâ skijpárijd já uáppá tom, mon tehálâš lii jyehiđ já leđe vuállánhánnáá. +Kirje almostui ive 2014. +Saammâl já juovlâlisto. +Saammâl já juovlâlisto () lii kuálmád uási käävciuásásii kyevtkielâg Rumbu-kirjerááiđust. +Taan kirje maainâs lohtâšuvá koskâtáálván. +Mainâsist Saammâl uáppá, ete juovlah meecist láá uáli siämmáálágáneh ko juovlah pääihist já ete toid kulá ennuv eenâb-uv ko tuše skeeŋkah. +Saammâl já puoidâ. +Saammâl já puoidâ () lii čiččâd uási käävciuásásii kyevtkielâg Rumbu-kirjerááiđust. +Taan kirje maainâs lohtâšuvá kiđđâtáálván. +Mainâsist Saammâl tiävá puoiduin já juáhá suin motomijd jieijâs vijsoduvâid, nuuvt ko tom et ij koolgâ árvuštâllâđ iärásijd vuossâmuu vilpâstem vuáđuld. +Kirje almostui ive 2020. +Spellâtutkâm. +Spellâtutkâm teikkâ ludologia lii maaŋgâtieđâlâš tieđâsyergi, mii totká speelâid, spelleid, spellâm, spellâmkulttuur já jyehilágánijd fáádáid, moh lahtojeh toid. +Veikkâ syergi nommâ čuujoot-uv tuše spelláid, te spellâtutkâm kal totká meid el. +sierâid já valastâllâm. +Speelâin totkeh analogâlâš speelâid tegu lyevdi-, roolâ- já korttâspeelâid, digitaallâš speelâid tegu tiättur-, video- já moobiilspeelâid sehe toi hybridijd. +Saammâl já kuoškkärigâš. +Saammâl já kuoškkärigâš () lii niäljád uási käävciuásásii kyevtkielâg Rumbu-kirjerááiđust. +Taan kirje maainâs lohtâšuvá kiiđân. +Mainâsist Saammâl tiävá uines kuoškkärigáá uđâgáin. +Saammâl puáhčá njuoskâ já vyerdimettum fiäránân, finnee uđđâ ustev já vuáittá paloidis. +Sun uáppá, ete nuubijd iššeedmáin mij šoddâp čuávdiđ jieččân čuolmâid. +Kirje almostui ive 2015. +Saammâl já kozzsäplig. +Saammâl já kozzsäplig () lii viiđâd uási käävciuásásii kyevtkielâg Rumbu-kirjerááiđust. +Taan kirje maainâs lohtâšuvá táálván. +Mainâsist Saammâl tiävá puáris skipárijnis. +Sun iššeed skipáris já siämmást šadda uásálistiđ fiäránân, mon ääigi sun uáppá, ete nuubij ravvuid kannat kuldâliđ já ete jávuttes äijih lii vijses máttáátteijee. +Kirje almostui ive 2016. +Saammâl, Stáálu já njuhčâ. +Saammâl, Stáálu já njuhčâ () lii káávcád já majemuš uási käävciuásásii kyevtkielâg Rumbu-kirjerááiđust. +Taan kirje maainâs lohtâšuvá algâtáálván. +Mainâsist Saammâl lii algâttâm škoovlâ já juurdâš puoh tom, maid sun kalga tobbeen oppâđ. +Saammâl puáris já uđđâ skipáreh išedeh suu oppâđ, maht mielâkuvviittâssáin puáhtá vyeittiđ jieijâs paloid. +Saammâl já čuoškah. +Saammâl já čuoškah () lii kuuđâd uási käävciuásásii kyevtkielâg Rumbu-kirjerááiđust. +Taan kirje maainâs lohtâšuvá loppâkiäsán. +Mainâsist Saammâl keččâl navdâšiđ kesiehidijn nuuvt ennuv ko máhđulâš. +Čuoškah kale meid navdâšeh, já Samâlist lii toiguin tuotâ killáámuš. +Tast álgá suu fiäráán, mon feeriidijn sun uáppá skipárijdis iššijn, et aašijn láá ain kyehti pele. +Kirje almostui ive 2019. +Lemland lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. +Lemlandist ääsih 2 136 olmožid, já ton vijdodâh lii 965,30 km², mast 852,07 km² lii čääci. +Lemland naaburkieldah láá Föglö, Jomala, Lumparland, Maarianhamina já Sund. +Bengtsböle, Bistorp, Björklund, Flaka, Granboda, Haddnäs, Hellestorp, Järsö, Knutsboda, Kungsholm, Lemböte, Norrby, Nåtö, Prestgården, Rörstorp, Stackskär, Söderby, Vessingsboda já Vesteränga. +Suáluistaatâ. +Suáluistaatâ lii staatâ, mon vuosâsajasiih kuávluh láá jo-uv oovtâ teikkâ maaŋgâ suollust. +Listo suáluistaatâin. +Taat lii listo staatâin, moh hämmejuvvojeh suollust teikkâ suolluin iäge lah uásildgin oovtâgin nannaamist. +Suáluistaatah +Listo čyeti-iivijn. +Taat lii listo ihetuháttijn já čyeti-iivijn. +Čyeti-iivij siiđoh siskáldeh listoid iheluuvijn já iivijn. +Kulmânubálovváád ihetuhháát oKr. +- Kyehtnubálovváád ihetuhháát oKr. +- Ohtnubálovváád ihetuhháát oKr. +- Lovváád ihetuhháát oKr. +- Oovcád ihetuhháát oKr. +- Káávcád ihetuhháát oKr. +- Čiččâd ihetuhháát oKr. +- Kuuđâd ihetuhháát oKr. +- Viiđâd ihetuhháát oKr. +Čyeti-iveh +Staatâ. +Staatâ meerhâš sehe kuávlu já vuoigâdvuotâvuáháduv. +Pooliitlávt já kuávlulávt staatâ lii jiečânâs já ohtâlâs olesvuotâ. +Nube tááhust tot lii haaldâtlâš, vuoigâdvuođâlâš já ekonomâlâš vuáhádâh. +Perâvárdám. +Perâvárdám lii Suomâ várdájeijei toimâhäämi, mon aktiviteeteh láá uáivildum perruid. +Ulmen lii faallâđ ohtâsii tooimâ ubâ perrui várdámlihâstâs áárvui mield, ige vyelediđ várdámlihâstâs ahemuddo-ohjelm algâttemave. +Ulmen lii meiddei puđâldiđ oovtâst luándust uccâ párnáid heivejeijee vuovijn. +Perâvárdámân iä lah miäruštâllum sierânâs šoddâdemulmeh, já toimâ tábáhtuvá várdámlihâstâs almolij áárvui já šoddâdemuulmij mield. +Perâvárdámtooimâ tubdâldâhhân lii uárree. +Perâvárdám ij lah várdámlihâstâs eidusâš šoddâdemtoimâ. +Tot lii perruu ohtâsâš uápásmemmätki várdámtooimân. +Nubij sanijguin tot fáálá perruid máhđulâšvuođâ uápásmuđ toos, mii várdámlihâstâs lii. +Perruuh uápásmuveh eidusii várdámtooimân rávhálávt já jieijâs taavtâ mield om. +uásálistmáin lippukode muhhijd, leiráid já eres tábáhtussáid. +Perâvárdámtooimân pyehtih uásálistiđ puoh perruuh, main láá vuálá škoovlâ ahasiih päärnih. +Perâvárdámohjelm aktiviteeteh láá vuávájum 3-6-ihásáid parnijd. +Perruuh pyehtih uásálistiđ perâvárdámtooimân nuuvt kuhháá ko tain láá vuálá škoovlâ ahasiih päärnih. +Tooimâ puáhtá algâttiđ meiddei jo ovdil ko puárásumos pärni tiävdá kulmâ ive. +Nuorâbeh päärnih pyehtih uásálistiđ tooimâm jieijâs ovdánemtääsi mield. +Perâvárdámist toimâohtâdâh lii ubâ peerâ, ige pärni tâi rävisolmooš. +Perâvárdámjuávkun kuleh perruuh, ađai päärni já ucemustáá oovtâ rävisulmuu hammim ohtâduvah. +Perâvárdámjuávhu stivrejeijen puáhtá toimâđ ohtâ já siämmáš olmooš, tâi ovdâsvástádâs jieškote-uv aašijn juáhhoo tooimân uásálistee rävisulmui kooskân. +Ideaaltiileest perâvárdámstivrejeijest lii hárjánem lippukoddeest. +Wikipedia. +Wikipedia lii neetist leijee maaŋgâkielâsâš rijjâ tiätusänikirje, mon vuáđđun lii MediaWiki-tekniik. +Wikipedia vuáđudui uđđâivemáánu 15. peeivi 2001. +Vuáđudeijeeh láin Jimmy Wales já Larry Sanger. +Kuru lii oovdiš kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Tot lohtui Ylöjärvi kaavpugân ive 2009 aalgâst. +Ive 2008 loopâst Kurust assii 2 759 olmožid, já ton vijdodâh lâi 717,59 km², mast 103,49 km² lâi čääci. +Kuru naaburkieldah lijjii Ikaalinen, Kihniö, Parkano, Ruovesi, Tampere, Virrat já Ylöjärvi. +Hainari, Itä-Aure, Kahanpää, Kahila, Kaitalahti, Karjula, Keihäsjärvi, Keihäslahti, Koivisto, Leppälahti, Luode, Länsi-Aure, Olkitaipale, Parkkuu, Pengonpohja, Petäjälammi, Pohjankapee, Poikelus, Riihikoski, Ristaniemi, Riuttanen, Riuttaskorpi, Sontu, Länsi-Teisko, Vaakaniemi, Niemikylä já Hankala. +Ive 2016 loopâst Kuru markkân čuákkipääihist assii 1 034 olmožid. +Maaninka lii oovdiš kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Tot lohtui Kuopio kaavpugân ive 2015 aalgâst. +Ive 2014 loopâst Maaninkast assii 3 748 olmožid, já ton vijdodâh lâi 575,13 km², mast 108,62 km² lâi čääci. +Maaninka naaburkieldah lijjii Iisalmi, Kuopio, Lapinlahti, Pielavesi, Siilinjärvi já Tervo. +Haatala, Halola, Jynkänniemi, Kurolanlahti, Käärmelahti, Kinnulanlahti, Lappetelä, Lappvetelä, Leppälahti, Onkivesi, Pohjois-Haatala, Pulkonkoski, Tavinsalmi, Tuovilanlahti, Varpasmaa, Venäjänsaari já Vianta. +Karttula lii oovdiš kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. +Tot lohtui Kuopio kaavpugân ive 2011 aalgâst. +Ive 2010 loopâst Karttulast assii 3 499 olmožid, já ton vijdodâh lâi 588,75 km², mast 115,37 km² lâi čääci. +Karttula naaburkieldah lijjii Kuopio, Maaninka, Suonenjoki já Tervo. +Kieldâlahtem. +Karttula lohtui Kuopio kaavpugân uđđâivemáánu 1. peeivi 2011. +Talle Karttula markkân čuákkipääihist šoodâi Kuopio kaavpug 43. kaavpuguási. +Karttula eres siijdâin já čuákkipaaihijn iä šoddâm kaavpuguásih. +Karttulast láá kulmâ čuákkipääihi: markkân, Pihkainmäki já Syvänniemi. +Airaksela, Haapamäki, Hakulila, Hautolahti, Humalaniemi, Joutsensalmi, Juurikkaniemi, Karttula (markkân), Keihästaival, Kemppaanmäki, Koivujärvi, Koivulahti, Koskenkylä, Kuivaniemi, Kuttaniemi, Käpysalo, Lietemäki, Lyytikkälä, Nuutila, Pihkainmäki, Punnonmäki, Riitlampi, Riuttala, Salinmaa, Sammankontaus, Soinlahti, Syvänniemi, Vaarunjärvi, Valkeistaival, Viitataival, Virmaanpää já Kuttakoski. +Nube käldee mield Karttula siijdah láá markkân lasseen Airaksela, Etelä-Karttula, Itä-Karttula, Luvemäki, Pihkainmäki, Riuttala já Syvänniemi. +Karl Wahlgren. +Karl (Kaarlo) Wahlgren () lâi syemmilâš kirječällee. +Sun keevtij nommâmeerhâid "Warto" já "K. Warto". +Haukivuori lii oovdiš kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. +Tot lohtui Mikkeli kaavpugân ive 2007 aalgâst. +Ive 2006 loopâst Haukivuorist assii 2 268 olmožid, já ton vijdodâh lâi 504,03 km², mast 115,37 km² lâi čääci. +Haukivuori naaburkieldah lijjii Kangasniemi, Mikkeli, Pieksämäki já Virtasalmi. +Asemankylä, Haukivuori markkân, Kantala, Nykälä, Häkkilä, Pitkäaho, Moilala, Pohjalahti, Sarselinkylä, Tervalahti, Tuliniemi já Taipale. +Haukivuori kuávdáš lii suulân 41 km keččin Mikkeli kuávdáást. +Aapo Lyytinen. +Abraham (Aapo) Lyytinen () lâi syemmilâš tivtâsteijee. +Sun keevtij nommâmeerhâ "Sampoinen". +Čapis sorme. +Puávuirotto lávdá čapisrotá suámsurij käskimist. +Čapis sorme lavdâškuođij majemustáá ive 1346 Tave- Ruošâst. +Lii meid árvuštâllum, ete epidemia ličij álgám jo-uv Kiinast teikkâ Koskâ-Aasiast, kost tot laavdâi Ruošâ peht Čapismeerâ paijeel Konstantinopolân já Aleksandrian, talle ubâ Alda-Nuortâs já ive 1347 Euroop haammânkaavpugáid Italiast já Ranskaast. +Tobbeen epidemia laavdâi čuávuvái iivij ääigi ubâ Euroopân já majemužžân Ruošâ ristâoskolâš ossijd 1350-lovvoost. +Čapis sorme tovâttem aalmuglappum tovâttii Euroopâst stuorrâ ohtsâškodálâš já ekonomâlâš nubástusâid, tastko pálhálij sajattâh puáránij pargovyeimi vänivuođâ tiet. +Kiinalij historjákiirjijn iä kuittâg kávnoo mainâšumeh rottoost ovdil 1640-lovo. +Koskâ-Aasiast Issyk Kulist láá eromâš ennuv häävdih iivijn 1338-1339 já motomin hävdikeeđgijn lii jäämmimsuijân almottum rotto. +Tobbeen taavdâ laavdâi Čapismeerân sehe máádás. +Tavas teikkâ Čapismeerâ viestârbel tot ij algâsajestis lavdâm, tastko Maadâ-Ruošâ muslimijn iä lamaš kävppikoskâvuođah teikkâ ereskin koskâvuođah tobbeen ässei ristâhâsâigijn. +Epidemia lavdâm. +Majemuu pirâstem ääigi iivij 1345-1346 pirâsteijei juávhust šoodâi rotto. +Gabriele de Mussis muštâlusâst mongoleh paččii katâpulttijgijn roto uuhrij rummâšijd muuvrâ paijeel genovalij toorjâsajan, vâi genovaliih virrii. +Taat lii máhđulâš, mutâ miasmateorian oskoo pirâsteijeeh liččii ušom vuárdám, ete rummâšeh vistig háisuškuottii, vâi toh levâttii "hyenes ááimu". +Nuubij sanijguin lii tuođânálásub, ete tavdâ laavdâi Kaffa kaavpugân jurssein, moh lijjii peessâm kaavpug siisâ ton muuvrâi loomij peht. +Epidemia oinuuškuođij kaavpugist syeinimáánust, já čohčuv tot lâi jo jyehi saajeest. +Ive 1349 tavdâ laavdâi Anatolia siseennâm várádâhkuávloid. +Egypti Aleksandrian čapis sorme poođij algâčohčuv 1347 kävppitaampâ fáárust Konstatinopolist teikkâ Maadâ-Ruošâst, kost Epygti kavpâšij ennuv. +Aleksandriast epidemia lavdâškuođij Niili mield máádás sehe nuortâs já viestârân. +Meid Jeddast epidemia lâi hyeni, mutâ Medina šeštui. +Ristiina () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. +Tot lohtui Mikkeli kaavpugân ive 2013 aalgâst. +Ive 2012 loopâst Ristiinast assii 4 856 olmožid, já ton vijdodâh lâi 742,02 km², mast 175,87 km² lâi čääci. +Ristiina naaburkieldah lijjii Hirvensalmi, Mikkeli, Mäntyharju, Puumala já Suomenniemi. +Alasjärvi, Haikola, Hangastenmaa, Hanhijärvi, Hartikkala, Hauska, Heikkilä, Heinniemi, Heramäki, Hiirimäki, Himalanpohja, Himalansaari, Huttula, Hytölä, Inkarila, Innala, Jukarila, Juottila, Juvela, Järvenpää, Kaipiala, Kapala, Karhila, Keriniemi, Koivakkala, Koljola, Korhola, Korpela, Kosola, Kuomio, Kuomiolahti, Kurvila, Kylänlahti, Käenniemi, Laasola, Laitiala, Lappilanmäki, Laurikkala, Liiansaari, Liikala, Lintuniemi, Lyytikkälä, Mahkola, Marjoniemi, Mielua, Minkkilä, Mäkelä, Närhilä, Outila, Pakinniemi, Parkatniemi, Pettilä, Puntala, Pylkkälä, Pyrhölä, Pöntilä, Rahikkala, Rikantila, Roinila, Sattila, Savela, Simola, Sokkala, Surno, Syrjälä, Sydänmaa, Taipale, Tarhola, Tiirola, Tiusala, Toijola (Toijala, Kyyrö), Tukiala (Tukialanlahti), Tuukkala, Valkola, Vitsiälä, Ylölä já Yövesi. +Siijdah ive 1924. +Ive 1924 Ristiinast lijjii ohtsis 58 sijdâd: Alasjärvi, Haikola, Hangastenmaa, Hartikkala, Heikkilä, Heramäki, Hiirimäki, Himalansaari, Huttula, Hytölä, Inkarila, Juottila, Juvela, Järvenpää, Kapala, Karhila, Keriniemi, Koivakkala, Koljola, Korhola, Korpela, Kosola, Kuomio, Kuomiolahti, Kylänlahti, Laasola, Laitila, Lappilanmäki, Laurikkala, Liiansaari, Liikala (markkân), Lintuniemi, Lyytikkälä, Mahkola, Marjoniemi, Minkkilä, Mäkelä, Närhilä, Outila, Parkatniemi, Pettilä, Puntala, Pöntilä, Rahikkala, Sattila, Savela, Simola, Sokkala, Surno, Sydänmaa, Taipale, Tarhola, Tiirola, Tiusala, Toijola, Vitsiälä, Ylölä já Yövesi. +Savonranta lii oovdiš kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. +Tot lohtui Savonlinna kaavpugân ive 2009 aalgâst. +Ive 2008 loopâst Savonrantast assii 1 155 olmožid, já ton vijdodâh lâi 568,18 km², mast 184,07 km² lâi čääci. +Savonranta naaburkieldah lijjii Enonkoski, Heinävesi, Kerimäki, Kitee, Liperi já Rääkkylä. +Hanhijärvi, Hankavaara, Lapinlahti, Paasniemi, Pirttimäki, Säimen, Rönkönvaara, Turtianniemi, Oriniemi, Leivola já Vuokala (markkân). +Ive 1924 Ristiinast lijjii ohtsis 9 sijdâd: Hanhijärvi, Hankavaara, Lapinlahti, Paasniemi, Pirttimäki, Rönkönvaara, Turtianniemi, Vihtari já Vuokala (markkân). +Kerimäki lii oovdiš kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. +Tot lohtui Savonlinna kaavpugân ive 2013 aalgâst. +Ive 2012 loopâst Kerimäkist assii 5 526 olmožid, já ton vijdodâh lâi 876,46 km², mast 318,81 km² lâi čääci. +Kerimäki naaburkieldah lijjii Enonkoski, Kesälahti, Kitee, Punkaharju já Savonlinna. +Kerimäki pitejâš vuáđudui ive 1642. +Alakuona, Anttola, Haapalahti, Haapaniemi, Hevossalo, Hälvä, Jouhenniemi (markkân), Karvila, Kattilamäki, Kerimäki, Kumpuranta, Kuokkala, Laakkola, Luotojärvi, Lötjölä, Louhi, Makkola, Moiniemi, Nojanmaa, Paakkunala, Paasniemi, Pihlajaniemi, Pitkälä, Raikuu, Rauvanniemi, Riikola, Ruokojärvi, Ruokolahti, Ruokoniemi, Silvola, Simpala, Toroppala, Vuokala já Yläkuona. +Ive 1924 Kerimäkist lijjii ohtsis 32 sijdâd: Alakuona, Anttola, Haapalahti, Haapaniemi, Hevossalo, Hälvä, Jouhenniemi (markkân), Karvila, Kattilamäki, Kerimäki, Kumpuranta, Kuokkala, Laakkola, Luotjärvi, Lötjölä, Makkola, Moiniemi, Nojanmaa, Paakkunala, Paasniemi, Pihlajaniemi, Pitkälä, Raikuu, Rauvanniemi, Riikola, Ruokojärvi, Ruokolahti, Ruokoniemi, Simpala, Toroppala, Vuokala já Yläkuona. +Valtimo lii oovdiš kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. +Tot lohtui Nurmes kaavpugân ive 2020 aalgâst. +Ive 2019 loopâst Valtimost assii 2 103 olmožid, já ton vijdodâh lâi 838,07 km², mast 37,75 km² lâi čääci. +Valtimo naaburkieldah lijjii Nurmes, Rautavaara já Sotkamo. +Elomäki, Haapakylä (markkân), Halmejärvi, Hirsikangas, Kalliojärvi, Karhunpää, Koiravaara, Koppelo (Koppelojärvi), Nuolijärvi, Pajukoski, Puukari, Rasimäki, Rumo, Sivakkajoki, Sivakkavaara, Verkkojoki já Ylä-Valtimo. +Aanaar kieldâ vuáđudui ive 1876. +Ihe 2018 loopâst Anarist assii 6 930 olmožid, kiäin čuákkipaaihijn 4 386, ađâi 65,9% ässeelovvoost. +Aanaarjäävri ääldis lii šoddâm, ko vuáđukällee kiäldusvuotâ lii purgánâm. +Vuáluskulij já pajaskulij sirdâšum källeelaigoseh kočoduvvojeh vuáijumleehhin já horstin. +Aanaarjäävri nuorttiibeln vuálgá Paččvei, mii mana stuárráámuu uásild Taažâ já Ruošâ räjijuuhân já luáštá Bøkfjorden-vuonân, Barentsmeerân alda Kirkkonjaargâ. +Aanaarjäävri stuárráámuuh joorŋah láá Äijihjorŋâ, Skállujorŋâ, Cuobbuujorŋâ, Kálbáiääpi já Čyetpecjorŋâ. +Kuolij ištâdem aalgij ive 1976, ko čäsuáivi tulvâdem keežild monâttum kuolijd koolgâi sajanpieijâđ jáávrán. +Ive 2007 Aanaarjäävri saalâsmeeri lâi 192 000 kg, mast šapšâ já riäská lijjii ohtsis 65 000 kg, já kuávžur lâi 47 000 kg. +Abuja lii Nigeria uáivikaavpug já ässeeloovoos mield Nigeria kávcádin stuárráámus kaavpug. +Ive 1976 Nigeria meridij sirdeđ uáivikaavpug Lagosist Abujan, mutâ virgálávt Abujast šoodâi uáivikaavpug esken juovlâmáánu 12. peeivi 1991. +Áhujävri (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst kuttâ kilomeetter Avelist nuortâs. +Algeriast láá maaŋgah aalmuglâšmeecih, main Tassili n'Ajjer lii Unesco maailmärbičuosâttâh. +Suu enni lii ruátálâš já eeči maadâsämmilâš. +Tego suomâkielân-uv meid anarâškielân láá lasettum pustaveh, moh iä läättinkielâst kavnuu. +1969) lii anarâš máttáátteijee, kielâpargee, livđojeijee, jyeigee, lávloo já musikkár. +Anni Sarre () lâi anarâš kirječällee, tivtâsteijee já máálájeijee. +Suu sämmilâš nommâ lâi Postâ Maati Ánná. +Anni Sarre lâi vuálgus Väävli siijdâst, mii lii Aanaarjäävri riddoost suulân 40 km keččin Aanaar markkânist. +Suu peerâ lâi anarâš, já anarâškielâ lâi suu eenikielâ. +Sarrest ij lamaš čällee akateemisâš škovlim. +Sun lâi taggaar čällee, kii čáálá puđâldâssân já kiän motivaation lii eromâšávt ilo čäälliđ jieijâs feerimijn já huámmášuumijn. +Sarre ij lamaš tuše čällee já poorgâi meiddei eres taaiđâsuorgijn - tegu maaŋgah eres-uv algâaalmugčälleeh. +Sun lâi ovdâmerkkân máálájeijee-uv. +Sarre čaalij "Spejâlistem - Heijastus" -tihtâkirje, mii almostui ive 2014 já siskeeld suulân 75 tihtâd. +Ovdâmerkkân "Uđđâivemáánu"-nommâsii tiivtâst puolâš aktivlávt cipco suormâid já muáđuid. +Ovdâmerkkân "Ovdâšeh"-nommâsii tiivtâst láá kovvejum sämmilij ärbivuáváliih oskomušah luudijn. +Humoristlâš tihtâ lii ovdâmerkkân "Čuoškâ"-nommâsii tihtâ, mast čuoškâ eellim nohá ko tot kirdá njuolgist Raid-miärkán. +"Puástu pismâr" -nommâsâš tihtâ-uv lii humoristlâš. +Tyellitälli čällee čáálá meiddei jieijâs tobdoin já paloin - ovdâmerkkân "Jäämmim"- já "Palo"-nommâsijn tiivtâin. +Kirje kuhemus tihtâ lii "Aanaarjáávrán"-nommâsâš tihtâ. +Almaah láá "puásuialmaah" ("Puásuialmai"-nommâsâš tihtâ), já nisoneh láá korrâ "imâš nisoneh" ("Säminissoon"-nommâsâš tihtâ), eenih já ááhuh - mut meiddei "hiäjubeh liteh" ("Vaje"-nommâsâš tihtâ). +Jiešalnees "Mondiet? +"-nommâsii tiivtâst sun tuáivu lase unnuuvâšvuođâ. +Anu Aino-Sisko Maarit Avaskari (oovdiš Anu Aino-Sisko Maarit Pietikäinen) lii anarâš sämipolitikkár, kii áásá Avelist. +Ohtân suijân suomânij iäroid láá eres kuávluin ovdil arabiakielâ sarnum algâalgâliih kielah, main láá puáttám uđđâ säneh já moh láá motomin meid vaiguttâm jienâdmân já sänioornigân. +Aŋŋel (já) lii uccâ siijdâš Aanaar kieldâst. +Ive 2019 Aŋŋel kuávlust assii 83 olmožid. +Sijdâ lii Aanaarjuuvâ riddoost Taažâ rääji aldasijn, já stuárráámus uási ton ässein sárnuh orjâlâškielâ. +Aŋŋel lii suulân 61 km keččin Kärigâsnjaargâst já suulân 62 km keččin Aanaar markkânist. +Barack Hussein Obama II (š. porgemáánu 4. peeivi 1961, Honolulu, Havaiji, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš politikkár. +Ovtâstum staatâi demokraatlâš piäládâhân kullee Obama lâi ive 2008 vaaljâin Ovtâstum staatâi vuossâmuš čappâd, kii lâi uáivipiäláduv presidentiävtukkâs, já vuossâmuš čappâd, kii šoodâi Ovtâstum staatâi presidentin. +Sun lii meid vuossâmuš Ovtâstum staatâi nannaampele ulguubeln šoddâm president. +Barbados finnij jiečânâsvuođâs Ovtâstum kunâgâskoddeest ive 1966, mutâ ive 2021 räi tot lâi parlamentaarlâš monarkia já staatâjođetteijen tooimâi nomâlávt Elizabeth II. +Barbados šoodâi täsiväldin skammâmáánu 29. peeivi 2021, kuás tot finnij meid vuosmuu presidentis, ko staatâ oovdiš kenraalkuvernöör Sandra Mason šoodâi uđđâ staatâjođetteijen. +Basel (já) lii kaavpug Sveeicist, Basel-Stadt kantonist. +Baselist ääsih 173 863 olmožid. +Ton vijdodâh lii 23,85 km², já alodâh 260 m. +Beirut () lii Libanon stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Tot huksejui tast maŋa ko hirmosstormâ tuššâdij ovdii uáivikaavpug, Belize City, ive 1961. +Belize ránnjáenâmeh láá tavveen Meksiko sehe nuorttân já mäddin Guatemala. +Belize lii juohhum kuuđâ kuávlun ("districts"). +Kuávluh láá juohhum 31 pirrâdâhân. +Páiháliih ääših haldâšuvvojeh kaavpug-, kieldâ-, sijdâ- já siärvusváldustiivrâin. +Belizest láá 2 kaavpugváldustiivrâ: Belize City já Belmopán. +Betschwandenist ääsih 192 olmožid. +Uđđâ kieldâst ääsih 9 634 olmožid (31.12.2020), já ton vijđodâh lii 430,03 km2. +Bettingenist ääsih 1 167 olmožid. +Braunwaldist ääsih 298 olmožid. +Ton ránnjástaatah láá mäddin Elefanttähtiriddo, Ghana já Togo, maadânuorttân Benin, tavenuorttân Niger já tavveen Mali. +Canberra lii Australia uáivikaavpug já kávcádin stuárráámus kaavpug. +Siseennâm kaavpugijn tot lii puoh stuárráámus Australiast. +Costa Rica ránnjáenâmeh láá tavveen Nicaragua já maadânuorttân Panama. +Cotonou lii Benin maadâuásist, Guinealuohtân kullee Beninluovtâ riddoost. +Edgar Allan Poe () lâi ovtâstumstaatâlâš čällee, tivtâsteijee já kirjálâšvuođâ kritikkár, kiäm tobdeh pyeremustáá suu tiivtâi já novellij peht. +Ton täsnitieđâlâš symbol lii 🜨. +Eeva Leena Tenhunen () lâi syemmilâš kirječällee. +Näimilito čuolmâdim maŋa ive 1968 suu nommâ lâi Eeva Leena Palosuo, mutâ puoh suu kirjeh almostuvvii noomáin Eeva Tenhunen. +Sun čaalij ohtsis oovce kirjed. +Sun čaalij pajeuáppen Savonlinna nieidâlyseost ive 1956 já valmâštui Tuurku ollâopâttuvâst humanistlâš tiettui kandidaatin ive 1961. +Sun poorgâi eenikielâ já historjá máttááteijen Kiteest, Kiuruvesist já Sukeva siijdâst, mii kulá Sonkajärvi kieldân. +Eeva Tenhunen čaalij ohtsis oovce kirjed. +Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii San Salvador. +El Salvador ránnjástaatah láá maadâviestârist Honduras já taveviestârist Guatemala. +Ton maadârääji lii Kuálhismeerâ riddo. +El Salvador lii juohhum 14 departementân ("departamentos"), moh láá juohhum 262 kieldân ("municipios"). +Departementeh láá juohhum meiddei neelji kuávlun: viestârkuávlun ("occidental"), koskâkuávlun ("central" já "paracentral") já nuorttâkuávlun ("oriental"). +Elmist ääsih 622 olmožid. +Engist ääsih 591 olmožid. +Ton vijdodâh lii 40,70 km², já alodâh 812 m. +Espanjatavdâ Suomâst. +Espanjatavdâ Anarist. +Espoost ääsih 297 519 olmožid, já ton vijdodâh lii 528,03 km², mast 215,70 km² lii čääci. +oromokielân: "Itoophiyaa", somalikielân: "Itoobiya", tigrinjakielân: "ኢትዮጵያ") lii siseennâmstaatâ Afrik čuárvist. +Tot lii ohtâ maailm puárásumos enâmijn. +Ton uáivikaavpug Addis Abeba lii suulân kaskoo staatâ. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Evijärvi markkân. +Ghana viehâduvâst lii máhđulâš iäruttiđ aainâs-uv 75 eres juávkkud, main stuárráámus uási láá hirmâd uceh, mutâ suullân 10 láá nummeerlávt merhâšitteeh. +Glarus Südist ääsih 9 634 olmožid. +Glarus Süd kieldâ šoodâi uđđâivemáánu 1. peeivi 2011, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân. +Guatemala ránnjástaatah láá tavveen já viestârist Meksiko, tavenuorttân Belize, nuorttân Honduras já maadânuorttân El Salvador. +Guatemalasta máádás lii Kuálhismeerâ. +Guatemala lii juohhum 22 departementân ("departamentos"), moh láá juohhum 340 kieldân ("municipios"). +Guatemala vuáđulaavâ 143 § mield já Guatemala ive 1993 aalmuglâškielâlaavâ 1 § mield staatâ virgálâš kielâ lii espanjakielâ. +Tom sárnuh suulân 93% guatemalalijn juo-uv ennikiellân teikkâ nubben kiellân. +Espanjakielâ lasseen Guatemalast láá 23 aalmuglâškiellâd (). +Täin 23 kielâst 21 kuleh mayakieláid. +Mayakielâi lasseen aalmugâškieláid kuleh xinkakielâ já garifunakielâ, moh iä lah mayakielah. +Gabú, Guinea-Bissau nubben stuárráámus kaavpug +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Hailuoto markkân. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Halsua markkân. +Harry Potter lii brittilâš kirječällee J. K. Rowling čäällim fantasiakirjeráiđu, mast láá čiččâm uássid. +Kirjeh muštâleh nuáidikaandâst, Harry Potterist, já suu fiäránijn skipárijdiskuin Ron Weasleyin já Hermione Grangeráin Hogwarts (suom. +Čällee. +J. K. Rowling šoodâi Yatest Eŋlandist ive 1965. +Sun čaalij vuosmuu párnáid já nuoráid uáivildum kirjees "Harry Potter and the Philosopher's Stone" ive 1997 já joođhij rááiđu val kuuđâ kirje verd. +Tast maŋa sun lii čáállám kiirjijd rävisulmuid. +Kirjerááiđu historjá. +Rowling finnij jurduu Harry Potterân junást, moin sun lâi maađhâšmin Manchesterist Lontoon ive 1990. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Hartola markkân. +Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Tegucigalpa. +Honduras ránnjáenâmeh láá viestârist Guatemala, maadâviestârist El Salvador já maadânuorttân Nicaragua. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Hyrynsalmi markkân. +Ijjävri (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst, siämmáánommâsii jäävri riddoost. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Ilomantsi markkân. +Virgálijn kielâin enâmustáá kevttih hiindi- já eŋgâlâskielâ. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Isojoki markkân. +Tast maŋa almostui vala kuttâ Harry Potter -kirje, main puohah lijjii miänástusah. +Jesi lii kaavpug Koskâ-Italiast, Marche kuávlust, suulân 20 km keččin Adriameerâ riddoost. +Ton täsnitieđâlâš symbol lii ♃. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Juuka markkân. +Kaavpug kuávdáš lii Jyväsjärvi pirrâ. +Jyväsjärvist lii ohtâvuotâ Päijännen Äijäläčuálmi miätá. +Ohtsis toh láá suullân love miljovn, main 254 láá paijeel 500 km2. +Kaarlo Juho Ståhlberg (algâaalgâst Carl Johan;) lâi syemmilâš vuoigâdvuođâtiettee já politikkár. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Karijoki markkân. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Karstula markkân. +Kaavpugist lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Kaskisij kuávdáščuákkipäikki. +Kasmir, olmâ nommâ Thomas Antero Kirjonen (š. njuhčâmáánu 27. peeivi 1985, Espoo, Suomâ) lii syemmilâš musikkár já nuotâsteijee. +Alahärmä, Kortesjärvi já Ylihärmä kieldah lahtojii Kauhavan uđđâivemáánu 1. peeivi 2009. +Kaavpugist lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Helsig kuávdáščuákkipäikki. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Kaustisij markkân. +Kenia finnij jiečânâsvuođâs ive 1963 já šoodâi täsiväldin ive 1964. +Eenikielâliih sárnooh pasteh toollâđ ärbivuáválijd kielâkevttimohtâvuođâid, já sij nannejeh kielâkevttim uđđâ kielâkevttimsuorgijn-uv. +Ive 1979 räi kieldâ nommâ lâi "Kiemâjäävri táálunkieldâ" (). +Alapaakkola, Hirmula, Ilmola, Itäkoski, Jokisuu, Kiemâjäävri markkân, Koroiskylä, Lassila, Laurila, Lautiosaari, Liedakkala, Länsikoski, Maula, Pörhölä, Ruottala, Sompujärvi, Törmä já Viitakoski. +Ton almostitmân lâi tárbu, tastko anarâšâin iä lamaš sijjân uáivildum tieđettemkanavah. +Lostâ almostitij puohlágán uđđâsijd já tiäđáttâsâid, moh kuoskii anarâššáid. +Toi lasseen loostâst lijjii almostum keppisub mainâseh-uv, nuuvtko koonstah ađai "niiksih". +Lostâ lâi meid uáivildum foorumin. +Kierrâš rähtim tohhui nuuvt hälbin ko máhđulâš. +Lostâ ij toijum, iäge tast lamaš koveh. +Tekstâ fallui táválâš tekstân, mii ij váldám ennuv saje já mon puovtij luuhâđ maggaar tiätumašináin peri. +Lohheeh, kiäin ij lah internet-ohtâvuotâ, puohtii tiiláđ Kierâččist pááppârversio. +Tot lâi printtâ, mii vuolgâttui kooveert siste poostâ peht. +Kierâš lâi uáivildum puohháid, kiäh mättih anarâškielâ já láá kiddiistum anarâš aašijn. +Kiina aalmugtäsiväldi teikâ Kiina lii staatâ Aasiast. +Kiina lii ässeelovo mield maailm stuárráámus staatâ. +Kiina lii vijđoduv mield Ruošâ já Kanada maŋa maailm kuálmâdin stuárráámuš staatâ. +Kiinast láá 14 ránnjástaattâd: Afganistan (ohtâsâš rääji tuše 76 km), Bhutan, India, Kazakstan, Kirgisia, Laos, Mongolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Ruoššâ, Tadžikistan, Tave-Korea já Vietnam. +Kiinast lii meiddei merârääji Japanáin já Maadâ-Koreain. +Jangtse lii Kiina kuhemus juuhâ. +Ton kukkodâh lii suulân 6 300 km, já kulgâmvijđodâh lii suulân 1,8 miljovn km2. +Jangtse lii maailm kuálmádin kuhemus juuhâ Amazon já Niili maŋa. +Kiina alemus vääri lii Mount Everest, mii lii meid ubâ maailm alemus vääri. +Ton alodâh lii 8 848,86 m merâasseest. +Mount Everest lii Himalaja váráduvâst, Nepal já Kiina koskâsii rääjist. +Šoŋŋâdâh lii subarktâlâš tavveen já trooppisâš mäddin. +Kiina lii juohhum 22 eennâmkoodán. +Virgeomâhááh rekinisteh távjá Taiwan 23. eennâmkodden. +Eennâmkuudij lasseen Kiinast láá meiddei 5 autonomisii kuávlu, 4 jiešhaaldâtlii kaavpug já 2 eromâšhaldâšemkuávlu. +Autonomisijn kuávluin stuárráámus uási viehâduvvâst kuleh ucceeblovoaalmugáid. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Kinnula markkân. +Tastko Lohtaja, Kälviä já Ullava lijjii suomâkielâliih kieldah já Kokkola lâi kyevtkielâlâš (suomâkielâ eenâblovokiellân), te Kokkola ruotâkielâlij ässei meeri kiäppánij mottoom verd, mut kieldâ pisoi kuittâg kyevtkielâlâžžân. +Kokkola lii Suomâ tavemus kyevtkielâlâš kieldâ. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Konnevesi markkân. +Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Bangui. +Koskâ-Afrik täsiväldi lii Afrik koskâuásist. +Ton ránnjáenâmeh láá Tšad tavveen, Sudan já Maadâ-Sudan tavveen já nuorttân, Kongo demokraatlâš täsiväldi já Kongo täsiväldi mäddin sehe Kamerun viestârist. +Staatâ vijđodâh lii 622 984 km². +Ko saahâ lii šoŋŋâduvâst, te Koskâ-Afrik täsivääldi puáhtá jyehiđ kyevti uásán. +Taveuásist lii ohtâ arvepaje jyehi ive vyesimáánust čohčâmáánun. +Arvepaje ääigi arva suulân 875-1 000 mm. +Mudoi šoŋŋâdâh lii uáli koškes. +Maadâuásist vuod šoŋŋâdâh lii trooppisub. +Tobbeen koške paje pištá tuše kyehti mánuppaje (juovlâmáánu já uđđâivemáánu), já koskâmiärálávt arva 1 500-2 000 mm jyehi ive. +Ive koskâliegâsvuotâ lii mäddin 23 °C já tavveen 26 °C. +Tavveen liegâsvuotâ mulsâšud kuittâg eenâb ko mäddin. +Koskâ-Afrik täsiväldi lii Afrik saavaankuávlust, mut šadolâšvuotâ mulsâšud ennuv tavveen máádás. +Tavveen iä lah muorah. +Mäddin vuod lii trooppisâš arvemecci. +Koskâ-Afrik täsivääldi alemus vääri lii Mont Ngaoui (1 410 m). +Koskâ-Afrik täsiväldi lii juohhum 14 prefektuurân, kyevti ekonomâlii prefektuurân (Vakaga já Sangha-Mbaéré) já oovtâ haaldâtlii kaavpugkuávlun (Bangai). +Koskâ-Afrik täsiväldi lii maaŋgâkielâlâš eennâm. +Ethnologue mield tobbeen láá 72 ellee kiellâd. +Staatâ virgáliih kielah láá ranskakielâ já sangokielâ. +Koskâ-Afrik täsiväldi uásálistij Olympialáid vuossâmuu keerdi ive 1968 já lii uásálistám jyevi tove ive 1984 rääjist, mut tot ij lah vala vuáittám oovtâgin miitaal. +Kuovdâ-Amerik lii Amerik koskâuási, kezis kuátku Tave- já Maadâ-Amerik kooskâst. +Kuovdâ-Amerik viestârpeln lii Kuálhismeerâ já ton nuorttiibeln Karibiameerâ. +Kuáđhu kezimus uási lii Panamast. +Kuovdâ-Amerik vijđodâh lii paijeel 500 000 km². +Kuovdâ-Amerikân kuleh 7 staattâd, main ääsih áárvu mield suulân 47 600 000 olmožid. +Panama lovoin láá fáárust sehe Panama Kuovdâ-Amerik uási lovoh ete ton Maadâ-Amerik uási lovoh. +Kaavpugist lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Kuhmo kuávdáščuákkipäikki. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Kuortane markkân. +Ive 2019 Kuttoorist assii 17 olmožid. +Kuáppil (, já) lii siijdâš Aanaar kieldâst Avveeljuuvâ vuoluukeejist. +Kuávská áásá mielâstis soojijn, main láá puáris kuácceemeecih já ennuv šadolâšvuođâ rááhtuslâš molsom. +Tot kulá káránâsluddijd, moh láá káránâs lasseen nelji: ruošâkáránâs ("Garrulus glandarius"), kuávská ("Perisoreus infaustus"), lädikuávská ("Pica pica"), vuorâččâs ("Corvus corone cornix"). +Laapi šoŋŋâdâh lii subarktisâš já toos vaaigut Tave-jieŋâmeerâ Golfvirde. +Tave-Laapi šoŋŋâdâh lii nannaamlâš, mut aldasâš Tave-Jieŋâmeerâ vaaigut kuittâg-uv toos. +Laapi eennâmkoddeest láá 21 kieldâd, main Ruávinjargâ, Kiemâ, Kiemâjävri já Tuárnus láá kaavpugeh. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Laihia markkân. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Lappajärvi markkân. +Leena Lehtolainen lii čáállám kyehti nuorâiroomaan, kulmânubáloh poolisromanid Maria Kalliost, nelji triller Hilja Ilveskerost, kyehti nooveelčuágálduv, nelji roomaan näimilittoost, oovtâ psykologâlâš triller já oovtâ tiätukirje. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Lestijärvi markkân. +Linjâšauto teikkâ bussi lii stuorrâ auto, moin maaŋgâs pyehtih mađhâšiđ siämmáá ääigi. +Linthalist ääsih 1 008 olmožid. +Ive 2019 Lismáást assii 16 olmožid. +Luganost ääsih 62 754 olmožid. +Ton vijdodâh lii 75,85 km², já alodâh 275 m. Lugano lii stuárráámus italiakielâlâš kaavpug Italia ulguubeln. +Cuáŋuimáánu 23. peeivi 1972 Brè-Aldesago já Castagnola kieldah lahtojii Luganon. +Cuáŋuimáánu 4. peeivi 2004 Breganzona, Cureggia, Davesco-Soragno, Gandria, Pambio Noranco, Pazzallo, Pregassona já Viganello kieldah lahtojii Luganon. +Cuáŋuimáánu 20. peeivi 2008 Barbengo, Carabbia já Villa Luganese kieldah lahtojii Luganon. +Cuáŋuimáánu 14. peeivi 2013 Bogno, Cadro, Carona, Certara, Cimadera, Sonvico já Valcolla kieldah lahtojii Luganon. +Ton uáivikaavpug, Luxemburg, lii ohtâ Euroop union neelji virgálii uáivikaavpugist. +Mali täsiväldi (,,) ađai Mali lii staatâ Afrikâst. +Mars täsnitieđâlâš symbol lii ♂. +Mattist ääsih 278 olmožid. +Angelou čaalij meid čiččâm kirje verd jiešeellimkeerdi, main vuosmuš, "I Know Why the Caged Bird Sings", almostui ive 1969. +Menišjävri () lii siijdâš Aanaar kieldâst paijeel 30 kilomeetterid Anarist Kittâl kulij. +Menišjäävrist ääsih vuálá 40 olmožid. +Merkurius täsnitieđâlâš symbol lii ☿. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Miehikkälä markkân. +Mitlödist ääsih 1 033 olmožid. +Ton uáivikaavpug lii Chișinău. +Monaco vijđodâh lii tuše 2,1 km², mii taha tast maailm nubben ucemus jiečânâs staatâ Vatikaanriijkâ maŋa. +Montenegro (; jurg. +"čapis vääri") lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Podgorica. +Movshâš. +Movshâš teikâ Moshâš () lii siijdâš Aanaar kieldâst Fáášku riddoost. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Muhos markkân. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Multia markkân. +Alamuonio, "Jävrikuávlu", Kangosjärvi, Kerässieppi, Kihlanki, Kotimaa, Kätkäsuvanto, Liepimä, Muonio markkân, Särkijärvi já Ylimuonio. +Ton täsnitieđâlâš symbol lii ☾. +Naurust ij virgálávt lah uáivikaavpug, mutâ ton stuárráámus aassâmkuávdáš lii Yaren, kost lii meid ton haldâttâs. +New Orleans tobdeh eromâšávt jazz-musikkárijn tego Louis Armstrongist. +Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Managua. +Nicaragua ránnjástaatah láá taveviestârist Honduras já mäddin Costa Rica. +Nicaraguast nuortâs lii Karibiameerâ já maadâviestârân Kuálhismeerâ. +Nurmesist ääsih 9 522 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 692,86 km², mast 291,48 km² lii čääci. +Orjâlâškielâ teikâ pajekielâ lii sämikielâ. +Oslost ääsih 693 494 olmožid, já ton vijdodâh lii 454,12 km², mast 27,72 km² lii čääci. +Kaavpugist lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Outokumpu kuávdáščuákkipäikki. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Padasjoki markkân. +Staatâ uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Panamá. +Panama ránnjástaatah láá viestârist Costa Rica já maadânuorttân Kolumbia. +Panamast tavas lii Karibiameerâ já máádás Kuálhismeerâ, maid ovtâstit Panama uáli. +Kaavpugist lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Pietarsaari kuávdáščuákkipäikki. +Piäiváš lii täsni kuávdoo piäiváškode. +Piäiváš täsnitieđâlâš symbol lii. +Kaavpug nommân lâi "Petrograd" (​) iivij 1914-1924 já "Leningrad" (​) iivij 1924-1991. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Polvijärvi markkân. +Portugal, virgálávt Portugal täsiväldi (), lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Lissabon. +Puola täsiväldi () ađai Puola lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Varsova. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Puolanka markkân. +a> kuávluh, main šoodâi Puášu kieldâ. +Puáššu vuáđudui ive 1926. +Ton kuávluh kullii Pudasjärvi, Ruávinjaargâ, Taivalkoski, Kuáccám já Ranua kieldáid. +Pyeidicissááš finnee táválávt kyehti piäsáduv, main pyehtih leđe joba love uđâgâžžâd. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Pyhäntä markkân. +Pärttih teikâ Päärtih (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst Aanaarjäävri viestârriddoost Čevetjävr maađij piällást. +Pärttihist ääsih suulân 50 olmožid. +Suu eeči lii italialâš-ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já musikkár Tony Tarantino. +Saloisij kieldâ lohtui Raahen ive 1973. +Pattijoki kieldâ lohtui Raahen ive 2003. +Vihanti kieldâ lohtui Raahen ive 2013. +Ranska täsiväldi () ađai Ranska (ransk. +"France" [fʁɑ̃s]) lii staatâ Euroopâst. +Ranskalii uáli pivnohis mađhâšemeennâm. +Raanskan kuleh 18 kuávlu já 101 departement lasseen tovnbeln meerâ kuávluh. +a> kuávluh, main šoodâi Ranua kieldâ. +Ranua vuáđudui ive 1917. +Ton kuávluh kullii Pudasjärvi, Ruávinjaargâ já Simo kieldáid. +Ive 1926 smavvâ kuávlu sirdâšui Ranua kieldâst uđđâ Puášu kieldân. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Reisjärvi markkân. +Riehenist ääsih 21 705 olmožid. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Ristijärvi markkân. +Ive 2019 Rivdul kuávlust assii 119 olmožid. +Romania () lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Bukarest. +Ruotâ kunâgâskodde () ađai Ruotâ (ruot. +"Sverige") lii staatâ Euroopâst. +Ruotâst ääsih paijeel 10 miljovn olmožid, kiäin stuáráámus uási sárnuh ruotâkielâ. +Ruoššâ () lii staatâ Euroopâst já Aasiast. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Rääkkylä markkân. +Rütist ääsih 358 olmožid. +Tot valmâštui kiävtun uđđâivemáánust 2012 já lekkâsij aalmugân vuossaargâ uđđâivemáánu 9. peeivi 2012. +Sajosist tuáimih Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, sämikirjerááju, Sämiarkkâdâh, Sámi Duodji ry já SámiSoster ry. +Nommâ Sajos väljejui kišto peht já tom lii keksim Matti Morottaja. +Tot lii anarâškielâ já uáivild orottuv tâi toorjâsaje. +Arkkitehtuur. +Saijoos arkkitehtuurkišto vuoitij Oululâš HALO-arkkitehdit Oy, mii västidij meid táálu vistekáálvuin. +Válduvuávájeijen tooimâi arkkiteht Janne Pihlajaniemi Oululii Arkkithdit m3:st. Eres vuávájeijeeh lijjii arkkitehtuáppeeh Tuomas Niemielä, Milla Parkkali já arkkiteht Janne Laukka. +Ráhtusvuávám rahtii Ramboll Finland Oy Jyväskylä já Oulu toimâttuvah. +Rakânâs eromâš häämi lii finnim inspiraatio sämmilij anotiiŋgâin. +Vuáđuhäämist puáhtá uáiniđ sämikappeer tâi veikkâba poccuu tyelji. +Muorâ kevttim spejâlist sämikulttuur. +Puoh kevttum muorâšlaajah kávnojeh aldakuávlust. +Lättee lii beetoon já rakânâs ruŋgo lii meid beetoon. +Pirâsustevlâšvuotâ. +Sajos lieggân uđâsmuvvee energiain. +Káidusliegâsvuotâ puátá lájádâsâst, mii kiävttá päikkieennâmlii puáldimamnâs, smááhuid. +Saksa lii ässeelovvoos peeleest Euroop kuálmádin stuárráámus eennâm Ruošâ já Tuurki maŋa. +Saksa lii Euroop tehálumos ráhtulâšvuođâeennâm. +Autoráhtulâšvuotâ kulá Saksa tehálumosáid ráhtulâšvuođâsuorgijd stäli-, elektroniik- já talhâsráhtulâšvuođâ lasseen. +Mercedes-Benz, Volkswagen já BMW láá saksaliih automeerhah. +San Marino, virgálávt San Marino täsiväldi (;), lii staatâ Euroopâst. +Sanna Mirella Marin (š. skammâmáánu 16. peeivi 1985, Helsig, Suomâ) lii syemmilâš politikkár, kii lii toimâm Suomâ uáiviministerin juovlâmáánu 10. peeivi 2019 rääjist. +Saturnus täsnitieđâlâš symbol lii ♄. +Sauli Väinämö Niinistö (š. porgemáánu 24. peeivi 1948, Salo, Suomâ) lii syemmilâš politikkár já Suomâ täsivääldi 12. president. +Schwandenist ääsih 2 504 olmožid. +Schwändi teikâ Schwändi b. Schwanden lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Schwändist ääsih 442 olmožid. +Seinäjoki táálunkieldâ lohtui Seinäjokin ive 1959, Peräseinäjoki kieldâ lohtui Seinäjokin ive 2005, Nurmo kieldâ lohtui Seinäjokin ive 2009 já Ylistaro kieldâ lohtui Seinäjokin ive 2009. +Serbia () ađai Serbia täsiväldi () lii staatâ Euroopâst, Balkanist. +Ton uáivikaavpug lii Belgrad. +Slovakia () ađai Slovakia täsiväldi () lii staatâ Euroopâst. +Slovenia () ađai Slovenia täsiväldi () lii staatâ Euroopâst. +Oksanen lii čáállám ohtsis 6 roomaan, main peeggâlmumos lii "Puhdistus" (2007), mii finnij Finlandia-palhâšume (2008), Runeberg-palhâšume (2009), Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume (2010) já ranskalâš Prix Femina -palhâšume (2010). +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Soini markkân. +Soolist ääsih 246 olmožid. +Ive 2005 áárvu mield maailmist láá suulân 1,5 miljovn sorvâd, main Euroopâst 0,5 miljovn. +Tave-Jieŋâmeerâ rido vuonâin keessiv ässee soorvah värrejeh tälviv sisenâmân. +Siämmáá ääigi oressoorvah vandârdeh soojijd, main toh finnejeh eenâb raavvâd. +Tááláá tiäđu mield soorvâ vyelišlaajah láá Alces alces alces já A. a. caucasicus, main majemuš lii suvâttum. +1980-lovvoost King lâi sorjolâš sehe kokaiinist já alkoholist. +Maaŋgah suu elleekuuvijn láá lamaš miänástusah, moid sehe keččeeh já kritikkáreh láá lijkkum. +Tááláš uáiviminister lii Sanna Marin já staatâvarijminister Annika Saarikko. +Tot vuáđudui ive 1899 Tuurkust noomáin "Suomen työväenpuolue". +Siijdah==¨. +Suáluičielgi (teikkâ "Suâlseäʹlǧǧ", já) lii sijdâ Aanaar kieldâst. +Suáđigil teikâ Suáđikylá (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. +Sveicci (,,), virgálávt Sveeici vuárnumlitto (, uánádâs CH) lii staatâ Euroopâst. +Sveicci lii lamaš jiečânâs staatâ ive 1291 rääjist. +Tobbeen lii kievrâs federalism ađai puoh aašijn ulmuuh merideh páihálii tääsist nuuvt ennuv ko máhđulâš. +Kieldâ meerrid kieldâ aašijn tegu luodâin, pasâttâshuolâttâsâst jna. +Kanton meerrid stuárráámuu uásist tehálijn aašijn tegu viäruttâsâst, škovliimist jna. +Staatâ vuod meerrid tuše smavvâ uásist aašijn (om. +postâlájádâsâst, eennâmpiäluštâsâst, tuulist jna). +Meiddei orroomlove finnee kantonist ige staatâst. +Ađai jis kiinii värree kantonist nuubán, te sun ferttee finniđ uđđâ orroomlove ton kantonist, kuus sun lii varrim. +Njuolgâ demokratia. +Sveeicist lii njuolgâ demokratia. +Sveicciliih merideh masa puoh aašijn aalmugjienâstmijguin. +Kii peri puáhtá vaattâđ aalmugjienâstem mon peri ääšist, jis sun pasta čokkiđ tuárvi ennuv vuáláčalluid (50 000 vuáláčaalâd normaallii laavâ nubásmitmân já 100 000 vuáláčaalâd vuáđulaavâ nubásmitmân). +Aalmugjienâstmij loppâpuáđus lii čannee. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Sysmä markkân. +Säämi ollâopâttâh teikkâ Säämi ollâškovlâ (,) lii Kuovdâkiäinust leijee ollâopâttâh, mii vuáđudui ive 1989. +Sämitigge (,) lii Suomâ sämmilij alemus, ovdâsteijeevâš já poolitlâš jiešhaldâšemorgaan, mii tuáimá riehtiministeriö haldâšemsyergist. +Sämitige 21 jesânid já nelji värijeessân väljejuvvojeh sämmilij koskâvuođâst valjâiguin, moh olášuttojeh jyehi niäljád ive. +Sämitige pargon lii vuáváđ já olášuttiđ Suomâ vuáđulaavâst sämmiláid turvâstum kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem. +Sämitigge oovdâst sämmilijd aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš ohtâvuođâin já hoittáá sämmilij kielân, kulttuurân já sii sajattâhân kyeskee aašijd algâaalmugin. +Sämitigge puáhtá adeliđ oovdânpyehtimijd, alguid já ciälkkámušâid virgeomâháid. +Sämitigge addel ihásávt 60-200 sierâlágán algud já ciälkkámužžâd sierâ peelijd. +Ton lasseen sämitigge noomât ovdâsteijeid maaŋgáid sierâ pargojuávhoid. +Itkonen poorgâi iivij 1919-1955 kooskâst maaŋgâmuđusijn pargoin Toovláštieđâlâšvuođâ toimâkoddeest. +Toi lasseen Itkonen lii lamaš Suomâ toovlášmušto-ovtâstus čällen 1920-1933, Säämi čuovviittâsseervi stiivrâ jesânin 1934-1961, Suomâ tieđâakatemia jesânin ive 1947, Royal Anthropological Institute of Great Britain and Ireland kunneejesânin já Norsk Folkemuseum kunneejesânin ive 1961. +Itkonen raahtij ohtsis 9 tutkâmušmätkid Sáámán iivij 1911-1949 já čaalij tiätu- já sänikiirjijd sämmilijn. +Sun poorgâi meid anarâškieláin ko sun tievâsmitij, jurgâlij suomâkielân já toimâttij A.V. +Taažâ ađai Taažâ kunâgâskodde (,,,) lii staatâ Euroopâst. +Taažâst ääsih 5 425 270 olmožid. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Taivalkoski markkân. +Tanska ađai Tanska kunâgâskodde () lii staatâ Euroopâst. +Tarja Kaarina Halonen (š. juovlâmáánu 24. peeivi 1943, Helsig, Suomâ) lii syemmilâš politikkár já äššivyeijee. +Tave-Makedonia, virgálávt Tave-Makedonia täsiväldi (), lii staatâ Euroopâst. +The Star-Spangled Banner lii Ovtâstum staatâi aalmuglâšlaavlâ. +Tiänu koskâmiärálâš saalâsmeeri lii moonnâm 45 ive ääigi lamaš suullân 120 000 kg. +Tiärmáš, Tiärmáá teikkâ Miälláá (,) lii sijdâ Aanaar kieldâst väldimaađij 4 paaldâst suulân kuttâ kilomeetter Avelist máádás. +Tiärmáá čuákkipääihist assii 323 ässed ive 2019. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Kemie. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Toholampi markkân. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Toivakka markkân. +1960-lovvoost 1990-lovo aalgâ räi Jansson lâi keessiv ain Klovharu suollust oovtâst suu kuoimijn, grafikkár Tuulikki Pietiläin. +1962) lii kielâtotkee já kielâteknologia professor Tromsa ollâopâttuvvâst. +Trond Trosterud finnij roovvâdmáánust 2021 Färsuolluin M.A. +Jacobsen palhâšume färkielâ tivvoomohjelm huksiimist. +Tunis () lii Tunisia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Tot lii meid niäljádin stuárráámus kaavpug Maghreb-kuávlust (Casablanca, Alger já Tripoli maŋa). +Tunis lii tavenuorttii Tunisiast Koskâmeerâ riddoost. +Turkki (), virgálávt Tuurki täsiväldi (), lii staatâ Euroopâst já Aasiast. +Tšekki () ađai Tšeeki täsiväldi () lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Praha. +Ton ránnjástaatah láá nuorttân Ruoššâ, tavveen Vielgis-Ruoššâ já uárjin Puola, Slovakia, Uŋgar, Romania já Moldova. +Mäddin tot lii sehe Azovameerâ já Čapismeerâ taveriddoin. +Ukraina staatâhäämi lii semipresidentlâš täsiväldi. +Haaldâtlâš jyehim. +Ukraina kuávluh, kaavpugeh já autonomisâš täsiväldi +Ukraina lii juohhum 24 kuávlun, Krim autonomisâš täsivááldán já kyevti kaavpugân (): Sevastopol já Kiova. +Kuávluhaldâttuv nube tääsist Ukraina kuávluh já Krim autonomisâš täsiväldi láá juohhum syeinimáánu 2020 rääjist 136 pirrâdâhân (). +Kaavpugeh. +Ukraina stuárráámus kaavpug lii ton uáivikaavpug Kiova. +Tavenuorttâ-Ukrainast lii staatâ nubben stuárráámus kaavpug Harkova. +Kuálmádin stuárráámus kaavoug lii ive 2014 rääjist Odessa. +Ovdil 2014 tot lâi Dnipro, mii lii tääl niäljádin stuárráámus kaavpug. +Ulâštooŋâs ("Rhododendron tomentosum") lii toŋâsšaddoid kullee šaddo. +Uranus täsnitieđâlâš symbol lii ⛢. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Utajärvi markkân. +Uŋgar ([ˈmɒɟɒrorsaːɡ]) lii staatâ Euroopâst. +Ton uáivikaavpug lii Budapest. +Vaala kieldâ vuáđudui ive 1954. +Uđđâivemáánu 1. peeivi 2016 Vaala kieldâ sirdâšui Kainuu eennâmkoddeest Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoodán. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Vaala markkân. +Vatikaan (,) ađai Vatikaanriijkâ (,) lii staatâ Euroopâst, Italia uáivikaavpug Rooma siste. +Tot lii sehe vijđoduvâs ete ässeelovvoos peeleest maailm ucemus jiečânâs staatâ. +Venus täsnitieđâlâš symbol lii ♀. +Vielgis-Ruošâ täsiväldi (,) ađai Vielgis-Ruoššâ (vielgisruoš. +Беларусь, "Belarus", ruoš. +Белоруссия, "Belorussija") lii staatâ Euroopâst. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Vimpeli markkân. +Virokielâ teikâ eestikielâ lii nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ. +Vuáládâhenâmeh (), epivirgálávt Holland, láá staatâ Euroopâst. +Staatâ uáivikaavpug lii Amsterdam, mutâ haaldâtlâš uáivikaavpug lii Haag. +Luándulávt vuáskuneh iä lah lamaš Skandijn, Iberia njargâenâmist, Irlandist, Apenniinij njargâenâmist, Kreeikast já Tave-Jieŋâmeerâ suolluin. +Jienâstemvuoigâdvuotâ já valjâtohálâšvuotâ. +W. +W lii läättinlâš puustavoornig 23. puustav. +X. +X lii läättinlâš puustavoornig 24. puustav. +Y. +Y lii läättinlâš puustavoornig 25. j�� anarâškielâ puustavoornig 29. puustav. +Zürichst ääsih 421 878 olmožid. +Oovtâ jäävrist puáhtá eelliđ maaŋgah šapšâhäämih, main láá aaibâs ereslágán rááhtus, raavâd, šoddâmliähtu já kođolattim. +Šapšâhäämih, main láá uccáá silleepäänih, älgih puurrâđ uccâ kuolijd, stálutullviežžee kiivsâid, soovijd já skáálžuid, ko láá šoddâm tuárvi styeresin. +Šapšâhäämih, main láá ennuv silleepäänih, poreh tuše plankton. +Ive maŋa anarâškielâlâš Wikipediast lijjii 3 643 artikkâlid. +a> lehâstij vuosmuu sämitige ive 1989. +Darude, olmâ nommâ Toni-Ville Henrik Virtanen (š. syeinimáánu 17. peeivi 1975 Eura, Satakunta, Suomâ) lii syemmilâš musikkár‎, pyevtitteijee já DJ. +Á lii anarâškielâ puustavoornig kuálmád puustav já läättinlâš puustavoornig lasepuustav. +Tuula Mai Salmela šoodâi Kajanist skammâmáánu 15. peeivi 1951. +Sun lii staatâtiettui miäštár, kii tuáimá sosiaal- já tiervâšvuotâsyergi totken. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Pihtipudas markkân. +2021 (MMXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lii gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. +Naantali táálunkieldâ lohtui Naantalin ive 1964. +Merimasku, Rymättylä já Velkua kieldah lahtojii Naantalin uđđâivemáánu 1. peeivi 2009. +Uási Masku kieldâst sirdâšui Naantalin ive 2011. +Akkola, Heikkola, Heikinmäki, Hirvoinen, Horja, Iskola, Järvensuu, Kaksoinen, Karjalainen, Kaukola, Koveri, Kräkilä, Kukolainen, Kuuslahti, Kuusniemi, Köylijärvi, Lieranta, Liettistenmaa (Lietisten saaret), Liiamaa, Lukkarainen, Mälsälä, Pohjalainen, Rautuinen, Riittonpää, Saaristolaiskylä, Sannainen, Taattinen, Tammisaari, Tanskila, Tärkkinen já Uusikartano. +Ajonpää, Asikko, Haijainen, Herttula, Immanen, Inttilä, Isokylä, Jaakkola, Kaivola, Karvetti, Keitilä, Kirstilä, Kuivalahti, Kultaranta, Kunnainen, Kuostano, Käkölä, Ladvo, Lapila, Latonpää, Lietsala, Luikkio, Luolala, Löytäne, Metsä-Jukola, Miekkula, Nuhjala, Porhonkallio, Pyöli, Ruona, Ruuhimäki, Saksila, Sammalkallio, Soikallio, Soininen, Taimo, Tammisto, Tupavuori, Vadjo, Viiala, Villa já Vähäkallio. +Aatila, Ahteentaka, Ajola, Alakylä, Ampuminmaa, Antola, Anttila, Autuinen, Brunnila, Hanka, Hankaanperä, Heinäinen, Hintsala, Hämmärö, Hämölä, Isopoikko, Järvenperä, Kaarniitta, Kaastla, Kauppila, Kepuinen, Kinttala, Kirjala, Knaapila, Koisaari, Koivusaari, Kuivanen, Kurala, Kurinen, Kurjanrauma, Leikkinen, Leiklahti, Lookila, Maanpää, Maisaari, Maskulainen, Meinikkala, Metsäpoikko, Montola, Ojainen, Okala, Paavainen, Pakinainen, Peräinen, Poikko, Pornainen, Pulkkala, Raula, Riiainen, Riittiö, Ruokorauma, Ruotsalainen, Röölä, Saarla, Salo, Santala, Seppälä, Suikkila, Suutarla, Taipale, Tanila, Valtainen, Vanhakylä, Veluinen, Viljainen, Ylikylä, Ylttinen já Äijälä. +Haukka, Kalsor, Kettumaa, Krööpilä, Palva, Pohjakylä, Salavainen, Teersalo já Tiurla. +Salome Zurabišvili (; š. njuhčâmáánu 18. peeivi 1952, Pariisi, Ranska) lii georgialâš politikkár já Georgia 5. president. +Giorgi Margvelašvili (; š. čohčâmáánu 4. peeivi 1969, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš akatemikkár, politikkár já Georgia 4. president iivij 2013-2018. +Mikheil Saakašvili (; š. juovlâmáánu 21. peeivi 1967, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš äššivyeijee, politikkár já Georgia 3. president iivij 2004-2007 já 2008-2013. +Eduard Ševardnadze (;) lâi georgialâš politikkár já Georgia 2. president iivij 1995-2003. +Joe Biden (š. skammâmáánu 20. peeivi 1942, Scranton, Pennsylvania, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš politikkár. +Donald Trump (š. kesimáánu 14. peeivi 1946, New York, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš finnodâholmooš já politikkár. +İlham Əliyev (š. juovlâmáánu 24. peeivi 1961, Baku, Azerbaidžan SST, Sovjetlitto) lii azerbaidžanlâš politikkár já Azerbaidžan täsivääldi 4. president. +Heydər Əliyev (;) lâi azerbaidžanlâš politikkár já Azerbaidžan täsivääldi 3. president iivij 1993-2003. +Əbülfəz Elçibəy () lâi azerbaidžanlâš politikkár já Azerbaidžan täsivääldi 2. president iivij 1992-1993. +Armen Sarkissian (; š. kesimáánu 23. peeivi 1953, Jerevan, Armenia SST, Sovjetlitto) lii armenialâš politikkár já Armenia täsivääldi 4. president. +Robert Kotšarjan (; š. porgemáánu 31. peeivi 1954, Stepanakert, Azerbaidžan SST, Sovjetlitto) lii armenialâš politikkár já Armenia täsivääldi 2. president iivij 1998-2008. +Levon Ter-Petrosjan (já; š. uđđâivemáánu 9. peeivi 1945, Aleppo, Syyria) lii armenialâš politikkár já Armenia täsivääldi 1. president iivij 1991-1998. +Serž Azati Sargsjan (; š. kesimáánu 30. peeivi 1954, Stepanakert, Azerbaidžan SST, Sovjetlitto) lii armenialâš politikkár já Armenia täsivääldi 3. president iivij 2008-2018. +Talant Turdumamatovich Mamytov (já; š. njuhčâmáánu 14. peeivi 1976) lii kirgisialâš politikkár, kiäst šoodâi Kirgisia v.t. +Nino Burdžanadze (; š. syeinimáánu 16. peeivi 1964, Kutaisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš äššivyeijee, politikkár, Georgia parlament sahâolmooš iivij 2001-2008 já Georgia vt. president iivij 2003-2004 já 2007-2008. +Sadyr Nurgozhoevich Japarov (; š. juovlâmáánu 6. peeivi 1968, Keng-Suu, Tüp, Kirgisia) lii kirgisialâš politikkár, kote tooimâi Kirgisia uáiviministerin já v.t. +Giorgi Gakharia (; š. njuhčâmáánu 19. peeivi 1975, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politikkár. +Anna Abreu (olmâ nommâ Anna Eira Margarida Heiskari, jieijâs suuvâst Mourão de Melo e Abreu; š. kuovâmáánu 7. peeivi 1990, Vantaa, Suomâ) lii portugallâš-syemmilâš musikkár. +Mariah Carey (š. njuhčâmáánu 27. peeivi 1969, Huntington, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš musikkár, nuotâsteijee já čaittâleijee. +Mattus tááláá perrui kulá suu Petra-kálgu, já sunnust iä lah párnááh. +Mattus lii elimis ääigi meid mađhâšâm ovdâmerkkân Euroopâst. +Britney Spears (š. juovlâmáánu 2. peeivi 1981, McComb, Mississippi, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš musikkár, tánssájeijee já čaittâleijee. +Doudna +toimâfiäráánspellâ, mii lii Red Dead -spellârááiđu kuálmád uási speelâi "Red Dead Revolver" (2004) já "Red Dead Redemption" (2010) maŋa. +Red Dead Redemption 2 lii toimâfiäráánspellâ, mast lii Rockstar Games ovdebáá speelâ Grand Theft Auto V naalijn máhđulâšvuotâ valjiđ, ete spiällá-uv speelâ vuosmuu vâi kuálmád persovn uáinust. +Ko tot almostui, te tot finnij pyere vuástáväldim kritikkárijn, kiäh rämidii eromâšávt ton maaŋgâ uáivihuáđđoo kevttim, ávus spellâmvuođâ já teknisii ovdedem. +"Grand Theft Auto V" lii jo-uv vuosmuu teikkâ kuálmád persovnist kovvejum toimâfiäráánspellâ. +Puoh huáđđoi eromâšääpi mittedee mittár kolá, ko kiävttoo äppi, já oppeet šadda, ko spellee taha taaiđâlijd tavoid (ovdâmerkkân Franklin driftaa fiävruiguin já Michael pááčá ulmui oivijd). +Toh almostuveh ive 2022 aalgâst nomâiguin "Čuovâuáivi peivikirje - Stuorrâviljâ almaaštâl" já "Čuovâuáivi peivikirje - Jo rijttáá". +Sun áigu jurgâliđ rááiđu niäljád kirje ive 2022. +Sämmilij 2. tave-eennâmlâš konferens uásiväldeeh Kárášjuuvâst ive 1956 +Niillas Holmberg teikkâ Jalvvi Anna-Liissá Niillas (š. syeinimáánu 2. peeivi 1990, Ucjuuhâ, Suomâ) lii sämmilâš tihtâčällee, kirječällee, musikkár, čaittâleijee, TV-jođetteijee já aktivist. +Holmberg lâi kyessilávlon oovtâst Sofia Jannokáin Amoc singlest Kuobârpoolvâ maŋa (2016) sehe Ailu Valle pittáást "Dušši dušše duššat" (2012). +Suu tiivtah láá jurgâlum suomâ-, eesti-, saksa-, espanja- já tárukielân. +Holmberg lâi ohtâ Giron Sámi Teáhter CO2lonialNation-čaaitâlm (vuosâeehid 2017) kietâčällein. +Sun lii čälimin elleekove kietâčalluu oovtâst pelikyeimis Katja Gauriloffáin. +Holmberg vuossâmuš roomaan "Halla Helle" almostui ive 2021. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Heinävesi markkân. +Olmoošvuoigâdvuotâlitto (, já) lii syemmilâš, oskoldâhlávt já poolitlávt čoonnâsmettum olmoošvuoigâdvuotâornijdume, mii vuáđudui ive 1979. +Yrjö Väisälä (ive 1906 räi Veisell;) lâi syemmilâš geodeet, täsnitiettee já fysikkár. +Aila-duo lâi muusikjuávkku, mon anarâš musikkár Heli Aikio já syemmilâš musikkár Jessika Lampi vuáđudáin ive 2013. +1979) lii sämmilâš pajeolmooš, jyeigee já musikkár Kiärunist, Ruotâst. +1972) lii sämmilâš pajeolmooš, politikkár já jyeigee. +Politikkárin. +Koronaviruspandemia tiet Ijâttes ijjâ ij uárnejum ive 2020 pääihi alne, pic tot lâi máhđulâš čuávvuđ om. +Ive 2012 festivaal cuovkkij oppeet kyessiulâttâs, ko paijeel 2 000 olmožid kuállejii pääihi alne festivaalist oholoopâ ääigi. +Juávkku kuittâg tarbâšij lase musikkárijd. +Grigol Mgaloblišvili (; š. roovvâdmáánu 7. peeivi 1973, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politikkár. +Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia mieđeet palhâšume jyehi ive ánsulâš fysikkárân teikkâ fysikkáráid. +Giorgi Kvirikašvili (; š. syeinimáánu 20. peeivi 1967, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politikkár. +Ko prinssâ Carl šoodâi Taažâ kunâgâssân ive 1905, te Carl já Alexander finnijn uđđâ noomâid já ubâ peerâ finnij uđđâ tittelijd: Carlist šoodâi kunâgâs Haakon VII, Maudist šoodâi roonnig Maud já Alexanderist šoodâi ruuvnâprinssâ Olav. +Aalgâst ruuvnâprinssâ Olav máttái kunâgâslanneest priivaatmáttááttâsâst. +Tastko Olav lâi ruuvnâprinssâ já puáttee Taažâ kunâgâs, te suu vaanhimeh halijdáin, et sun jođáččij sehe táválâš škoovlâid já suátiškoovlâid já nuuvt sun meid juuđij. +Tast maŋa ruuvnâprinssâ jođeškuođij Taažâ suátiškoovlâ, kost sun valmâštui ive 1924. +Siämmáá ive ruuvnâprinssâ Olav maacâi šoddâmeennâmstis Ovtâstum kunâgâskoodán, ko halijdij máttááttâllâđ ekonomia já vuoigâdvuođâtiettuu Oxford ollâopâttuv Balliol Collegest. +Ive 1928 kesiolympialij ääigi ruuvnâprinssâ Olav kihloi syele Ruotâ prinses Märtha Sofia Lovisa Dagmar Thyra. +Uđđâivemáánu 13. peeivi 1929 ruuvnâprinssâ Olav mađhâšij Tukholman já čuávvoo peeivi sunnuu kihlodem almostui. +Sunnui šoddii kulmâ párnáá: ive 1930 šoddâm prinses Ragnhild, ive 1932 šoddâm prinses Astrid já ive 1937 šoddâm ruuvnâprinssâ Harald. +Ivane "Vano" Merabišvili (; š. cuáŋuimáánu 15. peeivi 1968, Ude, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politikkár. +Kamala Devi Harris (š. roovvâdmáánu 20. peeivi 1964, Oakland, Kalifornia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš äššivyeijee, politikkár já Ovtâstum staatâi 49. väripresident. +Kaja Kallas (š. kesimáánu 18. peeivi 1977, Tallinna, Eestieennâm SST, Sovjetlitto) lii eestilâš äššivyeijee, politikkár, Eestieennâm reformpiäláduv saavâjođetteijee (2018-) já Eestieennâm 19. uáiviminister (2021-). +Suu eeči lii eestilâš politikkár Siim Kallas, kii lâi talle staatâvarijministeriö äššitobdee já maŋeláá Eestieennâm 14. uáiviminister (2002-2003). +Lostâ vuolgâttuvvoo Suomâ lasseen Japanân, Ovtâstum staatáid, Kanadan, Saaksan, Hollandân, Sveeicin, Ruotân já Taažân. +Anarâškielâ seervi toimâttem Anarâš-lostâ almostuuškuođij ive 1988, já ton vuosmuš nummeer lâi A5-stuárusâš mááŋgus. +Numerist lâi meiddei siemin uđđâsâš esken toollum vuosmuu anarâškielâ kuursâst, mii uárnejui Avelist kesimáánust 1988. +Kuursâ ornij Laapi ollâopâttâh, já máttáátteijen láin Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) já Sevtil-Piäkká (Pekka Sammallahti). +Kurssâliih lijjii neljinubáloh, já maaŋgâs tááláin čällein čallii talle vuosmuu keerdi jieijâs eenikielân. +Loostâ kuhesáigásâš toimâtteijee lii Ilmari Mattus. +Anarâš almostui nube keerdi Sápmelaš-loostâ lahtosin ive maŋeláá. +Taat lâi juo kirjeteddilemlájádâsâst teddilum lostâ mut vala čapisvielgâd. +Ihepele maŋeláá, kesimáánust 1990, almostui vuosmuu keerdi olmâ Anarâš-lostâ, mon olgosaddelmân servi lâi finnim ruuđâ Máttááttâsministeriöst kyevti nummeer várás. +Tot-uv lâi vala čapisvielgâd, mut juovláid 1990 almostui jo ivnekuvijgijn hervejum nummeer. +Kalender almostui vuosmuu kerd ive 1996, já tast lijjii fáárust Suomâst kevttum ulmuunoomah anarâškielân. +Skammâkoveh teikkâ Skammâkoveh-elleekovefestivaal (, teikkâ "Skammkaart-fiʹlmmfestivaal",) lii algâaalmugij elleekovefestivaal. +Koronaviruspandemia tiet festivaal ij uárnejum ive 2021 ige ive 2022 pääihi alne, pic tot lâi máhđulâš čuávvuđ om. +Mamuka Bakhtadze (; š. kesimáánu 9. peeivi 1982, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politikkár. +Piälppáájäävri vuossâmuš kirkko valmâštui jo 1640-lohhoost. +Kirho muččâdvuođâst iä lah siäilum tiäđuh ige tot lamaš stuáruduvâs peeleest (6,9 × 5,5 m) stuárráb ko kappel. +Juo tállán valmâštum maŋa tot lâi liijgás ucce anarâšâi tárboid. +Uđđâ kirho huksim šoodâi äigikyevdilin 1700-lovo pelimuddoost, ko puáris kirkko lâi peessâm liäggásiđ masa viirrâmtilán. +Uđđâ kirkko huksejui vissâ-uv puáris kirho oolâ, nuuvtko tallaa ääigist lâi vyehhin. +Ko uđđâ kirkko valmâštui ive 1888, te paasij Piälppáájävri kirkko meddâl kiävtust. +Aanaarliih kuittâg meridii toollâđ jonsahpeivi immeelpalvâlus Piälppáájäävrist. +Ive ärbikuávlu. +Piälppáájävri kirkko väljejui ive 2021 ärbikuávlun. +Valjim vuáđudui toos, ete Piälppáájäävri kirhoost já kirkkokiedist láá sämmilâš kulttuurhistorjáliih áárvuh já luánduáárvuh. +Tot lii väldikodálávt merhâšittee rahtum piirâs. +Ton lasseen kirkkokieddi lii väldikodálávt mávsulâš ärbibiotoop já saje lii toovlášmuštolaavâst suojâlum fastâ toovlášpasâttâs. +Häämi. +Stuáruduvâs peeleest tot lii tave-mäddisundeest 14 meetterid já nuorttâ- viestârsundeest 13,6 meetterid. +Viestârriistâ jotkân huksejui iivij 1760-1766 kiällustaappâl, mon vyeliuási tuáimá kirho viäskárin. +Kirho aldasijn ij lah hävdieennâm, ko jamižeh hävdiduvvojii piäđui keežild Äijihjoorŋâ Hävdieennâmsuolluid. +Olgomuseo. +Siida olgomuseost láá masa vittlov viässud já rakânâssâd, moh láá juohhum kulttuurkuávlu tâi kevttimulme miäldásijd juávhoid suullân 800 meetter kukkosâš suoppâinhámásâš pálgá piällás. +Olgomuseo lii áávus museo ávusorroomaaigij mield. +Nikanor (Nika) Melia (; š. juovlâmáánu 21. peeivi 1979, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politikkár. +Giorgi (Giga) Bokeria (; š. cuáŋuimáánu 20. peeivi 1972, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politikkár. +Sofia Jannok (š. čohčâmáánu 15. peeivi 1982, Vääččir, Ruotâ) lii sämmilâš lávloo, musikkár, čaittâleijee já mediapargee. +Roovvâdmáánust 2021 Juulev teknisâš ollâopâttâh nomâttij suu kunneetuáhtárin. +Mariam Kvrivišvili (; š. kesimáánu 11. peeivi 1990, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politikkár. +Giorgi (Gigi) Ugulava (; š. porgemáánu 15. peeivi 1975, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politikkár. +1993) lii sämmilâš jyeigee, lávloo já musikkár. +Suu enni lii sämmilâš musikkár Ulla Pirttijärvi-Länsman. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Kivijärvi markkân. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Kyyjärvi markkân. +Urho Kaleva Kekkonen () lâi syemmilâš politikkár. +Siämmáá ive Kekkonen naajâi Sylvi Uinoin, já sunnuu kaandâkyevtis Matti já Taneli šoodáin kyehti ive maŋeláá. +Kekkonen lâi movtigis valastâllee ubâ elimis. +Kirsi Kunnas () lâi syemmilâš tivtâsteijee, párnáikirječällee já jurgâleijee. +Eeči Väinö jaamij, ko Kirsi lâi tuše neelji ihásâš. +Tast maŋa enni Sylvi naajâi taaiđâkritijkkár Einari J. Vehmasáin. +Kirsi Kunnas naajâi kirječällee Jaakko Syrjäin ive 1957. +Sunnui šoodáin algekyevtis: musikkár Martti Syrjä šoodâi ive 1957 já musikkár já čaittâleijee Martti Syrjä šoodâi ive 1959. +Kunnas lâi tobdos párnáikirječällen, mut suu vuossâmuuh tihtâkirjeh Villiomenapuu (1947), Uivat saaret (1950), Tuuli nousee (1953) já Vaeltanut (1956) lijjii uáivildum rävisulmuid. +Kunnas čaalij ereslágánijd párnáitiivtâid ko ohtâgin syemmillâš čällee ovdâlist. +1980-lovvoost sun almostitij vala rävisulmuid uáivildum tihtâkiirjijd: Kuun kuva meissä (1980), Kaunis hallayö (1984) já Valoa kaikki kätketty (1986). +Mauno Henrik Koivisto () lâi syemmilâš sosiolog, paŋkkihovdâ, politikkár já Suomâ täsivääldi 9. president. +Kyösti Kallio (algâaalgâst Gustaf Kalliokangas,) lâi syemmilâš politikkár. +Risto Heikki Ryti () lâi syemmilâš politikkár. +Šalva Natelašvili (; š. kuovâmáánu 17. peeivi 1958, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politikkár. +Kankaanpääst ääsih 12 760 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 037,87 km², mast 16,75 km² lii čääci. +Aili lii aassâm Aanaar markkânist masa ubâ elimis, já sun áásá vala-uv tobbeen. +Tiina Juulia Sanila-Aikio (; š. njuhčâmáánu 25. peeivi 1983, Čevetjävri, Suomâ) lii nuorttâlâš pajeolmooš, musikkár, máttáátteijee já politikkár. +Muusikkarrieer. +Ive 2005 Sanila-Aikio almostitij maailm vuosmuu nuorttâlâškielâg rockskiäru suu muusikjuávhoin, Tiina Sanila Bandáin. +Skiäru nommâ lii "Sääʹmjânnam rocks!" +já tom pyevtittij Tuupa Records Oy. +Tast maŋa almostum single "Uuh" (2006) ulâttij Suomâ virgálii singlelisto kuálmádin. +Juávhu nubbe skiärru "Kåʹllkueʹll še måttmešt tålkk" almostui ive 2007. +Sanila-Aikio lâi mieldi meiddei ive 2021 almostum singlest "Äʹvvceeʒʒaž" artistnoomáin "Kreʹstten". +Pittá lii rahtum oovtâst Pauliina ""Päälaǥ"" Feodoroffáin já Anna ""Äʹnn"" Lumikivijn. +Nuotâsteijen pittáást lâi Mio Negga Ruotâpeln Säämist. +Sanila-Aikio lii jurgâlâm taam rááiđu nuorttâlâškielân já tai jurgâlusâi vuáđuld meid jienâčaittâlâm Muumieeni roolâ nuorttâlâškielâg rááiđust. +Sun lâi kuhháá pargoost taidârin já musikkárin. +Marja Helena Fjellheim Mortensson (š. njuhčâmáánu 5. peeivi 1995) lii maadâsämmilâš nuotâsteijee, lávloo, jyeigee já musikkár. +François Gérard Georges Nicolas Hollande (š. porgemáánu 12. peeivi 1954, Rouen, Seine-Maritime, Ranska) lii ranskalâš politikkár. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Tuurku kuávdáščuákkipäikki. +Laitila (lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Matti máttá mottoom verd meiddei nuorttâlâškielâ, tastko Njellim kuávlust ääsih meiddei nuorttâliih já sun lii kuullâm nuorttâlâškielâ ubâ elimis. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Kannonkoski markkân. +Ive 2017 tiäđui mield kieldâst ij lah ohtâgin čuákkipäikki. +Sumiaisij kieldâ já Suolahti kaavpug lahtojii Äänekoskin uđđâivemáánu 1. peeivi 2007. +Kaavpugist lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Viitasaari kuávdáščuákkipäikki. +Kaavpugist lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Forssa kuávdáščuákkipäikki. +Tawakkul Abdulsalam Khalid Karman (, "Tawakkul 'Abd us-Salām Khalid Karmān", motomin Tawakel, Tawakul teikkâ Tawakkol Karman, š. kuovâmáánu 7. peeivi 1979, Shar'ab as-Salam, Taiz eennâmkodde, Jemen) lii jemenlâš toimâtteijee, politikkár já olmoošvuoigâdvuotâpiälušteijee. +Suu enni lii Anisah Hussein Abdullah Al Aswadi já suu eeči lii äššivyeijee já politikkár Abdulsalam Khalid Karman. +Kaavpugist lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Riihimäki kuávdáščuákkipäikki. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Humppila sajattâhkuávlu. +Sara Marielle Gaup Beaska lii sämmilâš musikkár, lávloo já jyeigee, kote lii vuálgus Kuovdâkiäinust. +Adjágas-juávhu joskâmalmottâs ohtâvuođâst Gaup Beaska muštâlij, et sun lâi jo vuáđudâm oovtâst Steinar Raknesáin uđđâ muusikjuávhu: Arvvas. +Amy Jade Winehouse () lâi eŋlandlâš musikkár, lávloo já laavlârähtee. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Ypäjä markkân. +Ana Tijoux, olmâ nommâ Anamaría Tijoux Merino (š. kesimáánu 12. peeivi 1977, Lille, Ranska) lii chilelâš-ranskalâš ráppájeijee, hiphop-musikkár, feminist já aktivist. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Kustavi markkân. +Katja Gauriloff (š. juovlâmáánu 6. peeivi 1972, Aanaar, Suomâ) lii nuorttâlâš dokumentelleekovestivrejeijee, elleekovestivrejeijee já ohtâ Oktober-pyevtittâsfinnoduv omâsteijein. +Sust lii kuittâg noonâ sämmilâš identiteet. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Taivassalo markkân. +Puásuiomâsteijeid vuod čielgâi, et puásuikäärji meeri lâi kiäppánâm čuuvtij Laapi suáđi ääigi já paijeel 50% puoh poccuin lijjii jáámmám teikâ mudoi lappum. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Vinkkilä. +Захарова; š. čohčâmáánu 10. peeivi 1954, Koarrdõgk, Murmansk, Sovjetlitto) lii kieldâsämmilâš zooteknikkár, kirječällee já musikkár, kii lii porgâm kieldâsämikielâ já -kulttuur iäláskitmist. +Inga Ravna Eira (; š. vyesimáánu 30. peeivi 1948, Kárášjuuhâ, Taažâ) lii taažâsämmilâš kirječällee, tivtâsteijee, jurgâleijee já máttáátteijee. +Eira tihtâkirje "Gáhttára Iđit" lâi iävtukkâssân Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšumán ive 2021. +Putes vety valmâštij vuossâmužžân eŋlandlâš kemist-fysikkár Henry Cavendish ive 1766, ko sun laggij ryevdi riššâsuuvrân já tast šoodâi tubdâmettum kaasu. +Siämmást sun komettij Aristoteles já Kreeika eres luándufilosofij jurduu tast, ete čääci lii algâaamnâs. +Akaki Minašvili (; š. čohčâmáánu 24. peeivi 1980, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politikkár. +Olsen,; š. skammâmáánu 8. peeivi 1956, Kárášjuuhâ, Taažâ) lii taažâsämmilâš musikkár. +Ive 2003 sun vuoitij Tave-enâmij rääđi muusikpalhâšume. +Aalgâst tot juohhui tuše jyehi nube ive, mut ive 1990 rääjist Tave-enâmij rääđi lii mieđettâm tom jyehi ive tienuuvt, ete parâlâš iivij palhâšume juáhhoo nuotâsteijee tyejeest já parâttem iivij tave-eennâmlâš musikkárân teikkâ muusikjuávkun. +Zakharova (Захарова); š. kuovâmáánu 12. peeivi 1952, Kanjovka, Murmansk, Sovjetlitto) lii kieldâsämmilâš kirječällee já musikkár. +Säämist pihlejâš šadda olesšaddolâžžân suulân 10-ihásâžžân já talle tot vuossâmuu keerdi lieđđee já myerjee olmânáál. +1971, Aanaar, Suomâ) lii sämmilâš lávloo já musikkár. +Länsman; š. vyesimáánu 8. peeivi 1975, Aanaar, Suomâ) lii sämmilâš lávloo já musikkár. +Ann-Mari Andersen (š. juovlâmáánu 1. peeivi 1969, Kuovdâkiäinu, Taažâ) lii taažâsämmilâš lávloo já musikkár, kii lii vuálgus Kuovdâkiäinust. +Čiivgah purâškyetih šaddoid jo muádi peeivi ahasâžžân, já toh oceh oovtâ oho ahasâžžân ravâdis jo jiejah. +Táválávt ketki jotá iho teikâ veigin, mutâ lii máhđulâš uáiniđ keeđhi meid peiviv. +"Jåma" teikkâ "Joma",) lâi maadâsämmilâš máttáátteijee já kirječällee, kii poorgâi ubâ elimis maadâsämikielâ pyerrin. +Ive 1967 já 1969 šoodáin sunnuu kyehti nuorâmuu párnáá. +Natalja Nikolajevna Zaharenko šoodâi syeinimáánu 20. peeivi 1938 San Franciscost, Kaliforniast. +Natalie algâttij karrieeris 4-ihásâžžân. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Oripää markkân. +Skyelfi kávnoo máhđulávt meiddei Eŋland nummivoođâin já vala motomijn eres-uv Tave-Jieŋâmeerâ suolluin, ovdâmerkkân Shetlandsuolluin. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Sauvo markkân. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Marttila markkân. +Iilvâs lii vuáhádum pyereest Suomâ táálván: kuhes juolgijguin já stuorrâ kepilijguin mätki ovdán kossâ muottust-uv já assaas turkkâ syeijee puolâšijn. +Kiđđâtälvi-iijâi oresilvâseh taištâleh korrâsávt niŋálâsâin. +Lela Keburia (; š. čohčâmáánu 21. peeivi 1976, Zugdidi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politikkár. +Marie Skłodowska-Curie (algâaalgâlâš nommâ "Maria Salome Skłodowska";) lâi puolalâš fysikkár já kemist. +Ive 2004 fysikkáreh Andre Geim já Konstantin Novoselov kavnáin uđđâ čiiđâ allotrooppisâš häämi graafeen. +Täin vuoitij kieldâsämmilâš kirječällee já musikkár Anfisa Agejeva (noomáin Anfissa Agueva), kii uásálistij vuossâmuu keerdi kiišton. +Sámi Grand Prix 2001 (album). +Sámi Grand Prix 2001 lii nurâldâhskiärru, mon Rieban almostitij roovvâdmáánu 17. peeivi 2001. +Skiärust láá ive 2001 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 15 pittád, moh päddejuvvojii kišto ääigi. +Skiäru pitáh 1-6 láá lávlumuásist, já loopah juoigâmuásist. +Album +Elvira Abramovna Galkina (; š. juovlâmáánu 4. peeivi 1965, Luujävri, Murmansk, Sovjetlitto) lii kieldâsämmilâš tivtâsteijee, kirječällee já musikkár. +Lauri Kristian Relander () lâi syemmilâš agronom já politikkár. +Pehr Evind Svinhufvud () lâi syemmilâš politikkár. +Hiittisij kieldâ lohtui Dragsfjärd kieldân ive 1969 aalgâst. +Talle uđđâivemáánu 1. peeivi 2009 Dragsfjärd, Kemiö já Västanfjärd kieldah lahtojii oohtân. +Uđđâ kieldâ nommân šoodâi Kemiönsaari. +Hiittinen lâi kyevtkielâlâš kieldâ: 88,9% ton ässein sarnuu ruotâkielâ já 11,1% sarnuu suomâkielâ ive 1960. +Dragsfjärd lâi kyevtkielâlâš kieldâ: 76% ton ässein sarnuu ruotâkielâ já 21% sarnuu suomâkielâ ive 2008 (3% sarnuu eres kielâ). +Kemiö lâi kyevtkielâlâš kieldâ: 64% ton ässein sarnuu ruotâkielâ já 33% sarnuu suomâkielâ ive 2008 (1% sarnuu eres kielâ). +Västanfjärd lâi kyevtkielâlâš kieldâ: 88% ton ässein sarnuu ruotâkielâ já 11% sarnuu suomâkielâ ive 2008 (1% sarnuu eres kielâ). +Meiddei uđđâ Kemiönsaari kieldâ lii kyevtkielâlâš. +Ive 2020 loopâst ton ässein 67,5% sarnuu ruotâkielâ, 29,2% sarnuu suomâkielâ, já 3,3% sarnuu mottoom eres kielâ. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Koski Tl markkân. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Somero kuávdáščuákkipäikki. +Juho Kusti Paasikivi (algâaalgâst Johan Gustaf Hellstén;) lâi syemmilâš politikkár, paŋkkihovdâ, diplomaat já Suomâ täsivääldi 7. president. +Enni jaamij, ko Paasikivi lâi tuše neelji ihásâš. +Kaavpugist lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Karkkila kuávdáščuákkipäikki. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Pukkila markkân. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Lapinjärvi markkân. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Myrskylä markkân. +Alda-nuorttân ulmuuh lijjii oppâm ryevdi redusistem oksidmaalmâin. +Riemnjis pivdá veigin já iho. +Kieimâmäigi lii uđđâive-njuhčâmáánust. +Tovlepuáđuliih ađai arkeofyteh láá sirdâšum uđđâ kuávlun nuuvt tovláá ääigist, ete sirdâšuumist iä lah čallum tiäđuh. +Ko heliumist lii nuuvt vyeligis tuoldimčuogâstâh, te eennâmkaasu eres kaasuid (meetaan já typpi) puáhtá kolgosmittiđ. +Hambur islamlâš kuávdáš (,) lii ohtâ Euroop já Saksa puárásumosijn iranlij enâmânvärrejeijei vuáđudem šiialijn moskeijain. +Hambur islamlâš kuávdáš valmâštui ive 1965. +Miähástuvah ("Scolopacidae") láá loddečerdâ riddoluudij ("Charadriiformes") lahkoost, kalâččeijei ("Charadrii") vyelilahkoost. +Ráiđulâš vuáháduvvâst láá 18 juávkkud, main juávhuh 1-2 sehe 13-18 láá uáivijuávhuh já 3-12 sijđojuávhuh. +Suomâ- ja anarâškielâ pustaveh (Borg, ive 1859) +Säämi kuávluin láá jieijâsláván mááccuheh, moh muštâleh, kuus olmooš kulá, já adeleh identiteet. +Egypti lippu lii Egypti aalmugtubdâldâh vaakun já aalmuglâšlavluu lasseen. +Säämi Pride tárguttâssân lii pajediđ oovdân seksuaal- já suhâpeliucceeblovoi vuoigâdvuođâid, oovtâviärdásâšvuođâ já kulttuur. +Ko liähtu lii ennuv ucceeb ko čuovâliähtu, te jotoenergia lii klassiklâš mekaniik mieldi. +Albert Einstein () lâi saksajuudalâš teoreetlâš fysikkár. +Sun vaiguttij meid ennuv kvanttâmekaniik sehe kosmologia ovdánmân, já suu aneh ohtân 1900-lovo merhâšitteemusâin fysikkárijn. +Einstein ij lamaš motivistum matematiik oppâmist, ko sun juurdij, ete fysikkár ij taarbâš matematiikâst ko vuáđutiäđuid. +Puoh pargoh finnejii eres fysikkárij huámmášume. +Einstein tooimâi muáddi ive seervist, mii irâttij čielgiđ politikkáráid já eres ulmuid aatoompoomi vaarâid. +Ive 1808 vuáđudui ruuvnâsirdoeennâm, moos kuulâi Freetown pirrâdâh. +"The Elephant Man" finnij kritikkárijn puorijd árvuštâlmijd já joba käävci Oscar-iävtukkâsvuottâd ovdâmerkkân pyeremuu elleekooveest, Lynch stivriimist já John Hurt almaiuáiviroolâst. +Kritikkárij árvuštâlmeh elleekooveest lijjii uáli pyereh, mut uási keččein ij lijkkum toos ton seksuaallâš viehâvääldi já suámittes huáđđoi tiet. +Ovtâstum staatâin "Wild at Heart" ij finnim kritikkárij teikkâ keččei mielâstumvuođâ. +"Lost Highway" ij miänástum kávpálávt já kritikkáreh adelij toos ruossâlâs árvuštâlmijd. +Tot finnij kritikkárijn puorijd árvuštâlmijd, já Farnsworth finnij pyeremuu almaiuáviroolâ Oscar-iävtukkâsvuođâ. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 120 já sij lijjii vuálgus 30 enâmist. +Marit Gaup Eira teikkâ Šelgon Joreha Máret (š. syeinimáánu 13. peeivi 1945) lii orjâlâš pajeolmooš, lávloo já jyeigee. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Storby. +Kieldâ kuávdáš Överby ij lah čuákkipäikki. +Kumppi lii aktiivlumos iho teikkâ veigin, mut jotá meid peiviv. +Kuumpi kieimâmäigi lii kuovâ-njuhčâmáánust. +Paijeelmiärálâš peivi lasettuvvoo ihán, vâi kalenderive iveääigih västidiččii astronomisijd iveaaigijd. +Kárgámpeivi viättoo neljijn juáválij ivij, peic čuođijn juáválij ivij tuše talle, jis ihe lii meiddei juáválâš neljijnčuođijn. +Kárgámpeivi lasettuvvoo tondiet ko Eennâm jorá jieijâs aksel pirrâ nyevt 365,2422 kerdid ton ääigi ko tot jorá ohtii Piäiváá pirrâ. +Nubij sanijgijn Eennâm juurrâm Piäiváá pirrâ pištá nyevt 365 peivid, vittâ tiijme, 48 minuttid já 46 sekuntid. +Tondiet 365-piäivásiih kalenderiveh iä tievâslávt västid Eennâm juurrâmääigi. +Juliaanlii kalenderist kárgámihe lii ain jyehi niäljád ive talle ko ihelovo puáhtá jyehiđ neljijn. +Gregoriaanlii kalender spiehâst täst toin naalijn, et tievâ ihečyeđeh adai čuođijn juávuliih iveh iä lah kárgámiveh, eereeb jyehi 400. ive (tagareh iveh, moh láá juávuliih neljijnčuođijn). +Tondiet iveh 1700, 1800 já 1900 iä lam kárgámiveh, mut 1600 já 2000 lijjii. +Sellâvááimusliih ("Eucarya") láá ohtâ iälánij kuulmâ domenist. +Tavenääpi lii Arktâsâš kuávlust Tave-Jieŋâmeerâst kaskoo morrum- já kidâsjieŋâkuávlu. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Söderby. +Lii meid árvuštâllum, ete epidemia ličij álgám jo-uv Kiinast teikkâ Koskâ-Aasiast, kost tot laavdâi Ruošâ peht Čapismeerâ paijeel Konstantinopolân já Aleksandrian, talle ubâ Alda-nuortâs já ive 1347 Euroop haammânkaavpugáid Italiast já Ranskaast. +Afrikân já Alda-nuortâs. +Aleppon já Bagdadân tavdâ poođij maaŋgâin suundijn siämmáá ääigi. +Tavdâ lâi lavdâm Libyan jo Aleksandriast, mutâ Tunisian tot poođij vistig tamppáin Sisilia Messinast, já epidemia aalgij Tunis kaavpugist kiđđuv 1348. +Marokkon epidemia laavdâi siämmáá ive Fès haldâšeijee suátivievâ fáárust, mii lâi irâttâm väldidiđ Tunisia. +Tađe mäddiláá teikkâ Viestâr-Afrikân epidemia ij innig lavdâm. +Loppâkeessiv já čohčuv 1347 rotto laavdâi Maadâ- já Koskâ-Kreeikan. +Taavdâ lavdâm Euroopân aalgij kuittâg eidusávt Italia hamânijn čohčuv 1347. +Italia nanamân tavdâ laavdâi ovdil uđđâ ive aalgâ. +Genovan njuámmum puohtii kulmâ njadostaampâ Konstantinopolist já epidemia uáinistii tobbeen ive 1347 majemui peeivij. +Uđđâivemáánust 1348 tavdâ laavdâi Pisa riddokaavpugist Toscanan. +Italian nuorttân puáttee taampah levâttii njuámmum maccâmmääđhi ääigi maŋgáid hamânáid Adriameerâst, já Venetsiast epidemia uáinistii uđđâivemáánu 25. peeivi ađai tavdâ lâi puáttám toho ušom jo skammâmáánu loopâst. +Italiast rotto laavdâi mietipiäiván pirrâ Euroop, vistig Raanskan já Espanjan. +Espanjan tavdâ poođij aainâs-uv kuulmâ sundeest: mäddin Gibraltarčuálmi paijeel, tavveen Pyrenij paijeel já Italiast Baleaarij peht nuorttâridoi haammânkaavpugáid Barcelonan já Valencian. +Ranskaast tavdâ laavdâi tavas Eŋlandân, Flanderân, Vuáládâhenâmáid já Saaksan. +Eŋlandân tavdâ poođij keessiv 1348 Weymouth hamânist jo-uv Normandiast, mäddiláá Ranskaast teikkâ Genova rääjist. +Uŋgarist Tonava riddoin tavdâ uáinistii uđđâivemáánust 1349. +Pessijái ääigi 1350 uáinistii Visby hansakaavpugist epidemia, mii ij lamaš puáttám Nuorttâmeerâ paijeel peic Ruotâ maadârido miätá. +Uccâ kaavpugeh lijjii tuše ohtâ teikkâ kyehti. +Stuorrâ kaavpugijn aatelliih iä kiddim huámmášume čapis soormán epidemia aalgâst, tastko tot kuoskâi tuše kaavpugij kievhijd. +Ton lasseen ulmuuh iä halijdâm sárnuđ rottoepidemiast, tastko tot ličij hyeni kaavpâšmân eres kaavpugijguin. +Taavdâ puáttim maŋa piištij siijdâin suulân kuttâ oho, kaavpugijn čiččâm okkod já stuorrâkaavpugijn käävci okkod ovdil ko epidemia mainâšui äigikiirjijn. +Čapis sorme lavdâdijnis Euroopâst tavas já nuortâs kuvviimeh tast muttojii härvibin já epitärhibin. +Taavdâ kočoškuođij "čapis sormen" esken muáddi ihečyeđe maŋeláá. +Áigáliih kevttii tast eres noomâid, ovdâmerkkân "stuorrâ jäämmim", "rotto", "njuámmootavdâ" teikkâ "vuosmuš njuámmootavdâ". +Tááláš nomâttâs puátá läättinkielâ saanijn "atra mors", mast "atra" meerhâš "čappâd" mutâ meid "kaavhâd". +Áigálij ibárdâs. +Rooton jieš-uv jáámmám firenzelâš historjáčällee Giovanni Villani oonij roto immeellâš ráŋgáštâssân firenzelij "ruttâhiimoost, änhisvuođâst já kievhij suárdimist". +Rottoost meid sujâttii juudalijd, já juudalijd váinuttii maaŋgâ saajeest. +Ristâlâš kulttuurist roto algâpuáttim onnii sáttánlâžžân. +Ulmuuh kuddii ennuv kissáid, tastko toh lijjii onnum pahakkâs symbolin. +Motomeh uskuu, ete suujah lijjii astrologialiih. +Rotto tovâttij puáđidijnis stuorrâ šooki, já jyehipiäiválâš eellim orostij masa ollágin. +Eennâmviljâleijeeh joskii kendiđ já kävppijâsah pieijii uvsâidis kiddâ. +Paapah joskii adeliđ majemuid riitâid. +Meid riggái havdajááh nubástuvvii. +Toh iä lamaš innig juhleliih, já távjá ruuhijd leggistii tuše háávdán. +Motomeh assii oovtâst tááluin, main kihheen ij lamaš vala puáccám, já sierâluvvii eres ulmuin. +Maaŋgâs patârii kaavpugijn eennâmkuávloid. +Majebeh epidemiah. +Rotto paasij čapis sorme maŋa eelliđ Euroop jursseepopulaatioin já pandemia jotkui kiärdulávt. +Muádi ihečyeđe ääigi Euroopâst já eres soojijn maailmist lijjii ennuv čapis sorme epidemiah. +Toos jammii suulân 20% Euroop ässein - eromâšávt párnááh já eennâmomâsteijeeluokkaliih. +Kuálmád epidemia lâi ive 1369 já kuddii 10-15% aalmugist, já ��uávuvááh-uv kuddii suulân siämmáá verd ulmuid. +Čapis sormeest šeštum Islandist lâi tuođâlâš rottoepidemia ive 1402. +Čapis sorme čuávumuššân eurooplij koskâmiärálâš eellimahe vuálánij 35-40 ivveest vuálá 20 ihán 1300-lovo loppâkeččin. +Motomij áárvui mield Euroop ässeeloho lâi 1400-lovo aalgâst aainâs-uv 50% ucceeb ko ovdil vuossâmuu epidemia. +Suijân toos lijjii uásild čapis sorme maŋa puáttám epidemiah. +Puáris ulmuin, kiäh lijjii rippásâm vuossâmuin rottoepidemiain, rippásii uđđâ epidemiain pyerebeht ko nuorâ ulmuuh. +Euroop ässeeloho lassaanškuođij esken 1400-lovo pelimuddoost já lâi siämmáš ko ässeeloho ovdil čapis sorme 1500-lovo aalgâst. +Ekonomâlâš já ohtsâškodálâš nubástusah. +Aalmuglappum puovtij fárustis ekonomâlâš nubástusâid, tastko lâi älkkeb peessâđ sosiaallii luokkaast nuubán. +Ovdâmerkkân táluliih iä lamaš innig čonâsist ärbivuáválâš eennâmkuávloid, tastko ässeesaahâdvuotâ lâi ucceeb. +Meiddei eennâmoorjij tile puáránij. +Ovdâmerkkân Eŋlandist joba kuálmádâs ovdeláá viljâlum piälduin paasij viljâlhánnáá. +Kieldâst lâi tuše ohtâ čuákkipäikki: Valtimo markkân. +Listo Ateena kunâgâsâin. +Ovdil Ateena demokratia, tyrannijd já arkontijd Ateena haldâšii kunâgâsah. +Stuárráámus uási kunâgâsâin láá tuođânálásávt myyttâliih teikâ pelihistorjáliih. +Listo vuáđuduvá Eusebios adelem liiston. +Ton mield Kekrops haldâttâhpaje aalgij 780 ihheed ovdil vuossâmuid Olympialijd. +Erekhthideh já kekropideh. +Kekrops aneh Ateena vuossâmužžân tuođâlâžžân kunâgâssân, veik tot lii-uv myyttâlâš huáđđoo, kote lâi pelduvváid olmooš já pelduvváid kyevdi. +Medontideh, melanthideh já kodrideh. +Ive 753 oKr. +kunâgâsvuotâ nuuvâi, já kunâgâsâi sajan pottii arkonteh. +Keejâ Listo Ateena arkontijn. +Ateena kunâgâsâin +Ateena kunâgâsah +Lumparland lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. +Lumparlandst ääsih 376 olmožid, já ton vijdodâh lii 87,04 km², mast 50,69 km² lii čääci. +Lumparland naaburkieldah láá Hammarland, Finström já Saltvik. +Klemetsby, Krokstad, Lumparby, Lumpo, Norrboda, Skag já Svinö. +Stuárráámus sijdâ lii Klemetsby, kost láá kirkko, kieldâtáálu, vuáđuškovlâ já kävppi. +Teháliih siijdah láá meiddei Lumparby já Norrboda. +Listo San Marino kapteenstaatâhoovdâin iivij 1243-1500. +Taat lii listo San Marino kapteenstaatâhoovdâin iivij 1243-1500 (). +Listo San Marino kapteenstaatâhoovdâin iivij 1501-1700. +Taat lii listo San Marino kapteenstaatâhoovdâin iivij 1501-1700 (). +Listo San Marino kapteenstaatâhoovdâin iivij 1701-1900. +Taat lii listo San Marino kapteenstaatâhoovdâin iivij 1701-1900 (). +Listo San Marino kapteenstaatâhoovdâin iivij 1901-2000. +Taat lii listo San Marino kapteenstaatâhoovdâin iivij 1901-2000 (). +Listo San Marino kapteenstaatâhoovdâin ive 2001 rääjist. +Taat lii listo San Marino kapteenstaatâhoovdâin ive 2001 rääjist (). +Zaza Gorozia. +Zaza Gorozia (; š. kuovâmáánu 11. peeivi 1975, Martvili, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politikkár. +Tamar Taliašvili. +Tamar Taliašvili (; š. juovlâmáánu 13. peeivi 1978, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politikkár. +Taliašvili +869 (DCCCLXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 860-lovo majemuš ihe. +Reijo Ståhlberg. +Reijo Einar Ståhlberg (š. čohčâmáánu 21. peeivi 1952, Tammisaari, Suomâ) lii syemmilâš paŋkkihovdâ, finnodâholmooš, toimâttâshovdâ já oovdiš kuulašlivgejeijee. +1970-lovvoost Ståhlberg já sávrudâhkäččee Pirjo Vihonen naajáin. +Kuulašlivgejeijen Ståhlberg ovdâstij Suomâ maaŋgâin almosvalastâllâmkištoin sehe Euroopâst já maailmist. +Kištottâllâm ääigi sun vuoitij 9 Suomâ miäštárkišto já 3 EM-hallâmiäštárkišto (iivij 1978, 1979 já 1981). +Ton lasseen suu 21,69 m šlivgim vyesimáánu 5. peeivi 1979 Fresnost, Kaliforniast lii vala-uv kuulašlivgim olgorađe Suomâ ulâttâs. +Iivij mield Ståhlberg šlivgij ohtsis 8 sis- já olgorađe Suomâ ulâttâssâd. +Euroop kištoh. +Ive 1974 almosvalastâllâm Euroop miäštárkištoost Ståhlberg poođij ohtnubálovádin. +Čuávuváá miäštárkištoost nelji ive maŋeláá sun poođij niäljádin. +Ive 1982 almosvalastâllâm Euroop miäštárkištoost sun poođij ovcádin. +Kesiolympialiih. +Ståhlberg uásálistij kuohtii kesiolympialáid. +Vuossâmuu keerdi ive 1976 kesiolympialáid Montréalist já nube keerdi ive 1980 kesiolympialáid Moskovast. +Montréalist sun poođij ohtnubálovádin almai kuulašliivgimist já Moskovast niäljádin. +20 m kerho. +Ive 1983 vuáđudui kerho puoh syemmilijd kuulašlivgejeijeid, kiäh láá šlivgim kuula ucemustáá 20 m virgálii kištoost. +Ståhlberg lâi niäljád syemmilâš, kii peesâi keerhon. +Sun lii toimâm meid kerho saavâjođetteijen. +Listo Akkad kunâgâsâin. +Taat lii listo Akkad kunâgâsâin (tobdeh meid noomáin Agade). +Akkad lâi stuorrâ imperium antiikáigásii Mesopotamiast 3. ihetuhháát oKr. +Akkad +Vincenzo Lorenzoni. +Vincenzo Lorenzoni () lâi sanmarinolâš politikkár. +Sun väljejui San Marino kapteenstaatâhovdân čiččâm kerdid: roovvâdmáánust 1634 sehe cuáŋuimáánust 1646, 1651, 1656, 1660 já 1664. +Listo San Marino kapteenstaatâhoovdâin iivij 1501-1700 +Lorenzoni +Uárree. +Uárree ("Sciurus vulgaris") lii jurssei laahkon kullee njomâtteijeešlaajâ. +Rävis uárree rummâš kukkodâh lii 19-28 cm já seeibi kukkodâh 13-25 cm. +Uárree tiäddá 200-480 grammâd. +Uárree tobdeh älkkeht ton kuhes vuohâdis seeibist. +Uárree čalmeh láá uáli stuárráh já ovdâskulij uigâdâtteeh, mon áánsust uárrei uáinu lii viijđes. +Čuávji lii ain českâd, já uáivi sijđoh láá táválávt ruopsisránáseh, mutâ seelgi já eertij ivne puáhtá mulsâšuđ ruopsis já ruškis iivnijn masa čappâdân teikkâ joba českâdân. +Čapis ivnehäämi lii árbálâš, já tot tiättoo eromâšávt Tave-Euroopâst já motomijn suolluin om. +Eestienâmist. +Suomâ uárreenäälist tiättojeh jieškote-uvlágáneh ivnehäämih: čapisseeibâg tevkis kuosâuárree, ruopsisseeibâg kuovgis peciuárree já ruškisseeibâg uárreeh. +Uárree molso soksâmijdis kuohtii ivveest. +Peeljij soovsâtiepih šaddeh čoovčâ ääigi, já toh kuáškuh kiđđuv meddâl. +Ores já niŋálâs láá siämmáálágáneh sehe olmânemhäämi já stuáruduv tááhust. +Uárree tiättoo tave kuácceevyevdistielâsist masa ubâ Euroopâst já Aasia taveoosijn, peic ij puoh tavemus oosijn, kost kuácceemuorah váiluh. +Ovtâstum kunâgâskoddeest já Italiast lii eurooplâš uárree helbâm masa ollásávt ameriklâš ränisuárree tiet. +Uárreeh ääsih kuácceemeecij lasseen lostâ -já siähálâsvuovdijn, muorâstuvâin já muorâkaardijn. +Tave kuácceevyevdistielâsist, tego Suomâst, uárrei válduravâdin láá kuosâi siemâneh. +Hyenes paaccâhiivij ääigi uárreeh poreh meid peesij siemânijd. +Čohčuv kuobbâreh láá tergâdis raavâdkäldee. +Ton lasseen uárreeh pyehtih puurrâđ raasijd, muorjijd, heđâlmijd, ruánáá räsioosijd já njale. +Elleeravâdin láá kiivsah, tivreh sehe luudij maneh já uđâgááh. +Mäddiláá lostâmeccistielâsijn pähkineh já taamiterhoh láá ohtâ tehálumosijn raavâdkäldein. +Baltia enâmij siähálâsvyevdi lii uárreid hiäivulâš eellimkuávlu tondiet ko tobbeen tiättojeh ennuv taamih, pähkinmiestuuh já kuosah. +Uárreeh jursseh motomin taavtijd já sorvâellei čoorvijd. +Toin naalijn uárreeh finnejeh kaalhâ. +Aassâmkuávlui "city-uárreeh" vuod ávhástâleh pähkinijd, piäivááräsisiemânijd já talijd, moh kávnojeh luudij piemmâmsoojijn. +Uárreeh sättih meid uuccâđ ravâdis lyeniliitijn. +Motomin uárreeh sättih puáttiđ joba táálui siisâ uuccâđ purrâmuš. +Niŋálâsâi kieimâmäigi lii kiđđuv, mutâ ton tärhis äigimuddo lii kiddâ raavâdtiileest. +Čuávjiäigi lii suulân 38 pirrâmpeivid. +Vuossâmuš piäsádâh šadda Suomâst cuáŋui-vyesimáánust, nubbe maŋeláá keessiv. +Čiivgah šaddeh 3-6 uáđđimpoorân. +Enni njoomât čiivgâid 5-6 oho. +Ores ij uásálist čiivgâi hoittámân. +Uárree puáhtá eelliđ faŋgâvuođâst 10-ihásâžžân já luándust-uv 6-7-ihásâžžân. +Táválávt uárree kuittâg iälá 2-4-ihásâžžân. +Uárree šadda suhâjuátkimahan kyevti ihásâžžân. +Maaŋgâin eres jurssein uárree spiekâst tast, ete tot lii čielgâsávt peiviellee. +Uárree reeviir lii muádi hehtaar viijđes. +Tot ráhtá maaŋgâid masa páálu hámásijd poorâid lihâdemkuávlus siisâ. +Poorah láá ollâgâsâst muorâin, táválávt kuosâ teikkâ peesi oovsijn, mutâ meid loddevuovdah heivejeh. +Uárree skoođâst poorâid navâigijn, sinoigijn, siähtálijgijn, lostâigijn já eres tievâdâsâigijn. +Tälviv poorah láá lieggâseh. +Poorâst orodijnis uárree tappa ton rääigi kiddâ. +Uárreeh meid tuksejeh purrâmuš vuárkán enâmân tâi muorâi vuággoid. +Uárree muštá uási čiähásojijdis já kávná taid loopâst hajâááicu vuáđuld. +Uárreeh pyehtih šoddâđ viehâ loijeen talle ko toh eelih ulmui alda. +Uárrei vaikuttâs meecij šoddâmân. +Uárreeh kalveh ihásávt tuháttijd muorâid vahâgist tondiet ko toh tuksejeh siemânijd enâmân já vájálditeh toi čiähásoojijd. +Hyenes paaccâhiivij ääigi uárreeh sättih puurrâđ kuosâ liäđussiemânijd, já talle ihešoddâmkeerdih kaččeh enâmân. +Uárreenähki lii tovle lamaš máksuriäidun já sääni "ruttâ" merhâšij algâaalgâst uárreenäähki. +1900-lovo aalgâst Suomâst miäcástii čyetituháttijd uárreid. +Naahkijd tolvuu enâmustáá Saaksan já Eŋlandân. +Šlaajâ rávhuiduttii ive 1929 já miäcástemääigi uánidii. +Uárreenääli iällái-uv jotelávt. +Onnáá peeivi uárree miäcástem lii Suomâst uccáá. +Suomâst uárree miäcástemäigi álgá ubâ enâmist skammâmáánu 1. peeivi já nohá kuovâmáánu 28. peeivi. +Suomâst miäcásteh suulân 3 000-5 000 uárred. +Sund lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. +Sundist ääsih 1 010 olmožid, já ton vijdodâh lii 184,32 km², mast 76,11 km² lii čääci. +Sund naaburkieldah láá Finström, Jomala, Lemland, Lumparland, Saltvik já Vårdö. +Berg, Björby, Bomarsund, Brändbolstad, Domarböle, Finby, Gesterby, Gunnarsby, Hulta, Högbolstad, Jussböle, Kulla, Lappböle, Lövvik, Mångstekta, Persby, Prästgården, Rosenberg, Sibby, Smedsböle, Strömbolstad, Sundby, Svensböle, Tosarby, Tranvik, Träsk já Vivasteby. +Sottunga lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. +Sottungast ääsih 98 olmožid, já ton vijdodâh lii 342,44 km², mast 314,40 km² lii čääci. +Sottunga naaburkieldah láá Brändö, Föglö, Kumlinge, Kökar, Parainen já Vårdö. +Sottunga lii ässeelovo mield Suomâ ucemus kieldâ. +Finnö, Husö, Hästö, Mosshaga, Sottunga já Södö. +Maarianhamina. +Maarianhamina () lii kaavpug Suomâst, Åland eennâmkoddeest. +Maarianhaminast ääsih 11 785 olmožid, já ton vijdodâh lii 20,75 km², mast 8,95 km² lii čääci. +Maarianhamina naaburkieldah láá Jomala já Lemland. +Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Maarianhamina kuávdáščuákkipäikki. +Maarianhaminast láá 27 kaavpuguássid: Apalängen, Backeberg, Dalberg, Dalbo, Espholm, Främmanberg, Hindersböle, Johannebo, Kasberget, Klinten, Kvarnberg, Lotsberget, Norrböle, Nyängen, Rossen, Sjukhuset, Storgärdan, Storängen, Strandnäs, Sveden, Vreten, Västernäs, Västra Klinten, Västra Ytternäs, Ytternäs, Österbacka já Östernäs. +Kaavpugoosij lasseen Maarianhaminast láá 8 sijdâd: Dalkarby, Espholm, Hindersböle, Styrsö, Sviby, Svinö, Ytternäs já Övernäs. +Aanaar kieldâkirjerááju. +Aanaar kieldâkirjerááju lii ive 1859 vuáđudum kirjerááju Aanaar kieldâst. +Puohah uážžuh kevttiđ kirjerááju palvâlusâid. +Kirjerááju historjá. +Aanaar vuossâmuu kirjerááju vuáđudij kappalâš E. W. Borg Piälppáájäävri pappâlân njuhčâmáánu 13. peeivi 1859. +Onnáá peeivi kiirjij luoihâttem lii nuuvtá, mut talle tast ferttij mäksiđ. +Ive 1892 kirjerááju sirdâšui kieldâ hoittámnáál já ive 1912 pappâl meddâl pyellim keežild. +Toimâsajeh já palvâlusah. +Kirjeráájust láá fastâ toimâsajeh sehe Avelist já Aanaar markkânist Sajosist. +Avveel kirjerááju lii kieldâ váldukirjerááju já Aanaar markkân kirjerááju lii sämikirjerááju. +Tai lasseen lii kirjerájuauto, mast falluu uási kirjerááju palvâlusâid pirrâ kieldâ. +Kiirjij luoihâttem lasseen kirjerájuautost lii meid Avveel apteek palvâlusčyegis, mast puáhtá uástiđ jieštipšomvalmâstuvâid já moos puáhtá tiiláđ el. +reeseepttalkkâsijd. +Vaaljâi ääigi kirjerájuautost adai "Jottee jienâstemautost" puáhtá meid jienâstiđ. +Sämikirjerááju. +Sämikirjerááju lii Aanaar kieldâkirjerááju toimâsaje Sajosist Aanaar markkânist já markkân aldakirjerááju. +Tot oovded sämikulttuur já sämikielâi asâttuv Suomâst viärmádâtmáin ubâ sämikuávlust. +Suomâ aalmuglâškirjerááju. +Suomâ aalmuglâškirjerááju, meid tuše Aalmuglâškirjerááju (,), ive 2006 räi Helsig ollâopâttuv kirjerááju, lii Suomâ stuárráámus já puárásumos tieđâlâš kirjerááju. +Säämi máttááttâskuávdáš. +Säämi máttááttâskuávdáš (, já) lii eromâš nube tääsi oppâlájádâs, mii oovded sämikulttuur ubâ sämikuávlust. +Tast lii tehálâš uási Säämi kuávlu oovdedmist já arktâsâš mättiimist. +Oppâmlájádâs uárnee maaŋgâsuárgásâš áámmátlâš škovlim suomâ- já sämikielân sehe nuoráid ete rävisulmuid. +Škovlim- já tutkâmoovtâstpargo uulât sämikuávlu staatâi lasseen eromâšávt tave algâaalmugij maailmân. +Säplig. +Säplig ("Microtus oeconomus") lii Tave-Euroopâst já Aasiast sehe Tave-Amerik taveviestâroosijn (meid Alaska já Taveviestâr-Kanada) tiättojeijee muldesäpligšlaajâ. +Säplig rummâš kukkodâh lii suulân 11-22 cm já tot tiäddá 25-80 g. Euroopâst vyelišlaajah láá ucebeh ko Amerikâst. +Toh populaatioh, moh tiättojeh alebijn kobdodâhkiärduin, láá stuárráábeh mutâ tain lii ucceeb seibi. +Taat sáttá leđe kiddâ kolmâ šooŋâst. +Oráseh láá suulân 30% stuárráábeh ko niŋálâsah. +Säpligij ivne puáhtá mulsâšud tevkis ruškâdist já ránásist kuovgis ivnijd tâi ruopsisruškâdân. +Puoh säpligijn láá čapis soksâmeh seelgist. +Puáris säpligijn seibi lii vuoluubeln českâd já paajaabeln čappâd. +Säplig tiättoo Suomâst taveoosijn. +Lavdâm maadârääji jotá suulân Ruávinjaargâ puotâ. +Ton lasseen Suomâst lii kavnum uccâ sierâ nääli Merâpoođâluovtâ suolluin. +Euroopâst šlaajâ já ton vyelišlaajâi lavdâmkuávlu lii Koskâ-Euroop räi já juátkoo tast nuortâs, ain Beringčuálmi paijeel Alaskan já Kanadan. +Säplig tiättoo jeegijn, kost láá lavŋepoovnah, moid puáhtá kuáivudâttâđ eromâšávt tälviv. +Raavijeegijn säpligeh láá ennuv eidu talle, ko čäcirääji vuállán já lii eenâb raavâd. +Valjaamusâht säpligeh tiättojeh pakkeetpiälduin, main sättih leđe joba 200-300 ohtâgâssâd hehtaarist. +Säpligeh tovâtteh mecihiävuid voošijn já meccilum piälduin. +Säplig porá keessiv luhteešadoi, vooljij já suoinij ruánáá oosijd. +Tälviravâdin láá siämmái šadoi eennâmvuálááh uásih. +Tot puáhtá kuáivuđ laavŋan muádi meetter kukkosijd jođáttuvâid. +Säplig kuáivudât enâmân pyerebeht ko muldesäplig. +Muorâi párkku lii säpligân laseraavâd, mon tot porá tälviv. +Säplig lassaan pehtilávt. +Keessiv niŋálâsâst puáhtá leđe joba 3-4 čivgâčuurâd, main láá suulân 6-7 čivgâd. +Säplignäälih mulsâšudeh 4-5 ive poojijn. +Nääli lassaan távjá tälviv, jis raavvâdtile cuoŋŋuu vyelni lii pyeri. +Muonio jävrikuávlu. +"Jävrikuávlu" () lii nommâ, mii čuujoot Muonio kieldâst leijee kuávlun, kost láá ennuv uccâ siijdah. +Jävrikuávlun kuleh čuávuvááh siijdah: Särkijärvi, Kutuniva, Jerisjärvi, Matinvaara, Linkuniemi, Soukka, Muotkavaara, Kumpula, Isosaari, Tiurajärvi, Äkäsjärvi, Nivunkijärvi já Heinäniemi. +Kuávlu stuárráámuuh jäävrih láá Jerisjärvi já Äkäsjärvi. +Kuávlust tuáimá Järvialueen Kyläyhdistys ry. +Jävrikuávlust tooimâi aalmugškovlâ iivij 1950-1993. +Ton toimâ nuuvâi ive 1993 uáppei vänivuođâ tiet. +Suomâ ortodoksilâš kirho pispekodeh. +Suomâ ortodoksilâš kirhoost láá kulmâ pispekode. +Ortodoksilâš kirho pispekode stivree Suomâst juo-uv arkkipiispa teikkâ metropoliit. +Viljakkala lii oovdiš kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Tot lohtui Ylöjärvi kaavpugân ive 2007 aalgâst. +Ive 2006 loopâst Viljakkalast assii 2 166 olmožid, já ton vijdodâh lâi 224,96 km², mast 24,71 km² lâi čääci. +Viljakkala naaburkieldah lijjii Hämeenkyrö, Ikaalinen, Kuru já Ylöjärvi. +Harhala, Hiiroinen, Inkula, Karhe, Koivisto, Mahnala, Sarkkila, Sontu, Särkkä já Viljakkala (markkân). +Kastelholm lanne. +Kastelholm lanne (já) lii lanne merâriddoost Sundist, Åland eennâmkoddeest. +Tot lii tijpâlâš koskâáigásâš lanne. +Lanne lii uđâdum já vijđedum maŋgii. +Lanneest láá kyehti sierâ rakânâs. +Rakânâsâi kooskâst lii ollâ tornâ, mii koččoo Kuretornân. +Onnáá peeivi Kastelholm lanne lii museo. +Tot lii pivnohis uáinámuš, mii lii áávus keessiv. +Kastelholm lanne huksejui 1370-lovvoost siämmáá ääigi ko Raasepori lanne. +Lanne miänástuspaje lâi 1400‒ 1500-lovoin. +Maaŋgah kunâgâsah láá kiävttám Kastelholm lane. +Tobbeen sij láá haldâšâm Åland, já lanne lii lamaš kiävtust piäluštâslannen maaŋgâin soođijn. +Kunâgâsliih láá kiävttám lane meiddei miäcástemlannen já faŋgâlin. +Juhana-herttua toolâi lanneest faŋgân viiljâs Eerik XIV já taan káálgu Kaarina Maununieidâ. +Ive 1745 masa ubâ lanne puolij. +Suomâlanne. +Suomâlanne (já) lii tego uccâ kaavpug Helsig ulguubeln. +Tot lii merâlanne, mon huksim aalgij ive 1748. +Lane tárguttâssân lâi pyerediđ Suomâ piäluštâs soođijn, já tot lii toimâm taampâi toorjâsaijeen. +Ive 1750 kunâgâs Fredrik I tuhhiittij laanan noomâ "Sveaborg", mii šoodâi suomâkielân nommân "Viaborg". +Noomâ tárguttâssân lâi tiäduttiđ, ete lanne já ubâ Suomâ kullii Ruotâ väldikoodán. +Suomâlane algâalgâlâš uáivisiisâpeessâm tobdoo nommân "Kunâgâsporttâ". +Tom aneh Suomâlane tubdâldâhhân. +Kunâgâsporttâ lii kyevtkiärdásâš, já tom čiŋâtteh kerdilistoh sehe jurbâ já kuhendâlâšjurbâ kiiváárääigih já muštokoolbah. +1700-lovvoost Kunâgâsporttâ muttui njeeijâmšalden, já ton oovdân huksejui ruggâ. +Suomâlanne lii toimâm nuuvt ruátálij, ryeššilij ko syemmilij-uv lannen. +Ton algâalgâliih ráhtuseh láá siäilum nuuvt pyereest, ete tot kulá tääl UNESCO maailmärbiliiston. +Sehe syemmiliih ete olgoeennâmliih turisteh láá kavnâm taam tovláin aaigijn muštâleijee lane. +Párnáid uárnejum fiäráneh sevŋis vázáttuvâin hokâttâleh suollui ennuv turistijd keessiv. +Suomâlaanan puáhtá mađhâšiđ pirrâ ive tamppáin. +Keessiv tuohu piäsá meiddei čäcibussijn. +Kielâtipšom. +Kielâtipšom meerhâš kielâ stivrim adai sierâlágán vuovijd vaiguttiđ kielâkevttimân. +Huámmášume kiddejuvvoo eromâšávt kirjekielân. +Kielâtipšomist láá maaŋgah merhâšumeh. +Käržimuu miäruštâllâm mield tot meerhâš tuše riävtuičäällim tipšom. +Tot puáhtá leđe meiddei sujâttem, kielâ ráhtusij, sänirááju já noomâi tipšom. +Tot puáhtá merhâšiđ meid ubâ teevstâ tipšom teikâ kielâ sajaduv tipšom adai kielâpolitiik. +Sämikielâst kielâtipšom siskeeld meid kielâkevttei aktivistem kevttiđ ucceeblovokielâ. +Kuhmalahti lii oovdiš kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Tot lohtui Kangasala kaavpugân ive 2011 aalgâst. +Ive 2010 loopâst Kuhmalahtist assii 1 041 olmožid, já ton vijdodâh lâi 220,67 km², mast 52,17 km² lâi čääci. +Kuhmalahti naaburkieldah lijjii Kangasala, Kuhmoinen, Orivesi, Padasjoki já Pälkäne. +Ovdiih naaburkieldah lijjii Eräjärvi, mii lohtui Orivesin ive 1973, Längelmäki, mii lohtui Orivesin já Jämsän ive 2007, Luopioinen, mii lohtui Pälkänen ive 2007, já Sahalahti, mii lohtui Kangasalan ive 2005. +Majemuš kieldâhovdâ lâi Jarmo Kivineva. +Haapasaari, Iso Pento, Kivisalmi, Pajula (Pajulahti), Pohja, Tervaniemi, Vehkajärvi, Vehkapuntari já Vähä Pento. +Miŋkki. +Miŋkki ("Neovison vison", ovdil "Mustela vison") lii Tave-Amerikâst vuálgus leijee, čácáduvâi aldavuođâst ellee netielleešlaajâ. +Tom šoddâdeh Euroopâst čevđiellen, já čevđikaardijn kárgám miiŋkijn láá šoddâm maŋgáid enâmáid, meid Suomân, luánduvárásiih näälih. +Vildâsmiŋkki lii ruškâd já ton vuáđu-ullo já loovdâsoksâmeh láá siämmááivnásiih. +Motomeh ohtâgâsah láá masa čappâdeh, já motomeh vuod kuovgisruškâdeh. +Miiŋkist lii uálulist českis tiälkku, mii olá čiäppát räi. +Miiŋki ruumâš lii kukke já kezzi. +Luánduvárásij orásij rummâš kukkodâh lii 30-46 cm, mon lasseen seeibi kukkodâh lii 13-21 cm. +Niŋálâsah láá ucebeh. +Oráseh teddih suulân 0,5-1,75 kg já niŋálâsah táválávt vuálá kiilu. +Čevđikaardijn miiŋkih láá stuárráábeh. +Miiŋki iäruttem juhâpuoidust lii väädis, tastko šlaajah láá hirmâd siämmááhámásiih. +Miŋkki lii váhá stuárráb já tuše ton uálul lii vielgâd, ko vuod juhâpuoidust lii meid vielgis panalâs. +Ivne ij lah kuittâg vises tobdomerkkâ, tastko motomijn miiŋkijn lii kuovgis panalâs. +Jis haalijd tiettiđ vissásávt, te ferttee tutkâđ jáámmám ohtâgâs paanijd já uáivi. +Miiŋkist uálul majemuu madâpääni siiskišpeeli lii kobdeeb ko olgopeeli, mutâ juhâpuoidust toh láá siämmáá kubduuh. +Aggressiivlâžžân miŋkki sáttá čađgeđ teikkâ kiljádiđ. +Kieimist ores kiävttá okâtteijee jienâid. +Čiivgâi jienah láá iänááš njihhoom. +Luándulâš lavdâm. +Miŋkki lii vuálgus Tave-Amerikâst, kost tot tiättoo Alaskast já Kanadast Floridan. +Tot váilu nannaam maadâviestâroosij koške kuávluin. +Tiettum Euroopâst já Aasiast. +1920-lovvoost miiŋkijd šoddâdškuottii Euroop čevđikaardijn. +Ovdâmerkkân Ranskaast šoddâdem aalgij ive 1926. +Sovjetlittoost tuhátteh miiŋkih meid ištâduvvojii luándun ive 1933 rääjist. +Eestienâmist šoddâdem aalgij 1950-lovvoost, já tobbeen-uv miŋkki vildáskij jotelávt. +Onnáá peeivi šlaajâ iälá maaŋgâin Euroop enâmijn, meid Britijsuolluin já Islandist. +Muáddi eennâm, ovdâmerkkân Ovtâstum kunâgâskodde, láá irâttâm hevâttiđ miiŋkijd puáttusttáá. +Ruotân vuossâmuid miiŋkijd puohtii ive 1928 já eres Tave-enâmáid ive 1929. +Ruotâst já Taažâst uáinistii vildâs miiŋkijd jo šoddâdemtooimâ algâttemivveest. +Suomâst vuossâmuid vildâs miiŋkijd uáinistii ive 1932 tallaa Kymi lääni kuávlust. +Kaardij uccáávuođâ tiet Tave-enâmij näälih šoddii aalgâst viehâ hitásávt, mutâ kuittâg 1950-lovvoost šlaajâ lâi jo levânâm ubâ Ruotân. +Soođij ääigi čevđielleid ij lamaš Suomâst tuárvi purrâmuš, te taid luoštii rijjân. +Suomân meid vajâldii Ruošâst miiŋkih. +Nube maailmsuáđi maŋa čevđikäärdih lasanii Suomâ viestâr- já maadâviestârriddoin. +1970-lovvoost šlaajâ šoodâi ennuv já levânij masa ubâ Suomân, já 1980-lovo loopâst tot vááilui tuše Kietâveerdist. +Onnáá peeivi miŋkki iälá ubâ Suomâst, já tot lii kavnum masa jyehi njomâtteijeerekinistmij 50 x 50 kilomeetter ruuvdust. +Aasiast miŋkki lii vildáskâm Kiinan já Jaapaan Hokkaidōn. +Miiŋki vaikuttâs algâalgâlâš luándun. +Jieškote-uvlágánijn eellimpirrâsijn mákkojeijee vieresšlaaijân miŋkki lii vaahâglâš ekosysteem algâalgâlâš populaatioid. +Juhâpuoidâ lii lappum Suomâst já eres Euroop enâmijn ušom miiŋki tiet. +Miŋkki já juhâpuoidâ eelliv siämmáálágán pirrâsist já kevttiv siämmáálágán raavvâd, mutâ miŋkki lii stuárráb já aggressiivlub já návt váldá algâalgâlii šlaajâ soojijd. +Lii arvâlâddum, ete meid hiller tile Suomâst lii huánánâm miiŋki tiet. +Miŋkki pivnohist čäcipirrâs. +Tot mákkoo saivâčääsi, merâsaaivâ já merâčääsi aldavuođâst. +Miŋkki iälá meid suáluikuávlui láásáin, mutâ jaavrijd já juuvâid valjiidijnis tot pivnohist soojijd, kost lii valjaas šadolâšvuotâ sehe enâmist ete čääsist. +Tave-Amerikâst ton algâalgâlâš eellimpirrâseh láá preeriai uccâ luobbâleh. +Vildâsmiiŋkih láá enâmustáá ijjâ- já veigielleeh. +Käärdist kárgám miiŋkih vuod joteh táválávt peiviv. +Jándurryytmân vaaigut čuuvtij raavvâd meeri sehe saje rávhálâšvuotâ, já nuuvt ij lah härvinâš uáiniđ miiŋki peiviv. +Miŋkki ij lah eromâšávt ärgi, mutâ tot ij lah siämmáá tiätuäŋgir ko puoidâ. +Miiŋki ij lah hirmâd aktiivlâš tälviv. +Miŋkki cancco já liihâddijnis sulâstit pááru. +Motomin tot meiddei čuážžul, eromâšávt ko tot haalijd tarkkuđ pirrâsis. +Veikkâ miŋkki ij távjá kuárŋu muoráid, te tot jotá kuittâg häppilávt källei alne. +Čääsist vuojâdijnis tot kiävttá ovdâdâskepilijd, mutâ puovčâdijnis saallâs maŋŋaal tot puáhtá kevttiđ puoh nelji keeppil. +Miiŋki eellimpiirâs lii päädi hámásâš, tastko tot jotá ridoi miätá saallâs ucâmin. +Päddi sáttá leđe maaŋgâ kilomeetter kukkosâš. +Peivičiähásajeh láá távjá aldasâš sajeh, kost lii ennuv raavâd. +Miŋkki piälušt reviris aaibâs siämmáánáál ko eres netielleeh-uv. +Orráás já niŋálâs revirijn iä lah stuorrâ iäruh. +Kieimâ ääigi ores sáttá kyeđđiđ reviris já vyelgiđ vajâldiđ olgoláá, vâi piäsá parâluđ nuuvt ennuv niŋálâsâigijn ko máhđulâš. +Miiŋki ravâdin láá enâmustáá njomâtteijeeh (om. +muoldâgeh), lodeh (eromâšávt čäcilodeh sehe toi maneh já uđâgááh), kyeleh, cuobbuuh, rapuh já tivreh. +Amerikâst ton uáiviravâdin láá piisameh, Tave-Euroopâst vuod kyeleh. +Tälviv miiŋki purrâmâšváljun láá kyeleh, já keessiv tot porá eenâb eres elleid. +Miŋkki porá eenâb kyele já uccâ jursseid ko juhâpuoidâ. +Lasanem já eellimahe. +Miiŋki kieimâmäigi lii algâkiđđuv. +Oráseh vajâldeh kuhes maađhijd ucâmin niŋálâsâid. +Harvii miŋkki kuáivu jieijâs piäju. +Ton saajeest tot kiävttá eennâmvuovdâid, maid tot skoođâst sinoigijn, puzâigijn já soksâmijgijn. +Miiŋki čuávjiäigi lii 39-77 peivid já čiivgah šaddeh cuáŋui-vyesimáánust. +Čiivgah láá luándust 5-6. +Čevđikaardijn pyehtih šoddâđ eenâb čiivgah, enâmustáá 10 čivgâd. +Šodâdijnis čiivgah láá čalmettemeh já masa páljáseh. +Čalmeh lekkâseh suulân neelji oho ahasâžžân. +Čiivgah láá jiečânâsah čohčuv, neelji mánuppaje ahasâžžân, mutâ suhâjuátkimavveest toh láá esken čuávvuváá keesi. +Luándust miiŋki eellimahe lii koskâmiärálávt 4 ive, mutâ kaardijn miŋkki puáhtá eelliđ joba paijeel 11-ihásâžžân. +Miiŋki pivdem. +Miŋkki lii háitulâš vieresšlaajâ, já tom uážžu pivdeđ pirrâ ive. +Tolebáá miŋkki kuulâi Suomâ meccivalje-elleid, já ton pivdemääigi lâi pirrâ ive. +Niŋálâs, mast lii čiivgah, lâi tolebáá rávhuidittum 1.5. +ääigi. +Lahâasâttem muttui kesimáánu 1. peeivi 2019, já onnáá peeivi miiŋki aneh háitulâš vieresšlaaijân, mon pivdem ij lah miäcástem peic koddem já hevâttem. +2000-lovvoost miŋkkisaalâs lii lamaš suulân 50 000-85 000 ohtâgâssâd jyehi ive. +Honkajoki lii oovdiš kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Tot lohtui Kankaanpää kaavpugân ive 2021 aalgâst. +Ive 2020 loopâst Honkajokist assii 1 598 olmožid, já ton vijdodâh lâi 333,25 km², mast 1,76 km² lâi čääci. +Honkajoki naaburkieldah lijjii Isojoki, Kankaanpää, Karvia, Kauhajoki já Siikainen. +Kieldâ nommâ lâi ive 1952 räi Hongonjoki. +Honkajokist lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Honkajoki markkân. +Antila, Honkajoki markkân, Katko, Lauhala, Paasto, Vataja, Pappila, Mämminmaa, Pukara, Perämaa, Jyllinkoski já Rynkäinen. +Luvia lii oovdiš kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Tot lohtui Eurajoki kieldân ive 2017 aalgâst. +Ive 2016 loopâst Luviast assii 3 348 olmožid, já ton vijdodâh lâi 861,20 km², mast 692,07 km² lâi čääci. +Luvia naaburkieldah lijjii Eurajoki, Nakkila, Pori já Ulvila. +Ive 1967 räi naaburkieldáid kuulâi meid Pori táálunkieldâ. +Hanninkylä (Handby), Korpi, Lemlahti (Lemlax), Luodonkylä (Norrby), Löytty (Löytynkylä), Mikola (Mickoby), Niemenkylä (Arnäs), Perä teikâ Peränkylä (Peräby), Sassila (Sassö), Sitlahti (Sittlax) já Väipäre (Vägby). +Gustaf Nyström. +Carl Gustaf Nyström () lâi syemmilâš arkkiteht, rehtor já arkkitehtuur professor. +Nyström luuvâi arkkitehtuur el. +professor Frans Sjöströmáin Suomâ polyteknisâš škoovlâst, kost sun valmâštui arkkitehtin ive 1876. +Sun lâi ohtâ vuossâmuin oppâlájádâs škovlim arkkitehtijn. +Iivij 1878-1879 sun lâi tälviv fabrikstiivrâ stipendiaatin Wienist, kost sun luuvâi arkkitehtuur professor Heinrich von Fersteláin. +Nyström hárjuttâlâi Sjöström arkkitehttoimâttuvvâst. +Sjöström jaamij ive 1885, mon maŋa Nyströmist šoodâi polyteknisâš škoovlâ máttáátteijee. +Sun máttááttij vistig rakânâshuksim já ive 1885 rääjist sun tooimâi huksimtaiđuu adai arkkitehtuur puárásub máttáátteijen. +Ive 1896 Nyströmist šoodâi professor. +Taat virge lâi Suomâ vuossâmuš arkkitehtuur professuur. +Ive 1908 polyteknisâš škoovlâst šoodâi Teknisâš ollâškovlâ, já Nyströmist šoodâi oppâlájádâs rehtorin. +Täsni. +Täsni lii jiečânávt čyevvee, táválávt páálu hámásâš já kaasu siskeldeijeee plasmapállu, mast mottoom muddoost tábáhtuvá oođâfuusio. +Enâmist kejâdijn aldemus täsni lii Piäiváš. +Ijjâalmeest uáinojeh meid eres tääsnih, mut oovtâgin ijjâalme tääsni kirkkâdvuotâ ij lah siämmáš ko Piäiváást. +Taat puátá tast, et toh láá kukkeláá Enâmist ko Piäiváš. +Ärbivuáválávt tääsnih láá šlajâttâllum sierâlágán täsnikovosáid já täsničohhijd. +Loderaidâlâsâst - galaksist, mast Eennâm já olmooškode piäiváškodde kávnojeh - láá áárvu mield 200-600 miljard täsnid. +Puoh t��äsnih, moh Eennâm alne uáinojeh, láá uási täst. +Tääsni šoddâm. +Täsni šadda ko kaasusovđâ čokkâšuvá jieijâs tiädduvyeimi keežild. +Maailmolesvuođâ materiast suullân 75 prosentid lii vety. +Helium lii suullân 25 prosentid já eres algâamnâseh vuálá ohtâ prooseent. +Stuárráámus uási taan amnâsist kávnoo vetykaasun tasnijkoskâsii komovuođâst. +Smavvâ hemâdâsah poolvâ saahâdvuođâ juáhášuumist čokkâšuveh miljovnij ivij ääigi, já loopâst puáđusin lii nuuvt stuorrâ massačokkâšume, et tot rijttáá toos, et tot čärvee vetukaasu nuuvt korrâ teddui, et tot "cokkân". +Nubij sanijgijn taan massajuávhu ođđâmist álgá fuusioreaktio, mast poolvâ vety fuusisistoo lussâdub heliumin. +Reaktiost luovvân ennuv energia, mii addel táásnán ton šliäđgum já covná tom. +Ko täsni lii šoddâm, te tot possool olgomuu mut ij nuuvt sahâdis keerdis komovuotân. +Taat materia vist puáhtá toimâđ huksimamnâsin kaasuplanetáid. +Tääsni jäämmim. +Täsni jáámá talle ko ton ođđâmist tábáhtuvvee fuusioreaktiost ij lah innig puáldámuš. +Tääsni eellimäigi lii kiddâ ton massaast. +Ucemuuh tääsnih šuálmuh, čäskih já čuáskuh čapis snorâtäsnin čuodij miljovnij ivij ääigi. +Taat lii uánihâš äigi. +Uccâmassasiih tääsnih eelih kuhemustáá, tastko toi massa ana kevâmin tuše smavvâ fuusioreaktio, mast pijsáá puáldámuš miljardáid ivvijd. +Tääsni ahe. +Tääsnih eelih stuárráámuu uási avestis nuuvt kočodum váldusärjipuudâst, mast vety fuusiost luovâneijee energia lii tääsni áinoo energiakäldee. +Taat lii oođâreaktio, mast táválumos aamnâs vety muttoo heliumin. +Taan puudâ ääigi täsni lii šiev täsitiädust, já ton rááhtus muttoo tuše tondiet, et oođâreaktioh kuuloold mutteh kemialii čokkâšume. +Tääsni eellimahe lii kiddâ tääsni massaast. +Ovdâmerkkân Piäiváá massasii tääsnist váldusärjipuddâ pištá nyevt 10 miljard ihheed. +Piäiváást lii-uv ettum., et tot lii tääl elimis pelimuddoost. +Piäiváást lussâdub tääsnih vist ovdáneh jotelubbooht, tastko toh suonjârdeh energia čuuvtij jotelubbooht. +Ovdâmerkkân 30 kerdid Piäiváá massasâš täsni piso váldusärjipuudâst tuđe nyevt vittâ miljovn ihheed. +Piäiváást keppisub taasnijn váldusärjipuddâ pištá kuhheeb ääigi. +Ovdâmerkkân pele Piäiváá massasâš täsni viättá váldusäärjist nyevt 100 miljard ihheed. +Tääsni liegâsvuotâ. +Tääsni liegâsvuođâ lii máhđulâš miäruštâllâđ tääsni ivne mield. +Piäváást kumásub tääsnih láá čuovjâdeh já kolmâsuboh vist ruopsâdeh teikâ oranseh. +Piäiváá ase liegâsvuotâ lii suullân 6 500 Kelvinid, já eres tääsnih vist láá 2 600-33 000 Kelvinid. +Puoh tääsnih siskeldeh iänááš vety, mut ođđâmist tábáhtuvvee fuusio muttá tom kuuloold lussâdub algâamnâsin. +Toin naalijn tasnij kemialâš rááhtus muttoo ääigi mield, já tast finnee meid tiäđu tääsni avveest. +Nube tááhust ovdâmerkkân tubletaasnijn nubbe täsni puáhtá monâttiđ masastis maidnii nuubán, nuuvt et kuohtui rááhtus puáhtá muttuđ uáli jotelávt-uv. +Raili Pietilä. +Raili Inkeri Marjatta Pietilä (j.s. +Paatelainen;) lâi syemmilâš arkkiteht. +Raili Inkeri Marjatta Paatelainen šoodâi porgemáánu 15. peeivi 1926 Pieksämäkist. +Suu eeči lâi Kaapro Paatelainen já suu enni Saima Kumpulainen. +Ive 1946 Raili Paatelainen čaalij pajeuáppen. +Sun algâttij vistig Helsig ollâopâttuvvâst, kost sun luuvâi el. +matematiik. +Ive 1956 sun valmâštui arkkitehtin Teknisii ollâškoovlâst. +Škoovlâ lasseen Paatelainen poorgâi siämmást rakânâshaldâttuvvâst () já iivij 1949-1951 Olli Kivisii toimâttuvvâst. +Valmâštum maŋa sun poorgâi uđđâsist Kivisii toimâttuvvâst iivij 1959-1960 já siämmást meid Olaf Küttner toimâttuvvâst. +Ive 1960 Paatelainen sirdâšui porgâđ Reima Pietilä ive 1957 vuáđudem toimâttâhân. +Forgâ tastmaŋa toimâttuv nommâ muttui, já uđđâ nommân šoodâi "Arkkitehtitoimisto Reima Pietilä - Raili Paatelainen". +Raili já Reima Pietilä naajáin ive 1963, mut eidu ive 1975 toimâttuv nommân šoodâi "Arkkitehtitoimisto Raili & Reima Pietilä". +Reima Pietilä. +Frans Reima Ilmari Pietilä () lâi syemmilâš arkkiteht já professor. +Frans Reima Ilmari Pietilä šoodâi porgemáánu 25. peeivi 1923 Tuurkust. +Suu eeči lâi Frans Viktor Pietilä já suu enni Ida Maria Lehtinen. +Taaidâr Tuulikki Pietilä lâi Reima Pietilä uábbi. +Ive 1946 Reima Pietilä čaalij pajeuáppen. +Sun luvâškuođij arkkitehtuur Teknisii ollâškoovlâst. +Škoovlâ lasseen Pietilä poorgâi ive 1947 Ilmari Niemeläisii toimâttuvvâst. +Iivij 1948-1949 sun poorgâi Einari Teräsvirta toimâttuvvâst já Ragnar Ypyä toimâttuvvâst, mon tiet sun lâi mestâ 30-ihásâš, ko sun valmâštui arkkitehtin ive 1953 Teknisii ollâškoovlâst. +Ive 1957 Reima Pietilä vuáđudij jiejâs arkkitehttoimâttuv. +Ive 1960 Raili Paatelainen sirdâšui porgâđ toimâttâhân. +Reima já Raili Pietilä naajáin ive 1963, mut eidu ive 1975 toimâttuv nommân šoodâi "Arkkitehtitoimisto Raili & Reima Pietilä". +Iivij 1973-1979 Pietilä lâi arkkitehtuur professorin Oulu ollâopâttuvvâst. +Köyliö () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Tot lohtui Säkylä kieldân ive 2016 aalgâst. +Ive 2015 loopâst Köyliöst assii 2 634 olmožid, já ton vijdodâh lâi 259,27 km², mast 13,21 km² lâi čääci. +Köyliö naaburkieldah lijjii Eura, Huittinen, Kokemäki já Säkylä. +Ehtamo, Huhdinkylä, Järvenpää, Kankaanpää, Karhia, Kepola, Korvenkylä, Lähteenkylä, Pajula, Puolimatka, Tuiskula, Tuohiniemi, Uusimaa, Vellinkylä, Vinnari, Voitoinen, Vuorenmaa já Yttilä. +Don Quijote. +Don Quijote já Sancho Panza +Don Quijote, ubâ nommâ Ráđđáás riitaar don Quijote Manchalâš () lii Miguel de Cervantes roomaan, mii almostui ive 1605 já ive 1615. +Herkis Don Quijote lohá ennuv riitaarromanijd. +Sun kuvâttâl jieš-uv, ete sun lii riitaar. +Ritareh lijjii pegâlmeh 1600-lovvoost. +Don Quijote vuálgá maailmân, tastko sun haalijd leđe riitaar já taištâliđ puástuvuođâ vuástá. +Suu hiäppuš nommâ lii Rosinante. +Tot lii puáris hiävuš. +Viärjukyedden Don Quijote váldá palolii já argâjiermi kevttee Sancho Panza, kote noomât išedis "sorolii huáđđoo ritarin". +Kuovskâseh. +Kuovskâsij algâvuolgâ lii Piäiváást. +Piäiváštiälkkumaksim ääigi korrâ piäivášpieggâ šadda varriidâttâm čalmain, protonijn já elektronijn, moh Eennâm áimukiärdán skuvgááttijnis keldih vuosâsajasávt happi­atomijd, typpimolekyylijd já vetyatomijd. +Eennâm magneetkieddi prinsiplávt iästá toi peessâm áimukiärdán, mut magnetosfáárist liijká kávnojeh sajeh, main čalmaah peesih siisâ. +Čalmai lihâdem­energia lii vala taan muddoost meendu vyeligâš päljis čolmijgijn uáinojeijee kuovskâsij šoddâmân. +Magneet­kiedist čalmaah punjâgeh plasmatuálbusân, mast tohjoreh magnetosfáár vyeimiviijvij pirrâ pirrâspiiraal hámásii rađe mield. +Siämmást toi lihâdemenergia lassaan, já nuuvt toh šaddeh ain aldeláá áimukeerdi, moos puáđidijnis toi energia lii lasanâm 100-1000-kiärdásâžžân. +Ko piäivášpieggâ lii rávhálâš, te čalmaah kale mottoom verd peesih áimukiärdán já kuovs­kâseh iteh talle-uv, mut toh láá meendu siävŋuseh, nuuvt et toh iä čaalman oinuu. +Eđâldâh "tääl láá kuovs­kâseh" uáivild táválávt kuovskâsrussoom, moos taarbâš stuárráb mere piäivášpiegâ čalmaid já eromâšávt elektronijd, tastko čaalman lii máhđuttem uáiniđ protonij tovâttem kuovskâsijd. +Áimukeerdi čalmaah luovâtteh keldimis ääigi finnejum energiast oovtâ prooseent čuovvân adai kuovskâsin; 60 prosent­tid kulá ionisistmân, mii toovât vädisvuođâid tiätujotoluvvâst. +Kuovskâsij oinum. +Vuosmuš puddâ lii siävŋus já rávhálâš tävgi, mii uáinoo tavveen. +Täävgi vyelirobdâ lii pastel, ko vuod paje­robdâ láppoo kuuloold almeroobdân. +Máhđulávt täävgi paa­jaabeln uáinoo vala nubbe tävgi, mii lii siäm­máá­sundásâš vuoluubel tavgijn. +Tävgi ij uulât ollâ­gubbon ko 20°. +Taat puddâ pištá kuhemustáá muáddi tiijme. +Nube puudâ älgidijn tävgi lii šerrâdub, tot šadda mác­cud já sirdâšuvá aleláá. +Siämmást táávgán labdaseh maaŋgah suonjâreh, moh hitásávt lihâdeh täävgi mield. +Nyevt tijmepele keččin čáitálmâs sirdâšuvá aleláá já šadda kirkkâdubbon. +Ko kuovs­kâseh kirkásmeh, meiddei kuokšisruánáá ivne oinuuškuát čielgâsubbooht. +Meiddei ruopsâd sáttá taan mud­doost oinuđ. +Taat paje pištá suullân tijmepele. +Kuálmád puddâ ij pište kuhháá mut tot lii muččâd já orostittee. +Täävgih já puáhhááh lihâdeh jotelávt čoođâ alme: ruopsis, čuovjis já violet pároh lihâdeh ruánáá ivne juávhust. +Ko čáitálmâs lii puoh kirkkâdumos muddoost, kuovskâseh pyehtih lebbiđ meiddei suoivuid. +Zeeniit aldasáid šadda kuovskâs-korona, mast magneetkiedi vyeimisárgái sundásiih čuovâpáccáh oroh ohtânmin. +Nyevt love minuttid kuovskâseh vajeh kiđârdiđ. +Loopâst toh rávhuttuveh suoggâmin, mii luáv­dá stuorrâ uási kuávlu almeest. +Suoggâmist sättih oinuđ sparkkee häämih, já siävŋus pároh sättih sihâstiđ alme rasta. +Suoggâmpaje pištá tiijme verd, mon maŋa sáttá uđđâsist älgiđ siämmáálágán vuáimálâš čáitálmâs tavveen uáinojeijee täävgist. +Taat čáitálmâs sáttá kiärdášuđ vittii-uv siämmáá iijâ ääigi. +Sämmilij oskomušah kuovskâsijn. +Jyehi aalmugist oroh lemin jieijâs uáinuh kuovskâsij šoddâmist. +Sämmilijn láá meid motomeh uáinuh. +Sämmilâš ärbitiäđui mield kuovskâsij vuáimálâš ruápsám já kiđârdem tiätá suáđi, tastko talle šiärráá ulmuu vorrâ. +Alme kiđârdem ij uážu pilkkediđ ige härdiđ, tastko tullâ puáhtá volliittiđ já kiškođ ulmuu. +Kuovskâsij kiđârdem ij uážu ađđiistâllâđ liihâdmáin tuohu teehi, tastko tullânjuohčâmeh sättih puáttiđ vuálus. +Nuorttâlij oskomuš mield kuovskâseh láá uážžum aalgâs voorâst, mii kuulgâi Nainâs-nommâsii mainâs-huáđđoo häävist. +Nube čielgiittâs mield kuovskâseh láá suáđist sormejum uámikkâsâi jiegah, moh pyehtih toppiđ tullâčáitálmâs uhmedeijee keččee fárusis. +Anarâšah láá čielgim kuovskâsijd Tave-Jieŋâmeerâst pajaneijee kaasun, mii jotá nuorttiibeln viestârân. +Hieroglyfeh. +Hieroglyfeh ("hieroglyphikos", "pase kovárdâs") láá tovláá Egyptist kevttum čäällimvuáhádâh, main čallui egyptikielâ. +Tot annoo ohtân maailm puárásumos čäällimvuáhádâhhân. +Hieroglyfeh láá siävuttâs kove-, staavvâl- já jienâdâhmeerhâin. +Ohtâ merkkâ saatij ovdâstiđ mottoom jienâduv, sääni teikâ toppuu, teikâ tot saatij tärkkilistiđ nuubijd meerhâid. +Hieroglyfeh kiävttojii Egyptist eromâšávt oskoldâhlijn ohtâvuođâin já toh viärrojii monumentáid. +Ulmuuh luoppii hieroglyfijn äigirekinistem vuosmui čuođij ivij ääigi, mon maŋa toi tulkkum vájáldui kuhes ááigán. +Eskin 1800-lovvoost egyptologeh oppeet oppii tulkkuđ hieroglyfijd. +Tiädduluptim kesiolympialijn 1952. +Tiädduluptiimist kištottâllii Helsig 1952 kesiolympialijn čiččâm tiädduluokkaast. +Lavia lii oovdiš kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. +Tot lohtui Pori kaavpugan ive 2015 aalgâst. +Ive 2014 loopâst Laviast assii 1 904 olmožid, já ton vijdodâh lâi 357,74 km², mast 36,62 km² lâi čääci. +Lavia naaburkieldah lijjii Kankaanpää, Kokemäki, Pori, Pomarkku, Sastamala já Ulvila. +Aluskylä, Haunia, Kalliala, Lavia, Mustajoki, Myöntäjä, Niemenkylä, Peräkylä, Riiho já Riuttala. +Tiädduluptim kesiolympialijn 1976. +Tiädduluptiimist kištottâllii Montréal 1976 kesiolympialijn oovce tiädduluokkaast. +859 (DCCCLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 850-lovo majemuš ihe. +Tavenähkisuájá. +Tavenähkisuájá ("Eptesicus nilssonii"), ovdil "tave ijjânähkisuájá" lii maailm tavemus nähkisuájášlaajâ, mii tiättoo meid näpikiärdu taavaabeln-uv. +Tavenähkisuájá lii Suomâ almolumos nähkisuájášlaajâ. +Tavenähkisuájá lavdâmkuávlun kuleh Suomâ, Taažâ já Ruotâ, sehe stuorrâ uási tavenuorttii Euroop, Koskâ-Euroop já nuortâs Aasia peht ain Kuálhismeerâ räi. +Suomâst tavenähkisuájáid láá teivâm olgosuáluikuávlust ain Ucjuuvâ Kevost já Iänuduvvâst. +Tavveen lavdâm ij kuittâggin lah ohtâlâs. +Lavdâm taverääijin lii 69. kobdodâhkiärdu. +Tavenähkisuájá kukkodâh seibittáá lii 48-70 mm. +Suájákeejij koskâ lii 23,5-28 cm. +Táválávt ellee tiäddá suulân 8-24 g. Kolleivnásiih selgisoksâmeh láá ellee sierânâsjiešvyehi. +Meid čielgâ ivnerääji tevkis niske já kuovgis čudduu kooskâst iššeed šlaajâ tubdâmist. +Tavenähkisuájá lâi algâaalgâst mecci-, viljâlem- já várádâhkuávlui sehe aassâmkuávdái šlaajâ, mutâ tavveen tot mákkoo eres-uv eellimpirrâsijn. +Ellee peivi- já tálvástâllâmsajeh láá maŋgii rakânâsâin. +Tane tavenähkisuájá lavdâm já nääli sahisvuotâ láá kiddâ ulmuin. +Lasanem já eellimvyevih. +Tavenähkisuájá parâttâl čohčuv. +Niŋálâs siäilud orráás sovâttemseelâid täälvi ääigi já čuávju esken oijâgâs maŋa. +Čuávjiäigi lii 50-60 peivid, já kesi-syeinimáánust šaddeh 1-2 uđâgáá. +Tavenähkisuájá lii oijâgâsâst táválávt roovvâdmáánust cuáŋuimáánun. +Tavenähkisuájá eellimahe lii enâmustáá 14-15 ihheed. +Aktiivlii ääigi tavenähkisuájá viettee peeivijd muorâvuáguin, kuovđâšmijn já rakânâsâin. +Iho tot pivdá. +Tavenähkisuájá pivdá 5-20 meetter aloduvvâst, távjá muorâi aldavuođâst. +Tavenähkisuájá ravâdin láá maaŋgâlágáneh tivreh tegu čuoškah, koppakuorijááh já piäivááloddááh - eromâšávt ijjâgááh já käškimčuáimááh. +SámiSoster Rs. +SámiSoster Rs lii sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi. +Ton toimâtileh láá Sajosist. +Toimâjuurdâ. +SámiSoster toimâjuurdân lii kocceeđ, paijeentoollâđ já ovdediđ sämmilij sajattuv já vuoigâdvuođâid algâaalmugin sosiaal- já tiervâsvuođâsyergist aalmuglijn já aalmugijkoskâsijn ohtâvuođâin. +Servi viggá aktiivlávt ovdediđ oovtâstpargo eres servijguin. +Tot viggá meid vaikuttiđ säminuoráid vâi sij ucâluveh syergi škovliittâsân sehe vaikuttiđ sii máhđulâšvuođáid porgâđ sämikuávlust el. +Säpligoppuu. +Säpligoppuu ("Surnia ulula", meid skunjâlodde ađai kunjolodde) lii oppuuluudij laahkon kullee loddešlaajâ. +Säpligoppuu lii čapis-, ruškis- já vielgiskirjáás lodde. +Peiviaktiivlâžžân tot iärrán maaŋgâin eres oppuin. +Säpligoppuu lii 35-43 cm kukke já tiäddá 215-380 g. Ton suájákeejij koskâ lii 69-82 cm. +Oppuu vielgis näämi pirrâ láá čapis sárgáh. +Ton čalmeh já njune láá fiskâdeh já kirjáás poođâš lii kukke. +Kirdee säpligoppuu sulâstit cissáášvääli, mut ton uáivi lii stuárráb. +Säpligoppuu kiihâmjienâ lii jotelis pulijdem. +Säpligoppuu lii Amerik, Euroop já Ruošâ taveoosij lodde. +Suomâst tot pessee iänáážin Oulu taavaabeln. +Lavdâm já nääli kuittâg mulsâšudeh ennuv säplignääli mield. +Pyeri säpligive säpligoppuu pessee meid Maadâ-Suomâst. +Suomâst pessejeh áárvu mield 2 000-6 000 paarrâd. +Säpligoppuu lii päikkilodde, mut motomin tot vaajâld Baltia já Nuorttâmeerâ kuávloid. +Säpligoppuu piervâld táválávt muorâvuovdân. +Niŋálâs mannee njuhčâ-cuáŋuimáánust 4-11 manneed já láálá taid 25-30 peivid. +Uđâgááh kirdeleh 25-30 peeivi ahasâžžân. +Nikolai II. +Nikolai II () lâi Ruošâ kiäisár, Puola kunâgâs já Suomâ majemuš stuorrâfurstâ iivij 1894-1917. +Nikolai šoodâi ruuvnâprinssâ Aleksander (maŋeláá kiäisár Aleksander III) vuosâpärnin. +Suu enni lâi kiäisárroonnig Maria Fjodorovna. +Nikolai pajanij vááldán Aleksander III jäämmim maŋa skammâmáánu 1. peeivi 1894. +Siämmáá ääigi sun naajâi Alexandra Fjodorovnain já sunnui šoddii vittâ párnáá. +Virgáliih ruvnájááh lijjii vyesimáánu 26. peeivi 1896 Moskovast. +Suomâ stuorrâfurstân Nikolai II olášutij assimilaatiopolitiik, ige sun tondiet lamaš piivnoh Suomâst. +Nikolai kaartâi luoppâđ ruuvnâst ive 1917 kuovâmáánu vääldikoomeetmist. +Ruošâ koskâpuddâsâš haldâttâs vuolgâttij kiäisár perruinis Siberian. +Roovvâdmáánu vääldikomettem maŋa perruu tile huánánij. +Syeinimáánu 17. peeivi 1918 ubâ peerâ morhedui Jekaterinburgist. +Tuodârmittár. +Tuodârmittár lii koskâstuárusâš já táválávt kuovgis, motomin viehâ sárgáás-uv mittárpiäivááloddááš. +Tuodârmittár kiivsâ koččoh lostâmááttun. +Tuodârmittár lii räniskirjáás, koskâstuárusâš piäivááloddááššlaajâ, mon stuárudâh já kovoseh mulsâšudeh ennuv. +Suájákeejij koskâ lii 25-35 mm. +Suájái vuáđuivne lii kuovgisräänis. +Mittárij suájáh láá sárgááh, já toi vuáđuivne lii kuovgisräänis. +Suájái aalgâst já keejist sárgáh láá kyevtkiärdágeh, já toi ivne iärrán suájái koskâuási ivneest. +Ton lasseen suájái algâuási já keeči sättih leđe tevkkâduboh. +Šlaajâ sulâstit ennuv muáddi eres-uv loppâčoovčâ mittárpiäivááloddáá, ovdâmerkkân hallamittár. +Lavdâm já kirdemäigi. +Suomâst tuodârmittár tiättoo ubâ enâmist. +Rävis piäivááloddááh kirdeh Laapist ruške ääigi porgemáánu loopâst já mäddiláá eromâšávt čohčâmáánust, mut motomin joba roovvâdmáánu loopâ räi. +Eellimpiirâs já eellimvyevih. +Niŋálâs mannee čohčuv sieivâsovvijd nuuvt, ete maneh pääcih täälvi ääigi muotâkerdi paajaabel. +Maneh jäämih tuše, jis puolâš lii -36 °C tâi eenâb. +Kesimáánust lostâmááđuh čalgeh já purâškyetih suávi uurbijd. +Lostâmááđuh poreh suáhiloostâid ain kuátilum räi, mii lii syeini-porgemáánust. +Jis suáhiloostah iä lah, te lostâmááđuh poreh masa puoh eres šaddoid. +Tuodârmittár lii valjaamus puoh iho kirdee piäivááloddáin. +Ton lasseen tuodârmittár kirdá meid peiviv, jis lii polviis šoŋŋâ. +Táválávt tuodârmittár vuoiŋâst čuávgáduv ääigi já kirdeškuát tállán ko kiinii teikâ miinii hettee tom. +Iho šlaajâ oro mielâstis laampui čuovâ aldasijn. +Tuodârmittár hiävuh. +Tuodârmittárij lostâmááđuh poreh eromâšávt Tave-Suomâ tuodârsoovijd. +Maadâ-Suomâst-uv lostâmááđuh poreh suáhiloostâid, mutâ toh iä toovât stuorrâ hiävuid tobbeen. +Ruopsiskuuđhah räijejeh tuodârmittár tiettum Tave-Suomâst sehe mottoom verd Laapist-uv, tastko toh poreh tuodârmittár lostâmááđuid. +Hämeenkoski. +Hämeenkoski lii oovdiš kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. +Tot lohtui Hollola kieldân ive 2016 aalgâst. +Ive 2015 loopâst Hämeenkoskist assii 2 107 olmožid, já ton vijdodâh lâi 195,63 km², mast 7,89 km² lâi čääci. +Hämeenkoski naaburkieldah lijjii Asikkala, Hausjärvi, Hollola, Hämeenlinna já Kärkölä. +Kieldâ nommâ lâi ive 1995 räi Koski Hl. +Hämeenkoskist lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Hämeenkoski. +Etola, Hankala, Huhti, Huljala, Hyrkkälä, Hyväneula, Järvenpää, Kaunkorpi, Koski, Käikälä, Leiniälä, Miehola, Padonmaa (Palomaa), Porvola, Putula, Pätilä, Saapas, Tenhiälä, Toijala já Töykkylä. +Nastola lii oovdiš kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. +Tot lohtui Lahti kaavpugân ive 2016 aalgâst. +Ive 2015 loopâst Nastolast assii 14 835 olmožid, já ton vijdodâh lâi 362,86 km², mast 38,68 km² lâi čääci. +Nastola naaburkieldah lijjii Asikkala, Heinola, Hollola, Iitti, Lahti já Orimattila. +Ive 1973 Nastolast lijjii 12 sijdâd: Ahtiala, Arrajoki, Immilä, Koiskala, Kuivanto, Lankila, Nastola (markkân), Pyhäntaka, Ruuhijärvi, Uusikylä, Vanaja já Villähde. +Ijjâlodde. +Ijjâlodde ("Aegolius funereus") lii oppuuluudij laahkon kullee loddešlaajâ. +Tot lii Suomâ almolumos oppuu. +Ijjâlodde lii 22-27 cm kukkosâš, suullân rástágáá matsâš oppuu, mii tiäddá 105-150 g. Ton suájákeejij koskâ lii 50-62 cm. +Uáivi lii styeres já tuolbâs, näämi lii kuovgâd já čalmeh sehe njune láá fiskâdeh. +Ijjâlode ruškis selgipeeleest láá vielgis tiälhuh já kuovgis čuávjist ruškis tiälhuh. +Nuorâ lodeh láá ollásávt tevkisruškâdeh. +Ijjâlode kiihâmjienâ lii jotelis pulijdem. +Ijjâlodde iälá Euroop, Aasia já Tave-Amerik kuácceevuovdijn. +Suomâst tot pessee ubâ enâmist, eereeb tuodârkuávluin. +Suomâst pessejeh 3 000-8 000 paarrâd, já pessimnääli mulsâšud ihásávt säplignääli mield. +Ijjâlodde lii tääl čalmeestoonnum Suomâst. +Nääli lii uccánâm puáris kuácceevuovdij kiäppánem tiet. +Ijjâlodde lii päikkilodde, mut motomin tot vaajâld čohčuv já kiđđuv. +Ijjâlodde piervâld muorâvuovdân. +Niŋálâs mannee njuhčâ-cuáŋuimáánust 3-9 manneed já láálá taid 26-27 peivid. +Uđâgááh kirdeleh 30-36 peeivi ahasâžžân. +Ijjâlodde porá uccâ njomâtteijeid já luudijd. +Jeggiluátku. +Jeggiluátku ađai jeggioppuu ("Asio flammeus") lii oppuuluudij laahkon kullee loddešlaajâ. +Jeggiluátku lii 33-40 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 200-390 g. Suájákeejij koskâ lii 95-105 cm. +Jeggiluátku pyeremus tobdomerkkâ láá čapis čalmepirrâseh. +Selgipeeli lii ruškiskirjáá já radde lii vielgâd já sárgáá. +Jeggiluátku lii váhá stuárráb já kuovgâdub ko siämmáásullâsâš čuárvioppuu. +Jeggiluátku čalmeh láá fiskâdeh, já čuárvioppuu čalmeh vuod láá oranseh. +Jeggiluátkust iä meidgin lah kuhes peljitiepih tego čuárvioppust. +Eresnáál ko iänááš oppuuh, jeggiluátku lii peiviaktiivlâš. +Ton kiihâmjienâ lii lievlâkessee sulâstittee pulijdem. +Jeggiluátku iälá Maadâ- já Tave-Amerikâst, Euroopâst já Aasiast. +Suomâst tot lii almolumos Poođâenâmist, mut pessee jeegijn já piälduin ubâ enâmist. +Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 2 000-10 000 paarrâd, já tot mulsâšud ihásávt säplignääli mield. +Jeggiluátku tálvástâl Maadâ- já Koskâ-Euroopâst. +Čohčâvarrim lii porge-skammâmáánust já kiđđâvarrim njuhčâ-cuáŋuimáánust. +Motomeh lodeh meid pääcih tálvástâllâđ Suomân. +Niŋálâs mannee cuáŋui-vyesimáánust 3-11 manneed já láálá taid 24-30 peivid. +Uđâgááh kirdeleh 24-27 peeivi ahasâžžân. +Sämioppuu. +Sämioppuu ađai ränisoppuu ("Strix nebulosa") lii oppuuluudij laahkon kullee loddešlaajâ. +Sämioppuu lii stuorrâ, 59-68 cm kukkosâš oppuu, mon suájákeejij koskâ lii 128-148 cm. +Ores tiäddá 0,65-1,1 kg já stuárráb niŋálâs 1-1,9 kg. +Sämioppuu ađai ränisoppuu lii noomâs mield räniskirjáás lodde. +Ton uáivi lii styeres, näämi lii sárgáá já njune sehe uccâ čalmeh láá fiskâdeh. +Čoolmij paajaabeln láá vielgis sárgáh tego čalmekulmesoksâmeh. +Kuhes pottâš keeči lii tevkkâd. +Sämioppuu iälá Euroop, Aasia já Amerik taveoosijn. +Suomâst tot pessee iänáážin Joensuu já Kokkola taavaabeln, mut pyeri säpligive lavdâm lii stuárráb meiddei Maadâ-Suomâst. +Sämioppuu lii puáris kuáccee- já siähálâsvuovdij lodde. +Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 300-2 000 paarrâd. +Sämioppuu lii päikkilodde, mut motomin tot vaajâld ravâdâs usâdijnis. +Niŋálâs mannee njuhčâ-cuáŋuimáánust 4-7 manneed já láálá taid mánuppaje. +Uđâgááh vyelgih piervâlist suullân kuulmâ oho ahasâžžân, jo kuhháá ovdil ko toh mättih kirdeđ. +Sämioppuu porá iänáážin uccâ jursseid. +Tärhis kuloááicu áánsust tot puáhtá kavnâđ taid meiddei tälviv cuoŋŋuu vyelni. +Tarvasjoki lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lohtui Lieto kieldân ive 2016 aalgâst. +Ive 2015 loopâst Tarvasjokist assii 1 968 olmožid, já ton vijdodâh lâi 102,40 km², mast 0,44 km² lâi čääci. +Tarvasjoki naaburkieldah lijjii Aura, Lieto, Marttila, Paimio já Pöytyä. +Eura, Horinen (virgálávt Horrinen), Hungerla, Jauhola, Juva, Kallela, Karhula (virgálávt Karhula ja Tuomarla), Killala, Kättylä, Liedonperä, Liiparla, Mäentaka, Satopää, Seppälä, Suitsula, Suurila, Tarvasjoki markkân, Tiensuu, Tuomarla (virgálávt Karhula já Tuomarla), Tuorila, Tyllilä já Yrjänkylä (virgálávt Yrjäntilä). +Uccâoppuš. +Uccâoppuš ("Glaucidium passerinum") lii Euroop ucemus oppuu. +Uccâoppuš lii suullân ruopsisryeivil matsâš, 15-19 cm kukkosâš oppuu, mii tiäddá 47-70 g. Ton suájákeejij koskâ lii 32-39 cm. +Ruškis selgipeeleest láá vielgis tiälhuh, já kuovgis čuávji lii ruškissárgáá. +Lode uáivi lii ucce já poođâš uánihâš, čalmeh já njune láá fiskâdeh. +Uccâoppuužii kiihâmjienâ lii ruopsisryeivil jienâ sulâstittee, kiärdoo njuurgâs. +Uccâoppuš lii Koskâ- já Tave-Euroop sehe Aasia kuácceevuovdij lodde. +Suomâst tot pessee masa ubâ enâmist, iänáážin Oulu maadâpeln. +Pessimnääli mulsâšud ihásávt säplignääli mield. +Suomâst pessejeh áárvu mield 3 500-6 000 paarrâd. +Uccâoppuš lii päikkilodde, mut vaajâld motomin uánihis maađhijd. +Uccâoppuš piervâld táválávt muorâvuovdân. +Niŋálâs mannee cuáŋui-vyesimáánust 3-8 manneed já láálá taid 28 peivid. +Uđâgááh kirdeleh 30 peeivi ahasâžžân. +Uccâoppuš porá uccâ jursseid já luudijd. +Elleekodde. +Elleekodde lii vijđes taksonomialâš kodde, mii siskeeld maaŋgâsellâsijd sellâvááimuslijd iälánijd. +Elleeh hämmejeh uáli maaŋgâhámásâš juávhu, moos kuleh jieškote-uvlágánijn pirrâsijn mákkojeijee iäláneh. +Ellein jiešvuođâlâš lii heterotrofia, mii meerhâš tom, ete toh iä pyevti pyevtittiđ energia jieš, tego šadoh fotosyntees vievâst, peic toh ferttejeh kevttiđ eres iälánijd ravâdin. +Maaŋgah elleeh pyehtih lihâdiđ jiešráđálávt ađai tain láá teehih já jieijâs niärvádâh - spiekâstâhhân kuobârellei vyelikodde. +Ellein láá táválávt monniilágáneh aiccâmorgaaneh, moigijn toh pyehtih reagistiđ pirrâssis. +Ton lasseen elleeh iärrán toos, ete elleeseelâin ij lah sellâseini. +Savosuonâsiih. +Savosuonâsiih ("Chordataää") lii elleekoodán kullee uáiviráiđu. +Savosuonâsiih láá iäláneh, main lii lamaš selgisuonâ aainâs-uv toi ovdánem monnii muddoost. +Taksonomia. +Savosuonâsij kulmâ uáivirááiđu láá loovdâelleeh, puicce-elleeh já čielgitávtáliih. +Elleeh, moi selgisuonâ lii juáhásâm lođâstavttijd, hämmejeh čielgitávtálij uáivirááiđu. +Čielgitávtáliih. +Čielgitávtáliih ("Vertebrata") lii ohtâ kuulmâ savosuonâsij ellei vyelirááiđust. +Toid jiešvuođâlâš jiešvyevih láá selgisuonâ pirrâ leijee čielgioođâ já eromâš ovdánâm vuoiŋâšeh. +Čielgitávtáliih elleeh hämmejeh tuše 3% ubâ elleekoddeest. +Loopah láá čielgitävtittes elleeh. +Njomâtteijeeh. +Njomâtteijeeh ("Mammalia") láá täsiliegâsliih já čielgitávtáliih elleeh, moh táválávt čivgih ellee čiivgâid. +Eenih piemmih čiivgâid mielhijn, mii puátá njiižijn. +Njomâtteijei jiešvyehi lii meid tot, ete čuávjiääigi eeni orgaanvuáháduvâst sirdâšuveh happi já raavâdamnâseh šohânâsân vuosâmadduu peht. +Eres jiešvuođâlâš jiešvyevih láá pivâstâhráávsáh, soksâmeh, kulmâ kuávdášpeelji täävti (veeččir, peljistäđđee já jyelgi), nelji ryevji já oovtâ täävtist hämmejum uálul. +Lohtaja () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Koskâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Tot lohtui Kokkola kaavpugân ive 2009 aalgâst. +Ive 2008 loopâst Lohtajast assii 2 791 olmožid, já ton vijdodâh lâi 807,95 km², mast 519,38 km² lâi čääci. +Lohtaja naaburkieldah lijjii Himanka, Kannus já Kälviä. +Kokkola kieldâlahtemeh iivij 1977 já 2009. +Ive 1925 Lohtajast lijjii 5 siijdâ: Alaviirre, Karhi, Lohtaja (markkân), Marinkainen já Väliviirre. +Ullava lii oovdiš kieldâ Suomâst, Koskâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Ullavast assii 1 003 olmožid, já ton vijdodâh lâi 176,90 km², mast 14,40 km² lâi čääci. +Ullava naaburkieldah lijjii Halsua, Kaustinen já Kälviä. +Alikylä, Haapasalo, Haapala, Hanhisalo, Herlevi, Honkala, Jääskä, Kallinki, Korpi, Länttä, Neverbacka, Norppa, Rahkonen, Sepänkylä, Törbacka, Ullava markkân já Viitasalo. +Peljirástágâš. +Peljirástágâš ("Bombycilla garrulus") lii varbusluudij laahkon kullee jotteelodde. +Peljirástágâš lii 18-21 cm kukkosâš ränisruškis lodde, mii tiäddá 48-72 g. Ton uáivist lii kuhes vuoptâtieppi. +Čalmepirrâseh já njune vyelipeeli láá čappâdeh, čapis suájáin láá fiskis já vielgis kovoseh já tevkis pottâš keeči lii fiskâd. +Peljirástágáá jienâ lii čuojâlâs širijdem. +Peljirástágâš lii Euroop, Aasia já Tave-Amerik boreaallii kuácceevyevdistiellâs lodde. +Suomâst tot pessee iänáážin eennâm taveoosijn, mut lavdâm já pessimnääli mulsâšudeh ennuv ihásávt pihlejáámyerjišado mield. +Suomâst pessejeh áárvu mield 20 000-90 000 paarrâd. +Jis Suomâst iä lah ennuv pihlejáámyerjih, te peljirástágááh värrejeh čohčuv Koskâ- já Maadâ-Euroopân. +Jis šaddo lii pyeri, te maaŋgah lodeh meid tálvástâleh Suomâst. +Peljirástágâš mannee vyesi-kesimáánust 4-6 mane. +Niŋálâs láálá moonijd 14 peivid. +Uđâgááh vyelgih piervâlist 15-19 peeivi ahasâžžân. +Peljirástágâš porá muorjijd, siemânijd já čielgitävtittes elleid. +Tälviv pihlejáámyerjih láá ton tergâdumos ravâdâs. +Kuácceelodde. +Kuácceelodde ("Pinicola enucleator") lii varbusluudij laahkon kullee loddešlaajâ. +19-22 cm kukkosâžžân kuácceelodde lii Suomâ stuárráámus piäippáinij čeerdân kullee lodde. +Tot lii uccâ rástágáá matsâš já tiäddá 38-67 g. Ores lii ruopsâd já niŋálâs oransisfiskâd. +Čapis suájást láá kyehti vielgis sárgá. +Poođâš lii kukke já njune sehe jyelgih láá tevkisruškâdeh. +Kuácceelodde iälá boreaallii kuácceevyevdistielâsist Euroopâst, Aasiast já Tave-Amerikâst. +Suomâst tot lii iänáážin eennâm taveoosij lodde. +Suomâst pessejeh áárvu mield 5 000-20 000 paarrâd. +Kuácceelodde värree meddâl pessimkuávluin roovvâd-skammâmáánust já máccá njuhčâ-cuáŋuimáánust. +Kuácceelodde mannee vyesi-kesimáánust 4-5 mane. +Niŋálâs láálá moonijd 13-14 peivid. +Uđâgááh vyelgih piervâlist 13-14 peeivi ahasâžžân. +Kuácceelodde porá siemânijd, kuosâ uurbijd já tälviv pihlejáámuorjij siemânijd. +Kuávsuilodde. +Kuávsuilodde ("Erithacus rubecula") lii livkkárij čeerdân kullee varbuslodde. +Kuávsuilodde lii pyeidicissáá matsâš, 12,5-14 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 13-21 g. Ton selgipeeli lii ruškâd já čuávji kuovgâd. +Näämi já radde láá oransisruopsâdeh, čalmeh já njune tevkisruškâdeh. +Kuávsuilodde lii almos Euroop já Aasia vuovdijn. +Tot iälá puohlágán vuovdijn, eromâšávt kuosâ-, lostâ- já siähálâsvuovdijn. +Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 2-3 miljovn paarrâd. +Tuodârkuávluin kuávsuilodde lii härvinub. +Kuávsuilodde värree tálvástâllâđ Koskâmeerâ kuávlun čohčâ-roovvâdmáánust já máccá Suomân cuáŋui-vyesimáánust. +Motomeh lodeh tálvástâleh meid Maadâ-Suomâst. +Kuávsuilodde mannee cuáŋui-vyesimáánust 2-8 manneed. +Niŋálâs láálá moonijd 12-15 peivid. +Uđâgááh vyelgih piervâlist 11-17 peeivi ahasâžžân. +Kuávsuilodde porá siemânijd, muorjijd já čielgitävtittes elleid. +Kälviä () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Koskâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Kälviäst assii 4 594 olmožid, já ton vijdodâh lâi 966,77 km², mast 296,10 km² lâi čääci. +Kälviä naaburkieldah lijjii Halsua, Kannus, Kaustinen, Kokkola, Kruunupyy, Lestijärvi, Lohtaja, Toholampi já Ullava. +Hilli, Honkimaa, Jatkojoki, Jokikylä, Karhulahti, Kleemola, Kälviä, Miekkoja, Nissi, Passoja, Peitso, Peltokorpi, Porkola, Riippa, Rimpilä, Rita, Ruotsalo, Vuolle já Välikylä. +Korpilahti (epivirgálávt) lii oovdiš kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lohtui Jyväskylä kaavpugân ive 2009 aalgâst. +Ive 2008 loopâst Korpilahtist assii 5 061 olmožid, já ton vijdodâh lâi 794,62 km², mast 180,04 km² lâi čääci. +Korpilahti naaburkieldah lijjii Joutsa, Jyväskylä táálunkieldâ, Jämsä, Jämsänkoski, Luhanka, Muurame, Petäjävesi já Toivakka. +Ive 1922 Korpilahtist lijjii 22 sijdâd: Honkala, Juokslahti, Korpilahti, Kähö, Moiskala, Muurame, Muuratjärvi, Nuorlahti, Oittila, Pajulahti, Putkilahti, Raidanlahti, Riihijärvi, Ruotsula, Rutalahti, Sammallahti, Särkijoki, Säyrilä, Tervala, Veijo, Vitikkala já Yijälä. +Jyväskylä táálunkieldâ () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Jyväskylä táálunkieldâst assii 36 465 olmožid, já ton vijdodâh lâi 534,37 km², mast 83,61 km² lâi čääci. +Jyväskylä táálunkieldâ naaburkieldah lijjii Jyväskylä, Korpilahti, Laukaa, Muurame, Petäjävesi, Toivakka já Uurainen. +Ive 1993 räi naaburkieldáid kuulâi meiddei Säynätsalo. +Ive 2009 Jyväskylä táálunkieldâst lijjii čuávuvááh siijdah: Haapaniemi, Humalamäki, Ilmoniemi, Jylhänperä, Kaunisharju, Puuppola, Kuohu, Leppälahti, Metsoniemi, Nyrölä, Oravasaari, Palokka, Perälä, Tikkakoski, Tikka-Mannila, Jyskä, Vaajakoski, Vesanka já Väinölä. +Ive 1925 Jyväskylä táálunkieldâst lijjii 9 sijdâd: Haapaniemi, Jyväskylä, Keljo, Korttajärvi, Nyrölä, Oravasaari, Palokka, Tikkamannila já Vesanka. +Keđgirástágâš. +Keđgirástágâš ("Oenanthe oenanthe") lii livkkárij čeerdân kullee varbuslodde. +Keđgirástágâs lii 14-16 cm kukke já tiäddá 19-29 g. Orráás uáivičokke já selgi láá ránáseh, čuudâ já radde láá kuovgisfiskâdeh já čuávji lii vielgâd. +Nierâin lii čapis säärgis já vielgis pottâš keeči lii čappâd. +Niŋálâs lii kuovgâdub ko ores, ton selgipeeli já nierah láá ruškâdeh. +Keđgirástágâš iälá vijđes kuávluin Tave-Amerikâst, Euroopâst, Tave-Afrikâst já Aasiast. +Suomâst tot pessee ubâ enâmist, mut nääli lii stuárráámus eennâm taveoosijn. +Pessimsajeh láá táválávt ávus kuávluin, tego piälduin, kiäđgáás ridoin, suáluikuávlu láásáin teikkâ čuopâttâhjolgâdâsâin. +Säämist keđgirástágâš lii eromâšávt tuodârjolgâdâsâi lodde. +Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 50 0000-100 000 paarrâd. +Keđgirástágâš värree tálvástâllâđ Afrikân porge-čohčâmáánust já máccá Suomân cuáŋui-vyesimáánust. +Keđgirástágâš mannee vyesimáánust 3-8 manneed. +Niŋálâs láálá moonijd 11-16 peivid. +Uđâgááh vyelgih piervâlist 14-16 peeivi ahasâžžân. +Varbuslodeh. +Varbuslodeh lii luudij stuárráámus lahko. +Suullân 5 700 lodded ađai eenâb ko peeli puoh luudijn kuleh taan laahkon. +Aleksander III. +Aleksander III () lâi Ruošâ kiäisár, Puola kunâgâs já Suomâ stuorrâfurstâ iivij 1881-1894. +Aleksander šoodâi njuhčâmáánu 10. peeivi 1845 puáttee kiäisár Aleksander II já Maria Aleksandrovna nubben pärnin. +Puárásub viiljâs Nikolai jäämmim maŋa Aleksanderist šoodâi ruuvnâprinssâ ive 1865. +Čuávuváá ive Aleksander naajâi Tanska prinses Dagmaráin. +Iivij 1877-1878 sun uásálistij Tuurki suáđi tuároid. +Aleksander pajanij vááldán eejis morhe maŋa njuhčâmáánu 13. peeivi 1881. +Sun jaamij skammâmáánu 1. peeivi 1894 tuše 49-ihásâžžân. +Äimisäplig. +Äimisäplig lii äimisäpligij laahkon kullee njomâtteijeešlaajâ. +Äimisäplig lii eellimvuáimálâš šlaajâ, mutâ tot lii šoddâm härvinubbon pirrâ Euroop. +Ruotâst já Suomâst äimisäplignäälih kiäppánii čuuvtij 1960- já 1970-lovoin. +Suijân toos sättih leđe jotolâhjämimeh, pirâsmiirhah já tälvidemsoojij vänivuođah. +Äimisäplig lii 20-30 cm kukke já tast lii 1,5-4 cm kukkosâš seeibi. +Äimisäplig tiäddá 0,4-1,2 kg, motomin joba 1,9 kg. +Tiäddu mulsâšud iveääigi mield. +Talle ko äimisäplig koccáá tälvioijâgâsâst, te tot puáhtá teddiđ vuálá 300 g. Oráseh láá koskâmiärálávt stuárráábeh ko niŋálâsah. +300x300pxÄimisäplig muáđuh, čuávji já eertih láá vuohâdeh. +Juolgijn soksâmeh láá segibeh. +Radde lii ruškâd, já jyelgih láá čappâdeh. +Muáđuin láá sehe tevkis ete kuovgis soksâmeh. +Čoolmij pirrâ soksâmeh láá čappâdeh. +Äimisäpligist lii kuhes já čuhâ njune já lihâdeijee pajepoovsâ, mon keejist láá njunerääigih. +Äimisäplig čalmeh láá jurbâseh já čapisruškâdeh. +Peeljih láá uáinusist. +Juolgijn láá noonâ koozah já kamuvvuáđuh, moh suápih pyereest kuáivumân. +Äimisäplig selgipele peittih säägih, moh äimisäpligist láá suulân 6 000. +Säägih láá vuovdâneh, já toh láá 2-3 cm kukkosiih. +Säägih láá čappâdeh tâi ruškâdeh, já toi madduuh já keejih láá vielgâdeh. +Säägih láá kiddâ liškeest siipuulláágán madduu vievâst, já jyehi säägi vyelni lii jieijâs tekki. +Rááhtus saagijn lii njyebžil, já säägih syeijejeh äimisäplig ovdâmerkkân talle ko tot viärá. +Säägih uđâsmuveh, já ovtâskâs säggi kačča suulân ive ahasâžžân. +Äimisäplig stuárudâh já ivne mulsâšudeh ucánjáhháá enâmist nuubán. +Britanniast äimisäpligeh láá táválávt ucebeh já ucánjáhháá tevkkâduboh ko Suomâst. +Koskâ-Euroop äimisäpligeh láá vuod stuárráábeh. +Espanjast toh láá kuovgâduboh. +Äimisäplig tiättoo luándulávt Euroop maadâviestâr-, viestâr- já taveoosijn sehe Ruošâ kuávluin, moh láá Suomâ já Baltia nuorttiibeln. +Šlaajâ lii ištâdum Azorij suolluid já Uđđâ-Seelandân. +Suomâst äimisäplig lii levânâm taveláá ulmuu vievâst. +Äimisäplig ij tiettuu ollágin Amerikâst. +Äimisäplig ij lijkkuu lahtâ kuávloid ijge tot táválávt tiettuu muorriis meecijn. +Äimisäplig lii viehâ almolâš muorâkaardijn, hävdienâmijn, muorâstuvâin sehe maaŋgâin eres kuávluin, kost tot puáhtá tälvidiđ. +Suomâst äimisäplig tiättoo Tave- já Koskâ-Suomâst ain Merâpoođâ kuávlu já Kainuu räi, motomin meid Ruávinjaargâ kuávlust já joba Avveel räi. +Suomâst äimisäplig iälá masa ain aassâm paaldâst, mut Euroopâst äimisäplig tiättoo meid lostâvuovdijn. +Kuácceevuovdijn äimisäplig ij makkuu. +Äimisäplig šadda suhâjuátkimahan kyevti ihásâžžân. +Äimisäpligij kiemâ álgá tállân ko toh koccájeh tälvioijâgâsâst já juátkoo algâkeesi räi. +Ores irgástâl niŋálâs uáli kuhháá. +Tot jorá niŋálâs pirrâ já iirât aldaniđ tom. +Niŋálâs vuod tuástu aldanemkeččâlmijd já jorgeet meddâl. +Ores já niŋálâs njunnejeh nubijdis já niŋálâs šoho. +Mottoom kooskâst toh orosisteh nierah puotâluvâi já forgâ tastmaŋa toh oppeet joreh já šohoh. +Parâttâllâm maŋa čuávjiääigi loppâkeejist niŋálâs rähtiškuát piäju, mii puáhtá leđe kuodduu vyelni, keeđgij vuáguin tâi lostâ- já risselađđuin. +Enni sáttá rähtiđ maaŋgâid-uv čivgâmpiäjuid. +Niŋálâs čivgá 2-10 čivgâd 5-6 oho čuávjiääigi maŋa. +Čiivgah láá šodâdijn čalmettemeh já pietittemeh, já tain láá liške vyelni valmâšin uánihis, timmâ já kuovgis säägih. +Muádi peeivi ahasâžžân čiivgah láá jo vuossâmuuh tevkis säägih. +Čiivgah kyeđih päikkipiäju kuulmâ oho ahasâžžân, mutâ toh čuávuh eeni já njameh ton mielhi vala kulmâ oho ovdil ko toh algâtteh jiečânâs eellim suulân kuuđâ oho ahasâžžân. +Äimisäplig lii puohporree. +Elleeravâdist äimisäplig lijkkoo masa puoh purrâmušân, mon stuárudâh lii sopâvâš (tiivrijn uccâ čielgitávtáláid). +Tot porá meid cuobbuid, tažâligijd, säpligij já muoldâgij čiivgâid sehe enâmist pessejeijee luudij uđâgáid. +Äimisäplig puáhtá puurrâđ ubâ piervâl. +Äimisäpligeh poreh meid rááđuid, ovdâmerkkân kuolijd. +Ton lasseen toh poreh šaddoid tego taamiterhoid, kuobbârijd já muorjijd. +Tálvástâllâm. +Täälvi äimisäplig viettee tälvioijâgâsâst piäjustis. +Oijâgâs algâttemäigi lii kiddâ liegâsvuođâst. +Rummâšliegâsvuotâ luáštá 35 ceehist suulân neelji ciäkán. +Jis rummâšliegâsvuotâ luáštá ton vuálá, te äimisäplig amnâsmolsom lassaan já tondiet rummâšliegâsvuotâ paijaan. +Äimisäplig vuáiŋá suulân uhcii minuttist. +Vuoiŋâmpotkâ sáttá pištá joba muáddi tijme. +Jämsänkoski. +Jämsänkoski lii oovdiš kaavpug Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lohtui Jämsä kaavpugân ive 2009 aalgâst. +Ive 2008 loopâst Jämsänkoskist assii 7 351 olmožid, já ton vijdodâh lâi 448,56 km², mast 46,81 km² lâi čääci. +Jämsänkoski naaburkieldah lijjii Jämsä, Keuruu, Korpilahti já Petäjävesi. +Majemuš kaavpughovdâ lâi Jorma Kilpeläinen. +Jämsänkoski kieldâ vuáđudui ive 1926, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. +Koskenpää kieldâ lohtui Jämsänkoskin ive 1969. +Guatemala departementeh. +Hõʹppi ođđâs. +Hõʹppi ođđâs lii nuorttâlâškielâg škovlâlostâ, mon Čevetjäävri škoovlâ uáppeeh toimâtteh já almostiteh neetist. +Vuossâmuš nummeer almostui roovvâdmáánu 25. peeivi 2019. +Taan räi lostâ lii almostum neljii. +Koskâ-Afrik täsivääldi kielah. +Veikkâ ranskakielâ lii-uv virgálâš kielâ, tuše 22,5% ässein mättih tom. +Ranskakielâ kiävttoo kuittâgin staatâ puoh virgálijn äššikiirjijn. +Sangokielâ lii lamaš virgálâškielâ ive 1991 rääjist, já áárvu mield 92% ässein kevttih tom "lingua francan". +Maaŋgah kielah, moh sárnojeh Koskâ-Afrik täsivääldist, láá uhkevuálásiih. +Lähteet. +Pylkönmäki lii oovdiš kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lohtui Saarijärvi kaavpugân ive 2009 aalgâst. +Ive 2008 loopâst Pylkönmäkist assii 936 olmožid, já ton vijdodâh lâi 392,40 km², mast 25,57 km² lâi čääci. +Pylkönmäki naaburkieldah lijjii Karstula, Multia, Saarijärvi, Soini já Ähtäri. +Kukko, Kuoppala, Mahlu, Mulikka, Paajala, Pajumäki, Puolimatka, Pääjärvi, Soidinmäki já Vihanti. +Ive 1925 Pylkönmäkist lijjii 5 siijdâ: Kukko, Kuoppala, Mahlu, Paajala já Pääjärvi. +El Salvador departementeh. +Listo Saint Lucia kaavpugijn. +Taat lii listo Saint Luciast leijee kaavpugijn. +Saint Lucia kaavpugijn +Listo Grenada kaavpugijn. +Taat lii listo Grenadast leijee kaavpugijn. +Grenada kaavpugijn +Konginkangas lii oovdiš kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lohtui Äänekoski kaavpugân ive 1993 aalgâst. +Ive 1992 loopâst Konginkangasist assii 1 586 olmožid. +Ive 1991 loopâst vuod ässeeloho lâi 1 636. +Kieldâ vijdodâh lâi 298,6 km² (tuše eennâm, sisčääci ij fáárust). +Konginkangas naaburkieldah lijjii Kannonkoski, Konnevesi, Saarijärvi, Sumiainen, Vesanto, Viitasaari já Äänekoski. +Ive 1969 räi naaburkieldáid kuulâi meid Äänekoski táálunkieldâ. +Konginkangas kieldâ vuáđudui ive 1895, já tot lopâttui ive 1993. +Ive 1990 Konginkangasist aasâi tuše ohtâ ruotâkielâlâš olmooš. +Majemui iivij Konginkangas ässeeloho lii kiäppánâm mottoom verd. +Ive 1925 Konginkangasist lijjii 3 siijdâ: Kalaniemi, Konginkangas (markkân) já Pyyrinlahti. +Konginkangas lii vááijuv 40 km keččin Jyväskylä kirdemkiedist, mii lii Tikkakoskist. +Uccâviäđŋásâš. +Uccâviäđŋásâš ("Sorex minutissimus") lii tavveen Euraasiast tiättojeijee, viäđŋásij čeerdân kullee njomâtteijeešlaajâ. +Tot lii Suomâ ucemus njomâtteijee. +Uccâviäđŋásâš lii rávhuidittum Suomâst. +Uccâviäđŋásâš vuájá já kuárŋu häppilávt. +Ihásávt šlaajâst lii 1-2 piäsáduv, main láá táválávt 3-6 čiivgâ. +Uáiviravâdin uccâviäđŋásiist láá tivreh. +Uccâviäđŋásâš lii 33-53 mm kukke, já tast lii 24-27 mm kukkosâš seibi. +Uccâviäđŋásiih teddih 1,2-4 g. Tälviv uccâviäđŋásâš lii ucceeb ko keessiv, já tondiet ton energia tárbu kiäppán. +Ko tälviv čielgimielgâs čovârskiäruh siäggáneh, te viäđŋásâš uánnoon. +Meid uáivitähti muttá häämis. +Keessiv uccâviäđŋásâš selgi lii ruškâd já tälviv tot lii ränisruškâd. +Čuávji lii kuovgisräänis, já ivnerääji lii čielgâs.200x200px +Šlaajâ tiättoo masa ubâ tave kuácceevyevdistielâsist. +Rääijin láá nuorttân Kuálhismeerâ riddokuávlu sehe Hokkaido já Sahalin suolluuh, já viestârist Suomâ já Tave-Ruotâ, kost šlaajâ uáinistii esken ive 1967. +Suomâst vuossâmuu tove uccâviäđŋásâš uáinistii purrâmâšskaapist. +Maŋeláá šlaajâ lii kavnum meid mäddiláá Ruotâst já Taažâst. +Uccâviäđŋásâš iälá maaŋgâlágánijn pirrâsijn, ovdâmerkkân lahtâ jeggiroobdâin, kuácceevuovdijn, čuopâttâhjolgâdâsâin, koškekuolbânijn, ávus čunoienâmijn já lostâvuovdij roobdâin. +Šlaajâ pivnohist lahtâ kuávluid. +Nuorttâviäđŋásâš. +Nuorttâviäđŋásâš ("Sorex caecutiens") lii Euraasiast tiättojeijee viäđŋásâššlaajâ. +Suomâst šlaajâ tiättoo tave- já nuorttâoosijn já lii nubben almosumos viäđŋásâššlaajâ viäđŋásii maŋa. +Nuorttâviäđŋásâš lii rávhuidittum šlaajâ Suomâst. +Ihásávt šlaajâst láá 1-2 piäsáduv, main láá táválávt 7-8 čivgâd. +Nuorttâviäđŋásii uáiviraavâd láá tivreh, eromâšávt koppakuorijááh. +Nuorttâviäđŋásâš lii 48-70 mm kukke, já tast lii 31-45 mm kukkosâš seibi. +Nuorttâviäđŋásâš tiäddá 3-8 g. Nuorttâviäđŋásâš lii ucceeb ko viäđŋásâš. +Nuorâ nuorttâviäđŋásâš lii keessiv seelgist ruškâd. +Puárásub ohtâgâs lii tevkisruškâd. +Čuávjipeeli lii nuorâ ohtâgâsâin ränisčeskâd, já tälvideijee ohtâgâsâin tot lii fiskisräänis. +Ivnerääjih láá čielgâseh. +Nuorttâviäđŋásii seeibi keejist lii tevkis tieppi.vasen +Nuorttâviäđŋásâš tiättoo taiga- já tundrastielâsist, mii uulât Tave-Ruotâst Suomâ paijeel Siberian, Mongolian já Korean. +Šlaajâ tiättoo meid Hokkaido já Sahalin suolluin. +Nuorttâviäđŋásâš kavnui vuosmuu keerdi Tave-Ruotâst ive 1941, Suomâst ive 1953 já Taažâst ive 1964. +Museočáittusij tarkkum lii kuittâg čáittám, ete nuorttâviäđŋásiih láá tiettum puoh kuulmâ enâmist jo ive 1853 rääjist. +Nuorttâviäđŋásâš iälá kuosâvuovdijn, kärrein, jeegij roobdâin, vorâs riddoviemmârijn, lahtâ juovâin, laajišvuovdijn sehe tälviv joba tááluin. +Koskenpää lii oovdiš kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lohtui Jämsänkoskin ive 1969. +Jämsänkoski talle lohtui Jämsän ive 2009. +Ađai onnáá peeivi Koskenpää kulá Jämsä kaavpugân. +Ive 1968 loopâst Koskenpääst assii 1 980 olmožid, já ton vijdodâh lâi 352,5 km² (tuše eennâm, sisčääci ij fáárust). +Koskenpää naaburkieldah lijjii Jämsä, Jämsänkoski, Keuruu, Korpilahti, Kuorevesi já Petäjävesi. +Onnáá peeivi Koskenpääst ässeeh láá suulân 700. +Ive 1960 tiäđui mield Koskenpää kieldâst lâi tuše ohtâ čuákkipäikki: Koskenpää markkân. +Ive 1960 tobbeen assii 281 olmožid. +Onnáá peeivi Koskenpää markkân ij lah innig čuákkipäikki. +Ive 1922 Koskenpääst lijjii 9 sijdâd: Havu, Kalmavirta, Kavattila, Kerkkola, Patala, Sahloinen, Siniävirta, Valkeeluomi já Viekansalmi. +Onnáá peeivi láá tuše kulmâ siijdâ: markkân, Kalmavirta já Sahloinen. +Pihlajavesi lii oovdiš kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lohtui Keuruu kieldân ive 1969 aalgâst. +Ive 1968 loopâst Pihlajavesist assii 1 744 olmožid, já ton vijdodâh lâi 146,0 km² (tuše eennâm, sisčääci ij fáárust). +Pihlajavesi naaburkieldah lijjii Keuruu, Pohjaslahti, Vilppula, Virrat já Ähtäri. +Asemankylä (tááláš kuávdáš), Karhunkylä (Karhulankylä), Karimo, Lapinkylä, Liesjärvi, Pihlajavesi markkân, Simsiönkylä, Sällinkylä já Valkeajärvi. +Ive 1925 Pihlajavesist lijjii 2 siijdâ: Keuruu (Keuru) já Pihlajavesi. +Listo Koskâ-Afrik täsivääldi kaavpugijn. +Taat lii listo Koskâ-Afrik täsivääldist leijee kaavpugijn. +Koskâ-Afrik täsivääldi kaavpugijn +Sumiainen (epivirgálávt) lii oovdiš kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lohtui Äänekoski kaavpugân ive 2007 aalgâst. +Ive 2006 loopâst Sumiaisijn assii 1 303 olmožid, já ton vijdodâh lâi 308,35 km², mast 78,77 km² lâi čääci. +Sumiaisij naaburkieldah lijjii Konnevesi, Laukaa, Suolahti já Äänekoski. +Ton lasseen Äänekoski táálunkieldâ lâi naaburkieldâ ive 1977 räi já Konginkangas lâi naaburkieldâ ive 1993 räi. +Toh lahtojii kuábbááh-uv Äänekoski kaavpugân. +Sumiaisij kieldâ vuáđudui ive 1868 já lopâttui ive 2007. +Sumiaisij kieldâ já Suolahti kaavpug lahtojii Äänekoski kaavpugân uđđâivemáánu 1. peeivi 2007. +Haapakylä, Hämälänkylä, Lohilahti, Matilanniemi, Mäkelänkylä, Pakanaranta, Raikkaus, Rannankylä, Rautionmäki, Saarikas, Sorvapohja, Sumiaisij markkân, Syvälahti, Taipale, Vihijärvi já Viitakylä. +Ive 1925 Sumiaisijn lijjii tuše 2 siijdâ (epivirgáliih siijdah iä lah fáárust): Raikkaus já Sumiainen (markkân). +Suolahti. +Suolahti lii oovdiš kaavpug Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Ive 2006 loopâst Suolahtist assii 5 368 olmožid, já ton vijdodâh lâi 67,48 km², mast 9,75 km² lâi čääci. +Suolahti naaburkieldah lijjii Laukaa, Sumiainen já Äänekoski. +Suolahti kieldâ vuáđudui ive 1932, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. +Listo Dominica kaavpugijn. +Taat lii listo Dominicast leijee kaavpugijn. +Dominica kaavpugijn +Koskâ-Afrik täsivääldi prefektuureh. +Äänekoski táálunkieldâ. +Äänekoski táálunkieldâ (já) lii oovdiš kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lohtui Äänekoski kaavpugân ive 1969 aalgâst. +Ive 1968 loopâst Äänekoski táálunkieldâst assii 2 941 olmožid, já ton vijdodâh lâi 266,2 km² (tuše eennâm, sisčääci ij fáárust). +Äänekoski táálunkieldâ naaburkieldah lijjii Äänekoski, Konginkangas, Laukaa, Saarijärvi, Suolahti, Sumiainen já Uurainen. +Äänekoski táálunkieldâ vuáđudui ive 1911 já lopâttui ive 1969. +Talle ive 1993 Konginkangas kieldâ lohtui Äänekoskin. +Säynätsalo. +Säynätsalo lii oovdiš kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lohtui Jyväskylä kaavpugân ive 1993 aalgâst. +Ive 1992 loopâst Säynätsaloist assii 3 600 olmožid. +Ive 1991 loopâst vuod ässeeloho lâi 3 574. +Kieldâ vijdodâh lâi 9,0 km² (tuše eennâm, sisčääci ij fáárust). +Säynätsalo naaburkieldah lijjii Jyväskylä táálunkieldâ, Muurame já Toivakka. +Säynätsalo kieldâ vuáđudui ive 1924, já tot lopâttui ive 1993. +Leivonmäki lii oovdiš kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lohtui Joutsa kieldân ive 2008 aalgâst. +Ive 2007 loopâst Leivonmäkist assii 1 135 olmožid, já ton vijdodâh lâi 380,80 km², mast 29,17 km² lâi čääci. +Leivonmäki naaburkieldah lijjii Joutsa, Kangasniemi, Korpilahti, Luhanka já Toivakka. +Leivonmäki kieldâ vuáđudui ive 1870, já tot lopâttui ive 2008. +Etu-Ikola, Havumäki, Kivisuo, Kurkijärvi, Lapinkylä, Martinkylä, Rutalahti, Savenaho, Taka-ikola, Tikanmäki já Vartiamäki. +Ive 1925 Leivonmäkist lijjii 2 siijdâ (epivirgáliih siijdah iä lah fáárust): Havumäki já Leivonmäki (markkân). +Kuorevesi lii oovdiš kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lohtui Jämsä kaavpugân ive 2001 aalgâst. +Ive 2000 loopâst Kuorevesist assii 2 750 olmožid, já ton vijdodâh lâi 334,2 km² (tuše eennâm, sisčääci ij fáárust). +Kuorevesi naaburkieldah lijjii Juupajoki, Jämsä, Jämsänkoski, Keuruu, Längelmäki, Mänttä já Vilppula. +Ive 1968 loopâ räi naaburkieldáid kuulâi meid Koskenpää, mii lohtui Jämsänkoskin ive 1969 aalgâst. +Kuorevesi vaakun vuávái Olof Eriksson. +Kuorevesi kuulâi Pirkanmaa eennâmkoodán ive 2000 räi já sirdâšui Pirkanmaa eennâmkoddeest Koskâ-Suomâ eennâmkoodán ive 2001 aalgâst talle ko tot lohtui Jämsä kaavpugân. +Kieldâ haaldâtlâš kuávdáš sirdâšui ive 1969 Suinulast Hallin, mii onnáá peeivi lii ohtâ Jämsä kaavpug čuákkipaaihijn. +Ajostaipale, Eskola, Eväjärvi-Ylösvesi, Hallinpenkki, Huikuri, Joensuu, Kaltila, Kavala, Kerte, Kolhi, Kolosalmi, Kuoreniemi, Kurra, Lahdenkylä, Liponsalmi, Palsina, Pihlaisto, Pitkäinen, Runttimäki, Suinula, Särkilahti, Vedenpää já Vähäsalmi. +Ive 1922 Kuorevesist lijjii 20 sijdâd já ovtâskâstáállud: Ajostaipale, Eskola, Eväjärvi-Ylövesi, Hallinpenkki, Huikuri, Joensuu, Kaltila, Kavala, Kerttee, Kolhi, Kuoreniemi, Kurra (ovtâskâstáálu), Lahti, Liponsalmi, Pihlaisto, Pitkäinen, Suinula, Särkilahti, Vedenpää já Vähäsalmi. +Längelmäki lii oovdiš kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest já Pirkanmaa eennâmkoddeest. +Tot lohtui Jämsä kaavpugân já Orivesi kaavpugân ive 2007 aalgâst. +Ive 2006 loopâst Längelmäkist assii 1 644 olmožid, já ton vijdodâh lâi 496,88 km², mast 73,33 km² lâi čääci. +Längelmäki naaburkieldah lijjii Juupajoki, Jämsä, Kuhmalahti, Kuhmoinen, Kuorevesi já Orivesi. +Längelmäki kuulâi Pirkanmaa eennâmkoodán ive 2006 loopâ räi. +Ive 2007 aalgâst tot lohtui uásild Jämsä kaavpugân já uásild Orivesi kaavpugân. +Siämmást Jämsä kaavpugân kullee uásih sirdâšuvvii Koskâ-Suomâ eennâmkoodán. +Jämsä kaavpugân sirdâšuvvii čuávuvááh siijdah: Eväjärvi, Hiukkaa, Kalkku, Kaukola, Korpi, Kuusjärvi, Länkipohja, Ouninpohja, Päijälä, Rasi, Syväjärvi já Vilkkilä. +Orivesi kaavpugân sirdâšuvvii čuávuvááh siijdah: Attila, Eräsjärvi, Eräslahti, Kirjasniemi, Koivisto, Koljonkanta, Kylänoja, Leväslahti, Längelmäki markkân (ive 2007 räi Hakosalmi), Löytäne, Mulkoila, Piittala, Puharila, Pääskylä, Raidisto, Ristijärvi, Rämesalo, Saviniemi, Solttila, Talviaistaipale, Tiihalanniemi, Tunkelo, Uuhiniemi, Vinkiä já Västilä. +Ive 1922 Längelmäkist lijjii 33 sijdâd já ovtâskâstáállud: Attila, Eräsjärvi (ađai Järvi), Eräslahti, Eväjärvi, Hakosalmi (markkân), Hiukkaa, Kalkku, Kirjasniemi (ovtâskâstáálu), Koivisto, Koljonkanta (Solala) (ovtâskâstáálu), Korpi, Kuusjärvi (ovtâskâstáálu), Kylänoja (Karvia), Länkipohja, Löytäne (Ottele), Maunus (ovtâskâstáálu), Mulkoila, Piittala, Puharila, Pääskylä, Raidisto (Röyhtälä), Ristijärvi, Rämesalo, Saviniemi, Solttila, Syväjärvi, Talviaistaipale (Talviainen), Tiihalanniemi (ovtâskâstáálu), Tunkelo, Uuhiniemi (Viuhkola), Vilkkilä, Vinkiä já Västilä. +Emmanuel Macron. +Emmanuel Jean-Michel Frédéric Macron (š. juovlâmáánu 21. peeivi 1977, Amiens, Ranska) lii ranskalâš politikkár, kii lii toimâm Ranska täsivääldi 25. presidentin ive 2017 rääjist. +Macron +2022 (MMXXII) lii normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lii gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. +Tot lii 2020-lovo kuálmád ihe. +Nicolas Sarkozy. +Nicolas Paul Stéphane Sarközy de Nagy-Bocsa (š. uđđâivemáánu 28. peeivi 1955, Pariisi, Ranska) lii ranskalâš politikkár. +Sun tooimâi Ranska täsivääldi 23. presidentin iivij 2007-2012. +Sarkozy +David Bowie. +David Robert Jones ađai David Bowie () lâi eŋlandlâš musikkár já čaittâleijee. +Bowie algâttij musikkár karrieer 1960-lovo loopâst. +Sun kulostui albumist "The Rise and Fall of Ziggy Stardust and the Spiders from Mars" (1972), já aalmugijkoskâsâš supertäsnin suu pajedij album Let's Dance (1983). +Bowie lâi 1970-lovvoost glam rock oovdâstjottee, já suu vaikuttâs popkulttuurân lii lamaš merhâšittee. +Bowie lii kočodum rock jođetteijee futuristin já kameleontin sehe genrei raajijd cyevkkee oovdâstjotten. +Bowie tobdosumoseh pitáh láá ovdâmerkkân "Space Oddity", "Life on Mars? +", "Changes", "Starman", "Ziggy Stardust", "Rebel Rebel", "Fame", "Heroes", "Ashes to Ashes" já "Let's Dance" +David Robert Jones šoodâi Brixton kaavpuguásist Lontoost uđđâivemáánust 1947. +Suu enni Margaret "Peggy" Burns lâi pargoost elleekoveteatter saječäitten já eeči Heywood "John" Jones párnáipääihi ruttânorren. +Johnist lâi oovdeb näimilittoost nieidâ já Peggyst kandâ Terry, kote lâi oovce ihheed puárásub ko Bowie. +Ko Bowie lâi kuuđâ ihásâš, te peerâ varrij Bromley ovdâkaavpugân, kost lâi pele tijmepele junámätki Lontoon. +Bowie lii ettâm, ete ko kuulâi käävci teikâ oovce ihásâžžân Little Richard single "Tutti Frutti", mon suu eeči lâi puáhtám pááikán, te sun meridij, ete sust puátá musikkár. +Nubálov ihásâžžân sun kuldâlij rock and roll já rhythm and blues lasseen Chales Mingus jazz. +Eromâšávt viljâpeeli Terryst lâi merhâšittee vaikuttâs nuorâ Bowie muusiksmaakân. +Bowie feilij vuáđuškoovlâ loppâiskosist já moonâi luvâttuv saajeest teknillisâš opâttâhân Bromley Technical High Schoolân. +Tobbeen sun finnij tuhhiitteijee árvusääni tuše taiđust. +Veik Bowie ij kuássin moonnâm taaiđâškoovlân, sun siärvástâlâi ennuv taaiđâškoovlâi taaidâr- já musikkárijgijn, mii vaikuttij ennuv suu episovâlâš stiijlân. +Bowie eeđâi sahhiittâlmist ive 1992: "Muu kiäsuttii jo uáli nuorrân puoh ääših, moh cyevkkejii noormâid já vuástálistii sovâlâšvuođâ, lâiba saahâ malâkooveest, muusikist teikâ mast peri." +Škoovlâi maŋa sun lâi pargoost máinustoimâttuvâst. +Ive 1962 Bowie lâi tuárust ustevijnis škoovlâ šiljoost. +Ton čuávumuššân suu čižetpiälásâš čalmekollááš vijđánij já halvaandui pisovávt, já tondiet čalme oroi lemin ruškâd teikâ ruánáá ijge čuovjâd nuuvt ko táválávt. +Tuáru suijân lâi Bowie ustev nieidâskippáár. +Bowie máttááttâlâi čuojâttiđ kiitaar já saksofon pärnin. +Sun čuojâttij ive 1964 maŋa maaŋgâin muusikjuávhuin, moh iä finnim ennuvgin miänástus. +Bowie vaaldij uđđâivemáánust 1966 taidârnoomâ David Bowie. +Sun lâi ovdil kiävttám noomâid Davie Jones já Dave Jay, mut molsoi noomâs tondiet ko tot lâi masa siämmáš ko The Monkees -juávhu Davy Jones nommâ. +Sun valjij noomâ Bowie, tastko tot čujottij Bowie-niijbán. +Virgálávt sun ij kuittâggin kuássin molsom noomâs David Jonesist David Bowien. +Lávlookarrieer algâ (1967-1971). +Bowie almostitij cuáŋuimáánust 1967 párnáilaavlâlágán single "A Laughing Gnome", mii ij kuittâggin miänástum. +Siämmáá ive kesimáánust sun almostitij vuossâmuu album "David Bowie". +Album lâi oovtâkiärdánis já keppâ pop, mon sanniittâsah lijjii humoristliih já makabeerliih. +Album ij miänástum kávpálávt, ijge Bowie maŋeláá váldám tom fáárun albumij uđđâsistalmostittemkampanjaid. +Bowie molsoi olgostiijlâs távjá jo 1960-lovvoost. +Ive 1965 sun lâi "modi" já čuávuvááh kyehti ive "hippi". +Ton maŋa sun oovdedškuođij váhá nissoonlágán stiijlâs. +Ive 1967 Bowie uápásmij tánssájeijee Lindsay Kempân já oopâi taansâ suu pantomiimjuávhust. +Ive 1969 Bowie oovdânpuovtij pantomiim Tyrannosaurus Rex -juávhu konsertijn, já maŋeláá sun ovtâstitij pantomiim meid jieijâs muusikân. +Ive 1969 almostui Bowie nubbe studioalbum, mon algâalgâlâš nommâ lâi meid "David Bowie", mut onnáá peeivi tot kočoduvvoo "Space Oddityin". +Siämmáá ive sun raahtij sopâmuš ameriklâš Mercury Recordsáin. +Albumist valdum single "Space Oddity" almostui suulân siämmáá ääigi ko Apollo 11 mánudâšmätki sehe Stanley Kubrick -elleekove, já tot munedij suu puáttee pitái komovuotâteemaid. +Single lâi stuorrâ miänástus, já tast šoodâi klassikko, mut tast stijlâlávt ereslágán album ij miänástum ennuvgin. +Bowie kuálmád album "The Man Who Sold the World" (1970) lâi lussâdub já sevŋâdub ko oovdeb album. +Tot miänástui mottoom verd Ovtâstum staatâin, mut ij Britanniast. +Bowie naajâi Angie Barnettáin njuhčâmáánust 1970, já čuávuváá ive suoi finnijn kaandâ. +Angie toimâškuođij Bowie promoottorin já išedeijen. +1970-lovvoost Bowie lâi glam rock vuossâmuš pioneer Marc Bolanáin. +Suu čuávuvâš album "Hunky Dory" (1971) čuojâttij vuossâmuu keerdi suu tuáváášjuávkku The Spiders from Mars, moos kullii kitarist Mick Ronson, basist Trevor Bolder já rumbal Mick Woodmansey. +Ovdil "Hunky Dory" almostittem Bowie raahtij RCA Recordsáin sopâmuš kuulmâ albumist. +Mánuppaje "Hunky Dory" skiäruttem loopâ maŋa Bowie skiärutškuođij pittáid suu uđđâ album "The Rise and Fall of Ziggy Stardust and the Spiders from Mars" (1972) várás. +Bowie raahtij album várás alter ego Ziggy Stardust, kii lâi komovuođâst Eennâmpáálun puáttám rocktäsni. +Ziggy-huáđđost Bowie keevtij iššeen jaapaanlâš kabuki- já nō-teatter, pantomiim sehe androgyynlâšvuođâs, moos kullii smiŋkkâ, ruopsis vuoptah sehe šuávvááh pihtâseh. +Album lâi stuorrâ miänástus já Bowiest šoodâi täsni. +Bowie tovâttij meid tuuškâ, ko sun eeđâi "Melody Maker"-loostâ sahhiittâlmist, ete sun lii biseksuaallâš. +Seksuaallâš sundâšuumeest sárnum lâi ton ääigi muusikmaailmist epitáválâš. +"Ziggy Stardust" almostittem čuávui 18 mánuppaje konsertturnee, mii finnij ennuv mielâstumvuođâ Bowie já suu tuáváášjuávhu teatraallâš já tyestilis oovdânpyehtimist. +Siämmáá äigi Bowie pyevtittij motomijd Mott the Hoople, Iggy Pop ja Lou Reed albumijd. +Sun meid nuotâstij Mott the Hoople hittipitá "All the Young Dudes". +Bowie aalgij ive 1973 pääcciđ roolâhuáđđos faŋgân. +Bowie mainâstij mâgeláá: "Mun-uv lijkkuustuvvim Ziggyn. +Lâi älkkee leđe huáđđoo lommoost ijâi peivij. +Mun nubástuvvim Ziggy Stardustin. +David Bowie vuolgij meddâl. +--- Vuástá aalgii puáttiđ tuođâliih čuolmah. +--- Čuávuvâžžân lii vuárust mätki psykologisâš hiävun já pálgá keejist kaartah narkotiikamnâsij uhren." +Syeinimáánu 3. peeivi 1973 Lontoost Ziggy-turnee majemuu konsertist Bowie almottij, ete konsert lii sii majemuš. +Kuldâleijeeh hirmástuvvii, mut maŋeláá Bowie čielgij, ete tuše Ziggy já Spiders-juávkku lopâtteh. +Ziggy-kuulti joođhij album "Aladdin Sane" (1973), mon nommâhuáđđoo lâi Ziggy Stardust ameriiklâš vaastâ. +Ovtâstum staatâi turnee ääigi čallum album siskeldij lussâdub soundi já ahevuboid fáádáid ko oovdeb album. +Album visásmitij Bowie sajattuv albumlistoid haldâšeijee supertäsnin Britanniast. +Maailmturnee čuávumuššân Bowiest šoodâi täsni meid Japanist. +Syeinimáánust 1973 Bowie mielâstumvuotâ lâi stuárráámus. +Sust lijjii siämmáá ääigi vittâ album Britannia Top 40 -listoost, já sust lâi stuorrâ fanijuávkku, mii irâttij ađđiistâllâđ suu stiijlâ nuuvt pyereest ko máhđulâš. +Roovvâdmáánust 1973 Bowie almostitij album "Pin Ups" (1973), mast lijjii cover-versioh Bowie mielâpittáin iivijn 1964-1967. +Album lâi viiđâ oho ääigi Britanniast listo vuossâmužžân. +Ovtâstum staatâi iveh já narkotiikamnâsčuolmah (1974-1976). +Bowie vuosmuš album Spiders-juávhu maŋa lâi apokalyptlâš "Diamond Dogs" (1974), mii vuáđudui mottoom verd George Orwell kiirján "1984" já lopâttij Bowie glam rock -paje. +Album almostittem maŋa Bowie varrij Ovtâstum staatáid, vistig New Yorkân já maŋeláá Los Angelesân. +Ovtâstum staatâin sun algâttij uáinojeijee máinuskampanja já spektaakkellágán Diamond Dogs -konsertturnee. +Bowie vuosmuš Ovtâstum staatâin rahtum album lâi "Young Americans" (1975), mon muusik Bowie kočodij noomáin "lastiksoul". +"Diamond Dogs" já "Young Americans" pajanii Ovtâstum staatâi Top 10 -liiston já Bowie sehe John Lennon single "Fame" listokiäčán. +Britanniast Bowie ij lamaš innig nuuvt stuorrâ mielâstumvuođâst, tastko sun lâi varrim Ovtâstum staatáid já luovâm glam rockist. +Bowie ton ääigi albumeh pajanii kuittâg-uv puoh alda listokeeji. +Bowiest lâi 1974-1976 tuođâlâš narkotiikamnâsčuolmâ. +Sun lâi sorjolâš kokaiinist já killái ton tovâttem kuárusvuođâ tobdoost. +Sun lâi kokaiin tiet monâttâm puurrâmlustos já ruáinui vuálá 40-kiilusâžžân. +Bowie ihástâlâi ton ääigi meid fasism já okkultism, mast sun finnij negatiivlâš almolâšvuođâ. +Ive 1976 Bowie raahtij uđđâ alter ego Thin White Duke, mon sun kočodij "romantikkárin tobdoittáá". +Thin White Duke šoodâi Nicolas Roeg stivrim elleekove "The Man Who Fell to Earth" (1976) uáivihuáđđost, mon Bowie čaittâlij. +Album "Station to Station" (1976) šoodâi Bowie kokaiinpaje ääigi. +Tom aneh kuittâg-uv ohtân Bowie pyeremuin albumijn, já ton almostittem maŋa uárnejum konsertturnee lâi meid miänástus. +1970-lovo loppâ. +"Must lâi korrâ liävttoin puátimin čuávuvâš rock uhre - jiešalnees lam viehâ vises, ete jiem ličij selvânâm 70-lovvoost jis liččim juátkám siämmáánáál. +Mut lijjim tuárvi luholâš, ete iberdim muu siskelumosist, ete lijjim koddemin jieččân, já ferttim porgâđ maidnii nuuvt, ete pesâččim iärun tast." +Čohčuv Bowie viettij stuárráámuu uási äigistis Viestâr-Berlinist ustevis Iggy Pop kulen, já tobbeen sun viijmâg-uv luovânij kokaiinist. +Bowie aasâi Kreuzberg kaavpuguásist, kost aasâi ennuv turkkiliih, homoseksuaalliih, taidâreh já olgoštum ulmuuh. +Suu vyeligis viste lâi čujottâsâst Hauptstraße 155, kevttum autoid vyebdee käävpi pajekeerdist. +Bowie lâi mottoom ääigi ihástâlâm Roxy Music -juávhust kulostum Brian Eno ambient-muusik, mon sun oonij puátteevuođâ muusikin. +Bowie vaaldij ohtâvuođâ Enon, já sii ovtâspargoost šoddii kulmâ "Berlintrilogian" kočodum album: "Low" (1977), ""Heroes"" (1977) já "Lodger" (1979). +Trilogiast láá ennuv ambient-vaikuttâsah, já ton jiešvuottân láá syntetisaattor kiävttu já keččâlâddâmvuálásâš sätinálásâšvuotâ. +Veik Bowie ij čujottâm albumijd stuorrâ olmoošjuávkun, te toh puoh pajanii Britannia Top 5 -liiston já finnii kritikkárij mielâstumvuođâ. +Bowie išedij iivij 1976-1977 Iggy Pop taan sooloalbumij "The Idiot" já "Lust for Life" nuottiimist já pyevtitmist. +Sun meid čuojâttij piano Iggy Pop ive 1977 turneest. +Ive 1978 sun já Angela varrijn eres soojijd já ive 1980 sij iäránáin. +Ive 1978 loopâst Bowie algâttij stuorrâ maailmturnee já jienâttij "Lodger"-album turnee konsertij kooskâst. +Sun lâi meid ennuv Britannia televisiost já raahtij muusikvideoid. +Suu imago muttui meid sovâlubbon já suu fanijd aldasubbon. +David Bowie Serious Moonlight Tourist ive 1983 +Ive 1980 almostittum "Scary Monsters (and Super Creeps) " -album ääigi Bowie kevtiškuođij uđđâsist ivnáás stiijlâs, já sust šoodâi punk maŋasâš neo-glamrock jođetteijee. +Britannia listokiäčán pajanâm albumijnis Bowie luhostui ovtâstittiđ keččâlâddâmvuálásâšvuođâ kávpálâš- já árvustâllâmmiänástusân. +Albumist singlen almostittum, ohtân Bowie merhâšitteemuin pittáin oonnum "Ashes to Ashes" pajanij listokiäčán Britanniast, já ton muusikvideo lâi ton ääigi tivrâsumos muusikvideo. +Ive 1981 Bowie skiäruttij Queen-juávhoin Britannia listokiäčán pajanâm pitá "Under Pressure". +Iivij 1981 já 1982 ääigi Bowie kuittâg-uv ij ráhtám ennuvgin muusik, tastko sun vuordij, ete suu sopâmuš RCA Recordsáin nuvâččij, já sun ij tarbâšiččii mäksiđ uási suu puáđuin oovdeb manager Tony DeFriesân. +Čuávuváin albumáin Bowie viigâi tiäđulávt kávpálii miänástusân. +Sun raahtij ruttiis sopâmuš EMI Recordsáin já skiäruttij melodisâš já tanssâtteijee album "Let's Dance" (1983). +Album finnij puorijd árvuštâlmijd, já tast šoodâi suu karrieer stuárráámus kávpálâš miänástus. +Album pajanij jotelávt Ovtâstum staatâi já Britannia listokiäčán, já tast rahtum muusikvideoh uáinojii ubâ ääigi televisiost. +Album puovtij Bowien ennuv uđđâ kuldâleijeid já siämmást sun luhostui siäiluttiđ stuárráámuu uási ovdebijn ihástâllein. +Ko album siskeldij taggaar väldivirde muusik, mon vuástá Bowie lâi ovdil taistâlâm, te motomeh suu puárásuboh kuldâleijeeh onnii tom liijkás kávpálâžžân já boikotistii tom. +Čuávuvâš album "Tonight" (1984) lâi vala eenâb pop já väldivirde muusik. +Tot finnij hyenes árvuštâlmijd, já joba Bowie jieš uccááttij tom. +Album pajanij váháš ááigán listokiäčán, mut ton maŋa Bowie karrieer supertäsnin vuállánškuođij. +Ive 1985 Bowie lávdástij Live Aid -konsertist já raahtij Eŋland listokiäčán pajanâm duetto "Dancing in the Street" The Rolling Stones -juávhu lávloo Mick Jaggeráin. +Ive 1986 Bowie raahtij Iggy Popáin taan album "Blah Blah Blah". +1980-lovo ääigi Bowiest almostuvvii kirjeh, moi fáddán lijjii suu jolâs iivij tábáhtusah sehe suu suuvâ mielâtiervâsvuotâčuolmah. +Bowie soro lasettij peliviljâ Terry jiešsorme ive 1985. +Bowie čuávuvâš album lâi "Never Let Me Down" (1987). +Vyestimielâlávt skiäruttemstudion moonnâm Bowie killái skiärufinnoduv vuárnutmist, já album sehe tast valdum singleh iä miänástum listoin iäge kritikkárij árvuštâlmijn. +Bowie kritisistij maŋeláá 1980-lovo äigin, kuás kávpálâšvuotâ vaaldij suu taiđust kreatiivlâšvuođâ. +Bowie čaittâlij 1980-lovvoost muádi elleekooveest. +Sust lâi cameoroolâ saksalâš elleekooveest "Christiane F. - Wir Kinder vom Bahnhof Zoo" (1981), mast sun lávloi pittáás "Station to Station". +Elleekove soundtrackist láá meid maaŋgah eres Bowie pitáh. +Ton lasseen sun čaittâlij ovdâmerkkân elleekuuvijn "The Snowman" (1982), "The Hunger" (1983) já "The Last Temptation of Christ" (1988). +Ive 1980 sun čaittâlij Broadwayst "The Elephant Man". +Iivij 1989-1991 Bowie lâi fáárust kitarist Reeves Gabrielsáin vuáđudum juávkkuprojektist, mon nommâ lâi "Tin Machine". +Tot skiäruttij kyehti studioalbum já oovtâ liveskiäru. +Juávhu liven jienâttum já larmâlâš rock juovij kritikkárij uáivilijd, já ton peggim lii huánánâm maŋeláá tuše eenâb. +Proojeekt lâi kuittâg-uv taaiđâlávt uáli merhâšittee jorgáldâhsaje Bowie karrieerist, tastko sun tuostâi ton mieldi luovâniđ skiärufinnoduvâi kávpálâšvuođâ vátámâšâin já rähtiškuođij muusik jieijâs iävtuiguin. +Ive 1990 Bowie toovâi Sound+Vision -maailmturnee, mast sun čuojâttij majemuu keerdi tuše suu tobdosumosijd pittáid. +Ive 1992 sun čaittâlij uánihis roolâ kulttitelevisioráiđu "Twin Peaksân" vuáđudeijee elleekooveest '. +Bowie joođhij soolokarrieeris albumáin "Black Tie White Noise" (1993). +Tot pajanij Britannia listokiäčán, mut koočâi jotelávt turnee já markkânistem váilum tiet. +Siämmáá ive sun skiäruttij album "Buddha of Suburbia", mii finnij inspiraatio BBC siämmáánommâsâš televisiorááiđust. +Taan-uv album vuábdu killái hyenes markkânistmist. +Ive 1995 Bowie maacâi vuossâmuu keerdi masa kyehtlov ihheed tolebáá rahtum Berlintrilogia maŋa ovtâspaargon Brian Enoin. +Suoi raahtijn viehâ keččâlâddâmvuálásâš album "Outside", mast láá ennuv industrial rock jiešvuođah. +Čuávuvâžžân sun raahtij album "Earthling" (1997), mii lii stijlâstis viehâ siämmáálágán ko oovdeb, mut tast láá meid mottoom verd drum 'n' bass, jungle já teknomuusik jieševuođah. +Ive 1999 almostittum "'Hours...'" iärrán ennuv ovdebijn albumijn já lii ennuv eenâb popmuusik. +Ive 1997 Bowie finnij tääsni Hollywood Walk of Fame -kaatân. +Ive 1999 sun duetistij Brian Molokoin Placebo-juávhu "Without You I'm Nothing" -pittáást. +Ive 2002 Bowie almostitij album "Heathen". +Albumist sun čuojâttij eenâb instrumentijd ko kuássin ovdil. +Album lâi sevŋâdub ko suu ovdebeh albumeh, já tot spejâldij Bowie tobdoid puárásmemstis. +Album finnij puorijd árvuštâlmijd já miänástui viehâ pyereest. +Bowie čuávuvâš studioalbum "Reality" (2003) finnij kritikkárijn viehâ puorijd árvustâlmijd. +Album maŋa lâi maailmturnee Reality (2003-2004). +Turnee koskâlduttii ive 2004, ko Bowie kaartâi váimučuoppâmân váimusuonâtoppum tiet. +Sun ij adelâm čuoppâm maŋa sahhiittâlmijd, ijge almostittâm uđđâ materiaal love ihán. +Sun ij meid čuojâttâm ennuvgin konsertijn. +Ive 2006 sun čaittâlij Nikola Tesla Christopher Nolan elleekooveest "The Prestige". +Šoddâmpeeivis 8. uđđâivemáánu 2013 Bowie almostitij single "Where Are We Now? +", já suu nubben majemuu album "The Next Day" njuhčâmáánust 2013. +Bowie teevdij 69 ihheed 8. uđđâivemáánu 2016 já almostitij siämmáá peeivi jazz-vaikuttâsâš album "Blackstar". +Tot pajanij suu jäämmim maŋa listokiäčán maaŋgâin enâmijn. +Bowie ááigui čaittâliđ Twin Peaks -televisiorááiđu jotkâuásist, mut sun jaamij ovdil kuvviimijd. +David Bowie jaamij uđđâivemáánu 10. peeivi 2016, kyehti peeivi šoddâmpeeivis maŋa, vuoivâspurâttâhtaavdân, moos sun lâi puoccâm jo 18 mánuppaijeed. +Bowie lâi toollâm taavdâ syeligâsâst já lâi mainâstâm tast tuše perrui já aldasumos usteváid. +Bowie tuáivui testamentistis, ete suu kuunah levâttuuččii buddhalâš taavij mieldi Bali suollui Indonesian. +Testament mieldi suu ärbejeijeeh láá pelikyeimi já parnij lasseen suu kuhesáigásâš išedeijee já suu nieidâ tipšoo. +Tuámustoovlin adelum jäämmimtuođâštâs mieldi Bowie kunnejii Ovtâstum staatâin kyehti peivi suu jäämmim maŋa. +Jäämmim maŋa. +Bowie jäämmim maŋa ive 2020 almostuvvii kyehti uđđâ album "Is It Any Wonder?" +já "ChangesNowBowie". +Vuosmuš lii digitaallâš EP-skiäru, mast láá kuttâ ovdil almostittemes teikâ mudoi härvinâš versio Bowie pittáin. +Maajeeb lii vuod oovce live-versiod siskeldeijee skiäru, mon almostui räijejum LP- já CD-riäntusin. +Skammâmáánu 26. peeivi 2021 almostui ive 2001 päddejum ovdil almostittemes album Toy. +Perâeellim. +Iman Abdulmajid já Bowie ive 2009. +Bowie vuosârähisvuotâ lâi tánssájeijee Hermione Farthingale, kiäin sun aasâi oovtâst ive 1968. +Bowie naajâi Mary Angela Barnettáin njuhčâmáánust 1970, já sunnui šoodâi Duncan Zowie Haywood Jones -nommâsâš kandâ ive 1971. +Suoi iäránáin ive 1980, mon maŋa Duncan huolâtteijeevuotâ paasij Bowien. +Duncan Jonesist šoodâi maŋeláá elleekovestivrejeijee. +Bowie siärvástâlâi ovdil nube näimilittoos čaittâleijee Susan Sarandonáin ive 1983. +Ive 1992 Bowie naajâi somalialâš mannekiin Iman Abdulmajidáin. +Ive 2000 šoodâi Bowie já Iman nieidâ Alexandria Zahra. +Majemui iivij Bowie aasâi New Yorkist perruinis, lâi harvii almolâšvuođâst já keevtij ääigis päikkieeččin toimâmân sehe máálái já nurâdij taiđuu. +Seksuaallâšvuotâ. +1970-lovo pele räi androgyynlâš Bowie seksuaalvuotâ lâi tergâdis uási suu imago. +Sun mainâstij 1970-lovo aalgâst lostâsahhiittâlmist biseksuaalvuođâstis, já suu aldaulmui mield sust lijjii maaŋgâi nissoonkoskâvuođâi lasseen meid motomeh almaikoskâvuođah. +1980-lovvoost Bowie kađâškuođij tubdâstâsâs já velttâdij fáádá maŋeláá. +Bowie eellimkeerdi čällee David Buckley mielâst Bowie keččâlij biseksuaalvuođâ, mut suu kiäsuttem almaid kepidui ave mield. +Aleksander II. +Aleksander II () lâi Ruošâ kiäisár, Puola kunâgâs já Suomâ stuorrâfurstâ iivij 1855-1881. +Aleksander šoodâi cuáŋuimáánu 29. peeivi 1818 Moskovast. +Suu vaanhimeh láin kiäisár Nikolai I já kiäisárroonnig Aleksandra Fjodorovna. +Aleksander pajanij vááldán eejis jäämmim maŋa ive 1855 kuovâmáánust. +Kiäisárin suu tergâdumos uđâsmittem lâi eennâmuárjivuođâ lopâttem ive 1861. +Aleksander II lâi pivnohis haldâšeijee Suomâst. +Suu väldipaajeest Suomâ jiešhaldâšem nanosmij, staatâpeeivih algii oppeet čokkâniđ, suomâkielâ uážui virgálâš sajattuv, aalmugškovlâlájádâs vuáđudui já Suomâ uážui jieijâs vaaluut, määrhi. +Aleksander morhedui njuhčâmáánu 13. peeivi 1881 Piättârist. +Kaarlela. +Kaarlela () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Koskâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Tot lohtui Kokkola kaavpugân ive 1977 aalgâst. +Ive 1976 loopâst Kaarlelast assii 11 136 olmožid, já ton vijdodâh lâi 334,5 km² (tuše eennâm, sisčääci já merâčääci iä fáárust). +Kaarlela naaburkieldah lijjii Kokkola, Kälviä, Luoto já Kruunupyy. +Ive 1927 räi kieldâ nommâ lâi Kokkola táálunkieldâ (já). +Öja kieldâ lohtui Kaarlelan ive 1969, já Kaarlela kieldâ lohtui Kokkolan ive 1977. +Tastko Lohtaja, Kaarlela já Ullava lijjii suomâkielâliih kieldah já Kokkola lâi kyevtkielâlâš (suomâkielâ eenâblovokiellân), te Kokkola ruotâkielâlij ässei meeri kiäppánij mottoom verd, mut kieldâ pisoi kuittâg kyevtkielâlâžžân. +Ive 1970 Kaarlela kieldâst lijjii čuávuvááh čuákkipääihih: Halkokari (789 ässed), Kaustari (426 ässed), Kirkonmäki* (1 834 ässed), Knivsund (298 ässed), Kokkola kuávdáščuákkipäikki* (503 ässed), Matalamaa* (52 ässed), Norra Långö (224 ässed), Palonkylä (767 ässed) já Vitsari (239 ässed). +Öja. +Öja lii oovdiš kieldâ Suomâst, Koskâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Tot lohtui Kaarlela kieldân ive 1969 aalgâst. +Ive 1968 loopâst Öja assii 711 olmožid, já ton vijdodâh lâi 50,0 km² (tuše eennâm, sisčääci já merâčääci iä fáárust). +Kaarlela naaburkieldah lijjii Kaarlela, Kokkola, Kruunupyy já Luoto. +Ive 1960 Öja kieldâst lijjii čuávuvááh čuákkipääihih: Knifsund (310 ässed) já Norra Långö* (225 ässed). +Bodö, Finholm, Hagafolk, Knivsund, Krokvik, Långö, Mjosund, Tallbacka, Tankar já Tjäru. +Guatemala (kaavpug). +Guatemala (virgálávt, páiháliih kočodeh tom meid Guatemala, Guate teikkâ La Capital) lii Guatemala uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. +Tot lii meid siämmáánommâsâš departement uáivikaavpug. +Kaavpug vuáđudui uđđâivemáánu 2. peeivi 1776. +Kuusjoki lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lohtui Salo kaavpugân ive 2009 aalgâst. +Ive 2008 loopâst Kuusjokist assii 1 724 olmožid, já ton vijdodâh lâi 122,73 km², mast 0,19 km² lâi čääci. +Kuusjoki naaburkieldah lijjii Pertteli, Koski, Halikko, Salo (ive 1967 räi Uskela), Kiikala, Somero já Marttila. +Hämäläinen, Impola, Kanunki, Kurkela, Kuttila, Kuusjoenperä, Pappilankylä, Raatala já Tiskarla. +Viäđŋásâš. +Viäđŋásâš ("Sorex araneus") lii uccâ njomâtteijeešlaajâ. +Tot lii meccisäpligáin ohtâ valjaamuin njomâtteijeešlaajâin Suomâst. +Viäđŋásâš lii rávhuidittum šlaajâ Suomâst. +Viäđŋásâš lii uážžum tieđâlâš noomâs "araneus" läättinkielâ säänist "aranea", mii meerhâš eevni. +Taat čuujoot toos, ete sehe eevnijd ete viäđŋásijd onnii mirhâlâš ellen. +Viäđŋásâš lii 54-87 mm kukke já tast lii 32-56 mm kukkosâš seibi. +Viäđŋásâš tiäddá suulân 3,5-16 g. Viäđŋásii selgipeeli lii táválávt tevkisruškâd já čuávjipeeli lii räniskuovgâd. +Seelgi ivne puáhtá kuittâg mulsâšuđ - ovdâmerkkân siittâm tiet - kuovgisruškâdist masa čappâdân. +Ivnerääji seelgi já čuávji kooskâst lii čielgâs. +Viäđŋásii seibi lii kyevti-ivnásâš. +Tot lii paajaabeln seelgi ivnásâš já vuoluubeln čuávji ivnásâš. +Oovtâ ihásijn viäđŋásijn ađai tain, moh láá tälvidâm, seibi lii távjá pääljis já keejist kolmum.vasen +Viäđŋásiih tiättojeh vijđes kuávlust, mii uulât Euroopâst Aasia čoođâ ain Baikaljäävri räi. +Suomâst, Ruotâst já Taažâst šlaajâ lii levânâm ubâ enâmân. +Čácáduvah estih viäđŋásii levânem já šlaajâ váilu-uv maaŋgâin suolluin. +Viäđŋásâš puáhtá kavnuđ masa puoh eellimpirrâsijn. +Táválávt tot iälá lahtâ meecijn, mutâ tom puáhtá uáiniđ meid merâriddoniijtoin, muorâkaardijn, aijuin, laajišvuovdijn sehe tuoddârijn ordârääji paajaabeln. +Šlaajâ ij kuittâg tiettuu liijkás koške kuávluin. +Viäđŋásii uáiviravâdin láá puohlágáneh uccâelleeh, tego tivreh, tuhháátjuálgásiih, muldemááđuh já eevnih. +Viäđŋásâš porá meid rááđuid já sáttá koddeđ já puurrâđ siämmáá čuskâžân čájádâm säplig teikkâ muoldâg. +Čohčuv viäđŋásâš puáhtá puurrâđ valjepiälduin jiivijd já tälviv cuoŋŋuu oolâ koččâm kuácceemuorâ siemânijd. +Viäđŋásii amnâsmolsom lii eromâš livkkáá. +Livkkáás amnâsmolsom taarbâš ennuv energia já viäđŋásâš porá-uv kuuđâ tijmeest kuohtii jieijâs tiädu verd. +Jis viäđŋásâš páácá čuskiist te tot sáttá niälgástuđ jaamâs muáddi tijmeest. +Viäđŋásiist láá 1-3 piäsáduv ive ääigi. +Viäđŋásiih parâttâleh vuosmuu keerdi cuáŋui-vyesimáánust já vuosmuuh piäsádâh šaddeh vyesi-kesimáánust. +Niŋálâs puáhtá čuávjuđ uđđâsist jo ohtâ peivi čivgim maŋa. +Čiivgah šaddeh 19-22 peeivi čuávjum maŋa. +Piäsáduvâst láá 3-10 čivgâd. +Tuše peeli čiivgâin eelih kyevti mánuppaje ahasâžžân, já tuše 20-30% eelih nuuvt kuhháá, ete toh šaddeh suhâjuátkimahan. +Viäđŋásiih iä mudoigin ele puárisin. +Toh čiivgah, moh cevzih täälvi paijeel, lasaneh keessiv já jäämih siämmáá ive čohčuv, suulân pelnub ihásâžžân. +Čapisviäđŋásâš. +Čapisviäđŋásâš teikkâ rotoviäđŋásâš ("Sorex isodon") lii Tave-Aasiast ellee viäđŋásâššlaajâ. +Šlaajâ tiättoo meid Suomâst, kost tot lii rávhuidittum. +Čapisviäđŋásiist láá 1-2 piäsáduv, main láá 5-7 čivgâd. +Eellimvyevih láá mudoi viehâ siämmáálágáneh ko viäđŋásiist. +Čapisviäđŋásâš lii 55-82 mm kukke, já tast lii 41-55 mm kukkosâš seibi. +Čapisviäđŋásâš tiäddá 6,5-14,5 g. Čapisviäđŋásâš lii stuárráb ko viäđŋásâš mutâ ucceeb ko čäcikuávđâš. +Čapisviäđŋásii selgi lii keessiv tevkisruškâd já tälviv čapisruškâd. +Tälvidem ääigi čapisviäđŋásiih távjá ránásmeh. +Čuávjipeeli lii keessiv ränisruškâd já tälviv fiskisruškisräänis. +Selgipele já čuávjipele ivnerääji ij lah čielgâs. +Čuávji lii čielgâsávt tevkkâdub ko viäđŋásiist.vasen +Šlaajâ tiättoo Fennoskandiast Ruošâ já Siberia čoodâ ain Kiina já Sahalin suolluu räi. +Lavdâmkuávlu viestâroobdâin populaatioh šaddeh härvinubbon. +Šlaajâ kavnui vuossâmuu keerdi Suomâst ive 1949 já Taažâst uv 1968. +Kuábbááh-uv kavnumsajeh láá Ruotâ rääji aldavuođâst. +Suomâ peln čapisviäđŋásâš lii táválub nuorttân, mutâ tot tiättoo meid tavveen ain Ruotâ rääji räi. +Čapisviäđŋásâš mákkoo puáris, šaddaas já lahtâ kuosâ- já siähálâsvuovdijn, távjá vohâdis čääsi aldavuođâst. +Tot pivnohist soojijd, kost šadolâšvuotâ lii eennâm alne saahâd. +Čäcikuávđâš. +Čäcikuávđâš ("Neomys fodiens") lii Suomâ stuárráámus viäđŋásâššlaajâ. +Čäcikuávđâš lii rávhuidittum šlaajâ Suomâst. +Tot lii meid Suomâ áinoo mirhâlâš njomâtteijee. +Suuvâ tieđâlâš nommâ puátá kreikakielâ saanijn "neo" 'mun vuojâm' já "mys" 'säplig'. +Šlaajâ tieđâlâš nommâ "fodiens" meerhâš 'kuáivoo'. +Čäcikuávđâš lii 63-96 mm kukke, já tast lii 47-82 mm kukkosâš seibi. +Čäcikuávđâš tiäddá 8-23 g. Čäcikuávđâš njune lii kobdeeb ko eres viäđŋásâššlaajâin. +Älkkeebeht šlaajâ tobdá kuittâg ton ivneest - ohtâgin eres viäđŋásâššlaajâin ij lah siämmáá čielgâsávt selgipeeleest čappâd já čuávjipeeleest ränisčeskâd. +Ivnerääji lii čielgâs. +Ráhtusis áánsust čäcikuávđâš mákkoo čääsist. +Seeibi vuoluubeln já monnjâjuolgij siijđoin láá kaggâdis soksâmeh, moh ävttih liihâdmist čääsist. +Ton lasseen peljirääigih toppâluveh jiešmeidlist, ko toh puohčâleh. +Šlaajâ tiättoo ubâ Euroopâst já Tave-Aasiast Kuálhismeerâ riddokuávlu räi. +Čäcikuávđâš kuittâg váilu maaŋgâin suolluin, moh iä lah nannaam aldavuođâst. +Čäcikuávđâšeh iä tiettuu ovdâmerkkân Gotlandist, Ölandist iäge Irlandist. +Maaŋgâlágáneh čäcikuávluh - jäävrih, virdeh, juuvah, aijuuh já jeegih - tohhejeh čäcikuávđâšân eellimpirâsin. +Virde ij kuittâg pyevti leđe liijkás jotteel. +Čäcikuávđâš jotá motomin meid eennâm alne já kuáivu vuáguid já vuovdâid ovdâmerkkân riddoviemmârijn. +Piäju lii rahtum loostâin, suoinijn, veedijn já siävŋálijn, já piäjust lii ohtâ vuovdâ njuolgist čáácán. +Čäcikuávđâš lii Suomâ áinoo mirhâlâš njomâtteijee. +Ton čuulgâst lii mirkkâ blarina-toksiin, mii tármuttit saallâs. +Smavvâ meeri puáhtá koddeđ ovdâmerkkân muoldâg. +Čäcikuávđâš kuittâg pivdá iänáážin čielgitävtittemes čäcielleid, motomin cuobbuid já kuolijd. +Tot porá meid tiivrijd já čäcišaddoid. +Čäcikuávđâš pivdá čääsi vyelni, čäsuáivist sehe motomin meid eennâm alne. +Tot máttá vuoijâđ pyereest já joba puohčâđ, mutâ ij kuhheeb ko pel miinuut. +Tot sáttá meid ruottâđ ponneest. +Čäcikuávđâš turkkâ lii viehâ luáđhus, já tondiet ovdil puohčâm tot kalga njuškodiđ čäsuáivist, vâi pesâččij čäsuáivi vuálá. +Pertteli () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Perttelist assii 4 036 olmožid, já ton vijdodâh lâi 156,12 km², mast 2,22 km² lâi čääci. +Pertteli naaburkieldah lijjii Kiikala, Kisko, Kuusjoki, Muurla já Salo (ive 1967 räi Uskela). +Haali, Hähkänä, Inkere, Isohiisi, Kaivola, Kajala, Kaukola, Nokkahiisi, Patala, Pitkäkoski, Pöytiö, Romsila, Tattula, Valkjärvi, Vihmalo já Vähähiisi. +Kiikala lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Kiikalast assii 1 813 olmožid, já ton vijdodâh lâi 245,30 km², mast 5,52 km² lâi čääci. +Kiikala naaburkieldah lijjii Somero, Kuusjoki, Pertteli, Kisko, Suomusjärvi já Nummi-Pusula. +Hitola, Hirvelä, Johannislund, Kesälä, Lasikylä, Kiikala, Komisuo, Kruusila, Kärkelä, Pappila, Peltola, Pirilä, Rasvala, Rekijoki, Revä, Saari, Satakoski, Silva, Säräjärvi, Vanhakylä já Yltäkylä. +Viäđŋásiih. +Viäđŋásiih láá viäđŋásij čeerdân kullee uccâ, saameetimmâš njomâtteijeeh, moin lii čuhâ já kuhes njune. +Toh sulâstiteh säpligijd já toh lijjii-uv kočodum 'njunesäpligin'. +Viäđŋásiih kuittâg kuleh tivreporree ("Insectivora") laahkon iäge jurssee ("Rodentia") laahkon. +Viäđŋásij njune lii lihâdeijee, já toh njunnejeh-uv ennuv. +Peeljih já čalmeh láá uceh já toh láá vaigâdeh uáiniđ vuohâdis tuurhâst. +Viäđŋásij eertij ráávsáin vuáčču haijiis kolgos. +Uási piäđuin pivdeh já kodeh viäđŋásijd, mutâ kyeđih taid purâhánnáá toi haajâ tiet. +Viäđŋásij mielkkipäänih surgástuveh tâi láppojeh jo ohečolgâm ääigi, já čiivgâin láá šodâdijnis pisovâš päänih. +Päänih kuittâg láppojeh jotelávt, já tondiet motomin kávnojeh rävis viäđŋásiih, moh láá jáámmám niälgán, tastko tain iä lamaš päänih. +Viäđŋásij čerdâ lii valjaa. +Viäđŋásiih tiättojeh Tave-Amerikâst, Afrikâst, Euroopâst já Aasiast. +Jieškote-uvlágáneh šlaajah láá ohtsis paijeel 300. +Suomâst já Fennoskandiast eelih kuttâ viäđŋásâššlaajâ. +Puoh Suomâ viäđŋásâššlaajah láá rávhuidittum. +Muldesäplig. +Muldesäplig ("Microtus agrestis") lii jurssei laahkon kullee ellee, mii tiättoo almolâžžân meid Suomâst. +Muldesäplig lii Suomâ já ubâ Euroop ohtâ almolumosijn njomâtteijein. +Muldesäplig ij lah rávhuidittum šlaajâ Suomâst. +Muldesäplig lii 78-135 mm kukke, já tast lii 18-49 mm kukkosâš seibi. +Muldesäplig tiäddá 14-90 g. Muldesäplig selgipeeli lii táválávt ruškisräänis, já ton eertih láá kuovgâduboh, motomin kolleivnásiih. +Čuávjipeeli, radde já kepileh láá ránáseh. +Seibi lii paajaabeln tevkkâdub ko vuoluubeln. +Tälvisoksâmeh láá kuovgâduboh ko keessiv. +Nuorâ muldesäpligeh láá tevkkâduboh, masa čappâdeh. +Muldesäplig turkkâ lii kukke, já jis piäsá alda keččâđ, te uáiná, ete turkkâ lii viehâ hurváá. +Muldesäplig tiättoo stuorrâ uásist Tave- já Koskâ-Euroopâst, mutâ tot váilu motomijn suolluin, ovdâmerkkân Gotlandist, Islandist sehe Irlandist. +Mäddin lavdâm uulât Portugalân já Ranska Rivieran. +Nuorttân lavdâm uulât Aasia peht Lenajuuhân já Baikaljáávrán. +Šlaajâ tieđâlâš nommâ "Agrestis" čuujoot toos, ete šlaajâ mákkoo áávus sinoenâmijn. +Muldesäplig tiättoo niijtoin, syeinienâmijn, suáluikuávlui láásáin, merâriddoin, aijuin, viljâlemenâmijn, čuopâttâhjolgâdâsâin, härvis meecijn já tuoddârijn. +Eellimpiirâs ij taarbâš leđe laavtâs, mutâ tot oovded šlaajâ lavdâm. +Syeini lii muldesäplig tehálumos raavâd, mutâ keessiv toos heivejeh maaŋgâlágáneh syeinišadoh. +Tälviv tot jurssá muorâi páárhuid já toovât vahâgijd eromâšávt heeđâlmkaardijn já voošijn. +Rävis muldesäplig puáhtá puurrâđ joba 30 g syeini peeivist. +Motomin tot porá meid elleeraavâd, ovdâmerkkân kiivsâid. +Lasanemäigi lii cuáŋuimáánust čohčâmáánun. +Ihásávt láá 3-7 piäsádâhhâd, main láá 3-8 čivgâd. +Nääli lassaan jotelávt já populaatioh sättih lasaniđ 30-40 kiärdásâžžân oovtâ ive ääigi. +Tuše uccâ uási čiivgâin cevzih čoohčân. +Muldesäpligeh eelih suulân 16-18 mánuppaje ahasâžžân. +Njääbi ääigi Koskâ-Euroopâst láá kavnâm čiivgâid meid cuoŋŋuu vyelni. +Muldesäplignäälist lii stuorrâ nälimolsom, mii tábáhtuvá 3-4 ive poojijn. +Nälimolsomeh láá kuittâg hiäjulum maaŋgâin kuávluin pirrâ maailm. +Toos láá iävtuttâm maaŋgâid suujâid, já šoŋŋâdâhnubástus lahtoo maŋgáid tain. +Pivvâlis täälvih vaigutteh säpligij liihâdmân já raavâdskappumân cuoŋŋuu vyelni. +Muurla lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Muurlast assii 1 562 olmožid, já ton vijdodâh lâi 83,05 km², mast 3,18 km² lâi čääci. +Muurla naaburkieldah lijjii Kisko, Perniö, Pertteli já Salo. +Harjula, Ilola, Järvi, Kaukelmaa, Kaukola, Kistola, Koski, Muurla, Pullola, Pyöli, Ranta, Ruotsala, Suoloppi, Vähä-Pullola já Äijälä. +Čäcikuáđhuš. +Čäcikuáđhuš tâi piisam ("Ondatra zibethicus") lii Tave-Amerikâst puáttám muoldâgšlaajâ, mii lii ištâdum čevđiellen meid Suomân. +Čäcikuáđhuš lii "Ondatra"-suuvâ áinoo šlaajâ. +Čäcikuáđhuš lii 24-40 cm kukke, já tast lii 19-28 cm kukkosâš seibi. +Čäcikuáđhuš tiäddá 0,6-1,9 kg. +Tot lii ruškis ellee, mon selgipeeli lii tevkkâdub já čuávjipeeli lii kuovgâdub. +Monnjâjyelgih láá stuárráábeh ko ovdâjyelgih. +Monnjâjuolgijn láá torgâdis soksâmeh, moh suápih pyereest vuoijâmân. +Seibi lii čapisräänis. +Seeibist lii čuomâsloovdâ, já tot lii váhá siijđoin tapčasâm. +Eromâšávt puáris ohtâgâsâin seibi lii siijđoin tapčasâm já lii kulmâ keerdi aaleeb ko kobdeeb. +Čäcikuáđhuš lii vuálgus Tave-Amerikâst, kost tot tiättoo tavemustáá Alaskast já Newfoundlandist, Kanadast. +Mädimustáá šlaajâ tiättoo Meksikoluovtâst, Rio Grandest já Coloradojuuvâst. +Čäcikuáđhuš ištâdui ive 1905 Tave-Amerikâst Euroopân čevđiellen. +Šlaajâ levânij jotelávt. +Euroopâst čäcikuáđhuš tiättoo tave-, koskâ- já nuorttâ-oosijn. +Suomân čäcikuáđhuš ištâdui vuosmuu keerdi Kajaanin ive 1919, mutâ esken kulmâ ive maŋeláá ištâdem luhostui Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Merhâšittee ištâdemkuávluh lijjii Kirkkonummi, Hämeenlinna, Suomussalmi já Sulkava. +Jo 1950-lovvoost čäcikuáđhuš lâi levânâm Suomâst ton tááláá lavdâmkuávlun. +Suomâst šlaajâ ij kuittâg tiettuu tavemuu Säämist. +Čäcikuáđhuš ij lah liijkás tárkká ton eellimpirrâs valjimist. +Tot iälá merâriddokuávluin, stuorrâ já uccâ jaavrij riddoin sehe maaŋgâlágánijn vohâdis čácáduvâin. +Tergâd lii tot, ete tälviv čääsih iä jiäŋu pone räi. +Almolumos eellimpirrâsist - stuorrâ, cuávis já šaddaas jaavrijn - tot ráhtá piäjumievtâ enâmus oovtâ meetter kieŋâlis čáácán. +Meerâ riddoost tâi vohâdis čääsist pááruh tâi virde vahâgiteh älkkeht piäju. +Tondiet čäcikuáđhuš kuáivu piäjus riddoviemmârân. +Čäcikuáđhuš lii iänáážin šaddoporree. +Ovdâmerkkân huáših já luhteešadoh láá toos tergâdis raavâd. +Cuávis čaasijn čäcikuáđhuš sáttá puurrâđ šaddoid nuuvt pehtilávt, ete tot heevât siämmást puško kođosoojijd. +Šaddoin čäcikuáđhuš porá tuše párásumos oosijd - eromâš pyereh láá tagareh uásih, main láá valjeeht čiđđâhydraateh já proteiineh. +Šaddopurrâmuš lasseen čäcikuáđhuš porá kuolijd já saivâčaasij stuorrâ skáálžuid. +Kiđđâjieŋâ alne kávnojeh motomin skáálžu koorâin rahtum lejeh. +Lasanemäigi lii njuhčâmáánust čohčâmáánun. +Koskâ-Euroopâst čäcikuođhuust láá táválávt 2 piäsáduv ivveest, main láá joba 10 čivgâd. +Taveláá, tego Suomâst, lii tuše ohtâ piäsádâh ivveest. +Čäcikuáđhušnääli mulsâšud korrâsávt iveääigi mield. +Tälviv šiev eellimpirrâsist eelih tuše kulmâ ohtâgâs riddokilomeetterist, tâi 5-10 čäcikuođhuužid hehtaarist. +Syeinimáánust riddokilomeetterist sättih leđe joba 10 čäcikuođhuužid. +Uási nuorâ ohtâgâsâin vyelgih vajâldiđ kiđđuv. +Čohčuv čäcikuáđhušnääli kiäppán pivdem tiet. +Táválávt 80-90% nuorâi čäcikuođhuin jäämih täälvi ääigi. +Vieresšlaaijân. +Čäcikuođhuu aneh háitulâš vieresšlaaijân já ton pivdemäigi lii táválávt kukke. +Ovdâmerkkân iivij 2021-2022 tot aalgij porgemáánu 1. peeivi já nuuvâi syeinimáánu 31. peeivi 2022. +Čäcikuáđhuš lii vala-uv halijdum čevđiellee. +2000-lovo pelimuddoost čäcikuođhuid miäcástii suulân 5 000-10 000 ohtâgâssâd. +Čäcikuáđhuš lii meid maŋgáid piäđoid, tego riämnjás já miiŋkin, tergâdis salâsellee eromâšávt hyenes jursseeiivij. +Nikolai I. +Nikolai I () lâi Ruošâ kiäisár, Puola kunâgâs já Suomâ stuorrâfurstâ iivij 1825-1855. +Nikolai šoodâi syeinimáánu 6. peeivi 1796 kiäisár Paavvâl I já Maria Fjodorovna kuálmádin kandân. +Nuorrân sun uážui suáldátškovliittâs. +Ive 1817 sun naajâi Preussi prinses Charlottein. +Nikolai puárásumos viljâ, kiäisár Aleksander I, jaamij pärnittemmin juovlâmáánu 1. peeivi 1825. +Perruu nubben puárásumos kandâ Konstantin kiäldádâđâi ruuvnâst já Nikolai šoodâi kiäisárin. +Nikolai I väldipaje algâ lâi liävuttem, tastko uási Ruošâ upseerijn vuornuu oskolâšvuođâ vistig Konstantinân. +Nikolai jaamij kepiskumeštâsân njuhčâmáánu 2. peeivi 1855 58-ihásâžžân. +Aleksander I. +Aleksander I () lâi Ruošâ kiäisár iivij 1801-1825, Suomâ stuorrâfurstâ ive 1809 rääjist já Puola kunâgâs ive 1815 rääjist. +Aleksander šoodâi juovlâmáánu 23. peeivi 1777 Piättârist kiäisár Paavvâl I já Maria Fjodorovna vuosâpärnin. +Aleksander ákku, kiäisárroonnig Katariina II, lâi suu válduášálâš šoddâdeijee. +Suu vuosâkielâ lâi eŋgâlâskielâ, maŋeláá sun oopâi meid ranskakielâ, ruošâkielâ sehe saksakielâ. +Nuorrân Aleksander máttááttâlâi historjá já staatâoopâ. +Ive 1793 sun naajâi Elisabet Aleksejevnain já sunnui šoodáin nieidâkyevtis. +Nieidah kuittâg jaamijn nuorrân. +Aleksander pajanij vááldán eejis morhe maŋa njuhčâmáánu 23. peeivi 1801 tuše 23-ihásâžžân. +Iivij 1808-1809 Ruošâ já Ruotâ koskâsii suáđist Suomâ kaartâi Ruošâ vääldi vuálá já Aleksander šoodâi Suomâ stuorrâfurstâkode vuossâmužžân stuorrâfurstân. +Aleksander I puáccái skammâmáánust 1825 já jaamij juovlâmáánu 1. peeivi 1825. +Kisko lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Kiskost assii 1 828 olmožid, já ton vijdodâh lâi 284,42 km², mast 32,57 km² lâi čääci. +Kisko naaburkieldah lijjii Karjalohja, Kiikala, Muurla, Perniö, Pertteli, Pohja, Suomusjärvi já Tammisaari. +Ive 1992 loopâ räi naaburkieldáid kuulâi meid Tenhola, mii lohtui Tammisaarin ive 1993 aalgâst. +Aijala, Hongisto, Honkapyöli, Jyly, Kajala, Kaukuri, Kavasto, Kisko markkân, Kurkela, Lappi, Leilä, Liuhto, Marttila, Metsola, Orijärvi, Sammalo, Sillanpää, Sorttila, Tieksmäki, Toija, Viiari, Vilikkala já Ylötkylä. +Päikkisäplig. +Päikkisäplig ("Mus musculus") lii uccâ jursseešlaajâ, mii iälá olmoošaassâm aldavuođâst. +Päikkisäplig lii algâaalgâst vuálgus Indiast, mutâ tot lii majemui 8 000 ive ääigi levânâm stuorrâ uásán maailm kuávluin, iänáážin ulmuu vievâst. +Päikkisäplig ij lah rávhuidittum šlaajâ Suomâst. +Päikkisäplig lii 7-10 cm kukke, já tast lii 5,5-9,5 cm kukkosâš seibi. +Päikkisäplig puáhtá teddiđ joba 33 g. Päikkisäplig lii tääsilávt ruškisräänis, mutâ ton selgipeeli lii kuovgâdub ko čuávjipeeli. +Päikkisäplig lii masa siämmáá styeres ko lädisäplig. +Päikkisäplig olgohäämi já eellimvyevih mulsâšudeh ennuv. +Taksonomeh láá juáhám šlaajâ maŋgáid juávhoid. +Motomin juávhuh láá oonnum siämmáá šlaajâ eres eennâmtieđâlâš vyelišlaaijân, motomin vuod sierâ, mutâ aldasuhâlâš šlaaijân. +Suomâst já Ruotâst tiättojeijee juávkku lii almolâš Tave- já Viestâr-Euroopâst, já tot iälá táválávt ulmuu aldavuođâst. +Taat juávkku lii almolávt oonnum sierâ vyelišlaaijân "Mus musculus musculus".260x260px +Tááláá ääigi päikkisäplig iälá masa pirrâ maailm, tot váilu tuše Maadânanamist. +Päikkisäplig luándulâš eellimpirrâseh láá meecih já sinoenâmeh, mutâ šlaajâ lii iällám ulmuu aldavuođâst jo tuháttijd iivijd. +Päikkisäpligist lii távjá lamaš háittun sehe ulmui ete algâalgâlâš luándun. +Päikkisäplig iälá ulmuu aldavuođâst, ovdâmerkkân tááluin, valjeaaitijn, kiällárijn já purrâmušaaitijn sehe keessiv meid piälduin já toi roobdâin. +Päikkisäpligeh, moh eelih ulmuu aldavuođâst, láá puohporreeh. +Keessiv ko toh maneh rakânâsâi ulguubel, toh kevttih ravâdin sehe luánduvárásij šadoi ete viljâlemšadoi siemânijd. +Elleeravâdin láá eromâšávt tivreh. +Ulmuu aldavuođâst päikkisäplig puáhtá lasaniđ pirrâ ive. +Niŋálâs šadda suhâjuátkimahan kyevti mánuppaje ahasâžžân já puáhtá čivgâđ joba 10 piäsádâhhâd, main láá 3-10 čiivgâd. +Čuávjiäigi lii 20-23 peivid. +Luándust päikkisäpligeh lasaneh tuše keessiv. +Váivášviäđŋásâš. +Váivášviäđŋásâš ("Sorex minutus") lii Suomâst rávhuidittum viäđŋásâššlaajâ. +Ihásávt šlaajâst láá 1-2 piäsáduv, main láá táválávt 4-8 čivgâd. +Váivášviäđŋásii uáiviravâdin láá čielgitävtittemes elleeh, tego eevnih, koppâkuorijááh, eennâmsijráh já kiivsah. +Váivášviäđŋásâš lii 42-46 mm kukke, já tast lii 33-45 mm kukkosâš seibi. +Váivášviäđŋásâš tiäddá suulân 2-7,5 g. Váivášviäđŋásâš lii kuovgâdub ko viäđŋásâš já mottoom verd ucceeb. +Pyeri šlaajâi iärutteijee tobdomerkkâ lii tot, ete váivášviäđŋásii seeibi soksâmeh láá seibimaddust uánihááh. +Váivášviäđŋásiih láá pyerebeh vuojâleijeeh já kuárŋooh ko viäđŋásiih. +Váivášviäđŋásâš tiättoo masa ubâ Euroopâst já meid Säämist. +Nuortâs ton lavdâmpiirâs uulât ain Baikaljäävri räi. +Eresnáál ko viäđŋásâš tot tiättoo meid Gotlandist. +Váivášviäđŋásâš iälá siämmáin eellimpirrâsijn ko viäđŋásâš - ovdâmerkkân šaddaas kuosâvuovdijn já tälviv meid kiällárijn. +Táválávt viäđŋásiih láá almoluboh ko váivášviäđŋásiih, mutâ eromâšávt kuácámijn já lahtâ jeegijn váivášviäđŋásiih láá almoluboh. +Suijân toos lâš raavâd - jis fáállun iä lah muldemááđuh, te viäđŋásij meeri kiäppán. +A. Milne. +Alan Alexander Milne () lâi eŋlandlâš kirječällee. +Sun šoodâi tobdosin "Winnie-the-Pooh" -párnáikirjij čällen. +Alan Alexander Milne šoodâi uđđâivemáánu 18. peeivi 1882 Lontoost perruus kuálmádin pärnin. +Suu vaanhimeh láin priivaatškoovlâ rehtor John Vine Milne já Sarah Marie Heginbotham. +Milne juuđij Westminster škoovlâ Lontoost já luuvâi maŋeláá matematiik Cambridge ollâopâttuvâst. +Valmâštum maŋa ive 1903 sun maacâi Lontoon já čäliškuođij esseid já tiivtâid. +Milne naajâi Dorothy "Daphne" de Sélincourtáin ive 1913 já sunnui šoodâi kandâ Christopher Robin ive 1920. +Milne lâi pasifist, mut kaartâi kuittâg uásálistiđ vuossâmuu maailmsuátán ive 1915. +Suáđi maŋa sun šoodâi tobdosin čaitâlmij čällen já čaalij meid syelipoolisroomaan "The Red House Mystery", mii almostui ive 1922. +Tiivtah já "Winnie-the-Pooh". +Milne vuossâmuš tihtâčuágáldâh parnijd "When We Were Very Young" almostui ive 1924 já ton jotkâuási "And Now We Are Six" ive 1927. +Suu tobdosumos čalluuh láá kuittâg Winnie-the-Pooh -njoobžâst muštâleijee párnáikirjeh "Winnie-the-Pooh" (1926) já "The House at the Pooh Corner" (1928). +Kiirjijn fiäránisteh Christopher Robin -nommâsâš kandâ já elleejuávkku. +Toi ovdâkovveen lijjii Milne jieijâs kandâ Christopher já suu sierah. +"Winnie-the-Pooh" šoodâi 1900-lovo klassikkon. +Kirjeh láá vuábdum 20 miljovn pittád, já toh láá jurgâlum paijeel 50 kielân. +Disney almostitij vuossâmuu "Winnie-the-Pooh" -elleekove ive 1966. +Milne puáccái 1950-lovo aalgâst já jaamij päihistis uđđâivemáánu 31. peeivi 1956 74-ihásâžžân. +Milne +Minna Canth. +Minna Canth (š. Ulrika Wilhelmina Johnson;) lâi syemmilâš kirječällee já toimâtteijee. +Minna Canth šoodâi njuhčâmáánu 19. peeivi 1844 Tamperest. +Suu vaanhimeh láin Gustaf Vilhelm já Lovisa Ulrika Johnson. +Ive 1853 peerâ varrij Kuopion. +Ive 1863 Canth luvâškuođij aalmugškoovlâ máttáátteijen Jyväskyläst vuossâmui nisonij juávhust. +Suu uápuh kuittâg koskâlduvvii ive 1865, ko sun naajâi máttáátteijee Johan Ferdinand Cantháin. +Sunnui šoddii čiččâm pärnid: Anni, Elli, Hanna, Maiju, Jussi, Pekka já Lyyli. +Johan Ferdinand jaamij ive 1879 já čuávuváá ive Minna Canth maacâi párnáidiskuin Kuopion, kost sun tooimâi irâtteijen eejis läigikäävpist. +Canth finnij váimuinfarkt já jaamij vyesimáánu 12. peeivi 1897 53-ihásâžžân. +Ive 2007 Canth uážui vuossâmužžân nisonin Suomâst jieijâs liputtempeeivi. +Minna Canth já täsiáárvu peivi lii njuhčâmáánu 19. peeivi. +Minna Canth čäliškuođij lostáid Jyväskyläst já suu vuossâmuš nooveelčuágáldâh "Novelleja ja kertomuksia" almostui ive 1878. +Sun lâi vuossâmuš suomâkielâlâš nissoon, kii poorgâi toimâtteijen. +Canth šoodâi tobdosin eromâšávt čaitâlmij čällen. +Suu tobdosumos čaitâlmij juávkun kuleh "Työmiehen vaimo" (1885), "Papin perhe" (1891) já "Anna Liisa" (1895). +Canth lâi syemmilii kirjálâšvuođâ uđâsteijee, kii čaalij ohtsâškode čuolmâin, eromâšávt nisonij já pargovievâ sajattuvâst. +Sun almostitij ohtsis 10 čaitâlmid já čiččâm kuhes novellid. +Canth +Suomusjärvi lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Suomusjärvist assii 1 330 olmožid, já ton vijdodâh lâi 176,48 km², mast 17,19 km² lâi čääci. +Suomusjärvi naaburkieldah lijjii Karjalohja, Kiikala, Kisko, Nummi-Pusula já Sammatti. +Ahtiala, Arpalahti, Häntälä, Hinttala, Kettula, Kitula, Koorla, Lahnajärvi, Laidike, Laperla, Lemula, Rautsuo, Salittu, Salmi, Suomusjärvi já Taipale. +Katariina Styeres. +Katariina II ađai Katariina Styeres (š. Sophie Auguste Friederike von Anhalt-Zerbst;) lâi Ruošâ kiäisárroonnig iivij 1762-1796. +Katariina šoodâi vyesimáánu 2. peeivi 1729 aatellii perrui Stettinist. +Suu vaanhimeh láin saksalâš prinssâ Christian August von Anhalt-Zerbst já Johanna Elisabeth von Holstein-Gottorp. +Ive 1744 Katariina vuolgij enijnis Ruošân já čuávuváá ive sun naajâi Ruošâ ruuvnâprinssâ Piättâráin. +Piättâr šoodâi kiäisárin kiäisárroonnig Elisabet jäämmim maŋa ive 1762. +Sun lâi kuittâg hiäjus haldâšeijee ige sun lamaš piivnoh suátivievâ, pappâkode tâi aatellij kooskâst. +Syeinimáánu 9. peeivi 1762 Katariina pajanij vááldán suátivievâ iššijn. +Piättâr morhedui käävci peivid vääldičovádem maŋa. +Katariina II ruvnájááh lijjii siämmáá ive čohčâmáánust Moskovast. +34-ihásii väldipaje ääigi Katariina viigâi nanodiđ Ruošâ ekonomia sehe ovdediđ taiđuu, kulttuur já čuovviittâs jurduid enâmist. +Katariina tiervâsvuotâ hiäjunij skammâmáánust 1796 já sun jaamij skammâmáánu 17. peeivi Piättârist. +Paavvâl I. +Paavvâl I () lâi Ruošâ kiäisár iivij 1796-1801. +Paavvâl šoodâi roovvâdmáánu 1. peeivi 1754 Piättârist Piättâr III já Katariina Stuárrá vuosâpärnin. +Paavvâl eeči morhedui, ko sun lâi tuše 8-ihásâš ige sun kuássin lamaš kieres enijnis. +Kiäisárroonnig Elisabeth lâi suu válduášálâš šoddâdeijee. +Ive 1773 Paavvâl naajâi Hessen-Darmstadt prinses Wilhelminain (ryeššilâš nommâ Natalia Aleksejevna), kii kuittâg jaamij vuosâpäärnis šoddâddijnis. +Ive 1776 sun naajâi Württemberg prinses Sophia Dorotheain (ryeššilâš nommâ Maria Fjodorovna) já sunnui šoddii ohtsis love pärnid. +Katariina Styeres ličij halijdâm, ete Paavvâl alge Aleksander šodâččij suu árbálâžžân Paavvâl saajeest. +Katariina kuittâg jaamij ovdâl ko sun kiergânij virgálistiđ tom, já Paavvâl šoodâi kiäisárin skammâmáánu 17. peeivi 1796. +Paavvâl ij lamaš pivnohis haldâšeijee já suu väldipaje paasij-uv uánihâžžân, ko sun morhedui njuhčâmáánu 23. peeivi 1801. +Piättâr III (Ruoššâ). +Piättâr III (š. Karl Peter Ulrich von Schleswig-Holstein-Gottorp;) lâi Ruošâ kiäisár ive 1762. +Piättâr šoodâi kuovâmáánu 21. peeivi 1728. +Suu vaanhimeh láin Charles Frederick von Holstein-Gottorp já Piättâr Stuárrá nieidâ Anna Petrovna. +Ive 1741 Piättâr pärnittes muáđá Elisabet šoodâi kiäisárronigin já nomâttij Piättâr suu árbálâžžân. +Porgemáánust 1745 Piättâr naajâi Sophie Auguste Friederike von Anhalt-Zerbstáin, kiän ryeššilâš nommâ lâi Katariina Aleksejevna já kii šoodâi maŋeláá tobdosin Katariina Styeresin. +Piättâr III uánihis väldipaje aalgij uđđâivemáánu 5. peeivi 1762 Elisabet jäämmim maŋa. +Suu kálgu Katariina lâi kuittâg pivnohub suátivievâ, pappâkode já aatellij kooskâst já luhostui ton áánsust čovádiđ vääldi syeinimáánu 9. peeivi 1762. +Piättâr morhedui käävci peivid maŋeláá syeinimáánu 17. peeivi. +Halikko lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Halikkost assii 9 788 olmožid, já ton vijdodâh lâi 381,80 km², mast 24,21 km² lâi čääci. +Halikko naaburkieldah lijjii Kemiö, Kuusjoki, Marttila, Paimio, Perniö, Salo já Sauvo. +Angelniemi kieldâ lohtui Halikkon ive 1967. +Ahtiala, Ali-Häävälä, Ammakko, Antola, Breidilä, Hajala, Hevonpää, Hirvikallio, Hulvela, Hyyperä, Häntälä, Ikelä, Immala, Jaakola, Joensuu (Åminne), Juva, Kalkkila, Kaninkola, Kannisto, Kankari, Karvala, Kavantola, Ketola, Kierla, Kihinen, Kinnarpyöli (Skinnarböle), Kirjola, Konkola, Kultola, Korvenpää, Kuttila, Kuumala, Kytö, Kärävuori, Laiterla, Laitola, Latala, Lempilä, Lokkila, Meisala, Melkola, Metsäkonkola, Montola, Mustamäki, Mustisi, Märy, Mätikkö, Nikkilä, Naapala, Noukkila, Nummi, Nurkkilanböle, Pailinna, Paimoinen, Pajula, Pappila, Perälä, Pihkavuori, Piintilä, Pitkäoja, Puotila, Putola, Riikola, Rikala, Ruotsala, Ruska, Ruuhikoski, Saarimäki, Saha, Sauvonkylä, Seppälä, Suppala, Talola, Tavola, Toijala, Toivila, Tunila, Turila, Vartsala, Vaskion Lempilä, Viala, Viikerlä, Villikkala, Viurila, Voitilanpyöli, Vuorentaka, Vässilä, Yli-Häävälä, Yttelä já Yöntilä. +Ahtmaa (Kaxunge), Angela, Asila, Esselpää, Isokylä, Kanamäki, Karviainen, Kokkila, Marttila, Meri-Seppälä, Myllyperä, Paatelmaa (Båtsholm), Peksala, Päärnäspää, Pöylä (Böylä), Sapalahti (Kallmusnäs), Tammenpää, Topjoki, Torkkila, Tuiskula já Valttila. +Aseksuaalvuotâ. +Aseksuaalvuotâ lii taggaar seksuaallâš sundâšume, et nubeh ulmuuh iä kiäsut seksuaallávt. +Ađai aseksuaallâš olmooš ij tuubdâ seksuaallii kiäsuttem. +Sun puáhtá kuittâg tubdâđ seksuaallii haalu. +Seksuaalvuođâ sänikirje. +Seksuaalvuođâ sänikirje mield aseksuaallâš olmooš lii olmooš, kiäst láá uáli uccáá teikkâ iä ollágin jurduuh, himoh teikkâ mohtâ, moh lohtâseh seksuaalvuotân teikkâ seeksin. +Aseksuaallii ulmuu puáhtá emotionaallávt kiäsuttiđ mii suhâpeelijd peri, já návt sun puáhtá leđe ovdâmerkkân hetero, homo, lesbo teikkâ biseksuaallâš. +Maht aseksuaalvuotâ iärrán selibaatist? +Aseksuaalvuotâ iärrán selibaatist toin naalijn, ete selibaat lii ulmuu miärádâs. +Nubij sanijguin selibaatist olmooš jieš lii meridâm kiäsádâttâđ seeksist. +Aseksuaallii ulmust vuod ij lah seksuaallii kiäsuttem, mast kiäsádâttâđ. +Aseksuaallâš olmooš puáhtá kuittâg nuuvt haalijddijnis hárjuttiđ seeksi. +The Beatles. +The Beatles lâi ive 1960 vuáđudum eŋlandlâš rockjuávkku. +Tom aneh rock pivnohumos já merhâšitteemus rockjuávkkun. +The Beatles jesâneh lijjii liverpoolliih John Lennon (komppikiitaar, laavlâ, kuoskâttâsčuojânâsah já njälmiharppâ), Paul McCartney (bassokiitaar, kiitaar, kuoskâttâsčuojânâsah já laavlâ), George Harrison (kiitaar já laavlâ) já Ringo Starr (ruumbuh já laavlâ). +Lennon já McCartney, kiäh nuotâstáin stuárráámuu uási pittáin, láin válduášáliih solisteh. +The Beatles lii kenski popmuusik merhâšitteemus juávkku. +Juávhust tiättojii vuosmuu keerdi rock- já popjuávhui merhâšitteemus jiešvuođah siämmáá ääigi. +Juávhu jesâneh nuotâstii muusik jiejah já sij čuojâttii sehe studiost ete lyeve alne. +Juávkku keevtij kyehti kiitaar, basso já ruumbuid, mii ij lamaš vala táválâš tonáigásii muusikmaailmist. +Juávhust ij lamaš ärbivuáválâš uáivisolist, mut juávhu čuávvojii ubâlâšvuottân, veik eres jesânijn lijjii jieijâs ihástâlleeh. +Manager Brian Epstein raahtij juávkun tiäđulâš olgostiijlâ já almolâšvuotâkove, mut ij vaikuttâm ton muusikân. +The Beatlesist lâi stuorrâ vaikuttâs toos, ete musikkáreh rähtiškuottii eenâb jieijâs muusik, já ete popmuusik aneškuottii taaiđâšlaaijân. +The Beatles jienâvuárháh láá vuobdum motomij árvui mield paijeel miljard pittád, já tot lii ubâ maailmist enâmustáá kávpálávt miänástum muusikjuávkku. +Demiseksuaalvuotâ. +Demiseksuaalvuotâ lii seksuaallâš sundâšume. +Demiseksuaallii ulmui lii seksuaallii kiäsuttume šoddâmân tehálâš tubdâđ, et sun peerust kiäsutteme čuosâttuvâst. +Ađai demiseksuaalil ulmui lii tehálâš perustiđ ulmust, vâi kiäsuttuuččij sust. +Uásipeelij kooskâst kolgâččij leđe kievrâs jiegâlâš ohtâvuotâ, mii puáhtá leđe maggaar peri ustevvuođâst rähisvuotân. +Demiseksuaalvuotâ ij lah kiddâ suhâpeeleest. +Panseksuaalvuotâ. +Panseksuaalvuotâ lii seksuaallâš sundâšume, mast lijkkuustume, rähistume tâi seksuaallii kiäsuttume čuosâttuv suhâpeeli ij taarbâš leđe miinii tiätu suhâpeelijd. +Ađai panseksuaallii ulmui ij lah tehálâš seksuaallii kiäsuttume čuosâttuv suhâpeeli. +Seksuaalvuođâ sänikirje mield panseksuaallâš olmooš lii olmooš, kiän erotliih, emotionaalliih já/tâi seksuaalliih tubdâmušah pyehtih čuoccâđ nubbijd ulmuid sii suhâpeeleest teikkâ suhâpelettesvuođâst huolâhánnáá. +Eennâmsäplig. +Eennâmsäplig ("Talpa europaea") lii iänáážin eennâm vyelni ellee tivreporree. +Tot ij lah aldasuhâlâš muoldâgáid, moh láá jursseeh. +Eennâmsäplig lii rávhuidittum šlaajâ Suomâst. +Eennâmsäplig lii 11-16 cm kukke, já tast lii 20-47 mm kukkosâš seibi. +Eennâmsäplig tiäddá suulân 65-120 g. Selgipeeli lii tevkisruškâd tâi masa čappâd, já čuávjipeeli lii váhá kuovgâdub. +Eennâmsäpligeh eelih iänáážin eennâm vyelni já mákkojeh tobbeen. +Ruumâš lii sukkullágán. +Eennâmsäpligijn iä lah olgopeeljih ollágin, já uccâ čalmeh láá vuohâdis tuurhâ vyelni. +Kuhes njuuneest lii kuáivumist helppejeijee tähti. +Ton lasseen njune pirrâ já seeibist láá tobdokuolgah, moh išedeh kavnâđ saallâs. +Ryevjih láá tego uccâ kuáivuh, uánihááh já uáli vievsah. +Kepilij keejist láá kievrâ kuáivumkoozah.Eennâmsäplig lavdâm +Eennâmsäplig tiättoo masa ubâ Euroopâst já Aasiast Mongolia räi. +Suomâst šlaajâ lii viehâ almolâš Koskâ-Suomâ räi, mutâ Säämist tot ij tiettuu ollágin. +Eennâmsäplig mákkoo maaŋgâlágánijn pirrâsijn, ovdâmerkkân viljâlem- já kuáttumenâmijn, muorâkaardijn já lostâvuovdijn. +Koške čunoienâmijn já liijkás lahtâ kuávluin eennâmsäplig ij makkuu, tastko eennâmsäplig vuovdah sättih sorduđ teikkâ tevduđ čassijn. +Eennâmsäplig toohâm muldelejeh eennâm alne +Hajâ- já kuullâmááicu vievâst sehe eromâš herkis njunijnis eennâmsäplig pivdá masa puoh elleid, moh čájádeh ton vuovdáid. +Ravâdin láá ovdâmerkkân muldemááđuh, tivreh, kiivsah sehe tuhháátjuálgásiih. +Eennâmsäplig porá 40-50 g peeivist ađai paijeel pele jieijâs tiädu verd. +Jis raavâd lii eenâb ko lii tárbu, te eennâmsäplig ráhtá purrâmušvuárháid. +Mottoom vuárhást kávnojii paijeel 1 200 lapsemááttud. +Lapsemááđui uáivih lijjii kaskum rasta, já mááđuh lijjii šietkum vuovdâi seinijd. +Eennâm alne eennâmsäplig lii motomin volliittâm cuobbuid já uđâgáid sehe puurrâm rááđuid. +Eellim eennâm vyelni. +Eennâmsäplig iälá stuárráámus uási elimist eennâm vyelni. +Tot kuáivu vuovdâid sevŋâdist já tom uáinist eennâm oolâ šoddâm muldeleejijn. +Uási vuovdijn pyehtih leđe uáli puáráseh, já siämmáid vuovdâid pyehtih kevttiđ maaŋgah suhâpuolvah maŋaluvâi. +Uđđâ muldelejeh šaddeh eennâm oolâ talle, ko eennâmsäplig kuáivu uđđâ pivdemvuovdâid. +Lasanemäigi álgá cuáŋuimáánust. +Suomâst eennâmsäpligist lii tuše ohtâ piäsádâh keessiv. +Mäddiláá piäsáduvah pyehtih leđe kyehti-uv oovtâ ive ääigi. +Čuávjiäigi pištá kulmâ oho, mon maŋa niŋálâs čivgá 2-5 čivgâd sierânâs čivgâmvuovdân, mii lii skođâstum siähtáláin sehe koške lostâiguin. +Čiivgah vyelgih piäjust 4-5 oho ahasâžžân, já toh šaddeh suhâjuátkimahan jo vuosmuu ive. +Seksuaalvuođâ sänikirje lii nuoráid uáivildum sänikirje, mast čielgejuvvojeh seksuaalvuotân lohtâseijee tuáváduvah já toi teermah. +Sänikirje toimâttij já almostitij Aalmuglitto neetist ive 2018 já tuše suomâkielân. +Sämitige nuorâirääđi meridij jurgâlittiđ sänikirje meid anarâš-, nuorttâlâš- já orjâlâškielân, tastko tuáváduvváid iä veltihánnáá mudoi kavnuu sämikielâg teermah teikkâ miäruštâlmeh. +Jursseeh. +Jursseeh ("Rodentia") láá njomâtteijei lahko. +Jurssei lahko lii maaŋgâhámásâš, já toh láá levânâm pirrâ maailm, peic iä Maadânanamân. +Jursseešlaajah láá ohtsis suulân 2 200, moh kuleh 30 sierâ čeerdân. +40% njomâtteijei šlaajâin láá jursseeh. +Jurssei lahko lii-uv njomâtteijei lahkoin valjaamus. +Iänááš jursseeh láá uccâ, neeljijuolgâg já kuhesseeibâg elleeh. +Toi juolgijn láá távjá koozah. +Ton lasseen jurssei tobdomeerhah láá kuhes tobdokuolgah, jurssemân suáppee päänih já kääibih. +Sodâsuárree. +Sodâsuárree ("Pteromys volans") lii Tave-Euraasiast tiättojeijee uárreešlaajâ. +Sodâsuárree lii Suomâst rávhuidittum šlaajâ. +Šlaajâ lii Suomâst hiäjulum já ton lasanem- já vuoiŋâstemsoojij hevâttem já hiäjusmittem lii kieldum. +Sodâsuárree lii ucceeb ko táválâš uárree. +Sodâsuárree lii 13,5-20,5 cm kukke, já tast lii 9-14 cm kukkosâš seibi. +Sodâsuárree tiäddá suulân 95-170 g. Ivnees peeleest sodâsuárree lii kuovgisräänis. +Uáli stuorrâ čalmeh čujotteh, ete sodâsuárree lii ijjâellee. +Ovdâ- já monnjâjuolgij kooskâst láá liškepuáimuh sodâstem várás. +Ton seibi lii viällud tuolbâs. +Sodâsuárree tiättoo Euroopâst tuše Suomâst já Eestienâmist. +Nuorttân tot tiättoo Ruošâ čoodâ ain Sahalin suolluu já Jaapaan räi. +Suomâst šlaajâ tiättoo tavemustáá Kuáccám räi. +Sodâsuárree mákkoo puáris kuosâváldálâš meecijn, main láá vuággumuorah piäjusaijeen já lostâmuorah ravâdin. +Eellimpiirâs uccán meccituálu tiet. +Sodâsuárree liihâd muorâst nuubán, ijge tot moonâ mielâstis stuorrâ muorâttes jolgâdâsâi rasta. +Orásijn lii stuárráb eellimpiirâs ko niŋálâsâin. +Oráseh pyehtih lihâdiđ 60 hehtaar matsâš kuávlust, ko niŋálâsah vuod lihâdeh vyeli 10 hehtaar kuávlust. +Niŋálâssáid eellimpirrâs šlaajâ lii tehálâš, tastko tot lii čiivgâi šoddâmpiirâs. +Siämmáá eellimpirrâsân iä peesâ eres niŋálâsah, mutâ oráseh pyehtih lihâdiđ maaŋgâi niŋálâsâi eellimpirrâsijn. +Sodâsuárree porá šaddoraavâd - uurbijd, iđosijd, loostâid, siemânijd, pähkinijd já muorjijd sehe tälviv eromâšávt suávi já leeibi umolijd, maid tot norá tälvivuárháid. +Lasanemäigi álgá njuhčâmáánust. +Niŋálâs čivgá vuosmuid čiivgâid cuáŋui-vyesimáánust, já nubbe kime maŋa čiivgah sättih šoddâđ meid kesi-syeinimáánust. +Táválávt piäsáduvâst láá kyehti teikkâ kulmâ čiivgâ. +Čiivgah eelih eeni revirist loppâkeesi räi, mon maŋa toh usâškyetih jieijâs eellimpirrâs. +Táválávt sopâvâš kuávlu kávnoo vyeli 10 kilomeetter keččin šoddâmpiäjust. +Sodâsuárree puáhtá eelliđ 5-ihásâžžân. +Seksitaavdah. +Seksitaavdah láá bakterij teikkâ virusij tovâttem puácuvuođah. +Taavdah. +Bakterij tovâttem seksitaavdah láá ovdâmerkkân klamydia, kuppá (teikâ syfilis) já tippur (teikâ gonorrea). +Virusij tovâttem seksitaavdah vuod láá ovdâmerkkân HIV (AIDS), vuoivâskuddum, genitalherpes já kondylooma. +Seksitaavdâin tuše genitalherpes já kondylooma kávnojeh eromâšávt tavdâmeerhâi vuáđuld. +Eres seksitaavdah totkojeh seksitavdâtestâiguin. +Seksitaavdah láá maŋgii tavdâmerhâttemeh, já nuuvtpa tavdâmeerhâid ij kannat vuordâččiđ, jis lii lamaš seksi kondomttáá tâi njälmiseksisyejettáá. +Njuámmum. +Seksitaavdah pyehtih njuámmuđ suoijiimettumes seeksist, jis toh láá jo ovdeláá oovtâ uásipiälán njuámmum. +Seksitaavdah pyehtih njuámmuđ meid njälmiseeksist, mast ij lah kiävtust kondom tâi njälmiseksisyeji. +Njälmiseksi uáivild tom, et njuálu tâi njama suhâorgaanijd. +Seksitaavdah njuámuh njälmiseeksist kondomttáá tâi njälmiseksisyejettáá tâi iämádâh- já aanaaloonâšmist, jis kiävtust ij lah kondom. +Seksitaavdah iä njuámu cummâlušmist tâi kieđáin njavhâdijn. +Seksitaavdâin puáhtá suojâliđ jieijâs nuuvt et kiävttá kondom teikkâ njälmiseksisyeje. +Seksitaavdâid puáhtá estiđ kevttimáin kondom já njulčásmittemvuoidâs iämádâh- já aanaalonâččem ääigi sehe kondom tâi njälmiseksisyeje njälmiseeksi ääigi. +Seksitaavdah njuámuh táválávt ulmust, kote ij jieškin tieđe, et sust lii tavdâ. +Teestah. +Seksitavdâtestáid kannat moonnâđ ain, jis lii lamaš suoijiimettumes seksi uđđâ tâi vieres kuoimijn. +Lii tehálâš tiettiđ jieijâs seksitavdâtile, vâi finnee táárbu mield olmâ tipšo, ige tieđehánnáá njuámut taavdâ ovdâskulij. +Seksitavdâtestáid puáhtá moonnâđ jieijâs tiervâsvuotâkuávdážân, suhâpelitaavdâi poliklinikan tâi škovlâ- já uáppeetiervâsvuotâtiipšon. +Seksitaavdâi testam lii täin soojijn mávsuttem. +Seksuaalvuođâ sänikirje mield seksitavdâtestâ uáivild ovdâmerkkân kužžâ- já vorrâčáittus já ton tutkâm laboratoriost seksitaavdâi väärild. +Teestah tahhojeh tiervâsvuotâsajattuvâin, suhâpelitaavdâi poliklinikijn já priivaat tuáhtársajattuvâin. +Motomijn tiilijn meiddei pääihist testam lii máhđulâš. +Seksuaalucceeblovoh. +Seksuaalucceeblovoh lii termâ, mii kiävttoo tagarijd ulmuid, kiäi seksuaallâš sundâšume ij lah heteroseksuaalvuotâ ađai sij láá homoh, lesboh, biseksuaaleh, aseksuaaleh teikkâ panseksuaaleh. +Aseksuaaleh pyehtih leđe meid heteroh, mut sij kuittâg annojeh seksuaalucceeblohhoon aseksuaalvuođâ tiet. +Seksuaal- vâi suhâpeliucceeblovoh. +Maŋgii transulmuuh, transvestiteh, eressuhâpiäláág ulmuuh já intersuhâpiäláág ulmuuh iättojeh seksuaalucceeblohhon, veikkâ sij láá riävtui suhâpeliucceeblovoh. +Taat ij kuittâggin meerhâš, ete sij iä puávtáččii kuullâđ meid seksuaalucceeblovvoid, jis sij láá meid homoh, lesboh, biseksuaaleh, aseksuaaleh teikkâ panseksuaaleh. +Lii kuittâg máhđulâš, ete sij láá heteroh, mon keežild sij kuleh tuše suhâpeliucceeblovvoid. +Klamydia. +Klamydia lii "Chlamydia trachomatis" -nommâsii bakteerist šoddâm seksitavdâ, mii toovvât páihálii infektio já mon puáhtá tipšođ antibioottalkkâsijguin. +Klamydia lii Suomâ táválumos seksitavdâ. +Jyehi ive Suomâst kávnojeh suullân 14 000 klamydiatábáhtussâd. +Tot lii táválâš eromâšávt nuorâi kooskâst. +Čáittuseh. +Čáittuseh váldojeh seksitaavij miäldásávt jo-uv cissâčáittusáin tâi väldimáin čáittus pottârääigist, njiälust tâi iämáduvâst. +Majetärhistem tábáhtuvá suullân mánuppaje maŋa tipšoost, mon ääigi visásmittoo, et tipšo lii pastam bakteerân. +Seksikyeimi kolgâččij meid tipšuđ siämmáá ääigi. +Seksuaalvuođâ sänikirje mield klamydia lii seksitavdâ, mii šadda bakterist. +Tot puáhtá njuámmuđ suoijiimettumes tohâmist já njälmiseeksist. +Klamydianjuámmum selvâttem várás váldoo táválávt kužžâčááitus. +Klamydia hoittájuvvoo antibiootijguin. +Čeevris. +Čeevris ("Lutra lutra") lii netiellee, mii mákkoo čääsist. +Tivrâs tuurhâ tiet čeevris lii miäcástum Suomâst jo kuohtii masa suhâjämimân. +Kuábbáá-uv keerdi rávhuiduttem lii kááijum šlaajâ. +Suomâst čeevris lii ive 1974 rääjist rávhuidittum. +Čeevris lii 53-130 cm kukke, já tast lii 28-50 cm kukkosâš seibi. +Ores tiäddá suulân 7-11 kg já niŋálâs 3-7 kg. +Čeevris mákkoo čääsist. +Tast láá uánihis vuoijâmjyelgih, já ton ruumâš lii virdevijvesâš sukkul. +Ton lasseen uáivi já seibi láá tuolbâseh, já seibi tuáimá stivrimpiergâsin. +Čiävrá turkkâ lii čäcijehhee já puovčâdijnis ton njunerääigih já peeljih maneh kiddâ. +Čiävrá uáinu lii hyeni, mutâ kulo- já hajâáiccu láá pyereh. +Čääsi vyelni tobdokuolgah láá čiävrás teháliih. +Čeevris tobdá tobdokuolgâigijn kuolij tovâttem čäcitedduu nubástusâid. +Návt toh pyehtih pivdeđ meid veigin-uv. +Čeevris tiättoo kuulmâ nanamist: Euroopâst, Aasiast já Afrikâst. +Suomâst tiättojeijee čiävrá lavdâm lii vijđásub ko eres čevrisšlaajâi lavdâm. +Šlaajâ tiettui ovdil masa ubâ Euroopâst čácáduvâi alda. +1900-lovvoost nääli kuittâg koočâi jotelávt, já čeevris lappui ollásávt motomijn kuávluin já motomijn kuávluin tot šoodâi härvinâžžân. +Čeevris lii lamaš áárvust oonnum já korrâsávt miäcástum čevđiellee. +Čiävráh ellii 1960-lovvoost pirrâ Suomâ, mutâ pirâsmiirhah já korrâ miäcástem hevâttii naalijd. +Ive 1974 rávhuiduttem maŋa nääli lii lasanâm. +Tááláá ääigi Suomâst eelih suulân 1 800-2 500 čevrisid. +Šlaajâ tiättoo häärviht ubâ enâmist. +Ålandist tot ij kuittâggin tiettuu. +Valjaamusah näälih láá Jävri-Suomâ viestâroosij já Suomâseelgi čäcijyehhee koskâsâš kuávlust sehe Koskâ-Tavepoođâenâmist, Maadâ-Laapist já Uđđâenâmist. +Šlaajâ lii luándulávt miänástum pyeremustáá putes čaasijn, mutâ tot tiättoo meid šaddaas čaasijn, moh láá kuállááh. +Čeevris pisottâl iänáážin čääsist tâi čääsi aldavuođâst. +Eennâm oolâ tot mana puurrâđ stuárráábijd salâselleid tâi vuoiŋâstiđ kuosâi vuálá. +Čiävrái luándulâš eellimvyehi lii juátkojeijee juškem. +Távjá toh joteh ohtuu ovdâsmaŋas jieijâs čácáduvâst. +Oovtâst lihâdeijeeh čiävráh kuleh táválávt siämmáá piäsádâhân. +Čiävrá eellimpiirâs lii viijđes. +Niŋálâsâi tâi nuorâi eellimpirrâsijn čácádâhkiäinuh, juuvah, lááduh já aijuuh láá táválávt 20-40 km. +Tälviv čeevris taarbâš sudes virdesoojijd já jieŋâ vyelni leijee kuovđâšmijd, moh šaddeh čohčâtäälvi talle ko čääci vuállán. +Tälviv čeevris vaajâld oovtâ peeivist koskâmiärálávt 2-4 km, motomin joba 10-20 km, já tuše harvii tot ooroost siämmáá sajan kuhes ááigán.200x200px +Čeevris pivdá tuše čääsist. +Ton uáiviravâdin láá kyeleh. +Čeevris lii spesiaališum pivdeđ ponneest ellee kyelišlaajâid já eres elleid. +Pivdedijnis čeevris ocá salâselleid jyehi keđgivuágust já jyehi muorâruŋgo vyelni. +Ton ovdâjyelgih já njune talâsteh šadolâšvuođâ já ponnemođe, já tobdokuolgah išedeh saallâs kavnâmist. +Stuárráámus uási čiävrá ravâdist láá riddočaasij šadolâšvuođâst ellee uccâ siergikyeleh, vuáskuneh, puškoh já njäävih. +Tuše harvii čeevris luhostuvá pivdeđ jotelis luosâ tâi stuorrâ puško. +Tälviv čiävráh poreh távjá ponnemoođeest tälvideijee cuobbuid. +Motomin čiävráh poreh meid rapuid, čäcisäpligijd, čäcikuođhuid sehe čäciluudij uđâgáid. +Pivvâlis kuávluin čeevris lassaan puoh iveaaigijn, mutâ Suomâst čeevris čivgá tuše keessiv. +Čiivgah láá táválávt kyehti, harvii ohtâ teikkâ kulmâ. +Kuhes čivgâääigi tiet niŋálâs čiivgâš tuše jyehi nube ive. +Oráseh ferttejeh leđe ohtânmaanoost jotemin, vâi toh kävnih kimmást leijee niŋálâsâid jieijâs eellimpirrâsijn. +Čivgâigijn jottee niŋálâsah kalgeh velttâđ orásijd, moh láá aggressiivliih já pyehtih koddeđ čiivgâid. +Suhâpeliucceeblovoh. +Suhâpeliucceeblovoh lii termâ, mii kiävttoo tagarijd ulmuid, kiäi suhâpeli-identiteet teikkâ suhâpele olgospyehtim ij västid sii šoddâmmuddoost miäruštâllum suhâpele. +Taas kuleh el. +transulmuuh, transvestiteh, eressuhâpiäláág ulmuuh já intersuhâpiäláág ulmuuh. +Maŋgii suhâpeliucceeblovoh iättojeh seksuaalucceeblohhon, veikkâ sij láá riävtui suhâpeliucceeblovoh. +Tippur. +Tippur teikâ gonorrea lii "Neisseria gonorrhoeae" -nommâsii bakteerist šoddâm seksitavdâ, mii toovvât páihálii infektio já mon puáhtá tipšođ antibioottalkkâsijguin. +Seksuaalvuođâ sänikirje mield tippur lii bakter tovâttem seksitavdâ, mii puáhtá njuámmuđ suoijiimettumes tohâmist, njälmiseeksist já seksitiiŋgâi peht. +Tippur áiccoo seksitavdâteestâ vuáđuld, já tot hoittájuvvoo antibiotijguin. +Suomâ luándusuojâlemlitto. +Suomâ luándusuojâlemlitto adai SLL () lii luándu maaŋgâhámásâšvuođâ, kilelis ovdánem, pirâssuoj��lem já kulttuuräärbi kattim ovdedeijee väldikodálâš aalmugservi. +Suomâ luándusuojâlemlitto vuáđudui vyesimáánu 21. peeivi 1938. +Luándusuojâlemlitto lii Suomâ stuárráámus luándusuojâlemservi, já toos kuleh paijeel 28 000 jesânid. +Persovnjesânij lasseen irâttâsah já seervih tuárjuh lito tooimâ toorjâ- já olgojesânin. +Luándusuojâlemlito oovdâstmannee Suomâ luándusuojâlemservi vuáđudui vyesimáánu 21. peeivi 1938 Helsigist. +Aalgâst tot lâi viehâ uccâ tieđâlâš servi. +1960-lovvoost servi muttui nuuvt, ete uđđâ jesâneh nubásmittii lito tooimâ vuáđujurduid. +Talle tast šoodâi 'ubâ aalmug' servi, kuus kulâškuottii eenâb já eenâb meid eres ulmuuh, iäge tuše tietteeh já totkeeh. +Ive 1969 Suomâ luándusuojâlemservi lohtui oohtân maaŋgâi eres luándusuojâlemservijgijn. +Uđđâ lito nommân šoodâi Suomâ luándusuojâlemlitto. +Luándu kunnijâttem. +Suomâ luándusuojâlemlitto oovded ohtsâškoddeest luándu já ton maaŋgâhámásâšvuođâ kunnijâttem já suojâlem. +Olmooš lii uási luándu já ohtâ šlaajâ miljovnij juávhust, já tondiet ulmust lii kenigâsvuotâ suojâliđ luándu. +Ulmuu luándukoskâvuođâ siäluttem já nanodem. +Suomâ luándusuojâlemlitto lasseen toimâmáin ibárdâs tast, ete luándu kuávdášlâš elementij já tooimâi suojâlem lii uáli tehálâš pargo já kuhes äigikooskâst suojâl meid ulmuid. +Luándu feerimáin ulmuuh pyehtih hammiđ jieijâs ibárdâs tast, maggaar lii pyeri piirâs. +Tiervâslâš, torvolâš já makkuus eellimpirrâs kattim. +Suomâ luándusuojâlemlito ulmen lii ulmuu tiervâslâš, torvolâš já makkuus eellimpiirâs. +Litto oovded eennâmvuáđu, ááimu já čácáduvâi suojâlem sehe kättee enâduvâi já huksejum pirrâs áárvuid. +Čujottum 29.10.2021 (suomâkielân) +Njälmiseksi. +Njälmiseksi teikkâ ooraalseksi uáivild tom, et njuálu tâi njama suhâorgaanijd tâi aanaal kuávlu. +Seksuaalvuođâ sänikirje mield njälmiseksi uáivild suhâorgaanij kihtâlem já njavkkâm njalmijn. +Seksitaavdâi vuástá puáhtá suoijiidâttâđ njälmiseeksi ääigi kevttimáin uđđâ tâi vieres kuoimijn penis alne kondom já iämáduv tâi aanaal alne njälmiseksisyeje. +Njälmiseksisyeji lii luándukumist (lateks) rahtum lijne, mii piäijoo jo-uv iämáduv tâi pottârääigi oolâ. +Njälmiseksisyeji. +Njälmiseksisyeji lii seksitaavdâi estimvyehi, mon puáhtá kevttiđ pottârääigi teikkâ nissoon suhâorgaanij syeijin njälmiseeksi ääigi. +Njälmiseksisyeje puáhtá rähtiđ kondomist, uástiđ apteekist teikkâ seksitiŋgâkäävpist. +Hunky Dory. +Hunky Dory lii David Bowie niäljád studioalbum, mii almostui juovlâmáánu 17. peeivi 1971. +Skiärru jienâttui Trident Studiost Lontoost, já ton pyevtitteijen tooimáin Bowie já Ken Scott. +Album muusik lii glam rock, mut tast láá meid ennuv folkmuusik jiešvuođah. +Albumist láá meid tribuuteh Bowie mielâmusikkáráid Lou Reedân (pittá "Queen Bitch") já Bob Dylanân (pittá "Song for Bob Dylan") sehe taaidâr Andy Warholân. +Pittá "Kooks" vuod lii čujottum Bowie kaandân Zowien. +Kritikkáreh rámmojii album, mut tot ij miänástum listoin ovdil Bowie čuávuváá album "The Rise and Fall of Ziggy Stardust and the Spiders from Mars" almostittem. +Ton album mielâstumvuođâ mield meid "Hunky Dory" finnij huámmášume já pajanij listoid. +Meid single "Life on Mars?" +pajanij listoid eskin kesimáánust 1973. +Pitáh. +Puoh pittáid lii nuotâstâm já čáállám David Bowie, pic "Fill Your Heart", mon lává nuotâstâm Paul Williams já Biff Rose. +The Rise and Fall of Ziggy Stardust and the Spiders from Mars. +The Rise and Fall of Ziggy Stardust and the Spiders from Mars teikâ tuše Ziggy Stardust lii eŋlandlâš musikkár David Bowie konseptalbum já viiđâd studioalbum, mii almostui Britanniast kesimáánu 6. peeivi 1972. +Bowie kulostui album mield, já tast šoodâi ohtâ suu karrieer merhâšitteemuin skiäruin. +Album genre lii glam rock. +Album pyeremus saje Britannia listoost lâi viiđâd saje syeinimáánust 1972. +Suomâst album lâi listo kuuđâd čohčâmáánust 1972. +Ive 1997 album sajostittui 20. pyeremusân albumân HMV, Channel 4, The Guardian já Classic FM "Music of the Millennium" -jienâstmist. +Album tobdosumos pittá "Starman" almostui singlen cuáŋuimáánu 28. peeivi b-peelinis "Sufragette City". +Pittá pajanij Britannia singlelisto sajan 10. +Pitá miänástus mield Bowie peesâi lávdástiđ tom pivnohis "Top of the Pops" -televisio-ohjelmân. +Skiäru lokkekove vaaldij Brian Ward -nommâsâš čuovâkovvejeijee kolmâ já arvaas iijâ Lontoost čujottâsâst 23 Heddon Street. +Saajeest lii šoddâm Bowie fanij kooskâst masa possijdvajâldemsaje. +Kove lâi algâalgâlávt čapisvielgâd, mut tom ivnejii maŋeláá. +Ziggy-huáđđost Bowie keevtij iššeen jaapaanlâš kabuki- já nō-teatter, pantomiim sehe androgyynlâšvuođâs, moos kullii smiŋkkâ, ruopsis vuoptah sehe šiälgájeijee pihtâseh. +Media kritisistij huáđđoo kopion ameriiklâš glam rock -juávkku Alice Cooperist já irâttij rähtiđ taggaar kove, ete Cooper já Bowie láin riijdost Bowie huáđđoo tiet. +Bowie lâi ovdil Ziggy-huáđđoos keksim lamaš Alice Cooper konsertist já uáinám tobbeen androgyynlii já čalmesmiiŋkâ kevttee Cooper teatraallâš lávdástem já lâi lijkkuum toos. +Bowie oovdeb manager Tony Zanetta mield Bowie lâi uáli kaađâš Alice Cooperân, tastko ij keksim jurduu ovdil. +Kuppá. +Kuppá teikâ syfilis () lii "Treponema pallidum pallidum" -nommâsii bakteerist šoddâm seksitavdâ, mon puáhtá tipšođ antibioottalkkâsijguin. +Seksuaalvuođâ sänikirje mield kuppa ađai syfilis lii bakter tovâttem seksitavdâ, mii puáhtá njuámmuđ suoijiimettumes tohâmist já njälmiseeksist. +Syfilis puáhtá aiccâđ vorrâčáittusist já tom puáhtá hoittáđ antibiotijguin. +Hiller. +Hiller ("Mustela putorius") lii eurooplâš netielleešlaajâ, mii ij makkuu Suomâ kolmâ šoŋŋâduvâst. +Eresnáál ko miiŋki hiller ij taarbâš čääsi elimân, mutâ tot iälá kuittâg čácáduvâi já njeešij aldavuođâst. +Hillerist nälistittum fretti lii oonnum jielâhin, já tot kiävttoo meid iššeen rotái já kaniinij miäcástemist. +Hiller kulá uccâ netielleid. +Niŋálâsah láá čuuvtij ucceeb ko oráseh. +Hiller ruumâš lii sukkullágán, já jyelgih láá uánihááh. +Ruumâš lii orásijn 35-45 cm kukke já niŋálâsâin 30-37 cm kukke. +Seibi lii 11-19 cm kukke. +Oreshillereh teddih 0,7-1,5 kg já niŋálâsah 0,2-0,8 kg. +Njune pirrâ hiller lii kuovgâd. +Čoolmij tyehin láá českis sárgáh, já peeljij roobdah láá kuovgâdeh. +Soksâmeh láá čappâdeh, mutâ vielgis vuáđu-ullo čiäskáá eromâšávt tälviv. +Hiller lii ucceeb ko čeevris, já tast láá ereslágáneh kovoseh muáđuin ko miiŋkist. +Hillerist lii vijđes lavdâmpiirâs Portugalist Euroop čoođâ Ruošân Uralváráduv räi. +Tot ij tiettuu Skandinavia taveoosijn, Irlandist já Adriameerâ nuorttâriddoost. +Kreikkaast hiller tiättoo sätinálásávt eennâm taveoosijn. +Suomâst hiller tiättoo Oulu räi. +Hiller lii šlaajâ, mii mákkoo jieškote-uvlágánijd pirrâsijn. +Tot kuittâg mákkoo pyeremustáá lahtâ já vyeligis kuávluin. +Táválávt tot iälust vyelimeecijn já riddokuávluin sehe tälviv táálunkuávlusiijdâi aldasijn. +Hiller tiättoo meid meccilum aroin, jeegijn, vuomijn já piäldukuávluin. +Hiller lii aktiivlâš iho já veigin, mutâ motomin tom puáhtá uáiniđ meid peiviv. +Peivinaharijd tot uáđá távjá nube ellee vuágust tâi keeđgij já oovsij vyelni. +Hiller sáttá jieš-uv kuáivuđ jieijâs piäju. +Hiller ruáttá njuškomáin. +Eresnáál ko neeti hiller ij kuárŋu távjá. +Tot máttá vuoijâđ, mutâ ij toovâ tom ennuv. +Ijjâsâš pivdemmääđhih láá muádi kilomeetter kukkosiih, já lihâdemkuávlu lii suulân oovtâ neljihâškilomeetter. +Orásijn lihâdemkuávluh láá stuárráábeh ko niŋálâsâin. +Hiller uáiviravâdin láá uccâ njomâtteijeeh, eromâšávt jursseeh já njuámmileh, lodeh já cuobbuuh sehe kyevdih. +Meid kyeleh, tivreh já myerjih láá hiller ravâdin, já motomin tot porá meid šaddopurrâmuš. +Hillereh čivgih tuše ohtii ivveest. +Parâttâllâm lii kiđđuv, já čuávjiäigi pištá suulân 6 oho. +Piäju lii rahtum koške suoinijgijn. +Čiivgah šaddeh vyesimáánu loopâst teikkâ kesimáánust. +Piäsáduvâst láá 3-7 čivgâd. +Toh teddih šodâdijnis vuálá 10 g, já toh láá čalmettemeh já páljáseh. +Čalmeh lekkâseh suulân nelji oho šoddâm maŋa. +Kyevti mánuppaje ahasâžžân čiivgah láá jo rävis ohtâgâsâi ivnásiih. +Nelji mánuppaje ahasâžžân čiivgah vyelgih kiäinusis já pyehtih lasaniđ jo puáttee keessiv. +Kaardijn hiller puáhtá eelliđ love-uv ihheed, mutâ luándust tot iälá harvii paijeel viiđâ ahasâžžân. +Neeti. +Neeti lii netiellei laahkon kullee njomâtteijeešlaajâ. +Tot tiättoo masa ubâ Euroopâst sehe uásild Alda-nuorttân, Kaukasusist já Siberia viestâroosijn. +Neeti iälá maaŋgâlágánijn meecijn. +Neeti lii miäcástum vuohâdis tälvituurhâ tiet. +1900-lovvoost neeđijd šoddâdii čevđikaardijn. +Neeti lii koskâstuárusâš piärguporree, já tot lii suulân kisá stuárusâš. +Rummâš kukkodâh lii 45-48 cm, já seeibi kukkodâh lii 16-28 cm. +Neeti tiäddá suulân 500-1 800 g. Oráseh láá 12-30% lussâduboh ko niŋálâsah. +Neđe soksâmeh láá ruškâdeh, já tälviv toh láá vuohâdeh já timáseh. +Keessiv turkkâ lii uánihâš já ruávis. +Tälviturkkâ šadda čohčâmáánust, já nuorâ ohtâgâsah finnejeh rävis soksâmijd vuosmuu täälvi ääigi. +Čudduu kuávlu lii ooraans, čuávji lii häälleh, já kepilijn lii tevkkâdub ivne. +Seibi lii kukke já vuohâd, já peeljih láá stuárráh já kulmâhâšhámásiih. +Neeti iälá táválávt 8-10 ihheed.260x260px +Neeti tiättoo masa ubâ Euroopâst, Anatoliast, Irak já Iran taveoosijn, Kaukasusist já Siberia viestâroosijn. +Euroopâst tot ij tiettuu stuorrâ uásist Iberia njargâenâmist já Kreikkaast sehe motomijn oosijn Belgiast já Vuáládâhenâmijn. +Suomâst neeti iälá masa ubâ enâmist, mutâ ij aaibâs tavemuu Säämist. +Neeti iälá sehe lostâ-, siähálâs- ete kuácceevuovdijn. +Neeti pivdá táválávt tuše iho. +Peiviv tot piso sajestis já vuoiŋâst ovdâmerkkân källeevuágust, juovâst, vuovdân muorâst, kozzâlode piervâlist já távjá uárree tâi lädikuávská piervâlist, mii lii táválávt kuosâst. +Neeti molso vuoiŋâstemsaje távjá. +Nievris šooŋâst tot sáttá pisottâllâđ sajestis motomijd peeivijd. +Tállân stoormâ maŋa neeti vuálgá vajâldiđ. +Netiniŋálâs čivgá njuhčâ-vyesimáánust 2-5 čiivgâ. +Piäju lii távjá vuovdân muorâst teikkâ juovâst. +Neeti lii puohporree, mutâ tot pivnohist piärgupurrâmuš jis tot lii fáállun, eromâšávt uccâ njomâtteijeid. +Tot totká iho puoh vuáguid usâdijnis purrâmâššân muoldâgijd, jursseid, luudijd, cuobbuid sehe tiivrijd. +Meid luudij maneh, myerjih, heđâlmeh já mietâ kuleh ton purrâmâšliiston. +Motomin neeti kuállee meid ovdâmerkkân sorvâellei rááđuin. +Eeđeest neeti porá meid kuobbârijd. +Nuárju. +Nuárju ("Pusa hispida" ovdil "Phoca hispida") lii uccâ nuárjušlaajâ, mii iälá tavekuávluin já lassaan jieŋâ alne. +Vyelišlaajah. +Nuorttâmerânuárju, laatokkanuárju já saimaanuárju eelih sierriimist nubijdis. +Toh láá jieŋâpaje áigáliih relikteh, moh mákkojeh saivâčääsist já merâsaaivâst. +Tain ij lah geenimolsom eres vyelišlajâiguin. +Saimaanuárju lii eromâš uhkevuálásâš. +Muotâäijih. +Muotâäijih lii muottust rahtum huáđđoo, mii sulâstit ulmuu. +Táválávt tot lii rahtum kuulmâ muotâpáálust, main vyelemus kovvee jyelgiuási já pajemuš kovvee uáivi. +Koskâpállu vuod kovvee raddevuovdâ. +Muotâäijihist pyehtih leđe meiddei čalmeh, njune já njälmi. +Čalmeh já njälmi láá rahtum ovdâmerkkân keeđgijn. +Njune vuod lii rahtum táválávt porkkanist teikâ uávsist. +Muotâäijihân puáhtá lasettiđ meid pihtâsijd tegu čevelijne já kappeer. +Čäcisäplig. +Čäcisäplig ("Arvicola amphibius" ovdil "Arvicola terrestris") lii Koskâ- já Tave-Euroopâst sehe Taveviestâr-Aasiast tiättojeijee jursseešlaajâ. +Čäcisäplig ij lah rávhuidittum šlaajâ Suomâst. +Čäcisäplig lii muoldâgin viehâ styeres já kuhesseeibâg. +Ton rummâš kukkodâh lii 11-21 cm, já seeibi kukkodâh lii 6-13 cm. +Čäcisäplig tiäddá suulân 70-280 g. Ton almolâš ivne lii tevkkâd. +Selgipeeli puáhtá leđe meid čappâd, já čuávjipeeli lii kuovgâdub - motomin ruopsisruškâd. +Čäcisäplig lii vijđásávt levânâm šlaajâ. +Viestârist tot tiättoo Ranskaast já Britanniast, kost ton eellimkuávlu juátkoo Euroop já Ruošâ čoođâ Siberian Lenajuuvâ liähán já Baikaljáávrán. +Tavveen čäcisäplig tiättoo tave näpikiärdu räi já mäddin Iranist já Alda-nuorttân. +Suomâst čäcisäpligeh tiättojeh Suomâluovtâst aainâs-uv Oulu aloduv räi. +Čäcisäplig lii vuáháduvvee šlaajâ já tot iälá jieškote-uvlágánijn eellimpirrâsijn juuvâi, viirdij já jeegij pirrâ. +Čäcisäplig tiättoo meid motomin niijtoin, piälduin já muorâkaardijn. +Keessiv šlaajâ mákkoo lahtâ kuávluin já čääsi aldavuođâst, tego jeegijn já aijuin. +Lii uáinistâm, ete tälviv čäcisäplig värree koške kuávlun, kost tot áásá koške enâmân kuáivum vuovdâin. +Čäcisäplig vuájá pyereest já máttá meid puohčâđ, mutâ olgojiešvuovij tiet tot ij lah vuáhádum čäcielimân. +Čäcisäplig iälá táválávt eennâmvuálááš vuovdâin, mutâ sáttá eelliđ meid tulve kárdum poovnâst tâi čääsist leijee mievtâst. +Čäcisäplig kuáivumpargoin šoddâm lejeh láá siämmáálágáneh ko eennâmsäplig kuáivum lejeh. +Čäcisäplig ravâdin láá puohlágáneh šadoh já toi uásih. +Motomin čäcisäplig puáhtá puurrâđ elleeraavvâd. +Tot porá muorâi veedijd, motomin meid koorâid sehe jävriruávuid, jävrihoošijd já vuojâraasijd. +Čäcisäplig norá ruotâsšaddoid já ruonnâsijd eennâmvuálááš vuággusis. +Čäcisäpligist láá maaŋgah piäsáduvah keessiv, main pyehtih leđe 2-9 čivgâd. +Táválávt čiivgah láá kuittâg 4-6. +Vuosmuš piäsádâh šadda cuáŋui-vyesimáánust já eidu šoddâm čiivgâid puáhtá uáiniđ vala čohčâmáánust-uv. +Piäju lii táválávt eennâm vyelni, mutâ čäcisäplig puáhtá rähtiđ piäjus meid čääsi pirâstittem mievtâst. +Čäcisäplig šadda suhâjuátkimahan kyevti mánuppaje ahasâžžân, mii meerhâš tom, ete tooláá kiđđuv šoddâm čiivgah pyehtih lasaniđ vala siämmáá ive ääigi. +Piätuelleeh. +Piätuelleeh ("Carnivora") láá njomâtteijeelahko, moos kuleh suulân 270 šlaaijâd. +Stuárráámus uási piätuellei lahko šlaajâin láá piärguporreeh, uási láá puohporreeh (om. +kuobžah), já uási láá iänáážin šaddoporreeh (om. +stuorrâpanda). +Táálááh piätuelleeh láá juáhásâm kyevti ovdánemliinján: peenuvlágánij piätuellei "Caniformia"- já kissálágánij piätuellei "Feliformia"-vyelišlaajáid, main láá 15 čerdâd. +Vepsijuálgásiih ađai nuárjuelleeh láá onnáá peeivi kuulmâ čeerdâ luándulâš mutâ luokittâlhánnáá pááccám juávkku. +Tot kulá "Caniformia" -vyeličeerdân. +Muotâpállu. +Muotâpállu lii noomâs mield muottust rahtum pállu. +Pyeri muotâpállušoŋŋâ lii talle ko liegâsvuotâ lii suulân +/-5 °C. +Muotâäijih puáhtá rähtiđ kulmáin stuorrâ muotâpálloin. +Táválávt vyelemus muotâpállu lii stuárráámus já pajemuš muotâpállu lii ucemus. +Arto Paasilinna. +Arto Tapio Paasilinna () lâi syemmilâš kirječällee. +Arto Paasilinna šoodâi cuáŋuimáánu 4. peeivi 1942 Kittâlist. +Suu vaanhimeh láin poolis Väinö Paasilinna já Hilda-Maria Niva. +Perruu puoh kaandah Arto, Erno, Reino já Mauri šoddii kirječällen. +Paasilinna poorgâi nuorrân savotijn já 1960-lovvoost sun algâttij karrieer toimâtteijen. +Suu vuossâmuš roomaan "Operaatio Finlandia" almostui ive 1972, mut ive 1975 almostum "Jäniksen vuosi" lâi tuođâlâš miänástus. +Kirje lii jurgâlum aldasáid 30 kielân. +Ohtsis suu kirjeh láá jurgâlum paijeel 40 kielân, já toh láá vuábdum käävci miljovn pittád. +Kiirjijn láá rahtum 10 elleekovveed já muáddi TV-rááiđu. +Paasilinna kuulâi-uv Suomâ pivnohumosij kirječällei juávkun. +Sun finnij elimis ääigi maaŋgâid palhâšuumijd Suomâst sehe Prix Litteraire Air Inter -palhâšume Ranskaast já Giuseppe Acerbi -palhâšume Italiast. +Paasilinna jaamij roovvâdmáánu 15. peeivi 2018 Espoost. +Paasilinna +Njuuvčuálppááh. +Njuuvčuálppááh ("Calcariidae") láá varbusluudij laahkon kullee čerdâ. +Kuttâ loddešlaajâ kuleh taan čeerdân. +Tain čabivuávláš já njuuvčuálpáš eelih Tave-Amerikâst, Aasiast já Euroopâst, meid Suomâst. +Nelji eres šlaajâ eelih tuše Tave-Amerikâst. +Njuuvčuálpáš. +Njuuvčuálpáš ("Plectrophenax nivalis") lii vielgiskirjáás varbuslodde. +Njuuvčuálpáš lii varbusii matsâš, 17-19 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 29-40 g. Orráás selgi, suájákeejih já pottâš koskâpuuzah láá čappâdeh, mudoi tot lii vielgâd. +Niŋálâs lii ruškis- já vielgiskirjáá. +Njuuvčuálppáá njune lii keessiv čappâd já tälviv ruškisfiskâd, já ton jyelgih láá čappâdeh. +Njuuvčuálppáá kirdemjienâ lii "kililili"-skiillân já ton laavlâ lii uánihis, čyejilis verstâ. +Njuuvčuálpáš pessee Euroop, Aasia já Tave-Amerik tundrakuávluin. +Suomâst tot lii Säämi tuodârkuávlui lodde. +Pessimnääli lii stuárráámus Kaalduáivi, Kietâveerdi, Paištuoddâr já Myeđhituoddâr meccikuávluin, mut njuuvčuálpáš kávnoo meid Suáluičielgi kuávlust. +Suomâ pessimnääli mulsâšud ennuv ihásávt. +Tot lii áárvu mield 3 000-15 000 paarrâd. +Njuuvčuálppáá tile Suomâst lii hiäjulum. +Njuuvčuálpáš värree tálvástâllâđ Maadâ-Ruošân já Tavemeerâ riddoid roovvâd-skammâmáánust já máccá Suomân njuhčâ-cuáŋuimáánust. +Njuuvčuálpáš piervâld källee luoddânmân tâi keeđgij vuovdân. +Niŋálâs mannee kesimáánust 4-7 manneed já láálá taid 13 peivid. +Uđâgááh vyelgih piervâlist 10-11 peeivi ahasâžžân já kirdeleh kyevti oho ahasâžžân. +Čabivuávláš. +Čabivuávláš ("Calcarius lapponicus") lii njuuvčuálppái čeerdân kullee kirjáás varbuslodde. +Čabivuávláš lii 14-15,5 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 20-30 g. Orráás uáivi, čuudâ já radde láá čappâdeh. +Niske lii ruopsisruškâd, čuávji vielgâd já selgipeeli čapis- já ruškiskirjáá. +Niŋálâs lii kuovgâdub ko ores já ton uáivi lii sárgáá. +Čabivuávláš pessee Euroop, Aasia já Tave-Amerik tundrakuávluin. +Suomâst tot pessee eromâšávt Säämi tuodârjolgâdâsâin já jeegijn. +Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 50 000-150 000 paarrâd. +Nääli lii kiäppánâm majemui iivij, já šlaajâ lii tääl čalmeestoonnum Suomâst. +Čabivuávláš tálvástâl Koskâ-Aasiast. +Čohčâvarrim lii čohčâ-roovvâdmáánust já kiđđavärrim cuáŋui-vyesimáánust. +Čabivuávláš mannee kesimáánust 3-7 manneed, já niŋálâs láálá taid 11-14 peivid. +Uđâgááh vyelgih piervâlist 8-10 peeivi ahasâžžân. +Čabivuávláš porá čielgitävtittes elleid, siemânijd já šadoi oosijd. +849 (DCCCXLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. +Tot lâi 840-lovo majemuš ihe. +Elsa Laula Renberg. +Elsa Laula Renberg () lâi maadâsämmilâš puásuiolmooš, aktivist já politikkár. +Elsa Laula šoodâi skammâmáánu 29. peeivi 1877 perruus niäljádin pärnin. +Suu vaanhimeh láin puásuiulmuuh Kristina Laula já Lars Thomasson Laula. +Nuorrân Laula luuvâi selgiennin Tukholmast. +Laula lâi tehálâš vaikutteijee sämmilii servitooimâ aalgâst. +Sun tooimâi ive 1904 vuáđudum vuossâmuu sämiseervi "Lapparnas Centralförbund" saavâjođetteijen. +Siämmáá ive almostui suu pamflet "Inför lif eller död? +Sanningsord i de Lappska förhållandena", mii kietâdâlâi sämmilij vuoigâdvuođâid, škovlim já eennâmkevttim. +Ive 1908 Laula naajâi Tomas Petersen Tovein já varrij suin Taažân. +Sunnui šoddii kuttâ párnáá. +Puásuipargo lasseen Laula mađhâšij sárnumin sämiaašijn. +Sun lâi meid vuáđđudmin sämiseervi "Brurskanken samiske lag" já vuossâmuu säminisonij seervi "Brurskankens samiske kvindeforening" Taažâst. +"Brurskankens samiske kvindeforening" kočoi čuákán vuossâmuu tave-eennâmlii sämičuákkim, mii tollui kuovâmáánu 6. peeivi 1917 Ruándimist. +Laula sahâvuáru leehâi taam historjálii čuákkim. +Čuávuváá ive Laula lâi orniimin vuossâmuu väldikodálii sämičuákkim Ruotâ Östersundist. +Laula jaamij syeinimáánu 22. peeivi 1931. +Suu šoddâmpeivi lii lamaš virgálâš Säämi liputtempeivi ive 2017 rääjist. +Laula +Sierâpaŋkki. +Sierâpaŋkki lii Mannerheim párnáisuojâlemlito ive 2017 vuáđudem tiätuvuáđu. +Ovtâskâs ulmuuh já siärváduvah láá nuurrâm tiätuvuáđun paijeel 1 000 sierrâd. +Sierah láá juohhum ave, sierreemere, pištem, taarbâšlii tile, sierâtiijpâ já uulmij mield. +Piäippáineh. +Piäippáineh ("Fringillidae") láá varbusluudij laahkon kullee stuorrâ loddečerdâ, mii juáhás kuulmâ vyeličeerdân: "Fringillinae", "Euphoniinae" já "Carduelinae". +Piäippáineh láá uceslágán, siemânijd porree lodeh. +Toh eelih masa ubâ maailmist, eereeb Australiast, maaŋgâin Kuálhismeerâ suolluin, Madagaskarist já Antarktisist. +Ruánáávarbusâš. +Ruánáávarbusâš lii piäippáinij čeerdân kullee varbuslodde. +Ruánáávarbusâš lii uccâ fiskis-, ruánáá- já čapiskirjáás loddááš. +Tot lii 11-12,5 cm kukke já tiäddá 10-15 g. Čuávji lii kuovgâd já ertpeeli čapissárgáá. +Orráás uáivičokke já čuudâ láá čappâdeh, niŋálâs uáivi lii ruánáásárgáá. +Nuorâ ruánáávarbusâš sulâstit niŋálâs. +Ruánáávarbusii laavlâ lii jotelis visârdem. +Ruánáávarbusâš iälá vijđásávt Euroopâst já Aasiast. +Suomâst tot pessee masa ubâ enâmist, eereeb Säämi tuodârkuávluin. +Majemui iheluuvij ruánáávarbusâš lii kuittâg lavdâm tavaskulij. +Suomâ pessimnääli lii áárvu mield kyehti miljovn paarrâd, mut nääli mulsâšud ennuv ihásávt kuosâ já suávi siemâšadoi mield. +Ruánáávarbusâš värree tálvástâllâđ Uárji- já Koskâ-Euroopân sehe Koskâmeerâ kuávlun čohčâ-roovvâdmáánust já máccá Suomân njuhčâ-cuáŋuimáánust. +Ruánáávarbusâš pessee mielâstis kuosâvuovdijn já piervâld táválávt kuosân. +Niŋálâs mannee cuáŋuimáánust 4-6 mane já láálá taid 11-14 peivid. +Uđâgááh vyelgih piervâlist 15 peeivi ahasâžžân. +Ruánáávarbusâš mannee távjá nube piäsáduv kesi-syeinimáánust. +Ruánáávarbusâš porá siemânijd já čielgitävtittes elleid. +Stuorrâpaaccâhlodde. +Stuorrâpaaccâhlodde lii varbuslodde, mii kulá piäippáinij čeerdân. +Stuorrâpaaccâhlodde lii 16-18 cm kukke já tiäddá 50-62 g. Ores lii ruopsâd já niŋálâs fiskisruánáá. +Nuorâ lodde lii ruškisräänis já sárgáá. +Lode jyelgih já njune láá tevkisruškâdeh, já ton kirdemjienâ lii uánihis "kip, kip". +Stuorrâpaaccâhlodde sulâstit ennuv paaccâhloddáá, já távjá lii-uv väädis iäruttiđ šlaajâid nubijnis. +Pyeremus tobdomerkkâ lii stuorrâpaaccâhlode kasseeb njune. +Stuorrâpaaccâhlodde iälá iänáážin Tave-Enâmij já Uárji-Ruošâ pecivuovdijn. +Suomâ pessimnääli mulsâšud ennuv ihásávt peesi siemâšado mield: motomij iivij tot lii tuše 10 000 paarrâd já motomin joba 100 000 paarrâd. +Stuorrâpaaccâhlodde vaajâld ive pirrâ raavâd maajeeld, eromâšávt tállán pessim maŋa njuhčâmáánust. +Uási luudijn tálvástâleh Suomâst, uási vajâldeh čohčuv Koskâ-Euroopân. +Stuorrâpaaccâhlodde piervâld kuácceemuorân kierruu piällás. +Niŋálâs mannee uđđâive-njuhčâmáánust 3-5 mane já láálá taid 14-16 peivid. +Ores piämmá niŋálâs läällim ääigi. +Uđâgááh vyelgih piervâlist 25 peeivi ahasâžžân. +Stuorrâpaaccâhlodde porá peesi já kuosâ siemânijd. +Paaccâhloddááš. +Paaccâhloddááš ("Loxia curvirostra") lii varbuslodde, mii kulá piäippáinij čeerdân. +Paaccâhloddááš lii 15-17 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 35-53 g. Ores lii ruopsâd, niŋálâs fiskisruánáá já nuorâ lodde ruškisräänis já sárgáá. +Lode jyelgih já njune láá tevkisruškâdeh, já ton kirdemjienâ lii uánihis "plit". +Paaccâhloddááš sulâstit ennuv stuorrâpaaccâhlode. +Távjá áinoo iäru lii, ete paaccâhloddáá njune ij lah siämmáá kossuv ko stuorrâpaaccâhloddeest. +Paaccâhloddááš iälá vijđáht Euroop já Aasia boreaallii kuácceevyevdistielâsist. +Suomâst tot pessee kuosâ ordârääji máddáápeln já pessimnääli mulsâšud ennuv ihásávt kuosâ siemâšado mield. +Nääli lii áárvu mield 50 000-400 000 paarrâd. +Paaccâhloddááš vaajâld raavâd maajeeld ive pirrâ. +Uási luudijn tálvástâleh Suomâst. +Paaccâhloddááš piervâld kuácceemuorân kierruu piällás já mannee uđđâive-njuhčâmáánust 3-5 mane. +Niŋálâs láálá moonijd 13 peivid já ores piämmá tom läällim ääigi. +Uđâgááh vyelgih piervâlist 16-18 peeivi ahasâžžân. +Paaccâhloddááš porá iänáážin kuosâ mut meid peesi já lostâkuosâ siemânijd. +Varbusâš. +Varbusâš ("Passer domesticus") lii varbusluudij laahkon kullee loddešlaajâ. +Varbusâš lii 14-16 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 29-38 g. Ton ruškis selgipeeleest láá čapis tiälhuh, já suájást lii vielgis säärgis. +Jyelgih láá kuovgisruškâdeh. +Orráás uáivičokke lii räänis já čuudâ lii čappâd. +Varbusii táválumos jienâ lii jotelis "tsilp, tsilp" -visârdem. +Varbusâš kulá maailm vijđásumosávt levânâm loddešlaajâi juávkun. +Tot iälá vijđáht Euroopâst já Aasiast sehe Tave-Afrik oosijn. +Ulmuuh láá meid sirdám varbusijd aainâs-uv Tave- já Maadâ-Amerikân, Australian já Afrik maadâossijd. +Suomâst tot iälá masa ubâ enâmist aassâm alda. +Suomâ nääli lii áárvu mield 250 000 paarrâd, mut tot lii kiäppánâm majemui iheluuvij ääigi já tondiet varbusâš lii tääl tuođâlávt uhkevuálásâš Suomâst. +Varbusâš lii päikkilodde, mut motomeh lodeh vajâldeh uánihis maađhijd kiđđuv já čohčuv. +Varbusâš pessee mielâstis rakânâsâi vuáguin já motomin muorâin. +Tot mannee 3-7 manneed, maid niŋálâs já ores kuohtuuh läälih 11-15 peivid. +Uđâgááh vyelgih piervâlist 13-18 peeivi ahasâžžân. +Varbusii pessimpaje lii kukke já tot mannee táválávt 2-3 piäsáduv ivveest. +Varbusâš porá siemânijd já čielgitävtittes elleid. +Iäluspellâ. +Iäluspellâ (já) lii lyevdispellâ, mon lii ráhtám Sämitige "Sämikielâlij vuálá škovlâahasij párnáámateriaal" -haahâ. +Iäluspellâ lii kuulmâkielâg spellâ: puoh teevstah láá čallum anarâškielân, pajekielân já nuorttâlâškielân. +Spellâ lii uáivildum eromâšávt arâšoddâdem ja škoovlâi várás - paijeel kuulmâ ihásijd. +Speelâ ij pyevti uástiđ kaavpijn, mutâ Sämitigge juáhá tom škoovlâi já peivikiäjui kiävtun. +Speelâ ulme. +Speelâ ulmen lii uápásmiđ puásuituálu ihejurâmân ja toos lohtâšuvvee sánádâhân. +Meiddei oovtâkiärdánis matemaatliih tááiđuh láá kuávdášliih taan speelâst, ko párnááh rekinisteh sii poccui mere stuárrum teikâ kiäppánem tábáhtuskoortâi mield. +Speelâ vuávám. +Speelâ vuáváámân lává uásálistám Petra Kuuva lasseen Elle Valkeapää já Onneli Sieppi, kiäi juurdâ spellâ lii lamaš. +Pargojuávhust lâi meiddei fáárust Tytti Bräysy, kii lii tuáijám speelâ graafisávt. +Meiddei Aanaar škoovlâ, Avveel vyelitääsi já Čevetjäävri škoovlâ uáppeeh láá lamaš fáárust kuvviimin speelâ. +Puoh koveh láá párnái sárgum koveh. +Speelâ tahheeh muštâleh, ete speelâ vuáváámist hástun lâi pasteđ väldiđ vuotân sierâ kuávluid já palgâsij ereslágán toimâmvuovijd já nomâttâsâid sierâ aašijn. +Tondiet speelân láá kuođđum meiddei kuárus koortah, vâi juáháš puáhtá, jis haalijd, sovâttiđ taid já čäälliđ teevstâid jieijâs kuávlu toimâm- já ettâmvuovvijd mudágâžžân. +Tahheeh muštâleh vala, ete säämi pedagogiik mield speelâst ij lah tergâd tot, ete kii vuáittá, ete kiäst láá enâmus poccuuh speelâ loopâst, pic tehálumos lii, ete pargoh šaddeh oovtâst porguđ. +Poccui meeri speelâ loopâst muštâl tuše tom, ete maht puásui-ihe já puásuipargo lii ubânâsân moonnâm. +Nelson Mandela. +Nelson Rolihlahla Mandela () lâi xhosa-aalmug thembu-čeerdân kullee maadâafriklâš politikkár, kii tooimâi meid äššivyeijen. +Maadâ-Afrikâst sun kočodui maŋgii xhosakielân "Madiban" tâi "tatan", mii meerhâš eeji xhosakielân. +Mandela poorgâi merhâšittees näliolgoštem vuástásii pargo Maadâ-Afrikâst. +Sun finnij Nobel-ráávhupalhâšume ive 1993 Frederik Willem de Klerkáin já lâi Maadâ-Afrik vuossâmuš čapis president iivij 1994-1999. +Nelson Mandela lâi ohtâ 1900-lovo pivnohumos pooliitlijn faaŋgâin já Afrik merhâšitteemus pooliitlijn jođetteijein. +Mandela eeči Gadla Henry Mphakanyiswa lâi xhosa-čeerdâ jođetteijee Transkeist, mii lâi Ovtâstum kunâgâskode sirdoeennâm Kapeennâm uási. +Mandela eejist lijjii nelji káálgu. +Kuálmád sist lâi Mandela enni Nosekeni Fanny, kii kuulâi xhosa-aalmug Amampemvu-hiäimun. +Mandela enni Fanny jurgâlâđâi párnáidiskuin ristâooskon, ko Rolihlahla Mandela lâi čiččâm ihásâš. +Mandela eeji usteveh George já Ben Mbekela vaiguttáin toos, ete nuorâ Rolihlahla peesâi máttááttâllâđ. +Sun jođeškuođij forgâ škoovlâ, kost sun uážui eŋgâlâškielâlii noomâ Nelson. +Nelson lâi oovce ihásâš, ko suu eeči jaamij, ušom monniilágán kepisvahan. +Varrim Mqhekezwenin já uápuh (1927-1941). +Mphakanyiswa jäämmim maŋa Nelson Mandela varrij ohtuu Mqhekezwenin, tastko thembu-čeerdâ sajasâšhaldâšeijee, hovdâ Jongintaba Dalindyebon lâi lopedâttâm Nelson huolâtteijen. +Mandela juuđij škoovlâ paalaac paaldâst já miänástui pyereest. +16-ihásâžžân Mandela pirrâčuoppui xhosai ärbivuovij mield já sun šoodâi almajin. +Forgâ sun varrij máttááttâllâđ Clarkebury sisâoppâlájádâsân, kost sun čođâlditij kuulmâihásii vyeleeb totkos kyevti ivveest, mon maŋa sun moonâi metodistopâttâhân Healdtownân Fort Beaufortân. +21-ihásâžžân Mandela peesâi Fort Hare ollâopâttâhân Alice kieldâst. +Oppâmääigi sun seervâi uáppei ristâlii siärván já toolâi ráámmáttiijmijd aldasiijdâin. +Uáppei sierâmielâlâšvuođâi tiet sun kuittâg iäruttui škoovlâst, já ive 1941 sun maacâi Mqhekezwenin. +Mandela kárgái forgâ Johannesburgân, vâi sun viältáččij uárnejum näimilito. +Mandela kaavnâi Johannesburgist vistig kolleruuki vaavtâ pargo. +Forgâ kuittâg selvâttui, ete Mandela lâi kárgám, já sun iäruttui. +Mandela sirdâšui paargon lahâäššitoimâttâhân toimâttâhišedeijen. +Ehidist sun máttááttâlâi Maadâ-Afrik ollâopâttuvvâst, tastko sun halijdij čođâldittiđ totkosis loopâ räi. +Johannesburgist Mandela eelij ustevijnis kommunistlii piäláduv čuákkimijn, main sun uápásmij Maadâ-Afrik näliolgoštem historján. +Mandela valmâštui ollâopâttuvvâst ive 1942 loopâst já joođhij čuávuváá ive uápuid Witwatersrand ollâopâttuv vuoigâdvuođâtiettuu lájádâsâst. +Näimilitoh já párnááh. +Mandela teeivâi puáttee káálgus Evelyn Mase aktivist Walter Sisulu orroomvisteest. +Suoi naajáin jo muáddi mánuppaje tubdâm maŋa. +Ive 1945 aalgâst sunnui šoodâi vuosâpärni Madiba Thembekile já peerâ peesâi varriđ uđđâ táálun. +Ive 1947 šoddâm nubbe pärni Makaziwe jaamij tuše oovce mánuppaje ahasâžžân. +Ive 1953 Mandela perrui šoodâi nieidâ, kii uážui noomâs ovdebii jáámmám nieidâ noomâ Makaziwe. +Evelyn já Nelson Mandela iäránáin ive 1957. +Siämmáá ive Mandela teeivâi puáttee káálgus Nomzamo Winifred Madikizela, kii tobdoo pyerebeht noomáin Winnie Mandela. +Winnie já Nelson Mandela naajáin ive 1958. +Siämmáá ive Winnie šoddâdij parâkode vuossâmuu párnáá, nieidâ Zenan. +Nubbe nieidâ Zindziswa šoodâi ive 1960. +Nelson já Winnie Mandela iäránáin ive 1994, já ive 1998 Nelson Mandela naajâi kuálmád keerdi. +Myerssee lâi oovdiš Mosambik president Samora Machel leskâ Graca. +Näliolgoštemsysteem luávkkámij já vuálánitmij tiet Mandela seervâi ive 1944 ustevis Walter Sisulu algust ANC ("African National Congress") -piäládâhân. +Nube maailmsuáđi maŋa Mandela já Sisulu láin vuáđđudmin ANC nuorâkerdiseervi "Congress Youth League", mon ulmen lâi vuárnuttiđ ANC toimâđ aktiivlubbooht näliolgoštem vuástá. +CVL mield jaskoid, boikotijd já aalmugjeessân tottâlmettumvuođâ ferttejii väldiđ kiävtun. +Ruukipargei jasko já uđđâ aasialij eennâmhaldâttâhlaahâ ive 1946 vaiguttii Mandela pooliitlii tooimân. +Áámmátlittohovdân lâi talle ANC kuhesáigásâš jeessân J. +Marks, kiän toimâ vaiguttij Mandelan. +Ko jasko lâi pištám oho, te ruukipargei lito jođetteijeeh, meid Marks, tolliittuvvojii já 12 parged jammii. +Mandela kollij ruukipargei kulen já muštâlij, maht sun ana sii áárvust. +Ive 1948 vaaljâin vááldán pajanij afrikaaner-nationalistlâš aalmugpiäládâh, mii algâttij uđđâ apartheid-politiik tooimânpieijâm. +Ive 1949 asâttui laahâ, mii kieldij siähálâsnäimilittoid. +Forgâ poođij vuáimán meid laahâ, mon ulmen lâi, ete vielgâdij já iärrásij koskâsiih seksuaalliih koskâvuođah šodâččii lavâttemmin. +Čuávuvâžžân poođij juávkkukuávlui laahâ, mii meridij puoh naalijd jieijâs aassâmkuávluid, maid vielgâdeh ožžuu kuás peri kulluuttiđ olssis. +ANC almosčuákkimist ive 1949 James Moroka väljejui ANC saavâjođetteijen. +Siämmáá čuákkimist Oliver Tambo, Walter Sisulu já Mandela pajanii ANC tooimânpieijee komitean. +Mandela poorgâi vala nube lahâäššitoimâttuvvâst. +Ive 1950 asâttui laahâ, mii meridij čappâdijd kyeddiđ paasâ ain aassâmkuávlus ulguubeln. +Laavâ tiet uárnejui vyesimáánust 1950 rijjâvuođâ jasko. +Peeivi ääigi virgeomâhááh kieldii puoh čuákkimijd, mut nuuvttii paijeel kyehti kuálmáduási afriklijn pargein paccii páikkásis. +Ehidist mielâčäitteeh čokkânii kaatáid. +Pooliseh päjiškuottii mielâčäitteid, mon čuávumuššân 18 afriklâžžâd jammii já maaŋgah havvuustâllii. +Muádi oho keččin asâttui kommunism hevâttemlaahâ. +Ive 1950 asâttui meid viehâdâh- já registeerimlaahâ, mii tárguttij, ete puoh maadâafrikliih juáhhojii luokkaid nääli mield. +Mandela väljejui 1951 CYL saavâjođetteijen. +ANC almosčuákkim 1952 meridij väättiđ haldâttâs komettiđ kommunism hevâttemlaavâ, juávkkukuávlui laavâ, bantuhaldâttuv laavâ, passâlaavâid já šiiveetraijim laavâ. +Tastko haldâttâs ij komettâm laavâid, kampanja uárnejui laavâi vuástá. +Kampanja aalgij kesimáánu 26. peeivi 1952. +Siämmáá peeivi Mandelan šoodâi nubbe kandâ Makgatho Lewanika. +Mandela mađhâšij pirrâ eennâm čuággimin kannatteijeid viehâväldittes mielâčáittusáid olgoštemlaavâi vuástá. +ANC uážui loppâive 1952 uđđâ saavâjođetteijee Albert Luthul. +Mandela šoodâi värisaavâjođetteijen já ton lasseen sun lâi Transvaal ANC saavâjođetteijee. +Apartheid vuástásii kampanja keežild Mandela uážui vuossâmuu ihepele kukkosii pannamiärádâs. +Pannamiärádâs ääigi sun ij puáttám lávdástiđ julgâlávt, já suu aassâm já lihâdem raijâšuvvii. +Mandela poorgâi ive Terblanche & Briggishist, mon maŋa sun sirdâšui Helman já Michel toimâttâhân. +Siämmást sun máttááttâlâi tohálâšvuotâtotkos, vâi sun uážuččij vuoigâdvuođâ toimâđ äššivyeijen. +Vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat totkos sun lâi jo čođâldittám. +Äššivyeijeetotkos čođâldittem maŋa Mandela tooimâi váhá ääigi äššivyeijen H. M. Basner toimâttuvvâst já vuáđudij tast maŋa ive 1952 Johannesburgân jieijâs äššivyeijeetoimâttuv nubbe ANC jođetteijee Oliver Tamboin. +Toimâttuvvâst lijjii tállán ennuv äššigâsah. +"Mandela já Tambo" lâi-uv talle Maadâ-Afrik áinoo afriklâš lahâäššitoimâttâh. +Laahâ bantuopâttâsâst asâttui 1953. +ANC oonij laavâ piätulâžžân, já tondiet sij sundáttâllii škovlâboikot. +Boikot piištij oho, mut tot feilij. +Siämmáá ive 35-ihásâš Mandela uážui pannamiärádâs já kaartâi iärániđ ANC:st. +Eennâmpiätussujâttâs (1956-1961). +Mandela tolliittui juovlâmáánust 1956 oovtâst ANC jođetteijee Albert Luthuláin já sun uážui sujâttâs eennâmpiättusist. +Sun lâi tolliittum kyehti oho. +Juovlâmáánust 1959 uárnejui ANC almosčuákkim, mii meridij orniđ kampanja paasâi vuástá. +Njuhčâmáánust 1960 tubdâmušah ubâ enâmist lijjii kampanja tiet váddáseh, tastko haldâttâs uhkedij kieldiđ seervi. +Mielâčáittuseh algii pirrâ eennâm. +Pooliseh paččii mielâčäitteid, já tile lâi niävráá eromâšávt Sharpevillest, kost 69 olmožid jammii já čyeđeh havvuustâllii. +Oho keččin Mandela pooldij paasâs. +Sun tolliittui já kaartâi Pretoria páihálâšfaŋgâlân, kost sun lâi vittâ mánuppaje. +Riehtijotemeh juátkojii faŋgâvuođâ maŋa-uv. +Cuáŋuimáánust 1960 ANC tooimâ kieldui. +"Mandela já Tambo" lopâttij meid 1960. +Njuhčâmáánust 1961 kulluuttui eennâmpiätusriehtijotteem tuámu. +Riehtijotteem lâi pištám maŋgâ ive, já ton puáđusin lâi ášálij luovâsmittem sujâttâsâin. +Forgâ tast maŋa Mandela sirdâšui hoittáđ ANC aašijd syeligávt. +Tastko Mandela piäittáástâlâi poolisist, te sun mađhâšij tuše iho. +Sun keevtij syelinoomâ já aasâi iärrásij kulen. +Mandela lâi patârâddâm masa pelnub ive já juškám maaŋgâin Afrik staatâin ucâmin ekonomâlii já suáldátlii iše. +Porgemáánust 1962 poolis orostittij Howickist auto, mon monnjâpeeŋkâst čokkái vielgis almai já mon fievrideijen Mandela čaittâlij. +Mandela kaartâi Pretoria páihálâšfaŋgâlân. +Roovvâdmáánust tollum riehtijotteem puáđusin lâi vittâ ive faŋgâvuotâ. +Ive 1963 Mandela sirdâšui váhá ääigi faŋgâlsuálui Robben Islandân já maassâd Pretoria faŋgâlân. +Čuávuvâžžân lâi kuhes riehtijotteem. +Vijmâg kesimáánust 1964 Mandela uážui tuámu. +Sun tyemmejui sujâlâžžân puoh sujâttâssáid. +Ráŋgáštâssân sun finnij avepajalii lannetuámu jäämmimráŋgáštâs saajeest. +Mandela fievridui vistig Pretoria faŋgâlân já talle Robben Islandân. +Robben Island já ahevis iveh (1964-1982). +Nelson Mandela viste Robben Islandist +Robben Island faŋgâlist Mandela kulen uážui eelliđ tuše ohtâ kyessi já sun uážui vuástáväldiđ já vuolgâttiđ tuše oovtâ reeivâ ihepele ääigi. +Sun poorgâi lusis pargo kalkkâkeđgiruukist. +Tuáru apartheid vuástá jotkui meid faŋgâlist, kost faaŋgah karttii taištâliđ kuhes puuvsâin, purrâmušâst já piäivášlaasâin, moh lijjii uáli teháliih ruukist, kost piäiváš paaštij korrâsávt. +Faŋgâ uážui skappuđ piäivášlaadâid jieš eskin kuulmâ ive pargo maŋa. +Ive 1968 Mandela enni jaamij, mut Mandela ij peessâm faŋgâlist havdajáid. +Čuávuváá ive suu vuosâpärni Madiba Thembekile jaamij autopäärtist, ige Mandela peessâm meidgin suu havdajáid. +Ive 1977 aalgâst faaŋgâi pargo ruukist nuuvâi, já sist lâi eenâb rijjâäigi. +Tääl Mandela oostâi ovdâmerkkân tipšođ muorâkäärdi já spellâđ tennis. +Ive 1982 Mandela sirdâšui Pollsmoor faŋgâlân. +Rijjâvuođâ ovdâšeh (1982-1988). +Ive 1986 ANC algâttij "Luovâsmittiđ Mandela" -kampanja. +Siämmáá ive Mandela uážui tubdâđ rijjâvuođâ maŋgâ tove, ko virgeomâhááh tolvuu suu kejâdiđ eennâm eellim. +Ive 1987 lâi ANC almosčuákkim, mii meridij juátkiđ viärjulii tuáru tassaaš ko haldâttâs ličij vaalmâš sárnudiđ näliolgoštem loopâtmist. +Mandela lâi sierânistmist ive 1988 räi, kuás sun sirdâšui faŋgâlist aassâmviäsun, mii lâi kuittâg kollehekki. +Sun lâi faŋgân aassâmviäsust, mut poostij eelliđ táálust mudágávt. +Sun uážui meid koččođ kuosijd táálun. +Mandela já haldâttâs koskâsiih ráđádâlmeh (1985-1989). +Vuossâmuš epivirgálâš já syeligâs Mandela já haldâttâs koskâsâš ráđádâllâm tollui roovvâdmáánust 1985 Kapkaavpugist. +Teivâdem maŋa Mandela juuriist eelij teivâdmin ANC jođetteijee Oliver Tambo Lusakast já finnij seervi njunošist váldásmittem juátkiđ vuáđusteijee savâstâlmijd haldâttâssáin. +Čuávuváá ive Mandela teeivâi maŋgii vuoigâdvuotâminister Kobie Coetseein. +Maadâ-Afrik president P. W. Botha teeivâi Mandelain president virgevisteest syeinimáánu 5. peeivi 1989. +Suoi iävá räđidâm maiden konkreetlii teivâdmist, mut ton symbollâš merhâšume lâi styeres. +De Klerk pajanem vááldán já Mandela luovâsmittem (1989-1990). +Porgemáánu 15. peeivi 1989 Botha kaartâi iärániđ president virgeest. +Uđđâ presidentin šoodâi Frederik de Klerk, kii lâi väljejum kuovâmáánust piäláduv saavâjođetteijen. +Roovvâdmáánust de Klerk luovâsmitij Walter Sisulu já vittâ eres ANC jeessân. +Siämmást Mandela joođhij ráđádâlmijd Kobie Coetsee jođettem komiteain. +Mandela luovânij faŋgâlist "lovetuhháát faŋgâlpeivid" maŋa kuovâmáánu 11. peeivi 1990. +Tuháttáid kannatteijeid sárnudijnis sun almottij, ete tuáru apartheid vuástá já aalmugvääldi peeleest kalga kiävruđ já ete ulmen lâi almos já oovtlágán jienâstemvuoigâdvuotâ ovtâstum Maadâ-Afrikâst. +ANC já haldâttâs koskâsiih ráđádâlmeh (1989-1993). +ANC já haldâttâs ráđádâllii vuossâmuu tove vyesimáánu 2.-4. +peeivij 1989 já räđidii luovâsmittiđ pooliitlijd faaŋgâid sehe mutteđ torvolâšvuotâlaavâid. +Porgemáánust ráđádâlmeh juátkojii Pretoriast, já toi ääigi Mandela almottij, ete ANC koskâldut viärjulii tuáru. +Ive 1990 Mandela väljejui ANC värisaavâjođetteijen. +Sun mađhâšij ihepele pirrâ Afrik já teeivâi movtigis aalmugjesânijd. +Sun meid juuškij káálgus Winniein Euroopâst já Tave-Amerikâst. +Ive 1991 uárnejui ANC almosčuákkim, mast Mandela väljejui ANC saavâjođetteijen. +Presidentvaaljah tuállojii cuáŋuimáánu 26.-29. +peeivij 1994 pooliitlii viehâvääldist huolâthánnáá. +Maadâ-Afrik vuossâmuu demokraatlijn vaaljâin jienâstii suullân 91 prosenttid ađai paijeel 19 miljovn olmožid. +Čappâdeh jienâstii iänáážin ANC. +ANC šoodâi stuárráámus piäládâhhân. +Eennâm nubben stuárráámus piäládâh lâi Aalmugpiäládâh, já de Klerk pajanij tienuuvt nubben väripresidentin Thabo Mbekijn. +Vyesimáánu 9. peeivi Maadâ-Afrik uđđâ parlament valjij Mandela oovtâmielâlávt eennâm uđđâ presidentin. +Mandela ulmen presidentin lâi rávhuiduttiđ sispooliitlii tile já ovdediđ eennâm ekonomia. +Mandela luhostui-uv rähtiđ oovtâmielâlâšvuođâ eennâm pooliitlij juávhui kooskân. +Presidentpaje maŋa (1999-2013). +Mandela lâi iäláttuvvâst ain-uv almugijkoskâsâš vaigutteijee já oovtâlágán apartheid loopâ symbol. +Sun tooimâi Unesco ovdâsteijen já uásálistij AIDS vuástásii kampanjan. +85-ihásâš Mandela almottij ive 2004, ete sun kiäsádât almolâšvuođâst. +Ovtâstum staatâi haldâttâs meddâlistij Mandela terroristlistoost syeinimáánust 2008. +Mandela puáccái kepisvahan já kaartâi pyecceiviäsun kesimáánust 2013. +Mandela jaamij päihistis juovlâmáánu 5. peeivi 2013. +Mandela uážui ohtsis paijeel 250 palhâšummeed, main merhâšitteemus lâi ive 1993 Nobel-ráávhupalhâšume oovtâst Frederik Willem de Klerkáin. +Mandela +Kuáddásuáti. +Kuáddásuáti () lii sierâ, mii lii vuosâsajasávt uáivildum parnijd, mut mon pyehtih sierâdiđ meiddei nuorah já rävis ulmuuh. +Kuáddásuáđist kuádáh kiävttojeh tuárupiergâsin kámppádâlmist nuubij vuástá. +Aalmugijkoskâsâš kuáddásuátipeivi viättoo jyehi ive cuáŋuimáánust. +Tom lii keksim Urban Playground -lihâstâs, já tot viettui vuossâmuu tove ive 2008. +Suomâst tábáhtus lii viettejum aainâs-uv Oulu, kost tot uárnejui niäljád keerdi ive 2014. +Suomâst tábáhtus lii kuittâg lamaš uceslágán. +Ailu Valle. +Ailu Valle (š. +1985, Kaamâsmokke, Ucjuuhâ, Suomâ) lii sämmilâš ráppájeijee. +Sun lii meddâl Ucjuuvâ Kaamâsmohe siijdâst. +Algâaalgâst sun ráppái eŋgâlâs- já suomâkielân, mut talle sun kevtiškuođij eenikielâs orjâlâškielâ. +Sun lii luuhâm máttáátteijen já haalijd ráppámáin meid ovdediđ kielâiäláskittem. +Valle lii mainâšâm, ete suu muusikliih ovdâkoveh lává sämmilâš taaidâr Nils-Aslak Valkeapää já ráppájeijee Asa. +Ovdil ko sun raahtij jieijâs skiäru, sun lâi fáárust oululij ráp-juávhui Pummiharmonia já Roolipolunveljekset skiäruin. +Suu vuossâmuš skiärru "Dušši dušše duššat" almostui ive 2012 juovlâmáánust. +Suu nubbe skiärru "7" (2015) ovtâstit sämmilij ärbivuáválijd oskomušâid já orientaallijd filosofiaid. +Vale kuálmád soloskiärru "Viidon sieiddit" almostui ive 2019. +Valle lii rähtimin uđđâ skiäru oovtâst anarâš ráppájeijee Amocáin. +Sunnuu vuossâmuš single "Horagállis" almostui ive 2020 loopâst. +Jienâčaittâlem. +Valle lii jienâčaittâlâm Muumistáálu roolâ orjâlâškielâg rááiđust. +Jurgâlem. +Oovtâst Sara Margrethe Oskaláin já Cathrine Bang Norumáin Valle lii jurgâlâm "Jiäŋŋum 2" -elleekove lavlui orjâlâškielân. +Ive 2020 almostuvvii Čuovâuáivi peivikirje -rááiđu vuossâmuš kirje, "Diary of a Wimpy Kid" sämikielâg versioh. +Anarâškielân tom jurgâlij Mikkâl Morottaja noomáin "Čuovâuáivi peivikirje", nuorttâlâškielân Raija Lehtola noomáin "Jeäʹrmmpääʹǩǩ peiʹvvǩeʹrjj" já orjâlâškielân Ailu Valle noomáin "Jierpmástalli beaivegirji". +Ive 2019 Valle vuoitij párnáikulttuur staatâpalhâšume. +Kähvi. +Kähvi lii kähvimiestuu páávuin valmâštum, táválávt kume juhâmâš. +Kähvi siskeeld kofeiin já lii tondiet virkosmittemaamnâs. +Kähvi valmâštuvvoo ovdâmerkkân páánust vuošâmáin, kähvivuoššâmpiergâsáin tâi pressopáánust. +Maaŋgâs lasetteh kááhván mielhi, laavcâ, sukkârijd teikkâ eres njadosijd, mut iärráseh juheh tom čappâdin. +Arabeh valmâštii käähvi Jemenist ušom jo 1200-lovvoost. +Euroopân kähvi poođij 1600-lovvoost. +Kähvi pyevtittuvvoo ennuv Koskâ- já Maadâ-Amerikâst, tego Brasiliast, Kolumbiast já Guatemalast. +Eres merhâšittees käähvi pyevtitteijeeh láá ovdâmerkkân Vietnam, Etiopia já Indonesia. +Stuárráámus pyevtitteijee Brasilia pyevtit suullân kuálmádâs maailm käähvist. +Syemmiliih kuleh maailm viššâlumos kähvijuhhei juávkun: syemmilâš kuulât käähvi koskâmiärálávt 10 kilugrammâd ivveest. +Etymologia. +Sääni "kähvi" já ton vastuuh eres kielâin puátih algâaalgâst arabiakielâ säänist "qahwa". +Tot meerhâš viini, mii lii valmâštum šaddoin. +Jemenliih algâttii käähvi viljâlem já meid nobdii tom. +Sääni poođij euroopláid kieláid italiakielâ peht. +Käähvi arabiakielâlâš nommâ sáttá leđe lovnim Etiopia Kaffa eennâmkode noomâst, tastko kähvimiestâ lii meddâl ton kuávlust. +Malala Yousafzai. +Malala Yousafzai (š. syeinimáánu 12. peeivi 1997 Mingora, Pakistan), lii pakistanlâš paštu-čeerdân kullee ráávhuaktivist, kii lii vuáittám Nobel-palhâšume. +Sun lii šoddâm tobdosin párnái vuoigâdvuođâi piälušteijen. +Yousafzai algâttij 11-ihásâžžân syelinoomáin urdukielâlii blogi, mast sun árvuštâlâi Pakistan haldâttuv olmoošvuoigâdvuotâluávkkámijd já julmevuođâid, moh čuoccii párnáid. +Sun lâi párnái ráávhupalhâšumeiävtukkâssân ive 2011. +Ive 2013 Yousafzai uážui Euroop parlament Saharov-palhâšume. +Ive 2014 Yousafzai finnij Nobel-ráávhupalhâšume oovtâst indialâš Kailash Satyarthijn. +Sun lii historjá nuorâmus Nobel-vyeittee. +Yousafzai lii aassâm perruinis Birminghamist ive 2013 rääjist. +Sun luvâškuođij filosofia, politiik já ekonomia Oxford ollâopâttuvvâst ive 2017 já valmâštui 2020. +Roovvâdmáánu 9. peeivi 2012 Taliban-almai paajij Yousafzai, ko sun lâi monâmin škoovlân. +Yousafzai lammâšui, mut ceevzij. +Suu muáđui nubbe peeli halvaandui pääččim tiet. +Malala čaalij oovtâst toimâtteijee Christina Lambáin kirje "I Am Malala: The Story of the Girl Who Stood Up for Education and was Shot by the Taliban". +Tot almostui eŋgâlâskielân ive 2013 já suomâkielân čuávuváá ive. +Yousafzai +839 (DCCCXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. +Tot lâi 830-lovo majemuš ihe. +Elin Anna Labba. +Elin Anna Labba (; š. skammâmáánu 30. peeivi 1980, Kiärun, Ruotâ) lii sämmilâš kirječällee já toimâtteijee Ruotâ peln. +Sun lii vuáittám maaŋgâid palhâšuumijd suu vuossâmuu kirjestis ', mii kovvee, maht sämmiliih páguttuvvojii varriđ Taažâst Ruotân 1920-lovvoost. +Elin Anna Labba šoodâi skammâmáánu 30. peeivi 1980 Kiärunist, kost sun meid rávásmij. +Te sun varrij Göteborgân luuhâd journalistiik Göteborg ollâopâttuv Journalistiik, mediai já viestâdem instituutist. +Jo škoovlâ ääigi Labba poorgâi toimâtteijen P4 Norrbottenist, SR Sápmist já uđâsloostâst Samefolketist. +Sun valmâštui ive 2008. +Valmâštum maŋa sun poorgâi uáivitoimâtteijen sämmilij nuorâi loostâst "Nuorat" já viestâdemhovdân Laponiatjuottjudusist. +Onnáá peeivi sun parga proojeekthovdân kirječällei kuávdáást Tjállegoahtest Juhâmohheest. +Ive 2020 suu vuossâmuš kirje, "Herrarna satte oss hit: om tvångsförflyttningarna i Sverige" almostui. +Siämmáá ive tot almostui orjâlâškielân-uv noomáin "Hearrát dat bidje min: bággojohtimiid birra". +Čuávvuváá ive tot almostui tárukielân noomáin "Herrene sendte oss hit: om tvangsflyttingen av samene". +Tot ij lah almostum anarâškielân. +Ive 2020 Labba vuoitij August-palhâšume ruotâkielâg kirjestis "Herrarna satte oss hit: om tvångsförflyttningarna i Sverige". +Čuávvuváá ive sun vuoitij siämmáá kirjeest meid Norrland-kirjálâšvuođâpalhâšume. +Perniö () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Perniöst assii 5 903 olmožid, já ton vijdodâh lâi 419,12 km², mast 21,85 km² lâi čääci. +Perniö naaburkieldah lijjii Halikko, Kemiö, Kisko, Muurla, Salo, Särkisalo já Tammisaari. +Aaljoki, Aimontappo, Aitolahti (Aitolaks), Alaspää, Alimälkilä (Alasmelkkilä), Anjala, Arpalahti (Arpala), Asteljoki (Aslo), Ekkulla (Eikkula), Ervasto (Ervastböle), Ervelä, Foudila (Foula), Haarla, Haaroinen (Haaro), Heikkilä, Hentola, Hirvilahti, Huhti, Hämeenkylä, Isokuusto (Kuusto), Iso-Pakapyöli (Stor-Baggböle), Kakola, Kanturpyöli (Kanturböle), Kaukonpyöli (Kaukonböle), Kestrikki (Gästerby), Ketunpyöli (Ketunböle), Kieronperä, Kirakka, Kirjakkala, Kivelä, Knaapila, Koivisto (Koisto), Kollarla, Korttila, Korvenkylä, Kovamäki (Kouvola), Krootila (Krogsböle), Kuhmisi (Kuhminen), Kumionpää, Kyynämäki (Kynämäki), Kyynärä, Laiterla (Laitla), Lankkeri, Lanviikki (Långvik), Lapnäs (Lappnäs), Lapparla, Lassinböle, Latokartano (Näsegård), Laukka, Lehtiniitty, Leipyöli (Löfböle), Lemunkartano (Lemogård), Liite (Liiri) (Lidö), Lintilä, Lupaja, Makarla (Makkarböle), Merihuhti, Metsäkylä, Metsänoja, Mussaari, Mutaisi (Mutainen), Mäkisauru, Mälkilä (Melkkilä), Noko (Nokoinen), Nurkkila, Paarskylä, Penttilä, Pettälä, Pohjankartano (Pojogård), Pohjankylä, Preitti (Breitsböle), Provani (Proända), Puontpyöli (Bondböle), Puopyöli (Boböle), Pyhäjoki, Pääris (Päärinen), Saari, Skoila (Skinnfällskog), Sormijärvi, Soukka, Suksenpyöli (Suksenböle), Suomenkylä, Suomenniitty (Finnäng), Sydänsauru, Talonpojanteijo (Bondtykö), Teijo (Tykö), Tilkkala, Torkkila, Trespyöli (Träskböle), Tuohittu (Tuohitto), Vihiniemi (Vihnämäki), Viipuri (Frilla-Viborgsgård), Väärlä, Yliskylä, Ylönkylä (Överby) já Öyrilä (Äyrilä). +Mauri Kunnas. +Mauri Tapio Kunnas (š. kuovâmáánu 11. peeivi 1950, Vammala, Suomâ) lii syemmilâš grafikkár, kirječällee, kovetaaidâr já ráiđukovesárgoo. +Sun lii šoddâm tobdosin pivnohis párnáikiirjijn, eromâšávt historjálii "Penuvämmir"-rááiđust. +Sun lii meid ráhtám Kalevalast já Aleksis Kivi "Seitsemän veljestä" -klassikkost párnáiversioid. +Kunnas kirjeh láá vuobdum maailmist paijeel 10 miljovn pittád, já toh láá jurgâlum 37 kielân. +Sun lii finnim maaŋgâid palhâšuumijd kirjijnis. +Kunnas klassikko "Koiramäen talossa" ("Penuvämmir táálust") almostui anarâškielân ive 2017. +Tom lii jurgâlâm Matti Morottaja. +Suvi West. +Suvi West ađai Doavtter-Piera Suvi Máret (š. uđđâivemáánu 14. peeivi 1982, Kittâl, Suomâ) lii sämmilâš dokumentelleekovestivrejeijee já kietâčällee. +Suvi West viettij nuorâvuođâs Ucjuuvâst já áásá tääl Helsigist. +Sun šoodâi tobdosin "Märät säpikkäät / Njuoska bittut" -tv-rááiđust. +Sun lii stivrim dokumenteelleekuuvijd "Sparrooabbán" (2016) já "Eatnameamet" (2021). +Eatnameamet vuoitij kyehti palhâšume Tampere elleekovejuuhlijn. +West +Särkisalo. +Särkisalo () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Särkisalost assii 742 olmožid, já ton vijdodâh lâi 152,32 km², mast 70,60 km² lâi čääci. +Särkisalo naaburkieldah lijjii Perniö, Kemiö, Västanfjärd já Tammisaari. +Aisböle, Bastböle, Falkki (Falkberg), Finnari (Finnarv), Förby, Hakkala, Heikberg, Hästö, Kaukassalo (Kolsjö), Kiviniemi (Stennäs), Kota, Kraila (Gråböle), Montola (Mondola), Muuri (Murom), Niksaari (Niksor), Norrby, Pensalo, Pettu, Seppälänmäki (Smedsby), Siksalo (Siksala), Suutarkylä, Särkisalo markkân (Finby kyrkoby), Söderby, Taamarla (Domarby), Tessvärr já Verkkoranta (Varkna). +Antti Tuisku. +Antti Tapani Tuisku (š. kuovâmáánu 27. peeivi 1984, Ruávinjargâ, Suomâ) lii syemmilâš poplávloo. +Sun poođij kuálmádin Suomâ vuossâmuu Idols-kištoost ive 2003. +Tuisku vuossâmuš skiärru "Ensimmäinen" almostui ive 2004. +Tast maŋa sun lii almostittám 11 skiärrud. +Suu skiäruh láá vuobdum ohtsis paijeel 300 000 pittád. +Tuisku +Venosa. +Venosa lii kaavpug Italiast, Basilicata kuávlust. +Venosast ääsih 11 165 olmožid. +Ton vijdodâh lii 170,39 km², já alodâh 415 m. Venosa naaburkieldah láá Barile, Ginestra, Lavello, Maschito, Montemilone, Palazzo San Gervasio, Rapolla já Spinazzola. +Venosast šoodâi kaavpug ive 1967. +Väinö Linna. +Väinö Valtteri Linna () lâi syemmilâš kirječällee. +Sun šoodâi tobdosin historjálijn romanijn "Tuntematon sotilas" (1954) já "Täällä Pohjantähden alla" (1959-1962). +Väinö Linna šoodâi juovlâmáánu 20. peeivi 1920 Urjalast perruus čiččâdin pärnin. +Suu vaanhimeh láin Maija já Vihtori Linna. +Suu eeči puáccái já jaamij ive 1927 tuše 53-ihásâžžân. +Linna miänástui pyereest škoovlâst, mut sun ij kuittâg juátkám uápuid aalmugškoovlâ maŋa. +Ive 1938 sun varrij Tamperen já porgâškuođij Finlaysonist. +Suomâ jotkâsuáđist Linna tooimâi maašinkiiveerkomppania kiiveerjođetteijen. +Ive 1943 sun sirdâšui škuávlejeijen Miehikkälän, kost sun meid teeivâi puáttee káálgus Kerttu Seuri. +Suoi naajáin suáđi maŋa ive 1945 já sunnui šoodáin kyehti párnáá. +Linna čäliškuođij suáđi ääigi já vuájui tast maŋa kirječällee karrieer oovdedmân. +Suu vuossâmuš roomaan "Päämäärä" almostui ive 1947. +Kirje almostum maŋa Linna peesâi uápásmiđ eres Tampere kirjálâšvuođâ vaigutteijeid, tego Lauri Viitan já Mirkka Rekolan. +Nubbe roomaan "Musta rakkaus" almostui ive 1948. +Tuođâlâš miänástus lâi kuittâg eskin suu kuálmád roomaan "Tuntematon sotilas" (1954), mii muštâl maašinkiiveerkomppaniast jotkâsuáđist. +Kirjeest rahtum elleekove almostui jo čuávuváá ive, mii lâi meiddei miänástus já lii ain-uv syemmilii elleekove klassikko. +Kirjeest láá ráhtám kyehti elleekove lase: Rauni Mollberg stivrim elleekove almostui ive 1985 já Aku Louhimies versio ive 2017. +Kirje vuástáväldim lâi vistig ruossâlâs: suáti lâi ärgisluándugis fáddá já Linna muštâlij tast liijkás-uv realistlávt. +"Tuntematon sotilas" šoodâi kuittâg klassikkon, mast láá vuobdum aldasáid 750 000 pittád. +Linna čuávuvááh-uv kirjeh tovâttii savâstâllâm. +Iivij 1959-1962 almostum "Täällä Pohjantähden alla" -trilogia muštâl Suomâ aldahistorjást 1880-lovo rääjist já kieđâvuš ovdâmerkkân ive 1918 siskáldâssuáđi, mii lâi herkis fáddá kiirjij almostum ääigi. +Linna puáccái kepispurâsân 1990-lovo aalgâst já jaamij pyecceiviäsust Kangasalast cuáŋuimáánu 21. peeivi 1992. +Chisu. +Christel Martina Roosberg ađai Chisu (js. +Sundberg; š. uđđâivemáánu 3. peeivi 1982, Helsig, Suomâ) lii syemmilâš musikkár. +Chisu šoodâi Helsigist, mut suu päikkikieldâ lâi talle Ånge Ruotâst. +Chisu peerâ varrij suu šoddâm ääigi Ruotâst Helsigân. +Suu eeči Gary Sundberg lii suomâruátálâš, mut sun šoodâi suomâkielâg enijnis já suu päikkikiellân lâi suomâkielâ. +Sun aasâi pärnivuođâs Helsigist já Mikkelist. +Ovdil muusikkarrieer Chisu poorgâi pivtâskäävpist. +Suu vuossâmuš soolosingle "Mun koti ei oo täällä" já skiärru "Alkovi" almostuvvii ive 2008. +Tast maŋa sun lii almostittám nelji skiäru. +Chisu lii ráhtám muusik meid eres artistáid, tego Antti Tuiskun, Vesa-Matti Loirin já Laura Närhin. +Chisu lii finnim maaŋgâid palhâšuumijd, ovdâmerkkân ohtsis oovce Emma-palhâšummeed. +Ive 2010 sun finnij Ive pyevtitteijee -palhâšume. +Emma lâi vuossâmuš nissoonvyeittee palhâšume historjást. +Chisu naajâi pyevtitteijee Jori Sjöroosáin ive 2019. +The Velvet Underground. +The Velvet Underground lâi ovtâstumstaatâlâš rock-juávkku, mon vuáđudii ive 1964. +Juávhu algâalgâlâš jesâneh lijjii lávloo/kitarist Lou Reed, multi-instrumentalist John Cale, kitarist Sterling Morrison já rumbal Agnus MacLise. +MacLise sajan poođij ive 1965 Maureen Tucker, kii čuojâttij masa puoh juávhu jienâtmijn. +Juávkku ij finnim ennuvgin huámmášume eksistensis ääigi, mut maŋeláá tom láá annaam ohtân vaikuttâsväldilumosijn rock-juávhuin. +Juávhu provokatiivsâš fáádáh, muusiklâš keččâlmeh já kuásnii nihilistsâš ovdâjurduuh vaiguttii punk rock já new wave muusik ovdánmân. +Juávhu tobdosumoseh pitáh láá ovdâmerkkân "Sweet Jane", "I'm Waiting for the Man", "Heroin", "What Goes On", "Sunday Morning" já "Venus in Furs". +The Velvet Underground & Nico. +The Velvet Underground & Nico lii The Velvet Underground -juávhu vuosmuš studioalbum. +Album rähtimist lâi fáárust meid saksalâš lávloo Nico. +Album ij finnim huámmášume talle ko tot almostui, já kritikkáreh iä lijkkum toos. +Radioh iä halijdâm suáittiđ tom, já motomeh skiärruvyebdeeh iä miettâm vyebdiđ tom. +Suijân sáttá leđe tot, ete album sanniittâsâin lijjii ennuv kiževuálásiih fáádáh, tego narkotiikamnâsij kiävttu já parafiliah. +Tááláá ääigi tom aneh kuittâg-uv áárvust já meid ohtân merhâšitteemuin albumijn rock historjást. +Ive 2003 album finnij 13. saje "Rolling Stone" -loostâ "500 Greatest Albums of All Time" -listoost. +Ive 2006 album väljejui Ovtâstum staatâi kongres kirjerááju National Recording Registery -nurâldâhân, mii siskeeld esteetlávt, historjálávt teikâ kulttuurlávt merhâšittee ovtâstumstaatâlâš jienâvuárháid. +Puoh pittáid lii čáállám Lou Reed, jis ij mainâstuu eresnáál. +Muro Lucano. +Muro Lucano lii kaavpug Italiast, Basilicata kuávlust. +Muro Lucanost ääsih 5 036 olmožid. +Ton vijdodâh lii 126,18 km², já alodâh 600 m. Muro Lucano naaburkieldah láá Balvano, Bella, Castelgrande, Colliano, Laviano, Ricigliano, San Fele já San Gregorio Magno. +Muro Lucanost šoodâi kaavpug ive 2012. +Capodigiano, Casale San Giuliano, Le Marze, Pontegiacoia já Raitiello. +Suomâ stuorrâfurstâkodde. +Suomâ stuorrâfurstâkodde lâi Ruošâ kiäisárkode autonomisâš uási tááláá Suomâ staatâ kuávlust iivij 1809-1917. +Suomâ stuorrâfurstâkode tuávádâh šoodâi jo 1500-lovvoost, tastko Suomâ stuorrâfuurstâ árvunommâ kuulâi Ruotâ kunâgâs titteláid ive 1577 rääjist. +Stuorrâfurstâkodde uážui kuittâg haaldâtlii já staatâlii merhâšume eskin tast maŋa, ko Ruoššâ väldidij eennâm Suomâ suá��ist iivij 1808-1809. +Stuorrâfurstâkodde šoodâi ive 1809 Porvoo staatâpeeivijn. +Stuorrâfurstâkode ollâárvusumos haldâšeijee, Suomâ stuorrâfurstâ, lâi Ruošâ kiäisár, já haldâšeijeesuuhhân lâi Romanov-suuhâ. +Suomâst kiäisár ovdâsteijen tooimâi kenraalkuvernöör, kii lâi stuorrâfurstâkode suátivievâ hovdâ. +Stuorrâfurstâkode seenaat vuáđudui ive 1816. +Stuorrâfurstâkode historjá juáhás kuulmâ muudon. +Vistig lâi iivij 1809-1855 hiđes ekonomâlii ovdánem paje. +Nube muddoost iivij 1856-1889 ráhtulâšvuotâ já ekonomia nanosmii, politiik já kulttuur ovdánii já jiešhaldâšem vijđánij. +Kuálmádin lijjii iivij 1889-1916 Ruošâ assimilaatiopolitiik pajeh. +Suomâ stuorrâfurstâkodde lopâttui, ko Suomâ šoodâi jiečânâssân ive 1917. +Ruošâ kiäisárkodde. +Ruošâ kiäisárkodde (, "Rossijskaja Imperija") lâi Euroop nuorttâoosijn Beringmeerân ulâttâm kiäisárkodde iivij 1721-1917. +Tot šoodâi Piättâr Stuorrâ ääigi, ko Ruoššâ vijđánij Baltiast Kuálhismeerân, já lopâttui ive 1917 kuovâmáánu vääldikoomeetmist, kuás kiäisár Nikolai II kaartâi luoppâđ vääldist. +Porvoo staatâpeeivih. +Emanuel Thelning "Porvoon valtiopäivien avajaiset 1809" +Porvoo staatâpeeivih tâi eennâmpeeivih lijjii Porvoost njuhčâmáánust 1809 kiäisár Aleksander I miärádâsâst uárnejum Suomâ siäđui ovdâsteijei čuákkim. +Staatâpeeivijn siäđuh vuornuu oskolâšvuođâ kiäisárin. +Suomâ siäiludij Ruotâ vääldi áigásijd laavâid, oskolduv já sierânâsvuoigâdvuođâid. +Suomâ uážui jieijâs sierânâshaldâttuv já šoodâi Ruošâ autonomisâžžân stuorrâfurstâkodden, mon stuorrâfurstâ lâi Ruošâ kiäisár. +Čuávuvááh staatâpeeivih uárnejuvvojii eskin ive 1863, kuás kiäisár Aleksander II kočoi siäđuid Helsig staatâpeivijd. +Suomâ suáti. +Helene Schjerfbeck "Haavoittunut soturi hangella" +Suomâ suáti lâi Ruošâ já Ruotâ koskâsâš suáti iivij 1808-1809. +Suáđi suijân lâi Ruošâ já Ranska koskâsâš Tilsit sopâmuš, mon mield Ruoššâ poođij väldidiđ Suomâ. +Suáđi čuávumuššân Ruotâ nuorttâuásih ađai Suomâ kuávluh šoddii Ruošâ kiäisárkode jiešhaaldâtlâš uássin, mon nommâ lâi Suomâ stuorrâfurstâkodde. +Suáđi ääigi jammii suulân 10 000 ryeššilâš suáldáttid já suulân 7 000 ruátálâš suáldáttid, kiäin suulân peeli lijjii vuálgus Suomâst. +Lagonegro. +Lagonegro lii kaavpug Italiast, Basilicata kuávlust. +Lagonegrost ääsih 5 036 olmožid. +Ton vijdodâh lii 113,07 km², já alodâh 666 m. Lagonegro naaburkieldah láá Casalbuono, Casaletto Spartano, Lauria, Moliterno, Montesano sulla Marcellana, Nemoli, Rivello já Tortorella. +Lagonegrost šoodâi kaavpug ive 1953. +Casale Serino, Cervaro, Farno, Fecìla, Fortino, Malpignata, Pennarone já Strette. +Sämirääđi saavâjođetteijee. +Queen. +Queen lii ive 1970 vuáđudum eŋlandlâš rockjuávkku. +Juávhu klassiklâš čuojâtteijeeh lijjii Freddie Mercury (laavlâ, piano, kuoskâttâhčuojânâsah), Brian May (kiitaar), Roger Taylor (ruumbuh) já John Deacon (bassokiitaar). +Mercury jaamij skammâmáánust 1991 AIDS:ân, mon maŋa juávhu toimâ kiäppánij. +Maŋeláá meid Deacon jooskâi čuojâtmist juávhust. +2000-lovvoost juávhust láá lamaš turneeh Paul Rodgersáin já Adam Lambertáin. +Queen lii kočodum stadionrock, glam rock já progressiivisâš rock oovdâstjotten. +Queen vaikuttij ennuv meid lussâdub rock já heavy metal ovdánmân. +Juávkku lii almostittâm 16 studioalbum, já tot lii vuábdám aalmugijkoskâsávt 300 miljovn pittád. +Queen tobdosumoseh pitáh láá ovdâmerkkân "Bohemian Rhapsody", "Somebody to Love", "We Will Rock You", "We Are the Champions", "Don't Stop Me Now", "Another One Bites the Dust", "Radio Ga Ga", "I Want to Break Free", "I Want It All" já "The Show Must Go On". +Maratea. +Maratea lii kaavpug Italiast, Basilicata kuávlust. +Marateast ääsih 4 867 olmožid. +Ton vijdodâh lii 67,84 km², já alodâh 300 m. Maratea naaburkieldah láá Rivello, Sapri, Tortora já Trecchina. +Maratea lii Basilicata kuávlu áinoo kieldâ Tyrrhenameerâ riddoost. +Marateast šoodâi kaavpug ive 1990. +Acquafredda, Brefaro, Castrocucco, Cersuta, Fiumicello-Santavenere, Marina, Massa, Porto já Santa Caterina. +Marsico Nuovo. +Marsico Nuovo lii kaavpug Italiast, Basilicata kuávlust. +Lagonegrost ääsih 3 953 olmožid. +Ton vijdodâh lii 100,97 km², já alodâh 865 m. Marsico Nuovo naaburkieldah láá Abriola, Brienza, Calvello, Marsicovetere, Padula, Paterno, Sala Consilina já Sasso di Castalda. +Marsico Nuovost šoodâi kaavpug ive 2021. +Pergola, San Vito, Zaccaniello, Masseria Sassano, Niglio, Polenta, Vallone Melaggine, Tempa Cappitelli, Decolla, Occhio, Carrara, Circine, Fontanelle, Campo di Lupo, Orto del Conte, San Felice, Mandarese, Tempa Carnevale, Foresta dei Morti, Galaino, Scarpano, Sant'Elia, Camporeale, Scruppo, Calabritto, Cognone, Mastro Vitilli, Santa Maria, Santino, Capo d'Acqua, San Giovanni, Cappuccini, Cerbaia, Fontane Capano, Acqua Solfata já Pagliarone. +Pauliina Feodoroff. +Pauliina Feodoroff (š. +1977, Aanaar) lii nuorttâlâš elleekove- já teatterstivrejeijee, kietâčällee já luándusuojâleijee. +Sun meid tooimâi Sämirääđi saavâjođetteijen iivij 2007-2008. +18-ihásâžžân Feodoroff uusâi Teatterollâškoovlâ stivrim já dramaturgia instituutân luuhâđ stivrejeijen já ive 2002 sun valmâštui tobbeen. +Valmâštum maŋa Feodoroff čaalij já stivrij maaŋgâid dokumentelleekuuvijd. +Ive 2007 sun finnij "Kritiikin Kannukset" -palhâšume suu čäällim já stivrim kuhes elleekooveest "Non Profit". +Elleekove vuosâeehid lâi Skammâkoveh-elleekovefestivaalist Anarist uđđâivemáánu 28. peeivi 2007. +"Non Profit" elleekove budjet lâi paijeel 20 000 eurod, mii lâi joba Suomâst-uv mittokaavast epitáválâš ucce. +Pyevtittemproosees piištij love ihheed. +Ive 2009 aalgâst Feodoroff oovtâst Milja Sarkolain nomâttui Teatteri Takomo taiđâlâš hovdân. +Avigliano. +Avigliano lii kaavpug Italiast, Basilicata kuávlust. +Aviglianost ääsih 10 707 olmožid. +Ton vijdodâh lii 85,48 km², já alodâh 867 m. Avigliano naaburkieldah láá Atella, Bella, Filiano, Forenza, Pietragalla, Potenza já Ruoti. +Aviglianost šoodâi kaavpug ive 1991. +Badia, Bancone di Sopra, Bancone di Sotto, Bruciate di Sopra, Bruciate di Sotto, Bufolaria (teikâ Bufalaria), Canarra, Canestrelle, Carpinelli, Cascia, Castel Lagopesole, Cerza Montanara, Chicone, Ciccolecchia, Contrada Cefalo, Frusci, Gallicchio, Gianturco di Sant'Angelo, Giardiniera Inferiore, Giardiniera Superiore, Lacciola, Lazzi e Spilli, Limitone, Masi, Masseria Bozzelli, Masseria Nardella, Mezzomiero, Miracolo, Moccaro, Montemarcone Alto, Montemarcone Basso, Pantani, Paoladoce, Patacca, Piano del Conte, Piano del Lago, Possidente, Riseca Don Ciccio, Salinas, Sant'Angelo, Sarachelle, Sarnelli, Sassano, Serra Ventaruli, Stagliuozzo já Torretta. +Rionero in Vulture. +Rionero in Vulture lii kaavpug Italiast, Basilicata kuávlust. +Rionero in Vulturest ääsih 12 664 olmožid. +Ton vijdodâh lii 53,52 km², já alodâh 656 m. Rionero in Vulture naaburkieldah láá Aquilonia, Atella, Barile, Calitri, Melfi, Rapolla já Ripacandida. +Rionero in Vulturest šoodâi kaavpug ive 1971. +Acerenza. +Acerenza lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Acerenzast ääsih 2 201 olmožid. +Ton vijdodâh lii 77,64 km², já alodâh 833 m. Acerenza naaburkieldah láá Cancellara, Forenza, Genzano di Lucania, Oppido Lucano, Palazzo San Gervasio já Pietragalla. +Albano di Lucania. +Albano di Lucania lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Albano di Lucaniast ääsih 1 357 olmožid. +Ton vijdodâh lii 55,87 km², já alodâh 899 m. Albano di Lucania naaburkieldah láá Brindisi Montagna, Calciano, Campomaggiore, Castelmezzano, Pietrapertosa, San Chirico Nuovo, Tolve, Tricarico, Trivigno já Vaglio Basilicata. +Anzi. +Anzi lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Anzist ääsih 1 574 olmožid. +Ton vijdodâh lii 77,10 km², já alodâh 1 008 m. Anzi naaburkieldah láá Abriola, Brindisi Montagna, Calvello, Castelmezzano, Laurenzana, Pignola, Potenza já Trivigno. +Muorâkuáráttâh. +Muorâkuáráttâh ("Picoides tridactylus") lii čaašnij čeerdân kullee lodde. +Muorâkuáráttâh lii 21,5-24 cm kukkosâš čäšni, mii tiäddá 60-85 g. Orráás já nuorâ lode uáivičokke lii fiskâd, mudoi lodde lii čapis- já vielgiskirjáá. +Nubenáál ko eres čaašnijn, muorâkuáráttuvvâst láá tuše kulmâ jyelgisuormâ. +Muorâkuáráttuv jienâ lii joskis "kjik". +Kiihâmääigi tot rummut muorâ. +Muorâkuáráttâh lii Euroop, Aasia já Tave-Amerik kuácceevuovdij lodde. +Suomâst tot iälá ubâ enâmist, mut lii härvinub puoh tavemus oosijn. +Muorâkuáráttâh lii puáris vuovdij lodde já tondiet ton nääli lii kiäppánâm Maadâ-Suomâst, kost stuárráámus uási vuovdijn láá nuorah meccituálu tiet. +Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 20 000-30 000 paarrâd. +Muorâkuáráttâh lii päikkilodde, mut motomin tot vaajâld uánihis maađhijd čohčuv. +Muorâkuáráttâh mannee vyesimáánust 3-6 mane. +Niŋálâs já ores läälih moonijd 11 peivid. +Uđâgááh kirdeleh 22-25 peeivi ahasâžžân. +Muorâkuáráttâh porá tiivrijd já toi kiivsâid, maid tot ocá puuhijn. +Čääšnih. +Čääšnih ("Picidae") láá čäšniluudij laahkon kullee loddečerdâ. +Čääšnih eelih masa ubâ Enâmist, eereeb Madagaskarist já Kuálhismeerâ nuorttâoosijn. +Ohtsis 210 šlaaijâd kuleh taan čeerdân. +Paaccâhčäšni. +Paaccâhčäšni ("Dendrocopos major") lii čaašnij čeerdân kullee lodde. +Tot lii Suomâ almosumos čäšnišlaajâ. +Paaccâhčäšni lii čapisvielgis, 23-26 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 70-105 g. Ton pottâš vyelipeeli lii ruopsâd, mudoi čuávjipeeli lii kuovgâd. +Orráás niske já nuorâ lode uáivičokke láá ruopsâdeh, niŋálâs uáivi lii ollásávt čappâd. +Paaccâhčääšni jienâ lii jienniis "kjik" já tot meid rummut muorâid. +Paaccâhčäšni iälá Euroopâst, Aasiast já Tave-Afrikâst. +Suomâst tot iälá puohlágán vuovdijn, mut mákkoo pyeremusávt čuovâdis vuovdijn. +Eresnáál ko iänááš čääšnih, paaccâhčäšni ij veltihánnáá taarbâš puuhijd já piergee tondiet meid nuorâ vuovdijn. +Paaccâhčäšni kiävttá tälviv kuácceemuorâi paaccâhij siemânijd ravâdâssân, ige tondiet iälá ordârääji paajaabeln. +Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 300 000-700 000 paarrâd. +Paaccâhčäšni lii päikkilodde, mut motomin tot vaajâld čohčâkeesi já čohčuv. +Paaccâhčäšni mannee vyesimáánust 4-7 manneed. +Niŋálâs já ores läälih moonijd 10-12 peivid. +Uđâgááh kirdeleh 20-25 peeivi ahasâžžân. +Paaccâhčäšni porá tiivrijd já motomin luudij moonijd tâi uđâgáid. +Tälviv tot porá paaccâhij siemânijd já iälá meid loddeluovdijn. +Uccâčäšni. +Uccâčäšni ("Dendrocopos minor") lii čaašnij čeerdân kullee lodde. +Tot lii Suomâ ucemus čäšni. +Uccâčäšni lii uceslágán, varbusii matsâš čäšni. +Tot lii 14-16,5 cm kukke já tiäddá 20-28 g. Ton selgipeeli lii čapis- já vielgiskirjáá já čuávji lii kuovgâd. +Orásist lii ruopsis uáivičokke. +Uccâčääšni koččomjienâ lii uánihis "git". +Tot meid rummut muorâid. +Uccâčäšni lii Euroop já Aasia lostâvuovdij lodde. +Suomâst tot iälá iänáážin eennâm maadâ- já koskâoosijn, mut tot kávnoo pááihui meid Säämist. +Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 4 000-7 000 paarrâd. +Uccâčäšni lii päikkilodde, mut motomin tot vaajâld čohčâ-roovvâdmáánust. +Uccâčäšni piervâld táválávt pookán. +Niŋálâs mannee vyesimáánust 4-8 manneed. +Niŋálâs já ores läälih moonijd 13-14 peivid. +Uđâgááh kirdeleh 19-21 peeivi ahasâžžân. +Uccâčäšni porá tiivrijd já toi kiivsâid, maid tot ocá puuhijn. +Paaccâhčääšnih. +Paaccâhčääšnih láá čaašnij čeerdân kullee loddesuuhâ. +Kierâš (lodde). +Kierâš ("Dryocopus martius") lii čaašnij čeerdân kullee lodde. +Kierâš lii vuorâččâs matsâš stuorrâ čäšni. +Tot lii 40-46 cm kukke já tiäddá 285-385 g. Orráás uáivičokke já niŋálâs niske láá ruopsâdeh, jyelgih láá ránáseh já mudoi kierâš lii ollásávt čappâd. +Ton kirdemjienâ lii jienniis "kry kry kry kry" tâi kuhes "kliii". +Kierâš iälá Euroop já Aasia vuovdijn. +Kierâš mákkoo pyeremusávt peeci- já siähálâsvuovdijn. +Suomâst tot kávnoo masa ubâ enâmist, eereeb puoh tavemus oosijn. +Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 30 000-50 000 paarrâd. +Kierâš piervâld stuorrâ muorân, táválávt supán tâi piäcán. +Niŋálâs mannee cuáŋuimáánust 3-6 mane. +Niŋálâs já ores läälih moonijd 12-14 peivid. +Uđâgááh kirdeleh 24-28 peeivi ahasâžžân. +Kierâš porá čielgitävtittes elleid. +Mielâsumos ravâdâssân láá hiävuškuuđhah, maid tot ocá čuoldâin já meid ellee muorâin. +Čäšnilodeh. +Čäšnilodeh ("Piciformes") láá luudij lahko. +Kuttâ čeerdâ já suullân 450 šlaaijâd kuleh taan laahkon. +Čäšnilodeh eelih masa ubâ Enâmist, eereeb Australiast. +Armento. +Armento lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Anzist ääsih 575 olmožid. +Ton vijdodâh lii 58,98 km², já alodâh 710 m. Armento naaburkieldah láá Corleto Perticara, Gallicchio, Guardia Perticara, Montemurro, San Chirico Raparo já San Martino d'Agri. +Aalmugijkoskâsâš transulmui muštopeivi. +Aalmugijkoskâsâš transulmui muštopeivi lii aalmugijkoskâsâš muštopeivi, mii lii viettejum jyehi ive skammâmáánu 20. ive 1999 rääjist. +Muštopeeivi muštojeh tagareh transulmuuh, kiäh surmâšuvvii tondiet, ko sij kullii suhâpeliucceeblovvoid. +Ton lasseen muštopeeivi viggeh kiddiđ huámmášume transfobian já lasettiđ tiäđulâšvuođâ tast. +Maaŋgâ saajeest uárnejuvvojeh muštotilálâšvuođah, moi uásálisteeh cokkiitteh kinttâlijd jämmei mušton, já ovdebáá ive muštotilálâšvuođâ maŋa sormedum transulmui noomah távjá lohhojeh jiänusân. +Suomâst muštopeivi lii viettejum aainâs-uv Helsigist, Lahtist, Mikkelist já Tuurkust. +Helsigist peeivi muštotilálâšvuotâ lii uási ive 1993 rääjist uárnejum olmoošvuoigâdvuotâ- já kulttuurtábáhtusâst TransHelsinkist. +Atella. +Atella lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Atellast ääsih 3 716 olmožid. +Ton vijdodâh lii 88,48 km², já alodâh 512 m. Atella naaburkieldah láá Avigliano, Bella, Calitri, Filiano, Rionero in Vulture, Ripacandida, Ruvo del Monte já San Fele. +Monticchio Laghi, Montesirico, Sant'Andrea já Sant'Ilario. +Freddie Mercury. +Freddie Mercury (šoddâmnommâ Farrokh Bulsara, gužaratkielân ફ્રારુક બુલ્સારા‌) () lâi eŋlandlii rock-juávhu Queen lávloo, laavlârähtee já pianist. +Mercury šoodâi Sansibar suollust Nuorttâ-Afrikâst parsiperrui. +Sun algâttij lávlookarrieeris Eŋlandist ive 1969. +Mercury tooimâi Queen solistin já pianistin iivij 1970-1991 jämimis räi. +Sun almostitij 1980-lovvoost meid kyehti sooloalbum já muáddi single. +Mercury kulostui pyere lávdástâllâmstijlâstis já fiijnâ jienâstis, já sun lii maŋgii kočodum ohtân rock stuárráámuin lávloin. +Meid suu pianočuojâttemtááiđuh láá oonnum áárvust. +Balvano. +Balvano lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Balvanost ääsih 1 754 olmožid. +Ton vijdodâh lii 42,15 km², já alodâh 425 m. Balvano naaburkieldah láá Baragiano, Bella, Muro Lucano, Picerno, Ricigliano, Romagnano al Monte já Vietri di Potenza. +Let's Dance. +Let's Dance lii eŋlandlâš musikkár David Bowie 15. studioalbum já kávpálávt enâmustáá miänástum album. +Albumist vuobdii ive 2005 räi paijeel 10 miljovn pittád. +Tot pajanij listokiäčán ovdâmerkkân Britanniast, Taažâst, Ruotâst sehe Suomâst, kost tot lâi listo keejist joba 16 okkod. +Album lii kritisistum ton kávpálâšvuođâ tiet. +Meid albumist valdum singleh miänástuvvii pyereest. +Nommâpittá lâi Britanniast listokeejist já pitáh "Modern Love" sehe "China Girl" listo nubben. +Puoh pittáid lii nuotâstâm já sannim David Bowie, jis ij mainâstuu eresnáál. +Low. +Low lii eŋlandlâš musikkár David Bowie 11. studioalbum. +Viestâr-Berlinân varrim Bowie raahtij album oovtâstpargoost Roxy Music -juávhust kulostum Brian Enoin. +Puáđusin lâi keččâlâddâmvuálásâš ambient- já krautrock-vaikuttâsâš album, mast syntetisaattor lâi tergâdis uási. +"Low" algâttij Bowie nuuvt kočodum Berlin-trilogia, moos kuleh meid suu kyehti čuávuváá album ""Heroes"" (1977) já "Lodger". +"Low" lokkekove já nommâ čujotteh toos, ete Bowie irâttij toollâđ "vyeligis proofiil". +Veik kritikkáreh valdii album vuástá ruossâlávt, tom aneh tááláá ääigi áárvust uáli ennuv. +Ive 2003 "Rolling Stone" -lostâ valjij tom "500 Greatest Albums of All Time" -listoos sajan 249. +"Pitchfork"-lostâ vuod valjij tom 1970-lovo pyeremus albumin. +Album lii oonnum almolávt ohtân Bowie pyeremuin albumijn, já meid Bowie jieš oonij tom ohtân karrieeris pyeremuin albumijn. +"Low" ij kuittâggin miänástum kávpálávt nuuvt pyereest ko ovdebeh albumeh. +Album tobdosumos pittá lii "Sound and Vision", mii pajanij Britannia singlelisto kuálmádân. +Nubbe single "Be My Wife" ij miänástum kávpálávt ijge tot pajanâm ollágin Britannia singleliiston. +Jienâttem. +Album vuolgâsaijeen lijjii nuotâstâsah, moh lijjii tárguttâssân leđe "The Man Who Fell to Earth" -elleekove soundtrackist. +Äigiraajij tiet elleekove pyevtitteijeeh kuittâg-uv pálkkááttii musikkár John Phillips muusik nuotâsteijen. +Maŋeláá elleekove stivrejeijee Nicolas Roeg pahudij, ete "Low" muusik ličij sooppâm tievâslávt toos. +Bowie lâi kiddiistum uđđâ elektronisâš muusikist, já "Low" stiijlâst láá ennuv saksalâš krautrock jiešvuođah. +Jienâttem aalgâst ij lamaš vala visesvuotâ pitái almostitmist, mut Bowie halijdij algâalgâlávt tuše keččâliđ uđđâ aašijd ovdil čuávuváá "virgálâš" album. +Ko jienâtmeh lijjii masa valmâšeh, te pyevtitteijee Tony Visconti adelij materiaal vuossâmuu versio Bowien, kii hiäiluttij kasseet moovtâ já eeđâi "Mist lii album! +"Muoi vuáváim systeemijd, moiguin mun ovdâmerkkân čuojâttim pianouási já luoštim talle regulaattorijd vuálus, kuás kullojii tuše ruumbuh, já Eno tieđij tuše nuottâšlaajâ. +Talle sun čuojâttij mottoom eres čuojânâs nuuvt, ete sun ij kuullâm maid mun čuojâttim, mut sun kuittâg tieđij nuottâšlaajâ. +Tast maŋa muoi čuojâttáim vuáruluvâi nuuvt, ete kuábáškin ij tiättám maid nubbe čuojâttij, já peeivi loopâst muoi luptijm puoh já kuldâláim maid muoi láim finnim ááigán." +Bowie já Eno oovtâstpargo tiet ritmâkitarist Carlos Alomar roolâ ij lamaš innig nuuvt tehálâš ko kyevti oovdeb album rähtimist. +Alomar lâi áámmátmusikkárin luuhâm muusik teoria, já sust lijjii vädisvuođah tuhhiittiđ Eno epitáválijd vuovijd. +Jienâlávt albumân enâmustáá vaikuttij kuittâg-uv pyevtitteijee Tony Visconti. +Sun lâi ovdâsvástádâsâst ovdâmerkkân album rumbujienâin, moh láá kočodum spiekâstâhlâžžân, brutaalin já meekaanlâžžân. +Visconti raahtij efekt Harmonizer-mašináin, mon vievâst puovtij stelliđ nuottâaloduv, veik ij muttám liävtu. +Puáđus lii oonnum joba vääldikomettemlâžžân. +Tom puáhtá kuullâđ pittáin "Speed of Life", "Breaking Glass" já "Sound and Vision". +Eno vuod puovtij studion EMS-syntetisaattoris, mast iä lamaš ollágin kuoskâttuvah, mut tuše suábbi, moin puovtij rähtiđ jienâefektijd. +Studiost kiävttojii meid eres kuoskâttâsčuojânâsah, tego Bowie Chamberlin. +Barile. +Barile lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Barilest ääsih 2 638 olmožid. +Ton vijdodâh lii 24,13 km², já alodâh 664 m. Barile naaburkieldah láá Ginestra, Rapolla, Rionero in Vulture, Ripacandida já Venosa. +Vuorâččâs. +Vuorâččâs ("Corvus corone cornix") lii lodde, mii iälá távjá olmoošaassâm aldavuođâst. +Vuorâččâs lii čapis- já räniskirjáás, 44-51 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 410-675 g. Ton suájákejij koskâ lii 84-100 cm. +Vuorâččâs jienâ lii jienniis ruŋkestem. +Vuorâččâs iäl�� Euroop já Aasia kuávluin. +Suomâst tot iälá maaŋgâlágán pirrâsijn ubâ enâmist já pessee maŋgii olmoošaassâm alda, mut meid meccikuávlui jeegijn já vuovdijn. +Suomâ nääli lii áárvu mield 160 000-230 0000 paarrâd. +Uási vuorâččâsâin tálvástâleh Suomâst, mut uási värrejeh čohčuv Maadâ-Ruotân já Tavemeerâ kuávlu enâmáid. +Čohčâvarrim lii roovvâd-skammâmáánust já kiđđâvarrim njuhčâ-cuáŋuimáánust. +Vuorâččâs piervâl lii muorâst 5-25 m aloduvvâst. +Niŋálâs mannee njuhčâ-cuáŋuimáánust 2-6 mane já láálá taid 17-21 peivid. +Uđâgááh vyelgih piervâlist 31-32 peeivi ahasâžžân. +Tavemeerâ. +Tavemeerâ lii Atlant väldimeerâ cuávis revnimeerâ, mii lii Brittilâš suollui já Euroop nannaam taveviestâroosij kooskâst. +Tavemeerâ riddostaatah láá Ovtâstum kunâgâskodde viestârpeln, Taažâ tavenuorttân, Ruotâ já Tanska nuorttân, Saksa já Vuáládâhenâmeh maadânuorttân sehe Belgia já Ranska mäddin. +Riddostaatah hárjutteh kuávlust vijđes ekonomâlii tooimâ, tego kuálástem já kyelišoddâdem, eennâmkaasu já eennâmoljo puuhâm sehe mađhâšem. +Tavemeerâ áldá kukkodâh tavveen máádás lii 960 kilomeetterid já kobdodâh viestârist nuortâs 580 kilomeetterid. +Meerâ vijđodâh lii suullân 575 000 neljihâškilomeetterid já oles saijaasvuotâ 54 000 kuđâhâškilomeetterid. +Čääsi koskâkieŋŋâlvuotâ lii tuše 94 meetterid, ko ovdâmerkkân Koskâmeerâ kieŋŋâlvuotâ lii koskâmiärálávt 1,5 kilomeetter. +Kieŋâlumos saje lii 700 meetterid Taažâ häävdist, mii lii jieŋâlâs Taažâ riddokuávlust. +Tavemeerâ lii liähmustielâsist. +Atlant merâvirdeh vaigutteh ennuv ton šoŋŋâdâhân. +Bella. +Bella lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Bellast ääsih 4 764 olmožid. +Ton vijdodâh lii 99,71 km², já alodâh 662 m. Bella naaburkieldah láá Atella, Avigliano, Balvano, Baragiano, Muro Lucano, Ruoti já San Fele. +Scalo Bella-Muro, Re Pupillo, San Cataldo já Sant'Antonio Casalini. +Eres aassum sajeh. +Bagni di San Cataldo, Braida, Carlotta, Case sparse, Castelluccio, Martiniglio, Pietra Scritta, Poggiolungo, San Cataldo Zippariello, Sant'Antonio Casalini Vecchio, Terre Nuove já Valle della Pietra. +Blackstar. +Blackstar (teikkâ tuše ★) lii eŋlandlâš musikkár David Bowie 25. já majemuš studioalbum. +Tom almostittii Bowie 69-šoddâmpeeivi uđđâivemáánu 8. peeivi 2016 kyehti peeivi ovdil suu jäämmim. +Puoh pittáid lii čáállám David Bowie, jis ij mainâstuu eresnáál. +Pedar Jalvi. +Pedar Jalvi ađai Lemehaš-Biehtár (š. Piera Klemetinpoika Helander,) lâi sämmilâš kirječällee. +Sun almostitij kirje sämikielân vuossâmužžân sämmilâžžân Suomâst. +Jalvi šoodâi cuáŋuimáánu 10. peeivi 1888 Ucjuuvâst Klemet Klemetinpoika já Biret (š. Jompan) Helander vuosâpärnin. +Sun juuđij asâttâhškoovlâ iivij 1897-1901 já valmâštui máttáátteijen Jyväskylä seminaarist ive 1915. +Valmâštum maŋa sun poorgâi máttáátteijen Savitaipalest, mut puáccái tuberkulosân já halijdij maccâđ páikkásis Ucjuuhân. +Sun kuittâg jaamij Anarist porgemáánu 8. peeivi 1916 tuše 28-ihásâžžân. +Jyväskylä seminaarist Jalvi uápásmui syemmilii aalmuglâšvuođâjurdui já kiäsuttui säämi aalmug historjást. +Jalvi, talle Piera Helander, molsoi noomâs Pekka Pohjansäden. +Suu vuossâmuš muštâlus "Lappalaisten joulunvietosta" almostui "Lasten Joulu" -kirjeest ive 1912 Pekka Pohjansäde -noomáin. +Sun toimâttij uáppeekode loostâ já ive 1914 almostitij vuossâmuu artikkâl Pedar Jalvi -noomáin. +Sun čaalij maaŋgâid artikkâlijd Jyväskylä kuávlu lostáid. +Kesiluámui ääigi Jalvi čoogij aalmugärbivyevi vistig Taivalkoskist já talle iivij 1913-1914 Säämist. +Samuli Aikio toimâttij taan materialist ive 1966 almostum kyevtkielâlii kirje "Sabmelažžai maidnasak ja muihtalusak / Lappalaisten satuja ja tarinoita". +Jalvi šoodâi Suomâ vuossâmužžân sämmilâžžân kirječällen, ko suu tiivtâid já muštâlusâid siskeldeijee "Muottačalmit" almostui ive 1915. +Kirje lii sämmilii kirjálâšvuođâ klassikko. +Kaija Anttonen já Vuokko Hirvonen (jurg. +já toim. +): "Pedar Jalvi: Lumihiutaleita ja pieniä pakinoita", 2017 +Jalvi +Brienza. +Brienza lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Brienzast ääsih 3 903 olmožid. +Ton vijdodâh lii 82,94 km², já alodâh 713 m. Brienza naaburkieldah láá Atena Lucana, Marsico Nuovo, Polla, Sala Consilina, Sant'Angelo Le Fratte, Sasso di Castalda já Satriano di Lucania. +Acqua dei Salici, Braide I, Braide II, Cesinale, Chiuse, Monte I, Monte II, Pozzi, Schiavi, Taverne já Visciglieta. +Isak Saba. +Isak Mikal (Mikkel) Saba ađai Sápp Issát () lâi sämmilâš máttáátteijee já politikkár. +Sun lâi pargeipiäláduv ovdâsteijee Taažâ Stuorrâtiggeest Finnmarkist 1907 rääjist 1912 räi. +Isak Saba lii tobdos tast, ete sun lii čáállám säämi aalmuglâšlavluu, "Säämi suuvâ lavluu" teevstâ. +Saba vaanhimeh láin Per Sabbasen já Britha Aikio. +Sunnust lijjii čiččâm párnážid, já Issát lâi nubben nuorâmus. +Suu eeči lâi kävppijâs, šiiveettuállee já kuálásteijee Uunjaargâ kieldâst. +Rippâškoovlâ maŋa Saba lâi mottoom ääigi kävppireŋgân Čäcisuollust. +Sun luvâškuođij máttáátteijen Tromssaast ive 1898 já poorgâi škoovlâ maŋa máttáátteijen Lebesby kieldâst, ovdâl ko sun vuolgij Kristianian (maŋeláá Oslo), kost sun čođâlditij koskâškoovlâ iskos ive 1900. +Ive 1905 Saba naajâi Marie Gunneva Holmáin. +Sunnui šoddii kulmâ párnáá Tormod, Egil já Dagmar. +Saba maacâi Uunjaargân ive 1905 já porgâškuođij máttáátteijen. +Uunjaargâst sun lâi mieldi kieldâpolitiikist Sosialistlii piäláduv ovdâsteijen. +Saba lâi jesânin kieldâstiivrâst, sajasâš saavâjođetteijen 1907 rääjist 1910 räi já saavâjođetteijen 1914 rääjist 1915 räi. +Sun lâi maŋgâ ive máttáátteijei ovdâsteijee škovlâstiivrâst. +Sun meid vuáđudij Uunjaargâ kuálásteijei- já pargeiseervi. +Roovvâdmáánust 1906 Saba väljejui Stuorrâtiigán Nuorttâ-Finnmark Sosialistlii piäláduv ovdâsteijen. +Sun lâi vuossâmuš sämmilâš ovdâsteijee Stuorrâtiggeest. +Sun čokkái Stuorrâtiggeest kiiđâ 1912 räi. +Saba peerâ varrij Várgáháid já sun tooimâi tobbeen máttáátteijen ive 1916 uđđâivemáánu rääjist. +Sun meid čoogij sämmilii aalmugärbivyevi, muštâlusâid já mainâsijd. +Sun čaalij äŋgirávt "Saǥai Muittalægje" -sämiloostân. +Taan aavisist meid almostui vuossâmuu tove Saba "Sámi soga lávlla" () cuáŋuimáánust 1906. +Isak Saba jaamij Várgáhijn kesimáánu 1. peeivi 1921 tuše 46-ihásâžžân. +Sun hävdidui Uunjaargân. +Uunjaargâ Pargeipiäládâh lii cegâttâm muštokeeđgi suu häävdi oolâ. +Isak Saba šoddâmpeivi skammâmáánu 15. lii lamaš Säämi liputtempeivi ive 1993 rääjist. +Saba +Sämitige saavâjođetteijee (Suomâ). +Suomâ sämitige saavâjođetteijee (já) lii sämitige hovdâ. +Sun joođeet sämitige pooliitlâš tooimâ já oovdâst Suomâst ässee sämmilijd sehe Suomâst ete olgoenâmijn. +COVID-19-pandemia ääigi sun lii meid jođettâm Sämitige spiekâstâhtiilij kiärgusvuotâjuávhu. +Valjimproosees. +Sämitiggeest adelum laavâ 11 § mield sämitigge väljee koskâvuođâstis saavâjođetteijee. +Valjim maŋa kalga almottiđ saavâjođetteijee noomâ riehtiministeriön. +Brindisi Montagna. +Brindisi Montagna lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Brindisi Montagnast ääsih 817 olmožid. +Ton vijdodâh lii 59,88 km², já alodâh 800 m. Brindisi Montagna naaburkieldah láá Albano di Lucania, Anzi, Potenza, Tricarico, Trivigno já Vaglio Basilicata. +Šleđgâmagneetlâš suonjârdem. +Šleđgâmagneetlâš suonjârdem lii šleđgâ- já magneetkiedij sporijdem, mii tábáhtuvá jerdust suonjârdem sundán. +Šleđgâmagneetlâš suonjârdem sirdeečalmaaš lii massattemes footoon, já suonjârdem ovdán kuárusvuođâst čuovâliävttoin (s. 300 000 000 m/s). +Suonjârdem energia lii njuolgist viärdálâš ton távjudâhân já jorgolávt viärdálâš ton párukukkodâhân. +Távjudâh muštâl suonjârdem poojij ('páárui') meeri äigiohtâduvvâst. +mast "v" lii pááru ovdánemliähtu (m/s) já "f" távjudâh (Hz). +Kuárusvuođâst ovdánemliähtu lii čuovâliähtu, mut koskâamnâsist liähtu kiäppán, mii toovât meid párukukkoduv kiäppánem. +mast "h" lii Planck staađâ, "c" čuovâliähtu já "λ" párukukkodâh. +Šleđgâmagneetlâš spektri juáhhoo suonjârdem párukukkoduv mieldi čuávuvávt kuhemuu párukukkoduvâst uánihumosân: radiopááruh, mikropááruh, infraruopsissuonjârdem, čuovâ, ultravioletsuonjârdem, röntgensuonjârdem já gammasuonjârdem. +Calvello. +Calvello lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Calvellost ääsih 1 772 olmožid. +Ton vijdodâh lii 106,40 km², já alodâh 730 m. Calvello naaburkieldah láá Abriola, Anzi, Laurenzana, Marsico Nuovo, Marsicovetere já Viggiano. +Calvera. +Calvera lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Calverast ääsih 358 olmožid. +Ton vijdodâh lii 16,01 km², já alodâh 630 m. Calvera naaburkieldah láá Carbone, Castronuovo di Sant'Andrea, San Chirico Raparo já Teana. +Markkân lasseen Calvera kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Vallina. +Trecchina. +Trecchina lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Trecchinast ääsih 1 996 olmožid. +Ton vijdodâh lii 38,19 km², já alodâh 500 m. Trecchina naaburkieldah láá Maratea, Lauria, Rivello, Nemoli já Tortora. +Bolago, Camporotondo, Colla, Foresta, Maurino, Parrùtta, Piano dei Peri, Pietra, Pietramorta, Ronzino, Santiquaranta, Scaloni já Starsia. +Picerno. +Picerno lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Picernost ääsih 5 648 olmožid. +Ton vijdodâh lii 78,51 km², já alodâh 721 m. Picerno naaburkieldah láá Balvano, Baragiano, Potenza, Ruoti, Savoia di Lucania, Tito já Vietri di Potenza. +Kähtee. +Kähtee ađai kakkârâs ("Gavia stellata") lii tuhtuuluudij laahkon kullee lodde. +Kähtee lii 55-67 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 1,3-2 kg. +Tot lii tuhtuuluudij lahko ucemus lodde. +Ton selgipeeli lii tevkisruškâd já čuávji vielgâd. +Uáivi lii räänis já čuudâ ruopsisruškâd. +Kähtee kirdemjienâ lii jienniis "ka-ka-ka-kaa-ka-ka" -párgum. +Kähtee lii Euroop, Aasia já Tave-Amerik taveoosij lodde. +Euroopâst tot iälá Ruošâ, Tave-enâmij já Brittilâš suollui kuávluin. +Suomâst tot pessee ubâ enâmist, eereeb Åland eennâmkoddeest, mut nääli lii kiäppánâm. +Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 750-1 500 paarrâd. +Kähtee pessee táválávt uccâ meccijaavrij riddoin. +Tot värree čohčuv tálvástâllâđ Tavemeerâ kuávlun já máccá Suomân tállán ko jieŋah suddeh. +Aanaar já Ucjuuhâ kuleh kähtee pyeremui tiettumkuávlui juávkun Suomâst. +Kähtee kávnoo-uv 43 päikkinoomâst Aanaar kuávlust. +Kähtee mannee vyesimáánust 2-3 mane. +Niŋálâs já ores läälih moonijd 24-29 peivid. +Uđâgááh kirdeleh kuuđâ oho ahasâžžân. +Kähtee porá uccâ kuolijd, tego siergijd já vuáskunijd, sehe rapu- já šlieddâelleid. +Tuhtuu. +Tuhtuu ("Gavia arctica") lii tuhtuuluudij laahkon kullee loddešlaajâ. +Tuhtuu lii mottoom verd stuárráb lodde ko siämmáá suuhân kullee kähtee. +Tot lii 63-75 cm kukke já tiäddá 2-3,2 kg. +Suájákeejij koskâ lii 100-127 cm. +Tuhtuu tevkis seelgist láá vielgis ruuvdukovoseh. +Ton niske já uáivi láá tevkisránáseh já čuudâ lii čappâd. +Čuávjipeeli lii vielgâd. +Čuddust já ertpeelijn láá tevkis já kuovgis sárgáh. +Tuhtuu tobdosumos jienâ lii jienniis "kuik-koo" -párgum. +Tuhtuu lii Euroop já Aasia taveoosij lodde. +Euroopâst tot pessee Ruošâst, Tave-enâmijn, Skotlandist, Vielgis-Ruošâst já Baltia kuávlust. +Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 10 000 paarrâd. +Tuhtuu pessee meccijaavrijn ubâ enâmist. +Tot värree porgemáánu rääjist tálvástâllâđ Čapismeerâ já Koskâmeerâ kuávluin já máccá Suomân cuáŋuimáánu rääjist. +Tuhtuu mannee vyesimáánust táválávt kyehti mane. +Niŋálâs já ores läälih moonijd 27-32 peivid. +Uđâgááh kirdeleh kyevti mánuppaje ahasâžžân. +Tuhtuu porá kuolijd, tego vuáskunijd, siergijd já keđgisiimpuid, sehe rapu- já šlieddâelleid. +Spinoso. +Spinoso lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Spinosost ääsih 1 372 olmožid. +Ton vijdodâh lii 38,18 km², já alodâh 649 m. Spinoso naaburkieldah láá Castelsaraceno, Grumento Nova, Montemurro, San Chirico Raparo, San Martino d'Agri já Sarconi. +Suomâ ovdâskoddevaaljah. +Suomâ ovdâskoddevaaljâin väljejuvvojeh Suomâ ovdâskoodán 200 aalmugovdâsteijed. +Puoh 18 ihheed tiävdám Suomâ aalmugjesânijn lii jienâstemvuoigâdvuotâ. +Ovdâsteijeeh väljejuvvojeh valjâpirrâduvâi valjâlittoin koskâvuođâlii valjâvyevi mield. +Alemus valjâvirgeomâhâš lii vuoigâdvuotâministeriö. +Tááláš valjâlaahâ lii lamaš vyeimist ive 1998 rääjist. +Ovdâskoddevaaljah uárnejuvvojeh jyehi niäljád ive cuáŋuimáánu kuálmád pasepeeivi. +Jis ovdâskodde pieđgân tolebáá, te tuállojeh uđđâ vaaljah. +Vuossâmuuh ovdâskoddevaaljah uárnejuvvojii njuhčâmáánust 1907 já ovdebááh ovdâskoddevaaljah cuáŋuimáánust 2019. +Valjâtohálâšvuotâ. +Suomâ vuáđulaavâ 27 § mield vááijuvváldáliih iä uážu riemmâđ iävtukkâssân ovdâskoddevaaljâin. +Rapolla. +Rapolla lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Rapollast ääsih 4 185 olmožid. +Ton vijdodâh lii 29,87 km², já alodâh 450 m. Rapolla naaburkieldah láá Barile, Lavello, Melfi, Rionero in Vulture já Venosa. +Billie Eilish. +Billie Eilish Pirate Baird O'Connell (š. juovlâmáánu 18. peeivi 2001, Los Angeles, Kalifornia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš lávloo já laavlârähtee. +Suu vuossâmuš skiärru "When We All Fall Asleep, Where Do We Go?" +almostui ive 2019 já tot pajanij listokiäčán 21 enâmist, ovdâmerkkân Ovtâstum staatâin, Ovtâstum kunâgâskoddeest já Suomâst. +Ive 2020 Eilish vuoitij vittâ Grammy-palhâšume, ovdâmerkkân ive skiäru, ive lavluu já pyeremuu uđđâ artist palhâšuumijd. +Eilish lii nuorâmus olmooš já vuossâmuš nissoon, kii lii vuáittám siämmáá ive puoh nelji tergâdumos Grammy-palhâšume. +Eilish šoodâi Highland Parkist, Los Angelesist. +Suu vaanhimeh, Maggie Baird já Patrick O'Connel, lává kuohtuuh čaittâleijeeh já musikkáreh. +Suu stuorrâviljâ Finneas O'Connell lii meid tobdos musikkárin. +Pärnin Eilish láávlui kirho lávlumjuávhust já tánssái. +11-ihásâžžân sun čäliškuođij jieijâs lavluid. +Suu vuossâmuu olmâ pitá nommâ lâi "Fingers Crossed". +Eilish almostitij oovtâst viljâs Finneas O'Connelláin "She's Broken" já "Fingers Crossed" -pittáid SoundCloud-palvâlusâst ive 2015 porge-čohčâmáánust. +Siämmáá ive skammâmáánust suoi almostitijn tobbeen meid "Ocean Eyes" -pitá, mast šoodâi jotelávt miänástus. +Tot almostui YouTubest njuhčâmáánust 2016, já ive 2021 juovlâmáánust tom lijjii keččâm jo paijeel 380 miljovn kerdid. +Čuávuváá pitá "Six Feet Under" Eilish almostitij SoundCloudist ive 2016 kesimáánust. +Tot almostui singlen siämmáá ive skammâmáánust. +Ive 2017 ääigi Eilish almostitij maaŋgâid pittáid, tego "Bellyache" já "Bored". +Suu vuossâmuš EP-skiärru "Don't Smile at Me" almostui porgemáánust 2017. +Roovvâdmáánust 2017 Apple nomâttij Eilish Apple Music UpNext -artistin. +Cuáŋuimáánust 2018 Eilish almostitij "Lovely"-pitá oovtâst Khalidáin. +Eilish almostitij siämmáá ive meid pittáid "Bitches Broken Hearts", "You Should See Me in a Crown" já "When the Party's Over". +Singleh "Lovely", "You Should See Me In a Crown" já "When the Party's Over" pajanii Billboard Hot 100 -liiston. +2019-2020: When We All Fall Asleep, Where Do We Go? +Ive 2019 uđđâivemáánust Eilish almostitij "When I Was Older" -pitá. +Uđđâivemáánu loopâst sun almottij, ete suu vuossâmuš skiärru "When We All Fall Asleep, Where Do We Go?" +almostuvá njuhčâmáánu 29. peeivi 2019. +Skiäru single "Bad Boy" pajanij listokiäčán 15 enâmist. +Eilish vuoitij pittáin kyehti Grammy-palhâšume uđđâivemáánust 2020. +Ive 2019 skammâmáánust Eilish almostitij uđđâ "Everything I Wanted" -pitá, mon čuávuváá ive uđđâivemáánust almostum muusikvideo sun stivrij. +Eilish raahtij ive 2021 almostum James Bond -elleekove 007 No Time to Die tubdâldâhpitá. +"No Time to Die" -pittá almostui kuovâmáánu 13. peeivi 2020. +2021-: Happier Than Ever. +Ive 2021 Grammy-gaalast Eilish vuoitij ive skiärrudem Grammy-palhâšume pittáin "Everything I Wanted" já pyeremuu visuaallii median rahtum lavluu Grammy-palhâšume pittáin "No Time to Die". +Suu nubbe skiärru "Happier Than Ever" almostui syeinimáánu 30. peeivi. +San Fele. +San Fele lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +San Felest ääsih 2 663 olmožid. +Ton vijdodâh lii 97,70 km², já alodâh 872 m. San Fele naaburkieldah láá Atella, Bella, Castelgrande, Filiano, Muro Lucano, Rapone já Ruvo del Monte. +Agrifoglio, Armatieri, Cecci, Cerrito, Difesa, Masone, Montagna, Pierno, Priore já Signorella. +Elinor Ostrom. +Elinor Claire "Lin" Ostrom () lâi ovtâstumstaatâlâš ohtsâškoddetiettee. +Sun vuoitij ive 2009 Nobel-ekonomiapalhâšume oovtâst Oliver E. Williamsonáin ekonomia haldâšem analyysist. +Ostrom lâi vuossâmuš nissoon, kii vuoitij Nobel-palhâšume ekonomiast. +Sun poorgâi staatâtiettuu professorin Indiana ollâopâttuvvâst Bloomingtonist Ovtâstum staatâin. +Ostrom ive 1965 náguskirje kieđâvušâi Kalifornia kuávlu ponnečaasij haldâšem. +Ostrom lii-uv tutkâm eromâšávt ohtâsâšresursij, tego kuálástemkuávlui já ohtâsâšmeecij, sehe olmooškode oovtâst omâstum resursij, tego väldimeerâi já áimukeerdi, haldâšem čuolmâid. +Suu tobdosumos čaalâ lii ive 1990 almostum "Governing the Commons", mii kieđâvuš nuuvt kočodum ohtâsâšeennâm čuolmâ. +Simone de Beauvoir. +Simone de Beauvoir (š. Simone Lucie Ernestine Marie Bertrand de Beauvoir;) lâi ranskalâš kirječällee, filosof já feminist. +Sun lâi ohtâ Ranska eksistentialistfilosofijn oovtâst Albert Camusáin já Jean-Paul Sartrein. +Eksistentialistin Beauvoir lâi ton uáivilist, ete ulmuin lii ovdâsvástádâs tast, magarijd merhâšuumijd sij adeleh elimân. +Simone de Beauvoir eeči lâi juuriist Georges de Beauvoir já enni lâi Françoise Brasseur. +Pärnin sun juuđij katolilii nieidâškoovlâ. +Beauvoir meridij jo 15-ihásâžžân, ete sun šodâččij kirječällen. +Sun luvâškuođij filosofia Pariisi ollâopâttuvvâst já teeivâi tobbeen Jean-Paul Sartre. +Suoi láin avepiäiválii koskâvuođâst, mut suoi iävá naaijâm iäváge aassâm oovtâst. +Sunnust iä meidgin lamaš párnááh. +Beauvoir čođâlditij totkosijd matematiikist já filosofiast já luuvâi tast maŋa matematiik Institut Catholiquest, kirjálâšvuođâ já kielâid Institut Sainte-Mariest já filosofia Sorbonnest. +Simone de Beauvoir tobdosumos kirje lii "Le Deuxième Sexe" (, 1949), mii kieđâvuš almai já nisonij koskâsijd suhâpiälálijd iäruid. +Beauvoir vaikuttâs feminismân lâi kuávdášlâš 1970-lovo aalgâst, kuás feministlâš lihâstâs nanosmij merhâšitteht. +Trivigno. +Trivigno lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Trivignost ääsih 584 olmožid. +Ton vijdodâh lii 26,00 km², já alodâh 725 m. Trivigno naaburkieldah láá Albano di Lucania, Anzi, Brindisi Montagna já Castelmezzano. +John Steinbeck. +John Ernst Steinbeck Jr. () lâi ovtâstumstaatâlâš kirječällee. +Sun finnij Nobel-kirjálâšvuođâpalhâšume ive 1962. +Steinbeck šoodâi kuovâmáánu 27. peeivi 1902 Salinasist, Kaliforniast. +Suu eeči lâi Monterey pirrâdâhkode ruttâtuállee já enni máttáátteijee. +Sun valmâštui luvâttuvvâst ive 1919 já luvâškuođij kirjálâšvuođâ, historjá já klassiklii kreikakielâ Stanford ollâopâttuvvâst. +Suu enni tuáivui, ete sun valjiiččij juuriist karrieer, mut Steinbeck meridij jo nuorrân, ete sun šodâččij kirječällen. +Ive 1925 sun koskâldutij uápuid já ááigui vuáijuđ čälimân. +Stanfordist sun lâi almostittâm oovtâ tiivtâ já kyehti nooveel ollâopâttuv kirjálâšvuotâloostâst. +Sun poorgâi váhá ääigi čorgejeijen já šeeštij ruuđâ, vâi sun puovtij varriđ New Yorkân, mii lâi maaŋgâi taidârij já kirječällei päikkikaavpug. +New Yorkist Steinbeck poorgâi toimâtteijen. +Sun kuittâg maacâi Kalifornian jo ive 1926 já porgâškuođij tálualmajin. +Ton ääigi sust lâi eenâb asto čäälliđ, já suu vuossâmuš roomaan "Cup of Gold" valmâštui uđđâivemáánust 1928 já almostui ive 1929 porgemáánust. +Roomaan valmâštum maŋa Steinbeck iäránij pargostis já porgâškuođij kyelišoddâdemlágádâsâst. +Tobbeen sun teeivâi vuossâmuu káálgus Carol Henning. +Steinbeck varrij San Franciscon já naajâi Henningáin ive 1930. +Suoi iäránáin ive 1941 já čuávuváá ive Steinbeck naajâi Gwyndolyn Gongeráin. +Sunnui šoodáin kyehti párnáá, Thomas Myles Steinbeck (1944-2016) já John Steinbeck IV (1946-1991). +Steinbeck iäránij nubbijn kálguidiskuin ive 1948. +Sun teeivâi kuálmád káálgus Elaine Scott raavâdviäsust ive 1949 já suoi naajáin čuávuváá ive juovlâmáánust. +Steinbeck jaamij váimutaavdân juovlâmáánu 20. peeivi 1968 66-ihásâžžân. +Ive 1935 almostum "Tortilla Flat" lâi Steinbeck vuossâmuš miänástus kritikkárij kooskâst. +Suu tobdosumoseh čalluuh láá ive 1937 almostum "Of Mice and Men" sehe ive 1939 "The Grapes of Wrath", mii vuoitij meid Pulitzer-palhâšume siämmáá ive. +Kiirjijn rahtum elleekoveh almostuvvii iivij 1939 ("Of Mice and Men") já 1940 ("The Grapes of Wrath"). +John Ford stivrim "The Grapes of Wrath" šoodâi meid klassikkon. +Nube maailmsuáđi ääigi Steinbeck tooimâi "New York Herald Tribune" reeivâlonotteijen. +Suu kuhemus roomaan "East of Eden" almostui ive 1952 já lâi Steinbeck mielâst meid suu pyeremus čaalâ. +Suu majemuš roomaan "The Winter of Our Discontent" almostui ive 1961. +Čuávuváá ive Steinbeck vuoitij Nobel-kirjálâšvuođâpalhâšume. +Selma Lagerlöf. +Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf () lâi ruátálâš kirječällee, kii lii tobdos eromâšávt párnáikirjeest "Pelgi-Nijlâs määđhih" (). +Sun lâi vuossâmuš nissoon já vuossâmuš ruátálâš, kii finnij Nobel-kirjálâšvuođâpalhâšume. +Selma Lagerlöf šoodâi skammâmáánu 20. peeivi 1858 Mårbacka kärdinist Uárji-Ruotâst. +Sun lâi luutnant Erik Gustaf Lagerlöf já Elisabet Lovisa Wallroth nieidâ. +Sun lâi viiđâd sunnuu kuuđâ päärnist. +Lagerlöf lâi čepis pärni, kii lijkkui luuhâđ ennuv. +Sun meridij jo 7-ihásâžžân šoddâđ kirječällen já čaalij nuorrân tiivtâid. +Ive 1882 sun luvâškuođij máttáátteijen Tukholmast já valmâštui ive 1885. +Uápui maŋa sun tooimâi nieidâškoovlâ máttáátteijen Landskronast iivij 1885-1895. +Ive 1894 Lagerlöf teeivâi kirječällee Sophie Elkan, kii šoodâi suu ustevin já kyeimin. +Ive 1895 rääjist Lagerlöf elettâđâi kirječällen. +Ive 1897 sun varrij Falunân, kost sun aasâi stuárráámus uási eellimstis. +Lagerlöf uásálistij kieldâlâšpolitiikân já sáárnui nisonij jienâstemvuoigâdvuođâ peeleest. +Sun jaamij päihistis 81-ihásâžžân njuhčâmáánu 16. peeivi 1940. +Lagerlöf kove lii lamaš kyevtlov ruuvnâ sedâlist ive 1992 rääjist. +Ive 1891 almostui Lagerlöf vuossâmuš roomaan "Gösta Berlings saga", mii šoodâi ruátálii kirjálâšvuođâ klassikkon. +Suu almugijkoskâsávt tobdosumos roomaan lii "Pelgi-Nijlâs määđhih", mii almostui kyevti uásist iivij 1906-1907. +Lagerlöf finnij Nobel-kirjálâšvuođâpalhâšume ive 1909. +Sun lâi vuossâmuš nissoon maailmist já vuossâmuš ruátálâš, kii finnij kirjálâšvuođâ Nobel-palhâšume. +Lagerlöf šoodâi maailmvijđosávt tobdosin elimis ääigi, já suu kirjeh láá almostum maaŋgâ kielân. +"Gösta Berlings saga" lii jurgâlum paijeel 50 kielân já "Pelgi-Nijlâs määđhih" suullân 60 kielân. +Kirjeest rahtum TV-ráiđu lii almostum DVD-häämist meid anarâškielân já tom lii jurgâlâm Iisakki Mattus. +Pignola. +Pignola lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Pignolast ääsih 6 797 olmožid. +Ton vijdodâh lii 56,24 km², já alodâh 927 m. Pignola naaburkieldah láá Abriola, Anzi, Potenza já Tito. +Campo di Giorgio, Molino di Capo, Molino di Piede, Pantano, Petrucco, Piancardillo, Ponte Mallardi, Pozzillo, Rifreddo, Sciffra, Serra San Marco, Tora já Tuorno. +Astrid Lindgren. +Astrid Anna Emilia Lindgren (š. Ericsson;) lâi ruátálâš párnáikirječällee. +Lindgren šoodâi skammâmáánu 14. peeivi 1907 Vimmerby alda Smålandist. +Suu eeči lâi eennâmviljâleijee Samuel August Ericsson já enni Hanna Ericsson. +Lindgrenist lijjii puárásub viljâ Gunnar (1906-1974), kii šoodâi politikkárin, já kyehti nuorâb uábi Stina (1911-2002) já Ingegerd (1916-1977). +Sun jođeškuođij škoovlâ Vimmerbyst čohčuv 1914. +Škoovlâ maŋa Lindgren porgâškuođij 16-ihásâžžân toimâttâshárjuttâllen páihálâšlostâ "Vimmerby tidningist". +18-ihásâžžân ive 1926 sun varrij Tukholman já šoddâdij tobbeen vuossâmuu päärnis Lars siämmáá ive. +Lars aasâi arâpärnivuo��âst sajasâšperrust Kööbenhamânist. +Lindgren poorgâi čällen Kungliga Automobilklubbenist já teeivâi tobbeen toimâttâhhoovdâ Sture Lindgren. +Sun lâi 23-ihásâš, ko suoi naajáin ive 1931. +Talle meid Lindgren kandâ Lars varrij sunnuu kuuvl. +Kulmâ ive maŋeláá šoodâi nubbe páárnáš Karin. +Lindgren poorgâi ive 1945 rääjist 25 ihheed Rabén & Sjögren párnáikirjetoimâtteijen. +Suu käälis jaamij ive 1957, já taan rääjist sun aasâi ohtuu Tukholmast. +Lindgren puáccái já jaamij uđđâivemáánu 28. peeivi 2002 94-ihásâžžân. +Lindgren vuossâmuš kirje "Britt-Marie lättar sitt hjärta" almostui ive 1944. +Ive maŋeláá sun vuoitij Rabén & Sjögren -kuástideijee párnáikirjekišto kirjijn "Pippi Långstrump" (), mii lâi algâaalgâst čallum suu nieidâ šoddâmpeiviskeŋkkân. +Iivij 1944-1993 Lindgren čaalij ohtsis 53 kirjed. +Suu kirjeh láá jurgâlum 101 kielân, já toh láá vuobdum maailmvijđosávt paijeel 80 miljovn pittád. +Stuárráámuu uási Lindgren kiirjijn lii kuvvim Ilon Wikland. +Lindgren kiirjijn láá rahtum ohtsis 40 elleekovveed já maaŋgah TV-rááiđuh. +Lindgren jieš kietâčaalij puoh elleekuuvijd. +Nuorttâmeerâ. +Nuorttâmeerâ lii Atlant väldimeerâ sijđomeerâ Tave-Euroopâst Suomâ, Ruotâ, Tanska, Saksa, Puola, Eestieennâm, Latvia, Liettua já Ruošâ kooskâst. +Tot lii maailm nubben stuárráámus merâsaivâääldis Čapismeerâ maŋa. +Kattegat čuálmi Ruotâ já Tanska kooskâst sierree Nuorttâmeerâ Tavemeerâst. +Nuorttâmeerâ lii epitáválâš meerâ vyeligáá sälttinalliisvuođâ já olleečääsi hiäjuvuođâ tiet. +Nuorttâmeerâ koskâkieŋŋâlvuotâ lii tuše 54 meetterid já ton kieŋâlumos saje lii 459 meetterid. +Meerâ vijđodâh lii suullân 392 000 neljihâškilomeetterid. +4 000-6 0000 ihheed tassaaš Tanska čuálmih lijjii kieŋâluboh já kobdebeh ko onnáá peeivi, já talle Nuorttâmeerâ sälttinalliisvuotâ lâi käävci kerdid stuárráb. +Tuot äigipaje lii kočodum Litorinameerâ paijeen. +Annika Pasanen. +Annika Pasanen (š. čohčâmáánu 7. peeivi 1976, Kinnula, Suomâ) lii syemmilâš kielâtotkee. +Suu tutkâmfáddán láá lamaš uhkevuálásiih uuraallâš kielah, ovdâmerkkân anarâškielâ. +Pasanen lii kielâtutkâm lasseen uásálistám maŋgáid uuraallâš kielâi kielâiäláskittemprosesáid já kielâpiervâltooimâ oovdedmân sehe Suomâst ete Ruošâst. +Pasanen pro gradu -tuuđhâlm "Kielipesä ja revitalisaatio - karjalaisten ja inarinsaamelaisten kielipesätoiminta" (2003) kieđâvuš anarâš- já kärjilkielâ kielâpiervâltooimâ. +Suu ive 2015 almostittum náguskirje "Kuávsui já peeivičuovâ. +'Sarastus ja päivänvalo'. +Inarinsaamen kielen revitalisaatio." +kieđâvuš anarâškielâ kielâiäláskittem. +Pasanen áásá tááláá ääigi Aanaar Rivdulist já lii tuáimám ive 2021 aalgâ rääjist Säämi ollâopâttuv sosiolingvistiik professorin. +Ovdil professor virge sun tooimâi Helsig ollâopâttuv totkeetuáhtárin, fáddán sämikielâi oppâm rävisolmožin. +Pasanen +Čuovâliähtu. +Čuovâliähtu lii luándustaađâ, mon lii merkkejum pustaváin c (, ađai liähtu). +Eromâš koskâvuođâlâšvuotâteoria mieldi mihheen massalijd káppáluvâid ij pyevti juksâđ čuovâliävtu. +Čuovâliähtu lii meid puoh informaatio, meid puoh massattemes čalmai, liävtu pajerääji. +Puustav c puáhtá kevttiđ meid almolávt párulihâstâs ovdánemliävtu tubdâldâhhân. +"Čuovâ liähtu" (sierâ čallum) lii liähtu, mii čuovâst lii tiätu puudâst miinii koskâamnâsist (ovdâmerkkân laasâst čuovâ liähtu lii c / 1,5). +Čuovâ liähtu lii ain ucceeb ko staađâ "čuovâliähtu" (c), eereeb kuárusvuođâst, kost čuovâ liähtu lii ain siämmáš ko čuovâliähtu. +Latronico. +Latronico lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Latronicost ääsih 4 190 olmožid. +Ton vijdodâh lii 76,66 km², já alodâh 888 m. Latronico naaburkieldah láá Carbone, Castelluccio Inferiore, Castelluccio Superiore, Castelsaraceno, Episcopia, Fardella já Lauria. +Agromonte Magnano, Agromonte Mileo, Calda, Cerri, Fraccia-Laghi, Iannazzo, Ischitelli, Lucarelli, Battista, Mastroluca, Masullo, Pargo, Pantoni, Perosa, Perricchio, Preti, Procoio, Serrone, Varrazzo já Santa Croce. +Luándustaađâ. +Luándustaađâ lii stuárus, mon nummeerlâš árvu lii universaal, ađai tot ij lah kiddâ saajeest ige ääigist. +Luándustaađah láá váhá nuuvt ko matemaatlâš staađah, tego pii. +Luándustaađah láá ovdâmerkkân Planck staađâ "h", čuovâliähtu kuárusvuođâst "c" já gravitaatiostaađâ "G". +Dimensioliih já dimensiottemes luándustaađah. +Dimensiolij luándustaađâi áárvuh láá kiddâ ohtâduvâin toin naalij, ete staađâ árvu muttoo, jis ton ohtâdâh muttoo. +Ovdâmerkkân čuovâliähtu miäruštâlloo táválávt ohtâdâhhân meettereh sekuntist, kuás ton árvu lii 299 792 458. +Jis čuovâliävtu miäruštâlâččij ohtâdâhhân kilomeettereh sekuntist, te ton árvu ličij 299 792,458. +Dimensiottemes luándustaađâi áárvuh iä lah kiddâ kevttum ohtâduvâin, pic toh láá táválávt dimensiolij staađâi uásimereh. +Tastko dimensiottemes staađah láá tuše lovoh, te lii máhđulâš, ete miinii puátteevuođâ teoriaid ennust toi áárvuid. +Sommerfeld staađâ α lii ohtâ tobdosumosijn dimensiottemes staađâin. +Ton árvu lii mittedum iskoslávt viehâ tárkká (7,297 352 5376 x 10-3), mut tom ij lah vala puáhtám suorgiittiđ mongin teoriast. +Nubbe tobdos ovdâmerkkâ lii prootoon já elektron massai koskâvuotâ mp / me, mon lohoárvu lii suulân 1 836,15267247. +Uási luándustaađâi áárvuin láá täärhih, tastko SI-vuáháduvvâst vuáđuohtâduvah láá miäruštâllum toi vievâst. +Listo Mikkeli kaavpugoosijn. +Mikkeli kuávdáá kárttá, moos láá merkkejum kaavpuguasih ive 1951 miärádâs mield +Taat lii listo Mikkeli kaavpugoosijn. +Roxy Music. +Roxy Music lâi ive 1970 vuáđudum eŋlandlâš rock-juávkku. +Juávhu tobdosumos häämi lâi Bryan Ferry (laavlâ, kuoskâttâsčuojânâsah), Phil Manzanera (kiitaar), Andy Mackay (saksofon, oboe), Paul Thompson (ruumbuh) já Brian Eno (syntetisaattor). +Eno vuolgij juávhust ive 1973 já suu sajan poođij Eddie Jobson. +Roxy Music kiddij ennuv huámmášume muotin, glamourân, elleekuuvijd, pop-taiđui sehe avantgarden, já ton jiešvuottân lâi stijlâtiäđulâš kárvudâttâm sehe keččâlâddâmvuálásâš taaiđârock, mast lijjii sehe avantgarde-rock ete popmuusik jiešvuođah. +Bryan Ferry haijij juávhu 1980-lovo aalgâst já algâttij soolokarrieer. +Roxy Music vuáđudáin ive 1970 lávloo já kuoskâttâsčuojâtteijee Bryan Ferry sehe basist Graham Simpson. +Fáárun váldojii meid saksofonist Andy Mackay, kuoskâttâsčuojâtteijee Brian Eno, rumbal Dexter Lloyd já kitarist Roger Bunn. +Kyehti majemuu vuolgijn jo viehâ forgâ juávhust, já sunnuu sajan finnejii lostâ-almottâs vievâst Paul Thompson já David O'List, kiän sajan vuod ive 1972 aalgâst poođij Phil Manzanera. +Juávhu nommâ lâi aalgâst tuše "Roxy", mut tot lâi jo nube juáhu nommân, te juávkku meridij molsođ tom. +Simpson vuolgij juávhust ovdil vuosmuu album almostittem, já suu saajest kiävttojii tast maŋa jieškote-uvlágáneh basisteh. +Juávhu vuosmuš album "Roxy Music" (1972) pajanij Britannia top-10 -albumliiston, já single "Virginia Pain" singleliiston. +Meid nubbe album, "For Your Pleasure" (1973) miänástui Britanniast pyereest. +Juávhu haldâšijjee jesâneh Bryan Ferry já Brian Eno stivrijn kyevti vuosmuu album ääigi juávhu muusik eres sundijd. +Ferry lijkkui ameriklâš soulân já beatleslágán popân, ko vuod Eno lijkkui The Velvet Underground stijlâsâš keččâlâddâmvuálásâš muusikân. +Eno vuolgij juávhust ive 1973, tastko Ferry ij tuhhiittâm suu pittáid juávhu albumáid. +Eno vyelgim maŋa juávkku joođhij vala muáddi ive taaiđârock-stiijlâ. +Eno sajan poođij Eddie Jobson. +Kuálmád album "Stranded" (1973) lâi juávhu vuosmuš listokeeči Britanniast. +Čuávuvâš album "Country Life" (1974) pajanij meid Ovtâstum staatâi liiston. +Nuuvt ko Bryan Ferry, meid eres juávhu jesâneh almostittii meid sooloalbumijd 1970-lovvoost. +Juávkku toolâi puudâ iivijn 1976-1978. +Ive 1978 juávkun pottii kuoskâttâsčuojâtteijee Paul Carrack sehe basisteh Gary Tibbs já Alan Spenner. +Uđđâ album "Manifesto" (1979) lâi tonáigásâš diskovaikuttâsâš soul-pop, mut sii mielâstumvuotâ siälui nuuvt Britanniast ko Amerikâst-uv. +Juávhu peeggâlmumos album lii "Avalon" (1982), mii lâi kulmâ oho Britannia albumlisto keejist já lâi juávhu áinoo kolleskiärru Ovtâstum staatâin. +Roxy Music pieđgânij ive 1983, ko Bryan Ferry algâttij soolokarrieeris. +Juávkku maacâi ive 2001 já lávdástij ive 2011 räi. +Roxy Music peesâi ive 2019 Rock and Roll Hall of Famen, já Ferry, Manzanera sehe Mackay čuojâttii seremoniast kuttâ pitá. +Leonard Cohen. +Leonard Norman Cohen () lâi kanadalâš lávloo-laavlârähtee, tivtâsteijee já kirječällee. +Cohen algâttij karrieeris 1950-lovo loopâst tivtâsteijen já kirječällen, mut sirdâšui válduášálávt lávloo-laavlârähten ive 1966. +Cohen tiivtah já lavluuh kieđâvušeh eromâšávt rähisvuođâ, oskolduv (táválávt juuvdálâšvuođâ), seeksi, monâttâs, vääldi já majemui aaigij meid jäämmim. +Suu tobdomerkkâ lâi uáli vyeligis jienâ. +Cohen lâi piivnoh eromâšávt Euroopâst. +Ive 2008 sun nomâttui Rock and Roll Hall of Famen já ive 2010 Songwriters Hall of Famen. +Leonard Cohen šoodâi čohčâmáánu 21. peeivi 1934 Montrealist pivtâstemkäävpi omâsteijee Nathan Cohen pärnin. +Leonard enni Masha kuulâi liettualii rabbisuuhân, tego kállás-uv. +Leonardist lâi uábbi Esther (j. +Eeči jaamij, ko Leonard lâi 9-ihásâš. +Leonard oopâi pärnin čuojâttiđ piano já klarinet já nubálovihásâžžân meid kiitaar. +Siämmáá ääigi sun kaavnâi kirjálâš ovdâkovveen tivtâsteijee Federico García Lorca. +Sun čaalij vuossâmuid tiivtâid ive 1950 nuorâi kesileeirâst. +Cohen luuvâi kirjálâšvuođâ, reekkigtuálu já irâttâsvuoig��dvuođâ nelji ive McGill-ollâopâttuvvâst. +Kirječällen. +McGillist valmâštum maŋa Cohen almostitij ive 1956 vuossâmuu tihtâčuágálduv "Let Us Compare Mythologies". +Cohen tergâdumoseh fáádáh lijjii jo talle oskoldâh já seksi. +Cohen joođhij uápuid New York Columbia ollâopâttuvvâst, kost suu ovdâkove García Lorca lâi meid máttááttâllâm. +Cohen ij kuittâg lijkkum uáppoid já maacâi Montrealân. +Ive 1959 sun finnij 3 000 dollar išeruuđâ já kuástidemsopâmuš suu čuávuváá kiirján. +Išeruuđâ áánsust Cohen puovtij varriđ Lontoon. +Ihepele maŋa sun varrij kreikkalii Hydra suollui já oostij táálu tobbeen. +Cohen nubbe tihtâkirje "The Spice-Box Of Earth" almostui ive 1961 já suu vuossâmuš roomaan "The Favourite Game" ive 1963. +Roomaan almostui Kanadast eskin 1970. +Cohen čuávuvâš tihtâčuágáldâh "Flowers for Hitler" almostui 1964 já kieđâvušâi noomâs mield nube maailmsuáđi tábáhtusâid. +Nubbe roomaan "Beautiful Losers" almostui ive 1966 já čuávuvâš tihtâčuágáldâh "Parasites of Heaven" siämmáá ive. +Kirjeh iä kuittâg vuobdum tuárvi pyereest já nuuvtpa Cohen iberdij, ete sun ij puávtáččii elettâttâđ kirječällen. +Ive 1966 sun sirdâšui lávloo-laavlârähten já almostitij tihtâčuágálduvâid tast maŋa häärviht. +Musikkárin. +Cohen algâttij lávlookarrieer 31-ihásâžžân ive 1966. +Čuávuváá ive sun raahtij sopâmuš Columbia-finnoduvváin já almostitij vuossâmuu skiäru "Songs of Leonard Cohen" juovlâmáánust 1967. +Skiärru miänástui pyerebeht Euroopâst ko Amerikâst, tego puoh Cohen skiäruh. +Skiäru almostum maŋa Cohen varrij Nashvillen já raahtij nube skiäru "Songs from a Room" (1969), mon tobdosumos pittá lii "Bird on the Wire". +Tot lâi piivnoh Ovtâstum kunâgâskoddeest já Ranskaast, mut ij miänástum Ovtâstum staatâin. +Kuálmád skiärru "Songs of Love and Hate" almostui ive 1971. +Stivrejeijee Robert Altman keevtij Cohen muusik elleekuuvijn "McCabe and Mrs. Miller" (1971) já "A Wedding" (1978). +Cohen čuávuvâš skiärru "New Skin for the Old Ceremony" almostui 1974 já tot-uv vuobdui hyeneeht Ovtâstum staatâin, mut pyereest Euroopâst. +1970-lovvoost almostuvvii vala "Death of a Ladies' Man" (1977) já "Recent Songs" (1979). +Ive 1984 almostum "Various Positions" -skiäru tobdosumos pittá lâi "Hallelujah". +Čuávuvâš skiärru "I'm Your Man" (1988) miänástui pyerebeht já pajanij listokiäčán maaŋgâin Euroop enâmijn. +Ive 1992 Cohen almostitij "The Future", mii lâi pooliitlub ko suu ovdebááh skiäruh. +Cohen raahtij ive 2001 almostum "Ten New Songs" oovtâst musikkár Sharon Robinsonáin. +2000-lovvoost sun almostitij meid skiäruid "Dear Heather" (2004), "Old Ideas" (2012) já "Popular Problems" (2014). +Suu majemuš skiärru "You Want It Darker" almostui ive 2016. +Cohen jaamij Los Angelesist skammâmáánu 7. peeivi 2016. +Njellim táálu. +Njellim táálu lii puárásumos táálu Njellimist. +Ton vuosmuš ässee lâi Piäkká Piättárkandâ Saijets ađai Nyere Piäkká (), kote suuvâi Anarist Njellimân 1800-lovo loopâ peln. +Sun vuáđudij toho vuossâmuu táálu, mon nommâ lâi Njellim. +Tast šoodâi Njellim siijdâ algâ. +Nyere Piäkká poođij Aanaarjäävri paijeel Kolŋuuvuonâpootân já meridij asâdâttâđ eidu ton sajan. +Suu mielâst tot lâi pyeri saje, já toos sun paasij. +Pirrâsis keejâddijnis Nyere Piäkká vuámášij Mustolast ässee Irján Musta Kaarin-nieidâ olssis já meridij väldiđ suu aassâmskipárinis. +Suoi vihkuin njuhčâmáánu 3. peeivi 1870. +Kaarin lâi talle 33-ihásâš. +Suoi eelijn meiddei vyevditipšoo kulen já kuođijn aassâmtonttiucâmuš, Kolŋuuvuonâpootân já aassâmtile nommân soppui Nellim. +Kuáđih sunnust lijjii Njellimist, Njellimjäävrist já Sulgušjäävrist. +Iäláttâssân lijjii kuálástem, puásuituálu já meccipivdo. +Sunnui šoddii kulmâ alge. +Ko párnááh šoddii, te kolgii sij mottoom pyereeb +aassâmsaje rähtiđ. +Nyere Piäkká raahtij kyevti viste táálu, mii lâi 4x5 m. Tot lâi härvinâš stuorrâ táálu ton ááigán. +Ive 1935 poođij Kokkolast Carl Fredrik "Fredi" Fredlund -nommâsâš almai, kote algâttij sááhá rähtim. +Njellimân iđeškuottii eenâb tááluh, já kuávlu puovtij jo kočodiđ kylán. +Ko Njellim-nommâsâš táálu lâi puárásumos, te tiäđust-uv luándulávt koččoodškuottii meid aassâmkuávlu Njellim. +Saijets táálu uážui šleeđgâ sááhást ive 1930. +Táálust tooimâi puvdâ talle ko táálu omâsteijen lâi Johan Matti Saijets. +Saijets táálu uuvsah lijjii ávusin ubâ aalmugân. +Tot lâi lappâdjottei ijjâsaje sehe päihittemes já kievhis ulmui aassâmpäikki já torvosaje. +Ijjävri (jävri). +Ijjävri (, já) lii jävri Aanaar kieldâ taveuásist. +Njiävđámjuuhâ álgá Ijjäävrist, mii lii meid Njiävđámjuuvâ čácáduv stuárráámus jävri. +Ijjävri lii suulân 21 km kukke já 2 km kubduv já kulá masa ollásávt Kaalduáivi meccikuávlun. +Ijjäävrist lii algâalgâlâš jävrikuávžurnääli, já toho lá�� ištâdum rávdu já ränisrávdu. +Puškonääli lii ucce, mutâ fáárust láá stuorrâ ohtâgâsah. +Meiddei luosah puátih Ijjáávrán räi Njiävđámjuuvâ peht. +Jäävrist láá meiddei ennuv riäskáh já revâseh. +Ijjäävrist álgá vaigâdis "Njiävđámjuuvâ miällumkiäinu" (92 km), mii juátkoo Taažâ pel Baareencmeerân. +Kiäinu lii meccikuávlulágán, já ton kuávlust láá ennuv kuoškah já koržeh. +Aanaar vaakun. +Aanaar vaakun lii Aanaar kundá tubdâldâh. +Vaakunčielgiittâs lii "Čapis vuáđust silbâ šapšâ vuojâmin uáivist poccuučuárvih, moh láá kolleest". +Vaakun lii vuávám Ahti Hammar, já Aanaar váldustivrâ tuhhiittij tom čohčâmáánu 28. peeivi 1954. +Sisašijministeriö nanodij vaakun kiävtun kuovâmáánu 25. peeivi 1955. +Vuoptah. +Nissoon, kiäst láá ooraans kuárvivuoptah +"Vuoptah láá ulmuu uáivist šaddee soksâmeh. +Toh šaddeh vuoptâtuupâin, moh láá uáiviliškeest. +Vuoptâtuupâst šaddee ovtâskâs vuoptâ ađai vuoptâčalme puáhtá leđe juurbâs, kuheldâlâšjuurbâs teikkâ tuolbâs. +Jurbâ vuoptâtuupâst šoddâm vuoptâčalme lii njuolgâd, já mađe tuolbâsub vuoptâtuppâ lii tađe kuárvib tot vuoptâčalme lii. +Ulmuu uáivist láá koskâmiärálávt 100 000 vuoptâd. +Toh šaddeh suulân 1-1,5 senttimeetter mánuppaajeest. +Vuoptâčalme šadda suulân kulmâ ive ovdil ko ton šoddâm nohá já viijmâg tot kačča já uđđâ vuoptâčalme šodâškuát. +Ulmuu uáivist njalaneh suulân 20-150 vuoptâčalmed peeivist. +Vuoptâi iivneh mulsâšudeh čappâdist ruškâdân, kuovgâdân, ruopsâdân, ránásân já vielgâdân. +Vuoptâčalmeest láá kulmâ keerdi. +Siskerdi lii medulla. +Nubbe kerdi lii cortex, mii lii kasemus kerdi já siskeeld vuoptâi ivne ađai melaniin. +Cuticula lii vuoptâčalme olgokerdi. +Jyelgipállu. +Jyelgipállu (motomin eteh meid eurooplâš jyelgipállu, ko halijdeh sierriđ ameriklâš jyelgipáálust) lii maailm pivnohumos valastâllâmšlaajâ, mast kyehti 11 persovn juávhu irâtteh toohâđ eenâb moolâid ko vuástájuávkku. +Enâmustáá jyelgipáálu spellih juolgijgijn já roopâ eres osijgijn peic kieđâigijn. +Tuše molâvahtâ uážžu spellâđ páálu kieđâigijn talle ko spellâ lii joođoost. +Jyelgipáálu spellih áámmátlávt jyehi nanamist, já motomijd spiekâstuvâid rekinisthánnáá tot lii pivnohumos šlaajâ puoh Euroop, Läättinlâš Amerik, Afrik já Aasia enâmijn. +Miljovneh ulmuuh pirrâ maailm maneh keččâđ jyelgipálluspeelâid eromâš jyelgipállustadionáid, já val eenâb ulmuuh keččih speelâid televisiost. +Jyelgipáálu piergiimettum pivnohvuođâ tet tom kočodeh-uv maŋgii "kunâgâsšlaaijân". +Sasso di Castalda. +Sasso di Castalda lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Sasso di Castaldast ääsih 752 olmožid. +Ton vijdodâh lii 45,43 km², já alodâh 949 m. Sasso di Castalda naaburkieldah láá Abriola, Brienza, Marsico Nuovo, Satriano di Lucania já Tito. +Martin Luther King Jr.. +Martin Luther King Jr. () lâi ovtâstumstaatâlâš baptistpappâ já aalmuglâšriehtiaktivist. +Sun finnij Nobel-ráávhupalhâšume ive 1964. +King šoddâm kunnen ive kuálmád vuossargâ, Martin Luther King peivi, lii almolâš rijjâpeivi Ovtâstum staatâin. +King šoodâi Atlantast, Georgia uásistaatâst Michael King Juniorin. +Suu vaanhimeh láin Martin Luther King Sr. (š. Michael King) já Alberta Williams King. +Suu eeči lâi meid pappâ, kii molsoi jieijâs já kaandâs noomâid Martin Luther kunnen ive 1934. +King valmâštui ive 1948 Morehouse Collegest sosiologia kandidaatin. +Ive 1951 sun valmâštui teologia kandidaatin Crozer teologisii seminaarist. +Martin Luther King Sr. nomâttij King Dexter Avenue baptistkirho pappân Montgomeryst, Alabamast ive 1954. +Teologia tuáhtárin King valmâštui kesimáánu 5. peeivi 1955 Boston ollâopâttuvvâst. +King naajâi ive 1953 Coretta Scottáin Marionist, Alabamast. +Sunnui šoddii nelji párnáá: Yolanda Denise (š. +1955), Martin Luther III (š. +1957), Dexter Scott (š. +1961) já Bernice Albertine (š. +Aalmuglâšriehtitoimâ. +King jođettij ive 1955 Montgomery bussiboikot, mii aalgij, ko Rosa Parks ij luovâttâm čokkámsaje vielgis almai já rikoi návt Jim Crow -laavâ. +Skammâmáánu 13. peeivi 1956 Ovtâstum staatâi alemus riehti pahudij, ete näliolgoštem buusijn lâi Ovtâstum staatâi vuáđulaavâ vuástásâš. +Kampanja maŋa King vuáđudij ive 1957 Southern Christian Leadership Conference (SCLC), mon sun jođettij elimis loopâ räi. +Ive 1963 kiđđuv King uásálistij aalmuglâšriehtilihâstâs tooimân Alabama Birminghamist, kost čappâdeh irâttii uástiđ máállás vielgâdij raavâdviäsuin kaavpug kuávdáást. +Ton lasseen mielâčáittuseh uárnejuvvojii. +Maaŋgah mielâčäitteeh tolliittuvvojii, sii juávhust meid King kaartâi sierriittâsân já čaalij tobbeen reeivâ "Letter from Birmingham Jail", mii levânij suu kannatteijei kooskâst já almostui maŋeláá. +Birmingham kaavpug ovdâsteijeeh lopedii kieldiđ näliolgoštem kaavpug tooimâin já tuárjuđ čappâdij pargolâšvuođâ kaavpugist. +Porgemáánust 1963 King toolâi tobdos "I Have a Dream" -säärni Lincoln muštomeerhâ kulen Washingtonist mielâčáittus uásálisteid. +Vijđáht King ornim mielâčáittusij áánsust Ovtâstum staatâi laahân lasettui aalmuglâšriehtilaahâ ("Civil Rights Act of 1964") ive 1964 já jienâstemvuoigâdvuotâlaahâ ("Voting Rights Act") ive 1965. +Cuáŋuimáánust 1967 King toolâi New York Riverside-kirhoost "Beyond Vietnam" -säärni, mast sun vuástálistij julgâlávt Vietnam suáđi. +Sun lâi fáárust sundáttâlmin SCLC "Kievhij kampanja", mut jaamij ovdil kampanja olášum. +Morhe. +King morhedui uáiván päčimáin cuáŋuimáánu 4. peeivi 1968 mooteel Lorraine luptâstuvvâst Memphisist, Tennesseest. +James Earl Ray tolliittui tavvoost Lontoost kulmâ mánuppaje maŋeláá. +Ray tubdâstij já tyemmejui 99 ihán faŋgâlân. +Maŋeláá Ray kiäsádâđâi tubdâstâsâst já irâttij elimis loopâ räi uážžuđ uđđâ riehtijotteem. +Ray jaamij faŋgâlist 70-ihásâžžân cuáŋuimáánu 23. peeivi 1998. +Silbâ. +Silbâ lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii Ag () já oornigloho 47. +Putes silbâ lii muččâdávt kildee, vielgis jálumeetaal, mii lii korrâsub ko kolle, mutâ timásub ko veški. +Siilbâst láá pyeremus šleeđgâ- já liegâsvuođâsirdemääpih puoh metallij juávhust. +Silbâ lii aanoost om. +kuvvimpiergâsijn, čiiŋâin, šlaantijn, purâdemriäiduin, spejâlijn já elektroniikist. +Valastâllâmkištoin silbâmiitaal lii távjá nubbe palhâšume. +Silbâ lii meiddei ohtâ táválumosijn čiŋŋâmetallijn. +Mirhâlâšvuotâ. +Silbâioneh koddeh bakteerijd, já čácádâhân peessâm silbâioneh láá uáli mirhâliih om. +kuolijd. +Silbâ lii mirhâlâš meiddei njomâtteijeid stuorrâ meripittáin. +Meripittá, mii koddá tállán (LD50), lii rottáin 2 000 mg/tiäddukiilu pirrâmpeeivist. +Tovle láá jurdám, ete silbâ, silbâioneh já silbânanočalmaah láá viehâ vavettemeh ulmuid, mutâ tassaažist lii čáittum, ete nanočalmaah puhhiidâteh njomâtteijei selláid já vahâgiteh geeniárbáduv. +Siähuseh. +Táválávt silbâ kiävttoo siähusin, mast lii jo-uv 83% teikâ 92,5% silbâ. +Loppâ lii veški. +Taggaar siävus, mast lii 92,5% silbâ, kočoduvvoo sterling-silbân. +Veški kiävttoo tondiet, ko tot taha siähus korrâsubbon, mon lasseen tot lii häälbib já nuuvt tot häälbid siähus hade. +Sterling-siilbâ jiešvuođâlâš tiäddu lii 10,3 kg/dm³. +Silbâtiŋgáid teddiluvvoo virgálâš stemppâl, mast silbânalliisvuotâ almottuvvoo promillen, ađai 830 teikâ 925. +Ton lasseen stemppâlist uáinojeh valmâštemive já valmâšteijee. +Silbâovtâstuvah. +Silbâ ovtâstuvá älkkeht riišân já riššâovtâstuvváid. +Meiddei mineraalijn silbâ kávnoo táválávt riššâovtâstâhhân, tegu argentiit (Ag2S), proustiit (Ag3AsS3) já pyrargyriit (Ag3SbS3). +Siämmáá suujâst silbâovtâstuvâin rahtum tiiŋgah šaddeh kámmásubbon viehâ jotelávt jo ááimu vaikuttâsâst, tastko ááimust tiättojeh ain lievlisteijee sulfideh. +Motomeh silbâovtâstuvah tegu silbâbroomiid pieđgâneh jotelávt čuovâ vaikuttâsâst. +Taat reaktio, sehe tot, ete luovânum silbâ šadda kámmásubbon riššâovtâstuvâi vaikuttâsâst, láá vuáđusin toos, ete čuovâkovefilmâ šadda kámmásubbon talle ko tom čyevvejeh. +Siilbâ hadde. +Tovle silbâ lâi masa siämmáá tiivrâs ko kolle, tastko tot lâi uáli härvinâš. +Maŋeláá silbâ lii kavnum nuuvt valjeeht om. +Amerikâst, ete siilbâ tááláš hadde lii čuuvtij vyeleeb ko kole hadde (suullân 14 €/unssi, kolle suullân 1 550 €/unssi). +Tondiet ko silbâ lii čuuvtij häälbib, te tast puáhtá rähtiđ stuorrâ já hámálâš čiiŋâid. +Siilbâ tááláš hadde ij kuittâg innig muštâl tast, mon almolâš tot lii, tastko stuorrâ uási siilbâst lii jävkittâm ráhtulâšvuođâlâš anoid. +Silbâtiiŋgâi putestem. +Siilbâ putestem/šiälgásmittem várás láá vyebdimnáál jieškote-uvlágáneh putestemamnâseh já -niävuh. +Taid vyebdih om. +kollečeepih. +Mađe tivrâsub tiiŋgâst lii saahâ, tađe tergâdub lii selvâttiđ oovtâst äššitobdein, magareh muulsâiävtuh kávnojeh ton putestem várás. +Silbâtiiŋgâid puáhtá älkkeht já torvolávt putestiđ pääihist. +Tiiŋgâid kalga pieijâđ náápán, mast láá lieggâ teikâ kume čääci já taggaar aamnâs, mii sirdá šleeđgâ, tegu sältti teikâ sooda, sehe aluminfolio. +Tiiŋgah kiässojeh aluminfolio siisâ. +Alumin lii epijáálub meetaal já tondiet tot redusist silbâsulfid maasâd silbân. +Reaktio-ovtâldâh lii 3Ag2S + 2 Al → 6 Ag + Al2S3. +Silbâtiiŋgah putestuvvojeh joba muádi minuttist, jis tiiŋgah iä lah čuuvtij kámmáseh. +Jis toh láá, te tarbâšeh kuhheeb ääigi. +Reaktiost luovvân om. +vetysulfid, H2S, mon haajâ sulâstit pillâšum känimoonijd teikâ pasâttâsčäcituálvoo. +Putestum tiiŋgâid puáhtá šiälgásmittiđ om. +ullosukkáin. +Uáivijäävvil. +Uáivijäävvil teikâ ränisjäävvil ("Cladonia rangiferina" teikâ "Cladina rangiferina") kulá čuárvijáhálij hiäimun. +Tot šadda 3-15 senttimeetter ollâgin. +Ton ivne lii kunnâ- teikâ čuovjisräänis. +Kierâsyereh láá ránáseh, vielgâdeh já ruškâdeh, já toh láá távjá kovrâgâm siämmáá suundán. +Jäävvil lii eromâš almolâš ubâ Suomâst. +Tot lii almolumos eennâmjäävvil kuolbâmeecijn, jeegijn, källein já tuodârkuolbânijn. +Ränisjäävvil lii ohtâ poccui tehálumosijn raavvâdjáhálijn. +James Bond. +James Bond lii kirječällee Ian Fleming ive 1953 algâttem jiäráskittee romanij ráiđu, mon uáivihuáđđoo lii eŋlandlâš syelivákšojeijee já -aageent James Bond, koodinommâ 007. +Tastmaŋa ko Fleming jaamij ive 1964, roomaanrááiđu láá juátkám eres kirječälleeh. +Romanij lasseen Bond lii lamaš fáárust ive 1962 rääjist paijeel 20 elleekooveest, main nuuvt kočodum virgálii elleekoverááiđust suu láá čaittâlâm Sean Connery, David Niven, George Lazenby, Roger Moore, Timothy Dalton, Pierce Brosnan já Daniel Craig. +Bond-elleekoverááiđust lii šoddâm ohtâ maailm enâmustáá miänástum elleekoverááiđuin. +James Bondist láá almostittum meiddei ráiđukoveh ja videospeelah. +Almostum ohtâvuođâst James Bond -kirjeh uđâsmittii syelivákšojeijeegenre, já siämmást toh puohtii toho puigâvuođâ, seeksi já viehâvääldi. +Vuossâmui iheluuvij ääigi mainâseh sajaduvvii kaskoo kolmâ suáđi, mut ive 2006 rääjist elleekuuvij Bond lii onnum sáŋgárin. +San Severino Lucano. +San Severino Lucano lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +San Severino Lucanost ääsih 1 433 olmožid. +Ton vijdodâh lii 61,16 km², já alodâh 877 m. San Severino Lucano naaburkieldah láá Chiaromonte, Episcopia, Fardella, Francavilla in Sinni, Terranova di Pollino já Viggianello. +Roxy Music (album). +Roxy Music lii eŋlandlâš Roxy Music -rockjuáchu vuosmuš album. +Albumist ovtâstuveh 1950-lovo rock já komovuotâääigi elektroniik. +Album puoh pittáid lii čáállám juávhu lávloo Bryan Ferry. +Eteh, ete albumist lâi merhâšittee vaikuttâs 1970-lovo muusikân já tom aneh vala-uv ohtân pyeremuin, innovatiivlumosijn já jiäráskitteemuin vuosâalbumijn. +Album pyeremus sajâttah Britannia albumlistoost lâi 10. saje čohčâmáánust 1972. +Single "Virginia Plain", mii ij kuittâggin lamaš fáárust album algâalgâlâš almostitmist, pajanij singlelisto sajan 4. +Basist Graham Simpson iäránij juávhust album jienâttem já almostittem kooskâst. +Album lokkekove lii finnim vaikuttâsâid 1950-lovvoost, já tast lii kove mannekiin Kari-Ann Mullerist. +Puoh pittáid lii čáállám Bryan Ferry. +Alahärmä lii oovdiš kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Tot lohtui Kauhava kaavpugân ive 2009 aalgâst. +Ive 2008 loopâst Alahärmäst assii 4 661 olmožid, já ton vijdodâh lâi 353,65 km², mast 2,33 km² lâi čääci. +Alahärmä naaburkieldah lijjii Kauhava, Kortesjärvi, Oravainen, Uusikaarlepyy, Vöyri-Maksamaa já Ylihärmä. +Alahärmä markkân, Ekola, Hakola, Hanhila, Hanhimäki, Heikkilä, Hilli, Huhtamäki, Härmä, Kivihuhta, Katajamäki, Kojola, Kuoppala, Köykkäri, Lahdenkylä, Lehtimäki, Markkula, Mylläri, Ojala, Poromaa, Pelkkala, Perkiömäki, Pesola, Sorvisto, Vakkuri, Voltti, Vuoskoski já Yliviitala. +Kortesjärvi lii oovdiš kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Kortesjärvist assii 4 661 olmožid, já ton vijdodâh lâi 333,51 km², mast 9,81 km² lâi čääci. +Kortesjärvi naaburkieldah lijjii Alahärmä, Evijärvi, Kauhava, Lappajärvi, Pedersöre kieldâ já Uusikaarlepyy. +Isomäki, Kielinen, Kortesjärvi, Purmojärvi, Rantala, Saarijärvi, Ylikylä, Manninen, Nuottimäki, Fräntilä, Kukkola, Pellinen, Pirttinen, Iso-Pellinen, Lappinen, Laukkonen, Salo, Ylikoski, Porkholma já Tyynismaa. +Ylihärmä lii oovdiš kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Ylihärmäst assii 4 661 olmožid, já ton vijdodâh lâi 152,17 km², mast 0,47 km² lâi čääci. +Ylihärmä naaburkieldah lijjii Alahärmä, Isokyrö, Kauhava, Lapua, Vöyri-Maksamaa já Ylistaro. +Haapoja, Keskikunta, Ylihärmä markkân, Kosola, Pakka, Vesiluoma, Yliluoma, Kangas, Ikola, Ilomäki, Rannanjärvi, Salomaa já Taipale. +Ylistaro lii oovdiš kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Tot lohtui Seinäjoki kaavpugân ive 2009 aalgâst. +Ive 2008 loopâst Ylistarost assii 5 576 olmožid, já ton vijdodâh lâi 484,997 km², mast 3,16 km² lâi čääci. +Ylistaro naaburkieldah lijjii Ilmajoki, Isokyrö, Lapua, Nurmo já Ylihärmä. +Nurmo já Ylistaro kieldah lahtojii Seinäjokin uđđâivemáánu 1. peeivi 2009. +Alapää, Asema, Halkosaari, Hanhikoski, Heikkola, Huhtala, Hööpakka, Isokylä, Järviranta, Kainasto, Kirkonkylä, Kitinoja, Kylänpää, Myllykoski, Teräsmäki já Untamala. +Nurmo lii oovdiš kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Nurmost assii 12 675 olmožid, já ton vijdodâh lâi 361,88 km², mast 14,81 km² l��i čääci. +Nurmo naaburkieldah lijjii Alavus, Ilmajoki, Kuortane, Lapua, Seinäjoki já Ylistaro. +Nurmo markkân, Hyllykallio, Koura, Ruuhikoski, Koliini, Kiikku, Keski-Nurmo, Viitalankylä, Knuuttila, Soininkylä já Ylijoki. +Nurmonjokilaakso ađai Nurmo Alapää. +Kirkonmäki, Loukko, Latikka, Hippi, Teppo, Jaskari, Koskela, Martikkala, Mannila, Hemminginmäki, Pihlajanmäki, Mäenkylä já Manunkylä. +Maadâ-Georgia já Máddááh Sandwichsuolluuh. +Maadâ-Georgia já Máddááh Sandwichsuolluuh láá Ovtâstum kunâgâskode haldâšem suáluikuávlu já tovnbeln meerâ kuávlu, mutâ Argentiina meid tuálá taid jieijâs uássin. +Taat suáluikuávlu lii Maadâ-Atlantist já toos kuleh Maadâ-Georgia suálui sehe ucebeh suolluuh, moi nommâ lii Máddááh Sandwichsuolluuh. +Maadâ-Georgia suálui lii suulân 1 300 kilomeetterid maadânuortâs Falklandsuolluin, já Máddááh Sandwichsuolluuh láá 760 kilomeetterid maadânuortâs Maadâ-Georgia suollust. +Maadâ-Georgia. +Maadâ-Georgia suolluu kaavnâi vuosmuu keerdi Antoine de la Roché ive 1675, já uássin Britannia tom vaaldij James Cook ive 1775. +Argentiina lii ive 1927 rääjist vaattâm suolluu olssis. +Máddááh Sandwichsuolluuh. +Cook kaavnâi meid Máddáid Sandwichsuolluid ive 1775 já vaaldij taid-uv Britannia uássin. +Argentiina lii ive 1948 rääjist vaattâm taid olssis. +Maadâ-Georgia suálui lii suulân 1 300 kilomeetterid maadânuortâs Falklandsuolluin. +Suálui lii suulân 170 kilomeetterid kukke já kobdodâh mulsâšuvá 2 já 40 km kooskâst. +Vijđodâh suollust šadda ohtsis 3 755 km², mast peeli lii jieŋâ vyelni pirrâ ive. +Alemus saje suollust lii Mount Paget, mii paijaan 2 934 meetter alodâhân. +Máddááh Sandwichsuolluuh láá 11 suolluu ráiđu, main stuárráámus uási láá volkaanliih suolluuh. +Vijđodâh tain lii ohtsis 337 km². +Saksakielâ. +Saksakielâ ("Deutsch" teikâ "die deutsche Sprache") lii viestârgermaanlâš kielâ, mon sárnuh suulân 100 miljovn olmožid pirrâ maailm. +Saksakielâ sajattâh. +Saksakielâ lii virgálâš kielâ ubâ Saksaast, Nuorttâriijkâst já Liechtensteinist. +Tot lii meid ohtâ virgálâš kielâin Belgiast, Luxemburgist, Sveeicist já Bolzano provinsist Italiast. +Tai lasseen saksakielâ lâi Namibia virgálâš kielâ iivij 1884-1919 já iivij 1984-1990. +Saksakielâ pustaveh. +Puustav ẞ kiävttoo Saksaast já Nuorttâriijkâst, mut tot ij kevttuu Sveeicist. +Ton saajeest sveicciliih kevttih "ss" ađai kyehti "s". +Landsgemeinde (Glarus). +Glarus Landsgemeinde lii aalmugjienâstem, mii lii uárnejum ive 1387 rääjist Glarus kantonist, Sveeicist. +Tot lii maailmist já Sveeicist-uv áinoošlajâsâš njuolgâ demokratia tábáhtus. +Vyesimáánu vuossâmuu pasepeeivi kanton puoh jieŋâvuoigâdvuođâliih čokkâneh Glarus kaavpug uáivitorin huksejum rieggei. +Rieggee siisâ peesih tuše jieŋâvuoigâdvuođâliih. +Sist puohâin lii ivnááš jienâstemlippu. +Kaskoo rieggee lii sárnumaladâs, já ulmuuh čuážžuh rieggee roobdâin. +Láá meid muáddi peeŋkâ, mut toh láá uáivildum tuše puoh puárásumos ulmuid. +Landsgemeindest lii muuneeld meridum ohjelm, mut kii peri uážžu puáttiđ sárnuđ mon peri ääšist. +Ulmuuh peesih jienâstiđ jyehi ääšist ton áášán kyeskee sahâvuárui maŋa. +Ääši peeleest leijee ulmuuh pajedeh jienâstemliipu kieđâstis. +Ääši vuástá leijee ulmuuh vuod iä paijeed kieđâs. +Ohtâ muuneeld väljejum olmooš - nuuvt kočodum "Landsammann" - árvuštâl tom, láá-uv eenâb ulmuuh ääši peeleest vâi vuástá. +Nubij sanijguin jienah iä rekinistuu tárkká, peic loppâpuáđus lii árvu. +Sahâvuáruh já jienâstmeh pyehtih pišteđ maŋgâ tiijme. +Peeivi loopâst ulmuuh láá vaibâm, mut siämmást sij láá čiävlááh puáris demokraatlii ärbivyevistis já halijdeh väldid uási tábáhtusân. +Ulmuuh savâstâleh mielâstis puáttee jienâstmijn kähvipeevdi piällást já pargosoojijn. +Tuáimee demokratian kulá meid ton tuhhiittem, ete jieijâs uáivild ij ain vyeiti. +Koronapandemia. +Ive 2020 Landsgemeinde iä ornim koronaepidemia keežild, já ive 2021 Landsgemeinde uárnejui esken čohčâmáánust. +Čohčâmáánu 2021 äššilistoost lijjii el. +: "1 622 500 fraangi arvetunnel Braunwaldân?" +já "Lase toorjâ párnái muusiklii škovliimân? +Markkâneh. +Landsgemeinde-peeivi Glarus kaavpugist uárnejuvvojeh meid markkâneh. +Tobbeen vyebdih puohlágánijd tävirijd já purrâmušâid. +Ärbivuáválávt jienâstempeeivi ulmuuh poreh kälbipiärgumaarfijd, pottááknjuvdos já luumuid. +Puáhtá meid smakkiđ maailm puárásumos vuástá: Schabziger. +Germaanlâš kielah. +Germaanlâš kielah láá kielah, moh kuleh indoeurooplij kielâi kielâjuávkun. +Stuárráámuuh kielah láá eŋgâlâskielâ (suulân 380 miljovn olmožid ennikiellân), saksakielâ (suulân 100 miljovn olmožid ennikiellân) já hollandkielâ (suulân 22 miljovn olmožid ennikiellân). +Sveeici kielah. +Sveeici vuáđulaavâ mield Sveeicist láá nelji aalmuglâškielâ: saksakielâ, ranskakielâ, italiakielâ já retoromaankielâ. +Saksakielâ lii täin stuárráámus, tom sarnuu ive 2016 62,6% puoh sveiccilijn ennikiellân. +Sist 58,5% sarnuu sveiccisaksakielâ já 11,1% standardistum sveiccisaksakielâ. +Johnny Cash. +John R. "Johnny" Cash () lâi ovtâstumstaatalâš countrylávloo. +Cash lâi ohtâ countrymuusik merhâšittee musikkárijn. +Sun kulostui meid baariitonjienâstis. +Cash stijlâ lii kočodum country, folk já rock 'n' roll ovtâstâhhân. +Karrieeris ääigi Cash almostitij paijeel 100 hittisingled, já suu albumeh láá vuobdum paijeel 90 miljovn pittád. +Suu lii nomâttum Country Music Hall of Famen, Rock and Roll Hall of Famen sehe Songwriters Hall of Famen. +Bilten. +Bilten lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Ive 2010 Biltenist assii 2 001 olmožid. +Ton vijdodâh lii 15,86 km², já alodâh 446 m. +Bilten kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Bilten, Filzbach, Mollis, Mühlehorn, Näfels, Niederurnen, Oberurnen já Obstalden kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Nord kieldâ. +Uđđâ kieldâst ääsih 18 806 olmožid (31.12.2020), já ton vijđodâh lii 146,98 km2. +Elvis Presley. +Elvis Aaron Presley, pyerebeht tubdum noomáin Elvis () lâi ovtâstumstaatâlâš lávloo, musikkár já elleekovečaittâleijee. +Elvis Presley aneh ohtân 1900-lovo pop-kulttuur merhâšitteemuin ulmuin. +Sun lâi 1950-lovo tergâdumos teini-iidool já seksisymbool. +Elvis lâi ohtâ rockmuusik vuosmuin oovdânpyehtein já ton stiijlâ pioneerijn. +Sun kočoduvvoo almolávt "rock 'n' roll kunâgâssân" teikkâ tuše "kunâgâssân". +Sust šoodâi stuorrâ kulttuurlâš mulsâšume algâtteijee, mon vievâst afroameriklâš rhythm and bluesân vuáđudeijee rock and roll -muusik pajanij almolâš mielâstumvuotân. +Sust šoodâi meid maaŋgâi musikkárij vaikutteijee, suu ääigi rock and rock lávloin maŋeláá šoddâm pop- já rockartistáid. +Presley +Mollis. +Mollis lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Ive 2010 Mollisist assii 3 337 olmožid. +Ton vijdodâh lii 21,83 km², já alodâh 445 m. +Mollis kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Bilten, Filzbach, Mollis, Mühlehorn, Näfels, Niederurnen, Oberurnen já Obstalden kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Nord kieldâ. +George Lucas. +George Walton Lucas Jr. (š. vyesimáánu 14. peeivi 1944, Modesto, Kalifornia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš stivrejeijee, pyevtitteijee já kietâčällee. +Sun lii tobdos Star Wars -elleekuuvijn já Indiana Jones -elleekuuvij pyevtitteijen. +Sun lii Lucasfilm-pyevtittâsfinnoduv vuáđudeijee. +George Walton Lucas Jr. šoodâi vyesimáánu 14. peeivi 1944 Modestost Kaliforniast George já Dorothy Lucas perrui. +Nuorrân Lucas rähistij autoid já halijdij šoddâđ kištovyeijen. +Sun uásálistij jođálmittemkištoid. +Lucas juuđij Downey High School, kost suu árvusäänih iä lamaš uáli pyereh. +Kesimáánust 1962 Lucas lâi autopäärtist já kaartâi luoppâđ kištovyeijee karrieerist. +Elleekovekarrieer. +Lucas juuđij Modesto Junior College, kost sun kiäsuttui elleekuuvijn. +Sun joođhij uápuid Kalifornia ollâopâttuv elleekoveškoovlâst já ááigui elleekovesuárgán. +Uápui ääigi Lucas raahtij uánihisfiilmâid. +Sun finnij Warner Brothers -stipend já uápásmij stivrejeijee Francis Ford Coppolan. +Lucas já Coppola vuáđudáin San Franciscost ohtâsii pyevtittâsfinnoduv American Zoetrope. +Suoi halijdáin rähtiđ elleekuuvijd Hollywood studiovuáháduv ulguubeln, mon áánsust sunnust ličij stuárráb kreatiivlâš rijjâvuotâ. +Finnoduv vuossâmuš elleekove lâi THX 1138 (1969). +Ive 1970 Lucas kuvvij uási Rolling Stones -dokumentist "Gimme Shelter". +Coppola já Lucas ovtâspargo nuuvâi ive 1971, ko Coppola rähtiškuođij The Godfather já Lucas vuáđudij Lucasfilm. +Lucas nubbe elleekove lâi American Graffiti (1973), mii kuvvij koidâ nuorâid ive 1962 Ovtâstum staatâin. +Elleekove budjet lâi tuše 780 000 dollarid, mut tot puovtâdij Ovtâstum staatâin paijeel 100 miljovn dollarid. +Tot finnij Golden Globe -palhâšume já vittâ Oscar-iävtukkâsvuođâ. +"American Graffiti" miänástus áánsust Lucas puovtij ruttâdiđ Star Wars. +Sun vuáđudij ive 1975 Industrial Light & Magic -finnoduv. +"Star Wars" lâi Lucas čäällim já stivrim maainâs galaksij koskâsijn tuáruin. +Elleekove lâi stuorrâ miänástus já tot vuoitij čiččâm Oscar-palhâšummeed. +Lucas čaalij elleekován kyehti jotkâuási, The Empire Strikes Back (1980) já Return of the Jedi (1983). +"Star Wars" -elleekoverááiđu maŋa Lucas vuájudâđâi pyevtitmân. +Sun pyevtittij ovdâmerkkân Steven Spielberg Indiana Jones -rááiđu. +Ive 1994 rääjist Lucas kietâčaalij kulmâ uđđâ "Star Wars" -elleekove. +almostui ive 1999 já lâi Lucas vuossâmuš stivrim ive 1977 maŋa. +Lucas stivrij meid jotkâoosijd (2002) já (2005). +Puoh elleekoveh lijjii miänástusah vyebdim tááhust. +Lucas pyevtittij niäljád "Indiana Jones" -elleekove Indiana Jones and the Kingdom of the Crystal Skull (2008) sehe elleekove Red Tails (2012). +Sun lâi meid fáárust rähtimin kyehti animaatiorááiđu (2003-2005) já (2008-2013). +Walt Disney Company oostij Lucas vuáđudem Lucasfilm ive 2012 já lii tast maŋa pyevtittâm ovdâmerkkân čiččâd, káávcád já oovcád "Star Wars" -elleekove. +Lucas finnij Ovtâstum staatâi elleekoveinstituut eellimpargopalhâšume ive 2005. +Wolfgang Amadeus Mozart. +Wolfgang Amadeus Mozart, kaastânommâ Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart () lâi nuorttâriijkâlâš klassism ääigi nuotâsteijee. +Suu aneh ohtân merhâšitteemuin eurooplâš taaiđâmuusik nuotâsteijein. +Mozart nuotâstij sinfonia-, ooppera-, konsertto-, kirkko- já káámmármuusik. +Elvis Presley diskografia. +Taat lii ovtâstumstaatâlâš musikkár Elvis Presley diskografia. +Diskografia +Näfels. +Näfels lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Ive 2010 Näfelsist assii 4 021 olmožid. +Ton vijdodâh lii 36,93 km², já alodâh 437 m. +Näfels kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Bilten, Filzbach, Mollis, Mühlehorn, Näfels, Niederurnen, Oberurnen já Obstalden kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Nord kieldâ. +David Bowie diskografia. +Taat lii eŋlandlâš musikkár David Bowie diskografia. +Rooma väldikodde. +Rooma väldikodde suullân ive 117 +Rooma väldikodde (távjá meid antiik Rooma,) lâi Rooma kaavpugstaatâst šoddâm vijđes imperium ubâ Koskâmeerâ kuávlust. +Arâdumos meerhah asâmist Rooma kaavpug kuávlust láá pronssipaajeest suullân 1300-lovvoost oKr. +Kaavpuglum lâš álgám 700-lovvoost oKr. +Rooma šoodâi ihečuođij ääigi Koskâmeerâ pirâstittee väldikodden. +Ive 395 väldikodde juáhádâđâi kyevti uásán, Uárji- já Nuorttâ-Rooma väldikodden. +Uárji-Rooma kuittâg tuušâi jo ive 476, kuás ton majemuš kiäisár kaartâi luoppâđ vääldist. +Nuorttâ-Rooma irâttij vala ovtâstittiđ Rooma väldikode, mut arabij väldikodde pajanij 600-lovvoost kuávlu merhâšitteemus väldikodden. +Nuuvttii Nuorttâ-Rooma, mii kočodui meid Bysantin, siäilui ive 1453 räi, kuás turkkiliih väldidii ton uáivikaavpug Konstantinopol. +Bysant väldikodde. +Bysant väldikodde kiäisár Justinianus I ääigi ive 555 +Bysant väldikodde ađai Nuorttâ-Rooma lâi Rooma väldikode nuorttâuási, mii siäilui uárjiuási tuššâm maŋa 400-lovvoost já mon väldipaje piištij paijeel tuhháát ihheed ain ive 1453 räi. +Bysantlâš identiteet lâi roomalii já kreikkalii kulttuur sehe ortodoksilii ristâosko kuálus. +Bysant halijdij ovdâstiđ kiäisárlii Rooma väldikode äärbi ristâlii häämist. +Bysant väldikodde uážui noomâs väldikode uáivikaavpug Konstantinopol ovdebii noomâ Byzantion mield. +Historjisteeh keksejii noomâ eskin 1500-lovvoost. +Väldikode ässeeh jiejah onnii jieijâs roomalâžžân väldikode loopâ räi. +Bysant-nommâ kevttui Uárji-Euroopâst tondiet, ete Nuorttâ-Rooma väldikodde ličij älkkeb iäruttiđ Rooma väldikoddeest historjáčälimist. +Algâaalgâst puoh Koskâmeerâ nuorttâoosij riddokuávluh kullii Bysant väldikoodán. +Bysant tuušâi lopâlávt ive 1453, ko turkkiliih väldidii Konstantinopol. +Niederurnen. +Niederurnen lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Ive 2010 Niederurnenist assii 3 928 olmožid. +Ton vijdodâh lii 14,10 km², já alodâh 437 m. +Niederurnen kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Bilten, Filzbach, Mollis, Mühlehorn, Näfels, Niederurnen, Oberurnen já Obstalden kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Nord kieldâ. +Ovtâstum aalmugeh. +Ovtâstum aalmugeh (OA) lii maailmvijđosâš haldâttâsâi koskâsâš ornijdume, mon ulmen lii paijeentoollâđ aalmugijkoskâsii ráávhu já torvolâšvuođâ, vuoigâlâšvuođâ já olmoošvuoigâdvuođâid sehe ovdediđ ustevlijd ohtâvuođâid aalmugij kooskâst já aalmugijkoskâsâš oovtâstpargo. +Tot lii maailm stuárráámus já uáppásumos aalmugijkoskâsâš ornijdume. +OA vuáđudui nube maailmsuáđi maŋa roovvâdmáánu 24. peeivi 1945. +Ovtâstum aalmugij jeessânstaatah. +Táálááh jeessânstaatah. +Ovtâstum aalmugáid láá taan räi servâm 193 jeessânstaattâd. +Oberurnen. +Oberurnen lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Ive 2010 Oberurnenist assii 1 963 olmožid. +Ton vijdodâh lii 12,82 km², já alodâh 437 m. +Oberurnen kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Bilten, Filzbach, Mollis, Mühlehorn, Näfels, Niederurnen, Oberurnen já Obstalden kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Nord kieldâ. +San Francisco. +San Francisco lii kaavpug já pirrâdâhkodde Ovtâstum staatâi Kalifornia uásistaatâst. +San Francisco lii Kalifornia kulttuurlâš já ekonomâlâš kuávdáš. +Kaavpug lii San Francisco njaargâ keejist. +Kuálhismeerâ pirâstit tom viestârpeln já San Francisco luohtâ nuorttiibeln. +Luákkáás kaavpug lii eennâmtuárgástâskuávlust. +San Francisco lii 17. stuárráámus kaavpug Ovtâstum staatâin já niäljádin stuárráámus Kalifornia kaavpugijn. +Ton ässeeloho ive 2020 lâi 873 965. +San Francisco luovtâ metropolkuávlust ("San Francisco Bay Area") ääsih suullân 8,6 miljovn olmožid. +San Francisco kaavpug vijdodâh lii 121 km² já ton ässeesaahâdvuotâ lii suulân 7 194 ässed/km². +Espanjaliih vuáđudii San Francisco kesimáánu 29. peeivi 1776. +Kaavpug ässeeloho šoodâi jotelávt iivij 1848-1855 Kalifornia kollekurgâlem keežild. +Adele. +Adele Laurie Blue Adkins ađai Adele (š. vyesimáánu 5. peeivi 1988, Tottenham, Lontoo, Eŋland) lii eŋlandlâš lávloo-laavlârähtee. +Suu albumeh láá vuobdum paijeel 120 miljovn pittád maailmvijđosávt. +Sun lii vuáittám ohtsis 15 Grammy-palhâšumed já oovce BRIT-palhâšumed. +Adele Laurie Blue Adkins šoodâi vyesimáánu 5. peeivi 1988 Lontoo Tottenhamist. +Suu vaanhimeh lává eŋlandlâš Penny Adkins já waleslâš Marc Evans. +Eeči vuolgij ko Adele lâi kyevtihásâš, já enni šoddâdij Adele ohtuu. +Adele lávluškuođij neelji ihásâžžân. +Ive 1997 9-ihásâš Adele varrij enijnis Brightonân. +Suoi maccáin Lontoon ive 1999. +Adele čaalij lavluid jo nuorrân. +Sun juuđij "BRIT School" -taaiđâškoovlâ já valmâštui vyesimáánust 2006. +Muusikkarrieer algâ já "19" (2006-2010). +18-ihásâš Adele raahtij sopâmuš XL-skiärrufinnoduvváin čohčâmáánust 2006. +Suu vuossâmuš single "Hometown Glory" almostui ive 2007 loopâst. +Siämmáá ive sun finnij vuossâmuu Brit-palhâšume. +Nubbe single "Chasing Pavements" almostui uđđâivemáánust 2008 já pajanij listokiäčán Ovtâstum kunâgâskoddeest. +Kyehti oho maŋeláá almostum skiärru "19" lâi meiddei miänástus. +Kuovâmáánust 2009 Adele vuoitij pyeremuu uđđâ artist Grammy-palhâšume. +Adele nubbe skiärru almostui ive 2011 aalgâst. +Album lâi maailmvijđosâš miänástus já tot pajanij listokiäčán 17 Euroop staatâst sehe Ovtâstum staatâin. +Album vuobdui ive 2011 ääigi 15 miljovn pittád. +Roovvâdmáánu 2021 räi tot lii vuobdum paijeel 47 miljovn pittád. +Skiärru finnij ive pyeremuu album palhâšume kuovâmáánu 2012 Grammy-gaalast, mast Adele vuoitij ohtsis kuttâ Grammy-palhâšume. +Siämmáá ive BRIT Awards -gaalast sun finnij ive nissoonartist já "21" ive pyeremuu album palhâšume. +Skammâmáánust 2011 sun vuoitij kulmâ American Music Award -palhâšume. +Adele raahtij ive 2012 almostum James Bond -elleekove 007 Skyfall tubdâldâhpitá oovtâst Paul Epwortháin. +Ive 2013 sun vuoitij pyeremuu lavluu Oscar- já Grammy-palhâšuumijd "Skyfall"-pittáin. +Adele kuálmád skiärru almostui skammâmáánust 2015 já tot lâi tállán stuorrâ miänástus. +Album vuossâmuš single "Hello" pajanij listokiäčán maaŋgâin enâmijn. +Album almostum maŋa Adele lávdástij vijđáht Euroopâst, Ovtâstum staatâin, Australiast já Uđđâ-Seelandist. +Ive 2017 sun finnij vittâ Grammy-palhâšume, ovdâmerkkân ive pyeremuu album já pyeremuu pop-album palhâšuumijd sehe pyeremuu pitá palhâšume "Hello"-pittáin. +Adele niäljád album almostum maŋanui koronapandemia tiet. +Vuossâmuš single " Easy on Me" almostui ive 2021 roovvâdmáánust já album "30" skammâmáánust. +Album kieđâvuš Adele näimi-iäránem. +Tot pajanij tállán listokiäčán maailmvijđosávt. +Obstalden. +Obstalden lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Ive 2010 Obstaldenist assii 443 olmožid. +Ton vijdodâh lii 23,76 km², já alodâh 685 m. +Obstalden kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Bilten, Filzbach, Mollis, Mühlehorn, Näfels, Niederurnen, Oberurnen já Obstalden kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Nord kieldâ. +Filzbach. +Filzbach lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Ive 2010 Filzbachist assii 509 olmožid. +Ton vijdodâh lii 13,93 km², já alodâh 690 m. +Filzbach kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Bilten, Filzbach, Mollis, Mühlehorn, Näfels, Niederurnen, Oberurnen já Obstalden kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Nord kieldâ. +Ernest Hemingway. +Ernest Miller Hemingway () lâi ovtâstumstaatâlâš kirječällee. +Sun finnij Nobel-kirjálâšvuođâpalhâšume ive 1954. +Ernest Miller Hemingway šoodâi syeinimáánu 21. peeivi 1899 Oak Parkist Chicago ovdâkaavpugkuávlust várálii perrui. +Eeči Clarence "Ed" Hemingway lâi tuáhtár. +Enni Grace Hall Hemingway lâi čepis lávloo, kii lâi lávdástâllâm Madison Square Gardenist ovdil naaijâm. +Eeči Ed lâi pivduus miäcásteijee já sun opâttij meid Ernest pivdeđ, kuálástiđ já leirâdâttâđ meecist. +Nuorâ Ernest meid luuvâi já čaalij ennuv. +Sun juuđij luvâttuv Oak Parkist iivij 1913-1917. +Sun toimâttij škoovlâ loostâ já poorgâi valmâštum maŋa váhá ääigi hárjuttâllen "Kansas City Star" -loostâst. +Vuossâmuu maailmsuáđi ääigi Hemingway tooimâi Ruopsis Riistâ ambulansvyeijen Italiast. +Syeinimáánust 1918 sun havvâšui kraanaat pávkkámist já kaartâi suátipyecceiviäsun suáđi loopâ räi. +Sun maacâi Ovtâstum staatáid uđđâivemáánust 1919. +Hemingway kuvvij muštoid pávkkámist romanist "A Farewell to Arms" (1929). +Suáđi maŋa sun poorgâi toimâtteijen "Toronto Star Weekly" -loostâst. +Skammâmáánust 1920 Hemingway teeivâi Hadley Richardson, já suoi naajáin čohčâmáánust 1921. +Suoi varrijn Pariisin juovlâmáánust 1921, tastko Hemingway uážui pargo tobbeen "Toronto Daily Star" -loostâ reeivâlonotteijen. +Pariisist Hemingway čaalij viššâlávt tiivtâid já muštâlusâid. +Sun kuvvij ääigis Pariisist 30 ihheed maŋeláá kirjeest "A Moveable Feast" (1964). +Hemingway vuossâmuš kirje, tihtâ- já nooveelčuágáldâh "Three Stories & Ten Poems", almostui Pariisist ive 1923. +Siämmáá ive šoodâi suu vuossâmuš pärni. +Hemingway lopâttij toimâtteijee pargo já vuájudâđâi kirječällee karrieerân. +Vyesimáánust 1926 almostui suu vuossâmuš kuhes kirje "The Torrents of Spring". +Hemingway já Hadley iäránáin njuhčâmáánust 1927, já Hemingway naajâi muotitoimâtteijee Pauline Pfeifferáin siämmáá ive vyesimáánust. +Sunnui šoodâi pärni ive 1928. +Hemingway čaalij já almostitij ubâ ääigi uđđâ novellijd já nooveelčuágálduvâid. +Roomaan "A Farewell to Arms" almostui čohčâmáánust 1929 já tot lâi tállán miänástus Ovtâstum Staatâin. +Roomaan lii ain tááláš ameriklii kirjálâšvuođâ klassikko. +Romanist rahtum elleekove almostui ive 1932. +Hemingway peerâ aasâi Pariisist, talle Kuuba Havannast já sij maccii Ovtâstum staatâi Key Westân ive 1929. +Hemingway teeivâi kuálmád káálgus, toimâtteijee-kirječällee Martha Gellhorn juovlâmáánust 1936. +Siämmáá ääigi valmâštui suu roomaan "To Have and Have Not" (1937). +Kuovâmáánust 1937 Hemingway vuolgij "North American Newspaper Alliance" reeivâlonotteijen Espanja siskáldâssuátán. +Meid Martha Gellhorn tooimâi Espanja suátireeivâlonotteijen. +Ive 1940 almostum "For Whom the Bell Tolls" lâi Hemingway mielâst suu tergâdumos čaalâ. +Kirje muštâl Espanja siskáldâssuáđist. +Tot lâi stuorrâ miänástus já maaŋgâi mielâst Hemingway pyeremus roomaan. +Kirjeest rahtum Hollywood-elleekove almostui kulmâ ive maŋeláá. +Hemingway já Pauline iäránáin já Hemingway naajâi Gellhornáin skammâmáánust 1940. +Suoi kuittâg iäránáin jo ive 1945, ko Hemingway teeivâi Lontoost toimâtteijee Mary Welsh. +Hemingway já Welsh naajáin njuhčâmáánust 1946. +Hemingway aasâi Kuubast iivij 1939-1960. +Ive 1952 almostum "The Old Man and the Sea" kulá Hemingway tobdosumos kiirjij juávkun. +Kirje finnij Pulitzer-palhâšume ive 1953. +Čuávuváá ive Hemingway finnij Nobel-kirjálâšvuođâpalhâšume. +Hemingway tiervâsvuotâ hiäjului suu valjaas alkoholkevttim tiet, sun puosâi šlundevuođâ já diabetes. +Sun toovâi jiešsorme päihistis syeinimáánu 2. peeivi 1964. +Mühlehorn. +Mühlehorn lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Ive 2010 Mühlehornist assii 416 olmožid. +Ton vijdodâh lii 7,75 km², já alodâh 428 m. +Mühlehorn kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Bilten, Filzbach, Mollis, Mühlehorn, Näfels, Niederurnen, Oberurnen já Obstalden kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Nord kieldâ. +Nuorttâriijkâ-Uŋgar. +Nuorttâriijkâ-Uŋgar (teikâ "Österreich-Ungarn" já teikâ "Ausztria-Magyarország") lâi Nuorttâriijkâ kiäisárkode já Uŋgar kunâgâskode koskâsâš tublemonarkia iivij 1867-1918. +Kuohtuid enâmijd haldâšij Habsburg-suuvâ haldâšeijee tittelijgijn Nuorttâriijkâ kiäisár já Uŋgar kunâgâs, mut enâmijn lijjii jieijâs parlamenteh já sispolitiik. +Haldâšeijen lâi kiäisár Frans Joosef masa ubâ väldikode ääigi. +Ive 1916 rääjist kiäisárin lâi Karl I. +Nuorttâriijkâ-Uŋgar vuáđudui keččâlmin siäiluttiđ puáris Nuorttâriijkâ kiäisárkode, mon uási meid Uŋgar lâi lamaš. +Kiäisárkodde pieđgânij vuossâmuu maailmsuáđi maŋa. +Habsburg-suuhâ. +Habsburg-suuhâ lâi ohtâ Euroop merhâšitteemus historjálijn haldâšeijeesuuvâin. +Suuvâ väldipaje ääigi ton jesâneh haldâšii siämmást Nuorttâriijkâ, Pase Saksalâš-Roomalâš kiäisárkode, Uŋgar, Kroatia, Böömi, Espanja, Portugal, Vuáládâhenâmijd já Napoli. +Habsburgeh lijjii Nuorttâriijkâ haldâšeijeeh ive 1282 rääjist já Saksa kunâgâsah tâi kiäisáreh 1400-lovvoost ive 1740 räi. +Glarus Nord. +Glarus Nord lii kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Glarus Nordist ääsih 18 806 olmožid. +Ton vijdodâh lii 146,98 km², já alodâh 437 m. +Glarus Nord kieldâ šoodâi uđđâivemáánu 1. peeivi 2011, ko Bilten, Filzbach, Mollis, Mühlehorn, Näfels, Niederurnen, Oberurnen já Obstalden kieldah lahtojii oohtân. +Kieldâ alemus saje lii Ruchen Mürtschen (2 441 m) já vyelemus saje lii Linth-nommâsâš juuhâ (410 m) Bilten siijdâst tobbeen, kost lii rääji Glarus, Schwyz já Sankt Gallen kantonij kooskâst. +Kerenzen-Mühlehorn. +Kerenzen-Mühlehorn lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Kerenzen-Mühlehorn kieldâ lopâttui ive 1887. +Talle kieldâ juohhui kuulmâ sierânâs kieldân: Filzbach, Mühlehorn já Obstalden. +Ive 2010 loopâst meiddei taah kieldah loppattuvvojii, ko Bilten, Filzbach, Mollis, Mühlehorn, Näfels, Niederurnen, Oberurnen já Obstalden kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Nord kieldâ. +Pase Saksalâš-Roomalâš kiäisárkodde. +Pase Saksalâš-Roomalâš kiäisárkodde (, já) lâi koskâääigi koskâeurooplâš väldikodde. +Nommâ "Vuossâmuš väldikodde" () meerhâš taam kiäisárkode. +Kiäisárkodde šoodâi 800-900-lovoin já siäilui formaallávt ive 1806 räi. +Väldikode nommâ, vijđodâh já rááhtus láá mulsâšuddâm ihečuođij ääigi. +Glarus. +Glarus lii kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Glarusist ääsih 12 484 olmožid. +Ton vijdodâh lii 107,20 km², já alodâh 474 m. Nube käldee mield vijđodah lii 103,67 km². +Glarus kieldâ šoodâi uđđâivemáánu 1. peeivi 2011, ko Ennenda, Glarus, Netstal já Riedern kieldah lahtojii oohtân. +Kieldâ alemus saje lii Bächistock (2 914 m) já vyelemus saje lii pááppárfabrik šiljo Netstalist (448 m). +Landsgemeinde. +Vyesimáánu vuossâmuu pasepeeivi Glarus uáivitorist uárnejuvvoo Landsgemeinde-nommâsâš tábáhtus. +Riedern. +Riedern lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Riedernist ääsih 684 olmožid. +Ton vijdodâh lii 1,15 km², já alodâh 515 m. +Riedern kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Ennenda, Glarus, Netstal já Riedern kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus kieldâ. +Uđđâ kieldâst ääsih 12 484 olmožid (1.1.2021), já ton vijđodâh lii 107,20 km². +Nube käldee mield vijđodah lii 103,67 km². +Netstal. +Netstal lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Netstalist ääsih 3 071 olmožid. +Ton vijdodâh lii 10,63 km², já alodâh 464 m. +Netstal kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Ennenda, Glarus, Netstal já Riedern kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus kieldâ. +Ennenda. +Ennenda lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Ennendast ääsih 2 637 olmožid. +Ton vijdodâh lii 22,24 km², já alodâh 478 m. +Ennenda kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Ennenda, Glarus, Netstal já Riedern kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus kieldâ. +Glarus (oovdiš kieldâ). +Glarus lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. +Glarusist ääsih 6 092 olmožid. +Ton vijdodâh lii 69,27 km², já alodâh 472 m. +Glarus kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Ennenda, Glarus, Netstal já Riedern kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus kieldâ. +Hansalitto. +Hansalitto lâi tave-eurooplij kaavpugij litto, mii haldâšij käävpi Nuorttâmeerâ já Tave-Saksa kuávluin 1200-1400-lovoin. +1300-lovo aalgâst Hansalitto lâi meid piäluštâslitto já tot šoodâi Lübeck rijjâkaavpug jođettem stuorrâväldin. +Viikiŋääigi maŋa kavpâšem kuávdáš tavveen sirdâšui Nuorttâmeerâ maadâriddoid. +Merhâšittee muddo lâi Lübeck vuáđudem ive 1158. +Lübeck pajanem poođij tast, ete tot lâi saajeest, kost Nuorttâmeerâ kävppi já máddáápiälááš kävppikiäinuh kuáhtájii. +Saksaliih kävppijâsah ožžuu sierânâsrievtijd vistig Lontoost ive 1157 já forgâ tast maŋa Gotlandist, Novgorodist já Bruggest. +Ive 1241 Hambur já Lübeck kävppijâsah hämmejii lito ađai hansa já meddâlistii tullimáávsuid sii koskâsii käävpist. +Kaavpugeh meid soppii, ete toh suojâleh nubijdis táárbu mield viärjulávt. +Litto adelij ekonomâlii hiäđu jesânáid, já tondiet eres kaavpugeh servii forgâ fáárun. +Jeessânkaavpugeh ráđádâllii sopâmušâid oovtâst já vuáđudii hansakontturijd pirrâ Tave-Euroop. +1300-lovo aalgâst kävppi- já piäluštâslitto lâi jo vuáháduttám sajattuvâs. +1300-lovvoost suullân 70 kaavpugid Flanderist Ruošân kullii liiton. +Ive 1356 kaavpuglitto šoodâi Lübeck jođettâsâst merhâšitteb stuorrâväldin. +Ton ive rääjist Hansa miärádâsah ráhtojii hansapeeivijn. +Loppâäigi. +Hansa väldi hiäjului 1500- já 1600-lovoin, kuás hollandlij já eŋlandlij sajattâh Tavemeerâ käävpist nanosmij já Tanska já Ruotâ haldâšškuottii kuuloold Nuorttâmeerâ käävpi. +Eurooplij uđđâ ohtâvuođah Amerikân meid sirdii kavpâšem Atlant kuávlun. +Oovce jesânid uásálistii ive 1669 majemuid hansapeivijd já tuše kulmâ kaavpug pissuu jesânin lito loopâ (1862) räi. +Hambur, Lübeck, Kiel, Rostock, Stralsund, Magdeburg, Braunschweig, Bremen, Münster, Gardelegen, Köln, Dinant, Breslau, Krakova, Danzig, Elbing, Königsberg, Riika, Tallinna, Tartto, Pärnu, Viljandi, Visby, Tukholma. +Brugge, Antwerpen, Lontoo, Bergen, Novgorod. +Oslo, Malmö, Kalmar, Turku, Viibur, Kööbenhaammân. +Hambur já Bremen virgáliih noomah láá ain "Freie und Hansestadt Hamburg" já "Freie Hansestadt Bremen". +Bremen, Demmin, Greifswald, Hambur, Lübeck, Lüneburg, Rostock, Stralsund já Wismar. +Vuossâmuuh Uđđâ Ääigi Hansapeeivih uárnejuvvojii ive 1980 Vuáládâhenâmij Zwollest, kost čokkânii 43 kaavpugid. +Tábáhtus uárnejuvvoo ihásávt oovtâ Euroop hansakaavpugist. +Suomâ kaavpugijn Uđđâ Ääigi Hansaliiton kuleh Turku já Ulvila. +Hansapeeivih uárnejuvvojii Tuurkust vuossâmuu tove ive 2004. +San Marino lippu. +San Marino lippu lii San Marino aalmugtubdâldâh vaakun já aalmuglâšlavluu lasseen. +Tot valdui kiävtun cuáŋuimáánu 6. peeivi 1862 já muttui ucánjáhháá ive 2011. +Lippu lii juohhum kyevti siämmáástuárusii uásán horisontaallávt. +Pajeuási lii vielgâd já vyeliuási lii čuovjâd. +Liipu vielgis ivne kovvee ráávhu já poolvâid já čuovjis ivne kovvee rijjâvuođâ já alme. +Kaskoo liipu lii San Marino vaakun. +Tot siskeeld San Marino kulmâ lane. +Vaakun paajaabeln lii ruvnâ, já ton vuoluubeln lii staatâ läättinkielâlâš motto "LIBERTAS" (). +Tastko San Marino lii täsiväldi, te vaakun paajaabeln leijee ruvnâ ij kuvvii monarkia pic suvereniteet. +Ursula K. Le Guin. +Ursula Kroeber Le Guin () lâi ovtâstumstaatâlâš kirječällee. +Sun čaalij romanijd, novellijd, tiivtâid, párnáikiirjijd já esseid, eromâšávt fantasia já science fiction. +Sun kieđâvušâi čalluin ovdâmerkkân anarkism, feminism sehe ohtsâškodálijd já psykologlijd teemaid. +Le Guin šoodâi Kalifornia Berkeleyst. +Suu eeči lâi antropolog Alfred L. Kroeber já enni psykolog já kirječällee Theodora Kroeber. +Sust lijjii kulmâ puárásub viiljah: Karl, Theodore já Clifton. +Perrust lâi stuorrâ kirjenurâldâh, já puoh párnááh luhhii-uv ennuv. +Le Guin meid čäliškuođij uánihis mainâsijd jo nuorrân. +Sun juuđij škoovlâ Berkeley High Schoolist já luuvâi talle kirjálâšvuođâ Harvard ollâopâttuv Radcliffe Collegest já ranskakielâ Columbia ollâopâttuvvâst. +Sun valmâštui ive 1952 já mađhâšij forgâ tast maŋa Raanskan. +Le Guin teeivâi historjistee Charles Le Guin, já suoi naajáin ive 1953 juovlâmáánust Pariisist. +Le Guin poorgâi ranskakielâ máttáátteijen vuossâmuu nieidâs Elisabeth šoddâm räi ive 1957. +Nubbe nieidâ Caroline šoodâi ive 1959. +Siämmáá ive peerâ varrij Oregon Portlandân, kost šoodâi kandâ Theodore ive 1964. +Le Guin kirječällee karrieer aalgij 1950-lovo loopâst, já sun almostitij kiirjijd masa 60 ive ääigi. +Le Guin finnij maaŋgâid palhâšuumijd karrieeris ääigi, ovdâmerkkân käävci Hugo-palhâšumed já kuttâ Nebula-palhâšume. +Čäällim lasseen sun poorgâi toimâtteijen já ollâopâttuv máttáátteijen. +Le Guin jaamij uđđâivemáánu 22. peeivi 2018 päihistis Portlandist 88-ihásâžžân. +Ngũgĩ wa Thiong'o. +Ngũgĩ wa Thiong'o (š. James Ngugĩ, uđđâivemáánu 5. peeivi 1938, Kamiriithu, Kenia) lii kenialâš kirječällee já akatemikkár, kii čáálá válduášálávt kikujukielân. +Karrieeris aalgâst sun čaalij eŋgâlâskielân já tooimâi eŋgâlâskielâ máttáátteijen. +Sun lii čáállám romanijd, čaitâlmijd, novellijd, esseid já párnáikirjálâšvuođâ. +Sun lii meid Kalifornia ollâopâttuv kirjálâšvuođâtiettuu professor já čiččâm almugijkoskâsii ollâopâttuv kunneetuáhtár. +Ngũgĩ šoodâi kikujuperrui Kamiriithust Limuru alda. +Sun čođâlditij eŋgâlâskielâ totkos Makerere ollâopâttuvvâst Kampalast ive 1963. +Sun čaalij vuossâmuu čaaitâlm "The Black Hermit" ive 1962 Kampalast. +Ngũgĩ vuossâmuš roomaan "Weep Not, Child" almostui ive 1964. +Tot lâi vuossâmuš eŋgâlâskielâlâš roomaan, mon lâi čáállám nuorttâ-afriklâš kirječällee. +Siämmáá ive Ngũgĩ luvâškuođij kirjálâšvuođâ Leeds ollâopâttuvvâst Eŋlandist. +Suu nubbe roomaan "The River Between" almostui čuávuváá ive. +Kuálmád roomaan "A Grain of Wheat" (1967) almostum maŋa Ngũgĩ molsoi noomâs Ngũgĩ wa Thiong'on já čäliškuođij eŋgâlâskielâ saajeest eenikielâs kikujukielân. +Ive 1967 rääjist sun meid tooimâi eŋlandlii kirjálâšvuođâ professorin Nairobi ollâopâttuvvâst. +Suu mielâst post-kolonialistsii Afrikâst ličij kuittâg tehálâš, ete afriklii ollâopâttuvvâst puávtáččij máttááttâllâđ eromâšávt afriklii kirjálâšvuođâ. +Ive 1977 Ngũgĩ almostitij čaaitâlm "Ngaahika Ndeenda", mon pooliitlii viestâ tiet sun kaartâi faŋgâlân. +Faŋgâlist Ngũgĩ čaalij vuossâmuu tááláá kikujukielâlii roomaan, "Caitaani mũtharaba-Inĩ" (1980), faŋgâl hiivsigpápárân. +Sun luovânij faŋgâlist juovlâmáánust 1978 Amnesty International kampanja áánsust. +Sun ij kuittâg puáhtám innig juátkiđ máttááttempargo Nairobi ollâopâttuvvâst. +Ngũgĩ vuolgij Lontoon kesimáánust 1982 ige puáhtám maccâđ päikkienâmân suu pooliitlij uáivilij tiet. +Sun aasâi ohtsis 22 ihheed vistig Ovtâstum kunâgâskoddeest já talle Ovtâstum staatâin, kost sun lii porgâm maaŋgâin ollâopâttuvâin. +Ive 1981 almostui Ngũgĩ faŋgâlpeivikirje noomáin "Detained". +Ive 1986 "Decolonizing the Mind: The Politics of Language in African Literature" -esseest Ngũgĩ kiäsá afriklijd kirječälleid čäälliđ jieijâs eenikielân. +Ohtâ suu tobdosumos kiirjijn "Matigari" (1987) lii saatiir, mii vuáđuduvá kikujui aalmugmainâsân. +Tot kieldui Keniast tállán almostum maŋa. +Ive 2006 almostui roomaan "Mũrogi was Kagogo". +Tot lii almostum meid suomâkielân noomáin "Variksen Velho" (2007). +Liechtenstein lippu. +Liechtenstein lippu lii Liechtenstein aalmugtubdâldâh vaakun já aalmuglâšlavluu lasseen. +Tot valdui kiävtun kesimáánu 24. peeivi 1937. +Pajeuási lii čuovjâd já vyeliuási lii ruopsâd. +Pajeuási čižetroobdâst lii fuurstâ kolleruvnâ. +Liipu čuovjis ivne kovvee alme já ruopsis ivne kovvee päikkihelá illoos. +Kolleruvnâ kovvee furstâsuuvâ já aalmug ohtâvuođâ. +Ruvnâ lasettui ive 1937 tastmaŋa ko Berlin 1936 kesiolympialijn Liechtenstein lippu lâi siävuttum identlii Haiti liipun. +Ruuvnâ olgohäämi muttui ucánjáhháá ive 1982. +Franz Kafka. +Franz Kafka () lâi saksakielâlâš böömilâš kirječällee, kii lâi ohtâ saksakielâlii modernism tergâdumos kirječällein. +Stuorrâ uási Kafka merhâšitteemus čalluin almostuvvii eskin suu jäämmim maŋa. +Kafka vaanhimeh Hermann já Julie +Kafka šoodâi syeinimáánu 3. peeivi 1883 juuvdálâšperrui Prahast, Böömi uáivikaavpugist, mii kuulâi talle Nuorttâriijkâ-Uŋgarân, vuossâmuu maailmsuáđi maŋa Tšekkoslovakian. +Suu eeči Hermann lâi kävppijâs, já saksakielâlâš enni Julie išedij pelikyeimis käävpist. +Kafkast lijjii kyehti uccâviiljâ, kiäh jaamijn pärnin, sehe kulmâ uccâuábi. +Peerâ ij lamaš uáli oskoldâhlâš, mut rávásmuudijnis Kafka kiäsuttui juuvdálâšvuođâst. +Kafka eenikielâ lâi saksakielâ, mut sun maatij meid tšeekikielâ já máttááttâlâi meiddei ranskakielâ já hepreakielâ. +Kafka juuđij saksakielâlii aalmugškoovlâ já lyseo. +Sun valmâštui pajeuáppen ive 1901 já joođhij uápuid Praha saksakielâlii Ferdinand-Karl-ollâopâttuvvâst. +Sun luuvâi vistig kemia, mut molsoi forgâ vuoigâdvuođâtiettui. +Kafka kuulâi uáppei kirjálâšvuotâjuávkun, mii ornij kirjálâšvuotâtábáhtusâid. +Ive 1906 sun valmâštui vuoigâdvuođâtiettuu tuáhtárin já finnij čuávuváá ive vuossâmuu pargosaje táhádâsfinnoduvvâst Prahast. +Ive 1908 syeinimáánust sun algâttij pargo täpitormetáhádâslájádâsâst. +Suu pargopeivi nuuvâi jo kyevti ääigi ehidispeeivi, mon áánsust sust lâi ennuv asto čäälliđ. +Kirjálâš karrieer. +Kafka luuvâi ennuv jo nuorrân. +Suu mielâčälleid kullii ovdâmerkkân Goethe, Thomas Mann, Knut Hamsun, Hermann Hesse, Gustave Flaubert, Charles Dickens, Fjodor Dostojevski, Søren Kierkegaard sehe maaŋgah 1800-lovo saksaliih klassikkáreh. +Kafka čäliškuođij škoovlâääigi. +Suu vuossâmuš nooveelčuágáldâh "Betrachtung" almostui ive 1912. +Siämmáá ive Kafka čaalij oovtâ suu tobdosumos čalluin, "Die Verwandlung" (), mii almostui ive 1915. +Iivij 1912-1914 Kafka čaalij maaŋgâid eres-uv novellijd, ovdâmerkkân ive 1919 almostum "In der Strafkolonie" (suom. +"Rangaistussiirtolassa"). +Siämmást sun lâi meid čälimin kyevti roomaan: "Der Verschollene", mii almostui suu jäämmim maŋa noomáin "Amerika" (1927), sehe "Der Prozess" (1925, suom. +"Oikeusjuttu"). +Kafka aasâi ain-uv oovtâst vaanhimijdiskuin já čaalij táválávt iho. +Motomeh suu čalluuh almostuvvii loostâin jo suu elimis ääigi, mut stuárráámus uási tain almostuvvii eskin suu jäämmim maŋa. +Kafka čäliškuođij kuálmád roomaan "Das Schloß" (suom. +"Linna") ive 1922, mut tot almostui eskin 1926. +Kafka lâi puáccám tuberkulosân ive 1917, mut sun joođhij čáállám elimis loopâ räi. +Sun jaamij kepispuáráttuvvâst Wien alda kesimáánu 3. peeivi 1924. +Kafka šoodâi vijđáht tobdos čällen eskin jäämmim maŋa, vistig Ranskaast já eŋgâlâskielâlii maailmist, já nube maailmsuáđi maŋa meid Saksaast já Nuorttâriijkâst. +1960-lovvoost sun lâi jo maailmvijđosávt tobdos. +Kirjálâšvuođâtotkeeh láá lamaš eromâšávt kiäsuttum Kafkast. +Ukraina lippu. +Ukraina lippu () lii Ukraina aalmugtubdâldâh vaakun já aalmuglâšlavluu lasseen. +Tot valdui kiävtun ive 1918 já oppeet uđđâivemáánu 28. peeivi 1992. +Iivij 1922-1992 Ukraina kuulâi Sovjetliiton já kiävtust lâi Sovjetlito lippu. +Ukraina lippu lii juohhum kyevti siämmáástuárusii uásán horisontaallávt. +Pajeuási lii čuovjâd já vyeliuási lii fiskâd. +Liipu čuovjis ivne kovvee alme (já ráávhu) já fiskisis ivne kovvee nisupiälduid (já jáválâšvuođâ). +Štše ne vmerla Ukrajiny. +Štše ne vmerla Ukrajiny i slava, i volja () lii Ukraina aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1992 rääjist (säänih láá lamaš kiävtust ive 2003 rääjist). +Lavluu lii nuottim Mykhailo Verbytsky, já ton saanijd lii čáállám Pavlo Chubynsky. +Oben am jungen Rhein. +Oben am jungen Rhein lii Liechtenstein aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1850 rääjist. +Lavluu saanijd lii čáállám Jakob Jauch. +Säänih (saksakielân). +"Hoch leb der Fürst vom Land" +Il Canto degli Italiani. +Il Canto degli Italiani lii Italia aalmuglâšlaavlâ. +Lavluu lii nuottim Michele Novaro, já ton saanijd lii čáállám Goffredo Mameli. +Säänih (italiakielân). +Ha il core, ha la mano, +O Canada. +O Canada (eŋgâlâskielân) teikâ Ô Canada (ranskakielân) teikâ O'Kanata (inuktitutkielân) lii Kanada aalmuglâšlaavlâ. +Algâalgâliih säänih lijjii ranskakielân. +Vuossâmuš jurgâlus eŋgâlâskielân almostui ive 1906. +Kde domov můj. +Kde domov můj lii Tšeeki aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Tšeeki jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1993 rääjist. +Tšekkoslovakia ääigi ađai ive 1992 loopâ räi Tšeeki aalmuglâšlaavlâ lâi Tšekkoslovakia aalmuglâšlavluu vuossâmuš uási. +Ton nubbe uási lâi tááláš Slovakia aalmuglâšlaavlâ. +Lavluu čaalijn František Škroup já Josef Kajetán Tyl komedia "Fidlovačka aneb žádný hněv a žádná rvačka" várás. +Tot lavlui vuossâmuu tove Prahast Stavovské divadlost juovlâmáánu 21. peeivi 1834. +Algâalgâlii lavlust láá kyehti veerstâ, mut tuše vuossâmuš tain lii šoddâm aalmuglâšlaavlân. +Nad Tatrou sa blýska. +Nad Tatrou sa blýska lii Slovakia aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Slovakia jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1993 rääjist. +Tšekkoslovakia ääigi ađai ive 1992 loopâ räi Slovakia aalmuglâšlaavlâ lâi Tšekkoslovakia aalmuglâšlavluu nubbe uási. +Ton vuossâmuš uási lâi tááláš Tšeeki aalmuglâšlaavlâ. +Laavlâ šoodâi ive 1844, mut vuossâmuš teddilum versio almostui ive 1851. +Lavluu saanijd čaalij Janko Matúška ive 1844. +Algâalgâlii lavlust láá nelji veerstâ, mut tain tuše vuossâmuš já nubbe láá šoddâm aalmuglâšlaavlân. +Tšekkoslovakia aalmuglâšlaavlâ. +Tšekkoslovakia aalmuglâšlaavlâ sislekdij kyehti uási. +Vuossâmuš uási lâi tááláš Tšeeki aalmuglâšlaavlâ, já nubbe uási lâi táálâš Slovakia aalmuglâšlaavlâ. +Tšekkoslovakia aalmuglâšlaavlâ lâi kiävtust Tšekkoslovakia ääigi ađai ive 1992 loopâ räi. +La Tchadienne. +La Tchadienne lii Tšad aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Tšad jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1960 rääjist. +Lavluu lii nuottim Paul Villard, já ton saanijd lii čáállám Louis Gidrol. +Ons Heemecht. +Ons Heemecht lii Luxemburg aalmuglâšlaavlâ. +Ton luxemburgkielâlâš nommâ meerhâs "Mii päikkieennâm" anarâškielân. +Lavluu nuottij Jean Antoine Zinnen ive 1864, já ton saanijd čaalij Michel Lentz ive 1859. +Lavlust šoodâi aalmuglâšlaavlâ ive 1895. +Säänih (luxemburgkielân). +Virgálâš aalmuglâšlaavlâ siskeeld tuše veerstâid 1 já 4. +La Renaissance. +La Renaissance lii Koskâ-Afrik täsivääldi aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Koskâ-Afrik täsivääldi jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1960 rääjist. +Lavluu lii nuottim Herbert Pepper, já ton saanijd lii čáállám Barthélémy Boganda. +L'Abidjanaise. +L'Abidjanaise lii Elefanttähtirido aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Elefanttähtirido jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1960 rääjist. +Lavluu lii nuottim Pierre-Michel Pango, já ton saanijd lává čáállám Pierre Marie Coty já Mathieu Ekra. +Biladi, Biladi, Biladi. +Biladi, Biladi, Biladi () lii Egypti aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1979 rääjist. +Lavluu lii nuottim Sayed Darwish, já ton saanijd lii čáállám Muhammad Yunis al-Qadi. +Indonesia Raya. +Indonesia Raya lii Indonesia aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1945 rääjist. +Lavluu lii nuottim Wage Rudolf Soepratman, kii lii medi čáállám lavluu saanijd. +Humat ad-Diyar. +Humat ad-Diyar lii Syyria aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1936 rääjist. +Lavluu lává nuottim Mohammad Salim Flayfel já Ahmad Salim Flayfel, já ton saanijd lii čáállám Khalil Mardam Bey. +Arabiakielâliih säänih. +Transliteraatio. +Abt aan tozala al nafusu al kiram +Wa Aarshu al shumusu himan la yudam +Robughu al shami buruju al Aala +Fa ardon za het bilshumus al widaa'a +Aala aalamen duma shamla al bilad +Ama fihi min kul ain suwad +Wa ruhu al adahi raqibon aatid +Fa minna al walidu wa minna al rashid +Fa lem la nasudu wa lem la nasheed +Ee Mungu Nguvu Yetu. +Ee Mungu Nguvu Yetu lii Kenia aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Kenia jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1963 rääjist. +Lavluu láá nuottim Graham Hyslop, Thomas Kalume, Peter Kibukosya, Washington Omondi já George W. Senoga-Zake, kiäh láá meid čáállám ton saanijd. +Salut à toi, pays de nos aïeux. +Salut à toi, pays de nos aïeux +Salut à toi, pays de nos aïeux lii Togo aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Togo jiečânâšvuođâst ađai ivveest 1960 ain ive 1979 räi sehe oppeet ive 1991 rääjist. +Lavluu lii nuottim Alex Casimir-Dosseh, kii lii meid čáállám ton saanijd. +L-Innu Malti. +L-Innu Malti lii Malta aalmuglâšlaavlâ. +Lavluu lii nuottim Robert Sammut, já ton saanijd lii čáállám Dun Karm Psaila. +Kunan Kiribati. +Kunan Kiribati lii Kiribati aalmuglâšlaavlâ. +Lavluu lii nuottim Ioteba Tamuera Uriam, kii lii meid čáállám ton saanijd. +Tautiška giesmė. +Tautiška giesmė lii Liettua aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Liettua jiečânâšvuođâst ađai ivveest 1919 ain 1940 räi sehe oppeet ive 1991 rääjist. +Iivij 1940-1991 Liettua kuulâi Sovjetliiton, já talle laavlâ ij lamaš kiävtust. +Lavluu lii nuottim Vincas Kudirka, kii lii meid čáállám ton saanijd. +Tuvalu mo te Atua. +Tuvalu mo te Atua lii Tuvalu aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1978 rääjist. +Lavluu lii nuottim Afaese Manoa, kii lii meid čáállám ton saanijd. +Nauru Bwiema. +Nauru Bwiema lii Nauru aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1968 rääjist. +Lavluu lii nuottim Laurence Henry Hicks, já ton saanijd lii čáállám Margaret Hendrie. +All Hail, Liberia, Hail! +lii Liberia aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Liberia jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1847 rääjist. +Lavluu lii nuottim Olmstead Luca (1826-1869), já ton saanijd lii čáállám Daniel Bashiel Warner (1815-1880). +L'Aube Nouvelle. +L'Aube Nouvelle lii Benin aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Benin jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1960 rääjist. +Lavluu lii nuottim Gilbert Jean Dagnon, kii lii meid čáállám ton saanijd. +For The Gambia Our Homeland. +For The Gambia Our Homeland lii Gambia aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Gambia jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1965 rääjist. +Lavluu lii nuottim Jeremy F. Howe, já ton saanijd lii čáállám Virginia Julia Howe. +Nuottâ vuáđuduvá mandinka-aalmug ärbivuáválii lavlui "Foday kaba dumbuya". +Namibia, Land of the Brave. +Namibia, Land of the Brave +Namibia, Land of the Brave lii Namibia aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1991 rääjist (Namibiast šoodâi jiečânâs staatâ ive 1990). +Lavluu lii nuottim Axali Doeseb, kii lii meid čáállám ton saanijd. +Ertra, Ertra, Ertra. +Ertra, Ertra, Ertra lii Eritrea aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Eritrea jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1993 rääjist. +Lavluu lává nuottim Isaac Abraham Meharezgi já Aron Tekle Tesfatsion, já ton saanijd lii čáállám Solomon Tsehaye Beraki. +God Bless Fiji. +God Bless Fiji teikâ Meda Dau Doka lii Fidži aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Fidži jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1970 rääjist. +Lavluu lii nuottim Michael Francis Alexander Prescott, kii lii meid čáállám ton saanijd. +Lavlust láá sehe eŋgâlâskielâliih já fidžikielâliih säänih, mut toh iä kuittâggin lah nubijdis jurgâlusah. +Une Seule Nuit. +Une Seule Nuit lii Burkina Faso aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1984. +Lavluu saanijd lii čáállám Thomas Sankara. +Nyettejeijee ij lah tiäđust. +Angola Avante. +Angola Avante lii Angola aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Angola jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1975 rääjist. +Lavluu lii nuottim Rui Alberto Vieira Dias Mingao, já ton saanijd lii čáállám Manuel Rui Alves Monteiro. +Pátria. +Pátria lii Nuorttâ-Timor aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Nuorttâ-Timor jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 2002 rääjist. +Lavluu lii nuottim Afonso de Araújo, já ton saanijd lii čáállám Fransisco Borja da Costa. +Yumi, Yumi, Yumi. +Yumi, Yumi, Yumi lii Vanuatu aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Vanuatu jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1980 rääjist. +Lavluu lii nuottim François Vincent Ayssav, kii lii meid čáállám ton saanijd. +Druk tsendhen. +Druk tsendhen lii Bhutan aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1953 rääjist. +Lavluu lii nuottim Aku Tongmi, já ton saanijd lii čáállám Gyaldun Dasho Thinley Dorji. +Listo Atari 5200 -speelâin. +Atari 5200 +Listo Amiga-speelâin. +Taat lii listo Amiga speelâin'". +Amiga +Listo Sega Mega Drive -speelâin. +Sega Mega Drive (algâalgâlâš jaapaanlâš malli) +Taat lii listo Sega Mega Drive -speelâin. +Sega Mega Drive +Listo Commodore VIC-20 -speelâin. +Taat lii listo Commodore VIC-20 -speelâin'". +VIC-20 +Listo OS/2-speelâin. +Listo Virtual Boy -speelâin. +Taat lii listo Virtual Boy -speelâin. +Virtual Boy +Listo Amiga CD32 -speelâin. +Taat lii listo Amiga CD32 -speelâin'". +Amiga CD32 +Listo Atari ST -speelâin. +Taat lii listo Atari ST -speelâin. +Atari ST +Listo MSX-speelâin. +Philipsin MSX 1, malli VG-8020 +Taat lii listo MSX, MSX2, MSX2+ já MSX turbo R -speelâin. +MSX +Listo Atari 7800 -speelâin. +Taat lii listo Atari 7800 -speelâin. +Atari 7800 +Listo Sharp X68000 -speelâin. +Taat lii listo Sharp X68000 -speelâin'". +Sharp X68000 +Listo MS-DOS-speelâin. +"3-Demon" -- "4D Sports Boxing" -- "4D Sports Driving" +"Abuse" -- "The Adventures of Robbo" -- "Alien Carnage" -- "All New World of Lemmings" -- "Alley Cat" -- "Alone in the Dark" -- "Alone in the Dark 2" -- "Alone in the Dark 3" -- "Alphaman" -- "Ancient Domains of Mystery" -- ' -- "Angband" -- "Another World" -- "Arctic Adventure" -- "Arkanoid" +"Balance of Power" -- ' -- ' -- "Battle Arena Toshinden" -- "Battle Chess" -- "Battle Isle" -- "Battle Isle 2" -- ' -- "Beneath a Steel Sky" -- "Betrayal at Krondor" -- "Beyond Castle Wolfenstein" -- "Beyond Zork" -- "Bio Menace" -- ' -- ' -- "BlockBuster" -- "Blood" -- "Brix" -- ' -- "Bubble Bobble" -- "Bubble Ghost" +"Caesar" -- "Caesar II" -- "Cannon Fodder" -- "Capitalism" -- "Captain Comic" -- "Carmageddon" -- "Castles" -- "Castlevania" -- ' -- "Catacomb" -- "Caves of Thor" -- "The Chaos Engine" -- "Chaos Strikes Back" -- "Chessmaster" -- "Chip's Challenge" -- "Civilization" -- "Colonization" -- "Command & Conquer" -- ' -- "Commander Keen - Invasion of the Vorticons" -- "Commander Keen - Goodbye, Galaxy!" +-- "Commander Keen - Aliens Ate My Babysitter!" +-- "Conquest of the New World" -- "Constructor" -- "Cool Spot" -- "Covert Action" -- "Crime Fighter" -- ' -- ' -- "Crystals of Arborea" -- "Cyberdogs" -- "Cybersphere" +"Dangerous Dave" -- "Dark Ages" -- "Dark Forces" -- "Darklands" -- "Day of the Tentacle" -- "Death Rally" -- "Descent" -- "Descent II" -- "Deus" -- "The Dig" -- "Doom" -- ' -- "Donald Duck's Playground" -- "Dragonsphere" -- ' -- "Duke Nukem" -- "Duke Nukem II" -- "Duke Nukem 3D" -- "Dune" -- "Dune II" -- "Dungeon Keeper" -- "Dungeon Master" -- ' +"Earth 2140" -- "EarthSiege" -- "Earthworm Jim" -- "Elasto Mania" -- ' -- ' -- ' -- "Electranoid" -- "Electro Man" -- "Elite" -- ' -- "Empire Deluxe" -- "Epic Pinball" -- "Eric the Unready" -- ' -- "Extreme Pinball" -- "Eye of the Beholder" -- ' -- "Eye of the Beholder III - Assault on Myth Drannor" +' -- "Final Doom" -- "Fire Hawk" -- "Flashback" -- "Flightmare" -- "Formula One Grand Prix" -- "Full Throttle" -- "FX Fighter" +' -- "Gauntlet" -- "Gauntlet II" -- "Gobliins" -- ' -- "Goblins Quest 3" -- "God of Thunder" -- "Gorillas" -- "Grand Prix Circuit" -- "Grand Theft Auto" -- ' +"Harpoon" -- "Harpoon II" -- "Heartlight" -- "Heaven's Dawn - viimeinen toivo" -- "Heretic" -- "Heroes of Might and Magic" -- "Heroes of Might and Magic II" -- "Hexen" -- "Highway Hunter" +"Ignition" -- "Ikari Warriors" -- "Impact" -- "The Incredible Machine" -- "The Incredible Machine 2" -- "Indiana Jones and the Fate of Atlantis" -- ' -- "International Karate" -- ' -- ' -- ' +"Jagged Alliance" -- ' -- ' -- "Jazz Jackrabbit" -- "Jetpack" -- "Jill of the Jungle" +' -- ' -- "The Last Express" -- "The Last Ninja" -- ' -- "Leather Goddesses of Phobos" -- "The Legend of Saladir" -- "Legend of the Red Dragon" -- "Leisure Suit Larry in the Land of the Lounge Lizards" -- "Leisure Suit Larry Goes Looking for Love (in Several Wrong Places) " -- ' -- ' -- ' -- ' -- "Lemmings" -- ' -- "Lemmings 3D" -- "Liero" -- "LineWars" -- "LineWars II" -- "Litil Divil" -- "Little Big Adventure" -- "Little Big Adventure 2" -- "LOOM" -- "Lords of the Realm" -- "Lords of the Realm II" -- ' -- "Lure of the Temptress" +"Magic Carpet" -- ' -- "Major Stryker" -- "Maniac Mansion" -- "Manic Miner" -- "The Manhole" -- "Martian Memorandum" -- "Master of Magic" -- "Master of Orion" -- "Master of Orion II" -- ' -- "MDK" -- "Mean Streets" -- "MechWarrior" -- ' -- "Mega Man" -- "MegaRace" -- "MegaRace 2" -- "MHM 97" -- "MHM 99" -- "MHM 2000" -- "Microsoft Flight Simulator" -- ' -- ' -- ' -- ' -- ' -- "Mine Bombers" -- "Mini-Putt" -- "Mixed-up Mother Goose" -- "Molez" -- ' -- "Moonstone" -- "Moria" -- "Mortal Kombat" -- "Mortal Kombat II" -- "Mortal Kombat III" -- "M.U.G.E.N" -- "Muukalaisten yö" -- "Mystic Towers" +"Navy Moves" -- "NBA Jam T.E." +"Oh No! +More Lemmings" -- ' -- ' -- "OverKill" +"Panzer General" -- "The Patrician" -- "PC Kid" -- "Personal Nightmare" -- "Phantasmagoria" -- ' -- "Pharaoh's Tomb" -- "Pinball Dreams" -- "Pinball Dreams II" -- "Pinball Fantasies" -- "Pinball Illusions" -- "Pinball Mania" -- "Planetfall" -- ' -- ' -- ' -- ' -- "Populous" -- ' -- "Prince of Persia" -- ' -- "Propilkki" +"Railroad Tycoon" -- "Rainbow Islands" -- "Rambo III" -- ' -- "Rayman" -- ' -- ' -- "Realms of the Haunting" -- "Red Baron" -- "Redneck Rampage" -- "Return to Zork" -- "Rise of the Triad" -- "Robinson's Requiem" -- "Rogue" -- "Round 42" +"Sam & Max Hit the Road" -- "Sango Fighter" -- "Scorched Earth" -- "Screamer" -- "The Secret of Monkey Island" -- "Seek and Destroy" -- "Sensible Soccer" -- "Serve & Volley" -- "The Settlers" -- "The Settlers II" -- "Shadow Warrior" -- "Shadowgate" -- "Shattered Steel" -- "Silverball" -- "SimAnt" -- "SimCity" -- "SimCity 2000" -- "SimEarth" -- "SimIsle" -- "SimLife" -- "Simon the Sorcerer" -- ' -- ' -- "SkyRoads" -- "Slicks 'n Slide" -- "Slipstream 5000" -- "Snarf" -- "Solar Winds" -- "Space Adventure" -- "Space Invaders" -- "Space Quest - Sarien Encounter" -- ' -- ' -- ' -- ' -- ' -- "Spear of Destiny" -- "Speedball" -- "Spellcross" -- "SpurguX" -- "Star Control" -- "Star Control 2" -- "Star Control 3" -- "Star Mines" -- "Star Mines 2" -- "Star Wars" -- "Starflight" -- ' -- "Steel Panthers" -- ' -- ' -- "Stellar 7" -- "Stonekeep" -- "Street Fighter" -- "Street Fighter II" -- "Stunt Car Racer" -- "Stunts" -- "Supaplex" -- "Super Street Fighter II Turbo" -- "Super ZZT" -- "Syndicate" -- "Syndicate Wars" -- "System Shock" +"Tank Wars" -- "TechnoVenture" -- "Teenage Mutant Ninja Turtles" -- ' -- "Teenagent" -- "Telengard" -- "Terminal Velocity" -- "Tetris" -- "Thexder" -- "Thexder 2" -- "Thor's Hammer" -- "Threat" -- "TIE Fighter" -- "Titans of Steel" -- "Titus the Fox" -- "Tomb Raider" -- "Toonstruck" -- "Traffic Department 2192" -- "Transport Tycoon" -- "Triplane Turmoil" -- "Turbo Outrun" -- ' -- "Tyrian" +"Varjojen kaupunki Riva" -- "Visual Star Trek" -- "Volfied" +"Zak McKracken and the Alien Mindbenders" -- "Zombi" -- "Zone 66" -- "Zork I" -- "Zork II" -- "Zork III" -- "Zork Nemesis" -- "Zork Zero" -- "ZZT" +MS-DOS +Listo Atari almostittem videospeelâin. +Taat lii listo Atari almostittem videospeelâin. +Tááláá Atari, Inc. tubdii ovdil ive 1999 noomáin GT Interactive já ivveest 1999 ihán 2003 noomáin Infogrames, Inc.. +Šlanttispeelah. +Taah láá Atari teikâ Atari Games ovdedem speelah. +Atari +Listo 3DO-speelâin. +Taat lii listo 3DO Interactive Multiplayer -speelâin. +Listo. +3DO +Listo Nintendo Entertainment System -speelâin. +Taat lii listo Nintendo Entertainment System -speelâin. +Speelah, moh láá lisensistum. +Speelah, moh iä lah lisensistum. +Taah láá speelah, moi almostittem Nintendo ij lah tuhhiittâm. +NES +Listo WonderSwan-speelâin. +WonderSwan +Listo Atlus USA almostittem videospeelâin. +Taat lii listo Atlus USA almostittem videospeelâin. +Atlus +Listo Gremlin Graphics almostittem videospeelâin. +Taat lii listo Gremlin Graphics almostittem videospeelâin. +Gremlin Graphics +Listo 2K Sports almostittem videospeelâin. +Taat lii listo 2K Sports almostittem videospeelâin. +2K Sports +Listo Amstrad GX4000 -speelâin. +Taat lii listo Amstrad GX4000 -speelâin. +Amstrad +Listo Amstrad PCW -speelâin. +Taat lii listo Amstrad PCW -speelâin. +Amstrad PCW +Listo PC-FX-speelâin. +PC-FX +Toimâfiäráánspellâ. +Toimâfiäráánspellâ lii videospeelâi šlaajâ, mast ovtâstuveh fiäráánspeelâ já toimâspeelâ vuáđu-uásih. +Toimâfiááránspeelah láá om. +"Red Dead Redemption 2", "Grand Theft Auto V", "Tomb Raider" já "The Legend of Zelda". +Šlaajâ historjá. +Wolf já Perron mield šlaajâ historjá aalgij ive 1979, ko Atari almostitij "Adventure"-speelâ Atari 2600 spellâkonsolân. +Listo Amstrad CPC -speelâin. +Taat lii listo Amstrad CPC -speelâin. +Amstrad CPC +Listo Vectrex-speelâin. +Iivij 1982-1984 almostittum speelah. +Speelâid almostitij Ovtâstum staatâin General Consumers Electronics (GCE), Euroopâst já Kanadast Milton Bradley (MB), já Japanist Bandai. +Vectrex +Listo Maxis videospeelâin. +Taat lii listo Maxis videospeelâin. +Maxis lii meid almostittâm eres videospellâfinnoduvâin ovdedem speelâin tegu "A-Train". +Ton lasseen Maxis lii lamaš Electronic Arts puovtâmerkkân eres videospellâfinnoduvâin ovdedem spelláid. +Maxis +Listo Sierra Entertainment almostittem videospeelâin. +Taat lii listo Sierra Entertainment almostittem videospeelâin. +Sierra Entertainment +Videospellâihe 1980. +Videospellâihe 1980 kieđâvuš ive 1980 almostittum videospeelâid já videospellâmaailm merhâšittee tábáhtusâid. +Listo Data East speelâin. +Taat lii listo Data East almostittem speelâin. +Data East +Kietâkonsol. +Kietâkonsol lii uccâ videospellâkonsol, mon spellee puáhtá toollâđ kieđâst. +Siämmáá konsolist láá meid čáittu, spellâstivriimeh já škajâneh. +Konsol tuáimá akkuin teikkâ patterijgijn, ige taarbâš nuhâmettum viermivirde. +Tai jiešvuođâi tiet kietâkonsol lii kyeddimnáál kuus peri. +Videospellâihe 1981. +Videospellâihe 1981 kieđâvuš ive 1981 almostittum videospeelâid já videospellâmaailm merhâšittee tábáhtusâid. +Videospellâihe 1982. +Videospellâihe 1982 kieđâvuš ive 1982 almostittum videospeelâid já videospellâmaailm merhâšittee tábáhtusâid. +Videospellâihe 1983. +Videospellâihe 1983 kieđâvuš ive 1983 almostittum videospeelâid já videospellâmaailm merhâšittee tábáhtusâid. +Sámi Grand Prix 2021. +a> -kišto lávlumuási ive 2021 oovtâst Hildá Länsmanáin. +Sámi Grand Prix 2021 lâi Sámi Grand Prix -juoigâm- já lávlumkišto, mon Säämi muusikfestivaal -servi ornij Kuovdâkiäinust Taažâ peln lávurduv cuáŋuimáánu 3. peeivi 2021 pessijâšmarkkânij ääigi. +Tot lâi 31. tohe, ko kišto uárnejui. +Juoigâmuási vuoitij tavesämmilâš Máhtte Ánte J. Sara olmoošjuáigusáin "Karen Marianne", já lávlumuási vuoitij tavesämmilâš lávlumjuávkku Lávre&Hilda. +Kišto maŋa DAT almostitij nurâldâhskiäru, mii siskeeld puoh uásálistei pittáid, njuolgist muusikpalvâlussáid neetist. +Juoigâmuásist lijjii 10 uásálisted. +Täin vuoitij kuovdâkiäinulâš Máhtte Ánte J. Sara, kii uásálistij nube keerdi kiišton. +Sun juoigâi káálgus pittáin "Karen Marianne". +Nubben lâi kárášjuvlâš Kim Hallgeir Berg pittáin "Anna Mathilde" já kuálmádin lâi bardulâš Johan Anders Oskal pittáin "Per Thomas Oskal". +Uási vuoitij tavesämmilâš lávlumjuávkku Lávre&Hilda ađai Lávre Johan Eira já Hildá Länsman pittáin "Jođi lea buoret go oru". +Nubben lâi EiRA pittáin "Máilmmi nieida" já kuálmádin láin kieldâsämmiliih Roman Yakovlev já Yarsem Galkin pittáin "Máinnas Sieidejávri birra". +Ive 2021 Áillohaš-muusikpalhâšume vuoitij Marja Helene Fjellheim Mortensson. +Sámi Grand Prix 2021 (album). +Sámi Grand Prix 2021 lii nurâldâhskiärru, mon DAT almostitij cuáŋuimáánu 9. peeivi 2021 njuolgist muusikpalvâlussáid neetist. +Skiärust láá ive 2021 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei pitáh, moh päddejuvvojii kišto ääigi. +Skiäru pitáh 1-10 láá juoigâmuásist, já loopah lávlumuásist. +Videospellâihe 2021. +Videospellâihe 2021 kieđâvuš ive 2021 almostittum videospeelâid já videospellâmaailm merhâšittee tábáhtusâid. +Eino Kinnunen. +Eino Kinnunen () lâi syemmilâš eennâmviljâleijee já kirječällee. +Suu vaanhimeh láin Eemil Kinnunen já Kirsti Väätäinen. +Suu eeči lâi eennâmviljâleijee. +Eino juuđij Tave-Kärjil opâttuv iivij 1952-1953. +Sun lâi naaijâm Maire Hartikaisáin ive 1954 rääjist. +Kinnunen +Erkki Elorinne. +Erkki Elorinne () lâi syemmilâš kirječällee. +Elorinne +Kaarina Valoaalto. +Kaarina Valoaalto (š. Kaarina Aalto;) lâi syemmilâš kirječällee já tivtâsteijee. +Valoaalto +Aini Tahvanainen. +Aini Tahvanainen (j.s. +Vepsäläinen;) lâi syemmilâš kirječällee. +Sun lii vuáittám palhâšuumijd maaŋgâin tihtâ- já nooveelkištoin. +Tahvanainen +Euroviisuh-lávlumkišto 2021. +Euroviisuh-lávlumkišto 2021 lâi 65. kerdi, ko lávlumkišto uárnejui. +Kišto uárnejui Rotterdamist Vuáládâhenâmijn tondiet ko Vuáládâhenâmij ovdâsteijee Duncan Laurence lâi vuáittám kišto ive 2019. +Kišto liččii kolgâm orniđ siämmáá kaavpugist jo ive 2020, mute tot ij olášum koronaviruspandemia tiet já ubâ kišto sirdâšui ihán 2021. +Kišto semifinaleh uárnejuvvojii vyesimáánu 18. peeivi já 20. peeivi. +Fiinaal uárnejui vyesimáánu 22. peeivi 2021. +Kiišton uásálistii 39 staattâd. +Italia ovdâsteijee Måneskin finnij finalist 524 čyegisid pitástis "Zitti e buoni" já vuoitij kišto. +Måneskin lâi vuossâmuš muusikjuávkku, mii vuoitij Euroviisuid ive 2006 vyeittee Lordi maŋa. +Tiina Rinne. +Tiina Rinne () lâi syemmilâš čaittâleijee. +Sun poorgâi iänááš teatterčaittâleijen, eromâšávt Suomâ Aalmugteatterist, mast sun paasij iäláttâhân ive 1994. +Suu mušteh meiddei Maija Mäkimaa roolâst televisiorááiđust "Kotikatu". +Tiina Rinne kuulâi tobdos teattersuuhân. +Suu vaanhimeh láin Jalmari Rinne já Anni Aitto. +Suu pelikyeimi lâi ive 1961 rääjist taaiđâhistorjistee Aimo Reitala (1931-2012), já sunnust lijjii kulmâ päärni, kiäin Mikko Reitala lii kirječällee já čaittâleijee, Janne Reitala lii tuáhtár já Heta Reitala lii teattertotkee. +Tiina Rinne viiljah láin čaittâleijeeh Tommi Rinne já Taneli Rinne, já suu uábbipeleh láin čaittâleijeeh Katriina Rinne já Marjatta Rinne. +Čaittâleijeeh Joel Rinne já Einar Rinne láin Tiina Rinne čeesih, já čaittâleijee Eila Rinne lâi suu uárbimpeeli. +Rinne jaamij 91-ihásâžžân uđđâivemáánust 2021. +Suu hävdi lii Helsigist Kulosaari hävdienâmist kállás häävdi paaldâst. +Tiina Rinne juuđij Suomâ teatterškoovlâst iivij 1947-1950. +Siämmáá kuursâst suin lijjii meid Jussi Jurkka já Veikko Sinisalo, kiäh maŋeláá šoodáin čaittâleijen sehe Rauni Mollberg já Mikko Niskanen, kiäh maŋeláá šoodáin stivrejeijen. +Rinne algâttij čaittâleijeekarrieeris ive 1950 Intimiteatterist. +Sun čaittâlij om. +Tuurku kaavpugteatterist já Helsig kaavpugteatterist. +Ton lasseen sun lâi pargoost masa 20 ihheed Suomâ Aalmugteatterist. +Sun čaittâlij meiddei maaŋgâin elleekuuvijn já televisiorááiđuin. +Suu mušteh eromâšávt Maija Mäkimaa roolâst draamarááiđust "Kotikatu". +Sun lâi fáárust rááiđust ton aalgâst ain ton loopâ räi iivij 1995-2012. +Tiina Rinne finnij Pro Finlandia -miitaal ive 1987. +Rinne +Ive 2021 sämikielâliih kirjeh. +Ive 2021 sämikielâliih kirjeh -sijđo kieđâvuš čaabâ- já tiätukirjálâšvuođâ kiirjijd, moh láá almostittum mon peri sämikielân ive 2021. +Veikkâ stuárráámus uási kiirjijn láá oovtâkielâliih, láá meid muáddi kyevtkielâlii kirje, aainâs-uv ko nubbe kielâ lii orjâlâškielâ. +Taažâ peln kirjeh almostuvvojeh motomin kuulmâ kielân: maadâsämikielân, juulevsämikielân já orjâlâškielân. +Minna Aaltonen. +Minna Kaisa Aaltonen () lâi syemmilâš čaittâleijee. +Minna Aaltonen lâi Leena Takala nieidâ. +Minna Aaltonen juuđij Mount­view Theatre School Lontoost iivij 1987-1990. +Sust šoodâi pegâlmâs 1990-lovo aalgâst Renny Harlin stivrim "Gladiaattorit"-rááiđu jođetteijen. +Sun čaittâlij meiddei ive 1997 James Bond-ellekooveest "Tomorrow Never Dies". +Aaltonen +Antonio Debenedetti. +Antonio Debenedetti () lâi italialâš kirječällee já toimâtteijee. +Antonio Debenedetti šoodâi kesimáánu 12. peeivi 1937 Torinost, mut sun vietij pärnivuođâs Toscana já Liguria kuávluin. +Suu eeči lâi kritikkár Giacomo Debenedetti, já suu uábbi lâi taaiđâhistorjistee Elsa Debenedetti. +Antonio Debenedetti lâi pargoost meiddei eromâštoimâtteijen Corriere della Sera -loostâst. +Debenedetti +Ina Marija Bartaitė. +Minna Kaisa Aaltonen () lâi liettualâš čaittâleijee. +Ina Marija Bartaitė šoodâi vyesimáánu 2. peeivi 1996 Vilnast, Liettuast. +Sun lâi elleekovestivrejeijee Šarūnas Bartas já elleekovečaittâleijee Jekaterina Golubeva nieidâ. +Suu vuossâmuš elleekove lâi "Visions of Europe" ive 2004. +Sun jaamij 24-ihásâžžân cuáŋuimáánu 7. peeivi 2021 Vilnast, Liettuast jotolâhpäärtist. +Bartaitė +Pentti Kirstilä. +Pentti Kirstilä () lâi syemmilâš rikoskirječällee já toimâtteijee. +Pentti Kirstilä šoodâi vyesimáánu 25. peeivi 1948 Tuurkust. +Sun valmâštui ohtsâškoddetiettui kandidaatin ive 1972 Tampere ollâopâttuvâst já lâi pargoost "Aamulehti"-loostâ toimâtteijen iivij 1969-1980. +Sun tooimâi rijjâ kirječällen ive 1980 rääjist. +Kirstilä +Ive 2021 Tave-enâmij rääđi palhâšumeh. +Ive 2021 Tave-enâmij rääđi palhâšumeh láá vittâ palhâšume, maid Tave-enâmij rääđi mieđettij ive 2021: Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume‎, Tave-enâmij rääđi párnái- já nuorâikirjálâšvuođâpalhâšume‎, Tave-enâmij rääđi elleekovepalhâšume, Tave-enâmij rääđi muusikpalhâšume já Tave-enâmij rääđi pirâspalhâšume. +Palhâšumeseremonia uárnejui skammâmáánu 2. peeivi 2021 Kööbenhamânist, Tanskaast. +Robert H. Grubbs. +Robert Howard Grubbs () lâi ovtâstumstaatâlâš kemist já kemiaprofessor California Institute of Technologyst. +Ive 2005 sun vuoitij oovtâst Richard R. Schrockáin já Yves Chauvináin Nobel-kemiapalhâšume pargostis metatees oovdedmist. +Robert H. Grubbs šoodâi kuovâmáánu 27. peeivi 1942 Calvert Cityst, Kentuckyst, Ovtâstum staatâin. +Suu vaanhimeh láin Howard Grubbs já Faye Grubbs (j.s. +Atwood). +Robert H. Grubbs lâi naaijâm Helen O'Kanein. +Sunnui šoddii kulmâ päärni: Barney (š. +1974) já Kathleen (Katy) (š. +Listo integraalijn. +Taat lii listo táválumosij matemaatlij operaattorij já funktioi integraalijn. +Listo 1800-lovvoost šoddâm matematikkárijn. +Taat lii Listo 1800-lovvoost šoddâm matematikkárijn staatâ mield. +Hjalmar Mellin. +Robert Hjalmar Mellin () lâi syemmilâš matematikkár. +Robert Hjalmar Mellin šoodâi kesimáánu 19. peeivi 1854 Tyrnäväst, Suomâst. +Suu eeči lâi kappalâš Robert Mellin, já suu enni lâi Sofia Augusta Thérmen. +Sun lâi naaijâm kuohtii. +Vuossâmuš kálgu lâi Hilda Koskinen (j. +1909), já nubbe kálgu ive 1917 rääjist lâi Hilda Maria Sofia Peltola (j. +Vuossâmuu näimilito ääigi šoddii nelji párnáá. +Mellin valmâštui filosofia kandidaatin ive 1880 já filosofia lisensiaatin ive 1882. +Suu náguskirje kieđâvušâi algebralijd funktioid. +Mellin luuvâi Helsig ollâopâttuvâst sehe maŋeláá meid Berlinist já Tukholmast. +Berlinist suu máttáátteijen láin Karl Weierstrass já Leopold Kronecker. +Sust šoodâi Helsig ollâopâttuv matematiik dooseent ive 1884, já siämmáá ive sust šoodâi meid Polyteknisii opâttuv pajemáttáátteijee. +Opâttuv jođetteijen sun tooimâi iivij 1904-1908. +Mellinist šoodâi professor ive 1897. +Tastmaŋa ko opâttuvâst šoodâi Teknisâs ollâopâttâh, sun tooimâi tobbeen kuhháá matematiik professorin, ivveest 1908 ain ive 1926 räi. +Mellin tobdeh Mellin nubástusâst, mii lii Laplace nubástus tijpâlâš integraalnubástus. +Sun almostitij iivij 1881-1933 ohtsis 45 tyeijid. +Majebij iivij Mellin tuuđhâi kriittisávt Albert Einstein teoriaid, já sun almostitij muáddi tieđâlii artikkâl toi vuástá. +Ton lasseen Mellin irâttij meid rähtiđ jieijâs, eetter jiešvuođáid vuáđuduvvee maailmkove. +Ive 1897 Mellin finnij Suomâ Tieđâseervi palhâšume já ive 1927 Kordelin siättus kunneepalhâšume. +Kulmâhâš. +Kulmâhâš lii maaŋgâčievâg, mast láá kulmâ siijđo já kulmâ čievâ. +Ko kulmâháá čievah rekinistuvvojeh oohtân, te summe lii ain 180 cekkid (180°). +Claes Albert Tulindberg. +Claes (Klas) Albert Tulindberg () lâi syemmilâš matematikkár. +Claes Albert Tulindberg šoodâi čohčâmáánu 11. peeivi 1802 Oulust, Suomâst. +Suu eeči lâi káámmárneuvos já nuotâsteijee Erik Tulindberg, já suu enni lâi Margareta Kristina Nylander. +Suu uábbi lâi Maria Simelius (1792-1843), kii jođettij kállás Jakob Simelius ive 1818 vuáđudem kirjeteddilemlágádâs kállás jäämmim maŋa iivij 1826-1843. +Tulindberg juuđij Tuurku katedraalškoovlâ já čaalij pajeuáppen Tuurkust ive 1818. +Sun luuvâi Tuurku akatemiast já Helsig ollâopâttuvâst já valmâštui filosofia kandidaatin ive 1827 já filosofia maisterin 1828. +Tulindberg tooimâi Helsig ollâopâttuv (Aleksander ollâopâttuv) putes matematiik dosentin iivij 1829-1859. +Armenialiih numereh. +Armenialâš nummeervuáhádâh lii nummeervuáhádâh, mii vuáđuduvá armenialáid pustaváid, já tast láá siämmááh vuáđujurduuh ko kreikkalii nummeervuáháduvâst já hebrealii nummeervuáháduvâst. +Onnáá peeivi Armeniast kiävttojeh táválávt arabialiih numereh. +Puáris vuáhádâh kiävttoo siämmáánáál ko roomaliih numereh Suomâst, ovdâmerkkân Karekin II čalloo Գարեգին Բ. Armenialii vuáháduvâst ij lah nollá. +Ernst Lindelöf. +Ernst Leonard Lindelöf () lâi syemmilâš matematikkár já Helsig ollâopâttuv matematiik professor iivij 1903-1938. +Ernst Leonard Lindelöf šoodâi njuhčâmáánu 7. peeivi 1870 Helsigist, Suomâst. +Suu eeči lâi matematikkár Lorenz Lindelöf, kii vuáđudij Suomâ matemaatlii seervi, já suu enni lâi Gabriela Krogius. +Ernst Leonard lasseen perrust lâi čiččâm pärnid: Uno, Anna Maria, Carl Arvid, Ester Elisabeth, Tyra Gabriela, Emil Alfons já Ella Amalia. +Lindelöf uábbi Anna Maria naajâi Frans Ali Krogiusáin, kii lâi syemmilâš kiiruurg. +Emil Alfons jaamij ive 1887 2-ihásâžžân. +Lindelöf lâi funktioteoria já differentiaalovtâlduvâi totkee. +Sun valmâštui tuáhtárin Helsig ollâopâttuvâst ive 1893 23-ihásâžžân. +Suu náguskirje nommâ lâi "Sur les systèmes complets et le calcul des invariants différentiels des groupes continus finis". +Suu oppâkirjeh ("Johdatus korkeampaan analyysiin" 1912, "Johdatus funktioteoriaan" 1917 já "Differentiali- ja integraalilasku ja sen sovellukset" 1918-1946) láá kiävtust vala onnáá peeivi. +Suomâ matemaatlâš servi juáhá jyehi ive Ernst Lindelöf -palhâšume. +Francoeur-palhâšume. +Francoeur-palhâšume teikâ Prix Francoeur lâi palhâšume, mon "Institut de France", "Academie des Sciences", "Fondation Francoeur" juovij nuorâ matematikkáráid ive 1882 rääjist. +Palhâšume ij innig juohhuu. +Tot juohhui majemuu tove ive 1992. +Jules Andrade vuoitij Francoeur-palhâšume ive 1895. +Blumenthal-palhâšume. +Loïc Merel vuoitij Blumenthal-palhâšume ive 1997. +Blumenthal-palhâšume lâi palhâšume, mon vuáđudij American Mathematical Society ive 1993 Leonard M. já Eleanor B. Blumenthal mušton. +Palhâšume juohhui jyehi niäljád ive matematiiktotkei, kiäst lâi pyeremuu náguskirje putes matematiik syergist. +Tot juohhui majemuu tove ive 2009. +Lorenz Lindelöf. +Lorenz Leonard Lindelöf () lâi syemmilâš matematikkár. +Sun vuáđudij Suomâ matemaatlii seervi já lâi ton vuossâmuš saavâjođetteijee. +Lorenz Leonard Lindelöf šoodâi skammâmáánu 13. peeivi 1827 Karviast, Suomâst. +Suu eeči lâi Johan Lindelöf, já suu enni lâi Anna Margaretha Hällfors. +Sun naajâi Gabriella Krogiusáin, já sunnui šoddii ohtsis käävci pärnid: Ernst Leonard, Uno, Anna Maria, Carl Arvid, Ester Elisabeth, Tyra Gabriela, Emil Alfons já Ella Amalia. +Lindelöf nieidâ Anna Maria naajâi Frans Ali Krogiusáin, kii lâi syemmilâš kiiruurg. +Ernst Leonard lâi pegâlmâs matematikkár. +Lorenz Leonard Lindelöf tooimâi Helsig ollâopâttuv matematiik professorin iivij 1857-1974 já rehtorin iivij 1869-1972. +Martin Johan Wallenius. +Martin Johan Wallenius () lâi syemmilâš matematikkár já Tuurku akatemia matematiik professor. +Martin Johan Wallenius šoodâi njuhčâmáánu 7. peeivi 1731 Paimiost, Suomâst. +Suu eeči lâi professor Johan Wallenius, já suu enni lâi Maria Gråå. +Wallenius lâi naaijâm kuohtii. +Vuossâmuš kálgu ive 1762 rääjist lâi Maria Helena Timm (j. +1763), já nubbe kálgu ive 1764 rääjist lâi Renata Frosterus (j. +Johan Fredrik Wallenius lâi Wallenius alge nube näimilittoost. +Martin Johan Wallenius valmâštui miäštárin Tuurkust ive 1751. +Sust šoodâi dooseent ive 1755, išedeijee professor ive 1756 já professor ive 1758. +Suu onnii čepis máttáátteijen, kii toovâi maaŋgâid tutkâmušâid matematiik syergist. +Sun vaaldij Tuurkust vuossâmužžân kiävtun infinitesimaalrekinistem já heiviittij tom geometria já mekaniik čuolmâi čuávdimân. +Tyejeh. +Tehálumoseh Wallenius almostitmeh láá "Exercitationes miscellaneae mathematico-physicae" (1757-1758) já "Geometriskt försök atta mäta hörn eller solida vinklar" (1763). +Johan Fredrik Ahlstedt. +Johan Fredrik Ahlstedt () lâi syemmilâš matematikkár já Tuurku akatemia matematiik professor. +Johan Fredrik Ahlstedt šoodâi roovvâdmáánu 25. peeivi 1776 Loimaast, Suomâst. +Suu eeči lâi kappalâš Johan Ahlstedt, já suu enni lâi Kristina Margareta Tenlenius. +Ahlstedt kálgu lâi Katarina Ulrika Cairenius (1784-1846). +Sunnust lijjii kuttâ päärni. +Johan Fredrik Ahlstedt čaalij pajeuáppen Tuurkust ive 1793. +Sun valmâštui filosofia miäštárin Tuurku akatemiast ive 1798. +Sust šoodâi Tuurku akatemia putes matematiik dooseent ive 1802 já matematiik professor ive 1812. +Professorin sun tooimâi ive 1823 räi. +Anders Johan Mether. +Anders Johan Mether () lâi syemmilâš matematikkár sehe Tuurku akatemia rehtor já matematiik professor. +Anders Johan Mether šoodâi uđđâivemáánu 8. peeivi 1773 Padasjokist, Suomâst. +Suu eeči lâi Karl Gustaf Mether (1741-1801), já suu enni lâi Vendla af Enehjelm. +Mether kálgu lâi Hedvig Lovisa Gyllenbergin (1775-1869) ive 1812 rääjist. +Anders Johan Mether juuđij Porvoo luvâttuv já čaalij pajeuáppen Tuurkust ive 1789. +Sun valmâštui filosofia miäštárin Tuurku akatemiast ive 1792, já talle sun luuvâi vala Uppsala ollâopâttuvâst. +Sust šoodâi Tuurku akatemia matematiik dooseent ive 1795 já matematiik professor ive 1799. +Professorin sun tooimâi ive 1812 räi. +Ton lasseen sun tooimâi Tuurku akatemia rehtorin iivij 1805-1806. +Listo Children of Bodom lavluin. +Taat lii listo Children of Bodom lavluin. +Children of Bodom +Listo Nirvana lavluin. +Taat lii listo Nirvana lavluin. +Nirvana +Amok-kaččâm. +Amok-kaččâm adai Kaččâm lii anarâš ráppájeijee Amoc vuossâmuš album. +Album almostui kuovâmáánu 6. peeivi 2007, já tot lii maailm vuossâmuš anarâškielâg muusikalbum sehe maailm vuossâmuš LP-skiärru anarâškielân. +Sámi Grand Prix 2002 (album). +Sámi Grand Prix 2002 lii nurâldâhskiärru, mon Rieban almostitij roovvâdmáánu 31. peeivi 2002. +Skiärust láá ive 2002 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 16 pittád, moh láá päddejuvvojii kišto ääigi. +Sámi Grand Prix 2003 (album). +Sámi Grand Prix 2003 lii nurâldâhskiärru, mon Rieban almostitij roovvâdmáánu 17. peeivi 2003. +Skiärust láá ive 2003 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 16 pittád, moh päddejuvvojii kišto ääigi. +Skiäru pitáh 1-6 láá lávlumuásist, já pitáh 7-16 láá juoigâmuásist. +Majemuš pittá ij lah kištoost, tot lii bonuspittá. +Sámi Grand Prix 2004 (album). +Sámi Grand Prix 2004 lii nurâldâhskiärru, mon Rieban almostitij roovvâdmáánu 20. peeivi 2004. +Skiärust láá ive 2004 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 15 pittád, moh päddejuvvojii kišto ääigi. +Skiäru pitáh 1-6 láá lávlumuásist, já pitáh 7-14 láá juoigâmuásist. +Sámi Grand Prix 2005 (album). +Sámi Grand Prix 2005 lii nurâldâhskiärru, mon Rieban almostitij roovvâdmáánu 21. peeivi 2005. +Skiärust láá ive 2005 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 16 pittád, moh päddejuvvojii kišto ääigi. +Skiäru pitáh 1-6 láá lávlumuásist, já pitáh 7-13 láá juoigâmuásist. +Majemuuh 3 pitá iä lah kištoost, toh láá bonuspitáh. +Sámi Grand Prix 2006 (album). +Sámi Grand Prix 2006 lii nurâldâhskiärru, mon Rieban almostitij roovvâdmáánu 20. peeivi 2006. +Skiärust láá ive 2006 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 18 pittád, moh päddejuvvojii kišto ääigi. +Skiäru pitáh 1-5 láá lávlumuásist, já pitáh 6-15 láá juoigâmuásist. +Mlungu dalitsani Malawi. +Mlungu dalitsani Malawi lii Malawi aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Malawi jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1964 rääjist. +Lavluu lii nuottim Michael-Fredrick Paul Sauka, kii lii meid čáállám ton saanijd. +High We Exalt Thee, Realm of the Free. +High We Exalt Thee, Realm of the Free +High We Exalt Thee, Realm of the Free lii Sierra Leone aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Sierra Leone jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1961 rääjist. +Lavluu lii nuottim John Joseph Akar, já ton saanijd lii čáállám Clifford Nelson Fyle. +Sámi Grand Prix '07 (album). +Sámi Grand Prix '07 lii nurâldâhskiärru, mon Rieban almostitij roovvâdmáánu 20. peeivi 2008. +Skiärust láá ive 2007 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 16 pittád, moh päddejuvvojii kišto ääigi. +Majemuuh 2 pitá iä lah kištoost, toh láá bonuspitáh. +Stromae. +Paul Van Haver (š. njuhčâmáánu 12. peeivi 1985, Etterbeek, Bryssel, Belgia), kiäm pyerebeht tobdeh artistnoomáin Stromae'", lii belgialâš-ruandalâš lávloo, šuoŋârähtee já musikkár. +Paul van Haver šoodâi ive 1985 Etterbeekist, Brysselist. +Suu eeči, arkkiteht Pierre Rutare, lâi Ruanda tutsi, kii lâi varrim Belgian uápui tet. +Rutare kaartâi kuittâg varriđ maassâd Ruandan masa te tállân van Haver šoddâm maŋa. +Nuuvtpa suu enni, belgialâš flaami Miranda Marie Van Haver, pajasšoddâdij suu. +Van Haver kuittâg kollij enijnis Ruandast 1980-lovo loopâst, já eeči-uv kollij Belgiast jyehi ive. +Tot ij kuittâg jotkum kuhháá, tastko ive 1994 Rutare jaamij Ruanda aalmugkoddemist. +Van Haver uápásmui jo tooláá eres enâmij muusikân suu eeni áánsust. +Pärnin sun speelâi čiehčâmpáálu, čuojâttij ruumbuid já juuđij muusikteoriatiijmijd. +Oovtâst enijnis, oobijnis já kulmáin viljâinis, sij assii kievhis ovdâkaavpug kuávlust Bryssel ulguupeln, mutâ ko van Haver 16-ihásâžžân feilij almolâš škoovlâst, te ennis vuolgâttij suu jesuiitškoovlân Godinnen. +Sámi Grand Prix '08 (album). +Sámi Grand Prix '08 lii nurâldâhskiärru, mon Rieban almostitij roovvâdmáánu 20. peeivi 2008. +Skiärust láá ive 2008 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 16 pittád, moh päddejuvvojii kišto ääigi. +A Portuguesa. +A Portuguesa lii Portugal aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1911 rääjist. +Lavluu lii nuottim Alfredo Keil, já ton saanijd lii čáállám Henrique Lopes de Mendonça. +Wodefit Gesgeshi, Widd Innat Ityopp'ya. +Wodefit Gesgeshi, Widd Innat Ityopp'ya lii Etiopia aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1992 rääjist. +Lavluu lii nuottim Solomon Lulu Mitiku, já ton saanijd lii čáállám Dereje Melaku Mengesha. +Sámi Grand Prix '09 (album). +Sámi Grand Prix '09 lii nurâldâhskiärru, mon Rieban almostitij porgemáánu 27. peeivi 2010. +Skiärust láá ive 2009 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 14 pittád, moh päddejuvvojii kišto ääigi. +Skiäru pitáh 1-4 láá lávlumuásist, já pitáh 5-14 láá juoigâmuásist. +Sámi Grand Prix 2010 (album). +Sámi Grand Prix 2010 lii nurâldâhskiärru, mon Rieban almostitij porgemáánu 27. peeivi 2010. +Skiärust láá ive 2010 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 16 pittád, moh päddejuvvojii kišto ääigi. +Hail Grenada. +Hail Grenada lii Grenada aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Grenada jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1974 rääjist. +Lavluu lii nuottim Louis Arnold Masanto, já ton saanijd lii čáállám Irva Merle Baptiste-Blackett. +Jamaica, Land We Love. +Jamaica, Land We Love lii Jamaika aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Grenada jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1962 rääjist. +Lavluu lii nuottim Robert Charles Lightbourne, já ton saanijd lii čáállám Hugh Braham Sherlock. +Isle of Beauty, Isle of Splendour. +Isle of Beauty, Isle of Splendour lii Dominica aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1967 rääjist. +Lavluu lii nuottim Lemuel McPherson Christian, já ton saanijd lii čáállám Wilfred Oscar Morgan Pond. +In Plenty and In Time of Need. +In Plenty and In Time of Need lii Barbados aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Barbados jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1966 rääjist. +Lavluu lii nuottim Roland Edwards, já ton saanijd lii čáállám Irving Louis Burgie. +Sons and Daughters of Saint Lucia. +Sons and Daughters of Saint Lucia lii Saint Lucia aalmuglâšlaavlâ. +Lavluu lii nuottim Leton Felix Thomas, já ton saanijd lii čáállám Charles Jesse. +La Dessalinienne. +La Dessalinienne lii Haiti aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1904 rääjist. +Lavluu lii nuottim Nicolas Geffrard, já ton saanijd lii čáállám Justin Lhérisson. +Raymond A Moïse lii jurgâlâm ranskakielâlijd saanijd Haiti kreolikielân. +Kreolikielâlâš versio ij lah virgálâš. +Arise Oh Compatriots, Nigeria's Call Obey. +Arise Oh Compatriots, Nigeria's Call Obey +Arise Oh Compatriots, Nigeria's Call Obey lii Nigeria aalmuglâšlaavlâ. +Lavluu lii nuottim Benedict Elide Odiase, já ton saanijd láá čáállám P.O. +Aderibigbe, John A. Ilechukwu, Dr. Sota Omoigui, Eme tim Akpan já B.A. +Ogunnaike. +Sámi Grand Prix 2011 (album). +Sámi Grand Prix 2011 lii nurâldâhskiärru, mon Rieban almostitij kesimáánu 24. peeivi 2011. +Skiärust láá ive 2011 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 15 pittád, moh päddejuvvojii kišto ääigi. +Sámi Grand Prix 2012 (album). +Sámi Grand Prix 2012 lii nurâldâhskiärru, mon Rieban almostitij kesimáánu 24. peeivi 2012. +Skiärust láá ive 2012 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 14 pittád, moh päddejuvvojii kišto ääigi. +Skiäru pitáh 1-5 láá lávlumuásist, já pitáh 6-14 láá juoigâmuásist. +Sami Grand Prix 2013 (album). +Sami Grand Prix 2013 lii nurâldâhskiärru, mon SGP almostitij juovlâmáánu 1. peeivi 2013. +Skiärust láá ive 2013 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 15 pittád, moh päddejuvvojii kišto ääigi. +Sámi Grand Prix 2017 (album). +Sámi Grand Prix 2017 lii nurâldâhskiärru, mon DAT almostitij uđđâivemáánu 26. peeivi 2018. +Skiärust láá ive 2017 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 14 pittád, moh päddejuvvojii kišto ääigi. +Skiäru pitáh 1-10 láá juoigâmuásist, já pitáh 11-15 láá lávlumuásist. +Sámi Grand Prix 2018 (album). +Sámi Grand Prix 2018 lii nurâldâhskiärru, mon DAT almostitij čohčâmáánu 15. peeivi 2018. +Skiärust láá ive 2018 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 16 pittád, moh päddejuvvojii kišto ääigi. +Skiäru pitáh 1-10 láá juoigâmuásist, já pitáh 11-16 láá lávlumuásist. +Sámi Grand Prix 2019 (album). +Sámi Grand Prix 2019 lii nurâldâhskiärru, mon DAT almostitij kesimáánu 5. peeivi 2019. +Skiärust láá ive 2019 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 16 pittád, moh päddejuvvojii kišto ääigi. +Sámi Grand Prix 2016 (album). +Sámi Grand Prix 2016 lii nurâldâhskiärru, mon SGP almostitij uđđâivemáánu 26. peeivi 2018. +Skiärust láá ive 2016 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 18 pittád, moh päddejuvvojii kišto ääigi. +Skiäru pitáh 1-12 láá juoigâmuásist, já pitáh 13-18 láá lávlumuásist. +Sámi Grand Prix 2014 & 2015 (album). +Sámi Grand Prix 2014 & 2015 lii tublenurâldâhskiärru, mon SGP almostitij kuovâmáánu 6. peeivi 2016. +Skiäruin láá ive 2014 já 2015 Sámi Grand Prix -kištoi juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 32 pittád, moh päddejuvvojii kišto ääigi. +Kuábbáá-uv skiäru pitáh 1-10 láá juoigâmuásist, já pitáh 11-16 láá lávlumuásist. +The Banner of Freedom. +The Banner of Freedom teikâ Samoa Tula'i lii Samoa aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Samoa jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1962 rääjist. +Lavluu lii nuottim Sauni Iiga Kuresa, kii lii meid čáállám ton saanijd. +Brittilâš Nieidâsuolluuh. +Brittilâš Nieidâsuolluuh láá brittilâš tovnbeln meerâ kuávlu Karibiast. +Caymansuolluuh. +Caymansuolluuh láá brittilâš tovnbeln meerâ kuávlu Karibiast. +Montserrat. +Montserrat lii brittilâš tovnbeln meerâ kuávlu Karibiast. +Turks- já Caicossuolluuh. +Turks- já Caicossuolluuh láá brittilâš tovnbeln meerâ kuávlu Karibiast. +Johan Ivvár Gaup. +Johan Ivvár Nilsen Gaup teikkâ Fire-Máhte Niillasa Johan Ivvár (š. vyesimáánu 15. peeivi 1989) lii tavesämmilâš pajeolmooš, moottorkiälkkávyeijee já jyeigee. +Gaup lii vuáittám maaŋgâlágán kištoid, el. +Sámi Grand Prix -kišto já taažâmiäštárvuođâ. +Sámi Grand Prix 2016. +Sun vuoitij ive 2016 Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási. +Sámi Grand Prix 2016 lâi Sámi Grand Prix -juoigâm- já lávlumkišto, mon Säämi muusikfestivaal -servi ornij Kuovdâkiäinust Taažâ peln lávurduv njuhčâmáánu 26. peeivi 2016 pessijâšmarkkânij ääigi. +Tot lâi 27. tohe, ko kišto uárnejui. +Juoigâmuási vuoitij tavesämmilâš Johan Ivvár Gaup olmoošjuáigusáin "Mikkel Andreas", já lávlumuási vuoitij tiänulâš Ella Marie H. Isaksen. +Ive 2016 anarâš livđe kullui Sámi Grand Prix -kišto finalist vuossâmuu keerdi, ko Neeta Jääskö livđui juoigâmuási finalist. +Kišto maŋa SGP almostitij nurâldâhskiäru, mii siskeeld puoh uásálistei pittáid, CD-skiärrun já muusikpalvâlussáid neetist. +Juoigâmuásist lijjii 12 uásálisted. +Täin vuoitij maasilâš Johan Ivvár Gaup, kii uásálistij vuossâmuu keerdi kiišton. +Sun juoigâi viljâpeeles Hánske-Niillasa Mihkkala Mikkel Andreasa ađai Mikkel Andreas M. Eira pittáin "Mikkel Andreas". +Nubben lâi Marit Inga Sara Pettersen pittáin pärnistis "Kim Rune", já kuálmádin lâi Nils M. Sara pittáin kálgustis "Oddbjørg Hætta Sara". +Uási vuoitij tavesämmilâš Ella Marie H. Isaksen pittáin "Luoddaearru". +Nubben lâi lávlumjuávkku Gájanas pittáin "Áiggiid čađa", já kuálmádin lâi Janne Eilen Mienna Guttorm pittáin "Hervejuvvon máilbmi". +Ive 2016 Áillohaš-muusikpalhâšume vuoitij Johan Andreas Andersen. +Salve a ti, Nicaragua. +Salve a ti, Nicaragua lii Nicaragua aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1939 rääjist. +Lavluu lii nuottim Luis Abraham Delgadillo, já ton saanijd lii čáállám Salomón Ibarra Mayorga. +Land of the Free (aalmuglâšlaavlâ). +Land of the Free lii Belize aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Belize jiečânâšvuođâ rääjist ađai ive 1981 rääjist. +Lavluu muusik lii ráhtám Selwyn Walford Young, já ton saanijd lii čáállám Samuel Alfred Haynes. +Saludemos La Patria Orgullosos. +Saludemos La Patria Orgullosos lii El Salvador aalmuglâšlaavlâ. +Lavluu muusik lii ráhtám Juan Aberle, já ton saanijd lii čáállám Juan José Cañas. +Orientales, la Patria o la tumba! +lii Uruguay aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1845 rääjist. +Lavluu muusik lii ráhtám Francisco José Debali, já ton saanijd lii čáállám Francisco Esteban Acuña de Figueroa. +Gloria al Bravo Pueblo. +Gloria al Bravo Pueblo lii Venezuela aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1881 rääjist. +Lavluu muusik lii ráhtám Juan José Landaeta, já ton saanijd lii čáállám Vicente Salias. +Tu bandera es un lampa de cielo. +Tu bandera es un lampa de cielo lii Honduras aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1915 rääjist. +Lavluu muusik lii ráhtám Carlos Hartling, já ton saanijd lii čáállám Augusto Constancio Coello. +Sámi Grand Prix 2014. +Sámi Grand Prix 2014 lâi Sámi Grand Prix -juoigâm- já lávlumkišto, mon Säämi muusikfestivaal -servi ornij Kuovdâkiäinust Taažâ peln lávurduv cuáŋuimáánu 19. peeivi 2014 pessijâšmarkkânij ääigi. +Tot lâi 25. tohe, ko kišto uárnejui. +Juoigâmuási vuoitij tavesämmilâš Jörgen Stenberg juáigusáin "Nejla", já lávlumuási vuoitij anarâš lávlumjuávkku Aila-duo. +Ive 2014 anarâškielâ kullui Sámi Grand Prix -kišto finalist vuossâmuu keerdi, ko Heli Aikio já Jessika Lampi lávloin pitá "Naharij kandâ", mut kielâ kullui meid oosij kooskâst, ko Amoc ráppái jieijâs uđđâ pitá. +Nurâldâhskiäru iä almostittám siämmáá ive nuuvtko ovdebij iivij. +Esken ive 2016 SGP almostitij ive 2014 já ive 2015 kištoi pittáin ohtâsii nurâldâhskiäru CD-skiärrun. +Nurâldâhskiärru siskeeld puoh ive 2014 já 2015 Sámi Grand Prix -kištoi juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 32 pittád, moh päddejuvvojii kištoi ääigi. +Täin vuoitij Jörgen Stenberg, kii uásálistij jo 3. keerdi kiišton. +Sun juoigâi päärnis pittáin "Nejla". +Nubben lâi Marit Kristine Hætta Sara, kii juoigâi ristnieidâs pittáin "Mia Alehtta", já kuálmádin lâi Ann Caroline Eira pittáin nieidâstis "Aina Cecilie". +Uási vuoitij lávlumjuávkku Aila-duo anarâškielâg pittáin "Naharij kandâ". +Nubben lâi Josef Per Buljo pittáin "Eallin manná viidásit", já kuálmádin lâi Marit Susanne Utsi pittáin "Eatnis". +Ive 2014 Áillohaš-muusikpalhâšume vuoitij Sofia Jannok. +Dear Land of Guyana, of Rivers and Plains. +Dear Land of Guyana, of Rivers and Plains lii Guyana aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Guyana jiečânâsvuođâ rääjist ađai ive 1966 rääjist. +Lavluu muusik lii ráhtám Robert Cyril Gladstone Potter, já ton saanijd lii čáállám Archibald Leonard Luker. +Emmerson Mnangagwa. +Emmerson Dambudzo Mnangagwa (š. čohčâmáánu 15. peeivi 1942 Zvishavane) lii zimbabwelâš ZANU-PF-piäláduv politikkár, kii lii lamaš Zimbabwe president skammâmáánu 24. peeivi 2017 rääjist. +Sunna Máret Utsi. +Sunna Máret Gaup Utsi (š. +1995) lii taažâsämmilâš lávloo. +Utsi lâi 13-ihásâš, ko sun lávdástij vuossâmuu keerdi Kauto live -festivaalist ive 2009. +Sun lii meid uásálistám kulmii Sámi Grand Prix -kiišton: iivij 2014, 2017 já 2019. +Ive 2018 sun šoodâi nubben NRK Sápmi já P3 uđđâ muusikkištoost NRK Urbi, mon áánsust sun peesâi lávdástiđ siämmáá ive Riddu Riđđu -festivaalân. +Yoweri Museveni. +Yoweri Kaguta Museveni (s. čohčâmáánu 15. peeivi 1944 Ntungamo, Uganda) lii ugandalâš politikkár, kii lii toimâm Uganda presidentin jo uđđâivemáánu 29. peeivi 1986 rääjist. +Forged from the Love of Liberty. +Forged from the Love of Liberty lii Trinidad já Tobago aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust Trinidad já Tobago jiečânâsvuođâ rääjist ađai ive 1962 rääjist. +Lavluu muusik lii ráhtám Patrick Stanislaus Castagne, kii lii meid čáállám ton saanijd. +Mahamat Déby. +Mahamat ibn Idriss Déby Itno (; š. uđđâivemáánu 1. peeivi 1984), kiäm tobdeh meid noomáin Mahamat Kaka, lii tšadlâš suátivievâ kenraal já Tšad president. +Faure Gnassingbé. +Faure Gnassingbé (š. kesimáánu 6. peeivi 1966) lii togolâš politiikkár. +Sun šoodâi vuossâmuu keerdi Togo presidentin kuovâmáánust 2005, mutâ lâi virgeest tuše kyehtlov peivid. +Vyesimáánust 2005 sun šoodâi kuittâg uđđâsist presidentin. +Samia Suluhu. +Samia Suluhu Hassan (š. +27. uđđâivemáánu 1960) lii tansanialâš politikkár já Tansania kuuđâd já tááláš president. +Sun algâttij virgeest njuhčâmáánu 19. peeivi ive 2021. +Carlos Vila Nova. +Carlos Manuel Vila Nova (š. syeinimáánu 27. peeivi 1959 Neves, São Tomé já Príncipe) lii sãotomépríncipelâš politikkár já São Tomé já Príncipe 5. president. +Kais Saied. +Kais Saied (š. +22. kuovâmáánu 1958) lii tunisialâš politikkár, juuriist já professor. +Sust šoodâi Tunisia president roovvâdmáánust 2019. +Anna Lumikivi. +Anna Lumikivi (j.s. +Anna Lumisalmi,; š. +1987 Avveel) lii nuorttâlâš lávloo, leuddajeijee, musikkár já kulttuurpargee Avelist. +Anna Lumisalmi šoodâi ive 1987 Avelist. +Suu eeči lii nuorttâlâš kanttor já ráámmátjurgâleijee Erkki Lumisalmi, já suu enni lii Aulikki Lumisalmi. +Lumikivi já Hanna-Maaria Kiprianoff leuddav Suõmmkar-muusikjuáhust. +Lumikivi lâi mieldi meiddei ive 2021 almostum singlest "Äʹvvceeʒʒaž" artistnoomáin "Äʹnn". +Pittá lii rahtum oovtâst Pauliina ""Päälaǥ"" Feodoroffáin já Tiina "Kreʹstten" Sanila-Aikioin. +Nuotâsteijen pittáást lâi Mio Negga Ruotâbeln Säämist. +Ive 2019 Lumikivi uásálistij Sámi Grand Prix -kiišton pittáin "Mõõn tiõrvân", moos sun raahtij sehe nuotâ ete lavluu saanijd. +Jienâčaittâleijen. +Nuorttâlâškielâg rááiđust Lumikivi lii jienâčaittâlâm oovtâst Sonja Hofslagarein Muumileevi merâhiäppušij roolâ. +Suõmmkar. +Suõmmkar ive 2018 Riddu Riđđu -muusikfestivaalist +Suõmmkar lii nuorttâlâš-syemmilâš muusikjuávkku, mon vuáđudii nuorttâliih musikkáreh Anna Lumikivi já Hanna-Maaria Kiprianoff sehe syemmilâš etnomusikolog Marko Jouste ive 2016. +Juávkku čuojât jieijâslágán leudd já tááláá pop- já folkmuusik ovtâstume. +Juávhu vuossâmuš skiärru almostui porgemáánust 2018 Ijâttes ijjâ -festivaalist. +Kuovâmáánu 26. peeivi 2021 Suõmmkar almostitij single "Ǩeäʹdǧǧ", mii lii juávhu puáttee albumist. +Hanna-Maaria Kiprianoff. +Hanna-Maaria Kiprianoff (š. Avveel​) lii nuorttâlâš máttáátteijee já leuddajeijee. +Hanna-Maaria Kiprianoff já Anna Lumikivi leuddav Suõmmkar-muusikjuáhust. +Ive 2019 Kiprianoff uásálistij Sámi Grand Prix -kišto juoigâmuásán pittáin "FeklaMäärjäz". +Sun uásálistij meid ive 2021 Sámi Grand Prix -kiišton pittáin "Mannu maainâs". +Puurrâmrääsi. +Puurrâmrääsi ("Angelica archangelica") lii Euroopâst tiättojeijee šaddo, mii kulá pocceeraasijd. +Puurrâmrääsi lii Tave-Suomâ stuorrâ já njävhis pocceerääsi. +Tot váátá lahtâ eennâm, mast láá raavvâdamnâseh. +Tot šadda tuodârkuávluin, juuvâ- já jävririddoin. +Puurrâmrääsi lii kyevti- teikkâ kuulmâihásâš, já tot jáámá liäđđum maŋa. +Puurrâmrääsist lii ennuv C-vitamiin. +Puurrâmrääsi lii lamaš merhâšittee šaddo sämmilijd já ubâ šaddo ruottâsijn kukkáid kevttui. +Tot kevttui njaddon, purrâmâššân já talhâsin. +Koškes ruotâs kevttui talhâsin, verdi, loostah, já liäđuseh porrojii. +Veerdi lii times liäđđumääigi räi, já tom kalga-uv nuurrâđ purrâmâššân ovdil tom. +Talhâsin sämmiliih kevttii puurrâmrääsi eromâšávt +Kiđđâkeessiv puurrâmrääsi nuorâ veerdih porrojii nuhtán já puásuipaimâneh läävejii tuálvuđ kiđđuv ruottâsijd nisonáid skeŋkkân. +Sämmiliih pieijii liäđusijd suvrâmiälkán já vuoššii tom. +Nuorâ +vuoššum loostah piäijojii miälkán já toh vyerkkejuvvojii käldei, kost toh urruu kiiđâ räi. +Sämmiliih láá vuoššâm puurrâmrääsist já sukkârist hilo. +Puurrâmrääsi kevttimmáhđulâšvuođah láá vijđáseh. +Viehâvis smaakâ tááhust tot lii pyeri njados, saalaat-, purrâmâš-, juhâmuš- já pajalâsraavvâdaamnâs. +Siemânijd puáhtá kuškâdiđ já kevttiđ siämmáánáál ko ruottâsijd-uv. +Loostâid kannat nuurrâđ kiđđuv ovdilgo smakkâ kiävru. +Suõmmkar (album). +Suõmmkar lii siämmáánommâsii muusikjuávhu vuossâmuš album. +Album almostui porgemáánust 2018 Ijâttes ijjâ -festivaalist. +829 (DCCCXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. +Tot lâi 820-lovo majemuš ihe. +Kievânjuolâs. +Kievânjuolâs ("Chamaenerion angustifolium", tolebáá "Chamerion angustifolium", tolebáá "Epilobium angustifolium") lii šaddo, mon kukkodâh lii táválávt 50-150 cm. +Suomâst tot tiättoo puohlágánijn soojijn ubâ enâmist. +Kievânjuolâs lii táválávt suulân 50-150 cm olluv, mut tiättojeh meid paijeel 2-meettersiih ohtâgâsah. +Kukái čođâmitto lii 2-3 cm. +Kievânjuolâs tiättoo ubâ Suomâst, já tot lii uáli táválâš ubâ taavaapiäláá páálupeeleest. +Kievânjuolâs šadda čuovjis kuolbâmeecijn, rotoenâmijn, luodâi piällást já eres áávus soojijn. +Tot lii maŋgii vuosmuš šaddo čuopâttuvvâst teikkâ meccipuálu maŋa. +Kievânjuollâs siemâneh levâneh älkkeht piegâ fáárust já tondiet tot lávdá jotelávt uđđâ soojijd. +Tot ij kuittâg killáá kištottâllâm stuárráábij šadoiguin, pic láppoo stuárráábij šadoi suoivust. +Kievânjuolâsáin läävejii tipšođ párnái njáálmán šoddâm vielgis tiälhuid. +Sämmiliih vuoššii já pieijii kievânjuollâs loostâid poccuumielhist vuoššum vuástán. +Ton kuškâdum ruottâsijn láá rahtum käähvih já jáávuh. +Kievânjuollâs soksâmijguin tevdii kuádáid. +Káárján kievânjuolâs piemmui ton tááhust, ete talle kärji poojij eenâb. +Šado suomâkielâlâš nommâ puátá-uv tast, ete kievânjuolâs pieijui käärji purrâmâššân mielhi puovtâdem pyeredem tiet. +Kievânjuolâs lii eromâš pyeri puurrâmšaddo já ton kevttim lii-uv lasanâm. +Loostâin lii ennuv C-vitamiin já sehe nuorâ versoh ete loostah láá pyereh saalaatamnâseh. +Versoh pyehtih kevttiđ siämmáánáál ko parsakaalâ. +Taid puáhtá vuoššâđ sälttičääsist já puurrâđ vuojáin. +Koške teikkâ vorâs loostâin šadda pyeri teejâ. +Loostâin puáhtá valmâštiđ jáávuid, moh suápih pyereest liäibán. +Kukkáin-uv puáhtá valmâštiđ juhâmuš teikkâ kevttiđ taid purrâmâšâi heervâtmân. +Ruottâsij smakkâ lii vorâsin kievrâs, mutâ mánupoojij mield tot láivu ađai ruottâsijd kannat siäiluttiđ koškesin já kevttiđ maŋeláá. +Piättárrääsi. +Piättárrääsi ("Achillea millefolium") lii šaddo, mii tiättoo Euroopâst, Aasiast já Tave-Amerikâst. +Suomâst tot kukkee syeini-čohčâmáánust. +Piättárrääsi lii táválávt suulân 20-70 cm olluv, já ton loostah láá suulân 5-20 cm kuheh. +Kukáh láá táválávt vielgâdeh, mut toh pyehtih leđe meiddei kuovgisruopsâdeh tâi purppurruopsâdeh. +Piättárrääsi lii táválâš ubâ Suomâst soojijn, maid ulmuuh láá kieđâvuššâm. +Šoddâmsajeh kávnojeh ovdâmerkkân šiljoin, kiedijn, piälduin, ajâroobdâin já luoddâpiälláin sehe kuátuenâmijn. +Historjá ääigi piättârrääsi kevttim lii lamaš maaŋgâpiälásâš já ulmuuh läävejii oskođ, ete tast láá nuáidivyeimih. +Piättârrääsi išedij, ko tarbâšij luho näimiliiton teikkâ ko koolgâi vyejittiđ nooidijd já paas jiegâid meddâl. +Suáldátteh onnii tom fáárust tondiet, ete toin puohtii tipšođ haavijd. +Tot onnui meiddei nisonij šaddon, ko tot pyeredij nisonij vaaivijd. +Piättârrääsist finnee iše čuávjipohčâsân já tot naanood vuoivâs- já čuálitooimâ sehe purrâmâšsuddâdem. +Tot pyereed mánutavdâvaaivijd já kudduumijd sehe njuorâd vardem. +Tom puáhtá lasettiđ lávgumčáácán. +Voošmâid puáhtá tipšođ paajeeld piättárräsiteejáin teikkâ vorâs piättárräsisaapijn. +Teejâ lii pyeri lenccutaalhâs. +Kiđđuv nuorâ loostâin finnee njaddoos teikkâ saalaat. +Mađe koškásub saajeest piättárrääsi šadda, tađe kievrâb ton smakkâ lii. +Smakkâ šadda timásubbon, ko tom vuášá sälttičääsist. +Talle stuárráábijd-uv meerijd puáhtá kevttiđ määlistmist. +Piättárrääsi ij soovâ puohháid já motomáid kuoskâttem toovât allergia. +Tavečuovjisjerjâ. +Tavečuovjisjerjâ ("Cicerbita alpina") lii ollâ šaddo, mii tiättoo Laapist, Taažâ vaarijn já Aalpâin. +Suomâst tot tiättoo Laapi eennâmkoddeest, Tavenuorttiienâmist já Kainuust. +Tavečuovjisjerjâ lii suulân 50-200 cm olluv. +Suomâst tot kukkee syeini-porgemáánust. +Kukáh láá kuovgisčuovjâdeh teikâ čuovjisvioleteh. +Tavečuovjisjerjâ šadda lahtâ soojijn, kost enâmist láá ennuv raavvâdamnâseh. +Tom puáhtá kavnâđ juuvâi já aijui aldakuávluin, rotoenâmijn sehe suánjuin. +Sämmiliih vuoššii tavečuovjisjeerjâ já siävuttii čuoppum šado poccuumielhijn oovtâst iävroin teikkâ sälttisuoinijn. +Nuorâ šadoi veerdih porrojii nuhtán ton maŋa ko siđhes korrâkerdi valdui meddâl. +Tavečuovjisjerjâ lâi sämmilijd uápis já puurrâmrääsi já sälttisyeini lasseen tot lâi sijjân herskušaddo. +Tavečuovjisjeerjâ veerdijd puáhtá čuoppâđ já čaacciđ, vâi ton viehâvis smakkâ lappuuččij. +Ton maŋa tot lii pyeri aamnâs määlistmist teikkâ salatist. +Veerdih siäiluh meiddei puolâščuhheest. +Muáskâš. +Muáskâš ("Menyanthes trifoliata") lii maaŋgâihásâš šaddo, mii šadda lahtâ soojijn já lii poccui stuorrâ hersku. +Tot lii suuvâs áinoo šaddo, mii tiättoo Suomâst. +Muáskâš kukkee kesi-syeinimáánust. +Muáskâš tiättoo Koskâ- já Tave-Euroopâst sehe siämmái kobdodâhpirrâduvâi kuávluin Aasiast já Tave-Amerikâst. +Suomâst tot tiättoo ubâ enâmist. +Muáskâš šadda aijui, čäcijeegijn já jeggirobdâsij jaavrij riddoin. +Tovle muáskâš lâi tehálâš talhâsšaddo, moin tipšuu kuorsâttuv, čirgottâs, vuoivâs- já säppivaaivijd sehe kuávŋejii uáhhoid. +Sämmiliih adelii ruottâsijd käärji purrâmâšân. +Ulmuuh läävejii kuškâdiđ muáskâš ruottâsijd já milluđ tain jáávuid. +Millum muáskâš siävuttui jávuiguin já kevttui leeibi liäibumân. +Muáskâš smakkâ lii viehâv já jáávuid kannat čaacciđ ovdil kevttim. +Tovle koškes muáskâš loostah vuáššojii teikkâ kiävttojii haavdân já säppin. +Koškes loostâin ráhtojii meiddei jáávuh. +Puoh pyeremus äigi loostâi nurâmân lii tooláá kiđđuv teikkâ maŋŋeed čohčuv. +Muáskâš lii čuávji já purrâmušsuddâdem vaivij taalhâs. +Tot pyereed amnâsmolsom já puurrâmlusto. +Muáskâš ij soovâ jis lii äpittemmin. +Muáskâšliemáin puáhtá tipšođ haavijd teikkâ kovŋiđ tiihijd. +Kievrâs muáskâšteejâ oovtâst ruottâsist rahtum jávuiguin adelij iše, jis mááđuh kivsedii. +Taah talkkâseh váldojii kyehti oho. +Vuojârääsi. +Vuojârääsi ("Taraxacum officinale") lii šaddo, mon táválávt aneh iilâskvaljen. +Suomâst láá suullân 500 vuojâräsišlaaijâd, já tärhis šlaajâid sáttá leđe vaigâd miäruštâllâđ. +Vuojârääsih šaddeh pirrâ Suomâ. +Vuojârääsi lii algâalgâlâš euraasialâš šlaajâ, mut tot lii lavdâm ulmui fáárust já tääl šadda om. +meiddei Tave-Amerikâst, Maadâ-Amerikâst já Australiast. +Vuojârääsi loostah láá suulân 5-25 cm kuheh, já verdi lii suulân 4-30 cm olluv. +Vuojâraasij ruottâseh láá kuheh já toh láá jieŋâlâsâst enâmist. +Muorâkäärdist lii masa máhđuttem koddeđ tom. +Ubâ šaddo lii purâttee já kevttimmáhđulâšvuođah vijđáseh. +Ruottâsijn puáhtá mälistiđ ovdâmerkkân siämmáánáál ko ruotâsšaddoid. +Pyeremus äigi ruottâsij nurâmân lii tooláá kiđđuv teikkâ maŋŋeed čohčuv. +Vuojârääsi ruottâsijn šaddeh pyereh šaddopurrâmâšah já tot suápá ovdâmerkkân piärgumáálán. +Kuškâdum já vorâs vuojârääsist láá talhâskevttim ärbivyevih. +Tot lasseet kužžâvuáčuttem já iššeed +Ulmuuh tietih táválávt, ete pihtum vuojârääsi ruotâs kevttui käähvi saajeest, mutâ ubâ šaddo lii kuittâg tiervâslâš já tom puáhtá kevttiđ maaŋgânáál. +Nuorâ kiđđâloostah suápih pyereest salattân teikkâ taid puáhtá vuoššâđ já kevttiđ purrâmâššân siämmáánáál ko piinaat. +Kukkáin šaddeh pyereh juhâmušah. +Kuškâdum loostâin puáhtá vuoššâđ teejâ. +Nuorâ teikkâ suoivust šoddâm šaddoin ij lah nuuvt viehâvis smakkâ já tondiet loostâid kannat-uv kevttiđ eidu kiđđuv. +Vuojârääsi puáhtá šoddâdiđ veikkâ loová vyelni, ete loostah šaddeh vielgâdin. +Vielgis loostah láá herskuliih salatist. +Peking. +Peking ("Běijīng",) lii Kiina aalmugtäsivääldi nubben stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. +Peking nommâ meerhâš "tave-uáivikaavpug": 北 (běi) meerhâš "tave" já 京 (jīng) "uáivikaavpug". +Vorrâruotâs. +Vorrâruotâs ("Potentilla erecta") lii puáris talhâsšaddo, mii kávnoo lahtâ meecijn, jeggiroobdâin, niijtoin, riddoin já jeegijn, main láá raavâdamnâseh. +Vorrâruotâs nommâ kovvee tom, ete ruottâsijn kolgá voorâ ivnásâš kolgos, ko taid čuáppá. +Vorrâruotâs šadda Aasiast já Tave-Euroopâst. +Vorrâruotâs lii 10-30 cm olluv. +Kukká lii fiskâd, já ton čođâmitto lii 5-10 mm. +Kuká lieđiloostah láá nelji. +Sämmiliih läävejii päiniđ näähki já kággá vorrâruotâsáin ruopsâdin. +Sij suoskii ruotâs já kieđâvuššii naahkijd ruopsis čulgáin. +Nuuvtko nommâ jo iätá, vorrâruottâsist eidu ruotâs lii tehálâš kevttimaamnâs. +Ruottâsijd kalga nuurrâđ tooláá kiđđuv teikkâ čohčuv, ko versoh láá jo kulnâm. +Kuškâdum ruottâsijn puáhtá millođ jáávuid já tain puáhtá vuoššâđ teejâ. +Toin ulmuuh tipšuu čuávji- já čuálitaavdâid. +Tot kevttui meid haavij já ittumij pyereedmân. +Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ. +Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ lii Kiina aalmuglâšlaavlâ. +Tot lii lamaš kiävtust ive 1949 rääjist. +Lavluu muusik lii ráhtám Nia Er, já ton saanijd lii čáállám Tian Han. +819 (DCCCXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. +Tot lâi 810-lovo majemuš ihe. +898 (DCCCXCVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. +Tot lâi 890-lovo oovcád ihe. +Ruopsiskiärppáákuobâr. +Ruopsiskiärppáákuobâr ("Amanita muscaria") lii mirhâlâš kuobâr. +Ruopsiskiärppáákuobâr šadda almolâžžân ubâ Suomâst. +Tot lâi tovle kevttum kiärppááčuskâžin nuuvt, ete kuobârpitáh käsittuvvojeh mielhist. +Ruopsiskiärppáákuobbâr kappeer lii 8-20 cm kubduv, já tot lii nuorâ kuobbârijn pállulágán. +Kappeer lii táválávt ruopsâd, mut motomin tot lii ooraans teikkâ fiskâd. +Kaperist láá vielgis tiälhuh, jis arveh iä lah taid toidám meddâl. +Livvâreh láá tiättáseh. +Ruusuruotâs. +Ruusuruotâs teikâ käälbirääsi ("Rhodiola rosea") lii tuoddâr kuávlui lahtâsub soojijn uáli táválâš šaddo. +Tot kávnoo källein, čievriis soojijn, muotâviippâm soojijn, jaavrij já juhâriddoin. +Onne tom puáhtá šoddâdiđ meiddei muorâkärdinijn. +Ruusuruotâs šadda Aasia, Euroop já Tave-Amerik arktâlijn kuávluin. +Tot šadda meiddei Aalpâin. +Ruusuruotâs lii 5-40 cm olluv. +Kukká lii fiskâd, já tot lii 1-3,5 mm kukke. +Ruusuruottâsist rahtui hävivuoidâs já tot kevttui puáris haavij pyereedmân. +Korrâ uáivipoovčâs tipšui paajeeld nuuvt, ete ruusuruottâsist rahtum muttiittâs čonnui uáiván. +Maailmist ruusuruotâs lii lamaš tehálâš talhâsšaddo já ovdâmerkkân Ruošâst ton kevttimhistorjá talhâsin lii kukke já maaŋgâpiälálâš. +Tot lii onnum tavekuávlui ginseng-ruottâsin. +Tot nannee virkkuuvuodâ já almolâš iälšu. +Cissáátivgâ. +Cissáátivgâ ("Pinguicula vulgaris") lii šaddo, mii šadda käldein, riddoin, čäcijeegijn já eres lahtâ soojijn, mutâ meiddei tuoddârijn. +Cissáátivgâ kiävttá tiivrijd raavvâdamnâsin. +Cissáátiivgâst láá puáris kevttimvyevih. +Ko cissáátiivgâ loostah piäijojeh lieggâ miälkán, muttoo mielkki suvremiälkán, mii lii vanneepime teikkâ pimemuđusâš. +Nubbe puáris vyehi lii mielhi suvrodem kuškâdum teikkâ millum cissáátiivgâ loostâin. +Šaddo levâttui mielkkilite siäinán já mielkki muttoo suvrâsin. +Kuálmád vyehi lii sillim. +Ko mielhi liäšku sillei, mast láá vorâs cissáátiivgâ loostah, valmâštuvvoo pime. +Puoh tágárijn vuovijguin mielhist finnee suvre, main puáhtá suvrodiđ čuávuvâš tove. +Skandinavialijn kielâin cissáátiivgâ nommâ lii-uv pimerääsi. +Cissáátiivgâ loostâin finnee sääpi, moiguin puáhtá pyerediđ haavijd kuusâi njiižijn teikkâ kovŋiđ tiihijd uáivist. +Sääpi puáhtá kevttiđ nuhtán teikkâ tom puáhtá čaacciđ piellivâsoljon. +Tággáár oljo puávtáččij kevttiđ meiddei ulmui haavij pyereedmân. +Aaibâs vises tiätu eidu tast, ete sämmiliih liččii kiävttám cissáátiivgâ ij lah. +Ruotâ Laapist tiätu tom kevttimist lii, mutâ vissásávt ij pyevti ettâđ, ete lijjii-uv sij sämmiliih. +Tiänutimjám. +Tiänutimjám ("Thymus serpyllum ssp. +tanaensis") +tanaensis") lii čunoi- já čievrâ juhâridoi sehe tuodârkuolbânij toŋâsšaddo, mast lii pyeri haajâ. +Tot kukkee syeini-porgemáánust. +Tiänutimjám lii 5-15 cm olluv. +Ton loostâi stuárudâh lii 3-10 x 2-3 mm. +Kukáh láá kuovgisruopsâdeh. +Tiänutimjám šadda Tave-Euroopâst sehe Koskâ-Euroop taveoosijn. +Tiänutimjám puáhtá kevttiđ njadosin, teeijân já talhâsin. +Timjám ("Thymus serpyllum") lii eromâš pyeri kuorsâttâhtaalhâs. +Ton lasseen tot lii kevttum iššeen purrâmâšsuddâdem oovdedmân suonâkessimân já kuorsâttâhân. +Tiänutimjám suápá njaddon puohlágán piärgupurrâmâššáid. +Njadosin puáhtá kevttiđ vorâs teikkâ kuškâdum rássáás versoid. +Meiddei teejâ puáhtá valmâštiđ sehe koške ete vorâs šaddoin. +Sälttisyeini. +Sälttisyeini ("Rumex acetosa") lii lahtâsub soojij šaddo, mii kávnoo vorâs kuolbâmeecijn já niijtoin. +Sehe sälttisyeini já kuolbâsälttisyeini šaddeh meiddei soojijn, maid ulmuuh láá kieđâvuššâm. +Sälttisyeini kukkee algâkeesi. +Sälttisyeini lii 30-100 cm olluv. +Ton vyeliloostah láá suulân 7-15 cm kuheh. +Sälttisyeini šadda luándulávt masa ubâ Euroopâst. +Tot tiättoo ištâdum šlaaijân meiddei Aasiast já Tave-Amerikâst. +Sälttisyeini smakkâ lii sálttáá teikkâ suuvrâ já tot addel-uv purrâmâššân fiijnâ smaakâ. +Sälttisuoinijn lii oksaalsuvrâ, mii ij lah tiervâslâš ulmuid, jis tom kiävttá ennuv. +Ton tááhust, sälttisuoinijguin sehe eres šadoiguin, main lii oksaalsuvrâ, kalga juuhâđ mielhi. +Mielhi kalsium tááhust suvrâ suáhu kásánittem háámmán. +Ulmuuh, kiäin láá manemušvääivih, iä pyevti kevttiđ sälttisuoinijd. +Párnááh läävejeh smakkiistâllâđ sälttisyeini, mutâ purrâmâškevttim lii Suomâst vájáldittum. +Ton loostah já nuorâ versoh tuáimih pyereest piinaat saajeest. +Siemâneh lasettuvvojeh liäibán. +Kiđđâkeesi ääigi loostah já versoh láá puoh pyeremuuh, já toh kiävttojeh táválávt oovtâst eres šadoiguin. +Tovle sälttisyeini kevttui poccuumielhi suvrodmist. +Sälttisyeini vuoššui čääsist já toos lasettui mielkki. +Oovtâst sälttisuonijn lasettuvvojii motomin puurrâmrääsi kukáh teikkâ tavečuovjisjerjâ. +Valmâš mielkki pieijui liitán teikkâ kuámuičuávján já tom puovtij vuorkkiđ kuhheeb-uv ääigi veikkâ enâmist. +Kuolbâsälttisyeini. +Kuolbâsälttisyeini ("Rumex acetosella") lii šaddo, mon luándulâš šoddâmsajeh láá källein já čunoienâmijn já enâmijn, mast iä lah ennuv raavvâdamnâseh. +Kuolbâsälttisyeini kukkee njuhčâ-skammâmáánust. +Kuolbâsälttisyeini lii 10-60 cm olluv. +Kukáh láá uceh. +Kuolbâsälttisyeini lii vuálgus Euraasiast, mut tot lii lavdâm ulmui fáárust ubâ taavaapiäláá páálupiälán. +Iävru. +Iävru ("Oxyria digyna") lii sälttisuoinij tavesuhâlâš šaddo, mii šadda tuoddârij lahtâ soojijn, muotâviippâmijn, aijui riddoin, niijtoin já källein. +Tom puáhtá meiddei šoddâdiđ muorâkäärdist. +Meccikuávluin tot lii härvinâš vuomijn. +Iävru loostah pisoh alda eennâmase, mut kukkáveerdih pyehtih pajaniđ 20 cm alodâhân. +Toh láá vistig ruánááh já maŋeláá ruopsâdeh. +Iävru šadda almolávt Islandist, Ruánááenâmist já Skandinavia tuodârkuávluin. +Motomin tot šadda meiddei arktâlijn kuávluin já tagarijn váráduvâin ko om. +Aalpâin já Pyrenijn. +Sämmilij keevtij iävru poccuumielhist ton suvrodmân siämmáánáál ko sälttisyeini-uv. +Iävrust lii oksaalsuvrâ, já ton smakkâ lii siämmáálágán ko sälttisyeinist. +Iävru kevttui meiddei oovtâst eres šadoiguin. +Nuorâ loostâid já mudoi-uv tom puáhtá mälistiđ já kevttiđ aaibâs nuuvt ko sälttisyeini já siämmáid aašijd kalga mušteđ oksaalsuuvrâst meiddei iävru puotâ. +San Costantino Albanese. +San Costantino Albanese lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +San Costantino Albanesest ääsih 622 olmožid. +Ton vijdodâh lii 43,25 km², já alodâh 650 m. San Costantino Albanese naaburkieldah láá Chiaromonte, Francavilla in Sinni, Noepoli, San Paolo Albanese já Terranova di Pollino. +Conserva, Farneta, Martorino, Venticalia já Bracullo. +San Chirico Raparo. +San Chirico Raparo lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +San Chirico Raparost ääsih 952 olmožid. +Ton vijdodâh lii 84,07 km², já alodâh 780 m. San Chirico Raparo naaburkieldah láá Armento, Calvera, Carbone, Castelsaraceno, Castronuovo di Sant'Andrea, Gallicchio, Roccanova, San Martino d'Agri já Spinoso. +Pääččimčuoigâm tälviolympialijn 1968 - Almai 20 km. +Almai 20 km pääččimčuoigâmkišto ive 1968 tälviolympialijn uárnejui kuovâmáánu 12. peeivi Autransist. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 60, já sij lijjii vuálgus 16 enâmist. +Almai 20 km +Sant'Angelo Le Fratte. +Sant'Angelo Le Fratte lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Sant'Angelo Le Frattest ääsih 1 135 olmožid. +Ton vijdodâh lii 23,10 km², já alodâh 560 m. Sant'Angelo Le Fratte naaburkieldah láá Brienza, Caggiano, Polla, Satriano di Lucania, Savoia di Lucania já Tito. +Farisi, Isca, Santa Maria Fellana já San Vito. +Pääččimčuoigâm tälviolympialijn 1964 - Almai 20 km. +Almai 20 km pääččimčuoigâmkišto ive 1964 tälviolympialijn uárnejui kuovâmáánu 4. peeivi Seefeldist. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 51, já sij lijjii vuálgus 14 enâmist. +Pääččimčuoigâm tälviolympialijn 1976 - Almai 20 km. +Almai 20 km pääččimčuoigâmkišto ive 1976 tälviolympialijn uárnejui kuovâmáánu 6. peeivi Seefeldist. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 52, já sij lijjii vuálgus 18 enâmist. +Pääččimčuoigâm tälviolympialijn 1980 - Almai 20 km. +Almai 20 km pääččimčuoigâmkišto ive 1980 tälviolympialijn uárnejui kuovâmáánu 16. peeivi Lake Placidist. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 49, já sij lijjii vuálgus 18 enâmist. +Pääččimčuoigâm tälviolympialijn 1992 - Almai 20 km. +Almai 20 km pääččimčuoigâmkišto ive 1992 tälviolympialijn uárnejui kuovâmáánu 20. peeivi Les Saisiesist. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 94, já sij lijjii vuálgus 27 enâmist. +Pääččimčuoigâm tälviolympialijn 2006 - Almai 20 km. +Almai 20 km pääččimčuoigâmkišto ive 2006 tälviolympialijn uárnejui kuovâmáánu 11. peeivi Cesana Torinesest. +Valastâlleeh lijjii ohtsis 88, já sij lijjii vuálgus 34 enâmist. +Satriano di Lucania. +Satriano di Lucania lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Satriano di Lucaniast ääsih 2 243 olmožid. +Ton vijdodâh lii 32,90 km², já alodâh 653 m. Satriano di Lucania naaburkieldah láá Brienza, Sant'Angelo Le Fratte, Sasso di Castalda, Savoia di Lucania já Tito. +Contrada Canonica, Contrada Pantanelle-Campo di Rato, Contrada Isca, Contrada Piano dei Prati, Contrada Serra já Contrada Vigna la Noce. +Kärigâsnjargâ. +Kärigâsnjargâ (já) lii uccâ siijdâš já räjisajattâh Ucjuuvâ kieldâst Aanaarjuuvâ riddoost. +Ton aldemus naabur lii Taažâ peln leijee Kárášjuuhâ, mii lii suulân 18 km keččin Kärigâsnjaargâ siijdâ kuávdáást. +Kärigâsnjaargâst ääsih suulân 300 olmožid, kiäin paijeel peeli láá sämmiliih já sárnuh orjâlâškielâ. +Siijdâst lii kyevtkielâg ovtâstittum škovlâ. +Kärigâsnjaargâst láá muáddi raavvâdviäsu já bensiinsajattuv sehe stuorrâ purrâmuškävppi. +Stuárráámus uási äššigâsâin láá taažah, tastko Suomâst hadeh láá čuuvtij häälbih ko Taažâst. +Kärigâsnjaargâst eelih meiddei ennuv kuálásteijeeh. +Tiänujuuhâ, mii lii ohtâ Tave-Euroop stuárráámuin já merhâšitteemuin luosâjuuvâin, álgá Kárášjuuvâ já Aanaarjuuvâ ovtâstumsaajeest Kärigâsnjaargâ siijdâ alda. +Kärigâsnjargâ lii suulân 101 km keččin kieldâ kuávdáást ađai Ucjuv markkânist. +Maađijohtâvuotâ Ucjuuhân huksejui ive 1983. +Aanaar kieldâst leijee Aŋŋel sijdâ lii suulân 63 km máádás Kärigâsnjaargâst. +Houtskari () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lohtui Paraisij kaavpugân ive 2009 aalgâst. +Ive 2008 loopâst Houtskarist assii 621 olmožid, já ton vijdodâh lâi 566,81 km², mast 446,88 km² lâi čääci. +Houtskari naaburkieldah lijjii Brändö, Iniö, Korppoo, Kökar já Sottunga. +Houtskari, Iniö, Korppoo já Nauvo kieldah lahtojii Paraisij kaavpugân uđđâivemáánu 1. peeivi 2009. +Houtskari lâi kyevtkielâlâš kieldâ: 86% ton ässein sarnuu ruotâkielâ já 14% sarnuu suomâkielâ ive 2008. +Meiddei uđđâ Paraisij kaavpug lii kyevtkielâlâš. +Ive 2020 loopâst ton ässein 55,1% sarnuu ruotâkielâ, 41,6% sarnuu suomâkielâ, já 3,3% sarnuu mottoom eres kielâ. +Iniö lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Iniöst assii 249 olmožid, já ton vijdodâh lâi 334,63 km², mast 269,80 km² lâi čääci. +Iniö naaburkieldah lijjii Brändö, Houtskari, Korppoo, Kustavi, Taivassalo já Velkua. +Iniö lâi kyevtkielâlâš kieldâ: 70% ton ässein sarnuu ruotâkielâ já 30% sarnuu suomâkielâ ive 2008. +Korppoo () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Korppoost assii 846 olmožid, já ton vijdodâh lâi 2 470,25 km², mast 2 293,22 km² lâi čääci. +Korppoo naaburkieldah lijjii Nauvo, Kökar, Houtskari, Iniö, Velkua já Rymättylä. +Korppoo lâi kyevtkielâlâš kieldâ: 73% ton ässein sarnuu ruotâkielâ já 27% sarnuu suomâkielâ ive 2008. +Nauvo () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Nauvost assii 1 428 olmožid, já ton vijdodâh lâi 1 698,44 km², mast 1 451,56 km² lâi čääci. +Nauvo naaburkieldah lijjii Dragsfjärd, Korppoo, Parainen já Rymättylä. +Nauvo lâi kyevtkielâlâš kieldâ: 70% ton ässein sarnuu ruotâkielâ já 29% sarnuu suomâkielâ ive 2008 (1% sarnuu eres kielâ). +Kemiö () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot luu kuullâm Kemiönsaari kieldân ive 2009 aalgâ rääjist. +Ive 2008 loopâst Kemiöst assii 3 235 olmožid, já ton vijdodâh lâi 403,72 km², mast 84,89 km² lâi čääci. +Kemiö naaburkieldah lijjii Dragsfjärd, Halikko, Parainen, Perniö, Sauvo, Särkisalo já Västanfjärd. +Dragsfjärd, Kemiö já Västanfjärd kieldah lahtojii oohtân uđđâivemáánu 1. peeivi 2009. +Ovdil tom Dragsfjärd kieldân lâi lohtum Hiittisij kieldâ ive 1969 aalgâst. +Västanfjärd lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lii kuullâm Kemiönsaari kieldân ive 2009 aalgâ rääjist. +Ive 2008 loopâst Västanfjärdist assii 790 olmožid, já ton vijdodâh lâi 148,92 km², mast 52,57 km² lâi čääci. +Västanfjärd naaburkieldah lijjii Dragsfjärd, Kemiö, Särkisalo já Tammisaari. +Dragsfjärd lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Dragsfjärdist assii 3 284 olmožid, já ton vijdodâh lâi 2 248,61 km², mast 1 976,68 km² lâi čääci. +Dragsfjärd naaburkieldah lijjii Kemiö, Nauvo, Parainen já Västanfjärd. +Hiittinen () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lohtui Dragsfjärd kieldân ive 1969 aalgâst já lii kuullâm Kemiönsaari kieldân ive 2009 aalgâ rääjist. +Ive 1968 loopâst Hiittisijn assii 732 olmožid, já ton vijdodâh (čäsittáá) lâi 109,8 km². +Hiittisij naaburkieldah lijjii Bromarv, Dragsfjärd, Hanko, Nauvo já Västanfjärd. +Merimasku lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lii kuullâm Naantali kaavpugân ive 2009 aalgâ rääjist. +Ive 2008 loopâst Merimaskust assii 1 659 olmožid, já ton vijdodâh lâi 85,38 km², mast 34,03 km² lâi čääci. +Merimasku naaburkieldah lijjii Askainen, Masku, Naantali já Velkua. +Rymättylä () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Rymättyläst assii 2 165 olmožid, já ton vijdodâh lâi 334,71 km², mast 186,36 km² lâi čääci. +Rymättylä naaburkieldah lijjii Korppoo, Merimasku, Naantali, Nauvo, Parainen, Turku já Velkua. +Velkua lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Velkuast assii 264 olmožid, já ton vijdodâh lâi 135,40 km², mast 103,53 km² lâi čääci. +Velkua naaburkieldah lijjii Askainen, Iniö, Kustavi, Merimasku, Nauvo, Rymättylä já Taivassalo.. +Naantali táálunkieldâ () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lii kuullâm Naantali kaavpugân ive 1964 aalgâ rääjist. +Ive 2008 loopâst Naantali táálunkieldâst assii 3 139 olmožid, já ton vijdodâh (čäsittáá) lâi 45,8 km². +Naantali táálunkieldâ naaburkieldah lijjii Masku, Merimasku, Naantali, Raisio, Rymättylä já Turku. +Ive 1960 Naantali táálunkieldâst lijjii kulmâ čuákkipääihi: Kultaranta (501 ässed - 2,5 km²), Lietsala (701 ässed - 2,0 km², uásild Raisio peln) já Taimo (629 ässed - 1,9 km²). +Lemu () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lii kuullâm Masku kieldân ive 2009 aalgâ rääjist. +Ive 2008 loopâst Lemust assii 1 819 olmožid, já ton vijdodâh lâi 55,81 km², mast 8,19 km² lâi čääci. +Lemu naaburkieldah lijjii Askainen, Masku, Mietoinen já Nousiainen. +Heikkinen, Helala, Hievunen, Iso-Vallunen, Järäinen, Kaitainen, Kaivonen, Kallela, Kovala, Kuneninen, Leppävainio, Mannerjärvi, Maskulainen, Mattila, Miiainen, Monnoinen, Niittukartano, Nikkarla, Nyynäinen, Oukkula, Pappila, Peinikkala, Penninen (lappum), Raukunen, Seijainen, Seppälä, Taloinen, Tenhola, Toijola, Torttila, Tuhkala, Valpperi, Vastila, Verainen, Vipinen, Vitikainen, Vähä-Vallunen já Yllikäinen. +Askainen () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Askaisijn assii 1 007 olmožid, já ton vijdodâh lâi 95,96 km², mast 33,34 km² lâi čääci. +Askaisij naaburkieldah lijjii Lemu, Merimasku, Mynämäki, Taivassalo já Velkua. +Ahtinen, Antikainen, Auttinen, Hannula, Iiroinen, Kairinen, Karavainen, Karvatti, Koskoinen, Laakinen, Lempoinen, Manna, Merijärvi, Nepola, Palsala, Pukkila, Raumharja, Rauvola, Ruohoisenmaa, Tättäläinen, Tävälä, Vanhakylä já Vilu. +Piikkiö () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lii kuullâm Kaarina kaavpugân ive 2009 aalgâ rääjist. +Ive 2008 loopâst Piikkiöst assii 7 578 olmožid, já ton vijdodâh lâi 109,21 km², mast 18,52 km² lâi čääci. +Piikkiö naaburkieldah lijjii Kaarina, Lieto, Paimio, Parainen já Sauvo. +Piikkiönjoki kolgá kieldâ čoođâ. +Piikkiö stuárráámus suálui lii Harvaluoto. +Aerla, Aininen, Andelmaa, Aro, Bussila, Böle, Finby, Hadvala, Harvaluoto, Hepojoki, Hiirla, Hirsund, Hulkkio, Huttala, Iso-Hepojoki, Isokartano (Storgård), Joensuu (Åminne), Kalainen, Kavalto, Kellarimäki, Kemperlä, Kierlä, Kirismäki, Kokolahti, Koroinen, Koski, Kuotila, Linnunpää, Littoinen, Lyytikkylä, Makarla, Moisio, Niemi, Nunna, Oorlahti, Ootoinen, Perttala, Pukkila (Buckila), Puosta, Puurkankari, Raadelma, Ratsula, Rojola, Runko, Salvela, Suni, Teppala, Tiskarla, Toivonlinna (Hiirla siijdâst), Tuorla, Uitto, Villisi, Viukkala, Vähä-Hepojoki, Vähäkylä já Yltöinen. +Vahto lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lii kuullâm Rusko kieldân ive 2009 aalgâ rääjist. +Ive 2008 loopâst Vahtost assii 1 919 olmožid, já ton vijdodâh lâi 77,37 km², mast 0,31 km² lâi čääci. +Vahto naaburkieldah lijjii Aura, Masku, Mynämäki, Nousiainen, Pöytyä, Rusko, Turku já Yläne. +Askainen, Auvainen, Hemmola, Hyrköinen, Inkinen, Järvijoki, Kautranta, Kierikkala, Koivisto, Kylämäki, Laukola, Lavamäki, Parikka, Peijari, Riittiö, Seppälä, Silvola já Sysimäki. +Laskijááh. +Laskijááh láá ristâosko juhle. +Juhleh älgih laskijâšpasepeeivi, já nubbe tehálâš juhlepeivi lii laskijâšmajebargâ. +Tast maŋa lii kunnâkoskokko já talle álgá vástu, mii pištá 40 peivid. +Laskijáid viettih kiđđuv, mutâ peivimeeri muttoo pessijái mield. +Laskijâšmajebargâ lii 40 peivid ovdil pessijái. +Ij lah vises, maid suomâkielâ sääni "laskiainen" meerhâš. +Ohtâ máhđulâšvuotâ lii, ete tot meerhâš "lyeštiđ". +Ađai saavâst lii jo-uv vástupeeivij lyeštim älgimpeivi teikâ váástu älgimpeivi. +Ruotâkielâ sääni lii "fettisdag", mii meerhâš "vuojâmajebaargâ". +Jieškote-uv enâmist láá jieijâs ärbivyevih. +Maaŋgâin enâmijn läävejeh puurrâđ ennuv já toollâđ ilolâš juuhlijd. +Suomâst vuod läävejeh čierâstâllâđ sehe puurrâđ herttâmääli já pulláid. +Tovle laskijááh lijjii tehálâš peivi nisonáid. +Ulmuuh tuoivuu šiev piellivâsšado, já nisonij älši já čeppivuotâ mitteduvvojii. +Nisoneh ferttejii finniđ panneempargoid valmâšin laskijái räi, vâi sij talle puohtii algâttiđ kođđeempargoid, moid táválávt tarbâšuvvoo eenâb čuovâ. +Njuhčâ. +Njuhčâ ("Cygnus cygnus") lii stuorrâ, vielgis viettuulodde. +Tot lii kesilodde. +Tot pessee Euroop tavekuávluin já värree čohčuv máádás sudes čääsi kuuvl. +Suomâst njuuvčah värrejeh Tanska čolmijd, Nuorttâmeerâ maadâoosijd já Tavemeerân. +Lii arvâlum, et maailmvijđosávt njuhčânääli lii suulân 180 000 ohtâgâssâd. +Suomâst njuhčâ lii rávhuidittum. +Njuhčâ porá válduääšist šaddoravâdâs. +Njuuvčah parâluveh ubâ eellimáigásis. +Paarâ huksee piervâl láásán teikkâ koškásân. +Niŋálâs mannee 4-7 laavcâivnásii mane. +Kuohtuuh vaanhimeh piemmâv uđâgáid. +Uđâgááh viettih vaanhimijguin vuosmuu täälvi. +Njuhčâ šadda suhâjuátkimahan suullân 4-5-ihásâžžân. +Stuorrâ, vielgis lodde lii ain kiäsuttâm ulmuid. +Njuhčâ kávnoo maŋgii aalmugärbivyevist já taaiđâtuojijn. +Njuhčâ lii Suomâ aalmuglâšlodde. +Suomâ lippu. +Suomâ lippu lii ohtâ Suomâ aalmuglâšsymbolijn. +Lippu lii vielgâd, já tast lii čuovjis ristâ. +Kovos vuáđuduvá tave-eennâmlâš ristâliipun. +Ovdâskodde tuhhiittij čuovjisristâliipu Suomâ staatâlippun vyesimáánu 28. peeivi 1918, já seenaat nonnij laavâ čuávuváá peeivi. +Nubbe muulsâiähtu liipu ivnen lâi ruopsisfiskislippu. +Seenaat lâi iävtuttâm ive aalgâst leijoonliipu staatâlippun. +Eero Snellman já Bruno Tuukkanen vuáváin čuovjisristâliipu. +Suomâst láá kulmâ čuovjisristâliipu tiijpâ: aalmuglippu ađai táválâš čuovjisristâlippu, njuálguroobdâg staatâlippu já staatâlippu, mast láá kuárvih. +Liputtempeeivih. +Suomâst láá aainâs-uv čiččâm virgálâš liputtempeivid já 12 vuáhádum liputtempeivid. +Juáhhást lii kuittâg vuoigâdvuotâ keessiđ Suomâ liipu lippustáágun ain, ko sun ana tom tárbulâžžân. +Staatâ já virgetoimâttuvah ferttejeh keessiđ Suomâ liipu pajas lippustáágun virgálij liputtempeeivij. +Táválávt lippu kiässoo lippustáágun tme käävci iđedist, já tom lyeštih vuálus ehidist majemustáá tme 21. +Ukrainakielâ. +Ukrainakielâ (ukr. +украї́нська мо́ва,) lii slaavilâš kielâ, mii kulá oovtâst ruusiin-, vielgisruošâ- já ruošâkielâigijn indoeurooplâš kielâi nuorttâslaavilâš kielâjuávkun. +Ukrainakielâ lii Ukraina áinoo virgálâš kielâ. +Transnistriast láá kulmâ virgálâš kielâ: moldovakielâ, ukrainakielâ já ruošâkielâ. +Kiova. +Kiova () lii kaavpug Ukrainast. +Tot lii Ukraina uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. +Yläne lii oovdiš kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. +Tot lii kuullâm Pöytyä kieldân ive 2009 aalgâ rääjist. +Ive 2008 loopâst Ylänest assii 2 109 olmožid, já ton vijdodâh lâi 364,60 km², mast 22,66 km² lâi čääci. +Yläne naaburkieldah lijjii Alastaro, Aura, Eura, Masku, Mynämäki, Nousiainen, Oripää, Pöytyä, Säkylä, Turku já Vahto. +Heinijoki, Kajava, Keihäskoski, Kurala, Kärrilä, Latvo, Lietsa, Mettäinen, Mykkälä, Mäenpää, Nokkala, Osa, Pramila, Tourula, Uusikartano, Vainionperä, Vimpa, Yläne markkân já Ylänehaveri. +Pohja () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Tot lii kuullâm Raasepori kaavpugân ive 2009 aalgâ rääjist. +Ive 2008 loopâst Pohjast assii 4 936 olmožid, já ton vijdodâh lâi 266,13 km², mast 41,47 km² lâi čääci. +Pohja naaburkieldah lijjii Karjaa, Karjalohja, Kisko já Tammisaari. +Ive 2009 aalgâst Karjaa kaavpug, Pohja kieldâ já Tammisaari kaavpug lahtojii oohtân já šoodâi Raasepori kaavpug. +Pohja lâi kyevtkielâlâš kieldâ: 59% ton ässein sarnuu suomâkielâ já 37% sarnuu ruotâkielâ ive 2008 (4% sarnuu eres kielâ). +Meiddei uđđâ Raasepori kaavpug lii kyevtkielâlâš. +Ive 2020 loopâst ton ässein 64,3% sarnuu ruotâkielâ, 30,8% sarnuu suomâkielâ, já 4,9% sarnuu mottoom eres kielâ. +Karjaa () lii oovdiš kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Karjaast assii 9 155 olmožid, já ton vijdodâh lâi 214,76 km², mast 17,94 km² lâi čääci. +Karjaa naaburkieldah lijjii Inkoo, Karjalohja, Lohja, Pohja já Tammisaari. +Karjaa kieldâ vuáđudui ive 1930, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. +Karjaa lâi kyevtkielâlâš kaavpug: 59% ton ässein sarnuu ruotâkielâ já 38% sarnuu suomâkielâ ive 2008 (3% sarnuu eres kielâ). +Tammisaari () lii oovdiš kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. +Ive 2008 loopâst Tammisaarist assii 14 754 olmožid, já ton vijdodâh lâi 1 873,38 km², mast 1 146,65 km² lâi čääci. +Tammisaari naaburkieldah lijjii Hanko, Karjaa, Pohja já Perniö. +Tammisaari lâi kyevtkielâlâš kaavpug: 81% ton ässein sarnuu ruotâkielâ já 17% sarnuu suomâkielâ ive 2008 (2% sarnuu eres kielâ). +Sinikka Tirkkonen. +Sinikka Tirkkonen () lâi syemmilâš máttáátteijee, tihtâčällee já kirječällee. +Sun čaalij novellijdis já tivtâidis suomâkielân. +Suu pargo lii jurgâlum aainâs-uv saksa- já ruotâkielân. +Sinikka Tirkkonen šoodâi kuovâmáánu 13. peeivi 1954 Leppävirtast, Suomâst. +Suu eeči lâi eennâmviljâleijee Kauko Tirkkonen já suu enni Eeva Siikanen. +Sun čaalij pajeuáppen Leppävirta luvâttuvvâst. +Ive 1979 sun valmâštui humanistlâš tiettui kandidaatin Jyväskylä ollâopâttuvvâst, ive 1981 uáppustivrejeijen já ive 1984 suomâkielâ máttáátteijen. +Tirkkonen poorgâi el. +mielâpyecceitipšon, kirjerájutipšon já máttáátteijen ovdil ko sun porgâškuođij kirječällen olesáigásávt. +Suu vuossâmuš kirje "Halla" lâi nooveelčuágáldâh, mon Otava almostitij ive 1985. +Ive 1987 Otava almostitij Tirkkos čuávuváá nooveelčuágálduv "Luvaton elämä", mii kietâdâlâi siämmáid teemaid ko kirjeest "Halla". +Taan nube kirjeest sun vuoitij ive 1988 sehe kirjálâšvuođâ staatâpalhâšume já Runeberg-palhâšume. +Tast maŋa Tirkkonen almostitij tuše tihtâčuágálduvâid. +Suu vuossâmuš tihtâčuágáldâh "Miten peiliin kirjoitetaan" almostui 16 ihheed majemuu kirje "Luvaton elämä" maŋa. +Ton čuágálduv maŋa Tirkkonen sirdâšui Otavast ive 2007 vuáđudum kirjekuástádâs ntaamon, mii almostitij ive 2008 Tirkkos čuávuváá tihtâčuágálduv "Unohdus". +Ive 2010 almostui Tirkkos kuálmád tihtâčuágáldâh "Kaunis ehto"; taan kirjeest sun lâi iävtukkâssân Savonia-palhâšume uážžon. +Sun lâi iävtukkâssân siämmáá palhâšume uážžon meid ive 2014, taan keerdi majemuu tihtâčuágálduvástis "Pimeän halki, valon halki". +Savonia-kirjálâšvuođâpalhâšume. +Savonia-kirjálâšvuođâpalhâšume () lii syemmilâš tubdâstâspalhâšume, mon Kuopio kaavpug lii juáhám savolâš kirječällei čaabâkirjálâšvuođâ kirjeest. +Vuosmuu palhâšume finnij kirječällee Elina Karjalainen ive 1986 kirjestis "Tärisevä enkeli ja muita juttuja". +Palhâšume stuárudâh lâi ovdâlist 10 000 eurod, mut ive 2017 rääjist stuárudâh lii lamaš 12 000 eurod. +Elsa Kaarela. +Elsa Kaarela, ive 1914 räi Karén () lâi syemmilâš máttáátteijee já kirječällee. +Kaarela vaanhimeh láin kävppijâs Arndt Karén já Hilda Tiiri. +Kaarela valmâštui aalmugškovlâmáttáátteijen ive 1924 já lâi pargoost Viitasaarist aalmugškovlâmáttáátteijen iivij 1925-1929, Karkkust puáráttuv išehovdân iivij 1929-1933 já eemeedškoovlâ máttáátteijen iivij 1930-1933, Joutsast aalmugškovlâmáttáátteijen iivij 1933-1936 já Heinolast seminaar hárjuttâsškoovlâ máttáátteijen iivij 1936-1966. +Kaarela čaalij saanijd Leo Härkös nuottim Heinola päikkikuávlulavlui "Heinola, kotiseutumme". +C. S. Lewis. +Clive Staples Lewis () lâi brittilâš kirječällee, koskâääigi já renessans kirjálâšvuođâ totkee sehe tobdos ristâosko piälušteijee. +Suu tobdosumos čallui juávkun kuleh Narnia-fantasiakirjeráiđu, ristâlâš kirje The Screwtape Letters sehe The Space Trilogy -ráiđu. +Clive Staples Lewis šoodâi Belfastist, Irlandist skammâmáánu 29. peeivi 1898. +Suu vaanhimeh láin Albert James Lewis (1863-1929) já Florence Augusta Lewis (š. Hamilton, 1862-1908). +Sust lâi puárásub viljâ Warren Hamilton Lewis. +Lewis rähistij Beatrix Potter kiirjijd já čäliškuođij jieijâs mainâsijd jo pärnin. +Suu enni jaamij ive 1908, ko Lewis lâi 9-ihásâš. +Tast maŋa suu eeči vuolgâttij suu škoovlân Eŋlandân. +Ive 1917 Lewis luvâškuođij kirjálâšvuođâ Oxford ollâopâttuvvâst. +Siämmáá ive sun uásálistij vuossâmuu maailmsuátán Ranska suátišiljoost Sommest. +Sun hávádui ive 1918 cuáŋuimáánust. +Suáđi maŋa Lewis joođhij uápuid já tooimâi maŋeláá máttáátteijen Oxfordist iivij 1925-1954 já koskâääigi já renessans kirjálâšvuođâ professorin Cambridge ollâopâttuvvâst ive 1954 rääjist. +Lewis kuulâi The Inklings -nommâsii kirječällei juávkun, moos kullii meid ovdâmerkkân J. R. R. Tolkien, Hugo Dyson, Owen Barfield sehe Lewis viljâ Warren Lewis. +The Inklings čokkânij 1930-lovo rääjist távjá The Eagle and Child -pubist Oxfordist. +Lewis naajâi Joy Davidmáin cuáŋuimáánu 23. peeivi 1956. +Sun puáccái já jaamij päihistis Oxfordist skammâmáánu 22. peeivi 1963. +Naima Jakobson. +Naima Maria Jakobson () lâi syemmilâš máttáátteijee já kirječällee. +Sun čaalij ruotâkielân. +Jakobson vaanhimeh láin vyeijee, táluomâsteijee Johan Jakobsson já Engla Gustava Lukander. +Sun čaalij pajeuáppen ive 1887 Svenska normallyceumist já valmâštui filosofia kandidaatin Helsig ollâopâttuvâst ive 1891. +Jakobson poorgâi ruotâkielâlij nieidâškoovlâi máttááttáijen Porvoost, Haminast já Helsigist. +Hanna Järvi. +Hanna Lydia Järvi (j.s. +Vihijärvi;) lâi syemmilâš máttáátteijee já kirječällee. +Hanna Järvi vaanhimeh láin eennâmviljâleijee Juho Vihijärvi já Eva Hautala. +Suu pelikyeimi ive 1908 rääjist lâi aalmugškovlâmáttáátteijee Kalle Järvi. +Hanna Järvi juuđij kärjitipšo- já meijerškoovlâ ive 1900. +Sun valmâštui aalmugškovlâmáttáátteijen ive 1905. +Sun luuvâi ollâopâttuvâst dogmatiik ive 1911 já šoddâdemtiettuu ive 1912. +Sun lâi pargoost aalmugškovlâmáttáátteijen Viitasaarist iivij 1905-1907, Petäjävesist iivij 1907-1908, Heinjokist iivij 1908-1916 já Lappeest ive 1916 rääjist. +Sun lâi Lappee váldustiivrâ jeessân iivij 1918-1921 já Lappeenranta kaavpugstiivrâ jeessân ive 1932 rääjist. +Paprika. +Paprika ("Capsicum annuum") lii šaddo, mon myerjih kiävttojeh sehe njadosin já puurrâmšaddon. +Kiävttu lii šado šlaajâst kiddâ. +Paprika lii vuálgus Meksikost. +Tieđâlii nomâstis ("annuum" "oovtâihásâš") huolâhánnáá šaddo lii maaŋgâihásâš. +Távjá tot šoddâduvvoo kuittâg oovtâihásâžžân. +Šoddâdem. +Paprika väljejui Suomâst iivij 2005 já 2020 ive šaddon. +Uŋgarist šoddâdeh ennuv paprika, tastko tot lii uŋgarlii purrâmušân tehálumos njados já Uŋgar aalmuglâšnjados. +Paprikast láá valjeeht jieškote-uvlágáneh šlaajah, moh pyehtih leđe ruopsâdeh, oranseh já fiskâdeh. +Ruánáá paprikah iä lah vala laddâm, mut purâtteh. +Paprikast lii ennuv c-vitamin: 100 g ruánáá paprika siskeeld 120 mg c-vitamin, ruopsis paprika vuod suullân 180 mg. Puoh enâmustáá c-vitamin lii fiskis paprikast: 100 g fiskis paprika siskeeld paijeel 200 mg c-vitamin. +Wikimedia Commons. +Wikimedia logo mosaiik rahtui muušton oovtâ miljovn tiätuvuárhá juksâmist Wikimedia Commonsist +Wikimedia Commons lii Wikimedia-siättus omâstem eromâš vuorkkimsaje rijjâ kuuvijd, jienáid já eres mediatiätuvuárháid. +Wikimedia Commonsist leijee tiätuvuárháid puáhtá kevttiđ eres Wikimedia serverijn tuáimee projektijn, tego Wikipediast, Wikikiirjijn teikkâ Wikisänikirjeest. +Puoh Wikimedia Commons tiätuvuárháh kalgeh leđe lisensistum rijjâ lisensáin, ovdâmerkkân Creative Commonsáin. +Tiätuvuárháh pyehtih leđe meid public domainist. +Wikimedia Commons kielâ lii eŋgâlâskielâ, mutâ kevttimloovtâ kielâ puáhtá molsođ toos, mon haalijd. +Wikimedia Commons ive koveh. +Wikimedia Commons uárnee jyehi ive "Ive kove" -jienâstem, mast väljejeh kevttei mielâst pyeremuu kove. +Tiätuvuárkkámereh. +Uđđâivemáánust 2012 Wikimedia Commonsist lijjii 2,9 miljovn kovveed, moi sajadâh lâi miäruštâllum. +Kárttá čáittá, ete eennâmpáálu oosij kooskâst lii stuorrâ mulsâšuddâm kuuvij meereest. +Siiri Juva. +Siiri Sylvia Juva (suhânommâ ive 1935 räi "Juvelius";) lâi syemmilâš máttáátteijee já kirječällee. +Siiri Juva vaanhimeh láin eennâmviljâleijee Johan Henrik Juvelius já Ida Maria Juvelius. +Sust lijjii vittâ viiljâ já kyehti uábi, kiäin tobdosumoseh lijjii kirjálâšvuođâ totkee J. W. Juvelius (1863-1927), kirječällee Valter Juva (1865-1922), faŋgâlhovdâ V. O. Juvelius (1869-1937), diakon Ester Juvelius (1876-1962) sehe čaaitâlmkirječällee já suomâkielân jurgâleijee Veera Roos (1882-1961). +Siiri Juva tooimâi lehtorin Tuurku nieidâlyseost. +Gregoriaanlâš kalender lii maailm enâmustáá kiävtust leijee kalender. +Paavi Gregorius XIII raahtij tom juliaanlâš kalender sajan, já tot valdui kiävtun Italiast, Espanjast, Portugalist já Puolast roovvâdmáánu 4. peeivi 1582. +Gregoriaanlâš kalenderist ihán lasettuvvoo kárgámpeivi neljijn juávulâš iivij peic čuođijn juávulâš iivij, moh iä lah juávuliih neljijnčuođijn. +Rááhtus. +Gregoriaanlâš kalender, nuuvt ko juliaanlâš kalender-uv, lii piäiváškalender, mast láá 12 mánuppaijeed já tain juáhháást 28-31 peivid. +Kuohtuin kalenderijn ihe lii 365 peivid kukke, nuuvt ete kárgámpeivi lasettuvvoo kárgámiivij kuovâmáánun. +Gregoriaanlâš já juliaanlâš kalenderijn mánuppajeh já mánuppoojij kukkoduvah láá siämmááh. +Iärun lii tuše tot, ete gregoriaanlâš kalenderist kárgámihe ij lah tain ihečuođijn, moh iä lah juávuliih neljijnčuođijn. +Nuuvtpa gregoriaanlâš äigilovvoost 400 ihheed siskeeld 97 kárgámihheed ige 100 nuuvtko juliaanlâš äigilovvoost. +Juliaanlâš kalenderist ive koskâmiärálâš kukkodâh lii 365,25 peivid, já ko ive olmâ kukkodâh lii 365,2422 peivid, tot toovât käävci peeivi feeilâ tuhháát ivveest. +Gregoriaanlâš kalenderist ive koskâmiärálâš kukkodâh lii 365,2425 peivid, te feilâ ij tuhháát ivveest lah ko 0,3 peeivi. +Kárgámpeivi lii historjálávt lamaš kuovâmáánu 24. peivi, mutâ tááláá ääigi lii táválub, ete kuovâmáánu 29. peivi lii kárgámpeivi. +1500-loho lâi čyeti-ihe, moos kullii iveh 1500-1599. +Lydia Lyytikäinen. +Lydia Elisabeth Lyytikäinen (j.s. +Wikman;) lâi syemmilâš tivtâsteijee já kirječällee. +Lydia Lyytikäisii vaanhimeh láin vouti Abraham Israel Wikman já Edla Kristina Örbom. +Lydia valmâštui máttáátteijen Tammisaari máttáátteijeeseminaarist já aasâi Kuopiost iivij 1899-1939. +Lydia Lyytikäinen lâi naaijâm Kuopio čalmettemijškoovlâ hovdâ Konstantin (Kosti) Lyytikäisáin (1861-1907). +Eeva Kilpi. +Eeva Karin Kilpi (j.s. +Salo; š. kuovâmáánu 18. peeivi 1928 Hiitola, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee já tihtâčällee. +Kilpi lii čáállám 32 kirjed, main uási láá tiivtah já uási proosa. +FILI mield suu kirjeh láá jurgâlum 22 kielân, el. +albania-, italia-, kreika-, korea- já vietnamkielân, mut iä vala anarâškielân iäge eres sämikieláid. +Eeva Karin Salo šoodâi kuovâmáánu 18. peeivi 1928 Hiitolast, Suomâst. +Suu eeči lâi Solmu Aulis Aimo Salo já suu enni Helmi Anna Maria Salo (j.s. +Saharinen). +Tobbeen sij assii tassaažân ko tälvisuáđi keežild peerâ kaartâi evakkon, ko Salo lâi 12-ihásâžžân. +Peerâ maacâi maŋeláhháá Hiitolan, mut kaartâi vyelgiđ uđđâsist evakkon jotkâsuáđi keežild. +Sij iä innig maccâm päikkikuávlusis, tastko Kärjil lâi pááccám Suomâ uđđâ rääji tovnbel. +Ive 1946 Salo čaalij pajeuáppen já luvâškuođij Helsig ollâopâttuvvâst eŋgâlâskielâ já estetiik. +Kulmâ ive maŋeláá sun já tihtâčällee Mikko Kilpi naajáin já vuossâmuš pärni šoodâi čuávuváá ive. +Ive 1953 Kilpi valmâštui filosofia kandidaatin Helsig ollâopâttuvvâst já ive 1954 nubbe pärni šoodâi. +Valmâštum maŋa Kilpi poorgâi eŋgâlâskielâ máttáátteijen Helsigist iivij 1956-1957. +Kuálmád pärni šoodâi siämmáá ive ko Kilpi jooskâi porgâmist máttáátteijen. +Ääigi mield Kilpi lâi čáállám pajas pärnivuođâs muštoid. +Kilpi käälis Mikko poorgâi WSOY:st já tuálvui Eeva čalluid toho, tastko sun lijkkui toid já juurdij, ete iäráseh-uv lijkkuuččii toid. +Tramutola. +Tramutola lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Tramutolast ääsih 2 967 olmožid. +Ton vijdodâh lii 36,65 km², já alodâh 660 m. Tramutola naaburkieldah láá Grumento Nova, Marsicovetere, Moliterno, Montesano sulla Marcellana, Padula já Paterno. +Kiova kuávlu. +Kiova kuávlu () lii haaldâtlâš kuávlu Ukraina taavaakeččin. +Tot pirâstit Ukraina uáivikaavpug Kiova. +Kuávlu ránnjákuávluh láá Vielgis-Ruošâ Homel já Ukraina Černihiv kuávlu tavveen, Poltava nuorttân, Čerkasy mäddin, Vinnytsja maadâuárjin já Žytomyr kuávlu uárjin. +Tolve. +Tolve lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Tolvest ääsih 3 021 olmožid. +Ton vijdodâh lii 128,69 km², já alodâh 568 m. Tolve naaburkieldah láá Albano di Lucania, Cancellara, Irsina, Oppido Lucano, San Chirico Nuovo, Tricarico já Vaglio Basilicata. +Tito. +Tito lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Titost ääsih 7 179 olmožid. +Ton vijdodâh lii 71,27 km², já alodâh 650 m. Tito naaburkieldah láá Abriola, Picerno, Pignola, Potenza, Sant'Angelo Le Fratte, Sasso di Castalda, Satriano di Lucania já Savoia di Lucania. +Frascheto, Radolena, Rione Mancusi já Tito Scalo. +Suáluičielgi tuurismkuávdáš. +Suáluičielgi tuurismkuávdáš teikkâ meid Suáluičielgi (já) lii tuuristkuávdáš Aanaar kieldâ Suáluičielgi siijdâst. +Keessiv Suáluičielgist láá ennuv vajâldemkiäinuh, moh fäälih turistáid máhđulâšvuođâ uápásmuđ putes já mučis meccikuávloin já tuodârluándoin. +Elleesilbâ. +Elleesilbâ lii lusis meetaallâš algâaamnâs. +Ton kemiallâš merkkâ lii Hg () já oornigloho 80. +Elleesilbâ lii ereslágán ko maaŋgah eres meetaallâš algâamnâseh, tastko ton suddâmčuogâstâh lii vyeligâš, −38,9 °C. +Tot meerhâš tom, ete tot lii kolgos tupeliegâsvuođâst já normaal áimuteddust. +Eres metalleh, moi suddâmčuogâstâh lii alda tupeliegâsvuođâ láá cesium, frankium, gallium já rubidium. +Elleesiilbâ ivne lii ränislágán já tast lii kildem, mii lii tijpâlâš metalláid. +Elleesilbâ lii aanoost ruukitooimâst, patterijn, pänituovŋâsijn sehe liegâsvuotâ- já teedâmittárijn. +Tot lii kuittâg mirhâlâš lusismeetaal ađai ton talhâstieđâlâš váiguttâsah láá ulmui háituliih. +Eromâšávt lievlân tot lii varâlâš. +Ton mirhâlâšvuođâ tiet viggeh kavnâđ eres čuávdusijd ton sajan já ovdâmerkkân kumeštâsmittárijn elleesiilbâ ij innig uážu kevttiđ motomijn riijkâin. +Elleesilbâ kávnoo eennâmkoorâst uáli uccáá, ton uási eennâm massaast lii 0,08 miljovnáduási. +Tehálumos elleesiilbâ käldee lii šelisruopsis sinooper (α-HgS). +Elleesiilbâ sulfideh iä laggân čáácán, já tondiet toh láá ulmui prinsiiplávt varâttemeh. +Elleesilbâ tiättoo ovtâstuvâin hapittemlovoiguin +I já +II. +Ton olgoelektroneh láá 6s-orbitaalist, nuuvt ete elleesiilbâst ij pyevti leđe vááijuv 5d-orbitaal, ige tot tondiet kuulâ sirdâšemmetalláid, veikâ ložžâsub miäruštâllâm mieldi tot puávtáččij kuullâđ. +Viggiano. +Viggiano lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Viggianost ääsih 3 323 olmožid. +Ton vijdodâh lii 89,70 km², já alodâh 1 023 m. Viggiano naaburkieldah láá Calvello, Corleto Perticara, Grumento Nova, Laurenzana, Marsicovetere já Montemurro. +Viggianello. +Viggianello lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Viggianellost ääsih 2 797 olmožid. +Ton vijdodâh lii 120,83 km², já alodâh 500 m. Viggianello naaburkieldah láá Castelluccio Inferiore, Chiaromonte, Fardella, Laino Borgo, Morano Calabro, Rotonda já San Severino Lucano. +Sámi Grand Prix 2022. +Sámi Grand Prix 2022 lii Sámi Grand Prix -juoigâm- já lávlumkišto, mon Säämi muusikfestivaal -servi uárnee Kuovdâkiäinust Taažâ peln lávurduv cuáŋuimáánu 16. peeivi 2022 pessijâšmarkkânij ääigi. +Tot lii 32. tohe, ko kišto uárnejuvvoo. +Taan ive juoigâmuásist láá tuše 6 uásálistee. +Majemui iivij vuod lijjii aainâs-uv 10 uásálisted. +Ovdebij iivij náál kištoost láá kyehti uási: juoigâmuási já lávlumuási. +Livđe (album). +Livđe lii livđojeijee Kuobžâ-Piäká Ááná vuossâmuš album já maailm vuossâmuš livđeskiärru. +Album almostui uđđâivemáánust 2022. +Vietri di Potenza. +Vietri di Potenza lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Vietri di Potenzast ääsih 2 690 olmožid. +Ton vijdodâh lii 52,25 km², já alodâh 305 m. Vietri di Potenza naaburkieldah láá Balvano, Caggiano, Picerno, Romagnano al Monte, Salvitelle já Savoia di Lucania. +Kissá. +Kissá ađai päikkikissá ("Felis catus") lii lojes piätuelleeh. +Kisáh eelih jyehi eennâmuásist, eereeb Antarktisist. +Kisáh láá pivnohis jielâheh, tuše pennuuh láá maailmist pivnohuboh jielâheh ko kisáh. +Ive 2020 Suomâst lijjii suulân 965 000 päikkikissád. +Kissáást láá kubdâ já uánihis uáivi, kuhes roppâ, pelikuhes seibi já nelji pelikuhes jyelgi. +Päikkikisá seve lii suulân 30 cm, já kukkodâh seibijn lii suulân 80 cm. +Niŋálâsah teddih 2,5-4,5 kg já oráseh 3,5-7 kg. +Kissáást lii timmâ, lieggâ turkkâ, mon ivne puáhtá leđe čappâd, räänis, vielgâd teikkâ ooraans. +Maaŋgah kisáh láá kyevtivnásiih. +Motomeh kisáh pyehtih leđe meiddei kuulmâivnásiih, já masa puoh kuulmâivnásiih kisáh láá niŋálâsah. +Ollásávt vielgis kisáh láá távjá peljittemeh. +Kisá jiešvuođah. +Kissáást láá šiev uáinu, kulo já hajâáiccu. +Kissáást láá stuorrâ čalmeh. +Čoolmij siste lii kerdi, mii speejâld čuovâ, já tondiet kisá čalmeh šiällájeh kolleruánáá ivneest. +Sevŋâdâsâst kissá uáiná pyerebeht ko olmooš, mut kirkes čuovâst tot uáiná hyenebeht. +Kissá uáiná meiddei muáddi iivne, mut kiisán lii tehálub uáiniđ lihâstuvâid ko iivnijd. +Kisá peeljih lihâdeh. +Toin naalijn kissá puáhtá tárkká tiettiđ, kost jienâ puátá. +Kisá kepileh láá heerkih já tobdeh eennâm sporijdem. +Ton áánsust kisáh mättih munediđ eennâmtuárgástâs. +Kissáást láá meiddei herkis njunesoksâmeh, moiguin tot 'uáiná' meiddei tievâslâš sevŋâdâsâst. +Kissá puáhtá lihâttiđ koozâid ovdâkepilij siisâ já olgos. +Kisá koozah láá čuhâleh, já kissá härree kodedijnis. +Mudoi kisá koozah láá kepilij siste. +Kissá puáhtá lihâdiđ siijvost, já koozah iä nurso talle ko kissá vázzá. +Kissá haalijd toollâđ koozâid čuhâlin, já tondiet tot čohá taid. +Kisá koozâi kooskâst láá hajâráávsáh. +Ađai kissá puáhtá merkkiđ jieijâs reeviir siämmást ko tot čohá koozâid. +Päikkikissá iälá 13-17 ihheed. +Sterilistum päikkikisái eellimäigi lii kuhheeb. +Guinness ulâttâsâi kirje mield maailm puárásumos kissá lâi Creme Puff, kote jaamij 38-ihásâžžân. +Kisá äpittesvuotâ pištá suulân 9 okkod. +Šodâdijnis kisá čiivgâin láá soksâmeh, mut toh láá peljittemeh já čalmettemeh. +Čiivgah juheh eeni mielhi nuuvt ko puoh njomâtteijeeh-uv. +Kisá mielhist lii tuše ucánjáhháá laktoos, já tondiet kuusâ mielkki ij soovâ kisá mielhi vástusin. +Táválávt kissá šadda suhâjuátkimahan suulân 7-9 mánuppaje ahasâžžân. +Niŋálâsah šaddeh suhâjuátkimahan maŋeláá ko oráseh. +Kissá uáđá suulân 16 tijmed peeivist. +Kissá lii aktiivlâš salâsteijee. +Kissá pivdá uccâ elleid nuuvtko uccâ luudijd, säpligijd já eres uccâ jursseid. +Päikkikisáh, kođeh finnejeh purrâmâš ulmuin, pivdeh hitruuvuođâ tiet já távjá iä jiejah puurâ saallâs. +Kisáh láá kuittâg čiävlááh salâsist já lijkkojeh čäittiđ tom ulmuid. +Jis kissá ij peesâ olgos pivdeđ, te tot taarbâš ennuv sierâdem. +Lii tehálâš sierâdiđ ennuv kissáin, mudoi tot puáhtá šoddâđ sorolâžžân. +Talle kissá puáhtá lattiđ hyeneeht, tastko tot lii pehtilis vyehi finniđ huámmášume. +Kisáh lijkkojeh leđe puttáh já toh posâdâteh jyehi peeivi. +Toos kissá kiävttá njuohčâm. +Tot njuáludât jieijâs putesin. +Kissá meiddei čiähá jieijâs pooškâ čunnuu teikkâ mulde vuálá. +Tot ij kuittâg toovâ tom putesvuođâ tiet. +Kissá čiähá pooškâ stuárráábijn eelijn, vâi tot ij šodâččii saalâsin. +Kissáelleeh láá áinooh elleeh, kođeh škurijdeh. +Ulmuuh iä vala onnáá peeivi tieđe, moin naalijn kissá škuurijd. +Škurijdem puáhtá merhâšiđ maaŋgâid aašijd. +Távjá tot meerhâš, et kissá lii ilolâš já tuđâvâš. +Škurijdem lii pyeri tiervâsvuotân. +Kisá teehih já täävtih šaddeh kievrâbin, ko kisá škuurijd. +Škurijdemjienâ meiddei iššeed muássuđ, já tondiet kisáh sättih škurijdiđ meiddei talle ko toh lá�� stressâlum teikâ jis toh povčâsteh. +Saahâdvuotâ. +Saahâdvuotâ lii meeri, mii almoot pitá masa koskâvuođâ ton saijaasvuotân. +Talle ko láá tiätu liegâsvuotâ já teedâ, te jyehi amnâsist lii fastâ saahâdvuotâ, mii lii jiešvuođâlâš jieškote-uv amnâsân. +Ovtâlduvah. +kost formula_2 lii massa já formula_3 saijaasvuotâ. +Ideaalkaasu saahâdvuotâ. +formula_4, +kost R lii almolâš kaasustááđu. +Meiddei olmâ kaasui saahâdvuođah láá táválávt alda tom, jis toh iä lah šoddâmin kolgen. +Ohtâduvah. +Saahâdvuođâ SI-ohtâdâh lii kg/m³ (kilugrammâ kuđâhâšmeetter njeigâ). +Tot lii kuittâg uáli uccâ ohtâdâh, mii lii táválávt aanoost talle ko lii saahâ kaasuin. +Tagareh saahâdvuođâ ohtâduvah, moh láá eenâb aanoost, láá g/cm³ (grammâ kuđâhâšsenttimeetter njeigâ) já kg/dm³ (kilugrammâ kuđâhâšdesimeetter njeigâ ađai kilugrammâ litter njeigâ). +Táválávt saahâdvuođáin uáivildeh "koskâsaahâdvuođâ". +Talle nabdosin lii, ete massa lii ollásávt ohtâlâš. +Saahâdvuođâ ohtâduvâi koskâvuođah láá: 1 000 kg/m³ = 1 kg/dm³ = 1 g/cm³ +Ovdâmeerhah saahâdvuođâin. +Čääsi saahâdvuotâ lii uáli alda áárvu 1 kg/dm³, tastko kilugrammâ miäruštâllui algâaalgâst nuuvt, ete tot lii oovtâ čäcilitter massa. +Eennâmpáálu alne stuárráámus saahâdvuotâ lii osmiumist, 22,59 kg/dm³. +Tooškâs amnâsijn ucemus saahâdvuotâ lii motomijn orgaanlâš materiaalijn tegu koorhâst (nyevt 0,2-0,5 kg/dm³) já uáli syeđđees aerogeelijn (joba 0,001-0,002 kg/dm³) +Kaasui saahâdvuotâ lii čuuvtij ucceeb ko tijpâlâš tooškâs amnâsij saahâdvuotâ. +Ovdâmerkkân ááimu saahâdvuotâ lii NTP-tiileest (liegâsvuotâ 0 °C, teedâ 1 013 hPa) 1,293 kg/m³, já liegâsvuođâst 15 °C já siämmáá teddust 1,225 kg/m³. +Vety saahâdvuotâ NTP-tiileest lii tuše 0,0899 kg/m³. +Stuorrâ tedduu vyelni amnâsij saahâdvuotâ puáhtá leđe čuuvtij stuárráb-uv. +Ovdâmerkkân Piäiváá kuávdáást saahâdvuotâ lii nyevt 150 000 kg/m³. +Nube tááhust taasnij kooskâst leijee amnâs saahâdvuotâ lii uáli jo ucce, sierânâs áárvui mieldi koskâmiärálávt 10−25-10−15 kg/m³. +Vaglio Basilicata. +Vaglio Basilicata (ive 1863 räi "Vaglio", iivij 1863-1933 "Vaglio di Basilicata" já iivij 1933-1955 "Vaglio Lucano") lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. +Vaglio Basilicatast ääsih 1 923 olmožid. +Ton vijdodâh lii 43,36 km², já alodâh 954 m. Vaglio Basilicata naaburkieldah láá Albano di Lucania, Brindisi Montagna, Cancellara, Pietragalla, Potenza, Tolve já Tricarico. +The Beatles. +SÄÄMI +AARÂHŠODDÂDEMVUÁVÁM +Aanaar kieldâ 2009 +Almostittee: +Sämmilij / sämikielâlâš sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâhhaahâ +Ruttâdem: Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö, kielâlâš já kulttuurlâš ucceeblovoi sosiaal- já +tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem tiäddusyergi hahâruttâdem, Aanaar kieldâ, Iänuduv kieldâ, Ucjuv +kieldâ já Suáđigil kieldâ. +Suomâkielâst jurgâlâm +Aanaarsämikielân Ilmari Mattus +Nuorttâsämikielân Merja Fofanoff +Tavesämikielân Pentti Pieski +Koveh: Aune Kuuva párnáimainâsnukkemääđhist kuvvim Martti Rikkonen +Tuáijim Ukkomedia Oy Avveel +Teddilem Oy Sevenprint Ltd Ruávinjargâ +SISKÁLDÂSLUVÂTTÂLLÂM +SIJĐO +OVDÂSAAH +SÄMMILIIH SUOMÂST +SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEM ÁÁRVUH JÁ ULMEH +SÄMIKIEL AARÂHŠODDÂDMIST +Sämikielâ vuossâmužžân tâi nubben kielân +Sämikielâ kielâpiervâlkielân +Sämikielâ oppâm ohtsiih ulmeh +Argâpeeivi ovdâmeerhah kielâ oppâm oovdedmân +SÄÄMI KULTTUUR JÁ IDENTITEET +Säämi páárnášvuotâ já šoddâdem +Sämmilij kulttuuráárvui sirdem +4.2.1 Identiteet +4.2.2 Siärvuslâšvuotâ +4.2.3 Luánduohtâvuotâ +4.2.4 Ärbivuáváliih iäláttâsah já áigápuátu +4.2.5 Suhâpeelij koskâsâš täsiárvu já olmoošvuotâ +4.2.6 Ráávhu já soovâdvuotâ +4.2.7 Maaŋgâkulttuurlâšvuotâ +Säämi muusik, tanssâ, mainâsärbivyehi, taaidâ já kirjálâšvuotâ +SOSIAALLŠVUOTÂ, SIERÂDEM, LIHÂDEM JÁ OPPÂM +Oppâm, sierâdem já lihâdem +Oovtâst toimâm já huolâttem +Piäiválâš tooimah, purâdem já šoddâmpiirâs +SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEMVUÁVÁM, OLÁŠUTTEM, STIVRIM JÁ +ÁRVUŠTÂLLÂM +Aarâhšoddâdemtooimâ vuávám +Aarâhšoddâdem olášuttem +Aarâhšoddâdem stivrim +Tooimâ árvuštâllâm +Torvâlâšvuođâvuávám +Sierânâs toorjâ aarâhšoddâdmist +Ovdâmáttááttâs +OVTÂSPARGO JÁ OVDÂSVÁSTÁDÂS +Šoddâdemkyeimivuotâ vanhimijguin já suvváin +Maaŋgâáámmátlâš ovtâspargo +Kuávlulâš já raajijd rastaldittee ovtâspargo +SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEM OVDEDEM +Aarâhšoddâdem pargojuávhu finnimvuotâ, škovlim já mättim +Aarâhšoddâdempalvâlusâi maaŋgâhámásâšvuotâ +Lahtos 1. +Aarâhšoddâdem stivrejeijee sopâmušah já laavah +Lahtos 2. +OA párnáá vuoigâdvuođâi sopâmuš uánihávt +Lahtos 3. +Sämikielâlâš aarâhšoddâdemohtâduvah Suomâst +Lahtos 4. +Säämi aarâhšoddâdemvuávám rähtimân uásálistám ulmuuh +Sämikuávlu kieldâin Iänuduvâst, Anarist, Suáđigilist já Ucjuuvâst lii olášittum Sämitige iävtuttâsâst +sämmilij/sämikielâlâš sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâhhaahâ ááigán 1.9.2007-31.12.2009. +Haahâ +lii lamaš uási Tave-Suomâ sosiaalsyergi ovdedemohjelm. +Kieldah pieijii joton haavâ rähtimáin +ovtâspargosopâmuš. +Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö lii ruttâdâm haavâ kielâlâš já kulttuurlâš ucceeblovvoid sosiaal- +já +tiervâsvuođâpalvâlusâi +ovdedem +-tiäduttâsyergist. +kieldâ +sosiaal- +tiervâsvuođâlävdikodde lii västidâm haavâ haaldâšmist. +Sämitigge, Tave-Suomâ sosiaalsyergi +mättimkuávdáš já Sámisoster ry láá lamaš mieldi tooimâst. +Haahâ lii vuossâmuš sämikuávlu kieldâi já Sämitige oovtâst olášuttem haahâ, mast ovdeduvvojeh +sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah kieldâi palvâlempyevtittâsohtâduvâin väldimáin vuotân äššigâšâi +uásálâšvuođâ. +Haavâ ohtân ovdedemulmen lii lamaš sämmilij peivitipšo ovdedem. +Säämi aarâhšoddâdem ovdedempargo vuolgij joton haavâst hämmejum sämitiimi äššitobdeejesânij +tooimâst. +Ovdedempargoost +västidâm +peivitipšo +hovdâ. +aarâhšoddâdemvuávám rähtimân vuáđudui ovdedempargojuávkku, mii čokkânij merikooskâi. +Saavâjođetteijen +tooimâi +säämi +aarâhšoddâdem +stivrejeijee. +Aarâhšoddâdempargojuávhu ovdâsteijeeh puohâin kielâjuávhuin já sämikuávlu kieldâin uásálistii +ovdedempargojuávhu tooimân. +Aarâhšoddâdem +ovdedemtoimâ +pieijui +joton +vistig +karttiimáin +sämikuávlu +aarâhšoddâdemohtâduvâi tile já sahhiittâlmáin pargeid. +Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâin uárnejii +vanhimijehidijd, main savâstellii säämi aarâhšoddâdem siskáldâslâš oovdedmist já sämmilâšvuođâ +vuotânväldimist aarâhšoddâdemvuáváámist. +Sämikuávlu aarâhšoddâdempargeeh uásálistii haavâ +ääigi uárnájun viiđâ ovdedem- já škovlimpiäiván. +Sämikuávlun lii šoddâm haavâ ääigi säämi +aarâhšoddâdem pargei ovtâspargoviärmádâh, mii lii nanodâm pargei mättim já sämikulttuur +vuotânväldim pargoost sehe ovdedâm kieldâi já sämitige koskâsâš ovtâspargo. +Ovdedemhaavâst lii rahtum vuossâmuš sämikuávlu ohtsâš säämi aarâhšoddâdemvuávám +ovtâspargoost, pargeiguin, vanhimijguin já jieškote-uv äššitobdeiguin. +Iävtuttuvvoo, et +arâhšoddâdemvuávám váldoo kiävtun sämikuávlu kieldâin já eres kuávluin Suomâst. +aarâhšoddâdemvuávám tievâsmit väldikodálâš stivrim. +Säämi aarâhšoddâdemvuávám uáivilin lii stivriđ säämi aarâhšoddâdem kvaliteet já siskáldâslâš +olášuttem sehe ovdediđ palvâlusâi oovtkiärdánis olášuttem. +Säämi aarâhšoddâdemvuávám rähtimproosees lii lamaš uási viijđes sämikuávlu ohtsâš +ovdedempargo. +Vuávám lii tárbu ain-uv ovdediđ aldeláá keevâtlâšvuođâ ovtâspargoost sämikuávlu +pargeiguin, vanhimijguin já jieškote-uv ovtâspargopelijguin. +Ovdedempargo toimâmmalli já pargoh +láá lamaš pargeid mávsulâš proosees. +Uásálisteeh láá lamaš uáli pyereest čonâsâm ohtsii tooimân. +Palvâlusâi orniistâllâm ohtâvuođâst ohtsâš ulmen lii juátkiđ kieldâraajijd rastaldittee ovtâspargo. +Sämmiliih láá euroop union áinoo algâaalmug, mast lii jieijâs historjá, kielâ, kulttuur, eellimvyehi já +identiteet. +Sämmiliih láá asâttâm Skandinavia já Suomâ taveuási sehe Kuáláduvnjaargâ sisoosijd jo +ovdil táálái riijkâi já riijkârajij hámášume. +Taat kuávlu kočoduvvoo säämi enâmin. +Sämmiliih láá +neelji riijkâst rekinistemvuovij mield 60 000-100 000 olmožid. +Suomâst sämmiliih äässih Sämitige +ive 2007 lovottuvâi mield 9350 olmožid, main 38,3% äässih sämikuávlust (3577). +uáivild Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâi kuávluid sehe Säämi palgâs kuávlu Suáđigil kieldâst. +Loopah sämmiliih äässih sämikuávlu ulguubeln eres kuávluin Suomâst (5129) já olgoenâmijn +Suomâst sárnuh kulmâ sierânâs sämikielâ; aanaarsämikielâ, nuorttâsämikielâ já tavesämikielâ. +Áárvu mield masa peeli sämmilijn sárnuh sämikielâ. +Tavesämikielâ kevttih 70-80% sehe +aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ kuábbáá-uv vuálá 15% sämikielâlâš sämmilijn. +lovottuvâi mield jo paijeej 70% vuálá 10-ihásijn sämmilâšpárnáin äässih sämikuávlu ulguubeln. +Sämmilij puátteevuođâ vision lii, et sämmilijn algâaalmugin lii ellee sämikielâ já noonâ +siärvuslâšvuotâ, moh toollâv, nanodává já ovdedává sämikulttuur já kulttuurân kullee iäláttâsâi +siäilum já ovdedem sehe sämmilij eellimvyevi, ärbivuáválâš tiettim já ärbivuáválij tááiđui +sirdâšume uđđâ suhâpuolváid. +Sämmilijn lii tiervâs jieštobdo já noonâ oohtânkulluuvâšvuođâ +tobdo1. +Aanaarsämmiliih +Aanaarsämmiliih äässih oovtâ staatâ já oovtâ kieldâ siste. +Aanaarsämmilij ärbivuáválâš +aassâmkuávlu lii Aanaarjäävri piirâs. +Ärbivuáválâš aanaarsämmilâš eellimhäämi vuáđudui táválávt +luánduekonomâlâš tálutuálun, mast áigápuátu šoodâi kyelipiivdost, puásuituálust, šiiveettuálust, +eennâmtuálust já meccipiivdost2. +Aanaarsämmiliih láá vuáhádum pyereest tááláá ohtsâškoodán. +Sämmilâš eellimvyehi já áárvuh iä +lah lappum, pic tain puáhtá vyettiđ meerhâid tááláá ääigi-uv. +Ärbivuáválijn iäláttâsâin, tegu +kyelipiivdost já puásuituálust finnejeh maaŋgah vala áigápuáđus. +Aanaarsämikielâ lii lamaš ovttuu ucceeblohosajattuvâst: ton sárnoimeeri lâš lamaš alemustáá +suullân tuhháát sárnod3. +Ive 1997 Anarâškielâ servi vuáđudij kielâpiervâl, ko nuorâmus kielâsárnoo +lâi talle nubálovihásâš. +Kielâpiervâl áánsust kielâ lappum lii orostâm já álgám iäláskiđ. +Aanaarsämikielâ sárnoi meeri lii Sämitige lovottuv mield suullân 300. +Nuorttâsämmiliih +Nuorttâsämmiliih láá Kuáláduvnjaargâ algâaalmug, kiäh láá nube maailmsuáđi keežild monâttâm +ärbivuáválijd suhâkuávluidis Piäcámist. +Nuorttâsämmiliih láá oskolduvâs peeleest ortodooksah4. +Nuorttâkuávlu jiešvuođah láá uáinimist el. +nuorttâsämmilij kárvudâtmist, juhle- já utkeärbivyevist +sehe purrâmâšärbivyevist. +Teháliih siärvuslâšvuođâ lasetteijee tahheeh nuorttâsämmilijn láá el. +tejâkulttuur, ärbivuáváliih sierah, nuorttâlâškatriltanssâ, kässeekeđgihervim, veddipargoh já ráánu +kođđeem. +2 Morottaja +4 Jefremoff +Iänááš áigápuáđus nuorttâsämmiliih finnejii pivdotuálust. +Puásuituálu heiviittui kyeli- já +meccipiivdon. +Tááláá ääigi ärbivuáválijn iäláttâsâin merhâšittee áigápuátu aainâs-uv Čevetjäävri +kuávlust lii puásuituálu. +Nuorttâsämmiliih láá oovtâst ihečuođij ääigi meridâm jieijâs aašijn sijdâčuákkimist (sijddsååbbar). +Toovláš äššitipšomvyehi tuáimá tááláá ääigi-uv; nuorttâlâšâi aašijd tipšov nuorttâlâšâi ovdâolmooš +já nuorttâlâšrääđi. +Nuorttâlâšâi já nuorttâlâškuávlu eellimtile, áigápuátumáhđulâšvuođâi já kulttuur +tolâmân já oovdedmân lii vyeimist nuorttâlâšlaahâ, mast asâttuvvoo lovnâ- já toorjâvuovijn eres +lasseen pyelipivdo já puásuituálu sehe nuorttâlâškuávlu palvâlusâi oovdedmân. +Árvušteleh, et nuorttâsämmiliih láá tááláá ääigi Suomâst suullân 700 olmožid. +äässih Aanaar kieldâ nuorttâoosijn, Aanaarjäävri maadâ-, maadânuorttâ- já tavenuorttâčievâst, nk. +nuorttâlâškuávlust. +Suullân kuálmádâs sist äässih sämikuávlu ulguubeln. +Nuorttâsämikielâ sárnooh +láá paijeel 350. +Nuorttâsämikielâ iäláskitmân láá olášittám uánihisáigásijd kielâiäláskittemtooimâid +ive 1993 rääjist. +Nuorttâsämikielâ lii Suomâst sarnum sämikielâin uhkevuálásumos. +Ive 2008 lii +algâttum Avelist kielâpiervâltoimâ kielâ iäláskitmân. +Aarâhšoddâdmist vuolgâsaijeen lii párnáá hiäđu já vuoigâdvuođâi turvim. +Aarâhšoddâdmist lii +stuorrâ merhâšume meiddei párnáá pyereestvaijeem já tiervâsvuođâ ovdedeijen. +Taam vuáváámist +aarâhšoddâdem iberduvvoo aarâhšoddâdem väldikodálâš linjiimij mield siskáldâslâš termân. +miärušteleh +párnáá +jieškote-uv +eellimpirrâsist +tábáhtuvven +šoddâdâslâš +vuáruváikuttâssân, mon vuosâsajasâš ulmen lii ovdediđ párnáá olesváldálâš pyereestvaijeem5. +Säämi aarâhšoddâdmist lii merhâšittee rooli nuuvt párnái sämikielâ já säämi identiteet naanoodmist, +ko +meiddei +sämmilij +siäilumist +jieijâs +aalmugjuávkkun. +máttááttem- +iäláskittemovdâsvástádâs kalga jyehiđ pääihi, aarâhšoddâdempalvâlusâi já vuáđumáttááttâs kooskâ. +Säämi párnáást lii vuoigâdvuotâ uážžuđ torjuu aarâhšoddâdempalvâlusâin vâi sust šodâččij jieijâs +kulttuur jeessân já sun opâččij sämmilij tiäđuid, tááiđuid, vuovijd já áárvuid. +Sämmilâš +aarâhšoddâdemtoimâ vuáđuduvá sämmilâš árvoid, moh láá eromâšávt kielâ, suuhâ, siärvádâh, +noonâ identiteet, luándu, ärbivuáváliih iäláttâsah, suhâpeelij koskâsâš täsiárvu já olmoošvuotâ, +maaŋgâkulttuurlâšvuotâ, ráávhu já soovâdvuotâ. +Säämi aarâhšoddâdem ulmen lii olmooš, kote lii jiečânâs, ovdâsvástádâslâš, sosiaallâš, luándus já +tááiđus peeleest maaŋgâpiälásâš já kiäst lii jieijâs táátuvyeimi já árvuštâllâmnahcâ já kote piergee +uđđâáigásâš ohtsâškoddeest. +Kielâ lii ulmuu jurdâččem já vuáruvaikuttâs vuáđu. +Kielâ vievâst šadda olmooš tiäđulâžžân alnestis, +hämmee jieijâs ibárdâs já savâstâl pirrâsáin. +Tain vuovvijn kielâ huksee mii ohtsii maailm já +Sämmiliih láá aassâmkuávlustis lamaš luándulávt vuáruvaikuttâsâst jieškote-uv kielâiguin +já kulttuurijguin já taan keežild sij láá távjá maaŋgâkielâliih já aneh áárvust šiev kielâtááiđu. +Sämikielâ uáivild puoh Suomâst sarnum samikielâid, tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ. +Suomâ +sämikielah kuleh aalmugijkoskâsâš luokittâllâm (UNESCO Red Book) mield uhkevuálásâš kieláid. +Suomâst sarnum aanaar- já nuorttâsämikielâ kuleh tuođâlávt uhkevuálásâš kieláid. +Sämikielâ lii +valdum ive 2002 EU komissio tuođâlávt uhkevuálásâš kielâi ohjelmân. +Sämikielâi váldu-uhke lii +tom pirâstittee eenâblohokielâ já kulttuur. +Sämikielâi siäilum váátá, et ohtsâškodde lááčá kielâi siäilumân já ovdánmân kelijdeijee iävtuid. +Taat váátá puohâi sämikielâi pehti positiivlâš sierânâstooimâid. +Kielâi siäilum váátá meiddei ton +siärváduv jesânij tiäđulâšvuođâ koccám, mii uáinoo perruu kielâ valjiimist. +Algâaalmug kielâi +kevttimmáhđulâšvuođâi nanodem puohâin eellim suorgijn lii tehálâš kielâ siäilumân já ovdánmân. +Sämikielâlâš peivitipšo tâi kielâpiervâl puáhtá leđe párnáá áinoo sämikielâlâš piirâs. +Sämikielâlâš peivitiipšon puáttee párnái sämikielâ haldâšem puáhtá leđe uáli-uv maaŋgâ tääsist. +Tavesämikielâlâš peivitipšoost kielâtááiđus peeleest sierâlágán kielâtääsi párnááh sajaduveh +siämmáá juávkun. +Eromâš hástusin lii-uv tot, maht aarâhšoddâdmist váldojeh vuotân párnáá +kielâlâš táárbuh maaŋgâmuđusâš páárnášjuávhust, mast láá sierâlágán uáppeeh já kiäi kielâtááiđu +tääsi já torjuu táárbuh muttuusteleh ennuv. +Jis kielâ oppâm tuárjumân ij kiddejuu tuárvi +huámášume, puáhtá tile jođettiđ sämikielâlâš párnáá kielâ molsomân suomâkielân. +Puohâin +aarâhšoddâdempalvâlusâin kalga visámittiđ párnáá oovtviärdásâš vuoigâdvuođâ jieijâs kielân já +kulttuurân. +Ucceeblohosajattuv párnáid lii tehálâš jieijâs eenikielâ oppâm lasseen ton siäilum. +Eenikielâ lii +ulmui čoonâs jieijâs kulttuurân, identiteettân já suuhân. +Tast lii merhâšume meiddei tiäđu, +jurdâččem já kreatiivlâšvuođâ kielân. +Kielâ lii tehálâš puohâin aarâhšoddâdemtooimân. +Tot lii +vuáruvaikuttâs riäidu já čoovdâ puoh oppâmân. +Suomâst láá sämmilâšperruuh, main párnáá vuosâkielân lii sämikielâ, mii lii siämmást meiddei +kuohtui vaanhimij eenikielâ já perruu päikkikielâ. +Páárnáš uáppá suomâkielâ maŋeláá táválávt +škoovlân monâdijn. +Aarâhšoddâdmist puáhtá páárnáš ovdediđ já nanodiđ sämikielâ maaŋgâpiälásâš +kielâkevttimtilálâšvuođâi pehti. +Iänááš sämmilâšpárnááh šaddeh kyevti kielâ já kulttuur perruin. +Sij uáppih kyehti- tâi joba kulmâ- +uv kielâ šoddâmis maŋa. +Sämikielâlâš aarâhšoddâdmist kuávdášlâš rooli lii párnáá simultaansâš6 +maaŋgâkielâlâšvuođâ já kielâlâš identiteet tuárjumist nuuvt, et páárnáš olá škoovlân monâdijn šiev +kielâtááiđu vâi puáhtá uásálistiđ sämikielâlâš máttááttâsân. +6 siämmáá-áigásâš +Kielâpiervâl lii vuálá škovlâahasijd kielâucceeblovo tâi algâaalmug párnáid uáivildum +peivitipšosaje, mast lii viggâmuš sirdeđ uhkevuálásâš kielâ párnáid sárnumáin sijjâm tom ubâ ääigi +aalgâ rääjist, veikkâ sij iä iberdiččiigin kielâ kielâpiervâlân puáđidijn. +Kielâpiervâlist kevttih +kielâlávgumvuáháduv. +Lii čielgâm, et kielâpiervâltoimâ lii šiev vyehi uhkevuálásâš kielâi +iäláskittemviggâmušâin.7 +Kielâpiervâlpargeeh sárnuh tuše sämikielâ, iäge sij jurgâl sárnumijdis suomâkielân ubâ aalgâstkin, +ko párnááh iä vala ibbeerd sii. +Pargeeh tuárjuh kielâ oppâm aicâlmistmáin sárnumis lihâstuvâiguin, +saanij tiäduttâsâiguin, kuvijguin, tiŋgâiguin, lauvluiguin já lihâstâsâiguin. +Meid pargeeh sárnuh +koskânis tuše kielâpiervâlkielâ. +Ko passiivlâš kielâtááiđu ovdán, ruokâsmuvá páárnáš kuuloold aktiivlâš kielâ kevttimân. +Pargeeh +tipteh párnáá oppâđ kielâ aaibâs ráávhust. +Párnái koskâsâš kielân lii távjá suomâkielâ. +Hástusin lii- +uv finniđ párnáid sárnuđ meid koskânis sämikielân. +Piäiválâš tooimâi ohtâvuođâst kielâ tuáimá riäidun, ij jiešárvun. +Aarâhšoddâdmist párnáá kielâ +ovdánem ovdeduvvoo jieškote-uvlágán tooimâi pehti. +Aarâhšoddâdmist páárnáš +• naanood jieijâs sämmilâš identiteet já kulttuur +• oovded maaŋgâpiälásij kielâkevttimmáhđulâšvuođâi vievâst jieijâs kielâ piäiválâš tooimâin; +páárnáš savâstâl, koijâdâl já muštâl jieijâs jurduin, tobdoin, tuoivuin +• uážžu vijđáht tiäđu já hárjánâm jieijâs kielâst, kulttuurärbivyevist já historjást sehe tobdá ton +mávsulâžžân +• ruokâsmuvá kevttiđ já ovdediđ aktiivlávt kielâ +• oovded jieijâs kielâlâš tiäđulâšvuođâ +Párnáá kielâoppâm tááhust lii tehálâš, et peerâ, suuhâ já siärvádâh láá mietimielâliih kielâ oppâmân +já tuárjuh tom aktiivlávt. +Párnáá sämikielâ nanodem riäiduh: +• mainâseh, muštâlusah, párnáimainâseh, kukkâseh, iärvádâsah, tiivtah +• roolisierâdmeh, nukketeatter, čaittâlem +• muusik, juáiguseh, leu'ddeh, livđeh, lavluuh +• radio, videoh, loostah, kirjeh, speelah, televisio +• vaanhimijguin, huolhijguin já siärváduvváin ärbivuáválâš ihejurâmân kullee maaŋgâpiälásiih +kielâkevttimtilálâšvuođah: pargoh, tuoijum, luándust jotteem, lávustâllâm, määđhih, kuáhtáá- +meh, kolliistâlmeh já tábáhtusah +• čaallum sämikielâ oinum ohtâduv fyysilâš pirrâsist (almottâsah, plakateh, kovetaavluh, +koolbah jna.) +• kolliistâlmeh kirjeráájust já museost +• vuáruvaikuttâs jieškote-uv ahasij sämipárnáiguin +• ovtâspargo eres aarâhšoddâdemohtâduvâiguin, kielrâstenijguin já -ejijguin, säämi mediain, +servikuddijn já servijguin +• vaanhimáid uáivildum savâstâllâm- já škovlimtilálâšvuođah +3.4 Argâpeeivi ovdâmeerhah kielâ oppâm oovdedmân +Mietimielâlâš já torvolâš tile sehe rävisulmuu já párnáá koskâsâš luáttámuš já täsiárvu ruokâsmiteh +párnáá aktiivlâš kielâkevttimân. +Párnáá kielâlâš tiäđulâšvuođâ ovdánmân kalgeh leđe sust ennuv +maaŋgâpiälásiih kielâkevttimmáhđulâšvuođah puohâi tooimâi ohtâvuođâst. +Párnáá kielâlâš tiäđulâš- +vuotâ ovdán kieláin sierâddijn, kuhâdijn, lávludijn já uápásmuumáin kielâ sierâlágán haamijd. +Kielâlâš tiäđulâšvuotâ lááčá vuáđu luuhâm- já čäällimtááiđun. +Rävisolmooš puáhtá távjá huámmášhánnáá sárnuđ páárnážân movdijdithánnáá suu mahten +kyevtkoskâsân savâstâlmân. +Lii tehálâš savâstâlmist adeliđ ääigi párnáá jieijâs jurduid já +muštâlussáid. +Rävisolmooš kalga tiäđulávt kiddiđ huámášume jieijâs kielâkevttimân, vâi tot ličij +nuuvt maaŋgâpiälásâš ko máhđulâš. +Párnáiguin puáhtá piäiválávt hárjuttâllâđ kielâ oovtâst el. +lavlui, laavlâsierâdemij já kukkâsij vievâst. +Párnái kielâkevttimtilálâšvuođâi maaŋgâpiälásâžžân tohâmân puáhtá párnáid jyehiđ ucebáid +juávhoid ovdâmerkkân ave mield. +Távjá toh párnááh, kiäin sämikielâ ij lah vala meendu nanos, +sárnuh koskânis mielâstis suomâkielâ. +Juávhui hammim ohtâvuođâst taah párnááh juáhhojeh +sierânâs juávhoid sämikielâ kevttim naanoodmân. +Ucebijn juávhuin lii eenâb äigi kieđâvuššâđ +párnáá jieijâs vuáttámušâid, tobdoid tâi tuše peri savâstâllâđ. +Kielâ máttááttellee párnáiguin tobdoi +uáinusân pyehtimist kevttih pargeeh iššeen kuuvijd, lihâstuvâid, jienâid, sevimijd já muštâleh +siämmást magareh tuáváduvah toid kuleh. +Ärgis páárnáš taarbâš eenâb ääigi já torjuu sárnumist. +Tane lii tehálâš, et puoh savâstâllâmtilálâšvuođah suin kiävttojeh aktiivlávt ävkkin. +Täsiviärdásii já +torvolii kontakt läčimân puáhtá pargee asâttiđ jieijâs fyysilávt párnái táásán lättei. +Párnááh väldih +älkkeebeht kontakt já rävisolmooš puáhtá pyerebeht kuldâliđ já savâstâllâđ siiguin. +Rävisolmooš +stivree aktiivlávt párnái sierâdemtilálâšvuođâid já siämmást tuárju sii sämikielâ kevttim. +sárnuh uccâ párnáid ennuv jieškote-uvlágán tipšotilálâšvuođâin (el. +lippâr lonottem, posâdâttâm já +kárvudâttâm ohtâvuođâst) já siämmást nomâtteh jieškote-uv ruummâšoosijd já káárvuid. +Keevâtlâš ovdâmeerhah kielâlâš tiäđulâšvuođâ oovdedmân8: +Kielâ jienâdâhrááhtus: +Kukkâsij já laavlâsierâdmij iššijn páárnáš uápásmuvá sämikielâ jienâduvváid já njuolgâdussáid, +maht jieškote-uv jienâduvâid puáhtá ovtâstittiđ. +Kukkâsijguin, main láá jieškote-uvlágáneh +sänipaarah (sänipaarah, moh iäráneh nubijnis oovtâ jienâduv vuáđuld) puáhtá adeliđ páárnážân +oonâid tast maht jienâduvâid kalga kevttiđ saanij sierriistâlmân. +Tágáreh kukkâseh láá el. +tavesämikielâst: +• Hutkás Heaikkaš, Gussa Guossa-Gessa9, Čieža čáppa čáhppes cizáža, Čáhči 10 +Saanij šoddâm: +Párnáá tiäđulâšvuođâ saanij haamijn já saanij šoddâmist puáhtá ovdediđ sierâlágán hárjuttâsâiguin; +• kuálussänihárjuttâsah, ovdâmerkkân tavesämikielâst; guollemuorra - muorraguolli +• luándujienâid sulâstittee sänihárjuttâsah. +Ovdâmerkkân tavesämikielâst; Dappasii gappasii +duike11 Eallu-laavlâ12 +Kielâ ceelhârááhtus: +Párnáá tiäđulâšvuođâ tast maht säänih lohtâseh nubbijdsis celkkun puáhtá ovdediđ jieškote-uvlágán +kukkâsijguin. +Ovdâmerkkân tavesämikielâst; Lei oktii áhkku (äigihäämih), Beahká viessu +(relatiivceelhâ) 13, Meahcci eallit (veerbâi persovnhäämih), Okta guolli vuodjá (veerbâi sujâttem) 14 +9 Sátnestullamat -kirje +10,13 Suga suga su -kirje +11,12 Cuonjáeatni hoahkamat -kirje +12 Ánde já Risten jagi fárus -kirje +Säämi kulttuur já identiteet +Ärbivuáválávt sämiperrui vaanhimáid já párnáid šoodâi kieres koskâvuotâ ohtsijd piäiválâš pargoid +porgâdijn. +Vanhimeh stivrejii párnáid siämmást, ko sist lijjii jieij��s pargoh. +Sierâdmáin páárnáš +oopâi sosiaallâš tááiđuid, porgâđ pargo, kevttiđ luándu riggoduvâid já piergiittâllâđ korrâ luándust. +Säämi šoddâdmist tiäduttui sosiaallâš aiccâmnahcâ, eres ulmui vuotânväldim sehe pargo já +sierâdem pehti oppâm. +Säämi šoddâdem kuvvij eromâšávt epinjuálgu šoddâdem. +Párnááh oppii +huámmášhánnáá väldiđ ovdâsvástádâs porgâmijnis já oromijnis oovtâst perruin já pirrâsáin. +Säämi šoddâdemärbivyevist láá vala spejâlistmeh onnáá peeivi šoddâdmist. +Páárnáš šoddâduvvoo +anneeđ áárvust puoh ulmuid. +Ulmui lasseen kalga kunnijâttiđ meiddei luándu. +Párnááh iä njuolgist +rävvejuu pic sijjân muštâluvvojeh tábáhtusah já mainâseh, maid eres ulmuid lii tábáhtum. +Ulmuu +šoddâm já ovdánem ulmen lii maaŋgâpiälásâš persovnlâšvuotâ já vijđes mättim. +Tai jiešvuođâi +oovdedmân viggoo šoddâdemtooimâiguin ovdediđ párnáá aicâdem- já jiešárvuštâllâmnaavcâ, vâi +sun piergiiččij uđđâ já fakkist puáttee tilálâšvuođâin. +Noonâ jieštobdo, čielgâ uáinu alnestis já +noonâ identiteet išedeh párnáá toimâđ jieijâs iävtui já tááiđui mield sehe olssis luándulâš vuovvijn. +Šiev täiđimmnahcâ meeccist, savâstâlmijn já juurdâšmist láá velttidmettumeh šiev eellimhaldâšem +tááhust15. +Säämi šoddâdmist šiev aicâdem- já árvuštâllâmnaavcâ lasseen láá áárvust noonâ jieštobdo já +identiteet, vijđes mättim, vuáhádume, sosiaallâšvuotâ já kuáhtulâšvuotâ16. +Olesváldálâš ulmen lii +ovdediđ párnáá jiečânâs piergim elimist ohtuunis já iärásijguin. +Jiečânâs cevzim váátá keevâtlâš +tááiđui haldâšem lasseen psyykkilâš kiärgusvuođâ já osko toos, et vaja, máttá já kávná čuávdusijd +vädisvuođáid já luáttá toos, et puoh aašijd puáhtá oppâđ17. +Ärbivuáválávt säämi siärvusist lii suuvâst já siärvusist párnáá šoddâdemvuoigâdvuotâ já - +ovdâsvástádâs. +Sämmiliih ovtâsteh kulttuurlâš áárvuid tegu kielâ, identiteet, luándu já suuvâ. +Säämi kulttuurân +kuleh meiddei ärbivuáváliih iäláttâsah tegu puásuituálu, kyelipivdo, meccipivdo, nuurrâm já tyejeh. +Kulttuur lii meiddei säämi eellimvyehi. +Sämmilij eellimvyehi, kulttuur já ärbivuáváliih iäláttâsah láá aaigij mield nubástum. +Ärbivuáválij +tiäđui já tááiđui oppâm ij innig sirdâšuu perrust luándulávt párnáid. +Säämi kulttuur siäilum váátá +tááláá ääigi-uv ärbivuáválij tiäđui já tááiđui, sehe jiegâlâš uáiviomâduv sirdâšem puátteid suhâ- +puolváid. +Säämi ärbivuáválâš tiettim lii ubâlâšvuotâ, mii lii čonâsân ulmui já luándun. +Säämi tiäđuh, tááiđuh +já áárvuh sirdâšuveh iänááš tooimâi já tobdoi pehti sehe njálmálâš ärbivyehin suhâpuolvâst nuubán. +Säämi tiettim tuálá siste tiäđu elimist piergiimist. +OA algâaalmugjulgáštâsâst páhuduvvoo, et algâaalmugist lii vuoigâdvuotâ iäláskittiđ jieijâs +kulttuuräärbi já vuovijdis já máttááttiđ taid puáttee suhâpuolváid. +Ärbivuovij iäláskittem lii tehálâš +sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ, sämisiärvusij kievrâsmittem, kulttuur jiešiävtulâš vuáhádume +(tááláá ohtsâškode hástusáid) já sämmilij pyereestvaijeem já tiervâsvuođâ ovdedem tááhust18. +Ohtsâškode pissoo ráhtusáid kalga lääččiđ iävtuid sämmilij kulttuurij ovdánmân; ovdâmerkkân +kielâ- já kulttuurohjelmij, sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs škovlim- já ovdedemohjelmij pehti. +Aarâhšoddâdmist páárnáš váldá säämi kulttuuráárvuid olssis. +Aarâhšoddâdemtoimâ vuáđuduvá +čuávvoo kulttuurárvoid, moh láá čovgâ ohtâvuođâst nubbijsis: +Identiteet +Siärvuslâšvuotâ +Luánduohtâvuotâ +Ärbivuáváliih iäláttâsah já áigápuátu +Suhâpeelij koskâsâš täsiárvu já olmoošvuotâ +Ráávhu já soovâdvuotâ +Maaŋgâkulttuurlâšvuotâ +Identiteet hámášuvá vuáruvaikuttâsâst eres ulmuiguin. +Párnáá identiteet asâtteijen tuáimih sunjin +teháliih ulmuuh. +Aldasiärvádâh já eenâblohokulttuur vaikutteh perruu vuáhán hammiđ párnáá +Perruu kiävttám kielâ vaikut meiddei identiteet ovdánmân. +Identiteet hámášume vuáđuduvá čielgâ uáinun alnestis. +Ko ulmust lii čielgâ uáinu alnestis, sun tiätá +mon juávkun sun kulá já čoonnâs. +Noonâ hyelkki- já peerâkoskâvuođah nanodeh siärvuslâšvuođâ já +siärvusân čonâsume. +Olmooš viekkiistâl jieijâs identiteet nuuvt jieijâs siärvusist ko ton ulguubeln- +uv. +Pyereest tuáimee identiteet váátá tom, et olmooš puáhtá tubdâđ sust lemin siämmáid madduid já +algâpuáttim ko láá iärásijn siämmáá algâpuáttim omâsteijee ulmuin19. +Säminuorâid kyeskee tutkâmušâst páhuduvvoo, et säämi identiteet puáhtá tiettuđ maaŋgâ tääsist20: +Olmooš tobdá sämmilâšvuođâ luándulâžžân. +Sust lii täsitiäddusâš säämi identiteet já +sun máttá jieijâs kielâ já tobdá kulttuur. +Olmooš máttá sämikielâ, mut ij tuubdâ kulttuuris eres uásisuorgijd. +Olmooš haaldâš oovtâ kulttuuris uásisyergi pyereest. +Olmooš tobdá säämi identiteettis tiiŋgâi pehti. +Olmooš tiäđuušt säämi tuávážis, mut ij haalijd pyehtiđ tom uáinusân. +Aarâhšoddâdem tuárju paaihij šoddâdem já välmee uđđâ suhâpuolvâid toimâđ uđđâáigásâš sämi- +siärvusist. +Kuávdášlâš pargon lii sirdeđ tiäđu sämmilijn aalmugin, kulttuurärbivyevi já eellimvyevi +positiivlâš vuovvijn nuuvt, et páárnáš tarvan jieijâs kulttuurân já tobdá sämmilâšvuođâ luándu- +lâžžân. +Keevâtlâš ovdâmeerhah kulttuuridentiteet naanoodmân aarâhšoddâdmist: +• párnáá áiccu- já árvuštâllâmnaavcâ ovdedem läčimáin jieškote-uvlágánijd tilálâšvuođâid, +main páárnáš uážžu iskâdiđ já ovdediđ jieijâs tááiđuid, mättim, tobdoid21 +• noonâ hyelkkikoskâvuođah +• sämmilij tiäđui já tááiđui máttááttem ärbivyevimättei jođettâsâst +• tiätu sämmilij ohtsii historjást ohtân aalmugin neelji väldikode kuávlust +• uápásmuđ äijihij já ááhui eellim jieškote-uv muddoid +• noonâ koskâvuotâ kielâjuávhu jesânáid +Sämmilijn lii noonâ siärvuslâšvuotâ já tiäđulâšvuotâ jieijâs madduin, suuvâ jesânijn já sii aassâm- +soojijn. +Oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo perrui šadda ohtsii áigápuáđust, oovtâst asâmist tâi perruu +historjást. +Säämi kulttuurist peerâ lii vijđes sosiaallâš siärvus, mast hyelkkikoskâvuođah já oohtân- +kulluuvâšvuođâ tobdo láá eromâš teháliih. +Tavesämmilijn já nuorttâsämmilijn peerâ lii ärbivuává- +lávt hámášum maaŋgâ suhâpuolvâst. +Aanaarsämmilijn peerâ lii iänááš vááimuspeerâ. +Toimâlâš šoddâdem naanood suhâpuolvâi koskâsâs siärvuslâšvuođâ. +Sämmiláid tehálâš hyelkki- +vuođâ-, ristvaanhim- já käimivuáhádâh nanodeh párnáá oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo. +Jieškote-uv +sämmilâšjuávhui kooskâ láá iäruh ristvanhimij meereest já pargoin. +Ovdâmerkkân nuorttâsämmilâš +ärbivyevist ko ristenni tâi risteeči jáámá kalga ristalge rähtiđ riistâ já kyeddiđ tom häävdi oolâ. +Taah +vyevih puátih nuorttân ortodoksâlâš oskolduvâst. +Nuorttâsämmilâš kulttuurist ortodoksâlâšvuotâ +tuáimá tehálâš sosiaallistâšume häämmin. +Tááláá ääigi siärvuslâšvuotâ lii stuorrâ háástus, ko vuálá 10-ihásijn sämipárnáin paijeel 70% äässih +sämikuávlu ulguubeln. +Sämikuávlust eromâšávt aanaar- já nuorttâsämmiliih äässih piäđgui. +Aarâhšoddâdmist lii eromâš tehálâš rooli ton visásmitmist, et páárnáš puáhtá navdâšiđ jiejâs +kulttuurist oovtâst siämmáá juávkun kulleiguin. +Keevâtlâš ovdâmeerhah siärvuslâšvuođâ naanoodmân aarâhšoddâdmist: +• máttááttâllâđ hyelkkinomâttâsâid rähtimáin jieijâs suhâkáártá +• uápásmuđ párnái ristvaanhimáid já kaimijd +• uápásmuđ säämi nommâärbivuáhán já noomâ addelmân +• mušteđ säämi merkkâpeeivijd +• mušteđ huolhij šoddâmpeeivijd +• rähtiđ ohtâduv oovtâ visteet "siärvusviste", mast párnái perruu jesâneh pyehtih čokánistiđ tâi +juuhâđ käähvi párnáá pyevtidijn tâi viežâdijn22 +• kolliistâllâđ puárásij kerhoin já puárásijviäsust +• čovgâ vuáruvaikuttâs jiejâs sämisiärvus jesânijguin; ihejurâmân kullee, pargoh, määđhih, +kolliistâlmeh já ohtsiih meriáigásâš tábáhtusah +• čalâččâttâm (čuovâkoveh, sárguseh) aarâhšoddâdemohtâduvâi kooskâ +• kuáhtáámeh eres kuávluin ässee sämmilijguin +• uárnejuvvojeh video- já nettikuáhtáámeh eres kuávluin ässee sämmilijguin +• juhlođ säämi aalmugpeeivi já máttááttâllâđ säämi suuvâ lavluu +• lääččiđ jieijâs lippukeessimvuáháduv lippupeivij várás já tubdâđ säämi liipu symboolik +Sämmiliih láá ovttuu iällám alda luándu já eellim lii čonâsâm luándu ihejurâmân já iveaigijd. +Sij láá +kiävttám luánduriggoduvâid pišteht, lamaš toi kevttimist kuáhtuliih já láá kunnijâttâm sehe tipšom +luándu. +Sämmilij ärbivuáválâš tiettim lohtâs merhâšitteht ulmuu já luándu koskâvuotân. +Luándu, +olmooš já kulttuur láá čovgâsávt čonâsâm oohtân. +Luándu lii uási kulttuur já olmoošvuođâ. +Kulttuur +siäilumân lii tehálâš huolâttiđ meid luándu pyereestvajemist. +Luándu kolgâččij leđe kuávdášlâš +uássin párnáá jyehipiäiválâš eellim23. +Keevâtlâš ovdâmeerhah luánduohtâvuođâ naanoodmân aarâhšoddâdmist: +• lasettiđ párnáá ekologâlâš luándutiettim säämi elilâm ulmuu jođettâsâst, mast mon-uv luándu- +materiaal puáhtá väldiđ já mommit, lihâdiđ larmâdhánnáá, luodâid kyeđehánnáá, ij koolgâ +tojâliđ oovsijd tâi jurâttâllâđ keeđgijd, ige roskiđ +• ovdediđ párnáá luándu aicâdemnaavcâ já luándust jotteem tááiđuid +• máttááttâllâđ jieškote-uv meccinomâttâsâid já sierânâsjiešvuođâid +• aicâdiđ piäiválávt šooŋâ já jieškote-uv luándualmonijd +• čuávvuđ iveaaigij rievdâmijd já toi vaikuttâsâid elleid já šaddoid +• máttááttâllâđ tubdâđ luudijd já meeci elleid sehe toi luodâid +• máttááttâllâđ kevttiđ luándu materiaalâid jieškote-uv iveaaigij +• uápásmud säämi päikkinoomáid +• uápásmuđ sämmilij pase paihijd +Puásuituálu, kyelipivdo, meccipivdo já ucessiähá eennâmtuálu sehe tyejeh já luándupyevtittâsâi +nuurrâm láá sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah, moi porgâm lii maŋgáid sämmiláid eellimvyehi. +Taid +pargeh táválávt kuálusiäláttâssân tâi eres ámáttij paaldâst. +Puásuituálust lii puásuituálukulttuurist +ellee sämmiláid stuorrâ kulttuurij merhâšume, ko puásuituálun lohtâseh piärgupyevtittâs lasseen ubâ +perruu já suuvâ eellimpiirâs tegu sosiaallâš koskâvuođah, aassâm, jotteem, luándupirrâs tubdâm, +ärbivuáválâš tiettim, luándu ekologâlâš kevttim já säämi tyejeh. +Kyelipivdo lii lamaš čuođijd iivijd sämmilij ärbivuáválâš iäláttâs. +Aanaarsämmiliih láá kyelipivdeeh +Aanaarjäävrist já ton pirrâsijn. +Merârido nuorttâlâšsiijdâi perruin lijjii omâstemvuoigâdvuođah +luosâpiivdon meerâst já Paččveist. +Luosâpivdo lii ain-uv Tiänu leve säämi kulttuur kuávdášlâš +tahhee. +Keevâtlâš ovdâmeerhah iäláttâsâi já áigápuáđu vuotânväldimist aarâhšoddâdmist: +Puásuituálu: +• máttááttâllâđ suoppâin kevttim, vittáid, poccuu nomâttâsâid, sierâdiđ puásuisierâid +• rähtiđ riissijn poccuid já siemin pygálusaaiđijd sis- já olgokiävtun +• eelliđ pygálusâin, vyesimiärkkumist +• čuávvuđ poccuu njuovvâm já jieškote-uv osijguin ávhástâllâm +• pajediđ jáhálijd, čoonnâđ suáhilostâkiästuid, rokkâđ huáši, nijtteđ +• máttááttâllâđ kädiseergi kädistem já uápásmuđ ááldu pačemân +• máttááttâllâđ puuvko já niijbe kevttim +Kyelipivdo: +• máttááttâllâđ kuolij noomâid já nomâttâsâid, jieškote-uvlágán pivdovuovijd já kyele kieđâvuššâm +• pivdeđ kiđđâtäälvi kyele jieŋâalnuággumáin, juoŋâsijguin, časkemvogijguin, katiskain, vogijguin, +kuulkâtmáin +• pivdeđ kyele keessiv viermijguin, uštemáin, puzzâvuoggáin, katiskain, kiärdoin, suávvilluovdijn +• pivdeđ kyele čohčuv viermijguin, koldemáin, kiärdoin, kolkkâlmáin já suávvilluovdijn +• pivdeđ kyele tälviv juoŋâsijguin, nuottijn, jieŋâalnuággumáin já časkemvogijguin +• máttááttâllâđ viermi čihtâm, kyelipivdopiergâsij já kárbá huolâttem +Meccipivdo já nuurrâm: +• máttááttâllâđ kárduđ +• máttááttâllâđ tubdâđ ellei luodâid já pivdovuovijd pivdočeepi jođettâsâst +• nuurrâđ čohčuv muorjijd +Eennâmtuálu: +• uápásmuđ kuusâi já saavzâi tipšomân viärdádâlmáin šiiveet- já savzâtáálust +• uápásmuđ šaddovuorkkimpargoid, kalveđ potásijd já eres šaddoid +Purrâmâškulttuur: +• orniđ merikoskâsijd säämi purrâmâšpeeivijd já liäibumpeeivijd ärbivyevi mättee jođettâsâst +• mälistiđ piäiválávt +• suovâstiđ kyele já poccuupiärgu, salttiđ piärgu, kyele +• máttááttâllâđ muorjij vuárkkum já nuurrâđ purâttettee luándu šaddoid; puurrâmrääsi, sälttisyeini +• uápásmuđ sämmilij ärbivuáválijd talhâsšaddoid já toi kevttimân +Visteh: +• huksiđ sämmilij ärbivuáválijd viistijd já rakânâsâid (om. +uccâmaalliš): láávu, peljikuáti, lavŋekuáti, +sierâlágán ääitih +• ceggiđ láávu já máttááttâllâđ toos kullee vuovijd; aarrânkeđgij já tuorgâi viežžâm, láávu sierânâs +uásih, purâdem +Säämi tyejiärbivyehi lii uáli riges já ellee uási sämikulttuur. +Tyejeh láá anokäävnih já toi rähtim +vuáđuduvá ärbivuáválâš tietimân. +Säämi tuáiján kuleh el. +muorâ-, čuárvi- já nähkityejeh sehe +kässeekeđgi- já tanesraŋgâhervim, čyeldim já paajâpihtâsij kuárrum já hervim párgálduvâiguin já +padijguin. +Suomâ sämmilijn láá vittâ sämimááccuh váldumaali: Tiänu, Iänuduv-Kuovdâkiäinu, Vuáču sehe +anarâš já nuorttâlâš mááccuh. +Maccuhij maalih já hervim čuávuh kielâraajijd. +Máccuhij +ovtâskâssajeh pyehtih muttuustâllâđ meiddei suuvâi já perrui mield. +Nuorttâlâšmááccuh spiekâst +enâmustáá eres sämimáccuhijn já sulâstit kärjillâš aalmugmááccuh. +Sämmiláid mááccuh lii uási +säämi identiteet. +Säämi kulttuurist aalmugtaaidâ já ton estetiik lii iäruthánnáá uási jyehipiäiválâš +eellim já tast lii merhâšittee siärvuslâš merhâšume. +Máccuhij, kaperij, vuoddui hervâttâsâi häämih +já iivneh almotteh kulluumist monnii suuhân tâi stuárráb kuávlulâš siärvusân já toh nanodeh +oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo. +Kieđâiguin porgâmáin páárnáš uáppá anneeđ áárvust kieđâ tááiđuid +argâeellim ávhálâš táiđun. +Keevâtlâš ovdâmeerhah tyejiärbivyevist aar��hšoddâdmist: +• kuárruđ nukkeid säämi pihtâsijd +• povdiđ tyejimätteid uápistiđ sämimááccuh já toos kullee pihtâsij kevttimist +• uápásmuđ jieškote-uv sämmilâšjuávhui máccuháid, pihtâsáid já kaperáid +• porgâđ kässeekeđgipargoid +• kárttudiđ ulo, panneeđ snäldein, kođđeeđ ráánu +• porgâđ ulloläigipargoid (tiepih, paadij ponnoom/pärgildem, njuškottâh, vaacah) +• naveldiđ poccuutyeljist šišne, porgâđ šišne- já čevđipargoid +• tuoijuđ muorâst já poccuutäävtist jieškote-uvlágánijd tiiŋgâid +• njuovvâđ, neskiđ já salttiđ kamâsijd, čuoppâđ já meidiđ kamuvsuoinijd +• kuškiđ kiđđuv puško čuomâid já tuoijuđ tain tuojijd já kyele taavtijn čiiŋâid +Sämisiärvusist lii historjallávt lamaš nisonijn täsiárvusâš sajattâh almaiguin, moos lii kuullâm +aainâs-uv roolij, pargoi já eellimpirrâs symmetrisâšvuotâ moh tievâsmiteh nubijdis. +Aarâhšoddâdem vuáváámist já olášutmist huolâttuvvoo suhâpeelij koskâsâš täsiáárvu olášutmist +nuuvt, et páárnáš puáhtá ovdediđ jieijâs suhâpeliroolivuárdámušâi raijiittâsâittáá. +Oppâmist já +identiteet naanoodmist váldojeh vuotân nieidâi já kaandâi jieijâs toimâmvyevih. +Kaandah pyehtih +tubdâđ luándust toimâm jiärmálubbon ko siste porgâm. +Nieidah láá távjá aktiivluboh siste. +Aarâhšoddâdmist puáhtá ávhástâllâđ luándoin nanodiđ kaandâi jiešluáttámuš meiddei sijjân omâsub +pirrâsist. +Siämmáá náálá puáhtá kevttiđ ävkkin nieidâi aktiivlâšvuođâ siste nanodiđ sii jieš- +toimâlâšvuođâ ovdâmerkkân luándust24. +Säämi uáinu mield kuáhtulâšvuotâ lii olmožin eellim. +Kuáhtulâšvuotâ já vuoigâlâšvuotâ taheh +olmoošvuođâ vuáđu. +Vâi olmooš oláččij šiev eellimhaaldâšmân viggá sun meritiätulávt eelliđ +sivâdávt já kuáhtulávt25. +Olmoošvuotân kulá meiddei soovâdvuotâ já nahcâ piergiittâllâđ jieškote- +uvlágánij ulmuiguin já luándoin26. +Aarâhšoddâdmist täsiáárvu já olmoošvuođâ puáhtá ovdediđ +sierâlágán ustev -savâstâlmijguin já roolisierâdmijguin, main puáhtá hárjuttâllâđ jieijâs tobdoi, +jurdui já vuáttámušâi oovdân pyehtim. +Maaŋgâkulttuurlâš siärvusist máttá olmooš toimâđ noormâi mield, moh láá kiävtust já vuáháduvá +toid moonâthánnáá persovnlâš jiešvuođâidis já kulttuuris. +Sämmiláid lii luándulâš uuccâđ +vuáttámušâid eres kulttuurijn, uuccâđ ohtâvuođâid iäroid já heiviittiđ oohtân kulttuurlâš +ruossâlâsvuođâid eellimhaldâšem já piergim pyereedmân. +Šiev täiđimnahcâ meeccist jođedijn, +savâstâlmijn já juurdâšmist ovdedeh meid šiev eellimhaldâšem. +Párnáin savâstâldijn väldih vuotân +olesváldálávt puoh áášán vaikutteijee tahheid, mut iä čájádiđ uálgiaššijd27. +Sosiaallâš huámášemnahcâ já nube ulmuu vuotânväldim láá teháliih šoddâmist sosiaallâšvuotân. +Hyelkkikoskâvuođâi tiäduttem já párnáá fáárun väldim jyehilágán puđâldâssáid ovdedeh párnáá +sosiaallâšvuođâ. +Sämmiliih äässih neelji riijkâst já eellih maaŋgâi kulttuurij vaikuttâsâi vuálásâžžân. +Taat váátá +ulmust puorijd maaŋgâkulttuurlâš jiešnaalijd já maaŋgâ eennâm aalmuglâštááiđui mättim. +Sämmiliih viggeh šoddâdmáin ovdediđ täid jiešvuođâid. +Maaŋgâkulttuurlâššoddâdem tuálá siste positiivlâš já aktiivlâs kulttuurij koskâsâš vuáruvaikuttâs, +ereslágánvuođâ kunnijâttem sehe tagarij tááiđui já tiäđui oppâm, moh láá iähtun maaŋgâkulttuurlâš +ohtsâškoddeest miänástumân. +Aarâhšoddâdmist kalga leđe párnáást máhđulâšvuotâ ovdediđ jieijâs +kulttuurlâš tiäđulâšvuođâ já ereslágánvuođâi ohtâvuođâi iberdem. +Šiev aicâdemnahcâ iššeed +huámášiđ ucemusâid-uv kulttuuriäruid já noonâ kulttuuribárdâssáin olmooš pasta jieškote-uvlágán +tilálâšvuođâin heiviittiđ tooimâs kulttuurtuávážis vuáđuld. +Párnáá šoddâdmân uásálisteeh kolgâččii tiäđulávt stivriđ párnáá kulttuurlâš tiäđulâšvuođâ. +olmooš iälá maaŋgâkulttuurlâš pirrâsist kuáhtáá sun piäiválávt nube kulttuur almonijd já iäruid. +Vâi +olmooš puáhtá haldâšiđ elimis lááčá sun ohtâvuođâid kulttuurlâš iärui kooskân já kiävttá iäruid +pyerrin eellimhaaldâšmist. +Kulttuurlâš tiäđulâšvuođáin puáhtá olmooš iberdiđ ereslágánvuođâi +ohtâvuođâid. +Maaŋgâkulttuurlâšvuođâ siäilum iähtun lii, et kulttuurij ereslágánvuođâi kooskâst lii +24 Balto 2008:84, čujottum kirjeest Baer 2007. +positiivlâš ohtâvuotâ. +Kulttuurlâš iärui tiäduttem toovvât tom, et olmooš karva nube kulttuurist +puáttee aašijd ko nabda taid lemin varâlâžžân jieijâs kulttuurân. +Taat tuálá ovdâjurdemijd já taha +máhđulâžžân kulttuurlâš olgoštem. +Tuše soováášvuotân viggee maaŋgâkulttuurlâšvuotâ ij täähid +kulttuurlâš ige ohtâgâsâi koskâsâs täsiáárvu. +Luándulâš maaŋgâkulttuurlâšvuotâ vuáđuduvá +ohtsâšovdâsvástádâslâšvuotân, mast eres ohtâgâsah já kulttuureh láá täsiárvusiih28. +Keevâtlâš ovdâmeerhah maaŋgâkulttuurlâšvuođâ áárvustanemân já kulttuuribárdâs oovdedmân +aarâhšoddâdmist: +• muštâliđ páárnážân maaŋgâivnáás já -siskáldâslâš mainâsijd +• lääččiđ tilálâšvuođâid, main páárnáš piäsá árvuštâllâđ kulttuurlâš iärui koskâsijd ohtâvuođâid (ij +iäruid) já savâstâllâđ tain +• lääččiđ tilálâšvuođâid, main páárnáš suogârdâl jieijâs kulttuurlâš vuáttámušâid +• ovdediđ párnáá aicâdem- já árvuštâllâmnaavcâ orniimáin ohtsijd tilálâšvuođâid já tábáhtusâid eres +kulttuur ovdâsteijeiguin +Säämi musikist lii tehálâš kulttuurlâš já siärvuslâš merhâšume. +Lyeti, juáigus, leu'dd, livđe tâi +nuorttâsämmilâš čiärrumärbivyehi puáhtá leđe ulmuu tobdomerkkâ, syelimâs mainâsij muštâleijee, +ohtâvuođâ huksejeijee, hávskuuttellee, rähisvuođâ tubdâsteijee, pilkkedeijee, luándu já ellei +kovvejeijee, párnái šoddâdeijee tâi riäidu nube ulmuu muštemân já muurâštmân. +Säämi muusik +ärbivuáválâš häämist lii lappuuškuotmin já ton oovdânpyehtim já hárjuttem lii kiäppánâm. +Ärbivuáválâš muusik paaldân lii puáttám iäláskâm ärbivyehimuusik uđđâ häämist. +Ärbivuáválâš +muusik lii ain-uv sämmiláid tehálâš identiteet symbool já oohtân čuákkejeijee vyeimi. +Ärbivyehimuusik iäláskitmân lii tehálâš, et aarâhšoddâdmist párnáást lii máhđulâšvuotâ kuullâđ já +teivâdiđ muusik mätteid. +Katriltanssâ lii puáttám Ruošâ kulttuurpirrâduvâi pehti nuorttâsämmiláid. +Nuorttâsämmilâš +katriltanssâ lii neelji paarâ tanssâ, moos kuleh nelji almaa já nelji nissoon. +Tanssâ lii paarâi +koskâsâs savâstâllâm, mon miäđušt haidarmuusik tâi leu'dd. +Säämi muštâlemärbivuáhán kulá luándulávt kielâlâš olgospyehtim riggodâh, saanij valje já +olgospyehtimij maaŋgâhámásâšvuotâ. +Säämi muštâlus lii távjá uási maidnii muštoid, muštâččem +mastnii tuođâlâš tábáhtusâst tâi nube mainâsist. +Muštâlusah já mainâseh lohtâseh távjá soojijd, +tábáhtussáid, ulmuid, pennuid, poccuid, jieškote-uvlágán pargoid já luándualmonáid. +- já muštâlemärbivyevi pehti finnee páárnáš tiäđu säämi eellimvuáhán já kulttuurân kullee aašijn. +Kovetaaidâ lii ohtâ olgosadelemhäämi, mii oovded párnáá mielâkuvviittâs já ruokkâdvuođâ +jiešolgosaddelmist. +Taaidâšoddâdem viggâmužžân lii párnáá persovnlâšvuođâ maaŋgâpiälásii +oovdedmân. +Párnáiguin kolgâččij kevttiđ nuuvt ennuv rijjâ koválâš olgosadelem, ko máhđulâš. +Ivnijd já haamijd uápásmem konkreetlâš tiiŋgâi pehti lii jo aarâh muddoost jiärmálâš. +Taiduu +vuovijguin puáhtá sämmilâšvuođâ kieđâvuššâđ maaŋgâpiälásávt. +Uccâ párnáiguin lii tehálumos +vuáttámušlâšvuotâ já aašij kieđâvuššâm kuuvij já porgâmij pehti. +Säämi sänikevttim ärbivyehi lii nanos. +Párnáimainâs- já mainâsärbivyehi sirdâšuvá iänááš +párnáikirjálâšvuođâst. +Maaŋgâ säämi párnáikirje vuáđđun lii ohtâvuotâ argâmaailm já uáinimettum +maailman kooskâst. +Kiirjijn luptân uáinusân sämikielâ riggodâh, mii lii tehálâš ubâ +kulttuurärbivyevi ibbeerdmân29. +Keevâtlâš ovdâmeerhah ärbivuáválâš tiäđu sirdemist, taaidâlâš vuáttámušâi já esteetlâš fiätu +naanoodmist aarâhšoddâdmist: +• porgâđ mainâsijn, muštâlusâin já iärvádâsâin uási piäiválâš tooimâid +• toollâđ merikoskâsijd "mainâspeeivijd" elilâm ulmuiguin +• keččâđ elilâm ulmuiguin puáris kuuvijd já "muštâččiđ" tábáhtusâid +• kuldâliđ já máttááttâllâđ páihálâš ärbivyehimuusik muusikmätteiguin +• uápásmuđ eres kuávlui muusikärbivuáhán +• rähtiđ jieijâs ohtâduvâst juáigus/leu'dd/livđe, hárjuttâllâđ jienâ kevttim já lávdástâllâm +• sierâdiđ säämi sierâdmijd, laavlâsierâdmijd, rähtiđ säämi sierâid +• uápásmuđ taiduu vuovijguin säämi ivnijd, máccuháid, luándun jieškote-uv iveaigijnis +• rähtiđ ohtâdâhân uđđâsistkevttimmateriaalijn monni kove (loostâin čuopâdum kuuvijd, pááppár, iivnij +kevttim) +• tuoijuđ taaidâtuojijd (mielâkuvviittâs kevttim, uđđâ idea keksim) +• čaittâliđ monnii säämi mainâs, keččâđ säämi elleekuuvijd +• uápásmuđ säämi tivttáid já kirjálâšvuotân, nuurrâđ ärbivyehitiäđu el. +sahhiittâlmáin +• povdiđ páihálijd sämitaaidârijd kolliistâllâđ, kolliistâllâđ taaidâ- já kulttuurtábáhtusâin +• uápásmuđ sämitaidui já symbooláid: +Nils-Aslak Valkeapää: iivnij kevttim, symboliik +Kerttu Vuolab: čuopâdemtekniikah, kollaašeh +Merja Aletta Ranttila: Prinseskoveh +Brita Marakatt-Labba: čäällimtekniik, mainâseh +• orniđ sämipárnái ohtsijd ihásâš tábáhtusâid +Oppâm ilo šadda torvolâš já movtijdittee pirrâduvâst, mast páárnáš uážžu máhđulâšvuođâ jiečânâs, +jieštoimâlâš tutkâmân já porgâmân. +Juáháš páárnáš lii persovnlâš uáppee. +Vâi jyehi páárnáš +puávtáččij kavnâđ jieijâs vyevi já tađe mield ilo oppâđ, piäijoo tiäddu aarâhšoddâdmist +maaŋgâpiälásâšvuotân meiddei oppâm háárán. +Aarâhšoddâdem pedagogâlâš hástusin lii adeliđ +páárnážân jiärmálijd já maaŋgâpiälásijd oppâmvuáttámušâid kielâ já kulttuur háárán nuuvt, et +páárnáš tobdá taid tivrâsin já tuástá meid irâttiđ já feiliđ30. +Šoddâdemtooimâst párnáá aicâdem- já jiešárvuštâllâmnahcâ ovdeduvvoo maaŋgâpiälásávt. +Páárnážân iä njuolgist muštâl, maht monnii ääši kolgâččij porgâđ pic stivrejeh párnáá pyerrin +huámášum toimâmvuáhán addelmáin sunjin oonâid. +Ulmen lii, et páárnáš jieš kihtâluvvoo +árvuštâllâđ jieijâs pargo puáttus já mättim tääsi nuuvt tuođâlávt ko máhđulâš. +Ovdánâm +árvuštâllâmnahcâ iššeed párnáá čuolmâtilálâšvuođâin31. +Párnáá vijđessuárgásâšvuođâ já maaŋgâpiälásâšvuođâ oovdedmân máttááttuvvojeh ääših +ubâlâšvuottân já viggâmuš lii pyehtiđ uáinusân puoh toos kullee ohtâvuođâid. +Šoddâdem lii +tiäđulâš, ij satummild tábáhtuvvee. +Uđđâ äšši čannoo vuáttámušâi pehti ovdeláá oppum aššijd. +Párnáá kalga finniđ jieš huámášiđ moos mii-uv äšši čoonnâs já ton vuáđuld talle hämmee +ubâlâšvuođâid. +Veikkâ stivrim ij lah meendugin vuáđulâš, párnáá torvolâšvuođâtobdo ij huánnán. +Párnáást lii ovttuu torvon kiinii olmooš, kiäst puáhtá koijâdiđ, jis jieš ij lah peessâm tuđâttettee +puátusân tâi lii jieijâs árvuštâllâmpuátusist epivises. +Säämi sierâdmeh vuáđuduveh iänááš luándun já iäláttâssáid. +Luándust finnee ideaid, movtijdittem +já amnâsijd sieráid. +Sierâdmeh heiviittuvvojeh iveaigijd já távjá toh spejâlisteh-uv rävisulmui +paargon kullee tooimâid. +Sierâdem lii kreatiivlâšvuođâ vuáđu. +Lihâdem lii páárnážân luándulâš vyehi uápásmuđ olssis, eres ulmuid já pirrâsân. +Šoddâmpiirâs já +piäiválâš tooimah kolgâččii adeliđ páárnážân máhđulâšvuotâ maaŋgâpiälásâš luándust liihâdmân. +Lihâdem naanood párnáá tiäđulâšvuođâ alnestis já oppâmist tarbâšum tááiđuid32. +Páárnáš taarbâš +piäiválávt ucemustáá kyehti tiijme virkkuus lihâdem. +Motoriseh vuáđutááiđuh láá väzzim, kaččâm, +njuškim, leggistem, kiddâväldim, čiehčâm sehe časkem. +Lihâdem- já sierâdemtilálâšvuođâin piäsá +páárnáš luándulávt hárjuttâllâđ sosiaallâš tááiđuid. +Jieijâs rummâš hammim taha vuáđu +rummâškove já mietimilâlâš ovdánem uáinun alnestis33. +Keevâtlâš ovdâmeerhah säämi sierâdmijn: +• kumppi- já puásuisierâdmeh, kuobžâpivdosierâdmeh +• suoppâin- já pygálussierâdmeh +• koldemsierâdmeh +• ellei luodâi tubdâmsierâdmeh, riävskásierâdmeh +• piäiváš- já šoŋŋâsierâdmeh +Aarâhšoddâdem aargâst tipšo, šoddâdem já oppâm ij pyevti sierriđ nubijnis, pic toh teddâšuveh +párnáá táárbui mield. +Aarâhšoddâdmist peivi lii tilálâšvuođâid tievâ, main páárnáš uáppá tooimâ +pehti. +Piäiválâš aargâ pargoin páárnáš uáppá ovdâsvástádâsvuotân já ulmemiäldásâšvuotân. +Nuuvt +tipšo, šoddâdem ko oppâm-uv ulmen lii išediđ párnáá porgâđ já jurdâččiđ jieš sehe väldiđ +Iärásij kunnijâttem já vuotânväldim sehe sosiaallâš tááiđuh já sierâdem láá +kuávdášlâš saajeest aarâhšoddâdmist. +Páárnáš uáppá heiviittâllâđ, jyehiđ já toimâđ oovtâst. +Rääjih +suáppojeh +oovtâst +ubâ +šoddâdemsiärvus +kooskâ. +Ruossâlâstilálâšvuođah +stivrejuvvojeh +savâstâlmáin párnái já rávisulmui kooskâ sovâdávt. +Oovtâst toimâm lii ilo páárnážân já luhostume vuáttámušâid lii máhđulâš finniđ sierâdemen já uđđâ +aašij oppâm pehti. +Páárnážân jiešvuođâlâš toimâmvyevih láá sierâdem, lihâdem, taaidâlâš vyettim já tutkâm, moi pehti +páárnáš puáhtá nanodiđ pyereestvajemis já ibárdâs alnestis. +Párnáá jiešvuođâlâš toimâmvyevih +váldojeh vuotân piäiválâš tooimâin. +Piäiválâš tooimâin olášittojeh taam vuáváámist mainâšum +kulttuursiskáldâsah já áárvuh nuuvt, et páárnáš puáhtá tubdâđ jieijâs kielâ já kulttuur luándulâžžân +uássin jieijâs eellim. +Piäiválâš tooimâid olášittijn kiävttojeh iššeen sämisiärvus tiäđuh já tááiđuh. +Purâdem lii uási párnái vuáđutipšo, šoddâdem já máttááttâs. +Páárnáš movtijdittoo uápásmuđ uđđâ +purrâmâšamnâsáid já smakkiđ jieškote-uvlágánijd purrâmâšâid. +Purâdem lii sosiaallâš tááiđui +hárjuttâllâm, mast páárnáš uáppá puorijd lattimvuovijd, eres ulmui vuotân väldim já anneeđ áárvust +purrâmâš. +Páárnáš movtijdittoo jieštoimâlâš purâmân huáputtis, torvolâš já máttááttâlmân +mietimielâlâš +Purrâmâšvaljiimeh, +purâdemtilálâšvuotâ, +purrâmâšsaavah +munejurdâččemvyevih stivrejeh párnái purrâmâšhárjánmij ovdánem. +Sierâdemavveest lii tehálâš +purrâmâšváálju maaŋgâpiälásâšvuotâ, šadoi, heđâlmij já muorjij valjaas kevttim, timmâ vuojah +raavâdvuoijân, +vuojâttis +mielkki, +koskâpitái +kvaliteet, +juhâmušâi +jiärmáás +valjim +snuotârdâllâmuđhij velttim34. +Párnáá šoddâmpiirâs kalga leđe fyysilâš, psyykkilâš já sosiaallâš tahhei peeleest taggaar, et tot +oovded párnáá pyereestvaijeem, tiervâsvuođâ, šoddâm, ovdánem já oppâm. +Eromâš huámášume +kiddejuvvoo ohtâduv šlamâtáásán. +Liävuttisvuotâ, šlaamâ já liijkás ennuv sosiaallâš ohtâvuođah +loptejeh párnáá stressiherkkivuođâ liijgás ollâgân, mii uásild puáhtá vaikuttiđ párnáá fiätulâš já +kielâlâš ovdánmân, muušton, uáinun alnestis sehe sosiaallâš táiđoid35. +Šoddâmpirrâsist kiddejuvvoo huámášume torvolâšvuođâ já pääihinálásâšvuođâ lasseen toimâviistij +toimâmvuotân, luándualdavuotân já toos, maht toh adeleh máhđulâšvuođâ säämi ärbivyevi sirdâšem +luándulávt. +Toimâviistijn lii máhđulâšvuotâ meid jieškote-uvlágánij säämi tuojij tuoijuunân. +Toimâviistij aldasijn lii máhđulâšvuotâ láávu já eres sämmilij ärbivuáválij šiljorakânâsâi ceggiimân. +Rievdâdmáin šiljopirrâs sämišiljopirrâsin puáhtá uásild nanodiđ párnáá kulttuuridentiteet já lääččiđ +maaŋgâpiälásubboid kielâkevttimmáhđulâšvuođâid. +SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEM VUÁVÁM, OLÁŠUTTEM, STIVRIM JÁ +Aarâhšoddâdemohtâduvâin ráhtoo ohtâdâhkuáhtásâš toimâvuávám, mii vuáđuduvá säämi +aarâhšoddâdemvuáváámân já säämi iveaigijd. +Vuávám ruŋgon láá sämmilij käävci iveäigid, moh +kovvejeh sämmilij maailmkove. +Säämi maailmkove hámášuvá já iälá argâpeeivi pargoi siste36. +Sämmilij käävci iheäigid láá tälvi, kiđđâtälvi, kiđđâ, kiđđâkeesi, keesi, čohčâkeesi, čohčâ já +čohčâtälvi. +Páárnážân ráhtoo persovnlâš aarâhšoddâdemvuávám (aavu) ovtâspargoost párnáá vaanhimijguin tâi +iärásij párnáá huolâttâsâst västideijee ulmuiguin. +Aavu ulmen lii párnáá ohtâgâslâš já vaanhimij +uáinui vuotânväldim tooimâ orniimist el. +párnáá vuáttámušah, táárbuh já puátteevuođâ uáinuh, +párnáá mielâkiddiivâšvuođâ čuásáttuvah, nanoduvah já párnáá ohtâgâslâš torjuu já stivrim táárbuh. +Aarâhšoddâdemvuáváámist suáppoo vaanhimijguin ovtâspargo toimâmvuovijn. +Páárnáš jieš puáhtá +meiddei uásálistiđ aarâhšoddâdemvuávám rähtimân já árvuštâlmân vaanhimij já pargojuávhu +oovtâst sooppâm vuovvijn37. +Aarâhšoddâdemohtâduvâin +uárnejeh +merikoskâsijd +vuávámčuákkimijd +perruiguin. +Ohtâdâhkuáhtásâš tooimâ vuáváámist já olášutmist kevttih vijđásubbooht iššeen ubâ sämisiärvus. +Aarâhšoddâdemtooimâ vuáváámist pargeh ovtâspargo meid jieškote-uv sämiohtâduvâi kooskâ sehe +jieijâs kieldâst já ubâ sämikuávlust. +Ulmen lii lääččiđ pissoo viärmáduv sämikuávlun, mii jieijâs +uásild +puáhtá +torjuu +paargon +lasseet +aarâhšoddâdemtooimâ +siskáldâs +ovdedemmáhđulâšvuođâid. +Ohtâdâhkuáhtásâš toimâvuávám tuálá siste el. +čuávvoo aašijd: +almolâš ulmeh +šoddâmpirrâs kuvvim +sämikielâ oppâm ulmeh já riäiduh +35 Keltikangas-Järvinen 2009. +36 Helander 2000:172, čujottum kirjeest Magga 2004:20 +kulttuuráárvui olášuttem keevâtlâš toimân ihejuurrâm mield +ovtâspargo vaanhimijguin, suvváin já eres pelijguin +tooimâ árvuštâllâm já kuávdášlâš ovdedemčuásáttuvah +Párnái peivitipšo lii vuáđupalvâlus, mon ornim lii kieldâ kenigâsvuotâ já mon ruttâdem tábáhtuvá +iänááš ohtsâškode vaarijn. +Ohtsâškode pargon lii tähidiđ kvaliteetlávt šiev peivitipšo finnimvuođâ +nuuvt, et puohâin párnáin lii máhđulâšvuotâ uásálistiđ palvâlussáid peerusthánnáá perruu +sosioekonomâlâš tâi eres ohtsâškodálâš sajattuvâst tâi aassâmsaajeest. +Palvâlusah kalgeh leđe +maaŋgâpiälásiih já sierânâs palvâlushaamij täsipiälásâš oovdedmist kalga huolâttiđ38. +vuáđupalvâlusâi pyevtitmist västideh vuosâsajasávt sämikuávlu kieldah. +Eenikielâlâš palvâlusâi +pyevtittem lii kuittâg lahâaasâtmist miäruštâllum puohâi Suomâ kieldâi vuáđupargon. +Meid seervih +láá uásálistám merhâšittee vuovvijn sämikielâlâš palvâlusâi pyevtitmân. +Sämikuávlust uárnejuvvoo säämi peivitipšo já kielâpiervâltoimâ iänááš juávkkupeerâpeivitipšon. +Tuše Ucjuv kieldâst tuáimá tavesämmilâš peivikiäčču. +Juávkkupeerâpeivitipšohäämi lii teddâšum +válduášálâš toimâmháámán mii vuáđuduvá kuhes koskáid já škuávlejum pargojuávhu finnimvuotân. +Meid sämikielâlâš peivitipšo táárbu molsâšuddâm já uceh páárnášmereh sijdâimield láá vaikuttâm +juávkkupeerâpeivitipšohäämi lassaanmân. +Pääihist tábáhtuvvee säämi peerâpeivitipšo ij lah +sämikuávlu kieldâin finniimist. +Sämikuávlust láá Roovvâdmáánu 2009 tiäđui mield sämikielâlâš aarâhšoddâdempalvâlusâi +pirrâduvâst ohtsis 104 párnážid, main sämikielâlâš peivitipšoost 71 párnážid já kielâpiervâltooimâst +33 párnážid. +Sämikielâlâš peivitipšo párnái meeri lii majemuu 5 ive ääigi lasanâm Aanaar já Ucjuv +kieldâin já kiäppánâm Iänuduv kieldâst. +Sämikuávlu ulguubeln sämikielâlâš olespiäiválâš peivitipšo +lii finniimist Ruávinjaargâst, mast láá 7 párnážid. +Oulust tuáimá sämikielâlâš aarâhšoddâdemkerho, +mast láá mieldi 5 párnáá. +Sämikielâlâš peivitipšo já kielâpiervâltoimâ kuleh sämikuávlu kieldâin sosiaaltooimâ tâi +čuovviittâstooimâ haldâttâs vuálásâžân. +Säämi aarâhšoddâdem stivrim tábáhtuvá Suomâst iänááš +suomâkielân, +kieldâst +tuáimá +aarâhšoddâdemstivrejeijee. +Aarâhšoddâdemstivriimist västideijee pargojuávkku visásmit, et sämmilij aarâhšoddâdemohtâduvâi +toimâ tuárju sämipárnáá jieijâs kielâ já kulttuur paijeentoollâm já ovdedem. +Aarâhšoddâdmist +västideijee pargojuávhust kolgâččij leđe kelijdeijee sämikielâ já kulttuur tubdâm sehe tiätu +maaŋgâkielâlâššoddâdmist. +Säämi aarâhšoddâdem stivriimist pargoo ovtâspargo Sämitiggijn. +Aarâhšoddâdempalvâlusâi árvuštâllâm olášittoo oovtâst párnáin já suu vaanhimijguin, suvváin, +pargojuávhoin já ovtâspargopelijguin. +Šoddâdem lii čonâsâm kulttuur já ohtsâškode nubástusân. +Toimâpirrâs nubástusah vaikutteh aarâhšoddâdemtooimâ olášuttem juátkojeijee árvuštâlmân, ton +miäldásâš tooimâ oovdedmân, uulmij aasâtmân já olášutmân39. +Aarâhšoddâdem siskáldâs +árvuštâllâm iššijn ovdeduvvoo aarâhšoddâdem aargâ tooimâ nuuvt, et aarâhšoddâdem puávtáččij +västidiđ jyehi párnáá tárboid já aarâhšoddâdem ohtân palvâlushäämmin perrui tárboid nuuvt +pyereest ko máhđulâš. +Árvuštâllâm olášuttem uásild kolgâččij ohtâdâhkuáhtásâš vuáváámist miäruštâllâđ maht tiäđu kalga +nuurrâđ, kiäh árvušteleh, kuás já maht. +Tooimâ árvuštâlmân kulá meiddei párnáá aicâdem já suu +aargâ uáinojeijen toohâm kirjiimáin páárnážân kullee huámášuumijd. +Aicâdem iššeed šoddâdeijee +huámášiđ párnáá ovdánem muddoid já ohtâgâslâš jiešnaalijd. +Tilálâšvuođâin, main šoddâdeijest +paijaan huolâ párnáást, lii eromâš tehálâš orostiđ aicâdiđ párnáá tooimâ já tast tábáhtum +nubástusâid. +Piäiválâš aicâdem addel mávsulâš tiäđu vaanhimáid. +Aicâdem já dokumentistem láá +meiddei šiev riäiduh párnáá uásálâšvuođâ oovdedmist. +Šoddâdeijee aaicâd meid párnái +mielâkiddiivâšvuođâ čuásáttuvâid vâi puávtáččij vuáváđ tooimâs páárnášvuálgulubbon kyeđimáin +saje párnáá jieijâs iävtuttâssáid. +Párnáá, vaanhimij já suuvâ adelem macâttâs iššeed pargojuávhu +tiäđuštiđ mast lii luhostum já mast lii ovdedem tárbu. +Árvuštâllâm tuálá siste el. +párnáá ohtâgâslâš já kielâlâš ovdánem árvuštâllâm +árvuštâllâm tast, maht säämi kulttuuráárvuh olášuveh keevâtlâš toimân +aarâhšoddâdem, vaanhimij já suuvâ šoddâdemovtâspargo árvuštâllâm +árvuštâllâm tast, maht tooimâ organisistem já ornim tuárjuh párnáá olesváldálâš +pyereestvaijeem. +Pargojuávhu árvuštâllâm riäidun láá aicâdem, dokumentistem, jieijâs pargo árvuštâllâm, +ovdedemsavâstâlmeh ovdâulmuin, ohtâdâhkuáhtásiih pargosaječuákkimeh já ubâ kieldâ säämi +aarâhšoddâdem pargočuákkimeh. +Säämi aarâhšoddâdemvuávám siskáldâsâst já toimâmvuođâst čuákkejuvvojeh vuávám vuáđđun +macâttâsah +Tave-Suomâ +sosiaalsyergi +mättimkuávdáá +ovdedempargoost acâttâs pehti finnejum tiäđoin puáhtá ávhástâllâđ. +Peivitipšo torvolâšvuođâvuáváámân kuleh nuuvt pargei ko párnáid-uv kyeskee lahâaasâtlâš já eres +torvolâšvuođâ já tiervâsvuođâ kyeskee vuáváámeh. +Peivitipšolaahâ kenigit toimâohtâduv huolâttiđ +peivitipšo torvolii orniimist. +Peivitipšo torvâlâšvuođâvuávám lii piäluštâsvuáváámist vijđásub olestorvolâšvuođâ pyereedmân já +tolâmân sihtejeijee äššikirje. +Torvâlâšvuođâvuáváámist lii meeri árvuštâllâđ tooimâ äštee vaarâid já +čielgiđ tooimâ riiskâid väldimáin vuotân peivitipšo asâttellee laavâi kuávdášlâš vátámâšâid, +toimâohtâduv pargosuojâlem toimâohjelm sehe pargotiervâsvuođâhuolâttâs pargosaječielgiittâsâid. +Tarkkuustâllâm pirrâdâhân kuleh el. +toimâohtâduv pargojuávkku, tipšo párnááh, toimâohtâduvâst +kolliistellee ulmuuh, toimâohtâduv ��iljo já visteh sehe toimâriäiduh já aldaipiirâs40. +Säämi aarâhšoddâdemohtâduvâin olášittum kulttuurân kullee maaŋgâpiälásâš toimâ párnáiguin el. +tulâstâllâm, sierâlágán tábáhtussáid já mađhijd uásálistem váátá muneorniistâlmijd, ovtâspargo já +torvolâšvuođâaašijd vuotânväldee vuávám sehe tuárvi pargojuávkkuresurssijd. +Maađhijd puáhtá +orniđ ovtâspargoost párnáin perruin, suvváin já reesuurspargojuávhoin, mut meiddei täin +tilálâšvuođâin +kalga +tooimâst +västideijee +pargojuávkku +čielgiđ +ovdâsvástádâs- +torvolâšvuođâkoččâmâšâid vaanhimijguin muuneeld. +Aarâhšoddâdemohtâduvâin ráhtojeh párnái +jođettemravvuuh sehe suáppojeh táárbu mield oovtâst párnái vaanhimijguin kirjálávt párnái +uásálistmist el. +moottorkiälkká-, kärbis- ye. +mađhijd já tain vaattum torvopiergâsijn (torvokapereh, +kááijumliivih). +Jyehi párnáá šoddâm, ovdánem já oppâm lii ohtâgâslâš. +Páárnáš puáhtá tarbâšiđ torjuu fyysilâš, +tiäđulâš, táiđulâš, tobdoeellim tâi sosiaallâš ovdánmis uásisuorgijn. +Torjuu tárbu puáhtá šoddâđ +talle, ko párnáá šoddâmtileh aštâšuveh tâi toh iä turvii suu tiervâsvuođâ já ovdánem41. +Eromâšávt +aarâhšoddâdem já ravviittâh kolgâv toimâđ čovgâ ovtâspargoost párnái oppâmvädisvuođâi já arâhis +torjuu táárbu tubdâmist. +Ko vaanhimeh tâi aarâhšoddâdempargojuávkku äiccih párnáá ovdánmist ájánem tâi spiekâstem, +kalga savâstâllâđ oovtâst, mii párnáá ovdánmist lii ohtâgâslâš tâi persovnlâšvuođâ jiešnaalijd já +mast lii torjuu tárbu. +Tooimâ vuolgâsajeh láá párnáá ohtâgâslâšvuođâ vuotânväldim já jieštobdo +nanodem. +Ávusvuotâ já luáttámušlâš tile párnáá vaanhimij já pargojuávhu kooskâst lääččih vuáđu +tuáimee ovtâspaargon párnáá pyerrin. +Táárbu mield puáhtá árvuštâllâm toorjân haahâđ äššitobdee +ciälkkámuš vaanhimijguin sooppum vuovvijn. +Tárbulijd toorjâtooimâid puáhtá algâttiđ tállán ko +torjuu tárbu lii aiccum. +Ovdâmáttááttâs lii uási aarâhšoddâdem. +Kieldâst lii laahân vuáđuduvvee kenigâsvuotâ orniđ +ovdâmáttááttâs. +Ovdâmáttááttâs puáhtá orniđ jo-uv peivitipšoost tâi škoovlâst. +Talle ko +ovdâmáttááttâs uárnejuvvoo peivitipšosaajeest, ovdâmáttááttâsân heiviittuvvoo tievâsmittee uássin +meiddei peivitipšo lahâasâttâs. +ovdâmáttááttâs +uárnejuvvoo +vuáđumáttááttâs +ohtâvuođâst. +olášittoo +vuáđumáttáátâslaavâ +máttááttâsvuávám +vuáđustâsah +stivrejeh +väldikodálávt +siskáldâs, +kvaliteet +páihálij +máttááttâsvuáváámij rähtim. +Sämikielâiguin adelum ovdâmáttááttâs kielâlâš ulmeh láá siämmááh ko +eres-uv ovdâmáttááttâsâst. +Páárnážân kalga šoddâdem já máttááttâs iššijn adeliđ máhđulâšvuotâ +oppâđ meiddei säämi kulttuuräärbi. +Máttáátâs tiäduttâssyergih láá säämi kulttuur, eromâšávt juáigus +já tyejeh, iäláttâsah, eellimvyehi já páihálâš luándu. +Kielâlâš já kulttuurärbivyevi jotkum kalga +ovdediđ ovtâspargoost páihálijn siärváduvváin42. +Šoddâdemkyeimivuotâ lii koskâvuotâ, mast pargojuávkku, vaanhimeh já párnáá huolâtmân +uásálistee ulmuuh tiäđulávt čonâseh párnáá šoddâm, ovdánem já oppâm tuárjumân. +Kyeimivuođâst +vaanhimeh, suuhâ já pargeeh láá täsiviärdásiih, mut jieškote-uvlágáneh párnáá tobdeeh. +Párnáá +pääihi já aarâhšoddâdempalvâlusâi noonâ ovtâspargo tuárju párnáá jienâ kullum. +Párnáást lii +vuoigâdvuotâ uásálistiđ, vaikuttiđ já šoddâđ kuulluđ jyehipiäiválijn puđâldâsâin já sierâdmijn. +Párnáin, perruin já pargojuávhoin savâstâlmij vuáđuld ráhtoo párnáá aarâhšoddâdemvuávám. +tooimâ +vuáváámij +rähtidijn +torvejuvvojeh +vaanhimij +párnái +vaikuttemmáhđulâšvuođah peivitipšo oovdedmân já árvuštâlmân. +42 Máttááttâshaldâttâs 2000:17. +Kyeimivuotâ váátá meiddei tom, et kuohtuin uásipeelijn lii tuárvi tiätu nubijdis šoddâdemuáinuin já +-vuovijn. +Perrui ereslágánvuođâ já sierâlágán árvuvaljiimij tiäđuštem lii kyeimivuođâ iähtu. +Pargest +lii áámmátlâš ovdâsvástádâs pieijâđ joton já toollâđ šoddâdemkyeimivuođâ. +Aarâhšoddâdem, ravviittâh, ovdâmáttááttâs já vuáđumáttááttâs taheh párnáá ovdánem tááhust +systemáátlávt ovdáneijee ubâlâšvuođâ. +Párnáá šoddâm já ovdánem jotkum turviimân čovgâ +ovtâspargo ravviituvâi, škoovlâi já aarâhšoddâdempalvâlusâi kooskâst lii tehálâš. +Meid ravviittuv +pargon lii ovdediđ párnáá šoddâm, ovdánem já oppâm sehe tuárjuđ vaanhimijd sii +päikkišoddâdmist. +Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö avžut, et peivitipšo já párnáiravviittuv +kooskâst láá oovtâst sooppum ovtâspargo- já tiäđulonottemvuáháduvah. +Maaŋgâin ohtâduvâin lii +ovdedum 3- já 5-ihásij párnái ovdánem čuávumân vaanhimij, ravviittuv já peivitipšo +ovtâspargomalli. +Ovtâspargo lii išedâm peivikiäččupargeid ovdiist pyerebeht tiäđuštiđ párnáá +ohtâgâslâš torjuu táárbuid43. +Tehálâš aarâhšoddâdeijei ovtâspargokyeimin tuáimih vaanhimij +lasseen el. +párnáiravviittâh, škovlâ, psykoloog, sosiaal- já peerâpargeeh, sárnum-, toimâ- já +fysioterapeut, sierâlágán maaŋgâáámmátlâš pargojuávhuh, pänitipšo, servikodde já seervih. +Aarâhšoddâdmist pargoo ovtâspargo páihálâš, kuávlulâš, raajijd rastaldittee já algâaalmugtääsist. +Sämmilij palvâlusâi ovdedemhaavâ ääigi lii sämikuávlu pargojuávhust pajanâm tárbu ovtâspargoost +vuáváđ já ovdediđ säämi aarâhšoddâdemtooimâ. +Pargei koskâsii mättim lonottem oovded meid +jieijâs pargo ovdedem. +Säämi aarâhšoddâdem ovdedemen juátkim váátá merikoskâsijd +viármádâhkuáhtáámijd. +Aarâhšoddâdemohtâduvah kalgeh pyehtiđ toollâđ ihásávt ovdedem- já +vuávámtilálâšvuođâid, main pargeeh pyehtih oovtâst suogârdiđ maht säämi kulttuuráárvuh +pyeremustáá olášuuččii aargâ šoddâdemvuáháduvâst. +Ovtâspargo páihálij kulttuurtuáimeiguin naanood párnái ohtâvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân. +Ličij +pyeri, et páiháliih kulttuurtuáimeeh váldáččii toimâstis vuotân meiddei aarâhšoddâdem táárbuid. +Tavesämikielâ lii ohtsâš kielâ Tave-Kaaloot kuávlu sämmilij koskâvuođâst já nuorttâsämikielâ +Ruošâst já Suomâst ässee nuorttâsämmilij koskâsvuođâst. +Sämmiláid raajijd rastaldittee ovtâspargo +lii luándulâš já juátkojeijee. +Aarâhšoddâdemohtâduvâi ohtâvuođâtoollâm raajij paijeel sämmilij +peivikiäjuiguin naanood sämmilij oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo já kulttuurij tubdâm. +kieldâin láá sopâmušah Ruotâ já Taažâ aldakuávlu kieldâiguin aarâhšoddâdempalvâlusâi uástimist +rääji paijeel. +Meid eres algâaalmugijn láá siämmáálágáneh hástuseh jieijâs kielâ, kulttuur já siärvuslâšvuođâ +paijeentolâmân já naanoodmân. +Aarâhšoddâdempargojuávhu lii pyeri uápásmuđ eres algâaalmugij +puorijd vuáválâšvuođáid kielâ já kulttuur sirdemân puáttee suhâpuolváid. +Algâaalmugovtâspargo lii +algâttum párnáikulttuur uásild säämi párnáikulttuurkuávdáá tooimâst. +Algâaalmug kielâi uhkevuálásâšvuotâ váátá virgeomâháin positiivlâš sierânâskohtâlem, moin kielâi +siäilum já uđđâ suhâpuolváid sirdâšume puáhtá turviđ. +Vuáválâš kielâ- já kulttuuriäláskittemohjelm +rähtim aarâhšoddâdmân já vuáđumáttááttâsân išedičij macâttiđ sämikielâ ton monâttâm sämmiláid +sehe toohâđ sämikielâin sämmilâšohtsâškode kyeddee vyeimivääri. +hástusin +eromâšávt +nuorttâ- +aanaarsämikielâlâš +aarâhšoddâdemmateriaal rähtim. +Säämi materiaalpaaŋki ovdedem interneetin lii tehálâš +sämikielâlâš aarâhšoddâdemmateriaal čokkiimân oohtân aarâhšoddâdempargojuávhu já vaanhimij +kiävtun. +Aarâhšoddâdem siskáldâs ovdedem lii vuáđupargo uássin porgum pargo. +Pedagogâlâš tooimâ +iävtui oovdedmân lii tehálâš kiddiđ huámášume uccâjuávhui hammimmáhđulâšvuotân, tooimân, +soojijd já riäidoid. +Pargojuávhu porgâmtile ađai pargopirrâs oovdedmân lii tehálâš väldiđ vuotân +pargojuávhu škovlimmáhđulâšvuođâid já pargoost vaijeem.44 Pargojuávkku taarbâš torjuu já stivrim +sämikielân já kulttuurân kullee pedagogâlâš vuáválâšvuođâi tubdâmist, árvuštâlmist já oovdedmist. +Jieijâs pargo ovdedem iššeed uáiniđ pargo uđđâ uáinimčievâst, luptiđ ton áárvustanneem, tubdâđ +jieijâs mättim sehe oppâđ uđđâ pargovuovijd. +Ovdedemen hástusin láá sämmilij palvâlusâi ovdedemhaavâ ääigi laaččum ovdedemviärmáduv +paijeentoollâm, ovtâspargoiävtui turvim sehe pargojuávhu já vaanhimij uásálâšvuođâ nanodem +ovdedempargoost. +Aarâhšoddâdem stivriimist já joođeetmist västideijee peelijn lii meiddei +kuávdášlâš rooli ovdedempargo ovdánmist. +Sämmilij palvâlusâi ovdedempargoost lii luptânâm uáinusân resurssij vááijuvvuotâ, mii taha vädisin +ovtâspargo porgâm já tooimâ ovdedem. +Sämikuávlust lii tárbu ubâ kuávlu ohtsii säämi +aarâhšoddâdemstivrejeijei. +Aarâhšoddâdemstivrejeijee pargoid kulâččii peivitipšo, kielâpiervâlij, +ovdâmáttááttâs já ovtâspargo ravviituvâigin sehe stivrim já tieđettem sämikielân, kulttuurân, +šoddâdmân já maaŋgâkielâlâšvuotân kullee aašijn. +Säämi aarâhšoddâdem styeremus hástusin lii sämikielâlâš škuávlejum pargojuávhu finnimvuotâ. +Sämmilijn vuolgâsoojijn vuávájum áámmátlâš já ollâtääsi škovlim kolgâččij pyehtiđ oppâđ +Suomâst ij uárnejuu sämikielâlâš aarâhšoddâdemsyergi škovlim. +Oulu ollâopâttuvâst, +máttáátteijeeškovlimlájádâsâst +tiätumeeri +saje) +algâalgâlâš +párnáikärdimáttáátteijeeocceid +suomâkielâlâš +škovliittâsân. +Aldemus +aarâhšoddâdemmáttááttâs fällee ollâškovlâ lii Tave-Taažâst. +Suomâpele sämikielâlijn lii +vuoigâdvuotâ ucâluđ Taažân luuhâđ párnáikärdimáttáátteijen45. +Säämi máttááttâskuávdáást Anarist lii uárnejum sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi vuáđututkosân +jođetteijee aldatipšooškovlim ive 1997 rääjist. +Škovlim lii helppim eenikielâlâs škuávlejum +pargojuávhu finnim. +Máttááttâsvuáváámân kuleh puohháid ohtsâžžân tuše 2 oppâoho sämikielâ +máttááttâs já 2 (oo) maaŋgâkulttuurlâšvuotâ oopah. +Rijjâ väljejum oppáid (10 oo) puáhtá siskáldittiđ +sämikielâ já kulttuur oopâid. +Sämikuávlust uárnejum škovliimáid kolgâččij siskáldittiđ čuuvtij +eenâb sämikielâ já kulttuur oopâid. +Aarâhšoddâdempargojuávhu pargoh láá pedagogâlávt, sosiaallávt já ohtsâškodálávt muttum +vätteebin. +Párnái kielâtááiđu sierâlágán tääsi já ohtâgâslâš táárbuh asâtteh pargeid jieijâs +lasehástusijd. +Aarâhšoddâdmist rävisulmui koskâsâš koskâvuođah já pargoost vaijeem spejâlisteh +párnáid já tipšosaje tilán já pirrâdâhân. +Lii tehálâš lemniđ pargojuávhu pargoost vajemân, +pargostivriimân já škovliidâtmân. +Lii pyeri, et šoddâdeijee suogârdâl jieijâs toimâmvuovijd já +savâstâl jieškote-uvlágán tilálâšvuođâi tovâttem tobdoin já reagistemvuovijn. +Aarâhšoddâdempargojuávkku taarbâš torjuu já mättim nanodem +pedagogâlâš vuáválâšvuođâi já vuovij árvuštâlmist já oovdedmist +oovtnálásittemproosees vaikuttâsâi já vuáháduvâi tubdâmist; maht toh stivrejeh jurdâččem já +tooimâ46 (kolonialism) +párnái sämikielâ já kulttuur naanoodmist +sämikielâin já kulttuurijn +jieijâs säämi áámmátidentiteet naanoodmist +säämi kulttuur vuolgâsoojijn tábáhtuvvee aarâhšoddâdem uulmij, siskáldâs já tooimâi +vuáváámist +kulttuuribárdâs merhâšuumeest kielâ já kulttuur siäilutteijen +maaŋgâkielâlâšvuođâšoddâdmist47. +Sämmilij palvâlusâi ovdedemhaavâ ääigi lii ittáám tárbu vuáváđ já orniđ škovlim +kielâpiervâlpargojuávhoid já vaanhimáid sämikielâ já kulttuur iáláskitmist. +47 Sämitigge 2008, čujottum kirjeest SSG +peerâ- +pargoeellim +oohtânheivitmân +kolgâččij +ovdediđ +aarâhšoddâdempalvâlusâi maaŋgâhámásâšvuođâ orniimáin ávus kerho- já sierâdemtooimâ sehe +uásiáigásijd +aarâhšoddâdempalvâlusâid. +Maaŋgâhámásâžžântoohâm +adeličij +pyerebeht +máhđulâšvuođâ sämmilij ärbivuáválijn já kuálusiäláttâsâin áigápuáđus finnejeijee perrui táárbui +vuotânväldimân peivitipšoaaigij orniistâlmist já tipšohaamij olášutmist. +Aikio Aimo 2000: Olbmo ovdáneapmi. +Davvi Girji OS, Kárášjohka. +Aikio Aimo 2007: Saamelainen elämänpolitiikka, lisensiaattitutkielma, Lapin yliopisto, Rovaniemi. +Aikio Samuli ym. +2000: Siiddastallan - siidoista kyliin. +Inarin saamelaismuseon julkaisuja no 3. +Kustannus Pohjoinen, Jyväskylä. +Balto Asta 2008: Sámi oahpaheaddjit sirdet árbevirolaš kultuvrra boahttevaš buolvvaide. +Dieđut +Heinämäki Liisa 2007: Kehittämistyö osana varhaiskasvatuksen perustehtävää. +Stakes, Jyväskylän +alueyksikkö. +www.socom.fi/dokumentit/ruori/puolimatka/puolimatka_liisa_heinamaki.pdf +Helander 2000: Saamelainen maailmankuva ja luontosuhde. +Teoksessa Beaivvi mánát, Suomalaisen +kirjallisuuden seura, Helsinki. +Jefremoff Irja: http://www.samimuseum.fi/saamjiellem/suomi/tieto_etusivu.html +Keltikangas-Järvinen, Liisa 2009: Keltikangas-Järvinen lasten päivähoidosta. +http://yle.fi/elavaarkisto/?s=s&g=5&ag=113&t=&a=6820 +Lehtola Veli-Pekka 1997: Saamelaiset - historia, yhteiskunta ja taide. +Kustannus-Puntsi, Inari. +Magga Petra 2004: "Sie et voi olla muuta ko olet" - Kasvatusantropologinen tutkimus saamelaisten +maailmankuvasta ja identiteetistä. +Pro gradu -tutkielma, Lapin yliopisto. +Máttááttâshaldâttâs 2000: Esiopetuksen opetussuunnitelman perusteet 2000. +Yliopistopaino, Helsinki. +Morottaja Matti 2007: Inarinsaamen kielen tilanne sekä kielenhuolto- ja tutkimustarpeet. +www.kotus.fi/files/716/inariSelvitys2007.pdf +Morottaja Matti: http://www.siida.fi/anaras/yleistietoa/yleistietoa.html +Olthuis Marja-Liisa 2003: Uhanalaisen kielen elvytys: esimerkkinä inarinsaame. +Virittäjä 4/2003. +Pasanen Annika 2003:Kielipesä ja revitalisaatio. +Karjalaisten ja inarinsaamelaisten kielipesätoiminta. +Pro +gradu tutkielma, Suomalaisugrilainen laitos, Helsingin yliopisto. +Saarsalmi Olli 2008: Päivähoidon turvallisuussuunnittelu, Stakes ja Sosiaali- ja terveysministeriö, Helsinki. +Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö 2002: Varhaiskasvatuksen valtakunnallisista linjauksista. +Sosiaali- ja +terveysministeriön julkaisuja 2002:9, Helsinki. +Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö 2004: Lapsi, perhe ja ruoka. +Imeväis- ja leikki-ikäisten lasten, +odottavien ja imettävien äitien ravitsemussuositus. +Sosiaali- ja terveysministeriön +julkaisuja 2004:11, Helsinki. +Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö 2004: Lastenneuvola lapsiperheiden tukena. +terveysministeriön oppaita 2004:14, Helsinki. +Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö 2005: Varhaiskasvatuksen liikunnan suositukset. +terveysministeriön oppaita 2005:17, Helsinki. +Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö 2007: Varhaiskasvatuksen henkilöstön koulutus ja osaaminen. +terveysministeriön selvityksiä 2007:7, Helsinki. +Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö 2009: Varhaiskasvatuksen uudistamisen linjauksia. +terveysministeriön selvityksiä 2009:28, Helsinki. +Stakes 2005: Varhaiskasvatussuunnitelman perusteet. +Toinen tarkistettu painos, 2005. +Stakes. +Oppaita 56. +Suomâ sämmilij kuávdášservi 2000: Saamelaislasten kasvatusta kieleen ja kulttuuriin tukeva +toimintaverkostoprojekti 1998-2000,SSG. +Sämitigge 2006: Kestävän kehityksen ohjelma 2006. +Saamelaiskäräjät. +Sämitigge 2008: Lausunto syrjintälautakunnalle saamelaisten lasten kielellisten ja kulttuuristen +oikeuksien turvaamisesta päivähoidossa. +www.samediggi.fi/dokumentit/lausunnot2008 +Lahtoseh: +OA párnáá vuoigâdvuođâi sopâmuš uánihávt (käldee: http://www.lapsiasia.fi/lapsen_oikeudet) +Aalmugijkoskâsiih sopâmušah +Aarâhšoddâdem arvuvuáđu linjejeh maaŋgah aalmugijkoskâsiih sopâmušah. +Suomâ lii ratifisistám +maaŋgâid aalmugijkoskâsijd sopâmušâid, moiguin tot lii čonâsâm sämmilij kielâ já kulttuur +siäilutmân já oovdedmân. +Tágáreh láá el. +Kuávlulâš kielâid tâi ucceeblohokielâid kyeskee +Eurooplâš +vuáđukirje +(SopS +Aalmuglâš +ucceeblovoi +suojâlem +kyeskee +raamialmossopâmuš (SopS 2/1998), KP-sopâmuš (SopS 7/1976) já Párnáá vuoigâdvuođâi sopâmuš +Ive 2007 tuhhiittum OA algâaalmugijd kyeskee julgáštus čuujoot mooraallâš +äššikirjen sunde meiddei algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâi ovdánmân puátteevuođâst. +Párnáá vuoigâdvuođâi sopâmuš kenigit sopâmušriijkâid turviđ párnáid uási ohtsâškode +vyeimivaarijn, vuoigâdvuođâ uásálistiđ jieijâs kyeskee miärádâstohâmân já ohtsâškodde-elimân +sehe vuoigâdvuođâ suoijâlmân já huolâtmân. +Peivitipšoost párnáá uásálâšvuođâst lii saahâ +siärvusân kulâmist já toos vaikutmist. +Sopâmušâst tiäduttuvvoo párnáá hiäđu uáinimčievâ puohâin +párnáá kyeskee tooimâin. +Suomâ lahâasâttâs +vuáđuvuoigâdvuođânjuolgâdusâin +olášutmist +kuávdášlâš +vuoigâdvuođah láá oovtviärdásâšvuotâ, olmoošáárvu luávkkááhánnáávuotâ, ohtâgâs rijjâvuođâ já +vuoigâdvuođâi turvim, oskoldâhrijjâvuođâ, párnáá vuoigâdvuotâ uásálistiđ já vaikuttiđ jieijâs aargâ +já ovdánemtääsi tááhust tehálâš aššijd sehe kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođah. +Suomâ vuáđulaavâ mield lii sämmilijn algâaalmugin vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs +kielâ já kulttuur (PL 17.3 §). +Almolâš vääldi kenigâsvuottân lii vuáđulaavâ 22 §:n mield turviđ +vuáđuvuoigâdvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi olášuttem. +Sämmilij vuáđuvuoigâdvuođânjuolgâdus +oovtâst 22 §:jn kenigit almolâš vääldi tuárjuđ säämi algâaalmug jieijâs kielâ já kulttuur ovdedem. +Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâin lii asâttum säämi kielâlaavâst (1086/03). +Eres +aarâhšoddâdmist +linjiimeh +laavah, +maid +väldiđ +vuotân: +oovtviärdásâšvuođâlaahâ, laahâ sosiaalhuolâttâs äššigâš sajattuvâst já vuoigâdvuođâin, laahâ +sosiaalhuolâttâs áámmátlâš pargojuávhu tohálâšvuođâvátámâšâin já aarâhšoddâdemvuávám +vuáđustâsah. +Laahâ párnái peivitipšoost +Párnái peivitipšoost adelum laahâ (875/1981) kenigit kieldâid huolâttiđ tast, et párnái peivitipšo +puáhtá adelil párnáá eenikieláin ađai sämikieláin (11 §). +Párnái peivitipšoost adelum asâttâs (239/1973) 1 a § (1336/1994) mield párnái peivitipšo +šoddâdemulmijd kulá eres lasseen sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur tuárjum ovtâspargoost +áášánkullee kulttuur ovdâsteijeiguin. +OA PÁRNÁI VUOIGÂDVUOĐÂI SOPÂMUŠ LYHYESTI +Juáháš vuálá 18-ihásâš lii páárnáš. +Párnáá vuoigâdvuođah kuleh jyehi páárnážân. +Oovtâgin párnáá ij uážu olgoštiđ suu tâi suu vaanhimij +jiešvuođâi, uáivilij tâi algâpuáttim keežild. +Párnáid kyeskee miärádâsâi tovâdijn kalga ain +vuosmužžân väldiđ vuotân párnáá hiäđu. +Staatâ kalga olášutteđ párnáá vuoigâdvuođâi sopâmuš +meridem vuoigâdvuođâid. +Staatâ kalga kunnijâttiđ vaanhimij tâi párnáá eres +huolâtteijei ovdâsvástádâs, vuoigâdvuođâid já +kenigâsvuođâid párnáá šoddâdmist. +Párnáást lii vuoigâdvuotâ elimân. +Staatâ kalga tähidiđ +nuuvt šiev iävtuid ko máhđulâš párnáá rippâsmân já +ovdánmân jieijâs tahtáin. +Párnáá kalga registeristiđ tállán šoddâm maŋa. +Šoddâm párnáást lii vuoigâdvuotâ noomân já +aalmugjeessânvuotân. +Párnáást lii vuoigâdvuotâ tubdâđ +vanhimijdis já leđe vuosâsajasávt sunnuu tipšoost. +Párnáást lii vuoigâdvuotâ siäiluttiđ persovnvuođâs, +aalmugjeessânvuođâs, noomâs já hyelkkikoskâvuođâs. +Párnáást lii vuolgâsajasávt vuoigâdvuotâ eelliđ +vanhimijdiskuin, jis sust lii pyeri já torvolâš leđe +sunnuin. +Vanhimijdis lunne iärust ässee párnáást lii +vuoigâdvuotâ kuáhtáđ já toollâđ merikoskâsávt +ohtâvuođâ kuohtuid vaanhimáid. +Kuáhtám puáhtá estiđ, +jis tot lii párnáá hiäđu vuástásâš. +Jis páárnáš já suu vanhimeh šaddeh sierâ enâmáid, +lii staatâ kenigâsvuotâ kieđâvuššâđ ucâmuš +mietimielâlávt já ájáttâlhánnáá perruu +uđđâsistoovtâstmân. +Staatâ kalga estiđ párnái lavâttis jođettem enâmist +nuubán. +Párnáást lii vuoigâdvuotâ pyehtiđ uáivilijdis rijjâ +puohâin jieijâs kyeskee aašijn. +Párnáá uáivil kalga +väldiđ vuotân avvees já ovdánemtääsis mield. +Párnáást lii uáivilijdis olgospyehtimân vuoigâdvuotâ +uuccâđ, vuástáväldiđ já levâttiđ tiäđu já jurduid rijjâ, jis +tot ij luávkkáá iärásij vuoigâdvuođâid. +Párnáást lii vuoigâdvuotâ jurduu-, uámitobdo- já +oskolduvrijjâvuotân. +Párnáást lii vuoigâdvuotâ servâđ servijd já toimâđ +tain. +Párnáást lii vuoigâdvuotâ priivaatvuotân, +päikkiráávhun já reivâsyelimâsvuotân. +Párnáást lii vuoigâdvuotâ finniđ tieđettemniävui +pehti taggaar tiäđu, mii lii tehálâš suu ovdánem já +pyereestvaijeem tááhust. +Párnáá kalga suojâliđ suu +pyereestvaijeem tááhust vaahâglâš tiäđust já +amnâstuvâst. +Vanhimijn lii vuosâsajasâš já ohtsâš ovdâsvástádâs +párnáá šoddâdmist. +Sist lii vuoigâdvuotâ finniđ torjuu +pargosis. +Vaanhimeh kalgeh toimâđ párnáá hiäđu +miäldásávt. +Staatâ kalga turviđ peivitipšom- já +párnáisuojâlempalvâlusâid. +Párnáá kalga suojâliđ jyehimuđusii viehâvääldist, +peerustmettum kohtâlmist já ávhástâlmist. +Párnáást, kote ij pyevti aassâđ perruinis oovtâst, lii +vuoigâdvuotâ finniđ sierânâs suojâlem já torjuu. +Talle +kalga kiddiđ huámášume párnáá šoddâdem +jotkuuvâšvuotân sehe párnáá etnisâš, oskoldâhlâš já +kielâlâš tuáváážân. +Párnáá puáhtá adoptisistiđ, jis tot lii suu tááhust +pyeremus molsâiähtu. +Patâreijeepárnáást lii vuoigâdvuotâ finniđ sierânâs +huolâttâs, mon sun taarbâš. +Vádulâš páárnáš kalga finniđ nuuvt šiev tipšo já iše +ko máhđulâš, mii oovded suu jiešluáttámuš já +uásálistemvuođâ. +Párnáást lii vuoigâdvuotâ eelliđ nuuvt tiervâsin ko +máhđulâš já finniđ tiervâsvuođâ- já pyecceetipšo, maid +taarbâš. +Ennijd kalga tähidiđ ášálii tiervâsvuođâtipšo. +Šoddâmpääihis ulguubel sajaldittum párnáást lii +vuoigâdvuotâ sunjin adelum tipšo já suu soijimsaje +vuáđusij koskâttuvâi tábáhtuvvee täärhistmân. +Párnáást lii vuoigâdvuotâ sosiaaltoorvon. +Párnáást lii vuoigâdvuotâ suu ovdánem tááhust +kelijdeijee eellimtáásán. +Párnáást lii vuoigâdvuotâ finniđ nuuvtá +vuáđumáttááttâs. +Staatâ kalga ovdediđ nube tääsi +škovlim já oppâstivrim sehe estiđ škovlâjotteem +koskâldittem. +Stiivrâtoollâm škoovlâst kalga kunnijâttiđ +párnáá olmoošáárvu. +Škovlim kalga ovdediđ párnáá persovnlijd tááiđuid, +olmoošvuoigâdvuođâid sehe párnáá jieijâs kielâ já +kulttuur kunnijâttem, ovdâsvástádâslâš +aalmugjeessânvuođâ, unnuuvâšvuođâ, suhâpeelij +täsiáárvu sehe pirrâs suojâlem. +Ucceeblohojuávkun tâi algâaalmugân kullee +párnáást lii vuoigâdvuotâ jieijâs kulttuurân, oskoldâhân +já kielân. +Párnáást lii vuoigâdvuotâ vuoiŋâtmân, sierâdmâm já +rijjâááigán sehe taaidâ- já kulttuurelimân. +Párnáá ij uážu porgâttiđ taggaar pargoin, mii häittid +suu oopâid tâi vahâgid suu tiervâsvuođâ tâi ovdánem. +Párnáá kalga suojâliđ narkotiikâin já lavâttis +narkotiikkaavpâšmist. +Párnáá kalga suojâliđ jyehimuđusii seksuaallâš +ávhástâlmist. +Staatah kalgeh estiđ páárnáškäävpi. +Párnáá kalga suojâliđ jyehimuđusii suu +pyereestvaijeem äštee ávhástâlmist. +Párnáá ij uážu pijnediđ. +Párnáá ij uážu ráŋgáštiđ +julmes tâi hálbášeijee vuovvijn. +Párnáá faŋgim kalga +leđe majemuusajasâš vyehi já talle-uv kalga väldiđ +vuotân suu ave miäldásijd táárbuid. +Vuálá 18-ihásii ij uážu uálguttiđ suátiviehân ige sun +uážu uásálistiđ suátán. +Párnáid kalga suojâliđ viärjulâš +stuuimijn. +Puástudkevttim uhrân šoddâm párnáá kalga išediđ +puárániđ já suu ohtsâškoodán vuáhádem kalga ovdediđ. +Laavâ rikkom párnáá kalga suojâliđ já suu +vuoigâdvuođâid kalga kunnijâttiđ. +Vuoigâdvuođâääšist +kalga sierâ väldiđ vuotân párnáá ahe- já ovdánemtääsi. +Jis staatâ aalmuglâš lahâasâttâs torvee párnáid +pyereeb vuoigâdvuođâid ko taat sopâmuš, te tom kalga +nuávdittiđ. +Staatâ kalga huolâttiđ, et puoh aalmugjesâneh tietih +párnáá vuoigâdvuođâin. +Taan sopâmuš nuávdittem kocá OA párnáá +vuoigâdvuođâi komitea. +Tah artiklah láá miärádâsah sopâmušân +servâmist, nubástutmist, tast raportistmist já sopâmuš +eres vyeimistoromist. +SÄMIKIELÂLŠ AARÂHŠODDÂDEMOHTÂDUVAH SUOMÂST +SÄMIKUÁVLU: +Iänuduv kieldâ: +Tavesämikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Miessi, Hetta. +Kyevtikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Touhula, Kärisavvoon. +Aanaar kieldâ: +Tavesämikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Urbi, Aanaar. +Tavesämikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Násti, Avveel. +Aanaarsämikielâlâš kielâpiervâl, Aanaar. +Nuorttâsämikielâlâš kielâpiervâl, Avveel. +Suáđigil kieldâ: +Tavesämikielâlâš kielâpiervâl, Vuáčču. +Ucjuv kieldâ: +Ucjuv peivikiäčču, sämikielâlâš uásádâh Duottaraski, Ucjuuhâ. +Kärigâsnjaargâ sämikielâlâš peivikiäčču Gollerássi, Kärigâsnjargâ. +ERES SUOMÂ: +Ruávunjaargâ kaavpug: +Etelärinne peivikiäčču, sämikielâlâš peivikiäčču, Beaivelottážat, Etelärinne. +Oulu kaavpug: +Mäntylä-Snellmann peivikiäčču, sämikielâlâš kerho, Mäntylä. +SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEMVUÁVÁM RÄHTIMÂN UÁSÁLISTÁM +ULMUUH +SÄMITIIMI +Guttorm Sari +Sämitigge Poske Sämiohtâdâh +Näkkäläjärvi Anne-Maria +Iänuduv kieldâ +Näkkäläjärvi Anne +Pietikäinen Anu +Aanaar kieldâ Sämmilij Sämikielâlâš sosiaalpalvâlusâi +ovdedemohtâdâhhaahâ +Ruotsala Pia +Saarela Pirkko +Aanaar kieldâ +Tuovinen Marja +Suáđigil kieldâ +Vuolab Marketta +SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEM OVDEDEMTIIMI +Nordberg Aura Maria +Magga Siiri +Pirjo Semenoff +Nuorttâsämikielâ kielâpiervâl Aanaar kieldâ +Kangasniemi Rirva +Aanaarsämikielâ kielâpiervâl Anarâškielâ servi +Niemelä Taina +OVDEDEMPAARGON UÁSÁLISTÁM SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEM PARGEEH +Aikio Ara, Ucjuv peivikiäčču, sämikielâlâš uásádâh +Aikio Bigga, sämikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Miessi, Iänudâh +Aikio Satu, aanaarsämikielâlâš kielâpiervâl, Aanaar +Gaup-Juuso Kirsten Ellen, sämikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Miessi, Iänudâh +Guttorm Aslaug, Ucjuv peivikiäčču, sämikielâlâš uásádâh Duottaraski +Guttorm Else, Ucjuv peivikiäčču, sämikielâlâš uásádâh +Guttorm Heidi, sämikielâlâš peivikiäčču Gollerássi, Kärigâsnjargâ +Halmiainen Eila, Iänuduv kieldâ aarâhšoddâdemstivrejeijee +Huhtamella Eija, Avveel peivikiäčču, Aanaar kieldâ +Huhtamella Hanna, tavesämikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Násti, Avveel +Inkinen Sari, Ucjuv kieldâ aarâhšoddâdemstivrejeijee +Ketola Saara, kyevtikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Touhula, Kärisavvoon +Lehtola Raija, aanaarsämikielâlâš kielâpiervâl, Aanaar +Magga Inga-Saara, tavesämikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Násti, Avveel +Magga Katja, tavesämikielâlâš kielâpiervâl, Vuáčču +Niemelä Sari, sämikielâlâš peivikiäčču Beaivelottážat, Ruávinjargâ +Näkkäläjärvi Saara, sämikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Miessi, Iänudâh +Pieski Merja, sämikielâlâš peivikiäčču Gollerássi, Kärigâsnjargâ +Pohjonen Lilja, Nuorttâsämikielâlâš kielâpiervâl, Avveel +Ruokolainen Jaana, Ucjuv peivikiäčču, sämikielâlâš uásádâh Duottaraski +Valkeapää Liisa, kyevtikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Touhula, Kärisavvoon +Eres uásálistám ulmuuh +Aikio Aimo, äššitobdee +Guttorm Helena +Moshnikoff Jouni +Moshnikoff Satu +Näkkäläjärvi Riitta, proojeektpargee, sämmilij sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâh -haahâ +Sanila Tarja +Wesslin Heini +Saemien GTelegaaltije +Sme GieIlaglldo +SmiGieIIagIdu +Säämi KieIkäIdee +I +'}dd +INTERREG +Saa m +i +IJ:A:NORDsÄpmI +SÄÄMI KIELÄKÄLDEE (SAM! +GIELLAGÄLDIJ) ANARÅKIELÄ +KIELÄJUÄUUS PEVDIKIRJE 1/2014 +Äigi: +Våstuppeivi 3.1.20 14 tijme 9.00 +Sajos, Sisti (3.kerdi), Aanaar +Mielcli: +saavåjodetteijee +jeessån +jeessän +äitobdee +Ilmari Mattus +Miina Seurujärvi +kieläpargee +Meddål +1 § UÄKMM LEKKÄM +Värisaaväjodetteijee Marja-Liisa Olthuis leehåi uäkkirn tijme 9.15. +2 § UÄKMM LAVÅLÅVLJOBÅ jA MERIDEMVÅLDÄLÅVUODÄ +TUIifiHTTEM +IÄVTUTTÅS: uåkkimpovdiittäs-äi1isto lii vuolgättum jesänåid 18.12.2013. +uåkkim pahudu 1avälänjå meridemvldålään. +MIÄRÄPÄS: Pahudui. +Saaväjodetteijee Anna Morottaja poodij tijme 9.20. +OØ ROMSSAyuhka +NirdIL.a +sAMEDIGGI SAMETINGET +1j +fIKASUDHKAN +Smdggi +S +.Ugg +Smkdigkk +Saemien GYelegaaLtije +Sme GiellagIIdo +Smi Giellagåldu +Säämi Kieläkäidee +Sää'rn kiöIIka'Iddi +INTRREG +IV:ANORD SÄPMZ +3 § PEVIMKIRJE TÄRHISTEIJEI VALTIM +IÄVTUTTÅS: Vä1jejuueh kyehti pevdikirje tärhisteij ee, kiäh toimåv täårbu mield +meid jienärekinisten. +MIÄRÄDÄS: Väljejuin Petter Morottaja jä Marja-Liisa Olthuis. +4 § ÄILISTO TIJUifiITTEM +IÄVTUTTÅS: Äi1isto jå aaij uåvuvä kietådållåmoornig tuhhiittueh. +ÄILISTO: +Kie1ätipompeeivij ohjeim +6 Iävtutffis loovnåsaanij kietädälmån anarkie1äst +7 Noomåi sujättem myenstereh +8 § Tierväsvuodåsaanij listoi tärhistem j å tuhhiittem +Loopah säänih Anatomia j å Taavdäh j ä vä��ivih - listoin +Vuosåie - listo säänih +9 Kieläkäidee pargoh anaräkie1å pyerrin puåtteevuodåst +1O Tiättun +11 § Eres ääih +uåkkim lopättem +5 K1ELÅTIPOMPEEW1J OHJELM +Kie1åtipompeeivij ohjeim labdosist (1). +O4 +Srn4igg +Sådgg +SdigId +Sng +SAMEDIGGI +sÄiTiGE +SÅÅ'MTE'Ö6 +SÅME0IGGI SAMETINGET +F +ROMSSAtuThka +FVLKKASUDHKAN +Saemien Gielegaaltije +Sme GieIIaglldo +Smi GieIIagtdu +-INTERREG +SaamKiollkalddi +IVANOE1D:SÄPMI +6 IÄVTUTTÅS LOVNÅSAANIJ KIETÄDÄLMÄN ANARiKIELÅST +Njuolgå- teikkå njuo1gålåin loovnah 1 vaidum anaräkie1n motomin iä nuuvt +systemaatlåvt. +Motomijn +saanijn +låå maaijgålåån +versioh +anaräkielåst teikkä +suomäkielå saanij anaråkie1å vastuin ij lah ielgå systeem, maht lovnå lii heiviittum +anaråkie1ån. +Loovnåi +heiviittem +Iiöij +oovtkiärdånub, +jis +1iij +va1mä +myenster/systeem, mon mield sääni heiviittuij anaråkieIån. +IÄVTUTTÅS: Kielåjuåvusjå ravvimjuivkku totkeh kieläpargee riihtim myensteråin, lii-uv +mhdu1 rähtid lovnåsaanij heiviitmån anaråkielån ie1gå systeem. +Jis systeem rähtim +luhostuvä, tot rähtoo ji normåduvå. +MIÄRÄDÄS: Lovnåsaanij rähtim vuådujurduuh (2) jå ovdåmeerhah (3) labdosist. +7 NOOMÄI SUJÄTTEM MYENSTEREH +Ovdånoomäi +sujättem +anarä&ielåst +ij +Iah +älkkee. +Eromftävt +motomeh +suomäkieläliih noomah, tegu Satu, Riku, Valo jå Teijo tijppäsiih noomah, tovätteh +vaigådvuodåid suujåtmist. +Kieläpargee lii tutkäm 2.st - ä, -o jä - u maadä noomåid. +IÄVTUTTÅS: Kielåjuåvus jä ravvimjuävkku totkeh, maht noomah sojeh anaräskielåst +kielåpargee nuurråm materiaalist. +Kielåjuåvus oovdäst ravvimjuåvhoin meerrid myenster, mon +mield suomäkieläliih noomah sojeh anaråkie1äst. +MIÄRÄBÅS: Äi sirdoo uåvuvä uåkkimän. +S4mdiggi +Sdgg +SildigId +Sm.ng. +SÄMEDIOGI +SÅMITIGGE +SAMEDIGGI SAMETINGET +ROMSSAfy!kuuhkan +TOMSIr',w +FYiIKASUDKKAN +Sme Giellagälido +Såmi Giellagäldu +Säämi Kielåkäldee +Saa m Ktö !a +EVA NORDSÄPME +8 TIERVÅSVUOBÅSAANIJ LISTOI TÄRIIISTEM JÄ TUHifiITTEM +Tiervåsvuodåsäneh 1å tuhhiittemnåål. +Listoin ko1gåij ked tärkkilubboht violet +jå ruopsis saanijd. +IÄVTUTTÅS: Kie1äjuåvusj ravvimjuvkku loheh sänilistoid oodåjå savåståleh I.å-uv +säänih toht1iih. +Jis mottoom sääni listoost ij lah tohå1å, te tot nubåsmittoo. +tuhhiittuvvojeh måhdulij nubåstusåi maija. +Loopah säänih Anatomiajå Taavdh jå vääivih - listoin: +MIÄRÄDÅS: Äi sirdoo uvuvå uåkkimån. +Vuosåie - listo säänih: +MIÄRÄDÄS: Äi sirdoo uåvuvå iuåkkimån. +Purådempuddä 12.15-13.15 +Puudå maija pahudui, ete puohah Iijjii mieldi. +Saaväjodetteijee Iopittij uäkkim 3.1.2014 tme 16.00. +Saaväjodetteijee leehäi uäkkim 4.1.2014 tme 9.15. +4.1.2014 pahudui, et puohah Iijjii mieldi. +Ilmar Mattus vuolgij 4.2.2014 tijme 12.15 +Puudä maija pahudui, ete puohah, peic Ilmar Mattus, lijjii mieldi. +jOO\ +s Å M [DI G G +ROM[SAfyhkai +SAA MTEGGGG +L +sAME0ICGI 5AMETINGET +'OII.Ip +FYLKKASUOHKAN +Sdigg +Sdigki +Sme GeIIagIIdo +SmiGieIIagåIdu +Sää'rn iöllkaiddi +IVANoRDsÄPMI +9 KIELÅKÄLDEE PARGOH ANARÅKIELÄ PYERRIN PUÄTTEEVUOBÄST +Såfå2 -projekt nohå 2014 kesimånu loopåst. +Kielåkäldee ij lah finnim +pisovå ruttådem. +Proj ekthovdä Marko Marjomaa lii pivdåm kieläpargeid +smiettåd, moh 1iii tehåliih pargoh sii kielåi pyerrin, jis Kie1tkäldee tooimå +puåvtåij juåtkid. +IÄVTUTTÅS:Anaråkie1ä kieläjuåvusjå äitobdeeh smiettih magarijd +tooimäid anaräkie1ä taarbå Kielkä1dee peeleest. +MIÄRÅDÅS: Kielälaahä kenigit kielåpalvålusfti orniimtn. +Kielåpalvålusah +tarbåeh kielåravvim. +Meiddei Kataisii haldåttås lii onnåsåm sämikielåi +iälåskitmän. +Sämikielåi iä1iskittemohj eim (Toimenpideohj elma saamen +kielen elvyttämiseksi) ij ohuu j is fasta ruttådem ij kavnuu Kieläkäldei. +Kotus liij oskäm kieläravvimpargoi ornim ive 2011 loopäst. +Kieläkäidee lii +väidäm Kotus kielätipomjå - ravvimpargoid oissis. +Mihheen eres +lågådåsäid ij huolät anaräkielå kielätipomistj - ravviiniist. +Jis Kieläkäidee +ij finnii joodhå, te anarä&ielä kielätipompargo nohå. +Anaräkie1ä ovdånem +moodeern siärvduväst ooroost. +Kieläkäldeest anaråkie1å pyerrin tuåim anaråkielä kielåjuåvus jä +kielåpargee. +Kieläjuåhus siste kielänormim parga anaräkie1ä +ravvimjuåvkku. +Kieläjuåhus ä11en, pargoi valmåstal1enji o1åutten tuåimå +kieläpargee. +Sun vuåvåå kielåjuåhus pargo kieläsiärvåduv tåårbuijå +iävtuttäsåi mield. +Kieläpargee pargajyehipiäivålii kie1äravvimji - +tipompargo. +Kieläjuhusjå ravvimjuvhu pargo kalgajuåtkid tondiet ko +anaråkie1å måttååttås lii vijdåhtjoodoostjå oppåkirjeh tarbäeh uddå +terminologia sehe stuårrååmus uåsi kieläin pargein ij säämu anaräkie1å +eenikiellån. +Kieläjuåvus iävtut uåvuvå tooimåid / pargoid anaråkie1å pyerrin: +O +kie1ätipom +kieläravvim +kielä normim +Anaräkie1ä ravvuuh - kirje peividem +kieläraavä artikkelij ää11im +Termwiki juåtkim jå vijdedem +sänikirjepargo (sämitige sänikirjeproojeektjuåtkim) +termäpargo +o +historjäjä ohtsäkodde +eennåmtiätu +Å ME DI G DI +OMS5Ayuchkan +SAMITIGGE +Li +TRQMSfymmun +SÅMEDICGI SAMETINGET +'IO +Sdiggi +Sdig +SdigkM +Sing +Såme GieIIagIIdo +Sää'm 8llka'Iddi +muusik +lihådem +tierväsvuotä +tobdosäänih +IVANORDSÄPME +1O TIÄTTUN +Tiättun ääih iä 1ama +11 ERES ÄÄin +uåvuvå uåkkim meridui toolläd kiidä 2014 ääigi. +Sn.digg +Så4gg +Smdigki +SÅMDIGGI +sÄMiTiGcE +SÄÄ'MTEöö +SÅMEDIGGI SAMETINGET +ROM$SAfykkuhkai +I4 +fJ€J +Sme GiellagHdo +Smi GielIagldu +Säämi Kielkäldee +Sää'rn iöllka'Iddi +ENTERREG +uÅIua1'I LOPÄTTEM +Saaväjodetteijee lopättij uåkkim 4.1.2014 tijme 16.25 +Saaväjodetteijee +Pevdikirj etärhisteijee +JL +CäIlee +Mårjå-Liisa Olthuis +SAM EOIGGI +sAÄ,iTEö6 +OMSSAfkkuhk +Sm.Hggi +S..digg +Smidgk +Sårni Giellagåtdu +Sämi KieIkäIdee +Sää'm iöllkaiddi +IVIINORD:SÄPME +SÄÄMI KIELÄKÄLDEE (SÄMI GIELLAGÅLDU) ANARÅKIELÅ +KJELÄJUÅHUS PEV]MKIRJE 3/20 13 +Aigi +Saj e +ji vstuppeivi 4.10.2013 tijme 9.10 +Sajos, Sisti, Aanaar +Mieldi +j eessftn +kielåpargee +äI1ee +Marja- Liisa Olthuis +1 § CUÄKKIM LEKKÄM +Saavåjodetteijee Anna Morottaja leehåi uåkkim 3.10.2013 tijme 9.30. +2 § UÄKMM LAVÅLÄVUOBÄ JÄ MERIDEMVÄLDÄLÅVUOBÅ +TUHHIITTEM +IÄVTUTTÅS: uåkkimpovdiittås-äi1isto lii vuolgättum jesänåid 16.9.2013. +uåkkim pahudu lavä1ä.nj meridemvåldålään. +MIÄRÄDÄS: Pahudui. +SÅMEOIGG +SÄÄ'MTE'Ö6 +Meddäl +SAMEDIGGI SAMETI NGET +'O,IOII +FYLKASUOHKAN +Smdgg +Sidigg +Säme Giellagälido +Sämi Giellagäidu +Säärni Kielåkäklee +V INTERREC +Saa m Kioilka 1dd +IVANORDSÄPMJ +3 § PEVIMMRJE TÄRIUSTEIJEI VALJIM +IÄVTUTTÄS: Vä1jejuueh kyehti pevdikirje tärhisteijee, kiäh toimäv tåärbu mield +MIÄRÅZDÄS: Välj ejui Petter Morottaj a j å Ilmari Mattus. +4 § ÄILISTO TUHHIITTEM +IÄVTUTTÅS: Äi1istojå aaij &iåvuvå kietådållåmoornig tuhhiittueh. +5 § Tiervåsvuodåsaanij listoi tärhistem j å tuhhiittem +6 § Värijesånij valjim kieläjuåhus eidusä jesänåid +7 § U&tå saanij tuhhiittem +8 § Iävtuttås lovnäsaanij kietädälmän anaräftieläst +9 § Motomeh - is/-es säänih, låå-uv toh 3.st väi kiäsåsäm +"näytellä"jna saanij normädem +Noomäi suj ättem myenstereh +Tiättun +Eres ääih +Cuäkkirn lopättem +MIÄRÄ1JÄS: +Tubbittui aaij öuåvuvä kietädällämoornig: +§ Värijesänij valjim kieläjuåhus eidusäjesänäid +§ Tierväsvuodäsaanij listoi tärhistem jä tuhhiittem +§ Uddä saanij tuhhiittem +§ Iävtuttäs lovnäsaanij kietädälmän anarä&ieläst +§ Motomeh - is/-es säänih, läå-uv toh 3.st väi kiäsäsäm +§ "näytellä"jna saanij normädem +§ Noomäi suj ättem myenstereh +§ Tiättun +§ Eres ääih +§ Cuäkkim lopättem +SAM EDIGGI +POMSSAfy&uchban +GG +£ NirJIAcL +5'MELM5KÅRA1OT +SAMEDICGI SAMETINGET +11OO +FYLKKASLJDHKAN +Sådigg +Sdnwdigg +S..kdigki +Samcti"g€t +Sme GieIIagIIdo +Sämi Giellagåldu +Säämi Kieläkäldee +Saa m Kioflka Idd +1VANORDSÄPME +5 § VÄRIJESÅNIJ VALJIM KIELÅJUÄHUS EIDUSÅ JESÅNAID +Säämi Kielåkäldee koskpuddoså pargo-oornigist iät, et kielåjuåhus eidusä +jesånån kaiga valjid persovn1å värijeessån. +IÄVTUTTÅS: Kielåjwivus iävtut eiduså jesånåid persovn1 värijesånijd. +MIÄRÄDÄS: Iävtuttuvvojii uåvuvåäh värij esåneh: +Anna Morottaja persovn1å värijesänin Tanja Kyrö +Petter Morottaj a persovnlä värij esåriin Hannu Kangasniemi +Marja-Liisa Olthuis persovnlå värijesånin Teija Linnanmäki +6 § TIERVÅSVUOBÅSAANIJ LISTOI TÄRHISTEM JÄ TUHHIITTEM +Tiervåsvuodåsäneh låå tuhhiittemnåil. +Listoin ko1gäij keäd tärkkilubboht violet +Listoi fåårust lii äipååppr, kost kieläpargee Iii ie1gim ereslåån +meerhåiji iivnij merhäume listoin (lahtos 1). +IÄVTUTTÅS: Kieläjuävus jä ravvimjuävkku loheh sänilistoid oodå jå savästäleh Iää-uv +säänih tohåliih. +Jis mottoom sääni listoost ij lah tohlä, te tot nubismittoo. +tuhhiittuvvojeh måhdul ij nubåstusåi marja. +MIÄRÄDÄS: Kieläjuävusjå ravvimjuåvkku monnii oodä tiervåsvuodå sänilistoid, +måhduliih nubästusah lasettuvvojii (lahtos 2). +Meridui lasettid "variaantih" tavlustäh, kuus +puähtä ää11id sääni mähdulijd synonyymij d/molsäiävtuid. +Kieläpargee norå vala lase molsåiävtuid uåvuvää cuäkkim vårås: +lantio, lantioluut, lonkka, ristiluu, ristiselkä, iskias (listo: tierväsvuodå sänirååju, +anatomia) +riippuvuus (listo: taavdähjä vääivih) +rae/poovds/unohistid - säänih, sieränås listo j ä oovdåmeerhah +Puoh listoid ep kiergänäm moonnåd oodå, majernu sääni låi "polttaa iho punaiseksi". +Loopåid meridijm sirded puåttee uåkkimän. +- 11.10, kuås taan ive anaråkie1äjå -kulttuur uppeeh ellii ukkimist mutåImin kiäh sij +Iäi'ij teivädmin ravvimjuåvhuj kie1äjuhus jesnijd. +SÅMEDIGGI +OM55Afyhki +j, +FJI1 +SI' +FVLKKA5UDHKAN +Så,,,dg& +Sm.Igg +Såme GieIIaglIdo +'INTERREG +EVA NORDSÄPMI +Purädempuddå 12.20 +Puudä marja pahudui, ete puohah lijjii mieldi. +Saaväjodetteijee Iopättij uåkkim 3.10.2013 tme 15.45. +Saaväjodetteijee leehåi uåkkim 4.10.2013 tme 9.10. +Purädempudda 12.10 +Puudä maija pahudui, ete puohah Iijjii mieldi. +4.10.2013 Johanna Alatorvinen vuolgij 15.00. +Tast ovdäskulij Miina Seurujärvi tooimäi ä1Ien. +7 § UBDÅ SAANIJ TUHHIITTEM +Kie1pargee lii hutkåm motomijd uddå saanijd. +Kie1åjuivus kaiga tuhhiittid saanijd +ovdilgo säänih låå virg.1iih. +IÄVTUTTÅS: Kielåjuåvus totkå uddå saanijd jt tuhhit taid måhdulij nubåstus?ti maija. +Jis +mottoom säänist 1.å maaijgah iävtuttåsah, te kie1juåvus noormid pyeremuu iävtuttås. +MIÄRÄDÄS: Ij 1amä asto kietätälläd. +Meridui sirded puåttee utkkimån. +IÄVTUTTÅS LOVNÄSAANIJ METÄDÄLMÄN ANARÄKIELÄST +Njuolgå- teikkå njuo1gå1n loovnah 1tå vaidum anaråkie1ån motomin iä nuuvt +Motomijn saanijn låå maaijgålåån versioh +anaråkie1äst teikkå +suomåkielå saanij anarkie1å vastuin ij Iah ie1gå systeem, maht lovnå Iii heiviittum +anaräkie1ån. +oovtkiärdnub, +va1må +myenster/systeern, mon mield sääni heiviiftuij anaråkie1n. +IÄVTUTTÅS: Kielåjuåvus ji ravvimjuåvkku totkeh kieläpargee rähtim myensteräin, lii-uv +måhdu1ä rähtid lovnäsaanij heiviitmän anaråkie1ån ie1gå systeem. +luhostuvä, tot rähtoo jå normäduvå. +MIÄRÄDÄS: Ij 1amä asto kietätållåd. +Meridui sirded puåttee uåkkimän. +9 § MOTOMEH -ES/-IS SÄÄNIH, LÅÅ-UV TOH 3.ST vÅI MÄsÅsÄ1i SÄÄNIH +Motomijn - es jä - is saanijn ij lah tiätu 1iå-uv toh 3.staavvälsiih väi kiäsisäm +nominih. +Ääi kaiga tutkådjå meridid. +SAAMTEGG +TROMSyI&ekw mne +I3 +FVLICKA5UDFIKAN +Sndiggi +Sd1gg +SmiUgId +S.ing +Sme GieNagHdo +Såmi GieHagldu +Sääm iöllka'Iddi +IVANORhJSÄPMI +IÄVTUTTÅS: Kieläjuåvusjå ravvimjuåvkku totkeh kielåpargee nuurråm - es jå - is saanij +1istoji smiettih puåhtå-uv jo tääl meridid tiätu saanij peht lt-uv toh 3.st väi kiäs.säm våi +kalga-uv ääi tutkäd vala eenåb. +MIÄRÅDÅS: Ij 1amå asto kietåtftllåd. +Meridui sirded puåttee uåkkimån. +1o +"NÄYTELLÄ" JNA. +SAANIJ NORMÅDEM +Säänih aittälid jä åjåttål1äd suårgusijdiskuin måneh tåvjå kiävtust siähålft iäge +saanij kevttim ohtåvuodah Iah ain ie1gåseh. +Kielåpargee lii keålåm selvåttid ääi. +IÄVTUTTÅS: Kieläjuåvus jå ravvimjuåvkku totkeh kieläpargee ie1giitås. +Kielåjuåvus jt +ravvimj uåvkku tuhhiitteh/nubåstutteh ie1giittås. +MIÄRÄDÄS: Ij lamå asto kietätällåd. +Meridui sirded puåttee ukkimn. +NOOMÅI SUJÄTTEM MYENSTEREH +Ovdånoomåi sujftttem sujftttem anaråkielåst ij lah ain älkkee. +Eromååvt motomeh +suomåkielåliih noomah, tegu Satu, Riku, Valo jå Teijo tijppåsiih noomah, tovätteh +vaigådvuodäid suujåtmist. +Kielåpargee lii kiergånåm tutkåd 2.st - å, -o jå - u maadå +noomåid. +IÄVTUTTÅS: Kielåjuåvus jå ravvimjuåvkku totkeh, maht noomah sojeh anaräskieläst, +kieläpargee nuurräm materiaalist. +Kieläjuåvus oovdäst ravvimjuåvhoin meerrid myenster, mon +mield suomåkielåliih noomah sojeh anaråkielåst. +MIÄRÅDÅS: Ij lamä asto kietätållåd. +TIÄTTUN +Kieläpargei Termwiki kovliittås Tromssåst. +Kieläanalyys ohj elm rähtim anaräkielän. +Sådggi +S,,idigk +SÅÅMTE'ÖÖ +ROM5SAfyMuuhk1 +Ij N +FJ +TRCMS +FVLKA1JDHKAN +Sme GiellagI{do +Smi Giellagäidu +Såämr Kielåkäldee +Saa m KtoElka Idd +IV A NORDSÄPMJ +ERES ÄÄIH +uåvuvä uåkkim meridui too11td 15. - 16.11.2013. +UÅKKIM LOPÅTTEM +Saavåjodetteijee lopåttij uåkkim 4.10.20 13 tijme 15.55. +a Morottaj a 7/ +Saavjodetteijeet" +ä11ee +Pevdikirjetärhisteijee +jOOOOO +OM5SAlykurhka1 +it NjrcI J,JJ +SAMEOIGGI SAMETINGET +I1 +'IY +FVLKASUOHKAN +Smdiggi +Smidigk +Såme GieHagIIdo +Sää'm iöllka'Iddi +SÄÄMI KIELÅKÄLDEE (SÄMI GIELLAGÅLDU) ANARÅK1ELÄ +KIELÅJUÄHUS UÄKKIMPEVDIKIRJE +Aanaar, Sajos, parlamentsali Solju (6.5.) +Aanaar, Sajos, Sisti (3.kerdi) (7.5.) +Ilmar Mattus +kieläjuåvusj eessän, saaväjodetteij ee +kieläjuåvusjeessän +ravvinjuåvhuj eessån +ravvinjuåvhuj eessän +ravvinjuåvhujeessän +pevdikirje ällee vu 6.5. +mieldi ma 7.5. +1 § CUÅKKIM LEKKÄM +Meridui, +ete +Marja-Liisa +tuäimä +saaväjodetteijen +taan +öuäkkimist. +Saavåjodetteiijee leehåi öuäkkim 6.5.20 13 tijme 9.00. +2 § UÄKMM LAVÄLÅVUODÅ JÄ MERIDEMVÄLDÅLÅVUOJJÄ +TUUHIITTEM +uåkkim pahudui 1avä1ään jå meridemväldålåän. +3 § PEVDIKIRJE TÄRHISTEIJEI VALJIM +Meridui, ete kieläjuåhus jesåneh tärhisteh pevdikirje. +Smdgi +Sm.Ugg. +Sn.idigId. +SÅMITGGE +SÅÅMTEÖÖ +ROMSSAfyiuchb +SÄMEWGGI SAMETINGET +'OIIOO +Saemien GYelegaaltije +SmiGieHagIdu +Säärni KiekäIdee +Saa m Ke1Ika lddi +IVANORDSÄPMI +Äilisto jå aaij öuåvuvå kietådållämoornig tuhhiittui: +§ Tiätumaain sänilisto +§ Tierväsvuotä sänilisto +§ Tobdosäänih listo +§ Normådem +§ Anaräkie1å kieläohjeim +§ Uddå säänih listo +§ Kieläpargee pargouävåim +§ Stavälistem anaråkie1äst +§ Kie1åju.husjä ravvimjuåvhu uävuväs uäkkim +§ Cuåkkim lopättem +5 § TIÄTUMAAIN SÄNILISTO +Tiätumaain sänilisto saanijd kolgåij tuhhiittid, et kieläpargee puåvtäij juåtkid +sänilisto rähtim saanij suujätmåin. +Tiätumaain sänilisto lii Säämi Kielåkäldee ohtsä +proojeekt jå tom tuhliiittem lii tehälä projektin. +Tiätumaain sänilisto tuhhiittui (lahtos 1). +6 § TIERVÄSVUOTÄ SÄNILISTO +Tiervåsvuotå sänilisto lii tuhhiittemnåäl. +Kielpargee lii nuurräm "vuådusaanijn" listo, +mon kannat vuosmun tuhhiittid, keejå lahtos "vuådusäänih". +Kieläpargee lii nuurräm +meid, suu mielåst, uo1måsaanijd Tierväsvuotäsänilisto säniuo1mah-1ahtosän, tom-uv +kannat tutkäd ovdil ko totkäjie sänilisto. +Säniuolmah lää suullän 40. +Kieläjutvus jä ravvimjuåvkku monnii oodä listo mon kieläpargee lii nuurräm (lahtos +7 § TOBDOSÄÄNIH LISTO +Listo ij lah vala tuhhiittemnäål, mut tom ko1gäij keäd oodä, et låå-uv tobbeen +säänih moh iä kulå toho jå lii-uv uåkkimvievä tiädust anaräkie1ä säänih, moi sajeh +tääl låå kuårusin. +Kieläjuävus jå ravvimjuävkku iä kiergänäm tutkäd tobdosäänih sänilisto. +s Å ME D +G G +ROMSSAfyuhk +SITG +SAMEOIGGI 5AMETINCET +'Oj +L' +FYIKKASUOHKAN +S,diId +Sme GieNagIldo +Saa m Koflka Idd +ORDSAPIWE +8 § NORMÄDEM +RAVINTO-RAVINNE ANARÄKIELÄN +Kielpargee iävtut, et suomäkielä "ravinne" liij anaräkielån +ravådåh jä "ravinto" liåij raavvåd. +Kieläjuävus jä ravvimjuåvkku meridii uåvuväå (lahtos 4): +ravinne +ravdäh +ravinto +raaväd teikkä ravådäs +ORGAAN +Kieläpargee iävtut, et kieläjuävus jå ravvimjuävkku valjiäin anaräkielå sääni +mii meerhä "elimistö". +Kielåjuåvus jä ravvimjuävkku meridii uävuvää (lahtos 5): +orgaan +elin +orgaanIå +eloperäinen, orgaaninen +orgånismå +eliö, organismi +iälään (eliö) +orgaanvuahädäh +elimistö +ÅIGÄPUÅTU +Kieläpargee iävtut, et kieläjuävus j ä ravvimjuåvkku normädävä sääni +"åigåpuåtu" kevttimohtävuodä anaråkielåst. +Jä lasseen +normådiäin saanij "elanto", "toimeentulo", "elinkeino"jå "eläke" +saanij anaräkielälij vaastä. +Kielåjuävus jä ravvimjuävkku meridii uävuvåä (lahtos 6): +äigiputu, eeleed, iä1ämå elanto +äigputu, eeleed, iä1må toimeentulo +ROMSAfyIkuohki +siii +NrJI6c* +sAMErnci 5AME11NGET +WL' +Så,..d +gi +Såme GieIIagIldo +SmiGieIlagåIdu +Säam f (iöllkaiddi +' INTERREG +IVANORDSÄPMZ +iähttås +elinkeino +iä1ttåh +eläke +Huäm! +Virgekieläst kalgå rähtid iäru, ulmuuh pyehtih kuittåg kevttid saanijd +smumkie1äst eresnåål (iälåttäs Iii kiännii kielåst "eläke"). +9 § ANARÅKIELÄ KIELÅOHJELM +Kielåpargee iävtut, et kie1.juvus jå ravvimjuåvkku ää11iv anaråkieffl kielåohjelm. +Kielåohjemist oinuuij anarkie1 tile ovdil, tääl jt puåtteevuodäst. +Kielåohjelmist +1iij ävkki, ko oc ruudäid ereslåän projektij vårs sehe anaräkie1äst tie.Ieetmist. +Kieläpargee lii vuåvm kielåohjelm råhtusiävtutts. +Meridui, et kielftpargeeji Marja-Liisa Olthuis oovtåst moonnåv oodå anaråkie1å +kieläohjeim. +Iärråseh pyehtih lede meiddei fåärust suunnåttålmin kielåohjelm. +UBDÅ SÄÄNIH LISTO +Kielåpargee iävtut, et Ilmar Mattus okkim UddL säänih listo pieijuuij neetin +Googledriven. +Ilmar lii lopedam sänilisto jyehim jå oovdeb kie1åjuhus u.kkimist +smiettui, et vuähäsumos 1iij,jis puohåin liij ain siämmås versio listoost aanoost. +Googledrivest lii mhdu1 meridid kii puåht rähtid merkkuumijnja kii +puhtä keäd listo. +Kielåpargee iävtut, et uddå säänih liiston uåuh merkkimmähdu1ävuodå kieläjuåhus +jå ravvimjuävhu jesåneh sehe kiefflpargee. +Keåmmhdu1äsvuotå +ulmuin kiäh tom pivdeh, aainäs-uv anaräkielå srnoin. +Kieläpargee +puåvtäij 1 +ede listo googledrivenpieijee. +kii meid lasseet +keåmmähduIävuodäid. +Kielåjuvus jå ravvimjuåvkku meridii, et kieläpargee lasseet va1mä sänilistoid +nettisajan (nettisaje.wikispaces.com). +Nettisaajeest ij lah kuittäg +m.hdu1åsvuotä +tivvood listoid. +Kieläpargee ålgå kevttid googledrivej ain +almoot ko lii +lasettäm tiätuvuårhå. +KIELÄPARGEE PARGOVUÅVÅÅM +uåkkim moonäi oodå kielåpargee pargovuävåäm (lahtos 7). +Lasseen iävtuttui, et +kielåpargee puähtä uåsilistid anaråkie1å kieJåmiätårij sahhiittålmäidjä moonnäd +oodå +jienåpaadijd. +Å M +G +f +OMSSAfyku1,hkan +t +SAMEDIGGI 5AMETINGET +FVLKKASUQHKAN +Såmdiggi +S1m4igg +Smkdigkh +Såmi Giellagåldu +Sämi Kieläkäidee +Sää'm iöIIka'Iddi +IV A NORDSÄPMI +STAVÄLISTEM ANARÅKIELÅST +Petter Morottaja: Måttäätteijeeh läå koijftdållåm, maht anaräkielä stavälistem mana. +Stavälistem lii tehälä luuhäm oppämist. +Älkkeemus vyehi lii stavålistid suomåkielå maali mield: +O Jokaisen konsonantti+vokaali -yhdistelmän edellä on tavuraja. +Esimerkiksi pa +ta, kos-ki, kään-nös, kars-ta. +O Kahden eri vokaalin välissä on tavuraja, jos ne eivät muodosta difiongia. +Esimerkiksi la-ot, hau-et. +O Yhdyssanoissa kukin yhdysosa tavutetaan erikseen kuten itsenäinen sana, ja +yhdysosien välissä on siis aina tavuraja. +Esimerkiksi ka-tu-o-ja, yh-dys-o-sa. +Suomäkieläst stavälij tiäddu mana tånåvt: +- 1. stavälist väldutiäddu +- 3. stavälist uälgitiäddu (jåjyehi nubbeest tast ovdåskulij +- (lää motomeh spiehästuvvah kale) +Anaräkie1äst lää kuittåg motomeh kukkodåhääih, moh sättih vaiguttid sääni tiäddoid. +Kost lii sääni våldutiäddu: +- Puko vuäjäjäävrist. +--> foneetlåvt +lii kukke. +- Mun kuddim puko. +lii uänihå jä ujä o låvå pelikuheh. +Koämu lii, et stavålistep-uv maajeeb celkkuu: +1) mun kud-dim pu-ko. +2) Mun kud-dim pu-ko. +3) mun kud-dim puu-koo. +4) mun kuddim puko +pää-ni +pään-ni +pään-i +Nubbe taas kullee äi lii vala tot, et maht puåhtä måttäättid Iuuhåd uänihis diftoijijijd. +Mut tom ij tääidi pyehtid stavålistmåin iedid. +SÄÄMT +Sdm.Hgg +ROM5SAfykssuohkan +) rJ tacI1 +TROMSEyIkekonrnrnE +FVLKKASUOHKAN +Såme GiellagIIdo +Smi GieIIagidu +Säa'm iöIIka'Iddi +IVANORDSÄP1WJ +Kie1juåvusj ravvimjuåvkku meridii iävtuttid mttååtteijeid uåvuvå stavålistem +vyevih: pu-ko jå pään-i. +Meridui meiddei koijädid måttååtteijei uåivil stavålistmist. +KJELÅJUÅHUS JÄ RAVVIMJUÄVHU UÄVUVÅ UÅKKIM +Kieläpargee iävtuttij et uåvuvå uåkkim lii ohuv. +UÅKMM LOPÅTTEM +Saaväjodetteijee lopåttij uåkkim 7.5.2013 tijme 16.00. +Cällee7.5. +Miina Seurujarvi +Kielåpargee, ä11ee +SÅÅ'MTEÖ +OMSSAfyIuhk +'b +TROMSyIkEmrnune +FVLkKASUOKKAN +Sndig +ShAgId +Pevdikirj +PEVDIKIRJE +SÄÄMI KIELÂKÄLDEE (SÁMI GIELLAGÁLDU) ANARŠKIEL +KIELÂJUÁVUS +Äigi +Saje Sajos, Sisti (3. kerdi), Aanaar +Marja-Liisa Olthuis kielâjuáhus jeessân +Hannu Kangasniemi Petter Morottaja värijeessân +Matti Valle +äššitobdee +Miina Seurujärvi kielâpargee +Neeta Jääskö +kielâpargee +Marko Marjomaa +Säämi Kielâkäldee hovdâ (skype peht 12.00- +Meddâl +kielâjuáhus jeessân +Petter Morottaja kielâjuáhus jeessân (skype peht) +äššitobdee tijme 10.00 - 12.15 +1 § ČUÁKKIM LEKKÂM +Säämi Kielâkäldee hovdâ Marko Marjomaa leehâi čuákkim 11.12. tijme 12.20. +Aalgâst sun mainâstij uánihávt Säämi Kielâkäldee projektist. +2 § ČUÁKKIM LAVÂLŠVUOĐ JÁ MERIDEMVÁLDÁLŠVUOĐ +Čuákkimpovdiittâs-äššilisto lii vuolgâttum jesânáid 19.11.2015 šleđgâpoostâ mield. +IÄVTUTTÂS: +Čuákkim pahuduš lavâlâžžân já meridemváldálâžžân. +MIÄRÁDÂS: +Pahudui. +3 § PEVDIKIRJE TÄRHISTEM +Pevdikirje tärhistuvvoo čuákkim maŋa 12.12.2015. +Iävtuttâs mield. +4 § ÄŠŠILISTO TUHHIITTEM +Saavâjođetteijee väljejuvvoo 11.12. čuákkimân. +Kielâjuáhus +saavâjođetteijee väljejuvvoo 12.12. ko puoh eidusâš jesâneh láá +čuákkimist. +Iävtuttâs mield +Äššilisto: +1§ Čuákkim lekkâm +2§ Čuákkim lavâlâšvuođâ já meridemváldálâšvuođâ tuhhiittem +3§ Pevdikirje tärhistem +4§ Äššilisto tuhhiittem +5§ Saavâjođetteijee valjim 11.12. čuákkimân +6§ Päikkinommâpargo +7§ Pođoi saanij normim +8§ Kielâpargei pargoh proojeektääigist +9§ Kielâjuáhus saavâjođetteijee valjim +10§ Stavâlistem anarâškielâst +11§ Attributij koŋruistem +12§ Tiervâsvuođâsäänih +13§ Tiättun +14§ Eres ääših +15§ Čuákkim lopâttem +5§ SAAVÂJOĐETTEIJEE VALJIM +MIÄRÁDÂS: 11.12. +Saavâjođetteijen väljejui Marja-Liisa Olthuis. +6§ PÄIKKINOMMÂPARGO +Luoddâkolbâäšši lii lamaš kielâjuáhus čuákkimist 16.-17.5.2014. +Vááldus pevdikirjeest: +8§ KIELÂJUÁHUS JÁ RAVVIMJUÁVHU CIÄLKKÁMUŠ +LUODDÂKOLBÂÄÄŠIST +Luoddâkoolbah láá Aanaar kieldâst čallum maht sáttoo sämikielân. +Sämikielâlijn +noomâin ij lah loogiik tast main sämikielâin noomah láá já anarâškielâliih noomah +láá liijkás uccáá. +IÄVTUTTÂS: Čuákkim ciälkká luoddâkolbâ ääšist jieijâs uáivil já vuolgât +ciälkkámuš Laapi ELY- kuávdážân. +MIÄRÁDÂS: Iävtuttâs mield. +Matti Morottaja čáálá ciälkkámuš +vuoluupiälái ravvui mield: +· Ärbivuálálijn anarâškuávluin váiluh anarâškielâliih nommâkoolbah +· Ubâ Aanaar kieldâst koolbah kalgeh leđe čallum anarâškielân +· Tain nommâkoolbâin moh čujotteh anarâškuávlun kolgâččii leđe meid +anarâškielâliih noomah (Luoddâkoolbah moh láá Aanaar kieldâ ulguubeln) +· Puáris koolbâi čäällim kalga tivvoođ. +· Äššitobdee nommâääšist lii Ilmar Mattus +· Kielâravvimjuávkku iššeed nommâpargoost +· ciälkkámuš fáárus lii meid Samuli Aikio čäällim avžuuttâs +Iävtuttâš ciälkkámuššân: Kielâjuávus ciälkká taan vuáru koolbâi anarâškielâg noomâi +riehtâčälimist já avžut, ete IJB-kuávdáš váldáččij olssis pargo oovtâst Sämitige kielâraađijn +já kielâjuáhusijgijn rähtiđ strategia, mon sämikielân jieškote-uv nommâ čálloo já mon +kuávlust. +Kielâpargeeh oovdânpyehtiv ciälkkámušhammiittâs, mii tuhhiittuvá máhđulâš +nubástusâigijn. +Iävtuttâs ohtsâšpargoost kielâraađijn já anarâš-, nuorttâlâš- já orjâlâškielâ kielâjuáhusijguin +luoddâkolbâääšist: Jis kielârääđi já puoh kielâjuáhuseh (keevâtlávt uáivild Suomâpeln jesânijd) +aneh luoddâkolbâääši já ohtsâšpargo tehâlâžžân, te Kielâkäldee kielâjuáhuseh Suomâpeln pyehtih +ive 2016 peln orniđ ohtsâščuákkim kielâraađijn. +Kielârááđán piäijoo iävtuttâs povdiđ čuákkim +čuákán, rähtiđ jieijâs poliitlâš linjá já táárbu mield asâttiđ pargojuávhu čođâldittiđ keevâtlâš karttim- +já suogârdâllâmpargo sehe koordinistiđ ohtsâšpargo Suomâ virgeomâhijgijn. +Kielâpargeeh +oovdânpyehtiv ciälkkámušhammiittâs mii tuhhiittuvá máhđulâš nubástusâigijn. +MIÄRÁDÂS: Ciälkkámušân kalga lasettiđ listo päikkinoomâin maid kalga tivvoođ. +Ilmar +Mattus čäällim päikkinommâkirje kiävttoo kälden. +Ciälkkámuš já aalgâ vuolgâttuvvojeh +tivomij maŋa ovdâskulij. +7§ POĐOI SAANIJ NORMIM +Kielâpargeeh lává nuurrâm liiston saanijd já haamijd moh iä lah normâdum, mut liččii pyereh leđe. +Kielâpargeeh oovdânpyehtiv listo. +LISTO: +● toistaiseksi voimassa oleva - tuáistáážân vyeimist orroo (om. +pargosopâmušâin) +● yksineuvoinen, kaksineuvoinen - oovtsuhâpiälálâš, kyevtsuhâpiälálâš (käldee: uđđâ säänih +listo) +● Yksikotinen, kaksikotinen - oovtohtâgâslâš / oovtkuátásâš (MLO sänikirjeest ohtâgâs - +yksilö) +Yksikotisia ovat kasvit, joiden heteet ja emit sijaitsevat samassa kasviyksilössä. +Kaksikotisilla kasveilla heteet ja emit ovat eri yksilöissä. +Vasemmalla yksikotinen kasvi jossa on yksineuvoisia kukkia, oikealla kasvi jonka kukat +ovat kaksineuvoisia. +● Kaksineuvoinen = kukka, jossa on sekä heteitä että emejä (kaksineuvoisten kukkien +tapauksessa kotisuuden käsitettä ei tarvita) +● Yksineuvoinen = kukka, jossa on (vain) heteitä tai emejä +● Kaksikotinen = kasvi, jonka hede- ja emikukat ovat eri yksilöissä +● Yksikotinen = kasvi, jonka hede- ja emikukat ovat samassa yksilössä +(Käldee: Wikipedia) +yksikotinen38 kasv. +kasvista jonka yksineuvoiset hede- ja emikukat ovat samassa yksilössä +t. jonka kukat ovat kaksineuvoiset. +kaksikotinen38 kasv. +kasvi jonka hede- ja emikukat ovat eri yksilössä. +(Käldee: +Kielitoimiston sanakirja) +● seksuaalinen hyväksikäyttö - seksuaallâš illáástem +● merisiili - merâsäggipállu (käldee: Škoovlâ biologia já eennâmtiätu 6, s. 113). +Iävtuttum +meid: säggiskálžu. +● kaivos (teollisuuden ala, kaivannaisten maanalainen louhimispaikka t. avolouhos; +kaivannaisten louhintaa harjoittava liikeyritys) - ruuki vai kuáivuttâh +● taldrik -sääni ol. +lok. +häämi: taldrikkeest vâi taldrikist vâi kuohtuuh +● heŋgâstâh - naulakko (käldee: Vuosmuš tuhháát säännid, s.5) meiddei iävt. +pivtâsmuorâ. +● vuáruttiđ - priorisoida (orj. +vuoruhit -maali mield, VIM); iävtuttum meiddei pieijâđ +vuosâsajan, tiäduttiđ. +Ovdâmerkkân: "Kielâkäldee vuárut pargoinis tiervâsvuotâsánáduv +rähtim taan ive peln." +● ilotulitus: rakettij pääččim (uđđâ saanij listo), meiddei iävt. +(ilotulite) juhlepavkkânâs +● jälkiehkäisy: normâdemnáálá tiervâsvuotsänilistoost, kogo láá iävtuttum sehe maŋaestim +ete monnjâestim. +Sääni lii aldemui aaigij koijâdum Kielâkäldest ađai ličij pyeri uážžud +tuhhiittum teermâ kiävtun. +● termi-sääni vuáháduttim. +Termi meerhâš anarâškielân ovtláán luáhá teikkâ suomâkielân +"törmä", smiettâp kalga-uv vest suomâkielâ sääni "termi" vuáháduttiđ anarâškielân veikkâbâ +termân amas toh siähániđ koskânis. +Iävtuttâs: Kielâjuáhus savâstâl saanijn, já tuhhiit toid teikkâ uási toin máhđulâš nubástusâigijn. +Suomâkielâ sääni "termi" lii termâ; +Ruuki vai kuáivuttâh: kuáivuttâh vuosâsaajeest, mut ruuki meid tohhee; +jälkiehkäisy - maŋa estim (sänilitto); +"vuáruttiđ-priorisoida" ij soovâ anarâškielân, pyerebeh láá: Adeliđ vuáru, pieijâđ +vuosâsajan, prioristiđ, vuosâsajadiđ, ain ohtâvuođâ mield; +taldrik ij lah 3.st sääni já tot sojá ol.lok. +"taldrikkeest". +Eres saanijd já iävtuttâsâid čuákkim merkkij tiättun. +8§ KIELÂPARGEI PARGOH PROOJEEKT ÄÄIGI +Savâstâllâm tast, magareh pargoh láá teháliih anarâškielâst. +Ovdâmerkkân: tieđettem +kielânormimpargoi ovdánmist, palvâlusâin tieđettem. +Savâstâllâm: Pargo-oornig meridempargoi lasseen tehálâš pargoh láá: kielâteknopargoh, +oppâmaterial sänilistoi nuurrâm já tärhistem. +Kielâkäldee ornim anarâškielâ vuosmuu +seminaar fáddá lii čäällim. +Puudâ maŋa pahudui, ete puohah lijjii mieldi. +Saavâjođetteijee lopâttij čuákkim 11.12.2015 tme 17.00. +Saavâjođetteijee leehâi čuákkim tme 10:20. +Pahudui, kiäh láá mieldi (listo pevdikirje vuosmuu siijđost). +ete ovdil kielâjuáhus saavâjođetteijee valjim kieđâvuššâp stavâlistem. +Purâdempuddâ tijme 12.15-13.20 . +9§ KIELÂJUÁHUS SAAVÂJOĐETTEIJEE VALJIM +Kielâjuávuš väljee saavâjođetteijee kielâjuáhus jesânij kooskâst. +Kielâjuáhus jesâneh láá: Anna +Morottaja, Marja-Liisa Olthuis, Petter Morottaja. +MIÄRÁDÂS: Kielâjuáhus saavâjođetteijen väljejui Marja-Liisa Olthuis. +10§ STAVÂLISTEM ANARŠKIELÂST +Kielâjuávus lii jo mottoom verd kietâdâllâm anarâškielâ stavâlistem 6.-7.5.2013. +Stavâlistem anarâškielâst +Petter Morottaja: Máttáátteijeeh láá koijâdâllâm, maht anarâškielâ stavâlistem mana. +Stavâlistem lii tehálâš luuhâm oppâmist. +Älkkeemus vyehi lii stavâlistiđ suomâkielâ maali mield: +· Jokaisen konsonantti+vokaali -yhdistelmän edellä on tavuraja. +Esimerkiksi pa-ta, +kos-ki, kään-nös, kars-ta. +· Kahden eri vokaalin välissä on tavuraja, jos ne eivät muodosta diftongia. +· Yhdyssanoissa kukin yhdysosa tavutetaan erikseen kuten itsenäinen sana, ja +Suomâkielâst stavâlij tiäddu mana tánávt: +- 1. stavâlist váldutiäddu +- 3. stavâlist uálgitiäddu (já jyehi nubbeest tast ovdâskulij +- (láá motomeh spiehâstuvvah kale) +Anarâškielâst láá kuittâg motomeh kukkodâhääših, moh sättih vaiguttiđ sääni +tiäddoid. +Kost lii sääni váldutiäddu: +- Puško vuájá jäävrist. +--> foneetlávt š lii kukke. +- Mun kuddim puško. +--> foneetlávt š lii uánihâš já u já o lává pelikuheh. +Koččâmuš lii, et stavâlistep-uv maajeeb celkkuu: +1) mun kud-dim puš-ko. +2) Mun kud-dim pu-ško. +3) mun kud-dim puuš-koo. +4) mun kuddim puško +Nubbe taas kullee äšši lii vala tot, et maht puáhtá máttááttiđ luuhâđ uánihis diftoŋŋijd. +Mut tom ij tääiđi pyehtiđ stavâlistmáin išediđ. +Kielâjuávus já ravvimjuávkku meridii iävtuttiđ máttáátteijeid čuávuvâš stavâlistem vyevih: +pu-ško já pään-i. +Meridui meiddei koijâdiđ máttáátteijei uáivil stavâlistmist. +Stavâlistem tile onne: +Máttáátteijeeh urruu mietâmin kielâjuáhus avžuumân. +Motomeh ääših iä kuittâg lah vala čovdâšum +tain stavâlistem ravvuiguin: +sujâttemkiäččuseh já čonâsvokaleh +diftoŋŋij kukkoduvah stavâlistmist +Ovdilgo smiättá maht kalga stavâlistiđ, kannat smiettâđ Manen kalga stavâlistiđ. +Išediđ +ereskukkosâš jienâtmij luhâmist? +Vâi mudoi "uánidiđ" sääni vâi ličij älkkeb luuhâđ? +Maidnii suomâkielâ stavâlistmist: +Esimerkiksi sanassa aurin-ko, aurin-gon esiintyvän äng-äänteen tavunraja on n:n ja k:n tai g:n +välissä, mutta jälkimmäisen jakaminen eri riveille "aurin- gon" on myös häiritsevää (yhdistelmällä +ng kun kuvataan yhtä äännettä). +(Kielikello 1/2003, Taru Kolehmainen, Tavun rajat) +Vyeleeb teevstâi meerhâi čielgiittâsah: +puáidudum konsonant - konsonant lii pelikukke +puáidudum diftoŋ - uánihis diftoŋ +· kuhes diftoŋ, te puáhtá-uv tom merkkiđ návt: čuo-škâ , čuá-vu +· Uánihis diftoŋ monâččij návt: čuoš-kâ, iär-ás-áid-uv (1. st. uán. +dif, pelikuhes r) +· pelikuhes vokaleh (pu'ško): pu-ško JO MERIDUM! +· pelikuhes konsonant: pään-i JO MERIDUM! +(vuám: ij diftoŋ) +· kuhes diftoŋ já pelikuhes konsonant, maht talle? +"kyel-i" vâi "kye-l-i" verdid "kyel-e" +· kuhes diftoŋ já kuhes konsonant: uá-đđiđ verdid uáđ-đee +· pelikuhes vookaal ja uánihis konsonant: akk/gen. +ko-ve verdid nom. +kov-e +· sujâttemkiäččuseh: Kalga-uv stavâlistiđ sierâ vâi ij? +čuo-škâ-ij, kiä-inu-id, pen-ná-in, ča-lme- +est (a lii pelikukke, kuus čonâsvookaal kalga stavâlistiđ? +), kee-ji-st, naah-kij (huom! +kiäjuš ij lah +sierrejum), saa-ni-jd, oor-nig-ân (vâi oor-ni-gân? +), pih-tâs-ijd (vâi pih-tâ-sijd? +), pier-vâl-is (vâi pier- +vâlis vâi pier-vâ-lis? +), juoŋ-ŋâs-eh +· maht: pe-lji, vyes-i-áál-du, čuá-vum-áin (vâi čuá-vu-máin?) +Vyeleeb ovdâmeerhah láá ovdâškoovlâpuđâldemkirjeest. +Tain puáhtá keččâđ, et maggaar +stavâlistem lii, jis tot mana paajeeb njuolgâdusâi mield: +Iv-nii Ee'-led, Uáb-bee já Sam-mol +Sáár-gu jiei-jâd ko-ve! +Naa-nood čuo-škâ-ij kir-dem-kiä-inu-id. +Čuá-vu pen-ná-in siij-má. +Aal-gât uág-gum-stáá-gu kee-ji-st. +Iš-šeed luo-sâ kuár-ŋuđ kuo-škâ pa-jas. +Uu-sâ já sáár-gu kiä-inu. +Uu-sâ čič-čâm iä-ru. +Iv-nii ko-ve rav-vuu mield. +Pes-kâ-naah-kij uuc-câm +Iv-nii aa-ši-jd, moh iä kuu-lâ luá-ndun. +Čuá-vu suo-ppâin áál-dust vuá-sán. +Juá-đhi kov-voos. +Iv-nii aa-ši-jd, moh kul-lo-jeh čoh-čâ-kiä-sán. +Kul-dâl mai-nâs. +Pie-jâ kuu-vi-jd riev-tis oor-nig-ân. +O-vtâs-tit pih-tâs-ijd, moh kul-lo-jeh ooh-tân. +Myer-ji-mee-ci-st +Merk-kii kuu-vi-jd riev-tis oor-nig-ân. +O-vtâs-tit mye-rji já loos-tâ. +Iv-nii. +Kuáb-báá vie-rmi-st láá ee-nâb šaap-šah? +Merk-kii ruos-sá-in +Mii tiiv-ri-jd lii e-res-lá-gán? +Merk-kii ruos-sá-in. +Sáár-gu kuo-li-jd siäm-máá-lá-gá-nin ko vuos-muš kye-l-i. +Juá-đhi vie-rmi-kov-voos. +O-vtâs-tit vuo-gâ já suoi-vuu. +Jo-đe kiä-inu suor-máin. +Re-ki-nist tiiŋ-gâid. +O-vtâs-tit eer-gi já rie-v-â, ker-ris tei-kâ sa-ni. +Heer-vâd leeŋ-gi-jd. +Maid puá-sui por-á? +Iv-nii toŋ-ŋâs-ijd, main láá siäm-máá en-nuv mye-rjih ko Uáb-bee kuá-mmir-ist. +Suo-gârd ko-ve oov-tâst mát-táát-tei-je-in. +Maht kuáv-ská piä-sá pier-vâl-sis? +Sáár-gu kiä-inu. +O-vtâs-tit áál-du já vye-si meer-hâ mield. +Suu-nât-tâl já sáár-gu pe-lji-meer-hâ. +Juoŋ-ŋâs-eh +Kii kod-dá mon kyel-e? +Čuá-vu suor-máin siij-má. +Čuo-pâ juo-ŋâs-tem pier-gâs-ijd ki-rje siij-đost 91. +Lij-máá kuu-vi-jd kiä-lhá oo-lâ. +O-vtâs-tit saa-ni-jd main lii siäm-máš me-rhâ-šum-e. +Heer-vâd vaa-câ. +Iv-nii uc-ceeb. +O-vtâs-tit čuág-gá-id +Sáár-gu spääi-lih kiä-inu kir-no-la-by-rint čoo-dâ. +O-vtâs-tit vye-si já áál-du. +Sää-mi aal-mug-pei-vi +Iv-nii lii-pu. +Iv-nii lii-pu-id. +Mii vuát-too? +O-vtâs-tit el-lee já riev-tis luo-dâ-id. +Kiän kap-peer? +O-vtâs-tit já iv-nii. +Sáár-gu já iv-nii iär-ás-áid-uv ka-per-ijd. +Sáár-gu já iv-nii vuod-duid. +O-vtâs-tit riev-tis-náál. +(dif. +uán?) +Koš-ke-piär-gu-pa-rgoh +O-vtâs-tit šoo-ŋâ já soŋ-ŋâ-meer-hâ. +Iv-nii ti-má-sub. +Moh kul-lo-jeh ooh-tân? +Iv-nii kor-râ-sub. +Čyel-dim +Iv-nii ko-ve. +Čuo-pâ vyes-i-áál-du siij-đo-st 91 já lij-máá ko-ván. +Juá-đhi ko-vos-ijd val-mâš-in. +Sáár-gu kov-voos já iv-nii. +Čää-li luu-dij noo-mâ-id maal-i mield. +čuáđ-gi, čuá-njá, njuh-čâ, áŋ-á-lâh, vuo-njâš +O-vtâs-tit páár-hu já muo-râ čuá-vum-áin sár-gá. +eel-liđ tier-vân +Merk-kii äi-gi-oor-nig-ân. +Ruuv-dust lii vye-si. +Iv-nii vuo-si-jd, moh láá u-ce-beh ko tot. +Säg-gi-ni-su +Sä-mi-káá-huh +Lei-bi-vuás-tá +Ma-jeb-ar-gâ +Vuoss-ar-gâ +SAVÂSTÂLLÂM: Stavâlistmist savâstâllui mottoom verd oovtâst Petra Kuuvain, kote lâi +taan čuággá kieđâvušmist mield máttáátteijen já luuhâm oppâm äššitobden. +Stavâlistem nobdui +tergâdin eromâšávt tanen, ete párnááh opâččii kielâ riitmâ tiileest mast kielâ ij nuuvt ennuvgin +kulluu argâelimist. +Čäällimvyevist šoodâi ennuv savâstâllâm, ja iävtuttui, ete máhđulávt tom kolgâččij váhá +uđâsmittiđ kuhheebáigásâš Kielâkäldee pargon. +Iävt meid: ep avžut stavâlistem eenikielâ kirjijd, pic suogârdâllâp jieškote-uvlágán +pedagooglijd čuávdusijd stavâlistem sajan kielâ riitmâ opâttâlmân (om. +LSM) Kielâkäldee +pargon máhđ. +KHV iššijn sämikielâ máttáátteijeigijn. +Iävt meid kevttiđ tiälhuid sänikove oppâm iššeen. +Mottoomláán stavâlistemraavâ máttááttâs vuosâiššeen. +Luuhâm kuullâm mield: iššeen Virkkuuvääri mainâseh páádán (oppâmaterialtoimâttâh) +Saavâjođetteijee meridij 45 min purâdempuudâ tme 12:15. +Puddâ nuuvâi tme 13:20. +Puudâ maŋa pahudui, ete puohah láá mield. +Čäällimvyevi muttem meiddei tommit ete tast čielgih pelikukkoduvah olmânáál +(kielâpargeeh) +MIÄRÁDÂS: Stavâlistem vuosâulmen lii tuárjuđ jienâdem máttááttâllâm algâmáttááttâsâst. +Kuhes +vookaal maŋa tállân staavvâlmerkkâ. +Uánihis vookaal maŋa staavvâlmerkkâ šadda eskin tast +čuávuváá konsonant maŋa. +Pelikuhes konsonant ij merkkejuu stavâlistmáin; pelikuhes konsonant +merkkim kalga kietâdâllâđ sierâ, ko lii saahâ ortografiast. +· kuhes diftoŋ: čuo-škâ , (sun) čuá-vu já (ij) čuá-vu, kye-li, uá-đđiđ +· Uánihis diftoŋ: čuoš-kâ, iär-á-sáid-uv , kyel-e, uáđ-đee, kyel-i-mää-li, vyes-i-ál-du: -áá-ldu - +> vyes-ál-du: -áá-ldu (meiddei: vyes-i-čuu-râ) +HUOM! +(taat miärádâs kessui meddâl, pelikuhes +konsonant ij merkkejuu stavâlistmáin: pää-ni) +· kuhes vookal: pel-ji: pee-lji +ko-ve ! +Kukkoduvâi +merkkim suogârdâllâp lasečielgâttempargoost Kielâkäldest. +· Staavvâlmeerhah iä kevttuu sujâttemkiäčusij sierriimân. +Om: čuo-škâi, kiä-inuid, pen-náin, +čal-meest, kee-jist, naa-hkij, saa-nijd, oo-rni-gân, pih-tâ-sijd, pier-vâ-list, juoŋ-ŋâ-seh / juo-ŋâ-seh, +čuáv-u-máin +Tme 15:05 meridij saavâjođetteijee 15 miinut puudâ. +Puudâ maŋa pahudui, ete puohah lijjii mieldi, já čuákkim jotkui tme 15:20. +11§ ATTRIBUTIJ KOŊRUISTEM ANARŠKIELÂST +adjektivattribut +numeralattribut +pronominattribut +*Váldunjuolgâdus lii, et attribut ij suujâ uáivisääni fáárust. +*pronominattributeh (motomeh) koŋruisteh "pelikoŋruensist". +oovtâloho +nom. +tuot lodde +gen. tuon lode +tuom lode +tuon loddeest +ill. tuon loodán +kom. +tuoin luddijn +abe. +tuon lodettáá +ess. +tyenen lodden +maaŋgâloho +tuoh lodeh +gen. tuoi luudij +tyeid luudijd +tyein luudijn +ill. tuoid luddijd +tuoi ludijguin +tuoi ludijttáá +Siämmáánáál sojeh meid mere almotteijee säneh maŋgâ, muáddi, kalle. +(käldee: Anarâškielâ +ravvuuh) +*numeralattributeh +ill. +par. +ohtâ kyeli +oovtâ kyele +oovtâ kuálán +oovtâ kyeleest +ovttáin kuolijn +oovtâ kyelettáá +ohtân kyellin +kulmâ kyele +kuulmâ kyele +kuulmâ kuálán +kuulmâ kyeleest +kulmáin kuolijn +kuulmâ kyelettáá +kulmân kyellin +čiččâm kyellid +čiččâm kyele +čiččâm kuálán +čiččâm kyeleest +čiččâmáin kuolijn +čiččâm kyelettáá +čiččâm kyellin +akkusativist lohosääni ohtâ lii hiäjus tääsist, mut kyehti-vittâ láá kievrâtääsist. +Maht +nummeer kuttâ já eres numereh? +(Käldee: MLO kielâoppâ) +*lohosääni já substantiv, mii lii maaŋgâlovvoost +käävcih saveheh +gen. kaavcij savehij +kaavcijd savehijd +ill. kavcijd savehijd +kaavcijn savehijn +kaavcij savehijguin +kähcin savehin +*-lâš (-sâš) -loppâsâš saanij koŋruistem +táválâš +táválâš kandâ +táválii kaandâ +táválii kaandân +táválii kaandâst +táváláin kandáin +táválii kandâttáá +táválâš kandân +táválâš kandâd +táváliih kaandah +táválij kaandâi +táválijd kaandâid +táváláid kandáid +táválijn kaandâin +táválij kandâiguin +táválij kandâittáá +sämmilâš +sämmilâš kandâ +sämmilii kaandâ +sämmilii kaandân +sämmilii kaandâst +sämmilâš kandáin +sämmilii kandâttáá +sämmilâš kandân +sämmilâš kandâd +sämmiliih kaandah +sämmilij kaandâi +sämmilijd kaandâid +sämmilâš kandáid +sämmilijn kaandâin +sämmilij kandâiguin +sämmilij kandâittáá +(Käldee: mottoom maŋgus "Millaiset silmät isolla kalalla") +Mii iäruid lii táválâš já sämmilâš saanijn, ko toh koŋruisteh jieškote-uvnáál? +Moh eres säänih čuávuh siämmáá myenster ko sämmilâš? +Maid kielâjuávus ávžuut -lâš, -sâš,-muš, -vâš -loppâsâš saanij koŋruistmist? +*pyeri-sääni koŋruistem +pyeri mätki +gen. pyere määđhi +pyere määđhi +ill. pyere máátkán +pyere määđhist +puorijn mađhijn +pyere mäđhittáá +pyerrin mätkin +pyerrid mätkid +pyereh määđhih +gen. puorij maađhij +puorijd maađhijd +ill. puorijd mađhijd +puorijn maađhijn +puorij mađhijguin +puorij mađhijttáá +MIÄRÁDÂS: Attributeh koŋruisteh čuávuvávt: +*pronominattributeh +akkusativattribut / pronominciälhástâh +Mii + kuolijd +mii kuolijd +gen. mon kye'le +mon kye'le +mon kyeleest +ill. mon kuálán +moin kuolijn +mon kye'lettáá +manen kyellin +part. +mađe kyellid +moh kuolijd +gen. moi kuolij +maid kuolijd +main kuolijn +ill. mooid kuolijd +moi kuo'lijguin +moi kuo'lijttáá +Kii + almaid +kii almaid +gen. kiän almaa +kiäm almaa +kiän almast +ill. kiän almai +kiäi'n almain +kiän almaattáá +kenen a'lmajin +keđe a'lmajid +kiäh almaid +gen. kiäi almai +kiäid almaid +kiäin almain +ill. kiäi'd almaid +kiäi almaiguin +kiäi almaittáá +siämmáánáál miinii, kiinii, mohnii, kiähnii, mihheen, kihheen, makken, kiähkin +čiččâmin kyellin +čiččâmid kyellid +*lohosääni já substantiv mii lii maaŋgâlovvoost +ill. kavccijd saveháid +abess. +kaavcij savehijttáá +* adjektivattribut +Váldunjuolgâdus adjektivijn lii tot, et attribut ij koŋruist. +Spiekâstâh lii, et motomij adjektivij attributhäämih pyehtih leđe pelikoŋruensist. +Adai -lâš, -sâš, - +muš, -vâš, -hâš -loppâsâš adjektiveh sehe pyeri adjektiv pyehtih leđe 1.) +koŋruisthánnáá teikkâ 2.) +koŋruistiđ pelikoŋruensist. +-lâš jna.-loppâsâš saanij koŋruistem +táválâš kandân* +táválâš kandâd* +-lâš, -sâš,-muš, -vâš, -hâš -loppâsâš adjektiveh lättejeh siämmáánáál. +*attribut puáhtá leđe meid koŋruensist (táválâžžân, táválâžžâd), mut lii táválub, et sääni ij koŋruist. +sämmilâš kandáin** +sämmilâš kandân* +sämmilâš kandâd* +**sämmiláin kandáin puáhtá meid ettâđ, mut tot ij lah táválâš häämi. +*attribut puáhtá leđe meid koŋruensist (sämmilâžžân, sämmilâžžâd), mut lii táválub, et sääni ij +koŋruist. +12§ TIERVÂSVUOĐÂSÄÄNIH +Tiervâsvuođâsänilistoin láá tärhistemnáál vala listoh: Eres tipšom já isedem, Rađđiittâhsäänih já +Eres säänih. +MIÄRÁDÂS: Eres tipšom já isedem tärhistui vuáđuhaamij uásild. +Rađđiittâhsäänih já Eres +säänih sirdojeh čuávuváá čuákkimân. +13§ TIÄTTUN: +Anarâškielâ kielâtipšompeeivih uárnejuvvojeh 8.-9.1.2016 ohtsâšpargoost Laapi +kuávluhaldâttâhvirgáduváin. +Peeivij ohjelm já luvâldâlleeh/jođetteijeeh: +8.1. vástuppeivi +9.30 - 10.00 Kähvi já peeivi lekkâm, tieđettem Kielâ Käldeest +10.00 - 12.00 Kielâjuáhus avžuuttâsah: Stavâlistem anarâškielâst, koŋruistem, lovnâsanij rähtim já +eres äigikyevdilis kielâääših Petter Morottaja +12.00 - 13.00 purâdem (jieškuástidlâš) +13.00 - 16.00 Viereskielân máttááttem Pigga Keskitalo, Inker-Anni Linkola +9.1. lávurdâh +9.00 - 9.30 Kähvi já peeivi lekkâm +9.30 - 12.00 Kielâteknologisâš heiviittâsâh anarâškielâst Marja-Liisa Olthuis, Trond Trosterud +13.00 - 16.00 Anarâškielâ seervi já Sämitige material ovdânpyehtim, savâstâllâm já +materiallonottem Riitta Vesala, Sämitige oppâmaterialpargeeh +Petter já MLO sahâvuárui soojijd kalga lonottiđ, jis máhđulâš. +Kielâkäldee lii finnim love Päikkieennâmkielâi kuávdáást uđâsmittiđ Anarâškielâ ravvuuh - +kirje já almostittiđ tom uđđâsist šleđgâhäämist. +Kielâpargeeh irâttává pieijâđ +uđâsmittempargo joton oovtâst Mattijn. +14§ ERES ÄÄŠIH: +Čuávuvááh čuákkimeh. +Kielâkäldee pargo-oornig mield kielâjuáhuseh kalgeh čokkâniđ +aainâs-uv kulmii ivveest teikkâ táárbu mield. +Kielâjuávus lii čuákkimist huámmášâm, ete +tárbu lii čokkâniđ eenâb-uv ko kulmii ive 2016 ääigi. +2016, eres čuákkimä��igih meriduvvojeh maŋeláá. +15§ ČUÁKKIM LOPÂTTEM +Saavâjođetteijee lopâttij čuákkim 12.12.2015 tme 17.00 +Pevdikirjetärhistem: +SÄÄMI KIELÂKÄLDEE (SÁMI GIELLAGÁLDU) ANARŠKIEL KIELÂJUÁVUS +Saje +Sajos, Sisti (3. kerdi), Aanaar +Petter Morottaja kielâjuáhus saavâjođetteijee +kielâjuáhus jeessân (vuolgij tme 15:30) +Saammâl Morottaja +kielâjuáhus värijeessân +Matti Morottaja äššitobdee +Miina Seurujärvi kielâpargee (vuolgij tme 16:02) +Čuákkimääših: +1 § Čuákkim lekkâm +2 § Čuákkim lavâlâšvuođâ já meridemváldálâšvuođâ tuhhiittem +3 § Äššilisto tuhhiittem +4 § Še/meiddei - kuás kuábáš? +5 § Šiev/pyeri-saanij kevttim +6 § Kyevtistaavvâlsij nominij maaŋgâlovo genetiv: kuhes vâi uánihis vookaal? +7 § Leđe-veerbâ kevttim luvâttâlmijn: lii vâi láá? +8 § Pođoi säänih +9 § Eres ääših +10 § Tiättun +11 § Čuákkim lopâttem +Čuákkim lekkâm +Saavajođetteijee leehâi čuákkim tme 9:10. +Čuákkim lavâlâšvuođâ já meridemváldálâšvuođâ tuhhiittem +Čuákkim pahudui lavâlâžžân já meridemváldálâžžân. +Äššilisto tuhhiittem +Äššilisto tuhhiittui tai nubástusâiguin, ete eres aššijd lasettuvvoo kielâpargei Kielâ kukáh -čaalârááiđu +vuávám; maht kolgâččij tieđettiđ tiervâsvuotâsänilistoost; pođoi saanijd lasettuvvojeh maŋeláá puáttám +kielâkoččâmušah sehe Anarâš saavâi tile. +Še - meiddei - kuás kuábáš? +Kuás kalga še -sääni kevttiđ já kuás vist meiddei -sääni? +Lii-uv saanijn tiätu saje celkkust vâi pyehtih-uv toh +leđe kost peri? +Anarâškielâ ravvuuh: säneh láá synonymeh, mut tain lii jieijâs saje, kogo taid kiävttá. +Meiddei/meid (?) +puáhtá algâttiđ celkkuu, mut še ij pyevti. +Uánihávt tutkum: Korpusist láá tuháttij mield celkkuuh main meid ~ meiddei lii celkkuu siste. +Ovdâmeerhah +main tot ličij celkkuu aalgâst iä lam ollágin nuuvt ennuv, mutâ toh še lijjii. +Wörterbuchist tagareh +ovdâmeerhah iä lam. +Še ij tiettum celkkuu aalgâst Wörterbuchist ige korpuscelkkuin, loopâst já siste kale. +"Tiervâ še" oro lemin +jieijâs idiomaatlâš ohtâdâh. +Ovdâmerkkâcelkkuuh eres käldein +ŠE: +Wörterbuch (III, R-Y) s. 210: +"tot še juhá piipo" sM +"já sun ooinij, et tot še lii tobbeen" K öPL IK2 91 +"te moonaj tot niejda tupán jeđe moonaj tot irge šee" K öPL IK2 113 +"monnii koatán, tot alge šee" K nMS IK2 211 +"já kištuuh še koččaluyveh" sM +"kaupugist tiäđust-uv lijjii šee juo puoh kuullam ton almast" K öPL IK2 129 +(Sk. +-še) +Korpus: +Tuurukuoškâst še lijjii vyelgimin. +Munjin še šoodâi ahheev pennuu, maid kaartâim kyeđđiđ ko vuolgijm Čovčjäävrist, Čyeres lâi +ton nommâ. +Tot lâi škovlâtáálu já styeres kale še lâi. +Sevŋâd kale še lâi, mutâ iäččâm muuštij já taaiđij tohon juhâriidon, sust lâi litte moin koivij +čääsi juuvâst já adelij mijjân. +Vuoli-Jussi lâi meid kocemin, sun še lâi olgon. +Mist evakkokaandâin kiäh lâim sämmiliih lâi távjá toi päikkikode kandâi vuást suáti já toi pele +lijjii tääbbin evakkon karttâm läddlij kaandâh še. +Tiervâ še! +MEID ~ MEIDDEI: +Wörterbuch (II, L-P) s. 125: +"šooŋa mejd lukkuuttááin" sM +"tot kal mejd kierganij njeeijiđ vuálus peezzist" K sV +mejdááj, mejde (e) j, mijdej, meiddai +"mun lijjim mejdááj tobbeen" wAP +"sun juuđij mææra oaggumin mejdááj" K wMA +"tun mijdej lah motomin annaam mučis kammagijd" sM +(N. mâi[d] ~ mâida ~ mâidai) +Korpus +Iä lah halijdâm, ete säminuorâi taaiđâtábáhtus čana nuorâid tuše ärbivuovij kattiimân peic +meid eres taaiđâšlaajah láá vuáruluvâi fáárust. +(MM: meiddei) +Säämi tyejiärbi lii muu perrust meid nanos. +Tast sun vuoiŋâstâl já sijdâ lii liivâst, máánu meid kuávváástâl poolvâ čoođâ. +Iärráseh čonâdii meid ergijdis já paalgâs finnij kiäjuspeeljijd. +Meiddei sämikielâ ij taarbâš leđe velttidhánnáá sii eenikielâ, mut sämikielâ mättim lii +tuáivuttettee. +Já nubeh seehah lijjii kuoddum meiddei tyebbiláá, ko sun taid usâškuođij. +Šievšooŋâin lâi meiddei heeitugub peeli, ketki aalgij opâdiđ kaardijd já purâdiđ riävskáid. +Tuáimih-uv siämmáánáál WB ovdâmerkkâcelkkuin? +Keččâlem: +Tot še/meiddei juhá piijpo (MLO: meid pyereeb ko meiddei) +Tot juhá še käähvi - vistig vuošâi, mutâ tääl juhá še +Tot juhá meiddei käähvi - láá eres-uv juhâmušah, mutâ sáttá merhâšiđ meiddei ete láá eres-uv +kähvijuhheeh +Tot še juhá käähvi. +- láá eres-uv juhheeh, mutâ: +Tot meiddei juhá käähvi - 'tot' lii vistig vuoššâm käähvi teikkâ porgâm toin maidnii muide, +mutâ tääl meiddei juhá. +Sáttá merhâšiđ meiddei, ete láá eres-uv juhheeh +Tot juhá käähvi še: Tot juhá mielhi, já käähvi še (láá eres-uv juhâmušah) +Še tot juhá... - Meiddei~meid tot juhá - láá eres-uv juhheeh, 'tot' lii eskân servâm +kähvijuuhâmpaargon +Meid ~ meiddei - siämmáš? +Meiddei vuáskuneh koddojeh - Meid vuáskuneh koddojeh → ij lah iäru +Já sun ooinij, ete tot še/meiddei lii tobbeen (MM: 'še' täst pyereeb) +→ Säämi tyejiärbi meid vâi muu perrust meid vâi +nanos meid? +→ Säämi tyejiärbi lii meid muu perrust nanos. +máánu meid kuávváástâl poolvâ čoođâ → meid máánu kuávváástâl... +IÄVTUTTÂS: Kielâjuávus savâstâl saanij kevttimist já hämmee táárbu mield ravvuu tast, kuábbáá puáhtá +kevttiđ jieškote-uv ohtâvuođâst. +MIÄRÁDÂS: Meiddei ~ meid já še pyehtih čujottiđ oles celkkui, iä tuše ovtâskâs jesânân. +Sárnumkielâst +puáhtá meid/še-saanij soijijn tiäduttiđ mottoom tiätu sääni teikkâ ääši, mutâ čäällimkielâst ton kevttim lii +vaigâdub, já tot räijee saanij saje čälimist. +Še oroččij čuujootmin oovdeb sáánán, ij táválávt aalgât celkkuu, +meiddei kuittâg puáhtá puáttiđ meiddei aalgân. +Meiddei~meid lii riijâb ton tááhust, já jis tot čuujoot monnii +ovtâskâs celkkuujesânân, tot lii táválávt njuolgist ovdiibeln teikkâ moojiibeln. +Šiev já pyeri -saanij kevttim +Magareh kevttimohtâvuođah saanijn láá? +Tohhejeh-uv kuohtuuh säänih siämmáin soojijn? +Láá-uv saanij +kevttimist kuávlukielâ iäruh? +Nuorttâlâškielâst lii šiõǥǥ, pueʹrr já tavesämikielân buorre. +Šiev pargo. +/ Pyeri pargo. +Pargo lii šievnáál porgum. +/ Pargo lii pyereest porgum. +Finnejim šiev uđđâsijd. +/ Finnejim puorijd uđđâsijd. +Šiev! +/ Pyeri! +Šiev kuldâleijeeh... / Pyereh kuldâleijeeh... +Ovdâmeerhah eres käldein +ŠIEV: +Wörterbuch (III, R-Y) s. 214 +sg. +K šieuvvast, ess. +K šieuvvan +"toh laa šieu" öJPM +"tot lii læm munjin šieu" wAP +šieu ergi (wAP), šieu nijbe (Ä), šieu savehah (wAP), šieu luodda (wAP; "einige sagen: pyeri +luodda"), šieu šoŋŋa (Ä), šieu kyelikeesi (wAP), šieu syeini-ihe (wAP), šieu ulmuuh (Ä) +"šoodaj šieu mielan" (K nMS), "šieu mielast" (öJPM, K), "šieuvan mielast" (K) (od. +"pyerrin mielast"), "eeliin šieu oazálaǯvuođast" (K wIM IK 159) +šieunáálá (Ä), šieunál (wAP), tot piergee šieunál (wAP), šieunáálá rahtum (Ä), šieunál +čiŋattum (K) +šievluándulaǯ (wAP) +šieuvvast (lok. +sg.) +šieuvast æænab (K) 'hyväisesti enempi', 'bedeutend mehr' +N šieǥâ +Lavŋe lii šiev já anolâš huksimaamnâs kuittâg tagarijn kuávluin, kost pecivyevdi lii kukken. +Paasij mielân ko eergih motomen škuridii mahte kaasi, ko lijjii šiev mielâst. +1940-lovvoost juuđij Ijjäävri kuávlust Unto Aarnio, kote vaaldij kuuvijd uáli šiev kamerain. +Vátámuššân šiev anarâškielâ njálmálâš táiđu. +Lâi šiev lyemeihe. +Puurjâs pajedui, já käärbis jođeškuođij šiev liävttoin äpimeerâ vuást. +- Šiev juurdâ, Muumistáálu tuumái. +PYERI +Wörterbuch (II, L-P), s. 427: +"na pyeri, must mejdej láá poučasčalmeh" K wMA +"must lii kálgu pyeri" sM +"tot lii pyeri eniinis" sM +"liččih nuut pyeri já keäzáččih tom soađđáz muu jyelgivuáđust" K nMS +"tot lii pyeri lávluđ" sM +"teehi ij lah pyeri puáttiđ" sM +Viärd. +"læj šieu ko poottih" - "pyeri læj ko poottih" wAP +"täst šoodâi pyeri" wAP +Viärd: "tot taha pyere" (lieber pyere als šieu) wAP +"pyeri peeivi!" - "Immeel adde!" sM +"čuáŋŋááh láá pyereh lodeh"sM +Pyeri, et mun jiem lah nuuvt alda! +Tääbbin lii pyeri. +Suoinâlmâsâst jotteem maŋa lii pyeri toohâđ puŋkkitärhistem. +Pyeremus tobdomerkkâ lii tobdočoorvij kukkodâh. +Munjin taha pyere uáiniđ já tiettiđ , et taat lii lamaš meiddei tovlái anarâšâi kielâsirdemvyehi. +Ij täst tääiđigin leđe innig uáđđimráávhu, táiđá leđe pyereeb ko vuálgám meddâl eres +uáđđimsaje rähtiđ. +Sulguš Heeihâ Aili Marja lâi muu ááhu pyeremus ustev. +Pyeri Aino! +Iäruttâsah: +Pyeri - 'hyvä', šiev - 'hyvälaatuinen' +IÄVTUTTÂS: Kielâjuávus savâstâl šiev já pyeri -saanij kevttimist já táárbu mield hämmee tärkkilub teikkâ +viijđásub ravvuu toi kevttim várás. +MIÄRÁDÂS: Pyeri lii almolub sääni, šiev vist meerhâš eenâb-uv 'hyvälaatuinen'. +Sárnuttâldijn ij pyevti +kevttiđ šiev (šiev kuldâleijeeh...). +Ovttáin saanijn rammum: Pyeri! +Jis rámmoo maidnii tiiŋgâid, puáhtá +kevttiđ šiev, mutâ ij ohtuu: Šiev kistuuh! +Šiev ij laavii suuijâđ ige tast pyevti rähtiđ komparaatio. +Tot lii šiev ( +) - elliptlâš ceelhâ. +Kyevtistaavvâlsij nominij maaŋgâlovo genetiv: kuhes vâi uánihis vookaal? +Petter vuolgâttem šleđgâpoostâst 7.11.: +Mottoomlágán normân lii vuáhádum kuhes vookaal aainâs-uv jis 2. st. vookaal lii â, i tâi u: +kaandâi, kieđâi, kuosâi, tiivrij, iivij, ááhui, páálui. +Kukke puáhtá leđe meid motomijn saanijn, +mast lii 2. st. á: kiälhái, káártái. +Uánihâš tot lii, jis 2. st. vookaal lii o (teikkâ motomin á): +pu'škoi, ohoi, kisái, kukái. +Oro kuittâg lemin, et sárnumist táválub lii kevttiđ uánihis vookaal meiddei tagarijn saanijn, +main noormâ mield kolgâččij leđe kukke: ka'ndâi, kie'đâi, kuo'sâi, ti'vrij, áhui, pálui, kiäl'hái, +ká'rtái. +Ličij-uv uánihis vookaal joba pyereeb vuosâhäämmin ko kukke vâi máhđulávt siämmáá- +árvusiih? +Korpus-uuccâm puátuseh ovdâmerkkâsanijguin lijjii čuávuvááh: +● 'kandâi' 29 kerdid, 'kaandâi' 51 +● 'tivrij' 8, 'tiivrij' 21 +● 'pálui' 1 ('muotâpálui'), 'páálui' 1 +● 'kártái' 2, 'káártái' 6 +Huám: ucâmist kuáđđojii meddâl säänih main lii vuossâmuu stavâlist diftoŋ, ko čälimist iäruttâs ij oinuu. +- Puáhtá-uv vookaal uánánem tain soojijn, main tot kolgâččij leđe kukke, tovâttiđ epičielgâsvuođâid ääši +siskáldâs tááhust, já lii-uv ton tááhust tárbu kielâtipšomân? +Keččâlem. +Normativliih kukkoduvah láá vuálásargum, fáárust meiddei diftoŋeh: +kandâi luus +kaandâi luus +majemui ivij +majemui iivij - ivij +áhui saavah +ááhui saavah +tivrij suovsah +tiivrij suovsah +muotâpálui koškâm +muotâpáálui koškâm +kártái vuáđuld +káártái vuáđuld +kuárus kie'đâi +kuárus kieđâi +kuo'sâi vuálá +kuosâi vuálá +- Tuáimá-uv tááláš normâ 2-st. saanij ml. +gen. kuhes vokalist čäällimkielâ tááhust? +Kalga-uv tuhhiittiđ meid +uánihis vookaal paldâlâs häämmin, jis ij jo vuosâsajasâžžân-uv? +IÄVTUTTÂS: Kielâjuávus totká já smakkiistâl uánánâm vokalij heiveevuođâ anarâškielâ +jienâdâhvuáhádâhân já addel ääšist jieijâs avžuuttâs. +MIÄRÁDÂS: Uánihis vookaal lii táválâš variant kuhes vokalân já oro lemin puárásub eenikielâlij sárnumist +joba táválub. +Variant kevttim lii tuođânálásávt kiddâ +kuávlukielâst já muálkkáás jienâdâhnubástusâin já ohtâvuođâin, om. +siämmáš sääni sáttá motomin leđe +pyereeb uánihâžžân já motomin kukken. +Taan ohtâvuođâst ij lah tutkum, main tábáhtusâin lii pyereeb pieijâđ +uánihis vookaal já kuás vist kuhe. +Leđe-veerbâ kevttim: lii vâi láá +Kuábbáá häämi, lii vâi láá, kalga valjiđ luvâttâlmist? +Visteest láá stovli, pevdi já lamppu. +(täst viäsukáálvuh láá ohtân olesvuottân) +Visteest lii stovli, pevdi já lamppu. +(luvâttâllâm - ohtâ häävild) +Visteest láá stovli já kissá (pyereeb) +Visteest lii stovli já kissá +Visteest ij lah stovli, pevdi ige lamppu. +(luvâttâllâm) +Visteest iä lah stovli, pevdi ige lamppu +Mut: Visteest iä lah stovli, pevdi já lamppu. +(olesvuotâ) +Visteest ij lah stovli ige kissá +Visteest iä lah stovli ige kissá +Visteest láá nieidâ já kandâ +Visteest lává nieidâ já kandâ (MM, MLO, MV) +Visteest lii nieidâ já kandâ +Visteest lii kyehti kaandâ (hyenes muulsâiähtu, peic jis kaandah lává mahtnii ohtâ olesvuotâ) +Visteest lává kyehti kaandâ (taat ij lah eksistentialceelhâ) +Visteest láá kyehti kaandâ (taat lii eksistentialceelhâ) +Seeini vuástá láá saveheh já kiälkká. +Seeini vuástá lii kiälkká já saveheh. +Sehe uáppeeh já máttáátteijee lii vaibâm. +Sehe uáppeeh já máttáátteijee láá vaibâm. +Sehe uáppee já máttáátteijee lává vaibâm. +MIÄRÁDÂS: Jis luvâttâl oovtâ häävild já vuossâmuš luvâttâllâmnáál tiŋgâ lii oovtâlovvoost, te lii lii +hiäivulâš. +Luvâttâldijn láá ij lah puástud, mut ana +sistees taggaar jurduu et sárnost (já máhđulávt kuldâleijest) lii jo oovdeb tiätu luvâttâllâm čuosâttuvâin já sun +(suoi) ana taid olesvuottân. +Ceelhâopâlávt puáhtá jurdâččiđ nuuvt, et luvâttâldijn celkkust láá maŋgâ subjekt +já verbâ kongruist tain vuossâmuin. +Jis kuittâg ubâ luvâttâllâm kalga anneeđ ohtân subjektin, te verbâ ferttee +leđe maaŋgâlovvoost. +Kielâkäldei vuolgâttum ávus koččâmušah: +● "Kansallisarkisto" nommâ anarâškielân, iävtuttum: "Riijkâarkkâdâh". +Riijkâ -sääni ij kavnuu ohtuu sänikirjeest, mut tot meerhâs "valtio" já lii kuittâg korpus teevstâi +mield kiävtust. +Meid staatâarkkâdâh lii muulsâiähtu já Aalmug-/Aalmuglâšarkkâdâh. +Noomâ valjiimân vaaikut tot, +et maid haalijd tiäduttiđ. +Kiäi várás anarâškielâlâš nommâ lii já kiäh kalgeh iberdiđ mast lii saahâ? +Tuše Suomâst ässee anarâškielâliih vâi sämikielâliih miätá Tave-enâmijd? +Koolgâm koijâdiđ tääl +tust Suvi, et maid tun halijdah almottiđ anarâškielâlâš noomáin, ko tun tun lah arkkâdâh äššitobdee. +Suvi västid: "Riijkâarkkâdâh oroččïj pyeri, eidu tom kielâharmonia tiet - ličij pyeri, ete ličij alta +tavesämikielâg noomâ. +Tot eidu ličïj tehâlâš, ete lii iberdettee sämikielâlij kooskâst miätá Tave- +enâmijd já ete ij lah mihheen Kansanarkisto ađâi Aalmugarkkâdâh peic Kansallisarkisto. +Mii +nommâhân lii ovdil lamâš valtionarkisto ađâi Staatâarkkâdâh, mutâ tot ij lah innig kiävtust. +Ađâi Riijkâarkkâdâh ličij pyeri, jis tot ij lah talle aaibâs ereslágán nuorttâlâškielân..." +Ruotâkielân: Riksarkivet, nommâiävtuttâs tavesämikielân lii Riikaarkiiva, nuorttâlâškielân ij lah vala +iävtuttâs. +Merkkejui, ete Marja-Liisa vuolgij čuákkimist tme 12:17. +Aalmuglâš-, Riijkâ- vâi Staatâarkkâdâh? +Korpus: riijkâ 185 kerdid, staatâ 820. +Aalmuglâšarkkâdâh +vist lii kevttum Sämitige jurgâlusâin: "Sämiarkkâdâh tuáimá säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. +Arkkâdâh lii uási Suomâ Aalmuglâšarkkâduv."1 +Merkkejui, ete Marja-Liisa maacâi čuákkimân tme 12:37. +Miärádâs: Suomâ Aalmuglâšarkkâdâh. +Tot ij siähhán eres almugij arkkâduvâiguin. +Staatâ- teikkâ +riijkâ iä kuvvii lájádâs tooimâ nuuvt pyereest. +Sääni sulâstittem eres kielâi termâduvváin ij lah +hiäivulâš vuáđustâs sääni rähtimân, tondiet ko anarâškielâlâš sääni lii vuosâsajasávt anarâškielâlij +várás já ferttee smiettâđ, mii sii uáinust lii puoh pyeremus termâ. +Saavâjođetteijee meridij 50 miinut purâdempuudâ tme 12:50. +Čuákkim jotkui tme 13:50. +● Mii lii Feministinen puolue (ruot. +Feministiska partiet) sämikielân? +Kielâpargei kuorâttâllâm: Nettidigisäänih tobdá sääni 'feministi' já tot lii feminist. +Tot ij kavnuu +Korpusist ige uđđâ saanij listoost (ige mihheen ton suárgusijn), ige toos oro val lemin vuáhádum +adjektivsuorgiittâs. +Tot puávtáččij leđe jo-uv feministlâš teikkâ feministsâš piäládâh, mutâ -lâš já - +sâš-suárgásijn puáhtá leđe iäruttâs mii máhđulávt toovvât merhâšumeiäru 'feministlâš' já +'feministsâš' kooskân. +Tast lii lamaš saahâ lovnâsaanij rähtimnoormâi kieđâvuššâm ooleest, mutâ ij +čielgâ uáivil. +Tot kuittâg lohtâs anarâškielâ sänirähtim tááhust tommit stuárráb olesvuotân ete +kielâpargee ij lah vala adelâm vástádâs ääšist. +Tavesämikielân kiävttoo adjektiivin 'feministtalaš'. +Feministsâš/feministlâš-koččâmušân MLO já Ilmar västidáin šleđgâpostáin, ete feministsâš ličij +pyereeb. +Almolávt suárgásij iäruin MLO arvâlij lasseen návt: "Čielgâ iäruh láá, mut toh meiddei +maneh siähálâs. +Ruávis njuolgâdus: -lâš = su. +-lainen; -sâš = su -inen. +Mut näävt čielgâs taat ij +tiäđustkin lah keevâtlii elimist." +Sämikielâlâš vâi sämikielâsâš? +MLO: "Sämikiel aabis; sämikielâlâš olmooš; sämikiel uđđâseh." +PM: "Korpus kale lii tievâ -kielâsijn. +"Sämikielâlâš" (teikkâ uánihávt "sämikiel") lâš táválub." +Matti lii motomin vuolgâttâm Tanja Kyrön taggaar suogârdâllâm -lâš já -sâš-suárgásijn: +"Taa láá -lâš-loppâsiih säänih: vajalâš, asalâš, avalâš, kunnáálâš, virgálâš, máđhálâš, tehálâš, +páihálâš, tohálâš, kuhálâš, ávhálâš, rávhálâš, kirjálâš, historjálâš, siskálâš, suámálâš, vuáimálâš, +komálâš, njálmálâš, jiärmálâš, kávpálâš, paijeelmiärálâš, uásálâš, jáválâš, táválâš, piäiválâš, +ärbivuáválâš, loválâš, kuhendâlâš, tieđâlâš, mirhâlâš, sujâlâš, skikâlâš, oovtmielâlâš, huolâlâš, +škovlâlâš, toimâlâš, vuovnâlâš, varâlâš, lopâlâš, ristâlâš, lavâlâš, rehálâš, kyehtilâš, persovnlâš, +sudolâš, rikolâš, oskolâš, ilolâš, almolâš, sorolâš, kijtolâš, anolâš, littolâš jna. +Suomâkielâst täin lii +iänáážin -llinen-loppâ. +Ton lasseen láá val ruátálâš, kittâllâš, helsiglâš, tuurunjargâlâš jna. +1 http://www.samediggi.fi/index.php?option=com_content&task=view&lang=as&id=399 +Taa vist -sâš-loppâsiih: ahasâš, sajasâš, viärdásâš, ihásâš, -vuálásâš, hámásâš, ivnásâš, čuátásâš, +koskâpuddâsâš, kyevtikoskâsâš, sulâsâš, -nommâsâš, ohtâsâš, kukkosâš, asosâš, kasosâš, kobdosâš, +lovesijđosâš, muđusâš, stuárusâš, árvusâš jna. +Suomâkielâst taah láá -inen-loppâsiih. +Täin puáhtá väldiđ maali, ko smiättá -logia-saanijd. +Talle ko taid normâd, te láá máhđulâšvuođah: +neurologilâš, neurologisâš, neurologlâš, neurologsâš, neurologialâš, neurologiasâš. +Mut neurologihân +lii olmooš. +Talle neurologilâš/ -sâš lii taggaar, mast parga tot olmooš, neurologiákku. +Talle pyereeb +ličij neurologialâš/ -sâš, ađai tot, mii kuáská neurologian. +Tot merhâšičij kal tom, et talle meiddei +kolgâččii leđe autonomialâš, metafonialâš, topografialâš, manialâš, klaustrofobialâš, apatialâš, +androgynialâš, akrobatialâš jna. +Kuhes o (-loogisâš/-loogilâš) mun kuittâg kuáđáččim meddâl, ko tot lii njuámmum suomâkielân-uv +ruotâkielâst, ige kal taan ääigi kevttuu suomâkielâstkin. +Tuše ohtuunis loogilâš kal tohhee. +(-sâš-loppâsiih kale mudoi, mut kalga ain smietâstiđ, et láá-uv toh deminutiivhäämih vâi iä, lii-uv +agrologisâš ucce vâi táválâš agrologi? +Eres ovdâmeerhah: +Korpus: 'Työmies lii taggaar kommunistlâš lostâ', 'Kommunistlâš sovjetlitto' +NDS: sosialistlâš 'sosialistinen' +Kielâtekno: raasistlâš; Korpus: 'rasistiliih' +Korpus: sehe demokraatlâš (17) ete demokraatsâš (1); Suomâ Sosiaaldemokraatlâš Piäládâh +Iävtuttâs: Kielâjuávus já ravvimjuávkku savâstelleh ääšist já adeleh jieijâs avžuuttâs. +Miärádâs: Feministlâš piäládâh (3 jienâ). +Eres iävtuttâsah lijjii Feministsâš piäládâh já +Feminismpiäládâh (ohtâ jienâ) +Meridui, ete 9 § já 10 § kieđâvuššojeh táágubeht ovdil ko Márjá-Liisá ferttee vyelgiđ. +● yökkönen - ijjâloddááš, máánuloddááš, ijjâgâs (uđđâ säänih -listo), ijjâpiäivááloddááš +(Nettidigisänikirje) → Ijjâloddááš ij soovâ, ko ijjâlodde lii oppuu já toh pyehtih siähániđ. +Ijjâpiäivááloddááš lii vuosâsajasâš almosnommâ, mutâ máánuloddááš, ijjâgâs láá máhđuliih ton räi +ko toh totkojeh já šlajâttâllojeh tärhibeht. +● metsä - erämaa - vyevdi - meccikuávlu. +Suomâkielâst maŋgâ saajeest kevttih "erämaa" +sääni. +Ličij-uv toos ohtâ pyeri vaastâ anarâškielâst vâi ij? +-- Ij kenski njuolgâ, mutâ meeci já vyevdi +iäruttâs lii, ete vyevdist šaddeh muorah, ko vist meecist iä aainâs. +● kypsyysnäyte - maturiteet, laddâmčááitus (termâ ollâopâttâhuápuin) -- Laddâmčááitus lii +meendu konkreetlâš; maturiteet lii aaibâs pyeri. +Máhđulávt meiddei hárjánemčááitus tâi -tuođâštem, +jis haalijd čielgiđ sämikielâ sanijguin. +Merkkejui, ete Miina Seurujärvi vuolgij tme 16:02. +● tutkimusalue - tutkâmsyergi om. +arâšoddâdemsyergi (kuávlu tuše talle ko lii saahâ +eennâmtieđâlâš ääšist, konkreetlâš saajeest) +● yleistää - a'lmolistiđ. +Kielâtoimâttuv sänikirje: yleistää: +1. laajentaa jk havainto, päätelmä tms. +koskemaan muita t. kaikkia samanlaisia tapauksia; tehdä +yksittäistapausten perusteella yleisiä päätelmiä; antaa jllek yleinen pätevyys. +Tutkimustulos, jota ei +voida aineiston pienuuden vuoksi yleistää. +Yleistäen voidaan sanoa, että - -. +2. tehdä yleise (mmä) ksi. +'Tutkâmpuáđus, mon ij pyevti amnâstuv vänivuođâ keežild almolistiđ.' +'Tutkâmpuáđus, mon ij pyevti amnâstuv vänivuođâ keežild vijđediđ almolâžžân.' +'Tutkâmpuáđus, mon ij pyevti amnâstuv vänivuođâ keežild anneeđ/tulkkuđ almolâžžân.' +'Almolisten puáhtá ettâđ, ete --' +'Almolávt puáhtá ettâđ, ete --' +'Almolii tääsist puáhtá ettâđ, ete --' +→ 'almolistiđ' lii máhđulâš. +Ääši puáhtá čielgiđ meid nubij sanijguin keččâlâddâm miäldásávt. +● matkijasieni - jievžâdeijee teikkâ ađđiistellee kuobâr (masa jyehi kuobbârist lii nubbe +šlaajâ, mii sulâstit tom oovdeb šlaajâ já toh kočoduvvojeh "matkijasienen") → Kuábáš-uv tohhee. +● čevđi - maid tot meerhâš? +Láá-uv tast soksâmeh vâi iä? +Mii iäruid lii čevđi, nähki, šišne, +turkkâ jna saanijn. +Uásálisteid lii vuolgâttum čevđi-sääni merhâšuumeest šleđgâpostâ 29.8.2016 → +Čevđi já nähki láá synonymeh, já čeevđist pyehtih leđe soksâmeh. +Šišneest iä lah soksâmeh, turkkâ +vist lii suomâkielâ lovnâ. +Tyeljist láá soksâmeh. +Nähki lii uccáá kevttum nuorttiibeln. +● kuitu raavvâdamnâsin - (Facebook 25.8.2016) +Čuákánkiäsu: +Heli Huovinen: Puáhtá-uv kevttiđ "sáigu"? +MLO: Kuidâ. +Sáigu-säänist lii puáris pihtâsij smakkâ. +Miina S: Pyehtih-uv kuidâ já kuittâ siähániđ? +Neeta: Korpusist ceelhâ: "Tuálih siste valjeest sááiguid." +Mast vuálgus, mii ohtâvuođâid? +Pekka Sammallahti: Ko suonâid sáárá, šaddeh sarâseh. +→ Kielâjuávus avžut kevttiđ saanijd sáigu tâi raavâdsáigu +● Puáhtá-uv vuáládistemkonjunktioi "tego, nuuvtko" saajeest kevttiđ meid sääni "mahte"? +Taas ij lah vala västidum. +Ovdâmerkkâtutkâm taa vyelni: +Wörterbuch (II L-P): maht (e) → mii; s. 140-141, motomeh ovdâmeerhah: +"vuoj ármugas peäiváǯ, máánu já täsnikodde, mahte leǯehkin ääših šoddam!" K sV +"mahte mun kalgeen pyehtiđ älgiđgene" K sV +"Anarjääyrist lææ nuut ænnuu suolluuh mahte ivveest peeivih" IK 387 +"Avveeljuuha lii mahte spææijal" sM +"tot seämmaa pappa læj must mahte piämmu-eeči nuuvt kuhe kuo læj tääbbin Säämist" K wHeM +"mæhte čuolda kaskoo kárbá" sM +Korpusist 37 kerdid, taa motomeh: +"Poccuuh keččeh kávkkájeh, ko mun puáđám, mahte mast liččii lamaš polâmin." +"Lâi káállám mahte olmooš te, mut ij kuittâg olmooškin lamaš." +"Te sun ko eidu kiergân eergijd sirdeđ nube muorân, te kivkked puoh čuovvânij mahte peiviv te, +"- Čuovvânij mahte peiviv te já oppeet siävŋánij, mihheen jienâid ij kullum, mii leš lamaš." +Iävtuttâs: Kielâjuávus já ravvimjuávkku savâsteleh ääšist já adeleh jieijâs avžuuttâs. +Miärádâs: mahte já tegu / nuuvt ko láá synonymeh. +Sääni mahte lii kiävtust eenâb Aanaarjäärvi +máddáá- já nuorttiibeln. +Västidum koččâmušah tiättun já laseavžuuttâsâi várás: +● tekstuaalinen - vástádâs: jis merhâšume ij pyevti čielgiđ, puáhtá kevttiđ sääni tekstuaallâš +(kei meid: feministsâš/feministlâš) +● Maht sujâttâm pennuu hekki? +Tego "viežžâh-uv siiri pennuuh heekist?" +Heekin? +Hiákán? +Heekist? +-- Kielâpargee vástádâs: Hekki sojá Nettidigisaanij mield illativân 'hiäkán', lokativân +'heekist'. +Viežâ pennuid heekist! +Lah-uv pieijâm pennuid hiäkán? +● Huurre. +Lai-uv pico muorâin já rine enâmist? +Kielâpargee vástádâs: Nettidigisänikirje mield http://saanih.oahpa.no/smn/fin/ pice lii asettub já +mahtnii ucceeb ko rine. +Pice puáhtá leđe om. +autolaasâst. +Rine lii assab já eenâb ko pice. +Nettidigisänikirje ij toovât iäru tast, et kost pice teikkâ rine láá. +Itkos sänikirje muštâl pice já rine saanijn suullân siämmáánáál ko Nettidigisänikirje. +Itkos kirjeest +láá om. +čuávuvááh ovdâmeerhah: +rine +mecci lii rineest, muotârine = rine; picerine = pice, rinečuhčâ (čuhčâ talle ko muorah láá rinnum), +mecci lii rinnum = mecci lii rineest, rinekuosâ, rinemuorah, rinepeeci +pice +picejieŋâ, picesoovsâ, picesovs-ergi; lâi puolâš moonnâm iijâ, eennâm lii piccoom; tääl ij pyevti +riävskáid pivdeđ ko kielah picoh miärkkápuolâšijn, kiedi pisoi, muorâ pisoi, laasâ pisoi, +miärkkápuolâš piccood puohrâkkân, kieddi lii pisostâm, eennâm lii piccum, siämu piccui, laasâ +piccoo +→ pice-sääni verbâsuárguseh láá kyevtilágáneh: piccoođ já ton passivsuárgus piccuđ, já motomijn +sárnoin aktiivverbâ ij lah ubâ kiävtustkin, ko merhâšume lii kuittâg suullân siämmáš. +● Moh láá sämikielân 1. +Juuret Saamenmaassa (taaiđâčáitáldâh) 2. +Saamelaisten +kulttuurikeskus? +Kielâpargee vástádâs: 1. +'Madduuh Sämienâmist' jis lii ulmuu madduin saahâ - meiddei máhđulâš +'Ruottâseh', mutâ tast lii šaddotieđâlub merhâšume. +'Sämmilij kulttuurkuávdáš' teikkâ +'Sämikulttuurkuávdáš', jis tot ij siähán Sajosijn. +● Moh láá sämikielân: perinteinen (esineestä tai kuviosta), pelkistetty (esineestä tai +kuviosta), yllättävä (esineestä tai kuviosta)? +Kielâpargee vástádâs: perinteinen - ärbivuáválâš, pelkistetty - oovtâkiärdán, yllättävä - olâttâslâš +● Maid meerhâš Pautujärvi -sajenoomâ miärusuási pautu? +Kielâpargee vástádâs: "Anarâškielâ päikkinoomah -kirjan mukaan: "Pautujärvi inarinsaameksi +Pavdjävri; Iso järvi Iijärvestä itään, nimiperheeseen kuuluvat vielä Pavdčukkâ (Pautuhuippu), +Pavdjävrčuájá (Pautujärvenlahti) ja Pavdvuonâ (Pautuvuono), joka on Iijärven lahti. +Tannerin +mukaan "Paudš'jokk" (nimi on koltansaamea) on joki Petsamossa ja sen nimi tulisi sukupuuttoon +kuolleelta vesilinnulta. +Lintu on allia pienempi "poovdâš". +K. Nickul kirjassa "Petsamon eteläosan +koltankieliset paikannimet kartografiselta kannalta" ei ole samaa nimeä. +Muoto "poovdâš" löytyy +nykyään Marja-Liisa Olthuisin uudesta sanakirjasta, ja tarkoittaa samaa kuin pohjoissaamenkielinen +"bovttáš"- lunni. +Voisivatko Pavdjävri ja Pauž'jokk määriteosilla olla sama kanta ja voisiko se +tarkoittaa samaa kuin "Petsamon suunnalla sukupuuttoon kuollut pieni vesilintu poovdâš". +Itkosen mukaan (Suomen lappalaiset II s. 509) sukunimi Paud on ollut Utsjoella 1728-1843, hän +vertaa siihen Pautujärvi -nimeä. +Ensimmäinen Paud oli syntynyt vuonna 1671."" +● Puávtám-uv ettâđ "jiešriessum silkke"? +Kielâpargee: "Manen ij, talle ko iätá ete 'taat silkke +lii jieš riessum'. +Mutâ jis tot lii kiännii tiätu ulmuu pargo puáđus, te iättoo váhá nubenáál: +Silkke lii jieš riessum. +Taat silkke lii muu jieš riessâm. +-> jieččân +Kirje lii jieš čallum. +Kirje lii tuu jieš čäällim. +-> jieijâd +Luoddâ lii jieš rahtum +- tot lii táluiššeed jieš rähtim luoddâ. +-> jieijâs +Tot passivrááhtus lii váhá anarâškielân oomâs ige ain suujâ nuuvt pyereest kevttimkielâ mield, já +maŋgii ton saajeest puáhtá-uv kevttiđ maidnii iärásijd. +Muu rähtim piäju, tuu čäällim reivâ, eeni +mälistem purrâmuš." + Pronomin jieš ferttee leđe genetivhäämist. +● Lii-uv suomâkielâ sääni "infarkti" infaarkt sämikielân? +Kielâpargee: Tiervâsvuotâsaanij +listoost uáinoo ete tot lii valdum uáli ruávis lovnân sämikielân, infarkti (listoost 'aivoinfarkti' puotâ). +→ Infarkt lii meiddei máhđulâš. +● "Etiikka" já "etikka" -saanij iäruttem anarâškielâst. +Lovnâsäninoormâ mield kuohtuuh ličij +"eetik/eetiik". +Vástádâs: etiikka -> etiikka, etikka -> eetik +● Sämikielâlij muštoiskosluámáttuvâin vááilui sämikielâlâš jurgâlus celkkui SULKEKAA +SILMÄNNE, tiervâsvuođâtipšoo koijâdij jurgâlus. +- Vástádâs: "piejâ čoolmijd kiddâ" +→ pyereeb lii toopâ čoolmijd +● Asettem -sääni viärdádâllâmhäämih. +Koččâmuš/iävtuttâs: komp. +-> asettub, superl. +asettumos vâi asettemus +Kielâtekno sänikirje: asettem attr. +asettes / attr. +asettemes, asettem maaŋgâloho nominativ asettemeh +Kielâoppâ: komp. +asettemmeeb, superl. +asettemmus. +Huám: oro lemin, et ulmuuh kevttih "asettub"- +→ asettub, asettumos láá pyerebeh. +Tot lii vala tutkâmnáál, ete sojá-uv asettem kuulmâ- vâi +neeljistaavvâlsij mield. +● Mii lii sämikielân kannustaa? +"mun halijdâm [kannustaa] párnáid já nuorâid tánssáđ" - +Kielâpargee: Tast puáhtá kevttiđ veerbâ movtijdittiđ (kukkodâhmerháin mo'vtijdittiđ). +"Mun +halijdâm movtijdittiđ párnáid já nuorâid tánssáđ." Ruokâsmittiđ 'rohkaista' lii meiddei ohtâ +muulsâiähtu jis lii tuođâi-uv saahâ ruokkâdvuođâ váilumist teikkâ njuolgist paaloost. +Tot lii meiddei +viijđáht kevttum mutâ merhâšume lii tiäđust-uv eres ko movtijdittiđ-säänist. +● lapsiasiavaltuutettu - pärniäššiváldálâš +● Škovlâtuođâstusâst: +Toisten ihmisten huomioon ottaminen. +Nubij ulmui vuotânväldim vâi vuotân väldim. +Ympäristön huomioon ottaminen. +Pirrâs vuotânväldim vâi vuotân väldim. +Työn arvostaminen. +Pargo áárvustanneem vâi áárvust anneem. +Siämmáálágán om. +vanhusten hyvinvointi +puárásij pyereestvaijeem vâi pyereest vaijeem +Evankelisluterilainen kirkko tai uskonto? +Evaŋgellâš-luterilâš vâi evaŋgellâš-luterlâš vâi +evaŋgelâš-luteerlâš? +Taah lijjii Korpist. +5-6 luokai sánálii škovlâtuođâštusâst: +Luot ja ylläpidät myönteistä ilmapiiriä ja työrauhaa. +1-2 luokai sánálii škovlâárvuštâlmist: +LUEN, NÄEN, KUULEN JA KOEN (L4) +tuubdâm? +TARTUN TEKNIIKKAAN (L5) +vááldám kiddâ tekniikâst ? +täst lii vyelni tággáár +ceelhâ: 'Olen kokeillut erilaisia laitteita.' +→ Sirdojeh puáttee čuákkimân. +Kieđâvuššâm jotkui täst 'Feministinen puolue' maŋa. +● Kielâpargei Kielâ kukáh -čaalârááiđu čalluid kalga vistig vuolgâttiđ kielâjuáhus jesânáid ovdil +almostittem om. +Google Drive peht, vâi taid lii älkkee luuhâđ já tärhistiđ ovdil almostittem. +● Anarâš saavâi tiileest Yle Säämist savâstâllui. +● Tiervâsvuotâsaanijn tieđettem: Tiervâsvuotâsänilistoh láá nurrum já almostittum ohtân liston +18.10.2016 já liŋkkâ lii juohhum Kielâkäldee blogist já Facebookist, já Anarâškielâ orroomvisteest. + Saanijd puáhtá kieđâvuššâđ eenâb veikkâ Kielâkukkáin já tieđettiđ toin lain eenâb. +Saavâjođetteijee meridij 10 miinut puudâ tme 15:30. +Marja-Liisa Olthuis vuolgij tme 15:30. +Čuákkim jotkui tme 15:45. +● Kejâstâh historjá-já ohtsâškoddeuápu säniliiston +● Säämi Kielâkäldee pargojuávu nubástusah: Miina Seurujärvi lii päcimin meddâl Kielâkäldee +pargoin já sirdâšuvá oppâmaterialtoimâttuv pargoid 1.1.2017. +Neeta Jääskö juátká 100% +kielâpargen. +Proojeekthoovdâst láá meiddei puáttám uđđâ pargoravvuuh kielâpargeid sehe siemin +nubástusah kielâjuáhusij čuákkimáid. +● Kielâkäldee anarâškielâ pargein lii máhđulâš väldiđ ohtâvuođâ meiddei Whatsappijn já +ulmuuh láá-uv ávhástâllâm toin. +● Kielâpargeeh lává čäliškuáttám jyehi oho uánihis čalluu monnii kielâääšist Kielâkäldee +nettisijđoid, http://www.giella.org/?lang=smn. +Macâttâs lii-uv puáttám mottoom verd, sehe táválij +lohhein ete saavâjođetteijest. +Kieđâvuššâm jotkui čuávuvâžžân 8 § Pođoi saanijn 'yökkönen' ovdâskulij. +Saavâjođetteijee lopâttij čuákkim tme 17:04. +Vuáláčalluuh: +saavâjođetteijee +jeessân +värijeessân +kielâpargee, čällee +SåmiGiellagäldu +Saam Kielakaidee +Saa m Kollka Idd +w NORDSÄPMI +KIELÅJTJÄHUS UÄKMMPEV1MKIRJE +saaväjodetteijee +jeessn +1 § KIELÅJUÄHUS VÄLJEE SAAVÅJOBETTEIJEE JÄ (ÄLLEE +Anaråskielä +kieläjuåvus +valjij +Anna +jä +ä11en +Johanna +Alatorvinen. +2 § UÅKKIM LAVÅLÄVUODÅ JÄ MERIDEMVÄLDÄLÅVLJODÅ +uåkkim pahudui 1av.1å.n j å meridemvå1då1äån. +3 § KIELÅJUÄVUS +MEERID +MAHT +KIELÄJUÅVUSPEVDIKIRJEH +TÄRHISTUVVOJEH +ete kieläjuåhus jesäneh tärhisteh pevdikirje talle ko tot lii vaa1mä +!edgåpoostä peht. +uåvuvåå uåkkim aalgåst puåhtå tåårbu mield +vuåhää11id +tärhistum pevdikirj e. +i% +SÅM E DI GG +ROMSSAIywnhkan +t NraII L +TROMSryIlcrnnn ne +OIOII +FVLKKAS1JQKAN +SmIigg +SidigId +Shg +Sääm IiöUkaIddi +INTERREC +Äi1isto jå aaij uåvuvå kietådällåmoornig tuhbiittui: +§ Kie1ijuhus iävtut oovtåjeessån Säämi Kielåkäldee tievåsuåkkimän +§ Kieläpargee toimåkove +§ Ravvimjuvhu toimåkove +§ Termi1istomyenster tuhhiittem +§ Puoh sämikieläi ohtsiih terrn1istoh j +mittomeerih +§ Cuåkkim 1optttem +5 § KJELÅJUÄHUS IÄVTUT OOVTÅ JEESSÄN SÄÄMI KIELÅKÄLDEE +TIEVÄSUÄKKIMÅN +Kieläjuåvus iävtut Marja-Liisa Olthuis Sämi kieläkäidee tievåsuåkkimån jä värijesånin +Petter +6 § KIELÄPARGEE TOIMÄKOVE +Kieläpargee tooimän kuleh kie1ätipom, kielåovdedem, terminologiapargo, +normådem, +tiedettem-jå ravvimpargo. +Kieläpargei puåhtå meridid eres-uv tooimåid, +moh kuleh +ohtsätave-eennåm1å sämikielå äärnmät-/reesuurskuåvdåä +vuädudemprojektän. +KIELÄPARGEE PAARGOH AALGÅST +- Kie1äpargeejie rähtä prioriteetiisto +- ie1gid budjet (materiaal, tooimah, dokumentistem, kuvvim) +IÄVTUTTÄSAII TOOIMÄKOVÅN +SÄÅ'MTE'Ö +- Sänilistoh moh lää kooskån (tärhistem, okkim, tiedettem) +tierväsvuotåsäänih +ohtskodde säänih +synonyym sänikirj e (Matti Morottaj a) +jåhälij noomahjä piäivåä1oddii noomah +addonoomah tiätumasinän (Marja-Liisa Olthuis) +- Konkreet1å kie1ätipom pakkeet +njä1mä1 härjuttåsah (kieläpierväl pargeeh) +kuldålem hårjuttäsah, om. +jaavri jieijah parguu +t NJIJ +FYLXKASIJOHKAN +Så.dggi +ROMSSA fySkuahka +TROMS ykomrnon +Sme GieIIagIldo +Säämi KieIkäldee +Sääm kiöflka'lddi +Ii' +rVA NORD SÄPME +- Intensiiv kuursä vuävm (puåsuialmaah, kuålästeijeeh, iratteijeeh) +- Kielåblogi +Keejä kielikello +Koijäd kiämiii ää11id teevstå, mut ovdåsvåstädäs kielåpargeest +om. +Marja-Liisast viitta-sääni biogitekstä +- Kuus rnateriaa kaiga piejädi kost almostittid?? +Anaräkie1ä kieläjuåvus meerid, et anaråkie1å kielåpargee paargon kulä meid +kieläiälåskittem tehä1ä uåssin. +Kieläpargee rhtå pargo uäväåm, mon oovdänpuähtå +kieläj uähusän. +7 § R4VVIMJUÄVHU TOIMÄKOVE +Kielåpargee uåsålist ravvimjuävhu uäkkimånjå sun tuåimå ä11en täirbu mield. +8 § TERMÅLISTOMYENSTER TUHHIITTEM +Kielåjuävus ij tuhhiittäm myenster. +Listomyenster meriduu marjelää, ko toos lii ttrbu. +9 § PUOH SÄMIKIELÄI OHTSIIH TERMÄLISTOH JÄ MITTOMEERIH +Prinsiiplåvt kieläjuävus lii vaa1rnå rähtid ohtåsä terminologialistoid eres särnikiehiin, +mutå +juvus priorist anaräkie1å jieijås tåårbuid kielåpargee pargoost. +Meridui, ete Proojeekt aalgåst Iii pyeri toollåd täävjib uäkkimijd. +uävuvåå öuåkkirnån +povdip meiddei ravvimjuåvhu. +,iOO +Såndggi +SrnIigg +Sidgk +S,ng +SÅMTIGGE +SÄÅMTEÖÖ +5ÅMEOIGGI SAMETINGET +ROM5SAfyuuhkas +r +t7it +TOMSfyImmuns +Saemieri GYelegaaltije +Sme GieHagHdo +Smi GieIIagIdu +Sämi Kietåkäldee +SäWm iötIka1ddi +IPENTEHREG +IV A NORDSÄPMZ +,LZ +Jjohanna Alatorvinen +/LZ +SÄMITIOGE +SÄÄ'MTEÖL +OMSSAfyTkNuøhbM +rd o1dA +TRCM5fyIEekornrnune +SMdiggi +UÅMUM LOPÄTTEM +Saavåjodetteijee lopåttij uåkkim tijme 12.30. +Saavåjodetteijee +Hovdâ Säämi Kielâkäldei +Säämi Kielâkäldee lii toimâm Säämi Parlamentaarlii Rääđi vuálásâžžân ive 2013 rääjist, já tääl mij +uuccâp hoovdâ vuáđudiđ, jođettiđ, nanodiđ já vijđásubbooht ovdediđ Säämi Kielâkäldee. +Seervah-uv +tun taan juávkun? +Säämi Kielâkäldee lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ Sämitiigij ohtsâštave-eennâmlâš áámmátulmui orgaan +sämikielâaašijn. +Säämi Kielâkäldee ulmen lii suojâliđ, kattiđ já ovdediđ kulttuuräärbi, tego sämikielâi +kirje- já sárnumkielâ. +Virgálávt Säämi Kielâkäldest lii ohtâvuotâ Taažâ Sämitiigán. +Tom joođeet stivrâ, +mast jieškote-uv kuulmâ sämitiggeest lii siämmáá ennuv ovdâsvástádâs. +Säämi Kielâkäldee västid sämikielâin. +Säämi Kielâkäldee kalga toimâđ ohtsâš äššitobdee +áámmátlâšorgaanin sämikielâi kirjekielâ normiimân kyeskee aašijn. +Taat kuáská terminologia já +čäällimnjuolgâdusâi normiimân. +Säämi Kielâkäldee kalga riggodiđ sämikielâid já tienuuvt vaiguttiđ +sämikielâi turviimân puátteevuođâst. +Säämi Kielâkäldest kalga leđe 12 parged juohhum jieškote-uv kuulmâ staatân, já sij láá siämmáá +haaldâtlii hoovdâ vuálásiih. +Hovdâ tuáimá Säämi Kielâkäldee alemus haaldâtlâš hovdân já sust lii +ovdâsvástádâs tooimâ haaldâtlii já áámmátlii joođeetmist. +Hovdâ kalga vuáđustiđ já ravviđ aašijn, +maid tuálvuh stiivrân, já sust lii ovdâsvástádâs stiivrâ miärádâsâi olášutmist. +Hovdâ västid meid tast, +ete ekonomâlâš toimâ tábáhtuvá vyeimist orroo njuolgâdusâi mield. +Mij uuccâp ovtâstittee, puátusân viggee já dyynaamlii hoovdâ, kote pasta jođettiđ Säämi Kielâkäldee +pisováá tooimân. +Mij halijdep, ete tust lii maister škovliittâs, formaallâš tohálâšvuotâ sämikielâst. +Tust kalgeh leđe šiev jođettemtááiđuh já mielâstis hárjánem joođeetmist já tave-eennâmlii +oovtâstpargoost. +Šiev kommunikaatiotááiđuh sehe táiđu finniđ puátusijd oovtâst iärásijguin. +Väljejum olmooš kalga mättiđ kirjálávt já njálmálávt sehe: +sämikielâ +tárukielâ, ruotâkielâ tâi suomâkielâ já +eŋgâlâskielâ. +Pälkki já pargoiävtuh +Pargo álgá majemustáá 31.12.2020. +Virge pälkki lii staatâ njuolgâdus mield virgekoodi 1062 Hovdâ. +Säämi Kielâkäldee pargest lii virgálâš ohtâvuotâ Taažâ Sämitiigán válduorgaanin, já jis ij mudoi lah +meridum, te siämmááh pargoiävtuh ko Sämitige pargein Taažâst, tuálih meid täst. +Toimâviste lii ohtâ sämitige toimâtiilijn Aanaar, Ucjuuhâ, Hetta, Vuonâpottâ, Kárášjuuhâ, +Kuovdâkiäinu, Manndalen, Tromssa, Skånland, Drag, Hattfjelldal, Snåsa, Kiirun, Juhâmokke tâi +Östersund, jis kuárus toimâvisteh láá. +Sierâlágán čuávdusist puáhtá sooppâđ. +Säämi Kielâkäldee haalijd spejâlistiđ aalmug kirjáávuođâ já hiettâđ ovtâskâs ulmuu olesváldálii +tohálâšvuođâst. +Mij avžuuttep tohálijd iävtukkâsâid uuccâđ toimânaavcâst, avveest, suhâpeeleest, +etnisiteetist, oskolduvâst já seksuaallii sundešuumeest peerusthánnáá. +Säämi Kielâkäldee tiäddut pargotile ornim ulmuid, kiäin lii hiäjusmum toimânahcâ. +Puohháid, kiäh ääsih Finnmarkist já Tave-Tromsast, tu��lá staatâ lovnâkasa uáppuloovnâ ucedem 10 +% ihásávt 25 000 ruuvnâ räi já eromâš viärukepidem. +Mudoi pargeeh nomâttuvvojeh vyeimist orroo laavâi, njuolgâdusâi já sopâmušâi mield, já taat +kuáská meid páálkán já iäláttâhân, sehe kuuđâ mánuppaje keččâlemááigán. +Tiäđustâlmeh +Tärhibijd tiäđuid virgeest puáhtá finniđ väldimáin ohtâvuođâ: +Suomâ Sämitiigán, Pia Ruotsala, +358 40 726 2688 tâi šleđgâpostâ pia.ruotsala@samediggi.fi +Taažâ Sämitiigán, Inger Marit Eira Åhrén, +47 971 29 744 tâi šleđgâpostâ +inger.marit.eira.ahren@samediggi.no +Ruotâ Sämitiigán, Anita Kitok, +46 (0) 73-049 41 04 tâi šleđgâpostâ anita.kitok@sametinget.se +Uuccâmäigi lii 1.11.2020 räi +Ucâmuš vuolgâttuvvoo jobbnorge peht taan čujottâsâst: +Direktevra Sámi giellagáldui +Sámi Giellagáldu lea doaibman Sámi Parlamentaralaš Ráđi vuollásažžan 2013 rájes ja dál ohcat +direktevrra ásahit, jođihit, nannet ja viidáset ovddidit Sámi Giellagáldu. +Searvvatgo don dása? +Sámi Giellagáldu lea Suoma, Norgga ja Ruoŧa beale sámedikkiid oktasaš davviriikalaš fágaorgána +sámi giellaáššiin. +Sámi Giellagáldu ulbmilin lea suodjalit, gáhttet ja ovddidit kulturárbbi nugo sámi +čállingielaid ja hállangielaid. +Formálalaččat lea Sámi Gielddagáldus oktavuohta Sámediggái Norgga +bealde, ja dan jođiha stivra mas golmma sámedikkis lea ovtta mađe ovddastus. +Sámi Giellagáldus lea ovddasvástádus sámegielain. +Sámi Giellagáldu galgá doaibmat oktasaš +áššedovdi fágaorgánan áššiin mat gusket sámi čállingielaid normeremii. +Dát guoská terminologiija ja +čállinnjuolggadusaid normeremii. +Sámi Giellagáldu galgá riggudahttit sámi gielaid ja dieinna lágiin +váikkuhit sámegielaid sihkkarastima boahtteáigái. +Sámi Giellagáldus galget leat gitta 12 bargi, iešguđege golmma riikii lokaliserejuvvon, ja leat seamma +hálddahuslaš jođiheaddji vuollásaččat. +Direktevra lea Sámi Giellagáldu bajimuš hálddahuslaš +jođiheaddji ja sus lea ovddasvástádus doaimma hálddahuslaš ja fágalaš jođiheames. +Direktevra galgá +ráhkkanit ja rávvet áššiid mat ovddiduvvojit stivrii, ja sus lea ovddasvástádus stivramearrádusaid +johtui bidjamis. +Direktevrras lea ovddasvástádus das ahte ekonomalaš doaibma dáhpáhuvvá +gustovaš njuolggadusaide dávistettiin. +Mii ohcat čohkkejeaddji, boađusáŋgiris ja dynamalaš jođiheaddji gii sáhttá jođihit Sámi Giellagáldu +bissovaš doibmii. +Mii háliidat ahte dus lea masteroahppu, formálalaš gelbbolašvuohta sámegielas. +Dus galget leat buorit jođihangálggat ja áinnas vásihusat jođiheames ja davviriikkalaš ovttasbarggus. +Buorit gulahallandáiddut, ja dáidu juksat bohtosiid ovttasbargguin earáiguin. +Son guhte virgáduvvo +ferte máhttit čálalaččat ja njálmmálaččat sihke: +Sámegiela +Dárogiela, ruoŧagiela dahje suomagiela +Eaŋgalasgiela. +Bálká- ja bargoeavttut +Bargui álgin maŋimuštá 31.12.2020. +Virggi bálká lea Stáhta regulatiivva mielde virgekoda 1062 +Direktevra. +Sámi Giellagáldu bargiin lea formálalaš oktavuohta Sámediggái Norgga bealde isitásahussan ja dat +bargoeavttut čuvvot mat gusket Sámedikki bargiide Norggas, jos eará ii leš mearriduvvon. +Kánturbáiki lea vuolggasajis okta sámedikkiid kánturbáikkiin Anár, Ohcejohka, Heahttá, +Vuotnabahta, Kárášjohka, Guovdageaidnu, Olmmáivággi, Romsa, Skánit, Ájluokta, Aarborte, Snåase, +Giron, Jåhkåmåhkke, Dearna dahje Staare, jos leš guoros kántursadji. +Eará čovdosa sáhttá leat +vejolaš šiehtadit. +Sámi Giellagáldu háliida speadjalastit álbmoga girjáivuođa ja váldit ávkki ovttaskas olbmo ollislaš +gelbbolašvuođas. +Mii ávžžuhat dohkálaš kandidáhtaid ohcat, beroškeahttá doaibmanávccain, agis, +sohkabealis, etnisitehtas, oskkus ja seksuála sojus. +Sámi Giellagáldu deattuha bargodiliid láhčima olbmuide geain lea hedjonan doaibmanákca. +Buohkaide geat ásset Finnmárkkus ja Davvi-Romssas gusto Stáhta loatnakássa oahppoloana +unnideapmi 10%:in jahkásaččat gitta 25.000 ru rádjai ja erenoamáš vearrogeasus. +Muđui virgáduvvojit bargit gustovaš lágaid, njuolggadusaid ja soahpamušaid mielde, guoská maiddái +bálkái ja ealáhahkii, ja guđa mánu geahččalanáigái. +Gulahallan +Lagat dieđuid virggi birra sáhttá oažžut go váldá oktavuođa: +Sámediggái Suoma bealde, Pia Ruotsala-Kangasniemi, +358 40 726 2688 dahje e-poasta +pia.ruotsala@samediggi.fi +Sámediggi Norgga bealde, Inger Marit Eira Åhrén, +47 971 29 744 dahje e-poasta +Sámediggi Ruoŧa bealde, Anita Kitok, +46 (0) 73-049 41 04 dahje e-poasta anita.kitok@sametinget.se +Ohcanáigemearri lea 01.11.2020 +Ohcan sáddejuvvo jobbnorge bokte dán čujuhusas: +Direkterra Sáme Giellagállduj +Sáme Giellagálldo l doajmmam Sáme Parlamentáralasj Ráde vuolen 2013 rájes ja dálla åhtsåp +direkterav ásadittjat, lájddidittjat, nannodittjat ja vijddásappot åvddånahtátjit Sáme Giellagáldov. +Hiebak dån dási? +Sáme Giellagálldo l Suoma, Vuona ja Svieriga sámedikkij aktisasj nuorttarijkalasj máhttoguovdásj +sáme giellaássjijn. +Sáme Giellagáldo ulmme l bisodit, várjjalit ja åvddånahttet kultuvrraárbev; sáme +tjállemgiela ja hållamgiela. +Formálalattjat la Sáme Giellagálldo Vuona Sámedikke vuolen ja +lájddiduvvá stivras manna l jäbddásasj åvdåstibme fert sámedikkes. +Sáme Giellagáldon la åvdåsvásstádus sámegielajs. +Sáme Giellagálldo doajmmá aktisasj +máhttoguovdátjin ássjijn ma guosski sáme tjállemgielaj normerimij, degu terminologiddja ja +tjállemnjuolgadusá. +Sáme Giellagálldo galggá sámegielajt boanndodit ja dajna vuogijn doarjjalit vaj +bissu boahtteájggáj. +Sáme Giellagálldo galggá virgájduhttet gitta 12 bargge, barggosajij gålmån rijkan ja gulluji sämmi +tjuottjodiddje direkterraj. +Direkterra l Sáme Giellagáldo alemus tjuottjodiddje ja sujna l +åvdåsvásstádus dåjma tjuottjudusás ja giellabargojs. +Direkterra ássjijt gárvet ja rádev vaddá +gatjálvisájn ma stivrraj buvteduvvi ja stivrramärrádusájt dåjmat. +Direkteran la åvdåsvásstádus vaj +ekonomidjalasj doajmma tjuovvu njuolgadusájt ma li fámon. +Mij åhtsåp tjoahkkijiddje, ulmmediedulasj ja doajmmelis lájddijiddjev gut barggá vaj Sáme +Giellagálldo stuoves doajmman sjaddá. +Mij sihtap dujna l masteråhpadus ja formálalasj máhttudahka +sámegielan. +Dujna l buorre lájddimvuohke ja sávadahtte l lájddijiddjen ja nuorttarijkalasj +aktisasjbargujn barggam. +Dujna l buorre guládallamtjähppudahka ja máhtá biejadum ulmijda jåvsådit +aktan iehtjádijn. +Gut virgájduvvá direkterran hähttu tjálalattjat ja njálmálattjat máhttet: +- Sámegielav +- Vuonadárogielav, svierigadárogielav jali suomagielav +- Ieŋŋgisgielav +Bálkká- ja barggovidjura +Álggem maŋemusát 31.12.2020. +Bálkká Stáhta regulatijva virggekåvdå milta 1062 Direkterra. +Sáme Giellagáldo barggij barggovadde l Vuona Sámedigge. +Bargge galggi dajt barggovidjurijt tjuovvot +ma gulluji Vuona Sámedikke barggonjuolgadusájda, jus ietjá ij mierreduvá. +Barggobájkke l akta sámedikkij kontåvrråbájkijs Anár, Ohcejohka, Heahttá, Vuotnabahta, Kárášjohka, +Guovdageaidnu, Olmmáivággi, Romsa, Skánit, Ájluokta, Aarborte, Snåase, Giron, Jåhkåmåhkke, +Dearna jali Staare, jus guoros kontåvrråladnja gávnnu. +Ietjá tjoavddusij birra máhttá sjiehtadit. +Sáme Giellagálldo sihtá moattevuodav sebrudagán gåvvidit ja ulmutja máhttudagáv ávkken válldet. +Mij bádtjip gávnas kandidáhtajt åtsåtjit, berustahtek sáhtusvuodas, álldaris, sjierves, +álmmuktjerdalasjvuodas, jáhkos jali sexuellak luondos. +Sáme Giellagálldo adná ájnnasin +barggovidjurijt hiebadit ulmutjijda gejn li sáhtusvuoda. +Gájka gudi Finnmárkon ja Nuortta-Romsan årru ja gen la oahppamlådna Stáhta lådnakássan oadtju +jahkásattjat 10% binnedimev, gitta 25.000 kr rádjáj ja sierra värrotabellajt. +Virgájduvvá lágaj, njuolgadusáj ja såbadisáj milta ma li fámon ja gullu aj bálkkáj ja pensjåvnnåj. +Gudá +máno gähttjalimájggáj. +Ienep diedo +virge birra oattjo jus aktavuodav váldá: +Sámedigge Suoman, Pia Ruotsala-Kangasniemi, +358 40 726 2688 jali e-påvsstå +Sámedigge Vuonan, Inger Marit Eira Åhrén, +47 971 29 744 jali e-påvsstå +Sámedigge Svierigin, Anita Kitok, +46 (0) 73-049 41 04 jali e-påvsstå anita.kitok@sametinget.se +Maŋemus åhtsåmbiejvve 01.11.2020 +Åtsålvis rájaduvvá jobbnorge baktu dán adrässaj: +Direktööre Saemien gïelegaaltijisnie +Saemien gïelegaaltije lea Saemien Parlamentarihkeles raerien nuelesne orreme 2013 raejeste, jïh +daelie direktöörem ohtsedibie mij edtja tseegkedh, stuvredh, nænnoestidh jïh Saemien +Gïelegaaltijem guhkiebasse evtiedidh. +Sïjhth meatan årrodh dam darjodh? +Saemien Gïelegaaltije lea Soemen, Nöörjen jïh Sveerjen saemiedigkiej ektie faageårgaane saemien +gïelegyhtjelassine. +Saemien Gïelegaaltijen ulmie lea kultuvreaerpiem, goh saemien tjaelemegïelh jïh +soptsesegïelh, gorredidh, vaarjelidh jïh evtiedidh. +Saemien Gïelegaaltije dam byjjes ektiedimmiem +Nöörjen Saemiedigkine åtna, jïh ståvroste stuvresåvva gusnie doh golme saemiedigkieh seamma +gellie tjirkijh ståvrosne utnieh. +Saemien Gïelegaaltijen lea dïedte dej saemien gïeli åvteste. +Saemien Gïelegaaltije edtja +aamhtesemaehteles faageårgaanine årrodh aamhtesinie normeradimmien bïjre dejstie saemien +tjaelemegïelijste. +Daate normeradimmien bïjre terminologijeste jïh tjaelemenjoelkedassijste. +Saemien Gïelegaaltije edtja saemien gïelide ræjhkoesåbpoe darjodh jïh naemhtie viehkiehtidh +saemien gïeli båetijem aejkien gorredidh. +Saemien Gïelegaaltije sæjhta raajan 12 barkijh utnedh, kontovresijjiejgujmie dejnie golme laantine, +jïh seamma reerije ståvroen nuelesne årrodh. +Direktööre lea Saemien Gïelegaaltijen bijjemes reerije +åvtehke mij dïedtem åtna gïehtelimmien reerije jïh faageles ståvroen åvteste. +Direktööre edtja +ryöjredidh jïh juvnehtidh dejnie aamhtesinie mejtie ståvroe edtja gïetedidh, jïh dïedtem åtna +ståvroenænnoestimmieh tjïrrehtidh. +Direktööre dïedtem åtna hoksedh dïhte ekonomeles +gïehtelimmie sïejhme njoelkedassi mietie sjugniehtåvva. +Mijjieh iktedihks jïh dynamihkeles åvtehkem ohtsebe mij illedahkh jarngesne åtna, mij maahta +Saemien Gïelegaaltijem stuvredh akten ihkuve gïehtelæmman. +Mijjieh sïjhtebe dov leah +ööhpehtimmie maasteredaltesisnie jïh byjjes maahtoe saemien gïelesne. +Datne tjoerh væjkele +årrodh stuvredh jïh maaje dååjrehtimmiem utnedh stuvremistie jïh noerhtelaanti laavenjostoste, +væjkele årrodh gaskesadtedh jïh maehtedh illedahkh jaksedh laavenjostosne mubpiejgujmie. +Dïhte +mij barkoem åådtje tjuara tjaaleldh jïh njaalmeldh haalvedh dovne: +Saemien +Nöörjen, sveerjen jallh soemen +Englaantengïele +Baalhka- jïh barkoetsiehkie +Aalkoe minngemes 31.12.2020. +Baalhka lea Staaten regulatijven mietie barkoekodesne 1062 +Direktööre. +Saemien Gïelegaaltijen barkijh sijhtieh sijjen byjjes ektiedimmiem utnedh Nöörjen Saemiedægkan +goh maadthinstitusjovne, jïh barkiji barkoetsiehkie Nöörjen Saemiedigkesne lea faamosne jis ij leah +maam akt jeatjah nænnoestamme. +Kontovresijjie lea uvtemes aktene dejstie saemiedigkiej kontovresijjijste, Anár, Ohcejohka, Heahttá, +Vuotnabahta, Kárášjohka, Guovdageaidnu, Olmmáivággi, Romsa, Skánit, Ajluokta, Aarborte, Snåase, +Giron, Johkamohkki jallh Staare, jis kontovresijjie gååvnese desnie. +Maahta eventuelle jeatjah +kontovresijjien bïjre seamadidh. +Saemien Gïelegaaltije sæjhta gellievoetem årroji luvnie vuesiehtidh jïh fiereguhten tjåenghkies +maahtoem nuhtedh. +Dan åvteste haestebe maehteles kandidaath syökedh, bielelen +funksjovnemaahtoem, aalterem, tjoelem, etnisiteetem, religijovnem jïh seksuellevoetem +krööhkestidh. +Saemien Gïelegaaltije håksa barkoetsiehkide sjïehteladtedh almetjidie giehpiedamme +funksjovnemaahtojne. +Gaajhkesidie mah Finnmarhkesne jïh Noerhte-Romsesne årroeh 10% uhtjiedimmie studijelaajkoste +Statens lånekassesne lea faamosne 25 000 kr raajan fïerhten jaepien jïh sjïere +skaehtiegiehpiedimmie. +Lissine barkijh seehtemem åadtjoeh sïejhme laaki, njoelkedassi jïh latjkoej mietie, daan nuelesne +baalhka jïh pensjovne, jïh 6 askh pryövetïjje. +Gaskese +Vielie bïevnesh barkoen bïjre maahtah åadtjodh daesnie: +Soemen Saemiedigkie, Pia Ruotsala, +358 40 726 2688 jallh e-påaste pia.ruotsala@samediggi.fi +Nöörjen Saemiedigkie, Inger Marit Eira Åhren, +47 971 29 744 jallh e-påaste +Sveerjen Saemiedigkie, Anja Taube, +46 (0) 73-049 41 04 jallh e-påaste anita.kitok@sametinget.se +Ohtsememierie 01.11.2020 +Ohtseme seedtesåvva jobbnorgen tjïrrh daesnie: +Saje Sajos, Sisti (3.kerdi), Aanaar +kielâjuáhus saavâjođetteijee +5§ Anarâškielâ passivveerbâi suorgiittem +6§ Anarâškielâ relativpronomineh já toi kevttim +7§ Anarâškielâ interjektioh +8§ Anarâškielâ konjuŋktioh +9§ Kejâstâh historjásäniliiston +10§ Pođoi saanij normim +11§ Tiervâsvuotâsäänih +12§ Vuolgâttemsavâstâllâm +13§ Eres ääših +14§ Tiättun +Saavâjođetteijee leehâi čuákkim tijme 9.17. +Čuákkim lii lavâlâš já meridemváldálâš. +Pevdikirje tärhistuvvoo čuákkim maŋa oovtâst. +Äššilisto tuhhiittui. +5§ ANARŠKIEL PASSIVVEERBÂI SUORGIITTEM +IÄVTUTTÂS: Čuákkim totká passivveerbâi suorgiittem já almostit suorgiittemnjuolgâdusâid. +MIÄRÁDÂS: Čuákkim tuhhiittij suorgiittemnjuolgâdusâid nubástusâiguin. +Pevdikirje labdosin +meid excel-tavlustâh passivveerbâin. +PASSIVVEERBÂI SUORGIITTEMNJUOLGÂDUSAH +Passivsuárgáseh anarâškielâst (Olthuis suorgiittemoopâ mield): +verb. +km, 3st. +v) - juátkiđ -> jotkuđ, puurrâđ -> purruđ; lonottiđ -> lonottuđ +verb) finniđ -> finnâšuđ, orniđ -> ornâšuđ + -siđ (lohtâs 2st.veerbâi kievrâs maddui) - laannjâđ -> lanjâsiđ, lekkâđ -> lekkâsiđ, miinii +tábáhtuvá jiešmeidlist +verbáid) - šoddâđ monnii tooimâ čuosâttâhhân, om. +käskittâttâđ +(olmâ tahhee lii illativist: mun käskittittim pennui) +-uđ +Tot lohtâs sehe parâstaavvâlsâš, +parâttesstaavvâlsâš já kiäsásemverbáid. +2-st. verbâ + -uđ-passiv: +Vuossâmuu stavâlân +puátih systemaatlâš vookaalnubástusah sehe diftoŋŋáid já ovtâskâs já kuhes vokaláid. + Kuhes vookaal vuosmuu já nube stavâlist läävee uánániđ (čiehâđ > čieh'huđ, puurrâđ > +purruđ), mut motomin uáinoo meid, et 1 .staavvâl kuhes vookaal piso kukken (čäälliđ > +čaalluđ) teikkâ 2. staavvâl kuhes vookaal uánnán já vuod 1. staavvâl vookaal kukko +(kođđeeđ > kuuđđuđ). +Kuhes vookaal uánánem lii normâ. +Meiddei kuhes diftoŋ uánnán. + Kukkom kievrâs tääsi itá passiivsuorgiittâs konsonantkuávdážân, jis aktiiv veerbâst lii +ohtuunis konsonant kievrâs tääsist (kei čiehâđ, jyehiđ). +AKTIV +PASSIVSUORGIITTÂS PASSIV OL. +HUÁM. +CICCEĐ +ciccuđ +ciccoo +ČIEHÂĐ +čieh'huđ +čiäh'hoo +kukkom kievrâs tääsi +CUVNÂĐ +cuvnuđ +covnoo +ESTIĐ +estuđ +iäs'too +JUÁT'KIĐ +jotkuđ +juát'koo +JYEHIĐ +juoh'huđ +juáh'hoo +KAVNÂĐ +kavnuđ +kávnoo +KEVTTIĐ +kevttuđ +kiäv'ttoo +KUULLÂĐ +kulluđ +kulloo +KYEĐĐIĐ +kuođ'đuđ +kuáđ'đoo +3-st. verbâ + -uđ-passiv: +Syergis lohtâs veerbâ kievrâs, kukkomettumis já uánnánmettumis maddui. +Suorgiittâs lii vo-maadâ +kiäsásemverbâ. +ČUHČÂDIĐ +čuhčâduđ +čuhčâduvvoo +siämmáámuđusâš denom. +transl. +HÄVDIDIĐ +hävdiduđ +hävdiduvvoo +LONOTTIĐ +lonottuđ +lonottuvvoo +VUÁ'ĐUDIĐ +vuá'đuduđ +vuá'đuduvvoo +denom. +vuá'đuduđ - +vuá'đuduvá +MÁTTÁÁTTIĐ +máttááttuđ +máttááttuvvoo +MA'VSÂTTIĐ +ma'vsâttuđ +ma'vsâttuvvoo +Huámmášumeh +ferttee suogârdâllâđ suorgiittâs ráhtus já merhâšume peht, mon juávkun verbâ jiešalnees kulá. +-stuđ: uá'đistuđ, ka'šnestuđ, kužâstuđ jna. +iä lah passivveerbah peic desideretivveerbah moh +kovvejeh enâmustáá monnii rumâšlii táárbu šoddâm. +Iäruttâs passivsuorgiittâsân kávnoo +merhâšumeest. +-duđ- já -luđ-loppâsiih v-kiäsásemveerbah láá tävjimustáá denominal translativsuorgiittâsah +(čuol'mâ > čuol'mâduđ, jäävvil > jävilduđ, mecci > mecciluđ) mut toh pyehtih leđe meid subitiv- (- +liđ) teikkâ translativveerbâst (-diđ) rahtum passiveh (čuol'mâdiđ > čuol'mâduđ). +-ttuđ -loppâsiih v-kiäsásemveerbah pyehtih leđe sehe karitivveerbah (kunnâ > kunâttuđ - +kunâttuvá) teikkâ 3-staavvâlsii kausativveerbâ passivsuorgiittâs (kunâttiđ > kunâttuđ - +kunâttuvvoo). +Räjitábáhtusah +vittáduđ-veerbâ puáhtá suorgiittemopâlávt jurdâččiđ sehe denominal translativverbân vittá + duđ já +passivverbân vittádiđ + uđ. +Meiddei vuá'đuduđ-veerbâ puáhtá jurdâččiđ sehe -uđ passivin já +translativin: vuá'đudiđ + uđ (ol. +Taat +juávkku váátá-uv lasetutkâmuš. +Kiäsásemverbâ já -uđ-passiv: +3. persovn sujâttemmaddust já návt rahtum verbáid +šadda j-maadâ: + orniđ > uár'nejuđ (o -> uá): +Ton lasseen säämi muusikkuávdáš tuárju meid uđđâ sämimuusik máttááttâs já uár'nee +máttáátteijei škovlim sämimusikist. +Ijâttes ijjâ lii algâaalmugij muusiktábáhtus, mii uár'nejuvvoo Anarist. + salttiđ > sälttejuđ (a -> ä): +Matti iššeed ááhu já sälttee kuolijd. +Spihâkyele ij koolgâ luoddiđ pic ubâ kyeli oivijnis sälttejuvvoo. + tuom'miđ > tyem'mejuđ (uo -> ye): +Vuoigâdvuođâs mield sun tyem'mee aalmugijd. +Toh, maid mii Hiärrá Jeesus Kristus ciälkká Markus majemuu lovvoost: "Kote osko já +kástoo, tot piäluštuvá, mut kote ij osko, tot tyem'mejuvvoo káđuttâsân." + orniđ > ornâšuđ + finniđ > finnâšuđ + - (â) šuđ avžuuttuvvoo, mut ääši kalga tutkâđ eenâb suorgiittemoopâ peln. + - (á) šuđ itá motomijn saanijn spiehâstâhhân, om. +olášuđ. +Kannat huámmášiđ taan-uv juávhu puotâ, ete puoh -šuđ-loppâsiih v-kiäsásemveerbah iä lah +passiveh, peic toh pyehtih leđe meiddei denominal translativveerbah (adai suorgiittâs maadâ lii 2-st. +noomin ige verbâ), main lii monnii ääši jiešvuođâ muttum, javkkâm teikkâ šoddâm merhâšume. +Ovdâmeerhah: turešuđ ~ turrâšuđ < ture (MLO Suorgiittemoppâ), liev'lâšuđ < liev'lâ, kelâšuđ < +keeli, olášuđ < oles (MLO sänikirje). +surmâšuđ: surmiđ + +- (â) šuđ (passiv), teikkâ sorme + - (â) šuđ (transl.). +-siđ +Jis maddust lii sehe kuhes vookaal já kuhes konsonant, +kuohtuuh uánáneh suorgitmist: laannjâđ > lanjâsiđ, čoonnâđ > čonâsiđ, kuorrâđ > kuo'râsiđ. +staavvâl i/e muttoo á:n: jyehiđ > juá'hásiđ. +Suorgiittum +veerbâin lii merhâšume, et subjekt lii šoddâm monnii tavo čuosâttâhhân. +i vâi â, - (â) ttâđ vâi - (tt) âttâđ: +Suorgiittemkuállus +puáhtá tulkkuđ kyevtináál: 2-st. veerbâst suorgit vistig kausativveerbâ já tast passivveerbâ om. +käskiđ > kä'skittiđ > kä'skittâttâđ (-âttâđ), teikkâ suorgit njuolgist vuáđusäänist passivverbân +käskiđ > kä'skittâttâđ (-ttâttâđ). +Saavâjođetteijee meridij purâdempuudâ tme 13:17-14:15. +6§ ANARŠKIEL RELATIVPRONOMINEH JÁ TOI KEVTTIM +IÄVTUTTÂS: Čuákkim čáálá pajas ravvuid maht já kost tiätu relativpronominijd puáhtá kevttiđ já +eromâsávt čielgee mast-kost sehe moos-kuus saanij kevttimohtâvuođâid. +MIÄRÁDÂS: Čuákkim hammij ja tuhhiittij ravvuid relativpronominij kevttimist. +Uánádâsah: PM - Petter Morottaja; MM - Matti Morottaja; MV - Matti Valle; MLO - Marja-Liisa +Olthuis. +ANARŠKIEL RELATIVPRONOMINEH JÁ TOI KEVTTIM + kii + mii + mondie't + kote + kotemuš, kuábáš + kost + kuus + kogo, kuál + kuás +nominativ +kii +kiäh +genetiv +kiän +kiäi +akkusativ +kiäm +kiäid +illativ +kiäs +lokativ +kiäst +kiäin +komitativ +kiäiguin +abessiv +kiänttáá +kiäittáá +essiv +kenen +partitiv +keđe +Mii kiävttoo siämmáánáál ko kii, mut čuujoot eres aššijd ko ulmuid, nuuvtko elleid já iäluttes +tiŋgáid. +mii +moh +mon +moi +maid, mon +moos +moid +mast +main +moin +moiguin +monttáá +moittáá +manen +mađe +Toh kiävttojeh iänááš koččâmušâi +ohtâvuođâst (integgorativpronominin), mut tohhejeh meiddei relativpronominin. +Epinjuolgâ koččâmušâi ohtâvuođâst: +Tot mondiet mun valdim ääši äššiliiston lâi ko... +Relativpronominin: +Tast lii mottoomverd 'kiinii teikkâ +miinii monnii juávhust' -merhâšume. +Talle ko lii saahâ ulmuin, te tot lii táválub ko kii talle ko tot +lii nominativ saajeest. +Kote sujâttem vist ij lah táválâš, já eres soojijn kevttih pyerebeht kii-sääni +sujâttum haamijd. +Kote negaatio lii kotteen: "Jiem lah kotteen +maailmist uáinám nuuvt stuorrâ soorvâ." +kote +kođeh +kođe +kuuđij +kuuđijd +kotán +koođeest +kuuđijn +kuđijguin +kođettáá +kuđijttáá +kotteen +kotteed +Kii já kote viärdádâllâm (uálgispeln pođoi jesânij kommenteh): +Kote-pronomin koŋruens: +Toh ulmuuh, kođeh puátih... +Toh ulmuuh, kiäh puátih... +Tágárijn celkkuin, main relativpronomin kolgâččij leđe suuijâm häämist, ij táválávt kevttuu kote; +ton saajeest kiävttojeh kii-pronomin sujâttemhäämih. +Viärdádâlmist ij lamaš fáárust kote +puátih teikkâ kote čalmelaasah.) +Mii já kote viärdádâllâm +Kevttim ellein: +"Ellee, mii" čuujoot eenâb-uv elleešlaajân +almolávt, kote vist väljee monnii juávhust tiätu ellee. +"Tuot ellee kote porá suoinijd lii vierccâ +já iäráseh láá saavzah." +Kevttim iäluttes tiiŋgâin: +Kote ij lah čielgâsávt räijejum ulmui teikkâ ellei +várás, já tast oro lemin čujotteijee, iärutteijee toimâ (monnii juávhust). +Kotemuš +kotemuš +kotemuuh +kotemuu +kotemui +kotemuid +kotemužân +kotemuust +kotemuin +kotemuiguin +kotemuuttáá +kotemuittáá +kotemužžân +kotemužžâd + Tot kote porá leeibi, vuáittá. +Tot +puáhtá toimâđ meid relativpronominin. +kuábáš +kuáb'bááh +kuáb'báá +kuáb'bái +kuáb'báid +kuábážân +kuáb'báást +kuáb'báin +kuáb'báiguin +kuáb'bááttáá +kuáb'báittáá +kuábážin +kuábážid +Tot kuábbáá njuolâ teivid... +Saavâjođetteijee lopâttij čuákkim tme 17:00 já meridij juátkiđ 8.6. tme 9:00. +Saavâjođetteijee leehâi čuákkim 8.6. tme 9:15. +Kieđâvuššâm jotkui 6 §:st. +Mast vâi kost? +monnii tiätu rákánâsâst, +lágádâsâst teikkâ eres räijejum ääšist, lii pyereeb kevttiđ mast. +Mast čuujoot ääši eres jiešvuođáid ko +eennâmtieđâlâš sajan. + táálu merhâšuumeest 'tila', ij 'rakânâs'. + koččâmuš eennâmtieđâlii saajeest. + saahâ lii siijdâ jiešvuođâst, ij eennâmtieđâlii saajeest. + eenâb ko eennâmtieđâlii saajeest koččâmuš lii njaargâ häämist teikkâ eres jiešvuođâin (mon +keežild joddee lii pieijum eidu toos). + koččâmuš ij čielgâsávt lah eennâmtieđâlii saajeest. +...et škoovlâst, kost láá sämikuávlust ässee uáppeeh...  mast +Yle Sápmi lii masa áinoo media, kost puáhtá kuullâđ sämmilâš juoigâmäärbi  mast +Sämitige saavâjođetteijee blogi, kost sun maainâst 8 (j) -čuákkim tubdâmušâin  mast +...vala suomâkielâ kielâtáiđu, mast sun kale ij lam ollágin vises... +...Norillag - leirâ, mast iivij 1935 já 1956 kooskâst lijjii masa pelimiljovn faŋgâd. +Motomin ij lah čielgâs, et jo-uv kost teikkâ mast ličij njuolgist olmânáál, mut koččâmušâst sáttá +leđe tuše merhâšumeiäru (ađai lii-uv juurdâ tiäduttiđ eennâmtieđâlii saje vâi mottoom eres +jiešvuođâ). + tiädut eennâmtieđâlii saje +tiädut monnii eres jiešvuođâ +Kogo já kuál +Kogo puáhtá raijiđ tom moos +kost čuujoot; kogobeht puáhtá leđe val täärhib. +/ Tobbeen kogo láá eres-uv ... +Moos vâi kuus? +Moos/kuus-koččâmâš juátká váhá siämmáá ääši ko mast/kost, nuuvt ete siämmáš njuolgâdus tuálá +tiäivás. + MLO: moos ij aaibâs heivii, pyerebeht kuus + MM: táálu ij meerhâš täst tiätu rákánâs mut oles Leibijuuvâ táálu, kuus pyereeb. + MV: kuus pyereeb +Tääl kielâpiervâl lii kielâlávgum juávkkupeerâpeivitipšosaje, moos kieldâ väljee párnáid já piärá +vaanhimijn aaibâs táválii tipšomáávsu. + Ko tággáár ovdâmerkkâ ij uáivild tipšosaje mut tooimâ, lii moos tohálâš. +Jis lii saahâ +konkreet tipšosaajeest, talle kalga leđe kuus. +... poođij loopâst vala Golgatan, moos lâi huksejum "Pase häävdi kirkko". + MLO, PM: moos lii oomâs; kuus pyereeb. + MM: kogo val pyereeb. + kuus já kogo heivejeh kuohtuuh. +Jis haalijd tärkkivuođâ, te väljee kogo. + MLO: kuus čuujoot Helsigân, ij čuákkimân. + PM: kuus čuujoot čuákkimân, mut moos ličij pyereeb. +Jis čuujoot Helsig-sáánán, te ličij +kuus, om. +Säämi ulmuuh lijjii puátimin Helsigân, kuus jieš-uv lijjim monâmin. +Ton táálust kuus moonâim, lâi nuorâ eemeed... + PM: Moonnâđ váátá táválávt kuus, mut jis lävkkee siisâ táálun te moos: Ton tuuveest moos +mij moonâim siisâ... + MLO, MM: moos pyereeb. +Ubâ ceelhâ oro lemin pyereeb návt: mottoom sajan lâi koivum +rogge, moos... +Kuás +7§ ANARŠKIEL INTERJEKTIOH +IÄVTUTTÂS: Čuákkim totká interjektiod já almostit interjektio-listo. +MIÄRÁDÂS: Čuákkim tuuđhâi interjektioid, tarkkui listo já sierrij meddâl saanijd, moh iä oro +lemin interjektiokiävtust. +Čuákkim meid lasettij ellei jienâdemsaanij listo, mii ij lah tievâslâš. +Interjektioh láá säänih, moh pyehtih kuvviđ huihádem teikkâ tiervâttem. +Taan listo vuáđusin lii +kevttum kielâtekno interjektiolisto (karosäänih láá kuođđum meddâl, ko toh kietâdâllojeh maŋeláá), +mast láá kuittâg motomeh säänih kuođđum meddâl, ko toh iä teevdi interjektio jiešvuođâid. +Interjektioh iä lah távjá ceelhâohtâvuođâst, mut liijká liiston láá kavnum motomeh ovdâmeerhah +korpusist. +Eres käldeeh: WB - Inarilappisches Wörterbuch. +Čuákkim: PM - Petter Morottaja; MM - Matti +Morottaja; MV - Matti Valle; MLO - Marja-Liisa Olthuis. +ai~aj 'hei', 'ai..', 'aijaijai'. +Variaatio: aj. +- Maarit ai! +- Ai mutâ tot sátáččij-uv leđe hitruu... +- Ai ai ko poovčâst, eeđâi Pilli lihon. +tibi (nasun t., te t.) 'no niin', kiävttoo sehe interjektion ete partikkelin. +Na ko mun tibi kammuid finniim juálgán te mun iälám taid viežžâmin +Tie tibi! +(maidnii falâdijn) +fuos (fus, huos, hos) 'hus' +Fuos meddâl! +(WB) Hos meddâl! +Jiem iberdâm nomâttum rekinistmijn jiem huos jiemge ceh. +takkâ 'kiitos' +Ennuv takkâ tunjin Antti, et tun máttááttih munjin sämikielâ. +- Takkâ , ij must lah nelgi +Takkâ tunnui! +kah 'ah' +Kah, tun lah meid puáttám! +(WB) +kiäh, keäh (WB) 'kas', suullân siämmáá ko kah +aamen 'aamen' +Taas halijdep celkkiđ jieččân aamen. +Aamen. +addâgâs 'anteeksi' +Addâgâs, et jiem pyevti puáttiđ. +tiervâ, tiervâ še 'hei' +- Tiervâ še, naabur; - Tiervâ Kaari, tääbbin lii Ánná. +jáá 'jaaha' +- Jáá, tun-uv lah koccám, Muumi-stáálu eeđâi. +Njuámmil puátá já uáiná et jáá, tie supe já áigu jurseškyettiđ tom +páárhu. +joo 'kyllä' +- Amahmis joo! +- Joo, na suáppeen talle nuuvt! +oo 'oi' +- O, mon hitruu, Nisonieidâ syehkittij. +- O- oo čabbin sittágin! +Äärmit tääl mii - uv, oo läđis Immeel , mii Hiärrá. +skool 'kippis' +o 'ohhoh' +puurist 'terve' +vuoi +Vuoi Muumistáálu riävu, sun lâi muttum čiähusist tubdâmettumin. +aa +- Aa, pyeri peivi, eeđâi nubbe almain. +aa-a +Koccâmâšâin: Aa-a, taa-uvks lii tot kommunistäijih táálu? +naa-a +- Naa-a, tot lii-uv tääl šiev koččâmuš, Eŋgâlenni šuáhkádij. +- Naa-a mut mun kavnim tom já tot lii mun, eeđâi Marttin. +ää 'mitä?' +Ákku! +ähä 'jaha' +Ähä! +Kal mun ervidim. +hei 'voi' +Läittee merhâšume ('oi voi'); taan ääigi meiddei tiervâttâs, +huámmášume +pyereestpuáttim +tiervâpuáttim +kuš 'hus hus' +Kušodiđ, kuššâliđ. +Vyejettiđ om. +elleid meddâl šiljoost huikkemáin +"Kuš, kuš!" +covs 'pus kii!' +Pennuu huccâlem om. +poccuid jurgâliđ +tává tává 'tuku tuku' +Saavzâi koččom. +Meid: tava tava +halleluja +hoosianna +ááá 'yhyy' +njám~njam, njám-njám~njam-njam 'nam', 'nam-nam' +"Njam-njam", sun eeđâi jiečânis. +škoor 'krooh' +tuo'h 'oho' +amahmis 'ai niin' +- Amahmis, tothân lii šoddâmpeivi sust-uv. +- Amahmis nuuvt, Ánná smietâi. +pup 'pup' +Puupâ jienâdem +Ššš! +'hyss' +oro joskâ, oro siijvost +"Oro!" +Hyh! +Siämmáá ko suomâkielâ 'hyh'. +Wörterbuch: +-aj +eeč-aj, Piäkk-aj; keejâ 'ai' +Paldâttâllâm: +Taas iä lah vuáhádum interjektioh tegu suomâkielâst pöö, adai paldâttâlmân láá eres vyevih já taid +uážžu še hutkâđ jieš. +Veikkâba Kráá! +Ellei jienah + Puásui ruávgá: ov! +ov! +; muávru še + Šahe ruávgá: nöf, röh + Kääni: kot kot + Riävská skiäikká: pevkkâ pevkkâ pevk, perrrrr + Kiehâ kokká: kukkuu, kukukukukuu + Kuobžâ mahka, njurgo + Peenuv haarijd: harr; uumáást: háv háv, vuh, vah; šávkkárittiđ, šiävkkárittiđ (uumâst korrâ +jienáin ohtânmaanoost) + Kissá njávgu: njáv; pana: hurrr, kurrrr, huurijd + Káránâs: ruŋk ruŋk +Saavâjođetteijee meridij tiijme kukkosii purâdempuudâ tme 12:34. +Čuákkim jotkui tme 13:39. +8§ ANARŠKIEL KONJUNKTIOH +IÄVTUTTÂS: Čuákkim totká konjunktioid já juáhá taid paldâlistem- já vuáládistemkonjunktioid. +Juáhu lii cekkinjuolgâdusâi tááhust taarbâšlâš. +MIÄRÁDÂS: Čuákkim tuuđhâi konjuktioid já šlajâttâlâi taid tärhibeht kiävtu mield, sehe sierrij +juávhust motomijd partikkelijd, moh iä lah konjuktioh. +(Ovdâmeerhah konjunktioin láá kavnum korpusist, peic ohtâ mii lii merkkejum (ms).) +ANARŠKIEL PALDÂLISTEMKONJUNKTIOH +'ja' +Kištottâlmist juáhhojii ohtsis kulmâ palhâšume, ohtâ iävtuttâs lonestui já oohtân mieđettuvvojii +kyehti kunneemainâšume. +mutâ~mut 'mutta', 'vaan' +Tot ko ij ollágin kalme, mut lieggist ain. + kei meid váá +ađai~adai 'eli' +Sämikielah hämmejeh pááihui suommânrááiđu, ađai motomeh ránnjákielâi sárnooh pyehtih iberdiđ +nubijdis. +jo-uv - tâi~teikkâ +'joko - tai' +Hiäjumustáá kielâ mätteeh monâtteh kielâs jo-uv ollásávt tâi kielâ ij ovdán, ko revitalisaatiolâš +kielâ kirjálâš haaldunväldim ij lah máhđulâš. +sehe - já +'sekä - että' +Mun lam sehe sotkám já čurgim onne. +(ms) +nuuvt - ko 'niin - kuin' +Mii pääihist láá kuittâg ovttuu sárnum 'päikkikiellân' tavesämikielâ, et lam máttám kielâ nuuvt +kuhe ko peri muštám. +tâi~teikkâ +'tai', 'vai' +Morettim ain motomin cuáskásân, teikkâ toos ko Jovnâ kullui viežžâmin lase muorâid. +-ge, -ke '-kä' (jiemge, jiehke, ige...) - Labdospartikkel mast lii paldâlistemkonjunktio funktio +Šoddim toos, jiemge puávtáččii jurdâččiđ jieččân eellim sämmilâšvuođâttáá. +sehe - et~ete 'sekä-että' + Anarâškielâst avžuuttuvvoo sehe - já +sehe 'sekä' +Lam škovlim peeleest kulttuur-antropoloog sehe lasseen lam vala čođâldittám sämikielâ já +sämikulttuur aaleeb jotkâtutkos. +peiccâ~peic~pic +'Paitsi', meiddei 'vaan': ei jotain, vaan jotain muuta +Maaŋgah stuorrâ šaddoporreeh iä vuáhádum uđđâ tilán, pic láppojii suhâjämimân. +váá +'vaan' +Tot ko ij ollágin kalme, váá lieggist ain. + kei meid mut +ko peri, ko váá +"kun (han) vain" +Mutâ kal täst šadda pyeri, ko váá čorgee váhá. +Láá ennuv čoroheh ko váá ladâččii. +Kale mätki tondiet ovdánij, ko váá mävstimeh (saaveehváárvuh) killájii. +Uávuttijhân kale, ko váá raaškah killájii. +te +'niin' +Elleđ tuommii, te eppeđ tijgin tuommiittât. +Keevâi maht peri, te sämmilâšvuotâ šadda leđe ain stuorrâ uási mii identiteet, aassimba talle +Avelist tâi Pariisist. +jeđe +'ja sitten', 'ja niin' +Já + te ovtâstume, paldâlistemkonjuktio. +Almoot meiddei tábáhtusoornig: vistig ohtâ, jeđe nubbe... +Sun luuvâi jotelávt nuáidilohhoos, jeđe lappui čapis iijân +ANARŠKIEL VUÁLÁDISTEMKONJUNKTIOH +ete~et +'että' +Ulme lii, et kielâkuávdáást lii stuárráámus ovdâsvástádâs sämikielâi kielâohtsâšpargoost... +'kun', 'koska' +Yle Sápmi lii meid tergâdis kirjálâš media, ko tergâdumoseh uđđâseh láá čallum Yle Sápmi +päikkisiijđoid. +vâi +'vai' +Algâaalmug ovdâsteijeid kalga adeliđ tuárvi resurssijd, vâi sij pyehtih uásálistiđ haavâ +valmâštâlmân. +amas (+verb. +inf.) +'jottei' (variaatio: amâs, emis, immis) +Suoi časkâdává moottor já suuhâv riidon, amas cuvnâđ uáđđee ulmuid pappâlist. +'jos' +- Kal tun tarbâšâh tain jyehi eevri, jis áigooh tom Rambler uástiđ. +Jis killáá ive porgâđ, te avdo hadde lii čuákist. +tondiet ko, tanen ko, tastko~tast ko 'siksi että' +Seminaar ij faalâ purrâmâšâid teikkâ ereskin evvisijd tondiet ko mist ij lah maggaargin budjet. +Arden sáárnui viehâ pyereest suomâkielâ tanen ko suu eeči lâi puáttám Suomâst ive 1906. +Vuoššâm ääigi kalga piegguuttiđ vuoššâmviste pyereest, tastko mirkkâ lievlist ááimun-uv. +nuuvt ete~et 'siten että' +Sámi Duodji lii kuávdáá vuossâmuu keerdist, váldu-uuvsâ paaldâst, nuuvt et káávpán lii älkkee +puáttiđ. +nuuvtko +'kuten' +Mutâ mätki nuuvâi já Uulá-viljâ lâi vuástá puáttâm nuuvtko sooppum lâi-uv. +Läddiliih toh puohtii muuiku teehi, nuuvtko sij puohtii eres kuolijd-uv. +tego +'kuten', 'niin kuin' +Mikael keejâi tego ij liččii oskom čolmijdis. +veikkâ +'vaikka' +Mane kuáđist lii viehâ liegâs, veikkâ olgon ličij korrâ puolâš ? +HUÁM: Jis vuáládistum ceelhâ lii ovdil válducelkkuu, te válducelkkuu aalgân itá te. +Taam +konjunktio ij lah vuovâs kyeđđiđ meddâl. +Jis ep poorgâ oovtâstpargo, te lii vaarâst et Sämieennâm "pieđgân". +ERES HUÁMMÁŠUMEH +Te lii táválâš konjunktio, mut maŋgii tot kiävttoo meid ceelhâadverbialin, mast tot tiädut monnii +ääši teikkâ tuálvu savâstâllâm ovdâskulij. +Te muččâd! +Tettee lii kyevti te ovtâstume; totkin ij kevttuu konjunktion. +Tettee mottoom iiđeed puáđist siäsá já iätá munjin: ... +9§ KEJÂSTÂH HISTORJÁSÄNILIISTON +Historjá sänilisto lii äššilisto labdosin. +MIÄRÁDÂS: Čuákkim avžut listo porgâdijn iskâđ uđđâ terminologia keevâtlávt já smiettâđ moh +láá kuávdáš teermah, maid ij pyevti jurgâlempargoost karveđ teikkâ čielgiđ eresnáál. +Tagareh +teermah maid puáhtá karveđ iä kannat leđe lopâlâš listoost mield kenski ollágin. +10§ POĐOI SÄÄNIH +IÄVTUTTÂS: Kielâpargeeh lává nuurrâm liiston aašijd, maid ulmuuh láá sunnust koijâdâllâm. +Kielâjuávus savâstâl saanijn, já tuhhit taid teikkâ uási tain máhđulâš nubástusâiguin teikkâ merkkee +saanijd tiättun. +Kielâjuávus savâstâlâi aašijn, já miärádâsah láá merkkejum pevdikiirján jyehi sääni teikkâ ääši +ohtâvuotân jo-uv sierâ teikkâ vuálásárgumáin. +Avustaa tehtävissä +išediđ pargoin (ml. +lok.) +/ išediđ pargoiguin (ml. +kom.) +Äššiohtâvuotâ: "Avustajan tehtävä on auttaa puheenjohtajaa hänen toimialaansa kuuluvissa +tehtävissä..." +Miärádâs: Čuákkim avžut kevttiđ maaŋgâlovo lokativ, išediđ pargoin. +Palkkio +pälkki / palhâšume / máksu +Koččâmâš: "Palkkio já palkka -saanijn láá eres merhâšumeh já virgálijn teevstâin sáttá motomin +leđe tehálâš iäruttid taid. +Meiddei palkinto-säänist homonymia lii hyeni." Iävtuttum, ete palkkio- +sääni lii anarâškielân máksu, tanen ko pälkki já palhâšume uávildeh eres aašijd ijge taid kolgâččij +kevttiđ taan ohtâvuođâst. +Miärádâs: Talle ko sierâ teermâ taarbâš, máksu (meid kerdimáksu, pälkkimáksu) tohhee. +Suomâkielâ teikkâ sämikielâ kevttimkielâst ij kavnuu nuuvtkin tärhis iäru palkka já palkkio +kooskâst. +Hallinto/hallitus +haldâttâh / haldâttâs / stivrâ +Iävtuttâs: "hallitus lii anarâškielân haldâttâs, jis tot uáivild ovdâskode orgaan, já stivrâ eres +ohtâvuođâin." Kielâpargee lii tutkâm, ete motomijn irâttâsâin já lágádâsâin puáhtá leđe sehe hallitus +et johtokunta. +Stivrâ-sääni lii kevttum suomâkielâ johtokunta, valtuusto merhâšuumeest; valtuusto +lii MLO sänikirje mield meid váldustivrâ. +Vuolli-Ilmar Uđđâ saanij listoost: +kaupunginvaltuusto - kaavpugváldustivrâ +kirkkovaltuusto - kirkkostivrâ  pyereeb: kirkkováldustivrâ +kunnanvaltuusto - kieldâ váldustivrâ +nuorisovaltuusto - nuorâiparlament +valtuusto - stivrâ +valtuustosali - stiivrâsali +Miärádâsah: +Hallinto - ha'ldâttâh (norm. +ha'ldâttâhčällee čuákkimist 03/2016; AKS:st lii ha'ldâttâhpargee) +Hallitus - ha'ldâttâs jis tot uáivild ovdâskode orgaan teikkâ jis ferttee iäruttiđ nubijnis hallitus já +johtokunta, já stivrâ eres ohtâvuođâin +Jis kalga iäruttiđ valtuusto já hallitus nubijnis (om. +kieldâhaldâšem), puáhtá valtuusto leđe +váldustivrâ já hallitus oovdeb miärádâs mield (ađai ha'ldâttâs teikkâ stivrâ kevttimohtâvuođâ +mield). +Argâkielâst stivrâ puáhtá meiddei merhâšiđ valtuusto, jis ij lah tehálâš iäruttiđ monnii eres +toimâorgaanist. +Oikeus +rieh'ti / vuoi'gâdvuotâ +Iävtuttâs: "Rieh'ti kiävttoo tuámuštovliohtâvuođâin já vuoi'gâdvuotâ kiävttoo eres ohtâvuođâin." +Kielâpargee lii tutkâm, ete täst láá kielâčeepih savâstâllâm šleđgâpoostâ peht roovvâdmáánust 2013. +Saahâ lâi talle algâaalgâst hallinto-oikeudellinen -säänist. +Vyelni Petter čuákánkiäsu savâstâlmist: +Lähettäjä: Petter Morottaja +Lähetetty: 11. lokakuuta 2013 22:30 +Vastaanottaja: Ilmari Mattus +Kopio: Marja-Liisa Olthuis; Matti Morottaja; Tanja Kyrö; Anna Morottaja; Miina +Aihe: Re: hallinto-oikeudellinen +Na riehti-sääni aainâs-uv lii tääl sehe lahâ- já ovdâskoddesánáduvvâst kiävtust. +ko jo ettum, te tothân valdui kiävtun tondiet ko koolgâi leđe miinii saanijd om. +taggaar +tilán, et "Minä haastan sinut oikeuteen!" +Tom ij puáhtám ettâđ, et "Taat mana tääl +vuoigâdvuotân!" +Nuuvtpa lii haldâttâhriehti, hoviriehti, alemus riehti, jna. +Mut tot lii tiäđust-uv nubbe äšši, et maid tot "hallinto-oikeudellinen" meerhâš. +Amahân te táválumosávt tuot lii adjektiv, mii lii rahtum tom hallinto-oikeus mield, +ađai haldâttâhriävtálâš. +Hallintaoikeus vist ličij aaibâs eres äšši: tot ličij haldâšemvuoigâdvuotâ. +Paijeel 18- +ihásâš lii vuoigâdvuođâlâš haldâšiđ teikkâ anneeđ haldustis alkoholpyevtittâsâid. +Tánávt mun taam ääši addiim. +Miärádâs: Iävtuttâs tuhhiittuvvoo, táárbu mield tärhibeht Petter i. +2013 čuákánkiäsu mield. +Edustaja +aairâs / o'vdâsteijee +Koččâmâš: Kuábáš lii pyereeb já magarijn soojijn? +Kielâpargee lii tutkâm, ete Korpusis "aairâs" uuccâm addel 11 ovdâmerkkâd, "o'vdâsteijee" 213 +(mut motomeh celkkuuh láá maŋgii) +Miärádâs: o'vdâsteijee lii almolub já viijđáht kevttum, vuosâsajasâš. +Aairâs tohhee variaation. +Levitä +levâniđ / lavdâđ +Levitä uáivild täst iälánij eellimpirrâs vijđánem. +Kuábáš lii pyereeb? +MLO sänikirje: +levâniđ - 'levitä' +lavdâđ - 'levitä', 'levittäytyä'  lavdâđ meerhâš tom, ko puásui-iälu lii kuáttumsaajeest, ij aaibâs +čuákist mut ij pieđgânâmgin, adai ij heiviiččii kal almolub termân. +Eres iävtuttâsah (suomâk. +miäruštâlmeh MLO sänikirjeest): +loskâđ - 'ilmestyä runsain määrin', 'lisääntyä (kovasti) ', 'kastua läpimäräksi'. +"kuumpih láá +loskâm." +lebbâniđ - 'levitä' +leddâniđ - 'avautua itsestään', 'levitä'  lebbâniđ, leddâniđ merhâšeh eenâb-uv monnii konkreet +tiiŋgâ, om. +kirje +Miärádâs: levâniđ avžuuttuvvoo, vijđániđ máhđulâš. +Kohde +čuo'sâttâh / čuá'sáttâh +Kuábáš olmânáál, kuábáš puástud? +Miärádâs: Čuá'sáttâh jienâstui vuosâsajasâžžân, kuohtuuh kuittâg olmânáál. +Saanijn oro lemin +ereslágán vuáđusääni (čuo'sâttâh < čuoccâđ, čuá'sáttâh < čyecciđ), já nuuvtpa pyereeb sääni +valjim lii kiddâ meid tast, kuábáš vuáđusaanijn lii pyereeb talle ko lii saahâ moosnii teivâmist. +Čuoccâđ já čyecciđ sättiv leđe nubijdis varianteh, mut toh sättih leđe meid sierâ säänih, main lii +merhâšumeiäru (kei om. +Itkonen). +Yhdistys +servi / o'vtâstus +(meid o'vtâstume) +Mii saanijd já magarijn ohtâvuođâin? +Miärádâs: Servi avžuuttuvvoo. +Puoh ohtâvuođah iä lah kärttejum tárkká. +Tuottaa +pye'vtittiđ / puo'vtâdiđ +Siämmáánáál meiddei pye'vtittâs/puo'vtâdâs jna. +Kuábáš häämi pyereeb? +Miärádâs: Pye'vtittiđ, pye'vtittâs. +Taam lii ravvimjuávkku normim jo ovdeláá. +valdum anon škovlâkiirjijn. +Puo'vtâdiđ lii meiddei koldemtermâ. +Yhteisö +siärvus / siär'vádâh +Láá-uv täin saanijn seemaantliih iäruh? +MLO sänikirjeest: +siärvus 'yhteisö' +siär'vádâh 'yhdyskunta', 'yhteisö' +siär'vádâhlodde 'yhdyskuntalintu' +Meiddei siär'vádâh lii kevttum eenâb, veikkâ siärvus ij vaarâ lah tađe hyeneeb. +Miärádâs: Siär'vádâh väljejui vuosâsajasâžžân talle ko lii saahâ 'yhteisöstä'. +Siärvuskin ij lah +hyeni. +Merkkui, et sänikirjeest lii siärvádâh-säänist /r/ merkkejum uánihâžžân, mut tot ij oro lemin +olmânáál. +Yhtiö1 / liike2 / yritys3 +finnodâhservi1 / finnodâh2 / irâttâs3 +Iävtuttâs: "Taah jurgâluvvojeh po. +oornig mield." +Miärádâs: Iävtuttâs mield. +Oy +Uf / Us +Uánádâsah puáttih saanijn Uásusservi já uásusfinnodâh (servi). +Miärádâs: ko siähánemvaarâ ij lah, uásusservi lii tohálâš, adai Us. +ERES SÄÄNIH (avžuuttâs/miärádâs vuálásargum): +rikosuhripäivystys - rikosuhrekocceem +komparativ oskottettee-säänist - eenâb oskottettee  oskottetteb +paimensukuinen suomen lapinkoira - nettidigisänikirje mield "paimenkoira" lii kiäččupeenuv +(kiäčču-paimennus) já "paimen" keččee. +Iävt: suomâ säämipeenuv keččeesuuvâst, meridum +iävtuttâs mield +Asiakaspalvelu, oppilaitosyhteistyö; Customer Service, Educational Co-operation; +Äššigâspalvâlem, Ohtsâšpargo oppâlágádâsâiguin teikkâ Oppâlágádâsohtsâšpargo +11§ TIERVÂSVUOTSÄÄNIH +Miärádâs: Sirdoo puáttee čuákkimân. +12§ VUOLGÂTTEMSAVÂSTÂLLÂM +Čuákkim savâstâl aašijn maid kielâpargeeh kalgeh valmâštâllâđ čuávuváá čuákkimân. +13§ ERES ÄÄŠIH: +1) Persovnpronominij já leđe-veerbâ kevttimavžuuttâs. +Anarâškielâst ij heivii kyeđđiđ celkkust +subjektin leijee persoonpronomin meddâl, ige meiddei predikaat leđe-veerbâ. +Ovdâmerkkân Mun +iälám ittem Avelist lii pyereeb ko Iälám itten Avelist. +Čuákkim adelij ääši kyeskee ravvui čäällim +kielâpargeid valmâštâllâmnáál. +2) Savâstâllâm: lii-uv vye'ledemkonjuktio kuittâg pyereeb termâ ko vuá'ládistemkonjuktio +(normâdum njuhčâmáánu čuákkimist) já siämmáánáál vuá'ládistum  vye'ledum? +Ääšist ij tohhum +miärádâs, mut tom puáhtá kuorâttâllâđ čuávuváá čuákkimist. +3) Te-konjunktio kevttimravvuu almostittem. +Te-konjunktio västid suomâkielân suullân niin- +konjunktio, mut tom ij pyevti kuittâg kyeđđiđ meddâl siämmáá älkkeht ko suomâkielâ kirjekielâst. +Čuákkim adelij ääši kyeskee ravvui čäällim kielâpargeid valmâštâllâmnáál. +14§ TIÄTTUN: +Tieđettemääših iä lam. +Saavâjođetteijee lopâttij čuákkim 8.6.2016 tme 17.00 +Čällee +Marja-Liisa Olthuis Matti Morottaja Matti Valle +Sme GieIagIIdo +JNTEHREG +a m o +NORDSJLPMI +SÄÄMI KIELÅKÄLDEE (SÄMI GIELLAGÄLDU) ANARÅK1ELÄ +KIELÅJUÅIIUS PEVDIKIRJE 4/20 13 +1 § CUAKKIM LEKKAM +Saaväjodetteijee Anna Morottaja Ieehåi uäkkim tijme 9.20. +2 § UÅKMM LAVÅLÅVUOBÅ JÄ MERIDEMVÄLDÄLÄVUODÅ +IÄVTUTTÅS: ukkimpovdiitts-äi1isto lii vuolgättum jesänåid 7.11.2013. +iuäkkim pahudu 1av.1ån jå meridemvå1då1åån. +SÅM E D +J1 ROM5yhk +$ A M 1Tt GGE +TROMSekirrn e +sÅMEDIGGI SAMETINGET +'4iiiII +FVIKkASUOHKAN +Skdigkk +Saemien GTeiegaaltije +V +Säärni Kielåkäldee +' INTERREC +Saa m Köllka Iddi +IlTA NORD SÄPMI +3 § PEVDIKIRJE TÄRRISTEIJEI VALJIM +JÄVTUTTÄS: Väljejuueh kyehti pevdikirje tärhisteijee, kiäh toimäv trbu mield +MIÄRÄDÄS: Väljejuin Petter Morottajajå Ella Sarre. +4 § ÄILISTO TUHifiITTEM +IÄVTUTTÄS: Äilistojå aaij uåvuvå kietädållåmoornig tuhhiittueh. +5 Persovnlå värijeesån Märjä-Liisän (jo väljejum värijeesän ij pyevdi +älgid) +6 § Tierväsvuodäsaanij listoi tärhistemjå tuhhiittem +7 § Uddä saanij tuhhiittem +8 § Iävtuttäs lovnåsaanij kietädälmän anaräkielåst +9 § Motomeh - is/-es säänih, 1å-uv toh 3.st våi kiäsåsäm +Noornåi suj ättem myenstereh +Cuäkkim lopättem +MIÄRÄDÄS: Äiliiston lasettui 10 cekkin "näytellä"jna. +saanij normädem, mudoi +äi1isto tuhhiittui. +Noomåi sujåttem myenstereh +Cuåkkim lopåttern +5 § VÄRIJEESÄN VALJIM MÄRJÄ-LIISÄ OLTHUISIN +Säämi Kielåkäldee koskäpuddoså pargo-oornigist jätä, et kieläjuåhus eidusä +jesänän kaiga valjid persovn1å värijeesån. +Oovdeb uåkkimist väljejum värijeesän ij +pyevdi älgid värijesänin. +IÄVTUTTÄS: Kielåjuähus iävtut Märjä-Liisän persovnlä värijeesän. +j4 +sÅMEDiG +ROMSSAfykkchkan +SÄMITIG9 +NrciLSa L +FYLkKA5IEDFIKAN +S..dig +Sdigg. +S.digId. +Saemen GYelegaaltije +Smi GieIlagdu +Säimi Kielåkäldee +Sääm iöllkaIddi +MIÄRÅJ) ÅS: Iävtuttui Marja-Liisa Olthuis persovnlå värijesänin Mervi Skopets. +Jäjis Mervi ij peeså, väri-iävtuttås lii Iisakki Mattus. +6 § TIERVÄSVUODÅSAANIJ LISTOI TÄRHISTEM JÄ TIIHHHTTEM +Tierväsvuodåsäneh l tuhhiittenmål. +Listoin ko1gåij keåd tärkkilubboht violet +ji ruopsis saanijd. +Listoi frust Iii äipäåppår, kost kielåpargee lii ie1gim eresln +meerhäij iivnij merhåurne listoin (lahtos 1). +IÄVTUTTÅS: Kieläjuåvusj ravvimjuåvkku loheh sänilistoid oodä jå savåstäleh låå-uv +säänih toWiliih. +Jis mottoom sääni listoost ij lah tohålä, te tot nubåsmittoo. +tuhhiittuvvojeh mihduIij nubåstusåi maija. +MIÄRÄDÄS: Kieläjuåvusj ravvimjuvkku monnii öoodå tierväsvuodä sänilistoid, +mhdu1iih nubåstusah lasettuvvojii (lahtos 2). +Taavdahjå vääivih - listo lii tärhistum, eres +tiervåsvuodä listoh 1iå vala tärhisternn.å1. +Anatomia listo lii tärhistum ovdeb uåkkimist, tue +rnotomeh säänih paccii vala tärhistemn1 kj. +pevdikirje. +Meridui, ete talle ko listoh Iåå valmåeh, säneh lasettuvvojeh oovtå listan. +Nvt lii älkkeeb +kavnåd saanijd. +Lii mthdu1å lasettid saanijd meiddei Termwikin. +Iävtuttui meiddei ete listoid kalgå ornid sänijuåvhui mieldi, ovdämerkkån: alakuloisuus, +tulla +alakuloiseksi, olla alakuloinen, alakuloinenjno. +Kieläpargee norå vala lase molsäiävtuidl seelvät lase utvuvåå cuåkkim vårås: +alakuloisuus, masentuneisuus - sänijuåvkku +Purådempudd 12.10 +Puudå marja pahudui, ete puohah lijjii mieldi. +Saavjodetteijee Iopättij uäkkim 15.11.2013 tme 16.00. +Saavjodetteijee leehåi uåkkim 16.11.2013 tme 9.20. +16.11.2013 pahudui, et puohah Iijjii mieldi. +Purädempuddä 12.10 +Puud maija pahudui, ete puohah lijjii mieldi. +7 § UDBÅ SAANIJ TUHHIITTEM +Kieläpargee lii hutkåm motomijd uddå saanijd. +Kielåjuåvus kaiga tuhhiittid saanijd +ovdilgo säänih lää virgäliih. +NrL +SM.4iggi +SmdgId +Sg +Saemen Gielegaaltije +Sme GieIIagHdo +Säämi KieIåkädee +JNTERREG +Saa m Kollka +IÄVTUTTÅS: Kieläjuåvus totkå uddå saanijd jå tuhhit taid måhdulij nubistusåi maija. +mottoom säänist 1 maaijgah iävtuttåsah, te kieläjuåvus noormäd pyeremuu iävtuttås. +MIÄRÄDÄS: Uddä säänih (lahtos 3). +Miärådåsah 1å lahtosijn. +IÄVTUTTÅS LOVNÅSAANIJ METÄDÄLMÄN ANARÅKIELÅST +Njuolgå- teikkå njuo1gå1åtn loovnah 1å vaidum anaräkie1än motomin iä nuuvt +Motoniijn +saanijn låå maaijgålån versioh +anaråkielåst teikkå +suomåkielå saanij anaråkie1å vastuin ij lah ie1gå systeem, maht lovnå lii heiviittum +anarkie1n. +Loovni +liij +va1m +myenster/systeem, mon mield sääni heiviittuij anaräkieIån. +IÄVTUTTÅS: Kie1åjuåvusji ravvimjuåvkku totkeh kieläpargee rähtim myensteråin, lii-uv +måhdulå rähtid lovnåsaanij heiviitmän anaråkielån ielgå systeem. +MIÄRÄDÄS: Äi sirdoo uåvuvå uåkkimån. +9 § MOTOMEH -ES/-IS SÄÄNIH, LÅÄ-UV TOH 3.ST vi IUÄSÅsÄWI SÄÄNIH +Motomijn - es jä - is saanijn ij lah tiätu 1å-uv toh 3.staavvålsiih våi kiäsåsäm +Ääi kaiga tutkädjä meridict +IÄVTUTTÄS: Kieläjuävus jå ravvimjuävkku totkeh kieläpargee nuurräm - es jä - is saanij +listojä smiettih puähtä-uv jo tääl meridid tiätu saanij peht låå-uv toh 3.st våi iäsisäm väi +MIÄRÄDÄS: (ukkim avut kevttid kiäsäsäm haamijd. +Keejå labdos 4. +SAANIJ NORMÄDEM +Säänih aittålid jå åjåttällåd suårgusijdiskuin mäneh tävj kiävtust siähä1ä iäge +saanij kevttim ohtävuodah lah ain ie1gåseh. +s Å ME DI G DI +OMSSAyuchka +SAMITIGC,E +t NrcIIA'icL* +sÅMEci6I SAMEflNGET +FYUKASUOHKAN +Sidlggi +S4ndigg. +SdIgki +Saemien GeIegaaItije +Säami KieIkäIdee +Saa mKtotlka Idd, +IVAN0RDSÄPMI +IÄVTUTTÅS: Kielåjuåvusjå ravvimjuåvkku totkeh kielåpargee ie1giitäs. +Kielåjuåvusjå +ravvimjuvkku tuhhiitteh/nubåstutteh ieIgiittås. +MIÄRÄDÄS: Labdosist 5 låå iuåkkim avzuumeh. +Ovdånoomäi sujättem sujättem anaräkie1äst ii lah ain älkkee. +Eromäåvt motomeh +suornåkieläliih noomah, tegu Satu, Riku, Valo jå Teijo tijppåsiih noomah, tovåtteh +Kielåpargee Iii kiergånäm tutkåd 2.st - ä, -o jå - u maadä +noomäid. +IÄVTUTTÅS: Kieläjufrvus jå ravvimjuåvkku totkeh, maht noomah sojeh anaräskieläst, +mield suomäkieläliih noomah sojeh anaräkie1äst. +MIÄRÄDÅS: Äi sirdoo cuivuvå uåkkimån. +Kieläpargee eelij 31.10.2013 Jyväskyläst Invisible Multilingualisms seminaarist +särnumin Kieläkäldest jä Anaråkie1ä iäläskitmist. +Säämi Kieläkäidee nettisiijdoh 1i puåtimin: www.sarnigiellagaldu.org +uåvuvä uåkkim meridui toolläd 2014 aalgåst +SÄ M E DI G DI +R8MSSAfykkuahka +Z) +SAMTiGGE +j +j Nrri6ta +F?LkKASUDKKAN +Sidiggi +Sm.Iigg +S,,idigId +Sming +Smi GieIIagldu +Sää'm Riöllkaiddi +' JNTERREG +UÄKMM LOPÅTTEM +Saavåjodetteijee Iopättij uåkkim 16.11.2014 tijme 16.15. +Anna Morottaja) / +Saaväjodetteijee Y +t4 +ROMSSAfyuchki +TROMS&e,mn' +FVLKA5UDHKAN +S.id1gki +Sámi Giellagáldu njuolgâdusah +Ruotâ Sämitigge nonnij njuolgâdusâid ___.___ 2020. +Taažâ Sämitigge nonnij njuolgâdusâid ___.___ 2020. +Suomâ Sämitigge nonnij njuolgâdusâid ___.___ 2020. +1 § Ulme +Sámi Giellagáldu lii sämiaalmug ohtsâštave-eennâmlâš äššitobdeeorgaan sämikieláid kyeskee +aašijn. +Sámi Giellagáldu västid sämikielâi tave-eennâmlii oovtâstpargo koordinistmist, +nonniimist já oovdedmist. +Sámi Giellagáldu ulmen lii siäiluttiđ, kattiđ já ovdediđ tom kulttuuräärbi maid sämikielâi +kirjekielah já sárnumkielah ovdâsteh, já siäiluttiđ, nanodiđ já ovdediđ sämikielâid nuuvt, ete +jieškote-uv sämikielâi táárbuh, hástuseh já resurseh váldojeh huámmášumán. +2 § Tooimah +Sámi Giellagáldu västid sämikielâi kielâtipšomist. +Sámi Giellagáldu tuáimá ohtsii +äššitobdeeorgaanin aašijn, moh kyeskih säämi kirjekielâ normiimân. +Toos kulá terminologia +normim já čäällimnjuolgâdusah. +Sámi Giellagáldu pargon lii riggodiđ sämikielâi sánáduv já +išediđ návt jieijâs uásild turviđ sämikielâi puátteevuođâ. +Sámi Giellagáldu addel kielâkevtteid sämikielâ kiävtun lohtâseijee tiäđuid, ravvuid já stivrim. +3 § Tooimâ ornijdem +Sámi Giellagáldu lii jiešráđálâš toimâorgaan, mon Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitigeh láá +asâttâm. +Keevâtlávt já haaldâtlávt Sámi Giellagáldu tuáimá Taažâ Sämitige ohtâvuođâst, mutâ +tom joođeet jieijâs stivrâ, mast puoh kuulmâ staatâ Sämitiggeest lii oovtlágán vaiguttemväldi. +Sámi Giellagáldust láá kielâpargeeh puoh ovdâstum staatâin. +Puoh kuulmâ staatâ sämitigeh tuhhiitteh Sámi Giellagáldu njuolgâdusâid oovtlágánin. +4 § Vuoigâdvuođah materiaaláid +Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitigeh pyehtih rijjâ kevttiđ já jyehiđ Sámi Giellagáldu pyevtittem +materiaal. +5 § Stiivrâ čuákánpiejâm +Sámi Giellagáldu stiivrân kuleh kuttâ jeessân já sii persovnliih värijesâneh. +Jieškote-uv staatâ +sämitigge noomât kyehti stivrâjeessân já kyehti värijeessân. +Jesânijd noomâtdijn kalga +tiäduttiđ suhâpeelij koskâsii täsiáárvu. +Jieškote-uv staatâ sämitiggeest lii oovtlágán +ovdâsvástádâs suhâpeelij täsipiälásâšvuođâst stiivrâ oovdâstmist. +Vuolgâsaje lii, ete jesânij +toimâpaje lii nelji ive. +Jieškote-uv staatâ sämitigge puáhtá kuás peri nomâttiđ uđđâ +stivrâjeessân ovdil nomâttum sajan. +Stiivrâ jesânijn kalga leđe áámmátlâš tohálâšvuotâ +sämikielâst já šiev kielâtile tubdâm. +Stivrâ ornijduvá jieš já väljee jesânijdis juávhust stiivrâ saavâjođetteijee já oovtâ tâi kyehti +värisaavâjođetteijee. +Jis kiinii stiivrâ jesânijn lii estum uásálistiđ čuákkimân, te povdiittâs vuolgâttuvvoo värijesânân. +Stivrâ lii meridemváldálâš, ko pääihi alne láá ucemustáá nelji jeessân já ucemustáá ohtâ +ovdâsteijee jieškote-uv staatâ sämitiggeest. +Jis jienah maneh táásá te stiivrâ saavâjođetteijee +jienâ čuávdá. +6 § Stiivrâ tooimah +Stivrâ lii Sámi Giellagáldu alemus toimâorgaan, já tast lii olesvástádâs tooimâst. +Stivrâ västid +tast, ete tooimâ áámmátlâš tääsi piso pyerrin já toimâ lii pehtil já vyeimist orroo njuolgâdus +miäldásâš. +Stivrâ västid áámmátlii ovdánmist, resursij kiävtust já prioristmist sehe Sámi +Giellagáldu tooimân kyeskee uulmij já strategiai rähtimist. +Stivrâ vuáđđud kielâlävdikode +táárbu já resursij mield toimâjođetteijee iävtuttâs mield. +Stivrâ tuhhit ruttâtuálulopâttem, toimâmuštâlus, budjet, toimâvuávám já tooimâ pargo- +oornig. +Stivrâ noomât toimâjođetteijee stiivrâ saavâjođetteijee iävtuttâs mield já Sámi +Giellagáldu eres pargeid toimâjođetteijee iävtuttâs mield. +7 § Toimâjođetteijee +Sámi Giellagáldu tooimâ joođeet toimâjođetteijee. +Toimâjođetteijee västid Sámi Giellagáldu +siskáldâs orniimist 6 § miäldásávt tuhhiittum raamij siste. +Toimâjođetteijest lii +pargoadeleijeeovdâsvástádâs Sámi Giellagáldu pargein. +Toimâjođetteijee tuáimá stiivrâ +čällen, valmâštâl já oovdânpuáhtá stiivrâ kieđâvuššâmnáál puáttee aašijd já västid stiivrâ +miärádâsâi olášutmist. +Toimâjođetteijee västid tast, ete ekonomâlâš toimâ lii vyeimist orroo miärádâsâi miäldásâš. +Toimâjođetteijee ráhtá budjetiävtuttâs já ruttâtuálulopâttem já tieđeet stiivrân tooimâ +tááhust merhâšittee ekonomâlijn já eres aašijn. +Toimâjođetteijest lii vaarij kevttimvuoigâdvuotâ já väldi toohâđ omâdâhân, havváid já +oovtâstpargokoskâvuođáid kyeskee sopâmušâid Sámi Giellagáldu peeleest stiivrâ nonnim +raamij siste. +Toimâjođetteijee ovdâsvástádâsâst lii almottiđ ávus pargosoojijn já toohâđ +iävtuttâsâid stiivrân. +8 § Kielâlävdikodde +Ovdiibeln orroo 6 § miäldásávt vuáđudemnáál kielâlävdikodeh västideh kirjekielâ normiimist, +terminologiast já čäällimnjuolgâdusâin. +9 § Budjet já ruttâdem +Sámi Giellagáldu kalga oovdânpyehtiđ iheraportistem ohtâvuođâst Suomâ, Ruotâ já Taažâ +Sämitiigán čielgiittâs puáttee nelji ive paje ruttâdemtáárbust. +Ruttâdemtárbučielgiittâs lii +vuáđđun jieškote-uv staatâ Sämitige koskâsijn ráđádâlmijn. +Budjetráđádâlmeh kalgeh leđe +čođâldittum tienuuvt, ete jieškote-uv staatâ Sämitige uási lii tiäđust toi budjetkieđâvušmân +asâttum meriääigi räi. +Ko budjetkieđâvuššâm lii lopâttum, te Sámi Giellagáldun ráhtojeh jieškote-uv staatâ Sämitiigij +ohtsiih ravvuuh, mast iteh tooimân kyeskee vuárdámušah. +Sámi Giellagáldu meerrid jieš puáđui já ihásii paijeelpáácu kiävtust já västid jieš vuálápáácu +luávdimist. +10 § Raportistem +Sámi Giellagáldu kalga toimâttiđ Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitiigán uđđâivemáánu 15. peeivi +räi jieijâs toimâmuštâlus já kuovâmáánu 10. peeivi räi ruttâtuálulopâttem oovdeb ive +toimâstis. +Taah raporteh kalgeh leđe ohtsij ravvui miäldásiih. +11 § Sámi Giellagáldu lopâttem +Jis monnii staatâ Sämitigge meerrid iärániđ oovtâstpargo-orgaanist, te Sámi Giellagáldu toimâ +jaska juovlâmáánu 31. peeivi já ääšist kalga almottiđ oovtâ ive muuneeld. +Almottâs kalga leđe +kirjálâš. +Oovtâ ive äigi rekinistoo ton kalenderive loopâst, kuás Sámi Giellagáldu lii váldám +vuástá almottâs. +Omâdâh, kenigâsvuođah já máhđuliih lopâttemkoloh juáhhojeh iäránem tâi lopâttem +ohtâvuođâst koloi juáhásem miäldásávt. +Taat kuáská meid pargokoskâvuođáid kyeskee +ovdâsvástádâssáid. +Ovtâskâs pargei pargokoskâvuođáid heiviitteh lopâttem ohtâvuođâst +Taažâ pargopirâslaavâ já staatâ pargein adelum laavâ njuolgâdusâid. +12 § Väidimij kieđâvuššâm +Väidimääših kieđâvuššojeh Taažâ haldâttâhlaavâ njuolgâdusâi miäldásávt. +Stiivrâ nomâttem +kielâlävdikode meridem aašijn väidimorgaanin lii Sámi Giellagáldu stivrâ. +13 § Vuáimánšoddâm +Njuolgâdusah šaddeh vuáimán, ko jieškote-uv staatâ sämitigge lii tuhhiittâm oovtlágán +njuolgâdusâid. +Taažâ Sämitige tievâsčuákkim vuáđđud ton maŋa tooimâ formaallávt Taažâ +sämmilâšlaavâ 2-12 § miäldásávt. +14 § Njuolgâdusâi muttem +Sämitigeh pyehtih toohâđ nubástusâid njuolgâdussáid. +Nubástusah šaddeh vuáimán, ko toh +láá tuhhiittum oovtlágánin jieškote-uv staatâ sämitige tievâsčuákkimist. +Itä-Inarin paikannimistö +Metsähallituksen luonnonsuojelujulkaisuja. +Sarja A ��� +Ivalo +Kansikuva: Tsarmitunturin erämaa-alueelta Seitapäältä kohti Akalauttapäätä. +Kuva: Pirjo Rautiainen +Översättning: Pimma Åhman. +Jorgalus: Irma Laiti, Samediggi / Saamelaiskäräjät +Jurgâlus: Ilmari Mattus, Sämitigge / Saamelaiskäräjät +jåårǥlâttam: Katri Fofonoff, Sää'mte'ǧǧ / Saamelaiskäräjät +© Metsähallitus 2010 +Edita Prima Oy, Helsinki 2010 +KUVAILULEHTI +JULKAISIJA +Metsähallitus +JULKAISUAIKA +TOIMEKSIANTAJA +HYVÄKSYMISPÄIVÄMÄÄRÄ +LUOTTAMUKSELLISUUS +Julkinen +DIAARINUMERO +SUOJELUALUETYYPPI/ +SUOJELUOHJELMA +erämaa-alue, retkeilyalue +ALUEEN NIMI +Vätsärin erämaa-alue, Tsarmitunturin erämaa-alue, Inarin retkeilyalue +NATURA 2000 -ALUEEN +NIMI JA KOODI +Vätsärin erämaa FI1300204, Tsarmitunturin erämaa FI1300205, Inarijärvi FI1300212, +Ivalojokisuisto FI1300211 +ALUEYKSIKKÖ +Lapin luontopalvelut +TEKIJÄ (T) +JULKAISUN NIMI +TIIVISTELMÄ +Itä-Inarin paikannimistöselvitys kattaa lähes kolmasosan Inarin kunnan alueesta. +Siinä ovat +mukana Vätsärin ja Tsarmitunturin erämaa-alueet, Inarin retkeilyalueen läntinen osa ja +Inarijärvi kokonaisuudessaan. +Lisäksi selvityksen piiriin kuuluu Tsarmitunturin erämaa-alueen +eteläpuolinen osa rajoittuen Sodankylän kunnan rajaan, josta edelleen Palkisojan-Kuutuan +metsäautotiehen ja edelleen nelostietä aina Ukonjärven luoteispäähän saakka. +Alueen +kokonaispinta-ala on yli 3 000 km2. +Kaikkiaan paikannimiä selvityksessä on lähes 8000. +Inarin tunnetuimmat ja eräät Sevetin +suunnan paikannimet ovat neljällä kielellä: suomeksi, inarinsaameksi, koltansaameksi ja +pohjoissaameksi. +Suomenkielisiä nimiä on 4 191, inarinsaamenkielisiä 3266, koltansaamenkielisiä +380 ja pohjoissaamenkielisiä 61. +Työ on osa suojelualueiden hoidon ja käytön suunnittelua sekä saamelaisen kulttuuriperinnön +vaalimista, josta Metsähallituskin osaltaan kantaa vastuuta. +Selvitys pyrkii palauttamaan alueen +alkuperäisen nimistön asemaa entiselleen ja lisäämään sitä kautta myös saamelaiskielien +arvostusta. +Selvityksen tarkoituksena ei ole ollut käännöksien laatiminen vaan selvittäminen, +mistä kukin paikannimi on saanut alkunsa ja mitä se tarkoittaa. +Nimistö ilmentää monella tavalla alueen luonnon ja käytön erityispiirteitä. +Nimen avulla paikka +pystytään yksilöimään ja sen avulla paikasta voidaan puhua. +Nimi toimii paikan muistina, sillä +vanhimmat nimet kertovat meille sukupolvien takaisesta menneisyydestä. +Paikannimet +heijastavat myös ihmisen suhdetta elinympäristöönsä. +Itäisen Inarin paikannimet kertovat nimien +antajien olleen kalastaja- ja metsästäjäkansaa. +Eläinten ohella paikannimissä esiintyvät myös +kasvit ja hyönteisetkin. +Aina nimet eivät pohjaudu näkyvään maailmaan, vaan niihin on +sisällytetty myös jumaluudet, noituus ja maahiset. +AVAINSANAT +Inari, saamelaisalue, inarinsaame, koltansaame, pohjoissaame, paikannimet +MUUT TIEDOT +SARJAN NIMI JA NUMERO +Sarja A 186 +ISSN +ISBN (NIDOTTU) +ISBN (PDF) +SIVUMÄÄRÄ +KIELI +suomi +KUSTANTAJA +PAINOPAIKKA +Edita Prima Oy +JAKAJA +Metsähallitus, luontopalvelut +HINTA +20 euroa +PRESENTATIONSBLAD +UTGIVARE +Forststyrelsen +UTGIVNINGSDATUM +UPPDRAGSGIVARE +DATUM FÖR GODKÄNNANDE +SEKRETESSGRAD +Offentlig +DIARIENUMMER +TYP AV SKYDDSOMRÅDE/ +SKYDDSPROGRAM +ödemarksområde, strövområde +OMRÅDETS NAMN +Vätsäri ödemarksområde, Tsarmitunturi ödemarksområde, Enare strövområde +NATURA 2000 -OMRÅDETS +NAMN OCH KOD +Vätsäri ödemark FI1300204, Tsarmitunturi ödemark FI1300205, Enare träsk FI1300212, +Ivalojoki älvmynning FI1300211 +REGIONAL ENHET +Lapplands naturtjänster +FÖRFATTARE +PUBLIKATION +Ortnamn i östra Enare +SAMMANDRAG +Ortnamnsundersökningen i östra Enare omfattar närmare en tredjedel av Enare kommuns +område. +I undersökningen ingår Vätsäri och Tsarmitunturi ödemarksområden, västra delen +av Enare strövområde och hela Enare träsk. +Därtill ingår i undersökningen också ett område +söder om Tsarmitunturi ödemarksområde som avgränsar till Sodankylä kommungräns och +vidare till Palkisoja-Kuutua skogsbilväg och till riksväg 4 ända till nordvästra ändan av +Ukonjärvi. +Områdets totala areal är över 3 000 km2. +Det ingår nästan 8 000 ortnamn i undersökningen. +De kändaste ortnamnen i Enare och vissa +ortnamn i riktning mot Sevetti finns på fyra språk: finska, enaresamiska, skoltsamiska och +nordsamiska. +Finska namn är 4 191 till antalet, enaresamiska 3 266, skoltsamiska 380 och +nordsamiska 61. +Undersökningen ingår som ett led i planeringen av skötsel och användning av +skyddsområden och värnandet av det samiska kulturarvet, som även Forststyrelsens ansvarar +för. +Ett syfte med undersökningen är att återställa de ursprungliga ortsnamnens ställning och +därigenom också att öka de samiska språkens anseende. +Meningen var inte att göra +översättningar utan att utreda ortnamnens ursprung och vad de betyder. +Ortnamnen avspeglar på många sätt särdragen i områdets natur och dess användning. +Men +hjälp av ortnamnet kan man identifiera en plats och syfta på den. +Namnet är platsens minne; +de äldsta ortnamnen berättar om det förflutna många generationer bakåt. +Ortnamnen +återspeglar också människans förhållande till sin livsmiljö. +Ortnamnen i Östra Enare berättar +att de som namngivit platserna varit fiskar- och jägarfolk. +I ortnamnen förekommer inte bara +större djur utan också växter och insekter. +Namnen grundar sig inte alltid på den synliga +världen utan ofta också på gudomliga väsen, trolldom och jordandar. +NYCKELORD +Enare, Sameland, enaresamiska, skoltsamiska, nordsamiska, ortnamn +ÖVRIGA UPPGIFTER +SERIENS NAMN OCH NUMMER +ISBN (HÄFTAD) +SIDANTAL +SPRÅK +finska +FÖRLAG +TRYCKERI +DISTRIBUTION +Forststyrelsen, naturtjänster +PRIS +20 euro +GOVVIDANSIIDU +ALMMUSTAHTTI +Meahcirᘘehus +ALMMUSTAHTTINÁIGI +DOAIBMAADDIN +DOHKKEHAN-BEAIVEMEARRI +LUHTOLAŠVUOHTA +Almmolaš +DIÁRANUMMIR +SUODJALANGUOVLO-TIIPA/ +SUODJALANPROGRÁMMA +meahcceguovlu, vánddardanguovlu +GUOVLLU NAMMA +Váh"ira meahcceguovlu, 'árbmaduoddara meahcceguovlu, Anár vánddardanguovlu +NATURA 2000 -GUOVLLU +NAMMA JA KODA +Váh"ira meahcceguovlu FI1300204, 'árbmaduoddara meahcceguovlu FI1300205, Anárjávri +FI1300212, Avviljohnjálbmi FI1300211 +GUOVLOOVTTADAT +Lappi luondobálvalusat +DAHKKI (T) +PRENTOSA NAMMA +Nuorta-Anára báikenamat +'OAHKKÁIGEASSU +Nuorta-Anára báikenamma"ielggadus gok"á measta goalmmátoasi Anára gieldda viidodagas. +Das leat fárus Váh"ira ja 'árbmaduoddara meahcceguovllut, Anára vánddardanguovllu +fiesttaroassi ja Anárjávri obban. +Lassin "ielggadusa sisa gullá 'árbmaduoddara +meahcceguovllu máttabeali oassi nu ahte rádjašuvvá Soa˜egili gieldda rádjái, mas viidásabbot +Palkisoja-Kuutua meahccegeidnui ja viidásabbot njelješgeainnu álo Ukonjärvi +davvefiesttargea¿i rádjai. +Guovllu ollesviidodat lea badjel 3 000 km2. +Buohkanassii báikenamat "ielggadusas leat lagabui 8000. +Anára beakkámus ja muhtin +'eavetjávrri guovllu báikenamat leat njealje gillii: suoma-, anáraš-, nuortalaš- ja +davvisámegillii. +Suomagielat namat leat 4 191, anárašgielat 3266, nuortalašgielat 380 ja +davvisámegielat 61. +Bargu lea suodjalanguovlluid dikšuma ja geavaheami plánema oassi ja maiddái sápmelaš +kulturárbbi gáhtten, mas Meahcirᘘehusge bealistis guoddá vástu. +'ielggadus geah""ala +máhcahit guovllu álgonamaid sajádaga ovdde¿in ja lasihit dan bohte maiddái sámegielaid +árvvus atnima. +'ielggadusa dárkkuhussan ii leamašan jorgalusaid ráhkadeapmi muhto "ilgen, +mas gu˜ege báikenamma lea o¿¿on álggu ja maid dat dárkkuha. +Báikenamat muitalit má¹ggaláhkai guovllu luonddu ja geavaheami sierrasárgosiin. +Nama +vehkiin báikki sáhttá goh"odit dihto namain ja dan vehkiin báikki birra sáhttá hállat. +Namma +doaibmá báikki muitun, dasgo boarráseamos namat muitalit midjiide buolvvaid duohkásaš +historjjás. +Báikenamat speadjalastet maiddái olbmo gaskavuo˜a eallinbirrasii. +Nuorta Anára +báikenamat muitalit nammadeaddjiin, ahte sii leamašan guollebivdi- ja meahcásteaddjiálbmot. +Ealliid lassin báikenamain leat maiddái šattut ja divrritge. +Álo namat eai vuo˜˜uduva oinnolaš +máilbmái, muhto dat sisttis dollet maiddái ipmiliid, noaidevuo˜a ja gufihtaraid. +GUOVDDÁŠSÁNIT +Anár, sámeguovlu, anárašgiella, nuortalašgiella, davvisámegiella, báikenamat +EARÁ DIEÐUT +RÁIDDU NAMMA JA NUMMIR +ISBN (NJAÐÐON) +SIIDOMEARRI +GIELLA +suomagiella +GOASTTIDEADDJI +PRENTENBÁIKI +JUOHKKI +Meahcirᘘehus, luondobálvalusat +HADDI +VALDÂLEMSIJÐO +ALMOSTITTEE +ALMOSTITTEMÄIGI +TOOIMÂNADELEIJEE +TUHHIITTEMPEIVIMEERI +LUÁTTÁMUŠLŠVUOT +Almolâš +DIAARINUMMEER +SUOJÂLEMKUÁVLUTIJPPÂ/ +SUOJÂLEMOHJELM +meccikuávlu, vandârdemkuávlu +KUÁVLU NOMM +Vää""ir meccikuávlu, 'aarmâuáivái meccikuávlu, Aanaar vandârdemkuávlu +NATURA 2000 -KUÁVLU +NOMM JÁ KOODI +Vää""ir meccikuávlu FI1300204, 'aarmâuáivái meccikuávlu FI1300205, Aanaarjävri +FI1300212, Avveelnjálmádâh FI1300211 +KUÁVLUOHTÂDÂH +Laapi luándupalvâlusah +RÄHTEE +OLGOSADALDUV NOMM +Nuorttâ-Aanaar päikkinoomah +'UÁKÁNKIÄSU +Nuorttâ-Aanaar päikkinommâ"ielgiittâs luávdá masa kuálmádâs Aanaar kieldâst. +Tast láá +mieldi Vää""ir já 'aarmâuáivái meccikuávluh, Aanaar vandârdemkuávlu viestâruási já +Aanaarjävri ollásávt. +Lasseen "ielgiittâs pirrâgâhân kulá 'aarmâuáivái meccikuávlu +máddáápiälááš uási, mii rájášuvá Suá˜igil kieldâ rááján, mast ain Palkisoja-Kuutua +mecciautomaa˜ijjân já tast ain neeljišmaa˜ij mield kidâ Äijihjäävri taveviestâr kiä"án. +Kuávlu +olesvij˜odâh lii paijeel 3 000 km2. +Puohnâssân päikkinoomah láá "ielgiittâsâst masa 8000. +Aanaar tobdosumoseh já motomeh +'evetjäävri kuávlu päikkinoomah láá neelji kielân: suomâkielân, aanaarsämikielân, +nuorttâsämikielân já tavesämikielân. +Suomâkielâlâš noomah láá 4 191, aanaarsämikielâlâš +noomah 3266, nuorttâsämikielâlâš noomah 380 já tavesämikielâlâš noomah 61. +Pargo lii uási suojâlemkuávlu hoittám já kevttim vuávám sehe säämi kulttuurärbivyevi kattim, +mast meiddei Meccihaldâttâs kuáddá jieijâs uásild ovdâsvástádâs. +'ielgiittâs viggá macâtti˜ +kuávlu algâalgâlâš noomâi sajattuv já ta˜e mield meiddei lasetti˜ sämikielâi áárvustanneem. +'ielgiittâs uáivilin ij lah lamaš nommâjurgâlusâi toohâm pic "ielgim, mast jieškote-uv +päikkinommâ lii vuálgus já maid tot uáivild. +Noomah kovvejeh maa¹gânáál kuávlu luándu já kevttim sierânâsjiešvuo˜âid. +Noomâ vuá˜uld +puáhtá pääihi ohtâlisti˜ já ton vuá˜uld tast puáhtá sárnu˜. +Nommâ tuáimá pääihi mušton, ko +puárásumodeh noomah muštâleh mijjân uáli tovláá ääigist, mii olá maa¹gâi suhâpuolvâi tuáhá. +Päikkinoomah spejâlisteh meiddei ulmuu koskâvuo˜â jieijâs eellimpirrâsân. +Nuorttâ-Aanaar +päikkinoomah muštâleh, et noomâi adeleijeeh láá lamaš kyelipivdeeh já meccipivdeeh. +Ellei +lasseen päikkinoomâin tiättojeh meiddei šadoh já tiivreh-uv. +Ovttuu noomah iä vuá˜uduv +uáinojeijee mailmân, pic tain láá meiddei immeelvuo˜ah, nuáidivuotâ sehe koonišeh, kufittáreh +já mánáliih. +'OOVDÂSÄÄNIH +Aanaar, sämikuávlu, aanaarsämikielâ, nuorttâsämikielâ, tavesämikielâ, päikkinoomah +ERES TIÄÐUH +RÁÁIÐU NOMM JÁ NUMMEER +ISBN (NJOOÐÐUM) +SIJÐOMEERI +KIEL +KUÁSTIDEIJEE Meccihaldâttâs TEDDILEMSAJE Edita Prima Oy +JYEHHEE +Meccihaldâttâs, luándupalvâlusah +HADDE +20 eurod +VUÄNNÕSGA'ZEÂT +'ÕÕÐTEEI +Meä'cchalltõs +'ÕÕÐTEMÄI'™™ +TUÂJJANU'VDDI +PRIMMUMPEI'VVMIE'RR +NA'DDJÕÕTTÂM-VUÕĐLAŽ +Õlmmsa¿ +DIAARNÂÂMAR +SUÕ'JJEEMVUU'DŠLAAJJ / +SUÕ'JJEEMPROGRAMM +põõstaijânnamvu'vdd, luâđastjåå'ttemvu'vdd +VUU'D NÕMM +Väccär põõstaijânnamvu'vdd, Tsarmituõddâr põõstaijânnamvu'vdd, Aanar +luâđastjåå'ttemvu'vdd +NATURA 2000 -VUU'VD +NÕMM DA KOODD +Väccär põõstaijânnam FI1300204, Tsarmituõddâr põõstaijânnam FI1300205, Aanarjäu'rr +FI1300212, Â'vveljokkvuâllõk FI1300211 +VUU'VDÕÕUTILÅÅKK +Sää'mjânnam luâttkääzzkõõzz +RAAJJI +'ÕÕÐTEM NÕMM +Nuõrti-Aanar pääi'³nõmmčiõl¥tõs +VUÄNNÕS +Nuõrti-Aanar pääi'³nõmmčiõl¥tõs kätt âlddsin kuälmõõzz Aanar kåå'dd vuu'dest. +Tõ'st +liâ mie'ldd Väccär da Tsarmituõddâr põõstaijânnamvuu'd, Aanar luâđasjåå'ttemvuu'd +viõstâr pie'll da Aanarjäu'rr obbnes. +Lââ'ssen čiõl¥tõõzz kruu'¡e ko'lle Tsarmituõddâr +põõstaijânnamvuu'd saujjbeä'llsaž pie'll rää'jtee'l Suä'đjel kåå'dd raai räjja, ko'st +õõudâs Palkisoja-Kuutua meä'ccauttčuâkksa da tõ'st õõudâs veâl vä'lddčuõkku pääi'³ +tõk sa Ukonjääu'r reddviâstâr ³eäčča. +Vuu'd obbšorrõs lij pâ'jjel 3 000 ³m2. +Pukveezz čiõl¥tõõzzâst liâ âlddsin 8000 päi'³³nõmmâd. +Aanar tobddsõmõš da måttam +Če'vetjääu'r ååraš pääi'³nõõm liâ neelljin ³iõlin: lääddas, aanarsäämas, nuõrttsäämas, +da tâ'vvsäämas. +Lää'dd³iõllsa nõõm liâ 4191, aanarsää'm³iõllsa 3266, nuõrttsää'm³iõllsa +380 da tâ'vvsää'm³iõllsa 61. +Tuâjj lij bie'³³ suõ'jjeemvuu'di hååid da ââ'nnem plaan di sää'm kulttuurpreeddan +kâ'ddmõõžž, ko'st Meä'cchalltõs beä'lstes kuâdd vasttõõzz. +Čiõl¥tõs ³iõččlââtt maacctet +vuu'd alggveârlaž nõõm stattuuzz mååusat da lââ'zztet tõn pääi'³ še sää'm³iõllsa äärv. +Čiõl¥tõõzz jurddân i'llakku leä'mmaž joortõõzzi raajjmõš, leša čiõl¥tumuš, mõõnnalla +le'be ³eän mie'ldd pääi'³nõmm lij vu䈈am nõõmes da mii lij leä'mmaž nõõm ju'rddân. +Nõmm maainast beä'lstes tuâljõžääi'j pääi'³, luâđ da ââ'nnem jii'jjesnallšemvuõđ. +Nõõm mie'ldd päi'³³ vuei'tet nõõmted da tobddâd di tõn nää'leld pääi'³est vuei'tet +maainsted. +Nõmm tuåimmai pääi'³ mõšttan, nääi't tuâljõõžžâst kuâđđjam nõõm mainste +mi'jjid puõlvvõõ¥¥i äiggsa jie'llmest. +Pääi'³nõõm čuõvte še oummu kõskkvuõđ +jie'llempirrõõzzes jie'llma. +Nuõrtt beällsa Aanar pääi'³nõõm maainste nõõmi u'vddji +mie'ldd što, sij le'jje kuellšii'lli, meä'ccšiil da luâđree'¡¡esvuõđ mie'ldd jie'lli meer. +Zee'vti +mie'ldd u'vddum pääi'³nõõmi paaldâst očndâ'tte še šâddšlaaji da čuõškkpoddsa šlaaji +mie'ldd u'vddum nõõm. +Nõõm jiâ leäkku u'vddum pâi pirr kuâsttjem maai'lm mie'ldd, +leša tõk liâ še nõõmtum åskldõkvuõđ, nåiddvuõđ da čeäkkli mie'ldd. +LOKKSÄÄ'N +Aanar, sää'mvu'vdd, aanarsää'm, nuõrttsää'm, tâ'vvsää'm, pääi'³nõõm +JEE'RES TEÂÐ +RIÂDD NÕMM DA NÂÂMAR +ISBN (NJÂÂ'ÐÐUM) +SEIDDMIE'RR +²IÕLL +suomagielat +TEÄ'DDEMPÄI'²² +JUE'²²I +Meä'cchalltõs, luâttkääzzkõõzz +HÂ'DD +20 eu'rred +Esipuhe +Ilmari Mattus on tehnyt Metsähallituksen Lapin +luontopalveluille useita saamelaisalueen paikan- +nimiselvityksiä osana suojelu- ja erämaa-aluei- +den hoidon ja käytön suunnittelua. +Tähän men- +nessä nimistöselvityksiä on valmistunut Vätsä- +rin, Kaldoaivin, Muotkatunturin ja Paistunturin +erämaalueista, Lemmenjoen kansallispuistosta +ja nyt itäisestä Inarista. +Selvitykset ovat arvokas +osa Metsähallituksen tehtävää vaalia saamelais- +ta kulttuuriperintöä. +Nimistö ilmentää monella tavalla alueen +luonnon ja käytön erityispiirteitä. +Nimen avul- +la paikka pystytään yksilöimään ja sen avulla +paikasta voidaan puhua. +Nimi toimii paikan +muistina, sillä vanhimmat nimet kertovat meille +sukupolvien takaisesta menneisyydestä. +Nimestä +voi päätellä, mikä on paikalle tyypillistä, mikä +siellä on erikoista, kuka siellä on käynyt, kuka +asunut, kenelle paikka on kuulunut. +Paikannimet myös heijastavat ihmisen suh- +detta elinympäristöönsä. +Itäisen Inarin paikanni- +met kertovat nimien antajien olleen kalastaja- ja +metsästäjäkansaa. +Eläinten ohella paikannimis- +sä esiintyvät myös kasvit ja hyönteiset. +Aina ni- +met eivät pohjaudu näkyvään maailmaan, vaan +niihin on sisällytetty myös jumaluudet, noituus +ja maahiset. +Paikannimet muuttuvat ja häviävät yleensä +hyvin hitaasti. +Saamelaisesta paikannimistöstä +on kuitenkin tehty paljon mukaelmasuomennok- +sia. +Inarinsaamelaisen kielen ja kulttuurin vaa- +lija Ilmari Mattus on tehnyt merkittävää työtä +saamelaisen nimistön tunnetuksi tekemisessä, +huonojen mukaelmasuomennosten avaamises- +sa ja ennen kaikkea alkuperäisen nimistön ase- +man palauttamisessa. +Mattus aloitti pohjoisen +paikannimien keräämisen lähes kaksikymmentä +vuotta sitten ja työ jatkuu yhä. +Erityisen merkit- +tävän työn hän on tehnyt haastatellessaan van- +hoja paikallisia ihmisiä pohjoisen paikannimistä +ja muista alueeseen liittyvistä tarinoista. +Lapsena Syysjärvellä Inarin pohjoisosassa +asuneena ja aikuisena pohjoisessa rajavartija- +na ja poromiehenä työskennelleenä hän tuntee +tutkimuskohteensa tarkoin. +Paikannimitutki- +muksen lisäksi Ilmari Mattus on tehnyt paljon +muutakin työtä inarinsaamen säilymiseksi. +Hän +ollut mukana perustamassa Anarâškielâ serviä +(inarinsaamenkielen yhdistys r.y. +), toimittanut +sen julkaisemaa Anarâš-lehteä, kirjoittanut ja +toimittanut useita inarinsaamenkielisiä kirjoja ja +inarinsaamenkielisiä radio-ohjelmia sekä opet- +tanut inarinsaamea. +Tässä julkaisussa on lähes 8 000 itäinarilaista +paikannimeä. +Inarin tunnetuimmat ja eräät Se- +vetin suunnan paikannimet ovat neljällä kielel- +lä: suomeksi, inarinsaameksi, koltansaameksi ja +Suomenkielisiä nimiä on 4 191, +inarinsaamenkielisiä 3 266, koltansaamenkielisiä +Painetun julkai- +sun lisäksi nimistä julkaistaan kaikille avoin tie- +tokanta Metsähallituksen verkkosivuilla (www. +metsa.fi/julkaisut > Julkaisusarjat > Sarja A). +Nimistön etsimisessä kartalla kannattaa käyt- +tää myös Maanmittauslaitoksen kaikille avointa +Kansalaisen karttapaikkaa (http://kansalaisen. +karttapaikka.fi), jonka avulla paikkojen sijain- +tia voi hakea nimen perusteella. +Rovaniemellä 23.4.2010 +Pirjo Rautiainen +kulttuuriperinnön erikoissuunnittelija +Metsähallitus, Lapin luontopalvelut +Sisällys +1.1 Työn toteuttaminen +Itä-Inarin paikannimistön selvittämistyössä on +käytetty lähteinä pääosin alueesta painettuja +topografisia karttoja, Kotimaisten kielten tutki- +muskeskuksen inarinsaamen-, koltansaamen-, +pohjoissaamen- ja suomenkielisiä paikannimi- +kortistoja, paikallisten ihmisten tietämystä ja +kirjoittajan aikaisempien tutkimusten tuloksia. +Kun viitteenä on kirjainyhdistelmä suluissa +(NIM), tarkoittaa se kirjoittajan omaa lisäystä. +Kun viitteenä on suluissa (IKHR), tarkoittaa se +inarinsaamen kielen kielenhuotoryhmää, johon +kuuluvat Marja-Liisa Olthuis, Matti Morottaja, +Petter Morottaja, Ella Sarre ja Ilmari Mattus. +Muina tietolähteinä on käytetty asiasta julkais- +tuja kirjoja, vanhoja karttoja sekä kirjoituksia +ja muistiinpanoja, jotka ilmenevät lähdeluette- +losta. +Itä-Inarin paikannimistöselvitys pitää sisällään +1/3 Inarin kunnan alueesta käsittäen Vätsärin +erämaa-alueen (1 550 km2), Tsarmitunturin +erämaa-alueen (150 km2), Inarin retkeilyalueen +läntisen osan (noin 375 km2) ja Inarijärven ko- +konaisuudessaan (1 040 km2). +Lisäksi nimistösel- +vityksen piiriin kuuluu Tsarmitunturin erämaa- +alueen eteläpuolinen osa rajoittuen Sodankylän +kunnan rajaan, josta edelleen Palkisojan - Kuu- +tuan metsäautotiehen ja edelleen nelostietä aina +Ukonjärven1 luoteispäähän saakka, josta alkaa +Inarin retkeilyalue. +Inarin retkeilyalueen piiriin +kuuluu nelostien lounaispuolinen osa Ukonjär- +vestä Angelin tienhaaraan saakka. +Idässä alue +rajoittuu Norjan ja Venäjän vastaiseen valta- +kunnanrajaan ja lännessä nelostiehen välillä +Angelin tienhaara - Sevettijärven tienhaara, +josta edelleen Sevettijärven tiehen aina Norjan +vastaiseen valtakunnan rajaan saakka. +kokonaispinta-ala on noin 3 115 km2. +1 Johdanto +Itä-Inarin paikannimistöselvityksen kattama alue. +© Maanmittauslaitos 1/MML/10 +1.2 Yleisiä ohjeita +Nimistön laatimisessa on käytetty 19:ää To- +pografikunnan 1:50 000 karttalehteä. +Topo- +grafisten karttalehtien numerointi ja niiden +painatusvuodet ovat seuraavat: 4914 1 (2002), +Paikannimen perässä sulkuihin merkitty +numero tai kirjainyhdistelmä kertoo, miltä kart- +talehdeltä tai miltä henkilöltä tieto on peräisin. +Painetun julkaisun lisäksi nimistä julkais- +taan kaikille avoin tietokanta Metsähallituk- +sen verkkosivuilla (www.metsa.fi/julkaisut > +Julkaisusarjat > Sarja A). +Nimistön etsimisessä +kartalla kannattaa käyttää myös Maanmit- +tauslaitoksen kaikille avointa Kansalaisen kart- +tapaikkaa (http://kansalaisen.karttapaikka.fi), +jonka avulla paikkojen sijaintia voi hakea nimen +perusteella. +Kaikkiaan paikannimiä on 7 899. +tunnetuimmat ja eräät Sevettijärven suunnan +paikannimet ovat neljällä kielellä: suomeksi, ina- +rinsaameksi, koltansaameksi ja pohjoissaameksi. +Suomenkielisiä nimiä on 4 191, inarinsaamen- +kielisiä 3 266, koltansaamenkielisiä 380 ja poh- +joissaamenkielisiä 61. +Luettelossa ovat mukana +kaikki tunnetut rinnakkaisnimet. +Näistä nimistä +inarinsaamen appellatiivejä järvistä (jävri) on +598, vaaroista (vääri) 207, joista (juuhâ) 76 ja +päistä (uáivi) 28. +Samoista appellatiiveistä de- +minutiivimuotoja on järvistä (jáávráš) 351, vaa- +roista (váárááš) 106, joista (juuvâš) 91 ja päistä +(uáiváš) 17 kpl. +Suoria suomennoksia tai mukael- +masuomennoksia on 2 169, koltansaamennoksia +204, inarinsaamennoksia 59 ja pohjoissaamen- +noksia 15. +Paikannimet ovat luettelossa aakkos- +järjestyksessä siten, että on otettu huomioon niin +saamen kuin suomenkin kirjainmerkit. +Käytetty +aakkostus poikkeaa seuraavilta kohdin suoma- +laisesta aakkosjärjestyksestä: a, á, â, b, c, ", d, +Mikäli luettelossa on kaksi tai useampi sa- +manniminen paikannimi, on ne eroteltu yläin- +deksinumeroilla. +Esimerkki: +Ahmasalmi1 - Kee˜hi"uálmi1 +(3841 2, AS) Ahmasaaren ja Koutukin- +saaren välissä, josta kulkee merkitty +venereitti Kasariselälle. +Määriteosaltaan +epätarkka suomennos inarinsaamesta: +kee˜hi = genetiivimuoto sanasta ketki = +ahma > ahman. +Nimiperhe: ks. +Ahma- +saari1. +Ahmasalmi2 (RP 1991) Ahmasal- +mensaaren ja Mutustelemaniemen välis- +sä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Ahma- +salmensaari. +Ahmasalmi3 - Kee˜hi"uálmi2 +(LL 1981, AWG 1901) Nuoran itärannalla +Mahlatin eteläosan länsipuolella. +Määri- +teosaltaan epätarkka suomennos inarin- +saamesta. +Nimiselitys: ks. +Ahmasalmi1. +Nimiperheeseen kuuluu myös Ahmalahti +- Kee˜hiluohtâ2. +Saamelaiskielien tunnistamista helpottavat seu- +raavat seikat: +- Pohjoissaamen kielestä puuttuvat kirjain- +merkit ä, â ja y. Sanan alussa ei ole yleensä +kirjaimia k, p, t, vaan niiden sijasta g, b, d, +jotka tosin ääntyvät suurin piirtein samoin +kuin k, p ja t. +- Inarinsaamessa ja koltansaamessa +sen sijaan kirjaimet k, p, t ovat sanan alus- +sa tavanomaisia. +- Kaikista Suomen puolella kirjoitettavista +saamenkielistä puuttuvat kirjainmerkit q, +w, x, å ja ö. Å-kirjainta esiintyy ainoastaan +koltansaamessa. +1.3 Appellatiivit eli yleisnimet +Paikannimien perusosat ovat aina appellatiive- +ja eli yleisnimiä. +Koska kirjoituksessa esiintyy +suomen kielen lisäksi kolme saamen kieltä, on +appellatiiviluettelossa käytetty seuraavanlais- +ta jakoa: 1. inarinsaamen, 2. koltansaamen, +3. pohjoissaamen ja 4. suomen kieli. +Kaikissa +saamelaiskielissä esiintyy lyhentyneitä yhdys- +osamuotoja, jotka on kerrottu kunkin paikan- +nimen kohdalla erikseen. +Inarinsaame +Koltansaame Pohjoissaame Suomi +aajâ +vuäjj +ája +lähde: oja, puro +"eärr +"earru +laaja, tasainen ja karu vaara, tunturi (tundra) +paali³ +báljahaš +paljakka (palikka) +jõõl¥âs +paljakka +"ielgi +"iõ'lj +selkä ~ selänne +"okke, "ukkâ +"ohkka +huippu +"oro +påå'rr, viõrr +"orru +harju, harjanne +"uájá +toppluhtt +"uoddjá +suoja (pitkä kapea lahti, johon laskee tai josta +lähtee joki) +"uálmi +"uä'lmm +"oalbmi +salmi +"ummâ +"å'mm +"opma +kumpu, kukkura +eennâm +jânnam +eana (n) +maa +jáávráš +jääura¿ +jávrráš +järvinen (deminutiivi) +jávrádâh +jávrradat +järveke (suurempi kuin järvikäinen) +jávráduvvâš +jávrradagaš +järvikäinen (deminutiivi) +jeggi +jeä'¡¡ +jeaggi +jänkä, suo +jie¹âs +jie¹as +jäätie +jor¹â +jõr¹¹ +jarg¹a +järvenselkä +juuhâ +jokk +johka +joki +juuvâš +joo¥¥â¿ +jogaš +jokinen (deminutiivi) +jävri +jäu'rr +jávri +järvi +kaalâ +kaal +gállat +kahlaamo +kaavâ +kaavv +gávva +mutka (loiva), poukama, taive, kaarre +käu'llem +poukama +suâlkäu'llem +poukama (saaren rannassa) +kárgu +kuârgg +gárggu +kari (järvessä) +ke˜gi +gea˜gi +kivi +kee"i +geah"i +kärki, pää, nokka +kielâs +gielas +niemeke, pitkä ja kapea selänne +korsâ +ku'r"" +gorsa +pienehkö syvä rotko, kapea kuru (kursu), +joka esiintyy tässä kirjoituksessa myös +muodossa kortsi +kor¿e +³eeu'¹es +gor¿i +putous +koškes +kåå'š³es +matalikko +kuánnil +kå'nnel +goatnil +koste, akanvirta +kuátku +mue't³³ +guotkku +kannas +kuolbâ +kuõlban, ³iâl¥ +guolbba +kuolpuna, kangasmaa +kuoškâ +kuõškk +guoika +koski +kurrâ +gurra +kuru +kyeškir +vedessä oleva hiekkapankki +käldee +ka'lddi +gáldu +avanto, kaltio, lähde +källee +ka'lli +gálli +kallio +lássá +lásis +luoto (pieni saari), silokallio (sileä viettävä) +leehi +lie'³³ +leahki +laakso +liäkšá +leähšš +leakšá +soinen, laajahko laakso tunturissa +liävšáš +leäusa¿ +pieni kosteikko +luobâl +luubbâl +luoppal +lompola ~ lompolo +luohtâ +luhtt +luokta +lahti +mokke +mohkki +mutka +moorâst +mõõrâst +maras +marasto ~ morosto (korkeahko koivukangas) +myetki +muotki +kannas, taival (vesistöjen välillä) +njáikku +njáiku +ulkonema, kolkka, maannokka +njargâ +njargg +njárga +niemi +njune +njuu'nn +njunni +nokka +njunes +njunis +nenäke (vaaran tai tunturin) +njälmi +njä'lmm +njálbmi +suu +noppe +korkea niemi +pohe +påå'³³ +bohki +kapeikko järvien tai vaarojen välissä +pore +påå'rr +borri +mäennyppylä, harjanne, kumpu +pottâ +põtt +bahta +perä, takamus +puol¿â +viõrr +buol¿a +harju +pähti +pä'htt +bákti +pahta +rogge +roggi +kuoppa +roh"i +ahdas paikka, kapeikko (esim. +kahden +kallion välissä; joessa kapea ja virtaava +paikka) +roto +råått +rohtu +lehto (ruto) +ruávi +ruä'vv +roavvi +rova (vanha palanut alue) +sátku +sätkk +venevalkama +savo +sââv +savu +suvanto +seeibuš +seeiba¿ +seaibbuš +pitkä, loiva vaaran tai tunturin nokka +skäi˜i +skäi'dd +skáidi +kaira eli kaita (jokien välissä) +suálui +suâl +suolu +saari +suánju +suânnj +suotnju +letto, rimpisuo +suovkkâ +soukk +suovka +tiheikkö +tiävá +"u'lpp +dievvá +kumpare (tieva) +uáiváš +vuäivá¿ +oaivváš +päänen (deminutiivi) +uáivi +vuei'vv +oaivi +pää +váárááš +väära¿ +váráš +vaaranen (deminutiivi) +vei +veadji +joki (pohjoissaamessa pienehkö joki) +viälmá +veâlmm +fielbmá +kapea syvä suvanto +vo˜˜â +va˜˜a +aukea, matala puuton vaara tunturissa, +laajahko aukio, tavallisesti soinen: laakea +kunnas +vuá""u +vuoh""u +kapea vetinen suo (vuotso), maastonosa, +jossa on perättäisiä lampia suoalanteessa, +vue'll +vuolli +alus, alapuolinen tai alajuoksu +vuodâs +vuõddâs +hietikko, hiekkaranta +vuonâ +vuõnn +vuotna +vuono +vyemi +vue'mm +vuopmi +metsäinen laaja jokilaakso, vuoma +vyeppee ~ vyeppáá vuõ'ppi +vuohppi +vuopaja +vyevdi +vu'vdd +vuovdi +metsä (outa) +vääri +vää'rr +várri +vaara +ämmir +ä'mmer +ápmir +äv¿i +áv¿i +rotko (autsi) +Tässä Itä-Inarin paikannimistöselvityksessä +olen yrittänyt selvittää ja oikaista niitä karttani- +mien virheellisyyksiä, jotka ovat ilmaantuneet. +Kartoissa on suomenkielinen paikannimi kirjoi- +tettu ensiksi ja mahdollinen saamenkielinen nimi +sen alapuolelle. +Niin myös tässäkin kirjoitukses- +sa, jossa on suomenkielinen paikannimi edessä +ja alkukielinen paikannimi perässä. +Esim. +Ahmalahti - Kee˜hiluohtâ2 (AWG +1901) Pohjoiseen suuntautuva lahti Mahla- +tin (Inarijärven suurin saari) eteläpuolella +sijaitsevan Nuoran itärannalla. +Määrite- +osaltaan epätarkka suomennos inarinsaa- +mesta: kee˜hi = genetiivimuoto sanasta +ketki = ahma > ahman. +Ahmasalmi3. +Kun tarkastelee Itä-Inarin suomenkielisen +paikannimistön mukaelmasuomennoksia, ei +voi välttyä ajatukselta, että nimistä luodut mu- +kaelmat aliarvioivat ja suorastaan halveksivat +alkuperäisten nimien merkitystä. +Tämä kirjoi- +tus pyrkii palauttamaan alkuperäisen nimistön +asemaa entiselleen ja lisäämään sitä kautta saa- +melaiskielien arvostusta. +Tehtävänäni tässä kir- +joituksessa ei ole ollut käännöksien laatiminen +vaan selvittäminen, mistä kukin paikannimi on +saanut alkunsa ja mitä se tarkoittaa. +A +Aaltokari - Áldukárgu (EA) Inarijärvessä +Miesniemen Aaltoniemen kärjestä 0,4 km län- +teen. +Harhaanjohtava mukaelmasuomennos ina- +rinsaamesta. +Määriteosaselitys ja nimiperhe: ks. +Aaltoniemi. +Aaltoniemi - Áldunjargâ (3841 1) Ina- +rijärven Siskelivuononsuun pohjoispuolella. +Harhaanjohtava mukaelmasuomennos inarin- +saamesta: áldu = vaadin (naaras poro). +Nimiper- +heeseen kuuluvat myös Aaltokari - Áldukárgu, +Aaltosalmi - Áldu"uálmi 2 ja Aaltovaara - Áldu- +vääri 1. +Aaltosalmi - Áldu"uálmi2 (EA) Inari- +järvessä Miesniemen länsipään ja Säisaaren +välissä. +Harhaanjohtava mukaelmasuomennos +inarinsaamesta. +Määriteosaselitys ja nimiperhe: +ks. +Aaltovaara - Álduvääri (3841 1) Ina- +rijärven Miesniemen länsiosan suurin vaara. +Aantijávrádâh (VS) Nitsijärven Antinvuo- +pajan perä, joka on saanut nimensä Anders +Sarren (*1861) tai hänen poikansa Antti Sarren +Inarinsaamea. +Aant = ge- +netiivimuoto miehen nimestä Antti, jávrádâh = +järveke (suurempi kuin järvikäinen). +Nimiperhe: +Antinvuopaja. +Aapolampi - Aapoluubbâl (MML 2006, +JM) Vätsärin Vestijärvestä 1,7 km etelään. +Suora +suomennos koltansaamesta tai suora koltansaa- +mennos suomen kielestä. +Jouni Moshnikoffin +mukaan kyseessä on Mihkalijärven Aapo eli +Juhan Aabram Aikio (1916 - 2001), jolloin inarin- +saamen nimi on todennäköisesti Áábrâmjáávráš. +Aaponniitty - Áábrâmnijtto (4812) San- +tapään eteläpuolella. +Suora suomennos inarin- +Aapramin Marjan kari (RP 1991) Kari +Inarijärvessä Ukonselän1 Taulusaaren koillis- +päässä Inarijärvessä. +Aarrelahti (3855 1) Talo Inarijärven Kau- +halahden pohjukassa. +Aasniemi - Aasnjargâ (KL) Pieni niemi +Inarijärven Säisaaren pohjoispäässä. +Mukaelma- +suomennos inarinsaamesta: aas = mahdollisesti +yhdysosalyhentymä sanasta aasâ = ase, sanasta +aassâm = aktiomuoto verbistä aass☠= asua tai +sanasta aasâg = ylilaita veneessä. +Inarissa on +vaikuttanut myös Aas-sukunimellinen henkilö. +Aataminsaaret (MML) Nitsijärven Lam- +maslahden eteläpäässä. +Aataminsaari - Ááddágsuálui (3841 1) +Inarijärven länsirannan Kotkavuononsuun suu- +rin saari. +Suomennos inarinsaamesta tai inarin- +saamennos suomen kielestä. +Ahelimjärvi - Ahelimjävri (TII 1963) +Jolnivuonon eteläpuolella sijaitsevan Varankinie- +men länsipuolella. +Mukaelmasuomennos inarin- +saamesta: ahelim = tuntematon sana, vaikkakin +se viittaisi sanaan ahe = ikä. +Ahkiojärvi - Kerrisjävri ~ Kerris­ +jáávráš (3834, TII 1963) Kolmosjärvestä 2,5 +km pohjois-luoteeseen. +Suora suomennos ina- +Inarinsaamen rinnakkaisnimiseli- +tys: jáávráš = deminutiivimuoto sanasta jävri = +järvi > järvinen. +Nimiperheeseen kuuluu myös +Ahkiovaara - Kerrisvääri. +Ahkiolampi (RP 1990) Pieni lampi Hauki- +järvien itäpuolella. +Ahkionrepimpää (RP 1993) Vaara Tuulis- +järven länsipuolella. +Ahkiontekemäjärvi - Kerrisrähtimjäv­ +ri (3832, LL 1981) Talvitupajärven eteläpäästä +0,8 km itä-kaakkoon. +Ahkiovaara - Kerrisvääri (SA 1964) +Ahkiojärven luoteispuolella. +Suora suomennos +Topografisessa karttalehdessä +3834/2003 nimi on virheellisesti "Ahkioselkä". +Ahkiojärvi. +Ahmajärvet1 - Kiä˜hášjávrááh ~ Ket­ +tä järveä Nammijärvestä 3 km länsi-luoteeseen: +Ruohojärvi - Vyelebâš Kiä˜hášjävri ja Hanhi- +järvi - Pajebâš Kiä˜hášjävri. +Ahmajärvet on lä- +hes suora suomennos inarinsaamesta; jávrááh = +deminutiivimuoto sanasta jävri = järvi > järviset. +Järvien erilliset suomenkieliset nimet ovat uudis- +nimiä, joiden korrektimpi muoto olisi 'Ylempi +Ahmajärvi' ja 'Alempi Ahmajärvi'. +Nimiperhee- +seen kuuluu myös Ahmaoja - Kiä˜hášjuuvâš ~ +Ketkijuuvâš 2. +2 Nimistö +Ahmajärvet2 - Kiä˜hášjäävrih (SA +1964) Kaksi rinnakkaista järveä, joiden välissä +on kapea harju: Ylempi Ahmajärvi - Paajeeb +Kiä˜hášjävri ja Alempi Ahmajärvi - Vyeleeb +Kiä˜hášjävri. +Määriteosaltaan epätarkka suo- +mennos inarinsaamesta: kiä˜háš = deminu- +tiivimuoto sanasta ketki = ahma > ahmasen. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Ahmaoja - +Ketkijuuvâš ja Rippkiä˜hášjävri. +Ahmajärvi1 - ²eä't³³jäu'rr (MML, JM) +Kyyneljärven puolen välin ja Suolisvuonon vä- +lissä. +Suora suomennos koltansaamesta. +Ahmajärvi2 - Meett ²eä't³³jäu'rr +(MML, JM) Surnujärven lounaispäästä 2 km +länsi-luoteeseen. +Epätarkka suomennos koltan- +saamesta: Meett = genetiivimuoto kolttamiehen +nimestä Mee'drai eli kansanomaisesti Mitri. +Saa- +nut nimensä siitä, että ahma oli tappanut Mitrin +tokasta poron/poroja. +Ahmalahti - Kee˜hiluohtâ2 (AWG 1901) +Pohjoiseen suuntautuva lahti Mahlatin (Inarijär- +ven suurin saari) eteläpuolella sijaitsevan Nuo- +ran itärannalla. +mennos inarinsaamesta: kee˜hi = genetiivimuoto +sanasta ketki = ahma > ahman. +Ahmamorosto ~ Karhumorosto - Ket­ +kimoorâst ~ Kuob¿âmoorâst (3834, SA +1964) Morosto Sarmitunturin ja Vanhapään +Suorat suomennokset inarinsaamesta. +Ahmaoja1 - Ketkijuuvâš1 (TII 1963) +Venäjän rajan lähellä olevasta Riutulompo- +lasta Ahmajärvien kautta Venäjänpuoliseen +Puol¿âhjävri-järveen. +Perusosaltaan epätarkka +suomennos inarinsaamesta, juuvâš = deminu- +tiivimuoto sanasta juuhâ = joki > jokinen. +Ni- +miperhe: ks. +Ahmajärvet2. +Ahmaoja2 - Kiä˜hášjuuvâš ~ Ketki­ +Kotkavuonon2 itäpuolisista Ahmajärvistä1 Inari- +järven Surnuvuonoon. +suomennos inarinsaamesta, juuvâš = deminutii- +vimuoto sanasta juuhâ = joki > jokinen. +Nimi- +perhe: ks. +Ahmajärvet1. +Ahmasaari1 - Kee˜hisuálui1 (3841 2, +AS) Inarijärven lihasaarista eteläisempi. +Mää- +riteosaltaan epätarkka suomennos inarinsaa- +mesta: kee˜hi = genetiivimuoto sanasta ketki = +Ahmasalmi1 - Kee˜hi"uálmi 1. +Ahmasalmensaari (3841 1) Siskelivuonon +suulla Mutustelemaniemen koillispuolella. +Ahmasalmi2. +Ahmasalmi1 - Kee˜hi"uálmi1 (3841 2, +AS) Inarijärvessä. +Ahmasaaren ja Koutukinsaa- +ren välissä. +Salmessa kulkee merkitty venereitti +Kasariselälle. +Ahmasaari1. +Ahmasalmi2 (RP 1991) Inarijärvessä Ah- +masalmensaaren ja Mutustelemaniemen välissä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Ahmasalmensaari. +Ahmasalmi3 - Kee˜hi"uálmi2 (LL 1981, +AWG 1901) Nuoran itärannalla Mahlatin etelä- +osan länsipuolella. +Määriteosaltaan epätarkka +suomennos inarinsaamesta. +Nimiperheeseen kuuluu myös Ah- +malahti - Kee˜hiluohtâ 2. +Ahmasjärvi - Kiä˜hášjävri (SA 1964) +Kivijärven5 pohjoispäästä 1 km itään. +Suora suo- +mennos inarinsaamesta. +Ahosaari (LL 1981) Ivalojoensuun Putaan- +saaren pohjoispuolella. +Ahvenjärvenjänkä (MML) Ahvenjärven6 +länsi- ja eteläpuolella. +Ahvenjär- +vi6. +Ahvenjärvenlompola (RP 1991) Ison Ah- +venjärven2 ja Juutuan välisellä Pitkälläjänkällä. +Iso Ahvenjärvi2. +Ahvenjärvet1 - Vuáskujávrááh1 ~ +Vuáskujäävrih1 (3841 1) Kaksi järveä Väy- +näjärven itäpuolella. +saamen rinnakkaisnimestä: jávrááh = monikon +deminutiivimuoto sanasta jävri = järvi > järvi- +set. +Nimiperheeseen kuuluu myös Ahvenvaara2 +- Vuáskujávráávääri. +Ahvenjärvet2 (3832) Kaksi pientä järveä +toisissaan kiinni Syyrakkiharjusta 1,5 km ete- +lään. +Ahvenjärvet3 - Vuáskujäävrih2 ~ +Vuáskujávrááh2 (SA 1964, TII 1963) Kol- +me järveä Kolmosjärven eteläpäästä 3 km län- +teen: Iso Ahvenjärvi2 - Stuorrâ Vuáskujävri 2, +Pieni Ahvenjärvi ~ Käyrä Ahvenjärvi - Uccâ +Vuáskujáávráš 1 ja Saari-Ahvenjärvi - Suálui- +Vuáskujävri. +Epätarkka suomennos inarinsaa- +men rinnakkaisnimestä: jávrááh = monikon de- +minutiivimuoto sanasta jävri = järvi > järviset. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Ahvenvaara - +Vuáskuvääri 3 ja Ahvenselkä - Vuáskuvär"ielgi. +Ahvenjärvet3 - Vuáskujäävrih1 - +Vuâskjääu'r (SA 1963, JM) Kaksi järveä Suo- +lisvuonon ja Syrjäpuolijärven välissä: Iso Ahven- +järvi1 - Stuorrâ Vuáskujävri 1 - Jõnn Vuâskjäu'rr +ja Pikku Ahvenjärvi - Uccâ Vuáskujáávráš - +Vuâskjääura¿, ks. +niitä. +Suora suomennos ja +suora koltansaamennos inarinsaamesta. +Ahvenjärvi1 - Vuáskujáávráš1 - +Vuâskjääura¿ (4911 2, JM) Pieni järvi Kivi- +selän lounaispuolella. +Peruosaltaan epätarkka +suomennos ja suora koltansaamennos inarin- +saamesta: jáávráš = deminutiivimuoto sanasta +jävri = järvi > järvinen. +Ahvenjärvi2 - Vuáskujävri1 (3842 2, AS) +Siuttajoensuun itäpuolella. +Ahvenjärvi3 - Vuâskjäu'rr2 (MML +2006) Vätsärin Ruuhivaarasta 1,5 km lounaa- +seen. +Ahvenjärvi4 - Vuáskujáávráš2 (3844 1) +Pieni järvi Nitsijärven Nilivuopajan länsipuolel- +la. +Perusosaltaan epätarkka suomennos inarin- +jävri = järvi. +Ahvenjärvi5 - Vuáskujävri2 - Vuâsk­ +joispuolella sijaitsevasta Rautujärvestä1 0,5 km +pohjois-luoteeseen. +Suomen yleiskartassa v:lta +1908 Kuáv¿urjävri "Kuotsjurjävri" 'Taimenjär- +vi'. +Suora suomennos ja suora koltansaamennos +Ahvenjärvi6 - Vuáskujáávráš3 ~ +Vuáskujävri3 (3841 1, EA) Pikkujoenjärves- +tä 3 km kaakkoon. +saamen rinnakkaisnimestä: jáávráš = demi- +nutiivimuoto sanasta jävri = järvi > järvinen. +Nimiperheeseen kuuluu myös Ahvenvaara2 - +Vuáskujávrááváárááš. +Ahvenjärvi7 - Vuáskujävri4 (HM) Kou- +tavaaran ja valtatie 4:n välissä. +Suora suomen- +nos inarinsaamesta. +Ahvenjärvi8 - Vuáskujävri5 (JAM 2003) +Pieni järvi Veskoniemestä 4 km kaakkoon. +Suo- +ra suomennos inarinsaamesta. +Nimiperheeseen +kuuluu myös Ahvenoja2. +Ahvenjärvi9 (3832) Nangujärven1 ja Kotsa- +mon välissä. +Inarinsaamen nimi on todennäköi- +sesti Vuáskujáávráš. +Ahvenjärvi10 (3832) Kapea järvi Ivalosta +3 km pohjoiseen. +Nimiperheeseen kuuluvat myös +Ahvenoja1 ja Ahvenvaara3. +Ahvenjärvi11 - Vuáskujävri8 (3834 1) Ta- +lo Nellimin Ahvenjärven12 pohjoispäässä. +Ahvenjärvi12 - Vuáskujävri6 (3834) Nel- +limistä 8 km itä-kaakkoon. +Ahvenjärvi13 - Vuáskujävri7 (4812) San- +tapään ja Venäjän vastaisen valtakunnanrajan +Suora suomennos inarinsaamesta. +miperheeseen kuuluvat myös Vuáskujävrluobâl +ja Ahvenselkä - Vuásku"ielgi. +Ahvenjärvi14 - Vuoskkojávri - Vuás­ +kujävri8 - Vuâskjäu'rr4 (MML, STK 1929, +JM) Norjan vastaisella valtakunnanrajalla +Surnupäitten koillispuolella. +Suora suomennos, +inarinsaamennos ja koltansaamennos pohjois- +Nimiperheeseen kuuluu myös Vuás- +kujävrvääri. +Ahvenjärvi15 - Vuâskjäu'rr5 (MML) +Surnujärven lounaispään itäpuolella. +Ahvenkutujärvenharju - Vuásku­ +ko˜o jävrpuol¿â (3832, JAM 2003) Monen +harjun kokonaisuus Ahvenkutujärven, Kota- +lompolan ja Alumajärven välissä. +Ahven- +kutujärvi. +Ahvenkutujärvi - Vuáskuko˜ojävri +(3832, JAM 2003) Naaselän ja Kotalompolan +miperheeseen kuuluu myös Ahvenkutujärven- +harju - Vuáskuko˜ojävrpuol¿â. +Ahvenlahti - Vuáskuluohtâ (IW 2000) +Sarmijärven1 Moottorivuonon läntisin lahti. +Ahvenlampi1 - Vuáskujáávráš4 (3843 1) +Paloselän2 eteläpäässä. +Perusosaltaan epätark- +ka suomennos inarinsaamesta: jáávráš = demi- +Ahvenlampi2 (SA 1963) Pyöreä lampi +Vuontisjärven kaakkoispuolella sijaitsevalla +Keinojängällä. +Ahvenlampi3 (RP 1991) Pyöreä lampi Nan- +guvuonon itäpuolella sijaitsevan Varrimajängän +pohjoispäässä. +Ahvenlampi4 (3833+4811) Pitkulainen lam- +pi Keittämättömänjärven ja Kolmosjoen välissä. +Ahvenlampi5 (3833+4811) Pieni lampi Luo- +lavaaran ja Alimmaisen Ryssänpalon välissä. +Ahvenniemi - Vuáskunjargâ (YAS +2005) Kuoskervuonon Pecivyetkimsuálui-saa- +ren kohdalla Inarijärvessä. +Ah- +venvuopajat. +Alimmaiseen Vuostumajärveen. +Ahvenjärvi10. +Ahvenoja2 (LL 1981) Pieni joki Ahvenjär- +vestä8 Uusoppijokeen. +vi8. +Ahvenselkä1 - Vuáskuvär"ielgi (SA +1964) Kolmosjärven eteläpäästä 3 km luotee- +Määriteosaltaan epätarkka suomennos +inarinsaamesta: vär = yhdysosalyhentymä sa- +nasta vääri = vaara > vaaran 'Ahvenvaaransel- +kä'. +Ahvenjärvet3. +Ahvenselkä2 - Vuásku"ielgi (4812) Ve- +näjän vastaisen valtakunnanrajan tuntumassa +Kontosjärven itäpäästä 4 km etelään. +järvi13. +Ahven­Rautujärvi (RP 1993) Ronkajär- +ven pohjoispäästä 1 km pohjois-koilliseen. +Rautujärvi3/Ahven-Rautuoja. +Ahven­Rautuoja (RP 1993) Pieni oja ete- +lästä Ahven-Rautujärveen. +ven-Rautujärvi. +Ahvenvaara1 - Vuáskujávráávääri1 +(3841 1) Ahvenjärvien2 koillispuolella. +osaltaan epätarkka suomennos inarinsaamesta: +jávráá = deminutiivinen genetiivimuoto sanasta +jävri = järvi > järvisen 'Ahvenjärvisenvaara'. +Ahvenjärvet2. +Topografisessa +karttalehdessä 3841 1/2001 nimi on virheellisesti +"Vuáskujávráásvääri". +Ahvenvaara2 - Vuáskujávráávääri2 +~ Vuáskujávrááváárááš (3841 1, EA) Pik- +kujoenjärvestä 3 km kaakkoon. +Perusosaltaan +epätarkka suomennos inarinsaamesta. +teosaselitys: ks. +Ahvenvaara1, váárááš = demi- +nutiivimuoto sanasta vääri = vaara > vaaranen. +Ahvenvaara3 (3832) Ivalosta 3 km pohjoi- +seen Ahvenjärven10 itäpuolella. +Ahvenvaara4 - Vuáskuvääri3 (SA 1964) +Ison Ahvenjärven3 ja Pienen Ahvenjärven1 vä- +lissä Kolmosjärven eteläpäästä 3 km länteen. +Ahvenvaara5 - Vuáskuváárááš (3834) +Sulkusjärven1 ja Apinavaaran välissä. +Perus- +osaltaan epätarkka suomennos inarinsaames- +ta: váárááš = deminutiivimuoto sanasta vääri += vaara > vaaranen. +Nimiperheeseen kuuluu +myös Ahvenvaaranlahti - Vuáskuváárááluohtâ. +Ahvenvaaranlahti - Vuáskuvááráá­ +luohtâ (TII 1963) Sulkusjärven1 luoteisin lahti. +Määriteosaltaan epätarkka suomennos inarin- +saamesta: vááráá = deminutiivimuoto sanasta +vääri = vaara > vaarasen. +venvaara5. +Ahvenvuopajat - Vuáskuvyeppeeh +(YAS 2005) Kaksi vuopajaa Kuoskervuonon +itärannalla. +Nimiperheeseen kuuluu myös Ahvenniemi - +Vuáskunjargâ. +Aibu˜uupottâ (ERA 2004) Aibutvuonon +pohjoispää. +Määriteosaselitys ja +nimiperhe: ks. +Aibutvuono, pottâ = perä. +Aibutsaari - Aibu˜uusuálui (ML 1982) +Pieni saari Ukonselän länsilaidalla. +Määriteosaselitys +ja nimiperhe: ks. +Aibutvuono. +Aibutvuono - Aibu˜uuvuonâ (EA) +Ukonselän1 länsilaidalla. +Mukaelmasuomennos +inarinsaamesta: aibu˜uu = genetiivinen joh- +dos verbistä aib☠= joutua hukkaan, kadota. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Aibutsaari - +Aibu˜uusuálui ja Aibu˜uupottâ. +Aihkinmaa (3832 08) Ylemmän Akujärven +itäpään pohjoispuolella. +Aihki = kasvunsa lopet- +tanut tuuhea ja iso mänty. +Aija (RP 1991) Lahti Tissikivisaaren kaak- +koislaidalla. +Erikoinen nimi, jonka taustalla +saattaisi olla inarinsaamen sana aajâ = lähde. +Aikahaara - Äigisyeri (LL 1981) Loiva- +pohjainen lahti Mahlatin pohjoisrannalla. +kuuluu myös Aikahaaralaassa - Äigisyerlássá. +Aikahaaralaassa - Äigisyerlássá (LL +1981) Aikahaara-lahden suulla. +Aikahaara. +Aikionlahti - Áigááluohtâ - Aikio­ +luhtt (3844 1, MML) Kaksihaarainen lahti Ina- +rijärvessä Aikionniemen eteläpuolella. +Mukael- +masuomennos ja mukaelmakoltansaamennos +Aikionniemi. +Aikionniemi - Áigáánjargâ - Aikion­ +jargg (3844 1, MML) Kyynelvuononsuun itä- +rannalla. +Mukaelmasuomennos ja mukael- +makoltansaamennos inarinsaamesta: Áigáá = +genetiivin deminutiivimuoto miehen nimestä +Äigee = Aikia-sukunimen (v. 1556 - 1671 Ina- +rissa) muinaislappalainen muoto (T. I. Itkonen +1945: Suomen lappalaiset II, s. 492). +Oletetta- +vasti alueen vanhimpia nimiä, koska se viittaa +ajanjaksoon ennen kristinuskon tuloa. +heeseen kuuluu myös Aikionlahti - Áigááluohtâ +- Aikio luhtt. +Ailin Laavuvaara (RP 1991) Tervakota- +vaarojen koillispuolella. +Ailinsaari - Aailâsuáloi (IW 2000) Sar- +mijärven1 Juomusniemestä 0,5 km koilliseen. +Ailioja (4911 2) Talo Sevettijärven länsiran- +nalla. +Ailivaara - Aailâváárááš (HTV) Aka- +lauttajoen ja Kolttakurun välissä. +Aili Matin- +tytär Valle, myöhemmin Karisaari (1907 - 1997) +paimensi vaarassa perheensä porotokkaa. +Pe- +rusosaltaan epätarkka suomennos inarinsaa- +mesta: váárááš = deminutiivimuoto sanasta +vääri = vaara > vaaranen. +Aili avioitui v. 1933 +Niilo Vihtori Karisaaren (1910 - 1975) kanssa. +He +asuivat Ivalon Törmäsessä ja kulkivat Jullamo- +järveä juomustamassa. +Toisinaan he yöpyivät +Knut Vallen talossa Syysjärvellä. +Aili oli nel- +limiläisen Heikki Tuomas Vallen (*1921) sisar. +Aironvääntämäsaari - Áirupuunn­ +jâmsuálui - Äirrtaibbõmsuâl (SA 1964, +JM) Vironiemestä 1 km lounaaseen. +mennos ja suora koltansaamennos inarinsaa- +mesta. +Airuskuru - Airâškurrâ (LL 1981) Jyrk- +kä kuru Nuottamajärven2 itäpuolella. +masuomennos inarinsaamesta: airâš = yhdys- +osalyhentymä tuntemattomasta sanasta tai kyse +saattaisi olla vastaavanlaisesta yhdysosalyhen- +tymästä sanasta aairâs = edustaja, valtuutettu, +mutta sana olisi jostain syystä deminutoitunut. +Aitajärvenoja (3832 07) Puro Ivalon taaja- +man kaakkoispuolella sijaitsevasta Aitajärvestä3 +~ Aitalammesta Laanalampeen. +Aitajärvi3 ~ Aitalampi. +Aitajärvet1 - Äi˜ijávrááh1 (3842 2) Nit- +sijärven Nililahden leveimmästä kohdasta 2 km +länteen. +Perusosaltaan epätarkka suomennos +inarinsaamesta: jávrááh = monikon deminutii- +vimuoto sanasta jävri = järvi > järviset. +Aitajärvet2 - Äi˜ijávrááh2 ~ Kärdi­ +jávrááh (AVV) Solojärveltä 1,5 km pohjoi- +inarinsaamesta: jávrááh = deminutiivinen mo- +nikkomuoto sanasta jävri = järvi > järviset, +kärdi = kaarre eli aita. +Nimiperheeseen kuu- +luvat myös Äi˜ijávráátupekieddi, Äi˜ijuuvâš, +Äi˜ijuvviijeggi, Äi˜iváárááš ja Äi˜iluohtâ. +Aitajärvi1 (3841 1) Inarijärven Kankinie- +men tyvellä. +Inarinsaamen nimi on todennä- +köisesti Äi˜ijáávráš. +Aitajärvi2 (3832) Ukonjärven1 Ukosta2 +1 km etelään. +Nimiperheeseen kuuluvat +myös Aitalahti1 ja Aitaniemi. +Aitajärvi3 ~ Aitalampi (3832) Ivalon taa- +jamasta 4 km kaakkoon Aitavaaran2 eteläpuo- +lella. +Nimiperheeseen kuuluu myös Aitajärven- +oja. +Aitavaara2. +Aitajärvi4 (3834 1) Sarmijärven1 Velmanie- +sesti Äi˜ijáávráš. +Aitajärvi5 - Äiddjäu'rr (MML, JM) +Kyyneljärvestä 2 km koilliseen. +nos koltansaamesta tai suora koltansaamennos +suomen kielestä. +Aitalahdenlampi (3843 1) Kurittivuonon +Aitalahden3 koillispuolella. +Ai- +talahti3. +Aitalahdenniemi (JMK 2003) Ukonjär- +ven1 Ukon2 eteläpuolella ja Aitalahden4 länsi- +puolella. +Aitalahti4. +Aitalahti1 - Äi˜iluohtâ1 ~ Manjeluoh­ +tâ (SA 1964, AK) Koskivuonon eteläisin lahti. +Aili Kuu- +van mukaan myös Manjeluohtâ = 'Miniälahti', +koska kaikki miniät tulivat Pisteriniemeen sitä +kautta. +Nykyinen Kanavavuono on A. Burg- +manin kartassa v:lta 1897 nimellä "Manja lah- +ti" ja saaret sen eteläpuolella nimellä "Manja +saaret" (nykyisin Marjasaaret). +Kanavan poh- +joispuolella olevalla Aitalahdella - Äi˜iluohtâ, +joka on myös 'Miniälahti' - Manjeluohtâ, ja +kanavan eteläpuolella olevalla Kanavavuonolla, +joka on Burgmanin kartassa "Manja lahti", on +jotain yhteistä. +Ehkä edesmennyt Aili Kuuva +on ymmärtänyt allekirjoittaneen kysymyksen +väärin tai allekirjoittanut on ymmärtänyt Aili +Kuuvan selityksen väärin. +Aitalahti2 - Äi˜iluohtâ2 (3843 1, HTV) +Inarijärven lahti Paatsvuonon pohjoisrannalla +Tiaisvaaran kohdalla. +Aitalahti3 - Äi˜iluohtâ3 (SA 1964) Inari- +järven lahti Kurittivuonon koilliskulmalla. +kuuluu myös Aitalahdenlampi - Äi˜iluovtláddu. +Aitajärvi2. +Aitalahti4 (3832) Ukonjärven1 Ukon2 etelä- +Lahden inarinsaamen nimi on toden- +näköisesti Äi˜iluohtâ. +myös Aitalahdenniemi. +Aitajär- +vi2. +Aitamaa - Äi˜ieennâm (3832) Myössä- +järven lounaispuolella sijaitsevan Mukkajärven4 +eteläpuolella. +Aitavaara1 - Äi˜iváárááš (LL 1977) So- +lojärven pohjoispuolella sijaitsevien Tuorkuvaa- +ran ja Aitajärvien2 välissä. +Perusosaltaan epä- +tarkka suomennos inarinsaamesta: váárááš = +deminutiivimuoto sanasta vääri = vaara > vaa- +ranen. +Aitajärvet2. +Aitavaara2 (3832 2) Ivalon taajamasta +4 km kaakkoon. +Inarinsaamen nimi on toden- +näköisesti Äi˜iváárááš. +Nimiperheeseen kuulu- +vat myös Aitajärvi3 ~ Aitalampi ja Aitajärven- +Aittajärvi (LL 1969) Kaakkois-Inarissa si- +jaitsevan Aittavaaran kaakkoispään eteläpuo- +Nimiperheeseen kuuluvat myös Aittajär- +venvaara eli Aittavaara ja Aittaniemi (alueen +ulkopuolella). +Aittakotajärvi (3832) Ukonjärven1 ja Paa- +visvuonon välillä sijaitsevan Nuottamajärven2 +pohjoispuolella. +Aittalaassa1 - Äittilássá1 (EA) Ukonse- +län1 länsipuolella sijaitsevassa Aibutvuonossa. +Aittalaassa2 - Äittiláássáš (EA) Pieni +saari Inarijärvessä Ukonselän1 pohjoispuolella +sijaitsevan Aittalahdensuun itäpuolella. +láássáš = deminutiivimuoto sanasta lássá = laas- +sa > laassanen. +3841 1/2001 nimi on virheellisesti "Uuttulaassa +- Vuovdâláássáš", joka 1 km koillisempana. +Aittalaassa3 (3841 01) Siskelivuononsuulla +Ahmasalmensaaren itäpuolella. +Inarinsaamen +nimi on todennäköisesti Äittilássá. +Aittalaassa4 - Äittilássá2 (YAS) Sarmi- +vuonossa Taimenenhyppäämäniemestä 0,5 km +Aittalahdenjärvi - Äittijáávráš1 (3841 1) +Aittalahden2 koillispuolella. +tarkka suomennos inarinsaamesta: jáávráš = +nen. +Aittalahti2. +Aittalahti1 - Ááitášluohtâ (SA 1964) +Nellimvuonon pohjoisin lahti lähellä vuonon- +suuta. +inarinsaamesta: ááitáš = deminutiivimuoto sa- +nasta äitti = aitta > aittanen. +Aittalahti2 - Äittiluohtâ (3841 1) Lahti +Inarijärvessä Ukonselän1 pohjoislaidalla. +kuuluu myös Aittalahdenjärvi - Äittijáávráš. +Aittalompola - Äittiluobâl (3832, JAM +2003) Lompola Naajoessa ~ Nangujoessa Sol- +mulompolan ja Pöykkäjärven välissä. +Aittasaaret1 (3832) Mahlatin ja Maurasaar- +ten välissä Inarijärvessä. +Inarinsaamen nimi on +todennäköisesti Äittisuolluuh. +Aittasaaret2 - Äittisuolluuh (SA 1964) +Kaksi pientä saarta Sarmijärven1 keskellä. +Aittasaari1 (LL 1981) Pieni saari Paavis- +vuonon kaakkoislaidalla Seulavaaran luoteis- +Inarinsaamen nimi on todennäköisesti +Äittisuálui. +Aittasaari2 - Äittisuálui2 (4812) Sulkus- +järven1 keskellä. +Suora suomennos inarinsaa- +Aittasaari3 - Äittilássááh (MML, JMS +2005) Kolme pientä saarta Nitsijärven Siltasal- +men länsipäässä. +Pohjoisimmassa saaressa on +ollut nitsijärveläisten aitta, jonne he piilottivat +ruokatavaransa vainolaisilta. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: lássááh += monikkomuoto sanasta lássá = laassa > laas- +saset, luoto > luotoset. +Aittavaara ~ Aittajärvenvaara (3831, +LL 1969) Pitkä vaara Tammijärven, Pirverijär- +ven ja Ison Kuomujärven lounaispuolella. +Rin- +nakkaisnimi tulee järven eteläpuolella sijaitse- +van Aittajärven mukaan. +Aittosaari1 (3841 2) Inarijärven saari Jekki- +mösaaren ja Sarminiemen välissä. +nimi on todennäköisesti Äittisuálui. +Ajopuulahti (PT 2007) Ukonjärven1 Ukon2 +itärannan lahti, johon ajopuut ajautuvat. +Lah- +den on nimennyt luontovalokuvaaja Pertti Tu- +runen. +Akalauttajoki - Ákálávttáájuuvâš +(4812) Joki Pahaskuurâlááduš-lammesta Kon- +tosjärveen. +Myös Kálgupuárreejuuhâ, kál- +gu = vaimo, puárree = kopukka, joka ilmeisesti +on palautunut suomen kielestä takaisin inarin- +saameen esim. +Suomen yleiskartassa v:lta 1908 +"Akanlauttajoki"-nimen kautta. +Nimi lienee +suomennos inarinsaamen nimestä Ákálávt- +táájuuhâ. +Akalauttapää. +Akalauttalompola - Ákálávttááluo­ +bâl ~ Läävdisluobâl (4812 SA 1964, HTV) +Pitkä lompola Akalauttajoen alajuoksulla. +Mu- +kaelmasuomennos inarinsaamesta tai koltan- +Rinnakkaisnimen määriteosase- +litys: ks. +Lauttajärvet2. +Akalauttapää - Ákálávttááuáiváš ~ +Kálgupuárreeuáiváš (3834, SA 1964) Sar- +mitunturijonon eteläisin huippu. +Vanhempi ni- +mi on ollut mahdollisesti Suoppuáiváš, kos- +ka lounaiskyljessä on Suoppuáivmoorâst, +nykyisin Suoppâinmoorâst eli Suopunkimo- +rosto. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta tai +koltansaamesta: áká = genetiivimuoto tunte- +mattomasta sanasta, joka voisi olla johdos kol- +tansaamen isoäitiä tarkoittavasta sanasta äkk +tai akkaa tarkoittavasta sanasta ä'³³, lávttáá = +deminutiivinen genetiivimuoto sanasta láávtáš = +muinainen lihansäilytyslava, uáiváš = deminu- +tiivimuoto sanasta uáivi = pää > päänen. +Ina- +rinsaamen rinnakkaisnimen määriteosa (kálgu += vaimo) antaisi ymmärtää, että áká tarkoittai- +si akkaa eli vaimoa. +myös Akalauttajoki - Ákálávttáájuuvâš ja Aka- +lauttalompola - Ákálávttááluobâl. +Akanpahta - Áhupáávtáš ~ Káálgu­ +pähti (TII 1963, MV 2003, MML) Sulkusjär- +ven1 puolen välin itärannalla noin metrin korkui- +nen pahta. +ja suora suomennos inarinsaamesta: páávtáš = +deminutiivimuoto sanasta pähti = pahta > pah- +tanen, káálgu = genetiivimuoto sanasta kálgu += vaimo > vaimon. +myös Akanpahtasalmi - Áhupávttáá"uálmi +~ Káálgupähti"uálmi ja Akanpahtaniemi - +Áhupávttáánjargâ ~ Káálgupähtinjargâ. +Akanpahtaniemi - Áhupávttáánjargâ +~ Káálgupähtinjargâ (YAS, MML) Sulkus- +järven1 puolen välin itärannalla. +Määriteosal- +taan epätarkka suomennos inarinsaamesta. +Akanpahta. +Akanpahtasalmi - Áhupávttáá"uálmi +~ Káálgupähti"uálmi (YAS, MML) Sulkus- +järven1 puolessa välissä Akanpahdan ja Ait- +tasaaren3 välissä. +Akkalahti - Kálguluohtâ1 (3843 1) Pie- +ni lahti Inarijärvessä Paksuniemen3 kärjessä. +saamesta: kálgu = vaimo. +Akkasaaret - Kálgusuolluuh (3843 1) +Saariryhmä Inarijärven Kirakkavuonossa. +Akkasaari - Kálgusuolluš1 (3834) Pieni +saari Sarmijärven1 Velmaniemestä 0,5 km luo- +teeseen. +Epätarkka suomennos inarinsaamesta: +kálgu = vaimo, suolluš = deminutiivimuoto sa- +nasta suálui = saari > saarinen. +Akku - Ákku1 (3832) Vaara Ukonjärven1 +Akku on Ukonjärven1 Ukon2 +puoliso. +Harhaanjohtava mukaelmasuomen- +nos inarinsaamesta: ákku = akka. +Olisi kor- +rektimpaa käyttää muotoa Akka. +Muinaisten +kertomusten mukaan Akusta johti maanalai- +nen luola Ukkoon2. +Toisen tiedon mukaan luo- +la olisi johtanut Ukonselän1 Ukosta1 Akkuun. +Arkeo logi Eija Ojanlatva suoritti alustavan +arkeologisen tutkimuksen Akussa lokakuussa +2007, jolloin luolan "Akanpuoleinen pää" löy- +tyi Vesa Luhdan avustuksella. +Matalan luolan +pituus on noin 6 metriä ja sieltä löytyi runsaasti +luita, jotka lienevät eläinten sinne kuljettamia. +Eija Ojanlatva valokuvasi luut myöhemmin ta- +pahtuvaa tarkempaa arviointia varten. +Luolan +"Ukonpuoleinen pää" löytyi elokuussa 2007 +Ukosta2, ks. +sitä. +myös Akuniemi - Áhunjargâ2 ja Akunalusjär- +vi - Áhuvuáláášjävri. +Akujoki - Áhujuuhâ (3832) Alemmasta +Akujärvestä lähtevä joki, jota pitkin Mellanaa- +van puhdistamolta johdetaan jätevedet Ivalo- +jokeen. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta. +Akupää. +Akujärvenkanava (3832) Akujoesta Iva- +lojokeen. +Uudisnimi, joka on annettu Akujär- +ven mukaan. +Akujärvi - Áhujävri (3832, I. Itkonen +1910) Kylä Alemman Akujärven ja Ylemmän +Akujärven rantamilla. +Akujärven lähettyvillä +on paikka, jossa on uhrattu seidalle (I. Itko- +Epäilemättä paikka on Akupäällä, +jonka länsirinteellä lähellä huippua on 1 m3:n +kokoinen kivi neljän pienemmän kiven päällä. +Se voisi olla I. Itkosen mainitsema palvoskivi. +teosaselitys ja nimiperhe: ks. +Akukaita - Áhujävrskäi˜i (TII 1963) +Akupään ja Akujärvien välissä. +Akujärvi/Akupää, jävr = +yhdysosalyhentymä sanasta jävri = järvi. +miperheeseen kuuluvat myös Kaijanpaljakka, +Kaijanvaara ja Kaijanvittikko. +Genetiivimuoto +kaijan tulee sanasta kaita, joka on peräpohjo- +lan murretta sanasta kaita. +Akulahdenjänkkä (3832) Suo Alemman +Akujärven eteläpuolella. +Aku- +lahti1. +Jänkkä on peräpohjolan murretta sanasta +jänkä. +Akulahti1 (3832) Alemman Akujärven +kaakkoiskulman eteläisin lahti. +Määriteosaseli- +tys ja nimiperhe: ks. +kuuluu myös Akulahdenjänkkä. +Akulahti2 - Áhuluohtâ (3841 2) Suureh- +ko lahti Inarijärven Akuniemen länsipuolella. +Akuniemi. +Akunalusjärvi - Áhuvuáláášjävri +(3832) Pieni järvi Akun pohjoispuolella. +teosaltaan mukaelmasuomennos inarinsaames- +ta. +Akku - +Ákku. +Akuniemi1 - Áhunjargâ1 (3841 2) Niemi +ja talo Kasariselän luoteispuolella. +suomennos inarinsaamesta: áhu = lyhentynyt +genetiivinen yhdysosalyhentymä sanasta ákku += akka, eukko, isoäiti tai Ukko-jumalan puoli- +so. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Akulahti2 - +Áhuluohtâ, Akusalmi - Áhu"uálmi, Akusaari +- Riddo-Áhusuálui, Keskimmäinen Akusaari - +Koskâ-Áhusuálui sekä Selkä-Akusaari - Tave- +Áhusuálui. +Akuniemi2 - Áhunjargâ2 (LL 1981, +JMK 2003) Laaja niemi Ukonjärven1 ja Inari- +järvessä sijaitsevien Paavisvuonon, Kaltioselän, +Mahlattinuoran, Nuoransuuselän ja Nuoran +Määriteosaselitys: ks. +Akuniemi1, nimiperhe: +Akku. +Akunsalmi - Áhu"uálmi - Áhku­ +Sevettijärven koillispään kapeikko. +masuomennos ja suora pohjoissaamennos ina- +rinsaamesta, sekä mukaelmakoltansaamennos +Akunie- +mi1. +Ákku on muinaisten inarinsaamelaisten +Ukko-jumalan puoliso. +Akupää - Áhu­uáiváš (TII 1963) Tunturi +Ylemmästä Akujärvestä 5 km etelä-kaakkoon. +Akuniemi1. +Topografisessa kar- +tassa 3832/2001 ei ole huomioitu inarinsaamen +kirjoitustavan muuttumista eli nimi on virheel- +lisesti "Áhuoaiváš" (oa-diftongi muuttunut uá- +diftongiksi v. 1992). +myös Pikku Akupää, Áhujävrskäi˜i, Akujärvet +- Áhujäävrih (Ylempi Akujärvi - Paje-Áhujäv- +ri ja Alempi Akujärvi - Vyeli-Áhujävri), Aku- +järvi - Áhujävri ja Akujoki - Áhujuuhâ. +Akusaari - Riddo­Áhusuálui (SA 1963) +Rannimmaisin Akusaari Inarijärvessä Akunie- +men kaakkoispuolella. +Määriteosaselitys ja nimiper- +he: ks. +Akuniemi1, riddo = ranta. +Akusalmi - Áhu"uálmi (3841 2, MS) +Salmi Inarijärvessä Akuniemen ja Akusaaren +Alajoki - Vyelijuuhâ (TII 1963) Ala- +joenlammesta alkunsa saava joki, joka laskee +Alalompolan ja Alajärven4 kautta Ivalojokeen. +seen kuuluu myös Alalompola2 - Vyeliluobâl. +Alajärvenlampi (3832) Alajärven3 koillis- +Kuuluu Alajärven3 nimiperheeseen. +Vajaan kilometrin mittainen järvi Kessivuonon +pohjukasta 0,2 km kaakkoon. +myös Alakoski - Vyelikuoškâ. +Alajärvi2 ~ Alatsijärvi (RP 1990) Pieni +järvi Vuontisjärven ja Uppijärven välissä. +miperheeseen kuuluvat myös Alalahti ja Ala- +lahdenoja. +Rinnakkaisnimi Alatsijärvi sopisi +paremmin Vaaranpäällyslammen rinnakkais- +nimeksi, joka se ilmeisesti on ollutkin, koska +järvi on Korppivaaran pohjois-koilliseen suun- +tautuvalla vaaranselänteellä. +Rinnakkaisnimen +määriteosa alatsi on ilmeisesti mukaelma ina- +rinsaamen sanasta aalaaš = vaaran laki, jo- +ten inarinsaamen nimi on ollut todennäköisesti +Aalaašjáávráš. +Uppijärvet. +Alajärvi3 - Vyelemusjävri2 (3832) Jän- +käjärven kaakkoispuolella. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: vyele- +mus = alimmainen. +myös Alajärvenlampi. +Alajärvi4 - Vyelijävri2 (TII 1963) Tör- +mäsen lounaispuolella. +Alajoenlampi (alueen ulkopuolella Saariselällä) +ja Alalompola - Vyeliluobâl. +Ala­Koppelo - Vyeli­Kuáppil (TII/Uu- +la Morottaja 1945) Koppelon pohjoispää. +Koppelo. +Alakoski1 - Vyelikuoškâ (3843 1, SA +1964) Lyhyt koski Kessijoessa Alajärven1 ja +Inarijärvessä sijaitsevan Kessivuonon välissä. +Alajärvi1. +Alakoski2 - Vyelemuskuoškâ (TII +1963) Inarijärveen laskevan Juutuan alimmai- +nen koski. +Määriteosaltaan epätarkka suomen- +nos inarinsaamesta: vyelemus = alimmainen. +Alalahdenoja (RP 1990) Alajärvestä2 ~ +Alatsijärvestä Vuontisjärven Alalahteen. +Alajärvi2/Alalahti. +Alalahti (3841 1) Pieni lahti Vuontisjärven +keskiosan länsirannalla. +luu myös Alalahdenoja. +Alalompola1 - Vyelemus Kuortahluo­ +bâl (3841 1) Määriteosaltaan epätarkka suo- +mennos inarinsaamesta: vyelemus = alimmai- +nen eli 'Alimmainen Kuortakkilompola'. +Kuortakkijärvi / Kuortakkilompolat. +Alalompola2 - Vyeliluobâl (JAM 2003) +Alajoessa Palkisojasta 3,5 km alavirran suun- +taan. +Ala­Mulkujärvi (3832) Törmäsestä +1,5 km itään. +Mukaelmasuomennos inarinsaa- +mesta, vaikka järvelle ei olekaan inarinsaamen +nimeä. +Mul- +kuvaara. +Alaniva - Vyelemusnjeeri (LL 1977, TII +1963) Juutuan kolmesta nivasta alimmainen. +saamesta: vyelemus = alimmainen. +Yläniva. +Alasaaret - Vyelesuolluuh (3844 1) +Kaksi pitkulaista saarta Nitsijärven puolen vä- +lin kapeimmassa kohdassa. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: vyele = +alitse. +Alasaari (LL 1981, 3832 08) Ivalojoen ala- +juoksun saari Syvävuopajasaaren itäpuolella. +Alasaartensalmi - Vyelesuollui"uálmi +(SA 1963) Nitsijärven Alasaarten ja Ulkupetä- +jänniemen välissä. +Alasaaret. +Ala­Sieksijärvi - Vyeli­Sieksjävri ~ +Vyeli­Šieksjävri (SA 1963) Väylävuonon +länsipuolella. +Sieksjärvet. +Alasuvanto ~ Jänissuvanto - Mielgâs­ +timsavo (RP 1991, TII 1963) Juutuan Jä nis- +kosken alapuolella, jossa Ranta-Antti (Antti +Morottaja, 1866 - 1933) nuottasi vielä 1900-luvun +alkupuolella (Matti Valle 1945). +Jäniskoski. +Inarinsaamen nimiselitys: mielgâs- +tim = aktiomuoto verbistä mielgâsti˜ = huilata +rintansa varassa (saukosta), työntää yksija- +laksisella vesikelkalla vesisaavia tai valmistaa +ahkion tai veneen emäpuuta. +kuuluu myös Juutuan Alasuvantoon pohjoises- +ta laskeva puro Mielgâstimjuuvâš. +Ala­Turvejärvi - Vyelebuš Lav¹ejävri +(4821 2) Valevaaran luoteispuolella. +vyelebuš = alempi. +Turvejärvet. +Alavuopaja (3832 08) Kuusiniemen lou- +naispuolella Ivalon taajaman koillislaidalla +Koppelontien ja Ivalojoen välissä. +Alempi Ahmajärvi - Vyelebâš Ki䘭 +hášjävri (4812) Kontospäästa ~ Konnostuntu- +rista 1 km luoteeseen. +Määriteosaltaan epätark- +ka suomennos inarinsaamesta: kiä˜háš = demi- +nutiivimuoto sanasta ketki = ahma > ahmasen. +Ahmajärvet. +Alempi Akujärvi - Vyeli­Áhujävri +(3832 2) Ivalon taajamasta 5 km koilliseen. +kaelmasuomennos inarinsaamesta. +Määriteosa- +selitys: ks. +Akuniemi1, nimiperhe: ks. +Alempi Juoksemajärvi - Vyeleeb Ka"­ +"â lemjävri ~ Vuálábuš Ka""â lem jävri +(3834, SA 1964) Nellimjärven eteläpuolella. +Epä- +tarkka suomennos inarinsaamesta. +selitys ja nimiperhe: ks. +Juoksemajärvet. +Alempi Katosjärvi - Vue'lab Kää˜as­ +jäu'rr (MML) Vätsärissä Kyyneljärven etelä- +osan kaakkoispuolella. +Suora koltansaamennos +suomen kielestä tai suora suomennos koltansaa- +Katosjärvet. +Alempi Lauttajärvi - Vyelebuš Läv­ +disjävri (SA 1964) Nangujärvestä 6 km itään. +Alempi Nilijärvi - Vyelebuš Njolâs­ +jävri (3834) Niliselän eteläpuolella. +Harhaan- +johtava suomennos inarinsaamesta: njolâs = +attri buutinomainen yhdysosalyhentymä verbis- +tä njooll☠= kuoren irtautuminen nilan aikaan. +Nilijärvet. +Alempi Paksupetäjäjärvi (RP 1993) +Paksupetäjäjärven2 ja Talvitupajärven2 välissä. +Kuuluu Paksupetäjäjärven2 nimiperheeseen. +Alempi Sivakkajärvi - Vyelebuš Saa­ +veehjävri (SA 1964) Sarmijärven1 Haapavuo- +non2 perältä 6 km itään. +Sivakkajärvet. +Alempi Taimenjärvi - Vyelebâš Kuáv­ +¿urjävri (3834) Nangujärven eteläpuoleisen +Outa-Naapään itäpuolella. +Taimenjärvet2. +Alimmainen Aittajärvi - Vyelemus +Äittijävri - Vuâlmõs Äittjäu'rr (MML) +Suolisjärven pohjoispään itäpuolella sijaitsevista +kolmesta järvestä eteläisin. +Muita +järviä ovat Keskimmäinen Aittajärvi - Koskâ- +mus Äittijävri - Kõõskmõs Äittjäu'rr ja Ylim- +mäinen Aittajärvi - Pajemus Äittijävri - Pââi- +mõs Äittjäu'rr. +Alimmainen Alttojärvi (3831) Järvi Alt- +toselän eteläpuolella. +Inarinsaamen nimi on to- +dennäköisesti Vyelebâš Áldujáávráš. +osaselitys ja nimiperhe: ks. +Alttojärvet. +Alimmainen Ampumajärvi (YAS) Ina- +rijärven Ikkerinvuonon perältä 1,5 km kaak- +koon. +Järven inarinsaamen nimi on todennäköi- +sesti Vyelebâš Pää""imjävri, vrt. +Ampumaselkä. +Nimeen liittyy karkulaistarina. +Ylimmäinen Ampumajärvi. +Alimmainen Jollusjärvi (RP 1991) Nan- +guvuonon itäpuolella sijaitsevista Jollusjärvistä +pohjoisempi. +Jollusjärvi. +Alimmainenjärvi1 - Vyeleebjävri ~ +Vuáláábjävri ~ Vyelijävri2 ~ Vyelijáávráš +(YAS, SA 1964) Pieni järvi Kessivuonon ran- +nalla sijaitsevasta Sammakkoniemen2 talosta +0,6 km lounaaseen. +Epätarkka suomennos ina- +rinsaamesta: vyeleeb ~ vuálááb = alempi, vyeli += ala, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta jävri += järvi > järvinen. +Koska järvi on "alempi", on +"ylempi" järvi Lammasjärvi1 - Savzâjáávráš, jo- +ka on Alimmaisenjärven1 lounaispuolella. +Alimmainenjärvi2 - Vyelemusjáávráš +(SA 1964) Sulkusjärven1 eteläpäästä 0,5 km +kaakkoon. +inarinsaamesta: jáávráš = deminutiivimuoto sa- +nasta jävri = järvi > järvinen. +Alimmainen Kalkujärvi (3832) Nangu- +niemen luoteiskulmalla sijaitsevista Kalkujär- +vistä pohjoisempi. +Mukaelmasuomennos ina- +Kalkujärvet. +Alimmainen Kerttujärvi (3832) Törmä- +sestä 4 km itään. +Kerttujärvet. +Alimmainen Kettujärvi - Vyelemus +Riämnjájáávráš (3834) Kolmesta Kettujär- +vestä luoteisin Nangujärvestä 1,5 km itään. +Epätarkka suomennos inarinsaamesta: riämnjá += genetiivimuoto sanasta riemnjis = kettu > ke- +tun, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta jävri +Kettujärvet. +Alimmainen Kortejärvi (3833+4811) +Vuoksijärven länsipuolella (3 km) sijaitsevis- +ta Kortejärvistä2 (4 järveä) pohjoisin Kolmos- +lompolasta 1,5 km itä-koilliseen. +Kortejärvet2. +Alimmainenlompola (RP 1990) Inarijär- +veen laskevassa Retsamo-ojassa. +nimi on todennäköisesti Vyelemusluobâl. +Alimmainen Maunujärvi (3832) Pieni +järvi Ivalon Vävyniemen itäpäästä 1 km kaak- +Nimiperheeseen kuuluvat myös Ylimmäi- +nen Maunujärvi ja Maunuoja. +Alimmainen Menesjärvi (3832) Nangu- +niemen kaakkoislaidan Meneslahden ja Ylim- +mäisen Menesjärven välissä. +Menesjärvet. +Alimmainen Mukkajärvi - Vyeleeb +Mokkejáávráš (YAS) Järvi Sarminiemen itä- +laidalla. +vyeleeb = alempi, jáávráš = deminutiivimuoto +sanasta jävri = järvi > järvinen. +Mukkajärvet2. +Alimmainen Muottajärvi (3832) Pieni +järvi Mielikkövaaran ja Akujoen välissä. +riteosaselitys ja nimiperhe: ks. +Muottavaara. +Alimmainen Mustajärvi (3832) Koppe- +losta 2 km lounaaseen. +Musta- +järvet. +Ilmari Itkosen mukaan järven pohjois- +rannalla on niemi nimeltään Vanhankentännie- +mi. +Alimmainen Patajärvi - Vue'lmõs +²ie'mnnjäu'rr (MML, JM) Surnujärven +lounaispäästä 3 km etelään. +koltansaamesta tai suora koltansaamennos suo- +men kielestä. +Patajärvet. +Alimmainen Porijärvi - Vyeleeb Pore­ +jävri (4913 1) Uutuanjoessa Vuontisjärvien ja +Ison Rovijärven puolessa välissä. +Harhaanjoh- +tava mukaelmasuomennos inarinsaamesta: po- +re = mäennyppylä, kunnas, tieva. +seen kuuluu myös Ylimmäinen Porijärvi - Paa- +jeeb Porejävri. +Alimmainen Pyhäjärvi - Vyelebuš +Pasejävri (3843 1) Kapea järvi Lusmanuoraan +laskevassa Pasejuuvâš-joessa. +Pyhäjärvet. +Alimmainen Ruohojärvi (3833+4811) +Kattajärvestä2 1 km luoteeseen. +Ruohojärvet3. +Alimmainen Ruoholampi ~ Pitkos­ +taisella valtakunnanrajalla Raja-Joosepin ra- +janylityspaikalta 1 km pohjoiseen. +seen kuuluu myös Ylimmäinen Ruoholampi. +Alimmainen Ryssäjärvi (3833+4811) +Keski-Kompsion kohdalta Lutosta 1 km lou- +naaseen. +Matti Hurun (*1925) mukaan nimi +on tullut siitä, kun eräs mies oli ollut hiihtele- +mässä silloisen Neuvostoliiton rajan lähettyvillä +ja kohdannut suomalaisia sotilaita, jotka olivat +tiedustelleet miehen asioinnin syytä. +Siihen oli +mies vastannut: "Olin ryssää kokemassa". +So- +tilaat ymmärsivät hänen olleen tulossa jonkun +"ryssän" eli venäläisen luota ja alkoivat tentata +häntä tarkemmin. +Lopussa oli kuitenkin selvin- +nyt, että kyse oli kalan pyydyksestä eli rysästä, +joka oli ollut siinä järvessä, mikä nykyisin tun- +netaan nimellä "Alimmainen Ryssäjärvi". +perheeseen kuuluvat myös Ryssäjärvet, Ryssä- +järvenjänkä, Ylimmäinen Ryssäjärvi, Ryssän- +palot, Alimmainen Ryssänpalo, Keskimmäinen +Ryssänpalo ja Ylimmäinen Ryssänpalo. +Alimmainen Ryssänpalo (3833+4811) +Kattajärven2 eteläpäästä 5 km kaakkoon. +Ryssänpalot/Alimmainen Ryssäjärvi. +Alimmainen Suhajärvi (RP 1991) Nan- +guniemen eteläisin järvi. +Määriteosaltaan mu- +kaelmasuomennos inarinsaamesta, vaikka jär- +velle ei nykyisen tietämyksen mukaan olekaan +inarinsaamelaista nimeä. +Suhavaara. +Alimmainen Taimenjärvi2 (ML 1982) +Juutuan Jäniskoskesta 4 km etelään. +Topogra- +fisessa karttalehdessä 3823 3/1977 Kivenjärvi. +Reija Portin mukaan Oivan Kämppälampi +ja Oiva Kangasniemen (1902 - 1974) mukaan +Taimenlompola. +Saari-Tai- +menjärvi. +Alimmainen Torkojärvi (3833+4811) Tor- +kojärvistä läntisin. +Määriteosaselitys ja nimi- +Torkojärvet. +Alimmainen Tuolpujärvi - Vyeleeb +vuonon perältä 5,5 km etelään. +Mukaelmasuo- +mennos inarinsaamesta: tuolbâ = attribuutti- +muoto sanasta tuolbâs = tasainen (matalat ran- +nat). +Alimmainen Vuostimojärvi (3832) Iva- +lon luoteispuolella sijaitsevista Vuostimojärves- +tä itäisin. +Vuos timojärvet. +Alkonjänkä (3832) Suo Kaitamojärven ja +Ronkajärven välissä. +Lauri Lehtolan mukaan +nimellä ei ole mitään tekemistä alkoholin kans- +sa, mutta suolla on ollut hyvä pitää vaatimia +hihnassa vasotusaikana. +Nimi lieneekin mu- +kaelmasuomennos inarinsaamesta ja alkukie- +linen nimi on saattanut olla Áldujeggi = 'Vaa- +dinjänkä'. +Alkonmukka (MML) Alkonjängän lou- +naispää. +Alkonjänkä. +Alppasaari - Alppaasuálui ~ Álp­ +páásuálui (3841 1, EA) Pieni saari Inarijärves- +sä Ukonselän1 lounaisosassa Pielpaniemen itä- +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: +alppaa ~ álppáá = deminutiivinen genetiivimuo- +to pulmusen (njuuv"áálpáš ~ njuuv"uálpáš) ina- +rinsaamen nimen loppuosasta áálpáš ~ uálpáš +tai genetiivimuoto verbistä alb☠= joutua huk- +kaan emästään. +Kyse on poronvasasta tai hir- +venvasasta, joka on nimeltään aalbâhvuásáš. +Alttivaara (3832 2) Korkea vaara Ylimmäi- +sestä Kerttujärvestä 3 km etelään. +Inarinsaa- +men nimi on todennäköisesti Álduvääri 'Vaa- +dinvaara', koska vaaran koillisrinteiltä lähtee +Altto-oja, joka on inarinsaameksi todennäköi- +sesti Áldujuuvâš 'Vaadinoja', ja parin kilomet- +rin päässä koillisessa on Vasavaara, jonka ina- +rinsaamen nimi on todennäköisesti Vyesivääri. +Alttojärvet (LL 1969) Kaksi järveä Altto- +selän länsi- ja eteläpuolella: Alimmainen Altto- +järvi ja Ylimmäinen Alttojärvi. +nimi on todennäköisesti Áldujäävrih. +Ilmeisesti +mukaelmasuomennos inarinsaamesta: áldu = +vaadin eli naarasporo. +vat myös Alttolompola, Altto-oja ja Alttoselkä. +Alttolompola (3831) Alttojärvien välissä. +Lea Luomen mukaan Alimmaisen Alttojärven +ja Luton välissä. +To- +pografisessa karttalehdessä 3831/2001 nimi on +virheellisesti "Alttolompolo", koska lompolo on +Länsi-Lapin eli Väylänvarren appellatiivi. +Altto­oja1 (LL 1969) Puro Alttojärvistä +Luttoon. +Altto­oja2 (3832 07) Puro Alttivaaran koil- +lisrinteiltä Ylimmäiseen Kerttujärveen. +Inarin- +saamen nimi on todennäköisesti Áldujuuvâš, +koska vieressä on Vasavaara. +Áldu = vaadin. +Alttivaara. +Alttoselkä (3831) Kattajärven2 länsipuolel- +la sijaitsevasta Hirvasjärvestä2 3 km etelä-lou- +Áldu"ielgi. +Alumalompola ~ Aulumalompola ~ +Koti järvi - Avlumjävri ~ Avnâmjävri +gujoessa Könkäänjärvestä 3 km kaakkoon. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: avlum = +mahdollisesti lyhentynyt perfektimuoto sanasta +avelu˜ = muuttua vuotavaksi tai täyttyä (vedes- +tä), avnâm = luultavasti samaa tarkoittava sa- +na. +Nimiperheeseen kuuluu myös Alumavaara +- Avnâmváárááš. +Alumavaara - Avnâmváárááš (TII +1963) Jyrkkä hiekkaharju Alumalompolan luo- +teispuolella. +Määriteosaltaan mukaelmasuo- +mennos ja perusosaltaan epätarkka suomennos +inarinsaamesta: váárááš = deminutiivimuoto sa- +nasta vääri = vaara > vaaranen. +Määriteosase- +litys ja nimiperhe: ks. +Alumalompola. +Ampiaiskallio - Viäpsákällee (YAS) +Pieni kallioniemi Inarijärvessä Kessivuonon +Rippuniemen itätyvellä Sammakkoniemen2 ta- +lon kohdalla. +Ampumarata1 - Pää""imra˜e1 (3834) +Alemman Juoksemajärven länsipuolella. +rinsaamennos suomen kielestä. +Ampumarata2 - Pää""imra˜e2 (MML) +Inarin kirkonkylän luoteispuolella Angelin tien- +haarasta 1 km lounaaseen. +Inarinsaamennos +Ampumaradanvaara. +Ampumarata3 - Pää""imra˜e3 (NIM) +Ivalon Rajavartioalueen johtopaikalta 1 km +Inarinsaamennos suomen kielestä. +Ampumarata4 - Pää""imra˜e4 (NIM) +Törmäsestä 2 km itään. +Inarinsaamennos suo- +Ampumaradanvaara (MML) Inarin kir- +konkylän luoteispuolella Angelin tienhaarasta +1,5 km lounaaseen. +Ampumaselkä - Pää""im"ielgi (TII +1963) Mahdollisesti ylemmän Ampumajärven +ja Alemman Ampumajärven pohjoispuolella. +Ilmari Itkonen (1910) kertoo käsikirjoitukses- +saan "Muinaisjäännöksiä ja tarinoita Inarijär- +ven ympäristöltä" seuraavaa: +"Viisikymmentä Venäjän karkulaista oli +tullut 'arminiemen rantaan, josta anastivat +muutaman lappalaisen (poro) härän ja venei- +tä - neljäkö lie ollut - ja soutivat niillä saa- +reen. +Siellä ne piilillä ampuivat härän, jonka +nahkoineen päivineen leikkasivat palasiksi +ja söivät. +Kun tuli kova tuuli, eivät ne uskal- +taneetkaan lähteä selän yli, vaan palasivat +mantereelle, jossa taas piilillä poron ampui- +vat, mutta vaan yhden jalan siltä katkaisivat. +Jättivät veneet siihen, josta piilossa ollut, koko +ajan niiden puuhia salaa katsellut lappalainen +omansa korjasi. +Karkulaiset läksivät siitä kul- +kemaan 'arminiemen sisäänpäin jossa luuli- +vat rikkaan lappalaisen asuvan. +Muut jäivät +metsään yöksi, mutta yksi lähti vakoilemaan, +onko talossa paljon väkeä. +Kohdalle tultuaan +kiipesi tämä reppänästä kurkistelemaan. +Lap- +palaisen akka oli parastaikaa kaloja padasta +kaaraan ammentamassa ja siinä huomasi +pataan kuvastuvan reppänän reunalta kur- +kistelevan miehen naaman. +Siihen aikaan oli +tällaisen usein tapahtuvan vaaran uhatessa ta- +pana asetella kaaraan kalanpäitä ja -muruja +pystyyn, jotta muutkin läsnäolijat huomasivat +olla varuillaan. +Akka, joka älysi asianlaidan, +pani kaaraan hauvin pään pystyyn ja näytti +sitä miehelleen. +Tämäkin ymmärsi heti vaa- +ran ja huomaamatta, ikään kuin sivumennen, +näppäsi jousen ja ampasi piilin tylsällä päällä +vakoilijaa vasten naamaa, niin että tämä meni +tyrmään ja putosi maahan. +Lappalainen juok- +si ulos, sitoi miehen ja sen selvittyä kysyi ja +vannotti, missä toiset olivat. +Saatuaan sen tie- +tää, sanoi hän kumppaneilleen lähtevänsä ne +tappamaan. +Vakoilija tahtoi mukaan, sanoen +että "tapa vaan kaikki muut, mutta yhtä älä +tapa!" Häntä ei kuitenkaan uskottu matkaan. +Ryssät istuivat nuotioiden ympärillä tulen lois- +teessa ja niiden joukossa oli herrakin, joka +parastaikaa oli "kahvia juomassa", kun sai +piilin rintaansa. +Piilit tuikeasti suhahtelivat pi- +meästä, mutta ampujoita ei näkynyt. +Siihen +ammuttiin kaikki, "yhtä vaille 50 ryssää", joi- +den raadot laahattiin läheiseen vesilanttoon, +jonka vesi vielä nytkin on "veren näköistä". +Paikan ja ympäristön nimi on siitä pitäen ollut +Ampumaselkä". +Nimiperheeseen kuuluvat myös Ampumajär- +vet: Ylimmäinen Ampumajärvi ja Alimmainen +Ampumajärvi. +Andreasnuora - Addrâsnuárááš +(3843 1) Salmi Kaamassaaren ja Taplasaaren +Epätarkka suomennos inarinsaames- +ta: nuárááš = deminutiivimuoto sanasta nyeri = +nuora > nuoranen. +Anna Greetan järvet - Anna Greeta +jääu'r (MML) Kaksi järveä Koillis-Inarissa +Nuortijärven koillispuolella. +Anna Greetan henkilöllisyydestä +ei ole tietoa. +Annan Apajalahti - Ánnáávärppi +(YAS 2005) Nellimjärven pohjoispäässä. +tarkka suomennos inarinsaamesta: Ánnáá = +deminutiivinen genetiivimuoto naisen nimestä +Ánná = Anna > Annasen, värppi = apaja. +miperheeseen kuuluu myös Annan Apajasaari +- Ánnáásuálui 1. +Annan Apajasaari - Ánnáásuálui1 +Annan Apajalahti, +suálui = saari. +Annanjärvenlahti - Ánnáájävrluoh­ +tâ - Ä'nnjäu'rluhtt (JMS 2005, MML) Lahti +Nitsijärven koillispuolella sijaitsevan Hammas- +järven pohjoisosan länsirannalla. +taan epätarkka suomennos ja koltansaamennos +Annanjärvi ~ Annijärvi. +Annanjärvi ~ Annijärvi - Ánnáá­ +jáávráš ~ Áánájáávráš - Ä'nnjääura¿ +järvi Nitsijärven koillispuolella sijaitsevan Ham- +masjärven pohjoispään länsipuolella. +Kartassa +nimi on virheellisesti "Pieni Hammasjärvi". +Määriteosaltaan epätarkka suomennos ja suora +koltansaamennos inarinsaamesta: Ánnáá = ge- +netiivin deminutiivimuoto naisen nimestä Ánná += Anna > Annasen, Ááná = genetiivimuoto sa- +masta nimestä, jáávráš = deminutiivimuoto sa- +kuuluvat myös Annivaara - Ánnááváárááš - +Ä'nnväärr ja Annanjärvenlahti - Ánnáájävr- +luohtâ - Ä'nnjäu'rluhtt. +Annankapeikko - Áánnášpohe (3843 1, +HTV) Paatsvuonon puolen välin kapein kohta +Inarijärvessä Paksuniemen3 ja Tiaisniemen vä- +Áánnáš = deminutiivinen genetiivimuoto naisen +nimestä Ánná = Anna > Annasen. +Annan Kotajärvi - Ááná Kuátsai­ +jävri ~ Ááná Kuátsaijáávráš (3841 1, EA) +Miesniemen pohjoisosassa. +Epätarkka suomen- +nos inarinsaamesta: kuátsai = yhdysosalyhen- +tymä yhdyssanasta kuátisaje = kotasija. +Annanlahti1 - Ánnááluohtâ1 (3843 1, +SA 1964) Pieni lahti Paksuniemen3 lounaiskul- +malla. +inarinsaamesta: Ánnáá = deminutiivimuoto +naisen nimestä Ánná = Anna > Annasen. +Ar- +keologi Eija Ojanlatva (2007) kirjoittaa: +"Inarijärven Paksuvuonon seudulla on +asuttu jo kivikaudella. +Paksuvuonon suulla, +Annanlahden pohjukassa on arkeologisten +inventointien mukaan sijainnut kivikautinen +asuinpaikka. +Kohde on osittain huuhtoutunut +rantavesiin, mutta paikalta on löydetty esi- +merkiksi asbestikeramiikkaa ja kiviesineiden +katkelmia". +Annanlahti2 - Áánnášluohtâ ~ +Äännišluohtâ (3834) Sarminiemen itäisin lah- +ti Inarijärvessä Einari-talon kohdalla. +osaltaan epätarkka suomennos inarinsaamesta, +Áánnáš ~ Äänniš = deminutiivinen genetiivi- +muoto naisen nimestä Ánná = Anna > Anna- +sen. Nimiperheeseen kuuluu myös Äännišnjargâ +~ Áánnášnjargâ. +Annenvaara (3832 2) Jollusjärven itäpuo- +Annijärvi - Äännijävri ~ Ännjáávráš +(SA 1964, SAK 2004) Pieni järvi Nellimin itä- +puolella sijaitsevan Ahvenjärven12 koillispuo- +Suora suomennos inarinsaamesta, joka +vastaavasti lienee inarinsaamennos koltansaa- +mesta: jáávráš = deminutiivimuoto sanasta jäv- +ri = järvi > järvinen. +myös Ännjávrááluohtâ ja Ännjávrááváárááš. +Annilaassa - Ánnáálássá (YAS) Pieni +saari Lusmasaaren kaakkoispuolella. +osaltaan epätarkka suomennos inarinsaamesta. +Annilahti. +Annilahti - Ánnááluohtâ2 (YAS) Pieni +lahti Inarijärvessä Lusmasaaren kaakkoiskul- +inarinsaamesta: Ánnáá = deminutiivinen ge- +netiivimuoto naisen nimestä Ánná = Anna > +Annasen. +Nimiperheeseen kuuluu myös Anni- +laassa - Ánnáálássá. +Annin Jäkälännostamajärvi - Ánnáá +Jävilkoccoomjáávráš (3834 03, SA 1964) Pie- +ni järvi Sarmijärven1 eteläpuolella sijaitsevasta +Nuottamojärvestä 1,3 km etelä-lounaaseen. +Epätarkka suomennos inarinsaamesta: Ánnáá += deminutiivinen genetiivimuoto naisen nimestä +Ánná = Anna > Annasen, jáávráš = deminutii- +vimuoto sanasta jävri = järvi > järvinen. +Annivaara - Ánnááváárááš - Ä'nn­ +väärr (JMS 2005) Pieni vaara Hammasjärven +pohjoispään länsipuolella. +Määriteosaltaan epä- +tarkka suomennos ja perusosaltaan epätarkka +koltansaamennos inarinsaamesta: váárááš = de- +minutiivimuoto sanasta vääri = vaara > vaara- +Määriteosaseselitys ja nimiperhe: ks. +An- +nanjärvi ~ Annijärvi. +Ansasaaret - Kárdumsuolluuh (3844 1, +AS) Kaksi pientä saarta Nitsijärven pohjois- +osassa. +inarinsaamesta: kárdum = aktiomuoto verbistä +kárdu˜ = ansoittaa > ansoitus (riekon ansoista). +Antinhukkumasaari - Aantihevvâ­ +nemsuálui (YAS) Korppikurujärven pohjoisin +saari. +Antin +henkilöllisyydestä ei ole tietoa. +Antinmätäs (3832) Ivalojoensuun toiseksi +pohjoisin saari. +Vanhempi nimi Antinmätässaa- +Antin Pyytämäjärvet - Aanti Pivdem­ +jäävrih ~ Aantipivden Vuáskujávrááh +(4821 2, SAK 2004) Kolme pientä peräkkäis- +tä järveä Nellimin itäpuolella sijaitsevan Kutu- +järven1 pohjoispään itäpuolella. +Rinnakkaisnimen selitys: +Aantipivdem = Antinpyytämä, Vuáskujávrááh += Ahvenjärviset. +Valpun Antti (Antti Valle) oli +pyytänyt niistä kaloja. +Lammista läntisin on +Korsujärvi (MML 2006), joka on uudisnimi. +Antin Taimenjärvi - Antin Ku'vˆˆ­ +jäu'rr (MML 2006) Alimmasta Porijärvestä +2,5 km luoteeseen Vätsärissä. +Suora koltansaa- +mennos suomen kielestä tai suora suomennos +koltansaamesta. +Kyseessä Antti Aapraminpoi- +ka Aikio Mihkalijärveltä (*1895). +Hän oli met- +sänvartija ja asui Pakanajoella eli Jankkilassa, +joten inarinsaamen nimi on todennäköisesti +Aanti Kuáv¿urjävri. +Antinvuopaja - Aantivyeppee (3844 1, +VS) Nitsijärven pohjoispään itärannalla. +Saanut nimensä +Anders Sarren (*1861) tai hänen poikansa Ant- +ti Sarren (*1891) mukaan. +Sitä ennen nimi on +ollut Kotavuopaja - Kuátivyeppee. +perheeseen kuuluu myös Aantijávrádâh = 'An- +tinjärveke'. +Antti­Petterin vaara ~ Antti­Petterin +pyörähtämävaara - Antti­Petter vääri +(3832, JMK 2003) Myössäjärven pohjoispuolel- +Suora inarinsaamennos suomen kielestä tai +suora suomennos inarinsaamesta. +Antti-Petteri, +jonka sukunimi ei ole tiedossa, "pyörähti" eli +eksyi vaarassa. +Apajalahti - Värppiluohtâ (3841 1) Ina- +rijärven Paavisvuonon eteläpään lahdista itäi- +sin. +Apajasaari (RP 1991) Pielpavuonossa Ke- +säkalahden suulla. +Apinavaara - 'áháligvääri2 (SA 1964) +Suuri vaara Nellimin itäpuolella sijaitsevan Ah- +venjärven12 ja Sulkusjärven1 välissä. +Epäonnis- +tunut suomennos inarinsaamesta: "áhálig = aar- +teenvartijahaltia (maahinen). +Oletettavasti vaara +lienee saanut nimensä siten, että nimenkerääjä +olisi tiedustellut paikalliselta asukkaalta vaa- +ran nimeä, jolloin hän olisi saanut vastauksen +"'áháligvääri". +Tämän jälkeen nimenkerääjä +on mahdollisesti tiedustellut, mikä "áhálig on ja +saanut ehkä vastauksen, että sitä ei voi suomen- +taa, mutta se on lapsen kokoinen ja karvainen +olio. +Nimenkerääjä lienee päätellyt nokkelasti, +että informantti tarkoittaa varmaankin apinaa +mutta ei tiedä sen oikeaa nimeä. +Kirjassa "Ina- +rinlappalaista kansantietoutta" (Koskimies & +Itkonen 1978) kerrotaan seuraavaa: +"'áhálig asustaa vaaran huipuilla maan +sisällä, eikä ole kuin kolmen korttelin mit- +tainen, alaston ja lapsenkasvoinen. +'áhálig +omistaa paljon tavaraa, hopeaa ja kultaa. +Kun ihminen löytää aarteenhaltijan reijän, +hän sitoo valkean kallokkaan (poron kallo- +nahasta tehty karvakenkä) tai nutukkaan +nuoran ja laskee alas tuon valkean kengän. +'áhálig laittaa molemmat jalkansa kenkään +ja käärii sen ympäri nuoran, ja silloin ihmi- +nen vetää "áháligin ylös, ja se tahtoo takaisin, +mutta ihminen ei päästä ennen kuin se on +tuonut kaikki rahansa". +Nimiperheeseen kuuluvat myös 'áhálig kuov- +˜âš ja 'áháligkurrâ. +Appelsiinilampi - Appelsiinnluubâl +(MML, JM) Vätsärissä Tupakkalompolan poh- +joispäästä 1,5 km länteen. +Nimi tulee siitä, kun +eräs matkalainen oli syönyt appelsiinia lammen +jäällä ja kuoret olivat jääneet merkiksi siitä. +Arpanmukka (RP 1991) Inarijärven pieni +lahti Pahtaniemessä2 sijaitsevan Arpanniemen +Arpanniemi. +Arpanniemi (RP 1991) Pahtaniemen2 itä- +Niemessä piti kolmiseinäistä tupaa +kallion kylkeä vasten suutari ja puukkosankari +Arvi Stark. +Nimiperheeseen kuuluu myös lahti +Arpanmukka. +Arttajärvet - Árttáájäävrih (SA 1964) +Kaksi Kolmosjoen yläjuoksun pitkää järveä +Kolmosjärvestä itä-koilliseen: Iso Arttajärvi - +Stuorrâ Árttáájävri ja Pieni Arttajärvi - Uccâ +Árttáájáávráš. +Järvien vanhempi nimi on ollut +Ärtteejäävrih (STK 1929). +Arttasaaret. +Arttasaaret - Árttáásuolluuh ~ Ärt­ +teesuolluuh (2843 1, EV/HTV) Saariryhmä +Tervasaaren lounaispuolella. +mennos inarinsaamesta: árttáá = genetiivinen +deminutiivijohdos sanasta árdu = lihan- tai ka- +lankuivatusteline, ärttee = synonyymi sanalle +árdu. +Asentojärvi - Iälusaijävri (3834) Pie- +ni järvi Kolmosjärven eteläosan länsipuolella. +Järvestä laskee puro Kolmosjärveen. +ta: iälusai = yhdysosalyhentymä yhdyssanasta +iälusaje = tokansija eli paikka, jossa porotokka +on kaivoksella. +Asentolammet (3834) Kaksi peräkkäistä +lampea Sarmitunturin kaakkoispuolella Aka- +lauttapäästä 2 km koilliseen. +Aslakinlentämäjärvi - Aaslâkkir­ +demjävri - Aaslak³e'rddemjäu'rr (MML, +4822 2+4824 1, JM) Järvi Vätsärissä Mellalom- +polan ja Norjan vastaisen valtakunnanrajan +Suora suomennos ja koltansaamen- +Kyseessä on Aslak Pan- +ne (1842 - 1910), joka asui Heinälampolan ete- +läpäässä. +Inarinsaamessa ja pohjoissaamessa +on verbi kirde˜, girdit = lentää, joka tarkoittaa +kiirehtimistä tai nopeaa menoa. +Atikkuruovi (RP 1990) Pyöreä niemi, jos- +sa on pyöreä kumpu, Vuontisjärven itärannalla +Kaheksussaaren kohdalla. +Mukaelmasuomen- +nos inarinsaamesta, joka on ilmeisesti ollut +A˜ikkuuruávi, a˜ikkuu = genetiivimuoto tunte- +mattomasta sanasta, ruávi = vanha paloalue (ro- +va). +Kai Karppinen (*1936) muisteli Reija Por- +tille nimen tarkoittavan 'syömäpahtaa'. +osaltaan samanlainen paikka (A˜ikkuujuuhâ) +'Atikkujoki' löytyy Norjan Karlebotnin etelä- +Atikkujoki liittyy Inarissa hyvin tun- +nettuun Siggan tarinaan, ks. +Sigganitkemäsal- +Atikkuruovin pohjoispuolella on pienehkö +kivi, jota kutsuttiin nimellä Kilippahari erään +sotataistelutantereen mukaan (TL 2008). +Kan- +salaisen Karttapaikan mukaan samoilla seutu- +villa on Aakallio, joka voisi olla tuon kiven +rinnakkaisnimi. +Aukia­aro (LL 1969) Luton jokirantaniit- +ty Kattajärven2 lounaispuolella. +Kattajärveläiset +ovat niittäneet rantaniittyä. +Aukkuljärvi - Avkkâljävri (3841 1) Lä- +hes pyöreä järvi Kuortakkijärven eteläosan län- +sipuolella. +Mukaelmasuomennos inarinsaames- +ta: avkkâl = johdos verbistä avkk☠= tukehtua. +Aukustinlammet (3833+4811) Kaksi pien- +tä lampea Polkuvaarasta etelä-lounaaseen. +Aunen ja Unton lampi (3832) Kaitajär- +vestä2 0,8 km lounaaseen. +Aunen Matin saari - Avnii Maati suá­ +lui (YAS) Pieni saari Inarijärven Pajusaaresta +1 km länsi-lounaaseen. +Epätarkka suomennos +inarinsaamesta: Avnii = deminutiivinen genetii- +vimuoto nimestä Avni = Aune > Pikku Aunen. +Aunusjoki (RP 1990) Vuontisjärven itäpuo- +lella sijaitsevasta Venejärvestä Aunusjärveen. +Aunusjänkä (3841 1) Suo Vuontisjärven +itäpuolella sijaitsevien Pikkujoenjärven ja Au- +nusjärven välissä. +Aunusjärvi (3841 1) Pieni järvi Kuivajär- +ven ja Vuontisjärven välissä. +Määriteosa mah- +dollisesti johdos inarinsaamen sanasta aamnâs += tarvike tai samaa tarkoittavasta pohjoissaa- +men sanasta ávnnas. +myös Aunusjänkä, Aunusjoki, Aunuslahti ja +Aunusniemi. +Aunuslahti (3841 1) Vuontisjärven pohjois- +osan itärannan lahti Aunusjärvestä pohjoiseen. +Aunusniemi (3841 1) Vuontisjärven ja Au- +nusjängän välissä. +Aunusjärvi. +Aunussalmi (MML) Salmi Aunuslahden +ja Aunusjärven välissä. +Aunus- +järvi. +Autiotupa1 (4812) Sulkusjärven1 itäpäästä +0,6 km koilliseen. +Autiotupa2 ~ Anttilan kämppä (4812) +Seitapään lounaispuolella Harrilammen ran- +nalla, Venäjän vastaisesta valtakunnan rajasta +2 km länteen. +Autiotupa3 ~ Jääsaaren autiotupa +(MML) Inarijärven Jääsaaren länsiosan kaak- +koiskulmalla. +Autiotupa4 ~ Kahkusaaren autiotupa +(MML) Inarijärven Kahkusaaren eteläpäässä. +Autiotupa5 ~ Kärppäsaaren autiotupa +(MML) Inarijärven Kärppäsaaren koillispääs- +Autiotupa6 ~ Petäjäsaaren autiotupa +(MML) Inarijärven Hoikka Petäjäsaaren koil- +lisosan luoteisrannalla. +Autiotupa7 ~ Piilolan autiotupa +(4822 2+4824 1) Nammijärven itärannalla van- +han Piilola-talon eteläpuolella. +Autiotupa8 ~ Punainentupa (3841 2) +Sarminiemen kärjessä. +Auttojänkä - Kuovlâjeggi (3843 1) Suo +Kirakkaniemen tyvellä. +tarkka suomennos inarinsaamesta: kuovlâ = +murrejohdos sanasta kuov˜â = kostea ruohik- +koinen painanne. +Avantojärvi (3842 2) Pieni järvi Siutta- +joensuun pohjoispuolella. +Aviaispää - Avjus ~ Avjusuáivi ~ +Avjustuodâr (LL 1981) Lähes paljaslakinen +vaara Myössäjärven länsipuolella. +Vanhempi +inarinsaamen nimi Uáivis­uáiváš (T. I. Itko- +nen 1945: Suomen Lappalaiset II s. 524). +kaelmasuomennos inarinsaamesta: avjus = tun- +tematon sana, uáivis = päänsä, uáiváš = deminu- +Aviosaaret - Avgâdlássááh (3841 1) +Kaksi saarta Inarijärven Ukonsaaresta1 2,2 km +länsi-lounaaseen. +Harhaanjohtava mukaelma- +suomennos inarinsaamesta: avgâd = aukea, lás- +sááh = monikon deminutiivimuoto sanasta lássá += laassa > laassaset, luoto > luotoset. +Avvenvuopaja (3843 1) Inarijärven lahti +Tervasaaren pohjoisrannan niemen länsityvellä. +Erikoinen nimi, joka voisi olla määriteosaltaan +mukaelma inarinsaamen sanasta ave = genetii- +vimuoto sanasta ahe = ikä tai sanasta avveed += vuotaa. +Á +Ááhárjargâ (4822 2+4824 1) Pitkä niemi Nam- +mijärven lounaiskulmalla. +Inarinsaamea: ááhár += ankkuri, njargâ = niemi. +luu myös Ááhársuálui. +Ááhársuálui (4822 2+4824 1) Saari Nam- +mijärven Ááhárnjargâ-niemestä pohjois-koilli- +Ááhárjargâ, suálui = saari. +Áhhoo"uálmi (ERA 2004) Salmi Inari- +järvessä Aibutsaaren ja Sudes"uálmaasuálui- +saaren välissä. +Inarinsaamea: áhhoo = deminu- +tiivinen genetiivimuoto sanasta ákku = isoäiti, +eukko, mummo, "uálmi = salmi. +Áhusuolluuh (TII 1963) Kolme saarta Ina- +rijärvessä Kasariselän pohjoispäässä: Akusaa- +ri - Riddo-Áhusuálui, Keskimmäinen Akusaari +- Koskâ-Áhusuálui ja Selkä-Akusaari - Tave- +Áinááluohtâ (AWG 1901) Lahti Inarijär- +vessä Ison Jääsaaren länsilaidalla. +mea: áináá = deminutiivinen genetiivimuoto +tuntemattomasta sanasta ááináš, luohtâ = lahti. +Áinooluohtâ (TII 1963) Lahti ja kotasija +Pielpavuonon pohjukassa. +Inarinsaamea: áinoo += ainoa, luohtâ = lahti. +Ákku2 (Samuli Paulaharju 1927: Taka-Lap- +pia, s. 305) Pahta Pielpajärvien eteläpuolella si- +jaitsevassa Kalkuvaarassa. +Ákku2 on Ukonse- +län1 Ukon1 puoliso. +Pahdan täsmällinen sijainti +ei ole tiedossa. +Sille myös uhrattiin muinoin. +Áldu"uálmáásuálui (SAK 2004) Ikker- +lompolan ja Sulkusjärven1 välissä. +mea. +Vaa- +dinsalmi2, "uálmáá = deminutiivinen genetiivi- +muoto sanasta "uálmi = salmi > salmisen, suálui += saari. +Áldujäämmimjáávráš (EPA) Pieni järvi +Vätsärissä Vaasselijärven pohjoispäästä 0,5 km +pohjois-koilliseen. +Inarinsaamea: áldu = vaadin +(naaras poro), jäämmim = aktiomuoto verbis- +tä jäämmi˜ = kuolla > kuoleminen > kuolema, +jáávráš = deminutiivimuoto sanasta jävri = järvi +> järvinen. +Árduláássáš (SAK 2004) Pieni saari Nel- +limin itäpuolella sijaitsevan Ahvenjärven12 koil- +lispään itärannalla. +Inarinsaamea: árdu = lihan +tai kalan kuivausteline, láássáš = deminutiivi- +muoto sanasta lássá = laassa > laassanen eli +luoto > luotonen. +B +Birgitjärvikäinen (MML) Surnuvuonon Bir- +gitniemen eteläpuolella Inarijärvessä. +Birgitniemi. +Birgitniemi (MML) Lähes 2 km2:n kokoi- +nen niemi Surnuvuonon pohjoisrannalla Kap- +perijoensuun kohdalla. +Samuli Aikion mukaan +Kappeersuálui. +Birgitjärvikäinen. +C +Caaccâmsuálui (4822 2+4824 1) Saari Nammi- +järven länsilaidalla Ááhárnjargâ-niemen kärjes- +tä 0,8 km luoteeseen. +Inarinsaamea: caaccâm = +aktiomuoto verbistä caacc☠= viiltää > viiltämä, +Caijaakuánnil (TII 1963) Koste Juutuan +alajuoksulla nykyisen RKTL:n kalanviljelylai- +toksen kohdalla. +tys: ks. +Sainiemi, kuánnil = konelo, koste. +perheeseen kuuluu myös Caijaakuánnilkuoškâ. +Caijaakuánnilkuoškâ (TII / T. I. Itko- +nen 1945: Suomen lappalaiset II s. 525) Koski +Juutuassa Caijaakuánnil-kosteen yläpuolella. +Caijaakuánnil, kuoškâ = koski. +Ceenlampi - Ceenluubbâl (MML) Pie- +ni järvi Norjan vastaisesta valtakunnan rajasta +0,4 km länteen Uutuanjoen rajanylityskohdasta +3 km pohjois-luoteeseen. +Koltansaamennos suo- +Rajavartijoiden nimeämä järvi. +Nimi johtuu siitä, että järvi sijaitsee rajamerkki +352 C:n kohdalla. +Ceháluohtâ2 ~ Ciäháluohtâ1 (YAS) Pie- +ni lahti Inarijärvessä Lusmasaaren puolen vä- +lin etelärannalla. +Inarinsaamea: cehá ~ ciähá = +seinällinen porojen suoja kesällä, luohtâ = lahti. +Cuá¹uijuuvâš (SA 1964) Pieni joki Ratko- +majärvestä Sakiapetäjäjärviin. +Inarinsaamea: +cuá¹ui = hanki, juuvâš = deminutiivimuoto sa- +nasta juuhâ = joki > jokinen. +Cuávis"uálmi2 (SA 1964) Salmi, joka ja- +kaa Nellimjärven kahteen osaan. +mea: cuávis = attribuuttimuoto sanasta cuáhi = +matala, "uálmi = salmi > salminen. +seen kuuluu myös Cuávis"uálmnjargâ. +Cuávis"uálmnjargâ (SA 1964) Niemi +Nellimjärven pohjoisosan länsilaidalla. +saamea. +Cuávis"uálmi 2, "uálm = genetiivinen yhdys- +osalyhentymä sanasta "uálmi = salmi, njargâ += niemi. +Cuskâvääri (3841 1) Vaara Inarijärven +Paavisvuonon perältä 1 km länteen. +mea: cuskâ = mäntypölkky, josta on kuorittu +pettu pois, vääri = vaara. +Cyerijuvviinjälmi (TII 1963) Vanha +asuinkenttä Pahtaniemen2 tyvellä. +Kenttä on +150 vuotta vanha. +Pahtaniemi. +Č +'aarmâ"uázzum"uálmáš (SA 1964) Salmi +Sarmivuonon 'aarmâ"uázzumsuálui-saaren ja +mantereen välissä. +Sarmijärvi1, "uá¿¿um = +aktiomuoto verbistä "uá¿¿u˜ = seisoa > seisoma, +"uálmáš = deminutiivimuoto sanasta "uálmi = +salmi > salminen. +'adervärnjargâ (4822 2+4824 1) Niemi +Nammijärven pohjoispäässä. +karttalehdessä 4822 2+4824 1/2001 nimi on vir- +heellisesti "Èadervärnjargâ" (kyseessä paina- +misen yhteydessä tapahtunut fonttivirhe). +rinsaamea. +Tšaddervaara, vär = yhdysosalyhentymä sa- +nasta vääri = vaara > vaaran, njargâ = niemi. +'apisluohtâ1 (AWG 1901) Lahti Inarijär- +vessä Hoikka Petäjäsaaren eteläpäässä. +saamea: "apis = attribuuttimuoto sanasta "ap- +pâd = musta, luohtâ = lahti. +'áháligkuov˜âš (SAK 2004) Pieni lam- +pi Nellimin itäpuolella sijaitsevan Apinavaaran +Apinavaara, kuov˜âš = deminutiivimuoto +sanasta kuov˜â = ruohikkoinen kostea painan- +ne, josta on niitetty heinää. +'áháligkurrâ (SAK 2004) Noin kilomet- +rin mittainen kuru Nellimin itäpuolella sijaitse- +van Apinavaaran länsipuolella. +Apinavaara, kurrâ = kuru. +'áháligvääri1 (ERA 2004) Pieni vaara +Kaapin Matista 0,6 km pohjois-koilliseen. +rinsaamea: "áhálig = aarteenvartijahaltija, vääri += vaara. +'áhppesroggejávri (4913 1/2002) Pieni +järvi Norjan vastaiselta valtakunnan rajalta +0,7 km länteen ja Uutuanjoen rajanylityskoh- +dasta 2,5 km pohjois-luoteeseen. +Koltankielinen +nimi saattaisi olla Rå¡¡jäu'rr (ks. +Jankkila). +Poh- +joissaamea. +Mustakuru, rogge = genetiivinen yhdysosaly- +hentymä sanasta roggi = kuoppa, jávri = järvi. +'áhppesroggejohka (4913 1/1980) Joki +'áhppesroggejávri-järvestä Norjaan laskevaan +Uutuanjokeen. +hentymä sanasta roggi = kuoppa, johka = joki. +'errihláddu (AVV) Lampi Otsamosta +2 km länsi-lounaaseen. +Inarinsaamea: "errih = +tiira, láddu = lampi. +'iev"jávrááruávi (SA 1964) Vanha pa- +loalue Haukkajärven itäpuolella. +Topografi- +sessa karttalehdessä 4822 2+4824 1/2001 nimi +on virheellisesti "Èievèjávrááruávi" (kyseessä +painamisen yhteydessä tapahtunut fonttivirhe). +Haukkajärvi1, jávráá = deminutiivinen ge- +netiivimuoto sanasta jävri = järvi, ruávi = rova +(vanha paloalue). +'ievruáiváájávráájuuvâš (LL 1978) Pieni +joki Karipäänjärvestä Neivalahdenjärviin. +Karipää/Karipäänjärvi, jávráá = deminutiivinen +genetiivimuoto sanasta jävri = järvi > järvisen, +juuvâš = deminutiivimuoto sanasta juuhâ = joki +> jokinen. +'iev¿luohtâ (EA) Pieni lahti Inarijärvessä +Viimassaaren pohjoispään länsirannalla. +rinsaamea: "iev¿ = genetiivinen yhdysosalyhen- +tymä sanasta "iäv¿ui = viklo > viklon, luohtâ += lahti. +'olâ"uoppâm"uálmi ~ 'ole"uoppâm­ +"uálmi (SA 1963) Salmi 'olâ"uoppâmnjargâ- +niemen ja Nitsijärven eteläpään Lammassaa- +'olâ"uoppâmnjargâ, "uálmi += salmi. +'olâ"uoppâmnjargâ (SA 1964) Pitkä ete- +lään suuntautuva niemi Nitsijärven eteläosan +Inarinsaamea: "olâ = tuntematon +sana, vaikka se viittaisikin sanaan "ooll☠= +keloa nahkaa sarvista (porosta, hirvestä), "uop- +pam = leikkaaminen. +Inarilappisches Wörterbuch I:ssa s. 100 on sana +"olle, josta genetiivimuoto on "ole. +Sana tarkoit- +taa maastokokonaisuutta, jossa on useita har- +janteita ja jokainen huippu on "olle. +Niemessä +on muutamia matalahkoja harjanteita, ja jos +joku niistä jostain syystä olisi joskus hakattu, +voisi hyvinkin olettaa niemen nimeksi tulleen +'olâ"uoppâmnjargâ. +A. Burgmanin kartassa +v:lta 1897 nimi on "Tscholispu niemi". +'oolmâsjuuhâ ~ Šalloomjuuhâ (TN +1995) Joki Sollomusjärvestä Kärnälompolaan. +Inarinsaamea: "oolmâs = verkkomaha, šalloom += mukaelmainarinsaamennos koltansaamen +sanasta šee'lled = kalastaa, juuhâ = joki. +'ov""âhluovtâš (MV 2003) Pieni lahti +Sulkusjärven1 Kiärtusluohtâ2-lahden länsipuolel- +Inarinsaamea: "ov""âh = syksyinen, luovtâš += deminutiivimuoto sanasta luohtâ = lahti > lah- +tinen. +'uájá2 (KN) Suomen puolelle yltävä pitkä +lahti Sulkusjärven1 kohdalla Venäjänpuolella si- +jaitsevassa Puol¿âhjävri-järvessä. +Nimiselitys: +'uájá3. +'uájá3 ~ Koldemjävr"uájá (SA 1964) +Naamajoen Nuottamajärven1 eteläpään lahti. +Inarinsaamea: "uájá = pitkä lahti, johon las- +kee tai josta laskee joki. +myös 'uájápottâ1. +Nuottamajär- +vi1. +'uájápoo˜âkimes (4812) Sulkusjärven +ja Venäjän rajan välissä. +'uájápottâ 2, poo˜â = genetii- +vimuoto sanasta pottâ = perä, kimes = metson +soidinpaikka. +Sulkusjärven1 Pit- +kälahti3 - 'uájá 1. +'uájápottâ1 (SA 1964) Naamajoen Nuotta- +majärven1 eteläpään lahden perä. +'uájá3 ~ Koldemjävr"uájá. +Nimiperheeseen kuuluu myös Suojanperäjärvet +- 'uájápottjäävrih. +'uájápottâ2 (HTV) Sulkusjärven1 itäpää. +Pitkälah- +ti3, pottâ = perä. +'uájápoo˜âkimes. +'uálmáánjargsuálui (TII 1963) Salmen- +niemen2 kohdalla Inarijärven Nanguvuonossa. +Salmenniemi2, njarg = yhdysosalyhentymä +sanasta njargâ = niemi, suálui = saari. +'uálminjargâ3 (SAK 2004) Ahvenjärves- +sä12 Apinavaaran kohdalla. +Inarinsaamea: "uál- +mi = salmi, njargâ = niemi. +'uálminjargâ4 (MML) Nellimin itäpuolel- +la sijaitsevan Keskimöjärven puolen välin etelä- +rannalla, järven kapeimmalla kohdalla. +Nimise- +'uálminjargâ3. +'uánjáka"âttâllâmjáávráš (SA 1964) +Pieni järvi Säkkiselän pohjoispuolella 0,5 km:n +päässä Venäjän vastaisesta valtakunnanrajas- +Inarinsaamea: "uánjá = hanhi, ka"âttâllâm, +aktiomuot verbistä ka"âttâll☠= juksutella > +juoksuttelema, jáávráš = deminutiivimuoto sa- +'uánnjáámanejáávráš (SA 1964) Pieni +pyöreä lampi Nellimjärven itäpuolella sijaitse- +vassa Kutuvuomassa. +Inarinsaamea: "uánnjáá += genetiivimuoto sanasta "uánjá = hanhi > han- +hen, mane = muna, jáávráš = deminutiivimuoto +'uárveekimesämmir (TII 1963) Kukku- +la Kutujärven1 ja Sulkusjoen Kalliolompolan +Inarinsaamea: 'uárvee = pakanuu- +denaikainen mies, joka eli Inarissa, kimes = +kiimapaikka (tässä tapauksessa metson soidin- +paikka), ämmir = kukkula, kunnas, tieva. +Ks. +myös Taulusaari2, jonka nimiperheeseen tämä +paikannimi kuuluu. +'uárvilakkjávrádâh (TII 1963) Järveke +Sieksvuononsuun eteläpuolella. +Sarvikappa- +leenjärvi, jávrádâh = järveke. +'uárvilakkjávráduvkimes (TII 1963) +Metson soidinpaikka Sarvikappaleenlahden +Sarvikappaleenjärvi, jávráduv += genetiivimuoto sanasta jávrádâh = järveke > +järvekkeen, kimes = kiimapaikka (metson soi- +dinpaikka). +'u˜evuá""u (I. Itkonen 1910) Siskelivuo- +non pieni saari ja apaja Inarijärvessä Sellanie- +mestä 0,5 km länsi-luoteeseen. +"u˜e = vainolainen, vuá""u = tässä tapauksessa +apajasta käytetty nimitys, vaikkakin se tarkoit- +taa yleensä lahtea tai pitkää kapeaa suota eli +vuotsoa. +Käsikirjoituksessaan "Muinaisjään- +nöksiä ja tarinoita Inarijärven ympäristöltä" +Ilmari Itkonen (1910) kertoo: +"Säisaaresta (Sä˜isuálui) oli raavas väki +mennyt nuotalle. +Kotiin jäänyt poika näki +kahden karkulaisen uiden lähestyvän saar- +Joutsi kädessään odotti hän niitä ranta- +kalliolla. +Kun tulivat lähemmäs, huusi niistä +toinen: "Lapinpoika, hahhah, musta paikka +perseessäsi!" Poikapa ei antanutkaan puijata +itseään, vaan ampui kaakkurinnokalla etum- +maista päähän. +Toinen läksi silloin pakoon +uimaan, mutta poika juoksi nuottamiesten +kohdalle asiasta ilmoittamaan, jolloin nämä +läksivät sitäkin veneellä ajattamaan ja tap- +poivat sen. Molemmat kuopattiin läheisen, +mantereen puolella olevan, Turvesalmensaa- +ren (ny kyään Turvesaari, kirj. +lis.) +nokkaan: +saaren kohdalla olevan apajan nimi on vielä- +kin 'u˜evuá""u." +'uhâvärjeggi (SA 1964) Suo Sarmijärven1 +Haapavuonon2 perältä 7 km itään. +Pystö- +vaara, vär = genetiivinen yhdysosalyhentymä +sanasta vääri = vaara > vaaran, jeggi = jänkä. +'uhâvääri1 (AVV) Juutuan luusuasta 1,3 +km kaakkoon. +Inarinsaamea: "uhâ = attribuut- +timuoto sanasta "uuhâl = terävä, vääri = vaara. +'uoppumsuáloi (EV 2008) Pieni saari +Nitsijärven Heendâluohtâ-lahden suulla. +rinsaamea: "uoppum = leikattu, hakattu, suáloi += itä-inarinsaamelainen murrejohdos sanasta +'yeiminvyeppee (JP) Vuopaja Inarijär- +vessä Kuoskerniemen puolella Iso-Söimi-saa- +ren kohdalla. +Iso-Söimi, vyeppee = vuopaja. +'ärbinsuálui (AS) Saari Varttasaaren ja +pohjoisemman Koutukinsaaren2 välissä. +rinsaamea: "ärbin = tuntematon sana, suálui = +E +Eeli Maati suánju (SAK 2004) Heinäinen suo +Nellimin itäpuolella sijaitsevasta Ahvenjärven11 +talosta 1,5 km pohjois-luoteeseen. +Määriteosaselitys ja nimiperhe. +Takkaselkä- +vaara, suánju = letto (heinäinen suo eli metsä- +niitty). +Eeli Vuodâsluovtâš (HTV) Inarijärven +lahti Nellimvuononsuun pohjoispuolella. +Eelivuoddâsâš, vuodâs = hiekkaranta, luovtâš = +deminutiivimuoto sanasta luohtâ = lahti > lahti- +Eelivuoddâsâš (HTV) Hiekkaranta Ina- +rijärvessä Nellimvuononsuun pohjoisrannalla +Eeli Vuodâsluovtâš -lahden pohjukassa. +saamea: Eeli = genetiivimuoto naisen nimestä +Elli = Elli > Ellin, vuoddâsâš = deminutiivi- +muoto sanasta vuodâs = hiekkaranta > hiek- +karantanen. +Nimiperheeseen kuuluu myös Eeli +Vuodâsluovtâš. +Eemelinlampi (MML) Pieni pyöreä lampi +Sarmijärven1 ja Luottojärven välissä ilmeisesti +Eemeli Koivuahon mukaan (ks. +Eemelinsaari). +Eemelinniemi (3832) Nanguniemen etelä- +päässä Nanguvuonon puolella. +Eemelin henki- +löllisyydestä ei ole tietoa. +Eemelinsaari - Eemelsuáloi (IW 2000) +Sarmijärven1 eteläpuolella sijaitsevan Luotto- +järven pohjoisin saari, jonka Eemeli Koivuaho +Eeminjänkkä1 (RP 1990) Suo Vuontisjär- +ven Keinojängän2 eteläpäässä. +Mahdollisesti +sama Eemi Kyrö kuin on Eeminjänkkänkin2 +kohdalla. +Eeminjänkkä2 (RP 1993) Suo Saukkojär- +ven ja Saukkojänkänjärven välissä. +Eemi Ky- +rön mukaan. +Eelohlássá (EA) Inarijärven Naarassaaris- +ta läntisin. +Inarinsaamea: eeloh = mahdollises- +ti johdos verbistä elâli˜ = käydä monta kertaa, +lássá = laassa. +Eerhimkárgu (I. Itkonen 1910, AWG 1901) +Kari Paksu Petäjäsaaren pohjoispään länsipuo- +Inarinsaamea: eerhim = jalkamylly eli yk- +sinkertainen vesimylly, jonka pysty siipitukki +(jalka, hierin, härkin, mäntä) pyörittää kiveä +ilman rataslaitteita, kárgu = kari. +seen kuuluu myös Eerhimkárgunjargâ. +Eerhimkárgunjargâ (I. Itkonen 1910, +AWG 1901) Paksu Petäjäsaaren pohjoispään +länteen suuntautuva niemi Inarijärvessä. +Eerhimkárgu, njargâ = niemi. +Ilmari Itkonen +(1910) kertoo käsikirjoituksessaan "Muinais- +jäännöksiä ja tarinoita Inarijärven ympäristöl- +tä" seuraavaa: +"Näinä vainolaistenaikoina tuotti liian +vilkas mielikuvitus lapp:sille usein erehdyk- +siäkin. +Niinpä kerrotaan, että muuan perhe, +"kun naamasarvihärkä sarvensa nakkasi" (= +kun härkä, jonka sarvissa vielä on karvai- +nen nahka, pudotti sarvensa), meni pakoon +Sä˜iinjargasta aina Petäjäsaaren Eerhimkár- +gunjargaan (= Härkinkariniemi) saakka, +luullen tietysti tuota härkää karkulaiseksi ja +sarvia pyssyksi." +Ehidâsmááláákiä˜gáš (TII 1963) Kivi +Ehidâsmáálááš-apajassa Paatsjoen luusuassa, +Ehidâsmáálááš, mááláá = demi- +nutiivinen genetiivimuoto sanasta máálááš = +deminutiivimuoto sanasta määli = keitto > kei- +ton ja tarkoittaa tässä tapauksessa kalakeittoa, +kiä˜gáš = deminutiivimuoto sanasta ke˜gi = ki- +vi > kivinen (pieni kivi). +Ehidâsmáálááš (TII 1963) Apaja Paats- +joen luusuassa. +Apajan tarkka sijainti ei ole +tiedossa. +Inarinsaamea: ehidâs = illallinen, +máálááš = deminutiivimuoto sanasta määli = +keitto, velli. +Tässä tapauksessa tarkoittaa ka- +lakeittoa, koska apaja oli niin varma hyvästä +saaliista, että sieltä saattoi käväistä nuottaa- +massa iltakeitollisen. +myös Iltavellilammet - Ehidâsmááláájávrááh, +Ehidâsmááláákiä˜gáš ja Ehidâsmáálááváárááš. +Ehidâsmáálááváárááš (TII 1963) Vaara +Iltavellilampien itäpuolella. +Ehidâsmáálááš, +mááláá = deminutiivinen genetiivimuoto sanas- +ta määli = keitto > keiton, váárááš = deminutii- +vimuoto sanasta vääri = vaara > vaaranen. +Einari - Misseedâh (TII 1963) Vanha +uudistila Sarmijoen suulla. +Tilan on perusta- +nut 3.3.1876 kalastaja Matti Matinpoika Valle +(*1823), joka oli isäntänä vuoteen 1896. +Einari- +tilan asukkaina olivat huonemies Matti Valle +poika Saijets (*1835) 1897 ja asukas huone- +Vuosina +1897 - 1917 oli isäntänä Yrjänä Yrjänänpoika +Musta (*1842), joka oli isäntänä ollessaan en- +sin asukkaana lähellä olevalla Mustalan tilal- +la nro 2 vuosina 1887 - 1901 ja siirtyi asumaan +Einari-tilalle 1902, kun huonemiehet olivat +muuttaneet pois. +Misseedâh = paikka, jossa +Missee = pakanuudenaikainen mies on asunut +(Uula Morottaja 1945). +vat myös Misseejáávráš, Misseekuoškâš, Mis- +sevaara - Misseeváárááš, Missevaaranjärvi - +Misseevááráájáávráš ja Myössäjärvi - Missee- +jävri. +Einehváárááš (EA) Vaara Isosta Pielpa- +järvestä 1 km koilliseen. +Einejärvi, váárááš += deminutiivimuoto sanasta vääri = vaara > +vaaranen. +Einejärvi ~ Äimäjärvi - Einehjáávráš +~ Ääinigjävri (TII 1963, 3841 1) Muinaisen +talvikylä- ja markkinapaikan vieressä Pielpa- +järvistä itään. +Mahdollisesti mukaelmasuomen- +nos inarinsaamesta: eineh = tuntematon sana, +ääinig = ensilumi. +Einehváárááš. +Ekorrensaari (RP 1991) Pieni saari entisen +Saamelaisten kristillisen kansanopiston kohdal- +la Jaakko Ekorren mukaan, joka perusti kruu- +nunmetsätorpan v. 1905 ilmeisesti samalle ran- +nalle. +Elinajärvi - Eellimjáávráš (3841 1) Pieni +järvi Inarijärven Miesniemen länsiosan pohjois- +päässä. +eellim = aktiomuoto verbistä eelli˜ = elää, tai +käydä jossakin, jáávráš = deminutiivimuoto sa- +kuuluvat myös Elinalahti - Eellimluohtâ, Elina- +niemi - Eellimnjargâ, Elinasaari - Eellimsuálui +ja Elinavaara - Eellimváárááš. +Elinalahti - Eellimluohtâ (3841 1) Ina- +rijärven Miesniemen pohjoispäässä sijaitsevan +niemen länsirannalla. +Elinajärvi. +Elinaniemi - Eellimnjargâ (EA) Inari- +järven Miesniemen pohjoispäässä sijaitsevan +niemen länsilaidalla. +Mukelmasuomennos ina- +Elinasaari - Eellimsuálui (3841 1) Pieni +saari Inarijärven Miesniemen pohjoispään ja +Taulusaaren välissä. +Elinavaara - Eellimváárááš (3841 1) +Pieni vaara Inarijärven Miesniemen pohjois- +Mukelmasuomennos inarinsaamesta. +Elinajärvi, +váárááš = deminutiivimuoto sanasta vääri = +vaara > vaaranen. +Ellilahti - Eeliluohtâ (MV 2003) Sulkus- +järven1 koillispuolella sijaitsevan Siskelijärven3 +~ Ison Siskelijärven eteläisin lahti. +taan epätarkka suomennos inarinsaamesta: Ee- +li = genetiivimuoto nimestä Elli = Elli > Ellin. +Epätoivonjänkä (MML) Otsamosta +1,5 km pohjoiseen. +Nimen etymologia ei ole tie- +dossa. +Ergiváárááš (TII 1963) Pieni vaara Ina- +rijärven eteläpään kaakkoispuolella sijaitsevan +Siskelijärven1 ja valtatie 4:n välissä. +Här- +kävaara2, váárááš = deminutiivimuoto sanasta +Erkauslampi (3831 2) Raja-Jooseppiin joh- +tavan maantien varrella sijaitsevan Ruohokan- +kaan lounaispuolella. +Määriteosan merkitys ei +ole tiedossa. +Erkinsaari (MML) Pieni pyöreä saari +Nammijärvessä Piilola-talosta 0,3 km länsi-lou- +Erotusaita1 - Pygálusäi˜i1 (3832, NIM) +Inarin kirkonkylän eteläpuolella sijaitsevan +Saukkojärven ja Tupavaaran3 välissä. +suomennos inarinsaamesta tai suora inarinsaa- +Erotusaita2 - Pygálusäi˜i2 (3834, YAS) +Martinjärven2 ja Ruijanjoen välissä. +Erotusaita3 - Pygálusäi˜i3 (3834, YAS) +Nangujärven itäpuolella sijaitsevan Pikku Saa- +rijärven eteläpuolella. +Erotusaita4 ~ Raja­Joosepin erotusai­ +ta - Bigálusái˜i - Pygálusäi˜i4 (3833+4811, +NIM) Raja-Joosepin tulliasemasta 2 km länteen. +Suomea, pohjoissaamea ja inarinsaamea. +Erotusaita5 ~ Semekurtan erotusaita +- Pikalõsäidd (4911 2; JM) Kärnälompolasta +2 km itä-kaakkoon. +Suomea ja koltansaamea. +Etelä­Aunio - Áv¹uluohtâ (LL 1981, +AWG 1901) Inarijärven lahti Ison Jääsaaren +kaakkoisrannalla. +A. W. Granitin kartassa +v:lta 1901 "Aunguluoht". +inarinsaamesta: áv¹u = tuntematon sana, vaik- +ka se saattaisi olla genetiivinen johdos sanasta +áá¹u = hankain. +Suomennoksen aunio voisi ol- +la mahdollisesti johdos verbistä ainota = hah- +motella, kaavailla, suunnitella. +Selkä-Aunio. +Eteläoivi - Mäddeebvääri - Saujj­ +vää'rr (3844 1, MML) Vaara Vironiemessä. +saamesta ja koltansaamennos inarinsaamesta: +mäddeeb = eteläisempi, vääri = vaara. +Vaaran +maantieteellisesti vastakkainen muoto Pohjois- +oivi sijaitsee 5 km idempänä. +Eteläpää (RP 1990) Vuontisjärven etelä- +pää. +Etelätuulensaari (RP 1993) Inarijärven +saari Pikku Kapaselän pohjoispäässä. +heeseen kuuluu myös Etelätuulensalmi. +Etelätuulensalmi (RP 1993) Pikku Kapa- +selän pohjoispäässä Etelätuulensaaren eteläpuo- +Evnhááluohtâ (SA 1964) Inarijärven lahti +Sammakkoniemen1 länsirannan Hämähäkki- +saaren itäpuolella. +Hämähäkkisaari, luoh- +tâ = lahti. +Faadârvuonvyeppee (ERA 2004) Inarijärven +vuopaja Faddervuonon länsipäässä. +Fad- +dervuono, vuon = yhdysosalyhentymä sanasta +vuonâ = vuono, vyeppee = vuopaja. +Fadderjärvi - Faadârjävri (3843 1/1977, +3843 1/2000) Suurehko järvi Kessivuonosta +3 km lounaaseen. +rinsaamesta: faadâr = lapsen kummi. +Faddervuono ~ Fattervuono ~ Vaah­ +torivuono - Faadârvuonâ (EA) Pienehkö +vuono, oikeastaan lahti Inarijärvessä Aibutvuo- +non eteläpuolella. +saamesta: faadâr = lapsen kummi. +seen kuuluu myös Faadârvuonvyeppee. +Fifike˜gi (MV 2003) Kivi Sulkusjärven +Muinoin peuranpyytäjät ajattivat +peuroja kiven kohdalta järveen. +fifi = johdos sanasta ficcii = tuhma, ke˜gi = kivi +'Tuhmakivi'. +H +Haapajärvet - Supejávrááh (3842 2) Kolme +pientä järveä Partakon1 kakkoispuolella sijaitse- +vasta Haapavuonosta1 1 - 2 km koilliseen. +jávrááh = deminutiivinen monikkomuoto sanasta +jävri = järvi > järviset. +Haapakoski - Supekuoškâ (TII 1963) +Juutuan puolessa välissä. +Haapaniemi2. +Haapakuru - Supenjuáski (SA 1964) +Noin 6 km:n mittainen kuru Sarmijärven1 +Haapavuonon2 perältä Nellimin Mutajärvelle +saakka. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Su- +penjuáskkimes, Supenjargâ ja Haapavuono2 - +Supevuonâš. +Haapalahdenjärvi (MML) Inarijärven +Leviä Petäjäsaaren pohjoisosan kahdesta suu- +rimmasta järvestä eteläisempi. +Haapalahti6. +Haapalahdenvaara (MML) Vaara Leviä +Petäjäsaaren keskellä. +Haapa- +lahti6. +Haapalahti1 - Supeluohtâ1 (AS) Nitsi- +järven 'olâ"uoppâmnjargâ-niemen eteläkär- +jestä 3 km länsi-luoteeseen. +Haapalahti2 ~ Raiviolahti - Supeluoh­ +tâ2 (LL 1977, ML 1982) Juutuan puolessa välis- +Haapalahti on suora suomennos inarinsaa- +Haapalahti3 (MML) Suurehko lahti Ina- +rijärvessä Leviä Petäjäsaaren lounaisrannalla. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Haapalahden- +vaara ja Haapalahdenjärvi. +Haapaniemi1 (3844 1) Talo Saitajärvien +koillispäässä. +Haapaniemi2 - Supenjargâ1 (LL 1977) +Suurehko niemi Juutuan puolessa välissä sen +Suora suomennos inarinsaames- +Nimiperheeseen kuuluvat myös Haapalah- +ti2 ~ Raiviolahti - Supeluohtâ2, Haapasuvanto +- Supesavo ~ Jesmiluovtsavo ja Haapakoski - +Supekuoškâ. +Haapasaari1 - Supesuálui1 (3843 1) Itä- +Inarijärven Mannersaaren pohjoispuolella. +kuuluvat myös Haapavuopaja - Supevyeppee +ja Haapavuopajansaari - Supevyeppeesuálui. +Haapasaari2 - Supesuálui2 (SA 1963) +Saari Inarijärvessä Viimassaaren ja Muura- +haisniemen puolessa välissä. +Haapasuvanto - Supesavo ~ Jesmi­ +luovtsavo (TII 1963) Juutuassa, 5 km Juutuan +luusuasta alavirtaan. +Rinnakkaisnimen määriteosaselitys: +Jesmiluovtah, luovt = genetiivinen yhdysosa- +lyhentymä sanasta luohtâ = lahti > lahden. +Haapavuopajansaari - Supevyeppee­ +suálui (3843 1, YAS) Itä-Inarijärven Haapasaa- +ren ja Tuurakivisaaren välissä. +Haapavuono1 - Suvisluohtâ ~ Supe­ +vuonâ (3842 2, AS) Lahti Partakonselän koillis- +kulmalla. +Suvis = haapainen. +inarinsaamen rinnakkaisnimestä. +seen kuuluvat myös Haapajärvet - Supejávrááh +ja Suvisvyeppee. +Haapavuono2 - Supevuonâš (SA 1964) +Sarmij��rven1 itäisin lahti. +tarkka suomennos inarinsaamesta: vuonâš = +deminutiivimuoto sanasta vuonâ = vuono > +vuononen. +Haapavuopaja - Supevyeppee (3843 1, +YAS) Itä-Inarijärvessä sijaitsevaan Haapasaa- +reen1 lännestä työntyvä vuopaja. +Haa- +pasaari1. +Haarasalmenvuopaja (RP 1991) Inari- +järven Siskelijärven1 ja Siskelivuonon välissä. +Haarasalmi. +Haarasalmenoja (3841 01) Puro etelästä +Inarijärven Siskelivuonon Haarasalmenvuopa- +jaan. +Haarasalmensaari (LL 1981) Inarijärven +Siskelijärven1 ja Siskelivuonon välissä. +Haarasalmi (LL 1981) Inarijärven Siske- +lijärven1 ja Siskelivuonon välissä. +seen kuuluvat myös Haarasalmensaari, Haa- +rasalmenoja ja Haarasalmenvuopaja. +Haaskajärvi (LL 1981) Pieni järvi Raja- +Jooseppiin johtavan maantien kaakkoispuolisen +Haaskavaaran ja Harpulijärven välissä. +Haaskavaara. +Haaskavaara (3831) Kurulompolan kaak- +koispuolella. +Haaskajärvi. +Haikarakivi ~ Iunakankivi - Ivnát­ +ke˜gi (KL) Juutuanvuonon suulla. +Suomenkie- +linen rinnakkaisnimi on mukaelmasuomennos +inarinsaamesta: ivnát = johdos sanasta ivnáá += värikäs. +Haisevalantto (RP 1993) Inarin kirkonky- +län eteläpuolella sijaitsevasta Isotaipaleenjärves- +tä 0,6 km etelään. +Lantto = lampi. +Hallisalmi (3841 1) Inarijärven Korkiasaa- +ren ja Vaadinsaaren välissä. +Määriteosan mer- +kitys ei ole tiedossa. +Halstimajängän Perävaara ~ Perä­ +vaara - Halstâmjeggipottváárááš (3823 2, +LL 1977) Halstimajängän pohjoispäässä. +Halstimajänkä. +Halstimajänkä - Halstâmjeggi (3823 2, +LL 1977) Kettujoen ja Solojärven välissä. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: halstâm = +mahdollisesti johdos sanoista hälštem < hälištem += johdos pohjoissaamen sanasta háleštit = haas- +tella, rupatella, jutella (SA 2002). +seen kuuluvat myös Halstimajängän Perävaara +~ Perävaara - Halstâmjeggipottváárááš, Halsti- +maoja - Halstâmjuuvâš, Halstâmladduuh sekä +Halstimavaara - Halstâmváárááš ~ Halstâm- +vääri. +Halstimaoja - Halstâmjuuvâš (3823 2, +LL 1977) Joki Halstimajängästä Matkat jokeen. +Halstimavaara - Halstâmváárááš ~ +Halstâmvääri (3823 2, LL 1977) Solojärven +länsipään pohjoispuolella. +Hammasjärvi - Päänijävri ~ Pänijäv­ +ri - Pää'nnjäu'rr (3844 1, JM 1998) Suurehko +järvi Nitsijärven pohjoispään itäpuolella. +suomennos ja koltansaamennos inarinsaames- +Hammaspitkäjärvi - Päännku³es­ +jäu'rr (MML, JM) Vätsärissä Surnupäitten +länsipuolella sijaitsevasta Hiitamolammesta +2 km luoteeseen. +Suora suomennos koltansaa- +Hangasjärvi1 - Äägisvärjáávráš (3834) +Paloselkäjärven2 ja Nellimin maantien länsipuo- +vär = genetiivinenen yhdysosalyhentymä sa- +nasta vääri = vaara > vaarasen, jáávráš = de- +minutiivimuoto sanasta jävri = järvi > järvinen. +Äägisvääri 1 ~ Mielliváárááš. +Hangasjärvi2 - Piärtušmjävri1 (SA +1964) Pitkäjärven11 ja Koddoohjävri-järven vä- +Hangasjärvi3 ~ Pertmusjärvi - Piär­ +Nammijärvestä 1,2 km länsi-luoteeseen. +suomennos ja mukaelmasuomennos inarinsaa- +Hangaslahti1 (STK 1929) Lahti Inarijärven +Kuoskerniemen eteläosan länsirannalla. +saamen nimi on todennäköisesti Äägisluohtâ tai +Piärtušmluohtâ. +Hangaslahti2 (3832) Talo Nanguvuonon +Koiralahden2 perällä. +Hangasvaara - Äägisvääri3 (3832) +Nanguvuonon itärannalla Sarmivuononsuun +Nimiperheeseen kuuluu myös talo Hangaslahti2. +Hangasvalkamajärvi - Piärtušm­ +sátku jáávráš (JAM 2003) Pieni järvi Nangu- +järven etelärannasta 0,4 km kaakkoon. +Piärtušmsátku 'Han- +gasvalkama'. +Hanhenkeittämäniemi - 'uánjá vuoš­ +šâm njargâ (3841 2, YAS) Saari Inarijärvessä +Varttasaaren koillispuolella. +Kyse on ilmeisesti saaren koil- +lispuolella sijaitsevan pienemmän saaren koilli- +seen suuntautuvasta paljaasta kallioisesta nie- +mestä. +Hanhijoki ~ Hanhioja - 'uánnjáá­ +juuvâš (3834) Pieni joki Hanhijärvestä1 Kivi- +inarinsaamesta: juuvâš = deminutiivimuoto sa- +Hanhijärvi3. +Hanhijärvi1 - 'uánnjáájáávráš (3834) +Ristiinamorostosta 2 km pohjoiseen. +Epätarkka +suomennos inarinsaamesta: "uánnjáá = gene- +tiivimuoto sanasta "uánjá = hanhi > hanhen, +jáávrás = deminutiivimuoto sanasta jävri = jär- +vi > järvinen. +Hanhivaara - 'uánnjáávääri ja Hanhioja - +'uánnjáájuuvâš. +Hanhijärvi2 (3832) Kirvelijärven ja Hieta- +järven2 välissä. +Hanhijärvi3 - 'uánjájävri (3841 1) +Kuortakkijärven ja Ala-Sieksijärven välissä. +Hanhijärvi4 - Pajebâš Kiä˜hášjävri +(MML, SA 1964) Nammijärven länsipuolisista +Ahmajärvistä1 eteläisempi. +Suomenkielinen ni- +mi on uudisnimi, jonka korrektimpi muoto olisi +'Ylempi Ahmajärvi'. +Inarinsaamen nimiselitys: +pajebâš = ylempi, kiä˜háš = deminutiivimuoto +sanasta ketki = ahma > ahmasen, jävri = järvi. +Hanhilampi1 (MML) Pieni järvi Sevettijär- +velle johtavan maantien itäpuolella sijaitsevasta +Uccâ Tiäppánkuátsaijáávráš -järvestä 1 km koil- +liseen. +Hanhilampi2 - 'uá¹ájáávráš (3843 1, +SA 1964) Pieni järvi Inarijärven Tervavuonon +pohjoispuolisen Leppävaaran lounaispuolella. +Perusosaltaan epätarkka suomennos inarinsaa- +mesta: jáávráš = deminutiivimuoto sanasta jävri +Hanhilampi3 (3832) Ylimmäisen Kerttujär- +ven eteläpuolella. +Hanhilampi4 (3832) Korppijärven3 ja Ala- +Mulkujärven välissä. +Hanhimella (3832 08) Jokitörmä Akujoen +yläpään itäpuolella. +Hanhimukka (LL 1969) Luton vuopaja +Alttoselän kohdalla. +Hanhisaaret (LL 1981) Pari saarta Vesko- +niemen Palosaaren7 ja Nunnarosaaren välissä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Pikku Hanhisaa- +ri, joka on saarista pohjoisempi. +Hanhivaara - 'uánnjáávääri (3834) +Ristiinamorostosta 1,5 km pohjois-koilliseen. +Hanhivuotso - 'uánjávuá""u ~ 'uá­ +vettijärven eteläpäähän laskeva paljon lampia +sisältävä joki. +Mukaelmasuomennos ja suora +koltansaamennos inarinsaamesta: vuá""u = +maastonosa, jossa on perättäisiä lampia suo- +alanteessa eli vuotso. +Hankapeukalo­oja (LL 1969) Hankapeu- +kalovaaran pohjoispuolta Alajokeen. +fisessa karttalehdessä 3831/2001 nimi on "Han- +kapeukalonoja". +Hankapeukalovaara (3831) Alajoen itä- +puolella ja Nilatuohipään luoteispuolella. +perheeseen kuuluu myös Hankapeukalo-oja. +Hannun Kotajärvi1 - Haanu Kuátsai­ +jáávráš (3841 1) Pikkujoenjärven pohjoispääs- +tä 1 km itään. +mesta: kuátsai = yhdysosalyhentymä yhdyssa- +nasta kuátisaje = kotasija, jáávráš = deminutii- +Hannun Kotavaara - Haanu Kuáti­ +vääri (3843 1, 4821 2) Itä-Inarin Kessijärven lou- +naispuolella. +Hannun henkilöllisyydestä ei ole tietoa. +Hannunpääkari - Hannuupänkár­ +gu (YAS) Sammakkoniemen2 talosta 0,7 koil- +liseen, 50 m rannasta. +inarinsaamesta: Hannuu = deminutiivinen ge- +netiivimuoto miehen nimestä Hannu = Hannu > +Hannusen, pän = yhdysosalyhentymä sanasta +pääni = hammas. +Hannuntupajärvi ~ Olavinkirvaama­ +järvi (TII 1963) Pieni järvi Aukkuljärven ja +Piski järvensuojan välissä. +Rinnakkaisnimi +Mik ko Olavi Uulanpoika Aikion (1906 - 1990) +värikkään kielenkäytön mukaan. +Hanosjärvi - Huonâsjáávráš (MML, +4822 2+4824 1) Pieni järvi Nammijärven ja Sur- +nuvuonon puolessa välissä sijaitsevan Kivijär- +ven1 pohjoispäästä 0,5 km pohjoiseen. +masuomennos inarinsaamesta. +Huonâs, jáávráš = deminutiivimuoto +Harappijärvi (3832) Noin 1 km:n mittai- +nen matala järvi Viekkalasta 1,2 km luoteeseen. +Määriteosan merkitys ei ole tiedossa, mutta +taustalla saattaa olla sana haara. +seen kuuluu myös Harappipulju. +Harappipulju (3832) Harju eli töyry Ha- +rappijärven ja Alimmaisen Mustajärven välis- +Harappijärvi. +Haravajärvi - Hááráávjävri - +Hää'rav jäu'rr (3844 1, MML) Järvi Nitsijär- +ven Pitkälahden ja Inarijärven Koskivuonon +välissä sijaitsevalla suurella niemellä. +A. Burgmanin kartassa v:lta 1897 "Harat +järvi". +Harju1 - Viõrr1 (JM) Kirakkajärven1 lou- +naispuolella sijaitsevien Kotajärven4 ja Harju- +lammen välissä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Harjulam- +pi - Viõrrluubbâl. +Harju2 - Viõrr2 (JM) Mellalompolasta 0,4 +km etelään. +Harjujärvi1 - Puol¿âjävri1 (3832) Ron- +kajärven kaakkoispuolella. +Järven vanhempi +inarinsaamen nimi on 'orojävri (SYK 1899), +"oro = harju. +Harjujärvi2 - Puol¿âjävri2 (3834) Ison +Arttajärven eteläpäästä itä-kaakkoon. +Harjukatkomajärvi - Viõrrpuâtki­ +jäu'rr2 (MML, JM) Järvi Kyyneljärvestä 3 km +koilliseen. +Järvi katkaisee kahdesta kohdasta kapean har- +jun. +Harjulampi - Viõrrluubbâl (MML +2006, JM) Sevettijärven Ukonselän Sen"uájá- +suojan kaakkoispuolella sijaitsevan Kotajärven4 +eteläpuolella (harjun takana). +Harjumaa (3834 1) Sarmijärven1 Velmanie- +sesti Puol¿âenâmâš. +Harjunalusjärvi (MML) Pieni järvi Itä- +Inarijärven Hietikkolahdesta 2 km itä-koilliseen. +Harjuniemi1 - Puol¿ânjargâ1 (3842 2) +Ojalanvuonon suulla. +Niemen tyvellä on saman- +niminen talo. +Nimiperheeseen kuuluu myös Puol¿âpohe, jo- +ka tunnetaan paremmin nimellä Rupisalmi - +Ryebbi"uálmi, ks. +Harjuniemi2 - Puol¿ânjargâ2 (3842 2) +Talo Harjuniemen1 tyvellä. +Talossa on asunut +Uula Saijets. +Harjuniemi1. +Harjunkatkomajärvi - Puol¿â potkâ­ +nâmjävri - Viõrrpuâtki jäu'rr1 (4822 2 + +4824 1) Takkaselkävaaran eteläpuolella. +riteosaltaan epätarkka suomennos ja suora +koltansaamennos inarinsaamesta: potkânâm += perfektimuoto verbistä potkâni˜ = katketa > +katkennut > katkeama. +Harjuntausjärvi - Viõrrtu⥥a¿­ +jääura¿ (MS) Mellalompolasta 0,5 km ete- +Perusosaltaan epätarkka suomennos kol- +tansaamesta: jääura¿ = deminutiivimuoto sa- +nasta jäu'rr = järvi > järvinen. +Harpulijärvi (3831) Kilometrin mittainen +järvi Raja-Joosepintien kaakkoispuolella sijait- +sevasta Hirvasjärvestä2 1,5 km länteen. +Järven +vanhempi nimi on ollut Harbolinjärvet (SYK +Nimi on monikossa, jolloin se käsittäisi +myös länsipuolisen Haaskajärven. +Määriteosa +on tuntematon. +Harpuliselkä. +Harpuliselkä (3831) Harpulijärven ja Hir- +vasjärven2 välissä. +Harpulijärvi. +Harrijoki1 - Suávviljuuvâš1 (SA 1964) +Saa alkunsa pienestä lammesta lähellä Venäjän +vastaista valtakunnanrajaa ja laskee Venäjän +puolelle Harrijärveen7. +suomennos inarinsaamesta: juuvâš = deminutii- +Harrijärvet1 - Suä'vveljääu'r (MML +2006) Kaksi järveä Rajapäästä 4,5 km lounaa- +Suora suomennos koltansaamesta tai suo- +ra koltansaamennos suomen kielestä. +Harrijärvet2 - Suávviljäävrih (SA 1963) +Kaksi järveä Hammasjärven itäpuolella: Iso +Harrijärvi - Stuorrâ Suávviljävri ~ Suávviljävri +ja Pieni Harrijärvi - Uccâ Suávviljáávráš. +Harrijärvi1 - Suávviljävri1 (4911 2) +Suolis järven pohjoispäästä 2 km pohjoiseen. +Maanmit- +tauslaitoksen mukaan Kantapääjärvi - +Kädd ³ie'"" jäu'rr, joka on suora koltan- +saamennos suomen kielestä tai päinvastoin ja +sijaitsee kilometrin verran Harrijärvestä1 kaak- +Suomen yleiskartan (SYK 1908) ja Suo- +men taloudellisen kartan (STK 1944) mukaan +Suávviljävri "Suovviljäyri" +Harrijärvi2 - Suávviljävri2 - Suä'vvel­ +jäu'rr1 (4911 2, JM) Pieni järvi Suolisjärven +puolesta välistä 5 km länteen. +nos ja suora koltansaamennos inarinsaamesta. +Harrijärvi3 (MML 2006) Keskimmäisen +Aittojärven eteläpuolella. +Harrijärvi4 - Suávviljävri3 - Suä'vvel­ +jäu'rr2 (4913 1) Pienehkö järvi Vätsärissä Pikku +Rovijärven koillispuolella. +Harrijärvi5 - Suávviljävri4 - Suä'vvel­ +Mellalompolasta 1,5 km etelään. +Harrijärvi6 - Suä'vveljäu'rr4 (4822 2+ +4824 1) Valajärven eteläpään ja Kyyneljärven +eteläpään puolessa välissä. +Harrijärvi7 - Suávviljävri5 (4821 2) Ve- +näjän puolella Käyräjärvestä 2 km etelä-lou- +A. W. Granitin kartassa v:lta 1897 +"Suavviljaur". +Järvi laskee Harrijoki - Suávviljuuhâ -ni- +misenä Paatsjokeen. +myös Harrijoki2 - Suávviljuuhâ1 ja Harrijoki1 - +Suávviljuuvâš1. +Harrijärvi8 - Suávviljävri6 (3832) Myös- +säjärven ja Mukkajärven4 välissä. +Harrijärvi9 - Suávviljáávráš (SA 1964) +Mustavaaran ja Koiravaaran välissä. +ta: jáávráš = deminutiivimuoto sanasta jävri = +Harrioja - Suávviljuuvâš 2. +Harrijärvi10 (3833+4811) Sodankylän puo- +lella Sodankylän vastaiselta kunnanrajalta 0,5 +km kaakkoon, Riukuselästa etelään. +Harrilampi (4812) Seitapään lounaispuo- +Harrilompola - Kuhesluobâl (MML, +JMS 2005) Harriojan yläjuoksulla lähellä Pien- +tä Harrijärveä. +Inarinsaamen nimen määrite- +osaselitys: kuhes = attribuuttimuoto sanasta +kukke = pitkä. +Harrinverkkosijasaari (YAS) Pieni saari +Kivijärven1 keskellä. +Nimi tarkoittanee sitä, että +saaren lähellä on hyvä verkkopaikka harjuksia +varten. +Harrioja1 - Suávviljuuvâš (3844 1) Pie- +nestä Harrijärvestä Nitsijärven Kurokasvuo- +noon laskeva oja. +suomennos inarinsaamesta: juuvâš = deminu- +Harttanaisnuora (LL 1981) Salmi Inari- +järvessä Korkia-Mauran ja Kota-Mauran vä- +Erikoisen nimen määriteosan merkitys ei +Uudisnimi. +Hauenkuivatussaari (MML) Pieni saa- +ri Nammijärven Piilola-talosta 0,5 km luotee- +Koškepuškosuálui. +Hauenturpajärvi (3834) Pieni järvi Kol- +mosjärven pohjoisosan länsipuolella. +Haukanpesävaara (3832) Nanguvuonon +Irvasaarista 2 km kaakkoon. +kuuluu myös Haukkajärvi2. +Haukijärvenlompola (MML) Vuontisjär- +ven itäpuolella sijaitsevista Haukijärvistä 0,3 km +Haukijärvet. +Haukijärvet - Puškojávrááh (3841 1) +Kolme pientä järveä Vuontisjärven itäpuolella +sijaitsevan Pikku joenjärven kaakkoispuolella. +mesta: jávrááh = deminutiivinen monikkomuoto +sanasta jävri = järvi > järviset. +kuuluvat myös Haukijärvenlompola ja Hauki- +vaara. +Haukijärvi1 - Nu'³³ešjäu'rr (MML +2006) Semekurtasta 2 km kaakkoon. +Haukijärvi2 (3832) Nanguniemen tyvellä. +Nimiperheeseen kuuluvat myös samanniminen +talo ja Haukijuppu. +Haukijärvi3 - Puškojáávráš2 (SA 1964) +Kolmosjärven eteläpäästä 1,5 km luoteeseen. +Topografisessa karttalehdessä 3834/2003 "Äiti- +puoli Haukijärvi", joka on Nangujärven länsi- +puolella ja siten siis virheellinen. +Haukijärvi4 (LL 1969) Noin puolen kilo- +metrin mittainen järvi Ison Suorsajärven etelä- +Järvessä on runsaasti järvikatkaa, jota +hauet syövät, joten haukien liha on lähes yhtä +punaista kuin Tenon lohella. +karttalehdessä 3833+4811/2005 järven nimi on +Haukilampi, jota on tavallaan pidettävä vir- +heellisenä, koska vuodesta 1990 läh tien perus- +osa on ollut järvi. +Haukijuppu (3832) Pieni terävä vaara +Nanguniemen tyvellä Haukijärven2 ja Kanto- +vaaran välissä. +Haukijärvi2. +Haukilahti - Nu'³³ešluhtt (MML) Pou- +kama Suolisvuonon lounaisosan länsirannalla. +Suora suomennos koltansaamesta tai suora kol- +tansaamennos suomen kielestä. +Haukilampi1 (RP 1990) Inarijärven Jolni- +vuonon ja Jolnijärven välissä. +nimi on todennäköisesti Puškojáávráš. +Haukilampi2 - Nu'³³ešluubbâl (MML) +Suolisvuonon koillispäästä 3 km länteen. +Haukimukka (MML) Inarijärven Mies- +niemen läntisin lahti. +Haukivaara (3841 1) Vaara Haukijärvien +Haukkajuppura (3832 08) Ylemmästä +Akujärvestä 1 km länteen. +Haukkajärvi1 - 'iev"jáávráš (4822 2+ +4824 1) Surnuvuonon eteläpuolella. +suomennos inarinsaamesta: "iev" = genetiivi- +muoto sanasta "ieh"â = sääksi eli kalasääski > +sääksen eli kalasääsken, jáávráš = deminutiivi- +muoto sanasta jävri = järvi > järvinen. +perheeseen kuuluu myös 'iev"jávrááruávi. +Haukkajärvi2 (3832) Nanguvuonon itäpuo- +lella sijaitsevasta Hangasvaarasta 1 km etelään. +Haukanpesävaara. +Haukkapesävaara (3841 1) Inarijärven +Miesniemessä sen lounaislaidalla, Siskelijärves- +tä1 1 km pohjoiseen. +Hautuumaa (LL 1969) Kolttien vanha hau- +takukkula Vuoksijärven itärannalla. +Kukkulalla +oli vielä v. 1969 yksi ortodoksiristi pystyssä. +Hautuumaasaari - Hävdieennâmsuá­ +lui (3841 1) Inarijärvessä Ukonselän1 Ukonsaa- +resta1 1 km luoteeseen. +Ukonselän1 kahdesta +hautuumaasaaresta nuorempi, johon viimeiset +hautaamiset on suoritettu 1900-luvun alkupuo- +Suora suomennos inarinsaamesta tai suora +inarinsaamennos suomen kielestä. +Kansalaisen +karttapaikan mukaan saaressa olisi pyynti- +kuoppia, mikä ei voi pitää paikkansa, koska +kyseessä on hautausmaa. +Saaressa on kyllä +kuoppia, mutta ne ovat muodostuneet hauto- +jen avaamisten yhteydessä 1930-luvulla, jolloin +sieltä kaivettiin inarinsaamelaisten jäännöksiä +Helsingin anatomianlaitoksen tutkimustarpei- +den tyydyttämiseksi. +Hávgaluokta (4911 2) Lahti Sevettijärven +pohjoispään itärannalla. +Pohjoissaamea: hávga += hauki, luokta = lahti. +Heendâjor¹â (VS) Nitsijärven Lammas- +lahdesta pohjois-koilliseen suuntautuva järven- +selänne, jonka itärannalla on Inarijärveen las- +keva koski. +Inarinsaamea: Heendâ = genetiivi- +muoto miehen nimestä Hendâ = Heikki, jor¹â += järvenselkä. +Kyseessä on Heikki Pekanpoi- +ka Aikio (1879 - 1968), joka on asunut Nitsijär- +ven rannalla Kotaniemessä 1800 - 1900-lukujen +vaihteessa. +Heendâkanava (EV 2008) Salmi Nitsijär- +ven eteläosan Heendâluohtâ-lahden ja Kimes- +lahden välissä olevan niemen tyvellä. +Kanavan +on kaivanut lapiolla Heikki Pekanpoika Aikio +Heikki eli Henti niitti läheisiä hei- +näpuokamia ja kuljetti niitetyt heinät veneellä +Kotaniemeen2, jossa hän asui. +Pitkä niemi pi- +densi soutumatkaa siinä määrin, että hän päätti +kaivaa kanavan niemen tyvelle. +Heendâluohtâ (VS) Lahti Nitsijärven ete- +läpäässä sijaitsevan Heendâjor¹â-järvenselän +keskivaiheen itärannalla. +Tämän lahden poh- +joisrannalla Kotaniemessä lienee asunut Heikki +Pekanpoika Aikio (1879 - 1968), jonka mukaan +niemi on ehkä nimetty. +vat myös Heendâjor¹â ja Heendâkanava. +Heikin Kämppäniemi (MML) Pieni nie- +mi Kolmosjärven puolen välin länsirannalla. +Heikin henkilöllisyydestä ei ole tietoa. +Heikinsaaret - Hendrihlássááh (3841 2, +YAS) Kaksi luotoa Inarijärvessä Tavesaaren +lounaispuolella. +Perusosaltaan epätarkka suo- +mennos inarinsaamesta: lássááh = deminutii- +vinen monikkomuoto sanasta lássá = luoto > +luodot, laassa > laassat. +Heinäaronjärvi - Syeinikuov˜â­ +jáávráš (SA 1964) Inarijärven Peskanlahdesta3 +1,5 km etelä-kaakkoon. +tarkka suomennos inarinsaamesta: kuov˜â = +kostea ruohikkoinen painanne, jota on yleensä +niitetty kesäisin ja näin ollen se on vastakohta +arolle. +Heinäjängänoja (LL 1981) Puro Ruottuk- +ka-vuopajaan lännestä Koppelon pohjoispuolel- +Heinäjänkä. +Heinäjängänvaara (LL 1981) Peukalo- +järven ja Ala-Koppelon välissä. +Heinäjänkä (LL 1981) Koppelon pohjois- +puolella ja Ivalojoen länsipuolella. +seen kuuluvat myös Heinäjängänoja ja Heinä- +jängänvaara. +Heinäjärvet (3831) Kaksi järveä Metson- +mäennysojan vesistössä Aittavaaran luoteis- +päästä etelään. +Heinäjärvi1 (RP 1990) Luosman koillispuo- +Heinäjärvi2 (3832) Naajoen Kotalompolas- +ta 1 km koilliseen. +Heinäjärvi3 (MML) Lampi Inarin kirkon- +kylältä 2,5 km luoteeseen. +Heinäkaltiovaara - Syeinikäldeevääri +(4822 2+4824 1) Nammivaaran ja Nammijärven +Heinäkuoppa - Sinokope (MML, YAS) +Painanne Nammijärvenluusuasta 1,1 km etelä- +mesta: sino = ruoho, kope = pieni laakso (pai- +nanne). +Heinäkuoppajärvi - Syeinikyep jááv­ +ráš (YAS) Pieni järvi Kessivuononkaidassa +Rantatupajärvestä etelään. +deminutiivimuoto sanasta jävri = järvi > jär- +vinen. +Heinälompola1 - Suei'nnluubbâl +(MML 2006) Kärnälompolasta 1 km etelään. +Heinälompola2 - Syeiniluobâl (SA +1964) Surnujoessa Tupakkalompolan eteläpuo- +Lompo- +lan eteläpäässä on talo nimeltään "Surnu", jos- +sa on asunut Aslak Panne (1842 - 1910). +Nykyi- +sin talossa asuu hänen tyttärenpoikansa Pekka +Tervaniemi. +Heinämätäslaassa - Syeinimieht láás­ +sáš (YAS) Kessijärven eteläosassa Lammas- +niemen kohdalla. +mennos inarinsaamesta: láássáš = deminutiivi- +muoto sanasta lássá = laassa > laassanen. +Heinäniemi (MML 2006) Partakonsaaren +kohdalla Partakonlahden länsirannalla. +saamen nimi on todennäköisesti Syeininjargâ. +Heistansaari (3841 1) Pieni saari Inarijär- +vessä Kankiniemestä 0,2 km pohjoiseen. +Gene- +tiivinomaisen määriteosan merkitys ei ole tiedos- +sa. +Nimiperheeseen kuuluu myös Heistansalmi. +Heistansalmi (MML) Kankiniemen ja +Kenttäsaaren2 välissä. +Määriteosaselitys ja ni- +Heistansaari. +Helanderin Kotajärvi - Helander +Kuáti jävri - Helander Kue'ttjäu'rr (EPA, +JM) Suolisjärven eteläpäästä 4,5 km itään. +ra suomennos ja suora koltansaamennos ina- +rinsaamesta: kuáti = kota. +Nimi pohjoissaame- +laisen Jouni Helanderin (*1840) mukaan, jonka +puoliso oli Elli Juhanintytär Högman (*1847). +He asuivat Sammuttijärvellä Jaakopinkaltio-ni- +misessä talossa. +toinen samanniminen järvi Suomujoen etelä- +puolella, jonne Jouni Helander juti poroineen. +Hellin­Ihana (TN 1995) Entinen kruu- +nunmetsätorppa Nellimjärven itärannalla. +Tor- +pan on perustanut talollisen vävy Heikki Valle +vuonna 1899. +Virkamatkallaan olleen maanmit- +tarin Helli-niminen vaimo ihasteli paikkaa: "Voi +miten ihana!" Siitä talon nimi. +Hengästysvaara (YAS) Pieni vaarannyp- +pylä Sarmijärven1 eteläpuolella sijaitsevan Rau- +takenkävaaran luoteispuolella. +Henkselilaassa ~ Henkseliniemi +- Hä¹k selláássáš (TII 1963) Jie¹¹âlâs- +"uálmnjargâ-niemen kaakkoisrannalla ollut +pieni niemi, joka on nykyään saarena. +Hento­Matinjärvi - Hento­Matin +jäu'rr (MML 2006) Vätsärin Hevosoaivin ja +Suolisjärven puolessa välissä. +Matin henkilölli- +syys ei ole tiedossa. +Suora koltansaamenos suo- +Hentun Matin Tupalammet - Heen­ +du Maati Tupelááduh (3834) Monta pientä +lampea Pikku Martinjärven eteläpuolella. +Herrajärvi (3831) Herrapalon ja Hirvas- +Nimi saattaa liittyä järven luo- +teispuolella sijaitsevaan Houvinkotapäähän, +koska vouti oli muinoin erittäin suuri herra. +Houvinkotapää. +Herrapalo. +Herrapalo (3831) Paloalue Herrajärven län- +Herrajärvi. +Heteenkangas (3832 08) Alemman Aku- +järven ja Nanguvuonon välisen Mukkajärven5 +Hetekajärvi - Hetekajäu'rr (MS) Kyy- +neljärven kaakkoispuolella Ylemmän Katos- +järven ja Alemman Katosjärven yhdistävä +Matti Semenoffin mukaan järvi on saa- +nut nimensä siitä, että eräs pilkkimies oli tuo- +nut moottorikelkalla hetekan järvelle ilmeisesti +pilkkimistarkoitusta varten ja jättänyt hetekan +järven rannalle. +Hetelammet (4812) Viisi pientä lampea Ve- +näjän vastaisella valtakunnanrajalla Kippisjär- +Heteniemi (3833) Vuoksijärven eteläosan +Heteoja (MML) Pieni oja pohjoisesta Kat- +tajärven2 pohjoispäähän. +Oja saanee alkunsa +heteestä eli kylmäkaltiosta. +Hevosenkenkäjärvi - Heävaškaammi­ +jäu'rr (MML 2006) Ruuhivaaran lounaispuo- +Koltansaamennos suomen kielestä tai +suomennos koltansaamesta. +Järvi ei ole hevo- +senkengän muotoinen, vaan nimi tulee jostain +muusta hevoseen liittyvästä asiasta. +Hevosjärvi (3832 08) Pyöreä lampi Alem- +man Akujärven ja Nanguvuonon välisen Muk- +kajärven5 lounaispuolella. +Hevoslantonvaara (3832 08) Pieni vaara +Hevoslanton ja Ukonjärven1 välissä. +Hevoslantto. +Hevoslantto (3832) Pyöreä lampi Ylimmäi- +sen Mustajärven itäpäästä 0,7 km pohjoiseen. +Lammen keskellä on täsmälleen hevosenkengän +muotoinen saari, mistä ehkä nimi. +seen kuuluu myös Hevoslantonvaara. +Hevosoaivi - Hiävušuáivi - Heabuš­ +oaivi - Heävašvuei'vv (MML, 4911 2) Tun- +turi Suolisjärveltä 10 km itään. +mukaelmasuomennos inarinsaamesta ja määri- +teosaltaan mukaelmapohjoissaamennos inarin- +saamesta, koska hevonen on pohjoissaameksi +heasta, ja suora koltansaamennos inarinsaa- +mesta, uáivi - oaivi = pää. +Hevossaari - Heastasuolu - Heävuš­ +suâl - Hiävušlássá (MML, 4911 2, EPA) +Pieni saari Martinniemen kohdalla. +Saaren +kautta on uitettu kotieläimiä järven yli. +Myös +Varangiin matkaavat ihmiset kahlasivat saaren +pohjoispuolta Sevettijärven poikki. +mennos, koltansaamennos ja inarinsaamennos +pohjoissaamesta. +Hevvitluobâl (SA 1964) Lompola Heyvet- +järven koillispuolella. +Heyvetjärvi, luobâl += lompola. +Heyvetjärvi - Hevvitjävri (SA 1964) +Kalliorantainen järvi Sarmijärven1 Haapavuo- +non2 perältä 3 km itään. +inarinsaamesta: hevvit = mahdollisesti lievempi +muoto kirosanasta helvit = helvetti. +sessa karttalehdessä 3834/2003 "Hev vetjävri". +Nimiperheeseen kuuluu myös lompola Hevvit- +luobâl. +Hiekkalaassa - 'unoiláássáš (YAS) +Pieni saari Rippuniemen pohjoisosan länsipuo- +Perusosaltaan epätarkka suomennos ina- +rinsaamesta: láássáš = deminutiivimuoto sanas- +ta lássá = laassa > laassanen. +Hiekkaranta (RP 1991) Könkäänjärven +etelärannalla. +Hietasaari - Sammlii Vuodâssuálui +(3841 1) Saari Inarijärvessä Ukonselän koillis- +päässä Kuortakkisaaren itäpuolella. +suomennos inarinsaamesta: Sammlii = deminu- +tiivinen genetiivimuoto miehen nimestä Saam- +mâl > Sammlâš = Sammeli > Pikku Sammelin, +vuodâs = hietikko rannalla (hiekkaranta). +Ky- +seessä on ehkä Sammeli Sammelinpoika Paltto +Hietajoensuu - Vuodâsjuvnjälmi (SA +1963) Niemi ja talo Partakonlahden länsirannal- +Hietajärvet - Vuodâsjávrááh1 (SA +1964) Kaksi järveä Kuoskerniemen pohjoisosas- +sa: Pieni Hietajärvi - Vyelebuš Vuodâsjáávráš +- Vue'lbu¿ Vuõddâsjääu'ra¿ ja Hietajärvi - +Pajebuš Vuodâsjáávráš - Vuõddâsjäu'rr, ks. +nii- +tä. +saamesta: jávrááh = monikon deminutiivimuoto +kuuluu myös Vuodâsjävrpuol¿â. +Hietajärvi1 - Pajebuš vuodâsjáávráš - +Vuõddâsjäu'rr (3844 1, SA 1964, MML) Järvi +Kuoskerniemessä Hiirijärvien pohjoispuolella. +Epätarkka suomennos inarinsaamesta ja suo- +ra koltansaamennos suomen kielestä: pajebuš += ylempi, vuodâs = hiekkaranta, jáávráš = de- +minutiivimuoto sanasta jävri = järvi. +Tarkempi +suomennos olisi Ylempi Hietajärvi. +Hietajärvi2 - Vuodâsjävri1 (3832) Ivalon +koillispuolella sijaitsevasta Akujärven kylästä +5 km itään. +Järven länsirannalla on samanni- +minen talo. +Hietajärvi3 (TN 1995) Vanha uudistila +Akujärven itäpuolella sijaitsevan Hietajärven2 +länsipäässä. +Tilan on perustanut Juhani Antin- +Siellä on +asunut myös kuuluisa Pärtsä-Inkeri (Inga Ag- +neetantytär Saijets, os. +Hietamäki (TN 1995) Vanha uudistila +Väylävuonon rannalla. +Tilan ovat perustaneet +Anna Uulantytär Sarre, os. +Valle ja hänen puo- +lisonsa Uula Jaakonpoika Sarre (1818 - 1873) v. +Vuosina 1876 - 1905 isäntänä toimi Uula +Uulanpoika Sarre (*1848) ja siitä eteenpäin Sa- +Hietaniemi (TN 1995) Vanha uudistila +Aili Hannuntytär Valle, os. +Uula Yrjönpoika Valle (1840 - 1874) sekä Yrjö +Yrjönpoika Valle (*1844) vuonna 1873. +Vuosi- +na 1877 - 1880 isäntänä oli Martti Matinpoika +Mattus (*1850, kuollut Uuniemessä eli Norjan +Nessebyssä 1905). +Vuodesta 1883 vuoteen 1899 +isäntänä oli Antti Hannunpoika Paltto (*1837) +ja siitä eteenpäin hänen vävynsä Antti Antin- +poika Aikio (*1874). +Hietaoja (RP 1991) Hietajärvestä2 Pöykkä- +järveen. +Vuodâsjuuvâš. +Hietajärvi2. +Hietikkokoski - 'unoikuoškâ (YAS) +Naamajoen Hietikkolompolan ja Pikkulompo- +lan välissä. +Hietikkolompola. +Hietikkolahti - 'unoiluohtâ (SA 1964) +Surnuvuonon Mäskisaaren kohdalla mantereen +kaisemmin paikka on tunnettu nimellä Margit- +vuodâs = 'Margitanhietikko', joten nimiperhee- +seen kuuluu myös Margitsuálui (Pikku Mäski- +saari). +Hietikkolompola - 'unoiluobâl ~ +'ievrâluobbâlâš (4821 2, SSS) Kolmas lom- +pola Naamajoessa Nammijärvestä etelään. +kuuluu myös Hietikkokoski - 'unoikuoškâ. +Hiiriaittasaari - Säpligsuálui2 (LL 1981) +Inarijärven Paavisvuonossa. +epätarkka suomennos inarinsaamesta tai epä- +tarkka inarinsaamennos suomen kielestä. +rinsaamen nimestä puuttuu sana aitta = äitti. +Hiirijärvet - Säbligjäävrih (3844 1, SA +1964) Kaksi järveä Kuoskerniemessä. +Läntisem- +pi järvi on Iso Hiirijärvi - Stuorrâ Säbligjävri ja +itäisempi Matala Hiirijärvi - Cuávis Säpligjävri. +Hiiri­Matin Tervahautasaari - Pikkâ­ +hävdisuálui (3843 1, ES) Saari Inarijärvessä +Tervavuononsuun pohjoisrannalla. +Hiiri-Matti +(Matti Valle) on polttanut saaressa tervaa. +Hiiriniemi1 - Säplignjargâ1 - Sä'ppli­ +njargg (3844 1, SA 1964, MML) Kuoskernie- +men länsilaidalla Hiirisaarta vastapäätä. +samanniminen talo, Hiirisaari - Säpligsuálui +- Sä'pplisuâl, Hiirivuono - Säpligvuonâ, Hii- +rijärvet - Säpligjäävrih, Iso Hiirijärvi - Stuorrâ +Säbligjävri - Sä'pplijäu'rr, Matala Hiirijärvi - +Cuávis Säpligjävri ja Hiirisalmi - Säpli"uálmi. +Hiiriniemi2 - Säplignjargâ2 (3844 1) Talo +Hiiriniemen länsipäässä. +Hiirisaari - Säpligsuálui1 - Sä'pplisuâl +(3844 1) Inarijärven Kuoskerniemen länsiran- +Suora suomennos ja suora koltansaamen- +Hiiriniemi1. +Hiirisalmi - Säplig"uálmi (SA 1964) +Hiirisaaren ja Hiiriniemen välissä. +Hiirivuono - Säpligvuonâ (SA 1964) +Pitkä ja kapea lahti Hiiriniemen pohjoispuolel- +Hiitamolampi (4822 2+4824 1) Järvi Mella- +lompolan luoteispuolella. +Karl Noringin kartas- +sa v:lta 1897 nimi on Karekkijärvi, Suomen +yleiskartassa v:lta 1908 Kattamolompola ja +R. Malmbergin (1896) Enare revier -kartassa +"Kattamalombola". +Kyseessä saattaisi olla kolt- +tasaamelainen nimeltään Hiitá. +Vanhassa kar- +tassa (STK 1944) nimi pitäisi olla kuitenkin ki- +lometrin verran koillisemmassa ja samassa kar- +tassa suomenkielinen nimi "Kattamalampola". +Maanmittauslaitoksen mukaan Kattamolom- +pola. +Nimi saattaisi tulla inarinsaamen sanasta +katti˜ = pitää huolta tai samaa tarkoittavasta +pohjoissaamen sanasta gáhttet. +Suomen yleis- +kartan (SYK 1908) mukaan nykyisen Hiitamo- +lammen lounaanpuoleisen lompolan vanhempi +nimi on ollut Massalompola - Máššáá­ +Hillasaaret - Lyemesuolluuh (EA) Ina- +rijärven Jääsaarten pohjoispuolella. +Eräässä karttapainok- +sessa Iskemäsaaret, jonka on antanut Matti +Sotaniemi. +Saarissa on ollut sääksen pesä ja +hän oli muutaman kerran nähnyt, kun sääksi +oli iskenyt kalan vedestä. +Hillasaari (3841 1) Pieni saari Vuontisjär- +ven Korppiniemen ja Kaheksussaaren välissä. +Hillomukka (3832 08) Jänkäpoukama +Muottavaaran ja Keinojänkän Muottavaaran +Hi¹gettimke˜gi (MV 2003) Kivi Sulkus- +järven1 länsirannalla. +Inarinsaamea: hi¹gettim += johdos verbistä fi¹getti˜ = pyristää (kerran) +verbistä fi¹go˜ = pyristellä, ke˜gi = kivi. +Mikä +tai kuka on pyristänyt, ei ole tiedossa. +Hirsijärvet - Hirssjääu'r (MML 2006) +Useamman pienen järven ryhmittymä Vätsäris- +sä Lauttajärvistä 1 - 2 km itään. +Hirvasjoki - Sarvesjuuhâ (3831) Kuru- +lompolasta Hirvasjärven2 kautta Luttoon. +Hirvas = siitosky- +kyinen koiras poro. +Hirvasjärvi2. +Hirvasjänkä1 - Sarvesjeggi (3843 1) +Laaja suo Kirakkaniemen länsityvellä. +Määriteosaselitys: +Hirvasjoki. +Hirvasjänkä2 (3833+4811) Raja-Joosepin +rajavartioasemalta 2 km itä-kaakkoon. +perheeseen kuuluu myös Hirvasoja. +osaselitys: ks. +Hirvasjärvi1 - Sââ'rvesjäu'rr (SA 1964) +Itä-länsisuunnassa oleva pitkä järvi Vätsärin +Pikku Rovijärven kaakkoispuolella. +mennos koltansaamesta tai suora koltansaa- +Hirvasjärvi2 - Sarvesjävri1 (3831) Hir- +vasvaaran lounaispään eteläpuolella. +Hir- +vasvaara. +Hirvaskari (RP 1991) Juutuanvuononsuun +etelälaidalla Hirvasniemestä pohjoiseen. +vasniemi. +Hirvaslahti (3841 1) Juutuanvuononsuun +etelärannalla Hirvasniemen itäpuolella. +Hirvaslompola (3831) Hirvasjärven2 luo- +teispään salmen erottama lahti. +Hirvasvaara. +3832/2001 nimi on virheellisesti "Hirvaslompo- +lo", joka on Länsi-Lapin appellatiivi. +Hirvasniemi (LL 1981) Kapea niemi Juu- +tuanvuononsuun etelärannalla Mutustelema- +niemestä 1,5 km länteen. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Hir- +vaslahti ja Hirvaskari. +Hirvasoja (3833+4811) Luton pohjoispuo- +lella Hirvasjängästä Mokkamökinlampeen. +Hirvasjänkä. +Hirvassaaret1 - Sarvessuolluuh1 (EA) +Inarijärven Viimassaaresta 1 km etelään. +Hirvassaaret2 - Sarvessuolluuh2 (EA) +Pienten saarten ryhmä Inarijärven Koutukin- +saariin kuuluvan Suovasaaren länsipuolella. +Hirvasselkä - Sââ'rves"iõ'lj (MML +2006) Pikku Rovijärven kaakkoispuolella. +ra suomennos koltansaamesta. +myös Hirvasjärvi1 - Sââ'rvesjäu'rr. +Hirvasvaara - Sarvesvääri (3831, JAM +2003) Suuri vaara Kattajärven2 länsipuolella. +myös Hirvasjoki - Sarvesjuuhâ, Hirvaslompola, +Hirvasvuopaja ja Hirvasjärvi2 - Sarvesjävri. +Hirvasvuopaja (LL 1969) Mutkainen vuo- +paja Lutossa Hirvasjokisuun kohdalla. +Hirvilaassa - Sorvâsuálui (MML, SA +1964) Pieni saari Surnuvuonossa Pikku Mäski- +saaren ~ Margitansaaren ja mantereen välissä. +Inarinsaamea: sorvâ = hirvi, suálui = saari. +Hirvinuora - Sorvânyeri (3841 2, YAS) +Salmi Inarijärvessä Palkissaaren ja Tissisaarten +Hoikkajärvi (3832) Palopään1 ja Sotka- +pään välissä. +Hoikkaniemi1 - Segisnjargâ3 (TN 2003, +TII 1963) Niemi ja vanha uudistila Alumalom- +polan pohjoisrannalla. +Tilan on perustanut +Hänen kuoltuaan tuli isännäksi leski Inga Ju- +hanintytär Paadar, os. +Vuodesta +1888 eteenpäin isäntänä ovat toimineet Kaaperi +Pekanpoika Paadar (*1855) 1888 - 1914 sekä tilan +haltija Oskari Wilhelm Kyrö (*1872) vuodesta +1915 eteenpäin. +Hoikkaniemi2 (RP 1990) Vuontisjärven +Keinoniemen länsityvellä. +Hoikka Petäjäsaari - Segispecsuálui +(3841 2, LL 1981) Saari Inarijärvessä Kasarise- +län eteläpäässä Leviä Petäjäsaaren kaakkois- +Suora suomennos inarinsaamesta, +vaikkakin suomenkielinen nimi olisi kirjoitetta- +va yhteen, koska kyse on mäntyjen paksuudes- +ta eikä saaren ulkomuodosta. +Petäjäsaaret. +Suomen yleiskar- +tassa v:lta 1899 Korkiapetäjäsaari. +Holhosaari - Holhoosuálui (SA 1964) +Pieni saari Inarijärvessä Tervasaaren ja Paju- +saamesta: holhoo = tuntematon sana. +fisessa karttalehdessä 3843 1/2000 saaren nimi +on Tervasaari - Pihâšsuálui, joka on kilometrin +verran lounaampana. +Honkalahti - Suárviluohtâ (EA) Niemi +ja talo Inarijärven Juutuanvuonon etelärannal- +la Honkaniemen itäpuolella. +Honkaniemi1. +Honkalampi (RP 1991) Uruvaaran itäpuo- +Honkaniemensaari - Suárváánjarg­ +suálui (3843 1, TII 2963) Nellimvuonon suul- +la sijaitsevista Kenttäsaarista suurin. +suárváá = deminutiivinen genetiivimuoto sanas- +ta suárvi = honka > honkasen. +Saaren itäpään +niemessä on ollut kelo, josta nimi. +Honkaniemi2. +Honkaniemi1 - Suárvinjargâ (LL 1981) +Inarijärven etelärannalla Juutuansuulta 1 km +itään. +perheeseen kuuluu myös Honkalahti - Suárvi- +luohtâ. +Honkaniemi2 - Suárváánjargâ (TII +1963) Nellimvuonon suulla sijaitsevan Honka- +niemensaaren (suurin Kenttäsaari) itäpäässä. +saamesta: suárváá = deminutiivinen genetiivi- +muoto sanasta suárvi = honka > honkasen. +miperheeseen kuuluu myös Honkaniemensaari +- Suárváánjargsuálui. +Honkavaara1 (RP 1991) Uruvaaran kaak- +Hoorepinvaara - Hoorepvääri (LL +1977) Otsamon luoteispuolella. +mennos inarinsaamesta tai mukaelmainarin- +saamennos suomen kielestä: hoorep = tunte- +maton sana, vaikkakin vaikuttaisi olevan kyse +ihmisen nimestä. +Hopiakivisaaret - Silbâkiä˜gáá suol­ +luuh (EA) Viimassaaren lounaispuolella. +mesta: kiä˜gáá = deminutiivinen genetiivimuoto +sanasta ke˜gi = kivi > pikkukiven. +Hopialahti (3842 2) Partakon1 koillispuolel- +la sijaitsevan Puuniemen lounaispäässä. +Saijetsin mukaan uudisnimi. +Hopialampi ~ Hopiajärvi - Silbâ jááv­ +ráš (3843 1, AWG 1897) Pieni järvi Ison Lak- +lemijärven itäpuolella. +suomennos inarinsaamesta: jáávráš = deminu- +tiivimuoto sanasta jävri = järvi > järvinen. +W. Granitin kartassa v:lta 1897 "Hopiajärvi - +Silbjaaura"". +Nimiperheeseen kuuluu myös Ho- +piavaara. +Hopiapohjajärvi (RP 1993) Nukkuma- +pään pohjoispuolella. +Hopiariksijärvi ~ Kultatupleejärvi +(RP 1991) Pieni järvi Ison Pielpajärven pohjois- +Järven etymologia ei ole tiedossa. +Hopiavaara - Silbâvääri ~ Silbâ váá­ +rááš (3843 1) Pieni vaara Laklemijärvien itä- +W. Granitin kartassa v:lta 1897 "Hopiavaara - +Silbvarad"", joten inarinsaamen rinnakkaisni- +men perusosa on deminutiivimuodossa. +Hopialampi. +Horsmajänkä (YAS) Riutujärvista 0,5 km +lounaaseen. +Housuniemi - Puksnjargâ (TII 1963) +Ivalojoensuulla sijaitsevan Ahosaaren pohjois- +Housupahta (3832) Pikku Rautujärven +Housusaari (MML 2006) Inarijärven Ora- +vasalmessa. +Houvinkotajärvi - Sundeekuátjävri +(3832, JAM 2003) Pienen Pihtijärven kaakkois- +Houvinkotapää - Sundeekuáti (3832) +Korkea vaara Kurulompolan ja Raja-Jooseppiin +johtavan maantien puolessa välissä. +nimi lienee ollut Sundeekuátuáiváš. +sundee = muinainen verovouti, kuáti = kota. +Pel- +kästään Inarin alueella on 11 sundee-alkuista +Houvinkotajärvi - Sundeekuátjävri ja Houvin- +kotavaara - Sundeekuátváárááš. +Topografises- +sa karttalehdessä 3831/2001 inarinsaamen nimi +on virheellisesti "Sundeekoati", koska entinen +oa-diftongi kirjoitetaan nykyisin uá-muotoon. +Houvinkotavaara - Sundee kuát váá­ +rááš (3832, JAM 2003) Kurupäästä 2 km kaak- +Epätarkka suomennos inarinsaamesta. +Houvin- +kotapää, váárááš = deminutiivimuoto sanasta +Kyseisen vaaran itä- +puolella oli petäjä, johon oli kaiverrettu lause +"Menimme Ruijaan". +Vuosiluku oli jäänyt kas- +vavan petäjän alle. +Vaara sijaitsee muinaisella +Sompion ja Inarin välisellä reitillä. +Huáššijávrááváárááš (SAK 2004) Pieni +vaara Huáššijáávráš 1-järven koillispuolella. +Kortejärvi1, jávráá = deminutiivinen genetiivi- +muoto sanasta jävri = järvi > järvisen, váárááš +Huáššike"jávrááváárááš (SAK 2004) +Pieni pyöreä vaara Kortejärven4 itäpuolella. +Kortejärvi4, +jävri = järvi > järvisen, váárááš = deminutiivi- +muoto sanasta vääri = vaara > vaaranen. +Huáššiluohtâ1 (SA 1964) Lahti Keskimöjär- +ven etelärannalla. +Inarinsaamea: huášši = korte, +luohtâ = lahti. +Huáššiluohtâ2 (TII 1963) Lahti Sulkusjär- +ven1 länsirannalla Viittomasaaren kohdalla. +miselitys: ks. +Huáššiluohtâ1. +Huáššilyeviláássáš (TII 1963) Sulkus- +järven1 eteläisin saari sen länsikulmalla. +riteosaselitys: ks. +Huáššiluohtâ1, lyevi = suova, +sa > laassanen eli luoto > luotonen. +Huáššinjaargâš (AVV) Solojärven Nup- +pavaaran kohdalla olevista niemistä toiseksi ete- +läisin. +Inarinsaamea: huášši = korte, njaargâš += deminutiivimuoto sanasta njargâ = niemi > +nieminen. +Huáššivááráákimes (TII 1963) Metson +soidinpaikka Huáššijávrááváárááš-vaarassa. +Kortejärvi1, +vááráá = deminutiivinen genetiivimuoto sanasta +vääri = vaara > vaarasen, kimes = kiimapaikka. +Huhujärvi - Jaškkjäu'rr - Puol¿âjävri +nassa oleva pitkä ja kapea järvi Kivilompolan2 +ja Hiitamojärven välissä. +Inarinsaamen nimise- +litys: puol¿â = harju, jävri = järvi. +R. Malmber- +gin Enare Revier -kartassa v:lta 1896 "Puolts- +jaur", joten inarinsaamen nimi on originaali. +Koltansaamennos suomen kielestä tai suomen- +nos koltansaamesta. +Koltansaamen ja suomen +nimet ovat uudisnimiä. +Huihojärvi - Huihoojáávráš (YAS) +Sarminiemen pohjoisosassa Ikkerinvuonosta +1,5 km etelään. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: jáávráš += deminutiivimuoto sanasta jävri = järvi > jär- +Huihoniemi1. +miperheeseen kuuluu myös Huiholahti - Hui- +hooluohtâ. +Huiholahti - Huihooluohtâ (YAS) Sar- +miniemen pohjoisosan länsirannalla Kivitarpo- +masaaren eteläpuolella. +Huiho- +niemi1. +Huihojärvi. +Huihoniemi1 - Huihoonjargâ1 (3841 2, +EA) Väylävuonon ja Ala-Sieksijärven välissä. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: huihoo += deminutiivinen genetiivimuoto tuntematto- +masta sanasta huihooš, joka vaikuttaisi muinai- +sen ihmisen nimeltä. +myös Huihosaaret - Huihoosuolluuh ja Huiho- +saari - Huihoosuálui. +Huihosaaret - Huihoosuolluuh (EA) +Kolme saarta Kasariselän länsilaidalla Naaras- +saarten eteläpuolella: Huihosaari - Huihoosuá- +lui, Kuob¿âlássá ja Vyelemus Huihoosuálui. +Huihosaari - Huihoosuálui (EA) Kasa- +riselän länsilaidalla olevista Huihosaarista poh- +joisin. +Huihonie- +Huikkimalaassa - Huikkemlássá +(MML) Koutukinsaaren2 ja Hanhenkeittämä- +niemen välissä. +Harhaanjohtava mukaelmasuo- +mennos inarinsaamesta: huikkem = aktiomuoto +verbistä huikke˜ = huutaa > huutama. +Hukanulvomajärvi - Kuumpiolvom­ +jävri (4821 2, SSS) Käyräjärvestä 3 km luo- +miperheeseen kuuluu myös Hukanulvomaoja +- Kuumpiolvomjuuvâš. +Hukanulvomaoja - Kuumpiolvom­ +juuvâš (YAS) Pieni joki Hukanulvomajärves- +tä Ratkomajärveen. +Hukanulvomajärvi. +Hukkajärvet - Kumppijäävrih (3832, +LL 1981) Kaksi pientä järveä Talvitupajärvestä2 +2 km itään. +Hukkajärvi1 - Kumppijáávráš3 (SA +1964) Pieni järvi Ylemmästä Juoksemajärvestä +1 km kaakkoon. +mennos inarinsaamesta: jáávráš = deminutiivi- +perheeseen kuuluu myös Kumppijávrááváárááš. +Hukkajärvi2 ~ Hukanjärvi (3832, RP +1993) Pieni järvi Sovintovaaran huipun itäpuo- +Hukkajärvi3 - Gumppesjávri - +Pienehkö järvi Pohjoisoivista 2,5 km luoteeseen. +Suora suomennos ja koltansaamennos pohjois- +R. Malmbergin Enare Revier -kartas- +sa v:lta 1896 "Kumppisjaur". +Hukkalammet1 - Ku'mpplubbâl1 +(MML, JM) Kyyneljärven eteläpäästä 1 km +Hukkalammet2 - Ku'mpplubbâl2 +(MML, JM) Kaksi lompolaa Sollomusjärvestä +Hukkalammet3 - Kumppijávrááh (SA +vijärven ja Kivijärven1 välissä. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: jávrááh +viset. +Hukkalammet 4 - Ku'mpplubbâl3 +(MML) Kyynelvuonon Keinolahden1 eteläpuo- +Hukkalampi1 - Ku'mppluubbâl (MML +2006) Semekurtan etelärinteellä. +Hukkalampi2 (3832) Kurupään kaakkois- +rinteellä. +Hukkalantto (3832 07) Ivalon taajaman +itälaidalla sijaitsevan Vävyniemen pohjoislai- +dalla. +Hukkamorosto - Kumppimoorâst +(3834) Akalauttapäältä 2 km luoteeseen. +Hukkaoja (LL 1981) Kuoppalammesta Sis- +kelivuonoon. +Hukkavaara - Ku'mppvää'rr (MML +2006) Semekurtan etelärinteellä Hukkalammen +Suora suomennos koltansaames- +Nimiperheeseen kuuluu myös Hukkalampi1 +- Ku'mppluubbâl. +Huonâs (SAK 2004) Painanne Huonâs- +myetki-taipaleessa, jossa huonâs on sijainnut. +Sateisina kesinä se on yleensä täynnä vet- +tä, joten sille kohdalle on karttaan merkitty +pieni lampi. +Inarinsaamea: huonâs = hukan- +huone (muinainen sudenpyyntiaitaus). +perheeseen kuuluvat myös Huonâsmyetki ja +Huonâsmye˜hiváárááš. +Huonâsmye˜hiváárááš (4812 2) Pieni +vaara Nellimin itäpuolella sijaitsevan Apina- +vaaran eteläpuolella. +Huonâs, mye˜hi = genetiivimuoto +sanasta myetki = taival > taipaleen, váárááš = +Huonâsmyetki (SAK 2004) Taival Ilpis- +järven ja Ylijärven välissä. +Huonâsjáávráš, myetki = taival. +seen kuuluu myös Huonâsmye˜hiváárááš. +pografisessa karttalehdessä 4812/2003 nimi on +kilometrin verran liikaa idässä. +Hurttajärvi - Hurttejáávráš (TII 1963) +Ronkajärven luoteispuolella. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Hurttaku- +ru, Hurttanokka, Hurttariutta - Hurtteváárááš +ja Hurttejuvpeeci. +Hurttakuru (3832) Pikku Rautujärven län- +Hurttejuuvâš. +Inarinsaamen nimi todennäköi- +sesti Hurttekurrâ. +Hurttanokka (3832) Vaarannenäke Ronka- +järven pohjoispään länsipuolella. +Hurttariutta - Hurtteváárááš (TII +1963) Vaara Hurttajärven luoteispuolella. +ta: váárááš = deminutiivimuoto sanasta vääri = +Hurttejuuvâš (TII 1963) Pieni joki Hurtta- +järvestä Ronkajärven puolen välin länsirantaan. +Inarinsaamea: hurtte = suuri koira (ei porokoi- +ra), juuvâš = deminutiivimuoto sanasta juuhâ = +joki > jokinen. +Hurttanokka, Hurttakuru, Hurttejuvpeeci, +Hurttajärvi - Hurttejáávráš ja Hurttariutta - +Hurtteváárááš. +Hurttejuvpeeci (TII 1963) Mänty Ron- +kajärven länsirantaan laskevan Hurttejuuvâš- +joen suulla. +Hurttejuuvâš, juv = genetiivinen yhdysosaly- +hentymä sanasta juuhâ = joki > joen, peeci = +mänty. +Ei ole tiedossa, onko 'Hurttajoenmänty' +vielä pystyssä. +Hurunlatva (3832) Pieni suo Ronkajärven +pohjoispäästä 1,7 km itään. +Huru = sukunimi. +Hurun Pirunpää (3833+4811) Korkea vaa- +ra Kattajärven2 eteläpuolella. +Vaaran vanhempi +nimi on ollut Pirunpää. +Matti Hurun (*1925) +mukaan nimen alkuosa on erotuksena noin +10 km:n päässä kaakossa sijaitsevasta Lappa- +laisten Pirunpäästä ~ Lappalaispäävaarasta (ks. +sitä). +Vaarojen profiili on molemmissa samankal- +tainen ja esim. +porojen saaminen vaaroista alas +on ollut vaikeaa: "kun toisesta kohdasta tokka +saadaan alas, niin jo toisesta kohdasta se kapuaa +takaisin ylös". +Nimiin liittynee kuitenkin mytolo- +ginen ja uskonnollinen merkitys, kuten kaikkiin +muihinkin piru-alkuisiin nimiin. +kuuluu myös Alimmainen Pirunpäännokka. +Huttusenjärvet (4812) Sulkusjärven1 koil- +lispuolella sijaitsevasta Siskelijärvestä3 ~ Isosta +Siskelijärvestä 2,5 km itään. +Järvien nimi tulee +erään Huttunen-nimisen poroaitarakentajan +mukaan. +Huutojärvi - Olvomjävri - 'uârvvam­ +jäu'rr (SA 1964, MML) Kuoskerniemessä. +Epätarkka suomennos inarinsaamesta ja suora +koltansaamennos suomen kielestä: olvom = ak- +tiomuoto verbistä olvo˜ = ulvoa > ulvominen > +ulvoma (sudesta, koirasta). +Huutolahti (3841 1) Vuontisjärven Huuto- +niemen pohjoispuolella. +Huuto- +niemi1 ~ Huutopaikkaniemi. +Huutomerkkisaari (MML) Vuontisjärven +Korppiniemestä 1 km etelään. +Kuuluu Väylä- +saariin. +Nimi ehkä muodon mukaan. +Huutoniemi1 ~ Huutopaikkaniemi +(3841 1, SA 1963) Vuontisjärven länsirannalla +Keinoniemen kohdalla. +Niemestä huudettiin ve- +nekyytiä Keinoniemestä. +luu myös Huutolahti. +Huutoniemi2 (3841 1) Inarijärven niemi Sis- +kelivuonon etelärannalla Turvesaaren kohdalla. +Niemestä on ilmeisesti huudettu venekyytiä. +Huutoniemi3 ~ Huutokallio (3832, RP +1991) Nanguniemen kaakkoislaidalla Salmen- +niemen2 kohdalla, josta kylästelemään tulevat +ihmiset huusivat venekyytiä vuonon poikki. +Hyljelahdenjärvi - Nuárjáluovtjáávráš +~ Nuárjájävri (3841 1, EA) Inarijärven Hylje- +lahden koillispuolella. +Järven rannalla sijaitsee +Nuárjájävrtupesaje (I. Itkonen 1910) 'Hylkeen- +järventupasija'. +mennos inarinsaamesta: jáávráš = deminutii- +nakkaisnimi on ilmeisesti vanhempi, koska Il- +mari Itkonen käyttää siitä käsikirjoituksessaan +"Muinaisjäännöksiä ja tarinoita Inarijärven +ympäristöltä" v:lta 1910 nimitystä Hyljejärvi. +Hyljelahti. +Hyljelahti - Nuárjáluohtâ (EA) Inari- +järvessä Ukonselän1 pohjoispuolella sijaitsevan +Koittoniemen länsipuolella. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: nuárjá += genetiivinen johdos sanasta nuárju = hylje > +hylkeen. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Hylje- +lahdenjärvi - Nuárjá jävri ~ Nuárjáluovtjáávráš, +Hyljevaara ja Nuárjájävrtupesaje = 'Hyljejär- +ventupasija'. +Muddusjärven puolella on toinen +Hyljelahti - Nuárjuluohtâ. +Miksi merinisäkäs +esiintyy sisäjärven paikannimissä, ei ole tiedos- +Hyljevaara (RP 1990) Inarijärven Ukon- +selän1 pohjoispuolella sijaitsevan Hyljelahden +3841 1/2001 nimi on sijoitettu 1,2 km liiaksi itä- +Hämähäkkijärvi - Evnháájävri (3843 1, +YAS) Pieni järvi Sammakkoniemessä1. +Epätark- +ka suomennos inarinsaamesta. +Hämähäkkisaari. +Hämähäkkilahti (MML) Hämähäkkinie- +men länsipuolella Ukonjärven1 puolella ollen sen +toiseksi itäisin lahti. +dennäköisesti Evnluohtâ ~ Ävnluohtâ. +Hämähäkkiniemi - Evnnjargâ ~ Äv­ +njargâ (LL 1981) Ukonjärven1 Ukon2 pohjois- +miperheeseen kuuluu myös Hämähäkkilahti. +Hämähäkkisaari - Evnháásuáloi +(3843 1, YAS) Sammakkoniemen1 länsipuo- +inarinsaamesta: evnháá = deminutiivinen ge- +netiivimuoto koltansaamen sanasta eeuna¿ = +hämähäkki > hämähäkkisen. +kuuluvat myös Hämähäkkijärvi - Evnháájävri, +Pieni Hämähäkkijärvi - Uccâ Evháájáávráš ja +Hämähäkkivuopaja - Evnháávyeppee. +Hämähäkkivuopaja - Evnháávyep­ +pee (3843 1, YAS) Sammakkoniemen1 länsiran- +nan Onnelan2 pohjoispuolella. +Nimiperheeseen kuuluu myös Vuopajansuun- +niemi - Vyeppeenjälmnjargâ. +Hännisen Jussin kortsi (RP 1991) Jyrkkä +kuru Karipäänjärven koillispuolella. +Jussi Hän- +ninen haaveroi kuorma-autonsa kanssa kurus- +Kortsi = mukaelma inarinsaamen sanasta +korsâ = rotko, kursu, kapea kuru tai samaa +tarkoittavasta pohjoissaamen sanasta gorsa. +Hänninen oli pysäköinyt kuorma-autonsa ku- +run kohdalle tielle. +Ehkä käsijarru oli pettänyt +ja auto oli lähtenyt lipumaan kurua kohti mutta +pysähtynyt aivan kurun reunalle ilmeisesti lo- +kasuojan varaan, josta se oli hinattu tielle. +"Se +oli niin syvä kuru, että piti kahesti kattoa, ennen +ku näki pohjalle". +Härjänhirttymäjärvi - Eergikákká­ +semjävri (3843 1, SSS) Pieni järvi Möyryvaa- +ran eteläpuolella. +Härkä = kuohittu täysikasvuinen koiras +poro, jota käytetään ajoporona. +Härkäjänkä (MML 2006) Partakon1 Puu- +niemen tyvellä. +Härjän- +hirttymäjärvi. +Härkäjärvi1. +Härkäjärvet (3832 2) Viisi pientä järveä +Nanguniemen koillislaidalla n. 1 km Nangu- +vuonosta lounaaseen. +Härjänhirttymäjärvi. +Härkä- +vaara3. +Härkäjärvi1 (3842 2) Pieni järvi Partakon1 +kaakkoispuolella sijaitsevan Puuniemen1 keskel- +lä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Härkäjänkä. +Härkäjärvi2 - Ergijävri1 (TII 1963) Pyö- +reä pieni järvi Nanguniemen keskiosassa. +Härkävaara1. +Härkäjärvi3 - Ergijävri2 (SA 1964) Pie- +ni järvi Sarmijärvestä1 3,5 km itään. +myös Pikku Härkäjärvi - Uccâ Ergijáávráš ja +Härkävaara4 - Ergivääri 3. +Härkänuora (LL 1981) Kapea salmi eli +nuora Istumasaaren ja Nunnarosaaren välis- +Inarinsaamen nimi on todennäköisesti Ergi- +nyeri. +Härjänhirttymä- +Härkäriutta2 (RP 1993) Vaara Ronkajär- +vestä 1 km itään. +Riutta = jyrkkä, hyvin kivi- +nen vaara. +Topografisessa kartassa 3832/2001 +nimi on sijoitettu muutamia satoja metrejä liiak- +si itään. +Härkävaara1 - Ergivääri1 (3832, TII +1963) Vaara Veskoniemestä 4 km itä-kaakkoon. +Nimiperheeseen kuuluu myös Ergijävri 1. +Härkävaara2 - Ergivääri2 (LL 1981) +Tuulispäitten itäpuolella. +Ergiváárááš. +Härjänhirt- +tymäjärvi. +Härkävaara3 (RP 1991) Vaara Nangunie- +men lounaislaidalla Kenkäniemestä 2 km lou- +Härjänhirtty- +mäjärvi. +Nimiperheeseen kuuluu myös Härkä- +Härkävaara4 - Ergivääri3 (SA 1964) +Vaara Sarmijärvestä1 4,5 km itään. +Härkäjär- +vi3. +Iisakinjärvi - Lerkkâ­Issáák jáávráš +(4822 2+4824 1) Pieni järvi Nammijärven koh- +dalla Norjan vastaisella valtakunnanrajalla. +Epätarkka suomennos inarinsaamesta: Lerkkâ- +Issáák = genetiivimuoto nimestä Lerkkâ-Issáák += Lerche-Iisakki > Lerche-Iisakin, jáávráš = de- +A. V. Koskimiehen ja T. I. Itkosen (1978) Inarin- +lappalaista kansantietoutta -kirjassa s. 342 - 343 +norjalainen kaup pias nimeltään Finsku (Figen- +skog), joka asui Paatsjokisuulla lähellä Boris- +Glebin kolttakylää ns. +"Rihvanan (Tritonin) +markkinaa", kuvaili ystävälleen Isak Lerchelle, +joka asui Jokiniemessä (Elvenes) Paatsjoen suul- +la ja oli ammatiltaan tullinhoitaja, kuinka herk- +kä kolttavaimo on säikähtämään. +"Se tappaisi, +mutta ei keksi aseita siihen hätään, se hyppää +paljain käsin päälle". +Mahdollisesti samasta henkilöstä on kyse +Paavo Ravilan kokoamassa ja julkaisemassa +kirjassa 'Ruijanlappalaisia kielennäytteitä Pet- +samosta ja Etelä-Varangista' (s. 146 - 147). +Siinä +miehen nimi on Klerck, joka "harjoitti kauppaa" +ja asui Kirkkoniemessä. +Hän oli luvannut sielun- +sa pirulle ja pirut tulevatkin häntä tämän tästä +ottamaan kiinni. +Hän joutuu niitä aina pakoile- +maan milloin mihinkin. +Hänellä oli kellarissaan +pääkalloja ja kun tuli yö ja pirut tulivat häntä +noutamaan, niin pääkallot alkoivat niiden kans- +sa tapella. +Pääkalloja oli kuitenkin liian vähän +ja niinpä hän palkkaa erään länsilappalaistie- +täjä Anuntin ja erään suomalaisen menemään +Stolbovaan ja Nurmensättiin kaivamaan hautoja +ja etsimään lisää pääkalloja. +Sitten kun niitä on +riittävästi, lähtevät he takaisin kohti Kirkkonie- +meä. +Matkalla nousee kuitenkin raju myrsky ja +kaikki pääkallot huuhtoutuvat mereen ja he itse +hädin tuskin pelastautuvat rantaan. +Suomalai- +nen lähti Ruijaan ja Anunti Petsamoon. +Klerck +joutui kuin joutuikin luovuttamaan sydämensä +viimelopussa pirulle, joka oli hienosti pukeutu- +nut herra. +Hän saapui Klerckin taloon, meni +yläkertaan, jossa potilas oli vuoteen omana ja +tuli hetken kuluttua alas Klerckin sykkivä sydän +lautasella. +Iisakinkari (3841 01) Juutuanvuonon ja +Ukonselän1 yhtymäkohdassa Vuotsosaaresta +0,3 km koilliseen. +Iisakin henkilöllisyydestä ei +ole tietoa. +Iisakinkenttä (MML) Inarijärven Kan- +kivuonon pohjukasta 0,7 km etelään. +Iisakin +Iisakin Kotasaari (MML) Mergamsaaren +Iisakin henkilöllisyydestä ei ole +tietoa. +Iisakinlahti (RP 1990) Viimassaaren Rip- +povuopajan ja Niulahden välissä. +Iisakin hen- +kilöllisyydestä ei ole tietoa. +Iisakkijärvi - Isákkáájävri (3843 1) Pie- +ni järvi Kessivuonosta 3 km etelään. +Isákkáá = deminutiivinen genetiivimuoto mie- +hen nimestä Issáák = Iisakki > Pikku Iisakin, +jonka henkilöllisyydestä ei ole tietoa. +Iiskonniemi - Isánjargâ (4911 2) Sevetti- +järven Ukonselän2 lounaisrannalla. +Nimi on ollut aikai- +semmin Ucpárnáá Isá njargâ = 'Pikkupojan +(Pikku Eljaksen) Iisakin niemi'. +Määriteosan Is- +sá = Iisakki oli sukunimeltään Paltto ja isänsä +etunimi Eljas. +Koska tämä Eljas oli isänsä kai- +ma, hän oli perheelleen "pikkupoika". +Iivananlampi ~ Iivananrapakko (RP +1991) Kotajärven2 ja Siskelijärven2 välissä. +Iiva- +na Lietoff kalasti lammella sotien jälkeen. +Iivarinlaassat - Ivváárlássááh (3841 2, +EA) Pienten saarten ryhmä Keskimmäisen +Akusaaren itäpuolella. +Kyse on ehkä Iivari Kangasnie- +Iivarintalojärvi (MML) Lampi Inarin kir- +konkylän eteläpuolella sijaitsevasta Saukkojär- +vestä 1,2 km lounaaseen. +Kyse on ehkä Iivari +Ikkerjávráájeggi (TII 1963) Suo Ikkerjär- +ven kummassakin päässä. +Ikkerjärvi, jávráá = deminutiivi- +nen genetiivimuoto sanasta jävri = järvi > jär- +visen, jeggi = jänkä. +Ikkerjärvi - Ikkerjáávráš (3834) Sul- +kusjärven1 pohjoispuolella. +mennos inarinsaamesta: ikker = mukaelma- +inarinsaamennos koltansaamen sanasta e'³³er += ontuva, jáávráš = deminutiivimuoto sanas- +ta jävri = järvi > järvinen. +Sammeli Kuuvan +mukaan eräs koltta oli paossa tsaarin viran- +omaisia, mutta eräs virkamies oli saanut vihiä +karkulaisen olinpaikasta ja tavoittanut hänet +Sulkusjärven1 seutuvilla, jolloin oli ampunut +häntä suustaladattavallaan ja osunut miestä +jalkaan. +Viranomainen ei kuitenkaan saanut +häntä kiinni ja tämän jälkeen mies oli alkanut +ontua. +Perimätieto ei kerro, kuinka pitkään mies +asusteli Sulkusjärven1 lähettyvillä. +seen kuuluvat myös Ikkerinniemi - Ikkernjar- +gâ, Ikkerinsaari - Ikkersuálui, Ikkerinvuono +- Ikkervuonâ, Ikkerjávráájeggi, Ikkerlompola +- Ikkerluobbâlâš, Ikkervaara - Ikkerváárááš ~ +Ikkervääri, Ikkervuonnjälmi ja Ikkervuonpottâ. +Ikkerlompola - Ikkerluobbâlâš (3834) +Sulkusjärvestä1 lähtevän Sulkusjoen ylin lom- +Ikkerjärvi, +luobbâlâš = deminutiivimuoto sanasta luobâl = +lompola > lompolainen. +Ikkerinniemi - Ikkernjargâ (3841 2, +YAS) Niemi Inarijärvessä Sikastovuonon ja +Ikkerinvuonon välissä. +Ikkerinjärvi. +Ikkerinsaari - Ikkersuálui (3841 2, +YAS) Pieni saari Inarijärvessä Kivitarpomasaa- +ren länsipuolella. +Määriteosaseltys ja nimiperhe: ks. +Ikkerinvuono - Ikkervuonâ (3841 2, +YAS) Sarminiemen pohjoispään länsipuolella +sijaitsevista lahdista eteläisempi. +Ikkerjärvi. +Ikkervaara - Ikkerváárááš (3834) Vaa- +ra Sulkusjärven1 pohjoispuolella. +Ikkerjärvi, váárááš = demi- +Ilbisjávráá"uájá (HTV) Pitkä ja kapea +lahti Ilpisjärven luoteispäässä. +Ilpisjärvi, +jávráá = deminutiivnen genetiivimuoto sanasta +jävri = järvi > järvisen, "uájá = pitkä ja kapea +lahti, johon laskee tai josta laskee joki (suoja). +Ilkiäjärvenoja - Ilgeejävrjuuvâš (LL +1977) Ilkiäjärvestä Kortelampeen3. +Perusosal- +taan epätarkka suomennos inarinsaamesta: +Ilkiäjärvi. +Ilkiäjärvi - Ilgeejävri (LL 1977) Rautu- +järven1 ja Juutuan välissä. +Ilkiälompolat, Ilkiäjärvenoja - Ilgeejävrjuuvâš +ja Ilkiävaara - Ilgeevääri2. +Ilkiälompolat (RP 1991) Kaksi lompolaa +Ilkiäjärvenojassa. +Ilkiävaara - Ilgeevääri2 (LL 1977) Ilkiä- +järven luoteispuolella. +Illepjáávráš ~ Illepjävri (SA 1964, +HTV) Pieni järvi Kontosjärven itäpuolella. +rinsaamea: Illep = johdos kolttamiehen nimestä +'Filip', jáávráš = deminutiivimuoto sanasta jäv- +myös Illeppáávtáš ja Illeppivaara - Illepváárááš +~ Illepvääri. +Illeppáávtáš (MV 2003) Pieni pahta Sul- +kusjärven1 Rapasalmen kaakkoispuolella. +Illepjáávráš, +páávtáš = deminutiivimuoto sanasta pähti = +pahta > pahtanen. +Illeppivaara - Illepváárááš ~ Illep­ +vääri (SA 1964, HTV) Illepjáávráš-järven ete- +läpuolella. +Illepjáávráš, váárááš = deminutiivimuoto sanas- +ta vääri = vaara > vaaranen. +Ilpisjärvi - Ilbisjävri ~ Ilbisjáávráš +(SA 1964, HTV) Nellimin itäpuolella sijaitse- +van Ahvenjärven12 eteläpuolella. +taan mukaelmasuomennos inarinsaamesta: ilbis += attribuuttimuoto sanasta ilbâd = ilkikurinen. +Nimi on tullut siitä, kun eräs seutua tuntematon +ihminen lännestä tullessaan oli lähtenyt kiertä- +mään järveä pohjoispuolelta mutta joutui pitkän +niemen kärkeen, josta järvi jatkui vielä luotee- +seen yli puolen kilometrin mittaisella kapealla +lahdella, jonka nimi on Ilbisjävr"uájá. +Näin jär- +vi narrasi ja narraa edelleenkin outoja ihmisiä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Ilbisjävr"uájá. +Iltasaari - Ildájáásuáloi ~ Ildájáásuá­ +lui (HTV) Pieni saari Inarijärvessä Tiainen-ta- +losta 0,7 km länteen. +Suora inarinsaamennos +suomen kielestä tai mukaelmasuomennos ina- +rinsaamesta: ildájáá = deminutiivinen genetii- +vimuoto tuntemattomasta sanasta ildájâš, joka +voisi olla johdos suomen kielen sanasta iltainen. +Saari on ilta-auringon puolella Tiaisesta katsoen. +Iltavellinlammet - Ehidâsmááláá jáv­ +rááh (3843 1, ES) Kaksi pientä järveä Matjär- +vestä Paatsjokeen laskevassa joessa. +Määritteen demi- +nutiivis-genetiivinen loppuosa mááláá ei tässä +tapauksessa tarkoita "velliä", vaan kala keittoa. +Korrekti suomennos olisi Iltakeitto lammet. +Ehidâsmáálááš. +Vähintään 110 +vuotta vanha nimi, koska se on mer kitty myös +Malmbergin (1896) Enare Revier -karttaan. +Immosen Kalajärvi (3832) Paksupetäjä- +järven2 eteläpäästä 1,2 km länteen. +Mahdolli- +sesti Yrjö Immosen mukaan. +kuuluu myös Immosenlampi ~ Pitkälampi3. +Immosenlampi ~ Pitkälampi3 (RP 1991) +Saamen Radion ja SAKK:n välissä. +Yrjö Im- +mosen mukaan. +Inari - Aanaar - Anár - Aanar +(3841 1, JM 1998) Kylä Inarijärven länsipääs- +sä ja Suomen suurin kunta. +Suomeksi, inariksi, +pohjoissaameksi ja koltaksi. +Professori Pekka +Sammallahden mukaan nimi tulee verbistä an- +nee˜ = käyttää, pitää. +Tuomo Itkonen (1981) kir- +jassaan "Inari. +Inarin kirkkojen ja paimenten +muisto" tuntee Inarin paikannimenä (v. 1517), +mutta hänen veljensä T. I. Itkonen (1966b) kir- +jassaan "Lappalaisia paikannimiä 1500-luvul- +ta" ei, vaikka tuntee esim. +Paatsjoen (Patzuig) +tai Näätämön (Neffdoma). +viittaa luettelosta poisjätettyihin "lapista naa- +purikieliin" lainautuneisiin nimiin, "jotka tun- +tuvasti poikkeavat originaalista, tarkoittaen +mm. +Inari-nimen alkuperäismuotoa "Anàr", +nykyään Aanaar (inarinsaameksi) ja "Ânar", +nykyään Anár (pohjoissaameksi), sekä luette- +lee joukon nimiä, jotka on jätetty pois listasta, +kuten "Inare, Innar, In (n) ari), norj. +Indiager, +Indiaur" jne. +Oikeastaan näiden kahden kirjan +perusteella voitaisiin identifioida kirjallisen Ina- +ri-nimen syntyneen noin vuosien 1500 ja 1517 +välillä. +Seuraavassa Inari-nimen historiaa: +- Tuomo Itkonen kertoo kirjassaan "Ina- +ri. +Inarin kirkkojen ja paimenten muisto", al- +kusanoissaan Inari-nimen mainitun historian +lehdillä v. 1517, jolloin oli kyse inarilaisten iki- +vanhasta oikeudesta Ruijanmeren rantaan ja +kalaan. +Moskovan suuriruhtinas Vasili on Vuo- +reijan linnassa säilyneiden papereiden mukaan +antanut heinäkuussa 1517 lappalaisille "turvakir- +jan" (J. Fellmanin Muistelmat v:lta 1906), jossa +sanotaan: +"Minä mahtavin herra olen armossa suo- +nut lappalaisilleni, että kun meidän verovou- +timme menee heidän luokseen lappalaisten +maahan kantamaan meidän veroamme, niin +tulee yhden verovoudin käydä. . . . Suoniky- +lässä ("Suniel") ja Näätämössä ("Niafdain" = +Neiden) ja pohjois-osassa Inaria ("Niadri") ja +Utsjoella ("Udziukkei") ja Varangissa ... Niin +olen minä myös armossa suonut heille tämän +heidän merenrantansa Paatsjoesta ("Palitzre- +kow") Umbaan ("Ombo") asti: tälle heidän +merenrannalleen älkööt karjalaiset tai nov- +gorodilaiset tai ruotsalaiset tai kukaan muu +rohjetko mennä ja harjoittaa siellä elinkeinoa." +- Ilmari Itkonen (1910, s. 270) käsikirjoituk- +sessaan "Muinaisjäännöksiä ja tarinoita Inari- +järven ympäristöltä" kertoo Fellmanin arvelleen +nimen (Enar, Enare, Einara, Inari, lapp. +Anar, Anara) johtuvan ehkä muinaisskan- +dinaavisesta Einar-sanasta. +Myös Gustav von +Düben (1977, Lappland och Lapparnes s. 118) +yhtyy samaan käsitykseen (eräs lahti Inarijär- +vessä on ennen ollut nimeltään Einarinlahti +ja vieläkin on erään inarilaisen talon nimi Ei­ +nari). +Edelleen Ilmari Itkonen kuvaa: "Inari, +sekä seutua, että järveä ovat norjalaiset kutsu- +neet nimellä Indjager, Indiager (Fellman I, +sekä erityisesti järveä ovat venäläiset +nimittäneet "Yliseksi Imandraksi" (v. Düben +1977, s. 7), erotukseksi Venäjän Lapin (alisesta) +Imandrasta". +Inarinmaa - Aanaareennâm, Inarijärvi - Aa- +naarjävri - Anárjávri - Aanarjäu'rr, Inarijoki - +Aanaarjuuhâ - Anárjohka, Inarin kirkonkylä - +Aanaar markkân, Inarin kunta - Aanaar kieldâ +- Anára gielda, Inarin vanha kirkko - Puáris +Aanaar kirkko ja Inarin paliskunta - Aanaar +paalgâs. +Inarijärvi - Aanaarjävri - Anárjáv­ +kolmanneksi suurin järvi, jossa on pinta-alaa +veyttä 50 km, rantaviivaa 3 308 km ja syvyyttä +92 m. Simon van Salingenin kartassa v:lta 1601 +In Jevner See, Andreas Bureuksen kartassa +v:lta 1611 Enara Tresk (T. I. Itkonen 1965, +s. 144), Isaac Olsenin kartassa v:lta 1714 Ind +Jagers Wand, Peter Schnitlerin kartassa v:lta +1745 Indjager vand, Hermelinin kartassa +vuodelta 1979 Enara Träsk ja Georg Wah- +lenbergin kartassa v:lta 1802 Enare Träsk. +Inari. +Inarin Kivilahti ~ Kivilahti (LL 1981, +3832) Pitkä lahti Inari järven Nuoransuunselän +eteläosan länsipuolella. +Lahti sijaitsee Inarijär- +ven puolella (erotukseksi Ukonjärven1 Kivilah- +desta, joka on etelämpänä). +Ingan Kuppijärvi - Igá Koppâjáávráš +(3834) Nellimin itäpuolella sijaitsevan Ikkerijär- +ven länsipuolella. +Inkerinjärvi - Inkerijäu'rr (MML, JM) +Kyyneljärven puolesta välistä 0,5 km luotee- +I¹gápaškemke˜gi (OA 2004) Kivi Riu- +ruvuonon itärannalla. +Inarinsaamea: I¹gá = +genetiivimuoto naisen nimestä I¹gá = Inga ~ +Inka > Ingan ~ Inkan, paškem = aktiomuoto +verbistä paške˜= ulostaa > ulostama (paskan- +tama), ke˜gi = kivi. +Ingan henkilöllisyydestä ei +Irnááláássáš (AS) Pieni saari Nitsijärven +'olâ "uop pâm njargâ-niemen eteläosan itäpuolel- +Inarinsaamea: Irnáá = mahdollisesti lyhenty- +nyt genetiivin deminutiivimuoto miehen nimestä +Irján > Irjánáá = Yrjö > Yrjösen, láássáš = de- +minutiivimuoto sanasta lássá = laassa > laassa- +nen eli luoto luotonen. +Irvassaaret - Irveesuolluuh (3832) Nan- +guvuonon suurin saari sen keskivaiheilla. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: irvee = ge- +netiivinen johdos sanasta irve = saukon pesä +(luola). +Isápajedimmuorämmirâš (TII 1963) +Kumpu Nammijärven pohjoisosan ja Norjan +vastaisen valtakunnanrajan välissä. +Kummun +täsmällinen sijainti ei ole tiedossa. +mea: Isá = genetiivimuoto miehen nimestä Is- +sá = Iisakki > Iisakin, pajedim = aktiomuoto +verbistä pajedi˜ = nostaa > nostama, muorâ = +puu, ämmirâš = deminutiivimuoto sanasta äm- +mir = tieva, kumpu, kunnas. +Iso Ahvenjärvi1 - Stuorrâ Vuáskujäv­ +ri1 - Jõnn Vuâskjäu'rr (VS) Saitajärvistä +Suora suomennos ja suora kol- +tansaamennos inarinsaamesta. +seen kuuluvat myös Pikku Ahvenjärvi - Uccâ +Vuáskujáávráš - Vuâskjääura¿ ja Vara-ahven- +Iso Ahvenjärvi2 - Vuáskujävri5 (LL +1977) Juutuan Haapaniemestä2 2 km kaakkoon. +Epätarkka suomennos inarinsaamesta, koska +alkuperäisestä nimessä ei ole isoa tarkoittavaa +etuliitettä. +Iso Ahvenjärvi2 - Stuorrâ Vuáskujäv­ +ri2 (3834) Kolmesta Ahvenjärvestä pohjoisin +Kolmosjärven eteläpäästä 3 km länteen. +venjärvet3. +Iso Arttajärvi - Stuorrâ Árttáájävri +(3834) Luttojokeen laskevassa Kolmosjoessa. +Vanhempi inarinsaamen nimi on ollut Stuorrâ +Ärtteejävri (STK 1929). +Art- +tasaaret. +Arttajärvet. +Iso Harrijärvi - Stuorrâ Suávviljäv­ +järven itäpuolella. +Suora suomennos ja suora +koltansaamennos inarinsaamesta. +Harrijärvet. +Iso Hiirijärvi - Stuorrâ Säpligjävri - +Sä'pplijäu'rr (SA 1964) Järvi Kuoskerniemes- +Suora suomennos ja epätarkka koltansaa- +mennos inarinsaamesta, koska nimestä puuttuu +isoa kuvaava etuliite. +Hiiriniemi. +Isojänkkä (3832 08) Määriteosastaan huo- +limatta pienehkö suo Ylemmästä Akujärvestä +1 km koilliseen. +Jänkkä = suota kuvaava perä- +pohjolan murresana. +Isojänkä1 (RP 1991) Määriteosastaan huo- +limatta pienehkö suo Nanguniemen Saivarvaa- +ran itäpuolella. +Isojänkä2 (RP 1991) Määriteosastaan huo- +limatta pienehkö suo Könkäänjärvestä 1,5 km +itä-kaakkoon. +Isojänkä3 (MH 2007) Määriteosastaan +huolimatta pienehkö suo Luton, Sakiamaan ja +Hurun Pirunpään välissä. +Isojärvi - Stuorrâjävri - Jõnnjäu'rr +(4911 2, JM) Monilahtinen järvi Suolisjärven +pohjoispään ja Kivijärven6 välissä. +Iso Jääsaari - Jie¹âsuálui (3841 2) Suu- +ri saari Inarijärven Kasariselän eteläpuolella. +alkuperäisessä nimessä ei ole isoa kuvaavaa +Jääsaaret. +Iso Kaakkurijärvi (3832) Keväjärvestä +0,5 km kaakkoon. +Kaakkuri- +järvet2. +Iso Kaijasaari (3832) Kaijasaarista suu- +rempi Inarijärven Joensuunselällä Konesnie- +mestä 1 km pohjoiseen. +Kaija- +saaret. +Iso Kalliovaara - Källeeváárááš1 ~ +Stuárráb Källeeváárááš (3834, SA 1964) +Nammijärven koillispuolella sijaitsevan Kuohana- +inarinsaamesta: sturráb = suurempi, váárááš = +Kalliovaarat. +Iso Kapaselkä - Ruánniháittáájor¹â +(LL 1981) Järvenselkä Inarijärven Petäjäsaar- +ten ja Miesniemen välissä. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: ruánnih += kapakala, áittáá = deminutiivinen genetiivi- +muoto sanasta äitti = aitta > aittasen, jor¹â = +järvenselkä eli 'Kapakala-aittasenselkä'. +saamen nimi kattaa myös Pikku Kapaselän, jo- +ka kuuluu Iso-Kapaselän nimiperheeseen. +Iso Kapperijärvi - Stuorrâ Kappeer­ +jävri (4822 2+4824 1) Järvi Vätsärissä Raja- +vaaran lounaispuolella. +Kapperijärvet. +Iso Korppijärvi - Stuorrâ Káránâsjäv­ +ri (4812) Sulkusjärven1 Pitkänlahden perältä 2,5 +Korppijärvet/Korppivaara6. +Iso Kotsamojärvi - Kuáccámjáávráš +(3832) Nangujärven länsipuolella sijaitsevan +Kotsamon (vaara) pohjoispuolella. +Kotsamo, jáávráš = deminu- +tiivimuoto sanasta jävri = järvi. +Alkuperäisessä +nimessä ei ole isoa kuvaavaa etuliitettä ja perus- +osakin on deminutiivimuodossa. +Iso Kuivajärvi ~ Pommilampi - Koške­ +jävri2 (3832, JAM 2003) Raja-Jooseppiin johta- +van maantien itäpuolella Mattojärvestä 1,5 km +etelä-lounaaseen. +Ilmeisesti suomennos inarin- +saamesta, vaikkakin inarinsaamen nimessä ei +ole isoa kuvaavaa etuliitettä. +Suomenkielinen +rinnakkaisnimen määriteosa tullee lampeen +upotetuista sodanaikaisista räjähteistä. +Isolahti1 - Stuorrâluohtâ (3841 1) Inari- +järven Kuortakkivuononsuun itärannalla. +Isolahti2 (LL 1981) Mahlatin (Inarijärven +suurin saari) kaakkoispäässä Palovaaran koh- +Stuorrâluohtâ. +3832/2001 nimi on 1 km koillisempana eli pai- +kassa, jossa on Lahesluohtâ. +kuuluu myös Isonlahdenperä. +Isolahti3 (3832) Mattojärven itäpää. +saamen nimi on todennäköisesti Stuorrâluohtâ. +Isolaki (3832) Korkea vaara Laanajärven +Kuuluu Järnamorostoihin. +miperheeseen kuuluu myös Pikkulaki. +Iso Laklemijärvi - Stuorrâ Lagglim­ +jävri (3843 1) Majavajärven lounaispäästä +4 km etelään. +Metsäkonduktööri A. W. Granitin +kartassa v:lta 1897 "Stuora Laklemijaur". +Laklemijärvet. +Iso Luosmajärvi - Stuorrâ Luovtâs­ +máájävri (3841 1) Järvi Luosman koillispuolel- +Luosma, luovtâs- +máá = deminutiivinen genetiivimuoto sanasta +luovtâsmâš = lahdelmainen > lahdelmaisen. +Iso Mielikköjärvi - Mielâhjáávráš +(3832, TII 1963) Kahdesta pienestä järvestä +suurempi Nanguvuononperän ja Ivalo joen ala- +juoksun välissä. +Mielikköjänkä, jáávráš = deminutiivimuoto sa- +nimessä ei ole isoa kuvaavaa etuliitettä. +Isonkivenjänkä - Stuorrâke˜gjeggi +(4821 2) Pieni suo Mourasvaaran koillispuo- +miperheeseen kuuluu myös Isonkivenlampi - +Stuorrâke˜glááduš. +Isonkivenjärvi (3832) Pieni järvi Myössä- +järven pohjoispuolella. +Isonkivenjärvi - Stuorrâke˜gjáávráš +(3834) Sarmijärven1 Haapavuonon2 perältä +2,5 km itä-koilliseen. +Isonkivenlampi - Stuorrâke˜glááduš +(4821 2, SSS) Pitkähkö lampi Isonkivenjängän +mennos inarinsaamesta: lááduš = deminutiivi- +muoto sanasta láddu = lampi > lampinen. +Isonkivenjänkä. +Isonlahdenperä (LL 1981) Mahlatin (Ina- +rijärven suurin saari) kaakkoispuolella sijaitse- +van Isolahden2 pohjoispää. +Iso- +lahti2. +Isonsaarensalmensaari (RP 1990) Vuon- +tisjärven eteläpään Isonsaarensalmessa. +Isonsaarensalmi/Isosaari5. +Isonsaarensalmi (RP 1990) Pieni salmi +Vuontisjärven eteläpäässä Isosaaren5 ja mante- +reen välissä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Ison- +saarensalmensaari. +Isosaari4. +Isontaipaleenjärvi (3832) Inarin kirkon- +kylän eteläpuolella sijaitsevan Saukkojärven +köisesti Stuorrâmye˜hijävri. +taival ~ Isojuurakko. +Iso Palovaara ~ Palo­Kompsiovaarat +Nimiperheeseen kuuluvat myös Pieni Pa- +lovaara ja Palovaaranlampi. +Kompsiot. +Iso Paskuljärvi - Paskuljävri (SA 1964) +Järvi Pitkäjärven11 ja Pienen Paskuljärven välis- +Vanhempi nimi on ollut Piärtušmjáávráš +(TII 1963) 'Hangasjärvinen' ja rinnakkaisnimi +mahdollisesti Kihosjävri, sanasta kiih☠= ol- +la soitimella, koska Suomen yleiskartassa v:lta +1944 nimi on "Kihosjärvi". +Alun perin mukael- +masuomennos inarinsaamesta, mutta sittemmin +määriteosaltaan raakalaina suomen kielestä ta- +kaisin inarinsaameen. +Nimi on niin epäonnistu- +nut, että olisi syytä palauttaa karttoihin alkupe- +räinen nimi Paaskyeljävri. +Paskuljärvet. +Iso Peuravaara (3831) Kurulompolasta +4 km lounaaseen. +näköisesti Stuárráb Koddeváárááš. +seen kuuluu myös Peuralampi. +Peuravaarat. +Iso Pielpajärvi - Piälppáájävri ~ Piäl­ +báájävri ~ Stuorrâ Piälppáájävri (TII 1963) +Pielpajärvistä läntisempi. +Pielpajärvet. +Vuonna 1899 nimi on jo kirjat- +tu inarinsaameksi perusosaltaan lähes nykyisel- +lä tavalla Pielbajävri "Pielbajäyri" (SYK 1899). +Jacob Fellmanin (2001, s. 112) mukaan järvellä +on ollut taistelu saamelaisten ja vainolaisten vä- +lillä ja saamelaiset ovat ampuneet vainolaisjou- +kon kuoliaaksi; toisen tradition mukaan taistelu +olisi tapahtunut pirkkalaisten ja kantalahtelais- +ten välillä (I. Itkonen 1910). +Muinaisen tarinan +mukaan Pielpajärvellä olisi työnnetty avantoon +joku lannasta saapunut tuomari, mitä tarinan +kuulija (Ilmari Itkonen) epäilee. +Saman tari- +nan mukaan tuomarin kyytimies oli asunut +Kuuvakappeer-vaaran luona. +Pielpajärven lä- +heisyydessä on ollut myös uhripaikka, jossa +on uhrattu talvella (C. E. Almgerin käsikirjoi- +tus M.M. +Yhd:n arkistossa / I. Itkonen 1910). +Pielpavuononperällä nykyisen Pielpajärvenpo- +lun alkupäässä on talon kokoinen neliskantti- +nen tasainen kivi, leveydeltään noin 5 x 5 m ja +korkeudeltaan noin 4 m, jonka päällä kasvaa +kookas mänty. +Se voisi hyvinkin olla palvoskivi, +josta Itkonen kertoo. +Iso Pihtijärvi - Postjävri (3832, JAM +2003) Kapea pitkä järvi Naapään ja Raja-Joo- +seppiin johtavan maantien välissä. +Pihtijärvet. +Alkuperäisessä ni- +messä ei ole isoa kuvaavaa etuliitettä. +Iso­Potso (3832) Pieni saari Inarijärvessä +Laattianiemestä 1,5 km itään. +Potsosaaret. +Iso­Roiro - Roiro ~ Ruáiru (3843 1) +Suuri saari Sammakkoniemen1 pohjoispuolella. +Saaren aikaisempi inarinsaamenkielinen nimi +on ollut Ruáiru ja nykyinen nimi on raaka- +laina suomenkielisestä sanasta: roiro, joka on +mukaelmasuomennos inarinsaamen sanasta +ruáiru = railo. +Nykyinen nimi on siis palautu- +nut inarinsaameen mitään merkitsemättömä- +nä raakalainana suomen kielestä. +T. I. Itkonen +(1966) kirjoituksessaan "Lappalaisia paikan- +nimiä 1500-luvulta" s. 22, kertoo Roiron mer- +kitsevän samaa, kuin Luiro: "Roiro l. Sombio +Jockj 1598, Rura Fluvius ja Rura Järff 1642 - 43, +Roiron saaria on kaksi, ja niistä on käytetty +v. 1858 myös suomenkielistä yhteisnimitystä +"Ruiran saaret" (A. Andelin 1858: Kertomus +Utsjoen pitäjästä s. 182). +luvat myös Pikku-Roiro - Roirooš ~ Ruáiruš, +Roironsalmi - Roiro"uálmi ~ Ruáiru"uálmi ja +Uccâ Roiro"uálmi ~ Ruiruu"uálmi. +Nimi ruáiru +tulee siitä, että saaren pohjoispäästä aukeaa jo- +ka talvi suuri railo Vasikkaselän poikki (Lehtola +& Lehtola 1984, "Viimeinen katekeetta" s. 141). +Iso Rovijärvi - Stuorrâ Ruávijävri - +Ruä'vjäu'rr (4913 1) Vätsärissä Äälisjärvestä +Epätarkka suomennos ja +epätarkka koltansaamennos inarinsaamesta: +ruávi = rova (vanha paloalue). +Koltansaamen +nimestä puuttuu isoa tarkoittava sana jõnn. +Rovipää. +Iso Ruohojärvi - Stuorrâ Ruáhujäv­ +ri (3834) Nangujärvestä 5,5 km etelään. +Ruohojärvet2. +Iso Ruohokangas (LL 1969) Alimmaisen +Ruohojärven ja Karhunpesäjuppuran välissä. +Isosaari1 - Stuorrâsuálui1 - Jõnnsuâl +(4911 2, JM) Suolisjärven suurin saari. +suomennos ja koltansaamennos inarinsaamesta. +Isosaari2 - Stuorrâsuálui2 (YAS) Korp- +pikurujärven suurin saari. +Isosaari3 ~ Lammassaari7 ~ Pihlaja­ +saari (3841 1, RP 1990) Pikkujoenjärven poh- +joispäässä. +Isosaari4 (3841 1) Vuontisjärven keskiosan +suurin saari. +Isosaari5 (3841 1) Vuontisjärven eteläosan +Isonsaarensalmi ja Isonsaarensalmensaari. +Iso Saarijärvi - Stuorrâ Suollušjävri +(3834) Nangujärven pohjoispäästä 3 km itään. +saamesta: suolluš = deminutiivinen genetiivi- +muoto sanasta suálui = saari > saarisen. +miperheeseen kuuluu myös Saarijärvenluusua. +Saarijärvet. +Iso­Saunari ~ Saunari - Sáv¹ár ~ +Sevnjârâš (3841 2, J. Qvigstad 1888) Saari Ina- +rijärvessä Partakonselän eteläpuolella. +Saunarit. +Iso Siikajärvi - Stuorrâ Šapšjävri - +Jõnn Šapššjäu'rr (4821 2) Siikajärvistä suu- +rempi lähellä Venäjän vastaista valtakunnanra- +jaa Nellimistä 17 km itään. +ja koltansaamennos inarinsaamesta. +Siikajärvet. +Iso Suorsajärvi - Cuássáájävri (TII +1963) Suorsapään länsipuolella. +Suomea ja ina- +mainarinsaamennos koltansaamesta: cuássáá = +deminutiivinen genetiivimuoto sanasta cuásáš = +tuntematon sana. +Suorsapää. +Iso­Söimi - 'yeiminsuálui (3844 1) +Suuri saari Inarijärven Kuoskerniemen luoteis- +nos inarinsaamesta: "yeimin = johdos sanas- +ta "yeimi = sauvoin. +myös Söiminlahti - 'yeiminluohtâ, 'yeimin- +vyeppee, Söiminnuora, Pikku-Söimi ja Lostâ- +'yeiminsuálui. +Alkuperäisessä nimessä ei ole +isoa kuvaavaa etuliitettä. +Iso Taimenjärvi - Kuáv¿urjävri - +Jõnn Ku'vˆˆjäu'rr (4822 2+4824 1) Vätsärin +Pohjoisoivista 3 km pohjois-luoteeseen. +ka suomennos inarinsaamesta ja suora koltan- +Asiaa +tukee R. Malmbergin (1896) Enare Revier -kart- +ta, koska siinä nimi on "Kuoutsjurjaur". +perheeseen kuuluu myös Pikku Taimenjärvi - +U'cc Ku'v¿¿jäu'rr +Isotaival ~ Isojuurakko - Stuorrâmyet­ +ki (TII 1963, 3832) Kolmen kilometrin mittainen +taival Ronkajärven ja Saukkojärven välissä. +Ensimmäisen suomenkielinen nimi on suora +Isovaara1 ~ Mäntyvaara - Stuorrâ­ +vääri (3814, LL 1978) Karipään lounaispuo- +miperheeseen kuuluu myös Isovaaranoja - +Stuorrâvärjuuvâš. +Isovaara2 (3832) Akupäästä 2,5 km itä- +Isovaaranoja - Stuorrâvärjuuvâš (LL +1978) Isovaaran itäpuolta Kyläjokeen. +Isovaara1. +Iso Vuoksiselkä (3833+4811) Raja-Joosep- +piin johtavan maantien pohjoispuolella sijaitse- +van Vuoksijärven lounaispuolella. +seen kuuluu myös Ylimmäinen Vuoksiselkä. +Vuoksijärvi. +Istumasaari (LL 1981) Inarijärvessä Piltsi- +selän lounaispäässä. +Itäinen Palokotajärvi (4821 2) Palokota- +järvistä itäisempi Rajavyöhykkeellä sijaitsevien +Siikajärvien pohjoispuolella. +Pa- +lokotamaa. +Itäinen Torkojärvi ~ Kämppä­Torko­ +järvi (3833+4811) Torkojärvistä itäisin. +Itä­Kapperijärvi - Nuorttiimus Kap­ +peerjävri (4822 2+4824 1) Nammijärvestä +5 km pohjois-koilliseen. +inarinsaamesta: nuorttiimus = itäisin, kappeer += lakki, jävri = järvi. +Kapperi- +Ivalo - Avveel - Avvil - Â'vvel (3832, +TII 1963, JM 1998) Inarin kunnan hallinnolli- +nen keskus, jossa on noin 4 000 asukasta. +kaelmasuomennos, pohjoissaamennos ja kol- +Ivalojoki. +Suhteellisen nuo- +ri uudisnimi, joka lienee vakiintunut käyttöön +ilmeisesti Petsamon Suomeen liittämisen yhtey- +dessä eli vuodesta 1920 eteenpäin, koska Ilmari +Itkonen käyttää käsikirjoituksessaan v:lta 1910 +muotoa Iivalo, tarkoittaen kuitenkin Ivalojokea. +Suomen yleiskartassa v:lta 1899 nimi oli vielä +Kyrö, mutta jo Suomen taloudellisessa kartassa +v:lta 1930 Ivalo. +Ivalojoensuu - Avveelnjälmi ~ +Avveel njálmádâh (TII 1963) Ivalojoen suis- +to Veskoniemen ja Konesniemen välissä. +Ivalojoki - Avveel ~ Avveeljuuhâ - +Avviljohka - Â'vveljokk (3832, TII 1963, +JM 1998) Suuri joki, joka saa alkunsa Enonte- +kiön puolelta ja laskee Inarijärveen. +Suomeksi, +inarinsaameksi, pohjoissaameksi ja koltansaa- +meksi. +Oluff L. Treskin kartassa v. 1642 "Avila +Fluvius", Hermelinin kartassa "Aveljock" (Her- +melin 1797), josta voidaan päätellä inarinsaa- +men nimen olleen sama kuin nykyäänkin, ja +suomenkielisten karttojen painamisen jälkeen +Ivalojoki (SYK 1873). +Lea Laitisen informan- +tin Anna Maria Sarren (*1905) mukaan nimi +on ollut Avvei. +Mukaelmasuomennos, pohjois- +saamennos ja koltansaamennos inarinsaames- +ta: avveel = vuotava, Nimiperheeseen kuuluvat +myös Ivalo - Avveel - Avvil - Â'vvel, Ivalon len- +toasema - Avveel kirdemsajattâh, Ivalon-Matti +- Avveel-Matti - Avvil-Máhtte, Ivalojoensuu - +Avveelnjälmi ~ Avveelnjálmádâh, Joensuunsel- +kä - Avveelnjälmjor¹â, Avveelskäi˜i ja Ivalon +terveyskeskus - Avveel tiervâsvuo˜âkuávdáš - +Avvila dearvvasvuo˜guovddáš. +Ivansaari - Ivásuálui - Ivansuâl +(3844 1, VS, MML) Saari Nitsijärven pohjois- +päässä Karsikkoniemen kohdalla. +mennos inarinsaamesta ja koltansaamennos +Saanut nimensä saarella va- +jaat 200 vuotta sitten asuneen Ivan-nimisen +koltan mukaan (Ilmari Itkonen 1910: "Muinais- +Iäinármyetki (EA) Inarijärven Pielpavuo- +non ja Pielpajärvien välinen kannas. +saamea: Iäinár = Einari, myetki = taival. +Eh- +kä varhempi nimi on ollut Einehjávráámyetki, +koska vajaan puolen kilometrin päässä sijaitsee +muinaisasuinpaikka Einehjáávráš, josta se olisi +lyhentynyt nykyiseen muotoonsa. +J +Jaakkolanjärvi - Jaakkolanjäu'rr (MML +2006) Rajapäästä 1,5 km länsi-luoteeseen. +Kol- +Ehkä lentäjä +Erkki Jaakkola Inarista on haaveroinut pienko- +neellaan järvessä. +Jaakonsaari - Jákusuálui (3844 1, AS) +Pieni saari Nitsijärven Haapalahden suulla. +Määrite osan +Jaaranuora - Vierccânyeri (3841 2) Ina- +rijärven Tissisaarten ja Katsomasaaren välissä. +saamesta: vierccâ = pässi. +Jaa- +rasaari2. +Jaarasaaret - Vierccâsuolluuh (3832) +Inarijärven Joensuunselän ja Nuoransuunselän +inarinsaamesta: vierccâ = pässi. +seen kuuluu myös Pikku Jaarasaari. +Jaarasaari1 - Vierccâsuálui1 (SA 1964) +Saari Nammijärvessä Piilola-talosta 1 km poh- +jois-luoteeseen. +mennos inarinsaamesta: vierccâ = pässi. +Jaarasaari2 - Vierccâsuálui2 (3841 2, +YAS) Inarijärven Kotkasaaren2 ja Jänisniemen2 +seen kuuluu myös Jaaranuora - Vierccânyeri. +Jalanluiskahtamavaara (3832) Vaara +Nanguvuonon koillispuolella sijaitsevasta Lai- +tavaarasta 1,5 km kaakkoon. +Kenellä jalka on +luiskahtanut ja millaisin seurauksin, ei ole tie- +Jalkakivi ~ Päällyskivi - Pajalâske˜gi +(TII 1963) Suuri kivi vielä suuremman kiven +päällä, joka on ikään kuin asetettu kolmen pie- +nemmän kiven varaan Inarijärven Konesnie- +men1 luoteisrannalla. +Kivi on ollut todennäköi- +sesti seita, koska tarinan mukaan Päivän Olavi +oli nostanut kiven sinne ja hänhän oli kuului- +sa seitojen tuhoaja. +Perinnetiedon mukaan oli +koppelolaisilla tapana heittää lantti järveen siitä +ohi soutaessaan ja tämäkin puoltaa seita-asiaa. +Kirjassa "Inarinlappalaista kansantietoutta" +Iisakki Mannermaa (1830 - 1908) kertomuksen +"Päällyskivi - Pajalâske˜gi" (kirjannut A. V. +Koskimies) seuraavasti: +"Päivän Olavi asui kerran Inarin saares- +sa, jonka nimi oli Maura. +Sen kentässä oli +muitakin asukkaita, ja tuon kylän väki piti +epäjumalia. +Erään epäjumalan nimi oli Ukko, +toisen nimi oli Akka: nämä ovat ne vaaran- +huiput, jotka ovat lähellä Veskoniemen kylää. +Päivän Olavi oli niin vahva mies, ettei +hänelle vetänyt vertoja yksikään niistä ih- +misistä, jotka hänen aikanaan elivät tässä +maailmassa. +Sen tähden Päivän Olavi tietäen +olevansa väkevin uskalsi ruveta hävittämään +seitoja, joita ihmiset palvelivat, sillä hänestä +tuntui kauhealta, että ihmiset typeryydessään +ja hulluudessaan pitivät jumalinaan vaaran- +huippuja ja kiviä. +Päivän Olavi huomasi, että +yksi ainoa jumala oli taivaassa. +Ihmiset kyllä +alkoivat häntä vihata menetettyään jumalan- +sa, jotka olivat kaikkein omituisimpia vuoren- +huippuja tai joita he olivat itse sellaisiin paik- +koihin koet taneet kivestä rakentaa, olivatpa ne +patsaita tai muita sen tapaisia, mutta he eivät +voineet häntä silti tappaa, sillä heitä pelotti +Päivän Olavin suuri voima. +Kun Olavi huomasi, että ihmiset pelkä- +sivät häntä hänen voimiensa takia, niin hän +sanoi kylän väelle: +- Lähtekäämme kaikki tämän kylän +asukkaat soutamaan peräkanaa Konesnie- +meen. +Siellä minä näytän teille kaikki voimani. +He soutivat sinne ja menivät maihin. +Päivän Olavi sanoi: +- Tulkaa kaikki minun mukaani. +He astuivat hetkisen, Päivän Olavi sei- +sahti, sanoo kumppaneilleen: +- Minä aion ottaa tämän ison kiven ja +kantaa tuon paaden päälle. +Sitä ei uskonut yksikään niistä, jotka +olivat, vaikka he tosin tiesivät hänet vankaksi +mieheksi. +Eräs väestä sanoi: +- Se työ, jonka sinä nyt aiot tehdä, on +aivan mahdoton ihmisille. +Päivän Olavi sieppasi äkkiä kiven maas- +ta, kantoi kiireesti kallion viereen, heitti kiven +sen päälle, kapusi sinne ja sanoi ihmisille, +jotka siinä olivat näkijöinä: +- Tuokaa kolme pienehköä kiveä: minä +panen ne jalustaksi tälle isolle kivelle, jonka +nyt olen kantanut. +Hän asetti tuomansa ison kiven kolmen +pienen kiven päälle, jotka hän sovitti niin, että +ne olivat jokainen kiven kulman alla. +Päivän +Olavi sanoi kylänsä asukkaille, jotka olivat +kovasti peloissaan hänen suuresta voimas- +taan: +- Tästä te näette minun voimani, ja tämä +kivi, jonka minä olen nostanut tuolle kalliolle, +olkoon teille ja jälkeentuleville muistona. +He palasivat takaisin Mauran kenttään, +jossa heidän asuntonsa olivat: sen jälkeen +Olavi eli rauhassa ja sovussa kylän miesten +kanssa ja kaikkien silloisten inarilaisten kans- +- Tuota Päivän Olavin kiveä nimitetään +vielä nytkin Päällyskiveksi". +Paavali Valle kertoo kirjassa "Inarinlappa- +laista kansantietoutta" (Koskimies & Itkonen +1978) s. 317 Päivän Olavin isästä Päivästä näin: +"Kittilän kirkonkylän pohjoispuolella on +tunturi, jonka alla on muinaisen Päivä-ukon +asuinpaikka: siinä on vielä sija näkyvissä, +mutta katajia ja sammalia on siihen jo kas- +vanut. +Päivä-ukko oli kuuluisa voimamies ja +hyvä peuranpyytäjä sekä sen lisäksi noita- +kin, joten hän taisi viedä peuroja tunturista +toiseen. +Hän oli mainio suksimies ja mäen- +laskija, niin ettei hänen veroistaan ollut lain- +kaan. +Niinpä hän kerran vetoa lyötyään laski +alas tuolta korkealta tunturilta rasvalla täytetty +pahkakuppi päänsä päällä eikä tämä kaatu- +nut hänen laskettaessaan jyrkännettä alas +kotikenttäänsä. +Hänellä oli kaksi poikaa, vanhempi ni- +meltään Uula ja nuorempi Saara. +Isä sanoi +heistä näin: +- Uula Uulason on vetelys, mutta Saara +kyllä pitää puolensa minulle. +Eikä arvannutkaan, että Olavista oli tule- +va mainio mies väkevyydessään ja tavoiltaan, +niin kuin Lapin tarinat vielä nytkin tietävät +kertoa, jota vastoin ne eivät kerro mitään Päi- +vän nuoremmasta pojasta Saarasta." +Tämän Jalkakiven kohdalla Päivän Olavi +siis onnistui seidantuhoamistyössään, mutta on +myös kertomus siitä, kuinka tuo seidantuhoami- +nen epäonnistui. +Samassa kirjassa (Koskimies +& Itkonen 1978) s. 324 kertoo entinen katekeetta +Mikko Aikio tarinan "Päivän Olavi Meren ran- +nikolla" seuraavasti: +"Vielä kerran kiusasivat norjalaiset, kun +hekin olivat kuulleet hänet vahvaksi, ja oli- +sivat halusta tahtoneet nähdä hänen suuren +väkevyytensä. +Silloin hän yltyi taas näyttä- +mään voimansa ja otti suuren kiven, nosti +sen ilmaan ja paiskasi maan sisään: se ki- +vi on vielä tänäkin päivänä siinä näkyvissä +Ceavzzegea˜gi-nimisenä paikassa Varangin- +vuonon pohjoispuolella lähellä meren rantaa". +Tämä 'Kalanrasvakivi' on Norjassa Nesse- +byn kylän eli Uuniemen pohjoispuolella pystyssä +ja sitä pidetään edelleenkin seitana. +Jalkataittumajärvi (4822 2+4824 1) Pieni +järvi Surnuvuonon pohjukasta 3 km itään. +Ke- +nen tai minkä jalka on taittunut, ei ole tiedossa. +Jal¹esvääri1 (SA 1964) Vaara Nellimin +itäpuolisen Kantojärven eteläpuolella. +saamea: jal¹es = luonnonkanto, vääri = vaara. +Kantojärvi2. +Jal¹esv��äri2 (TII 1963) Pieni vaara Nan- +gujärven1 eteläpään pohjoispuolella. +Jal¹esvääri 1. +perheeseen kuuluu myös metson soidinpaikka +Jal¹esvärkimes, jonka tarkka sijainti ei ole tie- +Jatkosaari - Jotkâsuálui (3841 1) Pieni +saari Inarijärven Aataminsaaren lounaispuolel- +Jákuluovtâš (AS) Pieni lahti Nitsijärven +Nilivuopajan ja Kivipurnuvuopajan välissä. +Inarinsaamea: Jáku = yhdysosalyhentymä mie- +hen nimestä Jááku = Jaakko, luovtâš = demi- +nutiivimuoto sanasta luohtâ = lahti > lahtinen. +Nimiperheeseen kuuluu myös Jákuváárááš. +kon henkilöllisyydestä ei ole tietoa. +Jákuváárááš (AS) Nitsijärven Nilivuo- +pajan ja Kivipurnuvuopajan välissä. +Jákuluovtâš, váárááš = deminutiivimuoto sa- +nasta vääri = vaara. +Jaakon henkilöllisyydestä +Jávuluohtâ (AWG 1901) Pieni lahti Inari- +järven Hoikka Petäjäsaaren puolen välin itä- +Inarinsaamea: jávu = mahdollisesti +yhdysosalyhentymä sanasta jávvu = jauho tai +sanasta jávuttem = äänetön, luohtâ = lahti. +perheeseen kuuluu myös Jávuluohtnjargâ. +Jávuluohtnjargâ (AWG 1901) Niemi Ina- +rijärven Hoikka Petäjäsaaren puolen välin itä- +Jávuluohtâ, luoht = yhdysosaly- +hentymä sanasta luohtâ = lahti, njargâ = niemi. +Jekkimösaari (3841 2) Inarijärven Ikkerin- +saaren ja Sarminiemen kärjen välissä. +osa on mukaelma mahdollisesti koltansaamen +sanasta jiä'³³ = ilta tai inarinsaamen sanasta +jiehhee = jiekiö (puisen varren keskikohtaan +kiinnitetty S:n muotoinen rauta, jolla nahkoja +kuovitaan eli näskätään). +Jesmiluovtah (TII 1963) Kaksi lahtea Juu- +tuan puolessa välissä Haapasuvannon itäran- +nalla: Uccâ Jesmiluohtâ ja Stuorrâ Jesmiluoh- +tâ. +Inarinsaamea: jesmi = alle vuoden ikäinen +joutsen, luovtah = monikkomuoto sanasta luoh- +tâ = lahti > lahdet. +Haapasuvanto - Jesmiluovtsavo. +Jie¹¹âlâs"uálmnjargâ (SA 1964) Niemi +Inarijärven Kultalahden eteläpuolella. +Sy- +väsalmi: "uálm = genetiivinen yhdysosalyhen- +tymä sanasta "uálmi = salmi, njargâ = niemi. +Jie¹¹âlâsluohtâ1 (SA 1963) Lahti Nitsijär- +ven pohjoisosan länsilaidalla Nililahden lounais- +Inarinsaamea: jie¹¹âlâs = attribuut- +timuoto sanasta jie¹¹âl = syvä, luohtâ = lahti. +Jiersijärvi - Jiersseejävri ~ Jierisjävri +luoteisrannan Kaapin Matti -talosta 1,5 km poh- +joiseen. +jierssee = kanahaukka. +myös Jiersseejuuvâš. +Jiersseejuuvâš ~ Jierisjuuvâš (ERA +2004) Jiersijärvestä Inarijärven Aibutvuonoon. +Jiersijärvi, juuvâš = deminutiivimuoto sanas- +ta juuhâ = joki. +Jiälluške˜gi (EA) Kivi vedessä Juutuan- +vuononsuun etelärannalla Hirvasniemen kärjes- +Inarinsaamea: jiälluš = deminutiivimuoto sa- +nasta jiälu = halkeama, ke˜gi = kivi 'Rakokivi'. +Joenpäällysjärvi - Juvvaalaašjävri ~ +Juuvâlâšjävri ~ Juuvâoolâšjävri (3834, SA +1964, JAM 2003) Nangujärvestä 1,5 km koilli- +Nimis- +tä ensimmäinen on ilmeisesti nuorin, koska se +esiintyy ensimmäisen kerran tässä muodossa ja +viimeinen vanhin. +Joensuu1 (TN 1995) Vanha uudistila Mud- +dusjärven Leutolahden perällä. +Tilan on perus- +tanut Martti Jouninpoika Saijets (1828 - 1877) v. +Sitä ennen paikalla on ollut pieni tupa, +lammassuoja (puura) ja kaksi pientä kala-ait- +taa. +Vuosina 1878 - 1880 isäntänä oli Martin les- +ki Katrin Heikintytär Saijets, os. +ja vuosina 1883 - 1917 heidän poikansa Martti +(Martti Martinpoika Saijets, *1860). +Joensuun Kenttäsaari - Kieddsuálui5 +(3832, I. Itkonen 1910) Ivalojoensuun suurin saa- +ri, jossa on ollut Avveelkieddi 'Ivalonkenttä'. +Joensuunselkä - Avveelnjälmjor¹â +(3832, TII 1963) Noin neljän kilometrin mittai- +nen järvenselkä Ivalojoensuun pohjoispuolella. +Epätarkka suomennos inarinsaamesta: Avveel += Ivalo, njälm = genetiivinen yhdysosalyhen- +tymä sanasta njälmi = suu > suun 'Ivalojoen- +suunselkä'. +Näin ollen nimiperhe on Ivalo. +grafisessa karttalehdessä 3832/2001 inarinsaa- +men nimi on virheellisesti "Avveelnjälmjor¹a" +(kirjoitustavan muutosta ei ole huomioitu). +Joenyhtymäjärvi - Juuhâohtâmjäv­ +ri (3834) Akalauttapäältä 5 km etelään. +Järvessä yhdisty- +vät Kivijoki ja Rytioja. +myös Joenyhtymäkangas - Juuhâohtâmkuolbâ. +Joenyhtymäkangas - Juuhâohtâm­ +kuolbâ (3834) Joenyhtymäjärven lounaispuo- +lella, mutta ilmeisesti eteläpuolellakin. +Joen yhtymäjärvi. +Jokimella (3832 08) Jokitörmä Akujoen ylä- +pään länsipuolella Hanhimellan kohdalla, joista +ehkä Mellanaapa on saanut nimensä. +Jokisaari - Juhânjälmlássá (VS) Nit- +sijärven pohjoisin saari. +tarkka suomennos inarinsaamesta: juhânjälm = +yhdysosalyhentymä yhdyssanasta juhânjälmi = +joensuu. +Jollusjoki - Jollušjuuhâ ~ Jolâsjuuhâ +(JAM 2003, YAS 2003) Jollusjärvestä Nangu- +vuonon Jolluslahteen. +Jollusjärvet (RP 1991) Kaksi järveä Inari- +järven Nanguvuonon itäpuolella: Alimmainen +Jollusjärvi ja Ylimmäinen Jollusjärvi ~ Jollus- +järvi - Jollušjävri ~ Jolâsjävri. +Jollusjärvi - Jollušjävri ~ Jolâsjävri +van maantien pohjoispuolella. +Vanhempi nimi +on ollut Ruávujävri (SYK 1899). +suomennos inarinsaamesta: jolluš = genetiivi- +muoto sanasta jollušeijee = hulluttelija, jolâs = +attribuuttimuoto sanasta jollâ = hullu, ruávu = +genetiivimuoto sanasta ruávvu = rouko (lam- +paannahkaiset vällyt) tai sanasta ruáhu = ruo- +ko. +Suomenkielisen nimen pitäisi olla Hullunjär- +vi. +Sanoihan kerran eräs kolttavaimo, joka oli +naimisissa Suikki-nimisen miehen kanssa, että +hän on menossa Hullunjärvelle, kun postiauton +rahastaja tiedusteli häneltä määränpäätä (YAS +Nimiperheeseen kuuluvat myös Jollus- +järvet, Jollusjoki - Jollušjuuhâ ~ Jolâsjuuhâ ja +Jolluslahti. +Jolluslahti (3832) Nanguvuonon itäran- +nalla Jänislahden kohdalla. +Inarinsaamen ni- +mi on todennäköisesti Jollušluohtâ. +Jolnijärvi - Jolniijävri ~ Jolnijáávráš +(SA 1963) Jolnivuonon luoteispuolella. +Mu kael- +Jolnivuono. +Rinnakkaisni- +men perusosa deminutiivimuodossa. +Jolnivaara - Jolniivääri ~ Jolniváárááš +(SA) Jolnijärven pohjoispään länsipuolella. +Rinnak- +kaisnimen perusosa deminutiivimuodossa. +Jolnivaarat - Jolniiväärih ~ Jolniváá­ +rááh (3841 1, SA 1963) Pienten vaarojen ryhmä +Jolnijärven länsipuolella. +Rinnakkaisnimen perusosa de- +minutiivimuodossa. +Jolnivuono - Jolniivuonâ ~ Jolni vuo­ +nâš (3841 1, SA 1963) Inarijärven länsilaidan +vuono (lahti) ja talo Viimassaaren kohdalla. +Mukelmasuomennos inarinsaamesta: jolnii = +mahdollisesti deminutiivinen genetiivijohdos sa- +nasta jolinâš > jolinii = houkka, tyhmyri. +nakkaisnimen perusosa deminutiivimuodossa. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Jolnijärvi - Jol- +niijävri ~ Jolnijáávráš, Jolnivaara - Jolniivääri ~ +Jolniváárááš ja Jolnivaarat - Jolniiväärih ~ Jolni- +váárááh. +Joonaanharju - Räi˜eemohekieddi +(3842 2, TII 1963) Harjullinen niemi Siutta- +joensuulla Partakossa1. +Inarinsaamen nimi: +räi˜ee 'raitio' = porosaamelainen ~ poropaimen +(I. Itkonen 1910), mohe = genetiivimuoto sanas- +ta mokke = mutka > mutkan > mukan, kieddi += kenttä. +Joosepinvaara (3833+4811) Raja-Joosepin +tulliaseman länsipuolella Raja-Joosepin (Josef +Sallilan, 1877 - 1946) mukaan, joka oli syntyi- +sin Parkanosta. +Raja-Jooseppi. +Jormo (TII 1963) Syvänne Juutuan ylä- +päässä Jurmukosken alapuolella, mutta myös +appellatiivi eli yleisnimi, joka kuvaa kosken +alapuolista syvää kohtaa. +Inarinsaamea: jormo += jurmu eli syvänne kosken alla. +seen kuuluvat myös Jormokiädáš, Jurmukoski +- Jormokuoškâ, Jormokuoškâ sieidi, Jurmurovat +- Jormoruávih, Jormosuálui (Solojärven saari), +Jormováárááš ja Jormoväärih. +Jormokiädáš (TII 1963) Vanha asuinkent- +tä Solojärven rannalla. +Jormo, kiädáš = diminutiivimuoto +sanasta kieddi = kenttä. +Jormováárááš (IP 2002) Kokoonsa näh- +den korkea ja terävähuippuinen vaara Juutuan +luusuasta 1 km koilliseen. +Jormo, váárááš = deminutiivi- +Jorvapuolijärvi - 'uárbbeljáávráš - +'oarbbeljávri (3844 1, EPA) Järvi Sevettijär- +velle johtavan maantien ja Syrjäpuolijärven +Mukaelmasuomennos ja lähes suora +pohjoissaamennos inarinsaamesta: "uárbbel = +yhdysosalyhentymä sanasta "uárbpeeli = paisti +(ruhossa), pakara, jáávráš = deminutiivimuoto +sanasta jävri = järvi > järvinen, jávri = järvi. +Joukhaisjärvi1 - Njuuv"jävri (3843 1) +Mustikkavaaran koillispuolella. +mi on Njuh"âkuánniljävri (ES). +suomennos inarinsaamesta: njuuv" = genetii- +vinen yhdysosalyhentymä sanasta njuh"â = +joutsen > joutsenen. +v:lta 1897 "Njhuh"koannaljaur": kuánnil = ko- +nelo eli koste, joka on varsinainen verkkopaik- +ka joessa. +Ehkäpä nimi on 1950-luvun jälkeen +muuttunut pelkistetymmäksi, koska kosteikko +on Paatsjoessa Venäjälle luovutetulla alueella. +Joukhainen = peräpohjolan murrejohdos sanas- +ta joutsen. +Joukhaisjärvi2 - Njuuv"âjáávráš +(3834) Nangujärvestä 5 km itään. +suomennos inarinsaamesta: njuuv"â = genetii- +vimuoto sanasta njuh"â = joutsen > joutsenen. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Joukhaiskotsa- +mo - Njuuv"âkuáccám ~ Njuv""áákuáccám ja +Njuuv"âjuuhâ. +Joukhaisjärvi3 - Njuh"âjävri (3841 1) +Kaamasesta 4 km kaakkoon. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: njuh"â += joutsen. +Joukhaiskotsamo - Njuuv"âkuáccám +Vaara Nangujärvestä 3 km itään. +Joukhaisjärvi2, njuv""áá = +deminutiivinen genetiivimuoto sanasta njuh"â += joutsen > joutseneisen, kuáccám = ylävä +kangasmaa. +Njuv""áákuáccámkimes. +Joukhaislompola - Njuh"âluobâl - +la Surnujoessa Siltaluovanlompolan yläpuolella. +Määriteosaltaan epätarkka suomennos ja suo- +ra koltansaamennos inarinsaamesta: njuh"â = +joutsen. +Joukhaisnuppula (3831) Pieni pyöreä vaara +Joukhaispesäjärvestä 1,2 km koilliseen. +Joukhaispesäjärvi. +Joukhaispesäjärvi (3831) Pieni järvi Kuu- +tuantien pohjoispuolella sijaitsevasta Pikku +Kuomujärvestä 1,2 km pohjois-luoteeseen. +miperheeseen kuuluvat myös Joukhaispesäoja +ja Joukhaisnuppula. +Joukhaispesäoja (LL 1969) Joukhaispesä- +järvestä Pikku Kuomujärveen. +Joulujärvet - Juovâlâhjäävrih - Jooul­ +jääu'r (4913 1, JM) Järviryhmä Surnujärven +koillispuolella. +mennos inarinsaamesta ja mukaelmakoltan- +saamennos suomen kielestä: juovâlâh = louhik- +koinen, luolikkoinen. +Joulujärvi - Joouljäu'rr (MML 2006) +Joulutunturin lounaispuolella. +nimi mahdollisesti Joulutunturin mukaan, josta +suora koltansaamennos. +Inarinsaamelaista ni- +meä järvelle ei ole. +kuitenkin Joulutunturin +määriteosaselitys. +Joulukotajärvi - Juovlâkuátsaijáávráš +(4822 2+4824 1) Pieni järvi Pitkän Surnujärven +itäpuolella. +perheeseen kuuluu myös Joulukotaoja. +Joulukotaoja (4822 2+4824 1) Puro Joulu- +kotajärvestä Pitkään Surnujärveen. +Joulukotajärvi. +Joulutunturi - Juovâlâhtuodâr - Jooul­ +tuõddâr (4913 1, EPA) Norjan vastaisella val- +takunnanrajalla. +Harhaanjohtava suomennos +inarinsaamesta ja sitä kautta harhaanjohtava +koltansaamennos suomen kielestä: juovâlâh = +luolikkoinen, louhikkoinen, kivikkoinen. +Jouninniemi (3841 01) Niemi Inarijärves- +sä Siskelivuonon kaakkoispuolella sijaitsevan +Siskelijärven1 ja Lahtiapajanjärven välissä. +seessä on mahdollisesti Volmarin Jouni eli Jouni +Volmari Kangasniemi (*1923). +Joutavalahti1 - Jyevdilâsluohtâ1 (YAS) +Pieni lahti Inarijärven Tiaisniemen lounaiskul- +Joutavalahti2 - Jyevdilâsluohtâ2 (ES) +Pohjoiseen suuntautuva lahti Tervavuonon itä- +Joutavalahti3 (LL 1981) Ukonjärven1 ja +Inarijärven välissä sijaitsevan Hämähäkkinie- +men länsipuolella Ukonjärven1 puolella. +saamen nimi on todennäköisesti Jyevdilâsluoh- +Lahden perällä on ollut kivistä ladottu seita, +joka on aikoinaan tuhottu, mutta Martti Salo +on pystyttänyt sen uudelleen. +kuuluu myös Joutavanlahenniemi. +Joutavalahti4 (RP 1991) Lahti Inarijärvessä +Nanguniemen itälaidalla Nanguvuonon Jänis- +lahden ja Pienen Menesvaaran välissä. +saamen nimi on todennäköisesti Jyevdilâsluohtâ. +Joutavalahti5 - Jyevdilâsluohtâ3 (3834) +Nangujärven itäisin lahti. +Joutavanlahenniemi (JMK 2003) Ina- +rijärven Joutavalahden3 ja Ukonjärven1 Kivi- +lahden välissä. +näköisesti Jyevdilâsluovtnjargâ. +karttalehdessä 3832/2001 nimi on virheellisesti +"Nuppaniemi - Njopânjargâ", joka sijaitsee +vajaan kilometrin lännempänä. +määriteosa njopâ tarkoittaa korkeaa nientä ja +tämä niemi on matala. +Joutava- +lahti3. +Joutilaslahti3 - Jyevdilâsluohtâ4 (MV +2003) Pieni lahti Sulkusjärven1 itäosassa Säh- +mivaaran kohdalla. +Lahti on niin kalaisa, että +sitä kutsutaan Joutilaslahdeksi3. +Yleensä jouti- +laaksi lahdeksi nimetään sellainen lahti, jossa +ei ole kalaa. +Antero Sarren mukaan tämä lahti +on Jänkälahti. +Joutolahti (3843 1) Kuoskervuononsuun itä- +Joutsenampumajärvi - Njuh"â pää"­ +"im jävri (ES, 3843 1/1977) Fadderjärven etelä- +Joutsenenampumalampi (3834) Nangu- +järven itäpuolella sijaitsevan Pikku Saarijärven +ja Ahkiojärven puolessa välissä. +Joutsenmunajärvi - Njuuv"âmane­ +jáávráš (SA 1964) Kyörtisjärven ja Sarmitun- +turin välissä. +Joutsenpesäjärvi ~ Joukhaisenpesä­ +järvi - Njuuv"âpiervâljävri (4821 1, SSS) +Pieni järvi Muotkavaarasta 5 km luoteeseen. +Järven keskellä on pieni saari. +Joutsentaittamavaara (3832) Viekkalasta +3 km luoteeseen. +Joutsi on jousi eli kaaripyssy. +Jugeriddo (ERA 2004) Inarijärven syvä +ranta Kaapin Matti -talosta länsi-lounaaseen. +Inarinsaamea: juge = genetiivimuoto sanasta +juggáá = korkeareunainen astia tai vene, ran- +nasta äkkiä syvenevä järvi, riddo = ranta. +Juggeejáávráš (SAK 2004) Pieni järvi +talosta 1,2 km etelä-lounaaseen. +juggee = genetiivinen johdos sanasta juggáá = +korkeareunainen astia tai vene, rannasta äkkiä +syvenevä järvi, jáávráš = deminutiivimuoto sa- +Juggejärvi - Juggejävri (3843 1) Fadder- +järven eteläpuolella. +rinsaamesta: jugge = attribuuttimuoto sanasta +nasta äkkiä syvenevä järvi. +Löytyy toinenkin +Juggejärvi, joka on Karlebotnin eteläpuolella +Norjassa. +Juhanin Kotajärvi - Juhháán Kuát­ +sai jävri - Johan Kue'ttjäu'rr (3844 1, VS, +MML) Nitsijärven koillispuolella sijaitsevan +Hammasjärven koillispuolella. +epätarkka suomennos ja epätarkka koltansaa- +mennos inarinsaamesta: kuátsai = yhdysosa- +lyhentymä yhdyssanasta kuátisaje = kotasija. +Kyseessä on mahdollisesti "Supru Juhani" (Jo- +han Högman, *1888) tai hänen setänsä Juhan +Högman (*1879) tai hänen isoisänsä Juho Hög- +Juhaninsaari - Juhháánsuálui (ES) +Pieni saari Inarijärvessä Paksuvuonon perällä. +Juhânjälmi (SAK 2004) Nellimin itäpuo- +lella sijaitsevan Kutujärven1 pohjoispäästä Kes- +kimöjärveen laskevan joen suu. +juhâ = yhdysosalyhentymä sanasta juuhâ = jo- +ki, njälmi = suu. +Juhháán Ant láássáš (Ella Sarre) Pieni +saari Kessivuonon Sammakkoniemi2-talosta 0,3 +km koilliseen. +Nimi Juhan Antti Sammelinpoika +Saijetsin (1876 - 1945) tai Juhan Antti Matinpoi- +Juhosaari - Juhosuálui (SA 1964) Pieni +saari Nangujärvessä Vyeppeenjargâ5-niemen +mesta: Juho = genetiivimuoto nimestä Juho = +Juhani. +Juhanin henkilöllisyydestä ei ole tietoa. +Juhovyeppee (SA 1963) Vuopaja Väy- +län Akulahden2 perällä. +Inarinsaamea: Juho += Juhani eli Juho, vyeppee = vuopaja. +Juhanin +kuuluu myös Juhovyeppeejeggi. +Juhovyeppeejeggi (3842 2) Inarijärven +Akulahden2 perältä koilliseen suuntautuva suo. +Juhovyeppee, jeggi = jänkä eli suo. +Juko Jovn Aanti Tupesaijáávráš (AS) +Pieni järvi Nitsijärven Nililahdesta 0,5 km lou- +Inarinsaamea: Juko = Juhani, Jovn = +yhdysosalyhentymä miehen nimestä Jovnâ = +Jouni, Aanti = genetiivimuoto miehen nimestä +Antti, tupesai = yhdysosalyhentymä yhdyssa- +nasta tupesaje = tupasija, jáávráš = deminutiivi- +Jounin Antin henkilöllisyydestä ei ole tietoa. +Jukkuutupesaje (TII 1963) Vanha tupasija +Pitkäjärven7 pohjoispäässä Otsamosta 3 km län- +Tupasija on yli 200 vuotta vanha. +Kent- +tä on mahdollisesti Juhani Pekanpoika Padarin +Häntä kutsuttiin nimeltä +Juko. +Inarinsaamea: Jukkuu = deminutiivinen +genetiivimuoto miehen nimestä Juko = Juhani > +Pikku Juhanin, tupesaje = tupasija. +Jun Ant Tupesaijävri (3842 2) Pieni järvi +Nitsijärven Ojalanvuonon eteläpuolella sijaitse- +vasta Kaltiojärvestä 1 km lounaaseen. +saamea: Jun = genetiivinen yhdysosalyhentymä +miehen nimestä Junná = Juhani, Ant = genetii- +vinen yhdysosalyhentymä miehen nimestä Antti += Antti, jävri = järvi. +Kyseessä on ilmeisesti An- +ders Juhaninpoika Sarre (1822 - 1900). +Jun Mat Kuátisaijáávráš (3841 2, EA) +Pieni järvi Talmakanvuopajansuulta 1,2 km +luoteeseen. +Inarinsaamea: Jun = genetiivinen +yhdysosalyhentymä miehen nimestä Junná = +Juhani, Mat = yhdysosalyhentymä miehen ni- +mestä Matti = Matti, jáávráš = deminutiivimuoto +sanasta jävri = järvi. +Junnun Matin henkilölli- +syydestä ei ole tietoa. +myös Matintievanjänkä. +Juntinniemi (3832 08) Pieni heinäinen niemi +Ivalojoen pohjoisrannalla Koppelon koulun koh- +Juntti on ilmeisesti miehen nimi. +Junttilanperä (3832) Asuinalue Ivalojoen +pohjoispuolella Ivalon taajamassa. +myös vanha uudistila Junttila, jonka on perus- +tanut Juhani Juhaninpoika Kyrö (*1816) v. 1845. +Junttisaari (LL 1981) Pieni saari Inarijärves- +sä Tissikivisaaresta 1 km itä-koilliseen. +Juntti on +ilmeisesti miehen nimi. +Juoksemajoki - Ka""âlemjuuhâ +(HTV) Joki Juoksemajärvistä Nellimjärveen. +Juoksemajärvet - Ka""âlemjäävrih +(SA 1964) Kaksi järveä Nellimin kaakkois- +puolella: Alempi Juoksemajärvi - Vuálábuš +Ka""âlemjävri ~ Vyelebâš Ka""âlemjävri ~ Vye- +leeb Ka""âlemjävri ja Ylempi Juoksemajärvi - +Pajebuš Ka""âlemjävri ~ Paajeeb Ka""âlemjävri. +Lähes suorat suomennokset inarinsaamesta: +ka""âlem = aktiomuoto verbistä ka""âli˜ = läh- +teä juoksemaan (kerran). +luvat myös Juoksemajoki - Ka""âlemjuuhâ ja +Juoksemavaara - Ka""âlemvääri. +Juoksemavaara - Ka""âlemvääri ~ +Ka""âlemváárááš (SA 1964, SAK 2004) +Juoksemajärvien itäpuolella. +Inarinsaamen rinnakkaisnimen perusosa on +deminutiivimuodossa. +Juolkusniemi - Juolgusnjargâ (YAS) +Nuottamalompolan ja Nuottamajärven1 välissä. +Määriteosaltaan mukaelmasuomennos inarin- +saamesta: juolgus = ilmeisesti liudentunut muo- +to sanasta juálguš = joen suu, tässä tapauk- +sessa Naamajoen suu eli Njaamâjuv juálguš. +Juomusjärvenjoki (RP 1990) Juomusjär- +vestä Jiersijärveen. +dennäköisesti Juo¹âsjävrjuuhâ. +Juomusjärvenvaara (RP 1990) Juomus- +todennäköisesti Juo¹âsjävrvääri. +Juomusjärvi1 - Juo¹âsjävri (3841 1) Jär- +vi Jiersijärven ja Kalsoppijärven välissä. +kuuluvat myös Juomusjärvenjoki ja Juomusjär- +venvaara. +Juomusjärvi2 (3832) Könkäänjärvestä +Juomuskuru (3832) Kuru Juomusmoroston +ja Kivimoroston välissä. +Siellä ei ole juomus- +tettu, mutta sitä pitkin on menty juomuksille +Kurujärveen, koska se on luonnollisin talvireitti +Raja-Joosepin tien suunnasta. +kuuluu myös Juomusmorosto. +Juomuslahti - Juo¹âsluohtâ (YAS) Lahti +Kontosjärven itäosan pohjoislaidalla. +luu myös Juomusniemi2 - Juo¹âsnjargâ2. +Juomusmorosto (3832) Akupään ja Kivi- +moroston välissä. +Juomuskuru. +Juomusniemi1 - Juo¹âsnjargâ1 (IW +2000) Sarmijärven1 luoteisrannalla Sarmij oen +luusuasta 0,6 km pohjois-koilliseen. +Juomusniemi2 - Juo¹âsnjargâ2 (YAS) +Kontosjärven pohjoisrannan pisin niemi. +Juomuslahti. +Juomusniemi3 (MML) Pieni niemi Vuon- +tisjärven Keinoniemen länsityveltä 0,4 km lou- +Juomussaaret - Juo¹âssuolluuh (3842 2) +Pienten saarten ryhmä Inarijärven Partakkose- +län lounaislaidalla. +Juovâluohtâ1 (YAS) Lahti Inarijärven +Kaamassaaren pohjoisrannalla Martinsaaren +Inarinsaamea: juovâ = louhikko, +Juovâluovtjáávráš 1 ~ Huáššijáávráš 7. +Juovâluohtâ2 (SA 1964) Inarijärven Sarmi- +vuonon itäisin lahti. +Juovâluoh- +tâ1. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Luolajärvi +- Juovâluovtjáávráš 1 ja Juovâluovtjuuvâš. +Juovâluohtâ3 (MV 2003) Keskimmäisen +Kivijärven länsipää. +Juovâluohtâ1. +Juovâluovtjáávráš1 ~ Huáššijáávráš7 +(YAS, TII 1963) Inarijärven Kaamassaaren +pohjoisin järvi Martinsaaren kohdalla. +Juovâluohtâ1, luovt = genetiivimuoto sanasta +luohtâ = lahti, huášši = korte, jáávráš = demi- +Juovâluovtjuuvâš (SA 1964) Luolajärves- +tä Sarmivuonon Juovâluohtâ2-lahteen. +Juovâluohtâ2, luovt += genetiivimuoto sanasta luohtâ = lahti, juuvâš += deminutiivimuoto sanasta juuhâ = joki. +Juppura (3842 2) Pieni saari Partakon1 +kaakkoispuolella sijaitsevan Puuniemen länsi- +Juppuralampi ~ Pannunkansilampi +(LL 1969, 3833+4811) Kattakaidan Juppuravaa- +ran länsipuolella. +Rinnakkaisnimi on uudisni- +Juppuravaara3. +Juppurasaaret (JMK 2003) Kolme pientä +saarta Mahlatin luoteispuolella sijaitsevan Väy- +länsaaren lounaispuolella. +Juppurasaari (3832) Nanguniemen poh- +joispuolella sijaitsevasta Munhaissaaresta 1 km +Juppuravaara1 - 'uhâvääri2 (3832) +Nuottamajärven2 ja Mahlattinuoran puolessa +inarinsaamesta: "uhâ = attribuuttimuoto sa- +nasta "uuhâl = terävä. +myös Juppuravaaranjärvet - 'uhâvärjávrááh. +Juppuravaara2 - 'uhâváárááš3 (3834) +Vaara Nangujärvestä 4 km kaakkoon. +"uhâ = attribuuttimuoto sanasta "uuhâl = terä- +vä, vááráás = deminutiivimuoto sanasta vääri = +vaara > vaaranen, 'Terävävaaranen'. +Juppuravaara3 (LL 1969) Kattakaidassa. +Nimiperheeseen kuuluu myös Juppuralampi ~ +Pannunkansilampi. +Juppuravaaranjärvet - 'uhâvär­ +jávrááh (LL 1981) Kaksi järveä Juppuravaa- +ran1 eteläpuolella. +Juppuravaara1, jávrááh = deminutiivimuoto +Jurmukosken seita - Jormokuoškâ +sieidi (Samuli Paulaharju 1932) Jurmukosken +pohjoispuolisella Sieidiämmir-kukkulalla. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: jormo = +syvänne kosken alla. +Samuli Paulaharju (1932) +kertoo kirjassaan "Vähäisiä kirjelmiä LXX- +XIV, Seitoja ja seidanpalvontaa" s. 37 seuraa- +vaa: +"Seita Juutuanjoen pohjoisrannalla Jur- +mukosken vierellä, lähellä Suolujäyriä (nyk. +Solojävri, kirj. +on seitaämmil, seitajup- +pura, korkea tievannokka. +Siinä sanotaan +lappalaisten ennen uhranneen." +Kukkulan päällä on rosoinen ja rapautunut +noin 2,5 m korkea lohkare, joka ilmeisesti on +Samuli Paulaharjun mainitsema seita. +Kuvauk- +sien perusteella Jurmukosken luoteispuolella on +ollut kaksi seitaa, joista toisesta ei ole varmaa +tietoa, ellei se sitten ole Seitalammen keskellä +oleva teräväsärmäinen kivi. +kuuluu myös Sieidiämmir, jonka päällä Jurmu- +kosken seita sijaitsee. +Jormo. +Jurmukoski - Jormokuoškâ (TII 1963) +Juutuan ylin koski. +Jurmukos- +ken seita, nimiperhe: ks. +Jurmurovat - Jormoruávih ~ Jormo­ +väärih (3823 2, IP 2002) Useita vaaroja Jur- +mukoskesta kaakkoon. +Jurmu- +kosken seita. +sessa kartassa 3814/2004 inarinsaamen nimi on +virheellisesti "Jormouáivih". +Juurakkojänkkä (3832 08) Suo Ylimmäi- +sen Mustajärven itäpään eteläpuolella. +Juurakkovaara. +Juurakkovaara (3832) Ylimmäisen Mus- +tajärven eteläpuolella. +myös Juurakkojänkkä. +Juurikkaniemi (MML) Vuontisjärven Kei- +noniemen länsityvellä. +Juurikuolpunen - Veddâkuolbânâš +(3843 1) Kuolpuna Fadderjärven itäpuolella. +Juutua ~ Juutuanjoki ~ Jokienjoki +~ Joen joki - Juvduu ~ Juuvdâh ~ Juv­ +duujuuhâ ~ Juuvâijuuhâ ~ Juvviijuuhâ +runsasvetinen joki Solojärvestä Inarijärven +Juutuan vuonoon. +rinsaamesta: juvduu = genetiivinen johdos sa- +nasta juvvâdâh = joesto (monen joen yhteinen +joki), juuvdâh = yhdysosalyhentymä samasta +sanasta, juuvâi = monikon genetiivimuoto sa- +nasta juuhâ = joki > jokien, juvvii = deminutii- +vinen genetiivimuoto samasta sanasta juuhâ = +joki, > jokinen. +Juutuanniemi - Juvduunjargâ, Juutuanpalot - +Juvduuruávi ~ Juvduuvääri, Juutuan luusua - +Juvduu-uáivuš ja Juutuanvuono - Juvduuvuonâ. +Juutuan luusua - Juvduu uáivuš +(NIM) Solojärven koillispäässä Jurmukosken +niskalla. +Juutua. +Juutuanvaara - Juvduuvääri ~ Juv­ +duuruávi (3841 1, LL 1981) Inarin kirkonkyläl- +tä 2 km etelään. +Juutuanvuono - Juvduuvuonâ (LL +1977) Inarijärven läntisin vuono Inarin kirkon- +kylän edustalla. +Juuvâšjáávráš (PP) Pieni lampi Rautaperä- +järven Koivuniemi talosta 0,5 km etelään. +rinsaamea: juuvâš = deminutiivimuoto sanasta +juuhâ = joki > jokinen > jokisen, jáávráš = de- +Lammesta laskee pieni joki Rautaperäjärveen, +mistä nimi. +Juuvâšluohtnjargâ (SA 1964) Niemi Nit- +sijärven Ojalahden pohjoispuolella. +Oja- +lahti, luoht = yhdysosalyhentymä sanasta luoh- +tâ = lahti, njargâ = niemi. +Jyevdilâsluohtâ1 (SA 1963) Lahti Nitsijär- +ven 'olâ"uoppâmnjargâ-niemessä Lammassaa- +Inarinsaamea: jyevdilâs = jouti- +las, luohtâ = lahti. +Jyevdilâsluohtâ2 (AWG 1901) Lahti Inari- +järven Hoikka Petäjäsaaren eteläosan itäran- +Jyevdilâs- +luohtâ1. +Jyllinsaaret (3832) Kaksi saarta Ukonjär- +ven1 eteläpäässä. +Jyllinsalmi. +Jyllinsalmi (RP 1993) Kapea salmi Ukon- +järvessä1 läntisemmän Jyllinsaaren ja mante- +Jyrkkáápottâ (SA 1964) Jyrkkärantainen +lahdeke Nitsijärvessä Nililahden pohjukassa. +Inarinsaamea jyrkkáá = genetiivinen mukael- +mainarinsaamennos suomen kielen sanasta +jyrkkä, pottâ = perä. +Jäkäläjänkä (MML) Suo Kankivuonon +perältä 0,8 km pohjois-luoteeseen. +seen kuuluu myös Jäkäläjärvi2. +Jäkäläjänkävaara (3832) Vaara Ylem- +mästä Akujärvestä 2 km itä-koilliseen. +Jäkäläjänkkä. +Jäkäläjänkkä (MML) Suo Ylemmästä +Akujärvestä 2 km itään. +luu myös Jäkäläjänkävaara. +Jänkkä = suota ku- +vaava peräpohjolan murresana. +Jäkäläjärvi1 (3832) Ivalon taajamasta 3 km +Jäkäläjärvi2 (MML) Kankivuonon perältä +1 km pohjois-luoteeseen. +Jäkälä- +Jäkälämaanjärvi (3832) Ison Pihtijärven +eteläpäästä 1 km länteen. +Järven vieressä on +Jäkälämaa, joka sijaitsee ilmeisesti järven poh- +joispuolella. +Nimiperheeseen kuuluu myös Jä- +kälämaanvaara. +Jäkälämaanvaara (3832) Ison Pihtijärven +eteläpään länsipuolella. +maanjärvi. +Jäkälännostojärvi - Jävilkoccoom­ +jáávráš (SA 1964) Nangujärven koillispuolel- +la sijaitsevasta Isosta Saarijärvestä 2 km itään. +Epätarkka suomennos inarinsaamesta: koc- +coo˜ = ripustella. +Topografisessa karttalehdes- +sä 3834/2003 inarinsaamen nimi on virheellisesti +"Jävilkozzâmjáávráš", kozzâm = ruoan lusikoi- +minen suuhun. +Jäkälä­Kapperijärvi - Jäävvil­Kap­ +peerjävri (4822 2+4824 1) Nammijärven poh- +mesta: kappeer = lakki. +Kappe- +rijärvet. +Jäkälämorosto - Jävilmoorâst2 (SA +1964) Pienen Arttajärven itäpuolella. +Jäkäläsaaret - Jävilsuolluuh (3841 2, LL +1981) Saariryhmä Inarijärven Mahlatista 1 km +Nimiperheeseen kuuluu myös Jäkäläselkä. +Jäkäläsaari1 - Jävilsuálui1 - Jee'elsuâl1 +(EPA, MML) Suolisvuonon puolessa välissä. +Suora suomennos ja koltansaamennos inarin- +Jäkäläsaari2 (RP 1993) Saari Inarijärven +Pikku Kapaselällä. +Jäkäläsaari3 - Jee'elsuâl2 - Jävilsuálui2 +(EPA) Pieni saari Suolisvuonon koillispäässä. +Suora suomennos ja inarinsaamennos koltan- +Jäkälä­Saunari - Jävilsáv¹ár (3841 2, +EA) Inarijärven Saunareista eteläisin. +teosaltaan suora suomennos ja perusosaltaan +mukaelmasuomennos inarinsaamesta. +Jäkäläselkä (3841 2) Inarijärven selkä Pie- +kanasaarten eteläpuolella. +Jäkä- +läsaaret. +Jäkälätaival (3832 08) Koppelon länsipuo- +lella sijaitsevan Alimmaisen Mustajärven ja +Ivalojoen välissä. +Jänisjärvet (3832) Viisi lampea Nanguvuo- +non Jänislahdesta luoteeseen. +Jä- +nisvaara. +Jäniskarinsaaret - Njuámmilkárgu­ +suolluuh (SA 1963) Monen saaren ryhmä Ina- +rijärvessä Kasariselän länsilaidalla Kahkusaa- +Jäniskoski - Njuámmilcooskâs (TII +1963) Juutuan jyrkin koski sen alaosassa. +mesta: cooskâs = köngäs. +Määriteosa njuámmil += jänis, tulee siitä että kosken kuohut muistut- +tavat hyppiviä jäniksiä. +myös Jänissuvanto eli Alasuvanto. +Jänislahti (3832) Inarijärven lahti Nangu- +vuonon itälaidalla. +Jänisvaara. +Jänisniemi1 - Njuämmelnjargg - +'evet njargâ - 'eavetnjárga (4911 2) Suuri +niemi Sevettijärven ja Jänisjärven välissä. +Ilmei- +sesti suora koltansaamennos suomenkielestä. +Inarinsaamen ja pohjoissaamen nimet olisivat +suomeksi mukaeltuna 'Sevettiniemi'. +Jänisniemi2 - Njuámmilnjargâ (3841 2, +YAS) Inarijärven Katsomasaaren länsipäässä. +Jänispahta (RP 1991) Juutuan kaakkois- +puolella sijaitsevan Väärävaaran pohjoisrinteel- +lä oleva jyrkänne. +Jänisselkä - Njuámmil"ielgi (4821 1) +Maanselkä Norjan vastaisella valtakunnan- +rajalla. +Nimi on 4822 2+4824 1 karttalehdes- +sä "Nammiselkä". +(SYK 1908) nimi on pohjoisaamelaisittain +Njoammel"ielgi "Njoammeltsjelgge". +Jänisvaara (3832) Vaara Nanguniemen +koillislaidan Kenkäniemestä 2 km etelä-lounaa- +Nimiperheeseen kuuluvat myös Jänisjär- +vet ja Jänislahti. +Jänkkäjärvi (3832 08) Monta pientä lam- +pea Ivalon taajaman pohjoispuolella: jänkkä = +suota kuvaava peräpohjolan murresana. +perheeseen kuuluu myös Jänkkävaara ~ Jänk- +käjärvenvaara. +Jänkkävaara ~ Jänkkäjärvenvaara +(3832) Ivalon taajaman pohjoispuolella. +Jänkkäjärvi. +Jänkäjärvenniemi (RP 1993) Jänkäjärven +ja Alajärven3 välissä. +Kuuluu Jänkäjärven ni- +miperheeseen. +Jänkäjärvenpalo (3832) Jänkäjärven ja +Alajärven3 välissä. +Kuuluu Jänkäjärven nimi- +perheeseen. +Jänkäjärvenperä (3832) Jänkäjärven itä- +Inarinsaamen nimi on todennäköisesti Jeg- +gijävrpottâ. +Jänkäjärvi. +Jänkäjärvenpää - Jeggijävruáiváš +(3832) Jänkäjärven pohjoispuolella. +Kuuluu +Jänkäjärven nimiperheeseen. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: uáiváš = +deminutiivimuoto sanasta uáivi = pää > päänen. +Jänkäjärvenrinne (3832) Jänkäjärven poh- +joispuolinen rinne. +Kuuluu Jänkäjärven nimiper- +heeseen. +Jänkäjärvi - Jeggijävri (3832) Inarin +kirkonkylän eteläpuolella sijaitsevasta Ronka- +järvestä 2,5 km itään. +Jänkäjärvenpää - Jeggijävruáiváš, Jänkäjär- +venrinne, Jänkäjärvenperä, Jänkäjärvenniemi +ja Jänkäjärvenpalo. +Jänkäsaari - Jeggisuálui (SA 1964) Nan- +gujärven keskellä. +Jänkä­Viipassaari - Vijbbáásuálui ~ +Jeggi­Vijbbáásuálui (3841 2, EA) Saari Ina- +rijärvessä Kasariselän länsilaidalla Viipassaa- +resta pohjoiseen. +Viipassaaret. +Järnamorostot (3832) Kurujärven luoteis- +pään länsipuolella. +dennäköisesti Jiärnámmorâsteh, koska määri- +teosa on mukaelmasuomennos inarinsaamen +sanasta jiärnám = räkkäporon tai peuran tal- +laama jäkälikkö tai maa. +Järvenperä (3832 08) Ylemmän Akujärven +itäisin lahti. +Järvenpää1 - Jävrikee"i1 (VS, SA 1964) +Nitsijärven eteläosan pohjoiseen suuntautuvan +lahden perä. +Järvenpää2 - Jävrikee"i2 (SA 1964) Suo- +lisjärven pohjoispää, jossa sijaitsi samannimi- +nen majatalo. +Appellatiivisesti suora suomennos +inarinsaamesta, mutta majatalon osalta ilmei- +sesti suora inarinsaamennos suomen kielestä. +Majatalo perustettiin Suomen valtion toimesta +1890-luvun alussa ja isäntänä toimi Aabraham +Kaarret. +Majatalo palveli Norjan matkalaisia. +Järvenpäänlampi (3833+4811) Pieni lampi +Kattajärven2 pohjoispään länsipuolella. +Lam- +mesta laskee puro Kattajärveen2. +seen kuuluu myös Järvenpäänoja. +Järvenpäänoja (MML) Järvenpäänlam- +mesta Kattajärveen2. +Järvensuu (TN 2003) Vanha uudistila Kes- +sivuonon perällä. +Tilan on perustanut Sammeli +Samme- +lin hukkumisen jälkeen isäntänä oli kolme vuot- +ta hänen leskensä Marketta Yrjöntytär Paadar, +os. +Morottaja (*1853). +Kun Sammeli Sammelin- +poika Valle (1853 - 1926) nai lesken, siirtyi talo +hänen omistukseensa. +Järvikäinen1 - Jávrádoh1 (MML) Lah- +ti Inarijärven Kessivuonon eteläpäässä. +tarkka suomennos inarinsaamesta: jávrádoh +~ jávrádâh = järveke, joka on suurempi kuin +järvikäinen. +Järvikäinen2 - Jávrádâh1 (EA) Vesialue +Ukonselän1 länsipuolella sijaitsevan Aibutvuo- +non Sudes"uálmáásuálui-saaren ja mantereen +Järvikäinen1. +Järvikäinen3 - Jávrádâh2 (TII 1963) Juu- +tuan jokilaajentuma Jäniskosken yläpuolella. +Laajentumassa on monta pientä saarta. +Järvikäinen4 (3832) Nuottamajärven2 etelä- +Jávrádâh tai Jávráduvvâš. +Järvikäinen5 - Jávrádoh2 (LL 1981) Ina- +rijärven lahti Mahlattinuoran ja Moonivaaran +Jäälahti - Jie¹âluohtâ (3841 2, EA) Inari- +järven lahti Palkissaaren lounaispäässä. +Jääluola ~ Luola - Jie¹âkuov˜âšm +(3832, NIM) Korkia-Mauran (Inarijärven saa- +ri) luoteisrannalla. +Talvella muodostunut jää +säilyy luolassa pitkälle kesään, joten luola on +erinomainen kalansäilytyspaikka kesällä. +rinsaamennos on suora käännös suomen kie- +lestä, koska alkuperäinen nimi ei enää ole tie- +Jäänuottajärvi - Jie¹ânyettijáávráš +(4812) Kontosjärven ja Kontospään ~ Konnos- +tunturin puolessa välissä. +Jääsaarensalmi (3841 2/2000) Leveä salmi +Inarijärvessä Jääsaarten välissä. +Salmen nimi +on saman karttalehden painoksessa v:lta 1976 +monikkomuodossa "Jääsaartensalmi". +Jääsaaret - Jie¹¹âsuolluuh (TII 1963) +Kaksi suurta saarta Inarijärvessä Kasariselän +eteläpäässä: Iso Jääsaari - Jie¹âsuálui ja Pieni +Jääsaari - Uccâ Jie¹âsuálui ~ Ucceeb Jie¹âsuálui. +seen kuuluu myös Jääsaarensalmi, joka on to- +pografisen karttalehden vuoden 1976 painok- +sessa monikkomuodossa "Jääsaartensalmi". +Kaakkurijärvenlompolat (3832) Nanguvuo- +non koillispuolella sijaitsevasta Laitavaarasta +Kaakkurijärvet1. +Kaakkurijärvet1 (3832) Kaksi järveä Nan- +guvuonon koillispuolella sijaitsevasta Laitavaa- +rasta 3 km itään. +Kaakkurijärvenlompolat. +Kaakkurijärvet2 (RP 1991) Kaksi pientä +järveä Keväjärven eteläpuolella: Iso Kaakkuri- +järvi ja Pikku Kaakkurijärvi. +Kaakkurilaassa - Kähteelássá (EA) +Kasariselän länsilaidalla Pitkän Selkäsaaren +Kaakkurijärvi1 (3832) Mantereen puolella +Ukonjärven1 Ukon2 eteläpäästä 0,5 km kaak- +Kaakkurijärvi2 - Kähteejáávráš2 (SA +1964) Sarmijärven1 eteläpäästä 3 km lounaa- +rinsaamesta: jáávráš = deminutiivimuoto sanas- +Kaakkurijärvi3 - Kähteejáávráš3 (SA +1964) Nellimin itäpuolella sijaitsevan Ahvenjär- +ven12 luoteispuolella. +Kaakkurijärvi2. +Kaakkurilahti (3832 2) Inarijärven lahti +Nanguvuonon koillisrannalla Jalanluiskahta- +mavaaran ja Sahavaaran välissä. +Kaakkurilammet - Kakkârâslááduh +(3843 1) Kaksi lampea Nellimjärven eteläpään +Kaakkurilampi1 - Kähteejáávráš1 (SA +1964) Kultalahti-talosta 0,8 km länteen. +Kaakkurilampi2 - Kähteeláddu1 (YAS) +Pieni kolmion muotoinen lampi Kessivuonon- +kaidan eteläpäässä 0,4 km Kessivuonon ran- +nasta itään. +Kaakkurilampi3 - Kähteeláddu2 +(3841 1, EA) Kotkaniemessä. +Kaakkurisalmensaari (3841 1) Saari Ina- +rijärvessä Siskelivuonon ja Siskelijärven1 välissä. +Kaakkurisalmi. +Kaakkurisalmi (LL 1981) Salmi Inarijär- +vessä Siskelivuonon itäpäässä Kaakkurisalmen- +saaren ja Haarasalmensaaren välissä. +heeseen kuuluu myös Kaakkurisalmensaari. +Kaakkurluohtâ (MV 2003) Lahti Itä-Ina- +rissa sijaitsevan Keskimmäisen Kivijärven itä- +Inarinsaamea: kaakkur = mukaelma +suomen kielen sanasta kaakkuri, luohtâ = lahti. +Kaalinsátku (TII 1963) Leviä Petäjäsaa- +ren eteläosan itärannalla. +Inarinsaamea: kaalin += tyhmä, typerys, tollo, sátku = venevalkama. +Kaamanen - Kaamâs (TII 1963) Pieni +kylä Pohjois-Inarissa. +inarinsaamesta: kaamâs = poron koipinahka. +Topografisessa karttalehdessä 3841 1/1002 nimi +on virheellisesti "Kaamas". +Kaamasnuora1 (TN 1995) Entinen kruu- +nunmetsätorppa Inarijärven Katsomasaaren +Torpan on perustanut Heikki Val- +Nykyään talo on nimeltään "Sarre". +Kaamassaari. +Kaamasnuora2 - Kamesnyeri (3841 2, +YAS) Kapea salmi Inarijärvessä Kaamassaa- +ren ja Katsomasaaren välissä. +Kaamassaari - Kamessuáloi (3843 1) +Inarijärven toiseksi suurin saari sen itälaidalla. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: kames = +attribuuttimuoto sanasta kame = johdos sanas- +ta kamo = vaisto. +Terho Itkonen (1972) Lapin +paikannimistön huoltoa, s. 299: "Kamessuálui, +jonka perusosa = 'saari', määriteosa taas Frans +Äimälle vuosisadan alussa (1900) kerrotun tie- +don mukaan johtuu siitä, että saari "kaukaa +kuumottaa". +(Mun kameestân oinim = minulla +oli kuva tunnossa, näin aavistuksenomaisesti) ". +T. I. Itkonen on vuonna 1918 kuullut Uula Mo- +rottajalta saaresta muodon Kammaassuálui. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Kaamasnuora2 +- Kamesnyeri, Pieni Kaamassaari - Uccâ Ka- +messuálui ja entinen kruununmetsätorppa Kaa- +masnuora1. +Kaapin Matti - Kaabi Matti (EA) +Kaaperi Pekanpoika Aikion asuinpaikka Ai- +butvuonon suulla. +Tilan on perustanut Pekka +Kaaperinpoika Aikio. +Inari - Aanaar -kirjassa +(V.-P. Lehtola 2003) Petter Mattsinpoika Aikio +eli Kaapin Pekka (*1840) vuonna 1873. +Kaapin +Matti on Petter Kaapinpoika Aikion isä. +Kaapin Pekan jänkä (RP 1990) Vuon- +gelijärven länsipuolella. +Nimi Pekka Kaaperin- +poika Aikion (1914 - 1997) mukaan, joka asui +Kotkavuonossa1. +Kaardâšvyeppee (JP) Lahti Inarijärven +Kaardâšvyeppeenjargâ-niemessä, joka on ny- +kyisin saarena. +Inarinsaamea: kaardâš = joh- +dos sanasta karde˜ = kuoria, vyeppee = vuo- +paja. +Nimiperheeseen kuuluu myös Kaardâš- +vyeppeenjargâ. +Kaardâšvyeppeenjargâ (JP) Saareksi +muuttunut niemi Inarijärvessä Muurahaisnie- +men koillislaidalla. +Kaardâšvyeppee, njar- +gâ = niemi. +Kaareeh"ielgi (SA 1963) Maanselänne +Karekkijärven ja Kirakkajärven1 välissä. +Karekkijärvi, "ielgi = selänne. +Kaaristeoja (LL 1981) Sellaniemen kohdalta +Inarijärven Siskelivuonoon. +Inarinsaamen nimi +on todennäköisesti Karâstâhjuuvâš, koska kaa- +riste on mukaelma inarinsaamen sanasta karâs- +tâh = kiinnitysnuora. +Kaarlejärvi - Kärdiluovtjáávráš +(MML, 4822 2+4824 1) Pieni järvi Takkaselkä- +vaaran ja Surnuvuonon välissä. +nimen määriteosaselitys ja nimiperhe: ks. +Kär- +diluohtâ, luovt = genetiivinen yhdysosalyhenty- +mä sanasta luohtâ = lahti, jáávráš = deminutii- +vimuoto sanasta jävri = järvi. +Kaarsâhke˜gi (MV 2003) Vesikivi Sul- +kusjärven1 Aittasaaren3 itäpuolella. +Kivessä on +risti ilmansuuntien mukaan. +Ihminen ei ole ha- +kannut ristiä kiveen. +Inarinsaamea: kaarsâh = +karsikko, ke˜gi = kivi. +Kaaverpoan kenttä (JMK 2003) Vanha +kenttä Nanguniemen länsilaidalla Nunnarosaa- +Inarinsaamen nimi voisi olla Kav- +repovváákieddi, koska yli kilometrin mittainen +jänkäkapeikko, joka suuntautuu koilliseen, on +kahteen suuntaan mutkalla. +Tällöin nimi olisi +mukaelmasuomennos inarinsaamesta: kavre = +attribuuttimuoto sanasta kavraa = käyrä, vää- +rä, kumara, povváá = deminutiivinen genetiivi- +muoto sanasta pohe = kapeikko, kieddi = kent- +Inarinsaamen nimi voisi olla myös Kaavre- +povváákieddi, kaavre = genetiivimuoto ihmisen +nimestä Kavre < Kaavraš = liikanimi miehen +nimestä Kaabi = Kaaperi < Gabriel tai kuma- +rassa kulkevasta ihmisestä, jota usein kutsu- +taan attribuuttimuodolla kavre sanasta kavraa += kumara. +Kaaverpoanniemi (MML) Niemi Inari- +järvessä Nanguniemen länsilaidalla Nunnaro- +saaren kohdalla. +Kaaverpoan kenttä. +Kansalaisen kartta- +paikassa nimi on virheellisesti "Kaaverpojan- +niemi". +Kaheksussaari (RP 1990) Kahdeksikon +(nro 8) muotoinen saari Vuontisjärven itäran- +nalla Korppivuononsuun kohdalla. +Kahdentuvanjärvi - Kyevttuvejáávráš +(RP 1990, EA) Pietarin Tupavaarasta 1 km lou- +Kahden Uulan haukkumalammet - +Kyevt Vuollii pelkkimlááduh (3834) Pien- +ten lampien ryhmä Pienen Arttajärven pohjois- +päästä 1 km luoteeseen. +Ehkä kuvaavampi suomennos +olisi Kahden Uulan sättimälammet. +Hans Lid- +manin (1964) kirjassa "Seikkailujen pohjola" +seuraavaa: +"Peuranpyynnin aikaan oli kaksi Uulaa, +joilla oli samalla jängällä peuranpyyntikuop- +pia. +Eräänä päivänä oli yhdessä kuopassa +peura, jonka toinen Uula teurasti ja nylki. +Sa- +maan aikaan saapui myös toinenkin Uula, jo- +ka piti kuoppaa omanaan, koska molem pien +kuopat olivat niin lähekkäin, että saattoivat +sekaantua. +Uulat riitaantuivat ja riitelivät ko- +ko päivän, koska molemmat olivat mielestään +oikeassa. +Niin he viimein istahtivat molem- +mat omalle puolelleen kuoppaa ja pimeäkin +jo saapui, joten he eivät voineet lähteä enää +kotiinsakaan. +Molemmat olivat väsyneitä ja +nälissään. +Niin he siinä pimeässä yössä sopi- +vat riitansa, että jakavat peuran. +He virittivät +nuotion, keittivät peuranlihaa, söivät itsensä +kylläisiksi ja olivat tyytyväisiä." +Kahen Martin saari (Martti Salo 2005) +Ukonjärven1 eteläosassa sijaitsevasta kolmesta +pienestä saaresta yksi. +Saaren vanhempi nimi +on ollut Martinsaari (Martti Salon mukaan). +Martti Salo oli poikennut kaimansa professo- +ri Martti Pokelan kanssa saaressa 1980-luvulla +ja Pokela oli pyytänyt, että eikö hänkin saisi +vaikka kämmenen kokoisen läikän sitä saarta, +johon toinen Martti oli myöntynyt. +Tämän ta- +pauksen johdosta on annettu nimi saarelle. +Kahkusaarensalmi - Káhkusuolluu­ +"uálmi (3841 2, LL 1981) Inarijärven Kahku- +saaren ja Pikku Kahkusaaren välissä. +Kahkusaari. +Kahkusaari - Káhkusuálui (3841 2) +Inarijärven saari Viimassaaren koillispuolella. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: káhku += tuntematon sana. +myös Kahkusaarensalmi - Káhkusuolluu"uálmi +ja Pikku Kahkusaari - Uccâ Káhkusuolluš. +Kahlomalompola - Kaallâmluobbâlâš +(3843 1, TII 1963) Nellimjoen toiseksi suurin +lompola. +inarinsaamesta: luobbâlâš = deminutiivimuo- +to sanasta luobâl = lompola > lompolainen. +Lompolan vanhempi inarinsaamen nimi on +Kälittimluobbâlâš, kälittim = aktiomuoto ver- +bistä kälitti˜ = kahlottaa, kahlauttaa. +Kahvinkeittolampi (3832) Juomuskurussa +lähellä vedenjakajaa, Ison Kuivajärven ja Ku- +rujärven puolessa välissä. +Kaijalaassa (RP 1991) Siskelivuonon Nili- +niemen2 länsipuolella. +Määriteosassa lienee ky- +se lokkilinnusta. +Kaijanpaljakka (3832 2) Paljaslakinen +vaara Akupäästä 2 km luoteeseen. +Kaikki kai- +ja-alkuiset nimet Akupään läheisyydessä tule- +vat Akukaita - Áhujävrskäi˜i -nimen mukaan, +kaija = peräpohjolan murrejohdos sanasta kai- +Nimiperheeseen kuuluvat myös Kaijanvaara +ja Kaijanvittikko. +Akukaita. +Kaijanvaara (3832 2) Lähes paljaslakinen +vaara Akupäästä 4 km luoteeseen. +Kaijanvittikko (3832 08) Ylemmästä Aku- +järvestä 0,5 km lounaaseen. +Akukaita, vittikko = peräpoh- +jolan murremuoto sanoista vesaikko, kaseikko, +tiheikkö. +Kaijasaaret (LL 1981) Kaksi saarta Inari- +järvessä Konesniemestä 1 km pohjoiseen: Pik- +ku Kaijasaari ja Iso Kaijasaari. +Määriteosassa +lienee kyse lokkilinnusta. +Kaijasaari ~ Kajavasaari1 - Skaje­ +suálui1 (3832, TII 1963) Saari Inarijärven Nan- +guvuonossa Nirrolan kohdalla. +Suomennos ina- +Kaijaussaaret (3841 2) Pienten saarten +ryhmittymä Inarijärvessä Solttusaarten ja Nan- +guvuononselän välissä. +todennäköisesti Kaijuusuolluuh, jolloin nimi on +Kaijuusuolluuh (4822 2+4824 1) Kaksi +saarta Nammijärven Ááhárnjargâ-niemen kär- +jestä 0,7 km itään. +Inarinsaamea: kaijuu = lok- +ki, selkälokki, suolluuh = monikkomuoto sanas- +ta suálui = saari > saaret. +Kaikunuora - Kiäigunyeri (3843 1) +Inarijärven pisin salmi eli nuora sen itälaidal- +la Pienen Kaamassaaren, Kaamassaaren, Tap- +lasaaren sekä eteläpuolella olevan mantereen +kiäigu = attribuuttimuoto sanasta kiäigud = so- +jollaan tai suorana oleva. +Toinen edellisen mu- +kaan nimetty Kiäigunyeri on noin 5 km pitkä, +suorahko osa kosketonta Paatsjoen yläjuoksua +Venäjälle luovutetulla alueella (T. I. Itkonen +Kaitajärvenkoski - Skái˜áájävr kuoš­ +kâ (YAS) Naamajoen koski Kaitajärven ala- +Suomennos inarinsaamesta: skái˜áá += deminutiivinen genetiivimuoto sanasta skäi˜i += kaita > kaitasen. +Kaitajärvi1. +Kaitajärvenlompola - Skäi˜ijävrluobâl +(SA 1964) Pieni ja kapea lompola Kaitajärven2 +ja Sarmilompolan välissä. +Kaitajärvi2. +Kaitajärvenvaara - Skáái˜áš (4821 2) +Matala vaara Itä-Inarissa Onomusjärven ja +Naamajoen välissä. +inarinsaamesta: skáái˜áš = deminutiivimuoto +sanasta skäi˜i = kaita eli kaira jokien välis- +Nimiperheeseen kuuluu myös Kaitajärvi1 - +Skái˜áájävri. +Kaitajärvi1 - Skái˜áájävri ~ Skái˜áá­ +luobbâlâš (4821 2, TII 1963) Naamajoessa +sijaitsevan Naamajärven koillispuolella. +tarkka suomennos inarinsaamesta: skái˜áá = +deminutiivinen genetiivimuoto sanasta skäi˜i = +kaita > kaitasen, luobbâlâš = deminutiivimuo- +miperheeseen kuuluvat myös Kaitajärvenkoski +- Skái˜áájävrkuoškâ ja Skái˜áájävrluobbâlâš. +Topografisessa karttalehdessä 4821 2/2002 ina- +rinsaamen nimi on virheellisesti "Skái˜áájvri". +Kaitajärvi2 - Skäi˜ijävri1 (SA 1964) +Mustolasta 1 km etelään. +myös Skäi˜ijävrjuuvâš, Kaitajärvenlompola - +Skäi˜ijävrluobâl ja Kaitavaara3 - Skäi˜ivääri3. +Kaitalaassat ~ Kaitasaaret - Skäi˜i­ +lássááh (3841 1) Pienten saarten ryhmä Inari- +järvessä Ukonselän1 pohjoislaidalla. +Kaitamojärvi - Kaidâmjävri (LL 1978) +Pitkä järvi Nukkumapään eteläpuolella. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: kaidâm = +aktiomuoto verbistä kaid☠= loitota, poistua, +kaikota. +Kaitavaara1 - Skäi˜ivääri1 (3843 1, YAS +2005) Nellimistä 2 km koilliseen. +Kaitavaara2 - Skäi˜ivääri2 (3834) Vaa- +ra Sarmijärvestä1 1,5 km pohjoiseen. +luu myös Kaitavaaranjärvi - Skäi˜ivärjáávráš. +Kaitavaara3 - Skäi˜ivääri3 (3834) Vaa- +ra Sarmilompolan ja Kaitajärven2 välissä. +Kaitavaara4 - Skäi˜ivääri4 (SA 1964) +Vaara Kuolemajärven koillispuolella. +Vaaran päällä on +suuri kivi, jonka alle oli muinoin tuotu poron +sarvia eli se on seita (I. Itkonen 1910). +Kaitavaaranjärvi - Skäi˜ivärjáávráš +(3834) Pieni järvi Sarmijärven1 pohjoispuolella +Nellimiin johtavan maantien länsipuolella. +Jär- +ven rannalla on puinen ortodoksiristi matkalai- +sia varten. +inarinsaamesta; jáávráš = deminutiivimuoto sa- +Kaitavaara2. +Kaivojänkäjärvi ~ Kaivojärvi - Kai­ +vujegjävri ~ Kaivujävri (YAS, MML) Pie- +ni järvi Turvejärven ja Uudenjärvenvaaran +Kaivojärvet. +Kaivojärvet - Kaivujegjäävrih (4821 2, +YAS) Kaksi järveä Nammijärvenluusuasta +rinsaamesta: kaivu = tuntematon sana, vaikka +se viittaisikin sanaan kaiva˜ = tuijottaa, jeg = +yhdysosalyhentymä sanasta jeggi = jänkä. +miperheeseen kuuluvat myös Pienempi Kaivo- +jänkäjärvi - Ucceeb Kaivujeggijävri, Kaivojän- +käjärvi - Kaivujävri ~ Kaivujegjävri ja Kaivo- +lampi - Kaivuluobâl. +Kaivojärvi1 (3832) Pieni lampi Ukonjärven1 +eteläpuolella sijaitsevan Sovintovaaran päällä. +Kaivojärvi2 (MML) Kapperijoensuusta +1,2 km kaakkoon. +Kaivosjänkä (3841 1) Suo Tuulispäitten +Kaivos = porojen jäkälän kuopi- +minen. +Kajavalaassat - Kaijuulássááh (3843 1) +Neljä pientä saarta Inarijärvessä Sammakkose- +län itälaidalla. +Kajavasaari - Kaijuulássá (EA) Pieni +saari Inarijärvessä väylävuononsuulta 1,5 km +inarinsaamesta: lássá = laassa eli luoto. +Kaksamajärvi - Kakšâmjävri (3814) +Solojärvestä 1 km kaakkoon. +mennos inarinsaamesta tai pohjoissaamesta: +kakšâm = mahdollisesti johdos pohjoissaamen +sanasta gakcut = kiivetä (TII 1963). +Lauri Mart- +ti Vallen mukaan nimi tulisi verbistä kaggâsi˜ += vääntyä. +Sammeli Vallen mukaan nimi tulisi +sanasta ka""âm = aktiomuoto verbistä ka""☠= +juosta. +Järvellä on asunut Menes-Anteista toi- +nen, sukunimeltään Kitti (toinen oli Morottaja). +Kakspäälampi (MML) Keskimöjärvestä +2 km pohjoiseen. +Kalajärvi (MML) Hietikkolahdesta 1,2 km +Kalatonjärvi1 - Kyelettisjáávráš1 - +Kue'lte'mesjäu'rr1 (4911 2, MML) Vainos- +suomennos inarinsaamesta ja suora koltansaa- +mennos suomen kielestä: jáávráš = deminutiivi- +Kalatonjärvi2 - Kue'lte'mesjäu'rr2 +(MML 2006) Järvi Joulutunturista 3 km lou- +Suora suomennos koltansaamesta tai +suora koltansaamennos suomen kielestä. +Kalatonjärvi3 - Kue'lte'mesjäu'rr3 +(MML 2006) Järvi Rajapäästä 3 km länteen. +Kalatonjärvi4 - Kyelettemesjävri1 (LL +1981) Pieni järvi Nuottamajärven2 pohjoispuolel- +Kalatonjärvi5 - Kyelettemesjävri2 +(JAM 2003) Yli kilometrin mittainen järvi Jol- +lusjärvestä 1 km kaakkoon. +Kalatonjärvi6 - Kyelettemesjáávráš +(SA 1964) Järvi Taljankadottamajärven ja Kes- +kimmäisen Kivijärven välissä. +Kalatonjärvi7 (3834) Maikkumapään +kaakkoispuolella. +Kalatonjärvi8 (MML) Joulutunturista +2 km etelään. +Kalaton Kampajärvi - Kyelettemes +'ohhoomjävri ~ Kyelettemes Šohhoom­ +jävri (4812) Kampajärven koillispuolella. +ra suomennos tai mukaelmasuomennos inarin- +Kampajärvi. +Kalkujänkkä (3832) Pieni suo Nangu- +niemen länsilaidalla Kalkujärvien eteläpuo- +Kálgujiägáš, jänkkä = peräpohjolan murrejoh- +dos sanasta jänkä. +Kalkujärvet - Kálgujávrááh (3832) +Kaksi pitkulaista järveä peräkkäin Nangu- +niemen luoteiskulmalla. +inarinsaamesta: kálgu = vaimo, jávrááh = mo- +nikon deminutiivimuoto sanasta jävri = järvi > +järviset. +Järvien kohdalla Moossinaselän etelä- +puolella on Ämmänhiekka, joten näillä nimillä +täytyy olla jotain tekemistä keskenään. +perheeseen kuuluvat myös Alimmainen Kalku- +järvi ja Kalkujänkkä. +Kalkulahti - Kálguluohtâ2 (3841 1) Le- +veä lahti Inarijärvessä Juutuanvuonon Sarvi- +niemen2 ja Pahtaniemen välissä. +Kalkuvaara. +Kalkupahta (RP 1993) Inarijärven Kalku- +salmen pohjoisrannan jyrkkä kallio, jonka ina- +rinsaamen nimi on todennäköisesti Kálgupähti. +Kalkusaa- +ri2. +Kalkusaarenvuopaja (RP 1990) Inari- +järven Kalkusaareen2 kaakosta työntyvä lah- +ti, jonka inarinsaamen nimi on todennäköisesti +Kálgusuolluuvyeppee. +Kalkusaari1 - Kálgusuolluš2 (3841 2, +EA) Saari Inarijärvessä Väylävuonon Pilvilaas- +sojen ja Silmäsaaren välissä. +mennos inarinsaamesta: kálgu = vaimo, suolluš += deminutiivimuoto sanasta suálui = saari > +saarinen. +Kalkusaari2 - Kálgusuálui (3841 1) Saa- +ri Inarijärvessä Kotkaniemestä 0,4 km etelään. +seen kuuluvat myös Kalkusalmi - Kálgu"uálmi +ja Kalkusaarenvuopaja. +Kalkusalmi - Kálgu"uálmi (3841 1) Ina- +rijärvessä Pahtasaaren ja Kotkaniemen välissä. +seen kuuluu myös Kalkupahta. +Kalkuvaara - Kálguvääri (3841 1) Juu- +tuanvuonon ja Pielpajärvien välissä. +masuomennos inarinsaamesta: kálgu = vaimo. +Samuli Paulaharjun (1932, Taka-Lappia s. 257) +mukaan vaarassa on pahta nimeltään Ákku 1, +jolle on myös muinoin uhrattu eli pahta on sei- +Nimiperheeseen kuuluu myös Kalkulahti - +Kálguluohtâ2. +Kallelahti (3844 1) Talo Jorvapuolijärven +Kalliokoski - Källijâš (TII 1963) Ukon- +järven1 ja Inarijärven yhdistävä kapea virtaa- +va salmi Ukon2 ja Hämähäkkiniemen välissä. +Epätarkka suomennos inarinsaamesta: källijâš += deminutiivimuoto sanasta källee = kallio > +kallioinen. +Kalliolaassa (SA 1963) Pieni kallioinen +saari Inarijärvessä Väylän Paloniemen2 koh- +Kalliolampi (RP 1990) Ison Luosmajärven +ja Vuontisjärven välillä sijaitsevasta Keinolam- +mesta 0,8 km länteen. +Kalliolompola - Källeeluobbâlâš +(3834) Sulkusjoessa Riekkolompolan luoteis- +inarinsaamesta: luobbâlâš = deminutiivimuoto +sanasta luobâl = lompola > lompolainen. +Kalliomaa (3832 08) Ylemmän Akujärven +Kalliosaari1 (3841 1) Pikkujoenjärven ete- +läisin saari. +Kalliosaari2 (RP 1990) Vuontisjärven Ala- +lahden saari. +Kalliovaara - Källeeváárááš (4822 2+ +4824 1) Nammijärven ja Norjan vastaisen valta- +kunnanrajan välissä. +suomennos inarinsaamesta: váárááš = deminu- +tiivimuoto sanasta vääri = vaara > vaaranen. +Kalliovaarat - Källeeváárááh (JAM +2003) Kaksi vaaraa Kuohanan itäpuolella: Pik- +ku Kalliovaara - Ucceeb Källeeváárááš ja Iso +Kalliovaara - Stuárráb källeeváárááš. +osiltaan epätarkka suomennos inarinsaamesta: +váárááh = monikon deminutiivimuoto sanasta +vääri = vaara > vaaraset. +Kallojärvi - Kállujáávráš (3841 1) +Miesniemen koillisosassa. +Nimiperheeseen kuuluu myös Kallolahti +- Kálluluovtâš. +Kallolahti - Kálluluovtâš (3841 1) Ina- +rijärven Miesniemen koillislaidalla. +luovtâš = deminutiivimuoto sanasta luohtâ = +lahti > lahtinen. +Kallojärvi. +Kallopää - Kálluáivi - Källvuei'vv +(4913 1) Vaara Surnujärven luoteispuolella. +ra suomennos inarinsaamesta tai koltansaames- +Kallosaaret (MML) Neljä pientä saarta +peräkkäin Inarijärvessä Kettuniemen eteläpääs- +tä 1,3 km itään. +Kallosaari1 (3841 1) Inarijärven Kankinie- +men kärjessä. +Kallosaari2 - Kalluudemsuálui ~ Kál­ +luudemsuálui (LL 1981, 3841 1) Palkissaaren +ja Vehersaaren välissä Inarijärvessä. +Suomen- +Liittyy Inarissa hyvin +tunnettuun Siggan tarinaan, josta tarkemmin +Sigganitkemäsalmen yhteydessä. +Kallotaipale - Kállumuá˜háš ~ Lááb­ +bušluovtmyetki (SA 1964, ILWB III) Taival +Inarijärven Kallovuonon ja Nitsijärven Lam- +maslahden välissä. +suomennos inarinsaamesta: muá˜háš = demi- +nutiivimuoto sanasta myetki = taival. +saamen rinnakkaisnimen määriteosaselitys: ks. +Lammaslahti1, luovt = genetiivinen yhdysosaly- +hentymä sanasta luohtâ = lahti > lahden, myetki += taival. +Kallovuono - Kálluvuonâš (3844 1) +Inarijärven vuono Vasikkaselän luoteiskulmas- +saamesta: vuonâš = deminutiivimuoto sanasta +vuonâ = vuono > vuononen. +kuuluu myös Kallotaipale - Kállumuá˜háš - +Láábbušluovtmyetki. +Kalsoppijärvi - Kálsubjävri (SA 1963) +Järvi Piskijärven ja Inarijärven puolessa välissä. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: kálsub = +yhdysosalyhentymä sanasta káálsub ~ káálsuh += säpäke (poronkoipinahkainen säärystin). +Kaltiojänkä - Käldeejeggi (3834, JAM +2003) Nangujärven pohjoispuolella sijaitsevan +Saihojärven ja Mellajärven välissä Perätysjär- +vistä länteen. +Kaltiojärvenjänkä (MML 2006) Suo +Ojalanvuonon eteläpuolella sijaitsevan Kaltio- +järven2 eteläpuolella. +todennäköisesti Káldáájävrjeggi tai Käldeejävr- +jeggi. +Kaltiojärvi1 - Käldeejävri1 (3842 2, JS) +Pieni järvi Siuttajensuulta 2 km pohjois-luotee- +Kaltiojärvi2 - Käldeejävri2 ~ Káldáá­ +jävri (3842 2, SA 1963) Nitsijärven Ojalanvuo- +non perältä 0,7 km etelään. +Inarinsaamen rinnakkaisni- +men määriteosaselitys: káldáá = genetiivin de- +minutiivimuoto sanasta käldee = kaltio. +perheeseen kuuluu myös Káldáájävrjuuvâš ~ +Käldeejävrjuuvâš. +Kaltiolampi1 (RP 1991) Ilkiävaaran ja Ot- +samonhännän välissä. +Kaltiolampi2 - Käldeejáávráš1 (SA +1964) Lompola Ruijanjoen alajuoksulla Sarmi- +järven1 eteläpuolella sijaitsevasta Nuottamojär- +vestä 0,1 km etelä-lounaaseen. +Kaltiopahta (MML) Pieni pahta Vuontis- +järven Keinoniemestä1 0,5 km kaakkoon. +riteosan perusteella voidaan päätellä pahdan +sijaitsevan lähteen eli kylmäkaltion lähellä. +Kaltioselkä (LL 1981) Inarijärven järven- +selkä Mahlatin luoteispuolella. +Kampa­Ahvenjärvi (3834) Pieni järvi +Kampajärven eteläpuolella. +Kampajoenjänkä - 'ohhoomjuvii­ +jiägáš ~ Šohhoomjuvviijiägáš (YAS) +Kampajoen suulla Kontosjärven etelärannalla. +Epätarkka suomennos tai virheellinen suomen- +nos inarinsaamesta: juvvii = deminutiivinen +genetiivimuoto sanasta juuhâ = joki > jokisen, +jiägáš = deminutiivimuoto sanasta jeggi = jän- +kä > jänkänen. +Kampajoki/Kampajärvi. +Kampajoki - 'ohhoomjuuvâš ~ Šoh­ +hoom juuvâš (YAS, 4812 2) Kampa-Ahven- +järvestä Kontosjärveen. +tai virheellinen suomennos inarinsaamesta: +juuvâš = deminutiivimuoto sanasta juuhâ = +Kampajoenjänkä - 'ohhoomjuvviijiägáš ~ +Šohhoomjuvviijiägáš. +Kampa- +Kampajärvi - 'ohhoomjáávráš ~ +Šohhoomjáávráš (3834, TII 1963) Sarmitun- +turista 5 km itään. +Epätarkka suomennos tai vir- +heellinen suomennos inarinsaamesta. +Eräässä +radiohaastattelussa 1980-luvulla nellimiläinen +Elsa Valle (1922 - 2006) mainitsi järven nimen +väärästä suomentamisesta kuin myös toisinaan +väärin lausutusta nimestä 'ohhoomjáávráš, +kun pitäisi olla Šohhoomjáávráš: šohhoom = +aktiomuoto verbistä šohhoo˜ = huokua kyl- +mää, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta jäv- +myös Kampa-Ahvenjärvi, Kalaton Kampajär- +vi - Kyelettemes 'ohhoomjävri ~ Kyelettemes +Šohhoomjävri, Kampaselkä - 'ohhoom"ielgi +~ Šohhoom"ielgi, Kampalompola - 'ohhoom- +jävrluobâl ~ Šohhoomjävrluobâl ja Kampajoki +- 'ohhoomjuuvâš ~ Šohhoomjuuvâš. +Suomen +yleiskartassa v:lta 1944 määriteosa on kirjoi- +tettu muotoon "ohhoom: "Tšohomselkä", mikä +puoltaisi 'kampa'-muotoa. +Kampalompola - 'ohhoomjävrluobâl +~ Šohhoomjävrluobâl (YAS, SA 1964) Kam- +pajärven ja Ylemmän Nilijärven välissä. +tarkka tai virheellinen suomennos inarinsaa- +mesta, jävr = genetiivinen yhdysosalyhentymä +sanasta jävri = järvi > järven. +Kampaselkä - 'ohhoom"ielgi ~ Šoh­ +hoom"ielgi (3834, SA 1964) Sarmitunturista +Suora suomennos tai virheellinen +Kanava (SAK 2004) Ahvenjärven12 ja Sul- +kusjoen Riekkolompolan välissä. +seen kuuluu myös Kanavavuálááš. +Kanavavuálááš (SAK 2004) Ahvenjär- +ven12 koillispäässä. +Inarinsaamea: vuálááš = +alunen. +Kanava. +Kanavavuono - Kanavavuonâ ~ Ku­ +hesluohtâ1 (3844 1, SA 1964) Pisteriniemen +eteläpään länsipuolella Inarijärvessä. +(vanhemman nimen) selitys: kuhes = attribuut- +timuoto sanasta kukke = pitkä, luohtâ = lahti. +Uudisnimi tulee siitä, että Paavalin Matin Matti +(Matti Kuuva, 1872 - 1957) kaivoi lapiolla kana- +van lahden eli vuonon pohjoispäähän. +Kanava +valmistui vuonna 1919 ja on nykyäänkin ke- +vyen veneliikenteen käytössä ja lyhentää huo- +mattavasti matkaa Koskivuonosta Vasikkase- +lälle. +A. Burgmanin kartassa v:lta 1897 vuonon +nimi on "Manjalahti". +Se muistuttaa nimeä, +jonka Aili Kuuva antoi (Manjeluohtâ = 'Mi- +niälahti') Pisteriniemen pohjoispuoliselle Aita- +lahdelle. +Kanervaranta (4911 2) Talo Sevetinsuojan +länsirannalla. +Kanisaari (3841 01) Siskelivuonon suulla +Turkinrepimäsaaren itäpuolella. +Saarella on pi- +detty ilmeisesti kaneja. +Kangas­Eenokin kämppä (MML) Itä- +Inarissa Hopiavaaran kaakkoispuolella olevan +nimettömän järven lounaispäässä. +Kankiniemi - Ka¹gânjargâ (LL 1981) +Suuri niemi Inarijärvessä Ison Kapaselän lou- +Nimiperheeseen kuuluu myös Kankivuono - +Ka¹gâvuonâ. +Kankiniemi (TN 1995) Vanha uudistila +Kankiniemessä. +Tilan on perustanut kalastaja +Antti Antinpoika Aikio (1834 - 1896), joka oli +isäntänä vuoteen 1896. +Hänen kuoltuaan tuli- +vat isänniksi hänen poikansa Matti Antinpoika +Antinpoika Aikio (*1863) isäntänä 1899 - 1909. +Tilan haltija ja asukkaana oli Mikko Karisaari +(*1867) ja huonemiehenä Iisakki Aikio (*1963) +Vuonna 1914 tila oli autiona ilman +asukkaita, ja vuosina 1915 - 1917 isäntänä ja +tilan asukkaana oli Mikko Karisaari (*1867). +Kankivuono - Ka¹gâvuonâ (3841 1) +Kankiniemen ja Miesniemen1 välissä. +Tááibusvuonâ (Anna Mari Kuuva), tááibus += puinen kanki. +Kankiniemi. +Kantapääjärvi ~ Pikku­Kantapääjär­ +vi - Joccajávri - U'cckädd³ie'""jääura¿ +(MML, 4911 2) Suolisjärven pohjoispuolella. +Suora suomennos pohjoissaamesta. +kaisnimi on suora suomennos koltansaamesta +tai suora koltansaamennos suomen kielestä. +Kantojänkä - Jal¹esjeggi (4821 2) Kes- +sijärven ja Kantojärven välissä. +myös Kantojärvi - Jal¹esjävri. +Kantojärvi1 - Jal¹esjävri1 (SA 1964) +Nellimin Keskimöjärvestä 3 km itään. +Nimipeheeseen +kuuluu myös Jal¹esvääri. +Kantojärvi2 - Jal¹esjävri2 (4821 2) Kan- +tojängän itäpuolella. +Kantojänkä. +Kantolahensaari - Jal¹esluohtsuálui +~ 'uoldâluohtsuálui (SA 1964, YAS) Pieni +saari Kessijärven itäpäässä. +Kantolahti. +Kantolahti - Jal¹esluohtâ ~ 'uoldâ­ +luohtâ (SA 1964, YAS) Kessijärven itäpääs- +perheeseen kuuluu myös Kantolahensaari - +Jal¹esluohtsuálui ~ 'uoldâluohtsuálui. +Kantosaaret (LL 1981) Kaksi saarta Iva- +lojoessa Ala-Koppelon kohdalla. +Pohjoisempi +saari on Karisaari. +Kantovaara - Suárvááváárááš (TII +1963) Nanguvuonon eteläpään pohjoispuolella. +muoto sanasta suárvi = kelo > kelosen, váárááš +Suárvááláássáš ja talo nimeltään Kanto. +Kapperijoensuu (4822 2+4824 1) Entinen +kruununmetsätorppa Surnuvuonon itärannalla +Kapperijoensuun pohjoispuolella. +Torpan on +perustanut Matti Valle v. 1899 (TN 1995). +Kapperijoki - Kappeerjuuhâ (4822 2+ +4824 1) Kapperijärvistä Inarijärven Surnuvuo- +noon. +Kapperijär- +vet. +Kapperijärvet - Kappeerjäävrih (TII +1963, SA 1964, MML) Neljä järveä Nammi- +järven pohjoispuolella: Jäkälä-Kapperijärvi - +Jääv vil-Kappeerjävri, Iso Kapperijärvi - Stuor- +râ Kappeerjävri, Itä Kapperijärvi - Nuorttiimuš +Kappeerjävri ja Raja-Kapperijärvi, joka on uu- +disnimi. +ta: kappeer = lakki. +myös Kapperijoki - Kappeerjuuhâ, Palosaari +~ Kapperisaari, Kappeersuálui ja talo Kapperi- +Kapperintupalompola (MML) Kapperi- +joen kolmanneksi alin lompola Kapperijoen- +suusta 0,5 km itään. +Määriteosaltaan mukael- +Nimen +perusteella voidaan päätellä, että lompolan ran- +nalla sijaitsee Kapperintupa. +Kapperivaara - Kappeervääri (MML, +SA 1964) Vaara Kapperijärvien pohjoispuolella. +Karamajärvenlantto (MML) Karama- +järven itäpään eteläpuolella. +mukaelmasuomennos inarinsaamesta, lantto +(peräpohjolan murretta) = lampi. +Karamajärvi. +Karamajärvi - Karraamjävri (3841 1) +Järvi Inarijärven Paavisvuonon perältä 1 km +mesta: karraam = kerokaulainen porohirvas. +Sana on johdos verbistä karree˜ = katkeilla. +Nimiperheeseen kuuluu myös Karamajärven- +lantto. +Karccâjuuvâš (EA) Puro Miesniemen Ma- +dejärvestä2 Inarijärveen. +Inarinsaamea: karccâ += mahdollisesti johdos sanasta korccâ = nahkai- +nen nyöri tai sanasta kárccu = ruuhi, juuvâš = +deminutiivimuoto sanasta juuhâ = joki. +Karekkijärvet - Karekjääu'r (MML, +JM) Kaksi järveä Mellalompolasta 2,5 km län- +Mukael masuomennos inarinsaamesta, +vaikka inarin saamelaista nimeä järville ei ole- +kaan, sekä mukaelmakoltansaamennos suomen +kielestä. +Inarinsaamen kaareeh on koltansaa- +meksi kââre³ = sarveton peura, joten korrektim- +pi koltansaamennos saattaisi olla Kââre³jääu'r. +myös Karekkiselkä. +Karekkijärvi - Kaareehjävri (4913 1) +Pitkä järvi Vätsärissä Karekkivaaran koillis- +Karek- +kiselkä. +Karekkiselkä - Kaareeh"ielgi (SA 1963) +Selänne Suolisjärven pohjoisosasta 6 km itään. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: kaareeh += täysikasvuinen peurahirvas. +kuuluvat myös Karekkivaara - Kaareehvääri ja +Karekkijärvi - Kaareehjävri. +Karekkivaara - Kaareehvääri (4913 1) +Vaara Karekkijärven luoteispuolella. +Karekkiselkä. +Karhitunpetäjänsaari (MML) Pieni saa- +ri Inarijärven Lintusaarten ja Jäniskarisaarten +Karhukuru1 (RP 1990) Vuontisjärven Ala- +lahden ja Huutolahden välissä. +Karhukuru2 (3832 07) Ylä-Mulkujärvestä +Karhuvaara. +Karhujänkä1 - Kuob¿âjeggi1 (3843 1) +Inarijärven Kirakkaniemen pohjoisosassa. +Karhujänkä2 - Kuob¿âjeggi2 (YAS +2005) Kessivuonon suulta 2 km lounaaseen. +Granitin kartassa v:lta 1897 "Kontiojänkä - +Kuou"jä¹e". +Kuob¿âluohtâ2. +Karhulahti1 - Kuob¿âluohtâ1 (3843 1) +Paatsvuonon etelärannalla Inarijärvessä. +Karhulahti2 - Kuob¿âluohtâ2 (YAS) +Lahti Inarijärvessä Kessivuonon länsirannalla +sijaitsevan Paksuniemen1 itäpuolella. +Karhu- +jänkä2. +Karhumaa (3832) Soiden ympärömä maa +Nanguvuonon lounaispäässä sijaitsevasta Peu- +ravuonosta 1 km lounaaseen. +Karhuniemi1 - Kue'bˆˆnjargg (MML +2006) Kirakkajärven pohjoisrannan pisin nie- +Suora suomennos koltansaamesta tai suora +koltansaamennos suomen kielestä. +Karhuniemi2 - Kuob¿ânjargâ (3843 1) +Paatsvuonon pohjoisrannalla. +myös Karhuniemenjärvi, vaikka kartassa se +onkin nimellä Karhuvaaranjärvi. +Karhunpesäjuppura (3833 1+4811 2) Kat- +tajärvestä2 3 km pohjois-luoteeseen. +heeseen kuuluu myös Karhunpesälampi. +Karhunpesäkivi1 (Siviä Kiiskinen) Inari- +järven Hietasaaren pohjoispäässä. +Karhun us- +kotaan viettäneen talvensa kiven alla. +Karhunpesäkivi2 - Kuob¿âkuátike˜gi +(3832 1, NIM) Myössäjärven pohjoispuolella +oleva ontelokivi eli tafoni (kallioon tai ison loh- +kareen kylkeen rapautumalla syntynyt onkalo), +joka on Suomen suurin. +Tarinan mukaan kiven löytänyt +mies olisi viettänyt ontelon sisällä myrskyisän +talviyön ja vasta aamulla havainnut nukku- +neensa yönsä talviunilla olleen karhun vieressä. +Karhunpesälampi (3833+4811) Karhunpe- +säjuppuran ja Uudenjoen välissä. +Karhunpesäjuppura. +Karhunpesämaa1 - Kuob¿âkuáti­ +eennâm1 (3843 1, SSS) Matala vaara Majava- +järven lounaispäästä 1,5 km pohjoiseen. +Karhunpesämaa2 - Kuob¿âkuáti­ +eennâm2 (3843 1) Matala vaara Kirakkavuo- +non pohjukasta 2 km etelään. +Karhunpesävaara (3832) Myössäjärven +Vaarassa on suuri ontelokivi +eli tafoni nimeltään Karhunpesäkivi. +Karhuntappojärvenlompola ~ Heikin +Karhujärvi - Kuob¿âkoddem jávráá­ +luobâl (SA 1964, 3834) Karhuntappojärven +luoteispuolella. +mennos inarinsaamesta: jávráá = deminutiivi- +muoto sanasta jävri = järvi > järvisen. +Karhuntappojärvi. +Karhuntappojärvi - Kuob¿âkoddem­ +jáávráš (3834) Pieni järvi Kolmosjärven poh- +joispäästä 4 km länteen. +Nimiperheeseen kuuluu myös Karhuntappo- +järvenlompola ~ Heikin Karhujärvi - Kuob¿â- +koddemjávrááluobâl. +Karhuoja2 (YAS) Karhujängästä Kessivuo- +non Karhulahteen. +Karhusaaret - Kuob¿âsuolluuh +(3844 1) Saariryhmittymä Inarijärven Vironie- +men eteläpuolella. +Karhusalmi1 - Kuob¿â"uálmi1 (3843 1, +EV) Salmi Nellimvuononsuun Kenttäsaarien ja +Elsa Valle kertoo: +"Talonväki oli mennyt nuotalle ja kaksi +iäkästä muoria oli jääneet kotimiehiksi. +täsaarissa oli siihen aikaan nellimiläisten +lampaita ja he huomasivat, kun karhu lähti +uimaan salmen poikki lampaita syömään. +Silloin muorit nappasivat tuuran mukaan, +lähtivät soutamaan karhun perään ja kun +saavuttivat, niin toinen muoreista iski tuuralla +karhun niskaan, jolloin karhu kuoli ja uppo- +si salmen pohjaan. +Nuottaajien tultua kotiin +kertoivat muorit heille, että salmen pohjassa +olisi karhu nylkemistä vailla. +Miehet menivät +katsomaan ja todellakin siellä järven pohjassa +retkotti kuollut karhu, jonka miehet nostivat +ylös, veivät rannalle ja nylkivät." +Karhuselkä - Kue'bˆˆ"iõ'lj (JM 2003) +Suolisjärven pohjoispäästä 3 km itään/itäkaak- +Karhuse- +län eteläpäässä on Kariselkä. +Karhuvaara (3832) Törmäsestä 4 km +Nimiperheeseen kuuluvat myös Kar- +huvaaranoja ja Karhukuru. +Karhuvaaranjärvi (3843 1) Järvikäinen +Karhuniemen kärjessä Paatsvuonon pohjois- +Pitäisi varmaan olla Karhuniemenjär- +vi, koska lähellä ei ole lainkaan vaaraa. +Karhuniemi2. +Karhuvaaranoja (3832 07) Karhuvaaran +ja Oravanpesävaaran välistä Ala-Mulkujär- +veen. +Karibujärvi - Karibujäu'rr (MML +2006) Tuulipäästä 1,5 km lounaaseen. +Epäonnistunut uudis- +nimi, koska karibuja ei ole Lapissa. +Karikkilompolo - Karikkluubbâl +(MML 2006) Pitkä lompola Vannjiikeessim- +juuhâ-joessa Vainosjärven ja Kirakkajärven1 +puolessa välissä. +Nimi vaikuttaisi mukaelmal- +ta koltansaamesta, vaikka nimen määriteosan +merkitys ei olekaan tiedossa. +Karilahti (3841 2) Inarijärven länsirannalla +Sainiemen länsipuolella. +todennäköisesti Kárguluohtâ. +Karilampi (RP 1990) Inarijärven Ukonse- +län1 pohjoispuolella Kahdentuvanjärven itäpuo- +Karipää - 'ievruáiváš (TII 1963) Solo- +järven eteläpäästä 5 km itään. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: "ievrâ += sora, uáiváš = deminutiivimuoto sanasta uái- +vi = pää > päänen. +myös Karipäänjärvi - 'ievruáiváájáávráš ja +'ievruáiváájávráájuuvâš. +Karipääjärvi - 'ievruáiváájáávráš +(LL 1978) Pieni järvi Solojärven eteläpäästä +3 km itään. +Kari- +pää, uáiváá = deminunutiivinen genetiivimuoto +sanasta uáivi = pää, jáávráš = deminutiivimuoto +seen kuuluu myös 'ievruáiváájávráájuuvâš. +Karisaari1 (3841 1) Pieni saari Vuontisjär- +ven länsirannalla Alalahdensuun itäpuolella. +Saaren itä- ja pohjoispuolella on runsaasti ka- +reja. +Kariselkä (MML 2006) Suolisjärven poh- +joispään itäpuolisen Karhuselän jatke etelään eli +saattaa olla sama kuin Karhuselkä. +Karitsaniva - Läbispuálláš (YAS, TII +1963) Sarmijoen Pikkulompolan yläpuolella. +saamesta: puálláš = deminutiivimuoto sanasta +puálli = lyhyt suvanto, jonka vastarannalla on +lahti. +Karjelijärvet - Kärjiljávrááh (3841 1) +Kaksi lampea peräkkäin Ivalon ja Inarin vä- +lisen maantien pohjoispuolella Inarista 9 km +Ivalon suuntaan. +saamesta: Kärjil = Karjala, jávrááh = deminu- +tiivimuoto sanasta jävri = järvi > järviset. +perheeseen kuuluvat myös Kärjelvei ja Karvin- +vuopaja - Kärjilvyeppee. +Karsikkoniemi - Kaarsâhkee"i (3844 1, +VS) Niemi ja talo Nitsijärven pohjoispäässä. +Talossa asuu Veikko Sarre (*1943) perheineen. +mesta: kee"i = kärki, pää. +Karsimukanhieta (3832 08) Hiekkainen +niemi Ivalojoen etelärannalla Sahanperän poh- +Karsimukka. +Karsimukka (3832 08) Ivalojoen vuopaja +Pikku-Petsamon kohdalla. +luu myös Karsimukanhieta. +Karsittusaari (3841 1) Pieni saari Inarijär- +ven Ukonselällä1 Pääsaarensalmesta2 3 km län- +Karvajärvi - Sovsjävri (3832, LL 1981) +Pieni järvi Inarijärven Mahlattinuoran ja Jup- +puravaaran välissä. +Karvakenkäjärvi - Sovskamuvjáávráš +(3834) Ylimmäisen Kettujärven eteläpuolella. +Karvinvuopaja - Kärjilvyeppee (LL +1981) Vuopaja Inarijärvessä Paavisvuonon ete- +läosan länsirannalla. +Karjelijärvet. +Kasarikivilaassat (3841 1) Pienten saarten +ryhmä Inarijärven Pääsaarten pohjoispuolella. +Kasariselkä. +Kasariselkä - Skállujor¹â (3841 2) Ina- +rijärven suurin selkä Koutukien saarijonon län- +Ilmari Itkonen kirjoituksessaan "Muinaisjään- +v:lta 1910 kertoo seuraavasti: +"Inarissa on iso Kasariselkä (Skállu- +jor¹¹a), jonka kerrotaan nimensä saaneen +siitä, että kerran oli lapp:nen ruvennut sen +syvyyttä mittaamaan ja siinä tarkoituksessa +liittänyt yhteen suopungin, nuoria ja hihnoja +sekä päähän pannut painoksi kasarin (= vas- +kikattila, skállu). +Kun pohjaa ei kuulunutkaan +alkoi hän vetää kojettaan ylös, mutta "köys +katkes" ja kattila meni pohjaan. +- Toisinnos- +sa mainitaan, että mittaaja oli "muuan ryssä, +liekkö ollut herra" ja että hänen oli täytynyt +katkaista köysi, kun ei ollut jaksanut kattilaa +ylös kiskoa." +Kaskamosaaret (3832) Kolme saarta +Inarijärvessä Moossinaselän lounaislaidalla. +Saarten inarinsaamen nimi on todennäköisesti +Kaskoomussuolluuh, koska ne ovat Nangunie- +men ja Maurasaarten puolessa välissä. +Kyse +on mukaelmasuomennoksesta: kaskoomus = +superlatiivimuoto sanasta kaskoo = keskellä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Kaskamosalmet. +Kaskamosalmet (LL 1981) Kaksihaa- +rainen salmi Kaskamosaarten välissä. +rin saamen nimi on todennäköisesti Kaskoo- +mus"uálmááh, koska salmet ovat kaikkein +keskimmäisimmät Maurasaarten ja Nangunie- +men välissä. +Kaskamosaaret. +Kaskoojävrvyeppee (JMS 2005) Vuopa- +ja Hammasjärven puolen välin itärannalla. +rinsaamea: = kaskoo = keskellä, jävr = yhdys- +osalyhentymä sanasta jävri = järvi = vyeppee += vuopaja. +Katosj��rvet - Kää˜asjääu'r (MML, +JM) Kaksi järveä Vätsärissä Kyyneljärven +eteläosan kaakkoispuolella: Ylempi Katosjärvi +- Pââibu¿ Kää˜asjäu'rr ja Alempi Katosjärvi - +Vue'lab Kää˜asjäu'rr. +Suora suomennos koltan- +saamesta tai suora koltansaamennos suomen +Katosjärvi (3832) Mukkajärven4 ja Sot- +kapään välissä. +Katoskuru. +Katoskuru (3832) Katosjärven2 ja Alajär- +venlammen välissä. +Kuuluu Katosjärven2 nimi- +Katoslompola1 - Kää˜asluubbâl1 +(MML, JM) Lompola Santaheinäjärven länsi- +Katoslompola2 - Kää˜asluubbâl2 +(MML, JM) Mellalompolasta 1,5 km luotee- +Katosselkä - Ka˜os"ielgi (JAM 2003) +Kotsamon eteläpäässä. +Mahdollisesti mukael- +masuomennos inarinsaamesta: ka˜os = kulu- +nut johdos sanasta káttus = katos. +Kyseessä voi +myös olla mukaelmainarinsaamennos suomen +kielestä, jolloin alkuperäinen nimi olisi ollut +esim. +Káttus"ielgi tai Láávttás"ielgi. +Katsattilompola - Kááccátluobâl +(3832, TII 1963) Hietaojan toinen lompola Hie- +tajärvestä2 alavirtaan. +inarinsaamesta: kááccát = ristiselkä (luu). +miperheeseen kuuluu myös Katsattilompolavaa- +ra - Kááccátluobbâlváárááš. +Katsattilompolavaara - Kááccát luob­ +bâl váárááš (TII 1963) Vaara Hietaojan Kat- +sattilompolan lounaispuolella. +Katsattilompola, váárááš = demi- +Katsomasaari - Kejâdimsuálui (3841 2) +Kaamassaaren länsipään pohjoispuolella. +men yleiskartassa v:lta 1908 "Keijedimsaari". +Epätarkka suomennos inarinsaamesta: kejâdim += aktiomuoto verbistä kejâdi˜ = katsella > kat- +selu. +Nimiperheeseen kuuluu myös Keitinniemi +- Kejâdimnjargâ. +Kattajärvi1 - Kätteejävri1 (NIM) Katta- +vaaran ja Ukonjärven1 välissä. +mennos inarinsaamesta: kättee = yhdysosaly- +hentymä sanasta kätteeh = risaiset housut. +miperheeseen kuuluu myös Kattavaara - Kät- +teevääri. +Kattajärvi2 - Kätteejävri2 (TII 1963) +Ivalon ja Raja-Joosepin puolessa välissä maan- +tien länsipuolella. +Järvestä laskee Kattaoja Lut- +toon. +Kattajärvi1. +kuuluvat myös samanniminen talo sekä Kat- +takaita - Kätteeskäi˜i, Kattaoja ja Kattaojan- +niemi. +Kattajärvi3 (3833+4811) Entinen kruunun- +metsätorppa Kattajärven2 länsirannalla. +Torpan +on perustanut Erkki Huru (*1885 Simossa). +Kattakaita - Kätteeskäi˜i (3833+4811) +Uudenjoen ja Kolmosjoen välissä Kattajärves- +tä2 itään. +Kattajärvi2. +Kattaoja (3833+4811) Kattajärvestä2 Lut- +Nimiperheeseen kuuluu myös Katta- +ojanniemi. +Kattaojanniemi (3833+4811) Kattaojan ja +Luton muodostama niemi Kattajärven2 etelä- +Kattaoja/Kattajärvi2. +Kattavaara - Kätteevääri (NIM) Kat- +tajärven1 ja Ylimmäisen Mustajärven välissä. +Kauhalahti1 - Kukseluohtâ (MS) Par- +takon1 kaakkoispuolella sijaitsevan Puuniemen +Kauhalahti2 (TN 1995) Entinen kruu- +nunmetsätorppa Inarijärven Kauhalahden itä- +Torpan on perustanut Oskari Kuuva +Torppa tunnetaan nykyisin +Hannula-nimisenä. +Kauhasaari - Kyelikietsuálui (3843 1, +HTV) Tiainen-talosta 0,5 km pohjoiseen. +mesta: kyeli = kala, kiet = yhdysosalyhentymä +sanasta kietâ = käsi eli 'Kalakäsisaari', koska +pitkävartisesta kauhasta käytetään inarinsaa- +messa muotoa 'kalakäsi'. +Kaukalo - Áldâsâš ~ Áldsâš (EA) Toi- +seksi pohjoisin lahti Inarijärven Viimassaaren +pohjoisosan länsirannalla. +nos inarinsaamesta: áldâsâš ~ áldsâš = deminu- +tiivimuoto sanasta ääldis = allas. +Kaunisjärvi1 (3832) Kotsamon ja Matto- +järven välissä. +Kaunisjärvi2 (3833+4811) Pieni järvi Raja- +Joosepin rajanylityspaikan pohjoispuolella. +Kaunisrova ~ Komiarova - Mu"is­ +ruávi (LL 1977) Vanha paloalue Angelin tien- +haarasta 1,5 km lounaaseen. +Kaurinsaari - Kovrinsuálui (3841 1) +Inarijärvessä Seulavaaran pohjoispuolella. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: kovrin = +mahdollisesti lyhentynyt muoto sanasta kovvâ- +rin < koovvâr = kovera > koverana. +seen kuuluu myös Kaurinsalmi - Kovrin"uálmi. +Kaurinsalmi - Kovrin"uálmi (3841 1) +Salmi Inarijärvessä Kaurinsaaren ja Seula- +Kaurinsaari. +Káá˜usnjargâ (SA 1963) Niemi Akunie- +men kaakkoiskulmalla. +Inarinsaamea: káá˜us += väliaikainen aitta, njargâ = niemi. +Káhástohnjargâ ~ Káskástohnjargâ +(SA 1963, YAS) Pieni niemi Inarijärvessä Pak- +suvuonon perällä. +Loukkulahti, njargâ = +Káijáápottâ ~ Kááijápottâ (AS) Pieni +lahti, oikeastaan vuopaja Nitsijärven Kiertonie- +men luoteisreunalla. +Inarinsaamea: Káijáá = +Káijá = Kaisa > Kaisasen, Kááijá = genetiivi- +muoto samasta nimestä. +Káldáájävrjuuvâš ~ Käldeejävr­ +juuvâš (SA 1963) Puro Kaltiojärvestä2 Nitsi- +järven Ojalanvuonoon. +Inarinsaamea: káldáá = +genetiivinen deminutiivimuodo sanasta käldee = +kaltio, jävr = genetiivinen yhdysosalyhentymä +sanasta jävri = järvi, juuvâš = deminutiivimuo- +to sanasta juuhâ = joki > jokinen. +Kálgunjargâ1 (AWG 1897) Kirakkanie- +men pohjoiskärki Inarijärven itäosassa. +saamea: kálgu = vaimo, mutta voi tarkoittaa +myös Äijih-jumalan puolisoa Akkaa (Ákku), +njargâ = niemi. +Kállájeggi (I. Itkonen 1910) Suo Inarijär- +ven Palolahden2 pohjukassa. +Inarinsaamea: kál- +lá = genetiivimuoto sanasta käällis = aviomies > +aviomiehen, jeggi = jänkä. +Jängän pohjoispuo- +lella on Kállájeegi Tupesaje 'Aviomiehenjängän +Tupasija'. +Káránâsnjargâ - Käärnõsnjargg (SA +1963) Niemi Suolisvuonon Korppilahden poh- +Inarinsaamea ja koltansaamea: +káránâs - käärnõs = korppi, njargâ - njargg = +Korppilahti. +Kárgujávrádoh ~ Karguujávrádoh +(SA 1964, YAS) Järveke Mannersaaren ja Tuu- +rakivensaaren välissä. +Inarinsaamea: kárgu = +kari vedessä, karguu = deminutiivinen genetii- +vimuoto samasta sanasta, jávrádoh = järveke. +Ke˜gijuovânjunnjargâ (AWG 1897) Nie- +mi Paatsvuonon pohjoisrannalla Karhuniemen +kärjessä. +Inarinsaamea: ke˜gi = kivi, juovâ = +louhikko, njun = yhdysosalyhentymä sanas- +ta njune = nokka, nenä, njargâ = niemi. +Niin +vanha nimi, että sitä ei enää tunneta alueella. +A.W. +Granitin kartassa v:lta 1897 "Kierghijuo- +vanjunnjarga". +Ke˜gijuuhâ2 (MV 2003) Joki Kivijärvistä1 +Sulkusjärveen1. +Kivijärvet1, juuhâ = joki. +Ke˜gijuv"uájá (TII 1963) Pitkä lahti Sul- +kusjärven1 lounaispäässä. +Ke˜gijuuhâ2, juv = genetiivinen +yhdysosalyhentymä sanasta juuhâ = joki > +joen, "uájá = pitkä ja kapea lahti, johon laskee +joki. +Ke˜gikurrvyeppeenjargâ (AS) Nie- +mi Lammaslahden länsipuolella. +Ki- +vipurnuvuopaja ~ Kivikuruvuopaja - Ke˜gi- +puornâvyeppee ~ Ke˜gikurrvyeppee, njargâ = +Kehinkyylämänokka (3832) Paksupetä- +jäjärvestä2 1,2 km länteen. +Erikoinen nimi, jon- +ka määriteosa saattaisi olla Kehi-nimisen koiran +tai ihmisenkin genetiivimuoto, kyylämä = ylen- +antama, nokka = vaarannenäke. +Kehämaa (4821 2) Pahtavaaran2 jatke poh- +joiseen, Muotkavaaran eli kolmen valtakunnan +rajapyykistä 5 km länteen. +Keinojängänlampi - Kiäinujeglááduš +(3843 1, SA 1964) Majavajärven koillispuolella +sijaitsevan Keinojängän1 pohjoisosassa. +ta: lááduš = deminutiivimuoto sanasta láddu = +lampi > lampinen. +Keinojänkä1. +Keinojänkkä1 (3832) Suo Alemmasta Aku- +järvestä 1,5 km pohjoiseen. +on todennäköisesti Kiäinujeggi, jänkkä = perä- +pohjolan murrejohdos sanasta jänkä. +heeseen kuuluvat myös Keinojänkän Muotta- +vaara ja Keinojänkänmaa. +Keinojänkkä2 - Kiäinujeggi4 (JAM +2003) Suo Ivalon taajamasta 2 km luoteeseen. +Suomennos inarinsaamesta, jänkkä = peräpoh- +jolan murrejohdos sanasta jänkä. +Keinolahti5. +Keinojänkä1 - Kiäinujeggi2 (3843 1) Suo +Majavajärven koillispään itäpuolella. +luu myös Keinojängänlampi - Kiäinujeglááduš. +Keinojänkä2 - Kiäinujeggi3 (TII 1963) +Pikkujoenjärven eteläpään ja Vuontisjärven +miperheeseen kuuluvat myös Keinolampi - +Kiäinujáávráš 2, Keinoniemi - Kiäinunjargâ, +Keinolahti - Kiäinuluohtâ, talo Keinoniemi ja +oikeastaan Talvitiesaajokin, koska se on samal- +la talvikeinolla. +Keinojänkä3 (3834 1) Nangujärven pohjois- +pään itäpuolella. +näköisesti Kiäinujeggi. +Keinojänkänmaa (3832 08) Syyrakkijär- +Keinojänkkä1. +Keinojänkän Muottavaara (3832) Peu- +ravuonosta 2,5 km lounaaseen. +Keinojärvi1 - ²eäinnjäu'rr1 (MML +2006) Keskimmäisen Aittojärven länsipuolella +Vätsärissä. +Suora suomennos koltansaamesta +Keinojärvi2 - ²eäinnjäu'rr2 (4822 2+ +4824 1, JM) Järvi Kyyneljärven eteläpäästä 0,3 +km lounaaseen. +Koltansaamennos suomen kie- +lestä tai suomennos koltansaamesta. +R. Malm- +bergin (1896) Enare Revier -kartassa "Muotka- +jaurj". +Nimiperheeseen kuuluu myös Keinolah- +ti6 - ²eäinnluhtt 2. +Keinojärvi3 - Kiäinujävri1 (4821 2) +Pienehkö järvi Korppikurujärven länsipuolel- +Järvi on +talvikeinon eli reitin kohdalla. +kuuluu myös Kiäinujuuvâš. +Keinojärvi4 (4821 2) Talo Kessijärven lou- +naispäässä. +Keinojärvi5 - ²eäinnjäu'rr3 (MML, +JM) Surnujärven lounaispäästä 1,5 km pohjois- +Keinojärvi6 - ²eäinnjäu'rr4 (MML, +JM) Määllijärven ja Kyyneljärven välissä Vät- +särissä. +Järvestä lähtee keinokuru Määllijärven +suuntaan. +perheeseen kuuluu myös Keinokuru3 - ²eäinn- +kur"". +Keinojärvi7 - ²eäinnjäu'rr5 (MML) +Hietikkolahdesta 1,2 km etelä-lounaaseen. +ra suomennos koltansaamesta tai suora koltan- +päitten välissä. +Keinokuru2 - Kiäinukurrâ (YAS) Sar- +mitunturista 2 km kaakkoon. +Topografisessa karttaleh- +dessä 3834/2003 kuru on merkitty kilometrin +verran liikaa luoteeseen, joten Keinokurulam- +pikin on merkitty väärään paikkaan. +perheeseen kuuluu myös Keinokurulampi - +Kiäinukurrlááduš. +Keinokuru3 - ²eäinnkur"" (MS) Joki- +kuru Keinojärven6 ja Valajärven välissä. +Keino- +järvi6. +Keinokurulampi - Kiäinukurrlááduš +(3834) Sarmitunturin kaakkoispuolella sijait- +sevassa Keinokurussa. +3834/2003 kuru on merkitty runsaan kilometrin +verran liikaa luoteeseen. +kuru2. +Keinolahdenvaara (3832) Keskimmäisen +Vuostimojärven ja Jäkäläjärven välissä. +Keinolahti1 - Kiäinuluohtâ2 - ²eäinn­ +luhtt1 (3844 1, MML) Kapea lahti Kyynelvuo- +non perän itärannalla. +Suora suomennos ja kol- +Kiäinu on talvi- +tie eli reitti ja se on lainautunut (mukautunut) +saamenkielestä peräpohjolan murteeseen. +Keinolahti2 - Kiäinuluohtâ3 (3843 1, +YAS 2005) Pieni lahti Paksuvuonon puolen +välin pohjoisrannalla Paksuniemen3 ylittävän +talvikeinon eteläpäässä. +3843 1/2000 inarinsaamen nimi on virheellisesti +"Pähtiluohtâ". +Keinolahti3 (3841 2) Muurahaisniemen +koilliskulmalla. +Keinolahti4 - Kiäinuluohtâ4 (TII 1963) +Vuontisjärven itärannalla sen puolessa välissä +Inarista lähtevän talvikeinon mukaan. +Keinojänkä2. +Keinolahti5 - Kiäinuluohtâ5 (JAM 2003) +Ivalosta 2,5 km luoteeseen. +Keinolahdenvaara, Keinoniemi3 ja Keinojänk- +kä2. +Keinolahti6 - ²eäinnluhtt2 (MML, JM) +Kyyneljärven eteläpää. +Suora suomennos kol- +tansaamesta tai suora koltansaamennos suo- +Keinojärvi2. +Keinolammet1 (RP 1991) Kaksi lampea +Nanguniemen Kenkäniemestä 1,2 km lounaa- +Keinolammet2 (3833+4811) Kaksi pientä +lampea Luton ja Sodankylän kunnanrajan vä- +lissä olevan Lehtikaidan länsipuolella. +Keinolampi - Kiäinujáávráš2 (3841 1) +Inarista pohjoiseen johtavan talvikeinon koh- +dalla Ison Luosmajärven ja Vuontisjärven välis- +Keinomutka (YAS) Kontosjärven kes- +kiosan eteläpuolinen lahti, jonka inarinsaa- +men nimi on todennäköisesti Kiäinuluohtâ tai +Kiäinumokke. +Keinoniemi1 - Kiäinunjargâ (3841 1, +TII 1963) Vuontisjärven itärannalla. +Keinoniemi2 (TN 1995) Vanha uudistila +Vuontisjärven Keinoniemessä. +tanut Enontekiön Peltovuomasta v. 1862 Inariin +muuttanut Erkki Pieranpoika Angeli (*1837) +puolisonsa Elli Antintytär Mujon (*1854) kans- +Ellin isä oli Jänis-Antti (Antti Antin- +Tila oli heidän omistuk- +sessaan yhden vuoden, minkä jälkeen uudeksi +isännäksi tuli Turtolasta Inariin muuttanut ka- +tekeetta Matti Matinpoika Lehtola (*1866). +Keinoniemi3 (3832) Keskimmäisen Vuos- +timojärven itäpäässä. +Keino­oja (MML) laskee Ronkajärven +pohjoisosan itärannalle. +todennäköisesti Kiäinujuuvâš. +Keinosaari - Kiäinusuálui (SA 1963) +Pieni saari Suolisvuonossa Kyynelniemen ete- +läkärjen kohdalla. +Keinosalmi1 (3841 1) Salmi Inarijärvessä +Miesniemen Pohjoispuolella sijaitsevan Kor kia- +saaren ja Šilehäsaaren välissä. +Keitinniemi - Kejâdimnjargâ (3841 2) +Inarijärven niemi eli Katsomasaaren pohjois- +Harhaanjohtava suomennos inarinsaa- +Kat- +somasaari. +Keittämättönjärvi (3833+4811) Vuoksijär- +ven pohjoispäästä 2 km luoteeseen. +Keittämättömätjärvet. +Keittämättömätjärvet (LL 1969) Kaksi +järveä Vuoksijärven luoteispuolella: Keittämä- +tönjärvi ja Ylimmäinen Keittämätönjärvi. +Eri- +koisen nimen määriteosan merkitys ei ole tie- +Kelomajärvi ~ Naalahjärvi - Njoolâh­ +jáávráš (SA 1964) Pieni järvi Paatsjoen Luu- +suanvuopajan perältä 1 km luoteeseen. +mennos ja mukaelmasuomennos inarinsaa- +mesta: njoolâh = voisi olla nilottu puu ja siitä +syystä kelottunut, mutta jos rinnakkaisnimen +mukaelmasta voisi jotain päätellä, niin siinä +tapauksessa inarinsaamen sana olisi naalâh = +poro, jolta on katkaistu sarvet. +sa karttalehdessä 3843 04/1967 järven nimi on +"Laktamjärvi". +Kellariniemi (3832) Pieni niemi Mahlatin +kaakkoislaidalla sijaitsevan Piltsiniemen etelä- +Kellarilaassa - Kiällárkárgu (EA) Ina- +rijärvessä Kasariselän puolessa välissä, Silta- +saarista 1,5 km itään. +suomennos inarinsaamesta: kárgu = kari vedes- +Kelloniemi (SA 1963) Pieni kivinen niemi +Virtaniemen kohdalla rajavyöhykkeellä Paats- +joen pohjoisrannalla. +Niemestä lähtee polku +pohjoiseen. +Niemessä on ollut metallinen vanne, +jota kilkuttamalla on saatu kiinnitetyksi huo- +mio vastapuolella sijainneeseen rajavartioase- +maan. +Myöhemmin niemessä on ollut puhelin +ajamassa samaa asiaa. +Kelojärvi - 'ollumjáávráš ~ 'ollom­ +jáávráš (3834, SA 1964) Sarmijärven1 etelä- +päästä 1,2 km itä-koilliseen. +Suomennos inarin- +Määriteosaselitykset ja nimiperhe: +Kelovaara. +Kelovaara - 'ollumvääri ~ 'ollom­ +vääri ~ 'iällumvääri (3834, SA 1964, STK +1944) Sarmijärven1 itäpuolella. +rinsaamesta: "ollum = yhdysosalyhentymä sa- +nasta "oollum = kelottu, "ollom = yhdysosaly- +hentymä aktiomuodosta "olloom = palauttele- +minen (esim. +ruokaa suusta pois), "iällum = ak- +tiomuoto tuntemattomasta verbistä. +seen kuuluu myös Kelojärvi - 'olloomjáávráš. +Kenkäheinäoja - Väzzimsyeinjuuvâš +(3843 1, YAS) Pieni oja Sammakkoniemestä +Ojalahteen. +Kenkäniemi ~ Mielkkiniemi - Miel­ +gânjargâ (TII 1963, 3832) Nanguniemen koil- +lisin niemi Nanguvuonon länsilaidalla Inarijär- +vessä. +mielgâ = rintalasta. +Niemi on ulkomuodoltaan +nyljetyn poron rintalastan muotoinen, mistä ni- +Kenttälahti - Kieddiluohtâ (3843 1) Ki- +rakkaniemen pohjoisin lahti. +Aikaisempi nimitys on ollut Ir- +ján Maati Kieddiluohtâ = 'Yrjänän Matin Kent- +Kenttälä (3843 1) Talo Nellimjärven etelä- +osan länsirannalla. +Kenttäniemi - ²e'ddnjargg (MML +2005) Kyynelvuonon Koppasaaren pohjoispuo- +lella Kyynelniemessä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Kenttä- +saari4 - ²e'ddsuâl. +Kenttäsaaret - Kieddsuolluuh (TII +1963) Saariryhmittymä Paatsvuononsuun ete- +Suurimman saaren nimi on Honkaniemensaari +- Suárváánjargsuálui, koska saaren itäisimmäs- +sä niemessä on aikoinaan ollut pieni kelo, josta +nimi. +Kenttäsaari1 (3844 1) Kuoskerniemen ja +Palosaaren välissä. +Kenttäsaari2 - Kieddsuálui3 (3841 1) +Saari Inarijärvessä Kankiniemen länsipuolella. +Kenttäsaari3 - Kieddsuálui4 (3841 1) +Saari Inarijärven Siskelivuonossa. +Kenttäsaari4 - ²e'ddsuâl (MML 2005) +Saari Inarijärvessä Kyynelvuonon Koppasaa- +ren ja Kenttäniemen2 välissä. +Kenttäniemi. +Kenttävaara1 (3832) Ivalosta 3 km pohjois- +Kenttävaara2 (3832) Vaara Törmäsestä +2 km kaakkoon. +Kenttävaaranlammit. +Kenttävaaranlammit (3832 07) Kaksi +lampea Kenttävaaran2 kaakkoisrinteellä vajaan +kilometrin päässä toisistaan. +Kenttävuopaja - Kieddivyeppee +(YAS) Inarijärven vuopaja Taplasaaren itä- +Kepinnakkauslantonvaara (3832) Pieni +vaara Paljakkavaaran länsipuolella. +Kepinnakkauslantto. +Kepinnakkauslantto (JMK 2003) Ra- +pakko Paljakkavaaran länsipuolella: lantto = +lampea vastaava peräpohjolan murresana. +miperheeseen kuuluu myös Kepinnakkauslan- +tonvaara. +Kerjidâm"uálmi (SA 1964) Sata metriä +leveä salmi Nangujärven Marjaniemen ja Ker- +jidâmsuálui-saaren välissä. +Kerjidâmsuálui, "uálmi = salmi. +Kerjidâmsuálui (3834) Pieni pyöreä saari +Nangujärven Marjaniemen eteläpuolella. +rinsaamea: kerjidâm = aktiomuoto verbistä ker- +jidi˜ = kerjätä > kerjäämä, suálui = saari. +perheeseen kuuluu myös Kerjidâm"uálmi. +Kerjukivisaari - Kerjidâmke˜gisuálui +(EA) Saari Inarijärvessä Miinaniemen eteläpuo- +Kermikkäjärvet (3831) Monta pientä lam- +pea Luton itäpuolella sijaitsevan Pakkavaaran +Kermikkä = ensimmäisellä vuodel- +laan oleva poro (1. ja 2. syksyn välillä). +perheeseen kuuluu myös Kermikkäoja. +Kermikkäoja (LL 1969) Puro Urakkalam- +mesta Kermikkäjärvien kautta Luttoon. +Kermikkäjärvet. +Kerrimjávrádoh (SA 1964) Järveke Inari- +järven Mannersaaren länsipään ja Kerrimjávrá- +dohsuálui-saaren välissä. +Inarinsaamea: kerrim += tilava, jávrádoh = järveke. +kuuluu myös Kerrimjávrádohsuálui. +Kerrimjávrádohsuálui (SA 1964) Pieni +saari Inarijärvessä Mannersaaren länsipään +Kerrimjávrádoh, suálui = saari. +Kerrisnjaargâš (EA) Inarijärven Muura- +haisniemen itäisin niemi. +Inarinsaamea: kerris += ahkio, njaargâš = deminutiivimuoto sanasta +Kerrisnjargâ (EA) Jolnivuonon eteläpuo- +lella sijaitsevan Kotkaniemen itäisin niemi. +rinsaamea: kerris = ahkio, njargâ = niemi. +Kerrisvääri (SA 1964) Kolmosjärven poh- +joispäästä 3 km länsi-luoteeseen. +kerris = ahkio, vääri = vaara. +Kertusjärvi - Kiärdusjävri (SSS) Muot- +kavaarasta 5 km luoteeseen Norjan puolella, +josta kaksi lahtea pistää Suomen puolelle. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: kiärdus = +vanne. +Kerttujärvet - Kiärdusjäävrih2 (3832, +JAM 2003) Kaksi järveä Törmäsen itäpuolella: +Alimmainen Kerttujärvi ja Ylimmäinen Kert- +tujärvi. +ta: kiärdus = vanne. +myös Kerttuvaarat, Kerttuoja ja Kerttuvuopa- +ja. +Kerttulahti - Kiärduluohtâ (TII 1963) +Miesniemen pohjoisin lahti. +nos inarinsaamesta: kiärdu = vanne. +Kerttuoja1 (3832 07) Joki Ylimmäisestä +Kerttujärvestä Alimmaisen Kerttujärven kautta +Ivalojokeen. +Kerttuoja2 (3832 07) Noin parinkymme- +nen talon asutusalue Ivalon ja Törmäsen puo- +lessa välissä. +Kerttuvaarat (3832 2) Ivalon taajamasta +4 km etelä-kaakkoon. +dennäköisesti Kiärdusväärih, kiärdus = toisto > +toistaminen tai kiärdu = vanne. +Kes"ielgi (YAS, IKHR) Maanselänne +Kessijärven ja Korppikurujärven välissä. +rinsaamea: kes = yhdysosalyhentymä sanasta +keesi = kesä, "ielgi = vaaranselkä, selänne. +Kesikuátláássáš (SA 1963) Pieni saari +Partakon1 eteläpuolella sijaitsevan Akulahden2 +perällä. +Inarinsaamea: kesi = yhdysosalyhenty- +mä sanasta keesi = kesä, kuát = yhdysosalyhen- +tymä sanasta kuáti = kota, láássáš = deminutii- +vimuoto sanasta lássá = laassa eli luoto. +Kesikyelipivdemsaje (TII 1963) Sarmi- +vuonon luoteisrannalla Sotalahden pohjukassa. +Inarinsaamea: kesi = yhdysosalyhentymä sa- +nasta keesi = kesä, kyeli = kala, pivdem = aktio- +muoto verbistä pivde˜ = pyytää, saje = paikka. +Keski­Kompsio (LL 1969) Luton poh- +joispuolella Kompsiovaaroista keskimmäinen. +Komp siot. +Keskilaassa - Madârlássá (3843 1) Pie- +ni saari Kirakkaniemen ja Iso-Roiron välissä. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: madâr = +yhdysosalyhentymä sanasta maadâr = esivan- +hempi tai johdos sanasta maadâ = tyvi. +Keskilahti (RP 1990) Lahti Inarijärven län- +sipään luoteislaidalla Turvetupajärven kohdalla. +Keskilampi (RP 1991) Pieni lampi Inarin +kirkonkylältä lounaaseen Oivan Kämppälam- +men ja Tervakotalammen välissä. +Keskimmäinen Aittajärvi - Koskâ­ +mus Äittijävri - Kõõskmõs Äittjäu'rr +(MML) Järvi Tuulipäästä 3 km etelään. +Keskimmäinen Akusaari - Koskâ­ +Áhusuálui ~ Koskâmus Áhusuálui (SA +1963) Inarijärvessä, Kasariselän pohjoislaidalla +olevista Akusaarista keskimmäinen. +Keskimmäinen Kettujärvi - Koskâ­ +mus Riämnjájáávráš (3834) Nangujärvestä +Perusosaltaan epätarkka suomen- +nos inarinsaamesta: jáávráš = deminutiivimuoto +Keskimmäinen Kivijärvi - Kuáti­ +Ke˜gijävri ~ Koskâmus Ke˜gijävri (3834, +MV 2003) Sulkusjärven1 lounaispuolisista Kivi- +järvistä keskimmäinen. +rinsaamen rinnakkaisnimestä. +Kuáti = kota. +Kivijärvet1. +Keskimmäinen Kuivajärvi (3832) Mat- +tojärvestä 2 km etelään. +Iso Kui- +vajärvi. +Keskimmäinen Reposaari (3841 2) Inari- +järven Kasariselän koilliskulman Reposaarista +keskimmäinen. +Reposaaret. +Keskimmäinen Ruohojärvi (3833+4811) +Kattajärvestä2 2 km luoteeseen. +Nimiperhe: ks: +Keskimmäinen Ryssänpalo (LL 1969) +Luton eteläpuolella sijaitsevista Ryssänpaloista +Nimiperhe ja määriteosaselitys: +Keskimmäinen Vuostimojärvi (3832) +Ivalon taajaman luoteispuolella sijaitsevista +Vuostimojärvistä keskimmäinen. +Vuostimojärvet. +Keskimöjoki - Koskmuujuuhâ (MML) +Keskimöjärvestä Nellimjärveen. +Keskimö- +Keskimöjärvi - Koskmuujävri (4821 2, +SA 1964) Nellimin itäpuolella. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: kosk- +muu = genetiivimuoto sanasta koskâmus = kes- +kimmäinen > keskimmäisen. +kuuluvat myös Keskimöjoki - Koskmuujuuhâ +ja Koskmuujävrkuoškâ. +Keskiniemenjärvet (3841 1) Kaksi pientä +ja kapeaa järveä Miesniemen keskellä, mistä +Nimiperheeseen kuuluu myös Keskinie- +menvaara. +Keskiniemenvaara (3841 1) Vaara keskellä +Miesniemeä. +Keskiniemenjärvet. +Keskiniva - Koskâmusnjiärááš ~ +Koskâ musnjeeri (TII 1963) Juutuan kolmes- +ta nivasta keskimmäinen. +tarkka suomennos inarinsaamesta: koskâmus += keskimmäinen, njiärááš = deminutiivimuoto +sanasta njeeri = niva > nivanen. +Keskisaajot (3932 07) Pieniä metsäsaarek- +keita Alemman Akujärven ja Pikku-Petsamon +Keskisaari - Kuovdâsuálui (3844 1) +Inarijärven Kyynelvuonon eteläpäässä. +Kessijoki - Kesjuuhâ (4821 2, IKHR) Jo- +ki Kessijärvestä Inarijärven Kessivuonoon, jo- +hon laskee Nammijärvestä lähevä Naamajoki. +Kessivuono. +Kessijärvi1 - Kesjävri (4821 2, IKHR) +Järvi lähellä Venäjän vastaista valtakunnanra- +jaa Korppikurujärven pohjoispuolella. +Kessijärvi2 (TN 1995) Vanha uudistila +Kessijärven pohjoispäässä. +Pekka Saijets (*1873) vuonna 1909. +Kessivuono - Kesvuonâ (3843 1, IKHR) +Inarijärven itäosassa. +inarinsaamesta: kes = yhdysosalyhentymä sa- +nasta keesi = kesä. +myös Kessivuononkaita - Kesvuonskäi˜i, Kes- +sivuononlahti - Kesvuonluovtâš, Kessivuonon- +saari - Kesvuonsuálui, Kessijärvi1 - Kesjävri, +Kessijärvi2 ja Kessijoki - Kesjuuhâ. +Kessivuononkaita - Kesvuonskäi˜i +(3843 1, IKHR) Kaira Inarijärven Kessivuo- +non itäpuolella. +Kessivuononlahti - Kesvuonluovtâš +(YAS, IKHR) Kessivuononsaaren ja mante- +Kes- +sivuono. +Kessivuononsaari - Kesvuonsuálui +(YAS, IKHR) Saari Inarijärvessä Kessivuonon +suulla. +Kesäkalalahti1 - Kesikyeliluohtâ1 +(3841 1) Lahti Inarijärvessä Pielpavuonon itä- +Kesäkalalahti2 - Kesikyeliluohtâ2 +(YAS) Lahti Sarmilompolan lounaisrannalla. +Kesäkotamaa (3841 1) Maasaareke Kuor- +takkijärvensuojan itäpuolella. +mi on todennäköisesti Kesikuáteennâm, josta se +ilmeisesti on suomennettukin. +Kesävalkamanniemi (3841 1) Vuontisjär- +ven länsirannalla Korppivaarasta 1,5 km koil- +Sátkunjargâ. +Ketkotaival - Kiätkumyetki (EA) Ina- +rijärven Muurahaisniemen Paimanniemen ty- +vellä. +kiätku = yhdysosalyhentymä verbistä kiätku˜ += kerätä, kantaa kokoon, hamstrata. +Verbi tulee +sanasta ketki = ahma, joka yleensä hamstraa +ruokansa ja piilottaa. +Kettujoki ~ Keptujoki - Kiäptuvei +joki Muddusjärven ja Paatarista Solojärveen +laskevan Matkajoen välissä. +Harhaanjohtava +mukaelmasuomennos inarinsaamesta: kiäptu += johdos sanasta kiäpu > kiäpudi˜ > kiäptu˜ += verkon käpy > kävystää > kävystellä. +Joki +on erittäin mutkainen, siinä on kolme suurta +silmukan muotoista mutkaa. +verkkoa +pauloitettaessa tai paikattaessa tarvitaan juuri +sellaisia silmukoita, jotta pauloittaminen taikka +paikkaaminen onnistuisi. +Yleisilmeeltään joki +on ikäänkuin verkon kävyllä kudottu. +Hans +Paavali Mattus (*1931) on kuullut nimiselityk- +sen isovanhemmiltaan, joten nimi on yli 150 +vuotta vanha. +Toisen version mukaan nimi tu- +lisi inarinsaamen verbistä kiepti˜ = noeta. +on melkoisen tummapohjainen, joten tämäkin +selitys on melko uskottava. +Kettujärvet - Riämnjájávrááh (SA +1964) Kolme järveä peräkkäin Nangujärvestä +1,5 - 3 km itään: Alimmainen Kettujärvi - Vyele- +mus Riämnjájáávráš, Keskimmäinen Kettujär- +vi - Koskâmus Riämnjájáávráš ja Ylimmäinen +Kettujärvi - Pajemus Riämnjájáávráš. +ta: jávrááh = monikon deminutiivimuoto sa- +nasta jävri = järvi > järviset. +kuuluvat myös Riämnjájuuvâš ja Kettujänkä +- Riämnjájeggi. +Kettulahti (MML) Inarijärven Paavisvuo- +non ja Ukonjärven1 välillä sijaitsevan Nuotta- +majärven2 koillisrannalla. +Kettuniemenjärvet - Riemnjargiijáv­ +rááh (JP) Kaksi järveä Inarijärven Kettunie- +men eteläosassa. +Kettuniemi, njargii = deminutiivinen gene- +tiivimuoto sanasta njargâ = niemi > niemisen, +jávrááh = deminutiivimuoto sanasta jävri = jär- +vi = järviset. +Kettuniemi1 - Riämnjánjargâ ~ Riem­ +njaargâš1 (SA 1963, JP) Suuri niemi Inarijär- +vessä Vasikkaselän ja Kauhalahden välissä. +saamesta: riämnjá = genetiivimuoto sanasta +riemnjis = kettu, riem = genetiivinen yhdysosa- +lyhentymä samasta sanasta, njaargâš = demi- +nutiivimuoto sanasta njargâ = niemi > niemi- +Nimiperheeseen kuuluvat myös Kettunie- +mensalmi - Riemnjargii"uálmi, Kettuniemenjär- +vet - Riemnjargiijávrááh ja Kettuniemenvuopa- +ja - Riemnjargiivyeppee. +Kettuniemi2 - Riemnjaargâš2 (JP) Muu- +rahaisniemen pohjoispää, jossa on ketunluola- +harjuja. +inarinsaamesta: njaargâš = deminutiivimuoto +sanasta njargâ = niemi > nieminen. +Kettusaari (3841 1) Pieni saari Vuontisjär- +ven keskellä Keinoniemestä 1 km lounaaseen. +Ketunjänkkä (MML) Ylemmästä Aku- +järvestä 0,5 km koilliseen: jänkkä = suota vas- +taava peräpohjolan murresana. +Ketunkantolahti - Riämnjájal¹es­ +luohtâ (4822 2+4824 1) Nammijärven eteläisin +Keväjärvi - Ki˜˜âjävri ~ Kiäváájävri +(3832, JAM 2003) Siskelin kylän lounaispuolel- +Suora suomennos tai mukaelmasuomennos +inarinsaamesta: ki˜˜â = kevät, kiäváá = genetii- +vimuoto sanasta kiävááš = peuravaadin (naaras +peura). +Jälkimmäinen vaihtoehto lienee oikea, +koska järven pohjoispuolisella kannaksella on +peurakuoppia ja pohjoisempana Inarijärvellä +sijaitsevat Peuraniemi ja Peuravuono. +Kieddinjargâ (SA 1963) Niemi Väylän +Muurahaisniemen kaakkoisosassa. +mea: kieddi = kenttä, njargâ = niemi. +Kieddsuálui1 (SA 1964) Pieni saari Kulta- +lahden suulla. +Vanhempi nimi on Kolessaari - +Kolessuálui. +Inarinsaamea: kiedd = yhdysosaly- +hentymä sanasta kieddi = kenttä, suálui = saari. +Kiertoniemi +Karvettimnjargâ +(MML, VS) Pitkä niemi Nitsijärven Postisaaren +Niemi kierrättää sen toiselle puolelle matkaavaa +veneilijää. +A. Burgmanin kartassa v:lta 1897 +"Karveetim jarga". +Kiertusjärvenlompola - Kiärdus luob­ +bâlâš (4812 2) Lompola Pyöriän Kiertusjärven +mesta, luobbâlâš = deminutiivimuoto sanasta +luobâl = lompola > lompolainen. +Kiertusjärvet. +Kiertusjärvet - Kiärdusjäävrih1 (SA +1964) Kolme järveä Sulkusjärven1 pohjoisosan +itäpuolella: Pyöriä Kiertusjärvi - Jurbâ Kiärdus- +jävri, Stuárráb Kiärdusjävri ja Ucceeb Kiärdus- +Mukaelmasuomennokset inarinsaamesta: +kiärdus = toisto > toistaminen tai johdos sanasta +kiärdu = vanne. +Kiertusjärvenlompolat - Kiärdusluobbâlâš, +Kiertuslahti - Kiärdusluohtâ1 sekä toinen Kiär- +dusluohtâ2. +Kiertuslahti - Kiärdusluohtâ1 (MV +2003) Sulkusjärven1 koillispuolella sijaitsevan +Siskelijärven3 ~ Ison Siskelijärven itäisin lahti. +Kiev˜âjävri ~ Kievrâjävri - Kiuru­ +pea järvi Nitsijärven pohjoisosan itäpuolella +Nitsijärven suuntaisesti. +Nimi on mahdollises- +ti myös Kurujärvi - Kurrjävri (Veikko Sarren +tieto Karsikkoniemen maarekisterikirjasta v:lta +Mukaelmakoltansaamennos inarinsaa- +mesta: kiev˜â = köysi, kievrâ = voimakas, jäv- +ri = järvi. +"Kieur järvi". +Nimien erilaisuus saattaa johtua +väärin kuulemisesta kiev˜â- ja kievrâ-sanojen +kohdalla, koska konsonantit ˜ ja r muistuttavat +foneettisesti toisiaan. +Voihan olla, että sanasta +kurr olisi k:n ja u:n välillä ollut lyhyt ie-difton- +gi olisi kulunut pois ja sana olisi sen jälkeen +suomennettu Kurujärveksi. +Aslak Saijets on si- +tä mieltä, että järvi on saanut nimensä pitkän- +omaisuutensa vuoksi. +Pitkä ja kapea kuin köy- +si. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Kiev˜âluohtâ +~ Kievrâluohtâ - Kiuruluhtt ja Kiev˜ânjargâ ~ +Kievrânjargâ. +Kiev˜âluohtâ ~ Kievrâluohtâ - Kiu­ +ruluhtt (AS, SA 1964, MML) Kapea lahti Nit- +sijärven pohjoisosan itärannalla. +Mukaelmakol- +Kiev˜âjävri ~ Kievrâjävri, +"Kieur lahti". +Kiev˜ânjargâ ~ Kievrânjargâ (AS, SA +1964) Niemi Kiev˜âluohtâ-lahden pohjoispuolel- +Kiev˜âjävri ~ Kievrâjävri, njargâ = niemi. +Kiimajuppura (3832 08) Metson soidin- +paikka Ylimmäisen Muottajärven eteläpuolella. +Kiimajänkä - Kimesjeggi (3843 1, SSS) +Pieni suo Leppäjärvestä 0,5 km länteen. +Nimi viittaa keväi- +seen metsonsoidinaikaan. +Kiimaselkä - Kimessiälgáš (SA 1964) +Selänne Matalajärven ja Kessijärven itäpuolel- +saamesta: siälgáš = deminutiivimuoro sanasta +selgi = selkä > selkänen. +Nimi viittaa keväiseen +metsonsoidinaikaan. +Kiimaslahti - Kimesluohtâ1 (3843 1) +Mantereen puolella Mannersaaren itäpäästä +Nimi viittaa keväiseen metsonsoidinai- +Kiimasvaara2. +Kiimasoja - Kimesjuuvâš (3843 1) Sam- +makkoniemen Kiimasvaaran etelärinteeltä Hä- +mähäkkivuopajaan. +Nimi +viittaa keväiseen metsonsoidinaikaan. +Kiimasvaara1. +Kiimasvaara1 - Kimesvääri (3843 1) +Sammakkojärvien eteläpuolella. +Nimi viittaa keväiseen met- +sonsoidinaikaan. +Kiimasoja - Kimesjuuvâš. +Kiimasvaara2 - Kimeseennâm (3843 1) +Matala vaara mantereen puolella, Inarijärven +Mannersaarta vastapäätä. +tarkka suomennos inarinsaamesta: eennâm = +maa. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Kiimas- +lahti - Kimesluohtâ1 ja Kimesnjargâ. +Kiimasvaara3 (3841 1) Vaara Jiersijärven +pohjoispään eteläpuolella. +on todennäköisesti Kimesváárááš tai Kimesvää- +Nimi viittaa keväiseen metsonsoidinaikaan. +Kiimasvaara4 ~ Lauluvaara1 - Kimes­ +váárááš (LL 1977) Pyöriävaaran koillispuolel- +saamesta: váárááš = deminutiivimuoto sanasta +Kiimatieva (3832 08) Ivalon pohjoispuolel- +la sijaitsevan Taivalvaaran kaakkoiskulmalla. +Kiimavaara (3834) Vaara Koddooh"ielgi- +selänteen luoteispuolella. +todennäköisesti Kimesvääri tai Kimesváárááš. +Kilposenlahti - Vanasluohtâ (SA 1964) +Sarmijärven1 eteläpään itäisin lahti, jonka ina- +rinsaamen nimen määriteosa on todennäköises- +ti huonâs = hukanhuone (sudenpyydys), luohtâ +Kilpukkalahti (3832 08) Ylemmän Aku- +järven eteläisin lahti. +Kimeslahti - Kimesluohtâ2 (AS) Nitsi- +järven eteläpään Tyvilahden suulta 2 km poh- +jois-koilliseen. +mesta: kimes = kiima. +Määriteosa viittaa keväi- +Kimesluohtâ3 (TII 1963) Akujärven itäpuo- +lella sijaitsevan Hietajärven2 länsipäässä. +Kimeslahti. +teosa viittaa keväiseen metsonsoidinaikaan. +Kimesluovtnjargâ (YAS) Niemi Man- +nersaaren itäpään kohdalla mantereen puolella. +Kiimasvaara2, luovt = genetiivinen yhdys- +osalyhentymä sanasta luohtâ = lahti, njargâ = +Määriteosa viittaa keväiseen metsonsoi- +dinaikaan. +Kimessuovhâš (SAK 2004) Nellimin itä- +puolella sijaitsevasta Ahvenjärvestä11 2 km luo- +Inarinsaamea: kimes = metson kiima, +suovhâš = deminutiivimuoto sanasta suovkkâ = +tiheikkö > tiheikkönen. +Metson soidinpaikka. +Kintaskadottamajärvi - Kistlappum­ +jävri (4821 2, SA 1964) Pieni järvi Onomus- +vaarasta lounaaseen. +Kintaskuru - Kiistâkurrâ (YAS) Sar- +mijärven1 pohjoispuolella sijaitsevan Kuolema- +järven ja Nilijärven välissä. +Kintaskurulammet - Kiistâkurrjávrááh. +Kintaskurulammet - Kiistâkurrjáv­ +rááh (YAS) Kolme lampea Kintaskurussa. +saamesta: jávrááh = deminutiivimuoto sanasta +Topografisessa kartta- +lehdessä 3834/2003 nimi on virheellisesti "Kin- +taskurujärvi", koska lampia on kolme. +Kippisjärvi - Kiepšâjävri - Kiepš­ +jäu'rr (4812, K. Nickul 1934) Venäjän vastai- +sella valtakunnanrajalla Suorsapäästä 5 km +rinsaamesta, joka on mukaelmainarinsaamen- +nos koltansaamesta: kiepšâ = tuntematon sana. +Kirakkajärvi1 - Karehâšjävri1 (4911 2) +Sevettijärven koillispuolella. +nos inarinsaamesta: karehâš = deminutiivimuo- +to sanasta kaareeh = täysikasvuinen peurahir- +vas. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Pikku Ki- +rakkajärvi, taloryhmä Kirakkajärvi sekä talot +Kirakkakangas ja Kirakkalahti. +Kirakkajärvi2 - Karehâšjävri2 (4911 2) +Taloryhmä Sevettijärven koillispuolisen Kirak- +kajärven lounaisrannalla. +Kirakkakangás (4911 2) Talo Kirakkajär- +ven1 länsirannalla. +Kirakkalahti (4911 2) Talo Kirakkajärven1 +Kirakkaniemensaaret - Kaareeh­ +njargsuolluuh (3843 1) Pienten saarten ryh- +mä Kirakkaniemen kärjen koillispuolella. +Kirakkaniemi. +Kirakkaniemi - Kaareehnjargâ +(3843 1) Suuri niemi Inarijärvessä. +Sanalla "kaareeh" +on kaksi merkitystä, joista ensimmäinen liittyy +peuraan ja toinen poroon. +Ensiksi mainitussa +tapauksessa nimi tarkoittaa täysikasvuista peu- +rahirvasta ja on siinä mielessä käyttösanana +hävinnyt inarinsaamesta peuranpyyntikulttuu- +man vuosikirjan samalla sivulla kerrotaan sa- +nan kaareeh tunnetun Knud Leemin sanakirjan +mukaan 1700-luvulla myöskin Itäruijassa. +ikään samassa kirjassa mainitaan ko. +nimityk- +sen tunnetun eteläsaamen murteessakin ja kol- +tansaamessa on käytössä edelleen sana kââ'rek += sarveton peura eli nulppopeura (P. Sammal- +lahden ja J. Mosnikoffin Suomi-koltansaame- +sanakirja, s. 91). +Toisessa merkityksessä sana +kaareeh juontuu inarinsaamen poronimitykses- +tä "karraam"iäppât", joka tarkoittaa yleensä +kolmivuotiaan urosporon (vuorso - vyeveers) +tai harvemmin nelivuotiaan urosporon (kunteus +- kodos) "kerokaulaisuutta" (hirvas on hangan- +nut kaulansa lähes karvattomaksi). +sesti näillä molemmilla merkityksillä on yhtei- +nen tausta ja historia, vaikka toinen viittaakin +vanhaan ja toinen nuoreen. +Kaareeh-sana on +korrâ (kova) sanan sukua (T. I. Itkonen 1966a, +Nimiperheeseen kuuluvat myös Kirakka- +vuono - Kaareehvuonâ ja Kirakkaniemensaa- +ret - Kaareehnjargsuolluuh. +Kirakka­Olli (4911 2) Talo Kirakkajärven1 +koillisrannalla. +Kirakkavuono - Kaareehvuonâ +(3843 1) Vuono Inarijärvessä Iso-Roiron ja Ki- +rakkaniemen välissä. +Kirkaslahti1 - Kirkesluohtâ1 (YAS) Pieni +lahti Kessijärven Kantolahden pohjoisrannalla. +seen kuuluu myös Kirkasniemi - Kirkesnjargâ. +Kirkaslahti2 - 'yevveeluohtâ (3841 1) +Kalsoppijärven pohjoispään koilliseen suun- +tautuva lahti. +mennos inarinsaamesta: "yevvee = loistava. +miperheeseen kuuluu myös Kirkaslahdenlampi +- 'yevveeluohtjáávráš. +Kirkaslahti3 - Šelisluohtâ (MV 2003) +Sulkusjärven1 länsiosan eteläisin lahti. +karttalehdessä 4812/2003 inarinsaamen nimi on +"Kirkesluohtâ". +Vaikka sana kirkes tarkoittaa +samaa asiaa, on se suomennoksen kautta pa- +lautunut takaisin inarinsaameen, joten osuvam- +pi määriteosa on šelis = attribuuttimuoto sanas- +ta šeellâd = kirkas. +Kirkaslahdenlampi - 'yevveeluoht­ +jáávráš (3841 1) Kalsoppijärven ja Aukkuli- +Epätarkka suomennos inarin- +Kirkas- +Kirkasniemi - Kirkesnjargâ (YAS) +Kessijärven pohjoisosan itärannalla. +Kirkkojärvi - Ceerkavjäu'rr (MML) +Vätsärissä Selkäjärven1 pohjoispuolella. +Kirkkoniemi (Tuomo Itkonen) Pielpajärven +pohjoispään niemi Erämaakirkosta 0,4 km län- +Tuomo Itkonen (1981) arvelee kirjassaan +Inari, Inarin kirkkojen ja paimenten muisto, s. +33 - 34, että Esaias Fellman (s. noin 1620) olisi +asunut niemessä, koska oli vuosina 1650 - 1661 +Inarissa pappina. +Kirkkoranta (RP 1991) Saamelaiskirkon +kohdalla Inarissa. +Kirkkosalmi (LL 1981) Salmi Inarijärvessä +Joensuunselän Jaarasaarien välissä. +Ehkä nimi +tulee siitä, että veskoniemeläiset lähties sään +Inarin kirkolle soutivat tai purjehtivat saarien +välistä. +Kirnuniemi (3832 08) Koppelon länsipuo- +lella sijaitsevan Ylimmäisen Mustajärven poh- +joisrannalla. +Kirvelijärvenvaara - Kerveljävrvääri +(3832, TII 1963) Vaara Kirvelijärven koillispuo- +mukaelmainarinsaamennos suomen kielestä. +Kirvelijärvi. +Kirvelijärvi - Kerveljävri (3832, TII +1963) Järvi Ylemmästä Akujärvestä 2 km itä- +mesta tai mukaelmainarinsaamennos suomen +kielestä: kirveli - kervel = tuntematon sana. +miperheeseen kuuluu myös Kirvelijärvenvaara +- Kerveljävrvääri. +Kirveslahti - Ákšuluohtâ (MML, SA +1964) Lahti Paatsjoessa Salosenniemen länsi- +Salosenniemi. +Kirvesniemi - Ákšunjaargâš (3834) +Sarmivuonon kaakkoisrannalla Mustalahden +ja Uudenvuonon välissä. +Kiskarolampi (YAS) Pieni lampi Sam- +makkovaaran itäpuolella. +Määriteosa tulee to- +dennäköisesti inarinsaamen sanasta kiisur = +kisura (pieni poro), joten inarinsaamen nimi +lienee Kiisurláddu. +Kissahaukkavaara (RP 1990) Vuontis- +järven itärannalla. +Kissamökinjärvet - Kaasiluáhá jáv­ +rááh (3834, SA 1964) Monta pientä järveä Pik- +ku Martinjärvestä 1 - 1,5 km kaakkoon. +Epäon- +nistunut suomennos inarinsaamesta: luáhá = +genetiivimuoto sanasta luákká = mäki > mäen +eli 'Kissamäenjärvet'. +Erikoisen nimen etymolo- +gia ei ole tiedossa. +Kissamökinvaara - Kaasiluáháváárááš. +Kissamökinvaara - Kaasiluáháváá­ +rááš (MML, YAS) Kissamökinjärvien koil- +lispuolella. +Epäonnistunut suomennos inarin- +Kissamökinjärvet. +Kitasaaret - Syev˜isuolluuh (3842 2) +Pienten saarten ryhmä Inarijärvessä Partakon- +selän kaakkoiskulmalla. +tarkka suomennos inarinsaamesta: syev˜i = ki- +dus. +Kitisijäniemi - Kiskeenjargâ (TII 1963) +Nellimvuonon pohjoisrannalla. +Kiurujärvi (3841 1) Pieni järvi Paavisvuo- +non Peskalahden lounaispuolella. +merkitys ei ole tiedossa. +myös Kiuruvuopaja. +Kiuruvuopaja (3841 1) Paavisvuonon län- +silaidalla Kiurujärven kohdalla. +Kiurujärvi. +Kivijoki ~ Kirvausjoki - Ke˜gijuuvâš +Joki Mustajuurakkojärvestä Joenyhtymäjär- +ven ja Kivilompolan4 kautta Venäjän Mooses- +Suomenkielisen rinnakkaisnimen ovat +antaneet ehkä rajamiehet. +Mustajuurakkojärvestä Joenyhtymäjärveen on +Ke˜gijuuvâš, (juuvâš = deminutiivimuoto sa- +nasta juuhâ = joki > jokinen), ja siitä eteen- +päin Ke˜gijuuhâ, joten suomenkielinen nimi on +Kivijänkkä1 (3832) Kirvelijärven ja Kivi- +järven3 välissä. +Jänkkä (peräpohjolan murretta) += jänkä. +Kivijänkkä2 (3832 08) Alemmasta Akujär- +vestä 1 km etelään. +Jänkkä = suota eli jänkää +kuvaava peräpohjolan murresana. +Kivijärvenlompola - Ke˜gijävrluobâl +(4812) Lompola Ke˜gijuuhâ2-joessa Kivijärven5 +ja Kivilompolan5 välissä. +Kivijärvi5/Kivijär- +vet1. +Kivijärvenkaita - Ke˜gijävrskäi˜i +(MML, 4822 2+4824 1) Tyvijärven ja Kivijär- +ven välissä. +Kartassa Kivijärvenmaa. +vijärvi1. +Kivijärvenoja (RP 1991) Nanguniemen +Kivijärvestä2 Nanguvuonoon. +Kivijärvi2. +Kivijärvenuitto (RP 1991) Jänkä Kivijär- +vien2 ~ Kivilampien eteläpuolella. +Kivijärvet2 ~ Kivilammet. +Kivijärvenvaara (3832) Vaara Kivijärven3 +eteläpuolella, jonka nimiperheeseen se kuuluu. +Kivijärvet1 - Ke˜gijäävrih (MV 2003) +Kolme järveä peräkkäin Sulkusjärven1 lounais- +puolella: Ylimmäinen Kivijärvi - Paijävri2 ~ +Pajemus Ke˜gijävri, Keskimmäinen Kivijärvi +- Kuáti-Ke˜gijävri ~ Koskâmus Ke˜gijävri ja +Kivijärvi5 - Ke˜gijävri2. +Ke˜gijuuhâ2, Ke˜gijuv"uájá ja Kivilompola5 - +Ke˜giluobâl 3. +Kivijärvet2 ~ Kivilammet (RP 1991) +Kaksi lampea Lauluselän ja Juutuan välissä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Kivijärvenuitto. +Pitkähkö järvi Itä-Inarissa Nammijärven Suo- +janperästä 2,5 km länsi-lounaaseen. +luvat myös Kivijärvenmaa - Ke˜gijävrskäi˜i ja +Pikku Kivijärvi - Uccâ Ke˜gijáávráš. +Kivijärvi2 (RP 1991) Nanguniemen kaak- +koislaidalla Kivivaaran eteläpuolella. +heeseen kuuluvat myös Kivijärvenoja ja Kivi- +Kivijärvi3 (3832) Pieni järvi Kirvelijärven +Kivijärvenvaara ja Kivijänkkä. +Kivijärvi4 (3834) Talo Keskimmäisen Ki- +vijärven ja Kivijärven5 välissä. +Kivijärvi5 - Ke˜gijävri2 (TII 1963) Sul- +kusjärven1 lounaispuolella. +Kivijärvenlompola - Ke˜gijävrluobâl. +Kivijärvi6 - ²eä'd¡¡jäu'rr - Ke˜gi­ +kuorâttâh (MML, JM, 4911 2) Suolisjärven +pohjoisosasta 2 km luoteeseen. +Inarinsaamen nimen perus- +osaselitys: kuorâttâh = selvä juonto, jota voi +seurata (esim. +polku, puron varsi, kivikon reu- +na). +Kivijärvi7 (MML) Pieni järvi Inarin kir- +konkylän kaakkoispuolella sijaitsevasta Uru- +vaarasta 1,5 km etelään. +Kivikumpu (3844 1) Talo Nitsijärven Nili- +vuopajansuun länsirannalla. +Hän muutti isänsä Katriinan +Pieran eli Piera Siirin perheen mukana Varan- +gista Inariin viime vuosisadan alkupuolella. +Nykyisin talon omistaa Uulan tytär Elsa Nie- +melä. +Kivikuru (3832) Ivalon Vävyniemen itä- +päästä 2,2 km itään. +Kivilahdenmaa (3832) Maasaareke Alem- +man Akujärven lounaispuolella. +Kivilahti. +Kivilahti (3832) Alemman Akujärven lou- +naispäässä, jossa on suuri kivi. +kuuluu myös Kivilahdenmaa. +Kivilompola1 - Ke˜giluobâl1 - +²eä'd¡¡luubbâl1 (MML, 4911 2) Lompola +Suolisjärven Palolahden ja Kivijärven6 välissä. +Kivilompola2 - ²eä'd¡¡luubbâl2 +(4822 2+4824 1, JM) Lompola Surnujärven lou- +Suora koltansaamennos suomen +sa v:lta 1896 "Tschurna lombola", mutta jo Suo- +men yleiskartassa v:lta 1908 "Kivilompola". +Kivilompola3 - 'ievrâluobâl - Ke˜gi­ +luobâl2 (4821 2, TII 1963) Nammijärven etelä- +puolella Naamajoen luusuasta toinen lompola +etelään. +Suora suomennos inarinsaamen rin- +nakkaisnimestä. +"ievrâ = sora. +Kivilompola4 (3834) Kivijoen lompola Ve- +vestä 3 km etelä-lounaaseen. +mi on todennäköisesti Ke˜giluobâl. +Kivilompola5 - Ke˜giluobâl3 (4812) +Lompola Sulkusjärven1 ja Kivijärven5 välissä. +Kiviluppovaara - Ke˜gijievjumvääri +(4821 2) Vaara Käyräjärvestä 1 km pohjois-koil- +Kivimorosto (3832) Kurupään ja Juomus- +Morosto on peräpohjolan +murretta ja juontuu tässä tapauksessa inarin- +saamen sanasta moorâst ja tarkoittaa korkeah- +koa koivukangasmaata. +Kivimuuri - Ke˜gipuvnâ (3841 1) Pie- +ni kalliolaassa Ukonselän1 koillispäässä. +puvnâ = pounu. +Muurisalmi. +Kivioja1 ~ Hulpaoja (RP 1993, 3832) Ete- +lästä Saukkojänkän kautta Inarin kirkonkylän +eteläpuolella sijaitsevaan Saukkolampeen. +nakkaisnimi on vähemmän käytetty, ja inarin- +saamen nimi on todennäköisesti Olbejuuvâš. +Hulpa on lapintakin helman alareunassa käy- +tetty koristenauha. +Kivioja2 - Ke˜gijuuvâš ~ Juovjuuvâš +(LL 1977) Puro Saari-Taimenjärvestä Juutuaan. +Kaisu Puska, +Paadar on saanut tämän ojan mukaan ni- +mensä Juovjuvvii Káiju 'Kiviojan Kaisu', koska +hän on syntynyt kyseisen ojan rannalla kevät- +talvella 1941 äitinsä ollessa matkalla synnytys- +laitokseen. +Kivipurnuvuopaja ~ Kivikuruvuo­ +paja - Ke˜gipuornâvyeppee ~ Ke˜gi­ +kurr vyeppee (SA 1963, VS) Lahti Nitsijärven +Lammaslahden1 pohjoispuolella. +A. Burgma- +nin kartassa v:lta 1897 "Kivipuornavuopaja". +Purnu +on kivistä ladottu muinainen lihan tai kalan +säilytyskuoppa. +Ke˜gikurrvyeppeenjargâ. +Kivisaarijärvi - Ke˜gisuáluijáávráš +(YAS) Pieni järvi Äijän Tulisijajärvistä 1 km +inarinsaamesta, jáávráš = deminutiivimuoto sa- +nasta jävri = järvi. +Kivisalmi - Ke˜gi"uálmi (3832) Salmi +Inarijärvessä Mahlattinuoran ja Nuoran yhty- +mäkohdassa. +Kiviselkä - Ke˜gi"ielgi - ²eä'¡¡"iõ'lj +(4911 2) Vaaranselänne Sevettijärven eteläpuo- +lella sijaitsevan Hanhivuotson ja Vestijärven +Suora suomennos ja koltansaamennos +Inarinsaamen nimi on kartta- +lehdessä 4911 2/2002 virheellisesti "Ke˜ki"ielgi", +kun pitäisi olla Ke˜gi"ielgi. +Kivitaipale - Ke˜gimuá˜háš (SA 1964) +Taival eli muotka Kivijärven1 ja Inarijärven Ki- +vitaipaleenlahden välissä. +tarkka suomennos inarinsaamesta: muá˜háš = +deminutiivimuoto sanasta myetki = taival, taipa- +leinen. +Nimiperheeseen kuuluu myös Kivitaipa- +leenlahti - Ke˜gimuá˜hááluohtâ. +Kivitaipaleenlahti - Ke˜gimuá˜háá­ +luohtâ (3843 1) Kuoskervuonon itärannalla. +saamesta: muá˜háá = deminutiivinen genetiivi- +muoto sanasta myetki = taival > taipaleisen. +Kivitarpoma - Ke˜givihálâh (3834) +Vuopaja Sarminiemen itärannalla Sarmivuo- +non Vittaniemen tyveltä 1,5 km länteen. +suomennos inarinsaamesta: viháloh = käestys- +paikka. +Käestäminen on hauen pyydystämistä +verkolla: kesähelteellä lasketaan lujalankainen +verkko heinäisen poukaman eteen, minkä jäl- +keen tarvotaan eli pelotetaan siellä olevat hauet +verkkoon. +Nimiperheeseen kuuluu myös Ylim- +mäinen Kivitarpoma - Paajeeb Ke˜givihálâh. +Kivitarpomasaari (3841 2) Inarijärven +kaakkoisosassa Ikkerinvuononsuun eteläpuo- +Ke˜givihálohsuálui: viháloh = käestyspaikka, +Kivitarpoma. +Kivivaara (3832) Nanguniemen kaakkois- +kulmalla ja Kivijärven2 pohjoispuolella. +Kiäinujáávráš1 (SA 1964) Pieni lampi Sar- +mijärven1 eteläpuolella sijaitsevan Rautaken- +kävaaran länsipuolella. +Inarinsaamea: kiäinu += keino (reitti), jáávráš = deminutiivimuoto sa- +järven kaakkoispuolella. +Kiäinujáávráš1, jeggi = jänkä. +Kiäinujuuvâš (YAS) Pieni joki Keinojär- +vestä3 Kessijärveen. +selitys ja nimiperhe: Nimiperhe: ks. +Keinojärvi3, +Kiäinukurrâ1 (SA 1964) Kessijärven lou- +Keinojärvi3, kurrâ = kuru. +Kiäinuluohtâ1 (SAK 2004) Lahti Nelli- +min itäpuolella sijaitsevan Kutujärven1 itäran- +Kiäinujáávráš1, luohtâ = lahti. +kuuluu myös Kiäinuluohtjáávráš. +Kiäinuluohtjáávráš (SAK 2004) Pieni +järvi Nellimin itäpuolella sijaitsevan Kutujär- +ven1 itäpuolella. +Kiäinuluohtâ1, luoht = yh- +dysosalyhentymä sanasta luohtâ = lahti, jáávráš += deminutiivimuoto sanasta jävri = järvi. +kohdalla suomenkielinen nimi "Kortejärvi" vir- +heellinen, koska se on 1 km kaakompana. +Kiärdusluohtâ2 (TII 1963) Pieni lahti Sul- +kusjärven1 itäosassa Kiertusjärvien kohdalla. +Antero Sarren mukaan tämä on Jyevdilâs­ +luohtâ 'Joutavalahti'. +Kiertusjärvet, luohtâ = lahti. +Kiäv¹ásâš ~ Ucckiäv¹ásâš (TII 1963) +Ylempi koski Könkäänjärven ja Siskelijärven2 +välisessä joessa. +Vapaa suomennos olisi Pik- +kuköngäs. +Inarinsaamea: ucc = yhdysosaly- +hentymä attribuutista uccâ = pieni, kiävnásâš += deminutiivimuoto sanasta kiev¹is = köngäs, +Nimiperheeseen kuuluvat myös Könkäänjärvi - +Kiäv¹ásiijáávráš ~ Kiev¹isjáávráš ja Könkään- +vaara - Kiäv¹ásiiváárááš ~ Kiev¹isvääri. +Nämä +samat paikannimet kuuluvat myös Könkään +nimiperheeseen. +Kiäv¹ásiivááráákimes (TII 1963) Met- +son soidinpaikka Könkäänvaarassa. +mea: kiäv¹ásii = deminutiivinen genetiivimuoto +sanasta kiev¹is = köngäs > könkäisen, vááráá += deminutiivinen genetiivimuoto sanasta vääri += vaara > vaarasen, kimes = soidinpaikka. +Kiävnásâš +Kob˜oomiehtâ (OA) Heinäinen saari Väy- +lävuonon länsirannalla. +Inarinsaamea: kob˜oo += kelluva, miehtâ = mätäs. +Koddooh"ielgi (3834) Maanselänne Sar- +mijärvestä1 5 - 9 km itä-kaakkoon. +mea: koddooh = johdos sanasta kodde = peura +> peurava, "ielgi = vaaranselkä (selänne). +perheeseen kuu lu vat myös Koddooh"ielgjáávráš +~ Koddooh "ielgjävri, Koddooh"ielgkimes, Kod- +doohjävri, Koddoohjuuvâš, Koddoohluohtâ ja +Koddoohluovtlááduš. +Muinainen tärkeä peu- +ranpyyntialue. +Koddooh"ielgjáávráš ~ Koddooh­ +"ielgjävri (3834, SA 1964) Koddooh"ielgi-se- +länteen pohjoispuolella. +Koddooh"ielgi, "ielg += genetiivinen yhdysosalyhentymä sanasta "iel- +gi = selkä > selän, jáávráš = deminutiivimuoto +Koddoohjävri (SA 1964) Pitkä järvi itä- +länsisuunnassa Talasvaarojen ja Koddooh- +"ielgi-selänteen välissä. +Koddooh"ielgi, +Koddoohjuuvâš (3834) Koddoohjävri-jär- +vestä Kutuojaan1. +Koddooh"ielgi, juuvâš = +deminutiivimuoto sanasta juuhâ = joki > joki- +Koddoohluohtâ (MV 2003) Koddoohjäv- +ri-järven pohjoisin lahti. +Koddoohluovtlááduš (3834) Lampi Itä- +Inarissa Koddooh"ielgi-selänteen ja Koddooh- +jävri-järven välissä Koddoohluohtâ-lahden koh- +Koddoohluohtâ/Koddooh"ielgi, luovt += genetiivinen yhdysosalyhentymä sanasta +luohtâ = lahti > lahden, lááduš = deminutiivi- +Ko˜ojävrvyeppee (SA 1964) Vuopaja +Nellimin itäpuolella sijaitsevan Kutujärven1 ete- +Kutujärvi1, jävr = genetiivinen +yhdysosalyhentymä sanasta jävri = järvi > jär- +ven, vyeppee = vuopaja. +Ko˜oluohtâ (SA 1963) Lahti Nitsijärven +pohjoisosan itärannalla Lammassaaren kohdal- +Inarinsaamea: ko˜o = kutu, luohtâ = lahti. +Koirajärvenvaara (3833+4811) Raja-Joo- +sepin rajavartioasemalta 1 km kaakkoon. +Koirajärvi. +Koirajärvi (3833+4811) Raja-Joosepin ra- +javartioasemalta 2 km kaakkoon. +seen kuuluu myös Koirajärvenvaara. +Koirakivi (3841 01) Kivi Inarijärvessä Juu- +tuanvuonon ja Siskelivuonon yhtymäkohdassa, +Mutustelemaniemen ja Vihellyssaaren välissä. +Koiralahti1 - Pennuuluohtâ - Pie'nne­ +luhtt (AS) Pieni lahti Nitsijärven Ulkupetäjän- +niemen tyven pohjoisrannalla. +epätarkka suomennos ja koltansaamennos ina- +rinsaamesta: pennuu = genetiivimuoto sanasta +peenuv = koira > koiran. +Koiralahti2 (3832) Lahti Nanguvuonon itä- +rannalla Hangasvaaran kohdalla. +seen kuuluu myös Koiraniemi. +Koiraniemi (3832) Niemi Nanguvuonon itä- +rannalla Koiralahden länsipuolella. +Koiralahti2. +Koiranpieksämälampi - Pienneriõk­ +kâmluubbâl (MML 2005) Lampi Vätsärissa +Pikku Vaassiljärvestä 2 km länsi-lounaaseen. +Koirasaari - Pennuusuálui (3842 2, +MS) Inarijärven luoteislaidan Muotunasaarista +itäisin. +inarinsaamesta: pennuu = genetiivimuoto sa- +nasta peenuv = koira > koiran. +Koirasaari (MML) Entinen niemi, mutta +Inarijärven säännöstelyn jälkeen nykyinen saari +Paatsjoen luusuassa Virtaniemen kohdalla. +Koiravaara - Pennuuvääri ~ Pennuu­ +läppimvääri (3834, SYK 1899) Paloselkäjär- +ven2 pohjoispuolella. +ka suomennos inarinsaamesta: pennuu = ge- +netiivimuoto sanasta peenuv = koira > koiran. +Rinnakkaisnimi on vanhempi ja vähemmän +käytössä. +läppim = aktiomuoto verbistä läppi˜ = kadottaa +> kadottaminen > kadottama. +Koittoniemi - Kuávsuinjaargâš (3841 1) +Ukonselän1 pohjoisrannalla. +Kaapin Matista katsottuna tal- +viaamu alkaa sarastaa Koittoniemen kohdalla. +Koivikko­Polukka (3841 2) Inarijärven +Kasariselän luoteiskulmalla olevista Polukka- +saarista pohjoisin. +Koivikkotaival (SA 1964) Siuttajoen ja +Maantiejärvien välissä. +Koiviston Heinäjärvi (RP 1991) Komia ro- +van ~ Kaunisrovan eteläpuolella. +Kustaa Adolf +Koiviston (1882 - 1962) mukaan, jolla oli siellä +niittypalsta. +Koivistonkenttä. +Koivistonkenttä (RP 1990) Talvitupavaa- +Nimi Kustaa Adolf Koiviston +myös Pimpsanpesujärvi ~ Koivistonjärvi ja Koi- +viston Heinäjärvi. +Koivukylänlammet (3833+4811) Pari lam- +pea Alimmaisesta Ryssänpalosta 1 km kaak- +Matti Hurun (*1925) mukaan nimi tullut +siitä, että savotta-aikana lampien vierellä on ol- +lut savottakämppiä eli "kylä". +Koivuniemi1 (3933 1) Talo Rautaperäjärven +Talossa on asunut Piera Porsanger +Koivuniemi2 (3933 1) Talo Nitsijärvensuo- +jan länsirannalla. +Koivuniemi3 (3841 1) Talo Juutuanvuonon +Pappilanniemen tyvellä. +Koivuniemi4 - Suáhinjargâ (3834) Sar- +mijärven1 pohjoisosan länsirannalla. +Koivusaari1 - Rotosuálui (3844 1, SA +1963) Pieni saari Nitsijärven pohjoisosassa Lam- +massaaresta 1 km lounaaseen. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: roto = ti- +heikkö eli ruto (lehto). +Koivusaari2 (3841 1) Saari Vuontisjärven +Alalahdensuulla. +Koivuvaara - Sue'kkvää'rr (MML +2006) Vaara Semekurtasta 3 km lounaaseen. +Kokkosaari (JMK 2003) Saari Ivalojoessa +Koppelon koulun kohdalla. +Tässä tapauksessa +kyse on ehkä juhannuskokosta. +Kokkotieva (3832 2) Kunnas Ivalon Vä- +vyniemestä 2 km itään. +Kyse on ehkä kotkasta. +Peräpohjolan murteen sana tieva juontuu täs- +sä tapauksessa inarinsaamen sanasta tiävá = +kumpu. +Kolesjärvi - Kolesjävri (3843 1) Pitkä +järvi Inarijärven Kultalahdesta 0,3 km poh- +Mukaelmasuomennos todennäköisesti +hyvin vanhasta mahdollisesti inarinsaamen tai +merisaamen paikannimestä, jonka merkitystä +ei nykyään tunneta. +Terho Itkosen mukaan sa- +na koles tarkoittaa isoa vanhaa haukea tai me- +Nils +Leemin mukaan tämä hauki tunnettiin vielä +pari sataa vuotta sitten Itä-Ruijassakin: golees +mon. +gollasak "en Giedde af det sörste Slags: lu- +pus marinus maximus". +vat myös Kultalahti - Kolesluohtâ ja Kolessaari +- Kolessuálui, joka tunnetaan nykyisin nimellä +Kieddsuálui 1 = 'Kenttäsaari'. +Kollamokarit (RP 1993) Kareja Inarijär- +vessä Tissikivisaaren koillispuolella. +juontuu todennäköisesti inarinsaamen sanasta +kolloo˜ = kolota (kuoria puuta), jolloin inarin- +saamen nimi lienee Kolloomkarguuh. +Kollimkurrâ (SAK 2004) Noin kolmen +kilometrin mittainen kuru Vesijärven 'Sedän- +järven' ja Šušm-Andârâs tupesaje -tupasijan +Inarinsaamea kollim = aktiomuoto +verbistä kolli˜ = vierailla. +Kurua pitkin johti +polku Vesijärvelle 'Sedänjärvelle', ja 'Kanta- +pää-Antti' kulki polkua pitkin kylästelemässä +setänsä luona. +Kollimkurrjáávráš. +myös Vesijärvi2. +Kollimkurrjáávráš (SAK 2004) Pieni jär- +vi Kollimkurrâ-kurun pohjoispäässä. +limkurrâ, kurr = yhdysosalyhentymä sanasta +kurrâ = kuru, jáávráš = deminutiivimuoto sa- +Kolmekanttilammet - Kõumm"iõkk­ +lubbâl (MML 2006, JM) Kaksi kolmikulmais- +ta lampea Vätsärissä Vaassiluáivi-tunturista +Kolmen valtakunnan rajapyykki +(NIM) Suomen, Norjan ja Venäjän yhteinen +rajapyykki Muotkavaarassa2. +Kolmihokka (3832) Tuulispäitten etelä- +puolella sijaitsevan Jänkäjärven luoteispuolinen +vaara, jossa on kolme jyrkännettä idän suun- +Nimiperheeseen kuuluu myös Kolmihok- +kalammet. +Kolmihokkalammet (RP 1993) Kaksi +lampea Jänkäjärven pohjoispäästä 0,7 km luo- +Kolmihokka. +Kolmikantajärvi (LL 1969) Kuoppajär- +venvaaran ja Kolmikantavaaran välissä. +vessä on kolme lahtea, jotka työntyvät kukin +eri suuntaan. +Kolmikantaoja ja Kolmikantavaara. +Kolmikantaoja (LL 1969) Kolmikantajär- +vestä Heinäjärviin. +Kolmikan- +tajärvi. +Kolmikantavaara (3831) Kolmikantajär- +Kolmikanta- +Kolmisormiharju (3832) Kolmen pohjois- +eteläsuunnassa olevan rinnakkaisen harjun ko- +konaisuus Loitonnokan ja Saunalammen välis- +Kolmosenjärvi - Kolmosenjäu'rr +(MML 2006) Pieni järvi Tuulipään lounais- +Mah- +dollisesti metsäteknikko Antero Kolmosen mu- +kaan, joka hoiti virkaansa sotien jälkeen Sevet- +tijärvellä. +Kolmosjoki - Kolmâsjuuhâ (SA 1964) +Pienestä Arttajärvestä Ison Arttajärven ja Kol- +mosjärven kautta Luttoon. +Mukaelma inarin- +saamesta tai koltansaamesta. +Kolmosjärvi. +Kolmosjärvi - Kolmâsjävri (3834) Pitkä +järvi Nangujärvestä 10 km kaakkoon. +masuomennos inarinsaamesta tai koltansaa- +mesta: kolmâs = yhdysosalyhentymä sanasta +koolmâs - kõõumâš ~ kõõlmâs = kylmä. +perheeseen kuuluvat myös Kolmosjoki - Kol- +mâsjuuhâ, Kolmoslompolat - Kolmâsluobbâleh, +Kolmoslompolajänkä, Kolmoskoski ja Kolmos- +vaara - Kolmâsvääri. +Kolmoskoski (LL 1969) Lutossa Kolmosjo- +kisuun yläpuolella. +rinsaamesta, vaikka inarinsaamen nimeä kos- +kelle ei olekaan. +Kolmoslompolajänkä (3833+4811) Kol- +moslompolaitten yläpuolella Kolmosjoen mo- +lemmin puolin. +saamesta, vaikka inarinsaamen nimeä suolle +ei olekaan. +Kolmoslompolat/Kolmosjärvi. +karttalehdessä 3833+4811/2005 suomenkielinen +nimi on virheellisesti "Kolmoslompolojänkä". +Kolmoslompolat - Kolmâsluobbâleh +kain Kolmosjoen alajuoksulla. +nimi on virheellisesti "Kolmoslompolo". +perheeseen kuuluu myös Kolmoslompolajänkä. +Kolmosvaara - Kolmâsvääri (SA 1964) +Kolmosjärven eteläpään itäpuolella. +suomennos inarinsaamesta tai koltansaamesta. +Kolmosjär- +Kolmumkuátieennâm (3834) Sarmivuo- +non niemi Sarmijoensuun länsipuolella. +saamea: kolmum = perfektimuoto verbistä kol- +mu˜ = jäätyä, kylmettyä, kuáti = kota, eennâm += maa. +Kolttakuru - Nuorttâkurrâ ~ Nuort tâ­ +lâš kurrâ (4812, SA 1964) Kontosjärveltä Seita- +pään ja Pahtavaaran6 välitse Venäjälle johtava +kuru, jota Moosesjärven koltat ovat käyttäneet +asioidessaan Nellimin suunnassa. +Suomennos +Kurun pohjalla kulkee Pahta- +vaaranlammista lähtevä ja Venäjän puolelle las- +keva puro, joka topografisessa karttalehdessä +4812/2003 on tulkitsematon "Pahtojärvenoja", +koska koko alueella ei ole "Pahtojärveä". +Tul- +kittava nimi sen sijaan olisi Pahtavaaranoja tai +Pahtavaaranlammenoja. +Kolttaniemi (YAS) Kontosjärven Vuodâs- +luohtâ2-lahden itäpuolella. +todennäköisesti Nuorttâlâšnjargâ. +Kolttasatama (RP 1991) Venevalkama +Nanguvuonon eteläpuolella sijaitsevan Siskeli- +järven2 lounaisrannalla. +Siskelijärven2 rannalla +asuu kolttia. +Komianiemi - Mu"isämmirâš (IW) +Sarmijärven1 eteläisin niemi pohjoisen suun- +rinsaamesta: ämmirâš = deminutiivimuoto sa- +nasta ämmir = kumpu, tieva, kunnas. +Komonááppáš (SAK 2004) Kivi Nellimin +itäpuolella sijaitsevan Kutujärven1 pohjoisosas- +Inarinsaamea: komo = kumollaan oleva, +nááppáš = deminutiimuoto sanasta näppi = +lypsykauha eli naappu (vaatimen lypsämiseen), +jota kivi muistuttaa. +myös Komonáppáánjargâ. +Komonáppáánjargâ (SAK 2004) Nie- +mi Nellimin itäpuolella sijaitsevan Kutujärven1 +pohjoisosan itärannalla. +Komonááppáš, +náppáá = deminutiivinen genetiivimuoto sa- +nasta näppi = lypsykauha eli naappu, njargâ +Kompsiojärvenvaara (LL 1969) Pieni +vaara Kompsiojärven itäpuolella. +Kompsiojärvi/Kompsiot. +Kompsiojärvi (LL 1969) Järvi Korkia- +Kompsion pohjoispuolella. +Kopsiot. +myös Kompsiojärvenvaara. +Kompsiolampi (3833+4811) Kapea lampi +Korkia-Kompsion eteläpuolella Puolivälinojas- +Komp- +siot. +Kompsiot (LL 1969) Korkeitten vaarojen +ryhmä Luttoon laskevien Kolmosjoen ja Vuok- +sijoen välissä: Palokompsiovaarat ja Keski- +kompsiovaarat. +Matti Hurun (*1925) mukaan +nimi tulee sanasta komsio, joka on saamelais- +ten sylilapsen kuljettamiseen tarkoitettu kuo- +mullinen kehto (inarinsaameksi kietkâm), kos- +ka Korkia-Kompsio idästä katsottuna muistut- +taa komsiota. +Kompsiojärvi, Kompsiojärvenvaara, Korkia- +Kompsio, Palo-Kompsiovaara, Pirtti-Kompsio, +Risu-Kompsio, Ylimmäiset-Kompsiot ja Keski- +kompsio. +Lisäksi topografisessa karttalehdessä +3833+4811/2005 on Kompsiolampi ja Isovaara +eli Palo-Kompsiovaarat. +Kondosii"ielgjávrááh (HTV) Kaksi +pientä järveä Kontosselässä. +Itäisempi järvi on +Kuov˜âjáávráš. +Kontosselkä/Kontospää, "ielg = yhdysosaly- +hentymä sanasta "ielgi = vaaranselkä, jávrááh += deminutiivinen monikkomuoto sanasta jävri += järvi > järviset. +Kondosii"ielgkimes (TII 1963) Metson +soidinpaikka Kontosselän keskellä. +Kontosselkä/Kon- +tospää, "ielg = genetiivinen yhdysosalyhentymä +sanasta "ielgi = vaaranselänne > vaaranselän- +teen, kimes = soidinpaikka. +Konesjärvi - Konišjävri (3823 2) Otsa- +mosta 3 km pohjoiseen. +inarinsaamesta: koniš = yhdysosalyhentymä +sanasta kooniš = maahinen. +kuuluu myös Konesoja - Konišjuuvâš. +Konesniemi1 - Konišnjargâ (3832) Iva- +lojoensuun länsipuolella. +Kones- +Nimiperheeseen kuuluu myös Konesvaa- +ra ~ Isovaara3. +Konesniemi2 (TN 1995) Entinen kruu- +nunmetsätorppa Konesniemen1 koilliskulmalla. +Torpan on perustanut Eerikki Määttä v. 1901. +Myöhemmin (2.12.1938) omistajaksi tuli Matti +Ilmari Sotaniemi (*1910 Sodankylässä). +Paikkaa +on siitä lähtien kutsuttu nimellä Sota-Matti. +Ta- +lo on nykyisin autiona. +Konesoja - Konišjuuvâš (3823 2, LL +1977) Pieni joki Konesjärvestä Kettujokeen. +Konesjärvi, +juuvâš = deminutiivimuoto sanasta juuhâ = jo- +ki > jokinen. +Konesvaara ~ Isovaara3 (3832, LL +1981) Suurehko vaara Koppelosta 2 km luotee- +Konišvääri. +Konesjärvi. +Konesniemi1. +Konijärvi - Muáskášjävri (SA 1964) +Sarmijärven1 Haapavuonon2 perältä 1 km itään. +Suomenkielisen nimen merkitys ei ole tiedossa. +Inarinsaamen nimen selitys: muáskáš = raate +(noin 15 - 30 cm korkea vedessä viihtyvä kasvi, +jossa on mehevät 3-lehdykkäiset lehdet, teriö ul- +kopinnaltaan vaaleanpunainen, sisältä valkea). +Porot ja hirvet syövät mielellään raatetta. +Kontioharju - Kuob¿âpuol¿â (3842 2, +AS) Korkea harju Inarijärven luoteispuolella +Partakonselän kohdalla. +Sevettijärvelle johtava +maantie kulkee harjua pitkin. +Kontioautto (LL 1981) Ivalojoen suistossa +Kontiovuopajan ja Uusoppijoen välissä oleva +saari, josta on niitetty heinää. +Autto = tunte- +maton sana. +Kontiojärvi ~ Kontiolampi (3833+4811, +LL 1969) Pieni järvi, jonka itärannalla on Raja- +Joosepin rajavartioasema. +luu myös Kontiopesämaa. +Kontiopesämaa (3833+4811) Vaara Raja- +Joosepin rajavartioaseman viereisen Kontiolam- +men ~ Kontiojärven pohjoispuolella. +Kontiouitto (3832 08) Uusoppijoen etelään +suntautuva vuopaja Ivalojoen suistossa Uusop- +pijoensuusta 0,2 km itään. +Kontiovuopaja (LL 1981) Uusoppijoen +vuopaja sen länsipuolella. +luvat myös Kontioautto ja Kontiouitto. +Kontosjoki - Kondosiijuuhâ ~ Kon­ +dosjuuhâ (TII 1963) Kontosjärvestä Kivilom- +polaan5. +Kontospää, +kondosii = genetiivimuoto sanasta kondosâš = +deminutiivimuoto sanasta kondos = johdos sa- +nasta kodde = peura > peurasen. +Kontosjärvi - Kondosiijävri ~ Kon­ +dosjävri (TII 1963) Venäjän rajalla olevasta +Kontospäästä 3 km länteen. +Kontospää ja Kontosjoki. +Kontospalo (4812 2) Kontosjärven länsi- +Kondosiiruávi. +Kontospää. +Kontospää ~ Konnostunturi - Kon­ +dosâš (4812) Tunturi Venäjän vastaisella val- +takunnanrajalla Kontosjärven kohdalla. +kaelmasuomennos inarinsaamesta, joka on +mukaelmainarinsaamennos koltansaamesta. +I. Itkonen (1966) kirjoittaa tekstissään "Lappa- +laisperäisiä paikannimiä suomen kielen alueel- +la" seuraavasti: +"Erityisesti on huomattava, että Kontokki +palautuu lpK. +kondokk sanaan, joka merkit- +see peuramaata tai peuranpyyntiä." +Lyhenne "lpK." tarkoittaa koltansaamea. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Kontosselkä - +Kondos"ielgi ~ Kondosii"ielgi, Kondos"ielgkimes +~ Kondosii"ielgkimes, Kontosjärvi - Kondosjävri +~ Kondosiijävri sekä Kontosjoki - Kondosjuuhâ +~ Kondosiijuuhâ. +Kontosselkä - Kondosii"ielgi ~ Kon­ +dos "ielgi (TII 1963) Vaaranselänne Kontosjär- +ven pohjoispuolella. +Kondsii"ielgjávrááh. +Kontturilampi1 (RP 1990) Vuontisjärven +itäpuolisten Haukijärvien ja Pikkujoenjärven +Lammen rannalla on sijainnut poroai- +taus. +Kontturilampi2 - Koontârluubbâl1 +(MML 2006) Sevetinsuojasta 3 km kaakkoon. +Lammen ran- +nalla sijaitsee tai on sijainnut poroaitaus. +Kontturilampi3 - Koontârluubbâl2 +(MML 2006, JM) Pieni järvi Sevettijärven etelä- +puolella sijaitsevan Hanhivuotson lounaispääs- +Lammen +rannalla sijaitsee tai on sijainnut poroaitaus eli +kontturi. +Kontturilampi4 - Koontârluubbâl3 +(MS) Pieni järvi Pätsikotajärvestä 1,2 km lou- +Lammen rannalla sijaitsee tai on sijainnut po- +roaitaus. +Kopakkalanjänkä (RP 1991) Inarin kir- +konkylän lounaislaidalla, jossa on nykyään ur- +heiluseura Inarin Yrityksen hiihtostadion. +Saanut +nimensä Ville Matias Kopakkalan (1916 - 1988) +mukaan, joka on asunut jängän laidalla. +Koppasaari - Kobbâsuáloi (3844 1, SSS) +Inarijärven Kyynelvuonossa. +suomennos inarinsaamesta: kobbâ = albiino +poro, jonka silmät ovat siniset, lähes hailakat +ja koparat puhtaan valkoiset. +Koppelo - Kuáppil (3832, TII 1963) Parin +kymmenen talon kylä Ivalojoen alajuoksun län- +sirannalla. +Koppelon koulu (3832 08) Ivalojoen poh- +joisrannalla Koppelon kylässä. +Koulu ei ole enää +toiminnassa mutta tunnetaan sillä nimellä. +Koppelovaara (3832) Vaara Peukalojär- +ven ja Ivalojoen välissä Koppelon kylän koh- +Kuáppilváárááš. +Kopukkajärvi - Puárreejáávráš2 (SA +1964) Pieni järvi Sarmitunturin itäpuolella sijait- +sevan Kampajärven pohjoispuolella Vätsärissä. +Korkeasaari1 - Ollâsuálui1 (JMS 2005) +Pieni saari Nitsijärvensuojassa Koskikaltio joen- +suusta 0,5 km etelään. +Korkeasaari2 (MML) Vuontisjärven4 Iso- +saaresta 0,3 km pohjois-koilliseen. +Saaren vas- +takkainen nimiversio Matalasaari2 on sen koil- +Korkiaharju (RP 1990) Vuontisjärven +Korppiniemessä. +Korkiaharjuranta. +Korkiaharjuranta (RP 1990) Vuontis- +järven Korppiniemen etelärannalla sijaitsevan +pyöreän niemen ranta. +vaara Kompsiojärven eteläpuolella. +Korkia­Maura ~ Iso­Maura (3832, LL +1971) Nanguniemen ja Mahlatin välissä olevista +Maurasaarista läntisin. +todennäköisesti Ollâ-Mavra tai Stuorrâ-Mávrá, +koska Iisakki Mannermaa (1830 - 1908) käyt- +ti 1800-luvun loppupuolella nimitystä Mavra +Jalkakivi. +Nimiselitys ja nimi- +Maurasaaret. +Korkianiemi (3834) Sarmilompolan puolen +välin luoteispuolella. +dennäköisesti Noppenjargâ. +Korkia Petäjäsaari - Kuhespecsuálui +~ Ollâpecsuálui (3841 1) Ison Kapaselän itä- +Epätarkka suomennos inarinsaamesta, +koska kyse on korkeista eli pitkistä männyistä, +joten suomenkielinen nimi olisi kirjoitettava yh- +Juho Kiviniemen mukaan Makia Petäjä- +Korkiasaajo (3832 08) Kumpare Kotiaa- +van koilliskulmalla Ivalon taajaman pohjois- +Korkiasaari1 - Karssuálui (3841 1) Ina- +rijärven Miesniemen pohjoispuolella sijaitsevista +kahdesta suurimmasta saaresta itäisempi. +rinsaamen nimen määriteosaselitys: kars = yh- +dysosalyhentymä verbistä kars☠= karsia. +Korkiasaari2 (3832) Nanguniemen poh- +joispuolella sijaitsevan Munhaissaaren koillis- +puolella Inarijärvessä. +Korkiavaara1 (3832) Ivalon taajaman luo- +teispuolella sijaitsevasta Alimmaisesta Vuosti- +mojärvestä 1 km koilliseen. +kuuluvat myös Korkiavaaranjärvi ja Korkia- +vaaranjänkkä. +Korkiavaara2 (3832 2) Törmäsestä 1 km +Korkiavaara on oikeastaan Mulku- +vaaran läntisempi huippu. +Korkiavaaranjänkkä (3832 08) Pieni +suo Ivalon taajaman pohjoispuolella sijaitsevan +Korkiavaaranjärven kaakkoispuolella: jänkkä += peräpohjolan murretta ja tarkoittaa jänkää +eli suota. +Korkiavaara1. +Korkiavaaranjärvi (3832) Pieni järvi Iva- +lon taajaman luoteispuolella olevasta Alimmai- +sesta Vuostimojärvestä 1,3 km itä-koilliseen. +Korkkokoski - Kuárgukuoškâ ~ +Kuárgukuoškah (3834, SA 1964) Koski Sul- +kusjoessa Paatsattilompolan ja Riekkolompolan +valissä. +kuárgu = ylpeys tai lisänimi, kuoškah = monik- +komuoto sanasta kuoškâ > koski > kosket. +Korkvyeppee (JP) Vuopaja Inarijärven +Puuniemen1 itälaidalla. +Inarinsaamea: kork = +yhdysosalyhentymä sanasta korkkâ = korkki, +vyeppee = vuopaja. +myös Korkvyeppeejáávráš ja Korkvyeppee- +juuvâš. +Korkvyeppeejáávráš (JP) Pieni järvi +Puuniemessä1 Korvyeppee-vuopajan länsipuo- +Järvestä on oja Korkvyeppee-vuopajaan. +Korkvyeppeejuuvâš (JP) Pieni puro +Korkvyeppeejáávráš-järvestä Korkvyeppee- +vuopajaan. +Korppijänkä - Káránâsjeggi (3843 1) +Suo Nellimjärven eteläosan itäpuolella. +Korppijärvet - Káránâsjäävrih (TII +1963) Kaksi järveä Sulkusjärven1 Pitkästälah- +desta 1,5 - 3 km etelään: Iso Korppijärvi - Stuor- +râ Káránâsjävri ja Pieni Korppijärvi - Uccâ +Káránâsjáávráš. +Korppivaara6. +Korppijärvi1 - Káránâsjävri1 - Käär­ +nõsjau'rr (3844 1, MML) Inarijärven Koski- +vuonon pohjoispuolella. +Korppilahti - Káránâsluohtâ. +Korppijärvi2 ~ Kuiva Korppijärvi - +Suáloi­Káránâsjävri ~ Káránâsjävri2 - +Kå'š³³ Käärnõsjäu'rr (3844 1, MML, JMS +2005) Inarijärven Suolisvuonon Korppilahden +Suomennos inarinsaamesta ja +koltansaamennos suomenkielisestä rinnakkais- +nimestä. +Inarinsaamen nimen selitys: suáloi = +Korppilahti - Káránâs- +Korppijärvi3 (3832 2) Ala-Mulkujärven ja +Ylimmäisen Kerttujärven puolessa välissä. +Korppivaara4. +Korppijärvi4 - Káránâsjävri3 (3834) +Isosta Arttajärvestä 1,5 km lounaaseen. +Korppikuru - Káránâskurrâ (4821 2) +Korppikurujärvestä Venäjän puolelle viettävä +jokikuru, joka on A. W. Granitin kartassa v:lta +1897 "Keranaskur". +Nimiperheeseen kuuluvat myös Korp- +pikurujärvi - Káránâsjävri 1, Korppikuruvaa- +ra - Káránâsvääri, Korppilompola - Káránâs- +luobâl ja Korppikurunoja - Káránâsjuuvâš. +Korppikurujärvi - Káránâsjävri1 +(4821 2) Pitkä järvi rajavyöhykkeellä. +teosaan on lisätty sana "kuru", joten kyse on +epätarkasta suomennoksesta inarinsaamesta. +Korppikuru. +Korppikurunoja - Káránâsjuuvâš +(4821 2, SA 1964) Korppikurujärvestä Venäjän- +puolen Paatsjokeen. +Määriteosaan on lisätty sa- +na "kuru", joten kyse on epätarkasta suomen- +noksesta inarinsaamesta. +Myös perusosaltaan +epätarkka suomennos inarinsaamesta: juuvâš += deminutiivimuoto sanasta juuhâ = joki > jo- +kinen. +Korppikuruvaara - Káránâsvääri +(4821 2) Korppikurujärven eteläpään itäpuolel- +Määriteosaan on lisätty sana "kuru", joten +kyse on epätarkasta suomennoksesta inarinsaa- +Korppilahti - Káránâsluohtâ - Käär­ +nõsluhtt (3844 1, MML) Suolisvuonon Pahta- +seen kuuluvat myös Korppijärvi2 ~ Kuiva Korp- +pijärvi - Suáloi-Káránâsjävri ~ Káránâsjävri2 - +Kå'š³³ Käärnõsjäu'rr, Korppijärvi1 - Káránâs- +jävri 1, Pitkä Korppijärvi - Kuhes-Káránâsjävri, +Korppisaari - Käärnõssuâl ja Káránâsnjargâ +- Käärnõsnjargg. +Korppilammet - Káránâslááduh +(3841 1) Neljän pienen lammen ryhmä Simmet- +tijärven kaakkoispuolella sijaitsevan Korppi- +vaaran3 lounaispuolella. +Korp- +pivaara3. +Korppilampi1 - Káránâslááduš (4812) +Kontospäästä 3 km pohjoiseen lähellä Venä- +jän vastaista valtakunnanrajaa. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: lááduš += deminutiivimuoto sanasta láddu = lampi > +lampinen, vaikka appellatiivit lááduš ja lam- +pi tarkoittavatkin samaa asiaa. +Korppilampi2 - Káránâsjävri2 (3841 1) +Pieni järvi Inarijärven Miesniemen tyvellä si- +jaitsevan Korppivaaran3 eteläpuolella. +Korppivaara3. +Korppilompola - Káránâsluobâl +(4821 2) Lompola Korppikurujärven ja Venä- +jän vastaisen valtakunnanrajan välissä. +Korppiniemi1 (3841 1) Niemi Vuontisjärven +Korppivuonon eteläpuolella. +Korppiniemi2 (MML) Nellimjärven itäran- +nalla Korppijängän kohdalla. +Korppioja1 (3841 1) Puro luoteesta Juu- +tuanvuonon Vuopajaan4. +Korppioja2 (3832 07) Pieni joki Korppijär- +vestä3 Kerttuojaan. +Korppipahta1 - Káránâspähti (3843 1) +Nellimjärven pohjoisosan länsirannalla. +Korppipahta2 (3841 1) Korppivaaran1 itä- +laidalla Vuontisjärven rannalla. +Korppivaara. +Korppipahta3 (3832) Nanguvuonon itäran- +nalla Irvasaarten kohdalla. +Korppipalo - Káránâsruávi (4821 2) +Korppikurujärven koillispuolella. +pikuru. +Korppisaari - Käärnõssuâl (3843 1, +MML) Suolisvuonon Korppilahdessa. +Korppivaara1 - Káránâsvääri1 (RP +1990) Korkea vaara Vuontisjärven ja valtatie +4:n välissä. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Korppipahta ja +Korppivuono - Káránâsvuonâ. +Korppivaara2 (3841 1) Korkea vaara Vuon- +tisjärven puolen välin ja valtatie 4:n välissä. +Korppivaara3 - Káránâsvääri2 (3841 1) +Kankivuonon ja Talvitupajärven2 puolessa +miperheeseen kuuluvat myös Korppilammet - +Káránâslááduh ja Korppilampi - Káránâsjävri2. +Korppivaara4 (3832) Ala-Mulkujärvestä +vat myös Korppioja2 ja Korppijärvi3. +Korppivaara5 - Káránâsvääri3 (TII +1963, SA 1964) Kolmosjärven pohjoispuolella. +Korppivaara6 - Káránâsvääri4 ~ Ká­ +rá nâs váárááš (SA 1964, TII 1963) Sulkusjär- +ven1 Pitkänlahden pohjukan ja Korppijärvien +rinsaamen rinnakkaisnimen perusosa deminu- +tiivimuodossa. +Korppijärvet - Káránâsjäävrih: Pieni Korppi- +järvi - Uccâ Káránâsjáávráš ja Iso Korppijär- +vi - Stuorrâ Káránâsjävri, sekä Korppilampi - +Káránâšlááduš. +Korppivuono - Káránâsvuonâ (3841 1) +Vuontisjärven eteläosan länsilaidalla. +Korppivaara1. +Korrisaari (RP 1990) Vuontisjärven Korp- +pipahdan koillispuolella. +Korri = pilkkasiipeä +tarkoittava peräpohjolan murresana. +Korsujärvi (MML) Nellimin itäpuolella +sijaitsevan Kutujärven1 koillispuolella, Antin +Pyytämäjärvistä läntisin. +Kortejärvet1 (3832) Kaksi pientä järveä toi- +sissaan kiinni Siskelin eteläpuolella sijaitsevan +Ison Kaakkurijärven lounaispuolella. +pientä järveä Ison Vuoksiselän ja Kolmosjoen +välissä: Alimmainen Kortejärvi, Väli-Kortejär- +vi, Pyöriä Kortejärvi ja Ylimmäinen Kortejärvi. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Kortejärvienoja +ja Kortejärvienvaara. +Kortejärvi1 - Huáššijáávráš1 (SAK +2004) Pieni järvi Nellimin itäpuolella sijaitse- +van Kutujärven1 kaakkoispuolella. +jáávráš = deminutiivimuoto sanasta jävri = jär- +Huáššijávrááváárááš ja Huáššivááráákimes. +Kortejärvi2 (3841 1) Inarijärven Miesnie- +messä sijaitsevan Salanuoran pohjukasta 1 km +Nimiperheeseen kuuluu myös Korteoja +~ Silmäoja. +Kortejärvi3 (3841 1) Inarijärven Kankinie- +men itäisin järvi. +Kortejärvi4 - Huáššijáávráš2 ~ Huáš­ +ši jävri1 ~ Huáššike"jáávráš (3834, SAK +2004) Nellimin itäpuolella sijaitsevasta Ahven- +järvestä12 1 km koilliseen. +rinsaamen ensimmäisestä rinnakkaisnimestä: +> järvinen, ke" = yhdysosalyhentymä sanas- +ta kee"i = pää (kärki). +myös Huáššike"jávrááváárááš. +Kortejärvi5 - Huáššijáávráš3 (SA 1964) +Sulkusjärven1 itäpäästä 2 km lounaaseen. +Kortejärvi6 (MML) Suolistaipaleesta 1 km +Kortejärvienoja (LL 1969) Puro neljästä +Kortejärvestä2 Kolmosjokeen. +karttalehdessä 3833+4811/2005 määriteosa yk- +sikkömuodossa. +Kortejärvienvaara (LL 1969) Pieni vaara +Kortejärvien2 kaakkoispuolella. +sa karttalehdessä 3833+4811/2005 määriteosa +yksikkömuodossa. +Kortelammenkangas (RP 1991) Korte- +lammen3 ja Juutuan Jäniskosken välissä. +Kortelampi2. +Kortelammenvaara (MML) Pieni vaara +Kortelammen1 pohjoispuolella. +Kortelampi1. +Kortelammenvielma (RP 1991) Korte- +lammen3 eteläpäässä Juutuan suuntaan oleva +kapea lahti. +Perusosa on mukaelmasuomennos +inarinsaamesta: vielma = viälmá = pieni suvan- +to tai hidasvirtainen syvä joen osuus, minkä +perusteella voisi päätellä inarinsaamen nimen +olevan Huáššijávrááviälmá. +Kor- +telampi2. +Kortelampi1 - Huáššijáávráš4 (3841 1) +Vuontisjärven ja Mukkajärven1 välissä. +Kortelampi2 - Myetkijáávráš3 (3841 1, +SA 1963) Piskijärven eteläosan ja Vuongelijär- +Inarinsaamen nimiselitys: myetki += taival (muotka), jáávráš = deminutiivimuoto +Kortelampi3 - Huáššijáávráš5 (LL +1977) Juutuan alaosan luoteispuolella Korte- +vaaran ja Tupavaaran välissä. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Korte- +vaara - Huáššiváárááš 2, Kortelammenkangas +ja Kortelammenvielma. +Kortelampi4 ~ Hurstiaitalampi (3833+ +4811, LL 1969) Kattajärven2 eteläpäästä 1,2 km +Kortelampi5 - Vuåššluubbâl (MML) +Suolisvuonon Jäkäläsaaresta3 2 km länsi-luo- +Kortelompola - Puástpelluobâl - +Vuåšš luubbâl (SA 1964, MML) Syrjäpuoli- +järvestä Jorvapuolijärveen laskevassa joessa. +Inarinsaamen nimiversion määriteosaselitys ja +Syrjäpuolijärvi. +nimi on suora koltansaamennos suomen kieles- +Korteoja ~ Silmäoja (MML) Kortejär- +vestä2 Silmävuopajaan2. +luu myös Silmävuopaja2. +Kortesaari - Huáššisuálui (3842 2, EA) +Partakonselän itärannalla ja lienee Muotuna- +saarista eteläisin. +Kortesuovasaari - Huáššilyevisuáloi +~ Huáššilyevisuálui (YAS) Nammijärven +ja Kuoskervuonon välisen Kivijärven1 lounais- +pään pitkulainen saari kaakkois-luoteissuun- +nassa. +Kortevaara - Huáššiváárááš2 (3823 2, +LL 1977) Juutuan ja Kortelammen3 välissä. +telampi3. +Korttikuru (3832) Kurujärven itäpuolella +Kurupään ja Kivimoroston välissä. +Erikoisen +nimen määriteosan merkitys ei ole tiedossa. +Korvasjärvi - Kuárvisjävri (3843 1) Itä- +Inarissa sijaitsevan Korvasvaaran länsipuolella. +Korvasvaara. +Korvasjoki - Kuárvisjuuhâ (SA 1964) +Pieni joki Korvasjärvestä Inarijärven Kessivuo- +Korvasvaa- +ra. +Korvasvaara - Kuárvisvääri (3843 1) +Kessivuonon pohjukasta etelään. +tava suomennos inarinsaamesta: kuárvis = kie- +leke, reunus, ulkonema. +luvat myös Korvasjärvi - Kuárvisjävri, Korvas- +vaaranjärvi - Kuárvisvärjáávráš ja Korvasjoki +- Kuárvisjuuhâ. +Korvasvaaranjärvi - Kuárvis vär­ +jáávráš (YAS) Pieni järvi Korvasvaaran ete- +Harhaanjohtava suomennos inarin- +Korvuslaassa - Kuárvislássá (EA) Pie- +ni saari Inarijärvessä Siskelivuonon suulla Rat- +sinasaaren länsipuolella. +inarinsaamesta: kuárvis = kieleke, reunus, ul- +konema. +Koskâláássáš (SA 1963) Pieni saari Par- +takon1 eteläpuolella sijaitsevan Akulahden2 itä- +Inarinsaamea: koskâ = keski, láássáš += deminutiivimuoto sanasta lássá = laassa eli +luoto. +Saari on Akulahden2 monesta pienestä +saaresta keskimmäisin. +Koskamussaari - Koskâmussuálui +(3844 1) Kolmesta Nitsijärven pohjoisosassa +olevasta saaresta keskimmäinen. +suomennos inarinsaamesta: koskâmus = kes- +kimmäinen. +Muita saaria ovat Tavemussaari - +Tavemussuálui ja Madduumussuálui. +Korrekti +suomennos olisi Keskimmäinensaari. +Koskâmus Paseluobâl (HTV) Kolmesta +Pyhäjärvenlompolasta keskimmäinen. +saamea: koskâmus = keskimmäinen, pase = py- +hä, luobâl = lompola. +Koskelomunakari - Kuálsimanekár­ +gu ~ Kuálsisuálui1 ~ Kuálsisuáloi (AS, +ES) Kallioinen luoto Inarijärvessä Kuoskernie- +men kärjestä 2,5 km pohjois-luoteeseen. +Inarinsaamen rin- +nakkaisnimen perusosa suálui ~ suáloi = saari. +Koskeloniemi (3833+4811) Pieni niemi Kat- +tajärven2 länsirannalla järven puolen välin poh- +Koskelosaari - Kuálsisuálui2 (SA 1964) +Nangujärven Joutavalahden5 suusta lounaa- +Koskikaltiojoki - Kuoškkulluujuuhâ +~ Kuoškâkäldeejuuhâ (3844 1, SA 1963) Nit- +sijärveen pohjoisesta laskeva joki. +suomennos inarinsaamesta: kulluu = kuulua. +Kartassa oleva rinnakkaisnimi on suora ina- +rinsaamennos mukaelmasuomennoksesta, jo- +ten nimi on palautunut inarinsaameen, mutta +eri merkityksellä. +Koskisaari - Kosksuolluš ~ Kuoškâ­ +suolluš (3932, LL 1981) Nuoran ja Mahlatti- +nuoran yhtymäkohdassa. +nos inarinsaamesta: kosk = yhdysosalyhen- +tymä sanasta koskâ = väli. +osalta olisi kysymys suorasta suomennoksesta, +mutta koska Mahlattinuorassa ei ole varsinaista +koskea lainkaan, ensimmäinen vaihtoehto lie- +nee oikea. +Koskisenjänkä (RP 1993) Koskisen mäen +Arvo Erik Koskisen (*1923) +Koskisenmäki. +Koskisenmäki (RP 1993) Mäki, joka nou- +see Juutuansillasta Kaamasen suuntaan. +Arvo Erik Koskisen (*1923 Turussa) mukaan, +joka asui perheineen mäen päällä sijaitsevassa +mökissään. +Nimi on nykyään vähemmän käy- +tetty. +Nimiperheeseen kuuluu myös Koskisen- +Koskivuono1 - Kuoškâvuonâš - +Kuõškk vuõnn (3844 1, MML) Nitsijärven +ja Inarijärven välissä. +mennos suomenkielestä: vuonâš = deminutii- +vimuoto sanasta vuonâ = vuono > vuononen. +Nimiperheeseen kuuluu myös Kuoškâjávrádâh. +Koskivuono2 (3832) Vuono Ukonjärven1 +Ukon2 ja Konesniemen1 välissä. +nimi on todennäköisesti Kuoškâvuonâš. +perheeseen kuuluu myös Koskivuononvaara. +Koskivuononvaara (3832) Ukonjärven1 +Ukosta2 1 km itään. +Kostia Talasvaara - Njuoskeennâm +Talâsvääri ~ Njuoskâ Taallâsvääri (3834, +MV 2003) Kampajärven ja Koddoohjävri-jär- +lasjärvi, eennâm = genetiivimuoto sanasta een- +nâm = maa. +Koške Riävdujävri ~ Koške Ryevdi­ +jävri - Kå'š³³ Reuddjäu'rr (4812, Viina- +nen 2002, Nickul 1934) Järvi Venäjän vastai- +sella valtakunnanrajalla Kontospäästä etelään. +Inarinsaamea ja koltansaamea: koške - kå'š³³ += kuiva, riävdu - reudd = täysikasvuinen peu- +rahirvas, ryevdi = rauta, jävri - jäu'rr = järvi. +Topografisessa karttalehdessä 4812/2003 ina- +rinsaamen nimi on sijoitettu paikkaan, jossa +on Vyelemus Riävdujävri ~ Vyelemus Ryevdi- +Riutujärvet. +ryevdi-alkuiset nimet Kontospään eteläpuolella, +vaikka pidempään ovatkin olleet käytössä, oli- +si syytä vaihtaa alkuperäisiin riävdu-alkuisiin +nimiin. +Kotajärvi1 - Kuátijävri1 (VS) Nitsijär- +ven koillispuolella sijaitsevan Hammasjärven +lahti Kotasaaren ja Näverijärven välissä. +kuuluvat myös Kotavuopaja - Kuátivyeppee, +Kotasaari - Kuátisuálui ja Kuátijävrkuolbâ. +rin alueella kaikissa kota-alkuisissa nimissä on +kyse rakennelmasta, joka tunnetaan nykyisin +nimellä "kammi" = turpeella päällystetty pie- +nehkö asuinrakennus. +WSOY:n tietosanakirja +Fakta 2004 määrittelee kodan seuraavasti: +"Yksinkertainen asumus, jota ovat käyt- +täneet lähinnä Aasian pohjois osien pyyntielin- +keinoja harjoittavat kansat ja Euroopan puo- +lella vars. +saamelaiset. +Kodan runkona ovat +kahden tai useamman yläpäästään yhteen +sidotun tukipuun varaan sijoitetut kehäpuut +ja katteena talvisin taljat, kesäisin tuohi- tai +kangaspeitteet. +Kotien tapaisia ovat mongo- +lien jurtat ja eräiden intiaaniheimojen teltat". +Kotajärvi2 - Kuátijävri2 (3832, JAM +2003) Pieni järvi Könkäänjärven ja Keväjär- +Järven pohjoisrannalla on vanhoja kotasijoja, +Kotajärvi3 - Kuátijáávráš2 (YAS) Pieni +järvi Lompolanjärven lounaispuolella. +Kotajärvi4 - Kuátijävri3 - Kue'ttjäu'rr +(4911 2, JM) Sevettijärven koillispuolisen Ki- +rakkajärven1 lounaispuolella. +Järven rannalla +on Toini Sanilan porotila. +Kotalahti1 - Kuátiluohtâ1 (SA 1963) Ina- +rijärvessä Sainiemen ja Paloniemen puolessa +Kotalahti2 - Kuátiluohtâ2 (3843 1) Kes- +sivuonon itärannalla. +Kotalahti3 (3841 2) Inarijärvessä 'ärbin- +suálui-saaren eteläpäässä. +Kotalahti4 (3841 1) Inarijärven luoteispuo- +lisen Kuortakkijärven pohjoisosan itärannalla. +Inarinsaamen nimi on todennäköisesti Kuáti- +Kotalompola - Kuá˜áášluobâl (3832, +JAM 2003) Ahvenkutujärven eteläpuolella Nan- +gujärvestä1 länteen. +suomennos inarinsaamesta: kuá˜ááš = deminu- +tiivimuoto sanasta kuáti = kota > kotasen. +miperheeseen kuuluu myös Kotalompolankoski +- Kuá˜áášluobbâlkuoškâ. +Kotalompolankoski - Kuá˜ááš luob­ +bâl kuoškâ (JAM 2003) Naajoessa Kotalompo- +lan ja Saiholompolan välissä. +Määrite osaltaan +Kotalompola. +Kotamaa (3833+4811) Vaara Suorsapään +länsipuolella sijaitsevan Vuoksijärven lounais- +puolella, jossa on ollut kattajärveläisillä2 Hu- +ruilla kota. +Kota­Maura - Mávrá ~ Mavra (3832, +Koskimies & Itkonen 1978) Inarijärven etelä- +päässä olevista Maurasaarista keskimmäinen, +jossa on vanha asuinkenttä Mavrakieddi. +reen liittyy tarina Päivän Olavista (ks. +Jalkaki- +vi). +Inarinsaamen rinnakkaisnimi on vanhempi. +Kotaniemi1 (RP 1990) Piskijärvensuojan +sesti Kuátinjargâ. +Kotaniemi2 - Kuátinjargâ1 - Kue'tt­ +n jargg (3844 1, VS, MML) Nitsijärven Heen- +dâluohtâ-lahden koillisrannalla, jossa on aikai- +semmin ollut Heikki Pekanpoika Aikion (1879 - +1968) kota ja on nykyään samalle paikalle ra- +kennettu kalastuskämppä. +Kotaniemi3 - Kuátinjargâ2 (SA 1964) +Sarmijärven1 kaakkoispuolella sijaitsevan Tul- +lujärven pisin niemi sen koillisrannalla, jossa +on ollut kota. +Kotaniemi4 (MML) Lintujärven pohjois- +pään koillisrannalla. +dennäköisesti Kuátinjargâ. +Kotapaikanjärvi - Kuátsaijáávráš +ven Piilola-talosta 0,8 km itään. +Kotasaari1 - Kuátisuálui1 (VS) Noin +kilometrin mittainen saari Nitsijärven koillis- +puolella sijaitsevan Hammasjärven eteläosassa. +Kotajärvi1. +Kotasaari2 - Kuátisuálui2 ~ Kuátisuá­ +loi3 (YAS) Kessijärven itäosan suurin saari. +Kotasaari3 - Kuátisuálui3 ~ Kuáti­ +suáloi4 (3843 1) Pieni saari Inarijärvessä Tap- +lasaaren itäpuolella. +Kotasaari4 - Kuátisuálui4 ~ Kuáti­ +suáloi5 (MML, YAS) Pieni saari Kessijärven +pohjoispuolella sijaitsevan Matalajärven kaak- +Kotasijalampi - Kue'ttsââjjluubbâl +(MML, JM) Sevettijärven eteläpuolella sijaitse- +van Hanhivuotson puolen välin suurin lampi. +Kotasijalantto (3841 01) Pieni lampi Mies- +niemen Aaltovaaran eteläpuolella. +nimen olettaisi olevan Kuátsailááduš. +Kotataipaleenjärvi (3831) Kilometrin mit- +tainen järvi Kotataipaleenvaaran ja Hirvasjär- +ven2 välissä. +sesti Kuátimuá˜háájáávráš. +Nimi tarkoittaa sitä, +että järven tuntumassa on oltava Kotataival - +Kuátimuá˜háš, joka lienee Kotataipaleenjärven +ja Hirvasjärven2 välissä ja jossa nimenmukai- +nen kota on sijainnut. +myös Kotataipaleenvaara. +Kotataipaleenvaara (3831) Pieni pyöreä +vaara Kotataipaleenjärven ja Hirvasjärven2 +Kotataipaleenjärvi. +Kotavuopaja - Kuátivyeppee (SA +1963) Nitsijärven pohjoispään itäpuolella sijait- +sevan Hammasjärven eteläosan länsirannalla. +Hammasjärven eteläpään Kotajärvi1. +Kotiaapa (3832 08) Suo Ivalon Kyrön ky- +län luoteispuolella. +1983) metsäniitty Kattajärven2 eteläpäässä. +Kotisaari - Päikkisuálui (3843 1, YAS +2005) Paatsjoessa Virtaniemen kohdalla. +Nimi lienee niitä +peruja, kun nykyisin Venäjän puolella olevassa +Lakšnjargâ-niemessä asuttiin. +Kotisalmi1 - Ruokto"oalbmi (4911 2) +Sevettijärven Ukonselän1 koilliskulmalla. +suomennos pohjoissaamesta. +kuuluu samanniminen talo. +Kotisalmi2 (4911 2) Talo Sevettijärven poh- +joispään itärannalla. +Kotivaara (3832) Törmäsen eteläpuolella. +Kotkaniemi1 - Kuáskimnjaargâš +(3841 1) Inarijärven suurehko niemi Jolnivuonon +eteläpuolella, vaikka perusosa onkin deminu- +saamesta: njaargâš = deminutiivimuoto sanas- +ta njargâ = niemi > nieminen. +kuuluvat myös Kotkataival - Kuáskimmuá˜háš, +Kotkapahta ja Kotkavuono1 - Kuáskimvuonâš. +Kotkapahta (RP 1990) Inarijärven Kotka- +niemen eteläpäässä Aataminsaaren kohdalla. +Kotkaniemi1. +Kotkasaaret - Kuáskimsuolluuh +(YAS) Pienten saarten ryhmä Inarijärven Kuos- +kervuonon suulla. +Kotkasaari1 - Kuáskimsuálui1 (4822 2+ +4824 1) Nammijärven luoteiskulmassa. +Kotkasaari2 - Kuáskimsuálui2 (3841 2, +YAS) Hirvinuoran eteläpuolella. +Kotkasalmi (3841 2) Kotkasaaren2 ja Jaa- +rasaaren2 välissä. +Kotkataival - Kuáskimmuá˜háš +(3841 1) Kotkaniemen tyvi Inarijärvessä. +muá˜háš = deminutiivimuoto sanasta myetki = +taival > taipaleinen (pikkutaival). +Kotkavuono1 (3841 1) Talo Kotkavuonon2 +Talossa on asunut Kaaperin Pek- +ka eli Pekka Aikio (1914 - 1997) perheineen. +Kotkavuono2 - Kuáskimvuonâ (4822 2 ++4824 1) Inarijärvessä sijaitsevan Surnuvuonon +sivuvuono. +Nimiperheeseen kuuluu myös Kuáskimjävri. +Kotkavuono3 - Kuáskimvuonâš +(3841 1) Jolnivuonon eteläpuolella sijaitsevan +Kotkaniemen1 länsipuolella. +deminutiivimuoto sanasta vuonâ = vuono. +Kotsamo - Kuáccám1 ~ Na¹¹âjävr­ +kuáccám (JAM 2003) Noin kuuden kilomet- +rin mittainen selänne Nangujärven1 länsipuo- +lella, johon kuuluvat Katosselkä - Ka˜os"ielgi, +Vuopajanperävaara - Vyeppáápottváárááš ja +Kuáccámváárááš. +rinsaamesta: kuáccám = ylävä kangasmaa +eli kotsamo. +Kuáccámváárááš sekä Iso Kotsamojärvi - +Kuáccámjáávráš. +Koulunlahti ja Koulunniemi (LL 1981) +Inarijärven läntisin lahti ja läntisin niemi, jossa +sijaitsee Inarin alakoulu. +Koutavaara1 - Kuovdâvääri1 (TII 1963, +3823 2) Luosman länsipuolella. +mennos inarinsaamesta: kuovdâ = keski. +perheeseen kuuluvat myös Koutavaaranjärvi, +Koutavaaranjänkä, Kuovdâvärseeibuš 'Kouta- +vaaranselänne' ja Kuovdâvärtupekieddi 'Kou- +tavaarantupakenttä'. +Koutavaaranjänkä (3823 2) Kapea suo +Inarin Luosman länsipuolella sijaitsevan Kou- +tavaaran luoteispuolella. +todennäköisesti Kuovdâvärjeggi. +Koutavaara. +Koutavaaranjärvi (3841 1) Pieni järvi +Luosmasta etelä-lounaaseen. +mi on todennäköisesti Kuovdâvärjáávráš. +Koutukinsaari1 - Kuávdugsuálui1 +(3841 2) Inarijärvessä Kärppäsaaren ja Palkis- +Entinen Liinašpiäskáásuálui (ks. +Liinašpiäskáš). +Saaressa on ollut vanha kent- +Kentästä on löytynyt kivituura (I. Itkonen +kuávdug = keskellä oleva. +Samaa sukua on +myös sana Koutokeino - Guovdageaidnu (T. +Tosin edesmennyt poh- +joissaamen kielen paikannimikonsulentti Thor +Frette Norjasta kumoaa tämän väitteen ja selit- +tää sanan "guovda" tarkoittavan kosteikkoa tai +painannetta, jossa kasvaa mm. +kenkäheinää. +Se lieneekin oikeampi tulkinta Koutokeinon +osalta (Andreas Njargan toimittama Norjan +Sámiradion paikannimiohjelma, joka on lähe- +tetty ensimmäisen kerran v. 1974 ja uusintana +Koutukinsaarten osalta +määritys kuávdoo = keskellä pitää paikkansa. +Koutukinsaari2 - Kuávdugsuálui2 +(YAS) Suuri saari Inarijärven keskellä 'ärbin- +suálui-saaren koillispuolella. +Kou- +tukinsaari1. +Koutukit ~ Koutukinsaaret - Kuáv­ +dugeh ~ Kuávdugsuolluuh (TII 1963) +Noin 30 km:n mittainen saarijono Inarijär- +ven keskellä Kasariselän ja Sammakkose- +län välissä, johon kuuluvat Pahtasalmen- +saaret - Pähti"uálmsuolluuh, Turvesaartet - +Lav¹esuolluuh2, Kuorpasaari - Kuorbâsuálui, +Lihasaaret - Uá¿¿isuolluuh, Koutukinsaari1 - +Kuávdugsuálui 1, Varttasaari - Varttaasuálui, +Suovasaari - Lyevisuálui, Kärppäsaari - Puoi- +duusuálui, Koutukinsaari2 - Kuávdugsuálui2 ja +Palkissaari - Palgâssuálui. +nos inarinsaamesta: kuávdugeh = monikko- +muotoinen johdos sanasta kuávdoo = keskellä +> keskeiset, suolluuh = saaret. +myös Kou- +Kouvasjärvi - Uccâ Ko˜ojáávráš +(3834) Nangujärven pohjoispäästä 5,5 km itään. +Mukaelmasuomennos koltansaamesta: kouvas += mukaelma koltansaamen sanasta kååvas = +laavu. +Inarinsaamen nimiselitys: uccâ = attri- +buuttimuoto sanasta ucce = pieni, ko˜o = kutu, +Kutujärvi5. +Kouvasvaara - Kååvasvää'rr - Láá­ +vu váárááš ~ Lávuváárááš (3834, SA 1964) +Nangujärven pohjoispäästä 6 km itään. +kaelmasuomennos ja suora inarinsaamennos +koltansaamesta: kååvas - láávu = laavu, lávu = +yhdysosalyhentymä samasta sanasta, váárááš +Nimiperheeseen kuuluu myös Kou- +vasjärvi, joka inarinsaamen nimen osalta kuu- +luu Kutujärven5 nimiperheeseen. +Kozzâkerjávrááváárááš (SAK 2004) +Vaara Kynsikaarajärven kaakkoispuolella. +Kynsikaarajärvi, jávráá = genetiivinen de- +minutiivimuoto sanasta jävri = järvi > järvisen, +váárááš = deminutiivimuoto sanasta vääri = vaa- +ra > vaaranen. +Kovasaaret - Korrâsuolluuh (YAS) +Kaksi saarta Inarijärvessä Kaamassaren poh- +joispuolella: Kovasaari - Korrâsuálui ja Pikku +Kovasaari - Uccâ Korrâsuálui. +Harhaanjohta- +va suomennos inarinsaamesta: korrâ = kuori tai +attribuuttimuoto sanasta koorâs = kova. +Tässä +yhteydessä tarkoitetaan ensimmäistä vaihtoeh- +toa. +Nimiperheeseen kuuluu myös Kovasalmi +- Korrâ"uálmi. +Kovasaari - Korrâsuálui (3841 2, +YAS) Suurehko saari Inarijärvessä Kaamas- +Harhaanjohtava suo- +Kovasaaret. +Nuáráášsuálui (SYK 1899) = deminutiivi- +muoto sanasta nyeri = nuora, suálui = saari. +Kovasalmi - Korrâ"uálmi (3841 2, +YAS) Kapea salmi Kovasaaren ja Kaamassaa- +Vanhempi nimi Nuárááš (SYK +1899) = deminutiivimuoto sanasta nyeri = nuora +> nuoranen, jonka nimiperheeseen on kuulunut +Nuáráášsuálui eli nykyinen Kovasaari. +Kristiinajärvet ~ Kristiinalammet (RP +1991) Kolme lampea Nanguvuonon eteläpään +itäpuolella sijaitsevan Könkäänjärven itäpuo- +lella, joista itäisin on Martintupajärvi. +Niinpä +nimi on uudisnimi. +Kuáccám2 (3841 1) Kangas Kuortakkijär- +Inarinsaamea: kuáccám = +ylävä kangasmaa eli kotsamo. +kuuluu myös Kuáccámjávrááh. +Kuáccámjávrááh (3841 1) Kaksi järveä +Kuortakkijärvensuojan puolen välin lounais- +Kuáccám2, jávrááh = monikon de- +Kuáccámluobbâlááh (MML) Kaksi lom- +polaa Kuáccámjávrááh-järvistä 1 km etelään. +Kuáccám2, luobbâlááh = monikkomuoto sa- +nasta luobâl = lompola > lompolaiset. +Kuáccámváárááš (TII 1963) Vaara Ison +Kotsamojärven ja Vuopanperävaaran välissä. +Kotsamo, váárááš = deminutiivimuoto sa- +Kuáskimjävri (SA 1964) Inarijärven Kot- +kavuonon2 pohjukasta 1 km etelään. +Kotkavuono2, jävri += järvi. +Kuátijáávráš1 (SA 1964) Pieni lompola, oi- +keastaan vuopaja Inarijärveen laskevassa Kes- +sijoessa Maailmanjärven ja Tuolpajärven välis- +Inarinsaamea: kuáti = kota, jáávráš = demi- +Kuátijävrkuolbâ (SA 1963) Kangasmaa +Hammasjärven ja Näverijärven välisen Kota- +järven1 länsipuolella. +Kuátijáávráš, jävr = genetiivinen +ven, kuolbâ = kangasmaa. +Ko- +tajärvi1. +Kuátiluobâl (4821 2) Lompola Naamajär- +ven länsipuolella Kessijoessa. +Kuátijáávráš, luobâl = +Kuávdoojävrsuolluuh (4822 2+4824 1) +Pienten saarten ryhmä keskellä Nammijärveä. +Inarinsaamea: kuávdoo = keskellä, jävr = ge- +netiivinen yhdysosalyhentymä sanasta jävri = +järvi > järven, suolluuh = monikkomuoto sa- +nasta suálui = saari > saaret. +Kuhesjáávráš5 (SA 1963) Pieni järvi Ison +Harrijärven ja Syrjäpuolijärven välissä. +saamea: kuhes = attribuuttimuoto sanasta kuk- +ke = pitkä, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta +Kuhesjáávráš6 (SA 1963) Kapea järvi Pis- +kijärvenlompolan ja Juomusjärven välissä. +Kuhesjáávráš 5. +Kuhesjáávráš7 (SAK 2004) Kapea järvi +talosta 1,5 km etelä-kaakkoon. +Kuhesjávrááváárááš. +Kuhesjávrááváárááš2 (SAK 2004) Vaara +Ylemmän Juoksemajärven kaakkoispäästä 1,2 +tys. +Kuhesjáávráš5, jávráá = genetiivimuo- +to sanasta jáávráš = deminutiivimuoto sanasta +pografisessa karttalehdessä 3834/2003 nimi vir- +heellisesti Kumppijávrááváárááš, joka on 0,4 +km etelämpänä. +Kuikkajängät (3841 2) Pieniä soita Kaa- +massaaren länsiosassa Kuikkajärvien ja Tyl- +lyjärven välissä. +Suomenkielisen nimen pitäisi +olla Kaakkurijängät ja inarinsaamen nimi on +todennäköisesti Kähteejävrjeegih. +Kuikkajärvet. +Kuikkajärvet - Kähteejäävrih (YAS) +Viisi pientä järveä Kaamassaaren keskellä. +menkielisen nimen pitäisi olla Kaakkurijärvet. +Epätarkka suomennos inarinsaamesta: käh- +tee = kaakkuri. +Kuikkajängät. +Kuikkalampi1 - Tohttiluubbâl1 (MML +2006) Lampi Suolisvuonon länsipuolella sijait- +sevan Pahtaniemen kärjessä. +Lampi on liian pieni kuikalle, +joten kyseessä lienee Kaakkurilampi. +Kuikkalampi2 - Tohttiluubbâl2 (MML +2006) Lampi Inarijärven Suolisvuonon länsi- +puolisten Ison Ahvenjärven ja Ison Harrijärven +Suora koltansaamennos suomen kielestä +tai suora suomennos koltansaamesta. +Lampi on +liian pieni kuikalle, joten kyseessä lienee Kaak- +kurilampi. +Kuikkalampi3 (RP 1990) Pietarin Tupajär- +Kuikkalampi4 (3841 1) Kapea lampi Vuon- +tisjärven itäpuolella sijaitsevan Keinojängän +länsilaidalla. +Kuivajärvenoja (RP 1990) Vuontisjärven +itäpuolella sijaitsevasta Kuivajärvestä Aunusjo- +keen. +Kuivajärvi1. +Kuivajärvenmorostot (3832) Isosta Kui- +vajärvestä 2 km etelään. +Kuivajärvenvaara1 (3832) Mattojärven +Iso Kuivajärvi. +Kuivajärvenvaara2 (3841 1) Kuivajärven1 +Kuivajärvi1 - Koškisjävri1 (3841 1) +Vuontisjärven pohjoisosan itäpuolella. +kuuluvat myös Kuivajärvenvaara ja Kuivajär- +venoja. +Kuivajärvi2 (3832) Kapea järvi Ivalon taa- +jaman koillispuolella sijaitsevasta Viekkalasta +3,5 km luoteeseen. +Kuiva Paloselkäjärvi - Koške Puál­ +lâm "ielgjävri ~ Ruávi"ielgjävri (SA 1964, +3834) Nellimiin johtavan maantien itäpuolisen +Paloselän3 lounaispuolella. +mestä puuttuu kuivaa ilmaiseva etuliite. +Paloselkä3. +Kuivapudas (LL 1981) Ivalojoen alajuok- +sun kapea uoma Alasaaren ja Leviävuopaja- +Kuivaslompola - Koškisluobâl (4821 2) +Kessijoen lompola Matalajärven pohjoispuolel- +Kuiváásuálui (SA 1964) Saari Nammijär- +ven eteläosassa Piilola-talosta 1,5 km länteen. +Inarinsaamea: Kuiváá = deminutiivinen genetii- +vimuoto pakanuudenaikaisen ihmisen nimestä +Kuivee, suálui = saari. +Kulasjoki (3831) Suurehko joki etelästä +Määriteosan merkitys ei ole tiedossa. +Nimipeheeseen kuuluvat myös Kulasjoenlampi +(alueen ulkopuolella), Kulasniemi ja Kulasnie- +menlammit. +Kulasniemenlammit (3831) Kulasniemen +keskivaiheilla. +Kulasniemi / Ku- +lasjoki. +Kulasniemi (3831) Viiden kilometrin mit- +tainen Kulasjoen ja Luton muodostama niemi. +Nimiperheeseen kuuluu myös Kulasniemenlam- +mit. +Kulpposaari - Kulpposuálui (3832 2) +Inarijärven Jaarasaarten lounaispuolella. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: kulppo = +puukonnysä. +Kulta­Akka - Kolle­Ákku - Kå'll­ +Ä'³³ (4911 2) Saari Suolisjärven pohjoisosassa. +Suora suomennos inarinsaamesta tai koltansaa- +Kulta-Akan sisar on Ââlga¿jäu'rrpä'htt, +jonka historia T. I. Itkosen (1945, Suomen lap- +palaiset II, s. 320) mukaan on seuraava: +"Suuressa pyhyyden maineessa on +Alga¿jaurpaht = Poikasenjärvenpahta, jos- +sa luullaan 'maanalaisten ihmisten' (mädd- +vuâla¿-oouma¿) asuvan: nämä valvovat öisin, +ja tyynenä kesäyönä voi niiden kuulla puhe- +levan. +Pahdan luona ei saa meluta: kesällä +pitää ohi soudettaessa hankavitsat kastella, +jottei narinaa kuuluisi: talvella ei sen ohitse +saa ajaa juosten, vaan käyden. +Sivuilleen ei +sovi vilkua, vaan pitää katsoa eteenpäin. +Kun +on ehditty 200 - 300 m ohitse, noustaan ah- +kiosta, ja ainakin "hurrikas" (ensikertalainen) +ryyppää viinaa haltian kunniaksi. +Pahta voi +myös nostaa lumipyryn. +Eräässä joiussa ker- +rotaan, että tämä pahta (Alka¿jau'rrpä'htt), +Inarin Kulta-Akka ja eräs pyhä vuori Iman- +terolla olivat muinoin olleet kolme sisarusta, +jotka heidän äitinsä riidan vuoksi kiivastunee- +na oli kivettänyt." +Matti Sverloffin mukaan Kulta-Akan sisar +Ââlga¿jäu'rrpä' htt sijaitsee Suonjelin alueella +Venäjän vastaisella valtakunnanrajalla olevasta +Konnostunturista 10 km itään ja kolmas sisar T. +I. Itkosen (1945, s. 320) mukaan "Imanterolla". +Rovasti Viljo Porkolan kertoman mukaan ka- +lastaja Antti Sarrella on Kulta-Akan kohdalla +venemoottori sammunut ja toisella kertaa potku- +rin sokka katkennut. +Matti Sverloffin mukaan +määriteosa kolle ei tarkoita kultaa, vaan juontuu +koltansaamen sanasta kooll = kuulo, tai sanas- +ta koll' jet = kuulua, koska maininkien liplatus +saaren rantaa vasten heti tyyntymisen jälkeen +kuuluu lähes ympäri järven. +Kultalahti1 - Kolesluohtâ (3843 1) Terva- +vuonon pohjoisrannalla Tervasaaren kohdalla. +Harhaanjohtava suomennos. +Kolesjärvi. +Nykyään Kulta- +lahti on yleistynyt myös talonnimeksi perintei- +sen Ulkuniemen - Ulgânjargâ sijaan ja +on nimiasuna tutkija Samuli Aikion mukaan +ehtinyt vaikuttaa takaisin saamenkieleen siten, +että siitä käytetään nykyisin myös nimitystä +Kolleluohtâ = suora inarinsaamennos Kulta- +lahdesta. +Kultalahti2 (3843 1) Talo Tervavuonon poh- +joisrannalla Kultalahden länsipuolella. +Talossa +on asunut unkarilaissyntyinen parooni Paavo +von Bandy. +Varhaisempi nimi on ollut Ulku­ +niemi - Ulgânjargâ (TII 1963). +Kumikenkälampi (MML) Vaasseliselästä +Kumppijávrááváárááš (3834) Pieni vaa- +ra Hukkajärvestä1 0,4 km koilliseen. +Hukkajärvi1, jávráá = deminutiivinen genetiivi- += deminutiivimuoto sanasta vääri = vaara +> vaaranen. +3834/2003 nimi on virheellisesti paikassa, jossa +on Kuhesjávrááváárááš. +Kumppijeggi (TII 1963) Suo Nammijärven +ja Norjan vastaisella valtakunnanrajalla sijait- +sevan Iisakinjärven puolessa välissä. +mea: kumppi = susi, jeggi = jänkä. +Kumppisaari - Kumppisuálui (SA +1964) Saari Inarijärvessä Surnuvuonon suulla +Karhusaarten kohdalla. +Kump- +pijeggi. +Kuningasvaara ~ Kuninkaanvaara +(RP 1991) Metson soidinvaara Alumalompolan +Kuninkaanlakkioja (3831) Kuninkaan- +lakkivaaran ja Hankapeukalovaaran välitse +Nilatuohiojaan. +Kuninkaanlak- +kivaara. +Kuninkaanlakkivaara (3831) Pieni vaara +Nilatuohipään pohjoispuolella. +Olisiko vaaran +profiililla jotain tekemistä määriteosan kanssa, +koska sillä on kolme huippua. +kuuluu myös Kuninkaanlakkioja. +Kunnanniemi - Kå'ddnjargg - Gunt­ +tánjárga (MML) Sevettijärven eteläosan länsi- +Niemessä sijaitsee Sevettijärven koulu. +Suomeksi, koltansaameksi ja mukaelmapohjois- +saameksi, koska kunta on pohjoissaameksi giel- +da. +Kunteusjärvi - Kååddasjäu'rr (MML +2006) Ison Harrijärven ja Pienen Ahvenjärven +Kun- +teus = neljännellä vuodellaan oleva uros poro. +Kuob¿âlássá (EA) Pieni saari Inarijär- +vessä Kasariselän länsilaidan Huihosaarten +Inarinsaamea: kuob¿â = karhu, lássá += laassa eli luoto. +Saari kuuluu Huihosaarten +ryhmään. +Kuohana - Kuohân ~ Kuohânuáiváš +ven koillispäässä sijaitsevan Kuohanajärven +saamesta: kuohân = tuntematon sana, vaik- +kakin se saattaisi olla johdos verbistä kuoh☠+= kokea (verkkoa) tai kynsiskellä, johdos ver- +bistä kuokk☠= kuokkia tai sanasta kuokkâm += kuokka, uáiváš = deminutiivimuoto sanasta +uáivi = pää > päänen. +myös Kuohanajärvet - Kuohânjäävrih, Kuohân- +njargâ, Kuohanakaita - Kuohânskáái˜áš, +Kuohânskái˜áákimes ja Kuohanavuono - +Kuohânvuonâ. +Kuohanajärvi - Kuohânjävri ~ Kuo­ +hân jäävrih (3834, SA 1964) Samuli Aikion +mukaan kaksi järveä peräkkäin Nangujärves- +tä koilliseen. +Juho Morottajan mukaan on vain +yksi järvi, jossa on kapeikko (JAM 2003). +Kuohanakaita - Kuohânskáái˜áš +(3834) Noin parin kilometrin levyinen kaita +Kuohanasta länteen. +Kuohana, skáái˜áš = deminutiivimuoto sa- +nasta skäi˜i = kaita > kaitanen. +kuuluu Kuohânskái˜áákimes, jonka tarkka si- +jainti ei ole tiedossa. +Kuohana. +Kuohanavuono - Kuohânvuonâ (SA +1964) Nangujärven pohjoispäässä. +Kuohânkuoškâ (JAM 2003) Lyhyt koski +Kuohanajärven ja Nangujärven välissä. +teosaselitys ja nimiperhe. +Kuohana, kuoškâ += koski. +Kuolalahdenjänkä - Suálsiluovtjeggi +(4812) Pienehkö jänkä Sulkusjärven1 Kuolalah- +den pohjukan luoteispuolella. +Kuolalahti. +Kuolalahdenlampi - Suálsiluovtlááduš +(4812) Sulkusjärven1 Kuolalahden pohjukan ete- +inarinsaamesta: lááduš = deminutiivimuoto sa- +nasta láddu = lampi > lampinen. +Kuolalahdenniemi - Suálsiluovtnjar­ +gâ (YAS) Sulkusjärven1 Kuolalahden pohjois- +Kuolalahti - Suálsiluohtâ (4812) Sulkus- +järven1 Pitkänlahdensuulta lounaaseen suun- +tautuva pitkä lahti. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Kuola- +lahdenjänkä - Suálsiluovtjeggi, Kuolalahden- +niemi - Suálsiluovtnjargâ ja Kuolalahdenlampi +- Suálsiluovtlááduš. +Kuolemajärvi - Jaamišjáávráš ~ Jaa­ +mišjävri (SA 1964, 3834) Parin kilometrn mit- +tainen järvi itä-länsisuunnassa Sarmijärven1 +inarinsaamesta: jaamiš = vainaja. +Kuolpunasaari (RP 1990) Vuontisjärven +itäpuolella sijaitsevan Pikkujoenjärven toiseksi +pohjoisin saari, jonka inarinsaamen nimi on +todennäköisesti Kuolbâsuálui. +Kuolpuna = mu- +kaelma inarinsaamen sanasta kuolbâ = kangas- +Kuomujärvet - Kuámuijávrááh (MH +2007) Kaksi järveä Ison Peuravaaran, Aitta- +vaaran ja Kuomupalon välissä: Pikku Kuomu- +järvi - Ucceeb Kuámuijáávráš ja Iso Kuomu- +järvi - Stuárráb Kuámuijáávráš. +Matti Hurun +(*1925) mukaan järvien pohjasta nousee kesäi- +sin "kuomua" pintaan. +inarinsaamesta: kuámui = pötsin sisältö eli ra- +pa. Nimiperheeseen kuuluvat myös Kuomuoja +ja Kuomupalo. +Kuomuoja (LL 1969) Kuomujärvistä Pil- +verjärveen. +Kuo- +mujärvet. +Kuomupalo (3831) Laaja paloalue Kuo- +mujärvien ja Nilatuohijärven välissä. +masuomennos inarinsaamesta, vaikka inarin- +saamen nimeä palolle ei olekaan. +Kuomujärvet. +Kuonnavärppisaari - Kuonâvärpsuá­ +lui (LL 1981) Piltsiniemen ja Istumasaaren vä- +kuonâ = virtsanhajuinen, värp = yhdysosa- +lyhentymä sanasta värppi = apaja. +Jouko Ki- +viniemen mukaan apaja on sivusta vedettä- +vä, joten inarinsaamen nimi saattaa ollakin +Kuorâvärppi, kuorâ = sivu, laita. +seen kuuluu myös Kuonnavärpinsalmisto - +Kuonâvärp"uálmááh. +Kuonnavärpinsalmisto - Kuonâvärp­ +"uálmááh (LL 1981) Istumasaaren länsipuo- +Kuonna- +värppisaari. +Kuontalovaara (RP 1993) Nukkumapääs- +tä 1,2 km pohjoiseen. +Kuoppajärvenoja (LL 1969) Puro Kuop- +pajärvestä1 Heinäjärviin. +Kuop- +pajärvi1. +Kuoppajärvenvaara (3831) Kolmikanta- +järven ja Kuoppajärven1 välissä. +Kuoppajärvi1. +Kuoppajärvi1 (3831) Kuoppajärvenvaaran +ja Kuomupalon välissä. +todennäköisesti Roggejáávráš. +kuuluvat myös Kuoppajärvenoja ja Kuoppajär- +Kuoppajärvi2 - Roggejáávráš2 ~ +Kuhes jáávráš8 (SA 1964, SAK 2004) Ilpisjär- +vestä 1 km lounaaseen. +nutiivimuoto sanasta jävri = järvi > järvinen, +kuhes = attribuuttimuoto sanasta kukke = pitkä. +Kuoppajärvi3 - Roggejáávráš3 - +Rå'¡¡ jääu'ra¿ (EPA, JM) Kyyneljärven ete- +läpään Vuopajaniemestä 1 km pohjoiseen. +tarkka suomennos ja suora koltansaamennos +inarinsaamesta: jáávráš = deminutiivimuoto +Kuoppalampi1 - Kååppluubbâl (MML +2006) Näätämön eteläpuolisista Lauttajärvistä +0,8 km koilliseen. +mesta tai suora koltansaamennos suomen kie- +lestä. +Kuoppalampi2 (RP 1991) Tuulispäitten itä- +Kuoppasaaret - Roggesuolluuh +(3841 2, YAS) Inarijärven saaria Katsomasaa- +resta 3 km länteen. +Kuorbâsuolluuh (TII 1963) Saariryhmä +Inarijärvessä Kasariselän ja Sammakkoselän +Kuorpasaari, suolluuh = monikko- +muoto sanasta suálui = saari > saaret. +Kuorolammet (3832 1) Neljä lampea Ron- +kajärveltä 0,6 km itään. +Pohjoissaamen nimi on +todennäköisesti Guorroláddot: guorro = kesällä +kuivuva. +Kuorpasaarensalmi - Kuorbâsuolluu­ +"uálmi (SA 1964) Salmi Inarijärvessä Kuorpa- +saaren ja Lihasaaren välissä. +Kuorpasaari. +Kuorpasaari - Kuorbâsuálui (3843 1) +Saari Inarijärvessä Sammakkoselän pohjois- +kuorbâ = attribuuttimuoto sanasta kuorbâs = +loppuunkulunut kasvillisuudesta (esim. +jäkä- +lästä). +Saari kuuluu Koutukien saariryhmään. +Kuortakkijärvensuoja - Kuortahjävr­ +"uájá (3841 1) Kuortakkijärven pohjoispään +pitkä ja kapea lahti. +rinsaamesta Määriteosaselitys ja nimiperhe: ks. +Kuortakkijärvi. +Kuortakkijärvi - Kuortahjävri ~ +Kuor tâk jävri (3841 1, T. I. Itkonen 1966a) +Noin 7 kilometrin mittainen järvi Jolnivuonosta +2,5 km luoteeseen. +rinsaamesta: kuortah = mahdollisesti lyhentynyt +muoto sanasta kuorâttâh = selvä juonto, jota voi +seurata tai jota on pakko seurata (esim. +pol- +ku, puron varsi, kivikon reuna, järven ranta). +Nimiperheeseen kuuluvat myös Kuortakkijär- +vensuoja - Kuortahjävr"uájá, Kuortakkisalmi +- Kuortah"uálmi, Kuortakkilompolat - Kuor- +tahluobbâlááh, Kuortakkisaari - Kuortahsuálui, +Kuortakkivuono - Kuortahvuonâ, Ylälompolat +~ Ylä-Kuortakkilompolat - Pajemus Kuortah- +luobâl ~ Pajemusluobâl, Alalompola - Vyele- +mus Kuortahluobâl ja Matalalompola - Cuávis +Kuortahluobâl. +Kuortakkisaari - Kuortahsuálui (3841 +1) Saari Inarijärvessä Kuortakkivuonon suulla. +Kuortakkisalmi - Kuortah"uálmi +(3841 1) Salmi Kuortakkisaaren ja mantereen +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta +Kuortakki- +Kuortakkivuono - Kuortahvuonâ +(3841 1) Ukonselän1 pohjoispäässä. +Kuortosjärvet - Kyerdesjäävrih +(3843 1) Kaksi järveä Kiimasvaaran luoteis- +puolella: Kuortosjärvi - Kyerdesjävri ja Pikku +Kuortosjärvi - Uccâ Kyerdesjävri. +suomennos inarinsaamesta: kyerdes = johdos +sanasta kyerdi˜ = kuluttaa esim. +venettä "kal +lâi juuhâ košken, muu käärbis ke˜gijd kuorduu- +stâlâi" = 'kyllä oli joki kuivana, veneeni kiviin +hankautui'. +Voisi ajatella näiden jär vien olevan +niin matalia, että ne kuluttavat veneen pohjaa. +Professori Pekka Sammallahden mukaan sana +kyerdis ~ kyerdes on vanha nimitys karhusta. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Kuortoslahti - +Kyerdesluohtâ, Kuortossalmi - Kyerdes"uálmi, +Kuortosoja - Kyerdesjuuvâš ja Kuortossaari - +Kyerdes"uálmsuálui. +Kuortosjärvi - Kyerdesjävri (3843 1, +SSS) Kuortosjärvistä suurempi Sammakko- +Kuortosjärvet. +Kuortoslahti - Kyerdesluohtâ (3843 1, +SA 1964) Mannersaaren kohdalla mantereen +puoleisella rannalla. +Kuortossalmi - Kyerdes"uálmi (3843 1, +SA 1964) Haapasaaren ja mantereen välissä. +Kuortosoja - Kyerdesjuuvâš (3843 1, +SSS) Pieni joki Kuortosjärvestä Kuortoslahteen. +Kuortossaari - Kyerdes"uálmsuálui +(3843 1, YAS) Inarijärven Mannersaaren ja +Kuortosjärvet, "uálm = genetiivinen yhdys- +osalyhentymä sanasta "uálmi = salmi > salmen. +Kuoskerniemi - Kyeškirnjargâ - +Kueš³ernjargg (3844 1, MML) Suuri niemi +Kessivuonon pohjoispuolella. +mennos ja mahdollisesti koltansaamennos ina- +rinsaamesta: kyeškir = järvessä oleva rannalta +lähtevä matala ja kapea hiekkapankki, joka +saattaa olla pitkäkin. +Joskus pankki on niin +matala, että ylittäminen veneellä ei ole mah- +dollista, jolloin se on merkitty seipäällä veneillä +kulkevia varten. +Seiväs on sijoitettu hiekkapan- +kin ja syvän reunan rajalle. +Tällaisen seipään +nimi on kyeškir"uáimáš, joka on samalla su- +denkorennon inarinsaamen nimi. +Jos tällaisia +hiekkapankkeja puuttuu joiltakin alueilta, niin +silloin sitä sanaakaan ei siellä tunneta. +Tyy- +pillinen kyeškir-järvi on Iijärvi, josta löytyy +hiekkapankkeja kauttaaltaan pitkin järveä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Kuoskervuono - +Kyeškirvuonâ - Kueš³ervuõnn. +Kuoskervuono - Kyeškirvuonâ - +Kueš ³er vuõnn (3844 1, MML) Kapea vuo- +no Inarijärvessä Kuoskerniemen eteläpään itä- +Mukaelmasuomennos ja mahdollises- +ti mukaelmakoltansaamennos inarinsaamesta. +Kuosker- +Kuosnuskarit (MML) Kareja Inarijärves- +sä Muurahaisniemen Paimanniemestä 0,7 km +Karien inarinsaamen nimi on to- +dennäköisesti Kuosânuskáákarguuh. +osaltaan mukaelmasuomennos inarinsaamesta. +Kuusennus- +kasaari. +Kuossaperä - Kyeššipottâ (3841 2, +YAS) Kaksihaarainen lahti Kaamassaaren ja +Pienen Kaamassaaren välissä. +mennos inarinsaamesta: kyešši = tuohirove. +Kuoškâjávrádâh (SA 1963) Järveke Inari- +järven Koskivuonon ja Nitsijärven välissä. +rinsaamea: kuoškâ = koski, jávrádâh = järveke. +Kuošnjâuáivi - Kuosnavuei'vv (3844 1) +Vätsärissä Kuosnajärven itäpuolella oleva tun- +turi, joka on saanut nimensä todennäköisesti +Kyešmi-nimisen koltan mukaan. +Inarinsaamea +ja koltansaamea: uáivi - vuei'vv = pää. +Kyes- +mistä kerrotaan tarkemmin Sieksvuono-paikan- +nimen yhteydessä. +Kuovdâsuálui1 (SA 1964) Inarijärvessä +Surnuvuononsuun keskellä oleva saari, joka +on merkitty karttaan nimellä "Kumppisaari - +Kumppisuálui". +Inarinsaamea: kuovdâ = attri- +buuttimuoto sanasta kuávdoo = keskellä. +Kuovdâvärseeibuš (I. Itkonen 1910) Kou- +tavaaran jatke kaakkoon. +Koutavaara, vär += yhdysosalyhentymä sanasta vääri = vaara, +seeibuš = vaaran loiveneva jatke. +Kuovdâvärtupekieddi ~ Kabbii Aan­ +ti tupekieddi (I. Itkonen 1910) Noin 160 +vuotta vanha asuinkenttä Kuovdâvärseeibuš- +vaarannenäkkeen eteläpuolella. +Kentässä on +asunut Kaaperin Antti (sukunimi tuntematon). +Kentässä on ollut talvitupa. +Kouta- +sanasta vääri = vaara > vaaran, tupe = tupa, +kieddi = kenttä, Kabbii = deminutiivinen gene- +tiivimuoto miehen nimestä Kaabi = Kaaperi > +Pikku Kaaperin, Aanti = genetiivimuoto mie- +hen nimestä Antti = Antti > Antin, tupe = tupa, +kieddi = kenttä. +Kuov˜âjáávráš ~ Kuov˜âjävri ~ +Kuovdâjáávráš (HTV, YAS, SA 1964) Kon- +tosjärven luoteispäästä 2 km itään. +Kuov˜âvääri, jáávráš +Kuov˜âjávráájeegih (HTV) Pieniä soita +Kuov˜âjáávráš-järven molemmin puolin. +Kuov˜âjävri / +Kuov˜âvääri ~ Kuovdâvääri2, jávráá = deminu- +tiivinen genetiivimuoto sanasta jävri = järven > +järvisen, jeegih = monikkomuoto sanasta jeggi += jänkä > jängät. +Kuov˜âvääri ~ Kuovdâvääri2 (HTV, +SA 1964) Vaara Kontosjärven itäpäästä 1 km +Inarinsaamea: kuov˜â = kostea +ruohikkoinen painanne, kuovdâ = keskellä ole- +va, vääri = vaara. +Ei ole täyttä varmuutta siitä, +kumpi on oikea muoto. +myös Kuov˜âjáávráš ~ Kuovdâjáávráš. +Kuppijärvenjänkä - Koppâjávráájeg­ +gi (VS) Suo Kettuniemessä Kuppijärven poh- +nen genetiivimuoto sanasta jävri = järvi > järvi- +sen. Nimiperhe: ks. +Koppâjävri ~ Koppâjáávráš. +Kuppijärvi - Koppâjävri ~ Koppâ­ +jáávráš (SA 1963, VS) Inarijärvessä sijaitse- +van Kettuniemen itäisin järvi. +heeseen kuuluu myös Kuppijärvenjänkä - Kop- +pâjávráájeggi. +Kurittimännynjärvet - Kurittiipec­ +jávrááh (3843 1) Kaksi järveä Inarijärvessä +Kurittivuonon perältä 1 - 2 km luoteeseen. +pografisessa karttalehdessä 3843 1/1977 "Nilot- +tupetäjäjärvet". +Kurittivuono. +Kurittivuono - Kurittiivuonâ (3841 1) +Inarijärven kaakkoisosassa sijaitsevan Sar- +mivuonon perimmäinen (pohjoisin) osa. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: kurittii = +deminutiivinomainen genetiivimuoto tuntemat- +tomasta sanasta, vaikkakin sillä lienee jotain +tekemistä männyn (petun) kuorimisen kanssa. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Kurittimännyn- +järvet ~ Nilottupetäjäjärvet - Kurittiipecjávrááh, +Vuononperälahti - Vuonâpottâ1 ja Vuonoperä- +saari - Vuonâpottsuálui. +Kurjalahti - Kurjaluohtâ1 (3841 1) Ina- +rijärven Paavisvuonon eteläpään kolmesta lah- +desta läntisin. +Inarinsaamen nimi on luultavasti +Kurkijärvi - Njargkešvärjáávráš ~ +Kuorgâjävri (3843 1, YAS) Pieni järvi Sam- +makkoniemen1 kärjessä. +Karttanimeä "Kurki- +järvi" ei vielä v. 1964 tunnettu, joten nimi on +korkeintaan 50 vuotta vanha. +Niemennokkavaara, vär = +genetiivinen yhdysosalyhentymä sanasta vääri += vaara > vaaran, jáávráš = deminutiivimuoto +rinnakkaisnimi lienee inarinsaamennos suomen +Kurokasvuono ~ Kurokaslahti - Ku­ +râgâsvuonâ ~ Kurâgâsluohtâ (3844 1, VS) +Kapea lahti Inarijärven Koskivuonosta pohjoi- +A. Burgmanin kartassa v:lta 1897 "Kuro- +kas lahti". +ta: kurâgâs = johdos sanasta kurrâ = kuru > ku- +rullinen. +Aili ja Onni Kuuvan mukaan vuonos- +ta on käytetty myös nimitystä Harrilahti, koska +vuonon perälle laskee Harrijoki - Suávviljuuhâ. +Lahti on antoisa harjuksien suhteen. +Kurtinjärvi - Kurttejävri - Kurtt­ +jäu'rr (EPA, MML) Pitkulainen järvi Vätsä- +rissä Sollomusjärvestä 300 m koilliseen. +kaelmasuomennos ja mukaelmakoltansaamen- +nos inarinsaamesta: kurtte = poron kaulaliha. +Topografisessa kartassa vuodelta 2002 nimi on +mukaeltu muotoon "Kutterijärvi", joka on erit- +täin epäonnistunut ja alkuperäistä nimeä hal- +ventava. +Suosittelen edelleenkin muotoa Kur- +tinjärvi. +Kurujärvi - Kurrâjävri ~ Kozkuor­ +râmjävri (3832, SYK 1899) Kurupään länsi- +Nykyinen nimi on suora inarinsaa- +mennos suomen kielestä, joka on mukaelma- +suomennos inarinsaamesta, ks. +inarinsaamen +rinnakkaisnimi: koz = yhdysosalyhentymä sa- +nasta kozzâ = kynsi, kavio, sorkka, kuorrâm = +aktiomuoto verbistä kuorr☠= jäljittää, seurata. +Nimi on siis palautunut inarinsaameen eri mer- +kityksellä. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Ku- +rulompola - Kurrâluobâl ~ Kozkuorrâmluobâl +ja Kurupää - Kurruáivi ~ Kozkuorrâmuáivi. +Kurulompola - Kurrâluobâl ~ Koz­ +kuorrâmluobâl (3831, SYK 1899) Lompola +Kurujärvestä 2 km kaakkoon. +Suora inarin- +Kurujärvi. +kuuluvat myös Kurulompolapää, Pieni Lom- +polavaara ja Lompolavaara. +karttalehdessä 3831/2001 nimet virheellisesti +"Kurulompolo", koska lompolo on Länsi-Lapin +eli Väylänvarren appellatiivi, ja "Kurraluobal", +koska tässä karttalehdessä ei ole huomioitu kir- +joitustavan muutosta, joka tapahtui 1992. +Kurulompolapää (3832) Tunturi Kurujär- +Pitäisi olla genetiivimuodossa +eli Kurulompolanpää. +Kurupää - Kurruáivi ~ Kozkuorrâ­ +muáivi (3832, SYK 1899) Korkea tunturi Ku- +rujärven ja Raja-Jooseppiin johtavan maantien +Suora inarinsaamennos suo- +Kurupään Taimenjärvi. +Kurupään Taimenjärvi (3832) Järvi Ku- +rupään pohjoispuolella. +Kuru- +Kusikari (MML) Siskelivuonon Kenttäsaa- +ren3 pohjoispuolella. +Kutuharju (3832) Kutujärven ja Jänkäjär- +ven1 välissä. +Kuuluu Kutujärven3 nimiperhee- +Kutujärvenlompola - Ko˜ojävr luob­ +bâlâš (SA 1964) Nellimin itäpuolella sijaitsevan +Kutujärven1 ja Keskimöjärven välissä. +ta: luobbâlâš = deminutiivimuoto sanasta luobâl += lompola > lompolainen. +Kutu- +järvi1. +Kutujärvi1 - Ko˜ojävri1 - Kâ☘jäu'rr +(4821 2, MML) Nellimin itäpuolella sijaitsevan +Keskimöjärven eteläpuolella. +ja suora koltansaamennos inarinsaamesta. +miperheeseen kuuluvat myös Ko˜ojävrluobbâlâš +ja Ko˜ojävrvyeppee. +Kutujärvi2 (TN 1995) Entinen kruunun- +metsätorppa Nellimin itäpuolella sijaitsevan +Kutujärven1 eteläpäässä. +Torpan on perustanut +Iisakki Yrjänänpoika Morottaja (1862 - 1933) v. +Kutujärvi3 - Kuu˜uujävri (3832) Järvi +Ronkajärveltä 2,5 km kaakkoon. +kuu˜uu = deminutiivinen genetiivimuoto sa- +nasta kuu˜˜â˜ = kutea > kutemisen. +heeseen kuuluvat myös Kutumaa ja Kutuharju. +Kutujärvi4 - Ko˜ojävri2 (JAM 2003) +Keväjärven pohjoispuolella. +Kutujärvi5 - Ko˜ojävri3 (SA 1964) +Pieni järvi Nangujärven pohjoispäästä 5 km +perheeseen kuuluu myös Kouvasjärvi - Uccâ +Ko˜ojáávráš. +3834/2003 nimi on virheellisesti "Pikku Saarijär- +vi", joka on kylläkin samassa vesistössä mutta +3,5 km etelämpänä. +Kutukari (RP 1991) Inarijärvessä Sarvinie- +men2 lounaiskulmalla. +Kutumaa (3832) Vesien ympäröimä +maa Kutujärven3, Jänkäjärven ja Harjujär- +Kuuluu Kutujärven3 nimiper- +Inarinsaamen nimi on mahdollisesti +Kuu˜uujävreennâm. +Kutuoja - Ko˜ojuuhâ (4812) Paltsajär- +vistä Kivijärveen5. +suomennos inarinsaamesta: juuhâ = joki. +Kutuvuoma - Skierripohe ~ Kerripo­ +vuoma Nellimjärven ja Ahvenjärven12 välissä. +Epätarkka suomennos inarinsaamesta: skierri += vaivaiskoivu, kerri = kulunut ja muuntunut +muoto samasta sanasta, pohe = kapeikko, loiva +ja laakso. +Nimiperheeseen kuuluu myös Skier- +ripovjeggi. +Kuukasjärvi (3832) Nanguniemen luo- +teislaidalla. +Inarinsaamen nimi saattaisi olla +Kuhesvyeppeejáávráš 'Pitkänvuopajanjärvi'. +Kuukas- +vuopaja. +Kuukaslahti (LL 1981) Nanguniemen luo- +Inarinsaamen nimi saattaisi olla Ku- +hesvyeppeeluohtâ 'Pitkänvuopajanlahti'. +Kuukasvuopaja. +Kuukasoja (LL 1981) Kuukasjärvestä +Kuukasvuopajaan. +Inarinsaamen nimi saattaisi +olla Kuhesvyeppeejuuvâš 'Pitkänvuopajanoja'. +Kuukasvuo- +Kuukasvaara (3832 2) Vaara Nangunie- +men pohjoispäässä. +olla Kuhesvyeppeeváárááš 'Pitkänvuopajanvaa- +ra'. +Kuukasvuopaja (LL 1981) Pitkä vuopa- +ja Nanguniemen luoteiskulmalla Kuukas ojan +alapäässä Inarijärvessä. +Todennäköisesti kaik- +ki kuukas-alkuiset nimet juontuvat inarinsaa- +men sanasta kuhes = attribuuttimuoto sanasta +kukke = pitkä ja mitä ilmeisimmin vuopajan +nimi on ollut Kuhesvyeppee 'Pitkävuopaja', jos- +ta kaikki muutkin Kuukas-alkuiset nimet olisi- +vat saaneet määriteosansa. +Itä-Inarin alueella +on kaksi muutakin Kuhesvyeppee-vuopajaa. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Kuukasvaara, +Kuukaslahti, Kuukasniemi ja Kuukasoja. +Kuurasaari - Picesuálui (3841 1) Saari +Inarijärven länsirannan Kotkavuonon3 suulla. +Kuusela (3843 1) Talo Inarijärven Kuortos- +lahden pohjukassa. +Kuusennuskasaari - Kuosânuskáá­ +suálui (LL 1981, EA) Saari Inarijärvessä Vii- +massaaren itäpäästä 0,5 km etelään. +heeseen kuuluvat myös Kuusennuskaselkä ja +Kuosnuskarit. +Ilmeisesti kyseessä on suomen- +nos inarinsaamesta, koska Viimassaaren luo- +teispuolella on Kuosnuskarit, joka on määrite- +osaltaan mukaelmasuomennos inarinsaamesta: +nuska - nuske = nurkka, ulkonema. +Kuusennuskaselkä (LL 1981) Järvenselkä +Inarijärven Kuusennuskasaaren eteläpuolella. +Kuusennuskasaari. +Kuusikkolampi (3832) Siskelin kylän ete- +läpuolella sijaitsevan Kuusikkovaaran1 eteläpuo- +Kuusikkovaara1 (3832) Siskelin kylästä +2,5 km etelään. +Kuusikkolampi. +Kuusikkovaara2 - Kuosâváárááš +(4812) Kontosjärvestä 3 km etelä-lounaaseen. +Kuusiniemenpudas (3832 08) Ivalojoen +länsirannalla olevan Kuusisaaren2 vuopaja sen +Kuusiniemi. +Kuusiniemi (3832 08) Ivalojoen niemi Iva- +lon taajaman koillispäässä Koppeloon johtavan +maantien ja Ivalojoen välissä. +kuuluvat myös Kuusiniemenpudas ja Kuusi- +Kuusisaari1 (3832 08) Ivalon taajaman +koillispäässä Koppeloon johtavan maantien ja +Kuusisaari2 - Áinoosuálui (3841 1) Saari +Inarijärvessä Palo-Ukosta 1 km etelään. +saamen nimen määriteosaselitys: áinoo = ainoa. +Kuusiselkä - Kuosâ"ielgi (3834) Ison +Arttajärven itäpuolella. +Kuutuantie (NIM) Metsäautotie valtatie +4:n varrella sijaitsevan Palkisojan kylän ja Kuu- +tusjärven välillä. +Kuutusjärvi (3833) Sodankylän kunnan +puolella Luppokuruvaarasta 4 km etelään. +Kuuvankanava - Kuuvakanava (AK) +Inarijärven Koskivuonosta Kanavavuonoon. +Kanavan on kaivanut lapiolla Paavalin Matin +1926 Pisteriniemen tyven poikki. +Inarinsaamen- +nos suomen kielestä. +Kanava on edelleen ke- +vyen veneliikenteen käytössä ja lyhentää mat- +kaa Koskivuonosta Isolle Inarille noin 9 km. +Kuvsikáájáávráš (4812) Pieni järvi Venä- +jän vastaisella valtakunnanrajalla Kippisjärven +pohjoispäästä 1,5 km itään. +Inarinsaamea: kuv- +sikáá = deminutiivinen genetiivimuoto tuntemat- +tomasta sanasta, vaikkakin kyseeseen saataisi- +vat tulla sanat kuávská = kuukkeli, kuovskâs = +revontuli tai kukse = kauha, josta deminutiivi- +nen genetiivimuoto kuvsáá = kauhasen (lampi +on kyllä kauhan muotoinen), jáávráš = demi- +Kyerdisjuuhâ (SA 1964) Joki Vanhapään +ja Ahmamoroston välistä Kyörtisjärven kautta +Martinjärveen3. +Kyörtisjärvi, juuhâ = joki. +Kyermis­Irján lááduh (SA 1963) Kuuden +lammen ryhmä Syrjäpuolijärvestä 2 km itään. +Kyermis-Irján njargâ, lááduh = monikko- +muoto sanasta láddu = lampi > lammet. +Kyermis­Irján njargâ (UA 2002) Pieni +niemi Jolnivuonon länsirannalla. +kyermis = kookas, Irján = Yrjö, njargâ = niemi. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Kyermis-Irján +kieddi, joka sijaitsee Kyermis-Irján njargâ -nie- +messä, sekä Kyermis-Irján lááduh. +Yrjön henki- +löllisyys ei ole tiedossa, mutta hän oli inarinsaa- +melaiseksi kookas mies, josta nimi. +Kyeškir (TII 1963) Hiekkainen niemi Hie- +tajärven2 itäpäässä. +Inarinsaamea: kyeškir = +vedessä oleva hiekkapankki. +Kyeškirlássá (SA 1964) Luoto Tuurakiven- +Kyeškir, lássá = luoto eli laassa. +Kyevtjuuvâškoskâsâšeennâm (SA +1964) Kaita Sarmitunturin itäpuolisen Kutu- +ojan1 ja Koddoohjuuvâš-joen välissä. +mea: kyevt = genetiivinen yhdysosalyhentymä +sanasta kyehti = kaksi > kahden, juuvâš = de- +minutiivimuoto sanasta juuhâ = joki > jokisen, +koskâsâš = välinen, eennâm = maa eli 'Kahden- +jokisenvälinenmaa'. +Kylkivaara (3834) Heinäaronjärven ja +Sarmivuonon välissä. +Vaarassa on kolme pe- +rättäistä jyrkännettä sen pohjoislaidalla, mistä +ehkä nimi. +Kylmäkaltiojänkä - Kolmâkäldeejeg­ +gi (3843 1) Kessivuonon pohjukasta 4 km kaak- +Jängässä on kylmä kaltio eli lähde. +Kylvökalalampi - Kõõdvkue'll­ +luubbâl (MML, JM) Pieni järvi Hanhivuot- +son eteläpään länsipuolella. +Kyläjoki - Sijdâjuuvâš1 (LL 1978, TII +1963) Kaitamojärvestä Kaksamajärveen. +Kyläjärvi. +Kyläjärvenvaara - Sijdâjávráávääri +(LL 1978) Kyläjärven pohjoispuolella. +jávráá = deminutiivimuoto sanasta jävri = järvi +> järvisen. +Kyläjärvi - Sijdâjáávráš (3814) Solojär- +ven eteläpäästä 5 km itä-kaakkoon. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Ky- +läjärvenrova - Sijdâjávrááruávi, Kyläjärvenoja +- Sijdâjávrááruávijuuvâš (alueen ulkopuolella), +Kyläjärvenvaara - Sijdâjávráávääri ja Kyläjoki +- Sijdâjuuvâš. +Kynsikaarajärvi - Kozzkäärijävri ~ +Kozzâkerjáávráš (SA 1964, SAK 2004) Pieni +järvi Nellimin Keskimöjärven itäpuolella. +selitys: ker = kulunut yhdysosalyhentymä sa- +nasta kääri = kaara eli puukaukalo, jáávráš = +deminutiivimuoto sanasta jävri = järvi. +heeseen kuuluu myös Kozzâkerjávrááváárááš. +Kynsikoskenjärvi - Kozzâkuošk jááv­ +ráš (SA 1964) Lompola Sarmijoessa Kynsikos- +ken yläpuolella. +Kynsikoski. +Kynsikoski - Kozzâkuoškâ (SA 1964) +Koski Sarmijoessa Mustolan talon kohdalla. +seen kuuluu myös Kynsikoskenjärvi - Kozzâ- +kuoškjáávráš. +Kyrö - Kiro (3832, TII 1963) Asuinalue +Ivalon taajaman pohjoislaidalla Ivalojoen poh- +Inarinsaamen vanhempi nimi +Tááluh = monikkomuoto sanasta táálu = talo +> talot. +Tállujâš = talollinen oli kirolâš = kyrö- +läinen ja Kyrö-sukunimestä inarinsaamelaiset +käyttivät muotoa Kiro, esim. +Kyrö-Aatami oli +Kiro-Ááddám (Koskimies & Itkonen 1978, s. 3). +Ilmari Itkonen kirjoittaa v. 1910: +"Kyrönkylän ylipäässä on Junttilan vai- +niossa vielä näkyvillä kenttä, jossa joku lap- +palainen on asunut ennen seudun suomalais- +ta asutusta, siis ennen v. 1758." +Kyynelniemi1 - Koonjâlnjargâ - +Kõõn jâlnjargg (3844 1, MML) Suuri niemi +Suolisvuonon ja Kyynelvuonon välissä. +Kyynelniemi2 (TN 1995) Entinen kruu- +nunmetsätorppa Kyynelvuonon pohjoispuolel- +Torpan on perustanut Jouni Morottaja eli +Akujärvi vuonna 1894. +Torppaa hallitsi Aapo +Kaarret ja myöhemmin Otto Kaarret (*1881). +Kyyneljärvi - Koonjâljävri - Kõõn­ +mittainen järvi Suolisvuonoperän itäpuolella. +Kyynelvuono. +Kyyneljoki - Kõõnjâljokk (MML, +JM) Suolisjärvestä Kyyneljärveen josta edel- +leen Suolisvuonoon. +suomen kielestä tai suora suomennos koltan- +Inarinsaamen nimi todennäköisesti +Koonjâljuuhâ. +Kyynelvuono - Koonjâlvuonâ - Kõõn­ +jâl vuõnn (3844 1, MML) Vironiemen luoteis- +Kyynelniemi - Koonjâlnjargâ - Kõõnjâlnjargg, +Kyyneljoki - Kõõnjâljokk ja Kyyneljärvi - +Koonjâljävri - Kõõnjâljäu'rr. +Kyörtisjärvi - Kyerdisjävri (3834) Sar- +mitunturin länsipuolella. +nos inarinsaamesta: kyerdis = johdos verbistä +kyerdi˜ = kuluttaa esim. +venettä "kal lâi juuhâ +košken, muu käärbis ke˜gijd kuorduustâlâi" = +'kyllä oli joki kuivana, veneeni aivan kiviin +hankautui' tai verbistä kuárdi˜ = korventaa, +paahtaa. +Professori Pekka Sammallahden mu- +kaan sana kyerdis ~ kyerdes on vanha nimitys +karhusta. +Nimiperheeseen kuuluu myös Kyer- +disjuuhâ. +Kähteejáávráš1 (3842 2) Pieni järvi Nitsi- +järven Karvettimnjargâ-niemen länsireunalla. +Inarinsaamea: kähtee = kaakkuri, jáávráš = de- +Kähteejuuvâš3 (SA 1964) Sarminiemestä +Kivitarpomaan. +Inarinsaamea: kähtee = kaak- +kuri, juuvâš = deminutiivimuoto sanasta juuhâ += joki > jokinen. +Kähteekárgu (MV 2003) Karikko Sulkus- +järven1 Aittasaaren3 koillispuolella. +Kähteejáávráš 1, kárgu = kari. +Käldeejáávráš1 (MV 2003) Lampi Sul- +kusjärven1 länsipuolella sijaitsevan Palojärven2 +~ Palomaajärven länsipuolella. +Käldeejáávráš 2. +Käldeejáávráš2 (SA 1964) Sarmijärven1 +Haapavuononperän pohjoispuolella. +Vanhem- +pi nimi on ollut Almekáálgujáávráš, joka +tarkoittanee Ukko-jumalan puolisoa Akkaa, +uudempi nimi Tupejáávráš1 ja uusin nimi +Käldeejáávráš2. +Inarinsaamea: käldee = kal- +tio, lähde, alme = genetiivimuoto sanasta alme += taivas > taivaan, káálgu = genetiivimuoto sa- +nasta kálgu = vaimo > vaimon, jáávráš = demi- +tupe = tupa. +Källeenjargâ (SA 1963) Niemi Väylän seu- +dun Uittoniemen eteläkärjessä. +källee = kallio, njargâ = niemi. +Källeekuoškâ (TII 1963, JAM 2003) Koski +Naajoen ~ Nangujoen Kotalompolan ja Aluma- +lompolan välissä. +Inarinsaamea: källee = kallio, +kuoškâ = koski. +Kämppäjáávráš ~ Kámppájáávráš +(SAK 2004) Pieni järvi Nellimin itäpuolella si- +jaitsevasta Ahvenjärveltä11 0,8 km etelään. +rinsaamea: kämppä = raakalaina samaa tar- +koittavasta suomen kielen sanasta, kámppá = +mukaelmainarinsaamennos suomenkielen sa- +nasta kämppä, jáávráš = deminutiivimuoto sa- +Kämppäjärvi (4812) Kontosjärven ja +Kampajärven välissä. +Kämppälammet (MML) Kaksi pientä +lampea Paatsjoen pohjoispuolisen Mustikka- +vaaran lounaisrinteellä. +Kämppälampi1 - ²eâmppluubbâl +(MML 2006) Pieni lampi Nitsijärven Suojanpe- +rältä 1,5 km koilliseen. +kielestä: luubbâl = lompola. +Kämppälampi2 (3833+4811) Joosepinvaa- +Kämppävaara ~ Oivan Kämppävaara +(RP 1991) Juutuan kaakkoispuolella sijaitsevan +Ahvenjärven8 lounaispuolella. +Nimi Oiva Kan- +seen kuuluu myös Oivan Kämppä lampi. +Kärbiskiškomnjargâ (MV 2003) Pieni +niemi Sulkusjärven Liittolahden luoteispuolella. +Määriteosaselitys; ks. +Kärbiskomettimnjargâ, +kiškom = aktiomuoto verbistä kiško˜ = repiä > +repimä, njargâ = niemi. +Kärbiskomettimnjargâ (SA 1964) Niemi +Surnuvuonon Mäskisaaresta 2 km itä-koilliseen. +Inarinsaamea: kärbis = yhdysosalyhentymä sa- +nasta käärbis = vene, komettim = aktiomoto ver- +bistä kometti˜ = kaataa kumolleen > kumoama, +4822 2+4824 1 vuodelta 2001 nimi on sijoitettu +0,7 km liiaksi etelään. +Kärdiluohtâ (SA 1964) Lahti Surnuvuo- +non itärannan Kärdinjargâ-niemen eteläpuo- +Inarinsaamea: kärdi = ansajono, aitaus, +kaarre, luohtâ = lahti. +myös Kärdiluovtjáávráš ja Kärdinjargâ. +Kärdinjargâ (4822 2+4824 1) Niemi Sur- +nuvuonon itärannalla 4 km vuonon perältä +Kärdiluohtâ, njargâ = niemi. +Kärjilvei (TII 1963) Puro Inarijärven ete- +läpään Siskelijärven1 länsiosaan. +Karjelijär- +vet, vei = joki. +Kärnälompola - 'oolmâsluobbâleh - +'õõlmâsluubbâl (4911 2, MML) Sevetinsuo- +jan itäpuolella oleva lompola, jonka rannalla +asui Kärnä-niminen poromies. +Suomea, inarin- +saamea ja koltansaamea. +monikossa, koska lompolaita on kaksi: "oolmâs +- "õõlmâs = verkkomaha, johon laitettiin kuivu- +maan verta tai poron kuuta (ihon alla oleva ras- +vakerros). +Lompolat ovat verkkomahan muotoi- +Myös Solmuslompola saattaa olla mukael tu +sanasta "oolmâs. +Kärnävaara ~ Tupavaara - Põrttvää'rr. +Kärnävaara ~ Tupavaara - Põrtt­ +vää'rr (MML 2006) Pyöreä vaara Kärnälom- +polan kaakkoispuolella. +Kärppäperäjärvi (RP 1993) Tuulispään +lounaispuolella sijaitsevan Isontaipaleenjärven +Seudulla on ollut kärppiä. +Kärppäsaari1 - Puoiduusuálui (3841 2) +Suovasaaren pohjoispään itäpuolella. +ta: puoiduu = genetiivimuoto sanasta puoidâ = +kärppä > kärpän. +Kärppäsalmi - Puoiduu"uálmi. +Kärppäsaari2 (JMK 2003) Pieni saari Ina- +rijärven Joensuuselällä Palosaaren7 länsipuolella. +Kärppäsalmi - Puoiduu"uálmi (3841 2, +TII 1963) Salmi Kärppäsaaren ja Suovasaaren +välissä sekä Kärppäsaaren ja Koutukinsaaren1 +Kärppäsaari1. +Kärpänkillerimaa - Puoiduu"uskii­ +eennâm (3843 1, SA 1964) Matala vaara Ison +Laklemijärven ja Inarijärven puolessa välissä. +sessa karttalehdessä 3843 1/2000 inarinsaamen +nimi on virheellisesti "Puoiduucuškiieennâm". +Kärsilän Tuulijärvi (MML) Vätsärissä +Ylimmäisen Porijärven länsipuolella. +Käräjäsaari - Keerrivsuálui (3841 2, +YAS) Pohjoisemmasta Koutukinsaaresta +Saari on maantieteellisesti likipitäen keskel- +lä Inarijärveä, joten nimen perusteella voidaan +olettaa, että saarella olisi joskus jaettu oikeutta +kansalaisille. +Käsipuoliniva (3833+4811) Lutossa, Katta- +järven2 kohdalla. +Kässilahdenjärvi - Kässiluovtjáávráš +(3841 1) Pieni järvi Inarijärven Ukonselän1 poh- +joispuolella sijaitsevan Kässilahden pohjoispuo- +Määriteosaltaan mukaelmasuomennos ja +perusosaltaan epätarkka suomennos inarinsaa- +Kässilahti. +Kässilahti - Kässiluohtâ (EA) Ukonse- +län1 pohjoispuolella sijaitsevan Hyljelahden poh- +jukka. +kässi = pihka. +Kässilahdenjärvi - Kässiluovtjáávráš. +Käymäkivi (Vilho Mannermaa) Pieni kal- +lioluoto Joensuunselän kaakkoislaidalla Käy- +mäsaaresta 0,4 km länteen. +Käy- +mäsaari. +Käymämaa (3832 08) Pieni metsäsaareke +Alemman Akujärven itäpään etelärannalla. +Käymäsaari (LL 1969) Veskoniemestä 0,5 +Käymäkivi. +Käyräjärvi ~ Kivi­Luppojärvi - +Stuorrâ Loppookjävri (4821 2, SA 1964) +Järvi Venäjän vastaisen valtakunnanrajan lä- +heisyydessä Muotkavaarasta 5 km lounaaseen. +Suomenkielinen nimi on vähintään 80 v. vanha +Samuli Aikion mukaan samas- +sa joessa olevia järviä on kaksi, joista ylem- +pi on Stuorrâ Loppookjävri ja pienempi Uccâ +Loppookjáávráš, joka on Venäjälle luovutetulla +alueella. +Nämä järvet muodostavat paikanni- +men Loppookjäävrih. +Inarinsaamen nimen +selitys: stuorrâ = iso, loppook = parkkinahkai- +nen kinnas, jäävrih = monikkomuoto sanasta +jävri = järvi > järvet. +myös Käyrälompola ja Uccâ Loppookjáávráš. +Käyrälahti (RP 1991) Reija Portin ja Maan- +mittauslaitoksen mukaan lahti sijaitsee Siskeli- +vuonon Kaakkurisalmensaaren lounaisrannalla, +mutta tieto lienee virheellinen, koska siinä oleva +lahti on suora ja vuopajanomainen. +Sen sijaan +saman saaren vastakkaisella puolella oleva lah- +ti, joka on merkitty Silmävuopajaksi, on käyrä, +joten se lienee oikea Käyrälahti. +Käyrälompola ~ Luppolompola - Jiev­ +jumluobâl (4821 2, MML) Käyräjärven ja +Luppojärven välissä. +Käyräjärvi. +Rinnakkaisnimi on suora suomennos inarinsaa- +Luppovaara. +Käyräniemi - Njihenjargâ (3842 2) Siut- +tajoensuun itäpuolella. +mennos inarinsaamesta: njihe = kallellaan tai +kenollaan oleva. +A. Burgmanin kartassa v:lta +1897 "Njihinjarga". +Käyränokkasaaret - Kavrenjunsuol­ +luuh (3841 1) Miesniemestä 2 km koilliseen. +Käärmeniemi - Kyevdinjargâ (SA +1964) Talo ja niemi Nellimvuononsuun etelä- +Suora suomennos inarinsaamesta tai +suora inarinsaamennos suomen kielestä. +Nie- +men vanhempi nimi on ollut Ruáhunjargâ2 +(HTV): ruáhu = ruoko. +Kääskääskallio (MML) Kallio Pikkujoen- +järven ja Venejärven2 välissä. +Erikoisen nimen +etymologia ei ole tiedossa, vaikka se viittaisikin +inarinsaamen sanaan káskástâh = loukku, rita. +Köngäs - Stuorrâkiev¹is (RP 1991, TII +1963) Nangujoen alin koski Könkäänjärven +ja Siskelijärven2 välissä. +nos inarinsaamesta: stuorrâ = attribuuttimuoto +sanasta styeres = suuri. +luvat myös Könkäänvaara - Kiev¹isvääri ~ +Kiäv¹ásiiváárááš, Könkäänjärvi - Kiev¹isjävri ~ +Kiäv¹ásiijáávráš ja Ucckiäv¹ásâš ~ Kiäv¹ásâš 2. +Nämä samat paikannimet kuuluvat myös ni- +men Kiäv¹âsâš ~ Ucckiäv¹ásâš nimiperheeseen. +Könkäänjärvi - Kiäv¹ásiijáávráš ~ +Kiev¹isjáávráš (3832, TII 1963) Nanguvuo- +non eteläpään Siskelijärvestä2 1 km itään. +Köngäs. +Könkäänvaara1 - Kiäv¹ásiiváárááš +~ Kiev¹isvääri (3832, TII 1963) Pyöreä vaa- +ra Könkäänjärven luoteispuolella. +suomennos inarinsaamesta: kiäv¹ásii = demi- +nutiivimuoto sanasta kiev¹is = köngäs > kön- +käisen, váárááš = deminutiivimuoto sanasta +Köyhänsaari - Kuátisuálui ~ Kuáti­ +suáloi (IW 2000) Pieni saari Sarmijärven1 Vel- +maniemen koillispäästä 0,3 km kaakkoon. +rinsaamen määriteosaselitys: kuáti = kota. +Laanajärvi1 - Laanâjävri1 (SA 1964) Ison +Arttajärven eteläpään länsipuolella. +Laanjärvet. +Laanaselkä - Laanâ"ielgi. +Laanajärvi2 - Laanâjävri2 (3832 2, JAM +2003) Kurujärvestä 2 km länteen. +Laanalampi ja Laanapäät. +Laanalampi (3832) Ylimmäisen Kerttujär- +ven koillispuolella. +dennäköisesti Laanjáávráš. +Laanajärvi. +Laanapäät (3832) Tunturi Kurujärvestä +2 km lounaaseen. +näköisesti Laanuáivááh. +Laanaselkä - Laanâ"ielgi (3834) Kol- +men kilometrin mittainen selänne Ison Artta- +järven eteläpäästä 2 - 5 km länteen. +Laanajärvi1. +Laanjáávrášluobâl (SA 1964) Pieni lom- +pola Laanjärvistä lähtevän ojan yläpäässä. +Laanjärvet, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta +jävri = järvi > järvisen, luobâl = lompola. +Laanjärvet - Laanjávrááh (3843 1) +Kaksi pientä järveä Kirakkavuonon pohjukas- +ta 1 km etelään. +saamesta: laan = yhdysosalyhentymä sanasta +laanâ = lihakaltio, jávrááh = monikon deminu- +Laanâ +on lähde (kylmäkaltio), johon suolan puutteessa +upotettiin syksyllä peuranlihoja (T. I. Itkonen +Laanjuuvâš (SA 1964) Pieni joki Laanjär- +vistä Kirakkavuonoon. +Laanjärvet, juuvâš +Laatikkosaari - Postâlaatikkosuálui +(3841 1) Saari Inarijärvessä Ison Kapaselän län- +silaidalla. +Inarinsaamennos suomen kielestä tai +on erikoinen nimihybridi, sillä jos se olisi pelk- +kää inarinsaamea, nimi olisi Postâloovásuálui, +loová = laatikko. +Laattianiemi - Lätteenjargâ (LL 1981) +Mahlatin (Inarijärven suurin saari) eteläisin +Laavulammet - Lávujáávráš (SA 1964) +Silkejärvestä 0,3 km lounaaseen. +Inarinsaamen nimi yksikössä. +Laavuvaara (3832) Pyöreä vaara Saukko- +järvestä1 1 km kaakkoon. +on todennäköisesti Lávuvääri. +Lahdenperä (3842 2) Talo Partakonselän +Lahdenpeska - Luovttiipiäskáš (3843 1) +Kapea maakannas Mannersaaren puolessa vä- +rinsaamesta: piäskáš = deminutiivimuoto sanas- +ta peski = peska > peskanen. +Peska on tässä +tapauksessa kahden saaren välinen matalikko, +joka voi kuivuakin. +myös Lahdenpeskansaaret - Luovttiipiäskáá- +suolluuh. +Lahdenpeskansaaret - Luovttiipiäs­ +káásuolluuh (3843 1) Pienten saarten ryhmä +Mannersaaren eteläpuolella. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: piäskáá += deminutiivinen genetiivimuoto sanasta peski += peska > peskasen. +Lahdenpes- +ka. +Lahesluohtâ (AWG 1901) Lahti Mahlatin +kaakkoispäässä Lankovaaran ja Pikkuvaaran +Inarinsaamea: lahes = genetiivinen yh- +dysosajohdos sanasta lakke = puolikas, luohtâ +Nimiperheeseen kuuluu myös ulkomuo- +doltaan samannäköinen Lahessaari. +sessa kartassa 3832/2001 Isolahti, joka on län- +nempänä. +Lahessaari (3832) Nuoransuuselän etelä- +Inarinsaamen nimi on todennäköises- +ti Lahessuálui. +Saaren ulkomuoto muistuttaa +Mahlatin koillispäässä sijaitsevaa Lahesluohtâ- +lahtea. +Ilmeisesti mukaelmasuomennos inarin- +Lahesluohtâ. +Lahjahamina - Skie¹sátku (KL) Mies- +niemen pohjoisranta Partalahden ja Elinalah- +den välissä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Lahjahaminan- +Lahjahaminanvaara (RP 1991) Miesnie- +men länsipään kolmesta vaarasta keskimmäi- +Lahjahamina. +Lahoaittasaari - Mieskâsáittáásuálui +(3841 1) Paavisvuonon pohjoisosassa. +áittáá = deminutiivinen genetiivimuoto sanasta +äitti = aitta > aittasen. +Lahtiapajanjärvi (LL 1981) Siskelijärven1 +ja Siskelivuonon välinen vesiosuus, jossa on ol- +lut nuottauspaikka nimeltään Lehtiapaja. +Laispetlahti ~ Laisperä - Laišpott­ +luohtâ ~ Laišpetluohtâ (3843 1, YAS) Inari- +järven lahti Lusmanuoran länsipään eteläpuolel- +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: laiš = +tuntematon sana, pet = muunnos sanasta pottâ += perä. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Laispe- +ränniemi - Laišpottnjargâ ~ Laišpetnjargâ ja +Laisperäjärvi - Laišpottjävri ~ Laišpetjävri. +Laisperänniemi - Laišpottnjargâ ~ +Laišpetnjargâ (3843 1, YAS) Kapea niemi +Inarijärvessä Lusmanuoran ja Kaikunuoran +yhtymäkohdan eteläpuolella. +Laispetlahti ~ Laisperä. +Laispetjärvi ~ Laisperäjärvi - Laiš­ +pottjävri ~ Laišpetjävri (3843 1, YAS) Pieni +järvi Laispetlahden ~ Laisperän eteläpuolella. +Laispetlahti +~ Laisperä. +Laitavaara ~ Kylkivaara - Ruobduin­ +vääri (TII 1963, MML) Sarminiemen lounais- +Epätarkat suomennokset inarinsaa- +mesta: ruobduin = komitatiivimuoto sanasta +ruobdâ = keskilaita (veneessä). +Vaaran luoteis- +laita on yhtä jyrkkä kuin kumollaan olevan ve- +neen keskilaita. +Laitavaaranselkä (3832) Nanguvuonosel- +kä Laitavaaran ja Nanguniemen välissä. +Laitavaara. +Laivalaassa - Skiijpâlássá (3841 1) +Ukonselän1 lounaisosassa. +saamesta tai inarinsaamennos suomen kielestä. +Saari on pitkä ja kapea kuin laiva. +Laklemijärvet - Lagglimjäävrih (TII +1963) Kaksi järveä peräkkäin Majavajärven +lounaispäästä 1,5 - 4 km etelään: Pieni Laklemi- +järvi - Uccâ Lagglimjävri ja Iso Laklemijärvi +- Stuorrâ Lagglimjävri. +Mukaelmasuomennok- +set inarinsaamesta. +kertoo Kalevalaseuran vuosikirjassa 52 seuraa- +"Sm. +nimen kansanomaisuudesta ei ole +varmuutta: joka tapauksessa lp. +nimi on +primaari (alkuperäinen). +Sen määriteosa on +muodoltaan ikään kuin aktio inarinlapissa +nykyään tuntemattomasta kolmitavuisesta +verbistä". +Inarinsaamesta löytyy kuitenkin sana laggâ += suolaliemi ja lagglim on yhdysosalyhentymä +sanasta laggâlim = aktiomuoto verbistä laggâli˜ += kastaa suolaliuoksessa. +Laggâ on karkeasta +suolasta valmistettu suolaliuos ja näin ollen sana +tarkoittaisi lihan tai kalan kastamista suolaliuok- +Lakopetäjänniemi (LL 1981) Ivalojoen- +suun pohjoisimman saaren pohjoispää. +Niemes- +sä on sijainnut (sijaitsee) laossa (kaatunut) oleva +(ollut) petäjä (mänty). +myös Lakopetäjänsaari. +Lakopetäjänsaari (LL 1981) Ivalojoensuun +Lakopetäjännie- +Lakšnjargâ ~ Lákšnjargâ (TII 1963) +Entinen kruununmetsätorppa Paatsjoen itäran- +nalla Venäjälle luovutetulla alueella. +perustanut kuuluisa velmu Ristnas-Pekka (Pet- +Myöhemmin kruunumetsätorpan on +omistanut metsänvartija Yrjö Iisakki Seppänen +(*1902 Kestilässä). +Inarinsaamea: lakš = tun- +tematon sana, vaikkakin se voisi olla deminu- +tiivinen johdos koltansaamen sanasta laakk = +katto, laki tai päällisosa vaimon lakissa, njargâ +Lallajärvi - Lállájáávráš (SA 1963, +4822 2+4824 1) Kivijärven1 pohjoispäästä +0,5 km itään oleva lampi, jonka rannalla on +sijainnut Morottaja-niminen talo. +suomennos inarinsaamesta: lállá = johdos poh- +joissaamen sanasta lállit = hautoa (munia) tai +samaa tarkoittavasta inarinsaamen sanasta +läälli˜, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta jävri +Lamahaukijärvi - Lämispuškojävri +~ Lämespuškojävri - Läämes Nu'³³eš­ +jäu'rr (4911 2, JM) Sollomusjärven eteläosan +koltansaamennos inarinsaamesta: lämis = attri- +buuttimuoto sanasta läämis = rampa, vaivainen, +puško = hauki. +Topografikunnan karttalehdes- +sä 4911 2/2002 nimi on virheellisesti Lama-Hau- +Lammasjärvi1 - Savzâjáávráš (3843 1) +Lampi Korvasjokisuulta 1 km lounaaseen. +Lammasjärvi2 (3832) Pitkulainen järvi +tavaarasta 1,5 km itään. +Lammaskotasaari (3832) Saari Inarijär- +vessä Istumasaaren ja Mahlatin välissä. +rinsaamen nimi on todennäköisesti Savzâpuvre- +suálui. +Veskoniemeläiset ovat pitäneet saaressa +lampaitaan kesäisin. +Lammaslahti - Láábbušluohtâ (3844 1, +SA 1963) Nitsijärven eteläisin lahti. +johtava suomennos inarinsaamesta: láábbuš = +genetiivinen johdos sanasta lábbâsâš = demi- +nutiivimuoto sanasta lääbis = karitsa > karitsai- +sen. A. Burgmanin kartassa v:lta 1897 nimi on +"Lääpusch lahti". +Láábbušluohtmyetki. +Lammasniemi1 - Sau††njargg (MML +2006) Kapea niemi Sevettijärven Sen"uájá-suo- +jan perällä. +Lammasniemi2 - Savzânjargâ (YAS) +Kapea niemi Kessijärven etelärannalla Merjes- +lompolan kohdalla. +Lammasniemi3 (3832) Pitkä ja kapea nie- +mi sekä ryhmä taloja sen tyvellä Alimmaisen +Mustajärven ja Ivalojoen välissä. +Lammassaaret (3832 08) Monta kapeaa +saarta rinnakkain Ivalojoen Karsikkomukka- +vuopajassa. +Lammassaari1 - Sau††suâl (MML +2006) Lähes kahden km2:n suuruinen vesien +ympäröimä vaara Kirakkajärven1 kaakkois- +Lammassaari2 - Savzâsuálui1 (3844 1, +AS) Inarijärven Kallovuonossa. +Lammassaari3 - Savzâsuálui2 - +Sau††suâl (3844 1, AS, MML) Nitsijärven +eteläosassa 'olâ"uoppâmnjargâ-niemen länsi- +Lammassaari4 ~ Iso Siltasaari - Savzâ­ +suálui3 ~ Stuorrâ Šaldomsuálui (3844 1, +AS, SA 1964) Nitsijärven pohjoisosan suurin +Siltasaari ja Lammassaari muodostavat yhdes- +sä paikannimen Siltasaaret - Šaldomsuolluuh. +Lammassaari5 - Savzâsuálui4 (3843 1) +Inarijärven Kessivuonossa. +Lammassaari 6 +Savzâsuálui 5 +(3841 2, EA) Inarijärven Muurahaisniemestä +1 km itään. +Lammassaari7 - Savzâsuálui6 (3841 1) +Inarin kirkonkylän kohdalla Juutuansuun koil- +Lammassaari8 (3841 1) Kankivuonon ete- +läisin saari Inarijärvessä. +todennäkâisesti Savzâsuálui. +Lammassaari9 - Sevásuálui (MML, +SA 1964) Nammijärven suurin saari sen +kaakkoisreunalla. +Saaren eteläinen pää on +"Puol¿âsuálui". +osaselitys: sevá = murrejohdos sanasta seve = +eläimen säkä. +Ilmeisesti saaren silhuetti muistut- +taa eläimen, ehkä poron säkää. +Lammassaari10 (RP 1991) Inarijärven +Nanguvuonossa Koiralahden kohdalla. +saamen nimi on todennäköisesti Savzâsuálui. +Lammassaari11 (3832) Ivalojoessa Koppe- +lon kylän kohdalla. +Lammassaari12 - Savzâsuálui7 (MML, +SAK 2004) Nellimin itäpuolella sijaitsevan Ah- +venjärven12 koillispäässä oleva pieni saari, jossa +Ahvenjärven Kuuvat ovat pitäneet lampaitaan. +Lammassaari13 (3832 2) Inarijärven Nan- +guvuonossa Kenkäniemen itäpuolella. +Lammasvuopaja - Savzâvyeppee +(MML, SA 1964) Vuopaja Nammijärven +Ááhárnjargâ-niemen ja kapean Savzâvyeppee- +njargâ-niemen välissä. +lehdessä 4822 2+4824 1/2001 nimi on sijoitettu +virheellisesti Savzâvyeppeenjargâ-niemen vää- +rälle puolelle. +Nimiperheeseen kuuluu myös Savzâvyeppee- +njargâ. +Lampikeino (MML) Reitti Ilkiäjärvestä3 +Kivijärvien ~ Kivilampien kautta Juutuan var- +Lanalaassa (MML) Pieni saari Surnuvuo- +non Pikku Mäskisaaren itäpuolella Inarijärves- +kuitenkin Lanjärvi. +Lanjärvi - Laanjáávráš (3843 1, SA +1964) Pieni järvi Tiaisvaaran eteläpuolella. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: laan = yh- +dysosalyhentymä sanasta laanâ = lähde (kyl- +mäkaltio), johon suolan puutteessa upotettiin +syksyllä peuranlihoja (T. I. Itkonen 1961, s. 5). +Lankovaara (3832) Mahlatin kaakkoisin +vaara, jonka inarinsaamen nimi on mahdolli- +sesti Mahâlâhváárááš. +Mahlatti. +Lapinoja (RP 1991) Nukkumajoen itäpuol- +ta Juutuanvuonoon. +Ojan suulla sijaitsee sa- +manniminen talo. +Lappalaisten Pirunpää ~ Lappalais­ +päävaara (3831, LL 1969) Terävähuippuinen +vaara Luttojärven itäpuolella. +Vaara muistuttaa +lounaasta tai koillisesta katsottuna muinaista +naisen sarvipäähinettä, mistä ehkä nimi. +myös Hurun Pirunpää. +Lastavuopaja (3841 1) Kankivuonon vuo- +paja Näpsäjärveä kohden Inarijärvessä. +saamen nimi saattaisi olla Rastavyeppee, rasta += poikki, koska vuopaja lähes katkaisee Näpsä- +järven koillispuolella sijaitsevan niemen ja olisi +siten mukaelmasuomennos inarinsaamesta. +Latovaara (3832) Kerttuvaaroihin kuulu- +va vaara Ylimmäisestä Kerttujärvestä pohjois- +Latvajärvenpukki (RP 1993) Jyrkkä vaa- +ra Latvajärven pohjoispuolella. +Latvajärvi. +Latvajärvi - Uᘘiveijáávráš (3814) +Nukkumajoen latvajärvi. +määriteosaselitys: ks. +Uᘘivei, jáávráš = demi- +Nimiperheeseen kuuluvat myös Latvajärven- +pukki ja Latvakuru. +Latvakuru (3814) Inarijärveen laskevan +Nukkumajoen ylimmäinen kuru Latvajärven +Laukkukari - Lavkkâkárgu (3841 2, +EA) Kari Inarijärvessä Kasariselän pohjois- +Laulujänkä (RP 1991) Miesniemen Aalto- +vaaran itäpuolella. +Kyse on metson soidinpai- +kasta. +Laulujärvi - Lavlâjävri (3844 1) Pieni +järvi Hammasjärven pohjoispään ja Ison Har- +rijärven välissä. +Ilmeisesti inarinsaamennos +Kyse on metson laulusta eli +soitimesta. +Laulumaa1 - Kimeseennâm (3843 1) +Vaaranselänne Tervavuonon Pahtalahden poh- +Suomennos inarinsaamesta. +riteosa viittaa keväiseen metson soidinaikaan. +Laulumaa2 (3832) Mattojärvestä 2 km etelä- +Kyse on metson soidinpaikasta. +Laulurinne (RP 1991) Jurmorovien lounais- +Lauluselkä ~ Otsamonselkä (LL 1977) +Otsamon koillispuolella. +Kyse on metson soidin- +paikasta. +Laulutievat (RP 1993) Kuortakkijärven +eteläpäässä. +Nimi viittaa keväiseen metsonlau- +luun. +Lauluvaara2 - Kimesvääri2 (LL 1981) +Nuottamajärven2 koillispuolella. +taan epätarkka suomennos inarinsaamesta: ki- +mes = kiima. +Kyseessä metson soidinvaara. +Lauttajärvet1 - Puárreejäävrih - +Puä'r'revjää'ur (4913 1) Näätämön kautta +Norjaan johtavan maantien molemmin puolin. +Lauttajärvet2 - Lävdisjäävrih (SA 1964) +Kaksi järveä Nangujärvestä 7 km itään: Ylem- +pi Lauttajärvi - Pajebuš Lävdisjävri ja Alempi +Lauttajärvi - Vuálábuš Lävdisjävri. +suomennokset inarinsaamesta: lävdis = mahdol- +lisesti lyhentynyt muoto attribuutista lävvidis = +tiivis, taikka johdos verbistä lävvidi˜ = liittää +kaksi verkkoa limittäin jataan, tai johdos sa- +nastá láávtáš = lihalava. +luu myös Lauttaselkä - Läävdis"ielgi. +Lauttajänkä (3832) Suo Ison Kotsamojär- +Lauttajärvi1. +Lauttajärvi1 (3832) Naajoen ~ Nangujoen +Kotalompolan lounaispuolella. +kuuluu myös Lauttajänkä. +Lauttajärvi2 - Puornâjáávráš2 (SA +1964) Mustolasta 0,8 km itä-kaakkoon. +saamen nimiselitys: puornâ = purnu (lihan ja +kalan säylytyskuoppa), jáávráš = deminutiivi- +Lauttajärvi3 - Puárreejáávráš1 (SA +1964) Sarmijärven1 ja Kelovaaran puolessa vä- +Lauttalahti - Puä'rreluhtt (MML, JM) +Suolisvuonon Jäkäläsaaren3 länsipuolella. +Lauttasaaret - Puárreesuolluuh ~ +Láávtášsuolluuh (3941 2, ES, YAS) Pienten +saarten ryhmä Inarijärvessä Tavesaaren etelä- +pografisessa karttalehdessä 3843 1/2000 nimi on +yksikkömuodossa, vaikka saaria on kolme. +Lauttasaari (MML) Nammijärven kol- +manneksi suurin saari sen koilliskulmalla. +rinsaamen nimi on todennäköisesti Puárree- +vuáppáásuálui. +Lauttavuopaja. +Lauttaselkä2 - Lävdis"ielgi (SA 1964) +Selänne Nangujärven Joutavalahdesta4 6 km +Lauttajär- +vet2. +Lauttasjärvi - Láávtášjävri (3843 1) Pie- +ni järvi Majavajärven lounaispäästä 1 km luo- +Lauttavuopaja - Puárreevuáppáš +(MML) Nammijärven koillisrannalla. +vuáppáš = deminutiivinen murremuoto sanas- +ta sanasta vyeppee = vuopaja > vuopajainen. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Lauttasaari ja +Puárreevuáppááváárááš. +Láábbušluohtnjargâ (AS) Nitsijärven +Lammaslahden itäpuolinen niemi. +maslahti1, luoht = yhdysosalyhentymä sanasta +luohtâ = lahti, njargâ = niemi. +Láávtášluohtâ (AS) Lahti Nitsijärven Ul- +kupetäjänniemen tyven etelärannalla. +saamea: láávtáš = tukien tai tolppien varaan ra- +kennettu lava elintarvikkeiden säilyttämiseen, +Lee˜iikieddi (TII 1963) Hietajärven2 itä- +puolella sijaitsevan Ison Kotsamojärven poh- +Inarinsaamea: lee˜ii = deminu- +tiivimuoto sanasta lee˜i = hietapohjainen suo, +Leeibâškuoškâ (TII 1963) Koski Tikki- +ojan puolessa välissä Jollusjärven ja Nangu- +vuonon välissä. +Inarinsaamea: leeibâš = demi- +nutiivimuoto sanasta leibi = leppä, kuoškâ = +koski. +Leenanlaassa (SA 1963) Inarijärvessä Uit- +toniemen ja Naarassaaren välissä. +Leenan hen- +kilöllisyys ei ole tiedossa. +Leenan Matin oja ~ Lelpe­Matin oja +(RP 1993) Nukkumapään koillisrinteeltä Kivi- +ojaan1 ~ Hulpaojaan. +Nimi Leenan Matin eli +Lelpe-Matin (Matti Martinpoika Mattus, 1875 - +köisesti Liäiná Maati juuvâš. +Lehmänjänkkä - Kusâjeggi (LL 1981) +Pieni suo Seulavaaran kaakkoispuolella. +Jänkkä = peräpoh- +jolan murretta ja tarkoittaa suota. +Ehkä lehmä +on uponnut siihen. +Lehmänuittamaniemi - Vuojâlâttâm­ +ämmirâš (Ella Sarre) Kumpare Kessivuonon- +perän länsirannalla. +suomennos inarinsaamesta: ämmirâš = deminu- +tiivimuoto sanasta ämmir = kumpu, tieva, kun- +nas. +Alueen asukkaat uittivat lehmiään lahden +poikki niemen kohdalla. +Lehmävaara (RP 1990) Vuontisjärven län- +sipuolella Uppijärven ja Vaaranpäällyslammen +Lehtikaita (LL 1969) Luton ja Sodankylän +vastaisen kunnanrajan välissä. +kuuluu myös Lehtikaitajärvi. +Lehtikaitajärvi (LL 1969) Lehtikaidan ja +Sodankylän vastaisen kunnanrajan välissä. +Lehtikaita. +Lehtikuru (3833+4811) Kattakaidan länsi- +Lehtisaaret1 - Lostâsuolluuh1 - Lõstt­ +suõllu (3844 1, SA 1964, MML) Kolme saarta +Inarijärvessä Iso-Söimin koillispuolella. +Lehtisaaret2 - Lostâsuolluuh2 (3841 2) +Inarijärven saaria Paksu-Petäjäsaaren ja Viha- +laissaarten välissä. +Lehtisaaret3 (LL 1981) Inarijärven Isosta +Jääsaaresta 2 - 3 km lounaaseen. +nimi on todennäköisesti Lostâsuolluuh. +Lehtisaaret4 - Lostâsuolluuh3 (EA) +Mahlatin ja Hoikka Petäjäsaaren välissä. +Lehtisaari1 - Lostâsuálui (SA 1964) Ina- +rijärven Tervasaaresta 0,6 km pohjoiseen. +Lehtisaari2 ~ Pahtasaari (RP 1990) Saari +Inarijärvessä Kalkusalmen1 kaakkoislaidalla. +Lehtivaara1 (MML) Pyöreä vaara Inarin +kirkonkylän kaakkoispuolella sijaitsevan Sauk- +kojärven itäpuolella. +Lehtivaara2 (3841 1) Sevettijärvelle johta- +van maantien eteläpuolella Utsjoen ja Sevetti- +järven teiden risteyksesta 5 km itään. +Leibikuá˜áášnjargâstuh (AVV) Solo- +järven pohjoisrannan eteläisin niemi. +saamea: leibi = leppä, kuá˜ááš = deminutiivi- +muoto sanasta kuáti = kota > kotasen, njargâs- +tuh = niemeke. +Leibikuá˜áášpähti. +Leibikuá˜áášpähti (AVV) Pahta Solojär- +ven pohjoisrannalla Leibikuá˜áášnjargâstuh- +niemen koillispuolella. +Leibikuá ˜ááš- +njargâstuh, pähti = pahta. +Leipäsaari - Läbissuáloi (IW) Pieni saa- +ri Sarmijoen luusuan pohjoispuolella Sarmijär- +vessä1. +läbis = yhdysosalyhentymä sanasta lääbis = +karitsa. +Lihavaara (3823 2) Vaara Juutuan kaak- +koispuolella sijaitsevasta Päiväpuolijärvestä +1,2 km itään. +Leirikeskus (3833+4811) Inarin seurakun- +nan ylläpitämä leirikeskus Uudenjoen itärannal- +la Kattajärvestä2 0,7 km pohjoiseen. +Lemmenkivi (RP 1990) Siirtolohkare Inaris- +ta pohjoiseen johtavan maantien pohjoisreunal- +Kiveä vasten on ollut tuki jo toistakymmentä +vuotta, ikäänkuin kiven maantielle vierimisen +estämiseksi. +Lengisaaret - Le¹gisuolluuh (3832, TII +1963) Kaksi saarta Nanguvuonon keskellä Ken- +käniemestä 1,5 km kaakkoon. +mennos inarinsaamesta: le¹gi = länki. +Saaret +muodostavat ikäänkuin ajoporon länkiparin. +Lenje (3841 1) Inarijärven Ukonselän1 koil- +lispäässä sijaitsevien Pääsaarten koillispuolisista +Lenje-saarista suurin. +Inarinsaamea: lenje = olla +makuullaan. +Ehkä kyse on saaren silhuetista, +koska sen lounaispäässä on neljä huippua, jotka +muodostanevat mielleyhtymän makuullaan ole- +vasta eläimestä (ehkä porosta). +kuuluu myös Lenjesuolluuh. +Lenjesuolluuh (3841 1) Kolme saarta Ina- +rijärven Ukonselän1 koillispäässä sijaitsevien +Pääsaarten koillispuolella. +Lenje, suolluuh = +monikkomuoto sanasta suálui = saari > saaret. +Le¹gisuáluinjargâ (AWG 1897) Kirakka- +niemen kärki Ukonrepimäsaaren kohdalla Ina- +rijärvessä. +Inarinsaamea: le¹gi = länki, suálui += saari, njargâ = niemi. +Ukon- +repimäsaari. +Lentokonelampi (3832) Aviaispään ja +Mukkajärven4 välissä. +Lampeen on sota-aikaan +pudonnut Junkers 88 -lentokone. +Leonjärvi (3831) Alajoessa Alalompolasta2 +2 km ylävirtaan. +Leppäjärvi1 - Leibijävri (3843 1) Möyry- +vaaran pohjoispuolella. +Leppävaara. +Leppäjärvi2 - Leibijáávráš (3834) Pieni +järvi Silkevaaran itäpuolella. +Rannalla kasva- +nee leppää. +nos inarinsaamesta, jáávráš = deminutiivimuoto +Leppäkari ~ Leipäkari (RP 1991) Mies- +niemen pohjoisrannan tuntumassa Tissikivi- +saaren kohdalla Inarijärvessä. +men perusteella voisi päätellä inarinsaamen +nimen olevan Leibikárgu, jolloin se olisi suora +suomennos inarinsaamesta, vaikka alkukielistä +nimeä karille ei olekaan. +Leppäoja - Leibijuuvâš (3843 1) Leppä- +järvestä Leppäojanjärveen. +tarkka suomennos inarinsaamesta: juuvâš = de- +minutiivimuoto sanasta juuhâ = joki > jokinen. +Leppäojanjärvi - Leibijuvviijáávráš +(3843 1) Järvi, johon Leppäoja laskee pohjoi- +sesta. +juv vii = deminutiivimuoto sanasta juuhâ = joki +> jokisen, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta +Leppä- +Leppävaara - Leibivääri (3843 1) Möy- +ryvaaran itäpuolella. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Lep- +päjärvi - Leibijävri, Leppäoja - Leibijuuvâš ja +Leppäojanjärvi - Leibijuvviijáávráš. +Lerttaoja - Liärtjuuvâš (SA 1964) San- +tapään länsipuolelta Venäjän puolelle laskeva +puro. +liärt = yhdysosalyhentymä ilmeisesti tuntemat- +tomasta koltankielisestä sanasta. +Leutaniemi - Levdeenjaargâš ~ Lev­ +deenjargâ (EA) Aibutvuononsuun pohjois- +ta: levdee = tekijä verbissä levâtti˜ = levittää > +levittäjä, levetä > leventäjä, njaargâš = deminu- +tiivimuoto sanasta njargâ = niemi > nieminen. +Leutolahti - Liävdooluohtâ (TII 1963) +Muddusjärven eteläosan pisin lahti Vuontisjär- +ven eteläpään kohdalla. +inarinsaamesta: liävdoo = nykykielessä tunte- +maton sana, vaikkakin T. I. Itkonen (1945: Suo- +men lappalaiset II, s. 523) kehottaa vertaamaan +ruijanlapin sanaan læv'do = 'keno'. +Leutujärvi - Liävdoojävri (3841 1) +Luosman ja Vuontisjärven välissä. +masuomennos inarinsaamesta: liävdoo = ny- +kykielessä tuntematon sana, vaikkakin T. I. +Itkonen (1945: Suomen lappalaiset II, s. 523) ke- +hottaa vertaamaan ruijanlapin sanaan læv'do +Leveälahti - Kubdâluohtâ1 (SA 1963) +Nitsijärven Nililahden lounaiskulmalla. +Lahti on +muihin Nililahden lahtiin nähden leveä. +Leviä Petäjäsaari - Kossâpecsuálui +(3841 2, EA) Suuri saari Inarijärvessä Kasari- +selän eteläpäässä. +rinsaamesta: kossâ = attribuuttimuoto sanasta +kossuv = paksu (pyöreistä esineistä, tässä ta- +pauk sessa männyistä). +Korrekti suomennos oli- +si Paksupetäjäsaari. +Nimiperhe ja määriteosase- +Leviävuopajasaari (3832) Ivalojoessa +Alasaaren itäpuolella. +Liekovuopaja (RP 1993) Pohjoisimman +Liekovuopajasaaren kaakkoislaidalla. +heeseen kuuluu myös Liekovuopajasaaret. +Liekovuopajasaaret (3841 1) Inarijärvessä +Suovasaarten koillispuolella oleva saariryhmä, +joista puolet on Matti Lehtolan mukaan mer- +kitty Suovasaariksi. +Ne ovat hänen mielestään +muualla. +Liekovuopaja. +Lihasaaret - Uá¿¿isuolluuh (ES) Kaksi +saarta Inarijärvessä Koutukinsaaren ja Kuor- +pasaaren välissä. +Saarista eteläisempi on Ah- +masaari - Kee˜hisuálui. +Nimiperheeseen kuuluu myös Li- +hasalmi - Uá¿¿isuálui. +Lihasalmi - Uá¿¿i"uálmi (3841 2, ES) +Lihasaarten välissä. +Lihasaaret. +Lihavankalanjärvi - Pyeidiskyel­ +jáávráš1 (3834) Ison Arttajärven eteläpäästä +4 km länsi-luoteeseen. +Lihavansiianjärvi (3834) Pieni järvi Ison +Arttajärven pohjoispäästä 2,5 km länteen. +Järvi +on samassa vesistössä kuin Lihavankalanjärvi - +Pyeidiskyeljáávráš ja, koska inarinsaamen sana +kyeli tarkoittaa kalan lisäksi myös siikaa, voisi +Lihavankalanjärven nimi olla Lihavansiianjär- +Tässä saattaa olla kyseessä nimivirhe tai si- +jaintivirhe suomenkielisen nimen osalta. +Liinassalmi - Liinaš"uálmi (3841 2, EA) +Kapea salmi Inarijärvessä Koutukinsaaren2 ja +Suovasaaren välissä. +Liinašpiäskáš. +Liinasvuono - Liinašvuonâ (3841 2, EA) +Palkissaaren pohjoispuolella. +Liinašpiäskáš (TII 1963) Koutukinsaa- +ren2 ja Palkissaaren välissä oleva peska eli +saaressa oleva matala kapeikko, joka on Ina- +rijärven säännöstelyn jälkeen joutunut veden +alle. +Inarinsaamea: liinaš = deminutiivimuoto +sanasta lijne = liina. +myös Koutukinsaari2 - Liinašpiäskáásuálui, +Liinassalmi - Liinaš"uálmi ja Liinasvuono - +Liinašvuonâ. +Liippalampi - Taabˆâsluubbâl (MML +2006) Ison Harrijärven kaakkoispuolella. +Liisan Jounin nuora - Liisá Jovn nye ri +(3841 2, AM) Salmi Inarijärvessä Varttasaaren +ja 'ärbinsuálui-saaren välissä. +Jouni Liisanpoika Mustan +(1896 - 1956) mukaan, jota kutsuttiin myös Jou- +nin Jouniksi (isänsä mukaan) ja Piippu-Jounik- +si (piippunsa mukaan) sekä Saapas-Jouniksi, +koska oli lainannut joskus saappaat Mikon +Ollilta (Olli Aikio) eikä muistanut palauttaa +niitä (Sammeli Morottajan kertomus Tovlááh +mainâseh -kirjassa (Morottaja M. 1996, s. 104 - +Liisan Jounilla oli kota kyseisen nuoran +varrella. +Liittojärvet - Littojäävrih (YAS) Kak- +si järveä vierekkäin Inarijärven Ikkerinvuonon +perältä 1 - 2 km itään. +Eri paikoissa asuneet miehet olivat +tehneet liiton eli sopineet kohtaamisesta kysei- +sillä järvillä poroasioissa. +Liittojärvi - Littojävri (3843 1) Kessivuo- +nonperän lounaispuolella sijaitsevan Korvas- +Järvelle on tehty liitto eli on sovittu +kohtaamisesta poroasioiden tiimoilta. +heeseen kuuluu myös Liittovaara - Littovääri. +Liittolahti - Litmááluohtâ ~ Ánnáá­ +luohtâ2 ~ Ääniluohtâ (MV 2003, SA 1964) +Lahti Sulkusjärven1 itäosassa Sähmivaaran län- +Mahdollisesti suomennos inarinsaa- +mesta: littom > littomáá > litmáá = tehdä liitto. +Rinnakkaisnimet ovat vähemmän käytettyjä. +Liittovaara - Littovääri (SA 1964) Ma- +tala vaara Liittojärven länsipuolella. +Liitto- +Lillukkalahti (3841 2) Ollut ennen Inarijär- +ven säännöstelyä pitkä lahti Varttasaaren poh- +joispäässä, mutta nykyään se on yhteydessä +Liisan Jounin nuoraan. +Mahdollisesti uudisnimi. +Limppojeggi (YAS) Suo Kessivuononkai- +dan ja Kessijoen välissä. +Inarisaamea: limppo = +limppu (jäkäläinen, ajoporojen ruokkimiseen). +Nimiperheeseen kuuluu myös Limppojuovâ. +Limppojuovâ (YAS) Louhikko Limppojeg- +gi-suon luoteispäässä. +Limppojeggi, juovâ += louhikko. +Linjajuppura (3833) Sodankylän vastai- +sella kunnanrajalla Mäskivaarasta 3 km länsi- +Linjamaanlampi (3833+4811) Pyöreä lam- +pi Sodankylän vastaisella kunnanrajalla ole vien +Linjamaitten luoteispuolella. +Lin- +jamaat. +Linjamaanoja (3833+4811) Linjamaanlam- +mesta Sodankylän kunnan puolella sijaitsevaan +Harrijärveen10. +Linjamaat. +Linjamaat (LL 1969) Sodankylän ja Ina- +rin kunnan välisellä rajalinjalla Riukuselästä +Nimiperheeseen kuuluvat myös Lin- +jamaanlampi ja Linjamaanoja. +Linjavaara (3832) Pieni vaara Ronkajär- +ven itäpuolella. +Vaaran ylittää Kaitamojärveltä +Aviaispäähän kulkeva linja-aukko, jota ei ole +enää merkitty nykyisiin karttapainoksiin. +Linjan +Linnunpesäsaari - Loddepessuálui +(SA 1964) Pieni saari Inarijärvessä Paatsjoen +luusuassa. +Ilmeisesti inarinsaamennos suomen +kielestä, koska linnun pesä on inarinsaameksi +piervâl. +Lintujärvi1 - Loddejävri (LL 1978) Inari- +järven Mahlattinuoran ja Ukonjärven1 puolessa +Lintujärvi2 (LL 1969) Luton länsipuolella +Kotataipaleenjärven kohdalla. +Lintumaa (3832) Pienteollisuusalue Törmä- +sen itäpuolella. +Lintusaaret - Loddesuálui (SA 1963) +Viimassaaresta 2,5 km itään Inarijärvessä. +mesta: suálui = saari. +Saaria on kyllä useita, +mutta ilmeisesti vain yksi niistä on 'Lintusaari'. +Liskujärvi - 'uuskâsjävri (SA 1964) +Ruijanjoen jokijärvi Luottojärven eteläpäästä +Littosjängältä Luttoon. +Taustalla inarinsaamen +sana littošâš < litto = liittonen < liitto. +inarinsaamen nimi saattaisi olla Littosiijuuvâš +tai Littosaijuuvâš eli 'Liittopaikanjoki'. +heeseen kuuluvat myös Littosjänkä2 ja Littos- +Littokuoškâš ~ Littokuoškâ (TII 1963, +SA 1964) Koski Kahlomalompolan yläpuolel- +la Nellimjoessa. +Inarinsaamea: litto = liitto, +kuoškâš = deminutiivimuoto sanasta kuoškâ = +Rinnakkaisnimi on nuorempi. +Littosaijáávráš (KN) Pieni järvi Venä- +jän puolella Itäisestä Palokotajärvestä 0,7 km +Inarinsaamea: littosai = yhdysosalyhen- +tymä yhdyssanasta littosaje = tapaamispaikka, +Kolttien ja inarinsaamelaisten tapaamispaik- +ka poroasioissa. +Littosjänkä1 (3833+4811) Suo Sodankylän +vastaisella kunnanrajalla Mäskivaarasta 3 km +länsi-lounaaseen Luton eteläpuolella. +Littonen ~ Littosjoki. +Littosjänkä2 (3833+4811) Suo Raja-Joosep- +piin johtavan maantien pohjoispuolella Pirtti- +Kompsiosta 1 km itään. +Littonen +~ Littosjoki. +Littoskoski (LL 1969) Lutossa Littosjoki- +suun yläpuolella. +karttalehdessä 3833+4811/2005 nimi on sijoitet- +tu kilometrin verran liiaksi alavirran suuntaan. +Livikköjärvi - Liivâhjáávráš (SA 1964) +Pitkä ja kapea järvi Sarmijärven1 eteläpäästä +3 km kaakkoon. +saamesta: liivâh = loppuunajettu ajoporo, joka +on suurimmaksi osaksi makuullaan. +osa tulee verbistä livvâdi˜ = maata (eläimestä), +Logreninkivi (MML) Siirtolohkare Vuon- +tisjärven itärannalla Kissahaukkavaaran koh- +Nimi kiviseppä Erkki Logrenin mukaan, +joka halkoi rakennuksien (mm. +Inarin kirkon) +peruskiviä eli kivijalkoja Inarissa 1900-luvun +alkupuolella. +Kivi on talon kokoinen ja Erkki +Logren olikin sanonut: "Jukemaata, kun minä +siihen taloni kaiverran, niin eipä sorru!" (TL +Loijakkalampi (MML) Pieni lampi Inarin +kirkonkylän eteläpuolella sijaitsevan Saukkojär- +ven eteläpäästä 0,8 km länteen. +Loitonnokka (3832) Vaarannenäke Lelpe- +Matin ojan ~ Leenan Matin ojan ja Kolmisor- +miharjun välissä. +Lompolanjärvi - Luobbâljävri (SA +1964) Sarmilompolan länsipuolella. +Sarmi- +Lompolanvaara (RP 1991) Saari-Taimen- +Vaaran lounaispuolella +olevan lammen nimen täytyy siinä tapaukses- +sa olla pelkkä Lompola tai Saari-Taimenjärven- +Lompolavaara1 (LL 1969) Kurulompo- +lan ja Houvinkotapään välissä. +Kurulompola. +3831/2001 nimi on virheellisesti "Lompolovaa- +ra", koska lompolo on Väylänvarren appella- +tiivi. +Lompolavaara2 - Luobâlvääri ~ Vääv­ +Väynäjärvenvaarasta 1 km pohjois-koilliseen. +Rinnakkais- +Väy- +näjärvi. +Longinlampi - Marttin Lávusaijááv­ +ráš (3843 1, SA 1964) Paloselkäjärven1 itäpuo- +Suomenkielisen nimen määriteosan merki- +tys ei ole tiedossa. +Inarinsaamen nimen selitys: +Marttin = genetiivimuoto miehen nimestä Mart- +tin = Martti > Martin, lávusai = yhdysosaly- +hentymä yhdyssanasta lávusaje = laavunsija, +Lostâ­'yeiminsuálui (SA 1964) Koivui- +nen pyöreä saari Inarijärven Iso-Söimin lou- +naispuolella, josta nimi. +Inarinsaamea: lostâ += puunlehti, "yeimin = johdos sanasta "yeimi += sauvoin, suálui = saari. +Söimi. +Loukkulahti - Káskástohluohtâ ~ +Káhástohluohtâ (3843 1, YAS, SA 1963) Pie- +ni lahti Inarijärven Paksuvuonon perällä. +määriteosa káhástoh tarkoittaa ahkion kau- +lasidettä, johon vuottoraippa eli vetohihna on +kiinnitetty. +Tämän vuoksi lahden aikaisempi +virheellinen suomennos on ollut Hirttämälahti. +Nimiperheeseen kuuluu myös Káskástohnjargâ +~ Káhástohnjargâ. +Luhtasaari (3844 1) Inarijärvessä Suolis- +vuonon itärannalla oleva pieni saari, jonka +inarinsaamen nimi on todennäköisesti Luhtee- +suálui, luhtee = heinä. +Lujapuolijärvi - Noonâpeljävri - +Nanabealjávri - Nâânpie'lljäu'rr (4013 1, +MML, SYK 1908) Vätsärin Rajapäästä 5 km +Suora suomennos ja koltansaa- +mennos inarinsaamesta tai pohjoissaamesta. +Suomen yleiskartassa v:lta 1908 nimi on poh- +joissaamelaisittain "Nanabelj". +Samuli Aikion +mukaan järveä vasten on hyvä ajaa poroja +kokoon, se on siis 'luja puoli'. +väitettä tukee se, että järven lähes koko kaak- +koisranta on ylitsepääsemätöntä jyrkännettä. +Lukkarinsaari - Lukkársuálui (3841 1) +Ison Kapaselän länsilaidalla. +Lukkár­Jovn kuov˜â (AS) Pieni heinä- +rantainen lampi Nitsijärven Kiertoniemen län- +silaidalla Kähteejáávráš-järven itäpuolella. +rinsaamea: lukkár = lukkari, Jovn = genetiivi- +nen yhdysosalyhentymä miehen nimestä Jovnâ += Jouni > Jounin, kuov˜â = kostea ruohikkoi- +nen painanne, jollaisesta niitettiin suoheinää. +Jounin henkilöllisyydestä ei ole tietoa. +Lukkusaari - Lukkuusuálui (3841 1) +Saari Inarijärvessä Siskelivuonon Sellaniemes- +tä 0,5 km koilliseen. +rinsaamesta: lukkuu = deminutiivinen genetiivi- +muoto sanasta lukku˜ = onnistua. +Lompolanjärvenoja - Luobbâljävr­ +juuvâš (YAS) Sarmilompolan länsipuolella si- +jaitsevasta Lompolanjärvestä Pikkulompolaan1. +saamesta: juuvâš = deminutiivimuoto sanasta +juuhâ = joki > jokinen. +Lom- +polanjärvi. +Luolajärvi1 - Juovâluovtjáávráš2 (3834) +Sarmivuonon itäisimmän lahden (Juovâluohtâ2 = +'Luolalahti') itäpuolella. +Juovâluohtâ2, luovt = genetiivinen yhdys- +osalyhentymä sanasta luohtâ = lahti > lahden, +Luolajärvi2 ~ Riukuselkäjärvi (3833+ +4811) Luolavaaran ja Riukuselän välissä. +Luolavaara ja Riukuselkä. +Luolamaa (LL 1969) Vaara Vuoksijärven +Kyse on luultavasti ketun luo- +lista. +Luolaniemi (3832) Sarminiemen eteläisin +Kyse on luultavasti ketun luolista, joten +inarinsaamen nimi on ilmeisesti Kuov˜âšm- +Luolaoja (3833+4811) Luolajärvestä2 Ryssä- +järviin. +Luolajärvi2 eli Riukusel- +käjärvi/Luolavaara. +Luolavaara (3833+4811) Riukuselän luoteis- +Nimiperheeseen kuuluvat myös Luo- +lajärvi2 eli Riukuselkäjärvi, Luolavaaranlampi +ja Luolaoja. +Kyse on luultavasti ketun luolista. +Luolavaaranlampi (3833+4811) Luolavaa- +rasta pohjois-luoteeseen. +Luola- +Luolikkosaari - Juovâsuálui (3841 1) +Pieni saari Inarijärvessä Ukonselän1 koillispääs- +Luosma - Luovtâsmâš (3841 1) Lähes +paljaslakinen vaara Inarin kirkonkylältä 5 km +Vaaraa kutsutaan joskus virheelli- +sesti Luosmatunturiksi. +inarinsaamesta: luovtâsmâš = deminutiivijohdos +sanasta luovtâstâh = lahdelma > lahdelmainen. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Luosmajänkä, +Luosmapahta, Kouta-Luosma ~ Outa-Luosma, +Luosmajärvet - Luovtâsmáájäävrih, Pikku- +Luosmajärvi - Uccâ Luovtâsmáájävri ja Iso +Luosmajärvi - Stuorrâ Luovtâsmáájävri. +Luosmajänkä (RP 1990) Suo Luosmajär- +vien välissä. +Luosmajärvet - Luovtâsmáájäävrih +(EA) Kaksi järveä Luosman koillispuolella: +Iso Luosmajärvi - Stuorrâ Luovtâsmáájävri ja +Pikku Luosmajärvi - Uccâ Luovtâsmáájävri. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: luovtâs- +luovtâsmâš = deminutiivijohdos sanasta luovtâs- +tâh = lahdelma > lahdelmaisen. +tys ja nimiperhe. +Luosma. +Luosmapahta (3841 1) Pahta Ison Luosma- +järven pohjoispään itärannalla. +kuuluu myös Pahtalahti5. +Luos- +ma. +Luottojänkä - Luoddâjeggi (SA 1964) +Suo Sarmijärven1 eteläpuolella sijaitsevan Luot- +tojärven länsipuolella. +Luottojärvi. +Luottojärvi - Luoddâjävri (SA 1964) +Sarmijärven1 eteläpuolella. +nos inarinsaamesta: luoddâ = tie, jälki. +miperheeseen kuuluvat myös Luottojänkä - +Luoddâjeggi ja Luottovaara - Luoddâvääri. +Luottovaara - Luoddâvääri (SA 1964) +Sarmijärven1 eteläpuolella sijaitsevan Luottojär- +Luovtnjálmááh (SA 1964) Nitsijärven poh- +joisosan itärannalla sijaitsevien kolmen niemen +muodostamat lahdensuut. +Inarinsaamea: luovt += yhdysosalyhentymä sanasta luovtâ = genetii- +vimuoto sanasta luohtâ = lahti > lahden, njál- +mááh = monikkomuoto sanasta njälmi = suu +> suut. +Luovtnjálmáijeegih (SA 1964) Useita +soita 'olâ"uoppâmnjargâ-niemen tyven länsi- +Luovtnjálmááh, njálmái = monikon +deminutiivinen genetiivimuoto sanasta njälmi = +suu > suiden, jeegih = monikkomuoto sanasta +jeggi = jänkä > jängät, suo > suot. +Luovtnjálmáinjaargah (AS) Kolme ka- +peaa nientä Nitsijärvessä Luovtnjálmááh-lahtien +suiden välissä. +Luovtnjálmááh, njálmái = mo- +nikon deminutiivinen genetiivimuoto sanasta +njälmi = suu > suiden, njaargah = monikko- +muoto sanasta najrgâ = niemi > niemet. +Luppojärvi - Jievjumjävri (MML) Lup- +povaarasta1 etelä-lounaaseen. +Luppovaara1. +Luppokuru (LL 1969) Sodankylän vastai- +sella kunnanrajalla Luppokuruvaaran lounais- +Nimiperheeseen kuuluvat myös Lup- +pokuruvaara, Luppokurunlampi ja Luppoku- +runoja. +Luppokurunlampi (3833+4811) Luppoku- +run Luppokuruojassa. +Luppo- +kuru. +Luppokurunoja (3833+4811) Urakkalam- +mesta Sodankylän vastaisen kunnanrajan ylitse +Sodankylän puolella sijaitsevaan Pajujärveen. +Luppokuruvaara (3833+4811) Riukuselän +Luppokuru. +Luppovaara1 - Jievjumvääri (4821 2) +Käyräjärven luoteispuolella. +Luppojärvi - Jievjumjävri ja Luppolompola - +Jievj umluobâl. +Luppovaara2 (3841 1) Vaara Kaamasen +ja Väylän välissä sijaitsevasta Valkkovaarasta +Luppovaara3 (3831) Vaara Sodankylän +vastaisen kunnanrajan tuntumassa Metsälap- +palaisvaarasta itään. +Lusikkalampi (MML 2006) Lusikan muo- +toinen järvi Vätsärissä Uutuanjoen luusuasta +1,2 km pohjois-luoteeseen, mistä ehkä nimi. +Kartassa lukee Markkinalampi, joka on Maan- +mittauslaitoksen mukaan virheellinen. +Lusmanuora - Lusmenyeri (3843 1) Vii- +den kilometrin mittainen salmi eli nuora Inari- +järvessä Lusmasaaren eteläpuolella. +Lusma- +Lusmasaari - Lusmesuálui (3943 1) Suu- +ri saari Inarijärvessä Lusmanuoran ja Tiaisnie- +Nimiperheeseen kuuluu myös Lusmanuora - +Lusmenyeri. +Lutto - Lått - Lotto (TII 1963) Saariselän +retkeilykeskuksen liepeiltä alkunsa saava pit- +kä ja runsasvetinen joki, joka laskee Venäjän +Nuortijärveen. +Mukaelmasuomennos ja mu- +kaelmainarinsaamennos koltansaamesta: lått += johdos verbistä lõõhttad = palmikoida. +Lutto +monine mutkineen ja haaroineen on palmikon +muotoinen (V. Tanner). +vat myös Luttojärvi, Luttovuopaja, Luttoköngäs +- Lotokiev¹is ja Luttolompola. +Luttojärvenpalo (LL 1969) Luttojärven +Luttojärvi/Lutto. +Luttojärvi (3831) Luton yläosassa. +perheeseen kuuluu myös Luttojärvenpalo. +Lutto. +Luttoköngäs - Lotokiev¹is (3833+4811) +Köngäs Lutossa Vanhasta kolttakylästä 0,7 km +Luttolompola (3831) Luttojoen lompo- +la Luttojärven luoteispuolella. +karttalehdessä 3831/2001 nimi on virheellisesti +"Luttolompolo", koska sana on Länsi-Lapin eli +Väylänvarren appellatiivi. +Luttovuopaja (3831 2) Luttojärvestä +1,2 km koilliseen. +Luukatsátku (TII 1963) Muinainen vene- +valkama Juutuanvuonon pohjoisrannalla, jos- +sa on ollut muinainen kotasija, joka on jäänyt +uudistalon alle (I. Itkonen 1910). +Luukat = ilmeisesti miehen nimi, sátku = vene- +valkama. +Nykyään samalla paikalla sijaitsee +talo Oravala. +Luusua - Uáivuš (3843 1, YAS) Paats- +joen niskassa. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Luu- +suansaari - Uáivušsuálui, Luusuanvuopaja - +Uáivušvyeppee ja Niskavaara - Uáivušvääri 1. +Luusuanlahti - Uáivušluohtâ (YAS) +Kessijärven pohjoisin lahti. +Luusuanmaa - Uáivušeennâm (4821 2) +Vaara Naamajoen Ylilompolan itäpuolella. +Nammijärvenluusua. +Luusuanpalo (YAS) Nammijärvenluu- +suan länsipuolella. +Nammijär- +venluusua. +Luusuansaari - Uáivušsuálui (SA 1964) +Paatsjoen luusuassa. +Luusua. +Luusuanvaara1 (3832) Alimmaisesta Kert- +tujärvestä lähtevän Kerttuojan1 luusuan pohjois- +Luusuanvaara2 - Uáivušvääri2 (SA +1964) Kolmosjärven eteläpään länsipuolella. +Luusuanvuopaja - Uáivušvyeppee +(3843 1) Vuopaja Paatsjoensuun pohjoisrannal- +Lyijykallio - Lajokällee (EA) Luoto Ina- +rijärvessä Kasariselän länsilaidan Selkäsaarista +1,2 km luoteeseen. +Nimen etymologia ei ole tiedossa. +Lyijylahti (3841 1) Inarijärven lahti Mu- +tustelemaniemen länsipuolella. +kuuluu myös Lyijyniemi. +Lyijyniemi (RP 1991) Mutustelemaniemen +länteen suuntautuva niemi. +Lyi- +jylahti. +Läntinen Palokotajärvi (4821 2) Siikajär- +vien pohjoispuolella sijaitsevista Palokotajärvistä +läntisempi. +Palokotamaa. +Läpivuopaja1 - 'oo˜âvyeppee (SA +1964) Kapea salmi Inarijärvessä Haapasaaren +ja Mannersaaren välissä. +Läpivuopaja2 (MML) Tervasaaren ja Art- +tasaarten välissä. +M +Maadâjeggi (KL) Suo Pielpaniemen tyvellä. +Inarinsaamea: maadâ = tyvi, jeggi = jänkä. +Maailmanjärvi - Maailmjävri (3843 1) +Lompola Kessijoessa Tuolpajärven ja Alajär- +Samuli Aikion mukaan nimellä +tavoitellaan huvittavuutta: "maailmanjärvi" se +on maan mahtava järvi, kun kyseessä on pelk- +kä lompola. +Karl Noringin kartassa v:lta 1897 +Maailmanjärvi, joten nimi on yli 100 vuotta +vanha. +Maajärvi - Enâmâsjáávráš (SAK 2004) +Pieni järvi Nellimin kaakkoispuolella. +ta: enâmâs = omistusmuotoinen johdos sanasta +eennâm = maa > maansa, jáávráš = deminutii- +Maanaluslahti - Mäddsiiskâ¿luhtt +(MML 2006) Kapeasuinen lahti Surnujärven +Hieman epätarkka +suomennos koltansaamesta: siiskaz = sisusta +eli 'Maansisuslahti'. +Maanmittarinsaari (3841 2) Saari Inari- +järvessä Pienestä Jääsaaresta 1,5 km etelään. +Maantiejärvet - Maa˜ijjávrááh +(3842 2) Pienten järvien ryhmä Nitsijärven Oja- +lanvuonon pohjukasta lounaaseen. +vi > järviset. +Maarit já Anttii Váábu Jävillyevi­ +láássáš (SA 1964) Pieni saari Nammijärven +Inarinsaamea: Maarit = genetiivi- +muoto naisen nimestä Maarit = Maaret, já = +ja, Anttii = deminutiivinen genetiivimuoto ni- +mestä Antti = Antti > Anttisen, Váábu = ge- +netiivimuoto naisen nimestä Váábu = Valpuri, +jävil = yhdysosalyhentymä samasta jääv vil = +jäkälä, lyevi = suova, láássáš = deminutiivimuo- +to sanasta lássá = laassa > laassanen eli luoto +> luotonen eli 'Maaritin ja Antin Valpun jäkä- +läsuovalaassanen'. +Kyse on Valpuri Antintytär +Sarresta (*13.07.1892), joka kuulutettiin 23.06 +1914 ja vihittiin 01.01.1915 Heikki Matinpoika +Wallen (*1880) kanssa ja he asettuivat asumaan +Hiiriniemeen. +Maaritista ei ole tämän enempää +Maatsaari ~ Mannersaari - Maadâ­ +suálui (3843 1) Noin 6 kilometrin mittainen +saari Inarijärvessä Satapetäjäselän pohjoispuo- +Nämä kahtena saarena karttaan nimetyt +saaret ovat yksi ja sama saari, joista jälkim- +mäinen suomennos on selvästi onnistuneempi +kuin ensimmäinen, koska se on mukaelma ina- +rinsaamen sanasta maadâ = tyvi. +Nimi tarkoit- +taa paikannimenä mantereenpuoleista tai -puo- +leisinta saarta (Terho Itkonen 1972, s. 300 - 302). +Madduumussuálui (SA 1964) Nitsijärven +pohjoisosassa olevista kolmesta peräkkäisestä +saaresta pohjoisin. +Inarinsaamea: madduumus += mantereenpuoleisin, suálui = saari. +Muita sa- +man ryhmän saaria ovat Koskamussaari - Kos- +kâmussuálui ja Tavemussaari - Tavemussuálui. +Madejärventaival (RP 1993) Kannas +Miesniemessä Madejärven2 ja Inarijärven Tis- +sikivinuoran välissä. +dennäköisesti Njähijävrmuá˜háš. +Madejärvi2. +Madejärvi1 - Njähijáávráš1 (3841 2, LL +1981) Mahlatin (Inarijärven suuri saari) pohjois- +Madejärvi2 - Njähijävri3 (EA) Inarijär- +ven Miesniemen pohjoisosan suurin järvi. +kuuluu myös Madejärventaival. +Madejärvi3 - Njähijáávráš2 (3834) Pie- +ni järvi Nangujärvestä 6 km kaakkoon. +Nimiselitys. +Madejärvi1. +kuuluvat myös Mademorosto - Njähimoorâst, +Madevaara3 - Njähivääri ja Njähiváárááš. +Madejärvi4 - Njähivááráájáávráš +(3834) Livikköjärven ja Madevaaran2 välissä. +Määriteosaltaan epätarkka suomennos ina- +rinsaamesta: vááráá = deminutiivinen gene- +tiivimuoto sanasta vääri = vaara > vaarasen, +jáávráš = deminmutiivimuoto sanasta jävri = +Madevaara2. +Madelahdenniemi (RP 1990) Kuortakki- +saaren eteläpään ja Madelahden välissä. +Madelahti2. +Madelahdenvaara (RP 1990) Vaara Ma- +delahden2 pohjoispuolella. +Ma- +delahti2. +Madelahti1 - Njähiluohtâ1 (3844 1, AK) +Pieni lahti Inarijärvessä Vasikkaselän luoteis- +Nimiperheeseen kuuluu myös Madevaara1. +Madelahti2 - Njähiluohtâ2 (3841 1) +Kuortakkisaaren eteläpään itäpuolella. +kuuluvat myös Madelahdenniemi ja Madelah- +denvaara. +Madelampi1 - Vue'šnnluubbâl1 (MML +2006, JM) Sevetinsuojasta 3,5 km etelään. +Madelampi2 - Vue'šnnluubbâl2 (MS) +Siltasalmijärvestä 1,2 km pohjoiseen. +Mademorosto - Njähimoorâst (SA +1964) Nangujärven kaakkoispuolella sijaitsevan +Madejärven3 itäpuolella, jonka nimiperheeseen +se kuuluu. +Madeniemi - Njähinjargâ (YAS) Hon- +kaniemensaaresta 0,4 km lounaaseen. +devuopaja. +Madesalmi (LL 1981) Kapea salmi Hoikka +Petäjäsaaren eteläosan ja sen itäpuolella olevan +nimettömän saaren välissä. +Madevaara1 (MML 2006) Matala vaara +Vasikkaselän pohjoispuolella sijaitsevan Made- +lahden1 koillispuolella, jonka nimiperheeseen se +kuuluu. +Madevaara2 - Njähiváárááš2 (3834) +Sarmijärvestä1 4,5 km etelä-kaakkoon. +ta: váárááš = deminutiivimuoto sanasta vää- +ri = vaara > vaaranen. +Erikoinen nimi, kos- +ka sen nimiperheeseen kuuluu Madejärvi - +Njähivááráájáávráš 'Madevaaranjärvinen' eikä +päinvastoin. +Ehkä vaaran profiililla on jotain +tekemistä nimen määriteosan kanssa. +Madevaara3 - Njähivääri (SA 1964) +Nangujärven kaakkoispuolella sijaitsevan Ma- +dejärven3 luoteispuolella, jonka nimiperheeseen +Madevuopaja - Njähivyeppee (YAS) +Nellimvuonosuulla olevasta Honkaniemensaa- +resta 0,4 km länsi-lounaaseen. +myös Madeniemi - Njähinjargâ. +Mahlatinsalmet - Mahlad"uálmááh +(LL 1981) Monta pientä salmea Mahlatin (Ina- +rijärven suurin saari) pohjoisimman niemen itä- +Mahlatti, +"uálmááh = deminutiivimuoto sanasta "uálmi = +salmi > salmiset. +Mahlatinvuopaja - Mahladvyeppee +(3841 2, LL 1978) Mahlatin pohjoispään itäpuo- +Mahlatti - Mahlad ~ Mahalah (lue- +taan mahdollisesti Mahâlâh) ~ Mahladi¿ ~ +Mahladâš (luetaan ehkä Mahlâdâš) (3832, +TII 1963, 3841 2) Inarijärven suurin saari Nan- +guniemen luoteispuolella. +nos inarinsaamesta: mahlad ~ mahalah ~ mah- +ladi¿ ~ mahladaš = lyhentynyt muoto tuntemat- +tomasta sanasta, vaikkakin kyseessä saattaisi +olla sanan maahâ (lanko) yhdysosalyhenty- +mästä mahâ, esim. +mahâlâh = lankojoukko. +Mahlatin kaakkoispäässä on Lankovaara, jo- +ten sillä lienee jotain tekemistä Mahlatti-nimen +kanssa ja ehkä vaaran inarinsaamen nimi on +ollut Mahâlâhváárááš. +vat myös Mahlatinsalmet - Mahlad"uálmááh, +Mahlattinuora - Mahladnyeri ja Mahlatinvuo- +paja - Mahladvyeppee. +Mahlattinuora - Mahladnyeri (3832) +Kapea salmi Mahlatin ja mantereen välissä +Koskisaaresta luoteeseen. +Maikkumajärvi - Pá¹¹áájáávráš +(3834) Pieni järvi Kolmosjärven itäpuolella. +saamesta: pá¹¹áá = deminutiivinen genetiivi- +johdos sanasta paa¹¹â˜ = hyppiä (kaloista) eli +maikkua > maikkuma. +myös Maikkumapää - Pá¹¹ááuáiváš. +Maikkumapää - Pá¹¹ááuáiváš (3834) +Kolmosjärven pohjoispään itäpuolella. +Maikkuma- +Maitopahta (3832) Viisi pientä pahtaa Peu- +kalojärven1 ja Alimmaisen Mustajärven välissä +Koppelon kohdalla. +Majava­Ahvenjärvi - Maijuu­Vuásku­ +jáávráš (3843 1) Pieni järvi Majavajärvestä 1,2 +Majavajärvi. +Majavajoki - Maijuuhâ (3843 1) Maja- +vajärvestä Kessijokeen laskeva joki. +Majavajär- +Majavajärvi - Maijävri ~ Maijuujävri +(3843 1, SSS) Pitkä ja kapea järvi koillis-lounais- +suunnassa Kessivuonosta 5 km etelään. +mai ~ maijuu = genetiivimuoto sanasta maaijuv += majava > majavan. +Nimi viittaa 1800-luvun +pyyntikulttuuriin, jolloin Inarin alueella oli vielä +majavia. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Maja- +vaselkä - Mai"ielgi ~ Maijuu"ielgi, Majavase- +länjänkä - Mai"ielgjeggi ~ Maijuu"ielgjeggi, +Majavajoki - Maijuuhâ ja Majava-Ahvenjärvi +- Maijuu-Vuáskujáávráš. +Majavaoja (RP 1991) Kivijärvistä2 ~ Ki- +vilammista Juutuaan. +todennäköisesti Maijuuvâš tai Maijuujuuvâš. +Majavaselkä - Mai"ielgi ~ Maijuu­ +"ielgi (3843 1) Itä-Inarissa Majavajärven poh- +Majavaselänjänkä - Mai"ielgjeggi ~ +Maijuu"ielgjeggi (3843 1, SSS) Suo Majava- +selän länsipuolella. +Makarike˜gilássááh (4822 2+4824 1) +Pienten saarten ryhmittymä Nammijärven poh- +joisosassa. +Makarike˜ginjargâ, lássááh += monikon deminutiivimuoto sanasta sanasta +lássá = laassa > laassat, luoto > luotoset. +Makarike˜ginjargâ (SA 1964) Nie- +meke Nammijärven kaakkoisrannalla. +men mukaan voisi olettaa, että niemessä olisi +Makarike˜gi-kivi. +T. I. Itkosen (1965) mukaan +se on kuitenkin järven pohjoisrannalla, eikä sen +tarkka sijainti ole tiedossa. +Makari-alkuisten ni- +mien keskinäisissä suhteissa on ristiriitaisuuk- +sia, joita ei ole pystytty selvittämään. +mea: Makari = Mahkkari 'Makarios'-niminen +Makarikedgi-kiven nimiperhee- +seen kuuluu myös Makarike˜gilássááh. +Makia Petäjäsaari ~ Ahmasaari - +Njaalgâpecsuálui (3841 1, JMK 2003) Ina- +rijärven saari Ison Kapaselän kaakkoispäässä. +Suora suomennos inarinsaamen rinnakkaisni- +mestä, vaikkakin suomenkielinen nimi olisi kir- +joitettava yhteen, koska saari ei ole "makia", +vaan siinä kasvavat männyt, joista on irroitet- +tu muinoin pettua. +Läntisimpien Petäjäsaarten (Makia Petäjäsaari +ja Korkia Petäjäsaari) osalta poikkeavat ina- +rilaisten (mm. +edesmennyt Kauko Lehtola) ja +koppelolaisten (mm. +Juho Kiviniemi) käsitykset +toisistaan. +Juho Kiviniemen mukaan saari on +Ahmasaari ja sen pohjoispuolella oleva saari +Makia Petäjäsaari, kun vastaavasti Kauko Leh- +tolan mukaan eteläisempi saari on Makia Petä- +jäsaari ja pohjoisempi saari Korkia Petäjäsaari. +Kumpi osapuoli on oikeassa, ei ole ratkaistu. +Malkasaari - Málgásuálui (SA 1963) +Saari Inarijärvessä Paloniemestä 1 km etelään. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: málgá = +johdos sanasta málgur ~ malgur = malkuri eli +hirsipora. +Nimiperheeseen kuuluu myös Malka- +salmi - Málgá"uálmi. +Malkasalmi - Málgá"uálmi (EA) Saa- +ri Inarijärvessä Malkasaaren ja Jänkä-Viipas- +Malkasaari. +Malkosaaret - Malgâssuolluuh (LL +1978) Leviä Petäjäsaaren koillispuolella noin +3 km:n mittainen saarijono kaakkois-luoteis- +suunnassa. +mesta: malgâs = attribuutinomainen muoto +tuntemattomasta sanasta malgâ. +kuitenkin +Mannermaankivenniva (3833+4811) Lu- +tossa Mannermaankiven alapuolella. +Nivasta +on käytetty myös nimeä Mannerkoski. +Mannermaankivi ~ Mannerkivi +(MML) Suuri kivi Lutossa Luttokönkäästä 1 km +alavirran suuntaan. +Nimi erään Mannermaa- +nimisen miehen mukaan, joka onki taimenia +kyseisen kiven vierestä. +myös Mannermaankivenniva. +Mannerkoski - Maddârkuoškâ (3834 1, +TII 1963) Sarmijoen ylimmäinen koski Kynsi- +koskenjärven ja Sarmijärven1 välissä. +maddâr = genetiivimuoto sanasta maadâr = esi- +vanhempi, mutta tässä tapauksessa johdos on +sanasta maadâ = tyvi. +Mannilahdenniemi (MML) Ukonjärven1 +Ukosta2 0,7 km lounaaseen. +Mannilahti. +Mannilahti (MML) Ukonjärven1 Ukosta2 +0,7 km etelä-lounaaseen. +heeseen kuuluu myös Mannilahdenniemi. +Mannisenjärvi - Mannisenjäu'rr +(MML 2006) Sevettijärven eteläpuolella sijait- +sevan Rávdujáávráš 1-järven kaakkoispuolella. +Margitluohtâ (SA 1964) Sarmijärven1 +Markittaniemen kaakkoispuolella. +Mar- +kittaniemi, luohtâ = lahti. +Marinlampi (MML) Pieni pyöreä lampi +Kattajärven2 pohjoispäästä 0,8 km luoteeseen +jonkun Marin mukaan. +Marjaniemi - Myerjinjargâ ~ 'ye­ +menjâsnjargâ (3834, JAM 2003) Suuri niemi +Nangujärven puolen välin itärannalla. +saamen nimi on epätarkasti suomennettu ja +yhtä epätarkasti palautunut inarinsaameen +muodossa "Myerjinjargâ". +Alkuperäinen nimi +on kuitenkin 'yemenjâsnjargâ: "yemenjâs = +variksenmarja, joten oikea nimi olisi painetta- +va tuleviin karttoihin ja suomennokseksi 'Va- +riksenmarjaniemi'. +Marjasaaret (3844 1) Kaksi saarta Ina- +rijärvessä Kanavavuonon suulla. +nin kartassa v:lta 1897 "Manjasaaret", jonka +määriteosan merkitys ei ole tiedossa. +mesta löytyy kyllä sana ma¹a = jälkeen, joka +murteesta riippuen lausutaan myös muodossa +manja. +Saaria on kaksi ja ne ovat peräkkäin, +joten ne voisivat olla siinä tapauksessa myös +Ma¹alâssuolluuh ~ Manjalâssuolluuh eli 'Perät- +täissaaret'. +kuitenkin Kanavavuono sekä +Koskivuonon puoleinen Aitalahti. +Marjavaara (3832) Pieni vaara Koppelon +länsipuolella sijaitsevan Mustajänkkän ja Alim- +maisen Mustajärven välissä. +Markittajärvi - Margitjáávráš (3834) +Sarmijärven1 Markittaniemen tyvellä. +Markittaniemi. +Markittaniemi - Margitnjargâ (3834) +Sarmijärven1 itärannalla. +Markittajärvi - Margitjáávráš, Margitluohtâ ja +Markittavaara - Margitváárááš. +Markittavaara - Margitvääri ~ Mar­ +gitváárááš (3834, SA 1964) Sarmijärven1 etelä- +osan ja Lauttajärven3 välissä. +men perusosaselitys: váárááš = deminutiivimuo- +to sanasta vääri = vaara > vaaranen. +Markkakivi - Märkkike˜gi (EA) Vesi- +kivi Inarijärvessä Juutuanvuonon länsipäässä. +Suora inarinsaamennos suomen kielestä tai suo- +Markkinajärvi (MML 2006) Uutua joen +luusuasta 3 km pohjois-luoteeseen. +seen kuuluu myös Markkinavaara - Markkân- +vää'rr. +Markkinavaara - Markkânvää'rr +(4314 1, MML) Vätsärin Vuontisjärvistä 2,5 km +Ilmeisesti suora koltansaamennos +Markusrapomajärvi (4821 2) Pieni järvi +Onomusvaaran länsipuolella. +Lienee uudisnimi. +Martinjoki - Marttinjuuhâ (IW 2000) +Sarmijärven1 eteläpuolella sijaitsevasta Martin- +järvestä2 Nuottamojärveen. +Martinjärvet. +Martinjärvet - Marttinjäävrih (IW +2002) Kaksi järveä Luottojärven eteläpuolella: +Pikku Martinjärvi - Uccâ Marttinjävri ~ Uc- +ceeb Marttinjävri ja Martinjärvi3 - Marttinjävri +~ Stuárráb Marttinjävri. +Nimi Martti Martinpoika Vallen +myös Nuottamojärveen laskeva Martinjoki - +Marttinjuuhâ. +Martinjärvi1 (LL 1981) Konesniemen poh- +sesti Marttinjáávráš. +Martinjärvi3 - Marttinjävri2 ~ Stuár­ +ráb Marttinjävri (3834, IW 2002) Sarmijär- +ven1 eteläpuolella sijaitsevasta Luottojärvestä +Inarinsaamen rinnakkaisnimen selitys: stuárráb += suurempi. +Martinjärvikäinen - Marttinjávrádoh +(EA) Saarten ympäröimä vesialue Inarijärvessä +Liisan Jounin nuoran ja Selkäsaarten1 välissä. +mesta: jávrádoh = järveke. +Martin Kotajärvet (3841 1) Kaksi pien- +tä järveä Inarijärven lounaispäässä sijaitsevan +Miesniemen tyvellä Siskelijärvestä1 1 km koil- +Marttinkuátjávrááh. +Martinkotajärvi ~ Martinjärvi2 - +Maartikuátjävri ~ Marttinjävri (3832, LL +1981) Pieni järvi Myössäjärven luoteispuolella +valtatie 4:n koillispuolella. +Suorat suomennok- +Martinlahti1 - Marttinluohtâ1 (YAS) +Lahti Inarijärvessä Taplasaaren kaakkoiskul- +Martinlahti2 (3832) Ukonjärven1 eteläisin +Martinlompola (RP 1990) Vuontisjärven +Martinoja1 virtaa Martinlom- +polan kautta Muddusjärven Leutolahteen. +Martinoja1. +Martinniemi - Márttennjárga - +Marttinnjargâ (4911 2, EPA) Sevettijärven +Suora suomennos pohjoissaa- +mesta tai inarinsaamesta. +Määriteosan henki- +Pieni joki Vuontisjärven eteläpäästä Martin- +lompolan kautta Muddusjärven Leutolahteen. +saamesta: vei = joki. +Nimi Martti Jouninpoika +Saijetsin (1828 - 1877) mukaan, joka asui Mar- +tinojan suulla Joensuu-nimisellä tilalla. +perheeseen kuuluu myös Martinlompola. +Martinoja2 (RP 1991) Martintupajärvestä +Naajokeen ~ Nangujokeen. +on todennäköisesti Martnáátupejuuvâš. +Martintupavaara, nimiperhe: +Martintupajärvi. +Martinsaaret (3841 2) Pienten saarten ryh- +mä Partakon1 eteläpuolella sijaitsevasta Sainie- +mestä 1 km etelään. +Martinsaari - Marttinsuálui (3841 2, +YAS) Saari Inarijärvessä Kovasaaren eteläpään +ja Katsomasaaren eteläpään välissä. +Martintupajänkä (3832) Martintupavaa- +rasta etelä-kaakkoon. +todennäköisesti Martnáátupejiägáš. +Martintupavaara, nimiperhe: ks. +Martintupajärvi (3832) Martintupavaa- +ran kaakkoispuolella. +todennäköisesti Martnáátupejáávráš. +heeseen kuuluvat myös Martinoja2 ja Martintu- +pajänkä. +Martintupavaara ja Nirrola. +Martintupavaara - Martnáátupe­ +váárááš (TII 1963) Könkäänjärvestä 1,5 km +rinsaamesta: Martnáá = deminutiivinen gene- +tiivimuoto miehen nimestä Marttin = Martti > +Pikku Martin, váárááš = deminutiivimuoto sa- +Nimi ilmeisesti +Mårten Mårteninpoika (Martti Martinpoika) +Vallen (*1832) mukaan, koska deminutiivi mie- +hen nimessä tarkoittaa sitä, että hän on isänsä +kaima. +Martti Martinpoika Valle perusti v. 1857 +Nirrola-nimisen tilan, joka on Martintupavaa- +rasta 1,5 km pohjoiseen. +Martti Martinpoika +Vallen talvipaikka lienee ollut Martintupajär- +Marttinjävri1 (SA 1964) Pieni järvi Inari- +järven Kuoskerniemen Hiirijärvista 1 km kaak- +Inarinsaamea: Marttin = Martti, jävri = +Massalompola - Massaluubbâl (SYK +1908, MML) Vätsärin Mellalompolasta 0,5 km +Ilmeisesti mukaelmasuomennos ina- +rinsaamesta tai koltansaamesta, josta mukael- +makoltansaamennos suomen kielestä. +nimi on palautunut koltansaameen eri merki- +tyksellä. +Massansaari. +Massansaari - Máššáásuálui (3843 1) +Inarijärven saari Taplasaaren itäpuolella. +saamesta: Máššáá = deminutiivinen genetiivi- +muoto kolttamiehen nimestä Maššâ = Maksim +(T. I. Itkonen 1945: Suomen lappalaiset II s. 518). +Matala Hiirijärvi - Cuávis Säpligjäv­ +ri (SA 1964) Pieni järvi Inarijärven Kuoskernie- +messä. +Hiirijärvistä itäisempi. +Matalajärvenjänkä - Koškesjävrjeggi +(4821 2) Matalajärven länsipuolella. +Mata- +lajärvi. +Matalajärvi - Koškisjävri2 (4821 2) Pyö- +reä järvi Kessijärven pohjoispuolella. +luu myös Matalajärvenjänkä - Koškisjävrjeggi. +Matalalompola1 (3841 1 / 1977) Väyläjo- +keen laskevassa Väynäjoessa Väynäjärvestä +4 km alavirtaan. +Väynäjärvi. +Matalalompola2 - Cuávisluobâl (3841 1) +Toiseksi alimmainen Kuortakkilompola Kuor- +takkijärven eteläpuolella. +Kuortakkijärvi ja +Kuortakkilompolat. +Matalasaari (MML) Saari Vuontisjärven4 +Isosaaresta 0,5 km pohjois-koilliseen. +vastakkainen nimiversio on Korkeasaari2, joka +on Matalasaaresta 0,4 km lounaaseen. +Matalansalmenniemi - 'uálminjar­ +gâ3 (TII 1963) Ukonjärven1 ja Inarijärven Kos- +kivuonon2 välissä. +Siinä on Inarijärven ja Ukon- +järven1 yhdistävä salmi (Santeri Valle 1914/TII +Matalasalmi1. +Matalansalmenkoski (MML) Ukonjär- +ven1 ja Inarijärven yhdistävä virtaava kohta +Matalasalmenniemen ja Ukon2 välissä. +rinsaamen nimi on todennäköisesti Cuávis- +"uálmáákuoškâš. +Matalasalmi1 (LL 1981) Ukonjärven1 +Ukon2 eteläpään itäpuolella. +mi on todennäköisesti Cuávis"uálmáš. +heeseen kuuluvat myös Matalansalmenniemi ja +Matalansalmenkoski. +Matalasalmi2 - Cuávis"uálmi1 (SA +1964) Inarijärvessä Kultalahden suulla olevista +salmista läntisempi. +Matalasalmi3 (3832) Ivalon taajaman luo- +teispuolella sijaitsevan Keskimmäisen Vuosti- +mojärven puolessa välissä. +Matala Sortolahti - Cuávis Suárdu­ +luohtâ (AK/OK.) +Inarijärvessä Pisteriniemen +itärannalla olevan kaksihaaraisen lahden poh- +joisempi haara. +A. Burgmanin kartassa v:lta 1897 "Suar- +da lahti". +Lahden vastakkainen nimiversio Syvä +Sortolahti - Jie¹¹âlis Suárduluohtâ sijaitsee Ma- +talan Sortolahden eteläpuolella. +Suárduluovtah. +Matikkalampi - Njähijáávráš1 (SA +1964) Nellimjärven itäpuolella sijaitsevan Kutu- +vuoman pohjoispäässä. +Matin Haukijärvi - Maati Puškojävri +(SA 1964) Nangujärvestä 5 km etelään. +Eräs Matti on pyy- +tänyt haukia järvestä, mutta hänen henkilölli- +syytensä ei ole tiedossa. +Matinkari (MML) Inarijärvessä Hopiaki- +visaarista 0,5 km etelään. +Matin +Kivisaari. +Matin Kevätjärvi - Maati Ki˜âštâl­ +lâm jáávráš (3834, SAK 2004) Sulkusjoen +Paatsattilompolasta 1 km etelään. +suomennos inarinsaamesta: kidâstâllâm = aktio- +muoto verbistä kidâstâll☠= kevästellä (viettää +kevättä) > kevästely, jáávráš = deminutiivimuoto +sanasta jävri = järvi = järvinen. +Sulkusjärven +Matin eli Matti Sarren (*1842) mukaan. +lienee viettänyt keväitä järvellä vaatimia vasot- +taessaan. +Matin Kivisaari (MML) Saari Inarijär- +ven Hopiakivisaarista 0,5 km kaakkoon. +miperheeseen kuuluu myös Matinkari. +etymologia ja Matin henkilöllisyys eivät ole tie- +Matintievanjänkä (3841 2) Suo Jun Mat +Kuátsáijáávráš -järven eteläpuolella. +voidaan päätellä, että lähettyvillä on myös 'Jun- +nun Matin tieva' - Jun Mat tiävá, jonka tarkka +sijainti ei ole tiedossa. +Jun Mat +Kuátsáijáávráš. +Matjärvenjänkä - Maadjävrjeggi +(YAS 2005) Suo Matjärven ja Paatsjoen luu- +suan välissä. +Mat- +Matjärvet - Maadjäävrih (SA 1964) +Kaksi järveä Virtaniemeen johtavan maan- +tien molemmin puolin: Matjärvi - Maadjävri +ja Pikku Matjärvi - Uccâ Maadjävri. +masuomennos inarinsaamesta: maad = yhdys- +osalyhentymä sanasta maadâ = tyvi, etelä. +Ehkä tässä tapauksessa kuitenkin tyvi, koska +järvet sijaitsevat Paksuniemen3 tyvellä. +perheeseen kuuluu myös Matjärvenjänkä - +Maadjävrjeggi. +Matjärvi - Maadjävri (3843 1, SSS) Jär- +vi Paksuniemen3 tyvellä Virtaniemeen johtavan +maantien länsipuolella. +Matjärvet. +Matojärvi - Mátujáávráš1 (3841 1) +Vuontisjärven ja Inarijärven puolessa välissä +sijaitsevasta Retsamovaarasta 2 km pohjoiseen. +Järvi on matomaisen pitkä ja +kapea, mistä ehkä nimi. +Mattiilááduš (PP) Lampi Rautaperäjärven +Koivuniemi-talosta 1,2 km etelään. +mea: Mattii = deminutiivinen genetiivimuoto +miehen nimestä Matti = Matti > Mattisen, lááduš +lampinen. +Nimi Matti Matinpoika Morottajan +(1841 - 1914) mukaan, sillä hänellä oli tupa lam- +men rannalla. +Hän perusti Sevettijärvi-nimisen +tilan v. 1885, mutta se autioitui muutamaa vuotta +myöhemmin. +Matti­äijän kuru (LL 1981) Ylimmäisestä +Mustastajärvestä Ivalojoensuuhun johtava kol- +men kilometrin mittainen kuru, jossa on ollut +vanha kotasija, ehkä useampiakin. +Matin hen- +Mattojärvenpalo - Madjävrruávi +(JAM 2003) Mattojärven lounaispuolella. +Mattojärvi. +Mattojärvensuvanto (3832) Suvanto +Mattojärvestä Hietajärveen2 laskevan Matto- +ojan yläpäässä. +näköisesti Madjävrviälmá tai Madjävr savvoon. +Mattojärvenuitto (3832) Suo Mattojär- +rinsaamesta, vaikkei alkukielistä nimeä suolle +olekaan. +Mattojärvi - Madjävri (3832) Hietajär- +vestä2 1 km etelään. +Vanhempi nimi on ollut +Maddojävri "Mad'dó-jäv'ri" = 'kalojen äidin +järvi' (T. I. Itkonen 1945: Suomen Lappalaiset II +Nimiperheeseen kuuluvat myös Matto- +oja - Madjuuhâ, Mattovaara, Mattojärvensu- +vanto, Mattojärvenuitto ja Mattojärvenpalo - +Madjävrruávi. +Matto­oja - Madjuuhâ (3832) Puro Mat- +tojärvestä Hietajärveen2. +mennos inarinsaamesta: juuhâ = joki. +Mattovaara (3832 2) Mattojärven kaak- +köisesti Madjävrváárááš. +Mattusjärvi - Mattusjáávráš ~ Mat­ +tusluobâl (TII 1963, JAM 2003) Hietaojan en- +simmäinen lompola Hietajärvestä2 alavirtaan. += järvi > järvinen, luobâl = lompola. +Kyseessä +on sukunimi Mattus. +Matveijuuvâš (SA 1963) Pieni puro poh- +joisesta Inarijärven Akulahteen2. +mea: Matvei = Mattia vastaava ortodoksinen +miehen nimi. +Maunuoja (3832 07) Alimmaisesta Mau- +nujärvestä Alempaan Akujärveen johtava pu- +ro, jota on osin oiottu. +Maurasaaret - Mávrááh ~ Mavraah +(LL 1978, ILWB) Kolme saarta Inarijärvessä +Mahlatin itäpuolella. +Inarinsaamelaiset ovat ol- +leet saarissa paossa vainolaisia eli "vihovenä- +läisiä". +Inarinsaamen rinnakkaisnimi Mavraah +on vanhempi, ja keskimmäisen saaren (Kota- +Maura) nimi on Mavra. +inarinsaamesta: mávrááh ~ mavraah = monik- +komuoto nominista, joka on muodostettu ver- +bistä mavre˜ ~ muávru˜ ~ mávru˜ = möyriä +(karhun ääntely). +Tarinan mukaan saarissa on +asunut kesäisin myös kuuluisa seidantuhoaja +Päivän Olavi (ks. +Jalkakivi). +kuuluvat myös Korkea-Maura, Kota-Maura +- Mavra Mávra, Pitkä-Maura, vanhempi nimi +Iso­Maura. +Saaressa on sijainnut kenttä ni- +meltään Mavrakieddi = 'Maurankenttä'. +Mauravuopaja (LL 1981) Vuopaja Inari- +järvessä Pitkä-Mauran länsirannalla. +Vuopaja +lähes katkaisee Pitkä-Mauran kahteen osaan. +Inarinsaamen nimi on todennäkösesti Mavra- +vyeppee tai Mávrávyeppee. +Máikkámááluohtâ (SA 1964) Lahti Ina- +rijärvessä Tuurakivensaaren itäpäästä 1 km +itä-koilliseen. +Inarinsaamea: máikkámáá = de- +minutiivinen genetiivimuoto tuntemattomasta +sanasta máikku˜, joka voisi olla mu kael ma +suomen kielen sanasta maikkua, luohtâ = lahti. +Mella (3844 1) Talo Nitsijärvensuojan län- +Mellajärvi - Miellijävri ~ Miällášjävri +~ Luákkájävri (3834, JAM 2003) Järvi Kuo- +hanan lounaispuolella. +Inarinsaamen nimien määriteosat +ovat toistensa synonyymejä, joista keskimmäi- +sen määriteosa on deminutiivimuodossa. +Mellalompola - Mielliluobâl - Mie'll­ +luubbâl (4822 2+4824 1, JM) Järvi Surnupäis- +tä 7 km lounaaseen. +R. Malmbergin +(1896) Enare Revier -kartassa "Mellalombola". +Mellanaapa (3832) Laajahko suo Ivalon +taajamasta 5 km pohjois-koilliseen. +saamen nimi on todennäköisesti Miellijeggi tai +Miälláájeggi. +Menesjärvet - Menišjäävrih (TII 1963) +Nanguniemen keskellä Veskoniemestä 6 km +itään: Ylimmäinen Menesjärvi ja Alimmai- +nen Menesjärvi. +Mukalmasuomennos inarin- +saamesta: meniš = tuntematon sana, vaikka +se viittaisikin sanaan meinis = runsasmätinen +ollen kulunut muoto kyseisestä sanasta. +teosaltaan samanniminen järvi on myös Länsi- +Inarissa (Menesjärvi - Menišjävri). +heeseen kuuluvat myös Menesoja, Menesnie- +mi, Meneslahti - Menišluohtâ ja Menesvaarat +- Menišväärih. +Meneslahti - Menišluohtâ (TII 1963) +Lahti Nanguniemen kaakkoislaidan puolessa +Mukalmasuomennos inarinsaamesta. +Menesniemi (3832) Nanguniemen Menes- +lahden itäpuolella. +Menesoja (RP 1991) Nanguniemen Ylim- +mäisestä Menesjärvestä Meneslahteen. +Menesvaarat - Menišväärih (TII +1963) Kolme vaaraa Nanguniemen Menesjär- +vien itäpuolella. +3832/2001 nimi on virheellisesti yksikkömuodos- +sa, vaikka vaaroja on kolme. +Mukalmasuomen- +Mergamsaari - Mergamsuálui (3841 1) +Inarijärven saari Ukonselän1 itäpäässä. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: mergam = +Mergam"uálmi. +Mergamsalmi - Mergam"uálmi +(3841 1) Salmi Ukonselän1 itäpäässä Mergam- +saaren ja Ciähásuálui-saaren välissä. +Mergamsaari. +Merjeslompola - Mye˜˜egâšluobâl +(4821 2) Lompola Kessijärven eteläpuolella. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: mye˜˜egâš += deminutiivinen johdos sanasta myetki = +muotka > muotkasen. +myös Mye˜˜egâšvääri. +Metsojuppura (3833+4811) Pyöreä vaara +Luton eteläpuolella Keski-Kompsion itäosan +Metsokaarajärvi - 'uuv"ákäärdijävri +~ 'uuv"ákäärijävri (YAS, SA 1964) Pieni +järvi Sarmijärvestä1 7 km etelään. +mennos inarinsaamen rinnakkaisnimestä. +tero Sarren mukaan 'Metsonkaarrejärvi'. +Metsokaaravaa- +Metsokaaravaara - 'uuv"ákäärdi­ +vääri ~ 'uuv"ákäärivääri (YAS, SA 1964) +Sarmijärvestä1 8 km etelään. +Antero Sar- +ren mukaan 'Metsonkaarrevaara', koska siellä +on joskus pyydetty kevätmetsoja ansoilla. +miperheeseen kuuluu myös Metsokaarajärvi - +'uuv"ákäärdijävri ~ 'uuv"ákäärijävri. +Metsolahti - 'uh"áluohtâ (YAS) Pieni +lahti Kessijärven koillisosan länsirannalla. +Metsoniemi. +Metsonmäennysjärvi (LL 1969) Pieni jär- +vi Metsonmäennysojan vesitössä Aittavaaran +Metsonmäennysvaara. +Metsonmäennysoja (LL 1969) Puro län- +nestä Luttoon Aittavaaran eteläpään kohdalta. +Metson- +mäennysvaara. +Metsonmäennysvaara (LL 1969) Luton +ja Metsonmäennysojan väliin jäävällä niemel- +Eräs metsästäjä ampui vaaralla sointimella +olevia metsoja niin paljon, että ne mätänivät. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Metsonmäen- +nysjärvi ja Metsonmäennysoja. +Metsoniemi - 'uh"ánjargâ (YAS) Kes- +sijärven koillisosassa Metsolahden itäpuolella. +seen kuuluu myös Metsolahti - 'uh"áluohtâ. +Metsonpyrstö (3843 1) Inarijärven niemi +Tervasaaren etelärannalla. +Niemi on ilmeisesti +metson pyrstön muotoinen. +luu myös Pyrstölahti. +Metsälappalaisoja (3831) Puro Metsälap- +palaisojanlammista Kulasjokeen. +Metsälappalaisvaara. +Metsälappalaisojanlammit (3831) Kolme +Metsälappalaisojassa sijaitsevaa lampea Metsä- +lappalaisvaaran kaakkoispuolella. +Metsalappalaisoja / +Metsälappalaisvaara (3834) Vaara So- +dankylän vastaisesta kunnanrajasta 1,5 km +Inarin kunnan puolelle Kulasjoesta itään. +perheeseen kuuluvat myös Metsälappalaisoja ja +Metsälappalaisojanlammit. +Ilmari Itkonen (1910: +Muinaisjäännöksiä ja tarinoita Inarijärven ym- +päristöltä) kertoo seuraavaa: +"Pakana oli vielä Inarinmaa tai koltat, +jotka silloin sen asukkaina olivat. +Ei ollut sil- +loin täällä pappia eikä esivaltaa (tuomaria). +Viimein rupesi pappi kulkemaan Lannasta. +Ei hänelle aina hyvin käynyt, sillä muutaman- +kin murhasi Sotapäässä hänen kyytimiehensä, +joka karattuaan asui joitakin vuosia Metsä- +lappalaistenvaaraksi kutsutussa paikassa. +Elääkseen hän siellä pyyti linnunlaulua (met- +soja soitimelta), tehden ensimmäiset ansansa +pitkistä hiuksistaan, mutta seuraavat metson +suonista." +Miehtânjaargâš (SAK 2004) Pieni niemi +Sulkusjärven1 etelärannalla Mätäsniemensaa- +Inarinsaamea: miehtâ = mätäs, +njaargâš = deminutiivimuoto sanasta njarga = +niemi > nieminen. +Mätäsniemensaari - Miehtânjargiisuálui. +ti Vallen mukaan kartassa, johon on painettu +nimi "Miehtânjargâ", sijaitsee Sittáárjeggi-suo. +Mielgâstimjuuvâš1 (SA 2002) Puro Korte- +lammenvielmasta Juutuan Alasuvantoon ~ Jänis- +suvantoon. +Alasuvanto, juuvâš = deminutii- +Mielikköjoki - Mielâhjuuvâš (TII 1963) +Puro Isosta Mielikköjärvestä Ivalojoen suistoon +laskevaan Uusoppijokeen. +Mielikköjänkä. +Mielikköjänkä - Mielâhjeggi (TII +1963) Suo Nanguvuonoperän ja Ivalojoen vä- +Suo oli ennenvanhaan niin hyvä metsä- +niitty, että sulkusjärveläisetkin kulkivat siellä +niittämässä heinää. +Kartoissa sille paikalle on +painettu Neitiaapa ja se saattaa ollakin sen rin- +nakkaisnimi, koska Mielâh on naisen nimi. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: Mielâh = +pakanuudenaikaisen naisen nimi. +Hän on elä- +nyt Inarissa vuosina 1563 - 1585. +Nykyisin jänkä +tunnetaan hyvänä linnuntarkkailusuona, jossa +on myös lintutorni. +myös Iso Mielikköjärvi - Mielâhjáávráš, Pikku +Mielikköjärvi - Miellijáávráš, Mielikköjoki - +Mielâhjuuvâš, Mielikkötaival - Mielâhmyetki, +Mielikkökumpu, Pikku Mielikkövaara ~ Akse- +linvaara ja Mielikkövaara - Mielâhvääri. +Mielikkökumpu (3832) Kumpare Isosta +Mielikköjärvestä 1,5 km lounaaseen. +osaltaan mukaelmasuomennos inarinsaames- +Mielik- +köjänkä. +Mielikkötaival - Mielâhmyetki (TII +1963) Ison Mielikköjärven ja Nanguvuonon +Mielikkö- +Mielikkövaara - Mielâhvääri (TII +1963) Vaara Nanguvuonon perältä 1,5 km ete- +tään. +Mielkuslahti (MML) Paavisvuonon etelä- +puolisen Nuottamajärven2 Mielkusniemen koil- +sesti Mielgâsluohtâ. +Mielkusniemi. +Mielkusniemi (3832) Paavisvuonon etelä- +puolella sijaitsevan Nuottamajärven2 itärannal- +Inarinsaamen nimi on todennäköisesti Miel- +gâsnjargâ, koska sana mielkus on mu kael ma +inarinsaamen sanasta mielgâs = ahkion emä- +puu. +Nimiperheeseen kuuluu myös Mielkuslah- +ti. +Mielliváárááš ~ Äägisvääri (3834, SA +1964) Vaara Koiravaaran ja Nanguvuonon +Uudenvuonon välissä. +Rinnakkaisnimi on +vanhempi. +Inarinsaamea: mielli = törmä, mel- +la, váárááš = deminutiivimuoto sanasta vääri += vaara > vaaranen, äägis = hangas (peuran- +pyyntiaita). +Nimiperheeseen kuuluu myös Han- +gasjärvi - Äägisvärjáávráš. +Miesniemennokka (MML) Inarijärven +Miesniemen luoteisin kärki. +Miesniemi1. +Miesniemi1 - Almaanjargâ (3841 1) Suu- +ri niemi Inarijärven lounaispäässä Siskelivuonon +- Siskelijärven1 ja Ukonselän1 - Ison Kapaselän +inarinsaamesta: almaa = genetiivimuoto sanas- +ta almai = mies > miehen, aviomies > aviomie- +hen. +Nimellä on ilmeinen yhteys Ukonselän1 +luoteispuolella sijaitsevaan Kalkuvaaraan eli +'Vaimovaaraan', koska almai on miehen lisäksi +myös aviomies ja kálgu on aviovaimo. +Kal- +Nimiperheeseen kuuluu myös saman- +niminen talo sekä Miesniemennokka. +Miesniemi2 (3841 1) Talo Miesniemen1 ty- +vellä Kankivuonon puolella. +Mihkalivaara - Mikkâlvääri ~ Mih­ +kâlvääri (PL 2006, EPA) Vaara Tiäppánkuát- +jävri-järven pohjoispuolella. +Määriteosa kuuluu kreikkalaiskatoliseen nimis- +Miinaniemi - Miinanjargâ ~ Miineš +(SA 1963, RP 1990) Pieni niemi Inarijärvessä +Jolnivuonon ja Viimassaaren välissä. +perusteella ei voida päätellä, onko kyseessä suo- +mennos inarinsaamesta vai inarinsaamennos +Inarinsaamen rinnakkaisnimi +on deminutiivimuodossa, eikä siitäkään voida +päätellä nimen merkitystä. +Mikittijärvi (3832) Sarminiemen eteläpääs- +sä Nanguvuonon koillispuolella sijaitsevasta +Laitavaarasta 2,5 km itä-kaakkoon. +Mikitti on +ilmeisesti ortodoksinen Mikko-nimeä vastaava +Mikononkimalampi. +Mikkâlvärjáávráš ~ Mihkâlvärjááv­ +ráš (EPA) Pieni järvi Mihkalivaaran itäpuolel- +Mihka- +livaara, vär = yhdysosalyhentymä sanasta vää- +ri = vaara, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta +Mikkolanjärvi - Mikkolajäu'rr (MML +2006) Pieni järvi Sevettijärven itäpuolella sijait- +sevasta Vainosjärvestä 2 km pohjois-koilliseen. +Mikkolan hen- +kilöllisyydestä ei ole täyttä varmuutta, mutta +hän voisi hyvinkin olla Näätämön rajavartio- +asemalla aikoinaan työskennellyt Tampereen +seutuvilta kotoisin ollut legendaarinen rajaker- +santti Pentti "nääs" Mikkola. +Mikon Jaakon Ahvenjärvet - Miik­ +kât Jakku Vuâskjääu'r (MML, JM) Kaksi +järveä Kyyneljärven pohjoispuolella. +mennos koltansaamesta. +Kyseessä on Jaakko +Gauriloff, joka asuu Rautaperäjärvellä. +Mikonlampi - Mikoláddu ~ Pälgispel­ +jáávráš (IV, SA 1964) Sarmijärvi2-talosta +0,5 km länteen erään tietyöntekijä Mikon mu- +Nimi on syntynyt 1920-luvun jälkeen, +jota ennen se oli Pälgispeljáávráš: pälgis = +yhdysosalyhentymä sanasta päälgis = polku, +pel = yhdysosalyhentymä sanasta pele = puo- +leinen, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta jävri +Mikononkimalampi +Miikkât +Vuäg gam luubbâl (MML 2006) Lampi +Kuošjnâuáivi-tunturista 3 km etelään. +Misseejáávráš (TII 1963) Sarmijoen Pikku- +lompolan1 lahti länteen. +Einari, jáávráš = de- +Misseekuoškâš (TII 1963) Sarmijoen toi- +seksi alimmainen koski. +Perinnetiedon mukaan +Missee, joka oli pakanuudenaikainen mies, oli- +si haudattu kosken itärannalle. +Einari, +koski > koskinen. +Missevaara - Misseeváárááš (SA 1964) +Sarmijoensuun itäpuolella. +Einari, váárááš = deminutiivimuoto +sanasta vääri = vaara > vaaranen. +Missevaaranjärvi - Misseevááráá­ +jáávráš (SA 1964) Missevaaran eteläpuolella. +Einari, vááráá = +deminutiivinen genetiivimuoto sanasta vääri = +vaara > vaarasen, jáávráš = deminutiivimuoto +Mitrin Paloniemi - Miitripuáldim­ +njargâ (SA 1964) Sulkusjärven1 itärannalla. +rinsaamesta: puáldim = aktiomuoto verbistä +puáldi˜ = polttaa > polttama. +karttalehdessä 2812/2003 inarinsaamen nimi on +virheellisesti "Mitripuáldimnjargâ". +Mitätönlampi (RP 1991) Juutuanvaarasta +1 km etelä-kaakkoon. +Moikka - Moigâkällee (TII 1963) Kaksi +rinnakkaista kalliota vesirajassa Inarijärvessä +Juutuansuun pohjoispuolella. +Pohjoisesta tule- +vat matkalaiset huusivat kallioiden kohdalla ve- +nekyytiä jokisuun poikki "hooi" (Matti Valle +moigâ = suuri jokisiika. +Olavi Veskoniemen +eli "Piippu-Ollin" mukaan Moikankallio on +nykyisen vesipinnan alapuolella Juutuansuulla +Metsähallituksen venevalkaman kohdalla, jos- +sa ylävirtaan mennessä on oikealta ohitettava +väylämerkki. +Hyvä joki siian pyyntipaikka. +Mokkejáávráš3 (3834) Kapea lampi Silke- +vaaran kaakkoispuolella. +Inarinsaamea: mokke += mukka eli mutka, jáávráš = deminutiivimuoto +karttalehdessä 3834/2003 järvi on merkitty koh- +taan, jossa on Radiokämppäjärvi. +Mokkamökinlampi (3833+4811) Kapea +järvi Raja-Joosepin rajavartioasemalta 2 km +itä-koilliseen maantien pohjoispuolella. +rannalla on ollut sota-aikana kanttiini, josta on +saanut mm. +kahvia eli "mokkaa". +Myöhemmin +siinä on ollut kenttävartio. +Moonivaara - Moonahvääri (LL 1981) +Mahlattinuoran ja Nuoran yhtymäkohdasta +1 km lounaaseen. +rinsaamesta: moonah = tuntematon sana, vaik- +kakin se viittaisi verbiin moonnâ˜= mennä > +menettelevä (karkuun pyrkivä). +Moossinasaaret - Mooššinsuolluuh +~ Muášinááh (3841 2, TII 1963) Kaksi saar- +ta Inarijärvessä Nanguniemen kärjestä 1 km +luoteeseen: Moossinasaari - Mooššinsuálui ja +Pieni Moossinasaari - Uccâ Mooššinsuálui. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta tai kol- +tansaamesta. +Moossinaselkä. +Jomman kumman saaren +päässä on kallio, jossa jotakin osaa on palvel- +tu seitana uhraten (I. Itkonen 1910). +Moossinasaari - Mooššinsuálui (3841 +2) Saari Inarijärvessä Isosta Jääsaaresta 1,2 km +etelä-kaakkoon. +Moossinaselkä - Mooššinjor¹â +(3841 2) Pienehkö järvenselkä Inarijärvessä Ison +Jääsaaren eteläpuolella. +inarinsaamesta tai koltansaamesta: mooššin +myös Moossinasaari - Mooššinsuálui, Pieni +Moos sinasaari - Uccâ Mooššinsuálui, Moossi- +nasaaret - Mooššinsuolluuh ~ Muášinááh, Pitkä +Moossinsaari ja Moossinavuopaja - Mooš šin- +vyeppee. +Moossinavuopaja - Mooššinvyeppee +(3841 2, YAS) Vuopaja Moossinasaaren länsi- +tai koltansaamesta. +Moottorilahti - Moottorluohtâ (IW +2000) Sarmijärven1 Moottorivuonon toiseksi +pohjoisin lahti. +ta tai suora inarinsaamennos suomen kielestä. +Kun sarmijärveläiset lähtivät Nellimiin, he ajoi- +vat moottorilla lahden perälle. +Moottorivuono - Motevuonâš (SA +1964) Sarmijärven1 pohjoisosa Koivuniemestä +Inarinsaamen nimen selitys: mote += muta, vuonâš = deminutiivimuoto sanasta +kuuluvat myös Mutalahti2 - Moteluohtâ ja +Moottorilahti - Moottorluohtâ. +Mopenniemi - Ke˜gikoškâmnjargâ +(TII 1963) Niemi Nellimvuonon etelärannalla. +Inarinsaamen nimen määriteosaselitys: ke˜gi = +kivi, koškâm = aktiomuoto verbistä košk☠= +heitellä > heittely, njargâ = niemi. +Suomenkieli- +nen nimi on tullut siitä, että niemessä on asunut +nainen, jota kutsuttiin aivan lapsuudesta saak- +ka Mopeksi. +Hän oli ruotsalainen Laura Fran- +cisca Elvira Bono, joka oli syntynyt Ruotsin +Malmössa 1893 ja kuoli Inarissa 1974. +Hänen +isänsä oli italialainen sirkustitehtööri ja Laura +aloitti jo 4-vuotiaana sirkusprinsessana isän- +sä omistamassa sirkuksessa. +Häntä kutsuttiin +myös "Ivalojoen Petronellaksi", koska hän toi- +mi kokkina ja tulkkina Ivalojoen Ritakoskella +(Viljo Mäkikyrö: Kultalappia ja Kullankaiva- +Petronella-nimensä hän lienee +saanut vasta sen jälkeen, kun aito Petronella +eli hollantilaissyntyinen Sylvia Petronella Antoi- +nette van der Moer oli vaeltanut geologi Klaus +Säynäjärven kanssa Lemmenjoelle v. 1949 ja +toiminut siellä kokkina kultamiehille. +Morohluohtâ (AWG 1901) Lahti Inarijär- +vessä Hoikka Petäjäsaaren eteläosan länsiran- +Inarinsaamea: Moroh = genetiivimuoto +muinaisen miehen nimestä Moro = Morottaja- +sukunimen muinainen muoto, luohtâ = lahti. +Nimiperheeseen kuuluu myös Morohluohtjävri. +Morohluohtjävri (AWG 1901) Järvi Hoik- +ka Petäjäsaaren eteläosan keskellä. +Mo- +rohluohtâ, luoht = yhdysosalyhentymä sanasta +luohtâ = lahti > lahden, jävri = järvi. +Morohsuálui (LL 1981) Pieni saari Inari- +järvessä Paavisvuonon Kourinsaaren ja Hiiri- +aittasaaren välissä. +Morohluohtâ, suálui +Morottajanjänkkä (3832 08) Pieni suo +Morottajankentän lounaispuolella. +men nimi on todennäköisesti Morotteijeejeggi. +Jänkkä = peräpohjolan murretta ja tarkoittaa +suota eli jänkää. +Morottajan- +kenttä. +Morottajankenttä (3832) Ukonjärven1 itä- +rannalla Ukosta2 0,9 km etelään. +nimi on todennäköisesti Morotteijeekieddi. +miperheeseen kuuluu myös Morottajanjänkkä. +Morsiamenkivi - Myersseeke˜gi (I. +Itkonen 1910) Kivi Inarijärvessä Sigganitkemä- +salmen keskellä sen pohjoispäässä, jolle Sigga +istutettiin. +Sigganitkemäsalmi. +Mosksaaret - Mosksuolluuh (HTV) +Kolme pientä saarta Inarijärvessä Mosk väylän +Moskväylä. +Moskväylä - Moskvävli (HTV) Salmi +Mosksaarten ja mantereen välissä. +suomennos inarinsaamesta: mosk = yhdysosa- +lyhentymä sanasta sanasta moskos = pimeä, +ummehtunut, umpinainen. +kuuluvat myös Mosksaaret ja Mosk väävlisuálui. +Moskväävlisuálui (TII 1963) Inarijärven +Mosksaarista suurin. +Moskväylä, väävli += genetiivimuoto sanasta vävli = väylä > väylän, +Mourasvaara - Movrâsvääri (4821 2) +Ristijärvestä3 2 km länsi-luoteeseen. +masuomennos inarinsaamesta: movrâs = yh- +dysosalyhentymä sanasta moovrâs = mylvintä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Mourasvaaran- +Mourasvaaranjärvi (MML) Pieni järvi +Mourasvaarasta länsi-lounaaseen. +nimi on todennäköisesti Movrâs värjáávráš. +Mourasvaara. +Muálkkijáávráš (MML) Pieni mutkainen +järvi Pitkän Surnujärven lounaispään luoteis- +Muálkkisuálui, +Muálkkisuálui (SA 1964) Satapetäjäselän +itälaidan Pääsaaresta 1 km koilliseen. +mea: muálkki = mutka, koukero, suálui = saari. +Muinaisasuinpaikka1 (3841 1) Pielpajär- +Muinaisasuinpaikka2 (3841 1) Ison Piel- +pajärven itäpuolella. +Muinaisasuinpaikka3 (3841 01) Nukku- +majoen varrella seitsemässä erillisessä kohteessa. +Mukanperä (3832) Ivalon taajaman itäpuo- +lella sijaitsevan Mukkavuopajan perä. +heeseen kuuluvat myös Mukanperäsaari ja Mu- +kanperävaarat. +Mukkavuopaja. +Mukanperäsaari (3832 2) Ivalon eteläpuo- +lisessa Mukkavuopajassa. +Saaressa on Sammeli +Pekkalan maitotila. +Mukanperä. +Mukanperävaarat (3832 2) Pienten vaa- +rojen ryhmä Ivalon taajamasta 3 km koilliseen. +Mukka (3842 2) Talo Partakonlahden län- +Mukkajärvenlammet (3832) Myössäjär- +ven lounaispuolella sijaitsevan Mukkajärven4 +Kuuluu Mukkajärven4 nimiper- +Mukkajärvenpalo (MML) Vanha palo- +alue Kaamasen kaakkoispuolella sijaitsevan +Mukkajärven1 lounaispuolella. +Mukkajärvi1. +Mukkajärvet1 - Mokkejávrááh1 (SA +1964) Kolme U-kirjaimen muotoista järveä puo- +len kilometrin välein Kuoskerniemessä Inarijär- +ven Kuoskervuonosta luoteeseen. +Mukkajärvet2 - Mokkejávrááh2 (SA +1964) Kaksi järveä Inarijärven Sarminiemen +itälaidalla Einari-talon kohdalla: Alimmainen +Mukkajärvi - Vyeleeb Mokkejáávráš ja Ylim- +mäinen Mukkajärvi - Paajeeb Mokkeáávráš. +mesta: jávrááh = deminutiivimuoto sanasta jävri +Mukkajärvi1 - Mokkejävri1 (3841 1) Bu- +merangin muotoinen järvi Kaamasesta 3 km +Nimiperheeseen kuuluvat myös Mukka- +järvenpalo ja talo sekä järven rannalla sijait- +seva Mukkaniemi, jossa on asunut Jalo Onni +Mukkajärvi2 - Mokkejävri2 (EA) Ina- +rijärven Ukonselän1 luoteislaidalla sijaitsevasta +Aittalahden2 pohjukasta 1 km pohjoiseen. +Mukkajärvi3 ~ Keski­Taimenjärvi - +Muálkkijävri ~ Koskâ­Kuáv¿urjáávráš +(LL 1977) Juutuan kaakkoispuolella sijaitsevan +Saari-Taimenjärven itäpuolella. +nimet ovat vanhempia. +Molemmat nimet ovat +suomennoksia inarinsaamesta. +rinnakkaisnimen perusosa on deminutiivimuo- +Saari-Taimenjärvi ~ Tai- +Mukkajärvi4 - Mokkejävri3 ~ Mokke­ +jáávráš1 (3832, LL 1981) Kolmeen suuntaan +mutkalla oleva järvi Myössäjärvestä 2 km lou- +Inarinsaamen rinnakkaisnimen perusosa demi- +nutiivimuodossa. +Mukkajärvenlammet. +Mukkajärvi5 - Mokkejáávráš2 (3832, +TII 1963) Z-kirjaimen muotoinen pieni järvi +Alemman Akujärven ja Nanguvuonon etelä- +päässä sijaitsevan Peuravuonon puolessa välis- +Mukkalampi1 - Mokkeláddu1 (YAS) +Bumerangin muotoinen lampi Kessivuononkai- +dan länsilaidalla. +Mukkalampi2 - Mokkeláddu2 (LL +1977) Mutkalla olevaa sammakon nuijapäätä +muistuttava pieni lampi Juutuan luusuan kaak- +koispuolisten Jurmurovien itäpuolella. +Mukkaniemi (MML) Talo Mukkajär- +ven1 suurimmassa niemessä sen lounaislaidalla. +Talossa on asunut Jalo Onni Viekonelo (1912 - +Talo on edelleen pystyssä ja ilmeisesti +asumakelpoinen. +Myöhemmin Viekonelo raken- +si uuden talon järven itäpäähän. +Mukka­Rytijärvi - Mokke"uálijävri +~ Ruáhujävri (3834, SA 1964) Mutkalla ole- +van suolen mallinen järvi Itä-Inarissa Ison Art- +tajärven eteläpäästä 2 km itä-kaakkoon. +mesta: "uáli = suoli, ruáhu = kaisla eli ruoko, +vesiruoho. +Nimiperheeseen kuuluu myös Ryti- +oja - Ruáhujuuvâš. +Mukkavuopaja (3832) Viiden kilometrin +mittainen Ivalojoen vuopaja Ivalon taajaman +Mukkavuopajanoja. +Mukanpe- +rä. +Mukkavuopajanoja (3832 07) Puro Uur- +tolantosta Ivalon kaakkoispuoliseen Mukka- +Mulkujärvet (3832) Kaksi järveä Törmä- +sestä 1 - 3 km kaakkoon: Ala-Mulkujärvi ja +Ylä-Mulkujärvi. +On arveltu, että määriteosa +olisi mukaelma pohjoissaamen sanasta moalki += mutka, mutta koska molemmat järvet ovat +suhteellisen suoria, nimi tulleekin jär vien län- +sipuolella olevan Mulkuvaaran mukaan. +Mulkuvaara. +Mulkuoja (3832 07) Osittain lapiolla oiot- +tu ja paranneltu oja Ala-Mulkujärvestä Kerttu- +ojaan. +Mulkuvaara (3832) V-kirjaimen muotoi- +nen vaara Törmäsen kaakkoispuolella. +lounaan puoleinen pää on nimeltään Korkia- +Määriteosa on ilmeisesti mukaelma ina- +rinsaamen sanasta muálkki = mutka. +heeseen kuuluvat myös Ala-Mulkujärvi ja Ylä- +Mulkujärvi sekä Mulkuoja. +Mummonvuopaja (3843 1) Vuopaja Pak- +suvuonon perän itärannalla. +Nimen lienevät an- +taneet Paksuvuonon pohjukassa asuneen Elsa +Valpu Saijetsin (*1924) ja Yrjö Saijetsin (1918 - +1995) lastenlapset. +Munhaissaari - Maaneem"alme suá­ +lui (3832) Pyöreä saari Nanguniemen poh- +Saari on Ilmari Itkosen mukaan +toiselta nimeltään Konessaari. +inarinsaamesta: maaneem"alme = munuainen +'munuai sensilmä', kones = mukaelma inarin- +saamen sanasta kooniš = maahinen. +vun alkupuolella saaressa oli kenttä ja kalas- +tuskota (I. Itkonen 1910). +Muorâluohtvyeppee (YAS) Vuopaja Ina- +rijärvessä Puulahden3 itäpäässä. +Puulahti3, +luoht = yhdysosalyhentymä sanasta luohtâ = +lahti, vyeppee = vuopaja. +Muotkavaara1 - Muá˜hádváárááš +(4822 2+4824 1) Kivijärven1 ja Nammijärven +inarinsaamesta: muá˜hád = johdos sanasta +muá˜háš = deminutiivinen genetiivimuoto sa- +nasta myetki = muotka > muotkasen. +tauslaitoksen tiedon mukaan Lallavaara, joka +on uudisnimi läheisen Lallajärven mukaan. +Muotkavaara2 - Myetkivääri (4821 2) +Vaara, jossa on kolmen valtakunnan rajapyyk- +ki. +heeseen kuuluu myös Muotkavaaranoja - +Myet ki v ärjuuvâš. +Muotkavaaranoja - Myetkivärjuuvâš +(4821 2) Muotkavaaran länsipuolitse kaakkoon +Venäjälle laskeva pieni joki. +Muotkavaara2. +Muottavaara (3832) Vaara Alemmasta +Akujärvestä 3 km pohjoiseen. +Todennäköises- +ti mukaelmasuomennos inarinsaamesta, joten +määriteosan takana saattaisi olla sana muáddá += lähes karvattomaksi kulunut peski tai sana +muottuu = genetiivimuoto sanasta muotâ = lu- +Nimiperheeseen kuuluvat myös Alimmai- +nen Muottajärvi, Ylimmäinen Muottajärvi ja +Keinojängän Muottavaara. +Muotunasaaret - Muá˜uinsuolluuh +(3842 2) Saariryhmä Inarijärvessä Partakonse- +län itärannalla. +saamesta: muá˜uin = laaštâ-sanan etuliite eli +muá˜uinlaaštâ = ylin liiste ahkiossa. +Mahdol- +lisesti näistä saarista ovat löytyneet hyvät ah- +kionliisteainekset. +Pikku Muotunasaari. +Murâšnjargâ ~ Murišnjargâ (SA 1963, +PP) Pieni niemi Nitsijärvessä Mursulahden poh- +Mursulahti, njargâ = niemi. +Mursulahti - Murâšluohtâ - Muriš­ +luohtâ (3842 2, SA 1964, AS) Lahti Nitsijärven +pohjoisosassa. +mennos inarinsaamesta: muriš = yhdysosa- +lyhentymä sanasta murriš = valpas, murâš = +yhdysosalyhentymä sanasta muurâš = murhe, +suru. +Nimiperheeseen kuuluu myös Murâšnjargâ +~ Murišnjargâ. +Murtomaa (3832 08) Kumpare Alemman +Akujärven ja Mukkajärven5 puolessa välissä. +Musta­ahvenjärvi1 - 'a'ppesvuâsk­ +jäu'rr1 (MML 2006) Järvi Koillis-Inarissa Vai- +noslompolasta 1 km pohjoiseen. +Musta­ahvenjärvi2 - Kiepâvuásku­ +jävri - 'a'ppesvuâskjäu'rr2 (MML, EPA, +JM) Pieni järvi Vaasselijärven länsipuolella. +saamesta ja suora koltansaamennos suomen +kielestä: kiepâ = attribuuttimuoto sanasta kiepâ += noki > nokinen. +Mustajuurakkojärvi1 - 'apissyebdee­ +jáávráš1 (3834) Pystövaaranjärven eteläpuolel- +Antero Sarren mukaan +Mustajuurakkojärvi - 'apissyebdeejáávráš on +12 km etelämpänä eli Akalauttapään länsipuo- +Mustajuurakkojärvi2 - 'apissyebdee­ +jáávráš2 (YAS) Pieni järvi Akalauttapäältä +1 km länsi-luoteeseen. +lehdessä 3834 Pahaskurâlááduš, joka on Antero +Sarren mukaan virheellinen, koska järvi sijait- +see 1 km idempänä. +Mustajuurakkojärvi3 (MML) Lampi Sar- +miniemen eteläpäässä Nanguvuonon itäpuolella +sijaitsevan Mikittijärven kaakkoispuolella. +Mustajänkkä (3832) Suo Viekkalan ja +Mustajärvien välissä. +Mustajär- +Jänkkä = peräpohjolan murretta ja tarkoit- +taa suota. +Mustajärvet (LL 1981) Kaksi järveä Kop- +pelon länsipuolella: Alimmainen Mustajärvi ja +Ylimmäinen Mustajärvi, joiden inarinsaamen +nimi on todennäköisesti 'apisjávrááh. +heeseen kuuluu myös Mustajänkkä. +Mustakalajärvi - 'a'ppeskue'lljäu'rr +(MML 2006) Pieni ovaalin muotoinen järvi +Suolisvuonon länsipuolella sijaitsevan Naittu- +Mustakuru - 'áhppesroggi - 'apis­ +Norjan puolella Uutuanjokeen laskeva jokiku- +ru Joulutunturista rajan suuntaisesti etelään. +Suurin osa kurusta on Norjan puolella. +osaltaan epätarkka suomennos, epätarkka ina- +rinsaamennos ja epätarkka koltansaamennos +pohjoissaamesta: roggi = kuoppa. +seen kuuluvat myös Mustankurunlammet - +'a'ppeskuu'r"lubbâl, 'áhpperoggejávri ja 'áhp- +pesroggejohka. +Norjan puolella Nji˜gojärven +eteläpuolella on toinen 'áhppesroggi. +Mustankurunlammet - 'a'ppes­ +kuu'r"lubbâl (MML, 4913 1) Kaksi lampea +Vätsärissä Ruuhivaarasta 4 km itään valta- +kunnan rajan tuntumassa. +Eteläisempi lampi +on 'áhppesroggejávri. +suomen kielestä, joka on määriteosaltaan suo- +ra suomennos pohjoissaamesta. +Mustakuru. +Mustala ~ Ala­Mustola - Juvnjälmi2 +(TN 1995, MML, TII 1963) Entinen uudistila +Sarmijoensuun lounaispuolella. +tanut Yrjänä Antinpoika Musta (1793 - 1873) v. +Yrjänän kuoltua isäntänä toimi hänen les- +kensä Aili Matintytär Musta, os. +v. 1874 ja Yrjänä Yrjänänpoika Musta (1842 - +Vuodesta 1902 eteenpäin oli +isäntänä Yrjänä Yrjänänpojan vävy Matti +Martinpoika Valle (*1860). +Inarinsaamen nimi- +selitys: juv = genetiivinen yhdysosalyhentymä +sanasta juuhâ = joki > joen, njälmi = suu. +Mustalahti - 'apisluohtâ2 (3834) Sar- +mivuonon etelään suuntautuva lahti Sarminie- +men itäpäästä 3 km etelään. +Mustavaara - 'apisvääri. +Mustamäntylampi (3833+4811) Pieni lam- +pi Kattakaidan päällä. +Mustaniemi (MML) Pieni niemi Vuontis- +järven itärannalla Keinoniemestä 1 km etelä- +Mustasaari ~ Kapteeninsaari - 'ap­ +pudâssuálui ~ 'appâdâsuálui (SA 1964, +IW 2000) Pieni saari Sarmijärven1 Rovaniemen1 +Rinnakkaisnimi on muodostunut sotien jäl- +keen mahdollisesti rajavartioston kapteeni Su- +virinteen mukaan. +Hän on asustellut saaressa +Saaren itärannalla on vie- +läkin nähtävissä korsun jäänteitä (Pekka Jär- +Mustavaara1 - 'apisvääri1 (4822 2+ +4824 1) Vaara Nammivaarasta 2 km länsi- +pisvääri" (kyseessä painamisen yhteydessä +tapahtunut fonttivirhe). +Palo-Mustavaara - Ruávi-'apisvääri ja Musta- +vaaranjärvet. +Mustavaara2 - 'apisvääri2 (3834) Vaa- +ra Sarmivuonon ja Nellimiin johtavan maantien +välissä Mustalahden kohdalla. +Mustalahti. +Mustavaaranjärvet (MML) Viisi lam- +pea Mustavaaran1 eteläpuolella. +Mustavaara1. +Mustavuopaja - 'apisvyeppee (3834) +Nangujärven koillispuolella sijaitsevan Ison +Saarijärven pohjoisosan itään suuntautuva vuo- +Mustikkasaari - Saresuálui (MML, +SA 1964) Pieni saari Nammijärven Piilola- +talosta 1 km pohjoiseen. +Mustikkavaara - Sarevääri (3843 1) +Korkea vaara Paatsjoenniskan pohjoispuolella. +Mustinhukkumajärvi - Muusti hevvâ­ +nâmjävri (3834) Nangujärvestä 2,5 km ete- +on Musti-nimisestä koirasta. +Mustola (3834) Talo Nellimiin johtavan +maantien varrella Kynsikosken kohdalla. +kaisemmin siinä on sijainnut valtion majatalo, +jota on pitänyt Herman Paavo Keskitalo (*1880 +Kärsämäellä). +Mutajänkä (MML) Koutavaaran pohjois- +Nimiperheeseen kuuluu myös Mutaoja +~ Siko-oja. +Mutajärvi - Motejáávráš (SA 1964) +Pieni järvi Nellimistä 1 km kaakkoon. +Mutalahti1 (3841 2) Väylän länsipuolella si- +jaitsevan Ala-Sieksijärven eteläpään pohjoiseen +suuntautuva lahti. +Mutalahti2 (3832 08) Alemman Akujärven +toiseksi eteläisin lahti. +Mutalahti3 - Moteluohtâ (SA 2002) Sar- +mijärven1 pohjoisin lahti. +Mutalahti4 (MML) Ukonjärven1 ja Paa- +visvuonon välissä sijaitsevan Nuottamajärven2 +Mutamaa (3832) Asuinalue Ivalojoen poh- +Mutaoja ~ Siko­oja (MML) Inarin kir- +konkylän luoteispuolella sijaitsevasta Mutajän- +gästä Sikojärveen. +Mutajänkä. +Mutasaari (3832) Inarijärven saari Hämä- +häkkiniemen ja Konesniemen1 välissä. +saamen nimi on todennäköisesti Motesuálui. +Mutkajärvi (3844 1) Pieni U-kirjaimen +muotoinen järvi Inarijärven Pisteriniemen ete- +Mutkalampi - Må'³³luubbâl (MML +2006, JM) Pieni järvi Sevetinsuojan lounais- +päästä 4,5 km etelään. +Mutustelemaniemi (3841 1) Kapea nie- +mi Inarijärvessä Juutuanvuononsuun ja Siske- +livuononsuun välissä. +Kauko Lehtola muisteli +1990-luvulla kuulleensa niemen inarinsaamen +nimen, mutta oli unohtanut sen. Inarinsaamen +nimi voisi olla vaikkapa Mudostâllâmnjargâ, +määriteosa on johdos sanasta muddo = vai- +he tai väli. +niemi on koskâmuddoost eli +puolessa välissä Siskelijärvestä Juutuansuuhun +mentäessä. +Muurahaisharju (MML) 150 metrin mit- +tainen harju Vuontisjärven eteläpään Isosaares- +ta5 1,5 km itä-koilliseen. +Harjun itärinteellä on +jyrkänne. +Muurahaisniemenvuopaja - Kuu˜­ +hâ n jarg vyeppee ~ Kutkânjargvyeppee +(EA) Muurahaisniemen kaakkoiskulmalla. +Muurahaisniemi. +Muurahaisniemi - Kuu˜hânjargâ ~ +Kutkânjargâ (3841 2, SA 1963) Vanhastaan +suuri niemi, mutta Inarijärven säännöstelyn +jälkeen suurehko saari Riuruvuonon itäpuolel- +Muurahaisniemen talon rannalta löysi Matti +Sarre 1900-luvun alkupuolella kivituuran ran- +tavedestä (I. Itkonen 1910). +Vanhempi nimi on +ollut Muorânjargâ 'Puuniemi', koska Suomen +yleiskartassa v:lta 1899 (SYK 1899) nimi on +"Muoraniemi" muorâ = puu. +Niinpä tämäkin +olisi sellainen nimi, joka olisi palautunut suomen +kielestä takaisin inarinsaameen, mutta eri mer- +Nimiperheeseen kuuluu myös Muu- +rahaisniemenvuopaja - Kuu˜hânjargvyeppee ~ +Kutkânjargvyeppee. +Muurahaissaari1 - Kutkâsuálui1 ~ +Kutkâsuáloi1 (YAS) Pieni saari Inarijärvessä +Satapetäjäselän länsilaidalla Kaamassaaren itä- +Muurahaissaari2 - Kutkâsuálui2 ~ +Kutkâsuáloi2 (YAS) Kessijärven pohjoispuo- +lella sijaitsevan Kuivasjärven ~ Matalajärven +eteläisin saari. +Muurisalmi (3841 1) Salmi Inarijärvessä +Kivimuurin ja Siliälaassan välissä. +Kivimuuri. +Mye˜˜egâšvääri (SSS) Vaara Kessijärven +ja Korppikurujärven välissä sijaitsevan Merjes- +lompolan eteläpuolella. +Merjeslompola, vääri +Myössäjärvenniemi (LL 1981) Myössä- +järven lounaisrannalla. +Kuuluu Myössäjärven +Myössäjärvenpakka (3832) Korkea vaara +Myössäjärven itärannalla. +Kuuluu Myössäjär- +ven nimiperheeseen. +Myössäjärvi - Misseejävri ~ Myessáá­ +jävri ~ Muá˜hádjävri ~ Muássáájävri +(TII/Uula Morottaja 1945, AVV, UP). +Ukonjär- +ven1 ja Talvitupajärven2 välissä valtatie 4:n etelä- +Missee = pakanuudenaikainen mies Inarissa, +myessáá ~ muássáá = deminutiivinen genetiivi- +muoto sanasta myesi = rauha, muá˜hád = johdos +sanasta myetki = taival. +Inarinsaamen nimistä +uskottavin on ensimmäinen vaihtoehto. +myös +muita Missee-alkuisia paikannimiä. +On myös +arveltu, että nimi tulisi pohjoissaamen sanasta +miessi = vasa, mutta siihen aikaan, kun järvi on +saanut nimensä, ei alueella ollut lainkaan poh- +joissaamelaisia. +Myössäjärvenniemi ja Myössäjärvenpakka. +Männikkövaara (3834) Mustolasta 1,5 km +Männynkuorikotasaari - Korrâkuá­ +˜áásuáloi ~ Kuátisuálui (HTV, SA 1964) +Saari Inarijärvessä Tiainen-talon pohjoispuolel- +Saaressa on ollut männyn kuorilla vuorat- +tu kota. +Nykyisin kutsutaan myös virheellises- +ti Korrâkuáláásuálui, kuáláá = deminutiivinen +genetiivimuoto sanasta kyeli = kala > kalasen. +Tämä johtuu siitä, että kirjaimet ˜ ja l muo- +dostuvat kitalaessa samassa paikassa ja siten +muistuttavat foneettisesti toisiansa. +Huolimatto- +masti artikuloituna on vaikea tulkita kummasta +kirjaimesta on kyse. +Mäntylä (3844 1) Talo Nitsijärvensuojan +Märkäjärvi (3843 1) Nellimin itäpuolisesta +Keskimöjärvestä 2,5 km pohjoiseen. +tauslaitoksen "Kansalaisen karttapaikan" mu- +kaan Iltavellijärvi. +Kumpi nimi on korrektim- +pi, ei ole kirjoittajan ratkaistavissa. +Märkävaara1. +Märkävaara1 (3843 1) Nellimin itäpuolella +sijaitsevasta Keskimöjärvestä 2 km pohjoiseen. +Nimiperheeseen kuuluu myös Märkäjärvi. +Märkävaara2 - Njuoskâváárááš +(3843 1) Kirakkavuonon pohjukasta 5 km ete- +inarinsaamesta: váárááš = deminutiimuoto +heeseen kuuluvat myös Märkävaaranjänkä +- Njuoskâ vááráájeggi, Märkävaaranjärvi - +Njuoskâ vááráájáávráš ja Märkävaaranoja - +Njuoskâvááráájuuvâš. +Märkävaaranjänkä - Njuoskâvááráá­ +jeggi (3843 1, YAS) Pienehkö suo Märkävaa- +ran2 lounaispuolella. +ka suomennos inarinsaamesta: vááráá = demi- +nutiivinen genetiivimuoto sanasta vääri = vaara +> vaarasen. +Märkävaara2. +Märkävaaranjärvi - Njuoskâvááráá­ +jáávráš (3843 1, YAS) Pieni järvi Märkävaa- +ranjängän ja Märkävaaran2 välissä. +Märkävaaranjänkä. +Märkävaaranoja - Njuoskâvááráá­ +juuvâš (3843 1, SA 1964) Pieni puro Märkä- +vaaranjärvestä Kuortosjärveen. +Märluohtâ (EA) Pieni lahti, oikeastaan +poukama Inarijärven Korkiasaaren itälaidalla. +Inarinsaamea: mär = yhdysosalyhentymä mär- +alkuisesta sanasta, joka voisi olla märfi = mak- +kara, luohtâ = lahti. +Mäskisaari - Mäskisuálui (4822 2+ +4824 1) Inarijärven saari Surnuvuonon suulla. +Mahdollisesti mukaelmasuomennos ja mukael- +mainarinsaamennos koltansaamesta: mäski = +johdos sanasta macc = mutka rantaviivassa. +miperheeseen kuuluu myös Pikku Mäskisaari ~ +Margitansaari. +Mäskivaara (3833+4811) Raja-Joosepin ra- +javartioasemalta länsi-luoteeseen. +seen kuuluu myös Mäskivaarankoski. +Mäskivaarankoski (3833+4811) Lutossa +Mäskivaaran eteläpään länsipuolella. +Mäskivaara. +Mätäkivilompola - Kuocâke˜gluobâl +(YAS) Noin 200 metrin mittainen lompola Naa- +majoessa Kivilompolan ja Ylilompolan välissä. +Ehkä kyse +on samasta ilmiöstä kuin on Mätökivisaarenkin +Mätäsniemensaari - Miehtânjargii­ +suálui (4812, TII 1963) Sulkusjärvessä1 +Miehtânjaargâš-niemen kohdalla. +njargii = deminutiivinen genetiivimuoto sanas- +ta njargâ = niemi > niemisen. +Miehtânjaargâš. +Mätökivisaari - Kuocke˜gisuálui +(3843 1) Paatsvuonon suulla. +Elsa Valpu Saijetsin (*1924) +mukaan saaren etelärannan läheisyydessä +50 - 100 m rannasta on kivi, joka oli ennen Ina- +rijärven säännöstelyä puolittain näkösällä ja +aaltojen sitä huudellessa oli jatkuvasti märkä +luoden mielleyhtymän "mätänevästä kivestä". +Nykyisin kivi on jäänyt säännöstelyn johdos- +ta veden alle, mutta on edelleenkin eräänlainen +jadanpäämerkki, josta on hyvä lähteä heittä- +mään verkkoja. +Määllijärvi ~ Vellijärvi2 - Määlijävri +Valajärven koillispuolella. +nos ja epätarkka suomennos inarinsaamesta +sekä suora koltansaamennos suomen kielestä: +määli = keitto, joten korrekti koltansaamen- +nos olisi Mää'lljäu'rr. +vat myös Määlijävr"uájá, Määlijävrruávi, Velli- +selkä - Määli"ielgi - Ve'll"iõ'lj (Mää'll"iõ'lj) +ja Määliruávi. +Järven vanhempi nimi on ollut +mahdollisesti Meelijävri, meeli = genetiivi- +muoto sanasta meeli = mela > melan, koska +Suomen yleiskartassa vuodelta 1944 nimi on +määriteosaltaan pohjoissaamea ja perusosal- +taan suomea: Meallijávri "Meällijärvi", mealli += mela ja näin ollen viiden kilometrin päässä +oleva Mellalompolakin kuuluisi samaan nimi- +Siten olisi mahdollista, että kaikki +Määli-alkuiset paikannimet Vätsärissä olisivat +olleet alkujaan Meeli-alkuisia, koska meeli-sa- +na poikkeaa huomattavasti määli-sanasta niin +foneettisesti kuin konkreettisestikin, että niitä +ei voida sekoittaa keskenään. +karttalehdessä 4822 2+4824 1/2001 inarinsaa- +men nimi on virheelliseti Määllijävri, kun pitäisi +olla Määlijävri. +Määlijävr"uájá (SA 1964) Määllijärven ~ +Vellijärven2 itäisin lahti. +osaselvitys ja nimiperhe: ks. +Määllijärvi, jävr = +genetiivinen yhdysosalyhentymä sanasta jävri += järvi, "uájá = pitkä ja kapea lahti, josta läh- +tee tai johon laskee joki. +Määlijävrruávi ~ Määliruávi (4822 2+ +4824 1, SA 1964) Vanha paloalue Vätsärissä +Määllijärven eteläpuolella. +Määllijärvi, jävr += yhdysosalyhentymä sanasta jävri = järvi > +järven, ruávi = rova. +Määttä­Erkin oja (PH) Korkiavaaranjär- +vestä Ivalojokeen. +Ojan varrella Koppelontien +länsipuolella ovat asuneet Juho Erkki Heikin- +poika Määttä (*1856 Karungissa) ja Agne- +ta Yrjöntytär Sarre (1859 - 1952). +Agneta kuoli +Toivoniemen vanhainkodissa. +Talon nimi on +ollut Vienoniemi Ivalon Viekkalassa ja lienee +ollut tämän ojan varrella. +myös Riitun- +eksymäjärvi. +Erkki kutsui vaimoaan Riituksi. +Möyryjänkä - Myevvirjeggi (3843 1, +SA 1964) Suo Itä-Inarissa Mäkärävaaran ete- +Möyryvaara. +Möyrylahti - Myevvirluohtâ (3843 1) +Inarijärven lahti Tervavuonon pohjoisrannalla. +Harhaanjohtava suomennos inarinsaamesta. +Möyryoja - Myevvirjuuvâš (3843 1) +Ruohojärvestä Inarijärven Möyrylahteen. +Har- +haanjohtava suomennos inarinsaamesta. +Möyryvaara - Myevvivääri (3843 1) Itä- +Inarissa Leppäjärven ja Härjänhirttymäjärven +mesta: myevvir = mäkärä, vaikka suomenkielis- +ten käyttämä kansanomainen mukaelma Möy- +ryvaara on ollut jo pidemmän aikaa käytössä. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Möyryjänkä +- Myevvirjeggi, Möyry oja - Myevvirjuuvâš ja +Möyrylahti - Myev virluohtâ. +N +Naa"ielgikimes (TII 1963) Metson soidinpaik- +ka Naaselän etelärinteellä. +Naapää, "ielgi = maanselkä, +kimes = metson soidinpaikka. +Naaselkä. +Naajoki ~ Nangujoki - Naajuuhâ ~ +Na¹¹âjuuhâ (TII 1963, 3832) Joki Nangujär- +vestä1 monien lompolaiden kautta Inarijärven +Nanguvuonoon. +Naapää ja +Nangujärvi1. +Naalalampi - Naalâhjävri (3843 1, YAS) +Pieni järvi Itä-Inarissa Inarijärven Kuortoslah- +den koillispuolella. +rinsaamesta: naalâh = johdos verbistä naall☠= +poron sarvien katkaiseminen leukulla tai muul- +la teräaseella. +Naalâh on poro, jolta on sarvet +katkaistu. +Naalajärvi (3843 1) Järvi Tiaisjärven poh- +mennos inarinsaamesta, vaikka alkukielistä +nimeä järvelle ei olekaan. +Vertaa kuitenkin ni- +meen Naalalampi. +Naamajoki - Njaamâjuuhâ (4821 2) Jo- +ki Nammijärvestä Naamajärven kautta Kessi- +njaamâ = johdos sanasta njaamm☠= vyyh- +detä tai sanasta näämi = naama (nahka poron- +sarvessa). +Kyseessä voisi olla myös Nama = ina- +rilainen miehen nimi 1500-luvun veroluettelois- +Naamajänkä - Njaamâjeggi, Naamamukka +- Njaamâmäcci ja Naamajärvi3 - Njaamâjävri. +Naamajänkä - Njaamâjeggi (4821 2) +Naamajoen molemmilla puolilla Naamajärven +ja Kaitajärven välissä. +Naamajoki. +Naamajärvi1 ~ Kettu­Matti (3844 1) Ta- +lo Pisteriniemessä samannimisen lammen ran- +Talon on perustanut Matti Paavalinpoika +kaisnimi Kettu-Matti johtuu siitä, että Kuuvan +suvun edustajia kutsuttiin entiseen aikaan ke- +tuiksi, kuten Mujoja jäniksiksi ja Menes-Antin +(Morottaja) jälkeläisiä karhuiksi. +talossa on asunut perheineen hänen poikansa +Matti (1872 - 1957), joka kaivoi kanavan Pisteri- +niemen tyven poikki, ks. +Kuuvan kanava. +Vii- +meisin asukas tilalla on ollut Onni Matinpoika +Naamajärvi2 - Näämijävri (3844 1) Pie- +ni järvi Pisteriniemessä. +Järven länsirannalla +on Naamajärvi eli Kettu-Matti-talo. +masuomennos inarinsaamesta: näämi = nahka +kasvavassa poronsarvessa (T. I. Itkonen 1966, +Naamajärvi3 - Njaamâjävri (4821 2) +Naamajoen alimmainen lompola. +Aikaisem- +min Uccâ Njaamâjáávráš (SA 1964): uccâ += attribuuttimuoto snasta ucce = pieni. +Karl No- +ringin kartassa vuodelta 1897 "Wähä Naami­ +Naamamukka +Njaamâmäcci +(MML, SSS) Mutka Naamajoessa. +suomennos inarinsaamea. +Naamajoki, mäcci = mutka eli +mukka. +Naapää - Naauáiváš (TII 1963) Tunturi +Nangujärven lounaispuolella. +on Na¹¹âuáivi "Nanguoaivi" (SYK 1899). +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: naa += niin. +Kyseessä lienee kuitenkin lyhentynyt +muoto jostain muusta na-alkuisesta sanasta, +jolla on jotain tekemistä na¹¹â-sanan kanssa. +Tämä sana voisi olla esim. +nannaam = mantere +ja sitä kautta myös maa (vrt. +Naaselkä). +miperheeseen kuuluvat myös Tunturi-Naapää +- Tuodâr-Naauáiváš, Outa-Naapää - Vyevdi- +Naauáivi, Naauáiváákimes, Naajoki - Naa- +juuhâ, Naaselkä - Naa"ielgi, Naa"ielgkimes +sekä Naavuono - Naavuonâ. +Naarassaaret - Ni¹álâssuolluuh (SA +1963) Puolenkymmentä saarta Kasariselän län- +silaidalla, joista läntisin on Eelohlássá. +Saarissa +naiset palvelivat seitaa, koska heiltä oli kielletty +pääsy Ukkoon ja Ukonsaariin. +Naarassaari. +Naarassaari - Ni¹álâssuálui (3841 2, +SA 1963) Muinainen uhrisaari Kasariselän +Naiset palvelivat saaressa sei- +taa, koska heiltä oli kielletty pääsy Ukkoon ja +Ukonsaariin. +Nimiperheeseen kuuluu myös Naarassaaret - +Ni¹álâssuolluuh. +Naaselkä - Naa"ielgi (SA 1964) Kuo- +hanakaidan jatke luoteeseen. +Heikki Sarren +mukaan Eennâm"ielgi 'Maanselkä'. +Naapää. +heeseen kuuluu myös Naa"ielgikimes. +Naauáiváákimes (TII 1963) Metson soi- +dinpaikka Naapään etelärinteellä. +Naa- +pää, uáiváá = deminutiivinen genetiivimuoto sa- +nasta uáivi = pää > pään, kimes = soidinpaikka. +Naavuono - Naavuonâ (TII 1963) Ly- +hyt vuono Nanguvuonon eteläpään ja Sis- +kelijärven2 välissä, mutta saattaa olla myös +Nanguvuonon rinnakkaisnimi samalla tavoin +kuin Naajoki on Nangujoen rinnakkaisnimi. +Mukael masuomennos inarinsaamesta tai mu- +kaelmainarinsaamennos suomen kielestä. +Pohjois- +Norjan Tromssan läänissä on kunta nimeltään +Naavuono (norjaksi Kvænangen) +Nahatniemi - Njaahâdnjargâ (LL 1981) +Niemi Inarijärven lounaiskulmalla Paavisvuo- +non eteläpään Kurjalahden ja Paavisvuonope- +rän välissä. +mesta: njaahâd = johdos sanasta njaah☠= +naakia, hiipiä > hiipimä eli 'Hiipimäniemi'. +Nahkimojärvi (LL 1969) Ison Suorsajär- +Koltansaamen nimi on to- +dennäköisesti Njaakkâmjäu'rr, njaakkâm = hii- +piä > hiipimä, naakia > naakima, jäu'rr = järvi, +joten nimi on mukaelmasuomennos koltansaa- +Nimiperheeseen kuuluu myös järvestä +alkunsa saava Nahkimo-oja. +karttalehdessä 3833+4811/2005 "Nohkimajär- +vi", jota voidaan pitää tavallaan "virheellisenä", +koska vuodesta 1969 nimi on ollut "Nahkimo- +Nahkimo­oja (LL 1969) Nahkimojärvestä +Vuoksijokeen. +Koltansaamen nimi on toden- +näköisesti Njaakkâmjokk. +Nahkimojärvi. +karttalehdessä 3833+4811/2005 "Nohkimaoja", +jota voidaan pitää tavallaan "virheellisenä", +oja". +Naittujärvi - Náittuujävri - Naitti­ +Inarijärven Suolisvuonon ja Ison Ahvenjärven +ja mukaelmakoltansaamennos suomen kieles- +Naittu- +vuono. +Naittulompola - Uccâ Náittuujáávráš +Naittujärven eteläpuolella. +nos inarinsaamesta: uccâ = attribuuttimuoto sa- +nasta ucce = pieni, jáávráš = deminutiivimuoto +sanasta jävri = järvi > järvinen, ja mukaelma- +Naittuvuono. +Naittuniemi - Náittuunjargâ - Nait­ +tinjargg (3844 1, SA 1963) Kapea niemi Inari- +järvessä Naittuvuonon ja Suolisvuonon välissä. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta ja mu- +kaelmakoltansaamennos suomen kielestä. +Naittusaari - Náittuusuálui - Naitti­ +vuonon länsirannalla Naittuniemen kohdalla. +Naittuvuono - Náittuuvuonâš - Nait­ +ti vuõnn (3844 1) Suolisvuonon länsirannalla +Kyynelniemen kohdalla. +inarinsaamesta ja mukaelmakoltansaamen- +nos suomen kielestä: náittuu = tuntematon sa- +na, vuonâš = deminutiivimuoto sanasta vuonâ += vuono > vuononen. +A. Burgmanin kartas- +sa v:lta 1897 "Naitti vuono" ja "Naittijärvi". +Nimiperheeseen kuuluvat myös Naittuniemi +- Náittuunjargâ, Naittujärvi - Náittuujävri - +Naittijäu'rr, Náittuujäävrih, Naittulompola - Uc- +câ Náittuujáávráš, Naittusaari - Náittuusuálui +- Naittisuâl ja Naittuvuopaja. +Naittuvuopaja - Naittivuõ'ppi (MML +2006) Naittuvuonosta koilliseen suuntautuva +mesta ja mukaelmakoltansaamennos suomen +kielestä, vaikka tiedossa olevaa inarinsaame- +laista nimeä vuopajalle ei olekaan. +men nimi on todennäköisesti Náittuuvyeppee. +Naittuvuo- +no. +Nammijärvenluusua - Njammijävr­ +uáivuš (YAS) Nammijärven eteläpäässä. +Nammijärvi. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Luusuanpalo, +Luusuanmaa - Uáivušeennâm, Nammijärven +Luusuankoski - Uáivuškuoškâ1, Uáivuškuov˜â, +Uáivuš"uálmáš ja Uáivuškuolbân. +Nammijärven +Luusuankoski +Uáivuš kuoškâ1 (TII 1963) Naamajoen ylin +koski Nammijärvestä etelään. +messä ei ole Nammijärvi-etuliitettä. +Nammijärvi - Njammijävri (4822 2+ +4824 1) Suuri järvi Surnuvuonon ja Norjan vas- +taisen valtakunnanrajan välissä. +Järven nimi on +ollut aikaisemmin Stuorrâ Njaamâjävri (SA +Karl Noringin kartassa v:lta 1897 nimi on +"Naamijärvi". +Nykyinen inarinsaamen nimi +vaikuttaa mukael mainarinsaamennokselta suo- +menkielisestä nimestä, joka taas on mukaelma +originaalista, njaamâ = johdos sanasta njaam- +m☠= vyyhdetä tai sanasta näämi = naama +(nahka poronsarvessa). +Kysymykseen saattai- +si tulla myös Nama = inarilainen miehen nimi +1500-luvun veroluetteloissa (TII 1963). +Nimi on +siis palautunut suomen kielestä takaisin inarin- +saameen mitäänmerkitsemättömällä määrite- +osalla. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Nammi- +selkä - Njammi"ielgi, Nammivaara - Njammi- +vääri, Nammivaaranselkä, Njammijävr"uájá, +Nammijärven Luusuankoski - Uáivuškuoškâ1, +Nammijärvenluusua - Njammijävruáivuš sekä +Njaamâuáivááluohtâ. +Nammiselkä - Njammi"ielgi (4822 2+ +4824 1) Selänne Norjan vastaisella valtakun- +nanrajalla. +lisesti "Njammièielgi" (kyseessä painamisen +yhteydessä tapahtunut fonttivirhe). +yleiskartassa v:lta 1908 nimi on pohjoissaa- +melaisittain Njoammel"ielgi "Njoammelts- +jielgge", joka olisi suomeksi Jänisselkä. +J. E. Rosberg LAPPI-kirjassaan v:lta 1911 (s. 10) +kirjoittaa paikannimestä "Njoammelcielgge (Jä- +nisvaara) ". +Nammivaara - Njammivääri (4822 2+ +4824 1) Korkeahko vaara Nammijärven poh- +Vaaran vanhempi nimi on ollut +Njaamâuáiváš (SA 1964), Karl Noringin kar- +tassa v:lta 1987 "Naamioivi". +perheeseen kuuluu myös Nammivaaranselkä. +Nammivaaranlahti - Njaamâuáiváá­ +luohtâ (MML, 4822 2+4824 1) Nammijärven +Määriteosaltaan mukaelma- +Lahti on saanut +nimensä pohjoispuolella olevan Njaamâuáiváš- +tunturin mukaan, joka on nykyään Nammi- +vaara - Njammivääri. +Nammivaaranselkä (MML) Nammivaa- +rasta 1 km pohjoiseen. +Nammi- +järvi/Nammivaara. +Nangujärvenluusua - Na¹¹âjävr­ +uáivuš (3834) Nangujärven pohjoispäässä +Naajoen ~ Nangujoen niska. +kuuluu myös Uáivuškuoškâ2. +Nangujärvi1 - Na¹¹âjävri (3834) Suuri +järvi Nanguvuonon perältä 11 km kaakkoon. +Mukaelmasuomennos ilmeisesti inarinsaames- +ta: na¹¹â = tuntematon sana. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Nan- +gujärvi2 (talo), Kotsamo - Kuáccám ~ Na¹¹â- +jävrkuáccám 'Nangujärvekotsamo', Nangujär- +venluusua - Na¹¹âjävruáivuš, Nan gu niemi - +Na¹¹ânjargâ, Nangujoki ~ Naajoki - Naajuuhâ +~ Na¹¹âjuuhâ, Nanguvuono - Na¹¹âvuonâ, +Nanguvuononperä - Na¹¹â vuon pottâ ja Nan- +guvuononsuu - Na¹¹â vuonnjälmi. +Nangujärvi2 (TN 1995) Vanha uudistila +Nangujärven eteläpään länsirannalla. +Talon on +perustanut Antti Matinpoika Musta (*1847) v. +Nanguniemi - Na¹¹ânjargâ (3832, TII +1963) Suuri neliskanttinen niemi Nanguvuonon +ja Joensuuselän välissä. +Topografisessa kartas- +sa 3832/2001 inarinsaamen nimi virheellisesti +"Na¹¹anjarga". +Nanguvuono - Na¹¹âvuonâ (3832) +Inarijärven eteläisin vuono Nanguniemen itä- +Nangu- +Nanguvuononperä - Na¹¹âvuon­ +pottâ (3832, JAM 2006) Nanguvuonon etelä- +pään luoteeseen työntyvä lahti. +Nanguvuononselkä - Na¹¹âvuon­ +jor¹â (TII 1963) Inarijärven selkä Nanguvuo- +nosta luoteeseen. +Nanguvuononsuu - Na¹¹âvuon njäl­ +mi (JAM 2006) Inarijärvessä Nanguniemen +Nastasaaret - Nástuusuolluuh ~ Nas­ +tisuolluuh (TII 1963, 3834) Saariryhmä Nan- +gujärven eteläosassa. +inarinsaamesta: Nástuu = genetiivimuoto kolt- +tanaisen nimestä Näskk = Nasti ~ Nasto "Anas- +tasia". +Nimiperheeseen kuuluu myös Nástusuá- +lui. +Nastinlampi (3834) Pieni järvi Sarmijär- +ven1 ja Silkejärven välissä. +Nasti = kansanomai- +nen muoto nimestä "Anastasia". +Naukulahti - Njávguluohtâ (EA) Inari- +järven lahti Oglasaaren ja Miesniemen välissä. +Suora suomennos inarinsaamesta tai suora ina- +kuuluu myös Naukumapahta. +Naukumapahta (MML) Naukulahden +Nimiperheen yhtenäisyyden vuok- +si pitäisi varmaan olla Naukupahta. +Navetanperäjänkä - Naavitpoo˜â­ +jeggi (3843 1, YAS) Pieni suo Sammakkonie- +men1 tyvellä. +Navettavaara - Naavitváárááš (4822 2 ++4824 1) Pieni vaara Nammijärven luoteisran- +inarinsaamesta: váárááš = deminutiivimuoto +Náittuujäävrih (SA 1963) Kaksi peräk- +käistä järveä Naittuvuonon pohjoispuolella. +Naittuvuono, jäävrih = monikkomuoto sa- +Náppáávyeppee (SA 1963) Vuopaja Nitsi- +järven Niliniemen kärjessä. +Inarinsaamea: náp- +páá = deminutiivinen genetiivimuoto sanasta +näppi = pahkainen lypsykauha eli naappu > +naappusen. +Nástusuálui (SA 1964) Nangujärven ete- +läosan läntisin saari. +Nastasaaret, suálui = saari. +Negtemjärvi - Nektumjävri (3843 1/1977, +3843 1/2000) Kirakkavuonon pohjukasta 2 km +mesta: nektum = tuntematon sana, josta Terho +Itkonen (1972, Lapin paikannimistön huoltoa, +s. 302) kirjoittaa: +"LP. +nimen (ja sen rinnakaismuodon +Nekktamjävri) määrite on muodoltaan kuin +sisäheittoinen partisiipin perfekti jostakin ny- +kykielessä tuntemattomasta verbistä". +Neitiaapa (3832) Suo Alemmasta Akujär- +luvat myös Neitioja ja Neitiojaniemi. +fisen karttapainoksen 3832 mukaan samanni- +minen suo on Nanguvuonoperän länsipuolella +paikassa, jossa on Mielikköjänkä. +Neitiniemi - Nieidiinjargâ (MML) Nie- +mi Inarijärvessä Viimassaaren pohjoispäässä. +on tytöstä tai tytöistä, joista Ilmari Itkonen kir- +joittaa käsikirjoituksessaan "Muinaisjäännök- +siä ja tarinoita Inarijärven ympäristöltä" vuo- +"Viimassaaren pohjoispäässä on Kenttä +"venäläisten ajoilta" ja "pakanuuden ajoilta". +Siinä sanotaan asuneen erään Curna¿-nimi- +sen miehen, jolla oli tapana uiden hätyytellä +järvellä soutelevia tyttöjä. +Pahasta päästäk- +seen keksivät nämä viimein sellaisen keinon, +että karistivat verkon paikkaan, josta arvasi- +vat Curna¿in uivan. +Siihen tämä kengist��än +takertui ja kangistui". +Neitioja (3932 07) Ulkoisen muodon mu- +kaan todennäköisesti kaivettu oja Neitiaavalta +Alempaan Akujärveen. +myös Neitiojaniemi. +Neitiaapa. +Neitiojaniemi (3932 07) Alemman Akujär- +ven läntisin niemi. +Neivalahdenjärvet - Niäivááluovtjáv­ +rááh (LL 1978) Kaksi pientä järveä. +Solojär- +ven eteläpään itäpuolella. +nos inarinsaamesta: Niäiváá = genetiivijohdos +muinaisesta naisen nimestä Niävááš, jávrááh = +monikon deminutiivimuoto sanasta jävri = järvi +> järviset. +Neliskanttijärvi - Neell"iõkkjäu'rr +(MML, JM) Pieni järvi Kyyneljärven eteläpään +ja Inarijärven Suolisvuonon välissä. +Suora kol- +tansaamennos suomen kielestä tai suora suo- +Nellim - Njellim (3843 1) Talonnimi +1800-luvun loppupuolelta, sittemmin kylän ni- +mi maantieteellisesti samassa paikassa. +Terho +Itkosen (1972 s. 302 ja 304) mukaan "nimen +määritteen alkuperä hämärä". +Eräitten Nelli- +miläisten mukaan (mm. +Eenok ja Antero Sarre +sekä Heikki Tuomas ja Elsa Valle) jyrkkä koski +Keskimöjärven ja Nellimjärven välissä ikään- +kuin nielaisee veden Nellimjärveen. +Sen mu- +kaan nimi tulisi inarinsaamen sanasta njiell ☠+= niellä. +Teoriaa tukee Sammeli Kuuvan ny- +kyäänkin käyttämä nimitys paikkakunnasta +"Njeellim", joka muistuttaa njiellâ˜-verbin en- +simmäisen persoonan imperfektimuotoa njiellim += nielin. +Ehkä sanan kolmas kirjain on aikojen +saatossa lientynyt e-kirjaimeksi. +seen kuuluvat myös Nelliminniemi, Nellimjo- +ki - Njellimjuuhâ, Nellimjärvi - Njellimjävri - +Njeä'l'lemjäu'rr, Nelliminvaara - Njellimvääri, +Nelliminvaaranjärvi - Njellimvärjáávráš ja Nel- +limvuono - Njellimvuonâš. +Nelliminniemi - Kuál¹ááttuvnjargâ +(3843 1, YAS) Paksuvuonon ja Nellimvuo- +non välissä. +Aikaisempi nimi Korkeloniemi +(3843 04/1976), jossa on ilmeisesti painovirhe +ja piti olla Konkeloniemi, jolloin se olisi ollut +suora suomennos inarinsaamesta: kuál¹ááttuv += genetiivimuoto sanasta kuá¹gááttâh = konke- +lossa oleva puu. +Nykyinen nimi on uudisnimi +mutta kuuluu kuitenkin Nellimin nimiperhee- +Nellimjoki - Njellimjuuhâ (HTV) Joki +Nellimjärvestä Nellimvuonoon, vanhempi ni- +mi Sulkusjoki - Sulgušjuuhâ, joka käsite- +tään nykyisin Sulkusjärven ja Keskimöjärven +väliseksi jokiosuudeksi. +Nellim. +3843 1/2000 suomenkielinen nimi on Nellimin- +Nellimjärvi +Njellimjävri +Njeä'l'lemjäu'rr (TII 1963, JM 1998) Nelli- +min itäpuolella. +kaelmakoltansaamennos inarinsaamesta. +fisessa karttalehdessä 3831 1/2000 suomenkieli- +nen nimi on "Nelliminjärvi". +Nelliminvaara - Njellimvääri (3843 1) +Vaara Nellimjärven itäpuolella sijaitsevan Kes- +kimöjärven pohjoispuolella. +Nelliminvaaranjärvi - Njellimvärjáávráš. +Nellimvaaranjärvi - Njellimvär jááv­ +ráš (4821 2) Järvi Nelliminvaaran itäpuolella. +Mukaelmasuomennos ja perusosaltaan epä- +Nellim, jáávráš = demi- +Nellimvuono - Njellimvuonâš (3843 1, +TII 1963) Pienehkö vuono Inarijärvessä. +Vuonon +perällä on kylä Nellim. +Peter Schnitlerin kartassa v:lta 1745 +"Kielde Vuonne" (T. I. Itkonen 1965, s. 149) ni- +mi on sijoitettu Paksuvuonon ja Nellimvuonon +väliin mutta ilmeisesti tarkoittaa jälkimmäistä. +Sana gielde voisi tässä tapauksessa tarkoittaa +kylää, koska Suõ'n' jelsijdd = Suonikylä kir- +joitettiin v. 1517 "Songield", 1574 "Songelje" ja +1593 "Sondergield" (T. I. Itkonen 1966b, Lap- +palaisia paikannimiä 1500-luvulta). +Suonikylän +läheisyydessä on myös Keldvää'rr = Keltavaara- +niminen paikka (T. I. Itkonen 1961, Kvasisuo- +malaisia Lapin paikannimiä, s. 3). +"Norjanlapin +(pohjoissaamen) sana gielda merkitsee 'pitäjää, +kuntaa' ja sama norjalaisperäinen (pohjoissaa- +melaisperäinen) sana esiintyy kuolanlappalai- +sen Kildinin kylän nimessä" (T. I. Itkonen 1965, +Voitaisiin ajatella, että vuonon nimi tuo- +na aikana olisi saattanut olla Kylävuono. +En- +nen nykyistä nimitystä vuonon nimi on ollut +Kol¹juuvuonâ (SA 1964): kol¹juu = genetii- +vinen johdos sanasta kuál¹ááttâh = konkelossa +oleva puu, sitä ennen Šiišnušvuonâš, jonka +nimiperhe on Šiišnušjáávráš. +Nestorinsaari ~ Nástársalmensaari - +Nestorsuálui ~ Nástársuálui (3841 1) Ison +Kapaselän etelälaidalla. +Nestori oli henkilö, jo- +ka lohduttii Siggaa silloin, kun hänen sulhas- +ehdokkaansa olivat surmanneet toisensa. +Nestorinsalmi ~ Nástársalmi - Nestor­ +"uálmi ~ Nástár"uálmi (JMK 2003) Kan- +kiniemen ja Nástársalmensaaren välissä. +Kar- +tassa 3841 1/2001 Vehersalmi - Veher"uálmi, +joka on Juho Kiviniemen mukaan virheellinen. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: Nástár += Nestori, joka lohdutti Siggaa hänen mene- +tettyään molemmat sulhasehdokkaansa. +Niemelä1 (3843 1) Talo Nellimjärven puolen +välin länsirannalla. +Niemennokkalahti - Njargkešluohtâ +- Njargg³ie'ccluhtt (SA 1964, MML) Koil- +lis-Inarijärvessä Vironiemen lounaiskärjessä. +Niemennokkavaara - Njargkešvääri +(3843 1) Vaara Sammakkoniemen1 pohjoispääs- +heeseen kuuluu myös Kurkijärvi - Njarg keš- +värj��ávráš. +Niementyvijänkä (3841 1) Kankivuonon +perältä 1,5 km pohjois-luoteeseen. +Niementyvivuopaja. +Niementyvivuopaja (3841 1) Kankivuo- +non länsirannalla. +myös Niementyvijänkä. +Niemi (3832 08) Ivalon taajaman koillis- +puolella sijaitsevan Vasikkaniemen pohjoispää +Viekkalan itäpuolella. +Niemijärvi1 - Njarggjäu'rr (MML +2006) Neliskanttinen järvi Sevettijärven itäpuo- +lella sijaitsevan Semekurtan kaakkoispuolella. +Järven länsirannalla on pitkä niemi. +Niemilampi - Njarggluubbâl (MML +2006) Pyöreä lampi Sevettijärven pohjoispuo- +lella sijaitsevan Jänisniemen keskellä. +etelärannalla on pitkä niemi. +Niiliksen Niittyjärvi (MML 2006) Lam- +pi Inarijärven Partakonlahden Haapavuonon1 +pohjukasta 0,7 km koilliseen. +Lammen ympä- +rillä on ollu Pikku-Niileksen (Niiles Valle) niit- +typalsta. +Niipijoki - Nijbii ~ Nijbiijuuhâ (TII +1963) Pohjoisesta Inarijärven Väylävuonoon las- +keva joki. +ta: nijbii = deminutiivinomainen genetiivijohdos +sanasta nijbe = leuku > leukusen. +Niittyjänkä (3832) Letto Ronkajärven poh- +on todennäköisesti Nijtto. +Niittylompola (SA 1963) Kaamasen kaak- +koispuolella sijaitsevan Mukkajärven eteläpuo- +Nikolain Kenkäheinälammit (3834) Sul- +kusjoen Paraskalalompolasta 1 km lounaaseen. +Nikolai on kolttasaamelainen, joka on käynyt +leikkaamassa kenkäheinänsä kyseisillä lammil- +Nilatuohijärvi (3831) Nilatuohipään ete- +Njolâsjáávráš. +Nilatuohipää. +Nilatuohioja (3831) Puro Nilatuohijärves- +tä Nilatuohipään ja Romopään välitse Ala- +Njolâsjuuvâš. +Nilatuohipää (3831) Korkea vaara Alajoen +itäpuolella Palkisojan kohdalla. +nimi on mahdollisesti Njolâsuáiváš tai Njolâ- +suáivi. +Vaarasta lienee irroitettu koivun tuohta +nilan aikaan eli toukokuussa. +kuuluvat myös Nilatuohijärvi ja Nilatuohioja. +Nilijärvet - Njolâsjäävrih (SA 1964) +Kolme järveä Sarmitunturin koillispuolella: Ka- +laton Nilijärvi - Kyelettemes Njolâsjävri, Ylempi +Nilijärvi - Pajebuš Njolâsjävri ja Alempi Nilijär- +vi - Vyelebuš Njolâsjävri. +Määriteosaltaan har- +haanjohtava suomennos inarinsaamesta: njolâs += attribuutinomainen yhdysosalyhentymä ver- +bistä njoollâ˜= irroittaa kuorta tai kuoren irtau- +tuminen nilan aikaan (alkukesästä). +heeseen kuuluu myös Niliselkä - Njolâs"ielgi. +Nilijärvi - Njollâjävri (3834 04) Nellimiin +johtavan maantien itäpuolella Nellimistä 2 km +Niliniemi1. +Nimiperheeseen kuuluu myös Pitkä Nilijärvi - +Kuhes Njollâjävri. +Nililahti - Njollâluohtâ (3842 2, SA +1963) Nitsijärven länsirannalla Niliniemen län- +Niliniemi1 - Njollânjargâ1 (3842 2) Nit- +sijärven länsirannan niemi. +inarinsaamesta: njolla = korkean patsaan va- +raan rakennettu aitta. +Sana on lainattu Peräpoh- +jolan murteeseen muodossa nili (T. I. Itkonen +Nililahti - Njollâluohtâ ja Njollâluohtpottâ. +Nitsi- +järvellä asuvan Aslak Saijetsin (*1926) mukaan +nimet ovat olleet aikaisemmin Njaalâluohtâ +ja Njaalânjargâ: njaalâ = naali. +Niliniemi2 - Njollânjargâ2 (EA) Inari- +järven Siskelivuonon koillisrannalla. +Niliniemi3 (TN 1995) Vanha uudistila Sis- +kelivuonon kollisrannalla Niliniemen2 tyvel- +Tilan on perustanut Kones-Matti (Matti +Kuole- +mansa jälkeen isäntänä toimi hänen leskensä +Katri Matintytär Valle, os. +Vuo- +desta 1877 eteenpäin toimivat isäntinä: Iisakki +Matinpoika Valle (*1847) sekä kanssa-asukas +ja osatilallinen Uula Pekanpoika Paadar eli +poika Morottaja (*1851) 1893 - 1894, tilan haltija +Iisakki Matinpoika Valle (*1847) 1895 - 1896 ja +vuodesta 1897 eteenpäin talon isäntä ja asukas +Antti Antinpoika Morottaja (*1856). +Nykyisin +niemessä ei ole kiinteää asutusta. +Niliniemi4 - Njollânjargâ3 (TN 1995) +Niemi ja samanniminen uudistila Nangujärven +Tilan on perustanut Matti Ma- +luvat myös Nilisalmi - Njollâ"uálmi ja Nilisaari +- Njollâsuálui 1. +Nilisalmi - Njollâ"uálmi (SA 1964) Nan- +gujärven pohjoispäässä Nilisaaren3 ja Pyhänie- +Niliniemi4. +Nilisaari1 - Njollâsuálui2 (3843 1) Ina- +rijärven saari Kuorpasaaren pohjoispuolella. +Njollâ on +pieni, korkean patsaan varaan rakennettu ait- +Sana on lainattu peräpohjolan murteeseen +muodossa nili (T. I. Itkonen 1966a, s. 10). +Nilisaari2 - Njolosuálui (LL 1981) Saari +Inarijärven Kaltioselän pohjoispäässä Väylä- +saaren ja Palosaaren välissä. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: njolo = +genetiivinen johdos sanasta njollâ = nili > nilin. +Nilisaari3 - Njollâsuálui1 (SA 1964) Saa- +ri Nangujärven pohjoispäässä. +Niliselkä - Njolâs"ielgi (SA 1964) Selän- +ne Nilijärvien pohjoispuolella. +harhaanjohtava suomennos inarinsaamesta. +Nilivuopaja - Njollâvyeppee (3844 1, +AS) Vuopaja Nitsijärven Lammaslahdesta 1 km +Suora suomennos inarinsaamesta: +njollâ = patsaan varaan rakennettu aitta. +Sana +on lainattu Peräpohjolan murteeseen muodossa +Nilottupetäjävuopaja ~ Njaskopets­ +vuopaja - Njaskâmpiässáávyeppee (Elsa +Saijets) Noin puolen kilometrin mittainen vuo- +paja Inarijärvessä Taplasaaren itäosan kohdal- +la Kaikunuoran etelärannalla. +Vuopajassa on +k��ärmeniemeläisten niittypalsta. +Ivalolainen +pelimannimestari Martti Salo on tehnyt siitä +laulun "Njaskopetsvuopaja". +Epätarkka suo- +mennos inarinsaamesta: njaskâm = aktiomuoto +verbistä njask☠= raivata, piässáá = deminutii- +vimuoto sanasta peeci = mänty > mäntysen eli +'Raivatunmäntysenvuopaja'. +on mukaelmasuomennos inarinsaamesta. +Nimettömätsaaret (3841 2) Pienten saar- +ten ryhmä Inarijärvessä, Akuniemestä 1 km +Nimetön Rautujärvi ~ Lossujärvi +(3832, RP 1993) Järvi Saukko-Tupapään ja Rau- +tupään välissä. +Rinnakkaisnimen määriteosan +merkitys ei ole tiedossa, vaikkakin se saattaisi +olla mukaelma inarinsaamen sanasta luási = +huono, kehno, ihmisenä raukka tai rukka. +Nimetönsaari1 - Nomâttesláássáš ~ +Nomâttessuáloi (SA 1963) Akuniemen etelä- +nakkaisnimestä, láássáš = dminutiivimuoto sa- +nasta lássá = luoto > luotonen, laassa > laas- +sanen. +Nimetönsaari2 (RP 1993) Inarijärven saa- +ri Pikku Kapaselän Laatikkosaaresta 0,5 km +Nimetönvaara - Nomâttesvääri (LL +1978) Vaara Juutuan Jurmukoskesta 1,5 km ete- +Suora suomennos inanrinsaamesta. +Nimisalmi1 (3841 2) Salmi Inarijärvessä +Koutukeihin kuuluvan 'ärbinsuálui-saaren lou- +Nimisalmi2 - Noomâ"uálmi (EA) Salmi +Inarijärvessä Noomasaaren ja Kahkusaaren +inarinsaamesta, noomâ = genetiivimuoto sanas- +ta nommâ = nimi > nimen. +Nimi saattaisi tulla +pakanuudenaikaisen miehen nimestä, joka oli +1500-luvun veroluetteloissa "Namalack", ks. +täjäsaarensalmi. +Nimismiehenlampi - Länsmanluub­ +bâl (MML 2006) Suolisvuonon Korppilahden +pohjukasta 0,6 km luoteeseen. +Nirppivaara - Nirppivääri (3822/2001) +Pieni vaara Veskoniemen kylästä 2 km koilli- +nirppi = lumikko (Suomen pienin näätäeläin). +Nirrola - Njirrooh (TII 1963) Vanha uu- +distila Nanguvuonon kaakkoisrannalla. +Tilan +on perustanut Mårten Mårteninpoika (Martti +Martinpoika) Valle (*1832) v. 1857 toimien isän- +tänä vuoteen 1909, minkä jälkeen isäntänä oli +hänen leskensä Helena Nilsintytär Valle os. +keen heidän poikansa Isak Frans Petter Mårte- +ninpoika (Martinpoika) Valle (*1872) vuosina +ta: njirrooh = johdos sanasta njirro = naaras +(poro). +Nimiperheeseen kuuluvat myös Nirro- +oja ja Nirrovaara - Njirroohvääri. +Nirro­oja (RP 1991) Puro Martintupavaa- +ran pohjoispuolelta Nanguvuonoon Nirrolan +Puron inarinsaamen nimi on to- +dennäköisesti Njirroohjuuvâš. +Nirrola. +Nirrovaara - Njirroohvääri (TII 1963) +Pieni vaara Nanguvuonon itärannan Nirrolas- +ta 1 km itään. +Nirvanmella ~ Peltosenmella - Njir­ +mátermi ~ Njiirmâtermi ~ Njirmatermi +(3832, LL 1981) Korkea törmä Uusoppijoensuun +yläpuolella Ivalojoen itärannalla. +suomennos inarinsaamesta: Njirmá = törmällä +asuneen pakanuudenaikaisen miehen nimi (I. +Itkonen 1910). +Ilmari Itkonen (1910) kirjoittaa +käsikirjoituksessaan "Muinaisjäännöksiä ja +tarinoita Inarijärven ympäristöltä" seuraavaa: +"Nirvanmellasta löydetty 3 talteensaatua +kivikapinetta ja ne noin 50 m laajuiselta alu- +eelta. +Näistä ja siitä, että paikalta on myös +löydetty saman kivilajin sirpaleita kuin yksi +noista esineistä ja eräs toinen lähiseudulta +tavattu esine, ei liene liian rohkeata päättää +että siinä on kivikaudella asuttu ja ehkäpä +aseitakin sepitetty. +Yksi noista esineistä on +löydetty 4 - 5 m päästä paikalta, jossa huo- +masin hiukan kohoketta, mistä turpeen alta +tulikin esille selvä lähes 30:stä pienenpuoleises- +ta mukulakivestä kulmikkaanpyöreään muo- +toon umpeen ladottu tulisija, jolla oli vaan +60 - 70 cm läpimitta. +Se seikka, että tämän, +muodoltaan kyllä vanhaa rakennetta olevan +tulisijan alipintakin oli ainakin jonkunver- +ran ylempänä kuin se taso, josta mainittu +esine löydettiin, ei näytä viittaavan näiden +yhdenaikaisuuteen. +Paikalla onkin kertomus- +ten mukaan ollut lappalaisten asuinkenttä +ja Nirvanmellan nimen on eräs nyttemmin +kuollut lappalaisukko kertonut johtuneen +Nirma (Nirva?) +nimisestä lappalaisesta, joka +siinä on "pakanuuden aikana" asunut. +Tä- +män tiedonannon kumpaakaan puolta ei ole +syytä liioin epäillä, sillä eihän Inarin seudun +lappalaisten "pakanuuden aika" itse asiassa +ole vielä kolmenkaan vuosisadan takainen. +Tämän yhteydessä mainitsen, että samaisen +Nirvanmellan harjulla, n. 70 m päässä äskei- +sestä tulisijasta, on useita erilaisia isompia ja +pienempiä kuopanteita. +Näistä on varsinkin 4 +sellaista, jotka enemmän herättävät huomiota +ja joiden jotkut ovat luulleet olevan hautoja. +Ne ovat jokseenkin säännöllisiä suorakaiteen +muotoisia, runsaasti 2 m pit, 80 - 90 lev, ja 15 +20 cm syv, tasapohjaisia ja jyrkkäreunaisia +sammalen peitossa olevia syvennyksiä, muu- +taman metrin päässä toisistaan ja kaikkien +suunta (pitempi puoli) on jotenkin pohjoisesta +Kaivoin niistä yhtä, joka näytti kaik- +kein säännöllisimmältä. +Sen tilavuus oli 225 +Heti turpeen alta tuli +eteen ruskeankeltainen soramaa, joka alusta +tuntui pehmeämmältä, mutta jo ½ m syvyy- +dellä oli selvästi koskematonta. +Siihen saakka +poistin maata kerroksittain, mutta sitten tein +vaan keskelle varmuuden vuoksi ½ m syvyi- +sen leikkauksen, mutta muuta kuin someroa +ei näkynyt. +Kuopan itä- ja eteläreunassa oli +maanpinnan alla kivi. +Toisiin samanlaisiin +kuoppiin en enää viitsinyt kajota. +Hautoja ne +mielestäni eivät ole - sellaisiksi ovat ne jo liian +isojakin ja kulmikkaita - eikä niitä luullakseni +ole koskaan syvemmälle kaivettukaan kuin +verta. +Niiden tarkoitusta en +ymmärrä, mutta niiden jyrkkinä säilyneet reu- +nat ilmaisevat niiden olevan korkeintaankin +noiden lappalaisten ajoilta. +- Paitsi näitä nä- +kyi harjulla muita pienempiä, todennäköisesti +luonnollisia syvennyksiä sekä yksi isompi, n. +3,5 m läpimittainen pyöreähkö ja jokseenkin +tasapohjainen kuopanne, joka eksyttävästi +muistutti kaivettua kotasijaa, muttei kai sel- +lainen kuitenkaan ollut, koska lapiolla koetel- +lessani ei turpeen alla eikä syvemmälläkään +näkynyt mitään kulttuurikerrosta eikä edes +tulisijan kiviä tuntunut." +Jo aikaisemmin mainitsemistaan Nirvanmel- +lasta löydetystä kivisistä käyttöesineitä kertoo +Ilmari Itkonen lähemmin: +"Kivikauden työkapineita on Inarista +sen laajaan maa-alueeseen katsoen löydetty +kovin vähän ja enin osa niistäkin kullankai- +vamistöissä Iivalon ja sen lisäjokien varsilta. +Useimpia talteen saaduista säilytetään valtion +historiallisessa museossa Helsingissä: +Tuuran suippo kärkikappale vaaleanhar- +maata ruskeapilkkuista liuskakiveä. +Suurim- +milta kohdiltaan 100 mm pitkä, 62 leveä ja 18 +paksu. +Alapuoli luonnostaan tasainen, päältä +hiottu harja. +Löydetty sellaisenaan 1906 Iiva- +lon itärannalta Nirvanmellasta läheltä maan- +pintaa navetan kivijalkaa kaivettaessa. +paikalta oli löytynyt paljon saman kivilajin +sirpaleita, viittaavat ne ehkä kiviaseiden teko- +sijaan. +Seudulla ei kyllä tietääkseni ole tuota +kivilajia. +Parin - kolmenkymmenen m päässä +tämän löytöpaikasta näin tulisijan, jonka lä- +heltä edellisenä vuonna löydettiin nykyään +valt. +hist. +mus:ssa oleva kourutaltta. +- Lahjoitti +metsänvartija N. Peltonen. +Latuskainen terä- +ase, kirves (? +), ruskeata kiveä, 180 mm pitkä, +65 leveä ja 14 paksu. +Alapuolelta luonnostaan +tasainen, toiselta puolen hiottu jokseenkin ta- +saiseksi, reunat puolipyöreiksi. +Teränsuu loh- +keillut, pitkänpyöreä, joka näyttää esineen +hioimena käyttämisestä syntyneen. +Löydetty +1908 samasta "Nirvanmellasta" pottumaasta. +Lahj. +N. Peltonen." +Ivalojoen itärannalla sijaitsevassa Nirvan- +mellassa on myös harvinaisen suuri törmäpääs- +kypopulaatio. +Nirvanniemi, Nirvanvuopaja ja Nirvasaaret. +Nirvanniemi (LL 1981) Kapea niemi Ivalo- +joen länsipuolella Nirvanmellan kohdalla Nir- +vanvuopajan ja Ivalojoen välissä. +Nirvanmella. +Nirvanvuopaja (LL 1981) Nirvanmellan +kohdalla Ivalojoen länsilaidalla. +Nirvasaaret (LL 1981) Kolme pientä saarta +Ivalojoessa Uusoppijoensuun yläpuolella. +Niskakoski - Uáivuškuoškâ2 (SA 1964) +Sulkusjoen ylimmäinen koski Ikkerlompolan +alapuolella. +mennos inarinsaamesta: uáivuš = luusua. +Niskavaara - Uáivušvääri1 (TII 1963) +Paatsjoen luusuasta 2,5 km itä-kaakkoon. +tiseltä nimeltään Meškuvääri, koska se on A. +W. Granitin kartassa v:lta 1897 "Meškuvaare". +saamesta: uáivuš = luusua, mešku = tuntema- +ton sana. +Niskavaarat - Uáivušváárááh (LL +1977) Kaksi vaaraa Juutuan luusuasta 1 - 2 km +pohjoiseen, Otsamon lounaispuolella. +uáivuš = joenniska eli luusua, váárááh = demi- +nutiivinen monikkomuoto sanasta vääri = vaara +> vaaraset. +Nitsijärven seita - Nji¿¿jävr sieidi (Sa- +muli Paulaharju 1932) Kivinen seita Nitsijärven +pohjoispäässä Koskikaltiojokisuun länsiran- +Kesällä 2008 pystytetyssä viitassa ni- +meä Sarren seitakivi on pidettävä virheellisenä, +koska vakiintunutta paikannimeä ei olisi syytä +mennä muuttamaan, vaikka Sarret ovat seidalle +uhranneetkin. +Samuli Paulaharju kirjoittaa kirjassaan "Sei- +toja ja seidanpalvontaa" v:lta 1932: +"Nitshijäyrin seita. +Nitshijäyrin rannalla +Kuoshkuljoen suussa, Inarin pohjoisrannalla +on hyvin ruma halkeillut kivi, ei kovin suuri. +Sitä on palveltu ennen ja voideltu niin, että +"se on keltaisena vieläkin."" +Ilmeisesti viimeisin seidalle uhrannut henkilö +on nenetsi Anastasia Lapsui, joka uhrasi sei- +dalle 15.06 2008 ruokailemalla seidan vieressä, +voitelemalla sitä hylkeen rasvalla ja punomalla +villalangasta puna-valkoisia nyörejä, jotka kiin- +nitettiin seidan vieressä olevaan koivuun. +Nitsijärvensuoja - Nji¿¿jävr"uájá +(TII 1963) Nitsijärven koilliseen suuntautuva +pitkä lahti. +Nitsijärvi1 - Nji¿¿jävri ~ Nji¿¿ejävri +- Nje'ˆˆjäu'rr (3844 1, MML) Suuri järvi +Sevettijärventien ja Inarijärven välissä. +kaelmasuomennos ja suora koltansaamennos +inarinsaamesta: nji¿¿ = yhdysosalyhentymä sa- +nasta nji¿¿e = nisä, utare. +luvat myös vanha uudistila Nitsijärvi, Nitsijär- +ven seita - Nji¿¿jäävri sieidi ja Nji¿¿jävr"uájá. +Nitsijärvi2 (TN 1995) Vanha uudistila Nitsi- +järven länsirannalla. +Tilan on perustanut Elias +Hannunpoika Paltto (*1834) vuonna 1873. +desta 1906 eteenpäin isäntinä ovat olleet hänen +poikansa Sammeli Eliaksenpoika Paltto (*1872) +ja Juhan Antti Eliaksenpoika Paltto (*1875). +Niulahti - Njivluohtâ ~ Njivlluohtâ +(3841 2, SA 1963) Viimassaaren luoteisrannan +pisin lahti. +Mukaelmasuomennos Inarinsaa- +mesta: njiv ~ njivl = yhdysosalyhentymä sanas- +ta njivle = lima. +Njaamijoenniska (TN 1995) Vanha kruu- +nunmetsätorppa Nammijärven eteläpuolella +Naamajoen luusuan itäpuolella. +Torpan on pe- +rustanut Riitta Martintytär Sarre, os. +Torpan isäntä oli Matti An- +Perhe muutti myö- +hemmin Sammakkoniemeen1. +mijärven läntisin lahti. +lehdessä 4822 2+4824 1/2001 inarinsaamen ni- +mi virheellisesti "Njammijävrèuájá" (kyseessä +Nammijärvi, jävr = genetiivinen yhdysosa- +lyhentymä nimestä jävri = järvi > järven, "uájá += pitkä lahti eli suoja, johon laskee tai josta läh- +tee joki. +Nimiperheeseen kuuluu myös Suojan- +perä2 - 'uájápottâ2. +Njargâvääri - Njarggvää'rr (4913 1, +JM) Vaara Äälisjärven pohjoisosan itäpuolella. +Inarinsaamea ja koltansaamea njargâ - njargg += niemi, vääri - vää'rr = vaara. +Njargkešvärluohtâ (SA 1964) Lahti Pik- +ku-Roiron kohdalla Sammakkoniemessä1. +Niemennokkavaara, vär = genetiivinen yhdys- +osalyhentymä sanasta vääri = vaara > vaaran, +Njaskempeeci (KL) Lahti Korkiasaaren1 +Inarinsaamea: njaskem = ak- +tiomuoto verbistä njask☠= raivata, peeci = +Njav¿uusuálui (3844 1) Ensimmäinen saa- +ri Kyynelniemestä etelään. +Njav¿uusuolluuh, +R. Malmbergin Enare Revier +-kartassa v:lta 1896 "Njautsjus suolui". +Njav¿uusuolluuh (3844 1) Puolenkymme- +nen saaren jono Inarijärvessä Kyynelniemestä +Inarinsaamea: njav¿uu = ehkä genetii- +vimuoto sanasta njah"e = voimakkaasti taka- +viistosarvinen poro, suolluuh = monikkomuoto +sanasta suálui = saari. +myös Njav¿uusuálui. +Njellimjävrkuolbâ (SA 1964) Kangasmaa +Nellimjärven ja Nellimin välissä. +Nellim, jävr +järven, kuolbâ = kulpuna eli kangasmaa. +Njeä's³³em (4911 2) Talo Sevettijärven län- +Koltansaamea: njeä's³³em = aktio- +muoto verbistä njeä's³³et = näskätä (kaapia +kettä nahasta). +Njihepecnjargâ (SAK 2004) Nellimin itä- +puolella sijaitsevan Ahvenjärven12 lounaisrannan +pohjoisempi niemi. +Inarinsaamea: njihe = kal- +leellaan/kenollaan/vinossa oleva, pec = yhdys- +osalyhentymä sanasta peeci = mänty > männyn, +Nji¿¿eke˜gsuolluukieddi (I. Itkonen +1910) Vanha kenttä Inarijärven Tissikivisaaressa. +Tissikivi, ke˜g = genetiivinen yhdysosaly- +hentymä sanasta ke˜gi = kivi > kiven, suolluu = +genetiivimuoto sanasta suálui = saari > saaren, +Njuõtt"å'kk - Nuorte"ohkka (JM, +4913 1) Huippu Vätsärissä Nuortijärven itäpuo- +Koltansaamea ja pohjoissaamea. +mapohjoissaamennos mitään merkitsemättö- +mästä suomen kielen sanasta nuorti, "å' kk +- "ohkka = huippu, laki. +Nuortijärvi. +Njurgoilássá (MML) Pieni saari Inarijär- +vessä 'ärbinsuálui-saaresta 1 km luoteeseen. +Njurgoi- +njargâ, lássá = luoto, laassa. +Njurgoinjargâ (SA 1963) Muurahaisnie- +men koillisin niemi Inarijärvessä. +mea: njurgoi = meriteeri eli mustalintu, njargâ +Njuuv"âjuuhâ (SA 1964) Pieni joki Kaak- +kois-Inarissa Ruoholompolasta Joukhaisjär- +veen2. +Jouk- +haisjärvi2, juuhâ = joki. +Njuuv"âkuáccámkimes ~ Njuv"áá­ +kuáccám kimes (TII 1963) Metson soidin- +paikka Nangujärven itäpuolella sijaitsevassa +Joukhaiskotsamossa. +Soidinpaikan täsmällinen +Joukhaiskotsamo / Joukhaisjärvi2, +kimes = soidinpaikka. +Njähijávrááh (4822 2+4824 1) Kaksi pien- +tä järveä Nammijärven Suojanperästä 1 km +Inarinsaamea: njähi = yhdysosalyhen- +tymä sanasta njäähi = made, jávrááh = demi- +nutiivimuoto sanasta jävri = järvi > järviset. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Njähijuuvâš ja +Njähijuvviiluohtâ. +Njähijuuvâš (SA 1964) Pieni joki Njähi- +jávrááh-järvistä Nammijärveen. +Njä- +hijávrááh, juuvâš = deminutiivimuoto sanasta +Njähijuvviiluohtâ (4822 2+4824 1) Toi- +seksi läntisin lahti Nammijärvessä. +Njähi- +jávrááh, juvvii = deminutiivinen genetiivimuoto +sanasta juuhâ = joki > jokisen, luohtâ = lahti. +Njähiváárááš (TII 1963) Pieni vaara Nan- +gujärven kaakkoispuolella sijaitsevan Madejär- +ven3 eteläpuolella. +Madejärvi3, váárááš = deminutiivimuoto +Nokanpalelluttamajärvi - Njunekol­ +muuttemjáávráš (3834) Pieni kapea järvi +Ison Arttajärven eteläpäästä 1 km kaakkoon. +Juhan Matti +Sarre (1922 - 2001) Ala-Mustolasta ja Eino Si- +pola olivat järven luona, kun toisella heistä pa- +leltui nenä. +Nomâtteslááduš (SAK 2004) Sulkusjär- +ven1 länsipuolella sijaitsevan Ahvenvaaran5 +keskellä. +Inarinsaamea: nomâttes = nimetön, +lááduš = deminutiivimuoto sanasta láddu = lam- +pi > lampinen. +Nomâttemisjáávráš (SA 1964) Sarmijär- +ven1 eteläpuolella sijaitsevasta Nuottamojärves- +tä 1,2 km lounaaseen. +Inarinsaamea: nomâtte- +mis = attribuuttimuoto sanasta nomâttem = ni- +metön, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta jävri +Noomasaari - Noomâsuálui (EA) Saa- +ri Inarijärvessä Kahkusaaren koillispuolella. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: noomâ += genetiivivuoto sanasta nommâ = nimi > ni- +men. +Nimiperheeseen kuuluu myös Nimisalmi2 +- Noomâ"uálmi. +Nimi saattaisi tulla pakanuu- +denaikaisen miehen nimestä, joka oli 1500-lu- +vun veroluetteloissa "Namalack", ks. +Petäjäsaa- +rensalmi. +Nokkavaara (AWG 1901) Vaara Mahlatin +(Inarijärven suurin saari) pohjoispäässä. +Nopaniemi - Nopenjargâ1 (EA) Korkea +niemi Inarijärvessä Miesniemen länsipäässä. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: nope = +genetiivimuoto sanasta noppe = korkea niemi +> korkean niemen, joten suomennos olisi 'Kor- +keanniemenniemi'. +myös Pikku Nopaniemi. +Nopenniemi - Nopenjargâ2 (3834) Kor- +kea niemi Sarmijärven1 Haapavuononsuun +Nopaniemi. +Nuhjausvärri - Njuh"âjävrvääri - +Njuh""vää'rr (MML, STK 1929, JM) Pieni +vaara Surnujärvestä 3 km itään Norjan vas- +taisella valtakunnanrajalla. +Vaaralla on raja- +merkki 353 D. Täydellisesti epäonnistunut mu- +kaelmasuomennos inarinsaamesta ja epätark- +ka koltansaamennos inarinsaamesta: njuh"â - +joutsen, jävr = genetiivinen yhdysosalyhentymä +sanasta jävri = järvi > järven, vääri = vaara. +'Joutsenjärvi', josta vaara on saanut nimensä, +sijaitsee kyseisestä rajamerkistä 0,8 km itä-koil- +liseen Norjan puolella. +Nukkumajoenjärvi ~ Pitkäjärvi13 - +Uᘘiveijävri (3841 1) Inarijärven Juutuan- +vuonoon laskevan Nukkumajoen puolen välin +Nukkumajoki - Uᘘivei1 (3841 1) Joki +Nukkumajoen Latvajärvestä Inarijärven länsi- +päähän. +Joen +varrelta löysi ylioppilas Ilmari Itkonen v. 1910 +monia eri aikakausiin sijoittuvia talvikylien ko- +tasijoja, joissa kodat oli sijoitettu rinnakkain. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Nukkumapää +- Uᘘiuáiváš, Latvajärvi - Uᘘiveijáávráš, +Nukkumajoenjärvi - Uᘘveijävri ja talo +Uᘘivei, joka sijaitsee Nukkumajoen suulla. +Nukkumapää - Uᘘiuáiváš (3814) +Tunturi Inarin kirkonkylältä 10 km etelään. +Nukkumajoki. +Nunáke˜gi (TII 1963) Kivi keskellä Aku- +järven itäpuolista Hietajärveä2. +T. I. Itkosen mu- +kaan Nunná oli Kuuvan Ailin renki ja, kun +renki ja emäntä riitaantuivat kesken souturet- +ken, nosti Aili riskinä naisena pienenlännän +renkinsä kivelle jäähdyttelemään tunteitaan ja +sousi pois. +Kun Nunna oli aikansa istunut ki- +vellä ja rauhoittunut, haki Aili renkinsä pois ja +kaikki oli jälleen hyvin. +Nunnarosaari (3832) Pieni saari Inarijär- +vessä Nanguniemen länsipuolella. +Nunná-nimisen miehen mukaan. +Hietajärvessä2 +on Nunáke˜gi 'Nunnankivi'. +Nuora - Nyeri (3832) Pitkä salmi eli nuo- +ra Inarijärvessä Mahlatin ja mantereen välissä. +Salmi muuttuu Koskisaaren kohdalla Mahlat- +tinuoraksi. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Nuoransuu ja +Nuoransuuselkä. +Nuorajänkä (3832) Ukonjärven1 pohjois- +puolella sijaitsevan Lintujärven pohjoispuolella. +Jänkä on kapea, ehkä siitä nimi. +Nuoran Juhani (JMK 2003) Juho Kivinie- +men kesäpaikka Inarijärven rannalla Mahlatti- +nuoran pohjoispäässä Juhani Saijetsin mukaan. +Topografisessa karttalehdessä 3841 1/ 2001 +Nuottamajärvi. +Nuoranniemi (RP 1991) Inarijärven niemi +Säisaaren länsirannalla. +Niemi kuuluu Ratsina- +nuoran nimiperheeseen. +Nuoransaari - Suáluinyeresuálui ~ +Suárvááláássáš (TII 1963) Pieni saari Nangu- +vuonon perällä. +mennos inarinsaamesta: suálui = saari eli 'Saa- +rinuoransaari'. +Suáluinyeri. +miperheeseen kuuluu myös Suáluinyereláássáš. +Rinnakkaisnimen määriteosaselitys ja nimiper- +Kantovaara, láássáš = deminutiivimuoto +sanasta lássá = laassanen eli luotonen. +Nuoransuu (LL 1981) Inarijärvessä Nuo- +ran eteläpäässä. +näköisesti Nyerenjälmi. +Nuora. +Nuoransuuselkä (3832) Pienehkö järven- +selkä Inarijärven Nuoransuun ja Jaarasaarten +Nyerenjälmjor¹â. +Nuortijärvi - Njuõttjäu'rr - Njuottii­ +jävri (4913 1) Norjaan johtavan maantien ja +valtakunnan rajan välissä Joulutunturin koh- +Mukaelmasuomennos ja mukaelma- +inarinsaamennos koltansaamesta: njuõtt = +nuotta. +"Njuoht-jaur" = Nuottajärvi (T. I. It- +Sanatarkka suomennos +olisi Nuottajärvi ja inarinsaamennos Nyetti- +Nimiperheeseen kuuluvat myös Nuor- +tijoki - Njuõttjokk - Nuortajohka - Njuottii- +juuhâ, Pikku Nuortijärvi - U'cc Njuõttjäu'rr ja +Njuõtt"å'kk - Nuorte"ohkka. +Nuortijoki - Njuõttjokk - Nuortajoh­ +ka - Njuottiijuuhâ (4914 1, EPA) Nuortijärves- +tä Näätämön kylän lävitse Näätämöjokeen. +kaelmasuomennos, mukaelmapohjoissaamennos +ja mukaelmainarinsaamennos koltansaamesta. +Nuotanperäniemi - Nyettipottnjargâ +(YAS) Koldemjävr"uájá-lahden pohjoisrannal- +Nuottamajärvenluusua - Koldem­ +jävruáivuš (SSS) Nuottamajärven1 lounais- +Nuottamajärvi1. +kuuluu myös Nuottamajärven Luusuankoski +- Koldemjäävri Uáivuškuoškâ. +Nuottamajärven Luusuankoski - Kol­ +demjäävri Uáivuškuoškâ (YAS) Nuottama- +järvestä1 lähtevän Naamajoen koski luusuan ala- +Nuottamajärvet - Koldemjáávráš2 +(3841 2, EA) Leviä Petäjäsaaren pohjoispäässä. +Inarinsaamen nimi on deminutiivissä ja +yksikkömuodossa, vaikka järviä on kaksi. +Nuottamajärvi1 - Koldemjävri1 (4821 2, +SSS) Naamajoen yläjuoksulla. +myös Nuottamajärven Luusuankoski - Kol- +demjäävri Uáivuškuoškâ, Nuottamajärven- +luusua - Koldemjävruáivuš, Nuottamalompo- +la - Koldemluobâl ~ 'evrisluobâl ja 'uájá ~ +Koldemjävr"uájá. +Nuottamajärvi2 - Koldemjävri2 (3832) +Ukonjärven1 ja Inarijärven Paavisvuonon vä- +perheeseen kuuluu myös samanniminen talo ja +kesäpaikka, joka on Mahlattinuoran pohjois- +Nuoran Juhani. +Nuottamajärvi3 (TN 1995) Uudistila Nuot- +tamajärven2 luoteispäässä. +Pekka Sammelinpoika Saijets (1808 - 1872). +Hä- +nen kuolemansa jälkeen isäntänä toimi hänen +leskensä Inka Matintytär Saijets, os. +Aikio ja +vuodesta 1875 eteenpäin Pekka Sammelinpoika +Saijetsin poika Nuoran Juhani (Juhani Pekan- +poika Saijets, *1842). +Nuottamajärvi4 - Koldemjävri4 (3834) +Järvi Kaakkois-Inarissa Nangujärven koillis- +puolella sijaitsevan Ison Saarijärven eteläpään +Nuottamalompola ~ Saukkolompola2 +- Koldemluobâl ~ 'evrisluobâl (TII 1963, +YAS) Nuottamajärven1 yläpäähän yhteydessä. +Karttaan lompola on merkitty väärään paik- +kaan eli Nuottamalompolanvaaran keskelle. +Pitää olla 1,7 km lännempänä. +kuuluu myös Nuottamalompolanvaara - Kol- +demluobbâlvääri. +Nuottamalompolanvaara - Koldem­ +luobbâlvääri (4821 2) Nuottamajärven1 ja +Nuottamalompolan itäpuolella. +Nuottama- +Nuottamojärvi - Koldemjävri3 (3834) +Järvi Sarmijärven1 eteläpäästä 1 km lounaaseen. +Nuottaulkujärvi - Äi˜ijáávráš2 +Inarinsaamen nimiselitys: äi˜i = aita, +Nuottimajärvi - Koldemjävri2 (3841 1) +Pieni järvi Luosman pohjoispuolella. +nos inarinsaamesta: nuottima = nuottaama. +Nuppaniemi - Njopânjargâ (JMK 2003) +Akku-vaarasta 2,5 km etelään. +kartassa 3832/2001 virheellisesti "Akuniemi - +Áhunjargâ", koska kyseinen niemi on koko se +suuri alue Ukonjärven1 ja Mahlattinuoran/Nuo- +ran välissä (JMK 2003). +inarinsaamesta: njopâ = johdos sanasta noppe += korkea niemi. +Nuppavaara ~ Noppavaara - Noppe­ +vääri (3823 2, LL 1977) Korkeahko vaara So- +lojärven pohjoispuolella. +inarinsaamesta: noppe = korkea niemi. +Nurkkavaara - Nurkkevääri (3834) +Akalauttapään kaakkoispuolella. +Saman vaaran pohjois- +päähän on merkitty topografiseen karttalehteen +3834/2003 "Pietarlauttaoivi", joka on Ivalojoen +Kultalan koillispuolella ja siten siis virheellinen. +Nuulaslahti (3841 2) Inarijärvessä Vartta- +saaren pohjoisosassa. +Määriteosa todennäköi- +sesti mukaelma inarinsaamen sanasta nuuláš += 'nokkakala', joka on ilmeisesti hauki, koska +Inarijärvessä sijaitsee Nuulášviháloh (ILWB II) += 'nokkakalan käestyspaikka'. +Käestyspaikan +tarkka sijainti ei ole tiedossa. +Lahden inarinsaa- +men nimi olisi siten Nuulâšluohtâ. +Nuutsasenlahti - Njuh"âluohtâ ~ +latin (Inarijärven suurin saari) koillisrannalla. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: njuh"â += joutsen, njuuh"âš = deminutiivimuoto sa- +masta sanasta. +Nuutsasenniemi - Njuh"ânjargâ ja Nuutsasen- +vaara - Njuh"âvääri. +Nuutsasenniemi - Njuh"ânjargâ +(3841 2, LL 1978) Mahlatin (Inarijärven suurin +saari) pohjoispään itäisempi niemi. +Nuutsasenlahti. +Nuutsasenvaara - Njuh"âvääri +saari) pohjoisin vaara. +Näköalapaikka (3832) Sovintovaaran +päällä, jonne pääsee kesällä autolla. +Talvella +näköalapaikka on suljettu. +Näpsäjärvi - Njáp"ájävri ~ Njiäp"á­ +jävri (3841 1, EA) Inarijärven Miesniemen +itäosan suurin järvi. +inarinsaamesta: njáp"á = yhdysosalyhentymä +verbistä njiäp"áátti˜ ~ njáp"áátti˜ = maiskutel- +Nimiperheeseen kuuluvat myös Näpsälahti +- Njiäp"áluohtâ, Pikku Näpsäjärvi ja Näpsä- +vaara - Njiäp"áváárááš. +Näpsälahti - Njáp"áluohtâ ~ Njiäp"á­ +luohtâ (3841 1, EA) Miesniemen itäosan Sala- +nuoranniemen itäpuolella. +Näpsäjärvi. +Näpsävaara - Njáp"áváárááš ~ +Njiäp"áváárááš (3841 1, EA) Miesniemen +itäosassa Näpsäjärven lounaispuolella. +kael masuomennos inarinsaamesta. +perheeseen kuuluu myös Näpsävaaranlampi. +Näpsävaaranlampi (MML) Näpsävaa- +ran pohjoispuolella. +Näverijärvi - Nááváárjáávráš (3844 1) +järven eteläpään lahti. +Nimi kuvaa järven mutkaisuutta +Näätäkuru - Nie'ttkurr (MML 2006, +JM) Vätsärissä Lama-Hautajärvestä 2 km lou- +perheeseen kuuluu myös Näätäkurunlammet - +Nie'ttkuurlubbâl. +Näätäkurunlammet - Nie'ttkuur lub­ +bâl (MML 2006, JM) Kaksi peräkkäistä lam- +pea Vätsärissä Lama-Hautajärvestä 1,5 km lou- +Näätäkuru. +Näätämorosto (LL 1969) Vuoksijärven ja +Luton välissä. +Morosto = peräpohjolan murret- +ta, joka juontuu inarinsaamen sanasta moorâst += korkeahko koivukangas tai koivuvaara. +Näätämö - Njauddâm - Njiäv˜ám +- Njeavdán (4914 1, EPA) Pieni kylä Norjan +rajan tuntumassa. +Mukaelmasuomennos ilmei- +sesti koltansaamen kielestä, merkitys ei ole tie- +Näätämön rajavartiosema (4914 1) +Nuortijoen länsirannalla. +Ocomááskääi˜itupekieddi (I. Itkonen 1910) +Vanha kenttä Ilkiäjärven etelärannalla. +Kentällä +on viimeksi asuttu noin 150 vuotta sitten. +Otsamo, skääi˜i = genetiivimuoto sanasta skäi˜i += kaita eli kaira jokien välissä, tupe = tupa, kied- +di = kenttä. +Odotus (3843 1) Talo Nellimjärven eteläpään +O˜˜laa'ppiväära¿ (KN) Pieni vaara Kip- +pisjärven ja Venäjän vastaisen valtakunnanra- +jan välissä. +Koltansaamea: o˜˜ = uusi, laa'ppi += apaja, väära¿ = deminutiivimuoto sanasta +vää'rr = vaara > vaaranen. +Oklasaari - Oglásuálui (EA) Pieni saari +Inarijärvessä Miesniemen pohjoispään itäpuo- +ogláá = mahdollisesti lyhentynyt muoto sanas- +ta olgoláá = kauempana. +Tämän saaren vasta- +muoto Täbbláásuálui on Kaamassaaren itäpuo- +lella, täbbiláá = lähempänä. +Ohtpeclássá (EA) Pieni saari Inarijärvessä +Viimassaaren länsipäästä 1 km länteen. +saamea: oht = yhdysosalyhentymä sanasta ohtâ += yksi, pec = yhdysosalyhentymä sanasta peeci += mänty, lássá = laassa. +Oivanlompola (RP 1991) Lompola Pahta- +ojassa Pahtalompolan ja Palojärven1 välissä. +Oiva Kangasniemen (1902 - 1974) mukaan, jo- +ka totutteli porojaan uuteen paliskuntaan ja piti +niitä hihnassa juhannukseen saakka. +heeseen kuuluu myös Oivan Kämppälampi. +JM) Pohjoisoivin pohjoispuolella. +suomennos saamen kielestä: oivi = johdos poh- +joissaamen sanasta oaivi tai samaa tarkoitta- +vasta inarinsaamen sanasta uáivi = pää. +tansaamen nimiselitys: vää'rr = vaara, jäu'rr = +Oivurâšnjargâ (ERA 2004) Inarijärven +niemi Aibutvuonon pohjukassa Jiersseejuuvâš- +joensuun itäpuolella. +Inarinsaamea: oivurâš = +murrejohdos sanasta oivârâš = hakkuupölkky, +Ojala ~ Kaltiojärvenojansuu (TN 1995) +Talo Ojalanvuonon pohjukassa. +Talon on pe- +rustanut Hans Juhaninpoika Morottaja (1835 - +Vuodesta 1897 eteenpäin +isäntänä toimi hänen poikansa Juhani Hanssin- +poika Morottaja (*1861). +vat myös Ojalanjänkä ja Ojalanvuono. +Ojalahdenlampi - Juuvâšluohtjáávráš +(3843 1, SA 1964) Lampi Sammakkojärven ete- +Inarijärven Ojalahti. +Ojalahti - Juuvâšuohtâ (3843 1) Inari- +järven lahti Sammakkoniemen tyven länsiran- +perheeseen kuuluvat myös Ojalahdenlampi - +Juuvâšluohtjáávráš ja Juuvâšluohtnjargâ. +Ojalanjänkä (MML 2006) Ojalavuonon +Ojalanvuono - Ojalavuonâš (3842 2) +Nitsijärven läntisin lahti. +Saanut nimensä vuonon pohju- +kassa olleen Ojala- eli Kaltiojärvenojansuu- +nimisen talon mukaan. +Ollâsuolluuh (SA 1963) Kolme pientä saar- +ta Nitsijärven Murâšnjargâ-niemen kohdalla. +Inarinsaamea: ollâ = attribuuttimuoto sanata +olluv = korkea, suolluuh = monikkomuoto sa- +Ollâämmir (SSS) Kumpare Inarijärven +Kessivuonon pohjukan itärannalla Lehmänuit- +tamaniemen kohdalla. +Inarinsaamea: ollâ = +attri buuttimuoto sanasta olluv = korkea, ämmir += kumpu, tieva, kunnas. +Ollespiessa ~ Ollespiessansalmi (3832, +LL 1981) Kapea salmi Inarijärvessä Pitkä-Mau- +ran ja Korkia-Mauran välissä. +Nimi on toden- +näköisesti mukaelma inarinsaamen nimestä +Olleespiässáá"uálmi: ollees = attribuuttijohdos +verbistä olli˜ = kuoria puuta tai verbistä ollee˜ = +yltää, piässáá = deminutiivimuoto sanasta peeci += mänty > mäntysen, "uálmi = salmi. +Ollinlampi - Pecivyetkimjáávráš2 - +Beahcevuotkinjávri (3834, MML) Pieni jär- +vi Sarmilompolan ja Petäjänkuorimavaaran vä- +Inarinsaamen nimen määriteosaselitys ja +Petäjänkuorimavaara, jáávráš = +Perusosaltaan epätarkka pohjoissaamen- +nos inarinsaamesta, koska se ei ole deminutii- +vimuodossa. +Onkimalampi - Vuäggamluubbâl +(MML, JM) Pieni järvi Sevettijärven eteläpuo- +lella sijaitsevan Hanhivuotson lounaispäässä. +Onnela1 (TN 1995) Entinen kruununmet- +sätorppa ja myöhemmin uudistila Itä-Inarissa +Sammakkoniemen1 Vuopajaniemessä1. +pan/tilan on perustanut Yrjö Antinpoika Sarre +Onnelan1 viimeinen asukas +oli Uccâ-Irjánâš = Pikku-Yrjö eli Yrjö Yrjönpoi- +Onomusjärvi - Onomušjävri (4821 2) +Pitkänomainen järvi Itä-Inarissa Sivakkajär- +vestä 2 km itään. +Onomusvaara. +Onomusvaara - Onomušvääri (4821 2) +Nammijärven luusuasta 3 km länteen. +masuomennos inarinsaamesta: onomuš = mah- +dollisesti johdos sanasta oonâ = vihi. +heeseen kuuluu myös Onomusjärvi. +Onttosalmi (MML) Kapeikko Paavisvuo- +non eteläpuolella sijaitsevan Paavisjärven poh- +Ooreehporge (EA) Muurahaisniemen län- +siranta Inarijärvessä. +Inarinsaamea: ooreeh = +tuntematon sana, vaikka viittaisikin genetiivi- +muotoon sanasta ores = uros eli koiras, porge = +purka eli karvanluonti. +Ooškâsjuuvâš (SA 1964) Pieni joki Itä- +Inarissa Ooškâsjävri-järvestä Purnujärveen. +Inarinsaamea: ooškâs = paanne, juuvâš = de- +Nimiperheeseen kuuluu myös Ooškâsjävri. +Oravakallio (3841 01) Pieni karikko Inari- +järvessä Tissikivisaaren ja Miesniemen välissä. +Oravanpesälammet (3832) Neljä lampea +Törmäsestä 3 km kaakkoon Oravanpesävaaran +Oravanpesävaa- +Oravanpesäoja (3832 07) Oravanpesä- +lammista Karhuvaaranojaan. +Oravanpesävaara. +Oravanpesävaara (3832 2) Törmäses- +myös Oravanpesäoja ja Oravanpesälammet. +Oravasalmi - Uárreepecpohe (3843 1) +Inarijärven salmi Lusmasaaren ja Tiaisniemen +pec = yhdysosalyhentymä sanasta peeci = män- +ty, pohe = kapeikko, 'Oravamännynkapeikko'. +Oreskerdjuuvâš (SA 1964) Pieni puro +Ruohojärvestä Nitsijärven Ojalanvuonoon. +Inarinsaamea: oreskerd = yhdysosalyhentymä +sanasta oreskerdi = peruke (pitkässäsiimassa), +Orpolampi (RP 1991) Yksinäinen eli orpo +lampi Juutuan luoteispuolisessa Lauluselässä. +Ortmááke˜gi (TII 1963, MV 2003) Suuri +kivi Sulkusjärven1 etelärannalla vedessä. +rinsaamea: Ortmáá = deminutiivinen genetiivi- +muoto kolttamiehen nimestä Orttem = Artemi > +Artemisen, ke˜gi = kivi. +Orttosen Kotasaari (MML) Sikastonie- +mestä 0,4 km luoteeseen. +Orttonen = ilmeisesti +suomalainen sukunimi. +Oskarinjärvi ~ Utjananlampi (3833+ +4811) Luton pohjoispuolella. +Järven rannalla si- +jaitsee vanha kolttakylä. +Kyseessä on Oskari +Onterinpoika Fofonoff (*1900), joka tunnettiin +myös nimellä "Rupipää-Oskari". +Oskisjärvi - Ooškâsjävri (4821 2) Järvi +Itä-Inarissa Korppikurujärven eteläpäästä 2 km +Ooškâsjuuhâ. +kea tunturi Juutuan luusuan pohjoispuolella. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: ocomâš += deminutiivinen nominatiivijohdos sanasta oc- +coo˜= nilottaa (puuta). +luvat myös Otsamonselkä ~ Otsamonhäntä - +Ocomáá"ielgi, Otsamonkaita - Ocomááskäi˜i +ja Ocomááskääi˜itupekieddi. +Otsamonkaita - Ocomááskäi˜i (LL +1978) Noin 30 km2:n mittainen kaita, jota rajaa- +vat kaakossa Juutua, etelässä Solojärvi ja Mat- +katjoki, lännessä Kettujoki sekä Konesjärvi. +Otsamo. +seen kuuluu myös Ocomááskääi˜itupekieddi. +Otsamonselkä ~ Otsamonhäntä - +Ocomáá"ielgi (LL 1978) Otsamon jatke poh- +Ottujärvi - Ottujäu'rr (4913 1, JM) Ruu- +hivaaran länsipuolella. +Mukaelmakoltansaa- +Määriteosa tuntema- +ton. +Eero Pekka Aikion mukaan nimi saattaisi +tulla koltansaamen eräänlaisesta kalan ruokaa +tarkoittavasta sanasta, mutta kyseeseen saat- +taisi tulla myös Otto Kaarret (*1881), jota kut- +suttiin inarinsaameksi nimellä Ottu, ks. +Kyy- +nelniemi2. +Oukonen ~ Oukosenjärvi (LL 1981) +Veskoniemen Romojärvestä 0,7 km etelä-lou- +Nimen merkitys ei ole tiedossa. +perheeseen kuuluvat myös Pikku Oukonen ~ +Pikku Oukosenjärvi ja Oukosenperä. +Oukosenperä (LL 1981) Kapea lahti Ves- +koniemestä 1,5 km etelä-kaakkoon. +heeseen kuuluu myös Peräoja. +Oukonen. +Outa­Luosma (3841 1) Vaara Luosman luo- +Outa: peräpohjolan murresana, joka +on johdettu inarinsaamen sanasta vyevdi = met- +Outa­Naapää - Vyevdi­Naauáivi +(3834) Korkea vaara Nangujärven eteläpuolel- +Naapää, outa = +metsää tarkoittava peräpohjolan murresana, +joka on johdettu inarinsaamen sanasta vyevdi. +Ovdlijnláássáš (SAK 2004) Pieni saari +Nellimin itäpuolisen Ahvenjärven12 länsilaidal- +Inarinsaamea: ovdlijn = yhdysosalyhentymä +yhdyssanasta ovdlijne = esiliina, láássáš = demi- +nutiivimuoto sanasta lássá = laassa > laassanen, +P +Paaluneksymäjärvi (4821 2) Pieni järvi Si- +vakkajärven ja Onomusjärven välissä. +Lienee +uudisnimi. +Nimen määriteosa saattaisi viitata +Paalu-sukunimelliseen ihmiseen (SSS). +Paaluniemi - Páálunjargâ (3844 1) Nie- +mi Kallovuonon itäpuolella. +Mukaelmainarin- +saamennos suomen kielestä, koska niemessä on +vanhaa valtarajaa osoittava kivinen paalu. +Paaluvaara (K. ja E. Nickul 1959) Kyynel- +niemen korkein kohta, jossa lienee sijainnut (si- +jaitsee) paalu. +Paannekallionjärvi - Hávggajávri - +JM) Noin 0,7 km:n mittainen järvi Pohjois- +oivista 2 km länsi-luoteeseen. +(1896) Enare Revier -kartassa "Hauggajaur". +Suomenkielinen ja koltankielinen nimi uudisni- +miä, eikä ole tiedossa, onko kyseessä suomen- +nos vai koltansaamennos. +Pohjoissaamen mää- +riteosaselitys: hávgga = genetiivimuoto sanasta +hávga = hauki > hauen. +Paannekurujärvi - Õõ††âsku'r""­ +jäu'rr (MML, JM) Määllijärvestä 2,7 km poh- +Paatsattijänkä - Páázátluobbâljeggi +~ Päzziluobbâljeggi (3834, TII 1963) Paat- +sattilompolan eteläpuolella. +nos inarinsaamesta tai koltansaamesta. +Paatsattilompola, +luobbâl = genetiivimuoto sanasta luobâl = lom- +pola > lompolan. +Paatsattilompola - Páázátluobâl ~ +Päzziluobâl (3834, TII 1963) Sulkusjoen kol- +manneksi ylin lompola. +inarinsaamesta tai koltansaamesta: páázát = +mahdollisesti johdos koltansaamen sanasta +pää'††elm = pylväs, päzzi = johdos samasta +koltansaamen sanasta. +myös Paatsattijänkä - Päzziluobbâljeggi. +Paatsjoki - Pa""vei - Pa""jokk ~ +nen joki Inarijärvestä Barentsinmereen. +mea, inarinsaamea ja kolttaa. +Kansanomaise- +na aiem min Patsjoki (Terho Itkonen 1972, s. +Varhaisinta tietoa nimen historiasta löytyy +vuodelta 1517, (T. I. Itkonen 1966b: Lappalaisia +paikannimiä 1500-luvulta, s. 19), jolloin nimi +kirjoitettiin Patzuig (on luettava ehkä Pats­ +vig tai Passvig, joka kirjoitettiin myöhemmin +tanskalaisittain Pasvigelven). +Samana vuonna +(1517) nimi kirjoitettiin venäjäksi Palitzrekow +(Tuomo Itkonen 1981: Inari - Inarin kirkkojen +ja paimenten muisto, s. 7), myöhemmin Paa­ +ki 1606 - 1608, jota Kaarle IX havitteli rajaksi, +jopa ilmoittaen, että Oulun linnan päällikkö +Behm oli asettanut sinne rajamerkkejä (T. I. It- +konen 1965, s. 146), Pattsewaje, Patsuväja, +Padsejock, Patsajocksi (!) +1695, Patzjocki +1738, Paits Elfwen 1748, Patsjoki­Elf 1794, +Patschewäijok, Patsjoki 1820 - 1801. +Tosin +muoto Paatsjoki esiintyy jo v. 1883 (Kansan- +valistus-Seuran Kalenteri, s. 133, 135, 136). +Nor- +jansaamelaiset J. Qvikstad ja K. B. Wiklund +(1909, Dokumenter angaaende flytlapperne +I - II) käyttivät nimitystä Ba""evæj­jokka l. +Ba""avæj­dænno. +"Vei" esiintyy jokien ni- +missä jälkikomponenttina: vrt. +pohjoissaameksi +veajek, luulajansaameksi viejek 'maima, kalan- +poika' ja inarinsaameksi veejeeh (tammukka). +Vuonna 1573 pidettiin Paatsjokea ja Näätämö- +jokea venäläisten asuinpaikkojen rajana (J. J. +Mikkola 1941: Kolttakylän arkisto). +heeseen kuuluu myös Paatsvuono - Pa""vuonâ +- Pa""vuõnn. +Paatsvuono - Pa""vuonâ - Pa""vuõnn +metrin mittainen vuono Inarijärven Lusmanuo- +ran ja Paatsjoen luusuan välissä. +litykset ja nimiperhe: ks. +Paatsjoki. +Peter Scnit- +lerin kartassa v:lta 1745 Pasvig Vuonne. +Paavalinsavustamasaari (3841 2) Vi- +halaissaarten kaakkoispuolella Inarijärvessä. +Erään Paavalin mukaan, jolta karkasi vene +ja hän joutui jäämään saareen. +Saadakseen +apua, hän sytytti merkkisavun ohikulkijoiden +huo mion kiinnittämiseksi, mutta samalla koko +saari paloi. +Paavalista ei ole enempää tietoa. +Paavalin Tupavaara - Pavvâlii Tupe­ +váárááš (4812) Sulkusjärvestä1 3 km etelään. +kuuluu myös Pavvâlii Tupevááráá kimes. +Tupajärvi5. +dessä 4812/2003 inarinsaamen nimi on virheelli- +sesti "Paavvliitupeváárááš". +Paavisjärvenvielma - Pevisjävrviälmá +(LL 1981) Suvanto Nuottamajärven2 ja Paavis- +mesta: viälmá = hidasvirtainen syvä joki. +Paavisjärvi. +Paavisjärvi - Pevisjävri (3832) Paavis- +vuonon eteläpuolella. +inarinsaamesta: pevis = attribuuttimuoto sa- +nasta pevvi = rakas (hellittelynimitys). +perheeseen kuuluvat myös Paavisjärvenvielma +- Pevisjävrviälmá, Paavisvuono - Pevisvuonâ ja +Paavisvuononperä - Pevisvuonpottâ. +Paavisvuono - Pevisvuonâ (3841 1) Le- +veä ja monisaarinen lahti Inarijärvessä Ison +Kapaselän eteläpuolella. +Paavisvuononperä - Pevisvuonpottâ +(LL 1981) Paavisvuonon eteläpää. +Paavonsaari (LL 1981) Joensuun Kenttä- +saaren eteläpuolella. +Paavon henkilöllisyydestä +Paavvâlämmir (JMS 2005) Kumpare Nit- +sijärven ja Sevettijärvelle johtavan maantien vä- +lissä Karsikkoniemestä 0,8 km koilliseen. +rinsaamea: Paavvâl = Paavali, ämmir = kumpu, +tieva, kunnas. +Paavalin henkilöllisyydestä ei ole +tarkempaa tietoa. +Pahakuru1 (3832) Jyrkkä kuru Akupään ja +Juomusmoroston välissä. +Pahakuru2 - Pahaskurrâ (3834) Jyrk- +käreunainen kalliokuru Akalauttapään poh- +Nimiperheeseen kuuluu myös Pahaskurrlááduš. +Pahanäijänniemi (MML) Vuontisjärven +Isosaaren5 itäpuolella. +Pahasta äijästä ei ole sen +Pahaoja (3834 1) Nurkkavaaran eteläpuo- +lelta Venäjän vastaisella valtakunnanrajalla si- +jaitsevaan Kippisjärveen. +Pahaskurrlááduš (SA 1964) Lampi Aka- +lauttapään luoteispuolella Pahakurun2 yläpääs- +sä, josta lähtee Akalauttajoki. +Pahakuru2, kurr = yhdys- +osalyhentymä sanasta kurrâ = kuru > kurun, +lááduš = deminutiivimuoto sanasta láddu = +sä 3834/2003 nimi on sijoitettu kilometrin verran +liiaksi länteen paikkaan, jossa Antero Sarren +mukaan sijaitsee Mustajuurakkojärvi. +Paholaisenkivi - Vuá¹¹á¿iike˜gi (SA +1964) Muinainen seita Kivijärven5 puolen välin +länsirannan tuntumassa. +Sopivampi suomennos +olisi Vetehisenkivi: vuá¹¹á¿ii = deminutiivinen +genetiivimuoto sanasta vuṹᚠ= vetehinen > +vetehisen. +Kivi on ns. +rakokivi eli haljennut kes- +keltä. +Pahtajärvi1 - Pä'httjäu'rr1 (MML) Pitkä +järvi Pákkáájuuhâ-joessa Alimman Aittojärven +ja Pakajärvien välissä. +Pahtajärvi2 - Pähtijävri1 (EA) Järvi Väy- +näjärven ja Venejärven puolessa välissä. +kuuluu myös Pikku Pahtajärvi. +Pahtajärvi3 - Pähtijävri2 (3841 1) Inarin +kirkonkylältä 5 km kaakkoon. +Pahtavaara3. +Pahtajärvi4 - Pähtijáávráš (SA 1964) +Sarmijärven1 Haapalahden2 perältä 1 km poh- +Pahtajärvi5 - Pähtijävri3 (LL 1981) Järvi +Pahtavaaran5 lounaispuolella. +Pahtavaara5. +Pahtalahti1 - Pähtiluohtâ1 - Pä'httluhtt +(3844 1) Vironiemen lounaispäässä. +mennos ja koltansaamennos inarinsaamesta. +Nimiperheeseen kuuluu myös Pähtinjargâ - +Pä'httnjargg. +Pahtalahti2 - Pähtiluohtâ2 (3843 1) Inari- +järven lahti Tervavuonon Pajusaaren koillispuo- +Pahtalahti3 - Pähtiluohtâ3 (3843 1) Inari- +järven lahti Paatsvuonon pohjoisrannalla. +Pahtalahti4 - Pähtiluohtâ4 (MML) Nel- +limjärven pohjoisosan länsirannalla. +Pahtalahti5 (3841 1) Ison Luosmajärven poh- +Pahtalampi1 - Pä'httluubbâl1 (MML +2006) Suolisvuonon länsirannalla sijaitsevan +Naittuvuonon perältä 1,3 km länsi-lounaaseen. +Pahtalampi2 (3841 01) Juutuanvaaran itä- +Pahtalampi3 - Pä'httjääura¿ (MML) +Pahtavaaran1 eteläpuolella. +tarkka suomennos koltansaamesta: jääura¿ = +deminutiivimuoto sanasta jäu'rr = järvi > järvi- +Pahvaara1. +Pahtalampi4 - Pä'httluubbâl2 (JM) Se- +vettijärven koillispuolella sijaitsevan Ukonlah- +den1 perältä 1 km itään. +Pahtalompola - Pähtiluobâl (3841 1) +Pahtaojassa Pahtajärven3 lounaispuolella. +Pahtajärvi3. +Pahtamukanlampi - Pähttmåå'³ luub­ +bâl (MML 2006) Pitkä lampi Ruuhivaarasta +2,5 km etelä-lounaaseen. +Lähellä sijainnee Pahtamukka, +jonka sijainti ei ole tiedossa. +Pahtamukanselkä - Pähttmåå'³"iõ'lj +(MML 2006) Karekkijärvestä 2 km itään. +Samassa paikassa +on karttanimi Truhvi (tarkoittanee Truhvivää- +ri-vaaraa, joka on samasta paikasta 2 km koil- +liseen ja on siten virheellinen). +Pahtamukka (3841 91) Pitkähkö lahti Inari- +järvessä Pahtaniemen2 länsipuolella. +Pahtaniemi2. +Pahtaniemi1 - Pähtinjargâ - Pä'htt­ +n jargg (3844 1, MML) Niemi Suolisvuonon +länsirannalla Njav¿uusuálui-saaren kohdalla. +Pahtaniemi2 - Cyerinjargâ ~ Cyeri ­ +njaargâš (3841 1, TII 1963) Tyvestään kapea +kallioniemi Inarijärvessä Juutuanvuonon poh- +Inarinsaamen nimiselitys: cyeri = +tuntematon sana, vaikkakin se voisi olla johdos +koltansaamen sanasta cuâ'rt = piru, njaargâš = +deminutiivimuoto sanasta njargâ = niemi. +messä kasvoi aikoinaan suuria mäntyjä, mutta +rajavartioston miehet pitivät keväällä 1949 tulta +huolimattomasti ja polttivat koko niemen. +Reija +Portin mukaan humalaiset saksalaiset polttivat +niemen kahteen kertaan. +Varmimman tiedon +mukaan Uiton miehet polttivat niemen v. 1945 +(Eero Avaskari 2002). +vat myös Pahtamukka, Sirrijärvi - Cyerijävri, +Sirrioja - Cyerijuuvâš ja vanha kenttä Cyerijuv- +viinjälmi. +Pahtaniemi3 (3832) Nanguniemen pohjoi- +sin niemi Inarijärvessä. +todennäkïsesti Pähtinjargâ. +Pahtaniemi4 - Pilzenjargâ1 (SA 1964) +Niemi Sarmijärven1 koillislaidalla. +men nimen määrioteosaselitys ja nimiperhe: +Piltsasaari. +Pahtaoja (3841 1) Puro Pahtajärvestä3 Nuk- +kumajokeen. +köisesti Pähtijävrjuuvâš. +Pahta- +Pahtareikäjärvi - Pähtiräigjävri - +Pä'httrei'¡¡jäu'rr (4911 2, MML) Järvi Tuu- +lijärven ja Pätsikotajärven välissä. +Pahtasaari - Pärccisuálui (3841 1) Saari +Inarijärvessä Kotkaniemen eteläkärjestä 0,3 km +mesta: pärcci = johdos koltansaamen sanasta +pä'rcc = kuhmu, patti, jyrkkä kukkula. +Pahtasalmensaaret - Pähti"uálm­ +suolluuh (3843 1) Kaksi saarta Inarijärvessä +Vasikkaselän länsipuolella. +Pahtasalmi. +Saaret kuuluvat Koutukien saariryhmään. +Pahtasalmensaari (AWG 1901) Saari Ina- +rijärvessä Leviä Petäjäsaaren eteläpäästä 0,6 +Pahtasalmi1 (AWG 1901) Inarijärven salmi +Pallatsaarten ja Pahtasalmensaaren välissä. +miperheeseen kuuluu myös Pahtasalmensaari. +Pahtasalmi2 - Pähti"uálmi (3843 1) Inari- +järven salmi Pahtasalmensaarten välissä, joten +nimi on väärässä paikassa. +Pahtasalmensaaret - Pähti"uálmsuolluuh. +Pahtavaara1 - Pähtivääri1 - Pä'htt­ +vää'rr (4911 2) Tuulipään länsipuolella Vätsä- +rissä. +Pahtalampi3 - Pä'httjääura¿. +Pahtavaara2 - Pähtivääri2 (4821 2) Käy- +räjärvestä 1,5 km pohjois-luoteeseen. +luu myös Pahtavaaranlampi - Pähtivärlááduš. +Pahtavaara3 - Pähtivääri3 (3841 1) Vaara +Inarin kirkonkylältä 5 km etelä-kaakkoon. +kuuluvat myös Pahtajärvi3 - Pähtijävri3, Pahta- +lompola - Pähtiluobâl ja Pahtaoja. +Pahtavaara4 - Pähtiváárááš1 (LL 1978) +Simmettijärven koillispuolella. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: váárááš +Pahtavaara5 (3832) Pieni vaara Myössäjär- +näköisesti Pähtivääri. +myös Pahtajärvi4 - Pähtijävri 2. +Pahtavaara6 - Pähtivääri4 (4812) Vaara +Venäjän vastaisen valtakunnanrajan tuntumas- +sa Kontospäästä 4 km etelä-lounaaseen. +kuuluu myös Pahtavaaranlammet - Pähtivär- +lááduh. +Pahtavaaranlammet - Pähtivärlááduh +(4812) Monen lammen ryhmä Kontosjärven itä- +päästä 2 km etelään. +Pahtavaara6. +Pahtavaaranlampi - Pähtivärlááduš +(4821 2) Pieni lampi Pahtavaaran ja Hukanul- +vomajärven välissä. +suomennos inarinsaamesta: lááduš = deminu- +tiivimuoto sanasta láddu = lampi > lampinen. +Pahtavaara2. +Paimanniemi - Paimâmnjargâ (3841 2) +Muurahaisniemen eteläisin niemi Inarijärvessä. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: paimâm += aktiomuoto verbistä paim☠= hokea > hoke- +Pajemus Paseluobâl (HTV) Inarijärven +Lusmanuoran eteläpuolella sijaitsevista kolmes- +ta Pyhäjärvenlompolasta ylimmäisin. +saamea: pajemus = ylimmäinen, pase = pyhä, +luobâl = lompola. +Pyhäjärven- +lompolat/Pyhäjärvet. +Paje­Potemuujävri ~ Paajeeb Po"mai­ +jävri (4821 2, TII 1963) Potemuujäävrih-järvistä +Inarinsaamea: paje = ylä, paajeeb += ylempi, potemuu ~ po"mai = tuntematon sa- +na, joka lienee johdettu koltansaamesta, jävri +Pajujärvi (3833+4811) Sodankylän kunnan +puolella Luppokuruvaaran kohdalla, johon +Luppokuruoja laskee. +Pajulahti - Poijuhuuluohtâ (3843 1) Ina- +rijärven lahti Tervavuonossa Pajusaaren poh- +Pajusaari. +Pajuniemi (3932 07) Alemman Akujärven +toiseksi läntisin niemi. +Pajusaari - Poijuhuusuálui (3843 1) +Tervavuonon suurin saari, josta Terho Itkonen +"Poihussaari - Poihuusuálui, saari. +Sm. +nimen määrite mukailee lp. +nimen alkuosaa, +joka hiukan tarkemmin kirjoitettuna olisi +Poijhuu- (T. I. Itkonen) tai Poijuhuu- (Samuli +Sen taakse näyttää kätkeytyvän eri- +koislaatuinen poajui 'paju' -sanan deminutii- +vijohdos, jota suomessa vastaisi sentapainen +muodoste kuin *pajukkoisen tai *pajukkaisen +(jälkimmäisessä tapauksessa olisi edellytettävä +kk-ainesta seuranneen vokaalin sekundaaria +labiaalistumista lapissa) ". +Nimiperheeseen kuuluvat myös Pajusalmi - +Poijuhuu"uálmi ja Pajulahti - Poijuhuuluohtâ. +Pajusalmi - Poijuhuu"uálmi (HTV) +Inarijärven salmi Pajusaaren ja mantereen vä- +Pakanajoki1 - Päähinjuuhâ (4913 1) +Lännestä Vätsärin Vuontisjärviin laskeva jo- +ki, joka on suora suomennos inarinsaamesta, +koltansaamesta tai pohjoissaamesta. +Eero Pek- +ka Aikion mukaan joen nimi on Päkkeejuuhâ +ja sana päkkee ei tarkoita pakanaa. +Se onkin +hänen mielestään käännetty suomenkielestä ta- +kaisin saamenkielelle, mutta eri merkityksellä. +Suomenkielinen nimitys Pakanajoki on lähes +100 vuotta vanha nimi, koska Ilmari Itkonen +tarinoita inarijärven ympäristöltä" v:lta 1910 +mainitsee nimen kolttakalmiston yhteydessä. +Erkki Itkosen (Inarilappisches Wörterbuch II +s. 321) mukaan pakana on pohjoissaamelaisit- +tain bakken, joka lienee juuri Etelä-Varangin +saamenkielen murretta ja muistuttaa huomat- +tavasti Eero-Pekka Aikion tulkintaa määrite- +osasta päkkee. +Pekka Sammallahden mukaan +(Saamelais - suomalais - saamelainen sanakirja +Ehkä sana sittenkin tarkoittaa pa- +kanaa. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Pakana- +järvi - Päähinjävri, Pakanavaara - Päähinvääri +ja Vuokratupa Pakanajoki. +Pakanajoki2 ~ Piriniemi (TN 1995) Van- +ha metsänvartijatorppa Pakanajoen eteläran- +nalla, Vuontisjärvien luoteispuolella. +on perustanut metsänvartija Karl Erik Erikin- +Tämän jälkeen +paikka tunnettiin nimellä Jankkila - Já¹kkil +- Ja¹kkil - Ja'¹³³el (suomeksi, pohjoissaa- +meksi, inarinsaameksi ja koltansaameksi). +Talon lähettyvillä sijaitsee Rå'¡¡jäu'rr = +koltansaamea: rå'¡¡ = kuoppa, jäu'rr = järvi, +jossa asui kolttia vielä vuonna 1873 (T. I. Itko- +nen 1945: Suomen lappalaiset II, s. 252). +ven tarkka tarkka sijainti ei ole tiedossa, mutta +se saattaisi hyvinkin olla neljä kilometriä poh- +joisempana oleva 'áhppesroggejávri 'Mustan- +kuopanjärvi', ks. +Paikalla sijaitsee nykyisin +Vuokratupa Pakanajoki. +Pakanajärvi - Päähinjävri (4913 1) Vät- +särin Vuontisjärvistä 2,3 km länsi-luoteeseen. +Pakanavaara - Päähinvääri - Pää³­ +³en vää'r (4913 1, JM) Uutuanjoen ja Karek- +kijärven puolessa välissä. +Pakanajoki. +Pakajärvet - Pákkáájäävrih (4911 2) +Kaksi järveä Suolisjärven itäpuolella. +masuomennos inarinsaamesta: pákkáá = demi- +nutiivimuoto sanasta pakkâ = kuuma tai sanas- +ta päkki = pahka. +Eero Pekka Aikion mukaan +ensiksimainittu vaihtoehto on oikea. +heeseen kuuluvat myös Ylempi Pakajärvi ja +Pákkáájuuhâ. +Pakkavaara (LL 1969) Kermikkäjärvien +Määriteosa tulee Matti Hu- +run (*1925) mukaan takkaporon pakatuksista +eli kantotelineistä. +Vaaran profiili muistuttaa +poron selkää. +Pakkulavaara1 (SA 1964) Vaara Kattakai- +dan tyvellä. +Nimi topografisessa karttalehdessä +3833+4811/2005 on monikkomuodossa. +Vaaras- +sa on monta pientä huippua eli pakkulaa. +Pakkulavaara2 (SA 1964) Pieni vaara kol- +mosjärven pohjoispäästä 3 km länteen. +Uudis- +Vaarassa on monta pientä huippua eli +pakkulaa. +Pakostankangas (3831) Hirvasjärvestä2 3,5 +km länteen. +Genetiivisen määriteosan merkitys +ei ole tiedossa, vaikka se viittaisikin maanpin- +nan kuivuuttaan halkeilemiseen eli pakoitumi- +seen tai pohjoissaamen verbin boa gustit aktio- +muotoon boagustin = nauraminen > naurama. +Paksulahti - Kossluovtâš (3843 1) Pak- +suniemen1 länsipuolella. +ka suomennos inarinsaamesta: luovtâš = demi- +Paksuniemi1. +Paksuniemenvaara (3841 01) Inarijärven +länsipään eteläpuolella sijaitsevan Siskelijärven1 +Paksuniemi4. +Paksuniemi1 - Kossnjargâ (3843 1) Ki- +rakkaniemen itärannalla. +"Kossinjarga". +Paksulahti - Kossluovtâš. +Paksuniemi2 (3843 1) Talo Paksuvuonon +Talossa on asunut Yrjö Saijets (1918 - +Myöhemmin hän rakensi talon Nellimin +Käärmeniemeen, jonne muutti perheineen. +Paksuniemi3 - Pakšnjaargâš (3843 1) +Suuri niemi Inarijärvessä Paatsvuonon ja Pak- +suvuonon välissä, vaikka inarinsaamen nimi +onkin deminutiivimuodossa. +mennos inarinsaamesta tai koltansaamesta. +Paksuvuo- +no, njaargâš = deminutiivimuoto sanasta njargâ += niemi > nieminen. +Erkki Itkosen sanakirjas- +sa Inarilappisches Wörterbuch II, s. 306: "Pahš- +njaarga¿". +Paksuniemi4 (3841 01) Pieni pyöreä niemi +Inarijärven lounaispään kaakkoispuolella sijait- +sevan Siskelijärven1 koillisrannalla. +seen kuuluu myös Paksuniemenvaara. +Paksupetäjäjärvi1 - Kossâpecjáávráš +(3841 1, EA) Kuortakkijärvensuojan perältä 0,5 +Paksupetäjäjärvi2 (3832) Sotkapään ja +Rautujärvenpään välissä. +on todennäköisesti Kossâpecjáávráš. +heeseen kuuluvat myös Alempi Paksupetäjä- +järvi, Paksupetäjäoja, Paksupetäjäjunni sekä +Paksupetäjäkuru. +Paksupetäjäjunni (3832) Vaara Paksupe- +täjäjärven2 luoteispuolella. +on todennäköisesti Kossâpecnjune. +Perusosa +junni = mukaelmasuomennos pohjoissaamen +sanasta njunni = nokka tai samaa tarkoittavas- +ta inarinsaamen sanasta njune. +Paksupetäjäkuru (RP 1991) Härkävaa- +ran2 kaakkoispuolella. +Paksupe- +täjäjärvi2. +Paksupetäjäoja (3832) Pieni joki Paksu- +petäjäjärvestä2 Alemman Paksupetäjäjärven +kautta Talvitupajärveen2. +on todennäköisesti Kossâpecjuuvâš. +Paksupetäjävaarat - Kossâpecváá­ +rááh (MML, EA) Kaksi pientä vaaraa Kuor- +takkijärvensuojan pohjoispäästä länteen. +ta: váárááh = deminutiivimuoto sanasta vääri = +vaara > vaaraset. +Paksupetäjäjärvi1 - Kossâpecjáávráš. +Paksuvuono - Pakšvuonâš - Paakkâs­ +vuõnn (3843 1, EL 1998) Vuono Nellimvuonon +ja Paatsvuonon välissä. +inarinsaamesta tai koltansaamesta pakš = tun- +tematon sana, paakkâs = lämmin. +myö- +hään syksyllä, kun kaikki muut järven vuonot +ovat jo jäätyneet, Paksuvuono on vielä sulana. +Nimiperheeseen kuuluu myös Paksuniemi - +Pakšnjaargâš. +Palanulaavulampi - Puâllamkååvas­ +luubbâl (MML 2006) Neliskanttinen lampi +Vätsärissä Vestijärvestä 1,5 km etelään. +Paljakka ~ Paljakkavaara (LL 1981, +3832) Konesniemen kärjestä 1,5 km etelä-kaak- +Paljakka = paljaslakinen. +Palkisoja (3831) Pieni kylä Ivalojokeen las- +kevan Alajoen varrella. +Saanut nimensä Ala- +jokeen laskevan Palkisojan mukaan: palkis = +yhdysosalyhentymä sanasta palkinen > palki- +minen = porojen kesälaidun ja paliskunta (po- +ronhoitopiiri) > porojen liikehtiminen kesälaitu- +mella. +Palkissaari1 - Palgâssuálui1 (LL 1981) +Suurehko saari Mahlatin (Inarijärven suurin +saari) luoteispuolella. +Palkisoja. +Palkissaari2 - Palgâssuálui2 (LL 1981) +Koutukien saariryhmään kuuluva suurehko +saari Hirvinuoran ja Suovasaaren välissä Ina- +Pallatsaaret - 'ivttâke˜gsuolluuh +(SYK 1960, AWG 1901) Saariryhmä Inarijärves- +sä Hoikka Petäjäsaaren eteläosan länsipuolella. +Suomenkielisen nimen määriteosa on mahdolli- +sesti mukaelma tuntemattomasta inarinsaamen +sanasta, joka voisi olla esim. +verbi palla˜ = pe- +lästyä tai pall☠= tarjeta. +selitys: "ivttâ = aidoilla varustettu peuran pyy- +dys, ke˜g = yhdysosalyhentymä sanasta ke˜gi += kivi, suolluuh = monikkomuoto sanasta suálui +Palo (3832 08) Paloalue Alemmasta Akujär- +vestä 0,5 km koilliseen. +Palojärvi1 (RP 1991) Lampi Nukkumajoen +yläjuoksulla Tervakotavaarojen kaakkoispuo- +Palojärvi2 ~ Palomaajärvi - Ruávi­ +jááv ráš3 ~ Puállâmeennâmjävri (MV +2003, 4812) Järvi Sulkusjärven1 länsipuolel- +Suomenkielinen rinnakkaisnimi on suora +suomennos inarinsaamen rinnakkaisnimestä, +Palomaa1. +Palokantojärvi - Puâllam"uõlddjäu'rr +(MML, JM) Järvi Kyyneljärven pohjoispäästä +4,5 km pohjois-koilliseen. +Palokotajärvet - Puállâmkuátieennâm­ +jäävrih ~ Ryevjilvärjávrááh (TII 1963, SA +1964) Venäjän vastaisen valtakunnanrajan lä- +heisyydessä Siikajärvien pohjoispuolella. +mesta: eennâm = maa, 'Palokotamaanjärvet'. +Inarinsaamen rinnakkaisnimiselitys: ryevjil = +johdos inarinsaamen sanasta ryevji = ruhon osa +(raaja), vär = genetiivinen yhdysosalyhentymä +sanasta vääri = vaara > vaaran, jávrááh = mo- +Palokotamaa - Ryevjilvääri ~ Puál­ +Venäjän vastaisella valtakunnanrajalla Isosta +Siikajärvestä 2 km pohjoiseen. +nos inarinsaamen rinnakkaisnimestä. +kaisnimen selitys: ryevjil = johdos sanasta ryev- +ji = ruhon osa, vääri = vaara. +kuuluvat myös Palokotajärvet - Puállâkuátieen- +nâmjäävrih ~ Ryevjilvärjávrááh ja Ryevjil vär- +jávráájuuvâš. +Palolahti1 (MML 2006) Inarijärven lahti +Suolisvuonon luoteisrannalla Vaassiluáivi-pään +Palolahti2 (RP 1991) Siskelivuonon eteläran- +nalla Mutustelemaniemen ja Paloniemen välissä +Inarijärvessä. +Palo-oja ja Paloniemi4. +Palolahti3 - Puállâmluohtâ - Puâllam­ +luhtt (MML 2006, 4911 2, JM) Lahti Suolisjär- +ven luoteisrannalla Kivijärven6 kohdalla. +Palolampi1 (RP 1991) Lampi Inarin kirkon- +kylän kaakkoispuolella sijaitsevan Uruvaaran +Palolampi2 - Kuõrbbluubbâl (MML +2006) Lampi Pikku Vaassiljärvestä 1 km kaak- +Epätarkka suomennos koltansaamesta: +kuõrbb = hylkymaa, lyhytjäkäläinen laidun, +palomaa. +Palomaa1 - Puállâmeennâm (SA 1964) +Sulkusjärven1 eteläpään länsipuolella. +kuuluvat myös Palojärvi2 ~ Palomaajärvi - +Ruávi jáávráš3 ~ Puállâmeennâmjävri ja Pie- +ni Palojärvi - Ruávijáávráš ~ Uccâ Puállâm- +eennâmjáávráš. +Palomaa2 (LL 1969) Vaara Itä-Inarissa +Kortejärvien2 ja Kolmosjoen välissä Raja-Joo- +seppiin johtavan maantien pohjoispuolella. +Palomaanjärvi - Puállámeennâm­ +jäävrih (3844 1, JMS 2005) Kaksi järveä Nit- +sijärven koillispuolisen Hammasjärven kaak- +nos inarinsaamesta: jäävrih = monikkomuoto +sanasta jävri = järvi > järvet. +Palo­Mustavaara - Ruávi­'apisvääri +(4822 2+4824 1) Vaara Itä-Inarissa Nammi- +vaarasta 1 km luoteeseen. +sä 4822 2+4824 1/2001 nimi on virheellisesti +"Ruávi-Èapisvääri" (kyseessä painamisen yh- +teydessä tapahtunut fonttivirhe). +Mustavaara. +Paloniemenharju (3841 2) Noin 3 kilo- +metrin mittainen harju Partakon1 eteläpuolella +sijaitsevasta Sainiemestä 1,5 km länsi-lounaa- +Ruávinjargpuol¿â. +Paloniemen Tyvijärvi (MML) Järvi +Nammijärven itärannan Paloniemen1 tyvessä. +Inarinsaamen nimi on todennäköisesti Ruávi- +njarg jáávráš. +Paloniemi1 - Ruávinjargâ1 (SA 1964, +4822 2+4824 1) Nammijärven pisin niemi sen +Nimiperheeseen kuuluu myös Paloniemen Ty- +vijärvi. +Paloniemi2 (TN 1995) Vanha uudistila +Väylän Paloniemen4 tyvellä. +nut Matti Juhaninpoika Sarre (1848 - 1918) vuon- +Hän oli isäntänä vuoteen 1905, jon- +ka jälkeen isäntänä toimi vuoteen 1915 Jaakko +Tämän jälkeen tuli isännäksi +Varangista Inariin muuttanut Katriinan Piera +Varpuniemi1. +Paloniemi3 - Puállâmnjargâ1 ~ Ruávi­ +kee"i (SA 1963) Väylävuononsuun koillispuo- +Heikki Aikion (1906 - 1971) eli Hentin Hei- +kin entinen asuinpaikka. +Paloniemi4. +Paloniemi4 - Puállâmnjargâ2 (MML) +Niemi Inarijärvessä Väylävuononsuun koillis- +miperheeseen kuuluvat myös talot Paloniemi2 +ja Paloniemi3 - Puállâmnjargâ ~ Ruávikee"i ja +Puállâmnjargvyeppee eli Talmakanvuopaja. +Paloniemi5 (LL 1981) Talo ja niemi Siske- +livuonon etelärannalla. +Talossa on asunut Sa- +muel Armas Mattus (1921 - 1984) ja nykyään +asuu hänen leskensä Inga Kristiina Mattus, os. +Aikio. +Paloniemi6 (3832 08) Ivalon taajaman koil- +lispuolella sijaitsevan Alemman Akujärven pi- +sin niemi sen etelärannalla. +Paloniemi7 (MML) Inarijärven Paavisvuo- +non eteläpuolella sijaitsevan Paavisjärven lou- +naisrannalla. +Palonrajalampi (3833+4811) Itä-Inarissa +Kattajärven2 koillispuolella (5 km) sijaitsevan +Luusuanvaaran2 eteläpuolella. +Palo­oja (3841 01) Puro etelästä Siskeli- +vuonon Palolahteen, jonka nimiperheeseen oja +Palo­Pyhävaara - Puállâm Pasevääri +(3834) Sarmijärvestä1 5 km koilliseen. +puállâm = palanut. +Pyhävaara3. +Palopää (RP 1993) Myössäjärvestä 3 km +Palosaaret (3841 1) Siskelijärven1 kaakkois- +puolella sijaitsevan Simmettijärven kaksi suu- +rinta saarta. +Palosaari1 - Kuáskimsuálui1 (3844 1, +SA 1964) Saari Inarijärvessä Kotkavuononsuun +Inarinsaamen nimen määriteseli- +tys: kuáskim = kotka. +Palosaari2 - Ruávisuálui1 (3844 1) Saari +Inarijärvessä Vironiemen länsipuolella. +teosaltaan hieman epätarkka suomennos ina- +rinsaamesta: ruávi = rova eli vanha paloalue. +Palosaari3 ~ Kapperisaari - Kappeer­ +suálui (4822 2+4824 1) Saari Surnuvuonon +Rinnakkaisnimen määriteosa kapperi += mukaelma inarinsaamen sanasta kappeer = +lakki. +Kap- +perijärvet. +Palosaari4 - Ruávisuálui2 (EA) Saari +Inarijärven Koutukien saariryhmään kuuluvan +Varttasaaren luoteispuolella. +Palosaari2. +Palosaari5 ~ Rikun Palosaari - Puál­ +lâmsuálui1 (3841 1) Saari Inarijärvessä Kourin- +saaren ja Palkissaaren1 välissä. +nos inarinsaamesta tai suora inarinsaamennos +Rikun henkilöllisyys ei ole tie- +Palosaari6 (3832) Ukonjärven Jyllinsaarista +Palosaari7 (3832) Inarijärven saari Vesko- +niemestä pohjoiseen. +Paloselkä1 - Ruávi"ielgi1 (4821 2) Selän- +ne Nellimin koillispuolella Venäjän vastaisella +valtakunnanrajalla. +Suurin osa selänteestä on +Venäjän puolella. +Paloselkä2 - Ruávi"ielgi2 (3843 1) Ma- +javajärven lounaispään itäpuolella. +Metsäkonduktööri A. +W. Granitin kartassa v:lta 1897 "Ruovvi"elg". +Nimiperheeseen kuuluu myös Paloselkäjärvi1 - +Ruávi"ielgjävri. +"Ruávvi"ielgi". +Paloselkä3 - Puállâm"ielgi2 ~ Ruávi­ +Nimiperheeseen kuuluvat myös Paloselkäjärvi2 +- Puállâm"ielgjävri ~ Ruávi"ielgjävri ja Kui- +va Paloselkäjärvi - Koške Puállâm"ielgjävri ~ +Koške Ruávi"ielgjävri. +Paloselkä4 - Puállâm"ielgi1 (YAS) Talo +Nellimiin johtavan vanhan maantien länsipuo- +Paloselkäjärvenoja - Ruávi"ielgjävr­ +juuvâš (YAS 2005) Pieni joki Ruávi"ielg- +jävrluobâl-lompolasta Majavajärveen. +Paloselkäjärvi1. +Paloselkäjärvi1 - Ruávi"ielgjävri1 +(3843 1) Järvi Majavajärven kaakkoispuolella. +heeseen kuuluu myös Paloselkäjärvenoja - +Ruávi"ielgjävrjuuvâš. +Paloselkä2. +Paloselkäjärvi2 - Puállâm"ielgjävri ~ +Ruávi"ielgjävri2 (3834, SA 1964) Järvi Nelli- +miin johtavan maantien ja Paloselän3 välissä. +Palotupajärvi - Puállâmtupejáávráš2 +(SA 1964) Järvi Majavajärven ja Majava-Ah- +venjärven välissä. +Palo­Ukko - Puállâm­Äijih (3841 1) Ina- +rijärven saari Ukon1 ~ Ukonsaaren1 ~ Ukonki- +ven1 kaakkoispuolella. +Palo-Ukkoon ei tiettäväs- +ti ole uhrattu, kuten Ukkoon1. +Ukko1 ~ Ukonsaari1 ~ Ukonkivi1. +Palovaara1 (3832) Mahlatin (Inarijärven +suurin saari) kaakkoispäässä. +kuuluu myös Palovaaranjärvet. +Palovaara2 - Ruávivääri2 (SA 1964) Sar- +mijärven1 kaakkoispuolella sijaitsevan Tullujär- +Palovaara3 (LL 1969) Hirvasjoen ja Hou- +vinkotapään välissä. +Palovaaranjärvet (3832) Kaksi pientä jär- +veä Mahlatin (Inarijärven suurin saari) kaak- +koisosassa. +Palovaara. +Palovaaranlampi (3833+4811) Lampi Itä- +Inarissa Luttoon laskevasta Kolmosjokisuusta +1,2 km itäkoilliseen. +Iso Palovaara +Paltsajärvet1 - Spál""ájäävrih (SA +1964) Kaksi järveä Koddoohjävri-järven itä- ja +Paltsavaarat. +Paltsajärvet2 - Spál""ájávrááh (4812) +Kaksi pientä järveä Kontosjärven länsipuolel- +tarkka suomennos inarinsaamesta: jávrááh = +deminutiivinen monikkomuoto sanasta jävri = +järvi > järviset. +Paltsavaarat - Spál""áváárááh (4812) +Kolme vaaraa Kontosjärven länsipuolella. +roista kaksi on Paltsajärvien pohjoispuolella ja +yksi niiden lounaispuolella. +nos ja perusosaltaan epätarkka suomennos +inarinsaamesta: spál""á = lähes karvattomak- +si kulunut peski, váárááh = monikon deminu- +tiivimuoto sanasta vääri = vaara > vaaraset. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Paltsajärvet +- Spál""ájäävrih (kaksi) ja toiset Paltsajärvet +- Spál""ájávrááh (yhteensä neljä järveä) sekä +Paltsaoja - Spál""ájuuvâš. +Palttoniemi - Palttonjargâ (SA 1963) +Niemi ja vanha uudistila Inarijärven Väylävuo- +non pohjukassa. +Tilan on perustanut Hannu +Eliaanpoika Paltto (*1812) vuonna 1855, josta +Hän toimi isäntänä vuoteen 1871. +jakamisen jälkeen Hannu Iisakinpoika Paltto +toimi isäntänä 1872 - 1892, jonka jälkeen isäntä- +nä toimi hänen vävynsä Piäkkáá Matti eli Pek- +kapojan Matti, Matti Pekanpoika Aikio (*1837). +Toisen puoliskon isäntänä toimi Antti Hannun- +poika Paltto (*1837) vuoteen 1891 (V.-P. Lehtola +Sukunimi Paltto juontuu inarin- +saamen sanasta pálttu˜ = alkaa varoa tai alkaa +pelätä jotakin eli palttua, joka on peräpohjolan +murretta. +Pankinsaari (3841 1) Pieni saari Inarijärven +Vanhasta Hautuumaasaaresta 0,4 km itä-koilli- +Saaressa on kyllä erään pankin kämppä, +mutta nimi tullee kuitenkin saaren koillispäässä +olevan hiekkapankin mukaan. +Pannuharju (3832) Ylimmäisestä Kerttu- +järvestä 1,8 km etelä-lounaaseen. +seen kuuluu myös Pannuharjunlampi. +Pannuharjunlampi (3832 07) Ylimmäi- +sestä Kerttujärvestä 1,7 km etelään. +Pannuharju. +Papinjänkä (RP 1990) Pieni suo Vuontis- +järven eteläosan itärannalle laskevan Papin ojan +Papinlampi (RP 1991) Inarin kirkonkylän +kaakkoispuolella sijaitsevan Uruvaaran etelä- +Papinnukkumasaari (AWG 1901) Saari +Inarijärvessä Petäjäsaarensalmen koillispäässä. +Eräs pappi lienee nukkunut päiväuniaan tai pe- +räti jopa yöuniaan saaressa. +Tarkempi etymolo- +Saaressa on nykyään Lapin +Kansan toimittajan Veikko Väänäsen kämppä. +Papinoja (RP 1990) Puro Kuikkalammesta +Vuontisjärven eteläosaan. +luvat myös Papinojansuu ja Papinjänkä. +Papinojansuu (RP 1990) Vuontisjärven +eteläosan itärannalla. +Papinpaskasaari (RP 1993) Saari Inarijär- +vessä Oklasaaren pohjoispään itäpuolella. +nut nimensä erään papin mukaan, joka joutui +rantautumaan saareen tarpeittensa vuoksi. +Papinsaari - Pappsuálui ~ Paapâš +(3843 1, YAS) Saari Inarijärvessä Sammakko- +niemen1 luoteispuolella. +Terho Itkonen (1972, s. +248) kertoo: +"lp. +nimi on pantu muistiin hiukan oudok- +suttavassa asussa Pappisuáloi (pro pappâ) ". +Antero Sarren mukaan sana paapâš tarkoit- +taa pientä koivun kääpää. +Pekka Sammallahden +ja Matti Morottajan "Säämi-suomâ sänikirje" +-sanakirjassa, s. 89 spabbâ, josta deminutii- +vimuoto spaabâš. +On mahdollista, että sanan +ensimmäinen kirjain on aikojen saatossa "ku- +lunut" pois, kuten monien paikannimien kohdal- +la on käynytkin. +Papinsalmi - Papp"uálmi. +Papinsalmi - Papp"uálmi (3843 1) Salmi +Inarijärvessä Papinsaaren ja Iso-Roiron välissä. +Papinsaari. +Pappilanniemi - Pappâlnjargâ ~ Juv­ +duun jargâ ~ Puáššunjargâ ~ Pašnjaargâš +(3841 1, TII 1963) Inarijärven niemi Juutuan- +suun eteläpuolella. +Niemessä on talo nimeltään +Onnela1, jossa ovat asuneet kaikki Inarin papit +ja kirkkoherrat. +mesta tai suora inarinsaamennos suomen kie- +Muut rinnakkaisnimet: juvduu = genetii- +vimuoto sanasta juvvâdâh = joesto (monen joen +yhteinen joki) > joeston, puáššu = kodanperä +(posio), paš = mahdollisesti lyhentynyt muoto +samasta sanasta eli puáššu = posio, njaargâš +Paraskalalompola - Päriskyelluobâl2 +(3834, EV) Sulkusjoen toiseksi ylin lompola +Ikkerlompolan alapuolella. +Nimen alkuperäinen muoto on +aikojen saatossa kulunut siten, että sitä on kut- +suttu nimellä Pärskiiluobâl ja Parskiiluobâl. +Koska em. +nimet eivät merkitse mitään, ehdotan +edesmenneen Elsa Vallen (1922 - 2006) kehotuk- +sesta, että alkuperäinen nimi palautetaan kart- +toihin muodossa Päris kyelluobâl. +Paratiisisaari (MML 2005) Pieni saa- +ri Inarijärvessä Muotunasaarien eteläpuolella. +Uudisnimi, joka ei oikein sovi maisemaan. +Pardalâsjáávráš (3834) Pieni järvi Pyhä- +vaaran3 ja Ylemmän Juoksemajärven välissä +Itä-Inarissa. +Inarinsaamea: pardalâs = poikit- +tainen pitkospuu (yleensä pehmeälle ja vai- +keakulkuiselle reitille poikittain ladottuja m��ä- +rämittaisia puita), jáávráš = deminutiivimuoto +Järven kapein +kohta on noin 5 m, joten pitkokset lienevät olleet +juuri tuolla kohtaa. +Parfejáávráš (SA 1963) Pieni järvi +Kiev˜âjävri-järven eteläpään kaakkoispuolella +Nitsijärven 'olâ"uoppâmnjargâ-niemessä. +rinsaamea: parfe = attribuuttimuoto verbistä +parfa˜ = pörhöttää > pörhökäs, jáávráš = de- +Nimiperheeseen kuuluvat myös Parfejuuvâš ja +Parfeluohtâ. +Parfejuuvâš (SA 1963) Pieni joki Parfe- +jáávráš-järvestä Nitsijärven Pitkälahteen. +Parfejáávráš, juuvâš = deminutiivimuoto sanas- +ta juuhâ = joki > jokinen. +Parfeke˜gi (MV 2003) Vedessä oleva kivi +Sulkusjärven1 Mätäsniemensaaresta 70 m koilli- +Parfejáávráš, ke˜gi += kivi. +Parfeluohtâ (SA 1963) Lahti Nitsijärven +Pitkälahdensuun länsirannalla. +Parfejáávráš, luohtâ = lahti. +Parslahti ~ Tuljolahti (3841 2/2000, +MML) Koutukien saariryhmään kuuluvan +Varttasaaren länsilaidalla. +Kummankin nimen +määriteosan merkitys tuntematon. +Partajängänniemi - Siämujeeginjar­ +gâ (EA) Miesniemen länsilaidalla Partalahden +länsipuolella Inarijärvessä. +Partajänkä/ +Partakivi. +Partajänkä - Siämujeggi (3841 1) Inari- +järven Miesniemen länsipäässä. +Partakivi - Siämuke˜gi (3841 01, EA) +Kivi Inarijärvessä Miesniemen luoteislaidalla +sijaitsevan Partalahden suulla. +myös Partajänkä - Siämujeggi ja Partalahti - +Siämuluohtâ. +Partakonlahti - Päärtihluohtâ (3842 2) +Suuri lahti Inarijärvessä Partakon1 eteläpuolella. +Partakko1. +Partakonsaari - Päärtihsuáloi ~ Päär­ +tihsuálui (3842 2, AS) Paljaaksi hakattu tai +paljaaksi palanut saari Partakonlahdessa. +Partakonselkä - Päärtihjor¹â (3842 2) +Järvenselkä Inarijärvessä Partakosta1 4 km ete- +Partakko1 - Päärtih (3842 2) Pieni ky- +lä Sevettijärvelle johtavan maantien varrella +Partakonlahden perällä. +nos inarinsaamesta: päärtih = tuntematon sa- +na, vaikkakin se viittaisi inarinsaamen sanaan +pärtti = onnettomuus. +Nimen lopussa oleva h- +pääte inarinsaamessa vastaa yleensä suomen +kielen -kko-, -kkö-, -sto- tai -stö-päätettä. +miperheeseen kuuluvat myös Partakonselkä +- Päärtihjor¹â, Partakonlahti - Päärtihluohtâ, +Partakonsaari - Päärtihsuálui ja talo Partakko2. +Partakko2 (3842 2) Talo Käyräniemen lou- +Partalahti - Siämuluohtâ (EA) Pieni lah- +ti Inarijärven Miesniemen länsipään pohjoisran- +Pasevarijkoskâsâšjáávráš (SA 1964) +Pieni järvi Itä-Inarissa Pyhävaaran3 ja Palo-Py- +hävaaran välissä. +Pyhävaara3, varij = mo- +nikon genetiivinen yhdysosalyhentymä sanasta +vääri = vaara > vaarojen, koskâsâš = välinen, +Paskauitonsaajo (3832 08) Pieni metsä- +saareke Keinojänkän länsilaidalla Alemmasta +Akujärvestä 1,6 km pohjoiseen. +Paskauitto. +Paskauitto (3832 08) Letto eli metsäniitty +Ivalon taajaman lounaispuolisesta Alemmasta +Akujärvestä 1 km pohjoiseen. +Letto lienee ra- +painen eli "paskainen". +myös Paskauitonsaajo. +Paskuljärvet - Paskuljäävrih ~ Pas­ +kuljávrááh (SA 1964, TII 1963) Kaksi järveä +Tullujärven itäpuolella: Iso Paskuljärvi - Paskul- +jävri ja Pieni Paskuljärvi - Uccâ Paskuljáávráš. +Alunperin mukaelmasuomennos inarinsaames- +ta, josta se on palautunut määriteosaltaan mi- +täänmerkitsemättömänä raakalainana takaisin +inarinsaameen. +Alkuperäinen nimi on ollut +Paaskyeljäävrih ~ Paaskyeljávrááh, paas += attribuuttimuoto sanasta paa = paha (tässä +tapauksessa pahanmakuinen), kyel = yhdys- +osalyhentymä sanasta kyeli = kala. +epäonnistunut, joten olisi syytä palauttaa kart- +toihin alkuperäinen nimi Paaskyeljäävrih. +Paskuljär- +Näistä järvistä itäisemmän nimi on ollut +ennen Piärtušmjáávráš (TII 1963) 'Hangas- +järvinen'. +Patajärvet - ²ie'mnnjääu'r (MS) Kak- +si järveä Vätsärissä Surnupäitten länsipuolella: +Ylimmäinen Patajärvi - Pââimõs ²ie'mnnjäu'rr +ja Alimmainen Patajärvi - Vue'lmõs ²ie'mnn- +jäu'rr. +Patojärvet (3834) Kaksi lampea lähes toi- +sissaan kiinni Sarminiemen itälaidalla. +saamen nimi on todennäköisesti Puá˜ujávrááh. +Patokotalahdet (LL 1981) Kaksi lahtea +Inarijärvessä Nuoransuun lounaispuolella. +dista on pyydetty mateita sitä varten rakenne- +tuilla padoilla. +sesti Puá˜ukuátluovtah tai -luovttiih. +Patokotaniemi. +Patokotaniemi (3832) Niemi Inarijärvessä +Nuoransuun länsipuolella. +Niemessä on ilmei- +sesti ollut kota. +sesti Puá˜ukuátnjargâ tai -njaargâš. +heeseen kuuluu myös Patokotalahdet. +Patosalmi (MML) Järvessä oleva kapeik- +ko Vätsärissä Alimmaisesta Porijärvestä 0,9 km +luoteeseen olevassa järvessä. +Patosiltaoja (RP 1990) Puro Heinäjärves- +tä Isoon Luosmajärveen. +Puro on padottu sieltä +täältä, jotta heinä kasvaisi paremmin. +Paulinniemi (RP 1990) Ison Luosmajärven +Pauli Portti on asustellut niemessä +keväisin porohommissa. +Pavvâlii Máárjá Vuáskujáávráš (SAK +2004) Pieni järvi Nellimin itäpuolella sijaitsevan +Ahvenjärven12 eteläosan ja Siikajärvelle johta- +van maantien välissä. +Inarinsaamea: Pavvâlii = +deminutiivinen genetiivimuoto miehen nimestä +Paavvâl = Paavali > Pikku Paavalin, Máárjá = +Maria > Marian, vuásku = ahven, jáávráš = de- +Pavvâlii Tupevááráá kimes (TII 1963) +Metson soidinpaikka Paavalin Tupavaarassa. +Paavalin +Tupavaara, vááráá = deminutiivinen genetiivi- +muoto sanasta vääri = vaara > vaarasen, kimes += metson soidinpaikka. +Pákkáájuuhâ (4911 2) Joki Koillis-Inarissa +Alimmasta Aittojärvestä Suolisjärveen. +kajärvet - Pákkáájäävrih. +R. Malmbergin Enare +Revier -kartassa v:lta 1896 nimi on joko "Sár- +rajok", "Párrajok" tai "Gárrajok", joita ei voi +tulkita. +Pávttááh (4822 2+4824 1) Pienten pahtojen +ryhmä Inarijärven Surnuvuononperältä 1,8 km +etelä-koilliseen. +Inarinsaamea: pávttááh = mo- +nikon deminutiivimuoto sanasta pähti = pahta +> pahtaset. +Peciluohtâ ~ Ohtpottvuonâš (SA 1964) +Inarijärven mutkainen lahti Vironiemen kärjen +Inarinsaamea: peci = yhdysosaly- +hentymä samasta peeci = mänty > männyn, +oht = yhdysosalyhentymä sanasta ohtâ = yksi > +yhden, pott = yhdysosalyhentymä sanasta pot- +tâ = perä > perän, vuonâš = deminutiivimuoto +sanasta vuonâ = vuono > vuononen. +Pecioccoomämmirâš (TII 1963) Kukkula +Nangujärven länsirannan Vyeppeenjargâ-nie- +Inarinsaamea: peci = yhdysosalyhenty- +mä sanasta peeci = mänty > männyn, occoom = +aktiomuoto verbistä occoo˜ = nilottaa, ämmirâš += deminutiivimuoto sanasta äämmir = kumpu, +tieva, kunnas 'Männynnilottamakukkulainen'. +Pecivyetkimsuálui ~ Pecivyetkimsuá­ +loi (YAS) Saari Inarijärven Kuoskervuonos- +Inarinsaamea: peci = yhdysosalyhentymä +sanasta peeci = mänty > männyn, vyetkim = +aktiomuoto verbistä vyetki˜ = kuoria mäntyä, +suálui ~ suáloi = saari 'Männynkuorimasaari'. +Pekan Tupajärvi - Piättârrohe Tupe­ +jävri (3842 2, AS) Pieni järvi Nitsijärven Nili- +lahdenperältä 1,5 km lounaaseen. +Piättârrohe = Petteriavainajan. +Pekkala (3842 2) Talo Nitsijärven pohjois- +Talossa on asunut Mikko +Pekanpoika Paltto ja hänen jälkeläisensä. +Talon +viimeisin asukas on ollut Pekan Mikon Mikko +eli Mikko Paltto, joka kuoli kesällä 2008. +Pekkalanjärvi - Pekkaljävri (SA 1964) +Pieni järvi Kuoskervuonon perältä 1,5 km luo- +Pek- +kalan henkilöllisyydestä ei ole tietoa. +Pekkujänkkä (3832) Kapea suo Ylemmän +Erikoinen määriteosa +voisi tulla riekon ääntelystä "peukka", jänkkä +Nimiperheeseen kuuluvat myös Pek- +kujärvi, Pekkulahti, Pekkuoja ja Pekkuniemi. +Pekkujärvi (3832) Ylemmästä Akujärvestä +Pekkujänkkä. +Pekkulahti (3832 08) Ylemmän Akujärven +Pekkuniemi (3832 08) Ylemmän Akujär- +ven toiseksi eteläisin niemi. +Pekkuoja (3832 08) Pekkujänkästä Ylem- +pään Akujärveen. +Peltoniemi - Piäldunjargâ (YAS) Pieni +niemi Kessijärven pohjoispäässä. +Pergâluvpeljitähti (TII 1963) Kohde sijait- +see Kolttakurun itälaidalla. +Se saattaisi olla Pah- +tavaara6 tai jokin saman kurun itäreunalla ole- +vista suurista siirtolohkareista. +pergâluv = genetiivimuoto sanasta pergâlâh = +perkele > perkeleen, peljitähti = korvaluu. +Perttumkuátluobâl (SA 1964) Kapperi- +joen lompola Harjunkatkomajärven alapuolel- +Inarinsaamea: perttum = aktiomuoto = sa- +nasta perttu˜ = naakia > naakima, vaania > +vaanima (metsällä ollessa), kuát = yhdysosaly- +hentymä sanasta kuáti = kota > kodan, luobâl = +Perttumkuáti on sitä varten rakennettu +koju, jossa vahdataan lintuja joko ampumis- +tarkoituksessa, nykyään myös valokuvaamis- +tarkoituksessa. +Peräkangas (3832) Kangasmaa Ylemmän +Akujärven koillispuolella. +Perä- +Perälautaniemi - Liäkkunjargâ (YAS) +Pieni niemi Inarijärvessä Kessivuononsaaresta +0,4 km kaakkoon. +Peräoja (LL 1981) Puro Nanguniemen Ou- +kosesta Oukosenperään. +Ouko- +senperä. +Perättäisjärvet - Miäldálâsjávrááh1 +(3843 1) Kaksi järveä peräkkäin Majavaselän- +jängän länsipuolella. +suomennos inarinsaamesta: jávrááh = deminu- +Perättäislammet - Miäldálâsjávrááh2 +(YAS 2005) Kaksi lampea Nellimjärven koil- +nos inarinsaamesta; jávrááh = deminutiivinen +monikkomuoto sanasta jävri = järvi > järviset. +Perätysjärvet1 - Miäldálâsjávrááh3 +(SA 1964) Kaksi lampea Sulkusjärven1 Kirkas- +lahdesta 2 km lounaaseen. +Perätysjärvet2 - Miäldálâsjávrááh4 +(3834) Kaksi pientä järveä lähes toisissaan kiin- +ni Kuohanajärven länsipuolella. +Siellä on ollut +Juho Artturi Morottajan (*1919) metsäniitty. +Hän asui Nangujärven Niliniemessä4 mutta +asuu nykyään Akujärvellä. +Perävaara1 (3832) Pieni vaara Ylemmän +Akujärven itäpuolella. +myös Peräkangas ja Perävittikko. +Perävittikko (3832) Matala vaara Kirveli- +järvestä 1,5 km länteen. +Perusosaselitys: vittikko += peräpohjolan murremuoto sanoista vesaikko, +kaseikko, tiheikkö. +Perävaara1. +Peska1 - Peski1 (TII 1963) Nanguvuonon +Salmenniemen2 tyvi. +inarinsaamesta: peski = matalikko salmessa, +notkelma. +Nimiperheeseen kuuluu myös Peski- +luohtâ5. +Peska2 - Peski2 (NIM) Noin 1,5 km:n +mittainen kannas Inarijärven Lusmanuoran ja +Kaikunuoran yhtymäkohdan eteläpuolella si- +jaitsevan Peskanlahden3 ja Sarmivuonon itäran- +nalla sijaitsevan Peskalahden välissä. +masuomennos inarinsaamesta: peski = matalik- +ko salmessa, notkelma. +myös Peskiluohtâ5. +Peska3 - Peski3 (NIM) Nitsijärven 'olâ- +"uop pâmnjargâ-niemen puolessa välissä Pes- +kanlahden1 ja Peskanlahden2 välissä. +heeseen kuuluvat myös Peskanlahti1 - Peski- +luohtâ1 ja Peskanlahti2 - Peskiluohtâ2. +Peskajärvi - Peskijävri (LL 1981) Inari- +järven Paavisvuonon itäpuolella sijaitsevan seu- +lavaaran eteläpuolella. +Peska1 ja +Peskanlahti1. +Nimen perusteella voidaan päätel- +lä, että Paavisvuonon Apajalahden ja Peskajär- +ven välissä on Peska. +Peskalahti - Peskiluohtâ5 (3834) Lahti +Inarijärven Sarmivuonon itärannalla Vittanie- +men kohdalla. +Peska1. +Peskanlahti1 - Peskiluohtâ1 (VS) Pieni +lahti Nitsijärven eteläosan 'olâ"uoppâmnjargâ- +niemen itärannalla. +Määriteosa peski tarkoittaa Terho +Itkosen (1972, s. 304) mukaan alavaa kannasta +tai matalikkoa salmessa, josta se on lainautu- +nut Peräpohjolan murteeseen samaa merkitse- +väksi sanaksi "peska, pieska". +Peskanlahti2 - Peskiluohtâ2 (VS) Nitsi- +järven 'olâ"uoppâmnjargâ-niemen länsirannal- +la, toinen samanniminen lahti on niemen itä- +Peska1 ja Peskanlahti1. +Peskanlahti3 - Peskiluohtâ3 (3843 1) Lah- +ti Inarijärvessä Lusmanuoran ja Kaikunuoran +yhtymäkohdasta etelään. +samanniminen talo saman lahden rannalla ja +Peskanlammet - Peskilááduh. +Peskimyetki. +Peskanlahti4 (3843 1) Talo Peskanlahden3 +Talossa on asunut Juho Jalmari +Peskanlahti5 - Peskiluohtâ4 (LL 1981) +Lahti Kankiniementyven koillislaidalla Inari- +järvessä. +Peska1 ja Peskanlah- +ti1. +Nimen perusteella on pääteltävissä, että Pes- +kanlahden5 ja Kankiniementyven Aitajärven1 +tai Kankivuonon välissä on Peska - Peski. +Peskanlammet - Peskilááduh (3843 1) +Inarijärven Paksuvuonon ja Lusmanuoran yh- +tymäkohdan eteläpuolella sijaitsevan Peskan- +lahden3 eteläpuolella. +Peskiluohtâ5 (TII 1963) Nanguvuonon +puolella Salmenniemen2 itälaidalla. +Peskimyetki, luohtâ +Peskimyetki (SA 1963) Taival Inarijärven +Peskanlahden3 ja Kurittivuonon välissä. +Peska1 ja Pes- +kanlahti1, myetki = taival vesien välissä. +perheeseen kuuluvat myös Peskanlahti3 - Peski- +luohtâ3 ja Peskanlammet - Peskilááduh. +Pesäjärvi - Piervâljävri (3834) Isosta +Arttajärvestä 1,5 km etelään. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: piervâl += linnun pesä. +Peten Harrijärvi - Piâtt Suä'vveljäu'rr +(MML) Pieni järvi Vätsärissä Pikku Tuulijär- +ven eteläpäästä 1 km länteen. +Petäjänkuorimajärvi - Pecivyetkim­ +jáávráš1 (3843 1) Järvi Nellimin koillispuolel- +Petäjän +kuoriminen tässä tapauksessa tarkoittaa petun +irroittamista männystä. +Petäjänkuorimavaara - Pecivyetkim­ +vääri - Beahcevuotkinvárri (3834) Vaara +Silkejärven eteläpuolella. +Samuli Aikion mu- +kaan nimi on Silkevaara - Silgeevääri. +suomennos ja pohjoissaamennos inarinsaa- +Petäjän kuoriminen tarkoittaa tässä +tapauksessa petun irroittamista männystä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Ollinlampi - +Pecivyetkimjáávráš - Beahcevuotkinjávri. +Petäjäsaarenjärvikäinen (MML) Ka- +pea suinen lahti Inarijärvessä Leviä Petäjäsaa- +ren eteläpäässä. +Petäjäsaarensalmi - Naammalah­ +"uálmi (3841 2, TII 1963) Salmi Leviä Petä- +jäsaaren ja Hoikka Petäjäsaaren välissä. +Itkosen mukaan inarinsaamen nimi tulee toden- +näköisesti pakanuudenaikaisen miehen nimes- +tä, joka oli 1500-luvun veroluetteloissa "Nama- +lack". +Uula Morottaja muisteli vuonna 1945, +että nimi olisi Nommulaht"uálmi. +Petäjäsaaret - Pecsuolluuh (TII 1963) +Inarijärven suurimpia saaria Kasariselän etelä- +Saarten suomennokset, vaikka vanhoja +ovatkin, antaisivat ymmärtää, että olisi "hoikka +saari" (kapea saari), "leveä saari" ja "makea +saari". +Alkuperäiset eli inarinsaamelaiset nimet +näyttäisivät kuitenkin osoittavan, että kyse ei +olisi niinkään saarten muodoista, vaan sellai- +sista saarista, joissa kasvaisi "hoikkia mänty- +jä", "paksuja mäntyjä", "pitkiä mäntyjä" ja +"makeita mäntyjä". +Makia Petäjäsaari - Njaalgâpecsuálui ~ Njäl- +gispecsuálui, Korkia Petäjäsaari - Ollâpecsuálui +~ Kuhespecsuálui, Leviä Petäjäsaari - Kossâ- +pecsuálui, Petäjäsaarenjärvikäinen sekä Hoik- +ka Petäjäsaari - Segispecsuálui. +Petäjäsaari (3832) Pieni saari Inarijärven +Nanguvuonossa Kenkäniemestä 0,8 km itä- +Peukalojärvenoja (LL 1981) Puro Koppe- +lon luoteispuolella sijaitsevasta Peukalojärvestä +Peukalojärvi1. +Peukalojärvi1 (3832) Pieni peukalon muo- +toinen järvi Koppelon luoteispuolella. +heeseen kuuluu myös Peukalojärvenoja. +Peukalojärvi2 (LL 1981) Pieni peukalon +muotoinen järvi Nanguniemen Romojärven itä- +Peukaloniemenmukka (3833+4811) Luton +(Luttojoen) yli 180 asteen mutka Keski-Komp- +sion kohdalla. +Peukaloniemi. +Peukaloniemi (LL 1969) Peukalon muotoi- +nen mutka Lutossa Keski-Kompsion kohdalla. +Nimiperheeseen kuuluu myös Peukaloniemen- +Peuralahti1 (RP 1991) Inarijärven lahti Nan- +guvuonon eteläpäässä Peuravuonosta länteen. +Nimi viittaa muinaiseen peuranpyyntikulttuu- +riin. +Nimiperheeseen kuuluu samanniminen talo +Peuralahti2. +Peuralahti2 (3832) Talo Nanguvuonon ete- +läpäässä Peuravuonosta länteen. +Peuralahti1. +Peuralampi (3831) Pitkä lampi Pikku Peura- +vaaran ja Ison Peuravaaran välissä. +Nimi viittaa +muinaiseen peuranpyyntikulttuuriin. +Iso Peuravaara. +Peuranampumajärvi1 - Koddepää"­ +"im jáávráš1 (TII 1963) Pieni järvi Kontos- +järven eteläpuolella lähellä Venäjän vastaista +valtakunnanrajaa. +tiivimuto sanasta jävri = järvi > järvinen. +viittaa muinaiseen peuranpyyntikulttuuriin. +miperheeseen kuuluu myös Peuranampumavaa- +ra - Koddepää""imváárááš. +Peuranampumajärvi2 - Koddepää"­ +"imjáávráš2 (3834) Järvi Nangujärven kaak- +koispuolella sijaitsevan Taimensakian (vaara) +Peuranampumavaara - Koddepää"­ +"imváárááš (4812) Vaara Kontosjärven ete- +läpuolella sijaitsevan Peuranampumajärven1 +itäpuolella, jonka nimiperheeseen se kuuluu. +mesta: váárááš = deminutiivimuoto sanasta vää- +Nimi viittaa muinaiseen +peuranpyyntikulttuuriin. +Peuraniemi - Koddenjargâ (3832, TII +1963) Niemi Inarijärvessä Nanguvuonon ete- +Nimiperheeseen kuuluvat myös Peuravuono - +Koddevuonâ, Peuralahti sekä Peuraoja. +Peurannousuniemi - Koddepajanem­ +njargâ (YAS) Inarijärvessä Kuoskervuonon +Kivitaipaleenlahdensuun etelärannalla. +kuuluu myös Peurannousuvuopaja - Kodde- +pajanemvyeppee. +Nimi viittaa muinaiseen peu- +ranpyyntikulttuuriin. +Peurannousuvuopaja - Koddepaja­ +nemvyeppee (YAS) Inarijärven vuopaja +Kuoskervuonon Kivitaipaleenlahden eteläran- +Peurannousuniemi. +Nimi viittaa mui- +naiseen peuranpyyntikulttuuriin. +Peuranuimajärvi - Koddevuojâttem­ +jáávráš (SA 1964) Pieni järvi Sarmijärven1 +Haapavuonosta2 1,5 km itään. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: vuojât- +tem = aktiomuoto verbistä vuojâtti˜ = uittaa > +uittaminen > uittama, jáávráš = deminutiivi- +Peuranuittamaselkä (3834) Paloselkäjär- +ven2 länsipuolella. +näköisesti Koddevuojâttem"ielgi. +Peuraoja (RP 1991) Pieni joki Kutujärves- +tä4 Nanguvuonon eteläpäässa sijaitsevaan Peu- +ravuonoon. +Peuraniemi. +Peuravaarat (3831) Kaksi suurehkoa vaa- +raa Kaakkois-Inarissa Kurulompolasta 2 - 5 km +lounaaseen: Pikku Peuravaara ja Iso Peuravaa- +Inarinsaamen nimi on todennäköisesti Kod- +deväärih. +Nimi viittaa muinaiseen peuranpyyn- +tikulttuuriin. +Peuravuono - Koddevuonâ (3832) Nan- +guvuonon perällä Inarijärvessä. +Pieggâpooráánjargâ (SA 1964) Niemi +Nammijärven Piilola-talon lounaispuolella. +rinsaamea: pieggâ = tuuli, pooráá = deminutii- +vinen genetiivimuoto sanasta pore = mäennyp- +pylä > -nyppylän, njargâ = niemi. +Niemessä on +tuulinen kukkula. +Piekanajärvi - Piehâinjävri ~ Ripp­ +kiä˜ háš jävri (4812, YAS) Pieni järvi Kuov˜â- +vääri ~ Kuovdâvääri 2-vaaran itäpuolella lähel- +lä Venäjän vastaista valtakunnanrajaa. +Antero Sarren mu- +kaan Rippkiä˜hášjävri: ripp = yhdysosalyhen- +tymä verbistä rippási˜ = selviytyä hengissä, +kiä˜háš = deminutiivinen genetiivimuoto sanas- +ta ketki = ahma > ahmasen. +Järven luona lienee +ahma selviytynyt hengissä joko pyydyksestä tai +aseen luodista. +Kiä˜hášjäävrih. +Piekanalampi (RP 1990) Vuontisjärven +itäpuolella sijaitsevan Pikkujoenjärven lounais- +Piekanamorosto (3833 1+4811 2) Ylävä koi- +vukangas Venäjän vastaisella valtakunnanra- +jalla sijaitsevasta Suorsapäästä 2,5 km pohjois- +Piekanapahta1 (RP 1990) Pahta Vuontis- +järven itäpuolella sijaitsevan Pikkujoenjärven +eteläpään itäpuolella. +Piekanapahta2 (3832 08) Pahta Alemman +Akujärven ja Nanguvuonon välisen Mukkajär- +ven5 luoteispuolella. +Piekanasaaret - Piehâinsuolluuh ~ +Piehânjsuolluh (3841 2, EA) Toistakymmentä +saarta Inarijärvessä Ison Jääsaaren ja Mahlatin +Piekanavaara (3841 1) Pieni vaara Pikku- +joenjärven ja Ison Luosmajärven välissä. +miperheeseen kuuluvat myös Piekanalampi ja +Piekanapahta1. +Pielpajärven erämaakirkko - Piälp­ +páájäävri kirkko (3841 1, EA) Ison Pielpajär- +ven pohjoisrannalla. +Kirkko on rakennettu v. +1760 ja tapuli kuusi vuotta myöhemmin. +Kirkko +on edelleen pytyssä ja kesäisin käytössä. +Sitä +aikaisemmin siinä on ollut Vanhakirkko - Puá- +riskirkko, joka lahosi paikalleen. +Tilalle raken- +nettiin uusi kirkko v. 1760, ja se sai nimekseen +Adolf Fredrik. +Pielpajärven päivätupa (MH) Ison Piel- +pajärven koillisrannalla. +Pielpajärvet - Piälppáájäävrih ~ Piäl­ +báájäävrih (3841 1) Kaksi järveä Luosman +ja Inarijärven välissä: Iso Pielpajärvi - Stuor- +râ Piälppáájävri ja Pikku Pielpajärvi - Uccâ +Piälppáájáávráš. +Mukaelmasuomennokset ina- +rinsaamesta: piälppáá ~ piälbáá = deminutiivi- +nen genetiivimuoto sanasta pelbi = terävä nuoli. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Pielpaniemi - +Piälppáánjaargâš ~ Piälbáánjargâ, Pielpajärven +erämaakirkko - Piälppáájäävri kirkko ja Pielpa- +vuono - Piälppáávuonâ ~ Piälbáávuonâ. +Pielpaniemi - Piälppáánjaargâš ~ +Piälbáánjargâ (3841 1, TII 1963) Inarijärven +niemi Pielpavuonon itäpuolella. +Niemessä on ol- +lut Piälppáánjaargâš- ~ Piälbáánjargâ-niminen +kenttä ja siinä kotasija ja tupasija (I. Itkonen +Pielpavuono - Piälppáávuonâ ~ Piäl­ +báávuonâ (3841 1, TII 1963) Juutuanvuonon- +suun pohjoisrannalla. +Pielpajär- +Pienempi Kaivojänkäjärvi - Ucceeb +Kaivujegjävri (YAS) Uudenjärven ja Kaivo- +järven ~ Kaivojänkäjärven välissä Itä-Inarissa. +Pienempi Kuivajärvi (3832) Raja-Joose- +pintien varrella Mattojärvestä 3,5 km etelään. +Pieni Ahvenjärvi ~ Käyrä Ahvenjär­ +vi - Uccâ Vuáskujáávráš2 (3834, SA 1964) +Kolmesta Ahvenjärvestä läntisin Kolmosjärven +eteläpäästä 3 km länteen. +Pieni Arttajärvi - Uccâ Árttáájáávráš +(3834) Kolmosjoen ylin järvi, jonka vanhempi +inarinsaamen nimi on ollut Uccâ Ärtteejävri +Pieni Harrijärvi ~ Harrijärvi11 - Uc­ +câ Suávviljáávráš ~ Suávviljävri7 (3844 1, +JMS 2005) Järvi Nitsijärven koillispuolella sijait- +sevan Hammasjärven itäpuolella. +menkielinen rinnakkaisnimi on suora suomen- +Iso Harrijärvi. +Pieni Hietajärvi - Vyelebuš Vuodâs­ +jáávráš - Vue'lbu¿ Vuõddâsjääu'ra¿ +(3844 1, SA 1964) Hietajärvistä pohjoisem- +pi Inarijärven Kuoskerniemen pohjoisosassa. +koltansaamennos inarinsaamesta: vyelebuš = +alempi, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta jäv- +Hietajärvet. +Pieni Hämähäkkijärvi - Uccâ Evn­ +háá jáávráš (3843 1, YAS) Pieni järvi Kirak- +kavuonon pohjukasta 2 km länsi-lounaaseen. +Hämähäkkisaari, +Pieni Jääsaari - Uccâ Jie¹âsuálui ~ +Ucceeb Jie¹âsuálui (3841 2, TII 1963) Suu- +ri saari Inarijärvessä Sarminiemen kärjestä +1 - 4 km länteen. +Pieni Kaamassaari - Uccâ Kamessuá­ +lui ~ Puállâmsuálui2 (TII 1963, YAS) Saari +Inarijärvessä Kasariselän eteläpään itälaidalla. +Vanhempi inarinsaamen nimi Šietsuálui (Uu- +la Morottaja 1945/TII 1963). +Kaamassaari: puállâm = palanut, šiet += yhdysosalyhentymä sanasta šietâdi˜ = sopia, +sovittaa, sovitella. +Pieni Korppijärvi - Uccâ Káránâs­ +jáávráš (4812) Sulkusjärven1 Pitkänlahden +pohjukasta 1,5 km etelään. +Pieni Laklemijärvi - Uccâ Lagglim­ +jävri (3843 1) Pieni järvi Majavajärven lounais- +päästä 1,5 km etelään. +Metsäkonduktööri A. W. +Granitin kartassa v:lta 1897 "Uca Laklemjaur". +Pieni Lompolavaara (3832) Kurujärven +Pieni Moossinasaari - Uccâ Mooššin­ +suálui (3841 2, TII 1963) Saari Inarijärvessä +Moossinasaaren kaakkoispuolella. +sesti mukaelmasuomennos inarinsaamesta tai +Pieni Palojärvi - Uccâ Ruávijáávráš2 +~ Uccâ Puállâmeennâmjáávráš (MV 2003, +4812) Sulkusjärven1 eteläpäästä 1 km länteen. +Palomaa. +Raja-Jooseppiin johtavan maantien pohjoispuo- +lella Kattajärvestä2 1,5 km kaakkoon. +Iso Palovaara eli Palo-Kompsiovaarat. +Pieni Paskuljärvi - Uccâ Paskuljáávráš +(SA 1964) Tullujärven ja Ison Paskuljärven välis- +Alunperin mukaelmasuomennos inarinsaa- +mesta, mutta sittemmin määriteosaltaan raaka- +laina suomen kielestä. +kokonaisuudessaan on epäonnistunut, joten se +olisi syytä palauttaa karttoihin alkuperäisessä +muodossaan Uccâ Paaskyeljáávráš. +Pieni Pihtijärvi - Ucceeb Postjävri +(3832, JAM 2003) Naapään lounaispuolisista +Pihtijärvistä eteläisempi. +inarinsaamesta, ucceeb = pienempi. +Pieni Sammakkojärvi - Uccâ Cuob­ +buujävri (3843 1, SA 1964) Sammakkoniemen1 +Sammakkoniemi1. +Pieni Taimenjärvi (4822 2+4824 1) Nam- +mijärven koillispuolisen Taimenjärven koillis- +Pienniemi - Uccnjaargâš (YAS) Pie- +ni niemi Kessijärven Ristenniemen itäpuolella. +mennos inarinsaamesta: njaargâš = deminutii- +vimuoto sanasta njargâ = niemi > nieminen. +Pierkikivi - Piergike˜gi (EA) Kivi Inari- +järvessä Mergâmsalmesta 0,6 km lounaaseen. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: piergi = +tuntematon sana, vaikka se viittaisikin verbiin +piergi˜ = pärjätä, tulla toimeen. +Pohjois-Inarissa +on Pierki-alkuinen nimirypäs (esim. +Pierkivaa- +ra) ja Pohjois-Norjan kylä Kiiberg on inarin- +saameksi Piergi. +Piermajänkkä (3832) Ylemmän Akujär- +Inarinsaamelainen nimi on to- +dennäköisesti Piernijeggi, pierni = karhun pen- +tu. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Piermalahti +ja Piermaniemi. +Piermalahti (3832 08) Ylemmän Akujärven +toiseksi läntisin lahti, jonka inarinsaamen nimi +on todennäköisesti Pierniluohtâ. +Piermajänkkä. +Piermaniemi (3832 08) Ylemmän Akujär- +ven läntisin niemi, jonka inarinsaamelainen ni- +mi on todennäköisesti Pierninjaargâš. +Pietarin Kotalompola - Piättâr Kuáti­ +luobâl (3841 1) Lompola Kuortakkijärven etelä- +Pietarinlaassa - Piättârlássá (3841 1) +Saari Inarijärvessä Ukonselän1 itäosassa Mer- +gamsalmesta 3 km länteen. +Pietarin Tupajärvi - Piättâr Tupesai­ +jävri (3841 1) Järvi Kalsoppijärven lounais- +nos inarinsaamesta: sai = yhdysosalyhentymä +sanasta saje = sija. +myös Piättâr Tupesaje = 'Pietarin Tupasija', Pie- +tarin Tupaoja ja Pietarin Tupavaara - Piättâr +Tupesaiváárááš. +Pietarin Tupaoja (RP 1990) Puro Pieta- +rin Tupajärvestä Juomusjärveen. +Pietarin Tupajärvi. +Pietarin Tupavaara - Piättâr Tupe sai­ +váárááš (3841 1) Vaara Kalsoppijärven etelä- +ta: tupesai = yhdysosalyhentymä yhdyssanasta +tupesaje = tupasija, váárááš = deminutiivimuoto +Pihâšsuolluu"uálmjávrádoh (HTV) +Järveke Inarijärvessä Tervasaaren ja Tiaisnie- +Tervasaarensalmi, suolluu = +"uálm = genetiivinen yhdysosalyhentymä sa- +nasta "uálmi = salmi > salmen, jávrádoh = jär- +veke. +Tervasaarensalmi. +Pihlajamorosto (3834) Vaara Akalautta- +päästä 2 km itään. +Uudisnimi, koska se ei esiin- +ny aikaisemmissa kartoissa. +Pihtijärvet - Postjäävrih (TII 1963) Kak- +si kapeaa järveä Naapään lounaispuolella. +Iso +Pihtijärvi - Postjävri ja Pieni Pihtijärvi - Ucceeb +Postjävri (JAM 2003), jotka ovat kapeita kuin +hohtimet (Uula Morottaja 1945). +post = yhdysosalyhentymä sanasta poostah = +hohtimet. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Pih- +tipalo - Postjävrruávi, Pihtikangas sekä Pihti- +kankaanvaara. +Pihtikangas (3832) Raja-Jooseppiin johta- +van maantien varrella Ison Pihtijärven pohjois- +myös Pihtikankaanvaara. +Pihtikankaanvaara (3832) Kurupään itä- +puo lella. +Pihtipalo - Postjävrruávi (3832, JAM +2003) Pihtijärvien itäpuolella. +Pihtijärvet, jävr = += järvi > järven, ruávi = rova eli vanha palo- +alue. +Pihtisalmi (3841 1) Inarijärven salmi Kal- +tioselän pohjoispäässä sijaitsevien Palosaaren ja +Nilisaaren välissä. +Salmi on pihtien mallinen. +distila Nammijärven itärannalla. +Tilan on pe- +rustanut Pekka Pekanpoika Morottaja (*1854) +Talossa, eikä Nammijärvellä yleensä- +kään, ole enää asukkaita. +Piilolahti - Ceháluohtâ1 ~ Ciäháluoh­ +tâ1 (3841 2, TII 1963) Leveä lahti Inarijärvessä +Kahkusaaren pohjoispäässä. +suomennos inarinsaamesta: cehá = porojen ke- +säsuoja. +Sana on sekoitettu piiloa tarkoittavaan +sanaan "iähá. +Piinaskoppajänkkä (3832 08) Alemmasta +Akujärvestä 0,5 km pohjoiseen. +Erikoisen ni- +men määriteosan merkitys ei ole tiedossa, vaik- +ka se ilmeisesti lieneekin mukaelmasuomennos +inarinsaamesta, jänkkä = suota tarkoittava pe- +räpohjolan murresana. +myös Piinaskoppajärvet. +Piinaskoppajärvet (3832) Kaksi lampea +Alemmasta Akujärvestä 0,7 km pohjoiseen. +Piinaskoppajänkkä. +Pikku Ahvenjärvi1 - Uccâ Vuáskujááv­ +ráš1 - Vuâskjääura¿ (SA 1963, MML) Ison +Ahvenjärven ja Syrjäpuolijärven välissä. +osaltaan epätarkka suomennos inarinsaamesta +ja epätarkka koltansaamennos inarinsaamesta: +Koltansaamen nimestä puuttuu +pikkuista ilmaiseva etuliite. +Pikku Akupää (3832 2) Akujärvien ja +Kurujärven välissä sijaitsevan Akupään luo- +teispää. +Pikku Hanhisaari (LL 1981) Inarijärvessä +Veskoniemen pohjoispuolella sijaitsevista Han- +hisaarista pohjoisempi. +Hanhi- +Pikku Härkäjärvi - Uccâ Ergijáávráš +(SA 1964) Härkäjärven3 kaakkoispuolella. +Härkäjärvi3. +Pikku Jaarasaari (LL 1981) Inarijärven +Joensuunselän länsilaidan Jaarasaarista pohjoi- +sempi. +Jaarasaaret. +Pikkujoenjärvi - Uccjuvviijáávráš ~ +Uccjuvviijävri (3841 1, SA 1963) Vuontisjär- +ven keskikohdan itäpuolella. +Ensimmäinen +nimi on perusosaltaan deminutiivimuodossa. +Pikkujoki. +Pikkujoki - Uccjuuvâš (SA 1963) Joki +Pikkujoenjärvestä Venejärveen2. +Nimiperheeseen kuuluu myös Pikkujoen- +järvi - Uccjuvviijáávráš ~ Uccjuv viijävri. +Pikku Kaakkurijärvi (3832) Keväjärven +Kaakkurijärvet2. +Pikku Kahkusaari - Uccâ Káhku­ +suolluš (3841 2, LL 1981) Saari Inarijärvessä +Kahkusaaren eteläpuolella. +Pikku Kaijasaari ~ Palosaari7 (LL 1981, +VAV 2003) Inarijärven saari Konesniemestä +1 km pohjois-koilliseen. +Pikku Kalliovaara - Ucceeb Källee­ +váárááš (3834) Kuohanan itäpuolella. +Pikku Kapaselkä (LL 1981) Inarijärven +Ison Kapaselän jatke luoteeseen. +Iso Kapaselkä. +Pikkukenttä (3832 08) Kumpare Alemman +Akujärven itäpuolella Salmen pohjoispuolella. +Pikku Kirakkajärvi (4911 2) Sevettijärven +koillispuolella sijaitsevan Kirakkajärven itäisin +Pikku Kivijärvi - Uccâ Ke˜gijáávráš +(3843 1) Kuoskervuonon ja Kivijärven1 välissä. += järvi > järvinen Nimiperhe: ks. +Kivijärvi1. +Pikku Kortejärvi - Huáššijáávráš6 - +Vuåššjääu'ra¿ (3844 1) Saitajärvien itäpuolel- +saamesta ja suora koltansaamennos inarinsaa- +Pikkukoskenvaara (3832) Ylemmän +Akujärven itäpäästä 1,5 km koilliseen. +Kuusik- +kolammesta Ylempään Akujärveen laskevassa +ojassa on ilmeisesti Pikkukoski, josta nimi. +Pikku Kovasaari - Uccâ Korrâsuálui +(3841 2, YAS) Kovasaaren pohjoispuolella. +Pikku Kuomujärvi - Ucceeb Kuámui­ +jáávráš (MH 2007) Ison Peuravaaran ja Kuo- +mupalon välissä. +Pikku Kuortosjärvi - Uccâ Kyerdes­ +jävri (3843 1, SSS) Kuortosjärvistä pienempi +Sammakkoniemen tyvellä. +Pikku Kuosnapää (MML) Paljaslakinen +vaara Vaasselijärven eteläpään ja Sevettijärvelle +johtavan maantien välissä. +Kuošnâuáivi ~ Kuošnjâuáivi. +Pikkulaki (3832 2) Vaara Kurujärven ja +Laanajärven välissä. +Vaara kuuluu Järnamo- +rostoihin. +Isolaki. +Pikkulampi (RP 1991) Pieni lampi Siskelin +kaakkoispuolella sijaitsevan Kotajärven3 etelä- +Pikkulompola1 - Uccluobbâlâš1 (3834) +Sarmijoen alimmainen lompola. +Pikkulompola2 - Uccluobbâlâš2 (YAS) +Naamajoen Hietikkolompolan ja Nuottama- +suomennos inarinsaamesta: luobbâlâš = demi- +nutiivimuoto sanasta luobâl = lompola > lom- +polainen. +Pikku Luosmajärvi - Uccâ Luovtâs­ +máájävri (3841 1) Järvi Luosman itäpuolella. +máá = genetiivimuoto sanasta luovtâsmâš = lah- +delmainen. +Pikku Martinjärvi - Ucceeb Marttin­ +jävri ~ Uccâ Marttinjáávráš (SA 1964, +3834) Martinjärven3 kaakkoispuolella. +nakkaisnimi deminutiivimuodossa. +Pikku Matjärvi - Uccâ Maadjävri +(3843 1, SA 1964) Pieni järvi Paksuniemen3 ty- +vellä Virtaniementien itäpuolella. +Pikku Mielikköjärvi - Miellijáávráš +(TII 1963) Pieni järvi Ison Mielikköjärven ja +Ivalojoen Salaväylän välissä. +mennos inarinsaamesta: mielli = mella, jáávráš +Pikku Mielikkövaara ~ Akselinvaa­ +ra (3832, RP 1991) Pieni vaara Veskoniemeen +johtavan maantien ja Nanguvuonon välissä. +Rinnakkaisnimi paikalla asuneen Akseli Ter- +Pikku Muotunasaari (MML 2006) Inari- +järven Muotunasaarista läntisin. +Muotunasaaret. +Saarelle +ei ole inarinsaamelaista nimeä, vaikka se onkin +Pikku Mäskisaari ~ Margitansaari - +kisaaren pohjoispään itäpuolella. +Mäskisaari. +nimi on suora suomennos inarinsaamesta. +Pikku Nopaniemi (RP 1991) Inarijärven +saari Miesniemen länsipäässä Nopaniemen +mesta, vaikka alkukielistä nimeä niemelle ei +Pikku Nuortijärvi - U'cc Njuõttjäu'rr +(RP 1991) Järvi Koillis-Inarissa Nuortijärven +Mukaelmasuomennos kol- +Pikku Näpsäjärvi (3841 1) Pieni järvi +Miesniemessä sijaitsevan Näpsäjärven ja Näp- +sälahden välissä. +saamesta, vaikka alkukielistä nimeä järvelle ei +olekaan, koska se käsitetään osaksi Näpsälah- +tea. +Näpsä- +Pikkuoja1 (RP 1991) Puro Honkalammes- +ta Inarijärven Juutuanvuonoon entisen "Jääsa- +vun" kohdalla. +Pikkuoja2 (RP 1991) Puro Siskelin etelä- +puolella sijaitsevasta Kotajärvestä2 Iivananlam- +peen. +Pikku Oukonen ~ Pikku Oukosenjär­ +vi (LL 1981) Pieni pyöreä järvi Nanguniemen +Romojärvestä 0,5 km lounasseen. +Oukonen ~ Oukosenjärvi. +Pikku­Petsamo (3832) Kylä Ivalon taaja- +masta 2 km koilliseen. +Saanut nimensä Neuvos- +toliitolle menetetyn Petsamon mukaan. +Pikku­Peura (3841 1) Talo valtatie 4:n ja +Vuontisjärven välissä maantien varrella. +Talos- +sa on asunut Lietoffin (Ljetoffin) perhe. +Pikku Peuravaara (3831) Suurehko vaara +Kurulompolan lounaispuolella. +nimi on todennäköisesti Uccâ Koddeváárááš. +Pikku Pielpajärvi - Ucceeb Piälppáá­ +jävri ~ Uccâ Piälppáájáávráš (3841 1, EA) +Ison Pielpajärven itäpuolella. +Pikkupudas (RP 1991) Vuopaja Juutuan +itärannalla nykyisen RKTL:n kalanviljelylai- +toksen kohdalla, johon on rakennettu laitoksen +kalanviljelyaltaita. +Pikku­Pyöriä (4812) Pieni pyöreä järvi Sul- +kusjärven1 koillispuolella sijaitsevasta Siskelijär- +vestä3 ~ Isosta Siskelijärvestä 3 km itään. +Pyöriälampi. +Pikku Rautujärvi1 (3832) Inarin kirkon- +kylän eteläpuolella sijaitsevan Nimettömän +Rautujärven länsipuolella. +Rau- +tujärvi3. +Pikku Riekkolampi (3833+4811) Pieni jär- +vi Riekkovaaran ja Riekkojärven välissä Kat- +tajärvestä2 2,5 km koilliseen. +Riekkovaara. +Pikku­Roiro - Roirooš ~ Ruáiruš ~ +Uccâ Roirooš ~ Uccâ Ruáiruš (3843 1, SA +1964) Saari Inarijärvessä Iso-Roiron eteläpuo- +Iso-Roiro. +Inarinsaamen nimessä on kyse deminutiivimuo- +dosta. +Pikku Romojärvi (3832) Pieni järvi Nan- +guniemessä Romojärven itäpuolella. +Romojärvi. +Pikku Rovijärvi - Uccâ Ruávijáávráš1 +- U'cc Ruä'vvjäu'rr (4913 1) Pitkä järvi itä- +länsisuunnassa Vätsärissä Ison Rovijärven itä- +nos inarinsaamesta ja perusosaltaan epätarkka +koltansaamennos inarinsaamesta: ruávi = rova +(vanha paloalue), jáávráš = deminutiivimuoto +Pikku Ruohojärvi (4812 2) Pieni järvi Sul- +kusjärven1 lounaispuolella sijaitsevan Kivijärven5 +todennäköisesti Ruáhujáávráš. +Pikkusaaret1 (RP 1991) Kaksi pientä saarta +Inarijärvessä Nanguvuonon kaakkoisrannalla +Meneslahden kohdalla. +Pikkusaaret2 - U'ccsualga (MML) +Kaksi pientä saarta Inarijärvessä Suolisvuo- +non koillisosan länsirannalla. +Pikkusaari (JMK 2003) Kapea saari Ivalo- +joessa Koppelon koulun kohdalla Lammassaa- +ren11 ja Kokkosaaren välissä. +Pikku Saarijärvi - Uccâ Suollušjävri +(SA 1964) Järvi Nangujärven itäpuolella sijait- +sevan Joutsenkotsamon itäpuolella. +ta: suolluš = deminutiivimuoto sanasta suálui = +saari > saarisen. +Pikkusalmensaari (3841 1) Pieni saari Ina- +rijärvessä Runtsasaaren eteläpuolella. +Saari on +yhteydessä kaakkoispuolella sijaitsevaan Pikku- +salmeen. +Pikkusalmi (MML) Salmi Inarijärvessä +Pikkusalmensaaren ja Lenjesuolluuh-saarten +Nimiperheeseen kuuluu myös Pikku- +Pikku Saunari (3842 2) Saari Inarijärvessä +Saunarin länsipuolella. +Pikku Siikajärvi ~ Pieni Siikajärvi +- Uccâ Šapšjáávráš - U'cc Šapššjäu'rr +(4821 2, SA 1964) Rajavyöhykkeellä lähellä Ve- +näjän vastaista valtakunnanrajaa Nellimistä +rinsaamesta ja suora koltansaamennos suomen +kielestä: jáávráš = deminutiivimuoto sanasta +Siika- +Pikku Siskelijärvi - Uccâ Siskeljáávráš +(4812) Sulkusjärven pohjoispuolella sijaitsevan +Siskelijärven3 ~ Ison Siskelijärven pohjoispuolel- +Siskelivuono. +Siskelijärvi3 ~ Iso +Siskelijärvi. +Pikku­Sorsti - Uccâ Šorstijáávráš +(4821 2) Pieni järvi Ristijärvestä alkunsa saa- +vassa Sorstijoessa Ristijärven ja Matalajärven +Ristijärvi3, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta +Pikku Suorsajärvi - Uccâ Cuássáá­ +Suorsapäästä 2 km etelään Venäjän vastaisen +valtakunnanrajan tuntumassa. +mennos ja mukaelmainarinsaamennos koltan- +Suorsapää, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta +Pikku­Söimi (3844 1) Saari Inarijärves- +sä Iso-Söimin länsipuolella. +Saari on nimetty +Iso-Söimin mukaan. +Saarelle ei ole inarinsaa- +melaista nimeä, mutta se on kuitenkin mukael- +Iso-Söimi. +Pikku Taimenjärvi - U'cc Ku'vˆˆ­ +jäu'rr (MML, JM) Järvi Vätsärissä Kyyneljär- +ven eteläpuolella sijaitsevasta Isosta Taimenjär- +vestä 1 km koilliseen. +Pikkutaipaleenjärvi - Uccmuá˜háá­ +jáávráš (TII 1963) Järvi Kontosjärven länsi- +päästä 0,5 km pohjois-koilliseen. +Uccmuá˜háš 1 = 'Pikku- +taival'. +Topografisessa karttalehdessä 4812/2003 +suomenkielinen nimi on virheellisesti "Pikku +Taivaljärvi", koska se vaatisi rinnalleen Taival- +järven tai Ison Taivaljärven ja sellaista siellä ei +ole. +Nimi tulee siitä, että Kontosjärven pohjois- +pään ja Pikkutaipaleenjärven välinen taival on +lyhyt eli pikkuinen. +Pikkutaivaljärvi - Uccmuá˜háájävri +(4821 2, SA 1964) Pieni järvi Siikavaarojen poh- +joispuolella lähellä Venäjän vastaista valtakun- +nanrajaa. +nos inarinsaamesta: muá˜háá = deminutiivinen +genetiivimuoto sanasta myetki = taival > taipa- +leisen, muotka > muotkasen. +Nimi tulee siitä, +että Paje-Potemuujävri ~ Paajeeb Po"maijävri +-järven ja Pikkutaivaljärven välinen taival on +lyhyt eli pieni (noin 50 m leveä). +Pikku Tavinampumalampi (3833+4811) +Pieni järvi Kattajärven2 eteläpuolella sijaitsevan +Tavinampumalompolan ja Pitkäjärven12 välissä. +Tavinampumajärvi. +Pikku Tuulijärvi - Uccâ Pieggâjáávráš +- U'cc Piõggjääura¿ (4911 2, MML) Järvi +Vätsärissä Tuulijärven lounaispuolella. +osaltaan epätarkka suomennos ja suora kol- +tansaamennos inarinsaamesta: jáávráš - jää- +ura¿ = deminutiivimuoto sanasta jävri = järvi +Pikku­Ukko (3841 1) Pieni kalliosaari Ina- +rijärvessä Ukon1 ~ Ukonsaaren1 ~ Ukonkiven1 +Pikku-Ukkoon ei tiettävästi ole uh- +rattu, kuten Ukkoihin. +Ukko1 ~ +Ukonsaari1 ~ Ukonkivi1. +Pikkuvaara1 (AWG 1901) Vaara Mahlatin +(Inarijärven suurin saari) kaakkoispäässä Palo- +vaaran ja Lankovaaran välissä. +Pikkuvaara2 (VAV 2003) Vaara Romovaa- +ran luoteispuolella Nanguniemen länsilaidalla. +Pikkuvaara3 (3832 2) Ivalon taajamasta +Pikku Vaasselijärvi - Uccâ Vaassil­ +jävri - U'cc Vaasseljäu'rr (3844 1, EPA, +MML) Suolisvuonon pohjoispuolella. +nimensä paikalla muinoin eläneen Vässel = +'Vasili'-nimisen koltan mukaan (T. I. Itkonen +Sanatarkka suo- +mennos olisi Pikku Vasilinjärvi. +Vaassiljävri. +Pikku Vuolajärvi (3831) Vuolaselän länsi- +puolella sijaitsevista Vuolajärvistä pohjoisempi. +Vuolaselkä. +Pikku Äälisjärvi - U'cc Äälisjäu'rr +(MML 2006) Pieni järvi Vätsärissä Äälisjär- +mennos inarinsaamesta, vaikka inarinsaamen +nimeä järvelle ei olekaan, ja edelleen koltan- +saamennos suomen kielestä tai suomennos kol- +Pilhujänkä (3832) Pieni suo Jänkäjärven ja +Tuulisjärven puolessa välissä. +Määriteosa pil- +hu = peräpohjalainen murrejohdos naisen su- +kupuolielintä kuvaavasta alatyylisesta sanasta +pillu. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Pilhulam- +pi, Pilhuoja ja Pilhupää. +Pilhulampi (RP 1993) Pieni lampi Pilhujän- +kässä. +Pil- +hujänkä. +Pilhuoja (RP 1993) Puro Pilhujängästä +Isontaipaleenjärveen. +Pilhujänkä. +Pilhupää (3832) Vaara Isontaipaleenjärven +Piltsasaari - Pilzesuálui (3841 2, SA +1963) Saari Inarijärvessä Viipassaaren kaak- +Piltsa toimi tuomarina Siggan ja hänen sulhas- +tensa asiassa (I. Itkonen 1910), ks. +Sigganitke- +mäsalmi. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Piltsi- +selkä - Pilzejor¹â, Piltsiniemi - Pilzenjargâ, Pilt- +silahti - Pilzeluohtâ ja Piltsasalmi - Pilze"uálmi. +Piltsasalmi - Pilze"uálmi (3841 2, SA +1963) Salmi Inarijärvessä Piltsasaaren ja Vii- +passaaren välissä. +Piltsilahti - Pilzeluohtâ (JAM 2003) Vuo- +pajanomainen lahti Inarijärvessä Piltsiniemen +Pilt- +sasaari. +Piltsiniemi - Pilzenjargâ2 (TII 1963) +Mahlatin itäisin niemi, joka on A. W. Granitin +kartassa "Pilcinjargâ". +Piltsiselkä - Pilzejor¹â (JAM 2003) Jär- +venselkä Inarijärvessä Mahlatin ja Nangunie- +Pilverijärvi - Piervâljävri (3831, MH +2007) Pieni järvi Tammijärven luoteispuolel- +Järven vanhempi nimi on ollut Pirvelijär­ +Määriteosassa on tapahtunut +paikannimille tyypillinen sisäheittoinen kon- +sonanttivaihdos, joten nimi on mukaelmasuo- +mennos inarinsaamsta: piervâl = linnun pesä +(ehkäpä kalasääsken). +myös Pilverioja. +Pilverioja (LL 1969) Puro Pilverijärvestä +Tammijärveen. +Ojan vanhempi nimi on ollut +Pirvelioja. +Pilverijärvi. +Pilvilaassat - Pálváálássááh ~ Spál­ +povváálássááh (SA 1963, OA 2004) Kaksi +pientä saarta Inarijärvessä Väylävuononsuul- +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: pálváá = +ilmeisesti lyhentynyt ja kulunut muoto yhdyssa- +nasta spálpovvááš, spál = voisi olla yhdysosaly- +hentymä sanasta spáálváš = pääskynen, povváá += deminutiivinen genetiivimuoto sanasta pohe += kapeikko > kapeikon, lássááh = monikon de- +minutiivimuoto sanasta lássá = laassa eli luoto. +Niinpä 'Pääskykapeikko' voisi olla näiden saa- +rien välissä oleva salmi. +Pimen (4911 2) Talo Sevettijärven koillispuo- +lella sijaitsevan Kirakkajärven1 etelärannalla. +Pimpsanpesulampi (RP 1990) Pieni lampi +Inarin kirkonkylän pohjoispuolella sijaitsevan +Talvitupavaaran eteläpuolella. +Brita Martintytär +Saijetsin peseytymis- +lampi. +Alatyylinen ilmaisumuoto naisen suku- +puolielimestä. +Brita lienee ollut Kustaa Adolf +Koivistonkent- +tä ja myös Vuontisjärven Piritlahti ~ Pirkittalahti. +Pingospahta (3841 01) Pahta Inarin kirkon- +kylän kaakkoispuolella sijaitsevan Siskelijärven1 +Piritlahti ~ Pirkittalahti - Piiritluohtâ +~ Pirgitluohtâ (3841 1) Vuontisjärven etelä- +mi mahdollisesti Brita Martintytär Koiviston +Saijetsin mukaan. +Pirkittajärvi - Pirgitjáávráš (SA 1964) +Pieni järvi Sarmivuonon itäisimmän lahden +Pirrilaassa (RP 1993) Pieni saari Inarijär- +vessä Vihalaissaarista 1 km kaakkoon. +teosan merkitys ei ole tiedossa, laassa = luoto. +Pirtti­Kompsio (3833+4811) Vaara Luttoon +laskevan Pirttiojansuun koillispuolella. +heeseen kuuluvat myös Pirttioja, Pirttikomp- +sionlampi ja Pirttiojanlampi. +Pirtti­Kompsiolampi (3833+4811) Lampi +lella Pirttilammesta 1,2 km kaakkoon. +Pirtti-Kompsio/ +Pirttilahti - Porttâluohtâ (LL 1981) Lah- +ti Inarijärvessä Kankiniemen kaakkoislaidalla. +Pirttisalmi. +Pirttioja (3833+4811) Puro Risu-Kompsion +ja Kotamaan välistä Luttoon. +kuuluu myös Pirttiojanlampi. +Pirtti-Kompsio. +Pirttiojanlampi (3833+4811) Lompola Pirt- +tiojassa Risu-Kompsion eteläpuolella. +Pirttioja/Pirtti-Kompsio/Kompsio. +Pirttisalmi - Porttâ"uálmi (LL 1981) Sal- +mi Inarijärvessä Vehersaaren ja Nestorinsaaren +~ Nástársalmensaaren välissä. +myös Pirttilahti - Porttâluohtâ. +Pirunkenkä - Pirukaamuv (SA 1964) +Ruma pahtakuru Vätsärissä Lujapuolijärven +pohjoispuolella Norjan vastaiselta valtakunnan +rajalta 3 km länteen. +Kuru muistuttanee "pirun kenkää". +Piru Peljitähti (SA 1964) Terävä kukkula +Pahakurun ja Akalauttapään välissä. +saamea: piru = genetiivimuoto sanasta piru = +piru > pirun eli paholaisen, peljitähti = korvaluu. +Piruvaara - Soteläppimvääri (MML, +SA 1964) Pieni vaara Takinkadottamajärvestä +lonaaseen lähellä Venäjän vastaista valtakun- +Inarinsaamen nimen määriteosaseli- +Takinkadottamajärvi. +Piskijärvenlompola - Piškjävrluobâl +(3841 1) Piskijärven kaakkoispuolella. +Piskijärvi. +Piskijärvenniemi - Piškjävrnjargâ +(EA) Suuri niemi Piskijärven eteläosan ja Juo- +musjärven välissä. +Piskijärvensuoja - Piškjävr"uájá +(3841 1) Piskijärven pohjoiseen suuntautuva +Nimiperheeseen kuuluvat myös Suojanperä3 - +'uájápottâ2, Suojanperäjärvi - 'uájápottjävri +ja Suojanperävaara - 'uájá-pottvääri. +Piskijärvi - Piškjävri (TII 1963, SA 1963) +Järvi Inarijärven Jolnivuonosta 6 km länteen. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: pišk = +yhdysosalyhentymä verbistä piško˜ = kiekua, +kiljua, kirkua. +Toinen Pišk-alkuinen nimiry- +päs sijaitsee Muddusjärven pohjoispuolella. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Piskijärven- +lompola - Piškjävrluobâl, Piskijärvensuoja - +Piškjävr"uájá, 'uájápottâ2 ja Piskijärvenniemi +- Piškjävrnjargâ. +Pisteriniemen autiotupa - Pišter­ +njaargâ äv˜intupe (3844 1, JMS 2005) Inari- +järven Pisteriniemen itärannalla. +Pisteriniemi - Pišternjargâ (3844 1, +TII 1963) Vasikkaselän pohjoispään laaja nie- +mi Inarijärvessä. +Niemi muuttui saareksi, kun +Matti Kuuva kaivoi kanavan niemen kapeim- +man kohdan ylitse vuosina 1919 - 1926. +masuomennos inarinsaamesta: pišter = tunte- +maton sana, vaikkakin se tuntuisi viittaavan sa- +naan pište˜ = riittää. +myös Pisteriniemen autiotupa - Pišternjaargâ +äv˜intupe, Pisterinjärvi ja Pisterinkanava. +Pisterinjärvi (MML 2006) Pieni järvi Pis- +teriniemen keskellä. +Määriteosa on mukaelma +inarinsaamesta, vaikka järvelle ei olekaan ina- +rinsaamelaista nimeä. +Nimiperhe: ks: Pisterinie- +Pistoppijärvi - Pissotoppjävri (4821 2) +Pieni järvi Kessijärven länsipuolella. +masuomennos inarinsaamesta: pisso = pyssy +(ampuma-ase), topp = mahdollisesti yhdysosa- +lyhentymä verbistä toppi˜ = napata, siepata. +Nimiperheeseen kuuluu myös Pissotoppjuuvâš. +Pissotoppjuuvâš (SA 1964) Pieni joki Pis- +toppijärvestä Majavajokeen. +Pistoppijär- +vi, juuvâš = deminutiivimuoto sanasta juuhâ = +Pistoppiselkä - Pissotopp"ielgi (3843 1) +Maanselkä tai matala vaara Majavajärven +Pistoppijärvi. +Pitkäjänkä - Varrimjeggi1 (RP 1991, +MV) Suo Ahvenjärvenlompolan ja Juutuan vä- +Inarinsaamen nimen määriteosaselitys: +varrim = aktiomuoto verbistä varri˜ = muuttaa +> muuttama. +Nimiperheeseen kuuluu myös Pit- +känjänkänoja. +Pitkäjärvenoja (3832 07) Puro Ivalon taa- +jaman itäpuolella sijaitsevasta Pitkäjärvestä9 +Alimmaiseen Maunujärveen. +Pitkäjärvenvaara - Kuhesjávráá­ +váárááš1 (3823 2, LL 1977) Solojärven Pohjois- +puolella sijaitsevan Pitkäjärven7 lounaispuolella. +Epätarkka suomennos inarinsaamesta: jávráá += deminutiivinen genetiivimuoto sanasta jävri += järvi > järvisen, váárááš = deminutiivimuoto +Pitkäjärvi7. +Pitkäjärvi1 - Ku'³esjäu'rr1 (MML 2006) +Pieni järvi Kirakkajärven itäpuolella sijaitsevan +Pikku Kirakkajärven kaakkoispuolella. +Pitkäjärvi2 - Guhkesjávri - Ku'³es­ +jäu'rr2 (SA 1963) Monilahtinen järvi Pakana- +joen1 vesistössä Vuontisjärvistä 3 km luoteeseen. +Pitkäjärvi3 (MML 2006) Kapea järvi Parta- +kon1 Haapavuonon1 pohjukasta 1 km koilliseen. +Pitkäjärvi4 ~ Nuottamajärven Pitkä­ +jär vi - Kuhesjáávráš1 (4821 2, MML) Nam- +mi järven eteläpuolella sijaitsevan Nuottamajär- +Pitkäjärvi5 - Kuhesjävri1 (48212) Järvi +Inarijärven Kessivuonosta 3 km itään. +Pitkäjärvi6 (3841 1) Kankiniemen pohjois- +Pitkäjärvi7 - Kuhesjáávráš2 (LL 1977) +Pieni järvi Solojärven pohjoispuolella sijaitsevan +Kiimasvaaran4 luoteispuolella. +Pitkäjärvi8 (3832) Järvi Akujärven itäpuolel- +la sijaitsevasta Hietajärvestä2 1 km länteen. +rinsaamen nimi on todennäköisesti Kuhesjáávráš. +Pitkäjärvi9 (3832) Järvi Kaijanpaljakan ja +Ylimmän Maunujärven välissä. +kuuluu myös Pitkäjärvenoja. +Pitkäjärvi10 - Kuhesjáávráš3 (3834) Jär- +vi Alemman Juoksemajärven itäpuolella. +Pitkäjärvi11 - Kuhesjävri2 (3834) Järvi +Sarmijärven1 eteläpäästä 4 km etelä-kaakkoon. +Pitkäjärvi12 (3833+4811) Kattajärvestä2 5 km +Pitkäjärvi13 (LL 1969) Järvi Ruohojärvien3 +ja Raja-Jooseppiin johtavan maantien välissä. +Pitkä Korppijärvi - Kuhes­Káránâs­ +jävri (JMS 2005) Suolisvuonon Korppilahdesta +Pitkäkoski (MML) Koski Nammijärvestä +alkunsa saavassa Naamajoessa Nuottamajär- +vestä1 1,3 km länteen. +Pitkälahti1 - Kuhesluohtâ - Ku'³es­ +luhtt (3844 1, VS, MML) Nitsijärven eteläosan +pohjoiseen suuntautuva lahti. +Pitkälahti2 (3841 2) Lahti Inarijärvessä +Muurahaisniemen eteläpään itäpuolella. +saamen nimi on todennäköisesti Kuhesluohtâ. +Pitkälahti3 - 'uájá1 (4812) Pitkä lahti Sul- +kusjärven1 kaakkoiskulmalla. +mennos inarinsaamesta: "uájá = pitkä kapea +lahti, johon laskee tai josta lähtee joki. +heeseen kuuluu myös 'uájápottâ2. +Pitkälahti4 (LL 1969) Vuoksijärven itään +suuntautuva lahti, joka on topografisessa kart- +talehdessä 3833+4811/2005 Isolahti4. +Pitkälampi1 - Kuheslááduš (3843 1, SSS) +Pieni lampi Hannun Kotavaaran lounaispään +nos inarinsaamesta: lááduš = deminutiivimuoto +sanasta láddu = lampi > lampinen. +Pitkälampi2 - Kuhesjáávráš4 (SA 1963) +Kaamasen kaakkoispuolella sijaitsevan Muk- +kajärven1 itäpuolella. +Pitkä­Maura (3832) Saari Inarijärven +Moossinaselän länsipuolella. +mi on ilmeisesti Kuhes-Mávrá tai Kuhes-Mav- +ra, koska saarista keskimmäisen saaren nimi +on Mavra (Iisakki Mannermaan (1830 - 1908) +käyttämä nimitys 1800-luvun loppupuolella). +Pitkä Moossinasaari (3832) Saari Inari- +järvessä Moossinaselän eteläpään lounaispuo- +Kuhes Mooššinsuálui. +Pitkänapajanniemi (RP 1991) Niemi Ina- +rijärven Siskelivuonossa Ratsinasaaren pohjois- +Niemen kohdalla on Pitkäapaja (nuot- +taamiseen). +Pitkäniemi1 - Kuhesnjargâ - Ku'³es­ +njargg (SA 1964, MML) Pisteriniemen poh- +joiseen suuntautuva pitkä niemi Inarijärvessä. +Uudehko nimi (SA 1964). +Burgmanin kartassa v:lta 1897 "Puohom nie- +mi", jonka määriteosa saattaisi juontua inarin- +saamen sanasta puoha˜ = puuhata. +Pitkäniemi2 (RP 1991) Nanguvuonon ja +Siskelijärven2 välisen Salmenniemen2 eteläpää +köisesti Kuhesnjargâ. +Pitkä Nilijärvi - Kuhes Njollâjävri +(3843 04) Nellimistä 1 km etelään. +mennos inarinsaamesta: njolla = korkean pat- +saan varaan rakennettu aitta. +Sana on lainattu +Peräpohjolan murteeseen muodossa nili (T. I. +Pitkänjänkänoja (RP 1991) Puro Ahven- +järvenlompolasta Juutuaan. +Pit- +käjänkä. +Pitkänsuvannonniva - Kuhessav­ +voon pohe (LL 1977) Pitkänsuvannon yläpään +niva Juutuassa. +Pitkäsuvanto. +Pitkä Selkäsaari - Kuhesjyelgsuálui +(SA 1963) Saari Inarijärvessä Kahkusaaren +pohjoispäästä 1,2 km koilliseen. +mennos inarinsaamesta: jyelg = genetiivinen +yhdysosalyhentymä sanasta jyelgi = jalka > +jalan. +Saaren koillispää on pitkä ja kapea kuin +linnun jalka. +Pitkä Surnujärvi - Kuhes Curnâjävri +ja kapea järvi Surnuvuonon pohjoispäästä koil- +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta ja +mukaelmakoltansaamennos suomen kielestä. +Surnujärvi. +Pitkäsuvanto1 - Kuhessavo (3823 2) +Suvanto Juutuassa Alanivan ja Ritakosken vä- +perheeseen kuuluu myös Pitkänsuvannonniva +- Kuhessavvoonpohe. +Pitkäsuvanto2 (3833+4811) Suvanto Lutos- +sa, johon Pirttioja laskee. +Pitkätsaaret - Kuhessuolluš (EA) Saari +Riuruvuononsuulla. +suomennos inarinsaamesta: suolluš = deminu- +tiivimuoto sanasta suálui = saari > saarinen, +koska paikalla sijaitsee vain yksi pitkä saari. +Pitkävuopaja1 - Kuhesvyeppee1 +(3843 1) Yli kilometrin mittainen vuopaja Tiais- +niemen pohjoisosassa. +Pitkävuopaja2 - Kuhesvyeppee2 +(3841 1) Yli kilometrin mittainen vuopaja Ina- +Vuopaja suuntautuu Aibutvuonon +pohjukasta lounaaseen. +Piärtušmsátku (JAM 2003) Muinainen +venevalkama Nangujärven etelärannalla Han- +gasvalkamajärven kohdalla. +Piärtušmjävri 2, sátku = venevalkama. +perheeseen kuuluu myös Hangasvalkamajärvi +- Piärtušmsátkujáávráš. +Pohjanhakkojärvi (3831) Järvi Raja-Joo- +seppiin johtavan maantien eteläpuolella sijait- +sevan Hirvasjärven2 itäpäästä 1,5 km etelään. +Erikoisen nimen määriteosan merkitys ei ole +tie dossa. +Pohjoisjänkä - Tavejeggi (4821 2) Suo +Kessijoessa sijaitsevan Kuivaslompolan pohjois- +Pohjoisoivi - Taaveebvääri - Tâ'vv­ +vää'rr (4822 2+4824 1) Vaara Surnuvuonon +perältä 3 km länteen. +suora koltansaamennos inarinsaamesta: taa- +veeb = pohjoisempi. +Vironiemessä on tämän +vaaran "kumppani" Eteläoivi - Mäddeebvääri +- Saujjvää'rr eli 'Eteläisempivaara'. +Pokasaari - Pokasuálui (EA) Saari Ina- +rijärvessä Ukonselän1 länsipuolella sijaitsevan +Aibutsaaren pohjoispuolella. +Polkujärvi - Pälgispelesjáávráš (3843 1, +SA 1964) Pieni järvi Nellimjärven koillispuolella +sijaitsevan Keskimöjärven puolesta välistä 0,7 +mesta: peles = viereinen, puoleinen, jáávráš = +Polkupuolijärvi - Pälgispelesjävri +(3832) Pieni järvi Ukonjärveltä1 Nuottamajär- +velle2 johtavan polun puolessa välissä. +Polkupuolivaara2 (3841 01) Inarin kirkon- +kylän kaakkoispuolella sijaitsevista Tuulispäistä +2 km pohjois-luoteeseen. +Polkuvaara (LL 1969) Vaara Vuoksiselän +ja Kolmosjoen välissä. +Nimi johtuu siitä, että +polut kiertävät koko vaaran. +Polukkasaaret - Puáloohsuolluuh +(3841 2, JP) Pienten saarten ryhmä Inarijärvessä +Akuniemestä 3 km etelään. +nos inarinsaamesta: puálooh = puikkomainen +nappula, esim. +poron kaulapannassa oleva koi- +vupuusta valmistettu kiinnityspolukka. +Pommivaara (MML 2006) Vaara Vätsä- +rissä Varisjärven koillispuolella. +Pontikkalahti (3832) Pieni lahti Inarijärves- +sä Nanguvuonon luoteisrannalla Nirrolan talon +Pontso­oaivi - Ponccášuáivi (MML, +EPA) Vaara Semekurtan ja Vainosjärven vä- +Vaaran ylitse kulkee retkeilypolku. +kaelmasuomennos inarinsaamesta, ponccáš = +deminutiivimuoto sanasta ponccár = rikas po- +rosaamelainen. +Eräs retkeilijä on löytänyt rin- +teen eräästä kivenkolosta luisen naskalin, joka +on tällä hetkellä Siidassa mutta lähetettäneen +Kansallismuseoon. +Poroaitalampi (LL 1969) Lampi Rajavyö- +hykkeellä Raja-Joosepin tulliasemasta 1,7 km +Nimi on läheisen erotusaidan +Porokotalahti (LL 1981) Lahti Inarijärvessä +Korkia-Mauran (saari) eteläpäässä. +men nimi on todennäköisesti Puásuikuátluohtâ. +Porokotaniemi (3832 08) Metsäniemeke +Alimmaisesta Vuostimojärvesta 0,5 km kaak- +ti Puásuikuátnjargâ. +Ilmari Itkonen kirjoittaa +tarinoita Inarijärven ympäristöltä" v:lta 1910 +"Porokotaniemessä, n. 1½ km Kyröstä +luoteeseen Vuostumajärvenojan rannalla on +ollut "porokota", jossa muuan kekse liäs mies +kertoi kesällä "räkän aikana" muka poroja +varten pidetyn isoa tulta, jotta syöpäläiset +savun takia eivät niitä ahdistaisi. +Paikka oli +metsittynyt, kenttää ja kodansijaa ei näkynyt, +mutta muutamasta kohokkeesta löytyi turpeen +alta iso soikea tulisija, vanhaa rakennetta." +Porokämppälammet - Puásuitupe­ +láddu (4821 2, SA 1964) Siikavaaran koillis- +inarinsaamesta, koska alkuperäisessä nimessä +lampi on yksikkömuodossa: láddu = lampi. +Poronkaaristamajärvi - Puásuikuo­ +râdâmjävri (SA 1964) Pieni järvi Apinavaaran +Täydellisesti epäonnistunut +suomennos inarinsaamesta: kuorâdâm = aktio- +muoto verbistä kuorâdi˜ = jäljittää, noudattaa +> jäljittäminen, noudattaminen. +Kaaristaminen +tarkoittaa sitomista ja juontuu inarinsaamen +sanasta kaarrâ˜. +Poronleikkaamasaari - Poccuu"uop­ +pâmsuálui (3832, TII 1963) Saari Sarmivuo- +nonsuulla. +Vainolaiset olivat tappaneet saaressa +inarinsaamelaisten ajohärän ja vielä toisen po- +ron, jolta olivat leikanneet vain yhden jalan ja +jättäneet ruhon sinne. +Tapahtumasta kerrotaan tarkemmin +Sotalahden kohdalla. +Poropeskansaaret - Puásuipiäskáá­ +suolluh (3843 1) Pienten saarten ryhmä Inari- +järvessä Mannersaaren kaakkoispuolella. +mesta: piäskáá = deminutiivinen genetiivimuoto +sanasta peski = peska > peskan > peskasen, +joka on matalikko salmessa tai notkelma. +Porotienjärvi - Puásuiluoddâjävri +(3842 2) Pieni järvi Nitsijärven Ojalanvuonon +ja Sevettijärvelle johtavan maantien puolessa +inarinsaamesta: luoddâ = jälki. +Porotila Sanila (EPA) Talo Sevettijärven +Sen"uájá-suojan ja Kirakkajärven1 välissä. +loa pitää Toini Sanila. +Porttijärvi - Porttjáávráš (3843 1) Järvi +Kuortosjärvien ja Inarijärven Sammakkoselän +saamesta: portt = yhdysosalyhentymä sanasta +porttâ = pirtti, jáávráš = deminutiivimuoto sa- +Porttiniemi - Jáhpan (4911 2, SA 1963) +Talo Sevettijärven itärannalla. +Pohjoissaamen- +kielinen nimi Jáhpán = Japani, joka on pilkka- +nimi talolle. +Porttivaara - Porttvääri - Bartavárri +(4821 2) Vaara Norjan vastaisella valtakunnan- +rajalla Muotkavaarasta 4 km luoteeseen. +dollisesti mukaelmasuomennos inarinsaamesta +tai pohjoissaamesta: portt - barta = yhdysosa- +lyhentymä sanasta porttâ - barta = pirtti. +Granitin kartassa vuodelta 1897 saamenkielinen +nimi on kirjoitettu pohjoissaamelaisittain "Bar- +tivaare", barta = pirtti. +myös Porttivaaranlampi - Porttvärláddu. +Porttivaaranlampi - Porttvärláddu +(4821 2) Porttivaaran lounaispuolella. +Portti- +Porttivuopaja (3841 2) Kapeasuinen vuo- +paja Inarijärvessä pohjoisemman Koutukin- +saaren2 itärannalla. +Inarinsaamen nimi lienee +Porttvyeppee. +Poskis"uálmááluohtâ (SA 1964) Pieni +lahti Inarijärvessä Tervavuonon kaakkoiskul- +malla Tiaisniemen talosta (Tiainen) 0,5 km +Poskis"uálmáš, "uálmáá = demi- +nutiivinen genetiivimuoto sanasta "uálmi = sal- +mi > salmisen, luohtâ = lahti. +Poski"uálmáš (SA 1964) Kapea salmi +Inarijärvessä Tiainen-talon koillispuolella. +rinsaamea: poskis = attribuuttimuoto sanasta +poskâd = ahdas, "uálmáš = deminutiivimuoto +sanasta "uálmi = salmi > salminen. +seen kuuluu myös Poskis"uálmááluohtâ. +Postelijärvi1 (3841 1) Pieni järvi Ison Luos- +majärven ja Suhujärven välissä. +Etymologisen +sanakirjan mukaan posteli on olkipatja. +Postelijärvi2 (3841 1) Pieni järvi Vuontis- +järven pohjoispään itäpuolella. +Postelijärvi1. +Postisaari1 - Postâsuálui1 (3844 1) Pieni +saari Nitsijärven pohjoisosan puolessa välissä. +Saaren his- +toria saattaa olla samankaltainen kuin Nellimin +Postisaarella2. +Postisaari2 - Postâsuálui2 (3843 1, SA +1964) Pieni saari Inarijärvessä Paksuvuonon +ja Nellimvuonon yhtymäkohdassa. +Nimen historia on Elsa +Vallen mukaan seuraava: +Kesäaikaan posti kuljetettiin veneellä, ku- +ten nykyäänkin. +Paksuvuono on 5 km pitkä +vuono ja jos postimies kävi vuonon perällä, +jossa asuintalo sijaitsi, niin matkaa kertyi +yhteensä 10 km. +Paksuvuonolaiset kulkivat +kuitenkin lähes päivittäin nuottaamassa Sieks- +vuonossa ja he sopivat postimiehen kanssa +siitä, että posti jätettäisiin ko. +saareen tiettyyn +paikkaan ja niin postimieheltä säästyi tuo 10 +km:n soutumatka. +Poškiitävittemnjargâ (SAK 2004) Pieni +niemi Nellimin itäpuolella sijaitsevan Ahven- +järven12 koillispään luoteisrannalla. +Erikoinen +nimihybridi, jossa on inarinsaamea ja koltan- +saamea: poškii = deminutiivinen genetiivimuoto +sanasta poškâ = paska > paskasen, tävittem = +johdos koltansaamen sanasta tää'vted = napa- +ta, pyöräyttää, njargâ = niemi. +Sammeli Kuu- +van mukaan eräs koltta, joka oli paossa tsaarin +virkamiehiä, pojankoltiaisille rohkeutta näyt- +tääkseen oli pyllistänyt niemessä eli ulostanut +ja kehaissut sen jälkeen: "Munbâ poškii tävit- +tim", 'Minäpä pienen paskan pyöräytin'. +Potemuujävrluobbâliih ~ Po"maijävr­ +luobbâleh (4821 2, SAK 2004) Kaksi lompo- +laa Potemuujäävrih-järvien välissä. +Potemuujäävrih ~ +Po"maijäävrih, jävr = yhdysosalyhentymä sa- +nasta jävri = järvi, luobbâliih = monikkomuoto +deminutiivisesta muodosta luobbâlâš = lompola. +Potemuujäävrih ~ Po"maijäävrih (TII +1963, 4821 2) Kaksi järveä Nellimin Keskimöjär- +ven koillispuolella: Paje-Potemuujävri ~ Paajeeb +Po"maijävri ja Vyeli-Potemuujävri ~ Vyeleeb +Po"maijävri. +Inarinsaamea: potemuu ~ po"mai += tuntematon sana, joka voisi olla koltansaa- +mea, jäävrih = monikkomuoto sanasta jävri = +järvi > järvet. +Nubbe-Potemuujävri (Uula Morottaja 1953) ja +Potemuujävrluobbâliih. +Potkurisalmi (3843 1) Inarijärvessä Artta- +saarten välissä. +Potsosaaret - Poccuusuolluuh (LL 1981) +Kaksi saarta Inarijärvessä Joensuunselän poh- +mesta: poccuu = genetiivimuoto sanasta puásui += poro > poron. +A. W. Granitin kartassa v:lta +1901 "Lankosaaret", ehkä Mahlatissa olevan +Lankovaaran mukaan. +myös Iso-Potso. +Pottâláássáš (SA 1963) Pieni saari Parta- +kon1 eteläpuolella sijaitsevan Akulahden2 itä- +Inarinsaamea: pottâ = perä, takapuo- +li, láássáš = deminutiivimuoto sanasta lássá = +laassa eli luoto. +Pottusaari1 (3841 1) Vuontisjärven Isosaa- +ren kaakkoispuolella. +Pottusaari2 (RP 1991) Saari Akujärven itä- +puolella sijaitsevan Hietajärven2 lounaislaidalla. +Puá˜gánjiisuolluuh (EA) Pienten saarten +ryhmä Inarijärvessä Kasariselän länsilaidal- +la Viipassaaresta 1,5 km itään. +puá˜gánjii = deminutiivinomainen genetiivi- +muoto tuntemattomasta sanasta puá˜gánj, +vaikka se muistuttaakin Pohjois-Norjan suo- +malaiskylää Puá˜gááh = Pykeijää, suolluuh = +Puá˜umuornjaargâš (SAK 2004) Pieni +niemi Nellimin itäpuolella sijaitsevassa Ahven- +järvessä12, Ahvenjärven11 talosta 0,4 km itään. +Inarinsaamea: puá˜u = pato, muor = yhdys- +osalyhentymä sanasta muorâ = puu, njaargâš = +deminutiivimuoto sanasta njargâ = niemi > nie- +Ehkä niemestä on hankittu patopuita. +Puállâmnjargâ (SA 1964) Niemi Sulkus- +järven1 puolen välin länsirannalla. +mea: puállâm = palanut, njargâ = niemi. +Puállâmtupejáávráš1 (SA 1964) Pieni jär- +vi Kuoskerniemen Hiirijärvien kaakkoispuolel- +Järven rannalla on tupa, joka on palanut. +Inarinsaamea: puállâm = perfektimuoto sanasta +pyelli˜ = palaa > palanut, tupe = tupa, jáávráš +Puáris Juo¹âssailássá (EA) Pieni saari +Inarijärvessä Ukonselän1 länsilaidan Aibutsaa- +resta 0,7 km pohjoiseen. +Inarinsaamea: puáris = +vanha, juo¹âssai = yhdysosalyhentymä yhdys- +sanasta juo¹âssaje = juomustuspaikka, lássá = +laassa. +Puárisnjargluohtâ2 (YAS) Pieni lahti Kes- +sijärven Vanhanniemen kärjessä. +Vanhaniemi1, +njarg = genetiivinen yhdysosalyhentymä sanasta +njargâ = niemi > niemen, luohtâ = lahti. +Puárreevuáppááváárááš (SA 1964) Pie- +ni vaara Nammijärven itäpuolella Paloniemen +Lauttavuopaja, vuáppáá = ge- +netiivimuoto sanasta vuáppáš = deminutiivi- +nen murremuoto sanasta vyeppee = vuopaja, +Puástpelluohtâ (EA) Piskijärven eteläosan +koilliseen suuntautuva lahti. +puást = yhdysosalyhentymä sanasta puástu = +väärä > väärän, pel = yhdysosalyhentymä sa- +nasta pele = puolen, luohtâ = lahti. +Puhallusjärvi - Rusettemjáávráš +(3834) Kapea järvi korkeahkojen vaarojen vä- +lissä Vanhapään ja Puhallusvaaran välissä. +Järven vanhempi inarinsaamen nimi on ollut +Puáresjáávráš 'Vanhajärvi' (TII 1963). +Puhallusvaara, jáávráš +Puhallusvaara - Rusettemvääri (3834) +Vanhapäästä 2 km länsi-luoteeseen. +ta, rusettem = aktiomuoto verbistä rusetti˜ = +pärskäyttää, ruiskaista (kerran), mutta myös +pärskäyttämällä puhaltaa kerran. +Millä tavalla +se liittyy tähän nimiperheeseen, ei ole tiedossa. +Nimiperheeseen kuuluu myös Puhallusjärvi - +Rusettemjáávráš. +Puhdistamo (3832) Jäteveden puhdistamo +Mellanaavalla. +Pukinkusema (3832) Pieni suo Inarin kir- +konkylän kaakkoispuolella sijaitsevasta Pikku +Rautujärvestä 0,6 km pohjois-luoteeseen. +Raija +Lehtolan mukaan ronkajärveläisten vuohipukki +oli virtsannut kyseisellä suolla matkalla Inarista +Ronkajärvelle. +Pukshacciittâhluohtâ (SAK 2004) Lahti +Nellimin itäpuolella sijaitsevan Kutujärven1 poh- +joispään länsirannalla. +Lahdessa kasvaa run- +saasti kortetta. +Inarinsaamea: puks = yhdys- +osalyhentymä sanasta puksâ = housu, hacciit- +tâh = haaralle levittäminen, luohtâ = lahti. +Jotta +hanhet eivät olisi syöneet kortetta, ripustettiin +sinne haaralle levitetyt housut pelokkeeksi. +Pulkkisaari1 (RP 1993) Saari Inarijärvessä +Vaskissaaren ja Korkiasaaren välissä. +osa: ks. +myös Pulkkisaari2. +Pulkkisaari2 (3841 2) Saari Inarijärves- +sä Maanmittarinsaaren eteläpuolella. +saamen nimi on todennäköisesti Pulkkesuálui: +pulkke = pulkka. +Pulkkisalmi - Pulkke"uálmi (3841 1) +Salmi Inarijärvessä Ukonselän1 koillispään +Runtsasaaren ja Hietasaaren välissä. +masuomennos inarinsaamesta: pulkke = pulk- +ka eli ahkio. +Punaisenkivennuora - Ruopsiske˜g­ +nyeri (3843 1, YAS) Salmi Inarijärvessä Tuu- +rakivensaaren ja Mannersaaren välissä. +salmessa olevan punaisen kiven mukaan. +Puntsijärvi - Punccijáávráš ~ Punzi­ +jáávráš ~ Punzijävri (3841 1, TII 1963, Frans +Äimä 1901) Pieni järvi Pielpajärvien eteläpuolel- +Järven rannalla sijaitsee pakanuudenaikai- +sen miehen Puntsin (Punzee) hauta (Frans Äi- +Hautapaikka ei ole tiedossa. +masuomennos inarinsaamesta: Puncci ~ Punzee +~ Punzi = pakanuudenaikainen mies Inarissa. +myös Punzeejuuhâ. +Punzeejuuhâ (TII 1963) Puro Nangujär- +ven1 länsipuolella sijaitsevasta Kotsamosta Ah- +venjärven9 kautta Nangujärveen1. +Punzee = +pakanuudenaikainen mies Inarissa. +Puntsijärvi. +Puolajuppura (AWG 1901) Inarijärvessä si- +jaitsevan Pienen Jääsaaren korkein kohta. +Puola += peräpohjolan murretta ja tarkoittaa puoluk- +kaa. +Puolivälinkoski (LL 1969) Venäjän Nuor- +tijärveen laskevassa Lutossa Puolivälinojan- +suusta 1 km ylävirtaan. +Puolivälinniva (3833+4811) Luton Puolivä- +linojansuun yläpuolella. +Puolivälinoja (LL 1969) Kompsiojärvestä +Puol¿âhjävri (4812) Järvi Venäjän puolella +Sulkusjärven1 kohdalla. +Järven yksi lahti yltää +Suomen puolelle. +Inarinsaamea: puol¿âh = joh- +dos sanasta puol¿â = harju > harjukko, har- +jullinen, jävri = järvi. +myös 'uájá2. +Puol¿âsuálui (SA 1964) Nammijärven +suurimman saaren eteläpää Piilola-talosta 1 km +Inarinsaamea: puol¿â = harju, suálui +Puol¿âvuáláášjävri (AS) Pieni järvi Par- +takon1 eteläpuolella sijaitsevan Sainiemen tyves- +Inarinsaamea: puol¿â = genetiivimuoto sa- +nasta puol¿â = harju > harjun, vuálááš = alus +(alla oleva) > alunen, jävri = järvi. +Puornalaassa - Puornâlássá (YAS) +Pieni saari Naamajoessa sijaitsevan Nuottama- +saamesta: puornâ = purnu (lihan tai kalan säi- +lytyskuoppa). +Purkkilammet (MML) Kaksi lampea Ina- +rijärven Naittuniemen tyveltä 1 km lounaaseen. +Uudisnimi, jonka etymologia ei ole tiedossa. +Purnujärvi - Puornâjáávráš1 (4821 2) +Pieni järvi Korppikurujärven länsipuolella. +Purnu on peräpohjolan mur- +retta, joka on mukaeltu inarinsaamen sanasta +puornâ ja tarkoittaa kivistä ladottua lihan- tai +kalansäilytyskuoppaa. +Puornâ-alkuisia pai- +kannimiä löytyy joka puolella Saamenmaata +ainakin kolmen mutta mahdollisesti neljänkin +valtakunnan alueelta. +Puropahta (3841 1) Pikkujoenjärven etelä- +Pussilahti (3842 2) Inarijärven lahti Puunie- +men eteläkärjessä. +Noin 40-vuotias uudisnimi, +jonka ovat antaneet harjuniemeläiset Saijetsin +veljekset. +Lahdessa on apaja, josta nuottaa ve- +dettäessä saatiin aina pussillinen kalaa. +Puškojáávráš1 (VS) Pieni järvi Nitsijärven +Nililahden eteläpäästä 2 km länteen. +mea: puško = hauki, jáávráš = deminutiivimuo- +to sanasta jävri = järvi > järvinen. +Järvessä on +haukia. +Putaansaari (LL 1981) Ivalojoensuun län- +tisin saari. +Puukkolampi - Nijbejávrááh - Nei'bb­ +luubbâl (MML, 4911 2, JM) Kolme lampea +Suolisjärven Isosaaresta 2 km länteen. +osaltaan epätarkka suomennos ja epätark- +ka koltansaamennos inarinsaamesta: nijbe - +nei'bb = leuku, jávrááh = deminutiivimuoto +Puukkovaara (3832 2) Vaara Ivalon taaja- +man kaakkoispuolella sijaitsevasta Ylimmäises- +tä Kerttujärvestä 2 km koilliseen. +Puulahti - Muorâluohtâ (3843 1, YAS) +Lahti Inarijärvessä Kaamassaaren pohjoislai- +perheeseen kuuluu myös Muorâluohtvyeppee. +Puuniemi3. +Puuniemensalmi - Muorânjarg"uálmi +(3842 2, AS) Salmi Inarijärvessä Muotunasaa- +ren ja Puuniemen välissä. +Puuniemi1. +Puuniemi1 - Muorânjargâ1 (3842 2) +Laaja niemi Inarijärvessä Partakonselän koil- +Nimiperheeseen kuuluu myös Puuniemensalmi +- Muorânjarg"uálmi. +Puuniemi2 (3842 2) Talo Inarijärven Puu- +niemen1 länsilaidalla. +Puuniemi3 - Muorânjargâ2 (3843 1) +Kaamassaaren pohjoisin niemi Inarijärvessä. +seen kuuluvat myös Puuniemensaaret ja Puu- +lahti - Muorâluohtâ. +Puuniemensaaret (3843 1) Monen saaren +ryhmä Inarijärvessä Kaamassaaren Puunie- +men3 pohjoispuolella. +Puuraniemi - Puvráánjargâ1 (MML) +Inarijärven niemi Iso-Saunarin pohjoispäässä. +Puv ráánjargâ2. +Puvráánjargâ2 (SA 1964) Niemeke Nitsi- +järvessä Kiertoniemen luoteiskulmalla Harju- +niemen talon kohdalla. +Inarinsaamea: puvráá += deminutiivinen genetiivimuoto sanasta puvre += koju > kojusen, turvemaja > turvemajasen, +puura > puurasen (esim. +lammassuoja), njargâ +Niemessä on pidetty Harjuniemen lam- +paita, ja siellä on ollut myös pieni lammassuoja. +Pyhäjärvenlompolat - Paseluobbâleh +(3843 1, HTV) Kolme lompolaa Inarijärven Lus- +manuoraan laskevassa Pasejuuvâš-joessa: Vye- +lemus Paseluobâl, Koskâmus Paseluobâl ja Paje- +mus Paseluobâl. +"Paseluobbâlah". +Pyhäjärvenoja (MML) Puro Pyhäjärvestä +Nellimjärveen. +Pyhäjärvet - Pasejäävrih (3843 1, 3834) +Kaksi kapeaa järveä Inarijärven Lusmanuoran +etelärannalle laskevassa Pasejuuvâš-joessa: Py- +häjärvi - Pajebuš Pasejävri ja Alimmainen Py- +häjärvi - Vyelebuš Pasejävri. +kuuluvat myös Pasejuuvâš 'Pyhäoja', Pyhäjär- +venlompolat - Paseluobbâleh, Vyelemus Pase- +luobâl 'Alimmainen Pyhälompola', Koskâmus +Paseluobâl 'Keskimmäinen Pyhälompola' ja Pa- +jemus Paseluobâl 'Ylimmäinen Pyhälompola'. +Pyhäjärvi1 - Pasejävri1 (3842 2) Pyhävaa- +ran1 itäpuolella. +Suora suomennos Inarinsaa- +Pyhävaara1 - Pasevääri 1. +Pyhäjärvi2 - Pajebuš Pasejävri (3834) +Lusmanuoran eteläpuolella olevista kahdesta +Pyhäjärvestä ylempi. +inarinsaamesta: pajebuš = ylempi. +Pyhäniemi - Pasenjargâ (3834) Niemi +Nangujärven pohjoispään itärannalla. +Kuohânnjargâ, joka ei ole enää käytössä, ks. +Pyhävaara1 - Pasevääri1 (3842 2) Parta- +kosta1 3 km pohjois-luoteeseen. +myös Pyhäjärvi1 - Pasejävri 1. +Pyhävaara2 - Paseváárááš1 (LL 1977) +Konesjärven lounaispäästä 4,5 km lounaaseen. +Pyhävaara3 - Paseváárááš2 ~ Pase­ +vääri2 (TII 1963, SA 1964) Sarmijärvestä1 4 km +Inarinsaamen ensimmäinen nimi on +kuuluvat myös Pyhäjärvinen - Pasejáávráš, +Pasevarijkoskâsâšjáávráš, Pyhävaarat - Pas- +váárááh ja Palo-Pyhävaara - Puállâm Pasevää- +ri ~ Ruávivääri 1. +Pyhävaarat - Paseväärih ~ Pasváá­ +rááh (YAS) Kaksi vaaraa Sarmijärvestä1 5 km +koilliseen: Pyhävaara3 - Paseváárááš2 ~ Pase- +vääri 1 ja Palo-Pyhävaara - Puállâm Pasevääri. +Pyrstölahti (3843 1) Inarijärven lahti Ter- +vasaaren etelärannalla. +pyrstö. +Pyssynvääntämäselkä - Pissopuun­ +njâm siälgáš (4822 2+4824 1) Ahmajärvien +ja Piärtušmjävri2-järven välissä. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: siälgáš += deminutiivimuoto sanasta selgi = selkä > sel- +känen. +Pystytaivaljärvi - Ciägumyetkijävri - +Ceäggmue't³³jäu'rr (4911 2, MML) Taival +Suolisjärvestä 2 km pohjois-koilliseen. +Pystyvaaranjärvi (3832) Järvi Nanguvuo- +non koillispuolella sijatsevasta Laitavaarasta +3 km itä-koilliseen. +Pystövaara1 - 'uhâvääri3 ~ 'uhâváá­ +rááš2 (3834, TII 1963) Vaara Sarmijärven1 +Markittaniemestä 7 km itään. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: "uhâ = +attribuuttiimuoto sanasta "uuhâl = terävä (kär- +jestään). +Inarinsaamen rinnakkaisnimi deminu- +Pystövaaranjärvi - 'uhâvärjävri ja 'uhâvärjeg- +gi. +Pystövaara2 (3832) Terävähuippuinen vaa- +ra Nanguniemessä Romojärven kaakkoispuolel- +Nimiperheeseen kuuluu myös Pystövaaran- +autto. +Pystövaaranautto (LL 1981) Pieni suo +Nanguniemen länsilaidalla olevan Pystövaaran +Pystövaaranjärvi - 'uhâvärjävri +(3834) Sarmijärven1 itäpuolella (7 km) sijaitse- +van Pystövaaran1 länsipuolella. +Pystövaara1. +Pyttylän Jussin lahti (3841 1) Pieni lahti +Vuontisjärven länsirannalla Isosaaresta luotee- +Pyydyssaari - Pivdussuálui (EA) Ina- +rijärven saari Ukonselän1 pohjoispäässä Hieta- +Pyykkilautamäki (RP 1991) Härkävaa- +ran3 pohjoisrinteellä valtatie 4:n kohdalla. +Tie +ylitti paikalla kolme perättäistä kumparetta en- +nen maantien korjaamista nykyiseen muotoon. +Rinnettä kutsuttiin myös Lohiportaiksi, ja mo- +net autot haaveroivat siinä. +Pyöriä Kiertusjärvi - Jurbâ Kiärdus­ +jävri (4812) Sulkusjärven1 pohjoisosan itäpuo- +lisista Kiertusjärvistä läntisin. +Pyöriä Kortejärvi (3833+4811) Kortejär- +vistä2 läntisin Kolmoslompolasta 1 km itään. +Pyöriälampi (4812) Lampi Sulkusjärven1 +koillispuolella sijaitsevasta Siskelijärvestä3 ~ +Isosta Siskelijärvestä 2 km itään. +seen kuuluu myös Pikku-pyöriä, joka on lampi. +Pyöriäniemi2 (MML) Paavisvuonon kaak- +koispuolella sijaitsevan Nuottamajärven2 koillis- +rannan niemi. +Pyöriävaara1 - Jurbâváárááš1 (3823 2, +LL 1977) Solojärven pohjoispuolella sijaitsevan +Nuppavaaran pohjoispuolella. +Nimiperheeseen kuuluu myös Pyöriä- +vaaranjärvi. +Pyöriävaara2 (MML) Pieni vaara Inarin +kirkonkylän kaakkoispuolella sijaitsevasta Uru- +vaarasta 0,5 km länsi-lounaaseen. +Pyöriävaaranjärvi (3823 2) Solojärven +pohjoispuolella sijaitsevan Pyöriävaaran länsi- +Jurbâvááráájáávráš. +Pyöriävaa- +ra1. +Pähtinjargâ1 - Pä'httnjargg (VS) Inari- +järven niemi Vironiemen päässä. +ja koltansaamea: pähti - pä'htt = pahta, njar- +gâ - njargg = niemi. +Pahtalahti1. +Päiväpuolijärvi - Peeivišvááráájävri +(LL 1977) Pieni järvi Juutuan Pitkäsuvannon +Päiväpuolivaara. +Päiväpuolivaara - Peeivišváárááš (LL +1977) Pieni vaara Juutuan ja Päiväpuolijärven +inarinsaamesta: peeiviš = deminutiivimuoto sa- +nasta peivi = päivä > päiväsen, váárááš = demi- +Nimiperheeseen kuuluvat myös Päiväpuolijärvi +- Peeivišvááráájävri ja Päiväpuolivaaranoja - +Peeivišvááráájävrjuuvâš. +Päiväpuolivaaranoja - Peeivišvááráá­ +jävrjuuváš (LL 1977) Puro Päiväpuolijärvestä +Juutuan Pitkäsuvantoon. +inarinsaamesta: vááráá = deminutiivinen gene- +Päiväsaari - Peivilássá (EA) Pieni saari +Inarijärvessä Kalkusaaren länsipuolella. +lássá = laassa eli luoto. +Päkkäri (MML) Pieni korkeahko saari Ina- +rijärven Naarassaaresta 1,2 km itä-kaakkoon. +Mahdollisesti johdos suomen kielen sanasta +päkkärä, joka tarkoittaa kumpua tai töyrästä. +Pälgispohe ~ Pägispuvvááš (SA 1964, +HTV) Salmi Inarijärvessä Tervasaaren ja Tiais- +Inarinsaamea: pälgis = yhdys- +osalyhentymä sanasta päälgis = polku, pohe = +kapeikko, puvvááš = deminutiivimuoto samasta +sanasta. +Pälgispovváásuolluuh (AWG 1901) Saa- +riryhmä Inarijärvessä Leviä Petäjäsaaren itä- +puolella Petäjäsaarensalmen koillispäässä. +Pälgispovvááš, povváá = deminutiivinen genetii- +vimuoto sanasta pohe = kapeikko > kapeikkoi- +sen, suolluuh = monikkomuoto sanasta suálui += saari > saaret. +Pälgispovvááš (AWG 1901) Kapeikko Le- +viä Petäjäsaaren ja sen itäpuolella sijaitsevien +Pälgispovváásuolluuh-saarten välissä. +Pälgispohe, +povvááš = deminutiivimuoto sanasta pohe = ka- +peikko > kapeikkoinen. +myös Pälgispovváásuolluuh. +Pänttärinlampi - Pänttäriluubbâl +(MML 2006) Lampi Sevettijärven Kärnälom- +polasta 3 km itään. +Koltansaamennos suomen +kielestä tai suomennos koltansaamesta. +Pänttäri += pänikkä tai ämpäri. +Pässijärvi - Vierccâjáávráš (3841 1) Pie- +ni järvi Vuontisjärven pohjoispäästä 3 km itään. +myös Pässivaara. +Pässivaara - Vierccâvääri (3841 1) Pie- +ni vaara Vuontisjärven pohjoispäästä 2,5 km +Pätsikotajärvi - Pää""imkuátjävri - +Pää""amkue'ttjäu'rr (4911 2, MML) Järvi +Vätsärissä Vainosjärven lounaispuolella. +haanjohtava suomennos inarinsaamesta ja suo- +ra koltansaamennos inarinsaamesta: pää""im +- pää""am = aktiomuoto verbistä pää""i˜ - +pää""ad = ampua > ampuminen > ampuma, +kuát - kue't = yhdysosalyhentymä sanasta kuáti +- kue'tt = kota. +Pääansajänkä (3831) Pieni suo Kerttuojan +(kylä) koillispuolella sijaitsevien Joukhaisnuppu- +lan ja Välipään2 välissä. +Päänalusjänkä (3841 1) Pieni suo Tuulis- +päitten lounaispuolella "Suurimman Tuulispään +alla". +Tuulispäät. +Päänpyörittäjä - Artsuálui (3841 2, ES) +Pyöreä saari Varttasaaresta 1 km itään. +suomenkielisen merkityksen kerrotaan johtu- +van siitä, että saari sitä lähestyttäessä on joka +puolelta samannäköinen ja ikäänkuin pakot- +taa tämän tästä kääntämään päätä eli "pyö- +rittämään". +Inarinsaamen nimiselvitys: art = +yhdysosalyhentymä tuntemattomasta sanasta, +Päänvääntämäluoto - Uáivipuun­ +njâm láássáš - Uáivipuunnjâmlássá (TII +1963, JP) Pieni saari Inarijärvessä Pisteriniemen +eteläkärjestä 2 km etelä-lounaaseen. +Saaresta on kirjoitettu +kaksi tarinaa: A. V. Koskimiehen ja T. I. Itko- +sen (1978) kirjassa Inarinlappalaista kansan- +tietoutta (s. 308 - 309) kerrotaan Laurukaisen +(saamelaisten sankarihahmo vainolaisajalla) +kyydinneen vainolaisia "halki Inarijärven", jol- +loin tuli saari Vasikkaselän länsipuolella (todel- +lisuudessa saari on Vasikkaselän pohjoislaidal- +la). +Laurukainen kehotti heitä luodolle syömään +hilloja ja kun he riensivät marjoja poimimaan, +niin hän itse sillä välin työnsi veneet vesille ja +hyppäsi itse viimeiseen veneeseen. +Viikon pääs- +tä Laurukainen kävi heitä katsomassa: +"eivät jaksaneet muuta, kuin päätänsä +pyörittivät ja irvistelivät. +Yhä vieläkin tuo- +ta saarta kutsutaan Päänvääntämäluodoksi +(laassaksi) ". +Toisinto vainolaisten näännyttämyskerto- +muksesta on saman kirjan sivuilla 312 - 313, jossa +vainolaisten sijalla ovat karkulaiset, mutta op- +paana on Laurukainen. +Tapausten kulku on yh- +teneväinen em. +kertomuksen kanssa muilta osin, +paitsi että tässä kertomuksessa saaren nimeksi +tuli Uáivipunjâdimsuálui = Päänvääntelysaari. +Pääsaarensalmi1 - Uáivi"uálmi1 (3843 1, +SA 1964) Salmi Inarijärvessä Tervasaaren ja +Pääsaaren välissä. +suomennos inarinsaamesta: uáivi = pää, "uál- +mi = salmi. +Pääsaari. +Pääsaarensalmi2 - Uáivisuolluu "uál­ +mi ~ Uáivi"uálmi2 (3841 1, EA) Salmi Ina- +rijärvessä Ukonselän1 itälaidan Pääsaarten ja +Ciähásuálui-saaren välissä. +Pääsaaret. +Pääsaarenvuopaja - Uáivivyeppee +(3843 1, SA 1964) Vuopaja Inarijärvessä. +paja pistää lännestä Pääsaaren2 lähes poikki. +rinsaamesta: uáivi = pää, vyeppee = vuopaja. +Pääsaari2. +Pääsaaret - Uáivisuolluuh (3841 1) Saaria +Inarijärvessä Ukonselän1 itälaidalla. +luu myös Pääsaarensalmi2 - Uáivisuolluu"uálmi +~ Uáivi"uálmi2. +Pääsaari1 (3832) Saari Nanguvuonossa Ir- +vasaarten lounaispuolella. +Pääsaari2 - Uáivisuálui (3843 1) Inari- +järven saari Tervasaaren luoteispuolella. +kuuluvat myös Pääsaarensalmi1 - Uáivi"uálmi 1 +ja Pääsaarenvuopaja - Uáivivyeppee. +Pönttöjärvi1 - Vuvddjäu'rr (MML 2006) +Kaksiosainen järvi Vätsärissä Suolisjärven poh- +joispäästä 0,5 km pohjois-koilliseen. +Pönttöjärvi2 - Vuovdâjáávráš (SA +1964) Sulkusjärven1 Kirkaslahden pohjukasta +0,5 km etelään. +Pöykkäjärvenniemi - Pevkkjävrnjar­ +gâ (JAM 2003) Niemi Hietaojan ja Nanguvuo- +noon laskevan Naajoen ~ Nangujoen välissä. +Pöykkäjärvi. +Pöykkäjärvi - Pävkkyjävri ~ Pevkk­ +jävri (TII 1963, JAM 2003) Naajoen ~ Nan- +gujoen alimmainen lompola ennen Könkään- +järveä. +pävkky = mahdollisesti johdos verbistä pävkki˜ += paukkua (esim. +aseesta), pevkk = yhdysosa- +lyhentymä sanasta pevkki˜ = paukkua (asees- +ta). +Lompola on noin 500 m kanttiinsa, ja siihen +laskee kaksi jokea ja lähtee yksi joki. +la on ilmeisesti keväisin runsaslintuinen, joten +suustaladattavat lienevät paukkuneet. +Toinen +mahdollisuus on se, että nimi tulisi riekon ään- +telystä "peukka-peukka". +Nimi on vanha, kos- +ka jo Jacob Fellman (1795 - 1875) kirjoitukses- +saan Lapponica eli Fellmanin kokoelma III, s. +323 kirjoittaa: "Nangujok ut från Matjaure och +rinner genom Päykkyjaure ut i Nanguvuono" +Pöykkäjärvenniemi - Pevkkjävrnjargâ. +R +Raanulahti - Ráánuluohtâ ~ Ráánluohtâ +(3843 1, HTV, YAS) Inarijärven lahti Paatsvuo- +non pohjoispuolella. +Mahdollisesti mukaelma, +mutta saattaa olla suomennoskin inarinsaa- +Raappastaipaleenjoki (3832) Joki Vasa- +moroston ja Katosselän välissä. +nimi on todennäköisesti Räpismuá˜háájuuvâš, +koska määriteosa "raappas" on mukaelma ina- +rinsaamen sanasta rääpis = kivikkoinen. +Radiokämppäjärvi (SA 1964) Pieni jär- +vi Silkevaaran eteläpuolella. +on ollut savottakämppä 1920 - 1930-luvuilla ja +kämpässä on ollut radio. +Järven inarinsaamen +nimeksi on laitettu Mokkejáávráš 'Mukkajärvi- +nen', mutta koska järvi on suora, se ei voi olla +sen nimi. +Noin 0,3 km siitä koilliseen on pie- +nempi lampi, jossa on mutka ja se ilmeisesti on +Mokkejáávráš3. +Raesaaret - 'uormâssuolluuh (3841 2) +Puolenkymmentä saarta Inarijärvessä Hoikka +Petäjäsaaren itäpuolella. +Suora suomennos poh- +joissaamesta. +Raitiojärvi (MML 2006) Järvi Vätsärin +Hiävušuáivi-tunturista 1 km länsi-luoteeseen. +Raitio = palkattu poropaimen. +Raja­Joosepin rajanylityspaikka +(RVL) Luton pohjoispuolella. +Raja­Jooseppi1 (3833+4811) Vanha tupa Lu- +ton pohjoisrannalla 0,5 km Venäjän vastaiselta +valtakunnan rajalta länteen. +Tuvassa on asu- +nut Parkanosta Inariin muuttanut Josef Sallila +kuuluvat myös Joosepinvaara, Raja-Jooseppi2 - +Räji-Joovsep (rajavartioasema) ja Raja-Joosepin +rajanylityspaikka Venäjän vastaisen valtakun- +nanrajan tuntumassa, jossa on mm. +tulliasema +ja rajavartioston toimipiste. +Raja­Jooseppi2 - Räji­Joovsep - Ráji­ +Jovsset (3833+4811) Rajavartioasema 6,5 km:n +päässä Venäjän vastaisesta valtakunnan rajas- +Suora inarinsaamennos ja pohjoissaamen- +Raja-Joo- +seppi1. +Rajajärvi - Rádjejávri - Raajj­jäu'rr +(4914 1) Pieni järvi Norjan vastaisella valta- +kunnanrajalla Näätämön kylästä 2,5 km etelä- +nos pohjoissaamesta tai suora pohjoissaamen- +Raja­Kapperijärvi (MML) Norjan vas- +taisella valtakunnanrajalla Rajavaarasta 2 km +Uudisnimi, koska Nuorttiimus Kappeer- +jävri eli 'Itäisin Kapperijärvi' on nimetyn järven +Rajakoski (3833+4811) Lutossa Mäskivaa- +ran lounaispuolella Sodankylän vastaisella kun- +nanrajalla, josta nimi. +Rajalammet (3833+4811) Neljä lampea +peräkkäin Venäjän vastaisella valtakunnanra- +jalla Luton ja Raja-Joosepin rajanylityspaikan +Rajankangas (3832) Asuinalue Ivalon taa- +jamasta 2 km etelään läheisen Rajavartioston, +nyk. +Rajavartioalueen johtopaikan mukaan. +Rajavartiosto. +Rajapää - Räjiuáivi - Raa'jjvuei'vv +- Reaisaguorra (4913 1, JM, SA 2000) Tunturi +Norjan vastaisella valtakunnanrajalla. +Tunturi +on suurimmalta osaltaan Norjan puolella. +Vuon- +na 1744 - 1745 nimi on kirjoitettu Reisegie˜gi +Vuonna +1826 nimi on kirjoitettu pohjoissaamelaisittain +Reisaguorra ja Reisa­oive "Raivikifwi" (T. +Myös Suomen yleiskar- +tassa vuodelta 1908 nimi on pohjoissaamelaisit- +tain Reisaguorra: reisa = tuntematon sana, +mutta voisi hyvinkin tarkoittaa pohjoissaamen +sanaa reaisu tai samaa tarkoittavaa inarinsaa- +men sanaa reisu = reissu, matka, retki, guorra += vierusta. +Nykyinen nimi on suora suomennos +inarinsaamesta tai suora inarinsaamennos suo- +men kielestä ja suora koltansaamennos suomen +ta: voo˜âš = deminutiivimuoto sanasta vo˜˜â = +matala puuton vaara tunturissa. +Paikka lienee +saanut nimensä nykyisen koillisrajan vahvis- +tamisen jälkeen eli vuoden 1826 jälkeen, jol- +loin Venäjän ja Norjan yhteisesti omistama ns. +"Fællesdistriktet" (yhteisalue) jaettiin ja raja ve- +dettiin aina Muotkavaaraan saakka (J. E. Ros- +bergin kirja LAPPI v:lta 1911). +Rajavartiosto - Räjikosáttâh - Rádje­ +gosáhus (3832 2) Ivalon taajaman eteläpuo- +Inarinsaamennos ja pohjoissaamennos +Rajankangas. +Rakkalampi (MML) Lampi Venäjän vas- +taisella valtakunnanrajalla Paatsjoesta 3 km +Rakkilsuolluuh (AWG 1901) Kaksi saarta +Inarijärvessä Hoikka Petäjäsaaren eteläosasta +0,7 km itään. +Inarinsaamea: rakkil = tuntema- +ton sana, suolluuh = monikkomuoto sanasta +Toinen Rakkil-alkuinen nimi- +rypäs sijaitsee Sammuttijärven pohjoispään itä- +Rannimmainen Reposaari (3841 2) Ka- +sariselän koilliskulman Reposaarista koillisin +Rannimmainen Siltasaari (RP 1990) +Saari Inarijärvessä Viimassaaren kaakkoispuo- +Siltasaaret. +Rankaniemi - 'uuskâšnjargâ (3842 2) +Niemi Nitsijärven länsirannalla. +tava suomennos inarinsaamesta: "uuskâš = +lisku. +Mikäli niemen inarinsaamen nimi olisi +Cuuskâšnjargâ, silloin suomenkielinen nimi oli- +si suora suomennos inarinsaamesta: cuuskâš = +deminutiivimuoto sanasta cuskâ = mäntypölk- +ky, josta on kuorittu pettu pois (ranka). +Rantatupajärvi - Riddotupejävri +(3843 1) Kessivuononkaidan pohjoisosan län- +silaidalla vajaan kilometrin päässä Inarijärven +Joutolahdesta koilliseen. +Rapalompola (MML) Lompola Nangu- +järven pohjoispuolella sijaitsevasta Saiholom- +polasta 0,5 km koilliseen. +Rapaniemi - Lu""povváánjargâ ~ +Njetti "uálmnjargâ (MV 2003, MML) Niemi +Sulkusjärven1 Rapasalmen2 itäpuolella. +teosaltaan epätarkka suomennos inarinsaames- +Rapasal- +mi2, povváá = deminutiivinen genetiivimuoto +sanasta pohe = kapeikko > kapeikon. +Rapasalmensaari (3841 1) Vuontisjärven +itäpuolella sijaitsevan Pikkujoenjärven kolman- +neksi pohjoisin saari. +Rapasalmi1 (3841 1) Salmi Pikkujoenjär- +vessä sijaitsevan Rapasalmensaaren ja mante- +Nimiperheeseen kuuluu myös Ra- +pasalmensaari. +Rapasalmi2 - Lu""povvááš ~ Njetti­ +"uálmi (MV 2003, MML) Salmi Sulkusjärven1 +itäosassa Venäjän vastaiselta valtakunnanra- +jalta 3 km länteen. +suomennos inarinsaamesta: lu"" = yhdysosaly- +hentymä sanasta lu""â = ripuliuloste, ruikku, +mutta myös synonyymi sanoille loka ja rapa, +njetti = kura, loka, povvááš = deminutiivimuo- +to sanasta pohe = kapeikko. +kuuluu myös Rapaniemi - Lu""povváánjargâ ~ +Njetti"uálmnjargâ. +Rapavattavaara (3841 1) Vaara Inarin +kirkonkylän eteläpuolisen Juutuanvaaran itä- +Rapavatta = Peräpohjolan murretta ja +tarkoittaa pötsiä sisältöineen. +Rappainoja (MML) Puro Rappainvaaran +länsipuolelta Karamajärveen. +mukaelmasuomennos inarinsaamesta tai päin- +vastoin. +Rappainvaara. +Rappainvaara - Rappainvääri (3832) +Vaara Paavisjärven ja Myössäjärven välissä. +Nimen perusteella ei voida varmuudella pää- +tellä, onko kyseessä mukaelmasuomennos ina- +rinsaamesta vai mukaelmainarinsaamennos +Kysymykseen saattaisi tulla +inarinsaamen sana rappe = vaateriepu, josta +komitatiivimuoto rappain. +Rastapotkânâmsuálui (JMS 2005) Pie- +ni saari Nitsijärvessä Siltasaaren ja Rovasaa- +Inarinsaamea: rasta = poikki, pot- +kânâm = perfektimuoto verbistä potkâni˜ = +katketa > katkennut, suálui = saari, 'Poikkikat- +kennutsaari'. +Rastuvuopaja - Rastavyeppee (3843 1, +HTV) Vuopaja Inarijärvessä Paatsvuononsuun +pohjoispuolella Tiaisniemen etelälaidassa. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: rasta = +poikki. +Ratkomajärvi (4821 2) Järvi Kolmen val- +takunnan rajalla sijaitsevasta Muotkavaarasta +5 km länteen Sakiapetäjäjärvien ja Hukanulvo- +majärven välissä. +Ratsinanuora (RP 1991) Salmi Inarijärven +Siskelivuonossa Ratsinasaaren ja Säisaaren vä- +Rat- +sinasaari. +Nimiperheeseen kuuluu myös Nuo- +raniemi. +Ratsinasaari (3841 1) Saari Inarijärven Sis- +kelivuonossa Säisaaren luoteispuolella. +teosassa selvästi inarinsaamelaispohja, vaikka +sen merkitys ei olekaan tiedossa. +seen kuuluu myös Ratsinanuora. +Raudunkutulaassa - Rávduko˜o lás­ +sá4 (3841 1) Pieni saari Inarijärvessä Ukonselän1 +koillisosassa. +Raudunkutusaari - Rávduko˜olássá5 +(EA) Pieni saari Inarijärvessä Ukonselän1 koil- +lispäässä. +inarinsaamesta: lássá = laassa. +seen kuuluu myös Rautukutulaassa1 - Rávdu- +ko˜olássá 4. +Rauhastonjärvi (3832) Pieni järvi Mah- +latin (Inarijärven suurin saari) itälaidalla Rau- +hastonperän kohdalla. +mahdollisesti Ravhâstuujáávráš. +Rauhastonsaaret. +Rauhastonperä ~ Rauhastulahti (LL +1981, AWG 1901) Lahti Inarijärvessä Rauhas- +tonsaarten ja Mahlatin välissä. +nimi on mahdollisesti Ravhâstuuluohtâ. +Rauhastonsaaret ~ Rauhastusaari +(3832, AWG 1901) Pari saarta Inarijärvessä Kor- +kia-Mauran ja Mahlatin välissä. +Määriteosa on +ilmeisesti mukaelmasuomennos inarinsaamen +sanasta ravkkâ˜, herättää, josta genetiivimuoto +ravhâstuu = herätyksen, joten inarinsaamen ni- +mi olisi mahdollisesti Ravhâstuusuolluuh. +Erään +1800-luvun puolella kerrotun tarinan mukaan +kuuluisa seitojen tuhoaja Päivän Olavi asui +Maurasaaressa eli kilometrin päässä Rauhas- +tosaarista (ks. +Koskimies & Itkonen 1978, s. +Tarina on laadittu kristinuskon tuke- +miseksi, joten sillä lienee jotain tekemistä saa- +ren (saarten) nimen syntymisen kanssa. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Rau- +hastonjärvi ja Rauhastonperä ~ Rauhastulahti. +Raumalahti (LL 1981) Inarijärvessä Mies- +niemen länsipäässä. +Rautakalalampi (RP 1990) Lampi Pik- +kujoenjärven kaakkoispuolella sijaitsevien Sot- +kalammen ja Ahvenjärven6 välissä. +Lammessa +lienee kolmipiikkejä tai kymmenpiikkejä (rau- +takaloja). +Rautakenkävaara - Ryevdikamuv­ +váárááš (SA 1964) Pieni vaara Sarmijärven1 +nos inarinsaamesta: váárááš = deminutiivimuo- +heeseen kuuluu myös Ryevdikamuvjáávráš. +Rautakuru - Ryevdikurrâ (SA 1964) +Syvä kalliokuru Nangujärven koillispuolella +sijaitsevasta Isosta Pahtavaarasta 2 km itään. +Nimiperheeseen kuuluu myös Rautakuruvaara +- Ryevdikurrvääri. +Rautakuruvaara - Ryevdikurrvääri +(SA 1964) Vaara Rautakurun itäpuolella. +grafisessa karttalehdessä 3834/2003 inarinsaa- +men nimi on virheellisesti "Ryevdikurâvääri". +Rautakuru. +Rautalahti - Ru'vddluhtt (MML) Pieni +lahti Inarijärvessä Suolisvuonon länsirannalla +Naittujärven pohjoispään kohdalla. +Rautalampi - Vyelemus Riävdujävri +~ Vyelemus Ryevdijävri (STK 1944, VVV, +4812) Kontospäästä 2 km lounaaseen. +tarkka suomennos inarinsaamesta: vyelemus = +alimmainen, riävdu = täysikasvuinen peurahir- +vas, ryevdi = rauta. +rinsaamen nimi Koške Ryevdijävri eli Koške +Riävdu jävri kuuluu olla 0,5 km idempänä. +rinsaamen ryevdi-alkuiset nimet Kontospään ~ +Konnostunturin eteläpuolella, vaikka pidempään +ovatkin olleet käytössä, olisi syytä vaihtaa alku- +peräisiin riävdu-alkuisiin nimiin. +Rautaperäjärvi - Ryevdipohjävri - +Ruovdebogijávri (3933 1) Suurehko järvi Se- +vettijärvelle johtavan maantien luoteispuolella. +Määriteosaltaan harhaanjohtava suomennos ja +suora pohjoissaamennos inarinsaamesta: poh = +yhdysosalyhentymä sanasta pohe = kapeikko, +niva. +Rautaportti1 - Ryevdiporttâ (3843 1, +SA 1964) Kapea kuru Inarijärven Tervavuo- +non pohjoispuolella sijaitsevien Visavaaran ja +Kiimasvaaran välissä. +Rautaportti2 - Ryevdiuksâ (SA 1964) +Kallioinen kapeikko Nellimjärven Pahtalahden +inarinsaamesta: uksâ = ovi. +kuuluvat myös Rautaportinlahti - Ryevdipot- +tâ ja Ryevdijávrááh. +Arkeologi Eija Ojanlatva +(2007) kirjoittaa seuraavasti: +"Jylhäpiirteinen Rautaportinlahti on muo- +dostunut peruskallion repeämään ja vain +kapea maakannas erottaa sen Inarijärvestä. +Kallioseinämän korkeus on noin 15 metriä. +Kannaksella kulkevan Jäämerentien puolus- +taminen oli sotien aikana oleellista, minkä +vuoksi myös lahden länsipuoli linnoitettiin +ensin suomalaisten toimesta. +saksalaiset täydensivät talvisodan aikana +aloitettua linnoitustyötä. +Pesäkkeet kiertävät +lahden vastapuolella kohoavien rinteiden jyrk- +kiä reunamia." +Rautiovaara - Rävdeeváárááš (TII +1963) Pielpajärvistä 1,5 km lounaaseen. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: rävdee = +seppä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Rävdee- +vááráátupekieddi. +Rautujärvenoja - Rávdujävrjuuvâš +(LL 1978) Pieni joki kahden lammen kautta +Ukonjärven1 pohjoispuolella sijaitsevista Rau- +tujärvistä Nuottamajärveen2. +Rautujärvet. +Rautujärvenpää (3832) Vaara Tuulisjär- +Tuulisjärvi ~ +Iso Rautujärvi. +Rautujärvenvaara - Rávdujävrvääri +(LL 1978) Vaara Ukonjärvenperän ja Rautujär- +Vaaran ylitse kulkee Nuottamajär- +velle2 johtava maantie. +Rautujärvet - Rávdujäävrih ~ Rávdu­ +jávrááh (3832, LL 1978) Kaksi järveä Nuot- +tamajärven2 ja Ukonjärven1 välissä. +karttalehdessä 3832/2001 inarinsaamen nimi +virheellisesti "Rávdujäävrin" (painovirhe). +miperheeseen kuuluvat myös Rautujärven oja - +Rávdujävrjuuvâš ja Rautujärvenvaara - Rávdu- +jävrvääri. +Rautujärvi1 - Rávdujävri1 - Räudd­ +perältä 2 km pohjois-luoteeseen. +nos ja koltansaamennos inarinsaamesta. +Rautujärvi2 - Rávdujävri2 (3823 2, LL +1977) Pieni järvi Inarin kirkonkylän länsipuolel- +la sijaitsevan Ilkiävaaran pohjoispuolella. +kuuluu myös Rautuvaara - Rávdujävrváárááš. +Rautujärvi3 - Rávdujáávráš2 (3832) Pie- +ni järvi Ronkajärvestä 1 km pohjoiseen. +Rautuoja ja Rautupää - Rávduáiváš. +Rautukumpu (4911 2) Talo Sevettijärven +Rautukutulaassa1 - Rávduko˜olássá4 +(3841 2, AS) Pieni saari Inarijärvessä Repo- +saarten lounaispuolella. +rinsaamesta, koska laassa on vakiintunut pe- +räpohjolan murteeseen inarinsaamen sanasta +lássá = luoto eli laassa. +Rautukutusaaret - Rávduko˜o suol­ +luuh (3841 2, VA) Monta pientä saarta Inarijär- +vessä Kasariselän itälaidalla Koutukinsaaresta +1 km luoteeseen. +Rautulaassa - Rávdulássá (3841 2, ES) +Pieni saari Inarijärvessä Kovasaarten ja Tave- +ta, koska laassa on vakiintunut peräpohjolan +murteeseen inarinsaamen sanasta lássá = luoto. +Rautulaassat - Rávdulássááh (3843 1) +Monta pientä saarta Inarijärvessä Mannersaa- +ren eteläpuolella. +Suomennos inarinsaamesta, +koska laassa on vakiintunut peräpohjolan mur- +teeseen: lássááh = luodot. +Rautuoja (RP 1993) Puro Rautujärvestä3 +Ronkajärveen. +näköisesti Rávdujávráájuuvâš. +Rautujärvi3. +Rautupää - Rávduáiváš (TII 1963) Ni- +mettömän Rautujärven ja Ahven-Rautujärven +inarinsaamesta: uáiváš = deminutiivimuoto sa- +nasta uáivi = pää > päänen. +Rautusalmensaari - Rávdu"uálm­ +suálui ~ Ollâsuálui (3843 1, SA 1964, HTV) +Terävähuippuinen saari Inarijärvessä Nellim- +vuononsuun eteläpuolella. +Rinnakkaisnimen määriteosa- +selitys: ollâ = attribuuttimuoto sanasta olluv = +korkea. +Rautusalmi - Rávdu"uálmi (HTV) +Salmi Inarijärvessä Nellimvuonon suulla Rau- +tusalmensaaren ja Käärmeniemen välissä. +heeseen kuuluu myös Rautusalmensaari - +Rávdu"uálmsuálui. +Rautuvaara1 (MML 2006) Matala vaa- +ra Rávdujáávráš-järven eteläpuolella. +saamen nimi on todennäköisesti Rávdu jávráá- +váárááš. +Rautuvaara2 - Rávdujävrváárááš (LL +1977) Vaara Juutuan luoteispuolella sijaitsevan +Rautujärven2 länsipuolella. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: jävr = += järvi > järven, váárááš = deminutiivimuoto +sanasta vääri = vaara > vaaranen, 'Rautujär- +venvaaranen'. +Rautujärvi2. +Ravirata (3832) Ivalon taajaman koillis- +puolisen Mellanaavan eteläpuolella. +Rávdujáávráš1 (4911 2) Pieni järvi Sevet- +tijärven eteläpuolella. +Inarinsaamea: rávdu = +rautu, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta jävri +Rávduko˜olássá1 (JP) Pieni saari Inari- +järvessä Kauhalahden Korkvyeppee-vuopajan +suun koillispuolella. +Inarinsaamea: rávdu = rau- +tu, ko˜o = kutu, lássá = luoto eli laassa. +Rávduko˜olássá2 (JP) Pieni saari Inarijär- +ven Kauhalahdessa Kettuniemen eteläosan koh- +Rávduko˜olássá1. +Rávduko˜olássá3 (AS) Pieni saari Nitsijär- +vessä 'olâ"uoppâmnjargâ-niemen eteläpäästä +Reatkája (SA 1963) Puro Vuáskujáávráš- +järvestä Vaasselijärveen. +Pohjoissaamea: +reatk = yhdysosalyhentymä sanasta reatká = +kataja, ája = puro. +Reeskajärvet - Riäskájávrááh (YAS) +Kaksi pientä järveä Ikkerinvuonon suulta +mennos inarinsaamesta: jávrááh = deminutii- +vinen monikkomuoto sanasta jävri = järvi > +Reeskalahti - Riäskáluohtâ (TII 1963) +Lahti Inarijärvessä Nanguniemen pohjoispään +kohdalla Nanguvuonon koillisrannalla. +kuuluu myös Reeskasaari - Riäskásuáloi. +Reeskasaari - Riäskásuáloi (YAS) Pie- +nehkö saari Inarijärvessä Nanguvuonon Rees- +kalahden eteläpuolella. +Reeskalahti. +Reikäkivisalmi - Räigkiä˜gáá"uálmi +(EA) Salmi Inarijärvessä Haapasaaren ja Muu- +rahaisniemen välissä. +ka suomennos inarinsaamesta: kiä˜gáá = demi- +nutiivinen genetiivimuoto sanasta ke˜gi = kivi +> pienen kiven. +Reposaaret - Rippsuolluuh (3842 2) +Saariryhmä Inarijärvessä Kasariselän pohjois- +mesta: ripp = yhdysosalyhentymä sanasta rippâ += rikka: vesikasvi, esim. +vesileinikkö (T. I. Itko- +Rannimmainen Reposaari, Keskimmäinen Re- +posaari ja Selkä-Reposaari. +Repoäijän Kolmihokka (MML) Jyrk- +kärinteinen juppura Inarin kirkonkylän etelä- +puolella sijaitsevan Ronkajärven pohjoispäästä +1,3 km itään. +Repoäijä lienee Repojoella asunut +mies. +Repšnjaargâš (ERA 2004) Pieni niemi +Kaapin Matti -talosta 0,4 km länteen. +Repš = yhdysosalyhentymä sanasta repši˜ += räpsähdellä (silmistä), njaargâš = deminutiivi- +muoto sanasta njargâ = niemi > nieminen. +myös Rääpystikka. +Retsamojänkä (RP 1990) Pieni suo Retsa- +mojärvien lounaispuolella. +on todennäköisesti Re"itimjiägáš. +Retsamojärvet. +Retsamojärvet - Re"itimjávrááh +(3841 1) Kolme pientä järveä Ison Luosmajär- +saamesta: re"itim = aktiomuoto verbistä re"isti˜ += nauraa. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Ret- +samojänkä, Retsamo-oja ja Retsamovaara - +Re"itimvääri ~ Re"itimváárááš. +Retsamo­oja (RP 1990) Puro Retsamojär- +vistä Jiersseejuuvâš-jokeen. +Retsamovaara - Re"itimvääri ~ Re"i­ +timváárááš (TII 1963) Vaara Retsamojärvien +Riekkojärvi (3833+4811) Pieni järvi Kat- +takaidan koillispuolella. +todennäköisesti Riävskájävri. +Riekkolahti - Riävskáluohtâ (MV +2003) Sulkusjärven1 itärannalla Riekkosaaren +Riekkoniemi. +Riekkolompola - Riävskáluobâl (3834) +Lompola Sulkusjoessa Ahvenjärven12 kohdalla. +Riekkoniemi - Riävskánjargâ (YAS) +Sulkusjärven1 itärannan läntisin niemi. +kuuluvat myös Riekkolahti - Riävskáluohtâ ja +Riekkosaari - Riävskásuálui ~ Riävskáláássáš. +Riekkopalo (3833+4811) Kattajärven2 koil- +lispuolella sijaitsevan Riekkojärven lounaispuo- +Riekkosaari - Riävskásuálui ~ Riävs­ +káláássáš (4812, MV 2003) Pieni saari Sul- +kusjärven1 länsirannalla. +saamesta: láássáš = deminutiivimuoto sanasta +lássá = luoto > luotonen, laassa > laassanen. +Riekkolahti. +Riekkovaara (3833+4811) Kattajärvestä2 +3,5 km koilliseen. +näköisesti Riävskávääri. +luvat myös Riekkojärvi ja Pikku Riekkolampi. +Riemnjnargii"uálmi (JP) Salmi Inarijär- +vessä Kettuniemen ja Reposaarten välissä. +rinsaamea: riem = genetiivinen yhdysosalyhen- +tymä sanasta riemnjis = kettu > ketun, njargii = +deminutiivinen genetiivimuoto sanasta njargâ = +niemi > niemisen, "uálmi = salmi. +Riemnjargiivyeppee (JP) Inarijärven lahti +Kettuniemen eteläpäässä. +Riemnjnargii"uálmi, vyeppee +Kettuniemi. +Riita­autto (3814 2) Niitty Ivalojoen itäran- +nalla Alasaaren ~ Syvävuopajasaaren kohdalla. +Niityn käyttöoikeudesta lienee joskus riidelty. +Riituneksymäjärvi - Avnii"ájádem­ +jävri (SA 1964) Pieni järvi Kuoskerniemessä. +Avni = Aune (Agneta Yrjöntytär Sarre, 1859 - +1952) oli naimisissa Juho Erkki Määtän (*1856 +Karungissa) kanssa, joka kutsui vaimoaan Rii- +tuksi. +Myöhemmin he asuivat Viekkalassa. +Riitunsaari (LL 1981) Pieni saari Inarijär- +vessä Nuoransuunselän kaakkoispäässä. +Voisi +hyvinkin olla Juho Erkki Määtän antama nimi, +koska hän kutsui vaimoaan Aunea Riituksi ja +asui Viekkalassa. +Rikun Kotasaari (3841 1) Saari Inarijär- +vessä Kapaselän eteläpäässä. +Rippopää - Rippookee"i (EA) Viimas- +saaren länsipää Inarijärvessä. +mennos inarinsaamesta: rippoo = viskelijä, si- +vuun työntelijä. +Rippovuopaja - Rippoovyeppee. +Rippovuopaja - Rippoovyeppee (EA) +Vuopaja Viimassaaren länsipäässä Inarijär- +Rippopää. +Rippuniemi - Rippuunjargâ (2843 1) +Inarijärven kapea niemi Kessivuonon länsi- +rippuu = deminutiivinen genetiivimuoto sanasta +rippo = etana tai sanasta rippâ = rikka: vesikas- +vi, esim. +vesileinikkö (T. I. Itkonen 1961 s. 8). +muli Aikion mukaan niemi on saanut nimensä +"matomaisesta" muodostaan. +kuuluvat myös Rippuvuono - Rippuuvuonâ ja +Rippuvuononsaari - Rippuuvuonsuálui. +Rippusaari - Rippuusuálui (3841 1) +Pieni saari Inarijärvessä Siskelivuonon suulla +Mutustelemaniemen kohdalla. +Rippuniemi. +Rippuvuono - Rippuuvuonâ (3843 1) +Lahti Inarijärvessä Kessivuonon Rippuniemen +Rip- +puniemi. +Rippuvuononsaari - Rippuuvuonsuá­ +lui (YAS) Saari Inarijärvessä Rippuniemen län- +Rippu- +Rissemoorâst (SA 1964) Risuinen vaara +Sarmitunturin ja Talasjärvenlompolaiden välis- +Inarinsaamea: risse = risu, moorâst = mo- +rosto eli marasto (korkeahko koivukangas). +pografisessa karttalehdessä 3834/2003 nimi on +sijoitettu kilometrin verran liiaksi etelään. +Ristâjävri (AWG 1901) Ristin muotoinen +järvi Kirakkaniemen Paksulahden perältä +Inarinsaamea: ristâ = risti, jävri +Ristâluohtâ (SA 1964) Inarijärven lahti +Kuoskerniemen länsireunalla Huutojärvestä 1,3 +Ristâjävri, luohtâ = lahti. +Pitkän lahden perä +on ristin muotoinen. +Ristânjargâ (SA 1964) Niemi Nitsijärven +itärannalla Karsikkoniemestä 0,7 km etelään. +Ristâjävri, +Ristisalmi. +Ristenlampi - Ristennluobâl (YAS) Pie- +ni lampi Kessijärven pohjoisosan länsipuolella. +Ristenniemi, +Ristenniemi - Ristennjargâ (YAS) Pie- +ni niemi Kessijärven Vanhanniemen pohjois- +ta: ristenn = yhdysosalyhentymä yhdyssanasta +ristenni = ristiäiti (kummitäti). +kuuluu myös Ristenlampi - Ristennluobâl. +Ristiinamorosto - Ristinmoorâst (SA +1964) Kolmosjärven ja Venäjän vastaisen valta- +kunnanrajan puolessa välissä. +epärarkka suomennos inarinsaamesta: Ristin = +Kristiina. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Ris- +tiinamorostonjärvi - Ristinmoorâstjáávráš ja +Ristiinamorostonoja - Ristinmoorâstjuuvâš. +Topografisessa karttalehdessä 3834/2003 suo- +menkielisen nimiperheen määriteosa Ristin on +inarinsaamen muoto ja antaa siten virheellisen +määritteen. +Ristiinamorostonjärvi - Ristin moo­ +râst jáávráš (SA 1964) Ristiinamoroston poh- +Tarkempi määriteosaselitys ja nimiperhe: ks. +Ristiinamorosto. +Ristiinamorostonoja - Ristinmoorâst­ +juuvâš (SA 1964) Ristiinamoroston ja Pieka- +namoroston välistä Kivijokeen. +epätarkka suomennos inarinsaamesta juuvâš = +Tarkempi määriteosaselitys ja nimiperhe: +Ristijärvet (4812) Ristin muotoinen järvi +Santapäästä 2,5 km pohjoiseen, joten nimen +kuuluisi olla yksikkömuodossa. +Ristijärvi1 - Ruossâjävri1 - Ruõss­ +jäu'rr (EPA, 4913 1, JM) Ristin muotoinen +järvi Vätsärin Pikku Rovijärvestä 3 km itään. +Ristijärvi2 - Risttjäu'rr (MML 2006) +Ristin muotoinen järvi Vätsärissä Tuulijärven +Ristijärvi3 - Stuorrâ Šorstijävri (4821 2) +Järvi Rajavyöhykkeen takarajalla lähellä Venä- +mennos inarinsaamesta: stuorrâ = attribuutti- +muoto sanasta styeres = suuri, šorsti = tunte- +saamenkielinen nimi on "Sorristj", jonka mää- +riteosa saattaisi viitata sanaan sorráás = sot- +kuinen (verkosta tai siimasta). +kuuluvat myös Sorstivaara - Šortivääri, Sors- +tijänkä - Šorstijeggi, Sorstijoki - Šorstijuuhâ, +Pikku-Sorsti - Uccâ Šorstijáávráš ja Sorstiluoli- +kot. +Ristikuruoja - Ristinjuuvâš (MML, +SA 1964) Puro, joka saa alkunsa Korppikuru- +järven länsipuolella sijaitsevasta lammesta ja +laskee Venäjälle Korppikurunojaan. +masuomennos inarinsaamesta: Ristin = Kristii- +na, juuvâš = deminutiivimuoto sanasta juuhâ = +Ristilompola - Ristluobâl (3832, JAM +2003) Lompola Kuivajärvenvaaran ja Kotsa- +Lompolassa on kaksi mutkaa ja se muistuttaa +hieman ristiä. +Ristisalmensaarenvuopaja - Rist­ +"uálmáá suolluuvyeppee (EA) Vuopaja Ina- +rijärvessä Pohjoisemmassa Ristisalmensaaressa. +Ristisalmi2, "uál- +"uálmi = salmi > salmisen. +Ristisalmensaaret - Rist"uálmáá­ +suolluuh (3841 1) Kaksi saarta Inarijärvessä +Pikku Kapaselän länsilaidalla. +Ristisalmi2, "uálmáá = deminu- +tiivinen genetiivimuoto sanasta "uálmi = salmi +> salmisen. +Ristisalmi1 - Ristâ"uálmi - Ristt­ +"uä'lmm (SA 1963) Salmi Nitsijärven poh- +joisosan Lammassaaren (Iso Siltasaari) ja +Suora suomennos ja koltan- +saamennos inarinsaamesta. +Salmen muoto on +ristinomainen. +Nykyisin salmi on kaksinker- +tainen Ristisalmi, koska salmen itärannalle on +pystytetty ortodoksinen risti 1980-luvun alussa +hukkuneen Onter Fofonoffin muistoksi. +perheeseen kuuluu myös Ristânjargâ. +Ristisalmi2 - Rist"uálmáš (EA) Ristisal- +mensaarten, Oklasaaren ja Salanuoranniemen +välissä oleva Inarijärven salmi, joka on kallellaan +olevan ristin muotoinen. +ka suomennos inarinsaamesta: "uálmáš = demi- +nutiivimuoto sanasta "uálmi = salmi > salminen. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Ristisalmensaa- +ret - Rist"uálmáásuolluuh ja Ristisalmensaaren- +vuopaja - Rist"uálmáásuolluuvyeppee. +Risu­Kompsio (3833+4811) Vaara Vuoksi- +järvestä 3 km koilliseen. +Risuoja (RP 1991) Tuulispäitten etelärinteil- +tä Inarijärven Siskelivuonoon. +Risu­uitto (3932 07) Uusoppijoen vuopaja +joen eteläpuolella. +Ritakoski - Ryettikuoškâ (3823 2, TII +1963) Koski Juutuassa Pitkänsuvannon ja Haa- +pasuvannon välissä. +rinsaamesta: ryetti = yhdysosamuoto verbistä +ruotti˜ = nuohota. +Risumorosto - Roossâmuáivi (3833+ +4811, STK 1929) Vaara Vuoksijärven koillis- +roossâm = aktiomuoto verbistä rooss☠= mene- +tellä, tehdä, uáivi = pää. +Riukuselkä (3833+4811) Suuri vaaranse- +länne Sodankylän vastaisella kunnanrajalla +olevien Linjamaitten ja Luolavaaran välissä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Luolajärvi eli +Riukuselkäjärvi. +Riuruvaara - Rivruuvääri (3841 2, OA +2004) Pieni vaara Riuruvuonon länsipuolella. +Riuruvuopaja. +Riuruvuono - Rivruuvuonâ (3841 2, +SA 1963) Lahti Inarijärvessä Muurahaisniemen +ja Riuruvaaran välissä. +Riuruvuopaja - Rivruuvyeppee (SA +1963) Vuopaja Riuruvuonon länsilaidalla. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: rivruu = +deminutiivin genetiivimuoto tuntemattomasta +Nimiperheeseen kuuluvat myös Vyep- +peejeggi, Vuopioniemi - Vyeppeenjargâ, Vuo- +pioniemenharju - Vyeppeenjargpuol¿â, Riuru- +vuono - Rivruuvuonâ, Riuruvaara - Rivruu- +vääri ja Rivruuváárááš. +Riutujärvenoja - Riävdujävrjuuvâš ~ +Ryevdijävrjuuvâš (VVV, YAS) Puro Venä- +jän vastaisella valtakunnanrajalla sijaitsevista +Riutujärvistä Riutulompolaan. +Riutujärvet - Riävdujäävrih ~ Ryev­ +dijäävrih (VVV, 4812 2) Kaksi järveä Venä- +jän vastaisella valtakunnanrajalla Kontospään +eteläpuolella: Koške Riävdujävri ~ Koške Ryev- +dijävri ja Rautalampi - Vyelemus Riävdujävri +~ Vyelemus Ryevdijävri. +nos inarinsaamesta: riävdu = täysikasvuinen +peurahirvas, ryevdi = rauta. +kuuluvat myös Riutulompola - Riäv duluobâl ~ +Ryevdiluobâl, Koške Riävdujävri ~ Koške Ryev- +dijävri - Kå'š³³ Reuddjäu'rr ja Riutujärvenoja - +Ryevdijävrjuuvâš. +Inarinsaamen ryevdi-alkuiset +nimet Kontospään ~ Konnostunturin eteläpuo- +lella, vaikka pidempään ovatkin olleet jo käy- +tössä, olisi kuitenkin syytä vaihtaa alkuperäi- +siin riävdu-alkuisiin nimiin. +Riutulompola - Riävduluobâl ~ Ryev­ +diluobâl (VVV, SA 1964) Kontospäältä ~ Kon- +nostunturista 1 km lounaaseen. +Rivruuváárááš (OA 2004) Riuruvaa- +ran jatke pohjoiseen. +Riuruvuopaja, +Riämnjájeggi (SA 1964) Suo Nangujärven +Joutavalahden perältä 1,5 km koilliseen. +Kettujärvet, jeggi += jänkä eli suo. +Riämnjájuuvâš (SA 1964) Pieni joki kol- +men Kettujärven kautta Nangujärveen. +Kettujärvet, +Roggejáávráš1 (PP) Pieni järvi Rautaperä- +järven Koivuniemi-talosta 0,8 km etelään. +rinsaamea: rogge = kuoppa, jáávráš = deminu- +Roironsalmi - Roiro"uálmi ~ Ruáiru­ +"uálmi (3843 1, YAS) Salmi Inarijärvessä Iso- +Roiron ja Pikku-Roiron välissä. +Romojärvi (3832) Pieni järvi Veskoniemes- +tä 1,5 km itään. +Romovaara. +Romoniemi (3832, LL 1981) Talo ja niemi +Romoväylän yläpään itäpuolella. +Romopää (3831) Vaara Palkisojan kaak- +Voisi hyvinkin olettaa nimen tul- +leen samasta syystä kuin Romovaaran nimi. +Romovaara (3832) Veskoniemen itäpuolel- +la Nanguniemessä. +Vaaran päällä on nykyään +radiomasto: romo = johdos verbistä romottaa = +ruskottaa, loistaa, loimottaa. +Vaara on Vesko- +niemen itäpuolella, josta aamu alkaa aina rus- +kottaa. +Toinen merkitys tarkoittaa rosoista. +miperheeseen kuuluvat myös Pikku Romojärvi, +Romoniemi, Romoväylä ja Romojärvi. +Romoväylä (LL 1981) Ivalojoensuun itäisin +haara Nanguniemen lounaiskulmalla. +Ronkajärvi - Roggejáávráš4 (3832) +Pieni järvi Inarin kirkonkylältä 12 km etelään. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: rogge = +kuoppa. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Ron- +kahokka, Roggejávráávääri ja Ronkajoki - +Roggejuuvâš. +Järvi on vaarojen ympäröimä eli +sijaitsee kuopassa. +Ronkahokka (3832) Kukkula Ronkajär- +Ronkajärvi, hokka = tuntematon +sana, mutta tarkoittanee kukkulaa tai kumpa- +retta. +Ronttapuolijärvi - Ronttapie'lljäu'rr +(MML 2006) Ruuhivaarasta 2 km itä-koilli- +Mukaelmakoltansaamennos suomen kie- +Määriteosan merkitys ei ole kirjoittajan +Routasenjoki - Ryevdáájuuhâ - +Ru'vdd jokk (4913 1, JM) Ristijärvestä1 Routa- +senkurua pitkin Uutuanjokeen. +mennos ja koltansaamennos inarinsaamesta tai +Routasenkuru. +Routasenkuru - Ryevdáákurrâ - +Ru'vddkurr (4913 1, JM) Kanjoni Norjan vas- +taisen valtakunnanrajan suuntaisesti Uutuan- +joen ja Rajapään välissä. +nos ja koltansaamennos inarinsaamesta, koska +koltansaamen sana ru'vdd tarkoittaa rautaa ja +se muistuttaa inarinsaamen saamaa tarkoitta- +vaa sanaa ryevdi. +Ilmeisesti määriteosa kuiten- +kin pohjautuu pohjoissaamen sanaan ruovddáš += kapea rotko, jollainen Routasenkuru nimen- +omaisesti on. +Routasenjoki - Ryev dáájuuhâ - Ru'vddjokk. +Rovajärven erotusaita - Ruávijäävri +pygálusäi˜i (MML) Rovajärven1 luoteispuo- +Suora inarinsaamennos suomen kielestä. +Rovajärvi1 - Ruávijävri1 (LL 1977) Ko- +nesjärven lounaispäästä 1,5 km etelään. +Ro- +vavaara. +Rovajärvi2 - Ruávijävri2 (SA 1964) Nel- +limin itäpuolella sijaitsevasta Ahvenjärven11 ta- +losta 1 km pohjoiseen. +Rovaniemi1 - Ruávinjargâ2 (SA 1964) +Niemi Sarmijärven1 länsirannalla. +Rovaoja (MML) Puro Rovajärvestä2 Kones- +Ruávijuuvâš. +Rovajärvi2. +Rovasaari1 - Ruávisuálui1 - Ruä'vv­ +suâl (3844 1, AS, MML) Kapea saari Nitsijär- +ven pohjoisosassa. +Rovasaari2 - Ruávisuálui2 (3843 1, YAS) +Saari Inarijärvessä Mannersaaren ja Tuuraki- +vensaaren välissä. +Rovavaara - Ruáviváárááš2 ~ +Puállâmváárááš ~ Ruávijávrááváárááš +ven lounaispäästä 1,5 km etelään. +Inarinsaamen toisen rinnakkais- +nimen määritteen loppuosan selitys: jávráá = +deminutiivinen genetiivimuoto sanasta jävri = +järvi > järvisen, váárááš = deminutiivimuoto +heeseen kuuluvat myös Rovaoja ja Rovajärvi +- Ruávijävri. +Rovekoski - Rovekuoškâ (YAS, TII +1963) Lyhyt koski Naamajoessa Ylilompolan +ja Mätäkivilompolan välissä. +mennos inarinsaamesta: rove = pyöreä rulla +tai pölkky veneen alla, kun sitä vedetään esim. +kannaksen yli toiseen veteen. +Tässä tapaukses- +sa Mätäkivilompolasta Ylilompolaan ja toisin- +päin. +Rovipää - Ruáviuáivi - Ruä'vvuei'vv +(4913 1) Vaaranhuippu Vätsärissä Ison Rovijär- +suomennos inarinsaamesta tai koltansaamesta: +ruávi - ruä'v = rova (vanha paloalue). +heeseen kuuluvat myös Iso Rovijärvi - Stuorrâ +Ruávijävri - Ruä'vjäu'rr, Pikku Rovijärvi - Uc- +câ Ruávijáávráš1 - U'cc Ruä'vjäu'rr. +Ruáhujáávráš1 (4822 2+4824 1) Pyöreä +järvi lähellä Norjan vastaista valtakunnanrajaa +Nammijärven kohdalla. +Inarinsaamea: ruáhu = +kaisla, ruoko, vesiruoho, jáávráš = deminutiivi- +Ruáhunjargâ3 (MV 2003) Pieni niemi Sul- +kusjärven1 etelärannalla. +Inarinsaamea: ruáhu += ruoko, kaisla, njargâ = niemi. +Ruáváávuáskujävri (EPA) Pieni järvi Se- +vettijärvelle johtavan maantien tuntumassa sen +itäpuolella Vaasselijärven kohdalla. +mea: ruáváá = deminutiivinen genetiivimuoto +sanasta ruávi = rova (vanha paloalue) > rova- +sen, vuásku = ahven, jävri = järvi. +Ruávi"ielgjävrluobâl (SSS) Lompola Ma- +javajärven kaakkoispuolella sijaitsevan Palosel- +käjärven1 lounaispuolella. +Paloselkäjärvi1, +jävr = yhdysosalyhentymä sanasta jävri = järvi, +Ruávinjaargâš (SAK 2004) Pieni nie- +puolen välin itärannalla. +Inarinsaamea: ruávi = +rova (vanha paloalue), njaargâš = deminutiivi- +muoto sanasta njarga = niemi. +Ruávinjargâ1 (SAK 2004) Nellimin itä- +puolella sijaitsevan Ahvenjärven12 lounais- +rannan eteläisempi niemi. +Ruávinjaargâš. +Ruávinjarglássá (SA 1964) Pieni saari +Nammijärven Paloniemen kärjen kohdalla. +Paloniemi, njarg = yhdysosalyhentymä sanasta +njargâ = niemi, lássá = laassa eli luoto. +Ruhisuttijärvi (MML 2006) Järvi Vätsä- +rissä Pakajärven koillispuolella. +Erikoisen mää- +riteosan merkitys ei ole tiedossa. +Ruijanjoki - Tarruujuuhâ (TII 1963, +SA 1964) Joki Nangujärven koillispuolella sijait- +sevien Pahtavaarojen välisestä Ruijankurusta +Sarmijärven1 eteläpuolella sijaitsevaan Nuotta- +mojärveen. +nos inarinsaamesta: tarruu = deminutiivinen +genetiivimuoto sanasta tááru = norjalainen. +miperheeseen kuuluu myös Ruijankuru. +Ruijankuru (3834) Jyrkkä kallioinen kuru +Nangujärven koillispuolella sijaitsevien Pikku +Kalliovaaran ja Ison Kalliovaaran välissä. +Ruijanjoki. +Rumapahta (RP 1990) Pikkujoenjärven ja +Vuontisjärven välissä. +Runojärvi - Råånnjäu'rr (MML, JM) +Äälisjärvestä 3 km lounaaseen. +Runo on kantamaton mut- +ta ei maho vaadin eli naaras poro. +Runtsasaari - Runzesuálui (3841 1) +Koukeroinen saari Inarijärvessä Ukonselän1 +mesta, runze = johdos sanasta ruánzi = kiemu- +ra eli koukero tai johdos pohjoissaamen sanasta +runzi = ahmatti, mässäilijä. +Pohjoissaamelaisten +vaikutus on ollut vähäistä Inarijärvellä, mutta +läheisessä Varankiniemessä heitä on oleskellut. +Ruohojärvet1 (MML) Pieniä järviä Nelli- +min ja Virtaniemen välissä sijaitsevien Matjär- +vien kaakkoispuolella. +Ruohojärvet2 - Ruáhujäävrih (SA +1964) Kaksi järveä Nangujärvestä 5 km ete- +lään: Savujärvi - Ruáhujävri3 ja Iso Ruohojär- +vi - Stuorrâ Ruáhujävri. +Ilmeisesti Savujärven +nimi on Ruohojärvi tai Pieni Ruohojärvi, koska +itäpuolella olevan järven nimi on Iso Ruohojär- +Nimiperheeseen kuuluu myös Ruohovaara2 +- Ruáhuvääri. +Ruohojärvet3 (3833+4811) Kolme järveä +peräkkäin Kattajärvestä2 1 - 3 km luoteeseen: +Alimmainen Ruohojärvi, Keskimmäinen Ruo- +hojärvi ja Ylimmäinen Ruohojärvi. +seen kuuluvat myös Ruohokangas ja Iso Ruo- +hokangas. +Ruohojärvi1 - Ruáhujävri1 (3842 2, AS) +Pieni järvi Nitsijärven Harjuniemestä 1 km län- +Ruohojärvi2 - Ruáhuriihâmjáávráš +~ Ruáhujävri2 (3843 1, ES) Pieni järvi Inari- +järven Tervavuonon pohjoispuolella sijaitsevan +Leppävaaran eteläpuolella. +epätarkka suomennos ja suora suomennos +inarinsaamesta: riihâm = aktiomuoto verbistä +riih☠= puida. +"Ruáhuriihemjáávráš". +Ruohojärvi3 - Vyelebâš Kiä˜hášjävri +(SA 1964) Nammijärven länsipuolella sijaitsevis- +ta Ahmajärvistä pohjoisempi. +nimi on uudisnimi, jonka korrektimpi muoto +olisi 'Alempi Ahmajärvi'. +litys: vyelebâš = alempi, kiä˜háš = deminutiivi- +muoto sanasta ketki = ahma > ahmasen, jävri +Ruohokangas (3831) Raja-Joosepin ja Pal- +kisojan maanteiden risteyksessä, jossa on poro- +erotusaita. +Ruoholahti1 - Ruáhuluohtâ1 (YAS) Pie- +ni lahti Kessijärven länsirannalla. +seen kuuluu myös Ruohoniemi - Ruáhunjargâ. +Ruoholahti2 - Ruáhuluohtâ2 (3843 1) +Kapeasuinen Inarijärven lahti Tervavuonon +itäpäässä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Ruohovaara1 - +Ruáhuvääri. +Ruoholampi - Ruáhulááduš (3841 1) +Pieni järvi Inarijärven Jolnivuonon länsipuoli- +sen Jolnijärven eteläpään länsipuolella. +Ruohoniemi1 - Ruáhunjargâ1 (YAS) +Pieni niemi Kessijärven Lammasniemen luoteis- +Ruoholahti1. +Ruohosaari - Ruáhusuálui (3843 1, SA +1964) Pieni saari Nellimjärven eteläpäässä. +Ruohovaara1 - Ruáhuvääri1 (3843 1) +Inarijärven Tervavuonon perällä. +Ruo- +holahti2. +Ruohovaara2 - Ruáhuvääri2 (SA 1964) +Vaara Nangujärvestä 7 km etelään. +Ruoho- +Ruokolampi (MML 2006) Lampi Pikku +Vaasseljärvestä 1 - 2 km itään. +Ruopsâke˜gi (SA 1964) Kivi Inarijärves- +sä Tuurakivensaaren ja Maatsaaren välisessä +Punaisenkivennuorassa. +Inarinsaamea: ruopsâ += attribuutinomainen johdos sanasta ruopsâd = +punainen, ke˜gi = kivi. +myös Punaisenkivennuora - Ruopsâke˜gnyeri. +Ruotmutti - Puállâmmoorâst (3833+ +4811, SA 1964) Vaara Vuoksijärven pohjoispuo- +Suomenkielisen nimen merkitys ei ole tie- +Inarinsaamen nimen selitys: puállâm = +palanut, moorâst = morosto eli marasto (ylävä +koivukangas). +Ruottalannuora (LL 1981) Kahden kilo- +metrin mittainen kapea salmi Inarijärvessä +Ves ko niemestä pohjoiseen. +Salmen itälaitana +on Nanguniemi. +Veskoniemessä asuvan Ruot- +salaisen mukaan. +Ruottukka (LL 1981) Yli kahden kilomet- +rin mittainen monihaarainen vuopaja Ivalojoen +alajuoksun länsilaidalla Koppelon alapuolella. +Määriteosa tulee mahdollisesti inarinsaamen +sanasta ruáptu = takaperoinen tai väärinpäin +oleva. +Nimiperheeseen kuuluu myös Ruottukan +koulu. +Ruottukan koulu ~ Koppelon vanha +koulu (JMK 2003) Vanha koulu Ala-Koppelos- +Ruottukka. +Rupisalmi - Ryebbi"uálmi ~ Puol¿â­ +pohe (3842 2, SA 1964) Kapeikko Ojalanvuo- +non suulla Nitsijärvessä. +Nimi johtuu salmen pohjasta veden +pintaan nousevista mättääntapaisista, ikäänkuin +ruvista. +Rinnakkaisnimen selitys: puol¿â = har- +ju, pohe = kapeikko. +Rupisuolijärvi - Ryebbi"uálijävri - +Rue'bb"ue'lljäu'rr (4911 2, MML) Pitkä järvi +Vätsärissä Tuulijärven länsipuolella. +Rurohnjargâ (EA) Pieni niemi Inarijärves- +sä Muurahaisniemen itärannalla Viipassaaren +pohjoispään kohdalla. +Inarinsaamea: ruroh = +tuntematon sana, vaikka se vaikuttaisikin mie- +hen nimeltä, njargâ = niemi. +Ruskiajärvi (3832) Pieni järvi Naajoessa +~ Nangujoessa sijaitsevan Alumalompolan poh- +Nimi ehkä järven pohjan mukaan. +Ruuhivaara - Truhvivääri (4913 1) Vaa- +ra Vätsärissä Karekkijärven koillispään itäpuo- +truhvi = tuntematon sana, joka voisi olla johdos +jostakin koltankielisestä sanasta tai kenties nor- +jankielisestä sanasta. +Ruuhkakoski (LL 1969) Lutossa Kolmos- +kosken alapuolella. +Ruutilantonjunni (3832) Vaarannokka +Sotkapään lounaispuolella. +Perusosa junni = +mukaelmasuomennos pohjoissaamen sanasta +njunni = nokka. +Ruutilantto. +Ruutilantto (3832) Pieni lampi Ronkajär- +ven itäpuolella sijaitsevien Jänkäjärven ja Sot- +kalanton välissä. +Lantto = peräpohjolan murret- +ta, joka tarkoittaa pientä lampea. +seen kuuluu myös Ruutilantonjunni. +Ryevdijávrááh (SA 1964) Kolme lampea +peräkkäin Nellimjärven Rautaportin ja Virta- +nie mentien välissä. +Määrite osa- +Rautaportti, jávrááh = +Ryevdikamuvjáávráš (SA 1964) Pieni +järvi Sarmijärven1 eteläpuolella sijaitsevan Rau- +takenkävaaran lounaispuolella. +Rautaken- +kävaara, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta +Ryevdipottâ (SA 1964) Nellimjärven Pah- +talahden perä. +Rautaportti, pottâ = perä. +Ryevjilvärjávráájuuvâš (SA 1964) Pieni +joki läntisestä Palokotajärvestä Isoon Siikajär- +Palokotajärvet, vär = yhdysosalyhen- +tymä sanasta vääri = vaara, juuvâš = deminu- +Rykimäsaari ~ Rohelmasaari (LL 1981) +Inarijärven Joensuuselän lounaislaidalla. +saamen nimi on todennäköisesti Roohâmsuálui, +jolloin nimi olisi suora suomennos inarinsaa- +mesta, tai Rohâlemsuálui, jolloin kyseessä olisi +mukaelmasuomennos: rohâlem = aktiomuoto +verbistä rohâli˜ = rykäistä (kerran). +Ryssäjärvenjänkä (3833+4811) Suo Ryssä- +järvista länsi-lounaaseen. +Alimmainen Ryssäjärvi. +Ryssäjärvet (LL 1963) Kaksi pientä järveä +Luton lounaispuolella Keski-Kompsion koh- +dalla: Alimmainen Ryssäjärvi ja Ylimmäinen +Ryssäjärvi. +Ryssänpalot (LL 1969) Kolme rovaa rin- +nakkain Kattajärvestä2 3 - 5 km etelä-kaak- +koon: Alimmainen Ryssänpalo, Keskimmäinen +Alimmainen Rys- +säjärvi. +Rytijärvi1 - Ruáhujáávráš2 (YAS) Pie- +ni pyöreä järvi Inarijärven Ikkerinvuonosta +Rytijärvi2 (3832) Pyöreä järvi Raja-Joosep- +piin johtavan maantien eteläpuolella sijaitsevan +Kirvelijärven länsipuolella. +Rytijärvi3 - Ruáhujáávráš3 (YAS) Pieni +järvi Sarmilompolan länsipuolella sijaitsevasta +Lompolajärvestä 1,2 km etelä-lounaaseen. +Rytijärvi4 - Ruáhujáávráš4 (3834) Sar- +mijärven1 Haapavuonon2 perältä 1 km koilli- +Rytijärvi5 - Ruáhujáávráš5 (SA 1964) +Järvi Ylemmästä Sivakkajärvestä 1 km etelään. +Rytijärvi6 ~ Ruohojärvi3 - Ruáhu­ +jáávráš6 (3834, SA 1964) Pieni järvi Livikkö- +järven länsipään eteläpuolella. +seen kuuluu myös Rytivaara - Ruáhuváárááš. +Rytilahti - Ruáhuluohtâ3 (YAS) Lahti +Nellimjärven pohjoispäässä Teräväkiviniemen +Rytilampi1 - Ruáhujáávráš6 (SA 1964) +Pieni lampi Sarmijärven1 eteläpuolella sijaitse- +vasta Nuottamojärvestä 1,3 km lounaaseen. +Rytilampi2 (3831 2) Luttojärvestä 1,2 km +Rytilompola - Ruáhuluobbâlâš (3834) +Lompola Kolmosjärven pohjoispäästä 4 km luo- +Rytioja - Ruáhujuuvâš (3834) Puro No- +kanpalelluttamajärvestä Joenyhtymäjärveen. +Mukka- +Rytijärvi. +Ryti­Torkojärvi (3833+4811) Pieni järvi +Raja-Joosepin rajavartioasemalta 3 km lounaa- +kojärvet. +Rytivaara - Ruáhuváárááš (SA 1964) +Pieni vaara Sarmijärven1 kaakkoispuolisen Ry- +tijärven6 ~ Ruohojärven3 eteläpuolella. +Räigisluohtâ (SA 1964) Pieni lahti Inarijär- +vessä Kuoskerniemen pohjoispäässä. +mea, räigis = attribuuttimuoto sanasta räigi = +reikä > reikäinen, luohtâ = lahti. +Lahdessa on +kaksi kapeikkoa, ikäänkuin kaksi reikää ula- +palle mentäessä. +Räjilássááh (SA 1964) Pienten saarten ryh- +mä Nammijärven pohjoisosassa. +räji = yhdysosalyhentymä sanasta rääji = raja, +lássááh = monikkomuoto sanasta lássá = laassa +> laassat, luoto > luodot. +Rännilompola (YAS) Lompola Kontos- +joessa Itäisemmän Paltsavaaran ja Kontosjär- +Rävdeevááráátupekieddi (I. Itkonen +1910) Vanha kenttä Rautiovaarassa. +tiovaara, vááráá = deminutiivimuoto sanasta +vääri = vaara > vaarasen, tupe = tupa, kieddi +Rääpystikka - Repšsáágáš ~ Ráptu­ +ke˜gi (3841 1, LL 1981) Pieni kalliosaari Ina- +rijärvessä Juutuanvuonon suulla. +suomennos inarinsaamesta: repš = yhdysosaly- +hentymä verbistä repši˜ = räpsähdellä (silmistä), +sáágáš = deminutiivimuoto sanasta säggi = tik- +ku, ráptu = laatta, ke˜gi = kivi. +Saaran Jukkokivi (JK 2008) Yli viisi metriä +korkea kivi Ukonjärvessä1 Ukon2 lounaispuolel- +Kivessä näkyy yhdeltä kulmalta katsottaessa +parrakkaan vanhan miehen kasvosilhuetti. +Juk- +ko = peräpohjolan murretta ja tarkoittaa aisan +tai vuottoraipan kiinnikettä. +Sana juontuu ina- +rinsaamen samaa tarkoittavasta sanasta jukko. +Ilmeisesti joku Saara on käyttänyt kiveä ehkä +verkonpään kiinnikkeenä. +Saaran Jukkokivisalmi (JK 2008) Ukon- +järvessä1 Ukon2 ja sen lounaispuolella sijaitsevan +Salmessa sijaitsee Saaran Jukko- +kivi. +Saaran +Jukkokivi. +Saari­Ahvenjärvi - Suálui­Vuásku­ +jävri (3834) Kolmesta Ahvenjärvestä eteläisin +Kolmosjärven eteläpäästä 2,5 km länteen. +Heik- +ki Sarren mukaan järven inarinsaamen nimi on +Puškojävri 'Haukijärvi'. +Saarijärvenluusua (3834) Isosta Saarijär- +vestä Kuohanajärveen laskevan joen luusua. +Iso Saarijärvi. +Saarijärvet - Suáluijäävrih (TII 1963) +Kaksi järveä Nangujärven koillis- ja itäpuolel- +la: Iso Saarijärvi - Stuorrâ Suollušjävri ja Pikku +Saarijärvi - Uccâ Suollušjävri. +Saarijärvi1 - Suáluijävri1 - Suâljäu'rr1 +(4911 2) Sevettijärven koillispuolella sijaitsevasta +Kirakkajärvestä1 2 km lounaaseen. +Saarijärvi2 - Suáluijävri2 - Suolojávri +- Suâljäu'rr2 (4911 2, EPA) Sevettijärven koil- +lispuolella sijaitsevasta Kirakkajärvestä1 1,5 km +Suora suomennos ja suora koltansaa- +Saarijärvi3 ~ Saari Kantapääjärvi +- Suáluijävri3 - Suâlkädd³ie'""jäu'rr +(4911 2, MML) Järvi Suolisjärven pohjoispään +suomennos koltansaamesta tai koltansaamen- +kielinen nimi on suora koltansaamennos suo- +menkielisestä rinnakkaisnimestä. +Saarijärvi4 - Suáluijävri4 (3842 2, AS) +Järvi Siuttajoensuulta 1 km koilliseen. +Saarijärvi5 - Suáluijáávráš3 (3841 1) Jär- +vi Vuontisjärven pohjoispäästä 3 km kaakkoon. +Saarijärvi6 - Suáluijävri5 (SA 1964) Jär- +vi Sarmijärven1 ja Mutajärven välisen Haapa- +kurun puolessa välissä. +Saarijärvi7 - Suâljäu'rr3 (MML) Järvi +Kyyneljärven pohjoispäästä 1,3 km kaakkoon. +Saarijärvi8 - Suâljäu'rr4 (MML) Järvi +Suolisvuonon ja Kyyneljärven eteläpään välis- +Saarijärvi9 - Suâljäu'rr5 (MML) Järvi +Vätsärissä Harrijärven1 itäpuolella. +Saarijärvi10 - Suáluijáávráš1 (MML, +SA 1964) Pieni järvi Nammijärven länsipuolel- +la sijaitsevan Tyvijärven pohjoispuolella. +pohjoispäässä on saari. +Saarikoski - Solokuoškâ (TII 1963) +Koski Juutuan alajuoksulla Järvikäisen3 yläpuo- +Tämän kosken inarinsaamen nimi on ollut +aikaisemmin Suáluikuoškâ, jolloin kyseessä +olisi suora suomennos inarinsaamesta. +Vrt. +lojärvi. +Saarilammet - Suâllubbâl1 (MML 2006) +Kaksi pientä järveä Inarijärven Suolisvuonon +länsipuolella sijaitsevan Naittujärven koillispuo- +Saarilammit - Suâllubbâl2 (4822 2+ +4824 1) Kaksi lampea Pitkän Surnujärven ja +Valajärven välissä. +Saarilampi1 (3841 1) Lampi Pikkujoenjär- +vestä 1,5 km lounaaseen. +Saarineitämöjänkkä (3832 07) Pieni suo +Saarineitämövaaran eteläpuolella. +Jänkkä = +Peräpohjolan murretta ja tarkoittaa jänkää eli +suota. +rineitämövaara. +Saarineitämöjärvi (3832) Pyöreä järvi +Rajavartioston eteläpuolella. +Järveä käytetään +nykyään Ivalon taajaman vedenottamona. +Saarineitä- +mövaara. +Saarineitämöoja (3832 07) Saarineitämö- +jänkästä Ivalojokeen. +Saarineitämövaara. +Saarineitämövaara (3832) Ivalon taaja- +masta 3 km etelään. +Vaaran päällä on ny kyään +radiomasto. +Epäilemättä nimiperhe on mukael- +Nimen määri- +teosa saattaisi tulla sanasta sare = mustikka, +Sáárá = Saara tai saarr☠= halkoa säpäleiksi. +Sana neitämö tulee ilmeisesti verbistä njeidi˜ = +kaataa tai verbistä nieidi˜ = käydä tytöissä. +miperheeseen kuuluvat myös Saarineitämöjärvi, +Saarineitämöjänkkä ja Saarineitämöoja. +Puhe- +kielessä määriteosa on vakiintunut muotoon +Saarineitamo ja tästäkin nimiperheestä olisi eh- +kä parasta käyttää samaa määriteosaa. +Saari­Taimenjärvi ~ Taimenjärvi +- Suálui­Kuáv¿urjáávráš (LL 1977) Jär- +vi Juutuan Pitkänsuvannon yläpäästä 2,5 km +kuuluvat myös Keski-Taimenjärvi ja Alimmai- +nen Taimenjärvi2. +Saari­Torkojärvi (3833+4811) Torkojärvis- +tä eteläisin. +Järvessä on kolme saarta. +Sahalahti (3833+4811) Kattajärven2 lounais- +pää, jossa on aikaisemmin ehkä ollut sirkkeli. +Sahanniemi1 (MML) Inarijärven Paksu- +vuonon etelärannalla, jossa on aikaisemmin +ollut sirkkeli. +Sahanniemi2 (3843 1) Inarijärven Paksu- +vuonon pohjukassa, jossa on aikaisemmin ol- +lut sirkkeli. +Sahanperä (3832) Asuinalue Ivalon taaja- +man koillislaidalla, jossa on aikaisemmin ollut +sirkkeli. +Sahavaara (3832) Nanguvuonon koillis- +puolella sijaitsevasta Laitavaarasta 4 km kaak- +Vaaralla lienee ollut metsähakkuiden +aikaan sirkkeli. +Sahavaaranlampi. +Sahavaaranlampi (3832) Lampi Sahavaa- +Saihojänkä (YAS) Suo Inarijärven Ikke- +rinvuonon pohjukasta 2 km etelään. +men nimi on todennäköisesti Puornâjeggi. +Saihojärvet. +Saihojärvet (YAS) Kaksi pientä järveä +Inarijärven Ikkerinvuonon pohjukasta 2 km +näköisesti Puornâjávrááh. +Peräpohjolan murret- +ta: saiho = metsään salvamalla tehty neliseinäi- +nen kapeahko lihojen tai kalojen säilytyspaik- +ka, joka tunnetaan myös nimellä purnu. +perheeseen kuuluu myös Saihojänkä. +Saiholompola - Puornâjáávráš3 (SA +1964) Nangujärvestä alkunsa saavan Naa joen +ylin jokijärvi. +Suomennos inarinsaamesta: puor- +nâ = purnu eli lihan tai kalan säilytyskuoppa. +Saijetsinlahti - Saijetsluohtâ - Saijets­ +luhtt (3844 1, YAS, MML) Vironiemen ja Kar- +husaarten välissä. +Mahdollisesti suora inarin- +saamennos ja koltansaamennos suomen kie- +Saimuniemi - Saimânjargâ (LL 1981) +Niemi Inarijärvessä Paavisvuonon eteläpäässä +Apajalahden ja Paavisvuononperän välissä. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: saimâ = +saima (isohko kanneton tai puoliksi katettu ve- +ne, jolla tuulella purjehdittiin ja tyvenellä sou- +dettiin). +Sainiemenjänkä (3841 2) Suo Inarijärven +Sainiemen tyvellä. +Sainiemi - Caijaanjargâ ~ Sainjargâ +~ Sajenjargâ ~ Cainjargâ (AS) Akulahden2 +T. I. Itkonen (1945) kertoo kirjassaan +Suomen lappalaiset II, s. 496: +"Tarun mukaan Caija "Tsajja"-niminen +"pakanuudenaikainen" mies on muistitiedon +mukaan elänyt Inarissa. +Tämän taruhen- +kilön nimestä on deminutiivimuoto Caaijâš +"Tsajjâdš", jota vastaa asiakirjain Saijainen +vv. +Tästä johtui sukunimi +Saijets (myös Saijats), joka on käytössä vie- +läkin Inarissa." +Nimiperheeseen kuuluu myös Sainiemenjän- +kä. +Sairaaluohtpottâ (EA) Sairalahden pe- +rä Inarijärven Siskelijärvessä1. +Sairalahti, +lahti, pottâ = perä. +Sairalahdenvaara - Sairaaluohtvääri +(3841 1) Miesniemen Sairalahden pohjoispuolel- +Sairalahti. +Sairalahti - Sairaaluohtâ (EA) Lah- +ti Inarijärvessä Miesniemen lounaislaidalla. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: sairaa +Sairaaluohtpottâ ja Sairalahdenvaara - Sairaa- +luohtvääri. +Saitajärvet - Säi˜ijäävrih (3844 1) Kaksi +pientä järveä Nitsijärven koillispuolella. +Määriteosa tarkoit- +taa nopealiikkeistä merikalaa seitiä. +Merikala +ei voi tulla kysymykseen, vaan kyseessä saat- +taa olla inarinsaamen sana säitti = tuura, josta +nimijohdos olisi voinut muotoutua. +Koltansaa- +messa tuura on säi'tt ja Matti Sverloff oli sitä +mieltä, että kyseiset järvet ovat saaneet nimen- +sä em. +käyttöesineen mukaan. +A. Burgmanin +kartassa v:lta 1897 nimi on niin ikään kirjoitettu +"Saita järvet". +Voitto Viinasen mukaan määri- +teosa tarkoittaa seitaa. +vat myös Stuorrâ Säi˜ijävri ja Uccâ Säi˜ijáávráš. +Saitajärvi (3844 1) Talo Saitajärvien koil- +Saivarvaara (3832) Nanguniemen korkein +vaara sen pohjoisosassa. +Erikoinen nimi, jonka +Sakiamaa (LL 1969) Pieni vaara Hurun +Pirunpään ja Luton välissä. +Sakiapetäjäjärvenoja - Suohispec­ +jävr juuvâš (YAS) Pieni joki Sakiapetäjäjär- +vistä Joutsenpesäjärveen. +Sakiapetäjävaara. +Sakiapetäjäjärvet - Suohispecjäävrih +(4821 2) Kaksi pientä järveä Muotkavaarasta +3 km länsi-luoteeseen. +Sakiapetäjävaara - Suohispecvää­ +ri (4821 2) Pinta-alaansa nähden korkeahko +vaara Muotkavaarasta 3 km länsi-luoteeseen. +heeseen kuuluvat myös Sakiapetäjäjärvenoja +- Suohispecjävrjuuvâš ja Sakiapetäjäjärvet - +Suohis pecjäävrih. +Sakiarinne - Suohisroodâ (3832) Aviais- +pään pohjoispuolella oleva jyrkkä rinne. +tarkka suomennos inarinsaamesta: roodâ = rin- +ta (ei nisä). +Voisi kuvitella, että rinne olisi yhtä +sakea ja jyrkkä kuin miehen karvainen rinta. +Sakiatvaarat ~ Koutavaara2 - Kuov­ +huippua Otsamosta 2,5 km pohjois-koilliseen. +Suomenkielinen rinnakkaisnimi on mukael- +masuomennos inarinsaamesta: kuovdâ = keski. +Sakiavaara - Vaševääri ~ Sahisvääri +turin luoteispuolella. +ka suomennos inarinsaamesta: vaše = män- +tytaimikko, sahis = attribuuttimuoto sanasta +saahâd = sakea eli kasvillisuudeltaan tiheä. +Salanuora - Syelinyeri (3841 1) Salmi +Inarijärvessä Oklasaaren ja Salanuoranniemen +miperheeseen kuuluu myös Salanuoranniemi - +Syelinyerenjargâ. +Salanuoranniemi - Syelinyerenjargâ +(3841 1) Miesniemen itälaidan pisin niemi. +Salanuora. +Salaväylä (LL 1981) Uusoppijoen yläpään +ja Ivalojoen yhdistävä uoma, joka on kesäisin +niin sakean tiheikön peitossa, että törmän pääl- +tä sitä ei havaitse lainkaan. +Salmenniemi1 - 'uálminjargâ1 (I. Itko- +nen 1910) Ukonjärven1 länsirannalla Salmivaa- +ran kohdalla. +Heikki Kyrö löysi v. 1908 niemestä kivituuran. +Nykyisin niemessä sijaitsee Metsähallituksen +vuokrakämppä ja sen eteläpuolella on muinai- +nen purnu (lihan- ja kalansäilytyskuoppa), jo- +ka on nykyisin täytetty roskilla ja romuilla. +miperheeseen kuuluu myös Salmivaara - 'uál- +mivääri. +Äijihjävr"uálmi. +Salmenniemi2 - 'uálmáánjargâ ~ +'uál minjargâ2 (3832, TII 1963) Niemi Inari- +järvessä Nanguvuonon eteläpäässä. +luu myös 'uálmáánjargsuálui. +Salmenniemi3 (3832 08) Ylemmän Aku- +järven pohjoisin niemi, jossa on talo Salmela. +Salmi1. +Salmenranta (4911 2) Talo Sevetinsuojan +Salmi1 (3832) Alemman Akujärven ja +Ylemmän Akujärven välissä. +kuuluu myös Salmenniemi3. +Salmi2 (3831) Kapea salmi Hirvaslompolan +ja Hirvasjärven välissä. +luu myös Salmivaara2. +Salmisaari - 'uálmisuáloi (IV) Pieni +saari Sarmijärven1 Akkasaaren eteläpuolella. +Salmivaara1 - 'uálmivääri (3832) Ukon- +järven1 ja Akun (vaara) välissä. +myös Salmivaaranjärvi - 'uálmivärjävri. +Salmivaara2 (3831) Pieni vaara Raja-Joo- +seppiin johtavan maantien kaakkoispuolella si- +jaitsevasta Hirvasjärvestä2 länteen. +Salmi2. +Salmivaaranjärvi - 'uálmivärjävri +(LL 1981) Ukonjärven1 pohjoispuolella sijaitse- +van Salmivaaran1 pohjoispuolella. +Salmi- +vaara1. +Salosenniemi - Ákšunjargâ (3843 1, SA +1964) Pieni niemi Paatsjoen luusuan eteläran- +Inarinsaamen määriteosaselitys: ákšu = +kirves. +Nimiperheeseen kuuluu myös Kirveslah- +ti - Ákšuluohtâ. +Sammakkojärvensuu ~ Sammakko­ +Inarijärven osa Sammakkojärven eteläpään +nos inarinsaamesta: cuobbuu = genetiivimuo- +to sanasta cuábui = sammakko > sammakon, +njälmi = suu. +Sammakkojärvet - Cuobbuujäävrih +(3843 1, SA 1964) Kaksi järveä Sammakko- +niemessä1: Sammakkojärvi - Cuobbuujävri ~ +Stuorrâ Cuobbuujävri ja Pieni Sammakkojärvi +- Uccâ Cuobbuujáávráš. +Epatarkat +suomennokset inarinsaamesta. +Sammakkojärvi1 - Cuobbuujävri ~ +Stuorrâ Cuobbuujävri (3843 1, YAS) Sam- +makkoniemen länsilaidassa. +Sammakkonie- +mi1, stuorrâ = attribuuttimuoto sanasta styeres += suuri. +Sammakkojärvi2 - Cuobbuujáávráš +(SA 1964) Pieni järvi Sarmijärven1 lounaispuo- +lella sijaitsevan Sammakkovaaran eteläpuolella. +Epätarkka suomennos inarinsaamesta: cuobbuu += genetiivimuoto sanasta cuábui = sammakko > +sammakon, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta +myös Sammakkovaara - Cuobbuuváárááš. +Sammakkolampi (LL 1969) Nangunie- +men luoteisin lampi. +Sammakkoniemi1 - Cuobbuunjargâ +(3843 1) Suuri niemi Sammakkoselän itäran- +nalla Inarijärvessä. +ka suomennos inarinsaamesta: cuobbuu = +genetiivimuoto sanasta cuábui = sammakko +> sammakon. +talo Sammakkoniemi2 Kessivuonon rannalla, +Sammakkojärvet - Cuobbuujäävrih, Pieni Sam- +makkojärvi - Uccâ Cuobbuujáávráš, Sammak- +kojärvi - Cuobbuujävri ~ Stuorrâ Cuobbuujävri, +Sammakkoselkä - Cuobbuujor¹â, Sammakko- +järvensuu - Cuobbuunjälmi ja Sammakko- +suunlaassa - Cuobbuunjälmláássáš. +Sammakkoniemi2 (TN 1995) Vanha uu- +distila Kessivuonon perällä. +Heikki Matinpoika Valle (1857 - 1890). +Heikin +kuoltua isännäksi tuli hänen leskensä Priitta +Martintytär Valle, os. +Priita vihittiin 18.5.1891 Matti Antinpoika +Tilan haltijana toimi +Sammeli Sammelinpoika Valle (*1853) 1893 - 1917. +Myöhemmin Sammakkoniemen talo oli Kauppa- +Matin Sammelin eli Sammeli Matinpoika Sar- +Talon rakennutti +norjalainen Josef Strimp (1880 - 1938) pojalleen +Matille (1899 - 1915), mutta poika ei halunnut +asua niin syrjäisessä paikassa, joten talo myy- +tiin suomussalmelaiskauppiaalle Niklas Luukko- +selle. +Kauppa-Matti eli Matti Antinpoika Sarre +(*1883) koki liiketoimissaan konkurssin ja niinpä +hänellä oli aikaa ryhtyä talonmieheksi Sammak- +koniemen taloon. +Luukkosen kuoltua talo myy- +tiin Kauppa-Matin ainoalle pojalle Sammelille, +joka asui talossa vuoteen 1970, minkä jälkeen +hän muutti perheineen Nellimiin. +men2 talo oli alkujaan suunniteltu rakennetta- +vaksi Kirakkavuonon rannalle Sammakkonie- +men1 tyvelle, mutta paikka oli liian syrjäinen +ja talo rakennettiin Kessivuonon pohjukkaan, +josta kulki silloinen talvireitti pohjoiseen. +Sammakkoniemi2 kuitenkin seurasi mukana +Kessivuonoon ja sinne rakennettu talo sai ni- +mekseen Sammakkoniemi2. +Yhtenä erikoisena +kuriositeettina oli vielä se, että kalavedet jäivät +Kirakkavuonoon, vaikka myöhemmin nekin +kyllä siirrettiin Kessivuonoon. +Sammakkoselkä - Cuobbuujor¹â +(3843 1) Inarijärven suurimpia selkiä. +Sammakko- +Sammakkosuunlaassa - Cuobbuu­ +njämláássáš (3843 1) Pieni saari Sammak- +koselän itälaidalla. +Sammakkoniemi1, láássáš = +deminutiivimuoto sanasta lássá = luoto > luoto- +nen, laassa > laassanen. +Sammakkovaara - Cuobbuuváárááš +(SA 1964) Vaara Sarmijärven1 ja Kaitajärven2 +Sammakkojärvi2, váárááš = deminutiivi- +Sammalvuopaja (LL 1981) Vuopaja Iva- +lojoen suistoon laskevan Uusoppijoen alapään +Sammukuátinjälmláássáš (SA 1963) Pie- +ni saari Inarijärvessä Partakon1 eteläpuolisen +Akulahden2 itärannalla. +Inarinsaamea: Sammu += johdos miehen nimestä Saammuš = Sammeli, +kuáti = kota, njälm = yhdysosalyhentymä sa- +nasta njälmi = suu, láássáš = deminutiivimuoto +sanasta lássá = laassa > laassanen eli luoto > +luotonen. +Sandneselva - Vá¿¿ajohka ~ Goa˜át +- Kuá˜ááh (4913 1) Harrijärvistä Norjaan +laskeva joki, jonka norjankielinen nimi olisi +suomennettuna Hiekkaniemenjoki. +saamen nimi: vá¿¿a = genetiivimuoto sanasta +vá¿a = porovaadin toisen porovaatimen jälke- +läisenä, pohjoissaamen goa˜át ja inarinsaamen +kuá˜ááh = deminutiivinen monikkomuoto sanas- +ta goahti - kuáti = kota > kodat. +vanhempi nimi on ilmeisesti Kuátijuuhâ tai +Kuá˜áijuuhâ (Kotajoki tai Kotainjoki), kos- +ka vanhassa kartassa vuodelta 1929 suomenkie- +linen nimi on "Kotajoki" (STK 1929). +Tovlááh +mainâseh -kirjan mukaan Jouni Mustan (1896 - +1956) kertomana se on vanha kauppapaikka +Norjan ja Suomen rajan läheisyydessä. +Sanilan Hihnajärvi - Sanila Läbˆˆ­ +jäu'rr (MML 2006, JM) Järvi Vätsärissä Alim- +masta Porijärvestä noin 1 km pohjoiseen. +Sanila = kolttasu- +kunimi. +Sanilanlampi - Sanilaluubbâl (MML +2006) Pieni järvi Sevettijärven Sen"uájá-suojan +puolen välin kaakkoispuolella. +nalla on sijainnut Sanilan vanha asuinpaikka. +Santaheinäjärvi ~ Santalahtijärvi - +Vuõddâssuei'nnjäu'rr (4822 2+4824 1, JM, +MML) Pieni järvi Kyyneljärven koillispuolella. +Santajärvet - 'unoijávrááh (3843 1, SA +1964) Kaksi pientä järveä peräkkäin Nellimin +kaakkoispuolella: Vyelebuš 'unoijáávráš ja +Pajebuš 'unoijáávráš. +ka suomennos inarinsaamesta: jávrááh = mo- +Santajärvi - Vyelebuš 'unoijáávráš +(3843 1, SA 1964) Pieni järvi Nellimin Tsasou- +nan (ortodoksinen rukoushuone) eteläpuolel la. +Epätarkka suomennos inarinsaamesta: vyele- +buš = alempi, jáávráš = deminutiivimuoto sa- +Santajärvet. +Santapää - Vuodâsuáivi (4812) Tuntu- +ri lähellä Venäjän vastaista valtakunnanrajaa +Kontosjärven länsipäästä 6 km etelään. +ta: vuodâs = hietikko. +Santerin Nälkähaukijärvi (MML) Vät- +särin Hevosoaivista 1 km luoteeseen. +on Rautaperäjärveltä kotoisin oleva Santeri Ke- +rasimoff. +Sarinkolampi (MML 2006) Pyöreä lampi +Karekkijärven eteläpäästä 2 km itään. +Erikoi- +sen määriteosan merkitys ei ole tiedossa. +Sarmijoki - 'aarmâjuuhâ (SA 1964) Jo- +ki Sarmijärvestä1 kolmen lompolan (Kynsikos- +kenjärvi - Kozzkuoškâjáávráš, Sarmilompola - +'aarmâluobâl, Pikkulompola - Uccluobbâlâš) +kautta Inarijärven Sarmivuonoon. +Sarmijärvi1. +Sarmijärvi1 - 'aarmâjävri1 (3834) Suu- +rehko järvi Nellimistä 7 km lounaaseen. +kael masuomennos inarinsaamesta: "aarmâ +sanasta "õrmm = piru, susi. +kuuluvat myös 'aarmâ"uázzum"uálmáš, Sar- +misaari - 'aarmâ"uázzumsuálui, Sarmijoki - +'aarmâjuuhâ, Sarmilompola - 'aarmâluobâl, +Sarminiemi - 'aarmânjargâ, Sarminiemenpalo +- 'aarmânjargruávi, Sarmitunturi - 'aarmâuái- +vááh, Sarmivuono - 'aarmâvuonâ, Sarmikuu- +sikot - 'aarmâuáivái Kuosâ"ielgi, Sarmituntu- +rin erämaa-alue - 'aarmâuáivái meccikuávlu +sekä entinen kruununmetsätorppa Sarmijärvi2 +- 'aarmâjävri2, jonka on perustanut Pekka +Sarmijärvi2 - 'aarmâjävri2 (3834) Enti- +nen kruununmetsätorppa Sarmijärven1 rannal- +Torpan on perustanut Pekka Paadar (*1869). +Sarmikuusikot - 'aarmâuáivái Kuo­ +sâ "ielgi (3834) Kuusikko Sarmitunturin kaak- +Sarmilompola - 'aarmâluobâl (SA +1964) Pitkä lompola Sarmijoessa. +kuuluu myös Lompolanjärvi - Luobbâljävri. +Sarminiemenpalo - 'aarmânjarg­ +ruávi (YAS) Vanha paloalue Sarminiemen +niemi/Sarmijärvi1. +Sarminiemi - 'aarmânjargâ (3841 2) +Suuri niemi Inarijärven kaakkoislaidalla. +meä rajoittavat idässä Sarmivuono, etelässä ja +lännessä Nanguvuono sekä Nanguvuononselkä +ja pohjoisessa Kaikunuora. +myös Sarminiemenpalo - 'aarmâ njargruávi. +Sarmisaari - 'aarmâ"uázzumsuálui +(3834) Saari Sarmivuonon länsirannalla. +Sarmijärvi1, "uá¿¿um += aktiomuoto verbistä "uá¿¿u˜ = seisoa > sei- +soma. +Sarmitunturi - 'aarmâuáivááh (TII +1963) Tunturijono Sarmijärvestä1 7 km kaak- +koon kaakkois-luoteissuunnassa. +Sarmijärvi1, uáivááh = mo- +nikon deminutiivimuoto sanasta uáivi = pää > +päät > päiset. +Sarmitunturin erämaa­alue - 'aar­ +mâuáivái meccikuávlu (3834) Erämaalailla +perustettu erämaa-alue Sarmijärven1 kaakkois- +Inarinsaamennos suomen kielestä, jo- +ka on vastaavasti määriteosaltaan mukaelma- +sä 3834/2003 inarinsaamen nimi virheellisesti +"'aarmâuáivááh meccikuávlu. +Sarmivuono - 'aarmâvuonâ (3834) +Nanguvuonon haara Inarijärvessä Sarminie- +men itäpuolella. +Sarrelahti - Särreeluohtâ Kauhalahden +pohjukka Inarijärvessä. +inarinsaamesta: Särree = pakanuudenaikai- +nen mieshenkilö Inarissa, mistä sukunimi Sar- +re juontuu. +"Särreelahti". +Särreeláássáš ja Särreejáávráš. +Sarrelompola (LL 1969) Raja-Jooseppiin +johtavan maantien pohjoispuolella Uudenjoen +ja Ruohojärvien välissa. +Kyseessä voisi olla su- +kunimi Sarre, joka juontuu pakanuudenaikai- +sen ihmisen Särree mukaan. +Sarvikappaleenjärvi - 'uárvilakk­ +jävri (3834) Sarmijärvestä1 3 km pohjoiseen. +saamesta: lakk = yhdysosalyhentymä sanasta +lakke = puolikas (katkaistu). +kuuluvat myös 'uárvilakkjávrádâh, 'uárvi- +lakkjávráduvkimes ja Sarvikappaleenlahti - +'uárvilakkluovtâš. +Sarvikappaleenlahti - 'uárvilakk­ +luovtâš (TII 1963) Inarijärven lahti Sieksvuo- +nonsuulta 1 km etelään. +Sarvikappaleenjärvi, luovtâš = deminutiivi- +muoto sanasta luohtâ = lahti > lahtinen. +Sarvilampi1 (RP 1991) Lampi Otsamon ja +Juutuan Pitkäsuvannon välissä. +Lammen lähei- +syyteen oli ennen vanhaan kadonnut kellohär- +kä (ajoporo) ja vain sarvet löytyivät myöhem- +min lammen rannalta. +Sarviniemensaari - 'uárvihnjaargâš +(3841 2, OA) Sarviniemen jatke Inarijärves- +sä Väylävuononsuulla. +Niemi on Inarijärven +säännöstelyn vuoksi muuttunut saareksi, mut- +ta väyläläiset kutsuvat sitä edelleen niemeksi. +Epätarkka suomennos inarinsaamesta: "uár- +vih = johdos sanasta "uárvi = sarvi > sarveke, +njaargâš = deminutiivimuoto sanasta njargâ = +niemi > niemeke. +Sarviniemi1. +Sarviniemi1 - 'uárvinjargâ1 (3841 2) +Niemi Väylävuononsuun pohjoispuolella. +heeseen kuuluu myös Sarviniemensaari - +'uárvihnjaargâš, joka on nykyisin saari. +Sarviniemi2 - 'uárvinjargâ2 Niemi +Inarijärvessä Juutuanvuonon pohjoisrannal- +Vanha asuinpaikka, jossa on asunut Paul +Poikansa Santeri Walle löy- +si 1900-luvun alkupuolella perunapellosta kivi- +veitsen (I. Itkonen 1910). +Niemen nimi saattaa +liittyä muinaiseen uhraustraditioon, koska mm. +sarvia käytettiin uhrilahjoina seidoille. +Niemen +pohjoispuolella sijaitsevalla Kalkuvaaralla on +pahta nimeltään Ákku2, joka on Ukonselän1 +Ukon1 puoliso, jolle uhrattiin. +kuuluu myös Sarvivuopaja - 'uárvivyeppee. +Sarvivuopaja - 'uárvivyeppee (EA) +Vuopaja Inarijärvessä Sarviniemen eteläpääs- +Sarviniemi2. +Saskalahti ~ Saskivuopaja - 'aška­ +vyeppee (3843 1, YAS 2005) Pitkä ja kapea +lahti Inarijärvessä Kuoskerniemen eteläpään +itälaidalla. +ta: "aska = genetiivi-akkusatiivimuoto sanasta +"askes = pala (leikattu). +Ella Sarren (*1943) +mukaan pitkä ja kapea lahti ikäänkuin leikkaa +niemenkärjen poikki. +Ella Sarren teoriaa tukee +Karl Noringin (1897) kartta, jossa lahden nimi +on "Saskeslahti". +Saskivuopajanjärvi - 'askavyeppeejävri. +Saskajärvi ~ Saskivuopajanjärvi - +'askavyeppeejävri (3843 1, YAS 2005) Pie- +ni järvi Kuoskerniemen eteläpäässä Inarijärven +Saskalahden luoteispuolella. +Saskalahti ~ Saskivuopaja. +Satapetäjäsaari - 'yetpecsuálui +(3843 1) Pieni saari Inarijärvessä Satapetäjä- +selän pohjoisosassa. +Saareen liittyy seuraavanlainen se- +litystarina: +Laurukaisen (saamelaisten sankarihahmo +vainolaisajalla) saareen jättämät vainolaiset oli- +vat nälissään syöneet petun sadasta petäjästä +(A. V. Koskimies ja T. I. Itkonen 1978: Inarin- +lappalaista kansantietoutta s. 35 - 36). +Nimiperheeseen kuuluu myös Satapetäjäsel- +kä - 'yetpecjor¹â. +Satapetäjäselkä - 'yetpecjor¹â +(3843 1) Inarijärven selkä Nellimistä luoteeseen. +Nimi tulee +selällä sijaitsevan Satapetäjäsaaren mukaan. +Satapetäjäsaari. +Saukkojänkä (3832) Inarin kirkonkylän +eteläpuolella sijaitsevasta Saukkojärvestä1 2 km +Nimiperheeseen kuuluvat myös Sauk- +kojänkänoja ja Saukkojänkänjärvi ~ Saukko- +Saukkojänkänjärvi ~ Saukkolampi1 ~ +Saukkojänkänlampi (3841 1, RP 1991) Pie- +ni järvi Pahtavaarasta3 2 km etelä-lounaaseen. +Lammen ympärillä on Saukkojänkä. +Saukkojänkä. +Saukkojänkänoja (3823 03) Pieni joki +Inarin kirkonkylän eteläpuolisesta Saukkolam- +mesta ~ Saukkojänkänlammesta Pahta ojaan. +Saukkojärvi - 'evrisjáávráš (3841 1) +Pieni järvi Inarin kirkonkylän eteläpuolella +(7 km) sijaitsevasta Pahtajärvestä3 1 km etelään. +Nimiperheeseen kuuluu myös Saukkolompola1. +Saukkolampi2 ~ Majavalampi (RP +1990, 3841 1/2001) Pieni järvi Vuontisjärven poh- +joisosan itäpuolella sijaitsevan Venejärven2 ja +Pikku Pahtajärven välissä. +Kirjoittajan tiedossa +ei ole, kumpi nimistä on oikea. +Saukkolompola1 (RP 1991) Lompola Ina- +rin kirkonkylän eteläpuolella sijaitsevien Sauk- +kojärven1 ja Pahtajärven3 välissä. +Saukkojärvi. +Saukkoniva - 'evrisnjeeri (LL 1977) +Niva Juutuan Haapakosken ja Haapasuvan- +Saukkosaari (MML) Pieni saari Paats joen +luusuassa Virtaniemestä 0,5 km länteen. +Saukko­Torkojärven vaara (3833+4811) +Raja-Joosepin rajavartioaseman koillispuolella +sijaitsevan Saukko-Torkojärven pohjoispuolella. +Saukko­Torkojärvi (LL 1969) Raja-Joose- +pin rajavartioaseman koillispuolella sijaitsevista +Torkojärvistä toiseksi pohjoisin. +sa karttalehdessä 3833+4811/2005 "Saukko-Tor- +kojärvi eli Hirttymäjärvi", joka on rinnakkais- +nimensä puolesta todennäköisesti virheellinen. +Vaatimenhirttymäjärvi. +Saukko­Tupapää (3832) Tuulispäitten ete- +läpuolella sijaitsevan Isontaipaleenjärven länsi- +Saukonnäkemäjärvi - 'evrisuáinim­ +jáávráš (SA 1964) Sarmijärven1 pohjoispäästä +Saulinlahti - Sauliluohtâ (IW 2000) +Lahti Sarmijärven1 pohjoisosan länsirannalla. +Sauli Kontsas oli Nellimin maantien rakennus- +vaiheessa vedättänyt tavaroita lahden rannalle. +Nykyään pai- +kalla sijaitsee vedenottamo. +Saunakangas (3841 1) Kangasmaa Nuk- +kumajoenjärvestä 1 km etelään. +Saunalampi. +Saunakoski (LL 1969) Koski Lutossa Kol- +moskosken yläpuolella. +Saunalammenoja (RP 1993) Puro Sau- +nalammesta Nukkumajokeen. +Saunalampi (3832) Lampi Inarin kirkon- +kylän eteläpuolella sijaitsevan Kolmisormihar- +jun pohjoispuolella. +Porokoira oli saanut selkä- +saunan syyllistyttyään luvattomuuksiin (ilmei- +sesti hajoittanut tokan). +myös Saunalammenoja ja Saunakangas. +Saunaranta (4911 2) Talo Sevettijärven län- +Saunarit - Sáv¹áreh ~ Sevnjârâšah +(3841 2, J. Qvigstad 261) Saariryhmä Inari- +järvessä Kasariselän pohjoispäässä. +masuomennos inarinsaamesta: sáv¹ár = tunte- +maton sana, vaikka se viittaisikin inarinsaamen +sanaan säv¹i = sauma taikka sanaan sev¹âdâs += pimeys. +T. I. Itkosen (1961) mukaan "Sáu¹ár", +myös "Sæwnjaraš". +myös Jäkälä-Saunari - Jävil-Sáv¹ár, Selkä-Sau- +nari, Iso-Saunari - Sáv¹ár ja Pikku-Saunari. +Savijärvi1 (LL 1969) Pieni järvi Venäjän +vastaisella valtakunnanrajalla Suorsapäästä +Lähes puolet järvestä on Suomen +Savioja1 (3841 01) Pieni joki Juutuanvuonon +Savilahteen. +Joen suulla sijaitsee Tapani Lappa- +laisen omistama Lomakylä Inari Oy. +Savioja2 (3832 07) Pieni joki Mulkuvaaran +pohjoisrinteeltä Ivalojokeen Törmäsen kohdalla. +Savisaari - Sehásuolluuh - Saavvsuâl +(SA 1964) Kaksi pientä saarta Inarijärvessä +Surnuvuonon suulla. +inarinsaamesta ja suora koltansaamennos suo- +men kielestä: sehá = liudentunut muoto inarin- +saamen sanasta cehá = porojen suoja kesällä, +suolluuh = monikkomuoto sanasta suálui = saa- +ri > saaret, koska 'poronsuojasaaria' on kaksi. +Savujärvi - Ruáhujävri3 (JA 2003) Pieni +järvi Nangujärven eteläpäästä 4,5 km etelään. +Inarinsaamen nimen määriteosaselitys: ruáhu = +järviruoko. +Savonáákuolbâ (TII 1963) Kangasmaa +Könkäänjärven eteläpuolella. +Inarinsaamea: sa- +vonáá = deminutiivinen genetiivimuoto sanasta +savonâš = suvanto > suvantosen, kuolbâ = kan- +gasmaa eli kuolpuna. +Nimi tarkoittaa sitä, että +Naajoen ~ Nangujoen suvanto ennen Könkään- +järveä on inarinsaamelaiselta nimeltään Savonâš +'Suvantonen'. +Savonâš (TII 1963) Puolen kilometrin mit- +tainen suvanto Naajoessa ~ Nangujoessa en- +nen Könkäänjärveä. +Inarinsaamea: savonâš = +deminutiivimuoto sanasta savvoon = suvanto > +suvantonen. +Savzâjáávráš (PP) Pieni lampi Rautape- +räjärven Koivuniemi-talosta 0,5 km kaakkoon. +Inarinsaamea: savzâ = lammas, jáávráš = de- +Savzâsuolluš (EA) Pieni saari Inarijärvessä +Paloniemen kohdalla Väylävuononsuulla. +Savzâjáávráš, +suolluš = deminutiivimuoto sanasta suálui = saa- +ri > saarinen. +Savzâsuálui1 ~ Savzâsuáloi (IW 2000) +Sarmijärven1 eteläisin saari, jossa tullujärveläi- +set ennenvanhaan pitivät lampaitaan. +suálui ~ suáloi = saari. +Savzâvyeppeenjargâ (4822 2+4824 1) Ka- +pea niemi Nammijärven Ááhárnjargâ-niemen +itätyvellä. +Savzâjáávráš, njargâ = niemi. +Lammasvuopaja +Segissuálui (SA 1964) Pieni ja kapea saari +Sarmijärven1 länsilaidalla Rovaniemen1 kohdalla. +Inarinsaamea: segis = attribuuttimuoto sanasta +seggi = hoikka, suálui = saari. +Seipislahti - Seibiluohtâ (SA 1964) +Monihaarainen lahti Inarijärvessä Tervavuonon +seibi = häntä. +Seipislammet - Seibislááduh (4821 2) +Puolenkymmentä lampea Seipisselän itäpuolel- +Seipisselkä. +Seipisselkä - Seipis"ielgi (4821 2) Maan- +selänne Naamajoessa sijaitsevasta Nuottama- +järvestä1 3 km etelään. +inarinsaamesta: seipis = attribuuttimuoto sa- +nasta seibi = häntä > hännäkäs. +Karl Noringin +kartassa v. 1897 on saman maaselänteen koil- +lispäähän painettu "Seitak-selkä". +seen kuuluu myös Seipislammet - Seibislááduh. +Seitalampi - Siäidááláddu (TII 1963) +Lampi Jurmukoskesta 0,2 km koilliseen Juu tuan +länsipuolella Siäidáánjargâ-niemen pohjoispuo- +inarinsaamesta: siäidáá = deminutiivinen ge- +netiivimuoto sanasta sieidi = seita > seitasen. +Solojärven koillispäässä asuva Aili Valpuri +Valle eli Jurmun Aili (*1913) on kertonut jos- +kus 1980 - 1990-lukujen seutuvilla laskeneensa +miehensä Jurmun Martin (Lauri Martti Valle) +kanssa verkon Seitalampeen, minkä jälkeen +he olivat poistuneet kahvistelemaan hieman +kauem maksi. +Palauttuaan lammelle oli verkko +kadonnut. +Aikansa sitä etsiskeltyään he löysivät +verkon yhtenä myttynä vedessä lammen ran- +Syytä verkon myttyyntymiseen ei Aili +Valpuri Valle osannut kertoa. +Seitaniemi - Siäidáánjargâ (MM 2002) +Juutuan länsirannalla Jurmukoskesta 0,2 km +itä-koilliseen, jossa sijaitsee Siäidáápore-kuk- +kula. +Siellä on todennäköisesti ollut seita, josta +ei ole enää varmaa tietoa, ellei se sitten ole Sei- +taniemen keskellä oleva rakokivi, josta arkeo- +logi Eija Ojanlatva ei löytänyt minkäänlaisia +uhraukseen viittaavia merkkejä heinäkuussa +Myös Seitalammen keskellä oleva moni- +särmäinen kivi voisi olla potentiaalinen seita, +vaikka mitään varmaa tietoa asiasta ei olekaan. +Seitalampi. +miperheeseen kuuluvat myös Seitalampi - Siäi- +dááláddu ja Seitaniemellä sijaitseva Siäidáápore. +Seitapää - Sieiduáivi (SA 1964) Vaara +Santapäästä 2,5 km koilliseen lähellä Venäjän +vastaista valtakunnanrajaa. +4812/2003 inarinsaamen nimi on virheellises- +ti "Sieidoaivi" (kirjoitustavan muutosta ei ole +huomioitu). +Seitasaari1 - Sieidisuálui (TII 1963) Poh- +joisin saari Pisteriniemen Sortolahtien suulla Ina- +Selgiláássáš (JP) Luoto Kauhalahdessa +Puuniemen2 eteläosan kohdalla Inarijärvessä. +Inarinsaamea: selgi = selkä, láássáš = deminu- +tiivimuoto sanasta lássá = luoto eli laassa. +Selgiluohtâ (SA 1964) Surnuvuonon lahti +Lahteen laskee Kapperijoki. +rinsaamea: selgi = selkä, luohtâ = lahti. +Selkimmäinen Siltasaari (RP 1993) Ina- +rijärven Siltasaarista eteläisempi. +Selkä­Akusaari - Tave­Áhusuálui +(SA 1963) Akusaarten kaakkoisin saari Inari- +järvessä ennen Kasariselkää. +Selkä­Aunio - Jor¹â­Áv¹uluohtâ (LL +1981, AWG 1901) Lahti Inarijärvessä Ison Jää- +saaren luoteisrannalla. +v:lta 1901 "Selkä Aungul". +saamesta: áv¹u = tuntematon sana. +noksen aunio voisi olla johdos verbistä ainota = +hahmotella, kaavailla, suunnitella. +seen kuuluu myös Etelä-Aunio - Áv¹uluohtâ. +Selkäjuomussaari - Tavejuo¹âssuálui +(LL 1981) Saari Inarijärven Paavisvuonossa Ve- +hersaaren eteläpuolella. +lehdessä 3841 1/2001 suomenkielinen nimi on +Aittasaari, joka on kilometrin verran etelämpä- +nä. +Selkäjärvenvaara - Selgijávrááváá­ +rááš (3843 1, SA 1964) Pieni vaara Keskimö- +järven eteläpuolella sijaitsevan Selkäjärven +mesta: jávráá = deminutiivinen genetiivimuoto +sanasta jävri = järvi > järvisen, váárááš = demi- +Nimiperhe: Selkäjärvi2. +Selkäjärvet - Selgijávrááh (4812) Sul- +kusjärven1 koillispuolella sijaitsevasta Siskeli- +järvestä3 ~ Isosta Siskelijärvestä 3 km itään, +lähellä Venäjän vastaista valtakunnanrajaa. +Selkäjärvi1 - Selgijävri1 - Seä'l¡¡­ +jäu'rr1 (4913 1) Järvi Vätsärissä Vuontisjärvien +ja Karekkijärven puolessa välissä. +Selkäjärvi2 - Selgijáávráš1 (3843 1, +SA 1964) Pieni järvi (oikeastaan lampi) Nelli- +min itäpuolella sijaitsevasta Keskimöjärvestä +miperheeseen kuuluu myös Selkäjärvenvaara +- Selgijávrááváárááš. +Selkäjärvi3 - Seä'l¡¡jäu'rr2 (MML, +JM) Järvi Vätsärissä Määllijärven pohjoispääs- +tä 2 km länteen. +Selkälahdensaari - Kiäinu"uálm­ +suálui (TII 1963) Inarijärven saari Koutukin- +saaren2 ja 'ärbinsuálui-saaren välissä keskellä +Keinolahdensalmea. +Saaressa on ollut muinoin +kota. +Suomenkielinen nimi on ilmeisesti uudis- +nimi, joka lienee ollut aikaisemmin Keinosal­ +mensaari, jolloin se olisi suora suomennos +"Hauska kodan ja tuvan välimuoto on +Keäinu-tšoalmi sualui saaren kota. +Siinä on +neljä hirsikertaa, oviseinän oikean puoleiseen +kulmaan on laakakivistä tehty takka uunin- +piippuineen ja kun räppänä täten on käynyt +tarpeettomaksi, on vasemman puoleiseen +seinään ylimmän hirren päälle tehty pieni +ikkuna-aukko ja siihen pantu lasi". +Selkälahti. +Selkälahdensalmi - Kiäinu"uálmi +(3841 2, TII 1963) Kasariselän ja Sammakkose- +län yhdistävä salmi Koutukinsaaren2 ja 'ärbin- +suálui-saaren välissä Inarijärvessä. +Selkälahti2. +Selkälahti1 - Selgiluohtâ (3843 1) Pieni +lahti Inarijärvessä Kaamassaaren koillispäässä. +Selkälahti2 - Jor¹âluohtâ (3841 2, ES) +Lahti Inarijärvessä 'ärbinsuálui-saaren pohjois- +Selkä­Reposaari (3843 1) Inarijärven Ka- +sariselän koilliskulman Reposaarista eteläisin. +Selkäsaaret1 (3841 2) Puolenkymmen- +tä saarta Inarijärvessä Kasariselän itälaidalla +'ärbinsuálui-saaresta lounaaseen. +Selkäsaaret2 - Jor¹âlássááh (EA) Saa- +riryhmä Inarijärvessä Jäniskarinsaarten koillis- +inarinsaamesta: lássááh = monikkomuoto sa- +nasta lássá = laassa > laassat, luoto > luodot. +Selkäsaari - Kuovdâláássáš (3842 2, +AS) Pieni saari Partakonlahden suulla Inarijär- +kuovdâ = keski, láássáš = deminutiivimuoto sa- +nasta lássá = laassa > laassanen, luoto > luo- +tonen. +Selkäsalmi (3841 2) Salmi Inarijärvessä +Rannimmaisen Reposaaren ja Keskimmäisen +Reposaaren välissä. +Selkä­Saunari (3841 2) Inarijärven Sauna- +reista itäisin. +Sellaniemi - Šiällánjargâ ~ Šiellânjargâ +(TII 1963) Niemi ja talo Säisaaren kohdalla Ina- +rijärven Siskelivuonon etelärannalla. +Talossa on +mennos inarinsaamesta: šiällá ~ šiellâ = ensinä- +kemältä lapselle annettava lahja (tässä tapauk- +sessa kyse lienee nimestä). +Käsikirjoituksessaan +"Muinaisjäännöksiä ja tarinoita Inarijärven ym- +päristöltä" Ilmari Itkonen (1910) kirjoittaa: +"Ukonselän eteläpuolella asui pienessä +Säisaaressa (Sä˜isuálui) noita, jonka tytär +meni kerran pienen Šiällá poikansa kera ve- +neellä puita noutamaan läheiseltä mantereel- +Jätti poikansa veneeseen, mutta jonkun +ajan kuluttua huomasi veneen aivan itsekseen +lähteneen kulkemaan, poika mukanaan. +vaimo arvasi noitakonstien olevan kysymyk- +sessä, niin hän, saadakseen veneen tulemaan +takaisin, lupasi ukolle antaa lahjauhrina päs- +sin ja huusi: "Pyereeb lii pyeidiviercâ "iäppát +ko kuocâ Šiälá ruoidâ" (Parempi on lihava +jaaran kaula kuin mätä Šiällan sääri). +Vene +tulikin takaisin, mutta kotiin tultuaan huomasi +vaimo pässinsä kadonneeksi, - sen oli Ukko +vienyt. +- Se paikka, jossa vaimo oli maalla +käynyt, on vieläkin nimeltään Šiällánjargâ +(Šiällanniemi) ". +Semekurtta - Sieminkurtte (4911 2) +Tunturi Sevettijärven itäpuolella. +suomennos inarinsaamesta: siemin = attribuut- +timuoto, joka tarkoittaa pienen pientä eli vähä- +pätöistä, kurtte = poron kaulaliha. +Sen"uájá - Sen"uodjá (4911 2) Sevetti- +järven Ukonselän2 koillispuoleisin lahti. +saamea ja pohjoissaamea: sen = tuntematon +sana, "uájá - "uodjá = pitkä ja kapea lahti, +johon laskee tai josta laskee joki (suoja). +Eero +Pekka Aikion mukaan nimi saattaisi juontua +koltansaamen sanasta seännâ tai sienn, joka +tarkoittaa eräänlaista sammalpounikkoa, jonka +kasvillisuus ei kelpaa poroille syötäväksi. +Asian +vahvisti myös Matti Sverloff 1990-luvulla. +Sen"uájápottâ (EPA) Sevettijärven Sen- +"uájá-suojan koillispää. +Sen"uájá, pottâ = +perä. +Seulavaara - Sevlivääri (3841 1) Korkea +vaara Paavisvuonon pohjukan itäpuolella. +olla mukaelmainarinsaamennos suomen kieles- +tä, koska sana sevli on tuntematon, mutta seula +suomen kielessä sitä vastoin tunnettu. +Seurujärvi (3842 2) Talo Inarijärven Käy- +räniemen päässä. +Sevesuolluuke˜gi (MV 2003) Suuri kivi +Sulkusjärvessä1 Viittomasaaren koillispäässä. +Viittoma- +saari, suolluu = genetiivimuoto sanasta suálui += saari > saaren, ke˜gi = kivi. +Sevetinsuoja1 - 'evetjävr"uájá (4911 2) +Pitkä lahti Sevettijärven eteläpäässä. +masuomennos inarinsaamesta: 'evetjävr = ge- +netiivinen yhdysosalyhentymä yhdyssanasta +'evetjävri = Sevettijärvi > Sevettijärven, "uájá += suoja eli pitkä kapea lahti, johon laskee tai +josta laskee joki. +samanniminen talo. +Sevetinsuoja2 (4911 2) Talo Sevetinsuojan +Sevettijärven koulu (NIM) Sevettijärven +Sevettijärvi1 - 'eavetjávri1 - 'evet­ +jävri1 - 'e'vetjäu'rr1 (4911 2) Pitkä järvi +Näätämön kautta Norjaan johtavan maantien +Mukaelmasuomennos pohjoissaa- +Eero Pekka Aikion +mukaan järven alkuperäinen nimi on ollut +Njuuv"â"evejävri, josta ei kylläkään löydy +kirjallisuudessa mainintaa. +mennos originaalista olisi siis Joutsenkaulajärvi +ja nykyisestä nimestä suomennettuna Kaula- +Frans Äimän v. 1901 tekemien muistiin- +panojen mukaan Jacob Fellman on kirjannut +nimen monikkomuotoon "Sävettijaurek" ja +"Sävettijok". +(Ks. +myös Fellman 2001). +Frans +Äimän mukaan Sevettijärvellä oli siihen aikaan +ollut kota, jossa asuttiin koko kesä (T. I. Itko- +Nimiperheeseen kuuluvat myös Se- +vettijärven koulu, Sevettijärven2 kylä sekä talot +Sevettivuono ja Sevetinsuoja. +Sevettijärvi2 - 'evetjäu'rr2 - 'eavet­ +jávri2 - 'e'vetjäu'rr2 (4911 2) Kolttasaame- +laisten asuttama kylä Näätämön kautta Nor- +jaan johtavan maantien varrella. +Sevettijärvi1. +Sevettivuono (4911 2) Talo Sen"uájá-suo- +Seytsijärvi - 'ev¿ijävri (3832, TII 1963) +Nanguniemen luoteisin järvi kilometrin päässä +rannasta. +Syetsi- +Syetsivaara - 'ev¿iváárááš (3832) +Nanguniemen länsilaidalla sijaitsevan Seytsi- +inarinsaamesta: "ev¿i = kinner (mutkakohta +varvasastujan takajalassa), váárááš = demi- +nutiivimuoto sanasta vääri = vaara > vaara- +Nimiperheeseen kuuluu myös Seytsijärvi +- 'ev¿ijävri. +Sieidilássá1 (SA 1999) Luoto Nammijärven +Ááhársuálui-saaren ja Kotkasaaren välissä. +Inarinsaamea: sieidi = seita, lássá = laassa eli +Inarinsaamelaisten muinainen uhrisaari. +Sieidilássá2 (3841 2) Luoto Inarijärvessä lä- +hes keskellä Kasariselkää. +Siei- +dilássá1. +Sieidiämmir (TII 1963) Kukkula Juu tuan +Jurmukosken pohjoispuolella. +Kukkulalla si- +jaitsee Jurmukosken seita - Jormokuoškâ sieidi. +Inarinsaamea: sieidi = seita, ämmir = kumpu, +Siejâluohtâ (EA) Pieni lahti Miesniemen +pohjoispäässä Korkiasaaren länsipäästä 0,5 km +Inarinsaamea: siejâ = märkä eli visva, +Siekarojänkä (3832) Pieni suo Hurttaku- +russa Rautujärven3 länsipuolella. +merkitys ei ole tiedossa, mutta se saattaisi olla +mukaelma inarinsaamen sanasta "ievâr = kie- +kerö (poron kaivamisjäljet lumessa). +Sieksijärvet - Sieksjäävrih ~ Šieks­ +jääv rih (EA) Kaksi järveä Inarijärven Väy- +lävuonon länsipuolella Sevettijärventien poh- +joispuolella: Ala-Sieksijärvi - Vyeli-Sieksjävri ~ +Vyeli-Šieksjävri ja Ylä-Sieksijärvi - Paje-Sieks- +jävri ~ Paje-Šieksjävri. +inarinsaamesta: sieks ~ šieks = mukaelma kol- +tansaamen sanasta siõhss = pieni ahven. +Sieksisalmenjänkä - Sieks"uálmijeggi +~ Šieks"uálmijeggi (3841 2, OA) Inarijärven +Riuruvuonon pohjoispään länsipuolella. +Sieksisalmi. +Sieksisalmi - Sieks"uálmi ~ Šieks"uál­ +mi (3841 2, OA) Inarijärven ja Ala-Sieksijär- +ven yhdistävä salmi Huihoniemen eteläpuolella. +Sieksijärvet. +miperheeseen kuuluu myös Sieksisalmenjänkä. +Sieksvuono - Šieksvuonâ - Siõhss­ +vuono Lusmanuoran eteläpuolella. +mesta: sieks ~ šieks = mukaelma koltansaamen +sanasta siõhss = pieni ahven. +Edesmenneen El- +sa Vallen mukaan nimen on antanut eräs Kuez- +me, inarinsaameksi Kyešmi-niminen koltta jos- +kus 1800-luvun puolessa välissä (nimi tulee ve- +näläisestä nimestä Kuzma, T. I. Itkonen (1945): +Suomen lappalaiset II, s. 502). +Hän oli paossa +tsaarin armeijaa, koska sinne joutuminen oli- +si merkinnyt seitsemän vuoden palvelusaikaa. +Hän uskaltautui käymään kotipuolessaankin +ainoastaan kesäkeleillä. +Kyešmillä oli myös jäl- +kikasvua, ja tieto pohjautuu Elsa Vallen erää- +seen lapsuuden muistoon, jolloin hän oli ilmei- +sestikin siinä kolmen - viiden vuoden kieppeillä. +Ahvenjärvelle11 saapui laiha pitkäpartainen ja +-hiuksinen kolttavanhus. +Hän oli Kyešmin poi- +ka nimeltään Feä˜aht, ja hän pyysi Elsa Val- +len äitiä leikkaamaan hiuksensa. +Elsa muis- +taa, että miehellä oli komea pääskysen pyrstöä +muistuttava haaraparta. +Kun parturi lähestyi +"asiakastaan" takaa päin ja tarttui tämän haa- +rapartaan sakset toisessa kädessä kysyen, että +tästäkö otetaan, niin Feä˜aht oli päästänyt sel- +laisen huudon, että Elsa muistaa sen vieläkin, +kuin "eilisen". +Sienivaara - Kuobârváárâš (3844 1) +Vaara Inarijärven Paaluniemessä. +Sigganitkemäsalmi ~ Kallosalmi - +Sigá"iärrum"uálmi ~ Kalluudem"uálmi +~ Kálludem"uálmi (TII 1963) Inarijärvessä +Ison Kapaselän eteläpäässä Kalluudemsuálui- +saaren ja Vehersaaren välissä. +Suorat suomen- +nokset inarinsaamesta: Siggá = naisen nimi. +Salmi liittyy Siggan tarinaan, jonka on kerto- +nut A. V. Koskimiehelle v. 1886 Paavali Valle +(Koskimies & Itkonen (1978): "Inarinlappalais- +ta kansantietoutta" s. 266 - 268: +"Inarissa oli eräs siivo neito. +Hänellä oli +kaksi kosijaa, ja molemmat olivat hänen +mielestään hyviä eikä hän olisi tahtonut kum- +paakaan evätä. +Niin koottiin seurakunnan +vanhimmat miettimään, kumpi hänen pitäisi +heistä hyljätä. +He miettivät, että tuolla on sel- +lainen paikka, johon pitäisi mennä. +Lähdettiin +soutamaan sinne etelänpuolelle Inaria, ja kun +he tulivat siihen salmeen, niin seurakunnan +vanhimmat julistivat tuomion, jonka mukaan +Sigga on pantava kivelle, joka on keskellä +salmea, ja kaksi kosijaa molemmin puolin +vastakkain ja heidän on ammuttava jousil- +laan toisiaan otsaan. +Se joka jäisi eloon, tulisi +olemaan Siggan mies. +Muut soutivat takaisin- +päin nähdäkseen mitä tapahtuu. +Sigga odotti +hyvillä mielin: +- Nyt ainakin tulen tietämään, kumpi jää +miehekseni. +Hyviä ovat molemmat, jääpä +kumpi hyvänsä. +Mutta kun jouset laukesivat molemmilla, +hän säikähti ja sanoi: +- Voi armias aurinko, kuu ja tähtikunta, +miten lienevätkään asiat käyneet! +Silloin ne, jotka olivat veneessä, riensivät +ottamaan Siggan pois kiveltä, ja kun he me- +nivät toisen kosijan luo, he löysivät hänet hen- +gettömänä nuolen haava otsassa. +He menivät +toisen luo ja löysivät hänet samalla tapaa. +Ja +siitä päivästä alkaen on sitä salmea nimitet- +ty Kallosalmeksi (Kalluudem"uálmi) ja sitä +saarta Kallosaareksi (Kalluudemsuálui) ja sitä +kiveä Morsiamenkiveksi (Myersseeke˜gi). +Sigga tuli hyvin murheelliseksi, niin että +oli menettää järkensä. +Siinä veneessä oli eräs +mies, jonka nimi oli Nestor, joka alkoi kaikin +voimin lohduttaa Siggaa, ja kun he soutivat +erään saaren luo, Sigga tahtoi väkisin maihin. +Mutta Nestor lupasi olla hänelle avuksi kai- +kessa, mitä hän tarvitsisi. +Ja sen saaren nimi +on tähän päivään asti ollut Nestorinsaari (Nes- +torsuálui tai Nástársuálui) ja se salmi Nesto- +rinsalmi (Nestor"uálmi tai Nástár"uálmi). +Tuli toinen saari, jossa oli niemi, ja sinne +Sigga tahtoi yhä maalle ja meni maihin ja +itki kovin. +Sieltä hän ei tahtonut tulla venee- +seen, mutta Nestor lupasi hankkia hänelle +miehen ja tekikin niin. +Kun hän lähti Isoon- +vuonoon (Karlebotn), joka on meressä, hän +otti Siggan mukaansa, ja siellä oli siivo mies, +joka nai Siggan. +Ja hän eli onnellisena koko +ikänsä ja kalasti merellä sekä metsäjärvillä, +Nji˜gojärvellä (Nji˜gojävri), Ainolompolos- +sa (Áinooluobâl) ja Sivakkajärvillä (Saaveeh- +jäävrih) ja hän oli rakentanut talvipaikan +A˜ikkujoen (A˜ikkuujuuhâ) varteen, jossa +yhä vieläkin on kenttä, jota kutsutaan tänäkin +päivänä Siggankentäksi (Sigákieddi)." +Uula Morottajan T. I. Itkoselle (Koskimies & +Itkonen 1978) kertomassa toisinnossa Siggalla oli +rankempi kohtalo. +Siinä hänet haudattiin elävänä +kosijoittensa väliin saatteella: +" - Kun et kumpaakaan evännyt, niin saat +molemmat. +Siggan tarinasta on myös Ilmari Itkosen ver- +sio hänen käsikirjoituksessaan "Muinaisjään- +"Oli kerran yksi Sigga niminen tyttö, pa- +rahista parahin, kaikkien tykättävä. +Hänelle +rupesi kilpakosijoiksi kaksi poikaa, joita hän +kumpaakaan ei tahtonut kieltää, sillä hänen +mielestään olivat ne yhtä hyvät. +Vaan kun +kahta ei kuitenkaan sopinut ottaa miehek- +sensä, tuli hän murheelliseksi ja ajatteli koke- +mattomuudessaan, että kyllä hän taitaa olla +onnettomin kaikista tytöistä, kun sai kaksi +sulhasta osalleen eikä ajoissa kieltänyt tois- +ta, koska ei tiennyt, kumpaa pitäisi kieltää. +Viimein valitti hän kohtaloansa seurakunnan +vanhimmalle, josko ne ymmärtäisivät, kuinka +asia olisi ratkaistava. +Kun siis seurakunnan +vanhimmat olivat kokoontuneet, julisti Piltse +niminen mies, viisas vanhus, näin kuuluvan +tuomion: "Koska tämä asia on näin kauvas +mennyt, niin tätä ei sovi muutoin ratkaista +kuin panna kilpakosijat kaksintaisteluun. +Tuolla on Iivaloon päin matkalla kaitainen +salmi, jonka keskellä olevalle kivelle Sigga on +pantava. +Sulhasten on joutsien kanssa lymyt- +tävä molemmin puolin salmea ja noustava sik- +si, että pystyvät ampumaan taisiaan: ja kumpi +eloon jääpi, sen saakoon Sigga mieheksensä". +Ja niin lähdettiin kahden penikulman matkalle +Iivaloon päin ja kun tultiin sille paikalle, jossa +tuomio oli pantava täytäntöön, laskettiin toi- +nen sulhanen yhdelle, toinen toiselle puolen +salmea. +Mutta se tytön asettaminen kivelle +ei ollutkaan leikintekoa, vaan kuitenkin oli +sekin tehtävä. +Siinä tarkoituksessa noutivat +he rannalta neljä isonlaista kiveä, jotka he +vajottivat pitkillä nuorilla pohjaan, ympäri sen +kiven, jolle Sigga asetettiin. +Sillä tämä ei tyy- +tynyt ennenkuin sidottiin niillä nuorilla kiinni +joka suunnalle. +Itse he sitten vähän ulkou- +tuivat venheinensä, siksi aikaa kuin sulhaset +onneaan koettavat. +Vaan kun molempain piti +nousta sen verran, että toisiaan ampumaan +kykenevät, niin ampuivat molemmat toisen- +sa kuoliaiksi. +Likellä oleva venekunta kiirehti +Siggan tykö päästämään häntä ja ottamaan +venheeseen. +Kun he lähtivät soutamaan ta- +kaisin, tuli Sigga kovin levottomaksi murheen +tähden. +Siksi menivät he maalle ensimmäiseen +niemeen, jossa Sigga itki katkerasti ja valit- +ti, että nyt ei enää yksikään poikamies eikä +edes leskimieskään hänestä huoli, kun kaikki +tuntevat, kuinka hänelle kävi. +Vaan muut ru- +pesivat häntä kaikin voimin lohduttamaan ja +Piltse sanoi: "Sinä olet vielä niin nuori ijältäsi, +me pidämme sinusta huolen ja toimitamme +niin, että sinulle pitää vielä onnen päivien +paistaa, jos vaan muutoin ajattelet kaikkea, +mitä aijot tehdä". +Tästä Piltsen lohdutuksesta +virkosi Sigga ainakin, että omin voimin käveli +Ja siitä päivästä asti on sen nie- +men nimi Siggan-itkemäniemi (Sigga-"iärrum- +njarga) ja sen salmen nimi Kallaudemsalmi +(Kallaudem-"oalme) ja saaren nimi Kallau- +demsaari (Kallaudem-sualui). +Ja he soutivat +siitä kotiansa. +- Vielä samana vuonna toimi- +tettiin Sigga Norjaan Varankiin, jossa hän +joutui naimisiin kunniallisen miehen kanssa +ja tuli onnelliseksi talonemännäksi. +He teki- +vät talvitalon sisämaahan kauniille paikal- +le, Aatikkajoen rannalle, jossa on vieläkin +Sigganvainioiksi nimitetty laaja kenttä. +Sinne +muuttivat he talveksi ja kalastivat Njitko- ja +Sivakkajärvistä. +Kesällä kalastivat he meres- +sä ja myivät paljon sekä tunturijärvien että +meren kaloja, rikastuen ja tullen kuuluisiksi. +He elivät kaiken ikänsä onnellisina ja jättivät +hyvän muiston jälkeensä." +Vuosina 1886 ja 1910 nämä nimet olivat ole- +massa ja ne ovat käytössä vielä vuonna 2009, +joten Sigga voisi hyvinkin olla historiallinen +henkilö. +Siggasierramaniemi - Sigá"iärrum­ +njargâ (LL 1981) Niemi Kalluudemsuálui-saa- +ren itäpäässä Inarijärvessä. +Taavetti Kyro oli +kertonut nimeksi vuonna 1918 "Sikkasieraimen- +Siikajoki - Šapšjuuhâ (4812) Joki Nelli- +min itäpuolella sijaitsevista Siikajärvistä2 Siika- +järvenlompolan kautta Siskelijärveen3 ~ Isoon +Siskelijärveen. +Siikajärvet2. +Siikajärvet1 - Šapšjäävrih1 - 'uov¿a­ +jávrrit - Šapššjääu'r (4911 2, JM) Kaksi jär- +veä Sevettijärven itäpuolella. +ja koltansaamennos inarinsaamesta tai pohjois- +Siikajärvet2 - Šapšjäävrih2 (4911 2) +Kaksi järveä rajavyöhykkeellä lähellä Venä- +jän vastaista valtakunnanrajaa Nellimistä +itään: Iso Siikajärvi - Stuorrâ Šapšjävri - Jõnn +Šapššjäu'rr ja Pikku Siikajärvi ~ Pieni Siikajär- +vi - Uccâ Šapšjáávráš - U'cc Šapššjäu'rr. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Siikavaara +- Šapšvääri, Siikavaarat - Šapšváárááh, Siika- +järvenlompola - Šapšjävrluobâl ja Siikajoki - +��apšjuuhâ. +Siikajärvenlompola - Šapšjävrluobâl +(SA 1964) Sulkusjärven koillispuolella sijaitse- +vien Siskelijärven3 ~ Ison Siskelijärven ja Siika- +järvien2 välissä. +Siika­Torkojärvi (LL 1969) Raja-Joose- +pin rajavartioaseman koillispuolella sijaitsevis- +ta Torkojärvistä pohjoisin. +Siikavaara - Šapšvääri (SA 1964) Nelli- +min itäpuolella sijaitsevista Siikajärvistä 1 - 2 km +Siikavaarat - Šapšváárááh - Šapšš­ +vää'rr (4821 2, MML) Nellimin Keskimöjär- +vestä 4 km itään. +mennos ja koltansaamennos inarinsaamesta: +váárááh = monikkomuoto sanasta váárááš = +raset. +Sijdâsuálui (3844 1) Saari Inarijärvessä +Pisteriniemen Sortolahtien koillispuolella. +rinsaamea: sijdâ = siita eli kylä tai porotokka, +Sikastojärvet - Šigástohjávrááh (3841 2, +TII 1963) Pieniä järviä Inarijärven Sikastovuo- +non ja Kaikunuoran välissä. +mennos inarinsaamesta: šigástoh = johdos ina- +rinsaamen verbistä šiggo˜ = kieltää > kielletty. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Sikastolahti1 - +Šigástohluohtâ1, Sikastolahti2 - Šigástohluohtâ2, +Sikastoniemi - Šigástohnjargâ, Sikastosaaret - +Šigástohsuolluuh, Sikastovaara - Šigástohvääri +ja Sikastovuono - Šigástohvuonâ. +Sikastolahti1 - Šigástohluohtâ1 (3841 2, +TII 1963) Pieni lahti Inarijärvessä Sikastonie- +men koillispuolella. +Sikastojärvet. +Sikastolahti2 - Šigástohluohtâ2 (3841 2, +Sikastoniemi - Šigástohnjargâ (3841 2, +TII 1963) Inarijärven niemi Sarminiemen länsi- +Sikastojär- +Sikastosaaret - Šigástohsuolluuh +(3841 2, TII 1963) Puolenkymmentä saarta Ina- +rijärvessä Sarminiemen kärjen länsipuolella. +Sikastovaara - Šigástohvääri (3841 2, +TII 1963) Vaara Sikastovuonon luoteispuolella. +Sikastovuono - Šigástohvuonâ (3841 2, +TII 1963) Inarijärven lahti Sarminiemen poh- +Inarijärven pohjoiseen suuntautuva +vuono - oikeastaan lahti. +Sikojärvi ~ Siggajärvi - Siggájävri ~ +Sigájävri (3823 2, TII 1963) Inarin kirkonky- +län luoteispuolella sijaitsevasta Koutavaarasta +1,3 km luoteeseen. +Sikovaara - Siggávääri ~ Sigávääri +(3841 1, TII 1963) Outa-Luosman ja valtatie 4:n +Ilmari Itkonen on kirjannut nimen v. +1910 "Spijnváárááš", joka on ilmeisesti inarin- +saamennos suomen kielen siko-sanasta. +on palautunut takaisin inarinsaameen, mutta +Siliälaassa - Jolgislássá (3841 1) Pieni +saari Inarijärvessä Ukonselän1 koillispäässä. +Siliälampi (3833+4811) Raja-Joosepin ra- +janylityspaikasta 3 km lounaaseen Luton poh- +Siliätsaaret - Jolgislássááh (3841 1) Pien- +ten saarten ryhmä Inarijärvessä Ukonselän1 +Ukonsaaresta1 2,5 km koilliseen. += deminutiivinen monikkomuoto sanasta lássá += luoto > luodot, laassa > laassat. +Silkejärvi - Silgeejävri (3834) Järvi Mus- +tolasta 3 km pohjoiseen. +inarinsaamesta: silgee = tuntematon sana, vaik- +kakin voisi olla muinaisen ihmisen nimi. +perheeseen kuuluu myös Silkevaara - Silgee- +Silkevaara - Silgeevääri (3834) Silke- +Pasevääri 'Pyhävaara'. +Silkejärvi. +Silmäjärvet (3841 01) Kolme samankokois- +ta pientä järveä Inarin kirkonkylän kaakkois- +puolella sijaitsevan Pahtavaaran3 lounaispuolel- +Nimiperheeseen kuuluu myös Silmävaara. +Silmänpesemälantto (3841 01) Siskelivuo- +non Sairalahden perältä 0,7 km itä-koilliseen. +Lantto on peräpohjolan lampea tarkoittava +murresana. +Silmäpuoliahvenjärvet - 'almepel­ +vuáskujávrááh (3834) Kaksi järveä Sarmi- +niemen itälaidalla. +suomennos inarinsaamesta: jávrááh = monik- +komuoto sanasta jáávráš = deminutiivimuoto +Silmäsaaret - 'almaasuolluh (3843 1) +Kaksi samankokoista saarta Inarijärvessä Sam- +makkoniemen1 länsirannalla. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: "almaa += deminutiivinen genetiivimuoto sanasta "alme += silmä > silmäsen. +Silmäsaari - 'almaasuálui1 (EA) Pieni +saari Väylävuononsuulla Inarijärvessä. +mesta: "almaa = deminutiivinen genetiivimuoto +sanasta "alme = silmä > silmäsen. +Silmävaara (MML) Inarin kirkonkylän +eteläpuolella sijaitsevan Pahtalompolan länsi- +Silmäjärvet. +Silmävuopaja1 (RP 1991) Inarijärven vuo- +paja Siskelivuonon itäpuolella sijaitsevan Kaak- +kurisalmensaaren lounaislaidalla. +Silmävuopaja2 (MML) Inarijärven vuopa- +ja Oklasaaren eteläpään lounaispuolella. +Korteoja ~ Silmäoja. +Siltajänkkä (3832) Suo Ylemmästä Aku- +järvestä 1 km pohjoiseen: jänkkä = peräpoh- +jolan jänkää eli suota tarkoittava murresana. +Siltakallio - Šaldompáávtáš (EA) Pahta +Pielpaniemen kaakkoislaidalla. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: šaldom += aktiomuoto verbistä šaldo˜ = siltoa > silto- +minen > siltoma, páávtáš = deminutiivimuoto +sanasta pähti = pahta > pahtanen. +Siltalammet (RP 1990) Neljä lampea pe- +räkkäin Piskijärvenlompolan ja Aukkuljärven +Siltaluovanlompola - Šaldelyeviluobâl +Surnujoessa Joukhaislompolan ja Tupakkalom- +polan välissä. +mesta ja suora koltansaamennos inarinsaames- +ta: lyevi = lava, suova. +Siltaoja (LL 1981) Pieni joki Nanguniemen +Pikku Oukosesta (järvi) Ivalojoensuun Ouko- +senperään. +Siltaojanjärvi - Šaldomjáávráš (SA +1963) Pieni järvi Aukkuljärvestä 0,5 km luotee- +inarinsaamesta: šaldon = aktiomuoto verbistä +šaldo˜ = siltoa > siltoma (tehdä siltaa), jáávráš = +Siltasaaret1 - Šaldomsuolluuh (SA 1963) +Kaksi saarta rinnakkain Nitsijärven pohjois- +päässä: Iso Siltasaari - Šaldomsuálui ~ Savzâ- +suálui 3 ja Siltasaari ~ Hautasaari - Hävdisuá- +lui ~ Uccâ Šaldomsuolluš - Äu'ddsuâl. +šaldon = aktiomuoto verbistä šaldo˜ = siltoa > +siltoma (tehdä, rakentaa siltaa). +Siltasaaret2 - Šaldainsuolluuh (3841 2) +Kaksi saarta peräkkäin Inarijärvessä Kasarise- +län puolen välin länsilaidalla: Rannimmainen +Siltasaari ja Selkimmäinen Siltasaari. +masuomennos inarinsaamesta: Šaldain = joh- +dos naisen nimestä Saldai¹, joka eli Inarissa v. +Nimiperheeseen kuuluu myös Siltasaaren- +Siltasaari ~ Hautasaari - Hävdisuá­ +lui1 ~ Uccâ Šaldomsuolluš - Äu'ddsuâl +(JMS 2005, SA 1963, MML) Saari Nitsijärven +pohjoispään Lammassaaren pohjoispuolella. +Magga Länsman (*1868 Pyhäjärvellä) haudat- +tiin väliaikaisesti saareen. +Siltasaaret - Šaldomsuolluuh. +Siltasaarenvuopaja (MML) Vuopaja Ina- +rijärvessä Kasariselän länsilaidan Siltasaaris ta2 +pohjoisemman eteläpäässä. +Siltasalmi1 - Šaldom"uálmi (SA 1964) +Nitsijärven salmi Siltasaaren ja Lammassaaren +inarinsaamesta: šaldom = siltoa (tehdä siltaa). +Siltasalmi2 (MML) Inarijärven salmi Runt- +sasaaren ja Sulasalmensaaren välissä. +etymologia ei ole tiedossa. +Silta­Salmijärvi - Šalde"uálmjävri +(4911 2) Pieni järvi Vätsärissä Sollomusjärven +lyevi = suova. +Siltasuovanjärvi - Šaldelyevijävri +(4821 2, SSS) Lampi rajavyöhykkeen takarajalla +Kantojärven2 ja Kessijärven välissä. +Siltasuova on jalusto- +jen varaan rakennettu lava, jossa on säilytetty +jäkälälimppuja. +Simanlompola - Simmáánluobbâlâš +(3843 1) Nellimjoen ylin lompola. +suomennos inarinsaamesta: Simmáán = Simo. +Simmettijärvi - Simmaahjävri ~ Sim­ +matjävri (LL 1981) Miesniemen tyven länsi- +simmaah ~ simmat = tuntematon sana, vaikka- +kin se vaikuttaisi genetiivimuodolta kuluneesta +ja muuntuneesta miestä kuvaavasta nimestä +Siem-Maatiš > Siem-Mattii > Sim-Mat = Pieni +Matti > Pienen Matin > Pien Matin. +Sinoke˜gi (MV 2003) Kivi Sulkusjärven1 +koillispuolella sijaitsevassa Siskelijärvessä3 ~ +Isossa Siskelijärvessä Siskeljävrnjargâ-niemen +Inarinsaamea: sino = ruoho, ke˜gi +Sirrijärvi - Cyerijävri (EA) Järvi Inari- +järven Pahtaniemen2 tyveltä 1 km pohjoiseen. +Pahtaniemi2 - Cye- +rinjargâ. +Sirrioja - Cyerijuuvâš (TII 1963) Sirrijär- +vestä Inarijärven Juutuanvuonoon. +Pahtaniemi2 - Cyerinjargâ. +Siskeli (3832) Kolttasaamelaiskylä Siskelijär- +ven2 eteläpuolella. +Siskelijärvenpalot (LL 1981) Inarijärvessä +sijaitsevan Siskelijärven1 ja valtatie 4:n välissä. +Siskelijärvi1. +Siskelijärvi1 - Siskeljävri1 (3841 1) Ina- +rijärven Siskelivuonon perältä kaakkoon. +heeseen kuuluu myös Siskelijärvenpalot. +Siskelijärvi2 - Siskeljävri2 (TII 1963) +Nanguvuononperän sisäjärvi, joka on yhtey- +dessä Nanguvuonoon. +Siskeli- +Siskelijärvi3 - Siskeljävri3 ~ Stuorrâ +Siskeljävri (4812, SA 1964) Järvi Sulkusjärven +Järvi on yhteydessä Sulkusjär- +Siskelivuono, stuorrâ = +attribuuttimuoto sanasta styeres = suuri, iso. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Pikku Siskeli- +järvi - Uccâ Siskeljáávráš ja Siskeljävrnjargâ. +Siskelijärvi4 - Siskeljävri4 ~ Siskeljááv­ +ráš (SA 1964, TII 1963) Järvi Kontosjärven +itäpään eteläpuolella. +Järveen laskee Akalaut- +tajoki. +men rinnakkaisnimi on deminutiivimuodossa. +Siskelivuono - Siskelivuonâ (3841 1) +Vuono Inarijärvessä Ukonselän1 ja Juutuan- +vuonon yhtymäkohdasta kaakkoon. +masuomennos inarinsaamesta: siskel = yhdys- +osalyhentymä sanasta siskeel = sisällä oleva eli +'Sisävuono'. +Nimiperheeseen kuuluu myös Sis- +kelijärvi - Siskeljävri 1. +Siskeljärvi (3834) Ison Arttajärven etelä- +näköisesti Siskeljävri, koska määriteosa on mu- +kaelmasuomennos inarinsaamen sanasta siskel +< siskeel = sisällä oleva. +Siskeljävrnjargâ (4812) Niemi Siskelijär- +ven3 ~ Ison Siskelijärven ja Sulkusjärven1 välis- +sä lähellä Venäjän vastaista valtakunnanrajaa. +Siskeljärvi. +Siskelijärvi3 ~ Iso Siskelijärvi. +Sitomajärvi - 'onâdemjävri - 'õõn­ +nâm jäu'rr (EPA, 4911 2, JM) Järvi Vätsärissä +Vaassiluávi-tunturista 1 km etelään. +"onâdem = aktiomuoto verbistä "onâdi˜ = sidos- +kella (sitoa monta kertaa), poroista. +Sittáárjeggi (MV 2003) Suo Sulkusjärven1 +eteläpuolella paikassa, johon on karttaan pai- +nettu nimi "Miehtânjargâ", ks. +Miehtânjaargâš, +joka tarkoittaa paikannimenä samaa. +saamea: Sittáár = genetiivimuoto vienankarja- +laisesta nimestä Siitari < Sidor < Isidor. +Siulajärvi - Seu'lljäu'rr (MML 2006) +Järvi Vätsärissä Suolisjärven itäpuolella sijaitse- +vista Pakajärvistä 2 km kaakkoon. +Siula on johdeaita, jo- +ka ohjaa porotokan erotusaitaan. +Siulasaari - Sivlosuálui (4822 2+4824 1) +Saari Nammijärvessä Savzâvyeppeenjargâ-nie- +Siuttajoensuu (3842 2) Talo Partakonlah- +den länsirannalla. +Siuttajoki - 'ivtjuuhâ - 'ivttajohka +(3842 2) Suurehko joki Pautujärvestä Inarijär- +ven Partakonlahteen. +Joessa on RKTL:n mu- +kaan oma taimenkanta. +ja suora pohjoissaamennos inarinsaamesta: "ivt += yhdysosalyhentymä sanasta "ivttâ = aidoilla +varustettu peuran pyydys. +Sivakkajärvet - Saaveehjäävrih (TII +1963, SA 1964) Sarmijärven1 Haapavuonon2 +perältä 4 - 5 km itään: Ylempi Sivakkajärvi - +Pajebuš Saaveehjävri ja Alempi Sivakkajär- +vi - Vyelebuš Saaveehjävri. +inarinsaamesta, koska sivakka on peräpohjolan +murretta ja tarkoittaa suksea. +kuuluu myös Sivakkavaara - Saaveehvääri. +Sivakkajärvi - Saaveehjävri (4821 2) +Pitkä järvi Kivijärven1 ja Kaitajärvenvaaran vä- +Sivakkajärvet - Saaveehjäävrih. +Sivakkasaari (MML) Kapea suksen mal- +linen saari Nammijärven eteläpäässä Ketun- +kantolahden suusta 0,5 km luoteeseen. +Sivakkavaara - Saaveehvääri (SA +1964) Vaara Alemman Sivakkajärven pohjois- +Sivakkajär- +Siäidáápore (MM 2002) Kukkula Jurmu- +kosken alapuolella sijaitsevalla Seitaniemellä. +Inarinsaamea: siäidáá = genetiivinen deminu- +tiivimuoto sanasta sieidi = seita > seitasen, pore += kukkula. +Nimen perusteella voidaan päätellä, +että kukkulan päällä olisi sijainnut seita, vaik- +ka erään lähdetiedon mukaan se olisi kivi, joka +on keskellä Seitalampea. +Siäsákarguuh (HTV) Kaksi luotoa Inari- +järvessä Tätisaaren koillispuolella. +Määriteoselitys ja nimiperhe: ks. +Tätisaa- +ri: karguuh = monikon deminutiivimuoto sanas- +ta kárgu = kari vedessä > kariset. +Skajesaari - Skajesuálui (3843 1, TII +1963) Pieni saari Inarijärvessä Rautusalmensaa- +ren ja mantereen välissä. +skaje = kajava. +Inarinsaamen sanakirjat eivät +kuitenkaan tunne tuota sanaa. +Skái˜áájävrluobbâlâš (TII 1963) Lom- +pola Naamajoessa Kaitajärven1 pohjoispäässä. +Inarinsaamea: skái˜áá = deminutiivinen gene- +tiivimuoto sanasta skäi˜i = kaita eli kaira jokien +välissä > kaitasen, jävr = genetiivimuoto sanas- +ta jävri = järvi > järven, luobbâlâš = deminu- +tiivimuoto sanasta luobâl = lompola > lompolai- +Skei˜enjáávráš (SA 1964) Lampi Nellimin +etelälaidalla. +Inarinsaamea: skei˜en = tuntema- +ton sana, vaikka se saattaisikin olla murrejoh- +dos sanasta skäi˜i = kaita, koska järven ete- +läpuolella sijaitsee Kaitavaara1 - Skäi˜ivääri 1, +Skierripovjeggi (HTV) Suo Kutuvuoman +luoteispään länsipuolella Nellimjärvestä itään. +Kutuvuoma, pov = genetiivinen yhdysosaly- +hentymä sanasta pohe = kapeikko > kapeikon, +loiva laakso > loivan laakson, jeggi = jänkä eli +suo. +Skäi˜i (3841 1) Kaita Inarijärven Kotkavuo- +non3 länsipuolella. +Inarinsaamea: skäi˜i = kaira +eli kaita (vesien välinen maa). +Skäi˜ijävrjuuvâš (SA 1964) Pieni joki +Kaitajärvestä2 Kaitajärvenlompolan kautta Sar- +milompolaan. +Kaitajärvi2, juuvâš = deminu- +Sohromjieggi (SA 1964) Suo Kapperijoen- +suun kaakkoispuolella. +Inarinsaamea: sohrom += tuntematon sana, jieggi = itä-inarinsaame- +lainen murremuoto sanasta jeggi = jänkä, suo. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Sohromluohtâ +sekä Sohrompuol¿â. +Sohromluohtâ (SA 1964) Pieni lahti Ina- +rijärvessä Surnuvuonon Kapperijoensuun ete- +Sohromjeggi, luohtâ = lahti. +Sohrompuol¿â (SA 1964) Harju Itä-Ina- +rissa Kapperijoen eteläpuolella lounais-koillis- +Sohromjeggi, puol¿â = harju. +Soidinselkä - Kimeseennâm - ²ee­ +Pitkän Surnujärven välissä. +tarkka suomennos inarinsaamesta ja suora kol- +tansaamennos suomen kielestä: eennâm = maa. +Sokeritie ~ Läskitie - Sukkârkiäinu +(SA 1964, MML) Polku Nellimjärven eteläpääs- +tä Ahvenjärvelle12. +Eräältä kolttasaamelaiselta valui sokeri- +säkki kävellessä tyhjäksi (Matti Saijets). +nakkaisnimen etymologia ei ole tiedossa, mutta +ilmeisesti on kyse elintarvikkeesta. +seen kuuluu myös Sukkârluákká 'Sokerimäki'. +Sollomusjärvi - Sollomušjävri ~ Šal­ +loomjävri - Solmusjäu'rr (4911 2, EPA, JM) +Suurehko järvi Vätsärissä Suolisjärven ja Sevet- +tijärven1 välissä. +kaelmainarinsaamennos koltansaamen sanasta +šee'lled = kalastaa ja mukaelmakoltansaamen- +nos suomen kielestä tai inarinsaamesta. +on palautunut koltansaameen mitäänmerkitse- +mättömänä raakalainana ja alkukielinen nimi +lienee ollut Šee'llemjäu'rr. +Myös Solmušjävri (T. +myös Sollomuslompola - Solmusluubbâl. +Sollomuslompolo (MML 2006) Järvi Sol- +lomusjärven luoteispuolella. +Sollomusjärvi. +Solmulompola - 'uolmâluobâl (3832, +JAM 2003) Lompola Naajoessa ~ Nangujoessa +Alumalompolan ja Aittalompolan välissä. +kuuluu myös Solmuvaara - 'uolmâ vääri. +Solmuslompolo (4911 2) Talo Sevetinsuo- +jan itäpuolella. +Kärnä- +lompolo. +Solmuvaara - 'uolmâvääri (3832, JAM +2003) Solmulompolan itäpuolella. +Solmu- +Solojärvi - Solojävri - Solojávri (LL +1978, TII 1963) Juutuan latvajärvi. +inarinsaamennos ja mukaelmapohjoissaamen- +nos suomenkielisestä määriteosasta: solo = mi- +täänmerkitsemätön mukaelma pohjoissaamen +sanasta suolu = saari, joka on vastaavasti poh- +joissaamennos inarinsaamen sanasta suálui = +Vanhempi nimi on ollut Suáluijävri = +'Saarijärvi' ja myöhemmin pohjoissaamelaisit- +tain Suolojávri, josta se on johdettu suomen +kieleen muodossa Solojärvi ja siitä edelleen pa- +lautunut inarinsaameen ja pohjoissaameen mi- +täänmerkitsemättömässä määriteosamuodossa +Solojävri - Solojávri. +Solojärven inarinsaamen- +kielinen, pohjoisaamenkielinen ja suomenkieli- +nen nimi on aikojen saatossa kirjoitettu seuraa- +vasti: Solo- eli Suáluijävri = inarinsaameksi (F. +Äimä 1901), Solojaure = pohjoissaameksi (Jacob +Fellman 2001, s. 320), Salojärvi = suomeksi (An- +delin 1858, s. 181), Suolujäyri = pohjoissaameksi +(J. E. Rosberg 1911, Lappi, s. 58) ja Sulojärvi = +suomeksi (Georg Wahlenbergin kartta vuodelta +Nimiperheeseen kuuluu myös Saarikoski +- Solokuoškâ, joka sijaitsee Juu tuan alajuok- +sulla. +Vaikka nimet ovat jo vakiintuneet, olisi +syytä kunnioittaa vanhoja nimiä ja harkita nii- +den palauttamista vaikkapa rinnakkaisnimiksi +siten, että Solojärven ja Saarikosken inarinsaa- +menkielinen rinnakkaisnimi olisi Suáluijävri ja +Suáluikuoškâ ja Solojärven suomenkielinen ni- +mi olisi Saarijärvi. +Solttusaaret (3841 2) Kaksi suurempaa ja +monta pienempää saarta Inarijärvessä Sarmi- +niemen ja Nanguvuononselän välissä. +teosan merkitys ei ole tiedossa. +on Korkeasaaret (STK 1930), joten nimi on +Nimiperheeseen kuuluvat myös Solt- +tusalmi ja Solttuvaara. +Solttusalmi (3841 2) Inarijärvessä Solttu- +saarten ja Sarminiemen välissä. +Solttusaaret. +Solttuvaara (3841 2) Sarminiemen länsi- +Somperuslaassa - 'ompperâslássá +(3841 1) Korkeahko luoto eli laassa Inarijärvessä +Ukonselän1 koillispäässä, Ukonsaaresta1 5 km +Sompe- +russaari: lássá = luoto eli laassa. +Somperussaari - 'ompperâssuálui +(3841 1) Inarijärven saari Ukonselän1 pohjois- +osassa Ukonsaaresta1 3,5 km koilliseen. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: "ompperâs += attribuuttimuoto sanasta "oppeer ~ "omppeer += näppylä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Som- +peruslaassa - 'ompperâslássá. +Sorstijänkä - Šorstijeggi (4821 2) Pieni +louhikkoinen suo Kessijoessa sijaitsevan Kui- +vaslompolan luoteispuolella. +Ristijärvi3. +Sorstijoki - Šorstijuuhâ (4821 2) Ristijär- +vestä Kessijärven pohjoispuolella sijaitsevaan +Matalajärveen. +Sorstijärvet (MML) Monen järven ryhmä +Vätsärissä Kyyneljärven eteläpäästä 1,5 km +Kansalaisen karttapaikan mukaan kyse +on kahdesta järvestä, jotka ovat 0,5 km pohjoi- +sempana. +ta, vaikka inarinsaamenkielistä nimeä ei jär- +ville olekaan. +Sorstiluolikot (4821 2) Kuivaslompolan ja +Mourasvaaran välissä. +inarinsaamesta, vaikka inarinsaamen nimeä +luolikoille ei olekaan. +Sorstivaara - Šorstivääri (4821 2) Vaa- +ra Nuottamajärven1 ja Kuivaslompolan välissä. +Sortojärvet - Suárdijäävrih (4821 2) +Kaksi järveä Nellimin koillispuolella Venäjän +vastaisella valtakunnarajalla. +Toinen järvistä +on Venäjän puolella. +Nimiperheeseen kuuluu myös Sorto- +oja - Suárdijuuhâ. +sä 4821 2/2002 inarinsaamen nimi on virheelli- +sesti "Suárjäävrih". +Sortolahti1 - Suárduluohtâ1 (3844 1) Nit- +sijärven pohjoispään itärannalla, jossa on mon- +ta saarta. +Sortoniemi. +Sortolahti2 - Suárduluohtâ2 (VV) Kos- +kivuonon toiseksi pohjoisin lahti Inarijärvessä. +Sortolahti3 (3844 1) Talo Nitsijärvensuojan +Sortolahti4 - Suárduluohtâ3 (3843 1) Lah- +ti Inarijärvessä Kuoskerniemen eteläpäässä. +Karl Norin- +gin kartassa v:lta 1897 "Suortolahti". +heeseen kuuluu myös Suárdunjargâ. +Sortolahdesta4 käytetään myös nimeä Ristilahti. +Sortoniemi - Suárdunjargâ1 - Suärdd­ +saattaisi viitata vainolaisaikoihin. +seen kuuluvat myös Sortolahti - Suárduluohtâ, +Sortolaassat - Suárdulássááh ja Suárdupottâ. +Sortolaassat - Suárdulássááh (VS) +Pienten saarten ryhmä Nitsijärven pohjoispääs- +sä sijaitsevan Sortolahden1 suulla. +Sorto- +Sorto­oja - Suárdijuuhâ (ES) Puro Ve- +näjän vastaisella valtakunnanrajalla sijaitsevis- +ta Sortojärvistä Nellimin pohjoispuolisiin Mat- +inarinsaamesta: juuhâ = joki. +Sortojärvet. +Sorvenvaara (3832) Vaara Koppelon ja +Peukalojärven välissä. +todennäköisesti Sorvâvääri 'Hirvivaara'. +Sotalahti - 'u˜eluohtâ (TII 1963, SA +1964) Sarminiemen kaakkoislaidalla. +"u˜e = vainolainen. +Koskimiehen ja T. I. +Itkosen (1978) kirjassa "Inarinlappalaista kan- +santietoutta" s. 14 - 15 kertoo Paavali Valle, A.V. +Koskimiehen kirjaamana tarinan "Vainolaiset +kulkemassa": +"Sarminiemessä on lahti, jonka nimeksi +on pantu Vainolaislahti (tunnetaan nykyisin +nimellä Sotalahti, kirj. +huom.). +Sen pohjassa +oli kesäkalan pyyntipaikka. +Ihmiset näkivät +varasvainolaisten olevan tulossa ja juuri sille +suunnalle, jossa tuo paikka oli. +Niin he vei- +vät veneensä pois ulommaksi niemen taakse +eikä nuottakaan ollut rannalla näkyvissä, se +oli saaressa seljempänä. +Kun vainolaiset, joiden tuloa eräs mies +vahti, tulivat lähemmäksi, ei ihmisillä ollut +enää aikaa paeta mihinkään, vaan heidän +piti kaikki lapset ja koiratkin ottaa kotaan. +Kota oli sitä varten rakennettu metsemmäksi, +että jos vainolaiset sattuisivat tulemaan, se ei +saisi näkyä rannalle. +Ja niin kävikin, että kulkiessaan kodan +ohi vainolaiset eivät huomanneet sitä, vaan +menivät ohi, kunnes löysivät rannalta veneen, +jolla soutaisivat toverinsa salmen yli saareen. +He luulivat siellä olevan talon, kun näkivät +suuria kiviä: luulivat niitä huoneiksi. +Mutta se +oli pieni saari, jossa ei ollut asuntopaikkaa, +vaan ainoastaan poroja, joiden kimpussa he +häärivät koko päivän ja löysivätkin joitakin +kesyjä härkiä, joita koettivat ottaa suopun- +gilla kiinni ja tappaa. +Mutta kun he olivat ne +tappaneet, he sytyttivät tulen ja paistoivat li- +hoja ja nylkivät nahkaa sikäli kuin oli tarpeen +leikata lihaa. +Kun he olivat nukkuneet yön, +he heräsivät ja paistoivat vielä lihaa ja söivät +kyllikseen. +Sitten he lähtivät salmen yli man- +tereelle samaan Sarminiemeen, jonka kautta +he olivat tulleetkin. +Sen saaren nimi on tähän +päivään asti ollut Poronleikkaamasaari. +Sitten he kulkivat eräälle vaaralle, josta +he löysivät taas hiljaisia poroja. +He saivat taas +kiinni sieltäkin muutamia kesyimpiä härkiä ja +tappoivat, mutta eivät jaksaneet enää syödä, +kun olivat jo saaressa paljon syöneet, ja ar- +velivat: +- Hyvä oli poronlihaa syödä, mutta ei +enää maita, kun oli niin paljonkin, tympäytti +jo. +Ei auta muu kuin leikata vain jalkoja. +Niin he leikkasivat vain jalat tapetuilta +häriltä ja ruhot jättivät kokonaan silleen. +Sen +vaaran nimi on tähän päivään asti ollut Po- +ronleikkaamavaaranen. +He menivät toiselta +puolelta Sarminiemeä takaisin etelään." +Sotkalampi (3841 1) Pitkä lampi Pikkujoen- +järven kaakkoispuolella sijaitsevien Matojärven +ja Ahvenjärven6 välissä. +Sotkalantto (3832) Lampi Paksupetäjä- +järven2 lounaispuolella: lantto = peräpohjolan +murretta ja tarkoittaa lampea. +kuuluu myös Sotkapää. +Sotkapää (3832) Vaara Paksupetäjäjärven2 +Kuuluu Sotkalanton nimiper- +Soukkavuopaja (LL 1981) Joensuun Kent- +täsaaren pisin vuopaja Ivalojoen suistossa. +Soutamasaari - Suvâdemsuálui (SA +1963) Pieni saari Inarijärvessä Partakon1 etelä- +puolella sijaitsevan Sainiemen kärjestä 0,5 km +mennos inarinsaamesta: suvâdem = aktiomuoto +verbistä suvâdi˜ = soudella > soutelu. +Sovintovaara (3832) Korkea vaara Ukon- +järven1 eteläpuolella. +todennäköisesti Littovääri. +Vaaran päällä sijait- +see näköalapaikka ja vaaran pohjoisrinteellä +sähkölinjan varrella on eräällä tasanteella istu- +makiviä ikäänkuin aseteltu ympyrän muotoon +(Vesa Luhta 2007). +Speinniemi - Speinnjargâ (SA 1964) +Inarijärven niemi Lusmanuoran itäpään etelä- +Nimi Spein-Sarakin (Sarak Svendsen, +1868 - 1946) mukaan, joka oli Pohjois-Norjasta +kotoisin oleva mies. +Ivalon Svendsenit ovat hä- +nen jälkeläisiään. +sä 3843 1/2000 nimi on painettu harhaanjohta- +vasti muotoon Peiliniemi, joka halveksii ja ali- +arvioi alkuperäistä nimeä. +Stuárráb Kiärdusjävri (4812) Sulkusjär- +ven1 pohjoisosan itäpuolella sijaitsevista Kiertus- +Kiertusjärvet, stuárráb = suurempi, +Stuárráb Tobâlmâš (SAK 2004) Pieni +lampi Nellimin Ahvenjärveltä11 0,7 km koilliseen. +Inarinsaamea: stuárráb = suurempi, tobâlmâš += deminutiivimuoto tuntemattomasta sanasta, +joka vaikuttaisi vanhentuneelta appellatiivilta +eli yleisnimeltä, vrt. +Topolmajoki. +Lähettyvillä +on oltava myös Tobâlmâš tai Ucceeb Tobâlmâš +(pienempi "tobâlmâš"), mutta sen sijainti ei ole +Stuorra"uov¿a (4911 2) Pieni pyöreä lahti +Sevettijärven Martinniemen pohjoistyvellä. +joissaamea: stuorra = attribuuttimuoto sanasta +stuoris = suuri, "uov¿a = siika. +Lienee hyvä sii- +kalahti. +Stuorrâ Jesmiluohtâ (LL 1977) Juutuassa +sijaitsevan Haapasuvannon lahti koilliseen. +rinsaamea: stuorrâ = attribuuttimuoto sanasta +styeres = suuri, jesmi = alle vuoden ikäinen +joutsenen poikanen, luohtâ = lahti. +Jesmiluovtah. +Morottaja) Suuri kivi Sulkusjärven1 länsilaidalla +Sulkusjärvi2-talon kohdalla (eteläpuolella). +styeres = suuri, ke˜gi = kivi. +Stuorrâke˜gluohtâ (SA 1963) Lahti Inari- +järven luoteisrannalla Saunarin kohdalla. +styeres = suuri, ke˜g = yhdysosalyhentymä sa- +nasta ke˜gi = kivi, luohtâ = lahti. +lahden suulla sijaitsevan suuren kiven mukaan. +Stuorrâ Säi˜ijävri (SA 1963) Nitsijärven +Suojanperän ja Jorvapuolijärven välisistä jär- +vistä eteläisempi. +Inarinsaamea: stuorrâ = att- +ribuuttimuoto sanasta styeres = suuri, säi˜i = +seiti (merikala). +Sisäjärvessä ei ole seitiä, joten +Saitajärvien määriteosaselitys ja nimiperhe. +Suassaaret - Suossuolluuh (EA) Kuusi +pientä saarta Siskelivuonon suulla: Ahmasal- +mensaari, Aittalaassa, Turkinrepimäsaari, Ka- +nisaari, Syväsalmensaari ja Vuotsosaari. +alkavat riittyä ensimmäisinä talven lähetessä. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: suos = +yhdysosalyhentymä sanasta suosâ = jääsohjo +vedessä. +Suálui"uálmáásuálui (SA 1964) Pie- +ni saari Nammijärven eteläpään länsirannal- +la Su��lui"uálmáá-salmen itäpuolella. +Suálui"uálmáš, "uálmáá = deminutiivinen gene- +tiivimuoto sanasta "uálmi = salmi > salmisen, +Erikoinen nimi, joka on kolmin- +kertainen appellatiivi ja sanatarkasti suomen- +nettuna 'Saarisalmisensaari' +Suálui"uálmáš (SA 1964) Pieni salmi Nam- +mijärven eteläpään länsirannalla mantereen ja +Suálui"uálmáásuálui-saaren välissä. +mea: suálui = saari, "uálmáš = deminutiivimuo- +to sanasta "uálmi = salmi > salminen. +heeseen kuuluu myös Suálui"uálmáásuálui. +Suáluijáávráš2 (SAK 2004) Pieni järvi +Nellimin itäpuolella sijaitsevan Kutujärven1 itä- +Järvessä on kaksi saarta. +Suáluijáávráš1. +Suáluijävri3 - Vuäggamjäu'rr (EPA, +MML) Pieni järvi Vaasselijärven pohjoispäästä +0,5 km itään. +suálui = saari, vuäggam = aktiomuoto verbistä +vuäg'gad = onkia > onkima, jävri - jäu'rr = +Suáluinyereláássáš (TII/Uula Morotta- +ja 1945) Pieni saari Inarijärvessä Nanguvuo- +non eteläpään Nuoransaaren kaakkoispuolella. +Suáluinyeri, nyere = genetiivimuoto sanasta +nyeri = nuora > nuoran, láássáš = deminutiivi- +muoto sanasta lássá = laassa > laassanen, luo- +to, luotonen. +Suáluinyeri (TII 1963) Salmi Inarijärvessä +Nanguvuonon perällä Nuoransaaren ja mante- +Inarinsaamea: suálui = saari, nyeri += nuora (kapea salmi). +vat myös Suáluinyereláássáš ja Nuoransaari - +Suáluinyeresuálui ~ Suárvááláássáš. +Suárduluovtah (SA 1964) Kaksi lah- +tea Pisteriniemen itärannalla: Cuávis Suárdu- +luohtâ (pohjoisempi) ja Jie¹¹âlâs Suárduluohtâ +(eteläisempi). +Inarinsaamea: suárdu = attri- +buuttimuoto sanasta suárdim = sortaminen +> sortama, luovtah = monikkomuoto sanasta +luohtâ = lahti > lahdet. +Suárdunjargâ2 (YAS) Niemi Inarijärvessä +Sortolahden4 itäpuolella. +Sortolahti4. +Karl +Noringin kartassa v:lta 1897 "Suorto njarga". +Suárdupottâ (JMS 2005) Nitsijärven poh- +joispään Sortolahden1 eteläpää eli lahdenperä. +Inarinsaamea: suárdu = sorto, pottâ = perä. +Suárvijáávráš (AS) Lampi Nitsijärven ran- +nalla sijaitsevasta Harjuniemen talosta 0,9 km +Inarinsaamea: suárvi = kelo, +Suávvilkáárguš ~ Suávvilkárgu (TII +1963, AVV) Kari Juutuan Keskinivan ja Ala- +nivan välissä. +Inarinsaamea: suávvil = harjus, +káárguš = deminutiivimuoto sanasta kárgu = +kari vedessä > karinen. +Suávvilko˜ojuuvâš (SA 1964) Vajaan +kilometrin mittainen joki Joutsenpesäjärvestä +Norjan Kertusjärveen. +Jokeen nousee keväällä +runsaasti harjuksia kutemaan. +suávvil = harjus, ko˜o = kutu, juuvâš = demi- +nutiivimuoto sanasta juuhâ = joki > jokinen. +Sudes"uálmáánjargâ (SA 1964) Pieni +niemi Nammijärvessä Piilola-talosta 1 km länsi- +Sudes"uálmáš1, "uálmáá = demi- +mi > salmisen, njargâ = niemi. +Sudes"uálmáásuálui2 (SA 1964) Pieni +saari Inarijärvessä Surnuvuonon Mäskisaaren +pohjoispäästä 0,8 km itä-kaakkoon. +Nimiseli- +Sulasalmensaari1, nimiperhe: ks. +Sudes- +"uálmáš 2, suálui = saari. +Sudes"uálmáásuálui3 (EA) Luoto eli +laassa Inarijärvessä Aibutsaaren ja Järvikäisen +Sulasal- +mensaari1, nimiperhe: ks. +Sudes"uálmáš 3, "uál- +"uálmi = salmi > salmisen, suálui = saari. +Sudes"uálmáš1 (SA 1964) Kapea sal- +mi Nammijärvessä Piilola-talosta 1 km länsi- +lounaaseen Sudes"uálmáánjargâ-niemen ja +Sudes"uálmáásuálui 1-saaren välissä. +mea: sudes = attribuuttimuoto sanasta sudde = +sula, "uálmáš = deminutiivimuoto sanasta "uál- +mi = salmi > salminen. +myös Sudes"uálmáánjargâ ja Sulasalmensaari +- Sudes"uálmáásuálui. +Sudes"uálmáš2 (SA 1964) Kapea salmi +Inarijärvessä Surnuvuonon Sudes"uálmáá- +suálui-saaren eteläpuolella. +Sudes"uálmáš 1. +Sudes"uálmáásuálui 2. +Sudes"uálmáš3 (EA) Kapea salmi Ina- +Faddervuonon pohjoispuolella Sudes "uál- +máásuálui 3-saaren länsipuolella. +Sudes"uálmáásuálui 3. +Sudes"uálmi - Su'ddes"uä'lmm +(4911 2, JM) Kapea salmi Suolisjärven Isosaa- +ren ja Suolisjärven kaakkoisrannan välissä. +Inarinsaamea ja koltansaamea: sudes - su'ddes += attribuuttimuoto sanasta sudde - su'dd = su- +la, "uálmi - "uä'lmm = salmi. +Suei'nnvää'rr (KN) Vaara Venäjän vas- +taisella valtakunnanrajalla Kippisjärvestä 2 km +Vaara on suurimmaksi osaksi Venäjän +Koltansaamea: suei'nn = heinä, vää'rr +Suhajängät ~ Suhajänkkä (RP 1991, +3832) Nanguvuonoon laskevan Suhaojan var- +rella. +Suha- +Suhajärvet (RP 1991) Kaksi järveä Nan- +guniemen eteläosassa: Ylimmäinen Suhajärvi +ja Alimmainen Suhajärvi. +on todennäköisesti 'uhâvärjávrááh 'Terävävaa- +ranjärvet'. +Suhaoja (RP 1991) Puro Ylimmäisestä Su- +hajärvestä Alimmaisen Suhajärven kautta Nan- +guvuonoon. +Suhavaara (3832) Nanguniemen eteläisem- +män Härkävaaran kaakkoispuolella. +men nimi on hyvin todennäköisesti 'uhâvääri +'Terävävaara'. +Määriteosaltaan nimi on siten +mukaelmasuomennos inarinsaamesta, vaikka +inarinsaamelaista nimeä ei vaaralle nykyisen +tietämyksen mukaan olekaan. +kuuluvat myös Suhaoja, Suhajänkkä, Ylimmäi- +nen Suhajärvi ja Alimmainen Suhajärvi. +Suhujärvi - 'uhâjävri (3841 1) Pieni jär- +vi Vuontisjärven eteläpäästä 0,6 km kaakkoon. +Suhuvaara. +Suhuvaara ~ Pyöriävaara - 'uhâváá­ +rááš1 (3841 1) Ison Luosmajärven ja Vuontis- +järven eteläpään puolessa välissä. +suomennos inarinsaamesta: "uhâ = attribuutti- +muoto sanasta "uuhâl = terävä. +kuuluu myös Suhujärvi - 'uhâjävri. +Sukkârluákká (SAK 2004) Sokeritien kor- +kein kukkula kilometriä ennen Ahvenjärven11 +taloa. +Sokeritie, luákká = mäki. +Sulasalmensaari1 - Sudes"uálmáá­ +suálui1 (MML, SA 1964) Pieni saari Nammi- +järven Sudes"uálmáánjargâ-niemen kohdalla. +saamesta: "uálmáá = deminutiivinen genetiivi- +muoto sanasta "uálmi = salmi > salmisen. +Sulasalmensaari2 - Sudes"uálmáá­ +suálui2 (3841 1) Pieni saari Inarijärvessä Runt- +sasaaren ja Pikkusalmensaaren välissä. +Sulasalmensaari1. +Sulasalmi. +Sulasalmensaari3 (MML) Ks. +Surnuvuo- +non Mäskisaaren ja mantereen välissä oleva +Sudes"uálmáásuálui3. +Sudes"uálmáš. +Sulasalmi - Sudes"uálmáš4 (3841 1, EA) +Inarijärven salmi Pikkusalmensaaren ja Sula- +salmensaaren välissä. +suomennos inarinsaamesta: "uálmáš = deminu- +tiivimuoto sanasta "uálmi = salmi > salminen. +Nimiperheeseen kuuluu myös Sulasalmensaari +Sulkomavaara - 'ulgomvääri ~ 'ul­ +gompottuáiváš (3834, 3834 1) Nangujärves- +tä 4 km kaakkoon. +Topografikartassa 3834 1/ +1979 "Sulkkompottoaivádš", joka ei vastaa ny- +kyistä kirjoitustapaa ja on siten virheellinen. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: "ulgom += yhdysosalyhentymä sanasta "ul goom = sivu- +kappale eli sulkuma kengässä, pott = yhdys- +osalyhentymä sanasta pottâ = perä, uáiváš = +Vaara on karvakengän sivukappaleen muotoi- +Sulkusjoki - Sulgušjuuhâ (SA 1964) +Sulkusjärvestä1 Nellimjärveen, aikaisemmin +Nellimvuonoon, ks. +Nellimjoki. +Sulkusjärvi1. +Sulkusjärvi1 - Sulgušjävri (TII 1963) +Suurehko järvi Itä-Inarissa lähellä Venäjän vas- +taista valtakunnanrajaa. +inarinsaamesta: sulguš = deminutiivimuoto tun- +temattomasta sanasta, vaikka se viittaisikin sa- +naan solge = ahkion lisäjalas eli sulka. +Tavat, +joilla Sulkusjärvi on aikojen saatossa kirjoitet- +tu: Šulggušjävrri ja Sulgušjävri (F. Äimä 1901), +Solgasjaure, v. 1745 (Jacob Fellman 2001, III, s. +705), Sulkisjaure, Sulgisjaure (Wahlenberg 1804, +s. 34), SulKesjavre, SulKesjaure (Jacob Fellman +perheeseen kuuluvat myös Pitkälahti3 - 'uájá1 +~ Sulgušjävr"uájá, Sulkusjoki - Sulgušjuuhâ ja +talo Sulkusjärvi2. +Sulkusjärvi2 entinen Tulliniemi (4812, +TN 1995) Entinen kruununmetsätorppa Sul- +kusjärven ja Palojärven välisellä kannaksel- +Torpan on perustanut Sulkusjärven Matti +(Matti Matinpoika Sarre, *1842) v. 1898. +Myö- +hemmin siinä asui Leski-Antin Uula (Oskari +Uula Morottaja, 1892 - 1963) naituaan Sammeli +Matinpoika Sarren (*1881) lesken Aili Juhanin- +tytär Sarren, os. +Suntsuslaassa - Sunccuslássá (EA) +Luoto eli laassa Inarijärvessä Siskelivuonon +Säisaaren eteläpuolella. +inarinsaamesta: sunccus = tuntematon sana. +Suojanperä1 - 'uájápottâ1 (VS) Nitsijär- +ven pohjoisin lahti, jonka perällä on samanni- +"uájá = pitkä lahti eli suoja, johon laskee tai +Suojanperä2 - 'uájápottâ2 (4822 2+ +4824 1) Nammijärven läntisimmän lahden lou- +"uájá = pitkä lahti eli suoja, johon laskee tai jos- +ta laskee joki. +Njammijävr"uájá. +Nimiperheeseen kuuluu myös Suojansuu. +Suojanperä3 - 'uájápottâ3 (EA) Piski- +järvensuojan pohjoispää. +rinsaamesta: "uájá = pitkä lahti eli suoja, jo- +hon laskee tai josta laskee joki. +kuuluvat myös Suojanperäjärvi - 'uájápottjävri +ja Suojanperävaara - 'uájápottvääri. +Piskijärvensuoja. +Suojanperäjärvet - 'uájápottjäävrih +(4821 2) Seitsemän järveä Naamajoessa sijait- +sevan Nuottamajärven1 kaakkoispuolella. +Suojanperäjärvi - 'uájápottjävri +(3841 1) Järvi Piskijärvensuojasta 0,4 km koilli- +Suojanperälampi - 'uájápottluobâl +(YAS) Kivijärven1 eteläpäästä 0,5 km lounaa- +rinsaamesta: luobâl = lompola. +Nimen perus- +teella voidaan päätellä, että Kivijärvessäkin1 on +suoja, joka on järven eteläpäässä, vaikka se ei +erillisenä nimenä esiinnykään. +Suojanperävaara - 'uájápottvää­ +ri (3841 1) Kaamasen itäpuolella sijaitsevasta +Valkkojärvestä 3 km etelään. +ks: Piskijärvensuoja. +Suojansuu (MML) Nammijärven länti- +simmän lahden suu, jonka inarinsaamen nimi +on todennäköisesti 'uájánjälmi. +Suojanperä2. +Suolampi (4812) Venäjän vastaisella valta- +kunnanrajalla Ucceeb Kiärdusjävri -järven koh- +Suolannakkomajänkä (MML) Pieni suo +Ronkajärven luoteispuolella sijaitsevasta Loi- +tonokasta 0,5 km kaakkoon. +Joku on viskonut +siellä suolaa. +Suolisjärvi - 'uolisjävri - 'ue'lsjäu'rr +(4911 2) Pitkä järvi Inarijärven koillispäässä. +T. I. Itkosen mukaan (1966a ja 1966b) +nimi on kirjoitettu v. 1598 Kiöli siaur (luet- +tava Tšölisjaur), 1671 Kiullis Järffwi (luet tava +Tšullisjärvi), 1672 ja 1732 Sulistjaur. +Koltat ka- +lastivat siellä inarilaisten luvalla (Iisak Felmann +1910 - 1905: Handlingar och uppsatser ang. +Finska Lappmarken och lapparne I 307, II 12), +1820-luvulla Suollesjaure, Suolle (s) vuono (Jacob +Fellman 1906, Anteckningar under min vistel- +se i Lappmarken III 319, 323), pohjoissaameksi +'ullesjávri. +Johan Nuorgamin (*1928) mu- +kaan sana "ulle tarkoittaa "syrjittäin, päittäin, +mutta ei sivuittain" olemista ja pohjalla olisi sa- +na "uolluk = häämöttää (TII 1963). +Suolisjärven +läheisyydessä lienee myös Jeerialgadjävri = +'Jeeripojanjärvi', joka on perimätiedon mukaan +saanut nimensä Jeerin "viimeisen Suomen puo- +lella asuneen koltan" mukaan (Terho Itkonen +Terho Itkonen (1972) mainitsee +myös Vaassaljärven ja Mihkalijärven, joiden +"lähistöllä" on tämä Jeerialgadjävri, jonka si- +jaintia ei ole saatu paikallistettua. +Matti Sver- +loffin mukaan sana Jeerin olisi johdos sanasta +jeä'r = säpikäshousujalkineet. +kuuluvat myös Suolistaipale - 'uolismyetki ja +Suolisvuono - 'uolisvuonâ. +Suolistaipale - 'uolismyetki - +kannas Suolisjärven ja Inarijärven Suolisvuonon +Mukaelmasuomennos ja suora koltan- +Suolisjärvi. +Suolisvuono - 'uolisvuonâ - 'ue'ls­ +vuõnn (3844 1) Inarijärven pisin vuono sen +koltansaamennos inarinsaamesta tai suora ina- +rinsaamennos koltansaamesta. +Nimi v. 1745 Sielles- +Suopunkimorosto - Suoppâinmoorâst +~ Suoppuáivmoorâst (3834, SA 1964) Aka- +lauttapään lounaiskyljessä. +Rinnakkaisnimi antaisi ym- +märtää koillispuolella sijaitsevan Akalauttapään +olleen aikaisemmin nimeltään Suoppuáiváš tai +Suoppuáivi: suopp = yhdysosalyhentymä sa- +nasta suoppi˜ = heittää, uáiv = genetiivimuoto +sanasta uáivi = pää. +Suorsaoja (3833+4811) Puro Isosta Suorsa- +järvestä Nahkimo-ojaan. +Suorsapää - Cuossaš - Cuásáš (3833+ +4811) Korkea ja terävähuippuinen tunturi Venä- +jän vastaisella valtakunnanrajalla Raja-Joosepin +rajavartiosemalta 9 km koilliseen. +suomennos ja mukaelmainarinsaamennos +koltansaamesta: cuossaš = tuntematon sana, +vaikka tutkija Voitto Viinasen saaman tiedon +mukaan nimi johtuisi vaaran rinteellä pitkälle +kesään olevista lumilaikuista. +kuuluvat myös Pieni Suorsapää - Ucc Cuossaš +- Uccâ Cuásáš, Iso Suorsajärvi - Cuássáájävri ja +Pikku Suorsajärvi - Uccâ Cuássáájáávráš. +Suosâsuálui (AS) Nitsijärven eteläosan +Haapalahdensuun saarista läntisempi. +saamea: suosâ = jääsohjo vedessä, suálui = +Suovanuora - Lyevinyeri (3841 2, YAS) +Inarijärven Koutukeihin kuuluvien Suovasaa- +ren - Kärppäsaaren ja Varttasaaren välissä. +Suovasaari. +Suovasaaret - Lyevisuolluuh (3841 1) +Ison Kapaselän pohjoispäässä Inarijärvessä. +Suovasaari - Lyevisuálui (3841 2) Ina- +rijärven Koutukeihin kuuluva suurehko saari +Varttasaaren eteläpuolella. +Suovanuora - Lyevinyeri. +Suovaselkä - Lyevi"ielgi (4821 2) Kak- +siosainen maanselkä Venäjän rajan tuntu- +massa Joukhaisjärven ja Korppikurujärven +miperheeseen kuuluu myös Suovaselkäjärvi - +Lyevi"ielgjävri. +Suovaselkäjärvi - Lyevi"ielgjävri +(3843 1) Suovaselän luoteispuolella. +Järven ran- +nalla on sijainnut lakkautettu Suovaselän raja- +vartioasema. +Suovaselkä. +Suovâstimluohtâ (SA 1964) Neliskantti- +nen lahti Tiaisniemen luoteiskulmalla. +saamea: suovâstim = aktiomuoto verbistä suo- +vâsti˜ = savustaa > savustama, luohtâ = lahti. +Suõ'bddinjargg (4911 2) Talo Sevettijär- +ven länsirannalla. +Koltansaamea: suõ'bddi = +juurakko, njargg = niemi. +Supenjargâ2 (SA 1964) Niemi Sarmijärven1 +itärannalla sijaitsevan Haapavuonon2 länsipuo- +Haapakuru, njargâ = niemi. +Suprumuotka - Suppârmyetki (TII 1963) +Nitsijärven Suojanperältä 0,5 km pohjoiseen. +saamesta: suppâr = mukaelmainarinsaamennos +koltansaamen sanasta sååbbar = kokous. +Surnu (TN 1995) Entinen kruununmetsä- +torppa Surnujoen Heinälompolan eteläpäässä. +Torpan on perustanut Aslak Panne (1842 - 1910) +Nykyään talossa asuu Pekka Tervaniemi, joka +on Aslak Pannen tyttärenpoika. +Surnujoki - Curnâjuuhâ (4822 2+4824 1) +Surnujärvestä Pitkän Surnujärven kautta Inari- +lehdessä 4822 2+4824 1/2001 inarinsaamen nimi +on virheellisesti "Èurnâjuuhâ" (kyseessä paina- +misen yhteydessä tapahtunut fonttivirhe, joka +perustuu allekirjoittaneen Maanmittauslaitok- +selle antamaan virheelliseen informaatioon ni- +men alkukirjaimesta). +Surnujärvi - Curnâjävri - Curnu­ +jäu'rr (4913 1, JM) Suuri järvi Rajapäästä 9 km +lounaaseen ja Norjan vastaisesta valtakunnan- +rajasta 2,5 km länteen. +on virheellisesti "Èurnâjävri" (kyseessä paina- +inarinsaamesta ja koltansaamennos inarinsaa- +mesta: Curnâ = tarun mukaan Inarissa elänyt +Cuurnâš-niminen lappalainen, joka Pekka Sai- +jetsin (Nuoran Pekka, *1901) mukaan on hau- +dattuna jossakin Inarijärven rannalla (T. I. It- +konen 1966a "Lappalaisperäisiä paikannimiä +suomenkielen alueella" s. 53 ja T. I. Itkonen +1945 "Suomen lappalaiset II" s. 500). +lisesti on kyse samasta henkilöstä, josta Ilmari +Itkonen kirjoittaa käsikirjoituksessaan "Mui- +naisjäännöksiä ja tarinoita Inarijärven ympä- +ristöltä" vuodelta 1910: +Nimiperheeseen kuuluvat myös Surnu- +päät - Curnâuáivih - Curnuvuei'vv, Surnujo- +ki - Curnâjuuhâ, Surnuvuono - Curnâvuonâ +- Cur nu vuõnn, Curnâvuonnjälmi, Surnukoski +- Curnâkuoškâ, Surnu ja Surnukari - Curnâkár- +gu. +Surnukari - Curnâkárgu (EA) Vedes- +sä oleva kari Inarijärven Viipassaaresta 0,7 km +Sur- +nujärvi. +Surnukoski ~ Surnuköngäs - Curnâ­ +koski Surnujoen alapäässä Surnuvuonon ja Pit- +kän Surnujärven välissä. +Surnupäät - Curnâuáivih - Curnuv­ +uei'vv (4822 2+4824 1) Kaksi tunturia Norjan +vastaisen valtakunnanrajan tuntumassa. +kaelmasuomennos inarinsaamesta ja mukael- +makoltansaamennos inarinsaamesta. +1745 toisen tunturin nimi on kirjoitettu "Sorne- +karttaledessä 4822 2+4824 1/ 2001 inarinsaamen +nimi on virheellisesti "'urnâuáivih" (kyseessä +painamisen yhteydessä tapahtunut fonttivirhe, +joka perustuu allekirjoittaneen Maanmittaus- +laitokselle antamaan virheelliseen informaa- +tioon nimen alkukirjaimesta). +Surnuvuono - Curnâvuonâ - Curnu­ +vuõnn (4822 2+4824 1, JM) Inarijärven koil- +lisosassa. +Peter +Schnitlerin kartassa v:lta 1745 nimi on "Ga- +naal Vuonne". +heellisesti "Èurnâvuonâ" (kyseessä painamisen +yhteydessä tapahtunut fonttivirhe, joka perus- +tuu allekirjoittaneen Maanmittauslaitokselle +antamaan virheelliseen informaatioon nimen +alkukirjaimesta). +Suuapajanlaassa (RP 1990) Pieni saari +Inarijärven lounaisosan luoteisrannalla Made- +lahden ja Keskilahden välissä. +nimi on todennäköisesti Njälmivärplássá. +Suvisvyeppee (3842 2) Vuopaja Inarijär- +vessä Partakonlahden Haapavuonon1 pohjukas- +Inarinsaamea: suvis = johdos sanasta supe += haapa > haapainen, vyeppee = vuopaja. +Haapavuono1. +Syeinijávrááh (EPA) Monta pientä järveä +peräkkäin koillis-lounaissuunnassa Vaasseli- +järvestä 2 km länteen. +Inarinsaamea: syeini = +heinä, jávrááh = deminutiivinen monikkomuoto +Syeinilyevlááduš (SAK 2004) Pieni lampi +Nellimin itäpuolella sijaitsevasta Ahvenjärvi11-ta- +losta 1,2 km etelään. +Inarinsaamea: syeinilyev = +yhdysosalyhentymä yhdyssanasta syeinilyevi = +heinäsuova, lááduš = deminutiivimuoto sanasta +láddu = lampi > lampinen. +Syeininjaargâš (MV 2003) Pieni niemi +Sulkusjärven1 itäosan etelärannalla. +Syeinijávrááh, njaargâš = demi- +nutiivimuoto sanasta njargâ = niemi > nieminen. +Syerike˜gnyeri (SA 1964) Salmi Inarijär- +vessä Housusaaren ja Lusmasaaren itäpään +Inarinsaamea: syeri = haara, ke˜g = +yhdysosalyhentymä sanasta ke˜gi = kivi, nyeri +Sylvenvaara (3832 2) Pieni vaara Ivalon +taajamasta 3 km etelään. +Utsjoelta muuttaneen +Sylvester Lukkarin (1901 - 1976) mukaan, sillä +hän asui vaaran vieressä. +Syntymälampi (3832) Isosta Kotsamojär- +vestä 2,5 km itään. +Ei ole tiedossa, kuka tai mikä +on syntynyt siellä. +Syrjäjärvi1 - Tuárispeljävri1 (SA 1964) +Järvi Luottovaaran ja Pikku Martinjärven vä- +inarinsaamesta: pel = puoleinen, puolella ole- +va, puolinen. +Järvi on syrjässä järvijonosta, +jota kautta on kulkenut talvireitti Arttajärvien +Syrjäjärvi2 (MML) Pieni järvi tai lampi +Sarmilompolan pohjoispään ja Torahlahden +Syrjäpuolijärvi1 - Puástuppeljáávráš +(3842 2, JP) Pieni järvi Inarijärven Puuniemen +tyvellä. +kartassa v:lta 1897 Härkäputoamajärvi. +Syrjäpuolijärvi2 - Puástpeljävri2 +(3844 1) Jorvapuolijärven kaakkoispuolella. +kuuluu myös Kortelompola - Puástpelluobâl. +Inarinsaamen nimi poikkeaa ylemmästä Syr- +jäpuolijärven1 nimestä siinä suhteessa, että +Puástpeljävri on nimensä määriteosan suhteen +lyhentynyt enemmän kuin Puástuppeljáávráš. +Molemmat tarkoittavat 'väärällä puolella ole- +vaa järveä'. +Syväjärvi1 - Ingájáávráš ~ Juggáá­ +jävri (JP, SA 1963) Pieni järvi Partakon1 kaak- +koispuolella sijaitsevan Puuniemen eteläpäässä. +Inarinsaamen rinnakkaisnimen mukaan suo- +menkielinen nimi olisi suora suomennos inarin- +I¹gájáávráš on kuitenkin vanhempi +nimi, koska A. Burgmanin kartassa v:lta 1897 +se on "Inkajärvi". +I¹gá = Inga ~ Inka. +Syväjärvi2 (MML 2006) Nitsijärven koil- +lispuolella sijaitsevan Hammasjärven eteläpään +Kotajärven itäpuolella. +Syväjärvi3 - Jie¹¹âlâsjävri (3843 1) Pieni +järvi Inarijärven Kirakkavuononperältä 3 km +Syväjärvi4 - 'i'¹¹lõsjäu'rr (MML +2006) Järvi Vainosjärvestä 1,3 km luoteeseen. +Syväkuru (RP 1990) Kuru Vuontisjärven +itäpuolella sijaitsevan Rumapahdan eteläpuolel- +Syvälahdenvaara (3841 1) Vaara Simmet- +tijärven pohjoispuolella Syvälahden3 kohdalla. +Syvälahti3. +Syvälahti1 - Jie¹¹âlâsluohtâ2 (SA 1964) +Nellimjärven eteläisin lahti. +Syvälahti2 - Jie¹¹âlâsluohtâ3 (3843 1, +SA 1964) Inarijärven lahti Nellimvuonon koil- +liskulmalla. +Syvälahti3 (RP 1990) Miesniemen tyvellä +sijaitsevan Simmettijärven pohjoisin lahti. +perheeseen kuuluu myös Syvälahdenvaara. +Syvälompola1 - Jie¹¹âlâsluobâl (4821 2) +Lompola rajavyöhykkeellä Korppikurujärven +itäpuolella lähellä Venäjän vastaista valtakun- +Syvälompola2 (3841 1/ 1977) Väynäjoen +neljästä lompolasta pohjoisin Väynäjärvestä +3,5 km alavirtaan. +Syväranta (4911 2) Talo Sevettijärven poh- +Syväsalmensaari (3841 01) Saari Inari- +järvessä Mutustelemaniemestä 1 km koilliseen. +Merikortin mukaan saaren pohjoispuolella olisi +Syväsalmi, jonka nimiperheeseen saari kuuluisi. +Syväsalmi - Jie¹¹âlâs"uálmi (SA 1964) +Kultalahdensuun itäisempi salmi Inarijärves- +Nimiperheeseen kuuluu myös Jie¹¹âlâs- +"uálmnjargâ. +Syvä Sortolahti - Jie¹¹âlis Suárdu­ +luohtâ (AK, OK) Pisteriniemen itärannan +Suárdul uovtah-lahdista eteläisempi Inarijär- +miperheeseen kuuluu myös Matala Sortolahti +- Cuávis Suárduluohtâ. +Suárdu- +luovtah. +Syvävuopaja1 (4822 2+4824 1) Inarijärven +vuopaja Surnuvuonon luoteisrannalla Kappeer- +suálui-saaren ja mantereen välissä. +Syvävuopaja2 (3832 08) Ivalojoen Syvä- +vuopajasaaren itäpuolella. +kuuluu myös Syvävuopajasaari. +Syvävuopajasaari (3832 08) Ivalojoen +alajuoksulla Kantosaarten itäpuolella. +Syvävuopaja. +Syyrakkiharju (RP 1991) Siskelistä (kolt- +tasaamelaiskylä) 1,5 km Ivalon taajaman suun- +Harjusta on otettu runsaasti soraa tien- +rakennustarpeisiin. +Kyseessä voisi olla mukael- +masuomennos inarinsaamesta, jolloin määri- +teosa olisi syereeg = haarallaan oleva tai syeri += haara. +Harju haarautuu moneen suuntaan. +Nimiperheeseen kuuluu myös Syyrakkijärvi. +Syyrakkijärvi (3832) Pieni järvi Syyrak- +kiharjun lounaispuolella. +Syyrakkiharju. +Syyskotaranta (RP 1991) Inarijärven +Miesniemen luoteisrannalla Partalahden ja Lah- +jahaminan välissä. +Syysvasajärvi - 'oh"âvyesijáávráš +(SA 1964) Järvi Sulkusjärven1 puolesta välistä +4 km itään lähellä Venäjän vastaista valtakun- +Järven luona on +syntynyt vasa vasta syksyllä tai sen rannalla +on pyydetty syysvasoja purkapeskiä varten. +Syömäpahdankari (MML) Kari Vuontis- +järvessä sen puolen välin länsilaidalla Syömä- +pahdan koillispuolella. +myös Atikkuruovi. +Syömäpahta (MML) Vuontisjärven puo- +len välin länsirannalla. +myös Syömäpahdankari. +Tällä paikannimellä +ja Atikkuruovilla on jotain yhteistä, ks. +Sähmivaara - 'ähmivääri ~ Sähmi­ +vääri ~ Šähmivääri (SA 1964, MV 2006, +SAK) Sulkusjärven1 Pitkälahden koillispuolella. +Oletettavasti mukaelmasuomennos inarinsaa- +mesta: "ähmi ~ sähmi ~ šähmi = tuntematto- +mia sanoja. +Sammeli Kuuvan mukaan šähmi +on koivussa kasvava kääpä. +kuuluu myös 'ähmivärkimes ~ Sähmivärkimes +~ Šähmivärkimes eli 'Sähmivaaransoidin', jonka +tarkempi sijainti ei ole tiedossa. +Säisaari - Sä˜isuálui ~ Se˜esuálui +(3841 1, TII 1963) Saari Inarijärven Siskelivuo- +nossa. +sä˜i ~ se˜e = niin vanha sana, että merkitys ei +ole tiedossa, mutta saattaisi olla kiertoil maus sa- +nalle sieidi = seita. +Ilmari Itkonen (1910) kertoo +"Laurikainen rupesi kerran "tontan" (staa- +lon) kanssa voimiaan koettelemaan kiven +nostossa. +Tontta koetti vyörytellä muuatta +isoa kiveä, mutta L. sanoi: "Älä, velikulta, +vyöryttele, annas kun minä nostan!" ja nos- +ti kiven eräälle Säisaaren kalliolle, jossa se +vieläkin on." +Samassa käsikirjoituksessa kertoo Ilmari It- +konen (1910) edelleen: +Säisaaressa noita, jonka tytär meni kerran +pienen Šiälla poikansa kera veneellä puita +noutamaan läheiseltä mantereelta. +Jätti poi- +kansa veneeseen, mutta jonkun ajan kulut- +tua huomasi veneen aivan itsekseen lähteneen +kulkemaan, poika mukanaan. +Kun vaimo ar- +vasi noitakonstien olevan kysymyksessä, niin +hän, saadakseen veneen tulemaan takaisin, +lupasi ukolle antaa lahjauhrina pässin ja huu- +si: "Pyereeb lii pyeidiviercâ "iäppát ko kuocâ +Šiälá ruoidâ (Parempi on lihavan jaaran kaula +kuin mätä Šiällan sääri). +Vene tulikin takaisin, +mutta kotiin tultuaan huomasi vaimo pässin- +sä kadonneeksi, - sen oli Ukko vienyt. +- Se +paikka, jossa vaimo oli maalla käynyt, on +vieläkin nimeltään Šiällanjargâ." +Sellaniemi. +Säkkisaari (MML) Vuontisjärven etelä- +pään Isosaaresta5 0,3 km koilliseen. +Saari kuuluu +Väyläsaariin. +Säkkiselkä - Sekkâ"ielgi (4821 2) Se- +länne Venäjän vastaisella valtakunnanrajalla +Kantojärven2 kohdalla. +Särreejáávráš (JP) Pieni järvi Kauhalah- +den perällä Nitsijärven Vuonoperäjärvestä 1 km +Sarrelahti, jáávráš = deminutiivi- +Särreeláássáš (JP) Pieni saari Inarijärves- +sä Puuniemen tyvellä Syrjäpuolijärvestä 0,5 km +Sarrelahti, láássáš = deminutiivi- +muoto sanasta lássá = laassa eli luoto. +Sääskilahti (RP 1990) Talo ja lahti Vuon- +tisjärven eteläpäässä. +Lahden pohjukassa on +Tallimukka, pieni lahti, jonka rannalla on ollut +hevostalli. +Sääskisaari - 'uoškâsuáloi (IW 2000) +Pieni saari Sarmijärven1 Akkasaaresta 0,5 km +Suora suomennos inarinsaamesta: suáloi +Söiminlahti - 'yeiminluohtâ (3844 1, +SA 1964) Inarijärven lahti Kuoskerniemen poh- +nos inarinsaamesta: "yeimin = johdos sanasta +"yeimi = sauvoin. +Söiminnuora (MML 2006) Salmi Inarijär- +vessä Iso-Söimin ja Pikku-Söimin välissä. +kaelmasuomennos inarinsaamesta, vaikka ky- +seiselle salmelle ei olekaan inarinsaamen nimeä. +Iso-Söimi, +nuora = pitkä ja kapea salmi, joka tässä tapauk- +sessa ei pidä paikkansa, sillä salmi on melko +lyhyt ja leveä. +Niinpä nimi on uudisnimi eikä +vastaa inarinsaamen appelatiivia nyeri = nuora. +Š +Šieksjávrádâh (SA 1964) Järveke Inarijärves- +sä Rautusalmensaaren, Kenttäsaarten ja man- +tereen välissä. +Sieksvuono, jávrádâh = järveke +(suurempi kuin järvikäinen). +Šiišnušjáávráš (SA 1964) Pieni pyöreä lam- +pi Nellimin etelälaidalla. +Inarinsaamea: šiišnuš += deminutiivimuoto sanasta šišne = parkkinah- +ka eli sisna. +Lampi on pieni kuin šišnepottâ = +'sisnaperse' eli karvaton takapuoli (käytetään +yleensä alaikäisestä ihmisestä puhuttaessa). +miperheeseen kuuluu myös Šiišnušvuonâš, joka +on Nellimvuonon vanhempi nimi (ks. +Šilehäsaari - Šileháásuálui (KL) Saari +Inarijärven Korkiasaaren ja Kuusisaaren välis- +Inarinsaamea: šileháá = genetiivimuoto sa- +nasta šilehâš = deminutiivijohdos inarinsaamen +verbistä šillee˜ = pyydystää, joten saaren nimi +olisi suomennettuna 'Pyyntisaari' tai 'Pyytämä- +saari'. +Šušm­Andârâs kuátisaje (TII 1963) +Vanha kotasija Paksuniemi2-talon lähellä. +lo on noin 160 vuotta vanha. +Šušm-Andârâs = Kantapää-Antti, joka käveli +astuen korostetusti kantapäilleen. +seen kuuluvat myös Šušm-Andârâs tupesaje ja +Šušmekálgu. +Šušm­Andârâs tupesaje (SAK 2004) +Vanha tupasija Nellimin itäpuolella sijaitse- +vasta Ahvenjärvestä11 1,2 km luoteeseen. +Šušm-Andârâs kuátisaje, tupesaje = tupasija. +Šušm-Andârâksella oli setä, joka asui kolmen +kilometrin päässä Vesijärvellä 'Sedänjärvellä'. +Setänsä luona hän vieraili Kollimkurrâ-kurua +pitkin, ks. +Šušmekálgu (SAK 2004) Petäjä ja apa- +ja Nellimin itäpuolella sijaitsevan Kutujärven1 +eteläpään niemessä. +Inarinsaamea: šušm = yh- +dysosalyhentymä sanasta šušme = kantapää, +kálgu = vaimo. +Petäjä muistutti ulkomuodoltaan +Kantapää-Antin vaimoa. +Taajomalahti - Tááijumluohtâ (EA) Tis- +sikivisaaren eteläisin lahti Inarijärvessä. +suomennos inarinsaamesta: tááiju˜ = hassutella, +sekoilla, taajoa. +Kauko Lehtolan mukaan lahdes- +sa oleva apaja oli kalaisa, mutta pohja niin kova, +että nuotatessa vaadon pohjaan kiinnittäminen +meni aina taajomiseksi. +myös Taajomaniemi - Tááijumnjargâ. +Taajomaniemi - Tááijumnjargâ +(3841 1) Pieni niemi Inarijärvessä Tissikivi- +saaren eteläpäässä. +Taajomalahti. +Taajomavaara (3832) Mahlatin (Inarijär- +ven suurin saari) keskiosan itärannalla. +rinsaamen nimi on todennäköisesti Tááijum- +Taarumjänkä (3843 1) Suo Taarumjärven +saamesta tai koltansaamesta, vaikka inarinsaa- +men nimeä jängälle ei olekaan. +Taarumjärvi. +Taarumjärvi - Taarumjáávráš (3843 1) +Pieni järvi Inarijärven Sammakkoniemessä1. +tansaamesta: taarum = aktiomuoto tuntematto- +masta verbistä taaru˜, mutta kyse voi olla myös +inarinsaamen verbistä staaru˜ = olla tai kulkea +vaapperassa tilassa veneellä (vaapertaa), jolloin +ensimmäinen kirjain olisi kulunut pois. +Nelli- +miläisten puheenparressa sanan ensimmäinen +s-kirjain jää usein pois muutamissa sanoissa, +kuten esim. +sanassa stuorrâ (tuorrâ) = suuri. +Eenok Sarren (1906 - 2000) mukaan nimi saat- +taisi tarkoittaa myös norjalaista ihmistä. +Koltan- +saamenkielellä Norja ja norjalainen on Taarr. +Määriteosassa lienee kuitenkin kyse inarinsaa- +men verbistä staaru˜. +myös Taarumjänkä. +Taavetinsaari (3841 2) Saari Inarijärvessä +Tavesaaren pohjoispuolella. +Taavetin henkilöl- +lisyydestä ei ole tietoa ja kyse saattaakin ol- +la Tavesaaren johdoksesta ja näin ollen lienee +Tabbeeb Kämppäjáávráš ~ Tabbeeb +Kámppájáávráš (SAK 2004) Nellimin itä- +puolella sijaitsevasta Ahvenjärven11 talosta 1 km +Inarinsaamea: tabbeeb = tuonnimmai- +nen (Ahvenjärven11 talosta katsottuna kahdes- +ta Kämppäjärvestä kauimmaisempi), kämppä += raakalaina suomen kielen sanasta kämppä, +kámppá = mukaelmainarinsaamennos samas- +ta sanasta, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta +Kämp- +pä jáávráš. +Tahkotörmä (3832) Ivalojoen itäranta ja +siinä sijaitseva asuinalue Alemman Akujärven +Taimenenhyppäämäniemi - Kuáv­ +¿ur n juš kimnjargâ (SA 2002) Niemi Inari- +järvessä Sarmivuonon itälaidalla, Peskalahden +Taimenjärvet1 - Kuáv¿urjäävrih1 (SA +1964) Kaksi järveä Sarmijärven1 ja Nangujär- +ven puolessa välissä. +Taimenjärvet2 - Kuáv¿urjäävrih2 +(3834) Kaksi pientä järveä Outa-Naapään +kaak koispuolella: Alempi Taimenjärvi - Vye le - +bâš Kuáv¿urjävri ja Ylempi Taimenjärvi - Paje- +bâš Kuáv¿urjävri. +myös Taimenoja - Kuáv¿urjuuhâ ja Taimensa- +kia - Kuáv¿urvaše. +Taimenjärvi - Kuáv¿urjáávráš (4822 2 ++4824 1) Järvi Nammijärven ja Norjan vastai- +sen valtakunnanrajan välissä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Pieni Tai- +Taimenlahti1 (MML 2006) Pieni lahti Ina- +rijärvessä Puuniemen1 länsipään pohjoislaidalla. +Nimiperheeseen kuuluu myös Taimenniemi1. +Taimenlahti 2 +Kuáv¿urluohtâ +(3841 2, VA) Kaamassaaren l��nsipäässä län- +teen suuntautuva Inarijärven lahti. +luu myös Taimenniemi2 - Kuáv¿urnjargâ. +Taimenlammet1 - Ku'vˆˆlubbâl +(MML 2006) Kaksi lampea Vätsärissä Äälis- +Taimenlammet2 (3834) Neljä lampea pe- +räkkäin Nangujärven itärannalle laskevassa +Taimenojassa Nangujärvestä 3 km kaakkoon. +Taimenlampi1 - Kuáv¿urjáávráš1 - +Ku'vˆˆluubbâl (4911 2, MML) Pieni järvi +Vätsärissä Vainosjärven eteläpuolella. +ta ja suora koltansaamennos suomen kielestä +Nimiperheeseen kuuluu myös Tai- +menvaara - Kuáv¿urvääri - Ku'vˆˆvää'rr. +Taimenlampi2 - Dápmotjávri - Kuáv­ +¿urjáávráš2 - Ku'vˆˆjäu'rr (4911 2, MML) +Pieni järvi Sevettijärven pohjoispuolisen Ukon- +selän2 kaakkoispuolella. +Suomennos, inarinsaa- +mennos ja koltansaamennos pohjoissaamesta. +Inarinsaamen nimen perusosa on deminutiivi- +muodossa, joten se saattaisi olla primäärinimi. +Taimenlampi3 (3832) Pitkä lampi Ronkajär- +ven koillispuolella sijaitsevan Isotaipaleenjärven +lounaiskyljessä. +Taimenniemi1 (MML 2006) Pieni niemi +Inarijärvessä Puuniemen1 länsipään pohjoislai- +Taimenlahti1. +Taimenniemi2 - Kuáv¿urnjargâ (YAS) +Kaamassaaren länsipään niemi Inarijärvessä. +Taimenlahti2. +Taimenoja - Kuáv¿urjuuhâ1 (3834) Pie- +ni joki Taimenjärvistä Nangujärven itärannalle. +mesta: juuhâ = joki. +Taimenjär- +Taimensaari - Kuáv¿ursuálui (3844 1) +Pieni saari Nitsijärven pohjoisosan keskellä. +Taimensakia - Kuáv¿urvaše (3834) +Kuusia kasvava vaara Nangujärven itäpuolella. +mesta: vaše = nuori männikkö, taimikko, tässä +tapauksessa nuori kuusikko, taimikko. +Taimensalmi (3841 1) Salmi Inarijärvessä +Ison Kapaselän kaakkoispäässä sijaitsevan Ri- +kun Kotasaaren itäpuolella. +Taimenvaara - Kuáv¿urvääri - +Ku'vˆˆvää'rr (4911 2, MML) Vaara Vätsä- +rissä Vainosjärven ja Tuulijärven välissä. +Taivaljärvi1 - Myetkijävri1 (EA) Sim- +mettijärven luoteisosa, joka on salmen kautta +yhteydessä Simmettijärveen. +Taivaljärvi2 - Myetkijävri2 (SA 1964) +Saarijärven pohjoispää, joka on salmen kautta +yhteydessä Isoon Saarijärveen. +Taivalvaara (3832) Ivalon taajamasta +Takinkadottamajärvi - Soteläppim­ +jävri (4821 2, SA 1964) Pieni kapea lampi +Korppikurujärven Isosaaresta 3 km länteen. +saamesta: sote = vaateresu. +kuuluu myös Piruvaara - Soteläppimvääri. +Takkaselkäjärvi - Nuá˜iselgijävri +(4822 2+4824 1) Pitkä ja kapea järvi Rajavaa- +ran ja Surnuvuonon puolessa välissä. +Takkaselkävaara. +Takkaselkävaara - Nuá˜iselgivääri +jahko matala vaara Surnuvuonon ja Takka- +selkäjärven välissä. +nimi Eeli Maati Nuá˜iselgivääri (SA 1964). +Inarinsaamea Eeli = genetiivimuoto naisen ni- +mestä Elli = Elli > Ellin, Maati = genetiivimuoto +miehen nimestä Matti = Matti > Matin eli 'Ellin +Matin Takkaselkävaara'. +'Ellin Matin' henki- +löllisyys ei ole tiedossa. +myös Takkaselkäjärvi - Nuá˜iselgijävri. +Takkijärvi - Kähttanjäu'rr (MML) +Järvi Vätsärissä Kyyneljärven keskiosan ja +Suolisvuonon puolessa välissä. +Takkireuhkajärvi - Mááccuhkápu­ +lohjävri (3834) Järvi Kolmosjärven pohjois- +päästä 3 km itään. +suomennos inarinsaamesta: kápuloh = tekele, +esine. +Talasjoki - Talâsjuuhâ ~ Taallâs­ +juuhâ (SA 1964, 3834) Joki Nilijärvistä Pitkä- +järveen11. +Talasjär- +Talasjärvenlompolat - Talâsjävrluob­ +bâleh ~ Taallâsluobbâleh (3834, SA 1964) +Kolme lompolaa peräkkäin Alemman Nilijär- +ven ja Talasjärven välissä. +Talasjärvi. +Inarinsaamen rinnakkais- +nimen määriteosa genetiivimuodossa. +Lisäksi +nimestä puuttuu järven genetiivimuotoa ilmai- +seva yhdysosalyhentymä. +Talasjärvi - Talâsjävri ~ Taallâsjävri +(SA 1964, TII 1963) Järvi Sarmijärvestä1 6 km +itä-kaakkoon, Sarmitunturin pohjoispuolella. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: talâs = +yhdysosalyhentymä sanasta taalâs = käytetty +kenkäheinä tai kenkäheinäerä yhteen kenkään, +taallâs = genetiivimuoto samasta sanasta. +rinsaamen rinnakkaisnimen määriteosa gene- +Kostia Talasvaara - Njuoskeennâm Talâsvääri +~ Njuoskâ Taallâsvääri, Talasjärvenlompolat - +Talâsjävrluobbâleh ~ Taallâsluobbâleh, Talasjo- +ki - Talâsjuuhâ ~ Taallâsjuuhâ, Talasvaara - +Talâsvääri ~ Taallâsvääri ja Talasvaaranlampi +- Talâsvärláddu ~ Taallâsvärláddu. +Talasvaara - Talâsvääri ~ Taallâs­ +vääri (3834) Isohko vaara Talasjärven itäpuo- +Inarinsaamen rinnakkaisnimen määriteosa ge- +netiivimuodossa. +Talasvaaranlampi - Talâsvärláddu ~ Taallâsvär- +láddu. +Talasvaaranlampi - Talâsvärláddu ~ +Taallâsvärláddu (3834) Lampi Talasvaaran +Inarinsaamen rinnakkaisnimen määri- +teosa genetiivimuodossa. +Taljankadottamajärvi - Tyeljiläppim­ +jáávráš (3834) Pieni järvi Alemmasta Sivakka- +järvestä 1,5 km itään. +Val- +pun Antti (Valle) kadotti taljansa järven lähetty- +villä, mistä nimi. +Taljankadottamavaara - Tyeljiläppimvääri. +Taljankadottamasaari - Tyeljiläppim­ +suálui (3843 1) Saari Inarijärvessä Kaamassaa- +ren itäpuolella. +Taljankadottamavaara - Tyelji läp­ +pim vääri (3834) Vaara Taljankadottamajärven +ja Ilpisjärven välissä. +Taljankadottamajärvi. +Taljavaara - Tyeljivääri - Tuel'llj­ +vää'rr (4913 1) Vaara Vätsärissä Rovipään +Tallilahti (LL 1969) Vuoksijärven läntisin +lahti, jonka rannalla lienee sijainnut hevostalli. +Tallimukka (RP 1990) Vuontisjärven etelä- +päässä sijaitsevan Sääskilahden pohjukka, jos- +sa on ollut hevostalli. +Talmakanvuopaja - Taalnâhvyeppee +(SA 1963) Pitkä vuopaja Inarijärvessä Väylä- +vuononsuun koillispuolella Paloniemestä3 0,7 +km luoteeseen. +saamesta: taalnâh = tuntematon sana. +heeseen kuuluu myös Vuopajajärvi - Taalnâh- +Talvilahdenvaara (3832) Ylimmäisen +Mustajärven koillispuolella. +Tal- +vilahti. +Talvilahti (JMK 2003) Ylimmäisen Mus- +tajärven koillispäässä. +mahdollisesti Tälviluohtâ. +Nimi viittaisi talvi- +paikkaan ja vuotuiseen muuttoon. +seen kuuluu myös Talvilahdenvaara. +Talvitienniemi (3841 1) Pieni niemi Vuon- +tisjärven länsirannalla Korppivaarasta 1 km +Niemen kautta kulki talvikeino eli +reitti Vastusjärven kautta pohjoisen suuntaan. +Nykyisin moottorikelkkareitti kulkee saman +niemen kautta. +Talvitiesaajo (RP 1990) Pieni suo Inarin +kirkonkylältä pohjoiseen johtavalla talvikeinol- +la eli reitillä Vuontisjärven kaakkoispuolella si- +jaitsevien Keinolammen ja Keinojängän välis- +Talvitupajärvi1 - Tälvitupejävri +(3841 1) Pieni järvi Piskijärven eteläpään länsi- +ven rannalla on ollut jonkun Inarijärven ran- +nalla asuneen perheen talvipaikka. +Talvitupajärvi2 - Tälvituvejáávráš +(3841 1) Järvi Inarin kirkonkylältä 12 km Iva- +lon suuntaan valtatie 4:n pohjoispuolella. +rannalla on muutama talo. +nos inarinsaamesta: tuve = genetiivimuoto sa- +nasta tupe = tupa > tuvan, jáávráš = deminutii- +Talvitupalompola - Tälvitupeluobâl ~ +Tälvitupejáávráš (MV 2003, SA 1964) Kon- +tosjoessa Kontosjärvestä 2,5 km pohjois-luotee- +saamen rinnakkaisnimen perusosa: jáávráš = +Nimiperheeseen kuuluu myös Tupajänkä +- Tälvitupejeggi. +Talvitupavaara (RP 1990) Luosmasta +Vaaran eteläpuolella si- +jaitsee Koivistonkenttä, jossa on ilmeisesti ollut +talvitupa ja siitä nimi. +Tammijärvi (3831) Järvi Ison Vuolajärven +Määriteosa tarkoittaa patoa. +Matti Hurun (*1925) mukaan menneinä vuosi- +kymmeninä oli eräs etelästä saapunut varakas +"idealisti" teettänyt paikallisten ihmisten mielestä +turhanpäiväisiä töitä järven ympäristössä, kuten +nostattanut sammaleita ja padottanut ojia. +Työ +päättyi ilmeisesti varojen loppumiseen, mutta +vielä Matti Hurun nuoruudessa oli järven tie- +noilla havaittavissa hirsikehikoita. +seen kuuluvat myös Tamminiemi ja Tammioja. +Tamminiemi (LL 1969) Jokien ympäröimä +vaara Tammijärvestä 2 km itään. +Tammijärvi. +Tammioja (LL 1969) Tammijärvestä Lut- +Tammukkalammet (3834) Pienten lam pien +ryhmä Sarmitunturin ja Talasjärven välissä. +Tammukkalampi1 - Veejeehjáávráš1 +(EA) Tuulispään pohjoispuolella. +Tammukkalampi2 (RP 1993) Vajaan heh- +taarin kokoinen kaksipohjainen lampi Martinko- +tajärven pohjoispäästä 0,5 km luoteeseen valtatie +4:n tuntumassa. +Ahkiontekemäjärvestä tulvan +aikana nousseet pienet tammukat sinnittelevät +lammessa talven yli. +Tammukkalampi3 - Veejeehjáávráš2 +(3834) Pieni järvi Paloselän3 eteläosan itäpuolel- +Tammukkajärvi - Veejeehjáávráš3 +(3841 1) Pieni järvi Tuulispään lounaispuolella. +Tanelinvaara - Taannâlvääri (LL 1981) +Vaara Nuottamajärvestä2 etelä-kaakkoon. +rinsaamennos suomen kielestä tai suomennos +Taplasaari - Täbbláásuálui (3843 1) +Suurehko saari Inarijärvessä Kaamassaaren itä- +täbbláá = yhdysosalyhentymä sanasta täbbiláá += tännempänä eli 'Tännimmäinen saari' (Terho +T. I. Itkonen (TII 1963) +kertoo saaren asukkaasta: +" - Puista, männynkuorista ja turpeista +kyhätty vanha kota oli pystyssä vielä kesäl- +lä 1918, jolloin siinä asusti vanha yksinäinen +eukko, joka tunnettiin nimellä "Hiiri-Priita"." +Tämän saaren vastakohta Oklasaari - Oglá- +suálui eli Olgoláásuálui 'Kauemmainen saari' on +Inarijärven Miesniemen pohjoispään itäpuolella. +Tarpeska - Tarpiäskáš (SA 2001) Ly- +hyt taival Viimassaaren koillislaidalla Tarpes- +kajärven ja Inarijärven Tarpeskasalmen välis- +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: tar += mahdollisesti yhdysosalyhentymä sanasta +tarruu = deminutiivinen genetiivimuoto sanasta +tááru = norjalainen, ks. +Tarru-alkuiset nimet. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Tarpeskansal- +mi - Tarpiäskáá"uálmi ja Tarpeskanjärvi - Tar- +piäskáájävri. +Tarpeskanjärvi - Tarpiäskáájävri +(EA) Pieni järvi Inarijärven Viimassaaren koil- +Tarpeska. +Tarpeskansalmi - Tarpiäskáá"uálmi +(3841 2, EA) Salmi Inarijärvessä Viimassaaren +ja Kahkusaaren välissä. +Tarrulahti - Tarruuluohtâ (3841 2, YAS) +Inarijärven lahti Kaikunuoran pohjoisrannalla +Kaamassaaren puolessa välissä. +tááru tai taarr = Norja > norjalaisen. +heeseen kuuluvat myös Tarruujävri ja Tarruu- +Tarruujävri (ES) Pieni järvi Inarijärven +Kaamassaaressa Tarrulahden itäpuolella. +Tarrulahti, jävri = järvi. +Tarruuvääri (YAS) Pieni vaara Kaamas- +saaressa Tarrulahden länsipuolella. +Tarru- +lahti, vääri = vaara. +Taukolampi - Kõhttluubbâl (MML +2006) Kapea järvi Sevettijärven itäpuolella si- +jaitsevan Ponccášuáivi-vaaran itäpuolella. +sesti koltansaamennos suomen kielestä, vaikka +sana kõhtt onkin kirjoittajalle tuntematon. +Taukomajärvi - Tavgumjáávráš (SA +1964) Pieni järvi Sarmijärven1 Haapavuonon- +perän itäpuolella. +saamesta: tavgum = johdos pakanuudenaikai- +sen miehen nimestä Távgum, joka asui Inarissa +1583 - 1584, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta +Taululampi - Taull­luubbâl (MML, +JM) Pieni järvi Vätsärissä Suolistaipaleesta 1,5 +km etelä-kaakkoon. +Taulusaari1 (MML 2006) Saari Inarijär- +vessä Muotunasaarista 0,3 km lounaaseen. +Saaren eteläpäässä on kummeli. +Taulusaari2 - 'uárveesuálui (TII 1963) +Saari Inarijärvessä Ukonselän1 koillisosassa. +Suomenkielinen nimi saaren eteläpäässä ole- +van kummelin mukaan. +selitys: 'uárvee = pakanuudenaikainen mies, +joka eli Inarissa. +3841 1/2001 inarinsaamen nimi on virheellisesti +"'narveesuálui". +Taulusaari3 (LL 1981) Pieni saari Inarijär- +vessä Nunnarosaaren ja Nanguniemen välissä. +Saaressa lienee kummeli. +Tavemussaari - Tavemussuálui +(3844 1) Nitsijärven pohjoisosassa. +Saari kuu- +luu kolmen peräkkäisen saaren ryhmään. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: tavemus = +pohjoisin, mutta tarkoittaa saarista puhut taessa +ulointa saarta mantereelta tai kotirannasta kat- +sottuna. +Tässä tapauksessa Karsikkoniemestä +katsottuna, vaikka saari onkin suoraan etelään +kyseisestä niemestä. +Muita samaan ryhmään +kuuluvia saaria ovat Koskamussaari - Koskâ- +mussuálui ja Madduumussuálui. +Korrekti suo- +mennos olisi Selkäsaari tai Uloinsaari. +Tavesaari - Tavesuálui (SA 1964) Suu- +rehko saari Inarijärvessä Tuurakivensaaren +saamesta: tave = pohjoinen, mutta tarkoittaa +paikannimenä ulointa saarta rannalta katsot- +tuna. +Tässä tapauksessa Onnelasta1 katsottuna. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Tavesalmen- +laassa1 - Tave"uálmlássá1, Tavesalmenlaassa2 +- Tave"uálmlássá2 ja Tavesalmi - Tave"uálmi. +Tavesalmenlaassa1 - Tave"uálmlássá1 +(3843 1) Pieni saari Inarijärvessä Tavesalmen +koillispään pohjoispuolella. +Tavesaari. +Tavesalmenlaassa2 - Tave"uálmlássá2 +(3841 2) Pieni saari Inarijärvessä Tavesalmen +lounaispään lounaispuolella. +Tavesalmi - Tave"uálmi (3843 1) Salmi +Inarijärvessä Tavesaaren ja Tuurakivensaaren +Tavinampumajärvi (3833+4811) Pieni jär- +vi Luton lounaispuolella sijaitsevan Ylimmäi- +sen Ryssänpalon länsipuolella. +kuuluvat myös Pikku Tavinampumalampi ja +Tavinampumalompola. +Tavinampumalompola (3833+4811) +Lompola Tavinampumajärven ja Pikku Tavin- +ampumalammen välissä. +Ta vin- +ampumajärvi. +Teinakari - Teinâkárgu (KL) Karikko +Inarijärvessä Teinasaaren ja Miesniemen vä- +Teinasaari. +Teinasaari - Teinâsuálui (3841 1, LL +1981) Inarijärven Taulusaaresta 0,7 km etelä- +mesta, teinâ = johdos verbistä tiännu˜ = kantata +eli päärmätä esim. +verkaa. +Saari on neliskantti- +nen, ikään kuin kantattu. +luu myös Teinakari - Teinâkárgu. +Teljupeuna - Tel¹ipev¹i ~ Tiljápuvnâ +(TII 1963, EV) Talo Nanguniemen koillislaidalla +Kenkäniemen tyvellä. +Talossa on asunut Sam- +meli Pekanpoika Saijets (Sameli Saijets, 1835 - +Hän perusti aikaisemmin Vuopioniemi- +nimisen talon, ks. +inarinsaamesta: tel¹i, pev¹i = tuntemattomia +sanoja, tiljá = teljo eli tuhto (veneessä), puvnâ = +mätäs. +Siellä lienee ollut paikka, johon on kerät- +ty esim. +lahonneita veneen tuhtoja keoksi. +Teponmäki (3832) Asuinalue Törmäsen +Teppanankotajärvet - Tiäppánkuát­ +saijäävrih (EPA, SA 1963) Kaksi järveä rin- +nakkain Vaasselijärven ja Sevettijärvelle joh- +tavan maantien välissä. +Määriteosaltaan suora +suomennos ja inarinsaamennos koltansaamen +nimestä Teappan = Teppana, kuát = yhdysosa- +lyhentymä sanasta kuáti = kota, sai = genetiivi- +nen yhdysosalyhentymä sanasta saje = sija > si- +jan. Juhan Aabram Aikion mukaan paikalla on +muinoin asunut Teppana-niminen koltta, josta +järvet ovat saaneet nimensä. +Myös Laura Leh- +tola (1984) kirjassaan "Viimeinen katekeetta" +mainitsee järven nimen. +sa v:lta 1897 se on "Teppana kotajärvi". +Teppanankotajärvi - Teahppanjäu'rr +- Teahppángoahtesaijávri - Tiäppán­ +kuátsaijävri ~ Stuorrâ Tiäppánkuátsai­ +jävri (3933 1, SA 1963) Teppanankotajärvistä +suurempi Vaasselijärven luoteispuolella. +riteosa ja perusosa ovat suoria suomennoksia, +pohjoissaamennoksia ja inarinsaamennoksia +koltansaamesta: goahtesai - kuátsai = yhdysosa- +lyhentymä yhdyssanasta goahtesadji - kuátisaje += kotasija, stuorrâ = iso eli suuri. +Teppanavuopaja - Tiäppánvyeppee +(YAS) Vuopaja Inarijärvessä Lusmasaaren +myös Teppanankotajärvet ja Teppananko- +Termiláássáš (AS) Pieni korkeahko saari +Nitsijärven eteläosassa 'olâ"uoppâmnjargâ-nie- +Inarinsaamea: termi = törmä, +láássáš = deminutiivimuoto sanasta lássá = luo- +to > luotonen, laassa > laassanen. +Tervahautaharju (RP 1990) Pieni harju +Vuontisjärven Keinolahden ja Rumapahdan +Harjulla lienee sijainnut tervan valmis- +tuspaikka. +Tervakotalampi (RP 1991) Lampi Juutuan +kaakkoispuolella sijaitsevien Tervakotavaarojen +Tervakotavaarat. +Tervakotavaara - Pikkâkuátváárááš +(3823 2, LL 1977) Vaara Konesjärven eteläpuo- +Vaaralla on valmistettu tervaa. +Tervakotavaarat - Pikkâkuátväärih ~ +Pikkâkuátváárááh (LL 1977) Kaksi vaaraa +Juutuan Jäniskoskesta 5 km etelään. +Nimi on tullut erään +"ihmeparantumisen" johdosta, kun silloinen +inarilainen kauppias Enblom palkkasi 1920-lu- +vulla keuhkotautia sairastavan Hiiri-Matin +(Matti Valle) polttamaan tervaa näihin vaaroi- +hin. +Tervahöyryt kuitenkin paransivat miehen +ja hän eli aivan normaalimittaisen elämän. +Tervasaarensalmi - Piihâšsuolluu­ +"uál mi ~ Pihâšsuolluu"uálmi (3843 1, +HTV) Salmi Inarijärvessä Tervasaaren ja +Tiais niemen välissä. +suomennos inarinsaamesta: pihâš = yhdysosa- +lyhentymä sanasta piihâš = tervas. +seen kuuluu myös Pihâšsuolluu "uálmjávrádoh. +Tervasaari. +Tervasaari - Piihâšsuáloi ~ Pihâš­ +suálui (3843 1) Suuri saari Inarijärvessä Sa- +tapetäjäselän itälaidalla. +tarkka suomennos inarinsaamesta: pihâš = +yhdysosalyhentymä sanasta piihâš = tervas, +jota on ilmeisesti noudettu tervaksi. +Tervas +on paras tulensytyttämisaines. +seen kuuluvat myös Tervasaarensalmi - Pihâš- +suolluu "uálmi, Tervavuono - Pihâšvuonâ ja +Pihâšsuolluu"uálmjávrádoh. +Tervastulisaaret - Pihâštullâlássááh2 +(SA 1964, TII 1963) Kaksi pientä saarta Sul- +kusjärven1 eteläosassa Miehtânjaargâš-niemen +ja Viittomasaaren välissä. +tarkka suomennos inarinsaamesta: lássááh = +monikkomuoto sanasta lássá = laassa > laassat. +Tervavesijärvenmorosto (LL 1969) Ra- +ja-Joosepin rajavartioaseman pohjoispuolella +(10 km) sijaitsevan Tervavesijärven itäpuolella. +Tervavesijärvi. +Morosto = perä- +pohjolan muretta, joka juontuu inarinsaamen +sanasta moorâst ja tarkoittaa ylävää koivukan- +gasta. +Tervavesijärvenoja (LL 1969) Puro Ter- +vavesijärvestä Nahkimo-ojaan. +3833+4811/2005 pelkistetympi nimi "Tervavesi- +Tervavesijärvi (LL 1969) Järvi Raja-Joose- +pin rajavartioasemalta 10 km pohjoiseen. +perheeseen kuuluvat myös Tervavesijärvenoja +ja Tervavesijärvenmorosto. +Nimi saattaisi viita- +ta järven veden tummuuteen. +Tervavuono - Piihâšvuonâ ~ Pihâš­ +vuonâ (3843 1) Inarijärven vuono Tervasaaren +ja mantereen välissä. +Teräväkiviniemi - 'uhâke˜gnjargâ +(YAS 2005) Pieni niemi Nellimjärven pohjois- +Niemessä on terävä kivi. +Teräväkivisaari - 'uhâkiä˜gáásuálui +(SA 1964) Pieni saari Inarijärvessä Tiaisniemen +Tiainen-talosta 0,3 km lounaaseen. +Saaressa on +terävä kivi. +nos inarinsaamesta: kiä˜gáá = genetiivimuoto +sanasta kiä˜gáš = deminutiivimuoto sanasta +ke˜gi = kivi > kivisen. +Teyssalmensaari - Tevs"uálmáásuálui +(3841 2, EA) Inarijärven saari Viimassaaren +pohjoispään itäpuolella. +Teyssalmi. +Teyssalmi - Tevs"uálmáš (3841 2, EA) +Inarijärven salmi Teyssalmensaaren ja Pilt- +sasaaren välissä. +rinsaamesta, tevs = yhdysosalyhentymä tun- +temattomasta sanasta, vaikkakin se saattaisi +olla kulunut muoto sanasta tievâs = täynnä +oleva (esim. +vedestä), "uálmáš = deminutiivi- +muoto sanasta "uálmi = salmi > salminen. +miperheeseen kuuluu myös Teyssalmensaari - +Tevs"uálmáásuálui. +HTV) Vanha uudistila Tiaisniemen tyvellä +Tervavuonon etelärannalla. +nut Sammeli Sammelinpoika Valle (1853 - 1926) +vuonna 1884. +Henkikirjojen mukaan hän oli +Tiai sen vuokraajana, kun oli siirtynyt Järven- +suu-talon isännäksi. +Isännät vuodesta 1886 +eteenpäin: Uula Petterinpoika Paadar (1842 - +dar, os. +Käsikir- +joituksessaan "Muinaisjäännöksiä ja tarinoita +Inarijärven ympäristöltä" mainitsee Ilmari It- +konen "Tiais- eli Parkkiniemen talosta", joten +niemen aikaisempi inarinsaamen nimi on ollut +Parkkiniemi - Párkkunjargâ. +seen kuuluvat myös Tiaisniemi - Cissáánjargâ, +Tiaisjärvi - Cissáájävri, Tiaisniemensaaret - +Cissáánjargsuolluuh, Tiaisvaara - Cissáávääri, +Tiaisvuono - Cissáávuonâš ja Tiaisvuopaja - +Cissáávyeppee. +Tiaisjärvi - Cissáájävri (3843 1) Pie- +ni järvi Tiaisniemen tyvellä. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: cissáá += genetiivimuoto sanasata cissááš = tiainen > +tiaisen. +Tiainen. +Tiaislahti - Cissáávyeppeeluohtâ +(HTV) Tiaisniemen läntisin lahti Inarijärvessä. +Lahden perällä on Tiaisvuopaja. +Tiaisjärvi, vyeppee = ge- +netiivimuoto sanasta vyeppee = vuopaja > vuo- +pajan. +Tiaisvuopaja. +Tiaisniemensaaret - Cissáánjargsuol­ +luuh (3843 1) Saariryhmä Inarijärvessä Tiais- +Tiaisjärvi. +Tiai nen. +Tiaisniemi - Cissáájargâ (3843 1) Suu- +rehko niemi Inarijärvessä Tervavuonon, Terva- +saaren, Satapetäjäselän ja Paatsvuonon välissä. +Tiaisvaara - Cissáávääri (3843 1) Tiais- +Tiaisvuono - Cissáávuonâš (3843 1, +HTV) Lahti Inarijärvessä Tiaisniemen pohjois- +Tiaisjär- +Tiaisvuopaja - Cissáávyeppee (3843 1) +Inarijärven vuopaja Tiaisniemen lounaiskul- +Tiais- +Nimiperheeseen kuuluu myös Tiaislahti +- Cissáávyeppeeluohtâ. +Tiensuulammet (3833+4811) Puolenkym- +mentä lampea Kattajärven2 eteläpuolella sijait- +sevan Hurun Pirunpään länsipuolella. +Tievalampi - Ämmerluubbâl (MML) +Suolisvuonon Jäkäläsaaresta3 2 km länteen. +Tievaselkäjärvet - Ä'mmerseä'l¡¡­ +jääu'r (4822 2+4824 1) Kaksi järveä Vätsäris- +sä Mellalompolan eteläpuolella. +nimi on todennäköisesti Tiävá"ielgjávrááh. +Nimen perusteella +voidaan päätellä, että jär vien itäpuolella oleva +noin 5 kilometrin mittainen kumpareinen harju +on nimeltään Tievaselkä - Tiäváá "ielgi. +Tikkijärvi - Kuá˜áášluobbâlâš (RP +1991, TII 1963) Pieni pyöreä järvi Nanguvuo- +non itäpuolella sijaitsevan Jollusjärven länsi- +Reija Portin saamien tietojen mukaan +sana "tikki" olisi täi, jolloin se olisi mukaelma +inarinsaamen sanasta tikke. +Näin ilmeisesti on- +kin, vaikka T. I. Itkonen ei ole kirjannut yh- +tään tikke-alkuista nimeä koko kunnan alueel- +Inarinsaamen nimiselitys: kuá˜ááš = demi- +nutiivimuoto sanasta kuáti = kota > kotanen > +kotasen, luobbâlâš = deminutiivimuoto sanasta +seen kuuluvat myös Tikkilahti, Tikkiniemi ja +Tikkioja. +Tikkilahti (RP 1991) Pieni lahti Inarijärves- +sä Nanguvuonon kaakkoisrannalla Jolluslah- +den ja Tikkiniemen välissä. +Tikkijärvi. +Tikkiniemi (3832) Nanguvuonon kaak- +koisrannalla Tikkilahden länsipuolella Inarijär- +Tik- +kijärvi. +Tikkioja (RP 1991) Puro Tikkijärvestä +Nanguvuonon Tikkilahteen. +Tikunampumajärvi - Säggeepää""im­ +jáávráš (SA 1964) Pieni järvi Majavajärven +fisessa karttalehdessä 3843 1/2000 inarinsaamen +nimi on virheellisesti "Säggepää""imjáávráš". +Tirrokallio (RP 1991) Kallioluoto Inarijär- +ven Nanguvuonossa Menesniemen eteläpuolel- +Tirro = peräpohjolan tiiraa tarkoittava mur- +resana. +Tirrolampi - 'errihlááduš (YAS) Pieni +lampi Kessivuonon itäpuolella sijaitsevan Kessi- +vuononkaidan Kaakkurilammesta 0,4 km etelä- +Tirrokallio. +Tirrosaaret (MML) Kaksi pientä saarta +Vuontisjärven Keinoniemen itäpuolella. +Tiirat +pesivät saarissa. +Tirro- +kallio. +Tirrosaari (RP 1991) Pieni saari Inarijär- +vessä Juutuanvuonon pohjoisrannalla Ekorren- +Tiirat pesivät saaressa. +Tiskilahti (3841 01) Tissikivisaaren toiseksi +läntisin lahti Inarijärvessä. +Uudisnimi, jonka ni- +miperheeseen kuuluu myös Tiskiniemi. +Tiskiniemi (3841 01) Tissikivisaaren län- +sipää Inarijärvessä. +Tiskilahti. +Tissikivi - Nji¿¿eke˜gi (LL 1981) Kivi +Inarijärvessä Tissikivisaareen kaakon suun- +nasta työntyvän Tissikivivuopajan suulla. +Määrite osaltaan epätarkka suomennos ina- +rinsaamesta: nji¿¿e = nisä, utare. +seen kuuluvat myös Tissikivinuora - Nji¿¿e- +ke˜gnyeri, Tissikivisaari - Nji¿¿e ke˜g suálui, +Nji¿¿e ke˜gsuolluukieddi ja Tissikivivuopaja - +Nji¿¿e ke˜gvyeppee. +Tissikivinuora - Nji¿¿eke˜gnyeri +(3841 1) Pitkä salmi Inarijärvessä Tissikivi- +saaren ja Miesniemen välissä. +Tissikivi. +Tissikivisaari - Nji¿¿eke˜gsuálui +(3841 1) Inarijärven Miesniemen ja Ukonselän1 +välissä sijaitsevista kahdesta suurimmasta saa- +resta läntisempi. +Tissikivivuopaja - Nji¿¿eke˜gvyep­ +pee (LL 1981) Vuopaja Inarijärvessä Tissikivi- +saaren kaakkoislaidalla. +Tissisaaret - Nji¿¿esuolluuh (3841 2, +YAS) Saariryhmä Inarijärvessä Katsomasaaren +ja Palkissaaren välissä. +Saaret kuuluvat Koutu- +keihin. +inarinsaamesta: nji¿¿e = nisä, utare. +Toinenniemi (RP 1990) Keinoniemestä1 +katsoen toinen niemi pohjoiseen Vuontisjärven +itärannalla Kissahaukkavaaran kohdalla. +Toivonlampi (RP 1990) Pieni järvi Vuon- +tisjärven kaakkoispuolella sijaitsevan Pikku- +joenjärven pohjoispään itäpuolella. +Toivo Hon- +kanen pyysi kalaa järvestä. +Topolmajoki - Tobolmajuuvâš (SA +1964) Puro Isosta Laklemijärvestä Inarijärven +Tervavuonoon. +saamesta: tobolma = tuntematon sana, vaik- +kakin se viittaisi verbin johdokseen topp☠= +sulkea, juuvâš = deminutiivimuoto sanasta +kuitenkin Stuárráb +Tobâlmâš. +Tornilampi (MML) Lampi Käyräjärves- +tä 1,5 km lounaaseen lähellä Venäjän vastaista +Lammen läheisyydessä on +tai on ollut lakkautetun Käyräjärven rajavar- +tioaseman tähystystorni. +Torahjärvi - Toorâhjävri (3834) Pie- +ni järvi Sarmilompolan ja Silkejärven välissä. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: toorâh = +mahdollisesti johdos verbistä torijdi˜ = täristä > +tärisevä. +Nimiperheeseen kuuluu myös Sarmi- +lompolassa sijaitseva Torahlahti - Toorâhluohtâ. +Torahlahti - Toorâhluohtâ (SA 1964) +Lahti Sarmijoen Sarmilompolassa Korkianie- +Torahjärvi. +Torkojoki (3833+4811) Pieni joki Torkojär- +vistä Luttoon laskevaan Vuoksijokeen. +saamen nimi on todennäköisesti Tuõrggjokk. +Torkojängät (3833+4811) Soita Torkojär- +Torkojärvet (3833+4811) Kuusi pientä jär- +veä Raja-Joosepin rajavartioasemalta 2 - 5 km +koilliseen: Alimmainen Torkojärvi, Itäinen Tor- +kojärvi eli Kämppä-Torkojärvi, Ryti-Torkojärvi, +Saari-Torkojärvi eli Kalaton-Torkojärvi, Sauk- +ko-Torkojärvi eli Hirttymäjärvi (rinnakkaisnimi +ehkä virheellinen, ks. +Vaatimenhirttymäjärvi) +sekä Siika-Torkojärvi. +Määriteosa juontuu to- +dennäköisesti koltansaamen sanasta tuõrgg tai +inarinsaamen sanasta tuorgâ = risu eli varpu +(lattian kattamiseen kodassa/laavussa). +perheeseen kuuluvat myös Saukko-Torkojärven +vaara, Torkojängät, Torkojoki, Torkoseljät (3), +Torkovaara ja Torkolantto (todennäköisesti vir- +heellinen, ks. +Vaatimenhirttymäjärvi) ja Torko- +seljänpäät. +Torkoseljänpäät (LL 1969) Torkoselkien +koillispäät, joita on kaksi, Suorsapään länsi- +Torkoseljät (LL 1969) Kolme selännettä +Torkojärvien länsi- ja luoteispuolella. +grafisessa karttalehdessä 3833+4811/2005 nimi +"Torkoselkä", jota on pidettävä periaatteessa +virheellisenä, koska selkiä on vähintään kolme. +Torkovaara (3833+4811) Vaara Torkojär- +vistä 1,5 km kaakkoon. +Koltansaamen nimi on +todennäköisesti Tuõrggvää'rr. +Torohjärvi - Torohjävri (SA 1964) Nel- +limin itäpuolella sijaitsevan Keskimöjärven +länsipään eteläpuolella. +Torohvaara. +Torohjuuvâš (SA 1964) Joki Torohvaa- +ran eteläpuolta Nellimjärveen. +Torohvaa- +ra, juuvâš = deminutiivimuoto sanasta juuhâ = +Torohvaara - Torohvääri (SA 1964) +Pieni vaara Nellimjärven itäpuolella sijaitsevan +mennos inarinsaamesta: toroh = tuntematon +sana, ks. +kuitenkin Torahjärvi. +seen kuuluvat myös Torohjärvi - Torohjävri ja +Torohjuuvâš. +Torrakkavaara ~ Hangasvaara (3834) +Pieni vaara Mustolan koillispuolella. +Ristirii- +tainen nimi, koska torrakka on pyssynkulu ja +hangas on muinainen peuranpyyntiaitaus. +Tovnkeijävrluohtâ1 (TII 1963) Ronkajär- +ven pohjoispää (Matti Valle 1945). +mea: tovnkei = yhdysosalyhentymä yhdyssanas- +ta tovnkeeji = tuonpään, jävr = genetiivimuoto +sanasta jävri = järvi > järven, luohtâ = lahti. +Tovnkeijävrluohtâ2 (SAK 2004) Lahti +Nellimin itäpuolella sijaitsevan Ahvenjärven12 +Tovnkeijävrluohtâ1. +Tsopressaari - 'oppeersuálui - 'op­ +pârâssuálui (EV/HTV, YAS) Kumollaan ole- +van padan muotoinen pieni saari Inarijärvessä +Honkapetäjäsaaren länsipuolella. +suomennos inarinsaamesta: "oppeer ~ "op- +pârâs = nyppylä. +Tsopresvuopaja - 'oppeervyeppee. +Tsopresvuopaja - 'oppeervyeppee ~ +Coppârâsvyeppee (EV/HTV, YAS) Inarijär- +ven vuopaja Tsopressaaren eteläpuolella. +Tsopressaari. +Tšaddervaara - 'adervääri (4822 2+ +4824 1, SA 1964) Vaara Nammijärven koillis- +puolella Norjan vastaisen valtakunnanrajan +tuntumassa. +mesta, joka on vastaavasti mukaelma ilmei- +sesti pohjoissaamesta. +Vaaran kohdalla 5 km +itään (Norjan puolella) on järvi, joka on kir- +joitettu pohjoissaamelaisittain 'a˜˜erjávri +"'a˜˜erjavrre". +Määriteosa muistuttaa poh- +joissaamen sanaa "a˜˜a = sysi, hiili. +Jos vaara +on vanhaa paloaluetta, sieltä löytyy varmaan +runsaasti mustaa hiiltä. +Siinä tapauksessa nimi +olisi inarinsaameksi 'i˜˜âvääri. +Tuárispelluohtâ (JP) Lahti Inarijärvessä +Partakon1 kaakkoispuolella sijaitsevan Puu- +niemen1 itärannalla. +Inarinsaamea: tuárispel = +yhdysosalyhentymä yhdyssanasta tuárispeln = +syrjässä, sivussa, luohtâ = lahti. +Lahti on ka- +pean niemen takana ja ikäänkuin syrjässä. +Tuhannenkivijärvet (MML) Naamajoen +Nuottamajärven1 kaakkoispuolella sijaitsevista +Suojanperäjärvistä kaksi itäisintä järveä, joten +kyseessä on uudisnimi. +Tuhkavaara - Kunnâváárááš (3832) +Vaara Alemmasta Akujärvestä 1,5 km koilli- +rinsaamesta: váárááš = deminutiivimuoto sa- +Tulisijajärvi - Tullâsaijävri (4822 2+ +4824 1) Järvi Pitkästä Surnujärvestä 3 km kaak- +Järven täydellinen nimi on Aaslâk Tul­ +lâsaijävri (SA 1964). +rinsaamesta: Aaslâk = genetiivimuoto miehen +nimestä Aaslâk = Aslak > Aslakin. +Nimi Aslak +Pannen (1842 - 1910) mukaan, joka asui Pitkän +Surnujärven Heinälompolan rannalla. +Tullâsainjargâ (AVV) Niemi Äi˜ijuvvii- +jeggi-jängällä Solojärven Äi˜i luohtâ4-lahdesta +0,3 km pohjoiseen. +Inarinsaamea: tullâsai = yh- +dysosalyhentymä yhdyssanasta tullâsaje = tuli- +sija, njargâ = niemi. +Tullujärvi1 - Tullâjävri ~ Turluujäv­ +ri (SA 1964, TII 1963) Järvi Sarmijärven1 etelä- +päästä 0,8 km kaakkoon. +inarinsaamesta: tullâ = tuli. +määriteosa turluu = ehkä lyhentynyt genetiivin- +omainen johdos sanasta turrâlu˜ = sottaantua. +Järveä kutsutaan joskus myös muodossa Tullu- +jävri, jolloin nimen määriteosa on palautunut +suomen kielestä takaisin inarinsaameen mitään- +merkitsemättömänä raakalainana. +Tullujärvi2 (3834 1) Talo Tullujärven koil- +lisrannalla. +Tulppajärvi - Tuolbâjáávráš - Tu'l³³­ +jäu'rr (MML, SA 1964, JM) Järvi Vätsärin +Mellalompolan lounaispuolella. +Täydellisesti +epäonnistunut ja halventava mukaelmasuo- +mennos inarinsaamesta ja suora koltansaamen- +nos suomen kielestä: tuolbâ = attribuuttimuoto +sanasta tuolbâs = tasainen, jáávráš = deminutii- +rannat ovat tasaiset, joten korrekti suomennos +olisi Tasainenjärvi ja korrekti koltansaamennos +Tuõlbjääura��. +Tulváádâh (TII 1963) Inarijärven alava +osa Muurahaisniemen pohjoispäässä, joka tul- +van aikana muuttuu salmeksi ja erottaa nie- +men pään saareksi. +Saaresta on olemassa vai- +nolaistarina, jonka Qvigstad on kirjannut ylös +Hän oli saanut tarinan +Varangiin muuttaneelta inarinsaamelaiselta, +mutta tarina ei ole tässä yhteydessä käytettä- +vissä. +Tunturi­Naapää - Tuodâr­Naauáiváš +(3832, SA 1964) Nangujärven eteläpuolella si- +jaitsevan Naapään eteläpuolella. +Tunturipäänmorosto - Jävilmoorâst1 +(3834) Ylävä jäkäläkangas Sarmitunturista +määriteosaselitys: jävil = yhdysosalyhentymä +sanasta jäävvil = jäkälä. +Tunturitupa Ukonlahti (4911 2) Vuokra- +tupa tai autiotupa Sevettijärven1 Ukonselän2 itä- +päässä sijaitsevan Ukonlahden pohjoisrannalla. +Tuolpajärvi - Tuolbâjävri2 (3843 1) Järvi +Kessijoen alajuoksulla Kessivuonon pohjukasta +2,5 km itään. +mesta: tuolbâ = attribuuttimuoto sanasta tuolbâs += tasainen. +Järven korrekti suomennos olisi siten +Tasainenjärvi, koska sen rannat ovat alavia eli +tasaisia. +Tuomassaari - Tyemessuálui (YAS) +Pieni saari Inarijärvessä Tervasaaresta 0,4 km +grafisen karttalehden 3843 1/2000 mukaan saa- +ri olisi 1,2 km idempänä. +Tuomaksen henkilölli- +Tuorkuvaara - Tuorgâváárááš ~ +Tuorgâvääri (LL 1977, TII 1963) Pieni terä- +vä vaara Solojärven koillispään länsipuolella. +saamesta: tuorgâ = risu, varpu (lattian katta- +miseen kodassa), váárááš = deminutiivimuoto +Perusosa on +suora suomennos inarinsaamen rinnakkaisni- +Nimiperheeseen kuuluu myös Tuorku- +vuopaja - Tuorgâvyeppee. +Tuorkuvuopaja - Tuorgâvyeppee (LL +1977) Vuopaja Solojärvessä Tuorkuvaaran ete- +Määriteosaltaan mukaelmasuomen- +Tuorkuvaara. +Tupajänkä1 - Tupejeggi (JAM 2003) +Suo Nangujärven Niliniemen4 länsipuolella. +Suon äärellä on ollut tupa. +Tupajänkä2 - Tälvitupejeggi (SA 1964) +Pieni jänkäniitty Kontosjärvestä 1,5 km luotee- +inarinsaamesta: tälvi = talvi. +vitupalompola. +Tupajärvenjänkä (RP 1990) Suo Inarijär- +ven ja Vuontisjärven puolessa välissä sijaitse- +van Ahvenvaaran1 itäpuolella. +Tupajärvi2. +Tupajärvet - Tupejávrááh (SA 1964) +Kaksi pientä järveä Sarmijärven1 Tupalahdes- +ta1 0,7 km koilliseen. +tiivinen monikkomuoto sanasta jävri = järvi > +Nimiperheeseen kuuluu myös Tupalah- +ti1 - Tupeluohtâ1. +Tupajärvi1 (RP 1991) Järvi Juutuan luoteis- +puolella sijaitsevien Tupavaaran2 ja Ilkiävaaran +Nimiperheeseen kuuluu myös Tupavaa- +ra2. +Tupajärvi2 (RP 1990) Pieni järvi Vuontis- +järven ja Inarijärven puolessa välissä sijaitse- +vien Ahvenvaaran1 ja Talvitupajärven2 välissä. +Inarinsaamen nimi on todennäköisesti Tupe- +jáávráš. +Nimiperheeseen kuuluu myös Tupajär- +venjänkä. +Tupajärvi3 (3832) Pieni järvi Syyrakkihar- +jun kaakkoispuolella. +todennäköisesti Tupejáávráš. +Tupajärvi4 - Tupejáávráš2 (SA 1964) +Pieni järvi Nangujärvestä 3,5 km etelään. +Tupajärvi5 - Pavvâlii Tupejáávráš +~ Tupejáávráš3 (4812, SA 1964) Pieni järvi +Sulkusjärven1 eteläpään Kirkaslahdesta 1,5 km +Pavvâlii = deminutiivinen genetiivimuoto nimes- +tä Paavvâl = Paavali > Pikku-Paavalin, jáávráš +inarinsaamen nimi kieliopillisesti virheellinen +"Paavvliitupejáávráš", jonka ääntäminen on +mahdotonta. +Nimiperheeseen kuuluu myös Paa- +valin Tupavaara - Pavvâlii Tupeváárááš. +Tupakkalompola - Tubbáákluobâl - +joen lompola Heinälompolan yläpuolella. +Tupalahti1 - Tupeluohtâ1 (SA 1964) Lah- +ti Sarmijärven1 pohjoisosan itärannalla. +Tu- +pajärvet. +Tupalahti2 - Tupeluohtâ2 (3841 1) Lahti +Inarijärvessä Varankiniemen1 kaakkoiskulmal- +la Varankiniemi2-talon kohdalla. +Lahdessa on si- +jainnut tupa. +Tuparepimälampi - Kiškomtupe­ +jáávráš (SA 1964) Pieni järvi Tuparepimä- +suomennos inarinsaamesta: kiškom = aktio- +muoto verbistä kiško˜ = repiä, tupe = tupa. +miperheeseen kuuluu myös Tuparepimävaara +- Kiškomtupevääri. +dessä 3843 1/2000 lammen nimen sijainti on 0,8 +km liiaksi luoteessa. +Tuparepimävaara - Kiškomtupevääri +(3843 1) Pieni vaara Majavajärven ja Hannun +Kotavaaran välissä. +Tuparepimälampi. +Tupasijalampi ~ Tupasijajärvi - Tupe­ +sailuobâl (YAS) Lompola Kessivuononkaidan +pohjoisosassa Kivijärvestä1 1,3 km etelään. +rusosaltaan epätarkka suomennos inarinsaames- +ta: luobâl = lompola. +Tupavaara1 (3841 01) Vaara Tuulispäitten +Tupavaara2 (RP 1991) Vaara Inarin kirkon- +kylän länsipuolella sijaitsevien Kortelammen3 ja +Tupajärven1 välissä. +Lea Laitisen informantit +eivät tunteneet tätä nimeä. +Tupavaara3 (RP 1993) Vaara Inarin kir- +konkylän eteläpuolella sijaitsevan Saukkojärven +Siellä on ollut ronkajärveläisten tal- +vipaikka, joten vaaran inarinsaamen nimi on +todennäköisesti Tupeváárááš. +Tupavaara4 - Tupevääri (3832) Vaara +Inarijärven Paavisvuonon eteläpuolisen Nuot- +tamajärven2 lounaispuolella. +Ylä-Tupajärvi - Paje-Tupejävri. +Tupesaijáávráš1 (SA 1964) Pieni järvi +Nammijärven länsipuolella sijaitsevan Tyvijär- +ven eteläpäästä 0,7 km koilliseen. +Järvi on Kan- +salaisen karttapaikan mukaan Matikkalampi. +Topografisen karttalehden 4822 2+4824 1/2001 +mukaan Tupesaijáávráš 1 on Pyssynvääntämäse- +län itäpuolella. +Inarinsaamea: tupesai = yhdys- +osalyhentymä yhdyssanasta tupesaje = tupasija, +Tupesaiváárááš (TII 1963, SA 1964) Pieni +vaara Nammijärven Piilola-talosta koilliseen. +pografisessa karttalehdessä 4822 2+4824 1/2001 +vaaran nimi on 3 km liiaksi idässä eli Norjan +Tupesaijáávráš 1, váárááš = +Tupeváárááš (SA 1963) Pieni vaara Sevetti- +järvelle johtavan maantien ja Inarijärven välissä +Partakonselän eteläpään kohdalla. +mea: tupe = tupa, váárááš = deminutiivimuoto +Turkinrepimäsaari (3841 01) Inarijärven +saari Juutuanvuonon suulla Ahmasalmensaaren +ja Syväsalmensaaren välissä. +Jonkun ihmisen +turkki on ilmeiseti revennyt saaressa syystä tai +toisesta. +Turrittamsaari - Turriittâmsuálui +(EA) Inarijärven saari Viimassaaren länsipääs- +tä 0,6 km pohjoiseen. +inarinsaamesta: turriittâm = aktiomuoto verbis- +tä turriitti˜ = turistaa. +Turvejärvet - Lav¹ejäävrih (SA 1964) +Kaksi järveä Nammijärven kaakkoispuolella: +Turvejärvi - Pajebuš Lav¹ejävri ja Ala-Turve- +järvi - Vyelebuš Lav¹ejävri. +Turvejärvi1 - Pajebuš Lav¹ejävri (SA +1964) Nammijärven kaakkoispuolella. +ka suomennos inarinsaamesta: pajebuš = ylem- +pi. +Turvemaa - Lav¹evuoppumváárááš +mijärven kaakkoispuolella Norjan vastaisella +Suurin osa vaarasta on +Suomen puolella. +saamesta: vuoppum = johdos verbistä vuáppu˜ += hotkia > hotkima, váárááš = deminutiivimuo- +voisi olla nälkiintynyt poro, joka olisi turvautu- +nut turpeen syömiseen, tai nimen kirjaaja Sa- +muli Aikio olisi ymmärtänyt nimen väärin, kos- +ka jos se olisi tuáppum, niin se olisi aktiomuoto +verpistä tuáppu˜ = noukkia, poimia, sieppailla +ja silloin se sopisi hyvin nimen kuvaan. +Turvesaaret1 - Lavnjesuolluuh1 - +Lâu'¹¹suâl (3844 1, MML) Kaksi saarta Ina- +rijärvessä Vironiemen ja Pisteriniemen välissä. +Turvesaaret2 - Lavnjesuolluuh2 (3843 1) +Yksi suurempi ja monta pienempää soista saar- +ta Inarijärvessä Iso-Roiron lounaispuolella. +Saaret kuuluvat +Koutukien saariryhmään. +Turvesaari (3841 1) Pieni saari Inarijärves- +sä Siskelivuonon Säisaaren ja Huutoniemen vä- +Nimiperheeseen kuuluu myös Turvesalmi, +jonka vanhempi nimi on ollut Turvesalmensaari +Turvesalmi (3841 1) Inarijärven salmi Sis- +kelivuonossa Turvesaaren ja mantereen välissä. +Turvesaari. +Turvetupajärvi - Lav¹etupejävri +(3841 1) Pieni järvi Kalsoppijärven ja Inarijär- +ven Ukonselän1 välissä. +Järven rannalla on ollut turpeella +vuorattu tupa, jollaista kutsuttaisiin nykyisin +turvekammiksi. +Tuulijärvi - Pieggâjävri1 - Piõg'g jäu'rr +(4911 2) Pitkä järvi Vätsärissä Vainosjärven ete- +myös Pikku Tuulijärvi - Uccâ Pieggâjáávráš ja +Tuulipää - Piegguáivi - Piõggvuei'vv. +Tuulipää - Pieggâuáivi - Piõg'g ­ +vuei'vv (4911 2, MML) Tunturi Vätsärissä +Tuulijärven kaakkoispuolella. +Tuulijärvi. +Tuulisjärvenoja (3832) Puro Tuulisjärves- +tä Alempaan Paksupetäjäjärveen. +Kuuluu Tuu- +lisjärven nimiperheeseen. +Tuulisjärvi ~ Iso Rautujärvi - Pieggâ­ +jävri2 (TII 1963, RP 1993) Tuulispäitten etelä- +Ensimmäinen nimi on suora suomen- +myös Rautujärvenpää ja Tuulispään Pikku +Rautujärvi. +Tuulispään Pikku Rautujärvi ~ Pikku +Rautujärvi2 (RP 1993, 3832) Järvi Tuulisjärven +Tuulisjärvi ~ Iso +Tuulispäät - Piegguáivááh (3841 1) Yk- +si korkeampi tunturi, jonka päällä on nykyi- +sin YLE:n radiomasto, ja monta pienempää +huippua Inarin kirkonkylältä 7 km kaakkoon. +Korkeimmassa päässä on ollut Pieggalmai = +'Tuulimies'-jumalan palvontapaikka, mutta ei +enää 1900-luvun puolella (I. Itkonen 1910). +mesta: uáivááh = monikon deminutiivimuoto +sanasta uáivi = pää > päiset. +kuuluu myös Tuulisjärvi - Pieggâjävri 2. +Tuurakivensaari - Säittike˜gsuálui +(3843 1) Suuri saari Inarijärvessä Mannersaa- +ren luoteispuolella. +Saaren pohjoispuolella on Kyeškirlássá, +jonka pohjoispuolella järvessä on suuri kivi ni- +meltään Tuurakivi - Säittike˜gi (Samuli Aikio +Tuurakivi - Säittike˜gi (3843 1, SA 1964) +Tuurakivensaaren pohjoispuolella sijaitsevan +Kyeškirlássá-laassan pohjoispuolella vedessä +oleva kivi. +Nimiperheeseen kuuluu myös Tuurakivensaari +- Säittike˜gsuálui. +sä 3843 1/2000 suomenkielinen nimi on 1,5 km +liiaksi idässä. +Tuvanselkäjärvi - Tuvesiälgáájáávráš +(3834) Pieni järvi Sarmijärven1 eteläpuolella si- +jaitsevasta Nuottamojärvestä 0,7 km lounaa- +inarinsaamesta: siälgáá = deminutiivinen ge- +netiivimuoto sanasta selgi = selkä > selkäsen, +Tyllyjärvi (3841 2) Kaamassaaren läntisin +Määriteosa tylly = käärö, mytty, tukko +(vaatetta paperia, tuohta tms.). +Tässä tapauk- +sessa se tarkoittanee tuohikäärettä verkon ko- +hoksi. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Tyllylahti +ja Tyllyvaara. +Tyllylahti (3841 2) Kaamassaaren eteläran- +nan läntisin lahti Inarijärvessä. +Tyllyjärvi. +Tyllyvaara (YAS) Kaamassaaren läntisin +vaara Tyllylahden länsipuolella. +Tynnyrilahti - Tu'nnarjäu'rr (MML +2006) Suolisjärven itärannan lahti Kulta-Akas- +ta 1 km itä-kaakkoon. +Koltansaamen nimessä +perusosa tarkoittaa järveä, joten suomennos tai +koltansaamennos on perusosaltaan epätarkka. +Tyvijärvi1 - Maadâjävri1 (3844 1) Järvi +Inarijärven Paaluniemessä. +Järven nimi oli viime +vuosisadan puolessa välissa Tuájá jáávráš (SA +1964) ja 1800-luvun puolella Tuájájävri. +Vanhemman nimen +määriteosaselitys: tuájá = johdos sanasta tyehin += takana, takana oleva. +Nimi on A. Burgmanin +kartassa vuodelta 1897 "Tuoialampi". +Tyvijärvi2 - Maadâjävri2 (4822 2+ +4824 1) Pitkä järvi Nammijärvestä 3 km län- +Inarijärven Kuoskerniemen tyvellä, mistä mah- +dollisesti nimi. +Tyvilahti - Maadâluohtâ (3844 1, AS) +Nitsijärven toiseksi eteläisin lahti, joka on ollut +1800-luvun puolella Tuájáluohtâ. +sa v:lta 1897 nimi on "Tuoaia lahti": tuájá = +johdos sanasta tyehin = takana, takana oleva. +Lahti on Inarijärven ja Nitsijärven välissä ole- +van suuren nimettömän niemen tyvellä, mistä +Nimiperheeseen kuuluvat myös Ty- +vijärvi - Maadâjävri ja Tyvisaari - Tuájásuálui. +Tyvisaari - Tuájásuálui (AS) Nitsijärven +Tyvilahden suulla. +suomennos inarinsaamesta: tuájá = johdos sa- +nasta tyehin = takana, takana oleva. +Tyvilahti. +Tyylymuotka - Stivleemyetki (3841 1) +Taival Vuontisjärven itäpuolella sijaitsevien Pik- +kujoenjärven ja Saukkolammen välissä. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: stivlee = +masto. +Muotkassa kasvoi hoikkia suoria män- +tyjä, jotka kelpasivat hyvin purjeveneen mas- +toiksi (Matti Lehtola). +Tärsvaara - Tärsvääri (3832) Vaara +Inarijärven Nuoran länsipuolella. +suomennos inarinsaamesta: tärs = attribuutti- +nen yhdysosalyhentymä sanasta tärree > tääris +> tärs = pieni kuivunut mänty, joka kelpaa vain +polttopuuksi. +Tätisaari - Siäsásuáloi (3843 1, HTV) +Pieni saari Inarijärvessä Honkaniemensaaren +Nimen on antanut Matti Mattus (*1890-luvulla) +1900-luvun alkupuolella. +Törmänen - Tiärmáá ~ Tiärmâš ~ +Miälláá ~ Miällâš - Dearbmáš (TII 1963) +Kylä Ivalon taajamasta 6 km Rovaniemen +Siellä on paljon pieniä törmiä eli tör- +mäsiä, joten on oletettavaa, että nimi olisi ollut +aikojen alussa Tiärmáá = Törmäinen, jolloin se +olisi suora suomennos inarinsaamesta ja poh- +joissaamen nimi olisi suora pohjoissaamennos +Törmäpuolijärvi - Termipelesjáávráš +~ Termikešjáávráš (SA 1963, AS) Pieni pyö- +reä järvi Partakosta1 3 km pohjoiseen Siuttajoen +rantatörmän takana eli törmän puolella. +ja Siuttajoen välissä on alle 10 m:n levyinen +kannas. +nimi: keš = yhdysosalyhentymä sanasta kee"i += pää (kärki). +U +Uᘘivei2 (TN 1995) Vanha uudistila Nukku- +majoen suulla. +Tilan on perustanut Saaran Vuol- +lin Juhani (Juho Uulanpoika Saijets, *1849) v. +1885 ja tilaa kutsuttiin yleensä Saaran Vuolliksi. +1900-luvun alussa oli isäntänä Saaran Vuollin +Juhani (Saijets), hänen jälkeensä Saaran Vuollin +Juhanin Uula (Kuukkeli-Uula). +Hänen Petsamon +sotareissullaan kaatumisensa jälkeen oli isän- +tänä poliisikonstaapeli Aapi Juntunen (*1871), +joka oli syntynyt Suomussalmella (Frans Äimän +merkintä v. 1901). +Erikoinen yhteensattuma on, +että aivan samannimisiä ihmisiä asui samaan +aikaan myös Iijärvellä, mutta heidän sukuni- +mensä oli Aikio. +Uáivuš"uálmáánjargâ (4822 2+4824 1) +Pieni niemi Nammijärven eteläpäässä Uáivuš- +"uálmáš-salmen kaakkoispuolella. +on virheellisesti "Uáivušèuálmáánjargâ" (ky- +seessä kartan painamisen yhteydessä tapahtu- +nut fonttivirhe). +Uáivuš"uálmáš, "uálmáá = +deminutiivinen genetiivimuoto sanasta "uálmi = +salmi > salmisen, njargâ = niemi. +Uáivuš"uálmáásuálui (4822 2+4824 1) +Pieni +eteläpäässä +Uáivuš"uálmáš-salmen luoteispuolella. +grafisella karttalehdellä 4822 2+4824 1/2001 +nimi on virheellisesti "Uáivušèuálmáásuálui" +(kyseessä kartan painamisen yhteydessä tapah- +tunut fonttivirhe). +Uáivuš"uálmáš, "uálmáá += deminutiivinen genetiivimuoto sanasta "uálmi += salmi > salmisen, suálui = saari. +Uáivuš"uálmáš (SA 1964) Salmi Nam- +mijärven eteläpään itälaidalla Piilola-talosta +1,6 km lounaaseen. +Inarinsaamea: uáivuš = +joenniska (luusua), "uálmáš = deminutiivimuo- +Nammijärven luusua. +Uáivuškuolbân (TII 1963) Kangasmaa +Nammijärvenluusuan itäpuolella. +mea: uáivuš = joenniska (luusua), kuolbân = +kuolpuna (kangasmaa). +Nam- +mijärvenluusua. +Uáivuškuoškâ2 (TII 1963) Naajoen ~ +Nangujoen ylin koski Nangujärven ja Saiho- +Inarinsaamea: uáivuš = joen- +niska (luusua), kuoškâ = koski. +Uáivuškuov˜â (YAS) Pieni suo Nammi- +järven luusuasta 0,5 km kaakkoon. +saamea: uáivuš = joenniska (luusua), kuov˜â += kostea painanne (ruohikkoinen). +Uárinjaargâš (EA) Naskalin muotoinen +pieni niemi Inarijärvessä Väylävuonon lounais- +Inarinsaamea: uári = naskali (ora), +Uccâ­Roiro"uálmi ~ Ruiruu"uálmi +(YAS) Salmi Inarij��rvessä Pikku-Roiron ja +Sammakkoniemen1 välissä. +Topografisessa karttalehdessä 3843 1 vuodelta +2000 nimi on virheellisesti "Kirakkavuono suu", +koska se on pari kilometriä idempänä. +Uccâ Säi˜ijáávráš (SA 1963) Nitsijärven +vistä koillisen puoleisempi. +Saitajärvet. +Uccâ Tiäppánkuátsaijáávráš (SA 1964) +Pieni järvi Sevettijärvelle johtavan maantien +itäpuolisesta Teppanankotajärvestä koilliseen. +Inarinsaamea: uccâ = attribuuttimuoto sanasta +ucce = pieni, Tiäppán = Teppana, kuátsai = yh- +dysosalyhentymä yhdyssanasta kuátisaje = ko- +tasija, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta jävri +Teppanankotajärvet. +Ucceeb Kiärdusjävri (4812) Sulkusjärven1 +pohjoisosan itäpuolella sijaitsevista Kiertusjär- +vistä itäisempi. +Kiertusjärvet, ucceeb = pienempi, jävri = +Uccluovtâš (JP) Pieni lahti Inarijärvessä +Kettuniemen länsilaidalla. +Inarinsaamea: ucc += yhdysosalyhentymä attribuuttimuodosta uc- +câ = pieni, luovtâš = deminutiivimuoto sanasta +luohtâ = lahti > lahtinen. +Uccmuá˜háákuoškâ (TII 1963) Koski +Nellimin itäpuolella sijaitsevien Kutujärven4 ja +Keskimöjärven välissä. +Uccmuá˜háš 2, +muá˜háá, deminutiivinen genetiivimuoto sanas- +ta myetki = taival > taipaleisen, muotka > muot- +kasen, kuoškâ = koski. +Uccmuá˜háš1 (TII 1963) Lyhyt taival Pik- +kutaipaleenjärven ja Kontosjärven välissä. +rinsaamea, ucc = yhdysosalyhentymä sanasta +uccâ = pieni, muá˜háš = deminutiivimuoto sa- +nasta myetki = taival. +myös Pikkutaipaleenjärvi - Uccmuá˜háájáávráš. +Uccmuá˜háš2 (TII 1963) Lyhyt taival +Nellimin itäpuolella sijaitsevien Kutujärven4 +ja Keskimöjärven välissä. +Uccmuá˜háš 1. +Ucc muᘠháákuoškâ. +U˜˜âuáivmoorâst (SA 1964) Morosto +Nangujärven kaakkoispuolella sijaitsevan Uu- +denpään pohjoispuolella. +Inarinsaamea: u˜˜â += uusi, uáiv = genetiivinen yhdysosalyhentymä +sanasta uáivi = pää > pään, moorâst = morosto +eli marasto (ylävä koivukangas). +Uusipää. +Uhuoja (3841 1) Puro pohjoisesta Inarijär- +ven Juutuanvuonon luoteiskulmalle. +osan merkitys ei ole kirjoittajan tiedossa. +Uittoniemi (3841 2) Pieni niemi Inarijärves- +sä Väylävuonosuun pohjoispuolella sijaitsevan +Paloniemen itälaidalla. +Uittoränni (3843 1) Keskimöjärvestä Nel- +limjärveen. +Ränni on peruskorjattu käyttökel- +poiseksi, vaikka siinä ei enää uitetakaan tuk- +keja. +Uittosalmi - Vuojâttem"uálmi (SA +1964) Salmi Siuttajoensuulla, josta on uitettu +kotieläimiä salmen yli. +Nykyään paikalla sijaitsee Siutta- +joen ylittävä silta. +Ujejänkä (3832) Suo Ivalon taajaman luo- +teispuolella sijaitsevan Ujejärven kaakkoispuolel- +Ujejärvi. +Ujejärvi (3832) Ukonjärven1 ja Ivalon taa- +jaman puolessa välissä valtatie 4:n itäpuolella. +Määriteosan merkitys ei ole tiedossa, vaikkakin +se saattaisi viitata inarinsaamen sanaan vyeiji˜ += ajaa, koska järvi sijaitsee vanhalla talvikei- +nolla eli talvireitillä. +Järven koillisrannalla on +pesinyt joutsenpariskunta jo toistakymmentä +vuotta. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Ujejän- +kä ja Ujevaara. +Ujevaara (MML) Pieni pyöreä vaara Uje- +järven ja valtatie 4:n länsipuolella. +Ujonjalkakallio - Ujojyelgkällee (EA) +Kallio Ukonselän1 Käyränokkasaarten pohjois- +puolella sijaitsevan saaren koillispäässä Inari- +Saanut nimensä metsänhoitaja Enc- +kel lin Ujo-nimisen koiran mukaan. +Sudet söi- +vät koiran 1930-luvun seutuvilla, ja vain yksi +jalka oli jäänyt syömättä. +Samasta asiasta ker- +too Karhu-Sammeli (Sammeli Morottaja, 1899 - +1980) kirjassaan Tovlááh mainâseh (Morotta- +ja, M. 1996, s. 5 - 6) nimellä Apteekkar peenuv, +'Apteekkarin koira'. +Ukko1 ~ Ukonsaari1 ~ Ukonkivi1 - Äi­ +jih2 ~ Äijihsuálui1 ~ Äijihke˜gi1 (3841 1, +TII 1963) Noin 30 metriä korkea pahtasaari Ina- +rijärven Ukonselällä1. +Saari on muinainen ina- +rinsaamelaisten uhrisaari. +Suorat suomennokset +Ilmari Itkosen tiedon mukaan +oli Nukkumajoen suulla asunut Saaran Vuol- +li (Saijets) uhrannut Ukolle1 munia 1800-luvun +puolella (I. Itkonen 1910). +Vuonna 1873 löysi +22-vuotias brittiläinen arkeologi Arthur Evans +Ukonsaaren uhriluolasta hopeisen 1100-luvulta +peräisin olevan korun, joka lienee lähtöisin Ka- +majoen seuduilta Itä-Venäjältä. +Myöhemmin aa- +teloitu Sir Arthur Evans tuli tunnetuksi Kreetan +minolaisen kulttuurin ja Knossoksen palatsin +löytäjänä. +Kesällä 2006 suoritettujen arkeologis- +ten tutkimusten mukaan saaresta löytyi peuran/ +poron, lampaan/vuohen ja linnun luita, joista +vanhimmat on radiohiiliajoituksella ajoitettu +1400-luvulle. +Ukonselkä1 - Äijihjor¹â, Pikku-Ukko, Palo- +Ukko - Puállâm-Äijih ja Ukonkarit. +Ukko2 - Äijih1 (3832) Suurehko saari +Ukonjärven1 ja Inarijärven välissä. +samanniminen vaara. +rinsaamesta: Äijih = inarinsaamelaisten juma- +Ukonjärven1 pohjoispuolella on lähes paljas- +lakinen vaara Akku - Ákku1 ja kertomusten +mukaan johti Ukosta2 maanalainen luola suo- +raan Akku-vaaraan, jotta jumalpuolisot saat- +toivat kommunikoida keskenään. +Toisen tiedon +mukaan olisi luola mennyt Ukonselän1 Ukos- +ta1 Akkuun. +Arkeologi Eija Ojanlatva suoritti +alustavan arkeologisen tutkimuksen Akussa lo- +kakuussa 2007, jolloin luolan "Akanpuoleinen +pää" löytyi Vesa Luhdan avustuksella. +luita, jotka Eija Ojanlatva valokuvasi myöhem- +min tapahtuvaa tarkempaa arviointia varten +mutta arveli luiden joutuneen luolaan eläinten +kuljettamina. +Luolan "Ukonpuoleinen pää" löy- +tyi elokuussa 2007 Ukossa2 suoritettujen arkeo- +logisten tutkimusten yhteydessä. +Luolan pituus +oli noin kuusi metriä. +Tästä luolasta löydetyt vä- +häiset luumäärät olivat jonkun pienen jyrsijän +ja ilmeisesti kalan luita, jotka oli luultavasti jo- +kin eläin kantanut sinne. +Saaresta löytyi myös +ennen tuntematon seita, jonka vierestä otettiin +talteen yli 400 erilaista luuta analysointia ja ra- +diohiiliajoitusta varten. +Löytöä on pidettävä uu- +tena siitäkin huolimatta, että Fellman mainitsee +muista uhripaikoista yhdeksi, joka on sijainnut +Ukonjärven1 läheisellä "Aijeg"-nimisellä vaa- +Uusi se +on senkin vuoksi, että seita ei nimenomaisesti +sijainnut "Aijeg"-nimisellä vaaralla, vaan Äijih- +nimisen saaren sellaisessa kohdassa, jota ei voi- +da kutsua vaaraksi. +myös Ukonjärvi1 - Äijihjävri, Äijihjävr"uálmi, +Ukonjärvenperä ~ Ukonperä, Ukonjärven lo- +makylä, Ukon Korkiasaari, Ukon seita - Äijih +sieidi sekä Ukonlahti2 - Äijihluohtâ2. +Ukonjänkkä (3841 01) Pieni jänkä Inarin +kirkonkylän kaakkoispuolella sijaitsevien Tuulis- +päitten pohjoislaidalla. +Nimen etymologia ei ole +Perusosa on peräpohjolan murretta ja +tarkoittaa jänkää eli suota. +Ukonjärven Kivilahti (3832) Kivinen lah- +ti Ukonjärven1 Joutavanlahenniemen länsipuo- +Nimi erotukseksi Inarin Kivilahdesta. +Ukonjärvi1. +Ukonjärven lomakylä (3832) Ukonjär- +ven1 eteläpään itärannalla. +Lomakylää pitää +hollantilaissyntyinen Jos Okhuijsen. +Ukonjärvenperä ~ Ukonperä (3832 1) +Ivalon taajaman luoteispuolella sijaitsevan +Ukonjärven1 luoteispään lahti. +nimi on todennäköisesti Äijihjävrpottâ. +Ukko2. +Ukonjärvi1 - Äijihjävri (3832) Suurehko +järvi Ivalojoensuun länsipuolella. +Järven vanhempi nimi +on ollut "Pasmusjärvi" = Pasemusjävri = 'Py- +hinjärvi' (Georg Wahlenbergin kartta "Karta +öfver Kemi Lappmark År 1802"), ja siitä voitai- +siin päätellä, että Ukonjärven1 Ukko2 on kaikis- +ta kolmesta Ukonsaaresta voimakkain. +Ukonjärven1 monista pienistä saarista yhdessä +on puuhun veistetty vanha kalaseita. +Saman jär- +ven Joutavalahden3 perällä on ollut vanha kivi- +seita, joka on joskus tuhottu, mutta Martti Salo +on pystyttänyt sen uudestaan. +Kattajärven1 ja +Ukonjärven1 välisellä kannaksella on erikoinen +punertava kivi, jossa on ihmisen kasvosilhuet- +Aluskasvillisuus kiven ympärillä on rehevää, +joten sekin lienee ollut muinoin seita. +vessä Ukon2 länsipuolella on suuri kivi vedes- +sä Saaran Jukkokivisalmen keskellä nimeltään +Saaran Jukkokivi, jossa on niin ikään vanhan +ihmisen kasvosilhuetti. +Ilmeisesti sekin on ollut +muinainen seita. +Ukon2 kohdalla Konesniemen +rannassa on Jalkakivi - Pajalâske˜gi. +Tarinan +mukaan seidantuhoaja Päivän Olavi olisi nos- +tanut sen sinne, mutta tämäkin kivi on toden- +näköisesti ollut seita, ks. +Niinpä ei ole +laisinkaan ihme, että Ukonjärven1 muinainen +nimi on ollut 'Pyhinjärvi', koska siellä on viit- +teitä vähintään kuudesta seidasta. +Lisäksi Kal- +liokosken (Inarijärven ja Ukonjärven1 yhdistävä +joki) pohjoispuolella kuuluu olevan seita ja itse +Ukossa2 on ennestään tuntematon seita, joka +löydettiin kesällä 2007 arkeologisten tutkimus- +ten yhteydessä. +Ukonjärven lomakylä, Ukonjärven Kivilahti, +Ukonjärvenperä ~ Ukonperä ja Äijihjävr"uálmi += 'Ukonjärvensalmi'. +Ukonjärvi2 (MML) Pieni järvi Inarin kir- +konkylän länsipuolella sijaitsevan Konesjärven +Nimen etymologia ei ole tiedos- +sa, mutta se tuskin liittyy inarinsaamelaiseen +mytologiaan. +Ukonkarit (3841 1) Kareja Inarijärvessä +Ukon1 ~ Ukonsaaren1 ~ Ukonkiven1 lounaispuo- +Ukko1. +Ukonkivi2 - Äijihke˜gi2 (YAS) Haljen- +nut kivi eli rakokivi Inarijärvessä Kaamassaa- +ren luoteispuolella sijaitsevan Ukonsaaren2 län- +sipäässä vesirajassa. +Kivi on seita. +saari2. +Ukon Korkiasaari (3832) Saari Ukonjär- +ven1 Ukon2 länsipuolella. +Jouko Kiviniemen mu- +kaan myös Ukon Palosaari (JK 2008). +Ukonlahti1 - Äijihluohtâ1 - Uhkuluok­ +ta - Ää'ijluhtt (4911 2, MML) Sevettijärven +Ukonselän2 itäänpäin työntyvä lahti. +mennos ja koltansaamennos inarinsaamesta, uh- +ku = mukaelmapohjoissaamennos sanasta ukko. +Ukonpää. +Ukonlahti2 - Äijihluohtâ2 (3832) Pieni +lahti Inarijärvessä Ukonjärven1 Ukon2 kaak- +koisrannalla. +Ukonjärven1 +Ukonpää - Äijih1 - Ää'ijvuei'vv +(4911 2, JM) Korkea niemi Sevettijärven Ukon- +selän2 itärannalla. +kielestä: Äijih = inarinsaamelaisten muinainen +jumala ja Akan puoliso. +vat myös Ukonselkä2 - Äijihselgi - Ää'ijseä'l¡¡, +tunturituvat Ukonlahti ja Ukonpohja, Ukonlahti +- Äijihluohtâ1 - Uhkuluokta - Ää'ijluhtt sek�� +talo Ukonsalmi. +Ukonrepimäkallio - Äijihkiškodem­ +källee (YAS) Kallio Inarijärven Ukonrepimä- +Ukonrepimäsaari. +Ukonrepimäsaari - Äijihkiškodem­ +suálui (3843 1, YAS) Pieni saari Inarijärves- +sä Kirakkaniemensaarista 0,2 km kaakkoon. +Saareen on +joskus iskenyt ukkonen niin voimallisesti, et- +tä nähtävissä ovat olleet "repimisjäljet". +nimi on 1800-luvun puolella ollut mahdollisesti +Le¹gisuálui = 'Länkisaari', koska A. W. Grani- +tin kartassa v:lta 1897 saaren kohdalla oleva nie- +mi on pohjoissaamelaisittain "Le¹suolonjarga" += 'Länkisaariniemi'. +myös Ukonrepimäkallio - Äijihkiškodemkällee +ja Le¹gisuáluinjargâ. +Ukonsaari2 - Äijihsuálui2 (3841 2, YAS) +Pieni saari Inarijärvessä Katsomasaaren länsi- +Saaren länsipäässä on seita nimeltään +Ukonkivi2 - Äijihke˜gi2. +Ukonsalmi (4911 2) Talo Sevettijärven +Ukonselän2 lounaiskulmalla. +Ukon seita - Äijih sieidi (NIM) Ukon- +järven1 Ukon2 pohjoisosassa. +Seidan vieres- +tä nostettiin yli 400 erilaista luuta tarkempaa +analysointia ja radiohiiliajoitusta varten kesällä +2007 suoritettujen arkeologisten kaivausten yh- +teydessä. +Osteoarkeologi Eeva-Kristiina Harli- +nin mukaan luita oli peurasta/porosta, met- +sosta/koppelosta, vuohesta/lampaasta, kalasta +ja jostain isosta vesilinnusta, ehkä joutsenes- +Radiohiiliajoituksen perusteella aineisto on +vanhempaa kuin Ukonsaaren1 aineisto eli en- +nen v. 1400 uhrattua. +Suomea ja inarinsaamea. +Seidän löysi arkeologi +Eija Ojanlatva. +Ukonselkä1 - Äijihjor¹â (3841 1) Ina- +rijärven selkä Inarin kirkonkylän itäpuolella. +Ukko1 ~ Ukonsaari1 ~ Ukonkivi - Äijih2 ~ +Äijihsuálui 1 ~ Äijihke˜gi 1. +Ukonselkä2 - Äijihselgi (4911 2) Sevetti- +järven pohjoisosa. +Sananmukainen suomennos +Yleensä järvenselkä inarinsaa- +messa on jor¹â, mutta tässä tapauksessa se on +selgi = selkä. +Ulgâ"uálmâš (YAS) Salmi Inarijärvessä +Vironiemen eteläpuolella sijaitsevan Saijetsinlah- +den suulla. +Inarinsaamea: ulgâ = ulku, "uálmáš += deminutiivimuoto sanasta "uálmi = salmi > +salminen. +Nimiperheeseen kuuluu myös Ulku- +salmensaaret - Ulgâ"uálmáá suolluuh. +Ulimmainensaari (RP 1993) Saari Inari- +järvessä Ison Kapaselän lounaislaidalla. +Saari +on Kankivuonosta katsoen uloin saari ennen +Isoa Kapaselkää. +Ulkulahti - Ulgâluohtâ (SA 1964) Inari- +järven lahti Sarmivuonon länsirannalla Sarmi- +niemen Ulkuniemen3 pohjoispuolella. +Ulkuniemi3. +Ulku = kahden jalustan varassa oleva +poikittaispuu, johon voidaan ripustaa mm. +verkkoja, nuottia tai tavaroita. +Ulkuniemi1 - Ulgânjargâ1 (TII 1963) +Niemi ja vanha talvipaikka Majavajärven ete- +läosan itärannalla. +Ulkuniemi2 - Ulgânjargâ2 (SA 1964) +Inarijärven niemi Sammakkoniemen1 Onnelan2 +talosta 1 km etelään. +Ulkuniemi3 - Ulgânjargâ3 (SA 1964) +Inarijärven niemi Sarminiemen kaakkoisran- +nalla Kirvesniemen kohdalla. +Ulkulahti - Ulgâluohtâ. +Ulkuniemi4 - Sä˜ginnjargâ (SA 1964) +Sulkusjärven1 länsirannalla. +men selitys: sä˜gin = kasvava mänty (hyöty- +mänty). +Länsi-Inarissa sama sana tunnetaan +muodossa sä˜gim, joka tarkoittaa männyn +tainta. +Ulkupetäjänniemi - Ulgâpiässáánjar­ +gâ - Olggpie'ccnjargg (3844 1, AS, MML) +Nitsijärven niemi sen puolen välin länsirannal- +kielestä: piässáá = deminutiivinen genetiivimuo- +to sanasta peeci = mänty > mäntysen. +Ulkusaaret - Ulgâsuolluuh (3842 2, JP) +Kaksi pientä saarta Inarijärvessä Partakon1 +kaakkoispuolella sijaitsevan Puuniemen lou- +Ulkusaari1 (3841 1) Vuontisjärven itäpuolel- +la sijaitsevan Pikkujoenjärven toiseksi eteläisin +Ulkusaari2 ~ Vihellyssaari - Ulgâ­ +suálui ~ Njurgomsuáloi (IV) Pieni ja kapea +saari Sarmijärven1 Rovaniemen tyven itäpuolella. +Kun saari +jakautuu tulvan aikaan kahteen osaan, saaren +länsipäätä kutsutaan nimellä Vihellyssaari - +Njurgomsuâlui. +Ulkusalmensaaret - Ulgâ"uálmáá­ +suolluuh (SA 1964) Puolenkymmentä saarta +Inarijärvessä Saijetsinlahden suulla. +ta: "uálmáá = deminutiivinen genetiivimuoto +sanasta "uálmi = salmi > salmisen. +Ulgâ"uálmáš. +Ulkuselkä - Ulgâ"ielgi (3834) Selänne +Nangujärven koillispuolella sijaitsevasta Kuo- +hanajärvestä 2,5 km koilliseen. +myös Ulkuselkäjärvet - Ulgâ"ielgjäävrih. +Ulkuselkäjärvet - Ulgâ"ielgjäävrih +(3834) Kaksi järveä Ulkuselän ja Ison Pahta- +Ulkuselkä. +Ulmosensaari (3841 01) Pieni saari Inarijär- +vessä Juutuanvuonon pohjoisrannalla Pahtanie- +mestä 0,7 km länteen. +Nimi ilmeisesti Tuomas +Leonard Ulmosen mukaan, jolle myönnettiin +liikennöintilupa tavaroiden kuljettamiseksi Ina- +Ulmusânnjargâ (JP) Pieni niemi Inarijär- +vessä Kauhalahden Hannula-talosta 0,5 km +Inarinsaamea: ulmusân = illatii- +vinomainen muoto sanasta olmooš > ulmuu > +ulmusân = ihminen > ihmisen > ihmiseni. +Jos +nimen yrittäisi vapaasti suomentaa, se olisi ehkä +'Ihmiseniniemi'. +Unto Matin järvi - Unto Matinjäu'rr +(MML 2006) Pieni järvi Sevettijärven itäpuolel- +la sijaitsevasta Semekurtasta 1,5 km kaakkoon. +Perusosan perusteella ilmeisesti suora koltansaa- +Untuvalahti - Uvjâluohtâ - Uvjjluhtt +(3844 1, SA 1964, MML) Inarijärven lahti Kyy- +nelvuonon Untuvaniemen eteläpuolella. +Untuvaniemi. +Untuvaniemi - Uvjânjargâ - Uvjj­ +njargg ~ Uvjjsuâl (3844 1, MML) Kapeaty- +vinen niemi Inarijärvessä Kyynelvuonon itäran- +Niemi muuttunee tulvan aikaan saareksi, +ja koltankielisen rinnakkaisnimen perusosa suâl +tarkoittaakin saarta. +seen kuuluu myös Untuvalahti - Uvjâluohtâ - +Uvjjluhtt. +Uppijärvet (3841 1) Kaksi järveä Vuontis- +järven Huutolahden ja valtatie 4:n välissä: Up- +pijärvi ja Alajärvi2 ~ Alatsijärvi. +Toisen järven +rinnakkaisnimi juontuu ilmeisesti inarinsaamen +sanasta aalaaš = laki (vaaran), koska järvi si- +jaitsee Korppivaaran1 jatkeen päällä eli "vaaran +laella". +Uppijärvi (RP 1990) Vuontisjärven Huuto- +lahdesta 1 km länteen. +Urakkajärvi - Vaareehjävri (SA 1964) +Vanha rajapaikka Kolmosjärven eteläpäästä +4 km itään. +Tässä tapauksessa urakka tarkoittaa toisella +vuodellaan olevaa urosporoa. +kuuluu myös Urakkaoja. +Urakkalampi (3831) Lampi Kulasjoen kaak- +koispuolella sijaitsevan Urakkaselän itäpuolella. +Urakkaselkä. +Urakkaoja (LL 1969) Puro Urakkajärvestä +Vuoksijärveen. +köisesti Vaareehjuuvâš. +Urakka- +Urakkaselkä (3831) Vaaranselänne Ku- +lasniemen pohjoispään kaakkoispuolella. +riteosassa on kyse toisella vuodellaan olevasta +urosporosta (MH 2007). +myös Urakkalampi. +Urpojärvi - Urbâgâšjävri (EA) Pieni +järvi Kalsoppijärven eteläpään luoteispuolella. +Mukaelmasuomennos inarinaamesta: urbâgâš += deminutiivijohdos sanasta urbe = norkko > +norkkonen. +Urrâke˜gi (EA) Noin kolme metriä korkea +tetran muotoinen kivi Inarijärvessä Juutuanvuo- +non etelälaidalla Uruniemen kärjessä. +Uru- +vaara, keg˜i = kivi. +Nykyisin kiven ja rannan +väliin on ajettu maita ilmeisesti aallonmurtajaksi +ja kiveen on maalattu valkoisella maalilla vesi- +korkeuksia ilmaisevat lukemat. +Uruniemi - Urrnjaargâš (TII 1963) +Inarijärven lounaispään niemi Juutuanvuonon +etelärannalla Pahtaniemen2 kohdalla. +Uruvaara. +Niemeen raken- +si talon konstaapeli Pekka Suopanki v. 1905 ja +siitä syystä niemi sai nimekseen Pekanniemi. +Kun niemeen tuli uusi asukas, niemi sai nimek- +seen Eeminniemi. +Niemen kärjessä on vesi- +rajassa tetran muotoinen kivi Urrâke˜gi, josta +alkuperäinen nimi on lähtöisin. +Uruvaara - Urrváárááš ~ Urrvääri +(3841 1, LL 1981) Vaara ja asuinalue Inarin kir- +konkylältä 2 km kaakkoon. +nos inarinsaamesta: urr = yhdysosalyhentymä +sanasta urrâ = kivipyykki. +luvat myös Uruniemi - Urrnjaargâš ja Urrâke˜gi, +josta ehkä koko uru-alkuinen nimirypäs on saa- +nut alkunsa. +Uskonlujitusjärvi - Oskononâdâsjävri +(SA 1964) Pieni lompola Nuottamojärveen las- +kevan Ruijanjoen puolessa välissä. +Nimen tarkempi ety- +mologia ei ole tiedossa. +Uudenjärvenvaara - U˜˜âjävreennâm +(4821 2) Nammijärven eteläpuolella sijaitsevan +Uudenjärven1 pohjoispuolella. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: eennâm +Uusijärvi1. +Utjanankoski (3833+4811) Koski Lutossa +Vanhan Kolttakylän yläpuolella. +Utjana on kolt- +tasaamelainen eli ortodoksinen nimi. +Uula­äijän järvi (MML 2006) Järvi Sol- +lomusjärven pohjoispään länsipuolella. +Uulan +henkilöllisyydestä ei ole varmaa tietoa, mutta +kyseessä voi hyvinkin olla Uula Siiri (*1903), +joka saapui isänsä Pieran kanssa Varangista +Sevettijärven Varpuniemeen viime vuosisadan +Kivikumpu. +Uulá Kuátsaijáávráš (AS) Pieni kaksiosai- +nen järvi Nitsijärven Ojalanvuonon perältä 1 km +Inarinsaamea: Uulá = Uula, kuátsai += yhdysosalyhentymä yhdyssanasta kuátisaje += kotasija, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta +Uulan henkilöllisyydestä +ei tietoa. +Uulgâšvärpkällee (ERA 2004) Inarijärven +rantakallio Kaapin Matista 0,4 km länsi-lounaa- +Inarinsaamea: uulgâš = deminutiivimuoto +sanasta ulgâ = ulku > ulkusen, värp = yhdys- +osalyhentymä sanasta värppi = apaja, källee = +Kallion kohdalla sijaitsee nuotta-apaja +nimeltään Uulgâšvärppi 'Ulkusenapaja'. +Uurtokuru (3832) Kuru Ylimmäisestä Kert- +tujärvestä 1 - 2 km pohjoiseen. +Uurto = peuran +syyspyynti, josta ovat todisteena myös lähistöllä +sijaitsevat Laanalampi ja Laanajärvi. +Nimiperheeseen kuuluu myös Uurtolantto. +Uurtolantto (3832 07) Lampi Ivalon taaja- +man eteläpuolella sijaitsevasta Saarineitämöjär- +vestä 0,5 km kaakkoon. +Uurto- +Uusijoki - U˜˜âjuuhâ (SA 1964) Joki Uu- +destajärvestä3 Kattajärveen2. +teosan tarkempi selitys: ks. +Uusijärvi1 - U˜˜âjävri1 (4821 2) Pieni +järvi Naamajoessa sijaitsevan Nuottamajärven1 +Erikoinen määriteosa liittyy ihmisten vuo- +tuismuuttoon, kalastukseen tai metsästykseen. +Nimiperheeseen kuuluu myös Uudenjärvenvaa- +ra - U˜˜âjävreennâm. +Uusijärvi2 - U˜˜âjävri2 (3834) Ison Art- +tajärven kaakkoispäästä 2 km itään. +Määriteosan tarkempi +Uusijärvi3 - U˜˜âjävri3 (3834) Nangujär- +vestä 5 km kaakkoon. +Määriteosan tarkempi selitys: ks. +Uusijärvi4 - U˜˜âjävri4 (3834) Pieni jär- +vi Nellimin itäpuolella sijaitsevan Apinavaaran +Uusi- +Uusi Niittyjänkä (4812 2) Letto Sulkus- +järven1 Kuolalahdesta 1,5 km etelään. +Kyse on +ilmeisesti sulkusjärveläisten viimeisimpiin kuu- +luvista metsäniityistä, joka ei ole enää käytössä +eli sitä ei enää niitetä. +Uusipää - U˜˜uáivi ~ U˜˜uáivvääri +Rinnakkaisnimet: +uáiv = yhdysosalyhentymä sanasta uáivi = pää > +pään, vääri = vaara, pott = yhdysosalyhentymä +sanasta pottâ = perä, uáiváš = deminutiivimuoto +sanasta uáivi = pää > päänen. +kuuluvat myös U˜˜uáivmoorâst, Uusijoki - +U˜˜âjuuhâ ja Uusijärvi3 - U˜˜âjävri3. +osan tarkempi selitys: ks. +Uusivuono - U˜˜âvuonâ (SA 1964) +Inarijärven lahti Sarmivuononsuun itälaidalla. +tarkempi selitys: ks. +Uusoppijoki - Uusâpjuuvâš (TII 1963) +Ivalojoen itäisin uoma, joka on loppupäästään +Uusoppijokena. +saamesta: uusâp = johdos sanasta uuss☠= +poimia. +Kysymys lienee marjoista ja tässä ta- +pauksessa ehkä hilloista. +Joen kollisrannalla si- +jaitsee Uusoppi-niminen talo. +Uuttulaassa - Vuovdâláássáš (EA) +Ukonselän1 pohjoispuolella sijaitsevista Kaita- +laassoista eteläisempi. +suomennos inarinsaamesta: láássáš = deminu- +tiivimuoto sanasta lássá = laassa > laassanen. +Uuttupetäjälahti - Vuovdâpecluohtâ +(3843 1, HTV) Pieni lahti Inarijärvessä Nellimin +länsipuolella sijaitsevan Sieksvuononsuun etelä- +miperheeseen kuuluvat myös Uuttupetäjälampi +- Vuovdâpecláddu ja Uuttupetäjäniemi. +Uuttupetäjälampi - Vuovdâpecláddu +(3843 1, HTV) Pyöreä lampi Inarijärven Uut- +tupetäjälahden lounaispuolella, jonka nimiper- +heeseen se kuuluu. +Uuttupetäjäniemi (MML 2006) Niemi +Inarijärvessä Sieksvuonon eteläpuolella. +Uuttupetäjälahti. +Uutuanjoki - Uvduujuuhâ (4913 1) Isos- +ta Rovijärvestä Jäämereen laskeva joki. +mukaelmasuomennos inarinsaamesta: uvduu = +mahdollisesti lyhentynyt muoto sanasta uvjâduv += genetiivimuoto sanasta uvjâdâh = untuvainen +tai untuvikko (linnun poikanen). +Vaadinsaari - Áldusuálui (3841 1) Pieni +saari Inarijärvessä Korkiasaaren ja Miesnie- +Nimiperheeseen kuuluu myös Vaadinsalmi1 - +Áldu"uálmi 1. +Vaadinsalmi1 - Áldu"uálmi1 (EA) Ka- +pea salmi Inarijärvessä Miesniemen ja Vaadin- +Vaadinsaari. +Vaadinsalmi2 - Áldu"uálmáš2 (SAK +2004) Kapea salmi Sulkusjärven pohjoispuo- +lella sijaitsevan Ikkerlompolan itäpäässä. +tava vaadin on hukkunut salmeen. +Áldu"uálmáásuálui. +Vaadinseisomasaaret - Áldu"uá¿­ +¿um suolluuh (EA) Saariryhmä Inarijärvessä +Viimassaaresta 2,5 km kaakkoon. +Vaamenkuolemajänkä (RP 1990) Suo +Aukkulijärven ja Inarijärven Kuortakkivuonon +Vaamen = genetiivimuoto perä- +pohjolan murresanasta vaami = vaadin (naaras +poro). +Miten vaadin on kuollut, ei ole tiedossa. +Vaaralahti (MML) Paavisvuonon eteläpuo- +lisen Paavisjärven eteläpää. +Lahti on Tupavaa- +ran4 kohdalla, mistä nimi. +Vaaranaluslampi - Kumppiláddu +(MML, AVV) Solojärven pohjoispuolella sijait- +sevista Aitajärvistä2 itäisempi. +Lampi on Nis- +kavaarojen "alla". +kumppi = susi, láddu = lampi. +Vaaranpäällyslammenoja (RP 1990) +Puro Vaaranpäällyslammesta Vuontisjärven +Alalahteen. +Vaaranpäällyslampi. +Vaaranpäällyslampi (3841 1) Lampi Korp- +pivaaran1 koillispäässä. +Inarinsaamen nimi voisi +olla Aalaašláddu, vrt. +Alajärvi2 ~ Alatsijärvi. +miperheeseen kuuluu myös Vaaranpäällyslam- +menoja. +Vaaransisälläjärvi - Väärisistjävri +(3843 1) Lampi Möyryvaaran koillispuolella. +Vaasselijärvi - Vaasseljäu'rr - Vaassil­ +jävri (39331 1) Suurehko järvi Teppanankotajär- +ven kaakkoispuolella. +Suora suomennos ja ina- +Paikalla on mui- +noin elänyt Vässel 'Vasili'-niminen koltta (T. I. +Nimi on genetiivimuodossa, +joten sanatarkka suomennos olisi 'Vasilinjärvi'. +Mukaelmasuomennos ja suora inarinsaamennos +Pikku Vaasselijärvi - U'cc Vaasseljäu'rr - Uccâ +Vaassiljävri ja Vaasselvuei'vv - Vaassiluáivi. +Vaasselipää - Vaa'sselvuei'vv - Vaas­ +siluáivi (4911 2) Tunturi Vätsärissä Suolisjärves- +tä 5 km länteen. +Suora suomennos ja suora ina- +alueella muinoin eläneen Vässel-nimisen 'Vasili' +koltan mukaan. +Vaasselijärvi. +Vaatimenhirttymäjärvi (LL 1969) Pieni +järvi Torkoselkien välissä. +Topografisessa kart- +talehdessä 3833/4811/2005 järven nimi on "Tor- +kolantto". +Lea Luomen (nykyään Laitinen, joka +on Helsingin yliopiston suomen kielen profes- +sori) saaman tiedon mukaan sinne oli hirttynyt +Maffi-äijän vaadin. +Mahdollisesti Matvei Fofo- +noffin, jonka isoisä Vask on syntynyt noin 1810 +Saukko-Torkojärvi +eli Hirttymäjärvi. +Em. +tiedon perusteella järven +rinnakkaisnimi saattaa olla virheellinen, kuin +myös nimi "Torkolantto". +Vaatimenhukkumalampi - Áldu "aa¹­ +¹âm jáávráš (SA 1964) Pieni lampi Härjänhirt- +tymäjärven lounaispuolella Leppäojassa. +tarkka suomennos inarinsaamesta: "aa¹¹âm = +aktiomuoto verbistä "aa¹¹â˜ = kömpiä sisään, +pujahtaa, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta +Vainosjoki - Vannjiikeessimjuuhâ - +Vainosjokk (EPA) Joki Vainosjärvestä Vainos- +lompolan kautta Sevettijärven koillispuoliseen +Pikku Kirakkajärveen. +inarinsaamesta ja mukaelmakoltansaamennos +Vainosjärvi. +Vainosjärvi - Vannjiikeessimjävri - +Vainosjäu'rr (4911 2, NNL) Suurehko järvi Se- +vettijärvestä1 10 km itään. +suomen kielestä: Vannjii = deminutiivinen ge- +netiivijohdos ortodoksisesta nimestä Vääna = +Evvan ~ Ivan ~ Vanja > Vanjasen, keessim = +aktiomuoto verbistä keessi˜ = vetää > vetämä. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Vainospää - +Vannjii keessimuáivi - Vainosvuei'vv, Vainosjoki +- Vannjiikeessimjuuhâ - Vainosjokk, Vainoslom- +pola - Vannjiikeessimluobâl - Vainosluubbâl ja +talo Vainosranta. +Vainoslompola - Vannjiikeessimluo­ +bâl - Vainosluubbâl (4911 2, MML) Järvi +Vätsärissä Vainosjärven pohjoispäästä 1 km +Vainospää - Vannjiikeessimuáivi - +Vai nosvuei'vv (4911 2, MML) Tunturi Vätsä- +rissä Vainosjärven länsipuolella. +Vainosranta (4911 2) Talo Kirakkajärven1 +Valajärvi - Prisjeeggjäu'rr (MML) +Suurehko järvi Vätsärissä Määllijärven lou- +Koltankielisen nimen määriteosan +merkitystä eivät tienneet Satu ja Jouni Moshni- +koffkaan. +R. Malmbergin (1896) Enare revier +-kartassa "Vasajaur" ja Suomen yleiskartassa +v:lta 1908 "Vasajäyri". +Mukael masuomennos +saamenkielisestä paikannimestä, jonka mää- +riteosan merkitys ei ole tiedossa, vaikkakin se +voisi olla vá¿a = pohjoissaamea ja tarkoittaa +porovaadinta jonkin toisen vaatimen jälkeläise- +nä eli Vá¿ajávri 'Vaadinjärvi', vrt. +Sandneselva +- Vá¿¿ajohka ~ Goa˜át - Kuá˜ááh. +Jos nimi +olisi määrite osaltaan suora suomennos saamen +kielestä, silloin järven nimi olisi inarinsaamek- +si Vye sij ävri tai pohjoissaameksi Miessejávri = +Vasa järvi, mutta tässä tapauksessa kyse ei ole +kummastakaan. +Valeoja - Kielesjuuvâš (MML) Puro +Valevaaran eteläpuolta Norjan Kertusjärveen. +Petteri Saijets +eli Nuoran Pekka (*1873) narrasi vieraat pyytä- +jät sinne, jotta pääsi itse yksinään tosi kalapai- +Valevaara - Kielesvääri. +Valevaara - Kielesvääri (4821 2) Vaara +Norjan vastaisen valtakunnanrajan tuntumas- +sa, Muotkavaarasta 7 km luoteeseen. +Va- +leoja. +Valkasarvi (3832 08) Ylemmän Akujärven +kolmanneksi eteläisin niemi järven puolessa vä- +Erikoinen nimi on ilmeisesti mukaelma- +suomennos inarinsaamen sanasta valgâmsuá- +rooh = puuhaarukka, jota käytetään verkon +uittosalon jään alle työntämiseen ja siirtämi- +Valkiakivisaari - Vielgiske˜glássá +(3841 2, EA) Saari Inarijärvessä Väylävuonon +suulla Jäkälä-Viipassaaren itäpuolella. +Valkiajärvi - Vielgisjävri (JAM 2003) +Järvi Naapään luoteispuolella. +Valkialahti. +Valkialahti - Vielgisluohtâ (JAM 2003) +Suurehko lahti Nangujärven lounaispäässä. +seen kuuluu myös Valkiajärvi - Vielgisjävri. +Valkiapohjajärvi (MML) Pieni A-kirjai- +men muotoinen järvi Simmettijärvestä 0,8 km +Järvessä on valkoinen pohja. +Valkkojärvienvaara - Jievjâjávrái­ +váárááš (SA 1964) Matala vaara Inarijärven +Kuoskerniemessä sijaitsevien Valkkojärvien ja +Hietajärvien välissä. +rinsaamesta: jávrái = monikon deminutiivinen +genetiivimuoto sanasta jävri = järvi > järvis- +ten, váárááš = deminutiivimuoto sanasta vääri = +Valkkojärvet. +Valkko = valkoisen poron nimitys, joka on va- +kiintunut peräpohjolan murteeseen. +Valkkojärvet - Jievjâjávrááh - Ju'vjj­ +jääu'r (3844 1, MML) Kaksi järveä Kuosker- +niemen pohjoispäässä, joista toinen on ilmeises- +ti Haukkajärvi1 - 'iev"jáávráš. +epätarkka suomennos inarinsaamesta ja suora +koltansaamennos suomen kielestä, jávrááh = +Nimiperheeseen kuuluu myös Valk- +kojärvienvaara - Jievjâjávráiváárááš. +Valkkojärvi - Jievjâjävri (3841 1) Se- +vettijärvelle johtavan maantien pohjoispuolella +Kaamasen ja Väylän puolessa välissä. +kuuluu myös Valkkovaara - Jievjâvääri. +Valkkovaara - Jievjâvääri (SA 1963) +Sevettijärvelle johtavan maantien eteläpuolella +Vaaran itäpuolella +on Vuopioniemen talvipaikka, joka on noin 160 +Vallenkari1 (3841 2) Luotoryhmä Inarijär- +vessä Kasariselän eteläosan itälaidalla. +osa saattaisi viitata muinaiseen kalastusrajaan, +koska Valle on eräs alkuperäisistä inarinsaame- +laisista suvuista. +Vallenkari2 (3841 1) Karikko Inarijärves- +sä Juutuanvuonon suulla. +Saanut nimensä Sar- +viniemessä asuneen Paul Wallen (1826 - 1906) +Valleniemi - Välleenjargâ (TII 1963) +Pieni niemi Hietajärven2 länsiosassa. +ta: Vällee = muinaisen miehen nimi, josta su- +kunimi Valle on lähtöisin. +Vällee asui Inarissa +Nimiperheeseen kuuluu myös Väl- +leeluohtâ. +Vallipahdansaari (3832) Saari Inarijärves- +sä Nanguvuonon Irvasaarten luoteispuolella. +Vallipahta. +Vallipahta (3832) Jyrkkä pahta Nanguvuo- +non länsirannalla Irvasaarten kohdalla. +perheeseen kuuluu myös Vallipahdansaari. +Valolompola - 'uovâluobâl (3834) Kol- +mosjoen lompola Ison Arttajärven eteläpuolella. +Vanha Hautuumaasaari - Jaamiš­ +suá lui (3841 1) Saari Inarijärvessä Ukonselän1 +länsipäässä Alppasaaren pohjoispuolella. +Hau- +tasaarista vanhempi, johon palautettiin v. 1995 +viime vuosisadan alkupuolella kaivetut ja Hel- +singin Anatomianlaitokselle viedyt pääkallot. +Inarinsaamen nimen määriteosaselitys: jaamiš += vainaja. +Vanhajärven Kuivalantto - Puáris­ +jäävri Koškelááduš (SA 1964) Lampi Van- +hajärven eteläpään länsipuolella. +Vanhajärvi. +Vanhapää. +Vanhajärvi - Puárisjävri (SA 1964) Jär- +vi Vanhapään lounaispuolella. +myös Vanhajärven Kuivalantto - Puárisjäävri +Koškelááduš. +Nimiperhe ja tarkempi määrite- +osan selitys: ks. +Vanha Kolttakylä (3833+4811) Luton poh- +joispuolella Oskarinjärven rannalla, Raja-Joo- +sepin rajavartioasemalta 2 km etelä-lounaaseen. +Kylässä asui mm. +Rupipää-Oskari, ks. +Oskarin- +järvi ~ Utjananlampi. +Vanhankentänniemi (I. Itkonen 1910) +Koppelon länsipuolella sijaitsevan Alemman +Mustajärven pohjoisrannalla. +Niemessä on ollut +nimensä mukaisesti vanha kenttä. +men nimi todennäköisesti Puáriskied n jaargâš. +Vanhalahti1 - Puárisnjargluohtâ1 +(YAS) Pieni lahti Inarijärvessä Kessivuonon +länsipuolella sijaitsevan Rippuniemen itälaidal- +rinsaamesta: njarg = genetiivinen yhdysosa- +lyhentymä sanasta njargâ = niemi > niemen. +Vanhaniemi2. +Määrite osan tar- +kempi selitys: ks. +Vanhalahti2 - Puárisluohtâ (YAS) Pieni +lahti Kessijärven Vanhaniemen itäpuolella. +Vanhaniemi. +Vanhaniemi1 - Puárisnjargâ1 (YAS) +Kessijärven länsirannan pisin niemi. +kuuluvat myös Vanhalahti2 - Puárisluohtâ ja +niemen päässä sijaitseva pikkuruinen Puáris- +njarg luohtâ2. +Vanhaniemi2 - Puárisnjargâ2 (YAS) +Niemi Inarijärvessä Kessivuonon länsipuolel- +la sijaitsevan Rippuniemen itälaidalla. +kuuluu myös Vanhalahti1 - Puárisnjargluohtâ1. +Vanhankentänjärvet (RP 1990) Kaksi +pientä järveä Outa-Luosman ja Martinlompolan +Puáriskiedjávrááh. +Määriteosan tarkempi selitys: +Vanhan kirkon vaara (3841 1) Vaara +Ison Pielpajärven koillispuolella. +Vanhapää - Puárisuáiváš (3834) Tun- +turi Sarmitunturista 3 km lounaaseen. +ta: uáiváš = deminutiivimuoto sanasta uáivi = +pää > päänen. +Nimiperheeseen kuuluvat Van- +hanpäänmorosto - Puárisuáiváámoorâst ja Van- +hajärvi - Puárisjävri. +Erikoinen määriteosa liit- +tyy ihmisten vuotuismuuttoon, kalastukseen ja +metsästykseen. +Vanhanpäänmorosto - Puárisuáiváá­ +moorâst (SA 1964) Vanhanpään kaakkoispuo- +inarinsaamesta: uáiváá = deminutiivimuoto sa- +nasta uáivi = pää, pienen pään. +Nimiperhe ja +määriteosan tarkempi selitys: ks. +Vantuvaara - Vaccâvääri (3834) Vaara +Kolmosjärven eteläpäästä 5,5 km länteen. +suomennos inarinsaamesta: vantu = peräpohjo- +lan murrejohdos sanasta vantus eli lapanen. +miperheeseen kuuluu myös Vantuvaaranlampi. +Vantuvaaranlampi (3834) Pieni lampi +Vantuvaarasta 1 km pohjois-koilliseen. +Vantuvaara. +Varankiniemi1 - Värigâšnjargâ1 +(3841 1, AMV) Suurehko niemi Inarijärvessä +Kotkavuononsuun länsipuolella. +Niemi on saa- +nut nimensä siitä, että Norjan varangilaiset ovat +muinoin asustelleet siellä. +tarkka suomennos inarinsaamesta: värigâš = +varangilainen. +Sammeli Valle (*1851), joka asui +Varankiniemen2 talossa, löysi talonsa vierestä +1900-luvun alkupuolella puolen metrin mittai- +sen miekan (I. Itkonen 1910). +Varankiniemi2 - Värigâšnjargâ2 +(3841 1, AMV) Talo Inarijärven Varankinie- +messä Kotkavuononsuun länsipuolella. +asuu nykyään Sammeli Vallen (*1851) pojanty- +tär Aili-Maarit Valle. +Vara­Ahvenjärvi (MML 2006) Sevettijär- +velle johtavan maantien kaakkoispuolella sijait- +sevasta Syrjäpuolijärvestä 1 km kaakkoon. +Vareshuhta (3832 08) Pieni soiden ympä- +röimä maasaareke Alemman Akujärven poh- +Vares = peräpohjolan varista tar- +koittava murresana. +Varisjärvi - Vuorâšjävri - Vuõrâ"­ +jäu'rr (4913 1/2002, JM) H-kirjaimen muotoi- +nen järvi Vätsärissä Ruuhivaaran itäpuolella. +Varissaaret (RP 1991) Kaksi saarta Inari- +järvessä Juutuan suulla. +Varpuniemi1 - Várbunjárga - Várbu­ +n jargâ ~ Varbunjargâ (4911 2) Vanha uu- +distila Sevettijärven länsirannalla. +Tilaan haki +aluksi perustamislupaa talollisen poika Iisak- +ki Mattus (mahdollisesti Iisakki Hannunpoi- +ka Mattus (*1845) vuonna 1895 mutta luopui +myöhemmin anomuksestaan sanoen, että hä- +nen puolestaan isännäksi voidaan ottaa kuka +tahansa. +Niinpä katselmus pidettiin ja tilan ot- +ti haltuunsa Pannen Jouni (Jouni Antinpoika +Vuodesta 1916 eteenpäin isäntä- +ni toimi Varangista Inariin muuttanut Pehr Siri +(1863 - 1922), jonka jälkeläisiä ovat Siiri-sukuni- +melliset Inarin kunnassa. +Suomea, pohjoissaa- +mea ja inarinsaamea. +Varpuniemi2 (LL 1981) Pieni niemi Inari- +järven Veskoniemen pohjoispuolella. +heeseen kuuluu myös Varpuoja. +Varpuoja (LL 1981) Pieni puro Nangunie- +mestä Varpuniemen2 kohdalta Inarijärveen. +Varrimajänkkä - Varrimjeggi2 (RP +1991, TII 1963) Vajaan kolmen kilometrin mit- +tainen kapea suo Könkäänjärvestä pohjoiseen +Nanguvuonoon saakka. +inarinsaamesta: varrim = aktiomuoto verbistä +varri˜ = muuttaa > muuttama. +kuuluu myös Varrimajänkäjärvi. +Varrimajänkäjärvi (RP 1991) Pieni järvi +Nanguvuonon itäpuolella sijaitsevan Varrima- +jängän puolessa välissä. +todennäköisesti Varrimjegjáávráš. +Varssalijärvi - Várssaljávri - Varsal­ +jävri (4822 2+4824 1) Pitkä järvi Norjan vastai- +sen valtakunnanrajan suuntaisesti Norjan puo- +Järven pohjoispää pistää Suomen puolelle. +Ilmeisesti suomennos ja inarinsaamennos poh- +joissaamesta: várssal = johdos sanasta vársá = +varsa tai johdos sanasta várssuhit = astuttaa +tammaa. +Norjaksi Føllvatn, joka on suomeksi +Varsajärvi. +Varttasaari - Varttaasuálui (3841 2) +Inarijärven Koutukien suurin saari. +suomennos inarinsaamesta: varttaa = deminu- +tiivinomainen genetiivimuoto tuntemattomasta +Varttivuopaja - Viettuuvyeppee (EA) +Inarijärven vuopaja Muurahaisniemen tyven +Sana vartti on mukautunut peräpohjolan suo- +men kieleen tukkasotkan nimeksi. +Vasamorosto - Vyesimoorâst (JAM +2003) Nangujärven lounaispuolella sijaitsevan +Katosselän ja Raja-Jooseppiin johtavan maan- +tien välissä. +Vasanlaukkomalampi (3833+4811) Lampi +Kattajärven2 koillispuolella sijaitsevan Riekko- +Vasannylkemäjärvi - Vyesinjuovvâm­ +jáávráš (3823 2, LL 1977) Pieni järvi Otsamos- +ta 2,5 km pohjoiseen. +Vasasaaret (MML) Kaksi pientä saar- +ta Nammijärven Piilolasta 1,1 km luoteeseen. +Inarinsaamen nimi on todennäköisesti Vyesi- +Vasavaara (3832 2) Korkea vaara Laana- +järven ja Ylimmäisen Kerttujärven välissä. +Vasikkajänkä (LL 1969) Pieni suo Kaak- +kois-Inarissa Pikku Peuravaarasta 1,5 km län- +Vasikkaoja2. +Vasikkaniemi (3832) Ivalojoen mutkan +muodostama Pyöreä niemi Viekkalan kaak- +Nimiperheeseen kuuluu myös Va- +sikkaoja1. +Vasikkaoja1 (3832 08) Puro Viekkalanjär- +vistä Viekkalan kohdalta Ivalojokeen. +Vasikkaniemi. +Vasikkaoja2 (3831) Puro Vasikkajängästä +Kurulompolaan. +Nimiperheeseen kuuluu Vasik- +kajänkä. +Vaskonpyytämälampi - Vää's³šee'l­ +lem luubbâl (MML 2006) Pieni järvi Vätsä- +rissä Pikku Vaasseljärvestä 1,5 km lounaaseen. +Vasikkasaaret - Kálbááh ~ Kálbáá­ +suolluuh - Kä'lbbsuõllu (YAS, SA 1964, +MML) Pienten saarten ryhmä Inarijärven Va- +sikkaselällä. +Harhaanjohtava suomennos ja +koltansaamennos inarinsaamesta: kálbááh = +monikkomuoto sanasta kälbi = vasikka > vasi- +kat. +Rinnakkaisnimen määriteosa: kálbáá = ge- +netiivimuoto sanasta kälbi = vasikka > vasikan. +Vasikkaselkä - Kálbáiääpi (3844 1) Ina- +rijärven suurimpia selkiä sen itälaidalla. +ta: kálbái = monikon genetiivimuoto sanasta +kälbi = vasikka > vasikoiden. +kuuluu myös Vasikkasaaret - Kálbááh ~ Kál- +báásuolluuh. +Vaskissaari - Vaskiissuálui (3841 1) Pie- +ni saari Inarijärven Vaskisselällä Miesniemen +Vaskisselkä. +Vaskisselkä - Vaskiisjor¹â (3841 1) Pie- +ni Inarijärven selkä Miesniemen koillispuolella. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: vaskiis += attribuuttimuoto sanasta vaskii = kinoksinen. +Nimiperheeseen kuuluu Vaskissaari - Vaskiis- +Vassi (4911 2) Talo Sevettijärven1 koillispuo- +Vassi on kolttanaisen nimi. +Vássaljohka (TII 1963) Pieni joki Vaasse- +lijärvestä Teppanakotajärviin. +nimi on todennäköisesti Vaa'sseljokk. +saamea: Vással = Vasili, johka = joki. +Veddikeessimváárááš (SA 1964) Pieni +vaara Nammijärven Piilola-talosta 2 km koilli- +Inarinsaamea: veddi = puun juuri, keessim += aktiomuoto verbistä keessi˜ = vetää, váárááš = +'Juurenkiskomavaaranen'. +Vehersaari - Vehersuálui (3841 1) Paa- +visvuononsuun suurin saari Inarijärvessä. +kaelmasuomennos inarinsaamesta: veher = +tuntematon sana, vaikka se viittaisikin lyhen- +tyneeseen muotoon sanasta viehârâš = väkisin. +Saareen liittyy Siggan tarina, jossa eräässä lau- +seessa sanotaan "Siggá táátui viehârâš enâmân", +'Sigga tahtoi väkisin maalle'. +Sigganitkemä- +salmi. +Vellijärvi1 - Mälijáávráš (JAM 2003) +Pieni järvi Nellimiin johtavan maantien itäpuo- +lella sijaitsevan Vellivaaran eteläpuolella. +Vellivaara. +Vellinkeittämäsaari - Mälivuoššâm­ +suálui (3843 1) Pieni saari Inarijärvessä Kuos- +kerniemen ja Kirakkaniemen välissä. +Velliselkä - Määli"ielgi - Ve'll"iõ'lj +särissä Valajärven länsipuolella. +nos inarinsaamesta ja suora koltansaamennos +Korrekti koltansaamennos olisi +Mää'll"iõ'lj. +Määllijärvi - Mää- +lijävri. +Vellivaara - Mäliváárááš (JAM 2003) +Vaara Nellimiin johtavan maantien itäpuolella +Könkäänjärvestä 3 km koilliseen. +Nimiperheeseen kuuluu Vellijärvi - +Mälijáávráš. +Velmaniemi - Viälmáánjaargâš (TII +1963) Kapea niemi Sarmijärven1 eteläpään ja +Nuottamojärven pohjoispään välissä. +masuomennos inarinsaamesta: viälmáá = demi- +nutiivinen genetiivimuoto sanasta viälmá = su- +vanto > suvantoisen (hidasvirtainen joen osa), +njáárgáš = deminutiivimuoto sanasta njargâ = +Venejärvenvaara (3841 1) Vuontisjärven +pohjoisosan itäpuolella sijaitsevan Venejärven2 +sesti Kärbisjävrvääri. +Venejärvi2. +Venejärvi1 (MML 2006) Ovaalin muotoi- +nen pieni järvi Inarijärven Kanavavuonon suul- +ta 1 km länteen. +Venejärvi2 - Kärbisjävri1 (3841 1) Järvi +Vuontisjärven itäpuolella Kuivajärven ja Pik- +kujoenjärven välissä. +Nimiperheeseen kuuluu Venejärven- +Veneniemi1 (RP 1991) Inarijärvessä Nan- +guvuonon kaakkoisrannalla Nirrola-talon poh- +sesti Kärbisnjaargâš. +Veneniemi2 (3832 08) Ylemmän Akujärven +läntisin niemi. +Venttijärvi - Venttijäu'rr (MML 2006) +Järvi Rupisuolijärven lounaispuolella. +nos koltansaamesta tai koltansaamennos suo- +Ventti voisi olla korttipeli mutta +myös läpiväsynyt ihminen. +Verkkoniemi (LL 1981) Paavisvuonon ete- +läpäässä sijaitsevan Nahatniemen pohjoispää +Verkkosaari - Viermisuálui (SA 1964) +Pieni saari Inarijärvessä Sammakkoniemen1 +länsirannalla Sammakkojärvien kohdalla. +Verkonkuivattamaniemi - Viermi kuš­ +kâdem njargâ (YAS) Pieni niemi Inarijärvessä +Kessivuonon pohjukassa sijaitsevan Sammak- +koniemi2-talon kohdalla. +Norjan vastaisella valtakunnanrajalla sijait- +sevasta Rajavaarasta 6 km pohjois-koilliseen. +sessa karttalehdessä 4822 2+4824 1/2001 ina- +rinsaamen nimi on virheellisesti "Èäcijävri" +(kyseessä painamisen yhteydessä tapahtunut +fonttivirhe). +Vesijärvi2 - 'ecciijáávráš (SAK 2004) +Pieni järvi Ylemmän Juoksemajärven eteläpuo- +Suomennoksen tehnyt informantti on ku- +vitellut sanan "eccii tarkoittavan sanaa "ääci += vesi, jolloin nimi olisi ollut suora suomennos +inarinsaamesta: jáávráš = deminuttimuoto sa- +Sana "eccii on +kuitenkin deminutiivinen genetiivimuoto sanas- +ta "eeci = setä > setäsen, koska järven rannalla +asusteli 'Kantapää-Antin' (Šušm-Andârâs) setä, +jonka luona Antti kävi vierailulla Kollimkurrâ- +kurua pitkin. +3834/2003 inarinsaamen nimi on virheellisesti +"'äcijävri". +Veskoniemi - Viäskoonjargâ ~ Ves­ +koo njargâ ~ Viäskunjargâ ~ Veskonjar­ +ven niemi ja kylä Nanguniemen länsirannalla. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta veskoo +~ viäsku ~ viäskoo = pienehkö laukku. +saamen viimeisessä rinnakkaisnimessä Vesko- +njargâ on määriteosa palautunut mitään mer- +kitsemättömänä suorana raakalainana inarin- +saameen. +Frans Äimä on merkinnyt suku- ja +paikannimen muodossa Viäskoo "Veäskoo: +GA Sg. +Veäsko 'Veskoniemi', Veäskoo Fransu +(Frans Veskoniemi) " (LL 1982). +Teuvo Lehtola +(2001) selvittää kirjassaan "Saamelainen perin- +tö", että nimi tulisi sanasta vieski = poron kai- +vuualueen eli kiekerön kolkka. +Topogragisessa +karttalehdessä 3832/2001 inarinsaamen nimi on +virheellisesti "Veäskoonjargâ". +Niemen nimi oli +vielä 1990-luvun alussa oikein, mutta kirjoi- +tustavan muututtua nimi kirjoitetaan nykyisin +Viäskoonjargâ. +Muutenkaan tässä karttaleh- +dessä ei ole huomioitu lainkaan kirjoitustavan +muuttumista. +Vestâjuuhâ - Västtjokk (4911 2, JM) +Joki Vestijärvestä Suolisjärveen. +Vestijärvi. +Vestânjargâ - Västtnjargg (4911 2, JM) +Niemi Suolisjärven länsirannalla Isosaaresta +1 km pohjoiseen. +Mukaelmakoltansaamennos +Vestijärvi - Vestâjävri - Västtjäu'rr +(4911 2) Järvi Vätsärissä Kiviselän ja Suolisjär- +makoltansaamennos inarinsaamesta: vestâ = +johdos sanasta viestâr = länsi. +kuuluvat myös Vestilahti - Vestâluohtâ - Västt- +luhtt, Vestâjuuhâ - Västtjokk, Västtlompolo - +Västtluubbâl ja Vestânjargâ - Västtnjargg. +Vestilahti - Vestâluohtâ - Västtluhtt +(EPA, JM) Pieni lahti Suolisjärven länsirannal- +Lahteen laskee Vestijärvestä alkunsa saava +Vestâjuuhâ-joki. +Viekkala (3832) Toistakymmentä taloa +käsittävä kylä Ivalojoen länsirannalla Ivalon +taajamasta 3 km Koppelon suuntaan. +perheeseen kuuluvat myös Viekkalanjärvet ja +Viekkalanvaara. +Viekkalanjärvet (3832) Kaksiosainen pit- +kä vuopaja Ivalojoen länsipuolella sijaitsevan +Vasikkaniemen tyvessä. +Viek- +kala. +Viekkalanvaara (3832) Pieni vaara Viek- +kalan luoteispuolella. +Viekkala. +Vieppisaaret - Vieppsuolluuh ~ +Vyepp suálui (3841 2, YAS, TII 1963/Uula +Morottaja) Kymmenkunta saarta Inarijärvessä +Kasariselän eteläpäässä. +inarinsaamesta: viep = tuntematon sana, joka +lienee raakalaina suomenkielisestä nimestä, +vyepp = yhdysosalyhentymä sanasta vyeppee = +Saariryhmän suurimman saaren län- +silaidalla on vuopaja, josta ehkä nimi. +grafisessa karttalehdessä 3841 2/2000 on toinen +samanniminen saariryhmä kyseisistä saarista +2 km pohjoiseen, ja niiden suurimmassa saa- +ressa on niin ikään vuopaja. +Saarilla ei ole tä- +hän mennessä ollut nimeä, joten se lienee siinä +mielessä virheellinen tai uudisnimi. +Vierccâsuálui (AS) Nitsijärven Haapa- +lahdensuun saarista läntisempi. +vierccâ = pässi, suálui = saari. +Saaren vieressä +on Lammassaari3 - Savzâsuálui 2. +Näissä saa- +rissa on pidetty pässejä ja lampaita kesäisin. +Viermimäccjáávráš (SA 1964) Pieni jär- +vi Sarmijärven1 eteläpuolella sijaitsevan Nuot- +tamojärven ja Luottojärven eteläpään välissä. +Inarinsaamea: viermi = verkko, mäcc = yhdys- +osalyhentymä sanasta mäcci = mutka, jáávráš +Viev¹luovtâš (EH/PP) Nitsijärvensuo- +jan itärannan lahti. +Inarinsaamea: viev¹ = yh- +dysosalyhentymä sanasta vov¹â˜ tai viev¹â˜ +eli vovd☠= jäädä kiinni pohjaan (verkosta), +Viev¹luovttiivääri ja Viev¹luovttii njargâ. +Viev¹luovttiinjargâ (JMS 2005) Pieni +niemi Nitsijärvensuojan itärannalla Viev¹ luov - +tâš-lahden pohjoispuolella. +Viev¹ luovtâš, +luovttii = genetiivin deminutiivimuoto sanasta +luohtâ = lahti > lahtisen, njargâ = niemi. +Viev¹luovttiivääri (EH/PP) Pieni vaara +Nitsijärvensuojan ja Hammasjärven pohjois- +osan välissä. +Viv¹luovtâš, luovttii = demi- +nutiivinen genetiivimuoto sanasta luohtâ = lahti +> lahtisen, vääri = vaara. +Vihalaissaaret - Vihálâh ~ Vihálâh­ +suolluuh ~ Viháláásuolluuh (3841 2, TII +1963) Puolenkymmentä saarta Inarijärvessä Ka- +sariselän eteläosan länsilaidalla. +mukaelmasuomennos inarinsaamesta: vihálâh = +käesverkkopaikka eli porkkaverkkopaikka hau- +kien pyyntiin, viháláá = genetiivimuoto samasta +Vihellyssaaret - Njurgomsuolluuh +(YAS) Kaksi saarta Inarijärvessä Sarmivuo- +non Taimenenhyppäämäniemen länsipuolella. +saamesta: njurgom = aktiomuoto verbistä nju- +go˜ = viheltää > viheltämä. +Vihellyssaari - Šuvvâsuálui ~ Njur­ +gomsuálui (3841 1, KL, LL 1981) Pieni ja ka- +pea saari Inarijärvessä Juutuanvuonon suulla +Mutustelemaniemen kärjestä 0,5 km pohjois- +Suomennos inarinsaamesta: šuvvâ += suhina, njurgom = viheltäminen > viheltämä. +Viimassaarennuora - Vijmáásuolluu­ +nyeri (3841 2, SA 1963) Salmi Inarijärvessä +Viimassaaren ja Viimassaarennuoransaarten +Viimassaari. +Viimassaarennuoransaaret - Vijmáá­ +suolluunyeresuolluuh (3841 2, SA 1963) Puo- +lenkymmentä erikokoista saarta Inarijärvessä +Viimassaaren kaakkoispuolella. +Viimassaarenvuopaja - Vijmáásuol­ +luuvyeppee (3841 2, SA 1963) Kolmisuinen +vuopaja Inarijärvessä Viimassaaren lounais- +Viimassaari - Viimâš ~ Vijmáásuálui +(SA 1963) Suuri saari Inarijärvessä Kasariselän +puolen välin itäpuolella. +inarinsaamesta: viimâš ~ vijmáá = viimainen > +viimaisen. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Vii- +massaarennuoransaaret - Vijmáásuolluunyere- +suolluuh, Viimassaarennuora - Vijmáásuolluu- +nyeri ja Viimassaarenvuopaja - Vijmáásuolluu- +Viipassaaret - Vijbbáásuolluuh (SA +1963) Kaksi saarta Inarijärvessä Väylävuonon- +suulla: Viipassaari - Puállâmsuálui ~ Njargâ- +Vijbbáá ja Jänkä-Viipassaari - Vijb báásuálui +~ Jeggi-Vijbbáásuálui. +inarinsaamesta: vijbbáá = genetiivinen johdos +verbistä viipp☠= viipyä > viipymisen. +Viipassaari - Puállâmsuálui1 ~ Njar­ +gâ­Vijbbáá (3841 2, EA) Inarijärven saari +Muurahaisniemestä 1 km itään. +nimiselitykset: puállâm = palanut, suálui = saa- +ri, njargâ = niemi, vijbbáá = genetiivinen johdos +verbistä viipp☠= viipyä. +Viitasaari (3841 1) Saari Inarijärvessä Pää- +saarten pohjoispuolella. +todennäköisesti Rotosuálui. +Viittomasaari - Seevvimsuálui ~ Se­ +vesuálui (4812, SAK 2004) Sulkusjärven1 suu- +Sammeli Antti Kuuvan mukaan saaren nimi on +Sevesuálui, jolloin se olisi suomennettu väärin +ja palautunut takaisin inarinsaameen, mutta eri +merkityksellä. +Asiaa puoltaa sekin seikka, että +saaren nimiperheeseen kuuluu Sevesuolluuke˜gi +eikä Seevvimsuolluuke˜gi, seve = eläimen säkä. +Saaren ulkomuoto muistuttaa ilmeisesti Sulkus- +järvi2-talosta katsottuna esim. +poron säkää. +Vikatetaittamajänkä - Liššátoijum­ +jeggi (3832) Pieni suo Inarijärven Mahlatti- +nuoran ja Lintujärven välissä. +nos inarinsaamessa. +Vikatetaittamavaara - Liššátoijumvääri. +Vikatetaittamavaara - Liššátoijum­ +vääri (LL 1981) Pieni vaara Vikatetaittamajän- +gän kaakkoispuolella. +saamessa. +Vikatetaittamajänkä. +Viklojärvi - 'iäv¿uijävri (3841 1) Pieni +järvi Simmettijärven kaakkoispuolella sijaitse- +vien Cuskâvääri-vaaran ja Talvitupajärven2 +Vinesuálui (EA) Pieni saari Inarijärven Ai- +butvuonossa. +Inarinsaamea: vine = vino, suálui +Saari on Aibutvuonoon nähden vinossa. +Vinkkelijärvi - Muálkkijáávráš1 - +merangin muotoinen järvi Vätsärissä Vala- +järven ja Ahvenjärven5 välissä. +taan epätarkka suomennos inarinsaamesta ja +mu kaelmakoltansaamennos suomen kielestä: +muálkki = koukero, mutka, jáávráš = deminu- +Vinnarilahti - Juovâluohtâ2 (EA) Lah- +ti Inarijärvessä Siskelivuonon Niliniemen2 itä- +Inarinsaamen nimen määriteosaselitys: juovâ = +louhikko, luolikko. +Vinoapajasaari - Ponjevärpsuálui +(EA) Saari Inarijärvessä Viimassaaren pohjois- +Saaren lähettyvillä on nuotta-apaja, jota +on vedettävä vinottain saareen nähden. +Vipujärvi ~ Metsojärvi - 'uh"jävri +(SA 1964) Pieni järvi Venäjän vastaisella val- +takunnanrajalla Siikavaarojen pohjoispuolella. +Suomen rinnakkaisnimi on suora suomennos +Vironiemi1 - Vironjargâ - Vironjargg +(3844 1, MML) Suuri niemi Inarijärvessä Kyy- +nelvuonon itäpuolella. +nos suomen kielestä: viro = voisi viitata sanaan +virruusäggi = laukeava vipuansa. +T. I. Itkosen +mukaan nominatiivi voisi olla "viro" tai "viroi". +Nimiperheeseen kuuluu talo Vironiemi2. +Vironiemi2 (TN 2003) Vanha uudistila +Kyynelvuonon perällä. +Pekka Pekanpoika Paadar (*1856) vuonna +Tila poistettiin maakirjoista kamaritoimi- +kunnan kirjeellä 21.1.1905 ja tilukset siirtyivät +Suolisjärven majatalon omistukseen. +Virtaniemi - Virdáánjargâ (3843 1) Ina- +rijärvestä alkunsa saavan Paatsjoen eteläran- +nalla lähellä Venäjän vastaista valtakunnanra- +jaa. +Niemessä sijaitsee Virtaniemen rajavartio- +asema. +inarinsaamesta: virdáá = voimakasvirtainen. +Virtasalmi - Virde"uálmi (EA) Salmi +Inarijärvessä Neitiniemen ja Vuolapin Kotasaa- +Visavaara - Visávääri (3843 1, SA 1964) +Vaara Inarijärven Tervavuonon pohjoispuolella +sijaitsevan Kolesjärven pohjoispuolella. +saamennos suomen kielestä tai suomennos ina- +Nimiperheeseen kuuluu Visavaa- +ranlampi - Visávááráájävri. +Visavaaranlampi - Visávááráájävri +(3843 1, SA 1964) Pieni järvi Visavaaran län- +Visavaara: vááráá = deminutiivimuoto sanasta +vääri = vaara > vaarasen, jävri = järvi. +Vittakurunoja (RP 1993) Puro luoteesta +Ylimmäiseen Vuostimojärveen. +Vitta = perä- +pohjolan murrejohdos sanasta vitsa. +Vittaniemi ~ Vitsaniemi - Rissenjar­ +gâ (3834) Inarijärven niemi Sarmivuonon koil- +lisrannalla Peskalahden luoteispuolella. +Viälmá (IW 2000) Martinjoen alajuoksu +ennen Sarmijärveen1 laskemistaan. +mea: viälmá = hidasvirtainen joen syvä osa. +Nimiperheeseen kuuluu Velmaniemi - Viäl máá- +njaargâš. +Vuá""ukurrâ (SA 1964) Kapea kuru Ison +Laklemijärven ja Naalahjärven ~ Kelomajärven +Vuotsojänkä. +Vuáskujävrluobâl (4812) Pyöreä lompola +rajavyöhykkeellä Seitapään eteläpuolella. +Ahvenjärvi13, jävr = genetiivinen yhdysosaly- +hentymä sanasta jävri = järvi > järven, luobâl +Vuáskujävrvääri (STK 1929) Pieni vaara +Norjan vastaisella valtakunnanrajalla Surnu- +päistä 4 km koilliseen. +Ahvenjärvi14, jävr = ge- +järvi > järven, vääri = vaara. +Vuodâsjävrpuol¿â (SA 1964) Harju Ina- +rijärven Kuoskerniemessä sijaitsevien Hietajär- +Inarinsaamea: vuodâs = hietik- +ko rannalla (hiekkaranta), jävr = genetiivinen +ven, puol¿â = harju. +Vuodâsluohtâ1 (AWG 1901) Pieni lahti Ina- +rijärvessä Leviä Petäjäsaaren pohjoisosan länsi- +rannalla Nuottamajärvien kohdalla. +mea: vuodâs = hietikko rannalla (hiekkaranta), +Nimiperheeseen kuuluu Vuodâs- +luohtnjargâ. +Vuodâsluohtâ2 (TII 1963) Kontosjärven +länsiosan eteläisin lahti. +dâsluohtâ1. +Nimiperheeseen kuuluu Hietapää +- Vuodâsluovtuáiváš, jonka täsmällinen sijainti +ei ole tiedossa mutta saattaisi olla sama kuin +Peuranampumavaara - Koddepää""imváárááš. +Vuodâsluohtnjargâ (AWG 1901) Pieni +niemi Inarijärvessä Leviä Petäjäsaaren pohjois- +osan länsirannalla Nuottamajärvien kohdalla. +Vuodâsluohtâ1, luoht = yhdysosalyhentymä +sanasta luohtâ = lahti > lahden, njargâ = niemi. +Vuohenmääkimäjärvi - Kaiccâme­ +histemluobâl ~ Kaiccâmehistemjáávráš +(MV 2003, SA 1964) Lompola Kontosjoessa +Kontosjärven pohjoispuolella. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: luobâl += lompola, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta +Vuohen- +määkimälammet. +Vuohenmääkimälaassa - Kaiccâme­ +histemlássá (3843 1) Pieni pyöreä saari Ina- +rijärvessä Sammakkoselän itälaidalla. +Ehkä saaressa on +pidetty vuohia kesäisin. +Vuohenmääkimälammet - Kaiccâme­ +histemluobbâlááh (MV 2003) Kaksi lompo- +laa Kontosjoessa Kontosjärven luoteispuolella: +Vuohenmääkimäjärvi - Kaiccâmehistemluobâl +~ Kaiccâmehistemjáávráš ja Talvitupalompola +- Tälvitupeluobâl ~ Tälvitupejáávráš, ks. +Kun kontosjärveläiset alkoivat pitää alem- +paa lompolaa talvipaikkanaan, ryhdyttiin sitä +kutsumaan Talvitupalompolaksi. +luobbâlááh = monikon deminutiivinen muoto +sanasta luobâl = lompolat > lompolaiset. +Vuojâtnjargâ (LL 1977) Pieni niemi Solo- +järven luoteisrannalla Tuorkuvaaran eteläpuo- +Inarinsaamea: vuojât = yhdysosalyhenty- +mä verbistä vuojâtti˜ = uittaa, njaargâš = de- +minutiivimuoto sanasta njargâ = niemi. +eteläpuolella on samanniminen niemi. +Niemien +kohdalta on uitettu poroja järven yli. +Vuokratupa1 (3834) Kolmosjärven etelä- +pään länsirannalla. +Vuokratupa2 (3834) Nangujärven kaak- +Vuoksijoki (3833+4811) Vuoksijärvestä +Koltansaamen nimi on todennäköisesti +Vuâskjokk ja inarinsaamen nimi saattaisi olla +Vuáskujuuvâš. +Vuoksijärvi (LL 1969) Venäjän vastaisella +valtakunnanrajalla sijaitsevasta Suorsapäästä +8 km länteen. +Koltat kävivät järvellä pyytä- +mässä ahvenia. +Nimi on Matti Hurun (*1925) +mukaan mukaelmasuomennos koltansaamesta, +jolloin järven koltansaamen nimi on Vuâskjau'rr +ja inarinsaameksi se olisi Vuáskujävri. +Vuoksi- +järven itärannalla sijaitsee kolttien kalmisto, ks. +"Hautuumaa", jossa vielä v. 1969 oli ortodoksi- +risti pystyssä. +Vuoksijoki ja Vuoksiselkä sekä topografisessa +karttapainoksessa 3833/2005 Iso Vuoksiselkä ja +Ylimmäinen Vuoksiselkä. +Vuoksiselkä (LL 1969) Vaaranselänne +Vuoksijärven länsipuolella. +karttalehdessä 3833/2005 nimi on korvattu ni- +millä "Iso Vuoksiselkä" ja "Ylimmäinen Vuok- +siselkä". +Vuolajärvet (3831) Kaksi järveä Vuolase- +län lounaispuolella: Iso Vuolajärvi ja Pikku +Vuolajärvi. +Vuolaoja1 (3831) Pieni puro Vuolaselän poh- +joispuolta Hirvasojaan. +Toinen samanniminen +puro laskee Vuolaselän länsipuolta Vuolajär- +vien kautta Tammijärveen. +Molemmilla ojilla +on sama lähdelampi. +Vuolajärvet. +Vuolaoja2 (LL 1969) Pieni puro Vuolase län +länsipuolta Vuolajärvien kautta Tammijärveen. +Vuolapin Kotasaari - Vuáláppelsuá­ +lui (EA) Pieni saari Inarijärvessä Viimassaaren +pohjoispäässä sijaitsevan Neitiniemen ja Haa- +suomennos inarinsaamesta: vuáláppel = ala- +puolelle. +'Alapuoleinensaari'. +Vuolaselkä (3831) Pitkä vaaranselänne +Vuolajärvien itäpuolella. +Erikoisen nimen mää- +viittaisi lähes suoraan lainaukseen pohjoissaa- +men genetiiviin vuola = olut > oluen tai pohjois- +saamen sanaan vuolli = joen alajuoksu. +perheeseen kuuluvat Vuolajärvet, Iso Vuolajär- +vi ja Pikku Vuolajärvi, sekä Vuolaoja2. +Vuomajänkkä (3832) Alemman Akujär- +Jänkkä = peräpohjolan jän- +kää tarkoittava murresana. +Vuonâpottjuuvâš (SA 1964) Pieni joki +Itä-Inarin Negtemjärvestä Inarijärven Kirak- +kavuonoon. +Vuonâpottâ1, pott = yhdysosaly- +hentymä sanasta pottâ = perä, juuvâš = demi- +Vuonâpottâ1 (EA) Inarijärven Kirakka- +vuonon kaakkoispää. +Inarinsaamea: vuonâ += vuono, pottâ = perä. +luvat Vuononperälampi - Vuonpottjáávráš ja +Vuonâpottjuuvâš. +Vuonâpottâ2 (YAS) Kessivuonon eteläpää +Vuonâpottâ1. +Vuongelijärvenoja (RP 1990) Puro Vuon- +tisjärven itäpuolella sijaitsevasta Vuongelijär- +vestä Vuongelilompolaan. +on todennäköisesti Vuonjâljávráájuuvâš. +Vuongelijärvenvaara (RP 1990) Vaara +Vuongelijärven koillispuolella. +nimi on todennäköisesti Vuonjâljávrááváárááš. +Vuongelijärvi - Vuonjâljáávráš +(3841 1) Pieni järvi Vuontisjärven itäpuolella si- +jaitsevasta Pikkujoenjärvestä 3 km itään. +Nimiperheeseen kuuluvat Vuongeli- +järvenvaara, Vuongelijärvenoja, Vuongelilom- +pola - Ulgâjáávráš ja Vuongelivaara. +Vuongelilampi (LL 1969) Palkisojan poh- +joispuolella Alajokeen laskevan Hankapeuka- +lo-ojan pohjoispuolella. +Uudisnimi, jonka on +antanut Lenne Pehkonen. +Vuongelilompola - Ulgâjáávráš +(3841 1) Vuongelijärven pohjoispuolella. +saamen nimiselitys: ulgâ = ulku, jáávráš = de- +Vuongelivaara ~ Kortelammenvaa­ +ra (3841 1) Vaara Vuongelijärven itäpuolella ja +Kortelammen pohjoispuolella. +Vuononperä - Puástpeljävri ~ Puást­ +pel jáávráš ~ Vyeppeepottjáávráš ~ +Vuonâ pottjáávráš1 (SA 1963, AS) Pieni järvi +Nitsijärven Nilivuopajan perältä 0,3 km lounaa- +Järvellä on monta inarinsaamelaista nimi- +versiota. +inarinsaamesta: puást = yhdysosalyhentymä +sanasta puástu = väärä, pel = yhdysosalyhen- +tymä sanasta peeli = puoli > puoleinen, jáávráš +vinen, vyeppee = vuopaja, pott = yhdysosaly- +hentymä sanasta pottâ = perä. +Järven suomen- +kielinen nimi olisi 'Vuopajanperäjärvi', kuten A. +Burgmanin kartassakin v:lta 1897. +Vuononperälahti - Vuonâpottâ3 (3843 1, +SA 1964) Kurittivuonon pohjukka Inarijärves- +saamesta: pottâ = perä. +vat myös Vuononperälampi - Vuonpottjáávráš +ja Vuononperäsaari - Vuonâpottsuálui. +Vuononperälampi - Vuonâpott jááv­ +ráš1 (3843 1, YAS) Pieni järvi Inarijärven Ki- +rakkavuonon pohjukasta itään. +Vuononperäsaari - Vuonâpottsuálui +(3843 1, SA 1964) Saari Inarijärvessä Kuritti- +vuonon pohjukassa. +Vuononperälahti. +Vuontisjärvet - Vuodâsjávrááh - +Vuõddâsjääu'r (4913 1) Kaksi pyöreää järveä +Vätsärissä Norjan vastaisesta valtakunnanra- +jasta 2 km länsi-lounaaseen. +Pohjoisempi järvi +on Vuontislompolo - Vuodâsluobâl - Vuõddâs- +luubbâl. +Mukaelmasuomennos ja perusosal- +taan epätarkka suomennos ja koltansaamen- +nos inarinsaamesta: vuodâs = hietikko rannalla +(hiekkaranta), jávrááh = deminutiivinen monik- +komuoto sanasta jävri = järvi > järviset. +Vuontisjärvi - Vuáidâsjävri ~ Vuo­ +dâsjävri2 (3841 1, SA 1963) Kymmenen kilo- +metrin mittainen järvi Kaamasen eteläpuolella. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: vuáidâs += voide (tässä tapauksessa ehkä eläimen tai ka- +lan rasva), vuodâs = hietikko rannalla (hiekka- +ranta). +Vuontislompola - Vuodâsluobâl - +Vuõddâsluubbâl (MML 2006, JM) Vätsärin +Vuontisjärvistä pohjoisempi. +mukaelmasuomennos ja suora koltansaamennos +Vuontisjärvet. +Pieni lahti Inarijärvessä Nellimvuonon eteläran- +perheeseen kuuluu myös Vyeppeepottjáávráš. +Vuopaja2 ~ Petäjäsaarenvuopaja - +Vyeppee2 (3841 2, EA) Vuopaja Inarijärvessä +Paksu Petäjäsaaren itälaidalla. +Vuopaja3 - Vyeppee3 (3843 1) Kirakka- +niemen tyvellä sijaitsevan Negtemjärven lou- +Vuopaja4 - Vyeppee4 (TII 1963) Juu- +tuan suun ja Inarin Hautausmaan välissä. +kuuluu myös Vuopajanniemi2 - Vyeppeenjar- +gâ2. +Vuopajajärvi1 - Vuõ'ppijäu'rr (4822 2 ++4824 1, JM) Kyyneljärven eteläosan lahti. +rinsaamen nimi on todennäköisesti Vyeppee- +Suora koltansaamennos suomen kie- +lestä tai suora suomennos koltansaamesta. +miperheeseen kuuluu myös Vuopajaniemi. +Vuopajajärvi2 - Taalnâhjävri (SA +1963) Pieni järvi Väylän Paloniemestä 1,5 km +Perusosaltaan suora suomennos +Talmakanvuopaja. +Vuopajajärvi3 - Vyeppeejävri (SA +1964) Vuopajanomainen järvi Nangujärven ja +Ison Saarijärven välissä. +Vuopajaniemi - Vuõ'ppinjarg (4822 2+ +4824 1) Kyyneljärven eteläosan länsirannan nie- +mi, jonka inarinsaamen nimi on todennäköi- +sesti Vyeppeenjargâ. +Vuopajanniemi1 - Vyeppeenjargâ1 +(YAS) Niemi Inarijärvessä Sammakkoniemen1 +Niemessä sijaitsee vanha talo ni- +meltään Onnela2. +Vuopajanniemi2 - Vyeppeenjargâ2 +(TII 1963) Niemi Juutuansuun ja Vuopajan4 vä- +Vuopaja4. +Vuopajanperäjärvi - Vyeppáápott­ +jáávráš ~ Vyeppeepottjáávráš1 (TII 1963) +Nangujärven1 eteläpäästä 1,5 km länteen. +Vyeppáápottâ. +Vuopajanperälampi - Vyeppeepott­ +jáávráš2 (SA 1964) Nellimvuonon eteläpuo- +lella sijaitsevan Vuopajan1 eteläpuolella. +Vyeppeepottâ. +Vuopajanperävaara - Vyeppáápott­ +váárááš (3832, TII 1963) Pyöreä vaara Nan- +gujärven1 eteläpäästä 1,5 km länsi-luoteeseen. +Vyep- +páápottâ. +Nimiperheeseen kuuluu myös Vyep- +páápottvááráákimes. +Vuopajansuunniemi - Vyeppeenjälm­ +njargâ (YAS) Sammakkoniemen1 länsipuolei- +sen tyven Hämähäkkivuopajan länsipuolella. +Hämähäkkivuopaja. +Vuopioniemenharju - Vyeppeenjarg­ +puol¿â (3841 2, EA) Harju Inarijärven Riu- +ruvuopajasta 0,6 km etelä-lounaaseen. +Vuopioniemen talvipaikka - Vyep­ +peenjaargâ tälvipäikki (NIM) Valkkovaa- +ran itäpuolella Sevettijärvelle johtavan vanhan +polun eteläpuolella. +Talon lienee rakentanut +tai rakennuttanut Sameli Petterinpoika Saijets +(1835 - 1918) mahdollisesti 1800-luvun puolessa +Tällä hetkellä näkyvissä on muutamia +hirsikertoja, piisin pohja ja kellari. +Vuopioniemi. +Vuopioniemi - Vyeppeenjargâ3 (3841 2, +EA) Niemi ja vanha uudistila Inarijärven ran- +nalla Riuruvuopajansuusta 1 km etelään. +Sameli Pekanpoika Saijets (Piättâr Sammlâ¿) eli +Hän oli isäntänä +vuoteen 1875, jonka jälkeen isäntänä oli hänen +kälynsä (vaimon veli) Samuel Samuelinpoika +Saijets eli "Tuhka-Sammeli" (*1843) vuoteen +Sammelin puoliso oli Anna Priita Paltto +Heillä oli talvipaikka Valkkovaaran +itäpuolella, ks. +Vuopioniemen talvipaikka. +set Petterin Samelin ensimmäisestä avioliitosta: +Valborg (Váábu) eli Valpu (*1860). +Sammeli (Saammâl) (1864 - 1935), joka oli +legendaarinen kullankaivaja Ivalojoella ja asui +poikamiehenä mm. +Nangujärvellä. +Hän kesytti +pääskysiä Ivalojoen Kultalassa (istuivat hänen +harteillaan) ja hän pystyi laskemaan veneellä +kaikki Ivalojoen kosket yksinään. +Hannu (Siempárnáá Hannu) (*1871), joka +oli myöhemmin Heikki Aikion (Iijärveltä) kas- +vattilapsi. +Asui Sammuttijärvellä Jaakopinkaltio- +talossa. +Johan Anders (Juhháán Antti) eli Juhan +Antti (*1874), joka asui Kaamasen Tuurunie- +Saara (Sáárá) (*1877), joka avioitui Eetu +Vekonelon kanssa ja asui Kaamasen Joukhais- +järven eteläpäässä. +Anna Priita Palton kuoltua Sammeli avioi tui +Pärtsä-Inkerin eli Inga Agneetantytär Sarren +Heidän asuinpaikkan- +sa oli Nanguniemen koillispuolinen Teljupeuna +(Elsa Vallen mukaan Tiljápuvnâ, joka tarkoit- +taa veneteljokekoa, nykyään Teljupeuna), ks. +Láb¿u-Iggá-nimen hän sai siitä, että vaat- +tet roikkuivat tai olivat aina avoimet edestä ja +vyöttämättä. +Pärtsä-Inkeri eli viimeiset vuoten- +sa Kattajärvellä, jossa hänellä oli lähes maan +alle rakennettu korsukota. +Inkeri ammuttiin +Luttojoen jäälle ja upotettiin juomuskaltioon +hänen ollessaan kokemassa juomuksia. +Ampu- +ja oli mahdollisesti jääkärivääpeli Teira (Inarin +Eenok Yrjönpoika Sarren +(1906 - 2000) mukaan "pärtsä" saattaisi tulla +inarinsaamen sanasta pärši, joka tarkoittaa +jyrkkää rinnettä taikka veteen päättyvää jyr- +kännettä. +Elsa Vallen (1922 - 2006) mukaan sana +pär'cc on koltansaamea ja tarkoittaa pyöreää +(esim. +kasvot), sanakirjan mukaan kuhmu, patti +tai jyrkkä kukkula ja Matti Sverloffin mukaan +se on koivun pahka (siis pyöreä sekin). +Same- +li Petterinpoika Saijets kuoli nälkään piikansa +Kaaperin Matin Marin kanssa Kaamassaareen +loka-marraskuussa 1918. +Petterin Sammelin lapset toisesta avioliitosta +eli Pärtsä-Inkerin kanssa solmitusta avioliitosta: +Inka Vilhelmiina Ingantytär Sarre (*1887). +Näyttäisi olevan niin, että Inka Vilhelmiina on +syntynyt ennen kuin Inkeri avioi tui Sammeli +Petterinpoika Saijetsin kanssa, koska sukunimi +on Sarre. +Agneta Samelintytär Saijets (*1896). +Vuopioniemen tila siirtyi sittemmin kaup- +pias Frans Joonas Yrjönpoika Kangasniemelle +Asukkaina oli huonemiehiä vuoteen 1910 saak- +ka, minkä jälkeen tila autioitui. +Vuoriainen - Värehâš (3832) Mahla- +tin (Inarijärven suurin saari) korkein huippu. +Käännös inarinsaamesta. +Kuvaavampi suo- +mennos olisi ollut Vaarakainen, koska Suomes- +sa ei ole vuoria: várehâš = deminutiivimuoto +sanasta vääri = vaara > vaarakainen. +Granitin kartassa v. 1987 "Varehu¿". +perheeseen kuuluvat myös Vuoriaisenjärvet ja +Vuoriaisenlahti. +Vuoriaisenjärvet (LL 1981) Kaksi pient�� +järveä Mahlatissa molemmin puolin Vuoriais- +ti Värehâšjávrááh. +Topografisessa kartassa +3832/2001 järvien nimi on yksikkömuodossa. +Vuoriainen. +Vuoriaisenlahti - Värehâšluohtâ (3832, +AWG 1901) Lahti Mahlattinuoran itärannalla +Vuoriaisen länsipuolella. +A. W. Granitin kar- +tassa nimi on "Varehu¿luoht". +Vuostimojärvenoja ~ Vuostumaoja (I. +Itkonen 1910, 3832 08) Puro Alimmaisesta Vuos- +timojärvestä Ivalojokeen. +Vuostimojärvet (3832) Kolme peräkkäistä +järveä Ivalon taajaman luoteispuolella: Ylim- +mäinen Vuostimojärvi, Keskimmäinen Vuos- +timojärvi ja Alimmainen Vuostimojärvi. +rinsaamen nimi on todennäköisesti Vuostim- +jávrááh, vuostim = aktiomuoto verbistä vuos ti˜ += valmistaa juustoa. +Niinpä järvien inarin- +saamen nimet ovat todennäköisesti Pajemus +Vuostimjáávráš, Koskâmus Vuostimjáávráš ja +Vyelemus Vuostimjáávráš. +luu myös Alimmaisesta Vuostimojärvestä Ivalo- +jokeen laskeva Vuostimojärvenoja. +Vuotsojänkä - Vuá""ujeggi (3843 1, SA +1964) Pitkä ja kapea suo Ison Laklemijärven +ja Inarijärven Paatsvuonon välissä. +suomennos inarinsaamesta: vuá""u = perättäi- +siä lampia suoalanteessa (T. I. Itkonen 1966a, s. +56), mutta myös lahti sekä pitkä ja kapea suo. +Nimiperheeseen kuuluvat myös Vuá""ukurrâ +'Vuotsokuru' ja Vuotsovaara - Vuá""uvääri. +Vuotsonjänkkä (3832) Pieni suo Koppelon +länsipuolella sijaitsevan Ylimmäisen Mustajär- +dennäköisesti Vuá""ujeggi tai Vuá"ujeggi, jolloin +nimi olisi mukaelmasuomennos inarinsaamesta. +Vuotsoniemi (3832 08) Ylemmän Akujär- +ven koillisrannan niemi, jonka inarinsaamen +nimi on todennäköisesti Vuá""unjargâ. +Vuotsosaari (3841 01) Pieni saari Inarijär- +vessä Juutuanvuonon ja Ukonselän1 yhtymäkoh- +dassa. +Vuá""usuálui, jolloin suomenkielinen nimi olisi +Vuotsovaara - Vuá""uvääri (3843 1) +Ison Laklemijärven eteläpuolella. +Vyelemus Huihoosuálui (EA) Inarijärven +Kasariselän länsilaidan Huihosaarista eteläisin. +Inarinsaamea: vyelemus = alimmainen. +Vyelemus Paseluobâl (HTV) Lusmanuo- +ran eteläpuolella sijaitsevista kolmesta Pyhäjär- +venlompolasta alimmainen. +Inarinsaamea, vye- +lemus = alimmainen, pase = pyhä, luobâl = lom- +Vyeli­Potemuujävri ~ Vyeleeb Po"mai­ +jävri (4821 2, TII 1963) Nellimin itäpuolella si- +jaitsevista Potemuujäävrih-järvistä eteläisempi. +Inarinsaamea: vyeli = ala, vye leeb = alempi, +potemuu ~ po"mai = tuntemattomia sanoja ja il- +meisesti mukaelmia koltansaamesta, jävri = jär- +Topografisessa karttalehdessä 4821 2/2002 +nimi on virheellisesti "Vyeli-Pŏcmuujävri". +Vyeppáá ~ Vyeppee2 (JAM 2003) Ki- +lometrin mittainen vuopaja Nangujärven1 lou- +Inarinsaamea: vyeppee ~ vyeppáá +Vyeppáánjargâ ~ Vyeppeenjargâ4 ja Vyeppáá- +pottâ 'Vuopajanperä'. +Vyeppáánjargâ ~ Vyeppeenjargâ4 (SA +1964, TII 1963) Nangujärven pisin niemi sen +Vyeppáá ~ Vyeppee2, njargâ = niemi. +Vyeppáápottâ (SA 1964) Nangujärven +eteläpään Vyeppáá ~ Vyeppee2-vuopajan etelä- +páá ~ Vyeppee2, pottâ = perä. +kuuluvat myös Vuopajanperäjärvi - Vyep páá- +pottjáávráš, Vuopajanperävaara - Vyep páá- +pott váárááš ja Vyeppáápottvááráákimes. +Vyeppáápottvááráákimes (TII 1963) +Metson soidinpaikka Vuopajaperävaarassa. +Paikan tarkka sijainti ei ole tiedossa. +Vuopajanperävaara, vááráá = deminutiivinen +genetiivimuoto sanasta vääri = vaara, kimes = +Vyeppee5 (TII 1963) Vuopaja Nangujär- +ven koillispuolella sijaitsevan Vuopajajärven +Vuopaja yhdistää toisiinsa Ison Saa- +rijärven ja Vuopajajärven. +Inarinsaamea: vyep- +pee = vuopaja. +Vuopajajärvi - Vyeppeejävri. +Vyeppeepottâ (YAS) Nellimvuonon etelä- +laidalla sijaitsevan Vuopajan1 eteläpää. +Vuopaja1, pottâ = +Nimiperheeseen kuuluu myös Vuopajan- +perälampi - Vyeppeepottjáávráš 2. +Vyeppeejeggi (SA 1963) Suo Riuruvuo- +pajan länsipuolella. +Inarinsaamea: vyeppee = +vuopaja, jeggi = jänkä eli suo. +Väli­Kortejärvi (3833+4811) Kortejärvistä2 +keskimmäinen Kolmoslompolasta 1,5 km itään. +Välimaa (3832) Pieni vaara Määtä-Erkin +ojan ja Viekkalanjärvien välissa Viekkalan +Välioaivi (MML 2006) Vaara Ponccá- +šuáivi-vaaran ja Vainospään välissä. +Korrek- +timpi suomennos olisi Välipää. +mennos pohjoissaamesta tai inarinsaamesta, +vaikka alkuperäinen nimi Gaskoaivi tai Kos- +kuáivi ei olekaan käytössä. +Välipää1 - Koskâuáivi (LL 1978) Vaara +Nukkumapään ja Karipään välissä, mistä nimi. +Välipää2 (3831) Vaara Törmäsen kaakkois- +puolella sijaitsevien Alttivaaran ja Laanapäit- +ten välissä, mistä nimi. +myös Välipäänoja. +Välipäänmorosto (3814) Ylävä koivukan- +gas Nukkumapään ja Välipään1 välissä. +Välipää1. +Välipäänoja (LL 1969) Puro Välipään2 ja +Alttivaaran välistä Altto-ojaan. +Välipää2. +Välivaara1 (RP 1991) Vaara Juutuan kaak- +koispuolella sijaitsevien Kämppävaaran ~ Oi- +van Kämppävaaran ja Väärävaaran välissä, +Välivaara2 (3832) Vaara Ukonjärven1 ja +Kattajärven1 välissä, mistä nimi. +nimi on todennäköisesti Koskâvääri. +Välivaara3 (3832) Vaara Törmäsen kaak- +koispuolella sijaitsevien Laanapäitten ja Altti- +vaaran välissä, mistä nimi. +Välivaara4 - Koskâvääri (3834) Nan- +gujärven eteläpuolella sijaitsevien (5 km) Ison +Ruohojärven ja Matin Haukijärven välissä, +Välleeluohtâ (TII 1963) Pieni lahti Aku- +järven itäpuolella sijaitsevan Hietajärven2 län- +sipäässä. +Valleniemi, luohtâ = lahti. +Värtsisaari - Värccisuálui (3841 1) Pieni +saari Inarijärvessä Kuortakkivuononsuun itä- +Mukaelmainarinsaamennos suomen +kielestä: värtsi = pussi, joka on vastaavasti suo- +mennos koltansaamen sanasta viârcc = pussi. +Värppike˜gi (Ella Sarre) Kivi Inarijärves- +sä Kessivuonon perällä Sammakkoniemi2-talon +Inarinsaamea: värppi = nuotta-apaja, +ke˜gi = kivi. +Västtlompolo - Västtluubbâl (MML) +Suolisjärven länsirannalle laskevan Vestâ juuhâ- +joen alimmainen lompola. +nos koltansaamesta, joka on puolestaan mu- +kaelmakoltansaamennos inarinsaamen länttä +tarkoittavasta sanasta vestâ. +Vestâjävri. +Vätsäri - Vää""ir - Váh""ir - Vä'""er +(4913 1) Laaja tunturialue Inarijärven koillispuo- +Nimen merkitys ei ole tiedossa ja T. I. Itko- +nen sijoittaakin tämän paikannimen ryhmään, +"jotka ovat voineet kulua, supistua tai vääntyä +muodoltaan sellaisiksi, ettei niiden merkitys- +tä enää voida ymmärtää" (T. I. Itkonen 1945, +Suomen lappalaiset II, s. 521). +J. E. Rosbergin +(1911) Lappi-kirjassa s. 50 nimi on kirjoitet- +tu "Vätshertunturi". +Peter Schnitlerin kartassa +v:lta 1745 tunturin nimi on kirjoitettu "Vakier". +Ruotsin lapissa on toinen Váh""ir eli Vätsäri. +Väzzimsyeinjeggi (AS) Suo Nitsijärven +länsilaidalla sijaitsevan Ojalanvuonon perältä +1,5 km kaakkoon. +Väzzimsyeinjuuvâš, jeggi += suo eli jänkä. +Väzzimsyeinjuuvâš (3842 2) Heinäran- +tainen puro Haapajärvistä Nitsijärven Haapa- +lahteen. +Inarinsaamea: väzzim = aktiomuoto +verbistä väzzi˜ = kävellä > kävely, syein = yh- +dysosalyhentymä sanasta syeini = heinä, juuvâš += deminutiivimuoto sanasta juuhâ = joki > joki- +Joessa kasvaa hyvää kenkäheinää ja nimi +olisi suomeksi 'Kenkäheinäoja'. +kuuluu myös Väzzimsyeinjeggi. +Vävyniemi (3832 2) Viiden kilometrin mit- +taisen Mukkavuopajan muodostama niemi Iva- +lon taajaman itäpuolella. +Väylä - Vävli (3841 2) Pieni kylä Väylä- +vuonon pohjukassa Inarijärven rannalla. +Väyläjoki - Vävlijuuhâ (3841 2) Joki +Pohjoisesta Inarijärven Väylävuonoon. +Väylävuono. +Väylänsaari (3841 1) Saari Inarijärvessä +Paavisvuonon kaakkoispuolella sijaitsevasta +Seulavaarasta 1,5 km koilliseen. +Saaren kolmella +puolella kulkevat veneväylät, mistä ehkä nimi. +Väyläpuolijärvi (4812) Lähes neliskantti- +nen lampi Venäjän vastaisella valtakunnanra- +jalla Kippisjärvestä 2,5 km pohjois-koilliseen. +Väyläsaaret (RP 1990) Kaksi pientä saarta +Vuontisjärven eteläpään Isonsaaren pohjoispuo- +Väylävuono - Vävlivuonâ (3841 2) Pie- +nehkö vuono Inarijärvessä Kasariselän länsi- +miperheeseen kuuluvat myös Väyläjoki - Vävli- +juuhâ, kylä Väylä - Vävli ja Väävlikieddi. +Väynäjoki - Vääv¹ihjuuvâš (TII 1963) +Joki Vuongelijärvestä Väynäjärven ja Väynä- +lompolaiden kautta Valkkojärveen. +A. Andelin +(1858) kirjoittaa (nimet sulkujen sisällä kirjoit- +tajan lisäämiä): "Wäyläjoki alkaa Wyössikuel- +lejärvestä (Vuongelijärvi) ja kulkee Kulku- (Ul- +ku-) ja Vaghesjärven (Väynäjärvi), Wäynislum- +palan (Väynälompolat), Kiujärven-lumpalan +(Alimmainen Väynälompola) ja Kiujärven +(Valkkojärvi) kautta Isoon Inariin". +1872 nimet ovat olleet samoja kuin nykyään- +Väynäjoen Andelinin aikainen +nimi on siis ollut "Wäyläjoki", joka nykyään +käsitetään Valkkojärven ja Väylävuonon väli- +seksi jokiosuudeksi. +Väynäjärvenjänkä (3841 1) Pieni suo +Väynäjärven luoteispuolella. +alkukielistä nimeä jängälle ei olekaan. +Väynäjärvenvaara (3841 1) Väynäjärven +nimeä vaaralle ei olekaan. +Väynäjärvi - Vääv¹ihjävri (3841 1) Jär- +vi Vuontisjärven pohjoispäästä 5 km kaakkoon. +Mukaelmasuomennos inarinsaamesta: vääv¹ih += tuntematon sana (ks. +kuitenkin Väynäjo- +ki). +Nimiperheeseen kuuluvat myös Väynäjoki +- Vääv¹ihjuuvâš, Väynälompolat - Vääv¹ih- +luobbâlááh, Väynäjärvenvaara, Väynäjärven- +jänkä ja Lompolavaara - Vääv¹ih luobbâlvääri. +Väynälompola (3841 1/ 1977) Väynäjoes sa +Väynäjärvestä 3 km alavirtaan. +alkukielistä nimeä lompolalle ei olekaan. +Väynälompolat - Vääv¹ihluobbâlááh +(3841 1, SA 1963) Neljä lompolaa Väynäjoessa +Väynäjärven alapuolella: Ylimmäinenlompola, +Väynälompola, Syvälompola2 ja Matalalompo- +Väärivuálááluohtâ (SAK 2004) Pieni lah- +ti Nellimin itäpuolella sijaitsevan Ahvenjärven12 +koillispäässä Árduláássáš-saaren kohdalla. +rinsaamea: vääri = genetiivimuoto sanasta vääri += vaara > vaaran, vuáláá = genetiivimuoto sa- +nasta vuálááš = alunen > alusen, luohtâ = lahti. +Lahti on Apinavaaran "alla". +Väärävaara - Ruáptuváárá��š (LL +1977) Jyrkkä vaara Juutuan Haapaniemestä2 +mesta: ruáptu = takaperoinen, váárááš = demi- +Väävlikieddi (TII 1963) Vanha kenttä Ina- +rijärven Väylävuonon pohjoisrannalla. +on vanhoja kotasijoja ja eräästä sellaisesta on +löydetty "reikäkivi", arvattavasti esihistoriallisel- +ta aikakaudelta (Ilmari Itkonen 1910). +Y +Ykskoivulaassa (RP 1993) Pieni saari Ina- +rijärvessä Vihalaissaarista 1 km itä-koilliseen. +Saaressa on yksi koivu. +Kauko Lehtolan antama +Ykspetäjä1 (4911 2) Talo Kirakkajärven1 +Ykspetäjä2 (MML) Pieni saari Vuontisjär- +ven itärannalla Kissahaukkavaaran kohdalla. +Saaressa on yksi mänty. +Ykspetäjälaassa (RP 1993) Pieni saari +Inarijärvessä Kasariselän lounaiskulmalla Leviä +Petäjäsaaren ja Hirvassaarten välissä. +Saaressa +on yksi mänty. +Ykspetäjäsaari1 - Ohtpecláássáš +(YAS) Kessijärven itärannalla alle 50 m:n mit- +tainen saari, jossa on yksi mänty. +láássáš = deminutiivimuoto sanasta lássá = +laassa > laassanen. +Ykspetäjäsaari2 - Oovtpeesisuálui +(SAK 2004) Pieni saari Nellimjärven itäpääs- +epätarkka suomennos inarinsaamesta: oovt = +genetiivimuoto sanasta ohtâ = yksi > yhden, +peesi = genetiivimuoto sanasta peeci = mänty +> männyn. +Ylempi Ahmajärvi - Pajebâš Kiä˜háš­ +jävri (4812) Kontospäästä ~ Konnostunturista +1 km länteen. +mennos inarinsaamesta: kiä˜háš = deminutiivi- +muoto sanasta ketki = ahma > ahmasen. +Ylempi Akujärvi - Paje­Áhujävri +(3832) Järvi Ivalon taajamasta 6 km itä-koilli- +Määriteosaltaan mukaelmasuomennos +Ylempi Juoksemajärvi - Paajeeb +Ka""â lem jävri ~ Pajebuš Ka""âlemjävri +(3834, SA 1964) Järvi Nellimin itäpuolella sijait- +sevasta Ahvenjärvestä12 2,5 km länteen. +Juokse- +majärvet. +Ylempi Katosjärvi - Pââibu¿ Kää˜as­ +jäu'rr (MML) Järvi Kyyneljärven eteläosan +Suora koltansaamennos suo- +men kielestä tai suora suomennos koltansaa- +Ylempi Lauttajärvi - Pajebuš Läv­ +disjävri (SA 1964) Järvi Nangujärvestä 7 km +Topografisessa karttalehdessä 3834/2003 +inarinsaamen nimi on virheellisesti "Pajebaš +Läävdisjävri". +Ylempi Nilijärvi - Pajebuš Njolâsjäv­ +ri (3834) Sarmitunturin itäpuolella. +tava suomennos inarinsaamesta: njolâs = attri- +buutinomainen yhdysosalyhentymä verbistä +njooll☠= kuoren irtautuminen nilan aikaan. +Ylempi Pakajärvi (MML 2006) Vätsäris- +sä sijaitsevista Pakajärvistä itäisempi. +Pakajärvet. +Ylempi Sivakkajärvi - Pajebuš Saa­ +veehjävri (SA 1964) Järvi Sarmijärven1 Haapa- +vuonon2 perältä 4 km itään. +inarinsaamesta: sivakka = peräpohjolan suksea +tarkoittava murresana. +Sivakka- +Ylempi Taimenjärvi - Pajebâš Kuáv­ +¿ur jävri (3834) Kapea järvi Nangujärven ete- +läpuolella sijaitsevan Outa-Naapään kaakkois- +Ylilompola - Pailuobâl (4821 2) Naa- +majoen toinen lompola Nammijärvestä etelään. +seen kuuluu myös Ylilompolanvaara - Paje- +luobbâlvääri. +Ylilompolanvaara - Pajeluobbâlvää­ +ri (4821 2) Nammijärvenluusuasta 1 km länsi- +Ylilompola. +Ylimmäinen Aittajärvi ~ Aittajärvi - +Pajemus Äittijävri - Pââimõs Äittjäu'rr +(MML) Vätsärissä sijaitsevan Tuulipään etelä- +puolella olevista kolmesta Aittajärvistä itäisin. +Kaksi muuta järveä ovat Kes- +kimmäinen Aittajärvi - Koskâmus Äittijävri - +Kõõskmõs Äittjäu'rr ja Alimmainen Aittajärvi +- Vyelemus Äittijävri - Vuâlmõs Äittjäu'rr. +Ylimmäinen Alttojärvi (3831) Järvi Lu- +ton pohjoispuolella sijaitsevan Alttoselän länsi- +Pajebâš Áldujáávráš. +Ylimmäinen Ampumajärvi (YAS) Järvi +Inarijärven Ikkerinvuonon perältä 1 km etelään. +Inarinsaamen nimi on todennäköisesti Pajebuš +Pää""imjáávráš tai Paajeeb Pää""imjävri, vrt. +Ylimmäinen Keittämätönjärvi (3833+ +4811) Vuoksijärven pohjoispäästä 0,5 km luo- +Ylimmäinen Kerttujärvi (3832 2) Järvi +Törmäsestä 5 km itään. +Ylimmäinen Kettujärvi - Pajemus +Riämnjájáávráš (SA 2002) Järvi Nangujär- +vestä 3 km itään. +rinsaamesta: riämnjá = genetiivimuoto sanasta +riemnjis = kettu > ketun, jáávráš = deminutiivi- +Ylimmäinen Kivijärvi - Paijävri2 ~ Pa­ +jemus Ke˜gijävri (MV 2003) Sulkusjärven1 +lounaispuolella sijaitsevista kolmesta Kivijär- +vestä läntisin. +Suora suomennos inarinsaamen +rinnakkaisnimestä, pai = yhdysosalyhentymä +sanasta paje = ylä. +Ylimmäinen Kivitarpoma - Paajeeb +Ke˜givihálâh (YAS) Pieni järvi Sarminie- +men Kivitarpomasta 1 km länteen. +Tarkempi määriteosaselitys ja +Ylimmäinen Kortejärvi (3833+4811) Kor- +tejärvistä2 itäisin Kolmoslompolasta 2 km itään. +Ylimmäinenlompola (3841 1) Väynäjoen +ylin lompola Väynäjärvestä 1,5 km alavirtaan. +Väynälompolat. +Ylimmäinen Maunujärvi (3832 2) Pieni +järvi Ivalon taajamasta 2,5 km kaakkoon. +Alimmainen Maunujärvi. +Ylimmäinen Menesjärvi (3832) Pieni jär- +vi Nanguniemen keskellä. +Ylimmäinen Mukkajärvi - Paajeeb +Mokkejáávráš (YAS) Inarijärven kaakkois- +laidalla sijaitsevan Sarminiemen itälaidalla. +Muk- +kajärvet2. +Ylimmäinen Muottajärvi (3832) Mielik- +kövaaran ja Muottavaaran välissä. +Ylimmäinen Mustajärvi (3832) Järvi +Koppelosta 3 km länteen. +Mus- +tajärvet. +Ilmari Itkosen (1910) mukaan järven +eteläpuolella on Paavalinkenttä, jonka tarkka +Ylimmäinen Patajärvi - Pââimõs +²ie'mnn jäu'rr (MS) Järvi Vätsärissä Surnu- +päistä 2 km länteen. +Ylimmäinen Porijärvi - Paajeeb Po­ +rejävri - Pââimõs Porijäu'rr (4913 1, JM) +Järvi Uutuanjoen yläjuoksulla. +mukaelmasuomennos inarinsaamesta ja mu- +kaelmakoltansaamennos suomen kielestä: pore += mäennyppylä, kunnas eli tieva, joten korrekti +koltansaamennos olisi Pââimõs Påå'rrjäu'rr. +miperheeseen kuuluu myös Alimmainen Pori- +järvi - Vyeleeb Porejävri. +Ylimmäinen Ruohojärvi1 ~ Puukko­ +lampi1 (LL 1969) Lampi Raja-Joosepin rajan- +ylityspaikan pohjoispuolella. +edesmenneen Hirvas-Jussin (Jussi Hirvasvuo- +pio) kadottaman puukon mukaan. +Ylimmäinen Ruohojärvi2 (3833+4811) +Kahdesta Ruohojärvestä läntisempi Hirvas- +vaaran ja Raja-Jooseppiin johtavan maantien +välissä Ruohokankaan kaakkoispuolella. +Ylimmäinen Ryssäjärvi (3833+4811) Pie- +ni järvi Keski-Kompsion länsipäästä 2 km ete- +lään Luton lounaispuolella. +Ylimmäinen Ryssänpalo (LL 1969) Kol- +mesta Luton lounaispuolella sijaitsevasta Rys- +sänpalosta läntisin. +Ylimmäinen Santajärvi - Pajebuš +'unoijáávráš (3843 1, SA 1964) Pieni järvi +Nellimistä 0,8 km kaakkoon. +Ylimmäinen Suhajärvi (RP 1991) Pieni +järvi Nanguniemessä sijaitsevan Suhavaaran +Suhajärvet. +Ylimmäinen Tuolpajärvi - Tuolbâjäv­ +ri1 (MML, 4822 2+4824 1) Järvi Nammijärven +pohjoispuolella sijaitsevan Palo-Mustavaaran +saamesta: tuolbâ = attribuuttimuoto sanasta +tuolbâs = tasainen. +Järvessä on matalat rannat, +Ylimmäinen Vuoksiselkä (3833+4811) +Vuoksiselkä/Vuoksijärvi. +Ylimmäinen Vuostimojärvi (3832) Iva- +lon taajaman luoteispuolella sijaitsevan Ujejär- +Ylimmäiset Kompsiot (3833 1+4811 2) +Kaksi vaaraa Vuoksijärvestä 2 - 4 km lounaa- +seen: Komsiojärvenvaara ja Kortejärvenvaara. +Ylipäänjärvi - Paajaake"jävri (SA +1964) Nangujärven koillispuolella sijaitsevan +Ison Saarijärven eteläpää. +epätarkka suomennos inarinsaamesta: gene- +tiivimuoto sanasta paje = ylä, ke" = yhdys- +osalyhentymä sanasta kee"i = pää, kärki eli +'Yläpäänjärvi'. +3834 /2003 inarinsaamen nimi on virheellisesti +"Pajaakee"ijävri". +Yli­Tupajärvi - Paje­Tupejävri (3832) +Nuottamajärven2 lounaispuolella sijaitsevan Tu- +pavaaran4 länsipuolella. +Kuuluu Tupavaaran4 +Yläjuppura (3833+4811) Terävahuippuinen +vaara Luton itärannalla Kattajärven2 eteläpääs- +tä 2 km lounaaseen. +Yläjärvi - Paijävri1 ~ Peijáávráš (SA +1964, SAK 2004) Lompola Sulkusjärven lou- +naispuolella sijaitsevan Kivijärven5 luoteispuo- +nakkaisnimen pei = johdos sanasta paje = ylä, +Ylälompolat ~ Ylä­Kuortakkilompo­ +lat - Pajemus Kuortahluobâl ~ Pajemus­ +luobâl (3841 1, EA) Kuortakkijärven eteläpuo- +inarinsaamesta: pajemus = ylimmäinen (ina- +rinsaamen nimien perusosat yksikkömuodos- +sa). +Ylä­Mulkujärvi (3832) Törmäsestä 3 km +Yläniva - Pajemusnjeeri (TII 1963) Juu- +tuan yläjuoksulla olevasta kolmesta nivasta ylin. +rinsaamesta: pajemus = ylin. +kuuluvat myös Keskiniva - Koskâmusnjiärááš +~ Koskâmusnjeeri ja Alaniva - Vyelemusnjeeri. +Ymmyrkäinen1 (3832) Ovaalin muotoinen +pieni järvi Akupään länsipuolella. +seen kuuluu myös Ymmyrkäisenmaa. +Ymmyrkäinen2 - Joorbâs (MML 2006) +Pieni pyöreä järvi Ylimmäisen Porijärven poh- +joispuolella Vätsärissä. +Ymmyrkäisenmaa (3832) Ymmyrkäisen1 +Ymmyrkäinen. +Ä +Äi˜ijávráátupekieddi (I. Itkonen 1910) Vanha +kenttä Solojärven pohjoispuolella sijaitsevien Ai- +tajärvien2 pohjoispuolella. +Aitajärvet2, jávráá += deminutiivinen genetiivimuoto sanasta jävri = +järvi, tupe = tupa, kieddi = kenttä. +Äi˜ijuuvâš (AVV) Pieni joki Aitajärvistä2 +Solojärveen. +Inarinsaamea: juuvâš = deminutii- +Äi˜ijuvviijeggi (AVV) Pieni suo Solojär- +ven Äi˜iluohtâ4-lahden pohjoispuolella. +tajärvet2, juvvii = deminutiivinen genetiivimuoto +sanasta juuhâ = joki > jokisen, jeggi = jänkä. +Äi˜iluohtâ4 (AVV) Pieni lahti Solojärven +Aitajärvet2, luohtâ = lahti. +Ä'jjääura¿ - Äijihjáávráš (KN) Pieni +pyöreä järvi Kippisjärven eteläpuolella Venä- +jän puolella rajan tuntumassa. +Koltansaamea +ja inarinsaamea: ä' jj - äijih = ukko, ukki, +vanha mies, jääura¿ - jáávráš = deminutiivi- +muoto sanasta jä'urr - jävri = järvi > järvinen. +K. Nickul (1934) kertoo kirjassaan "Petsamon +eteläosan koltankieliset paikannimet kartogra- +fiselta kannalta": +"Mies, joka on asustanut tämän järven +luona, oli omin lupin lähtenyt sotaväestä. +Joku +madsashjaurilainen (moosesjärveläinen, kirj. +lis. +), ehkä Elij Paaval oli Kuolasta tullessaan +ottanut hänet tiepuolesta ahkioonsa. +Mies +asuskeli vuodet umpeen järvellä. +Talvisin Ina- +rin lappalaiset joskus kävivät hänen luonaan. +Kerran hänelle Venäjältä tuli käsky palata ta- +kaisin, mutta mies ei uskaltanut asutuille seu- +duille. +Koltat eivät häntä ilmiantaneet. +Hän eli +vanhaksi ja kuoli eräänä talvena madsashjau- +rilaisten ollessa talvikylässä. +Inarilaiset hauta- +sivat hänet ahkiossa." +Äijihjävr"uálmi (TII 1963) Salmi Ukonjär- +ven1 luoteisosassa Salmivaaran kohdalla. +Ukonjärvi1, jävr = yhdysosalyhentymä sanasta +jävri = järvi > järven, "uálmi = salmi. +heeseen kuuluvat myös Salmivaara - 'uálmivää- +ri ja Salmenniemi - 'uálminjargâ. +Äijinniitunvuopaja (LL 1981) Etelästä +Uusoppijoen alapäähän. +todennäköisesti Äijihnijttovyeppee. +Peräpohjolan +murretta: äijin = genetiivinen mukaelma inarin- +saamen sanasta äijih = ukki > ukin, niitun = +genetiivinen mukaelma sanasta nijtto = niitty +> niityn. +Äijänpetäjänniemi (3842 2) Pieni niemi +Partakonselän länsirannalla. +Niemessä on tai +on ollut mänty nimeltään Äijänpetäjä. +Äijän Tulisijajärvet - Äijih Tullâsai­ +jávrááh (4821 2) Kahden järven ja yhden lam- +men ryhmä Suojanperäjärvien ja kolmen valta- +kunnan rajapyykin (Muotkavaarassa2) puolessa +Äinäläsaari - Áináláásuálui (SA 1964) +Saari Inarijärven Tervavuonossa Kultalahden +mesta: áináláá = deminutiivinen genetiivimuo- +to tuntemattomasta sanasta. +Barentsinmeressä +olevien Heinäsaarten nimi on inarinsaameksi +"Áináásuolluuh", joten sanalla saattaa olla jo- +tain tekemistä heinän kanssa. +karttalehdessä 3843 1/2000 suomenkielinen ni- +mi "Ainarinsaari" on sekin tulkitsematon nimi. +Äitipuoli­Haukijärvi (3832) Pieni järvi +Ison Kotsamojärven eteläpuolella. +men merkitys ei ole tiedossa. +Äittijáávráš (3933 1) Pieni järvi Vaasselijär- +Inarinsaamea: äitti = +aitta, jáávráš = deminutiivimuoto sanasta jävri +Äittisuálui1 (SA 1964) Saari Inarijärven +Tervavuonossa Pajusaaren eteläpuolella. +rinsaamea: äitti = aitta, suálui = saari. +grafisessa karttalehdessä 3843 1/2000 saaren +nimi on Tuomassaari, joka pitäisi olla 1,2 km +lännempänä. +Äittisuálui3 (SA 1964) Pieni saari Nangu- +järven Nilisaaren4 ja Jänkäsaaren välissä. +Äittisuálui 1. +Ämmänhiekka (LL 1981) Hiekkaranta Ina- +rijärven Nanguniemen koillisrannalla. +Runsaan +kilometrin päässä etelä-kaakossa on Kalkujär- +vet - Kálgujávrááh, joten tämän hiekkarannan +inarinsaamen nimi saattaa olla Kálguvuodâs, +Joka tapauksessa Ämmänhiekan +ja Kalkujärvien välillä on jokin yhteys. +Ännjávrááluohtâ (SAK 2004) Nellimin +itäpuolella sijaitsevan Ahvenjärven12 toiseksi poh- +joisin lahti Annijärven (Ännjáávráš) kohdalla, +Annijärvi, jávráá = deminutiivi- +muoto sanasta jävri = järvi > järvisen, luohtâ +Ännjávrááváárááš (SAK 2004) Vaara +Annijärvi, jávráá = demi- +nutiivimuoto sanasta jävri = järvi > järvisen, +Ä'nn'njargg (4911 2) Talo ja niemi Sevet- +tijärven länsirannalla. +Koltansaamea: Ä'nn = +Anni, njargg = niemi. +Äägisluohtâ1 (EA) Pieni lahdeke Piskijär- +ven puolen välin luoteisrannalla Äägisváárááš- +vaaran kohdalla, mistä nimi. +äägis = hangas (peuranpyyntiaitaus), luohtâ = +Äägisluohtâ2 (EA) Pieni lahti Inarijärvessä +Ukonselän länsilaidan Aibutvuonon pohjoisran- +Äägisluohtâ1. +seen kuuluu myös Äägisluohtjävri. +Elli Rauna +Aikion mukaan Ákšluohtâ ja Ákšluohtjävri, jois- +ta saisi sen käsityksen, että määriteosa olisi ákšu += kirves, mutta kyse on kuitenkin hankaasta. +Äägisluohtjävri (EA) Pieni järvi Inarijär- +ven Äägisluohtâ2-lahden koillispuolella. +Ää- +gisluohtâ2, luoht = yhdysosalyhentymä sanasta +luohtâ = lahti, jävri = järvi. +Äägisváárááš (3841 1) Pieni vaara Piski- +Inarinsaamea: äägis = +hangas (peuranpyyntiaitaus), váárááš = demi- +Äälisjärvi - Äälisjävri - Äälisjäu'rr +(4913 1) Suurehko järvi Vätsärissä Surnujärven +kaelmakoltansaamennos inarinsaamesta: äälis += johdos sanasta ääli = vaato tai verkonseiväs. +Nimiperheeseen kuuluu myös Äälisselkä - Äälis- +uáivi - Äälis"iõ'lj. +Äälisselkä - Äälisuáivi - Äälis"iõ'lj +(4913 1, JM) Tunturi Äälisjärven länsipuolella. +Mukaelmasuomennos ja mukaelmakoltansaa- +mennos inarinsaamesta, perusosaltaan suora +Äälisjärvi, uáivi = pää. +Äännišnjargâ ~ Áánnášnjargâ (SA +1964, YAS) Pieni niemi Inarijärven Sarminie- +men itälaidalla. +Annanlahti. +Inarinsaamen kielen kielenhuoltoryhmä. +Viit- +tauksissa (IKHR) +Kirjoittajan oma lisäys. +Viittauksissa (NIM) +Arkistolähteet +Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen nimiar- +kiston paikannimikokoelmat vuoteen 1995 +Kokoelma perustuu Samuli Aikion +1969), Lea Laitisen, os. +Luomi (LL 1977, LL +ja RP 1993) sekä Toivo Immanuel Itkosen +na 1963 luovuttamaan paikannimikokoel- +- Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, +Moshnikoff, J. +1998: Saamenkielisten paikan- +nimien numerisoinnin yhteydessä kerätty +aineisto koltta-alueelta (Sevettijärven ym- +päristö). +- Maanmittauslaitos, +Haastattelut +Paikalliset asiantuntijat +Aikio Eero Pekka *1936 (EPA) Mihkalijärvi +Aikio Elli Rauna *1922 (ERA 2004) Inari +Aikio Onni Iisak Ilmari *1943 (OA) Inari +Aikio Sammeli 1919 - 2005 (SA) Jolnivuono +Aikio Samuli +Aikio Veikko *1951 (VA) Iijärvi/Ivalo +Avaskari Eero +Huru Matti *1925 (MH 2007) Kattajärvi/ +Akujärvi +Kiiskinen Siviä +Kitti Sulo *1932 (SK 2003) Tirro +Kiviniemi Jouko *1942 (JK 2008) Koppelo +Kiviniemi Juho (JMK 2003) Koppelo/Ivalo +Kuuva Aili 1914 - 2003 (AK) Pisteriniemi/Nellim +Kuuva Anna Mari +Kuuva Onni 1913 - 1995 (OK) Pisteriniemi/Nellim +Kuuva Sammeli Antti *1933 (SAK 2004) Nellim +Lehtola Kauko +Lehtola Matti (ML 1982) Inari +Lietoff Taimi (TL 2008) +Mannermaa Vilho +Morottaja Juhani Artturi *1919 (JAM 2003) +Nangujärvi/Akujärvi +Morottaja Matti (MM) +Moshnikoff Jouni *1940 (JM) Sevettijärvi +Paadar Iisakki 1925 - 2007 (IP) Menesjärvi +Paadar Jouni *1933 (JP) Partakko/Kaamanen +Paadar Uula *1936 (UP) Karhujärvi/Utsjoki +Porkola Viljo +Porsanger Piera 1924 - 2002 (PP) Rautaperäjärvi +Saijets Aslak *1926) (AS) Nitsijärven Harjuniemi +Saijets Elsa Valpu *1924 +Saijets Jouni *1945 (JS) Partakko +Saijets Matti *1934 (MS) Nitsijärven Harjuniemi/ +Inari +Saijets Uula *1940 (US) Tuuruniemi/Ivalo +Salo Martti +Sarre Antero +Sarre Eenok 1906 - 2000 (ES) Nellim +Sarre Ella *1943 Inari +Sarre Juhan Matti *1936 (JMS 2005) Nitsijärvi/ +Utsjoki +Sarre Sulo Sammeli *1929 (SSS) Nellim +Sarre Veikko *1943 (VS) Nitsijärvi/Ivalo +Sarre Yrjö Antero *1929 (YAS) Nellim +Semenoff Matti *1950 (MS) +Turunen Pertti *1950-luvulla (PT 2007) +Wahlqvist Inga *1915 (IW) Mustola/Ivalo +Valle Aili Valpuri (1913 - 2009) (AVV) Jurmukoski +Valle Elsa 1922 - 2006 (EV) Nellim +Valle Heikki Tuomas *1921 (HTV) Nellim +Valle Matti *1943 (MV 2003) Sulkusjärvi/Nellim +Väisänen Elsa *1941 (EV 2008) Kuhmo +Välitalo Viljo Albert *1924 (VAV 2003) Ivalo. +Sanakirjat ja hakuteokset +Itkonen, E. (Bartens, R. & Laitinen, L. +toim.) +1986 - 1987: Inarilappisches Wörterbuch I - IV. +- Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki. +s. Viittauksissa (ILWB) +1969: Suomen kielen etymologi- +nen sanakirja IV. +- Suomen kirjallisuuden +Kirjapaino, Helsinki. +Lähteet +1976: Suomen kielen etymologinen +sanakirja III. +2. p. - Suomalais-Ugrilainen +Seura, Helsinki. +& Peltola, R. 1975: Suomen kielen +etymologinen sanakirja V - VI. +- Suomen +kirjallisuuden Kirjapaino, Helsinki. +Mosnikoff, J. +& Sammallahti, P. 1988: U'cc +sääm - lää'dd sää'nn³eâja¿ - Pieni koltansaa- +me - suomi sanakirja. +- Jorgaleaddji, Utsjoki. +Sammallahti, P. 1989: Sámi-suoma sátnegirji - +Saamelais-suomalainen sanakirja. +- Jorga- +lead dji, Utsjoki. +- 1993: Sámi-suoma-sámi sátnegirji - Saame- +lais-suomalais-saamelainen sanakirja. +Jorga leaddji, Utsjoki. +- & Morottaja, M. 1993: Säämi-suomâ sänikir- +je - Inarinsaamelais - suomalainen sanakirja. +- Girjegiisa, Utsjoki. +- & Mosnikoff, J. +1991: Suomi - koltansaame +sanakirja - Lää'dd sää'm sää'nn ³eârjj. +Girjegiisa, Utsjoki. +Toivonen, Y. +1978: Suomen kielen etymologinen +sanakirja I. +3. p. - Suomalais-Ugrilainen +- , Itkonen, E. & Joki, A. +1976: Suomen kielen +etymologinen sanakirja II. +2. p. - Suomalais- +Ugrilainen Seura, Helsinki. +Kirjallisuus +Akujärvi, A. +1998: Morottajan suku. +Omakustanne, Inari. +Andelin, A. +1858: Kertomus Utsjoen pitäjästä. +Capdeville, S. 2001: Le fonds Lapponica des +Fellman. +Catalogue raisonné: Fellmanin su- +vun Lapponica-kokoelma: The Lappo ni ca +Collection of the Fellman Family. +(Yksityis- +kohtainen luettelo Suomalais-Ugrilaisen +Seuran hallussa olevasta Fellmanin su- +vun Lapponica-kokoelmasta. +Lapponica- +kokoelma sisältää Lappia ja saamelaisia +koskevia monografioita, eripainoksia, kart- +toja ja muita julkaisuja 1500-luvulta alkaen. +Suuri osa kokoelmasta on saamenkielistä kir- +jallisuutta: aapisia, almanakkoja, raamatun- +käännöksiä ja muuta uskonnollista kirjalli- +suutta, kielioppeja, sanakirjoja, kielitieteel- +lisiä tutkimuksia, romaaneja) - Suomalais- +Ugrilainen Seura. +Toimituksia 239. +von Düben, G. 1977: Lappland och Lapparne, fö- +reträdesvis de svenske. +2. p. - Ethnografiska +studier, Gidlunds, Östevåla. +Fellman, Isak 1910 - 1905: Handlingar och upp- +satser angående finska Lappmarken och lap- +parne I - IV. +Helsingfors. +Fellman, Jacob 1906: Anteckningar under min +vistelse i Lappmarken I - IV. +- Helsingfors. +Itkonen, E. (Laitinen, L. +saa melaisia kielennäytteitä. +- Suomalais- +Ugrilaisen Seuran toimituksia, Suomalais- +Itkonen, I. +1910: Muinaisjäännöksiä ja tarinoi- +ta Inarijärven ympäristöltä. +- Käsikirjoitus, +Kansallismuseon arkisto, Helsinki. +Itkonen, Terho 1972: Lapin paikannimistön +huoltoa. +- Kalevalaseuran vuosikirja 52: +Itkonen T. I. +1945: Suomen lappalaiset vuoteen +2 p. - WSOY, Porvoo. +- 1961: Kvasisuomalaisia Lapin paikannimiä. +- 1965: Inarin itäinen rajaseutu ja sen koltta- +asutus ennen 1900-lukua. +- Kalevala seuran +- 1966a: Lappalaisperäisiä paikannimiä suo- +menkielen alueella. +- 1966b: Lappalaisia paikannimiä 1500-luvul- +- Suomalais-Ugrilaisen Seuran vuosikirja +Itkonen, Tuomo 1981: Inari. +Inarin kirkkojen +ja paimenten muisto. +- Inarin seurakunta, +Kansanvalistus-Seuran Kalenteri 1883. +Koskimies A. V. & Itkonen T. I. +Inarinlappalaista kansantietoutta. +Uusinta- +painok sen toim. +Ugrilaisen Seuran toimituksia 167. +Lehtola, L. & Lehtola, M. +(toim.) +1984: Viimeinen +katekeetta. +2. p. - WSOY, Helsinki. +Lehtola, T. 2001: Saamelainen perintö. +Lehtola, V.-P. 2003: Inari - Aanaar, Inarin his- +toria jääkaudesta nykypäivään. +- Inarin +kunta, Inari. +Lidman, H. 1964: Seikkailujen pohjola. +Vaelluksia Pohjoiskalotin rannoilla ja erä- +maissa. +- Otava, Helsinki. +Mikkola, J. J. +1941: Kolttakylän arkisto. +- Lapin +sivistysseuran julkaisuja nro 8. +Morottaja, M. +1996: Tovlááh mainâseh. +Kirja on inarinsaamenkielinen ja otteiden +käännökset on tehnyt paikannimiselvityksen +tekijä Ilmari Mattus. +- Anarâškielâ servi +ry (Inarinsaamen kielen yhdistys ry. +), Inari. +Nahkiaisoja, T. 1995: Inarin pitäjän asutuske- +- Pro gradu -työ, +Oulun yliopisto, historian laitos, Suomen ja +Scandinavian historia. +Nickul, K. 1934: Petsamon eteläosan koltankie- +liset paikannimet kartografiselta kannalta. +- - Maanmittauslaitoksen julkaisuja 26. +Ojanlatva, E. 2007: Rautaportin ja Paksuvuonon +alueiden historiaa. +- Tekstit opastauluissa, +Metsähallitus, Inari. +Paulaharju, S. 1927: Taka-Lappia. +- Kustan- +nusosakeyhtiö Kirja, Helsinki. +- 1932: Seitoja ja seidanpalvontaa. +- Vähäisiä +kirjelmiä 84, Suomalaisen Kirjallisuuden +Qvigstad, J. +1888: Suomalais-Ugrilaisen Seuran +Aikakauskirja III. +- & Wiklund K. B. +1909: Dokumenter an- +gaaende flytlapperne I - II. +Ravila, P. 1931: Ruijanlappalaisia kielennäytteitä +Petsamosta ja Etelä-Varngista. +ugrilainen seura, Helsinki. +Rosberg J. E. 1911: Lappi. +- Kansanvalistusseura, +Sápmelaš-lehti vuodelta 1961. +Viinanen, V. 2002: Inarin Rajahistoria I. +Studia Historica Septentrionalia 40. +Suomen historiallinen yhdistys ry. +liitteet. +Wahlenberg, G. 1804: Inarin itäinen rajaseutu +ja sen koltta-asutus ennen 1900-lukua. +Kalevalaseuran vuosikirja 45: 143 - 158. +Äimä, F. 1901: Matkakertomuksia Inarin Lapista +- Virittäjä 1942. +Kartat +Burgman, A. +1897: 'uolisvuono ja Kuošna- +vesistön välillä oleville maille Aarniniemestä +Akuniemeen. +Granit, A. W. 1897: Inarin hoitoaluetta koskeva +kartta. +Viittauksissa (AWG 1879). +- 1901: Kartta Inarin saariston eteläosasta. +Viittauksissa (AWG 1901) +Hermelin, S. G. 1797: Charta öfver Wästerbottne +och Svenske Lappmarchen. +- Teoksessa: +Geographiske kartor öfver Sverige, jämte bi- +fogade ritningar, med hans Maj. t. Konung +Gustaf den Adolphs allernådikaste tillstånd +utgifne af Friherre S. G. Hermelin. +Första +afftelningen, De norra landsorter, Stockholm +Näköispainos: Karttakeskus Oy, +Helsinki 1994. +Hermelin, S. G. 1779: Gharta öfver Stor- +förstendömet Finland, Uleåborgs höfdingedö- +me, Stocholm 1799. +Maanmittauslaitos 2009: Kansalaisen kartta- +Viittauksissa (MML). +Malmberg, R. 1896: Enare revier. +Noring, K. 1897: Naamijärvi sjö i Enare revier. +Olsen, Isaac ca 1714: Kart over Finnmarkskysten +med tilrensende deler av Russland. +- Alku- +peräinen kartta sijaitsee Tromsan yliopis- +tossa. +van Salingen, Simon 1601: Skandinavien. +Schnitler, Peter 1744 - 1746: Utsnit av major Peter +Schnitlers kart over Vardöhus amt til for- +staaelse av 5te eksaminaionsprotokol 1744 - +Kart no. +134 b i Riksarkivet, Kristiania. +Suomen taloudellinen kartta vuodelta 1929. +Maanmittaushallitus, Helsinki. +Viittauksissa +Suomen taloudellinen kartta vuodelta 1930. +Suomen taloudellinen kartta vuodelta 1944. +Suomen yleiskartta vuodelta 1872. +- Maanmit- +taushallitus. +Viittauksissa (SYK 1872). +Suomen yleiskartta vuodelta 1899. +- Maan- +mittauksen ylihallitus, Lapin tiepiiri, museo- +toiminta. +Viittauksissa (SYK 1899). +Suomen yleiskartta vuodelta 1908. +mittauksen ylihallitus. +Viittauksissa (SYK +Topografikartat 1: 50 000: 4914 1 Näätämö +- Nauddâm 2002, 3933 1 Mihkalijärvi +- Mihkâljävri 2001, 4911 2 Sevettijärvi - +'evetjävri 2002, 4913 1 Vätsäri - Vää""ir +Nammivaara - Njammivääri 2001, 3823 2 +Mutusjärvi 1977, 3841 1 Inari - Aanaar - +Nellim - Njellim 2000, 4821 2 Kessijärvi +Sulkusjärvi 2003, 3831 Saariselkä 2001 ja +Tresk, Oluff L. 1642: Geometrisck Delineation +öffter Kemi Lappmark 1642. +Text till kartan. +Wahlenberg, G. 1802: Karta öfver Kemi Lapp- +mark. +- Teoksessa: Geografisk och eko- +nomisk beskrifning om Kemi Lappmark i +Vesterbottens höfdingdöme med geografisk +karta på bergs-rådet Friherre S. G. Hermelins +anmodan, författad af Göran Wahlenberg. +Carl Delen, 1804. +Näköispainos: Karttakeskus +Oy, Helsinki 1994. +Viittauksissa (GW 1802). +Wahlenberg, G. 1804 (1973): Maantieteellis- +taloudellinen kuvaus Kemin Lapista Länsi- +poh jan läänissä. +(Liitteenä maantieteellinen +kartta) Tukholma 1804. +Suomentanut Tuomo +Itkonen. +- Tornionlaakson vuosikirja 1973, +Tornio. +Viittauksissa (GW 1804). +Sarja A +No 180 Koskela, K. +2009: Ennallistami- +nen, luonnonhoito ja seuranta Vattajan +Dyyni Life-hankkeessa 2005-2009. +Restoration, environmental manage- +ment and moni-toring in the Vattaja +Dyne Life project 2005-2009. +No 182 Junninen, K. 2009: Kalkkikäävän (Ant- +rodia crassa) suojeluselvitys. +rämeren kansallispuiston pohjaeläimet. +No 184 Leinonen, K. & Mutenia, A. +kan ja Porttipahdan tekojärvien kala- +kantojen tila. +No 185 Hyvärinen, E. & Sulkava, P. +2009: Hyönteiskartoitukset Annjaloan- +jilla ja Toskaljärven ympäristössä Kä- +sivarren erämaa-alueella 2007 ja 2008. +Sarja B +No 124 Mustonen, R. & Pekkala, J. +vonlinnan Riihisaaren museoalueen +asiakastutkimus 2008. +No 125 Lindblom, H. & Laukkanen, M. 2010: +Punkaharjun alueen kävijätutkimus +2010: Sipoonkorven kävi- +jätutkimus 2009. +No 127 Metsähallitus 2010: Suojelualueiden hoi- +don ja käytön periaatteet. +No 128 Metsähallitus 2010: Metsähallituksen +julkisten hallintotehtävien tilinpäätös +ja toimintakerto-mus 2009. +2010: Päijänteen kansal- +lispuiston yritystutkimus 2007. +lispuiston kävijätutkimus 2008. +Sarja C +No 71 Metsähallitus 2010: Martimoaapa-Lu- +miaapa-Penikat Natura 2000 -alueen +hoito- ja käyttösuunnitelma. +No 72 Metsähallitus 2010: Auttikönkään Na- +tura 2000 -alueen hoito- ja käyttösuun- +nitelma. +No 73 Metsähallitus 2010: Paljakan luonnon- +puiston, Latvavaaran ja Pirunkirkon +No 74 Metsähallitus 2010: Saarijärven aarni- +alueen hoito- ja käyttösuunnitelma. +s. +No 75 Metsähallitus 2010: Vorlokin Natura +2000 -alueen hoito- ja käyttösuunnitel- +Uusimmat Metsähallituksen +luonnonsuojelujulkaisut +www.metsa.fi/julkaisut +Staatâväldi Suomâst kulá aalmugân +Mii vuáđulaahâ lii? +Vuáđulaahâ lii puoh lahâasâttem já almolii vääldi kevttim vuáđu. +Vuáđulaavâst láá syemmilii aalmugvääldi tehálumoseh +lattimvyevih, áárvuh já prinsiipeh. +Vuáđulaahâ meerrid ovtâskâs ulmuu já almolii vääldi koskâvuođâ vuáđđusijd. +Tot ana sistees meid njuolgâdusâid almolii +vääldi kevttim prinsiipijn, staatâ oornighäämist já alebij staatâorgaanij koskâvuođâin. +Vuáđulaahâ šoodâi vuáimán 1. njuhčâmáánu 2000. +Ton vuáđđun láá nelji puáris vuáđulaavâ: haldâttâshäämi já +staatâpeivioornig sehe kyehti ministerovdâsvástádâsân kyeskee vuáđulaavâ. +Taid asâttii jiečânâsvuođâ algâiivij ääigi. +Ovdâskodde lii muttám vuáđulaavâid iivij mield, mutâ staatânjuolgâdus váldujiešvyevih láá pissoom siämmáážin. +Tááláá- +uv vuáđulaavâ láá tärhistâm ton vuáimánšoddâm maŋa. +Vuáđulaavâst kiärdu puáris haldâttâshäämi válduprinsiip: staatâväldi Suomâst kulá aalmugân, mon oovdâst staatâpeivijd +čokkânâm ovdâskodde. +Vuáđulaavâ mield staatâväldi kulá aalmugân. +Aalmugvááldán kulá ovtâskâs ulmuu vuoigâdvuotâ vaikuttiđ ohtsij +miärádâsâi tohâmân. +Vuáđulaavâst láá torvejum ovtâskâs ulmuu vuáđuvuoigâdvuođah. +Vuáđulaahâ tiädut Suomâ poolitlii vuáháduv parlamentaarlijd jiešvuođâid já ovdâskode sajattuv alemus +staatâorgaanin. +Staatârääđi kalga navdâšiđ ovdâskode luáttámuš. +Täsivääldi president taha miärádâsâs +staatârääđi valmâštâlmist já čuávdusiävtuttâsâst. +Ovdâskodde väljee uáiviminister, mon president noomât. +Eres ministerijd president noomât uáiviminister +iävtuttâs miäldásávt. +Täsivääldi president joođeet Suomâ olgopolitiik oovtâstpargoost staatâraađijn. +President toimâ meid +olgopolitiikâst vuáđuduvá staatârääđi valmâštâlmân já mietivaikuttâsân. +Vuáđulaavâ mield Suomâ uásálist aalmugijkoskâsii oovtâstpaargon ráávhu já olmoošvuoigâdvuođâi turviimân. +Suomâ lii Euroop union jeessân. +Suomâ lii olesváldálâš täsiväldi +1 LOHO +Vuáđulaavâ aalgân láá čallum staatâoornig vuáđđuseh já alebij staatâorgaanij pargoi juáhu sehe vuoigâdvuođâstaatâ +prinsiip: almolii vääldi kevttim kalga ain vuáđuduđ laahân. +Meridemväldi lii juohum ovdâskode, staatârääđi (haldâttâs) já täsivääldi president kooskâ. +Ovdâskodde aasât laavâid. +Staatârääđi valmâštâl lahâiävtuttâsâid já huolât ovdâskode miärádâsâi olášutmist. +President hoittáá sunjin asâttum pargoid, moh lohtâseh vuosâsajasávt +olgopolitiikân. +Jiešráđáliih tuámustoovlih visásmiteh, ete laavah nuávdittuvvojeh. +Tuubdâ vuáđuvuoigâdvuođâidâd! +2 LOHO +Vuáđulaavâst láá torvejum ovtâskâs ulmuu vuáđuvuoigâdvuođâid: laahâ kalga leđe puohháid siämmáš, sääni lii rijjâ, +puáhtá oskođ teikâ leđe oskohánnáá, puáhtá čokkâniđ lovettáá, puáhtá valjiđ aassâmsaajees já jotteeđ rijjâ. +Jyehi 18 ihheed tiävdám Suomâ aalmugjesânist lii vuoigâdvuotâ ovdâskodde-, president- já EU-vaaljâin sehe +kieldâvaaljâin. +EU- já kieldâvaaljâin jienâvuoigâdvuođâlâš puáhtá leđe meid eres riijkâ aalmugjeessân. +Syemmiliist lii +vuoigâdvuotâ jieijâs kielân. +Suomâ- já ruotâkielâ lává Suomâ aalmuglâškielah, maid lii vuoigâdvuotâ kevttiđ +virgeomâhâiguin ášástâldijn. +Sämmilij, romanij já eres juávhui kielâliih vuoigâdvuođah láá mainâšum vuáđulaavâst. +Staatâ já aassâmkieldâ kolgâv turviđ olmoošárvusii eellim raamijd talle, ko jieijâs vyeimih iä keelijd. +Juáhá��ân kalga orniđ +nuuvtá vuáđumáttááttâs. +Vuáđulaahâ syeijee priivaateellim, kunnee já pääihi. +Lii vuoigâdvuotâ siäiluttiđ jieijâs syeligâsvuođâid: nube ulmuu +vuolgâttem viestâ ij lah vuoigâdvuotâ luuhâđ teikâ kuldâliđ lovettáá. +Ovdâsvástádâs ohtsii pirrâs siäilumist kulá puohháid - tom ij pyevti vyerdiđ tuše iärrásijn. +Vaaljâin väljejuvvojeh 200 aalmugovdâsteijed +3 LOHO +Aalmugovdâsteijeeiävtukkâssân tohhee jyehi jienâvuoigâdvuođâlâš. +Tuše president, ollâ riehtivirgeomâhâš já +suáldátvirgeest palvâleijee iä uážu leđe iävtukkâssân. +Ovdâskoddevaaljâin väljejuvvojeh 200 aalmugovdâsteijed toi iävtukkâsâi juávhust, maid piäláduvah já +jienâsteijeejuávhuh láá asâttâm jienâstemnáál. +Ovdâskodde hoittáá pargoos puáttee ovdâskoddevaaljâi räi, moh njuolgâdusmiäldásávt tuállojeh neelji ive kooskâi. +President puáhtá uáiviminister algust já ovdâskoddejuávhui kuullâm maŋa meridiđ ovdiláigásijd vaaljâid. +Harvii - +majemustáá ive 1975 - ovdâskode paje páácá táválii uánihubbon. +Aalmugovdâsteijee kalga nuávdittiđ vuáđulaavâ. +Eres miärádâsah iä čoonâ suu. +Aalmugovdâsteijee ij uážu estiđ +hoittáámist suu pargoid, já ovdâskoddeest sust lii vuoigâdvuotâ sárnuđ puohâin aašijn, moh láá kieđâvuššâmnáál. +aalmugovdâsteijee rikko laavâ, te suu ráŋgášeh siämmáánáál ko iärásáid-uv. +Ovdâskode čuákkimeh láá almoliih +4 LOHO +Ovdâskodde taha miärádâsâid tievâsčuákkimist, mon joođeet sahâalmai tâi värisahâalmai. +Miärádâstohâmân uážžuh +uásálistiđ tuše aalmugovdâsteijeeh. +Tievâsčuákkimeh láá almoliih. +Taid puáhtá čuávvuđ čuákkimsali luptâstuvâin já tieđettemniävuin. +Meid ovdâskode +čuákkimij pevdikirjeh láá almoliih. +Ovdâskode tievâsčuákkimist uážžuh sárnuđ aalmugovdâsteijeeh já ministereh. +Riehtiäššialmai já riehtikansler pyehtiv +še sárnuđ, jis sunnuu aašijd kieđâvušeh. +Ovdâskoddeest äšši puátá kieđâvuššâmnáál jo-uv haldâttâs iävtuttâsâst teikâ aalmugovdâsteijee aalgân. +Ucemustáá +50 000 jienâvuoigâdvuođâlii Suomâ aalmugjesânist lii vuoigâdvuotâ toohâđ ovdâskoodán alguu laavâ aasâtmân monnii +ääšist. +Ovdil miärádâs puoh iävtuttâsah já alguuh kieđâvuššojeh váljukuudijn. +Toh láá ovdâskode siskiipiälááh +valmâštâllâmorgaaneh, moi pargo ij lah almolâš, ovdil ko váljukodde almostit smiettâmâšâš teikâ ciälkkámušâs. +Ucemustáá kyehtlov aalmugovdâsteijed uážžuh toohâđ staatârááđán koskâkoččâmuš. +Haldâttâs vástádâsâst tollum +savâstâllâm maŋa ovdâskodde jienâst tast, naavdâš-uv haldâttâs ovdâskode luáttámuš. +Aalmugovdâsteijee puáhtá kyeđđiđ minister västidemnáál njálmálii teikâ kirjálii koččâmuš. +Aalmug väljee president - ovdâskodde väljee +uáiviminister +5 LOHO +Täsivääldi president väljejuvvoo njuolgâ valjâiguin. +Iävtukkâs kalga leđe jienâvuoigâdvuođâlâš algâalgâlâš Suomâ +aalmugjeessân. +Vaaljâi vuossâmuu rieggei uásálisteh piäláduvâi já jienâsteijeejuávhui asâttem iävtukkâsah. +Jis kihheen iävtukkâsâin ij uážu paijeel pele adelum jienâin, te uárnejuvvoo nubbe rieggee. +Tast láá iävtukkâssân tuše +kyehti vuossâmuu rieggest enâmustáá jienâid uážžum iävtukkâs. +Eenâb jienâid nuurrâm iävtukkâs šadda presidenttin. +President virgepaje pištá kuttâ ive. +Siämmáš olmooš puáhtá väljejuđ maŋaluvâi tuše kyevti pajan ađai 12 ihán. +President taha iänááš miärádâsâinis staatârääđi iävtuttâsâst. +Ovdâskoddevaaljâi maŋa piäláduvâi ovdâskoddejuávhuh ráđádâleh já +suápih uđđâ haldâttâs hammiimist. +Eres ministerijd president +noomât uáiviminister iävtuttâs miäldásávt. +Uáiviminister joođeet staatârääđi pargo. +Tehálumosijn aašijn, tego lahâiävtuttâsâin já budjetiävtuttâsâst, meriduvvoo +haldâttâs čuákkimist. +Jyehi minister huolât jieijâs syergi iävtuttâsâi valmâštâlmist já västid meid ovdâskode toohâm miärádâsâi olášutmist. +Ovdâskodde aasât laavâid +6 LOHO +Ovdâskode tehálumos pargo lii asâttiđ laavâid. +Uđđâ laahâ asâttuvvoo teikâ puáris laahâ muttoo haldâttâs iävtuttâsâst +teikâ aalmuglâšalguu keežild. +Ovdâskoddeest lahâiävtuttâs teikâ aalgâ mana vuolgâttâssavâstâllâm maŋa váljukode kieđâvuššâmnáál. +Váljukoddeest +ääši suogârdâleh vuáđulávt já kuleh äššitobdeid. +Váljukodde valmâštâl smiettâmuš, já iävtuttâs máccá ovdâskode tievâsčuákkimân vuossâmuu kieđâvušmân. +Tast tuálih +almossavâstâllâm, mon ääigi ovdâskodde puáhtá vuolgâttiđ iävtuttâs stuorrâ váljukode kieđâvušmân. +Ovtâskâsčuággásii kieđâvušmist merideh lahâiävtuttâs siskáldâsâst. +Nube kieđâvušmist ovdâskodde tuhhit teikâ hilgo iävtuttâs. +Tuhhiittum laahâ adeluvvoo president nanodemnáál. +Jis sun ij naanood tom kuulmâ mánuppaje siste, te laahâ máccá +ovdâskoodán. +Jis ovdâskodde piso uáivilistis, te laahâ šadda vuáimán president naanoodhánnáá-uv. +Vuáđulaavâ muttem tábáhtuvá siämmáánáál nube kieđâvuššâm loopâ räi, kuás ovdâskodde tuhhit tom vuoiŋâstiđ +čuávvoo ovdâskoddevaaljâi paijeel. +Uđđâ ovdâskode jienâstmist kyehti kuálmádâs ovdâsteijein kalgeh tuárjuđ muttem. +Vuáđulaavâ puáhtá mutteđ oovtâst-uv ovdâskoddeest, jis muttem kulluuttuvvoo huápulâžžân viiđâ kuđâdâs +eenâblovvoin. +Täsivääldi president, staatârääđi teikâ ministeriö pyehtih adeliđ asâttâsâid vuáđulaavâ vuáđuld teikâ +ovdâskode asâttem laavâ vuáđuld. +Ovdâskodde meerrid staatâ vaarijn +7 LOHO +Staatârääđi kalga valmâštâllâđ ovdâskoodán iävtuttâs čuávvoo ive budjetin. +Ovdâskode staatâvarijváljukodde kieđâvuš +ovtâskâsčuággásávt budjet já aalmugovdâsteijei budjetân toohâm alguid. +Ovdâskodde meerrid budjet siskáldâsâst. +Ton puátupiälán kalga kirjiđ eres lasseen viäruid já máávsuid, maid peerih +staatân. +Viäruin merideh lavváin. +Manopiälán puátih toh ovdâskode tuhhiittem torjuuh já palvâlusah, maid adeleh aalmugjesânáid. +Ovdâskodde meerrid meid staatâ omâduv já veelgij hoittáámist. +Ovdâskodde kocá Suomâ Paaŋki já +aalmugiäláttâhlájádâs tooimâ. +Staatâ varijkevttim koceh ovdâskode tärhistemváljukodde já staatâekonomia tärhistemvirgádâh. +President já staatârääđi jođettává olgopolitiik +8 LOHO +Suomâ olgopolitiik joođeet täsivääldi president oovtâsttooimâst staatâraađijn. +President já olgokoskâvuođâin västideijee +ministereh savâstâleh merhâšitteemusâin miärádâsâin haldâttâs olgo- já torvolâšvuođâpoolitlii váljukoddeest. +Ovdâskodde tuhhit tehálumosijd aalmugijkoskâsijd sopâmušâid. +Suomâ seervâi Euroop union jesânin ive 1995. +Staatârääđi joođeet ráhtádâttâm union miärádâstohâmân já huolât +unionist tohhum miärádâsâi olášutmist. +Staatârääđi kalga adeliđ ovdâskoodán tiäđu aašijn, maid kieđâvušeh unionist. +Ovdâskodde puáhtá adeliđ toimâravvuid +ministeráid, kiäh uásálisteh union čuákkimáid. +Tuámustoovlih láá jiešráđáliih +9 LOHO +Vuáđulaavâ mield tuámuvääldi kevttih jiešráđáliih tuámustoovlih. +Täsivääldi president noomât tuámárijd. +Vuossâmuš riehtitääsi lii keerrivriehti, ton miärádâsâst puáhtá väidiđ hoviriähtán. +Alemuu tuámuvääldi rijdo- já rikosaašijn +kiävttá alemuu riehti. +Haldâttâhaašijd kieđâvušeh haldâttâhrievtist já alemuu haldâttâhrievtist. +Lassen láá väldikoderiehti já motomeh +sierânâstuámustoovlih. +Virgeomâhááh kalgeh nuávdittiđ laavâ +10 LOHO +Staatârääđi riehtikansler já ovdâskode riehtiäššialmai kocceev president, haldâttâs já tuámustoovlijd sehe staatâ já +kieldâi tooimâ laavâmiäldásâšvuođâ. +Kuohtuuh čuávvuv meid vuáđuvuoigâdvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi olášume. +Kieldâin lii jiešhaldâšem +11 LOHO +Kieldáid lii vuáđulaavâst torvejum jiešhaldâšem. +Kieldâin lii viäruttâsvuoigâdvuotâ. +Staatâ puáhtá asâttiđ lavváin pargoid +kieldáid. +Ålandin lii torvejum jiešhaldâšem. +Sämmilijn lii sämikuávlust kulttuur- já kielâlâš jiešhaldâšem. +Staatâ virgijd kalgeh nomâttiđ tohálâšvuođâ vuáđuld. +Juáháš lii kenigâs piäluštiđ Suomâ +12 LOHO +Jyehi syemmilâš lii kenigâs piäluštiđ Suomâ etitiileest. +President lii piäluštâsvuoimij pajehovdâ já noomât upseerijd. +President meerrid haldâttâs oovdânpyehtimist +piäluštâsvuoimij mobilistmist. +Suáđist já ráávhust president meerrid ovdâskode mietâmâššáin. +SÄÄMI PUÁRÁSIJPARGO TYEJIPIERGÂSKASS +- Maht mun tooimâm, ko äššigâssân lii sämmilâš elilâmolmooš? +Ovdedemráhtus vievâst +Uusâim sämmilij puárásijhuolâttâsân tagarijd pargomaalijd, moh tähideh +päikkipalvâlusâst, palvâlemasâmist, pehtilittum palvâlemasâmist já +lájádâshuolâttâsâst tom, ete sämmilij elilâmulmui kielâliih já kulttuurliih +vuoigâdvuođâh olášuveh. +• Šiev tipšo já huolâttâs ulmen lii, ete sämmilij elilâmulmui jieijâs kielâ já +kulttuur váldojeh vuotân puoh tipšo- já huolattâspâlvalusâin +• Sämmilii puárásijpargo äššigâs vaja pyerebeht talle, ko palvâlusah +olášuttojeh sämmilij áárvui mield já samikielân. +Tyejipiergâskaasâ vievâst +• Sämikielâ já kulttuur puátih uáinusân tipšopargoost. +Jieijâs tuávváá +merhâšume já tipšopargo kvaliteet tiäduttuveh. +• Pargoviehâ váldá pyerebeht huámášumán sämmilii elilâmulmuu +táárbuid já äššigâs uážžu máhđulâšvuođâ vaikuttiđ jieijâs tiipšon +lájádâstipšoost. +• Pargoviehâ uážžu keevâtlijd ravvuid, avžuuttâsâid tast, maht sämmilâš +elilâmolmooš puáhtá siäiluttiđ já paijeentoollâđ kielâs, kulttuuris já +identiteetis. +• Raavâkirjáá vievâst pargosiärvádâhân puáttee pargee puáhtá älkkeht +uápásmittiđ. +• Tyejipiergâskaasâst finnee älkkeht já jotelávt ibárdâs tast, ete maid +sämmilâš puárásijpargo pargosaajeest uáivild. +• Sämmilii elilâmulmuu já suu omâhái vaikuttemmáhđulâšvuođah +tiipšon puáráneh. +• Jyehi lovo peht láá sämikuávlu puárásijpargo kyeskee tiätu já ravvuuh. +Lasseen lii tile, kuus jieškote-uv pargosaje vuáháduvâid puáhtá +tievâsmittiđ. +SaKaste • Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus -proojeekt +Ulmen sämikielâlij já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi kvaliteet, vaikuttemvuotâ já finnimvuotâ +Säämi puárásijpargo tyejipiergâskassâ lii rahtum iššeen pargoviehân, +kote parga sämmilij elilâmulmuiguin. +Siskáldâs vuáđuduvá pyeri muudon +hárjánem mield puáttám tiätun, kost äššitobden láá toimâm sämikuávlu +sämikielâliih sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargeeh. +Maht ravvuuh tuáimih aargâ tooimâin? +• Pargei uápásmittem já vuáruvaikuttâs pargoniävvun. +• Vuáđđun ohtâduvâi pärnijuávhui avun* +• Vuáđđun pärnikuáhtásâš avun. +• Pedagooglâš jođettem pargoniävvun. +• Ravvuid kirjettuvvoo peivipääihi/kielâpiervâl toimâ +• Koččâmâsâst lii juátkojeijee proosees, mii ovdeduvvoo +pargovievâ já arâšoddâdemohtâduv táárbui mield +* arâšoddâdemvuávám +Kunnijâttep eellim, luándu +já ton resurssijd. +Kunnijâttep ulmuu vuoigâdvuođâ +leđe ereslágán +Kielâ +Ovdedep njálmálâš ärbitiäđu já kielâ +sirdâšem suhâpuolvâst nuubán +Mii kulttuuridentiteet naanoosm +vuáruvaikuttâsâst jieijâs juávhoin +Siärvulâšvuotâ +Tuárjup juáhháá +vuoigâdvuođâ kulluđ kuusnii. +Ärbivuáváliih iäláttâsah +Ohtâvuotâ eellim-, luándu- já ive +pirrâjotemân siäilu ärbivuáválij +iäláttâsâi peht. +Kieđâiguin rähtim tááiduh, +muusik, muštâlusärbi, taaiđâ já +olgospyehtim +Rähtim já kreatiivlâšvuođâ feerim nanodeh +oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo +Täsiárvu já olmoošvuotâ +Lep täsiárvuliih kuáhtámijn, +miärádâsâi rähtimist já pargoost. +SÄÄMI ARŠODDÂDEM AARG TOOIMÂI RAVVUUH +- Maht toimâp aargâ vuáháduvvâin? +Pargomaalih tuárjuh pargovievâ mättim šoddâdempargoost, +oovdedmáin sämipárnái kielâlij já kulttuurlij vuoigâdvuođâi +olášum já keezzidmáin kuávlujijd iäruid. +• sämmilâš kulttuur já ärbitiätu sirdášuveh párnáid +• párnái sämmilâš identiteet naanoosm +• sämikielah iäláskeh já sirdášuveh uđđâ suhâpuolvân +• sämmilâš ärbivuáválâš tiätu sirdášuvá párnáid +• perruu, suuvâ já siärváduv ärbivuáválâš merhâšume párnái +šoddâdemovdâsvástádâsâst siäilu já naanoosm +Sämmilii peivitipšo stivree säämi arâšoddâdemvuávám, +mon ruotâsmitmân SaKaste-proojeekt vuájui. +Säämi arâšoddâdem rooli kielâ, kulttuur já ärbivuáválii tiäđu +sirden uđđâ suhâpuolváid lii merhâšittee. +Ovtâstittee +kulttuurliih +áárvuh +Buorre beaivi. +Mun lean Aslat +Pyeri peivi. +Mun lam Váábu +Tiõrv! +Mon leäm Mä'rjj. +POVDIITTÂS +FIN-99870 Aanaar +ovdânommâ.suhânommâ@samediggi.fi +POVDIITTÂS SÄMIKULTTUUR SUOJÂLEM SUOMÂST -SEMINAARÂN +Levi, Hotelli Levitunturi, Levintie 1590 Sirkka. +Čuákkimsali 1. +Sämitigge puávdee lieggâsávt sämikulttuurân mielâkiddiivâšvuođâ tobdee sämmilijd já sämiseer- +vijd sämikulttuur suojâlem Suomâst kieđâvuššee seminaarân Levin. +Seminaar uáivilin lii adeliđ +kove sämikulttuur jieškote-uv uásisuorgijn já ohtsâškodálijn hástusijn. +Seminaar ohtâvuođâst keigejuvvoo vuossâmuš Säämi kielâtaho-palhâšume. +Tilálâšvuotâ lii his- +torjállâš. +Sämitigge lii vuáđudâm +säämi kielâtaho-palhâšume, mon uáivilin lii adeliđ tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ +sajattuv oovdedmân toohum ánsuliist pargoost Suomâst. +Sämikieláin uáilduvvoo tave-, aanaar- já +nuorttâsämikielâ. +Palhâšume uáivilin lii movtijdittiđ palhâšume uážžoo pyerediđ ovdiist-uv sämi- +kielâ pyerrin toohum pargo já movtijdittiđ puohâid virgeomâháid pyerediđ sämikielâ sajattuv. +Sää- +mi kielâtaho-palhâšume uážžoo lii valjim säämi kielârääđi. +Säämi kielâtaho palhâšume lii taai- +dâpalhâšume, mii kalga spejâlistiđ sämikielâ já kulttuur riggoduv já maaŋgânálásâšvuođâ. +Palhâšu- +me muttâšuvá ihásávt já ton rähtimist västid Sámi Duodji ry valjim sämitaaidâr tâi -tuáijár. +Palhâšume kenigit uážžoo juátkiđ pargo sämikielâ sajattuv já sämikielâlij palvâlusâi pyereedmân. +Palhâšume luovât kulttuur- já valastâllâmminister Stefan Wallin. +Lasetiäđuid tilálâšvuođâst addel sämitige kielâtorvočällee Siiri Jomppanen säämi kielâtaho- +palhâšume uásild (siiri.jomppanen@samediggi.fi, +38 (0) 10 839 3111) sehe ubâ seminaar uásild +saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi (klemetti.nakkalajarvi@samediggi.fi, +358 505242109). +Kähvikuásuttem keežild táttup almottâttâđ seminaarân 29.11.2010 räi čujottâsân su- +vi.juntunen@samediggi.fi. +SEMINAAR OHJELM +Iiđeedkähvi +Seminaar lehâstem +Sämitige kulttuurlävdikode värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso +Sämmilij immateriaallii kulttuuräärbi suojâlem Suomâst +Säämi immateriaallii kulttuuräärbi suojâlem Suomâst +Sämimuseo Siijdâ jođetteijee Tarmo Jomppanen +Säämi tyeji já ton ohtsâškode hástuseh +Sámi Duodji saavâjođetteijee Rauna Triumf +Säämi juáigusmuusik +jyeigee, sämitige stiivrâ jeessân Petra Magga-Vars +Juáigus +Petra Magga-Vars já Tuomas Aslak Juuso +10.15-10.35 Sämikielâ kulttuurärbin (TBC) +11:00-11:15 Säämi kielâtaho palhâšume vuáđustâsah +Kielârääđi saavâjođetteijee, Erkki Lumisalmi +Kielâtaho-palhâšume rähtee sahâvuáru +11.15-11.20 Kielâtaho -palhâšume keigim +Kulttuurminister Stefan Wallin +11.20-11.35 Kielâtaho-palhâšume uážžoo sahâvuáru +11:35-12:00 Seminaar loppâsäänih +Liággâsávt tiervâpuáttim! +etunimi.sukunimi@samediggi.fi +SÄÄMI PUÁRÁSIJPARGO OVDEDEMPEEIVIH +23-24.5.2012, Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Aanaar +Kulttuurkuávdáš Saijoos oovdânpyehtim halulijd +Pyereestpuáttimkähvi, Saijoos aula +Peeivij algâttemsäänih, sj. +Arto Pohjanrinne, Sosiaal- já +tiervâsvuođâlävdikodde, Sämitigge. +SaKaste- Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus- +proojeekt. +Irmeli Moilanen, proojektkoordinaattor, SaKaste-proojekt +Ovdáneijee muštopuácuvuođah sämiaalmugist, Anne Remes, neurologia +spesiaaltuáhtár, professor, Nuorttâ-Suomâ ollâopâttâh. +Savâstâllâm. +Sämmilâš muštopyeccee tipšo, Heidi Eriksen, Ucjuv njunoš +tiervâsvuođâkuávdáštuáhtár. +Savâstâllâm +Purâdem (jieškuástádlâš). +Raavâdviäsu Galla, kulttuurkuávdáš Sajos +Elilâmulmuu kuáhtám tuáhtár pargoost Iänuduvâst, Taina Korhonen, +Iänuduv tiervâsvuođâkuávdáštuáhtár. +Säämi omâhâštipšoo sahâvuáru: Maggaar argâ lii pääihist, ko tipšoh +muštopyeccee? +Sämikielâlij päikkipalvâluspargei vuáttámušah: Aargâ tilálâšvuođah +päikkipalvâluspargoost. +Savâstâllâm stivrejeijen Pia Ruotsala, sosiaal- já +tiervâsvuođâčällee, Sämitigge +Kähvipuddâ. +Saijoos aula. +Sämikielâlij muštopyeccei tipšotile sämikuávlu kieldâin. +Kieldâi +sahâvuáruh. +Maid láá vuáváámin? +Maht kielâ já kulttuur váldojeh vuotân +palvâlusprosessijn? +Joonas Sippola, sosiaalstivrejeijee, Iänudâh +Mirja Laiti, ávustipšo jođetteijee, Aanaar +Anitta Kaisanlahti, puárásijpargo jođetteijee, Suáđigil +Heidi Eriksen, njunoš tiervâsvuođâkuávdáštuáhtár, Ucjuuhâ +Eehidmáláseh Aanaar Kultahovist. +Hooteel Aanaar Kultahovi kulttuursensitiivlâš toimâjuurdâ. +Kaisu Nikula, hooteel jođetteijee. +Ima Aikio-Arianaick lohá tivtâidis +"Puáris ulmuu kieđâ suonâin/eellim piäiváá/majemuuh suonjâreh" +"Boares olbmo gieđa suonain/eallima beaivváža/maŋimuš suotnjarat" +Puárásijpargo ovdedem. +Prosessij myensteristem merhâšume +puárásijpargoost. +Inga Mukku, puárásijpargo koordinaattor, PaKaste 2, +Kähvipuddâ, Saijoos aula +Juávkkupargoh. +Ulmen sämikielâlâš muštopyeccee tipšorááiđu myensteristem +Moos taarbâš torjuu? +Maggaar muštopyeccee argâ lii já maht tom puáhtá tuárjuđ? +Maid kalga oovdedškyettiđ? +Ristenrauna Magga, tooimâjođetteijee Sámi Soster ry +Irmeli Moilanen, proojektkoordinaattor, SaKaste +Pia Ruotsala, sosiaalčällee, Sämitigge +Juávkkupargoh juátkojeh +Juávkkupargoi oovdânpyehtim. +Ristenrauna Magga, tooimâjođetteijee +Sámi Soster ry, Irmeli Moilanen, proojektkoordinaattor, SaKaste- +proojekt já Pia Ruotsala, sosiaal- já tiervâsvuođâčällee, Sämitigge +Kähvipuddâ, Raavâdviäsu Galla +Ovdedempeeivij čuákánkiäsu já säämi muštopyeccee tipšopálgá +ovdedemčuásáttuvâi miäruštâllâm. +Jotkâporgâmist sooppâm. +Irmeli Moilanen, proojektkoordinaattor, SaKaste-proojekt já Pia +Ruotsala, sosiaal- já tiervâsvuođâčällee, Sämitigge +Ovdedempeeivij lopâttem. +Irmeli Moilanen, proojektkoordinaattor, +SaKaste +Pevdikirje +Sämiaašijn västideijee ministerij já Sämitigij presideentâi čuákkim Tukholmast 22 p. +skammâmáánu 2010 +Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume - Kollekielâ +Ministereh já sämitigij presideentah tuhhiittii oovtmielâlávt tave-eennâmlii säämi +kielâpalhâšume - Kollekielâ - njuolgâdusnubástus, mii lii taan pevdikirje lahtosin. +Páhuduvvoo, et meiddei sierâ nomâttum kielâpalhâšume árvuštâllâmlävdikodde lii +oovtmielâlávt nomâttâm ive 2010 palhâšumeuážžoid já lii kuáđđám kirjálii vuáđustâs. +Palhâšume uážžooh lává Máret Sárá já Lajla Mattsson Magga. +Sämiáášij tave-eennâmlâš virgealmaiorgaan pivdoo valmâštâllâđ ive 2012 palhâšume jyehim. +Tave-eennâmlâš sämisopâmuš - jotkâpargo +Čuákkimistis 12. +11.2008 ministereh já sämitigij presideentah lijjii oovtmielâliih tast et tave- +eennâmlâš sämisopâmuš kyyskee pargo kalga jotkuđ. +Pivdui, et sämiaašij tave-eennâmlâš +virgealmaiorgaan rähtá iävtutt��s tast, maht máhđulijd ráđádâlmijd puávtáččij olášuttiđ. +pargo lii tääl käärvis já ráđádâllâmvyehi kavnoo lahtosist. +Sämiministereh já sämitigij +presideentah láá oovtmielâliih tast et puáttee proosees kalga olášuttiđ ráđádâllâmvyehi- +iävtuttâs mield, mii lii pevdikirje lasattâssân. +Tukholmast skammâmáánu 22 p. 2010 +Eskil Erlandsson +Tuija Brax +Rigmor Aasrud +Ingrid Inga +Klemetti Näkkäläjärvi +Egil Olli +(jurgâlus tavesämikielâst) +Maht finniim sämikielâ máttááttâs? +Maht finniim sämikielâ máttááttâs muu páárnán? +Škovlim-já oppâmateriaaltoimâttah/ Škooultõs- da vuä'pstemaaunâskoontâr www.samediggi.fi +Office on Education and Instruction Material ovdanamma.sohkanamma@samediggi.fi +SAJOS +FIN-99870 Anár/ Aanaar/ Aanar/ Inari +Kove Salli Parikka, kirjeest Oahptii Iŋgá: Áppes, Min meahci máidnasat. +Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâst +Máhđulâšvuođâin sämikielâ já sämikielâlii máttááttâsân asâtteh vuáđumáttááttâs- já luvâttâhlaavâin, +máttááttâs- já kulttuurministeriö miärádâsâin já máttááttâsvuávám vuáđustâsâin. +Vyeimistorroo +máhđulâšvuođah kyeskih puoh kuulmâ sämikielân: anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielân. +Sämikuávlu kieldâin škovlâ lii kenigâs orniđ sämikielâ mättee uáppei vuáđumáttááttâs válduoosijn +sämikielân. +Keevâtlávt tot meerhâš vuáđumáttááttâs uáppei vuoigâdvuođâ finniđ máttááttâsâst +ucemustáá pele sämikielân. +Luvâttuvvâst já áámmátlii škovliittâsâst sämikielâlâš máttááttâs lii meid +máhđulâš. +Lasseen sämikuávlust lii máhđulâš luuhâđ sämikielâ eenikielâ já vieres kielâ +oppâamnâsin vuáđumáttááttâsâst, luvâttuvvâst já áámmátlii škovliittâsâst. +Sämikuávlu kieldâi ulguubeln lii máhđulâš finniđ sämikielâ máttááttâs, mutâ máttááttâs ornim +váátá eromâš aktiivlâšvuođâ! +Máttááttâs uárnejuvvoo sehe aldamáttááttâssân ete virtuaallávt. +Tooimâ návt: Jis halijdah sämikielâ máttááttâs, oovdânpyevti tuu táátu jieijâs škoovlâ rehtorân. +Puávtáh lasseen väldiđ ohtâvuođâ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâhân +info@samediggi.fi , kote iššeed uáppeid, vaanhimijd já škovliittâs uárnejeijeid máttááttâs ááigán +finniimist. +Pajeuáppeetutkosist lii máhđulâš čođâldittiđ sämikielâ eenikielâ teikâ vieres kielâ iskos. +luvâttâhkuursâid lii máhđulâš čođâldittiđ meid virtuaallávt. +Sämikuávlu kieldâi ulguubeln luvâttuv +jottei kannat čuávvuđ oppâfalâlduv säämi máttááttâskuávdáá virtuaalškoovlâst www.sogsakk.fi já +lasseen sämikielâ kuursâi ornim e-luvâttuvvâst www.elukio.fi . +Luvâttâhkuursâi čođâldit- +temmáhđulâšvuođâ puáhtá koijâdiđ meid sämikuávlu kieldâi luvâttuvâin, main láá virtuaaluáppeeh +jyehi ive. +Säämi máttááttâskuávdáš uárnee jyehi ive ubâ luuhâmpaje kukkosii aldaškovliittâs anarâš-, +nuorttâlâš- já tavesämikielâ kielâin, www.sogsakk.fi . +Suomâ ollâopâttuvâin kuulmâst lii máhđulâš oppâđ sämikielâ: +http://www.oulu.fi/giellagasinstituutti/ , www.ulapland.fi , http://www.helsinki.fi/sup/ . +MUUSIKKIŠTO NJUOLGÂDUSAH 2012 +Šlaajah +KLASSISŠ MUUSIK +- orkestereh +- čuojattâmjuávhuh +- kuorolávlumjuávhuh +- eres lávlumjuávhuh +AALMUGMUUSIK +tego juáigus, livđe, leu'dd... +- lávlumjuávhuh +RITMÂMUUSIK +tego rock, pop, jazz, lávlum, keppâ muusik (časkosmuusik), hiphop, reggae, dance... +- čuojattemjuávhuh +Oovdânpyehtim kukkodâh enâmustáá 10 minuttid +Aherääjih já raijiittâsah +Uásiváldeeh juáhhojeh kyevti aheluokan: +Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst taan lasseen +aheluokka 6-9-ihásiih +meiddei soolopittáid uážžu oovdânpyehtiđ, mutâ toh iä väljejuu säminuorâi ovdâsteijen +Tuurku Nuorâ kulttuur-tábáhtusân. +Juávhust kalgeh leđe ucemustáá kulmâ ulmuu. +Enâmustáá 1/3 uási juávhu jesânijn uážžu +spiekâstiđ aherääjist. +Raijiittâs ij kuoskâ juávhui stivrejeijeid. +Tábáhtus lii uáivildum nuoráid, kiäh puđâldeh taiduu jieijâs astoaaigijn.Toh nuorah, kiäid +muusik lii ámáttin, teikkâ piäiválâš pargon, iä pyevti uásálistiđ taan kiišton. +Taat kuáská +meiddei nuorâid, kiäh láá muusikáámmátškoovlâin (Sibelius-Akatemiast, +Suáldátmuusikškoovlâst, muusikškoovlâi áámmátlinjáást) teikkâ kiäh láá čođâldittám +muusiksyergi áámmáttutkos. +Raijiittâs ij kuoskâ Sibelius-Akatemia nuorâiškovlim uáppeid +Tuurku Nuorâ Kulttuur-tábáhtusâst siämmáš juávkku uážžu uásálistiđ tuše oovtâ +juávkkušlaajân. +2/3 juávhu jesânijn kalgeh leđe uđđâ ulmuuh, vâi juávhu puáhtá kočodiđ uđđâ +juávkkun. +Lasetiäđuid Tuurku tábáhtusâst kávnâ čujottâsâst: http://nuorikulttuuri.fi/sounds/ +Škovlim-já oppâmateriaaltoimâttah/ Škooultõs- da vuä'pstemaaunâskoontâr/ +Saamelaiskulttuurikeskus SAJOS / Sámekulturguovddáš SAJOS/Säämi kulttuurkuávdáš SAJOS/ Sää'mkulttuurkõõskõs SAJOS +FIN-99870 Anár/ Inari +ovdanamma.sohkanamma@samediggi.fi +Njuárustemviestâčuoigâm +3 čyeigee per viestâčuoigâmjuávkku. +Čuoigâmmätki 100 m + njuárustem 5 máhđulâšvuođâ, kulmii kalga fattiđ kiddâ +(ađai kyehti värinjuárustem). +Kišto tábáhtuvá 100 meetter lättest, mii nohá njuárustemsajan. +Vuossâmužžân +njuárustemsajan puáttám njuárust vuossâmuu saajeest jna. +Jis kištodeijee ij lah fattim ohtiigin kiddâ viiđáin njuárustemkerdijn, te sun uážžu 20 +seekunt sááhu jyehi lappâdnjuárustmist, (3). +Sákkuráŋgáštâs lappâd njuárustmist lii +20 sekunttid. +Ađai jis kištodeijee njuárust lappâd puohâin viiđáin njuárustenkerdijn, +te sun uážžu kulmâ sááhu, ađai 3 x 20 sek. +Jis kištodeijee fättee ohtii kiddâ, te sun uážžu kyehti sááhu, ađai 40 sek. +Jis kištodeijee fättee kuohtii kiddâ, te sun uážžu oovtâ sááhu, ađai 20 sek. +Jis kištodeijee fättee kulmii kiddâ, te sun ij uážu oovtâgin sááhu. +Juáhháá kištodeijee suoppâin lii enâmist njuárustemsaajeest valmâšin ovdil +vyelgim. +Juávkku kiävttá oovtâ suoppâin já oovtâid várvusavehijd. +Saveheh já +suopânjeh pyehtih leđe jieijâs. +já 2. rááiđuh čyeigih jyehi kištodeijee oovtâ rieggee, njuárusteh ohtii, já čyeigih +lonottemsajan. +rááiđust kalga čuoigâđ vuossâmuu rieggee, njuárustiđ, já čuoigâđ vala oovtâ +rieggee njuolgist moolân. +Ađai nube rieggest ij koolgâ njuárustiđ. +Kištodeijee huolât suoppâin čuárvikielâkeeji njuárustemsaje laŋkkuroobdân +valmâšin jieijâs juávhu čuávuváá njuárusteijei. +Lonottem tábáhtuvá luovviimáin savehijd kammuin já addelmáin taid juávhu +čuávuváá kištodeijei, sehe kuoskâtmân suu siälgán. +Juávhu majemuš kištodeijee +čuáigá njuolgist moolân tállán njuárustem maŋa. +Njuárustemviestâčuoigâm rááiđuh já njuárustemmääđhih: +ovdâškovlâ - 2. lk. +5m +6m +- luvâttâh 8m +Sierânâs rááiđuh nieidáid já kandáid iä lah. +Meid siähálâsjuávhuh láá lováliih. +Almottâtmeh vuolgâttuvvojeh čujottâsân heli.huovinen (at) samediggi.fi +TIÄĐÁTTÂS 1.3.2016 +Tiervâ taaiđâtábáhtusân puátteeh, +tiäđáttâsâst láá ennuv tábáhtusân kulleeh tiäđuh, já tondiet tuáivun, ete luhâvetteđ ton huolâlávt. +Säminuorâi taaiđâtábáhtusân lii vala mottoom okko. +Almottâttâm taaiđâtábáhtusân álgá1.3. +Almottâttâm tahhoo taan ive tuše interneetist Webropol-ohjelmáin. +Avžuuttep tii almottâttâđ ääigild, tondiet ko ohjelm +toppâs 15.3. tijme 23:59 ijge almottâttâm lah ton maŋa innig máhđulâš. +Almottâttâmeh láá kyehti já kuábbáá-uv várás +lii Webropol-ohjelmist jieijâs luámáttâh, moid láá liiŋkah tiäđáttâs loopâst. +Huámášiđ, ete ferttiivetteđ toohâđ kyehti (2) sierâ almottâttâm: +Škoovlâ uásiväldim tábáhtusân +a. almottâsâst láá ijjâdem, mađhâšem já sierânâspurrâmâšvalje +táárbuh +b. pargopaajijd almottâttâm +Čaitâlmij almottem +a. Jyehi čaaitâlm kalga almottiđ jieijâs almottâttâmlumáttuvváin +b. čaaitâlm tiäđuh, uásiväldeeh, pištem, sierânâstáárbuh +Pargopääjih +Taan ive pargopaajij fáddán lii tánssám, mon peht rahttâttâp jo puáttee ive väldikodálii tánssámteeman. +Lasseen fáárust lii kulmâ +lyevdispellâpargopääji. +Pargopääjih láá ohtsis käävci, main juáhâš uážžu valjiđ kyehti, moid váldá uási. +Vuoluupiálááš tavlustuvvâst láá tärhibeh +tiäđuh pargopaajijn já toi siskálduvvâin. +Pargopääjih uárnejuvvojeh koskoho 30.3 sierâ soojijn. +Tieđettep tábáhtusân já pargopaajijd kyeskein +detaljijn almottâttâmääigi nuuhâm maŋa. +Pagopääjih láá vääniht, tondiet avžuuttep almottâttâđ pargopaajijd nuuvt jotelávt ko máhđulâš! +Almottep lopâlii jyehim almottâttâmääigi +maŋa. +Pargopääjih tme 14:00-14:45 +Koodi Pagopääji fáddá +Tuállee +Aheluokka +Breakdance +Jimi Kettunen +Moodeern tánssám/ +baaleet/ teatter- +Auri Ahola +Jazz + moodeern +tánssám +Biret ja Katja +Haarla +Parâtánssám +algâuápuh +Olá-Mihkku +luvâttâhahasiih +Sämmilâš suhâspellâ +Heli Aikio +nuorttâlâškielâ +Raija Lehtola +Pargopääjih tme 15:15-16:45 +Baaleet algâuápuh + Jimi Kettunen lii breakdance Evroop miäštár, Tave-enâmij miäštár já maaŋgâkiärdásâš Suomâ miäštár. +Sun lii toimâm teatter- já +tánssámtaaiđâst ivveest 2003 já tánssám maaŋgâin teatter- já tánssámráhtusijn Suomâst já olgoenâmijn. +Sun lii meiddei áárvust +onnum breakdance-tuámmár já -máttáátteijee. +Jimi Kettus breakdance-pargopääjist piäsá uápásmuđ maađijtánssámkulttuurân +já breakdance vuáđulihâstuvvâid. +Break vuáđusij lasseen puáhtá uápásmuđ meiddei tánssám akrobaattilub piälán já toohâđ +lihâstâhkuálusijd. + Auri Ahola lii tánssámtaaidâr, kote lii tánssám Suomâ Aalmuglâšbaleetist ivveest 2004 já lii lamaš paijeel 60 tánssámráhtusist +Suomâst já olgoenâmijn. +Sun lii tánssám klassiklii baaleet merkkâráhtusijn sehe almugijkoskâsij njunoskoreografij ráhtusijn. +sun lii porgâm syemmilij njunosjuávhuiguin, nuuvtgo Tero Saarinen Companyin já Compania Kaari & Roni Martináin. +Tánssámteatter pargopääjist piäsá keččâliđ moodeern tánssám, baaleet, teatter-olgospyehtim sehe toi ovtâstem. + Biret já Katja Haarla lává Ucjuuvâ Talvâdâsâst meddâl 16-ihásiih tánssájeijeeh jyemehááh, kiäh aassâv Helsigist já jotteev oopâ +Suomâ Aalmuglâšooppera baaleetlájádâsâst. +Baaleet lasseen nieidah tánssájeh jazz-tánssám, moodeern tánssám já mättih +meiddei maaŋgâid eres tánssámšlaajâid, nuuvtgo hip hop, karakteri já flamenco. +Nieidâi Pargopaajijn piäsá uápásmuđ baaleet +algâuápuid, sehe jazz já moodeern tánssám maailmân. + Olá-Mihkku Länsman lii čepis nuorâ tánssájeijee, kiän pargopääjist piäsá uápásmuđ parâtánssáámân. +Pargopääjist hárjuttâllâp +parâtánssám tuálvum já čuávvum algâuápuid. + Maiju Saijets tuálá orjâlâškielâlii sämmilâš suhâspellâ -pargopääji. +Pargopääjist peessâp uđđâ lyevdispelláin hárjuttâllâđ sämmilij +valjaas suhâsänivuárhá. +Pargopääji lahtoo Kuáti-nommâsâš sämikielâlâš arâšoddâdeme oppâmateriaalpaŋkki-proojeektân. + Raija Lehtola tuálá nuorttâlâškielâlii sämmilâš suhâspellâ -pargopääji. +Pargopääjist peessâp uđđâ lyevdispelláin hárjuttâllâđ +sämmilij valjaas suhâsänivuárhá. +Pargopääji lahtoo Kuáti-nommâsâš sämikielâlâš arâšoddâdeme oppâmateriaalpaŋkki- +proojeektân. + Heli Aikio tuálá anarâškielâlii sämmilâš suhâspellâ -pargopääji. +Teknologia pele tiervuođah uásiväldei +Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2016 teknisiih tiäđuh Sajosist +Saijoos auditorio jienâtävistemvuáhádâh puáhtá tävistiđ muusik, jienâmaailmijd já veikkâba jienâpiähtusijd čaaitâlmij äigin. +Kevttimnáál láá meiddei 4 headset-mikrofon já mottoom sraŋgâttes mikrofon (ovdâm. +muštâleijee kiävtun). +Tuáivup kuittâg, ete +čaittâleijeeh kevttih jienâ korrâsávt. +Lii meiddei tehálâš tiettiđ muuneeld, jis čaaitâlmist láá ovdâm. +čuájáneh tâi eres +sierânâstáárbuh. +Čaittâlemlävdi lii suullân 8 meetterid kubduv, 4 meetter čieŋŋâl já alodâh váhá vuálá meetter. +Läävdi ovdârobdâ lii suullân siämmáá +saajeest ko loová kovveest 1. +Salin ij puáđi lavastâsah, mutâ uáivilin lii spejâldiđ läävdi tuáhá já siijđoid kuuvijd. +Koveh pyehtih leđe sárguseh, čuovâkoveh, tekstâ +tâi video. +Ase, moos kovej spelâduveh, ij lah aaibâs njuolgâd, mutâ čievvâg. +Tánávt koveh iä oinuu aaibâs realistisávt, ađai toh iä +taarbâš leđe nuuvt täärhih. +Keejâ kove 2, mast kove lii spejâldum tuávvášseeini vyeliuásán. +Kuuvijd puáhtá táárbu mield molsođ ovdâm. +tábáhtusâi kooskâst, mutâ jis koveh láá uáli ennuv (já taid kalga molsođ tärkkilávt tiätu +soojijn), kalga škoovlâst puáttiđ olmooš, kote stivree kuuvij molsom. +Siämmáánáál kalga roossâđ meiddei jienâmaailm peht. +Táválávt +Saijoos teknijkkáreh pyehtih anneeđ huolâ kuuvij já jienâi täävistmist. +Läävdi oolâ puáhtá pyehtiđ jieijâs lavastâsâid, mutâ tuáivup, ete toi rähtim/soijim/raččoom tábáhtuvá jotelávt. +Táttup toimâttiđ +ovdâkietân kietâčalluid, main lii almottum tuáivuh jienâin, čuovâin, lavastâsâin já puoh eres-uv aašijn. +Kove 1 Kove 2 +TEATRIS 2016 +NJUOLGÂDUSAH + Teatris 2016 lii uáivildum teatter hárjutteijeid Suomâst ässee nuorâid. + Teatrisân uážžuh väldiđ uási puoh 10-25 -ihásiih. +Juávhu nuorâin 1/3 uážžuh leđe ahejuávhu +ulguubeln. +Aheiivij meeri ahejuávhu ulguubeln ij lah raijum. + Teatris lii čaittâlemtaaiđâ tábáhtus, mast čaaitâlmist puáhtá leđe sárnum-, tánssám- já/tâi +muusikteatter sehe ovdâmerkkân teatterklovneria. + Teatris-tábáhtusah láá uáivildum nuorâi juávkuid. +Juávhust kalga leđe ucemustáá kulmâ nuorâ. +Teatter áámmátlii škovliittâsâst oopâ jotteeh (nubbe tääsi, TEAK já áámmátollâškovlâ) iä uážu +väldiđ uási. + Ráhtusij ucemuspištem lii 15 minuuttid já enâmuspištem 60 minuuttid. + Teatris kuávlutábáhtusah uárnejuvvojeh sierâ kuávluin Suomâst. +Kuávlutábáhtusâin ij lah +ovdârätkimeh, pic toid puáhtá väldiđ uási almottâttâmáin. + Väldikodálii Teatteri-tábáhtusân väljejuvvojeh uásiväldeeh kuávlutábáhtusâin. +Väljejum juávhuh +ovdâsteh jieijâs kuávlu nuorâ teatter. +Valjim taha kuávlutábáhtus áámmáátlâšlävdikodde. + Väldikodálii tábáhtusân juávkku puáhtá väldiđ uási tuše ovttáin čaaitâlmáin. +Liiŋkah almottâttâmluámáttuvvâid: +Škoovlâi almottâttâm já pargopaajijd almottâttâm +Liŋkkâ: +https://www.webropolsurveys.com/S/2FF05C6E767A3103.par +Orjâlâškielâ +https://www.webropolsurveys.com/S/B99780431D393BE9.par +Nuorttâlâškielâ +https://www.webropolsurveys.com/S/60B726DA02D8AEF3.par +Čaaitâlmij almottem +https://www.webropolsurveys.com/S/BF91759612677C6F.par +https://www.webropolsurveys.com/S/F5D06491E21B6238.par +https://www.webropolsurveys.com/S/071C6B990A41C6D3.par +https://www.webropolsurveys.com/S/FE8B7863451154AD.par +Almottâttâmluámáttuvvâst láá tärhis koččâmâsah já sajeh, moid kalga västidiđ. +Almottâttâmluámáttuvvâid lep viggâm rähtiđ nuuvt oovtkiärdánâššân ko +máhđulâš, mutâ jis toiguin šaddeh vädisvuođah, táttup väldiđ ohtâvuođâ Unna-Maari Puulskan. +Ohtâvuođâtiäđuh láá vyelni. +Tieđettep ijjâdmân, maađhâšmân já ohjelmân lohtâseijein aašijn almottâttâmääigi maŋa. +Sämitigge máksá ijjâdem, mon uárnee. +Jis tist láá koččâmâsah, pyehtivetteđ väldiđ +ohtâvuođâ tábáhtus vuávájeijei Unna-Maari Puulskan. +Pyereest puáttim Anarân! +Ustevlij tiervuođâiguin, +unna-maari.pulska@samediggi.fi +SÄÄMI KIELÂLAAV +OLÁŠUME IIVIJN +Muštâlus säämi kielâlaavâ olášuumeest +Säämi kielârääđi/sämikielâ toimâttâh +1 Joñettâs +Ive 2004 vuáimán šoddâm säämi kielâlaahâ kenigit sämitige adeliñ vaaljâpojijmield muštâlus säämi +kielâlaavâ toimâmvuoñâst, mut ij tärhibeht miäruštâl ton vijñesvuoñâ. +Taan čielgiittâs uáivilin lii +adeliñ tiäñu säämi kielâlaavâ olášuumeest já toimâmvuoñâst já siämmást tot tuáimá ovdeláá mai- +nâšum sämitige muštâlussân. +Sämitigge lii finnim riehtiministeriöst ruttâdem kielâlahâčielgiittâs tohâmân. +Sämitigge lii asâttâm +iivij 2004 - 2007 toimâohjelm mittomeerrin el. +säämi kielâlaavâ olášume čuávvum já ovdedem; +sämikielâ tutkâmuštooimâ ovdedem; sämikielâ olestilálâšvuoñâ kyeskee tiäñu lasettem já sämmilij +kielâlâš vuoigâdvuoñâi čuávvum sehe olesváldálâš vuáñututkâmuš rähtim sämikielâi tááláá tiileest. +Sämitige iivij 2006 - 2007 ekonomiavuávám mield sämmilij kielâtiileest já sämikielâi tiileest ij lah +maggaargin ääigitásásâš tiätu. +Tanen sämitigge lii asâttâm ohtân kuávdášlâš ulmen olesváldálâš +vuáñututkâmuš rähtim sämikielâi tááláá tiileest. +Sämitige miäruštâllâm mield tággáár vuáñučiel- +giittâs rähtim pištá ucemustáá kyehti ive já tom puávtáččij ruttâdiñ vittádum staatâtorjuin. +Sämitigge lâi pálkkááttâm vuávájeijee ááigán 1.6.2005 - 28.2.2006 rähtiñ ovdâvuávám já ruttâdem- +ucâmuš säämi kielâlaavâ olášume čuávumist. +Vuávájeijee pargo stivrij säämi kielârääñi. +Pargo puá- +tusin lâi 174-sijñosâš raapoort: Suomâst sarnum sämikielâi tááláš tile: ovdâčielgiittâs tutkâmuštoi- +mân. +Raportist rahtui vuáñukarttim säämi kielâlaavâ kyeskee virgeomâháin sehe ráhtojii vuáñustei- +jee koččâmâšluámáttuvah, tutkâmušvyevih já mittomereh. +Vuávám lii kevttum ävkkin taan čielgiit- +tâs vuáññun. +Jieš kielâlahâčielgiittâs tohâmân pálkkááttui proojeektpargee ááigán 26.3. +Pargo lii stivrim säämi kielârääñi. +Taan čielgiittâs/muštâlus lii čáállám FL Klemetti Näkkäläjärvi +eereeb lovo 11, mon lii čáállám VTT, dooseent Kaisa Korpijaakko-Labba. +Čuásáttâhjuávkku já tutkâmamnâstâh +Čielgiittâs čuásáttâhjuávkkun väljejuvvojii 1) sämikuávlu kieldah; 2) sämikuávlu kieldâi pargeeh, +3) sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvah já finnodâhlájádâsah, 4) sämikuávlu staatâ ohtâduvâi +pargeeh; 5) sämikuávlu ulguupiälááh staatâ virgeomâhááh, kiäi toimâkuávlun sämikuávlu kulá; 6) +sämiorganisaatioh; 7) sämiorganisaatioi pargeeh sehe 8) sämiseervih. +Tutkâmamnâstâh lii nuurrum koččâmâšluámáttuvâi (kvantitatiivlâš vyevih) vievâst. +Koččâmâšluá- +máttuvah láá čiččâm, jieškote-uv čuásáttâhjuávkun. +Virgeomâhâškoččâmâšluámáttuvah tuálih siste +puohháid ohtsijd koččâmâšâid moh kyeskih eres lasseen sämikielâ tááiñu já kielâkevttim sehe sä- +mikielâ tááiñu iävtuid pargoin. +Koččâmâšluámáttuvah láá rahtum suomâkielân já toh jurgâluvvojii +puohháid sämikieláid (tavesämikielâlâš luámáttuvah jurgâluvvojii raapoort tahhee já sämikielâ +toimâttuv tooimâst, nuorttâsämi- já aanaarsämikielâlâš jurgâlusah skáppojuvvojii uástupalvâlussân). +Koččâmâšluámáttuvah láá vuolgâttum 20.4. +- 30.4.2007 koskâsâš ääigi poostâst. +Vuosmuin vuol- +gâttâsâin toimâttuvvojii suomâkielâlâš luámáttuvah já tast puáttein vuolgâttâsâin sämikielâlâš +luámáttuvah. +Lasseen porgemáánust 2007 vuolgâttuvvojii šleñgâpostáin muštottâsah čielgiittâsâst +toid peelijd kiäh lijjii kuáññám västidhánnáá koččâmâšluámáttuvváid já kiäi šleñgâpostâčujottâs lâi +tiäñust. +Lahtosist 8 láá sierrejum häämist toh peleh, kiäid koččâmâšluámáttuvah láá toimâttum já +kiäh láá västidâm koijâdâlmân. +Vástadâsah pivdojii toimâttiñ sämitiigán 30.5.2007 räi añai västi- +demäigi adelui suullân mánuppaje. +Majemuuh vástádâsah pottii tooimâ proojeektpargei 29.9.2007 +já esken tast maŋa puovtij toohâñ vastadâsâi lopâlâš tiätturvyeijim já -analyysâid. +Puoh ton räi +puáttám vástádâsah meriduvvojii väldiñ fáárun čielgiittâsân, amas teháliih tiäñuh pääcciñ čielgiittâs +ulguubel. +Nuuvtpa ohtâgin meriääigi maŋa puáttám vástádâs ij lah pááccám huámmášhánnáá. +Eromâšávt kieldáid västidemäigi eidu ovdláhháá kesiluámuid lâi uáli hástulâš já toledum +koččâmâštutkâmuš kuhheeb vástádâsaigijn ličij kenski pyevtittâm pyereeb västidemprooseent. +Sämikuávlu virgeomâháid kyeskee koččâmâšluámáttuvah vuolgâttuvvojii čuákist sämikuávlust +kieldâi já staatâ pargojuávkku/haldâšemaašijn västideijeid. +Vuolgâttum koččâmâšluámáttuvâi mereh +čielgejuvvojii suáittimáin kieldáid/kieldâovtâstuumijd/staatâ ohtâduvváid tâi čielgejuvvojii sii päik- +kisiijñoin. +Visásmitmân vuolgâttuvvojii mottoomverd paijeelmiärásiih koččâmâšluámáttuvah. +Sä- +mikuávlu kieldah já staatâ ohtâduvah1 pivdojii nomâttiñ ovdâsvástádâsulmuid, kiäh västidiččii +koččâmâšluámáttuvâi jyehimist pargosiärvusijn, amnâstuu nurâmist čuákán já maaccâtmist sämi- +tiigán. +Ohtâvuoñâulmuuh toimâttii luámáttuvâid pargo-ohtâduvváid, moi hovdâ västidij ohtâduvâs +pargei vástádâsâi nurâmist já tooimâtmist ovdâskulij ubâ virgeomâhâšpele nomâttum ohtâvuo- +ñâulmui jieijâs vástádâs lasseen. +Hoovdah pivdojii koččâmâšluámáttuvâi miäldusist kunnijâttiñ pargeidis vástádâsâi luáttámušlâš- +vuoñâ. +Vástádâs luáttámušlâšvuoñâ tááhust tággáár vástádâsâi nuurrâmvyehi ij lah čuolmâttem, mut +tuotâvuoñâst vástádâsâi nurâmân já tooimâtmân iä lah eres molsâiävtuh, ko mudoi kieldâi pargeid +1 Sämikuávlun kulá Suáñigil kieldâst tuše Säämi palgâs kuávlu, mut koččâmâšluámáttuvah vuolgâttuvvojii ubâ Suáñigil +kieldân já kieldâst tuáimee staatâ ohtâduvvád, ko ij pyevti sierriistâllâñ ohtâduvâid, moh pyevtitteh sierânâs palvâlusâid +tuše Säämi palgâs kuávlun. +kolgâččij vuolgâttiñ koččâmâšluámáttuvâid persovnlávt poostâst sii pááikán. +Tággáár lattim ličij +viehâ vissásávt lasettâm táápu já ličij lamaš váádduh orniñ. +Motomeh pargeeh toimâttii vástádâsâi- +dis njuolgist proojeektpargei jieijâs vuolgâttâssân. +Jyehi koččâmâšluámáttuv algâttemsiijñost muštâlui čielgiittâs uáivilist, merhâšuumeest já tahhest. +Puohháid västideijeid adelui vala máhñulâšvuotâ väldiñ ohtâvuoñâ proojeektpargei. +Ko čielgiittâs +tahhen lii Sämitigge, tot puávtáččij juo alnestis tovâttiñ sämitige ohtsâškodálâš sajattuv vuáñuld +uásán kieldâi já staatâ pargeid, kiäin ij lah virgekenigâsvuotâ västidiñ koččâmâššáid, munnáás +ovdâjurdâččemvyevi koččâmâšluámáttâhân já epivisesvuoñâ čielgiittâs objektiivlâšvuoñâst. +Jieš +koččâmâššáid, säämi kielâlaahân tâi ton toimâmvuotân lohtâseijee kriittisâš uáivilijd lii puáhtám +karveñ meiddei tanen, et västidum luámáttuvâid nuurâi pargo-ohtâduv hovdâ. +Hovdáid čujottum luámáttuvâin láá koijâdum sii ohtâvuoñâtiäñuh máhñulij jotkâkoččâmâšâi várás. +Sij västideh koijâdâlmân meiddei ubâ toimâsyergi peeleest virgekenigâsvuoñâlâžžân. +kieldah já kuávlust tuáimee staatâ ohtâduvah láá pargeidis peeleest uceh. +Tiäddučuágástâhhân lâi +čielgiñ toimâsuorgij mield säämi kielâlaahân lohtâseijee tahheid, ige tarkkuustâllâñ ubâ kieldâ tâi +toimâohtâduv oleslâšvuottân. +Návt finnee čielgâs maht säämi kielâlaahâ tuáimá tiätu toimâsyergist +tâi ohtâduvâst. +Čielgiittâsâst halijduvvoo čielgiñ ráhtusij toimâmvuoñâ säämi kielâlaavâ háárán, já +uáiniñ ulmui vuáttámušâi, uáinui, uáivilij já jurdâččemvuovij čäittimin pargosiärvus västideijeid. +Koččâmâšluámáttuvâin ij lah iävtutátulávt koijâdum västideijee ave tâi suhâpele. +Ahe- já suhâpe- +litiäñuh láá kuoññum meddâl, ko tiäñunuurrâmintres kuoskâi pargei paarhon lohtâseijee tiäñui já +tááiñui čielgim, ij ovtâskâsulmui tâi persovnij uáinuid. +Sämikuávlu pargosiärvusij toimâsyergih +pyehtih leñe stuáruduvâidis peeleest motomijn ulmuin luvvijd ulmuid, já jis tarkkuustâlmân liččii +valdum toimâsyergi lasseen västideijee ahe já suhâpeeli, ličij vástádâs puáhtám identifistiñ čielgâ- +sávt motomáid ulmuid já västideijee persovnvuotâ ličij čielgâm. +Koččâmâšluámáttuvâi miäldus- +čálusijn tähidui vástádâsâi luáttámušlâšvuotâ já suhâpeli- já ahetiäñui čielgim ličij áštám taam luát- +támušlâšvuoñâ. +Koččâmâšluámáttâh 1 (lahtos 1) lii rahtum sämikuávlu kieldâi virgeomâháid, kiäh láá hovdâsajattu- +vâst (ovdâm. +toimâsyergihovdáid). +Hovdâ-vástádâsâi iähtun lâi västidem jieijâs noomáin, ko koččâ- +mâšluámáttuvâi koččâmâšah kieñâvuššii sii virgekenigâsvuoñáid kullee aašijd. +Koččâmâšluámát- +tuvah vuolgâttuvvojii ohtsis 84 suomâkielâlâš pittád já lasseen jyehi kieldân toimâttuvvojii sämikie- +lâlâš koččâmâšluámáttuvâi jurgâlusah suullân 10 - 20 pittád/kieldâ. +Koččâmâšluámáttâh 2 (lahtos 2) +lii rahtum kieldâi pargei västidemnáál já toos pivdojuvvojii vástádâsah nomâttemmin. +pargei luámáttuvah vuolgâttuvvojii ohtsis 1530 pittád sehe lasseen sämikielâlâš jurgâlusah suullân +Sämikuávlu staatâ virgeomâháid toimâttuvvojii 80 koččâmâšluámáttâhhâd 3 (lahtos 3) já sämi- +kielâlâš jurgâlusah suullân 30 pittád. +Luámáttâh västid koččâmâšâidis peeleest koččâmâšluámáttuv +1 já lii čujottum siämmáálágánin hovdâtääsi virgealmaid. +Meiddei sii pivdojii västidiñ jieijâs +noomáin. +Staatâ já staatâ sierânâsohtâduvâi pargei koččâmâšluámáttâh 6 (lahtos 6) vuolgâttuvvojii +636 pittád já sämikielâlâš luámáttuvah suullân 100 pittád. +Luámáttâh västid koččâmâšâidis peeleest +kieldâi pargei koččâmâšluámáttuv (lahtos 2) já vástádâsah pivdojii nomâttemmin. +Sämikuávlu ulguupiäláid staatâ ohtâduvváid, finnodâhlájádâssáid, sierânâsohtâduvváid, palgâsij +ovtâstusân já ministeriöid toimâttui koččâmâšluámáttâh 3, mut ij pargei koččâmâšluámáttâh 6, ko +sii toimii sämikuávlu ulguubeln. +Sämikuávlu palgâsáid toimâttui västidemnáál koččâmâšluámáttâh +3, mut ij luámáttâh 6, ko palgâsijn iä lah eidusâš pargeeh. +Tah koččâmâšluámáttuvah vuolgât- +tuvvojii ohtsis 72 sehe motomeh sämikielâlâš jurgâlusah palgâsáid. +Koččâmâšluámáttuvâi sajan ličij +puáhtám pivdeñ ovdâmerkkân ministeriöin tuše ciälkkámuš säämi kielâlaavâ olášuumeest, mut +viggâmužžân lii lamaš kavnâñ ohtsijd tarkkuustâllâmmittárijd koččâmâšluámáttuvâi vievâst, moi- +guin säämi kielâlaavâ olášume puáhtá mittediñ já čuávvuñ, já ciälkkámušâin tágárijd mittárijd lii +máhñuttem kavnâñ. +Puohháid sämiservijd (22 pittád) vuolgâttui jieijâs koččâmâšluámáttâh 4 (lahtos 4) suomâkielân já +seervi virgálâš sämikielân. +Seervijn koijâduvvojii vuáttámušah säämi kielâlaavâ olášuumeest já +sämikielâlâš palvâlusâi toimâmvuoñâst. +Sämiorganisaatioid já säämi ovdâsteijee orgaanáid lii vuol- +gâttum koččâmâšluámáttâh 5 (lahtos 5) oovce pittád já sämikielâlâš luámáttuvah 10 pittád. +Luámát- +tuvah sulâstittii koččâmâšâidis peeleest kieldâi já staatâ ovdâsvástádâsulmui koččâmâšâid (luámát- +tuvah 1 já 3), mut lasseen lii koijâdum sämikielâlâš palvâlusâi olášuumeest, já luámáttuvâst láá oht- +siih koččâmâšah sämiseervij koččâmâšluámáttuvâiguin (luámáttâh 4). +Sämiorganisaatioi pargei luá- +máttâh 7 (lahtos 7) toimâttuvvojii 92 pittád já sämikielâlâš luámáttuvah 70 pittád. +Koččâmâšah väs- +tidii iänááš oosijn staatâ já kieldâi pargei koččâmâšluámáttuvâi koččâmâšâid (luámáttuvah 2 já 6). +Ohtsis koččâmâšluámáttuvah láá vuolgâttum neelji kieldân, käävci kieldâovtâstumán, 55 sämikuáv- +2 Sisašijministeriö, olgoašijministeriö, Itella, kävppi- já ráhtulâšvuoñâministeriö já staatârääñi kanslia iä västidâm +koijâdâlmân, pic toimâttii ciälkkámuš. +lu staatâ piälán, 70 sämikuávlu ulguupiäláá staatâ virgeomâhâžân, 22 sämiservijd já 10 sämivirge- +omâhâšpiälán. +Ohtsis koččâmâšluámáttuvah vuolgâttuvvojii 169 jieškote-uv piälán. +Ohtsis puohah +koččâmâšluámáttuvah láá vuolgâttum 2525 pittád + sämikielâlâš jurgâlusah suullân 200 pittád. +Olesvästidemprooseent lii uáli váádduh árvuštâllâñ, ko puoh sämikuávlu kieldâi já staatâ ohtâduvâi +hoovdah iä almottâm pargojuávhus mere nuuvtko pivdui. +Meiddei njuolgist vuolgâttum koččâmâš- +luámáttuvâi viärdádâllâm macâttum koččâmâšluámáttuvâi miärán ij pyevti toollâñ lyetittitten, ko +luámáttuvah láá vuolgâttum paijeelmiärásâžžân. +Uási vuástáväldeepeelijn láá tagareh, kiäi virgeke- +nigâsvuoñáid el. +haldâšemlattimlaavâ vuáñuld koijâdâlmân västidem kulá, já meid peleh, kiäid ij +pyevti kenigittiñ västidiñ (el. +sämiseervih). +Koččâmâšluámáttuvah toimâttuvvojii 169 jieškote-uv +piälán, já toid finnejuvvojii 109 vástádâssâd jo-uv koččâmâšluámáttuvâin, ciälkkámušâin tâi +almootmáin et säämi kielâlaahâ ij kuoskâ sii. +Västidemprosenttân šoodâi taan vuáñuld 65%. +Čiččâm peellid almottii, et säämi kielâlaahâ ij kuoskâ sii. +Lasseen ohtâ peeli almottij, et säämi kie- +lâlaahâ ij kuoskâ tom, mut tast peerusthánnáá tot almottij, et nuávdit säämi kielâlaavâ.3 Tarkkuus- +tâlmáin virgeomâhâšpeelij vástidemprooseent, añai v��ldojeh meddâl sämiseervih já palgâseh, šadda +västidemprosenttân 75% (134 vuolgâttum peellid já 100 vástádâssâd). +Sämiseervij uásild västidem- +prooseent lii 36% (8 vástádâs). +Palgâsijn tuše ohtâ västidij koijâdâlmân já palgâsij ovtâstume +västidij oovtâ luámáttâhân. +Oleslávt puáhtá árvuštâllâñ, et västidemprooseent puáhtá toollâñ +lyetittitten já kelijdeijen ko tarkkuustâlloo jieškote-uv peelijn puáttám vástádâsâid toi peelij iähtun, +kiäid koččâmâšluámáttuvah láá vuolgâttum. +Tavlustâhân 1 láá čuákkejum sämikuávlu kieldâin já +staatâ ohtâduvâin finnejum vástádâsâi mereh já sunde čäittee västidemprosenteh toi oosijn, ko taid +lii puáhtám rekinistiñ. +Almoslávt árvuštâlloo, et koijâdâllâmtutkâmuš addel lyetittittee puáttus, ko +stuorrâ váldusist, tegu taam-uv koijâdâllâmtutkâmušâst, västidemprooseent lii paijeel 30%. +Puáhtá ettâñ, et puoh kuávdášlâš peleh láá västidâm koijâdâlmân (kj. +lahtos 8). +Stuárráámus váá- +juvvuotâ já merhâšitteemus lii tot, et Suáñigil kieldâ lii áinoo kieldâ, mast ij lah macâttum ohtâgin +koččâmâšluámáttâh 1. +Suáñigil uážžu enâmustáá sämikuávlu kieldâin kyevtikielâlâšvuoñâtorjuu +kieldâ ässeelohomere vuáñuld, já koijâdâlmân västidhánnáá kyeññim loptee táin oosijn koččâmâ- +šâid. +Tooimâ proojeektpargee lii vala sierâ váldám ohtâvuoñâ kieldâ ovdâsvástádâsulmui já adelâm +laseääigi vástádâssáid, mut koččâmâšluámáttuvah iä macâttum lase ohtâvuoñâväldim maŋa. +Nubbe +3 Tah lijjii Seenaat-kidânjâsah, staatâášáskutteevirgádâh, aalmugregisterkuávdáš, áimutiettuu lájádâs, TEO, Itella já +paateent- já registerhaldâttâs. +Sämikuávlu máttááttâskuávdáá vástádâs mield säämi kielâlaahâ ij kuoskâ tom, mut tast +peerusthánnáá SAKK västidij, et nuávdit säämi kielâlaavâ. +váájuvvuotâ lii nuorttâlâšrääñi já nuorttâsämmilij sijdâčuákkim vástádâsâi váilum.4 +4 Nuorttâlâšrääñi pargee mield vástádâsah lijjii postâdum sämitiigán, mut vástádâsah iä lamaš puáttám sämitiigán. +Porgemáánust 2007 pivdui nuorttâlâšrääñi västidiñ koijâdâlmân vala nube keerdi. +Tobbeen ij lah kuittâg puáttám +vástádâs 29.9. räi. +Tavlustâh 1 Sämikuávlu kieldâi já staatâ ohtâduvâi vástádâsah já västidemprosenteh5 +Peeli +Pargei meeri ive +2006 loopâst +Macâttum luámáttu- +vah (luámáttuvah 1, 2, +Vástádâs- +prooseent +Muonio-Iänuduv aalmugtiervâs- +vuoñâpargo kieldâovtâstume +Suáñigil kieldâ +meriáigásâš pargeeh +51%; + meriáigásâš +suullân 130 +Tave-Laapi kuávluohtsâšpargo +kieldâovtâstume +Meccihaldâttâs, Laapi +luándupalvâlusah +Paje-Laapi luándukuávdáš +Njuárgám räjikocceemsajattâh +Räjijáágárkomppania +Njiävñám räjikocceemsajattâh +Räji-Joovsep räjikocceemsajattâh +Virdáánjaargâ +räjikocceemsajattâh +Meccihaldâttâs / meccitoimâ +Nuorttâ-Lappi +Aanaar vuoigâdvuoñâiše +Laapi ortodoksâlâš servikodde +Ucjuv vuoigâdvuoñâiše +Suáñigil kihlekodevirgádâh +Aanaar-Ucjuv kihlekodde +Aanaar servikodde +Ucjuv servikodde +Kietâruottâs kihlekodde +Laapi etikuávdáš +Kittâl vuoigâdvuoñâišetoimâttâh, +Iänuduv uálgitoimâttâh +AIL Aanaar +Tave-Laapi pargovyeimitoimât- +tâh, Suáñigil toimâpäikki +Tuodâr-Laapi luándukuávdáš +AIL Muonio +AIL Iänuduv uálgivuástáväldim +Laapi eennâmmittedemlájádâs +Suáñigil servikodde +Tave-Laapi viärutoimâttâh +(Muonio, Suáñigil já Avveel +toimâpääihih) +Tuodâr-Laapi +pargovyeimitoimâttâh, Iänuduv +toimâpäikki +Suáñigil AIL +Tave-Laapi +pargovyeimitoimâttâh Ucjuuhâ +Meccihaldâttâs, Kilbisjäävri +luándutáálu +Taavaapiälááš tullipirrâdâh +Ucjuv tulli +Laapi maistraat, Kittâl ohtâdâh +Suáñigil +vuoigâdvuoñâišetoimâttâh +Laapi räjikosáttâh +Vástadâsah sämikuávlu kieldâin/kieldâovstumijn maccii ohtsis 606 pittád. +Sämikuávlu staatâ +5 Pargei meeri vuáñuduvá siärvus ovdâsvástádâsulmuu almottem ive 2006 loopâ pargei miärán tâi jis taggaar ij lah kevt- +timnáál, te ohtâduv hoovdâ almottâsân. +Västidemprosenteh iä lah absoluutliih, pic sundeadeleijeeh, ko ovdâm. +meriáisij +kevttim muttuustâl jieškote-uv iveaaigijn. +Motomijn tilálâšvuoñâin, mast västidemprooseent lii paijeel 100%, lii hovdâ +vissâ-uv tiävdám sehe hoovdâ já pargee luámáttuvâid tâi pargei meeri lii muttum ive 2006 loopâst. +ohtâduvâin maccii 214 vástádâssâd. +Sämikuávlu ulguupiäláá peelijn maccii 51 vástádâssâd/almot- +tâssâd/cilkkámuššâd. +Sämiorganisaatioin pottii ohtsis 77 vástádâssâd já sämiseervijn 8. +Ohtsis +vástádâsah pottii 956 pittád. +Sämikielâlâš vástádâsâi meeri lii sierânistum tavlustâhân lahtosist 9. +Vyevih +Čielgiittâs tiäñuintres lii tarkkuustâllâñ säämi kielâlaavâ olášume kvantitatiivlávt, koččâmâšluá- +máttuvâi pehti finnejum tiäñu viev��st. +Koččâmâšluámáttâhamnâstuv vijñesvuoñâ keežild koččâmâš- +luámáttuvâi tiäturân vyeijim ostui uástupalvâlussân ulguupiäláá finnoduvâst. +Tutkâmamnâstâh +vuoijui SPSS for Windows 15.0 - ohjelmân. +Tutkâmamnâstuv analystem tovváin tooimâ proo- +jeektpargee oovtâst ulguupiäláin finnoduvváin, mii västidij analystem teknisâš olášutmist. +čielgiittâs uáivilin lâi čielgiñ säämi kielâlaavâ olášume, te eidusâš miärálâš tutkâmušlâš vyevih já +lovottuvlâš testaameh kuáññojii porgâhánnáá já riemmui valdâleijee amnâstuv pyevtitmân. +Miärálâš añai kvantitatiivlâš tutkâm algâruottâseh láá luándutiettust. +Ton vievâst lii halijdum +kavnâñ almoonmij tâi aašij koskâsâš merikoskâmiäldásâš ohtâvuoñâid. +Miärálâš tutkâm viggá +nuurrâñ objektiivlâš tiäñu, mii lii vuálgus njuálgu áiccuhuámmášuumeest já loogilâš juurdâšmist, +mii vuáñuduvá huámmášuumijd. +Tutkâmčuásáttâh lii táválávt tärkkilávt räijejum já huámmášume- +amnâstâh kalga heiviñ miärálâš añai nummeerlâš mittedmân. +Puátuseh já juurdâpuátuseh vuáñudu- +veh huámmášumeamnâstuv lovottuvlâš analystmân, el. +valdâlmân prooseenttavlustuvâi vievâst já +puátusij merhâšitteevuoñâ lovottuvlâš testaamân. +Kvantitatiivlâš tutkâm kovvee já tulkkoo almoon- +mijd tiettuu almos logiika miäldásávt oovdedmáin nuuvt tärhis mettedemvuovijd, ko máhñulâš, +nurâmáin tutkâmamnâstuvâid ovdâm. +ovdâsteijee aalmugváldusij vuáñuld já heivitmáin lovottâh- +tiettuu vuovijd finnejum amnâstuvváid rievtis juurdâpuátusij tohâmân. +Luámáttâhkoijâdâllâmtiätu +luokittâlloo iänááš kvantitatiivlâš tiättun. +Koijâdâllâmluámáttuvâin uási koččâmâšâin láá ávusmielâliih já jyehi koččâmâšluámáttuv loopâst lii +saje oovdânpyehtiñ jieijâs jurduid säämi kielâlaavâst já ton toimâmvuoñâst. +Koččâmâšâi vástádâsah +láá litteristum toimâsuorgij mield já toh kiävttojeh analyysuásist já tekstâ kieñâvuššoo táárbu mield +nuuvt, et västideijee persovnvuoñâ ij pyevti tubdâñ. +Hovdáid čujottum luámáttuvâi ávus tiäñoid +čujottuvvoo teevstâst ohtâduvâi mield, ij kuittâg noomáin, ko hoovdâi uáinuh nabdojeh lemin +siämmááh ko pargosiärvus uáinu. +Ulme já merhâšume +Sämitige kielârääñi lii miäruštâllâm čuákkimistis 1/2005 sämikielâ tile čielgejeijee tutkâm uáivil já +Sämikielâ tile čielgejeijee tutkâm miäruštâllui juáhásiñ siskáldâsâs peeleest kuulmâ +tarkkuustâllâmčuásáttâhân já mittomiärán, maid láá sämikielâ kevttim, säämi kielâlaavâ olášume já +virgeomâhái sämikielâ táiñu. +Sämmilij sämikielâ kevttim tutkâm ferttij resurssij vááijuvvuoñâ +keežild kyeññiñ taan kielâlaavâ toimâmvuoñâ kieñâvuššee čielgiittâs ulguubel, veikkâ tarkkuustâl- +lâmsaje ličij eromâš tehálâš säämi kielâlaavâ vaikuttâsâi já olášume árvuštâldijn. +Čielgiittâs ulmen lii pyehtiñ uáinusân, mon pyereest ive 2004 aalgâst vuáimán šoddâm uñâsmittum +säämi kielâlaahâ lii olášum sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñâi tááhust. +Uáivilin lii tutkâñ sämmilij +kielâlâš vuoigâdvuoñâi olášume uáli ovtâskâssajasávt toimâsyergimiäldásâš koččâmâšluámáttuvâi +vievâst jieškote-uv staatâ virgeomâháin, tuámustoovlijn, sämikuávlu kieldâlâš virgeomâháin, kiel- +dâovtâstumijn sehe staatâ tâi kieldâ omâstem siärvásijn já finnodâhlájádâsâin sämikuávlust. +Tehálâš +lii ain-uv finniñ čielgâsân, mon pyeri lii säämi kielâlaavâ tubdâmuš kieldâi já staatâ pargei já +virgeomâhái koskâvuoñâst já láá-uv säämi kielâlaavâ keežild šoddâm nubástusah virgeomâhái +sämikielâ kevttimân já tooimân. +Virgeomâhâštääsist lii tehálâš tutkâñ, maht virgeomâhái tieñettem +lii olášum sämikielân. +Ovtâskâssajasâš virgeomâhâšsierriistâllâm toimâsuorgijmield addel máhñu- +lâšvuoñâ tarkkuustâllâñ, moin peelijn kielâlaahâ lii tuáimee já kost ličij ovdedem tárbu. +Sämmilij sämikielâ kevttim já uáinuid säämi kielâlaavâ olášuumeest tutkoo sämiseervij já sämior- +ganisaatioi uáinui pehti. +Kielâkevttei uáinuh láá viggum čielgiñ sämikuávlu kieldâi já staatâ pargeid +čujottum koččâmâšluámáttuvâiguin sehe sämiorganisaatioid, sii pargeid já sämiservijd čujottum +koččâmâšluámáttuvâiguin. +Čielgiittâs nubbe ulme lii uáli anolâš: maggaar lii virgeomâhái já pargei sämikielâ táiñu. +Koččâmâš- +luámáttuvâi vástádâsâi vuáñuld čielgejuvvoo, pasteh-uv virgeomâhááh, kiäid säämi kielâlaahâ kuás- +ká, palvâliñ sämikielâlâš aalmug. +Čielgiittâs čuásáttâhjuávkkun láá taam ohtâvuoñâst sämikuávlu +kieldâi já staatâ virgehaldâšeijeeh já pargeeh. +Čielgiittâsâst tarkkuustâlloo láá-uv uññâ säämi kielâ- +laavâst lamaš vaikuttâsah virgeomâhái sämikielâ kevttimân já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñâi +olášuumán sehe viärdádâlloo virgeomâhái sämikielâ tááiñu já palvâlemtääsi ovdil ive 2004 kielâlaa- +vâ já ton maŋa. +Sämikielâlâš äššikirjij uásild kuávdášlâš takkuustâllâmčuásáttuvah láá virgálâš äššikirjij, tegu laavâi +já asâttâsâi, njuolgâdusâi, luámáttuvâi já tiäñáttâsâi finnim sämikielân. +Kirjálâš sämikielâlâš palvâ- +lemtääsi lasseen lii tehálâš čielgiñ virgeomâhái njálmálâš sämikielâlâš palvâlemtääsi já maht njál- +málâš sämikielâlâš palvâlusah turvâstuvvojeh. +Kuávdášlâš koččâmâššân luptâneh virgeomâhái sä- +mikielâ njálmálâš já kirjálâš mättim, tulkkâpalvâlusâi tääsi já keellijdvâšvuotâ, pargei sämikielâ +oppâmmáhñulâšvuoñah sehe maht pargoadeleijee tuárju pargei sämikielâ oppâm. +Lasseen lii tehálâš +čielgiñ magarijn pargoin sämikielâ mättim kiäččoo hiättun tâi pargo hoittám iähtun. +Meid staatâ já +kieldâi torjuu já ton tääsi pargei sämikielâ oppáid kalga čielgiñ. +Čielgiittâs tuávááš +Sämmiliih láá puárásumos tubdum aalmugjuávkku sämmilij asâttem kuávluin. +Sämmiliih kuleh +Tave-Fennoskandia tállán jieŋâääigi maŋa asâttâm ulmui maajeeldpuátteid. +Suomâ sämmilij loho- +meereest láá viärukyeddimtiäñoid vuáñuduvvee tiäñuh maŋaškoskâääigi rääjist já lohomeeri tär- +hismuvá tááláá ääigi kulij puáñidijn suullân 9500 Suomâ sâmmilâžžân. +1900-lovvoost sämmilij lohomeeri lii tutkum aalmugtieñâlávt sämikomitea, sämirääñi, sämitige já +säämi parlameentâ, Säämi čuovviittâsseervi já staatâlâš aalmugrekinistem tooimâst. +Sämmilij aal- +muglovottuvah já lovottistemvyevih já tañe mield meiddei áárvuh sämmilij lohomeereest muttuus- +teleh lovottuvâimield.6 +Vuosmuš säämi kielâlaahâ šoodâi Suomâst vuáimán ive 1992 aalgâst já tot kenigitij staatâ +virgeomâháid kevttiñ sämikielâ sämmilijguin ášástâldijn. +Laahâ ij luptim sämikielâ virgálâš sajat- +tuv. +Sämikielâ kevttim virgeomâháin ij lah lamaš kuittâg luándulâš já tot lii kevttum tuše talle, ko +sehe äššigâš já ääši tipšoo virgealmai lává máttám sämikielâ tuárvi pyereest. +Laahâ ij vaattâm virge- +almain sämikielâ tááiñu ubâ sämikuávlustkin. +Sämmiliih láá annaam laavâ keellijdmettumin sämmi- +lij kielâlâš vuoigâdvuoñâi olášume tááhust. +Taat pooñij oovdân sämmilij kuullâmtilálâšvuoñâin, +moh uárnejuvvojii ive 1998 sämikuávlust tááláá säämi kielâlaavâ valmâštâllâm ohtâvuoñâst. +Säm- +milij almos uáinu lii lamaš, et tuotâvuoñâst sämikielân ij lah máhñulâš ášástâllâñ virgeomâháin, ko +virgealmaah iä määti sämikielâ. +Almosluándusâš kove sämikieltáiñusâš virgealmai meereest vuosmuu säämi kielâlaavâ ääigi addel +säämi kielâlaavâ uñâsmittempargojuávhu juovlâmáánust 2000 toohâm vijñessiähá čielgimpargo. +6 Ovdâčielgiittâsâst Näkkäläjärvi 2006 lii kieñâvuššum tärhibeht Suomâ sämmilij lohomeeri historjá jieškote-uv aaigijn. +Taan čielgiittâsân ij lah keččum máhñulâžžân lasettiñ nomâttum tiäñuid. +Kirjáliih koččâmâšah vuolgâttuvvojii sämikuávlu kieldáid, servikuddijd já staatâ virgeomâháid, +sehe sämikuávlu ulguupiäláid staatâ virgeomâháid, kiäi toimâkuávlun sämikuávlu kulá. +Puoh +virgeomâhááh kiäid koččâmâšah vuolgâttuvvojii, västidii koijâdâlmân, eereeb Iänuduv kieldâ já +palgâsij ovtâstus. +Koijâdâlmân uásálistii ohtsis 817 parged. +Sist 600 añai 73,4 prosenttid iä iberdâm sämikielâ. +olmožid (11,9 prosenttid) almottii jieijâs pasteñ táárbumield kevttiñ sämikielâ jieijâs pargoost. +Maŋeláá mainâšum ulmuin 73 (8,9 prosenttid) lijjii eenikielâs peeleest sämikielâliih. +Tuše suomâ- +kieltáiñusâš já suomâ- et sämikieltáiñusâš pargei kooskân paasij 120 pargee juávkku, mast sämi- +kielâ iberdii tuše 59 olmožid (7,2 prosenttid) já sämikielâ sárnuu ucánjáhháá 61 olmožid (7,5 +prosenttid). +Taan juávkun kullein sämikielâ táiñu ij lamaš kuittâg nuuvt pyeri, et sii puávtáččii +kevttiñ sämikielâ jieijâs pargoost. +Sämikieltáiñusâžžân puáhtá nabdeñ tuše taid ulmuid, kiäh pasteh +kevttiñ sämikielâ jieijâs pargoost sämikielâ kevttimist virgeomâháin adelum laavâ uáivildem oo- +leest. +Sämikielâ mattii čäälliñ 44 parged añai suullân 5,4 prooseent. +Nuuvtpa säämi kielâlaahâ ij +čielgiittâs mield olášum virgeomâhâšpeelijn, já eromâš hyeneeht aanaar- já nuorttâsämikielâ uásild. +Riehtiministeriö kielâaašij ráñádâllâmkoodán nomâttum sämitige ovdâsteijee kielâaašij ráñádâllâm- +koodán toohâm ciälkkámuš mield ive 2004 aalgâst vuáimán šoddâm uññâ säämi kielâlaahâ ij lah +lasettâm luándulâš sämikielâ kevttim. +Ton mield uññâ säämi kielâlaavâst iä almoslávt juurdâštijn +lah lamaš vaikuttâsah sämikielâ kevttimân já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñâi olášuumán. +kielâlaavâ olášume iästun lii tohálâš sämikieltáiñusâš pargojuávhu váilum máttááttâsâst, palvâlem- +pargoin já sierânâsäššitobdeepargoin. +Sämiseervij tááhust váádduh lii sämikieltáiñusâš +reekkigtuállei vááijuvvuotâ, mon keežild seervij reekkigtuálu ferttee toohâñ suomâkielân. +Ive 1994 aalgâ rääjist lii puáhtám almottiñ aalmugregisterân eenikiellân sämikielâ. +Aalmugtiätu- +vuáháduvâst ij lah kuittâg lamaš máhñulâšvuotâ finniñ sierânistum tiäñu jieškote-uv sämikielâ eeni- +kielânis almottâm meereest. +Aalmugregistervuáhádâhân sämikielâ almottem eenikielânis lii iävtu- +lâš, já maaŋgah iä velttidhánnáá tieñe tággáár máhñulâšvuoñâst. +Ive 1994 rääjist puovtij sämikielâ +almottiñ eenikielânis aalmugtiätuvuáhádâhân. +Ive 2003 roopâ räi eenikielânis sämikielâ láá almot- +tâm 1704 olmožid, mii västid 0,03 prooseent ubâ eennâm aalmugist. +Kalga kuittâg huámášiñ, et +eidu ovdil ive 1994 sämikielâid sárnoo sämmiliih láá almottâm eenikielânis suomâkielâ, veikkâ +návt tuoñâlávt ij ubâ sáttám leñegin. +Aalmugtiätuvuáháduv eenikielâst nuurrum tiäñuh kiävttojeh +tuše lovottemuáivilist, ige tiätu vaikut virgeomâhái palvâlemkielân. +Sämikielâi já sämikielâlâš máttááttâs tilálâšvuotâ +Veikkâ säämi kielâlaahâ ij kuoskâ njuolgist máttááttâs- já peivitipšopalvâlusâid, lohtâs äšši kuittâg +aldasávt säämi kielâlaahân já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñâi olášuumán. +Taan pittáást kieñâvuš- +šoo uánihávt sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs tilálâšvuoñâ Suomâst.7 +Aikio-Puoskari mield lohoive 2003 - 2004 sämikielâlâš máttááttâs adelui 486 uáppei, mast tave- +sämikielâ amnâsmáttááttâsâst lijjii 293 uápped, aanaarsämikielâ amnâsmáttááttâsâst 16 olmožid já +nuorttâsämikielâ amnâsmáttááttâsâst 23 olmožid. +68,3% sämikielâlâš máttááttâs pirrâs uáppein fin- +nejii sämikielâlâš amnâsmáttááttâs eenikielâ, viereskielâ tâi päikkikielâ máttááttâsâst. +Tavesämikie- +lâlâš máttááttâsâst lijjii 135 uápped, nuorttâsämikielâlâš máttááttâsâst vittâ já aanaarsämikielâlâš +máttááttâsâst 14 uápped. +Sämikielâlâš máttááttâs, añai meiddei eres amnâsij tegu kielâoopâi mát- +tááttâs adelui 154 uáppei añai 31,7% puohâin sämikielâlâš máttááttâs finnim uáppein. +láá 90% puohâin sämikielâ máttááttâs pirrâs uáppein. +10% añai 47 uápped finnejeh sämikuávlu +ulguubeln sämikielâ amnâsmáttááttâs, main 29 láá Suáñigil kieldâ uáppeeh, kiäi aassâmpäikki lii +Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuv lovottuv mield sämikielâlâš máttááttâs finnejeh taan +lohoive (2007 - 2008) Iänuduv kieldâst 23 uápped (-1), Anarist 57 (+ 6), Suáñigilist 2 (+ 2) já +Ucjuuvâst 64 (+1) uápped. +Ucjuv kirkkosiijdâ já Kärigâsnjaargâ škoovlâin iänááš uási uáppein láá +sämikielâlâš máttááttâsâst. +Anarist sehe aanaarsämikielâlâš já tavesämikielâlâš máttááttâs finnejei- +jee uáppei lohomeeri lii ucánjáhháá paijaanmin. +Nuorttâsämikielâ máttááttâstilálâšvuotâ lii huolâs- +tuttee, ko uáppeimeeri já nuorttâsämikielâ kevttim máttááttâskiellân orroov lemin kiäppánmin. +Kielâ oppâamnâsin nuorttâsämikielâ máttááttuvvoo kuittâg ovdebái iivij náálá. +Suáñigil Vuáčust +sämikielâlâš máttááttâs aalgij taan čoovčâ vuosmuu keerdi já kielâ amnâsmáttááttâsâst láá škoovlâ +puoh 30 uápped. +Sämikuávlu ulguubeln sämikielâ máttááttuvvoo aldamáttááttâssân (máttáátteijee siämmáá visteest) +Oulu kuávlust já Ruávinjaargâst ohtsis 19 uápped, Tamperest 6 uáppee já Suáñigil kirkkosiijdâst 34 +uápped. +Lasseen Aanaar kieldâ máttáátteijeeh adeleh viermimáttááttâs maŋgáid sämikuávlu ulguu- +piäláid päikkikuddijd ohtsis 13 uáppei, main olgomustáá Holland Rotterdamin. +Viermimáttááttâs +oovdedmist Säämi máttááttâskuávdáá Säämi virtuaalškovlâ-tooimâst lii merhâšittee rooli. +Sämikielâlâš máttááttâs sämikuávlu ulguubeln ij adeluu ollágin, mut kielâ máttááttâsân uáslisteh +ohtsis 70 vuáñumáttááttâs já luvâttuv uápped. +Ulla Aikio-Puoskari (2006) raapoort mield sämikielâ +7 Váldu-uásálâš käldeeh láá sämitige máttááttâslovottâh 2007 - 2008 (www.samediggi.fi) já Aikio-Puoskari 2006. +já sämikielâlâš máttááttâs finnim uáppei lohomeeri Suomâ vuáñuškoovlâin lii kiäppánâm suullân +50:jn 1990-lovo aalgâ rääjist. +Vuáñuškoovlâ pajebuin luokain sämikielâlâš máttááttâs lii lassaanš- +kuáttám iäskán ive 1999 vuáimán šoddâm uññâ vuáñumáttááttâslaavâ já sämimáttááttâs kyeskee +sierânâs ruttâdemnjuolgâdus mield, veikkâ iheluokain 7 - 9 adeluvvoo ain-uv váhá sämikielâlâš +máttááttâs. +Aanaar lii Suomâ kieldâin áinoo, kost adeluvvoo vuáñumáttááttâs Suomâkielâ lasseen +kulmáin sämikieláin. +Eres sämikuávlu kieldâin máttááttuvvoo tuše tavesämikielâ. +Kove 1. +Sämikie- +lâ uáppih Suomâ vuáñuškoovlâin kielâimield sierrejum häämist lohoive 2003-2004. +Käldee: Aikio-Puoskari, U. +Ive 1980 rääjist lii puáhtám čäälliñ tavesämikielâ pajeuáppeečálusijn vieres kiellân já ive 1994 rää- +jist eenikiellân. +Aanaarsämikielâ lii puáhtám čäälliñ eenikiellân ive 1998 rääjist já nuorttâsämikielâ +ive 2005 rääjist. +Čuovviittâstooimâtärhisteijee mield láá ive 2005 Laapi lääni sämikielmáttááttâs +tavesämikielâ láá čáállám eenikiellân pajeuáppeečálusijn 3 uáppee, vieres kiellân tavesämikielâ 3 +uáppee já nuorttâsämikielâ vieres kiellân 3 uáppee. +Ive 2004 tiäñuh váiluh. +Ive 2003 eenikiellân +čallii tavesämikielâ já aanaarsämikielâ kuábbáá-uv ohtâ olmooš, vieres kiellân tavesämikielâ 15 +uápped já aanaarsämikielâ kyehti uáppee. +Ive 2004 rääjist lii puáhtám čäälliñ nuorttâsämikielâ +vieres kiellân pajeuáppeečálusijn. +Taan räi láá 3 uáppee čáállám nuorttâsämikielâ pajeuáppeečá- +lusijn. +Laapi ollâopâttâh lii sämikuávlu aldemus ollâopâttâhškovliittâs adeleijee ohtâdâh. +Laapi ollâopâttu- +vâst tavesämikielâ puáhtá luuhâñ šoddâdemtiettui tieñâkoddeest 27 oppâčuágástuvvâd. +Laapi ollâ- +opâttuvâst vuoigâdvuoñânootaar tohálâžžânšoddâmškovliittâsân váldojeh 40 oppâiävtuid tevdee +vigged já enâmustáá kulmâ sämikieltáiñusâš oppâiävtuid tevdee viggee. +Sämikieltáiñusâžžân nab- +doo viggee, kote lii čáittám sämikielâ tááiñus sämikielâ iskosist. +Taggaar sämikielâ mättee viggee, +kote mudoi-uv piäsá paijeel tuhhiittem vättee olesčuágástâhrääji, ij luhhuu sämikieltáiñusâš tiätu- +miärán kullen. +Meid sämikielâlâš tiätumeereest kalga viggest já tuhhiittum ulmust leñe siämmáš +TS amnâsmáttááttâs 293 +AS amnâsmáttááttâs 16 +NS amnâsmáttááttâs 23 +TS-kielâlâš 135 +NS-kielâlâš 5 +AS-kielâlâš 14 +ollâškovlâtohálâšvuotâ já pargohárjánem ko iärásijn-uv. +Laapi ollâopâttuv šoddâdemtiettui tieñâ- +koddeest luokamáttáátteijeeškovliittâsâst láá väridum vittâ oppâsaje sämikieltáiñusâš oppâvátámu- +šâid tevdee uáppeid. +Giellagas-instituut lii Oulu ollâopâttuv humanistlâš tieñâkode sierânâs ohtâdâh, mast máttááttuvvoo +já tutkoo sämikielâ já sämikulttuur. +Ohtâduv oppâamnâseh láá sämikielâ já sämikulttuur, maid +puáhtá luuhâñ sierânâs válduámnâsin. +Giellagas-instituut pargon lii koordinistiñ sämikielâlâš am- +nâsmáttáátteijee škovliittâsân ucâluvvee uáppei oopâid. +Tot meiddei uárnee sämikielâ amnâsmát- +táátteijen lohheid sämikielâ oopâid video - káiñusmáttááttâssân. +Ive 1999 rääjist Giellagasast lii +puáhtám tievâsmittiñ tooleeb tutkos já valmâštuñ sämikielâlâš amnâsmáttáátteijen. +Kiiñâ 2004 räi +škovliittâsân lijjii ucâlum 48 uápped, main 39 väljejuvvojii škovliittâsân. +Ive 2004 räi amnâs- +máttáátteijee tutkos lijjii čoñâldittám 3 (sämikielâ, matematiik já biologia amnâsmáttáátteijeeh). +Oulu ollâopâttuv talhâstiettuu tieñâkoddeest lii ohtâ sämmilâštiätumerisaje, mii lii väridum sämi- +kieltáiñusâš valjimiskoos tuhhiitemnáál čoñâldittám ulmui. +Valjimiskoos tuhhiitemnáál čoñâldittem +váátá ucemustáá 75% čuágástâhmiärán olleem talhâstiettuu škovlimohjelmân tuhhiittum vyelemuu +valjimiskoos čuágástâhmeereest. +Ruávinjaargâ áámmátollâškovlâ lii sämikuávlu aldemus áámmátollâškovlâ. +Ruávinjaargâ áámmá- +tollâškoovlâst puáhtá luuhâñ luándutiettui syergist; luánduväri- já pirâssyergist; mañhâšem-, piem- +mâm- já ekonomiasyergist; sosiaal-, tiervâsvuoñâ- já lihâdemsyergist; tekniik já jotoluv syergist já +ohtsâškoddetiettui, finnodâhekonomia já haldâšem syergist. +Ruávinjaargâ áámmátollâškoovlâst +puáhtá luuhâñ tavesämikielâ kuttâ oppâčuágástuv. +Helsig ollâopâttuvâst tavesämikielâ, já aanaar- já nuorttâsämikielâ kuursâid puáhtá luuhâñ syem- +milâš-ugrilâš tiettui lájádâsâst. +Oppâaamnâs sämitutkâm kieñâvuš sämmilij, sämikielâ, kulttuur já +historjá maaŋgâ tiettuusyergi uáinučievâst. +Sämitutkâm puáhtá luuhâñ 20 oppâoho vijñosâš oleslâš- +vuoñâst, moos kullee oppâáigáduvâid puáhtá nuurrâñ viehâ rijjâ. +ČUÁKÁNKIÄSU, ALMOS HUÁMÁŠUMEH JÁ +LOPPÂJUURDÂPUÁTUSEH +Taan muštâlusâst raportistoo säämi kielâlaavâ olášuumeest iivijn 2004 - 2006 sämikuávlust já +kuávdášlâš sämikuávlu ulguupiäláá virgeomâháin, kiäid säämi kielâlaahâ kuáská. +Ive 2004 šoodâi +vuáimán uññâ säämi kielâlaahâ, mii puovtij puárádâsâid sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñáid. +miliih lijjii kolgâñ pyehtiñ taan maŋa el. +ášástâllâñ sämikielân jieijâs tâi suu hiäñu kyeskee ääšist +sämikuávlu kieldâi já staatâ virgeomâháin. +Säämi kielâlaahâ váátá oovtâst sämikielâ toimâttuvváin +já säämi kielâraañijn adeliñ sämitiigán muštâlus sämikielâ kyeskee lahâasâttâs heivitmist sehe +sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñâi olášuumeest já kielâtile ovdánmist. +Suomâ sämmilij tiäñulâšvuotâ jieijâs kulttuurist já tañe mield meiddei kielâstis lii čuuvtij lasanâm +ive 1995 maŋa. +Talle sämmilij vuáñuvuoigâdvuoñah turvâstuvvojii haldâttâshäämist já sämmiláid +algâaalmugin nanodui vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân tegu meiddei vuoigâdvuotâ sii +kyeskee jiešhaaldâšmân. +Sämikielâ lâi juo ovdeláá finnim jieijâs lahâasâttâs ive 1992 já uññâ hal- +dâttâshäämist taat nanodui čielgâsánásávt. +Nomâttum njuolgâdusah kirjejuvvojii meiddei uñâsmit- +tum ive 2000 vuáimánšoddâm vuáñulaahân. +Nuuvtko páhudui, sämmilâš identiteet lii nanosmum +čuuvtij taan maŋa já tot kiävá čielgâsin el. +tast, et sämmilij aalmugmeeri lii lasanâm. +Suomâ säm- +milij meeri lii ivveest 1995 ihán 2007 lasanâm 2564 ulmuin. +Sämmilij oleslohomeeri lii tääl 9425 +olmožid. +Sämikuávlu ulguubeln Suomâst ässee sämmilij meeri lii ivveest 2003 ihán 2007 lasanâm +masa 40% já tääl tot lii pajelhháá 54% sämmilij meereest Suomâst. +Muštâlus vuáññun lii vijñes luámáttâhkoijâdâllâm, mast 169 peeleest láá koijâdâllum el. +tiäñuh +sämikielâlâš palvâlusâi vijñesvuoñâst, sämikielâ tááiñu já kevttim sehe sämikielâ iävtu pargomail- +mist. +Čielgiittâs čuásáttâhjuávkkun väljejuvvojii 1) sämikuávlu kieldah; 2) sämikuávlu kieldâi par- +geeh, 3) sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvah já finnodâhlájádâsah, 4) sämikuávlu staatâ ohtâdu- +vâi pargeeh; 5) sämikuávlu ulguupiälááh staatâ virgeomâhááh, kiäi toimâkuávlun sämikuávlu kulá; +6) sämiorganisaatioh já -peleh; 7) sämipeelij pargeeh sehe 8) sämiseervih. +Čuásáttâhjuávhuin +stuárráámus lâi sämikuávlu kieldâi pargeeh, kiäid vuolgâttuvvojii vááijuv 1400 koččâmâšluámáttuv- +vâd. +Puohnâssân koččâmâšluámáttuvah vuolgâttuvvojii 2525 pittád já lasseen sämikielâlâš jurgâ- +lusah suullân 200 pittád. +Vástádâsah finnejuvvojii 109 jieškote-uv peeleest. +Čiččâm peellid almottii, et säämi kielâlaahâ ij +kuoskâ sii. +Oovtâ pele almottâs mield säämi kielâlaahâ ij kuoskå tom, mut tast peerusthánnáá tot +nuávdid säämi kielâlaavâ. +Penttâ 52 peellid kuoññii ollásávt västidhánnáá koijâdâlmân. +Kuávdášlâš +virgeomâháin västidhánnáá kuoññii el. +Laapi pirâskuávdáš, alemus haldâšemriehti, máttááttâs- +ministeriö, pirâsministeriö, Suáñigil kieldâ hoovdah já Sämiradio. +Västidemprosenttân šoodâi 65%, +jis tarkkuustâlloo tuše vuolgâttum peelijn finnejum vástádâsâid ige toi koskâvuoñâlâš mere. +Stuárráámus čuásattâhjuávhu añai kieldâi pargei västidemprooseent muttuustâlâi suullân 40 - 50% +Sämikuávlu kieldâi já staatâ ohtâduvâi virgealmain já pargein sárnuh sämikielâ eenikiellân 7% +puohâin pargein. +Meeri lii kiäppánâm ive 2000 čielgiittâsâst vááijuv 2%. +Nubástus lii ton peeleest +merhâšittee ko váldoo vuotân mon ucce sämikielâ eenikiellân sárnoo pargei juáhvhu koskâvuoñâlâš +uási lii kieldâi já staatâ pargojuávhust. +Nube tááhust sämikielâ pargoost kevttei uási lii lasanâm +merhâšitteht ive 2000 meereest, nubástus lii 4,8%. +Ko ive 2000 sämikielân puohtii palvâliñ 11,9% +kieldâ já staatâ virgeomâháin, ive 2006 sämikielân äššigâšpalvâlem pyehtih adeliñ 14,8% kieldâ já +staatâ virgeomâháin añai 2,9% eenâb ko ive 2000. +Sämikielâ mättimettumij meeri lii mottoom verd +kiäppánâm: ive 2006 sii lijjii 70,6%, ko ive 2000 sii lijjii 73,4%. +Virgeomâhái sämikielâ tááiñu stivree čuovviittâs- já máttááttâstooimâst já sosiaal- já tiervâsvuoñâ- +tooimâst peivitipšolaahâ já máttááttâslaahâ. +Peivitipšoost já máttááttâstooimâst pargeeh taheh 36% +tom juávhust, mii puáhtá adeliñ äššigâšpalvâlem sämikuávlu kieldâin já staatâ virgeomâháin +Táválávt ulmuuh, kiäh láá peivitipšoost já máttááttâstooimâst, iä luhhuu sämikielâlâš +äššigâšpalvâlem adeleijeid, ko sii adeleh äššigâšpalvâlem tuše räijejum juávkun, párnáid já škov- +lâahasáid já nube tääsi uáppeid. +Kun peivitipšo já máttááttâstooimâ ulmuuh kepiduvvojeh oles- +prooseentmeereest, te toi uási, kiäh pasteh adeliñ sämikielâlâš äššigâšpalvâlem, kiäppán 9,5%: ân. +Tuoñâlâš nubástus kieldâi já staatâ ohtâduvâi sämikieltáiñusâš ulmui meereest ij lah tábáhtum. +mi kielâlaahâ ij lah lasettâm merhâšitteht virgeomâhái sämikielâ tááiñu. +Nuuvtpa taas iä lah toohum +čielgâ lasattâsah. +Kieldâi já staatâ ohtâduvah kalgeh iävtuittáá pieijâñ naavzâid säämi kielâlaavâ +olášutmân. +Pyeremus vyehi toos lii finniñ puoh uññâ viirgij já tooimâi iähtun tâi aainâs-uv sierânâs +ánsun sämikielâ tááiñu. +Návt kalga lattiñ meiddei sämitiggeest aanaar- já nuorttâsämikieltááiñu +uásild. +Motomijn kieldâi já staatâ virgeomâháin iä lah tärhis tiäñuh sämikielâi iäruin. +Tietimettumvuotâ lâi +el. +tast, maid sämikielâid kuávlust sárnoo, mon sämikielâ palvâlus kuávlust tarbâšuvvoo tâi maid +sämikielâid virgáduv pargeeh sárnuh. +Tieñettem säämi kielâlaavâst já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñâin kalga lasettiñ. +Jurdâččemvyehi +säämi kielâlaahân ij uážu leñe taggaar, ko tot lii iänááš sämikuávlu virgeomâháin: reagistem táár- +bun. +Sämikielâlâš palvâlusâin ij lah šoddâm luándulâš. +Maaŋgâ virgeomâhâžân lii epičielgâs, maid +säämi kielâlaavâ genigâsvuoñah, čáittá palvâlmis sämikielân tâi sämikielâ kevttim ovdedem +konkreetlávt uáivildeh. +Säämi kielâlaahâ váátá čielgâsávt, et virgeomâháin lii ovdâsvástádâs orniñ +sämikielâlâš palvâlusâid sämikuávlust. +Virgeomâhááh láá säämi kielâlaavâ vuástásávt sirdám taan +ovdâsvástádâs äššigâššáid. +Taat uáivild tuoñâlávt tom, et sämikielâlâš palvâlusâin ij tieñettuu tuárvi +vijñáht já maaŋgâin vástádâsâin puáhtoo oovdân et sämikielâlâš palvâlusah iä koijâduu. +Koijâdem +já faallâm laavâst lii tot čuolmâ, et koijâdem váátá ain meiddei faallâm, añai virgeomâhááh iä pyevti +vierâttiñ ovdâsvástádâs äššigâššáid tast, et sii jiejah iä nuávdit säämi kielâlaavâ tuárvi vijñáht. +Säämi kielâlaavâ olášume váátá toimâkulttuur nubástus sämikuávlu virgeomâháin. +Táálái tooimâi +karttiim, toimâovdâsvástádâsâi čielgâsmittem já aktiivlâš já uásálistee tieñettem sämikielâlâš palvâ- +lusâin pyehtih pyerediñ čuuvtij sämikielâlâš palvâlusâi ornim já säämi kielâlaavâ olášume. +kielâlaavâ nuávdittem kalga uáiniñ virgeomâháin vuosâsajasávt prosessin añai ij keelijd, jis laavâst +lii tieñettum pargosiärvusáid tâi säämi kielâlaavâ vaikuttâsah toimâsuárgán láá smiettum tuše ohtii. +Virgeomâháin ličij-uv luándulâš ovtâstiñ säämi kielâlaavâ olášume čuávvum já palvâlusâi karttim +lahâaasâtlâš oovtviärdásâšvuoñâvuávám rähtimân. +Säämi kielâlaavâ olášume váátá meiddei nubástus sämmilij kielâlâš lattiimist. +Jis ovdánem sämi- +kielâ kevttimist piso siämmáálágánin, lii aaštâ, et puoh sämikielah pääccih päikkikiellân, já kielâ ij +kevttuu virgálâš ášástâlmist ollágin. +Tááláá tiileest sämikielâlâš palvâlusâi vaattâm uáivild masa +jyehi tove sierânâsorniimijd, palvâlem maŋanuvá já suomâkieltáiñusâš sämmilâš ij velttidhánnáá +paste vyerdiñ sämikielâlâš palvâlem tâi ij tuubdâ tontovváá pirrâs lemin mietimielâlâš sämikielâlâš +palvâlusâi vatâmân. +Sämikuávlu kieldâi já staatâ virgeomâhái pargosajeh láá olmoošmere tááhust uceh, já uccâ kieldâin +ässeeh tobdeh távjá nubujdis, aainâs-uv paajeeld. +Tággáár tilálâšvuoñâst puáhtá sämikieltáiñusâš +ulmuin leñe väädis vaattâñ kivkked sämikielâlâš palvâlem, jis ovdil lii piergim suomâkieláin. +Aai- +nâs-uv puárásub ulmuin nuorâbeh hyelhih tuáimih virgálâš ášástâlmijn tulkkân tâi tipšoh aašijd sii +peeleest. +Veikkâ sämikielâs peeleest eenikielâlâš olmooš puáhtá sárnuñ suomâkielâ pyereest, lii +eromâšávt elilâm ulmuin epivisesvuotâ suomâkielâ kevttimist, já aainâs-uv haaldâšlâš já muálkkáás +kielâst sijjân sáttá šoddâñ epivisesvuotâ, et iberdii-uv sii ääši olmânáál. +Veikkâ sämikielâlâš pal- +vâlusah virgeomâháin iä lah vijñáht vaattum, ij tot meerhâš tom et sämikielâlâš palvâlussáid ij liččii +tárbu. +Sämikielâlâš palvâlusâi vaattâm váátá sämmilijn meiddei jieijâs tooimâ já sämisiärváduvah tarbâšeh +ovdâmeerhâid tain ulmuin, kiäh väättih já finnejeh sämikielâlâš palvâlusâid. +Virgeomâhááh kalgeh +sämikielâ kevttim ovdedemtoimâidiskuin estiñ tagarij tilálâšvuoñâi šoddâm, mast sämikielâ kevttim +lii váádduh tâi tile negatiivlâš. +Kieldâi ovdâjuurdâtile säämi kielâlaavâ olášutmân ij lah mietimielâlâš. +Kieldah uáinih ääši nahcâ- +koččâmâššân já siämmást vájálditeh et sii iä lah kiävttám säämi kielâlahâasâttâs adelem máhñu- +lâšvuoñâid pyerrin. +Täst čielgâ ovdâmerkkân lii tot, et kieldah iä lah ovdebáá säämi kielâlahâasâttâs +vuáimánšoddâm maŋa vuáñudâm sämikielâ jurgâleijei viirgijd, veikkâ toid ličij finnim oles staatâ- +torjuu. +Säämi kielâlaahâ lii maŋgii oinum nahcâkoččâmâššân. +Vala onnáá peeivi-uv virgeomâhááh +iä lah ain jieijâs uásild kiävttám ävkkin säämi kielâlaavâ ruttâdemmáhñulâšvuoñâid. +ive 2006 sämikielâlâš palvâlusâi várás uáivildum meriruuñâst kevttui tuše 63,6 prosenttid. +Suijâ taas +ij pyevti leñe mihheen eres ko peerusthánnáávuotâ sämikielâlâš palvâlusâi pyevtitmân, ko ruttâ- +demkriisijn hiäiboo sämikuávlu kieldâi vuáñupalvâlusah tarbâšiččii korrâsávt laseruttâdem. +Kalga meid huámášiñ, et säämi kielâlaavâ pehti kieldah tivoh tolebij iivij toimâidis. +palvâlusah iä liččii nahcâkoččâmâš, jis virgeomâháin ličij porgum kuhesáigásâš pargo sämikielâlâš +palvâlusâi pyereedmân juo luuvijd iivijd tassaaš. +Kalga meid huámášiñ, et sämikielâlâš palvâlusâi +ruttâdem puáhtá meiddei suomâkielâlâš palvâlusâi pyevtitmân ruttâdem, ko harvii sämikieltáiñusâš +ulmuuh pargeh tuše sämikielâlâš äššigâšâi koskâvuoñâst. +Šiev sämikielâlâš palvâlusâid kolgâččij +uáiniñ meid kištovalttin, mon vievâst puáhtá viggâñ hokâttâllâñ sämikuávlust meddâl varrim ul- +muid maasâd sämikuávlun. +Čielgiittâsâst lii puáttám uáinusân, et motomeh virgeomâhááh, kiäid säämi kielâlaahâ kuáská, rik- +koh tiäñulávt säämi kielâlaavâ ko sii almotteh, et toh tevdih säämi kielâlaavâ iävtuid velttittitteht tâi +iä ollágin. +Lasseen motomeh virgeomâhááh láá almottâm, et tevdih säämi kielâlaavâ iävtuid ollá- +sávt, veikkâ vástádâsâi vuáñuld tilálâšvuotâ ij tuoñâgin lah nuuvt. +Jyehi tábáhtusâst taat čáittá tieti- +mettumvuoñâ säämi kielâlaavâ vátámušâin já nube tááhust peerusthánnáávuoñâ säämi kielâlaavâ +kuáttá. +VTT Kaisa Korpijaakko-Labba čielgiittâsâst tain virgeomâháin, kiäh láá páhudâm et säämi kie- +lâlaahâ ij kuoskâ sii, lii pyereest já čielgâsávt puáttám uáinusân syemmilâš lahâasâttâs maŋŋaal- +pääccimvuotâ sehe nube tááhust tot, et säämi kielâlaavâst mainâšum virgeomâhâšluvâttâllâm, kiäid +säämi kielâlaahâ kuáská, lii epičielgâs já kuáñá saje tulkkuumáid. +Ciälkkámušâstis Korpijaakko- +Labba puátá ton puátusân, et säämi kielâlaahâ kuáská puohâid taid käävci virgeomâháá, kiäh láá +almottâm, et säämi kielâlaahâ ij taid kuoskâ. +Ciälkkámušâst Korpijaakko-Labba iävtut, et säämi +kielâlaavâ virgeomâhâšluvâttâllâm kalga čielgâsmittiñ. +Aaibâs nubbe koččâmâš lii toh virgeomâhááh, kiäh iä lah västidâm koijâdâlmân já kiäh láá stuorrâ +meeri añai 52 peellid 169:st iä västidâm ollágin koijâdâlmân. +Puohháid meiddei muštottui koijâ- +dâlmist šleñgâpostáin. +Tai virgeomâhái uásild ij pyevti toohâñ eres juurdâpuáttus ko ton, et táin +peelijn säämi kielâlaahâ ucášuvvoo. +Sämiseervijn já sämiorganisaatioin finnejum vástádâsâi vuáñuld säämi kielâlaahâ ij tooimâ sämi- +kuávlu staatâ já kieldâi virgeomâháin. +Jieš laahân ulmuuh láá meid pettâšum, já säämi kielâlaahâ ij +oro tuurvâstmin sämmilij vuoigâdvuoñâid sämikuávlust tuárvi pyereest. +Sämipeleh já -seervih láá +listodâm tehálumosijd kieldâi já staatâ palvâlusâid, main sämikielâlâš palvâlusah kalgeh leñe vuo- +sâsajasávt turvâstum. +Peivitipšo já vuáñumáttááttâs mainâšuvvojii uáli tehálâš palvâlussân, já toh +tuáimih-uv vuohâsávt sämikuávlust. +Tiervâsvuoñâpalvâlusâin puárásijtipšo já eres tiervâsvuoñâpal- +vâlusah nomâttuvvojii uáli tehálâš sämikielâlâš palvâlussân. +Lii vaidâlittee, et táin toimâsuorgijn ij +pyevti finniñ sämikuávlust tuárvi vijñáht sämikielâlâš palvâlem. +Sämiseervih onnii staatâ tehálumos sämikielâlâš palvâlussân sämiradio já sämikielâ tv-uññâsijd, +main ij lah fastâ vuogâttâsäigi. +Sämiradio ij västidâm koijâdâlmân. +Eres teháliih sämikielâlâš palvâ- +lusah lijjii etikuávdáš, mii ij palvâl sämikielân, tuámustovlih, pargovyeimitoimâttuvah já aalmug- +iäláttâslájádâs (AIL). +Puohâin virgeomâháin tuoivui naavcâ sämikielâlâš äššigâšpalvâlmân já sämi- +kielâlâš virgeomâhâštieñettem. +Sämiseervij já -peelij uáinui mield pyeremus vyehi sämikielâlâš palvâlusâi tuurvâstmân sämikuáv- +lust lii sämikielâlâš palvâlusâi luándulâžžân toohâm. +Tááláin palvâlemráhtusáin taat ij lah vala máh- +ñulâš, pic tot váátá staatâ já kieldâi virgeomâháin prioristim já palvâlusâi vuáválâš ovdedem. +Jieškote-uv haldâšemsuorgij kooskâ kalga lasettiñ ohtsâšpargo, vâi sämmilij kielâlâš vuoigâdvuo- +ñâid puáhtá turvâstiñ täsipiälásávt. +Sämikuávlust ij lah sämipeelij já -seervij mield tuárvi sämi- +kielâlâš párnái já nuorâi kerho- já máttááttâstoimâ. +Sämikielâlâš kerhotoimâ puáhtá párnáid eidu +taid tehálumosijd luándulâš kielâkevttimtilálâšvuoñâid. +Tutkâmušâi mield šaddee párnáá já nuorâ +kielâkevttim ovdánmân on tehálâš uážžuñ kevttiñ kielâ siämmááahasij párnáiguin já nuorâiguin. +Staatâ, sämitigge já kieldah kalgeh riemmâñ jotelis toimáid sämikielâlâš kerhoi tohâmân já rut- +tâdmân. +Sämitigge kalga jiejâs uásild ovdediñ meiddei luándulâš kielâkevttimtilálâšvuoñâi šoddâm. +Pyere- +mus vyehi taas lii tot, et sämitige virgeomâhááh já toimâulmuuh kevttih merikoskâsávt uási +pargoäigistis sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñâi oovdedmân. +Sämitigge kalga leñe toimâinis jieijâs +aalmug iššeen já tuárjuñ sii kielâlâš vuoigâdvuoñâi vyejimist. +Sämitige toimâttâhân lii vuáñudum +kielâtorvočällee virge, mon ovdâsvástádâssân lii säämi kielâlaavâ čuávvum. +Sämitige sämikielâ +kevttim ovdedem, sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñâi kocceem já sämmilij tuárjum kielâlâš vuoi- +gâdvuoñâid kyeskee aašijn kalga leñe ubâ sämitige pargojuávhu kyeskee äšši, ige äšši pyevti ige +uážu pääcciñ tuše oovtâ ulmuu ärdei oolâ. +Sämikielâlâš palvâlusâi luándulâžžân toohâm váátá muneldeijee vuáháduv añai ko äššigâš puátá +vaattâñ sämikielâlâš palvâlusâid, ij kolgâččii pääcciñ smiettâñ, kost tulkkâ ornâšuvá já maid säämi +kielâlaahâ uálináál váátá. +Kieldáid já virgeomâháid kalga vuáñudiñ äššigâšregisterijd, moid tiäñust- +uv pivdoo äššigâš miettâm já moi pehti stivrejuvvoo sämikielâlâš tieñettem, uárnejuvvoo tulkkâ tâi +stivrejuvvoo olmooš sämikieltáiñusâš virgejaldâšeijee luusâ. +Virgeomâhái almos tiäñáttâsâin já +virgetáálui ravviittâsâin kalga muštâliñ, kiäh pargeeh pyehtih palvâliñ sämikielân, vâi sämikielâliih +mättih ucâluñ sii luusâ. +Säämi kirjekielâ lii nuorâ, já sämmilâš rävisolmoošaalmug ij lah velttidhánnáá luuhâm säämi +kirjekielâ škoovlâst tâi pääihist. +Sämikieláid šaddeh uññâ uñâssäänih ubâ ääigi, já sämmiláid kalga +tähidiñ máhñulâšvuoñâid luuhâñ jieijâs eenikielâ. +Ruotâ sämitiggeest lii sämikielâlâš rävisolmooš- +aalmug luuhâm- já čäällimtááiñu haahâ. +Sämitigge mieñeet ekonomâlâš torjuu säämi rävisolmooš- +aalmugân sämikielâ luuhâm várás. +Lii čielgâm, et haahâ lii lamaš miännástuvvee já tárbulâš. +Tág- +gáár maali kalga finniñ meiddei Suomâ sämiaalmug várás. +Sämmilijn ij lah luándulâš kanava finniñ sämikielâlâš uñâstermâduv, ko Suomâst ij almostuu sä- +mikielâlâš peiviaavis. +Aanaarsämikielân almostuvá okkosâš nettilostâ, tággáár kolgâččij finniñ +meiddei nuorttâsämikielân. +Tavesämikielân almostuveh Taažâst kyehti peiviaavis. +Stuorrâ vááijuv- +vuotân lii, et Suomâ sämmiliih iä pyevti luuhâñ Suomâst toimâttum, Suomâ tavesämikielâ suomâ- +nijguin toimâttum aavis. +Sämikielâlâš aavis taha luándulâš kielâkevttimtilálâšvuoñâid já oovded +sämikielâ kevttim. +Taažâ sämitige budjetist sämikielâ haldâšemkuávlu sämikielâlâš palvâlusah ruttâduvvojeh ihásávt +vááijuv 6,3 milj. +euroin. +Ruttâdem mieñettuvvoo el. +sämikielâ haldâšemkuávlun kyevtkielâlâšvuoñâ +tuárjumân 4 800 000 eurod, sehe säämi kielâkuávdáid, moh láá vuáñudum tavekieldáid, 522 650 +eurod. +Ruotâst sämikielâ, suomâkielâ já meän kieli ovdedemtooimah ruttâduvvojeh 650 000 euroin +ihásávt Norrbotten läänihaldâttâs pehti. +Lasseen sämitigge oovded sämikielâ tooimâid 216 000 eu- +roin ihásávt. +Suomâst sämikielâlâš palvâlusah tuárjojeh ihásávt vááijuv 800 000 euroin. +Taat šadda sämikielâlâš +sosiaal- já tiervâsvuoñâpalvâlusâi ruttâdmist sämikuávlu kieldáid, säämi kielâlaavâ heiviittem lase- +koloi ruttâdmist sehe ruttâdmist kyevtkielâlâš palvâlusâi pyevtitmân. +Sämikielâlâš sosiaal- já tier- +vâsvuoñâpalvâlusâi ruttâdem (600 000,- €) stivrejuvvoo sämitige pehti. +Kieldâi kyevtkielâlâšvuo- +ñâst šaddee koloi (suullân 55 000 eurod) ruttâdem ij lah vittádum, pic tot mieñettuvvoo kieldâ +ässeelovo mield. +Säämi kielâlaavâ heivitmân uáivildum lasekoloid lii väridum ihásávt jyehimnáál +riehtiministeriö haldâšemsyergist 130 000 eurod, mast lii pááccám iivij 2004 já 2006 ääigi kev- +tihánnáá suullân 35% já tuše ive 2005 ruttâdem kevttui masa ollásávt. +Suomâ sämikielâlâš pal- +vâlusâi ruttâdem västid stuáruduvâs peeleest Ruotâ sämikielâlâš palvâlusâi ruttâdem, mut kuávšud +Taažâ resurssij paaldâst. +Kalga meiddei huámášiñ, et Ruotâst ij lah eidusâš säämi kielâlaahâ pic +ucceeblohokielâlaahâ. +Sämikielâlâš palvâlusâi naavcâi lasettem ij lah vijñáht vaikuttâm sämikielâlâš palvâlusâi ovdánmân +Ličij tehálâš lasettiñ resurssijd eidu toid peelijd, main sämikielâlâš palvâlusah tarbâšuv- +vojeh enâmustáá tegu toimâiävtuttâsâin, moh taam čuákánkiäsust láá oovdânpuohtum. +Meid rut- +tâdem vaikuttâsvuoñâ kalga pyehtiñ čielgiñ já ruttâdem kevttim kalga čuávvuñ aktiivlávt. +Ruttâdem +finnejeijest kalga vaattâñ säämi kielâlaavâ nuávdittem já sämikielâlâš palvâlusâi ulmelâš vuávám. +Paijeel peeli Suomâ sämmilijn áásá tááláá ääigist sämikuávlu ulguubeln. +Nuuvtpa ferttee koijâdiñ, +maht sämmilij kielâlâš palvâlusâid já vuoigâdvuoñâid puáhtá turvâstiñ sämikuávlu ulguubeln. +mâ vuáñulaahâ täähid sämmiláid vuáñulavâlâš vuoigâdvuoñâid jieijâs kielân já kulttuurân. +Tááláš +vuáhádâh, mast sämikielâ máttááttâs ornim sämikuávlu ulguubeln páácá sämmilâšvanhimij aktiiv- +lâšvuoñâ viehân, áštá sämmilij vuáñulavâlâš vuoigâdvuoñâ jieijâs kielân. +Nuuvtpa Suomâ staatâst +lii vuosâsajasâš kenigâsvuotâ huolâttiñ sämikielâlâš palvâlusâi tuurvâstmist sämikuávlu ulguubeln. +Sämiseervij já -organisaatioi mield sämikielâlâš máttááttâs sämikuávlu ulguubeln kalga turvâstiñ +nuuvt, et tot kalga peessâñ sierânâssajanmäksimvuoñâ vuálásâžân já lasseen sämiservijd kalga mie- +ñettiñ ruttâdem sämikielâlâš kerho- já máttááttâstooimâ orniimân. +Säämi kielâlaahâ lii lasettâm sämikielâlâš jurgâlusâid. +Mut puohâin tehálâš suorgijn iä lah valagin +finniimist tuárvi sämikielâlâš jurgâlusah. +Tááláá ääigist kalgeh virgeomâhááh pieijâñ naavzâid +meiddei Internet pehti tábáhtuvvee viestâdmân, ko tot lii virgeomâhái virgálâš tieñettem, já návt +säämi kielâlaavâ vuálásâš tieñettem. +Meid sämitigge kolgâččij tieñettiñ toimâinis Interneetist aa- +naar- já nuorttâsämikielân. +Jieškote-uv haldâšemsuorgijn váiluh valmâš sämikielâlâš luámáttâhvuá- +ñuh, moi pehti sämikielâlâš ášástâllâm puáhtá tábáhtuñ. +Táid luámáttâhvuáñuid kalga jurgâliñ +Virgálâš ášástâllâm lii sirduumin eenâb já eenâb Interneetin. +Sämikielâlâš palvâlusah +láá Internet-ášástâlmist vala uáli vääniht, já taid kalga turvâstiñ. +Sämikielâlâš Internet-ášástâllâm +pehti puáhtá turvâstiñ sämikielâlâš palvâlusâid meiddei sämikuávlu ulguubel, jis palvâlusâi +vuáváámist nuávdittuvvoo säämi kielâlaavâ. +Sämikielâ oopâin kalga pargosiärvusijn movtáskittiñ sämikielâ álguoopâid jottáám ulmuid juátkiñ +opâinis ain ovdeláá, vâi sii juvsâččii taggaar sämikielâ tááiñu, mii piäiválâš äššigâšpalvâlmist vát- +too. +Pargosiärvuseh kolgâččij uáiniñ taan meiddei nahcâkoččâmâššân añai jis álguoopâi maŋa +oopah iä jotkuu, te álguoppáid kevttum äigi já resursseh maneh háská, ko álguoopâi oppâm ij täähid +tuárvi šiev kielâtááiñu, mii äššigâšpalvâlmist váttoo. +Puohháid virgeomâhâšpeelij jieškote-uv toi- +mâsuorgij pargeid kalga tähidiñ siämmáá-árvusijd máhñulâšvuoñâid oppâñ sämikielâ +Almos kielâlaavâst já säämi kielâlaavâst ij lah sierânâs kuoddâlemmáhñulâšvuotâ lahârikkomušâi +čielgiimân ige sanktiovuáhádâh lahârikkomušâi estimân. +Oovtviärdásâšvuoñâlaahâ kiäldá kielâ +vuáñuld tábáhtuvvee olgoštem já laavâst lii tañe várás sierânâs kuoddâlem- já sanktiovuáhádâh. +Säämi kielâlaahâ lii luándus peeleest juo vuáñuilaavâ-uv keežild uáivilis peeleest sämikielâ já sämi- +kulttuur alnetuállee. +Rikkomušâi čielgiimân já estimân lii uáli tehálâš, et säämi kielâlaavâ olášut- +mân rahtuuččij čielgâ kuoddâlem- já sanktiovuáhádâh, mii puávtáččij toimâñ uássin vuoigâdvuoñâ- +vuáháduvâid, moh láá juo lemin. +Säämi kielâlaavâ olášume váátá, et säämi kielâlaahâ piäránkiäččoo tuárvi vijñáht, máhñulijn rikko- +mušâin já vááijuvvuoñâin puáhtá kuoddâliñ já et kielâlaavâ rikkomuššáid asâttuvvojeh ráŋgáštâsah. +Luándulâš vuosmuš ohtâvuoñâväldim kuoddâlemaašijn ličij sämitige kielâtorvočällee, kote anaččij +huolâ vyeimistorroo vuoigâdvuoñâvuáháduv ooleest kuoddâlmij kieñâvuššâm vuoigâdvuoñâvirge- +omâháin tâi eres máhñulijn peelijn. +Säämi kielâlaavâ toimâmvuotâ váátá, et kielâlaavâ rikkomušah +iästojeh muuneeld kelijdeijeetásásâš sanktiovuáháduvváin. +Virgeomâhááh kalgeh riemmâñ árvuštâllâñ säämi kielâlaavâ vaikuttâsâid jieijâs toimáidsis já ovde- +diñ tooimâs säämi kielâlaavâ vátámušâi miäldásâžžân. +Virgeomâhááh kalgeh meiddei väldiñ tuo- +ñâst taan čielgiittâs toimâiävtuttâsâid já riemmâñ olášitteñ jieijâs toimâsyergi kyeskee toimâiäv- +tuttâsâid, vâi säämi kielâlaahâ puáhtá ubâ olášuñgin. +Säämi kielâlaavâ olášume váátá movtijdittee +tile, mii taha luándulâš kielâkevttimtilálâšvuoñâid. +TOIMÂIÄVTUTTÂSAH 2008 - 2011 +Toimâiävtuttâsah láá rahtum amnâstuvâst oovdânpuáttám áášij vuáñuld. +Iävtuttâsâi motomijn oosijn +láá kevttum ävkkin Taažâ já Ruotâ sämitige sämikielâ pehtilittem- já ovdedemtooimah. +Sämikuávlu kieldâid já staatâhaldâšem ohtâduvâid kyeskee iävtuttâsah: +Sämikuávlu kieldah, staatâ virgáduvah/finnodâhlájádâsâh já sämiorganisaatioh kalgeh tie- +ñettiñ já škovliñ merikoskâsávt pargeidis säämi kielâlaavâst. +ñettiñ já kuorâttâllâñ tom, maht säämi kielâlaahâ vaikut pargosiärváduv tooimân. +Sämikuávlu kieldah, staatâ virgáduvah/finnodâhlájádâsâh já sämiorganisaatioh kalgeh rähtiñ +muneldeijee vuáháduv tast, maht tulkkum tâi sämikielâlâš äššigâšpalvâlem uárnejuvvoo +toimâsyergist já kalgeh tieñettiñ aalmugân tain ulmuin, kiäh pyehtih adeliñ äššigâšpalvâlem +Säämi kielâlaavâ olášume kalga čuávvuñ budjetekonomia já palvâlusâi kvaliteet mield. +mikielâlâš palvâlusâi pyevtitmân finnejum ruttâdem já toi kevttim kalga sierânistiñ budje- +tijn. +Sämikuávlu kieldah já staatâ ohtâduvah kalgeh rähtiñ mittedemvuáháduvâid, maht sämikie- +lâlâš palvâlusâid, toi toimâmvuoñâ já vaikuttâs puáhtá mittediñ. +Sämikielâlâš äššigâšpalvâlusâin já toi toimâmvuoñâst kalga nuurrâñ merikooskâi äššigâšma- +câttâs já nomâttum macâttâs kalga leñe uássin sämikielâlâš palvâlusâi mittedemvuáháduv já +árvun sämikielâlâš palvâlusâi toimâmvuoñâst. +Äššigâššáid kalga aktiivlávt tieñettiñ sii vuoigâdvuoñâin já säämi kielâlaavâ adelem vuoi- +gâdvuoñâin palvâlussáid, tâi talle ovdediñ sämikielâ kevttim säämi kielâlaavâ vaattâm vuov- +vijn. +Säämi kielâlaavâ iävtui tevdim sämikuávlust lii meiddei jurdâččemkoččâmâš. +Uássin kieldâi +oovtviärdásâšvuoñâvuáváámijd já täsiárvupargo kalgeh kieldah já staatâ ohtâduvah lasettiñ +pargeidis tiäñu sämmilijn, sii kulttuurist, ohtsâškodálâš sajaduvâst já historjást. +Taat tiätu +lasettičij ibárdâs säämi kielâlaavâ iävtui kuáttá. +Jyehi sämikuávlu kieldân já staatâ ohtâduv- +váid kolgâččij orniñ toimâsuorgij mield maaŋgâkulttuurlâšvuoñâ-, oovtviärdásâšvuoñâ- já +täsiárvuškovliittâs, mast kieñâvuššuuččii eres lasseen sämmilâšvuotân já säämi kielâlaahân +kullee ääših. +Sämikuávlu kieldah já staatâ ohtâduvah kalgeh toimâidis oovdettijn ovtâstâllâñ tooimâid já +viirgijd nuuvt, et tááláš sämikieltáiñusâš pargojuávkku kevttuuččij ävkkin kieldâ tâi ohtâduv +sämikielâlâš palvâlusâi/tulkkumpalvâlusâi pyevtitteijen. +Taan palvâlusâst kalga tieñettiñ äš- +šigâššáid. +Kieldâi já staatâ ohtâduvah kalgeh karttiñ toimâsuorgijnis pargee sämikieltáiñusâš +pargeid já tiäñuštâllâñ sii máhñulâšvuoñâ já haalu toimâñ tulkkân. +Sämikuávlu jyehi tuáimee staatâ já kieldâ ohtâduvâst kalga leñe tarbâšân vijñes vuáhádâh +sämikielâ uápui tuárjumân. +Škovlimmáhñulâšvuoñâin já kielâtááiñu vaikuttâsâin pálkkátmân +kalga aktiivlávt tieñettiñ pargeid. +Sämikuávlu kieldâlâš já staatâlâš palvâlusâid fällee ohtâduvah kalgeh vuáñudiñ äššigâšregis- +terijd, main lii äššigâš mietâmâš äššigâšregisterân, já mast čiälgá tot sämikielâ, moin sun +haalijd jieijâs palvâluñ. +Registerist kolgâččij čielgâñ, et haalijd-uv äššigâš njálmálâš já kir- +jálâš palvâlusâid sämikielân. +Register kolgâččij leñe aktiivlâš kiävtust ain äššigâškuáhtáámij +ohtâvuoñâst já ton vievâst puávtáččij čuosâttiñ sämikielâlâš palvâlusâid. +Nk. +sämikielâ kielâlase prooseentlâš mere kolgâččij luptiñ. +Tááláš kielâlase ij movtijdit sä- +mikielâ luhâmân. +Nubástutmáin pálkkááttemvuáháduv kalga sämikielâ luhâmist toohâñ eko- +noomlávt kyeditteijee. +Nuuvt kuhháá ko aanaar- já nuorttâsämikielâ uásild ij lah virgálâš kielâtááiñu čäittim- +/tuhhiittemvuáhádâh (tegu kielâtutkos) uárnejum, noomât säämi kielârääñi äššitobdeelävdi- +kode, mon pargon lii tábáhtuskuáhtásávt tuoñâštiñ ulmuu kielâtááiñu aanaar- já nuorttâsä- +mikielâ uásild. +Kieldâlâš já staatâ ohtâduvah kolgâččii toollâñ paargonuuccâmtilálâšvuoñâin +taam tuoñâštus siämmááviärdásâžžân kielâtutkosáin já -tuoñâštussáin nuuvt kuhháá ko +aanaar- já nuorttâsämikielâ uásild ij lah máhñulâšvuotâ kielâtutkosân já -tuoñâštusân. +Sämikuávlu virgeomâhááh já eres pargoadeleijeeh kalgeh sämikielâ sárnoo pargei tähidiñ +siämmáá-árvusijd ekonoomlâš máhñulâšvuoñâid já eres toorjâvuáháduvâid luuhâñ sämikielâ +tegu sämikielâ mätihánnáá pargei-uv. +Kieldah kalgeh säämi kielâlaavâ 18 § miäldásávt kocceeñ uástupalvâlusâin já kieldâovtâs- +tumij tooimâst et sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñah olášuveh já vaattâñ, et palvâlusâi uárne- +jeijeeh čuávvuh säämi kielâlaavâ olášume já nuávditteh säämi kielâlaavâ jieijâs toimâinis. +Staatâ tâi lahâasâttâs kyeskee iävtuttâsah: +Säämi kielâlaavâ kalga nubástutteñ (31 §) nuuvt, et lahâaasâtlâš kieldâlâš vuáñupalvâlusâid +pyevtitteijee eres finnoduvah já kieldâovtâstumeh main sämikuávlu kieldâ tâi uási tast lii +mieldi, váldojeh meiddei säämi kielâlaavâ miäldásâš staatâtorjuu pirrâdâhân (31 §). +Sämikielâlâš vuáñumáttááttâs já peivitipšo kalga leñe sierânâssajanmäksimnáál staatâ ruu- +ñâin kieldáid meiddei sämikuávlu ulguupiäláá kuávlust. +Staatâ kalga väldiñ vuotân toimâinis, et staatâhaldâšem pyevtitvâšvuoñâohjelm iästá sämi- +kuávlust sämikielâlâš pargojuávhu pálkkááttem já áštá säämi kielâlaavâ olášume. +Pyevtit- +vâšvuoñâohjelm kalga olášutteñ väldimáin vuotân säämi kielâlaavâ. +Meid kieldâ- já palvâ- +lemráhtusuñâsmitmist kalga väldiñ vuotân, et uñâsmittem ij uážu kepidiñ sämikielâlâš pal- +vâlusâid. +Máhñuliih kieldâovtâstitmeh iä uážu hiäjusmitteñ sämikielâlâš palvâlusâid, veikkâ +kieldâ olmoošmeeri muttuuččij syemmilâšeenâblohhoon. +Staatâ kalga jo-uv kanavistiñ puoh sämikielâlâš palvâlusâi pyevtittâsâi ruttâdem sämitige +pehti tâi kocceeñ pyerebeht ruttâdem kevttim eromâšávt kyevtikielâlâšvuoñâlase mieñeet- +tijn, tâi talle rähtiñ ruttâdem vaastâlâžžân. +Staatâlâš já kieldâlâš almoshaldâšem ášástâllâmluámáttuvah kolgâččij puoh jurgâliñ sämi- +kielân. +Sämikuávlu ulguupiälááh staatâ ohtâduvah já ministeriöh kolgâččii jurgâliñ sämmilijd kyes- +kee laavâid já kuávdášlâš aalmug vuoigâdvuoñâid já kenigâsvuoñâid kyeskee tieñettempá- +párijd/raavâkirjáid sämikielân. +Staatâ uññâ pálkkááttemvuáhduvâst kalga sämikielâ táiñu leñe päälhi loptejeijee ánsun ain +sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvâst tâi finnodâhlájádâsâst, moi toimâkuávlun sämikuáv- +lu kulá. +Staatâ kalga ovdediñ toimâinis já ruttâdmis vievâst sämikielâlâš tiäñusirdem šoddâm Suo- +mân sehe toohâñ máhñulâžžân puohâi sämmilij täsiárvulâš máhñulâšvuoñâid čuávvuñ sämi- +kielâlâš uññâsijd jiärmálij tijmeaaigij. +Staatâ kalga čujottiñ sämitige pehti jyehimnáál merikoskâsöš meriruuñâ sämikielâlâš párnái +já nuorâi kerhotooimâ ruttâdmân. +Staatâ kalga tulkkuumijnis rähtiñ taid vuáñuprinsiipâid, moi mield meriduvvojeh toh virge- +omâhááh, maid säämi kielâlaahâ kuáská virgeomâhâštooimâ luándu keežild. +Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñâi visásmitmân säämi kielâlaavâ rikkomušâi pyehtim vuoi- +gâdvuoñâvuáháduv pirrâdâhân lii uáli tehálâš säämi kielâlaavâ olášume-uv tááhust. +Rikko- +mušâi čielgiimân já estimân kalga rähtiñ čielgâ kuoddâlem- já ráŋgáštemvuáháduv. +Škovlimvuáháduv kyeskee iävtuttâsah +27 Juo áámmátškoliittâsâst kalga väldiñ vuotân sämikieltáiñusii pargojuávhu tášrbu já toohâñ +máhñulâžžân sämikielâ luuhâm juo škovliittâsääigi. +Videokáidusmáttááttâs pehti puáhtá +máttááttâs orniñ Maadâ-Suomân-uv. +Eromâš stuorrâ sämikielâtáiñusâš pargojuávhu tárbu lii +poolisvuomijn, Laapi etikuávdáást já sosiaal- já tiervâsvuoñâsyergist. +28 Sämikuávlu kieldâi vuáñumáttááttâsâst já nube tääsi máttááttâsâst kalga kieñâvuššâñ säämi +kielâlaavâ já kielâlâš vuoigâdvuoñâid. +29 Sämikuávlun áámmátpargojuávhu škuávlejeijee oppâlájádâsâi máttááttâsâst (el. +opâttâh, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut já šoddâdemtiettui tieñâkodde sehe Ruávinjaar- +gâ áámmátollâškovlâ, SMK já poolisáámmátollâškovlâ) kalgeh kieñâvuššâñ säämi kielâlaa- +vâ já ton kenigâsvuoñâid. +30 Oovtviärdásâšvuoñâlaavâ já säämi kielâlaavâ máhñulâžžân toohâm positiivlâš sierânâskoh- +tâlem kalga kevttiñ ävkkin vijñásubbooht škovlimvuáháduvâst. +Sämikielâlâš palvâlusâid +kalgâ turvâstiñ juo škovlimpaje ääigi nk. +sämmilâštiätumeerijn kuávdášlâš škovlimsuorgijn, +main kielâtiätumeeri ij vala lah. +Válduášálávt sämitige kyeskee iävtuttâsah: +31 Sämitigge kalga algâttiñ čielgimpargo sämikielâlâš palvâlusâi tuurvâstmist já oovdedmist +sämikuávlu ulguubeln oovtâst riehtiministeriöin, sämiseervijguin já ucceeblohováldálâžžáin. +32 Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñâi olášutmân ličij ávhálâš, jis sämitigge vuáñudičij oovtâst +sämikuávlu kieldâiguin mottoomlágánijd kielâkuávdáid, main toimâččii sämikieltáiñusiih +virgealmaah já toimâulmuuh. +Kuávdáin sämmiliih puávtáččii eelliñ viežžâmin sämikielâlâš +äššigâšpalvâlem já koijâdmin ravvuid já tiäñuid el. +säämi kielâlaavâst já sämmilij kielâlâš +vuoigâdvuoñâin sämikuávlu kieldâi já staatâ virgeomâháin. +33 Kieldah, staatâ ohtâduvah já sämitigge kolgâččii tutkâñ máhñulâšvuoñâid vuáñudiñ ohtsijd +viirgijd, moiguin sämikielâlâš palvâlusah turvâstuuččii. +34 Sämitigge kalga tieñettiñ aktiivlávt säämi kielâlaavâst sämmiláid já movtijdittiñ sämmilijd +kevttiñ sämikielâ. +35 Sämitigge kolgâččij vuáñudiñ ive kielâtaho - palhâšume, mii mieñettuuččij pyeremustáá +sämmilij kielâlâš tile pyeredâm staatâ tâi kieldâi ohtâdâhân tâi eres uážžoi já návt toovân +movtijditáčij positiivlávt virgeomâháid pyerediñ sämmilij kielâlâš tile. +36 Sämitigge kalga toimâinis faallâñ kielâpalvâlusâid meid sämikieltáiñusáid já išediñ sämmi- +lijd sämikielâlâš ášástâlmist virgeomâháin. +37 Sämitigge kalga faallâñ tâi čäittiñ tom, kote pasta faallâñ säämi kielâlaahân já sämikulttuu- +rân kullee škovlim- já máttááttâspalvâlusâid kieldáid, staatâ virgáduvváid já finnodâhlájá- +dâssáid. +38 Sämitigge kalga haahâñ pisovâš ruttâdem sämmilâš rävisulmuid sämikielâ luuhâm- já čääl- +limtááiñu hahâmân já čäittiñ tahheid, kiäh uárnejeh sämikielâ škovlim. +39 Sämitigge já staatâ kolgâččáin toimâidiskuin já ruttâdmijguin adeliñ máhñulâšvuoñâ sämi- +kielâlâš rijjâ čuovviittâspargo máttááttâsân. +40 Puáttee säämi kielâlahâčielgiittâs várás kolgâččij tutkâñ adeliñ máhñulâšvuoñâ ovtâstiñ +oovtviärdásâšvuoñâlaavâ olášume já säämi kielâlaavâ olášume čuávvum sämikuávlust. +41 Säämi kielârääñist vuáñuduvvoo orgaan, mast lii jieijâs meriruttâ já mon puáhtá jiečânâs +haldâšiñ já stivriñ kielâovdedemtoimáid. +Sämikielâ toimâttâh sirdoo kielârääñi vuálásâžžân +já sämikielâ toimâttâh ovdeduvvoo kielâkuávdáá suundán äššitobden sämikielâ kyeskee +koččâmâšâin. +SÄÄMI KIELÂLAAV 29 § MIÄLDÁSŠ 1 (8) +MUŠTÂLUS SÄMITIIGÁN +Lahtemnáál sämitiggeest adelum laavâ (974/1995) 7 §:st +uáivildum Sämitige muštâlusân staatârááñán +Saarikoskentie 4 +FI-99870 Inari-Aanaar +Fax. +SÄMIKIEL TOIMÂTTUV JÁ SÄMITIGE ASÂTTEM KIELÂRÄÄðI MUŠTÂLUS SÄÄ- +MI KIELÂLAAV OLÁŠUME IIVIJN 2004 -2006 +Muštâlus tuávááš +Säämi kielâlaavâ (1086/2003) 29 § miäldásávt addel sämikielâ toimâttâh oovtâst sämitige asâttem +kielâraañijn vaaljâpojijmield Sämitiigán muštâlus sämikielâ kyeskee lahâasâttem heivitmist sehe +sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñâi olášumest já kielâtile ovdánmist. +Taat muštâlus mii tääl adeluvvoo +lii vuosmuš muštâlus säämi kielâlaavâ olášumest. +Tot vuáñuduvá Klemetti Näkkäläjärvi sämitiigán +ráhtám vijñásub čielgiittâsân, "Säämi kielâlaavâ olášume iivijn 2004-2006" (maŋeláá. +čielgiittâs) já +mii lii muštâlus lahtosin. +Ovdeláá mainâšum čielgiittâs lahtosijdiskuin lii luuhâmnáálá čujottâsâst +Sämitige majemuu lovottuv (statistiik) mield láá sämmiliih 9350, kiäin Suomâst äässih 8706. +Pai- +jeel peeli sist (54.9%) äässih sämikuávlu ulguubeln. +Sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij kielâ- +lâš vuoigâdvuoñâi olášuttem váátá tállân sierânâs tooimâid staatâvääldist já Sämitiggeest. +Uáli huolâstuttee lii tot, et sämikuávlu ulguubeln ässee párnááh pääccih ollásávt jieijâs kielâ já +jieijâskielâlâš vuáñumáttááttâs ulguubel (vuálá love ihásijn párnáin paijeel 70% äässih sämikuávlu +ulguubeln eres kuávluin Suomâst). +Sämikulttuur já sämikielâ/-kielâi siäilum váátá, et sämikie- +lâlâš vuáñumáttááttâs já peivitipšo láá sierânâssajanmäksimnáál kieldáid staatâ ruuñâin +meiddei sämikuávlu ulguupiäláá kuávlust. +Ive 2004 vuáimán puáttám uñâsmittum säämi kielâlaavâ válduášálâš ulmen lâi pyerediñ sämmilij +kielâlâš vuoigâdvuoñâi olášume já nanodiñ sämmiláid algâaalmugin turvâstum vuáñulavâlâš +(731/1999, 17.3 §) vuoigâdvuoñâ toollâñ já ovdediñ jieijâs kielâ já kulttuur. +Uññâ kielâlaavâ mield +kolgii sämmiliih pyehtiñ ášástâllâñ sämikielân jieijâs tâi jieijâs hiäñu kyeskee aašijn sämikuávlu +kieldâi já staatâ virgeomâhijn. +Čielgiittâs säämi kielâlaavâ olášumest vuáñuduvá vijñes luámáttâhkoijâdâlmân, mast 169 vuástá- +väldest koijâduvvojii el. +tiäñuh sämikielâlâš palvâluisâi vijñesvuoñâst, sämikielâ tááiñust já kiävtust +sehe sämikielâ iävtuin pargopirrâsist. +Čielgiittâs čuásáttâsjuávkkun lijjii säämi kielâlaavâ 2 §:st mai- +nâšum virgeomâheh, kiäid säämi kielâlaahâ heiviittuvvoo. +Stuárráámus čuásáttâhjuávkku lâi sämi- +kuávlu kieldâi pargeeh. +Puohnâssân koččâmâšluámáttuvah vuolgâttuvvojii 169 vuástáväldei já vás- +tâdâsah pottii 109 vuolgâtteijest. +Kuávdášlâš virgeomâhijn kuoññii koijâdâlmân västidhánnáá el. +Laapi pirâskuávdáš, alemus haldâšemriehti, pirâsministeriö, Suáñigil kieldâ ovdâalmaah já sämira- +dio. +Väldikodeášáskutteevirgádâh, Tiervâsvuoñâhuolâttâs vuoigâdvuoñâtorvokuávdáš (TEO), Paa- +teent- já registerhaldâttâs (PRH), Aalmugregisterkuávdáš, Itella, Sämikuávlu máttááttâskuávdáš, +Seenaatkidânjâsah sehe Šoŋŋâtiettuu lájádâs almottii, et säämi kielâlaahâ ij kuoskâ sii toimâsyergi. +Čielgiittâsâst lii miäruštâllum säämi kielâlaavâ čonnâsemvuotâ ovdeláá mainâšum virgeomâhij já +almos palvâlusâid pyevtitteijee siärváduvâi já ovtâskâsâi háárán, kiäh lijjii almottâm, et säämi +kielâlaahâ ij kuoskâ sii syergi. +Áárvu mield laahâ kuáská aainâs-uv mottoom uásild meid ovdeláá +mainâšum vuástáväldeid. +Lasseen čielgiittâsâst čiälgá, et säämi kielâlaavâ 2 § virgeomâhâšluvât- +tâllâm lii mottoom uásild rahtum puárissiähá háámán já ton suujâst sáttá adeliñ puástu tâi +aainâs-uv čájádittee tiäñu laavâ heiviittemkenigâsvuoñâst syemmilâš ohtsâškoddeest. +SÄÄMI KIELÂLAAV 29 § MIÄLDÁSŠ 2 (8) +Virgeomâhij sämikielâ táiñu +Čielgiittâsâst finnejum tiäñu vuáñuld sämikuávlu kieldâi já staatâ ohtâduvâi virgealmain já pargein +sárnuh sämikielâ eenikielânis puohnâssân 7% puohâin pargein. +Meeri lii kiäppánâm ivveest 2000 +vááijuv 2%. +Nubástus lii merhâšittee ko váldoo vuotân mon ucce lii sämikielâ eenikiellân sárnoo +párgei juávhu koskâsvuoñâlâš uásádâh kieldâi já staatâ pargojuávhust. +Ive 2000 háárán, toi pargei +uásádâh, kiäh puohtii kevttiñ sämikielâ pargostis, lii stuárrum 4,8%. +Ive 2000 puohtii sämikielân +palvâliñ 11,9% kieldâ já staatâ virgeomâhijn já ive 2006 sämikielân äššigâšpalvâlem puohtii adeliñ +14,8% kieldâ já staatâ virgeomâhijn. +Tarkkuustâldijn sämikielâ ucánjáhháá iberdeijei uásáduv kiel- +dâi pargen, ive 2006 lâi tot 3,9% ucceeb ko ive 2000. +Pargei meeri, kiäh iä määti sämikielâ, lii mot- +toom veerdi kiäppánâm, ive 2006 sii lijjii 70,6% ko ive 2000 sii lijjii 73,4%. +Peivitipšoost já máttááttâstooimâst pargeeh láá 36% tom juávhust kiäh pyehtih adeliñ äššigâšpal- +vâlem sämikielân sämikuávlu kieldâin já staatâ virgeomâhijn, mut ko sii äššigâšpalvâlem lii sundá- +šum tärkkilávt räijejum tiätu juávkun, ij sii pyevti rekinistiñ olesprosenttân. +Ko peivitipšoost já mát- +tááttâstooimâst pargei prooseentlâš meeri kepiduvvoo olesprosseentmeereest, kiäppán sämikielâlâš +äššigâšpalvâlem adeleijei meeri 9,5%:n. +Tuoñâlâš nubástus kieldâi já staatâ ohtâduvâi sämikielâ mättee ulmui meereest ij lah tábáhtum. +mi kielâlaahâ ij lah merhâšitteht lasettâm virgeomâhij sämikielâ tááiñu. +Kieldâi já staatâ ohtâduvah kalgeh riemmâñ toimáid säämi kielâlaavâ olášutmân. +Pyeremus +vyehi toos ličij finniñ puohâi uññâ virgij já tooimâi tohâlâšvuoñâ iähtun, tâi aainâs-uv ánsun +sämikielâ tááiñu. +Staatâ uññâ pálkkááttemvuáháduvâst kalga uáiniñ ain sämikielâ tááiñu +päälhi loptejeijee ánsun sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvâin já finnodâhlájádâsâin, moi +toimâmkuávlun sämikuávlu kulá. +Sämikielâlâš palvâlusâi vijñodâh +Sämikielâ mättee virgeomâhij ucessiähá meereest puáhtá miäruštâllâñ meiddei sämikielâlâš palvâ- +lusâi vijñoduv. +Pyeremustáá sämikielâlâš palvâlusah olášuveh kieldâi čuovviittâstooimâin. +Mudoi +sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvâi já sämikuávlu kieldâi sämikielâlâš palvâlusah olášuveh iä- +nááš tulkkâpalvâlusâi já jurgâlusâi pehti. +Ive 2000 čielgiittâs puátusáid verdittijn sämikielâlâš äš- +šigâšpalvâlem finnim ášásdâldijn virgeomâhijn ij lah ennustkin puáránâm uññâ kielâlaavâ +Säämi kielâlaavâ 9 § mield virgeomâhij almottâsah, kulluuttâsah já almosinpiejâmeh sehe eres tiä- +ñáttâsah, moh adeluvvojeh ulmuid sehe ravvuuh já ulmui kiävtun uáivildum luámáttuvah tevdim- +ravvuidiskuin kalga sämikuávlust rähtiñ já adeliñ meiddei sämikielân. +Kieldâi já virgeomâhij tie- +ñettem sämikielân olášuvá tuše pelduvváid. +Viermitieñettem lii tehálâš uási onnáápeeivi tábáh- +tuvvee tieñettem. +Viermitieñettem sämikielân tábáhtuvá sattummild. +Sämikuávlu kieldâin láá Uc- +juuvâst motomeh sämikielâlâš tiäñáttâsah já luámáttuvah sijñoinis. +Eres sämikuávlu kieldâi vierm- +isiijñoin iä lah sämikielâlâš tiäñáttâsah. +Sämikuávlu virgeomâheh láá säämi kielâlaavâ 12-16 § mield kenigittum toimâttiñ äššikiirjijd sämi- +kielân já orniñ áššigâšpalvâlemtilálâšvuoñáid tulkkum, jis sämikielâlâš olmooš návt táttu. +Tulkkum +ornim lii virgeomâháá kenigâsvuotâ, mutâ lii puáttám oovdân om. +kieldâ uástupalvâlusâin et sämi- +SÄÄMI KIELÂLAAV 29 § MIÄLDÁSŠ 3 (8) +kielâlâš palvâlem finnee, jis äššigâš jieš uárnee olssis tulkkum. +Säämi kielâlaahâ váátá virgeomâháá +orniñ tulkkum já lasseen kielâlaavâ 18 § mield virgeomâhâš kalga visásmitteñ toimâidis sirdedijn +kieldâ uálguupiäláá orgaan pyevtittemnáál, et pargo tipšodijn adeluvvoo tuárvi säämi kielâlaavâ +miäldásâš palvâlem. +Säämi kielâlaavâ olášuumán čujottum meriruttâ +Sosiaal- já tiervâsvuoñâpalvâlusâi ornim várás lii ovdâskodde staatâ budjetist ive 2002 rääjist mie- +ñettâm meriruuñâ sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuoñâpalvâlusâi pyevtittem várás mäksimnáál Sä- +mitige pehti kieldáid. +Čuovviittâstooimâ uásild vuáñu-já luvâttâhmáttááttâs koloh moh šaddeh sä- +mikelân adelum máttááttâsâst, sajanmáksojeh olesmiärásávt sämikuávlu kieldáid. +Lasseen sämi- +kuávlu kieldáid máksoo kyevtkielâlâšvuoñâlase, mon ohtân aggân lii kieldâ ässeilohomeeri. +Staatâ budjetist čujottuvvoo säämi kielâlaavâ 31§ mield meriruttâ staatâtorjui sämikuávlu kieldáid, +servikuddijd sehe säämi kielâlaavâ 18 §:st uáivildum ovtâskâssáid (el. +kuálástuskuávluh, meccival- +jehoittámseervih já meccihoittámseervih) säämi kielâlaavâ heivitmist šaddee sierânâs lasekoloi vá- +rás. +Torjuuh láá mieñettum om. +pargojuávhu sämikielâ oppâmist šaddee koloid, tegu pálhálâš virge- +rijjâvuodáid já sajasii pälkkikoloid. +Tañe várás lii lamaš kevttimnáálá enâmustáá 128.638 € ive +Ive 2004 säämi kielâlaavâ +heiviittem lasekoloin väridum meriruuñâin kevttui 64,3%, ive 2005 meriruuñâst kevttui 99,4% já +ive 2006 tast kevttui 63,6,% já ive 2007 meriruuñâst kevttui 89%. +Sämikielâlâš palvâlusâi naavcâi lasettem ij lah vaikuttâm vijñáht sämikielâlâš palvâlusâi ov- +dánmân Suomâst. +Kieldah uáinih távjá säämi kielâlaavâ olášume nahcâkoččâmâššân já siäm- +mást vájálditeh et toh iä lah kiävttám puoh säämi kielâlahâasâttâs adelem máhñulâšvuoñâid +pyerrin. +Virgeomâheh iä keevti tarbâšân säämi kielâlaavâ ruttâdemmáhñulâšvuoñâid, mii +hiäjusmit sämikielâlâš äššigâšpalvâlem. +Maht finnejum ruttâdem vaikut sämikielâlâš palvâlussáid kalga pasteñ čielgiñ já ruttâdem +kevttim kalga čuávvuñ aktiivlávt budjetekonomia pehti. +Säämi kielâlaavâ ruttâdem kyeskee ceehi (31 §) kolgâččij mutteñ nuuvt, et lahâaasâtlâš kieldâ +vuáñupalvâlusâi eres pyevtitteijeeh já kieldâovtâstumeh, main sämikuávlu kieldâ tâi uási tast +lii mieldi, váldoo meiddei säämi kielâlaavâ miäldásâš staatâtorjuu pirrâdâhân. +Staatâ kolgâččij jo-uv čujottiñ puoh sämikielâlâš palvâlusâi pyevtittâs ruttâdem sämitige pehti tâi +kocceeñ pyerebeht ruttâdem kevttim eromâšávt kyevtikielâlâšvuoñâlase mieñeettijn. +Kielâlase já jyehimvuáñuseh +Kieldâi staatâuásilaavâ (1147/96) 12 § mield sämikuávlu kieldah finnejeh kilâlasseen euromere, mii +lii 10 prosenttid almos staatâuási vuáñu-uásist. +Sisäašijministeriö tiäñui mield 10 prosenttid meer- +hâš ovdâmerkkân ihán 2007 ohtsis 55 314 euro lasattâs tai kieldâi staatâuásán, mii juáhás kieldâi +kooskâ nuuvt, et Iänudâh finnee 5 638, Aanaar 19 854, Suáñigil 25 980 já Ucjuuhâ 3 842 eurod. +Kielâlase lii uáivildum kyevtkielâlâšvuoñâst šaddee lasekoloi várás. +Kielâlase máksoo almos staa- +tâuási stuáruduv mield, já talle tot ij västid sämikielâlâš ulmui uási kieldâ olmoošlovvoost. +Sämi- +kuávlu kieldâin finnee Suáñigil stuárráámus lase, veikkâ tobbeen äässih ucemustáá sämmiliih já +tuotâvuoñâst Suáñigil kieldâ lii puoh ucemustáá ornim sämikielâlâš palvâlusâid kuávlustis. +SÄÄMI KIELÂLAAV 29 § MIÄLDÁSŠ 4 (8) +kieldâ, mii lii áinoo Suomâ sämmilâšeenâbloholâš kieldâ, finnee puoh ucemus lase. +Kielâlase mäk- +simist ij meiddei valduu vuotân tot, et Aanaar kieldâ lii neeljikielâlâš kieldâ: Kieldâst kiävttojeh +suomâkielâ lasseen aanaarkielâ, nuorttâkielâ já tavekielâ, já talle sämikielâin šaddee koloh láá stuár- +ráábeh. +Maht säämi kielâlaahâ váldoo vuástá já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñâi kocceem +Säämi kielâlaavâ vuástáväldim eereeb motomijd spiekâstmijd lii iänááš reagistem äššigâšâi vátá- +muššáid. +Sämikielâlâš palvâlusah iä lah tuotâvuoñâst rahtum luándulâžžân já sämikielâlâš palvâlu- +sah uárnejuvvojeh tuše talle, ko ulmuuh mättih taid käibidiñ. +Säämi kielâlaahân kullee virgeomâhij +kenigâsvuoñah čäittiñ, et sij palvâleh sämikielân já ovdedeh sämikielâ kevttim, láá pááccâm mo- +tomáid virgeomâháid epičielgâsin. +Čielgiittâsâst, mii lii taan muštâlus vuáñdun čiälgá, et motomijn +kieldâin já staatâ virgeomâhijn iä lah tärkkilis tiäñuh jieškote-uv sämikielâi iäruin. +Tietimettum- +vuotâ lâi el. +tast kotemuš sämikielâ kuávlust sárnoo, mon sämikielâ palvâlus kuávlust tarbâšuvvoo +tâi maid sämikielâid virgáduv pargeeh sárnuh. +Säämi kielâlaavâ 28 § mield juáháš virgeomâhâš kocá jieijâs toimâsyergist säämi kielâlaavâ nuáv- +dittem. +Laavâ 24 §:n kulá almosnjuolgâdus, mon mield kalga virgeomâhâš toimâinis jiešráñálávt +anneeñ huolâ tast, et säämi kielâlaavâ turvim kielâlâš vuoigâdvuoñah olášuveh argâelimist. +Čielgiit- +tâs vuáñuld tah prinsiipah iä olášuu syemmilâš ohtsâškoddeest aainâskin säämi kielâlaavâ uáivildem +vuovvijn. +Vástádâsâin vuáttoo čielgâsávt jurdâččemvyehi, mon mield laahâ nuávdittuvvoo eskân +talle ko kiinii ääšist huámášit. +Virgeomâheh láá säämi kielâlaavâ vuástásávt sirdám taan ovdâsvás- +tádâs äššigâššáidsis. +Maaŋgâin vástádâsâin pooñij uáinusân sämikielâlâš palvâlusâi táárbu váájuv- +vuotâ. +Säämi kielâlaavâ mield kalga virgeomâhâš čäittiñ et sun palvâl sämikielân. +Nuuvtpa sämikie- +lâlâš palvâlusâi tárbu váátá ain meiddei palvâlusâi faallâm sämikielân já ovdâsvástádâs säämi kie- +lâlaavâ nuávdistmist lii virgeomâhist. +Säämi kielâlaahâ lii lamaš vyeimist nelji ive já tom toimâmvuotâ ij lah testajum vijñásubbooht rieh- +tivuáháduv pehti. +Máhñulávt virgeomâheh, kiäid säämi kielâlaavâ rikkomist puáhtá kuoddâliñ, láá +ovdâskode riehtiäššialmai, riehtikansler, läänihaldâttâs, poolis já ucceeblohováldálâš. +Säämi kielâ- +laavâ vuáñuld láá ovdâskode riehtiäššialmai puáttám kulmâ kuoddâlem, moh kyeskih sämikielâlâš +luámáttuvâi váilum já tilálâšvuoñâ mast tulkkum lâi uárnejum sämikielân, mut áášánkullee kirjáliih +dokumeentah iä lamaš jurgâlum sämikielân já sämikielâlâš pevdikirje tuoñâlâšvuoñâ. +Ovdâskode +dâsâinis kiddim säämi kielâlaavâ vuáñuld huámášume toos, et poolishaldâšem kuávdášlâš luámát- +tuvah já ráŋgáštâsmiärádâsluámáttuvah sehe monâttâllâmravvuuh iä lah finniimist sämikielân. +Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñâi visásmitmân säämi kielâlaavâ rikkomušâi pyehtim riehti- +vuáháduv pirrâdâhân lii eromâš tehálâš säämi kielâlaavâ olášume-uv tááhust. +Rikkomušâi +čielgiimân já estimân kalga rähtiñ čielgâ kuoddâlem- já ráŋgáštemvuáháduv. +Toimâiävtuttâsah +Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñâi olášume váátá tieñettem säämi kielâlaavâst, virgeomâhijn kelijdei- +jee sämikielâtááiñu sehe ekonomâlâš naavcâid sämikielâlâš tooimâ juátkojeijee tuárjumân. +Staatâ- +väldi kalga čujottiñ ruuñâid kelijdeijee sämikielâlâš palvâlusâi pyevtitmân sämikuávlust. +SÄÄMI KIELÂLAAV 29 § MIÄLDÁSŠ 5 (8) +Muštâlusân láá lohtum čielgiittâs tärkkilis toimâiävtuttâsahah, moh láá ton vuáññun, já moiguin +sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñâid puávtáččij pyerediñ já ovdediñ. +Sämikuávlu kieldâid já staatâhaldâsem ohtâduvâid kyeskee iävtuttâsah: +oovtviärdásâšvuáváámijd já täsiárvupargo kalgeh kieldah já staatâ ohtâduvah lasettiñ par- +geidis tiäñu sämmilijn, sii kulttuurist, ohtsâškodálâš sajaduvâstis já historjást. +SÄÄMI KIELÂLAAV 29 § MIÄLDÁSŠ 6 (8) +Nuuvt kuhháá ko aanaar- já nuorttâkielâ uásild ij lah virgálâš kielâtááiñu čäittim-/tuhhiit- +temvuáhádâh (tegu kielâtutkos) uárnejum, noomât säämi kielârääñi äššitobdeelävdikode, +mon pargon lii tábáhtuskuáhtásávt tuoñâštiñ ulmuu kielâtááiñu aanaar- já nuorttâkielâ uá- +sild. +Kieldâlâš já staatâ ohtâduvah kolgâččii toollâñ paargonuuccâmtilálâšvuoñâin taam tuo- +ñâštus siämmááviärdásâžžân kielâtutkosáin já -tuoñâštussáin nuuvt kuhháá ko aanaar- já +nuorttâkielâ uásild ij lah máhñulâšvuotâ kielâtutkosân já -tuoñâštusân. +Sämikuávlu virgeomâheh já eres pargoadeleijeeh kalgeh sämikielâ sárnoo pargei tähidiñ +mân sehe toohâñ máhñulâžžân puohâi sämmilij täsiárvulijd máhñulâšvuoñâid čuávvuñ sämi- +Staatâ kalga čujottiñ sämitige pehti jyehimnáál merikoskâsii meriruuñâ sämikielâlâš párnái +SÄÄMI KIELÂLAAV 29 § MIÄLDÁSŠ 7 (8) +omâheh, maid säämi kielâlaahâ kuáská virgeomâhâštooimâ luándu keežild. +vuáháduv pirrâdâhân lii uáli tehálâš säämi kielâlaavâ olášume-uv tááhust. +Rikkomušâi čiel- +giimân já estimân kalga rähtiñ čielgâ kuoddâlem- já ráŋgáštemvuáháduv. +Škovlimvuáháduv kyeskee iävtuttâsah: +Juo áámmátškoliittâsâst kalga väldiñ vuotân sämikieltáiñusii pargojuávhu tárbu já +toohâñ máhñulâžžân sämikielâ luuhâm juo škovliittâsääigi. +Videokáidusmáttááttâs +pehti puáhtá máttááttâs orniñ Maadâ-Suomân-uv. +Eromâš stuorrâ sämikielâtáiñusâš +pargojuávhu tárbu lii poolisvuomijn, Laapi etikuávdáást já sosiaal- já tiervâsvuoñâ- +syergist. +Sämikuávlu kieldâi vuáñumáttááttâsâst já nube tääsi máttááttâsâst kalga kieñâvuššâñ +säämi kielâlaavâ já kielâlâš vuoigâdvuoñâid. +Sämikuávlun áámmátpargojuávhu škuávlejeijee oppâlájádâsâi máttááttâsâst (el. +Laa- +pi ollâopâttâh, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut já šoddâdemtiettui tieñâkodde se- +he Ruávinjaargâ áámmátollâškovlâ, SMK já poolisáámmátollâškovlâ) kalgeh kieñâ- +vuššâñ säämi kielâlaavâ já ton kenigâsvuoñâid. +Oovtviärdásâšvuoñâlaavâ já säämi kielâlaavâ máhñulâžžân toohâm positiivlâš sierâ- +nâskohtâlem kalga kevttiñ ävkkin vijñásubbooht škovlimvuáháduvâst. +palvâlusâid kalgâ turvâstiñ juo škovlimpaje ääigi nk. +sämmilâštiätumeerijn kuávdáš- +lâš škovlimsuorgijn, main kielâtiätumeeri ij vala lah. +Iänááš Sämitige kyeskee iävtuttâsah: +Sämitigge kalga algâttiñ čielgimpargo sämikielâlâš palvâlusâi tuurvâstmist já oov- +dedmist sämikuávlu ulguubeln oovtâst riehtiministeriöin, sämiseervijguin já ucceeb- +lohováldálâžžáin. +Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñâi olášutmân ličij ávhálâš, jis sämitigge vuáñudičij +oovtâst sämikuávlu kieldâiguin mottoomlágánijd kielâkuávdáid, main toimâččii +sämikieltáiñusiih virgealmaah já toimâulmuuh. +Kuávdáin sämmiliih puávtáččii eelliñ +viežžâmin sämikielâlâš äššigâšpalvâlem já koijâdmin ravvuid já tiäñuid el. +kielâlaavâst já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuoñâin sämikuávlu kieldâi já staatâ virge- +omâhijn. +Kieldah, staatâ ohtâduvah já sämitigge kolgâččii tutkâñ máhñulâšvuoñâid vuáñudiñ +ohtsijd viirgijd, moiguin sämikielâlâš palvâlusah turvâstuuččii. +Sämitigge kalga tieñettiñ aktiivlávt säämi kielâlaavâst sämmiláid já movtijdittiñ säm- +milijd kevttiñ sämikielâ. +Sämitigge kolgâččij vuáñudiñ ive kielâtaho - palhâšume, mii mieñettuuččij pyere- +mustáá sämmilij kielâlâš tile pyeredâm staatâ tâi kieldâi ohtâdâhân tâi eres uážžoi já +návt toovân movtijditáčij positiivlávt virgeomâhijd pyerediñ sämmilij kielâlâš tile. +Sämitigge kalga toimâinis faallâñ kielâpalvâlusâid meid sämikieltáiñusáid já išediñ +sämmilijd sämikielâlâš ášásdâlmist virgeomâhijn. +SÄÄMI KIELÂLAAV 29 § MIÄLDÁSŠ 8 (8) +Sämitigge kalga faallâñ tâi čäittiñ tom, kote pasta faallâñ säämi kielâlaahân já sämi- +kulttuurân kullee škovlim- já máttááttâspalvâlusâid kieldáid, staatâ virgáduvváid já +finnodâhlájádâssáid. +Sämitigge kalga haahâñ pisovâš ruttâdem sämmilâš rävisulmuid sämikielâ luuhâm- +já čäällimtááiñu hahâmân já čäittiñ tahheid, kiäh uárnejeh sämikielâ škovlim. +Sämitigge já staatâ kolgâččáin toimâidiskuin já ruttâdmijguin adeliñ máhñulâšvuoñâ +sämikielâlâš rijjâ čuovviittâspargo máttááttâsân. +Puáttee säämi kielâlahâčielgiittâs várás kolgâččij tutkâñ adeliñ máhñulâšvuoñâ ov- +tâstiñ oovtviärdásâšvuoñâlaavâ olášume já säämi kielâlaavâ olášume čuávvum sämi- +Säämi kielârääñist vuáñuduvvoo orgaan, mast lii jieijâs meriruttâ já mon puáhtá jie- +čânâs haldâšiñ já stivriñ kielâovdedemtoimáid. +Sämikielâ toimâttâh sirdoo kielârääñi +vuálásâžžân já sämikielâ toimâttâh ovdeduvvoo kielâkuávdáá suundán äššitobden sä- +mikielâ kyeskee koččâmâšâin. +Erkki Lumisalmi +Säämi kielârääñi saavâjoñetteijee +(Muštâlus tuhhiittum kielârääñi čuákkimist 7.3.2008) +FIN-99870 Inari +www.samediggi.fi etunimi.sukunimi@samediggi.fi +Ulkona -tilan viesti - mallilausekkeet +Tämä on automaattinen vastaus. +Tämä on ainoa viesti jonka saat koskien poissaoloani. +Olen seuraavan kerran tavattavissa 19.11.2011. +Parhain terveisin +Sámmol Sápmelaš, kielityöntekijä +Pohjoissaame +Dát lea automáhtalaš vástádus. +Dát lea áidna sátta man oaččut mu eretorrumis. +Lean eret kantuvrras ja máhcan 19.11.2011. +Dearvvuođaiguin +Sámmol Sápmelaš, giellabargi +Taat lii automaatlâš vástádâs. +Taat lii áinoo viestâ mon uážuh muu meddâloromist. +Lam meddâl já maacâm 19.11.2011. +Tiervuođâguin +Sámmol Sápmelaš, kielâpargee +Koltansaame +Tät lij automaattlaž vasttõs. +Tät lij o'dinakai saakk, koon vuäǯǯak meäddaåårrmõõžžâst. +Leäm puõ'tti vuâra konttrest piâtnâc 19.11.2011. +Tiõrv'vuõdin +Sámmol Sápmelaš, ǩiõlltuâjjlaž +Englanniksi +This is an automatic reply. +This is the only message you receive for my absence. +I'm out of the office and will be back on 19th Oct 2011. +Kind regards +Sámmol Sápmelaš, translator +SAAMELAISKÄRÄJÄT +Lisää mallilauseita: +Valtioneuvoston kanslian käännös- ja kielipalvelujen mallilausekkeet myös ruotsiksi: +http://www.vnk.fi/toiminta/kielipalvelut/sanastot/pdf/Ulkonatilan_viesteja_fi-sv-en.pdf +Valtioneuvoston kanslian käännös- ja kielipalvelujen ohjeet: +http://www.vnk.fi/toiminta/kielipalvelut/sanastot/fi.jsp +Koonnut: +Saamen kielen toimisto | Sámegiela doaimmahat | Sämikielâ toimâttâh | Sää'mǩiõl koontâr +davvisámegillii/pohjoissaameksi/på nordsamisk +GOLLEGIELLA - Davviriikkalaš sámi giellabálkkašupmi geigejuvvo čakčat 2014 +GOLLEGIELLA - davviriikkalaš sámi giellabálkkašupmi geigejuvvo guđát geardde čakčat +2014 sámeministariid ja sámediggepresideanttaid čoahkkimis Helssegis. +Giellabálkkašupmi +addojuvvo ovttaskas olbmui dahje organisašuvdnii Norggas, Ruoŧas, Suomas dahje Ruoššas +sámegiela ovddideamis. +Giellabálkkašumi leat ásahan sámeáššiin vástideaddji ministarat Norggas, Ruoŧas ja Suomas +ovttas dáid riikkaid sámediggepresideanttaiguin. +Bálkkašupmi geigejuvvo juohke nuppi jagi +ja dat juhkkojuvvui vuosttaš geardde jagi 2004. +Bálkkašumi sturrodat lea 15 000 euro. +Giellabálkkašumi ulbmil +Giellabálkkašumi ulbmilin lea váikkuhit sámegiela ovddideapmái, gárggiidahttimii ja +seailluheapmái Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. +Gii sáhttá oažžut bálkkašumi? +Giellabálkkašupmi juhkkojuvvo ovttaskas olbmuide, joavkkuide, servviide ja ásáhusaide geat +leat bidjan erenoamáš návccaid ovddidit sámegiela čálalaččat, njálmmálaččat dahje eará +láhkái. +Giellabálkkašupmi sáhttá addojuvvot iešguđetlágan bargguid vuođul. +Bálkkašumi +sáhttá juhkkojuvvot eanet go ovtta vuoitái. +Evttot kandidáhtat! +Ovttaskas olmmoš, joavkkut, searvvit, ásáhusat ja eiseválddit Norggas, Ruoŧas, Suomas ja +Ruoššas sáhttet evttohit kandidáhtaid jagi 2014 giellabálkkašupmái. +Sádde evttohusat +bálkkašumi vuoitin oktan čálalaš ákkastallamiin, mii sáhttá leat eanemusat 1-2 siiddu, +maŋimustá miessemánu 30. beaivve 2014 čujuhussii: +šleađgaboasta: info@samediggi.fi +Gollegiella - árvvoštallanlávdegoddi +Sámediggi/Saamelaiskäräjät +99870 Anár/Inari, Finland +anárašgillii/inarinsaameksi/på enaresamisk +KOLLEKIEL - Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume juáhhoo čohčuv 2014 +KOLLEKIEL - Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume juáhhoo kuuđâd keerdi 2014 +sämmilâšaašijn västideijee ministerij ja sämitigij saavâjođetteijei kuáhtáámist Helsigist. +Palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid tâi siärváduvváid Taažâst, Ruotâst, Suomâst tâi +Ruošâst sämikielâ oovdedmân. +Palhâšume láá vuáđudâm Taažâ, Suomâ ja Ruotâ sämmilâšašijn västidijee ministereh oovtâst +tai enâmij sämitigij saavâjođetteijeiguin. +Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 2004 já +tot juáhhoo jyehi nube ive. +Kielâpalhâšume ulmen lii išediđ sämikielâ oovdedmist tâi siäilutmist Taažâst, Ruotâst, +Suomâst já Ruošâst. +Kielâpalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid (meid juávkku) tâi siärváduvváid (meid servi, +lájádâs) moh láá mávsulávt toimâm merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân tâi siäilutmân. +kirjálâš, njálmálâš tâi eres áánsuin, moh sajaduveh vijđáht +jieškote-uv toimâsuorgijd. +Ovtâskâsolmooš, juávkku tâi siärvádâh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst puáhtá toohâđ +jieijâs iävtuttâs ive 2014 palhâšume uážžost. +Iävtuttâs palhâšume uážžost já enâmustáá 1-2 +siijđo kukkosâš kirjálâš vuáđustâllâm kalga toimâttiđ majemustáá 30. vyesimáánu 2014 +čujottâsân: +99870 Inari, FINLAND +nuõrttsää'mǩiõll/koltansaame/nuõrttsäämas +GOLLEGIELLA - Tâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ǩiõllcistt jue'jjet čâhčča 2014 +GOLLEGIELLA - Tâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ǩiõllcistt jue'jjet kuuđad vuâra čõhčča 2014 +sää'maa'šši va'stteei ministrivui'm da sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đtee'ji kaaunõõttmõõžžâst +He'lssnest. +Cistt miõttât privatoummid le'be õhttsažkoo'ddid Taarrâst, Ruõccâst, +Lää'ddjânnmest le'be Ruõššjânnmest sää'mǩiõl ooudâsviikkmõõžžâst. +Ciist sää'maa'šši vuâđđeem diõtt lie älttääm Taarrâst, Ruõccâst da Lää'ddjânnmest va'stteei +minister da tä'st peäggtum jânnmi sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei. +Ciist juõ'ǩǩeš vuõssmõs +vuâra ee'jjest 2004 da tõn puä'đet jue'jjet juõ'ǩǩ nuu'bb ee'jj. +Cistt lij šorradvuõđâst 15 000 +eu'rred. +Ǩiõllciist täävtõs +Ǩiõllciist täävtõssân lij jällted pue'rben sää'mǩiõl ooudâsviikkmõõžž le'be ruõkkmõõžž +Taarrâst, Ruõccâst, Lää'ddjânnmest da Ruõššjânnmest. +Ǩii vuäitt vuäǯǯad ciist? +Ǩiõllciist miõttât privatoummid (ml. +joukk) le'be õhttsažkoo'ddid (ml. +õhttõs, strooi'tel), +kook lie o'nnstam tuejjeed sää'mǩiõl ou'dde miârkkšõõvvâmnallšem tuâi ǩiõl +ooudâsviikkmõõžžâst, jälltumuužžâst le'be ǩiõl seillmõõžžâst. +Ciist vuei'tet miõttâd ouddmiârkkan ǩe'rjjlažvuõđ, njaa'lmilaž le'be jee'res +o'nnstumuužživui'm, kook sâjjdâ'tte veeidlânji da puârast jee'res tuåimmvuu'did. +Cistt +vuei'tet jue'ǩǩed jäänbi vuõi'ttji kõõskâst. +I'lmmet jiijjad võboršee'ǩǩ! +Privatoummu, joouk le'be õhttsažkåå'dd Taarrâst, Ruõccâst, Lää'ddjânnmest da +Ruõššjânnmest vuei'tte tuejjeed e'tǩǩõõzz ee'jj 2014 ciist vuäǯǯjest. +E'tǩǩõs ciist vuäǯǯjen da +jäänmõsân 1-2 seeid ǩe'rjjlaž vuâddjurddi â'lǧǧe tuåimtet mââimõõzzâst vue'ssmannu 30. +peei'v 2014 räjja addrõ'sse: +e-påå'št: info@samediggi.fi +Gollegiella - ärvvtõõllâmjoukk +Sää′mte′ǧǧ/Saamelaiskäräjät +julevsámegillii/julevsaameksi/på julevsamiska +GÅLLEGIELLA - Nuorttarijkaj sáme giellaguddnebálkká juogeduvvá tjavtjan 2014 +GÅLLEGIELLA - Nuorttarijkaj sáme giellaguddnebálkká juogeduvvá gudát bále tjavtjan +2014, sámeministarijt ja sámedikkepresidentajt jahkásasj tjåhkanimen Helsingforsan. +Giellaguddnebálkká juogeduvvá aktugattjajda jali organisasjåvnåjda Vuonan, Svierigin, +Suoman jali Gárjjelin sámegielav åvddånahttem. +Gållegiella - Nuorttarijkaj sáme giellaguddnebálkká l ásaduvvam sámeministarijs ja +sámedikkepresidentajs Vuonan, Svierigin, Suoman. +Guddnebálkká juogeduvvá fert nuppát +jagev, vuostasj bále jahke 2004. +Guddnebálkká stuorrudak la 15 000 euro. +Giellaguddnebálkká ulmme +Giellaguddnebálkká ulmme l, gielav åvddånahttet ja várjjalit Vuonan, Svierigin, Suoman ja +Gárjjelin. +Gut máhttá giellaguddnebálkáv oadtjot? +Giellaguddnebálkká juogeduvvá aktugattjajda, juohkusijda, organisasjåvnåjda, siebrijda ja +institusjåvnåjda gudi li arvusmahttám sámegielav tjálalattjat, njálmálattjat jali ietjá láhkáj. +Gájklágátja álggaga ma åvddånahtti gielav vieleduvvi. +Guddnebálkká máhttá juogeduvvat. +Oajvvada åhttsev! +Viesádijt, organisasjåvnåjt, institusjåvnåjt ja fábmudagájt Vuonan, Svierigin, Suoman ja +Gárjjelin máhtti nammadit åhttsev giellaguddnebálkkáj 2014. +Buvte tjálalasj oajvvadusáv +bálkkávuojtten aktan tjálalasj tjielggidusájn 1-2 biele. +Sáddi oajvvadusáv åvddål +moarmesmáno 30. biejve 2014. +Guládallamdiehto árvustallamjuohkusij: +e-poassta: info@samediggi.fi +Gollegiella - árvustallamjuogos +lullisámegillii/eteläsaameksi/ på sydsamiska +GULLIEGÏELE - Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka vadtasåvva tjaktjen 2014 +GULLIEGÏELE - Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka govhteden aejkien vadtasåvva tjaktjen +2014 dennie fïerhten jaepien tjåanghkosne saemieministeri jïh saemiedigkiepresidenti gaskem +Helsinkesne. +Gïelebaalhka vadtasåvva aktegsalmetjidie jallh åårganisasjovnide Nöörjesne, +Sveerjesne, Såevmesne jallh Russlaantesne mah saemiengïelen evtiedimmien åvteste berkieh. +Gulliegïele - Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka - lea tseegkesovveme ministerijstie mej +dïedte saemien aamhtesi åvteste jïh saemiedigkiepresidentijste Nöörjesne, Sveerjesne jïh +Såevmesne. +Baalhka vadtasåvva fïerhten mubpien jaepien, voestes aejkien lij 2004. +Gïelebaalhkan stoeredahke lea 15 000 euro. +Gïelebaalhkan ulmie +Gïelebaalhkan ulmie lea saemiengïelen evtiedimmiem jïh vaarjelimmiem tsevtsedh +Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne. +Gie maahta baalhkam åadtjodh? +Gïelebaalhka vadtasåvva aajnehke almetjidie, dåehkide, åårganisasjovnide, siebride jïh +institusjovnide mah leah åajvoehlaakan tjaaleldh, njaalmeldh jallh jeatjah barkoen tjïrrh +saemiengïelen evtiedimmien jallh vaarjelimmien åvteste barkeme. +Gåarede baalhkam juekedh +jienebi baalhkavitniji gaskem. +Raeresth dov kandidaatem! +Almetjh, åårganisasjovnh, institusjovnh jïh reerenassh Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh +Russlaantesne bööresuvvieh kandidaath raeriestidh daan jaepien gïelebaalhkese 2014. +Dijjieh +tjoerede baalhkavitnijem tjaaleldh raeriestidh, aktine bïhkedassine mij jeenjemes lea 1-2 +sæjroeh jïh dam daan adressese seedtedh suehpeden 30.b. +2014 åvtelen: +Govlehtallemebïevnesh vuarjasjimmiemoenehtsasse: +e-påaste: info@samediggi.fi +Gollegiella - vierhtiedimmiemoenehtse +suomagillii/suomeksi/ på finska +GOLLEGIELLA - Pohjoismainen saamen kielen kielipalkinto jaetaan syksyllä 2014 +GOLLEGIELLA - Pohjoismainen saamen kielen kielipalkinto jaetaan kuudennen kerran +syksyllä 2014 saamelaisasioista vastaavien ministereiden ja saamelaiskäräjien +puheenjohtajien tapaamisessa Helsingissä. +Palkinto myönnetään yksityishenkilöille tai +yhteisöille Norjassa, Ruotsissa, Suomessa tai Venäjällä saamen kielen edistämisestä. +Palkinnon ovat perustaneet saamelaisasioista Norjassa, Ruotsissa ja Suomessa vastaavat +ministerit ja näiden maiden saamelaiskäräjien puheenjohtajat. +Palkinto jaettiin ensimmäisen +kerran vuonna 2004 ja se jaetaan joka toinen vuosi. +Palkinto on suuruudeltaan 15 000 euroa. +Kielipalkinnon tavoite +Kielipalkinnon tavoitteena on myötävaikuttaa saamen kielen edistämiseen tai säilymiseen +Norjassa, Ruotsissa, Suomessa ja Venäjällä. +Kuka voi saada palkinnon? +Kielipalkinto myönnetään yksityishenkilöille (ml. +ryhmä) tai yhteisöille (ml. +yhdistys, laitos), +jotka ovat ansioituneet toimimalla merkittävällä tavalla saamen kielen edistämiseksi, +kehittämiseksi tai säilymiseksi. +Palkinto voidaan myöntää esimerkiksi kirjallisista, suullisista +tai muista ansioista, jotka sijoittuvat hyvin laajalti eri toimialueille. +Palkinto voidaan jakaa +useiden voittajien kesken. +Ilmoita oma ehdokkaasi! +Yksityishenkilö, ryhmä tai yhteisö Norjassa, Ruotsissa, Suomessa ja Venäjällä voi tehda +oman ehdotuksensa vuoden 2014 palkinnon saajasta. +Ehdotus palkinnon saajaksi ja +korkeintaan 1-2 sivun kirjallinen perustelu tulee toimittaa viimeistään 30. toukokuuta 2014 +osoitteeseen: +sähköposti: info@samediggi.fi +Gollegiella - arviointikomitea +ruoŧagillii/ruotsiksi/på svenska +GOLLEGIELLA- Nordiskt samiskt språkpris delas ut hösten 2014 +GOLLEGIELLA - Nordiskt samiskt språkpris delas ut för sjätte gången hösten 2014 under +det årliga mötet för sametingspresidenterna och ministrarna för samefrågor i Helsingfors. +Språkpriset delas ut till enskilda personer eller organisationer i Norge, Sverige, Finland eller +Ryssland som har gjort en insats för att främja det samiska språket. +Gollegiella - Nordiskt samiskt språkpris har instiftats av ministrarna för samefrågor i Norge, +Sverige och Finland samt sametingspresidenterna i Norge, Sverige och Finland. +Priset delas +ut vartannat år, första gången år 2004. +Språkpriset är på 15 000 euro. +Språkprisets målsättning +Språkpriset ska medverka till att främja, utveckla eller bevara det samiska språket i Norge, +Sverige, Finland och Ryssland. +Vem kan få priset? +Språkpriset kan tilldelas enskilda personer, grupper, organisationer, föreningar och +institutioner som har gjort en betydelsefull insats för att främja det samiska språket skriftligt, +muntligt eller i annan form. +Initiativ av många slag för att främja det samiska språket beaktas. +Priset kan delas. +Föreslå en kandidat! +Medborgare, organisationer, institutioner och myndigheter i Norge, Sverige, Finland och +Ryssland kan utse en kandidat för språkpriset år 2012. +Gör ett skriftligt förslag på en +prisvinnare med en skriftlig motivering på högst 1-2 sidor. +Förslaget ska vara kommittén +tillhanda senast den 30 maj 2014. +Kontaktuppgifter till bedömningskommittén: +epost: info@samediggi.fi +Gollegiella - bedömningskommitté +Sametinget/Saamelaiskäräjät/Sámediggi +dárogillii/norjaksi/på norsk +GOLLEGIELLA - Nordisk samisk språkpris deles ut høsten 2014 +GOLLEGIELLA - Nordisk samisk språkpris deles ut for sjette gang høsten 2014 under det +årlige møtet mellom sameministrene og sametingspresidentene i Helsingfors. +Språkprisen +deles ut til enkeltpersoner eller organisasjoner i Norge, Sverige, Finland og Russland som +har gjort en innsats for å fremme det samiske språket. +Gollegiella - Nordisk samisk språkpris er opprettet av ministrene ansvarlig for samiske saker +og sametingspresidentene i Norge, Sverige og Finland. +Prisen deles ut annet hvert år, første +Språkprisen er på 15 000 euro. +Språkprisens formål +Språkprisen skal bidra til å fremme, utvikle og bevare samiske språk i Norge, Sverige, Finland +og Russland. +Hvem kan få prisen? +Språkprisen kan tildeles enkeltpersoner, grupper, organisasjoner, foreninger og institusjoner +som har gjort en betydningsfull innsats for å fremme samiske språk skriftlig, muntlig eller i +annen form. +Prisen kan deles ut på bakgrunn av mange ulike språktiltak. +Prisen kan deles +mellom flere prismottakere. +Foreslå din kandidat! +Enkeltpersoner, organisasjoner, institusjoner og myndigheter i Norge, Sverige, Finland og +Russland inviteres til å foreslå kandidater til årets språkpris 2014. +Send inn skriftlig forslag på +prisvinner med begrunnelse på maks 1 - 2 sider. +Forslag sendes innen 30. mai 2014. +Kontaktinformasjon til vurderingskomiteen: +e-post: info@samediggi.fi +Gollegiella - vurderingskomiteen +Sámediggi/Sametinget/Saamelaiskäräjät +ruoššagillii/venäjäksi/på ryska +info@samediggi.fi +Gollegiella - komitet po otsenke +Finland +TAVE-EENNÂMLŠ SÄÄMI KIELÂPALHŠUME - KOLLEKIEL +1 § Vuáđudem +Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume láá vuáđudâm sämiaašijn Taažâst, Ruotâst já Suomâst västi- +deijee ministereh já täi enâmij sämitigij saavâjođetteijeeh. +Palhâšume nommâ lii Tave-eennâmlâš +säämi kielâpalhâšume - Kollekielâ. +Palhâšume juáhhoo jyehi nube ive vuoččin 2004 rääjist. +Ulme +Kielâpalhâšume ulmen lii vaikuttiđ sämikielâ oovdedmân tâi siäilumân Taažâst, Ruotâst, Suomâst +já Ruošâst. +3 § Palhâšume uážžoo +Kielâpalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs ulmuid tâi siärvušáid, moh láá finnim áánsuid toimâmáin +merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân tâi siäilutmân. +Kielâpalhâšume puáhtá uáivildiđ pargoid, moh sajaduveh uáli vijđht jieškote-uvlágán toimâsuor- +gijd. +Palhâšume sume puáhtá jyehiđ maaŋgâ palhâšumeuážžoo kooskâ. +4 § Palhâšume summe +Palhâšume summe lii puohnâssân 15.000 eurod. +Palhâšume summe tärhistuvvoo jyehi kuuđâd ive +Tave-eennâmlâš sämiaašij virgealmaiorgaan algust. +Palhâšumeuážžoo västid jieš máhđulii viärust. +5 § Árvuštâllâmkomitea +Kielâpalhâšume várás asâttuvvoo árvuštâllâmkomitea, mii väljee palhâšumeuážžoid. +Árvuštâllâm- +komiteast láá ohtsis vittâ jeessân. +Säämi parlamentaarlâš rääđi noomât nelji jeessân jyehi niäljád ive +já palhâšume adeleijee eennâm oovtâ jeessân jyehi nube ive. +Árvuštâllâmkomitea noomâd +saavâjođetteijee. +Árvuštâllâmkomiteast kalga leđe vuáđulâš äššitubdâmuš sämikielâst, kielâpargoost sehe sämikult- +tuurist já ohtsâškodde-elimist. +Árvuštâllâmkomitea jeessân ij pyevti leđe iävtukkâssân +palhâšumeuážžon. +Palhešume luovâttemtilálâšvuođâ iššeedeennâm puávdee čuákán vuosmuu čuákkim já västid čääl- +limkoddepargoin. +Árvuštâllâmkomitea jesâneh kalgeh leđe jiešráđáliih já pelettemeh pargostis +6 § Kulluuttâs +Árvuštâllâmkomitea kullut vuovâs vuovvijn Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšuumeest - Kollekie- +lâst já toos kullee almos iävtuttâstoohâmvuoigâdvuođâst. +7 § Palhâšume jyehim +Palhâšume juáhhoo sämiaašijn västideijee ministerij já sämitigij saavâjođetteijei ohtsâš čuákkimist +árvuštâllâmkomitea iävtuttem kirjálâš agâstâlmij vuáđuld. +8 § Ruuđah +Taažâ, Ruotâ já Suomâ haldâttâsah mieđetteh ruuđâ palhâšemsume já ton haldâšem várás. +Ruttâdmist västid Taažâ, Suomâ já Ruotâ, kiärdoonáál mainâšum oornigist. +9 § Njuolgâdusâi nubástuttem +Täid njuolgâdusâid já palhâšemsume pyehtih nubástuttiđ Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämiaašijn +västideijee ministereh já täi enâmij sämitigij saavâjođetteijeeh. +Täi njuolgâdusâi sajan, maid sämiaašijn västideijee ministereh já sämitigij saavâjođetteijeeh láá na- +nodâm kirjálávt skammâmáánust 2011, puátih 22 peeivi skammâmáánu 2010 nanodum njuolgâdu- +sah. +RAAVÂNJUOLGÂDUS +1 § Árvuštâllâmkomitea +Árvuštâllâmkomitea kalga porgâđ jiešráđálávt. +Árvuštâllâmkomitea huolât iävtukkâsâi noomâtmist, árvuštâllâm já palhâšumeuážžoo vaaljâ kyes- +kee keevâtlâš tooimâin. +Miärádâsâin tuálloo pevdikirje. +Árvuštâllâmkomitea lii meridemváldálâš, ko kulmâ jeessân láá mieldi čuákkimist. +Miärádâsah tah- +hojeh oovtkiärdánis jienâieenâblovvoin. +Jis jienah juáháseh táásá, raađhâš vyerbi. +2 § Iävtuttâstoohâmvuoigâdvuotâ já iävtukkâsâi nomâttem +Iävtuttâstoohâmvuoigâdvuotâ kulá Taažâ, Ruotâ, Suomâ já Ruošâ aalmugjesânân, siärvušân, lájá- +dâsân já virgeomâháid. +Meid árvuštâllâmkomiteast lii iävtuttâstoohâmvuoigâdvuotâ. +komitea kalga viggâđ toos, et iänááš kielâjuávhuh láá mieldi iävtukkâsâid noomâttijn. +3 § Palhâšumeuážžoo +Ovtâskâsolmožin uáivilduvvojeh meiddei ovtâskâsulmuin šaddee juávhuh. +Siärvušijn uáivlduvvojeh meiddei seervih já lájádâsah. +4 § Äigitavlu +Árvuštâllâmkomitea kieđâvuš iävtuttâsâid nuuvt, et tot puáhtá májemustáá 30 peeivi čočhâmáánu +almottiđ Tave-eennâmlâš sämiaašij virgealmaiorgaanân miärádâsâs, mast láá kirjáliih agâstâlmeh. +5 § Kunneekirje/plaakaat +Tave-eennâmlâš sämiaašij virgealmaiorgaan västid kunneekirje/plaakaat rähtimist. +6 § Haldâšem +Haaldâšmist uáivilduvvoo árvuštâllâmkomitea pargo, moos kuleh palhâšume kuulluuttem, iävtuk- +kâsâi nomâttem já kirjálij agâstâlmij rähtim palhâšumeuážžoo vaaljâ várás, sehe palhâšumeuážžoo +já árvuštâllâmkomitea saavâjođetteijee mätkikoloh palhâšumejyehimtilálâšvuotân. +Palhâšuumeest kalga vuosâsajasávt almottiđ ovdâmerkkân haldâttâsâi já sämitigij internetsiijđoin já +lostâtiäđáttâssân. +7 § Ruttâtuálu hoittám +Čielgiittâsâi, ruttâtuálu hoittám já haldâšemkoloi tärhistem kalga tábáhtuđ šiev ruttâtuáluvyevi miel- +di. +Čielgiittâs kalga toohâđ Tave-eennâmlâš sämiaašij virgealmaiorgaanân. +8 § Ravvui nubástuttem +Tave-eennâmlâš sämiaašij virgealmaiorgaan puáhtá nubástuttiđ taam raavânjuolgâdus. +Taan raavânjuolgâdus sajan, mii lii nanodum kirjálâš monâttâlmist 29.2.2008, puátá 1 peeivi syeini- +máánu 2004 nanodum raavânjuolgâdus. +DUOGÁŠ JA OVDALAŠ VUOITIT: +Sámegielaid birra +Lea rehkenastojuvvon ahte sullii 20 000 - 30 000 olbmo sámástit. +Gollegiella lea ásahuvvon dan +dihte ahte movttiidahttit sámi gielaid ovddidan- ja ealáskahttinbargguid. +Stuorimus sámegiella lea +davvisámegiella mii ságastuvvo Norggas, Ruoŧas ja Suomas. +Ruoŧas ja Norggas ságastuvvo maiddái +lullisámegiella, julevsámegiella, ubmisámegiella ja bihtánsámegiella. +Suomas gávdno earret +davvisámi maiddái anárašgiella ja nuortalašgiella. +Ruoššas leat eanas ságasteaddjit +gielddasámegielagat ja hui unnán olbmot ságastit nuortalašgiela, áhkkilsámegiela ja +darjjesámegiela. +Buot sámegielat leat uhkiduvvon gielat. +Ovdalaš bálkkašumi vuoitit: +Divvun ja Giellatekno Romssa Universitehtas ja Aleksandra Andrejevna Antonova ja Nina +Jeliseevna Afanasjeva ožžo jagi 2012 giellabálkkašumi. +Antonova ja Afanasjeva oaččuiga +bálkkašumi go leaba guhká bargan bajideame gielddasámegiela árvvu go soai leaba čállán girjjiid, +jorgalan sámegillii ja sámegielas, dasa lassin leaba ortográfalaš gažaldagaiguin bargan. +Divvun ja +Giellatekno oaččui bálkkašumi, go lea geavahišgoahtán ođđaáigásaš teknologiija vai sámi +geavaheddjiide leat geavahanláhkái neahtas sihke riektečállin- ja divvunprográmmat, bagadusat ja +sátnegirjjit. +Guokte sámi nissona, Máret Sárá, Kárášjogas ja Lajla Mattson Magga, Guovdageainnus +juogadeigga jagi 2010 giellabálkkašumi. +Sárá lea ovddidan davvisámegiela oahpaheaddjin, +journalistan ja girječállin. +Son lea čállán oahppogirjjiid ja čohkken sihke stohkosiid ja +sátnevádjasiid girjin. +Mattson Magga lea barggustis bokte gáhtten, oahpahan ja ovddidan +lullisámegiela. +Son lea čállán lullisámi sátnegirjjiid, čáppagirjjálašvuođa- ja fágagirjjiid ja lea dasa +lassin jorgaladdan ja čohkken gielladeavsttaid. +Sámi Siida Ohcejogas Suomas ja Henrik Barruk Straejmies Ruoŧas juogadeigga jagi 2008 +bálkkašupmi. +Sámi Siida oaččui bálkkašumi danin go sii leat 1970-logu rájis bargan sámegiela +sajádaga nannemiin Ohcejoga gielddas. +Henrik Barruk lea guhká bargan upmisámegiela +dokumenteremiin ja ealáskahttimiin. +Vuosttaš čállagat mat prentejuvvojedje 1600-logus ledje +čállojuvvon upmisámegillii, earret eará okta ABC-girji. +Harald Gaski ja Jouni Moshnikoff oaččuiga 2006 giellabálkkašumi. +Jouni Moshnikoff (1940-2012) +gudnejahttojuvvui go lea nu guhká ja garrasit bargan nuortasámegiela ovddidemiin. +Harald Gaski +lea dahkan viiddes giellaovddidanbarggu ja lea iežas dutkama bokte leamaš veahkkin loktet stáhtusa +sámegielat girjjálašvuođas. +Ella Holm Bull ja Anarâškielâ servi (anárašgiela searvi) ožžo easka ásahuvvon davviriikkalaš +sámegiela Gollegiella-giellabálkkašumi jagi 2004. +Ella Holm Bull (1929-2006) ražai eallinagi +lullisámegiela ovddidemiin. +Su ulbmil lei loktet giela geavaheami sihke njálmmálaš ja čálálaš +giellan. +Anarâškielâ servi lea dan rájis go searvi ásahuvvui Anáris jagis 1986 garrasit bargan +anárašgiela ealáskahttimiin. +TAUSTAA JA AIKAISEMMAT VOITTAJAT: +Saamen kielistä +Lasketaan, että saamen kielillä on noin 20 000 - 30 000 puhujaa. +Gollegiella on perustettu saamen +kielen kehittämis- ja elvyttämistoimenpiteiden innostamiseksi. +Suurin saamen kielistä on +pohjoissaame, jota puhutaan Norjassa, Ruotsissa ja Suomessa. +Ruotsissa ja Norjassa puhutaan myös +eteläsaame, luulajansaamea, uumajansaamea ja piitimensaamea. +Suomessa puhutaan pohjoissaamen +lisäksi inarinsaame ja koltansaamea. +Venäjällä suurin osa saamen kielten puhujista puhuu +kildininsaamea ja hyvin harvat koltan-, akkalan- ja turjansaamea. +Kaikki saamen kielet ovat +uhanalaisia kieliä. +Aikaisemmat kielipalkinnon voittajat: +Divvun ja Giellatekno Tromsan yliopistosta sekä Aleksandra Andrejevna Antonova ja Nina +Jeliseevna Afanasjeva saivat vuoden jagi 2014 kielipalkinnon. +Antonova ja Afanasjeva saivat +palkinnon, koska ovat pitkään tehneet työtä kildininsaamen arvostuksen kohottamiseksi kirjoja +kirjoittamalla sekä kääntämällä saameksi ja saamesta. +Sen lisäksi he ovat tehneet työtä +ortografiakysymysten parissa. +Divvun ja Giellatekno sai palkinnon uudenaikaisen teknologian +hyödyntämisestä siten, että se on mahdollistanut saamenkielisille käyttäjille netissä tarjolla olevat +oikeinkirjoitus- tai oikolukuohjelmat sekä sanakirjat. +Kaksi saamelaisnaista, Máret Sárá Karasjoelta sekä Lajla Mattson Magga Koutokienosta jakoivat +vuoden 2010 kielipalkinnon. +Sárá on edistänyt saamen kieltä opettajana, journalistina ja kirjailijana. +Hän on kirjoittanut oppikirjoja sekä kerännyt mm. +leikkejä ja sananlaskuja kirjaksi. +Mattson Magga +on töidensa kautta huoltanut, opettanut ja edistänyt eteläsaamea. +Hän on kirjoittanut eteläsaamen +sanakirjoja, kauno- ja ammattikirjallisuutta sekä sen lisäksi tehnyt käännöstyötä ja koonnut +kielitestejä. +Sámi Siida Utsjoelta Suomesta ja Henrik Barruk Straejmiestä Ruotsista jakoivat vuoden 2008 +kielipalkinnon. +Sámi Siida -yhdistys sai palkinnon saamen kielen aseman vahvistamiseksi tehdystä +työstä Utsjoen kunnassa. +Henrik Barruk on pitkään dokumentoinut ja elvyttänyt uumajansaamea. +Ensimmäiset kirjoitukset, jotka julkaistiin saameksi 1600-luvulla, oli kirjoitettu uumajansaamella, +ABC-kirja. +Harald Gaski ja Jouni Moshnikoff saivat vuoden 2006 kielipalkinnon. +Jouni Moshnikoffia (1940- +2012) kunnioitettiin pitkästä ja kovasta työstä koltansaamen hyväksi. +Harald Gaski on tehnyt laajaa +kielenedistämistyötä ja omalla tutkimustoiminnallaan ollut merkittävä tekijä saamenkielisen +kaunokirjallisuuden arvostuksen nostamisessa. +Ella Holm Bulla ja Anarâškielâ servi (inarinsaamen kielen yhdistys) sai vasta perustetun +pohjoismaisen saamen kielen Gollegiella-palkinnon vuonna 2004. +Ella Holm Bull (1929-2006) teki +koko elämänsä töitä eteläsaamen edistämiseksi. +Hänen tavoitteenaan oli lisätä sekä suullisen että +kirjallisen eteläsaamen käyttöä. +Anarâškielâ servi on siitä asti kuin yhdistys perustettiin Inarissa +vuonna 1986 tehnyt kovasti töitä inarinsaamen elvyttämiseksi. +BAKGRUNN OG TIDLIGERE PRISMOTTAKERE: +De samiske språkene +Det fins mellom 20 000 - 30 000 personer som snakker samisk. +Gollegiella er opprettet for å +motivere til utvikling og revitalisering av de samiske språkene. +Det største språket er nordsamisk +som snakkes i Norge, Sverige og Finland. +I Sverige og Norge snakkes også sørsamisk, lulesamisk, +umesamisk og pitesamisk. +I Finland snakkes enaresamisk og skoltesamisk i tillegg til nordsamisk. +Russland snakker de fleste samene kildinsamisk og svært få snakker skoltesamisk, akkalasamisk og +tersamisk. +De samiske språkene er truet. +Tidligere prismottakere: +Språkprisen for 2012 ble delt mellom Divvun og Giellatekno ved Universitetet i Tromsø for +arbeidet med å lage teknologiske verktøy for samisk språk, og Aleksandra Andrejevna Antonova og +Nina Jeliseevna Afanasjeva for sin innsats for det kildinsamiske språket. +To samiske kvinner, Máret Sárá og Lajla Mattson Magga, delte språkprisen i 2010. +Sárá har som +lærer, journalist og forfatter arbeidet for å utvikle det nordsamiske språket. +Hun har gitt ut flere +lærebøker, rim- og reglebøker for barn og bøker med samiske ordtak. +Mattson Magga har arbeidet +for å bevare, undervise og utvikle det sørsamiske språket. +Hun har utviklet sørsamiske ordbøker og +gitt ut både skjønnlitteratur og faglige bøker, i tillegg til oversettinger og innsamling av +språkmateriale. +2008 års vinnere var organisasjonen Sami Siida i Utsjoki, Finland og språkarbeideren Henrik +Barruk fra Storuman, Sverige. +Sami Siida har siden 1970-tallet arbeidet for å styrke det samiske +språkets stilling i Utsjoki kommune. +Henrik Barruk har i mange år arbeidet med å dokumentere og +revitalisere umesamisk. +De første skriftene som ble trykket på samisk på 1600-tallet var skrevet på +umesamisk, blant annet en ABC - lesebok. +Harald Gaski og Jouni Moshnikoff fikk språkprisen i 2006. +Jouni Moshnikoff ble hedret for stort og +langvarig engasjement for å fremme skoltesamisk/østsamisk, særlig med utarbeidelse av lærebøker +og læremidler. +Harald Gaski kan vise til omfattende språkutviklingsarbeid og har gjennom sin +forskning bidratt til å høyne statusen på samiskspråklig litteratur. +Ella Holm Bull og Anarâškielâ servi (Foreningen for enaresamisk) fikk det nyopprettede nordisk +samisk språkpris - Gollegiella - i 2004. +Ella Holm Bull (1929-2006) arbeidet hele livet med å +fremme bruken av sørsamisk som et muntlig og skriftlig språk. +Anarâškielâ servi har siden det ble +grunnlagt i 1986 i Enare, Finland gjort et betydningsfullt revitaliseringsarbeid for å fremme +enaresamisk språk. +TUÁVVÁŠ JÁ OVDIIST VYEITTEEH: +Sämikielâin +Rekinisteh, ete sämikielâin láá suulân 20 000 - 30 000 sárnod. +Kollekielâ lii vuáđudum sämikielâ +ovdedem- já iäláskittemtooimâi movtijdittem tiet. +Stuárráámus sämikielâin lii tavesämikielâ, mon +sárnuh Taažâst, Ruotâst já Suomâst. +Ruotâst já Taažâst sárnuh meid maadâsämikielâ, +juulevsämikielâ, umesämikielâ já pittáámsämikielâ. +Suomâst sárnuh tavesämikielâ lasseen +anarâškielâ já nuorttâlâškielâ. +Ruošâst stuárráámus uási sämikielâ sárnoin sárnu kieldâsämikielâ já +viehâ häärvih nuorttâlâškielâ, äkkil- já tarjesämikielâ. +Puoh sämikielah láá uhkevuálásiih. +Ovdiist kielâpalhâšume vyeitteeh: +Divvun já Giellatekno Tromsa ollâopâttuvvâst sehe Aleksandra Andrejevna Antonova já Nina +Jeliseevna Afanasjeva ožžuu ive 2014 kielâpalhâšume. +Antonova já Afanasjeva uážžoin palhâšume, +ko láin kuhháá porgâm kieldâsämikielâ árvuštem paajeedmân čälimáin kiirjijd sehe jurgâlmáin +sämikielân já sämikielâst. +Ton lasseen suái lává porgâm ortografian kyeskee koččâmušâiguin. +Divvun já Giellatekno uážžoin palhâšume uđđâáigásâš teknologia ävkkin anemist tienuuvt, ete tot +lii toohâm máhđulâžžân sämikielâlijd kevtteid riävtuičäällim- teikâ njuolgâluuhâmohjelmid sehe +sänikiirjijd, moh láá neetist finnimnáál. +Kyehti säminissoon, Máret Sárá Kárášjuuvâst sehe Lajla Mattson Magga Kuovdâkiäinust juohijn +ive 2010 kielâpalhâšume. +Sárá lii ovdedâm sämikielâ máttáátteijen, journalistin já čällen. +Sun lii +čáállám oppâkiirjijd sehe nuurrâm el. +sierâid já sänivaaijâsijd kirjen. +Mattson Magga lii pargoidis +peht tipšom, máttááttâm já ovdedâm maadâsämikielâ. +Sun lii čáállám maadâsämikielâ sänikiirjijd, +čaabâ- já áámmátkirjálâšvuođâ sehe ton lasseen ráhtám jurgâlempargoid já čokkim kielâiskosijd. +Sámi Siida Ucjuuvâst Suomâst já Henrik Barruk Straejmiest Ruotâst juohijn ive 2008 +kielâpalhâšume. +Sámi Siida -servi uážui palhâšume sämikielâ sajattuv naanoodmân porgum +pargoost Ucjuv kieldâst. +Henrik Barruk lii kuhháá dokumentistâm já iäláskittâm umesämikielâ. +Vuossâmuid čälimijd, maid almostittii sämikielân 1600-lovvoost, lijjii čáállám umesämikielân, el. +ABC-kirje. +Harald Gaski já Jouni Moshnikoff uážžoin ive 2006 kielâpalhâšume. +lâi áárvust oonnum kuhes já korrâ pargoost nuorttâlâškielâ pyerrin. +Harald Gaski lii porgân vijđes +kielâovdedempargo já jieijâs tutkâmpargoin lamaš merhâšittee tahhee sämikielâlii +čaabâkirjálâšvuođâ árvuštem paajeedmist. +Ella Holm Bulla já Anarâškielâ servi uážžoin eidu vuáđudum tave-eennâmlâš sämikielâ Kollekielâ- +palhâšume ive 2004. +Ella Holm Bull (1929-2006) poorgâi ubâ suu eellim pargo maadâsämikielâ +Suu ulmen lâi lasettiđ sehe njálmálii ete kirjálii maadâsämikielâ kevttim. +servi lii ton rääjist ko servi vuáđudui Anarist ive 1986 porgâm korrâsávt pargo anarâškielâ +iäláskitmân. +CHARLINA VITCHEVA puhe 3.4.2012 Sajos inarinsaame +Áárvustoonnum saavâjođetteijee, +áárvustoonnum Sämitige jesâneh, +pyereh nisoneh já hiäráh, +Lii stuorrâ ilo já kunnee uáslistiđ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lekkâmáid onne tääbbin +Anarist. +Taat táálu lii keevâtlâš ovdâmerkkâ tast, maht Euroop aalmugjesâneh pyehtih hiettâđ +Euroop union kuávlu- já ráhtuspolitiikâst. +Ohtâ kuávlu- já ráhtuspolitiik tehálumosijn +uulmijn lii ovdediđ oovtâstpargo eennâmtieđâlâš raajij paijeel, lâiba saahâ staatâi, kuávlui +tâi ulmui koskâsâš oovtâstpargoost. +Sajos lii-uv eromâš ovdâmerkkâ maaŋgâpiälásâš +oovtâstpargoost puohâi täi uásipeelij kooskâst. +Kulttuurkuávdáš lasseet meid kuávlu kiäsuttemvyeimi já nuuvt toovân fáálá +maaŋgâlágánijd máhđulâšvuođâid päikkikode já kuávlu irâttâssáid já ässeid. +Tot muštoot +aalmugjesânáid Euroop union mietimielâlijn vaikuttâsâin já union naavcâst jođettiđ +oohtân jieškote-uv aalmuglâšvuođâid já čanosjuávhuid. +Halijdâm taan ohtâvuođâst ettâđ mottoom sääni kuávlu- já ráhtuspolitiikâst já +puátteevuođâst. +Fáddá lii eidu tääl äigikyevdil, ko Euroop kuávlu- já ráhtuspolitiikâst lii +älgimin uđđâ muddo. +Komissio iävtuttâs mield uđâsmittum kuávlu- já ráhtuspolitiikâst láá +kunneehänis ulmeh. +Tot tuárju Euroop 2020 -strategia, mon ulme lii jiärmáá, pištee já +uásálistee šoddâm. +Euroop keččâlâd tääl ovdiltiettuumettum ekonomia- já ruttâdemkriisi, kote päggee mii +jođálmittiđ ekonomia ráhtusnubástus. +Kuávlu- já ráhtuspolitiik lii ekonomia +ráhtusnubástus kyeddee vyeimi, ko tot fáálá Euroop 2020 -strategia olášutmân tárbulii +investistimmekanism. +Kuávlu- já ráhtuspolitiik lii tyejiniävvu, moin pyehtip juksâđ +jiärmááš, pištee já uásálistee šoddâm. +Ohtâ uđđâ politiik tehálumosijn amnâsoosijn lii innovaatio ovdedem jyehi kuávlust +Euroopâst. +Innovaatio lii almolii ibárdâs mield tääl áinoo vyehi pehtilittiđ kištodemnaavcâ +já miänástuđ maailmvijđosávt. +Euroopâst láá aiccâm, et tutkâmân já innovaation resurssijd lasettâm jeessânstaatah láá +piergiittâllâm ekonomiakriisi siste pyerebeht já oroččii iälááskmin tađe jotelubbooht. +Nuuvtpa lii-uv Euroop ekonomia já šoddâm puátteevuođâ tááhust hirmâd tehálâš, et +viggâp tuárjuđ šoddâm já irâtteijeevuođâ jyehi kuávlust Euroopâst. +Eromâš tehálâš lii tuárjuđ ovdánmist moojiibel pááccám kuávluid. +Täin kuávluin +pyevtittâsvuođâ já laseáárvu läjidem ärbivuáválijn ráhtulâšvuođâsuorgijn lii hástulâš, et +sirdâšem uđđâ toimâsuorgijd lii pyereeb molsâiähtu. +Eidu ärbivuáválijn +ráhtulâšvuođâsuorgijn tuáimee irâttâsâi ličij-uv tehálâš väldiđ innovaatio jieijâs tooimâ +uássin. +Innovaatio ij uáivild tuše tutkâm- já ovdedemtooimâ, pic tom kalga iberdiđ vijđásubbooht, +tegu Suomâst láá porgâm. +Ovdâmerkkân puáhtá mainâšiđ koijâldâh- já kevtteevuálgusijd +innovaatioid: uđđâ äššitobdeepalvâlus, uđđâ vuávám tâi brändi, uđđâ +finnodâhtoimâmmalli, árvukuálus tâi árvuviärmádâh, tâi uđđâ vuovvijn olášittum almolâš +palvâlus. +Tágárijd innovaatioid puáhtá läjidiđ kost peri, ij tuše ollâškoovlâi tutkâmviistijn. +Ärbivuáválávt robdâtiileest ässee ulmuuh, tegu tääbbin tavveen ässee sämmiliih, láá +karttâm kevttiđ innovistemnavcâidis jiegâin pisomân já perruinis huolâtmân. +Täid +naavcâid kalga tääl uážžuđ pehtilávt kiävtun. +Tääl uđđâ ohjelmpaje älgidijn kulluuttep kuávlui tááláá tooimâ uđâsmittem já uđđâ tooimâ +ovdedem kuávlui riggoduvâi já mättim vuáđuld. +Jiärmáás spesiaalâšum lii vástádâs täid hástusáid. +Tondiet iävtuttep-uv, et jiärmáás +spesiaalâšummyenster miäldásii tutkâm- já innovaatiostrategia läjidem puoh kuávloid, +nuuvt riggáid ko kievhijd, kalga leđe uási uđđâ kuávlu- já ráhtuspolitiik. +Kyehti oho tassaaš eellim Joensuust já Ilomantsist Nuorttâ-Suomâst. +Ton määđhi já taan +Sämimääđhi ääigi peessim uápásmuđ maŋgáid mielâkiddiivâš já innovatiivlâš projektáid. +Muu mielâst Euroop komissio jesâneh kolgâččii eelliđ uápásmuumin jieškote-uv kuávloid, +vâi puávtáččijm tuođâi iberdiđ, maggaar tiileest mii politiik olášittoo. +Kuáhtájim +mađhijdân ääigi maaŋgâid movtigis projeltijn västideijee ulmuid, já páhudim, et projektijn +láá čielgâsávt eenâb máhđulâšvuođah ko hástuseh. +Lii lamaš ilo aiccâđ, et Euroop kuávluovdedemruttâráájust mieđettum ruuđah láá tääbbin +kevttum vijsáht. +Lam vises tast, et páiháliih čanosjuávhuh juátkih tooimâs ucemustáá +siämmáá puorij tâi pyerebij puádusij finniimân ááigán puátteevuođâst. +Uulmijd já +mittomeerijd kalga asâttiđ tuárvi ollâgâsân. +Euroop union vuáđusopâmušâin mainâšuvvojeh luándun tâi aalmugân lohtâseijee +hemâdâsâin killájeijee kuávluh. +Vuáđusopâmušâi nuávdidmist västideijee peellin haalijd +komissio väldiđ vuotân täid kuávluid. +Tavveen häärviht aassum kuávluin láá jiejâs +sierânâs hástuseh já máhđulâšvuođah, moi vuotânväldimân láá iävtuttum já väridum +sierânâs ruuđah. +Nubbe äšši, maid halijdâm eromâšávt tiäduttiđ, lii puáđuslâšvuotâ já pehtilvuotâ. +kuávlu- já ráhtuspolitiik lii uáli puáđuskuávdášlâš. +Strategiast lii stuorrâ merhâšume, já +investistimčuásátuvâid kalga valjiđ kuorâttâlmáin já asâttiđ tehálâšvuođâoornigân. +Projektij raijiimijguin lii uáivil juksâđ nuuvt stuorrâ vaikuttâs ko máhđulâš. +Njyebžilvuotâ +já lihâdemvääri lii kuittâg tuárvi, vâi kuávluh pyehtih läjidiđ jieijâs investistimstrategiaid, +moiguin puáhtá västidiđ kuávlui persovnlâš ovdedemtárboid. +Pehtilvuođâ pyeredem (ruttâráájui koskâsâš koordinistem, fáddákuávlui miäldásâš +kuávdásmittem, iävtulâšvuotâ, puáđuslâšvuotâ já pyerebeh čuávvumriäiduh) lii +kuávdášlâš element, siämmáá ko oovtkiärdánistem. +Oovtâstpargoost lii kuávdášlâš merhâšume. +Kuávlu- já ráhtuspolitiik ulmen lii ain-uv +kuávlui koskâsâš oovtâstpargo, táálunkuávlu já kaapugkuávlui koskâsâš oovtâstpargo sehe +aalmugijkoskâsâš oovtâstpargo. +Tääbbin Säämist oovtâstpargo lii muu mielâst vala-uv +tehálub ko maaŋgâin eres kuávluin Euroopâst. +Oovtâstpargo hiäđuin ij pyevti kištâliđ. +Veikkâ oovtâstpargo váátá váhá eenâb pargo, te hiäđuh láá ton árvusiih. +Sajos fáálá máhđulâšvuođâid oovtâstpaargon. +Kulttuurkuávdáá kalenderân láá jo +merkkejum maaŋgah tábáhtusah, mii muu mielâst čáittá kuávdáá tárbulâšvuođâ. +Tárbulâšvuođah vyerdih kävnes, já tääbbin Säämist toh láá valjeest: ärbivyevih, kulttuur, +finnodâhtoimâ, mättim, oovtâstpargo já luánduriggoduvah (ovdâmerkkân mineraaleh). +Valjiittuv kalga kuittâg raijiđ já meridiđ, moid suorgijd haalijd uuccâđ torjuu EU +ruttâráájuin. +Maaŋgâin merhâšittee suorgijn kalga valjiđ tuše motomijd, moid EU- +ruttâdem occoo, já loopâid projektijd kalga ruttâdiđ eres vuovijguin. +Pyereh nisoneh já hiäráh, +Puáttee kuávlu- já ráhtuspolitiik valmâštâllâm lii eidu joođoost. +Taat kulttuurkuávdáš +tääbbin Säämist puávtáččij toimâđ saijeen, mast uđđâ muddoost savâstâlluuččij. +Lam vises tast, et Säämi kulttuurkuávdáš Sajos tiävdá toos asâttum stuorrâ vuárdámušâid. +Kuávdáš lii luándumučis saajeest čääsi pellâst, mon vyevdi lii pirâstittám. +Taat lii +mielâstuttee saje, mast vissásávt mákkoo veikkâ kuhheeb-uv ääigi. +Lasseen oskom, et Sajos tuáimá eromâšávt kuáhtám- já tábáhtussaijeen. +čanosjuávhuh pyehtih savâstâllâđ aašijn, moh láá teháliih eromâšávt sämmiláid, mut meid +eres-uv tavveen ässee ulmuid. +Tuáivuttâm tijjân puohháid miänástus jieijâd tooimâin já čuovâdis puátteevuođâ Säämi +kulttuurkuávdážân! +EGIL OLLI puhe 3.4.2012 Sajos inarinsaame +Tiervuođah Sämitige vaaljâpaje 2012-2015 lekkâmân já Säämi kulttuurkuávdáš Sajos +vihkâmávutuáloid cuáŋuimáánu 3. p. 2012 Anarist +Sämitiggepresident já Säämi parlamentaarlâš rääđi president Egil Olli +Suomâ täsivääldi president, Sämitige saavâjođetteijee, Sämitige airâseh, eres kyesih ! +Mun halijdâm kijtteđ ko leppeđ povdim muu servâđ Sämitige vaaljâpaje 2012-2015 lekkâmân já säämi +kulttuurkuávdáá vihkâmávutuáloid. +Munjin lii kunnen Taažâpele Sämitige já Säämi parlamentaarlâš +rääđi ovdâsteijen peessâđ leđe kyessin tääbbin taan ilopeeivi. +Motomijd iivijd täst ovdil lâi historjállâš tábáhtus Suomâ sämmiláid ko vuossâmuš sämitigge lehâstui. +Sämitigge lii-uv ive 1996 aalgâst jieijâs lavváin vuáđudum sämmilij aalmugvaljim orgaan. +Tađe ovdil, +iivijn 1973 - 1995, tooimâi Säämi Parlament. +Sämitigge lii sämmilij alemus politiiklâš orgaan já +oovdânpuáhtá sämmilij virgálii uáinu sii kyeskee aašijn. +Aalmugvaljim orgaan pehti láččoo +máhđulâšvuotâ pyerebeht kulâttâllâđ virgeomâhijguin, já meid máhđulâšvuotâ nanosubbooht +vaikuttiđ sämmilij aššijd já vuoigâdvuođáid. +Taažâ pele Sämitige peeleest tuáivum luho uđđâ já +uđđâsist väljejum airâsáid toid tehálaš toimáid moiguin tij kolgâvetteđ porgâđ puáttee áigáduvâst. +Tääl +algâttuvvoo pargo mast láá sehe máhđulâšvuođah já hástuseh. +Mist sämmilijn láá ennuv ohtsiih hástuseh, já tondiet tarbâšuvvoo-uv oovtâstpargo še raajij rasta. +Sämmilijn lii lamaš jo kuhheeb ääigi oovtâstpargo sierânâs raajij rasta asâttâsâi já organisaatioi pehti. +Puárásumos tain lii Sämirääđi mii asâttui jo ive 1956. +Uđđâsumos oovtâstpargoasâttâs lii oppeet Säämi +parlamentaarlâš rääđi, mii asâttui ive 2000, já mii lii sämitigij parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan mast láá +še Ruošapele sämmiliih pissoo uáslisten. +Säämi parlamentaarlâš rääđi pargoid kuleh ääših moh kyeskih +sämmilijd staatâi raajij rasta. +Ko tääl Sämitigge lävkkee uđđâ áigádâhân, te must láá vuárdámušah já +tuoivâ et tij ain leppeđ kiärguseh huolâttiđ já västidiđ mii oovtâstpargoost Säämi parlamentaarlâš +rääđist. +Mun ilodâm čuuvtij uásálistiđ tii uđđâ säämi kulttuurkuávdáá vihkâmávutuáloid. +Ij lah väädis leđe +oovtuáivilist toiguin kiäh eteh et taat lii hirmástuttee mučis táálu. +Arkkitehteh já iäráseh kiäh láá lamaš +fáárust táálu hammiimist, láá tuođâi porgâm šiev pargo. +Sämmiliih Suomâst láá tääl uážžum eromâš +mučis táálu. +Tääl lii tij tyehin tevdiđ taan táálun siskáldâs. +Täi sanijguim tuáivum Sämitige airâsáid luho puáttee áigáduv pargoiguin já tuáivum tijjân puohháid +luho täin uđđâ kulttuurkuávdáin. +Takkâ ! +Juvvá Lemet - Klemetti Näkkäläjärvi +Ságadoalli - Puheenjohtaja +Skierri Peuratie 15 +klemetti.nakkalajarvi@samediggi.fi +FIN-99400 Enontekiö +Klemetti Näkkäläjärvi Sajos 3.4.2012_inarinsaame +Áárvustoonnum Täsivääldi President, riehtiminister, kunnijâttum Taažâ já Ruotâ sämitigij +presidenteh já Kuáláduv sämiparlament saavâjođetteijee, pyereh sämmiliih já eres juhle- +viehâ! +Lieggâsávt tiervâpuáttim sämmilij jieijâs parlament- já kulttuurtáálu já uđđâ sämitiggepaje +lekkâmáid. +Lii ilo uáiniđ tii tääbbin áávvudmin sämmilij ovdâstâslâš demokratia já kulttuurkuávdáá. +Maaŋgâ ive huksim- já vuávámurkko lii tääl finnejum loopân. +Tot lii lamaš stuorrâ já striäváidittee +pargo, mut ij tot taas nuuvâ. +Kulttuurkuávdáš taarbâš siskáldâs, tooimâ já tot kalga lääččiđ positiiv- +lii vaikuttâs ubâ sämikuávlun. +Suomâst láá šiev vuolgâsajeh tevdiđ aalmugijkoskâsijd kenigâsvuođâid jieijâs algâaalmug kuáttá. +Puávtáččij ettâđ, et haldâttâsohjelm vuáđuld Suomâst lii tääl haldâttâs, mii lii ubâ historjá puoh mie- +timielâlumos olmoošvuoigâdvuođâi kuáttá. +Vuárdámušah láá stuárráh já tuáivum já oskom, et +staatârääđi nähcee olášuttiđ haldâttâsohjelm sämikirjiimijd šiev oovtâstpargoost sämitiggijn já +vuosâsajasávt mii kunnijâttum täsivääldi President torjuin. +Haldâttâsohjelm já eromâšávt Suomâ viggâmuš ratifisistiđ Ilo 169-sopâmuš lii luptim +sämmilâšvuástásii lihâstâs. +Lihâstuv jesâneh láá algâttâm sämmilij vuoigâdvuođâi vuástálistem +aktiivlâš sämmilij aštuiguin, internet- já mediakámppádmáin já sovskappeervuolgâttâsjuávhuiguin +Helsigân. +Vuoiŋâ lii koorrâm eres-uv kuávluin Suomâst, koskâvuođâ anneem Suomâ kielâ- já kult- +tuurucceeblovvoid sehe enâmânvärrejeijeid lii koorrâm ovdiist. +Syemmilâš ohtsâškodde já poolitlâš +njunošjuávkku kalga čäittiđ, et ucceeblovoi olgoštem já äštim iä kuulâ syemmilâš ohtsâškoodán. +Viggâmušah pyerediđ sämmilij sajattuv láá luptim meid eres aalmug haaluid peessâđ luuhâmnáál +sämmilâžžân poolitlâš uáivilij, jieijâs vuáttámuš, aassâmsaje tâi tovlái madârvaanhimij vuáđuld. +Alemuu haldâttâhrievti čuávduseh moonnâm keesi sämitige vaaljâluvâttâlmân ucâlum ulmui väidi- +mijn láá lekkâm taan savâstâllâm. +Sämmilijn lii stuárráámus máhđulâšvuotâ uážžuđ sämikulttuur +turviđ puáttee suhâpuolváid haldâttâsohjelm olášume mield. +Mut siämmáá-áigásávt sämikulttuur +puátteevuođâ áštá sämitige já sämikulttuur suddâlume syemmilâškulttuurân jis sämmilâšvuođâst +šodâččij puohâi lappilij vuoigâdvuotâ nuuvt, et ulmuin ij liččii rievtis ohtâvuotâ sämikulttuurân já +Sämikulttuur ij lah mielâtile ige kulttuur sirdâšuu ige siäilu geenijn, viärutuođâštusâin tâi uáivilijn. +Sämmilâšvuotâ lii ohtâvuotâ jieijâs ovdâ- já madârvanhimáid, puásuikuátumáid, kyeličassijd tâi +miäcástemenâmáid, kielâ riggodâhân, ärbivuáválâš tiätun, árvumailmân já siärvusvuáhádâhân. +mikulttuurân olmooš šadda ovdebij suhâpuolvâi sirdem tiäđu, tááiđu já hárjánem pehti ubâ suuvâ +uápistâssáin já ovdâmerháin. +Suomâ já sämmilij poolitlâš njunošist vyerdip ennuv. +Lam ilolâš, et Täsivääldi President lii tiä- +duttâm árvujođetteijeevuođâ, mon president sajadâh lii puáhtám. +Suomâ taarbâš tom sämiaašijn. +Suomâst lii haalu leđe aalmugijkoskâsâžžân sundečäitten ráávhupargoost já olmoošvuoigâdvuođâi +ovdedeijen. +Suomâ lii-uv viggâm iäljárávt OA torvolâšvuođârääđi molsâšuvvee jesânin. +uážžum, miänástuvvee tipšom já ubâ Suomâ aalmugijkoskâsâš oskottetteevuotâ váátá Ilo 169- +SÁMEDIGGI +SÁHKA +sopâmuš ratifisistem. +Maht Suomâ puávtáččij čuávdiđ maailm kriisijd, jis tot ij nahcii sooppâđ aal- +mugijkoskâsii sopâmuš ratifisistmist maailm rávhálumosáin aalmugáin? +Säämi algâaalmugkulttuur turvim váátá merideijein tyestilvuođâ já ruokkâdvuođâ piäluštiđ sämmilij +sajattuv já vuoigâdvuođâid jieškote-uvlágán juávhui vuárnutmist peerusthánnáá. +Čuovviittâsstaatâ +kalga turviđ tagarij ulmui vuoigâdvuođâi olášume, kiäh láá puoh hiäjumus sajattuvâst. +Sämisiärvus vuárdá meid sämitiggeest ennuv. +Sämmiliih láá adelâm mii pargon ovdediđ sämmilij +sajattuv. +Eromâšávt tääl sämitigge kalga leđe nanos já ohtâlâs, ko mii kulttuur, eellimhäämi já +vuoigâdvuođâid äštih kulttuur ulguubeln. +Säämi aalmug mijjân adelâm ovdâsvástádâs lii styeres já +mij tarbâšep kuoimijdân eenâb ko kuássin ovdil, vâi pyehtip selvâniđ mijjân asâttum pargoi tevdi- +mist já leđe säämi aalmug luáttámuš árvusiih. +Áárvustoonnum Täsivääldi President, pyereh juhlekyesih, +Arktâlâš kuávlu luánduriggoduvah láá šoddâdâm uđđâ kolleruámustem tavas. +Mist sämmilijn ige +ereskin arktâlâs algâaalmugijn lah äššitubdâmuš malmâlaigomist, ryevdimaađijij rađekobđoduvâin +tâi oljopooráámist, mut luándust já ton maaŋgâhámásâšvuođâst, arktâlâš kuávlust elimist já luándu +pištee kevttimist mist lii tađe-uv pyereeb äššitubdâmuš. +Eidu taat tiätu lii ubâ globaallâš mailmân +eellimtehálâš jo šoŋŋâdâhnubástus-uv keežild. +Suomâst halijdeh ruukijd vuáđudiđ lase já uážžuđ +uásis meid lekkâseijee merâkiäinui aavhijn. +Lii-uv vaarâ, et uárjimaailm täävist siämmáid feiluid +arktâlâš kuávlu luánduriggoduvâi ávhástâlmist ko kolonialisteh äiginis. +Luándu, puátteevuođâ ige +algâaalmugijd uážu uhrediđ uánihisáigásij vuáitui oovtâst. +Historjást kalga oppâđ. +Sämikulttuur puátteevuotâ lii čonâsâm mii päikkikuávlu luándun, kulttuur kuátumân. +Sämmilij är- +bivuáváliih iäláttâsah láá tuháttijd iivijd puáhtám jiegâ raavvâd já áigápuáđu sämmiláid. +Ärbi- +vuáválij iäláttâsâi porgâm lii kuittâg šoddâm váddásubbon ohtsâškodálii jorgáldâhmuddoost já +šadda váddásubbon ovdiist-uv šoŋŋâdâhnubástus keežild. +Ärbivuáváliih iäláttâsah kyeddih sämi- +kielâ, ärbivuáválii tiäđu já sämikulttuur eellimvuáimálâšvuođâ. +Ärbivuáváliih iäláttâsah iä siäilu +ohtsâškode torjuuttáá. +Moonnâm keesi luovâttui sämmilij ärbivuáválii tiäđu tile já ovdedemtáárbuid kieđâvuššâm pirâsmi- +nisteriö asâttem pargojuávhu loppâraapoort. +Raapoort lii tuáivumield cuvnâmtijme mii ohtsâškode +poolitlâš njunošân já árvujođetteijeid. +Sämmilij ärbivuáválâš tiätu lii vaarâst lappuđ sierânâs- +toimâittáá. +Eromâš uhkevuálásâš lii nuorttâ- já aanaarsämmilâš tyejiärbivyehi. +Ärbivuáválii tiäđu +turvim váátá sämikielâ já ärbivuáválij iäláttâsâi eellimvuáimálâšvuođâ sehe ärbivuáválii tiäđu iälás- +kittem já turvim nuuvt haldâttuvâst, škovliimist, ruttâdmist ko lahâaasâtmist-uv. +Ohtsâškode pargovuáháduvah, haldâttâh já lahâasâttem kalgeh vuáháduđ já muttuđ västidiđ sämi- +iäláttâsâi já ärbivuáválii tiäđu táárbuid. +Sämmiliih láá vuáhádum syemmilâš ohtsâškoodán jo aaibâs +tuárvi. +Suomâ staatâst lii äigi adeliđ sämmiláid sämikulttuurmiäldásijd máhđulâšvuođâid toimâđ - +muide ep vaađâ. +Kiäsám-uv tijjân pyereh merideijeeh. +Algâttep oovtâst säämi ärbivuáválii tiäđu +suojâlemtooimâid tállán! +Sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust lii jođálmâm já jođálmâš ovdiist-uv sierânâs toimâittáá. +Meddâlvarrim áštá ubâ sämikulttuur puátteevuođâ, ko sämikuávlu ulguubeln ässee párnái já nuorâi +ohtâvuotâ sämikuávlun, sämikielân já ärbivuáváláid iäláttâssáid hiäjusmuvá. +Vaikuttâsah oleh puát- +tee suhâpuolváid já sämikulttuur váimusân. +Sämikielâi iäláskittemohjelm olášutmist lii huáppu - +kiäsám-uv staatâvááldán, et ohjelm olášutmân kávnojeh resursseh já olášuttem álgá jo taan ive. +Áárvustoonnum Täsivääldi President, pyereh kuldâleijeeh! +Sämmilij meeri lassaan ovdiist-uv Suomâst, et tääl tot lii suullân 10 000. +Sämisiärvus lii siäiluttâm +eellimvuáimálâšvuođâs puohâi munevuárdámušâi vuástá. +1900-lovo suomâidittempolitiik lâi +vaarâst läpittiđ sämikulttuur Suomâst. +Väldikulttuur uáinimčievâst puáhtá nevttiđ tanen, et maailm +lii muttum ige sämikulttuur innig tuubdâ siämmáážin ko tot lâi 100 ihheed tassaaš. +Globalisaatio +ääigi puáhtá tubduđ tanen, et ovdánem lii uáli jotteel. +Sämikulttuur tááhust nubástusah láá tábáhtum, +mut iä nuuvt merhâšitteeh ko fakkist puávtáččij jurdâččiđ. +Sämmiliih láá selvânâm neelji väldikode +viärutteijein, uđâsässein, väldikulttuur kulttuurinvaasiost, suddâluttempolitiikâst já soođijn. +kulttuur vááimus, madârvaanhimijn uážžum ärbi lii nanos, maid kulttuur ulguupiälááh vaikuttâsah +iä vyeiti iäge vuálánit. +Mii puásuituáluärbivyevi iä moottorkiälháhkin rievdâdâm, iäge +kuárrummašineh já hongkongliih fabrigeh lah toohâm sämmilij tuoijumtááiđu tárbuttemmin. +Veikkâ mii kulttuur materiaallâš piirâs lii muttum, te mii siärvusvuáhádâh, luándukoskâvuotâ já +áárvuh láá pissoom nanosin. +Väldikulttuur uáinimčievâst sämikulttuur nanosvuođâ ij ovttuu ib- +beerd. +Väldikulttuur uáinimčievâst masa áinoo vyehi turviđ iälámâš láá uđđâ iäláttâsmaalih já kaav- +pugáid varrim já et ärbivuáváliih iäláttâsah čaneh säminuorâid moonnâm ááigán. +Sämikulttuur +tááhust ärbivuáváliih iäláttâsah láá mii puátteevuotâ. +Iänááš uási säminuorâin halijdeh porgâđ ärbi- +vuáválij iäláttâsâiguin, sirdeđ já turviđ sämikulttuur še puáttee suhâpuolváid. +Säminuorah láá mii +tuoivâ já čiävláávuotâ. +Sämitigge lii uážžum jieijâs nuorâirääđi já oskom, et nuorah jođetteh sämiti- +ge politiik uđđâ pálgáid. +Pyereh merideijeeh, lääččip oovtâst iävtuid toos, et säminuorah peessih +porgâđ sämi-iäláttâsâiguin. +Kunnijâttum Täsivääldi President, säminuorah, pyereh usteveh! +Taat lii ávupeivi puohháid Suomâ sämmiláid. +Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii vuáđudum mii +madârvaanhimij korrâ paargon, taištâlmân säämi aalmug, kulttuur já kielâ puátteevuođâ turviimân +väldikulttuur tiädu vyelni. +Muštâččep oovtâst jieččân ááhuid, äijihijd, máttáátteijeid, huolhijd já +sirdep jieččân kulttuur meid puáttee suhâpuolváid čiävlán sämmilâšvuođâst já jieččân kulttuur rig- +goduvâst. +Lääččip oovtâst kulttuurkuávdáást suhâpuolvâi rááiđu já läjidep puáttee sä- +misuhâpuolváid siämmáá noonâ vuáđu ko mii madârvaanhimeh láá mijjân kuáđđám! +JUHA GUTTORM puhe 3.4.2012 Sajos inarinsaame +SAAH SÄÄMI KULTTUURKUÁVDÁŠ SAJOS VIHKIJÁIN 3.4.2012 +Kunnijâttum Täsivääldi President, rovvá Haukio, pyereh Sämitigeh poolitlâš jođetteijeeh, +pyereh juhlekyesih! +Tuoivuuh já peivinahareh muttojeh motomin tuottân, aainâs talle ko tain vaja toollâđ kiddâ +já porgâđ meritiätulávt toi olášutmân. +Suomâ pele sämmilij luuvijd iivijd iällám tuoivâ +uážžuđ jieijâs kulttuurkuávdáá lii tääl muttum tuottân. +Onne pyehtip ávudiđ ton vihkijáid já +ilodiđ jieččân pargo heđâlmijn. +Purdo taan ilopiäiván lii lamaš kuittâg kukke, kooskâi vaibâdeijee-uv, mut liijká +movtijdittee já positiivlâš vuáttámuš. +Oleskove finniimân ááigán kalga maccâđ ihán 1994, +kuás +haldâttâs +ceelhij +kulttuurjiešhaldâšem +asâttem +lahâiävtuttâsâstis ovdâskoodán, et "ličij ášálâš uážžuđ vuáđudemvuálásii sämitiigán jieijâs +toimâviistijd tegu Taažâ sämitiggeest jo láá já Ruotâ sämitiigán láá iävtuttâm huksimnáál." +peleväldimân +mieigâstmáin +piejâi +sämitigge +ive +sämikulttuurkuávdášproojeekt valmâštâllâm nuuvt, et iivijn 2000 - 2007 olášittui +maaŋgâpiälásâš já vuáđulâš vuáđuvuávámpargo, mii ruttâdui iänááš Laapi EU-virgeomâhái +mieđettem EU-proojeekttorjuiguin. +Vuáđuvuáváámân kiävttojii EU ráhtusruttârájuohjelmij +ruuđah ohtsis masa miljovn kyehtičyettuhháát eurod. +Intensiivlâš valmâštâllâmpaje maŋa uážuim proojeekt investistimruttâdem oornâgân kiđđuv +2007 ko vistig Laapi eennâmkodde mieđettij projektân EU-torjuu vittâ miljovn eurod já talle +staatârääđi kirjij proojeekt staatâekonomia raamij siisâ ivvijd 2008 - 2011. +Tai miärádâsâi +mield proojeekt kaavnâi lopâlávt rievtis pálgá já staatâ toimâviistij huksiitteijee Senaatti- +kiinteistöt vaaldij proojeekt keevâtlâš olášuttem paijaalsis čohčuv 2007. +Proojeekt jotkâvuávám ohtâvuođâst vuottim hástulâžžân oohtânheiviittiđ kevttei jieškote- +uvlágánijd vátámâšâid. +Ovdâmerkkân taan Dolla-sali, ko tot kalga heiviđ čuákkimij já +konfereensâi +tolâmân, +máttááttâsuáivilân +sehe +muusik, +elleekove +teatter +oovdânpyehtimân. +Oskom liijká, et luhostuim vuávámpargoost uáli pyereest. +Eromâškijttos +šiev oovtâstpargoost ánsášává arkkitehtuurkišto vuáittám Halo Arkkitehtij nuorâ +vuávájeijeeh. +Sämitigge lii taan táálu váldukevttee já Säämi máttááttâskuávdáš nubbe váldukevttee. +kevtteeh +láá +arkkâdâhlájádâs +vuálásâš +haldâšem +Sämikirjerááju, sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi SámiSoster, säämi tuojijd +vyebdee Duodji Shop Oy, aanaarsämmilij servi Anarâškielâ servi sehe Laapi +kuávluhaldâttâhvirgádâh já raavâdviäsu Galla. +Sajos lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtu várás. +Tast kalga šoddâđ sämmilij +jiešhaldâšem ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool, mon kuávdášlâš uáivilin lii kattiđ +ärbivuáválâš säämi kulttuur já nube tááhust ovdediđ já uđâsmittiđ tom. +Sajos lii sämmilij +parlamenttáálu já maaŋgâpiälásâš toimâmkuávdáš sehe teivâdem- já kuáhtámsaje. +uáivil kovvee pyereest táálu anarâškielâlâš nommâ Sajos, mii tovláá rääjist uáivild +toorjâsaje tâi orottuv, mast puáhtá kuáhtáđ já viettiđ kuhebijd-uv aaigijd tullâpiällást. +Noomâ lii iävtuttân aanaarsämmilâš Matti Morottaja. +Váldu-uáivilis laseen Sajos fáálá uđđâáigásij já ollâtásásij čuákkimviistij sehe puoh +uđđâsumosij studioloonjâi áánsust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist +maaŋgâlágánijd čuákkimijd, konfereensâid já tábáhtusâid. +Táágu pehti Sajos šadda +virkosmittiđ kuávlu iäláttâstooimâ já nanodiđ mudoi-uv ton eellimvuáimálâšvuođâ. +Jo tääl mottoom mánuppaje kevttimvuáttámušâi vuáđuld puáhtá pyereest ettâđ, et jieččân +mainâšem ulmeh láá olášuumin. +Sajosist láá algâivveest uárnejum maaŋgâlágáneh +tábáhtusah já čuákkimeh. +Táálu lii luptim vijđásubbooht-uv mielâkiddiivâšvuođâ nuuvt +ennuv, et táálust joteh piäiválávt valjeest kolliistelleeh olgoenâmij mield. +Sämitiigán já +eromâšávt ton čäällimkoodán Sajos valmâštume lii puáhtám stuorrâ helppim, ko maaŋgâid +iivijd pištám kolgolâšeellim maŋa peessâp viijmâg porgâđ rievtis loonjâin siämmáá káátu +vyelni, valaba siämmáá keerdist já siämmáá vázáttuvâst. +Siämmáš äšši kuáská tiäđust eres- +uv táálu kevtteid. +Hiärrá President, rovvá Haukio, pyeri juhleviehâ! +Tiäđám, et sämmilij koskâvuođâst já +vijđásubbooht-uv taan kuávlust láá Sajosân asâttum ennuv maaŋgâlágáneh vuárdámušah já +vátámâšah. +Tolemustáá mottoom ive vuáttámušâi maŋa pyehtip árvuštâllâđ, mon pyereest +táálu vuáválâšvuođâst tuáimá já mon pyereest ulmeh já vuárdámušah olášuveh. +Kuittâg +tuáivum já oskom, et mij tääbbin Sajosist tuáimee kevtteeh áppádep västidiđ táid hástusáid +ko vistig asâidub olmânáál táálun já uážžup pápárijdân já jurduidân oornigân táálu tooimâi +jotonpieijâmhuápui ložžim maŋa. +Loopâst halijdâm celkkiđ jieččân já Sajos kevttei peeleest lieggâ kijttosijd Sajos olášumán +vaikuttâm já uásálistám ovtâskâs tuáimeid já organisaatioild; nuuvt ruttâdeijeid, Senaatti- +kiinteistöid, Aanaar kieldân, arkkitehtvuávájeijeid já eres vuávájeijeid, kocceid ko meid +urkkodeijeid-uv. +Eromâškijttosijd čujottâm váldu-urkkodeijee Keski-Suomen Betonirakenne +tuáimeid vástulâš já palvâlemvuoiŋâlâš pargohaaldâšmist. +Oovtâstpargo puohâiguin lii +lamaš eromâš. +Tiittáá säämi kulttuurkuávdáš ij liččii kuássin muttum tuoivust tuottân. +Stuorrâ kijttoseh tijjân! +Liävus Sajos ävkkin sämmiláid já eres aalmugân já läjidus Sajos eromâšávt nuorâ sämmilâš +suhâpuolváid osko já moovtâ rooččâđ jieijâs kulttuur siäiluttem já uđâsmittem peeleest! +Juha Guttorm, +haŋdâttâhhovdâ +JUSSI NUORTEVA puhe 3.4.2012 Sajos inarinsaame +Nuorttâlâšsiijdâ arkkâduv luovâttem Sämiarkkâdâhân +Jussi Nuorteva, uáivihovdâ, staatâarkkâduvtipšoo +Kunnijâttum täsivääldi president, ohjelmhovdâ Haukio, áárvustoonnum Sämitige +saavâjođetteijee, pyereh lekkâmjuhlekyesih. +Suomâ arkkâduvâid ovdâsteijee arkkâduvâi peeivi toimâkodde valjij ive 2006 arkkâdâhtahhoon +nuorttâsämmilij kuhesáigásii ovdâsteijee já nuorttâsämmilâš kulttuur aitârdeijee Matti Sverloff +arkkâduv luovâttem arkkâdâhlájádâsân. +Siämmáá ive jáámmám Sverloff lâi asâttâm luovâttem +iähtun ton, et arkkâdâh sirdoo sämmilij jieijâs arkkâdâhân talle, ko taggaar motomin valmâštuvá +sämikuávlun. +Juurdâ sämiarkkâduvâst lâi ovdláhháá ittáám uáinusân arkkâdâhlájádâs já +Sämitige koskâsijn savâstâlmijn. +Ohtsâš ulmen lâi asâttum, et sämmilij äššikirjálii kulttuuräärbi +kalga siäiluttiđ sämikuávlust. +Tađe várás kolgâččij vuáđudiđ sämiarkkâduv siämmáá náálá ko +lâi jo vuáđudum Taažâ Kuovdâkiäinun. +Sämmilij arkkâdâhärbivyevi symbool lii masa legendaarsâš sajattuv uážžum Piäccám +Syennjilsiijdâ nuorttâsämmilij toovláš arkkâdâh. +Ton puárásumos äššikirje lii ive 1601 já +vorrâsumos ive 1775. +Mávsulumoseh láá Ruošâ kiäisárij vuáláčäällim äššikirjeh. +Toh +kieđâvušeh eres lasseen Syennjilsiijdâ já Piäccám nuorttâsämmilij sajattuv já vuoigâdvuođâid. +Äššikirjeh láá huolâlávt lijmejum maŋaluvâi nubbijdsis kiddâ já kiessum rullân. +Rullâ lii +toppum muorâst rahtum skuápu siisâ. +Skuápuh láá ivijmield uđâsmittum já tááláá pecimuorâst +kuuppum skuápun lii skuážurdum vuođâloho 1865, mii lii eeppidhánná ton rähtimihe. +Syennjil nuorttâlâšsiijdâ arkkâdâh lâi huolâlávt aitârdum aarni, nuorttâsämmilij vuoigâdvuođâi +vuáđukirje. +Muštâluvvoo, et ton sajaduv tiettii häävild tuše kulmâ lyetittittee almaa. +Ko kiinii +sist jaamij, te väljejii iäráseh uđđâ lyetittittee almaa suu sajan. +Návt arkkâduv siäiluttii ihečuođij +miätá. +Tiätu Syennjilsiijdâ arkkâduvâst poođij vijđásubbooht tobdosin iäskán 1920-lovo loopâst. +Stuorrâ ánsu tast kulá eennâmtiettee Väinö Tannerân. +Sun lâi 1910-lovvoost toimâm kyevti +vuáđulâš pargo porgâm staatâi koskâsii puásuikuáttumkomitea saavâjođetteijen. +Tanner lâi +aassâm maaŋgâid iivijd Säämi puásuitipšomkuávlust já oppâm tubdâđ já anneeđ áárvust +sämmilij kulttuur. +Suu jođettem puásuikuáttumkomitea vijđes smiettâmuš já ton valmâštâlmist +nuurrum amnâstuvâst, láá mittedmeddum mielâkiddiivááh dokumenteh poccui kuáđutmist já +toos lohtâseijee varriistâlmist já eres kuáđuttemvuáháduvâin. +Ive 1923 rääjist Väinö Tanner tooimâi staatâgeologin já västidij malmâucâmist Piäcámist, mii +lohtui Suomân Tarto ráávhust ive 1920. +Mađhijdis ääigi sun uápásmui nuorttâsämmilij elimân +eres lasseen Syennjil, Piäccám, Myeđhi, Njiävđám já Paččvei kuávluin. +Ive 1929 almostui +Tanner vuáttámuššáid já huámášuumijd vuáđuduvvee ruotâkielâlâš, paijeel 500 siijđo vijđosâš +tutkâmuš Piäccám nuorttâsämmilij elimist. +Syennjilsiijdâ arkkâdâh šoodâi tutkâmušâin tobdosin 1930-lovo aalgâst. +Piäccám sundee F.W. +Planting adelij ive 1931 muorâskuápu siste lamaš arkkâduv luoihâsin Piäcámist kolliistâllâm +išesisminister Niilo Sooljan, kote tuálvui amnâstuv Helsigân tutkâmnáál. +Ko tast lijjii valdum +fotostaatkopioh, te algâalgâliih äššikirjeh skuápuinis macâttuvvojii muádi ive keččin +Syennjilsiijdân. +Tälvisuáđi ääigi Piäccám nuorttâlâšsiijdâi ässeeh evakistojii suáđi vyelni meddâl. +Syennjilsiijdâ +nuorttâlâšah sirdojii vistig Tervolan já tobbeen äiginis Čevetjáávrán. +Epidii, et arkkâdâh ličij +tuššâm suáđi ääigi, mut návt ij kuittâg keevvâm. +Piäccám kuávlust toimâm maajuur Matti +Tiitola muštâlij Staatâarkkâdâhân - ađai tááláá Aalmuglâšarkkâdâhân - 9.3.1942 čäällim +reivâinis, et sun lâi juovlâmáánust 1939 evakistem olášuttem ohtâvuođâst uážžum haldusis +nuorttâlâšsiijdâ arkkâduv, mii lâi muorâskuápust. +Tot vuolgâttui tastoo Ruávinjaargân Laapi +Räjikosáttâhân, mon tuulâkierdee siäluttemvistáást tom siäiluttii suáđi ääigi. +Tiitola čaalij +meerridmistis, et jis Piäccám siäiluččij Suomâ uássin, te sun macâttičij arkkâduv Syennjilsiijdâ +siijdâpuárásumosân. +Jis Piäccám monâttuvvoo, te sun luovâttičij arkkâduv staatâarkkâdâhân. +Návt meid tábáhtui, ko Piäccám lâi lopâlávt monâttum. +Nuorttâlâšsiijdâ arkkâduv luovâttem staatâarkkâdâhân ij lamaš Syennjilsiijdâ nuorttâlâšâi +tiäđust já nuuvt ton tile vájáldui luuvij iivij ááigán. +Ko ive 1996 sämimuseo Siijdâst riemmii +čokkiđ amnâstuv "Kolttaelämää"-čáitálmâs várás, te muštâlij Helsig ollâopâttuv +kulttuureennâtiettuu professor Kalevi Rikkinen, et nuorttâlâšsiijdâ arkkâdâh lii ááimuin +Aalmuglâšarkkâduvâst. +Sun lâi kiddim toos huámášume, ko lâi tutkâm Suomâ tiettuu historjá +várás eennâmtiettee Väinö Tanner. +Nuorttâlâšarkkâdâh lâi talle luptânâm uáinusân ton +Kenski tondiet pyehtip jurdâččiđ, et arkkâduv uđđâsist kavnâm lâi koskâlávt še +sämmilij pirrâduvâst čyeti ihheed tassaaš pargoos algâttâm já sii kulttuur já eellimhäämi čuuvtij +áárvustannaam Väinö Tannerin ánsu. +Nuorttâlâšsiijdâ arkkâduv sistetoollâm muorâskuáppu já ton äššikiirjijn valdum kopio lijjii taan +luholii kávnus áánsust uáinimnáál Siijdâst 1.4.1998 lehâstum čáitálmâsâst. +Nuorttâlâšâi +luáttámušalmai Pekka Fofanoff oovdânpuovtij meiddei tuoivuu, et algâalgâlâš arkkâdâh +puohtuuččij Čevetjáávrán sivnedemnáál nuorttâsämmilij juhleest. +Aalmuglâšarkkâdâh mieđâi +toos já eeči Ambrosius sivnedij arkkâduv juhleliturgia maŋa Čevetjäävri kirhoost Pasotteijee +Trifon Piäccámlii possijdvajâldemjuhle ohtâvuođâst 29.8.1998. +Nuorttâsämmilij Saa'mi +Nu'ettist tábáhtus kovvejuvvoo návt: "Taat lâi vuossâmuš kerdi Piäcámist vyelgim maŋa ive +1939, ko legendaarlâš, ollásávt lappâsân jurdemâm Syennjilsiijdâ arkkâdâh tsaarij +vuáláčäällim gramotainis lâi kuldâlâddâmnáálá uáinusist. +Puddâ lâi juhlelâš já herkki." Siijdâ +čáitálmâs maŋa Aalmuglâšarkkâdâh skeŋkkij nuorttâsämmilij arkkâduv sistetoollâm +muorâskuápu sämimuseo Siijdân. +Algâalgâliih äššikirjeh tastoo macâttuvvojii +Aalmuglâšarkkâdâhân Helsigân. +Pyereh juhlekyesih: Onne Syennjilsiijdâ nuorttâsämmilij arkkâdâh lii maccâm sämikuávlun. +Arkkâdâhlájádâs lii meridâm soijiđ nuorttâsämmilij algâalgâlii arkkâduv pisovávt siäiluttemnáál +kulttuurkuávdáš Sajosist taan ive aalgâst tooimâs algâttâm Sämiarkkâduvâst. +Piivdám, et +Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, nuorttâsämmilij luáttámušalmai Veikko +Feodoroff já Sämiarkkâduvâst västideijee arkkâdâhlájádâs totkee Suvi Kivelä väldih vuástá +taan áinoošlajâsii arkkâduv. +Siämmást almottâm, et meiddei jieččân sänivuáru aalgâst +mainâšum Matti Sverloff nuorttâsämmilij kulttuuräärbi já Syennjil mainâsijd sistetuállee +priivaatarkkâdâh sirdâšuvá kiiđâ ääigi suu táátu mield Oulu eennâmkoddearkkâduvâst +Sämiarkkâdâhân. +LEIF JAKOBSSON puhe .3.2.2012 Sajos inarinsaame +Hovdâ Leif Jakobsson +Svenska kulturfonten +Svenska kulturfonten peeleest halijdâm lieggâsávt tuáivuttiđ luho Aanaar markkânân onne +Säämi Kulttuurkuávdáš Sajos lekkâmpeeivi. +Mii luhotuáivuttâsah maneh ubâ sämiaalmugân +taan tii uđđâ haldâttuv, kulttuur, škovlim já oppâmkuávdáá lekkâmij keežild. +Taat arkkitehtoonlávt fiijnâ olesvuotâ šadda leđe noonâ raami sämmilij já kuávlu eres ässei +tooimân. +Suomâ ruotâkielâlâš aalmug lii historjállij suujâi keežild puáhtám toimâđ jieijâs viistijn já +ton áánsust puáhtám čokkâniđ, toimâđ oovtâst, vuáđudiđ seervijd, hárjuttiđ kulttuur toin +puáđusáin, et suomâruátálâšvuotâ onnáá peeivi-uv lii uási Suomâ maaŋgânálásâšvuođâ já +fáálá molsâiävtulijd uáinimčievâid. +Onne illoodvetteđ uđđâ já fiijnâ kulttuurkuávdáást, mut tietivetteđ kuittâg, et tuše seeinih iä +keelijd. +Táálu iälá iäskán talle ko tast lii toimâ. +Tii vuáváámeh táálu tooimâ háárán láá +pyereh já kunneehánáseh - pyeri návt. +Mut táálu 4700 neljihâšmeetterid väätih pargeid, vâi +toimâ jođáččij njyebžilávt. +Svenska kulturfonten haalijd uásálistiđ täid talgoid já uđđâ kulttuurkuávdáá tooimâ +algâttemmuudon falâmáin olmoošreesuurs táálu vuossâmuu toimâmihán. +Uáivilin lii adeliđ +máhđulâšvuođâ nuorâ ruotâ- tâi kyevtkielâlâš pyereest škuávlejum ulmui porgâđ Sajosist, +uássin táálu pargosiärvus, oovtâ ive ääigi mii mieđettem išeruuđáin. +Halijdep návt +koŋkreetlávt tuárjuđ Sajos. +Mii tuoivâ lii, et išeruuđâ uážžoo máccá vuáttámušâiguin já +tiäđuiguin sämikulttuurist, main sunjin lii persovnlávt ilo, mut maid sun puávtáččij še jyehiđ +iärásáid. +Sajos tiäđáttâsâst táálu oovdânpuáhtoo maaŋgâkulttuurlâšvuođâ kuáhtámsaijeen. +Muu +mielâst lii tehálâš et sämmiliih já Suomâ ruotâkielâliih ovdedeh uđđâ kontaktvuovijd, ko +peerusthánnáá historjállijn iäruin pyehtip oovtâst ovdediđ maaŋgâkulttuurlâš Suomâ. +Veikkâ maailm ucco uđđâ teknisij máhđulâšvuođâi mield já šoddâp ohtânmaanoost aldeláá +kuoimijdân, te vaidâlitteht mii enâmist láá kuittâg peleh, moi Suomâkován ij maatâ +ereslágánvuotâ, kulttuurlâš maaŋgânálásâšvuotâ ige kielâi kirjáásvuotâ. +Tii čuálččáás jukso - Sajos - lii čááitus tast, et Suomâ sämiaalmug kiäččá puátteevuotân +ávus čolmijguin já čiävláás uássin maaŋgâkulttuurlâš eennâm. +LIISA HOLMBERG puhe 3.4.2012 Sajos inarinsaame +Hiärrá täsivääldi president, pyereh juhlekyesih +Tiervâpuáttim kulttuurkuávdáš Sajos kulttuurehidân. +Taat eehid lii eromâš tehálâš mijjân puohháid +aanaarlijd, sämmilijd já tavekuávlu ulmuid. +Kulttuurkuávdáš Sajos ij lah tuše táálu, mast láá +seeinih já káttu. +Taat táálu lii čuuvtij eenâb. +Taat táálu tuálá siste taggaar kulttuurčokkânem, mast šaddeh leđe +kuháskyeddee vaikuttâsah taan kuávlu ulmuid ij tuše tääl mut luuvij iivij kiäčán, joba čuođij iivij +kiäčán. +Mist sämmilijn láá ennuu párnááh, nuuvtpa taan táálust lii livkkáht já vijđáht tuáimee +párnáikulttuurkuávdáš Mánnu. +Mijjân láá juáiguseh, leud'deh, liivđeh, lavluuh já eres muusik +teháliih, nuuvtpa taan táálust lii muusikkuávdáš. +Mist láá muštâlusah já mainâseh tehálâš roolist kulttuur siäilutmist já sirdemist, taan táálust tuáimá +sämikirjerááju. +Mij muštâlep mainâsijd še uđđâ teknologiain - Sajos lii päikki algâaalmugij +elleekovekuávdážân Skaamân. +Kieđâi tááiđuh kyeddih jieijâs uásild já láá kulttuur uáinojeijee uási. +Tyejiservi tuálá Duodji -puuvdâs táálust. +Ulmui pyereestvaijeem lii tehálâš uási kulttuur, Sajosist +láá toimâsajeh Samisoster -siärván. +Säämi máttááttâskuávdáá sämikielâ já kulttuur máttááttâssajeh láá taan vuossâmuu keerdist. +Mist +máttááttuvvoo tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ nuuvt ärbivuáválii luokkamáttááttâsâst ko ain +eenâb virtuaallávt. +Virtuaalmáttááttâskuávdážân láá Sajosist eromâš sajeh, sárnuhánnáá +mediamáttááttâsâst uđđâ maaŋgâkamerastudioinis já editistimvistijnis. +Nuuvtko lii ettum, taat táálu lii maaŋgâpiälásâš kulttuurčokkânem, mast mij lep iiloost. +Tiervâpuáttim vala ohtii Kulttuurkuávdáš Sajos kulttuurehidân. +MARJA HELANDER +Taaidâtyejeh Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist +Staatâ taaidâčuágáldâh / Staatâ taaidâtyejitoimâkode tiilámtyejeh +"Tuoddârist" +Piegâ cäimim, ohtuunis laajišsuávvááh láá muu jiegâlâš päikkienâdâh. +cieggâm muu mielân jo pärnivuođâ čuoigâmmaađhijn, iäččán šoddâmkuávluin Ucjuuvâst. +Laajišsuávváá sierânâsjiešvuotâ lii ton pyellim še vorâsin tâi jiäŋŋum häämist. +Nuuvtpa tot lii tovle +jieijâs uásild adelâm máhđulâšvuođâ säämi puásuituálu já aassâm vijđánmân tuodârpajosáid. +Tuoddârist -čuovâtuáiján lam halijdâm sirdeđ laajišsuávvái häämi, pyehtiđ pitá +meccikuávlust Aanaar sijdáid. +Ko čuovâ páštá tyejeest, te tot lááčá assosiaatioid meid kolgee juuhân +já kenski joba kuovsâkkâssáid-uv. +"Nuuvt puoh šiärrájeh" +Kyevtiuásásâš tyeji uážui aalgâ ucjuvlii iäččán Piera Johannes Helander škoovlâst +1950-lovvoost nuurrâm Säämi šaddoin. +Šadoh lijjii kuškâdum já kiddejum nommâkilgolijguin +herbaarion ađai šaddočuágáldâhân. +Jyehi šaddo lâi tárkká tieđâlávt luokittâllum jieijâs juávkun. +Movtáskim ton ruossâlâsvuođâst, mii lâi šadoi muččâdvuođâ já maaŋgâhámásâšvuođâ sehe ulmuu +luokittâllâm- já luávkkudemtáárbu kooskâst. +Siämmást mielân pajanii sämmilij historjá já +viggâmušah luokittâllâđ sämmilijd vyeleeb náálán kullen. +Vala 1930-lovvoost Aanaarjäävri +Hävdieennâmsuollust láá kuáivum sämmilij uáiviskáálžuid näliopâlâš tutkâmušâi várás (skáálžuh +láá tastoo macâttum). +Tuáiján láá kovvejum 30 onnáápeeivi sämmilii. +Vuáđđun lii Statistiikkuávdáá já Sämitige +vaaljâlävdikode ive 2011 statistiik. +Tast Suomâ suullân 10 000 sämmilâžžâd láá juohum ahejuávhui +mield sämikuávlust ässeid, Suomâ eres kuávluin ässeid sehe olgoenâmijn ässeid. +Ulmuuh láá še +juohum eenikielâ mield. +Kielâlâš jyehim lii kuittâg váddásub äšši: Sämitige mield statistiikâid kalga +anneeđ tuše sunde adeleijen, ko vuálá 18-ihásij eenikielâ almottem tábáhtuvá masa sattummield já +jienâvuoigâdvuođâlijn-uv maaŋgah kyeđđih almoothánnáá eenikielâs. +Ulmuu eenikiellân +luvâttâlmân merkkejuvvoo talle suomâkielâ. +Ton lasseen maaŋgah tobdeh jieijâs kyevtkielâlâžžân. +Muu kuvvim 30 ulmuu ahe-, kielâ- já aassâmsajeuásih västideh prosentuaallávt taan ovdeláá +mainâšum statistiik faktaid. +Jyehi ulmuu paaldâst lii siemin šaddočuágáldâhânkilgool, mast čiälgá +eres lasseen ulmuu aassâmsaje já eenikielâ. +Mietimielâlávt-uv juurdâštijn tuše 10 olmožid 30:st +sárnuh eenikielânis sämikielâ, já taan love ulmuu juávkun šiättá fáárun tuše ohtâ aanaarkielâ já ohtâ +nuorttâkielâ sárnoo olmooš. +Kuuvij ulmuuh láá še miäruštâllum tieđâlávt já oovtčielgiittâslávt +Homo sapiens -šlaajân kullen, vyestičaskosin puáris nälimiäruštâlmáid, moh onnii sämmilijd +vyeleeb näällán kullen. +Tyeje nubbe uási lii stuorrâ čuovâkove, mast tuodârenâduv oolâ láá kovvejum taah herbaario šadoh. +Toh hämmejeh ornamentlágán ase mii oŋâttuš oolmij kuávlun, luovvânmáin miäruštâllâm já +luokittâllâm čulhoost. +Lasetiäđuh: Taaidâr Marja Helander, p. 040 707 3631, marja.helander@saunalahti.fi +Taaidâčällee Erika Hyyryläinen, p. 0400 847 026, erika.hyyrylainen@fng.fi +Outi Pieski Sajos 3.4.2012 inarinsaame +Seinirelief, Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, sämitige parlamentsali Solju +Eatnu, eadni, eana +Juvduu, enni, eennâm +Jäänn, jeä'nn, jânnam +Eatnu, eadni, eana - virta, emo, maa +Eatnu, eadni, eana - stream, mother, ground +Outi Pieski +2012, Staatâ taaidâčuágáldâh +materiaaleh +- lostâkolledum stääli já keramiik +- tähti, sämityeji (tâi tähti, tähtiskuážurdem, kässeekeđgi- já tanesraŋgâkirjim) +stäliuásih: meetaalrävdee Mikko Ramsi +kolledem: Kultaus Oy Snellman +pastemeh: keraamijkkár Nathalie Lahdenmäki +Tyeji čokkân maaŋgâin kolledum já vielgiskolledum stälitaldrigijn, moh hämmejeh +maaŋgâtásásii suonjârdeijee virde sali siäinán já sárnumstovlin. +Puáris +aalmugärbivyevi mield, čiiŋâst sorjájeijee kolledum lávgástuvah suojâleh kevttes +kovŋiimáin paa meddâl šiälgumáin já skilânáin. +Munjin tehálâš ovdâkoveolmooš lii +lamaš ákkum ađai eejienni Jovsset Biret. +Tyeji lii kunneečááitus suulágánáid noonâ +säämi nisonáid. +Tyeje uásih láá häämis peeleest še taldrikeh já tain sorjájeijee pastemeh láá +kuáškánjâsah. +Keraamisij pastemij hämikielâ puátá ärbivuáválâš säämi +čuárvipastemist. +Tyeje tuoijuudijn lam suogârdâllâm suhâpuolvâi virde ääigist sehe +oohtânkulluuvâšvuođâ mast virde piämmá mii juáhháá. +Taldrikij ase spejâlist tuotâvuođâ jorgod. +Tot lii juurdâmaailm, mii spejâlist +tievâslâšvuođâ nahhaar já tuoivuu pyerebist, mii ulmust lii. +Olssân tot puáhtá mielân +säämi aalmugärbivyevi kufittârijd moh eellih eennâm vyelni siämmáálágán eellim ko +mij ulmuuh-uv, mut jorgod. +Tyeje elementeh tävisteh tievâslâš rieggee, šelis +kuáškánjâs lii tievâslâš puddâ ääigist. +Mut tyeje ubâlâšvuotâ lii sätináálá rievdee já +tienievt ääigi hástusân hiäivulii häämi kävnee. +Tyejeest láá meid ovtâskâsčuággáh moi hämikielâ puátá säämi ärbivuáváliist +njuorâhpáárnážân rahtum sierâst, skilânâsâst. +Stälirieggest hiäŋgájeijee poccuu +kyeppirtavttijd láá skuážurdum muáđuh já toh láá kárvuttum tanesraŋgâ- já +kässeekeđgikirjejum läđđeemáccuháid. +Tyeje puoh uásih láá olášittum kietâtyeijin já +tain vuáttoo čepis tyejiáámmátlij kieđâ luoddâ. +Tot lii kunneečááitus tyejiärbivuáhán, +mii lii ohtâ tehálumosijn sämikulttuur paijeentuállein. +Tavesämikielâst stuorrâ juuvâ, eeni já eennâm kovvejeijee säänih láá aldaluvâi +Tuáváduvâid, moh tai saanij tyehin láá, halijdâm sämmilâžžân kunnijâttiđ; +suhâpuolvâi oohtânkullojeijee virde, säämi noonâ nisonijd já rähis säämi eennâm. +Lassedieđut: Outi Pieski, p.040 7225710 outi@outipieski.com +Dáiddačálli Erika Hyyryläinen, p. 0400 847 026, erika.hyyrylainen@fng.fi +PER MIKAEL UTSI tervehdys 3.4.2012 Sajos inarinsaame +Kunnijâttum Suomâ president, Suomâpele sämitige president já tige +jesâneh já pyereh kyesih! +Ruotâpele sämitige peeleest tuáivum et kieskâd väljejum Suomâpele sämitige +jesâneh nanosávt já puorijn movttáin ovdedeh säämi aašijd Suomâbeln. +Mij, +kiäh lep peessâm sämitigij jesânin, lep uážžum luáttámuš jieččân aalmugist +nanodiđ já ovdediđ sämmilij eellimtile, kulttuur já kielâ. +Mij peessâp meid Säämi parlamentaarlâš rääđi pehti porgâđ oovtâst +staatâraajij rasta. +Sämitiigijn lii jieškote-uvlágán lavâlâš vuáđu já status staatâi +stivrim iähtun. +Ruotâpele sämitigge lii ovdâmerkkân haldâttâs vuálásâš +orgaan. +Nuuvt ij lah Taažâ ige Suomâbeln. +Sämitigeh iä še väljejuu +siämmáánáál. +Ruotâbeln mist láá käävci piäláduv tiggeest já ubâ staatâ lii +ohtân valjimkuávlun. +Taažâ já Suomâbeln láá oppeet valjimkuávluh. +Toos +lasseen láá tuše Suomâbeln ovtâskâs ulmuuh iävtukkâssân já nuuvt leppeđ +tääl, Suomâpele jesâneh, oovdâstmin jieijâd sämipolitiiklâš uáinu mii tääl +pyereest ovdâstuvvoo ohtân politiikkân já toimân. +Ruošâpele Säämist +sämitigge ij lah vala virgálávt tuhhiittum, veikkâ lii vuáđudum. +Ruošâpele +sämmiliih láá mieldi mii parlamentaarlâš oovtâstpargoost jieijâs seervij pehti. +Sajos, lii tääl ceggânâm já vihkoo Suomâ sämmilij kuávdášsaijeen eidu táágu +kogo olmoošjotoluvah Iänuduvâst, Suáđigilist já Ucjuuvâst čonâseh oohtân +täst Anarist. +Mij tuáivup et Suomâ sämitigge tääl lii uážžum uáinojeijee já +vuovâs saje jieijâŋs toimáid já čuákkimáid. +Ruotâ sämitige peeleest vuárdám +peessâđ puáttiđ teehi távjá puátteeääigist uážžuđ šiev ravvuid, šietâdâllâđ já +toohâđ oovtâstpargoost ohtsijd miärádâsâid. +Mušton onnáá piäiván mij adelep meid uccâ skeeŋkâš. +Tyeje lii Ulrika Tapio +Blind máálám já tast lii nommân "Násttit" (tääsnih). +Šiev lukko! +ALMOTTÂS / I'LMMTÕS /ALMMUHUS/ ILMOITUS +Kolme harjoittelupaikkaa haettavana +Saamelaiskäräjien sihteeristössä Sajoksessa Inarissa +Saamelaiskäräjät tarjoaa kolmea harjoittelupaikkaa inarin-, koltan- tai pohjoissaamen +kielen taitoisille yliopisto-opiskelijoille. +Harjoittelupaikat ovat saamelaiskäräjien +yleisessä toimistossa, saamen kielen toimistossa ja koulutus- ja oppimateriaalitoimis- +tossa saamelaiskulttuurikeskus Sajoksessa Inarissa. +Harjoitteluun kuuluvista työtehtävistä, tarkemmasta ajasta ja kestosta sovitaan erik- +Palkka määräytyy yliopiston tukeman harjoittelupalkan ja saamelaiskäräjien +palkkajärjestelmän mukaan. +Tehtävään valittavalta odotetaan harjoittelurahan saamis- +ta yliopistolta. +Jos olet kiinnostunut harjoittelusta, lähetä vapaamuotoinen hakemus liitteineen (CV +ja opintorekisteriote) 12.4.2013 mennessä osoitteeseen: +Saamelaiskäräjät/ hallintosihteeri, Sajos, 99870 Inari. +Lisätietoja antavat: +- hallintopäällikkö Juha Guttorm puh. +juha.guttorm@samediggi.fi , +- kieliturvasihteeri Siiri Jomppanen puh. +siiri.jomppanen@samediggi.fi ja +- koulutussihteeri Ulla Aikio-Puoskari puh. +ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi . +SAAMELAISKÄRÄJÄT ALMOTTÂS / I'LMMTÕS /ALMMUHUS/ ILMOITUS +Golbma hárjehallanbáikki ohcan láhkái +Sámedikki čállingottis Sajosis Anáris +Sámediggi fállá golbma hárjehallanbáikki anáraš-, nuortalaš- dahje +davvisámegielmáhtolaš universiteahta stuđeanttaide. +Hárjehallanbáikkit leat sáme- +dikki almmolaš doaimmahagas, sámegiela doaimmahagas ja skuvlen- ja oahppamate- +riáladoaimmahagas sámekulturguovddáš Sajosis Anáris. +Hárjehallamii gullevaš bargguin, dárkilut áiggis ja guhkkodagas sohppojuvvo sierra. +Bálká meroštallojuvvo universiteahta dorjon hárjehállanbálkká ja sámedikki +bálkáortnega mielde. +Vuordit, ahte bargui válljejuvvon stuđeanta oažžu +hárjehallanruđa universiteahtas. +Jos leat beroštuvvan hárjehallamis, sádde friijahápmásaš ohcamuša ovttas mildosii- +guin (CV ja válddus oahpporegisttaris) 12.4.2012 rádjái čujuhussii: +Sámediggi/ hálddahusčálli, Sajos, 99870 Anár. +Lassedieđuid addet: +- hálddahushoavda Juha Guttorm tel. +- gielladorvočálli Siiri Jomppanen tel. +- skuvlenčálli Ulla Aikio-Puoskari tel. +Kolmm mätt'tõõttâmpääi'ǩ liâ ooccâmnalla +Sää'mtee'ǧǧ piizarkåå'ddest Sajoozzâst Aanrest +Sää'mte'ǧǧ ta'rjjad kolmm mätt'tõõttâmpääi'ǩ aanar-, nuõrttsää'm- le'be +tâ'vvsää'mǩiõl ǩiõllsilttee'jid universitett-mätt'tõõttjid. +Mätt'tõõttâmpääi'ǩ liâ +sää'mtee'ǧǧ takai konttrest, sää'mǩiõl konttrest da škoou'l'jem- da mätt'tem- +materialkonttrest sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst Aanrest. +Mätt'tõõttmõ'šše kuulli tuâjain, tää'rǩab ääi'jest da peešttõõzzâst suåvât jee'rben. +Pä'lǩǩ meä'rrââtt universiteett tuärjjeem mätt'tõõttâmpää'lǩ da sää'mtee'ǧǧ +pä'lǩǩriâššmõõžž mie'ldd. +Tuõjju va'lljuum mätt'tõõttjest vue'rdet +mätt'tõõttâmtie'ǧǧ vuäǯǯmõõžž universiteettest. +Jõs perstak mätt'tõõttmõõžžâst, vuõltted frijjåå'blkažnallšem ooccmõõžž +mie'lddõõzzineez (CV da mättjemregistervä'lddõk) 12.4.2013 mõõnee'st addrõ'sse: +Sää'mte'ǧǧ/ vaaldšempiizar, Sajos, 99870 Aanar. +Lââ'ssteâđaid ou'dde: +- vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm te'l. +- ǩiõllstaanpiizar Siiri Jomppanen te'l. +- škoou'l'jermpiizar Ulla Aikio-Puoskari te'l. +Kulmâ hárjuttâllee saje uuccâmnáál Sämitige +čäällimkoddeest Sajosist Anarist +Sämitigge fáálá kulmâ hárjuttâllâmsaje anarâš-, nuorttâlâš- teikâ tavesämi- +kielâtáiđusâš ollâopâttâh uáppeid. +Hárjuttâllâmsajeh láá sämitige almos toimâttuvâst, +sämikielâ toimâttuvâst já škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst sämikulttuurkuávdáš +Sajosist Anarist. +Hárjuttâlmân kulloo pargoin, tärkkilub ääigist já kukkoduvvâst soppuu sierâ. +Pälkki miärášuvá ollâopâttuv tuárjum hárjuttâllâmpäälhi já sämitige +pálkkááttemvuáháduv mield. +Vyerdih, ete paargon väljejum uáppee uážžu +hárjuttâllâmruuđâ ollâopâttuvâst. +Jis lah kiddiistum hárjuttâlmân, te vuolgât rijjâhámásii ucâmuš lahtosijdiskuin (CV +já oppâregisterváldus) 12.4.2013 räi čujottâsân: +Sämitigge/ haldâšemčällee, Sajos 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid adeleh: +- haldâšemhovdâ Juha Guttorm puh. +- kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh. +- škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari puh. +Sámediggi ohcá +MEARREÁIGASAŠ PROŠEAKTABARGI FILBMAGUOVDDÁŽII +Prošeaktabargi doaimmaide gullet ee. +Skábmagovat eamiálbmogiid filbmafestivála mánáid beaivvi ordnen, +ja mediabajásgeassin materiála gárven. +Bargu álgá dalán ja bistá vejolaččat 28.2.2015 rádjai. +Doaimma +menestuvvi dikšuma veahkeha heivvolaš skuvlejupmi sihke sámegielamáhttu. +Prošeaktabargi bálká +mearrášuvvá Suoma sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdasi V/II mielde (vuođđobálká 2110,20 euro/mb). +Vuođđobálkká lassin máksojuvvo 24%:a sámeguovllu lassi ja bargohárjáneami mielde mearrášuvvi +ahkelasit. +Prošeaktabargi doaibmasadji lea sámekulturguovddáš Sajosis. +Ohcamušaid čuvvosiiguin galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái 30.9.2014 dmu 16.00 rádjai čujuhussii +Sajos, 99870 Anár. +Lassidieđuid barggus addá filbmaguovddáža vs. plánejeaddji Tarja Porsanger tel. +6065, tarja.porsanger (at) samediggi.fi. +Sámedikki doaimmaide sáhttá oahpásmit neahttačujuhusas www.samediggi.fi ja eamiálbmogiid +filbmadáhpáhussii čujuhusas: www.skabmagovat.fi +Anáris 16.9.2014 Sámediggi +Saamelaiskäräjät hakee +MÄÄRÄAIKAISTA PROJEKTITYÖNTEKIJÄÄ ELOKUVAKESKUKSELLE +Projektityöntekijän tehtäviin kuuluu mm. +Skábmagovat alkuperäiskansojen elokuvafestivaalin lastenpäivän +järjestelyt ja mediakasvatusmateriaalin kokoaminen. +Työ alkaa heti ja kestää mahdollisesti 28.2.2015 +Tehtävän menestyksellistä hoitamista edesauttaa soveltuva koulutus sekä saamenkielentaito. +Projektityöntekijän palkkaus määräytyy Suomen saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason +V/II mukaan (peruspalkka 2110,20 euroa/kk). +Peruspalkan lisäksi maksetaan 24%:n saamelaisalueen lisä ja +työkokemuksen mukaan määräytyvät kokemuslisät. +Projektityöntekijän toimipaikka sijaitsee +saamelaiskulttuurikeskus Sajoksessa. +Hakemukset liitteineen tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 30.9.2014 klo 16.00 mennessä +osoitteeseen Sajos, 99870 Inari. +Lisätietoja työstä antaa elokuvakeskuksen vs. suunnittelija Tarja Porsanger +050 569 6065, tarja.porsanger (at) samediggi.fi. +Saamelaiskäräjien toimintaan voi tutustua nettiosoitteessa www.samediggi.fi ja alkuperäiskansojen +elokuvatapahtumaan osoitteessa: www.skabmagovat.fi +Inarissa 16.9.2014 Saamelaiskäräjät +Sämitigge ocá +MERIÁIGÁSII PROOJEEKTPARGEE ELLEEKOVEKUÁVDÁŽÂN +Proojeektpargee pargoid kuleh el. +Skammâkoveh algâaalmugij elleekovefestivaal párnáipeeivi orniimeh já +mediašoddâdemmateriaal nuurrâm. +Pargo álgá tállân já pištá máhđulávt 28.2.2015 räi. +Pargo miänástuvvee +hoittám išedeh heivejeijee škovlim sehe sämikielâ táiđu. +Proojeektpargee pälkki miärášuvá Suomâ sämitige +pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi V/II mield (vuáđupälkki 2110,20 eurod/mp). +Vuáđupäälhi lasseen +máksojeh 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. +toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.9.2014 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, +Lasetiäđuid pargoost addel elleekovekuávdáá vuávájeijee Tarja Porsanger puh. +Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já algâaalmugij +elleekovetábáhtusân čujottâsâst: www.skabmagovat.fi +Anarist 16.9.2014 Sämitigge +Sää'mte'ǧǧ ååcc +MIE'RRÄIGGSAŽ PROJE'KTT-TUÂJJLA JIEʹLLIKARTTKÕÕSKÕ'ŠŠE +Proje'ktt-tuâjjla tuõjju ko'lle jm. +Skábmagovat alggmeerai jieʹllikarttfestivaal päärnaipeeiʹv riâššmõš da +mediapeâmm-materiaal noorrmõš. +Tuâjj älgg tâʹlles da peštt moožna 28.2.2015 räjja. +Tuâi o'nnstam +håiddmõõžž õõudee tõõzz suåppi škoou'l'jumuš da sää'mǩiõl silttõs. +Proje'ktt-tuâjjla pä'lǩǩmõš meä'rrââtt +Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâšldõõǥǥ õõlǥtemtää'zz V/II mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ 2110,20 eu'rred/mp). +Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24% sää'mvuu'd lââ'ss da tuâi tobddmõõžž mie'ldd meä'rrõõvvi +tuâjjmättlââ'zz. +Proje'ktt-tuâjjla tuåimmpäi'ǩǩ lij sää'mkulttuurkõõskõs Sajoozzâst. +Ooccmõõžž mie'lddõõzzineez â'lǧǧe tuåimted sää'mtee'ǧǧ piisarkådda 30.9.2014 čiâss 16.00 räjja +mõõneeʹst addrõ'sse Sajos, 99870 Aanar. +Lââ'ssteâđaid tuâjast oudd jieʹllikarttkõõskõõzz plaaneei Tarja +Porsanger teʹl. +Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt tobstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi da alggmeerai +jieʹllikarttfestivaaʹle addrõõzzâst www.skabmagovat.fi +Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgât 1.8.2015 +ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá Säämi Kielâkäldee jotkâproojeekt, mii +Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg Tave -ohjelm. +Taan ohtâvuođâst Suomâ Sämitigge ocá +meriáigásii proojeektčällee +Proojeektčällee pargoid kuleh proojeekt piäiválâš +toimâttâhpargoh, čuákkimij ornim sehe proojeekt ruttâtuálupargoh. +Pargei puáhtá meridiđ eres-uv +tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá jotkâprojektân. +Tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. +miänástuvvee tipšom išedeh šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu sehe kelijdeijee hárjánem +toimâttâh- já ruttâtuálupargoin. +Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe +suomâkielâ já ruotâ-/tárukielâ. +Kuávdáá pargon lii oovtâst sämitiggijn ohtsâštave-eennâmlâš +kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem nuuvt, et jieškote-uv +kielâjuávhu ohtâgâslâš táárbuh, hástuseh já naavcah váldojeh vuotân, sehe sämikielâ virkosmittem já +turvim puátteevuođâst. +Proojeektčällee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige +pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi VI/II mield (vuáđupälkki 1 842,14 eurod/mp). +Vuáđupäälhi +lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. +Toimâsaje lii sämitiggeest Sajosist. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 10.7.2015 tme 16.00 +räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid pargoost adelává kielâtorvočällee Siiri +Jomppanen siiri.jomppanen@samediggi.fi ja má. +kielâaašijčällee Marko Marjomaa. +marko.marjomaa@samediggi.fi Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst +www.samediggi.fi. +Sámediggi almmuha, ahte dan čállingotti skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahagas Sajosis lea +ohcanláhkái +DOAIMMAHATČÁLLI VIRGI +Doaimmahatčálli bargguin lea mearriduvvon sámedikki bargoortnega 41 §:s. Seađáhusvuđđosaš +gelbbolašvuohtagáibádussan lea barggu eaktudan skuvlejupmi ja lassin gáibiduvvo sámegiela dáidu +(sámedikkis addojuvvon ásahus 1727/1995). +Virggi ceavzilis dikšuma veahkehit buorre sámegiela +njálmmálaš ja čálalaš dáidu sihke doarvái hárjánupmi doaimmahatbargguin. +Virggi deavdimis čuv- +vojuvvo guđa mánotbaji geahččalanáigi. +Bálká mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga +gáibádusdási VI ja das II luohká mielde (vuođđobálká 1796,98 euro/mb). +Vuođđobálkká lassin +máksojuvvojit 24% sámeguovllu lassi ja bargohárjánumi mielde mearrašuvvan vásáhuslasit. +Oh- +camušaid oahppo- ja bargoduođaštusaiguin galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái 31.10.2012 +dmu 16.00 rádjai čujuhusain: Sajos, 99870 Anár. +Lassidieđuid virggis addá hálddahusčálli Anneli +Länsman, tel. +Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmuvvat neahttačujuhusas +Sämitigge almoot, et ton čäällimkode škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst Sajosist lii uuccâmnáál +TOIMÂTTÂHČÄLLEE VIRGE +Toimâttâhčällee pargoin lii meridum sämitige pargo-oornig 41 §:st. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâš- +vuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (sämitiggeest adelum +Virge miänástuvvee tipšom išedeh šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu +sehe kelijdeijee hárjánem toimâttâhpargoin. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VI já tast II juávhu mield +(vuáđupälkki 1796,98 eurod/mp). +Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase ja par- +gohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. +Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga +toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 31.10.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. +La- +setiäđuid virgeest addel haldâttâhčällee Anneli Länsman, puh. +Sämitige tooimân +puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi +Sää'mte'ǧǧ i'lmmat, što tõn piizarkåå'dd škoou'l'jem- da mätt'tem-materialkonttrest Sajoozzâst lij +ooccâmnalla +KOONTÂRPIIZAR VE'RǦǦ +Koontârpiizar tuâjain lij mie'rruum sää'mtee'ǧǧ tuâjjriâššmõõžž 41 §:fâst. +Šiõttõsvuâđđlaž ââ'ntemõõlǥtõssân lij tuõjju ooudldem škooul'jumuš da lââ'ssen õõlǥtet sää'mǩiõl +silttõõzz (sää'mtee'ǧǧest u'vddum asetõõzz 1727/1995). +Tuâi õ'nnstem håiddmõõžžâst +ooudâsve'ǩǩe šiõǥǥ sää'mǩiõl njaa'lmilaž da ǩe'rjjlaž silttõs di ri'jttjeei tobddmõš koontârtuâjain. +Vee'rj tiuddumuužžâst jää'ǩǩtet kuuđ mannu ǩiččlõddâmääi'j. +Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ +pä'lǩǩriâššâm õõlǥtemtää'zz VI da tõ'st II tää'zz mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ lij 1796,98 eu'rred/mp). +Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:tt sää'mvuu'd lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd meä'rrõõtti +tuâjjtobddâmlââ'zz. +Ooccmõõžž mätt'tõõttâm- da tuâjjtuõđštõõzzineez â'lǧǧe vuõltteed +sää'mtee'ǧǧ piizarkådda 31.10.2012 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. +Lââ'ssteâđaid +vee'rjest oudd vaaldšempiizar Anneli Länsman, te'lf. +Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše +vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi +Sää'mte'ǧǧ +Saamelaiskäräjät ilmoittaa, että sen sihteeristön koulutus- ja oppimateriaalitoimistossa Sajoksessa +on haettavana +TOIMISTOSIHTEERIN VIRKA +Toimistosihteerin tehtävistä on määrätty saamelaiskäräjien työjärjestyksen 41 §:ssä. +Säädösperus- +teisena kelpoisuusvaatimuksena on tehtävän edellyttämä koulutus ja lisäksi vaaditaan saamen kielen +taitoa (saamelaiskäräjistä annettu asetus 1727/1995). +Viran menestyksellistä hoitamista edesauttavat +hyvä saamen kielen suullinen ja kirjallinen taito sekä riittävä kokemus toimistotehtävistä. +Viran +täyttämisessä noudatetaan kuuden kuukauden koeaikaa. +Palkkaus määräytyy saamelaiskäräjien +palkkausjärjestelmän vaativuustason VI ja siinä II ryhmän mukaan (peruspalkka 1796,98 euroa/kk). +Peruspalkan lisäksi maksetaan 24%:n saamelaisalueen lisä ja työkokemuksen mukaan määräytyvät +kokemuslisät. +Hakemukset opinto- ja työtodistuksineen tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeris- +töön 31.10.2012 klo 16.00 mennessä osoitteella: Sajos, 99870 Inari. +Lisätietoja virasta antaa hallin- +tosihteeri Anneli Länsman, puh. +Saamelaiskäräjien toimintaan voi tutustua net- +tiosoitteessa www.samediggi.fi +Puh./tel. +Sämitigge almoot uuccâmnáál sämikielâ toimâttuv fastâ +ANARŠKIEL KIELÂJURGÂLEIJEE VIRGE +mon toimâsaje lii sämitige säällimkoddeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Aanaar markkânist. +Virge +tevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi. +vátávâšvuodâtaasij V/II - IV/IV mield (vuáđupälkki 2 051,23 - 2 391,60 eurod/mp). +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 10.12.2012 tme 16.00 räi +čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid virgeest addel vs. säämi kielâtorvočällee Tarja +Porsanger +tooimân +uápásmuđ +nettičujottâsât +Saamelaiskäräjät julistaa haettavaksi saamen kielen toimiston vakinaisen +INARINSAAMEN KIELENKÄÄNTÄJÄN VIRAN +jonka toimipaikka sijaitsee saamelaiskäräjien sihteeristössä saamelaiskulttuurikeskus Sajoksessa +Inarin kirkonkylässä. +Viran kelpoisuusvaatimukset ovat saamelaiskäräjistä annetun asetuksen 5 §:n +Palkkaus +määräytyy saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustasojen V/II - IV/IV mukaan +Peruspalkan lisäksi maksetaan 24%:n saamelaisalueen +lisä ja työkokemuksen mukaan määräytyvät kokemuslisät. +Hakemukset liitteineen tulee toimittaa +saamelaiskäräjien sihteeristöön 10.12.2012 klo 16.00 mennessä osoitteella Sajos, 99870 Inari. +Lisätietoja virasta antaa vs. saamen kieliturvasihteeri Tarja Porsanger puh. +Sámediggi almmuha ohcanláhkai +HÁLDDAHUSHOAVDDA VIRGGI +Hálddahushoavdda váldobargun lea jođihit sámedikki stivrra vuollásažžan sámedikki hálddahusa, ekonomiija +ja bargoveaga, ollašuhttit sámedikki mearrádusaid sihke plánet ja ovddidit sámedikki doaimma. +Dohkálašvuođagáibádussan lea heivvolaš alit allaskuvladutkkus sihke sámeáššiid ja hálddahusbargguid +dovdan. +Lassin gáibiduvvo sámegiela dáidu (ásahus 1727/95). +Barggu ceavzilis dikšun eaktuda buorre +jođihandáiddu, +hárjánumi +bargoveahkahálddahusas, +návcca +gáibideaddji +ja +vásttolaš +bargamii. +Ruoŧa/dárogiela ja eaŋgalsgiela máhttu gehččojuvvojit ovdun. +gáibádusdási II mielde (vuođđobálká 3266,47 euro/mb). +Vuođđobálkká lassin máksojuvvojit 24% +sámeguovllu lassi ja bargovásáhuslasit, mat mearrašuvvet bargohárjánumi mielde. +Virggi doaibmabáiki lea +sámekulturguovddáš Sajosis. +Ohcamušaid mildosiiguin galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái 15.11.2015 +dmu 16.00 rádjai čujuhussii Sajos, 99870 Anár dahje šleađgapoasttain čujuhussii info@samediggi.fi. +Lassidieđuid addá ságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio, tel. +Sámedikki doaimmaide sáhttá +oahpásmuvvat ruoktosiidduin www.samediggi.fi +HALDÂTTÂHHOOVD VIRGE +Haldâttâhhoovdâ váldupargon lii jođettiđ sämitige stiivrâ vuálásâžžân sämitige haldâttuv, ekonomia já +pargojuávhu, tooimânpieijâđ sämitige miärádâsâid sehe suunnâttâllâđ já ovdediđ tige tooimâ. +Lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). +Pargo miänástuvvee tipšom váátá šiev jođettemtááiđu, +hárjánem pargojuávkkuhaldâttuvvâst, naavcâ vättee já ovdâsvástádâslâš porgâmân. +Ruotâ-/tárukielâ já +eŋgâlâskielâ táiđu kiäččoo hiättun. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi II +mield (vuáđupälkki 3266,47 eurod/mp). +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.11.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin +Sajos, 99870 Aanaar teikâ šleđgâpostáin čujottâsân info@samediggi.fi. +Lasetiäđuid addel saavâjođetteijee +Tiina Sanila-Aikio, tel. +Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ päikkisiijđoinis +Sää'mte'ǧǧ oudd teâttan, što puõ'tti tuâjjpäi'ǩǩ lij ooccâmnalla +VAALDŠEMŠUURMÕÕŽŽ VEE'RJ +Vaaldšemšuurmõõzz vä'lddtuâjjan lij jåå'đted sää'mtee'ǧǧ halltõõzz vuâlažvuõđâst sää'mtee'ǧǧ vaaldšem, +ekonoom da personkåå'dd, tuåi'mme piijjâd sää'mtee'ǧǧ tu'mmstõõǥǥid di plaaneed da ooudâs juä'tǩǩed +sää'mtee'ǧǧ tuåi'mmjumuužž. +Ââ'ntemõõlǥtõssân lij ââ'nteei õllškooultu'tǩǩõs di ri'jttjeei ä'šštobddmõš +sää'maa'ššid da vaaldšemtuâjaid. +Lââ'ssen õõlǥtet sää'mǩiõl silttõõzz. +Tuâi +o'nnstemvuõđlaž håiddmõš ooudald šiõǥǥ jåå'đtemsilttõõzz, tuâjjtobddmõõžž personkå'ddvaaldšmest, ooddid +vä'ǯǯlõs da vaađvuâlažvuõđ re'ttlâsttmõ'šše. +Ruõcc/taarrǩiõl da engglõsǩiõl silttõs ǩiiččâd ouddõssân. +Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩmõšriâšldõõǥǥ vä'ǯǯelvuõđtää'zz II mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ lij kõõskin +Tuâjjpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24% sää'mvuu'd lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd +meä'rrõõtti tuâjjtoobdâlmlââ'zz. +Vee'rj tuåimmpäi'ǩǩ lij sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst. +Ooccmõõžž +mie'lddõõõzzineez â'lǧǧe tuåimted sää'mtee'ǧǧ piisarkådda 15.11.2015 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, +99870 Aanar le'be ne'ttpåå'št addrõ'sse info@samediggi.fi. +Lââ'ssteâđaid oudd saaǥǥjåå'đteei Tiina Sanila- +Aikio, tel. +Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt tobdstõõttâd dommseeidin +Saamelaiskäräjät ilmoittaa haettavaksi +HALLINTOPÄÄLLIKÖN VIRAN +Hallintopäällikön päätehtävänä on johtaa saamelaiskäräjien hallituksen alaisuudessa saamelaiskäräjien +hallintoa, taloutta ja henkilöstöä, toimeenpanna saamelaiskäräjien päätöksiä sekä suunnitella ja kehittää +käräjien toimintaa. +Kelpoisuusvaatimuksena on soveltuva ylempi korkeakoulututkinto sekä perehtyneisyys +saamelaisasioihin ja hallintotehtäviin. +Lisäksi vaaditaan saamen kielen taito (asetus 1727/95). +Tehtävän +menestyksellinen hoitaminen edellyttää hyvää johtamistaitoa, kokemusta henkilöstöhallinnosta, kykyä +vaativaan ja vastuulliseen työskentelyyn. +Ruotsin/norjan kielen ja englannin kielen taito katsotaan eduksi. +Palkkaus määräytyy saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason II mukaan (peruspalkka 3266,47 +euroa/kk). +Viran toimipaikka on saamelaiskulttuurikeskus Sajoksessa. +Hakemukset liitteineen tulee +toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 15.11.2015 klo 16.00 mennessä osoitteella Sajos, 99870 Inari tai +sähköpostitse osoitteeseen info@samediggi.fi. +Lisätietoja antaa puheenjohtaja Tiina Sanila-Aikio, puh. +Saamelaiskäräjien toimintaan voi tutustua kotisivuillamme www.samediggi.fi +MEARREÁIGÁSAŠ ÁŠŠEMEANNUDEADDJI +barggu. +Áššemeannudeaddji +váldobargun +lea +doaibmat +sosiála- +dearvvasvuođalávdegotti +áššemeannudeaddjin ja čállin. +Bargu álgá dalán ja nohká 19.6.2015. +Bargi doaibmabáiki lea čállingotti +váldodoaibmabáikkis sámekulturguovddáš Sajosis, Anáris. +Seađáhusvuđot gelbbolašvuođagáibádussan lea +virggi eaktudan skuvlejupmi ja lassin gáibiduvvo sámegiela máhttu (ásahus 1727/95). +Barggu menestuvvi +dikšuma +ovddida +heivvolaš +allaskuvladutkkus, +buorre +sámi +sosiála-, +dearvvasvuođa- +árrabajásgeassinsuorggi dovdamuš. +Buorre +hálddahusbargguid ja +ekonomiahálddahusa dovdamuš +gehččojuvvo ovdun. +Bálká mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV/IV-II mielde +Vuođđobálkká lassin máksojuvvojit 24% sámeguovllu +lassi ja bargohárjánumi mielde mearrašuvvi ahkelasit. +Ohcamušat oktan mildosiiguin galget doaimmahuvvot +sámedikki čállingoddái 27.2.2015 dmu 16.00 rádjai čujuhusain Sajos, 99870 Anár/Inari. +Lassedieđuid +barggu birra addá má. +hálddahushoavda Pia Ruotsala tel. +Sámedikki doibmii sáhttá +oahpásmuvvat neahttačujuhusas www.samediggi.fi +MERIÁIGÁSII OOVDÂNPYEHTEE +tooimâ. +Oovdânpyehtee váldupargon lii toimâđ sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode oovdânpyehten já čällen. +Pargo álgá tállân já nohá 19.6.2015. +Pargee toimâsaje lii čäällimkode váldutoimâsaajeest sämikulttuurkuávdáš +Sajosist, Anarist. +Siäđusvuáđuslâžžân tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasseen váttoo +Tooimâ miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, šiev +sämmilii sosiaal-, tiervâsvuođâ- já arâšoddâdemsyergi tubdâm. +Šiev haaldâtlij pargoi já ekonomiahaldâttuv +tubdâm keččih hiättun. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-II mield +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige +čäällimkoodán 27.2.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. +Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst +Sääʹmteʹǧǧ oudd teâttân, što ooccamnalla lij +MIEʹRRÄIGGAŽ AAʹŠŠI OUʹDDEPUʹHTTI +tuâjj. +Aaʹšši ouʹddepuʹhtti ouddtuâjjan lij tuåimmjed sosiaal- da tiõrvâsvuõttluʹvddkååʹdd aaʹšši ouʹddepuʹhttjen +da piisren. +Tuâjj älgg mââʹjeeǩâni da poott 19.6.2015. +Tuâjjla tuåimpäiʹǩǩ lij tuâjjlažkååʹdd ouddtuåimpääiʹǩest +sääʹmkulttuurkõõskõõzz Sajoozzâst, Aanrest. +Šiõttõsvuâđđliʹžžân lij veeʹrj ooudldem škoouʹlʼjumuš da +lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz (asetõs 1727/95). +Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõõžž ooudad ââʹnteei +õllškooultuʹtǩǩõs, šiõǥǥ sääʹm sosiaal-, tiõrvâsvuõđ- da vuõsspeâmmamämmatvuuʹđ tobddmõš. +Šiõǥǥ +vaaldšemvuõđlaž tuâjai da täällvaaldšem tobddmõš ǩiõččât ouddõssân. +Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ +päʹlǩǩmõšriâšldõõǥǥ õõlǥtemtääʹzz IV/IV-II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij välillä 2 457,04 - 2 560,57 eeuʹr kõõskâst +määʹnnpââʹj). +Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24%:n sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjtobddâmlââʹzz mieʹldd +meäʹrrõõtti tuâjjtobddâm lääʹzz. . Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʼʹlǧǧe tuåimtet sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda +27.2.2015 čiâss 16.00 mõõʹneeʹst addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. +Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mä. +vaaldšemjååʹđteei Pia Ruotsala teʹl. +Sääʹmteeʹǧǧ tuåimjumuʹšše vuäitt tobddstõõttâd +neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi +Sääʹmteʹǧǧ +MÄÄRÄAIKAISEN ESITTELIJÄN +tehtävän. +Esittelijän päätehtävänä on toimia sosiaali- ja terveyslautakunnan esittelijänä ja sihteerinä. +Työ alkaa +heti ja päättyy 19.6.2015. +Työntekijän toimipaikka sijaitsee saamelaiskulttuurikeskus Sajoksessa, Inarissa. +Säädösperusteisena kelpoisuusvaatimuksena on viran edellyttämä koulutus ja lisäksi vaaditaan saamen kielen +taitoa (asetus 1727/95). +Tehtävän menestyksellistä hoitamista edesauttaa soveltuva korkeakoulututkinto, hyvä +saamelaisen sosiaali-, terveys- ja varhaiskasvatusalan tuntemus. +Hyvä hallinnollisten tehtävien ja +taloushallinnon tuntemus katsotaan eduksi. +Palkkaus määräytyy saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän +vaativuustason IV/IV-II mukaan (peruspalkka välillä 2 457,04 - 2 560,57 euroa/kk). +Peruspalkan lisäksi +maksetaan 24%:n saamelaisalueen lisä ja työkokemuksen mukaan määräytyvät kokemuslisät. +Hakemukset +liitteineen tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 27.2.2015 klo 16.00 mennessä osoitteella Sajos, +Lisätietoja työstä antaa ma. +hallintopäällikkö Pia Ruotsala puh. +vátávâšvuodâtaasij V/II - IV/IV mield (vuáđupälkki 2 090,20 - 2 437,04 eurod/mp). +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.5.2014 tme 16.00 räi +Lasetiäđuid virgeest addel säämi kielâtorvočällee Siiri +Jomppanen puh. +Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsât +Saamelaiskäräjät ilmoittaa, että sen sihteeristön Saamen kielen toimistossa Inarissa on haettavana +INARINSAAMEN KÄÄNTÄJÄN VIRKA +Kielenkääntäjän toimipaikka on saamelaiskäräjien sihteeristössä Inarissa ja virka on perustettu +inarinsaamen käännöstehtäviä varten. +Viran kelpoisuusvaatimukset ovat saamelaiskäräjistä annetun +Palkkaus määräytyy saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustasojen V/II - IV/IV mukaan +saamelaiskäräjien sihteeristöön 15.5.2014 klo 16.00 mennessä osoitteella Sajos, 99870 Inari. +ANARŠKIEL JURGÂLEIJEE +virgesajasâšvuođâ ááigán 1.6. +tohálâšvuođâvátámâšah láá sämitiggeest adelum asâttâs 5 § (1727/1995) miäldásiih. +miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II - IV/IV mield (vuáđupälkki +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ +18.5.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin: Saamelaiskulttuurikeskus Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid +addel säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh. +Sämitige tooimân puáhtá +uápásmuđ nettičujottâsât www.samediggi.fi +INARINSAAMEN KÄÄNTÄJÄN +Inarinsaamen kääntäjän toimipaikka sijaitsee Saamelaiskäräjien saamen kielen toimistossa Inarissa. +Viran kelpoisuusvaatimukset ovat saamelaiskäräjistä annetun asetuksen 5 §:n (1727/1995) +mukaiset. +Palkkaus määräytyy saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustasojen V/II - +IV/IV mukaan (peruspalkka 2 110,20 - 2 457,04 euroa/kk). +Peruspalkan lisäksi maksetaan 24%:n +saamelaisalueen lisä ja työkokemuksen mukaan määräytyvät kokemuslisät. +Hakemukset liitteineen +tulee toimittaa 18.5.2015 klo 16.00 mennessä osoitteella: Saamelaiskulttuurikeskus Sajos, 99870 +Lisätietoja antaa saamen kieliturvasihteeri Siiri Jomppanen puh. +virgesajasâšvuođâ ááigán 15.6. +10.6.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin: Saamelaiskulttuurikeskus Sajos, 99870 Aanaar. +tulee toimittaa 10.6.2015 klo 16.00 mennessä osoitteella: Saamelaiskulttuurikeskus Sajos, 99870 +Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ Sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgât 1.8.2015 +ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá Säämi Kielâkäldee jotkâproojeekt, mii nohá +Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg Tave -ohjelm já pargo vuáválâš olášuttem várás +Suomâ Sämitigge ocá +1 meriáigásâš nuorttâsämikielâ kielâpargee +Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâovdedem, terminologia- +pargo, normâdem, sehe tieđettem- já ravvimpargo. +Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh +kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá jotkâprojektân. +Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ +Projektân occoo vuosâsajasávt taggaar olmooš, kiäst sämikielâ lii eenikielân tâi västideijee +kielâtáiđu. +Tuáivup occest hiäivulâš sämikielâ škovlim (ollâškovlâ/ollâopâttâh), hárjánem västideijee +pargoost já sämiohtsâškode já -kielâi tubdâm. +Lasseen tuáivup áámmátlâš mättim, oovtâstpargonaavcâ, +sämikielâ kirjálâš tááiđu sehe naavcâ jiečânâs já ulmemiäldásâš porgâmân. +suomâkielâ já ruotâ/tárukielâ. +Áámmát- já reesuurskuávdáá pargon lii oovtâst sämitiggijn ohtsâštave- +eennâmlâš kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem nuuvt, et jieškote- +uv kielâjuávhu ohtâgâslâš táárbuh, hástuseh já naavcah váldojeh vuotân, sehe sämikielâ virkosmittem +já turvim puátteevuođâst. +Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige +pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II mield (vuáđupälkki 2 110,20 eurod/mp). +Jomppanen +siiri.jomppanen@samediggi.fi +kielâaašijčällee +Marko +Marjomaa +marko.marjomaa@samediggi.fi. +nettičujottâsâst +Sámediggi almmuha, ahte dan čállingotti Sámegiela doaimmahagas Anára doaibmabáikkis lea +ohcanláhkai +SÁMI GIELLAÁŠŠIIDČÁLLI VIRGI +Giellaáššiidčálli bargguin lea mearriduvvon sámedikki bargoortnega 35 §:s. Seađáhusvuđđosaš +gelbbolašvuohtagáibádussan lea barggu eaktudan skuvlejupmi (sámedikkis addojuvvon ásahus +Virggi deavdimis čuvvojuvvo guđa mánotbaji geahččalanáiggi. +Virggi ceavzilis +dikšuma veahkehit heivvolaš allaskuvladutkkus, buorre sámegiela njálmmálaš ja čálalaš dáidu ja +ruoŧa dahje/ja dárogiela ja eaŋgalsigiela dáidu sihke doarvái hárjánupmi gáibideaddji +hálddahusbargguin. +Bálká mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV ja das III-II luohká mielde +Vuođđobálkká lassin máksojuvvo 24% sámeguovllu +lassi +bargohárjánumi +vuođul +boahtti +bargovásáhuslasit. +Ohcamušaid +oahppo- +bargoduođaštusaiguin galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái 17.9.2012 dmu 16.00 rádjai +čujuhusain: Sajos, 99870 Anár. +Lassidieđuid virggis addá gielladorvočálli Siiri Jomppanen, tel. +Sámedikki doaimmaide sáhttá oahpásmuvvat neahttačujuhusas www.samediggi.fi +Sämitigge almoot, et ton čäällimkode Sämikielâ toimâttuvâst Aanaar toimâsaajeest lii uuccâmnáál +SÄÄMI KIELÂAŠIJČÄLLEE VIRGE +Kielâašijčällee pargoin lii meridum sämitige pargo-oornig 35 §:st. Asâttâsvuáđustâslâš +tohálâšvuođâvátámâžžân lii pargo vaattâm škovlim (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995). +Virge miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš +ollâškovlâtuđhos, šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu já ruotâ- tâi/já tárukielâ já eŋgâlâskielâ +táiđu sehe kelijdeijee hárjánem vátávâš haaldâtlâš pargoin. +pälkkivuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV já tast III-II juávhu mield (vuáđupälkki 2448,54 - 2505,49 +Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield +Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige +čäällimkoodán 17.9.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid virgeest +addel kielâtorvočällee Siiri Jomppanen, puh. +Sämitige toimáid puáhtá uápásmuđ +nettičujottâsâst www.samediggi.fi. +Sää'mte'ǧǧ i'lmmat, što tõn piizarkåå'dd sää'mǩiõl konttrest Aanar tuåimmpääi'ǩest lij +SÄÄ'M ǨIÕLLAA'ŠŠIPIIZZAR VE'RǦǦ +Ǩiõllaa'ššipiizzar tuâjain lij mie'rruum sää'mtee'ǧǧ tuâjjriâššmõõžž 35 §:fâst. +Šiõttõsvuâđđlaž +ââ'ntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem (sää'mtee'ǧǧest u'vddum asetõõzz 1727/1995). +Vee'rj +tiuddumuužžâst jää'ǩǩtet kuuđ mannu ǩiččlõddâmääi'j. +Vee'rj õ'nnstemvuõđlaž håiddmõõžžâst +ooudâsve'ǩǩe suåppi õllškooultu'tǩǩõs, šiõǥǥ sää'mǩiõl njaa'lmilaž da ǩe'rjjlaž silttõs da ruõcc le'be/da +taarrǩiõl da eŋgglõsǩiõl silttõs di ri'jttjeei ǩiõččlâ'sttmõš vaaldšemvuõđlaž tuâjain. +Pä'lǩǩmõš +meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm õõlǥtemtää'zz IV da tõ'st III-II tää'zz mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ +Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:tt sää'mvuu'đ lââ'ss da +tuâjjtobddmõõžž mie'ldd vuâđđâ'vve ä'šštobddâmlââ'zz. +Ooccmõõžž mätt'tõõttâm da +tuâjjtuõđštõõzzineez â'lǧǧe tuåimted sää'mtee'ǧǧ piizarkådda 17.9.2012 mõõnee'st čiâšš 16.00 räjja +addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. +Lää'ssteâđaid vee'rjest oudd ǩiõllstaanpiizar Siiri Jomppanen, te'l. +Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst +Saamelaiskäräjät ilmoittaa, että sen sihteeristön Saamen kielen toimistossa Inarin toimipisteessä on +haettavana +SAAMEN KIELIASIAINSIHTEERIN VIRKA +Kieliasiainsihteerin +tehtävistä +on +määrätty +saamelaiskäräjien +työjärjestyksen +§:ssä. +Säädösperusteisena kelpoisuusvaatimuksena on tehtävän edellyttämä koulutus (saamelaiskäräjistä +annettu asetus 1727/1995). +Viran täyttämisessä noudatetaan kuuden kuukauden koeaikaa. +menestyksellistä hoitamista edesauttavat soveltuva korkeakoulututkinto, hyvä saamen kielen +suullinen ja kirjallinen taito ja ruotsin tai/ja norjan kielen ja englannin kielen taito sekä riittävä +kokemus +vaativista +hallinnollisista +tehtävistä. +määräytyy +palkkausjärjestelmän vaativuustason IV ja siinä III-II ryhmän mukaan (peruspalkka 2448,54 - +Peruspalkan lisäksi maksetaan 24%:n saamelaisalueen lisä ja työkokemuksen +mukaan määräytyvät kokemuslisät. +Hakemukset opinto- ja työtodistuksineen tulee toimittaa +saamelaiskäräjien sihteeristöön 17.9.2012 klo 16.00 mennessä osoitteella: Sajos, 99870 Inari. +Lisätietoja virasta antaa kieliturvasihteeri Siiri Jomppanen, puh. +Saamelaiskäräjien +toimintaan voi tutustua nettiosoitteessa www.samediggi.fi +Saamelaiskäräjien saamen kielen toimisto hakee +kielityöntekijää +määräaikaiseen ja kokopäiväiseen virkasuhteeseen 2-3 kuukauden ajaksi alkaen 1.6.2015. +Tehtävät +liittyvät muun muassa saamen kielilakiin ja muihin saamen kielen asiantuntijuutta vaativiin +tehtäviin. +Säädösperusteisena kelpoisuusvaatimuksena on tehtävän edellyttämä koulutus ja hyvä +saamen kielen suullinen ja kirjallinen taito. +Tehtävän menestyksellistä hoitamista edesauttavat +hyvät atk-taidot sekä kyky työskennellä oma-aloitteisesti ja itsenäisesti. +Palkkaus määräytyy +saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason V/III-I mukaan, peruspalkka 2043,27 - +Hakemukset tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön +26.5.2015 klo 16. mennessä osoitteella Saamelaiskulttuurikeskus Sajos, 99870 Inari. +työstä antaa kieliturvasihteeri Siiri Jomppanen puh. +Saamelaiskäräjiin voi tutustua +nettiosoitteessa www.samediggi.fi +Sámedikki sámegiela doaimmahat ohcá +giellabargi +mearreáigásaš ja ollesáigásaš virgegaskavuhtii 2-3 mánotbadjái 1.6.2015 rájes. +Barggut laktásit +earret eará sámi giellaláhkii ja sámegiela áššedovdamuša gáibideaddji eará bargguide. +Seađáhusvuđđosaš gelbbolašvuođagáibádussan lea barggu eaktudan skuvlejupmi ja sámegiela +buorre njálmmálaš ja čálalaš dáidu. +Barggu ceavzilis dikšuma veahkehit buorit adg-dáiddut sihke +nákca bargat iešráđálaččat ja iehčanasat. +gáibádusdási V/III-I mielde, vuođđobálká 2043,27 - 2341,01 euro/mb. +máksojuvvojit 24%:a sámeguovllu lassi ja bargohárjánumi mielde ahkelasit. +Ohcamušaid galgá +doaimmahit sámedikki čállingoddái 26.5.2015 dmu 16. rádjai čujuhusain Sámekulturguovddáš +Lassidieđuid barggus addá gielladorvočálli Siiri Jomppanen tel. +Sámediggái sáhttá oahpásmuvvat neahttačujuhusas www.samediggi.fi +Sämitige sämikielâ toimâttâh ocá +meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 2-3 mánuppaje ááigán 1.6.2015 rääjist. +Pargoh lohtâseh +eres lasseen säämi kielâlaahân já eres pargoid, moh väätih sämikielâ äššitobdeevuođâ. +Siäđusvuáđuslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já šiev sämikielâ njálmálâš já +kirjálâš táiđu. +Pargo miänástuvvee tipšom išedeh šiev atk-tááiđuh sehe nahcâ porgâđ jiešráđálávt já +jiečânâs. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi V/III-I mield, +Ucâmušâid kalga toimâttiđ sämitige +čäällimkoodán 26.5.2015 tme 16. räi čujottâssáin Saamelaiskulttuurikeskus Sajos, 99870 Aanaar. +uápásmuđ internetčujottâsâst www.samediggi.fi +Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõl koontâr ååcc +ǩiõlltuâjjla +mieʹrräiggsaž da obbpeiʹvvsaž veʹrǧǧkõskkvuõʹtte 2-3 mannu ääiʹjas ääʹljeeʹl 1.6.2015. +Tuâi koʹlle +jeeʹrbi mieʹldd sääʹmǩiõll-lakka da jeeʹres sääʹmǩiõl äʹšštobddi õõlǥtem tuâjaid. +Šiõttemvuâđđlânji +ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ouddlâʹsttem škoouʹlʼjumuš da šiõǥǥ sääʹmǩiõl njaalmilaž da ǩeʹrjjlaž +silttõs. +Tuâi oʹnnstem håiddmõõžž oouʹdee šiõǥǥ atk-silttõõzz di oodd tuõjjstõõllâd jiõččalteelânji da +jiõččšânji. +Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõđtääʹzz V/III-I mieʹdd, +Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24% sääʹmvuuʹd lââʹss +da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrjõõvvâm tobddâmlääʹzz. +Ooccmõõžž âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ +tuâjjlažkådda 26.5.2015 čiâss 16. mõõneeʹst addrõõzzin Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajos, 99870 Aanar. +Lââʹssteâđaid tuâjast oudd ǩiõllstaanpiisar Siiri Jomppanen teʹl. +Sääʹmtegga vuäitt +tobddstõõttâd neʹttadrõõzzâst nettiosoitteessa www.samediggi.fi +SKUVLENČÁLLI +virgesadjásašvuođa, mii álgá 18.8.2014 ja nohká 14.11.2014. +Skuvlenčálli doaibmabáiki lea čállingotti +váldodoaimmahagas +sámekulturguovddáš +Sajosis, +Anáris. +Skuvlenčálli +bargá +skuvlen- +oahppamateriáladoaimmahaga ovdaolmmožin ja skuvlen- ja oahppamateriálalávdegotti áššemeannudeaddjin +ja čállin. +Seađáhusvuđđosaš gelbbolašvuođagáibádussan lea virggi eaktudan skuvlejupmi ja lassin gáibiduvvo +sámegiela dáidu (ásahus 1727/95). +Virggi ceavzilis dikšuma veahkehit heivvolaš allaskuvladutkkus ja maiddái +sámi skuvlenáššiid ja hálddahusdoaimma bures dovdan. +gáibádusdási III/II mielde (vuođđobálká 2 887,03 euro/mb). +Ohcamušaid mildosiiguin galgá doaimmahit +sámedikki čállingoddái 11.7.2014 dmu 16.00 rádjái čujuhusain Sajos, 99870 Anár. +Lassidieđuid barggus +addá má. +Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmuvvat +neahtta čujuhusas www.samediggi.fi +ŠKOVLIMČÄLLEE +virgesajasâšvuođâ, mii álgá 18.8.2014 já nohá 14.11.2014. +Škovlimčällee toimâsaje lii čäällimkode +váldutoimâsaajeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. +Škovlimčällee tuáimá škovlim- já +oppâmateriaaltoimâttuv hovdân já škovlim- já oppâmateriaallävdikode oovdânpyehten já čällen. +Siäđusmiäldásii tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vááttám škovliittâs já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs +Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev säämi škovlimašij já +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi III/II mield +(vuáđupälkki 2 887,03 eurod/mp). +Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 11.7.2014 +tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. +haldâttâhhovdâ Pia +Ruotsala puh. +Sää'mte'ǧǧ oudd teâttân, što pue'tti ve'rǧǧsâjjõsvuõtt lij ooccâmnalla +ŠKOOUʹLʼJEMPIISAR +ve'rǧǧsâjjõsvuõđ, kåå'tt älgg 18.8.2014 da peštt 14.11.2014 räjja. +Škoouʹlʼjempiisar tuåimmpäi'ǩǩ lij +piisarkåå'dd vä'lddtuåimmpääi'ǩest sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest. +Škoouʹlʼjempiisar tuåimmai +škoou'l'jem- da mätt'tem-materialkonttâr ouddooumžen da škoou'l'jem- da mätt'tem-material-lu'vddkåå'dd +aa'šši ou'ddepu'httjen di piisren. +Sää'mte'ǧǧasetõõzz (1727/95) mie'lddsânji ââ'ntemõõlǥtõssân lij vee'rj +õõlǥtem škoou'lʼjumuš da lââ'ssen õõlǥtet sää'mǩiõl silttumuužž. +Vee'rj o'nnstemnallšem håiddmõõžž ve'ǩǩe +ooudâs ââ'nteei õllškooultu'tǩǩõs di šiõǥǥ sä'mmlai škoou'l'jemaa'šši da vaaldšemtuåimmjumuužž +tobddmõš. +Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâšldõõǥǥ õõlǥtemtää'zz III/II mie'ldd, (vuâđđpä'lǩǩ +2887,03 eu'rred määnpââ'jest). +Ooccmõõžžid mie'lddõõzzineez âlgg tuåimted sää'mtee'ǧǧ tuâjjlažkådda +11.7.2014 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. +Lââ'ssteâđaid tuâjast oudd mä. +vaaldšemjåå'đteei Pia Ruotsala te'l. +Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt tobdstõõttâd +ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi +KOULUTUSSIHTEERIN +viransijaisuuden, joka alkaa 18.8.2014 ja päättyy 14.11.2014. +Koulutussihteerin toimipaikka sijaitsee +sihteeristön päätoimipaikassa saamelaiskulttuurikeskus Sajoksessa, Inarissa. +Koulutussihteeri toimii koulutus- +ja oppimateriaalitoimiston esimiehenä ja koulutus- ja oppimateriaalilautakunnan esittelijänä ja sihteerinä. +Tehtävän menestyksellistä hoitamista edesauttaa soveltuva korkeakoulututkinto sekä +hyvä saamelaisten koulutusasioiden ja hallintotoiminnan tuntemus. +palkkausjärjestelmän vaativuustason III/II mukaan (peruspalkka 2 887,03 euroa/kk). +tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 11.7.2014 klo 16.00 mennessä osoitteella Sajos, 99870 Inari. +MEARREÁIGÁSAŠ GIELLABEASSEJOĐIHEADDJI +doaimma. +Bargu álgá soahpamuša mielde ja bistá 31.12.2016 rádjai (jos ruhtadeapmi ollašuvvá). +Giellabeassejođiheaddji bargui gullet ee. +sámiid giellabeassedoaimma jođiheapmi, koordineren ja +ovddideapmi sámeguovllus ja dan olggobealde sihke giellabesiid bargoveahkahálddahus. +Seađáhusvuđot +gelbbolašvuođagáibádussan lea virggi eaktudan skuvlejupmi ja sámegiela dáidu (ásahus 1727/95). +menestuvvi dikšuma ovddida buorre árrabajásgeassinsuorggi ja giela ealáskahttinmetodaid dovdan sihke +hárjánupmi sámekultuvrii ja hálddahuslaš doaimmaide. +Bálká mearrášuvvá sámedikki bálkávuogádaga +gáibádusdási IV/III mielde (vuođđobálká 2 512,83). +Vuođđobálkká lassin máksojuvvo 24%:n sámeguovllu +lassi ja bargohárjánumi mielde mearrášuvvet ahkelasit. +Doaibmabáiki lea sámekulturguovddáš Sajosis, Anáris. +Ohcamušaid čuvvvosiiguin galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái 8.2.2016 dmu 16.00 rádjai čujuhusain +Lassidieđuid barggus addá hálddahushoavda Pia Ruotsala tel. +Sámedikki +doaimmaide sáhttá oahpásmuvvat neahttačujuhusas www.samediggi.fi +MERIÁIGÁSŠ KIELÂPIERVÂLSTIVREJEIJEE +pargo. +Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2016 räi (jis ruttâdem ornâšuvá). +Kielâpiervâlstivrejeijee +pargoid kuleh eres lasseen sämmilij kielâpiervâltooimâ stivrim, koordinistem já ovdedem sämikuávlust já ton +ulguubeln sehe kielâpiervâlij pargojuávkkuhaldâttâh. +Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii virge +vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). +Pargo miänástuvvee tipšom iššeed šiev +arâšoddâdemsyergi já kielâ iäláskittemvuovij tubdâm sehe hárjánem sämikulttuurân já haaldâtlâš pargoid. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/III mield (vuáđupälkki 2 512,83). +Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánelaseh. +Toimâsaje lii Säämi kuálttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. +čäällimkoodán 8.2.2016 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Inari. +Lasetiäđuid pargoost eddel +Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla +MIEʹRRÄIGGSAŽ ǨIÕLLPIEʹSSJÅÅʹĐTEEI +tuâi. +Tuâjj älgg suåppmõõž mieʹldd da peštt 31.12.2016 räjja (jõs teäggtõs riâššjââvv). +Ǩiõllpieʹssjååʹđteei +tuâjaid kooll jm. +säʹmmlai ǩiõllpieʹsstuåim jååʹđtumuš, koordinâsttmõš da õõudâsviikkmõš sääʹmvuuʹdest da +tõn oolǥbeäʹlnn di ǩiõllpieʹzzi personkåʹddvaaldšumuš. +Siõttõsvuâđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij veeʹrj õõlǥtem +škoouʹlʼjumuš da sääʹm ǩiõl silttõs (asetõs 1727/95). +Tuâi onstam håiddmõõžž ooudâsveekk šiõǥǥ +õuddpeâmmäʹššvuuʹd da ǩiõljeälltem-mõõntõõllmõõžži tobddmõš di häʹrjjnumuš sääʹmkulttuuʹre da +vaaldšemtuâjaid. +Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩeemriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/III mieʹldd +Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24% sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjmäätt mieʹldd mieʹrrâʹtte +tuâjjmättlââʹzz. +Tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest. +Ooccmõõžžid mieʹlddõõzzineez +âlgg tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 8.2.2016 čiâss 16.00 mõõʹneest addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. +Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vaaldšemšuurmõs Pia Ruotsala teʹl. +Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjumuʹšše +vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi +MÄÄRÄAIKAISEN KIELIPESÄOHJAAJAN +Työ alkaa sopimuksen mukaan ja kestää 31.12.2016 saakka (mikäli rahoitus järjestyy). +Kielipesäohjaajan tehtäviin kuuluu mm. +saamelaisten kielipesätoiminnan ohjaaminen, koordinointi ja +kehittäminen saamelaisalueella ja sen ulkopuolella sekä kielipesien henkilöstöhallinto. +Säädösperusteisena +kelpoisuusvaatimuksena on viran edellyttämä koulutus ja saamen kielen taitoa (asetus 1727/95). +menestyksellistä hoitamista edesauttaa hyvä varhaiskasvatusalan ja kielen elvytysmenetelmien tuntemus sekä +perehtyneisyys saamelaiskulttuuriin ja hallinnollisiin tehtäviin. +palkkausjärjestelmän vaativuustason IV/III mukaan (peruspalkka 2 512,83). +Peruspalkan lisäksi maksetaan 24 +%:n saamelaisalueen lisä ja työkokemuksen mukaan määräytyvät kokemuslisät. +Toimipaikka sijaitsee +saamelaiskulttuurikeskus Sajoksessa, Inarissa. +Hakemukset liitteineen tulee toimittaa saamelaiskäräjien +sihteeristöön 8.2.2016 klo 16.00 mennessä osoitteella Sajos, 99870 Inari. +Lisätietoja työstä antaa +Saamelaiskäräjien toimintaan voi tutustua nettiosoitteessa +KULTURČÁLLI +virgesadjásašvuođa, mii álgá 8.8.2014 ja nohka 7.8.2015. +Kulturčálli doaibmabáiki lea čállingotti +váldodoaimmahagas sámekulturguovddáš Sajosis, Anáris. +Kulturčálli váldobargun lea doaibmat +kulturlávdegotti áššemeannudeaddjin ja čállin. +Seađáhusvuđđosaš gelbbolašvuođagáibádussan lea virggi +eaktudan skuvlejupmi ja lassin gáibiduvvo sámegiela dáidu (ásahus 1727/95). +Virggi ceavzilis dikšuma +veahkehit heivvolaš allaskuvladutkkus ja maiddái sápmelaš kultureallima ja hálddahusdoaimma bures dovdan. +Bálká mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV/IV-II mielde (vuođđobálká 2 437,04 - +Ohcamušaid mildosiiguin galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái 11.7.2014 dmu 16.00 +rádjái čujuhusain Sajos, 99870 Anár. +Lassidieđuid barggus addá má. +Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmuvvat neahtta čujuhusas www.samediggi.fi +KULTTUURČÄLLEE +virgesajasâšvuođâ, mii álgá 8.8.2014 já nohá 7.8.2015. +Kulttuurčällee toimâsaje lii čäällimkode +váldutoimâsaajeest sämikulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. +Kulttuurčällee váldupargon lii toimâđ +kulttuurlävdikode oovdânpyehten já čällen. +Siäđusmiäldásii tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vááttám +škovliittâs já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). +Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš +ollâškovlâtuđhos sehe šiev säämi kulttuureellim já haldâttâhtooimâ tubdâm. +pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki kooskâst 2 437,04 - 2 540,57 +Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 11.7.2014 tme 16.00 räi +Sää'mte'ǧǧ i'lmmat ooccâmnalla +KULTTURPIISAR +ve'rǧǧsâjjsažvuõđ, kåå'tt älgg 8.8.2014 da peštt 7.8.2015 räjja. +Kultturpiisar tuåimmpäi'ǩǩ lij piisarkåå'dd +vä'lddtuåimmpääi'ǩest sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest. +Kultturpiisar vä'lddtuâjjan lij tuåimmad +kultturlu'vddkåå'dd aa'šši valmštõõllʼjen da ou'ddepu'httjen di piisren. +Sää'mte'ǧǧasetõõzz (1727/95) +mie'lddsânji ââ'ntemõõlǥtõssân lij vee'rj õõlǥtem škoou'lʼjumuš da lââ'ssen õõlǥtet sää'mǩiõl silttumuužž. +Vee'rj o'nnstemnallšem håiddmõõžž ooudâsve'ǩǩe ââ'nteei õllškooultu'tǩǩõs di šiõǥǥ sää'mkultturjie'llem +da vaaldšemtuåimmjumuužž tobddmõš. +Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššmõõžž õõlǥtemtää'zz +IV/IV-II mie'ldd, (vuâđđpä'lǩǩ kõõskâst 2437,04 - 2540,57 eu'rred määnpââ'jest). +Ooccmõõžžid +mie'lddõõzzineez âlgg tuåimted sää'mtee'ǧǧ piisarkådda 11.7.2014 čiâss 16.00 mõõ'neest addrõõzzin Sajos, +vaaldšemšuurmõs Pia Ruotsala te'l. +Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi +KULTTUURISIHTEERIN +viransijaisuuden, joka alkaa 8.8.2014 ja päättyy 7.8.2015. +Kulttuurisihteerin toimipaikka sijaitsee sihteeristön +päätoimipaikassa saamelaiskulttuurikeskus Sajoksessa, Inarissa. +Kulttuurisihteerin päätehtävänä on toimia +kulttuurilautakunnan esittelijänä ja sihteerinä. +Säädösperusteisena kelpoisuusvaatimuksena on viran +edellyttämä koulutus ja lisäksi vaaditaan saamen kielen taitoa (asetus 1727/95). +Tehtävän menestyksellistä +hoitamista edesauttaa soveltuva korkeakoulututkinto sekä hyvä saamelaisen kulttuurielämän ja +hallintotoiminnan tuntemus. +Palkkaus määräytyy saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason +IV/IV-II mukaan (peruspalkka välillä 2 437,04 - 2 540,57 euroa/kk). +saamelaiskäräjien sihteeristöön 11.7.2014 klo 16.00 mennessä osoitteella Sajos, 99870 Inari. +työstä antaa ma. +Saamelaiskäräjien toimintaan voi +tutustua nettiosoitteessa www.samediggi.fi +Sámediggi lea ožžon oahpahus- ja kulturministerias stáhtadoarjaga geavahanláhkai sámegielat +árrabajásgeassinmateriálabáŋkku gárvvisin oažžumii. +Fidnu geavatlaš ollašuhttima várás sámediggi ohcá + ovtta nuortalašgielat plánejeaddji (100% bargoáiggiin) + ovtta anárašgielat plánejeaddji (100% bargoáiggiin) + ovtta davvisámegielat plánejeaddji (70% bargoáiggiin) +Plánejeaddji bargguide gullet ee. +árrabajásgeassinmateriála plánen, gárvvisteapmi, jorgalusaid +válbmen, giela dárkkisteapmi sihke materiála čohkken materiálabáŋkui. +Bargu álgá soahpamuša +mielde ja bistá 31.12.2015 rádjai. +Gelbbolašvuođagáibádussan lea barggu eaktudan heivvolaš +skuvlejupmi ja sámegiela máhttu (ásahus 1727/95). +Barggu menestuvvi dikšuma ovddida +árrabajásgeassinsuorggi dovdamuš sihke hárjánupmi materiálabarggus. +Bálká mearrašuvvá +Sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV/IV mielde (vuođđobálká 2457,04 euro/mb). +Vuođđobálkká lassin barggus máksojuvvojit 24% sámeguovllu lassi ja ahkelasit. +Plánejeaddji +doaibmabáiki +Sajosis. +Ohcamušat +oktan +mildosiiguin +galget +doaimmahuvvot sámedikki čállingoddái 27.2.2015 dmu 16.00 rádjai čujuhussii Sajos, 99870 +Anár/Inari. +Lassedieđuid barggu birra addá Sámedikki má. +hálddahushoavda Pia Ruotsala 010 839 +Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmuvvat neahttačujuhusas www.samediggi.fi +Sämitigge lii finnim máttááttâs- já kulttuurministeriöst staatâtorjuu kevttimnáál sämikielâlii +arâšoddâdemmateriaalpaaŋki valmâšin rähtimân. + oovtâ nuorttâlâškielâlii vuávájeijee (100% pargoäigi) + oovtâ anarâškielâlii vuávájeijee (100% pargoäigi) + oovtâ tavesämikielâlii vuávájeijee (70% pargoäigi) +arâšoddâdemmateriaal vuávám, rähtim, jurgâlusâi rähtim, kielâ +tärhistem sehe materiaal čokkim materiaalpaaŋkin. +miänástuvvee hoittám išedeh arâšoddâdemsyergi tubdâm sehe hárjánem materiaalpargoost. +miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV miäldásávt (vuáđupälkki +Ucâmušah lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ +sämitige čäällimkoodán 27.2.2015 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. +pargoost addel Sämitige má. +uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi +Sääʹmteʹǧǧ lij vuäǯǯam mättʼtõs- da kulttuurministeriast riikkveäʹǩǩvuõđ ââʹnnemnalla sääʹmǩiõllsaž +vuõsspeâmammateriaalbaaŋk valmmša vuǯǧǧmõʹšše. +Haʼŋǩǩõõzz vueʹjj čõõđtumuužž diõtt sääʹmteʹǧǧ ååcc +õõut nuõrttsääʹmǩiõllsaž plaaneei (100% tuâjjääiʹjin) +õõut aanarsääʹmǩiõllsaž plaaneei (100% tuâjjääiʹjin) +õõut tâʹvvsääʹmǩiõllsaž plaaneei (70% tuâjjääiʹjin) +Plaaneei tuõjju kooll jm. +vuõsspeâmmam-materiaal plaanumuš, raajjmõš, joortõõzzi valmstumuš, ǩiõl +taʹrǩǩumuš di materiaal noorrmõš materiaalbaʹŋǩǩe. +tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd da peš� 31.12.2015 +räjja. +Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõõžž ooudad vuõsspeâmmamämmatvuuʹđ tobddmõš di +tobddmõš materiaaltuâjast. +Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩmõšriâšldõõǥǥ õõlǥtemtääʹzz +IV/IV-II mieʹlddlânji (vuâđđpäʹlǩǩ lij 2 457,04 euʹrred/mp). +Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24%:n +sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjtobddâmlââʹzz. +Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʼlǧǧe tuåimtet sääʹmteeʹǧǧ +tuâjjlažkådda 27.2.2015 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. +Lââʹssteâđaid tuâjast +oudd mä. +Sääʹmteeʹǧǧ tuåimjumuʹšše vuäitt +tobddstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi +Saamelaiskäräjät on saanut opetus- ja kulttuuriministeriöltä valtionavustusta käytettäväksi saamenkielisen +varhaiskasvatusmateriaalipankin valmiiksi saattamiseen. +Hankkeen käytännön toteuttamista varten +saamelaiskäräjät hakee + yhtä koltansaamenkielistä suunnittelijaa (100% työajalla) + yhtä inarinsaamenkielistä suunnittelijaa (100% työajalla) + yhtä pohjoissaamenkielistä suunnittelijaa (70% työajalla) +Suunnittelijan tehtäviin kuuluu mm. +varhaiskasvatusmateriaalin suunnittelu, laatiminen, käännösten +valmistaminen, kielen tarkistaminen sekä materiaalin kokoaminen materiaalipankkiin. +sopimuksen mukaan ja kestää 31.12.2015 saakka. +Kelpoisuusvaatimuksena on tehtävän edellyttämä +soveltuva koulutus ja saamen kielen taito (asetus 1727/95). +Tehtävän menestyksellistä hoitamista +edesauttaa varhaiskasvatusalan tuntemus sekä kokemus materiaalityöstä. +Saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason IV/IV mukaisesti (peruspalkka 2457,04 +Peruspalkan lisäksi työstä maksetaan 24%:n saamelaisalueen lisä ja kokemuslisät. +Suunnittelijan toimipaikka sijaitsee saamelaiskulttuurikeskus Sajoksessa. +tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 27.2.2015 klo 16.00 mennessä osoitteeseen Sajos, +Lisätietoja työstä antaa Saamelaiskäräjien ma. +hallintopäällikkö Pia Ruotsala 010 839 +sámemusihkkaguovddáža mearreáigásaš plánejeaddji sadjásašvuođa +Plánejeaddji bargguide gullet musihkkaguovddáža doaimma plánen, ollašuhttin sihke ovddideapmi. +Sámemusihkkaguovddáža plánejeaddji doaibmá maid ee. +Ijahis idja -eamiálbmogiid musihkkadáhpáhusa +buvttadeaddjin. +Bargu álgá 7.1.2015 ja joatkašuvvá 12.10.2015 rádjai. +Bargu lea sadjásašvuohta. +Plánejeaddji bálká mearrašuvvá Sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV/II mielde (vuođđobálká 2560,57 +euro/mb). +Vuođđobálkká lassin barggus máksojuvvojit 24% sámeguovllu lassi ja ahkelasit, mat mearrašuvvet +bargohárjánumi mielde. +Plánejeaddji doaibmabáiki lea sámekulturguovddáš Sajosis. +Ohcamušat oktan mildosiiguin galget doaimmahuvvot sámedikki čállingoddái 30.12.2014 dmu 16.00 rádjai +čujuhussii Sajos, 99870 Anár/Inari. +hálddahushoavda Pia +Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmuvvat neahttačujuhusas www.samediggi.fi. +säämi muusikkuávdáá meriáigásii vuávájeijee sajasâšvuođâ +Vuávájeijee pargoid kuleh muusikkuávdáá tooimâ vuávám, olášuttem sehe ovdedem. +Säämi muusikkuávdáá +vuávájeijee tuáimá meid el. +Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusiktábáhtus pyevtitteijen. +Pargo álgá 7.1.2015 já +Pargo lii sajasâšvuotâ. +Vuávájeijee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II miäldásávt +(vuáđupälkki 2560,57 eurod/mp). +Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24% sämikuávlu lase já +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.12.2014 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, +Sääʹmteʹǧǧ oudd teâttân, što pueʹtti mieʹrräiggsaž plaanraajji sâjjõsvuõtt lij ooccâmnalla +Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmmusikk-kõõskõõzz mieʹrräiggsaž plaanraajji sâjjõsvuõđ +Plaanraajji tuõjju kooll musikk-kõõskõõzz tuåimmjumuužž plaanumuš, čõõđtumuš di ooudâsviikkmõš. +Sääʹmmusikk-kõõskõõzz plaanraajji tuåimmai še jm. +Ijahis idja- alggmeerai musikkpoodd puutˈteeʹjen. +Tuâjj +Tuâjj lij sâjjõsvuõtt. +Plaanraajji päʹlǩǩmõš meäʹrrâââtt Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâsldõõǥǥ õõlǥtemtääʹzz IV/II mieʹlddlânji (vuâđđpäʹlǩǩ +Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen tuâjast määuʹset 24% sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž +mieʹldd meäʹrrõõtti ǩiõččlõõttâmlââʹzz. +Plaanraajji tuåimmpäiʹǩǩ sâjjdââtt sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst. +Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 30.12.2014 čiâss 16.00 mõõneeʹst +addrõʹsse Sajos, 99870Aanar. +Lââʹssteâđaid tuâjast oudd Sääʹmteeʹǧǧ mä. +vaaldšemjååʹđteei Pia Ruotsala +teʹl. +Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjumuʹšše vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi. +saamelaismusiikkikeskuksen määräaikaisen suunnittelijan sijaisuuden +Suunnittelijan tehtäviin kuuluu musiikkikeskuksen toiminnan suunnittelu, toteuttaminen sekä kehittäminen. +Saamelaismusiikkikeskuksen +suunnittelija +toimii +Ijahis +idja- +alkuperäiskansojen +musiikkitapahtuman tuottajana. +Työ on sijaisuus. +Suunnittelijan palkkaus määräytyy Saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason IV/II mukaisesti +(peruspalkka 2560,57 euroa/kk). +Peruspalkan lisäksi työstä maksetaan 24%:n saamelaisalueen lisä ja +työkokemuksen +mukaan +määräytyvät +Suunnittelijan +toimipaikka +sijaitsee +Hakemukset liitteineen tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 30.12.2014 klo 16.00 mennessä +hallintopäällikkö Pia Ruotsala +Saamelaiskäräjien toimintaan voi tutustua nettiosoitteessa www.samediggi.fi. +Sääʹmteʹǧǧ ååcc +SAAǤǤJÅÅʹĐTEEI VEÄʹǨǨTEEI +mieʹrräiggsaž veʹrǧǧkõskkvuõʹtte. +Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd da peštt 31.12.2015 räjja. +Âântem- +mai'nnen lij tuâi oudldem ââʹnteei pââimõs õllškooultuʹtǩǩõs da sääʹmǩiõl silttõõzz (asetõs 1727/95). +oʹnnstemvuõđlaž håiddmõš ooudald vaiddâz sääʹmkulttuur tobddmõõžž di šiõǥǥ eŋgglõskiõl silttõõzz. +Tuâjjkaʹrtte koʹlle takainallšem veäʹǩǩteei tuâjai lââʹssen väʹǯǯlõs valmštõõllâmtuâi. +Päʹlǩǩmõš meäʹrrjââvv +sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/III mieʹldd (vuâđpäʹlǩǩ 2502,82 euʹrred/mp). +Vuâđđpääʹlǩ +lââʹssen määuʹset 24%:t sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrjõõvvâm tuâjjtobddâmlääʹzz. +Ooccmõõžž mieʹlddõõzzinees âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 16.4.2015 čiâss 16.00 räjja +addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar leʹbe info@samediggi.fi Lââʹssteâđaid tuâjast oudd sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei +Tiina Sanila-Aikio, teʹl. +Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjumuʹšše vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõžžâst +SAAVÂJOĐETTEIJEE IŠEDEIJEE +meriáigásâš virgekoskâvuotân. +Tohálâšvuođâiähtun lii +tooimâ vaattâm heivejeijee aaleeb ollâškovlâtuđhos já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). +Tooimâ miänástuvvee +hoittám váátá vijđes sämikulttuur tubdâm sehe šiev eŋgâlâskielâ tááiđu. +Pargokován kuleh táválij išedeijee +pargoi lasseen vättee valmâštâllâmpargoh. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi +IV/III mield (vuáđupälkki 2502,82 eurod/mp). +čäällimkoodán 16.4.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ info@samediggi.fi Lasetiäđuid +pargoost addel sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. +SÁGAJOĐIHEADDJI VEAHKI +mearreáigásaš +virgegaskavuhtii. +Bargu +álgá +soahpamuša +mielde +bistá +rádjai. +Gelbbolašvuođagáibádussan lea barggu gáibidan bajit allaskuvladutkkus ja sámegiela dáidu (ásahus 1727/95). +Barggu menestuvvi dikšun gáibida viiddis sámekultuvrra dovdama sihke buori eaŋgalsgiela dáiddu. +Doaibmagovvii gullet veahki bargguid lassin gáibideaddji válmmaštallanbarggut. +Bálká mearrášuvvá +sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV/III mielde (vuođđobálká 2502,82 euro/mb). +máksojuvvo 24%:a sámeguovllu lassi ja bargohárjánumi mielde mearrášuvvet ahkelasit. +čuvvosiiguin galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái 16.4.2015 dmu 16.00 rádjai čujuhusain Sajos, 99870 +Anár dahje info@samediggi.fi Lassidieđieđuid barggus addá sámedikki ságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio, +PUHEENJOHTAJAN AVUSTAJAA +määräaikaiseen virkasuhteeseen. +Työ alkaa sopimuksen mukaan ja kestää 31.12.2015 saakka. +Kelpoisuusehtona on tehtävän edellyttämä soveltuva ylempi korkeakoulututkinto ja saamen kielen taito (asetus +Tehtävän menestyksellinen hoitaminen edellyttää laajaa saamelaiskulttuurin tuntemusta sekä hyvää +englannin kielen taitoa. +Tehtävänkuvaan kuuluu tavanomaisten avustajan töiden lisäksi vaativia +valmistelutehtäviä. +Palkkaus määräytyy saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason IV/III mukaan +(peruspalkka 2502,82 euroa/kk). +Hakemukset liitteineen tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön +16.4.2015 klo 16.00 mennessä osoitteella Sajos, 99870 Inari tai info@samediggi.fi Lisätietoja työstä antaa +saamelaiskäräjien puheenjohtaja Tiina Sanila-Aikio, puh. +Kulttuurikeskus Sajos +FIN-99870 Aanaar/ Anár/ Inari +INARINSAAMENKIELISEN OPPIMATERIAALIN PROJEKTITYÖNTEKIJÄN +tehtävän ajalle 2.1. +Projektityöntekijän toimipaikka sijaitsee sihteeristön +Projektityöntekijän +tehtävänä on inarinsaamenkielisen oppimateriaalin suunnittelu, laatiminen, kielen tar- +kistaminen ja käännösten valmistaminen. +Säädösperusteisena kelpoisuusvaatimuksena +on tehtävän edellyttämä koulutus ja lisäksi vaaditaan inarinsaamen kielen taitoa (asetus +IV/IV mukaan (peruspalkka 2 457,04 euroa/kk). +saamelaiskäräjien sihteeristöön 22.12.2014 klo 16.00 mennessä osoitteella Sajos, 99870 +Lisätietoja työstä antaa oppimateriaalisihteeri Hannu Kangasniemi +hannu.kangasniemi@samediggi.fi, puh. +AANARSÄMIKIEL OPPÂMATERIAAL PROOJEEKTPARGEE tooimâ ááigán 2.1. +Proojeektpargee toimâpäikkin lii čäällimkode valdutoimâsaajeest säämi +kulttuurkuávást Sajosist, Anarist. +Proojeektpargee toimân lii aanaarsämikielâlij oppâmate- +riaalij vuávám, rähtim, kielâ tärhistem ja jurgâlem. +Asattâsvuáđusâš +tohálâšvuođâvátámuššân lii tooimâ vááttâm škovlim já toos lasseen vaattoo aanaarsämik- +ielâ täiđu (asattâs 1727/95). +Pälkki miäruštalloo sämitige pälkkioornig tääsi IV/IV mield +(vuáđupälkki 2 457,04 eurod/mp). +Ucâmijd ohtân lahtosijgijn kalga toimâttiđ sämitige +čäällimkodán 22.12.2014 tjme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid par- +goost addel oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemi hannu.kangasniemi@samediggi.fi, +Sämitige tooimân puáhtá uápásmiđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi . +Mearreáigásaš prošeaktabargi Sámemusihkkaguovddážii +Bargu álgá 9.6. ja bistá 28.8.2015 rádjai. +Prošeaktabargi bargguide gullet ee. +sámemusihkkaguovddáža +veahkkin doaibman sihke Ijahis idja -eamiálbmogiid musihkkafestivála veahkkebuvttadeaddji barggut. +Barggu menestuvvi dikšumis veahkehit heivvolaš skuvlejupmi, sámegiela máhttu sihke doarvái buorre +eaŋgalsgiela máhttu. +Prošeaktabargi bálká mearrašuvvá Suoma sámedikki bálkávuogádaga +gáibádusdási VII/I mielde (vuođđobálká 1711,31euro/mb). +sámeguovllu lassi sihke ahkelasit, mat mearrašuvvet bárgohárjánumi mielde. +Prošeaktabargi +doaibmabáiki lea sámekulturguovddáš Sajosis. +Ohcamušaid oktan mildosiiguin galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái 30.4.2015 dmu 16.00 rádjai +Lassedieđuid barggu birra addá sámemusihkkaguovddáža +plánejeaddji Oula Guttorm tel. +050 574 2765, oula.guttorm (at) samediggi.fi. +Sámedikki doaimmaide +sáhttá oahpásmuvvat neahttačujuhusas www.samediggi.fi ja Ijahis idja -eamiálbmogiid +musihkkadáhpáhussii čujuhusas: www.ijahisidja.fi +Anáris 8.4.2015 Sámediggi +Mieʹrräiggsa projeʹktt-tuâjjla Sääʹm-musikk-kõõskõʹšše +Tuâjj älgg 9.6 da peštt 28.8.2015 räjja. +Projeʹktt-tuâjjla tuõjju kooll jm. +sääʹm-musikk-kõõskõõzz +ve��ʹǩǩteeʹjen tuåimmjumuš di Iinteʹmes iinn alggmeerai musikkfeʹsttvaal veäʹǩǩpuuʹtʼteei tuâi. +oʹnnstemvuõđlaž håiddmõõžž oouʹdad ââʹnteei škoouʹlʼjumuš, sääʹmǩiõlsilttõs di riʹjttjeei eŋgglõsǩiõl +Projeʹktt-tuâjjla päʹlǩǩmõš meäʹrrjââvv Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ +väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz VII/I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 1711,31euʹrred/mp). +Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset +24%:t sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrjâʹvve tuâjjtobddâmlääʹzz. +Projeʹktt-tuâjjla +tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkulttuurkõõskõõzz Sajoozzâst. +Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 30.4.2015 čiâss 16.00 +mõõneeʹst addrõʹsse Sajos, 99870 Aanar. +Lââʹssteâđaid tuâjast oudd sääʹm-musikk-kõõskõõzz plaaneei +Oula Guttorm teʹl. +Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjumuʹšše vuäitt +tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi da Iinteʹmes iinn-alggmeerai musikkpoʹdde +addrõõzzâst: www.ijahisidja.fi +Aanrest 8.4.2015 Sääʹmteʹǧǧ +Meriáigásii proojeektpargee Säämi muusikkuávdážân +Pargo álgá 9.6 já pištá 28.8.2015 räi. +säämi muusikkuávdáá išedeijen +toimâm sehe Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusikfestivaal išepyevtitteijee pargoh. +hoittám išedeh hiäivulâš škovlim, sämikielâ táiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu. +pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/I mield (vuáđupälkki +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.4.2015 tme 16.00 räi čujottâsân +Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid pargoost addel säämi muusikkuávdáá vuávájeijee Oula Guttorm p. +www.samediggi.fi já Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusiktábáhtusân čujottâsâst: www.ijahisidja.fi +Määräaikainen projektityöntekijä Saamelaismusiikkikeskukselle +Työ alkaa 9.6 ja kestää 28.8.2015 saakka. +saamelaismusiikkikeskuksen avustajana toimiminen sekä Ijahis idja- alkuperäiskansojen +musiikkifestivaalin apulaistuottajan tehtävät. +Tehtävän menestyksellista hoitamista edesauttaa +soveltuva koulutus, saamenkielentaito sekä riittävä englanninkielen taito. +palkkaus määräytyy Suomen saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason VII/I mukaan +(peruspalkka 1711,31euroa/kk). +Hakemukset liitteineen tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 30.4.2015 klo 16.00 mennessä +Lisätietoja työstä antaa saamelaismusiikkikeskuksen suunnittelija +Oula Guttorm p. 050 574 2765, oula.guttorm (at) samediggi.fi. +tutustua nettiosoitteessa www.samediggi.fi ja Ijahis idja-alkuperäiskansojen musiikkitapahtumaan +osoitteessa: www.ijahisidja.fi +Inarissa 8.4.2015 Saamelaiskäräjät +MEARREÁIGASAŠ PROŠEAKTABARGI SÁMEMUSIHKKAGUOVDDÁŽII +sámemusihkkaguovddáža veahkkin doaibman sihke Ijahis idja- +eamiálbmogiid musihkkafestivála veahkkebuvttadeaddji doaimmat. +Doaimma menestuvvi dikšuma veahkeha heivvolaš skuvlejupmi, sámegielamáhttu sihke +duhtahahtti +eaŋgalasgiela +máhttu. +bálká +mearrášuvvá +Suoma +sámedikki +bálkávuogádaga gáibádusdasi VII/I mielde (vuođđobálká 1711,31euro/mb). +máksojuvvo 24%:a sámeguovllu lassi ja bargohárjáneami mielde mearrášuvvi ahkelasit. +Ohcamušaid čuvvosiiguin galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái 2.5.2014 dmu 16.00 rádjai +čujuhussii Sajos, 99870 Anár. +Lassidieđuid barggus addá sámemusihkkaguovddáža plánejeaddji Anu +Magga t. 050 567 2204, anu.magga (at) samediggi.fi. +Sámedikki doaimmaide sáhttá oahpásmit neahttačujuhusas www.samediggi.fi ja Ijahis idja- +eamiálbmogiid musihkkadáhpáhussii čujuhusas: www.ijahisidja.fi +Anáris 9.4.2014 Sámediggi +MERIÁIGÁSII PROOJEEKTPARGEE SÄÄMI MUUSIKKUÁVDÁŽÂN +säämi muusikkuávdáá išedeijen toimâm sehe Ijâttes ijjâ- +algâaalmugij muusikfestivaal išepyevtitteijee pargoh. +Pargo álgá 9.6 já pištá 30.8.2014 räi. +miänástuvvee hoittám išedeh heivejeijee škovlim, sämikielâ táiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu. +Proojeektpargee pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/I +mield (vuáđupälkki 1711,31eurod/mp). +pargohárjánem +mield +miärášuvvee +hárjánemlaseh. +toimâsaje +kulttuurkuávdáš Sajosist. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 2.5.2014 tme 16.00 räi čujottâsân +Lasetiäđuid pargoost addel säämi muusikkuávdáá vuávájeijee Anu Magga p. +050 567 2204, anu.magga (at) samediggi.fi. +www.samediggi.fi já Ijâttes ijjâ-algâaalmugij muusiktábáhtusân čujottâsâst: www.ijahisidja.fi +Anarist 9.4.2014 Sämitigge +MIE'RRÄIGGSAŽ PROJE'KTT-TUÂJJLA SÄÄ'M-MUSIKK-KÕÕSKÕ'ŠŠE +Tuâjj âlgg 9.6 da peštt 30.8.2014 räjja. +Sää'm-musikk-kõõskõõzz +veä'ǩǩtee'jen tuåimmjumuš di Iinte'mes Iinn- alggmeerai musikkfe'sttvaal veä'ǩǩpuu'tʼteei tuâi. +o'nnstem håiddmõõžžâst ooudâsve'ǩǩe tõõzz suåppi ��koou'l'jumuš, sää'mǩiõl silttõs di ri'jttjeei +eŋgglõsǩiõl silttõs. +Proje'ktt-tuâjjla pä'lǩǩmõš meä'rrââtt Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâšldõõǥǥ +õõlǥtemtää'zz VII/I mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ 1711,31eu'rred/mp). +Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:t +sää'mvuu'd lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd meä'rrõõvvi ǩiččlõddâmlââ'zz. +Proje'ktt-tuâjjla +tuåimmpäi'ǩǩ sâjjdââtt sää'mkultturkõõskõs Sajõõzzâst. +Ooccmõõžž mie'lddõõzzineez â'lǧǧe tuåimted +sää'mtee'ǧǧ tuâjjlažkådda 2.5.2014 čiâss 16.00 räjja addrõ'sse Sajos, 99870 Aanar. +tuâjast oudd sää'm-musikk-kõõskõõzz plaanraajji Anu Magga te'l. +samediggi.fi. +Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt tobstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi da Iinte'mes Inn - +alggmeerai musikkpo'dde addrõõzzâst: www.ijahisidja.fi +MÄÄRÄAIKAISTA PROJEKTITYÖNTEKIJÄÄ SAAMELAISMUSIIKKIKESKUKSELLE +saamelaismusiikkikeskuksen avustajana toimiminen sekä +Ijahis idja- alkuperäiskansojen musiikkifestivaalin apulaistuottajan tehtävät. +Työ alkaa 9.6 ja kestää +menestyksellista +hoitamista +edesauttaa +soveltuva +koulutus, +saamenkielentaito sekä riittävä englanninkielen taito. +Projektityöntekijän palkkaus määräytyy +Suomen saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason VII/I mukaan (peruspalkka +Hakemukset liitteineen tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 2.5.2014 klo 16.00 mennessä +Lisätietoja työstä antaa saamelaismusiikkikeskuksen suunnittelija Anu +Magga p. 050 567 2204, anu.magga (at) samediggi.fi. +Saamelaiskäräjien toimintaan voi tutustua +nettiosoitteessa www.samediggi.fi ja Ijahis idja- alkuperäiskansojen musiikkitapahtumaan osoitteessa: +Inarissa 9.4.2014 Saamelaiskäräjät +Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgât 1.1.2013 +ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt, mii nohá 30.6.2014. +Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi já pargo vuáválâš olášuttem várás Suomâ +sämitigge ocá +kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân. +Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ +já ruotâ/tárukielâ. +Kuávdáá pargon lii oovtâst sämitiggijn ohtsâštave-eennâmlâš kielâoovtâstpargo +nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem nuuvt, et jieškote-uv kielâjuávhu ohtâgâslâš +táárbuh, hástuseh já naavcah váldojeh vuotân, sehe sämikielâ virkosmittem já turvim puátteevuođâst. +pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II - IV/IV mield (vuáđupälkki 2 051,23 - 2 391,60 +Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 10.12.2012 tme 16.00 +Lasetiäđuid pargoost addel vs. kielâtorvočällee Tarja +Porsanger puh. +Saamelainen parlamentaarinen neuvosto (Suomen, Norjan ja Ruotsin saamelaiskäräjien yhteistyöelin) +aloittaa +yhteispohjoismaisen +saamen +kielen +ammatti- +resurssikeskuksen +perustamishankkeen, joka päättyy 30.6.2014. +Hankkeen päärahoittaja on EU:n Interreg IV A Nord +Sápmi. +Tehtävän käytännön toteuttamista varten Suomen saamelaiskäräjät hakee ajalle 1.1.2013 - 31.5.2014 +1 määräaikaista koltansaamen kielityöntekijää, +1 määräaikaista inarinsaamen kielityöntekijää ja +1 määräaikaista pohjoissaamen kielityöntekijää. +Kielityöntekijän tehtäviin kuuluu kielenhuolto, kielenkehittäminen, terminologiatyö, normitus ja +tiedotus- ja neuvontatyö. +Kielityöntekijälle voidaan määrätä muita toimia, jotka kuuluvat +yhteispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen perustamishankkeeseen. +Säädösperusteisena kelpoisuusvaatimuksena on tehtävän edellyttämä koulutus ja lisäksi vaaditaan +saamen kielen taitoa. +Hankkeeseen haetaan ensisijaisesti henkilöä, jolla on saame äidinkielenä tai +vastaava kielitaito. +Toivomme hakijalta soveltuvaa saamen kielen koulutusta (korkeakoulu/yliopisto), +kokemusta vastaavista töistä ja saamelaisyhteiskunnan ja -kielten tuntemusta. +Lisäksi toivomme +ammatillista osaamista, yhteistyökykyä, saamen kielen kirjallista taitoa sekä kykyä työskennellä +itsenäisesti ja tavoitteellisesti. +Yhteispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen työkielet ovat saamen kieli sekä +suomen kieli ja ruotsin/norjan kieli. +Keskuksen tehtävänä on yhdessä saamelaiskäräjien kanssa +yhteispohjoismaisen kieliyhteistyön vahvistaminen ja kehittäminen, saamen kielen vahvistaminen ja +kehittäminen niin, että kunkin kieliryhmän yksilölliset tarpeet, haasteet ja voimavarat huomioidaan, ja +saamen kielen elävöittäminen ja turvaaminen tulevaisuudessa. +Kielityöntekijä on palvelussuhteessa Suomen saamelaiskäräjiin ja palkkaus määräytyy Suomen +saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustasojen V/II - IV/IV mukaan (peruspalkka 2 051,23 - +Toimipaikka sijaitsee jossakin saamelaiskäräjien toimipaikoista tai +muualla sopimuksen mukaan. +Hakemukset liitteineen tulee toimittaa Suomen saamelaiskäräjien sihteeristöön 10.12.2012 klo +16.00 mennessä osoitteella: Sajos, 99870 Inari. +Lisätietoja työstä antaa vs. kieliturvasihteeri Tarja +Sámi parlamentarálaš ráđđi (Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid oktasašbargoorgána) álggaha +ođđajagimánu +beaivve +Davviriikkalaš +sámegiela +fága- +resursaguovddáža +vuođđudanprošeavtta, mii bistá geassemánu 30. beaivái 2012. +Prošeavtta ruhtada EU Interreg IV A +Nord Sápmi. +Dán oktavuođas Sámediggi ohcá +mearreáigásaš doaimmahatčálli +Bargu bistá 30.6.2014 rádjai. +Doaimmahatčálli bargguide gullet dikšut prošeavtta beaivválaš +doaimmahatbargguid, ordnet čoahkkimiid ja veahkehit prošeavtta rehketdoallobargguin. +Bargái sáhttet +maiddái biddjot eará barggut, mat gullet davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáža doibmii. +Gelbbolašvuohtagáibádussan lea barggu eaktudan skuvlejupmi ja dan lassin gáibiduvvo sámegiela dáidu. +Barggu ceavzilis dikšuma veahkehit buorre sámegiela njálmmálaš ja čálalaš dáidu sihke doarvái +hárjánupmi doaimmahat- ja rehketdoallobargguin. +Davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáža bargogiellan leat sámegiella sihke suomagiella ja +ruoŧa-/dárogiella. +Guovddáža +ovddasvástádussan +ovttas +sámedikkiiguin +davviriikkalaš +giellaovttasbarggu nannen ja ovddideapmi nu, ahte guđege giellajoavkku sierranas dárbbut, hástalusat +ja resurssat váldojit vuhtii, ja sámegiela riggudahttin ja dorvvasteapmi boahtte áiggis. +Doaimmahatčálli lea bargogaskavuođas Suoma sámediggái ja bálká mearrašuvvá sámedikki +bálkávuogádaga gáibádusdási VI/II mielde (vuođđobálká 1 796,98 euro/mb). +máksojuvvo 24% sámeguovllu lassi ja bargohárjánumi vuođul boahtti bargovásáhuslasit. +Bargobáiki +lea sámedikkis Sajosis. +Ohcamušaid čuvvosiiguin galgá doaimmahit Suoma sámedikki čállingoddái 9.1.2013 dmu 16.00 +rádjai čujuhusain: Sajos, 99870 Anár. +Barggu ovdalis ohcan olbmot váldojuvvojit vuhtii almmá +ođđa ohcamuša haga. +Lassidieđuid barggus addá vs. gielladorvočálli Tarja Porsanger tel. +Projektia varten Suomen saamelaiskäräjät hakee +määräaikaista toimistosihteeriä +Työ kestää 30.6.2014 asti. +Toimistosihteerin tehtäviin kuuluvat projektin päivittäiset toimistotehtävät, +kokousten järjestäminen sekä avustaa projektin kirjanpitotehtävissä. +Työntekijälle voidaan määrätä +muita toimia, jotka kuuluvat yhteispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen +perustamishankkeeseen. +Kelpoisuusvaatimuksena on tehtävän edellyttämä koulutus ja lisäksi vaaditaan saamen kielen taitoa. +Työn menestyksellistä hoitamista edesauttavat hyvä saamen kielen suullinen ja kirjallinen taito sekä +riittävä kokemus toimisto- ja kirjanpitotehtävistä. +Toimistosihteeri on palvelussuhteessa Suomen saamelaiskäräjiin ja palkkaus määräytyy Suomen +saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason VI/II mukaan (peruspalkka 1 796,98 euroa/kk). +Toimipaikka sijaitsee saamelaiskäräjien sihteeristössä Sajoksessa. +Hakemukset liitteineen tulee toimittaa Suomen saamelaiskäräjien sihteeristöön 9.1.2013 klo +Tehtävää aiemmin hakeneet otetaan huomioon +ilman uutta hakemusta. +Lisätietoja työstä antaa vs. kieliturvasihteeri Tarja Porsanger puh. +ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt, mii nohá 30.6.2014. +Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi +Taan ohtâvuođâst Suomâ sämitigge ocá +meriáigásâš toimâttâhčällee +Pargo pištá kiddâ 30.6.2014 räi. +Toimâttâhčällee pargoid kuleh proojeekt piäiválâš toimâttâhpargoh, +čuákkimij ornim sehe išediđ proojeekt reekkigtuálupargoin. +Pargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, +moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân. +toimâttâhpargoin. +Toimâttâhčällee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige +pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi VI/II mield (vuáđupälkki 1 796,98 eurod/mp). +Toimâsaje sämitiggeest Sajosist. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 9.1.2013 tme 16.00 räi +čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. +Pargo ovdil uuccâm occeeh váldojeh vuotân uđđâ +ucâmuuttáá. +Sää'm parlamentaarlaž suåvtõs (Lää'ddjânnam, Taarr da Ruõcc sää'mtee'ǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttad +ođđee'jjmannu 1. peei'v 2013 õhttsažtâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz +vuâđđeemha'ŋǩǩõõzz da ha'ŋǩǩõš peštt ǩie'ssmannu 30. peei'v 2014 räjja. +Ha'ŋǩǩõõzz +vä'lddteäggteei lij EU Interreg IV A Nord Sää'mjânnam. +Projeekt diõtt Lää'ddjânnam sää'mte'ǧǧ ååcc +mie'rräiggsaž koontârpiizzar +Tuâjj peštt ǩie'ssmannu 30. peei'v 2014 räjja. +Koontârpiizzar tuõjju ko'lle juõ'ǩǩpeivvsaž koontârtuâi, +såbbri riâššmõš di veä'ǩǩted pro'jeekt rekknâ'sttemtuâjast. +Tuâjjli'žže vuei'tet mie'rreed še jee'res +tuåimid, kook ko'lle õhttsažtâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ämmat-da resursskõõskõõzz +vuâđđeemha'ŋǩǩõsse. +Ââ'ntemõõlǥtõssân lij tuõjju ooudldem škooul'jumuš da lââ'ssen õõlǥtet sää'mǩiõl silttõõzz. +Tuâi õ'nnstem +håiddmõõžžâst ooudâsve'ǩǩe šiõǥǥ sää'mǩiõl njaa'lmilaž da ǩe'rjjlaž silttõs di ri'jttjeei tobddmõš koontâr- da +rekknâ'sttemtuâjast. +Õhttsažtâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz tuâjjǩiõl liâ sää'mǩiõll di lää'ddǩiõll da +ruõcc/taarrǩiõll. +Kõõskõõzz tuâjjan lij õõutsââ'jest sää'mtee'ǧǧivui'm õhttsažtâ'vvjânnmlaž +ǩiõllõhttsažtuâi ravvumuš da ooudâsviikkmõš, sää'mǩiõl ravvumuš da ooudâsviikkmõš nu'tt, što tä'st +peäggtum ǩiõlljoouk persoon'nallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vää'ldet lokku, da nu'tt še sää'mǩiõl +jeälltumuš da staanumuš puõ'ttiääi'jest. +Koontârpiizzar lij tuâjjkõskkvuõđâst Lää'ddjânnam sää'mtegga da pä'lǩǩmõš meä'rrââtt +Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm õõlǥtemtää'zz VI/II mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ lij 1 796,98 +eu'rred/mp). +Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:tt sää'mvuu'đ lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd +vuâđđâ'vve ä'šštobddâmlââ'zz. +Tuåimmpäi'ǩǩ lij Sää'mtee'ǧǧ personkåå'ddest Sajoozzâst. +Ooccmõõžž mie'lddõõzzineez â'lǧǧe tuåimted Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ piizarkådda +ođđee'jjmannu 9. peei'v 2013 räjja, čiâss 16.00 mõõnee'st addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. +Äiggsab tuâjjooʒʒi jiâ taarbâž tuejjeed ođđ tuâjjooccmõõžž, si'jjid vää'ldet lokku äiggsab +tuâjjooccmõõžž mie'ldd. +Lââ'ssteâđaid tuâjast oudd vs. ǩiõllstaanpiizar Tarja Porsanger te'l 050 343 +Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi. +Aanrest 13.12.2012 Sää'mte'ǧǧ +SaKaste - Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi +ovdedemrááhtus +SaKaste lii sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemhaahâ, mii vuálgá joton +Tot lii uási Tave-Suomâ maaŋgâsuárgásiih sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah +(PaKaste 2) -haavâ, mon ruttâd STM haldâšem Sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs aalmuglâš +ovdedemohjelm (KASTE). +SaKaste -haavâ ulmen lii pyerediđ sämmilij jieijâs kielân já kulttuurân +vuáđuduvvee palvâlusâi finnim, kvaliteet sehe vaikuttemvuođâ, oovdedmáin sämmilij +vuáđuvuoigâdvuođâi já oovtviärdásâšvuođâ olášume sehe uásálâšvuođâ. +Sämmilij táárbuin vyelgee +palvâlusah ovdedeh sämmilâš ohtâgâsâi já siärvusij tiervâsvuođâ sehe pyereestvaijeem, kepideh +helbâm já kezideh tiervâsvuođâiäruid. +SaKaste-haavâst ovdeduvvojeh já ruotâsmittojeh toimâmvyevih päikkitipšopaargon mii pargoo +sämmilâšpuárásij kooskâst, läjiduvvoo já váldoo kiävtun aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâlâš +arâšoddâdem materiaalpaŋkki sehe lasettuvvoo sämikuávlu sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs +pargojuávhu mättim sämikielâst já kulttuurist. +Haahân väljejuvvoo koordinaattor, mii sajoidittoo Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá +(Poske) sämiohtâdâhân, sämitige ohtâvuotân. +Ko haahâ olášuvá, lii tot čovgâ oovtâstpargoost +sämikuávlu kieldâiguin. +Jyehi kieldâ västid sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi oovdedmist, +orniimáin pargeidis máhđulâšvuođâ uásálistiđ škovlimtilálâšvuođáid, pargoseminaaráid já +ovdedemtiimij toimáid. +Hahâkoordinaattor västid haavâ olášutmist já puáđusijn. +Lasseen sun västid ekonomia čuávumist já +raportistmist sehe loppâraapoort rähtimist. +Hahâkoordinaattor toimâsaje lii sämitige +čäällimkoddeest Aanaar markkânist. +Toimâkuávlun láá sämikuávlu kieldah. +Haahân nomâttuvvoo +stivrimjuávkku, já äššitobdeetiimin tuáimih sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâčällee sehe Poske +sämiohtâduv vuávájeijee. +Sämmilij palvâlusâi oovdedmist pargoo oovtâstpargo Poske PaKaste 2 -havváin já sämiservijguin +kulttuurherkis äššigâšpargo- já juávkkupargovuovij oovdedmist. +Haavâst lii viggâmuš meid kevttiđ +ävkkin Taažâ já Ruotâ sämikuávluin porgum tutkâm- já ovdedemtooimâ sehe Tiänuleve sosiaal- já +tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemhaavâ vuáttámušâid raajijd rastaldittee palvâlusoovtâstpargoost já - +vuovijn. +Lasseen lii juurdâ porgâđ oppâlájádâsoovtâstpargo oppâlájádâsâiguin, moh fäälih +sämikielâlâš- já kulttuur máttááttâs sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs pargojuávhu škovliimân. +Lasetiäđuid adelává sosiaal- já tiervâsvuođâčällee Pia Ruotsala, 040 - 7262688 já vs. vuávájeijee +Sämitigge lii piejâmin joton SaKaste - sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus +-haavâ. +Haavâ keevâtlâš olášuttem várás sämitigge ocá +HAHÂKOORDINAATTOR +meriáigásii virgekoskâvuotân 15.11.2011 rääjist. +Tohálâšvuođâiähtun lii pargo vaattâm škovlim já +lasevátámâš lii sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). +Pargo miänástuvvee tipšon išedeh hiäivulâš +ollâškovlâtutkos, šiev sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi já sämikulttuur tubdâm, hárjánem hahâ- já +ovdedempargoost, šiev vuáruvaikuttâstááiđuh sehe nahcâ innovatiivlâš pargohaaldâšmân. +Koordinaattor toimâsaje lii sämitige čäällimkoddeest Aanaar markkânist. +Pargo váátá mottoomverd +mađhâšem +kieldâin. +miärášuvá +sämitige +pálkkááttemvuáháduv +vátávâšvuođâtääsi IV já tast II juávhu mield (vuáđupälkki 2 458,77 eurod/mp). +Ucâmušâid +lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 28.10.2011 tme 16.00 räi čujottâssáin +Angelintie 696, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid adelává sosiaal- já tiervâsvuođâčällee Pia Ruotsala, 040 +- 726 2688, vs. vuávájeijee Lydia Heikkilä 040 - 743 2393 ja www.samediggi.fi. +Sámedikki oktavuođas doaibmi eamiálbmogiid filbmaguovddáš Skábma lea guovlluguovdasaš filbma- ja +audiovisuála suorggi resursaguovddáš, man bargun lea ovddidit sámi filbmamuitaleami máŋggahámatvuođa +ordnemiin skuvlejumi, márkanastimiin sámi filmma ja bagademiin mánáid ja nuoraid filbmamuitaleami +máilbmái. +Filbmaguovddáža bargguide gullá maid lassin sámemánáid mediabajásgeassima gárgeheapmi. +Dán barggu váras Sámediggi ohcá MEARREÁIGÁSAŠ PLÁNEJEADDJI. +Bargu álgá 7.1.2015 ja bistá álggos 31.12.2015 radjái. +Gelbbolašvuođagáibádussan lea Sámedikkis addon +ásahusa (1727/1995) mielde barggu eaktudan skuvlejupmi ja sámegiela máhttu. +Barggu iešvuođaid dihte +heivvolaš allaskuvladutkkus lohkko ohccái ovdun. +Bargi bálká mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga +gáibádusdási IV/II mielde (vuođđobálká 2 560,57 euro/mb). +Vuođđobálká lassin mákso 24%:a sámeguovllu +lassi ja bargovásáhusa mielde meroštallon vásáhuslasit. +Bargi doaibmabáikin lea sámekulturguovddáš Sajosis +Ohcamušaid mildosiiguin galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái 30.12.2014 dmu 16.00 rádjái čujuhusain +Almmuhus lea oaidninláhkái davvi-, anáraš- ja nuortalašgillii čujuhusas www.samediggi.fi +Sämitige ohtâvuođâst tuáimee algâaalmugij elleekovekuávdáš Skábma lii kuávlulâš elleekove- já +audiovisuaallii syergi reesuurskuávdáš, mon pargon lii ovdediđ sämmilii elleekovemainâstem +maaŋgâhámásâšvuođâ orniimáin škovlim, jyehimáin sämmilii elleekove sehe šoddâdmáin párnáid já nuorâid +elleekovemainâstem mailmân. +Elleekovekuávdáá pargoid kulá lasseen meid sämipárnái mediašoddâdem +ovdedem. +Taan tooimâ várás Sämitigge ocá MERIÁIGÁSII VUÁVÁJEIJEE +Tohálâšvuođâvátámâššân lii Sämitiggeest adelum asattâs +(1727/1995) miäldásávt pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu. +Pargo luándu tiet hiäivulâš ollâškovlâtuđhos +kiäččoo occei hiättun. +Pargee pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II mield +Pargee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.12.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin +Almottâs lii uáinimnáál tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškieláid čujottâsâst www.samediggi.fi +Sää'mtee'ǧǧ õhttvuõđâst tuåimmjeei alggmeerai jie'llikarttkõõskõs Skábma lij vooudlaž jie'llikartt- da +audiovisuaalâž vuu'd resursskõõskõs, koon tuâjjân lij viikkâd ooudâs sä'mmlai jie'llikarttmainstemvue'jj +määŋgnallšemvuõđ, riâžžee'l škoouljumuužž, liâvtee'l sä'mmlai jie'llikaart di šõddee'l päärnaid da nuõrid +jie'llikarttmainstemvue'jj +maai'lma. +Jie'llikarttkõõskõõzz +tuõjju +kooll +lââ'ssen +še sää'mpäärnai +mediašõddumuužž ooudâsviikkmõš. +Tän tuâi diõtt Sää'mte'ǧǧ ååcc MIE'RRÄIGGSAŽ PLAANRAAJJI +Ââ'ntemõõlǥtõssân lij Sää'mtee'ǧǧest uvddum asetõõzz +(1727/1995) mie'lddlânji tuâi oudldem škoouljumuš da sää'mǩiõl silttõs. +Tän tuâjast õllškooultu'tǩǩõs looǥǥât +ooccja ouddõssân. +Tuâjjla pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩmõšriâšltõõǥǥ õõlǥtemtää'zz IV/II +mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ lij 2560,57 eu'rred/mp). +Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määuset 24%:t sää'mvuu'd lââ'ss da +tuâjjtobddmõõžž mie'ldd meä'rrâ'tte tuâjjtobddâmlââ'zz. +tuâjjla tuåimmpäi'ǩǩ sâjjdââtt sää'mkultturkõõskõs +Sajõõzzâst Aanrest. +Ooccmõõžž mie'lddõõzzineez â'lǧǧe tuåimted sää'mtee'ǧǧ tuâjjlažkådda 30.12.2014 čiâss 16.00 räjja +addrõõžžin Sajos, 99870 Aanar. +I'lmmtõs lij vuei'nnemnalla tâ'vv-, aanar- da nuõrttsää'mǩiõlin addrõõzzâst www.samediggi.fi +Saamelaiskäräjien yhteydessä toimiva alkuperäiskansojen elokuvakeskus Skábma on alueellinen elokuva- ja +audiovisuaalisen alan resurssikeskus, jonka tehtävänä on edistää saamelaisen elokuvakerronnan +monimuotoisuutta järjestämällä koulutusta, levittämällä saamelaista elokuvaa sekä kasvattamalla lapsia ja +nuoria elokuvakerronnan maailmaan. +Elokuvakeskuksen tehtäviin kuuluu lisäksi myös saamelaislasten +mediakasvatuksen kehittäminen. +Tätä tehtävää varten Saamelaiskäräjät hakee MÄÄRÄAIKAISTA SUUNNITTELIJAA +Työ alkaa 7.1.2015 ja kestää aluksi 31.12.2015 saakka. +Kelpoisuusvaatimuksena on Saamelaiskäräjistä +annetun asetuksen (1727/1995) mukaisesti tehtävän edellyttämä koulutus ja saamen kielen taitoa. +luonteesta johtuen soveltuva korkeakoulututkinto luetaan hakijalle eduksi. +Työntekijän palkkaus määräytyy +saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason IV/II mukaan (peruspalkka 2560,57 euroa/kk). +Työntekijän toimipaikka sijaitsee saamelaiskulttuurikeskus Sajoksessa Inarissa. +osoitteella Sajos, 99870 Inari. +Ilmoitus on nähtävissä pohjois-, inarin- ja koltansaamen kielillä osoitteessa www.samediggi.fi +Sámi parlamentáralaš ráđđi lea Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid ja Ruošša sápmelaččaid parlamentáralaš +oktasašbargoorgána. +Ráđđi ovddasta sápmelaččaid riikkaidgaskasaš oktavuođain ja gieđahallá áššiid, mat +gusket sápmelaččaid eamiálbmogin. +Parlamentáralaš ráđi čállingotti bargguid ja eará dasa laktáseaddji +riikkaidgaskasaš áššiid dikšuma várás Sámediggi ohcá +Gelbbolašvuođaeaktun lea barggu eaktudan skuvlejupmi +ja sámegiela máhttu (ásahus 1727/95). +Barggu menestuvvi dikšun gáibida heivvolaš allaskuvladutkosa, buori +sáme-, suoma-, dáro-/ruoŧagiela máhtu sihke duhtadahtti eaŋgalasgiela njálmmálaš ja čálalaš máhtu. +Barggus +gáibiduvvo maid davviriikkalaš sámehálddahusa ja riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođasoahpamušaid ja - +doaibmiid áššedovdamuš. +Bargui gullet čálli- ja čoahkkinordnemiid lassin oktavuođadoallan iešguđet riikkaid +sámedikkiide ja Ruošša sámeorganisašuvnnaide sihke áššemeannudanbarggut. +Bálká mearrašuvvá sámedikki +bálkávuogádaga gáibádusdási IV/IV-II mielde (vuođđobálká gaskkas 2 457,04 - 2 560,57 euro/mb). +Vuođđobálkká lassin máksojuvvojit 24% sámeguovllu lassi ja bargohárjánumi mielde mearrašuvvi ahkelasit. +Ohcamušat oktan mildosiiguin galget doaimmahuvvot sámedikki čállingoddái 27.2.2015 dmu 16.00 rádjai +čujuhusain Sajos, 99870 Anár/Inari dahje info@samediggi.fi. +Lassedieđuid barggu birra addá má. +010 839 3106 dahje boahttevaš parlamentáralaš ráđi ságadoalli Klemetti +Näkkäläjärvi, tel. +Sámedikki ja parlamentáralaš ráđi doibmii sáhttá oahpásmuvvat +neahttačujuhusas www.samediggi.fi +Säämi parlamentaarlâš rääđi lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitiigij já Ruošâ sämmilij parlamentaarlâš +oovtâstpargo-orgaan. +Rääđi oovdâst sämmilijd aalmugijkoskâsijn ohtâvuodâin já kieđâvuš aašijd, moh kyeskih +sämmiláid algâaalmugin. +Parlamentaarlii rääđi čäällimkode pargoi já eres toos lohtâseijee aalmugijkoskâsij +aašij hoittám várás Sämitigge ocá +Tohálâšvuođâiähtun lii pargo vaattâm škovlim já sämikielâ +táiđu (asâttâs 1727/95). +Pargo miänástuvvee hoittám váátá hiäivulii ollâškovlâtutkos, šiev sämikielâ, +suomâkielâ, táru-/ruotâkielâ tááiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ njálmálii já kirjálii tááiđu. +Pargoost váttoo +meid tave-eennâmlii sämihaldâttuv já aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâsopâmušâi já -tuáimei +äššitubdâm. +Pargokován kuleh čällee- já čuákkimorniimij lasseen ohtâvuođâtoollâm sierâ enâmij sämitiggijd +já Ruošâ sämiservijd sehe ääšioovdânpyehteepargoh. +vátávâšvuođâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki 2 457,04 - 2 560,57 eurod/mp). +Vuáđupäälhi lasseen máksojeh +24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga +toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 27.2.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ +info@samediggi.fi. +puáttee parlamentaarlii rääđi saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, puh. +Sämitige já +parlamentaarlii rääđi tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi +Sääʹm parlameentlaž suåvtõs lij Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧi da Ruõšš säʹmmlai +parlamentaarlaž õhttsažtuâjjorgaan. +Suåvtõs eeʹttkâʹstt säʹmmlaid meeraikõskksaž õhttvuõđâânnmõõžžin da +ǩiõttʼtââll aaʹššid, kook kuâʹsǩǩe säʹmmlaid alggmeeran. +Parlamentaarlaž suåvtõõzz tuâjjlažkååʹddtuâjai da +jeeʹres tõõzz kuulli meeraikõskksaž aaʹšši håiddam diõtt Sääʹmteʹǧǧ ååcc +MIEʹRRÄIGGSAŽ AAʹŠŠI OUʹDDEPUʹHTTI +Tuâjj älgg 19.3.2015 da peʹštt vuõʹššen 31.12.2015 räjja. +Ââʹntemvuõđmäiʹnnen lij tuâi ooudldem +škoouʹlʼjumuš da sääʹmǩiõl silttõs (asetõs 1727/95). +Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõš ouddlâstt ââʹnteei +õllškooultuʹtǩǩõõzz, šiõǥǥ sääʹmǩiõl, lääʹddǩiõl, taarr/ruõccǩiõll silttõõzz di miâlggad pueʹr eŋgglõsǩiõl +njaaʹlmilaž da ǩeʹrrjjlaž silttõõzz.Tuâjast ooudldet še tâʹvvjânmmlaž sääʹmvaaldšem da meeraikõskksai +ooumažvuõiggâdvuõđsuåppmõõžži da-tuåimjeeʹji äʹšštobddmõõžž. +Tuõjju kooll piisar- da sååbbar- +riâššmõõžži lââʹssen õhttvuõđââʹnnmõš jeeʹres jânnmi sääʹmteeʹǧǧid da Ruõšš sääʹmorganisaatiaid di aaʹšši +ouʹdde puʹhttemtuâi. +Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlkkmõšriâšldõõǥǥ õõlǥtemtääʹzz IV/IV-II mieʹldd +(vuâđđpäʹlǩǩ lij 2 457,04 - 2 560,57 eeuʹr kõõskâst määnpââʹjj). +sääʹmvuuʹđ lââʹzz da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõtti tuâjjtobddâmlââʹzz. +0ccmõõžž mieʹlddõõzzineez +âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 27.2.2015 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar +leʹbe info@samediggi.fi. +leʹbe pueʹtti parlameentaarlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi, teʹl. +Sääʹmteeʹǧǧ +da parlameentaarlaž suåvtõõzz tuåimmjumuʹšše vuäitt tobddstõõttâd neʹttadrõõzzâst www.samediddi.fi +Saamelainen parlamentaarinen neuvosto on Suomen, Norjan ja Ruotsin saamelaiskäräjien ja Venäjän +saamelaisten parlamentaarinen yhteistyöelin. +Neuvosto edustaa saamelaisia kansainvälisissä yhteyksissä ja +käsittelee +asioita, +jotka +koskevat +saamelaisia +alkuperäiskansana +Parlamentaarisen +neuvoston +sihteeristötehtävien ja muita siihen liittyvien kansainvälisten asioiden hoitamista varten Saamelaiskäräjät +hakee +MÄÄRÄAIKAISTA ESITTELIJÄÄ +Työ alkaa 19.3.2015 ja kestää aluksi 31.12.2015 saakka. +Kelpoisuusehtona on tehtävän edellyttämä koulutus +ja saamen kielen taitoa (asetus 1727/95). +Tehtävän menestyksellinen hoitaminen edellyttää soveltuvaa +korkeakoulututkintoa, hyvää saamen, suomen, norjan/ruotsin taitoa sekä tyydyttävää englannin kielen suullista +ja kirjallista taitoa. +Tehtävässä edellytetään myös pohjoismaisen saamelaishallinnon ja kansainvälisten +ihmisoikeussopimusten +-toimijoiden +asiantuntemusta. +Tehtävänkuvaan +kuuluu +sihteeri- +kokousjärjestelyjen lisäksi yhteydenpito eri maiden saamelaiskäräjiin ja Venäjän saamelaisjärjestöihin sekä +asianesittelytehtävät. +Palkkaus määräytyy saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason IV/IV-II +mukaan (peruspalkka välillä 2 457,04 - 2 560,57 euroa/kk). +toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 27.2.2015 klo 16.00 mennessä osoitteella Sajos, 99870 Inari tai +parlamentaarisen neuvoston puheenjohtaja Klemetti Näkkäläjärvi, puh. +Saamelaiskäräjien ja +parlamentaarisen neuvoston toimintaan voi tutustua nettiosoitteessa www.samediggi.fi +Bargu álgá 1.6.2015 ja bistá vuos 31.12.2015 rádjai. +Ohcamušat oktan mildosiiguin galget doaimmahuvvot sámedikki čállingoddái 15.5.2015 dmu 16.00 rádjai +010 839 3106 dahje boahttevaš parlamentáralaš ráđi ságadoalli Tiina Sanila- +Sámedikki ja parlamentáralaš ráđi doibmii sáhttá oahpásmuvvat neahttačujuhusas +toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.5.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ +puáttee parlamentaarlii rääđi saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, tel. +Tuâjj älgg 1.6.2015 da peʹštt vuõʹššen 31.12.2015 räjja. +Ââʹntemvuõđmäiʹnnen lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjumuš +da sääʹmǩiõl silttõs (asetõs 1727/95). +Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõš ouddlâstt ââʹnteei õllškooultuʹtǩǩõõzz, +šiõǥǥ sääʹmǩiõl, lääʹddǩiõl, taarr/ruõccǩiõll silttõõzz di miâlggad pueʹr eŋgglõsǩiõl njaaʹlmilaž da ǩeʹrrjjlaž +silttõõzz.Tuâjast +ooudldet +še +tâʹvvjânmmlaž +sääʹmvaaldšem +da +meeraikõskksai +âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 15.5.2015 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar +leʹbe pueʹtti parlameentaarlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio, tel. +Sääʹmteeʹǧǧ da +parlameentaarlaž suåvtõõzz tuåimmjumuʹšše vuäitt tobddstõõttâd neʹttadrõõzzâst www.samediddi.fi +Työ alkaa 1.6.2015 ja kestää aluksi 31.12.2015 saakka. +toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 15.5.2015 klo 16.00 mennessä osoitteella Sajos, 99870 Inari tai +parlamentaarisen neuvoston puheenjohtaja Tiina Sanila-Aikio, tel. +VÁLGALÁVDEGOTTI ČÁLLI +mearreáigásaš barggu álggos áigodahkii 11.8.-31.12.2014. +Válgalávdegoddi mearrida mearreáigásaš +virgeoktavuođa joatkimis. +Válgalávdegotti doaibmabáiki lea sámekulturguovddáš Sajosis, Anáris. +Čálli +bargun lea válgalávdegotti vuollásažžan válmmaštallat ja doibmiibidjat válggaid sihke doaibmat +válgalávdegotti áššemeannudeaddjin ja čálliin čoahkkimis. +Seađáhusvuđđosaš gelbbolašvuođagáibádussan +lea virggi eaktudan skuvlejupmi ja lassin gáibiduvvo sámegiela dáidu (ásahus 1727/95). +dikšuma veahkehit heivvolaš allaskuvladutkkus ja hálddahusla�� bargguid ja sápmelaččaid guoskevaš +vuoigatvuođalaš áššiid dovdan. +Bálká mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási III/I-III-IV/II +mielde (vuođđobálká gaskkal 3002,48 - 2540,57 euro/mb). +Ohcamušaid oktan čuvvosiiguin galgá +doaimmahit sámedikki čállingoddái 28.7.2014 dmu 16.00 rádjái čujuhussii Sajos, 99870 Anár. +Lassidieđuid +barggus addá má. +Sámedikki bargui sáhttá oahpásnuvvat +VAALJÂLÄVDIKODE ČÄLLEE +meriáigásâš pargo vistig ááigán 11.8.-31.12.2014. +Vaaljâlävdikodde meerrid meriáigásâš virgekoskâvuođâ +joođhâst. +Vaaljâlävdikode toimâsaje lii Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. +Čällee pargon lii toimâđ +vaaljâlävdikode vuálásâžžân valmâštâllâđ já olášutteđ vaaljâid sehe toimâđ vaaljâlävdikode oovdânpyehten já +čällen čuákkimijn. +Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu +Pargo miänástuvvee tipšom iššeed hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe haaldâdlâš pargoi já +sämmilijd kyeskee vuoigâdvuođâlâš aašij tubdâm. +Pálkkááttem miärášuvá sämitige pálkkáátemvuáháduv +vátávâšvuoâtääsi III/I-III-IV/II mield (vuáđupälkki kooskâst 3002,48 - 2540,57 eurod/mp). +lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 28.7.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Inari. +VAAL-LUʹVDDKÅÅʹDD PIISAR +mieʹrräiggsa tuâi aalǥâst pââjas 11.8.-31.12.2014. +Vaal-luʹvddkåʹdd tummai mieʹrräiggsa veʹrǧǧkõskkvuõđ +juätkast. +Vaal-luʹvddkååʹdd tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest. +Piisar tuâjjan lij vaal- +luʹvddkååʹdd vuâllsiʹžžen valmštõõllâd da tuåimmepiijjâd vaalid di tuåimmjed vaal-luʹvddkååʹdd aa'šši +ou'ddepu'httjen da piisren såbbrin. +Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi õõlǥtem škooulʼjumuš da sääʹm +ǩiõl silttõs (asetõs 1727/95). +Tuâi onstam håiddmõõžž ooudâsveekk ââʹnteei õllškooultu'tǩǩõs di +vaaldšemtuâjai da säʹmmlaid kuõskki vuõiggâdvuõđlaž aaʹšši tobddmõš. +pä'lǩǩriâššmõõžž õõlǥtemtää'zz III/I-III-IV/II mieʹldd (vuâđđpä'lǩǩ kõõskâst 3002,48 - 2540,57 eu'rred mp). +Ooccmõõžžid mie'lddõõzzineez âlgg tuåimted sää'mtee'ǧǧ piisarkådda 28.7.2014 čiâss 16.00 mõõ'neest +addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. +VAALILAUTAKUNNAN SIHTEERIN +määräaikaisen tehtävän aluksi ajalle 11.8.-31.12.2014. +Vaalilautakunta päättää määräaisen virkasuhteen +jatkosta. +Vaalilautakunnan toimipaikka sijaitsee saamelaiskulttuurikeskus Sajoksessa, Inarissa. +Sihteerin +tehtävänä on vaalilautakunnan alaisena valmistella ja toimeentoimeenpanna vaalit sekä toimia +vaalilautakunnan esittelijänä ja sihteerinä kokouksissa. +Säädösperusteisena kelpoisuusvaatimuksena on +tehtävä edellyttämä koulutus ja saamen kielen taito (asetus 1727/95). +edesauttaa soveltuva korkeakoulututkinto sekä hallinnollisten tehtävien ja saamelaisia koskevien +oikeudellisten asioiden tuntemus. +III/I-III-IV/II mukaan (peruspalkka välillä 3002,48 - 2540,57 euroa/kk). +toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 28.7.2014 klo 16.00 mennessä osoitteella Sajos, 99870 Inari. +Saamelaiskäräjien toimintaan +voi tutustua nettiosoitteessa www.samediggi.fi +VÁLMMAŠTALLI +mearreáigásaš ja ollesbeaivásaš virgegaskavuhtii 27.6. +- 31.8.2012 gaskasaš áigái bargun +válmmaštallat lagamustá ruvkelohpeohcamušaide gulavaš cealkámušaid. +Seađáhusvuđđosaš +gelbbolašvuohtagáibádussan leat barggu eaktudan skuvlejupmi ja lassin gáibiduvvo sámegiela +dáidu. +Barggu ceavzilis dikšuma veahkehit nákca bargat iešráđálaččat sihke erenomáš buorre +suomagiela čálalaš dáidu. +Bálká mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV/IV +mielde (vuođđobálká 2 391,60 euro/mb) vejolaš sámeguovlo- ja vásáhuslasiiguin. +oahppo- ja bargoduođaštusaiguin galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái 25.6.2012 dmu 16.00 +rádjai čujuhusain Sajos, 99870 Anár. +Lassidieđuid barggus addá láhkačálli Aimo Guttorm, tel. +Sämitigge oca +VALMŠTELLEE +meriáigásâš já ubâpiäiválâš virgekoskâvuotân 27.6. +- 31.8.2012 koskâsâš ááigán. +Suu pargon lii +valmâštâllâđ eromâšávt ruukilopeucâmuššáid lohtâseijee ciälkkámušâid. +Asâttâsvuáđustâslâš +tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu. +miänástuvvee tipšom išedeh naavcah jiečânâs porgâmân sehe eromâš suomâkielâ kirjálâš táiđu. +Pálkkááttem +vátávâšvuođâtääsi +IV/IV +(vuáđupälkki 2 391,60 eurod/mp) mahđulij sämikuávlu- já hárjánemlasattâsâidiskuin. +oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 25.6.2012 tme 16.00 räi +Lasetiäđuid pargoost addel lahâčällee Aimo Guttorm, puh. +VALMŠTÕÕLLI +mie'rräiggsaž da pei'vvsaž ve'rǧǧkõskkvuõ'tte 27.6. +- 31.8.2012 kõskssaž äigga tuõjju valmštõõllâd +jeä'rben kuåivâslåå'ppooccmõõžžid kuõskki ceâlklmid. +Šiõttõsvuâđđlaž ââ'ntemõõlǥtõssân lij tuâi +ooudldem škooul'jumuš da lââ'ssen õõlǥtet sää'mǩiõl silttõõzz. +ooudâsve'ǩǩe oodd tuejjeed jiõččtuåimmsânji di šiõǥǥ lää'ddǩiõl ǩe'rjjlaž silttõs. +meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm õõlǥtemtää'zz IV/IV mie'ldd, (vuâđđpä'lǩǩ 2 391,60 +eu'rred/mp) vuäittmõõžži mie'ldd sää'mvuu'd- da tuâjjtobddmõõžž lââ'zz. +mätt'tõõttâm- da tuâjjtuõđštõõzzineez â'lǧǧe vuõltteed sää'mtee'ǧǧ piisarkådda 25.6.2012 čiâss +16.00 mõõnee'st addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. +Lää'ssteâđaid tuâjast oudd lää'ǩǩpiisar Aimo +Guttorm, te'l. +VALMISTELIJAA +määräaikaiseen ja kokopäiväiseen virkasuhteeseen 27.6. +- 31.8.2012 väliseksi ajaksi tehtävänään +valmistella +erityisesti +kaivoslupahakemuksiin +liittyviä +lausuntoja. +kelpoisuusvaatimuksena on tehtävän edellyttämä koulutus ja lisäksi vaaditaan saamen kielen taitoa. +Tehtävän menestyksellistä hoitamista edesauttaa kyky työskennellä itsenäisesti sekä erinomainen +suomen kielen kirjallinen taito. +vaativuustason IV/IV mukaan (peruspalkka 2 391,60 euroa/kk) mahdollisine saamelaisalue- ja +kokemuslisineen. +Hakemukset opinto- ja työtodistuksineen tulee toimittaa saamelaiskäräjien +sihteeristöön 25.6.2012 klo 16.00 mennessä osoitteella Sajos, 99870 Inari. +lakimiessihteeri Aimo Guttorm, puh. +Sámedikki Sámemusihkkaguovddáš ohcá +VEAHKKEBARGI +mearreáigásaš ja ollesbeaivásaš virgegaskavuhtii 4.6. +- 31.8.2012 gaskasaš áigái sámekulturguovddáš Sajosii +Anárii. +Veahkkebargi bargun lea veahkehit Sámemusihkkaguovddáža doaimmas iešguđetlágan +kulturbuvttadeami bargguin. +Seađáhusvuđđosaš gelbbolašvuohtagáibádussan lea barggu eaktudan +skuvlejupmi ja lassin gáibiduvvo sámegiela dáidu. +Barggu ceavzilis dikšuma veahkehit musihkka- ja eará +kultursuorggi dovdan ja skuvlen, buorit gulahallandáiddut, máŋggabealat giellamáhttu, buorit adg-dáiddut ja +maiddái nákca bargat ráđálaččat, iehčanasat ja njuovžilit (maiddái eahket- ja vahkuloahppabarggut). +Bálká +mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási VII/I mielde, vuođđobálká 1 639,98 euro/mb. +Vuođđobálkká lassin mákso 24% sámeguovllu lassi ja bargohárjánumi mielde mearrašuvvet vásáhuslasit. +Ohcamušaid oahppo- ja bargoduođaštusaiguin galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái 23.5.2012 dmu +16.00 rádjai čujuhusain Sajos, 99870 Anár. +Lassidieđuid barggus addá musihkkaguovddáža plánejeaddji +Anna Näkkäläläjärvi-Länsman, tel. +Sámediggái ja Sámemusihkkaguovddážii sáhttá +Sää'mtee'ǧǧ Sää'm-musikk-kõõskõs ååcc +VEÄ'ǨǨTEEI +Mie'rräiggsaž da pei'vvsaž ve'rǧǧkõskkvuõ'tte 4.6. +- 31.8.2012 kõskssaž äigga sää'mkultturkõõskõs +Sajo'sse Aanra. +Veä'ǩǩteei tuâjjan lij veä'ǩǩted Sää'm-musikk-kõõskõõzz tuåimmjumuužžâst jee'resnallšem +kultturpuu't'teem tuâjain. +Šiõttõsvuâđđlaž ââ'ntemõõlǥtõssân lij tuõjju ooudldem škooul'jumuš da lââ'ssen +õõlǥtet sää'mǩiõl silttõõzz. +Tuâi õ'nnstem håiddmõõžžâst ooudâsve'ǩǩe musikk- da jee'res kultturvuu'd +tobddmõš da škooul'jumuš, šiõǥǥ vuârrvaikktemoodd, määŋgpeällsaž ǩiõllsilttõs, šiõǥǥ atk-silttõõzz di +ooddid tuejjeed jiõččtuåimmsânji, jiõččânji da lue'ǯǯjee'l (še jeä'ǩǩes- da neä'ttellopptuâjaid). +meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm õõlǥtemtää'zz VII/I mie'ldd, vuâđđpä'lǩǩ 1 639,98 eu'rred/mp. +Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:tt sää'mvuu'd lââ'zz da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd meä'rrõõtti +ä'šštobddâmlââ'zz. +Ooccmõõžž mätt'tõõttâm- da tuâjjtuõđštõõzzineez â'lǧǧe vuõltteed sää'mtee'ǧǧ +piisarkådda 23.5.2012 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. +Lââ'ssteâđaid tuâjast oudd musikk- +kõõskõõzz plaaneei Anna Näkkäläläjärvi-Länsman, te'l. +Sää'mtegga da Sää'm-musikk- +kõõskõ'sse vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi +Sämitige Säämi muusikkuávdáš ocá +IŠEPARGEE +- 31.8.2012 koskâsâš ááigán säämi kulttuurkuávdáš +Sajosân Anarân. +Išepargee pargon lii išediđ Säämi muusikkuávdáá tooimâst jieškote-uv kulttuurpyevtittem +pargoin. +Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ +Pargo miänástuvvee tipšom išedeh muusik- já eres kulttuursyergi tubdâm já škovlim, šiev +vuáruvaikuttâstááiđuh, maaŋgâpiälásâš kielâtáiđu, šiev atk-tááiđuh sehe nahcâ porgâđ jiešráđálávt, jiečânâs +já njyebžilávt (meid eehid- já oholoppâpargoh). +vátávâšvuođâtââsi VII/I mield, vuáđupälkki 1 639,98 eurod/mp. +Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24% +lase já +hárjánemlaseh +miärášuveh +oppâ- já +pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 23.5.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, +Sämitiigán já Säämi muusikkuávdážân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi +Saamelaiskäräjien Saamelaismusiikkikeskus hakee +AVUSTAJAA +määräaikaiseen ja kokopäiväiseen virkasuhteeseen 4.6. +- 31.8.2012 väliseksi ajaksi saamelaiskulttuurikeskus +Sajokseen Inariin. +Avustajan tehtävänä on avustaa Saamelaismusiikkikeskuksen toiminnassa erilaisissa +kulttuurituottamisen tehtävissä. +Säädösperusteisena kelpoisuusvaatimuksena on tehtävän edellyttämä +koulutus ja lisäksi vaaditaan saamen kielen taitoa. +musiikki- ja muun kulttuurialan tuntemus ja koulutus, hyvät vuorovaikutustaidot, monipuolinen kielitaito, +hyvät atk-taidot sekä kyky työskennellä oma-aloitteisesti, itsenäisesti ja joustavasti (myös ilta- ja +viikonlopputöitä). +Palkkaus määräytyy saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason VII/I +mukaan, peruspalkka 1 639,98 euroa/kk. +Hakemukset opinto- ja työtodistuksineen tulee +toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 23.5.2012 klo 16.00 mennessä osoitteella Sajos, 99870 Inari. +Lisätietoja työstä antaa musiikkikeskuksen suunnittelija Anna Näkkäläläjärvi-Länsman, puh. +Saamelaiskäräjiin ja Saamelaismusiikkikeskukseen voi tutustua nettiosoitteessa www.samediggi.fi +MÁRKANASTINHOAVDDA VIRGGI +Márkanastinhoavda fuolaha Sámekulturguovddáš Sajosa čoahkkinlanjaid márkanastimis ja +vuovdimis, dáhpáhusaid ordnemii gulavaš geavada áššiin sihke bálvalusovttadaga hovdenbargguin. +Son doaibmá maiddái áššemeannudeaddjin doaibmasuorgái gulavaš bargguin Sámedikki +doaibmaorgánain. +Seađáhusvuđot gelbbolašvuođagáibádussan lea virggi eaktudan skuvlejupmi ja +Barggu ceavzilis dikšuma ovddidit heivvolaš allaskuvladutkkus, +márkanastinsuorggi ja sámekultuvrra bures dovdan sihke buorre eaŋgalsgiela dáidu. +Barggu dikšumis +dárbbašuvvojit ovttasbargo- ja fierpmáiduvvandáiddut, márkanastinvuoigŋa, organiseren- ja +jođihannákca sihke streassahálddašeapmi. +gáibádusdási IV/I mielde (vuođđobálká 2 686,76 euro/mb). +Vuođđobálkká lassin máksojuvvojit 24 +%:a sámeguovllu lassi ja bargohárjánumi mielde mearrašuvvan ahkelasit. +Virggi deavdimis +čuvvojuvvo guđa mánotbaji geahččalanáigi. +Ohcamušaid čuvvosiiguin galgá doaimmahit sámedikki +čállingoddái 27.2.2016 dmu 16.00 rádjai čujuhusain Sajos, 99870 Anár. +Ohcamušat eai máhcahuvvo. +Sajosa ja Sámedikki +doaimmaide sáhttá oahpásmuvvat neahttačujuhusas www.sajos.fi ja www.samediggi.fi +MARKKÂNISTEMHOOVD VIRGE +Markkânistemhovdâ ana huolâ Sämikulttuurkuávdáš Saijoos čuákkimsoojij markkânistmist já +vyebdimist, tábáhtusâi orniimân lohtâseijein vuáválijn aašijn sehe palvâlemohtâduv hovdâpargoin. +Lasseen sun tuáimá oovdânpyehten suu toimâsuárgán kullee pargoin sämitige toimâorgaanijn. +Asâttâsvuáđusâš tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovliittâs já sämikielâ táiđu (asâttâs +Pargoost cevzim iššeed hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, markkânistemsyergi já sämikulttuur +šiev tubdâm sehe šiev eŋgâlâškielâ táiđu. +Pargo tipšomist annojeh oovtâspargo- já +viärmádâttâmtááiđuh, markkânistemmohtâ, ornim- já stivrimnahcâ sehe tedduuhaldâšem. +Pálkkám +meriduvvoo sämitige pálkkámvuáháduv vátámâštääsi IV/I mield (vuáđupälkki 2 686,76 evrod/mp). +Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem mield meridum hárjánemlase. +Virgeest lii kuuđâ mánupaje keččâlemäigi. +Ucâmušâid lahtosijdisguin kalga toimâttiđ sämitige +čäällimkoodán majemustáá 27.2.2016 tme 16.00 čujottâsân Sajos, 99870 Inari. +Ucâmušah iä +macâttuvvoo. +Lasetiäđuin pargoost addel Pia Ruotsala puh. +Saijoos já sämitige +toimâmân puáhtá uápásmiđ nettičujottâsâin www.sajos.fi já www.samediggi.fi +Sääʹmteʹǧǧ čuõjat ooccâmnalla +MARKKNÂʹSTTEMJÅÅʹĐTEEI VEEʹRJ +Markknâʹsttemjååʹđteei âânn huõl Sääʹm kulttuurkõõskõs Sajoozz sååbbarpaaiʹǩi markknâʹsttmest da +kaaupšummšest, šõddmõõžži riâššmõʹšše kuulli vueʹjjmeâldlaž aaʹššin di kääzzkâʹsttemjuâkkaz +õuddoummutuejain. +Lââʹssen son toimmai aaʹšši õuddepuʹhttjen jiiʹjjes toimmvoudda kuulli tuejain +Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjeeʹji seʹst. +Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij veeʹrj õudldem škooultõs da +sääʹm ǩiõl täidd (asetõs 1727/95). +Tuej oʹnnsteei håiddmõõžžâst veäʹǩǩat õõudårra ânnʼjõõvvi +õllškooultuʹtǩǩõs, markknâʹsttemvuuʹd da sääʹmkulttuur puârast tobddmõš di šiõǥǥ eŋgglõs ǩiõl +silttummuš. +Tuej håiddmest taarbšet õhttsažtuejj- da säiʹmmõõttâmtääid, markknâʹsttemjiõgg, +organisâʹsttem- da jååʹđtemooddaid di teäddõõzzvaaldšummuž. +Paʹlǩǩummuš mieʹrrjââvv +sääʹmteeʹǧǧ paʹlǩǩeemriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2 686,76 euʹrred/mp). +Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24% sääʹmvuuʹd lââʹss da tuejast häʹrjjnem mieʹldd mieʹrrjõõvvi +häʹrjjnemlââʹzz. +Veeʹrj teuddmest jääʹǩǩtet kuuđ määnpââʹj ǩiččlâʹttemääiʹj. +mieʹlddõõzzines šâdd tooiʹmted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 27.2.2016 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin +Sajos, 99870 Aanar. +Ooccmõõžžid jeäʹt maacctuku. +Lââʹssteâđaid tuejast oudd vaaldâšmjååʹđteei Pia +Ruotsala teʹl. +Sajoozz da Sääʹmteeʹǧǧ toimmjummša vuäitt tobdstõõttâd +neʹttaddrõõzzâst www.sajos.fi da www.samediggi.fi +Saamelaiskäräjät julistaa haettavaksi +MARKKINOINTIPÄÄLLIKÖN VIRAN +Markkinointipäällikkö huolehtii Saamelaiskulttuurikeskus Sajoksen kokoustilojen markkinoinnista +ja myynnistä, tapahtumien järjestämiseen liittyvistä käytännön asioista sekä palveluyksikön +esimiestehtävistä. +hän +esittelijänä +toimialaansa +kuuluvissa +tehtävissä +Saamelaiskäräjien toimielimissä. +Säädösperusteisena kelpoisuusvaatimuksena on viran edellyttämä +koulutus ja saamen kielen taito (asetus 1727/95). +Tehtävän menestyksellistä hoitamista edesauttaa +soveltuva korkeakoulututkinto, markkinointialan ja saamelaiskulttuurin hyvä tuntemus sekä hyvä +englannin kielen taito. +Tehtävän hoitamisessa tarvitaan yhteistyö- ja verkostoitumistaitoja, +markkinointihenkisyyttä, organisointi- ja johtamiskykyä sekä paineenhallintaa. +saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason IV/I mukaan (peruspalkka 2 686,76 +Peruspalkan lisäksi maksetaan 24%:n saamelaisalueen lisä ja työkokemuksen mukaan +määräytyvät kokemuslisät. +Hakemukset liitteineen tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 27.2.2016 klo 16.00 mennessä +Hakemuksia ei palauteta. +Lisätietoja työstä antaa hallintopäällikkö Pia +Sajoksen ja Saamelaiskäräjien toimintaan voi tutustua nettiosoitteissa +www.sajos.fi ja www.samediggi.fi +LÁHKAČÁLLI +sadjásašvuođa, mii álgá nu jođánit go vejolaš ja bistá 30.9.2013 rádjai, vejolaččat guhkitge. +Láhkačálli váldobargun lea doaibmat sámiid vuoigatvuođaid guoski áššiid válmmaštallin ja +áššemeannudeaddjin +hálddahusas. +Sámediggeásahusa +dohkálašvuođagáibádussan lea vuoigatvuođadiehtaga kandidáhta dutkkus ja sámiid guoski +vuoigatvuođaáššiid dovdan. +Ásahusa mielde gáibiduvvo maiddái sámegiela dáidu. +Sadjásašvuođa +ceavzilis dikšuma veahkehit lassin hálddahusáššiid dovdamuš ja buorre ruoŧa/dárogiela ja +eaŋgalsgiela dáidu. +Bálká mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási III/I-III mielde +(vuođđobálká +gaskkas +Láhkačálli +Ohcamušaid mildosiiguin galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái +20.2.2013 dmu 16.00 rádjai čujuhussii Sajos, 99870 Anár. +Lassidieđuid barggus addá +hálddahushoavda Juha Guttorm, tel. +Sámedikki doaibmamii sáhttá +LAHÂČÄLLEE +virgesajasâšvuođâ, mii álgá nuuvt jotelávt ko máhđulâš já pištá 30.9.2013 räi, máhđulávt kuhheeb- +Lahâčällee váldupargon lii toimâđ sämmilii vuoigâdvuođâi kyeskee aašij valmâštâllen já +oovdânpyehten sämitige haldâttâsâst. +Sämitiggeasâttâs (1727/95) mieldi tohálâšvuođâvátámâššân lii +vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat tuđhos já sämmilijd kyeskee vuoigâdvuođâlii aašij tubdâmuš. +Asâttâs mieldi váttoo meid sämikielâ táiđu. +Virgesajasâšvuođâ miänástuvvee tipšom išedeh lasseen +haaldâtlâš pargoi tubdâm sehe šiev ruotâ/tárukielâ já eŋgalâskielâ táiđu. +pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij III/I - III mieldi (vuáđupälkki kaskoo 2 733,27 - 2961,03 +Lahâčällee toimâsaje lii säämikulttuurkuávdáš Sajosist. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin +kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 20.2.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid sajasâšvuođâst addel haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh. +tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi +LÄÄ'ǨǨPIIZZAR +ve'rǧǧsâjjsõžvuõđ, kåå'tt älgg mââ'jeeǩâni sami sõrgg da peštt 30.9.2013 räjja, leâ'ša sätt lee'd, što +ve'rǧǧsâjjsõžvuõtt peštt kuu'ǩǩab ääi'j. +Lää'ǩkpiizzar välddtuâjjan lij tuåimmjed saa'mi vuõiggâdvuõđid +kuõskki aa'šši valmštõõlljen da aa'šši ou'ddepu'httjen sää'mtee'ǧǧ vaaldšmest. +Sää'mtee'ǧǧasetõõzz +(1727/95) mie'lddsânji ââ'ntemõõlǥtõssân lij vuõiggâdvuõtt-tiõđ kandidaatt tu'tǩǩõs da saa'mid +kuõskki vuõiggâdvuõđlaž aa'šši tobddmõš. +Asetõõzz mie'lddsânji õõlǥtet še sää'mǩiõl silttumuužž. +Ve'rǧǧsâjjsõžvuõđ õ'nnstem håiddmõõžžâst ooudâsve'ǩǩe lââ'ssen vaaldšemvuõđlaž tuâjai +tobddmõš di ri'jttjeei ruõcc/taarr ǩiõl da eŋgglõsǩiõl silttumuš. +pä'lǩǩriâššâm õõlǥtemtää'zz III/I-III mie'ldd, (vuâđđpä'lǩǩ lij 2 733,27 da 2 961,03 kõõskin +Lää'ǩǩpiizzar tuåimmpäi'ǩǩ lij sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst. +mie'lddõõzzineez â'lǧǧe tuåimted sää'mtee'ǧǧ piizarkådda 20.2.2013 mõõ'neest čiâss 16.00 räjja addrõõzzin +Lââ'zzteâđaid sâjjsõžvuõđâst oudd vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm, te'l. +LAKIMIESSIHTEERIN +viransijaisuuden, joka alkaa mahdollisimman pian ja kestää 30.9.2013 asti, mahdollisesti +pidempäänkin. +Lakimiessihteerin päätehtävänä on toimia saamelaisten oikeuksia koskevien +asioiden valmistelijana ja esittelijänä käräjien hallinnossa. +Saamelaiskäräjäasetuksen (1727/95) +mukaisena kelpoisuusvaatimuksena on oikeustieteen kandidaatin tutkinto ja saamelaisia koskevien +Asetuksen mukaisesti vaaditaan myös saamen kielen taitoa. +Viransijaisuuden menestyksellistä hoitamista edesauttaa lisäksi hallinnollisten tehtävien tuntemus +sekä hyvä ruotsin/norjan kielen ja englannin kielen taito. +palkkausjärjestelmän vaativuustason III/I-III mukaan (peruspalkka välillä 2 733,27 - 2 961,03 +Lakimiessihteerin toimipaikka on saamelaiskulttuurikeskus Sajoksessa. +liitteineen tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 20.2.2013 klo 16.00 mennessä osoitteella +Sajos, 99870 Inari. +Lisätietoja sijaisuudesta antaa hallintopäällikkö Juha Guttorm, puh. +Sámedikki oktavuođas doaibmá sámi mánáidkulturguovddáš MÁNNU, mii lea oassi Lappi +mánáidkulturguovddášfierpmádaga ja dan bokte maiddái riikkaviidosaš Taikalamppu -fierpmádaga +lahttu. +Sámi mánáidkulturguovddáža ulbmilin lea ee. +lasihit sámemánáid ja -nuoraid dovdamuša +iežaset kultuvrra ektui ja addit sidjiide vejolašvuođa oahppat iežaset kultuvrra árbedieđuid ja - +dáidduid sihke nannet sin kulturidentitehta. +Mánáidkulturguovddáža doaimma pláne, jođiha ja +geavadis ollašuhttá ollesáigásaš doaimmajođiheaddji, gii lea bálvalangaskavuođas sámediggái. +Sámediggi almmuha ohcanláhkai mánáidkulturguovddáža +DOAIMMAJOĐIHEADDJI +sadjásašvuođa áigodahkii 3.9.2012 - 20.5.2013. +Jođiheaddji doaibmabáiki lea sámekulturguovddáš +Seađáhusvuđđosaš gelbbolašvuohtagáibádussan lea sámedikkis addojuvvon ásahusa +(1727/1995) mielde barggu eaktudan skuvlejupmi ja dan lassin gáibiduvvo sámegiela dáidu. +mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga mielde ja dat lea eanemustá gáibádusdási IV/III luohká +mielde (vuođđobálká 2448,54 euro/mb). +čállingoddái 31.8.2012 dmu 16.00 rádjai čujuhusain Sajos, 99870 Anár. +Sää'mtee'ǧǧ õhttvuõđâst tuåimmai sää'm päärnaikultturkõõskõs MÁNNU, kåå'tt lij bie'ǩǩ +Sää'mjânnam päärnaikultturkõõskõõzzsäi'mmõõzz da tõn pääi'ǩ še vä'lddkååddlaž Taikalamppu - +säi'mmõõzz vuässlaž. +Sää'm päärnaikultturkõõskõõzz täävtõssân lij jm. +lââ'zzted sää'mpäärnai da +-nuõri tobddmõõžž jiijjâs kulttuures beälla da oudd si'jjid vuäittmõõžžid tobddâd kulttuures +ä'rbbvuõtt-teâđaid da -silttõõzzid di ravveed sij kulttur- identteet. +Päärnaikultturkõõskõõzz +tuåimmjumuužž plaanad, jåå'đat da vue'jj mie'ldd čõõdat vä'lddtuåimmsaž tuejjumužžvuä'psteei, +kåå'tt lij kääzzkõsvuõđâst sää'mtegga. +Sää'mte'ǧǧ i'lmmad ooccâmnalla päärnaikultturkõõskõõzz +TUEJJUMUUŽŽVUÄ'PSTEEI +Vuä'psteei tuåimmpäi'ǩǩ lij sää'mkultturkõõskõs +Sajoozzâst. +Šiõttõsvuâđđlaž ââ'ntemõõlǥtõssân lij sää'mtee'ǧǧest u'vddum asetõõzz (1727/1995) +mie'lddsânji tuâi ooudldem škoou'l'jumuš da lââ'ssen õõlǥtet sää'mǩiõl silttõõzz. +meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm mie'ldd, kåå'tt lij jäänmõsân õõlǥtemtää'zz IV/III klaass +mie'lddsaž (vuâđđpä'lǩǩ lij 2 448,54 eu'rred/mp). +sää'mtee'ǧǧ piizarkådda 31.8.2012 mõõnee'st čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. +Lââ'ssteâđaid tuâjast oudd vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm, te'l. +Sämitige ohtâvuođâst tuáimá säämi párnáikulttuurkuávdáš MÁNNU, mii lii uási Laapi +párnáikulttuurkuávdášviärmáduv já tađe mield še Väldikodálâš Tijdâlamppu -viärmáduv jeessân. +Säämi párnáikulttuurkuávdáá ulmen lii eres lasseen lasettiđ sämipárnái já -nuorâi tobdo jieijâs +kulttuur kuáttá já adeliđ sijjân máhđulâšvuođâid omâstiđ jieijâs kulttuur ärbitiäđuid já -tááiđuid +sehe nanodiđ sii kulttuuridentiteet. +Párnáikulttuurkuávdáá tooimâ vuáváá, joođeet já praktiiklávt +olášut váldutoimâlâš tooimâstivrejeijee, kote lii palvâluskoskâvuođâst sämitiigán. +Sämitigge almoot uuccâmnáál párnáikulttuurkuávdáá +TOOIMÂSTIVREJEIJEE +Stivrejeijee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. +Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii sämitiggeest adelum asâttâs (1727/1995) mield +pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. +pälkkivuáháduv mield já lii enâmustáá vátávâšvuođâtääsi IV/III luoka miäldásâš (vuáđupälkki +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 31.8.2012 +Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Juha +Guttorm, puh. +Saamelaiskäräjien yhteydessä toimii saamelainen lastenkulttuurikeskus MÁNNU, joka on osa Lapin +lastenkulttuurikeskusverkostoa ja sitä kautta myös valtakunnallisen Taikalamppu -verkoston jäsen. +Saamelaisen lastenkulttuurikeskuksen tavoitteena on mm. +lisätä saamelaislasten ja -nuorten +tuntemusta omaa kulttuuriaan kohtaan ja antaa heille mahdollisuuksia omaksua kulttuurinsa +perinnetietoja ja -taitoja sekä vahvistaa heidän kulttuuri-identiteettiään. +Lastenkulttuurikeskuksen +toimintaa suunnittelee, johtaa ja käytännössä toteuttaa päätoiminen toiminnanohjaaja, joka on +palvelussuhteessa saamelaiskäräjiin. +Saamelaiskäräjät ilmoittaa haettavaksi lastenkulttuurikeskuksen +TOIMINNANOHJAAJAN +Ohjaajan toimipaikka sijaitsee saamelaiskulttuurikeskus +Sajoksessa. +Säädösperusteisena kelpoisuusvaatimuksena on saamelaiskäräjistä annetun asetuksen +(1727/1995) mukaisesti tehtävän edellyttämä koulutus ja lisäksi vaaditaan saamen kielen taitoa. +palkkausjärjestelmän +ollen +enimmillään +vaativuustason IV/III luokan mukainen (peruspalkka 2 448,54 euroa/kk). +tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 31.8.2012 klo 16.00 mennessä osoitteella Sajos, +Lisätietoja tehtävästä antaa hallintopäällikkö Juha Guttorm, puh. +virgesadjásašvuođa áigodahkii 1.10.2013 - 31.7.2014. +Láhkačálli váldobargun lea doaibmat sámiid +vuoigatvuođaid guoski áššiid válmmaštallin ja áššemeannudeaddjin sámedikki hálddahusas. +Sámediggeásahusas (1727/95) meroštallon gelbbolašvuođagáibádussan lea vuoigatvuođadiehtaga +kandidáhta dutkkus ja sámiid guoski vuoigatvuođalaš áššiid dovdamuš. +Virgesadjásašvuođa +menestuvvi dikšumis lea ávkin maiddái hálddahuslaš bargguid dovdamuš sihke buorre +ruoŧa/dárogiela ja eaŋgalasgiela dáidu. +Bálká mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási +III/I-III mielde (vuođđobálká 2 771,54 - 3 002,48 euro/mb). +Láhkačálli doaibmabáiki lea +26.9.2013 dmu 16.00 rádjai čujuhusain Sajos, 99870 Inari. +Lassedieđuid sadjásašvuođa birra addá +virgesajasâšvuođâ 1.10.2013 - 31.7.2014 koskâsâš ááigán. +Lahâčällee váldupargon lii toimâđ +sämmilij vuoigâdvuođâid kyeskee aašij valmâštâllen já oovdânpyehten sämitige haldâttâsâst. +Sämitiggeest adelum asattâs (1727/95) miäldásii tohálâšvuođâvátámâššân lii vuoigâdvuođâtiettuu +kandidaat tuđhos já sämmilijd kyeskee vuoigâdvuođâlij aašij tubdâm. +Virgesajasâšvuođâ +miänástuvvee tipšom išedeh lasseen haaldâtlij pargoi tubdâm sehe šiev ruotâ/tárukielâ já +eŋgâlâskielâ tááiđuh. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi III/I-III +mield (vuáđupälkki kaskoo 2 771,54 - 3 002,48 eurod/mp). +Lahâčällee toimâsaje lii säämi +kulttuurkuávdáá Sajosist. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán +26.9.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid sajasâšvuođâst addel +haldâttâhhovdâ Juha Guttorm, puh. +Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ +nettičujottâsâst www.samediggi.fi +Sää'mte'ǧǧ oudd teâttan, što puõ'tti tuâjjpäi'ǩǩ kåå'tt lij ooccâmnalla, lij +LÄÄ'ǨǨPIISAR +ve'rǧǧsâjjõsvuõtt da sâjjõsvuõtt älgg 1.10.2013 da peštt - 31.7.2014 räjja. +Lää'ǩǩpiisar +vä'lddtuâjjan lij tuåimmjed saa'mi vuõiggâdvuõđid kuõskki aa'šši valmštõõlljen da ää'šš +ou'ddepu'httjen +sää'mtee'ǧǧ +vaaldšmest. +mie'lddlânji +ââ'ntemõõlǥtõssân lij vuõiggâdvuõtt-tiõđ kandidaatt tu'tǩǩõs da saa'mid kuõskki vuõiggâdvuõđlaž +aa'šši +Ve'rǧǧsâjjõsvuõđ +o'nnstemvuõđlaž +håiddmõõžž +veekkad +lââ'ssen, +vaaldšemvuõđlaž tuâjai tobddmõš di šiõǥǥ ruõcc-/taarrǩiõl da eŋgglõsǩiõl silttumuš. +meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâšldõõǥǥ vä'ǯǯelvuõđtää'zz III/I-III mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ kõõskâst +Lää'ǩǩpiisar tuåimmpäi'ǩǩ lij sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst. +Ooccmõõžž mie'lddõõzzineez â'lǧǧe tuåimted sää'mtee'ǧǧ piisarkådda 26.9.2013 mõõnee'st, čiâss +16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. +Lââ'ssteâđaid sâjjõsvuõđâst oudd vaaldšemšuurmõs +Juha Guttorm, te'l. +viransijaisuuden 1.10.2013 - 31.7.2014 väliseksi ajaksi. +Lakimiessihteerin päätehtävänä on toimia +saamelaisten oikeuksia koskevien asioiden valmistelijana ja esittelijänä saamelaiskäräjien +hallinnossa. +Saamelaiskäräjäasetuksen +mukaisena +kelpoisuusvaatimuksena +oikeustieteen kandidaatin tutkinto ja saamelaisia koskevien oikeudellisten asioiden tuntemus. +palkkausjärjestelmän vaativuustason III/I-III mukaan (peruspalkka välillä 2 771,54 - 3 002,48 +liitteineen tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 26.9.2013 klo 16.00 mennessä osoitteella +NUORAIDČÁLLI VIRGGI +Nuoraidčálli doaibmabáiki lea čállingotti almmolaš doaimmahagas sámekulturguovddáš Sajosis. +Nuoraidčálli bargguin lea mearriduvvon sámedikki bargoortnega 26 a §:s. Seađáhusvuđđosaš +gelbbolašvuohtagáibádussan lea virggi eaktudan skuvlejupmi ja lassin gáibiduvvo sámegiela dáidu +nuoraidáššiid ja hálddahusdoaimma bures dovdan. +Virggideavdimis čuvvojuvvo guđa mánotbaji +geahččalanáigi. +Bálká mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV ja das III-II luohká +sámeguovllu lassi ja maiddái vásáhuslasit, mat mearrašuvvet bargohárjánumi mielde. +mildosiiguin galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái 2.4.2013 dmu 16.00 rádjai čujuhusain Sajos, +Lassidieđuid barggus addá hálddahushoavda Juha Guttorm, tel. +NUORÂIČÄLLEE VIRGE +Nuorâičällee toimâsaje lii čäällimkode almos toimâttuvvâst sämikulttuurkuávdâš Sajosist. +Nuorâičällee pargoin lii meridum sämitige pargo-oornig 26 a §:st. Asâttâsvuáđustâslâš +tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs +Virge miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev nuorâiaašij já +haldâttâstooimâ tubdâm. +sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi IV já tast III-II juávhu mield (vuáđupälkki +Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24% sämikuávlu lase sehe +pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ +sämitige čäällimkoodán 2.4.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. +pargoost addel haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh. +uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi. +Sää'mteäǧǧ čõõđat ooccâmnalla +NUÕRIPIIZZAR VEE'RJ +Nuõripiizzar tuåimmpäi'ǩǩ lij sää'mkultturkõõskõs Sajoozz takai konttrest. +Nuõripiizzar tuâjain lij +mie'rruum sää'mtee'ǧǧ tuâjjriâššmõõžž 26 a §:fâst. +Šiõttõsvuâđđlaž ââ'ntemõõlǥtõssân lij vee'rj +oudldem škoou'l'jumuš da lââ'ssen õõlǥtet sää'mǩiõl silttõõzz (asetõs 1727/95). +o'nnstemnallšem håiddmõõžž ooudâsve'ǩǩe ââ'nteei õllškooultu'tǩǩõs di šiõǥǥ nuõriaa'šši da +vaaldšemtuåimmjumuužž tobddmõš. +Vee'rjtiuddumuužžâst jää'ǩǩtet kuuđmannu ǩiččlõddâmääi'j. +Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm õõlǥtemtää'zz IV da tõ'st III-II tää'zz mie'ldd +Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:tt +sää'mvuu'd lââ'zz di tuâjjtobddmõõžž mie'ldd meä'rrâ'tte toobdâlmlââ'zz. +Ooccmõõžž mie'lddõõzzineez â'lǧǧe tuåimted sää'mtee'ǧǧ piizarkådda 2.4.2013 mõõnee'st čiâss +klo 16.00 räjja addrõ'sse Sajos, 99870 Aanar. +Lââ'ssteâđaid tuâjast oudd vaaldšemšuurmõs Juha +Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt tobstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst +NUORISOSIHTEERIN VIRAN +Nuorisosihteerin toimipaikka sijaitsee sihteeristön yleisessä toimistossa saamelaiskulttuurikeskus +Nuorisosihteerin tehtävistä on määrätty saamelaiskäräjien työjärjestyksen 26 a §:ssä. +Säädösperusteisena kelpoisuusvaatimuksena on viran edellyttämä koulutus ja lisäksi vaaditaan +saamen kielen taitoa (asetus 1727/95). +Viran menestyksellistä hoitamista edesauttaa soveltuvaa +korkeakoulututkinto sekä hyvä nuorisoasioiden ja hallintotoiminnan tuntemus. +Virantäytössä +noudatetaan +kuuden +kuukauden +koeaikaa. +palkkausjärjestelmän vaativuustason IV ja siinä III-II ryhmän mukaan (peruspalkka 2 448,54 - +Peruspalkan lisäksi maksetaan 24%:n saamelaisalueen lisä sekä +saamelaiskäräjien sihteeristöön 2.4.2013 klo 16.00 mennessä osoitteella Sajos, 99870 Inari. +Sámediggi almmuha ohcanláhkai Sámedikki oktavuođas doaibmi Davvi-Suoma sosiálasuorggi +máhttinguovddáža sámeossodaga +PLÁNEJEADDJI VIRGGI +Plánejeaddji doaibmabáiki lea sámedikki čállingottis sámekulturguovddáš Sajosis. +Sámeossodat +vástida sámiid buorredillebálvalusaid ovddideamis, mii lea Davvi-Suoma sosiálasuorggi +máhttinguovddáža riikkadási sierrabargu. +Plánejeaddji barggut leat meroštallon sámedikki +bargoortnegis. +Gelbbolašvuođagáibádussan lea virggi eaktudan skuvlejupmi ja lassin gáibiduvvo +dáidu +(ásahus +Barggu +ceavzilis +veahkehit +allaskuvladutkkus ja doarvái buorre sosiálafuolahusa dovdamuš. +bálkávuogádaga gáibádusdási IV/II mielde (vuođđobálká 2 570,81 euro/mb). +máksojuvvojit 24% sámeguovllu lassi ja bargovásáhuslasit, mat mearrašuvvet bargohárjánumi +mielde. +Jus doaimma várás ii mieđihuvvo dárbbahassii stáhtadoarjja, bargu ollašuhttojuvvo +vejolažžat oasseáigásažžan. +Virggi deavdimis čuvvojuvvo guđa mánotbaji geahččalanáigi. +Ohcamušaid oktan mildosiiguin galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái 15.10.2015 dmu 16.00 +rádjai čujuhusain Sajos, 99870 Inari. +Lassedieđu barggu birra oažžu má hálddahushoavda Pia +Ruotsalas tel. +Sää'mte'ǧǧ čõõđat ooccâmnalla sää'mtee'ǧǧ õhttvuõđâst tuåimmjeei Tâ'vv-Lää'ddjânnam +sosiaalvuu'd siltteemkõõskõõzz sää'mjuâkkaz +PLAANEEI VEE'RJ +Plaaneei +tuåimmpäi'ǩǩ +lij +piizarkåå'dd +sää'mkultturkõõskõs +Saa'miõõutilååkk va'sttad saa'mi pue'rrjie'llemkääzzkõõzzi ooudâsviikkmest, kåå'tt lij Tâ'vv- +Lää'ddjânnam sosialvuu'd siltteemkõõskõõzz vä'lddkååddlaž spesialtuâjj. +Plaaneei tuâi liâ +meä'rtõllum sää'mtee'ǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst. +Ââ'ntemõõlǥtõssân lij vee'rj ooudldem škooul'jumuš +da lââ'ssen õõlǥtet sää'mǩiõl silttumuužž (asetõs 1727/95). +Tuâi o'nnstem håiddmõõžžâst +ooudâsve'ǩǩa tõõzz ââ'nteei õllškoultu'tǩǩõs da ri'jttjeei sosiaalhuõl tobddmõš. +meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm õõlǥtemtää'zz IV/II mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ 2 570,81 +Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:tt sää'mvuu'd lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž +mie'ldd meä'rrâ'tte tuâjjtobddâmlââ'zz. +Jõs tuåimmjummša jeäʹt miõttu riʹjttjeei riikkveäʹǩǩvuõđ, +tuâjj +vueiʹtet +tieuʹdded +vueʹssäiggsen. +tiuddumuužžâst +jää'ǩǩtet +kuuđ +mannu +ǩiččlõddâmääi'j. +Ooccmõõžž mie'lddõõzzineez â'lǧǧe vuõltteed sää'mtee'ǧǧ piizarkådda +15.10.2015 čiâss 16.00 mõõnee'st addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. +vaaldšemjååʹđteei Pia Ruotsala te'l. +Sämitigge almoot uuccâmnáál ton ohtâvuođâst tuáimee Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá +sämiohtâduv +VUÁVÁJEIJEE VIRGE +Vuávájeijee toimâsaje lii sämitige čäällimkoddeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. +Sämiohtâdâh +västid sämmilij pyereestvaijeempalvâlusâi oovdedmist, mii lii Tave-Suomâ sosiaalsyergi +mättim¬kuávdáá väldikodálâš sierânâspargo. +Vuávájeijee pargoh láá miäruštâllum sämitige pargo- +oornigist. +Tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu +Pargo miänástuvvee tipšom iššeed hiäivulâš ollâškovlâtuđhos já kelijdeijee +sosiaalhuolâttâs tubdâmuš. +Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II +mield (vuáđupälkki 2 570,81 eurod/mp). +Jis tooimân ij mieđettuu tuárvi staatâtoorjâ, +pargo puáhtá olášuttiđ uásiáigásâžžân. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.10.2015 tme 16.00 räi +Lasetiäđuid pargoost uážžu má. +haldâttâhhovdâ Pia Ruotsast +Saamelaiskäräjät julistaa haettavaksi Saamelaiskäräjien yhteydessä toimivan Pohjois-Suomen +sosiaalialan osaamiskeskuksen saamelaisyksikön +SUUNNITTELIJAN VIRAN +Suunnittelijan toimipaikka on saamelaiskäräjien sihteeristössä saamelaiskulttuurikeskus Sajoksessa. +Saamelaisyksikkö vastaa saamelaisten hyvinvointipalveluiden kehittämisestä, joka on Pohjois- +Suomen sosiaalialan osaamiskeskuksen valtakunnallinen erityistehtävä. +Suunnittelijan tehtävät on +määritelty saamelaiskäräjien työjärjestyksessä. +Kelpoisuusvaatimuksena on viran edellyttämä +koulutus ja lisäksi vaaditaan saamen kielen taitoa (asetus 1727/95). +hoitamista edesauttaa soveltuva korkeakoulututkinto ja riittävä sosiaalihuollon tuntemus. +määräytyy saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason IV/II mukaan (peruspalkka +Mikäli toiminnalle ei myönnetä riittävää valtionavustusta, +tehtävä voidaan toteuttaa osa-aikaisena. +Viran täyttämisessä noudatetaan kuuden kuukauden +Hakemukset liitteineen tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 15.10.2015 klo +16.00 mennessä osoitteella Sajos, 99870 Inari. +Lisätietoja työstä saa ma hallintopäällikkö Pia +Ruotsalalta puh. +Sámediggi almmuha ohcanláhkai sámedikki oktavuođas doaibmi Davvi-Suoma sosiálasuorggi +máhttinguovddáža sámeovttadaga +PLÁNEJEADDJI VIRGESADJÁSAŠVUOĐA +barggut leat meroštallon sámedikki bargoortnegis. +Gelbbolašvuođagáibádussan lea virggi eaktudan +skuvlejupmi ja lassin gáibiduvvo sámegiela dáidu (ásahus 1727/95). +Barggu ceavzilis dikšuma +veahkehit heivvolaš allaskuvladutkkus ja doarvái buorre sosiálafuolahusa dovdamuš. +mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV/IV-III mielde (vuođđobálká gaskkas +Sadjásašvuohta álgá 1.1.2013 ja bistá 24.5.2013 rádjai. +oktan mildosiiguin galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái 3.12.2012 dmu 16.00 rádjai +čujuhusain Sajos, 99870 Inari. +Lassedieđu barggu birra oažžu sosiála- ja dearvvasvuođačálli Pia +PLAANEEI VE'RǦǦSÂJJÕSVUÕĐ +Plaaneei tuåimmpäi'ǩǩ lij sää'mtee'ǧǧ piizarkåå'dd sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst. +Plaaneei tuâi +liâ meä'rtõllum sää'mtee'ǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst. +Ââ'ntemõõlǥtõssân lij vee'rj ooudldem +škooul'jumuš da lââ'ssen õõlǥtet sää'mǩiõl silttumuužž (asetõs 1727/95). +Tuâi o'nnstem +håiddmõõžžâst ooudâsve'ǩǩa tõõzz ââ'nteei õllškoultu'tǩǩõs da ri'jttjeei sosiaalhuõl tobddmõš. +Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm õõlǥtemtää'zz IV/IV-III mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ lij +Sâjjõsvuõtt älgg 1.1.2013 da peštt 24.5.2013 räjja. +mie'lddõõzzineez â'lǧǧe vuõltteed sää'mtee'ǧǧ piizarkådda 3.12.2012 čiâss 16.00 mõõnee'st +Lââ'ssteâđaid tuâjast oudd sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiizar Pia +Ruotsalalta te'l. +VUÁVÁJEIJEE VIRGESAJASŠVUOĐ +pargoh láá miäruštâllum sämitige pargo-oornigist. +Tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm +škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). +Pargo miänástuvvee tipšom iššeed +hiäivulâš ollâškovlâtuđhos já kelijdeijee sosiaalhuolâttâs tubdâmuš. +pälkkivuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-III mield (vuáđupälkki kooskâst 2 391,60 - 2 448,54 +Sajasâšvuotâ álgá 1.1.2013 já pištá 24.5.2013 räi. +toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 3.12.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. +Lasetiäđuid pargoost uážžu sosiaal- já tiervâsvuođâčällee Pia Ruotsast puh. +Saamelaiskäräjät julistaa haettavaksi saamelaiskäräjien yhteydessä toimivan Pohjois-Suomen +SUUNNITTELIJAN VIRANSIJAISUUDEN +Suunnittelijan tehtävät on määritelty saamelaiskäräjien työjärjestyksessä. +Kelpoisuusvaatimuksena +on viran edellyttämä koulutus ja lisäksi vaaditaan saamen kielen taitoa (asetus 1727/95). +menestyksellistä hoitamista edesauttaa soveltuva korkeakoulututkinto ja riittävä sosiaalihuollon +tuntemus. +Palkkaus määräytyy saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason IV/IV-III +mukaan (peruspalkka välillä 2 391,60 - 2 448,54 euroa/kk). +Sijaisuus alkaa 1.1.2013 ja kestää +Hakemukset liitteineen tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 3.12.2012 klo +Lisätietoja työstä saa sosiaali- ja terveyssihteeri Pia +Suomâ sämitigge ocá meriáigásâš tavesämikielâ kielâpargee SÁFÁ2-projektin. +Pargo álgá tállân já +Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) lii algâttâm +1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt, mii nohá +Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi. +Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâovdedem, terminologiapargo, normâdem, sehe tieđettem- +já ravvimpargo. +Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš +sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân. +pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II - IV/IV mield (vuáđupälkki 2079,95-2425,08 +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 17.5.2013 tme 16.00 +Lasetiäđuid pargoost addeleh proojeekthovdâ Marko +Marjomaa 050 438 2484 já kielâtorvočällee Siiri Jomppanen 050 493 9018. +Sámi Parlamentáralaš Ráđđi (Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid oktasašbargoorgána) +álggahii ođđajagimánu 1. beaivvi 2013 Davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáža +vuođđudanprošeavtta, mii bistá geassemánu 30. beaivái 2014. +Prošeavtta ruhtada EU Interreg +IV A Nord Sápmi. +mearreáigásaš prošeaktačálli +Bargu álgá soahpamuša mielde ja bistá 30.6.2014 rádjai. +Prošeaktačálli bargguide gullet +dikšut prošeavtta beaivválaš doaimmahatbargguid, ordnet čoahkkimiid ja dikšut prošeavtta +rehketdoallobargguin. +Bargái sáhttet maiddái biddjot eará barggut, mat gullet davviriikkalaš +sámegiela fága- ja resursaguovddáža doibmii. +Gelbbolašvuođagáibádussan lea barggu eaktudan skuvlejupmi. +veahkehit buorre sámegiela njálmmálaš ja čálalaš dáidu sihke doarvái hárjánupmi +doaimmahat- ja rehketdoallobargguin. +Davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáža bargogiellan leat sámegiella sihke +suomagiella ja ruoŧa-/dárogiella. +Guovddáža ovddasvástádussan lea ovttas sámedikkiiguin +davviriikkalaš giellaovttasbarggu nannen ja ovddideapmi nu, ahte guđege giellajoavkku +sierranas dárbbut, hástalusat ja resurssat váldojit vuhtii, ja sámegiela riggudahttin ja +dorvvasteapmi boahtte áiggis. +Prošeaktačálli lea bargogaskavuođas Suoma sámediggái ja bálká mearrašuvvá sámedikki +bálkávuogádaga gáibádusdási VI/II mielde (vuođđobálká 1 822,14 euro/mb). +Vuođđobálkká +lassin máksojuvvo 24% sámeguovllu lassi ja bargohárjánumi vuođul boahtti +Bargobáiki lea sámedikkis Sajosis. +Ohcamušaid čuvvosiiguin galgá doaimmahit Suoma sámedikki čállingoddái 3.1.2014 +Barggu ovdalis ohcan olbmot +váldojuvvojit vuhtii almmá ođđa ohcamuša haga. +prošeaktahoavda Marko Marjomaa tel. +Sää'm +parlamentaarlaž +suåvtõs +(Lää'ddjânnam, +Taarr +Ruõcc +õhttsažtuâjjorgan) +alttii +õhttsažtâ'vvjânmmlaž +sää'mǩiõl +ämmat- +resursskõõskõõzz vuâđđeemha'ŋǧǧõõzz, kåå'tt poott 30.6.2014. +Ha'ŋǩǩõõzz vä'lddteäggteei +lij EU:n Interreg IV A Nord Sää'mjânnam. +Projee'kt diõtt Lää'ddjânnam sää'mte'ǧǧ ååcc +mie'rräiggsaž proje'kttpiisar +Tuâjj älgg suåppmõõžž mie'ldd da peštt 30.6.2014 räjja. +Proje'kttpiisar tuõjju ko'lle projee'kt +juõ'ǩǩpeivvsaž koontârtuâi, såbbri riâššmõš di projee'kt ǩee'rjtue'lljõstuâjain huõlâânnmõš. +Tuâjjli'žže vuei'tet mie'rreed jee'res tuåimid, kook ko'lle õhttsažtâ'vvjânmmlaž sää'mǩiõl +ämmat- da resursskõõskõõzz vuâđđeemha'ŋǩǩõ'sse. +Ââ'ntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoou'l'jumuš. +Tuâi o'nnstemvuõđlaž håiddmõõžž +ooudâsve'ǩǩe šiõǥǥ sää'mǩiõl njaa'lmilaž da ǩe'rjjlaž silttõs di ri'jttjeei tuâjjtobddmõõžž +koontâr- da ǩee'rjtue'lljõstuâjain. +Õhttsažtâ'vvjânmmlaž sää'mǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz tuâjjǩiõl liâ sää'mǩiõll di +lää'ddǩiõll da ruõcc/taarrǩiõl. +Kõõskõõzz tuâjjan lij õõutsââ'jest sää'mtee'ǧǧivui'm +õhttsažtâ'vvjânmmlaž ǩiõllõhttsažtuâi ravvumuš da ooudâsviikkmõš, sää'mǩiõl ravvumuš da +ooudâsviikkmõš nu'tt, što tä'st peäggtum ǩiõlljoouk persoon-nallšem taarb, ǩiõlltuâi da +resuurss vää'ldet lokku, da sää'mǩiõl jeälltumuš da staanumš puõ'ttiääi'jest. +Proje'kttsihteeri lij tuâjjkõskkvuõđâst Lää'ddjânnam sää'mtegga da pä'lǩǩmõš meä'rrââtt +Lää'ddjânnam +pä'lǩǩmõšriâšldõõǥǥ +vä'ǯǯelvuõđtää'zz +VI/II +mie'ldd +(vuâđđpä'lǩǩ lij 1 822,14 eu'rred/mp). +Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:tt sää'mvuu'đ +lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd meä'rrâ'tte ä'šštobddâmlââ'zz. +Tuåimmpäi'ǩǩ lij +Sää'mtee'ǧǧ personkåå'ddest Sajoozzâst. +oʹđđeʹjjmannu 3.1.2014 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. +Tuõijju +ouddâl ooccâm oummu väʹlddet lokku oʹđđ ooccmõstää. +Lââ'ssteâđaid tuâjast +proje'kttjåå'đteei Marko Marjomaa te'l 050 438 2484. +Sää'mtee'ǧǧ tuåimmjumu'šše vuäitt +tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi. +Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgij +1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemprojekt, mii +Projekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi +meriáigásii projektčällee +Pargo álgá sopâmuš mield já pištá kiddâ 30.6.2014 räi. +Projektčällee pargoid kuleh projekt +piäiválâš toimâttâhpargoh, čuákkimij ornim sehe projekt ruttâtuálupargoh. +Pargei puáhtá +meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já +reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân. +Tohálâšvuotvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim. +Pargo miänástuvvee tipšom išedeh šiev +sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu sehe kelijdeijee hárjánem toimâttâh- já ruttâtuálupargoin. +kielâjuávhu ohtâgâslâš táárbuh, hástuseh já naavcah váldojeh vuotân, sehe sämikielâ +virkosmittem já turvim puátteevuođâst. +Projektčällee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige +pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi VI/II mield (vuáđupälkki 1 822,14 eurod/mp). +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 3.1.2014 tme +16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. +Pargo ovdil jo uuccâm váldojeh vuotân +uđđâ ucâmušttáá. +Lasetiäđuid pargoost addel projekthovdâ Marko Marjomaa puh. +Saamelainen Parlamentaarinen Neuvosto (Suomen, Norjan ja Ruotsin saamelaiskäräjien +yhteistyöelin) +aloitti +resurssikeskuksen perustamishankkeen, joka päättyy 30.6.2014. +Hankkeen päärahoittaja on +EU:n Interreg IV A Nord Sápmi. +määräaikaista projektisihteeriä +Työ alkaa sopimuksen mukaan ja kestää 30.6.2014 asti. +Projektisihteerin tehtäviin kuuluvat +projektin +päivittäiset +toimistotehtävät, +kokousten +järjestäminen +sekä +kirjanpitotehtävistä huolehtiminen. +Työntekijälle voidaan määrätä muita toimia, jotka +kuuluvat +Kelpoisuusvaatimuksena on tehtävän edellyttämä koulutus. +Työn menestyksellistä hoitamista +edesauttavat hyvä saamen kielen suullinen ja kirjallinen taito sekä riittävä kokemus toimisto- +ja kirjanpitotehtävistä. +Yhteispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen työkielet ovat saamen kieli +sekä suomen kieli ja ruotsin/norjan kieli. +Keskuksen tehtävänä on yhdessä saamelaiskäräjien +kanssa yhteispohjoismaisen kieliyhteistyön vahvistaminen ja kehittäminen, saamen kielen +vahvistaminen ja kehittäminen niin, että kunkin kieliryhmän yksilölliset tarpeet, haasteet ja +voimavarat huomioidaan, ja saamen kielen elävöittäminen ja turvaaminen tulevaisuudessa. +Projektisihteeri on palvelussuhteessa Suomen saamelaiskäräjiin ja palkkaus määräytyy +Suomen saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason VI/II mukaan (peruspalkka 1 +Toimipaikka sijaitsee saamelaiskäräjien +sihteeristössä Sajoksessa. +Hakemukset liitteineen tulee toimittaa Suomen saamelaiskäräjien sihteeristöön 3.1.2014 +klo 16.00 mennessä osoitteella: Sajos, 99870 Inari. +Tehtävää aiemmin hakeneet otetaan +huomioon ilman uutta hakemusta. +Lisätietoja työstä antaa projektipäällikkö Marko +Marjomaa puh. +Prošeaktačálli bargguide gullet dikšut +prošeavtta beaivválaš doaimmahatbargguid, ordnet čoahkkimiid ja dikšut prošeavtta +Gelbbolašvuođagáibádussan lea barggu eaktudan skuvlejupmi ja dan lassin gáibiduvvo +sámegiela dáidu. +Barggu ceavzilis dikšuma veahkehit buorre sámegiela njálmmálaš ja čálalaš +dáidu sihke doarvái hárjánupmi doaimmahat- ja rehketdoallobargguin. +Ohcamušaid čuvvosiiguin galgá doaimmahit Suoma sámedikki čállingoddái 9.12.2013 +Ââ'ntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoou'l'jumuš da lää'ssen õõlǥtet sää'mǩiõl silttõõzz. +Tuâi o'nnstemvuõđlaž håiddmõõžž ooudâsve'ǩǩe šiõǥǥ sää'mǩiõl njaa'lmilaž da ǩe'rjjlaž +silttõs di ri'jttjeei tuâjjtobddmõõžž koontâr- da ǩee'rjtue'lljõstuâjain. +rosttovmannu 9. peei'v 2014 räjja, čiâss 16.00 räjja addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. +Lââ'ssteâđaid tuâjast proje'kttjåå'đteei Marko Marjomaa te'l 050 438 2484. +Sää'mtee'ǧǧ +tuåimmjumu'šše vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi. +miänástuvvee tipšom išedeh šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu sehe kelijdeijee +hárjánem toimâttâh- já ruttâtuálupargoin. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 9.12.2013 tme +Lasetiäđuid pargoost addel projekthovdâ +Marko Marjomaa puh. +Projektisihteerin tehtäviin kuuluvat projektin +päivittäiset toimistotehtävät, kokousten järjestäminen sekä projektin kirjanpitotehtävistä +huolehtiminen. +Työntekijälle +voidaan +määrätä +muita +toimia, +Kelpoisuusvaatimuksena on tehtävän edellyttämä koulutus ja lisäksi vaaditaan saamen kielen +taitoa.Työn menestyksellistä hoitamista edesauttavat hyvä saamen kielen suullinen ja +kirjallinen taito sekä riittävä kokemus toimisto- ja kirjanpitotehtävistä. +Hakemukset liitteineen tulee toimittaa Suomen saamelaiskäräjien sihteeristöön +9.12.2013 klo 16.00 mennessä osoitteella: Sajos, 99870 Inari. +projektipäällikkö Marko Marjomaa puh. +tutustua nettiosoitteessa www.samediggi.fi. +on aloittanut 1.1.2013 yhteispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen +perustamishankkeen, Sámi giellagáldun, joka päättyy 30.6.2014. +Hankkeen päärahoittaja on EU:n +Interreg IV A Nord Sápmi. +Hankkeen käytännön toteuttamista varten saamelaiskäräjät hakee +määräaikaista projektipäällikköä +Projektipäällikkö johtaa projektia sekä vastaa projektin +toteuttamisesta ja koordinoinnista. +Tehtävään kuuluu suunnitella kielikeskuksen strategioita ja +organisaatiota sekä saattaa keskuksen toiminta pysyväksi. +Projektipäällikölle voidaan määrätä muita +toimia, jotka kuuluvat yhteispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen +Säädösperusteisena kelpoisuusvaatimuksena on tehtävän edellyttämä koulutus (saamelaiskäräjistä annettu +asetus 1727/1995) ja lisäksi vaaditaan saamen kielen taitoa. +Tehtävän menetyksellistä hoitamista +edesauttaa soveltuva korkeakoulututkinto, kokemus vaativista hallinnollisista tehtävistä, johtamisesta +ja pohjoismaisesta yhteistyöstä, hyvät vuorovaikutustaidot sekä riittävä norjan-/ruotsinkielen ja hyvä +suomen kielen taito. +Sámi Giellagáldun työkielet ovat saamen kieli sekä suomen kieli ja ruotsin/norjan kieli. +Keskuksen +tavoitteena on yhdessä saamelaiskäräjien kanssa yhteispohjoismaisen kieliyhteistyön vahvistaminen ja +kehittäminen sekä saamen kielen elävöittäminen ja turvaaminen tulevaisuudessa. +Giellagáldun +tehtävänä on muun muassa kielenhuolto, kielen edistäminen, terminologiatyö, kielen normittaminen ja +neuvonta saamen kieleen liittyvissä kysymyksissä. +Projektipäällikön toimipaikka on saamelaiskulttuurikeskus Sajoksessa Inarin kirkonkylässä ja hän on +palvelussuhteessa Suomen saamelaiskäräjiin. +Palkkaus määräytyy Suomen saamelaiskäräjien +palkkausjärjestelmän vaativuustason IV ja siinä III-II ryhmän mukaan (peruspalkka 2448,54 - 2505,49 +Hakemukset liitteineen tulee toimittaa Suomen saamelaiskäräjien sihteeristöön 12.3.2013 klo +Lisätietoja työstä antaa kieliasiainsihteeri Anne- +Maria Magga puh. +010 839 3119 ja kieliturvasihteeri Siiri Jomppanen puh. +Sámi parlamentáralaš ráđđi (Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid oktasašbargoorgána) lea álggahan +1.1.2013 davviriikkaid oktasaš sámegiela ámmát- ja resursaguovddáža vuođđudanfidnu, Sámi +giellagáldu, mii nohká 30.6.2014. +Fidnu váldoruhtadeaddji lea EU Interreg IV A Nord Sápmi. +Fidnu geavada ollašuhttima várás sámediggi ohcá +mearreáigásaš prošeaktahoavdda +Prošeaktahoavda jođiha prošeavtta ja maiddái vástida +prošeavtta ollašuhttimis ja koordineremis. +Bargui gullá plánet giellaguovddáža strategiijaid ja +organisášuvnna ja maiddái oažžut guovddáža doaimma fástan. +Prošeaktahovdii sáhttá mearridit eará +doaimmaid, mat gullet davviriikkaid oktasaš sámegiela ámmát- ja resursaguovddáža vuođđudanfidnui. +Seađáhusvuđđosaš gelbbolašvuohtagáibádussan lea barggu eaktudan skuvlejupmi (sámedikkis +addojuvvon ásahus 1727/1995) ja lassin eaktuduvvo sámegiela dáidu. +ovddidit heivvolaš allaskuvladutkkus, hárjánupmi gáibideaddji hálddahusbargguin, hovdemis ja +davviriikkalaš oktasašbarggus, buorit gulahallandáiddut ja maiddái doarvái buorre dáro-/ruoŧagiela ja +buorre suomagiela dáidu. +Sámi Giellagáldu bargogielat leat sámegiella ja maiddái suomagiella ja ruoŧa/dárogiella. +bargun lea ovttas sámedikkiiguin davviriikkaid oktasaš giellaovttasbarggu nannen ja ovddideapmi ja +sámegielaid nannen, ealáskahttin ja sihkkarastin boahttevuođas. +Giellagáldu bargun lea earret eará +giellagáhtten, giela ovddideapmi, terminologiijabargu, giela norbmerenbargu ja rávven sámegiela +gážaldagain. +Prošeaktahoavdda doaibmanbáiki lea sámekulturguovddáš Sajosis Anára kirkosiiddas ja son lea +bálvalangaskavuođas Suoma sámediggái. +Bálká mearrašuvvá Suoma sámedikki bálkávuogádaga +gáibádusdási IV ja das III-II luohká mielde (vuođđobálká 2448,54 - 2505,49 euro/mb). +lassin máksojuvvojit 24% sámeguovllu lassi ja vásáhuslasit, mat mearrašuvvet bargohárjánumi +Ohcamušaid mildosiiguin galgá doaimmahit Suoma sámedikki čállingoddái 12.3.2013 dmu 16.00 +Lassidieđuid barggus addá giellaáššiidčálli Anne-Maria Magga +010 839 3119 ja gielladorvočálli Siiri Jomppanen tel. +oahpásmuvvat neahttačujuhusas www.samediggi.fi. +Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) lii algâttâm +1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-já reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt, Säämi +Kielâkäldee, mii nohá 30.6.2014. +Pargo vuáválâš olášuttem várás sämitigge ocá +meriáigásâš proojeekthoovdâ +Proojeekthovdâ joođeet proojeekt sehe västid proojeekt +olášutmist já koordinistmist. +Paargon kulloo suunnâttâllâđ kielâkuávdáá strategiaid já ornijdume sehe +rähtiđ kuávdáá tooimâst pisovâš. +Proojeekthovdân puáhtá meridiđ eres-uv tooimah, moh kuleh +ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân. +Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim (sämitiggeest adelum asâttâs +1727/1995) já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. +ollâškovlâtuđhos, hárjánem vátávâš haaldâtlâš pargoin, jođetmist já tave-eennâmlâš ohtsâšpargoost, +šiev vuáruvaikuttâstááiđuh sehe kelijdeijee táru-/ruotâkielâ já šiev suomâkielâ táiđu. +Säämi Kielâkäldee pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ/tárukielâ. +Kuávdáá pargon lii +oovtâst sämitiggijn ohtsâštave-eennâmlâš kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem sehe sämikielâ +Kielâkäldee pargon lii eres lasseen kielâtipšom, kielâ +ovdedem, terminologiapargo, kielâ normâdem já tieđettem. +Proojeekthoovdâ toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist Aanaar kirkkosiijdâst já sun lii +palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán. +Pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv +vátávâšvuodâtääsi IV já tast III-II juávhu mield (vuáđupälkki 2448,54 - 2505,49 eurod/mp). +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 12.3.2013 tme 16.00 +Lasetiäđuid pargoost adelává kielâašijčällee Anne-Maria +Magga puh. +puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi. +1.1.2013 õhttsažtâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz vuâđđeemha'ŋǩǩõ'sse, kåå'tt +Ha'ŋǩǩõõzz vä'lddteäǧǧteei lij EU:n Interreg IV A Nord Sää'mjânnam. +Ha'ŋǩǩõõzz praksiizz čõõđtem diõtt sää'mte'ǧǧ ååcc +mie'rräiggsaž projektšuurmõõzz +Projektšuurmõs jåå'đat projeekt di va'sttad projeekt +čõõđtumuužžâst da koordinâ'sttmõõžžâst. +Tuõjju kooll plaaneed ǩiõllkõõskõõzz strategiijaid da +organisaatiaid di viikkâd tuåimmjumuš nu'tt, što tõ'st sâdd põõšši. +Projektšuurmõ'sse vuei'tet +mie'rreed še jee'res tuåimid, kook ko'lle õhttsažtâ'vvjânnmlaž sää'mǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz +vuâđđeemha'ŋǩǩõ'sse. +Šiõttõsvuâđđlaž ââ'ntemõõlǥtõssân lij tuâi oudldem škoou'l'jumuš (sää'mtee'ǧǧest u'vddum asetõs +1727/1995) da lââ'ssen õõlǥtet sää'mǩiõl silttõõzz. +Tuâi o'nnstemnallšen håiddmõõžž veä'kkat +viikkâd ooudâs ââ'nteei õllškooultu'tǩǩõs, toobdâlm vä'ǯǯlõs vaaldšemvuâlaž tuâjain, +jåå'đtumuužžâst da tâ'vvjânnmlaž õhttsažtuâjast, šiõǥǥ vuârrvaikktemoodd di ri'jttjeei taarr- +/ruõccǩiõl da šiõǥǥ lää'ddǩiõl silttõõzz. +Sámi Giellagáldun, Saa'mi ǩiõllka'lddi tuâjjǩiõl liâ sää'mǩiõll di lää'ddǩiõll da ruõcc/taarrǩiõll. +ǩiõllõhttsažtuâi ravvumuš da ooudâsviikkmõš nu'tt, što tä'st peäggtum ǩiõlljoouki o'dinaknallšem +taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vää'ldet lokku, da tõõzz kooll še puõ'ttiääi'jest sää'mǩiõl jeälltumuš da +staanumuš. +Giellagáldun, Ǩiõllka'lddi tuâjjan lij jee'rbi mie'ldd ǩiõllhuõll, ǩiõl õõudâsviikkmõš, +terminologiituâjj, ǩiõl normmumuš da teâđtumuš. +Projektšuurmõõzz tuåimmpäi'ǩǩ lij sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst Aanar ceerkavsiidâst da son lij +tuâjjkõskkvuõđâst Lää'ddjânnam sää'mtegga. +Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ +pä'lǩǩriâššâm õõlǥtemtää'zz IV da tõ'st III-II tää'zz mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ lij 2448,54 - 2505,49 +Vuâđđpää'lǩ lââ'ssen määu'set 24%:tt sää'mvuu'd lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd +meä'rrõõtti toobdâlmlââ'zz. +Ooccmõõžž mie'lddõõzzineez â'lǧǧe tuåimted Lää'ddjânnam sää'mtee'ǧǧ piizarkådda 12.3.2013 +čiâss 16.00 mõõnee'st addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. +Lââ'ssteâđaid tuâjast oudd ǩiõllaa'ššipiizar +Anne-Maria Magga 010 839 3119 da ǩiõllstaanpiizar Siiri Jomppanen te'l 050 493 9018. +Sámekulturguovddáš Sajosa váldogeavaheaddji sámediggi ohcá Sajosii +ÁŠŠEHAŠRÁVVEJEADDJI +Áššehasrávvejeaddji +bargun lea dikšut Sajosa infobáikki, fuolahit čoahkkinlatnjavárremiin, johtaleamigohcimis ja maiddái +čoahkkin- +dáhpáhusordnedallamiin +lassin +čájehit +Sajosa +vistti. +gelbbolašvuohtagáibádussan lea barggu eaktudan skuvlejupmi ja lassin gáibiduvvo sámegiela dáidu. +ceavzilis dikšuma veahkehit buorit gulahallandáiddut, máŋggabealat giellamáhttu, buorit adg-dáiddut ja +Sámediggái ja sámekulturguovddáš Sajosii sáhttá oahpásmuvvat neahttačujuhusas +Säämi kulttuurkuávdáš Sajos váldukevttee sämitigge ocá Sajosân +ÄŠŠIGŠRÄVVEJEIJEE +Äššigâšrävvejeijee pargon +lii tipšođ Sajos infočuágástuv, huolâttiđ čuákkimsajeväärridmijn, jotteemkocemist sehe čuákkim- já +tábáhtusorniimijn sehe vala oovdânpyehtiđ Sajos táállun. +Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii +pargo vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu. +lase +oppâ- +Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Juha Guttorm, puh. +säämi kulttuurkuávdáš Sajosân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi +Sää'mkultturkõõskõs Sajoozz vä'lddõõ'nni sää'mte'ǧǧ ååcc Sajo'sse +ÄÄ'ŠŠLAŽVUÄ'PSTEEI +Ää'ššlažvuä'psteei tuâjjan +lij håiddad Sajoozz infopääi'ǩ, ââ'nned huõl såbbarpäi'ǩǩva'rrjumuužžin, jåå'ttemvahssmõõžžâst di sååbbar- +poddriâššmõõžžin da lââ'ssen tobdstâ'tted da čuä'jted Sajoozz põrttân. +Šiõttõsvuâđđlaž ââ'ntemõõlǥtõssân +lij tuõjju ooudldem škooul'jumuš da lââ'ssen õõlǥtet sää'mǩiõl silttõõzz. +ooudâsve'ǩǩe šiõǥǥ vuârrvaikktemoodd, määŋgpeällsaž ǩiõllsilttõs, šiõǥǥ atk-silttõõzz di ooddid tuejjeed +jiõččtuåimmsânji, jiõččânji da lue'ǯǯjee'l (še jeä'ǩǩes- da neä'ttellopptuâjaid). +Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt +sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm õõlǥtemtää'zz VII/I mie'ldd, vuâđđpä'lǩǩ 1 639,98 eu'rred/mp. +Vuâđđpää'lǩ +lââ'ssen määu'set 24%:tt sää'mvuu'd lââ'zz da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd meä'rrõõtti ä'šštobddâmlââ'zz. +Ooccmõõžž mätt'tõõttâm- da tuâjjtuõđštõõzzineez â'lǧǧe vuõltteed sää'mtee'ǧǧ piisarkådda 23.5.2012 čiâss +Sää'mtegga da sää'mkultturkõõskõs Sajo'sse vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst +Saamelaiskulttuurikeskus Sajoksen pääkäyttäjä saamelaiskäräjät hakee Sajokseen +ASIAKASNEUVOJAA +- 31.8.2012 väliseksi ajaksi. +Asiakasneuvojan +tehtävänä on hoitaa Sajoksen infopistettä, huolehtia kokoustilavarauksista, kulunvalvonnasta sekä kokous- ja +tapahtumajärjestelyistä ja lisäksi esitellä Sajosta rakennuksena. +on tehtävän edellyttämä koulutus ja lisäksi vaaditaan saamen kielen taitoa. +hoitamista edesauttavat hyvät vuorovaikutustaidot, monipuolinen kielitaito, hyvät atk-taidot sekä kyky +työskennellä oma-aloitteisesti, itsenäisesti ja joustavasti (myös ilta- ja viikonlopputöitä). +määräytyy saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason VII/I mukaan, peruspalkka 1 639,98 +euroa/kk. +sihteeristöön 23.5.2012 klo 16.00 mennessä osoitteella Sajos, 99870 Inari. +hallintopäällikkö Juha Guttorm, puh. +Saamelaiskäräjiin ja saamelaiskulttuurikeskus +Sajokseen voi tutustua nettiosoitteessa www.samediggi.fi +Sámekulturguovddáš Sajos Anára kirkosiiddas válmmaštuvvá jagi 2011 loahpa rádjai ja váldojuvvo +atnui jagi 2012 álggu rájes. +Golmmageardásaš, 4800 bruttonjealjehasmehtera viidosaš Sajos boahtá +leat sámiid hálddahusa, kultuvrra ja čehppodaga guovddáš sihke máŋggabealat ja ođđaáigásaš +kongreassa- ja dáhpáhusdállu. +Sajosa váldogeavaheaddji sámediggi ohcá dál Sajosii +DOAIBMALATNJAFUOLAHEADDJI +ollesbeaivásaš +virgegaskavuhtii +rájes. +doaibmalatnjafuolaheaddji fuolaha fáktameašttirbálvalusaide, infobáikki dikšumii, čoahkkimiid ja +dáhpáhusaid lágideapmái gulavaš bargguin sihke dárbbu mielde čorgemis. +gelbbolašvuođagáibádussan lea barggu eaktudan skuvlejupmi. +Barggu ceavzilis dikšuma ovddidit +doaibmalatnjafuolaheaddji dutkkus dahje vástideaddji dutkkus ja doarvái olu bargohárjánupmi +suorggi bargguin ođđaáigásaš almmolaš doaibmalanjain, buorit gulahallandáiddut, iešráđálašvuohta +ja njuovžilvuohta sihke bargguid dáfus doarvái buorre sáme-, eaŋgals- ja ruoŧagiela dáidu. +mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási VI/II mielde, vuođđobálká 1 748,73 euro/mb, +man lassin máksojuvvo 24% sámeguovllu lassi ja bargohárjánumi mielde mearrašuvvet +bargohárjánupmelasáhusat. +Ohcamušaid oahppo- ja bargoduođaštusaiguin galgá doaimmahit +sámedikki čállingoddái 16.12.2011 dmu 16.00 rádjai čujuhusain Angelintie 696, 99870 Anár. +Sámediggái ja +sámekulturguovddáš Sajosii sáhttá oahpásmuvvat neahttačujuhusas www.samediggi.fi +Säämi kulttuurkuávdáš Sajos valmâštuvá Aanaar markkânân ive 2011 loopâ räi já váldoo kiävtun +ive 2012 aalgâ rääjist. +Kuulmâkiärdásâš já 4800 bruttoneljihâšmeetter vijđosâš Sajos šadda leđe +sämmilij haldâttâs, kulttuur já mättim kuávdáš sehe maaŋgâpiälásâš já uđđâáigásâš kongres- já +tábáhtustáálu. +Sajos váldukevttee sämitigge ocá tääl Sajosân +meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 28.12.2011 rääjist. +Sajos toimâsajehuolâtteijee huolât +vahtâmiäštárpalvâlussáid, infosaje tipšomân, čuákkimij já tábáhtusâi orniistâlmáid kullee pargoin +sehe táárbu mield čurgiimist. +Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâžžân lii pargo vaattâm +škovlim. +Pargo miänástuvvee tipšom išedeh toimâsajehuolâtteijee tuđhos tâi västideijee já +kelijdeijee pargohárjánem syergi pargoin uđđâáigásijn almos viistijn, šiev vuáruvaikuttâstááiđuh, +jiešalgâlâšvuotâ já njyebžilvuotâ sehe pargoi tááhust kelijdeijee sämi-, eŋglâlâs- já ruotâkielâ táiđu. +Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VI/II mield, vuáđupälkki +1 748,73 eurod/mp, mon lasseen máksoo 24% sämikuávlu lase já pargohárjánem miäldásiih +pargotuođâštusâidiskuin +toimâttiđ +čäällimkoodán 16.12.2011 tme 16.00 räi čujottâssáin Angelintie 696, 99870 Aanaar. +Sämitiigán já säämi +kulttuurkuávdáš Sajosân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi +Aanar ceerkavsi'jdde sâjjdõõtti sää'mkultturkõõskõs Sajos valmštââvv ee'jj 2011 loopp räjja da tõt +vää'ldet ââ'nnem vuâlla ee'jj 2012 looǥǥee'l. +Koolmriâdd pâjjlõšpõrtt da 4800 bruttmettarkõõsk +šõõraž Sajos šâdd lee'd sää'm vaaldšem, kulttuur da siltteemkõõskõs di määŋgbeällsaž da +ođđäiggsaž kongress- da määŋg pooddpõrtt. +Sajos vä'lddõõnni, kåå'tt lij sää'mte'ǧǧ, ååcc åå'n +Sajos põ'rtte +TUÅIMMPÄI'ǨǨTEEVVAI +mie'rräiggsaž da pei'vvsaž ve'rǧǧkõskkvuõ'tte 28.12.2011 looǥǥee'l. +Sajos Tuåimmpäi'ǩǩteevvai +ââ'nn huõl vahssimäästarkääzzkõõzzi, infopääi'ǩ håiddmõ'šše, såbbri da noorõõttâmpooddi +riâššmõ'šše kuulli tuâjain di taarbše'mmen čiistmõõžžâst. +Šiõtt'teemvuâđđlaž ââ'ntemõõlǥtõssân +lij tuâi oudldem škooul'jumuš. +Tuâi o'nnstemnallšem håiddmõõžžâst veä'ǩǩte +Tuåimmpäi'ǩǩteevvai tu'tǩǩõs le'be va'stteei da ri'jttjeei tuâjjtobddmõš vuu'd tuâjain ođđäiggsaž +õõlmâs paai'ǩin, šiõǥǥ vuârrvaikktemoodd, jiõčča'lttemvuõtt da lue'ǯǯjeeivuõtt di tuâi beä'lnn +ri'jttjeei čie'ppes sää'm, eŋŋlõsǩiõl da ruõccǩiõl silttumuš. +Pä'lǩǩvuõtt meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm vä'ǯǯelvuõtt'tää'zz VII/II mie'ldd vuâđđpä'lǩǩ +1 748,73 eu'rred/mp, koon lââ'ššen määu'set 24%:t sää'mvuu'd lââ'ss da tuâjjtobddmõõžž mie'ldd +meä'rrõõtti tuâjjtobddâmlââ'žž. +Õõccmõõžž mätt'tõõttâm- da tuâjjtuõđštõõzzineez â'lǧǧe tuåimted +sää'mtee'ǧǧ piizarkådda16.12.2011 mõõnee'st čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Angelintie 696, 99870 +Aanar. +Sää'mtegga da sää'mkultturkõõskõs Sajos põ'rtte vuäitt tobdstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst +Inarin kirkonkylään sijoittuva saamelaiskulttuurikeskus Sajos valmistuu vuoden 2011 loppuun +mennessä ja otetaan käyttöön vuoden 2012 alusta lukien. +Kolmikerroksinen, 4800 +bruttoneliömetrin laajuinen Sajos tulee olemaan saamelaisten hallinnon, kulttuurin ja osaamisen +keskus sekä monipuolinen ja uudenaikainen kongressi- ja tapahtumatalo. +Sajoksen pääkäyttäjä +saamelaiskäräjät hakee nyt Sajokseen +TOIMITILAHUOLTAJAA +määräaikaiseen ja kokopäiväiseen virkasuhteeseen 28.12.2011 lukien. +Sajoksen toimitilahuoltaja +huolehtii vahtimestaripalveluihin, infopisteen hoitamiseen, kokousten ja tapahtumien järjestelyihin +kuuluvista tehtävistä sekä tarvittaessa siivouksesta. +työn edellyttämä koulutus. +Työn menestyksellistä hoitamista edesauttavat toimitilahuoltajan +tutkinto tai vastaava ja riittävä työkokemus alan tehtävistä uudenaikaisissa julkisissa tiloissa, hyvät +vuorovaikutustaidot, oma-aloitteisuus ja joustavuus sekä työtehtävien kannalta riittävä saamen, +englannin ja ruotsin kielen taito. +vaativuustason VI/II mukaan, peruspalkka 1 748,73 euroa/kk, minkä lisäksi maksetaan 24%:n +Hakemukset opinto- ja +työtodistuksineen tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 16.12.2011 klo 16.00 mennessä +osoitteella Angelintie 696, 99870 Inari. +Lisätietoja työstä antaa hallintopäällikkö Juha Guttorm, +Saamelaiskäräjiin ja saamelaiskulttuurikeskus Sajokseen voi tutustua +BIRASČÁLLI +mearreáigásaš barggu, mii álgá nu johtilit go vejolaš ja bistá 31.8.2013 rádjai, vejolaččat guhkitge. +Birasčálli bargun lea dikšut birasdikšumii ja eanageavaheapmái gulavaš áššiid, erenomážit +válmmaštallat +ruvkelága +biodiversitehtastrategiija +ollašuhttimii +gulavaš +bargguid. +Seađáhusvuđđosaš gelbbolašvuohtagáibádussan lea barggu eaktudan skuvlejupmi ja lassin +gáibiduvvo sámegiela dáidu (ásahus 1727/95). +Barggu ceavzilis dikšuma veahkehit heivvolaš +allaskuvladutkkus, birasáššiid ja hálddahusáššiid dovdan sihke doarvái buorre eaŋgalsgiela dáidu. +Bálká mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV/IV-II mielde (vuođđobálká almmá +Čálli doaibmabáiki lea sámekulturguovddáš Sajosis. +Ohcamušaid mildosiiguin galgá doaimmahit sámedikki čállingoddái 25.1.2013 dmu 16.00 rádjai +PIRÂSČÄLLEE +meriáigásâš pargo, mii álgá nuuvt forgâ ko máhđulâš já pištá 31.8.2013 räi, máhđulávt kuhheeb-uv +Pirâsčällee pargon lii tipšođ pirâštiipšon já eennâmkevttimân lohtâseijee aašijd, eromâšávt +valmâštâllâđ +ruukilaavâ +biodiversiteetstrategia +tooimânpieijâmân +kullee +pargoid. +Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, pirâsašij já +haaldâtlâš pargoi tubdâm sehe kelijdeijee eŋgalâskielâ táiđu. +pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki lasijttáá 2 347,01 - 2 458,77 +Čällee toimâsaje lii säämikulttuurkuávdáš Sajosist. +toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 25.1.2013 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. +PIRRÕSPIIZZAR +mie'rräiggsaž tuâi, kåå'tt älgg mââ'jeeǩâni da peštt 31.8.2013 räjja, leâ'ša vuäittmõõžži mie'ldd +tuâjj sätt pe'štted še kuu'ǩǩab. +Pirrõskõõskõõzz tuâjjan lij håiddad pirrõshoiddu da +mäddâânnmõ'šše kuõskki aa'ššid, jeä'rben valmštõõllâd kuåivâslää'jj da biodiversiteettstrategiija +tuåimmapiijjmõ'šše kuulli tuâjaid. +Šiõttõsvuâđđlaž ââ'ntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem +škooul'jumuš da lââ'ssen õõlǥtet sää'mǩiõl silttõõzz (asetõs 1727/95). +håiddmõõžžâst ooudâsve'ǩǩe ââ'nteei õllškooultu'tǩǩõs, pirrõsaa'šši da vaaldšemvuõđlaž tuâjai +tobddmõš di ri'jttjeei eŋgglõsǩiõl silttõs. +Pä'lǩǩmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩriâššâm +õõlǥtemtää'zz IV/IV-II mie'ldd, (vuâđđpä'lǩǩ lââ'zzitää lij 2 347,01 - 2 458,77 eu'rred/mp). +Piizar +tuåimmpäi'ǩǩ lij sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst. +sää'mtee'ǧǧ piizarkådda 25.1.2013 mõõnee'st čiâss 16.00 räjja. +Addrõ'sse Sajos, 99870 Aanar. +tuåimmjumu'šše vuäitt tobstõõttâd ne'ttaddrõõzzâst www.samediggi.fi +YMPÄRISTÖSIHTEERIN +määräaikaisen tehtävän, joka alkaa mahdollisimman pian ja kestää 31.8.2013 asti, mahdollisesti +Ympäristösihteerin tehtävänä on hoitaa ympäristönhoitoon ja maankäyttöön liittyviä +asioita, erityisesti valmistella kaivoslain ja biodiversiteettistrategian toimeenpanoon liittyviä +tehtäviä. +Säädösperusteisena kelpoisuusvaatimuksena on tehtävän edellyttämä koulutus ja lisäksi +vaaditaan saamen kielen taitoa (asetus 1727/95). +soveltuva korkeakoulututkinto, ympäristöasioiden ja hallinnollisten tehtävien tuntemus sekä riittävä +IV/IV-II mukaan (peruspalkka ilman lisiä 2 347,01 - 2 458,77 euroa/kk). +Sihteerin toimipaikka +saamelaiskulttuurikeskus +liitteineen +tulee +toimittaa +saamelaiskäräjien sihteeristöön 25.1.2013 klo 16.00 mennessä osoitteeseen Sajos, 99870 Inari. +BIRASČÁLLI VIRGGI +Birasčálli bargun lea dikšut birasfuolaheapmái ja eanageavaheapmái gulavaš áššiid, erenomážit +biodiversitehtasoahpamuša +Seađavuđđosaš gelbbolašvuohtagáibádussan lea barggu eaktudan skuvlejupmi ja lassin gáibiduvvo +birasáššiid ja hálddahusbargguid dovdan sihke doarvái buorre eaŋgalsgiela dáidu. +mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV/II mielde (vuođđobálká almmá lasiid haga +Ohcamušaid čuvvosiiguin galgá doaimmahit +sámedikki čállingoddái 12.2.2014 dmu 16.00 rádjai čujuhussii Sajos, 99870 Anár. +PIRÂSČÄLLEE VIRGE +Pirâsčällee pargon lii hoittáđ pirâstipšomân já eennâmkevttimân lohtâseijee aašijd, eromâšávt +biodiversiteetsopâmuš +olášutmân +lohtâseijee +tooimâid. +Pargo miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, pirâsaašij já +haaldâtlij pargoi tubdâm sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu. +pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II mield (vuáđupälkki losijttáá 2540,57 eurod/mp). +Čällee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáá +Sajosist. +Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 12.2.2014 tme 16.00 räi +čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. +Anarist 8.1.2014 Sämitigge +Sää'mte'ǧǧ oudd teâttan, što lij piijjâm ooccâmnalla puõ'tti +PIRRÕSPIISAR VEE'RJ +Pirrõspiisar vee'rj tuâjjan lij håiddad pirrõshoiddu da mädd��ânnmõ'šše kuulli aa'ššid, jeä'rben +valmštõõllâd kuåivâslää'jj da biodiversitee'ttsuåppmõõžž tiu'ddepiijjmõ'šše kuulli tuâjaid. +Šiõtteemvuâđđli'žžen ââ'ntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoou'l'jumuš da lââ'ssen õõlǥtet +sää'mǩiõl silttõõzz. +Tuâi o'nnstemvuõđlaž håiddmõõžž ooudâs ve'ǩǩe suåppi +õllškooultu'tǩǩõs, pirrõsaa'šši da vaaldšemvuõđlaž tuâjai tobddmõš da ri'jttjeei eŋgglõsǩiõl +silttumuš. +Pä'lkkmõš meä'rrââtt sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩmõšriâšldõõǥǥ vä'ǯǯelvuõđtää'zz IV/II mie'ldd +(vuâđđpä'lǩǩ +Piisar +mie'lddõõzzineez â'lǧǧe vuõltteed sää'mtee'ǧǧ piisarkådda 12.2.2014 čiâss 16.00 räjja addrõ'sse: +Aanrest 8.1.2014 Sää'mte'ǧǧ +YMPÄRISTÖSIHTEERIN VIRAN +Ympäristösihteerin tehtävänä on hoitaa ympäristönhoitoon ja maankäyttöön liittyviä asioita, +erityisesti valmistella kaivoslain ja biodiversiteettisopimuksen toimeenpanoon liittyviä tehtäviä. +Tehtävän menestyksellistä hoitamista edesauttaa soveltuva +korkeakoulututkinto, ympäristöasioiden ja hallinnollisten tehtävien tuntemus sekä riittävä englannin +kielen taito. +Palkkaus määräytyy saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason IV/II +mukaan (peruspalkka ilman lisiä 2540,57 euroa/kk). +Viran täyttämisessä noudatetaan kuuden +kuukauden koeaikaa. +Sihteerin toimipaikka sijaitsee saamelaiskulttuurikeskus Sajoksessa. +Hakemukset liitteineen tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 12.2.2014 klo 16.00 +mennessä osoitteeseen Sajos, 99870 Inari. +hallintopäällikkö Pia +Inarissa 8.1.2014 Saamelaiskäräjät +BIRASČÁLLI VIRGESADJÁSAŠVUOĐA +Birasčálli bargun lea dikšut birasfuolaheapmái ja eanageavaheapmái +gulavaš áššiid, erenomážit válmmaštallat ruvkelága ja biodiversitehtasoahpamuša ollašuhttimii +gulavaš bargguid. +Seađavuđđosaš gelbbolašvuohtagáibádussan lea barggu eaktudan skuvlejupmi ja +lassin gáibiduvvo sámegiela dáidu (ásahus 1727/95). +Barggu ceavzilis dikšuma ovddidit heivvolaš +allaskuvladutkkus, birasáššiid ja hálddahusbargguid dovdan sihke doarvái buorre eaŋgalsgiela dáidu. +Virggi deavdimis čuvvojuvvo guovtti mánotbaji +Ohcamušaid čuvvosiiguin galgá +doaimmahit sámedikki čállingoddái 15.7.2015 dmu 16.00 rádjai čujuhussii Sajos, 99870 Anár. +Sámedikki doibmii +sáhttá oahpásmuvvat neahttačujuhusas www.samediggi.fi +PIRÂSČÄLLEE VIRGESAJASŠVUOĐ +Pirâsčällee pargon lii hoittáđ pirâstipšomân já eennâmkevttimân +lohtâseijee aašijd, eromâšávt valmâštâllâđ ruukilaavâ já biodiversiteetsopâmuš olášutmân lohtâseijee +Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo +Pargo miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, +pirâsaašij já haaldâtlij pargoi tubdâm sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu. +pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki losijttáá 2457,04 - 2 560,57 +Virge tevdimist lii kuevti mánuppaje keččâlemäigi. +Čällee toimâsaje lii säämi +Anarist 16.6.2015 Sämitigge +Sää'mte'ǧǧ oudd teâttan, što lij piijjâm ooccâmnalla pue'tti +PIRRÕSPIISAR VEE'RJSÂJJÕSVUÕĐ +Pirrõspiisar tuâjjan lij håiddad pirrõshoiddu da mäddâânnmõ'šše kuulli +aa'ššid, jeä'rben valmštõõllâd kuåivâslää'jj da biodiversite'ttsuåppmõõžž tiu'ddepiijjmõ'šše kuulli +tuâjaid. +Šiõttõsvuâđđli'žžen ââ'ntemõõlǥtõssân lij tuâj oudldem škoou'l'jummuš da lââ'ssen õõlǥtet +sää'mǩiõl silttõõzz (asetõs 1727/95). +Tuâj o'nnstemvuõđlaž håiddmõõžž ooudâs ve'ǩǩe suåppi +Pä'lǩǩummuš meä'rtââvv Sää'mtee'ǧǧ pä'lǩǩeemriâšldõõǥǥ vä'ǯǯelvuõtt-tää'zz IV/IV- +II mie'ldd (vuâđđpä'lǩǩ lij kõõskin 2457,04 - 2 560,57 eu'rred/mp). +Veʹrǧǧsâjjõsvuõđ tiuddummšest +jää'ǩǩtet kuei't mannu ǩiččlõddâmääi'j. +Piisar tuåimmpäi'ǩǩ lij sää'mkultturkõõskõs Sajoozzâst. +Ooccmõõžžid mie'lddõõzzineez âlgg vuõltteed Sää'mtee'ǧǧ piisarkådda 15.7.2015 čiâss 16.00 räjja +addrõ'sse: Sajos, 99870 Aanar. +tuåimmjummša +vuäitt +tobdstõõttâd +interne'ttaddrõõzzâst +Aanrest 16.6.2015 Sää'mte'ǧǧ +YMPÄRISTÖSIHTEERIN VIRANSIJAISUUDEN +Ympäristösihteerin tehtävänä on hoitaa ympäristönhoitoon ja +maankäyttöön liittyviä asioita, erityisesti valmistella kaivoslain ja biodiversiteettisopimuksen +toimeenpanoon liittyviä tehtäviä. +Säädösperusteisena kelpoisuusvaatimuksena on tehtävän +menestyksellistä hoitamista edesauttaa soveltuva korkeakoulututkinto, ympäristöasioiden ja +hallinnollisten tehtävien tuntemus sekä riittävä englannin kielen taito. +saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason IV/IV-II mukaan (peruspalkka ilman lisiä +Viransijaisuuden täyttämisessä noudatetaan kahden kuukauden +liitteineen tulee toimittaa Saamelaiskäräjien sihteeristöön 15.7.2015 klo 16.00 mennessä osoitteeseen +Inarissa 15.6.2015 Saamelaiskäräjät +ÄŠŠILISTO 1/2016 +Sämitige čuákkim 23.2.2016 +SÄMITIGE ORNIJDEMČUÁKKIM 1/2016 +Äigi ma 23. peeivi kuovâmáánu 2016 tme 10 +Solju, Sajos, Aanaar. +Mieldi/ +meddâl +Kyrö Kari +čuákkim algâtteijee +Aikio Jouni +Holmberg Aslak +Jääskö Neeta +Keskitalo Pigga +Kustula Kirsti +Magga Ulla-Maarit +Paltto Heikki +Pieski Pentti +Saijets Janne +Sara Magreta +haldâttâhhovdâ, +pevdikirjetuállee +Varis Kalle +vs lahâčällee +Tapiola-Länsman Kaisa +nuorâičällee +Jomppanen Siiri +kielâtorvočällee +juátkoo... +Aikio Anne Kirste +tulkkâ +Magga Arla +Aikio Heli +Morottaja Matti +Harju Terhi +SäTi 1 § +Sämitige pargo-oornig 55 § mield uđâ sämitige vuossâmuu čuákkim koččo čuákán +avestis puárásumos tige jeessân, kote meiddei tuáimá čuákkim saavâjođetteijen ton +räi, ko tiigán lii väljejum uđđâ saavâjođetteijee. +Toimâpajan 2016-2019 väljejum sämitige avestis puárásumos jeessân Kari Kyrö +liäkká vuossâmuu čuákkim. +Lávloo sämmilij aalmuglávlu neljijn kieláin nuuvt, ete 1. verstâ nuorttâlâškielân, 2. +verstâ anarâškielân, 3. verstâ suomâkielân já 5. verstâ orjâlâškielân +SäTi 2 § +ČUÁKKIM LEKKÂM +SäTi 3 § +ČUÁKKIM LAVÂLŠVUOT JÁ MERIDEMVÁLDÁLŠVUOT +Iävtuttâs: +Staatârääđi lii miärádâsâst 10.12.2015 riehtiministeriö iävtuttâsâst +asâttâm sämitige vaaljâlävdikode nanodâm puáttus vuáđuld jesânijd já +värijesânijd tooimâidis 1.1.2016 älgee neelji-ivvááš toimâpajan +(lahtos 1). +čäällimkodde +vuolgâttâm +čuákkim +čuákánkoččoo toohâm miärádâs miäldásávt jesânijd já värijesânijd +kirjâlii almottâs čuákkimist. +Eidusâš čuákkimpovdiittâsäššilisto +lahtosijdisguin lii vuolgâttum jesânijd já värijesânijd 11.2.2016. +Pahuduvvoo, kiäh láá čuákkmist mieldi. +Miärádâs: +SäTi 4 § +PEVDIKIRJE TÄRHISTEIJEI JÁ JIENÂIREKNISTEIJEI VALJIM +Väljejuv kyehti pevdikirje tärhisteijee, kiäh tuáimih meiddei +jienâireknisteijen. +SäTi 5 § +OLESÁIGÁSII SAAVÂJOĐETTEIJEE VALJIM TOIMÂPAJAN 2016-2019 +Sämitiggelaavâ 11 § mield sämitigge väljee koskâvuođâstis saavâjođetteijee já kyehti +Saavâjođetteijee tuáimá toimâstis olesáigásávt. +Sämitige pargo-oornig 3 § mield saavâjođetteijee väljejuvvoo vaaljâpajan ohtân. +Stiivrâ iävtuttâs: +Sämitige čuákkim väljee koskâvuođâstis olesáigásii saavâjođetteijee +SäTi 6 § +EIDUSIJ ČUÁKKIMAAŠIJ KIEĐÂVUSSÂMOORNIG TUHHIITTEM +Tuhhiittuvvoo čuávuvâš aašij kieđâvuššâmoornig: +7 § I värisaavâjođetteijee valjim toimâpajan 2016-2019 +8 § II värisaavâjođetteijee valjim toimâpajan 2016-2019 +9 § Stiivrâ asâttem toimâpajan 2016-2019 +10 § Iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode asâttem toimâpajan 2016-2019 +11 § Škovlim- já oppâmateriaallävdikode asâttem toimâpajan 2016-2019 +12 § Kulttuurlävdikode asâttem toimâpajan 2016-2019 +13 § Säämi kielârääđi asâttem toimâpajan 2016-2019 +14 § Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode asâttem toimâpajan 2016-2019 +15 § Nuorâirääđi asâttem toimâpajan 2016-2017 +16 § Tilitärhisteijee já suu väriulmuu valjim toimâpajan 2016 - 2019 +17 § Jesânij já värijesânij nomâttem säämi parlamentaarlâš rááđán toimâpajan 2016 - +18 § Sämmilij ovdâsteijee já suu väriulmui valjim kirholâščuákkimân čuávuvii neelji- +ivepajan +19 § Sämmilij škovlimaašij oovtâstpargo-orgaan asâttem já sämitige ovdâsteijei +nomâttem toos toimâpajan 2016 - 2019 +20 § Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâaašij oovtâstpargo-orgaan asâttem já sämitige +ovdâsteijei nomâttem toimâpajan 2016 - 2019 +21 § Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá Sámi Giellagáldu +(Säämi Kielâkäldee) orjâlâš-, nuorttâlâš- já anarâškielâ kielâjuáhusij jesânij nomâttem +22 § Sämitige muštâluš staatârááđán ivveest 2015 +SäTi 6 § juátkoo... +23 § Vuolgâttâssavâstâllâm sämitige vaaljâpaje toimâm- já ruttâtuáluohjelmist 2016 - +24 § Markkânistemhoovdâ virge vuáđudem +25 § Eres oovdân puáttee ääših +26 § Čuákkim joskâm +SäTi 7 § +I VÄRISAAVÂJOĐETTEIJEE VALJIM TOIMÂPAJAN 2016 - 2019 +Saavâjođetteijee tuáimá pargoost olesáigásávt. +Sämitige pargo-oornig 3 § mield saavâjođetteijee já kyehti värisaavâjođetteijee +väljejuvvojeh oovtâ vaaljâpajan ohtân. +väljee +koskâvuođâstis +värisaavâjođetteijee +SäTi 8 § +II VÄRISAAVÂJOĐETTEIJEE VALJIM TOIMÂPAJAN 2016 - 2019 +Sämitige čuákkim väljee koskâvuođâstis +II värisaavâjođetteijee +SäTi 9 § +STIIVR ASÂTTEM TOIMÂPAJAN 2016 - 2019 +Sämitige pargo-oornog 5 § mield "Tige čuákkim noommât tige saavâjođetteijeid +meiddei stiivrâst västideijeid pargoid já västideijee toimâpajan. +Tige čuákkim väljee +meiddei tige eidusijn jesânijn stiivrân nelji eres jeessân tige vaaljâpajan ohtân. +Stivrâ kalga ovdâstiđ Suomâ sämmilij kielâlijd já kuávlulijd juávhuid nuuvt pyereest +ko máhđulâš." +Ko stivrâ väljejuvvoo, kalga lasseen väldiđ vuotân, maid nisonij já almai koskâsii +täsiáárvust adelum laavâst (609/86) lii asâttum nisonij já almai oovdâstmist +toimâorgaanijn. +Laavâ mield toimâorgaanijn kalgeh leđe sehe nisoneh ete almaah +kuábbááh-uv ucemustáá 40%, jis iärásân ij lah spesifisâš suijâ. +Sämitige čuákkim aassât stiivrâ toimâpajan 2016-2019 čuávuvávt: +1) čuákkim noommât sämitige saavâjođetteijeid stiivrâ saavâjođetteijen, +2) lasseen čuákkim väljee stiivrân sämitige nelji eidusii eres jeessân. +IÄLÁTTÂS- JÁ VUOIGÂDVUOĐÂLÄVDIKODE ASÂTTEM TOIMÂPAJAN +Sämitige pargo-oornig 8 § mield: "Tige čuákkim väljee iäláttâs- já +vuoigâdvuđâlävdikoodán tige vaaljâpajan ohtân saavâjođetteijee, +värisaavâjođetteijee já vittâ eres jeessân sehe juáhážân persovnlâš värijeessân. +Saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee kolgâv leđe tige eidusiih jesâneh. +Lävdikodde kalga ovdâstiđ Suomâ sämmilij kielâlâijd já kuávlulijd juávhuid nuuvt +pyereest ko máhđulâš sehe šiev äššitobdeevuođâ toimâsyergistis." +Ko lävdikodde väljejuvvoo, kalga lasseen väldiđ vuotân, maid nisonij já almai +koskâsii täsiáárvust adelum laavâst (609/86) lii asâttum nisonij já almai oovdâstmist +Sämitige čuákkim aassât iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode toimâpajan +2016-2019 já väljee toos +1) saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee, +2) vittâ eres jeessân já lasseen +3) jieškote-uv jesânân persovnlii värijeessân. +ŠKOVLIM- JÁ OPPÂMATERIAALLÄVDIKODE ASÂTTEM TOIMÂPAJAN +Sämitige pargo-oornig 10 § mield: "Tige čuákkim väljee škovlim- já +oppâmateriaallävdikoodán tige vaaljâpajan ohtân saavâjođetteijee, +Sämitige čuákkim aassât škovlim- já oppâmateriaallävdikode toimâpajan +KULTTUURLÄVDIKODE ASÂTTEM TOIMÂPAJAN 2016 - 2019 +Sämitige pargo-oornig 12 § mield: "Tige čuákkim väljee kulttuurlävdikoodán tige +vaaljâpajan ohtân saavâjođetteijee, värisaavâjođetteijee já vittâ eres jeessân sehe +juáhážân persovnlâš värijeessân. +Saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee kolgâv leđe +tige eidusiih jesâneh. +Sämitige čuákkim aassât kulttuurlävdikode toimâpajan 2016-2019 já +väljee toos: +SÄÄMI KIELÂRÄÄĐI ASÂTTEM TOIMÂPAJAN 2016-2019 +Sämitige pargo-oornig 14 § mield: " Tige čuákkim väljee säämi kielârááđán tige +Kielârääđist kalga leđe ucemustáá ohtâ jeessân jyehi Suomâ sämmilij kielâjuávhust. +Lasseen kielârääđi kalga ovdâstiđ kielâ tubdâm já huolâttem äššitobdeevuođâ nuuvt +pyereest ko máhđulâš." +Ko kielârääđi väljejuvvoo, kalga lasseen väldiđ vuotân, maid nisonij já almai koskâsii +Sämitige čuákkim aasstâ säämi kielârääđi toimâpajan 2016-2019 já +väljee toos +SOSIAAL- JÁ TIERVÂSVUOĐÂLÄVDIKODE ASÂTTEM TOIMÂPAJAN +Sämitige pargo-oornig 16 § mield: " Tige čuákkim väljee sosiaal- já +tiervâsvuođâlävdikoodán tige vaaljâpajan ohtân saavâjođetteijee, +pyereest ko máhđulâš sehe šiev äššitobdeevuođâ toimâsyergistis.." +Sämitige čuákkim aassât sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode toimâpajan +Nuorisoneuvoston asettaminen toimikaudeksi 2016-2017 +NUORÂIRÄÄĐI ASÂTTEM TOIMÂPAJAN 2016-2017 +Sämitige pargo-oornig 17 a § mield: "Tige čuákkim väljee nuorâirááđán kyevti ihán +čiččâm jesânid sehe juáhážân värijeessân. +Nuorâirääđi väljee koskâvuođâstis rááđán +kyevti ihán saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee. +Rääđi jesâneh kalgeh valjim ääigi +leđe 18-28 -ihásiih. +Nuorâirääđi puáhtá valjiđ rááđán kyevti ihán enâmustáá vittâ pissoo äššitobdee. +Nuorâirääđi äššitobdeeh kalgeh leđe valjim ääigi 15-17 -ihásiih. +Nuorâirääđist +puáhtá leđe jieijâs toimâm várás ohtâ tâi maŋgâ vyelijuáhus. +Nuorâirääđi aassât +meriááigán vyelijuáhusijd já noommât juáh +usân jesânin 15-28 -ihásijd säminuorâid. +Rääđi sehe rääđi äššitobdeeh kalgeh +ovdâstiđ Suomâ sämmilij kielâlijd já kuávlulijd juávhuid nuuvt pyereest ko máhđulâš." +Sämitige nuorâirääđi lii čuákkimistis 1/2016 22.1.2016 (6 §) meridâm oovdânpyehtiđ +sämitige čuákkimân nuorâirááđán valjimnáál jesânijd já värijesânijd (lahtos 1). +Nuorâirääđi lii váldâm oovdânpyehtimist vuotân: + ton, mii nisonij já almai koskâsâš täsiáárvust adelum laavâst (609/86) lii +asâttum nisonij já almai oovdâstmist toimâorgaanijn. +Laavâ mield +toimâorgaanijn kalgeh leđe sehe nisoneh ete almaah kuábbááh-uv ucemustáá +40%, jis iä lah spesifisâš suujah iärásân. + ete Suomâ sämmilij kielâjuávhuh, sämikuávlu já ubâ Suomâ šaddeh ovdâstum +nuorâirääđist nuuvt pyereest ko máhđulâš. +Nuorâirääđi iävtuttâsân vaiguttij meiddei máhđulij jesânij aktiivlâšvuotâ, ahe sehe +haalu vaiguttiđ säminuorâi aašijd. +Nuorâičällee iävtuttâs (KTL): +Stivrâ iävtut sämitige čuákkimân, ete tot aassât nuor��irääđi toimâpajan +2016-2017 já väljee toos nuorâirääđi iävtuttâs miäldásávt +1) čiččâm jesânid, +2) jieškote-uv jesânin persovnlii värijeessân. +Stivrâ meridij iävtuttâs mield. +Merkkui, ete Kaisa Tapiola-Länsman vuolgij čuákkimist meridem maŋa tme 16.16. +SäTi 15 § juátkoo... +Sämitige čuákkim aassât nuorâirääđi toimâpajan 2016-2017 já väljee +toos nuorâirääđi iävtuttâs miäldásávt (lahtos 1) +2) jieškote-uv jesânân persovnlii värijeessân. +TILITÄRHISTEIJEE JÁ SUU VÄRIULMUU VALJIM TOIMÂPAJAN +Sämitiggelaavâ 18c § mield: "Sämitiggeest láá kyehti tilitärhisteijee já kuábbáást-uv +väriolmooš, kiäh väljejuvvojeh sämitige toimâpaje västideijei iivij haldâttuv já +ruttâtuálu tärhistem várás." +Ceehi 2 moomeent mield sämitigge já riehtiministeriö valjiv kuábâš-uv oovtâ +tilitärhisteijee ja suu väriulmuu. +Aainâš-uv nubbe tilitärhisteijee já suu väriolmooš +kolgâv leđe Kuávdáškävppikáámmár tâi kävppikáámmár tuhhiittem tilitärhisteijee tâi +almoshaldâttuv já -ruttâtuálu tilitärhistemlävdikode tuhhittem tilitärhisteijee. +Sämitiggelaavâ 18 d §:st lii asâttum tilitärhisteijee almos tohálâšvuođâst. +Tilitärhisteijest kalga leđe reknistemtooimâst sehe ekonomâlijn já vuoigâdvuođâlijn +aašijn taggaar hárjánem, mii lii anolâš sämitige tilitärhistem tipšomist. +Vááijuvváldásii +tâi koŋguurssist leijee ij pyevti valjiđ tilitärhisteijen. +Sämitiggelaavâ +e +ceehijn +lasseen +asâttum +tilitärhisteijee +hiäŋgáámettumvuođâst já estâlâšvuođâst. +Sämitige toimâpaajeest 2012-2015 tilitärhisteijen lává toimâm riehtiministeriö valjim +JHTT Klaus Krokfors já sämitige valjim KHT Risto J. Hyvönen (väriolmožin Tiina +Mikkonen-Brännkärr). +Riehtiministeriö ij lah vala nomâttâm tilitärhisteijee toimâpajan 2016-2019. +Sämitige čuákkim väljee tilitärhisteijee já sunjin väriulmuu toimâpajan +2016-2019 haldâttuv já ruttâtuálu tärhistem várás. +JESÂNIJ JÁ VÄRIJESÂNIJ NOMÂTTEM SÄMMILII PARLAMENTAARLII +RÁÁĐÁN TOIMÂPAJAN 2016-2019 +Sämmilii Parlamentaarlii Rááđán (maŋeláá SPR) kyeskee sopâmuš 5 artikla mield +Sämmilii Parlamentaarlii rääđist láá kyehtlovohtâ (21) sämmilâš parlamentairâsid, +maid Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigeh láá valjim jieijâs valjâiguin väljejum +ovdâsteijei juávhust. +Artikla 6 mield jyehi eennâm sämitigeh väljejeh Sämmilii Parlamentaarlii rááđán +neelji (4) ive toimâpajan vittâ (5) ovdâsteijee. +Valjim kalga tábáhtuđ vuossâmuu +tievâslâščuákkimist uđđâ sämitiggevaaljâi maŋa. +Lasseen sämitiigij pooliitliih +uáiviulmuuh +kalgeh +jesânin +Sämmilii +parlamentaarlii +rääđi +tievâslâščuákkimân. +Siämmáá náál jyehi eennâm sämitiigij stivrâ/rääđi väljee oovtâ +(1) ovdâsteijee Sämmilii parlamentaarlii rääđi tievâslâščuákkim jesânin. +eennâm sämitiigij delegaation kulá tánávt ohtsis čiččâm (7) parlamentairâsid. +Sopâmušâst ij lah mainâšume värijesânijn. +Sämitigge lii nomâttâm ovdebii poojijn +eidusâš jesânijn meiddei persovnlijd värijesânijd. +Sämitige čuákkim noomât vittâ jeessân já sijjân persovlijd värijesânijd +Sämmilii parlamentaarlii rááđán toimâpajan 2016-2019. +SÄMMILIJ OVDÂSTEIJEE JA SUU VÄRIULMUI VALJIM +KIRHOLŠČUÁKKIMÂN ČUÁVUVII NEELJI-IVEPAJAN +ovdâstemân +evankellâš-luterilii +kiirho +kirholâščuákkimist +kirkkolahâasâttem šoodâi vuáimán 1.1.2000. +Toos kyeskeeh njuolgâdusah láá +kirkkolaavâst (1164/99), kirkko-oornigist já kiirho vaaljâoornigist. +Kirkkolaavâ 20 lovo 2 § mield sämmilij ovdâsteijen puáhtá valjuđ servikode +äššitobdeejeessân, kote lii sämitiggeest adelum laavâst (974/1995) uáivildum +sämmilâš, vaaljâtohálâš servikode luáttámuštooimâid já lii adelâm suu mietâmâš. +Kirkkolaavâ 7 lovo 3 § mield vaaljâtohálâš servikode luáttámuštooimâid lii kristâlii +uiánust tubdum servikode konfirmistum jeessân 1) kiäst lii 8 lovo 3 § 1 moomeent +mield jienâstemvuoigâdvuotâ siämmáá tâi monnii eres servikoddeest ja 2) kote ij lah +hovdimvuálásâš. +Kirkkolaavâ 8 lovo 3 § 1 moomeent mield puohháin 18 ihheed +tiävdâm kiirho jesânijn lii vaaljâin oovtlágán jienâstemvuoigâdvuotâ. +Kirkko-oornig 19 lovo 12 já 18 §:ijn lii asâttum sämmilij ovdâsteijee sajattuvvâst +pispekoddečuákkim já ruávástkoddečuákkim jesânin. +Sämmilij ovdâsteijee lii Ooulu +pispekoddečuákkim jeessân já ruávástkoddečuákkim jeessân ton ruávástkoddeest, +moos iänááš sämikuávlu servikodeh kuleh. +Kiholâščuákkim uđđâ neelji-ivepaje álgá 1.5.2016 já nohá 20.4.2020. +Sämitige čuákkim väljee evankellâš-luterilii kirho kirholâščuákkimân +ton 1.5.2016 älgee nelji-ivepajan +1) sämmilij ovdâsteijee, já sunjin +2) vuossâmuu väriulmuu já +3) nube väriulmuu +SÄMMILIJ ŠKOVLIMAAŠIJ OOVTÂSTPARGO-ORGAANIJ ASÂTTEM JÁ +SÄMITIGE OVDÂSTEIJEI NOMÂTTEM TOOS TOIMÂPAJAN 2016-2019 +Sämitige pargo-oornig 6 lovvoost lii meridum oovtâstpargo-orgaan ulme, sajattâh, +pargoh, asâttem já čuákánpieijâm. +Oovtâstpargo-orgaan ulmen lii ovdediđ +oovtâstpargo sämmilij škovlimaašijn já ovdediđ oovtâstpaargon uásiväldei ornijdumij +koskâsâš tiäđujotteem já koskâvuođâ anneem. +Oovtâstpargo-orgaan tuáimá +ravvuuadeleijee orgaanin sierâ sämitige linjimornijduumeest. +Sämitige pargo-oornig 82 § mield: "Tige čuákkim aassât oovtâstpargo-orgaan jieijâs +toimâpaje västideijee ááigán. +Oovtâstpargo-orgaanist láá ucemustáá love jesânid. +Tige čuákkim noommât orgaanân +kulmâ jeessân, oovtâ jyehi sämikielâjuávhust. +Máttááttâs- já kulttuurministeriö, Laapi +kuávluhaldâttâhvirgádâh, sämikuávlu kieldah Iänudâh, Aanaar, Suáđigil já Ucjuuhâ +sehe eres sämikielâ tâi sämikielâlâš máttááttâs uárnejeijeeh kieldah juáháš oovtâ +jeessân já persovnlâš värijeessân. +Oovtâstpargo-orgaan saavâjođetteijen já värisaavâjođetteijen tuáimiv sämitige +nomâttem ulmuuh. +Oovtâstpargo-orgaan čällen tuáimá sämitige škovlimčällee." +Sämitige čuákkim +1) aassât oovtâstpargo-orgaan sämitige toimâpajan 2016-2019, +2) noommât oovtâstpargo-orgaanân kulmâ jeessân, oovtâ jyehi +kielâjuávhust, +3) noommât +oovtâstpargo-orgaanân +värisaavâjođetteijee, +4) táttu +máttááttâs- +kulttuurministeriö, +Laapi +kuávluhaldâttâhvirgaduv já sämikielâlâš máttááttâs uárnejeijeid +peelijd nomâttiđ ovdâsteijeid oovtâstpergo-orgaanân. +SÄMMILIJ SOSIAAL- JÁ TIERVÂSVUOĐÂAAŠIJ OOVTÂSTPARGO- +ORGAAN ASÂTTEM JÁ SÄMITIGE OVDÂSTEIJEI NOMÂTTEM TOOS +TOIMÂPAJAN 2016-2019 +Sämitige pargo-oornog 7 lovvoost lii meridum oovtâstpargo-orgaan ulme, sajattâh, +pargoh já čuákánpieijâm. +Oovtâstpargo-orgaan ulmen lii ovdediđ oovtâstpargo +sämmilij pyereestvaijeemaašijn já ovdediđ oovtâstpaargon uásiväldei ornijdumij +koskâsâš aalmuglii já raajij paijeel mannee oovtâstpargo. +Sämitige pargo-oornig 87 § mield: "Tige čuákkim aassât oovtâstpargo-orgaan jieijâs +Oovtâstpargo-orgaanist +ovdâsteijeeh +sämitiggeest, +tiervâsvuođâministeriöst, sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi orniiimist, +pyevtitmist já oovdedmist västideijein peelijn sehe sämikuávlu kieldâin. +Tige čuákkim noommât orgaanân kulmâ jeessân, oovtâ jyehi sämikielâjuávhust. +peleh nomâtteh jieškote-uv oovtâ jeessân. +Lasseen jyehi peeli noommât jesânân +oovtâstpargo-orgaanist +leđe +äššitobdeejesâneh +oovtâstpargo-orgaan meridâm vuovvijn. +nomâttem jesâneh. +Oovtâstpargo-orgaan čällen tuáimá sämitige sosiaal- já +tiervâsvuođâčällee." +4) táttu sosiaal- já tiervâsvuođâministeriös, sämikuávlu kieldâid já +sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi orniimist, pyevtitmist já +oovdedmist västideijeid peelijd nomâttiđ ovdâsteijeid oovtâstpargo- +orgaanân. +SäTi 21 § OHTSŠTAVE-EENNÂMLŠ SÄMIKIEL ÁÁMMÁT- JÁ +REESUURSKUÁVDÁÁ SÁMI GIELLAGÁLDU (SÄÄMI KIELÂKÄLDEE) +ORJÂLŠ-, NUORTTÂLŠ- JÁ ANARŠKIEL KIELÂJUÁHUSIJ JESÂNIJ +NOMÂTTEM TOIMÂPAJAN 2016-2019 +Sämmilii Parlamentaarlii Rääđi algâttem säämi kielâoovtâstpargo uđđâsist ornim +puátusin Säämi kielâlävdikodde jooskâi toimâs 2012 já ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ +áámmát- já reesuurskuávdáá Sámi Giellagáldu toimâm vuolgij joton 1.1.2013 +integerruttâdum Sáfá-haavâ ruttâdem vuáláážin. +Toimâm koskâldui 30.6.2014, ko haahâ +nuuvâi, mutâ vuolgij oppeet joton 1.8.2015 integerruttâdum Giellagáldu-haavâ iššijn, +Haavâ äigin irâtteh finniđ pissoo ruttâdem áámmát- já +reesuurskuávdáá toimâmân. +Áámmát- já reesuurskuávdáá pargon láá eereeb iärásij +kielâhuolâttem, kielâ ovdedem, terminologiapargo, normim já páikkinommâpalvâlus. +Kielâjuáhuseh adeleh avžuuttâsâid sämikielâ kevttimân kyeskein aašijn, nuuvtko +normiimist já uđđâ terminologiast. +Kielâjuáhusij jesânijn kalga leđe sämikielâ táiđu já +kielâáámmátlâš mättim. +Sämitige pargo-oornig 14 § mield sämmilij ohtsâštave-eennâmlii kielâpargo várás +vuáđudemnáál toimâorgaanijd Suomâ jesânijn ucemustáá ohtâ väljejuvvoo säämi +kielârääđi jesânij koskâvuođâst. +Orjâlâš-, nuorttâlâš- já anarâškielâ kielâjuáhusijd +valjimnáál ulmuin kalga jyehi kielâjuáhusân valjiđ kuittâg oovtâ jeessân säämi +kielârääđist. +Sámi Giellagáldu koskâpuddâsii njuolgâsudâi mield Suomâ sämitigge noommât +orjâlâškielâ kielâjuáhusân čuávuvijd jesânijd já värijesânijd, kiäh iä lah persovnliih +värijesâneh. +Orjâlâškielâ kielâjuáhusân nomâttuvvojeh 2 eidusâš jeessân já 3 värijeessân +já anarâškielâ kielâjuáhusân nomâttuvvojeh 3 eidusâš jeessân já 3 värijeessân. +Giellagáldu-haahâ juátká siämmáánáál ko Sáfá-haahâ nuorttâlâškielâ kielâjuáhus +toimâm oovtâstpargoost Ruošâ nuorttâlijguin nuuvt, ete nuorttâlâškielâ kielâjuáhusân +nomâtuvvoo ohtâ nuorttâlâškielâ jeessân Ruošâst. +Nuorttâlâškielâ kielâjuáhusân +nomâttuvvojeh 3 jeessân Suomâst já 1 Ruošâst sehe sijjân värijesâneh, main Ruošâ +nuorttâlâškielâ ovdâsteijee jeessân lii persovnlâš. +Sämmilâš Parlamentaarlâš Rääđi noommât lopâlávt puoh jesânijn kielâjuáhusijd. +sämitige ovdâsteijen Sámi Giellagáldust toimii 1.1.2013-31.12.2015 koskâsâš äigin +čuávuviih jesânhe já värijesâneh: + Anarâškielâ: eidusiih jesâneh Anna Morottaja, Petter Morottaja já Marja- +Liisa Olthuis já värijesâneh Tanja Kyrö, Hannu Kangasniemi já Mervi +Skopets. + Nuorttâlâškielâ: eidusiih jesâneh Erkki Lumisalmi, Tiina Sanila-Aikio, Seija +Sivertsen já Natalia Vaskova (Ruoššâ) já värijesâneh Miika Lehtinen, Hilkka +Fofonoff, Raija Lehtola ja Zoja Nosova (Ruoššâ). + Orjâlâškielâ eidusiih jesâneh Ellen Pautamo já Kaarina Vuolab-Lohi já +värijesâneh Ulla-Maarit Magga já Ailu Valle. +SäTi 21 § juátkoo... +Sämitige čuákkim väljee Sámi Giellagáldu kielâ juáhusijd toimâpajan +1) orjâlâškielâ kielâjuáhusân 2 eidusâš jeessân já 2 värijeessân, +2) anarâškielâ kielâjuáhusân 3 eidusâš jeessân já 3 värijeessân, +3) nuorttâlâškielâ kielâjuáhusân 3 jeessân já 3 värijeessân Suomâst +sehe oovtâ jeessân Ruošâst já sunjin persovnlâš värijeessân. +Sämitige muštâluš staatârááđán ivveest 2015 +SÄMITIGE MUŠTÂLUS STAATÂRÁÁĐÁN IVVEEST 2015 +Sämitiggelaavâ 7 § miäldásávt sämtigge ráhtá jyehi ive staatârááđán haldâttâs +muštâlus rähtim várás muštâlus tast, mii merhâšittee lii tábáhtum spesifisávt sämmilijd +kyeskei aašij ovdánmist. +Riehtiministeriö lii táttum toimâttiđ muštâlus majemustáá +Sämitige muštâlus lahtoo ovdâskoodán adelemnáál Haldâttâs ihemuštâlusân ivveest +Muštâlus kukkodâh kolgâččij leđe enâmustáá vittâ sijđo. +Sämitige pargo-oornig 25 § 5 saje mield lahâčällee pargon lii rähtiđ ko. +muštâlus. +Lahâčällee lasseen muštâlus valmâštâllâmân láá váldâm uási jyehi lävdikode +oovdânpyehteeh jieijâs toimâsyergi peeleest. +Säämi kielâlaavâ 29 § mield kielâmuštâlus adeluvvoo sämitiigán ohtii vaaljâpaijeest. +Staatârääđi säämi kielâlaavâ olášuttemist adelum asâttâs 4 § mield kielâlahâmuštâlus +lahtoo sämitiggelaavâ 7 §:st uáivuldum sämitige muštâlusân lahtosin. +Muštâlusâst +oovdânpuáhtoo sämikielân kyeskee lahâasâttem heiviittem, sämmilij kielâlij +vuoigâdvuođâi olášume já kielâtiilij ovdánem. +Sämitige stivrâ kieđâvušâi muštâlus čuákkimistis 19.1.2016 já siirdij ääši meridemnáál +čuávuvâš čuákkimist. +Áášán lohtâseijeeh äššikirjeh, moh láá uáinimnáál čuákkimsaajeest: +Riehtiministeriö táttum 15.1.2016 sämitiggelaavâ 7 miäldásâš muštâlus tooimâtmist +Vs. lahäčällee iävtuttâs (KV): +Stivrâ tuhhit sämitige muštâlus ivveest 2015 já ton lahtosin leijee +kielâlahâmuštâlus sämitige čuákkimân oovdânpyehtimnáál. +Miärádâs +Stivrâ tuhhitij sämitige muštâlus ivveest 2015 (lahtos 2) já ton lahtosin +leijee kielâlahâmuštâlus nubástusijguin (lahtos 2 a) sämitige čuákkimân +oovdânpyehtimnáál. +Merkkui, ete Petra Magga-Vars poođij čuákkimân ääši kieđâvuššâm äigin tme 16.26. +Merkkui, ete Siiri Jomppanen vuolgij čuákkimistmeridem maŋa tme 17.21. +SäTi 22 § juátkoo... +Sämitige čuákkim tuhhit sämitige muštâluš ivveest 2015 (lahtos 2) já +muštâluš lahtosin leijee kielâlahâmuštâluš nubástusijguin (lahtos 2 a) +riehtministeriön toimâttemnáál. +VUOLGÂTTÂSSAVÂSTÂLLÂM SÄMITIGE VAALJÂPAJE TOIMÂM- JÁ +RUTTÂTUÁLUOHJELMIST 2016-2019 +Sämitige pargo-oornig 4 § 5 saje mield sämitige čuákkim tuhhit tige kuhheeb +äigikooskâ toimâmohjelm já ruttâtuáluvuáváám, moh tärhišuveh jyehi ive tuhhiittum +toimâmvuáváámist já budjetist. +Sämitige pargo-oornig 45 § mield tai ohjelmij já vuáváámij tuhhiittem lii +kyevtmuddosâš. +Tigge tuálá vistig ääšist vuolgâttâssavâstâllâm, mon ulmen lii stivriđ +iävtuttâsâi valmâštâllâm. +Jotkâvalmâštâllâm vuáđuld tigge meerrid vuáváámij já +ohjelmij tuhhiitmist. +Sämitige čäällimkodde lii +valmâštâllâm +vuolgâttâssavâsttâllâmamnâstuv, +vuáđuduvá ovdebáá vaaljâpaje árvuštâllâmân já puátteevuođâ hástusijd (lahtos 3). +Vaaljâpaje árvuštâllâm olášui webropol-koijâdâllâmân stiivrân já lävdikuudijd. +Sämitige čuákkim tuálá vuolgâttâssavâstâllâm sämitige toimâm- já +ruttâtuáluohjelm 2016-2019 vuáđusijn já siskálduvvâst. +Vuolgâttâssavâstâllâmist ráhtii sierânâs pevdikirjetuállee vuáláčäällim +muštottemčáálus, moos čállojeh tohhum iävtuttâsah. +Markkânistemhoovdâ virge vuáđudem +ERES OOVDÂN PUÁTTEE ÄÄŠIH +MARKKÂNISTEMHOOVD VIRGE VUÁĐUDEM +Sämitigge pieijâi joton kulttuurkuávdášhaavâ ive 2000. +Sämikulttuurkuávdááž��n +kyeskee smiättámušâst iättoo, ete kuávdáá ulmen lii uásild lääččiđ sämmilijd +pyerebijd máhđulâšvuođâid jiešráđálávt paijeentoollâđ já ovdediđ kielâ, kulttuur já +iäláttâstoimâm, tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšem sehe tuárjuđ sämmilij almos +iäláttâsâi ovdánem. +Sämitigge lii Saijoos válduláigulâš já -tuáimee. +Senaatti-kiinteistöt +lii laiguuttâm Saijoos kiddoduv sämitiigán, kote lii ain vyelilaiguuttâm tiilijd eres +kevtteid. +Sämitige láigusopâmuš vuossâmuš luovâscelkkimpeivi lii 31.12.2030. +Saijoos láigusopâmušváldádem lii tohhum staatáin nuuvt, ete tot luávdá sämitige já +staatâtuáimei lááiguid (1 481 000/ihe). +Staatâ ive 2016 budjetist láigusopâmuš- +váldádem lii kirjum ive 2021 rääjist lemin 1 481 000 €. +Saijoos palvâlemohtâduv toimâm ruttâduvá sämitige ive 2016 budjet mield +riehtiministeriö mieđettem staatâtorjuin, fastâ kevtteeorjiduumijn peerrâmnáál +láigupuáđuiguin já palvâlusâi vyebdimpuáđuiguin sehe čuákkimtiilij uánihisáigásâš +laiguutmist puáttâm puáđuiguin já toos lohtâseijei palvâlusâi vyebdimist puáttâm +puáđuiguin. +Sämitige pargo-oornig 21b § mield sämmilii kulttuurjiešhaldâšemân kyeskei tooimâi +teknisii olášuttem várás tuáimá palvâlemohtâdâh, mii västid sämitige vyelni ei. +kulttuurkuávdáá markkânistmist sehe teknisâš já logistisâš palvâluspyevtittâsâst já +kiddoduv paijeentolâmân kyeskein tooimâin sehe jyehilágánij tábáhtusâi ornijmist. +Pargo-oornig 21b § 1 saje mield virgekoskâvuođâlâš markkânistemhovdâ tipšo +Saijoos čuákkimtiilij markkânistem já vyebdim lasseen eereeb iärásij čuákkimij já +tábáhtusâi +pyevtitmân +(orniimân) +kyeskeid +vuáválijd +aašijd +västid +palvâlemohtâduv ruttâtuálust já tuáimá ton ovdâolmožin. +Markkânistemhoovdâ +pargoid kulá lasseen suu tooimâid já toimâsuárgán kullei aašij oovdânpyehtim +sämitige stiivrân já tige čuákkimân. +Sämitiggelaavâ 16.2 § mield sämitige virgeulmuid, viirgijd já virgekoskâvuođâid +heiviittuvvoo, maid staatâ virgeulmui, viirgijn já virgekoskâvuođâin asâttuvvoo já +meriduvvoo. +Staatâ virgeolmoošlaavâ (750/94) 4.1 § mield viirgijd puáhtá vuáđudiđ +pálkkáámijd kevttimnáál meriruuđâi raajij siste. +Virgeolmoošasâttâs (971/94) 5.1 § +mield, ko virge vuáđuduvá, kalga meridiđ virge nommâ já vuáđus, mon mield virge +pálkkám meriduvvoo. +SäTi 24 § juátkoo... +Sämitige pargo-oornog 4 § 13 saje mield tige čuákkim vuáđđud tige viirgijd. +Pargo- +oornig 6 § 11 saje miärádâs mield virge tevdimist meerrid tige stivrâ. +Markkânistemhoovdâ tooimâ lii 18.11.2013 rääjist meriáigásávt tipšom Johanna +Alatorvinen lii celkkim jieijâs luovâs pargoost 21.1.2016. +Haldâttâhhovdâ lii almottâm virge uuccâmnáál 27.1.2016. +Virge lii pargo-oornig +miäldásávt uuccâmnáál 30 peeivi uuccâmäigin. +Áášán kulleeh äššikirjeh, moh láá uáinimnáál čuákkimsaajeest: +Laahâ sämitiggeest (974/1995) +Staatâ virgeolmoošlaahâ (750/1994) +Staatâ virgeolmoošasâttâs (971/1994) +Sämitige pargo-oornig +Haldâttâhhoovdâ iävtuttâs (PR): +Stivrâ iävtut sämitige čuákkimân, ete tot +1) vuáđđud almos toimâttuv vyelni tuáimee palvâlemohtâdâhân olesáigásâš +markkânistemhoovdâ virge 1.3.2016 rääjist, +2) meerrid virge pálkkáámin sämitige pálkkámvuáháduv vátámuštääsi IV já tast +juávhu I miäldásâš mánupajepäälhi. +Hallitus päätti esityksen mukaan. +SäTi 25 § ERES OOVDÂN PUÁTTEE ÄÄŠIH +ČUÁKKIM JOSKÂM +ÄŠŠILISTO 1/2015 +Sämitige čuákkim 24.2.2015 +SÄMITIGE ČUÁKKIM 1/2015 +Äigi ma 24. peeivi kuovâmáánu 2015 tme 10. +Sajos, Aanaar. +Näkkäläjärvi Klemetti +I värisaavâjođetteijee +Tapiola Nilla " +Lehtola Minna +nuorâirääđi ovdâsteijee +pevdikirjetuállee, +má haldâttâhhovdâ +má lahâčällee +oppâmateriaalčällee +Riitta Orti-Berg +vs. kulttuurčällee +Aikio Maria-Sofia +Aikio Leena +Huovinen Heli +Fofonoff Katri +SäTi 1 § Čuákkim lehâstem +SäTi 2 § Čuákkim lavâlâšvuođâ já meridemváldálâšvuođâ pahudem +SäTi 3 § Pevdikirje tärhisteijei já jienârekinistei valjim +ČUÁKKIM LEHÂSTEM +Almottâs čuákkimist lii vuolgâttum jesânáid já värijesânáid 28.1.2015 +já čuákkimpovdiittâs-äššilisto lahtosijdiskuin 17.2.2015. +PEVDIKIRJE TÄRHISTEIJEI JÁ JIENÂREKINISTEI VALJIM +Väljejuv kyehti pevdikirje tärhisteijee, kiäh toimâv táárbu mield meid +jienârekinisten. +Eidusij čuákkimaašij kieđâvuššâmoornig tuhhiittem +EIDUSIJ ČUÁKKIMAAŠIJ KIEĐÂVUŠŠÂMOORNIG TUHHIITTEM +Tuhhiittuvvoo čuávvoo aašij kieđâvuššâmoornig: +5 § Saavâjođetteijei kejâstâh +6 § Sämitige muštâlus staatâráádán ivveest 2014 +7 § Čielgiittâs sämikielâlii oppâmateriaal rähtimân čujottum staatâtorjuu kiävtust ive +8 § Čielgiittâs säämi kulttuurmeriruuđâ kiävtust ive 2013 +9 § Čielgiittâs säämi sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusmeriruuđâ kiävtust ive 2013 +10 § Iäru mieđettem Ilmari Tapiolan já uđđâ jeessân nomâttem sosiaal- já +tiervâsvuođâlävdikoodán +11 § Eres oovdân puáttee ääših +12 § Almottâsääših +13§ Čuákkim lopâttem +Saavâjođetteijei kejâstâh +SAAVÂJOĐETTEIJEI KEJÂSTÂH +Sämitige muštâlus staatârááđán ivveest 2014 +SÄMITIGE MUŠTÂLUS STAATÂRÁÁĐÁN IVVEEST 2014 +Sämitiggelaavâ 7 § miäldásávt Sämitigge ráhtá ihásávt staatârááđán haldâttâs muštâlus +rähtim várás muštâlus tast, ete mii merhâšitteid lii tábáhtum sämmiláid eromâšávt +kyeskee aašij ovdánmist. +Riehtiministeriö lii pivdám, ete sämitigge toimâttičij muštâlus majemustáá 25.2.2015. +Muštâlus kukkodâh kolgâččij leđe enâmustáá vittâ siijđo. +Sämitige muštâlus labdeh +Haldâttuv ihemuštâlusân ivveest 2014, mii adeluvvoo ovdâskoodán. +Sämitige pargo-oornig 25 § 5 saje mield lahâčällee pargon lii rähtiđ koččâmušâst +leijee muštâlus. +Jieškote-uv lävdikodde lii valmâštâllâm jieijâs toimâsyergist uásis +muštâlus várás. +Vs. lahâčällee iävtuttâs (KV): +Stivrâ tuhhit sämitige muštâlus ivveest 2014 oovdânpyehtimnáál +sämitige čuákkimân. +Stivrâ tuhhiittij sämitige muštâlus ivveest 2014 nubástusâiguin +ovdânpyehtimnáál sämitige čuákkimân. +Sämitige čuákkim tuhhit sämitige muštâlus ivveest 2014 toimâttemnáál +staatârááđán (lahtos 1). +Čielgiittâs sämikielâlii oppâmateriaal rähtimân čujottum staatâtorjuu kiävtust ive 2014 +ČIELGIITTÂS SÄMIKIELÂLII OPPÂMATERIAAL RÄHTIMÂN +ČUJOTTUM STAATÂTORJUU KIÄVTUST IVE 2014 +Sämitige pargo-oornig 11 § (saje 9) mield škovlim- já oppâmateriaallävdikodde kalga +rähtiđ tige čuákkimân ihásâš čielgiittâs säämi oppâmateriaalmeriruuđâ kiävtust. +Lasseen sämitigge kalga raportistiđ Máttááttâshaldâttâsân sämikielâlii oppâmateriaal +rähtimân čujottum staatâtorjuu kiävtust 28.2.2015 räi ovdil ko pyehtih mäksiđ ive +2015 staatâtorjuu sämitiigán. +Sämitigge finnij ive 2014 staatâ budjetist ohtsis 400.000 eurod sämikielâlii +oppâmateriaal rähtimân. +Lasseen oppâmateriaal vyebdimpuáđuh čoggâšuvvii suulân +Ihán 2014 čujottum ruđâiguin almostittum oppâmateriaaleh láá +luvâttâllum lahtosist 2. +Oppâmateriaalčällee lii valmâštâllâm sämitige čuákkimân čujottum čielgiittâs +oppâmateriaalruuđâi kiävtust ive 2014. +Oppâmateriaalčällee iävtuttâs (HK): +Stivrâ tuhhit čielgiittâs sämikielâlii oppâmateriaal rähtimân čujottum +staatâtorjuu kiävtust 2014 oovdânpyehtimnáál sämitige čuákkimân. +SäTi 7 § juátkoo... +Sämitige čuákkim tuhhit čielgiittâs sämikielâlii oppâmateriaal rähtimân +čujottum staatâtorjuu kiävtust 2014 (lahtos 3). +Čielgiittâs säämi kulttuurmeriruuđâ kiävtust ive 2013 +ČIELGIITTÂS SÄÄMI KULTTUURMERIRUUĐ KIÄVTUST IVE 2013 +Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii ive 2013 mieđettâm Sämitiigán staatâtoorjân +182 000 eurod, mast 171 350 eurod kevttimnáál sämikielâlii kulttuur oovdedmân já +sämiseervij +(säämi +kulttuurmeriruttâ) +eurod +sämikirkkotuuvij paijeentolâmân. +Ain ive 2013 máttááttâs- já kulttuurministeriö +mieđettij Sämitiigán staatâtoorjân 200 000 eurod kevttimnáál säämi taiđuu já kulttuur +Meriruuđâst uážui kevttiđ enâmustáá 23 000 eurod Tave-eennâmlij +sämiseervij tuárjumân. +Sämitige pargo-oornig 13 § mield miärádâs säämi kulttuurmeriruuđâ jyehimist taha +Sämitige kulttuurlävdikodde. +Säämi kulttuurmeriruuđâ jyehimist lii asâttum Sämitige +pargo-oornig 5 lovvoost, § 69 - 79. +Lasseen jyehim vuáđđusin kiävttojeh +staatâtoorjâlaahâ +kulttuurlävdikode +kulttuurmeriruuđâst +mieđettum +kulttuurtorjui teknisiih ravvuuh. +Kulttuurlävdikodde lii čuákkimistis 28.10.2013 § 10 kieđâvuššâm já merkkim tiättun +čuákánkiäsu tiličielgiittâsâin. +Sämitigge lii toimâttâm om. +tiličielgiittâs ive 2013 meriruuđâin máttááttâs- já +kulttuurministeriön 31.12.20143 räi. +Vs. kulttuurčällee iävtuttâs (ROB): +Stivrâ tuhhit čielgiittâs ive 2013 säämi kulttuurmeriruuđâ kiävtust +oovdânpyehtimnáál sämitige čuákkimân. +SäTi 8 § juátkoo... +Sämitige čuákkim tuhhit čielgiittâs ive 2013 säämi kulttuurmeriruuđâ +kiävtust (lahtos 4). +Čielgiittâs säämi sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusmeriruuđâ kiävtust ive 2013 +ČIELGIITTÂS SÄÄMI SOSIAAL- JÁ TIERVÂSVUOĐÂPALVÂLUS- +MERIRUUĐ KIÄVTUST IVE 2013 +Ovdâskodde tuhhiittij staatâ ive 2013 budjetist 600.000 euro stuárusii meriruuđâ +kevttimnáál sämikielâlij peivitipšo-, sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân +sämikuávlu kieldâin. +Sämitige pargo-oornig 17 § 5 saje mield sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde kalga +rähtiđ +čuákkimân +ihásávt +čielgiittâs +tiervâsvuodâpalvâlusmeriruuđâ kiävtust. +Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde lii čuákkimistis 13.6.2014 tuhhiittâm čielgiittâs +toimâttemnáál Laapi kuávluhaldâttâhvirgeomâhâžân. +haldâttâhhoovdâ iävtuttâs (PR): +Stivrâ tuhhit čielgiittâs ive 2013 meriruuđâ kiävtust oovdânpyehtimnáál +Sämitige čuákkim tuhhit čielgiittâs ive 2013 säämi sosiaal- já +tiervâsvuođâpalvâlusmeriruuđâ kiävtust (lahtos 5). +SäTi10 § +Iäru mieđettem Ilmari Tapiolan já uđđâ jeessân nomâttem sosiaal- já +IÄRU MIEĐETTEM ILMARI TAPIOLAN JÁ UĐĐ JEESSÂN +NOMÂTTEM SOSIAAL- JÁ TIERVÂSVUOĐÂLÄVDIKOODÁN +Ilmari Tapiola lii almottâm sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode čuákkimist 26.1.2015 +iärus sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode jeessânvuođâst. +pargo-oornig +tige +tiervâsvuođâlävdikoodán saavâjođetteijee, värisaavâjođetteijee já vittâ eres jeessân +sehe juáhážân persovnlii värijeessân tige vaaljâpajan häävild. +Saavâjođetteijee já +värisaavâjođetteijee kolgâv leđe tige eidusiih jesâneh. +Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode čuákánpieijâm: sj Ilmari Tapiola (Elle Aikio), värisj +Nihkolas Valkeapää (Ulla Magga), Heidi Eriksen (Pentti Morottaja), Pentti Valle +(Laila Aikio), Marjo Semenoff (Pauliina Feodoroff), Katja Magga (Tuula-Maija +Magga-Hetta) já Pekka Pekkala (Marja Selkälä). +Stivrâ mieđeet iäru Ilmari Tapiolan já oovdânpuáhtá tige čuákkimân, +ete tot nomâttičij Ilmari Tapiola sajan uđđâ jeessân sosiaal- já +tiervâsvuođâlävdikoodán ton toimâpaje loopân. +Sämitige čuákkim mieđeet iäru Ilmari Tapiolan já väljee sosiaal- já +tiervâsvuođâlävdikoodán uđđâ jeessân Ilmari Tapiola sajan. +Eres oovdân puáttee ääših +SäTi 11 § ERES OOVDÂN PUÁTTEE ÄÄŠIH +Almottâsääših +ALMOTTÂSÄÄŠIH +Merkkejuvvojeh tiättun čuávuvááh ääših. +Stiivrâ miärádâsah +Stivrâ lii čuákkimistis 12.1.2015 +Hyväksynyt lausunnon Näkkälän paliskunnan jakoa koskevassa asiassa (liite 1 T), +Hyväksynyt lausunnon susikannan hoitosuunnitelmaksi (liite 2 T). +Stivrâ lii čuákkimistis 10.2.2015 +Nimennyt edustajaksi Enontekiön kunnan Akwé-kon ryhmään edustajiksi Ulla Magga, +Tuomas Palojärvi, Per-Oula Juuso, Per-Antti Labba ja Anni-Helena Ruotsala, +puheenjohtajaksi ehdottaa Ulla Maggaa, +Hyväksynyt vastauksen annettavaksi ulkoasiainministeriön tietopyyntöön (liite 3 T), +Hyväksynyt vetoomuksen kansanedustajille (liite 4 T), +Hyväksynyt esityksen ympäristökasvatustyöryhmän täydentämiseksi (liite 5 T) +Saavâjođetteijee miärádâsah +Lausunto eduskunnan ympäristövaliokunnalle hallituksen esityksestä HE 192/2014 uudeksi +kalastuslaiksi (liite 6 T), +Lausunto Metsähallitukselle UK-puisto-Sompio-Kemihaara -Natura-alueen hoito- ja +käyttösuunnitelmaluonnoksesta (liite 7 T), +Lausunto Lapin liitolle luonnoksesta Lapin matkailustrategiaksi vuosile 2015-2018 (liite 8 +Muistutus +Pohjois-Suomen +aluehallintovirastolle +Maija +Vehviläisen +ympäristölupahakemuksesta koneellista kullankaivua ja imuruoppausta varten valtauksilla +Matinkiviniemi I-III, Hoikan paikka ja Ruotsalaisten pankki II Sotajoen varressa Inarissa, +Nimennyt alkuperäiskansojen maailmankonferenssin pohjoismaiseen seurantakokoukseen +edustajaksi Global Indegenous Youth Caucus:ksen puheenjohtajan Tuomas Aslak Juuson, +Esittänyt nimettäväksi Euroopan alueellisen yhteistyön kauden 2014-2020 pohjoisen +seurantakomiteaan Ulla Maggaa ja hänen varaedustajakseen Heikki Palttoa, vaihtoehtoisesti +nimettäväksi varsinaiseksi jäseneksi Heikki Palttoa ja hänen varajäsenekseen Ulla Maggaa, +Esittänyt nimettäväksi kirjastoapurahalautakuntaan varsinaisiksi jäseniksi vs. kulttuurisihteeri +Riitta Orti-Bergiä, kulttuurilautakunnan puheenjohtaja Tauno Halttaa, kirjailija Niillas +Holmbergia ja opettaja Anna Morottajaa, +Lausunto eduskunnan perustuslakivaliokunnalle perustuslakivaliokunnan pykälämuutoksista +saamelaiskäräjistä annetun lain muuttamiseen, Perustuslakivaliokunnan kuuleminen +SäTi 12 § juátkoo... +Lausunto eduskunnan perustuslakivaliokunnalle hallituksen esityksistä HE 324/2014 vp +laeiksi sosiaali- ja terveydenhuollon järjestämiseksi, Perustuslakivaliokunnan kuuleminen +eduskunnan +sivistysvaliokunnalle +valtioneuvoston +ihmisoikeuspoliittisesta +selonteosta VNS 6/2014 vp eduskunnalle vuodelta 2014 (liite 12 T), +Lausunto Työ- ja elinkeinoministeriölle Ympäristövaikutusten arviointi kaivoshankkeissa - +oppaasta (Liite 13 T), +Lausunto Turvallisuus- ja kemikaalivirastolle malminetsintälupahakemuksesta ML2014:0029 +Muistio ympäristöministeriölle Hammastunturin erämaa-alueen hoito- ja käyttösuunnitelman +vahvistamisesta (liite 15 T), +Lausunto Sodankylän kunnalle koskien Kakslauttasen pysäköinti- ja levähdysalueen ranta- +asemakaavan muutosta asemakaavaksi (liite 16 T), +Lausunto eduskunnan maa- ja metsätalousvaliokunnalle hallituksen esityksestä HE 192/2014 +uudeksi kalastuslaiksi, Maa- ja metsätalousvaliokunnan kuuleminen 15.1.2015 (liite 17 T), +Lausunto eduskunnan työelämä- ja tasa-arvovaliokunnalle hallituksen esityksestä HE +264/2014 ILO 169-sopimuksen ratifioimiseksi, Työelämä- ja tasa-arvovaliokunnan +Lausunto eduskunnan maa- ja metsätalousvaliokunnalle hallituksen esityksestä HE 264/2014 +ILO 169-sopimuksen ratifioimiseksi, Maa- ja metsätalousvaliokunnan kuuleminen 15.1.2015 +Lausunto Eduskunnan perustuslakivaliokunnalle hallituksen esityksestä HE 264/2014 ILO +169-sopimuksen ratifioimiseksi (liite 20 T), +Lausunto Eduskunnan sosiaali- ja terveysvaliokunnalle hallituksen esityksestä laeiksi +sosiaali- ja terveydenhuollon järjestämiseksi (liite 21 T). +I värisaavâjođetteijee miärádâsah +Lausunto Sosiaali- ja terveysministeriölle luonnoksesta hallituksen esitykseksi eduskunnalle +laeiksi poronhoitajien sijaisavusta ja maatalousyrittäjien eläkelain 114 §:n muuttamisesta +Opetushallitukselle +perusopetuksen +lisäopetuksen +opetussuunnitelman +perusteista (liite 23 T), +Ympäristöministeriölle +koskien +Geologian +tutkimuskeskuksen +tutkimuslupahakemusta kalliokairauksiin Lätäsenon-Hietajoen soidensuojelualueella (SSA +II värisaavâjođetteijee miärádâsah +Haldâttâhhoovdâ miärádâsah +palkkasi Tarja Porsangerin alkuperäiskansojen elokuvakeskus Skábman määräaikaisen +suunnittelijan tehtävään 31.12.2015 saakka. +palkkasi Ulla Pirttijärvi-Länsmanin musiikkikeskuksen suunnittelijan sijaiseksi 12.10.2015 +Järjestelmäasiantuntija Pasi Aikion peruspalkan korottaminen 10% vaalilautakunnan +lisääntyneiden tehtävien vuoksi. +Palkattoman virkavapauden myöntäminen kielipesäohjaaja Heli Aikiolle ajalle 29.- +Palkattoman virkavapaan myöntäminen toiminnanohjaaja Petra Magga-Varsille ajalle 1.2. +Puáttám reeivah +Oikeusministeriön tiedote 27.11.2014 ILO-sopimuksen ratifiointiehdotus eduskunnalle (liite +YK:n alkuperäiskansojen maailmankonferenssin loppuasiakirja (liite 26 T), +Valtionneuvoston päätös EAY-ohjelmien seurantakomiteoiden suomalaisista jäsenistä (liite +Metsähallituksen ja Inarin ja Sodankylän kuntien yhteistyöryhmän kokousmuistio +Metsähallituksen ja Utsjoen kunnan yhteistyöryhmän kokousmuistio 21.1.2015 (liite 29 T), +Ympäristöministeriön kirje +biologista +monimuotoisuutta koskevan +yleissopimuksen +alkuperäiskanojen perinnetietoa käsittelevän artiklan 8j kansallisen asiantuntijaryhmän +toimikauden jatkamisesta (liite 30 T). +Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode miärádâsah 26.1.2015 +käsitteli Posken saamelaisyksikön tilannetta 2015, +hyväksyi Utsjoen kunnan muutosesityksen vuoden 2014 sopimukseen, +hyväksyi saamelaiskäräjälain 7 § mukaisen kertomusluonnoksen sote-lautakunnan toimialan +osalta esitettäväksi saamelaiskäräjien hallitukselle, +päätti esityksistä puolueiden eduskuntavaaliohjelmaa varten esitettäväksi saamelaiskäräjien +hallitukselle. +Škovlim- já oppâmateriaallävdikode miärádâsah 27.1.2015 +hyväksyi saamelaiskäräjien kokoukselle ja Opetushallitukselle osoitetun selvityksen +oppimateriaalin +valmistamiseksi +vuonna +osoitettujen +varojen +käytöstä +oppimateriaalityön tuloksista; +päätti +esityksestään +osaksi +eduskuntavaalivaikuttamista +koskevaa +asiakirjaa; +päätti esityksestään osaksi saamelaiskäräjien kertomusta 2014; +Lautakunnan kokouksessa 21.11. ja 30.12.2013 valittujen projektityöntekijöiden (Elenanne +Sara, Onerva Länsman, Taarna Valtonen, Heini Wesslin, Merja Fofonoff, Miina Seurujärvi +ja Anna Katariina Feodoroff) lisäksi päätettiin palkata Arla Magga 3kk:si kesätyöntekijäksi +ja myöhemmin valitaan vielä inarinsaamen kesätyöntekijä. +Feodoroff työskentelee +koltansaamenkielisen oppimateriaalin kesätyöntekijänä. +Kulttuurlävdikode miärádâsah 22.-23.1.2015 +hyväksyi vuoden 2013 saamelaisesta kulttuurimäärärahasta myönnettyjen avustusten +käytöstä annetut tiliselvitykset, +hyväksyi vuoden 2014 saamelaisesta kulttuurimäärärahasta myönnetyn avustuksen +siirtohakemus, +hyväksyi Vuoden 2014 saamelaisesta kulttuurimäärärahasta myönnettyjen avustusten +muutoshakemukset, +jakoi vuoden 2015 määrärahasta pohjoismaisten saamelaisjärjestöjen tukemiseksi 15 000 +euroa, +myönsi Kansallispäiväjuhlan 6.2.2015 järjestelyyn vuoden 2014 ilmoituskuluista ja +kulttuuriavustuksesta jäänyt yht. +Lisäksi jos jää tai palautetaan vuodelta 2014 +kulttuuriavustusrahoja, mikä selviää kun kulttuuriavustusten 2014 vuoden tiliselvityksen on +toimitettu. +käsitteli vuoden 2015 kulttuurimäärärahahakemuksia. +Talousarviossa on 176 000 euroa +saamenkielisen kulttuurin edistämiseen ja saamelaisjärjestöjen toimintaan, mistä 10 340 +euroa Utsjoen saamelaiskirkkotupien ylläpitoon, Ilmoituskuluihin 2 500 euroa. +Määräaikaan +mennessä tuli 90 hakemusta, haettu yhteensä 712 358 euron edestä kulttuuriavustusta, jaettu +163 160 euroa kulttuurimäärärahaa. +hyväksyi Saamelaiskäräjien kertomukseen vuodelta 2014 kulttuurilautakunnan osuuden. +Nuorâirääđi miärádâsah 19.12.2014 +hyväksyi lakimiessihteerin esityksen nuorisolain uudistamisesta, +päätti, että Ofelaš-toimintaa pyritään jatkamaan yhteistyössä Sámi Allaskuvlan kanssa +vuonna 2016. +Siihen haetaan rahoitusta eri paikoista vuoden 2015 aikana, +hyväksyi nuorisoneuvoston toimintasuunnitelman ja talousarvion vuodelle 2015, +pyrkii järjestämään vuoden 2015 saamenkielisiä nuorteniltoja yhteistyössä saamelaisalueen +kuntien kanssa. +Iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode miärádâsah 22.1.2015 +hyväksyi saamelaiskäräjälain 7 § mukaisen kertomusluonnoksen elinkeino-ja +oikeuslautakunnan toimialan osalta esitettäväksi saamelaiskäräjien hallitukselle +hallitukselle +päätti pitää lautakunnan seuraavan kokouksen 10.3.2015 +Kielârääđi miärádâsah 12.12.2014 +hyväksyi Muistio/kirjelmän Opetus- ja kulttuuriministeriölle toimenpideohjelmasta saamen +kielten elvyttämiseksi, +hyväksyi Saamen kieltä koskevat esitykset vuoden 2015 eduskuntavaalien vaaliohjelmiin ja +hallitusohjelmaan. +Čonâsjuávkkutoimâ +Kerdiluándusâš: +Eduskunnan perustuslakivaliokunnan kuulemistilaisuus hallituksen esityksestä laeiksi +sosiaali- ja terveydenhuollon järjestämiseksi (HE 324/2014 vp) Helsingissä 16.12.2014 +(Klemetti Näkkäläjärvi), +Pohjoismainen alkuperäiskansojen maailmankonferenssin seurantakokous 16.12.2014 +Helsingissä (Tuomas Aslak Juuso), +Tapaaminen Metsähallituksen pääjohtajan kanssa Helsingissä 17.12.2014 (Klemetti +Näkkäläjärvi, Heikki Paltto), +Neuvottelut +Ympäristöministeriössä +Hammastunturin +erämaa-alueen +hoito- +käyttösuunnitelmasta Helsingissä 17.12.2014 (Klemetti Näkkäläjärvi, Heikki Paltto), +Eduskunnan maa- ja metsätalousvaliokunnan kuuleminen hallituksen esityksestä HE +192/2014 vp eduskunnalle kalastuslaiksi ja eräiksi siihen liittyviksi laeiksi Helsingissä +15.1.2015 (Heikki Paltto, Nilla Tapiola), +Eduskunnan työelämä- ja tasa-arvovaliokunnan kuuleminen hallituksen esityksestä +eduskunnalle itsenäisten maiden alkuperäis- ja heimokansoja koskevan yleissopimuksen +hyväksymisestä sekä laeiksi yleissopimuksen lainsäädännön alaan kuuluvien määräysten +voimaansaattamisesta ja Metsähallituksesta annetun lain muuttamisesta HE 264/2014 vp +Helsingissä 15.1.2015 (Klemetti Näkkäläjärvi, Tiina Sanila-Aikio), +Eduskunnan +maa- +metsätalousvaliokunnan +kuuleminen +hallituksen +esityksestä +Helsingissä 15.1.2015 (Klemetti Näkkäläjärvi, Heikki Paltto), +Metsä keskellä kaupunkia -tilaisuus Helsingissä 15.1.2015 (Klemetti Näkkäläjärvi, Heikki +Paltto), +Matkamessut Helsingissä 14.-16.1.2015 (Johanna Alatorvinen) +Opetushallituksen lukion opetussuunnitelman perusteiden päivittämis/kuulemistilaisuus +Helsingissä 19.1.2015 (Marjaana Aikio), +Kestävä +kaivostoiminta +arktisella +alueella-seminaari +Levillä +(Klemetti +Näkkäläjärvi), +Neuvottelut Enontekiön tuulivoimalakaavasta Hetassa 22.1.2015 (Klemetti Näkkäläjärvi, +Janne Näkkäläjärvi, Kalle Varis), +Amiraali Robert Pappin vierailu Inarissa 24.1.2015 (Tiina Sanila-Aikio), +Eduskunnan perustuslakivaliokunnan kuuleminen hallituksen esityksestä HE 264/2014 vp +voimaansaattamiseksi ja Metsähallituksesta annetun lain muuttamisesta Helsingissä +27.1.2015 (Klemetti Näkkäläjärvi), +Interreg-koulutustilaisuus Haaparannassa 28.1.2015 (Marko Marjomaa), +Tutustuminen kansallismuseon keskusvarastoon Orimattilassa 28.1.2015 (Petra Magga- +Vars), +Yhteispohjoismainen saamelaisopetuksen oppimateriaalityöryhmän kokous Helsingissä +11.2.2015 (Hannu Kangasniemi), +Pohjoismaiden neuvoston järjestämä pohjoismainen saamelaisseminaari Altassa Norjassa +12.-13.2.2015 (Klemetti Näkkäläjärvi, Heikki Paltto), +Pargoviehâääših +Luettelo Saamelaiskäräjien palveluksessa olevista henkilöistä (Liite 31 T). +T-lahtosáid puáhtá uápásmuđ čuákkimsaajeest. +Čuákkim lopâttem +ČUÁKKIM LOPÂTTEM +ÄŠŠILISTO 4/2014 +Sämitige čuákkim 22.12.2014 +SÄMITIGE ČUÁKKIM 4/2014 +Äigi vu 22. peeivi juovlâmáánu tme 9 +Solju, Sajos, Aanaar +1 § Čuákkim lehâstem +2 § Čuákkim lavâlâšvuođâ já meridemváldálâšvuođâ pahudem +3 § Pevdikirje tärhisteijei já jienârekinistei valjim +Almottâs čuákkimist lii vuolgâttum jesânáid já värijesânáid +5.12.2014 já čuákkimpovdiittâs-äššilisto lahtosijdiskuin 12.12.2014. +Tuhhiittuvvoo čuávuváá aašij kieđâvuššâmoornig: +6 § Sämitige toimâvuávám-budjet 2015 +7 § Anna-Katariina Feodoroff iärupivdem nuorâirääđi värijeessânvuođâst +8 § Soovâdsopâmuš +9 § Eres oovdân puáttee ääših +10 § Almottâsääših +Sämitige toimâvuávám-budjet ihán 2015 +SÄMITIGE TOIMÂVUÁVÁM -BUDJET 2015 +Sämitige pargo-oornig 23.7 § mield haldâttâhhoovdâ pargon lii rähtiđ iävtuttâs +budjetin, mon sämitige čuákkim tuhhit (4.7 §). +Má haldâttâhhoovdâ rähtim iävtuttâs vuáđuduvá lävdikuudij já proojeektpargei +oovdânpyehtimáid, tilitärhisteijei kommentáid sehe ive 2014 budjetân já ton +vuáđusteijee olášumetiäđoid. +Má haldâttâhhoovdâ iävtuttâs (PR): +Stivrâ tuhhit iävtuttâs sämitige toimâvuávám-budjetin ihán 2015, +Stivrâ tuhhiittij iävtuttâs lasâttâsâiguin sämitige toimâvuávám-budjetin +ihán 2015, oovdânpyehtimnáál sämitige čuákkimân (lahtos 1). +Sämitige čuákkim tuhhit iävtuttâs sämitige toimâvuávám-budjetin ihán +Anna-Katariina Feodoroff iärupivdem nuorâirääđi värijeessânvuođâst +ANNA-KATARIINA FEODOROFF IÄRUPIVDEM +NUORÂIRÄÄĐI VÄRIJEESSÂNVUOĐÂST +Nuorâirääđi värijeessân Anna-Katariina Feodoroff lii pivdám šleđgâpoostâ peht +6.11.2014 iäru nuorâirääđist persovnlij suujâi tiet. +Nuorâirááđán väljejuvvojeh kyevti ihán häävild saavâjođetteijee, värisaavâjođetteijee +já kulmâ eres jeessân sehe juáhážân persovnliih värijesâneh. +Taah eidusiih jesâneh já +värijesâneh kalgeh leđe valjiidijn 18-25-ihásiih. +Lasseen nuorâirááđán väljejuvvojeh +kyevti ihán häävild vittâ pissoo äššitobdeejeessân, kiäh kalgeh leđe valjiidijn 15-17- +ihásiih. +Nuorâirääđi jesâneh 2014-2015: +Niila Rahko, saavâjođetteijee - värijeessân Mikkel Näkkäläjärvi +Minna Lehtola, värisaavâjođetteijee - värijeessân Anna-Katariina Feodoroff +Elli-Marja Hetta - värijeessân Laura-Maija Niittyvuopio +Anne-Maret Labba - värijeessân Sammeli Salonen +Aslak Holmberg - värijeessân Martta Alajärvi +Äššitobdeejesânin tuáimih Jussa Seurujärvi, Jouna Näkkälä, Tuomo Laiti, Xia Torikka +já Pinja Pieski. +Nuorâirääđi iävtut, ete nuorâirääđist iäru pivdem Anna-Katariina Feodoroff sajan +väljejuvvoo Leena Fofonoff. +Stivrâ iävtut sämitige čuákkimân, ete tige čuákkim väljee nuorâiráádán +uđđâ värijeessân Anna-Katariina Feodoroff sajan. +Sämitige čuákkim väljee nuorâirááđán uđđâ värijeessân Anna-Katariina +Feodoroff sajan. +Soovâdsopâmuš +SOOVÂDSOPÂMUŠ +Sämitige stivrâ tuhhiittij čuákkimistis 16.9.2014 (5 §) Juha Guttorm oovdânpyehtim +ääši sovâdâtmist uásipelijguin soovâdsopâmuššáin, mii ráhtoo já vuáláčálloo. +Sopâmuš lii vuáláčallum 17.11.2014. +Soovâdsopâmuš iävtui mield uásipeleh västideh jieš jieijâs riehtijotteemkoloin já Juha +Guttorm kiäsá meddâl suu väidim haldâttâhrievtist. +Sopâmuš šadda vuáimán, ko Tave-Suomâ haldâttâhriehti lii almottâm ete ääši +kieđâvuššâm lii nuuhâm haldâttâhrievtist. +Ubâ sopâmuš lii uáinimnáál čuákkimist. +Stivrâ +1) merkkee soovâdsopâmuš tiättun, +2) oovdânpuáhtá almosčuákkimân, ete almosčuákkim merkkee +soovâdsopâmuš tiättun. +Stivrâ merkkij sopâmuš tiättun já meridij oovdânpyehtiđ +almosčuákkimân, ete tot merkkee sopâmuš tiättun. +Sämitige čuákkim merkkee sopâmuš tiättun. +Merkkejuvvojeh tiättun čuávuvááh almottâsääših. +Stivrâ lii čuákkimistis 26.11.2014 +Hyväksynyt esityksen Oikeusministeriölle valtionavustuksen saamiseksi saamen kielilain +toteutumista koskevaan selvitykseen, +Nimennyt Asko Länsmanin edustajaksi Paliskuntain yhdistyksen hallitukseen kaudelle +Esittänyt työ- ja elinkeinoministeriölle Interreg Pohjoinen 2014-2020 -ohjelman +hallintokomiteaan nimettäviksi varsinaisiksi jäseniksi Heikki Palttoa, Nilla Tapiolaa ja Anna +Morottajaa sekä varajäseniksi Anna Näkkäläjärvi-Länsmania, Ulla Maggaa ja Veikko +Feodoroffia, +Päättänyt projektirahoituksen hakemisesta Sámi Giellagáldulle Interreg Pohjoinen 2014- +2020 ohjelmasta, +Nimennyt Pohjoismainen kieliyhteistyö - Sámi Giellagáldun ohjausryhmän jäseniksi Tiina +Sanila-Aikion ja Marko Marjomaan alkaen 26.11.2014 siihen saakka, kunnes uusi +Giellagáldu -hanke käynnistyy, +Hyväksynyt kannanoton saamelaislasten perus- ja ihmisoikeuksien toteutumisesta +saamenkielisessä päivähoidossa (liite 1 T), +Hyväksynyt esityksen riittävän saamen kielen taidon varmistamiseksi saamenkielisten +työntekijöiden rekrytoinnissa (liite 2 T), +Merkinnyt tiedoksi saamelaiskäräjien talouden toteumaraportin ajalta 1.1.-31.10.2014, +Merkinnyt tiedoksi Kaiku -henkilöstön työhyvinvoinnin kehittämishankkeen ja päättänyt, +että hallitus osallistuu mahdollisuuksien mukaan työyhteisön kehittämistilaisuuksiin, +Keskustellut hallituksen toiminnan arvioinnista ja päättänyt etsiä +itsearvioinnin +toteuttamismenetelmiä vuonna 2015, +Päättänyt järjestää saamelaisten kansallispäivän juhlan 6.2.2015 Inarissa ja nimennyt +työryhmään Saamelaiskäräjien keskusten työntekijät, nuorisosihteerin ja kulttuurisihteerin, +Päättänyt pyytää tapaamista saamelaisalueen koulutuskeskuksen johtokunnan kanssa +porotutkimusyhteistyöstä. +Lausunto eduskunnan maa- ja metsätalousvaliokunnalle hallituksen esityksestä HE 167/2014 +saamelaiskäräjälain muuttamiseksi (liite 3 T), +Lausunto eduskunnan työ- ja tasa-arvovaliokunnalle hallituksen esityksestä HE 167/2014 +saamelaiskäräjälain muuttamiseksi (liite 4 T), +Taustamuistio työ- ja elinkeinoministeriölle Saamelaiskäräjien ehdotus kaivoslain +toimeenpanon kehittämiseksi saamelaisten kotiseutualueen lupahakemuksissa (liite 5 T), +SäTi 10 § juátkoo... +(Liite 6 T). +(liite 7 T), +perusteista (liite 8 T), +Myönsi palkatonta virkavapautta Heli Aikiolle ajalle 10.-12.11.2014 ja Elen Anne Saralle +Korotti vaalilautakunnan sihteerin peruspalkkaa 10%:lla 15.10.2014 - 31.12.2014 väliseksi +ajaksi. +- Oikeusministeriön tiedote 7.11.2014 ILO-sopimuksen täytäntöönpano perustuu hallituksen ja +saamelaiskäräjien yhteisymmärrykseen (liite 10 T). +Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode miärádâsah 7.11.2014 +- hyväksyi äidinkielenään saamea puhuvien lasten kielellisiä oikeuksia koskevan kannanoton +hallitukselle esitettäväksi, +- käsitteli saamelaisalueen kielipesätoimijoiden esitykset vuodelle 2015, +- hyväksyi esityksen saamen kielen taidon varmistamisesta saamenkielisten työntekijöiden +rekrytoinnissa hallitukselle esitettäväksi, +- päätti sopimusneuvottelun ajankohdasta (11.12.2014) ja lautakunnan seuraavasta +Škovlim- já oppâmateriaallävdikode miärádâsah +Kulttuurlävdikode miärádâsah 10.11.2014 +käsitteli vuoden 2013 saamelaisesta kulttuurimäärärahasta myönnettyjen avustusten +käytöstä annettuja tiliselvityksiä, +päätti vuoden 2014 saamelaisesta kulttuurimäärärahasta myönnettyjen avustusten siirrosta +vuodelle 2015, +päätti, että kulttuurisihteeri / puheenjohtajan nimeämä henkilö osallistuu Pohjoismaisen +saamelaisneuvoston kulttuuriseminaariin Karasjoella 26.-27.11.2014 ja 28.11.2014 Duodji - +seminaariin, +päätti, että kulttuurilautakunta järjestää v 2015 yhteispohjoismaisen kulttuurikokouksen +yhteistyön edistämiseksi, +päätti pitää saamelaisen kulttuurimäärärahan jakokokouksen 19-20.1.2014, +lisää rahoitusta. +Nuorâirääđi miärádâsah 16.11.2014 + päätti esittää hallintopäällikölle, että ofelaksiksi 1.12.2014-28.2.2015 väliseksi ajaksi +valittaisiin Anni Saara Aikio ja Riikka Morottaja, + päätti Incomindiosin järjestämään koulutukseen lähtijät. +Ryhmänjohtajaksi valittiin Minna +Lehtola, muiksi osallistujiksi Martta Alajärvi, joka osallistuu myös kevään kokoukseen, +Sammeli Salonen, Jussa Seurujärvi ja Niila Rahko. +Kuudenneksi osallistujaksi pyydetään +joku nuorisoneuvoston naispuolisista jäsenistä, + päätti ehdottaa saamelaiskäräjien hallitukselle, että kansallispäivän juhlat järjestettäisiin +yhteistyössä Saamelaisalueen koulutuskeskuksen kanssa, + päätti ehdottaa nuorisoneuvostosta eroa pyytäneen Anna-Katariina Feodoroffin tilalle +valittavaksi Leena Fofonoffin, + päätti osallistua saamenkielisen lapsille ja nuorille suunnatun kesäleirin järjestämiseen +Utsjoella kesällä 2015, + päätti ehdottaa Minna Lehtolaa Allianssin yhdenvertaisuusteemaryhmään, + päätti tehdä aloitteen elinkeino- ja oikeuslautakunnalle, että saamelaista perinteistä käsityötä +eli duodjia ja saamelaistaidetta saisi tuoda ja viedä saamelaisalueella (Norja, Suomi ja +Ruotsi) maasta toiseen myyntitarkoituksissa ilman vaikeaa ja monimutkaista tullikäytäntöä, + päätti alkaa yhteistyöhön Sisäministeriön kanssa. +Tarkoituksena on järjestää YES7- +hankkeen työpaja saamelaisnuorten osallisuudesta palveluiden kehittämisessä. +Iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode miärádâsah +Kielârääđi miärádâsah +Čanosjuávkkutoimâ +Eduskunnan maa- ja metsätalousvaliokunnan kuuleminen saamelaiskäräjälaista Helsingissä +22.10.2014 (Klemetti Näkkäläjärvi, Heikki Paltto), +työelämä- +tasa-arvovaliokunnan +saamelaiskäräjälaista +Helsingissä 22.10.2014 (Klemetti Näkkäläjärvi, Tiina Sanila-Aikio, Heikki Paltto), +Neuvottelut ILO 169-sopimuksesta Oikeisministeriössä Helsingissä 22.10. ja 23.10.2014 +(Klemetti Näkkäläjärvi, Tiina Sanila-Aikio, Heikki Paltto, Suvi Juntunen), +Saamelaiskäräjälain 9 §:n mukaiset neuvottelut ILO 169-sopimuksesta Helsingissä +23.10.2014 (Klemetti Näkkäläjärvi, Tiina Sanila-Aikio, Heikki Paltto, Suvi Juntunen), +Utsjoen terveyskeskuksen ja tehostetun asumisen palveluyksikön avajaiset Utsjoella +WHO-seminaari Oulussa 24.10.2014 (Klemetti Näkkäläjärvi), +Neuvottelut ILO 169-sopimuksesta Oikeusministeriössä Helsingissä 27.10.2014 (Klemetti +Näkkäläjärvi, Tiina Sanila-Aikio, Heikki Paltto), +Neuvottelut kaivoslain toimeenpanosta Työ- ja elinkeinoministeriössä Helsingissä +27.10.2014 (Klemetti Näkkäläjärvi, Heikki Paltto, Anni-Helena Ruotsala), +RuutiExpo-tapahtuma Helsingissä 30.10.2014 (Kaisa Tapiola-Länsman, Niila Rahko, Minna +Lehtola, Martta Alajärvi, Sammeli Salonen, Xia Torikka, Elli-Marja Hetta), +Tapaaminen ministeri Krista Kiurun kanssa Helsingissä 30.10.2014 (Kaisa Tapiola- +Länsman, Niila Rahko, Minna Lehtola, Martta Alajärvi, Sammeli Salonen, Xia Torikka, +Elli-Marja Hetta, Mikkel Näkkäläjärvi), +Opetustoimen henkilöstökoulutushankkeet-tiedotustilaisuus Opetushallituksessa Helsingissä +Vierailu Budapestissä Unkarin parlamentin puhemiehen kutsumana 17.-20.11.2014 +(Klemetti Näkkäläjärvi, Tauno Haltta), +Saamelaisministerien +-presidenttien +yhteiskokous +Gollegiella-palkinnon +luovutustilaisuus Helsingissä 21.11.2014 (Klemetti Näkkäläjärvi), +Duodje-seminaari Kaarasjoella 25.11.2014 (Riitta Orti-Berg), +Kulttuuripoliittinen seminaari Kaarasjoella 25.-27.11.2014 (Riitta Orti-Berg), +Euroopan neuvoston seminaari Inarissa 28.11.2014 (Klemetti Näkkäläjärvi, Heikki Paltto, +Tauno Haltta, Minna Lehtola, Pia Ruotsala, Kalle Varis, Kaisa Tapiola-Länsman, Marko +Marjomaa, Johanna Alatorvinen, Tuomo Laiti), +Tapaaminen aineettoman kulttuuriperinnön suojelusopimukseen liittyen Helsingissä +2.12.2014 (Klemetti Näkkäläjärvi), +Neuvottelut Nagoyan pöytäkirjasta Helsingissä 2.12.2014 (Klemetti Näkkäläjärvi, Heikki +Pohjoismainen +oppimateriaalityöryhmän +kokous +Tukholmassa +(Hannu +Kangasniemi), +Suomen Tasavallan Presidentin itsenäisyyspäivän vastaanotto Helsingissä 6.12.2014 +Tapaamisia Opetus- ja kulttuuriministeriössä kielipesäasioissa Helsingissä 8.12.2014 (Pia +Ruotsala), +Eduskunnan perustuslakivaliokunnan kuulemistilaisuus saamelaiskäräjälaista 11.12.2014 +(Klemetti Näkkäläjärvi) +Luettelo Saamelaiskäräjien palveluksessa olevista henkilöistä (Liite 11 T). +ÄŠŠILISTO 15/2015 +SÄMITIGE STIIVR ČUÁKKIM 15/2015 +vá 13.peeivi skammâmáánu 2015 tme 10 +Mieldi / +Tiina Sanila-Aikio +Heikki Paltto +Ulla Maarit Magga +II " +Kalle Varis +Maria Sofia Aikio +Almottâs +čuákkimist lii vuolgâttum stiivrâ jesânáid 3.11.2015. +Čuákkimpovdiittâs-äššilisto lahtosijdiskuin lii vuolgâttum jesânáid +PEVDIKIRJE TÄRHISTEIJEI VALJIM +Iävtuttâs: Väljejuv kyehti pevdikirje tärhisteijee. +AAŠIJ KIEĐÂVUŠŠÂMOORNIG TUHHIITTEM +Ma. +5 § Sämitige ive 2015 vaaljáid kyeskei njuolgimvátámušâi kieđâvuššâm +6 § Sämitige pargo-oornig uđâsmittem +7 § Joonas Saari päälhi pajedemân kyeskee iävtuttâs +8 § Sämitige meriruttâiävtuttâs tärkkilistem iivijd 2017-2020 +9 § Čielgiittâs sämikielâlâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân čujottum +meriruuđâ kevttimist 2014 +10 § Eres oovdân puáttee ääših +SÄMITIGE IVE 2015 VAALJÁID KYESKEI NJUOLGIMVÁTÁMUŠÂI +KIEĐÂVUŠŠÂM +Čoovčâ 2015 sämitigevaaljâi puáđus suujâst lii asâttum meriääigist tohhum ohtsis vittâ +njuolgimvátámuš. +Njuolgimvátámušâin láá vaattâm ei. +valjâi raččoom já uđđâ valjâi +toimâttem. +Njuolgimvátámušâi váldulâš vuáđusin lii kevttum alemus haldâttâhrievti +miärádâsáin +jienâstemvuoigâtvuođâ +finnim +ohtselovkuulmâ +uđđâ +jienâstemvuoigâtvuođâlij peessâm jienâstiđ sämitige vaaljâin vuástá sämitige +vaaljâlävdikode já stiivrâ miärádâsâid. +Vs Lahâčđllee iävtuttâs (KV): +Stivrâ meerrid tuhhit-uv vâi hilgo-uv väidimijd tâi uási tain. +SÄMITIGE PARGO-OORNIG UĐÂSMITTEM +Stivrâ nomâttij čuákkimistis 16.9.2014 (8 §) pargo-oornig olesuđâsmittem valmâštellee +pargojuávkun sämitige saavâjođetteijeid, haldâttâhhoovdâ sehe pargovievâ nomâttem +ovdâsteijee. +Pargojuávhu oovdânpyehten tuáimâ lahâčällee. +Pargojuávkku koolgâi +kuullâđ kirjálávt sämitige lävdikuudijd já raađijd sehe adeliđ taid máhđulâšvuođâ +celkkiđ jieijâs lävdikode/rääđi haldâttâhsyergi asâttâsâin pargo-oornigist. +Pargojuávkku +koolgâi meiddei västidiđ pargovievâ kulâmist oovtâsttoimâmlaavâ miäldásávt ääši +valmâštâllâm uásild já kieđâvuššâđ iävtuttâs pargoviehâčuákkimijn. +koolgâi siämmáá ääigist finniđ valmâšin iävtuttâs sämitige pálhášumenjuolgâdus +tärhisteemeest. +Pargojuávkku lii čuákkimijnis 28.9.2015 já 5.10.2015 kieđâvuššâm pargovievvâst +finnim iävtuttâsâid pargo-oornig uđâsmittemist já toi vuáđuld ráhtâm hammittâs +sämitige uđđâ pargo-oornigist. +Hammiittâs lii oovdânpuohtum tige pargoviehân +pargoviehâčuákkimist 3.11.2015 (lahtos 1). +Pargoviehân lii väridum vala tile +oovdânpyehtiđ huámášuumijd hammiittâsâst vuossaargâ 9.11.2015 räi. +Västideijee +máhđulâšvuotâ lii väridum meiddei lävdikuudijd, moi iävtuttâsah iä lah tagarin +tuhhiittum pargojuávhu pargoost jotkâvalmâštâllâmân uássin pargo-oornighammittâs. +Vs lahâčällee iävtuttâs (KV): +1) meerrid tuhhit-uv pargovievâ tâi lävdikudij huámášumij iävtuttâsâid +uássin pargo-oornighammiittâs já +2) meerrid ton maŋa pargo-oornighammiittâs tuhhiittem +oovdânpyehtimist tige čuákkimân. +JOONAS SAARI PÄÄLHI PAJEDEMÂN KYESKEE IÄVTUTTÂS +Sämitigge lii finnim AV-teknikkár Joonas Saari päälhipajedemucâmuš 12.10.2015 +(lahtos 2). +Saari lii algâttâm AV-teknikkárin sämitiggeest 1.7.2011-15.9.2015, kuás suu pargon lii +lamaš kocceeđ já anneeđ huolâ kevttei táárbuin sämikulttuurkuávdáš Saijoos AV- +tooimâ ohtâvuođâst, spesifisávt kove- já studioteknologiast sehe tipšođ eres +haldâttâhhoovdâ sunjin sierâ meridâm taan toimâolesvuođâ pargoid. +Pálkkámluokka lii +talle lamaš vátámuštääsi V, juávkku 1 (vuáđupälkki palvâluskoskâšvuođâ älgidijn 2 +Virgekoskâvuotâ lii jotkum 1.1.2012 rääjist, pargon västidiđ, paijeentoollâđ já ovdediđ +sämitige/sämikulttuurkuávdáš +AV-vuáháduv, +spesifisávt +kove- +studioteknologia uásild sehe tipšođ eres haldâttâhhoovdâ sunjin sierâ meridâm pargoid. +Pálkkámluokka lii talle lamaš vátámuštääsi IV, juávkku IV (vuáđupälkki taan +miärádâskirje adelemääigist 2 347,01 eurod/mp). +Tääl Saari virgekoskâvuođâ nomâttâs lii västideijee AV-teknikkár, pargon ovdâlist +mainâšum tooimah. +Pálkkámluokka lii ain vátámuštääsi IV, juávkku IV (vuáđupälkki +nomâttemkirje adelem ääigi 2457,04 eurod/mp). +Saari lii ucâmušâstâs vuáđustâm päälhipajedem: ei. +pälkkitääsi ij innig västid +pargokove, sehe pargomeeri lii lasanâm uásild Saijoos teknisij čuolmâi keežild. +ocá pälkkitääsis pajedem 20% tááláást maajeeldkietân ive 2015 aalgâst. +Teatter- já mediapargei lito avžuuttâsâi mield (lahtos 3) AV-teknikkár pälkki +meriduvvoo pälkkijuávhu II mield; tijmepälkki 13,81 västid sämitige mánupajepäälhi +Pälkkijuávkun III kuleh vástádâsliih áámmátulmuuh; tijmepälkki 18.24, +mánupajepälkki 2790,72. +Pälkkijuávkun IV kuleh sundâttâlleeh já pargohoovdah, +tijmepälkki 24,50, mánupajepälkki 3748,50. +Sämitige pálkkámvuáháduv mield vátámuštääsi IV, juávkku IV västid kielâjurgâleijee +päälhi. +Vátámuštääsi IV vuáđupäälhih 1.8.2015 rääjist: +Ohtâduvâi hoovdah I +Lävdikudij oovdânpyehteečälleeh já proojeekthoovdah II +Eres vaattâmvuođâst västideijeeh tooimah III +Kielâjurgâleijeeh IV +Sämitige pálkkámvuáháduv 4 § mield vuáđupäälhi puáhtá pajediđ viirgán +sierâmiärádâsáin lasettum pargoi suujâst enâmustáá 20%:áin. +Pajedeemeest meerrid +tige stivrâ. +Ss 7 § juátkoo... +Stivrâ meerrid päälhipajedeemeest. +SÄMITIGE MERIRUTTÂIÄVTUTTÂS TÄRKKILISTEM IIVIJD +Sämitige stivrâ tuhhiittij čuákkimistis 4.9.2015 meriruttâiävtuttâs iivijd 2017-2020 +toimâttemnáál riehtiministeriön. +Riehtiministeriö, staatâvarijministeriö já sämitige budjetráđádâllâmeh tuállojii Helsigist +Staatâruttâtuálu čovgum raami váátá meiddei sämitige iävtuttâsâi uđđâsist +miäruštâllâm já prioristem. +Iivijn 2016-2020 sämitige meriruttâtääsi (raamih) lii +Meriruttâtääsi vuálánem jottee pajan verdidijn lii šoddâm váldulávt +tast, ete Senaatti-kiddoduvah vyeleed lááiguid -15% ive 2016 aalgâst. +Sämitigge kalga toimâttiđ riehtiministeriön tärkkilistum prioristum iävtuttâs iivijd +Stivrâ kieđâvušâi ääši čuákkimistis 30.10.2015 já siirdij ääši čuávuvâš čuákkimân. +Stivrâ tuhhit tärkkilistum raami-iävtuttâs iivijd 2017-2020 (lahtos 4). +Lahtos oovdânpuáhtoo čuákkimist. +ČIELGIITTÂS SÄMIKIELÂLIJ SOSIAAL- JÁ +TIERVÂSVUOĐÂPALVÂLUSÂI TURVIIMÂN ČUJOTTUM MERIRUUĐ +KEVTTIMIST +Ovdâskodde tuhhiittij staatâ ive 2014 budjet 480 000 euro stuárusii meriruuđâ +kevttimnáál sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân sämikuávlu +Sämitige pargo-oornig 17 § 5 saje mield sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde kalga rähtiđ +jyehi +tiervâsvuođâpalvâlusmeriruuđâ kevttimist. +Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde lii čuákkimistis 18.6.2015 tuhhiittâm čielgiittâs +toimâttemnáál Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâhân. +Stivrâ tuhhit sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode čielgiittâs ive 2014 +meriruuđâ kevttimist oovdânpyehtimnáál sämitige čuákkimân (lahtos 5). +ČUÁKKIMPOVDIITTÂS 1/2016 +SÄÄ'MTE'ĞĞ +Toimâorgaan: +Äigi ma 23. peeivi kuovâmáánu 2016 tme 10. +Ääših kieđâvuššâmnáál +Säämi suuvâ laavlâ +Čuákkim lekkâm: avestis puárásumos jeessân Kari Kyrö lekkâmsárnumvuáru +Čuákkim lavâlâšvuotâ já meridemváldálâšvuotâ +Pevdikirje tärhisteijei já jienâireknisteijei valjim +Olesáigásii saavâjođetteijee valjim toimâpajan 2016-2019 +Čuákkim čuákánpuávdejeijee +Kari Kyrö +ČUÁKKIMÄIGITAVLU 23.2.2016 +TME +10.00 Čuákkim álgá (kähvifalâdem) +Purâdempuddâ, mon äigin jesânij já värijesânij kuvvim (juávkku- já persovnkuvvim) +Čuákkim juátkoo +Čuákkim nohá +Čuákkim juátkoo táárbu mield 24.2.2016 tme 9.00. +Kárvudât sämimááccuhân! +ČUÁKKIMPOVDIITTÂS 2/2015 +lá 28. peeivi njuhčâmáánu 2015 tme 12 +5 § Värisaavâjođetteijei kejâstâh +6 § Iäru mieđettem Klemetti Näkkäläjärvin sämitige saavâjođetteijee tooimâst +7 § Uđđâ saavâjođetteijee valjim iäránâm Klemetti Näkkäläjärvi sajan +8 § Eres oovdân puáttee ääših +9 § Almottâsääših +10§ Čuákkim lopâttem +merk. +ČUÁKKIMPOVDIITTÂS 4/2014 +vu 22. peeivi juovlâmáánu tme 9 +SÁMENUORAID DÁIDDADÁHPÁHUS +SÄMINUORÂI TAAIĐÂTÁBÁHTUS +SÄÄ'MNUÕRI ČEÄ'PPVUÕÐPEI'VV +Saamelaisnuorten taidetapahtuma +TEÁHTER ja EaLLIGOVVA Vuohčus +TEATTER já ELLEEKoVE VuáčusT +TEA'TTER dA jIE'LLIKARTT VuõccâsT +SÁMI SOGA LÁVLLA D SÄÄMI SUUV LAAVL D Sää'mSooǥǥ laull +TEÁHTER - TEaTTER - TEa'TTER +Muitaleaddjit: Boares muittut , 10 min +musihkkateáhter +Vuohccu skuvla 1.-2. luohka ja 5.-6. luohka oahppit +Bagadeaddji: Marja Magga +Beaivvi áhkubat: Beaivvi bártni soakŋomátki, 15 min. +Anára badjedássi (8-9 lk) +Bagadeaddji: PetraBiret Magga +Ailegas nuorat: Bihcabáhcatmeahcis , 10 min hállanteáhter +Gáregasnjárgga skuvlla sámeluohkát 1-6 +Bagadeaddji: Maarit K. Pieski +4. johttiteahter nabander: Dáidda ja miessedutkamušat, 20 min. +hállanteáhter +Avvila badjedássi +Čálli Siiri Magga-Miettunen Bagadeaddjit: Marjaana Aikio ja ieža čájáhallit +Buoidagat: Gos boagán, gos liidni , 15 min hupmanteáhter +Gáresavvona skuvla +Bagadeaddji: Anna-Reetta Niemelä +Eallit: Guovžža riegadanbeaivi, 5 min. +hupmanteáhter +Heahtá vuođđoskuvla ja Bealdovuomi skuvla +Čálli Siiri Magga-Miettunen Bagadeaddji: Elna Magga +7. háloo sápmi: Beaivvi bárdni , 20 min hállanteáhter +Avvil logahat +Bagadeaddjit: Čájáhallit ieža ja Marjaana Aikio +Aleksanteri kenan skuvlla 4-5 luohkká sámegiela lohkkit: Máhtte 10 min +9. gollegielagat: Gollegiella - Sámegiella?!? +15 min hupmanteáhter +Eanodaga badjedássi +Bagadeaddjit: Anne-Mari Kukkonen ja Berit-Ellen Juuso +Oalggaid ja rissiid: Golbma uhca spiinnáža, 7 min. +Vuohccu skuvla +Bagadeaddjit: Katja Magga ja Anna Leinonen +EaLLIGOVVA - ELLEEKOVE - jIE'LLIKaRTT +1) Skábmagovat 08 - Workshop +u Unna Junna Sámenuoraid dáiddadáhpáhusas 3'00 v Sahara 2'00 +(Anára skuvlamánát) w Ofelaš (Sirpmá, Ohcejoga ja Anára skuvlamánát) +2) Sää'm Idols! +Če'vetjääu'r škooulneeǩǩ +3) Media workshop - Skábmagovat 2008 +u Uldda guossis 2'18 +vLottežanolmmoš ja guhtta +Českesnieidda 3'34 (Kääpiö ja 6 Lumikkia) +4) Gáregasnjárgga filbma workshop 2008 +u Gálbbenjunni ja mun 1'40 +v Vuodjin 1'00 w Návet 1'14 +xGuolásteaddji 1'30 ySkihpáraččat 1'10 +5) Nuorgam workshop 2008: +u Ođđa BMV 2'30 +v Gobmevisti 4'30 +w Boazoeamiđa oahpahus +2'30 xDracula 0,45 yUlddaid rockkonseartta 5'00 zBOM!!! +6) Jeera medialeaira +u Beaivi Anáris 2'20 v Birdbirdie 0'50 w Láikes olbmo deattán 1'19 +7) Avvila vuolledássi - Giđđa 2009 +u Hei ártet 0'50 vFuones oahpaheaddji 1'14 w Gárgideaddji 1'31 +xGuovža ja njoammil 1'00 yOkta boddu 1'31 zSámi ođđasat 1'20 +8) Animaatioh. +Elleekoveh anarâškielâluokka 0-1 +u Kaavpug čohčâ 1'40 +vKirdemmaašin 0'50 +w Kyelipivdo 0'55 +xLiisá já Heikkâ 0'45 +yMáiju Siggá 1'00 zSaammâl 1'40 + Sipi já Siipi 0'45 +9) Weekend Áŋŋeles 3'00 +Sánit: Isak Saba +Nuohtta: Arne Sørlie +cohkat cilggiin, corut cearuin +sitkatvuodain soardiideamet! +Eai du vuoitte vašálaccat, +Coheh cielgijn, coroh cuumâin +alanedeh alme vuástá. +Sää'mSooǥǥ laull +Sää'm ciõkkõ, Sää'mõ jânnam. +Ceäggõ tuõddâr cokkõ laagg, +sitkkâdvuõdin suärddeejeemõ! +ij tuu vuei'tõ vâjjlažžatõ +Ordnejeaddjit: +Sámediggi ja Soađegili gielda +Säämi kielâlávgum škoovlâst - maht tuárjum jieččân kielâ já kulttuur +máttááttâsâst 6 oč (162 h) +Aldamáttááttâs ohtsis 60 h uáppee jiečânâs pargo 102 h +24 h teoriamáttááttâs +36 h juávkkustivrim +102 h uáppee jiečânâs pargo (aktiivlâš pargopáájáporgâm/kirjálâšvuotâ já/teikâ essee já/teikâ +oppâmpargo) +Sämimáttááttâs uáivild sämikielâ já sämikielâlii sehe sämikulttuur máttááttâs. +Tai tuávváást lii +prinsiip párnái já nuorâi vuoigâdvuođâst jieijâs etnisii identiteetân já kulttuurlii jotkuuvâšvuotân. +Säämi kielâlávgummáttááttâssáin uáivildeh tom sämikielâlii máttááttâs, mast sämikielâ ij lah párnái +vuossâmužžân oppâm eenikielâ já mon ulmen lii nanodiđ kielâlávt hiäjub vuolgâsoojijn puáttee +párnái sämikielâ. +Kielâlávgumvuáháduv tubdâm já heiviittem sämimáttááttâsân tuárju meid +sämikielâlii máttááttâs, mon adeleh sämikielâ eenikiellân sárnoid. +Meid eenikielâlij kielâlii tuávváš +lii maŋgii epiohtâlâš. +Sämimáttááttâs pedagooglâš ovdedem uáivild el. +máttáátteijei áámmáttááiđu +ovdedem nuuvt, ete sij pyehtih ovdiist pyerebeht väldiđ máttááttâsâst vuotân kielâlávt já +kulttuurlávt epiohtâlii uáppeejuávhu. +Sämimáttáátteijein láá ennuv vuáttámušah epiohtâlii +uáppeejuávhu máttátmist. +Maaŋgah láá jo kuhháá olášuttâm kielâlávgum prinsiipijd máttááttâsâst, +veikâ máttááttâs ij lah virgálávt miäruštâllum kielâlávguumin máttááttâsvuáváámist. +Škovlim taha +máhđulâžžân jieškote-uv kuávluin já jieškote-uv ahasij párnáiguin pargee máttáátteijei tiäđu já +vuáttámušâi jyehim. +Škovlim ovdâsajasii ulmen lii adeliđ máttáátteijeid máhđulâšvuođâid ovdediđ uđđâ vuovijd +sämikielân máttátmân já kielâ iäláskitmân škovlâpargoost, faallâđ sijjân porgâmkiedi já piergâsijd +kielâlávgummáttááttâsân keevâtlii škovlâpargoost. +Nubbe tehálâš ulme lii ráhtádâttâm ovdâ- já +vuáđumáttááttâs uđđâ máttááttâsvuáváámij kiävtunväldimân sämimáttááttâsâst. +Škovlim ulmen lii +lääččiđ pyerebijd tiäđulonottem vuáháduvâid já lasettiđ máttááttâspargovievâ tiäđu lahâasâttem +adelem sämimáttááttâs keevâtlijn máhđulâšvuođâin. +Kielâkoččâmuš sämimáttááttâsâst ana sistees kielâ siäilum ulme: jieškielâlii máttááttâs máhđulâžžân +toohâm sämikielâ eenikiellân sárnoid já kielâ máttááttem tooid, kiäh iä määti kiel�� teikâ tooid, kiäh +sárnuh hiäjuht. +Oovtâst taah taheh kielâ revitalisistem prinsiip ađai tom, ete kielâ sirdâšuvá +ovdâskulij nuuvt maaŋgáin sárnoin ko máhđulâš. +Puohháid ohtsâš ulme lii párnái já nuorâi +šoddâdem aktiivlii já toimâlii kyevtkielâlâšvuotân já návt sämikielâi aktiivlij kevttei mere šoddâm. +Kulttuurkoččâmuš sämimáttááttâsâst čuujoot máttááttâs roolin kielâ, kulttuur já ärbivuáválii tiäđu já +tááiđui sirden nuorâb suhâpuolváid. +Sämimáttáátteijei mättim tuárjum já sämmilij šoddâdemáárvui +miäldásij pedagooglij čuávdusij já máttááttâsopâlij toimâmaalij ovdedem máttááttâsâst lii +äigikyevdilis já tárbulâš pargo. +Škovlim siskáldâs: +I Laiđiittâs / Aarrâd tievâslâš kielâlávgum Suomâst/ +Kielâlávgum já párnáá kielâlâš ovdánem 1 oč +Ulmeh: +Ulmen lii, ete sämimáttááttâs pargoviehâ finnee vuáđutiäđuid párnáá kielâlii ovdánmist, +kielâlávgumist máttááttâsvyehhin, tuáváduvâin, teoreetlii čujosraamist, keevâtlii olášutmist, +vuáttámušâin já oppâmpuátusijn. +Pargopáájáporgâm pargon lii kieđâvuššâđ maht taam tiäđu puáhtá +heiviittiđ sämimáttááttâsân. +Olášuttemvyehi: +Aldamáttááttâs, stivrejum pargopáájáporgâm já oppâmpargoh. +II Sämikielâlii kielâlávgum vuáđđuseh 1 oč +Ulmen lii, ete sämimáttááttâs pargoviehâ finnee vuáđutiäđuid ovtâskâs ulmuu já siärvus +kielâiäláskitmist, kielâlávgumvuovijn sämisiärváduvvâst, kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuođâst +sämipárnái máttátmist sehe sämipedagogiikâst sämmilii kielâlávgum vuáđun. +Aldamáttááttâs, stivrejum pargopájáporgâm já oppâmpargoh. +III Konkreetliih kielâlávgumvyevih sämimáttááttâsâst 3 oč +Sämimáttááttâs pargovievâ kielâlávgummáttááttâs pedagooglij ja amnâshaaldâtlij tááiđui lasettem, +moi vievâst pyehtih ovdediđ uđđâ sämikielâ já -kulttuur vuotânväldee pedagooglijd vuáháduvâid. +Sämimáttááttâs pargoviehâ finnee tiäđu já tááiđuid máttááttâsvuovijn, maid kevttih +kielâlávgummáttááttâsâst já tast, maht vuovijd puáhtá heiviittiđ sämimáttááttâsân. +IV Säämi kielâlávgum vievâst aktiivlii kielâkevtten 1 oč +Ulmen lii, ete sämimáttááttâs pargoviehâ naanood sii mättim sämikielâ já -kulttuur sirden. +Oppâmpaajeest uápásmuveh kielâlávgum merhâšumán sämikielâ oppâmist já sämikielâi +iäláskitmist, suogârdeh párnáá oppâmpálgá kielâlii šoddâm uáinust. +Aldamáttááttâš, pargopáájáporgâm já oppâmpargoh. +Olášuttemäigitavlu: +I vá-lá kuovâmáánu 2015 +II vá-lá kiđđuv 2015 +III vá-lá čohčuv 2015 +IV vá-lá čohčuv 2015 +Doosent, FT Marja-Liisa Olthuis +Hovdâ Anni-Siiri Länsman +marja-liisa.olthuis (at) oulu.fi +anni-siiri.lansman (at) oulu.fi +Vs škovlimčällee Irmeli Moilanen +Pirâsministeriö +já +Sämitigge +tieđettává +Raapoort: +sämmilij +ärbivuáválii +tiäđu +suojâlem +váátá +tooimâid +Vorâs +raapoort +Suomâ +ruokâsmuđ +luándu +maaŋgâhámásâšvuotân +lohtâseijee +ärbivuáválii +turviimist. +Raapoort +mield +ärbivuáválâš +tiäđust +luándukevttimist +lii +tehálâš +merhâšume +aainâs +tavekuávlu +maaŋgâhámásâšvuotân. +Onne +pirâsministeriön +luovâttum +raahtij +pirâsministeriö +asâttem +vijđesvuáđusâš +äššitobdeejuávkku. +tiätu +luándus +peeleest +alda +vuáválâšvuođâ +tiättoo +eromâšávt +sämikielâst, +pirâskoskâvuođâst +iäláttâsâsâin. +ärbivuáváliih +iäláttâsah +ađai +puásuituálu, +meccipivdo, +kyelipivdo, +nuurrâm +tyeji +sirdeh +suhâpuolvâst +nuubán. +vaarâst +hiäjusmuđ +ohtsâškodálij +nubástusâi +puátusin. +iävtut +tile +tivomân +toimâd +avžuuttâssâd. +Tooimâin +iävtuttuvvoo +maaŋgâhámásâšvuotân +vuotân +väldim +lahâasâttâs +haldâttâs +ovdedemhaavâin +sehe +škovliimist. +iävtut, +et +resursseh +stivrejuvvojeh +luándu +vuorkkiimân, +tutkâmân +iälás-­‐ +kitmân. +meid, +maaŋgâhámásâšvuođâstrategian +toimâoh-­‐ +jelmân, +mon +láá +eidu +uđâsmitmin, +kirjejuuččii +uđđâ +tooimah +suoijâlmân. +Pargojuávhu +saavâjođetteijee +Klemetti +Näkkäläjärvi +uáiná +valmâštume +merhâšittee +jukson +tot +lääjid +šiev +vuáđu +aalmuglii +aalmugijkoskâsii +maaŋgâhámásâšvuođâpo-­‐ +li¬tiijkán. +"Kuávdášliih +ministeriöh +virgeomâhááh +čonnâseh +ovdediđ +maaŋgâ¬hámásâšvuotân +tiäđu. +Lii +tehálâš, +pargo +ij +ooroost +taas +pargojuávhu +iävtuttâm +riemih +olášutteđ", +iätá. +oovded +jieijâs +uásild +biodiversiteettisopâmuš +artikla +olášuttem +Artikla +suoijâl +algâaalmugij +tiäđu, +keevâtlâšvuođâid +innovaatioid. +Akwé: +Kon +-­ravvuuh +kiävtun +Suomâst +sämikuávlu +eennâmkevttim +vuáváámist +stivriimist +heiviittuvvojeh +biodiversiteettisopâmuš +Akwé: +-­‐ravvuuh +lahâasâttem +ooleest. +sämitiggijn +jo +algâttâm +ravvui +heiviittem +Pänituoddâr +meccikuávlu +hoittám-­‐ +kevt-­‐ +tinvuávám +rähtimist, +vuossâmužžân +mailmist. +"Uážžup +kevttinvuávám +rähtimist +tivrâs +vuáttámušâid, +Meccihaldâttâs +čonnâsâm +rähtiđ +pissoo +lattimvyevi +-­‐ravvui +heivitmân +Mecci-­‐ +tooimâst", +illood +pargojuávhu +Näkkäläjärvi. +ana +tehálâžžân, +meid +kieldah +väldih +ravvuid +haavâin. +Iävtutátuliih +ravvuuh +valmâštâllum +oovtâst +ovdâsteijeiguin +tuhhiittum +uásipeličuákkimist +ive +Suomâst +kyeskih +sämikuávlust +tagarijd +haavâid, +moi +puáhtá +vaikuttiđ +kulttuurân +iäláttâssáid. +ko +pirrâs +kevttim +ärbivuáválijd +sämi-­‐iäláttâsâid +stivrejeijee +lahâasâttâs +ovdeduvvoo, +te +kalga +väldiđ +kenigâsvuođâid +heivejeijee +oosijn +-­‐ravvuid. +addel +heivitmist +pirâsvaikuttâsâi +árvuštâllâmprosessist +eennâmkevttim-­‐ +huksimlaavâ +olášutmist. +jurgâlâm +suomâkielân +almostittán +ravvuid. +Suomâkieljurgâlus +ohtâ +maailm +vuossâmuin +ravvuin +toohum +jurgâlusâin. +raapoort: +www.ymparisto.fi/lumonet/8j +-­ravvuuh: +http://www.ymparisto.fi/default.asp?contentid=385633&lan=fi +Luándu +maaŋgâhámásâšvuotâ +sämmiliih +-­čielgiittâs +(Suomen +ympäristö +http://www.ymparisto.fi/default.asp?contentid=385727&lan=fi +http://www.samediggi.fi/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=184&Itemid=3 +Näkkäläjärvi, +Sämitigge, +puh. +Luándusuojâlemjođetteijee +Ilkka +Heikkinen, +pirâsministeriö, +ovdânommâ.suhânommâ@ymparisto.fi +čällee, +pajetärhisteijee +Liinu +Törvi, +Laapi +iäláttâs-­‐, +jotolâh-­‐ +pirâskuávdáš, +ovdânommâ.suhânommâ@ely-­‐keskus.fi +ANARŠ PIVTÂSTEM - kirje almostittemtilálášvuotâ +Ella Sarre • Anarâš pivtâstem +Kirje lii jurdâččum uáppeid já kuárroid. +Sämmilijn lii lamaš ain vijđes ärbivuáválâš +tiätu rähtiđ pihtâsijd. +Tááláá ääigist kir- +jetiätu lii ohtâ tääpi máttáđ säämituojijd. +Taam kirjeest lii uási aanaarsäämipitâsij +kuárrumuáinuin. +S Ä M I T I G G E +Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde uárnee +Anarâš pivtâstem - kirje almostittemtilálášvuođâ Sää- +mi kulttuurkuávdáš Sajosist 17.12.2012 tijme 16.00. +Kirje čällee, Ella Sarre, lii šoddâm Aanaar Kesvuonâst. +Sun lii oppâm tuoijum enistis säämi ärbivuáválâš op- +pâmvyevi mield. +Ella lii tuoijum puohlágán sämituo- +jijd. +Sun sáárgui pajas jo nuorrân anarâš maalijd. +ulmuuh koijâdâlškuottii sust kammuid já eres tuojijd, +te Ella tuoijuuškuođiđ meiddei iärásáid-uv. +Maŋgâseh +láá-uv peessâm kárvudâttâđ Ela tuoijum pihtâsáid. +Maŋeláá Ella vaazij pargojođetteijee kuursâ Ruávin- +jaargâst. +Ko perustume sämituojijd lasanij, te +aalmuglâšopâttâh orniiškuođij jieškote-uvlágán ku- +ursâid. +Ella tooimâi távjá kuursâi máttáátteijen. +SMK orniiškuođij tyeijikuursâid, te Ella Sarre lii mát- +tááttâm meiddei tain kuursâin. +Tääl Ella Sarre lii čokkim eellimäigistis čoggâšum +haahâm +maalijd, +tááiđuid +pargovuovijd +anarâškielâlâš kirjen. +Suu eenist puoh maalih já mi- +toh lijjii uáivist, sun ij kiävttám pááppár maalij sár- +gumângin. +Ääigih kuittâg muttojeh já lii pyeri, et +puáris maalih, pargovyevih já tyeijikielâ raaijoo kirjálâš +Tiervâpuáttim Sajosân uápásmuđ uđđâ kiirján. +tahhee Ella Sarre lii pääihi alne já muštâl mielâst lase +kirje siskáldâsâst. +SÄÄ'MNUÕRI ČEÄ'PPVUÕÐPEI'VV SÄMINUORÂI TAAIĐÂTÁBÁHTUS +SÁMENUORAID DÁIDDADÁHPÁHUS Saamelaisnuorten taidetapahtuma +Vuáčust 26.3.2009 tuorâstuv äälgin tme 11.00 suulâin +Ohtâvuođâulmuuh já tel. +fax: +Buussin puátih ohtsis (uáppeeh já máttáátteijeeh, keččeeh) olmožid? +Kaikki linja-autoon tulevat yhteensä: +Almottâtmeh sehe eres luámáttuvah vuolgâttuvvojeh majemustáá 2.3.2009 čujottâsân/ +Ilmoittautumiset sekä muut lomakkeet lähetetään viimeistään 2.3.2009 osoitteeseen: +SÄMINUORÂI TAAIĐÂTÁBÁHTUS, +Sämitigge/Saamelaiskäräjät +Lehtolantie 1, +99 870 ANÁR/INARI +Almottâttâmluámáttuv puáhtá tiiláđ já vuolgâttiđ šleđgâpostáin +anni.nakkalajarvi@samediggi.fi +Lassedieđut/Lisätietoja: Anni Näkkäläjärvi, tel. +Eenâb Nuorâ Kulttuur 2008 njuolgâdusâin interneetist +www.nuorikulttuuri.fi +TEATTER (piejâ X olmâ sajan!) +1. sárnumteatter _____ +2. muusikteatter _____ +3. improvisaatio _____ +4. eres (nukke- ja olgoteattereh, performance-čáittuseh, +stand up já non-verbaallâš čáittuseh) _____. +Teatterjuávhu nommâ (kalga leđe! +já juávhu puohâi jesânij nommâ: +Čáittus nommâ, rähteeh já kukkodâh (avžuuttum kukkodâh: 5-20 minuttid) +Eres: +ELLEEKOVE: +elleekove nommâ, rähteet, kukkodâh ja ihe: +Tábáhtusân puáhtá vuolgâttâđ iivijn 2006-2009 rahtum uánihiselleekuuvijd, main stuárráámus +uási rähtein láá nuorah tâi párnááh. +Elleekuuvijn kalga kevttiđ sämikielâ. +Elleekuuvijn mieldiorroo +párnái já muorâi vanhimijn kalga táttuđ kirjálijd luuvijd elleekove čäittim várás almoslávt +Vuáčust. +Čááitus lii máttááttâspargo já tábáhtuvá škovlâääigi. +Lope kuáská tuše taam tábáhtus +Elleekoveh kalgeh leđe majemustáá vástuppeeivi 13.3.2009 +Sämitigge / Anni Näkkäläjärvi +Tábáhtus uárnejeijee kiäččá puoh elleekuuvijd já toolât vuoigâdvuođâ meridiđ moh fiilmah +čáittojeh Vuáčust. +Motomáid puáhtá adeliđ meiddei movtáskittempalhâšuumijd! +Lasetiäđuid addel tábáhtus koordinistee +Anni Näkkäläjärvi +e-mail: anni.nakkalajarvi@samediggi.fi +BOVDEHUS / KÅČČ / POVDIM / KUTSU +Sámediggi ordne sámi álbmotbeaivve ávvudoaluid Anáris Siida museas 6.2.2010 dmu 17.00-20.00. +Dilálašvuohta lea olgun guovssahasteáhteris. +Prográmmas lea musihkka, boradeapmi ja +servvoštallan. +Mánáide lágiduvvo ee. +čierastallan ja heargevuodjin. +Sámediggi ordne bussesáhtuid +Heahtás, Ohcejogas ja Vuohčus Anárii sihke ruovttoluotta. +Sáhtu haddi lea 10 € olbmos. +Almmuheamit doaluide ja sáhtuide maŋimustá bearjadaga 29.1.2010 +0504350177 dahje kaisa.tapiola@samediggi.fi +Bures boahtin! +Sámedikki ságadoalli Juvvá Lemet, Klemetti Näkkäläjärvi +Sää'mte'ǧǧ reäšš saa'mi meerlažpeei'v prää'zneǩ Aanar Siida mu'zee'est 6.2.2010 čiâss 17.00- +Meerlažpeei'v podd lij åuggan kuuskõõzztea'ttrest. +Prograammâst lij musiikk, stuällõõttmõš +da sie'brjõõttmõš. +Päärnaid riâžžât hå't čiõrstõõllmõš da jie'rjin vuejjmõš. +Sää'mte'ǧǧ reäšš +bussjåå'đtumuužžid Hettast, Uccjooǥǥâst da Vuõccust Aanra. +Mää'tǩ hâ'dd 10 € persoonâst. +I'lmmtõõttmõõžž meerlažpeei'v prääznka da jåå'đtumuužžid mââimõõzzâst 29.1.2010 +te'lf. +0504350177 le'be kaisa.tapiola@samediggi.fi +Puä'đ tiõrvân! +Sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi +Sämitigge uárnee säämi aalmugpeeivi juhle Aanaar Sijdâmuseost 6.2.2010 tme 17.00-20.00. +Tilálâšvuotâ lii olgon kuovsâkkâsteatterist. +Ohjelmist muusik, purâdem já siärvástâllâm. +Párnáid +läjiduvvoo el. +čierâstâllâm, já ergivyeijim. +Sämitigge uárnee bussisáátuid Hettaast, Ucjuuvâst já +Vuáčust Anarân sehe maasâd. +Sáátu hadde lii 10 € ulmust. +Almottâtmeh juuhlán já sáttoid majemustáá vástuppeeivi 29.1.2010 +0504350177 tâi kaisa.tapiola@samediggi.fi +Saamelaiskäräjät järjestää saamelaisten kansallispäivän juhlan Inarin Siida museossa 6.2.2010 klo +Tapahtuma on ulkona revontuliteatterissa. +Ohjelmassa on musiikkia, ruokailua ja +seurustelua. +Lapsille järjestetään mm. +laskettelua ja poroajelua. +Saamelaiskäräjät järjestää +bussikuljetukset Hetasta, Utsjoelta ja Vuotsosta Inariin sekä takaisin. +Kuljetuksen hinta on 10 € +henkilöltä. +Ilmoittautumiset juhlaan ja kuljetuksiin viimeistään perjantaina 29.1.2010 +0504350177 tai kaisa.tapiola@samediggi.fi +Tervetuloa! +Saamelaiskäräjien puheenjohtaja Klemetti Näkkäläjärvi +EVTTOHASA BIDJAN SÁMEDIKKI VÁLGGAIN +Sámedikki válggat doaimmahuvvojit 3.9-1.10.2007. +Sámedikkis addojuvvon lága (974/95, nupp.1279/02) 27 §:a mielde evttohasa Sámedikki válggain +sáhttet bidjat uhcimustá golbma olbmo, geat leat merkejuvvon jietnavuoigadahtton sápmelažžan +Sámedikki válgalogahallamii. +Evttohasásaheami várás devdojuvvojit válljensearvvi +vuoññudanáššegirji ja evttohasa miehtanskovvi, mat máhcahuvvojit, nu ahte leat vuolláičállojuvvon +válgalávdegoddái maŋimustá borgemánu 3. beaivve 2007 dmu 16.00. +Skoviid ja dárkilut dieñuid +oažžu válgalávdegotti doaimmahagas čuj. +Saarikoskentie 4, 99870 Anár, +Skoviid sáhttá maiddái printet www.samediggi.fi. +Válgalávdegoddi +IÄVTUKKÂS ASÂTTEM SÄMITIGE VAALJÂIN +Sämitiggevaaljah toimâttuvvojeh 3.9-1.10.2007. +Sämitiggeest adelum laavâ (974/95, nubástum 1279/02) 27 § mield iävtukkâs sämitige vaaljâin +pyehtih asâttiñ ucemustáá kulmâ ulmuu, kiäh láá merkkejum jienâstemvuoigâdvuoñâlâžžân +sämitige vaaljâluvâttâlmân. +Iävtikkâsasâttâllâm várás tiävdoo väljejeijeeseervi vuáñudemäššikirje já +iävtukkâs miettâmluámáttâh, mon kalga macâttiñ vuáláčaallumhäämist vaaljâlävdikoodán +majemustáá porgemáánu 3. peeivi 2007 tme.16.00. +Luámáttuvâid já tärhibijd tiäñuid finnee +vaaljâlävdikode toimâttuvâst čuj. +Saarikoskentie 4, 99870 Aanaar, +Luámáttuvâid puáhtá meiddei printtiñ www.samediggi.fi. +VÕBORŠEE'²² PIIJJMUŠ SÄÄ'MTE'™™VAALIN +Sää'mtee'¡¡est u'vddum lää'jj (974/95, mott. +sää'mte'¡¡vaalin vuäi'tte piijjâd uu'ccmõsân koumm ooum¿ed, kook lie miõ'r³³uum +jiõnstemvuõiggâdvuõttne³³en sää'mtee'¡¡ vaal-lo¥stõ'³³e. +Võboršee'³³ piijjâm vääras tiuddeet +va'lljeemõhttõõzz altteemä'šš³ee'rj da võboršee'³³ låppõõttâmpõ'mmai, kook vuâlla³ee'rjtum +â'l¡¡e maaccted vaal-lu'vddkådda mââimõsân på'r¡¡mannu 3. peei'v 2007 "iâss 16.00. +Lomaakid da tää'r³ab teâ˜aid vu䈈 vaal-lu'vddkåå'dd konttrest addr. +Saarikoskentie 4, 99870 +Inari te'lf. +Lomaakid vuäitt printteed še www.samediggi.fi. +Vaal-lu'vddkå'dd +EHDOKKAAN ASETTAMINEN SAAMELAISKÄRÄJIEN VAALEISSA +Saamelaiskäräjävaalit toimitetaan 3.9-1.10.2007. +Saamelaiskäräjistä annetun lain (974/95, muut.1279/02) 27 §:n mukaisesti ehdokkaan +saamelaiskäräjien vaaleissa voi asettaa vähintään kolme henkilöä, jotka on merkitty +äänioikeutetuksi saamelaiskäräjien vaaliluetteloon. +Ehdokasasettelua varten täytetään +valitsijayhdistyksen perustamisasiakirja ja ehdokkaan suostumuslomake, jotka allekirjoitettuna on +palautettava vaalilautakunnalle viimeistään elokuun 3. päivänä 2007 klo.16.00. +Lomakkeita ja +tarkempia tietoja saa vaalilautakunnan toimistosta os. +Saarikoskentie 4, 99870 Inari, +Lomakkeita voi myös tulostaa www.samediggi.fi. +Vaalilautakunta +Säämi kielâtaho +-palhâšume vuáđuStâSah +Säämi kielâtaho -palhâšume uáivilin lii adeliđ tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já +sämikielâ sajattuv oovdedmân porgum ansulii pargoost Suomâst. +Säämi kielâtaho -palhâšume mieđettuvvoo Iänuduv kieldâ juávkkupeerâpeivikiäčču +Miessin čuávvoo agâiguin: +Juávkkupeerâpeivikiäčču Miessi lii ánsulávt olášuttâm jieijâs tooimâst sämmilij kielâ- +lijd vuoigâdvuođâid já ovdedâm sämikielâ sajattuv já ton siäilum. +Juávkkupeivikiäčču +Miessi lii ovdâmerkkâ tast, maht uccâ resurssijguin já meritiätuláin pargoin puáhtá +uážžuđ ááigán merhâšittee tavvoid sämikielâ siäilumân. +Juávkkupeivikiäčču Miessi lii toimâm Iänuduvâst 10 ihheed já ton ääigi Miessi +lii tipšom ivijmield aldasáid 40 sämipárnážid. +Iänuduv kieldâ kulá sämikuávlun já +kieldâ sämikielâlâš aalmug lii uccâ ucceeblohhoon. +Miessi tipšokiellân lii tavesämi- +kielâ já tipšoi eenikielâ lii tavesämikielâ. +Sämikielâi puátteevuođâ turviimân lii tehálâš, et sämipárnááh uážžuh sämi- +kielâlii peivitipšo. +Lasseen peivitipšo vuáđuduvá sämikulttuur árvoid. +Miessi lii +ovdâmerhâlâš peivitipšosaje ton tááhust, et ton pargeeh láá eenikielâs peeleest +sämikielâliih já ij lah lonâttâm kielâs suomâkielân, veikkâ uási párnáin láá mát- +tâm sämikielâ hyeneeht. +Lasseen pargeeh láá čonnâsâm paargon. +Tain tipšoi +čoonnâsmáin jieijâs paargon já noonâ sämikielâ- já kulttuur maaŋgâpiälásáin já +njyebžilis mättimáin láá olášittum puohâi sämipárnái kielâliih vuoigâdvuođah, +meid toi sämipárnái, kiäi sämikielâtáiđu lii lamaš hiäđub. +Meritiätuláin pargoin lii +lamaš merhâšume sämikielâ siäilumân mii oppeet uáinoo tast, et vuáđuškoovlân +láá puáttám ihásávt sämikielâliih uáppeeh, kiäh loheh sämikielâ tâi sämikielân. +Säämi kielâtaho -palhâšume uáivilin lii movtijdittiđ palhâšume uážžoo pyerediđ +ovdiist-uv pargo, maid pargeh sämikielâ oovdân já movtijdittiđ puohâid Iänuduv +kieldâ já eres virgeomâháid pyerediđ sämikielâ sajattuv. +Säämi kielâtaho palhâšume +mield Iänuduv kieldâ ovdâsvástádâs sämikielâlij palvâlusâi oovdedmist lassaan. +Sämitigge tuáivu, et palhâšume movtijdit Iänuduv kieldâ pyerediđ sämikielâ +sajattuv ovdedem kieldâ puohâin uásisuorgijn já meid eres virgeomâháid pyerediđ +sämikielâlijd palvâlusâid. +Sámi gielladahku +-bálkkašumi vuođuStuSat +Sámi gielladahku -bálkkašumi ulbmilin lea addit árvvu sámegielat bálvalusaid ja +sámegiela dili ovddideami várás dahkkojuvvon ánssolaš barggu ovddas Suomas. +Sámi gielladahku -bálkkašupmi mieđihuvvo Eanodaga gieldda bearašbeaiveruoktu +Miessái čuovvovaš ákkaid vuođul: +Bearašbeaiveruoktu Miessi lea ánssolaččat ollašuhttán doaimmastis sámiid gielalaš +vuoigatvuođaid ja ovddidan sámegiela dili ja dan seailuma. +Bearášbeaiveruoktu +Miessi lea ovdamearka das, mo smávva resurssain ja sitkadis bargguin sáhttá +oažžut áigái mearkkašahtti daguid sámegiela seailluheami várás. +Bearašbeaiveruoktu Miessi lea doaibman Eanodagas 10 jagi ja dán áigge Miessi +lea dikšon jagiid mielde measta 40 sámemáná. +Eanodaga gielda gullá sámiid ruovt- +tuguvlui ja gielddas sámegielat álbmot leat smávva unnitlohkun. +Miesi dikšungiellan +lea sámegiella ja dikšunbargoveaga eatnigiella lea sámegiella. +Sámegielat boahtteáiggi sihkkarastima geažil lea dehálaš, ahte sámemánát +ožžot sámegielat beaivedivššu ja ahte beaivedikšu dasa lassin vuođđuduvvá sáme- +kultuvra árvvuide. +Mánáiguin barggadettiin lea hirbmat dehálaš systemáhtalaččat +geavahit sámegiela váldogielaid nana sajádagas fuolakeahttá. +Miesi bargoveah- +ka lea lihkostuvvan dán barggus ovdamearkkalaččat, daningo bargoveahka lea +čatnasan iežas bargui. +Dáinna dikšunbargoveaga čatnasemiin iežas bargui ja nana +sámegiela- ja kultuvra máŋggabealat ja soddjilis dáidduin leat ollášuhttojuvvon +buot sámemánáid gielalaš vuoigatvuođat, maiddái daid sámemánáid, geaid sá- +megiela máhttu lea leamaš heittodut. +Sitkadis bargguin lea leamaš mearkkašupmi +sámegiela seailumii, mii fas oidno nu, ahte vuođđoskuvlii leat boahtán jahkásaččat +sámegielat oahppit, geat lohket sámegiela dahje vázzet oahpu sámegillii. +Sámi gielladahku -bálkkašumi ulbmil lea movttiidahttit bálkkašumi oažžu +buoridit ovddežis dan barggu, mii bargojuvvo sámegiela ovdii ja movttiidahttit +buot Eanodaga gieldda ja eará virgeoapmahaččaid buoridit sámegiela dili. +Sámi +gielladahku -bálkkašumi mielde Eanodaga gieldda vástu sámegielat bálvalusaid +ovdáneamis ja ovddideamis stuorru. +Sámediggi sávvá, ahte bálkkašupmi movttiidahttá Eanodaga gieldda buori- +dit sámegiela dili buot gieldda oassesurggiin ja maiddá eará virgeoapmahaččaid +buoridit sámegielat bálvalusaid. +Sääʹm ǩiõlltuâ jj +-ciiSt vuâđđjurddi +Sää'm ǩiõlltuâjj -ciist miârkktõs lij uʹvdded tobdstõõzz sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi da +sääʹmǩiõl staattuuzz ooudâsviikkmõõžžâst tuejjuum miõttlâž tuâjast Lääʹddjânnmest. +Sääʹm ǩiõlltuâjj -ciist miõttât Enontekiö kååʹdd joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ Miessja +puõʹttinallšem vuâđai mieʹldd: +Joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ Miessi lij miõđlõsân čõõđtam tuåimmjumuužžstes saaʹmi +ǩiõllʹlaž vuõiggâdvuõđid da viikkâm ooudâs sääʹmǩiõl staattuuzz da tõn ruõkkmõõžž. +Joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ Miessi lij šiõǥǥ ooudâsjooʹtti čuäʹjteei tõʹst, mõõnnalla uʹcc +resuurssivuiʹm da ääiʹj mieʹldd siʹtǩǩes tuâjain vueiʹtet vuäʒʒad äigga kookkas kuõʹddi +da miârkkšõõvvi tuâjaid sääʹmǩiõl seʹrddmõõžžâst nuʹtt, što ǩiõl iskrdeei jieʹllemiiskâr +lij ruõkkum veäʹlkõs puõlvvõõǥǥi tuâkka, ij-ǥa ǩiõll kuõđđu rainnâd. +Joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ Miessi lij tuåimmjam Enontekiöst 10 eeʹǩǩed da tõn äiʹǧǧen +Miessi lij håiddam eeʹjji mieʹldd âlddsin 40 sääʹmpäʹrnned, jooukâst liâ nijddpääʹrn da +ååumpääʹrn. +Enontekiö kåʹdd kooll sääʹm dommvoudda da kååʹddest sääʹmǩiõllsaž nar- +od lij uʹccen minoritettneǩǩen. +Miessi håiddǩiõllân lij sääʹmǩiõll da håiddpersonkååʹdd +jieʹnnǩiõll lij sääʹmǩiõll. +Sääʹmǩiõli puõʹttiääiʹj staanumuʹšše lij vääžnai, što sääʹmpäärna vuäʹǯǯe +sääʹmǩiõllsaž peiʹvvhååid da lââʹssen peiʹvvhåidd vuâđđââvv sääʹmkulttuur äärvid. +Päärnaivuiʹm tuõjstõõllmen lij aaibâs vääʹžnai systtem'maatnalla ââʹnned sääʹmǩiõl +väʹlddǩiõl raʹvves staattuuzzâst huõlǩâni. +Miessi personkåʹdd lij oʹnnstam tän tuâ- +jast ooudâstjooʹttjen, tõn diõtt ko personkåʹdd lij čõnnõõttâm tuâjes ouʹdde. +Tän +personkååʹdd čõnnõõttmõõžžin jiijjâz tuõjju da raʹvves sääʹmǩiõl- da kulttuur +määŋgbeällsaž da lueʹǯǯjeei silttumuužžin leät čõõđtum puki sääʹmpääʹrnai ǩiõllʹlaž +vuõiggâdvuõđid, lokku vääʹldeeʹl še tõid sääʹmpääʹrnaid, koin sääʹmǩiõl silttumuš lij +leämmaž ääʹpptap. +Siʹtǩǩes tuâjain lij leämmaž vääžnai miârkktõs sääʹmǩiõl seillmõʹšše, +kååʹtt-ǥõs kuâsstai tõʹst, što vuâđđškoouʹle liâ puättam piirieeʹjji sääʹmǩiõllsa +škooulneeʹǩǩ, kook mättʹtâtte sääʹmǩiõl leʹbe sääʹmǩiõlin. +Sääʹm ǩiõlltuâjj -ciist jorddmõš lij kaggâd ciist vuäǯǯai pueʹreed sääʹmǩiõl ouʹdde +tuejjeem tuâi da kaggâd pukid Enontekiö kååʹdd da jeeʹres veʹrǧneeʹǩǩid pueʹreed +sääʹmǩiõl staattuuzz. +Sääʹm ǩiõlltuâjj ciist mieʹldd Enontekiö kååʹdd vaʹsttõs +sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžžâst da ooudâsjuätkkjummuužžast lâs- +san. +Sääʹmteʹǧǧ tuäivv, što cistt kaaggči veâl jäänab Enontekiö kååʹdd pueʹreed sääʹmǩiõl +staatuuzz ooudâsviikkmõõžž kååʹdd pukin vuäʹssvuuʹdin da še jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩid +pueʹreed sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid. +Saamen kieliteko +-palkinnon peruStelut +Saamen kieliteko -palkinnon tarkoitus on antaa tunnustusta saamenkielisten +palvelujen ja saamen kielen aseman edistämiseksi tehdystä ansiokkaasta työstä +Suomessa. +Saamen kieliteko -palkinto myönnetään Enontekiön kunnan ryhmäperhepäiväkoti +Miessille seuraavin perustein: +Ryhmäperhepäiväkoti Miessi on ansiokkaasti toteuttanut toiminnassaan saamelais- +ten kielellisiä oikeuksia ja edistänyt saamen kielen asemaa ja sen säilymistä. +Ryh- +mäperhepäiväkoti Miessi on esimerkki siitä, miten pienillä resursseilla ja pitkäjän- +teisellä työllä voidaan saada aikaan merkittäviä tekoja saamen kielen säilymiseksi. +Ryhmäperhepäiväkoti Miessi on toiminut Enontekiöllä 10 vuotta ja sinä aika- +na Miessi on hoitanut vuosien varrella lähes 40 saamelaislasta. +Enontekiön kunta +kuuluu saamelaisten kotiseutualueeseen ja kunnassa saamenkielinen väestö on +pienenä vähemmistönä. +Miessin hoitokielenä on saamenkieli ja hoitohenkilöstön +äidinkieli on saamen kieli. +Saamen kielten tulevaisuuden turvaamiselle on tärkeää, että saamelaislapset saa- +vat saamenkielistä päivähoitoa ja lisäksi p��ivähoito perustuu saamelaiskulttuurin +arvoille. +Lasten kanssa työskenneltäessä on erittäin tärkeää systemaattisesti käyt- +tää saamen kieltä valtakielen vahvasta asemasta huolimatta. +Miessin henkilökun- +ta on onnistunut tässä tehtävässä esimerkillisesti, sillä henkilöstö on sitoutunut +tehtäväänsä. +Tällä hoitohenkilöstön sitoutumisella omaan työhönsä sekä vahvalla +saamenkielen- ja kulttuurin monipuolisella ja joustavalla osaamisella on toteutettu +kaikkien saamelaislasten kielellisiä oikeuksia, myös niiden saamelaislasten, joiden +saamen kielentaito on ollut heikompi. +Pitkäjänteisellä työllä on ollut merkitystä +saamen kielen säilymiselle, joka taas näkyy siinä, että peruskouluun on tullut vuo- +sittain saamenkielisiä oppilaita, jotka opiskelevat saamenkieltä tai saamenkielellä. +Saamen kieliteko -palkinnon tarkoitus on kannustaa palkinnon saajaa paran- +tamaan entisestään saamen kielen eteen tehtävää työtä ja kannustaa kaikkia Enon- +tekiön kunnan ja muita viranomaisia parantamaan saamen kielen asemaa. +Saamen +kieliteko -palkinnon myötä Enontekiön kunnan vastuu saamenkielisten palvelujen +edistämisestä ja kehittämisestä kasvaa. +Saamelaiskäräjät toivoo palkinnon kannustavan Enontekiön kuntaa parantamaan +saamen kielen aseman edistämistä kunnan kaikilla osa-alueilla ja myös muita vi- +ranomaisia parantamaan saamenkielisiä palveluja. +Säämi kielâtaho Sámi gielladahku +Sääʹm ǩiõlltuâjj Saamen kieliteko +Viäddáin rahtum Veddikoori luhhijn, leibikoVli já Sukkârlitte +matleena FoFonoFF +Viäddáid kuáivuh enâmist tállán tuálu suddâm maŋa já taid puáhtá kuáivuđ ton räi ko čohčuv +oppeet eennâm jiäŋu já šadda tuálu. +Pyeremus äigi putestiđ viäddáid lii njollâäigi, talle ko +ulâštooŋâs liäđu, talle putestem lii älkkeb já "luándu iššeed" putestempargoost. +Tyejiniävuh +láá kuáhčá, puuvko, raigum tähti tâi čuárvi. +Raigum tähti lii rahtum poccuu oođâtäävtist siäm- +máá ko kođemist kevttum náskál-uv. +Putestum viäddáid kuškâdeh já siäilutteh uccâ uáiváát- +tân koške já iptoos saajeest ovdâmerkkân ääitist. +Aamnâstijn pieijih viäddáid kume čáácán njyebžiluđ já kuuđâlm lyeddejuvvoo. +Tuu- +vdâveedâ lii juurbâs. +Tuuvdâviäddá lihâttâlmáin finnee tuáján halijdum häämi. +Kođemist kevt- +tih tyejiniävvun poccuu täävtist rahtum náskál. +Uccâ puuvkoš lii šiev iše viäddái luáddum +aalgâst, mut tast maŋa viäddái luáddum tábáhtuvá kieđâiguin. +Tyeje sessiisteleh ivniimáin ton +ostoost já loopâst vala vuoidâmáin oljoin. +(Tekstâ Matleena Fofonoff) +Vettiin ráhkaduVVon Veaddegore lohkiin, láibelihtti ja Sohkarlihtti +Veattit roggojuvvojit eatnamis dalán go doallu lea suddan ja daid sáhttá roggat dassážii, go +eana fas galbmá čakčat ja šaddá doallu. +Buoremus áigi buhtistit vettiid lea njallaáigi, dal- +lego guohcarássi lieđđu, dalle buhtisteapmi lea álkit ja "luondu veahkeha" buhtistanbarggus. +Bargoneavvun leat guohkki, buvku, ráigojuvvon dákti dahje čoarvi. +Ráigojuvvon dákti lea +ráhkaduvvon bohcco čuožžamasas dego gođđimis geavahuvvon soairuge. +Buhtistuvvon veat- +tit goikaduvvojit ja seailluhuvvojit goike ja itkos sajis ovdamearkan áittis smávva nođđun. +Ávdnedettiin veattit sodjalahttojuvvojit báhkka čázis ja gođa luddejuvvo. +Duvddav- +eaddi lea jorbbas. +Duvddaveatti lihkahemiin oažžu duodjái háliduvvon hámi. +Gođđimis adno- +juvvo bargoneavvun bohccodávttis ráhkaduvvon soairu. +Smávva buvkkoš lea buorre veahkki +vettiid luddemii álggos, muhto dan maŋŋá veattit luddejuvvojit gieđaiguin. +Duodji báidnoju- +vvo ostočáziin ja loahpas dat vel vuoiddaduvvo oljjuin. +(Teaksta Matleena Fofonoff) +juuriSta ValmiStettu kannellinen juurikori, leipäVati ja Sokerikko +Juuret kaivetaan maasta heti roudan sulettua ja niitä voidaan kaivaa siihen asti kun taas syksyl- +lä maa jäätyy ja tulee routa. +Paras aika puhdistaa juuret on nila-aika, silloin kun suopursu kuk- +kii, silloin puhdistaminen on helpompaa ja "luonto auttaa" puhdistamistyössä. +Työvälineinä +ovat kuokka, puukko, reiʹitetty luu tai sarvi. +Reiʹitetty luu on tehty poron sääriluusta samoin +kun kudonnassa käytettävä naskali. +Puhdistetut juuret kuivataan ja säilytetään kuivas-sa ja +varjoisassa paikassa esimerkiksi aitassa pienissä kerissä. +Työstäessä juuret notkistetaan kuumassa vedessä ja kude halkaistaan. +Tukijuu- +ri on pyöreä. +Tukijuurta liikuttamalla saadaan työlle haluttu muoto. +Kudonnassa käytetään +työvälineenä poronluusta valmistettua naskalia. +Pieni puukko on hyvä apu juurien halkai- +sun alussa, mutta sen jälkeen juurien halkaiseminen tehdään käsin. +Työ viimeistellään park- +kivedessä värjäten ja lopuksi voidellaan öljyllä. +(Teksti Matleena Fofonoff) +Vueʹddin njõđđum Vuäʹddčuʹǩǩ looʹǩǩin, VuäʹddtiSkk da Säähharneʹcc +Vueʹddid kââʹccet määddast, ko taal lij suddâm da tõid vuäitt kâʹcced mõŋŋu čõõuč räjja. +Mâŋŋa njââʹllääiʹjest vueʹdd jiâ leäkku nuʹtt pueʹr ko njââʹlläiʹǧǧen. +Pääʹres vueʹddi kâʹccem +äiʹǧǧ lij, teʹl ko olžvueiʹvv lij lieʹđeei. +Vueʹddi puʹtstumuš lij šiõǥǥ da aʹlǩǩes tuejjeed juʹn +mieʹccest, tõt lij njââʹllääiʹj ouddõs da "luâtt veäʹǩǩad" puʹtstemtuâjast. +Vueʹddid vuäitak +laannjâd še mieʹccest valmmša, jõs lij âsttäiʹǧǧ. +Tuâjjneävvan feʹrttje leeʹd mieʹldd, kueʹǩǩ, +neiʹbb, täʹhtt leʹbe čuäʹrvv. +Čueʹrvest vuäitt tuejjeed määŋgnallšem tuâjjneävvaid. +Puõccu +čueʹrv jiâ leäkku seämmanallšem, tõid vuäitt jueʹǩǩed puõcci sooǥǥ mieʹldd. +Čâʹlmmsõs +ǩiõtt-tuejjlaž vuäinn juʹn čueʹrvest, måkam čuäʹrvv kõõskast leʹbe njiõccjõstääuʹtest raajât +vääžnai ääʹrbvuâlaž tuâjjneävvaid. +Õhtt ääʹrbvuâlaž tuâjj lij vuäʹddtuâjj, koozz âʹlǧǧe leeʹd +jiijjâs i tuâjjneävv. +Puõccu njiccjõstähtta liâ pokkum valmmša vueʹddi âssasvuõđ mieʹldd +uʹcc jeeʹres šoora rääiǥa. +Näkam tuâjjneävvain lij aʹlǩǩes puʹtsted õiʹdde kõccum vueʹddid. +Njiccjõstääuʹtest raajât veâl vuäʹrid, vueʹddi njââʹđđem diõtt. +Puʹtstum vueʹdd, kook liâ +šnåppuum uʹcc snåppen da koškkuum, tõid vuäitak ruõkkâd äitta. +Kove/govva/snimldõk/valokuva Anni Näkkäläjärvi +Vuäʹddtuâi tuâjjpoodd da jeeʹres tuâjjkõõski äiʹǧǧen vueʹddi diõtt âlgg leeʹd ǩieʹmnest +valmmša liõgguum čääʹcc. +Liõgguum čääʹʒʒest åårrai soojjlõs obbvueʹddid vuäitak tuâjjkõõski +mieʹldd laannjâd da tuâi täävvmõš oʹnnast pueʹrmõšân soojjlõs vueʹddivuiʹm. +Uʹcc neeibaž +lij šiõǥǥ veäʹǩǩ vueʹddi laannjâm poodd. +Obbvueʹdd laannjmõš tuejjeed nuʹtt, što vuäʹdd +laanjât pieʹljivuiʹm kueiʹtt årra. +Vuäʹddtuâi vuäitt ââʹnned pärkkčääʹʒʒest eeuʹn vuäʒʒam diõtt +da looppâst tuâjj pååusat ooljin. +(Teʹkstt Matleena Fofonoff) +Saamelaiskulttuurkeskus Sajos +SÄMMILIJ KIELÂPIERVÂLIJ JÁ KIELÂLÁVGUMKERHOTOOIM RUTTÂDMÂN +Ovdâskodde tuhhiittij staatâ ive 2012 budjetist sierânâs meriruuđâ sämmilij kulttuur- já kielâ- +piervâltooimân sämikuávlust. +Ruttâdem puátá sämitige pehti tooimâ uárnejeijee peelijd. +Máttááttâs- +já kulttuurministeriö mieđettij sämitiigán staatâtoorjân 350 000 eurod aanaar-, nuorttâ- já tave- +sämikielâ kielâpiervâltooimân sehe 150 000 eurod sämipárnái já -nuorâi kielâ iäláskittee tooimân +(kielâpiervâl- já kielâlávgumkerhotoimâ). +Kielâpiervâl lii kielâlâš ucceeblovo tâi algâaalmug párnáid uáivildum tipšosaje, mast puoh toimâ +tábáhtuvá aalgâ rääjist tuše sämikielân. +Tooimâ olášuteh orniimáin vuálá škovâahasáid párnáid +sämikielâlâš peivitpšo tâi ávuš arâšoddâdemtooimâ sehe škovlâlijd eehidpeivitooimâ kevttimáin +kielâlávgumvyevi. +Sämikielâ já kulttuur iäláskittee kerhotooimâ olášuteh orniimáin vuálá škovâahasáid párnáid já +škovlâlijd motomij peeivij ohhoost sämikulttuurân vuáđuduvvee tooimâ kevttimáin kielâlávgum- +vyevi. +Sämitige stivrâ nanodij čuákkimistis 2.2.2012 torjui kevttimvuáváámijd. +Sämmilij kielâpiervâl- já kielâlávgumkerhotooimâ staatâtorjuuh ive 2012: +Nuorttâsämikielâ kielâpiervâl, Avveel 58 085 € +Nuorttâsämikielâ kielâpiervâl, Čevetjävri 60 982 € +Aanaarsämikielâ kielâpiervâl I, Aanaar 107 835 € +Aanaarsämikielâ kielâpiervâl II, Avveel 95 450 € +Aanaarsämikielâ kielâpiervâl III, Aanaar 77 238,75 € +Tavesämikielâ kielâpiervâl, Vuáčču 45 448,25 € +Tavesämikielâ kielâpiervâl, Kärigâsnjargâ - Ucjuuhâ 37 796 € +Tavesämikielâ kielâlávgumkerho, Iänuduv kieldâ 17 165 € +Sámi giellaráđđi +Säämi kielârääđi +Saa'm ǩiõllsååbbar +Saamen kielineuvosto +Sámi gielladahku-bálkkašumi njuolggadusat +Bálkkašupmi +Bálkkašumi namma lea Sámi gielladahku bálkkašupmi. +Bálkkašumi lea vuođđudan Suoma sámediggi. +Bálkkašumi dárkkuhus +Sámi gielladahku bálkkašumi dárkkuhussan lea addit dovddastusa sámegielat bálvalusaid ja +sámegiela sajádaga ovddideapmin dahkkon ánssolaš barggus Suomas. +Sámegielain dárkkuhuvvo +davvisáme-, anáraš- ja nuortalašgiella. +Bálkkašumi dárkkuhussan lea movttiidahttit bálkkašumi +oažžu buoridit ain ovddežis sámegiela ovdii dahkkon barggu ja movttiidahttit buot +virgeoapmahaččaid buoridit sámegiela sajádaga. +Bálkkašumi oažžu válljen +Sámi gielladahku- bálkkašumi mieđiha sámi giellaráđđi. +Mearrádusas ii sáhte váidalit. +Sámi gielladahku bálkkašupmi lea dáiddabálkkašupmi, mii galgá govvidit sámegiela ja kultuvrra +riggodaga ja máŋggahámatvuođa. +Bálkkašupmi rievdá juohke nuppi jagi ja dan dahkamis vástida +Sámi Duoji rs válljen sámedáiddár dahje -duojár. +Bálkkašumi mieđiheapmi +Bálkkašumi oažžu sáhttet evttohit sámi giellaráđi lahtut ja várrelahtut giellaráđi čoahkkimis. +Bálkkašupmi mieđihuvvo juohke nuppi jagi sámi giellaráđi mearridan áigge. +mieđihuvvo ovdasajis virgeoapmahaččaide ja servošiidda ja dušše sierra vuođustusaiguin +priváhtaolbmui. +Bálkkašumi oažžu válljema galgá vuođustallat čálalaččat sámegillii ja suomagillii. +Bálkkašumi ii sáhte mieđihit seamma orgánai jotkkolaččat almmá sierra vuođustusaid haga. +Bálkkašumi oažžu geatnegasvuođat +Bálkkašupmi geatnegahttá oažžu joatkit barggu sámegiela sajádaga ja sámegielat bálvalusaid +buorideami várás. +Bálkkašumi oažžus lea vuoigatvuohta geavahit ávkin bálkkašumi ja dan +vuođustusaid iežas diehtojuohkimis. +Njuolggadusaid nuppástuhttin +Dáid njuolggadusaid sáhttá nuppástuhttit sámedikki stivrras. +Njuolggadusat dohkkehuvvon sámedikki stivrra čoahkkimis 25.5.2010. +Nupp. +dohkk. +stivrra čoahkkimis 19.12.2011. +Dát njuolggadusat leat dahkkon seamma sisdoaluin davvisáme-, +nuortalaš- ja anárašgillii sihke suomagillii. +Säämi kielâtaho-palhâšume njuolgâdusah +Palhâšume +Palhâšume nommâ lii Säämi kielâtaho palhâšume +Palhâšume lii vuáđudâm Suomâ sämitigge. +Palhâšume uáivil +Säämi kielâtaho palhâšume uáivilin lii adeliđ tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv +oovdedmân toohum mávsulii pargoost Suomâst. +Sämikieláin uáivilduvvoo tave-, aanaar- já +Palhâšume uáivilin lii movtijdittiđ palhâšume uážžoo pyerediđ ovdiistuv +sämikielâ pyerrin toohum pargo já movtijdittiđ puohâid virgeomâháid pyerediđ sämikielâ sajattuv. +Palhâšume uážžoo valjim +Säämi kielâtaho-palhâšume mieđeet säämi kielârääđi. +Miärádâsâst ij pyevti väidiđ. +Säämi kielâtaho palhâšume lii taaidâpalhâšume, mii kalga spejâlistiđ sämikielâ já kulttuur riggoduv +já maaŋgânálásâšvuođâ. +Palhâšume muttoo jyehi nube já ton rähtimist västid Sámi Duodji ry valjim +sämitaaidâr tâi -tuáijár. +Palhâšume mieđettem +Palhâšume uážžoo pyehtih iävtuttiđ säämi kielârääđi jesâneh já värijesâneh kielârääđi čuákkimist. +Palhâšume mieđettuvvoo jyehi nube ive säämi kielârääđi meridem äigimudo. +mieđettuvvoo vuosâsajasávt virgeomâhâžân já siärvusân já tuše sierânâsvuáđustâsâiguin +priivaatulmui. +Palhâšume uážžoo valjim kalga agâstâllâđ kirjálávt sämikielâiguin já suomâkielân. +Palhâšume ij pyevti mieđettiđ siämmáá uážžoi nubetove sierânâs vuáđustâsâittáá. +Palhâšume uážžoo kenigâsvuođah +Palhâšume uážžost lii vuoigâdvuotâ ávhástâllâđ palhâšumijnis já toi vuáđustâsâiguin jieijâs +viestâdmist. +Njuolgâdusâi rievdâdem +Täid njuolgâdusâid puáhtá rievdâdiđ sämitige stiivrâst. +Njuolgâdusah láá tuhhiittum sämitige stiivrâ čuákkimist 25.5.2010. +Rievdâdem tuhhiittum sämitige +stiivrâ čuákkimist19.12.2011. +Taah njuolgâdusah láá rahtum siskáldâsâs peeleest siämmáálágánin +tave-, nuorttâ- já aanaarsämikielân sehe suomâkielân. +Sää'm ǩiõlltuâjj -ciist šeâttmõõžž +Ciist nõmm lij Sää'm ǩiõlltuâjj cistt +Ciist lij vuâđđääm Lää'ddjânnam sää'mte'ǧǧ. +Ciist vuâđđjuurd +Sää'm ǩiõlltuâi ciist jurddân lij u'vdded tobdstõõzz sää'mǩiõllsaž kääzzkõõzzi da sää'mǩiõl +staattuuzz ooudâsviikkmõššân tuejjuum o'nnstem tuâjast Lää'ddjânnmest. +Sää'mǩiõlin juu'rdet +tâ'vv-, aanar- da nuõrttsää'mǩiõlid. +Ciist jurddân lij sme'llkâ'tted ciist vuäǯǯai lââ'zzted, veâl +ânn'jõõžžâst sää'mǩiõl ou'dde tuejjuum tuâi da sme'llkâ'tted pukid ve'rǧǧnee'ǩǩid pue'reed +sää'mǩiõl staattuuzz. +Ciist vuäǯǯai va'lljumuš +Sää'm ǩiõlltuâjj -ciist meâtt sää'm ǩiõllsuåvtõs. +Tu'mmstõõǥǥâst ij vuei't läittad. +Sää'm ǩiõlltuâi cistt lij čeäppõscistt, ko'st âlgg pelkkâd da kåå'tt âlgg suei'mkrâ'stted sää'mǩiõl da +kulttuur ree'ǧǧesvuõđ da määŋgnallšemvuõđ. +Cistt vaajtââvv juõ'ǩǩ nuu'bb ee'jj da tõn +tuejjumuužžâst va'sttad Sámi Duodji rõ:zz va'lljeem sää'mčeäppneǩ le'be -ǩiõtt-tuâjjlaž. +Ciist miõttmõš +Ciist vuäǯǯai vuei'tte e'tǩǩeed sää'm ǩiõllsuåvtõõzz vuässla da vää'rrvuässla ǩiõllsuåvtõõzz +såbbrest. +Cistt miõđtet juõ'ǩǩ nuu'bb ee'jj sää'm ǩiõllsuåvtõõzz tu'mmjem ääi'jpoddân. +miõđtet vuõss-sââ'jest ve'rǧǧnee'ǩǩid da õhttsažkoo'ddid da spesialvuâđđjurddjin privatpersoonid. +Ciist vuäǯǯai va'lljumuš âlgg lee'd tuejjuum ǩe'rjjlânji da vuâđđeed sää'mǩiõlle da lää'ddǩiõ'lle. +Ciist ij vuei't miõđted čuu't täujja seämma kruu'ǧǧe spesialvuâđđjurddjitää. +Ciist vuäǯǯai õõlǥtumuužž +Cistt ooudald vuäǧǧai juä'tǩǩed tuâi sää'mǩiõl staattuuzz kaggäm pirr da sää'mǩiõllsaž +kääzzkõõzzi pue'reem ou'dde. +Ciist vuäǯǯjest lij vuõiggâdvuõtt äu'ǩǩeed ciist da tõn +vuâđđumuužžid jiijjâz sakkumuužžstes. +Šeâttmõõžži mutt'tumuš +Täid šeâttmõõžžid vuei'tet mutt'ted sää'mtee'ǧǧ halltõõzzâst +Šeâttmõõžž liâ primmum sää'mtee'ǧǧ halltõõzz såbbrest 25.5.2010. +Muttâz liâ primmum sh. +Täk šeâttmõõžž liâ tuejjuum seämmasiisklânji tâ'vvsäämas, nuõrttsäämas da +aanarsäämas di lääddas. +Saamen kieliteko -palkinnon säännöt +Palkinto +Palkinnon nimi on Saamen kieliteko palkinto +Palkinnon on perustanut Suomen saamelaiskäräjät. +Palkinnon tarkoitus +Saamen kieliteko palkinnon tarkoitus on antaa tunnustusta saamenkielisten palvelujen ja saamen +kielen aseman edistämiseksi tehdystä ansiokkaasta työstä Suomessa. +Saamen kielellä tarkoitetaan +pohjois-, inarin- ja koltansaamea. +Palkinnon tarkoitus on kannustaa palkinnon saajaa parantamaan +entisestään saamen kielen eteen tehtyä työtä ja kannustaa kaikkia viranomaisia parantamaan +saamenkielen asemaa. +Palkinnon saajan valinta +Saamen kieliteko- palkinnon myöntää saamen kielineuvosto. +Päätöksestä ei voi valittaa. +Saamen kieliteko palkinto on taidepalkinto, jonka tulee kuvastaa saamen kielen ja kulttuurin +rikkautta ja moninaisuutta. +Palkinto vaihtuu joka toinen vuosi ja sen tekemisestä vastaa Sámi +Duodji ry:n valitsema saamelaistaitelija tai -käsityöntekijä. +Palkinnon myöntäminen +Palkinnon saajaa voivat ehdottaa saamen kielineuvoston jäsenet ja varajäsenet kielineuvoston +kokouksessa. +Palkinto myönnetään joka toinen vuosi saamen kielineuvoston päättämänä +ajankohtana. +Palkinto myönnetään ensisijaisesti viranomaisille ja yhteisöille ja vain +erityisperusteluin yksityishenkilöille. +Palkinnon saajan valinta tulee perustella kirjallisesti saamen +kielellä ja suomeksi. +Palkintoa ei voi myöntää samalle taholle toistuvasti ilman erityisperusteluja. +Palkinnon saajan velvollisuudet +Palkinto velvoittaa saajaa jatkamaan työtä saamen kielen aseman ja saamenkielisten palvelujen +parantamiseksi. +Palkinnon saajalla on oikeus hyödyntää palkintoa ja sen perusteluja omassa +viestinnässään. +Sääntöjen muuttaminen +Näitä sääntöjä voidaan muuttaa saamelaiskäräjien hallituksessa. +Säännöt hyväksytty saamelaiskäräjien hallituksen kokouksessa 25.5.2010. +Muut.hyv.sh. +Nämä säännöt on tehty samansisältöisinä pohjois-, koltan- ja inarinsaameksi sekä +suomeksi. +Täđáttâs aavisáid +SÄÄMI TAAIĐ JÁ TYEJEH SEHE IKONEH JÁ KIRKKOTEKSTIILEH +SÄÄMI KIRKKOPEEIVIJN 12. +Säämi kirkkopeivij ohjelmân Anarist kulá kirholâš tilálâšvuođâi já konsertij lasseen meiddei +ollâtásásâš taaiđâ- já tyejičáitálmâs, moos láá puávdejum säämi taaidâreh já tuájáreh Ruotâst, +Taažâst já Suomâst. +Ruotâ Suppârist uásálist Britta Marakatt-Labba, kiäst láá uáinimist taavluh já +kirkkotekstiileh. +Rannveig Persen Táážâ Kárášjuuvâst oovdânpuáhtá čuovâkuuvijd já digitaallâš +kollaasijd. +Aanaarlâš mättim ovdâsteh Aune Kuuva, Merja Aletta Ranttila já Pekka Hermanni Kyrö. +Aune Kuuva ráhtám mainâsnukeh fiäránisteh luándust, nukkeid lii kuvvim čuovâkovvejeijee Martti +Rikkonen. +Merja Aletta Ranttila uđđâ kuuvijn uáinip eŋgâlijd. +Pekka Hermanni Kyrö maalâtaavluin +lii jo uápisin šoddâm meccienâdâhrealismâ muotâtuoddârijdiskuin. +Ucjuuvlâš Outi Pieski stuorrâ, +siilkán máálájum kuuvijn lii ennuu čuovâ já säämi tyeje tobdo. +Ucjuuvâ servikodde lii luoihâttâm Aanaar čáitálmâs várás Päivi Ruottis kuárrum kirkkotekstiilijd, +maid lii vuávám Arkkitehttoimâttâh Matti Porkka ky. Kirkkotekstiilijd ovdâsteh meiddei Laapi +ortodoksâlâš servikode immeelpalvâluspihtâseh. +Ko paapah toimâtteh immeelpalvâlusâid, rukkoos- +puudâid, mysteerioid tâi eres toimâttâsâid, te sii kevttih sierânâs immeelpalvâluspihtâsijd. +Vuáhádâh vuáđuduvá Immeel proofeet Mooses adelem ravvuid kuáruttiđ pappáid sierânâs pihtâsijd +pase palvâlusâi toimâttem várás. +Lasseen ulmuuh peessih uápásmuđ jieškote-uvlágán +ortodoksâlâš immeelpalvâlusâst kevttum sakraaltiŋgáid. +Eŋgâlij stuorrâ satâšem šadda käävci eŋgâlarttâsâš ikonist, maid lii máálám vihantilâš Elli Tiittanen +Veikko Tiittas tuoijum vuáđoid. +Tiittas parâkode skeŋkkim ikoneh heŋgâstuvvojeh Njellim orto- +doksâkirho sistoornân. +Čuovâkovvejeijee Topi Ikäläis čuovâkovečáitálmâs Tavetemppâleh muštâl +pispekode historjást já taan peeivist, nuortâ ortodoksâlâš kirho riges ärbivyevist pispekode kuávlust. +Sámi Duodji ry puáhtá čáitálmâsân aktiivlâš tyejijuávhu, kiäh adeleh tyejičáittusijd. +Suomâ sämmi- +lij ohtsâš tyejiservi Sápmelaš Duodjárat ry vuáđudui ive 1975, tááláá seervi nommâ lii Sámi Duodji +ry. +Seervist láá toimâsajeh Anarist já Iänuduv Hettaast, main láá sehe čáitálmâsâin já vyebdimnáálá +peri puigâ sämityejeh. +Lasseen tain puáhtá uástiđ säämi kirjálâšvuođâ já muusik. +Čáitálmâs leehâst Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, já pispe Samuel Salmi sivned +čáitálmâs. +Lekkâmtilálâšvuotâ uárnejuvvoo Aanaar markkân vyeliškoovlâst tuorâstuv 11.6. tme. +19.00 puávdejum kuossijd, mut ulmuuh láá pyereestpuáttám uápásmuđ čáitálmâsân nuuvtá vástup- +peeivi já lávurduv tme 10.00 - 20.00 sehe pasepeeivi tme 10.00 - 18.00. +Čáitálmâs pištâ tuše kulmâ +peeivi, et kannat toommâđ Anarân kirkkopeivij ääigi 12. +- 14.6., jis haalijd uápásmuđ táid tuojijd. +Lasetiäđuid addel Anni Näkkäläjärvi, Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh, puh. +KULTURDOARJAGIID OHCAN +Jagi 2009 stáhta bušeahttaárvalusas lea evttohuvvon 205 000 euro +SÁMEGIELAT KULTUVRRA OVDDIDEAPMÁI JA SÁMESERVVIID DOAIBMAMII +almmuha +doarjagiid, +mat +mieñihuvvojit +dán +mearreruñas. +Doarjjaohcamušaid galgá doaimmahit kulturlávdegoddái maŋimustá 30. skábmamánu 2008 rádjai +čujuhusain:; Sámediggi, Kulturlávdegoddi, PL 41, 99981 OHCEJOHKA. +Ohcanskoviid ja +lassedieñuid fidne kulturčállis tel. +010 839 3103 ja fáksa 010 839 3131 sihke šleañgapoastta bokte +inker-anni.sara@samediggi.fi. +Skoviid sáhttá maiddái čálihit Sámedikki internetsiidduin čujuhusas +KULTTUURTORJUI UUCCÂM +Staatâ budjetist ive 2009 lii iävtuttum 205 000 eurod +SÄMIKIELÂLŠ KULTTUUR OOVDEDMÂN JÁ +SÄMISEERVIJ TOOIMÂN +Sämitigge almoot taan meriruuñâst torjuid uuccâmnáál. +Toorjâucâmušâid kalga toimâttiñ +kulttuurlävdikoodán +majemustáá +skammâmáánu +räi +čujottâssáin; +Sämitigge, +Kulttuurlävdikodde, PL 41, 99801 UCJUUHÂ. +Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäñuid finnee +kulttuurčällest +fax +šleñgâpoostâst +inker-anni.sara@samediggi.fi Luámáttuvâid puáhtá meiddei printtiñ Sämitige viermisiijñoin +čujottâsâst www.samediggi.fi +KULTTUURVEÄ' +KULTTUURVEÄ'LjLjTIE'dždžI OOCCM +LjLjTIE'dždžI OOCCM +LjLjTIE'dždžI OOCCMÕŠ +ÕŠ +Riikk ee'jj 2009 budjeettest lij maadârdum 205 000 eu'rred +SÄÄ'MLjIÕLLSA KULTTUUR OOUDÂSVIIKKÂM DA SÄÄ'MSIE'BRI TUÕJJU +Sää'mte'LJLJ ââlmad tän mie'rrtie'LJLJest miõttum veä'ljljtie'LJLJid ooččâmnalla. +Veä'ljljtie'LJLJooccmõõžžid âlgg vuõltteed kulttuurvu'vddkådda mââimõõzzâst +skamm'mannu +peei'v +mõõnee'st +addrõõzzin; +Sää'mte'LJLJ, +Kulttuurvu'vddkå'dd PČ 41, 99981UTSJOKI. +Ooccâmblaaŋkid da lââ'ssteâñaid +vuäǏǏ kulttuurpiisrest tel. +Blaaŋk +liâ +internee'ttest +printteemnalla +Sää'mtee'LJLJi ne'ttseeidâst addrõõzzâst www.samediggi.fi +UccjõõDžDžâšt 24.10.2008 +Sää'mte' +Sää'mte' LJLJ +LJLJ +KULTTUURIAVUSTUSTEN HAKEMINEN +Valtion vuoden 2009 talousarvioesityksessä on esitetty 205 000 euroa +SAAMENKIELISEN KULTTUURIN EDISTÄMISEEN JA SAAMELAISJÄRJESTÖJEN +TOIMINTAAN +julistaa +tästä +määrärahasta +myönnettävät +avustukset +haettaviksi. +Avustushakemukset on toimitettava kulttuurilautakunnalle viimeistään 30. marraskuuta 2008 +mennessä osoitteella; Saamelaiskäräjät, Kulttuurilautakunta, PL 41, 99981 UTSJOKI. +Hakulomakkeita ja lisätietoja saa kulttuurisihteeriltä puh. +sähköpostitse +Lomakkeet +ovat +tulostettavissa +Saamelaiskäräjien verkkosivuilta osoitteessa www.samediggi.fi. +Sämitige Nuorâirääđi, saavâjođetteijee Laura-Maija Niittyvuopio puh. +šleđgâpostâ: laura.niittyvuopio@gmail.com +Suomâ säminuorah Ry, saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. +šleđgâpostâ: tajuuso@hotmail.com +Lostâmediatiäđáttâs 10.10.2012 +Almostittemrijjâ tállán +Säminuorah Suomâst -seminaar 10.10.2012 Ovdâskodde, Uccâparlament +Sämitige nuorâirääđi já Suomâ säminuorah ry ornijn Helsigist seminaar säminuorâi tááláá tiileest já +Seminaarist säminuorah puohtii uáinusân sijjân äigikyevdilijd já tehálijd aašijd. +Ärbivuáválâš iäláttâsâi tááláš +tile, eenikielâ merhâšume, säämi máttááttâsvuávám tehálâšvuotâ já olgosämmilâšvuotâ lijjii tehálumoseh +ääših, maid nuorah puohtii jieijâs saavâin uáinusân. +Säminuorâi uáinui lasseen seminaarin lijjii puávdejum puohâi ovdâskoddeest čokkájeijee piäláduvâi +ovdâsteijeeh paaneelsavâstâlmân, mast piäláduvah ožžuu västidiđ jieijâs piäláduv linjá miäldásávt sämmilijd +já aainâs säminuorâid kyeskee koččâmâššáid. +Seminaar lehâstij Suomâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. +Näkkäläjärvi luptij jieijâs saavâst +uáinusân šiev ovdâmerkkân vaikuttemmáhđulâšvuođâin nuorâi aktiivlâšvuođâ sämipolitiikâst. +Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee Laura-Maija Niittyvuopio muštâlij jieijâs sänivuárust nuorâi +máhđulâšvuođâin já hástusijn vaikuttiđ jieijâs aššijd. +"Säminuoráid lii ovdánmin máhđulâšvuotâ vaikuttiđ +säminuorâi sajattâhân. +Väldikodálávt taan máhđulâšvuođâ ovdánem kalga turviđ ekonoomlávt pisovâš +čuávdusijguin já resurssijguin." +Paaneelsavâstâlmist lijjii mieldi Suomâ Kuávdáá Simo Rundgren, Suomâ Sosiaaldemokraatlâš Piäláduv +Johanna Ojala-Niemelä, Suomâ Ruátálâš aalmugpiäláduv Astrid Thors, Aalmuglâš Kokoomus Heikki Autto já +Ruánáá Lito Outi Alanko-Kahiluoto. +Paneelist eromâšávt äigikyevdilis äššin pajanij ILO 169-sopâmuš, já toos +oovdân puáttám kyehti sierâlágán uáinu säminuorâi jieijâs koččâmâššáid. +RAP já Ruánáá lito ovdâsteijeeh +ettii piäláduvâi linjâžân tuárjuđ nanosávt ILO 169-sopâmuš ratifisistem. +Kuávdáá, Kokoomus já SDP +ovdâsteijeeh ettii piäláduvâi uáinun, et ILO-169-sopâmuš ij eidu tääl lah máhđulâš ratifisistiđ, ko piäláduvah +sämmilâšmiäruštâlmist já eennâmvuoigâdvuođâkoččâmâšâin. +RKP +ovdâsteijee Thors lâi hiämáskâm eres pääihi alne lamaš haldâttâspiäláduvâi (Kok já SDP) negatiivlâš uáinust, +ko taan haldâttâspaje haldâttâsohjelmist lii uáivilin ratifisistiđ áášánkullee sopâmuš. +Seminaarist Suomâ säminuorâi saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso tiäduttij OA algâaalmugij +vuoigâdvuođâi julgáštâs merhâšume ubâ sämikulttuur- já kielâ oovdedmist já ohtân kuávdášlâš äššin ILO +169-sopâmuš ratifisistem prosessist. +"OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštâs já ILO 169-sopâmuš +sulâstiteh siskáldâsâs peeleest viehâ čuuvtij nubijdis. +Muu mielâst Suomâ lii nanosávt čonnâsâm OA +algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštâsân sehe ton jieškote-uv artiklaid já taam kolgâččij väldiđ vuotân ILO +Seminaarist nuorâ sämmiliih puohtii oovdân sämikulttuurân lohtâseijee hástusijd, mut kuittâg jyehi nuorâ +saavâst lâi tuáivu puátteevuođâst! +LOSTÂMEDIATIÄĐÁTTÂS +Koulutus- já oppimateriaalitoimisto/ Skuvlen- já oahppamateriáladoaimmahat/ +Office on Education and Instruction Material +Säminuorâi muusik puátá Ruávinjaargân +- paijeel 300 nuorrâd säminuorâi taaidâtábáhtusân +Ruávinjaargâ kaavpug nuorâisaje Mondest nuorah lávluh, jyeigih já suáittih tave-, aanaar- já +nuorttâsämikielân pessijái maŋa. +Säminuorâi taaidâtábáhtus čuákkee paijeel 300 säminuorrâd +Ruávinjaargân 7.-8. cuáŋuimáánu. +Taaidâtábáhtus uárnejuvvoo tääl vuossâmuu keerdi sämikuávlu +Taaidâtábáhtus halijdui orniđ Ruávinjaargâst, ko kaavpugist äässih viehâ ennuv +säminuorah, kiäh iä lah ovdil uásálistám taaidâtábáhtusân já tuše häärvih láá finnim sämikielâ +máttáátâs škoovlâst. +Váldu-uárnejeijee sämitigge haalijd, et taaidâtábáhtus lii nuuvt maaŋgâ säminuorâ ooláádmuddoost, +ko máhđulâš. +Taaidâtábáhtus +tuárju talle sehe nuorâi taaidâpuđâldâsâid et sämikielâ kevttim. +Maaŋgah tobdos sämitaaidâreh láá +finnim vuossâmuid lávtástâllâmvuáttámušâid eidu taam tábáhtusâst. +Tábáhtus lii áinoo jyehi-ihásâš +sämikielâlâš nuorâitábáhtus Suomâst. +Teeman muusik +Tábáhtusan láá +almottâttâm 22 musijkkárid tai muusikjuávkkud, main láá puohnâssân 150 kiišton uásálisted. +Nuorah puátih tábáhtusan masa puohâin +sämikuávlu škoovlâin. +Tábáhtus álgá koskoho 7. cuáŋuimáánu Nivavaara vyelitääsi škoovlâst tme 18.30 Kiärun +sämiteatter čáittusáin Ovtta guovvamánoija (Oovtâ kuovâmánuiijâ). +Eehid juátkoo nuorâisaje +Mondest tme 20.00 sämikielân rokkájeijee SomBy konsertáin. +SomBy lii nijttám mááinu Suomâ +lasseen Taažâst já Ruotâst. +Moonnâm čoovčâ tot puovtij eurooplij ucceeblovokuávlui laavlâkištoost +Liet +internationaalâst +vuáitu +Sáámán. +vuálgá +Ruávinjaargâ +tábáhtusâst +deebyytalbumis Álas eana (pietittis eennâm) almostittemturneen. +Säämi tuájárij +servi Sámi Duodji ry uásálist tábáhtusan oovdânpyehtimáin já vyebdimáin pyevtittâsâidis. +Tábáhtus uárnejeh +Sämitigge, Säämi párnáikulttuurkuávdáš, Ruávinjaargâ kaavpug já Ruávinjaargâ sämiservi Mii ry. +Looveest lii hitruus já ivnáás säminuorâi juhle, ko sämimáccuhijguin čiŋâdâttâm säminuorah +almostuveh Ruávinjaargâ kááđukován! +http://www.myspace.com/sombyfinland +http://www.rovaniemi.fi/suomeksi/Palveluhakemisto/Nuoret/Nuorisotilat.iw3 +Lahtosin: +Säminuorâi taaidâtábáhtus plaakaat, mon lii vuávám nuorttâsämmilâš taaidâuáppee Tanja Sanila +Tábáhtus almolâš ohjelm já lávtástâllâmoornig +Oikeusministeriö ilmoittaa haettavaksi saamen kielilain (1086/2003) 31 §:ssä tarkoitetut +avustukset, joita varten tänä vuonna on käytettävissä yhteensä 130.000 euroa. +Avustusta voidaan +myöntää saamelaisten kotiseutualueen kunnille, seurakunnille ja paliskunnille sekä lain 18 §:ssä +tarkoitetuille yksityisille mainitun lain soveltamisesta aiheutuvien erityisten lisäkustannusten +kattamiseksi. +Vapaamuotoiset hakemukset tulee toimittaa oikeusministeriölle viimeistään 20.3.2009 klo 16.15. +Oikeusministeriön postiosoite on PL 25, 00023 Valtioneuvosto, ja käyntiosoite Eteläesplanadi 10. +Hakemuksessa tulee selvittää ne erityiset lisäkustannukset, joiden kattamiseksi avustusta haetaan. +Mikäli hakemus tehdään saamen kielilain 18 §:n perusteella, hakemuksessa tulee selvittää myös, +että hakija on mainitussa lainkohdassa tarkoitettu yksityinen. +Jos hakijana on yksityisoikeudellinen +yhteisö tai säätiö, hakemukseen tulee liittää yhteisöä tai säätiötä koskeva rekisterinote sekä viimeksi +vahvistettu tilinpäätös, toimintakertomus ja tilintarkastuskertomus. +Hakemusmenettelyssä noudatetaan valtionavustuslakia (688/2001). +Lisätietoja antaa hallitusneuvos Mirja Kurkinen, puh 09-1606 7621 (mirja.kurkinen@om.fi). +Vuoigatvuohtaministeriija almmuha ohcanláhkai sámi giellalága (1086/2003) 31 §:s +dárkkuhuvvon doarjagiid, maid várás dán jagi lea ruhta oktiibuot 130.000 euro. +Doarjaga sáhttá +mieñihit sámiid ruovttuguovllu gielddaide, searvegottiide ja bálgosiidda ja maiddái lága 18 §:s +dárkkuhuvvon ovttaskas olbmui máinnašuvvon lága heiveheamis boahtán sierra lassigoluid +máksima várás. +Friijahápmásaš ohcamušaid galgá doaimmahit vuoigatvuohtaministeriijai maŋimustá 20.3.2009 +Vuoigatvuohtaministeriija poastačujuhus lea PL 25, 00023 Valtioneuvosto, ja +uksačujuhus Eteläesplanadi 10. +Ohcamušas galgá čilget daid sierra lassigoluid, maid máksima várás doarjja ohccojuvvo. +Juos +ohcamuš bargojuvvo sámi giellalága 18 §:a vuoñul, ohcamušas galgá čilget maiddái, ahte ohcci lea +máinnašuvvon láhkačuoggás dárkkuhuvvon ovttaskas olmmoš. +Juos ohccin lea +siviilavuoigatvuoñalaš ovttastupmi dahje vuoññudus, ohcamuššii galgá laktit ovttastumi dahje +vuoññudusa guoski registtarváldosa ja maiddái maŋimuš nannejuvvon ruhtadoalloloahpaheami, +doaibmačilgehusa ja ruhtadoallodárkkistanmuitalusa. +Ohcanmeannudeamis čuvvojuvvo stáhtadoarjjaláhka (688/2001). +Lassidieñuid addá ráññehusráññi Mirja Kurkinen, tel 09 - 1606 7621 (mirja.kurkinen@om.fi) +Riehtiministeriö almoot uuccâmnáál säämi kielâlaavâ (1086/2003) 31 §:st uaivildum torjuid, moi +várás lii taan ive kevttimnáálá ohtsis 130.000 eurod. +Torjuu puáhtá mieñettiñ sämikuávlu kieldáid, +servikuddijd já palgâsáid sehe laavâ 18 §:st uáivildum ovtâskâssáid mainâšum laavâ heivitmist +šaddee sierânâs lasekoloi luávdimân. +Rijjâhámásijd ucâmušâid kalga toimâttiñ riehtiministeriön majemustáá 20.3.2009 tme 16.15. +Riehtiministeriö postâčujottâs lii PL 25, 00023 Valtioneuvosto, já jotteemčujottâs Eteläesplanadi +Ucâmušâst kalga čielgiñ taid sierânâs lasekoloid, moi luávdimân išeruttâ occoo. +Jis ucâmuš ráhtoo +säämi kielâlaavâ 18 § vuáñuld, kalga ucâmušâst čielgiñ meiddei, et occee lii mainâšum lahâsaajeest +uáivildum ovtâskâs olmooš. +Jis occen lii ovtâskâsvuoigâdvuoñâlâš siärvus teikâ vuáñudâs, kalga +ucâmušân lahteñ siärvus teikkâ vuáñudâs kyeskee registerváldus sehe majemustáá nanodum +ruttâtuálulopâttem, toimâčielgiittâs já tilitärhistemciälkkámuš. +Lasetiäñuid addel haldâttâsneuvos Mirja Kurkinen, puh 09-1606 7621 (mirja.kurkinen@om.fi). +SÄMITIGE PUHELI��UMEREH MUTTOJEH 1.9.2008 +Sämitige faksânummeer lii +Äššigâš puáhtá suáittiđ ulmuu puhelinnumerân jo-uv njuolgist suu njuálguvaljimnumerân +010 839 +neeljinummeersâš vyelinummeer tâi mätkipuhelinnumerân. +Sämitige pargo- +juávhu uđđâ puhelinnumereh kávnojeh čujottâsâst www.samediggi.fi > Ohtâvuođâtiäđuh +Puhelinnumereh 1.9.2008 rääjist +Sämitige nummeer +Faksâ, almos toimâttâh Aanaar +Faksâ, škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh, Aanaar +Faksâ, Uccjuuhâ toimâpäikki +Sj. +ravvuuadeleijee +Kaisa Korpijaakko-Labba +Almos toimâttâh +Puhelin +Mätkipuhelin +Juha Guttorm +Ovdânpyehtee +Aimo Guttorm +Sos.- já tiervâsvuođâčällee Pia Ruotsala +Inker-Anni Sara +Anne Näkkäläjärvi +Anneli Nuorgam +Ritva Tammela +Susanna Magga +ATK- vuávájeijee +Pasi Aikio +Toomâjođetteijee +Petra Magga +Marja-Riitta Lukkari +Annukka Hirvasvuopio-Laiti 010 839 3123 +Sämikielâ toimâttâh +Kielâašijčällee +Ellen Näkkäläjärvi +Kielâjurgâleijee +Irma Laiti +Veikko Holmberg +Kirsti Guttorm +Katri Fofonoff +Seija Järviluoma +Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh +Ulla Aikio-Puoskari +Oppâmateriaalvuávájeijee Anni Näkkäläjärvi +Oa. +Anja Vest +Suvi West +Suáittim 010 -algâsâš numeráid máksá 8,21 senttid/suáittu + 5,90 senttid/miinut jyehi +kuávlust Suomâst sraŋgâpuhelimáin suáitidijn. +Mätkipuhelimáin suáitidijn lii hadde 8,21 +senttid/suáittu + 16,90 senttid/miinut. +Sämitige mätkipuhelinnumeráid soittum suáitui hadde lii áššigâš kevttim operaattor +mätkipuhelinhade miäldásâš. +Sää'mǩiõlltuâjj Saamen kieliteko +kääri +Säämi kielâtaho -palhâšume lii säämi tyeji, mon rähtee lii valjim Sami Duo- +dji ry. +Palhâšume lii tyeji, suáhipäähist rahtum kääri já ton lii ráhtám tuáijár, +lehtor ilmari laiti Anarist. +Kääri lii muorâst rahtum purrâmâšlitte. +Sämmilijn +láá ärbivuáválávt lamaš maaŋgah käärih jieškote-uv purrâmâšâi siäilutmân +tâi fálusin piejâmân. +gárri +Sámi gielladahku - bálkkašupmi duodji, man ráhkadeaddji lea válljen Sámi +Duodji rs. +Bálkkašupmi lea duodji, báhkis duddjojuvvon gárri ja dan lea +duddjon duojár, lektor ilmari laiti Anáris. +Gárri lea muorra boradanlihtti. +Sápmelaččain leamašan árbevirolaččat máŋggat gárit sierra borramušaid +seailluheami várás dahje fállun stellema várás. +kää'rr +Sää'm ǩiõlltuâjj - cistt sää'm ǩiõtt-tuâjj (duodji), koon valmšteei lij va'lljääm +Sami Duodji ry. +Cistt lij ǩiõtt-tuâjj, sue'jj pää'ǩǩest valmštum kää'rr da tõn +lij valmštam duojár, lehtor ilmari laiti Aanrest. +Kää'rr lij veärrle'tt. +Saa'min +liâ leämmaž čõõđ ääi'j ää'rb mie'lddsânji joo'tti da veärrkulttuu're kuulli +kää'r, koid leät õ'nnum jee'res veärršlaaji seeiltem diõtt le'be stuäl'lõõttâm +poodd, ko'st ta'rjjeet porrmõõžžid. +kaara +Saamen kieliteko - palkinto on saamen käsityö (duodji), jonka valmistajan +on valinnut Sami Duodji ry. +Palkinto on käsityö, koivun pahkasta valmistettu +kaara ja sen on valmistanut duojár, lehtori ilmari laiti Inarista. +Kaara on +pui-nen ruoka-astia. +Saamelaisilla on perinteisesti ollut useampia kaaroja +eri ruokalajien säilyttämiselle tai tarjolle asettamiselle. +-palhâšume vuáđuStâSah +Säämi kielâtaho -palhâšumáin adeluvvoo tubdâstâs Suomâ sämikielâlâlij palvâlusâi já +sämikielâ sajattuv ovdedem pyerrin toohum ánsuliist pargoost. +Säämi kielârääđi lii čuákkimistis 18.11.2010 meridâm mieđettiđ oovtmielâlávt ive 2010 sää- +mi kielâtaho -palhâšume Meccihaldâttâsân čuávvoo vuáđustâsâiguin: +Sämikielâi puátteevuođâ turviimân lii tehálâš, et sämikielâlijn palvâlusâin tahhoo luándulâš, +uáinojeijee já pissoo uási virgeomâhâštooimâ, palvâlusâid já rekrytistem. +Rekrytistmáin +sämikielâtáiđusijd - aasâtmáin sämikielâ tááiđu virgehoittám iähtun tâi ánsun - puáhtá +pyerediđ luándulâš vuovvijn jieijâskielâlijd palvâlusâid. +Meccihaldâttâsâst lii joođoost +kuháskyeddee proosees sämikielâlâlij palvâlusâi oovdedmân. +Meccihaldâttâs lii toimâm ovdâmerhâlávt sämikulttuur ärbitiäđu siäiluttem pyerrin +sämikielâlâlij päikkinoomâi nuurrâm- já almostittemtoimâinis. +Sii almostittem čielgiittâs +Nuorttâ-Aanaar sämikielâlijn päikkinoomâin lii eromâš tehálâš nuorttâ- já aanaarsämikielâi +kulttuurlâš luándun kullee tiäđu siäilumân. +Meccihaldâttâs lii ánsulávt olášuttám säämi kielâlaavâ kenigâsvuođâid já ovdedâm +sämikielâ sajattuv viärmádâhviestâdmistis, äššigâšpalvâlusâinis já tieđettemtoimâinis. +Sämmilij tááhust Meccihaldâttâs lundui.fi-viärmádâhpalvâlem lii eromâš. +Tast láá kavnuu- +mist ávháliih tiäđuh Meccihaldâttâs palvâlusâin já tooimâst. +Lasseen tast láá sierâlágán +tiäđáttâsah sehe hoittám- já kevttimvuáváámeh kulmáin Suomâst sarnum sämikieláin: +tave-, nuorttâ- já aanaarsämikieláin. +Sämikielâi ucceeblovokielâi vuotânväldim Mecci- +haldâttâs almostittemtooimâst lii ovdâmerhâlâš. +Virgeomâhâšpalvâlusah láá viehâ távjá almostittum kirjálâžžân; Meccihaldâttâs fáálá +tágárij äššigâšpalvâlusâi lasseen meiddei sämikielâlâš palvâlus. +Tot lii pálkkááttâm vuos- +sâmužžân virgeomâhâžžân Suomâst, sämitigge fáárun luuvân, sämikielâlii tieđetteijee. +Jieijâskielâlii tieđetteijee pálkkááttem sämikuávlun lii pyeredâm ovdiist-uv ton sämikielâlijd +palvâlusâid: Meccihaldâttâs tuáimá návt ovdâkovveen meid eres-uv virgeomâhâšpeelijd. +Meccihaldâttâs lii toimâm puohnâssân ovdâmerhâlávt säämi kielâlaavâ olášutmân, já +sämitigge tuáivu, et palhâšume mield Meccihaldâttâs viggá pyerediđ ovdiist-uv eromâšávt +aanaar- já nuorttâsämikielâlijd palvâlusâid tohâmáin tain uási Meccihaldâttâs luándulâš +Säämi kielâtaho -palhâšume mield Meccihaldâttâs ovdâsvástádâs sämikielâlâlij +palvâlusâi oovdedmist stuáru, já unnuuččijm ton puáttee toimâstis vala-uv juátkiđ ovdâ- +merhâlii tooimâs sämikielâlâlij palvâlusâi oovdedmân. +Sämitigge tuáivu, et palhâšume +movtijdit Meccihaldâttâs juátkiđ sämikielâ sajattuv ovdedem ohtsâškoddeest já jieijâs +uásild movtijditáččij meid eres-uv virgeomâháid pyerediđ jieijâs sämikielâlijd palvâlusâid. +- bálkkašumi vuođuStuSat +Sámi gielladahku - bálkkašumiin addojuvvo dovddastus Suoma sámegielat bálvalusaid ja +sámegiela sajádaga ovddideami buorrin dahkkon ánssolaš barggus. +Sámi giellaráđđi lea čoahkkimis 18.11.2010 mearridan mieđihit ovttamielalaččat jagi 2010 +sámi gielladahku -bálkkašumi Meahciráđđehussii čuovvovaš vuođustusaiguin: +Sámegielaid boahttevuođa sihkkarastima várás lea dehalaš, ahte sámegielat bálvalu- +sain dahkkojuvvo lunddolaš, oinnolaš ja lávga oassi virgeoapmahašdoaimmaide, bál- +valusaide ja rekryteremii. +Sámegielat bargiid rekryteremiin - bidjamiin sámegiela dáiddu +virggidikšuma eaktun dahje ánsun - sáhttá buoridit lunddolaš vugiin iežasgielat bálvalu- +said. +Meahciráđđehusas lea jođus guhkálaš proseassa sámegielat bálvalusaid ovddideap- +min. +Meahciráđđehus lea doaibman ovdamearkkalaččat sámekultuvrra árbedieđu seailuma +buorrin sámegielat báikenamaid čoaggin- ja olggosaddindoaimmain. +Sin almmustahttán +čielggadeapmi Nuorta-Anára sámegielat báikenamain lea erenomáš dehalaš nuortalaš- ja +anárašgielaid lundui gulavaš kulturdieđu seailumii. +Meahciráđđehus lea ánssolaččat ollašuhttán sámi giellalága geatnegasvuođaid ja ovd- +didan sámegiela sajádaga internetgulahallamis, áššehasbálvalusas ja dieđihandoaimmas. +Sámiid dáfus Meahciráđđehusa lundui.fi-internetbálvalus lea erenomáš. +Das leat gávd- +nomis ávkkálaš dieđut Meahciráđđehusa bálvalusain ja doaimmain. +Lassin das leat sierra +dieđáhusat sihke dikšun- ja geavahanplánat Suomas hállon golmmain sámegielain: dav- +visáme-, nuortalaš- ja anárašgielain. +Vehádatsámegielaid vuhtii váldin Meahciráđđehusa +olggosaddindoaimmas lea ovdamearkkalaš. +Virgeoapmahašbálvalusat leat fállojuvvon oalle dávjá čálalažžan; Meahciráđđehus fállá +dákkár áššehasbálvalusaid lassin maiddái sámegielat bálvalusa. +Dat lea bálkáhan vuost- +tas virgeoapmahažžan Suomas, sámediggi fárrui logadettiin, sámegielat dieđiheaddji. +Iežasgielat dieđiheaddji bálkáheapmi sámiid ruovttuguovllus lea buoridan ovddežis +dan sámegielat bálvalusaid: Meahciráđđehus doaibmá nappo ovdagovvan maiddái eará +virgeoapmahaččaide. +Meahciráđđehus lea doaibman buohkanassii ovdamearkkalaččat sámi giellalága +ollašuhttima várás, ja sámediggi sávva, ahte bálkkašumi mielde Meahciráđđehus figgá +buoridit ain ovddežis erenomážit anáraš- ja nuortalašgielat bálvalusaid bargamiin dain +Meahciráđđehusa lunddolaš doaimma oasi. +Sámi gielladahku -bálkkašumi mielde Meah- +ciráđđehusa vástu sámegielat bálvalusaid ovddideamis lassána, ja sávašeimmet ahte dat +boahttevaš doaimmain joatká ovdamearkkalaččat doaimma sámegielat bálvalusaid viidá- +sabbot ovddideapmin. +Sámediggi sávvá, ahte bálkkašupmi movttiidahttá Meahciráđđehusa +joatkit sámegiela sajádaga ovddideami servodagas ja movttiidahttá bealistis maiddái eará +virgeoapmahaččaid buoridit iežaset sámegielat bálvalusaid. +Sää'mǩiõlltuâjj +- ciiSt vuâđđjurddi +Sää'm ǩiõlltuâjj -ciistin uu'det tobdstõs Lää'ddjânnam sää'mǩiõllsai kääzzkõõzzi da +sää'mǩiõl staattuuzz ooudâsviikkâm peä'lest tuejjuum o'nnstemnallšem tuâjast. +Sää'm ǩiõllsuåvtõs lij såbbrstes 18.11.2010 tu'mmjam miõttâd õõutmiõllsânji ee'jj 2010 +sää'm ǩiõlltuâjj -ciist Meäcchalltõ'šše puõ'ttinallšem vuâđain: +Sää'mǩiõli puõ'ttiääi'j staanumuužž diõtt lij vääžnai, što sää'mǩiõllsai kääzzkõõzzin tuej- +jeed luâđlaž, kuõ'stti da põõšši vuä'ss ve'rǧǧne'ǩǩtuåimjumuužžin, kääzzkõõzzin da per- +sonkå'ddha'ŋǩǩumuužžin. +Sää'mǩiõllsilttee'ji personkå'ddha'ŋǩǩumuužžid - pii'jee'l +sää'mǩiõl silttumuš vee'rjhååid oudldõssân le'be pue'rrvuõttân - vuei'tet pue'reed +måå'ǩǩtõõlǩani jiijjâsǩiõll-sai kääzzkõõzzid. +Meä'cchalltõõzzâst lij jåå'ttmen ǩiõrddlõs +prosess sää'mǩiõllsai kääzzkõõzzi ooudâsviikkâm diõtt. +Meä'cchalltõs lij tuåimmjam juurdlânji sää'mkulttuur ä'rbbvuõtt'teâđ ruõkkâm diõtt +sää'mǩiõllsai pääi'ǩnõõmi noorrâm- da čõõđtemtuåimmjumuužžineez. +Sij čõõđtem čiõlǥ- +tõs Nuõrti-Aanar sää'mǩiõllsai pääi'ǩnõõmin lij spesialnalla vääžnai nuõrttsää'm- da aanar- +sää'm ǩiõli kulttuursaž luõttu kuulli teâđ seillmu'šše. +Meä'cchalltõs lij o'nnstemnallše'ld čõõđtam sää'm ǩiõll'lää'jj õõlǥtõõzzid da ooudâsvi- +ikkâm sää'mǩiõl staattuuzz säi'mmsakkuumuužžstes, ä'ššlažkääzzkõõzzstes da teâđtem- +tuåimmjumuužžs-tes. +Saa'mi peä'lest Meä'cchalltõõzz lundui.fi-säi'mmkääzzkõs lij +jiijjâsnallšem. +Tõ'st liâ kaunnâmnalla äukkas teâđ Meä'cchalltõõzz kääzzkõõzzin da +tuåimmjumuužžâst. +Lââ'ssen tõ'st liâ jee'res teâđtõõzz di håidd- da ââ'nnemplaan koolmin +Lää'ddjânnmest mainstum sää'mǩiõlin: tâ'vvsää'm-, nuõrttsää'm- da aanarsää'm ǩiõlin. +Uu'ccbõsân åårrai sää'mǩiõli lokku välddmõš Meä'cchalltõõzz čõõđtemtuåimmjumuuž- +žâst lij juurdlaž. +Ve'rǧǧneǩǩ kääzzkõõzz liâ čõõđtum čuu't jiânnai ǩe'rjjlânji; Meä'cchalltõs tarj- +jad näkkmi ä'ššlažkääzzkõõzzi lââ'ssen še sää'mǩiõllsa kääzzkõõzzid. +Tõt lij pa'lǩǩääm +vuõssmõsân ve'rǧǧne'ǩǩen Lää'ddjännmest, sää'mte'ǧǧ mie'ldd looǥǥee'l, sää'mǩiõllsa +teâđteei. +Jiijjâsǩiõllsa teâđteei palǩǩumuš saa'mi dommvoudda lij pue'rääm veâl jäänab +tõn sää'mǩiõllsaid kää'zzkõõzzid: Meä'cchalltõs tuåimmai nääi't ouddvue'ǩǩen še järrsid +ve'rǧǧneǩǩkruugid. +Meä'cchalltõs lij tuåimmjam pukvee'zz juurdlânji sää'm ǩiõll'lää'jj čõõđtem diõtt, da +sää'mte'ǧǧ tuäivv, što ciist mie'ldd Meä'cchalltõs ǩiččlââtt pue'reed veâl jäänab jeärben +aanar- da nuõrttsää'mǩiõllsai kääzzkõõzzeez tuejjee'l tõin bie'ǩǩ Meä'cchalltõõzz jeär- +ben luânddlaž tuåimmjumuuž. +Sä��'m ǩiõlltuâjj-ciist mie'ldd Meä'cchalltõõzz vast- +tõs sää'mǩiõllsai kääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžžâst šâdd, da tuäivvap tõn puõ'tti +tuåimmjumuužžstes juä'tǩǩed juurdlaž tuåimmjumuužžâs sää'mǩiõllsai kääzzkõõzzi +ooudâsviikkâm diõtt. +Sää'mte'ǧǧ tuäivv ciist sme'llkâ'tted Meä'cchalltõõzz juä'tǩǩed +sää'mǩiõl staattuuzz ooudâsviikkmõõžž õhttsažkåå'ddest da sme'llkâ'tted peä'lstes še +jee'res ve'rǧǧnee'ǩǩid pue'reed jiijjâz sää'mǩiõllsaid kääzzkõõzzeez. +Saamen kieliteko -palkinnolla annetaan tunnustusta Suomen saamenkielisten palvelujen ja +saamen kielen aseman edistämisen hyväksi tehdystä ansiokkaasta työstä. +Saamen kielineuvosto on kokouksessaan 18.11.2010 päättänyt myöntää yksimielisesti vuo- +den 2010 saamen kieliteko -palkinnon Metsähallitukselle seuraavin perustein: +Saamen kielten tulevaisuuden turvaamiseksi on tärkeää, että saamenkielisistä palveluista +tehdään luonnollinen, näkyvä ja kiinteä osa viranomaistoimintaa, palveluita ja rekrytoin- +tia. +Saamenkielen-taitoisten rekrytoinnilla - asettamalla saamen kielen taito viranhoidon +edellytykseksi tai ansioksi - voidaan parantaa luontevalla tavalla omakielisiä palveluja. +Metsähallituksella on käynnissä pitkäjänteinen prosessi saamenkielisten palvelujen kehit- +tämiseksi. +Metsähallitus on toiminut esimerkillisesti saamelaiskulttuurin perinnetiedon säilymisen +hyväksi saamenkielisten paikannimien keräämis- ja julkaisutoiminnallaan. +Heidän julkai- +semansa selvitys Itä-Inarin saamenkielisistä paikannimistä on erityisen tärkeä koltan- ja +inarinsaamen kielten kulttuurisen luontoon liittyvän tiedon säilymiselle. +Metsähallitus on ansiokkaasti toteuttanut saamen kielilain velvoitteita ja edistänyt saa- +men kielen asemaa verkkoviestinnässään, asiakaspalvelussaan ja tiedotustoiminnassaan. +Saamelaisten kannalta Metsähallituksen lundui.fi-verkkopalvelu on erinomainen. +Siitä on +löydettävissä hyödyllistä tietoa Metsähallituksen palveluista ja toiminnasta. +Lisäksi siinä +on erinäisiä tiedotteita sekä hoito- ja käyttösuunnitelmia kolmella Suomessa puhuttavalla +saamen kielellä: pohjois-, koltan- ja inarinsaamen kielellä. +Vähemmistönä olevien saamen +kielten huomioiminen Metsähallituksen julkaisutoiminnassa on esimerkillistä. +Viranomaispalvelut on julkaistu kovin usein kirjallisina; Metsähallitus tarjoaa tällaisten +asiakaspalveluiden lisäksi myös saamenkielistä palvelua. +Se on palkannut ensimmäisenä +viranomaisena Suomessa, saamelaiskäräjät mukaan lukien, saamenkielisen tiedottajan. +Omakielisen tiedottajan palkkaaminen saamelaisten kotiseutualueelle on parantanut en- +tisestään sen saamenkielisiä palveluja: Metsähallitus toimii täten esikuvana myös muille +viranomaistahoille. +Metsähallitus on toiminut kaiken kaikkiaan esimerkillisesti saamen kielilain toteut- +tamiseksi, ja saamelaiskäräjät toivoo, että palkinnon myötä Metsähallitus pyrkii paran- +tamaan entisestään erityi-sesti inarin- ja koltansaamenkielisiä palveluitaan tekemällä niistä +osan Metsähallituksen luontaista toimintaa. +Saamen kieliteko -palkinnon myötä Metsähal- +lituksen vastuu saamenkielisten palvelujen edistämisestä kasvaa, ja soisimme sen tulevassa +toiminnassaan jatkavan esimerkillistä toimintaansa saamenkielisten palvelujen edelleen +kehittämiseksi. +Saamelaiskäräjät toivoo palkinnon kannustavan Metsähallitusta jatkamaan +saamen kielen aseman edistämistä yhteiskunnassa ja kannustamaan osaltaan myös muita +viranomaisia parantamaan omia saamenkielisiä palveluitaan. +POVDIM +Kulttuurlävdikodde +FI- 99870 Aanaar +Kulttuurseminaar +26.11.2012, Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Aanaar +Povdip puoh sämituáimeid suogârdâllâđ puátteevuođâ tiäddučuágástuvâid já ovdediđ išeruuđâi +čuosâttem siärvusáid tehálâš projektáid. +Seminaar iiđeedpeeivi kevttip uuccâmlattiimân sehe +kulttuurmeriruuđâ teknisâš ravvuid sehe kuullâp jieškote-uv ruttâdemkäldein já eehidpeeivi +algâttep vuáđusavváin Sämitige "taaidâ-, tyeji já kulttuurpoolitlâš" -ohjelmhammiittâsâst. +Seminaar loopâst almostittoo Sämitige kulttuurlävdikode mieđettem kulttuurpalhâšume. +Nuuvtá já puohháid ávus tilálâšvuođâ uárnee Sämitige kulttuurlävdikodde. +Ohjelm kávnoo +čujottâsâst: www.samediggi.fi +vuávájeijee, Marjukka Helander, marjukka.helander (at) samediggi.fi, puh.050-911 9675 +Kulttuurčällee, Inker-Anni Sara, inker-anni.sara (at) samediggi.fi, puh.040-840 0383 +SÁMI ÁLBMOTBEAIVVE ÁVVUDEAPMI +6.2.2010 Siida, Guovssahasteáhter, Anár +Heli Aikio: livđe ja lávlla +Sámedikki ságajođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi, sáhka +Buresboahtincearkki lokten +Tiina Aikio: luohti ja lávlla +Čeavetjávrri skuvlamánát: katrilla +Juha Tornensis: luohti ja lávlla +Sámisoga lávlla +Servvoštallan ja boradeapmi +Dilálašvuohta dollojuvvo ollásit olgun. +Mánáide lágiduvvo doaibma, ee. +Dilálašvuohta nohká dmu 20.00. +Sámediggi lágida linnjabiilasáhtu Heahtás, Ohcejogas ja Vuohčus. +Linnjabiila vuolgá Heahtás Jussan Tupa šiljus dmu 10.00 (Guovda- +geainnu bokte), Ohcejogas Uulan Säästö šiljus dmu 11.30 ja Vuohčus +Porokylä šiljus dmu 11.30. +Linnjabiillat leat Anáris sullii dmu 13.-14. +Ruovttoluotta Anáris biila vuolgá dmu 20.00. +Mátkkis berrojuvvo 10€/ +olmmoš. +Almmuheamit ávvudeapmái ja linnjabiilasáhttui maŋimustá 27.1.2010 +Kaisa Tapiolai tel. +050-435 0177 dahje kaisa.tapiola@samediggi.fi +SAA'MI MEERLAŽPEEI'V PRÄÄ'ZNE'Ǩ +6.2.2010 Siida, Kuuskõõzztea'tter, Aanar +Heli Aikio: livđe da laaul +Sää'mtee'ǧǧ saaǥǥjåå'đteei Klemetti Näkkäläjärvi, maainâs +Tiõrvtem cie'rǩ pââ'jdumuš +Tiina Aikio: juõi'kk da laaul +Če'vetjääu'r škooulnee'ǩǩ: ka'dre'l +Juha Tornensis: juõi'kk da laaul +Sää'msooǥǥ laaul +Sie'brjõõttmõš da stuällõõttmõš +Meerlažpeei'v podd riâžžât ålggan. +Päärnaid riâžžât tuåimmjumuužžid, jm. +čiõrstõõllmõš da jie'rjin +vuejjmõš. +Meerlažpeei'v podd poott čiâss 20.00. +Sää'mte'ǧǧ reäšš dussjåå'đtumuužžid Hettast, Uccjooǥǥâst da Vuõccust. +Busslinnj vuâlgg Hettast Jussa Põõrt šeelljast čiâss 10.00 (Kautokeino +pääi'ǩ), Uccjooǥǥâst Uulan Säästö šeelljast čiâss 11.30 da Vuõccust +Puäʒʒsiid šeelljast čiâss 11.30. +Bussliinj liâ Aanrest nu'tt čiâss 13-14. +Mååusat sä'tt vuâlgg Aanrest čiâss 20.00. +Mää'tǩest pe'rrjet 10€/person. +I'lmmtõõttmõõžž meerlažpeei'v präänka da bussjää'đtumuužžid +mââimõõzzâst 27.1.2010 Kaisa Tapiola nââmra soi'ttjee'l +050-435 0177 le'be kaisa.tapiola@samediggi.fi +SÄÄMI AALMUGPEEIVI JUHLE +6.2.2010 Sijdâ, Kuovsâkkâsteatter, Aanaar +Heli Aikio: livđe já laavlá +Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, saahâ +Tiervâpuáttimceerhi luptim +Tiina Aikio: juáigus já laavlá +Čevetjäävri škovlâliih: katril +Juha Tornensis: juáigus já laavlá +Siärvástâllâm já purâdem +Tilálâšvuotâ tuálloo ollásávt olgon. +Párnáid uárnejuvvoo toimâ, el. +čierâstâllâm já ergivyeijim. +Tilálâšvuotâ nohá tme 20.00. +Sämitigge uárnee bussisáátu Hettaast, Ucjuuvâst já Vuáčust. +Bussi +vuálgá Hettaast Jussan Tupa šiljoost tme 10.00 (Kuovdâkiäinu pehti), +Ucjuuvâst Uulan Säästö šiljoost tme 11.30 já Vuáčust Porokylä šiljoost +Buusih láá Anarist suullân tme 13-14. +Sáttu Anarist maasâd +vuálgá tme 20.00. +Sáátust piärroo 10€/olmooš. +Almottâtmeh juuhlán já bussisáátun majemustáá 27.1.2010 +Kaisa Tapiolan puh. +050-435 0177 tâi kaisa.tapiola@samediggi.fi +SAAMELAISTEN KANSALLISPÄIVÄN JUHLA +6.2.2010 Siida, Revontuliteatteri, Inari +Heli Aikio: livđe ja laulu +Saamelaiskäräjien puheenjohtaja Klemetti Näkkäläjärvi, puhe +Tervetuliaismaljan nosto +Tiina Aikio: joiku ja laulu +Sevettijärven koululaiset: katrilli +Juha Tornensis: joiku ja laulu +Saamensuvun laulu +Seurustelua ja ruokailua +Tilaisuus järjestetään kokonaisuudessaan ulkona. +Lapsille on toimintaa, mm. +mäenlaskua ja poroajelua. +Tilaisuus päättyy klo 20.00. +Saamelaiskäräjät järjestää linja-autokuljetuksen Hetasta, Utsjoelta ja +Vuotsosta. +Linja-auto lähtee Hetasta Jussan Tuvan pihalta klo 10.00 +(Kautokeinon kautta), Utsjoelta Uulan Säästön pihalta klo 11.30 ja +Vuotsosta Porokylän pihalta klo 11.30. +Linja-autot ovat Inarissa noin +Paluukyyti Inarista lähtee klo 20.00. +Matkasta peritään 10€/ +hlö. +Ilmoittautumiset juhlaan ja linja-autokuljetukseen viimeistään 27.1.2010 +Kaisa Tapiolalle puh. +050-435 0177 tai kaisa.tapiola@samediggi.fi +DIEĐÁHUS - TIÄĐÁTTÂS - TEÄĐTÕS - TIEDOTE +Koulutus- ja oppimateriaalitoimisto/ Skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat/ +Säminuorâi taaidâtábáhtus 2011 Ucjuuvâst +Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo 31.3.2011 Ucjuvnjäälmi škoovlâst. +Válduteeman lii tanssâ, já ton lasseen uárnejuvvojeh sierâlágán pargopáájáh. +Taaidâtábáhtusâst väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh Nuorâ Kulttuur MOVES - +tábáhtusân, mii uárnejuvvoo Oulust 20.-22.5.2011. +Mieldi lahtosin väldikodálii tábáhtus +njuolgâdusah, maid nuávdittep meid jieččan kuávlutábáhtusâst. +http://nuorikulttuuri.fi/nuori-kulttuuri-moves-2011/ +Taaidâtábáhtus valmâštellen sämitiggeest tuáimá oppâmateriaalvuávájeijee Anni +Näkkäläjärvi (anni.nakkalajarvi (at) samediggi.fi) oovtâst nuorâčällee Niina Siltalain +(niina.siltala (at) samediggi.fi). +Ruávinjaargâst uárnejum taaidâtábáhtus raapoort 2010 lii uánimnáálá sämitige +päikkisiijđoin: www.samediggi.fi/ Toimâ / Nuorâi taaidâtábáhtus. +Sámenuoraid dáiddadáhpáhus 2011 Ohcejogas +Sámenuoraid dáiddadáhpáhus ordnejuvvo 31.3.2011 Ohcejotnjálmmi skuvllas. +Váldofáddán lea dánsa, ja dasa lassin ordnejuvvojit sierralágan bargobájit. +Dáiddadáhpáhusas válljejuvvojit sámenuoraid ovddasteaddjit Nuorra Kultuvra MOVES - +dáhpáhussii, mii ordnejuvvo Oulus 20.-22.5.2011. +Sámediggi dieđiha skuvllaide +dárkkileabbot ordnemiid birra áiggil. +Dán reivve mielddusin leat riikkaviidosaš dáhpáhusa +njuolggadusat, maid mii čuovvut maiddái iežamet guovlodáhpáhusas. +Dáiddadáhpáhusa válmmašteaddjin sámedikkis doaibmá oahppamateriálaplánejeaddji +Anni Näkkäläjärvi (anni.nakkalajarvi (at) samediggi.fi) ovttas nuoraidčálli Niina Siltalain +Roavvenjárgga dáhpáhusa raporta 2010 lea oaidnin láhkai sámedikki ruovttusiidduin: +www.samediggi.fi/ Doaibma / Nuoraid dáiddadáhpáhus. +DIEĐÁHUS - TIÄĐÁTTÂS - TEÄĐTÕS - TIEDOTE 1.12.2010 +Saa'mnuõri čeä'ppvuõđpei'vv 2011 Uccjooǧǧâst +Saa'mnuõri čeä'ppvuõđpei'vv riâžžât 31.3.2011 Uccjokknjää'lm škooulâst. +Vä'lddtee'man +lij pleässjumuš, da lââ'ssen riâžžât jee'resnallšem tuâjjpõõrtid. +Čeä'ppvuõđpeei'vest +va'lljeet sää'mnuõri võboršee'ǩǩid Nuõri kulttur MOVES --po'dde, kåå'tt ââ'net Oulust +Sää'mte'ǧǧ teâđat škooulid tää'rǩben riâššmõõžži diõtt ääi'jbeä'lnn. +Mie'ldd +õhttsažteâđtõssân vä'lddkåå'ddlaž čeä'ppvuõđpeei'v šeâttmõõžž, koid jää'ǩǩtep še jii'jjen +vu'vddčeä'ppvuõđpeei'vin. +Čeä'ppvuõđpeei'v valmštõõlljen sää'mtee'ǧǧest tuåimmai mätt'tem-materiaalplaanraajji +Anni Näkkäläjärvi (anni.nakkalajarvi (at) samediggi.fi) õõutsââ'jest nuõripiizar Niina Siltalain +Ruä'vnjaarǥâst riõššum čeä'ppvuõđpeei'v čiõlǥtõs 2010 lij vuei'nnemnalla sää'mtee'ǧǧ +dommseeidain: www.samediggi.fi/ Tuejjumuš / Nuõri čeäppvuõđpei'vv. +Saamelaisnuorten taidetapahtuma 2011 Utsjoella +Saamelaisnuorten taidetapahtuma järjestetään 31.3.2011 Utsjokisuun koululla. +Pääteemana +on tanssi, ja lisäksi järjestetään erilaisia työpajoja. +Taidetapahtumassa valitaan +saamelaisnuorten edustajat Nuori Kulttuuri MOVES -tapahtumaan, joka pidetään Oulussa +Saamelaiskäräjät tiedottaa kouluille tarkemmin järjestelyistä hyvissä ajoin. +Ohessa liitetiedostona valtakunnallisen tapahtuman säännöt, joita noudatamme myös +omassa aluetapahtumassamme. +Taidetapahtuman valmistelijana saamelaiskäräjillä toimii oppimateriaalisuunnittelija Anni +Näkkäläjärvi (anni.nakkalajarvi (at) samediggi.fi) yhdessä nuorisosihteeri Niina Siltalan +(niina.siltala (at) samediggi.fi) kanssa. +Rovaniemellä järjestetyn taidetapahtuman raportti 2010 on nähtävissä saamelaiskäräjien +kotisivuilla: www.samediggi.fi/ Toiminta / Nuorten taidetapahtuma. +Valtakunnallinen Nuori kulttuuri MOVES -tapahtuma +Säännöt http://nuorikulttuuri.fi/nuori-kulttuuri-moves-2011/ +Ikäsarjat ja rajoitukset +10-15 -vuotiaat (vuosina 1995-2000 syntyneet) +16-20 -vuotiaat (vuosina 1990-1994 syntyneet) +Nuori Kulttuuri kutsuu osallistujiksi ryhmiä. +Ryhmän jäsenistä 1/3 voi poiketa ikäsarjasta. +Poikkeaman +suuruutta vuosissa ei rajoiteta. +(HUOM! +Saamelaisnuorten taidetapahtumassa Utsjoella on lisäksi oma sarjansa kaikkein pienimmille: 6-9 - +vuotiaat eli vuosina 1997-2004 syntyneet. +MOVES -tapahtumaan valitaan edustaja kahdesta muusta sarjasta.) +Lajit +1) katutanssit (street, break ym.) +2) nykytanssi +3) baletti (tässä lajissa sallitaan myös sooloesitykset) +4) jazz- ja showtanssi, steppi/ +5) etniset tanssit (kansantanssi, flamenco, karakteri ym.) +Teosten enimmäispituus on 6 minuuttia. +Tanssin ammatillisessa koulutuksessa (toinen aste, amk tai +teatterikorkeakoulu) opiskelevat eivät voi osallistua tapahtumaan. +Valtakunnalliseen tapahtumaan sama +ryhmä voi osallistua vain yhdellä esityksellä. +Edellä mainittujen lajien lisäksi Nuori Kulttuuri -toimikunta julistaa avoimeksi myös vapaan sarjan, johon +esitykset voivat hakea erikseen hakemusmenettelyn kautta. +Vapaa sarja on tarkoitettu haavoittuvassa +asemassa ja syrjinnän vaarassa olevien lasten ja -nuorten ryhmille, ja siihen haetaan erillisen hakemuksen ja +video/dvd-liitteen kanssa. +Nuori Kulttuuri -toimiston kokoama raati valitsee edellä mainittujen kriteerien +perusteella suoraan Ouluun pääsevät ryhmät. +Sarjaan päässeet julkaistaan 11.4.2011. +Kaikkiin sarjoihin ilmoittautuminen loppuu 1.4.2011. +Ilmoittautumislomakkeet valtakunnalliseen tapahtumaan +ja lisätietoja löydät tapahtuman kotisivuilta www.nuorikulttuuri.fi +Aluetapahtumiin ilmoittaudutaan omilla lomakkeilla, joita saat oman kuntasi/kaupunkisi nuorisotoimesta. +-palhâšume uáivilin lii adeliđ tubdâstâs sämikielâ sajattuv já sämikielâlij +palvâlusâi oovdedmân porgum merhâšittee pargoost Suomâst. +kielârääđi mieđeet Säämi kielâtaho -palhâšume Yle Sápmin čuávvoo +agâiguin: +Yle Sápmi lii meritiätulâš luvij iivij pargoin ánsulávt ovdedâm sämikielâ +sajattuv já fáálám palvâlusâid sämikielâiguin. +Yle Sápmi lii vuáđupargos +tiäđusirdem paaldâst toimâm sämikielâi ellen siäilum já meid sämikielâ +iäláskittem peeleest. +Yle Sápmi lii jieijâs toimáin pajedâm sämikielâi sajattuv sehe sämikuávlust +ete ubâ Suomâst. +Sämiaalmugist paijeel peeli áásá suomâkielâlâš pirrâ- +sist jieškote-uv kuávluin Suomâst sämikuávlu ulguubeln. +Aasâmpirrâsist, +kost sämikielâ kulloo tuše harvii, jieijâskielâlij uđđâsij já eres sämikielâlij +ohjelmij tergâdisvuotâ tiäduttuvá. +Yle Sápmi kiävttá puoh Suomâst sárnum sämikielâid. +Anarâškielâ, nuort- +tâlâškielâ já tavesämikielâ kullojeh Yle Sápmi vuolgâttâsâin piäiválávt, +mut Yle Sápmi movtijdittoo lasettiđ anarâškielâlâš já nuorttâlâškielâlâš +ohjelmpyevtittâs. +Yle Sápmi sämikielâliih radiovuolgâttâsah, ohtsâštave- +eennâmliih tv-uđđâseh Ođđasat sehe Yle Sápmi juovlâmáánu 2013 aal- +gâst algâttâm eehidpeeivi tv-uđđâseh láá lamaš merhâšittee läävhih +jieijâskielâlii tiäđusirdem ovdánmist já toh láá lasettâm sämikielâi +oinumvuođâ já kullumvuođâ. +Yle Sápmi lii ovdedâm ohjelmpyevtittâs +puoh ahejuávhoid. +Uđđâsumos lii nuoráid rävisulmuid uáivildum radio- +ohjelm, mii laiđiistuvvoo anarâškielân já tavesämikielân. +Yle Sápmi lii ovdedâm palvâlusâidis meid interneetist. +Yle Sápmi inter- +netsiijđoin láá uđđâseh luuhâmnáál pyeremuu tááhust kuulmâ sämikielân +sehe suomâkielân. +Tobbeen puáhtá luođiđ sämikielâlijd radio- já tv-ohjel- +mijd. +Siijđoin lii meid sämikielâlâš, puohháid áávus Shoutbox-savâstâllâm- +saje, mii lii tergâdis nuorâi kielâkevttimaareen. +Yle Sápmi radiokanava lii +máhđulâš kuldâliđ Internetradio peht ubâ Suomâst já kost peri maailmist. +Sämitigge já Säämi kielârääđi tuáivuv, et Säämi kielâtaho -palhâšume +movtijdit Yle Sápmi juátkiđ já ovdiist pyerediđ sämikielâi oovdân ráh- +tám šiev pargos. +Säämi kielâtaho -palhâšume 2013 lii Outi Pieski kyehti maalâkove "Nuvvos +Áiligas, eennâm suddá" já "Kolle-eennâm". +"Maalâkuuvij vuolgâsaijeen lii muu koskâvuotâ aldâpirrâs enâdâhân, jieškote-uv +enâdâhsoojij historján, mainâsáid já muu jieččân ferimáid tain. +Viigâm vijđediđ jur- +duu enâduv keččâmist ton feerimân, olesváldálâšvuotân, moos kuleh meid enâdâhân +lohtâseijee oskomušah já mainâseh. +Muu kiäsut, ete maht tuodârluándu lii siämmást +sehe meccikuávlu ete kulttuurpiirâs. +Nuvvos Áiligas lii toovláš pase tuodâr mon vieltih +láá ain tievâ merhâsuumijn. +Maalâkuuvij roobdâid čiŋâtteh sämimááccuh liijne riessâmeh. +Muu tuojijn távjá +uáinojeijee ärbivuáváliih sämityeje elemeentih lääččih ohtâvuođâ ulmuid, kiäh eellih +teikâ láá iällám maalâkooveest kovvejum saajeest. +Muu kiäsut jotteeđ kovetaiđuu já +tyeje rääjist," maainâst Outi Pieski suu maalâkuuvijn. +Kovetaaidâr Outi Pieski (š. +1973) áásá já parga Ucjuuvâst já Helsigist. +Tave +luándu puátá oovdân maaŋgâin suu tuojijn. +Pieski taaiđâ siskeeld maalâkuuvijd, +taaiđâubâlâšvuođâid já sajetaaiđâráhtusijd, moh távjá láá amnâstum sämityejitek- +niikâid kevttimáin. +Porgâmist uáinoo luándu já kulttuur noonâ ohtâvuotâ. +Realism +juállán persovnlâšvuođâ já äigittemvuođâ tobdon. +Outi Pieski lii valmâštum Kovetaaiđâakatemiâst ive 2000. +Sun lii toollâm prii- +vaatčáitálmâsâid tave-enâmijn já suu pargoh láá lamaš čáittusist maaŋgâin +juávkkučáitálmâsâin Euroopâst já Tave-Amerikâst. +Pieski lii porgâm meid almos ráh- +tusijd, el. +ive 2012 Säämi kulttuurkuávdáš Sajosân, lasseen suu pargoh láá maaŋgâin +almos já priivaat čuágálduvvâin. +Tiäđáttâs 5.2.2009 +Skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat +Koulutus- ja oppimateriaalitoimisto +Sámenuoraid dáiddadáhpáhus - +Säminuorâi taaiđâtábáhtus - +Sää'mnuõri čeä'ppvuõđpei'vv +Saamelaisnuorten taidetapahtuma 2009 +NJUOLGÂDUSAH: +TEATTER: +Vuáču teattertábáhtusâst iä lah aherääjih, pic 4 rááiđu šlaajâimield väldikodálâš tábáhtus +njuolgâdusâiguin: +1. sárnumteatter +2. muusikteatter +3. improvisaatio +4. eres (nukke- ja olgoteattereh, performance-čáittuseh, stand up já non-verbaallâš čáit- +tuseh). +Vuáču tábáhtusâst čáittusij avžuuttum kukkodâh: 5-20 minuttid. +Lappeenraantan väljejum čáittus puáhtá vala pyerediđ já kuhediđ. +Nuorâ Kulttuur -tábáhtus sämmilâštiätumeeri lii taan ive 1 čááitus, mon kukkodâh +puáhtá leđe 15-60 min. +(www.nuorikulttuuri.fi). +Almottâtmijd kalga toimâttiđ majemustáá 2.3.2009. +Ucebijn škoovlâin enâmustáá 2 čáittus, stuárráábijn enâmustáá 3 čáittus. +Elleekuuvijn mieldior- +roo párnái já muorâi vanhimijn kalga táttuđ kirjálijd luuvijd elleekove čäittim várás almoslávt +Elleekoveh iä kištoduu, pic Vuáčust tuálloo MINIFESTIVAALÂ. +Elleekoveh kalgeh leđe majemustáá vástuppeeivi 13.3.2009 Sämitige toimâttuvâst Leh- +tolantie 1, 99870 Inari. +Tábáhtus uárnejeijee kiäččá puoh elleekuuvijd já toolât vuoi- +gâdvuođâ meridiđ moh fiilmah čáittojeh Vuáčust. +Motomáid puáhtá adeliđ meiddei +movtáskittempalhâšuumijd! +Sámedikki válggat 2007 +Sámedikki válggat leat 3.9. +Válgalogahallan dollojuvvo oaidninláhkai njukčamánu 15. +čuovvovaš báikkiin: +Sámedikki doaimmahat +Heahttá, Duottar-Sámi luondduguovddáš, Peuratie 15 +Anár, Saarikoskentie 4 +Ohcejohka, Gielddadállu +Vuohču skuvla +Vuohčču, Ivalontie 8716 +Juohkehaččas lea vejolašvuohta dárkkistit iežas guoski dieñuid, mat leat merkejuvvon +válgalogahallamii, njuolgga válgalávdegotti doaimmahagas tel. +050493 9018, fax (016) 671 323 dahje vaalit@samediggi.fi dahje juo, ahte fitná geahččamin +válgalogahallama bajábealde namuhuvvon báikkiin máinnašuvvon áigge. +Guhte oaivvilda, ahte son lea eahpevuoiggalaččat guññojuvvon eret válgalogahallamis dahje +su guoski merkejupmi válgalogahallamis lea boastut, sáhttá čálalaččat gáibidit njulgema +válgalávdegottis maŋimustá cuoŋománu 11. beaivve ovdal dmu 16.00. +Njulgenrávvagiid oaččot válgalávdegotti doaimmahagas dahje daid sáhtát čálihit www.samediggi.fi +Sämitige vaaljah 2007 +Sämitige vaaljah toimâttuvvojeh 3.9. +Vaaljâluvâttâllâm tuálloo uáinimnáálá njuhčâmáánu 15. +čuávvoo paaihijn: +Sämitige toimâttâh +Hetta, Tuodâr-Laapi luándukuávdáš, Peuratie 15 +Aanaar, Saarikoskentie 4 +Ucjuuhâ, Kieldâtáálu +Vuáču škovlâ +Vuáčču, Ivalontie 8716 +Juáhhást lii máhñulâšvuotâ tärhistiñ jieijâs kyeskee vaaljâluvâttâlmân merkkejum tiäñuid njuolgist +vaaljâlävdikode toimâttuvâst puh. +vaalit@samediggi.fi teikkâ elimáin keččâmin vaaljâluvâttâlmist paajaapiäláin paaihijn nomâttum +Juáháš, kote uáiná, et sun lii vuoigâdvuoñâttáá kuoññum meddâl vaaljâluvâttâlmist tâi suu +kyeskee merkkim lii vaaljâluvâttâlmist puástud, puáhtá kirjálávt vaattâñ njuolgim +vaaljâlävdikoddeest majemustáá cuáŋuimáánu 11. peeivi ovdil tijme 16.00. +Njuolgimmonâttâllâmravvuid finnee vaaljâlävdikode toimâttuvâst tâi taid puáhtá printtiñ čujottâsâst +Sää'mte'¡¡vaal 2007 +Sää'mte'¡¡vaal ââ'net 3.9. +Vaal-lo¥stõk lij vuei'nnemnalla pâ'zzlâšttam-mannu 15. +täin paai'³in: +Sää'mtee'¡¡ koontâr +Hetta, Tunturi-Lapin luontokeskus, Peuratie 15 +Aanar, Saarikoskentie 4 +Uccjokk, Kå'ddve'r¡¡põrtt +Vuõccu škooul +Vuõccu, Ivalontie 8716 +Juõ'³³ka¿ vuäitt še ta'r³³eed jii'jjes kuõskki vaal-lo¥stõ'³³e mie'r³³uum te☠vuõi'¡¡est vaal- +lu'vddkåå'dd konttrest te'lf. +vaalit@samediggi.fi le'be jie'lee'l kiõ""men vaal-lo¥stõõ¥¥âst pââibeä'lnn sarnnum pääi'³in +äävaiåårramääi'jest. +Kåå'tt ³eä"", što suu leät ku☘am vuõiggâdvuõ˜tää meädda vaal-lo¥stõõ¥¥âst le'be +što suu kuõskki mie'r³³õs vaal-lo¥stõõ¥¥âst lij puästtad, vuäitt raukkâd vuõi¥õõzz +³ee'rjtee'l vaal-lu'vddkådda mââimõõzzâst njuh""mannu 11. peei'v ouddâl "iâss +Vuõi¥eem-mõõntõõllâmvuä'ppõõzz vu䈈 vaal-lu'vddkåå'dd konttrest le'be tõid vuäitt kuõrrâd +Saamelaiskäräjien vaalit 2007 +Saamelaiskäräjien vaalit toimitetaan 3.9. +- 1.10.2007 välisenä aikana. +Vaaliluettelo pidetään nähtävänä maaliskuun 15.3 - 28.3.2007 päivien aikana kello 10.00 - 14.00 +seuraavissa paikoissa: +Saamelaiskäräjien toimisto +Inari, Saarikoskentie 4 +Utsjoki, Kunnantalo +Vuotson koulu +Vuotso, Ivalontie 8716 +Jokaisella on mahdollisuus tarkistaa itseään koskevat vaaliluetteloon merkityt tiedot suoraan +vaalit@samediggi.fi taikka käymällä katsomassa vaaliluettelosta yllä olevissa paikoissa mainittuna +aikana. +Joka katsoo, että hänet on oikeudettomasti jätetty pois vaaliluettelosta tai häntä koskeva +merkintä vaaliluettelossa on virheellinen, voi kirjallisesti vaatia oikaisua vaalilautakunnalta +viimeistään huhtikuun 11. päivänä ennen kello 16.00. +Oikaisumenettelyohjeet saa vaalilautakunnan toimistosta tai ne voi tulostaa www.samediggi.fi +DIEĐAHUS TIÄĐÁTTÂS TIEDOTE MEDDELANDE 22.11.2010 +SÄMITIGEH ILODEH TAVE-EENNÂMLŠ SÄMISOPÂMUŠ TUHHIITTEM +OVDÁNMIST +Tave-eennâmlâš sämisopâmuš valmâštâllâm já ovdánem lii lamaš kuhes proosees já tot lii +valmâštâllum tave-eennâmlâš äššitobdeepargojuávhust kulmâ ive. +Sopâmušhammiittâs luovâttem +maŋa ive 2005 tave-eennâmlii sämisopâmuš ovdedem nuuvâi staatâi koskâsii oovtâstpargoost +maaŋgâ ihán. +Tääl ráđádâlmeh sopâmuš tuhhitmân älgih Ruotâ, Suomâ já Taažâ staatâi já sämitigij +oovtâstpargon ive 2011 rääjist. +Taat meridui Ruotâ, Suomâ já Taažâ sämiaašijn västideijee +ministerij já áášán kullee enâmij sämitigij presideentâi ohtsâščuákkimist onne 22.11.2010 +Tukholmast. +Tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittem lii sooppum olášittuđ viiđâ ivveest. +Sämitigeh láá tuáivum, +et ráđádâlmijd puávtáččij toollâđ jotelub äigitavluin, mut tehálumos lii ääši ovdánem. +vyerdimist, et ráđádâlmeh láá vaigâdeh. +Sopmuš ličij historjállâš já ton tuhhiittem uáivildičij +maailm vuossâmuu staatâsopâmuš šoddâm, mon uáivilin lii pyerediđ maaŋgâ staatâ kuávluin ässee +algâaalmug, sämmilij, sajattuv. +Ruotâ, Suomâ já Taažâ sämitigij sehe Ruošâ sämmilij oovtâstpargo-orgaan, Säämi Parlamentaarlâš +Rääđi (SPR) vuárdá, et tave-eennâmlâš sämisopâmuš oovded sämmilij raajijd rastaldittee +oovtâstpargo ovdiist pyerebân lasseetmáin sämmilij oohtânkulluuvâšvuođâ já läčimáin SPR:st +sämmilij ohtsii alemuu ovdâsteijee orgaan jieijâs haldâttâhráhtusijdiskuin. +Veikkâ sämitigeh láá +tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittemráđádâlmijn uássin staatâi delegaatioid, lii sämmilij jienâ +ohtsâš. +SPR váátá, et tave- +eennâmlâš sämisopâmuš ráđádâlloo oleslâžžân já puoh sopâmušhammiittâs tähidem vuoigâdvuođah +olášuveh. +Ruotâ sämitige sriivrâ saavâjođetteijee Ingrid Inga iätá, et lii uáli ilodittee et kulmâ Sämitige +uásálisteh täsiárvusâžžân uásipeellin ráđádâlmijn tave-eennâmlii sämisopâmušâst. +Vyelgip tast, et +Sämitigij iävtuh uásálistiđ ráđádâlmáid torvejuvvojeh áášán kullee staatâi tooimâst. +Tot äšši et +ráđádâlmeh kalgeh nuuhâđ viiđâ ive siste, meerhâš meiddei tom, et Ruotâ taan äägi siste almoot +aiguinis nanodiđ já turviđ sämmilij vuoigâdvuođâ jiešmeerridmân já enâmij já čaasij já +luánduriggoduvâi haaldâšmân aalmugijkoskâsii vuoigâdvuođâ prinsiipâi miäldásávt. +Suomâ sämitigij saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi iätá, et Suomâ sämitiigán ráđádâlmeh tave- +eennâmlii sämisopâmuš tuhhitmân láá eromâš teháliih, ko Suomâ kárttáá tave-eennâmlii +sämisopâmuš pehti tähidiđ sämi-iäláttâsâi já -kulttuur syeje táálást pyerebeht, čuávdiđ sämmilij +vuoigâdvuođâid enâmân já čáácá sehe turviđ sämitiigán tuárvi naavcâid toimâđ. +Suomâ staatâ lii +asâttâm maaŋgâ ihelovo ääigi ulmen uážžuđ aalmuglii čuávdus sämmilij eennâm- já +čäcivuoigâdvuođâin, mut čuávdus uuccâm ij lah ubâ algâttumgin. +Suomâ ij pyevti onnig peittâttâđ +aalmuglii čuávdus uuccâm tuáhá. +Suomâ staatâ kalga čuávdiđ sämmilij eennâm- já +čäcivuoigâdvuođâid majemustáá uássin tave-eennâmlii sämisopâmuš, ađai viiđi ive siste. +Taažâ sämitige president Egil Olli iätá lemin uáli ilolâš tast, et ráđádâlmeh peessih tääl joton. +"Tegu +tiettip lii lamaš mottoom verd sierâmielâlâšvuotâ ráđádâllâmvuáváámist, eromâšávt Taažâst, mut ko +mij tääl tiettip, et Suomâ já Ruotâ sämitigij já toi enâmij haldâttâsâi kooskâ lii oovtmielâlâšvuotâ, te +algâttem ij uážu leđe Taažâst kiddâ. +Tääl halijdâm kevttiđ tilálâšvuođâ pyerrin já rämidiđ Suomâ já +Ruotâ táássážân ovdánâm fiijnâ já šiev prosessâst já mielâst vuárdám et porgâškyettip tain +historjállijn toimáin: uážžup áigá sämisopâmuš kuulmâ tave-enâmist, mast aassâp", juátká Egil Olli. +Ruotâ sämitigge +Suomâ sämitigge +Taažâ sämitigge +s +M E D +DIEDÄHUS/TLDÄTTÅS/ +s Ä M +G G E +TEÅDTÖ/TIEDOTE +SÄÄMTEc +AA M +K A +A JÄI +Stivrra lahtuide/ stiivrä jesånåid/ +ha'lltöözz vuä'sslaid/ hallituksen jäsenille +SÄMEDIKKI STIVRRA OAHKMN 9/20 13 +SÄMITIGE STIIVRÅ UÅKMM 9/2013 +SÄÄ'MTEE' HA'LLTÖÖZZ SÅÅBBAR 9/2013 +SAAMELAISKÄRÄJIEN HALLITUKSEN KOKOUS 9/2013 +Såmedikki stivrra uovvova oahkkin dollojuvvo akaminu 30. beaivve 2013 dmu 10.00 +räjes Sajosis. +oahkkima åeIistu uvvosiiguin såddejuvvo maljirnustä iea beaivvi ovdal oahkkima. +Sämitige stiivrä puåttee uåkkim tuålloo ohämanu 30. peeivi 2013 tme 10.00 rääjist +uäkkim äiIisto Iahtosijdiskuin vuolgåttuvvoo rnajernustä iåm peivid ovdil uåkkim. +Sää'mtee' ha'lltöözz puö'tti sååbbar såbbrööåt öhmannu 30. peei'v 2013 iåss 10.00 +ää'ljee'l Sajoozzåst. +Sååbbar ä'listt mie'lddöözzineez vuöltteet måäimöözzåst iöäm pei'vved ouddäl såbbar. +Saamelaiskäräjien hallituksen seuraava kokous pidetään 30. pnä syyskuuta 2013 +alkaen klo 10.00 Sajosissa. +Kokouksen esityslista liitteineen lähetetään viimeistään seitsemän päivää ennen kokousta. +:::etti Näcäläjäi +tto +sågajodiheaddj i/ saavåj odetteij ee +hälddahushoavda/haldåttåhhovdä/ +saaggjåå'dtee i/ puheenjohtaja +vaaldemuurmös/ha1lintopää1likkö +Diehtunl Tiättun! +Teättan! +Tiedoksi: +- Sämedikki bargit/ Sämitige pargeehl Sää'mtee' personkå'ddi Saamelaiskäräjien henkilöstö +Saame1askäräjt +Sajos, FL-99870 Inari-Anår +etunirnisukunimisamediggi.fi +s Ä M E D +SÅMtTGGE +SÄ Äw T +S A. +A ME L A +S X Ä +A i Ä T +DIEDÄHUS/TIÄDÄTTÄS/ +Såmedikki lahtuide/ Sämitige jesänåid/ +Sää'mtee' vuä' sslaid/ Saarnelaiskäräjien jäsenille +SÄMEDIKKI OAHKKIN 3/2013 +SÄMITIGE UÄKKIM 3/20 13 +SÄÄ'MTEE' SÅÅBBAR 3/2013 +SAAMELAISKÄRÄJIEN KOKOUS 3/20 13 +Smedikki uovvova oahkkin (3/2013) dollojuvvo golggotmänu 23. beaivve 2013 dmu +10.00 råjes Sajosis, Aniris. +oahkkima åe1istu uvvosiiguin såddejuvvo marjimustå 10 beaivvi ovdal oahkkima. +Sämitige puttee &iåkkim (3/2013) tulloo roo rvdmhinu 23. peeivi 2013 tme 10.00 rääjist +uikkim äilisto lahtosijdiskuin vuolgättuvvoo majemuståå 10 peivid ovdil uåkkim. +Sää'mtee' puö'tti sååbbar (3/2013) såbbrööåt kålggmannu 23. peei'v 2013 ää'ljee'l +iäss 10.00 Saj oozzåst, Aanrest. +Sååbbar ä'listt mie'lddöözzineez vuöltteet mååimöözzåst 10 pei'vved ouddäl såbbar. +Saamelaiskäräjien seuraava kokous (3/2013) pidetään 23. pnä lokakuuta 2013 alkaen klo +10.00 Sajoksessa, Inarissa. +Kokouksen esityslista liitteineen lähetetään viimeistään 10 päivää ennen kokousta. +sågajodiheaddj 1/ saavåj odetteij ee +saaggjåå'dteei/ puheenjohtaja +Ja/haldåttåhhovdä/ +vaaldemuurmös/ha1lintopäällikkö +Diehtunl Tiättun/ Teåttan/ Tiedoksi: +- Smedikki bargit/ Sämitige pargeebl Sää'mtee'g personkå'ddl Saamelaiskäräjien henkilöstö +SaameIaskärijät +Sajos, FI-99870 Inari-Anr +etunimi.sukunimi (samedieei.fi +Säminuorâi taaidâtábáhtus Ruávinjaargâst cuáŋuimáánust +- teeman muusik roockist juáigusân +Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo kyevtipiäivásâš tábáhtussân Ruávinjaargâst nuorâitáálu +Mondest kuávdoo kaavpuh cuáŋuimáánu 7.-8. +peeivi. +Väldikodálâš Nuorâ Kulttuur -tábáhtus ij +uárnejuu taan ive ollágin, et Säminuorâi taaidâtábáhtus lii aaibâs jieijâs jiečânâs tábáhtus. +Vyerdi- +mist lii, et tábáhtusân uásálisteeh liččii puohâin sämikuávlu kieldâin já meiddei eres-uv kieldâin. +Tábáhtus teeman lii muusik. +Oovdânpyehtimeh pyehtih leđe juáigus, livđe, leu'dd, rock, räpp, vuoi- +ŋâlâš muusik, instrumentaallâš muusik tâi minimusikaaleh. +Oovdânpyehtimij maksimkukkodâh lii 5 +miinut. +Plaakaat +Tuáivumist lii, et juáháš tábáhtusân uásálistee škovlâ ráhtáččij oovtâ ivnáás A2-stuárusii plaakaat, +mon arttâ lii rijjâ. +Rähteeh uážžuh jieijah meridiđ, maid halijdeh pyehtiđ oovdân jieijâs škoovlâst já +Plaktijn čuákkejuvvoo čáitálmâs Lappia-táálu aulan. +Paldâlâstábáhtusah +Sämmilij tuájárij servi Sámi Duodji ry uásálist tábáhtusân oovdânpyehtimáin já vyebdimáin säämi +muusik, kiirjijd já tuojijd. +Eres-uv čáitálmâsah já oovdânpyehtimeh láá puátimin - tieđettep tain +maŋeláá! +Lasseen tábáhtusâst čáittojeh sämikilâliih uánihiselleekoveh. +Rock já teatter +Koskoho 7.4. uárnejuvvoo sierânâs kulttuureehid, mii tuálá siste tavesämikielâlâš teatterčáittus Wil- +jamist sehe SomBy konsert Mondest. +Konsert lohtâs SomBy uđđâ skiäru almostitmân. +Ruotâ Kiä- +runist puátá kyessin Giron Sámi Teáhter čáittusijnis "Ovtta guovvamánoija" (Mottoom kuovâmánu- +iijâ). +Sämitigge uárnee tolebij iivij náálá bussisáátuid tábáhtusân já maasâd sehe ijâstâlmijd Ruávin- +Ijâstâlmijn já puurâdmijn almottuvvoo aldelee tábáhtus. +Almottâtmijd já plakatijd kalga toimâttiđ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâhân +njuhčâmáánu 5. peeivi räi. +Čuávu tiäđáttâsâid sämitige nettisiijđoin www.samediggi.fi, moos +puátih tärhipeh ravvuuh já sierânâs almottâttâmluámáttâh. +Tuáivumist lii, et elmottâtmeh liččii +šleđgâlâš häämist. +Tábáhtus uárnejeh Sämitigge, Laapi párnáikulttuurkuávdášviärmádâh já Ruávinjaargâ kaavpug. +TEÄðTŌS/ TIÄðÁTTÂS +FI-99870 Inari-Anár +Sää'mtee'ǧǧi vuässlaid / Sämitige jesânáid +SÄÄ'MTEE'ǦǦI SÅÅBBAR 2/2008 / SÄMITIGE ČUÁKKIM 2/2008 +Sää'mtee'ǧǧi sååbbar (2/2008) ââ'net 2.6.2008 ää'ljee'l čiâss 10.00 Sää'mtee'ǧǧi +piisarkåå'ddâst Aanrest. +Sååbbar ä'ššlistt vuōltteet mââimōzzâst neä'ttlest 21. +Sämitige čuákkim (2/2008) tuálloo 2.6.2008 äälgin tme 10.00 Sämitige čäällimkod- +deest Anarist. +Čuákkim äššilisto postâduvvoo majemustáá ohhoost 21. +saa¥¥jåå'ñteei/ saavâjoñetteijee +čiō'lǧǧeei/ oovdânpyehtee +Teâttân/ Tiättun: Sää'mtee'ǧǧi personkå'dd /Sämitige pargojuávkku +Saa'mi organisaatia/ Sämiorganisaatioh +Seenaat-kidânjâsah / Sämitigge +Tiäñáttâs uážžu almostitteñ vuossaargâ 14.4. tme 15.00 +Sämmiláid jieijâs kulttuurkuávdáš Anarân +- Seenaat-kidânjâsah uárnee vuáváámist almos arkkitehtkišto +Sämmiliih uážžuh Anarân jieijâs kulttuurkuávdáá, mon uáivilin lii adeliñ sämmilijd pyerebijd +iävtuid toollâñ já ovdediñ jiešráñálávt kulttuuris, kielâs já ohtsâškodde-elimis, tipšoñ já ovdediñ +kielâlâš já kulttuurlâš jiešhaldâšem sehe tuárjuñ sämmilij almos eellimtile ovdedem. +uáivilin lii pyerediñ máhñulâšvuoñâid vijñediñ já finniñ tiäñu sämmilijn algâaalmugin. +Säämi kulttuurkuávdážân ráhtojeh sajeh sämikulttuurân kullee tooimân, Sämitige haaldâšlâš +tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmtooimân. +Kulttuurkuávdáá kyehti váldukevttee lává säämi jiešhaldâšem ovdâsteijeeorgaan Sämitigge já staatâ +oppâlájádâssân tuáimee Säämi máttááttâskuávdáš. +Lasseen kuávdážân šaddeh sajeh Aanaar kieldâ +kirjerájutooimân, sämiservijd já Laapi läänihaldâttâsân. +Kulttuurkuávdáá huksit Seenaat-kidânjâsah, +mii uárnee kuávdáá vuáváámist almos arkkitehtkišto. +Eidusâš vuávám algâttuvvoo uññâivemáánust +2009 já huksimpargoh algâttuvvojeh kiññuv 2010. +Vuáváámij mield táálu váldoo kiävtun ive 2012 +Säämi kulttuurkuávdáš lii meridum huksiñ Juvduu riidon Aanaar kirkkosiijdân, já tast šadda Suomâ +sämmilij haaldâšlâš já kulttuurlâš kuávdáš. +Aanaar markkânist láá Sämitige lasseen Sijdâ (Sämi- +museo já Paje-Laapi luándukuávdáš), Sämikuávlu máttááttâskuávdáš já Yle sämmilâšohtâdâh +(Säämi Radio). +Säämi kulttuurkuávdáš lii vuávájum uássin taam oleslâšvuoñâ nuuvt, et tah +lájádâsah já organisaatioh tuárjuh nubijdis. +Säämi kulttuurkuávdáást šadda Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee kulttuur +symbool. +Kulttuurkuávdáš lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtun. +Kulttuurkuávdáš lii +siämmáá-áigásávt sehe sämmilij parlamenttâtáálu já kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já +meiddei tábáhtustáálu jieškote-uvlágán čuákkimijdiskuin, muusik-, elleekove- já teatterčáittusij- +diskuin. +Ko tah uásitooimah láá paldluvâi siskáldâsâidiskuin já sojijdiskuin, toh tuárjuh nubijdis. +Säämi kulttuurkuávdáš šadda maaŋgâi uásitoimâdiskuin lasettiñ kuávlu pivnoshisvuoñâ já jieijâs +uásild estiñ sämmilâšnuorâi haalu varriñ meddâl päikkikuávlustis. +Kulttuurkuávdáš fáálá +škuávlejum säminuoráid uññâ pargomáhñulâšvuoñâid, čuákkee oohtân jieškote-uv suorgij +sämmilâšmätteid já tuáimá sämmilâšsiärváduv sundečäitten, mast jieškote-uv suorgij sämmilâš- +mätteeh ovdedeh sämmilâš ohtsâškode ärbivuáválâš áárvui, tiettim já mättim vuáñuld. +Tooimâst láá +meiddei positiivliih vaikuttâsah kuávlu pargotilálâšvuotân, eellimvuáimálâšvuotân já sosiaallâš +pyereestpiergiimân. +Maaŋgâpiälásâš sajeh palvâleh jieškote-uvlágán tooimâ +Seenaat-kidânjâsâi mittomeerin lii huksiñ sämikulttuur čäittee arkkitehlávt ollâtásásâš táálu. +Seenaat-kidânjâsâi tooimâ miäldásávt táálun láá asâttum čovgâ pirâs- já ahemittomereh já tot +vuávájuvvoo tetis ohtsâšpargoin kevtteiguin +Táálu kuávdášlâš sajeh šaddeh leñe maaŋgâtooimâ- já palvâlemuási pirâstittee sajeh ulmuid: +lávtástâllâm- já maaŋgâtooimâsajeh, kirjerááju já raavâdviäsu. +Lávtástâllâm- já maaŋgâtooimâsajeh +kiävttojeh Sämitige ornim kulttuurtooimân já tábáhtussáid, Säämi máttááttâskuávdáá máttááttâs- +saijeen sehe čuákkimáid, kongressáid já juhlijd. +Soojijd puáhtá laiguuttiñ meid táálu ulguupiälááš +tuáimeid. +Haldâšem- já máttááttâsvisteh čokkâneh jieijâs soojijd, kuittâg nuuvt, et toimâttâhvistij išesoojij +ohtsâškevttim lii älkkee já luándulâš. +Ráñádâllâm- já čuákkimvisteh šaddeh leñe čuákkimkuávdáást. +Viistijd pyehtih puoh táálust tuáimeeh väridiñ já lasseen čuákkimviistijd puáhtá laiguuttiñ táálu +ulguupiälásâš kiävtun. +Media já muusik máttááttâsvisteh láá nuuvt Säämi máttááttâskuávdáá já meid +Algâaalmugij elleekovekuávdáá já Säämi párnáikulttuurkuávdáá kiävtust. +Kulttuurkuávdáá bruttovijñodâh añai olesvijñodâh lii 4 670 neljihâšmeetterid. +Ko táálu lii vaalmâš +tobbeen pargeh 64 olmožid. +Čuákkim-, ráñádâllâm-, kirjerááju- já mediavisteh šaddeh palvâliñ +čuuvtij stuárráb kevtteemere. +Huksimtooimâ budjet lii suullân 11,5 miljovn eurod. +Haahân lii +mieñettum 5 milj. +euro EU-ruttâdem. +Säämi kulttuurkuávdáá vuáváámist uárnejuvvoo almos kyevtimuddosâš arkkitehtkišto +Taan arkkitehtkišto vuosmuš puddo tuálloo idealuándusâžžân kišton kulttuurkuávdáá arkkitehtlâš já +toimâlâš konsept kavnâmân. +Nube muudon puávdejuvvojeh 3-7 ovdánemtohálumos iävtuttâs. +Nube +muddoost ovdeduvvojeh eromâšávt iävtuttâs toimâlâš já ekonomâlâš jiešvuoñah. +Kišto lii áávus puohháid Suomâ, Euroop Union já tom haahâmlahâasâttâs pirrâdâhân kullee enâmij +aalmugjesânáid, jieškote-uv vyeimist orroo sopâmušâi já laavâi miäldásávt. +Uásálistein váttoo, et +sist lii vuoigâdvuotâ porgâñ arkkitáámmát päikkienâmistis. +Kištoost juáhhoo palhâšummeen já lonástâssân ohtsis 100 000 € čuávvoht: +1. palhâšume +2. palhâšume +3. palhâšume +kyehti lonestem, kuábáš-uv 10 000 € +Palhâšumelävdikodde puáhtá oovtmielâlâš miärádâssáin jyehiñ palhâšumesume nubenáál-uv Suomâ +Arkkitehtlito kištonjuolgâdusâi mield. +Nube kištomuudon puávdejum ulmuid máksoo jieškiäs-uv +siämmáá stuorrâ uási ohtsis 75 000 euro summeest. +Kišto vuosmuš muddo álgá 14.4.2008 já nohá +Kišto vyeittee almottuvvoo +Lasetiäñuh: +Haldâšemhovdâ Juha Guttorm p. 0400 142 518 (pääihialn 14.4. rääjist) www.samediggi.fi +Huksimhaahâ já arkkitehtkišto: táluhovdâ Tanja Rytkönen-Romppanen, Seenaat-kidânjâsah, p. +Palhâšumelävdikode jesâneh: +Seenaat-kidânjâsah: +- toimâttâshovdâ Aulis Kohvakka, saavâjoñetteijee +- hovdâ Risto Rautiola, värisaavâjoñetteijee +- njunos äššitobdee Marjatta Erwe, arkkiteht SAFA +- táluhovdâ Tanja Rytkönen-Romppanen, arkkiteht SAFA +- budjetneuvos Pekka Pelkonen, staatâvarijministeriö +Sämitigge: +- haldâšemhovdâ Juha Guttorm +- jeessân Pekka Aikio +- teknisâš hovdâ Arto Leppälä +Suomâ Arkkitehtlito nomâttem: +- professor Juhani Pallasmaa, arkkiteht SAFA +- arkkiteht SAFA, Anssi Lassila +Sehe čuávvoo äššitobdeeh: +- huksimneuvos Tuulikki Terho, máttááttâsministerö +- haldâšemneuvos Mirja Kurkinen, máttááttâsministerö +- professor Veli-Pekka Lehtola, Giellagas-instituut, Oulu ollâopâttâh +- kidânjâshovdâ Lasse Porsanger, Seenaat-kidânjâsah +Palhâšumelävdikode čällen tuáimá arkkiteht Katriina Jauhola-Seitsalo ISS Proko Oy:st. Kolo- já +vijñedemreknistmijd taha ISS Proko. +Kišto-ohjelm lahtosäššikirjeh láá 15.4.2008 rääjist finniimist čuávvoo čujottâsâin: +Suomen Arkkitehtiliitto +Runeberginkatu 5 +00100 Helsig +kilpailu@safa.fi +www.samediggi.fi/ kilpailu já www.samediggi.fi/competition +Säminuoráid, +máttáátteijeid, +škovlâtooimâjođetteijeid, +nuorâi huolâtteijeid, +eres perusteijeid +Säminuorâi taaidâtábáhtus 2008 +Säminuorâi taaidâtábáhtus tuálloo Iänuduv Hettaast 27.3.2008. +Väldikodálâš teema lii TANSSÂ. +Eromâš sämmilâš šlaaijân lii KIRJE, mon luokka +tâi juávkku ráhtá oovtâst. +Kirje puáhtá rähtiđ meiddei ohtuunis jis haalijd. +Tot puáhtá +leđe ärbivuáválâš pävirkirje, tâi tiäturáin rahtum CD-kirje, mii oovdânpuáhtoo Taai- +dâtábáhtusâst. +Kirje stuáruduv já sijđomere puáhtá jieš meridiđ. +CD-kirje rähtimist +puáhtá ávhástâllâđ puohâin tekniik fijnoduvâiguin. +Kirje teema lii rijjâ, mutâ fáddá +kalga mahtnii lohtâsiđ Sáámán tâi sämmilâšsiärvádâhân. +Kiirjijd kalga toimâttiđ Sämitiigán Anarân májemustáá ohhoost 12, ovdil pessijái! +Ive 2009 válduteeman on teatter, já sämmilâš šlááijân šadda talle leđe elleekove. +Elleekove rähtimân tárbulâš škovliittâs fáálá Sämipárnái mediareeivah maailm párnáid +-proojeekt, mii uárnee sämikuávlu párnáid já nuoráid ucemustáá 6 škovlimtilálâšvuođâ +Lasetiäđuh ääšist puátih škovláid maŋeláá. +Saamelaisnuorten taidetapahtuma pidetään Enontekiön Hetassa 27.3.2008. +Valtakunnallinen teema on TANSSI. +Erityisenä saamelaisena lajina on KIRJA, jonka +luokka tai ryhmä tekee yhdessä. +Kirjan voi tehdä myös yksin jos haluaa. +Se voi olla +perinteinen paperikirja, tai tietokoneella valmistettu CD-kirja, joka esitetään Taide- +tapahtumassa. +Kirjan koon ja sivumäärän voi päättää itse. +CD-kirjan tekemisessä voi +hyödyntää kaikkia tekniikan hienouksia. +Kirjan teema on vapaa, mutta aiheen tulee +jotenkin liittyä Saamenmaahan tai saamelaisyhteisöön. +Kirjat tulee toimittaa Saamelaiskäräjille Inariin viimeistään viikolla 12, ennen pääsiäis- +tä! +Vuoden 2009 pääteemana on teatteri, ja saamelaisena lajina silloin tulee olemaan +elokuva. +Elokuvan tekemiseen tarvittavaa koulutusta tarjoaa Saamelaislasten media- +kirjeitä maailman lapsille -projekti, joka järjestää saamelaisalueen lapsille ja nuorille +vähintään 6 koulutustilaisuutta vuosina 2008-2009. +Lisätietoja aiheesta tulee kouluille +LASETIÄĐUH: +anni.nakkalajarvi@samediggi.fi +čuávu: www.samediggi.fi +TIÄĐÁTTÂS - TIEDOTE 9.1.2008 +SÄMIKIELÂLIJ SOSIAAL- JÁ TIERVÂSVUOĐÂPALVÂLUSÂI FINNIM TURVIIMÂN +- Laapi kuávluhaldâttâsvirgádâh lii nanodâm 16.2.2011 Sämitige já sämikuávlu kieldâi +toohâm sopâmušâid sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân čujottum +staatâtorjuu kevttimist ive 2011. +Sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuoigâdvuođâi olášutmân lii staatâ budjetist lamaš ive 2002 rääjist +sierânâs staatâtoorjâ. +Staatâtoorjâ máksoo Sämitige pehti sämikuávlu kieldáid. +Sämitige iävtuttâm +meriruttâtárbu sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid lâi ihán 2011 ohtsis 1,6 miljovn +600 000 euro staatâtoorjâ juáhásij sämikuávlu kieldâi kooskâ čuávvoonáál: +Iänuduv kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân ohtsis 93 523,50 eurod: +Tavesämikielâlii peivitipšo turvim Hettaast 22 811 € +Tavesämikielâlii peivitipšo turvim Kärisavonist uástupalvâlussân Ruotâ Karesuando tave- +sämikielâlii peivikiäjust 5 987,50 € +Tavesämikielâlâš päikki-išedeijee Veahkki uástupalvâlussân 25 575 € +Tavesämikielâlâš tiervâsvuođâtipšoo, Iänuduv kieldâ ávustipšo 39 150 € +Aanaar kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân ohtsis 232 120 eurod: +Aanaar tavesämikielâlii juávkkupeerâpeivikiäju tooimâ turvim 27 000 € +Avveel tavesämikielâlii juávkkupeerâpeivikiäju tooimâ turvim 16 100 € +Nuorttâsämikielâlâš päikkipalvâluspargee Čevetjäävri kuávlun 33 262,50 € +Tavesämikielâlâš päikkipalvâluspargee Tave-Aanaar alueella 32 332,50 € +Sämikielâlâš aldatipšoo, Männikkö palvâlempäikki, uásádâh Sare 31 650 € +Sämikielâlâš aldatipšoo, Männikkö palvâlempäikki, uásádâh Lyeme-Juŋŋâ 31 650 € +Nuorttâsämikielâlâš sijdâpargee Čevetjävri-Njiävđám kuávlun 16 050 € +Sämikielâlâš sijdâpargee Tave-Aanaar kuávlun 18 600 € +Sämikielâlâš sijdâpargee Njellim-Kiđđâjäävri kuávlun 15 975 € +Tavesämikielâlâš pänitipšoo 9 500 € +Suáđigil kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân ohtsis 38 025 eurod: +Tavesämikielâlâš aldatipšoo puárásijhuolâttâsân 38 025 € +Ucjuv kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân ohtsis 236 331,50 eurod: +Tavesämikielâlii peivitipšo turvim Ucjuv kirkkosiijdâst 45 675 € +Tavesämikielâlâš peerâpargo 30 316,50 € +Kárášjuv kriisi- já insestkuávdáá sopâmuš juátkim 1 750 € +Išedeijee-Aaslâk -toimâ, Ucjuuhâ 30 750 € +Išedeijee-Aaslâk -toimâ, Kärigâsnjargâ 33 000 € +Tipšopargee 34 440 € +Sämikielâlâš tooimâstivrejeijee 33 000 € +Sämikielâlâš tiervâsvuođâtipšoo 27 400 € +Säämi kulttuuräärbi syeje kalga pyerediđ +Sämitige 3.12. ornim seminaarâst Levist savâstâllui säämi kulttuuräärbi syeje táárbuin. +Seminaarâst +čielgâi, et sämikulttuur syeje pyeredem váátá lase naavcâid já ravvuid. +Seminaar lehâstâm sämitige iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode värisaavâjođetteijee Heikki Paltto +muštâlij sämikielâ já iäláttâsâi koskâvuođâst. +"Sämikielâ já sämi-iäláttâsâi puátteevuotâ lohtâsává +oohtân. +Eellimvuáimálij sämi-iäláttâsâittáá sämikielâ hiäjusmuvá". +Sämitige saavâjođetteijee Kle- +metti Näkkäläjärvi sáárnui säämi immateriaallâš kulttuuräärbi suojâlem tiileest Suomâst já sämitige +koskâsii oovtâstpargoost. +Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi lopedij čovgâ oovtâstpargo säämi aalmug- +siärváduvváin sämikulttuur sajattuv pyereedmân. +"Mii, sämitigge já taidâreh já tuájáreh kolgâččijm +ovtâstittiđ vuoimijdân ohtsii säämi kulttuurpoolitlii ohjelm rähtimân. +Sämitigge uárnee kiđđuv 2011 +ohtsii čuákkim säämi kulttuur- já taaidâservijguin. +Čuákkimist lii uáivilin valmâštâllâđ oovtâst iäv- +tuttâsâid sämikulttuur syeje pyereedmân. +Sämikulttuur syeje pyeredem váátá lase naavcâid já vuoi- +gâdvuođâlii syeje ovdedem" +Sämimuseo Siijdâ, sämmilij aalmugmuseo, jođetteijee Tarmo Jomppanen kieđâvušâi jieijâs saavâst +säämi materiaallii kulttuuräärbi suojâlem táárbuin. +"Museotooimâ já säämi materaallii kulttuurlâš +syeje ovdedem turviimân Suomâ museoi sämičuágálduvâid kolgâččij finniđ sämisiärváduv +palvâlusân já čuágálduvâid kolgâččij finniđ almolávt uáinusân. +Puáttee haldâttâspajan kalga asâttiđ +mittomeerrin Sämimuseo Siijdâ vijđedem já ton ruttâdem turvim." +Sámi Duodji ry saavâjođetteijee Rauna Triumf muštâlij säämi tyeje kulttuurlii merhâšuumeest já +säämi tyeje toorjâtáárbuin. +"Tyeji lii eellimvyehi, uási säämi sosiaallii vuáháduv, moin ulmuuh šad- +deh já uáppih. +Tyeji lii sämmilij kollektiivlâš omâdâh já tot puáhtá uáinusân sämikulttuur holistilii +jurdâččem, mast puoh ääših vaikutteh puoh aššijd. +Lii vaidâlittee, et Sámi Duodji sajattâh ij lah +tuárvi pyeri škovliimist já ohtsâškoddeest. +Sámi Duodji turvim váátá lase naavcâid já tyeje škovlim +ovdedem kolgâččij tábáhtuđ säämi vuolgâsoojijn. +Lasseen halijdâm kijtteđ sämitige já ton +saavâjođetteijee Sámi Duodji táárbui vuotânväldimist". +Jyeigee, sämitige stiivrâ jeessân Petra Magga-Vars muštâlij juoigâm merhâšuumeest nuuvt sanij- +guin ko juáigusijguin-uv: "Juáigus čáittá sämikulttuur. +Juáigus siskáldâsâst puáhtá čielgâsávt uáiniđ +páihálii kulttuur almoonmijd já oppâđ madârvanhimij historjást. +Juáigus sajattâh ij lah Suomâst +tuárvi pyeri. +Škoovlah +kolgâččii väldiđ juáigus máttááttâsvuámij uássin, vâi juáigusist finniiččij ohtsâškoodán luándulii +uási". +Seminaar vuolgâttij noomâ viestâ máttááttâs- já kulttuurministeriön, sämitiigán já säämi +máttááttâskuávdážân säämi tyeje máttááttâs ovdedemtáárbuin. +Säämi máttááttâskuávdáá säämi tyeje +máttááttâs ij palvâl sämikulttuur táárbuid, ko máttááttâs tábáhtuvá syemmilâš kulttuur vuolgâsoo- +jijn. +Seminaar páhudij, et škoovlâ máttááttâs kalga nubástutteđ nuuvt, et máttááttâs hokâttâl meid +säminuorâid. +Kirdeejasko eestij kulttuur- já va- +lastâllâmminister määđhi Levin. +Minister Wallin muštâlij tietimist Suomâst ellee ruotâkielâlâžžân, +maggaar lii eelliđ kielâucceeblovvoost. +Jieččân tuáváá keežild puávtám pyereest jurdâččiđ, maht tist +oro ko piäluštvetteđ jieijâd vuoigâdvuođâid. +Minister Wallin čaalij, et sun lii eromâš ilolâš tast, et +säminuorah láá nuuvt aktiivliih sämikulttuur aaitârdmist já oovdedmist. +"Haldâttâs puáttee ive bud- +jetiävtuttâsân kulá meiddei sämikielâlii oppâmateriaalmeriruuđâ luptim. +Lasattâsâin mainâšuvvoo, +et sämikielâlij oppâmateriaalruuđâin kalga čuosâttiđ tuárvi ennuv ruuđâid meid nuorttâ- já aanaar- +sämikielâlâš oppâkirjijd.", Wallin čaalij +TIÄðÁTTÂS +SÄMITIGE TIEVÂSČUÁKKIM CEELHIJ ALKU-HAAVÂST +tievâsčuákkim +čuákkimistis +ciälkkám +kuávluhaldâšem +uñâsmittemhaavâst (ALKU-haahâ). +Sämitige tievâsčuákkim mield kuávluhaldâšem ovdedem- +haahâ mana ollásávt lappâd sämmiláid vuáñulaavâst já sämitiggelaavâst torvejum jieijâs kielâ +já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem. +ALKU-haavâst kalga toohâñ vuáñulâš árvuštâllâm säämi +jiešhaldâšem tiileest já koskâvuoñâst uñâsmitmân. +ALKU-haavâst kalga toohâñ iävtuttâsâid +säämi jiešhaldâšem oovdedmist já čielgâsávt säämi jiešhaldâšem pirrâdâhân kullee pargoi sir- +demist sämitiigán haldâttâsohjelm já vuáñulaavâ miäldásávt. +Vuáñulaavâ já sämitiggelaavâ valmâštâlmist já asâttum laavâi almosvuáñustâsâin lii vuolgum +tast, et sämmilij kielâs já kulttuuris kyeskee jiešhaldâšem lii ovdáneijee, ige maŋasmannee. +Vuáñulaavâ njuolgâdusah ovtâstittum säämi jiešhaldâšemorgaan, sämitige, vuáññudmân +merhâšii aalgâ já pooliitlâš-haaldâtlâš raamij toohâm puátteevuoñâst tábáhtuvvee säämi +jiešhaldâšem siskáldâslâš oovdedmân. +Joton vuálgám kuávluhaldâšem uñâsmittem, lehâdijn +maaŋgâid staatâ haldâšempargoid kyeskee njuolgâdusâid já sirdedijn pargoid virgeomâháást +nuubán, addel máhñulâšvuoñâ säämi jiešhaldâšem turviimân já ain oovdedmân iivij 1993-1995 +lahâvalmâštâlmist páhudum prinsiipâi já ulmij miäldásávt. +Kuávluhaldâšem uñâsmittemhaavâst láá kuittâg valmâštâllum sämikielâ, sämimáttááttâs já sä- +mikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuoñâpalvâlusâi staatâtorjuid kyeskee haaldâšlâš nubástusah, moh +šaddeh olášumes maŋa merhâšitteht jo-uv hiäjusmitteñ jo ááigán finnejum sämmilij +jiešhaldâšem tâi estiñ säämi jiešhaldâšem ovdánem. +Sämmilij sajattâh já vuoigâdvuoñah jieijâs +kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaaldâšmân šaddeh hiäjusmuñ já sämmilij jiejiâs jiešhaldâšem +ovdánem orostiñ, joba maŋasmoonnâñ ALKU-haavâ olášume ohtâvuoñâst. +Sämmilij jiešhaldâšem hiäjusmittee já ton ovdánem estee kulmâ uñâsmitmân kullee iävtuttâs +láá: +sämikielâlâš já sämikielâ máttááttâsân čujottum staatâtorjui sirdem máttááttâsministeriöst +kuávluhaldâšemvirgádâhân (ige sämmilij jieijâs jiešhaldâšem pargon) (kieldâi staatâuásusvuá- +háduv uñâsmitmist), +säämi kielâlaavâst uáivildum staatâtorjui mieñettem sirdem riehtiministeriöst kuávluhaldâ- +šemvirgádâhân (ige sämmilij jieijâs jiešhaldâšem pirrâdâhân) já +sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuoñâpalvâlusâi turviimân čujottum staatâtorjuu sirdem +meddâl sämmilij jiešhaaldâšmist njuolgist kieldáid. +Mainâšum haldâšempargoh kuleh čielgâsávt sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee +jiešhaldâšem pirrâdâhân já taid kalga jo-uv sirdeñ väldikodálâš virgeomâháást njuolgist sämmi- +lij jiešhaldâšemorgaanân, sämitiigán, tâi siäiluttiñ (sosiaal- já tiervâsvuoñâpalvâlusâi staatâ- +toorjâ) sämitige pargon. +Sämitigge ij tuhhit sämmiláid vuáñulaavâst torvejum jiešhaldâšem hiä- +jusmittem já ton ovdedem orostittem. +ALKU-haavâ lahâaasâtmist já haavâ puáhtám nubástusâin haaldâšmân já staatâtoor- +jâvuáhádâhân kalga orniñ sämitiggelaavâ § 9 miäldásijd ráñádâlmijd, čielgiñ haavâi +vaikuttâsâid sämikielân já säämi vuáñulavâlâš kulttuurjiešhaaldâšmân. +KANNANOTTO +Säämi kielâlaavâ 1086/2003 kalga nuávdittiñ ALKU-haavâ valmâštâlmist já haavâ +olášutmist. +Sämitiigán kalga sirdeñ sämikuávlu eennâmkodde-ohjelm rähtim sehe škovlim, luán- +duriggoduvâi, pirrâs já jotoluv muneldistem- já vuávámpargoid. +Kuávluhaldâšemvirgeomâhááh kalgeh ráñádâllâñ já rähtiñ ohtsâšpargoost sämikuáv- +lu já sämikulttuur kyeskee strategiaäššikiirjijd. +Sämimáttááttâs máttáátteijei pálkkátmân uáivildum staatâtorjui (L1998/635; nubás- +tus 1998/1186, 43 § 2 mom) haldâšem kalga sirdeñ Sämitige pargoid. +Staatâtorjuu +pirrâdâhân kalga joñettiñ sämimáttááttâs ollásávt máttááttâs uárnejeijee škoovlâ soi- +jimpäikkikoddeest peerusthánnáá. +Sämitigge iävtut, et sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuoñâpalvâlusâi ruttâdem-, koc- +ceem- já staatâtoorjâpargoh sirdojeh sämitiigán sämitige iävtuttâs miäldásávt. +ALKU-haavâ kalga kieñâvuššâñ vuáñulahâváljukoddeest. +ALKU-haavâst váldoo vuotân haldâttâsohjelm ulme säämi kulttuurjiešhaldâšem tur- +viimist, ILO 169-sopâmuš ratifistem máhñulâžžântohâmist sehe tave-eennâmlâš sä- +misopâmuš ratifistem máhñulâžžântohâmist. +saavâjoñetteijee Klemetti Näkkäläjärvi +Uđđâ haldâttâsohjelm tuárju sämikulttuur +Vástuppeeivi adelui olgos Katainen I haldâttâs haldâttâsohjelm. +Ohjelm lii historjállâš sämmilij +tááhust. +Vuossâmuu keerdi haldâttâsohjelmist lii asâttum ulmen sämikulttuur já sämmilij vuoigâd- +vuođâi olesváládlâš ovedem. +"Lam +uáli tuđâvâš haldâttâsohjelm kuávdášlâš linjiimáid. +Haldâttâsohjelm tuárju nuuvt sämikielâ, ärbi- +vuáválii tiäđu, kielâiäláskittemohjelm já oovded säämi kulttuurjiešmeridem", muštâl sämitige +saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, kote uásálistij še sämitige ovdâsteijen haldâttâsráđádâlmáid. +Veikkâ ILO 169-sopâmuš rati- +fisistem lii lamaš Suomâ ulmen jo kuhháá, te kuássin ovdeláá äšši ij lah kirjejum haldâttâsohjelmân. +"Haldâttâsohjelm ulme tuárju tave-eennâmlii sämisopâmuš jotkâráđádâlmijd" uáiná saavâjođettei- +jee Näkkäläjärvi. +Sämitige toohâm iävtuttâsah eennâmkevttim stivrimvuáháduv uđâsmitmân šoddii +meid kirjejuđ haldâttâsohjelmân. +Haldâttâs čoonnâs ovdediđ eennâmkevttim stivrejeijee lahâasâttâs +čielgâsmitmáin já uásálistmáin algâaalmugijd kyeskee aalmugijkoskâsii oovtâstpaargon algâaalmu- +gij tuođâlii suojâlem naanoodmân. +"Linjim tuárju meiddei biodiversiteetsopâmuš artikla 8 (j) olášut- +tem. +Artikla 8 (j) -pargojuávkku loppâraportistis iävtut eennâmkevttim stivrejeijee lahâasâttâs ovde- +dem" čielgee Näkkäläjärvi ääši tuávváá. +Haldâttâsohjelm čoonnâs nanodiđ puásuituálu ovdedem já njyebžilittiđ puásuituálu vaahâgsajan- +mäksimvuáháduv. +Kuálástus uásild haldâttâsohjelm čoonnâs olášuttiđ tárbulijd tooimâid vajâldeijee +kyelinaalij suoijâlmân. +Iävtuttâs +ohjelmân valmâštuvá taan ive loopâst. +Haldâttâsohjelm čoonnâs olášuttiđ sämikielâi iäláskittemoh- +jelm, ton resurssistem já läjidiđ pissoo toimâmmyenster sämikielâi iäláskitmân. +Haldâttâsohjelm +linjee säämi kielâlijd vuoigâdvuođâid vijđásubbooht-uv. +Haldâttâs čoonnâs turviđ sosiaal- já +tiervâsvuođâpalvâlusâid sämikielân já rähtiđ aalmuglii kielâstrategia. +Strategiast já oovdedmist kid- +dejuvvoo eromâš huámášume sämikielâ, romanikielâ sehe seevvimkielâ sajattâhân. +Haldâttâsohjelm čoonnâs uđâsmittiđ aalmuglii biodiversiteetstrategia, pištee ovdánem ohjelm já +olášuttiđ uhkevulážij luándutiijpâi toimâvuávám. +Biodiversiteetstrategia olášutmist čoonnâs +haldâttâs turviđ säämi kulttuurlii vyevi já äärbi kevttiđ luándu. +"Sämikulttuur táárbuid haldâttâs +tuárju tai linjiimijguin olesváldálávt. +Aalmuglii pištee ovdánem strategia uássin lii sämmilij jieijâs +pištee ovdánem strategia. +Aalmuglâš artikla 8 (j) -pargojuávkku lii ráhtám vijđes iävtuttâs uđđâ bio- +diversiteetstrategian sämikulttuur kyeskee toimân. +Uhkevulážij luándutiijpâi toimâvuáváámist lii +haldâttâs čonâsâm čielgiđ máhđulâšvuođâid uđâsmittiđ puásuituálulaavâ, ton olášuttem sehe puásui- +tuálu toorjâhaamijd nuuvt, et toiguin puávtáččij pyerediđ uhkevuálážij já čalmeestanettettee luándu- +tiijpâi tile já siämmást olášuttiđ biodiversiteetsopâmuš algâaalmugijd kyeskee kenigâsvuođâid (ar- +tiklah 8j já 10c). +Sämitig- +ge lii porgâm já parga ain-uv korrâsávt pargo tai strategiai já ohjelmij valmâštâlmân já olášutmân" +Näkkäläjärvi muštâl. +Haldâttâsohjelmist láá valdum vuotân sämitige toohâm iävtuttâsah säämi kulttuurjiešmeridem oov- +dedmân já ton resurssistmân. +Haldâttâsohjelm čoonnâs ovdediđ säämi kulttuurjiešmeridem já ton +toimâmiävtuid. +Haldâttâsohjelm šadda pyehtiđ lase máhđulâšvuođâid +sämitiigán já kirjiimij olášuttem váátá noonâ sämitige resussistem" Näkkäläjärvi uáiná. +Haldâttâs ráhtá +vaaljâpaje ääigi olmoošvuogâdvuođâpoolitlâš toimâohjelmân. +Olmoošvuogâdvuođâpoolitlâš +toimâohjelmist šaddeh kieđâvuššâmnáál meid sämmilij vuoigâdvuođah. +Haldâttâsohjelmist lii linje- +jum meiddei Meccihaldâttâslaavâ sajattâh. +Metsähaldâttâs šadda siäiluđ oleslâžžân. +"Haldâttâsoh- +jelm čoonnâs meid anneeđ huolâ vyeleebtásásii maađijviärmáduv oornigist táálunkuávluiäláttâsâi +já meccituálu toimâmiävtui torvejeijee vuovvijn. +Linjim lii tehálâš já tuárju eromâšávt Njeellim +maađij vuáđupyeredem, ko maađij lii tehálâš nuorttâsämmilij iäláttâssáid" iätá Näkkäläjärvi. +Lasetiäđuh: saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi +SÄMITIGGE LII CIÄLKKÁM STAATÂRÄÄĐI OLMOOŠVUOIGÂDVUOĐÂPOOLITLŠ +ČIELGIITTÂSÂST +Olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâs adeluvvoo ohtii vaaljâpaajeest ovdâskoodán, mast +kieđâvuššoo olmoošvuoigâdvuođâi tááláš tile Suomâst já mast miäruštâlluvvojeh tiäddučuágástuvah +staatâ aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiikân. +Staatârääđi addel čielgiittâs +Ovdâskoodán čohčâčuákkimistempaajeest 2009. +Sämitigge iävtut ciälkkámušâstis maaŋgâid tärkki- +listmijd olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsân. +Sämitigge iävtut sämitiggelaavâ § 9 miäldásâš +ráđádâlmijd +olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš +čielgiittâsâst. +Ciälkkámušâstis +kiddij +huámášume eromâšávt sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid, säämi kielâlaavâ +olášuumán, sämimáttááttâs finniimân, sämmilij eennâmvuoigâdvuotâkoččâmâššáid sehe Suomâ +aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiik ulmijd. +Olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst ulmen lii, et Suomâ ratifisistáččij ILO 169-sopâmuš +algâ- já hiäimuaalmugij vuoigâdvuođâin. +Sämitigge iävtut, et olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čiel- +giittâsâst váldoo čielgâ peeli toos, maht ILO 169-sopâmuš ratifisistmist kalga ovdániđ já maggaar +äigitavluin, ko jo ovdebáá olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst ivveest 2004 asâttui ulmen +ratifisisteđ ILO 169-sopâmuš já ulme paasij olášuuhánnáá. +Sämitige uáinu mield sämmilij jiešmeri- +demvuoigâdvuotâ ij olášuu vuáđulaavâ vaattâm vuovvijn. +Sämitigge meiddei váátá, et čielgiittâsâst +váldoo ulmen sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ ovdedem. +Sämitigge iävtut, et Suomâ ratifisistá +UNESCO sopâmuš matriaalâttâs kulttuuräärbi suoijâlmist jotelávt já kieđâvuš ääši ol- +moošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst. +Sämitigge váldá vuotân, et aavisasâttâs (398/2008) ij adde máhđulâšvuođâ sämikielâlâš aavisij tor- +jui, ko toorjâiävtuh láá liijgás čovgâseh. +Sämitigge lii tutâmettum säämi kielâlaavâ olášuumán +Suomân +tarbâšuvvoo jotelávt sämikielâi iäláskittemohjelm, mii ličij tááláást olesváldálub já kuhesáigásub +toimâ sämikielâi siäilum já ovdánem visásmitmân. +Sämmilij kielâlâš olmoošvuoigâdvuođah iä +olášuu tuárvi pyereest. +Vuáđumáttááttâs já luvâttâhškovlim kyeskee toimâlâš já ruttâdemlahâasâttâs torvejeh sä- +mimáttááttâs ornim tuše sämikuávlust. +Sämitigge lii iävtuttâm, et sämimáttááttâs torvejeijee ruttâdemnjuolgâdus (Máttááttâs- já kulttuur- +tooimâ ruttâdmist adelum laahâ L 635/1998, nubástus 1186/1998, 43 §, 2 mom) vijđeduuččij +kuoskâđ ubâ eennâm. +Máttááttâsministeriö kolgâččij asâttiđ jotelávt pargojuávhu, mon pargon ličij +valmâštâllâđ sämimáttááttâs ovdedemvuávám, tärhistiđ já tivvoođ sämimáttááttâs kyeskee toimâlâš +já nahcânjuolgâdusâid já valmâštâllâđ sämitige sajattuv sämimáttááttâs jiešhaldâšemorgaanân kyes- +kee monâttâllâmvuovijd já njuolgâdusâid. +Sämitigge iävtut, et sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân uáivildum meriruttâ +torvejuvvoo lahâasâttâssáin já toorjâtääsi loptejuvvoo merhâšitteht tááláást. +Sämitige uáinu mield +tááláš meriruttâ ij keelijd turviđ sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâid iäge sämmilij ol- +moošvuoigâdvuođah olášuu resurssij uccáávuođâ keežild sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâin vuáđu- +laavâ já säämi kielâlaavâ vaattâm vuovvijn. +Aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiikâst Sämitigge halijdičij, et Suomâ tiäduttičij ol- +moošvuoigâdvuođâpolitiikâstis eromâšávt algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuođâ já -sajattuv +Suomâ kolgâččij tuárjuđ sämmilij vaikuttemmáhđulâšvuođâid meid Euroop Unionist. +Sämitige uáinu mield aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiikâst já ovdedemohtsâšpargoost +kolgâččij vuáijuđ meiddei arktâsâš algâaalmugáid, ko Suomâ lii čonnâsâm Arktâsâš Rääđi paargon. +Suomâ aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiik tiäddučuágástuvâin kalga algâaalmugij ua- +sild vuáijuđ jiešmeridemvuoigâdvuođâ lasettem lasseen meiddei vuovij kavnâmân šoŋŋâdâhnubás- +tusân vuáháduumán já viggâđ siäiluttiđ algâaalmugkielâid já -kulttuurijd. +Suomâ olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš tiäddučuágástuvah kalgeh leđe čoođâmanneeh puohâin +Suomâ tooimâin, iäge ovdâmerkkân energiapoolitlâš koččâmâšah uážu moonnâđ Suomâ ol- +moošvuoigâdvuođâi tiäddučuágástuvâi paijeel. +NJELLIM MECCIRIJDOI SOOPPÂM +Sämitige stivrâ merkkij čuákkimistis 27.8.2009 iloin tiättun Máccihaldâttâs já Pááđáár viljâžij +sopâmuš poccui kuáđuttemkuávlui rávhuidutmist meccituálust 20 ihán já puohâi vaidâlmij maasâd- +kesimist puohâin riehtitaasijn. +Rijdo Njellim kuávlu kiävtust lii vahâgittám Suomâ aalmugij- +koskâsâš peggim já luptim savâstâllâm Ovtâstum Aalmugij jieškote-uv orgaanijn. +Lii tehálâš et äšši +soppui ráđádâlmijguin. +Sämitigge kijttá sehe Pááđáár viljâžijd et Meccihaldâttâs kiärgusvuođâst +ráđádâlmáid já haalust sooppâđ riijdost. +Miärádâs čáittá et ráđádâlmijguin puáhtá heiviittiđ oohtân +säämi puásuituálu já meccituálu intressijd siämmáá kuávlust. +Sämitigge tuáivu, et Eennâm- já meccituáluministeriö addel puátteevuođâst-uv Meccihaldâttâsân +kiärgusvuođâid heiviittâllâđ mecciriijdoid já et Meccihaldâttâs pyevtittâsulmeest sämikuávlust +luoppuuččij. +Meccihaldâttâs, Nuorttâlâšrääđi já Sämitige ráđádâllâm ohtsâšiävtuttâs PEFC - mec- +cisäsertifistemkriteerin sämikulttuur já sämi-iäláttâsâi turviimân šadda estiđ uđđâ ruossâlâsvuođâid +kuávlui eennâkevttimist. +Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, +e-mail: klemetti.nakkalajarvi@samediggi.fi +Máánu lii šoddâm! +- Sämitige säämi párnáikulttuurkuávdáš lii uážžum uđđâ noomâ. +Säämi párnáikulttuurkuávdáš piejâi joton nommâkišto čohčâmáánu 30. peeivi já toolâi kišto kidâ +roovvâdmáánu aalgâ räi. +Ton räi iävtuttâsah pottii ohtsis nelji veikkâ kištoäigi kuhedui. +Tai iävtuttâsâi juávhust ij kavnum +ohtâgin nommâ, mon ličij puáhtám valjiđ párnáikulttuurkuávdáštooimâ nommân. +Iävtuttâs koolgâi +leđe uánihâš, tooimâ kovvejeijee sämikielâlâš nommâ, mii kovvee säämi párnáikulttuurkuávdáá +Kišto lâi aalgâst uáivildum vuálá 18-ihásáid, mut uáccáá uásálistem keežild valjimčuákkim meridij +vijđediđ kišto säminuorâi konfereensân mii tollui Suáluičielgist 13.-14.10.2011. +Nuorâi konfereensâst pottii ohtsis 18 nommâiävtuttâssâd. +Puoh lijjii čaallum tavesämikielân. +Vyeitten väljejui MÁNNU (máánu). +Taam lii iävtuttâm nuorâ 21 -ihásâš uáppee Aletta Lakkala, +kote áásá Anarist. +Lakkala lii muštâlâm jieijâs iävtuttâs siskáldâs, tavesämikielân sääni stavâlijn kávnojeh tooimâ +čuásáttâhjuávhuh, párnááh sehe nuorah. +MÁNNU kávnoo meiddei ärbivuáválijn mainâsijn. +Mainâstem lii ohtâ ovdedemsuorgijn párnáikulttuurtooimâin. +Nommâiävtuttâsâiguin láá čokkânâm Tiina Sanila-Aikio, Inka Nuorgam, Petter Morottaja já Petra +B. Magga-Vars. +Valjimčuákkim agâstâl vyeitteeiävtukkâs návt: +MÁNNU- nommâ lii šiev utkos, uánidum merhâšume párnáin já nuorâin. +Sääni lii tommittáá +abstraktlâš já siämmást konkreetlâš já ton puáhtá ovtâstittiđ ärbivuáválâš ohtâvuođáid, mut meiddei +máánu puáhtá sárguđ, párnái movtijdittee tiäđáttâssáid já tooimân. +Máánu páštá puohháid +sämipárnáid- já nuoráid. +Máánu jurâmân lohtâseh maaŋgah ärbivuáváliih pargoh já tooimah tegu +kamuvsuoinij já tyejiamnâsij aamnâstmist poccuu njuovâmân. +MÁNNU -sääni ij siähán eres projektáid, tooimâi já organisaatioi noomáid. +Tot sojá puoh Suomâ +sämikieláid älkkeht. +Nommâkišto vyeittee Aletta Lakkala palhâšuvvoo 200 euro árvusáin skeŋkkâkorttáin Sámi Duodji- +káávpán Anarân. +Lasetiäđuh: Tooimâstivrejeijee Petra Biret Magga-Vars puh. +SÄÄMI KULTTUURKUÁVDÁÁ OLÁŠUTTEMPROOJEEKT +www.samediggi.fi/skk +juha.guttorm@samediggi.fi +SÄÄMI KULTTUURKUÁVDÁÁ NOMMÂKIŠTO UÁRNEJUVVOO UĐĐÂSIST +Sämitigge uárnee uđđâ nommâkišto, mon uáivilin lii kavnâđ Aanaar markkânân ive 2012 +valmâštuvvee Säämi kulttuurkuávdážân ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ. +Kištoäigi lii 18.1. +Kišto čuávdá 10-jeessânsâš palhâšumelävdikodde, moos kulá ohtâ ovdâsteijee jieškote-uv +kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatiost (ohtsis 8 ovdâsteijed) sehe ovdâsteijeeh Seenaat-kiddoduvâin +já kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto vuáittám vuávájeijeejuávhust. +Lävdikodde lii nomâttâm jieijâs +koskâvuođâst 4-jeessânsâš pargováljukode árvuštâllâđ puáttám nommâiävtuttâsâid sehe +valmâštâllâđ palhâšumelävdikoodán iävtuttâs kišto vyeitteeiävtukkâsâin. +Nommâkišto uárnejui vuossâmuu keerdi roovvâdmáánust 2009, já talle meriááigán puáttám já +palhâšumelävdikode čuákkimist 10.12.2009 kieđâvuššâmnáál já árvuštâllâmnáál tuhhiittum +nommâiävtuttâsah lijjii ohtsis 69. +Palhâšumelävdikodde kuođij lehâhánnáá kuttâ maŋanum tâi +mudoi njuolgâdusâi vuástásávt toimâttum iävtuttâskoovert. +Nommâkištoin uccui säämi kulttuurkuávdážân uánihis, pehtilis, mielânpäccee já iäráneijee +sämikielâlâš noomâ, mii kovvee kulttuurkuávdáá kulttuurlâš ulme já merhâšume, säämi +jiešnálásâšvuođâ, vijđes já maaŋgâpiälásâš tooimâ sehe ton arkkitehtuurlâš hämikielâ. +Palhâšumelävdikodde čokkânij Avelist 13.1.2010 kieđâvuššâđ nommâkiišton väljejum +pargováljukode iävtuttâs nommâiävtuttâsâin sehe uđđâ já tärhistum kištonjuolgâdusâin. +Palhâšumelävdikodde lâi siämmáá mielâ pargováljukuddijn tast, et árvuštâllâmnáálá tuhhiittum +nommâiävtuttâsâin ij kavnuu ohtâgin kišto njuolgâdusâi vátámâšâid tevdee iävtuttâs. +Nuuvtpa +palhâšumelävdikodde meridij iävtuttiđ pargováljukode iävtuttâs miäldásávt, et Sämitigge uárnee +uđđâ, palhâšumelävdikode tuhhiittem njuolgâdusâi miäldásii nommâkišto 18.1.2010 - 17.3.2010. +Uđđâ kištoost váldojeh vuotân sierânâs vátámâšâttáá +palhâšumelävdikode 10.12.2009 hilgon iävtuttâsah. +Uđđâ kišto njuolgâdusah sehe vuossâmuu nommâkiišton puáttám tuhhiittum iävtuttâsah kávnojeh +Säämi kulttuurkuávdáá päikkisiijđoin www.samediggi.fi/skk 18.1.2010. +Lasetiäđuid addel Sämitige haldâttâshovdâ já palhâšumelävdikode čällee Juha Guttorm p. 0400- +142 518, palhâšumelävdikode saavâjođetteijee Janne Näkkäläjärvi p. 040-7599 427 sehe +palhâšumelävdikode värisaavâjođetteijee Eija Leivo p. 040-8304 886 +Säämi kulttuurkuávdáš, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân, šadda leđe Suomâ sämmilij haldâttâs já +kulttuur kuávdáš. +Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid jiešiävtulávt +paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur já iäláttâstooimâ sehe tipšođ já ovdediđ jieijâs +kulttuurjiešhaldâšem já tuárjuđ sämmilij almolâš eellimtile ovdánem. +Kulttuurkuávdáš pyereed meiddei +merhâšitteht máhđulâšvuođâid levâttiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. +Säämi kulttuurkuávdáá +huksiimân lii mieđettum 5 miljovn eurod Euroop union kuávluovdedemruttârááju ruuđâid. +SÄMITIGE STIVR CEELHIJ PUÁSUITUÁLU- JÁ LUÁNDUIÄLÁTTÂSÂI RUTTÂDEM- +LAAVÂST +Sämitige stivrâ adelij 17-sijđosâš ciälkkámuš Eennâm- já meccituáluministeriö valmâštâllâm stiivrâ +iävtuttâsâst puásuituálu- já luánduiäláttâsâi ruttâdemlaavâst (maŋ. +POLURA) čuákkimistis +Sämitigge oonij pyerrin já oonij tom lemin še agâstâllum, et iävtuttâsâst torjuu uážžoi aherääji lop- +tejuvvoo 63 ivveest 65-ihán. +Positiivlâš lii meiddei tááláást ucánjáhháá pyerebeh haahâmtorjuuh- +moottorkiälhái já muávloi hahâmân sehe puásuitáálui vuáđutivomân. +vuáđulahâváljukodde lii vaattâm, et sämitige ovdâstem lahâvalmâštâlmist kalga visásmitteđ aalgâ +rääjist já staatârääđi kalga riemmâđ olesuđâsmitmân, mast sämmilij kulttuurlâš já vuoigâdvuođâlâš +sierânâssajattâh váldoo ääšimiäldásávt vuotân. +uáiná-uv POLURA iävtuttâs lemin čielgâsávt säämi aalmug já säämi puásuituálukulttuus olgošteijee +verdittijn máddáápiälááš puásuituálun. +Sämitigge lii uáli tutâmettum lahâteekstân já ton sistetoollâm +äššifeiluid já teevstâst spejâlistee munejuurdâlâšvuotân säämi puásuituálu kuáttá. +uáinimčievâst iävtuttâs POLURA:n ij oovdâst šiev lahâvalmâštâllâmvyevi. +Sämitigge iävtut-uv, et POLURA kolgâččij tivvoođ tâi valmâštâllâđ ollásávt uđđâsist väldimáin +vuotân vuáđulahâváljukode ravvuid já sämikulttuur syeje. +Ciälkkámušâstis Sämitigge täävist PO- +LURA-pargojuávkun toohâm iävtuttâsâs kuáđuttemtorjust, mon kalga turviđ sierânâsruttâdâssáin, já +mii ij lah POLURAst kiddâ. +Sämitigge iävtut, et sämikuávlun väriduvvoo 420 000 euro ihásâš +kuáđuttemtoorjâ. +Torjuu meeri vuáđuduvá sämikuávlu palgâsij olášum ruttâtuálun puásuitipšomiv- +Torjuu rekinistem vuáđustâssân lii kuáhtulâšvuotâ já oovtviärdásâšvuotâ. +Torjuu +uáivilin lii sajanmäksiđ kuáđutmist šaddee paijeelmiärásâš puáldámuš- já kálvudâhkoloid. +torjuu pehti tähiduvvoo puásuituálleid täsipiälásâš kohtâlem. +Eres puásuituálukuávlust puásuituállei +tienâstääsi loptejeh syeini- já piäldusajanmáávsuh. +Eromâšávt torjuin tähiduvvoo säämi puásui- +tuálumaali jotkum. +Sämitigge iävtut, et staatârääđist riämmoo jotelávt valmâštâllâđ puásuituálulaavâ olesuđâsmittem +mast váldoo vuotân säämi puásuituálu aalmugijkoskâsâšvuoigâdvuođâlâš já vuáđulavâlâš syeji. +Puásuituálulaavâ uđâsmitmist kalga suogârdâllâđ meiddei vuovijd moi vievâst torvejuvvojeh säämi +nisonij máhđulâšvuođah porgâđ puásuituálust. +Sämitigge pááhud, et POLURAst iävtuttum nuorâ puásuituálupargei algâttemtoorjâ lii páhudum +tuáimee vuáhádâhhân já eromâš tárbulâžžân sämikuávlust. +Torjuu ruttâdem lii nuuhâm ovttuu +koskân ige puohháid halulijd já toorjâiävtuid tevdee occeid lah puáhtám mieđettiđ ruttâdem. +Ruttâdem ij koolgâ vuáđuduđ kuorâttâllâmvárásâšvuotân já ruttâdem kalga turviđ toorjâiävtuid tev- +dee occeid. +Algâttemtorjuu meereest já mieđeetmist kalga väldiđ vuotân sämmilij vuáđulavâlâš sa- +jattâh já sämikuávlu noonâ säämi puásuituáluärbivyehi. +Sämitige ciälkkámuš kávnoo ubbân čujottâsât www.samediggi.fi - lausunnot 2009. +I värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari +irja.seurujarvi-kari@samediggi.fi +Algâaalmugij uásálistemvuođâ kalga turviđ tave ooláádmudo oovtâstpargoost +Onne nuuvâi nubbe tave ooláádmudo parlamentaarlâš foorum, mast säämi parlamentaarlâš rääđi +(SPR) ovdâstij Suomâ sämitige já SPR saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. +"Foorum vuolgâttij +noon�� saavâ tave ooláádmudo oovtâstpaargon uásálistee stattáid. +Almosciälkkámušâst foorum váátá +staatâid oovtâstpargoost algâaalmugijguin rähtiđ maali, maht algâaalmugij uásálistem- já +vaikuttemmáhđulâšvuođah torvejuvvojeh tave ooláádmudo oovtâstpargoost" muštâl Näkkäläjärvi, +kote lâi SPR já algâaalmugij áinoo ovdâsteijen valmâštâlmin foorum almosciälkkámuš. +Tave ooláádmuddo (TO) lii oovtâstpargo neelji täsiárvusii kyeimi: Euroop Union, Ruošâ, Taažâ já +Island kooskâ. +Eennâmtieđâlávt tave ooláádmudo kuávlu luávdá Taveviestâr-Ruošâ, Nuorttâmeerâ +já arktâsijd kuávluid, fáárunluhâmáin Barents kuávlu. +Ovtâstumstaatah já Kanada lává tave +ooláádmudo tárkkojeijee-enâmeh. +Tave ooláádmuddoost láá nelji kyeimivuođâ: pirâs-, sosiaal- já +tiervâsvuođâ-, jotolâh- já logistiik- sehe kulttuurkyeimivuotâ. +Vuossâmuš tave ooláádmudo +parlamentaarlâš foorum tollui Brysselist ive 2009. +Sämmiliih uásálistii foorumân SPR já arktâsij +parlamiänttárij pissoo komitea pehti. +Parlamentaarlâš foorum iävtut algâaalmugij vuoigâdvuođâi vuotânväldim tave ooláádmudo par- +goost. +"Lam uáli tuđâvâš foorum almosciälkkámušân já SPR poorgâi ennuv almosciälkkámuš +oovdân. +Čäällimkode vuáđusteijee iävtuttâsâst almosciälkkámuššân ij lamaš aalgâst säänigin +algâaalmugij vuoigâdvuođâin. +Tääl algâaalmugij vuoigâdvuođah láá valdum vuotân vijđáht +almosciälkkámušâst já ton kyeimivuođâohjelmijn. +Lii tehálâš, et algâaalmugij vuoigâdvuođah +váldojeh vuotân horisontaallávt " muštâl Näkkäläjärvi tuđâvâžžân. +Foorum vaađâi almosciälkkámušâstis, et tave ooláádmudo já algâaalmugij koskâsii oovtâstpargo +kalga lasettiđ já jieŋâlmittiđ. +Pirâskyeimivuođâst foorum avžuuttij staatâid turviđ algâaalmugij +vuoigâdvuođâid uđâsmuvvee energia oovdeddijn. +Lasseen luánduriggoduvâiguin ávhástâldijn kalga +kiddiđ eromâš huámášume algâaalmugij vuoigâdvuođáid já kulttuurlijd já pirâslijd vaikuttâssáid. +"Lam uáli tuđâvâš ko almosciälkkámuš vátámâššân lâi, et uđâsmuvvee energiahamijguin já +luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm ij uážu äštiđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid. +Meid Ruošâ staatâ +tuhhiittij mieldičuávvoo hammiimijd. +Pieggâvyeimimuorâstuvah láá jieškote-uv sämmilij asâttem +kuávluid áštám puásuituálu. +Luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm, tego oljo poorám, eromâšavt +Ruošâst lii áštám maaŋgâi algâaalmugij áigápuáđu já kulttuur jotkâšume. +Tuáivumield almos- +ciälkkámuš váldoo vuotân Ruošâ energiapolitiijkâst." Näkkäläjärvi muštâl. +Foorum iävtuttij, et sosiaal- já tiervâsvuođâkyeimivuotân valduuččij uđđâ uási, mii kuáská +ärbivuáválij iäláttâsâi turvim já ovdedem. +Ärbivuáválij iäláttâsâi +hiäjus kannattemvuotâ já iäláttâsâi hárjuttemiävtui hiäjunem lii jođettâm motomijn algâaalmug- +siärvusijn tuođâlijd vädisvuođáid. +Ovdâmerkkân Kanadast, ko nuárjunähkikävppi lii EU kieldim +keežild uccom, te miäcásteijee tienâstääsi lii hiäjusmâm já maŋŋgah láá karttâm luoppâđ iäláttâsâst. +Taat lii jođettâm sosiaallijd vädisvuođáid tegu alkoholismân já jobá jiešsurmijd" Näkkäläjärvi +muštâl. +Tave ooláádmudo uđđâsumos kyeimivuotâ lii kulttuurkyeimivuotâ. +Foorum tiäduttij, et +algâaalmugij aktiivlâš uásálistem kulttuurkyeimivuotân lii eromâš tehálâš. +"Algâaalmugijn lii ennuv +addeelmâš kulttuurkyeimivuotân. +Algâaalmugij muusik, taaidâ, tyeji já oovdânpyehtee taiduuh +kolgâččii leđe kyeimivuođâ kuávdážist" Näkkäläjärvi uáiná. +"Tääl lep finnim tehálijd aašijd foorum almosciälkkámušân já mij kolgâp huolâttiđ tast, et toh +meiddei váldojeh vuotân tave ooláádmudo jieškote-uv kyeimivuođâin já oovtâstpargoost. +Mij +algâaalmugeh já säämi parlamentaarlâš rääđi kolgâp rähtiđ iävtuttâsâid tast, maht julgáštâsâst +čuážžoo tehálijd aašijd puáhtá olášuttiđ. +Eromâšávt mij kolgâp suogârdâllâđ tom, maht algâaalmugij +uásálistemvuođâ puáhtá pyeremustáá turviđ tave ooláádmudo oovtâstpargoost. +Puáttip kieđâvuššâđ +ääši SPR stiivrâ puáttee čuákkimist cuáŋuimáánust já tuáivumield finnip talle valmâštâllâmpargo +pyereest aalgân", Näkkäläjärvi muštâl. +Kuálmád tave ooláádmudo parlamentaarlâš foorum uárnejuvvoo Ruošâst ive 2013. +Lasetiäđuh: Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, klemetti.nakkalajarvi@samediggi.fi, +TIEDOTE +DIEĐÁHUS +SA��A GUTTORM SAAMELAISKÄRÄJIE� ESITTELIJÄ� SIJAISEKSI +Saamelaiskäräjien yleisessä toimistossa haettavana olleen esittelijän (Kati Eriksen) si- +jaiseksi on otettu oikeustieteen kandidaatti Sanna Guttorm. +Esittelijän tehtävänä on +hoitaa hallintopäällikölle kuuluvia päivittäisiä hallinnollisia tehtäviä, kuten huolehtia +saamelaiskäräjien hallituksen ja yleiskokouksen valmistelusta hallintopäällikön hoita- +essa osa-aikaisesti Saamelaiskulttuurikeskuksen projektipäällikön tehtäviä. +Sanna Guttorm aloittaa tehtävässään 14. tammikuuta 2009. +Hänen toimipaikkansa on +Saamelaiskäräjien yleisessä toimistossa Inarin Riutulassa. +Esittelijän sijaisuutta haki Sanna Guttormin lisäksi neljä henkilöä: Raisa Järvenpää, +Heidi Kitti, Hanna Mattila ja Nina West. +Päätöksen esittelijän ottamisesta teki Saame- +laiskäräjien hallintopäällikkö Juha Guttorm Saamelaiskäräjien työjärjestyksen mukai- +Juha Guttorm, hallintopäällikkö, p. 010 839 3102/juha.guttorm@samediggi.fi +SA��A GUTTORM SÁMEDIKKI ÁŠŠEMEA��UDEADDJI SADJÁSAŽŽA� +Sámedikki almmolaš doaimmahagas ohcanláhkai leamašan áššemeannudeaddji (Kati +Eriksen) sadjásažžan lea váldojuvvon juridihka kandidáhta Sanna Guttorm. +Áššemeannudeaddji bargun lea dikšut hálddahushovdii gullevaš beaivválaš háldda- +husbargguid, nugo fuolahit sámedikki stivrra ja dievasčoahkkima válmmaštallamis +hálddahushoavdda +divššodettiin +oasseáigásaččat +kulturguovddáža +prošeaktahoavdda bargguid. +Sanna Guttorm álggaha barggustis ođđajagemánu 14. beaivve 2009. +Su doaibmabáiki +lea Sámedikki almmolaš doaimmahagas Anára Rivdolas. +Áššemeannudeaddji sadjásašvuođa ohce Sanna Guttorm lassin njeallje olbmo: Raisa +Järvenpää, Heidi Kitti, Hanna Mattila ja Nina West. +Mearrádusa áššemeannudeaddji +váldimis barggai Sámedikki hálddahushoavda Juha Guttorm Sámedikki bargoortnega +Lassidieđut Juha Guttorm, hálddahushoavda, t. 010 839 3102/juha.guttorm@samediggi.fi +SA��A GUTTORM SÄMITIGE OOVDÂ�PYEHTEE SAJASÂŽŽÂ� +Sämitige almos toimâttuvâst uuccâmnáálá lamaš oovdânpyehtee (Kati Eriksen) +sajasâžžân lii valdum riehtitieđâ kandidaat Sanna Guttorm. +Oovdânpyehtee pargon lii +hoittáđ haldâttâshoovdân kullee piäiválâš haaldâtlâš pargoid, tegu huolâttiđ sämitige +stiivrâ já almosčuákkim valmâštâlmist, ko haldâttâshovdâ tipšo uásiáigásávt Säämi +kulttuurkuávdáá proojeekthoovdâ pargoid. +Suu toimâsaje lii Sämitige +almos toimâttuvâst Aanaar Rivdulist. +Oovdânpyehtee sajasâšvuođâ uccii Sanna Guttormin lasseen nelji ulmuu: Raisa Jär- +venpää, Heidi Kitti, Hanna Mattila já Nina West. +Miärádâs oovdânpyehtee väldimist +toovâi Sämitige haldâttâshovdâ Juha Guttorm Sämitige pargo-oornig mield 9.1.2009. +Lasetiäđuh Juha Guttorm, haldâttâshovdâ, p. 010 839 3102/juha.guttorm@samediggi.fi +SA��A GUTTORM SÄÄ'MTEE'ǦǦI ČIÕ'LǦǦEEI SÂJJSAŽVUÕTT TUÅI'MME +Sää'mtee'ǧǧi takai konttrest ooccâmnalla leämmaš čiõ'lǧǧeei (Kati Eriksen) +sâjjsažvuõ'tte lij valddum vuõiggâdvuõtt'tiõđ kandidaatt Sanna Guttorm. +Čiõ'lǧǧeei +tuâjjan lij håiddad vaaldšemšuurmõ'sse kuulli juõ'ǩǩpeivvsaž vaaldšemvuõđlaž +tuâjaid, +mâ'te +ââ'nned +huõl +sää'mtee'ǧǧi +takaisååbbar +valmštõõllmest +vaaldšemšuurmõõzz +håiddmen +vuä'ssäiggsen +Sää'mkulttuurkõõskõs +projektšuurmõõzz tuâjaid. +Sanna Guttorm alttad tuâjj tä'lvvmannu 14. peei'v 2009. +Suu tuåimmpäi'ǩǩen lij +Sää'mtee'ǧǧi takai koontâr Aanar Riutulast. +Čiõ'lǧǧeei sâjjsažvuõđ o'cce Sanna Guttorm lââ'ssen nellj persoon: Raisa Järvenpää, +Tu'mmstõõǥǥ čiõ'lǧǧeei vä'lddmest tuejjii +Sää'mtee'ǧǧi vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm Sää'mtee'ǧǧi tuâjjriâššâm mie'lddsânji +Lââ'ssteâđaid Juha Guttorm, vaaldšemšuurmõs, t. 010 839 3102 +Pänituoddâr hoittám já kevttimvuáváámist keččâleh Akwé:Kon -ravvuid +Algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu kyeskee biodiversiteetsopâmuš 8j artiklan lohtâseijee +Akwé:Kon -ravvuuh láá valdum keččâlemkiävtun Pänituoddâr meccikuávlu hoittám já kevt- +timvuávám tärhistem ohtâvuođâst. +Akwé:Kon ravvuuh láá tuhhiittum biodiversiteetsopâmuš 5. uásipeličuákkimist. +Akwé:Kon +-ravvuuh láá vuosâsajasávt monâttâllâmvyehi tâi proosees, mon pehti torvejuvvojeh sämmilij vai- +kuttemmáhđulâšvuođah hoittám já kevttimvuávám rähtimist já occojeh vyevih, moi pehti puáhtá +coggâđ negatiivlijd vaikuttâsâid sämikulttuurân. +Sämitige tiäđui mield lii Meccihaldâttâs vuossâmuš virgeomâhâš ubâ mailmist, mii heivit täid rav- +vuid. +Sierânâs pargojuávkku valmâštâl +Sämitigge já Meccihaldâttâs lává ráđádâlmijnis puáttám tom mielân, et sierânâs pargojuávkku +valmâštâl Akwé:Kon -ravvui heiviittem Pänituoddâr meccikuávlu hoittám já kevttimvuávám rähti- +Sämitige stivrâ lii nomâttâm pargojuávhu já tot lii tievâsmittum palgâsij ovdâsteijeiguin. +Par- +gojuávhu saavâjođetteijen tuáimá Heikki Paltto já eres jesâneh láá Juhani Länsman, Bigga-Helena +Magga, Nina Maarit West já Inga-Briitta Magga sehe puásui-išedeh: Jouni Lukkari (Pänituodâr), +Harri Hirvasvuopio (Säämi paalgâs), Nils-Heikki Näkkäläjärvi (Sallâvääri). +Pargojuávhu saavâjođetteijee Heikki Paltto osko, et taat lii šiev vyehi aašij vuáváámist. +- Taat addel páihálijd ulmuid máhđulâšvuođâ toos, et sij šaddeh kuulluđ. +Monâttâllâmvyehi puáhtá +meiddei ávusvuođâ vuáváámân, pááhud Paltto. +Vaikuttâsâid sämikulttuurân puáhtá árvuštâllâđ ubâ vuávámproosees ääigi +Meccihaldâttâs haalijd väldiđ vuotân sämmilij kulttuur hárjuttem iävtuid nuuvt pyereest ko +- Ravvui keččâlem Pänituoddâr hoittám já kevttimvuáváámist lii Meccihaldâttâsân tehálâš. +Merhâšittee iäru ovdebáá vuávámpaargon lii tot, et árvuštâllâm tahhoo ubâ vuávámproosees ääigi, +ko ovdeláá árvuštâllâm čuosâi valmâš vuávám vaikuttâssáid sämikulttuurân, muštâl kuávluhovdâ +Elina Stolt. +Sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv já sämikuávlu eennâmkevttim vuávám oovdedmân Akwé:Kon - +ravvuin lii stuorrâ vaikuttâs. +- Jis Pänituoddâr hoittám já kevttimvuávám valmâštâllâm luhostuvá pyereest, te Akwé:Kon -ravvui +heiviittem puáhtá väldiđ uássin eres hoittám já kevttimvuáváámij rähtimáid já meiddei luándurig- +godâhvuáváámij ráhtimáid, suogârdâl sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. +Pänituoddâr hoittám já kevttimvuávám tärhistem valmâštâllâm pištá aainâs taan ive já táárbumield +pargo juátkoo puáttee ive. +Iävtutátuliih ravvuuh láá nomâttum toi olesváldálii luándu tiäddudmân mohawkkielâ eđâlduvváin +Akvé:Kon, mii uáivild puoh aašijd luomâkoddeest. +Kuávluhovdâ Elina Stolt, Meccihaldâttâs, 0400 398 983 +Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, Sämitigge, 050 524 2109 +Lasetiätu Akwé:Kon -ravvuin sämitige nettisiijđoin www.samediggi.fi/art8j +SÄMITIGE SÄÄMI PÁRNÁIKULTTUURKUÁVDÁŠ TIEĐEET +Máttááttâs- já kulttuurministeriö, sämitige já sämikuávlu kieldâi ruttâdem Säämi +párnáikulttuurkuávdáá toimâihe 2011 juátkoo párgopáájái, teemapeeivij, tábáhtusâi já maađhij +häämist. +Tehálumoseh ulmeh láá ain-uv sämipárnái kielâ já kulttuur tuárjum sämikuávlust. +Algâkiiđâ säämi párnáikulttuurkuávdáá tooimâst västidij Johtti Nuorra -haahâ, mon Laapi IJP- +kuávdáš ruttâdij. +Johtti Nuorra -haahâ adelij pargo kreatiivlâš nuorâ stivrejeijei, kote juuđij +sämikuávlu škoovlâin stivriimin nuorâid. +Johtti Nuorra párgopáájái siskáldâsah lohtâsii uássin +säminuorâi taaidâtábáhtusân rahttâttâm. +Máttááttâs- já kulttuurministeriö (MKM) lii mieđettâm sämitiigán sierânâsruttâdem sämikulttuur +oovdedmân ive 2011. +Taan ruttâdem čuásáttâhhân lii meid säämi párnáikulttuurkuávdáš já ive +budjet stuáru 15 000 euroin. +Párnáikulttuurkuávdáá kiiđâ äigikyevdilis tábáhtussáid kuleh nommâkišto já párnái määđhih +merâriidon. +Säämi párnáikulttuurkuávdáš lii toimâm jo ive 2004 rääjist já lii äigi orniđ nommâkišto +párnáid já nuoráid. +Tááláá ääigi kuhes noomâ sajan kolgâččij utkâđ uánihis já mudágis, tooimâ +kovvejeijee noomâ. +Kiiđâ peivimätki "Jotteem merâriidon" uárnejuvvoo kesimáánu aalgâst vuálá škovlâahasáid. +Määđhih čyecih Altavuonâ já Liävnjavuonâ riddoid, Taažâbel. +Maađhijn tieđettuvvoo tärhibeht. +Säämi párnáikulttuurkuávdáš -haavâ tooimâstivrejeijee Petra Magga-Vars lii maccâm paargon já +västid haavâ koordinistmist já tooimâst vyesimáánu rääjist. +petra.magga@samediggi.fi +Säämi parlamentaarlâš rääđi šoŋŋâdâhpoolitlâš strategia +Tuhhiittum säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkimist 14.04.2010 +Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) lii uáli tuđâvâš OA olmoošvuoigâdvuođâkomission, ko tot +tiäddud miärádâsâinis já toimâinis1 šoŋŋâdâhnubástus já almosmaailmlâš olmoošvuoigâdvuođâi +ohtâvuođâ sehe váldá čielgâsávt vuotân algâaalmugij rašes tile šoŋŋâdâhnubástus háárán. +SPR +uáinu mield šoŋŋâdâhnubástus ohtâvuođâst toohum tooimah vaikutteh maaŋgânáál algâaalmugij +olmoošvuoigâdvuođáid, já tondiet algâaalmugij jienâ kalga kulluđ meiddei aalmugijkoskâsijn +šoŋŋâdâhnubástusráđádâlmijn. +SPR uáiná šoŋŋâdâhnubástus vijđásub ohtâvuođâst: oovtmanolâš pirâskuormiittâs já lasanâm +luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm taheh vuáháduumeest váduháá. +Siämmáš tuálá tiäivás meiddei +sämi-iäláttâsâi já eellimhäämi/áigápuáđu vuáhádume nubástum šonnâdâhnubástustilán. +tiäddud, et sämisiärvádâh vuáháduvá šoŋŋâdâhnubástusân pyeremustáá nuuvt, et háváduttem +tovâtteijeeh kepiduvvojeh já siämmást ovdeduvvoo Säämi ulmui, ellei já luándu suvdemnaavcâ +siäilum. +Maailmvijđosâš hástusin lii tot, et šoŋŋâdâhnubástus puáhtá čuávdiđ tuše oovtâstpargo pehti já +väldimáin kiävtun pyeremusâid tiäđuid moh kávnojeh - säämi ärbivuáválâš tiätu lii uáli tehálâš +meid uuássin taam hástus čuávdim. +Sämikielâ já ton sistetoollâm luokittâllâmvuáhádâh suvdá sämikulttuur já ton ärbivyevi +suhâpuolvâst nuubán. +Šoŋŋâdâhnubástus rahttâttâmvuáváámist já vuáhádume naavcâi väärridmist +kalga väldiđ vuotân sämikielâi sajattuv já turviđ sämikielâi siäilum. +Sämikielâ já ton iäláttâssáid +lohtâseijee tiettim siäilum váátá, et sämi-iäláttâsah siäiluh eellimvuámálâžžân. +Sämitigeh +pasteđ +uásálistiđ +täsiárvusávt +šoŋŋâdâhnubástus +miärádâstoohâmprosessáid aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš tääsist. +Sämitiggijd kalga adeliđ +stuárráb meridemvääldi jieijâs kuávlu haaldâšmân já stivriimân, ko tot addel pyeremusâid +máhđulâšvuođâid vuáháduđ šoŋŋâdâhnubástusân sämikulttuur vuolgâsoojijn läddin. +SPR uáiná, et Suomâ já Ruotâ staatah kalgeh ratifisistiđ ILO 169-sopâmuš2 já staatah kalgeh +väldiđ OA julgáštus algâaalmugij vuoigâdvuođâin uássin aalmuglâš lahâaasâtmis. +Staatah kalgeh +turviđ sämmilij olmoošvuoigâdvuođâi olášume meid šoŋŋâdâhnubástusâst. +eennâmlâš sämisopâmuš3 ratifisistoo jotelávt äššitobdeepargojuávhu puáhtám iävtuttâs mield. +Sopâmuš adeličij máhđulâšvuođâ sämikulttuur oovdedmân kuulmâ staatâ kuávlust sämikulttuur +vuolgâsoojijn. +Tot tovâččij älkkeebân šoŋŋâdâhnubástusân vuáhádume já turviiččij sämmilij +olmoošvuoigâdvuođâi olášume. +SPR váátá, et Meksiko juovlâmáánust 2010 Ovtâstum aalmugij (OA) šoŋŋâdâhnubástus kyeskee +raamialmossopâmuš puáttee uásipeličuákkimist4, COP16-šoŋŋâdâhráđádâlmijn kalga sooppâđ +lavâlávt čannee luáštukiäpádâsâin já sopâmuš rikkom sanktiovuáháduvâst. +SPR váátá, et +1 Resolution 7/28, 28 March 2008, Resolution 10/4, and Report of the Office of the United Nations +High Commissioner for Human Rights on the relationship between climate change and human rights +Resolution 10/4, para 7 and 8 explicitly mention indigenous peoples among the most +vulnerable groups who will feel the most acute affects of climate change: +" Recognizing that will these implications affect individuals and communities around the world, the +effects of climate change will be felt most acutely by those segments of the population who are already +in vulnerable situations owing to factors such as geography, poverty, gender, age, indigenous or +minority status and disability," +2 C169 The Indigenous and Tribal Peoples Convention, 1989 (International Labor Organisation ILO) +3 Nordisk samekonvensjon. +Utkast fra finsk-norsk-svensk-samisk ekspertgruppe. +4 United Nation's Framework Convention on Climate Change (UNFCCC), 1994. +eennâmpáálu koskâliegâsvuođâtile ij uážu pajaniđ paijeel 1,5 celsiusceehi. +Taam aaleeb +liegâsvuođâtile pajanem vaikuttâsâid ličij vaigâd muneldiđ já viehâ vissásávt áštáččii arktâsij +algâaalmugij kulttuurij eellimmáhđulâšvuođâid arktâsijn kuávluin. +Staatah, moh iä tiävdáččii +luáštukenigâsvuođâidis, kolgâččii mäksiđ merhâšittee sááhuid ihásávt. +Sááhuh kevttuuččii +ovdedemenâmij luáštuttis energiapyevtittemvuovij oovdedmân. +Sopâmuš olášume várás kalga +vuáđudiđ OA vuálásâžžân aalmugijkoskâsii orgaan, mon ohtâvuotân kálga vuáđudiđ +algâaalmugorgaan, mii kocá sopâmuš olášume já ton vaikuttâsâid algâaalmugáid. +SPR váátá, et luáštuid kalga kepidiđ merhâšitteht. +Kioto protokollaast5 luáštui kepidem +viärdádâllâmmuddon lii adelum ihe 1990. +SPR uáiná, et tuše oovtâ ive luáštui asâttâm +viärdádâllâmmuddon kohtâl jieškote-uv staatâid epitäsiárvusávt já addel máhđulâšvuođâ tilán, +mast tuođâlávt motomeh staatah iä taarbâš ollágin toohâđ luáštukiäpádâsâid. +SPR iävtut, et +viärdádâllâmmuddon liččii staatâi koskâmiäráliih luáštuh iivijn 1990-2000. +SPR váátá, et staatah +kalgeh kepidiđ šaddovisteluáštuidis taam koskâáárvust 40% ive 2020 räi já 90% ive 2050 räi. +SPR uáiná, et luáštui mere kalga haldâšiđ oovdedmáin uđâsmuvvee energipyevtittemhaamijd já +uážžumáin taid aalmug kiävtun hälbis hodijguin. +Huksim energiapehtilvuođâ kalga pyerediđ +huksimnjuolgâdusâiguin já torjuiguin. +Aalmuglâš tääsist kalga asâttâđ šoŋŋdâhlaavâid, moi +vievâst puáhtá haldâšiđ luáštuid já ruttâdiđ šoŋŋâdâhnubástus estimtooimâid já turviđ +algâaalmugij vuoigâdvuođâid šoŋŋâdâhnubástusâst. +uáiná, +et +aalmugijkoskâsii +algâaalmugpolitiijkâst +vuáijuđ +šoŋŋâdâhnubástusân, hemâdâsâi keeppidmân algâaalmugáid já algâaalmugij vaikuttemvääldi +turviimân šoŋŋâdâhnubástusân lohtâseijee miärádâstohâmist. +Šoŋŋâdâhnubástus keeppidmân +viggee tooimâid kalga porgâđ nuuvt, et tain iä lah negatiivlâš vaikuttâsah algâaalmugij +tiervâsvuotân já eellimmáhđulâšvuođáid. +SPR tuárju eromâšávt piäivášenergiain ávhástâllâm lasettem. +Pieggâvyeimi lasseetmist sämmilij +ärbivuáválavt aassâm kuávloid kalga sooppâđ ääšiuásilii sämitiggijn, sehe meiddei ääšiuásálij +kuávlui páihálij ärbivuáválij iäláttâsâi6 ovdâsteijeiguin, eromâšávt puásuituáloin (palgâsijguin). +Pieggâvyeimi ij uážu tovâttiđ smávvást stuárráb hemâdâs sämmilij ärbivuáváláid iäláttâssáid tegu +sämmilâš puásuituálun. +Uđâsmuvvee energiahaamij lasettem váátá meiddei bioenergia kiävtu +lasettem, mii puáhtá ääšimiäldásij silleittáá lasettiđ sieminčalmaašluáštuid. +Motomijn kuávluin +bioenergia nuurrâm áštá algâaalmugij eellimtile. +Bioenergia nuurrâm kalga tábáhtuđ pištee +vuovvijn já prosessist kalga kunnijâttiđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid. +SPR váátá, et bioenergia +kiävtu lasettem ij uážu lasettiđ sieminčalmaašluáštuid já váátá, et sieminčalmaašluáštuid kalga +haldâšiđ pehtilis silleiguin. +Čäcivyeimi lasettem ij uážu äštiđ luánduáárvuid ige tovâttiđ smávvást +stuárráb hemâdâs sämikulttuurân. +SPR tiäddud meid, et lavŋe ij lah uđâsmuvvee energiahäämi. +vuástálist +vááimusvyeimi +lasettem. +Sämmiliih +mušteh +ain-uv +Tšernobyl +vááimusvyeimilájádâs luhottisvuođâ ive 1986 já mon vaikuttâsah sämisiärváduvváid já sämmilij +ärbivuáváláid +iäláttâssáid +tiettuumist +vala-uv. +Vááimusvyeimi +lah +putes +energiapyevtittemhäämi, pic toovvât luáštuid nuuvt ton huksim, uuraan haahâm já laigom-uv +ohtâvuođâst tegu meiddei pasâttâsâi loppâsajostittem ohtâvuođâst. +Tave-enâmijn, Suomâst já +Ruošâ aldakuávluin uuraan laigom já haahâm, ruukitoimâ já vááimusluhottisvuotâ puávtáččii +tuššâdiđ sämmilij ärbivuávlij iäláttâsâi toimâmiävtuid. +Uđđâ šoŋŋâdâhsopâmušâst kalga sooppâđ sieminčalmaašluáštui merhâšittee keeppidmist, toi +čuávumân kalga lääččiđ aalmugijkoskâsii kocceemvuáháduv já staatah kalgeh raijiđ +5 Kyoto protocol, 1997 +6 Säämi puásuituálu, -eennâmtuálu, nuurrâm, meccipivdo já eres iäláttâsah, moh vuáđuveh +mecciriggoduvâiguin ávhástâlmân. +sieminčalmaašluáštuid ráhtulâšvuođâst, jotoluvâst sehe tálutuáluin njuolgâdusâiguin já +energiatorjuiguin. +Sieminčalmaašluáštuh iä tuáistáážân räijejuu sierâ, pic raijiimeh kyeskih tuše +almolávt sieminčalmaašluáštuid. +Eromâšávt ovdedemenâmij tálutuáloid já ráhtulâšvuotân kalga +lääččiđ jieijâs ruttâdemoornig, mon pehti uárnejuvvojeh hälbis silleeh toi kiävtun. +Návt puávtáččij +häälbiht já pehtilávt haldâšiđ sieminčalmaašluáštuid maailmvijđosávt. +Epitievâslâš pyelimist šaddee sieminčalmaah tegu čapis čiđđâ já kiepâ láá merhâšitteb roolist +eennâmpáálu lieggânmist, ko vuárdáččijgin. +Sieminčalmaašluáštuin láá meiddei merhâšittee +tiervâsvuođâvaikutâsah, moh tovâtteh ovdiláigásijd jämimijd maailmvijđosávt. +Tai luáštui +kepidem puáhtá jotelis já positiivlâš puátusijd. +Sieminčalmaah jođálmiteh šoŋŋâdâhnubástus +eromâšávt arktâsii kuávlust já tai luáštui kepidem lii uáli tehálâš šoŋŋâdâhnubástus estimist. +Iänááš uási sieminčalmain joteh Aasiast áimuvirdij mield arktâsii kuávlun. +Luáštádâttijn muottuu +já jieŋâ oolâ kiepâ čápusmid toi ase. +Čapis ase njama piäiváásuonjârdem pehtilubbooht já návt +muotâ já jieŋâ suddâv jotelubbooht. +Proosees jođálmit lieggânem eromâšávt arktâsii kuávlust. +SPR kiäsá toos, et moottorkiälhái já pehhei energiapehtilvuotâ pyereduvvoo jotelávt. +ärvivuáváliih iäláttâsah tarbâšeh täid riäiduid pargostis, mut taid kolgâččij ovdediđ +uccááluáštulubbon já eromâšávt pehheid kolgâččij ovdediđ torvolubbon já luándun ucceeb luodâid +kyeđđen. +Taat tuárjuččij meid biodiversiteet suojâlem. +SPR iävtut, et staatâ tutkâmlájádâsah +oovtâst irâtteijeiguin já sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi ovdâsteijeiguin algâttiččii tággáár +ovdedempargo jotelávt. +SPR uáiná, et šoŋŋâdâhnubástus tuástumist kalga nuávdittiđ OA biodiversiteetsopâmuš8 artikla +8 (j) 9 já väldiđ vuotân sämmilij ärbivuáválii tiäđu10, vuáválâšvuođâid já innovaatioid já sämmilij +vaikuttemmáhđulâšvuođâid meid aalmugijkoskâsijn orgaanâin nomâttum artikla vuáđuld. +haalijd kiddiđ huámášume meid sopâmuš artiklan 10 (c) 11, mii meerrid, et sopâmušuásipeleh +kalgeh suojâliđ já movtijdittiđ biologisij naavcâi ärbivuáválii kevttim ärbivuávlij kulttuurlij vuovij +miäldásávt, moh heivejeh suojâlem já pištee kevttim vátámâššáid. +SPR uáiná, et artikla kenigit +staatâid kunnâjâttiđ sämmilij ärbivuáválii luándukevttim. +SPR lii huolâst tast, et staatah iä lah juksâm ulmees orostittiđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ +kiävhum ive 2010 räi12. +SPR avžut staatâid suojâliđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já turviđ tom +eromâšávt aalmugijkoskâsâžžân biodiversiteetihheen 2010. +SPR ana tehálâžžân, et šoŋŋâdâh- +nubástus vaikuttâsah ärbivuáválii tiätun já tiäđu vuotânväldim šoŋŋâdâhnubástustutkâmušâst já +miärádâstohâmist kieđ��vuššuuččii biodiversiteetsopâmuš konteekstâst já valduuččii vuotân ive +2010 maŋasijn biodiversiteet uulmijn. +om..: Co-Chair's Summary: Melting Ice: Regional Dramas, Global Wake-Up Call Tromsø, 28 April 2009. +8 United Nation's Convention on Biological Diversity, 1992. +9 Article 8 (j): Subject to national legislation, respect, preserve and maintain knowledge, innovations +and practices of indigenous and local communities embodying traditional lifestyles relevant for the +conservation and sustainable use of biological diversity and promote their wider application with the +approval and involvement of the holders of such knowledge, innovations and practices and encourage +the equitable sharing of the benefits arising from the utilization of such knowledge innovations and +practices. +10 Ärbivuáválâš tiätu jieškote-uv kiellân: +Tavesämikielân: árbevirolaš diehtu +English: traditional knowledge +Norsk: tradisjonell kunnskap +11 Article 10 (c) Protect and encourage customary use of biological resources in accordance with +traditional cultural practices that are compatible with conservation or sustainable use requirements; +12 Biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim COP6 ive 2002 meridij, et sopâmušuásipeleh čonnâseh +orostittiđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ kiävhum ive 2010 räi. +SPR iävtut, et sopâmuš COP10-čuákkimist 2010 Nagoyast 18.-29.10.2010 meriduuččij, et artikla +8 (j) maaŋgâihásii pargo-ohjelmân valduuččij uđđâ pargo: šoŋŋâdâhnubástus já ärbivuáválâš tiätu. +SPR táttu staatâid ovdediđ čuákkimist taam pargo olášume. +OA šoŋŋâdâhnubástussopâmuš ohtâvuotân kalga vuáđudiđ algâaalmugij virgálâš orgaan, mii +valmâštâl já čuávu algâaalmugijd kyeskee šoŋŋâdâhnubástusmiärádâstoohâm. +Orgaan kolgâččij +toimâđ oovtâstpargoost OA algâaalmugij pissoo foorumáin já biodiversiteetsopâmuš WG8J- +párgojuávhoin13. +Orgaan tooimâ vuáđđun kolgâččij leđe OA julgáštus algâaalmugij +vuoigâdvuođâin14 (algâaalmugjulgáštus). +Orgaanân kalga turviđ kelijdeijee toimâm- já +äššitobdeenaavcâid. +toimâđ +oovtâstpargoost +haldâttâsâikoskâsii +šoŋŋâdâhnubástuspaneláin15 já Arktâsáin Raađijn. +Orgaanâst kalgeh leđe ovdâstum tuárvi +pyereest algâaalmugijd ovdâsteijee orgaaneh já seervih, moh ovdâsteh algâaalmugijd väldimáin +vuotân eennâmtieđâlii luávdimvuođâ. +Staatah kalgeh adeliđ sämitiggijd ihásávt pisovâš ruttâdem šoŋŋâdâhnubástusân vuáháduumân, +ton tutkâmân já jieijâs šoŋŋâdâhpolitiik oovdedmân. +Jyehi sämitiggeest kalga toimâđ pirâs- já +šoŋŋâdâhaašijn västideijee virgealmai já äššitobdeelävdikodde mii kieđâvuš täid koččâmâšâid. +Staatah kalgeh adeliđ pisovâš ruttâdem tai pargoi tipšomân. +SPR uáiná, et šoŋŋâdâhnubástustutkâm kalga lasettiđ já tutkâmist kalga vuáijuđ eromâšávt +šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsâi já hemâdâsâi minimistmân arktâsij algâaalmugij aassâmkuávluin. +Tutkâm já tutkâmruttâdem kolgâččij koordinistiđ oovtâstpargoost staatâiguin, arktâsii raađijn já +ääšiuásálii algâaalmugáin. +Säämi parlamentaarlâš rääđi avžut Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitiigijd čonnâsiđ ovdediđ tooimâid +pištee ovdánem miäldásávt energiaávhástâllâm pehtilitmân já šoŋŋâdâhnubástus tovâtteijee luáštui +haaldâšmân. +SPR kalga toimâđ nuuvt, et oovded uđâsmuvvee energiahaamij kevttim. +čoonnâs rähtiđ šoŋŋâdâhpoolitlâš ohjelm. +13 Ad Hoc Working Group on Article 8 (j) and related provisions +14 United Nations Declaration on The Rights of Indigenous Peoples, 2007. +15 Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) +SÄMITIGE VAALJÂI PUÁĐUS +Sämitiggevaaljâi puáđus +Sämitige vaaljâlävdikodde lii čuákkimistis 5.10.2011 nanodâm sämitiggevaaljâi puáttus. +Sämitiggevaaljâi jienâstemprooseent lâi 49,6%. +Jienâstemvuoigâdvuođâ vaaljâin kevttii ohtsis +2720 jienâstemvuoigâdvuođâlii. +Vaaljâlävdikodde kuođij jienâstmist 114 jiennâd väldihánnáá +vuotân sämitiggeest adelum laavâ 35 § miäldásávt já hilgoi 7 jienâstemlippud laavâ 37 § mield. +Sämitige jesâneh i. +Iänudâh: +Näkkäläjärvi Heikki Klemetti +142 jiennâd +Valkeapää Johan Nihkolas +Magga Ellen Ulla-Maarit +Näkkäläjärvi Janne Oula +Aanaar: +Sanila-Aikio Tiina Juulia +148 jiennâd +Suáđigil: +Äärelä Rauni Irja Anneli +81 jiennâd +Magga-Vars Petra Biret +Aikio Antti Uula Sammeli +Nuorgam Mirva Anne Marjatta +101 jiennâd +Jienâmere mield: +Pohjanrinne Arto Juhani +88 jiennâd +Guttorm Veikko Armas Johannes +Tapiola Jouni Ilmari +Heikkuri Pertti Olavi +Näkkäläjärvi Pirita Susanna +Morottaja Anna Margareeta +Musta Yrjö Oskari +SÁMEDIKKI MEARRÁDUS +sámegiela doaimmahaga bálvalusaid mávssuin +Heivehansuorgi +Dát mearrádus heivehuvvo sámegiela doaimmahaga (L 1086/2003, Stáhtaráđi ásahus +sámi giellalága ollašuhttimis 12.2.2004/108, A 1727/95) bálvalusain berrojuvvon +mávssuide. +Jorgalanb��lvalusat +Sámegiela doaimmahaga addin jorgalusas berrojuvvo máksu +suomagielas sámegillii dahje nuppegežiid 65 euro siiddus 2000 mearkka, ii +sisttisdoala gaskamearkkaid. +Juos deaksta, mii jorgaluvvo, lea dábálaš deavstta váddásut, jorgalanmávssu sáhttá +bearrat nu, ahte lea bajiduvvon eanemustá 50%:in, seammago hohpolaš barggu +jorgalanmávssu sáhttá bajidit eanemustá 50%:in. +Ohcejoga gieldda virgeoapmahaččaide addon sámi giellalágas (1086/03) +dárkkuhuvvon jorgalusain ii berrojuvvo máksu. +Eará bálvalusat +Sámegiela doaimmahaga addin eará gielalaš bálvalusain ja +dulkonbálvalusain berrojuvvo diibmohaddi, mii lea 50 euro juohke álgi diimmus. +Fápmuiboahtin +Dát mearrádus boahtá fápmui ođđajagimánu 1 beaivve 2011. +Dohkkehuvvon 1.3.1996 sámedikki čoahkkimis, nuppástusat dohkkehuvvon +SÄMITIGE MIÄRÁDÂS +sämikielâ toimâttuv palvâlusâi mávsulâšvuođâst +Heiviittemsyergi +Taat miärádâs heiviittuvvoo sämikielâ toimâttuv (L 1086/2003, Staatârääđi asâttâs +säämi kielâlaavâ olášutmist 12.2.2004/108, A 1727/95) máávsuin, moh piärrojeh +palvâlusâin. +Sämikielâ toimâttuv adelem jurgâlusâst piärroo máksu suomâkielâst sämikielân tâi +nubijkejij 65 eurod siijđost 2000 merkkâd, mii ij toolâ siste koskâmeerhâid. +Jis jurgâlum tekstâ lii táváliist vaigâdub, te jurgâlemmáávsu puáhtá luptiđ enâmustáá +50% siämmáá ko huápulii pargo jurgâlemmáávsu puáhtá luptiđ enâmustáá 50%. +Ucjuv kieldâ virgeomâháid adelum säämi kielâlaavâ (1086/03) miäldásijn jurgâlusâin +ij perruu máksu. +Eres palvâlusah +Sämikielâ toimâttuv adelem eres kielâlijn palvâlusâin já tulkkumpalvâlusâin piärroo +tijmemáksu, mii lii 50 eurod jyehi älgee tiijmest. +Vuáimánpuáttim +Taat miärádâs puátá vuáimán uđđâivemáánu 1. peeivi 2011. +Tuhhiittum 1.3.1996 sämitige čuákkimist, nubástusah tuhhiittum 22.2.2005 já +SÄÄ'MTEE'ǦǦ TU'MMSTÕK +sää'mǩiõl konttâr kääzzkõõzzi mä'hssemvuõđâst +Suåvvtemvu'vdd +Tän tu'mmstõõǥǥ suåvvtet sää'mǩiõl konttâr (L 1086/2003, Valdiasuåvtõõzz +asetõõzz sää'm ǩiõll'lääjj tiu'ddepiijjmõõžžâst 12.2.2004/108, A 1727/95) +kääzzkõõzzin pe'rrjem määusaid. +Joortõskääzzkõõzz +Sää'mǩiõl konttâr u'vddem joortõõzzâst pe'rrjet pä'lǩǩõõzz +lää'ddǩiõlâst sää'mǩiõ'lle le'be nu'bioori 65 eu'rred seeidast 2000 miârkkad, tän +miârkkmeärra da hâdda jiâ kuul kõskkmiârk. +Te'l ko jåårǥlâ'ttem tekstt lij vai'ǧǧääb, ko takai tekstt, jåårǥlâ'ttempä'lǩǩõs vuei'tet +pe'rrjet jäänmõsân 50%:in pââ'jdee'l seämma ko ǩirrlaž tuâj jåårǥlâ'ttempä'lǩǩõõzz +vuei'tet pââ'jded jäänmõsân 50%:in. +Uccjooǥǥ kåå'dd ve'rǧǧnee'ǩǩid u'vddem sää'm ǩiõll'lää'jj (1086/03) mie'lddsain +joortõõzzin jeät perjukku määus. +Jee'res kääzzkõõzz +Sää'mǩiõl konttâr u'vddem jee'res ǩiõll'laž kääzzkõõzzin da tu'lǩǩeemkääzzkõõzzin +pe'rrjet čiâssveâ'ljtumuš, kåå'tt lij 50 eu'rred juõ'ǩǩ a'lǧǧi čiâssest. +Viõ'ǩǩepuättmõš +Tät tu'mmstõk puätt viõ'ǩǩe ođđee'jjmannu 1. peei'v 2011. +Primmum 1.3.1996 sää'mtee'ǧǧ såbbrest, muttõõzz primmum 22.2.2005 da +SAAMELAISKÄRÄJIEN PÄÄTÖS +saamen kielen toimiston palvelujen maksullisuudesta +Soveltamisala +Tätä päätöstä sovelletaan saamen kielen toimiston (L 1086/2003, Valtioneuvoston +asetus saamen kielilain täytäntöönpanosta 12.2.2004/108, A 1727/95) palveluista +perittäviin maksuihin. +Käännöspalvelut +Saamen kielen toimiston antamasta käännöksestä peritään palkkiota +suomesta saameksi taikka päinvastoin 65 euroa sivulta 2000 merkkiä, ei sisällä +välimerkkejä. +Jos käännettävä teksti on tavanomaista vaikeampi, käännöspalkkio voidaan periä +enintään 50%:lla korotettuna samoin kuin kiireellisen työn käännöspalkkiota voidaan +korottaa enintään 50%:lla. +Utsjoen kunnan viranomaisille annettavista saamen kielilain (1086/03) mukaisista +käännöksistä ei peritä maksua. +Muut palvelut +Saamen kielen toimiston antamista muista kielellisistä palveista ja +tulkkauspalveluista peritään tuntiveloitus, joka on 50 euroa jokaiselta alkavalta +tunnilta. +Voimaantulo +Tämä päätös tulee voimaan 1 päivänä tammikuuta 2011. +Hyväksytty 1.3.1996 saamelaiskäräjien kokouksessa, muutokset hyväksytty +Pyeccee +vuoigâdvuođah +Valvira.fi +@ValviraViestii +Pyeccee vuoigâdvuođah +PYECCEST LII VUOIGÂDVUOT finniđ šiev tiervâsvuođâ- já pyecceetipšo. +Pyeccee olmoošáárvu, vuáđu-uáinu já intimiteet kalga kunnijâttiđ. +Tiervâsvuođâpalvâlusâid kalga adeliđ oovtviärdásávt nuuvt, et ulmuuh iä asâttuu +tuhhiittettee vuáđustâsttáá sierâ sajattâhân ovdâmerkkân ave, tiervâsvuođâtile, +vádulâšvuođâ tâi aassâmsaje vuáđuld. +KUÁVDÁŠLIIH SAJEH +Pyeccee kalga tipšođ ohtsâšibárdâssáin suin. +Tuáhtár kalga muštâliđ +pyeccei suu puácuvuođâst, tipšomuulsâiävtuin já toi máhđulijn +hemâdâsvaikuttâsâin nuuvt, et pyeccee ibbeerd, mast lii saahâ. +Pyeccei kalga almottiđ ääigi, kuás sun piäsá tiipšon. +Jis äigi nubástuvá, te +nubástus suujâ já uđđâ ääigi kalga almottiđ pyeccei ájáttâlhánnáá. +Pyeccee puáhtá tiätu raajij ooleest valjiđ tipšosaajees. +Pyeccest lii vuoigâdvuotâ uáiniđ jieijâs pyecceetiäđuid. +Kieldimvuáđustâssân +puáhtá leđe, et tiäđui luhâmist puávtáččij šoddâđ tuođâlâš vaarâ pyeccee +tiervâsvuotân tâi tiipšon tâi kiännii eres ulmuu vuoigâdvuođáid. +Pyecceetiäđuh láá syeligâsah ulguupiäláláid. +Váldunjuolgâduslávt tiäđuid ij +uážu adeliđ omâháidgin pyeccee mietâmâšttáá. +Tiipšon tutâmettum puáhtá savâstâllâđ suu tipšoo áámmátulmuin, toohâđ +muštottâs tipšosaje tiervâsvuođâhuolâttâsâst västideijee hoovdân tâi +kuoddâlem kuávluhaldâttâhvirgádâhân tâi Sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi +lope- já kocceemvirgádâhân (Valvira). +Tiervâsvuođâhuolâttâs toimâohtâduvâin kalga leđe pyecceeäššialmai, kiän +stivrim tâi ravvuid puáhtá pyeccee pivdeđ, jis sun lii tutâmettum jieijâs tiipšon +tâi kohtâlmân. +Pyecceevahâgist puáhtá uuccâđ sajanmáávsu Pyecceetáhádâskuávdáást. +Huápulâš já huáputtes tipšo +PYECCEST LII VUOIGÂDVUOT peessâđ huápulâš tiipšon jotelávt, táárbu mield +kocceempyeccen. +Huáputtes tiipšon láá asâttum enâmusrääjih. +Pyecceiviäsun +tâi tiervâsvuođâkuávdáá spesiaalpyecceetiipšon peessâm váátá tuáhtár tâi +pänituáhtár vuolgâttâspááppár. +VUÁĐUTIERVÂSVUOĐÂHUOLÂTTÂS ENÂMUSRÄÄJIH +Argâpeeivij virgeääigi kalga tiervâsvuođâkuávdážân finniđ puhelinohtâvuođâ +tállán. +Tipšo táárbu kalga árvuštâllâđ majemustáá kuálmád peeivi ohtâvuođâväldimist, +jis ton ij lah puáhtám árvuštâllâđ tállán puhelimest. +Tipšo táárbu puáhtá +árvuštâllâđ eres-uv tiervâsvuođâhuolâttâs áámmátolmooš ko tuáhtár. +Tipšo kalga orniđ vääivi vááttám ääigist já majemustáá kuulmâ mánuppaajeest +tipšo táárbu árvuštâlmist. +Njäälmi tiervâsvuođâhuolâttâsân kalga peessâđ +kuulmâ mánuppaajeest, mut vuáđustâllum suujâ keežild puáhtá tipšo maŋediđ +enâmustáá kuuđâ mánuppajan. +SPESIAALPYECCEETIPŠO ENÂMUSRÄÄJIH +Tipšo táárbu árvuštâllâm kalga algâttiđ kuulmâ ohhoost +vuolgâttâspááppár puátimist. +Tipšo tárbu árvuštâlloo jo-uv vuolgâttâspááppár +vuáđuld tâi lasetutkâmušâin. +Árvuštâlmist máhđulávt tárbulijd lasetutkâmušâid +tâi spesiaaltuáhtár árvuštâllâm kalga toohâđ kuulmâ mánuppaajeest +Tárbulâžžân árvuštâllum tipšo kalga algâttiđ vääivi vááttám ääigist já maje- +mustáá kuuđâ mánuppaajeest tipšo táárbu paahudmist. +Párnái já nuorâi mielâtiervâsvuođâpalvâlusâin kalga tipšo táárbu árvuštâllâđ +kuuđâ ohhoost vuolgâttâspááppár puátimist. +Vuálá 23-ihásiih mielâ +tiervâsvuođâčuolmâin killájeijeeh kalgeh peessâđ tiipšon majemustáá kuulmâ +mánuppaajeest tipšotáárbu paahudmist. +Pyeccee puáhtá valjiđ, mon jieijâs kieldâ tiervâsvuođâsajattuvâst sun haalijd +finniđ tipšo. +Sun puáhtá meid haalijddijn valjiđ tipšosajan eres ko +jieijâs kieldâ tiervâsvuođâkuávdáá. +Pyeccee almoot ääšist kirjálávt jieijâs +kieldâ já väljejum kieldâ tiervâsvuođâkuávdážân. +Tiipšon piäsá väljejum +tiervâsvuođâkuávdážân tâi väljejum tiervâsvuođâsajattâhân majemustáá +kuulmâ ohhoost almottâsâst. +Valjiđ puáhtá siämmáá-áigásávt tuše oovtâ +tiervâsvuođâkuávdáá teikâ oovtâ tiervâsvuođâsajattuv. +Valjim ij +pyevti kuoskâđ škovlâ- teikâ uáppeetiervâsvuođâhuolâttâsân ijge kuhesáigá- +sii lájádâstiipšon. +Uđđâ valjim puáhtá toohâđ tolemustáá ive keččin. +TIPŠOSAJE VALJIM HUÁPUTTES +TIPŠOOST +Tiervâsvuođâhuolâttâslaavâ mield puáhtá pyec- +cee jieš valjiđ tipšosaajees tiätu raijiittâsâiguin. +Jis olmooš orostâl njuolgâduslávt tâi kuhebijd aaigijd päikki- +kieldâs ulguubeln, lii sust vuoigâdvuotâ uážžuđ jieijâs kieldâst +rahtum tipšovuávám miäldásii tipšo meid orostâllâmpäikkikod- +dees tiervâsvuođâkuávdáást nuuvt, ete tipšoost västideijee +tiervâsvuođâkuávdáš ij muttuu. +Oovtâstpargoost vuolgâtteijee tuáhtáráin, puáhtá spesiaalpyecceetipšo +adeleijee almos pyecceiviäsu valjiđ. +Pyecceeäššikirjeh já tiäđui luovâttem +PYECCEEÄŠŠIKIRJIJD kalga merkkiđ puoh pyeccee taavdâmiäruštâllâm já tipšo +tááhust tárbulijd tiäđuid sehe tipšomiärádâsâid. +Meid savâstâlmijn, moh pyeccein +tâi suu omâháiguin láá toollum, taheh merkkiimijd. +Pyeccest lii vuoigâdvuotâ luuhâđ jieijâs pyecceeäššikiirjijd já peessâđ njuolgiđ +feeilâid, moh tain máhđulávt láá. +Tuáhtár puáhtá kieldiđ pyeccee vuoigâdvuođâ +finniđ tiätu pyecceetiäđuid, jis sust lii vuáđustâllum suijâ epidiđ, et tiäđui luuhâm +puávtáččij tovâttiđ tuođâlii vaarâ pyeccee tiervâsvuotân tâi tiipšon tâi kiännii eres +vuoigâdvuođáid. +Pyeccee puáhtá pivdeđ suu pyecceeäššikiirjijn orroo feeilâ +tivvom. +Tiäđuid já árvuštâlmijd, moh kirjimääigi annojeh tuottân, ij kuittâg uážžu +mutteđ. +Pyecceeäššikiirjijd kalga toollâđ syeligâsâst, ijge tain uážu adeliđ +ulguupiäláláid, omâháidgin, tiäđuid pyeccee kirjálii lovettáá. +Tast spiekâsteh +laavâst sierâ asâttum tiätu tilálâšvuođah. +Tipšosaajeest ij lah vuoigâdvuotâ luuhâđ pyecceeäššikiirjijd iärásijn ko pyeccee +tiipšon teikâ toos lohtâseijee pargoid uásálistein. +Tiervâsvuođâhuolâttâs +kocceemvirgeomâháin lii vuoigâdvuotâ uážžuđ pyecceeäššikiirjijd kiävttusis +ovdâmerkkân kuoddâlem čielgim várás. +Ohtsâšibárdâs já jiešmeridemvuoigâdvuotâ +TIPŠOČUÁVDUSIJD KALGA TOOHÂĐ OHTSŠIBÁRDÂSSÁIN +pyeccein. +Tot váátá, et tuáhtár addel pyeccei iberdettee vuovvijn +tiäđu suu puácuvuođâst, tipšomuulsâiävtuin, tipšo vaikuttâsâin já +tiipšon lohtâseijee riiskâin. +Jis pyeccee piettâl monnii tipšoost tâi tipšotooimâst, te talle viggoo sooppâđ +monnii eres talhâstieđâlávt agâstâllum tipšovyevist, moos pyeccee miätá. +Pyeccest ij lah vuoigâdvuotâ uážžuđ maid peri jieijâs halijdem tipšo. +Pyeccest lii +vuoigâdvuotâ piettâliđ tipšoost ollásávt, veikkâ tot puávtáččij-uv jođettiđ suu +ruáppánmân. +Jis pyeccee ij tiervâsvuođâtiilees keežild standii meridiđ tipšostis, viggá tuáhtár +ovdil tehálii tipšomiärádâs toohâm čielgiđ pyeccee táátu savâstâlmáin suu +lavâlii ovdâsteijein, aldaomâháin tâi suu eres aldasáin. +Jis aldasiih láá +sierâmielâliih tipšoost, taha tuáhtár tipšomiärádâsâs tađe mield, mon uáiná lemin +pyeccei pyeremussân. +Jis pyeccee lii toohâm tipšotáátu, te tom kalga nuávdittiđ, +veikkâ omâhááh liččii sierâ mielâ. +Tuáhtár savâstâl kuittâg omâháiguin pyeccee +tiileest já tipšoost, jis pyeccee ij lah tom kiäldám. +Jis vyeliahasâš pyeccee avvees já ovdánemtääsis vuáđuld ständee meridiđ +tipšostis, te suu kalga tipšođ ohtsâšibárdâssáin suin. +Tággáár tiileest tuáhtár ij +uážu muštâliđ pyecceetiäđuid huolâtteijeid tâi pyeccee eres lavâlii ovdâsteijei, jis +pyeccee kiäldá tom. +Pyeccee ovdánemtääsi árvuštâl tiervâsvuođâhuolâttâs ámmátolmooš. +vyeliahasâš ij standii meridiđ tipšostis, kalga suu tipšođ ohtsâšibárdâssáin +huolâtteijein. +Huolâtteijee ij pyevti kieldiđ vyeliahasii tipšo, maid sun velttidhánnáá +Huápulijn tábáhtusâin, ovdâmerkkân luhottesvuođâin, +riämá tuáhtár toimáid pyeccee jiegâ piäluštmân, +veikkâ pyeccee táátu tâi omâhái mietâmâš ij puávtáččii +čielgiđ. +Pyeccei ij kuittâg uážu adeliđ taggaar tipšo, mii +vuástálist suu toohâm tipšotáátu. +Talle iähtun lii, ete +tipšotáátust lii kevttimnáál lyetittettee tiätu. +Tipšo eellim loopâmuddoost +KO PYECCEE PUÁCUVUOTÂN ij lah innig pyeredeijee tipšo, te sunjin adeluvvoo +šiev vuáđutipšo já suu tavdâmeerhah kepiduvvojeh puohâi máhđulij vuovijguin. +Uđđâ tutkâmušah iä táválávt innig tohhuu, já pyeccee uážžu taggaar tipšo, et suu +loppâeellim kvaliteet ličij nuuvt pyeri ko máhđulâš. +Tuáhtár puáhtá toohâđ puárránmettum pyeccee, eellim loppâmuddoos ellee ulmuu +tipšoost miärádâs, et pyeccee ij iällááttuu, jis suu váimu ooroost já vuoiŋâm jaskood +(nuuvt kočodum DNR-miärádâs, eŋgâlâskielân Do Not Resuscitate-miärádâs). +DNR-miärádâs ulmen lii velttiđ lasseetmist pyeccee killáámušâid iällááttem- tâi +eres piähtutipšotoimâiguin tiileest, mast taah tooimah iä innig juáđhi pyeccee +eellim váádduhis vuáđupuácuvuođâi keežild, já tain lii pyeccei eenâb háittu ko hiätu. +Miärádâs viggoo toohâđ muuneeld, já miärádâs toohâm tuáhtár merkkee +tom pyecceeäššikirjijd. +Miärádâsâst kalga savâstâllâđ pyeccein, jis tot lii suu +tiervâsvuođâtile tááhust máhđulâš, já mielâstis meid omâháiguin, jis pyeccee ij +tom kieldi. +Jis pyeccee tiervâsvuođâtile ij addel máhđulâšvuođâ savâstâlmân, te +ääšist savâstâlloo omâháiguin. +Savâstâlmijn tahhoo merkkim pyecceeäššikirjijd. +Lopâlávt tuáhtár meerrid pyeccee talhâstieđâlâš tipšoost tađe mield, mon uáiná +lemin pyeremus pyeccei. +Tutâmettumvuotâ tiipšon tâi kohtâlmân +TUÁHTÁRIJ JÁ TIPŠOPARGOJUÁVHU KENIGÂSVUOT lii västidiđ pyeccee +já suu mietâmâššáin meid omâhái koččâmâššáid já čielgiđ aašijd nuuvt, et +koijâdeijee ibbeerd vástádâs. +Čuolmah iästojeh pyeremusávt koijâdmáin já +savâstâlmáin. +Jis pyeccee tâi omâhâš kuittâg vuáttá, et tipšo tâi kohtâlem lii lamaš hyeni tâi +epiääšimiäldásâš, tâi tiipšon ij lah peessâm meriääigist, láá pyeccee kevttimnáálá +čuávvooh laavâst miäruštâllum vyevih: +Kirjálâš muštottâs tipšosajan +Tipšosajan tohhum muštottâs lii távjá - tipšoo áámmátulmuiguin savâstâllâm maŋa +- jotelumos vyehi uážžuđ čielgiittâs tipšoost vuottum puástuvuođâin. +Muštottâs +tahhoo tipšosaje tiervâsvuođâhuolâttâsâst västideijee hoovdân. +Tipšosoojijn láá +maŋgii valmâš luámáttuvah muštottâs várás, mut muštottâs puáhtá toohâđ meid +rijjâhámásávt. +Hovdâ kalga čielgiđ ääši vuálážijdiskuin já adeliđ muštottâs tahhei kirjálâš čielgiittâs +kuáhtulâš ääigist. +Vástádâsâst kalga čielgâđ, moid toimáid muštottâs máhđulávt +joođeet. +Jis muštottâsân finnejum vástádâs ij lah tohálâš, +puáhtá ääšist toohâđ kuoddâlem kuávluhaldâttâhvir- +gádâhân tâi Valviran. +Pyecceeäššialmai iššeed táár- +bu mield muštottâs tâi kuoddâlem tohâmist. +Kuoddâlem kuávluhaldâttâhvirgádâhân tâi Valviran +Kuoddâlem puáhtá toohâđ, veikkâ ij liččii toohâmgin muštottâs tipšosajan. +Kuoddâ- +lem tahhoo Valviran talle, jis lii eeppidmist, et lii tábáhtum tipšofeilâ, mon puáđusin +pyeccee lii jáámmám tâi tuođâlávt já pisovávt ruásmuttum. +Eres tábáhtusâin +kuoddâlem tahhoo kuávluhaldâttâhvirgádâhân. +Kuávluhaldâttâhvirgádâh já Valvira pyehtiv sirdeđ kuoddâlem ton tipšosajan, kost +koččâmušâst leijee tipšo lii tábáhtum, vâi selvâtteh kirjálâš muštottâssân. +Ääši +kieđâvuššâm muštottâssân lii vuosâsajasâš lattim, ko selvâttuvvoo tutâmettum- +Kocceemvirgeomâhááh iä eromâš sujâttáá tuuđhâ kuoddâlem, mii lii toh- +hum kyevti ive puárásub ääšist. +Kuoddâlem vievâst ij pyevti rievdâdiđ tuáhtár toohâm tipšomiärádâs, ijge ton vie- +vâst uážu sajanmáávsu máhđulii tipšofeeilâst. +Pyeccee- já talhâsvaahâg sajanmäksim +Puohâin tiervâsvuođâ- já pyecceetipšo ohtâvuođâst tábáhtum epimávsulâš +čuávumâšâin ij finnii sajanmáávsu, pic tuše tain olmoošvahâgijn, moh tevdih +pyecceevaahâglaavâ miäldásijd iävtuid. +Talkkâs tovâttem kivkked tábáhtuvvee hemâdâsvaikuttâsâin puáhtá uuccâđ sajan- +máávsu Suomâ Koskânâs Talhâsvaahâgtáhádâsfinnoduvâst (Suomen Keskinäi- +nen Lääkevahinkovakuutusyhtiö). +Lasetiätu pyeccee vuoigâdvuođâin +PYECCEE VUOIGÂDVUOĐÁID LOHTÂSEIJEE ÄÄŠIH LÁÁ ERES LASSEEN +ČUÁVVOO LAAVÂIN +Suomâ vuáđulaahâ (731/1999) +Laahâ pyeccee sajattuvâst já vuoigâdvuođâin (785/1992) +Tiervâsvuođâhuolâttâslaahâ (1326/2010) +Mielâtiervâsvuođâlaahâ (1116/1990) +Pyecceevaahâglaahâ (585/1986) +KUODDÂLMEH TAHHOJEH KIRJÁLÁVT KUÁVLUHALDÂTTÂHVIRGÁDUV TÂI +VALVIRA KIRJIMKONTTURÂN +www.avi.fi +www.valvira.fi +Valvira, PL 210, 00281 Helsinki +kirjaamo (at) valvira.fi +©Valvira 2016 +Sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi +lope- já kocceemvirgádâh +Kanta-tiätu +aalmugjesânáid +Kanta-palvâlusah +Kanta-palvâlusah ráhtojeh tondiet, +ete tuu tiervâsvuotâ, pyereestvaijeem +já torvolâšvuotâ puáráničij. +Kanta-palvâlusâi peht +tiervâsvuotâhuolâttâs áámmátulmuin +lii eenâb äigi vuáijuđ +tuu aašij hoittáámân. +Kanta-palvâlusân vyerkkejuvvojeh tiäđuh, +moh tust láá kirjejum +tiervâsvuotâhuolâttâsâst já apteekijn, +puátteevuođâst meid sosiaalhuolâttâsâst. +Omakanta-palvâlusâst tun uáináh +taid tiäđuid jieš. +Tuu luvvijn meid tuu tipšoo +áámmátulmuuh uáinih tuu tiäđuid. +Tipšo torvolâšvuotâ puárrán, +ko tuu tiervâsvuotâtiäđuh láá oovtâ saajeest. +Ko tunjin meridum talkkâseh +já tutkâmpuátuseh láá tuu +tipšoo áámmátulmui tiäđust, +te siämmáálágánijd tutkâmušâid +ij taarbâš rähtiđ uđđâsist. +Äigi já ruttâ šiäštoo. +Maht Kanta-palvâlusah vaigutteh +tuu elimân? +Norldõk-teâđ +meerlaid +Omakanta-palvâlus +lii aalmugjeessân +viermipalvâlus +Omakanta-palvâlusâst tun uáináh tuu +tipšotiäđuid já taalhâsreseptijd. +Puátteevuođâst tun puávtáh keččâđ tobbeen +meid tuu sosiaalhuolâttâs äššigâstiäđuid. +Omakanta-palvâlus peht tun puávtáh +meid vuolgâttiđ reeseept uđâdempivdem. +Jis tun poorgah tiervâsvuotân teikâ pyereestvajemân +lohtâseijee mittedmijd, árvuštâlmijd, koijâdâlmijd +teikâ täärhistmijd internetheiviittâsâi +teikâ moobiilheiviittâsâi peht, +te tun puávtáh puátteevuođâst vuorkkiđ +meid taid tiäđuid Omakanta-palvâlusân. +Tun puávtáh adeliđ love sosiaal- +já tiervâsvuotâhuolâttâs áámmátulmuid, +ete sij pyehtih keččâđ tuu tiäđuid. +Kii puáhtá kevttiđ Omakanta-palvâlus? +Omakanta-palvâlus puáhtá kevttiđ olmooš, +kiäst lii syemmilâš persovntubdâldâh. +Huolâtteijee puáhtá keččâđ palvâlusâst +vuálá 10-ihásii päärni tiäđuid. +Paijeel 10-ihásii vyeliahasii tiervâsvuotâtiäđuid +já reseptij tiäđuid huolâtteijee puáhtá pivdeđ +tiervâsvuotâhuolâttâsâst teikâ apteekist +tego ovdil-uv. +Návt tun čáládâtah Omakanta-palvâlusân +Moonâ čujottâsân kanta.fi. +Spokkâl puálu +Kirjaudu Omakantaan. +Puállu lii siijđo rievtispel paječievâst. +Tubdâttât palvâlusân +Valjii vistig tubdâttâmvyevi. +Tubdâttâmvyevih láá +paŋkkitubdâttâttâm (viermipaŋkkitubdâlduvâiguin) +moobiilvisásmittem +visásmittemkorttâ (šleđgâlâš persovnkorttâ) +Palvâlusân puáhtá tubdâttâttâđ +meid Aalmugregisterkuávdáá +mieđettem organisaatiokorttáin teikâ +sosiaal- já tiervâsvuotâhuolâttâs áámmátkorttáin. +Tubdâttâttâm maŋa lekkâs +Omakanta-palvâlus ovdâsijđo. +Luuvâ informaatio já adde tuu love, +vâi tuu tiäđuid puáhtá anneeđ ävkkin: +Luuvâ vistig informaatio +pyecceetiäđui kiävtust. +Adde love tiäđui keččâmân. +Talle tuu tiäđuid peesih keččâđ +ulmuuh, kiäh tipšoh tuu. +Pyecceetorvolâšvuotâ puárrán, +ko tuáhtáreh já tipšooh finnejeh +tiäđuid tuu tipšo várás älkkeht +já šleđgâlii häämist. +Omakanta-palvâlusâst tun puávtáh meid kieldiđ +tuu reeseept- já pyecceetiäđui luovâttem. +Tun peesah mutteđ taid asâttâsâid +ađai tun puávtáh maŋeláá oppeet tipteđ +tiädui luovâttem, jis halijdah. +Laađâ tuu tiäđuid +Valjii siijđo liiŋkâin, +ete maid tiäđuid tun halijdah keččâđ: +Jis halijdah finniđ tiäđu keerdijn, +ko lah iällám tiervâsvuotâhuolâttâsâst, +te spokkâl Terveystiedot. +Jis halijdah keččâđ +laboratoriotutkâmušâi puátusijd, +te spokkâl Terveystiedot > Tutkimukset +já valjii eellim peivimere. +Jis halijdah laađđâđ tuu reseptijd, +te valjii čižetpel roobdâ +valjiittuvvâst Reseptit. +Omakantâ-palvâlusâst tun puávtáh keččâđ, +ete kost tuu resepteh láá kieđâvuššum. +Tun uáináh meid, ete kuus tuu tiervâsvuotâtiäđuh +láá adelum Kanta-palvâlusâi peht. +Návt keejah, ete kost tuu reeseept tiäđuh +láá kieđâvuššum +Resepteh: +valjii reeseept +spokkâl vyeliroobdâst +Tietojen luovutukset. +Návt keejah, ete moos tiervâsvuotâhuolâttâs +ohtâdâhân tuu tiäđuh láá adelum +Tiervâsvuotâtiäđuh: +valjii Terveystiedot +spokkâl Terveystietojen luovutukset. +Vuolgât reeseept uđâdempivdem Omakan- +ta-palvâlusâst +Tun puávtáh vuolgâttiđ +Omakanta-palvâlusâst +reeseept uđâdempivdem. +Tun puávtáh pivdeđ uđâdem reseptist, +mast lii jo ostum talkkâs. +Jis reeseept lii vyeimist kyehti ive, +te tom puáhtá uđâdiđ 28 mánuppaje ääigi +meridempeeivi rääjist. +Eres resepteh puáhtá uđâdiđ +16 mánuppaje ääigi. +Tooimâ návt +Valjii Reseptit +Spokkâl Reseptien uusiminen -liiŋkâ +Valjii reseptijd, maid halijdah uđâdiđ +Spokkâl Jatka +Valjii uđâdempivdem vuástáväldee +Jis halijdah, te tun puávtáh adeliđ +Omakanta-palvâlusân tuu puhelinnummeer. +Tun finniih tekstâsavváin tiäđu +reeseept uuđâdmist. +Tun puávtáh adeliđ tuáhtárân love, +ete sun uážžu keččâđ +meid tuu eres reeseepttiäđuid. +Resepteh uđâduvvojeh táválávt +tuu jieijâd tiervâsvuotâhuolâttâsâst. +Omakanta iävtut, +ete uđâdempivdem váldá vuástá +tot tiervâsvuotâhuolâttâs ohtâdâh teikâ tuáimee, +kote lii meridâm reeseept. +Jis Omakanta ij iävtut +uđâdempivdem vuástáväldee, +te tun puávtáh valjiđ tom jieš valjiittuvvâst. +Vuolgât uđâdempivdem ton ohtâdâhân, +mii västid tuu tipšoost. +Räähti tipšotáátu já +orgaanluovâttemtáátu Omakanta-palvâlusâst +Vuorkkii tuu tipšotáátu já +orgaanluovâttemtáátu Omakanta-palvâlusân. +Tipšotáátust tun puávtáh adeliđ +tuoivuid teikâ miärádâsâid, +moh kyeskih tuu tiipšon. +Tipšotáátu nuávditteh, +ko tun jieh innig jieš paste olgospyehtiđ +tuu táátu. +Orgaanluovâttemtáátust tun mieđah +luovâttiđ tuu orgaanijd teikâ +kođosijd tuu jäämmim maŋa +teikâ kiäldáh luovâttem. +Tiätu sirdâšuvá Omakanta-palvâlusâst +tiervâsvuotâhuolâttâsân. +Mon kuhháá tuu tiäđuh +čáittojeh Omakanta-palvâlusâst? +Šleđgâliih resepteh já taalhâsuástuh +uáinojeh Omakanta-palvâlusâst 2,5 ive +ton peeivi rääjist, ko resepteh láá čallum. +Tiervâsvuotâtiäđuh uáinojeh Omakanta-palvâlusâst +nuuvt kuhháá ko laahâ váátá. +Vyelgi meddâl torvolávt Omakanta-palvâlusâst +Ko jooskah kevttimist Omakanta-palvâlus, +te čáládât olgos palvâlusâst Kirjaudu ulos -liiŋkâ +peht. +Liŋkkâ lii siijđo rievtispel pajeroobdâst. +Kuorrii meid internet asâttâsâin +tiättur koskâmušto já sijđohistorjá. +Toopâ tast maŋa puoh laađđâmlaasâid. +Puoh Kanta-palvâlusah +älkkeediteh aalmugjesânij +eellim +Kanta-palvâlusah láá tuu juksâmnáál, +mon peri kuávlust Suomâ tun aasah. +Kanta-palvâlusâid kevttih +almos já priivaat +tiervâsvuotâhuolâttâs sehe apteekeh. +Kanta-palvâlusâi kevttim lii sijjân +kenigâsvuotâ, mii lii asâttum laavâst. +Návt tuu pyecceetiäđuh já reeseepttiäđuh +láá áámmátulmui iššeen, +ko sij tipšoh tuu. +Tuu Kanta-palvâlusân vyerkkejum tiäđuh +kieđâvuššojeh lyetittetteht já torvolávt. +Tiäđuid kieđâvušeh apteekeh sehe +sosiaal- já tiervâsvuotâhuolâttâs áámmátulmuuh. +Áámmátulmuin váttoo +tubdâttâttâm Kanta-palvâlusân. +Reeseept +Puoh resepteh meriduvvojeh šleđgâhäämist. +Tun finniih pyecceeravvuu pááppár alne. +Tast tun uáináh talkkâsij noomâid já +meripittáravvuid. +Reeseept lii vyeimist kyehti ive, +jis vyeimistorroomäigi ij lah räijejum. +Kuávdášniärvádâhân vaikutteijee (PKV) +já narkotiiktalkkâsij resepteh +láá vyeimist enâmustáá ive. +Jis kiinii eres viäžžá tuu talkkâsijd apteekist, +te sust kalgeh leđe fáárust +tuu pyecceeravvuuh teikâ tuu Kela-korttâ. +Jis tuu peeleest ášástâllee olmooš ocá +talhâssajanmáávsu, te sun taarbâš +tuu Kela-koortâ teikâ kirjálii love, +et tuu njuolgâsajanmáksutiäđuid uážžu koijâdiđ. +Ko tun adelah kirjálii love +ađai väldikirje, te kiinii eres puáhtá +porgâđ tuu peeleest čuávvoo aašijd: +pivdeđ čuákánkiäsu talkkâsijn, +maid tun kiävtáh +pivdeđ, ete tuu reeseept sikkoo, +talle ko tun jieh innig taarbâš talkkâs +pivdeđ, ete tuu reeseept uđâduvvoo. +Tun puávtáh adeliđ kirjálii love ovdâmerkkân +päikkitipšo teikâ palvâlemtáálu pargei. +Tast maŋa sun puáhtá tipšođ tuu reeseeptaašijd. +Kii uážžu keččâđ tuu reeseepttiäđuid? +Tuáhtár uážžu keččâđ reseptijd, +maid sun lii jieš čáállám. +Apteek uážžu keččâđ reseptijd, +ko talkkâseh viäžžojeh. +Tuu tipšoo tuáhtár teikâ pyecceitipšoo +puáhtá keččâđ tuu reseptijd, +jis tun adelah toos njálmálii love. +Tuu lovettáá tuáhtár puáhtá +keččâđ tuu tiäđuid tuše etitiileest. +SPIEKÂSTÂH: Jis tuáhtár meerrid +PKV- já narkotiiktalkkâs reeseept, +te sun puáhtá keččâđ toi talkkâsij reseptijd. +Omakanta-palvâlusâst tun puávtáh kieldiđ, +ete eres tuáhtáreh já apteekeh +iä uáini tuu reeseepttiäđuid. +Mušte talle, ete tun finniih tuu talkkâsijd +apteekist tuše nuuvt, ete čááitáh +pyecceeravvuu teikâ printtejum +čuákánkiäsu reseptijn. +Syemmilâš reseptijn puáhtá viežžâđ +talkkâsijd Viro apteekijn +Čohčuv 2018 tun puávtáh uástiđ talkkâsijd +Virost syemmilâš reseptijn. +Čuávvoo ive meid viroliih +pyehtih uástiđ sii reeseepttalkkâsijd Suomâst. +Puátteevuođâst álgá ohtsâšpargo meid Ruotâ +staatáin. +Čuávu ravvuid www.kanta.fi-siijđoi peht. +Pyecceetiäđu arkkâdâh +(su. +Potilastiedon arkisto) +Tiäđuh tuu tipšomijn já tutkâmpuátuseh +vyerkkejuvvojeh Pyecceetiäđu arkkâdâhân. +Jis tun adelah love, te tuu tipšoo +tuáhtáreh já tipšooh oles Suomâst +uáinih tuu oovdeb pyecceetiäđuid. +Návt tuu tiipšon lohtâseijee tiätu jotá +pyerebeht, ijge lah tárbu toohâđ siämmáid +tipšomijd já tutkâmušâid maŋgii. +Omakanta-palvâlus peht tun keejah +älkkeht tuu jieijâd pyecceetiäđuid. +Kii uážžu kevttiđ tuu pyecceetiäđuid? +Pyecceetiäđu arkkâduvvâst orroo +pyecceetiäđuh láá ton +tiervâsvuotâhuolâttâs tuáimee kiävtust, +kote lii vuorkkim tiäđuid. +Tiäđui luovâtmân eres +tiervâsvuotâhuolâttâs tuáimeid +tarbâšuvvoo lope tust. +Lope lii vyeimist tuáistáážân +já kieđâvuš puoh pyecceetiäđuid, +moh láá vuáháduvvâst +já moh vyerkkejuvvojeh toos. +Tun puávtáh kuittâg raijiđ +tuu tiäđui kevttim kieldimáin. +Tun puávtáh keessiđ maasâd tuu love +teikâ kieldim tiervâsvuotâhuolâttâsâst +teikâ Omakanta-palvâlusâst. +Omakanta-palvâlus Omatieto-vuárkká +Kanta-palvâlusân lii puátimin +Omakanta-palvâlus Omatieto-vuárkká. +Tom peht tun puávtáh čuávvuđ tuu +pyereestvaijeem +já vuorkkiđ toos tuu pyereestvaijeemtiäđuid. +Tun puávtáh vuorkkiđ palvâlusân ovdâmerkkân +tuu vorrâtiädu já vorrâsukkâr +mittedmij puátusijd, tavdâmerkkâárvuštâlmijd, +tärhistmijd já jieštipšovuáváámijd. +Omatieto-vuárkká kiävttoo +mottoom pyereestvaijeemheiviittâssáin, +mon Kanta-palvâlus lii tuhhiittâm. +Pyereestvaijeemheiviittâs puáhtá leđe +moobiilpiergâsist (fiättupuhelin, tablet), +teikâ tot puáhtá leđe tiäturáin kevttimnáál +ohjelm teikâ palvâlus, +ovdâmerkkân tavdâmerkkâárvuštâllâmkoijâdâllâm, +mii tiävdoo internet-laađđâm peht. +Puátteevuođâst Omatieto-vuárhá +tiäđuid pyehtih kevttiđ meid +tuu tipšoo áámmátulmuuh +tipšo toorjân, jis tun adelah love. +Ko palvâlus lii puohâi kiävtust, +te tun puávtáh luuhâđ kevttimravvuin tärhibeht: +kanta.fi/omatietovaranto +Sosiaalhuolâttâs äššigâstiäđui arkkâdâh +Pärniperrui palvâlusah +Pargoahasij palvâlusah +Elilâm ulmui palvâlusah +Uáiváditteehuolâttâs +Vádulij palvâlusah +Peerâvuoigâdvuođâliih palvâlusah +Párnáisuojâlem +Vuossâmuuh sosiaalhuolâttâs tuáimeeh +vyerkkejeh jo äššigâsâi äššikiirjijd +Sosiaalhuolâttâs äššigâstiäđu arkkâdâhân. +Čoovčâ 2018 rääjist meid eres almoliih +já priivaat sosiaalhuolâttâs tuáimeeh +pyehtih algâttiđ arkkâduv kiävtu. +Aalgâst arkkâdâhân vyerkkejum äššikirjeh +láá tuše ton ohtâduv kiävtust, +kote lii vuorkkim taid. +Maŋeláá äššigâstiäđuh láá meid +eres sosiaalhuolâttâs tuáimei +kiävtust, jis tuu ášástâllâmsaje muttoo. +Tuu tiäđuid piäsá uáiniđ tuše pargee, +kote kieđâvuš tuu aašijd. +Puátteevuođâst tun puávtáh meid jieš keč��âđ +Omakanta-palvâlusâst tunjin kyeskee +sosiaalhuolâttâs tiäđuid. +Taat palvâlus váldoo kiävtun +tolemustáá ive 2020. +Taalhâstiätuvuárkká +Taalhâstiätuvuárkká palvâl +eromâšávt áámmátulmuid. +Palvâlus ana sistees talkkâsist tiäđuid, +moh láá tárbuliih talkkâs +meridem já toimâttem tááhust, +tego tiäđuh talkkâs haddeest, +sajanmäksimist já +muulsâiävtulijn talkkâsijn. +Taalhâstiätuvuárkká täähid siämmáálágán +toimâvuovijd taalhâshuolâttâsâst +já taha máhđulâžžân kvaliteetlii tipšo. +Kelain +Kelain heivee eromâšávt tuáhtárij +já pänituáhtárij priivaat kiävtun. +Toin puáhtá rähtiđ já uđâdiđ reseptijd. +Uđđâ Kanta-palvâlusah +Kanta-palvâlusah ovdeduvvojeh ohtânmaanoost. +Motomijn tiervâsvuotâhuolâttâs ohtâduvâin +lii kiävtust Puáris pyecceetiäđui arkkâdâh +Vanhojen potilastietojen +arkistointi), mii älkkeedit +laavâ vaattâm tiäđui arkkâdâhân vuorkkim. +Taid tiäđuid ij peesâ uáiniđ +Omakanta-palvâlusâst. +Ohtâ Pyecceetiäđu arkkâdâhân +puáttee palvâlusâin lii +Koveamnâstuvâi arkkâdâh (su. +Kuva- +aineistojen arkisto). +Palvâlusân piäijojeh koveamnâstuvah, +tego röntgenkoveh já magneetkoveh. +Koveamnâstuvâi arkkâdâh lii uáivildum +tiervâsvuotâhuolâttâs áámmátulmui kiävtun. +Vuosâtipšočielgiittâs (su. +Ensihoitokertomus) +puáhtá Kanta-palvâlussáid +uđđâ kevtteejuávhu. +Ulmen lii, ete Kanta-palvâlussáid +vyerkkejuvvoo vuosâtipšočielgiittâs +pyecceečielgiittâs uássin. +Vuosâtipšočielgiittâsah ráhtojeh +ovdâmerkkân ambulansist. +Pyecceetiäđu arkkâdâhân lii tárguttâs +finniđ meid njäälmi tiervâsvuotâhuolâttâs +tiäđuid, +moh uáinojeh meid Omakanta-palvâlusâst. +Mieldi láá jo syergi stuárráámus tuáimeeh, +já uccâ pänitipšosajattuvah +väldih palvâlus kiävtun kuuloold. +Soti-uđâsmittem +Kanta-palvâlusah láá jo tääl merhâšittee uási +sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâid Suomâst. +Sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâi uđâsmittem +mield tiäđuh kalgeh jotteeđ +tuáimest nuubán, já Kanta-palvâlusah +taheh tom máhđulâžžân oles enâmist. +Soti-uđâsmittem puáhtá meid +maidnii uđđâ Kanta-palvâlussáid. +Puoh merhâšitteemus nubástus kulá toos, +ete aalmugjesâneh pyehtih jieš valjiđ +jieijâs sosiaal- já tiervâsvuotâkuávdáá. +Valjim puáhtá puátteevuođâst +rähtiđ Omakanta-palvâlus peht. +Valjim keččâleh uásist eennâm +čohčuv 2018. +Kanta-palvâlusâid rähtih ohtsâšpargoost sosiaal- já tiervâsvuotâministeriö STM, +Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL, AIL Kanta-palvâlusah, Valvira já +Aalmugregisterkuávdáš +kanta.fi +Mast mun finniim lasetiäđuid? +omakanta.fi +Maŋgii koijâdum koččâmušah: kanta.fi/ukk +Adde macâttâs já koijâd: kanta.fi/palaute +Sosiaal- já tiervâsvuotâhuolâttâs ohtâduvah +Apteekeh +Kanta-palvelut, Kela 6/2018 +Maht viehâväldi uáinoo? +Tun lah +tääbbin +Fyysisâš +Fyysisâš viehâväldi: huškom, +kähistem, vuoptâin teikâ pihtâsijn +kiškom, tävirij koškâm, niijbijn +uhkedem, raijim teikâ +jotteemrijjâvuođâ estim teikâ +páguttem seksuaallii tahon. +Psyykkisâš +Psyykkisâš viehâväldi: nabdastâllâm, +uccááttem, niävruttem, paldattâllâm, +uhkedem, panâštem, vaattâm, +kontrollistem já sierânistem eres ulmui +Ekonomâlâš +Ekonomâlâš viehâväldi: páguttem +ekonomâlii sorjolâšvuotân, nube +ulmuu jieijâs ruuđâi kevttim +kontrollistem teikâ nube ulmuu +ruuđâi teikâ omâduv lovettes kevttim. +Seksuaallâš +Seksuaallâš viehâväldi: seksuaallii +jiešmeridemvuoigâdvuođâ raijim, +seksuaallâš huánnum, estimkevttim +kieldim, páguttem abortân, panâštem +seksuaallii koskâvuođâ sierâ haamijd +teikâ páguttem seeksin, uhkedem +seksuaallii viehâvaldijn, torgâttem teikâ +tieđettem ulmuin ávhástâllâm já lovettes +onâččem teikâ tom irâttem. +Kuáridem +Kuáridem: päärni, vuorâs teikâ vádulii +ulmuu kyeđđim tipšottáá, išettáá teikâ +huolâttáá tiilijn, main suu lii lamaš +sorjolâš tain, nube ulmuu vahâgittem +talkkâsijguin, uáiváditteiguin, +kemikaalijguin teikâ laggiittâsâiguin. +Viehâvääldist aldakoskâvuođâst já +peerâviehâvääldist mij sárnup talle, ko +olmooš čáittá viehâvääldi tááláš teikâ +oovdiš kyeimi, päärni, aldahyelhi teikâ +eres aldaulmuu kuáttá. +Viehâväldi +aldakoskâvuođâst já perrust puáhtá +šoddâdiđ fyysisii teikâ psyykkisii váádu, +hettiđ ovdánem, kyeđđiđ vuáđutáárbuid +tuuđâthánnáá teikâ tovâttiđ jäämmim. +Uusâ iše +www.lapinensijaturvakoti.fi +nettiturvakoti.fi +Tuubdâst +viehâvääldi +aldakoskâvuođâst +Torvoost? +Viehâvááldán finnee iše +Jiem lamaš ovdil +smiettâmgin, ete +viehâväldi puáhtá leđe +meid tävirij pieđgim, +viehâvaldijn uhkedem +teikâ nube ruuđâi +PÁIHÁLIIH JÁ KUÁVLULIIH PALVÂLUSAH +Almos išenummeer 112 +- poolis +- sosiaalkocceem virgeääigi ulguubeln +Argâpeeivij tme 8-16: +Aanaar sosiaalkocceem p. 040 351 4150 +Ucjuv sosiaalkocceem p. 040 701 4440 +Iänuduv sosiaalpargee p. 040 532 6594 +Suáđigil sosiaalkocceem p. 040 675 +Ucjuvliih pyehtih kevttiđ Kárášjuv torvopääihi, mii lii aldemus +Kriisâkuávdáš +TIÄĐUH JÁ TOORJ NEETIST +Puhelinravvim já ääigi väridem vuossaargâst vástuppiäiván +Savâstâllâmääigih vuossaargâst tuorâstâhân tme 8-18 já +Chat ääigih láá viermisiijđoin. +Aldakoskâvuotâ- já viehâväldipargo +ávuspalvâlem +Ruávinjaargâ torvopäikkipalvâlusah 24/7 p. 040 584 0021. +Torvopäikki +LAPIN ENSI- JA TURVAKOTI RY +meid káidusohtâvuođâi peht +Ovdâsvástádâs lii mist juáhháást +Ulmuuh iä sáárnu älkkeht viehâvääldist, +mii tábáhtuvá perrust já aldakoskâvuođâst. +Peerâ, mon kooskâst lii viehâväldi, ij távjá +vaje uuccâđ iše. +Viehâväldi ij lah perruu +siskáldâs äšši, peic toos kalgeh ulmuuh +perruu ulguubeln tarvaniđ. +Jis tun epidah +teikâ hoksááh viehâvääldi tuu aldaulmui +teikâ uápisulmui perrust, te sáárnu ääšist +já avžuut uuccâđ iše. +Mii lii viehâväldi +aldakoskâvuođâst? +oovdiš kyeimi, päärni, aldahyelhi teikâ eres +aldaulmuu kuáttá. +riku.fi +tukinainen.fi +naistenlinja.com +nollalinja.fi +naisenvakivalta.fi +lyomatonlinja.fi +monikanaiset.fi +tile huánnán, +jierestume lassaan +kontrol, +palo, +atâštâs, +pálttum +pävkittem +čielgim, +sujâlâšvuotâ, +uccááttem +addâgâs +pivdem, +lopádâsah, +kehnittisvuotâ +pyereeb paje, osko +pyereeb ittáážân já +tile haaldâšmân +Viehâvääldi +rieggee +Jis tuu jieijâd ääpih iä pijssáá tile muttemân, te +uusâ áámmátiše. +Eromâš tehálâš tot lii talle, jis +viehâväldi lii jotkum kuhháá teikâ jis perrust láá +päärnih. +Veikkâ sárnum oro-uv hirmâdin, te +kannat vyelgiđ joton. +Mađe tolebáá tun selvâttah +tile, tađe pyereeb. +Viehâväldi ij láppoo +sárnuhánnáá. +Fyysisâš viehâväldi +huškom, kähistem, vuoptâin teikâ pihtâsijn +kiškom, tävirij koškâm, niijbijn uhkedem, +raijim teikâ jotteemrijjâvuođâ estim teikâ +Psyykkisâš viehâväldi +nabdastâllâm, uccááttem, niävruttem, +paldattâllâm, uhkedem, panâštem, vaattâm, +Ekonomâlâš viehâväldi +páguttem ekonomâlii sorjolâšvuotân, nube +ulmuu jieijâs ruuđâi kevttim kontrollistem +teikâ nube ulmuu ruuđâi teikâ omâduv +lovettes kevttim. +Seksuaallâš viehâväldi +seksuaallii jiešmeridemvuoigâdvuođâ raijim, +seksuaallâš huánnum, estimkevttim kieldim, +páguttem abortân, panâštem seksuaallii +koskâvuođâ sierâ haamijd teikâ páguttem +seeksin, uhkedem seksuaallii viehâvaldijn, +torgâttem teikâ tieđettem ulmuin +ávhástâllâm já lovettes onâččem teikâ tom +irâttem. +päärni, vuorâs teikâ vádulii ulmuu kyeđđim +tipšottáá, išettáá teikâ huolâttáá tiilijn, main +suu lii lamaš sorjolâš tain, nube ulmuu +vahâgittem talkkâsijguin, uáiváditteiguin, +Looppât kiärdoo viehâvääldi +Kriisâkuávdáást tun finniih iše já torjuu traumaatlii +tábáhtus teivâm teikâ sierâlágán eellimkriisâst +orroo ovtâskâs ulmuid, perruid sehe sii aldaulmuid +já siärváduvváid. +Kriisâpargei vuástáväldimist lii +äigiväridem, ääigih láá finniimist táárbu mield +meid tme 16 maŋa. +Tun finniih torjuu čuolmâin, moh kyeskih tuu +peerâ- já aldakoskâvuođáid. +Tun puávtáh väldiđ +ohtâvuođâ vanhimvuođâ hástusijn, +parâkoskâvuođâ vaigâdvuođâin teikâ jis tust lii +tobdo, ete lah kuáhtám viehâvääldi teikâ ton uhke +peerâ- já aldakoskâvuođâin. +ohtâvuođâ, jis tun lah huolâstum jieijâd tooimâst +peerâ- teikâ aldakoskâvuođâin. +Pargeeh fäälih +nuuvtá iše Ruávinjaargâ toimâsaajeest sehe +káidusohtâvuođâ peht. +Tun puávtáh smiettâđ +oovtâst pargein, ete mii ličij pyeremus vyehi finniđ +iše teikâ väridiđ savâstâllâmääigi. +Aldakoskâvuotâ- ja viehâväldipargo ávuspalvâlem +Torvopááikán tun puávtáh puáttiđ ohtuu teikâ +parnijguin. +Tun puávtáh puáttiđ torvopááikán +kuás peri pirrâmpeeivi ääigi. +Palvâlus lii +äššigâsân mávsuttem. +Torvopääihist lii máhđulâš +finniđ ravvim meid puhelin peht. +Torvopäikki lii uáivildum puohháid, kiäh láá +teivâm viehâvääldi teikâ ton uhke peerâ- teikâ +aldakoskâvuođâst já kiäh tarbâšeh iše já torjuu, +vâi cevzih tilálâšvuođâst, sehe koskâpuddâsii +aassâmsaje. +Meid tuše viehâvääldi palo teikâ +uhke lii tuárvi suijâ uuccâđ torvopááikán. +Mätki ij +lah iästu. +Jis tun smietah puáttiđ torvopááikán, te +tun puávtáh suáittiđ já savâstâllâđ pargein +keevâtlijn ornimijn (torvopááikán puáttim, paarnij +škovlâ jna.). +Jis tuu jieijâd ääpih iä +pijssáá tile muttemân, te +Mađe +tolebáá tun selvâttah tile, +tađe pyereeb. +sárnuhánnáá +Lii-uv tuu +olmooškoskâvuotâ +torvolâš? +Tuostah-uv eelliđ +taggaar aargâ ko +halijdah? +Kost tun vajah +pyereest? +Smiettâmnáál: +www.nettiturvakoti.fi +viehâväldi puáhtá +leđe meid tävirij +pieđgim, viehâvaldijn +uhkedem teikâ nube +ruuđâi kevttim. +Graafisâš vuávám: Tanja Havela +Jis tuu jieijâd ääpih iä pijssáá tile +muttemân, te uusâ áámmátiše. +Eromâš +tehálâš tot lii talle, jis viehâväldi lii jotkum +kuhháá teikâ jis perrust láá päärnih. +Veikkâ sárnum oro-uv hirmâdin, te kannat +vyelgiđ joton. +Viehâväldi ij +láppoo sárnuhánnáá +Fyysisâš viehâväldi: huškom, kähistem, vuoptâin teikâ +pihtâsijn kiškom, tävirij koškâm, niijbijn uhkedem, raijim +teikâ jotteemrijjâvuođâ. +Psyykkisâš viehâväldi: nabdastâllâm, uccááttem, +niävruttem, paldattâllâm, uhkedem, panâštem, vaattâm, +kontrollistem já sierânistem eres ulmui kooskâst. +Ekonomâlâš viehâväldi: páguttem ekonomâlii +sorjolâšvuotân, nube ulmuu jieijâs ruuđâi kevttim +kontrollistem teikâ nube ulmuu ruuđâi teikâ omâduv +jiešmeridemvuoigâdvuođâ raijim, seksuaallâš huánnum, +estimkevttim kieldim, páguttem abortân, panâštem +seksuaallii koskâvuođâ sierâ haamijd teikâ páguttem +seeksin, uhkedem seksuaallii viehâvaldijn, torgâttem +teikâ tieđettem ulmuin ávhástâllâm já lovettes onâččem +teikâ tom irâttem. +Maŋgii lii vaigâd tubdâstiđ viehâvääldi +Kuáridem: päärni, vuorâs teikâ +vádulii ulmuu kyeđđim +tipšottáá, išettáá teikâ +huolâttáá tiilijn, main suu lii +lamaš sorjolâš tain, nube +ulmuu vahâgittem talkkâsijguin, +uáiváditteiguin, kemikaalijguin +teikâ laggiittâsâiguin +Sáárnu nuuvt kuhháá, +ete kiinii kuldâl tuu +Uápistemloostâš +feerim ulmuu +aldasij ulmui +várás +Maid uáivild parâkoskâvuotâviehâväldi? +Maht mun tuubdâm, mii lii viehâväldi? +Mondiet vyelgim lii nuuvt vaigâd? +Kolgâččim-uv mun porgâđ maidnii? +Maht mun sárnuškuáđáččim ääšist? +Maht mun puávtám išediđ? +Maid ij kannat porgâđ? +Maht aldasii ulmuu torvolâšvuođâ puáhtá pyerediđ? +Ane huolâ alnestâd! +Viehâvääldi kuáhtám ulmuu vuoigâdvuođah .............. 15 +Taat uápis lii nubbe tiädus algâalgâlii "Lii-uv kiinii +tunjin uápis nisonijd viehâvääldi čuosâttâhhân" +("Onko joku tuntemasi nainen väkivallan kohteena") +-julgáštusâst já tot lii ruttâdum Riehtiministeriö ive +2017 mieđettem staatâtorjuin, mii lii uáivildum rikkoos +uuhrij toorjâpalvâlussáid. +EU uhredirektiv (direktiv 2012/29/EU) meerrid +rikkoos uuhrij vuoigâdvuođâin tast, maht uhrijd +adeluvvoo tiätu, toorjâ já suojâlem já maht sij +pyehtih uásálistiđ rikosriävtálijd monâttâlmáid . +Uhredirektiv puovtij nubástusâid Suomâ lavváid ive +Nubástusah kyeskih eromâšávt kenigâsvuođâ +almottiđ uhre vuoigâdvuođâin, persovnlii árvuštâllâm +já toorjâpalvâlussáid stivrim. +Mij kieđâvuššâp täid taan +uáppást lovvoost "Viehâvääldi uhre vuoigâdvuođah". +Parâkoskâvuotâviehâvaldijn mij uáivildep intimlii +koskâvuođâst tábáhtuvvee viehâvääldi, mon +tahhen lii nissoon pelikyeimi, oovdiš pelikyeimi, +irgástâllâmkyeimi tâi oovdiš irgástâllâmkyeimi. +Veikkâ +mij vuáijup tuárjuđ viehâvääldi kuáhtám nisonijd, +te mij tuáivup, et meid parâkoskâvuotâviehâvääldi +čuosâttâhhân karttâm almai aldasiih ulmuuh +kävnih taan uáppást tiäđu. +Taan uáppást mij viggâp +västidiđ koččâmuššáid, maid viehâvääldi kuáhtám +nisonij aldasiih ulmuuh láá koijâdâm ko láá váldám +ohtâvuođâ Nisonij liinján (Naisten linja). +Suullân 10 +prosenttid Nisonij liinján ohtâvuođâ váldám ulmuin +láá parâkoskâvuotâviehâvääldi kuáhtám nisonij aldasiih +ulmuuh. +1 Europ union virgálâš lostâ 2012. . +http://eur-lex.europa.eu/legal-content/FI/TXT/PDF/?uri=CEL- +Maid uáivild parâkoskâ- +vuotâviehâväldi? +Parâkoskâvuotâviehâväldi lii Suomâst +viehâ táválâš, já táválumosávt tot lii +viehâväldi mii čuácá nisonân já tahhen +lii suu pelikyeimi. +Tondiet mij čujottep +tahhei saanijn pelikyeimi. +olgosadelum tutkâmuš mield paijeel peeli +syemmilijn nisonijn lii kuáhtám jiegâlii +viehâvääldi suu ovddii teikkâ tááláá +pelikyeimi peeleest.2 Párnááh painâšuveh +viehâvááldán ain, ko nubbe vanhimijn +kiävttá viehâvääldi nube kuáttá. +Parâkoskâvuođâ viehâväldi lii távjá +vääldikevttim, moin pelikyeimi viggá +haldâšiđ já kontrollistiđ nissoon. +Parâkoskâvuotâviehâväldi puáhtá +tiettuđ maaŋgâlágán tahhoon. +puáhtá leđe il. +• jiegâlâš viehâväldi, nuuvt ko +nomâttâllâm, huánnum, vuálánittem, +aštâččem, eres ulmuin sierrim já +kontrollistem, +• ruđâlâš viehâväldi, nuuvt ko nissoon +ruuđâi kevttim kontrollistem já +pargoost jotteem estim, +• fyysilâš viehâväldi, nuuvt ko jotteem +estim, tuáškum, čurmâm, čiehčâm, +uáivi huškom já viärjoin tohhum +viehâväldi, +• seksuallâšvuođâ luávkkášeijee +viehâväldi, nuuvt ko seeksin +páguttem, illáástem, seksuaallâš +hiäpášem, já nissoon kohtâlem +seksiobjektin, +• nettiviehâväldi, nuuvt ko nissoon +some-olij kontrollistem, puhelin já +šleđgâpostâviestâi luuhâm tâi nisonin +tohâluddâm já +• čuávvum, syele vakšum, hemâdem +tâi atâštem koskâvuođâ nuuhâm +maŋa-uv. +Parâkoskâvuotâviehâväldi lii harvii +tuše ohtâ sierânâs taho. +nisonân čyecih ovttuu maaŋgâlágán +tavoh. +Motomeh viehâvääldist +selvânâm nisoneh láá-uv kuvvim, et +láá iällám viehâvääldi viermist, mast lii +vaigâd peessâđ luovâs. +Viehâväldi puáhtá älgiđ kuuloold. +Tot puáhtá leđe nisonij taavij, ustevij +teikkâ pargo árvuštâllâm, siemin áššáin +suttâm, sárnumist kiäldádâttâm tâi +tot, et nissoon ij uážu ovdâmerkkân +uáđđiđ tuárvi. +Ääigi mield viehâväldi +läävee lasaniđ já šoddâđ julmebin. +Parâkoskâvuotâviehâväldi vahadut +tondiet nuuvt ennuv, ko tahhee lii +nisonân rähis, aldasâš olmooš, kiäs +nissoon luáttá tâi lii luáttám. +Parâkoskâvuotâviehâväldi ij lah +kuássin tuhhiittettee ige tot lah +kuássin viehâvääldi čuosâttâhhân +karttâm ulmuu suijâ. +parâkoskâvuođâst ij táválávt nuuvâ +toos, et uhre muttá tom maht jieš +lättee tâi jis vuállán viehâváldálii +pelikyeimi vátámâššáid. +Vaastâ +viehâvääldist já jieijâs tavij muttemist +lii ain tahhest. +Viehâväldi lii rikos. +Jyehi parâkoskâvuođâst láá sierânâs +uáivileh já riijdoh. +Rijdâlem +já viehâväldi láá kuittâg eres +ääših. +Täsiárvusii já kunnijâttee +parâkoskâvuođâst kuábbáá-uv +uásipeeleest lii vuoigâdvuotâ pyehtiđ +rijjâ oovdân jieijâs uáivilijd, toohâđ +jieijâs miärádâsâid, leđe taggaar ko lii +já kiäldádâttâđ seksualijn tooimâin. +Taah ääših iä kuittâg táválávt olášuu, +jis nubbe lii viehâváldálâš. +Maht mun tuubdâm, +mii lii viehâväldi? +Tun sáátáh leđe huolâstum kiännii +uápis nissoon tiileest, já epidah et sun +lii viehâvääldi čuosâttâhhân jieijâs +aldakoskâvuođâst. +Tust sáttá leđe +tobdo, et suu parâkoskâvuođâst puoh +ij lah oornigist. +Čuávuvááh ääših čujotteh toos, et +nissoon lii viehâvääldi čuosâttâhhân: +• Sun oro polâmin jieijâs pelikyeimist +tâi lii ain uáli vaalmâš porgâđ nuuvt +ko sun haalijd. +• Sun lii joskâm teivâmist +skipárijdiskuin já huolhijdiskuin tâi +keččâl leđe sárnuhánnáá puhelimest +talle ko pelikyeimi lii siämmáá +visteest. +• Suu pelikyeimi árvuštâl teikkâ +vuárnut suu iärásij oovdâst. +Motomin vuárnuttem sáttá +čiähádâttâđ "huumorin". +• Sun maainâst, et pelikyeimi uálgut +tâi páággut seeksin. +• Pelikyeimi meerrid já kontrollist +suu porgâmijd, nuuvt ko tom et +kiäiguin sun uážžu teivâđ, mon +kuhháá sun uážžu ájániđ pääihi +ulgguubeln já moos sun uážžu +kevttiđ ruuđâ. +• Sun sárnu távjá pelikyeimis +vávjálâsvuođâst, puáššáásvuođâst já +omâstemhaalust. +• Sun lii atâštum já šlundom. +Suu +jieštobdo lii huánánâm tâi sun lii +epitáválii joskâd. +• Sust láá fyysiliih vaveh +(sápustuvah, häävih, iätkálmeh, +"Muu peerâ tieđij, +et muu almai lâi +viehâváldálâš muu +kuáttá, mut mun +ožžum tiettiđ tom +eskin ko muoi láim +iäránâm. +Mij ep +kuássin sárnum ääšist. +Mun hepânuššim +jieččân tile, já poollim +et mun tovâttâm +soro iännásân. +Mun +poollim meid, et enni +iätá: 'ieš lah uásád +valjim'." +täävti morruumeh, jna. +), mut suu +čielgiittâs vovij šoddâmist iä oro +västidmin toi šlaajâ, tâi jieškote- +uvlágán vahâgeh oroh šoddâmin uáli +távjá. +• Párnááh paleh pelikyeimist tâi sij láá +uáli joskâdeh tâi poolišeh. +Nissoon ij +haalijd kyeđđiđ párnáid suu tiipšon. +• Iäru maŋa oovdiš pelikyeimi hettee +ovttuu: sooitâš, čuávu nissoon tâi +puhhiidât suu pááikán. +2 European Union Agency for +Fundamental Rights - FRA 2014 +http://fra.europa.eu/en/vaw-survey-results +Mondiet vyelgim lii +nuuvt vaigâd? +Ulgguubeln keččeid sáttá leđe vaigâd +addiđ, mondiet nissoon piso viehâváldálii +koskâvuođâst. +Koskâvuođâst vyelgim +sáttá orroođ oovtâkiärdánis čuávdusin. +Jis nissoon ij kyeđe viehâváldálii +pelikyeimis, te ulmuuh sättih anneeđ +tile jotkum nissoon suijân. +Jis ij lah +jieš kuáhtám viehâvääldi aldaaš +koskâvuođâst, te sáttá leđe vaigâd addiđ +viehâvääldi tovâttem čuávumušâid. +Toos láá maŋgâ suujâ, mondiet +viehâváldálii koskâvuođâst luovânem +lii vaigâd. +• Nissoon pala tast, maid pelikyeimi +parga tast maŋa ko nissoon lii +vuálgám. +Pelikyeimi lii sáttám +äštiđ nissoon, huolhijd, párnáid, +jiellâhelleid tâi omâduv viehâvaldijn. +Pelikyeimi lii sáttám uhkediđ meid +jiešsurmijn. +• Nissoon hepânâš tom, et lii karttâm +viehâvääldi čuosâttâhhân, suu +pelikyeimi lii viehâváldálâš, lii feilim +olmooškoskâvuođâst já meid tom et +piso koskâvuođâst. +• Nissoon vala-uv räähist +pelikyeimis, tondiet ko sun ij lah ain +viehâváldálâš. +• Nissoon tuáivu, et suu pelikyeimi +muttoo. +Viehâvääldi tahhee sáttá +meid jieš lopediđ, et muttoo já jaska +lattiimist viehâváldálávt. +Kuábáš-uv +sáttá arvâliđ, et viehâvääldi toovât +miinii ulgguubiälásijd tahheid, nuuvt +ko alkohol tâi pargotedduuh, moi +lappum maŋa sij oskoh meid, et +viehâväldi nohá. +• Nissoon lii čonnâšum +koskâvuotân tâi jurdui näimilito +eellimavalâšvuođâst - "nuuvt mieti- +ko vyestipiegâst". +• Nissoon osko, et koskâvuođâst +pissoom lii párnáid pyeremus. +Viehâväldi vaaikut kuittâg ain meid +párnáid. +• Nissoon osko, et viehâväldi lii suu +suijâ. +Nissoon sujâttem tast mii +lii tábáhtum lii ohtâ táválumosijn +vuovijn, main viehâváldáliih +pelikyeimih sirdeh vastuu jieijâs +tavoin nisonân já viggeh adeliđ +riävtálâšvuođâ viehâvááldán: "Jis tun +jieh liččii ettâm/porgâm/moonnâm, +te taat ij liččii tábáhtum." +• Viehâvääldi čuávumuššân nissoon +sáttá tubdâđ jieijâs vyeimitteemmin +já äpitteemmin meridiđ jieijâs aašijn. +Vuoiŋâlâš viehâväldi muárá nissoon +luáttámâš jieijâs táiđoid já jurduid. +• Sierriittumvuotâ já ohtuunisvuotâ. +Pelikyeimi lii sáttám raijiđ nissoon +ustev- já hyelkkikoskâvuođâst, já +tienuuvt sierriđ suu eres ulmuin. +Tile lii nissoon tááhust eromâš +vaigâd, jis suu kielâtáiđu lii vájuvâš. +Enâmânvärrejeijeenisonij tile +sáttá toohâđ vaigâdubbon meid +tot, et sij iä veltihánnáá tuubdâ +syemmilii išedemornijdume já jieijâs +vuoigâdvuođâid. +• Peerâ, hyelhih, usteveh tâi oskolâš +siärvádâh uálgutteh pissoođ +Nissoon sáttá +poollâđ tast, et peerâ tâi siärvádâh +olgošteh suu. +• Nissoon sáttá jurdâččiđ, et ij sun +kuittâg peesâ pelikyeimistis iärun, +ko sij ääsih uccâ päikkikoddeest, +suoi tubdâv siämmáid ulmuid tâi +tondiet ko suoi kuullâv siämmáá +etnisii tâi oskolii siärvádâhân. +• Epivises puátteevuotâ. +Nisonist +ij sääti leđe mihheen eres soojijd, +kuus moonnâđ. +Ohtuunisvuotâ +já ohtuu piergim sáttá orroođ +hormišin. +Nissoon sáttá meid leđe +sorjovâš pelikyeimis puáđuin. +koččâmušâst lii vádulâš tâi elilâm +nissoon, te sun sáttá meid leđe +sorjovâš viehâvääldi tahhee iššeest. +Jis tuu aldasâš olmooš maainâst, et +pala ovddii tâi tááláá pelikyeimistis, +te suu saavâid kalga väldiđ tuođâst. +Ohtâ viehâváldálii parâkoskâvuođâ +varâlumosijn aaijgijn láá koŋkretliih +iärutilálâšvuođah, nuuvt ko iärust +sárnuškyettim, sierâ aassâmvistijd +varrim tâi näimi-iäru uuccâm. +nissoon meerrid kyeđđiđ viehâvääldi +tahhee, te muštâl sunjin soojijn, +main sun puáhtá finniđ ravvuid +iärutilálâšvuotân lohtâšuvvee +koččâmušâin. +Sajeh láá luvâttâllum +taan uáppá loopâ keččin. +Kolgâččim-uv mun +porgâđ maidnii? +Jis tun aaicah viehâvääldi, te ele +toopâ čolmijdâd, mut sárnuškuát +Tast puáhtá leđe stuorrâ +merhâšume viehâvääldi loppâm +keežild. +Stuárráámus uási ulmuin +áárvušt tom, et nubeh perusteh +sii pyereestvajemist, veikkâ sij iä +eidu talle halijdiččiigin mainâstiđ +jieijâs tiileest tärkkilubbooht tâi +veikkâ ij liččiigin tárbu huolâttiđ. +epituođânálásâš, et äšši viäráničij +tondiet, et tun čááitáh jieijâd huolâ +aldasii ulmuu pyereestvajemist. +Maaŋgâs lii huolâstum tast, et ko sij +riemih porgâđ maidnii viehâvááldán, +te sij siäháneh nubij ulmui aššijd. +Pääihist tábáhtuvvee viehâväldi sáttá +ain-uv leđe ulmui mielâst sii jieijâs +äšši, mii ij kuulâ iärásáid. +Mušte +kuittâg, et láá tilálâšvuođah, moi +kieđâvuššâm já kooskân puáttim +kuleh virgeomâháid (kj. +Saje "Maid +mun puávtám porgâđ, jis šoodâm +viehâvääldi tuođâšteijen"). +Maht mun +sárnuškuáđáččim +ääšist? +Sárnuškuát ääšist, ko tun lah nisonáin +kuávttáá. +Tun puávtáh ovdâmerkkân +algâttiđ etâmáin: "Mun lam huolâst +tast ko tun lah kieskâd orroom +nuuvt nievrisin." Maainâst sunjin +suujâid, moi keežild tun lah huolâst. +Koijâd viehâvääldist njuolgist, mut +fárutobdoin. +Tánávt tun čááitáh +sunjin, et viehâvääldi ij taarbâš peittiđ, +mut tast uážžu sárnuđ. +Ele uálgut +nissoon sárnuđ, jis sun ij haalijd. +Maainâst kuittâg, et sun puáhtá ain +sárnuđ tuin ko sun haalijd. +Lii máhđulâš, et nissoon kiäldá +viehâvääldi tâi piäluštškuát +pelikyeimis. +Sun ij veltihánnáá vala +lah vaalmâš mieđettiđ, et sun iälá +viehâváldálii parâkoskâvuođâst tâi +sun sáttá hepânâššâđ jieijâs tile +Lii meiddei máhđulâš, et sun +ij tuostâ sárnuđ ääšist, tondiet ko sun +pala sárnumist šaddee čuávumušâin. +Sáttá meiddei leđe, et sun ij haalijd +huolâstuttiđ tuu tađe eenâb. +viehâvääldi čuosâttâhhân lii almai, te +ääšist sárnum kozzâs sáttá alediđ suu +palo tast, maht iäráseh uáinih tile - et +sun lii navcâttem tâi ij lah olmâ almai. +Maht mun puávtám +išediđ? +• Kuldâl. +• Osko, maid nissoon maainâst +já čääiti, et tun iberdah suu. +Táválumosávt viehâväldi lii +pyerebeht-uv peittum já uccááttum +ko stuárášum. +Jis tun sattuuh +tubdâđ viehâvääldi tahhee, te tunjin +sáttá leđe vaigâd oskođ, et sun lii +viehâváldálâš pelikyeimis kuáttá. +Viehâvääldi tahhee sáttá toimâđ +iärásij juávhust aaibâs eresnáál ko +talle ko lii nisonáin kuávttáá. +• Addel sunjin räämi tast, et sun +lii tuostâm mainâstiđ tunjin +viehâvääldist. +Viehâvääldist sárnum +váátá ennuv ruokkâdvuođâ. +• Vääldi vuotân, et viehâvääldist +sáttá šoddâđ maaŋgâlágáneh +čuávumušah. +maaŋgâlágáneh jotelávt +mulsâšuddee tubdâmušah - +heeppâdvuotâ, sujâlâšvuotâ, +sutto, äpittesvuotâ já palo - láá +táváliih reaktioh epitáválii tilán. +Meiddei il. +sierrejumvuođâ já +ereslágánvuođâ tubdâmušah, +vuájudâttâmvaigâdvuođah, +uáđđimvaigâdvuođah, peinijááh, +lasanâm uáivádittee amnâsij kevttim +já vaigâdvuođah parâkoskâvuođâst +pyehtih leđe viehâvääldi +čuávumâšvaikuttâsah. +• Vääldi viehâvääldi tuođâst já +vääldi čielgâ pele: viehâväldi lii +ain puástud. +Ele árvuštâl nisonân +čyeccee vaarâ liijkás uccen. +Viehâväldi vahâgit sehe fyysilii já +psyykkilii tiervâsvuođâ. +• Čielgii, et viehâväldi ij lah suu +suijâ já et mihheen ij addel šiev +suujâ viehâvááldán. +Tun puávtáh +ovdâmerkkân ettâđ: "Muu mielâst +tuu pelikyeimi kohtâl tuu puástud" +tâi "Viehâväldi ij lah kuássin +olmânáál, ij pelikyeimi peeleestkin." +• Iššeed suu kiävrudiđ jieijâs +jiešluáttámuš. +Addel sunjin +positivlii macâttuv tast, et sun lii +piergim já vaijaam huolâttiđ maaŋgâ +argâpiäiválii ääšist viehâvääldist +huolâhánnáá. +• Kunnijât suu vuoigdâvuođâ toohâđ +jieijâs miärádâsâid, veikkâ tun +liččih-uv eres uávilist. +Kunnijât +meid suu kultturlijd tâi oskolijd +áárvuid. +Maainâst sunjin kuittâg, +et kulttur já oskoldâh iä faalâ suujâ +viehâvááldán. +• Faalâ keevâtlii iše ovdâmerkkân +párnái tipšomist já määlistmist. +Argâpiäiválij ašij já rutinij tipšom +lii tehálâš. +Tun puávtáh táárbu +mield vyelgiđ fáárun tuáhtárân tâi +poolislágádâsân. +• Maainâst sunjin palvâlusâin, moh +láá mainâšum taan uáppá loopâst +já movtijdit suu väldiđ ohtâvuođâ +virgeomâháid, jis tile čuávdim +tuu mielâst tom váátá. +Muštoot, +et sun puáhtá meid suáttiđ taaid +palvâlussáid já koijâdiđ ravvuid. +Meiddei viehâváldálij ulmui várás +láá palvâlusah, mut iše uuccâm lii +viehâvääldi tahhee jieijâs pargo. +• Toolâ sunjin ohtâvuođâ, já piso +ustevin. +Merikooskâi savâstâllâm +aldasii ulmuin puáhtá leđe sunjin +uáli tehálâš. +• Tuárju suu meid talle, jis +viehâvääldi tahhee ocá iše jieijâs +viehâváldálii lattim keežild. +Tile +covná maŋgii tuoivuid viehâvääldi +nuhâmist, mut iše uuccâm ij täähid +tom, et viehâväldi nohá. +• Juáđhi suu tuárjum meid talle, +jis sun kuáđá viehâváldálii +Tuu aldasâš sáttá +tarbâšiđ maaŋgâlágán torjuu já +ruokâsmittem, ko sun lii hammiimin +uđđâ elimis já tuoibâmin +Sun sáttá meid +tarbâšiđ áámmátiše tâi hiettâđ +viärdásâštoorjâjuávkun uásálistmist. +Ääših, maid tun puávtáh +ettâđ: +• Maht mun puávtám išediđ tuu? +• Mun oskom, et tun máátáh jieš +ettâđ, mii ličij puoh pyeremus +čuávdus taan tiileest. +• Maht tunjin lii vaikuttâm +pelikuáimád lattim? +• Maht párnááh reagisteh toos maht +pelikuáimád lättee? +• Mun lam huolâst tast, maid sun +sáttá porgâđ tunjin já tuu párnáid. +• Mii tuu mielâst puávtáččij čuávdiđ +tile? +• Mii aašijd vyelgimist ličij hyeni? +• Mii ličij hyeneeht talle jis jieh +vyelgi? +• Tun lah rähis olmooš já lah ánsášâm +tom, et nubeh kohtâleh tuu +pyereest. +"Ij taarbâš addiđ +tievâslávt, vâi +puávtáččij +išediđ." +Ko tun savâstâlah viehâvääldi +čuosâttâhhân leijee nisonáin, lii pyeri +tiettiđ aašijn, moh iä táválávt iššeed +tâi moh sättih joba rikkođ luáttámuš +tunnuu kooskâst. +• Ele suujât nissoon tast, et sun lii +karttâm viehâvääldi čuosâttâhhân. +• Ele viigâ čielgiđ viehâvääldi +"suujâid", mut vuáju tuárjuđ +viehâvääldi kierdâm nissoon. +• Ele árvuštâl nissoon, veikkâ sun +eđâččij, et räähist vala pelikyeimis +tâi jis sun máccá viehâvääldi tahhee +kuuvl. +Viehâvääldist luovânem lii +kuhes proosees. +Ele uálgut suu +vyelgiđ koskâvuođâst. +• Ele kritisist suu pelikyeimi. +Maainâst sunjin, et kesten ij +lah vuoigâdvuotâ kohtâliđ suu +viehâváldálávt. +• Ele addel njuolgâ ravvuid tâi +maainâst, maid tun porgâččih +suu saajeest. +Jis nissoon meridičij +leđe nuávdithánnáá tuu ravvuid, +sun ij veltihánnáá innig tuostâččii +mainâstiđ tunjin jieijâs tiileest +rehelávt puátteevuođâst. +Maht aldasii ulmuu +torvolâšvuođâ puáhtá +pyerediđ? +Puoh tehálumos lii smiettâđ, maht +nissoon puáhtá puátteevuođâst +velttiđ viehâvääldi. +Torvolâšvuotân +lohtâšuvvee koččâmušâid lii pyeri +väldiđ vuotân meid talle, ko nissoon +lii kuáđđám viehâvääldi tahhee. +• Almolâš etinummeer lii 112, +mast uážžu ohtâvuođâ meid +polisân. +• Ruokâsmit nissoon väldiđ +ohtâvuođâ išedeijee soojijd. +• Jis nissoon lii karttâm viehâvääldi +čuosâttâhhân, movtijdit suu +moonnâđ tuáhtárân nuuvt +jotelávt ko máhđulâš tábáhtume +Vovij tipšom lasseen +lii tehálâš, et tábáhtum já +vaveh dokumentistuvvojeh +máhđulii riehtiproosees várás, +veikkâ nissoon ij ton muddoost +vuávááččiigin om. +rikosalmottâs +rähtim. +Tuáhtártuođâštus puáhtá +kevttiđ meid vuáđustâssân +aldanemkiäldu-ucâmušâst. +• Rikosalmottâs rähtim lii áinoo +lavâlâš tääpi ášáskuttiđ tahhee. +Tot viestâd viehâvääldi tahhei, et +viehâväldi ij lah tohálâš já et tot +kalga nuuhâđ. +Meid rikosalmottâs +puáhtá kevttiđ aldanemkiäldu- +ucâmuš vuáđustâssân. +Maainâst +nisonân, et tun puávtáh táárbu +mield vyelgiđ suin rähtiđ +rikosalmottâs, mut ele uálgut suu, +jis sun ij lah jieš vaalmâš moonnâđ +teivâđ poolisáin. +• Maainâst nisonân aldanemkiäldust. +Aldanemkiäldun meridum +olmooš ij uážu teivâđ, viggâđ +väldiđ ohtâvuođâ tâi čuávvuđ tom +nissoon, kii lii kiäldoin syeijejum. +Meid perruu siiskiš aldanemkiäldu +lii máhđulâš muulsâiähtu, já +talle viehâvääldi tahhee ovdeláá +mainâšum raijiittâsâi lasseen +ferttee vyelgiđ ohtsii pääihist. +Lasetiäđuid aldanemkiäldust uážžu +ovdâmerkkân poolisist . +Jis nissoon +haalijd uuccâđ aldanemkiäldu +tâi rähtiđ rikosalmottâs sunjin +čuosâttum tavoin, te tun puávtáh +älgiđ tuođâšteijen, jis nuuvt +halijdah. +Talle kannat čäälliđ pajas +jieijâd huámášumijd viehâvääldist +(tábáhtumääigih, peivimereh, jna.) +• Iššeed nissoon ton smiettâmist, +maht sun táárbu mield piäsá +jotelávt olgos aassâmvisteest +já kuus sun puáhtá moonnâđ +etitiileest. +Sun puáhtá +ovdâmerkkân vuáváđ mottoomlágán +ruutin, mon keežild sun iälá +merikooskâi olgon (luonij tuálvum, +pennuin väzzim, jna.) +sunjin torvopaaihijn. +• Iššeed nissoon torvolaavhâ +čokkiimist, mon sun puáhtá +siäiludiđ älkkeht finnimnáál já +torvolii saajeest. +Laavhâst lii +pyeri siäiludiđ ruuđâ om. +taaksi +várás, väričovdduu pááikán já +aauton, väripihtâsijd olssis (já +párnáid), hygieniapiergâsijd, +talkkâsijd já tehálijd äššikiirjijd já +persovnpápárijd (tâi toi kopioid). +• Tuoi pyehtivettee meiddei sooppâđ +monnii tobdosääni tâi meerhâ, +moin nissoon puáhtá viestâdiđ +tunjin, et taarbâš iše. +Maid mun puávtám porgâđ, +jis šoodâm viehâvääldi +tuođâšteijen tâi kuulâm +viehâvääldi jienâid tâi +uhkedem? +Suáiti tállân almolii etinumerân 112. +Áámmáttáiđusiih etikuávdáškocceeh +árvušteleh tile já koččoh táárbu mield +iše. +Jis tust lii máhđulâšvuotâ savâstâllâđ +nisonáin talle, ko ij lah tuođâlâš +vaarâ, te koijâd, haalijd-uv sun et +tun suáitáh poolisân. +poollâđ, et poolisân suáittim tuše +taha tile viärráábin suu tááhust. +Jis nisonist láá oovdeb hyenes +feeriimeh virgeomâháiguin, te +ohtâvuođâ väldim poolisân sáttá +orroođ hormišin. +eennâmvärrejeijeenisonij tile sáttá +leđe tággáár, jis sii vuolgâenâmist +nisonij vuoigâdvuođah iä lah +šiev tääsist, iäge sij tondiet lyeti +virgeomâháid. +"Iäru maŋa mun lijjim uáli vaibâm. +Párnááh tarbâšii muu, mu eellim +lâi kaaootlâš. +Ustevij huolâttem já +koŋkretlâš iše pääihi tipšomist išedii +muu piergiđ peeivist nuubán." +3 poliisi.fi/rikokset/lahestymiskielto +Huolâ aldasii ulmust, kii lii viehâvääldi +čuosâttâhhân, puáhtá stressađ já +tovâttiđ meid tunjin siämmáálágán +reaktioid ko viehâvääldi kuáhtám +nisonân. +Poollâm, suttâm, +tušástumvuođâ já äpittesvuođâ tobdoh +láá táváliih reaktioh. +Meid tun tarbâšah +ääigi kieđâvuššâđ jieijâd jurduid já +tobdoid. +Lii tehálâš, et tun huolâttah +alnestâd já jieijâd táárbuin. +Ane huolâ, +et meid tun uážuh ton torjuu maid +tarbâšah. +Tušástumvuođâ tobdoh +Tušástume tâi pettâšume tobdoh +láá luánduliih. +Piso kuittâg nissoon +paaldâst, veikkâ jieh addiiččii suu +valjiimijd. +Viehâvääldist luovânem +lii táválávt kuhes proosees já stuorrâ +eellimnubástum, mii ij tábáhtuu +jotelávt. +Tun puávtáh mainâstiđ, +et poolah suu peeleest, mut tast +huolâhánnáá tun tuárjuh suu. +Mušte ain +tom, et tuu toorjâ lii tehálâš já et tast +láá meid hiäđuliih vaikuttâsah, veikkâ +viehâvääldi čuosâttâhhân leijee nissoon +ij eidu tääl mátáččiigin čättiđ tom. +Vaijeem +Oro realistlâžžân ton kuáttá, mon +ennuv já maggaar torjuu tun puávtáh +adeliđ. +Tuubdâ rajijdâd. +tuárjuđ aldasii ulmuu tuše talle, ko tun +anah meid alnestâd huolâ. +Mušte, et +tun jieh lah vastust viehâvääldist mii +lii tábáhtuumin jiehke ton nuhâmist! +Nissoon puáhtá uuccâđ torjuu meid taan +uáppá loopân čallum palvâlusâin. +tust lii vuoigâdvuotâ leđe torvoost já +finniđ torjuu. +Sáárnu kiäinnii lyetittettee +ulmuin tâi vääldi ohtâvuođâ išedeijee +soojijd (ks. +Saje "Išedeijee sajeh"). +Maaŋgâlágán nisoneh +Nisonij maaŋgâlágánvuođáin mij +taan uáppást uáivildep eromâš- já +ucceeblohojuávhoid kullee nisonijd. +Heeppâdvuotâ já palo láá fáárust +puoh parâkoskâvuotâviehâvääldist. +Ucceeblovo nisonij peht toh šaddeh +maaŋgâkiärdásâžžân. +Elilâm nisoneh +Viehâväldi parâkoskâvuođâst lii +sáttám jotkuđ iheluvijd tâi tot lii +álgám ko pelikyeimi lii puosâškuáttám +já toimâmnaavcah já hiäjusmâm. +Elilâm nisonij tile lii távjá uáli vaigâd, +tondiet ko sij sättih leđe traumatistum +kuhháá jotkum viehâvääldist já +killáámušâin, sii jieijâs vyeimih já +sosiallâš toorjâviärmádâh láá lappum, +elilâm ulmuid uáivildum palvâlusah +váiluh tâi ruđâlâš tile lii hyeni. +Meiddei +elilâm nisonáid čyeccee viehâvääldist +váldu-uási lii parâkoskâvuotâviehâväldi +Ton lasseen killáámušâid lasseet, jis +viehâvääldi tahhee lii jieijâs páárnáš +tâi päärnipáárnáš. +Jis tun ustevin tâi +hyelkkin huámášah, et elilâm olmooš +kohtâluvvoo hyeneeht, te sárnuškuát +várugávt ääšist. +Ahe ij lah eestâ +moonnâđ torvopááikán. +Rikosijd toohâm nisoneh +Rikosijd toohâm nisoneh pyehtih +siämmáá-áigásávt leđe viehâvääldi +uhreh, tahheeh já tuođâšteijeeh. +Tot, et lii sujâlâš rikosân, ij keeppid +nissoon vuoigâdvuođâ uážžuđ +iše já tuoibâđ jieijâs feeriimijn +parâkoskâvuotâviehâvääldi uhren. +Eennâmvärrejeijeenisoneh +Nube kultturist Suomân +puáttám nissoon ij távjá tieđe, +magareh vuoigâdvuođah sust +láá Suomâst. +Suomâst nisonist +lii vuoigâdvuotâ meridiđ jieijâs +roopâst, šohânem estimist, +abortist jna. +Áámmátišedeijeeh +láá kuávdáš sajaduvâst nisonij +vuoigâdvuođâi čielgiimist, ko sij +pargeh eennâmvärrejeijeenisonijguin. +Ustev tâi naabur puáhtá išediđ +nissoon áámmátlii kavnâmist. +Monika +Naiset -litto lii ornijdâh, mii iššeed +parâkoskâvuotâviehâvääldi kuáhtám +nisonijd. +Sist lii meid syeligâš +torvopäikki Turva Mona, kuus puáhtá +mađhâšiđ jyehi kuávlust Suomâst. +Romaninisoneh +Romanisiärvádâh čana romaninissoon +ärbivuáválii nissoonroolân, mast lii +vaigâd luovâniđ. +Tondiet romaninisonij +kuáhtám viehâväldi páácá älkkeht +piäittusân. +Romaninisoneh eelih +keldâlii tiileest almaa, romanisiärváduv +já pirâstittee ohtsâškode vátámâšâi +Siärváduv ulgguubiälásâš iše +lii romaninisonáid uáli tehálâš, +tondiet ko romaninissoon jieijâs +toimâmmáhđulâšvuođah já +máhđulâšvuođah finniđ torjuu aldasijn +ulmuin láá viehâvälditiileest uceh. +Torvopaihij já eres toorjâpalvâlusâi +merhâšume romaninisonân lii styeres. +4 AVOW-tutkimus ikääntyvien naisten +kaltoinkohtelusta 2010. +thl.fi/documents/10531/104655/AVOW_ +nettiversio_suomi.pdf +Suhâpeli- já +seksualucceeblovo ulmuuh +Siämmáá suhâpele parâkoskâvuođâin +perâ- já aldakoskâvuotâviehâväldi +lii viehânáál siämmáálágán ko +viehâväldi heteroseksuallijn +koskâvuođâin. +Perâviehâväldi, mon +ulmen lii kontrollistiđ nube uásipele, +lii siämmáásullâsâš. +Viehâváldálijn +koskâvuođâin viehâvääldist kierdih +meid perruu párnááh. +Ulmuuh +sárnuh siämmáá suhâpele parâ- +já aldakoskâvuođâst tábáhtuvvee +viehâvääldist máhđulávt vala ucceeb +ko táválávt. +Heteronormativlii +ohtsâškoddeest eellim tiet +suhâpeli- já seksualucceeblovo +ulmui koskâvuođâst láá jo nuhtán +kelduuh. +Taggaar paarân tárbu +peittiđ viehâvääldi sáttá leđe +stuárráb, tondiet ko ain láá ulmuuh, +ovdâmerkkân hyelhih, kiäi mielâst ij +ubâlâssângin lah hiäivulâš, et paarâ +iälá oovtâst. +Äijihtävgiperrust ellee +olmooš sáttá jo mudoi-uv jurdâččiđ, +et sun ferttee ohtânmaanoost +tuođâštâllâđ jieijâs perruu +hiäivulâšvuođâ, nuuvt et viehâvääldi +kuáhtájeijee ij haalijd sárnuđ +perâviehâvääldist. +Ton lasseen +viehâvääldi kuáhtám ulmuu palo +pääcciđ ohtuu lii styeres, jis jieijâs +siärvádâh lii čavos já ustevpiirâs +ucce. +Sárnuškyetmist lii kuittâg ton +keežild tehálâš, vâi tile čovdâšuvá já +uhre tuoibâškuát. +Váduliih nisoneh +Vádulâš nissoon šoddâduvvoo já +váduliih nisoneh avžuuttuvvojeh +ain-uv eelliđ parâkoskâvuođâttáá. +Parâkoskâvuotâviehâvälditiilees +t vádulâš nissoon sáttá iše saajeest +finniđ tast suujâid. +Mondiet +moonnih taas, mondiet jieh pissoom +jieijâd uásist! +Pirrâduv tedduuh +já kooskâi viärráás vuárdámušah +koskâvuođâ nuhâmist tovâtteh tom, +et vádulâš nissoon kiäččá suormâidis +čoođâ aaibâs liijkás korrâ aašijd. +Ton lasseen pelikyeimi sáttá leđe +tehálumos tâi tehálâš iše argâelimist. +Pelikyeimi sáttá paldattâllâđ, et +nissoon kárttá lágádâstiipšon tâi +suu párnááh váldojeh meddâl, +jis sun ij "tottâl" pelikyeimis. +Olgoskulij pelikyeimi sáttá orroođ +joba sáŋgárlâžžân. +Aldaaš ulmuuh +kolgâččii anneeđ vádulii nissoon +parâkoskâvuođâ positivlâžžân. +Jis huámmáš viehâvääldi tâi +vuálánittem meerhâid, te lii +tuođâi ustev taho sárnuškyettiđ +Vádulâšvuotâpalvâluslaavâ +miäldásii palvâlusvuávám rähtim +joođáásk nuuvt, et váldá ohtâvuođâ +jieijâs kuávlu vádulâšvuotâpalvâlus +sosialpargei. +Ustev roolâst tun +puávtáh falâdâttâđ toorjâpersovnin +ko palvâlusvuávám ráhtoo. +Ravvuid palvâlusvuáváámist já +vádulâšvuotâpalvâlusâin finnee +vádulâšvuotâornijdumijn já neetist +vádulâšvuotâpalvâlusâi kietâkirjeest5. +Rikos uhredirektiv váldá vuotân +eromâšávt vádulijd uuhrijd (il. +sajeh +Viehâvääldi kuáhtám +ulmuu vuoigâdvuođah +Viehâvääldi kuáhtám persovnist lii +vuoigâdvuotâ rähtiđ rikosalmottâs já +finniđ toos kullee torjuu poolisist já +táárbu mield riehti-išetoimâttuvâst. +Rikosalmottâs rähtimân ruokâsmit +já tom taha älkkeebin, ko uhre +finnimnáál láá lyetittettee +toorjâpalvâlusah. +Virgeomâhááh +kalgeh meid västidiđ uhre almottâsân +kunnijâtmáin, olmoošlávt, +áámmáttáiđulávt já olgoošthánnáá. +Taah adeleh uuhrán máhđulâšvuođâ +luovâniđ kiärdášuvvee rieggest, +mast sun šadda ovttuu uhren. +Uhreest lii vuoigâdvuotâ finniđ jieijâs +rikosalmottâsâst kirjálii tuođâštus. +Rikkoos uhreest lii vuoigâdvuotâ +finniđ tuáhtár iše tâi eres sosial- já +tiervâsvuotâtipšo palvâlusâid, nuuvt +ko sosialkocceem, pyecceeviäsutipšo +já fyysilii já psyykkilii vajoidittem +viehâvääldi čuávumuššân šoddâm +fyysilijd já jiegâlijd váddoid siämmái +iävtuiguin ko eres äššigâsah. +Uhreest lii vuoigâdvuotâ finniđ +tiäđu máhđulijn toorjâpalvâlusâin. +Jis uhre addel love, te poolis tâi eres +ovdâtutkâmvirgeomâhâš puáhtá +toimâttiđ suu ohtâvuotâtiäđuid +toorjâpalvâlusân, já sij väldih sunjin +ohtâvuođâ. +Uhreest puáhtá leđe +toorjâolmooš iššeen rikosääši +sierâ mudoin. +Uhre puáhtá pivdeđ +toorjâolmožin kiäm peri sun haalijd. +Uhreest lii meid vuoigâdvuotâ kevttiđ +riävtálii išedeijee rikosalmottâs +rähtimist, koijâdâlmijn já +riehtijotemist. +Išedeijen uážžu toimâđ +äššivyeijee, almolâš riehti-išedeijee +tâi love finnim riehtijotteemišedeijee. +Ucce- já koskâpuáđulijn ulmuin sáttá +leđe máhđulâšvuotâ finniđ staatâ +riehti-iše. +Eromâš hiäjus sajaduvâst tâi tiileest +kolgâččij adeliđ eromâštorjuu +já riävtálii suojâlem. +Tágáráid +eromâštoorjâpalvâlussáid pyehtih +kuullâđ il. +syeji já torvolâš aassâmsaje. +Uhreest, kiäh láá eromâš stuorrâ +vaarâst šoddâđ rikostahhee uhren +teikkâ paldattâllâm tâi kuástidem +čuosâttâhhân, lii vuoigâdvuotâ +persovnlii árvuštâlmân, moin +čielgejuvvoo, et taarbâš-uv sun eromâš +suojâlem. +Lasetiätu viehâvääldi kuáhtám ulmuu +vuoigâdvuođâin tun finniih il. +täin +Internet-siijđoin: +Riehtiministeriö: +Tiätu rikkoos uhrij vuoigâdvuođâin. +riku.fi/binary/file/-/id/117/fid/1716 +Poolis: +poliisi.fi/rikokset/rikoksen_uhrit +Riehtiministeriö 2015. +Lainsäädännöstä hyviin käytäntöihin +esitys rikoksen uhrin aseman +kehittämiseksi Uhripoliittisen +toimikunnan loppuraportti. +https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/ +bitstream/handle/10024/76583/ +om_13_2015_valmis.pdf?sequence=1 +5 Ojala Matti 2011. +Vammaispalvelujen käsikirja. +https://www.thl.fi/fi/web/vammaispalvelu- +jen-kasikirja ja http://thl32-kk.lib.helsinki.fi/ +6 Europ union virgálâš lostâ 2012. +http://eur-lex.europa.eu/legal-content/FI/ +from=EN +Išedeijee sajeh +Nisonij linje +www.naistenlinja.fi +Nuuvtá ravvim já toorjâ viehâvääldi tâi +ton uhke kuáhtám nisonáid já nieidáid +sehe sii aldasijd ulmuid. +Nisonij linjeest +uážžu tiäđu meid eres tuáimein, moh +puávtáččii išediđ. +Illáástemkriisikuávdáš +Tukinainen +www.tukinainen.fi +Illáástemkriisikuávdáš Tukinainen +addel torjuu, iše já ravvuid +seksualrikkoos uhrijd, sii aldasijd +ulmuid já uhrijguin pargeid. +Torvopääihih +Jieškote-uv kuávlust Suomâst láá +Vuosâ- já torvopaihij liiton kullee sehe +kieldâi já eres tuáimei paijeentoollâm +torvopääihih. +Jieškote-uv kuávlui +ohtâvuotâtiäđuh láá Internet-siijđoin. +Monika-Naiset Liitto ry +www.monikanaiset.fi +Torvopäikki Mona puhelin 24h +Toorjâ viehâvääldi kuáhtám +eennâmvärrejeijeenisonáid. +Varjo-haahâ +www.varjohanke.fi +Iäru maŋa álgám viehâváldálii +vááinu čuosâttâhhân ellee perrui +torvolâšvuođâ lasettem já váinudem +muuneldestim. +Riehti-išetoimâttuvah +www.oikeus.fi +Riehti-iše uáivild tom, et +aalmugjeessân puáhtá finniđ riävtálii +ääši tipšom várás išedeijee ollásávt +tâi uásild staatâ ruđâiguin. +Riehti-iše +luávdá puoh riävtálijd aašijd. +Vädis +viehâväldirikosij já seksualrikosij uhre +puáhtá jieijâs puáđuin sorjohánnáá +finniđ staatâ ruđâiguin kuástidum +riehtijotteemišedeijee. +Riehtijotteemišedeijee puáhtá +leđe jo-uv almolâš riehti-išedeijee, +äššivyeijee tâi miinii eres juristijd. +Riehti-iše puáhtá finniđ meid +näimi-iärun já párnái aitârdeijee- já +teivâmaššijd. +ohtâvuotâtiäđuh já lasetiäđuh +Internet-siijđoin. +Rikosuhrekocceem +www.riku.fi +Rikosuhrekocceem (RIKU) pargon +lii pyerediđ rikkoos uhre, suu aldasij +ulmui já rikosääši tuođâšteijee +sajaduv vaaikutmáin já pyevtitmáin +toorjâpalvâlusâid. +Lyömätön Linja Espoost +www.lyomatonlinja.fi +Lyömätön Linja lii uáivildum ulmuid, +kiäh láá kiävttám tâi paleh et kevttih +viehâvääldi perruustis tâi mottoom +eres aldaaš koskâvuođâst. +Nollálinje +Nollálinje aldakoskâvuotâviehâvääldi já +nisonáid čyeccee viehâvääldi keežild. +Seksualvuođâ sänikirje +Seksualvuođâ sänikirje lii čallum nuoráid. +Sänikirjeest láá čielgejum seksualvuođâ säänih, maid mij kuullâp +táválii savâstâlmist. +Uási saanijn láá tagareh, maid tij leppeđ jiejah suogârdâm já kiävttám talle ko mij lep +teivâm. +Seksualvuotân kullee tuáváduvah já miäruštâlmeh láá ennuv já uđđâ säänih šaddeh ubâ ääigi. +Säänih já +kevttum tuáváduvah láá uáli nanosávt čonnum tiätun, muuneeld šoddâm jurduid já ibárdâssáid. +Maaŋgâ +säänist vuáttoo meid historjá. +Mij lep keččâlâm toollâđ sänikirje miäruštâlmijd uánihâžžân já tagarin, et taid +lii älkkee luuhâđ. +Eereeb iärrás taan tiet saanij miäruštâlmijn kávnojeh vááijuvvuođah já mij áigup juátkiđ +sänikirje hammim ain. +Mij väldip vuástá meid macâttâs, ovdâmerkkân siijđo macâttâsluámáttuvváin. +Aašijd puáhtá tiäđust-uv miäruštâllâđ meid eres uáinimkuávluin ko maht taan sänikirjeest lii porgum. +Ovdâmerkkân miäruštâlmeh já feeriimeh suhâpeeleest láá siämmáá ennuv ko láá ulmuuh. +Motomijd aašijd +mij lep čielgim addelmáin suhâpelijiešvuođâid roopâ ossijd (nissoon iämádâh) já roopâ toimáid (nieidâ +mánusiih) biologia uáinust. +Ko mij čäällip sänikirjeest nieidâst teikkâ kaandâst, te mij uáivildep toiguin taan +ohtâvuođâst ulmuid, kiäi roppâ västid biologisávt táválii ibárdâs nieidâ teikkâ kaandâ roopâst. +Tuáivu mield +tun puávtáh kevttiđ mii sänikirje iššeen, veikkâ taat ij tuu puotâ tolâččiigin tiäivás teikkâ jis tuu suhâpeli- +identitet lii eres ko nieidâ/nissoon tâi kandâ/almai. +Mij lep juáhám sänikirje ucebáid ubâlâšvuođáid saanij algâpuustuvij mield. +Tun kaavnah seksualvuođâ +sänikirje tievâslâžžân meid PDF-tiätuvuárkkán. +Aanaalseksi uáivild pottârääigi njavkkâm já ovdâmerkkân onâččem. +Aanaalseeksist ij pyevti čuávjuđ, mut +maaŋgâmuđusij bakternjuámumij já suhâpelitaavdâi estim várás kalga kevttiđ kondom. +Aanaalseeksist lii +tehálâš kevttiđ valjeeht vuoidâs njulčásmittem várás. +Abort ađai čuávjum koskâldittem uáivild čuávjum potkim tátulávt. +Jis haalijd koskâlduttiđ álgám čuávjum, +te kalga väldiđ ohtâvuođâ tuáhtárân nuuvt jotelávt ko máhđulâš. +Jis čuávjum áigu koskâlduttiđ, te tom +kolgâččij porgâđ ovdil 12. čuávjumoho. +Luuvâ lase äpittesvuođâ koskâldutmist suomâkielân. +AIDS (Acquired Immunodeficiency Syndrome) teikkâ immunláppu lii hiv-infektio majemuš muddo, mast +orgaanvuáháduv immunvuáhádâh lii čielgâsávt hiäjusmum. +Hiv-talkkâseh estih AIDS-mudo ovdáneme. +Luuvâ lase HIV:st suomâkielân. +Arâdis siemâcirgám +lii tile, mast almai uážžu seeksist siemâcirgám táválávt teikkâ ain ovdil ko sun +jieš teikkâ kyeimi tom haalijd. +Koskâttuvâi tábáhtuvvee herkis siemâcirgám lii táválâš almoon. +Jis tast šadda +čuolmâ, te ääši puáhtá hoittáđ ovdâmerkkân seksualrävvejeijee teikkâ tuáhtár iššijn. +Aseksual lii olmooš, kiäst láá uáli uccáá teikkâ iä ollágin jurduuh, himoh teikkâ mohtâvuotâ, moh lohtâseh +seksualvuotân teikkâ seeksin. +Aseksual ulmuu puáhtá emotionallávt kiäsuttiđ mii suhâpeelijd peri já návt +leđe ovdâmerkkân hetero, homo, lesbo teikkâ biseksual. +Biseksual lii olmooš, kiäst láá erotliih, emotionalliih teikkâ/já seksual tubdâmušah almaid já nisonáid. +Cis-olmooš lii olmooš, kii lii tuđâvâš sunjin šoddâmmuddoost miäruštâllum suhâpiälán. +Cis lii vyestikeeči +sáánán trans. +Cuovkkânem uáivild čuávjum koskâldume jiešmeidlist. +Cuovkkânem suijâ ij lah ain čielgâs. +Čuárbbelvyeliteehih pirâstitteh čuárbbelij orgaanijd, tego kuzzâpoccee, iämáduv já pottâčuáli. +Toiguin +haldâšuvvoo ciisâ já pooškâ jotteem. +Luuvâ lase nisonij čuárbbelvyeliteehijn suomâkielân. +Čuávjum lii roopâ tile, mast šohânâm maneseelâst šadda šohânâs kuáhtust. +Čuávjum pištá 40 okkod. +Čuávjum nohá toos ko páárnáš šadda. +Luuvâ lase čuávjumist suomâkielân. +Čuávjum koskâldittem uáivild čuávjum potkim tátulávt. +Jis haalijd koskâlduttiđ álgám čuávjum, te kalga +väldiđ ohtâvuođâ tuáhtárân nuuvt jotelávt ko máhđulâš. +Jis čuávjum áigu koskâlduttiđ, te tom kolgâččij +porgâđ ovdil 12. čuávjumoho. +Luuvâ lase čuávjum koskâldutmist suomâkielân. +Čuávjumtestâ lii vyehi, moin selvâttuvvoo lii-uv čuávjum álgám vâi ij. +Luuvâ lase čuávjumteestâst +suomâkielân. +D +Dildo lii seksitiŋgâ, mon puáhtá kočodiđ meid seksisierrân. +Dildoh láá jieškote-uvlágáneh já -stuárusiih. +Ejakulaatio lii synonym sáánán siemâcirgám. +Tot uáivild siemâkolgos cirgám penisist. +siemâcirgomist suomâkielân. +Ekshibitionism uáivild vuáimálii (motomijn páágu sulâstittee) haalu čäittiđ iärásáid almolávt ovdâmerkkân +päljis roopâ teikkâ suhâorgaanijd. +Motomijn tiilijn tággáár taho tiävdá rikkoos tobdomeerhâid. +Endometrios lii puácuvuotâ, mast kuáhtu šlijvease lii eres-uv saajeest ko kuáhtust. +Ton tavdâmeerhah +pyehtih tiettuđ ovdâmerkkân mánusâšpohčâsin teikkâ onâččempohčâsin. +Tom puáhtá tipšođ. +endometriosist suomâkielân. +E-pillereh láá hormonal čuávjum estimvyehi, já toh váldojeh piäiválávt njäälmi peht. +Estimpillereh iä suoijâl +seksitaavdâin. +Estimpillereh láá kyevtilágáneh. +Luuvâ lase e-pillerijn suomâkielân. +Erektio uáivild puojâ storgâsmume. +Erektiost paisâkođos tiävá vooráin, já ton keežild puočâ čyežžil já páisá. +Luuvâ lase erektiost suomâkielân. +Erektiohemâdâs lii tuáhtár selvâttâm penis toimâhemâdâs, mii šadda távjá ovdâmerkkân puácuvuođâ +Erektiohemâdâs lii táválávt elilâm almai váddu. +Erektiovädisvuotâ uáivild tile, mast erektio ij šoodâ nuuvtko tuáivu. +Ovdâmerkkân erektio puáhtá leđe +liijkás šliedâs seeksi várás teikkâ kondom kiesâmân penis oolâ. +Tile kiärdášuvá távjá. +Nuorâin +erektiovädisvuotâ šadda maŋgii toimâttemtedduin, uáivádittee amnâsij kevttimist teikkâ streesi keežild, +uáli harvii puácuvuođâ keežild. +Eressuhâpiäláág olmooš uáivild ulmuu, kii puáhtá anneeđ jieijâs suhâpelettemmin, maŋgâ- teikkâ +eressuhâpiälágin. +Sun iälá almaivuođâ já nissoonvuođâ rääjist, toi kooskâst teikkâ ulguubeln. +Erogeniliih sajeh láá roopâ sajeh, main láá ennuv nervâkeejih, moi kuoskâttem tâi njavkkâm šoddâd seksual +navdâšem já kihtum. +Erogeniliih sajeh mulsâšudeh jieškođe-uv ulmuin. +Erotik puáhtá miäruštâllâđ maaŋgânáál. +Tot iberduvvoo sierâ kulttuurijn já aaigijn sierânáál. +Tom puáhtá +kuvviđ ovdâmerkkân mielâtilleen, mii lii seksuallávt keldee teikkâ mast ulmuuh kihtojeh. +Estimkapsel lii čuávjum hormonal estimvyehi. +Kapsel piäijoo čergijdittem maŋa kietâruottâs liške vuálá. +ij suoijâl seksitaavdâin. +Luuvâ lase estimkapselist suomâkielân. +Estimlaastar lii čuávjum hormonal estimvyehi, mij lijmejuvvoo liiškán táválii laastar náálá. +Estimlaastar ij +suoijâl seksitaavdâin. +Luuvâ lase estimlaastarijn suomâkielân. +Estimpiller lii čuávjum hormonal estimvyehi, mii váldoo piäiválávt njäälmi peht. +Estimpillereh láá kyevtilágáneh: ovtâstittum estimpillereh já minipillereh. +estimpillerijn suomâkielân. +Estimriegis lii lastikist rahtum, čuávjum hormonal estimvyehi, mii stellejuvvoo iämádâhân. +Estimriegis ij +Luuvâ lase estimriäggást suomâkielân. +Estimsuptâ lii čuávjum kemiallâš estimvyehi. +Ton estimvyeimi lii hyeni ige tot kolgâččii kuássin kevttuđ +ohtuunis, mut ain motomáin eres estimvuovvijn, tego kondomáin. +Luuvâ lase estimsuuptâst suomâkielân. +Estimspiiraal lii uccâ, t-puustuv hámásâš tiiŋgâš, mon tuáhtár piäjá kuáhtun čuávjum estim várás. +Spiraleh +láá kyevtilágáneh: veškispiiraal já hormonspiiraal. +Kuábáškin spiralijn ij suoijâl seksitaavdâi vuástá. +Luuvâ +lase estimspiralijn suomâkielân. +Estimvyehi uáivild káálvu teikkâ vyevi, moin puáhtá suojâliđ jieijâs seeksist čuávjum teikkâ seksitaavdâ +vuástá. +Luuvâ lase estimvuovijn suomâkielân. +Fantasia uáivild almolávt puoh maid mij pyehtip kuvâttâllâđ. +Seksualfantasiaiguin uáivilduvvojeh almolávt +mielâkoveh, moh kuleh seeksin já seksualvuotân. +Toh išedeh távjá seksual naavdâšmist já kihtâšuumist. +Fantasiah uážžuh leđe priivaat ääših, ige taid taarbâš olášuttiđ. +Luuvâ lase fantasiain suomâkielân. +Fetišism uáivild seksualvuođâ naavcâ, täävi teikkâ vuáimálii táárbu navdâšiđ seksuallávt ovdâmerkkân +roppâoosijn, vuoččuin, pihtâsijn, materialijn teikkâ tiätu tiiŋgâin. +Fetiš uáivild táválávt seksual himo teikkâ kihtâšume já navdâšem čyeccim áášán teikkâ tiiŋgân. +Genitalvijđodâhhân iberduvvojeh suhâorgaaneh, koskâuážži já pottâräigi. +Genitaleh láá roopâ uásih, moh távjá lahtojeh seksualvuotân teikkâ lassaanmân. +Suhâorgaaneh láá +ovdâmerkkân iämádâh ađai vagina, kunjopoksâmeh, kuáhtu, penis já kuolah. +G-čyegisin kočoduvvoo saje suhâorgaanijn, mon kuoskâttem teikkâ njavkkâm puáhtá tubduđ seksuaallávt +eromâš pyerrin. +Taan saje stuárudâh já tärhis sajadâh sehe tobdoherkkivuotâ lii ereslágán jieškote-uv +ulmuin. +Grooming uáivild tooimâ, mast olmooš rahttât ávhástâllâđ seksuaallávt párnáin teikkâ nuoráin. +Taat puáhtá +tábáhtuđ ovdâmerkkân sosiallii mediast. +Luuvâ lase groomingist suomâkielân. +Gynekolog lii nissoontaavdâi já šoddâdem spesialtuáhtár. +Gynekologilâš tutkâm uáivild tuáhtár toohâm nieidâ teikkâ nissoon tutkâmuš. +Tutkâmist tuáhtár täärhist +keččâmáin já kuldâlmáin olgoldâs suhâorgaanijd, kunjo, kuáhtu já maneráávsáid. +Luuvâ lase tutkâmist +Gynekomastia uáivild kaandâ radderáávsá paddâm hormonij tiet rávásmemavveest. +gynekomastiast suomâkielân. +Haluttesvuotâ uáivild táválávt seksual haalu uccevuođâ teikkâ váilum ollásávt tienuuvt et tot šoddâd +čuolmâ. +Tot lii táválâš čuolmâ, moos puáhtá uuccâđ čuávdus tuáhtárist teikkâ seksualravviittuvâst. +Herkis siemâcirgám lii tile, kuás almai uážžu seeksist siemâcirgám távjá teikkâ ain ovdil ko sun jieš teikkâ +kyeimi tom tuáivu. +Jis tast šadda čuolmâ, te +ääši puáhtá hoittáđ ovdâmerkkân seksualstivrejeijein teikkâ tuáhtáráin. +Hepatit lii hepatitvirus tovâttem vuoivâskuddum. +Hepatitviruseh láá vittâ, moh tovâtteh uáli +siämmáásullâsijd tavdâmeerhâid, mut tai njuámmumvyevih mulsâšudeh. +Luuvâ lase hepatitist suomâkielân. +Herpes lii virus tovâttem kupâlâslágán kuddum, mii tiättoo táválumosávt suhâorgaanijn teikkâ poksâmijn. +Herpes njuámu älkkeemusávt kupâlâsmuddoost. +Tot puáhtá njuámmuđ cummâlušmist, oonâšmist, +kietâseeksist, sehe ovdâmerkkân poksâmijn suhâpeliorgaanij vijđodâhân já nubij kulij. +Luuvâ lase herpesist +Hetero lii olmooš, kiän erotliih, emotionalliih teikkâ/já seksual haaluh čyecih ulmuid, kiäh láá eres suhâpele +ulmuuh ko sun jieš, ovdâmerkkân almai peerust nisonijn já nissoon almain. +Heteronormativvuotâ +uáivild jurdâččemvyevi, mon mield láá tuše kyehti koskânis vuástálâs suhâpele +(almaah já nisoneh) sehe nabdem, et puohah láá heteroseksualeh. +Hijvákuddum uáivild hijvákuobbâr tovâttem kuddum, mii lii uáli táválâš nieidâin já nisonijn. +Hijvákuddum +puáhtá meid leđe kaandâin já almain. +Hijvákuobâr ij lah suhâpelitavdâ. +Himo uáivild vuáimálii haalu moosnii. +Hiv (Human immunodeficiency virus) +lii virus, mii puáhtá fárustis puárránmettumis taavdâ, mii +vaaigut ulmuu piäluštemvuáhádâhân. +Hi-virus sáttá njuámmuđ suoijiimettumis seksikontakt peht meiddei +voorâst ovdâmerkkân narkotiknáálui peht. +Hiv-kuddum tipšom talkkâsijguin hiđásmit virus lasanem já +taavdâ ovdánem puáhtá orostittiđ. +Luuvâ lase hiv:st suomâkielân. +Homo lii olmooš, kiäst láá erotliih, emotionalliih teikkâ/já seksual tubdâmušah siämmáá suhâpiälán, almai +peerust almain já nissoon nisonijn. +Homofobia uáivild vuáimálii palo teikkâ negativlii, tyestee tobdoreaktio homoseksualvuođâ já homon +nobdum ulmui vuástá. +Hormonspiiraal lii uccâ, t-puustuv hámásâš tiiŋgâš, mon tuáhtár piäjá kuáhtun. +Spiiraal ij suoijâl +Luuvâ lase hormonspiralist suomâkielân. +Iämádâh lii nissoon suhâorgaanij pocceelágán já tekkiis uási, mii ovtâstit olgoldâs suhâorgaanijd já kuáhtu. +Luuvâ eenâb iämáduvâst suomâkielân. +Iämáduv šlijvease lii iämáduv pajemus sellâkođos. +Luuvâ šlijvease tipšomist suomâkielân. +Iämádâhonâččem lii seksi, mast suormâ, seksitiŋgâ teikkâ puočâ piäijoo iämádâhân. +Iämádâhpuoskân kočoduvvoo puoskâ sulâstittee jienâ, mii šadda ko iämádâhân čoggâšum áimu purgán +seeksi, nuuvtko onâččem ääigi olgos. +Noomâst huolâhánnáá tot ij toolâ sistees haajâ teikkâ čuálikaasuid. +Iiđeederektio lii penis erektio koccáádijn. +Illáástem uáivild rikoslaavâ mield tom, et nubbe olmooš páguttuvvoo jieškote-uvlágán seksual tavvoid +viehâvääldi kevttimáin teikkâ uhkedmáin kevttiđ viehâvääldi. +Illáástem lii meid tot, jis oonâš časkâm teikkâ +tainâskâm ulmuin. +Illáástem lii viehâväldirikos. +Impotent lii puárásmum termâ, moin lii táválávt uáivildum almai, kiäst iä lah naavcah finniđ erektio. +Insest lii seksual kontakt peerâjesânij (vanhim já párnáá teikkâ obij já viiljâi) kooskâ. +Perruu vyeliahasijd +párnáid čuoccâm insest lii párnái seksual ávhástâllâm. +Insest lii Suomâst lavâttem. +Interseksualvuotâ kovvee ulmuu, kiäst láá šoddâm roopâst sehe nisonân já almai táváliih suhâpele +tobdomeerhah. +Intimvuotâ uáivild persovnlii, aldaa já priivaat. +Jieijâsčaittâlem uáivild vuáimálii (motomijn ulmuin tego págulii) haalu čäittiđ iärásáid almolávt jieijâs päljis +roopâ teikkâ suhâorgaanijd. +Motomijn tiilijn tággáár toimâ tiävdá rikkoos tobdomeerhâid. +Jienâruávásmem uáivild rávásmemave mudo, kuás jienâst tábáhtuveh nubástusah. +Talle eromâšávt oolgij +jienâ šadda vyeligubbon já muttoo ko kuággum já jienâpoksâmeh šaddeh. +Luuvâ lase jienâruáváásmist +Jieštobdo uáivild jieijâs árvuštâllâm já ibárdâs alnestis. +Toh maggaar jieštobdo lii, mulsâšud sehe puorij já +ahevis feeriimij mield. +Jieštobdo ij lah ain siämmáálágán. +Luuvâ lase jieštobdoost suomâkielân. +Jieštuđâttem lii seksual navdâšem adelem olssis ovdâmerkkân kuoskâttâlmáin roopâ já suhâorgaanijd. +Luuvâ lase jieštuuđâtmist suomâkielân. +Jotelis kukkodâhšoddâm uáivild jotelis kukkodâhšoddâm ääigi. +Kaandâi jotelis kukkodâhšoddâm tábáhtuvá +rávásmemave loppâkeččin. +Nieidâin jotelis kukkodâhšoddâm tábáhtuvá távjá arâdub muddoost +rávásmemavveest. +Kaattâmpiller lii sárnumkielâ ettâmvyehi maajeeldestimpillerân. +Tot lii talhâspyevtittâs, mii sirdá +maneseelâ luovânem, mut ij koskâldut jo álgám čuávjum. +Tot lii uáivildum tađe várás, jis čuávjum ij lah +tuoivum já eres estim ij lah luhostum, om. +ko kondom lii rottâsâm. +Maajeeldestimpiller estimvyeimi ij lah +siämmáá pyeri ko olmânáál kevttum kondom teikkâ merikoskâsii hormonal estim. +Maajeeldestimpiller ij +meidgin suoijâl seksitaavdâin. +Luuvâ lase maajeeldestimist suomâkielân. +Kandâvuođâ tuávádâh kiävttoo kaandâst tâi almast, kiäst iä lah onâččemfeeriimeh. +Kietân kesâččem lii suomâkielâst synonyym jieštuuđâtmân. +Tot lii seksual navdâšem adelem olssis +ovdâmerkkân kuoskâttâlmáin roopâ já suhâorgaanijd. +Klamydia lii seksitavdâ, mii šadda bakterist. +Tot puáhtá njuámmuđ suoijiimettumis tohâmist já +njälmiseeksist. +Klamydia hoittájuvvoo +antibiotijguin. +Luuvâ lase klamydiast suomâkielân. +Klitoris lii nissoon suhâorgaanij tobdoherkis uási. +Tot lii kođos, mii lávdá vijđáht čuárbbeelijd, iämáduv +pirrâs räi. +Klitoris keeči lii uáinusist já tom puáhtá kuullâđ suormâiguin. +Tot lii kužžârääigi paajaabeln siskeeb +kunjopoksâmij ovtâstumsaajeest. +Luuvâ lase klitorisist suomâkielân. +Kondom lii lateksist teikkâ polyuretanist rahtum čuávjum estimtiŋgâ. +Kondom kiässoo storgâsmum penis +teikkâ seksisierâ oolâ. +Kondom lii áinoo estimtiŋgâ, mii suoijâl čuávjum já seksitaavdâi vuástá. +nisonijn láá jieijâs kondomeh (keejâ nisonij kondom). +Luuvâ lase kondomist suomâkielân. +Kondylooma lii papilloomavirus tovâttem seksitavdâ, mast šaddeh čivleh suhâorgaanijn. +Virus puáhtá +njuámmuđ suoijiimettumis onâččem, njälmiseeksi já kieđâi peht. +Luuvâ lase kondyloomast suomâkielân. +Koskâldittum onâččem uáivild onâččem joskâm ovdil siemâcirgám. +Veikkâ onâččem lii koskâldittum, tast +puáhtá čuávjuđ já uážžuđ seksitaavdâ. +Kuppa ađai syfilis lii bakter tovâttem seksitavdâ, mii puáhtá njuámmuđ suoijiimettumis tohâmist já +Luuvâ lase syfilisist +Kuolah já kuolâpursâ lii almai suhâorgaanij uási. +Kuolâpuursâst láá kuolah já lasekuolah. +Kuolâi pargon lii +pyevtittiđ šovâttemseelâid já testosteron. +Luuvâ lase kuolâin suomâkielân. +Kuáhtu lii nissoon suhâorgaanij uási. +Šohânâm manesellâ tarvan kuáhtusiäinán já šadda vávván. +Kuáškuttemvardem uáivild iämáduv vardem eres ääigi ko mánusij ääigi. +Tággáár vardem kočoduvvoo meid +koskâvardemin. +Luuvâ lase koskâkulgâmijn suomâkielân. +Kunjopoksâmeh láá nissoon suhâorgaanij uási. +Nisonijn láá ulggub já siskeeb kunjopoksâmeh. +kunjopoksâmijn suomâkielân. +Lasekuolah láá kuolâi ase alne já taid puáhtá aiccâđ suormâiguin kuldâlmáin. +Kuolâin pyevtittum +šovâttemseelah vyerkkejuvvojeh lasepálloid. +Lesbo lii nissoon, kiäst láá erotliih, emotionalliih teikkâ/já seksualliih tobdoh siämmáá suhâpiälán, nissoon lii +perustum nisonijn. +Lijkkuustem lii tobdo, mii puáhtá šoddâđ, ko mottoom olmooš oro vuovâsin já kiäsutteijen. +Maajeeldestimpiller lii talhâspyevtittâs, mii sirdá maneseelâ luovânem, mut ij koskâldit jo álgám čuávjum. +Tot lii uáivildum kevttuđ, jis ij tuáivu čuávjum já eres estim ij lah luhostum, om. +ko kondom lii ráigánâm. +Maajeeldestimpiller estimvyeimi ij lah siämmáá pyeri ko olmânáál kevttum kondom teikkâ merikoskâsii +hormonal estim. +Maajeeldestimpiller ij meidgin suoijâl seksitaavdâin. +Luuvâ lase maajeeldestimist +Manejoođáán teikkâ manepoccee lii šoddâdemorgaanáid kullee roppâuási. +Ton peht maneráávsást +luovânâm manesellâ jotá kuáhtun. +Maneráávsáh láá nissoon suhâorgaanij uási. +Maneráávsái pargo lii pyevtittiđ maneseelâid já estrogenijd. +Luuvâ lase maneráávsáin suomâkielân. +Manesellâ lii nissoon suhâsellâ, mii luovvân maneráávsáin ohtii máánust, ko mánusiih láá álgám. +šovâttemsellâ šoovât maneseelâ, te čuávjum álgá. +Maneseelâ šohânem uáivild tábáhtus, mast šovâttemsellâ tiäivá maneseelâ já šoovât tom. +Maŋanâm siemâcirgám uáivild tom, et almast lii ain teikkâ távjá vädisvuođah uážžuđ siemâcirgám. +Mii peri +puácuvuođâid, psykologlâš suijâ, tálhudem teikkâ uáivádittee amnâseh pyehtih vaiguttiđ já vádásmittiđ +siemâcirgám šoddâm. +Maŋanâm siemâcirgám lii čuolmâ talle, ko tot hettee seeksi. +Ääši kannat kieđâvuššâđ +tuáhtáráin teikkâ seksualravviittuvâst. +Maŋalâsorgasmeh uáivild nisonijn maaŋgâid orgasmijd, moh puátih maŋaluvâi. +Masturbistem lii synonym jieštuuđâtmân. +Tot lii seksual navdâšem adelem olssis ovdâmerkkân +kuoskâttâlmáin roopâ já suhâorgaanijd. +Mánusâšpaje lii äigipaje, mii álgá vuosmui mánusij peeivi rääjist já nohá čuávuvái mánusij vardem +älgimpiäiván. +Mánusâšpaje kukkodâh rievdâd ulmust ulmui, táválávt tot pištá 23-35 peeivi. +mánusâšpaajeest suomâkielân. +Mánusâšpoovčâs uáivild pohčâsijd, moh iteh mánusij ääigi. +Pohčâseh šaddeh távjá kuáhtu kiäsádâtmist. +Mánusâšpohčâsijd puáhtá tipšođ. +Luuvâ lase mánusâšpohčâsijn suomâkielân. +Mánusij sirdem uáivild mánusij äigimudo sirdem. +Mánusiih pyehtih sirduđ tuáhtár meridem +reeseepttalkkâsijguin (mánusij sirdempillereh) teikkâ hormonal estimpyevtittâsâin, tego estimpillerijguin. +Luuvâ lase mánusij sirdemist suomâkielân. +Mánusâšvardem uáivild kuáhtu šlijvease luovânem já toos lohtâseijee vardem iämáduv peht mánusij ääigi. +Luuvâ lase mánusâšvardemist suomâkielân. +Mánusiih uáivildeh vardem, mii šadda kuáhtu šlijvease uuđâsmmist, já mii pištá 2-8 peeivi. +Mánusiih älgih +nieidâin rávásmemavveest 10-16 ihásâžžân. +Luuvâ lase mánusijn suomâkielân. +Mánukoppâ lii silikonist teikkâ luándukumist rahtum mánusâšsyeji. +Luuvâ lase mánukoopâst suomâkielân. +Menkat, mensut, moonikset láá suomâkielâst synonymeh mánusijd. +Toh uáivildeh vardem, mii puátá +kuáhtu šlijvease uuđâsmmist, já mii pištá 2-8 peeivi. +Mánusiih älgih nieidáin rávásmemavveest 10-16 +ihásâžžân. +Minipillereh lii čuávjum estimvyehi, mii váldoo njäälmi peht. +Toh tuálih sistees tuše fiskisráksáhormon. +Minipillereh iä suoijâl seksitaavdâin. +Luuvâ lase minipillerijn suomâkielân. +Monogamia uáivild oovtânajâlâšvuođâ teikkâ parâkoskâvuođâ, mast ulmust lii tuše ohtâ kyeimi. +Nävli ađai penis lii almaa suhâorgaan. +Luuvâ lase penisist suomâkielân. +Nissoon ejakulaatio uáivild motomijn nisonijn tábáhtuvvee vuoččuu purgám kihtâšume teikkâ orgasm ääigi. +Uási kolgosist vuáčču ráávsáin, moh láá kužžâuálist. +Kolgosist iä lah suhâseelah. +Nisonij kondom lii nissoon estimtiŋgâ, moin uážžu syeje čuávjum já seksitaavdâi vuástá. +Tot piäijoo +iämáduv siisâ. +Luuvâ lase nissoon kondomist. +Nieidâcuozzâ lii riegislágán teikkâ máánusiirpi hámásâš čonâskođosjorme iämáduv rääigi siskiibeln. +lase nieidâcuozâst suomâkielân. +Nieidâvuođâ tuávádâh kiävttoo nieidâst tâi nisonist, kiäst iä lah onâččemfeeriimeh. +Njamah láá roppâuási. +Njammain láá iänáážin ráksákođoseh, vuojâkođoseh já čonâskođoseh. +njammain suomâkielân. +Njammaliivih lii liškepiivtâs, mii tuálá já hämmee njammaid. +Luuvâ lase njammaliivij hahâmist +Njammakeeji lii kuávdoo njama já lii koskâttuvâi alanâm. +Njammakeeji pirâstit liškevijđodâh, mii +kočoduvvoo suomâkielân "njammašiljon". +Njavkkâmseksi puáhtá merhâšiđ jieškote-uv soojij kuoskâttem já kuoskâttâllâm roopâst. +Ton ulmen lii távjá +seksual navdâšem adelem já feerim. +Kuoskâttiđ puáhtá ovdâmerkkân kieđâiguin teikkâ ubâ roppáin. +Puáhtá +jurdâččiđ, et petting, ovdâleikkâ já suormâseksi kuleh njavkkâmseeksi vuálá. +Njulčásmittemvuoidâs uáivild pyevtittâs, mii keeppid koosâ ovdâmerkkân šlijveaaseest. +kevttiđ iššeen tohâmist teikkâ jieštuuđâtmist. +Njulčásmittemvuoidâs puáhtá uástiđ apteekist já +purrâmâškaavpijn. +Njälmiseksi uáivild suhâorgaanij kihtâlem já njavkkâm njalmijn. +Njälmiseksisyeji lii seksitaavdâi estimvyehi, mon puáhtá kevttiđ pottârääigi teikkâ nissoon suhâorgaanij +syeijin njälmiseeksi ääigi. +Njälmiseksisyeje puáhtá rähtiđ kondomist, uástiđ apteekist teikkâ +seksitiŋgâkäävpist. +Ohtuuorroo lii olmooš, kii ij lah naaijâmlittoost, aassâmlittoost teikkâ eres fastâ parâkoskâvuođâst. +Onâččem uáivild tom, et puočâ teikkâ seksipiergâs piäijoo kunjon teikkâ pottârááigán. +Luuvâ lase oonâšmist +Ooraalseksi uáivild suhâorgaanij njavkkâm njalmijn. +Tast ij pyevti čuávjuđ, mut tast pyehtih njuámmuđ +seksitaavdah. +Orgasm teikkâ paccâm lii navdâšem já pyeritile tobdo, mon puáhtá finniđ ovdâmerkkân jieštuđâttem, +njälmiseeksi, kietâseeksi teikkâ onâččem ääigi. +Orthoreksia lii hemâdâs, mij lohtâs puurâdmân. +Orthoreksian puosâškuáttám ulmust lii páágu sulâstittee +tárbu puurrâđ tiervâslávt. +Orthoreksiast puáhtá puárániđ. +Ovdâkuáškánjâš uáivild kildee vuoččuu, mii puátá kihtâšume ääigi penis keejist, kužžâuáli rääigist. +Ovdâkuáškánjâš ulmen lii njulčásmittiđ penis onâččem ääigi. +Ovdâkuáškánjâsâst pyehtih leđe +šovâttemseelah. +Ovdâleikkâ lii toimâ, mii lasseet seksual kihtâšumvuođâ já himo. +Ovdâleikkâ puáhtá anneeđ sistees +ovdâmerkkân saanijd, kejâstuvâid, lihâstuvâid, njavkkâm teikkâ cummâluššâm. +Kihtâšum lii seksual +navdâšem tááhust tehálâš. +Ovdânähki lii penis pajemus já lihâdeijee uási, mii luávdá ollásávt teikkâ mottoom uási nävliuáivist. +lase ovdânäähkist suomâkielân. +Ovtâstittum estimtablet lii čuávjum hormonal estimvyehi, mii váldoo piäiválávt njäälmi peht. +Tot tuálá +sistees kyehti eresmuđusii hormon. +Ovtâstittum estimtableteh iä suoijâl seksitaavdâin. +ovtâstittum estimtabletijn suomâkielân. +Ovulaatio uáivild maneseelâ luovânem maneráávsáin. +Ovulaatio tábáhtuvá suullân ohtii máánust. +lase ovulaatiost suomâkielân. +Panseksual lii olmooš, kiän erotliih, emotionalliih teikkâ/já seksual tubdâmušah pyehtih čuoccâđ nubbijd +ulmuid sii suhâpeeleest teikkâ suhâpelettesvuođâst huolâhánnáá. +PAPA-iskos uáivild pođoisellâiskos, mii tahhoo nisonáid. +Čááitus váldoo iämáduv vuáđust já kuáhtu +njäälmist. +Čáitusväldim puáhtá tubduđ smavvâ capciittâhhân čuávjivuáđust. +PAPA-čáittus ij táválávt taarbâš +väldiđ vuálá 20-ihásijn. +Luuvâ lase papačáittusist suomâkielân. +Parâkoskâvuotâ lii kyevtikoskâsâš koskâvuotâ, mii vuáđuduvá kieresvuotân já seksualvuotân. +Pedofil lii paijeel 16-ihásâš olmooš, kiän seksual kiddiistume jo-uv fantasiai teikkâ tavoi tääsist čuácá +vuosâsaajeest vuálá rávásmemahasijd párnáid. +Penetraatio uáivild siisâ uigâm. +Távjá penetraatio meerhâš iämádâhonâččem. +Penis lii almaa suhâorgaan. +Pirrâčuopâdem lii Suomâst talhâstieđâlâš toimâ. +Táválávt toin tivoduvvoo kaandâi čovgâ ovdânähki. +Nieidâi +pirrâčuopâdmân ij lah Suomâst talhâstieđâlâš aggâ, tanen ton olášuttem lii laavâst kieldum. +PMS-tavdâmeerhah (premenstrual syndrom) uáivild tavdâmeerhâid, moh šaddeh ovdil mánusijd. +tavdâmeerhah pyehtih leđe ovdâmerkkân paddâm, vaibâsvuotâ, erduuvuotâ, čuávjivuáđu- já +čielgipohčâseh, uáivipoovčâs, liškevááduh já njamai herkkivuotâ. +Luuvâ lase PMS-tavdâmeerhâin +Polyamoria teikkâ maŋgâkoskâvuotâtile lii oovtâst soppum tääpi, mii vuáđuduvá ohtâsii ibárdâsân leđe +romantlijn, intim já/teikkâ seksual koskâvuođâin maŋgáin ulmuin siämmáá ääigi. +Polygamia uáivild maŋgânajâlemvuođâ. +Motomijn kulttuurijn já riijkâin lii ärbivyehin já lavâlâš, et láá eenâb +naaijâmkyeimih. +Porno čáittá seeksi já pietittemesvuođâ. +Porno ulmen lii kihtâliđ keččee. +Pornoloostâ vyebdimaherääji lii 15 +ihheed já pornovideo 18 ihheed. +Prostituutio uáivild maaŋgâmuđusij seksual tavoi vyebdim sajanmäksim vuástá. +Tot ij lah Suomâst +rikosriävtálávt ráŋgášemvuálásâš taho. +Seeksi uástim teikkâ uástim keččâlem vuálá 18-ihásijn lii rikos. +Ovdâsvástádâs lii ain ulmust, kii uástá seeksi vyeliahasijn. +Pubertet lii synonym sáánán rávásmemahe. +Tot lii šoddâm- já ovdánemmuddo nuorâvuođâst. +Rávásmemahe vuálgá joton hormonal nubástusâi keežild. +Tot álgá jieškote-uv nuoráin uáli eres ääigi. +lase rávásmumeavveest suomâkielân. +Rávásmemahe lii šoddâm- já ovdánemmuddo nuorâvuođâst. +Rávásmemahe vuálgá joton hormonal +nubástusâi keežild. +Luuvâ lase rávásmumeavveest suomâkielân. +Rähisvuotâ lii tobdo, mii puáhtá čyecciđ jieškote-uvlágán aššijd teikkâ ulmuid. +Ruŋkkam lii suomâkielâst synonyym jieštuuđâtmân. +Ruŋkkam lii seksual navdâšem adelem olssis +Sadomasokism (SM) lii seksual toimâ, moos pyehtih lohtâsiđ ovdâmerkkân roolisierah, vuálánittem, +čoonnâm já povčâgitmist navdâšem. +Toimâ kalga ain vuáđuduđ ohtâsii haalun já sopâmušân já lii tehálâš, et +kuábáš-uv uásipeeli tubdâv, et suoi navdâšává. +Seksi uáivild eresmuđusijd aašijd ulmuid. +Tot puáhtá leđe toimâ, jurduuh tâi tobdoh, moh tovâtteh seksual +pyeritile, navdâšem já kihtâšume (ovdâmerkkân jieštuđâttem, kuoskâttâllâm, cummâluššâm, onâččem já +njavkkâmseksi). +Seksi-išepiergâs lii tiŋgâ, mii kiävttoo seeksist. +Seksi-išepiergâseh išedeh meid talle, jis jieijâs seksualvuođâ +olášuttem lii estum ovdâmerkkân monnii toimânaavcâ raijiittâs keežild. +Seksipiergâsist já seksi-išepiergâsist +ij lah távjá iäru já koččâmâš lii siämmáin pyevtittâsâin. +Seksisierah +láá jieškote-uvlágán tiiŋgah já piergâseh, moh láá vuávájum hitruuvuođâ tiet jieštuuđâtmân +já tohâmân sehe seksisierâdmân. +Seksitiiŋgah láá ovdâmerkkân dildo, vibraattor já tahoiämádâh. +Toh pyehtih njuámmuđ suoijiimettumis +seeksist, jis tot lii jo ovdeláá oovtâ uásipiälán njuámmum. +Seksitaavdâin puáhtá suojâliđ jieijâs nuuvt et +kiävttá kondom teikkâ njälmiseksisyeje. +Luuvâ lase seksitaavdâin suomâkielân. +Seksitavdâtestâ uáivild ovdâmerkkân kužžâ- já vorrâčáittus já ton tutkâm laboratoriost seksitaavdâi väärild. +Luuvâ lase seksitavdâtestaamist suomâkielân. +Seksipiergâseh láá jieškote-uvlágán tiiŋgah já piergâseh, moi ulmen lii išediđ jieštuuđâtmist já tohâmist +sehe seksisierâdmist. +Seksualidentitet lii ovtâskâs ulmuu uáinu jieijâs seksualvuođâst. +Seksualidentitet riävdá já hámmášuvá ubâ +eellim ääigi. +seksuallâš aktivlâšvuotâ kovvee seksual jurduid, tobdoid já seksual lattim. +Aktivlâšvuotâ-sääni puáhtá +uáivildiđ tai aašij mere tiätu muddoost ulmuu elimist. +Seksuallâš aktivlâšvuotâ riävdá ulmust ulmui já ubâ +Seksuallâš haalu uáivild haalu finniđ seksual pyeritile já navdâšem. +Seksuallâš haluttesvuotâ uáivild seksuallâš haalu uccevuođâ teikkâ váilum ollásávt, ovdâmerkkân ko +olmooš ij haalijd seeksi já ana tom čuolmân. +Áášán puáhtá uuccâđ čuávdus tuáhtárist teikkâ +seksualravviittuvâst. +Seksuallâš pyereestvaijeem uáivild tuđâvâšvuođâ jieijâs suhâpiälán já seksualvuotân. +Seksuallâš +pyereestvaijeem uáivild tom, et ulmust lii máhđulâšvuotâ porgâđ tienuuvt ko sunjin olssis oro +pyeremussân. +Seksuallâš ávhástâllâm meerhâš saavâid teikkâ tooimâ, mii ij lah hiäivulâš nuorâ ahetásásii (psyyke tääsi) +seksualovdánmân já tot povčâgit nuorâ jiegâlávt teikkâ fyysilávt. +Ávhástâllâm puáhtá tábáhtuđ muáđuluvâi, +puhelin teikkâ internet peht. +Ávhástâllâm ij ain toolâ sistees tom, et uhre já ávhástellee teivâv fyysilávt. +Seksuallâš hyenes kohtâlem puáhtá leđe ovdâmerkkân äštim, čovgiittem, laiđiistâllâm, skiäŋkkum teikkâ +páguttem tohâmân, njälmiseeksin teikkâ cummâlušmân. +Hyenes kieđâvušmân kuleh meid seeksin +lohtâšuvvee ašij keččâmân teikkâ kuldâlmân páguttem, páguttem kuoskâttâllâđ jieijâs teikkâ nube teikkâ +viehârâs kuoskâttâllâm. +Seksuallâš ohtâvuotâ uáivild oovtâst ovttáin teikkâ eenâb ulmuiguin feerejum já olášuttum seeksi. +lase seeksist suomâkielân. +Seksual luávkkám lii taho, mii povčâgit tavo čuosâttâhhân šoddâm ulmuu olmooš-, jiešmeridem- teikkâ +seksualvuoigâdvuođâid. +Tavo čuosâttâhhân puáhtá karttâđ páárnáš, nuorâ, rävisolmooš teikkâ elilâm +olmooš suhâpeeleest sorjohánnáá. +Seksual luávkkám ij veltihánnáá teevdi rikkoos tobdomeerhâ, veikkâ +taho sáttá atâštiđ tâi luávkkáđ čuosâttâhhân šoddâm ulmuu, teikkâ sun puáhtá anneeđ tom veerrin. +Seksuallâš sundâšume +kovvee tom, kiän ulmust olmooš lii kiddiistum erotlávt, emotionallávt teikkâ +seksuallávt. +Seksuallâš sundâšume lii muttuuhánnáá jiešvuotâ kidâ šoddâm rääjist. +Juáháš puáhtá jieš +miäruštâllâđ teikkâ kyeđđiđ miäruštâlhánnáá jieijâs seksualidentitet. +Seksualravvim lii stivrim já ravvim aašijn, moh kuleh seksualvuotân. +Seksualravvim siskeeld táválávt 1-5 +savâstâllâmkerdid. +Seksualvuoigâdvuođah tuálih sistees sehe vuoigâdvuođâid já kenigâsvuođâid seksualvuođâst. +Vuoigâdvuođah kyeskih puohahasijd suhâpeeleest, liškeiivnest, seksual sundâšuumeest já +tiervâsvuotâtiileest sorjohánnáá. +Luuvâ lase seksualvuoigâdvuođâin suomâkielân. +Seksualrikos uáivild seksual jiešmeridemvuoigâdvuođâ vahâgittee tavo, mii lii juohhum ráŋgášemvuálásii +tavo luokan Suomâ laavâst. +Seksualrikoseh miäruštâllojeh rikoslaavâ 20. lovvoost. +Luuvâ lase rikoslaavâst +Seksualvuotâ lii ulmuu vuáđujiešvuotâ, mon ij pyevti sierriđ ulmuu eres lattiimist. +Seksualvuotân kuleh +eereeb iärrás suhâpeeli, seksual sundâšume, lasanem já suhâpeliroolih. +Keejâ video seksualvuođâst. +Seksualterapia meerhâš savâstâllâmiše seeksin já seksualvuotân lohtâšuvvee aašijn. +Seksualterapia tuálá +sistees maŋgâ terapiakeerdi. +Terapian puáhtá ucâliđ jiečânávt teikkâ tuáhtár puáhtá laiđiđ toho +ovdâmerkkân sorjovâšvuođâ tovâtteijee seksičuolmâi keežild. +Seksualtiervâsvuotâ +lii tot uásisyergi ulmuu tiervâsvuođâst, mii kulá seksualvuotân já seeksin. +Seksualtiervâsvuotâ ráhtášuvá ubâ eellim ääigi lavhij mield. +Tot uáivild almajin ja nisonin rávásmum já +ovdánem sehe jieijâs já nuubij árvuštem já suojâlem. +Seksualtiervâsvuođâ tááhust lii siämmáá tehálâš +iberdiđ, kuás kalga ucâliđ tuáhtárân rávásmemave čuolmâi tiet, ko mättiđ suojâliđ jieijâs seksitaavdâi +Selibat uáivild tile, mast olmooš kiäldádât seeksist teikkâ jieškote-uvlágán seksual tavoin. +Selibat puáhtá +pišteđ maaŋgâkukkosijd aaigijd. +Sexting uáivild seksual kuuvij, videoi já viestâi vuolgâttem ovdâmerkkân moobilpiergâsijguin. +seksiviestâin suomâkielân. +Siemâcirgám uáivild siemâkolgos cirgásem penisist. +Siemâkolgos puáhtá siskeldiđ šovâttemseelâid, moh +pyehtih šovâttiđ maneseelâ já čuávjum puáhtá älgiđ. +Luuvâ lase siemâcirgomist suomâkielân. +Siepah uáivildeh suhâorgaanij liškekuolgâid, moh šodâškyeteh rávásmemavveest já suojâleh suhâorgaanij +liške já šlijvease. +Sooloseksi lii synonym jieštuuđâtmân. +Tot lii seksual navdâšem adelem olssis ovdâmerkkân kuoskâttâlmáin +roopâ já suhâorgaanijd. +Spanking lii liške tuáškum kuámmiráin teikkâ moinnii tiŋgáin seksual kihtâlem teikkâ kihtumvuođâ lasettem +várás. +Toos kalga leđe puoh uásipeelij mietâmuš já oovtâst soppum njuolgâdusah. +Sperma teikkâ siemâkolgos lii vuočâ, mii siskeeld šovâttemseelâid, já toh cirgás siemâcirgám ääigi penis +kužžâuálist. +Sperma ana sistees sehe šovâttemseelâid já kupâlâsráávsást já ovdâráávsást vuoččum +kolgosijd. +Luuvâ lase siemâkolgosist suomâkielân. +Spermisid lii čuávjum kemiallâš estimvyehi. +ohtuu, mut ain oovtâst motomáin eres estimvuovvijn, tego kondomáin. +Luuvâ lase estimsuuptâst +Spiiraal lii uccâ, t-puustuv hámásâš tiiŋgâš, mon tuáhtár piäjá kuáhtun čuávjum estim várás. +Spiiraal ij +suoijâl seksitaavdâi vuástá. +Luuvâ lase estimspiralijn suomâkielân. +Sterilisaatio lii pisovâš čuávjum estimvyehi. +Sehe almaid já nisonijd puáhtá sterilistiđ. +Sterilisaatio ij vaaigut +hormonpyevtitmân, seksual haalun teikkâ seeksin. +Suhâpele tivvoom uáivild, et olmooš tivo šoddâmääigi sunjin miäruštâllum, puástuhin feerejum suhâpele, +vâi tot västidičij jieijâs suhâpeli-identitet. +Taas pyehtih kuullâđ noomâ nubásmittem, juuridlii suhâpele +nubásmittem sehe jieškote-uvlágán roopâ talhâstieđâliih tipšoh. +Suhâpele tivvoomtipšo uáivild tom, et olmooš uážžu talhâstieđâlii iše šoddâmääigi miäruštâllum suhâpele +tivomân, vâi tot västid ulmuu jieijâs feerim suhâpeli-identitetist. +Suhâpeeli lii ulmui jiešvuotâ. +Ovtâskâs olmooš puáhtá miäruštâllâđ suhâpeelees ovdâmerkkân biologia +teikkâ persovnlâš feerim uáinust. +Juáháš feeree suhâpeeles jieijâs vyevi mield. +Suhâpeli-identitet lii ulmuu uáinu jieijâs suhâpeeleest. +Suhâpeli-identitet lii individuallâš. +Suhâpeliorgaaneh teikkâ genitaleh láá organeeh , moh távjá lohtâseh seksualvuotân teikkâ lassaanmân. +Suhâorgaaneh láá ovdâmerkkân iämádâh ađai vagina, kunjopoksâmeh, kuáhtu, penis já kuolah. +Suhâpelitaavdah láá bakterij teikkâ virusij tovâttem puácuvuođah, moh njuámuh suoijiimettumis seeksist. +Tondiet taah puácuvuođah kolgâččii-uv kočoduđ seksitavdân. +Seksitaavdâin puáhtá suojâliđ jieijâs ko +Suhâsellâ uáivild lassaanmân spesialistum seelâid. +Ulmuin suhâseelah láá manesellâ (nisoneh) já +šovâttemsellâ (almaah). +Suormâtuđâttem uáivild ovdâmerkkân suhâorgaanij njavkkâm já kihtâlem suormâiguin. +Syejiaherääji lii termâ, mii uáivild lahârähtei asâttem aherääji. +Syejiaherääjih láá kyehti: 16 ihheed já 18 +ihheed. +Toi ulmen lii suojâliđ vyeliahasijd nuorâid seksual tavoin, moh sättih leđe varâliih sii seksual +šoddâmân já ovdánmân. +Luuvâ lase syejiaherääjist suomâkielân. +Šlijvease uáivild jieškote-uv orgaanij já vuovdâi sisâase luávdee kođoskeerdi. +Njuuneest, njäälmist, peeljist, +pottârääigist já iämáduvâst lii šlijvease. +Šovâttemseelah láá almaa suhâseelah. +Jis šovâttemsellâ šoovât maneseelâ, te čuávjum álgá. +šovâttemseelâin suomâkielân. +Terska ađai puojâ uáivi uáivild penis uáivi. +Kuávdoo puojâ uáivi lii kužžâräigi, mast kužžâ já siemâkolgos +kolgá olgos. +Puojâ uáivi lii távjá herkki kuoskâtmân. +Luuvâ lase terskaast suomâkielân. +Tippur lii bakter tovâttem seksitavdâ, mii puáhtá njuámmuđ suoijiimettumis tohâmist, njälmiseeksist já +seksitiiŋgâi peht. +Tippur áiccoo seksitavdâteestâ vuáđuld já tot hoittájuvvoo antibiotijguin. +tippurist suomâkielân. +Torvoseksi siskeeld tooimâid já tavoid, moi čuávumuššân iä njuámu seksitaavdah teikkâ main ij pyevti +čuávjuđ. +Luuvâ lase estimist suomâkielân. +Transgender lii olmooš, kiän suhâpeeli lii jieijâslágán almaivuođâ já nissoonvuođâ ovtâstume. +Transgender +puáhtá tubdâđ jieijâs suhâpelittemmin teikkâ maŋgâ- teikkâ eressuhâpiälásâžžân. +Sun iälá almaivuođâ já +nissoonvuođâ rääji alne, kooskâst teikkâ ulguubeln. +Transolmooš lii almostuávádâh ulmui, kiän suhâpeli-identitet teikkâ suhâpele olgospyehtim spiehâst ton +suhâpiälán lohtum vuárdámušâin, moos sun lii šoddâmmuddoost miäruštâllum. +Transsuhâpelivuođâst lii koččâmâš suhâpele feerimist tienuuvt, et šoddâmmuddoost miäruštâllum +suhâpeeli ij oro uápisin. +Transsuhâpiälásii ulmuu suhâpeli-identitet puáhtá leđe almai, nissoon teikkâ +maidnii muide. +Transvestisâšvuotâ uáivild ulmuu, kiäs kulá ennuv sehe almaivuotâ já nissoonvuotâ. +Transvestit tobdá +táválávt šoddâmist miäruštâllum suhâpele uápisin, mut haalijd koskâttuvâi vuáijuđ nube suhâpele roolin, +ovdâmerkkân lattiimáin já pihtâsijguin. +Tumputtaminen lii seksual navdâšem adelem olssis ovdâmerkkân kuoskâttâlmáin roopâ já suhâorgaanijd. +Urolog lii tuáhtár, kii lii spesialistum almai já nisonij manemušâi já kužžâolij sehe almai suhâorgaanij +puácuvuođâi tutkâmân já tipšomân. +Vagina lii synonym iämádâhân. +Tot lii nissoon suhâorgaanij pocceelágán já tekkiis uási, mij ovtâstit olgoldâs +suhâpeliorgaanijd já kuáhtu. +Luuvâ lase iämáduvâst suomâkielân. +Vaginism lii iämádâhčarviittâh, mast nissoon čuárbbelvyeliteehijn já iämáduvâst láá tátuttes čarviittuvah. +Iämádâhčarviittâh puáhtá tubduđ ovdâmerkkân tohâmist, jieštuuđâtmist teikkâ gynekologlii tutkâmist. +Luuvâ lase vaginismist suomâkielân. +Ostum seksi lii seeksi jieškote-uvlágán tavoi lonottem ruttân teikkâ eres ovdâdâssáid, ovdâmerkkân +pihtâsáid teikkâ uáivádittee amnâsáid. +Seeksi uástim vuálá 18-ihásijn teikkâ uástim keččâlem lii rikos. +Veškispiiraal lii uccâ, t-puustuv hámásâš tiiŋgâš, mon tuáhtár piäjá kuáhtun. +Luuvâ lase veškispiralist +Vibraattor lii sporijdeijee seksitiŋgâ. +Vibraattoreh láá maaŋgâlágáneh. +Vielgiskulgâm lii vielgis kolgos, mii kolgá iämáduv šlijveaaseest já kuáhtučiäppát ráávsáin. +Tot iššeed toollâđ +iämáduv šlijvease oornigist já tiervâsin. +Luuvâ lase vielgiskolgosist suomâkielân. +Vises peeivih uáivildeh taid mánusâšpaje peeivijd, kuás nisonist ij lah teoriast máhđulâšvuotâ čuávjuđ. +Vises peeivih iä lah lyetittettee čuávjum estimvyehi, tanen ko eromâšávt nuorrân ovulaatio puáhtá +tábáhtuđ mon mánusâšpaje muddoost peri. +Luuvâ lase vises peeivijn suomâkielân. +Vulva lii nomâttâs nissoon olgoldâs suhâpeliorgaanáid tego kunjopoksâmáid, klitorisân já iämáduv rááigán. +Vulvodynia lii povčâstile, mii tiättoo nissoon suhâorgaanijn. +Tot puáhtá čuágguđ, ilâštiđ já suhâorgaaneh +pyehtih leđe heerkih. +Luuvâ lase vulvodyniast suomâkielân. +VUÁRUTTUVÂI +Raavâkirje vuáruvaikuttâsân já +kielâ ovdánem algâmuddoid +Lohhei +Vuáruvaikuttâs nanosmuvá oovtâstoromist +Tátuhánnáá tábáhtum olgospyehtimijn +tiäđulâš viestáid +Olgospyehtimvuovij lasanem +Sárnum ájánem +Lihâstuvâin sevimáid, čujottâlmist kuuvijd +Olgospyehtimij ovtâstittem ciälhusin +Páárnáš ovdán jieijâs ovtâskâslâš tahtáih +Lasetiätu +Vuáruvaikuttâs lii tehálâš juáhážân. +Párnáást já vaanhimijn lii siämmáá +tehálâš rooli vuáruvaikuttâs ovdánmist. +Vuáruvaikuttâstááiđuh nanosmuveh ohtsij +vuáttámušâi pehti. +Taan raavâkirjeest muštâluvvoo +párnáá vuáruvaikuttâs já kielâ ovdánmist +šoddâmist suullân kyevti já peli ive räi. +Jyehi páárnáš ovdán jieijâs ovtâskâslâš +taahtâ mield. +Távjá páárnáš uáppá +kommunikistiđ nuuvt, et áášán ij +šoodâ kiddiđ sierânâs huámášume. +Ovttuu kommunikistemtááiđuh +iä kuittâg ovdán koskâmiärásij +äigitaavlui mield. +Meid párnáá toimâm +vuáruvaikuttâstilálâšvuođâin puáhtá +vaikuttiđ rävisulmui mielâst ereslágánin +ko eres párnái. +Jis páárnáš šadda maaŋgâkielâlâš +pirrâsist, te suu sárnum já kielâ ovdánem +sättih algâmuddoost váhá ájániđ, +mut táválávt páárnáš váldá ájánem +forgâ kiddâ. +Táválávt páárnáš áppád +oppâđ älkkeht joba maŋgâ kielâ, jis toh +kiävttojeh suu piäiválâš pirrâsist. +párnáást láá kielâovdánem hemâdâsah, +te toh tiättojeh táválávt suu puohâin +kielâin. +Taat raavâkirje lii uáivildum +rävisulmuid, kiäh halijdeh lasetiäđu +párnáá vuáruvaikuttâs, kommunikistem +já kielâ ovdánem algâmuddoin. +Raavâkirjeest muštâluvvoo, maht +kommunikistemtááiđuid puáhtá +nanodiđ vuáruvaikuttâstilálâšvuođâin. +Raavâkirjeest lii meid tiätu tast, +maht párnáá puáhtá tuárjuđ +talle, jis kielâ ovdánem ij +monnii suujâst ovdángin +koskâmiärálâš vyevi mield. +miinii párnáá vuáruvaikuttâsâst, +kommunikistmist tâi kielâ +ovdánmist piäjá smiettâđ, +ääši ij kannat pääcciđ ohtuu +hundâruššâđ. +Puoh párnáá +ovdánmân lohtâseijee aašijd +lii pyeri väldiđ oovdân +tiervâsvuođâkuávdáá +rađđiittâsâst, mii +Suomâst iššeed párnái +tiervâsvuođâtipšomist. +Raavâkirje lovoi loopâst láá ovdâmeerhah tast, maht rävisulmuuh +pyehtih tuárjuđ párnáá ovdánem. +Luvâttâllum aašijn kannat valjiđ +tagarijd, moh heivejeh tilálâšvuotân. +Puoh ij taarbâš porgâđ +siämmáá keerdi. +Tehálumos lii vuáruvaikuttâs ilo já oovtâstorroom. +Vuáruvaikuttâs nanosmuvá +oovtâstoromist +Puohâin ulmuin lii tarbu leđe eres +ulmuiguin. +Vuáruvaikuttâsvuáttámušah +lassaanškyeteh tállán šoddâm maŋa. +Eskenšoddâm umogâš loptejuvvoo +eeni čuávji oolâ, mast sun tobdá eeni +liške liegâsvuođâ já kulá jo kuáhtu +rääjist uáppásijd eeni vááimu jienâid. +Enni västid umogáá lihâstâssáid +kuoskâttâlmáin suu, ucâmáin sunjin +kejâstâhohtâvuođâ já sárnumáin sunjin. +Arâhumosij pudâidis rääjist umogáá +mielân šodâškuát ibárdâs oovtâst +oromist já vuáruvaikuttâsâst. +Umogâš +tieđeet tárbuinis já rävisolmooš västid +toid. +Vuáruvaikuttâs lii umogâžân +tegu ovdánem kiähtu, ko puoh +ovdánem uásisyergih čoggâšuveh +vuáruvaikuttâstilálâšvuođâin. +rävisulmuuh tulkkojeh umogáá viestâid +já västideh suu tárboid, sij tuárjuh še +umogáá vuáđutorvolâšvuođâ, tobdoi +mudágistem já tarkkuuvâšvuođâ +kove: Timo Hartikainen +kove: Barbro Wickström +Vuossâmui mánuppojij ääigi +umogâš tieđeet eellimtoimáidsis +lohtâseijee táárbuin, moid rävisulmuuh +västideh. +Lii tehálâš, et umogâš uážžu +tobdo jieijâs naver- já purâdemryytmâ +kavnuumist, suu čuávjipohčâsáid +reagistoo šiäđuttâlmáin jna. +Ko taah +vuáđutáárbuh tuđâttuvvojeh, te +umogâš uážžu vuáttámušâid tast, et +suu viestâdem iberduvvoo já et viestâi +olgospyehtim kannat. +Arâhis vuáruvaikuttâsvuáttámušah +láá teháliih puoh ovdánem +uásisuorgijd. +Arâhis vuáruvaikuttâsâst +piäsá hárjuttâllâđ meid taid +Umogâš viestâd tárbuinis já rävisolmooš västid +Vuáruvaikuttâs lii umogâžân tegu ovdánem +kiähtu, ko puoh ovdánem uásisyergih čoggâšuveh +RÄVISULMUUH PYEHTIH +TUÁRJUĐ UMOGÁÁ OVDÁNEM: +oovtâstorroom- já +tipšotilálâšvuođâin oromáin +rávhálávt mieldi +vuájumáin umogâžân +tarkkuumáin umogáá alguid +(čiärrum, tuđâvâš jiänáttâllâm, +lihâstâllâm) +västidmáin umogâžân +(savâstâllâm, sollâ, njavhâdem, +kejâstâhohtâvuođâ uuccâm, +tipšom) +šiäđuttâlmáin mášuttes umogáá +ruokâsmitmáin ennuu +ohtuunis mákkojeijee umogáá +vuáruvaikuttâsân +Jis miinii umogáá ovdánmist tâi +vuáruvaikuttâsâst piäjá smiettâđ, +savâstâl ääšist rađđiittâsâst. +Umogâš lii taan +ovdánemmuddoost táválávt +motomij šoddâmis maŋasij +mánuppojij ääigi. +vuáđukiärgusvuođâid, +maid taarbâš maŋeláá, ko +šadda kommunikistiđ ain +maaŋgâhámásubbooht iärásijguin. +Vuáruvaikuttâs vuáđuamnâsijd +ađai ohtâvuođâ, mieldiorroom +já vuáruttâllâm taarbâš puohâin +kommunikistemtilálâšvuođân čoođâ +eellim. +Umogâš lii jieijâs luándusâš +aalgâ rääjist. +Sun lii eres +ulmuid uđđâ uápisvuotâ, moos +uápásmem váldá ääigis. +Motomeh +vaanhimeh muštâleh, et iä tađe +komebeht smietâ, maht umogáin +tuáimih - Ääših ovdáneh tegu +jiešmeidlist. +Motomin oppeet +ohtsii nuotâ umogáin ferttee +uuccâđ kuhheeb äägi. +Luhostum +vuáruvaikuttâspuudah nanosmiteh +vuáruvaikuttâs, pyevtitteh kuohtuid +šiev mielâ já movtiditteh ovdâskulij. +Umogâš taarbâš merikooskâi já valjeest vuáttámušâid +tast, et suu tooimâin já jiänáttâllâmijn lii merhâšume tile +ovdánmân. +Umogâžân ovdán vuossâmui +šoddâm maŋasij mánuppojij ääigi +nahcâ uáccuđ já lyettiđ toos, et suu +vuáđutárboid västiduvvoo. +Taan maŋa +álgá aktiivlâš vuáruvaikuttâstááiđui, +tobdotááiđui já kommunikistem +nanodeijee tááiđui ovdánemmuddo. +Ovdâmerkkân umogáá lihâstuvâiguin, +kejâstuvâiguin já oromijnis pyevtittem +viestah iä innig lohtâs tuše suu +tárboid, pic umogâš muštâlškuát +jieijâs olgoaśadelemvuovijguin +meid tast, maht sun uáiná já vuáttá +olgomaailm. +Argâ umogáin šadda ohtsii porgâm +mield: lippâr lonottem, kárvudâttâm +já nuoldâttâm, purâdem, uáđđáđ +rahttâttâm tâi peri oovtâst orroom. +Tooimâi merikoskâsâšvuotâ iššeed +umogáá hammiđ peeivi jotteem já +muneldistiđ puáttee tábáhtusâid. +Ko umogáá viestáid västiduvvoo, +sun tobdâ tiilees torvolâžžân +já uážžu vuáttámušâid jieijâs +vaikuttemmáhđulâšvuođâin. +umogâš tobdá, et sun lii ohtuunis tâi +lii nelgi, sun kenski čiärustuuškuát. +Enni tâi eeči kulá čiärustuddâm já +tulkkoo tom merhâšiđ ovdâmerkkân, +et umogâš haalijd soolân tâi et sust +lii nelgi. +Vaanhim savâstâl umogâžân +já mana suu luusâ, váldá soolân +já njavhâdâl. +Jis umogâš uácu, te +vaanhim tulkkum tast, et umogâš +halijdij soolân, lâi tuođânálásávt rievtis. +Jis umogâš juátká čiärustuddâm, +ovdánemmuddoost +koskâmiärálávt 3-12 +mánuppaje ahasâžžân. +kove: Annakaisa Ojanen +kove: Kirsi-Marja Savola +Tátuhánnáá tábáhtum olgospyehtimijn tiäđulâš viestáid +te vaanhim fáálá mielhi. +umogâš uácu, ko uážžu mielhi, +te vaanhim tulkkum tast, et +umogáást lâi nelgi, lâi rievtis. +vaanhimeh tulkkojeh umogáá +čiärustuddâm systemaatlávt, te +tast šadda ulmálâš merkkâ soolâ +tâi purrâmâš táttumân. +Jo mottoom mánuppaje +ahasâžžân umogâš kevtiškuát +jienâs vuáruvaikuttâsâst ain +maaŋgâhámásubbooht. +Čiärrum +já puurâdmân lohtâseijee +riäváttâlmij, njiäpčááttâlmij +já njihânistmij paaldân puátá +pyerimielâjiänáttâllâm, +povvâstem já skužestem. +Jienâ pyevtittem muttoo meid +ain-uv ulmemiäldásubbon. +Umogâš olgospuáhtá jieijâs +vuáruvaikuttâstilálâšvuođâin +já sierân maaŋgâpiälásávt +jiänáttâlmáin, piškomáin já +poksâmijguin tuurijdmáin. +Roopâ lihâstâsah já ruovjij +teeibârdmeh tuárjuh jiänáttâllâm. +Kuuloold umogáá jiänáttâllâm +muttoo jienâ robdâjiešvuođâi +iskâmist šuumbârdmân. +Šuumbârdijn umogâš pyevtit +rytmâsijd, maaŋgâstaavvâlsijd +jiänáttâllâmrááiđuid. +jiänáttâllâmrááiđuh láá- +uv meerhâšmettumeh, toh +muštootškyeteh kuuloold eenâb +já eenâb pirrâs sárnum. +Umogâš taarbâš merikooskâi +já valjeest vuáttámušâid tast, et +suu tooimâin já jiänáttâllâmijn +lii merhâšume tile ovdánmân. +Ko vaanhimeh tulkkuv tooimâ +systemaatlávt siämmáá náálá, te +tiätu toimâm uážuškuát ohtâsávt +juohum merhâšume. +Toimâmist +šadda ulmálâš merkkâ áášán. +Ohtsijn puudâin tágáreh +meerhah hámášuuškyeteh lase: +- láávgust umogâš kiljo já +teeibârd ruovjijdiskuin, ko haalijd +juátkiđ lávgum +- puurâddijn umogâš viilpâst +meddâlkulij já poksâmijguin +tuurijd, ko ij haalijd innig puurrâđ +- umogâš keigee kieđâidis, ko +haalijd peessâđ soolân +- jis vaanhimijn lii vyehin +sierâdiđ umogáin kukkuu-sierâ +lippârlonottemtilálâšvuođâin, te +umogâš piškoškuát ko muuneeld +sierâ forgâ älgiđ +- jis kukkuu-sierân lohtâs +miinii eromâš kliimaksijd, mast +umogâš veikkâba čagaldittoo, +sun vyerdiškuát tuon čagaldittem +keldimáin roopâs já keččâmáin +tipšoos pyerimielâst +RÄVISULMUUH PYEHTIH TUÁRJUĐ UMOGÁÁ +OVDÁNEM: +lääjidmáin čielgâ peiviryytmâ, mii iššeed +umogáá muneldiđ puáttee uápis tábáhtusâid +orniimáin olátteijee, leikkušeijee feeriimijd aargâ +tilálâšvuođáid +täärhistmáin umogáá reaktioin, et olátteijee tile +lâi suu mielâst hitruu +täävistmáin uápisin šoddâm ohtsii hävskis +tilálâšvuođâ ain uđđâsist +addelmáin saje umogáá olgospyetimáid +väldimáin vuotân eromâšávt taid +olgospyehtimijd já meerhâid, maid umogâš lii +kevtiškuáttám systemaatlávt uáivildmáin tiätu +ääši +toimâmáin jieijâs tulkkum mield tarkkuumáin +siämmást umogáá reaktioin, lâi-uv tulkkum +rievtis +hokâttâlmáin umogáá vuáruttâlmân já +leikkušmân jiänáttâlmáin já šuumpârdmáin +lávlumáin, kuhâstâlmáin já sierâdmáin sierâid, +moid umogâš puáhtá uásálistiđ jieijâs vuáru +ääigi +savâstâlmáin umogâžân argâtilálâšvuođâin +noomâtmáin tilálâšvuotân lohtâseijee tobdoid, +aašijd já toimâmijd +leggistâtmáin šlumppâ oovtâstoromân, +tájumáin já rammuumáin, kuás umogâš puáhtá +tiälláádâttâđ ohtsii tobdotilán rävisulmuin +Jis miinii umogáá ovdánmist tâi vuáruvaikuttâsâst +piäjá smiettâđ, savâstâl ääšist rađđiittâsâst. +Kielâovdánmân lii tehálâš, et +vaanhimeh sárnuv párnážân jieijâs +eenikielâ. +Páárnáš lii taan +koskâmiärálávt 1-2 ive +ahasâžžân. +Kuuloold páárnáš já aldaulmuuh +älgih kommunikisteđ ain +Páárnáš kiävttá +olgospyehtimvuovijnis lattimkielâs ađai +kejâstuvâid, lihâstuvâid, toimâm já +jienâtiäduttâsâid. +Aldaulmuuh kevttih +sárnum lasseen siämmáid lattimkielâ +vuovijd ko páárnáš-uv. +Párnáá šumpârdem álgá leđe +kuuloold ain maaŋgâpiälásub já sun +álgá hammiistâllâđ stavâlijd saanijn. +Páárnáš puáhtá čujottiđ laampu já +ettâđ "pu" tâi pieijâđ kappeer uáivásis +já ettâđ "kap". +Sárnumáin pyevtittum +saanij vuárkká stuáru aalgâst viehâ +hitásávt. +Suullân viđâlov sääni oppâm +maŋa maaŋgâin párnáin puátá +"säniropâgyettim" já sänivuárkká +stuáru jotelávt. +Siämmáá ääigi +páárnáš álgá meid sujâttâllâđ saanijd +já keččâl saanij ovtâstittem ciälhusin. +Párnáá olgospyehtimijn toimâm, +koveh: Kirsi-Marja Savola +lihâstuvah, kejâstuvah, šumpârdem +já sänihammiistâlmeh joteh kuhháá +raddaag. +Taan ovdánemmuddoost +páárnáš ibbeerd sárnum čuuvtij +eenâb ko áppád jies pyevtittiđ. +Lii tehálâš, et páárnáš puáhtá +olgospyehtiđ jieijâs toi +vuovijguin, moh jo tuáimih +Veikkâ sárnumist šadda-uv iänááš +ulmui válduášálâš viestâdemvyehi, +te mij puohah kevttip ubâ eellim ave +pärnivuođâst uápis lattimkielâ puoh +vuáruvaikuttâsâst. +Sarnum viestâidân +tievâsmiteh eres lasseen kejâstuvah, +lihâstuvah já roopâ lihâstâsah. +Távjá párnáá kommunikistemtááiđuh +ovdáneh nuuvt jotelávt, et toid ij +šoodâ kiddiđ sierânâs huámášume +ollágin. +Párnáá kielâ ovdánem +puáhtá kuittâg motomin leđe +hitásub, já vaanhimij mielâst sáttá +orroođ, et ovdâmerkkân párnáá +sänihammiistâlmeh tâi säänih ájáneh. +Sárnum oppâm nuuvt tegu eres-uv +oppâm tahtâ lii persovnlâš. +Mottoom +párnáást puáhtá leđe vijđes sarnum +saanij sänivuárkká tállán vuossâmuu +šoddâmpeeivi maŋa, nubbe ovdán +hitásubbooht já pyevtitškuát saanijd +iäskán nube šoddâmpeeivis +aldandijn. +Sánálâš olgospyehtim ájánem +puáhtá lohtâsiđ jieijâs persovnlâš +ovdánemtaahtân, mut meid ovdâmerkkân +sárnumolgospyehtim tâi sárnum iberdem +ovdánem ááijánmân tâi vijđásub +ovdánmân lohtâseijee čuolmân. +pirrâs maaŋgâkielâlâšvuotâ ij jieš +alnees toovvât kielâhemâdâsâid tâi +ovdánemááijámijd. +Lâiba saahâ šiäđus +ovdánmist tâi ovdánem ááijánmist, lii +tehálâš, et páárnáš puáhtá olgospyehtiđ +jieijâs toi vuovijguin, moh jo tuáimih +Rävisulmui lii pyeri smiettâđ, +maid páárnáš viggá jieijâs vuovijguin +muštâliđ tárbuinis já tuoivuinis tâi +ovdâmerkkân aašijn, moid sun lijkkoo tâi +moid ij lijkkuu. +Ko rävisulmuuh iberdeh +párnáá tehálijd viestâid já västideh toid, +te párnáá motivaatio olgospyehtiđ jieijâs +siäilu. +Ko páárnáš uážžu vuáttámušâid +tast, et aldaulmuuh iberdeh suu +lihâstuvâid, kejâstuvâid já jiänáttâllâm, +sun moovtásk olgospyehtiđ jieijâs ain +tävjibijn tilálâšvuođâin. +Vaanhimeh +pelestis sárnuv párnážân táválii vyevi +mield já kevttih sárnum lasseen lattimkielâ +viestâid. +Návt porgâdijn suoi adelává +párnážân maali tast, maht sehe sárnum já +lattimkielâ puáhtá kevttiđ olgospyehtimist. +Ko páárnáš kulá sárnum já ton jienâiivnijd +sehe uáiná sárnumân lohtâseijee +kejâstuvâid já lihâstuvid, suu lii meid +älkkeb iberdiđ vaanhimij viestâid. +Jis páárnáš ááiján kuhháá +lattimkielâmuddoost, kejâstuvâid, +lihâstuvâid já toimâm puáhtá kevttiđ +kommunikistmist pehtilubbooht. +Ohtâsávt sooppum lihâstâhhân kannat +valjiđ sevimijd, maid puáhtá harjuttâllâđ +párnáin siämmáá vyevi mield ko eres- +uv lihâstuvâid (ovdâmerkkân seevvim) +tâi saanijd. +Sevimân väljejuvvojeh +párnáá aargân lohtâseijee säänih. +adeleh párnážân vyevi jieijâs aašij +muštâlmân. +Sevimijd puáhtá uuccâđ +internetist ovdâmerkkân Papunet- +siijđoin (www.papunet.net/yleis/ +kuvatyokalu). +Torjuu sevimij kiävtun +kannat pivdeđ sárnumterapeutist. +Sevimij kevttim ij hittood párnáá +sárnum ovdánem, pic tuárju tom já +addel uđđâ vyevi šoddâđ iberduđ +ovdil ko saanij kevttim lii párnážân +Talle páánáš ij meid taarbâš +tuskástuđ toos, et sust ij lah vyehi +muštâliđ jieijâs ääši. +Motomeh párnááh movtijdeh kuuvijn +eenâb ko lihâstuvâin tâi sevimijn. +Tággáár páárnáš lii kenski mudoi- +uv olgospuáhtám jieijâs čujottâlmáin +aašijd jieijâs pirrâsist tâi tutkâmáin +kovekirje tâi čuovâkovealbum kuuvijd. +Rävisolmooš puáhtá adeliđ maali +čuujotmáin kuuvijd sárnumis lasseen. +Návt páárnáš uáppá muštâliđ aašijn +Sárnum sajanpuáttee vuovij kevttim aargâ vuáruvaikuttâstilálâšvuođâin +jođálmit párnáá iberdem- já olgospyehtimtááiđui ovdánem. +Kuuvij tâi +sevimij kevttim ij hittood sárnum ovdánem. +kuuvij vievâst. +Valmâš kuuvijd puáhtá +printtiđ ovdâmerkkân internetist, čuoppâđ +loostâin já sárguđ jieš. +Kuuvijd puáhtá +čokkiđ jieijâs maapin, mii kiävttoo +Tiäđu +kuuvij kevttimist kommunikistmist sehe +torjuu kuuvij kiävtun kannat pivdeđ +sárnumterapeutist. +Täi sárnum sajanpuáttee vuovij kevttim +aargâ vuáruvaikuttâstilálâšvuođâin +jođálmit párnáá iberdem- já +olgospyehtimtááiđui ovdánem. +Siämmást +visásmittoo tuáimee kommunikistemvyehi +nuuvt pyereest ko máhđulâš, jis páárnáš +ááiján taan ovdánemmuddoost monnii +suujâst liijkás kuhe. +RÄVISULMUUH PYEHTIH TUÁRJUĐ PÁRNÁÁ +sárnumáin párnážân ovttuu jieijâs eenikielâ +tarkkuumáin párnáá já huámmášmáin párnáá +lihâstuvâid, kejâstuvâid, toimâm, jiänáttâllâm, +sänihammiistâlmijd já saanijd +tulkkuumáin párnáá olgosaddelmijd já västidmáin toid +täärhistmáin párnáá reaktioin, lâi-uv tulkkumiävtuttâs +riehtâ +ađđiistâlmáin párnáá olgosaddelmijd +tievâsmitmáin párnáá olgosaddelmijd sárnumáin +(ovdâmerkkân "pu" ► "nuuvt, tobbeen lii +lamppu" tâi ko páárnáš čuujoot jyelgisuormâidis +kárvudâttâmtilálâšvuođâst ► "naa, pieijeen suhá +juálgán") +anemáin huolâ tast, et páárnáš ibbeerd +olgospyehtimijdis tievâsmittem tile rigosmittemin, ige +olgospyehtim tivomin +addelmáin párnážân siemin pargoid, moh tuárjuh +sárnum iberdem já sänivuárhá ovdánem (ovdâmerkkân +olgopihtâsij nuollâm maŋa: "Adde kappeer" "Čääiti, kost +lii kaamuv" "Piejâ ullosuhá juálgán") +savâstâlmáin párnážân uánihis, čielgâ celkkuiguin já +ivnáás jienâtiäduttâsâiguin +sierâdmáin párnáin siemin juonâlâš sierâid (rävisolmooš +puurât maka párnáá tâi páárnáš rävisulmuu pastemáin, +adeluvvoo purrâmâš maka nuuken-uv) +anemáin huolâ tast, et ohtsiih puudah láá sierâdmeh já +párnáá taahtâst ovdáneijeeh, vâi vuáruvaikuttâs ilo siäilu +uđđâ tááiđui máttááttâlmist +naavdâšmáin oovtâstoromist, tájumáin párnáin +Jis miinii párnáá ovdánmist já vuáruvaikuttâsâst piäjá +smiettâđ, savâstâl ääšist rađđiittâsâst. +JIS PÁRNÁÁ SÁRNUM OVDÁNEM LII ÁJÁNÂM, TE +OVDÁNEM PUÁHTÁ VALA TUÁRJUĐ: +kevttimáin párnážân jiešvuođâlâš vuáruvaikuttâsvyevi +jieijâs sárnum lasseen +hokâttâlmáin párnáá vuáruttâllâmsieráid jiänáttâlmáin +ađđiistâlmáin párnáá jiänáádmijd já sänihammiistâlmijd +väldimáin kuuvijd, lihâstuvâid já sevimijd sárnum paaldân +tuárjumáin párnáá lihâstuvâi, sevimij tâi kuuvij kevttimist +lasseetmáin sevimij tâi kuuvij mere kuuloold +kevttimáin raddaag sevimijd já kuuvijd sehe jiänáttâllâm, +ettâmáin jiänusân párnáá lihâstuvâguin, sevimijguin, +kuvijguin tâi sänihammiistâlmijguin pyevtittem +olgosaddelmijd +Savâstâl sárnum ovdánmân lohtâseijee aašijn +rađđiittâsâst já táátu vuolgâttâspááppár +sárnumterapeutân. +Sárnumterapia ulmen lii estiđ +muuneeld, tutkâđ já vajoiditteđ sárnum já kielâ +hemâdâsâid sehe toid lohtâseijee vuáruvaikuttâs +čuolmâid. +koveh: Barbro Wickström +Sierâdem lii párnáá vyehi oppâđ +uđđâ aašijd. +Páárnáš naavdâš +tast, et vaanhimeh sierâdává suin +ovdâmerkkân vuáruttâllâmsierâid +tâi juonâlâš sierâid. +Sierah tuárjuh +párnáá kielâ já jurdâččem ovdánem. +Rävisolmooš puáhtá pyehtiđ sierân +uđđâ amnâsijd, mut sierâdmist kannat +aiccâđ ovttuu párnáá ucemusâid-uv +alguid. +Páárnáš ibbeerd sárnum čuuvtij +eenâb ko maid jieš máttá pyevtittiđ. +Párnáá pyevtittem saanij sänivuárkká +stuáru jotelávt, veikkâ persovnlâš +muttuustâllâm lii vala styeres. +Motomeh párnááh láá saanij +pyevtitteijen vala algâmääđhist, nubeh +pelestis kevttih aktiivlávt maŋgâčyet +Jis párnáá sárnumolgospyehtim +ovdán šiäđust, sun sáttá +pyevtitškyettiđ celkkuid +lihâstuvâidiskuin tâi ovtâstitmáin +lihâstuvâid já sänihammiistâlmijd. +Páárnáš ovdâmerkkân muštâl +lappâd vyeijee junást "šu šu too" já +siämmáá-áigásávt seeveest juná +jotteem hämmejeijee kovvoos. +Tâi sun čuujoot suormáin skääpi, +njápčát njäälmis já iätá "adde", +ko táttu heersku skääpist. +Návt +páárnáš viestâd já siämmást +tieđeet ibbeerdmis celkkui hammim +idea. +Párnážân lii tehálâš uážžuđ +vuáttámušâid tast, et suu viestah láá +mávsuliih, kommunikistem kannat já +et sun šadda iberduđ. +Lii tehálâš, et vaanhimeh čäittiv párnážân jieijâs sárnumis lasseen maali +tast, maht sárnum sajanpuáttee vuovijd puáhtá kevttiđ olgospyehtimist. +säännid. +Koskâmiärálávt 2-ihásâš +páárnáš pyevtit suullân 200 säännid +já sänivuárkká stuáru jotelávt. +pyevtittem säänih jienâduvvojeh vala +epitárkká. +Ovdâmerkkân eđâdijn +"kukká" páárnáš puáhtá uáivildiđ kuká +tâi suhá. +Páárnáš ovtâstit saanijd +ciälhusin, moh láá vala uánihááh já +šleđgâsaavâ hámásiih já sun iätä +tuše tehálumosijd saanijd. +Páárnáš +puáhtá ovdâmerkkân páhudiđ: "Enni +puátá" tâi jis haalijd suilođ: "Olgos +kiikaa". +koskâmiärálávt 2-2 ½ +-ive ahasâžžân. +RÄVISULMUUH PYEHTIH TUÁRJUĐ PÁRNÁÁ OVDÁNEM: +• sierâdmáin párnáin vuáruttâllâmsierâid já juonâlâš +jurdâččemsierâid +keččâmáin párnáin oovtâst kovekiirjijd já savâstâlmáin suin +kirje kuuvijn +sárnumáin párnážân čielgâ, riges kielâ jieijâs eenikielân +huámmášmáin párnáá olgosaddelmijd já västidmáin toid +movtijditmáin párnáá olgosaddelmân: tehálumos ij lah, maht +sun iätá, pic mii aašijd sust lii +tulkkuumáin párnáá olgosaddelmijd kielâlávt +maaŋgâpiälásub häämist, ovdâm. +"Mannee olgos kiikaa" ► +"Nuuvt, forgâ mannoon olgos suilođ stuorrâ suuilost" +tájumáin, vuáruttâlmáin, illoodmáin kommunikistem +luhostuumeest +JIS PÁRNÁÁ SÁRNUM OVDÁNEM LII ÁJÁNÂM, OVDÁNEM +PUÁHTÁ VALA TUÁRJUĐ: +huámmášmáin párnáá lattimkielâst já ovdâmerkkân +sevimijguin tâi kuvijguin pyevtittum olgosaddelmijd +mallitmáin párnážân lattimkielâ já sárnum sajanpuáttee +vuovij kevttim väldimáin täid vuovijd jies kiävtun jieijâs +sárnum lasseen +sárnumáin párnáá olgosaddelmijd jiänusân; ovdâmerkkân +ko páárnáš siävá KISSÁ - ČIÄHÁ rävisolmooš pááhud: +"Jáá, čiähádij-uv kissá? +Oho!" +täärhistmáin šoodâi-uv viestâ iberduđ +västidmáin párnáá viestáid +muštâlmáin párnáá eres +aldaulmuid taavijn, moh išedeh +kommunikistiđ párnáin +Táátu rađđiittâsâst +vuolgâttâspááppár +sárnumterapeutân, jis +sárnumterapiaohtâvuotâ ij +vala lah. +Jis párnáá lii väädis iberdiđ sárnum tâi +olgospyehtiđ jieijâs jurduid vuovijguin, moh +sust láá, kielâ ovdánem puáhtá ain-uv tuárjuđ +kevttimáin pehtilittum lattimkielâ lasseen meid +sevimijd tâi kommunikistemkuuvijd. +Párnáást +puáht�� šoddâđ čepis kommunikistee, veikkâ +sárnum ij vala latkiittiččiigin. +Páárnáš puáhtá +ovdâmerkkân muštâliđ ašijnis hammiimáin +celkkuid čuujotmáin kuuvijd tâi sevimáin. +Vâi páárnáš puáhtá ovdániđ +kommunikistemtáiđuinis, lii tehálâš, et +vaanhimeh čäittiv sunjin jieijâs sárnumis +lasseen maali tast, maht sárnum sajanpuáttee +vuovijd puáhtá kevttiđ olgospyehtimist. +vaanhimeh kevttiv sárnumis lasseen sevimijd +tâi kuuvijd, lii párnáá meid älkkeb iberdiđ +vaanhimij viestâid. +Lii tehálâš, et vaanhimeh +muštâlává eres párnáiguin tuáimee ulmuid, +maht sij pyehtih kommunikisteđ párnáin sunjin +pyeremus vuovvijn. +Páárnáš ovdán já uáppá jieijâs +ovtâskâslâš tahtáin. +Ovdánem +lii juátkojeijee proosees, mast +ovdánemmudoh čuávvuh nubijdis +jieškote-uv párnážân jiešvuođâlâš +Kyevti- tâi maaŋgâkielâlâš +párnáá kielâ ovdán suullân +siämmáá náálá ko oovtkielâlii-uv +párnáá. +Páárnáš uáppá uđđâ aašijd +vuáruvaikuttâsâst aldaulmuidiskuin. +Vaanhimeh nanosmittev párnáá +ovdánem falâmáin sunjin +vuovâs koskâvuođâst torjuu já +ovdánemhástusijd. +Vaanhimeh tiettiv távjá +tiäđuušthánnáá, magarijn +vuáruvaikuttâspuudâin párnážân lii +ävkki. +Jis párnáá ovdánem ij latkitkin +koskâmiärálâš ovdánemtaahtâ mield, +vaanhimeh sättiv halijdiđ nanodâs toos, +et suoi porgâv rievtis aašijd rievtis ääigi. +Páárnáš ovdán jieijâs ovtâskâslâš tahtáin +Vuáruvaikuttâs tuárju tot, et rävisolmooš... +... kuáhtáá párnáá huáputtáá. +... addel saje párnáá vuáruvaikuttâsalguid. +... huámmáš párnáá alguid já västid toid. +Párnáá movtáskittee aašij väldim +tooimâ vuolgâsaijeen lii ovdánem +nanodeijee. +Iše já ravvuid kannat uuccâđ rađđiittâsâst +kielâ ovdánmân uápásmâm áámmátulmust +(ovdâmerkkân sárnumterapeut tâi +psykoloog). +Jis páárnáš tobdá mielâkiddiivâšvuođâ +monnii ovdánemmuudon lohtâseijee +toimâmân koskâmiärálij ahemiäruštâlmij +kuhheeb ááigán, kannat suin porgâđ tuon +ovdánemmuudon lohtâseijee aašijd. +Párnáá movtáskittee aašij väldim tooimâ +vuolgâsaijeen lii ovdánem nanodeijee. +Páárnáš puáhtá ovdâmerkkân halijdiđ +tävistiđ tiätu vuáruvaikuttâssierâiđ ain +uđđâsist, jis monnii sierân lohtâseijee ääši +tâi tááiđu kieđâvuššâm lii vala koskân. +Páárnáš puáhtá meid halijdiđ maccâđ +ain uđđâsist ovdeláá hárjuttâllum aššijd, +veikkâ sun opâttâl-uv siämmáá-áigásávt +jo uđđâ tááiđu. +Ko vaanhimeh tarkkuv +vuáruvaikuttâstilálâšvuođâin tärkkilávt +párnáá já suu mielâkiddiivâšvuođâ +čuosâttuvâid, suoi pyehtiv kavnâđ aašijd, +moh láá eidu rievtiseh jieijâs párnáá +ovdánem tááhust. +kiävttá taggaar olgospyehtimvyevi, mon páárnáš ibbeerd. +tárkkoo, et iberdáin-uv sun já páárnáš kuoimijdis. +Tietotekniikka- ja +kommunikaatiokeskus +Viljatie 4 B, 00700 Helsinki +tikoteekki@kvl.fi +www.tikoteekki.fi +Raavâkirje lii printtimnáál čujottâsâst: www.papunet.net/esitteet +Tiätu kielâ ovdánmist +Pesästä pieni ponnistaa, +lasten varhaisten vuorovaikutustaitojen +tukeminen. +Rauma: Kirjayhtymä Oy. +Siiskonen, T., Aro, T., Ahonen, T., +Ketonen, R. +Joko se +puhuu? +Kielenkehityksen vaikeudet +varhaislapsuudessa. +Jyväskylä: Niilo Mäki +Instituutti. +www.nettineuvo.fi (lapset - lapsi +ikäkausittain) +www.papunet.net/tietoa +Sierâoonah +Vauvan vaaka. +Loruja já leikkejä +vauvaperheille. +Kustannusosakeyhtiö Tammi. +CD-kirja. +http://w3.kirkkonummi.fi/kirjasto/ +lorut/index.htm +www.mll.fi/vanhempainnetti/leikkinurkka +Sevimáid já kuuvijd lohtâseijee +www.papunet.net/kuvakommunikointi +www.papunet.net/kuvatyökalu +www.papunet.net/viittomakommunikointi +TEKSTÂ: Kaisa Martikainen +OVTÂSTUM AALMUGIJ JULGÁŠTUS ALGÂAALMUGIJ VUOIGÂDVUOĐÂIN +Almosčuákkim, mii +tuáimá Ovtâstum Aalmugij vuáđukirje mittomeerij já prinsiipâi miäldásávt sehe mieigâst toos, et staatah +tevdih reháláin mieláin toid kullee kenigâsvuođâid vuáđukirje miäldásávt, +täähid, et algâaalmugeh láá oovtviärdásiih puohâi eres aalmugijguin, siämmást ko tot tuubdâst puohâi +aalmugij vuoigâdvuođâ leđe ereslágán, toollâđ jieijâs ereslágánin já šoddâđ kunnijâttuđ tagarin ko lii, +täähid meid, et puoh aalmugeh vaikutteh jieijâs uásild olmooškode ohtsii ärbivyevi tahhee sivilisaatioi +já kulttuurij maaŋgânálásâšvuotân já riggodâhân, +täähid lasseen, et puoh oopah, toimâmprinsiipeh já vuáválâšvuođah, moh vuáđuduveh jurdui motomij +aalmugij tâi ohtâgâsâi pyereebvuotân tâi aalmuglii algâpuáttim tâi nálálij, oskoldâhlij, etnisij tâi +kulttuurlij iärui vuáđuld tâi tuárjuh taam jurduu, láá rasistiliih, tieđâlávt puástu uáivilist, vuoigâd- +vuođâlávt kiälbuttemeh, mooraallávt tuommiittitteeh já sosiaallávt epivuoigâliih, +naanood, et algâaalmugeh kolgâččii pyehtiđ kevttiđ vuoigâdvuođâidis rijj�� puohlágán olgooštmist, +lii huolâstum tast, et algâaalmugeh láá killám historjállijn verivuođâin eres lasseen tanen, et toi kuávloid +láá puáttám siisâvärrejeijeeh já toi enâmeh, kuávluh já luánduriggoduvah láá rievedum já toh láá tanen +estum kevttimist eromâšávt jieijâs vuoigâdvuođâ ovdániđ tárbuidis já hiäđuidis miäldásávt, +tuubdâst huápulii táárbu kunnijâttiđ já ovdediđ algâaalmugáid luándulávt kullee vuoigâdvuođâid, moh +vuáđuduveh toi poolitlijd, ekonomâlijd já sosiaallijd ráhtusáid sehe kulttuuráid, jiegâlâš ärbivuovvijd, +historjáid já filosofiáid, já eromâšávt algâaalmugij vuoigâdvuođâid jieijâs enâmáid, kuávloid já luándu- +riggoduvváid, +tuubdâst lasseen huápulii táárbu kunnijâttiđ já ovdediđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid, moh láá nanodum +staatâiguin toohum sopâmušâiguin já eres nanodeijee orniistâlmijguin, +lii mietimielâlâš toos, et algâaalmugeh ornijduveh vâi toi poolitliih, ekonomâliih, sosiaalliih já čuovviit- +tâsliih tileh puárániččii sehe jyehimuđusâs olgoštem já suárdim nuvâččij tobbeen, kost tot tiättoo, +lii vises tast, et stivriimáin olssis sehe jieijâs enâmáid, kuávloid já luánduriggoduvváid vaikutteijee +ovdánem pyehtih algâaalmugeh paijeentoollâđ já nanodiđ instituutioidis, kulttuurijdis já ärbivuovijdis +sehe pyerediđ ovdánmis jieijâs viggâmušâi já tárbuidis miäldásávt, +tuubdâst, et algâaalmugij tiäđu, kulttuurij já ärbivuáválij keevâtlâšvuođâi kunnijâttem oovded jieijâs +uásild pirrâs pištee já täsipiälásii ovdánem já ääšimiäldásii tipšom, +tiäddud algâaalmugij enâmij já kuávlui demilitarisistem uási ráávhun, ekonomâlii já sosiaallii +pyereedmân já oovdedmân sehe oovtmielâlâšvuotân já ustevlâš koskâvuođáid maailm aalmugjuávhui já +aalmugij kooskân, +tuubdâst eromâšávt algâaalmugáid kullee perrui já siärvusij vuoigâdvuođâ siäiluttiđ párnáá +vuoigâdvuođâi miäldásii juohum ovdâsvástádâs párnái šoddâdmist, škovliimist já pyereestvajemist, +kiäččá, et staatâi já algâaalmugij koskâsijn sopâmušâin já eres pyeredeijee orniistâlmijn nanodum +vuoigâdvuođáid lohtâs motomijn tilálâšvuođâin aalmugijkoskâsâš merhâšume, hiätu, ovdâsvástádâs já +luándu, +kiäččá meid, et sopâmušah já eres pyeredeijee orniistâlmeh sehe toi spejâlistem koskâvuotâ taheh vuáđu +algâaalmugij já staatâi koskâsii kyeimivuođâ naanoodmân, +lii tiäđulâš tast, et Ovtâstum Aalmugij vuáđukirje, ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd +vuoigâdvuođâid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš já aalmuglijd vuoigâdvuođâid já poolitlijd +vuoigâdvuođâid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš sehe Wien julgáštus já toimâmohjelm +nanodeh puohâi aalmugij jiešmeridemvuoigâdvuođâ vuáđudeijee merhâšume; taan vuoigâdvuođâ +vuáđuld aalmugeh merideh rijjâ poolitlii sajattuvâs já paijeentuálih rijjâ ekonomâlâš, sosiaallâš já +čuovviittâslâš ovdánmis, +tuálá +mielâst, +mihheen +taam +julgáštusâst +uážu +kieldiđ +oovtâgin +aalmugist +ton +jiešmeridemvuoigâdvuođâ, maid tot kiävttá aalmugijkoskâsii vuoigâdvuođâ miäldásávt, +lii vises tast, et algâaalmugij vuoigâdvuođâi tubdâstem tain julgáštussáin oovded staatâi já algâaalmugij +koskâsii +čavos +oovtâstpargokoskâvuođâid, +vuáđuduveh +vuoigâlâšvuođâ, +aalmugvääldi, +olmoošvuoigâdvuođâi kunnijâttem, olgooštmettumvuođâ já fälskittis mielâ prinsiippáid, +movtijdit staatâid nuávdittiđ puohâid, eromâšávt olmoošvuoigâdvuođáid lohtâseijee kenigâsvuođâidis, +moh aalmugijkoskâsij äššikirjij mield heiviittuvvojeh algâaalmugáid, sehe olášuttiđ taid pehtilávt +ráđádâlmáin já toimâmáin oovtâstpargoost áášánkullee aalmugijguin, +tiäddud, et Ovtâstum Aalmugijn lii tehálâš já juátkojeijee pargo oovdeddijn já suoijâldijn algâaalmugij +vuoigâdvuođâid, +osko, et taat julgáštus lii uđđâ tehálâš ovdánemlävkki vigâdijn algâaalmugij vuoigâdvuođâi já +rijjâvuođâi tuubdâstmân, oovdedmân já suoijâlmân sehe oovdeddijn Ovtâstum Aalmugij vuáháduv +áášánkullee toimâm taan syergist, +tuubdâst já naanood, et algâaalmugân kullee ohtâgâsâin lii vuoigâdvuotâ puohháid aalmugijkoskâsii +vuoigâdvuođâst tubdâstum olmoošvuoigâdvuođáid olgoošthánnáá já et algâaalmugijn láá kollektiivliih +vuoigâdvuođah, moh láá velttidmettumeh toos, et toh láá lemin, toi pyereestvajemân já olesovdánmân +aalmugin, +tuubdâst, et algâaalmugij sajattâh muttuustâl kuávluimield já enâmijmield já et aalmuglij já kuávlulij +sierânâsjiešvuovij sehe sierâlágán historjállij já kulttuurlij tuávvái merhâšume kolgâččij väldiđ vuotân, +julgáášt juhlelávt čuávvoo Ovtâstum Aalmugij julgáštus algâaalmugij vuoigâdvuođâin ulmetäässin, +moos kalga viggâđ kyeimivuođâ já koskâsii kunnijâttem vuoiŋâst: +1 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ siärvusin tâi ohtâgâssân navdâšiđ tievâsmiärálávt puohâin Ovtâstum +Aalmugij vuáđukirjeest, olmoošvuoigâdvuođâi almosmaailmlii julgáštusâst já olmoošvuoigâdvuođâid +kyeskee aalmugijkoskâsii vuoigâdvuođâst tubdâstum olmoošvuoigâdvuođâin já vuáđurijjâvuođâin. +2 artikla +Algâaalmugeh já toid kullee ohtâgâsah láá rijjâ já oovtviärdásiih puohâi eres aalmugijguin já +ohtâgâsâiguin, já tain lii vuoigâdvuođâidis kevtidijn vuoigâdvuotâ leđe rijjâ jyehimuđužii, eromâšávt +algâaalmug tuávváážân tâi identiteettân vuáđuduvvee, olgooštmist. +3 artikla +Algâaalmugijn lii jiešmeridemvuoigâdvuotâ. +Taan vuoigâdvuođâ vuáđuld toh merideh rijjâ poolitlii +sajattuvâs já ovdedeh rijjâ ekonomâlâš, sosiaallâš já čuovviitâslâš tiilees. +4 artikla +Jiešmeridemvuoigâdvuođâs kevtidijn lii algâaalmugijn vuoigâdvuotâ autonomian já jiešhaaldâšmân +aašijn, moh lohtâseh toi siskiipiäláid já páiháláid aššijd sehe toi jiešhaldâšempargoi ruttâdemvuovvijd. +5 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já nanodiđ sierânâs poolitlijd, vuogâdvuođâlijd, +ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviitâslijd instituutioidis, siäilutmáin siämmást vuoigâdvuođâs uásálistiđ +tievâsmiärálávt staatâ poolitlâš já sosiaallâš elimân sehe ekonomia- já čuovviittâselimân. +6 artikla +Jyehi algâaalmugân kullee ohtâgâsâst lii vuoigâdvuotâ aalmugjeessânvuotân. +7 artikla +Algâaalmugân kullee ohtâgâsâin lii vuoigâdvuotâ elimân sehe persovnlii rumâšlâš já jiegâlâš +kuoskâmettumvuotân, rijjâvuotân já torvolâšvuotân. +Algâaalmugijn lii kollektiivlâš vuoigâdvuotâ eelliđ rijjâ, ráávhust já torvolávt sierânâs aalmugin, ige +toid uážu čuosâttiđ juávkkutuššâdem tâi eres viehâvääldi, luhâmáin mieldi párnái pággusirdem juávhust +8 artikla +Algâaalmugijn já toid kullee ohtâgâsâin lii vuoigâdvuotâ toos, et toh iä pággusuddâluttuu ige toi +kulttuur tuššâduu. +Staatah fäälih pehtilis vuáháduvâid, moiguin puáhtá estiđ já pyerettiđ: +(a) toimâm, mon uáivilin tâi vaikuttâssân lii tot, et algâaalmugijn rieveduvvoo toi kuoskâmettumvuotâ +sierânâs aalmugin tâi toi kulttuurliih áárvuh tâi etnisâš identiteet; +(b) toimâm, mon uáivilin tâi vaikuttâssân lii algâaalmugij tâi toid kullee ohtâgâsâi enâmij, kuávlui tâi +luánduriggoduvâi rievedem; +(c) jyehimuđusijd aalmug pággusirdemijd, moi uáivilin tâi vaikuttâssân lii monnii algâaalmug já toos +kullee ohtâgâsâi vuoigâdvuođâ luávkkám tâi hiäjusmittem; +(d) jyehimuđusii pággusuddâluttem tâi -lahtem; +(e) jyehimuđusii propaganda, mon uáivilin lii ovdediđ algâaalmugáid já toid kullee ohtâgâssáid čyeccee +näliolgoštem tâi etnisii olgoštem tâi avžut toos. +9 artikla +Algâaalmugijn já toid kullee ohtâgâsâin lii vuoigâdvuotâ kuullâđ algâsiärvusân tâi -aalmugân +áášánkullee siärvus tâi aalmug ärbivuovij já vuovij miäldásávt. +Taan vuoigâdvuođâ kevttimist ij uážu +šoddâđ maggaargin olgoštem. +10 artikla +Algâaalmugijd ij uážu pággoin sirdeđ enâmijnis tâi kuávluinis. +Algâaalmugijd ij uážu asâttiđ uđđâsist +toi rijjâ já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâšâttáá ige ovdilgo lii sooppum ääšimiäldásiist já vuoigâliist +sajanmáávsust já máhđulâšvuođâi mield maccâmmáhđulâšvuođâst. +11 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ hárjuttiđ já iäláskittiđ kulttuurlijd ärbivuovijdis já vuovijdis. +Taas +kuleh vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ, suojâliđ já ovdediđ toi kulttuurij ovdebijd, tááláid já puátteid +tiettumhaamijd, tegu arkeologâlijd já historjállijd čuásáttuvâid, tiiŋgâid, maalijd já seremoniaid, tekniik +sehe kovetaiduid já oovdânpyehtee taiduid já kirjálâšvuođâ. +Staatah pyeretteh oovtâst algâaalmugijguin ovdedum pehtilis vuáháduvâi vievâst algâaalmugij +kulttuurlii, jiegâlii, oskoldâhlii já vuoiŋâlii omâduv, mii lii valdum tain aalmugijn toi rijjâ já tiätun +vuáđuduvvee munemietâmâšâttáá tâi luákkáámáin toi laavâid, ärbivuovijd já vuovijd, já taat +pyerettemlattim puáhtá toollâđ siste macâttem. +12 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ olgospyehtiđ, hárjuttiđ, ovdediđ já máttááttiđ vuoiŋâlijd já +oskoldâhlijd ärbivuovijdis, vuovijdis já seremoniaidis, vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ, suojâliđ já kevttiđ +ráávhust oskoldâhlijd já kulttuurlijd čuásáttuvâidis, vuoigâdvuotâ kevttiđ seremoniatiŋgâidis já meridiđ +toi kevttimist sehe vuoigâdvuotâ jaamišijdis rummâšij tâi toi pasâttâsâi pááikán vuolgâtmist. +Staatah viggeh toohâđ máhđulâžžân toi haaldust orroo seremoniatiiŋgâi já jaamišij rummâšij tâi toi +pasâttâsâi juksâmvuođâ já/tâi macâttem algâaalmugáid oovtâst áášánkullee algâaalmugijguin ovdedum +vuoigâlij, avus já pehtilis vuáháduvâi vievâst. +13 artikla +Alg��aalmugijn lii vuoigâdvuotâ iäláskittiđ, kevttiđ, ovdediđ já sirdeđ puátteid suhâpuolváid historjás, +kielâidis, njálmálijd ärbivuovijdis, filosofias, čäällimvuáháduvâidis já kirjálâšvuođâs sehe vuoigâdvuotâ +nomâttiđ já siäiluttiđ jieijâs siärvus-, päikki- já olmoošnoomâid. +Staatah olášuteh pehtilis tooimâid ton visásmitmân, et taat vuoigâdvuotâ suojâluvvoo já et +algâaalmugeh pyehtih iberdiđ poolitlijd, vuogâdvuođâlijd já haaldâtlijd lattiimijd sehe šoddâđ jiejah +iberduđ tain, táárbumield tulkkum vievâst tâi eres ääšimiäldásij vuovijguin. +14 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ vuáđuduđ jieijâs škovlâvuáháduvâid já -lájádâsâid, moh adeleh +máttááttâs toi jieijâs kielâiguin toi kulttuurlijd máttááttâs- já oppâmvuovvijd hiäivuláin vuovvijn, sehe +vuoigâdvuotâ stivriđ taid. +Algâaalmugáid kullee ohtâgâsâin, eromâšávt párnáin, lii vuoigâdvuotâ finniđ áášánkullee staatâ +škovlim olgoošthánnáá ton puohâin taasijn já puohâin haamijn. +Staatah olášuteh oovtâst algâaalmugijguin pehtilis tooimâid, vâi algâaalmugáid kullee ohtâgâsah, +eromâšávt párnááh, meid toi siärvusij ulguubeln ellee párnááh, pyehtih finniđ jieijâs kulttuur máttááttâs +já jiejâskielâlâš máttááttâs máhđulâšvuođâi mield. +15 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ kulttuuris, ärbivuovijdis, historjás já viggâmušâidis áárvustanemân já +maaŋgânálásâšvuotân, moh kalgeh ääšimiäldásávt spejâlistiđ škovliimist já almolii viestâdmist. +Staatah olášuteh áášánkullee algâaalmugijguin ráđádâlmáin já oovtâstpargoost toimâmáin pehtilis +tooimâid, moiguin tuástojeh munekááduh, meddâlistojeh olgooštmeh já ovdeduvvojeh soováášvuotâ, +oovtmielâlâšvuotâ já šiev koskâvuođah algâaalmugij já puohâi eres ohtsâškoddejuávhui kooskâ. +16 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ vuáđudiđ jieijâs já jieijâskielâlijd viestâdemriäiduid, sehe kevttiđ +iärásij ko algâaalmugij viestâdemriäidui puoh haamijd olgoošthánnáá. +Staatah olášuteh pehtilis tooimâid, moiguin visásmittoo, et toi omâstem viestâdemriäiduh spejâlisteh +ääšimiäldásávt algâaalmugij kulttuurlâš maaŋgânálásâšvuođâ. +Staatah avžuutteh priivaatomâstusâst +orroo viestâdemriäiduid spejâlistiđ ääšimiäldásávt algâaalmugij kulttuurlâš maaŋgânálásâšvuođâ, +raijiihánnáá kuittâg oles sänirijjâvuođâ visásmittem. +17 artikla +Algâaalmugijn já toid kullee ohtâgâsâin lii vuoigâdvuotâ navdâšiđ tievâsmiärálávt puohâin heiviittum +aalmugijkoskâsâš já aalmuglâš pargovuoigâdvuođâst nanodum vuoigâdvuođâin. +Staatah olášuteh algâaalmugijguin ráđádâlmáin já oovtâstpargoost toimâmáin sierânâstooimâid, +moiguin suojâluvvojeh algâaalmugij párnááh ekonomâlii ávhástâlmist já pargoost, mii puáhtá leđe +párnážân varâlâš tâi hemâdiđ suu škovlim tâi häittidiđ párnáá tiervâsvuođâ tâi rumâšâlâš, jiegâlâš, +vuoiŋâlâš, mooraallâš tâi sosiaallâš ovdánem, väldimáin vuotân tai párnái eromâš háváduvvâsvuođâ já +škovlim merhâšume sii kiävrumân. +Algâaalmugáid kullee ohtâgâsâin lii vuoigâdvuotâ toos, et sijjân iä heiviittuu olgošteijee pargoiävtuh +já -tile, eres lasseen palvâluskoskâvuođâ tâi pálkkááttem iävtuh. +18 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ uásálistiđ jieijâs toimâmprinsiipâi miäldásávt väljejum ovdâsteijeidis +pehti miärádâstohâmân aašijn, moh pyehtih vaikuttiđ tai aalmugij vuoigâdvuođáid, sehe vuoigâdvuotâ +paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs miärádâstoohâmorgaanâid. +19 artikla +Staatah ráđádeleh rehálâš mieláin já tuáimih oovtâstpargoost áášánkullee algâaalmugijguin tai jieijâs +ovdâstemorgaanâi pehti vâi finnejeh toi rijjâ já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš ovdilgo staatah +tuhhiitteh já olášuteh lahâaasâtlijd tâi haaldâtlijd tooimâid, moh pyehtih vaikuttiđ algâaalmugáid. +20 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ poolitlijd, ekonomâlijd já sosiaallijd +vuáháduvâidis tâi instituutioidis, kevttiđ torvolávt jieijâs áigápuátu- já ovdedemvuovijd sehe hárjuttiđ +rijjâ puoh ärbivuáválijd toimâidis já eres ekonomâlijd toimâidis. +Algâaalmugeh, main láá rievedum toi iäláttâsah já áigápuátu- já ovdedemvyevih, láá vuoigâdvuođâ- +liih ääšimiäldásii já vuoigâlii puáráttâsân. +21 artikla +Algâaalmugijn lii olgooštmettum vuoigâdvuotâ ekonomâlii já sosiaallii tiles pyereedmân eres lasseen +škovlim, pargolâšvuođâ, áámmátlii škovlim já uđđâsistškovlim, aassâm, putesintoollâm, tiervâsvuođâ já +sosiaaltorvo suorgijn. +Staatah olášuteh pehtilis tooimâid já táárbumield sierânâstooimâid, moiguin puáhtá visásmittiđ +algâaalmugij ekonomâlii já sosiaallii tile juátkojeijee pyeredem. +Eromâš huámášume kalga kiddiđ +alg��aalmugáid kullee puárásij, nisonij, nuorâi, párnái já vádulâš ulmui vuoigâdvuođáid já +sierânâstárboid. +22 artikla +Taam julgáštus olášuttem ohtâvuođâst kalga kiddiđ eromâš huámášume +algâaalmugij puárásij, +nisonij, nuorâi, párnái já vádulâš ulmui +vuoigâdvuođáid já sierânâstárboid. +Staatah olášuteh oovtâst algâaalmugijguin tooimâid, moiguin visásmittoo, et algâaalmugij nisoneh já +párnááh navdâšeh tievâsmiärálávt suojâlem já táhádâsâid jyehimuđušii viehâvääldi já olgoštem vuástá. +23 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ meridiđ já ovdediđ vuosâsajasijd uulmijd já strategiaid, moh kyeskih toi +ovdánemvuoigâdvuođâ kevttim. +Algâaalmugijn lii eromâšávt vuoigâdvuotâ uásálistiđ aktiivlávt toid +vaikutteijee tiervâsvuođâhuolâttâs- já aassâmviäsuohjelmij sehe eres ekonomâlij já sosiaallij ohjelmij +oovdedmân já tain meerridmân sehe vuoigâdvuotâ máhđulâšvuođâi mield haldâšiđ taid ohjelmijd jieijâs +toimâorgaanâi pehti. +24 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ hárjuttiđ ärbivuáválii tálhudemes já paijeentoollâđ tiervâsvuođâ- +tipšovuovijdis, fáárun luhâmáin táálhudmân kevttum eellimtehálij šadoi, ellei já mineraalâi siäiluttem. +Algâaalmugáid kullee ohtâgâsâin lii meiddei olgooštmettum vuoigâdvuotâ finniđ puoh sosiaal- já +tiervâsvuođâhuolâttâspalvâlusâid. +Algâaalmugáid kullee ohtâgâsâin lii siämmáálágán vuoigâdvuotâ alemuu rumâšlâš já jiegâlâš +tiervâsvuođâ táásán, mii lii finniimist. +Staatah olášuteh tárbulijd tooimâid, moiguin lii viggâmuš juksâđ +ceehijmield taan vuoigâdvuođâ olesmiärásii olášume. +25 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já nanodiđ tijpâlii vuoiŋâlâš koskâvuođâs ärbivuáválávt +omâstâm tâi mudoi haaldust toollâm já kiävttám enâmáid, kuávloid, čácáduvváid, riddomeeráid já eres +luánduriggoduvváid sehe siäiluttiđ taas lohtâseijee ovdâsvástádâsâidis puátteid suhâpuolváid. +26 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ ärbivuáválávt omâstâm, haaldust toollâm tâi mudoi kiävttám tâi +haahâm enâmáid, kuávloid já luánduriggoduvváid. +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ omâstiđ, kevttiđ, ovdediđ já haldâšiđ taid enâmijd, kuávluid já +luánduriggoduvâid, moh láá toi haaldust ärbivuáválii omâstus tâi eres ärbivuáválii haaldusttoollâm tâi +kevttim vuáđuld tâi maid toh láá mudoi haahâm. +Staatah tubdâsteh täid enâmijd, kuávluid já luánduriggoduvâid laavâst já suojâleh taid lavváin. +tuubdâstmist kalga ääšimiäldásávt kunnijâttiđ áášánkullee algâaalmugij vuovijd, ärbivuovijd já +eennâmhaldâsemvuáháduvâid. +27 artikla +Staatah vuáđudeh já olášuteh oovtâst ääšánkullee algâaalmugijguin vuoigâlii, hiäŋgáámettum, +pelettemes, ávus já čoođâuáinojeijee sehe algâaalmugij laavâid, ärbivuovijd, vuovijd já eennâm- +haldâsemvuáháduvâid ääšimiäldásávt tubdâsteijee lattim vâi pyehtih tubdâstiđ já čuávdiđ algâaalmugij +vuoigâdvuođâid, moh kyeskih toi enâmijd, kuávluid já luánduriggoduvâid, fáárun luhâmáin meiddei toi +ärbivuáválávt omâstem tâi mudoi haaldust toollâm tâi kiävttám enâmijd, kuávluid já luánduriggoduvâid. +Algâaalmugijn kalga leđe vuoigâdvuotâ uásálistiđ taan lattiimân. +28 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ puáráttâsân tagaráin vuovvijn, mii puáhtá toollâđ siste eres lasseen +macâttem, tâi jis macâttem ij lah máhđulâš, te ääšimiäldásii, vuoigâlii já kohtulii sajanmáávsun +ärbivuáválávt omâstem tâi mudoi haaldust toollâm tâi kiävttám enâmijn, kuávluin já luánduriggoduvâin, +moh láá tyemmejum monâttemnáál tâi tuáhánvaldum, valdum haaldun tâi väldidum tâi moh láá kevttum +tâi vahâgittum tai aalmugij rijjâ já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâšâttáá. +Jis áášánkullee aalmugijguin ij rijjâ soppuu nubánáál, čođâldittoo sajamnáksu kvaliteetâs, stuárudu- +vâs já vuoigâdvuođâlâš sajattuvâs peeleest västideijee enâmin, kuávlun já luánduriggodâhhân tâi ruđâlâš +sajanmáksun tâi eres ääšimiäldásâžžân puáráttâssân. +29 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ siäiluttiđ já suojâliđ pirrâs sehe jieijâs enâmij tâi kuávlui já +luánduriggoduvâi pyevtittâsnaavcâ. +Staatah väldih kiävtun já olášuteh algâaalmugáid toi siäiluttem já +suojâlem várás uáivildum toorjâohjelmijd olgoošthánnáá. +Staatah olášuteh pehtilis tooimâid visásmitmân, et algâaalmugij enâmáid tâi kuávloid iä vyerkkejuu +ige loppâsajostittuu varâliih amnâseh toi rijjâ já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâšâttáá. +Staatah olášuteh meid pehtilis tooimâid visásmitmân táárbumield tom, et algâaalmugij tiervâsvuođâ +čuávumân, paijeentolâmân já maaccâtmân uáivildum ohjelmeh, maid varâlij amnâsij vaikuttâsâi vuá- +lásâžžân šoddâm aalmugeh ovdedeh já olášuteh, piäijojeh ääšimiäldásávt olášuttemnáál. +30 artikla +Algâaalmugij enâmijn tâi kuávluin ij uážu hárjuttiđ suáldátlâš tooimâ, jis tot ij lah agâstâllum áášán +lohtâseijee almolii hiäđu keežild, jis tast ij lah mudoi rijjâ sooppum áášánkullee algâaalmugijguin tâi jis +toh iä lah tom táttum. +Staatah ráđádeleh pehtilávt áášánkullee algâaalmugijguin ääšimiäldásij vuovijguin já eromâšávt tai +aalmugij ovdâstemorgaanâi pehti ovdil toi enâmij tâi kuávlui kevttim suáldátlâš tooimân. +31 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ, haldâšiđ, suojâliđ já ovdediđ kulttuuräärbis, ärbitiä- +đus já ärbivuáválijd kulttuurolgospyehtimijdis sehe tiettuus, teknologias já kulttuurijdis jieškote-uv +tiettumhaamijd, fáárun luhâmáin meid olmoošlijd já geneettisijd naavcâid, siemânijd, talkkâsijd, tiäđu +ellei já šadoi jiešvuođâin, njálmálii ärbivyevi, kirjálâšvuođâ, hammiimijd, valastâllâm sehe ärbivuává- +lijd speelâid já sierâid sehe kovetaiduid já oovdânpyehtee taiduid. +Tain lii meiddei vuoigâdvuotâ +paijeentoollâđ, haldâšiđ, suojâliđ já ovdediđ taan kulttuuráárbán, ärbitiätun já ärbivuáválij kulttuur- +olgospyehtimáid lohâseijee jiegâlâš omâduvâs. +Staatah olášuteh oovtâst algâaalmugijguin pehtilis tooimâid, moiguin tubdâstuvvoo tai vuoigâdvuođâi +kevttim já suojâluvvoo tot. +32 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ meridiđ já ovdediđ vuosâsajasijd uulmijd já strategiaid enâmijdis tâi +kuávluidis já eres luánduriggoduvâidis ovdedem tâi kevttim várás. +Staatah ráđádeleh rehálâš mieláin já tuáimih oovtâstpargoost áášánkullee algâaalmugijguin toi jieijâs +tuhhiitteh haavâid, moh vaikutteh algâaalmugij enâmáid tâi kuávloid já eres luánduriggoduvváid, ero- +mâšávt oovdeddijn tâi kevtidijn mineraal- tâi čäciriggoduvâid tâi eres luánduriggoduvâid. +Staatah fäällih pehtilis vuáháduvâid, moi vievâst pyerettuvvoo ääšimiäldásávt já vuoigâlávt ovdeláá +mainâšum toimâm, já toh kalgeh olášuttiđ ääšimiäldásijd tooimâid, moiguin linásmittojeh pirrâsân +čyeccee, ekonomâliih, sosiaalliih, čuovviitâsliih já vuoiŋâliih hemâdâsvaikuttâsah. +33 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ meridiđ jieijâs identiteetâst tâi jeessânvuođâst vuovijdis já ärbi- +vuovijdis miäldásávt. +Taat ij hiäjusmit algâaalmugáid kullee ohtâgâsâi vuoigâdvuođâ finniđ aassâm- +statâidis aalmugjeessânvuođâ. +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ meridiđ jieijâs toimâorgaanâi ráhtusijd já valjiđ toi jesânijd nuáv- +ditmáin jieijâs lattimvuovijd. +34 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ ovdediđ já paijeentoollâđ jieijâs toimâorgaanâi ráhtusijd sehe tijpâlijd +vuovijdis, vuoiŋâlâšvuođâs, ärbivuovijdis, lattiimijdis já vuáválâšvuođâidis sehe máhđulijd vuoigâd- +vuođâvuáháduvâidis tâi -vuovijdis aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođnoormâi miäldásávt. +35 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ meridiđ toid kullee ohtâgâsâi kenigâsvuođâin siärvusijdis kuáttá. +36 artikla +Algâaalmugijn, eromâšávt aalmugijkoskâsij raajij juáhám aalmugijn, lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ +já ovdediđ raajijd rastaldittee ohtâvuođâid, koskâvuođâid já oovtâstpargo, fáárun luhâmáin meid vuoi- +ŋâlâš, čuovviittâslâš, poolitlâš, ekonomâlâš já sosiaallâš toimâm, sehe toid kullee ohtâgâsâiguin et eres +aalmugijguin. +Staatah olášuteh algâaalmugijguin ráđádâlmáin já oovtâstpargoost toimâmáin pehtilis tooimâid, +moiguin helppejuvvoo taan vuoigâdvuođâ kevttim já visásmittoo ton olášume. +37 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ toos, et toi ääšiomâhij staatâiguin tâi tai čuávvoostaatâiguin toohum +sopâmušah já eres pyeredeijee orniistâlmeh tubdâstuvvojeh, toh nuávdittuvvojeh já toh jođettuvvojeh +vuáimán, sehe toos, et staatah kunnijâtteh já nuávditteh täid sopâmušâid já eres pyeredeijee orniistâl- +Moonnân ääši taam julgáštusâst ij pyevti tulkkuđ, et tot keeppid tâi koomeet algâaalmugij vuoigâd- +vuođâid, main lii meridum sopâmušâin já eres pyeredeijee orniistâlmijn. +38 artikla +Staatah olášuteh algâaalmugijguin ráđádâlmáin já oovtâstpargoost toimâmáin ääšimiäldásijd tooimâid, +fáárun luhâmáin meid lahâasâttâstooimâid, taan julgáštus uulmij juksâmân. +39 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ uážžuđ staatâin já aalmugijkoskâsii oovtâstpargo pehti ekonomâlii já +teknisii iše, vâi toh pyehtih navdâšiđ taan julgáštusân kullee vuoigâdvuođâin. +40 artikla +Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ ääšimiäldásáid já vuoigâláid lattiimáid, main čuávdojeh toi nááguh já +riijdoh staatâiguin tâi eres uásipelijguin, vuoigâdvuotâ uážžuđ ääši kyeskee miärádâs ájáttâlhánnáá já +vuoigâdvuotâ pehtilis riehtisyejivuovvijd puohâi ohtâgâslij já kollektiivlij vuoigâdvuođâi luávkkáámij +Tággáár miärádâsâst kalgeh valduđ ääšimiäldásávt vuotân áášánkullee algâaalmugij vyevih, +ärbivyevih, njuolgâdusah já riehtivuáháduvah sehe aalmugijkoskâsiih olmoošvuoigâdvuođah. +41 artikla +Ovtâstum Aalmugij vuáháduv orgaaneh já sierânâsornijdumeh sehe eres staatâikoskâsiih ornijdumeh +kalgeh jieijâs uásild ovdediđ taam julgáštus olesmiärásii olášume eres lasseen orniimáin ruttâdemoov- +tâstpargo já teknisii iše. +Kalga väldiđ kiävtun vuovijd, moiguin visásmittoo algâaalmugij uásálistem toid +vaikutteijee aššijd. +42 artikla +Ovtâstum Aalmugeh, ton orgaaneh, fáárun luhâmáin meid algâaalmugij aašijd kieđâvuššee pissoo foo- +rum, sehe sierânâsornijdumeh, meid riijkâtääsist, já jeessânstaatah ovdedeh taam julgáštus kunnijâttem +já olesmiärálâš heiviittem sehe čuávvuh taam julgáštus vaikuttâsvuođâ. +43 artikla +Taam julgáštusâst tubdâstum vuoigâdvuođah taheh maailm algâaalmugij siäilum, áárvu já pyereest- +vaijeem turviimân tarbâšeijee ucemustääsi. +44 artikla +Puoh taam julgáštusâst tubdâstum vuoigâdvuođah já rijjâvuođah tähiduvvojeh algâaalmugáid kullee +almaid já nisonáid oovtviärdásávt. +45 artikla +Moonnân ääši taam julgáštusâst ij uážu tulkkuđ nuuvt, et tot raijiiččij tâi lopâttičij algâaalmugij tááláid +tâi máhđulijd puátteid vuoigâdvuođâid. +46 artikla +Moonnân ääši taam julgáštusâst ij uážu tulkkuđ nuuvt, et tot merhâšičij moonnân staatâ, aalmug, +juávhu tâi ulmuu vuoigâdvuođâ uásálistiđ tooimân tâi čođâldittiđ tavo, mii lii Ovtâstum Aalmugij +vuáđukirje vuástásâš, ige tulkkuđ nuuvt, et tot suovâččij tooimâ, mii ollásávt tâi uásild pieđgiiččij +olesváldálij já jiečânâs staatâi kuávlulii čavosvuođâ tâi poolitlii jiečânâsvuođâ tâi hiäjusmitáččij taid, ige +movtijdittiđ tággáár tooimân. +Kevtidijn taam julgáštusâst olgospuohtum vuoigâdvuođâid kalga kunnijâttiđ puohâi olmoošvuoi- +gâdvuođâid já vuáđurijjâvuođâid. +Taam julgáštusâst olgospuohtum vuoigâdvuođâi kevttimân uážžu +čuosâttiđ tuše lavváin asâttum raijiittâsâid aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâid kenigittee aašij +Tah raijiittâsah kalgeh leđe olgooštmettumeh já iävtuittáá velttidmettumeh tuše ton visás- +mitmân, et iärásij vuoigâdvuođah já rijjâvuođah tubdâstuvvojeh já toh kunnijâttuvvojeh ääšimiäldásávt +já et demokraattisii ohtsâškode vuoigâdvuođâliih já págulumoseh vátámâšah tievih. +Taam julgáštus kalga tulkkuđ nuávditmáin vuoigâlâšvuođâ, aalmugvääldi, olmoošvuoigâdvuođâi +kunnijâttem, täsiáárvu, oovtviärdásâšvuođâ, šiev haldâšem já rehálii mielâ prinsiipâid. +SAAH +Kunnijâttum täsivääldi president, áárvust oonnum minister, Taažâ já Ruotâ sämitige +saavâjoñetteijeeh, pyereh árvukyesih. +Lii suotâs uáiniñ návt árvuváldálâš juávhu uásálistmin sämitige lekkâmáid. +Lii ilo já kunnee +tuáivuttiñ Tijjân pyeripuáttim sämitige lekkâmáid já Ucjuuhân. +Ucjuuhâ lii Suomâ áinoo kieldâ, +mast lii sämmilâšeenâbloho. +Tot lii eromâš ovdâmerkkâ maaŋgâpiälásâš sämikulttuurist, kieldâ lii +kyelipiv-dee- já puásuisämmilâškulttuur kuávlu. +Sämikielâ lii siäilum Ucjuuvâst +eellimvuáimálâžžân já jiešlágánâžžân. +Tääbbin láá vuáñudum uññâ säämi iäláttâsah, ovtâstum luán- +dulávt mañhâšem já eres iäláttâsah uássin maaŋgâpiälásâš sämikulttuur. +Mist láá ennuu ääših, moiguin pyehtip čiävluttâllâñ. +Tääl lep niäljád sämitige lekkâmist. +Tilálâšvuotâ uásild čáittá mii sämmilij siñhesvuoñâ já kulttuurlâš rigesvuoñâ. +Ko maailm muttoo já +kuáhtáp uññâ aštuid, lep čáittám, et mij ep vuállán já siäiluttep sämmilâšvuoñâ puátteid +suhâpuolváid. +Mii kulttuur lii spesiaališum já mij lep vuáhádum eelliñ Säämi korrâ luándust - mutâ +nu-be tááhust siäiluttâm jieččân kulttuur kaappugpirrâsist-uv. +Mii kielâ muštâl uáli tárkká luándu al- +moonmijn, kielâ vievâst mij pastep toimâñ tärkkilávt luándust, tubdâñ kulttuurenâduvâidâm já +porgâñ iäláttâsâidâm. +Mii vuoiŋâlâš já kulttuurlâš ärbivyehi, tyeji- já muusik, luándu áárvust- +toollâm, ärbivuáválâš iäláttâsah já toid kullee tááiñuh sehe naavcah västidiñ toimâmpirrâs nubás- +tussáid, láá mii kulttuur riggodâh. +Mij kolgâp anneeñ huolâ, et kyeññip siämmáá maaŋgâpiälásâš já +áinookiärdásâš kulttuurärbivyevi já sämikuávlu puáttee suhâpuolváid. +Mii sämmiliih lep ohtâ aalmug já lii tehálâš et tubdâp puohah oohtânkulluuvâšvuoñâ kuoimijdsân. +Mij ferttip siäiluttiñ jieškote-uv sämikulttuur sierânâsjiešvuoñâid, sämikielâid já kulttuur vuáñu. +kolgâp meiddei tuárjuñ puohâid Suomâ sämikulttuurijd täsipiälásávt, kunnijâtmáin já áárvus- +tanemáin nubijdâm. +Lii távjá páhudum puohâi Suomâ sämikielâi lemin uhke vyelni. +Mij sämmiliih +lep taištâlâm jieččân kielâ já kulttuur peeleest kuhháá já iästám aktiivlâš toimâiguin kulttuur já kielâ +lappum. +Mij puoh sämmiliih lep taištâlâm jieččân saje mailmaist - já tääl pyehtip čiävlán ilodiñ +pargostâm já sämiskulttuur jotkum peeleest. +Tii puohah, kiäh sirdevetteñ eenikielâ, jieijâd kulttuur +PUHE +tâi suuvâ ärbivuovijd párnáid, leppeñ rähtimin uññâ sämmilâšsuhâpuolvâ já vuáñu sämikulttuur +puátteevuotân. +Porgâvetteñ mávsulâš pargo. +Mii pargo ij lah vaalmâš, pic ennuu lii vala porgâmnáál +sämmilij vuoigâdvuoñâi, kulttuur já kielâ oovdedmân. +Mut kolgâp leñe ain já eromâšávt návt juhle- +peeivi čiävlááh tast, moos lep olláám já juátkup sämmilij vuoigâdvuoñâi ovdedem. +Áárvust oonnum juhleviehâ, +Taat ij lah tuše sämmilij juhlepeivi, mut meiddei Suomâ staatâ já syemmilij juhlepeivi. +Suomân lii +stuorrâ riggodâh et Euroop áinoo algâaalmug áásá Suomâ raajij siste. +Mij sämmiliih lep tivrâs lase +syemmilâš ohtsâškoddeest, já mij kolgâb kohtâluñ jieččâm kulttuur áinoošlajâsâšvuoñâ já mii +jieččâm keežild kunnijâtmáin. +Mij sämmiliih lep ain toimâm ohtsâšpargoost syemmiljguin, ovdil +maaŋgâin sämmilijn lijjii meid veerdih, syemmiliih usteveh. +Pusuipargo já tyejitááiñu lep +máttááttâm meiddei syemmiláid já mii tärhis kielâ lii luávnejum vijñáht Suomâkielân já ton kuávlu- +kieláid. +Mij ep lah tuše vuovijd já saanijd luávnejeijee kulttuur - pic täsiárvusâš já maaŋgâpiälásâš +kulttuur, mast luávnejuvvojeh tááiñuh, säänih já vyevih eres kulttuuráid. +Mij sämmiliih lep ovdâstâm Suomâ mailmist. +Suomâst ličij ereslágán já kulttuurlávt kievhib kove +pegâlmâs taaidârttáá Nils Aslak Valkeapää añai Áillohâšâttáá. +Mij lep Suomâ kulttuurlâš riggodâh, +já mij kolgâp kohtâluñ ton miäldásávt. +Mii sämmiliih kolgâp oonnuñ áárvust já kohtâluñ mii +áinoošlajâsâšvuoñâ, sajattuv já kulttuur vuáñuld, ij aalmugijkoskâsâš sopâmusâi já staatâ tooimâi +čuásáttâssân tâi olgo- já sispoolitlâš čuolmân. +Mij sämmiliih lep škovliiñâttâm vijñes ohtsâškote jieškote-uv suorgijd, mii nuorah láá +ollâškuávlejum já kielâtáiñuliih. +Mii juávhust láá pajanâm čepis totkeeh já ohtsâškodáliih vaiguttei- +jeeh. +Puásuisämmilâšperruu pärnin já sämmilâšpuásuituálu já -kulttuur totken tiäñám, et ulguu- +piälásiih totkeeh iä lah finnim tutkâmušâinis ain tuotâvuoñâ västideijee kove sämikulttuur vijñes +kulttuurlâš tiätuvuáháduvâst já puásuituálukulttuurist - sij iä lah iberdâm mii kulttuurlâš koodijd +Mii láá tutkâm čuoñijd iivijd kulttuur ulguupiälááš totkeeh já miäruštâllâm mii já mist +šoddâm kove. +Mist ij lah lamaš máhñulâšvuotâ vaiguttiñ ovdil ko tääl, magarijd áárvuid mijjân piäi- +jojeh tutkâmušâin já almolâšvuoñâst. +Mij tiettip pyeremustáá sämikulttuur, ton luándu já áárvuid, +mij tiettip maid sämikulttuurist kalga tutkâñ já mij porgâp tom pyeremustáá. +Mij kolgâp väldiñ +vuoiŋâlâš já aamnâslâš kulttuur jieččân haaldun. +Kunnijâttum täsivääldi president já árvukyesih +Sämmiliih tarbâšeh meiddei Tii torjuu, movtijdittem já vaikuttâsvääldi mii viggâmuššáid ovdediñ +säämi kulttuurjiešhaldâšem, pyerediñ sämmilij vuoigâdvuoñâsajattuv já turvâstiñ sämikulttuur jot- +kuuvâšvuoñâ ubâ Suomâst. +Mist lii jieččâm kulttuurjiešhaldâšem sämikuávlust, mut sämmiliih, +Suomâ áinoo algâaalmug, ääsih ubâ Suomâst. +Lahâasâttâs kalga väldiñ vuotân sämmilij vuo- +igâdvuoñâid meiddei sämikuávlu ulguubeln - taam ääši oovdedmân mij pivdep tist, pyereh árvuky- +esih, sierânâs torjuu. +Kyevti ovdebáá sämitige lekkâm ohtâvuoñâst áárvust oonnum täsivääldi presi- +dent vaaldij oovdân ILO-169-sopâmuš ratifistim já movtijditij Suomâ haldâttâs já sämitige kavnâñ +ovdâjurduuttis vuovijd čuávdiñ eennâmvuogâdvuoñâkoččâmâš já ILO-sopâmuš ratifistim. +Áárvust oonnum täsivääldi president, veikkâ čuávdus ij lah valagin kavnum, uññâ sämitigge lii väs- +tidâm +koččomân +usâškuáttâm +uññâ +ovdâjurduuttis +čuávdimmaallijd +eennâmvuogâdvuoñâkoččâmâšân já puáhtá jieijâs iävtuttâs stáátâvááldán já almolâšvuotân vala +taam kiiñâ ääigi. +Pivdep-uv täsivääldi president movtijditteñ ain-uv staatârääñi čuávdiñ oovtâst sä- +mitiggijn eennâmvuogâdvuoñâkoččâmâš já väldiñ meddâl iästuid ILO 169-sopâmuš ratifistmist. +Kolgâččij movtijdittiñ staatâ¬rääñi kieñâvuššâñ sämitige iävtuttâsâid ovdâjurduittáá já kun- +nijâtmáin. +Mutâ tääl, áárvust oonnum kyesih, lii äigi ávudiñ Suomâ sämmilijd já lii äigi čäittiñ olssân já +iärásáid, maid sämikulttuur meerhâš sämmiláid já mon ennuu toollâp áárvust sämmilâšvuoñâ. +Juát- +kup oovtâst pargo sämmilijguin já säämilij peeleest. +Pyereh povdejum kyesih, usteveh, lii ilo já +kunnee tuáivuttiñ tii váimulávt pyereestpuátimân sämitige kyessin sämitige lekkâmân. +ÁNAR +Árvusiih sämmiliih, pyeri aalmug. +Pyeri aalmugpeivi! +Šiõǥǥ meersažpeeiʹv! +Lii stuorrâ ilo uáiniđ tii tääbbin áávvudmin sämmilij aalmugpeeivi. +Taat lii sämitige vuossâmuš +taan vaaljâpaje ornim aalmugpeivijuhle já páácá meid majemužžân ko mii vaaljâpaje nohá taan +ihán. +Aalmugpeivi lii sämitiigán já sämmiláid tuođâi tergâdis juhle, mutâ vaidâlitteht ekonomâlâš +tile lii iästám juuhlij ornim tađe tävjibeht. +Sämitigge lii oovdeb já taan vaaljâpaajeest annaam +tergâdin, ete aalmugpeivi ávuduvvoo sämikulttuur miäldásávt já ete sierâ kuávluin ässee sämmiláid +adeluvvoo máhđulâšvuotâ uásálistiđ juhlálâšvuođáid. +Juhle lii sämmilijn sämmiláid. +vuossâmuš keerdi juhle lii máhđulâš čuávvuđ meid interneetist. +Taan vaaljâpaje ääigi lii tábáhtum ennuv já vala taan ive ääigi vyerdip stuorrâ uđâsmitmijd sämmilij +vuoigâdvuođâsajattâhân. +Politiik láá sárnum ennuv já tot paijaan vala kuávdážân. +Tääl lii kuittâg +äigi kyeđđiđ peeivipolitiik ucceeb uásán já vuáijuđ juhlođ aalmugpeeivi, sämiaalmug historjá, +ohtâlâšvuođâ já puátteevuođâ. +Sämmiliih láá feerim sii historjá ääigi stuorrâ moivášmijd, suáđijd, olgoštem, kielâi läpittem- +viggâmušâid, págguvarriimijd suáđi já tulvâdemáldái huksim tiet, väldipoolitlijd uulmijd suddâlut- +tiđ sämmilijd já viggâmušâid raččođ sämmilij ohtâlâšvuođâ. +Lep cevzim tain oovtâst já mii oovdeb +suhâpuolvâi korrâ pargoin já piäránaddeelmettumvuođáin. +Koolgâp kuittâg teivâđ ain uđđâ hástu- +sijd. +Globalisaatio, šoŋŋâdâhnubástus já arktâlii kuávlu väldi- já suáldátpolitiik pyehtih sämmiláid +aaibâs uđđâlágán toimâpirrâs. +Maht uccâ sämiaalmug ciävzá väldikulttuur teddust? +Oovdeb suhâpuolvah láá lááccám sämmiláid iävtuid cevziđ nubástuvvee ohtsâškoddeest. +Lep fin- +nim riges kielâ, luándust jotteem tááiđu, ärbivuáválijd iäláttâsâid, kietâtyejiärbivyevi já luándu- +koskâvuođâ - taah láá ain viehâ tergâdis tááiđuh. +Lep finnim noonâ kulttuuräärbi, sämmilii identi- +teet já siärvuslâšvuođâ. +Sämmiliih cevzih ain, jis kavnâp vyeimi nubbe nubijnân já toollâp kiddâ +sämiaalmug siärvuslâšvuođâst, sämmilii identiteetist já kulttuuräärbist. +Majemui aaigij čuávdus sämmilij vuoigâdvuođâi oovdedmân láá uuccâm motomijn pirrâduvâin +oovdânpyehtimáin sierâ sämijuávhoid jieijâs laavâid teikâ aasâtmáin sierâ sämijuávhui vuo- +igâdvuođâid já ärbivuovijd vuástáluvâi nubijdis. +Taam lii vaigâd iberdiđ. +Sämmiliih kalgeh pasteđ +oovtâst uuccâđ vuovijd sämmilij vuoigâdvuođâi já kulttuur oovdedmân jieijâs sämmilij kulttuurlij +ärbivuovij miäldásávt, ijge uuccâđ maali väldikulttuur toimâmaalijn ijge raččomáin sämiaalmug +ohtâlâšvuođâ. +Sämmiliih láá uáli kievrah. +Koolgâp killáđ ain-uv olgoštem, munekáádu, vajesaavâ já pilhe. +kulttuur láá viggâm rivdâđ já omâstiđ. +Tast iä lah luhostum. +Párnáid já nuoráid pilkke já raasism +lává eromâš háituliih. +Lii velttidmettum, ete tuommip puohlágán olgoštem já vaje. +Ep meid pyevti +adeliđ olgoštem teikâ raasism vaikuttiđ mii kulttuurân, vuovijd teikâ mii kárvudâtmân. +Ep lah +kuittâg immuuneh. +Mutâ mij koolgâp huolâttiđ tast, ete ep vääldi maali väldikulttuur ahevis vuovijn +epke pyevti sämikulttuur siisâ ärbivyevi, mii olgoošt teikâ kaađâšt nuubijd. +Sämmiliih láá tuođâi uccáá. +Suomâst suulân 10 000, Ruošâst muáddi tuhháát, Ruotâst suulân 20 +Vâi sämmiliih pyehtih cevziđ, kalga juurdâ sämmilijn oovtâ +aalmugin siäiluđ ijge koolgâ rähtiđ muuvrâid sierâ sämijuávhui kooskân. +Säämi identiteetân, sämi- +aalmug ohtâlâšvuotân já meid sämmilij sajattâhân Suomâst lii varâlâš, jis sämmilijd jurdeh aalmu- +gin, kote rijdâl koskânis. +Maailmist, kost koskâmiärálávt ohtâ kielâ jáámá ohhoost, sämikulttuur já ton siäilum lii maailm- +vijđosávt njuolgist iimâš. +Munjin sämikielâi já sämikulttuurij siäilum ij lah iimâš. +killeel tego laajišsuáhi, kote killáá piegâ, puolâš, kume, tedduu já lii morruumettum. +Lep miätá his- +torjá kuullâm, ete sämmiliih jäämih suhâjämimân já suddâluveh syemmiláid. +Stuorrâ totkeejuávkku +čaalij-uv návt jo 1900-lovo aalgâst. +Lep finnim kuullâđ, ete sämikielâ jáámá, juáigusärbivyehi +láppoo já ete sämmiliih suddâluveh syemmilâškulttuurân. +Lep finnim kuullâđ kulttuur olgopiäláá +peelijn ete ep innig ele sämikulttuur ärbivuovij miäldásávt, puásuituálu lii moivášum moottorkiälhá +já muávloo kiävtunväldim tiet ige innig mihheen iärut sämmilijd väldikulttuurist. +Puoh taah nágu- +seh láá puástud. +Tagareh tulkkuumeh láá tuše ohtâ vyehi toohâđ heeitugin mii kulttuur. +Sämikulttuur iälá já táibá ohtsâškode puáhtám nubâstussáid. +Moottorkiälkká ij lah muttám puásui- +tuálu - poccuid kuáđutteh ain tuoddârist já meecijn. +Táluaassâm já pälkkipargo amal lává muttám +kulttuur materiaallii vuáđu, mutâ iävá mii vááimuid ige jurduid. +Tuháttij iivij ääigi čoggâšum tiätu +luándust, poccuin, kuolijn já eres ellein lii puáhtám mijjân iävtuid cevziđ ohtsâškodálijn +moivášmijn. +Sämikulttuur já sämmiliih láá táibám já ovdánâm. +Eres molsoiähtu mist ij lah lamaš. +Mutâ ep lah luoppâm jieijâs kulttuurist, ärbivuovijn, kielâst epke identiteetist. +Mii kulttuur iä pyevti +toohâđ heeitugin iäge uccááttiđ ton keežild, ete aassâp tááluin teikâ vyeijip autoin. +tiätu já tááiđuh láá ain puoh tehálumos uási ärbivuáválijd sämmilijd iäláttâsâid já kietâtuojijd. +láá tehálub tááiđuh já jiešvyevih ko kiälháh já moottoreh. +Mij koolgâp leđe čiävlááh, ete puoh tek- +nologia mield ep lah kuittâg luoppâm mii jiešnálásii kulttuurist. +Sämmilâš juáigusärbivyehi lii maccâm kievrâbin ko ovdil. +Juáigusärbivyehi iälá nuuvt ärbivuáválii +juáigusmusiikist ko meid uđđâáigásii populáármusiikist. +Sämmilâš taaiđâ iälá eellimvuáimálii paa- +jees. +Sämmiliih taaidâreh láá puáhtám sämikulttuur ärbivuovijd já ohtsâškodálâšvuođâ uássin uđđâ +moodeern taiđuu, mii ij ele tuše galleriain, peic argâpeeivist, interneetist já sosiaallii mediast-uv. +Taiđust lii jieijâs rijjâvuotâ já miätá historjá taaiđâ lii lamaš vyehi pyehtiđ miärádâstahhei oovdân +ohtsâškode tuhhitmettum tiilijd já kulttuur ärbivuovijd. +Taiđuin puáhtá mutteđ maailm. +Mii nuorâ +taaidâreh, kiäh rähtih ohtsâškodálii já siärvuslii taiđuu moodeern teknologia vievâst, jyehih tiäđu +sämmilijn aaibâs uđđâ vuovijn já pasteh raččođ väldikulttuur lääččim stereotypiaid sämmilijn. +Säämi ohtsâškodde lii šoddâm eenâb maangâpiälásâžžân. +Mist láá čepis, kielâtáiđuliih já škuávle- +jum säminuorah pirrâ maailm já tääbbin sämikuávlust. +Sämmiliih láá škuávlejum totken, máttááttei- +jen, merideijen já hovdân. +Maaŋgah säminuorah mäccih päikkikuávlun škovlim maŋa já ovtâstiteh +tom, maid láá oppâm, ärbivuáválijd sämi-iäláttâssáid, pyevtitteh uđđâ tiäđu sämisiärvádâhân, uđđâ +kulttuursiskáldâs tutkâmpuátusijd, škuávlejeh uđđâ sämisuhâpuolvâ já lääččih sämikulttuurân jot- +kuuvâšvuođâ. +Lam tast hirmâd čiävláá. +Stuorrâ uási sämmilijn ääsih sämikuávlu ulguubeln. +Páiháliih sämiseervih láá šoddâm kaavpugsä- +misiärváduvâi kuáhtámsaijeen já vyehhin torjuđ sämikulttuur já kielâ siäilum kaavpugist. +Toh taheh +mávsulii pargo ubâ sämiaalmug puátteevuođâ turvim várás. +Sämikuávlust tuáimee sämiseervijn lii tergâdis rooli säämi ohtsâškoddeest. +Jis ij ličij Sámi Duodji- +seervi mávsulâš toimâ, säämi tyeje sajattâh ličij ovdiist uhkevuálásub já tyejiärbivuovijn +ávhástâllâm ličij eenâb ko maid tääl. +Tääbbin Anarist Anarâškielâ servi já Saami Nuett lává ráhtám +mávsulii pargo ucebij sämikielâi iäláskitmân, máttátmân já oovdedmân. +Sämmiliih tarbâšeh noonâ +servikiedi já serviaktiiveh ánsášeh stuorrâ kijttosijd sii porgâm pargoost. +Sämikulttuur já sämikielah iä siäilu, jis kielâ ij sarnuu teikâ sämiaalmug ärbivyevih já täävih iä pai- +jeentolluu. +Jyehi sämmiliist lii stuorrâ ovdâsvástádâs tast, ete siäilu-uv sämikulttuur. +lääččiđ iävtuid toos, ete sämikulttuur puáhtá siäiluđ, mutâ jyehi sämmilâš taha loopâst jieš valjim +tast, ete siäilu-uv sämikulttuur já magarin tot siäilu puátteevuođâst. +Jyehi sämmilâš vanhim, kote +máttát ärbivuovijd já ärbivuáválijd iäláttâsâid párnáidis, meerrid sárnuđ sämikielâ párnásis, piejâ +párnáás kielâpiervâlân teikâ máttááttâl lappum sämikielâ, taha kulttuurtavo já lii jieijâs uásild tur- +viimin sämikielâ já -aalmug puátteevuođâ. +Kijttoseh tijjân, sämmiliih vaanhimeh, ááhuh já äijiheh +já madârvanhimeh tii kuáđđám äärbist! +Sämikielâ já kulttuur iävá siäilu, jis iä lah sämmiliih máttáátteijeeh já peivitipšopargoviehâ. +Kielâpiervâleh, sämikielâlâš peivitipšo já sämikielâlâš vuáđumáttááttâs láá čovduuh sämiaalmug +Puoh sämmiliih, kiäh láá riemmâm máttáátteijen já peivitipšopargen lääččih sämi- +kulttuur jotkuuvâšvuođâ. +Jis ij ličij tii mávsulâš pargo, sämikielâ puátteevuotâ ličij čappâdub ko +tääl. +Halijdâm-uv kijtteđ tii, pyereh máttáátteijeeh já šoddâdeijeeh, tii porgâm mávsulii pargoost. +Sämmilii ohtsâškode tuuvdâriggeeh, kiäh sirdeh ärbivuovijdis suhâpuolvâst nuubán, annojeh. +vuáváliih iäláttâsah já kietâtyejeh láá kenski stuárráb vaarâst lappuđ teikâ muttuđ aldapuáttee- +vuođâst. +Šoŋŋâdâhnubástus, ruukihaavah, ekonomiavuáhádâh, byrokratia já lahâasâttem vááijuv- +vuođah sättih leđe liijkás maaŋgâ säminuorân liijkás ennuv já sij pasteh valjiđ mottoom eres ko +suuvâ ärbivuáválii iäláttâs. +Mutâ oovtâst pyehtip cevziđ tain aštuin. +Kalga mušteđ, ete maŋgâ nuorâ +ain haalijd hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâidis puoh aštuin peerusthánnáá. +láá mii tuuvdâjyelgih ij tuše tai pyehtim ekonomâlii puáttus, purrâmuš teikâ tiiŋgâi tiet. +Toh láá uási +mii kulttuurlii sämmilii ärbivyevi, mon kihheen ij pyevti väldiđ mist meddâl. +Mii iäláttâsah láá +ovdánâm oovtâst luánduin já elleiguin já taibâm teehin arktâlijd tiilijd, toh lääččih iävtuid riges sä- +mikielân, tuárjuh sämmilii siärvádâhvuáháduv siäilum já láá sämmilii eellimvyevi uási. +Aalmugpeeivi kalga mušteđ meid ránnjáeennâm sämmilijd já algâaalmugijd pirrâ maailm. +Ep pyev- +ti vájáldittiđ Ruošâ sämmilijd, kiäh kalgeh kámppádâllâđ jieijâs kielâ, kulttuur já eellimvyevi pee- +leest staatâ torjuuttáá. +Ep pyevti meid vájáldittiđ Ruošâ sämmilijd, kiäh irâtteh hoittáđ poccuidis +ruukij teddust. +Mii hyelhih já usteveh Taažâst sättih juovdâđ lopâttiđ puásuituálu já luoppâđ sii eel- +limvyevist, jis Taažâ staatâ pággunjuovvâmmiärádâsah olášuveh. +Algâaalmugeh pirrâ maailm kärt- +tih kámppádâllâđ siämmái čuolmâiguin já hástusijguin ko mij-uv. +Algâaalmugeh láá mii viiljah já +uábih iäge puoh aalmugeh paste ubâ anneeđ aalmugpeeivi. +Pyehtip leđe iloliih tast, mii mist lii já lii +pyeri mušteđ ubâ algâaalmugsiärváduv já mii ohtsii äärbi. +Árvusiih sämmiliih, pyereh usteveh. +Sämiaalmug puátteevuotâ ij lah epivises nuuvt kuhháá, ko siäi- +luttep mii kulttuur áárvuid, ärbivuovijd já mii siärvuslâšvuođâ. +milâš identiteet lii kievrâ. +Mij tiettip, ete kiäh mij lep, kost mij puáttip já kuus mij lep monâmin. +Gloobaal ääigi ko maailmist láá stuorrâ aalmugvajâldâsah, te kulttuurlâš jotkuuvâšvuotâ já +tiäđulâšvuotâ alnees já jieijâs ruottâsijn lii stuorrâ rigesvuotâ. +Maailmpolitiik já šoŋŋâdâhnubástus +tiet mii tiäđuh luándust, šoŋŋâduvvâst já mii ärbivuáváliih iäláttâsah sättih pajaniđ stuorrâ áárvun já +táárbun nuuvt tutkâmuššáid ko ubâ ohtsâškoodán-uv. +Puoh tehálumos lii jieijâs kulttuur, kielâ, ärbivuovij já áárvui siäiluttem, paijeentoollâm já sirdem +puáttee suhâpuolváid. +Ärbivyevih, kietâtyejeh, áárvuh, iäláttâsah tego puásuituálu já juáigus sehe +ton puoh sierâ variaatioh jieškote-uv sämikielâst, tuálih paijeen ohtâvuođâ moonnâm suhâpuolváid +já lääččih ohtâvuodâ puáttee suhâpuolváid. +Árvusiih sämmiliih, pyereh usteveh, pyeri aalmugpeivi vala ohtii! +Sämitige lekkâmimmeelpalvâlus Uvjuv kirkko 29.3. +2008 Pispe Samuel Salmi +Tekstâ: Joh. +Ármu liävus tijjân já ráávhu Imelist, mii Eejist já Hiärást Jeesusist Kristusist! +Pyecceiviäsun lâi puohtum olmooš finniñ iše. +Sun lâi puohtum tave-kaaloot kuhes maañhij tyehin +Vyeimih lijjii juo čuuvtij kiäppánâm. +Páihálâš servikode pappâ finnij meiddei sääni sämmilâš +aldemuu tiileest. +Läävhih juttii pyecceiviäsu kuávlun. +Lâi tehálâš eelliñ tiervâtmin ustev +penâkkulâmij keejist. +Tast pyecceeseeŋgâ paaldâst šoodâi savâstâllâm sämikielân já meiddei +käibidum ohtâvuotâ. +Vyeimi suoi kenski finnijn ohtsâš kuáhtáámist. +Mutâ kuávdášlâš saahân +paijaan mijjân-uv onne sämmilâšustev tiätulágán vuoiŋâlâš testament: "Mun jiem tiättâmgin, et +ármulâš Immeel sárnu muu eenikielâ." +Taat tábáhtus tuoñâlâš elimist muštâl alnestis juo tom, makkaar kulttuurnubástus lii tábáhtum tuom +kuáhtáámist mii jieččâm ääigi háárán. +Veikkâ ivijguin mittedmáin taat kuáhtám ij lah nuuvtkin +toovláš, tast huolâthánnáá lii onne arttâ ilodiñ tast, et sämmilij tiätu vuáñuvuoigâdvuoñah láá +peessâm ovdániñ vuohâsávt. +Liihân tääl lekkâmjuhle viettee Sämitigge ohtâ taam nubástus já +ovdánem tehálâš muddo. +Ohtsâškode tááhust riges syemmilii ucceeblohokulttuur tárboid lii +västidum meiddei viehâ vorâs kielâlavváin, sämmilij Sijdâ -kulttuurkuávdáin Anarist, säämi +tyejitááiñu jiešnálásâš tuáváduvváin "Säämi Tyeji". +Ain láá jooñoost savâstâlmeh sämikulttuur +varjâlmist já iäláttâsâi suoijâlmist, moi vuovâs ovdánem ferttee aalmuglâš-uv tääsist tiervâttiñ. +Iäláttâs, já ton kuávdášlâš jiešvuotâ puásuituálu, lii rañhâšeijee vuáruvaikuttâskoskâvuoñâst +aalmuglâš ucceeblohokulttuur turvâstum puátteevuoñâ juurdâštijn. +Kirholâš tááhust pyehtip meiddei páhudiñ, et sämikielâlâš kulttuur lii šoddâm uássin ubâ kirho já +pispekode pargo. +Nuuvt kirholâščuákkim ko pispekode váldustivrâ tuálih alne sämmilâšmandaat. +Kielâlaahâ halijduvvoo heiviittñ sämikuávlu servikuudijn já virgeomâhijn. +pispekoddekuávdáást, ton tuámukapittâlist, sämikielâtáiñusâš paapâi já eres pargei tárbu lii oinum +čielgâsin juo kuhháá, siämmáá ko sämikielâlâš kirholâš kirjálâšvuoñâ jurgâlem já kevttim +merhâšume. +Kieskâd pispekode váldustivrâ lii vuáñudâm väldikodálâš tárboid sämipargo čällee +virge, já kirholâščuákkim lii almottâm tuárjumist Vuáču sämisiijdâ kappel huksiimân, vâi +jiešnálásâš sämikulttuur immeelpalvâlussiärvádâhhân-uv puávtáččij nanosmuñ. +Oulu ollâopâttuv +ohtâvuoñâst tuáimee Giellagas -instituuttijn ohtsâšpargon tollui kieskâd Oulust kuuñâ ihelohán +vuosmuš sämikielâlâš messu. +Kulttuurpargo lii mii puohâi illoon finnejum ááigán. +Ovdeláá mainâšum ij viigâ leñe räigittis +kuvvim tast, moos majemui iivij ääigi lii viggum já peessum. +Sunde lii lamaš ruokâsmittee. +lii-uv toollâñ mielâst, et váldutiäddu lii säänist "sunde". +Kulttuurij kuáhtám kalga ain uáiniñ prosessin. +Tot meerhâš täsiárvulâš tuoñâlâšvuoñâi paldluvâi +eellim, mast tiäddu lii jieijâs identiteet tubdâm tehálâšvuoñâst já tast šaddee huksejeijee +vuáruvaikuttâs. +Rähtimáin máhñulâšvuoñâid jiejâs kulttuur tubdâmân já siäilutmân puáhtá kavnâñ +meiddei maidnii uññâ aašijd ohtsâš hiätun. +Tanen kulttuurpargo lii maidnii, mii lii ain jooñoost. +Mittomeerrin uážžu leñe hoksám ohtâvuotâ, mon mijjân tubdâmettum sämmilâšustev adelij +testamentistis: "Jiem tiättâmgin, et Immeel sárnu muu eenikielâ". +Ko šadda hoksám šalde +ohtâvuotân, joteh maaŋgah riges ärbivyevih já áárvuh ton mield kuábbáá-uv kuávlun. +Majemustáá +täst lii saahâ Immeel tuoñâlâšvuoñâst, mast sivnedum olmožin uážžup leñe riggodmin kuoimijdâm +meiddei ereslágánvuoñâst. +Majemui manuppojij ääigi lii aalmuglâš savâstâllâm jurgâlum vijñáht meiddei Suomâ taveoosijd já +ton eellimtilálâšvuoñáid. +Veikkâ mielâkiddiivâšvuoñâ váldu-uáli lii-uv taam uñâstulveest váldám +finnodâhmaailm globalistum já ráhtusnubástus, lii savâstâllâm ubâlâšvuoñâst lamaš já lii koččâmâš +ubâ häärvihtaassum Tave-Suomâ puátteevuoñâst. +Savâstâllâm lii táágu pehti meiddei uási tom +kulttuur, mon juhle onne viettip. +Kuittâg ferttee sorroon-uv páhudiñ, et savâstâllâm lii lamaš +tievâslâškulttuur uásild keppis já tuotâvuoñâst patâreijee. +Ij lah lamaš älkkee uáiniñ, et Tave-Suomâ +já Laapi kuávlui ráhtusnubástus luáptá vuáñu tom kulttuuräärbist, mii lii toohâm Laapist Laapi. +Ij +lah saahâ tuše luándust já toin ávhástâlmist, tegu maañhâšmist já astoääigist. +Lii saahâ tom riges +jiegâlâš já vuoiŋâlâš äärbist, mii vala lii elimin. +Tom puáhtá kukken eelliñ tuottân, tubdâñ, tuše +elimáin ton paaldâst já viggâmáin hoksájeijee ohtâvuotân. +Siämmást ko sämiaalmug kuávdoo +tuáimih eenikielâ kielâpiervâleh já sijdâ-kulttuur jieškote-uv suhâpuolvâi merhâšuumeest +muštâleijee kulttuurärbivyevi aitârdeijen, meid tavekuávlu olmooš vijñásubboht-uv tarbâšičij +kulttuulâš suojâlem já jiegâlávt jieijâs "sijdâjdis". +Táágu pehti sämikulttuur lii eres aalmug háárán +máttáátteijee. +Kulttuurij kuáhtám lii taam-uv ovtâskâssaajeest uási kuávdášlâš proosees. +Sämmilij juhlepeivi taam oho teivâs alda pessijái. +Ubâ olmoošvuoñâ tááhust pessijái saahâ lii lamaš +uáli tievâslâš nubástus. +Tot lii lamaš taggaar nuuvt ennuu, et Kristus aldemuuh čuávvoohgin iä +áppádâm kieñâvuššâñ tom vorâsin, mii pajaspaijaanmist lâi tábáhtum. +Pittá evankeliumist muštâl +mijjân tom uáli-uv tárkká. +Uáinip Jeesus čuávvoo Máárjá, kote čiärun koijâdâl Miäštáris. +Kuus suu +ruumâš lii tolvum? +Pajaspajanem tuoñâlâšvuotâ niävttá vieresin, nubben tuoñâlâšvuottân, moos +Máárjá jieijâs eellim já tom vuáttámušpirrâdâh ij ole. +Tanen sun nabda, et sárnuttâl muorâkärdin +hoittájeijee. +Muštâl, kuus lah pieijâm suu! +Uññâ tuoñâlâšvuotâ pajaspajaanmân ij lekkâsâm ubâ +olmoošlâš kielâ pehti, mast uánihis pittá lii šoddâm vuárkán evankelium muštâlusân. +Pajaspajanem +tuoivâ šoodâi viijmâg vááimu kielâst, mast kevttui tuše ohtâ sääni, nommâ, moin Kristus tuubdâi +omâhijdis. +"Máárjá". +Kristus ettâm säänist já noomâst škaajâi ubâ pajaspajanem tuoñâlâšvuotâ já +Kristus persovn. +Tast lâi eenikielâ, tast lâi ustevvuotâ, tast lâi tuoivâ já tast aasâi ráávhu. +Pessijái saahâ mii juuhlán lii-uv onne tast, et mij eres kielâ-uv kevtten lep siämmáá juávkku já mii +juáháš sárnuttâlloo jieijâs noomáin. +Immeel sárnu mii eenikielâ. +Mij lep Kristus keežild tivrâs +hoddijn ostum Immeel aalmugjesâneh maailmist, mast uážžup ilodiñ jieškote-uvlágán skeeŋkâin, +riggoñ kuoimijdâm elimist já kijtteñ Immeel tom ibbeermettum tuoivust, mii lii lekkâsâsm Kristus +jämimist pajanem pehti. +Jouni Näkkälä +Jiečânâs +enâmijn ässee aalmugeh nabdojeh algâaalmugin, ko sij láá +šáddááš aalmugist, mii eennâm väldidem tâi asâttem tâi táálái +riijkârajij šoddâm ääigi aasâi enâmist tâi ton eennâmtieđâlâš +kuávlust, moos eennâm kulá. +Algâaalmug, kote kalga jieš +anneeđ jieijâs tagarin, lii vuoigâdvuođâlâš sajattuvâstis pee- +rusthánnáá siäiluttâm ollásávt tâi uásild jieijâs sosiaallâš, +ekonoomlâš, kulttuurlâš já poolitlâš vuáháduvâidis. +Sämmilij sajattâh kirjejui Suomâ vuáđulaahân ive 1995. +Sämmi- +lijn algâaalmugin lii vuoigâdvuotâ toollâđ já ovdediđ kielâs já +kulttuuris sehe toos kullee ärbivuáválâš iäláttâsâidis. +kevttimist virgeomâháin lii asâttum jiejâs laahâ. +Sämmilijn lii lamaš ive 1996 rääjist päikkikuávlustis kielâs já +kulttuuris kyeskee vuáđulaavâ miäldásâš jiešhaldâšem. +milij jiešhaaldâšmân kullee pargoid hoittáá sämmilij vaaljâi- +guin väljejum parlament, Sämitigge. +Lasseen nuorttâsämmilij +sijdâčuákkim oovdâst nuorttâlâšlaavâ mield nuorttâsämmilijd +nuorttâlâškuávlust, mii lii uási sämikuávlu. +Suomâst sämmiliih láá suullân 9 000. +Sist paijeel 60 prosent- +tid äässih juo päikkikuávlus ulguubeln, mii aasât sämikielâlâš +máttááttâsân, palvâlussáid já tiäđujyehimân uđđâ vátámušâid. +Árvuštâlloo, et puohnâssân sämmiliih láá jieškote-uv enâmijn +ohtsis paijeel 75 000. +Enâmustáá sämmiliih láá Taažâst. +Antti Saraja +Minna Saastamoinen +Sämikuávlu lii miäruštâllum laavâst. +kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldah sehe +Suáđigil kieldâst Säämi palgâs kuávlu. +Iäláttâsah +Puásuituálu, kyelipivdo, meccipivdo já ucessiähá +eennâmtuálu sehe luándupyevtittâsâi nuurrâm +já tyeji láá sämmilij ärbivuáválâš iäláttâsah. +ärbivuáválâš iäláttâsah tahhojeh meiddei kuá- +lusáigápuáttun el. +tuurism já eres palvâlem- +iäláttâsâi paaldâst. +Luánduiäláttâsâi uásus vyebdimijn já pargovyei- +miuásusáin mitteddijn ij lah meendu styeres, +mut toi kulttuurlâš merhâšume lii tehálâš. +iä lah tuše iäláttâs tâi áámmát, pic toh láá uási +jiešnálásâš eellimvyevi. +Uási sämmilijn finnee áigápuáđus ain-uv ärbi- +vuáválâš iäláttâsâin, mut stuorrâ uási sämmilijn +parga uđđâáigásâš ámáttijn. +Suomâst sämmilâšvuotâ lii miäruštâllum sämitiggelaa- +vâst já ton válduvuáđustâsân lii sämikielâ. +sämmilâš lii olmooš, kote ana jieijâs sämmilâžžân toin +iävttoin, et sun jieš tâi aainâs-uv ohtâ suu vanhimijn tâi +ááhust já äijihist tâi madârvanhimijn lii oppâm sämi- +kielâ vuosmuu kiellân. +Riina Nurminen +Sämmiliih láá toi ulmui maajeeldpuátteeh, kiäh asâttii Tave-Fen- +noskandia tállán jieŋâääigi maŋa suullân 10 000 ihheed tassaaš. +Etnisâš sämmilâšvuotâ ovdánij, ko sämikielâ šoodâi syemmilâš- +sämmilâš kielâohtâvuođâ pieđgândijn suullân 2000 oKr. +Suijân +lâi kulttuur nubástus, mii šoodâi iäláttâsâi muttuumist ereslágá- +nin. +Sämmilij aassâmkuávlu já lavdâm láin vijđásumos muddoost äi- +girekinistem aalgâ suulâin 1000-lohon. +Sämmiliih assii Laatokast +Jieŋâmeerâ räi já Koskâ-Skandinaviast Vielgismeerâ räi. +Eereeb +uárji- já maadâridostuv ubâ tááláá Suomâ kuávlu lâi sämmilij +aassâmkuávlun. +Syemmilâš uđâsässei tiädu keežild sämmilâš +aassâm suudâi válduaalmugân máddáápiäláá Suomâst. +Sämmiliih láá lamaš iänááš pivdoaalmug, mon eellimvye- +hi vuáđudui maaŋgâtuálun. +Sämmiliih ellii tast, maid luán- +du šoddâdij ihásávt sii ävkkin jieškote-uv iveaaigijn. +Kode já +čevđiellei pivdem sehe kyelipivdo lijjii ávháliih iäláttâsah, moi +puáhtusijguin kavpâšui joba Koskâ-Euroop rääjist. +Maaŋgâ tuá- +lust ihásâšjurâmân kullii meiddei loddepivdo, muorjim já nuur- +râm. +Ucessiähá puásuituálu lii sáttám leđe juo tuháttijd iivijd. +Sämmilâš ohtsâškodde lâi pyreest ornijdum: vuáđuohtâdâh lâi +perruin tâi suuvâin šaddee sijdâ, sämisijdâ, main lâi jiejâs kuávlu. +Tain šoddâm viärmádâh uulij ubâ Tave-Fennoskandia pirrâ. +Historjá +Nuorttâsämmiliih asâttuvvojii soođij maŋa +Suomân uássin jieijâs kuávloid Čevetjáávrán +já Njellimân. +Päikkikuávlu paasij Ruošân rääji +tuáhá. +Museovirasto +Rajijguin pieđgejum aalmug +Sämmilâšsiärvádâh kaartâi eromâšávt 1500-lovo rääjist ulguu- +piälááš muuivij kozzáid. +Tave-enâmeh riemmii haldâšiđ säämi +eennâm uássin jieijâs kuávluid, uđâsaassâm já ohtsâš kodálâš +haaldunväldim vievâst. +Sämmilâš ohtsâškodde häämi sajan +poođij tave-eennâmlâš haldâšem vuáhádâh. +Kuuloold sämi- +kuávluh juáhhojii meiddei räjiorniimijguin, ko táálááh riijkârää- +jih miäruštâlluvvojii. +Ko uđâsaassâm nanosmui 1800-lovvoost, +riemmii staatah tiäđulâš politiik vievâst nanodiđ válduaalmug +hiäđuid já suddâdiđ sämmilijd v��lduaalmugân. +Sämmilij ohtâ- +vuotâ jieijâs kielân já kulttuurân hiäjusmui. +Sämmilâš ohtSâšpaRgo álgá +Sämmilij etnisâš já aalmuglâš moránem aalgij 1800-lovo loopâst +Taažâst já Ruotâst, ko šoddii vuosmuuh sämiseervih já aaviseh. +Ko válduaalmugij meridemväldi nanosmui já sämmilij eellimti- +le kááržui, te iberdui aalmuglâš ohtsâšpargo merhâšume. +Ton +puátusin lâi ive 1917 vuosmuš maadâ- já tavesämmilij ohtsâš +sämičuákkim Taažâ Truándimist. +Ohtsâšpargo nanosmui soođij +maŋa, ko Ruotâ Juhâmohheest tollui 1953 vuosmuš kuulmâ +riijkâ sämmilij konferens. +Tot tiäduttij sämmilij vuoigâdvuođâid +luánduvaarijd já kielân já meridij ohtsâš Sämirääđi vuáđudem. +Sämikulttuur eidusâš "renessans" aalgij 1960-lovo loopâst. +merhâšij sämipolitiik, jieijâskielâlâš tieđettemriädui, kirjálâš- +vuođâ, teatter, škovlim já tutkâmuš pajanem já maaŋgâi jieijâs +vuolgâsoojijn huksejum instituutioi aalgâ. +SämiRääđi lii Taažâ, Ruotâ, Suomâ ja +Ruošâ sämiseervij ohtsâšpardo-orgaan, +mii vuáđudui ive 1956. +Ton uáivilin lii +kocceeđ sämmilij hiäđuid aalmugin já +nanodiđ sämmilij oohtânkuullâmvuođâ +riijkaraajij paijeel. +Rääđi alemus +čuákkim, sämikonferens, čokkân jyehi +niäljád ive. +Sämitigge lii sämmilij jiešmeridem- +Ton tehálumos pargon lii vuá- +váđ já olášuttiđ Suomâ vuáđu laavâst +sämmiláid algâaalmugin turvâstum +jiešhaldâšem jieijâs kulttuurân já kielân +kyeskee aašijn. +Sämitigge lii Suomâ +sämmilij alemus politiiklâš orgaan já +tot oovdâst sämmilijd sisriijkâlâš já +aalmugij koskâsâš ohtâvuođâin já tipšo +aaššijd, moh kyeskih sämmilij kielân, +kulttuurân já tilán algâaalmugin. +tige 21 jesânid já nelji värijeessân väl- +jejuvvojeh sämmilij kooskâ vaaljâiguin +jyehi niäljád ive. +Suomâst sämmilij parlamentaarlâš par- +go algâttui ive 1973. +Ton olášutij Säämi +parlamenttâ. +Pargo joođhij sämitigge +ive 1996 rääjist. +Taažâ finnij sämitige ive +Säämi paRlamentaaRlâš Rääđi +lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij +ohtsâš pargo-orgaan, mast láá 21 jesâ- +nid. +Tot algâttij tooimâs ive 2000. +Harri Nurminen +Sämikielah láá Euroop algâkielah já nuorttâmeerâ- +syemmilâš kielâi (tegu suomâkielâ já eestikielâ) +aldemuuh hyelkkikielah. +Toh sárnojeh Suomâst, +Ruotâst, Taažâst já Ruošâst. +Suomâst sárnoo kulmâ sämikielâ: tavesämikielâ, +aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ. +Tavesämi- +kielâ lii kielâjuávhuin stuárráámus. +Tom sárnuh +suullân 20 000 olmožid Suomâst, Taažâst já Ruo- +tâst. +Suomâst tavesämikielâ sárnooh láá suullân +Aanaarsämikielâ sárnoo tuše Suomâst, nuorttâ- +sämikielâ meiddei Ruošâst. +Suomâst kuábbáá- +uv kielâ sárnuh suullân 300 olmožid iänááš Aa- +naar kieldâst, mii lii Suomâ áinoo neeljikielâlâš +kieldâ. +Ton virgálâš kieláid kuleh suomâkielâ las- +seen kulmâ sämikielâ. +Maaŋgah sämmiliih láá váldukielâi tiädu vyel- +ni monâttâm algâalgâlâš kielâs. +1960-lovvoost +álgám etnisâš moránem lii jođettâm sämikielâ +tiäđulâš varjâlmân já maaŋgâlágán kielâ iäláskit- +temtoimáid. +Sämikielâ finnij virgálii sajattuv ive +1992 säämi kielâlaavâ mield. +uđâsmittui ive 2004. +Enontekiö +Sodankylä +Martti Rikkonen +1. maadâsämikielâ +2. umesämikielâ +3. pittáámsämikielâ +4. juulevsämikielâ +5. tavesämikielâ +6. aanaarsämikielâ +7. nuorttâsämikielâ +8. äkkilsämikielâ +9. kieldâsämikielâ +10. tarjesämikielâ +Ko sämmilâš ášástâl sämikuávlu +staatâ já kieldâi virgáduvâin, finno- +dâhlájádâsâin já toimâsoojijn, lii sust +vuoigâdvuotâ sierânâs vátámušâttáá +kevttiđ sämikielâ. +Virgeomâhâš kal- +ga anneeđ huolâ vuoigâdvuođâi +vuáválâšvuođâlâš olášuumeest. +Ucjuuvâst, mii lii Suomâ áinoo sämmi- +lâšeenâblovo kieldâ, sämikielâ já suo- +mâkielâ lává virgálávt masa siämmáá- +árvusâš sajattuvâst. +kielâ máttááttâSâSt +Sämikielâ máttááttâs lii adelum vuáđuškoovlâ +vuosmui iivij rääjist. +Sämikielâlâš máttááttâs vuol- +gij joton Ucjuuvâst já Anarist 1970-lovo pelimud- +doost. +Sämikuávlust ässee sämikielâlâš uáppeeh kalgeh +laavâ mield finniđ váldu-uási vuáđumáttááttâsâst +Sämikielâ puáhtá leđe škoovlâ mát- +tááttâskielâ, eenikielâ oppâaamnâs tâi välje- +jum vieres kielâ oppâaamnâs. +Puoh sämikuávlu +vuáđu škoovlah já luvâttuvah adeleh máttááttâs +sämikielâst. +Pajeuáppeetutkos tave- já aanaarsä- +mikielâ iskos lii puáhtám čođâldittiđ 1990-lovo +rääjist, nuorttâsämikielâ ive 2005 rääjist. +kuávlu ulguubeln sämikielâ máttááttuvvoo vistig +viehâ uccáá, mut uáppeimeeri lii lassaanmin. +Uási máttááttâsâst adeluvvoo virtuaalmáttááttâs- +sân. +Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikod- +de vuáváá já ruttâd sämikielâlâš oppâmateriaal. +Säämi máttááttâskuávdáš lii áinoo áámmátlâš op- +pâlájádâs Suomâst, mii addel máttááttâs meid +Ton pargon lii palvâliđ sämikuávlu já +ton iäláttâseellim. +Suomâst sämikielâ puáhtá luuhâđ kuulmâ ollâ- +opâttuvâst: Oulu, Helsig já Laapi ollâopâttuvâst +Ruávinjaargâst. +Oulu ollâopâttuv Giellagas-insti- +tuutâst lii väldikodálâš sierânâspargo sämikielâ, +kulttuur já tutkâmuš ovdedeijen. +Ohtsâštave-eennâmlâš sämityeje pyevtittâsmerkkâ +syeijee puigâ säämi tyeje. +Meerhâ vuoigâd vuođâlâš +iäigád lii Sämirääđi já tom haldâšeh jieškote-uv +enâmij sämityejiseervih, Suomâst Sámi Duodji ry. +Sämitaiduu vuáđu lii ärbivuáválâš eellimvyevist +já aalmugärbivyevist. +Mučis já hervejum tiiŋgah +iä lah rahtum taiduu keežild, pic muččâdvuotâ já +vuovâs anolâšvuotâ kuleh ain oohtân. +Sämityeji lii šoddâm jottee já luándu šiäštulávt +kevttee eellimvyevi mield. +Esteetlâšvuotâ lii +ärbivuáválâš tyejeest palvâlâm vuáválâšvuođâ. +Sämityei- +jin kočoduvvojeh kieđâiguin tuáijojum anotiiŋgah, tegu +pihtâseh, tyejipiergâseh, pivdopiergâseh já čiiŋah. +Tiiŋgâi +myenstereh, iivneh já hervimvyevih vuáđuduveh puáris +anotiŋgáid, maid tovle masa juáháš ferttij mättiđ jieš rähtiđ. +Ärbivuáválâš tyejiamnâseh láá čuárvi, tähti, muorâ, tane, +čevđi já käägis. +Taaidâ +Gollegákti, Outi Pieski 2006. +kovetaaidâ +Sämmilâš kovetaaidâ lii jottáám kuhes määđhi +tuhháátsâšivij källeesárgusijn já aalmugtaidust, +kuás sämmilâš maailmankove puovtij hammiđ +nuáidiruumbu šišneulgužân. +Onnáápeeivi taidâ- +reh heiviitteh jiejâs vuolgâsoojijd uárjimaailm já +válduaalmugij lájádâsâin finnejum oppáid. +Pyev- +tittâsâin uáinoo ärbivyevi já uđđâ vaikuttâsâi vuá- +ruvaikuttâs. +Tyeji lii ain-uv tehálâš sämmilâš kulttuurtahhee +já iäláttâs. +Majemui ihelovoi ääigi tot lii aldanâm +taaidâtyeje. +Pyevtittâsah láá áinoošlajâseh nuuvt +valmâštemvyevis já häämis peeleest. +Sämmilij aalmuglâš tubdâlduvâin uáinoo Sämi­ +mááCCuh puoh enâmustáá. +Tast lii šoddâm +tehálâš iden titeet symbool, mii kuáddá mieldi +sämmilij historjá. +Mááccuh herviimeh já ubâlâš- +vuotâ muštâleh kote kuávlust sämieennâm ol- +mooš lii vuálgus - čolmišâs ulmui joba suuvâ já +lii-uv olmooš naaijâm. +Suomâst láá kiävtust vittâ sämimááccuh váldu- +maali: Tiänu, Aanaar, Iänuduv, Vuáču já nuorttâ- +sämmilij mááccuh. +Sämimááccuh lii algâalgâlávt +aalmugpiivtâs, ige ton kevttim lah historjá mon- +gin muddoost potkânâm. +Aigijmield mááccuh lii +muttuumin argâpihtâsist juhlâpihtâsin. +Taažâst já Ruotâst sämimááccuh kevttih tuše säm- +miliih. +Suomâst meid válduaalmug lii kiävttám +sämimáccuhijd tâi taid sulâstittee máccu- +hijd el. +tuurismrekvisiittan, mii lii mot- +toom muudon toohâm epičielgâsin +mááccuh ohtâvuođâ sämmilâš identi- +teettân. +Siida Sámi Museum +Säämi muuSik tobdosumos häämi lii tavesämmilâš juáigus. +Ton tobdosumoseh jiešvuođah láá el. +eromâš jienâkevttim, riges +rytmâvalje, improvistim, čuojânâsttâsvuotâ, tievâsmittee saanij +kevttim sehe juáigus čovgâ ohtâvuotâ eres kulttuurân. +Juáigusijd puáhtá jyehiđ olmoošjuáigusáid já eres juáigusáid. +Olmoošjuáigusijn kovvejuvvojeh tiätu ulmuu jiešvuođah ero mâ- +šávt melodia já juoigâm vievâst. +Säänih iä lah siämmáá teháliih. +Juáiguseh ráhtojeh meiddei soojijn já ellein, mut tááláá ääigist +meiddei veikkâbâ muávlost tâi moottorkiälhást. +lij eres ärbivuáválâš muusikšlaajah láá aanaarsämmilâš livđe já +nuorttâsämmilâš leu'dd, main kuábáš-uv lii vaarâst lappuđ. +Sämmilij kevttim instrumeentijn nuáidurumbu, lâi tehálâš nuáidi +rituaalriäidu. +Ton paaldâst lii tobdos 3-5-suormâráigásâš pilli, "fád- +nobiipa" ađai 'puurrâmräsipiijpo', mii rahtui puurrâmrääsi (Angeli- +ca archangelica) versoost. +Tiäđu mield meid skiláneh láá kevttum. +1960-lovvoost sämikielâlâš muusik čuávuškuođij ääigi ovdánem- +suundijd. +Onnáá peeivi sämikielân ráhtoo rock-, pop-, etno-, hevi-, +tekno, tanssâmuusik, párnáilavluuh, saalmah já rap-muusik. +Sämmilijn tuše nuorttâlijn lii tanSSâäRbivyehi. +Jis taggaar +eres sämmilijn lii lamaš, ovdâmerkkân kuobžâkoddemân kullee +riittin, te tot lii ristâlâšosko mield lappum. +Nuorttâliih láá táns- +sám Ruošâ pehti puáttám katril. +Onnáá peeivi ärbivyevi tuálih +Čevetjäävri já Njellim tanssâjuávhuh. +Algâaalmugij muusiktábáhtus ijâttiS +ijjâ uárnejuvvoo Anarist vyesimáánu +majemuu oho. +Ihásávt uđđâivemáánust Anarist uárnejum +algâaalmugij filmâfestivaal Skammâ­ +koveh lii säämi filmâmaailm kuávdáš +forum. +Sämmilij tehálumos tiäđusirdee lii Sää- +mi Radio. +Yleisradio algâttij merikoskâsâš +sämikielâlâš radiovuolgâttâsâid Suomâst +roovvâdmáánust 1947. +Tiäđusirdem las- +seen lii radiost tehálâš kulttuurpargo. +pehti vijđáneh el. +maaŋgah moodeern +ohtsâškoodán já elimân kullee uđđâ sää- +nih já ettâmvyevih. +Sämikielâlâš tv-uđđâseh, Ođđasat, algii ive +2002 aalgâst. +Sämikielâlâš párnáiohjelmeh +oinuuškuottii Suomâst čohčuv 2007. +Tele- +visio lasseen láá ohjelmeh uáinimnáálá in- +ternet pehti já toh pyevtittuvvojeh ohtsâš- +pargoost Suomâ Yle Sámi Radioin, Taažâ +NRK Sámi Radion já Ruotâ SVT Sápminjn. +Sápmelaš lâi Suomâ vuosmuš sämikielâlâš +äigipajelostâ. +Tot almostui tavesämikielân +almostittám Anarâš-loostâ ive 1987 rääjist. +Suomân puátih meiddei Taažâst almostuv- +vee tavesämikielâlâš loostah. +kiRjálâšvuotâ +Vuosmuuh sämikielâlâš olgosadalduvat lijjii +Ruotâst ive 1619 teddilum kyehti oskolduv kir- +jáá. +Vuosmuuh sämmilij čáállám čaabâkirjálâš +kirjeh almmostuvvii 1910-lovvoost. +Čoođâmoorrâm tábáhtui 1970-lovo aalgâst, +ko kirjeh almostuuškuottii eenâb. +Kirječälleeh, +kiäin škovlâ lâi rievedâm nuuvt eenikielâ, iden- +titeet já kulttuur, račoškuottii kollektiivlâš +vuáttámušâidis. +Siämmást sii ovdedii eeni- +kielâlâš olgospyehtimis. +Kirsti Palto vuosmuš roomaan Voijaa minun +poroni (Guhtoset dearvan min bohccot) lâi +Finlandia-iävtukkâssân ive 1986. +Nils-Aslak +Valkeapää tihtâeepos Aurinko, Isäni (Beaivi, +áhčážan, 1988) vuoitij Tave-enâmij rääđi +kirjálâšvuođâpalhâšume ive 1991. +Säämi elleekove äigi aalgij ive 1987, ko +Nils Gaup stivrij elleekove Ofelaš. +Elleekove lâi +Oscar-iävtukkâssân. +Sämielleekove "uđđâ pááru" +2000-lovo aalgâst lii luptim uáinusân uđđâ stiv- +rejeijeesuhâpuolvâ. +Luptânmân lii adelâm liäv- +tu elleekovesyergi škovlim lasanem tav veen. +Media +Säämi Suuvâ laavlâ lii sämmilij virgálâš aalmuglâšlaavlâ. +suuvâ lavlui lii čáállám saanijd vuosmuš sämmilâš riijkâpeivialmai Isak +Saba já nuotâ pieijâm taažâ nyettejeijee Arne Sørlie. +mist lii stuorrâ Säämieennâm: +jävri šiärráá jäävri alda, +čoheh čielgijn, čoroh čuumâin +Ton arttâ puátá nuáidu- +ruumbust já maadâsämmilâš Anders Fjellner tiivtâst Páiven párneh (Piäi- +váá päärnih), mast Fjellner kovvee sämmilijd piäiváá nieidân já kan dân. +Lippu já Säämi suu- +vâ laavlâ tuhhittuvvojii Sämmilij 13. konfereensâst Årest 1986. +Aalmuglâš- +lavluu melodia tuhhiittui Sämmilij 14. konfereensâst Helsigist 1992. +Sämmilij lippupeeivih láá ohtnubáloh, main tehálumos lii Säämi +aalmugpeivi, 6. kuovâmáánu. +1917 tollui Taažâ Truádimist vuosmuš +sämičuákkim, moos lijjii čokkânâm sehe tave- já maadâ sämmiliih. +jieškote-uv kuávlui sämmiliih porgâškuottii ohtsâš aalmuglâš ašijguin. +Säämi liipu puáhtá kevttiđ epivirgálávt meiddei jieškote-uvlágán +juhletilálâšvuođâin. +Saamelaiskäräjät - Sametinget - The Sámi Parliament +FI-99870 Inari | www.samediggi.fi +Sämitige almostitmeh 2009. +Kalevaprint 2009. +Graafâlâš vuávám Studio Borga. +Ovdâsiijđo koveh Harri Nurminen, Martti Rikkonen. +Anarist SiijdâSt tuáimih Säämi Museo já Tave- +Laapi luándukuávdáš. +Sijdâ lii teivâdemsaje, +kost lii čáitálmâskuávdáš ohtân kulttuur- já +luándučáitálmâssáin. +Sijdâ fáálá feeriimijd já +tiäđu sämikulttuurist já säämi luándust. +Täsivääldi president Tarja Halos saahâ sämitige lekkâmijn 29.3.2008 +Árvulâš sämitige saavâjoñetteijee, +Pyereh sämmilij ovdâsteijeeh, +Tist lii tivrâs já vátávâš pargo tipšodijnâd sämikielâ já kulttuur kyeskee aašijd sehe sajattuv +algâaalmugin. +Ovdâsteijee demokratia toimâm vuáñuduvá puohâin taasijn ulmuu jiešráñálâš haalun uásálistiñ. +Jienâstemaktiivlâšvuoñâ kiäppánem já aalmug uccoo mielâkiddiivâšvuotâ politiikân lii almos +huolâaamnâs. +Suomâst láá ain-uv stuárráábeh jienâstemprosenteh, ko maaŋgâin eres enâmijn, mut +áášán kannat kiddiñ huámášume. +Saahâ ij lah tuše vaaljâin já vaaljâkampanjain, pic ohtsâškodálâš +tooimâ áárvustánemist alnestis. +Sämitiggeest mii tääl lehâstuvvoo lii sehe hárjánem já uññâ mohtâ. +Puohâin ovdâsteijein uññâ jesâneh láá paijeel peeli já nisoneh láá eenâb ko kuássin ovdil. +Säämi kulttuurkuávdášhaahâ, mii lii lamaš kuhháá jooñoost, lii viijmâg-uv ovdánâm, ko +ruttâdemčuávduseh láá toohum. +Táálu lii tehálâš, liihân saahâ vistig juo sämmilij jieijâs parlament- +táálust, mut meid sämikulttuurist, tutkâmuš já škovlim ovtâsteijee táálust. +Lii árvuštâllum, et Säämi +kulttuurkuávdáš valmâštuuččij ive 2012. +Tuáivum, et puátteid sämitige lekkâmijd puávtáččij viettiñ +juo jieijâs táálust. +Moonnâm ive viettui Suomâ kirjekielâ eeji Mikael Agricola juhleihe. +Juhleive teema: Jieijâs kielâ, +jieijâs mielâ, muštâl puoh tehálumos uási kielâ merhâšuumeest. +Mij oppâp juo škoovlâst, mon +stuorrâ merhâšume Agricola eellimpargoost lii syemmilâš kulttuurân. +Taat oppâ kolgâččij adeliñ +mijjân kiärgusvuoñâid kunnijâttâñ puohâi ulmui eenikielâ já ibárdâs, et ucceeblovokielah tarbâšeh +torjuu, vâi toh siäiluh já ovdáneh ellee kiellân. +Vuáñulaavâst asâttuvvoo sämmiláid algâaalmugin vuoigâdvuotâ toollâñ já ovdediñ jieijâs kielâ já +Aalmug suomâkielâlâš eenâbloho ij argâelimistis ain velttidhánnáá huámmáš, mon stuorrâ +merhâšume kielâlijn vuáñuvuoigâdvuoñâin lii. +Kielâlâš vuoigâdvuoñah láá távjá ulmui eres +vuáñuvuoigâdvuoñâi olášume iähtu. +Ive 2004 vuáimán puáttâm säämi kielâlaavâ uáivilin lii +olášutteñ vuáñulaavâ sämmiláid tähidem kielâlâš vuoigâdvuoñâid. +Mii lahâasâttem lii-uv pyerees ääigi tääsist. +Tuotâvuoñâst tilálâšvuotâ ij kuittâg lah siämmáá pyeri, +veikkâ ovdánem majemui iivij ääigi lii-uv tábáhtum. +Ovdâmerkkân sämikielâlâš sosiaal- já +tiervâsvuoñâpalvâlusâi finniimist láá čuolmah. +Toi čuávdim váátá ekonomâlâš naavcâid, maid +kuávlu kieldah iä paste staatâ noonâ uásálistemvuoñâttáá adeliñ. +Euroop rääñi ministerkomitea tuhhiittij moonnâm ive loopâst avžuuttâsâid sämikielâ oovdedmân +Tah adeleh šiev sundesárgáid kielâlâš vuoigâdvuoñâi olášutmân. +Sämikielâ kevttim +juávkkuviestâmijn, eromâšávt televisiost já aavisijn, tarbâšuuččij ain-uv eenâb onnáá peeivi +tiätuohtsâškoddeest. +Eromâš uhkevuálásâš kieláid kullee aanaar- já nuorttâkielâ uásild lii tárbu +jotelis toimáid kielâi suoijâlmân já oovdedmân. +Sämikulttuur puátteevuoñâ tááhust lii uáli tehálâš, et párnááh já nuorah pyehtih oppâñ sämikielâ. +Sijjân sämikielâ puáhtá leñe vuáñuškoovlâst, luvâttuvâst já áámmátlâš škovliittâsâst sehe +máttááttâskiellân já oppâamnâsin. +Sämikielâlâš já sämikielâ máttááttâsâst lii valdum kuhes lävkki ovdâskulij 1970-lovo aalgâ +tilálâšvuoñâst, kuás sämikielâlâš máttááttâs algâttui. +Tárbu sämikielâlâš máttááttâsân ij lah tuše +Onnáá peeivi iänááš uási vuáñumáttááttâsahasijn sämipárnáin áásá sämikuávlu +Tanen sij pääccih távjá jieijâs kielâ já jieijâskielâlâš máttááttâs ulguubel. +Taas kolgâččij +finniñ puárádâs. +Sämikulttuur kuáttá tobdoo ain eenâb mielâkiddiivâšvuotâ meiddei Tave-enâmij ulguubeln. +Must +lâi taam máánust kunnee lehâstiñ sämitaiduu čáitálmâs Espanja Cádizist. +Sámi Duodji -čáitálmâš, +mii oovdânpuáhtá ärbivuovvijd vuáñuduvvee säämi tyeje, lii tañe ovdil lamaš Suomâ lasseen +Čáitálmâš addel eromâšávt olgoeennâm ulmuid ibárdâs Suomâ kulttuurärbivyevi +riggoduvâst. +Kulttuurij maaŋgâmuñusâšvuotâ lii meiddei Euroop riggodâh já ton innovatiiv käldee. +Lii fiijnâ uáiniñ, maht ulmui mielâkiddiivâšvuotâ taan kuáttá lassaan. +Lijjim ovdebáá tove tääbbin Ucjuuvâst lekkâmin sämitige käävci ihheed tassaaš. +Sarnum talle eres +lasseen Aalmugijkoskâsâš pargo-ornijdume ILO jiečânâs enâmij algâaalmug- já hiäimuaalmugijd +kyeskee almossopâmušâst nr 169 já sämmilij eennâmvuoigâdvuoñâi čielgiimist. +Äigi lii kuullâm já +pargo lii porgum, mut mittomeeri ij lah vala olášum. +Uáiviminister Vanhas haldâttâs lii váldám ovdebáá haldâttâs náálá mittomeerrin kavnâñ taam +haldâttâspaje ääigi čuávdus, mon vievâst puávtáččij Suomâ ratifistiñ ILO almossopâmuš. +Haldâttâs- +uv koskâvuoñâst láá tiettum sierâlágáneh uáinuh tárbulii čuávdus siskáldâsâst. +Taan keežild lii +vuoigâdvuoñâministeriö riemmâm oovtâst eennâm- já meccituáluministeriöin čielgiñ +čuávdimiävtuttâs sämikuávlu staatâenâmij haaldâšmist já säämi kulttuurháámán kullee iäláttâsâi +tuárjumist. +Iävtuttâs puávtáččij leñe vuáñu jotkâvalmâštâlmân, mii tohhuuččij sämitiggijn. +OA olmoošvuoigâdvuoñâkomitea lii majemustáá moonnâm ive almottâm huolâs tast, et koččâmâš +eennâmomâstusâst já -kevttimist sämikuávlust ij lah áppádum čuávdiñ. +Ko komitea lâi vistig +ráñádâllâm ääšist puohâi ääšipelijguin, avžui tot kavnâñ ääšimiäldásâš čuávdus täid koččâmâššáid +sehe ratifistiñ jotelávt mainâšum ILO almossopâmuš. +Sämmilij já eres algâaalmugij vuoigâdvuoñâi nanodem lii ovdánâm ain aalmugijkoskâsâš forumijn. +Moonnâm čoovčâ OA almosčuákkim tuhhiittij algâaalmugij julgáštus. +Tuhhiitem lâi tuoñâlâš +pargovuáittu paijeel kyehtlov ihheed pištám ráñádâlmij maŋa. +Julgáštus lii pooliitlâš äššikirje, mon asâttem mittomeerijd kalga viggâñ haldâttâsâi já algâaalmugij +koskâsâš ohtsâšpargoin. +Julgáštus naanood algâaalmugij uásálistem miärádâstohâmân já tiäddud +kyeimivuoñâ sehe koskâvuoñâlâš luáttámuš. +Nubbe merhâšittee ovdánemlävkki valdui ive 2005, ko ohtsâštave-eennâmlâš äššitobdeejuávkku +finnij valmâšin iävtuttâsâs tave-eennâmlâš s��mmilâšsopâmuššân. +Taažâ, Ruotâ já Suomâ koskâsâš +sopâmuš mittomeerrin lii pyerediñ sämmilij sajattuv algâaalmugin. +Sopâmušâst liččii miärádâsah el. +sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuoñâst, kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuoñâin, vuoigâdvuoñâst +enâmân já čáácán, iäláttâsâi porgâmist sehe sämitige já almos vääldi koskâsâš ohtsâšpargoost. +Sopâmuštooimâ kieñâvuššâm juátkoo kiññuv 2008. +Tassaažin ráhtoo čielgiittâs aalmuglâš +lahâasâttem já aalmugijkoskâsâš sopâmuškenigâsvuoñâi koskâvuoñâst hammiittâs +sopâmušmiärádâssáid. +Suomâ lii toimâm aalmugijkoskâsâš foorumijn aktiivlávt sämmilij já eres algâaalmugij kyeskee +vuoigâdvuoñâi oovdedmân. +Siämmáálágán aktiivlâšvuotâ tarbâšuvvoo meiddei päikkienâmist. +Anam tehášlâžžân, et sämmilij eennâmvuoigâdvuoñáid lohtâseijee koččâmâšah čuávdojeh haldâttâs +já sämmilij ovdâsteijei ohtsâšpargoin. +Čuávdus kalga leñe taggaar, et puohah uásipeleh tuhhiitteh +tom, vâi iästoo táálái, kuhháá pištám náágui jotkum. +Avžuum jieškote-uv uásipeelijd ohtsii čuávdus kavnâmân. +Täi sanijguin lehâstâm sämitige já tuáivuttâm tijjân miännástume vátávâš pargoost. +Lasetiäñuh +SÄMITIGE +TOIMÂOHJELM +EKONOMIAVUÁVÁM +Tuhhiittum sämitige čuákkimist 20.6.2012. +TOIMÂOHJELM 2012-2015 +SISKÁLDÂS +ALMOLIIH VUOLGÂSAJEH +Sämitige toimâohjelm já ekonomiavuávám 2012-15 rááhtus +Sämmilij sajattâh +Sämmilijd kyeskee kuávdášlâš aalmugijkoskâsiih sopâmušah já eres aalmugijkoskâsiih +olmoošvuoigâdvuotkenigâsvuođah +Toimâpaje vuolgâsajeh +Sämitige tooimâ áárvuh +Sämitiggepaje hástuseh já máhđulâšvuođah +Sämitige tooimâ almoliih ulmeh +Sämitiggepaje váldu-ulmeh +Paje ohtsiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh +3.2.1 Sämmilij siärvuslâšvuođâ ovdedem +3.2.2 Säämi ärbivuáválii tiäđu turvim +3.2.3 Säämi kulttuurpirrâs turvim +3.2.4 Sämikulttuur eellimvuáimálâšvuođâ turvim ubâ enâmist +3.2.5 Sämitige vaaljâvuáháduv ovdedem +3.2.6 Sämitige jieijâs tooimâ ovdedem +3.2.7 Sämitige hiäđukocceem ovdedem +Sektorkuáhtásiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh +3.3.1 Säämi iäláttâspolitiik +3.3.2 Sämikielâ eellimvuáimálâšvuođâ turvim +3.3.3 Sämipárnái já -nuorâi sajattuv ovdedem +3.3.4 Sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem +3.3.5 Sämmilij kulttuurpalvâlusâi já taaidâeellim ovdedem +3.3.6 Sämimáttááttâs já ollâškovlim ovdedem +3.3.7 Säämi parlamentaarlâš rääđi tooimâ ovdedem +TOIMÂOHJELM EKONOMIAUÁSI 2013 - 2015 +Sämmiliih láá algâaalmug, mast lii jieijâs historjá, kielâ, kulttuur, iäláttâsah, eellimvyehi já +Sämitige ive 2011 nuurrâm tiäđui mield láá Suomâst 9.919 sämmilâžžâd. +milij lohomeeri lii majemuu neelji ive ääigi lasanâm suullân 569 ulmuin, lasanem lii +tábáhtum nomâlâssân sämikuávlu ulguubeln. +Sämikuávlust, moos kuleh Iänuduv, Aanaar já +Ucjuv kieldâi kuávluh sehe Säämi palgâs kuávlu, mii lii Suáđigil kieldâst, äässih 3.459 +sämmilâžžâd. +Kuávlu vijđodâh lii 35.000 km². +Sämmiliih láá sämikuávlust kuálmádâs uc- +ceeblohhoon kuávlu suullân 11.000 ässest. +Tuše Ucjuv kieldâst láá sämmiliih eenâblohhoon. +Suomâ sämmilijn jo suullân 65% (6.460) äässih sämikuávlu ulguubeln, sist 653 olgo- +enâmijn. +Áinoo sämmilâšeenâblovo kieldâ Ucjuuhâ lii monâttâm sämiaalmug koskâvuođâ- +lávt enâmustáá. +Tobbeen sämmilij uási kieldâ ubâ aalmugist lii tääl suullân 60% ko vala +ihetuhháát jorgalduvâst tot lâi paijeel 70%. +Kuva 1 Sämmilij lohomeeri ive 2011 vaaljâin +Paijeel 45-ihásijn sämmilijn 64% äässih sämikuávlust já vuálá 45-ihásijn 67% äässih sämi- +kuávlu ulguubeln. +Vuálá love ihásijn párnáin paijeel 70% äässih sämikuávlu ulguubeln já +oppeet paijeel 75-ihásijn 85% ääsih sämikuávlust. +Nuuvtpa čielgâsávt eenâbloho párnáin, +nuorâin já rävisulmuin, kiäh láá pyeremus pargoavveest, äässih sämikuávlu ulguubeln. +Suomâst sárnuh kulmâ sämikielâ: tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ. +Sämmilijn ucceeb ko peeli sárnuh sämikielâ. +Tavesämikielâ sárnuh 70-80% sekä aanaar- +sämikielâ já nuorttâsämikielâ kuábbáá-uv vuálá 15% sämikielâlijn sämmilijn. +kielâlaavâ mield sämikieláin uávilduvvoo puoh Suomâst sarnum sämikielâid. +Vuáđulaahâ tuurvâst sämmiláid Suomâ áinoo algâaalmugin vuoigâdvuođâ jieijâs kielân já +kulttuurân já taid kyeskee jiešhaaldâšmân sämikuávlust. +Sämikulttuurân kuleh sämikielâ, +kulttuurärbi, tyejiärbikulttuur olgospyehtimeh sehe ärbivuáváliih sämi-iäláttâsah tegu +puásuituálu, kyelipivdo, nurâdem já meccipivdo. +Sämmilijd kyeskee kuávdášlâš aalmugij- +koskâsiih sopâmušah já eres aalmugijkos- +kâsiih olmoošvuoigâdvuotkenigâsvuođah +Suomâ lii ratifisistám maaŋgâid algâaalmugij vuoi- +gâdvuođâid tuárjoo aalmugijkoskâsijd sop��mušâid, +tegu aalmuglâš- já poolitlâš vuoigâdvuođâid kyes- +kee almossopâmuš (KP-sopâmuš) 1, ekonomâlijd, +sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođâid kyes- +kee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš (TSS- sopâ- +muš) 2, biodiversiteetsopâmuš3, aalmuglij ucceeb- +lovoi suojâlem kyeskee raamialmossopâmuš (uc- +ceeblohoraamisopâmuš) 4, párnáá vuoigâdvuođâid +kyeskee almossopâmuš (párnái vuoigâdvuođâi +sopâmuš) 5, Euroop Rääđi kuávlulijd já ucceebloho- +kielâid kyeskee eurooplâš vuáđukirje6 kulttuurol- +gospyehtimij maaŋgânálásâšvuođâ suoijâlmist já +oovdedmist toohum Unesco almossopâmuš (kult- +tuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuš) 7 já Euroop- +lâš enâdâhalmossopâmuš (enâdâhalmossopâmuš) 8, +mut sämmilij kulttuur, ärbivuáválij iäláttâsâi já sä- +mikielâ sajattâh ij lah liijká nokko torvejum. +OA almosčuákkim lii tuhhiittâm ive 2007 almos- +čuákkimistis algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštus. +Suomâ lii vuáláčáállám julgáštus já čonnâsâm +julgáštus olášutmân. +Julgáštus lii vuosâsajasávt +Suomâ siivvâdlávt kenigittee. +Julgáštus váátá, et +staatah já algâaalmugeh jieijâs instituutioi pehti +pargeh oovtâstpargo já ráđádeleh ávus mieláin vâi +uážžuh algâaalmugij munemietâmâš tagarijn haal- +dâtlâš já lahâaasâtlâš aašijn, moh vaikutteh algâaal- +mugáid. +Julgáštus tuubdâst algâaalmugij jiešmeri- +demvuoigâdvuođâ. +Julgáštus tuubdâst algâaalmugij +vuoigâdvuođâ uážudiđ taggaar ekonomâlâš já sosi- +aallâš ovdánem, mii västid algâaalmugij jieijâs +uáinuid. +Sämmilij sajattuv algâaalmugin Ruotâst, Taažâst já +Suomâst kieđâvuššee OA algâaalmugij sierânâsraportistee James +Anaya raa- +poort avžuuttâsâidiskuin adelui OA olmoošvuoigâdvuođârááđán +Säämi jiešmeridemvuoigâdvuotâ +KP-sopâmuš, 1 artikla +Puohâin aalmugijn lii jiešmeridem- +vuoigâdvuotâ. +Taan vuoigâdvuođâ +vuáđuld toh merideh rijjâ poolitlâš +vuáháduumees já hárjutteh rijjâ jieijâs +ekonomâlâš, sosiaallâš já čuovviittâslâš +tile ovdedem. +Aalmugeh pyehtih rijjâ kevttiđ luán- +duriggoduvâidis já -varijdis jieijâs uái- +viláid, jis tot ij vahâgit ohtsii hiäđu +prinsiipân vuáđuduvvee aalmugijkos- +kâsâš ekonomâlâš oovtâstpargo já aal- +mugijkoskâsâš vuoigâdvuođâ kenigâs- +vuođâid. +Moonnân tábáhtusâst aalmu- +gist ij uážu rievediđ ton jieijâs eellim- +iävtuid. +Puohah taan almossopâmuš sopâ- +mušstaatah já toh staatah, moi ovdâs- +vástádâsâst lii jiešmeridemvuoigâdvuo- +đâttes kuávlui já huolâttâshaldâttâh- +kuávlui haldâttâh, kalgeh ovdediđ jieš- +meridemvuoigâdvuođâ olášuttem já +kunnijâttiđ taam vuoigâdvuođâ Ovtâs- +tum Aalmugij vuáđukirje miärádâsâi +Algâaalmugjulgáštus +Artikla 3: +Algâaalmugijn lii jiešmeridemvuoi- +gâdvuotâ. +Taan vuoigâdvuođâ vuáđuld +toh merideh rijjâ poolitlâš sajattuvâs já +ovdedeh rijjâ ekonomâlâš, sosiaallâš já +čuovviittâslâš tiilees. +Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ ij +olášuu tuhhiittettee vuovvijn. +jiešmeridemvuoigâdvuotâ ei olášuu +ärbivuáválii sämi-iäláttâsâi, sämikuávlu +luánduriggoduvâi, eennâm- já čääsi tâi +eennâmkevttim stivriimist já haldâttu- +vâst. +olášuu, koska sämmilij +Raportistis Anaya kiddij huámášume el. +sämmilij jiešhaldâšem ovdedemtárboid já avžuuttij +Suomâ ratifisistiđ ILO 169-sopâmuš. +Algâaalmugraportistee avžuuttij Suomâ pyerediđ +sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ, sirdeđ pargoid sämitiigán aašijn, moh kyeskih sämmilij +ärbivuáválijd iäláttâsâid, kulttuur, kielâ já eennâmvuoigâdvuođâid. +Suomâ staatâ kolgâččij +turviđ sämitiigán kelijdeijee resurssijd toimâđ já pehtilittiđ tooimâid sämikielâi iäláskitmân. +Suomâ lii čonnâsâm raapoort avžuuttâsâi olášutmân. +Kuálmád sämiparlamiänttárij konferens ive 2011 vaađâi julgáštusâstis el. +sämmilij jiešmeri- +demvuoigâdvuođâ olášuttem, kelijdeijee resurssijd sämitiigán já sämikielâ, kulttuur já +iäláttâsâi tuárjumân, vuoigâdvuođâ enâmân, čáácán já luánduriggoduvváid sehe huáputtij +Ilo-sopâmuš ratifisistem. +Euroop Union komissio lii 20.11.2008 tuhhiittâm tiäđuadelem Euroop union já arktâlâš +kuávlu. +Tiäđuaddelmist Euroop union čoonnâs oovtmanolâš savâstâlmân arktâlâš algâaal- +mugijguin. +Tiäđuaddelmist páhuduvvoo še, et EU kolgâččij suogârdâllâđ. +maht algâaalmugij +uásálâšvuotâ uárnejuvvoo uássin EU tave ooláádmudo (pohjoinen ulottuvuus) politiik. +Eu- +roop parlament toovâi 20.1.2011 miärádâs EU pištee politiikâst tavveen. +Parlament kiäsá +Suomân já Ruotân, vâi toh ratifisistáččii ILO 169-sopâmuš. +Parlament meid vaađâi, et +algâaalmugeh kalgeh uásálistiđ čovgâsubbooht politijkkárij vuáváámân. +Algâaalmugkult- +tuurij já -kielâi turvim váátá sierânâstooimâid. +Suomâ Euroop Union servâmäššikirje uássin lii sämmilijd kyeskee pevdikirje nr 3, moin +sopâmušpeleh tubdâsteh, et Suomâst já Ruotâst láá aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš vuoigâd- +vuođâ mield kenigâsvuođah já čoonnâsmeh sämmilij háárán sii iäláttâsâi, kielâ, kulttuur já +eellimvyevi siäilutmân já oovdedmân sehe uáinih, et ärbivuáválâš sämikulttuur já sämi- +iäláttâsah láá kiddâ luánduiäláttâsâin tegu puásuituálust sämmilij ärbivuáválijn kuávluin. +Servâmäššikirje lii valdum uássin nk. +Lissabon sopâmuš. +Sämipevdikirje 1 artikla mield ton +estihánnáá, maid ES (EY) vuáđudemsopâmušâst meriduvvoo, et sämmiláid uážžu mieđettiđ +ohtuuvuoigâdvuođâid puásuituálu háárjutmân ärbivuáválijn sämikuávluin. +Nuuvtpa tággáár +uđâsmittem puáhtá olášuttiđ aalmuglávt EU mietâmâšâttáá. +Artikla 2 mield pevdikirje +puáhtá vijđediđ kuoskâđ eres-uv sämmilij ohtuuvuoigâdvuođâid, moh lohtâseh ärbivuáválâš +sämi-iäláttâssáid. +Tot kuittâg váátá puohâi sopâmušpeelij miettâm. +Suomâst vuáđulaavâ olášume lahâasâttâsprojektijn kocá vuáđulahâváljukodde. +Váljukode +peleväldim sämmilij vuoigâdvuođâsajattuvâst linjee lahâasâttâs valmâštâllâm. +Vuáđulahâ- +váljukode peleväldimeh váldojeh vuotân sämitige hiäđukocemist já ciälkkámušâin. +jieijâs tooimâ já hiäđukocceem vuolgâsaijeen lii Suomâ aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi já +aalmugijkoskâsij algâaalmug- já olmoošvuoigâdvuođâi olášume koccee orgaanâi avžuuttâsâi +olášume ovdedem. +Uáiviminister Jyrki Katais haldâttâs haldâttâsohjelmist staatârääđi lii čonnâsâm turviđ sämi- +tige toimâmiävtuid. +Haldâttâsohjelmist asâttuvvoo ulmen ILO 169-sopâmuš ratifisistem +vuossâmuu keerdi. +Haldâttâs čoonnâs še ovdediđ eennâmkiävtu stivrejeijee čielgâsmitmáin +lahâasâttâs já uásálistmáin algâaalmugijd kyeskee aalmugijkoskâsâš oovtâstpaargon naa- +noodmân algâaalmugij tuođâlâš suojâlem. +Haldâttâs čoonnâs ohjelmistis olášuttiđ sämikielâi +iäláskittemohjelm, ton resurssistem já läjidiđ pissoo toimâmmaali sämikielâi iäláskitmân. +Haldâttâs čoonnâs turviđ sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâid sämikielân já rähtiđ aalmuglâš +kielâstrategia. +Strategiast já oovdedmist kiddejuvvoo eromâš huámášume sämi-, romani- se- +he seevvimkielâ sajattâhân. +Biodiversiteetstrategia olášutmist +čonnâsuvvoo +turviđ säämi kulttuurlâš vyevi já ärbivyevi kevttiđ +Ko haldâttâsohjelm linjiimeh olášuveh, te +toh pyeredeh sämitige toimâiävtuid já torvejeh sämi- +kielâ já kulttuur siäilum. +uđâsmittum. +Lavváid lii valdum nk. +sämikulttuur +hiäjusmittem syeji. +Vuáđulahâváljukodde lii linjim, +et sämmilijd kyeskee sierânâslavváid kalga väldiđ +nk. +sämikulttuur hiäjusmittem syeje ruukilaavâ já +čäcilaavâ ovdâmeerhâ mield. +Ruukilaavâ mield kol- +letoidem-, malmâuuccâm- tâi ruukilove ij koolgâ +mieđettiđ, jis love miäldásâš toimâ ohtuunis tâi +oovtâst eres västideijee luvijguin tâi kuávlui eres +kevttimhamijguin hiäjusmitáččij sämikuávlust +merhâšittee iävtuid hárjuttiđ ärbivuáválijd sämi- +iäláttâsâid teikkâ mudoi paijeentoollâđ já ovdediđ +sämikulttuur. +Suomâ, Taažâ já Ruotâ staatah ráđádeleh eidu +párásist tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifisistmân. +Kuulmâ eennâm sämitiigijn láá ovdâsteijeeh aal- +muglijn ráđádâllâmairâskuudijn. +Ráđádâlmijd lii +uáivil uážžuđ valmâšin majemustáá ive 2015. +parlamentaarlâš rääđi lii čuákkimistis 14.4.2010 +meridâm, et sämmiliih hämmejeh ohtsii uáivil tave- +eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmijn. +Pirâsministeriö asâttem aalmuglâš artikla 8 (j) - +pargojuávkku lii luovâttâm iävtuttâsâs sämmilij +luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbi- +vuáválii tiäđu suoijâlmân, iäláskitmân já turviimân +Suomâ aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi mield. +gojuávkku adelij 28 tehálii toimâiävtuttâssâd já 11 +avžuuttâssâd jieškote-uv ministeriöid já virge- +omâháid sämmilij ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân, +iäláskitmân já maaccâtmân. +Loppâraapoort váldoo +Tave-eennâmlâš sämisopâmuš +Ohtsâštave-eennâmlâš äššitobdee- +juávkku luovâttij skammâmáánust +2005 iävtuttâs tave-eennâmlâš sä- +misopâmuššân. +Sopâmuš uáivilin lii nanodiđ sämmilij +vuoigâdvuođâid nuuvt, et sij pyehtih +siäiluttđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kult- +tuur, iäláttâsâid já ohtsâškodde-elimis +nuuvt, et staatârääjih hemâdiččii tom +nuuvt uccáá ko máhđulâš. +Staatah kal- +geh oovtâstpargoost sämitiggijn ovde- +diđ staatâraajijd čyeccee tooimâ tááhust +merhâšittee lahâasâttâs já eres +asâttâllâm oovtmanolâš oohtânheiviit- +tâllâm. +Sämikuávlun sajaduvvee tâi vaikuttâ- +sâidis tááhust toho ollee čäcituáluproo- +jeekt kalga olášuttiđ nuuvt, et tot ij +meendu čuuvtij hiäjusmit sämmilij +máhđulâšvuođâid kevttiđ sijjân algâ- +aalmugin kullee vuoigâdvuođâid pai- +jeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kulttuur +sehe hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâi- +dis. +Čäcituáluproojeekt háituliih vaikuttâ- +sah pyehtih čuoccâđ nuuvt sämmiláid +algâaalmugin kullee, ohtsâžžân nomât- +tum vuoigâdvuođáid, ko meid ovdâ- +merkkân tuše oovtâ sämmilâšperruu +eellimtilán. +vuotân Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já pištee kevttim strategia já toimâohjelm +valmâštâlmist. +Máttááttâs- já kulttuurministeriö asâttem pargojuávkku luovâttij iävtuttâsâs sämikielâi iälás- +kittemohjelmân njuhčâmáánust 2012. +Pargojuávkku iävtut el. +et kielâpiervâltoimâ vuáhádut- +too já vijđeduvvoo, sämikielâ máttááttâs ovdeduvvoo ubâ enâmist, nuorttâsämikielâ iälás- +kitmân olášuttojeh sierânâstooimah, sämikielâlâš radio-, televisio- já internetsiskáldâsah la- +settuvvojeh merhâšitteht já sämitaiduu já kulttuur toorjâ lasettuvvoo tááláást. +Katais haldâttâs toimâpaje ääigi lii uáivilin uđâsmitteđ kuálástuslaavâ, Tiänu kuálástus stiv- +rejeijee staatâsopâmuš, laavâ Meccihaldâttâsâst, meccijotolâh-, luándusuojâlem-, mecci- +kuávlu- pirâssuojâlem-, eennâmkevttim já huksim-, já pirâsvaikuttâsâi árvuštâlmist adelum +laavâ. +Lasseen haldâttâs valmâštâl kieldâhaldâttuv já sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi +ráhtusuđâsmittem. +noonâ säämi identiteet +sämikielâi eellimvuáimálâšvuotâ +säämi kulttuur já kulttuurärbi +ärbivuáválij iäláttâsâi eellimvuáimálâšvuotâ +säämi luánduohtâvuotâ +Kove: Petra Biret Magga-Vars +säämi kulttuurenâdâh +sämmilij pištee ovdánem já biologâlâš maaŋgâhámásâšvuođâ turvim +säämi täsiárvu já oovtviärdásâšvuotâ +siärvuslâšvuotâ +sämmilij ärbivuovij paijeentoollâm já ärbivuáválii tiäđu iäláskittem já turvim +Kulttuur lii sirdâšum suhâpuolvâst nuubán väldikulttuur tedduu vyelni já siäiluttâm eellim- +vuámálâšvuođâs ohtsâškodálávt nubástustedduin peerusthánnáá. +Sämikulttuur lii čonnâsâm +luándun. +Globalisaatio já rahtulâšvuođâlum maailm puáhtám uhkeh äštih ulmuu já luándu +koskâsâš täsitiädu meid sämikuávlust. +Šoŋŋâdâhnubástus, ton puáhtám negatiivliih vai- +kuttâsah luándu maaŋgâhámásâšvuotân já kulttuur hárjuttemiävttoid, uđđâ puáđulâššlaajah +já luánduresurssijguin vijđáht ávhástâllâm, mii lii lasanâm arktâlâš kuávlust, äštih sämikult- +tuur já arktâlâš algâaalmugij puátteevuođâ. +Rahtulâšvuođâlum maailm eellimtääsi paijeen- +toollâm já uđđâ teknologia ovdánem láá puáhtám stuorrâ mielâkiddiivâšvuotâ še sämikuávlu +ruukimineraaláid. +Mielâkiddiivâšvuotâ arktâlâš luánduresurssáid puáhtá táárbu meid uđđâ +infrastruktuurčuávdusáid, moh pyehtih äštiđ sämikulttuur puátteevuođâ. +ILO 169-sopâmuš +ratifisistem lii pyeremus máhđulâšvuotâ turviđ sämikuávlu luándu já ulmuu täsitiädu siäilum +meid puáttee suhâpuolváid já turviđ sämikulttuur siäilum. +Šoŋŋâdâhnubástuspolitiik vaikut- +tem nuuvt aalmuglávt ko aalmugijkoskâsávt-uv šadda leđe tehálâš uási sämitige toimâpaje +Sämmilij vuoigâdvuođâlâš sajattâh lii vuáđulaavâst nanos. +Suomâ ratifisistem aalmugij- +koskâsiih olmoošvuoigâdvuođâsopâmušah suojâleh sämikulttuur, mut sopâmušâid koccee +orgaanâi avžuuttâsah pääccih iänááš olášuuhánnáá Suomâst. +Vuoigâdvuođâlâš syeji ij +kuittâg olášuu tuárvi pyereest ko sämikulttuur syejeest ij lah meridum ärbivuáválij sämi- +iäláttâsâi stivrejeijee lahâaasâtmist. +Ärbivuáváliih sämi-iäláttâsah láá sämikulttuur vááimus +já tuárjuh ärbivuáválij sämikielâ kevttimpirrâsij siäilum. +Sämmilijn lii noonâ mättim ärbi- +vuáválij iäláttâsâi porgâmist já ärbivuáváliih iäláttâsah láá siäiluttâm ärbivuáválii porgâm- +maalis onnáá peeivi räi puohâin ohtsâškodálijn nubástustedduin peerusthánnáá. +Ärbivuává- +liih sämi-iäláttâsah láá sämikulttuur vieksâvuotâ. +Säminuorah halijdeh peessâđ porgâđ ärbi- +vuáválij sämi-iäláttâsâiguin já sirdeđ jieijâs kulttuur suhâpuolvâst nuubán turviimáin sämi- +kulttuur jotkum. +Stuorrâ uási sämmilijn uážžuh kuittâg áigápuáđus uđđâáigásijn iäláttâsâin já ámáttijn. +milâš eellimvuáhán lii lamaš tijpâlâš áigápuáđu čokkânem maaŋgâin jieškote-uvlágán puátu- +käldein já ärbivyehi juátkoo sierâlágán kuálusiäláttâsâi häämist. +Uđđâáigásij iäláttâsâi, tegu +tuurism, kreatiivlâš suorgij já pyereestvaijeempalvâlusâi, ovtâstittem ärbivuáváláid tiänám- +mallijd išedeh sämikuávlu eellimvuáimálâšvuođâ siäilum já adeleh nuoráid tilálâšvuođâ +pääcciđ tâi maccâđ päikkikuávlusis. +Taat váátá kuittâg sämmilij máhđulâšvuođâ stivriđ jiei- +jâs eellimtile já tuárjuđ iäláttâspolitiik pehti sämikulttuur tááhust merhâšittee amnâsijd. +Sämi-iäláttâsâin tuše puásuituálu já kietâtyejeh láá jo ohtuunis kannatteijee iäláttâsah. +ärbivuáváliih sämi-iäláttâsah láá tááláá ääigi uálgi-iäláttâsah. +Kyelipivdem já meccipivdem +hárjutteijee sämmilijn iä lah lovottuvah. +Säämi tuájárijn iä lah še lemin lovottuvah. +iäláttâsâi syeje turvim lahâaasâtmist, haldâttuvâst já resurssistmist lii sämikulttuur já kielâ +siäilum iähtu. +Iäláttâsráhtus rievdâm, sämikielâ muttum suomâkielân, sämi-iäláttâsâi hiäjus kannattem já +sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust äštih sämmilij já sämikulttuur päikkikuávlu eellim- +vuáimálâšvuođâ. +Ohtâvuotâ sämi-iäláttâssáid, -kielân, ärbivuáválâš luándukiävtun já ärbi- +vuáválâš tiätun hiäjusmuvá sämikuávlu ulguubeln. +Varriidijn sämikuávlu ulguubel säm- +miliih monâtteh lahâaasâtlâš vuoigâdvuođâidis lihâdiđ já kevttiđ luándu tiätu kuávluin +moonâtmáin ohtâvuođâ ärbivuáváláid suhâkuávloid. +Sämikuávlu ulguubeln ässee sämmiliih +láá máhđulâšvuotâ še sämikuávlu já säämi ohtsâškode ovdánem tááhust. +Sämikuávlu ulguu- +beln áásá ollâškuávlejum sämiaalmug, mast lii ennuv adelemnáál sämikulttuur puátteevuođâ +turviimân jis sämitigge máttá ovtâstittiđ sämikuávlu ulguubeln ässeid oovtâst turviđ sämi- +kulttuur puátteevuođâ. +Toimâpaje hástusin šadda leđe iävtui lääččim sämmilij maasâdvar- +riimân sämikuávlun. +Sämikuávlu já tááláá ohtsâškode hástuseh tarbâšeh ain eenâb +ollâškuávlejum pargovyeimi já párnáid já nuorâid, kiäid puáhtá sirdeđ sämikielâ já sämi- +Puoh Suomâst sarnum sämikielah láá aštuuvuálásiih, eromâšávt ucebeh aanaar- já nuorttâ- +Áštuuvuálásâžžân šoddâm ovdánem juátkoo, jis sämmilij kielâlijd vuoigâdvuo- +đâid ij pyevti turviđ nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln-uv. +Pirâstittee ohtsâškode jotelis +rievdâm já globalisaatio lääččih uđđâ terminologia táárbu jotelávt-uv. +Uđđâ terminologia +ovdedem já máttááttem nuuvt párnáid, nuoráid ko rävisulmuid-uv lii tehálâš já toos kalga la- +settiđ resurssijd, vâi sämikielâ siäilu kiellân, maid puáhtá kevttiđ puohâin sierâlágán +ohtsâškode tooimâin ige kielâ pääsi tuše ärbivuáválij iäláttâsâi, sosiaallâš eellim já argâ- +peeivi kiellân. +Sämikulttuur turvim váátá lase resurssijd. +Resurssij turvim lii-uv toimâpaje ohtâ stuár- +ráámusâin hástusijn aalmugijkoskâsâš ekonomiakriisi keežild. +Laseresurssijttáá sämitige +tooimân, sämikielâ já kulttuur suáján, ärbivuáválii tiäđu já sämi-iäláttâsâi turviimân, sämi- +tige toimâohjelm uulmijd ij pyevti tuárvi pyereest olášuttiđ ige lääččiđ sämmiláid pyereeb +sajattuv puátteevuođâ háárán. +Säämi muusik, juáigus, eromâšávt lyeti, livđe sehe leu'dd, sämikielâ já mainâstemärbivyehi, +ärbivuáváliih iäláttâsah, siärvuslâšvuotâ, tyeji, taaidâ já luándukoskâvuotâ láá sämikulttuur +vááimus, kulttuur vieksâvuotâ. +Sämitige tooimâ stuorrâ hástusin lii-uv turviđ sämikulttuur +váimus siäilum já ovdánem jiešiävtulávt globališuvvee mailmist. +Sämitiigán vuáđudum nuorâirääđi lääjid uđđâ máhđulâšvuođâ väldiđ vuotân sämitige par- +goost ain pyerebeht sämipárnái já -nuorâi táárbuid já ovdediđ sämitige jieijâs tooimâ sehe +hiäđukocceem väldiđ vuotân uđđâ säämi nuorâikulttuur já sämipárnái já -nuorâi sierânâs- +táárbuid. +Sämmilij tiäđulâšvuotâ jieijâs vuoigâdvuođâin algâaalmugin lii nanosmâm. +Oovtviärdásâš- +vuođâlaavâ já ucceeblohováldálii pargo mield láá sämmilij máhđulâšvuođah uážžuđ vuoi- +gâdvuođâ já turviđ jieijâs vuoigâdvuođâid láá puáránâm. +Sämmilij vuogâdvuođâsajattâh +hámášuvá kuittâg maaŋgâ sierâ laavâ já aalmugijkoskâsâš sopâmuš vuáđuld já vuoigâd- +vuođâi ubâlâšsyeje hammim lii vaigâd. +Sämitigge kalga-uv pyevtittiđ tiäđu iberdetteht já +älkkeht sämmilij vuoigâdvuođâin nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln-uv. +Sämitige tooimâ ulmen lii leđe sämmilij tuuvdân já iššeen turviimin sämmilij vuáđuvuoi- +gâdvuođâi olášume. +Toimâ ovdeduvvoo nuuvt, et sämmiliih pyehtih aldaniđ ain älkkeebeeht +sämitige já sämitigge lii mieldi sämmilij aargâst sämikuávlu kieldâin, ton ulguubeln-uv já +sosiaallâš mediast. +Sämitigge táuáimá alda oovtâstpargoost ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi +pargeiguin, sämiservijguin já instituutioiguin sämmilij sajattuv pyereedmân. +viestâdem já almolâšvuođâkove pyereduvvoo já sämitige tooimâ tubdâmvuotâ sämmilij já +kuávdášlâš čanosjuávhui koskâvuođâst lasettuvvoo. +Sämitigge tuáimá nuuvt, et toimâohjelm olášuvá tievâsmiärálávt já ubâ sämitige tooimâ +stivrejeh sämitige áárvuh já sämikulttuur miäldásâš vyehi toimâđ. +Toimâpaje váldu-uulmij +olášume tuárju nanosávt toimâpaje ovtâskâčuággásij uulmij olášume. +Sämitigge tuurvâst puoh tooimâst sämikielâ, kulttuur já sämikuávlu eellimvuáimálâšvuođâ +sämikulttuur mield já huolât täsipiälásávt sämmilij eellimmáhđulâšvuođâi pyereedmist ubâ +Sämitigge oovded sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi olášume +meid sämikuávlu ulguubeln. +Ulmen lii, et sämitiggeest liččii toimâsajeh puohâin sämikuávlu +kieldâin já sämikuávlu ulguubeln-uv. +Toimâohjelm uulmij olášume čuávvup ihásávt sämitige toimâmuštâlus kieđâvuššâm ohtâ- +Toimâohjelm olášutmist västideh puoh sämitige orgaaneh já pargeeh jieijâs toimâ- +Ohjelm on rahtum suomâkielân já sämikielân. +Toimâohjelm olášuttem váátá uđđâ ekonomâlijd resurssijd já sämitige jieijâs tooimâ +ovdedem já pehtilittem. +Sämitige toimâpaje 2012-2015 ulmen lii turviđ sämikielâ já kulttuur eellimvuáimálâšvuođâ +ubâ enâmist, kocceeđ sämmilij algâaalmugvuoigâdvuođâi olášume já pyerediđ sämmilij +lahâaasâtlâš sajattuv. +Sämitiggepaje 2012-15 váldu-ulmeh +ratifisistem +Sämitiggelaavâ já -asâttâs uđâsmittem +sehe sämmilâšmiäruštâllâm rievdâdem +Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ +olášume tievâsmiärálávt +Katais haldâttâsohjelm +sämmilâškirjiimij olášume +tievâsmiärálávt +Sämikielâi iäláskittemohjelm olášuttem +algâttem +Aalmuglâš artikla 8 (j) -pargojuávhu +iävtuttâsâi olášuttem +Algâaalmugjulgáštus olášuttem +Sämikulttuur já ärbivuáválij iäláttâsâi +syeje olášume +Sämikulttuur hiäjusmittem syeje +ulâttem čäcilaavâ mield puohháid +sämmilijd kyeskee sierânâslavváid +Sämikuávlu já ärbivuáválij iäláttâsâi +eellimvuáimálâšvuođâ turvim +Meddâlvarrim kepidem já +maasâdvarrim lasettem sämikuávlun +Kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi +olášume ubâ enâmist +Säämi parlamentaarlâš rääđi pehtilis +toimâ +Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs +sajattuv, juksâmvuođâ já säämi +siskáldâs ovdedem +Sämmilij pyereestvaijeem já +uásálâšvuođâ ovdedem +Sämmilij sajattâh, aalmugijkoskâsiih sopâmušah já áárvuh +Ohtsiih ovtâskâsčuággásiih +ulmeh +Sektorkuáhtásiih ovtâskâsčuággásiih +Ilo-169-sopâmuš lii ratifisistum Suomâ staatâ já sämitige oovtâstpargoost ive 2015 räi já +sämmilij vuoigâdvuođah enâmân já čáácán láá čovdum. +Tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmeh láá finnejum valmâšin kuulmâ eennâm +sämitige já staatâi šiev oovtâstpargoost já sopâmuš lii ratifisistum Suomâst sämitige tor- +juin. +Tave-eennâmlâš sämisopâmuš nuávdid nuuvt kuhás ko máhđulâš äššitobdeepargo- +juávhu adelem iävtuttâs. +Sämitiggelaahâ já -asâttâs láá uđâsmittum sämitige iävtuttâsâi mield já oovdedmáin +sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ Suomâ aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi mield. +Sämmilâšmiäruštâllâm lii rievdâdum västidiđ sämitige uáivil. +Laahâ já -asâttâs šadda +vuáimán majemustáá ive 2014. +Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ olášuvá tievâsmiärálávt Suomâ aalmugijkoskâsij +kenigâsvuođâi mield sämmilij iäláttâsâi, sämikielâlâš palvâlusâi já sämimáttááttâs stiv- +riimist, säämi kulttuurärbivyevi haaldâšmist já kulttuurolgospyehtimij turviimist, sämi- +kielâlâš palvâlusâi ruttâdmist já sämitige tooimâst ive 2015 räi. +Uáiviminister Jyrki Katais haldâttâsohjelm sämikirjiimeh láá olášum tievâsmiärálávt +Suomâ staatâ já sämitige šiev oovtâstpargoost. +Sämikielâi iäláskittemohjelm tooimah láá algâttum já resurssistum. +Pissoo malli sämi- +kielâi iäláskitmân lii laaččum sämitige já Suomâ staatâ oovtâstpargoost. +Aalmuglâš artikla 8 (j) -pargojuávhu loppâraapoort toimâiävtuttâsah já avžuuttâsah láá +olášittum +Algâaalmugjulgáštus lii olášittum Suomâst Suomâ staatâ já sämitige oovtâstpargoost. +Sämikulttuur já sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi syeji olášuvá iäláttâsâid já eennâmkiävtu +stivrejeijee lahâaasâtmist, haldâttuvâst já resurssistmist. +Sämikulttuur hiäjusmittem syeji čäcilaavâ mield lii valdum puohháid sämmilijd kyeskee +sierânâslavváid ive 2015 räi. +Lahâasâttâs- já ovdedmprojekteh iä hiäjusmit sämikielâlâš +palvâlusâid já sämmilij vuoigâdvuođâid. +Sämitige iävtuttâsah kieldâlâšhaldâttuv rááhtus- +uđâsmitmân láá olášum. +Sämikuávlu já ärbivuáválij iäláttâsâi eellimvuáimálâšvuotâ lii torvejum já säminuorah +peessih ärbivuáválâš iäláttâssáid. +Sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust kiäppán já sämmilij maasâdvarrim sämikuávlun +lassaan. +Sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođah olášuveh ubâ enâmist aassâmsaajeest +peerusthánnáá. +Säämi parlamentaarlâš rääđi tipšo pehtilávt sämmilij aalmugijkoskâsâš hiäđukocceem já +tuáimá sämmilij oohtânčannen. +Ruošâ sämmiliih uásálisteh täsiárvulávt rääđi tooimân. +Ollâtásásâš kielâ máttááttâs tahhoo máhđulâžžân ubâ enâmist. +Máttááttâs sämmilâš +siskáldâs ovdeduvvoo. +Sämmilij pyereestvaijeem já uásálâšvuotâ ovdeduvvoo naanoodmáin jieijâskielâlâš já +kulttuurân vuáđuduvvee, ollâtásásâš pyereestvaijeempalvâlusâi faallâm sehe turviimáin +mättee, áámmáttáiđulâš pargojuávhu uážžum já kelijdeijee ruttâdemtääsi. +Sämitiggepaje ohtsiih já sektorkuáhtásiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh +o Sämitigge tuáimá alda oovtâstpargoost nuorttâlâšâi sijdâčuákkimáin, ärbivuáválij sämi- +iäláttâsâi hárjutteijeiguin, sämi-iäláttâsservijguin já säämi aalmuglâšohtsâškuddijn sämmilij +sajattuv pyereedmân já kulá čanosjuávhuid jieijâs tooimâ oovdedmân. +o Sämitigge uárnee pirrâ sämikuávlu já ton ulguubeln kuávlu sämmilij kuullâmtilálâšvuođâid +já kulá kuávlu sämmilij táárbuid, vâi puáhtá ovdediđ jieijâs tooimâ. +Sämitige ornim tábáhtu- +sah já tagareh tábáhtusah, main sämitigge lii uásiuárnejeijen, uárnejuvvojeh sämikulttuur já +sämmilij aarvui mield tuárjumáin sämmilij siärvuslâšvuođâ já läčimáin sämmiláid luándulijd +kuáhtámsoojijd. +o Sämitigge ráhtá säämi suhâpuolvâohjelm oovtâstpargoost sämitige jieškote-uv lävdikudij- +guin, main kieđâvuššojeh sierâ suhâpuolvâi sierânâskoččâmušah já táárbuh, eromâšávt sä- +mipárnái, -nuorâi já elilâmulmui táárbuh. +Ohjelm valmâštuvá ive 2013 ääigi +o Sämitige ruttâdem palvâlusah já tooimah uárnejuvvojeh sämikulttuur mield väldimáin +vuotân säämi áárvuid já tuárjumáin sierâ suhâpuolvâi koskâsâš vuáruvaikuttâs já sämikult- +tuur ärbivuovijd. +o Sämitigge vuáđđud nk. +säämi aalmuglâšalguu, ađai läjiduvvoo säm- +miláid +máhđulâšvuotâ alguu tohâmân sämitige čuákkimân +nuuvt älkkeht ko máhđulâš. +o Fállojeh aktiivlávt säminuoráid máhđulâšvuođah +uápásmuđ pargoelimân sämitiggeest já čođâldittiđ +oppáid kullee hárjuttâllâm sämitiggeest. +o Sämitigge uásálist pehtilávt Suomâ luándu +maaŋgâhámásâšvuođâ já pištee kevttim strategian já +toimâohjelm 2012-2020 olášutmân, čuávumân já +vaikuttem árvuštâlmân já oovded sämmilijd kyeskee +uulmij jotelis olášume. +Sämitiigán láá torvejum ke- +lijdeijee resursseh uásálistiđ strategia já toimâoh- +jelm olášutmân. +o Sämitigge uásálist pehtilávt já aktiivlávt Nagoya +pevdikirje9 ratifisistemprosessân já olášutmân. +o Ärbivuáválii tiäđu iäláskittemprojektij olášuttem lii +álgám. +o Sämitigge váldá vuotân jieijâs tooimâst säämi ärbi- +vuáválii tiäđu táárbuid já oovded puohâin toimâinis +ärbivuáválii tiäđu siäilum, sirdâšem já ovdánem +o Sämitigge oovded já lááčá iävtuid sämmilij ärbi- +vuáválii tiäđu tutkâmkuávdáá vuáđđudmân. +o Sämikuávlu eennâmkevttim stivriimist nuávdittuv- +vojeh biodiversiteetsopâmuš Akwé: Kon -ravvuuh +tievâsmiärálávt. +o Sämitigge tuáimá pištee ovdánem mield puohâin +toimâinis tuástumáin šoŋŋâdâhnubástus já tur- +viimáin sämikuávlu eellimvuáimálâšvuođâ já sämi- +kulttuur siäilum meid puáttee suhâpuolváid. +o Sämitigge uásálist aktiivlávt já pehtilávt uhke- +vuálásâš luándutiijpâi tile pyereedmân rahtum +toimâvuávám olášutmân, čuávumân já uhkevuálásâš +9 Biologâlâš maaŋgâhámásâšvuođâ kyeskee almossopâmušân lohtâseijee Nagoya pevdikirje geeniriggoduvâi uážžumist +já uážžumvuođâst sehe aavhij vuoigâlâš já täsipiälálâš jyehimist maid toi kevttimist uážžu +Sämmilij luándu maaŋgâhámásâš- +vuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu +Biodiversiteetsopâmuš artikla 8 (j) +Sopâmušuásipeleh kalgeh aalmuglâš +lahâasâttâsâs mield kunnijâttiđ, suojâliđ +já paijeentoollâđ biologâlâš maaŋgâhá- +másâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim +tááhust merhâšittee algâaalmugij já +ärbivuáválii eellimhäämi annee páihá- +lâšsiärvusij tiettim, innovaatioid já +vuáválâšvuođâid, sehe ovdediđ já +vijđediđ toi heiviittem ton tiettim, in- +novaatioi já vuáválâšvuođâi omâsteijei +luuvijn já iššijn sehe ruokâsmittiđ taan +tiettim, innovaatioi já vuáválâšvuođâi +kevttimist ožžum aavhij täsipiälálâš +jyehim. +Säämi luándu maaŋgâhámásâš- +Säämi luándu maaŋgâhámásâšvuotân +lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu tiättoo +säämi luándu kevttimist já ärbivuáválij +sämi-iäláttâsâi háárjutmist ađai puásui- +tuálust, kyelipiivdost, meccipiivdost, +nuurâdmist já tuoijuumist sehe luándu- +Tiätu sirdâšuvá sämi- +kielâ luándun, miäcán, šooŋân, puásui- +tuálun, tuojijd, meccipiivdon já kyeli- +piivdon lohtâseijee terminologiast sehe +sämikielâlâš päikkinoomâin. +vuáválâš tiätu sirdoo tiäđulâš +máttááttem, puárásub suhâpuolvâin +ožžum maali, juáigusij já njálmálâš +muštâlemärbivyevi pehti sehe puásui- +tuálu-, kyelipivdo-, nurâdem tyeji- já +meccipivdovuovij pehti. +luándutiijpâi tile árvuštâlmân sämikuávlust. +o Sämitigge oovded Eurooplâš enâdâhalmossopâmuš olášuttem já uásálist aktiivlávt já vai- +kutmáin enâdâhalmossopâmušoovtâstpaargon. +Kove: Klemetti Näkkäläjärvi +o Sämitigge uásálist pehtilávt já aktiivlávt šoŋŋâdâhnubástusmiärádâstohâmân já +šoŋŋâdâhnubástus vuáhádumpoliitiik rähtimân já olášutmân. +o Sämitigge ana huolâ, et ruukilaavâ já čäcilaavâ sämikulttuur hiäjusmittemsyejeh olášuveh +tievâsmiärálávt vuáválâšvuođâst. +Sämitigge uásálist ruuki- já čäcilaavâ miäldásâš vai- +kuttâsâiárvuštâlmân pehtilávt, aktiivlávt já äššitobdeht kulâmáin kuávlu sämmilijd. +tiigán láá torvejum tuárvi resursseh ruukilaavâ olášuttem várás. +o Sämitigge uásálist pehtilávt já aktiivlávt aalmuglâš pištee ovdánem strategia já ohtsâškod- +dečoonnâsmij valmâštâlmân. +Sämitigge valmâštâl Suomâ staatâ ruttâdâssáin, virgeomâhijd +kenigittee, säämi pištee ovdánem strategia, mii lahtoo aalmuglâš strategian. +o Sämitiigán läjiduvvoo virge, mon pargoid kuleh sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij vuoi- +gâdvuođâsajattuv já sämikielâlâš palvâlusâi já uásálistem ovdedem, ohtâvuođâtoollâm sä- +miservijguin já sämitige jieijâs tooimâ ovdedem sämikuávlu ulguubeln. +o Sämitigge vuáđđud oovtâstpargoost máttááttâs- já kulttuurministeriöin, uáivikaavpugkuávlu +kieldâiguin já sämiservijguin sämikulttuurkuávdáá uáivikaavpugkuávlun sämmilij kuáhtám- +saijeen, sämitige ohtân toimâsaijeen já sämikielâlâš palvâlusâi já kerhotooimâ ornimsaijeen. +o Sämitigge tuárju sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij ohtâvuođâ sämikuávlun já sämikult- +tuur já ton hárjuttem. +o Sämitigge lááčá iävtuid eidusâš toimâstis já uárnee proojeekttoimâstis kurssâ- já ker- +hohámásâš tooimâ, moin tahhoo máhđulâžžân sämikuávlu ulguubeln ässee párnái já nuorâi +máhđulâšvuođâid uápásmuđ eres sämipárnáid já -nuoráid já sämikuávlun sehe ovdediđ jiei- +jâs mättim, mii lohtâs ärbivuáváláid sämi-iäláttâssáid, kulttuurolgospyehtimáid já ärbi- +vuáválâš tiätun. +Kove: Pirita Näkkäläjärvi +o Sämitiggelaavâ já -asâttâs uđâsmittem ohtâvuođâst vaaljâvuáhádâh uđâsmittoo parlamen- +taarlâžžân sämitige toohâm iävtuttâsâi vuáđuld. +o Sämitige vaaljâi äigimuddo rievdâduvvoo nuuvt, että vaaljah tuállojeh siämmáá ääigi Taažâ +já Ruotâ sämitiggevaaljâiguin. +o Puáttee sämitiggevaaljâin váldoo sämikuávlust kiävtun šleđgâlâš jienâstem, jottee jienâstem- +auto sehe ubâ enâmist munejienâstem poostâ iššijn. +o Sämitigge rahttât ive 2015 sämitiggevaaljâi orniimân. +o Sämitiigán vuáđuduvvoo tieđetteijee virge. +Sämitigge tieđeet aktiivlávt jieijâs tooimâst já +äigikyevdilijn sämmilij vuoigâdvuođáid lohtâseijee aašijn päikkisiijđoin, mediast já sosi- +aallâš mediast sämikielân já suomâkielân. +Sämitigge oovded nuuvt siskiipiäláá ko ulguu- +piäláá-uv tieđettem. +Tieđettem čuosâttuvvoo meid čanosjuávhoid. +Sämitige tieđettem ovde- +duvvoo vuáruvaikuttâslâžžân. +Sämitige päikkisiijđoh ovdeduvvojeh eenâb vuáruvaikuttâs- +lâžžân já pyerebeht aldanitten sämikielân já suomâkielân. +Sämitige päikkisijđoid ráhtoo tiä- +tupakkeet sämmilij vuoigâdvuođâin sämikuávlust já ton ulguubeln. +o Sämitigge palvâl sämmilijd täsiárvulávt puohâin Suomâst sarnum sämikielâin. +o Sämitiggeest láá kelijdeijee resursseh toimâđ já säämi kulttuurkuávdáš Sajos palvâl puohâid +sämmilijd ávus kulttuurkuávdážin já sämmilij parlamenttáállun. +o Sämitige tooimâ ovdeduvvoo nuuvt, että sämitiggeest láá toimâsajeh puohâin sämikuávlu +Sämitige virgelmaah já sajanmáávsu uážžoo luáttámušulmuuh láá sämmilij +kuáhtámnáál älkkeht já ohtâvuođâväldimij várás lii máhđulâšvuotâ táttuđ suáittimääigi vir- +gelmain, amas ohtâvuođâväldimist šodâččii koloh sämmiláid. +o Sämitige pargojuávkkupoolitlâš ohjelm já oovtviärdásâšvuođâ- já täsiárvuvuáváámeh +valmâštuveh ive 2013 aalgâst já toh valmâštâlluvvojeh oovtâstpargoost pargojuávhoin +o Sämitige pargojuávkku- já ekonomiahaldâttâh ovdeduvvoo pehtilávt väldimáin vuotân +lahâasâttâs já uđđâ pargojuávkku- já ekonomiahaldâttâhvuáháduvâi ovdánem. +o Sämitigge sirdâšuvá šleđgâlâš pargojuávkkuhaldâttuv já äššikirjehaldâttuv palvâlussáid ive +o Sämitige pargo-oornig uđâsmittoo pehtilávt sämitiggelaavâ já -asâttâs uđâsmittem +ohtâvuođâst demokraatlâžžân já parlamentaarlâžžân, väldimáin vuotân lahâasâttâs já haldât- +tuv vuáválâšvuođâi ovdánem. +o Sämitige pálhášumevuáhádâh uđâsmittoo. +Sämitige parlamentaarlâš stivrim já hiäđukoc- +ceem ovdeduvvojeh naanoodmáin värisaavâjođetteijei já sämitige stiivrâ sajattuv já läjiduv- +vojeh iävtuh poolitlâš tooimâ piähtumân pálhášumevuáháduv vievâst. +o Sämitige pargojuávkkuresursseh nanoduvvojeh ekonomiavuávám mield. +o Sämitige hiäđukocceem lii áávus, ääšitobdee, pehtil, puáđuslâš já vaikutteijee. +Hiäđukoce- +mist ovdeduvvojeh Suomâ aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi já kuávdášlâš olmoošvuoigâd- +vuođâi olášume koccee orgaanâi avžuuttâsâi olášume sämitige toimâohjelm mield. +o Hiäđukocemist vuáijup eromâšávt sämmilijd kyeskee lahâasâttâs ovdedemprojektáid vai- +kutmân já sämikuávlu eellimvuáimálâšvuođâ pyereedmân sämikulttuur mield. +Čanosjuávk- +kuoovtâstpargo jieškote-uv virgeomâháiguin juátkoo já ovdeduvvoo. +o Hiäđukocceem Euroop unionân ovdeduvvoo já pyereduvvoo. +Sämitigge tuálá aktiivlâš +savâstâllâm EU:in sämmilijd kyeskee aašijn viggâmáin vaikuttiđ EU miärádâstohâmân +oovtâstpargoost SPR:in. +o Sämitigge uásálist haldâttâsráđádâlmáid ive 2015 já vaikut pehtilávt haldâttâsohjelm sämi- +kirjiimáid. +o Sämitiigán vuáđuduvvoo iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode vuálásâžžân staatâ ruttâdâssáin +säämi iäláttâsruttârááju, moin puáhtá tuárjuđ sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem +(puásuituálu, kyelipivdo, meccipivdo, nurâdem já tyeji) já toid lohtâseijee uđđâ sämikult- +tuurmiäldásij iäláttâshaamij ovdánem, tegu ucessiähá ekologâlâš mađhâšem já ärbivuáválij +iäláttâsâi pyevtittâsâi jáludem. +Eromâšávt tuárjup säminuorâi peessâm ärbivuáválij sämi- +iäláttâsâi pirrâdâhân já säämi nissoonirâtteijeevuođâ. +o Sämitiigán läjiduvvoo nk. +tuástumruttârááju (puskurirahasto), vâi sämitigge puáhtá uuccâđ +ruttâdem EU-projektij jotonpiejâmân. +Occoo ruttâdem EU rááhtusruttârájuohjelmijn +toimâohjelm uulmij olášutmân. +o Sämitige iäláttâspoolitlâš toimâ pyereduvvoo vuáđđudmáin uđđâ viirgijd já uásálistmáin ak- +tiivlávt sämi-iäláttâsâi oovdedmân hiäđukocemáin, lääjidmáin ovdedemprojektijguin já šiev +oovtâstpargoin ärbivuáválij sämmilij iäláttâshárjutteijeiguin. +o Puásuituálu- já luánduiäláttâsâi ruttâdemlaahân iävtuttuvvoo kuáđuttemtoorjâ säämi puásui- +tuálumaali tuárjumân já siäilutmân sehe piätuvahâgij muuneeldestimân. +o Kuálástuslaavâ olesuđâsmitmist torvejuvvojeh sämmilij tovlááh navdâšemvuoigâdvuođah +ubâ sämikuávlust, säämi kuálástusärbivyevi já -kulttuur siäilum sehe sämmilij sierânâs- +vuáđustâslâš kyelipivdovuoigâdvuođâi siäilum. +Sämitige tievâsmiärálâš já vaikutteijee +uásálistem sehe Tiänu sämmilij kuálástusärbivyehi já kyelipivdovuoigâdvuođah torvejuvvo- +jeh Tiänu kuálástussopâmušráđádâlmijn. +o Tuárjojeh já läjiduvvojeh iävtuh sämikulttuurmiäldásâš ärbivuáválij iäláttâsâi áámmátlâš +máttááttâsân já tuárjoo eromâšávt oppâsopâmušškovlim ovdánem. +o Hiäđukocemáin já ovdedemtoimáin ovdeduvvoo taggaar tile, mii tuárju sämmilij ärbi- +vuáválij iäláttâsâi já toi lahtosiäláttâsâi hárjuttem. +o Ovdeduvvoo puáldámušviäru macâttem ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi hárjutteijeid +Sämikielâ eellimvuáimálâšvuođâ turvim +o Säämi parlamentaarlâš rääđi ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ tutkâm- já áámmát/reesuurs- +kuávdáá pissoo ruttâdem visásmittoo proojeektääigi já tooimâst šadda fastâtoimâ. +vuáđuld lii läjidum pissoo malli säämi kielâoovtâstpargo orniimân SPR:st já sämitige tooi- +mâst. +o Viggâp uážžuđ sämikielâi tááláá tile kyeskee čielgiittâspargo valmâšin ive 2013. +kielâlaavâ olášume árvuštâllâm lii algâttum. +o Hiäđukocemist vuáijup eromâšávt ärbivuáválij sämikielâ kevttimpirrâsij siäilutmân já tuár- +jumân. +Tuárjup sämikielâ kevttim lasanem. +Sämikielâ kevttimmáhđulâšvuođah nanoduvvo- +jeh puohâin eellim suorgijn já sämikielâ siäilum, ovdánem já sirdâšem uđđâ suhâpuolvân +tuárjoo. +o Säämi kielâlaahâ olášuvá tievâsmiärálávt já sämitigge kocá pehtilávt já aktiivlávt kielâlaavâ +olášume. +Säämi kielâlahâčielgiittâs toimâiävtuttâsah láá olášittum. +o Sämikielâ toimâttâh ovdeduvvoo sämikielâ huolâttâs já kielâpolitiik äššitobdeeorgaanân. +Sämikielâlâš sänipargo já uđâssaanij ovdedem máhđulâšvuođah nanoduvvojeh, eromâšávt +kielâteknologia vievâst. +o Aanaar- já nuorttâsämikielâ sajattâh pyereduvvoo täsiárvusâš kiellân škovliimist, tuđhosijn, +sämitige tooimâst já almolâš elimist tavesämikielâ paaldân. +Sämikielâ toimâttâhân vuáđu- +duvvojeh kulmâ uđđâ jurgâleijee virge, aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielân. +o Sämikielâ iäláskittee kielâpiervâl- já kerhotooimân ráhtojeh ohtâlâs kriteereh já kielâpiervâl- +vuáváámeh sämitige jođettâsâst. +o Kielâ iäláskittee kielâpiervâltooimah uárnejuvvojeh jyehi sämikuávlu kieldâst já sämikuávlu +o Kielirääđi vuálásâžžân läjiduvvoo meriruttâ, moin puáhtá tuárjuđ rävis sämiaalmug +njálmálâš já/tâi kirjálâš sämikielâ tááiđu haahâm. +o Sämitige nuorâirääđi vuálásâžžân lii vuáđudum +säämi nuorâimeriruttâ. +o Nuorâirääđi vuálásâžžân vuáđuduvvoo Ofelaš- +proojeekt, moos tähiduvvojeh tuárvi resursseh +säämi nuorâimeriruuđáin. +o Sämipárnái- já nuorâi táárbuh váldojeh vuotân +sämitige puoh tooimâst. +o Sämitige nuorâirääđi tuođâliih vaikuttemmáh- +đulâšvuođah torvejuvvojeh já nuorâirääđi tooi- +mâ já tubdâttetteevuotâ ovdeduvvoo säminuorâi +sajattuv äššitobdeeorgaanân. +o Sämikielâlâš já sämikulttuurmiäldásâš kerho- já +astoääigitoimâ ovdeduvvoo já tuárjoo. +o Läjiduvvojeh iävtuh toos, et säminuorah pyehtih +pääcciđ sämikuávlun. +o Säämi párnáikulttuurkuávdáást MÁNNU:st ráhtoo +uási sämitige pissoo tooimâst já tooimân láá kelij- +deijee resursseh. +Toimâ lasettuvvoo já ovdeduv- +voo sämikuávlust já vijđeduvvoo meid sämikuávlu +3.3.4 Sämikielâlâš sosiaal- já tiervâs- +vuođâpalvâlusâi ovdedem +o Sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi +pyevtitmân väridum meriruuđâ mieđeetmist asât- +tuvvoo lavváin, meriruttâ lii loptejum sämitige +ekonomiavuávám mield já ruttâdem mieđettuvvoo +sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ mield. +MÁNNU +MÁNNU viggá toimâinis nanodiđ sä- +mipárnái- já nuorâi identiteet. +Vuává- +lâš oovtâstpargopeellin tuáimih iänááš +škoovlah, peivikiäjuh já kielâpiervâleh, +moi pehti proojeekt čuásáttâhjuávkku, +sämikuávlu vuálá 18 -ihásiih sämipár- +nááh já nuorah, fättejuvvojeh älkkeht. +Toimâinis MÁNNU oovded säämi +ärbivuáválii tiäđu sirdâšem nuorâb +Kulttuur tubdâm tuárju +párnái já nuorâi sämmilâšidentiteet +nanosmem, mii lii iähtu sämikielâ já +-kulttuur siäilumân já jiešiävtulâš +Sämitigge tuáimá staatâišeruttâvirgeomâhâžžân. +Meriruuđâ mieđeetmân ráhtoo vaaljâpojij- +mield vuávám. +o Hiäđukocemist já sämitige jieijâs tooimâst läjiduvvojeh iävtuh ubâ sämiaalmug ollâtásásâš, +sämikielâlâš já sämikulttuurmiäldásâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid. +sämikuávlu kieldâiguin já palvâluspyevtitteijeiguin sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâ- +palvâlusâi pyereedmân juátkoo pehtilávt já aktiivlávt. +o Vaikuttuvvoo aktiivlávt já pehtilávt sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs lahâasâttâs já haldâttuv +o Läjiduvvojeh iävtuh sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjutteijei pargotiervâsvuođâhuolâttâ- +sân, sajasâšišán já áigápuátun. +o Tuárjoo sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem räjikuávluoovtâstpargoost. +o Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá, sämiohtâduv toimâmiävtuid nanoduvvojeh. +o Sämitige hiäđukocemist ovdeduvvoo árvulaseviäru vyeledem säämi tyejeest já taidust 9%. +o Ráhtoo sämitige taaidâ- já tyejipoolitlâš ohjelm ive 2012 ääigi kulâmáin sämitaaidârijd já +tuájárijd. +Ohjelm rähtim várás pálkkááttuvvoo pargee. +o Sämikielâlâš kulttuur oovdedmân já sämiseervij tooimân väridum meriruttâ loptejuvvoo +ekonomiavuávám mield. +o Uđâsmittoo säämi kulttuurimeriruuđâ uuccâmproosees pehtilubbon. +ráhtá sämitige toimâohjelm vuáđuld ive 2013 rääjist ihásijd mittomeerijd säämi kulttuur- +meriruutân. +o Sämitigge oovded já lááčá jieijâs uásild iävtuid toos, et Suomâ ratifisist Unesco immateriaal- +lâš kulttuurärbivyevi suojâlemsopâmuš nuuvt jotelávt ko máhđulâš +o Tuárjoo sämmilij kulttuurolgospyehtimij siäilum, ovdánem já iäláskittem sämitige hiäđu- +kocemist já jieijâs tooimâst +o Säämi kulttuurimeriruuđâ mieđeetmist já hiäđukocemist läjiduvvojeh iävtuh toos, et sämi- +kielâlâš já sämikulttuurmiäldásâš párnái- já nuorâi kirjálâšvuođâ, multimediapyevtittâs já +eres palvâlusâi meeri já finnimvuotâ lassaan. +o Tuárjoo +hiäđukocemist Sämimuseo Siijdâ ovdánem, resurssistem já pargoi +sirdem Museovirgáduvâst Siijdân. +o Läjiduvvojeh iävtuh nuorttâlâškulttuur- +kuávdáá vuáđđudmân Čevetjáávrán oovtâst- +pargoost nuorttâlâšâi sijdâčuákkimáin já tuár- +joo kuávdáá tooimâ já vaikuttemvuođâ lää- +jidmáin sämitige jieijâs tooimâid kuávdáá +ohtâvuotân. +o Läjiduvvojeh iävtuh sämikielâlâš aavismedia +já viärmádâhmedia ovdánmân. +o Läjiduvvojeh iävtuh sämikielâlâš ohjelmfalâl- +duv lassaanmân radiost já TV:st, eromâš tiäd- +dučuágástâhhân sämikielâlâš já kulttuur- +miäldásâš párnái- já nuorâiohjelmij merhâšit- +tee lasanem sehe sämiradio kullumkuávlu viij- +đedmân kaavpugáid palvâliđ stuárráb uási +sämmilijn. +Vaikuttuvvoo pehtilávt já ak- +tiivlávt Yleisradio sämikielâlâš palvâlusâi +ruttâdem lasseedmân. +Kulttuurolgospyehtim +Sämikulttuurist ärbivuáválâš kulttuur- +olgospyehtim uáivild juoigâmmuusik, +säämi tyeje, sämitaiduu, mainâstem- +ärbivyevi já oskomušâid, kirjálâšvuođâ, +sämikielâlâš päikkinoomâid sehe säämi +huksimärbivyevi (el. +láávuh, kuáđih, +sierâlágán ääitih). +Lasseen säämi +toovlášooskon kullee uhredem sieidijd +lii kulttuurolgospyehtim. +Uđđâsuboh +kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh +uđđâáigásâš sämimuusik, teatter já +elleekovetaiduu +o Sämitigge tuárju säämi kulttuurkuávdáš Saijoos sämi- +kulttuurpalvâlusâi ovdánem já uárnee sämmilijd kult- +tuurpalvâlusâid meid eres sämikuávlu kieldâin já sä- +mikuávlu ulguubeln. +o Saijoos sajattuv nanodem, ovdedem já tobdosin +toohâm sämmilij virkkuus já jiešiävtulâš toimâm- +kuávdážin sehe ellee já maaŋgâpiälásâš tábáhtus- +táállun. +o Saijoos jođettem- já markkânistem- sehe ton fastâ +tuáimei koskâsâš oovtâsttoimâmmaali vuávám já +Kove: Anni Näkkäläjärvi +sooppum maali olášuttem já ovdedem já oovtâsttoimâmmaali toimâm- já pargojuávkkure- +surssij turvim. +o Algâaalmugij elleekovekuávdáá toimâ juátkoo já ovdeduvvoo já ton toimâ vijđeduvvoo še +sämikuávlu ulguubel. +o Sämimuusikkuávdáá toimâ juátkoo já ovdeduvvoo. +o Oovtâstpargo pargoo evaŋgellâš-luterilâš kirhoin já ortodoksâlâš kirhoin sämikielâlâš +palvâlusâi pyereedmân. +Tahhoo oovtâstpargo meid eellimuáinulâš servijguin. +o Säämi oppâmateriaal vaalmâštmân čujottum meri- +ruttâ loptejuvvoo sämitige iävtuttâsâi mield. +Aa- +naar- já nuorttâsämikielâlâš oppâmateriaalâi meeri +lasettuvvoo merhâšitteht. +o Sämikielâ já sämikielâlâš vuáđumáttááttâs várás +valmâštuvvojeh säämi kulttuur vuotân väldee Sä- +mimáttááttâs máttááttâsvuávám vuáđustâsah, moi +vievâst máttááttâs siskáldâsah já tijmejuávuh +ohtâlistojeh já vuáválâš kielâ iäláskittem tahhoo +máttááttâs vievâst máhđulâžžân. +o Ucjuv sämiluvâttuv siäilum tuárjoo já läjiduvvojeh +iävtuh sämiluvâttuv tooimâ ovdánmân. +Läjiduvvo- +jeh iävtuh sämikielâlâš máttááttâsân luvâttuvâst já +sämikielâlâš pajeuáppeeiskosij čođâlditmân. +o Ovdeduvvoo oovtâstpargoost jieškote-uv oppâlájá- +dâsâiguin kielâ iäláskittee tooimâ máttááttâs já sierânâspedagogiik. +o Ovdeduvvoo SPR sämiollâopâttâhproojeekt, vâi säminuorah pyehtih uážžuđ ollâškovlim +o Sämitiigán vuáđuduvvoo sämimáttááttâs ovdedem- já reesuurskuávdáš, mii palvâl já iššeed +škovlim uárnejeijeid sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs oovdedmist. +Sämitiigán čujottuv- +vojeh ruuđah máttááttâs tuárjoo tieđettem já pedagogâlâš ravvim tipšomân já sämimáttááttâs +väldikodálâš ovdedeijen já koordinaattorin toimâmân. +o Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs sierânâsruttâdem (L 29.12.2009/1705, 45 § 1 mom.) +vijđeduvvoo kuoskâđ še taid sämikuávlu ulguupiäláid kieldâid, main lii merhâšittee sämi- +aalmug. +Tahhoo máhđulâžžân olesáigásâš sämikielâ máttáátteijee viirgij vuáđudem še sämi- +kuávlu ulguubel. +o Läjiduvvojeh iävtuh sämikielâlâš amnâs- já luokamáttáátteijei škovlim, tievâsmittemškovlim +já nubástusškovlim lasseetmân. +Säämi máttáátteijeeškovlim ovdeduvvoo nuuvt, et tast +váldojeh vuotân sämimáttááttâs sierânâstáárbuh, sämikulttuurmiäldásâšvuotâ, sämmilij ärbi- +vuáválâš tiätu sehe kyevtkielâlâš- já kyevtkulttuurlâšvuođâpedagogiik. +o Piäijoo joton sämimáttááttâs árvuštâllâmproojeekt. +o SPR:n láá adelum almolâš vääldi pargoh tave-eennâmlâš sämisopâmušâst. +Koskâvuotâ sä- +mitige tooimân lii miäruštâllum sämitige pargo-oornigist. +SPR huolât já joođeet sämmilij +aalmugijkoskâsâš oovdâstmist. +o SPR oovded já čuávu toimâinis Kirkkonjaargâ kuálmád sämiparlamiänttárij julgáštus +olášume +o SPR oovded já čuávu OA algâaalmugraportistee James Anaya sämiaalmug tile Suomâst, +Ruotâst, Taažâst já Ruošâst kieđâvuššâm raportij avžuuttâsâi olášume. +o Suomâ sämitigge uásálist SPR pehti arktâlâš já Baareents kuávlu oovtâstpaargon, aalmugij- +koskâsâš šoŋŋâdâhpoolitlâš já biodiversiteetmiärádâstohâmân, WIPO tooimân, tave +ooláádmudo já tave-eennâmlâš oovtâstpaargon sehe algâaalmugoovtâstpaargon OA:st vai- +kutmáin pehtilávt. +o SPR:st pissoo čäällimkodde já jieijâs budjet ive 2015 räi. +Suomâ sämitiigán láá torvejum re- +sursseh uásálistiđ tievâsmiärálávt SPR tooimân. +o SPR vuálásâžžân tuáimih nuorâilävdikodde sehe tárbulâš meeri eres lävdikodeh SPR pargoi +pehtilis tipšom várás. +010-030 PARGOJUÁVHU PÄÄLHIH (tuálá siste meid päälhi uálgikoloid) +Almolâš toimâttâh +Tááláš pargojuávkku +0101 Saavâjođetteijee +0102 Haldâttâhhovdâ +0103 Lahâčällee +0104 Kulttuurčällee +0105 Sosiaal- já tiervâsvuođâčällee +0106 Ekonomiačällee +0107 Haldâttâhčällee +0108 Toimâttâhčällee +0109 Saavâjođetteijee išedeijee +Vuávájum uđđâ virgeh (vuáđusteijee nomâttâsah) +0110 I värisaavâjođetteijee +0111 II värisaavâjođetteijee +0112 Ruukiaašij čällee +0113 Pirâsčällee +0114 Iäláttâsčällee +0115 Aalmugijkoskâsij aašij čällee +0116 Tieđetteijee +0117 Oovdânpyehtee (sämikuávlu ulguupiälááh ääših) +0118 Toimâttâhčällee +0210 Säämi kielâtorvočällee +0211 Säämi kielâaašij čällee +0212 I Kielâjurgâleijee (ts) +0213 II Kielâjurgâleijee (ts) +0214 III Kielâjurgâleijee (ts) +0215 IV Kielâjurgâleijee (ts) +0216 Kielâjurgâleijee (as) +0217 Kielâjurgâleijee (ns) +0218 Kielâjurgâleijee (ts) +0219 Kielâjurgâleijee (as) +0120 Kielâjurgâleijee (ns) +0311 Škovlimčällee +0312 Oppâmateriaalčällee +0313 Oppâmateriaalvuávájeijee +0314 Toimâttâhčällee +0315 Škovlimvuávájeijee +0316 Oppâmateriaalpargee (as) +0317 Oppâmateriaalpargee (ns) +05 PÁLHÁŠUMEH JÁ SAJANMÁÁVSUH +051 Čuákkimpálhášumeh +052 Áánsumonâttemsajanmáávsuh +053 Tulkkumpálhášumeh +054 Eres pálhášumeh (el. +stiivrâ jes.) +06-07 TOIMÂTTÂHMANOH +061 Toimâsoojij lááiguh (eereeb Saijoos lááiguh) +062 Kopijistemmašinij lááiguh +já pierg. +tivodem já oornigisttoollâm +064 ATK-ruustigeh +065 ATK-ohjelmeh +066 Eres mašineh já ruustigeh sehe vistekáálvuh +067 Toimâttâhtarbâšeh +068 Maŋgim- já čoonnâmpalvâlusah +069 Tele- já puhelinpalvâlusah +070 Tiätujotolâhmáávsuh +071 Postâmáávsuh +072 Paaŋkij palvâlusmáávsuh +073 Eres toimâttâhmanoh +08 ČUÁKKIMMANOH +081 Sämitige čuákkim 4-5 čuák. +082 Stivrâ 10 čuák. +083 Lävdikodeh 5 stk, 6-8 čuák./ldk +084 Jieijâs pargojuávhuh já seminaareh +085 Ulguupiälááh pargojuávhuh +09 ERES TOIMÂMANOH +091 Čanosjuávkkutoimâ +092 Tieđettemtoimâ +093 Škovlim +094 Tiervâsvuođâpalvâlusah +095 Piemmâmpalvâlusah +096 Teddilumpyevtittâsah já lostâalmottâsah +097 Eres manoh +010 SÄÄMI KULTTUURKUÁVDÁÁ +PALVÂLUSOHTÂDÂH +Tááláš pargojuávkku (meriáigásiih) +0101 Vuáhádâhäššitobdee +0102 Västideijee Av-teknijkkár +0103 Av-teknijkkár +0104 Toimâsajehuolâtteijee +0105 Lájádâshuolâtteijee +0106 Saijoos jođetteijee (Säti uási) +0107 Markkânistemčällee +0108 Pyevtittâsčällee +0109 Info-pargee +0110 Lájádâshuolâtteijee (50%) +0111 Saijoos lááiguh +0112 Eres toimâmanoh +011 SÄMIKIEL PAIJEENTOOLLÂM +JÁ OVDEDEM +(sierânâs iävtuttâs MM:n) +012 EUROOP UNION RÁÁHTUS- +RUTTÂRÁÁJU-OHJELMEH +(jiešruttâdemuási sämiprojektijn) +013 AALMUGIJKOSKÂSŠ TOIM +0131 Säämi parlamentaarlâš +rääđi toimâkoloh +0132 Uási säämi kielâlävdikode +toimâkoloin +0133 Eres aalmugijkoskâsâš toimâ +014 SÄMITIGGEVAALJAH +015 SÄÄMI IÄLÁTTÂS- +TOIM (sierânâs iävtuttâs PIM:n) +016 SÄÄMI NUORÂI- +RÄÄĐI (tuálá siste nuorâičällee pälkkikoloid) +(sierânâs iävtuttâs MKM:n) +017 SÄÄMI NUORÂI- +MERIRUTT +018 SÄÄMI KULTTUUR +TUÁRJUM (sierânâs iävtuttâsah MKM:n) +0181 Sämikulttuur já -seervij +tuárjum (nk. +sämikulttuurmeriruttâ) +0182 Algâaalmugij elleekovekuávdáš +0183 Sämimuusikkuávdáš +0184 Säämi párnáikulttuurkuávdáš +019 SÄMIKIELÂLŠ OPPÂMATERIAAL +PYEVTITTEM (sierânâs iävtuttâs MKM:n) +020 SÄMIKIEL JÁ KULTTUUR +IÄLÁSKITTEMTOIM (sierânâs iävtuttâs MKM:n) +021 SÄMINUORÂI TAAIDÂ- +TÁBÁHTUS (sierânâs iävtuttâs MKM:n) +022 SÄMIKIELÂLŠ SOSIAAL- JÁ +TIERVÂSVUOĐÂPALVÂLUSÂI PYEVTITTEM +(sierânâs iävtuttâs STM:n) +023 SÄMMILIJ SOSIAALSYERGI +MÄTTIMKUÁVDÁŠTOIM +0231 Vuávájeijee +0232 II Vuávájeijee +0233 Eres toimâmanoh +024 SÄMMILIJ TIERVÂSVUOĐ +OVDEDEM (tuálá siste vuávájeijee pälkkikoloid) +ČUÁKÁNKIÄSU MANOIN JÁ PUÁĐUIN IIVIJN 2013 - 2015 +Manoh +Puáđuh (staatâtorjuuh) +Staatâtorjuuh riehtiministeriö +válduluokast (sajeh 01-014) +Staatâtoorjâ pargovyeimi- já iäláttâs- +ministeriö válduluokast (saje 015) +Staatâtorjuuh máttááttâs- já kulttuur- +ministeriö válduluokast (sajeh 016-022) +Staatâtorjuuh sosiaal- ja +tiervâsvuođâministeriö válduluokast +Enâmeh láá mii párnááh - +Maat ovat meidän lapsiamme +SÄÄMIMUSEO| LUÁNDUKUÁVDÁŠ +Siida uđâsmuvá +Siida uđđâ čáitáldâh 2022 +Siida tááláš váldučáitáldâh uđâsmittoo vuáđu­ +tivvoom ohtâvuođâst. +Uđđâ čáitáldâh lii tááláá čáitálduv náálá Säämi­ +museo já Luándukuávdáá ohtâsâš, já tot muštâl +oovtâst sämmilijn já tavekuávlu luándust. +ärbitiäđu mušto lii kuáddám luándu já siärváduv +nubástusâi čoođâ suhâpuolvâst nuubán. +Enâdâh mii +pirrâ kuáddá miljovnij iivij luodâid, mutâ maggaar +luándu páácá mii maŋa? +Tááláá čáitálduv puáhtá kolliđ cuáŋuimáánu 2021 +räi. +Uđđâ čáitáldâh valmâštuvá kiđđuv 2022. +Siida olgomuseokuávlu lii ávus +ton puudâ ko Siida-viäsu lii kiddâ +Vuáđupyeredemmuddoost 1.6.2021-31.3.2022 +tááláš Siida­viäsu steŋgejuvvoo já kollim­ +čuosâttâhân tuáimá olgomuseo. +Siida já Mecci­ +haldâttâs äššigâspalvâlem, mađhâšem ravvim +já Siida Shop tuáimih Siida šiiljon puáttee +koskâpuddâsijn viistijn. +Raavvâdviäsu Sarrit +palvâl uđđâ raavvâdviäsu­uásáduvâst. +Äššigâspalvâlem puh. +0400 898 212, siida@samimuseum.fi +Raavâdviäsu Sarrit puh. +040 700 6485, ravintola@sarrit.inet.fi +Meccihaldâttâs luándupalvâlusah puh. +siida@metsa.fi +Aanaar mađhâšemravvim puh. +tourist.info@inari.fi +Vijđedemmuddoost Siida puáhtá kolliđ tegu +ovdil­uv. +Siida äššigâspalvâlem, Siida Shop, Mecci­ +haldâttâs palvâlemsaje já mađhâšemravvim sehe +raavvâdviäsu Sarrit palvâleh. +• Siida čáitálduvah láá ávus +• Siisâpeessâmliipui hadeh pisoh siämmán. +• Mij uápistep normaallávt Siida čáitálduvâin. +• Mij laiguuttep auditorio oles vijđedemmudo ääigi, +virgeomâhái miärádâsâi raajij mield. +MII TÁBÁHTUVÁ VIJĐEDEMMUDDOOST? +Vijđedemmuddoost Siida viestârkiäčán ráhtoo +čuágáldâhohtâdâh já nuorttâkiäčán raavvâdviäsu-uásádâh. +ÁVUSORROOMÄÄIGIH VIJĐEDEMMUDDOOST +Mij uđâsmittep ive 2021 aalgâst Siida tälvipaje +ávusorroomaaigijd. +Puátteevuođâst Siida lii kiddâ pasepeeivij +vuossaargâ saajeest. +LIIPUH +Rävisulmuuh +10€ Vyeledum siisâpeessâmmáksu* 8€ +Párnááh 0-6-ihásiih +0€ Škovlâliih 7-17-ihásiih +* vyeledum siisâpeessâmmáksu juávhoid ucem. +10 olmožid, +iäláttâhulmuid, uáppeid. +SIIDA LII KIDD 1.-31.5.2021 VARRIM TIET +Vyesimáánust 2021 museočuágálduvah já raavvâdviäsu +värrejeh uđđâ vistijd já äššigâspalvâlem värree koskâpuddâsijd +vistijd. +Vuáđupyeredemmuddoost tááláš Siida­viäsu +steŋgejuvvoo, mutâ Siidast palvâlep ubâ paje já +kollimčuosâttâhân tuáimá olgomuseo. +Ton puudâ ko Siida-viäsu lii kiddâ, Siida äššigâspalvâlem, Siida +Shop, Meccihaldâttâs äššigâspalvâlem já mađhâšemravvim +tuáimih Siida šiiljon puáttee koskâpuddâsijn viistijn. +Raavvâd- +viäsu Sarrit palvâl uđđâ raavvâdviäsu-uásáduvâst. +Siida olgo- +museokuávlu lii ávus kuossijd. +• Kollimeh tábáhtuveh riggodum olgomuseost (huám. +olgo- +museo ij lah estâttes kollimčuosâttâh). +• Mij uápistep olgomuseost: olgomuseouápistem 120 € (1h), +MII TÁBÁHTUVÁ VUÁĐUPYEREDEMMUDDOOST? +• Siida-viäsu vuáđupyereduvvoo vijđáht já vuáđučáitálduvah +uđâsmittojeh. +• Mij uážžup Siidan saijaas viäskár sehe uđđâáigásijd maaŋgâ- +muáđusijd toimâttâhčuávdusijd. +• Puátteevuođâst puoh Siida čáitálduvah láá nube keerdist, ko +tááláá raavvâdviäsust šadda čáitáldâhviste. +ÁVUSORROOMAAIGIJD VUÁĐUPYEREDEMMUDDOOST +8€ Vyeledum siisâpeessâmmáksu* 7€ +Uđâsmittum Siida liäkkoo 1.4.2022 +Säämimuseo já Paje­Laapi luándukuávdáš Siida +uđđâ čáitáldâh uážžu nommânis: +ÁVUSORROOMÄÄIGIH UĐÂSMITTUM SIIDAST +Vyeledum siisâpeessâmmáksu* 13€ +Párnááh 0-6-ihásiih 0€ +Škovlâliih 7-17-ihásiih +Siida uđâsmuvá já palvâl +Ráđđáás peerâ -korttâ +škovlâlii perrui +Škovlâlâžân já škovlâahasii päärni perrui +Peivimeeri +Perruu nommâ +Eeni teikâ eeji purâdemtäävih +Vanhimeh västideh +Náágus +Eeči +Enni +Mij puurrâp oovtâst perruin +purâdempeevdi paaldâst kuittâg +moddii ohhoost +Mun puurâm iiđeedpitá já aainâs-uv +oovtâ váldumáállás jyehi peeivi +Mun mälistâm váldumáállás +taldrikmaali mield +Mun puurâm ruonâsijd, heđâlmijd já +muorjijd jyehi peeivi aainâs-uv 4 +kuámmirtievâ +Mun puurâm jyehi peeivi ruvâšleeibi +teikâ eres leeibi, mast lii ennuv sáigu +(paijeel 6g/100g) +Mun kiävtám jyehi peeivi mielhi teikâ +mielkkivalmâštuvâid +Mun valjiim mielhi já +mielkkivalmâštuvâid iänááš +vuojâtteemmin +Mun kiävtám leeibi alne margariin, +mast lii kuittâg 60% vuojâ +Mij kevttip perruu määlistmist oljo +teikâ margariin +Mun valjiim vuástá já cavâstuv +uccáávuoijin (vuástá; vuojâ 17% +teikâ ucceeb, cavâstâh; vuojâ vuálá 4 +Mun puurâm kyele ucemustáá kuohtii +ohhoost +Mij kiddip huámášume +purrâmuškáálvui säälti miärán (om. +leibi, vuástá, cavâstuvah) +Mun puurâm enâmustáá ohtii +ohhoost häppilpurrâmuš (om. +hampurlâš, pizza, ranskaliih, +piärgupiirak) +Mun puurâm enâmustáá ohtii peeivist +njaalgâ liäibumušâid, lahcâjieŋâ, +suklaa teikâ njálgáid +Mun juuvâm enâmustáá kuohtii +ohhoost sukkâráin njálgásmittum +sääpi, limonaad teikâ +energiajuhâmušâid +Mun juuvâm alkoholjuhâmušâid +kuáhtulávt (almaah 0-2 meripitá, +nisoneh 0-1 meripittá/jándur, ij jyehi +peeivi). +Vyerdee teikâ njomâtteijee +enni; jiem juuvâ alkohol +Mun poosâm paanijd jyehi iiđeed já +eehid +Škovlâlii purâdemtäävih +Škovlâlâš västid +Mun puurâm oovtâst muu perruin +Mun puurâm iiđeedpitá jyehi iiđeed +Mun puurâm lieggâ purrâmuš taldrikmaali mield +Mun puurâm peivipitá. +Peivipittán mun puurâm +Mun puurâm ruoinâsijd, heđâlmijd teikâ muorjijd maŋgii +peeivist +Mun juuvâm kooškon čääsi +Mun juuvâm suulâin kulmâ laasâ mielhi teikâ pime jyehi +peeivi +Mun puurâm njálgá enâmustáá moddii ohhoost (om. +mielkki/suklaaliivzâs, pullá, keeksih) +Mun puurâm häppilpurrâmuš enâmustáá ohtii ohhoost +(om. +hampurlâš, pizza, ranskaliih, piärgupiirak) +Mun puurâm heerskuid enâmustáá ohtii ohhoost (om. +njálgáh, limonaad, pottáákvuolâttâsah, vuástánaksuh) +Mun puurâm škovlâpuurâdmist lieggâ purrâmuš, saalaat, +leeibi já mielhi teikâ pime +Mun poosâm paanijd jyehi iiđeed já eehid +Vanhim västid +Páárnán lii fáállun lieggâ purrâmuš pääihist jyehi peeivi +Mun tiäđám, maid pärni porá škoovlâst já peivipittán +škoovlâ maŋa +Päärni juhâmuš purrâmuššáin lii vuojâttes mielkki teikâ +pime +Pärni kiävttá leeibi alne margariin, mast lii kuittâg 60% +vuojâ +Päärni peivipittá lii argâpeeivij eres ko njaalgâ heerskuh +(mielkki/suklaaliivzâs, lahcâjieŋâ, keeksih) +Pärni finnee D-vitamiinvalmâštâs avžuuttâsâi mield +Eeji teikâ eeni lihâdemtäävih +Mun lihâdâm olgon jyehi peeivi +Mun lam aktiivlâš argâlihâdeijee (om. +porthááh, šiljopargoh, ášástâllâm, +pargomätkilihâdem) +Mii peerâ liihâd oovtâst +Mun adelâm lihâdeijee ulmuu maali +eres perruujesânáid +Mun finniim liihâdmist šiev mielâ +Mun lam astoääigi tv teikâ tiättur +paaldâst enâmustáá muáddi tijme +Must lii lihâdempuđâldâs, mii +Mun lihâdâm pargopeeivi ääigi +Mun tuálvum päärni peivitiipšon, +ovdâškoovlân teikâ puđâldâsân +vääzin teikâ tuolmâmpyeráin +Mij hoittáp perruu argâtooimâid +tienuuvt, ete perruujesânijn lii +máhđulâšvuotâ lihâdiđ merikoskâsávt +Mun lihâdâm aainâs kuohtii ohhoost +nuuvt, ete ovdedâm teehij iälšu +Jo-uv +Mun lihâdâm maaŋgâ peeivi ääigi +ohhoost nuuvt, ete šieđâlum váhá +jotelis väzzim) ohtsis aainâs 2 +tijme 30 minuttid +Teikâ +ohhoost nuuvt, ete šieđâlum +čielgâsávt (om. +njolge) ohtsis aainâs +1 tijme já 15 minuttid +Eeni teikâ eeji suovâttesvuotâ +Muu päärni piirâs lii suovâttem +Mun adelâm muu páárnán suovâttes +eellimtäävi maali +Škovlâlii lihâdemtäävih +Lihâdem lii muu mielâst hitruu. +Hitruus lihâdem lii +Mun lihâdâm tienuuvt, ete šieđâlum +Mij lihâdep perruin oovtâst +Must láá skipáreh, kiäiguin mun lihâdâm +Mun váázám teikâ vuájám tuolmâmpyeráin škovlâmääđhi +Mun lihâdâm tijmekooskâi ääigi +Škoovlâ lihâdemtiijmij ääigi lii hitruu +Mun sierâdâm teikâ lihâdâm olgon škovlâpeeivi maŋa +Mun koccáám virkkun iđedist +Pärni finnee positiivlii macâttâs suu liihâdmist +Pärni lii máttááttum lihâdiđ torvolávt suu pirrâsist +Päärnist láá pihtâseh já piergâseh, moh heivejeh +liihâdmân +Pärni liihâd jyehi peeivi kuittâg 2 tijme +Pärni čokkáá tv, tiättur teikâ elektroniikspeelâi paaldâst +enâmustáá 2 tijme peeivist +Pärni uáđá kuittâg 9 tijmed iho +Moid valjimijd mij lep tuđâviih? +Mii luhostuvá +mii perrust? +Maid mij halijdiččijm mutteđ já maht? +ravviittâhahasij várás +Vanhimáid, kiäh vyerdih párnáá já vuálá škovlâahasii +päärni perrui +Päärni purâdemtäävih +Mij purâdep šiev mieláin +Pärni porá iiđeedpitá, peivimáállás, eehidmáállás, +eehidpitá já 1-2 peivipitá jyehi peeivi +Pärni porá váldumáállás taldrikmaali mield +Pärni porá ruonâsijd, heđâlmijd já muorjijd maŋgii peeivist +Pärni porá jyehi peeivi suohâd teikâ leeibi, mast lii ennuv +sáigu (paijeel 6g/100g) +Pärni kiävttá jyehi peeivi mielhi teikâ mielkkivalmâštuvâid +Päärni mielkki já mielkkivalmâštuvah láá iänááš +vuojâttemeh +Päärni leeibi alne kiävttoo margariin, mast lii kuittâg 60% +Vuástá já cavâstâh, maid pärni kiävttá, láá uccáávuoijiih +(vuástá; vuojâ 17% teikâ ucceeb, cavâstâh; vuojâ vuálá 4 +Pärni porá kyele ucemustáá kuohtii ohhoost +Pärni porá enâmustáá ohtii ohhoost sálttáás +snuotârdempittáid (om. +pottáákvuolâttâsah, sälttikeeksih, +vuástánaksuh). +Vuálá 1 i. ij ollágin +Pärni porá enâmustáá ohtii ohhoost häppilpurrâmuš (om. +Pärni ij puurâ jyehi peeivi njálgáid, suklaa, njaalgâ +liäibumušâid, lahcâjieŋâ, mielkki/suklaalivzâsijd jno. +Päärni koškojuhâmuš lii čääci +Pärni juhá enâmustáá kuohtii ohhoost sukkârlii sääpi teikâ +limonaad +Pärni finnee D-vitamiinvalmâštâs avžuuttâs mield +Päärni paanijd paseh jyehi iiđeed já eehid +Päärni lihâdemtäävih +Pärni liihâd mielâstis +Pärni lii olgon jyehi peeivi +Päärnist lii asto liihâdmân +Päärni lihâdempiirâs lii torvolâš +Päärnist láá lihâdemmuulsâiävtuh fáállun +Pärni uásálist stivrejum liihâdmân jieš teikâ perruin +Pärni vázzá teikâ vuájá tuolmâmpyeráin aainâs-uv uási +määđhist peivitiipšon, ovdâškoovlân teikâ puđâldâsân +Lihâdem lii jyehipiäiválâš uási päärni peivitipšosaje teikâ +ovdâškoovlâ argâruutiin +Pärni liihâd jyehi peeivi aainâs-uv 2 tijme nuuvt, ete +šieđâluvá koskâttuvâi +Moid valjimijd mun lam jieš tuđâvâš? +luhostuvá mii perrust? +Maid mun halijdiččim mutteđ já maht? +Lihâdem párnáiguin +Párnáá lihâdemavžuuttâs: 2-3 tiijme peeivist +keppisávt, virkkuht, +liävttoin +Lihâdah-uv tun jieijâd perruin? +Jiem. +Maht tij puávtáččijd lihâdiđ oovtâst? +Lihâdâm. +Muštâl, moin naalijn? +Uáđáh-uv tun tuárvi? +Jiem, +iđedist lii vaigâd koccáđ. +Juo, +iđedist lii älkkee koccáđ. +Tiptáh-uv tun paanijd já njäälmi motomin vuoiŋâstiđ? +Jiem, mun snuotârdâm maidnii +málásij kooskâst. +Juo, toolâm puudâid puurâdmist. +Koskâpitái snuotârdem já juhâmušâi šloggâm ohtânmaanoost toovvât maaŋgâi tiijmij +suvrâvolliittem paanijd. +Mušte xylitol purâdem maŋa! +ateriarytmi ja hammasKORJATTU.indd 2 +www.sydanmerkki.fi +Váimumerkkâ-pyevtittâsah já purâdemravvuuh argâpeeivi iššeen +Puurâ 5-6 +kuámmir tievâ +šaddoid jyehi +timmâ +korrâ +siämmáá ennuv energia +Suklaakeeksih vâi koskâpittá +Sálttáás snuotârdâsah +Mikropopkorn 90 g +1,5 g sältti +Sälttipähkin 175 g +2,6 g sältti +Pottáákvuolttâseh300 g +4,2 g sältti +Sälttikeksi 100 g +2,1 g sältti +Pasteija +0,8 g sältti +Ránskálâš potákkeh +Hamburilâš +2,2 g sältti +Njaalgâ snuotârdâsah +Suklaamuffin +Keksipakkeet +Njälgissekkâ 400 g +Suklaatuálbus 200 g +Suklaačuággi +Lahcâjieŋâsäggi +Muŋkki +Verdid lasettum sukkârij meerijd +Muáluseh 2 dl +sukkâreh 2 pt +Appelsin +sukkâreh 0 pt +Juuguurt 2 dl +sukkâreh 6,5 pt +Uccâ pullá 50 g +Njálgáh 200 g +sukkâreh 33 pt +Suklaačuággi 45 g +Keeksih +sukkâreh 4 pt +Lahcâjieŋâ 70 g +sukkâreh 5 pt +Mysličuággi 29 g +sukkâreh 3 pt +Muálusmysli 0,5 dl +sukkâreh 2,5 pt +sukkâreh 18 pt +sukkâreh 14,5 pt +sukkâreh 13 pt +sukkâreh 8 pt +Limsa 0,5 l +Vuojâttes mielkki, ohtâ laasâ +Energiajuhâmuš 3,3 dl +Juuguurtjuhâmuš 3,3 dl +Säppi 2 dl +Čääci, ohtâ laasâ +5 oonâ párnái lijgetiädu pirrâ sárnumân +Lattii positivlávt jieijâd rummâš kuáttá. +Ele sáárnu +párnáá kulâdijn jieijâd tâi párnáá tiädu pirrâ. +Toovâ nubástusâid puurâdmân já liihâdmân, mutâ ele +sáárnu lijgetiädust. +Vääldi perruu mield! +Párnáá lijgetiäddu lii oles perruu +äšši, já tondiet eellimvuovij nubástusah kyeskih puoh +perruujesânijd. +Juáháš lii nánnáá tagarin ko sun lii. +Tiädduhaldâšem +ulmen lii pyereestvaijeem já tiervâs eellim olesolmožin, ij +tiätulágán olgohäämi. +Rammuu já movtijdit párnáá. +Eesti koronavirus +leevvânmist +Poosâ kieđâid, kuorsâ olmânáál. +Mušte torvokooskâ. +Jis tunjin šaddeh tavdâmeerhah, +te piso pääihist já moonâ teestân. +Keevti maaski talle ko jieh pyevti +toollâđ kooskâ. +Luođii já keevti koronaviilku. +thl.fi/koronainfo +Uccâ tavvooš, +stuorrâ +vaiguttâs +Dutkansearvvi dieđalaš áigečála +Dutkansearvi +Saamen kielen ja kulttuurin tutkimusseura +Nr. +Sámegielaid ealáskahttin - geasa ávkin? +Sämikielâi iäláskittem - kiäs ävkkin? +Sääʹmǩiõli jeälltummuš - ǩeäzz äuʹǩǩen +Almmustahtti +Sámegiela ja -kultuvrra dutkansearvi +Doaimmahan / Toimâttâm +Marja-Liisa Olthuis & Irja Seurujärvi-Kari +Irja Seurujärvi-Kari +Sámegiela ja -kultuvrra dutkansearvi / +Sämikielâ já -kulttuur tutkâmservi / +Sääʹmǩiõl da -kulttuur tuʹtǩǩeemsieʹbrr +Doaimmahusa dearvvahussánit / +Toimâttuv tiervâttâssäänih +Artihkkaliid sisdoallu +Artihkkalat / Artikkeleh / +Artikkee'l +Dos, FT Marja-Liisa Olthuis +Kielâiäláskittem - jyehi ulmuu vuoigâdvuotâ +Tuâjj-joukk Marko Jouste, Markus Juutinen, Miika Lehtinen, Anna +Lumikivi, Hanna-Maaria Kiprianoff +Sääʹmǩiõl da kulttuur jeälltummuš Sääʹm +mošttbaŋkk -haʹŋǩǩõõzzâst +Risten Mustonen, Gáppe Piera Jovnna Gáhteriinná Risten +Livččiigo buoret ahte don humat suomagiela? +Mari Keränen +Davvisámegiela standardiseren - mo lea dáláš čáll- +invuohki ovdánan? +Uđđâ jienah - anarâškielâ oppâm rävisolmožin +Torkel Rasmussen +Eanet sápmelaččat go goassege ovdal +Sámegiela ja -kultuvrra dutkansearvi / Sämikielâ já -kulttuur tutkâmservi / +Sääʹmǩiõl da -kulttuur tuʹtǩǩeemsieʹbrr / Saamen kielen ja kulttuurin tutkimusseura +vuođđuduvvui jagis 2014. +Dutkansearvvi ulbmilin lea: +Gáhttet sámegiela ja -kultuvrra dutkamuša ja ovddidit dan paradigmma +dovddusin dahkama álmmotlaččat ja álbmogiidgaskaččat +Dahkat dakkár dutkamuša, mii konstruere dutkanvullosaččaid ja dutkiid +gaskasaš dásseárvosaš vuorrováikkuhusa +Lasihit ipmárdusa sihke dieđu ja diđolašvuođa unnitlogu ja álgoálbmogiid +gielaid ja kultuvrraid birra +Lasihit sámegiela geavaheami ja máhcahit giela geavahussii doppe, gos +dan geavahus sierralágan giellageavaheami oktavuođain lea jávkan dahje +geahppánan. +Dutkansearvvi dárkkuhussan lea erenomoamážit lasihit dieđamáilmmi ja sámegielat +servošiid gaskasaš oktavuođaid, ja ná oažžut dutkiid buvttadan dieđu ain eanet +álgoálbmotgiellaservošiid geavahussii. +Dutkansearvvi dieđalaš áigečála lea vuosttaš +Suomas almmustahtton sámegielat dieđalaš áigečála. +Dan ulbmilin lea hukset nana +sáme- ja álgoálbmotdutkiid gaskasaš fierbmádaga sihke lasihit sámegielaid girjjálaš +geavaheami ja oinnolašvuođa. +Ulbmilin lea maid fidnet sihke dutkiid ja aktivisttaid +čállit ain viššalut sámegillii, ja fállat ná sámegielat lohkkiide beroštahtti deavsttaid. +Sávvamis lea, ahte elektrovnnalaččat almmustahtton deavsttat movttidahttet lohkkiid +maiddái oassálastit dieđalaš háleštallamii. +Áigečállaga nubbi nummir lea plánejuvvon almmustahttot giđđat 2018. +Nuppi +nummira temán lea lingvistihkka. +Doaimmahussii leat juo boahtán moanat deavsttat, +muhto ain lea dilli ja áigi čállit dange nummirii. +Goalmmát nummir boahtá olggos +čakčat 2018 temáin Álgoálbmotdutkamuš. +Daid čállosiid birra lohkkit ja čállit ožžot +lassedieđuid dutkansearvvi ruoktosiidduin (http://www.dutkansearvi.fi). +Dutkansearvvi blogga lea rabas háleštallankanála sámi ja álgoálbmogiid dieđalaš áššiin +sihke sin áigeguovdilis gielalaš ja kultuvrralaš áššiin ja vuoigatvuođain. +Dan bokte +lea maiddái vejolaš juohkit dieđu áigeguovdilis konferenssain ja eará dáhpáhusain. +Dutkansearvi sávvá oažžut lasi bloggačállosiid! +Ulbmilin lea almmustahttit moadde +blogga mánotbajis. +Ulbmilin lea čállit bloggaid sámegillii, muhto maiddái earágielat +bloggačállosat leat buresboahtin. +Sámegielaid ealáskahttin - geasa ávkin? +Sámiid njálmmálaš árbi, máinnas-, juoigan-, livđe- ja leu'ddárbi, lea hui rikkis +ja dat lea guoddán sámegiela ja -kultuvrra agibeaivve. +Girjjálaš dahje čállingiela +dáiddu sámit dárbbašišgohte eanet easkka hui maŋŋit dalle, go modernitehta ja +institušuvnnat, nugo skuvla, bohte maiddái Sápmái. +Sámit leat máhttán máŋggaid gielaid, daningo sii leat eallán máŋggaid álbmogiid ja +kultuvrraid gaskkas. +Našuvnnastáhtaid huksen ja nationalistalaš politihka leavván +váikkuhišgođii sápmelaččaide nu, ahte dat heahpanišgohte iežaset kultuvrra ja giela- +Sámegiella goittot ii jávkan ja olbmot jotke giela hállama iežaset árbevirolaš birrasis, +nugo ruovttus, boazodoalus ja eará árbevirolaš bargguin ja ealáhusain. +Eatnigiellagat leat doallan giela ja kultuvrra badjin ja ná dat leat seilon ja sirdon. +Stuorámus oassi giellamáhttiin eai goit goassige olus geavat čállingiela. +Čállingiella +lea dikotomalaš iđa dan láhkai, ahte muhtumat geavahit dan ollu ja muhtumat eai jur +ollenge. +Liikká čáĺlingiela geavaheapmi lea ávkkálaš ja dárbbalaš moderna máilmmis, +nugo medias, hálddahusas, skuvlla ja diehtagis. +Árbevirolaš domenaid lassin lea boahtán ođđaáigásaš domenat. +Daid sáhttá juohkit +guovtti oassái: heajos ja gievrras domenat. +Heajos domenat leat dábálaččát passiivat. +Dat sáhttet leat virggálaš lágain suodjaluvvon domenat dahje eahpevirggálut +nugo gávpi ja boasta. +Gievrras domenat leat dakkárat, main giella gullo ja oidno; +sámegiella oahpahusgiellan skuvllas, sosiálalaš media, dieđalaš giella sihke +friijaáigge ja +Toimâttâs tiervâttâssäänih +giellaservošiid doaimmain. +Giellaaktivisttaid ja dutkiid bargun lea dalle gávdnat +dássedeattu árbevirolaš ja moderna domenaid badjin doallamis. +Hástalussan lea +maŋimuš logiid jagiid šaddan árbevirolaš sámeguovllu olggobealde ássi sápmelaččáid +giela seailluheapmi. +Dán áigge gievrras dahje moderna domenat leat šaddamin giela +seailluheaddji domenan. +Dutkansearvvi ágečáĺa lea dát ođđááigásaš ja gievrras +domena. +(Olthuis, Paksi, Rauhala & Seurujärvi-Kari 2017: Learning through +language and digital technologies. +Indigenous epistemologies in a dialogue with +Euro-American academia. +Doaimmahangottis leage illu sávvat váimmolaččat buresboahtin lohkat Sámegiela ja +-kultuvrra dutkansearvvi vuosttaš dieđalaš áigečállaga! +Dán vuosttaš nummira temán +lea válljejuvvon giellaealáskahttin: olbmuin galgá leat mokta geavahit ja várjalit iežaset +giela ja kultuvrra. +Dán nummira siidduin mii oaidnit dutkiid čállimin dan fátta birra. +Dán nummiris leat fárus guhtta artihkkala. +Sámegiela ja -kultuvrra dutkansearvi háliida +lieggasit giitit dán nummára čálliid. +Manin dát ođđa almmustahttinkanála galggai šaddat? +Sivvan lea dat, ahte +sámedutkamuš ii leat nu boares suorgi, ja ovttaláhkai dieđalaš máilmmis lea +dovdan konkrehtalaččat dan, ahte sámegiella ii leat Suoma bealde bures dohkken +dieđalaš almmustahttingiellan. +Muđuige dieđalaš čállin sámegillii lea ođđa ášši, ja +muhtunláhkai lea ain leamaš álkit dorvvastit eanetlohkogielaide - oassin juo dan dihte, +ahte dieđalaš almmustahttinkanálat leat leamaš eará gillii go sámegillii. +Dán nummiris +leat geavahuvvon buot golbma Suomas hállon sámegiela. +Das duohkoge jurddan lea +dohkkehit buot sámegielaid geavaheami čállingiellan. +Dát áigečála fállá goit ovtta +lasseforuma dieđalaš čállimii sámegillii. +Dutkansearvi ávžžuha, ahte dutkit ja aktivisttat geavahit dán foruma roahkkadit ja +ovdagattuid taga. +Mii galgat hukset vuođu earret sámegillii čállimii maiddái dasa +ahte mii bastit gaskaneamet čájehit stuorát gielalaš doarjaga ja toleránssa. +Dalle +lea sámegielas boahttevuohta ovdánit čállingiellan. +Dalle lea dutkiin ja aktivisttain +vejolaš lonuhallat oaiviliid ja nie hukset buoret sámebirrasa sámetgielat olbmuide. +Sämikielâi iäláskittem - Kiäs ävkkin? +Sämikielâ njálmálâš ärbi, tego mainâs- já juoigâm-/livđe-leu'dd-ärbi, lii riges, já +tot lii kuáddám sämikielâ já kulttuur avepeeivi. +Kirjálii kielâtááiđu vuod sämmiliih +tarbâškuottii eskin mannjeed talle ko moderniteet já instituutioh, eromâšávt škovlâ, +juksii Sämikuávlu. +Sämmiliih láá meiddei máttám maaŋgâid kielâid tondiet ko sij láá iällám maaŋgâi +almugij já kulttuurij kooskâst. +Eskin aalmuglâšstaatâi huksim já nationalistlâš politiik +levânem vaaigutškuottii sämmiláid nuuvt et sij heeppânškuottii jieijâs, kulttuuris +sehe kielâs. +Sämikielâ kuittâg siäilui jieijâs ärbivuáválii pirrâsist tego pääihist, +puásuituálust já eres ärbivuáválijn pargoin já eellimkiäinuin. +Eenikielâliih láá ain toollâm kielâ já kulttuur paijeen, já näävt toh láá siäilum +já sirdum. +Stuárráámus uási kielâmättein ij kuittâg kuássin ennustkin keevti +čäällimkielâ. +Čäällimkielâ lii digotomlâš almoon: motomeh kevttih tom ennuv, +motomeh iä jur ollágin. +Liijká-uv čäällimkielâ máttu lii ávhálâš tááláá moodeen +maailmist tego mediast, haldâttâsâst, škoovlâst já tiettust. +Ärbivuáválâš domenij paaldân láá puáttám uđđâáigásiih domeneh. +Taid puáhtá jyehiđ +hiäjus já kievrâs domenáid. +Hiäjus domeneh láá táválávt passiivliih. +Taah pyehtih +leđe virgáliih laavâ suoijim domeneh teikâ epivirgáliih tego kävppi já postâ. +Kievrâs +domeneh vuod láá tagareh, main kielâ kulloo já uáinoo: sämikielâ máttááttâskiellân +škoovlâst, sosiaallâš mediast, tieđâlâš kiellân, rijjâäigi já kielâsiärvus tooimâin. +Kielâaktivistij já totkei pargon šadda-uv talle kavnâđ täsitiädu ärbivuáválâš já +moodeern domenij paijeentolâmist. +Hástun majemui love ive ääigi lii vala šoddâm +ärbivuáválii Sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij kielâtááiđu siäiluttem. +Taan ääigi +taah modern domeneh láá-uv šoddâmin kielâ siäilutteijen já uđđâ sirdemsaijeen. +Tutkâmseervi äigičaalâ lii taan ääigi uđđâ, kievrâs kielâdoomeen! +Nuuvtpa toimâttâskoddeest lii-uv ilo tuáivuttiđ váimulávt tiervâpuáttim luuhâđ +Sämikielâ já -kulttuur tutkâmseervi vuossâmuu tieđâlii äigičalluu! +Taan vuossâmuu +nummeer teeman lii väljejum kielâiäláskittem: ulmuin kalga leđe motivaatio kevttiđ +já varjâliđ jieijâs kielâ já kulttuur. +Taan nummeer siijđoin mij uáinip totkeid čälimin +taan fáádást. +Taan numerist láá fáŕust kuttâ artikkâl. +Sämikielâ já -kulttuur tutkâmservi +haalijd-uv lieggâsávt kijtteđ taan nummeer čälleid. +Mondiet taat uđđâ almostittemuáli koolgâi šoddâđ? +Suijân lii tot, et sämitutkâmuš ij +lah nuuvt puáris syergi, já oovtmottoom lii tieđâlii maailmist tubdâm konkreetlávt +tom, et sämikielâ ij lah Suomâ peln nuuvt pyereest tuhhim tieđâlii almostittemkiellân. +Mudoi-uv sämikielân čäällim tieđâlávt lii uđđâ äšši, já mottoomnáál lii ain lamaš +"älkkeb" turvâstiđ eenâblovokielân - uássin jo tondiet, et tieđâliih almostittemuálih láá +lamaš eres kielân ko sämikielân. +Taan numerist láá kevttum puoh kulmâ Suomâ pele +Täst ovdâskulij-uv juurdân lii tuhhiittiđ puoh sämikielâid čäällimkiellân. +Taat addel kuittâg oovtâ lasefoorum sämikiel tieđâlii čälimân. +Tutkâmservi ávžoo, et totkeeh já aktivisteh kiävtáččii taan foorum ruokkâdávt já +muneoskoittáá. +Mij kolgâp huksiđ vuáđu sämikielân čälimân já meiddei toos, et mij +koskânân čäittip stuárráb kielâlii torjuu já tolerans. +Talle sämikielâst lii puátteevuotâ +ovdániđ čäällimkiellân. +Talle lii totkeid já aktivistáid máhđulâš lonottâllâđ uáivilijd já +toin naalijn huksiđ pyereeb sämipirrâs sämmiláid já eres-uv sämikiel sárnoid. +Artihkkaliid guovddášdoahpagat leat giela ealáskahttin, gielalaš toleránsa, gielalaš +olggušteapmi, davvisámegiela standardiseren, nuortalašgiela dokumenteren sihke +sámegiela ceavzinnávccaid mihtidangažáldagat. +Marja-Liisa Olthuis gieđahallá giellaealáskahttima doahpaga ja dan, mii lea +giellaplánen. +Mo giellaealáskahttinprošeavttat huksejuvvojit ja makkár áššit daidda +váikkuhit. +Dán nummiris oktan guovddáš doaban badjána gielalaš toleránsa. +Risten Mustonena +artihkal gieđahallá, mo lea davvisápmelažžan sámástišgoahtit olles olmmožin ja +makkár traumáhtalaš giellageavahanvásáhusaid olbmot leat šáddan vásihit. +Son lea +čohkken konkrehta rávalisttu, man vuođul juohke davvisámegielat sáhttá ealáskahttit +gielas ja nuppe dáfus fuomášit, mii sáhttá caggat earáid sámásteamis. +Annika Pasanen čállá čállosisttis Uđđâ jienah - anarâškielâ oppâm rävisolmožin +anárašgiela dilis, nappo dilis mas giella lea manahuvvon ja váldon ruovttoluotta: +" -- materiaalist uáinoo uđđâ anarâškielâ sárnoi lieggâ vuástáväldim, +vijđes tolerans jieškote-uvlágán kielâsárnoi já kielâtááiđu kuáttá já +meiddei ij-anarâš anarâškielâ sárnoi tuhhiittem. +Puárásub kielâsárnooh +ilođeh anarâškielâ uđđâ paijaanmist já imâštâlleh uđđâ sárnoi čiäppuduv. +Meiddei kriittâlub jurduuh kielâ tááláá tiileest já kielâ muttuumist kullojeh +motomin, mutâ kritiik ij lah šoddâm kielâiäláskittem iästun." +Son govve, makkár olbmot anárašgiela rávesolmmožin oahppan olbmot leat, geat +vulget lohkat anárašgiela, makkár sivaid dihte, makkár vásáhusat sis leat jagi +skuvlejumis, mo sii ohppet giela ja mo geavahit dan iežas eallimis. +Nuortalašgielat artihkkala lea čállán bargojoavku, masa gullet Marko Jouste, Markus +Juutinen, Miika Lehtinen, Anna Lumikivi, Hanna-Maaria Kiprianoff. +Artihkkalis +govviduvvo Skolt Saami Memory Bank -prošekta ja metoda nuortalašgiela ja +-kultuvrra ealáskahttimis arkiivamateriálaid bokte. +Mari Keränen govve iežas artihkkalis, mo dávvisámegiela plánen 1970-logus lea +dáhpáhuvvan ja mii lei giellalávdegottis čállinvuogireforma ulbmilin. +Son lea geavahan +metodan dáža gielladutki Lars S. Vikøra korpusplánema analyserenmodealla, mii +sisttisdoallá sullii guoktelogi prinsihpa. +Son lea jearahallan guokte giellalávdegotti +miellahtu. +Torkel Rasmussena artihkkalis jerro, man lahkái sáhttá mihttidit ovtta giela dili ja +dan ceavzinnávccaid. +Mo sápmelaččat leat dál juohkásan giellamáhtuid mielde? +Mat leat sápmelaččáid ja sámegiela hálliid duođálaš logut? +Giela ceavzinnávccaid +sáhttá gávnnahit máŋgga vuogi mielde, earret loguid dutkama, maiddái giellalága ja +dan ollašuvvama, sierralágan giellaprográmmaid, gielladoalladumiid ja eará vugiid +dutkama mielde. +Logut ná eai iešalddes duođas buot gielladilis. +Sámiid ektui logut +muđuige leat unnit, vaikko dát logut orrot nuppe dáfus hirpmástuhtti: Rasmussena +mielde lea fuolastuhtti dat, ahte Norgga bealde dušše unnit go 25% máhttet dahje +hállet sámegiela ja vejolaččát eanet go 75 000 eai máhte. +Toimâttâskode peeleest - Doaimmahusa beales +Helsigist / Helssegis 13.2.2018 +Gáldut +Olthuis, Marja-Liisa, Attila Paksi, Ilona Rauhala & Irja Seurujärvi-Kari 2017: +Learning through language and digital technologies. +Indigenous epistemologies in a +dialogue with Euro-American academia. +Norway: Tromsø. +FT. Dos. +Oulu ollâopâttâh +Giellagas-instituut +FT +Helssega universitehta +Álgoálbmotdutkamuš +Artihkkalat / Artikkeleh / Artikkee'l +Marja-Liisa Olthuis: Kielâiäláskittem - jyehi ulmuu vuoigâdvuotâ +Marko Jouste, Markus Juutinen, Miika Lehtinen, Anna Lumikivi, Hanna-Maaria +Kiprianoff (bargojoavku): Sääʹmǩiõl da kulttuur jeälltummuš Sääʹm mošttbaŋkk +-haʹŋǩǩõõzzâst +Risten Mustonen: Livččiigo buoret ahte don humat suomagiela? +Mot davvisámegielat +giellasearvvuš sáhttá doarjut ja nuppe dáfus váttásmahttit sámásteami? +Mari Keränen: Davvisámegiela standardiseren - mo lea dáláš čállinvuohki ovdánan? +Sosiolingvisttalaš analysa 1978- čállinvuogi ja giellalávdegotti barggu birra +Annika Pasanen: Uđđâ jienah - anarâškielâ oppâm rävisolmožin +Torkel Rasmussen: "Eanet sápmelaččat go goassege ovdal" - Leago vejolaš mihttidit +ovtta giela dili? +Kielâiäláskittem - jyehi ulmuu vuoigâd- +vuotâ +Oulu ollâopâttâh, Giellagas-instituut +Taan nummeer kuávdáš teeman lii kielâiäláskittem. +Kielâ kalga iäláskittiđ ton +uhkevuálásâšvuotâ tiet - tondiet, et kielâ sirdum čuávuvâš suhâpuolváid lii jo-uv +potkânâm teikâ aštum. +Talle ko kielâsiärvus luápá jieijâs kielâ kevttimist já sirdoo +kevttiđ eenâblovo kielâ meiddei jieijâs juávhu siste, lii saahâ kielâlii assimilaatiost +adai kielâmolsomist. +Taat artikkâl addel uáinu toos, maid kielâ siäilum oovdân kalga +já puáhtá porgâđ. +Mii kielâiäláskittem lii? +Kielâiäláskittem ulmeh +Kielâiäláskittem tuálá sistees taid tooimâid, moi ulmen lii potkiđ kielâlii assimilaatio +teikâ kielâmolsom ovdánem. +Taah tooimah kyeskih ohtsâškoodán, kielâsiärvusân já +ovtâskâs ulmui. +Jieččân luvâldâlmijn mun lam ovdebái lasseen miäruštâllâm kielâiäláskittem +"aalgâaalmugkielâ / ucceeblovokielâ káijumân viggee kielâvuáváámin (kielâvuávám, +eng. +Language planning) ". +Muštottâm meiddei tom, et kulttuurist lii čovgâ ohtâvuotâ +kielân, ton siäilumân já lappuumân. +Kulttuurtooimâi paijeentoollâm kieláin oovded +sehe kielâ et kulttuur siäilum. +Mut jis kulttuur já ärbi láppoo, tot läävee tuálvuđ kielâ- +uv fárustis. +Kielâiäláskittem ulmen lii macâttiđ kielâ aktiivlii anon nuuvt et sehe naatiivsárnooh +já L2-sárnooh (= ij-nativeh jo-uv etnisii juávhu siste teikâ ton ulguubeln) kevttih +kielâ. +Kuohtuuh sárnootiijpah annojeh. +Eenikielâliih sárnooh láá kielâ pyeremuuh +äššitobdeeh, kiäh siäilutteh tááláid +kielâkevttimohtâvuođâid, moin kielâ lii sirdum. +Sii kielâlii já kulttuurlii +máátu tuárjumân kalga kevttiđ naavcâid. +L2-sárnoi peht kielâ finnee uđđâ +kevttimohtâvuođâid, mii pelestis iššeed kielâ paijeentolâmist pääihist já ton ulguubeln. +Kielâohtâvuođâi mere lasettem luhostuvá toin naalijn, et kielâ uáppih sehe etnisii +juávhu ulmuuh et ulguupiälásiih, kiäh čonnâseh kielâ paijeentolâmân. +TSKE +mield (2012, 56) kielâsárnoi mere lasettem lii kuávdáš äšši talle ko suhâpuolvah +láá monâttâm kielâs, ko sárnooh láá uccáá já ko etnisâš juávkku lii ucce. +Smavvâ +populaatioh láá nonniihánnáá meendu heerkih ulguubeln puáttee teddui já +nubástussáid. +Kielâiäláskitmân viggee kielâvuáváámist láá kulmâ váldusyergi: +Kielâ kevttimohtâvuođâi huksim +Kielâ lingvistlâš ovdedem +Kielâ máttááttem +Mun kieđâvušâm taid tärhibeht čuávuváin pittáin. +Kielâiäláskitmân viggee kielâvuávám +statusvuávám +Kielâ statusáin uáivilduvvoo kielâ saje ohtsâškoddeest eres kielâi kuáttá (Kj. +Edwards +Statusvuávám lii kielâiäláskittem váldu-uáinu. +Tast kiddejuvvoo huámášume +kielâpolitiikân, ucceeblovokielâi kiävtun eres kielâi kuáttá, kielâlii variaation sehe kielâ +sajan ohtsâškoddeest já kielâsiärvusist. +Váldu-ulmen lii ucceeblovokielâ ohtsâškoddálii +status pajedem toin naalijn, et huksejuvvojeh uđđâ kielâkevttimohtâvuođah siämmást +ko ärbivuáváliih kielâohtâvuođah paijeentuállojeh. +Anoliih jurduuh láá om. +kielâ +finnim škoovlâ máttááttâskiellân, peivipaaihij toimâmkiellan, pargosojij piäiválâš +kiellân, media kiellân, rijjâääigi tooimâi já oovtâstorroom kiellân. +Adai kielâst +kolgâččij šoddâđ nuuvt aktiivlâš ko máhđulâš. +William Steward mield (1968) kielâkevttim kuávdáš kevttimohtâvuođah láá +čuávuvááh: +Kielâ kevttim eennâm virgálâš kiellân +Kielâ kevttim läänij kiellân +Vijđásub kommunikaatio kielâ, mon ohtâvuođâst kielâ puáhtá leđé virgálâš +teikâ läänist kevttum kielâ: +Almugijkoskâsâš kielâ: tuáimá kommunikaatiokiellân väldikode rajij rasta +(pajekelâ sämikielsárnoi kooskâst) +Uáivikaavpug kielâ +Juávhu, om. +etnisii juávhu teikâ eres juávhu, kielâ kielâsiärvusist +Škovlim - máttááttâskielâ škoovlâin kuávlui mield já máhđulávt meiddei +aalmuglávt ] +Oppâaamnâs škoovlâin +Kirjekielâ sajattâh +Kiävttu oskoldâhlijn rituaalijn +Steward nomâttem kielâkevttimohtâvuođâin puohah iä olášuu sämikielâi tááhust. +Eennâm virgálâš kiellân sämikielâst lii vala kuhes mätki, siämmáánáál meiddei ubâ +lääni / sämikuávlu kiellân, veik sämikielâ sämikuávlust kiävttoo-uv. +Kuálmád tääsi +adai virgálâš kielâ status kuittâg olášuvá Sämi kielâlaavâ peht. +Ton iššijn kielâid +puáhtá kevttiđ virgeomâháin já mii meiddei meerrid virgálij almottâsâi jurgâlem +sämikiellân. +Virgeomâháin kielâ ij lah kuittâggin kievrâs kevttimohtâvuotâ tondiet ko +tot illá kiävttoo, Liijká kielâlaavâ peht tohhum virgáliih jurgâlusah nannejeh kielâ já +vijđedeh sänirááju. +Sämikielâi kevttim škoovlâ máttááttâskiellân lii taan ääigi puoh kievrâmus uđđâ +kevttimohtâvuotâ. +Taat tiätá meiddei oppâmateriaalij rähtim aktiivlávt. +kevttim kielâsiärvusist, almostittemtooimah já media nannejeh kielâ. +Kielâst lii fáámu +meiddei čaallum häämist. +Virgálii sajattuv adelem kielân lii-uv ohtâ tehelumosijn +kielâideologiain. +Kielâideologiah Säämi ohtsâškoddeest +Kyevtkielâg / maaŋgâkielâg ulmuuh já maaŋgâkielâgvuotâ +Maaŋgâkielâgvuotâ läävee leđe ohtâ stuárráámuin kielâideologisijn povčâssoojijn uccâ +kielâsiärvusist. +Maaŋgâkielâgvuotâ kiäččoo čuávumuššân tast, et eenâblovokielâ váldá +saje ucceeblovokielâst já vijmâloopâst väldid ton saje ollásávt. +Ucceeblovosiärváduv +uáinust maaŋgâkielâgvuotâ puáhtá keevâtlávt merhâšiđ sárnoomere kiäppánem, +kielâ kevttimohtâvuođâi káržudem já monnii eres kielâ, táválávt váldukielâ, kevttim +argâkiellân. +Eenâblovokielâ vievsâs status keežild jyehi sämikieltáiđusâš olmooš kalga mättiđ +enâmis eenâblovokielâ. +Nuuvtpa jyehi sämikiel sárnoo lii ucemustáá kyevtkielâg, +maŋgii meiddei maaŋgâkielâg. +Kielâtáiđu lii págulâš ohtsâškode vátámâšâi tááhust. +Algâaalgâst taat ideologia lii toimâm suddâdemideologian, mut šiev peeli lii tot, et tom +puáhtá kevttiđ meiddei jorgoppel kielâmolsomân. +Sämikielâ kielâiäláskittemuáinust +älkkeemus lii valjiđ uáinu, et kielah iälusteh paldâluvâi. +Maccâm oovtkielâg +sämikielâlii tilán ij innig lah. +Ucceeblovokielâi siäilumân ávhálumos lii kyevtsundásâš kyevtkielâgvuotâ - nubij +sanijgijn tot, et sehe algâaalmug ovdâsteijeeh et eenâblovo ovdâsteijeeh mättih +kuohtuid kielâid. +Tággáár tiileest ulmuuh sárnuh já tuárjuh maaŋgâid kielâid siämmáá +Ko ulmuuh halijdeh eenâb sämikielâlijd palvâlusâid, +kyevtsundásâš kyevtkielâgvuotâ lii ávhálâš. +Táválávt jieijâs käržis siärvusist +iä kavnuu puoh suorgij äššitobdeeh, veik motomij kielâkevttimohtâvuođâi +paijeentoollâm jieijâs navcâigijn luhostuuččij-uv pyerebeht. +Kielâ finnee meiddei +eenâb status, ko tot kiävttoo eenâb. +(Kj. +Sari Pietikäinen čáálá tast, et ohtâ vyehi čoonnâđ kielâideologisijd já ovtâskâs +kielâsárnoo kielâkevttimvuovijd oohtân lii kielârepertuaar uáinu. +Tot vuálgá +kielâkevttimist já čuujoot puoh ton kielâi já kielâkevttimvuovij valjiimân, moh +ulmust láá aanoost vuáruvaiguttâstiileest. +Koččâmuš ij nuuvtkin lah kielâtááiđust +mut vuáruvaiguttâsresursij - kielâi, diskursij, stiijlâi, genre - áárvustanemist já +funktionaallâšvuođâst sierâ tiilijn. +Mottoom kielâ tuáimá njyebžilávt maaŋgâ +saajeest, motomáin iärásáin vuod piergee uápis pirrâsist já kuálmád puáhtá kevttiđ +rituaalnálásávt. +Maaŋgâkielâg siärvusijn ovtâskâs kielâsárnoo kielârepertuaar já tast +hiettâm lává čovgâdávt ohtâvuođâst toos, kii uážžu já puáhtá leđe ucceeblovokielâ +sárnoo, moos ucceeblovokielâ puáhtá kevttiđ já kii táin aašijn uážžu meridiđ. +Adai mađe eenâb kielâ lii "omâstum", tađe kääržib lii sárnoi juávkku-uv. +Täsitiäddu ulmuu kevttim kielâi kooskâst šadda keevâtlii elimist já tast, kost, kiäigijn +já moin naalijn sun kielâidis kiävttá. +Kielâ kevttimohtâvuođâi paijeentoollâm já huksim +Uápis kielâkevttimohtâvuođâi siäilutmist lii sämikielâi tááhust ennuv pargo - +eromâšávt tondiet ko sämmilijn paijeel peeli já párnáin jobâ 70% ääsih jo sämikuávlu +ulguubeln, já sii ohtâvuotâ ärbivuáválii sárnumkuávlun já sämikulttuurân ij lah nuuvt +Meiddei ärbivuáváliih eellimkiäinuh já -vyevih láá aštum, +já eidu toh láá pääihi lasseen lamaš kielâ pyeremuuh siäilutteijeeh (TESK 2012, 26). +Keevâtlávt ucceeblovokielân lii ávhálâš, et tot kiävttoo nuuvt ennuv já nuuvt maaŋgâi +ulmuigijn ko máhđulâš já et olmooš almoot tom vuossâmuu kielânis. +Tánávt kielâ +šadda vijđásub kommunikaatio kiellân. +Toin naalijn puáhtá tuárjuđ meiddei ulmui +etnisii identiteet. +Uđđâ kielâkevttimohtâvuođah šaddeh jo-uv toin naalijn, et kielâ finnee pyereeb +status, mon peht puátih uđđâ kevttimohtâvuodah (tego kielâ väldim máttááttâs +kiellân škoovlâst), teikâ toin naalijn, et sárnooh pyehtih kielâ jieijâs pargo- teikâ +puđâldemsuárgán já kevtiškyeteh tom tobbeen. +Älkkeemus lii ovdediđ eidu tágárijd +aktiivlijd virgálijd ohtâvuođâid. +Mottoom muudon puáhtá ovdediđ meiddei lavváin +turvâstum domenijd tego sämikielâ kevttim virgálii kiellân virgeomâháin. +Taat ij +kuittâggin keevâtlávt tooimâ aktiivlávt, eereeb virgálij jurgâlmij puotâ. +Sosiaal- já +tiervâsvuotpalvâlusâin sämikielâ kevttim olášuvá vala hyeneeht. +Epivirgáluboh kielâkevttimohtâvuođah iä lah mahten turvâstum, mut toi siäilumân +ovtâskâs ulmuuh pyehtih nuuvt haalijddijnis vaiguttiđ. +Tágáreh láá maŋgii kielâsiärvus +siskáldâs tooimah jna. +Uđđâ kevttimohtâvuođâin kielâ paijeentoollâm luhostuvá váiváábeht. +Taan pálgá +oolâ lii väädis lavkkiđ tondiet ko uđđâ kevttimohtâvuođah táválávt labdaseh kielâ tile +merhâšittee puárránmân. +Toi huksim váátá ennuv kielâvuávám já šiev kielâlii tolerans: +tarbâšuvvoo haalu máttááttiđ kielâ párnáid, haalu ovdediđ nuorâi já nuorâ vuorâsulmui +kielâtááiđu, haalu finniđ palvâlusâid já škovâmáttááliittâs ucceeblovokielân. +vijđásub kiävttu, tađe mield ko tot luhostuvá, kale addel kielân ain nanosub saje +ohtsâškoddeest. +Nubben vaiguttemsyergin lii kielâ lingvistlâš ovdedem. +Ulmen lii finniđ kielâ +luándulâš kevttimkiellân sehe tááláin et uđđâ kevttimohtâvuođâin. +Kielâ kalga toimâđ +sehe njálmálávt et čaalâlávt, mut kielâiäláskittem aalgâst lii ain eenâb tárbu njálmálii +kielâtááiđun. +Čäällim lii aalgâst ucceeb uásist ko sárnum. +Olthuis, Kivelä & +Skutnabb-Kangas 2013.) +Kielâ lingvistlâš ovdedem läävee juohhuđ kuulmâ suárgán: grafisistmân, +standardistmân já modernisistmân. +Taat kočoduvvoo meiddei korpusvuáváámin. +Grafisistem uáivild kielâ čaallum häämist já ohtsii ortografiast sooppâm. +ortografia lii stáđásmâm, veik tast láá-uv motomeh normiihánnáá teikâ hyeneeht +nuármejum sajeh (kj. +http://www.giella.org.) +Standardistem pelestis meerhâš "kirjekielâ" normim adai valjim, moh kielâ +jiešvuođah tuhhiittuvvojeh kirjekielân já moh vuod pääcih kuávlukielâi jiešvuottân +(kj. +Jieččân kove taan pargoost lii, et anarâškielâ lii lamaš +uáli tolerant puohmuđusij variantij tuhhitmist. +Masa jo áinoo "korrâsub" njuolgâdus +oro lemin tot, et kuulmâstaavvâlsijn veerbâin maajeeb staavvâl redusistum â čálloo +ain i:n: kačâttiđ, veik ulmuuh sättih-uv ettâđ /kačâttâđ/. +Meiddei infinitivhaamijn +säniloopâst lii ain đ, ij i teikâ j tego tavesuomânijn. +Moodeern grafisistmân já standardistmân kulá meiddei kielâteknologisâš ovdedem +nuuvt et kevttei kiävtust láá elektronisiih sänikirjeh, tivvoomohjelm já máhdulávt +meiddei jurgâlemohjelmeh. +Taah láá rahtum Taažâ arktisii ollâopâttuvvâst Romssaast +kielâteknouásáduvvâst. +(http://giellatekno.uit.no/cgi/index.smn.sme.html) +Modernisistem vuod labdas kielâ sajattuv stuorrâ nubástussáid. +Tijpâlâš almoon kielâ +modernisistmist lii sänirááju jotelis vijdánem talle ko kielâ sirdoo uđđâ domenân. +Sämikielah láá moonnâm sänirááju ovdánemproosees čoođâ ovdâmerkkân talle +ko kielâ lii kevttuuškuáttám máttááttâskiellân teikâ uđđâ oppâamnâs máttátmist. +Ovdâmerkkân biologia sänirááju rahtui talle ko biologia oppâkirjeh jurgâlškuottii. +Majemui ivij historjá máttááttâs lii vaattâm uđđâ saanijd, já toi +rähtimân lii tarbâšum škoovlâ já kielâpargei ohtsâšpargo (kj. +http://www.giella.org). +Kielâ máttááttâs labdas kielâ eres ovdánmân, mast kielâ status lii puáránâm. +lii pyeri smiettâđ kuhheeb ääigi perspektiivist: vyeliškoovlâst ollâopâttuv räi. +Toin +naalijn lii máhđulâš rähtiđ potkânhánnáá joođhâ kielâ kevttimist jyehi ahekiärdán +- loogisii rááiđu čuovviittâs já kielâlii rávásmâm várás. +Tárbu lii nonniđ sehe +eenikiel sárnoi et L2-sárnoi kielâtááiđu. +Ulmen kalga leđe kielâ sirdem suhâpuolvâst +nuubán toin naalijn, et kielâ kevttim lii máhđulâš puoh ahepuolvâin. +Olmooš taarbâš +eresmuđusii kielâtááiđu sierâ avveest. +Vuálá škovlâahasii párnáá kielâlâš kompetens +já maailmkove lii nubbe ko om. +pargoahasii ulmuu kielâ teikâ puárásub sárnoo riges +Máttááttâs vuáváámist savâstâlloo meiddei tast, kalga-uv vistig škovliđ +pärnisuhâpuolvâ vâi rävisulmui suhâpuolvâ. +Puoh lii tast kiddâ, mon kuhás kielâ +lappum lii ovdánâm. +Jis tuše pärnisuhâpuolvâ lii monâttum, tastoo lii pyeremus +macâttiđ tom. +Jis kuittâg meiddei rävisulmui suhâpuolvâ lii monâttum, talle lii pyeri +juurdâ nonniđ tom vistig. +Anarâškielâst li algâttum pärnisuhâpuolváin, mut meiddei +rävisulmui suhâpuolvâ lii tarbâšum. +Rävisulmui suhâpuolvâ maacâtmist lii lamaš +meiddei ävkki toos, et sämikielâ lii maccâm päikkikiellân suullân 20 - 30 perrust. +Rävisulmuuh pasteh meiddei pargoos peht ovdediđ sämikielâ já -kulttuur. +Taat toimâ +lii eromâšávt avžuuttum talle, jis kielâsárnooh láá jo elilâm ulmuuh já máhđulávt +sosiaallávt já eennâmtieđâlávt kukkeláá eres kielâsárnoin. +Maid vala? +Keevti kielâ, toolâ kulttuur paijeen! +Tehelumos raavâ kielâ já kulttuur pyereestpiergiimân lii tot, et jyehi olmooš +smietâččij kielâiäláskittem jieijâs rooli peht - kiävtáččij kielâ ain já jyehi saajeest ko +tot lii máhđulâš, tolâččij kulttuur paijeen. +Táid puáhtá porgâđ pääihist, jieijâs piäiválii +aargâst, peivitipšoost, škovlâmáttááttâsâst, pargoost, áášášmist, virgeomâháin já +mediast, alemuu škovliimist, politiikist sehe páihálávt et väldikode tääsist. +Keevâtlávt +kale maŋgii kiävá nuuvt, et mađe kukkeláá jieijâs pirrâsist olmooš mana, tađe eenâb +olmooš lii ohtuu. +Kielâ kevttimân tarbâšuvvoo ennuv kielâtiäđulâšvuotâ (su. +kielitietoisuus). +Sämikielâ uássin šadda ain eenâb piergiittâllâđ váldukielâigijn oovtâst, nuuvt et +tondiet eromâšávt perruid já vaanhimáid kalga orniđ kielâlii torjuu já meiddei +identiteettorjuu. +Taat kuáská eromâšávt soojijd, kost kielâ sirdoo ovdâskulij. +Mudoi- +uv tarbâšuvvojeh šiev pargovyevih, moh tuáimih já tiätu tast, moin naalijn toh +kielâlávt vaigutteh. +Háástuh láá sämikuávlust eresmuđusiih ko kaavpugijn. +Mut +kihheen ij piergii kielâiäláskitmist ohtuu, iäráseh tarbâšuvvojeh. +Taas tarbâšuvvoo +čielgâ toimâvuávám. +Táágubeht pargo ij lah aldagin vaalmâš. +Edwards, John, 1996: Language, Prestige, and Stigma. +Contact Linguistics. +Ed. +Goebel. +New York: De Gruyter. +http://giellatekno.uit.no/cgi/index.smn.sme.htm, 13.2.2018. +Mäntynen, Anne, Mia Halonen, Sari Pietikäinen & Anna Solin, 2012: Kieli- +ideologioiden teoriaa ja käytäntöä. +Virittäjä n:o 3: 325 - 348. https://journal.fi/virittaja/ +article/view/6815. +Pasanen, Annika 2016: Saamebarometri 2016. +Selvitys saamenkielisistä palveluista +saamelaisalueella. +Helsinki: Oikeusministeriö. +Selvityksiä ja ohjeita 39/2016. +Stewart, William A. +1968: Sociolinguistic Typology of Multilingualism. +In: Readings +in the Sociology of Language. +Joshua Fishman. +The Hague: Mouton Publishers. +TSKE 2012 = Toimenpideohjelma saamen kielen elvyttämiseksi. +Opetus- ja +kulttuuriministeriön työryhmämuistioita ja selvityksiä 2012:7. +Helsinki: Opetus- ja +kulttuuriministeriö. +http://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/75374/tr07.pdf?sequence=1. +TSKE 2014 = Toimenpideohjelma saamen kielen elvyttämiseksi. +http://minedu.fi/artikkeli/-/asset_publisher/toimenpideohjelma-saamen-kielen- +elvyttamiseksi. +Tuâjj-joukk Marko Jouste, Markus Juutinen, Miika Lehtinen, Anna Lumikivi, Hanna-Maaria Kipri- +anoff +Alggsää'n +Tuâjj-joouk artikklest ǩeeʹrjte Skolt Saami Memory Bank-haʹŋǩǩõõzz tuâjast da +metoodâst sääʹmǩiõl da -kulttuur jeälltummšest, koon vuâđđan lij arkiivmateriaali +maacctummuš. +Haʹŋǩǩõõzzâst lij rajjum ođđnallšem metood, kååʹtt âânn seʹst +täid vueʹzzid: 1) Arkiivtuâjj da arkiivtuʹtǩǩummuš, koin ooʒʒât, riâžžât> jäʹrjstet, +analysââʹstet da valmštet materiaal âânnmõõžž da maacctummuž vääras. +Aktiivlaž arkiivmateriaali maacctummuš, koon tuejjee sääʹm ǩiõll- da kulttuurtuâjjla +sääʹmõhttõõzzâst. +3) Lij leämmaž vääžnai tuejjeed pälggaz arkiiv da sääʹmõhtõõzz +kõʹsǩǩe. +Tät haʹŋǩǩõs lij tuejjuum õõutâst säʹmmlaivuiʹm. +Tän lââʹssen čiõʹlǧǧeep tän +juʹn alttuum tuâj tuâjj-jiârǥid da miârkâlvuõđ sääʹmǩiõʹlle da kulttuuʹre. +Loppeeʹjjest 2016 aaʹlji Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituuttâst Sääʹm mošttbaŋkk +-haʹŋǩǩõs (Skolt saami Memory Bank), kååʹtt lij Lääʹddjânnam Akatemia teäggtem +pââimõs haʹŋǩǩõs. +Haʹŋǩǩõs juätkkai eeʹjj 2018 čõõuč räjja. +Tõt lij õõutnalla vueʹss +FT Marko Jouste projeeʹktest Historialliset käännekohdat Suomen kolttasaamelaisten +musiikkiperinteessä, koon vääras son vuäǯǯai tuʹtǩǩeeitohtorteäggtõõzz Lääʹddjânnam +Akatemiast eeʹjjest 2014. +Jouste tuʹtǩǩad nuõrttsäʹmmlai musikk-kulttuur historiallaš +pooddid 1900-lååǥǥ aalǥâst 1970-lååǥǥ räjja. +Tuʹtǩǩummšest vuâđđan lie +arkiivmateriaal, koid noʹrreš jiânnai 1900-lååǥǥast. +Vaiggâdvuõđ arkiivmateriaal maacctummšest +Sääʹm mošttbaŋkk -haʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij maaccted tuʹtǩǩeem pohttmõõžžid +da tuʹtǩǩummšest õnnum arkiivmateriaalid mååust säʹmmlaid. +Tõid vuäitt ââʹnned +sääʹmǩiõl da sääʹmkulttuur nâânummšest da jeälltummšest. +Tän räjja vaiggâdvuõttân lij leämmaž tõt, što oouʹdab puõlvvõõǥǥin norrum materiaal +jie leäkku leämmaž sami puârast ânnʼjõž oummid ââʹnnemnalla. +Tõõzz lie mäŋgg +mäinnad, kooin peäggtep täʹst måttmid. +Kookkas 1900-lååǥǥ beälla takai nääʹll tuʹtǩǩummšest da arkiivin leäi tõt, što +äʹrbbvuõttmateriaalid noʹrreš kuhttu, nuʹtt tuʹtǩǩeem ko läppjeei teâđ seeiltem vääras. +Tuʹtǩǩummuš leäi täin kuuitâǥ tääʹrǩab, jie-ǥa tuʹtǩǩeei jiânnai jorddam aunstõõzz +maacctummuž ouddâl 1990- lååǥǥast. +Mâŋŋa vääinai rieʹššeš måtam lååi eeʹjj äiʹǧǧen +mäŋgg jõnn aunstõsnoorõssâd. +Teʹl juʹrddeš, što norrum aunstõõzzid ij õõlǥče viikkâd +mååust, tõn diõtt što tõk jie vaaikteʹče puõʹtti noorõõzzid. +Tõn lââʹssen Lääʹddjânnam +lääʹjj, mõõk kuõʹšǩǩe arkiivid, persoonteâđai ǩiõttʼtõõllmõõžž da raajjivuõiggâdvuõđid, +ǩiõʹldde vueʹjj mieʹldd materiaal kopiâsttmõõžž arkiivi åålǥbeälla. +Materiaalid õʹnneš jäänmõsân tiõđmaaiʹlm seʹst. +Saaʹmid jiõccseez materiaalid uʹvddeš +jäänmõsân tuʹtǩǩeem- da õlmstâʹttemhaʹŋǩǩõõzzin, koin tueʹjjeeš õhttsažtuâi tuʹtǩǩeeʹji +da säʹmmlai kõõskâst. +Kuuitâǥ arkiiv jie ni teʹl ouddam lååʹv jueʹǩǩed materiaal +veiddsubun säʹmmlaid. +Âlgg kuuitâǥ vuâmmšed, što seämmanallšem vueʹǩǩ leäi pukin +Lääʹddjânnmest norrum äʹrbbvuõttaunstõõzzin, ij tåʹlǩ sääʹmaunstõõzzin. +Lij leämmaž da võl õinn lij nåkam praktiikklaž probleeʹm, što nuõrttsääʹm materiaal, +mâʹte jeeʹres sääʹm materiaal še, lie miâlggâd kuõiʹtlo arkiivâst Lääʹddjânnmest, +Ruõccâst, Taarâst, Ruõššjânnmest da Virojânnmest. +Ouddâl probleeʹmen leäi tõt še, +što aunstõõzz leʹjje pâi analooglaž formaattâst ǩieʹll-liântin da c-kaseeʹttin, kooi vääras +õõlǥi leeʹd jõnn ruõkkâmsââʹjj da kooi ǩiõttʼtõõllmõš da kopiâsttmõš leäi meälǥas tuâjj. +Nuʹbb probleeʹm, mii kuõski aunstõõzz âânnmõõžž, leäi tõt, što arkiivin jie leämmaž +tuâjjla da tuʹtǩǩeei, kook silttee sääʹmǩiõl. +Tõn diõtt aunstõõzzi looǥǥõõttmõõžž +jie leäkku vuäittam tärkka tuejjeed. +Teʹl ij vueiʹt tärkka tieʹtted, mâiʹd âânn seʹst +liânttarkiiv, koʹst lie mäŋgg čueʹtt čiâssâd mainstum materiaal. +Teʹl teâđ ooccmõš še lij +samai vaiggâd. +Ânnʼjõžääiʹj arkiivmateriaalin lij jiânnai äuʹǩǩ ǩiõl da kulttuur jeälltummšest. +Âlgg +kuuitâǥ muʹštted, što võl vääinai mâŋŋa jäänmõs Lääʹddjânnmest pääiklaž ǩiõlin +da kulttuurin leäi jieʹlli. +Teʹl ij leämmaž tarbb jeällted tõid. +Vueʹǩǩ mottji 1960- da +1970 -looǥǥin ko jiânnai oummu siirdčõʹtte gåårdid da Lääʹddjânnmest siʹrddeš +mäddtäällõhttsažkååʹddest modernn industriaõhttsažkådda. +Mäŋggan vuuʹdest puʹtte +pääiklaž ääʹrb da vuäʹmm moštt-teâđ serddmõõžž puõlvvõõǥǥâst puõlvvõʹǩǩe. +Nuʹtt +še sääʹmkulttuurin ǩiâvi tõn ääiʹjest. +Tõõzz vaaikti jiânnai tõt, što jäänmõs päärnain +jälsti škooulaazztõkpõõrtin. +Tõn diõtt šõõddi ođđ tarbb jeällted kulttuur da ǩiõl da +raajjâd ǩeʹrjjǩiõl ouddmiârkkân sääʹmǩiõʹlle. +Sääʹm materiaal arkiivin +Ânnʼjõž ääiʹj arkiiv tuåimmje sääʹmõhttsažkååʹdd vueʹssen. +Sääʹm-museo Siida +(snimldõõǥǥ da kääuʹn), Sääʹm arkiiv (äʹššǩeeʹrj) da YLE Sääʹmjânnam tuåimmje +sääʹmvuuʹdest da ouʹdde vuäittmõõžž piâssâd ǩiõččâd arkiivmateriaalid. +Sääʹm +kulttuurarkiiv, kååʹtt tuåimmai Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituuttâst, täävtõssân +lij noorrâd õʹhtte puk säʹmmlain norrum jiõnnaunstõõzzid. +Giellagas-instituutt arkiiv +pääiʹǩ vuäitt juʹn ååʹn ââʹnned šuurmõs vueʹzz aunstõõzzin. +Lääʹdd arkiivin altteeš +2000-lååǥǥast jõnn digitâʹsttem projeeʹktid. +Tõk lie pohttam še sääʹm jiõnn- da +snimldõkaunstõõzz digitaalʼlaž ååʹblka. +Ânnʼjõõžžâst aunstõõzzid lij hiâlpab ââʹnned +ko ouddâl leäi. +Sääʹm materiaal vuäitt kaunnâd Lääʹddjânnmest juʹn ouddâl peäggtum arkiivi lââʹssen +ouddmiârkkân täin arkiivin: Lääʹdd Ǩeerjlažvuõđ Sieʹbrest (SKS), Dommjânnmallaš +ǩiõli kõõskõõzzâst (KOTUS), Lääʹdd-Uugrlaž Sieʹbrest, Meermusiikk-instituuttâst, +Maaiʹlm Musiikk Kõõskõõzzâst, Turku universiteeʹtt Kulttuur tuʹtǩǩeemarkiivâst, +Tampere universiteeʹtt meeräʹrbbvuõđ arkiivâst da Aanar kååʹdd arkiivâst. +Ruõššjânnmest sääʹm-materiaal lie Petroskoi Ruõšš tiõđakatemia Kaʹrjjel +tiõđkõõskõõzz Ǩiõl, ǩeerjlažvuõđ da historia jiõnnliânttarkiivâst, +Pietari Ruõšš tiõđakatemia meertiõđlaž juâkkaz jiõnnliânttarkiivâst da Herzen- +instituutt arkiivâst. +Virojânnmest sääʹm aunstõõzz lie Virojânnam ǩeerjlažvuõttmuseo +Meeräʹrbbvuõđ arkiivâst da Viroǩiõl instituutt Viroǩiõl suõmi da lääʹdd-uugrlaž +ǩiõli arkiivâst Talliinnâst. +Ruõccjânnmest materiaal lie Suõm- päiʹǩǩnõõm- da +meeräʹrbbvuõđ arkiivâst (DAUM), koon norldõõǥǥ lie Uppsala gåårdest. +Taarrâst +aunstõõzz vuäitt kaunnâd Trooms universiteeʹtt museo norldõõǥǥin da Njauddmest +Äʹvv-museost. +Tõõi arkiivi lââʹssen aunstõõzzid vuäitt kaunnâd še oummi privat +norldõõǥǥin. +Mâʹte oouʹdbuž liistâst vuäitt aʹrvveed, lij samai jõnn tuâjj kaunnâd liântid. +mošttbaŋkk -haʹŋǩǩõõzzâst lie kaunnum ođđ norldõõǥǥ. +Tän diõtt peštt võl kuuʹǩǩ, +ouddâl ko ni inventâʹsttemtuâjj lij tuejjuum. +Sääʹm mošttbaŋkk-haʹŋǩǩõõzz täävtõõzz +Haʹŋǩǩõõzzâst lie täk kueʹhtt vueʹzz: +Arkiivtuâj täävtõssân lij seʹlvvted, måkam materiaal lie norrum säʹmmlai pirr, koʹst +tõid seeiltet da mäʹhtt tõid vuäitt vuäǯǯad âânnmõʹšše. +Tuõjju kooll norldõõǥǥi +inventâsttmõš, looǥǥõõttmõš, mainnsi siiskõõzz čiõʹlǧǧummuš da analysâsttmõš (håʹt +mâka litterâsttmõš). +Nääiʹt haʹŋǩǩõõzzâst vueiʹtet kaunnâd nåkam aunstõõzzid, koid +säʹmmla haaʹlee kulddled leʹbe koid haaʹleet ââʹnned tuʹtǩǩummšest. +Nuʹbb vueʹss lij aktiivlaž materiaal maacctummuš. +Tõn tuejjee sääʹm ǩiõll- da +kulttuurtuâjjla sääʹm-meer seʹst. +Lij täʹrǩǩ, što materiaalid maacctet määŋgnalla, tõn diõtt +ǥu oummin lie jeeʹresnallšem taarb. +Tõid vuäitt maaccted håʹt mâka nuʹtt, što oummu +vuäǯǯa tiʹllʼjed Sääʹm kulttuurarkiivâst mâiʹd haaʹlee, säʹmmla kulttuurtuâjjla taʹrjjee +materiaal sääʹm-meeru leʹbe materiaal tuåimtet ǩeʹrjjen leʹbe jiõntõssân (CD-bliin dno.). +Lij tääʹrǩes raajjâd pälggaz arkiiv da sääʹm-meer kõʹsǩǩe õõutsââʹjest säʹmmlaivuiʹm. +Haʹŋǩǩõõzz tuâjjla da õhttsažtuâjjla +Haʹŋǩǩõõzz jååʹđat Marko Jouste. +Tohtormättʼtõõttjen lij FM Markus Juutinen, +kååʹtt arkiivtuʹtǩǩummuž lââʹssen ǩeeʹrjat näggtõsǩeeʹrj. +Son tuʹtǩǩad sääʹmǩiõl +ǩiõllkontaaktid da tõn, mäʹhtt tõk kontaakt lie vaaiktam sääʹmǩiõʹlle. +Son âânn +tuʹtǩǩummšeʹstes jeeʹresnallšem arkiivmateriaal. +Näggtõsǩeeʹrjest lie nellj artikkel, +koin juõʹǩǩkaž ǩiõttʼtââll jeeʹres ǩiõllkontaaktid, ouddmiârkkân Njauddâm suõm da +tâʹvvsääʹm kontaaktid di valdiaraaji da väʹlddǩiõli vaaiktõõzz mainstum sääʹmǩiõʹlle +1970-lååǥǥ aalǥbeäʹlnn. +Juutinen näggtõsǩeʹrjj ǩiõttʼtââll saaʹmi historia ǩiõl +perspektiivâst da Jouste tuʹtǩǩad tõn musikkäʹrbbvuõđ perspektiivâst. +Haʹŋǩǩõõzz tuʹtǩǩeemveäʹǩǩteei lij HuK Miika Lehtinen, kååʹtt õõutveäkka +Juutinenin looǥǥââtt da litterâstt materiaalid. +Säʹmmlaivuiʹm tuejjee Anna Lumikivi +da Hanna-Maaria Kiprianoff, kooi tuâjjan lij viikkâd äʹrbbvuõđ säʹmmlaid. +Suäna +reäʹšše haʹŋǩǩõõzzâst tuâjjpõrtt-tuejjummuž äʹrbbvuõđ pirr di jeeʹres šõddmõõžžid +ǩiõllpieʹzzin, škooulin, puärrsipõõrtin da jeeʹresnallšem kulttuuršõddmõõžžin. +Tän lââʹssen sij vueiʹvvtuâjjan eeʹjjest 2017 lij tuåimmad Jenny ja Antti Wihurin +rahasto -foond teäggtem haʹŋǩǩõõzzâst Laaulkäivv, kååʹtt stään sääʹmpäärnai ǩiõl +mättjummuž päärnai laaulmateriaalin. +Suäna nåʹrre musikk- da siõrrmateriaal sääʹm +päärnai laaulǩerjja. +Suäna åʹcce materiaal arkiivin da mainstâʹtte oummuid, kook võl +silttee päärnai l laulläʹrbbvuõđ. +Suännai laaulǩeʹrjj âânn seʹst še säämas jåårǥlõttum +toobdâs päärnailaullʼjid da aivv ođđ laullʼjid, koid suäna lie raajjâm säämas. +Sääʹm mošttbaŋkk -haʹŋǩǩõõzzin lie õhttsažtuâjast õlmmlaž organisatioin Sääʹmteʹǧǧ, +Saaʹmi siidsååbbar, Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõs, Sääʹm-museo Siida da Heʹlssen +universiteʹtt. +Kuälmad sektoor tuåimmjeeʹjin õhttsažtuâjast lie Sääʹm kulttuurfondd +Kolttakulttuurisäätiö, Saaʹmi nueʹtt da SámiSoster. +Lââʹssteâđ +Sääʹm mošttbaŋkk (Skolt Saami Memory Bank - A Pilot for Data Management and +Revitalisation of Endangered Skolt Saami Music, Language, and Culture). +http://www.oulu.fi/giellagasinstitute/skolt_saami_memory_bank. +FT Marko Jouste haʹŋǩǩõs "Historialliset käännekohdat Suomen kolttasaamelaisten +musiikkiperinteessä" (Historical Turning Points of Multilayered Music Tradition +among the Skolt Saami in Finland) +http://www.oulu.fi/giellagasinstitute/skolt_saami_music. +Mot davvisámegielat giellasearvvuš sáhttá doarjut ja nuppe dá- +fus váttásmahttit sámásteami? +Oulu universitehta, Giellagas-instituhtta +Abstrákta +Artihkkala fáddán lea mot davvisámegielat giellasearvvuš sáhttá doarjut daid +davvisápmelaččaid, geat leat oahpahallan sámegiela rávesolmmožin ja/dahje +geaid sámásteapmi lea boatkanan. +Mot ovttaskas olbmot sáhttet veahkehit earáid +sámástit ja dakko bokte ealáskahttit davvisámegiela? +Artihkal vuođđuduvvá iežan +oahppočájánašbargui Go dat ii goittotge leat mii beare gielaid, muhto baicce +massojuvvon eatnigiella (Mustonen 2017), mii gieđahallá sámegiela ruovttoluotta +váldima ja giellatrauma. +Lahkonan fáttá giellaealáskahtima, sosiolingvistihka +ja massojuvvon eatnigiela giellatrauma geahččanguovlluin. +Buvttán ovdan +čuozáhatjoavkku giellageavahanvásáhusaid ja guorahalan daid váikkuhusaid sin +sámásteapmái. +Lean čohkken čoahkkáigessui konkrehta rávalisttu, man vuođul juohke +davvisámegielat sáhttá ealáskahttit davvisámegiela ja nuppe dáfus fuomášit, mii +sáhttá caggat earáid sámásteamis. +Fáddásánit: giellaealáskahttin, massojuvvon eatnigiella, giellatrauma, davvisámegiella +Álggahus +Measta buot davvisámegielagiin - juos juo eai buohkain - dáidet leat juogo fuolkkit, +skihpárat, verddet ja/dahje eará oahpes olbmot, geat eai leat jámma sámástan: sii +leat juogo heaitán sámásteames guhkes áigái dahje dasto sámástišgoahtán easkka +rávesolmmožin. +Soaitá leat leat nu ahte maiddái mii ieža leat muhtun gaskka čiehkan +sámegiela sámegiela dáiddumet ja nu sámásteapmi lea boatkanan. +Vaikko sámásteami +boatkaneapmi orru leamen viehka dábálaš +albmoneabmi sámegielagiid gaskkas (gč. +omd. +de goit dutkamušain deaddočuokkis lea hárve leamaš das, mot lea davvisápmelažžan +sámástišgoahtit. +Maid dadjet? +Mot de nie jietnadit? +Livččiigo buoret suomastit vai gulahalle? +Hás mii +oastit dutnje sátnegirjji, orut dárbbašeamen dan! +Dál in ožžon čielgasa - humatgo +anárašgiela? +Lean máŋgii leamaš duođašteamen dáhpáhusaid, main davvisámegielagat leat +kritiseren earáid hupmama: sii leat sáhttán leaikkastallat dahje njulgestaga njuolga +bilkidit. +Bajábeale ovdamearkkat muitalit muhtun duođalaš ovdamearkkaid das, man +jurddašmeahttumit muhtun davvisámegielagat sáhttet láhttet eará hubmiid vuostá. +Vaikko hui máŋgii giellaealáskahttima konteavsttas leš sáhka das ahte olbmot illudit go +besset sámástit ođđa hubmiiguin, gávdnojit maiddái negatiiva giellageavahanvásáhusat. +Dán artihkkala figgamuššan lea loktet bajás sihke buriid ja heajos vásáhusaid. +Dán čállosis buvttán ovdan davvisápmelaččaid vásáhusaid dan birra, mot lea +davvisápmelažžan sámástišgoahtit guhkes gaskka maŋŋá dahje easkka rávesolmmožin. +Fikkahan addit lohkkái juogalágan gova das makkár lea váldit sámegiela ruovttoluotta +ja čájehit ahte olbmuin sáhttá leat giellatrauma sámegiela buohta. +Dát artihkal +vuođđuduvvá iežan pro gradu -bargui "Go dat ii goittotge leat mii beare gielaid, +muhto baicce massojuvvon eatnigiella." Sámegiela ruovttoluotta váldin ja giellatrauma +(Mustonen 2017). +Mu ulbmilin lea čájehit deháleamos áššiid ja dutkanbohtosiid +earenoamážit dan geahččanguovllus, mot giellasearvvuš sáhttá váikkuhit +čuozáhatjoavkku sámásteapmái. +Fikkan dutkat mot davvisámegielat giellasearvvuš +sáhtálii doarjut čuozáhatjoavkku sámásteami buoremus lági mielde ja dakko bokte +ealáskahttit davvisámegiela. +Seammas fuomášahtán mot ovttaskas olbmot soitet caggat +earáid sámásteamis, +vaikko mu áigumuššan ii gal eisige leat ávžžuhit dasa. +Pro gradu -barggustan +(Mustonen 2017: 52) čielgá ahte oktage informánta ii sivat earáid cuiggodeamis. +Cuiggodeaddjit eai várra leat oba fuomášange man heajos miela leat dagahan nubbái. +Dánge barggu ulbmilin ii leat sivahallat geange muhto baicce lasihit ipmárdusa +sámástišgoahtima sensitiivvalašvuođas. +Čuovvovaš logus guokte meroštalan ja +ráddjen dán artihkkala fátta, dutkangažaldagaid ja guovddáš doahpagiid. +Logus +golbma buvttán ovdan čuozáhatjoavkku giellageavahanvásáhusaid ja logus njeallje +čalmmustahtán mot sámástanvásáhusat leat váikkuhan sin sámegiela geavaheapmái. +Logus vihtta fálan čoahkkáigeassun listtu, man rávvagiid vuođul lea vejolaš doarjut +davvisápmelaččaid sámásteami ja nu ovdánahttit giellaealáskahttima. +Dutkamuša duogáš +Ii leš ovttage dán áigečállaga lohkkái ođas ahte davvisámegiella lea čielgasit +áitatvuloš giella (Seurujärvi-Kari 2012: 20), vaikko dat leage stuorimus sámegiella +(Aikio-Puoskari & Pentikäinen 2001: 8). +Giellaealáskahttin lea dán artihkala +vuolggasadji ja sosiolingvistihkka teorehtalaš geahččanguovlu. +Dan sadjái ahte +guorahalalin áitatvulošvuođa sivaid dahje davvisámegiela ealáskahttindárbbuid, +vuojulduvan baicce dasa, maid davvisámegielat giellasearvvuš sáhttá dahkat +ealáskahttin dihte giela. +Fikkan fállat lohkkái vejolašvuođa identifiseret iežas +čuozáhatjoavkku vásáhusaide ja addit konkrehta rávvagiid dan várás mot sin +sámásteami sáhttá doarjut, juos dárbu. +Dutkamuša várás lean jearahallan gávcci Suoma beal davvisápmelačča +beallestruktuerejuvvon temájearahallamiid vuođul. +Beallestruktuerejuvvon +jearahallamis informánttat ožžot vástidit gažaldagaide friija hámis iežaset sániiguin +Temájearahallamis gažaldagain ii leat čavga ortnet +dahje čavga hápmi, mii livččii ovddalgihtii meroštallojuvvon (Hirsjärvi ja earát 2000: +Lean ráddjen +dutkanjoavkku olggobeallái daid davvisápmelaččaid, geat leat navdimis mánnávuođa +rájes gitta otná beaivvi rádjái hupman davvisámegiela iežaset vuosttas nana giellan. +Dutkamuša čuozáhatjoavkku davvisápmelaččat leat juogo heaitán sámásteames guhkes +áigái ja/dahje sámástišgoahtán eambbo easkká rávesolmmožin. +Informántan leat guktot +sohkabealit: njeallje dievdo- ja njeallje nissonolbmo. +Lean anonymiseren sin nu guhkás +go vejolaš ja heivehan sin muitalusaid iežan suopmanii, vai sii eai leat dovdamis +suopmana vuođul. +Lean govvidan čuozáhatjoavkku gielalaš duogážiid gielalaš eallingeardi -doahpagiin. +Gielalaš eallingeardi lea persovnnalaš govvideapmi giela hubmi gaskavuođas iežas +gillii dahje gielaide (Pasanen 2015á: 161). +Annika Pasanen (2015á) lea dutkan anárašgiela revitalisašuvnna ja meroštallan +anárašgielat giellaservoša giellahubmiid kategoriijaid. +Heivehan su doahpagiid +dán davvisámegielat giellaservošii guoski dutkamuššii ja geavahan su meroštallan +doahpagiid: 1. giela aktiverejeaddji, 2. +L2-hubmi/ođđa hubmi ja 3. passiiva hubmi. +Giela aktiverejeaddji lea oahppan sámegiela mánnán ruovttus, muhto lea heaitán +sámásteames ja sámástišgoahtán ođđasit rávesolmmožin. +L2-hubmi/ođđa hubmi fas lea +oahppan sámegiela rávesolmmožin. +Passiiva hubmi ipmirda giela, muhto ii ieš bastte +sámástit (Pasanen 2015á: 164.). +Dán dutkanmateriálas golmmas leat L2-hubmi/ođđa +hubmit, golmmas passiiva hubmit ja guovttis fas leaba giela aktiverejeaddjit. +Lean +meroštallan passiiva hubmin maiddái daid informánttaid, geat leat rávesolmmožin +oahppan sámástit, muhto eai dattetge dábálaččat ieža láve sámástit. +Nuppe gežiid go pro gradu -barggustan (Mustonen 2017), ráddjen dán čállosa +olggobeallái gielalaš identitehta-, guovttegielatvuohta-, passiiva gielladáidu- ja +gielahuvvan -doahpagiid. +Gielalaš identitehta birra lea čállán omd. +Iskanius (2004), +Skutnabb-Kangas (1988) lea suokkardallan guovttegielatvuođa meroštallamiid, ja +Pasanen (2015á: 189) fas lea čuoččuhan ahte passiiva gielladáidu lea +eahpitkeahttá gielladáidu. +Gielahuvvan-sáni mearkkašumiid sáhttá rokkastit +Sammallahti (1989) sátnegirjjis. +Dáid dearpmaid sadjái dehálaš doahpagat dán +artihkala dáfus leat massojuvvon eatnigiella ja giellatrauma. +Eatnigiela doahpaga +lea guorahallan viidásit earenoamážit eatnigielladutkamuša njunuš Tove Skutnabb- +Kangas (gč. +In áiggo geardduhit +eatnigiela iešguđetlágan meroštallamiid muhto baicce buktit ovdan fuomášumi, mii +lea dán dutkamuššii mávssolaš: sámegiela sáhttá atnit sápmelačča eatnigiellan dalle, +go giella lea massojuvvon soga assimilerema dihte (Skutnabb-Kangas 2008: 86-88). +Nuppiiguin sániiguin dán oainnu vuođul lea vuoiggalaš lohkat ahte sámegiella sáhttá +leat buot sápmelaččaid eatnigiella gielladáiddu dásis fuolakeahttá - maiddái dan +dáhpáhusas, go gielladáidu ii leat ollenge. +Dulkon dan nu ahte sámegiella lea buot +sápmelaččaide juogo eatnigiella - dahje juos dan lea váttis dohkkehit - unnimustáge +massojuvvon eatnigiella. +Maiddái Pasanen (2015á: 189) oaivvilda ahte olbmo +eatnigiella sáhttá leat dat giella, man son máhttá funet dahje ii ollenge. +Pro gradu -barggustan (Mustonen 2017: 54) čuoččuhan ahte massojuvvon eatnigiella +soaitá leat dagahan muhtun čuozáhatjoavkku olbmuide giellatrauma. +Vaikko +sápmelaččaid traumáhtalaš giellageavahanvásáhusat, daid sivat ja čuovvumušat +leat gal dutkangirjjálašvuođas viidát máinnašuvvon (gč. +99; Sara 2016: 86), mun in leat gávdnan giellatrauma-derbmii vuogas meroštallama. +Čállosisttán (Mustonen 2017) lean meroštallan massojuvvon eatnigiela giellatrauman. +Lean gávnnahan golbma siva giellatraumai: 1. informánta ii leat hupman sámegiela +vuosttas giellan, 2. informánta ii leat ožžon sámástit ja/dahje 3. informánta lea +cuiggoduvvon go lea sámástan. +Pro gradu -bargon vuođul massojuvvon giellatrauma +čuovvumušat leat njeallje: 1. dievaslaš giela gáibádus, 2. sámásteami tabu, 3. heahpat +ja/dahje 4. informánta heaitá sámásteames - vearrámus dilis eallinahkái. +(Mustonen +Dán čállosis vuojulduvan giellatrauma sivain cuiggodeapmái, dannego +dat lea ášši masa giellasearvvuš sáhttá otná beaivve váikkuhit. +Gieđahalan čuovvovaš +logus čuozáhatjoavkku sámástanvásáhusaid. +Positiiva ja negatiiva sámástanvásáhusat +Dán logus vuojulduvan dutkamuša informánttaid sámástanvásáhusaide. +Dutkamušasttán (Mustonen 2017: 41) boahtá hui čielgasit ovdan, mot earát sáhttet +vuohkkasit doarjut čuozáhatjoavkku sámásteami. +Juos informánta lea dadjan man nu +sáni boastut dahje váldogillii, ságastallanguoibmi sáhttá divustit dan nu ahte dadjala +rivttes sáni gaskii, giddekeahttá dasa dađe eambbo fuomášumi. +Dalle divusteapmi +šaddá lunddolaš ja ávkkálaš oasáš ságastallamis iige dat oro logaldallan dahje +bilkideapmi. +Dan sadjái logaldallan rivttes sátneválljejumi birra dahje dájuheapmi orru +unohas. +Oahpes gili olbmot ja ustibat leat figgan dájuhit ovtta informántta sámástit, +vai beasale divodit su giela (Mustonen 2017: 37). +Eará dutkamušain in dán rádjái leat +oaidnán ahte earát livčče dáhtul áigon bolget nuppi, vaikko olggušteamis gal gávdnojit +ovdamearkkat (gč. +Länsman & Tervaniemi 2012: 34). +Informánttaid rašimus vásáhusat leat leamaš mánná- ja nuorravuođas; dušše guovtti +informánttas lea šaddan lagas oktavuohta sámegillii easkka rávesolmmožin. +Fuolkkit +leat bilkidan ovtta informántta, go lea iskan sámástit. +Go son ii máhttán albma ládje, +earát leat gohččon orrut jaska. +Seamma ládje maiddái nuppi informántta fuolki lea +cuiggodan su: informánta lávllui muđuid bures, muhto ii livčče "ožžon" jietnadit +muhtun sániid nu mot jietnadii. +Fulkkiid láhttema duohken orru +leamen puristtalaš giellaideologiija, man mielde lea buoret orrut jaska, juos ii máhte +(Pasanen 2015a). +Maiddái Länsman ja Tervaniemi (2012: 34) dutkamušas sámegielagat +leat deaivan garra riekta hupmama gáibádusa. +Mus ledje muhtun fuolkkit, geat givssidedje mu dalle unnin, go geahččalin hupmat +ja in máhttán albma ládje [sámástit]. +Ja dasto dat lohke ahte maid don humat go +it máhte, oro jaska. +Ja de mu fuolki dajai ahte gal don muđuid bures lávlot, muhto dajai dasto muhtun +sániid birra ahte ii daid nie oaččo jietnadit! +Mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid lassin negatiiva vásáhusat leat leamaš maiddái +Kritihkka sáhttá boahtit njuolga dahje eahpenjuolga; eahpenjulges +cuiggodeapmi orru mihtilmas vuohki sápmelaččaide. +Earát leat sáhttán ovdamearkka +dihte bogostallat nuppi gillii, cuskkihit dahje moddját vearálaččat. +Nonverbála vugiid +lassin earát leat sáhttán bilkidit njálmmálaččat: vástidit nubbái seamma boasttosániin +man nubbi lea geavahan. +Njulges máhcahat sáhttá leat ovdamearkka dihte logaldallan +rivttes sátneválljejumis, eahpedievaslaš gielladáiddu imaštallan dahje suopmana +Ovtta informántii fuolki lea láhttestan njuolga +ahte livččiigo buoret geavahit váldogiela sámegiela sadjái: +Ja dat logai dan [čállosa] čađa ja dajai ahte livččiigo buoret ahte don humat +suomagiela? +Todala (2002: 134-136) dutkamušas boahtá ovdan ahte sámegielat giellasearvvuš +ii oro álkit váldime vuostá ođđa hubmiid. +Mu dutkamuš (Mustonen 2017: 39-40) +nanne dán oainnu: muhtun informánttat árvalit ahte sápmelaččat leat ieža dagahan +sámásteami nu váttisin dannego dohkkehit dušše ovttalágan sámegiela - sin iežaset +suopmana. +Davies (1996: 27) fuomášahttá ahte vehádatgielain lea dávjá digaštallan +"albma" gielas. +Maiddái Juuso (2009: 37) ipmárdusa mielde máŋggat vuoras +sámegiela hubmit eai leat hárjánan iešguđetlágan suopmaniidda ja vuostálastet daid +dan dihte. +Ásodagain maid lea leamaš olggušteapmi suopmanerohusaid dihte (Rasmus +Earenoamáš miellagiddevaš lea mot +sápmelaččaid gillii leat alla gáibádusat, muhto ii-sápmelaččaid gielladáiddu lávejit +atnit sámegiellaservošis badjelmeare buorrin ja árvvus (Mustonen 2017: 40; Scheller +Moattis muitalit dan birra go leat mearridan luohtehahtti olbmuiguin molsut giela +váldogielas davvisámegillii. +Dan maŋŋá eai leat jolggadan suomastit ja leat ožžon +sihkkarvuođa hupmamii. +Okta informánta čájeha guokte konkrehta evttohusa iežas +sámásteami doarjjan: soahpamuš sámásteamis - vaikko son ribahivččii suomastit - +ja oadjebas biras. +Nubbi evttohus lea dat ahte ságastallanguoibmi sihkkarastá nuppi +oažžut hupmat nu mot ieš hupmá, vaikko giella livččii iežas mielas heittot. +Buot buohkanassii oadjebas biras ja luohttehahtti olbmot veahkehit +informánttaid nagodit sámástit, juos dat orru váttis. +Oadjebas ságastanguoimmit +sáhttet leat nubbái seammadását sámegielagat (gč. +maiddái Seine 2011:63), nubbái +boares olbmot (gč. +maiddái Rasmussen 2013: 194) dahje ovdamearkka dihte +ustibat (Mustonen 2017: 43). +Moilanen (2014: 230) fuomášahttá ahte udnovaš biras +roahkasmahttá sámástit ja Huss (1999: 24) lasiha ahte dakko bokte ovttaskas olmmoš +ealáskahttá giela. +Oppalohkái mu dutkamuša (Mustonen 2017: 44) informánttat liikojit +sámegielat ságastallamiidda, vaikko soitet muhtumin leat gealdagasas. +Ovdamearkkain fuolakeahttá máŋga informántta deattuhit ahte eai leat ožžon nu +ollu negatiiva máhcahaga. +Soaitá baicce leat nu ahte ieža ballet kritihkas, dovdet +fuonitvuođa gielahuvvamis ja ásahit alcceseaset dievaslašvuođa gáibádusaid. +Čuoččuhan dutkamušasasttán (Mustonen 2017) ahte massojuvvon eatnigiela +giellatrauma čilge oasi sámásteaddji kritihka balus, fuonitvuođa dovddus ja +dievaslašvuođa gáibádusain. +Vaikko earát eai cuiggodivččege, ii goit veahket juos ferte +ballat earáid cuiggodeamis. +Sámástanvásáhusaid váikkuhus sámásteapmái +Čuozáhatjoavkku informánttat leat váldán stuorra lávkki, go leat mearridan +váldigoahtit giela fas atnui. +Earenoamážit giela rávesolmmožin oahppan informánttat +leat gártan rahčat; moattis gáibidit alddiset dievaslaš sámegiela. +Sámegiella ii leat +sidjiide mii beare gielaid muhto baicce massojuvvon eatnigiella. +Danne dat čatnasa +dovdduide ja negatiiva kommeanttat sámegielas loavkašuhttet. +Kritihkka iežas +eatnigielas sáhttá váikkuhit nu garrasit ahte olmmoš heaitá sámásteames - goit +cuiggodeddjiin. +Vaikko earáid ulbmilin ii leamaš givssidit dahje bieguhit, árvvoštallan +duođaid lea sáhttán jaskkodahttit olbmuid. +Heiten hupmamis. +In oba geahččalange šat. +In oba háliidan. +(Mustonen 2017: +Na, dathan lea jaskkodahttán mu vehá dalle álggus. +In duostan nu ollu geavahit. +Manne máŋga jagi, ovdalgo fulkkiin dusten hupmat sámegiela. +Bođii dakkár +dovdu ahte orun milloseappot dasto jaska, juos mu giella ii dohkke. +Das lea juoga čiekŋalut dan duššástuvvamis dahje heahpadis, dahje mii dat lea, +go ii bastte hupmat sámegiela. +[...] Das leat mat nu eastagiid duoppe vuoigŋašiin +ja duššástuvvamat, dahje buđđoseamit sieluid čiekŋalasas, mat de hui hearkkit +bohtet albma juo unna cuiggodeamisge. +Dat várra nu laktása dovdduide. +[...] Dain geain eai leat seammalágan čatnasat +min kultuvrii dahje gillii, lea oahppan álkit. +Dathan lea okta giella earáid +joavkkus. +Muhto mii, geain dat giella galggalii leat juo mánnávuođa rájes, +min gáibádusat leat mannan juo aivve endorii. +Dan ferte dál máhttit. +Bággu. +In sivat sin. +[...] Dat máinnašumit eai vealttakeahttá leat leamaš - eaige leatge +leamaš - daddjon givssidan dihte. +Muhto dat leat goittotge loavkašuhttán, (--) +dat leat oalle ollu dagahan dan ahte lean heaitán sámásteames. +Juos informánttaid sámegiella ii oro dohkkeme ságastallanguimmiide, giellabolesiid +kritihkka láve jaskkodahttit sin. +Muhtumat leat heaitán sámásteames máŋgga dahje +máŋggalot jahkái. +Okta informánta lea heaitán sámásteames oalát. +Cuiggodeapmi +sáhttá nappo dagahit giellatrauma ja doalvut hearkkit dasa ahte son ii nagot šat +sámástit goit cuiggodeddjiin. +Earenoamážit giellačeahpis boahtán kritihkka šlunduda +miela, vaikko nuppe dáfus giellačehpiin ja earáin boahtán positiiva máhcahat láve +roahkasmahttit sámástit lasi dahje dasto das ii leat ollenge váikkuhus sámásteapmái. +Positiiva máhcahagas eai oro leamen negatiiva čuovvumušat. +Cuiggodeapmi orru +goittotge báhcime buorebut millii ja váikkuha eanet; máŋgasiin orru leamen garra +kritihkka iežaset vuostá earáid roahkasmahttimis fuolakeahttá. +Nuppe dáfus kritihkka +soaitá oažžut olbmo sitnáduvvat: garradit iežas, heaitit berošteames cuiggodeddjiin +ja mearrediđolaččat joatkit sámásteami. +Dan sadjái rápmi ja árvvosmahttin soitet +buoremusat veahkehit informánttaid sirdašuvvat passiiva gielladáiddus aktiiva +gielladáidui. +Čoahkkáigeassu +Lean čohkken vulobeallái konkrehta rávvagiid dan birra, mot davvisámegielat +giellasearvvuš sáhttá doarjut čuozáhatjoavkku sámásteami. +Seammás dain boahtá +ovdan, mot lea vejolaš dahje mot soaitá leat vahágis caggan earáid sámásteamis. +Rávvagat leat: +Atte positiiva máhcahaga. +Dat dábálaččat roahkasmahttá olbmuid sámástit lasi, ja giella +ealáska. +Vaikko das eai álo livččege positiiva čuovvumušat, dat ii dagat vahágage. +Láhtte sensitiivvalaččat. +Máŋga sápmelačča leat massán sámegiela, eaige buohkat +sáhte dalán sámástit seamma njuovžilit go dat, geaidda sámegiella lea leamaš vuosttas +nana giella olles eallima áigge. +Ii gánnet báhcit imaštallat nuppi gielladáiddu, muhto +baicce joatkit ságastallama. +Dutkamuša čuozáhatjoavkku gielladáidu lea dasa lassin +hui iešguđet dásis: nuppis sámegiela dáidu sáhttá leat juo hui nanus, nubbi fas ii leat +hárjánan hupmat muhto ipmirda bures. +Juos áiggožat divustit nuppi, daga dan fuomášmeahttumit. +Divusteami gánneha dahkat +jođánit ságastallamis iige giddet dasa dađe eanet fuomášumi. +Ságastallamis sáhttá +dadjalit sámegielat sáni gaskii, juos nubbi geavaha váldogielat sáni sámástettiin dahje +addit rivttes sáni nuppi hubmi boasttosáni sajis. +Lunddolaš divusteapmi ii vásihuvvo +unohassan. +Kritiseren ii vealttakeahttá gánnet. +Earenoamážit dalle, go lea sáhka massojuvvon +eatnigiela birra, olbmot sáhttet váldit kritihka lossadit. +Gánnehešgo cuiggodit - vaikko +dárkkuhus livččii veahkehit nuppi - juos dat sáhttá váikkuhit nu ahte nubbi heaitá +sámásteames? +Mu dutkamuša vuođul cuiggodeapmi báhcá millii ja váikkuha eanet go +positiiva máhcahat. +Ovttaskas olbmuid jurddašmeahttun, negatiiva kommaenttat soitet +dagahit ollu vahága - vearrámusat loahppaeallimii. +Soaba sámásteamis, váldde mielde gielaservošii ja láže oadjebas sámástanbirrasa. +Soaba ahte sámegiella lea gulahallangiella - goabbáge ii dárbbat árvaladdat guhtemuš +giela galggalii geavahit iige nuppi áigi mana árggastallamii seamma olu. +Veahket nuppi +beassat sisa davvisámegielat giellaservošii. +Seammas sáhttá soahpat ahte juohkehaš +oažžu hupmat nu mot ieš hupmá iige das cuiggoduvvo. +Aikio, Inger-Mari. +"Kirjoittaessa lakaisen sydämen roskia." Ei alkua, ei loppua. +Saamelaisten puheenvuoro: 101-118. +Helsinki, Like. +Aikio, Marjut. +Saamelaiset kielenvaihdon kierteessä. +Kielisosiologinen +tutkimus viiden saamelaiskylän kielenvaihdosta 1910-1980. +Helsinki, SKS. +Aikio-Puoskari, Ulla. +Gullos sámegiella! +Sámegielaid ealáskahttima +buoremus vuogit ja álbmotlaš politihka linját Suomas, Ruoŧas ja Norggas. +doaimmahat, Waasa Graphics Oy. +Aikio-Puoskari, Ulla & Pentikäinen, Merja. +The Language Rights of the +Indigenous Saami in Finland - under Domestic and International Law. +Rovaniemi, +Lapland's University Press. +Davies, Emyr. +"Muhtun bealit giellaoahpaheamis. +Go geahččá walesalaččaid +bealis. +Duostta hupmat. +Gulahallanvuohki sámegieloahpahusas: 11-47. +Guovdageaidnu, Sámi oahpahusráđđi. +Eskola, Jari & Suoranta, Juha. +Johdatus laadulliseen tutkimukseen. +Tampere, +Vastapaino. +Hirsjärvi, Sirkka, Remes, Pirkko & Sajavaara, Paula. +Tutki ja kirjoita. +Helsinki, +Kustanusosakeyhtiö Tammi. +Huss, Leena. +Reversing Language Shift in the Far North. +Linguistic +Revitalization in Northern Scandinavian and Finland. +Uppsala, Studia Uralica +Upsaliensia 31. +Iskanius, Sanna. +"Venäjänkieliset toisen asteen opiskelijat Suomessa: pohdintoja +identiteetistä ja kielestä." Äidinkieli ja toiset kielet: 28-42. +Tampere, Tampere +University Press. +Johansen, Inger. +"Det er ikkje eit museumsspråk - det har noko med framtida +å gjera" - Ei sosiolingvistisk undersøking av revitaliseringa av sørsamisk. +Mastergradsavhandling i nordisk språkvitskap, våren 2006. +Institutt for nordistikk og +litteraturvitskap, NTNU. +Juuso, Jane. +Válddán giellan ruovttoluotta. +Isak Saba guovddáš, Dagfinn +Hansens trykkeri AS. +Korpilähde, Outi. +Kun pohjoisen matkasta tuli elämän mittainen. +Suomalaisvaimot saamelaisyhteisössä. +Rovaniemi, Lapin yliopistopaino. +Länsman, Anne & Tervaniemi, Saara. +Sámegiela geavaheapmi Ohcejogas. +Sámedikki sámegiela doaimmahat ja "Sámi giellaguovddáš" -ovdačielggadanfidnu. +Moilanen, Irmeli. +Inarinsaamen elvytys yhteisöllisenä oppimisprosessina. +Saamelaispedagogiikan ydinkysymysten äärellä: 229-247. +Rovaniemi, Lapin +yliopistopaino. +Mustonen, Risten. +"Go dat ii leat goittotge mii beare gielaid, muhto baicce +massojuvvon eatnigiella." Giellatrauma ja sámegiela ruovttoluotta váldin. +Pro gradu +-dutkamuš. +Giellagas-instituhtta, Oulu universitehta. +Orispää, Oili. +"Äidinkielensä vuosikymmeniksi menettänyt Seija: +'Vasta viisikymppisenä päästin tuskan ulos sisältäni'." Yle uutiset. +http://yle.fi/ +Pasanen, Annika. +Kielikylpy, kaksikielisyys ja kielenelvytys. +Anár, logaldallan +Sámegielat giellalávgun skuvllas - mo doarjjun iežan giela ja kultuvrra oahpahusas? +2015á: Kuávsui ja peeivičuovâ. +Inarinsaamen kielen revitalisaatio. +Uralica Helsingiensiea 9. +Helsinki, Unigrafia Oy. +Pietikäinen, Sari, Laihiala-Kankainen Sirkka, Huss, Leena & Salo, Hanni. +"Kieli ja kokemus. +Vähemmistökieli kolmen perhesukupolven kielielämäkerroissa." +Rasmus, Minna. +"Pakko lähteä, pakko pärjätä." Saamelaisten kansanopetuksen +ja koulunkäynnin historia Suomessa: 251-262. +Siirtolaisinstituutti. +Tutkimuksia A 50. +Turku, Painosalama Oy. +Rasmussen, Torkel. +"Go ealáska, de lea váttis dápmat". +Davvisámegiela +etnoligvisttalaš ceavzinnávccaid guorahallan guovtti gránnjágielddas Deanus ja +Ohcejogas 2000-logu álggus. +Dieđut 5/2014, Universitetet i Tromsø. +http://munin.uit. +no/bitstream/handle/10037/5593/thesis.pdf?sequence=6. +Ravna, Solbjørg. +"Vásáhusat Buolbmát ja Deanu sámeskuvllas." Sámi +skuvlahistorjá 2: 261-266. +Karasjok, Davvi Girji. +Sammallahti, Pekka. +Sámi-Suoma sátnegirji. +Ohcejohka, Jorgaleaddji Oy. +Sara, Magreta. +Davvisámegiela gielladilli Anára ja Eanodaga gielddain - +meroštallojuvvon UNESCO Language Vitality and Endangerment -dokumeantta +fáktoriid mielde. +Pro gradu -dutkamuš. +Scheller, Elisabeth. +"Samisk språkrevitalisering i Ryssland - möjligheter och +utmaningar." NOA Norsk som andrespråk. +Tromsø, Universitet i +Tromsø. +Seine, Sini. +Giellagas-instituhta studeanttaid gielalaš identitehta. +Seurujärvi-Kari, Irja. +Ale jaskkot eatnigiella: Alkuperäiskansaliikkeen ja saamen +kielen merkitys saamelaisten identiteetille. +Helsinki, Helssega universitehta. +Skutnabb-Kangas, Tove. +"Bilingual Education and Sign Language as the +Mother Tongue of Deaf Children." English in International Deaf Communication: +Berlin, Peter Lang. +Linguistic genocide in education or worldwide +diversity and human rights? +Mahwah, New Jersey, Lawrence Erlbaum Associates. +Vähemmistö, kieli ja rasismi. +Helsinki, Painokaari +oy. +Tvåspråkighet. +Lund, LiberLärömedel. +Todal, Jon. +"...jos fal gáhttet gollegielat". +Vitalisering av samisk språk i Norge +på 1990-talet. +Tromsø, Universitet i Tromsø. +Davvisámegiela standardiseren - mo lea dáláš +čállinvuohki ovdánan? +Sosiolingvisttalaš analysa 1978- čállinvuogi ja giellalávdegotti +barggu birra +UiT - Norgga árktalaš universitehta, Giela ja kultuvrra instituhtta +Mu nákkosgirjedutkamuš guorahallá mo girjegiela dahje giellastandárda plánen +váikkuha erenoamážit áitatvuloš gielaide, nugo davvisámegillii ja kvenagillii. +Mun geavahan metodan dáža gielladutki Lars S. Vikøra korpusplánema +analyserenmodealla, mii sisttisdoallá 21 prinsihpa. +Dáiguin prinsihpaiguin lea +vejolaš govvidit makkár čovdojumiid giellaplánenorgánat leat dahkan ja manin. +Dán +artihkkalis mun govvidan mo davvisámegiela plánen lea dáhpáhuvvan 1970-logus +ja mii giellalávdegottis lei čállinvuogi ođasmahttima ulbmilin. +Mun lean jearahallan +guokte ovddeš giellalávdegotti miellahtu, geat leigga mielde plánemin vuosttaš +oktasaš davviriikalaš ortografiija. +Dát jearahallamat leat vuođđun go lean analyseren +giellalávdegotti barggu ja gávnnahan mo čállinvuogi ođasmahttin lea váikkuhan +davvisámegiela čállimii ovddit ortografiijaid ektui. +Fáddásánit: davvisámegiella, ortografiija, standardiseren, čállinvuohkeođasmahttin, +giellapolitihkka +Láidehus +Davvisámegiela čállinvuohki lea standardiserejuvvon jagis 1978. +Muhto mii +dáhpáhuvai ovdalgo giellalávdegoddi čájehii gárvves ortografiija sámekonferánsii +Árjeluovis. +Makkár čovdojumiid ja mearrádusaid giellalávdegoddi dagai ja manin? +Dán artihkkalis mun analyseren davvisámi giellalávdegotti barggu sosiolingvisttalaš +metodain. +Materiálan mus leat guokte áššedovdijearahallama ovddeš áirasiiguin. +Dát +dutkamuš gullá dutkansuorgái language policy and planning, +giellapolitihkka ja -plánen, mas leat iešguđetláganat lahkananvugiid. +Mun guorahalan +unnit dovddus analyserenmodealla man lea dáža nordista Lars Vikøra ovdánahttán. +Dainna modeallain mun govvidan ja analyseren ortografiijabarggu proseassan, +muhto in guorahala lingvisttalaš sárgguid dahje makkár nuppástusaid dálaš ja ovddeš +ortografiijain gaskkohagaid ledje. +Ole Henrik Magga (1985a; 1985b) ja Samuli +Aikio (1987) leaba govvidan ortografiijabarggu lingvisttalaš sárgguid vuođul ja dat +artihkkalat leat leamašan maiddái vuođđun go plánejin jearahallamiid. +Giellaplánemis leat máŋggat synonymat: standardiseren, normeren, giellagáhtten +ja nu viidáseappot. +Buot dárkkuhit sullii seamma doaimmaid, nu ahte mun háliidan +čilget dan terminologiija man mun geavahan dán artihkkalis. +Giellaplánemiin +mun dárkkuhan dihtomielalaš ja konkrehtalaš doaimmaid, mat váikkuhit giela +struktuvrii grammatihkalaččat ja/dahje leksikálalaččat. +Giellaplánen lea synonyma +korpusplánemis (gč. +kapihttala 3), korpusplánen lea dušše sosiolingvisttalaš dárkilut +tearbma. +Mun geavahan bálddalagaid tearpmaid ortografiija ja čállinvuohki. +Ovddeš davvisámegiela ortografiijat +Davvisámegiela, nugo earátge sámegielat, lea čállojuvvon juo máŋga čuođi jagi. +Solbakk (1997, 17) namuha, ahte vuosttaš čálalaš sámegiel dokumeanta lei eŋgelas +mearraolbmá Stephen Burrougha sátnelistu jagis 1557. +Dan listtus leat 95 sáni +ja dajaldaga, maid son čohkkii Guoládaga sápmelaččain. +1600-logu rájes leat +almmustahtton kristtalaš teavsttat, go miššonearat háliidedje sárdnidit ja oahpahit +kristtalašvuođa sápmelaččaide sámegillii. +Davvisámegiela čálalaš árbevierru álggii 1700-logu álggus go Thomas von Westen +ja Morten Lund álggiiga jorgalit kristtalaš teavsttaid davvisámegillii. +Maŋŋelgo von +Westen jámii jotkkii su oahppi Knud Leem giellabarggu +giellabarggu ja ovdánahtii čállinvuogi, čálii davvisámegiel grammatihka ja sátnegirjji +ja jorgalii eambbo kristtalaš teavsttaid. +1800-logu álggus Čáhcesuolu báhppan bođii +Nils Vibe Stockfleth gii stuđerii ja dutkkai sámegiela su barggu vuođul. +Stockfleth +ja su sápmelaš giellabargi Hans Mortensen Kolpus válddiiga oktavuođa dánskalaš +lingvistii Rasmus Raskii gii lei dutkan earret eará suomaugralaš gielaid. +Ovttas sii +barge ođđa ortografiijain ja sii maiddái čálle grammatihka, lohkangirjji, dáro-sáme- +sátnegirjji ja kristtalaš girjjiid. +Raska ja Stockfletha maŋisboahtti lei Jens Andreas +Friis gii buoridii ja ovddidii ovdalaš ortografiijii. +Friis lei sáme- ja suomagiela +professor Oslo universitehtas jagi 1866 rájes. +Friisa maŋŋá professoran lei Konrad +Nielsen. +Son ráhkadii ortografiija mii lei fonologalaččat hui dárki ja detáljalaš. +Mikko Korhonen govvida Nielsena ortografiija "belohahkii fonemáhtalažžan ja +belohahkii morfofonemáhtalažžan" (Korhonen 1981, 58). +Dan ortografiija ulbmil +leige veahkehit earágielagiid jietnadit davvisámegiela riekta iige leat skuvlagirjegiela +nugo dán áigge ortografiijat máilmmi gielain eanaš ledje. +Maŋimus ortografiija mii +geavahuvvui dušše Ruoŧas ja Norggas lei ng. +Bergsland-Ruong-ortografiija. +boahtá su ovddideddjiid Knut Bergslanda ja Israel Ruonga mielde. +Dat ortografiija lei +geavatleabbo go dan ovddasmanni. +Suoma bealde ortografiijabarggut álge easkka 1800-logus. +Vuosttas davvisámegiela +čállit leigga Jakob Fellman ja Anders Andelin. +Soai jorgaleigga osiid Biibbalis ja eará +vuoiŋŋalaš teavsttaid. +Čuovvovaš ortografiija ovddideaddji Suomas lei Paavo Ravila. +Erkki Itkonen ovdánahtii dasto Ravila ortografiija ja su čállinvuohki lea gohčoduvvon +maiddái "Sámi Čuvgehussearvvi"-ortografiijan. +Itkonena ortografiija áigge +geavahuvvui Norggas ja Ruoŧas Bergsland-Ruong ortografiija, ja 1940-logu loahpas +Itkonen, Bergsland ja Ruong geahččaledje ovttastahttit dáid guokte ortografiijaid +muhto duššás. +Sin mielas lei menddo váttis ovdánahttit čállinvuohki mii heive bures +sihke davvisámegiela nuorta- ahte oarjesuopmaniid čállimii (Itkonen, 1951). +Nuba +geavahusas ledje guokte bálddalaš čállinvuogi 1970-logu rádjái. +(Solbakk 1997; +Tabealla 1 ovddasta buot geavahuvvon davvisámegiela ortografiijaid +1700-logus rájes gitta dássážii. +Tabealla 1. +Davvisámi ortografiijat Norggas, Ruoŧas ja Suomas kronologalaš ortnegis. +(Korhonen 1981; +Solbakk 1997.) +Norga ja Ruoŧŧa +Suopma +Thomas von Westen (1682-1727) ja +Jakob Fellman (1795-1875) ja +Anders Andelin (1809-1882) +Aukusti Hakkarainen (1854-1921) +Konrad Nielsen (1875-1953) +Knut Bergsland (1914-1998) ja +Sámi Čuvgehussearvvi ortografiija +Giellalávdegoddi/1978-ortografiija +Tabealla 2 govvida teakstaovdamearkkaid vehkiin erohusaid njeallje maŋimuš +ortografiijaid gaskkas, ja galle diakrihtalaš mearkka dain leat. +Teaksta lea Sámi soga +lávlaga álggus. +Tabealla 2. +Ovdamearkkat njeallje maŋimuš ortografiijain Korhonena (1981) mielde. +Ortografiija +Teakstaovdamearkkat +Diakrihtalaš mearkkat +Konrad Nielsen +Duoddâr læb'ba duod'dâr +duokken, +jaw're sæb'ba jawre lâkkâ, +čokkâk čīlgiin, čorok +čǣroin, +âllanâd'dik âlme vuos'tai; +LSS (Suopma) +Tuoddar leäbba tuoddar +tuohkin, +javri seäbba javri lâhka, +čohkak čilggiin, čoruk +čeäruin, +âllanaddek âlmmi vuostai; +Bergsland-Ruong (Norga ja +Ruoŧŧa) +Duoddar læb'bá duod'dar +duokkin, +jáv'ri sæbá jávri lakka, +čåkkat čilgiin, čårot čæroin, +allánad'det almi vuos'tá; +Dáláš ortografiija +Duottar leabbá duoddar +duohkin, +čohkat čilggiin, čorut +čearuin, +1Konrad Nielsen álggahii mearkkašit guhkes dási dan mearkkain, ja dat lei geavahusas maiddái Bergslanda ja Ruonga +ortografiijas. +Mearka geavahuvvo viidáseappot davvisámi lingvistihkas (Lehtinen 2007, 296), gč. +ovdamearkka dihtii +Sammallahti 1998. +Dutkanmetoda ja -materiála +Language policy and planning (oanádus LPP) gullo sosiolingvistihkalaš dutkansuorgái. +Dat sisttisdoallá máŋga lahkananvuogi, main Vikøra modealla lea okta. +LPP lea viehka +nuorra dutkansuorgi; Einar Haugen čájáhalai tearpma "language planning" vuosttas +gearddi virggálaččat jagi 1959 artihkkalis Planning for a Standard Language in Modern +Jagis 1966 Haugen hutkkai vuosttaš giellaplánenmodealla man son +lea redigeren (1983) nu ahte dat lea ain dán áigge vuođđun giellaplánendutkamušain +ja -modeallain. +Thomas Ricento ([2006] 2009, 129) mielde LPP gullá heaveheaddji +lingvistihkkii ja lea máŋggadieđalaš dutkansuorgi mii gáibida dieđu ja ipmárdusa +máŋggain metodain ja perspektiivvain. +Giellaplánen juhkko lingvistihkas +árbevirolaččat golbma dássái: stáhtus-, korpus- ja Robert L. Coopera (1989) +modeallas maiddái giellaoahpahusplánemii (acquisititon planning). +Stáhtusplánen +sikte giela stáhtusa buorideapmái ovdamearkka dihte láhkaásaheamis. +Korpusplánen +lea dihtomielalaš giela siskkáldas doaibmabidju ovdamearkka dihte grammatihka ja +sátneráju birra, dávjá juste dat bargu maid giellalávdegottit barget, nugo ortográfalaš +čovdojumit, sátnerádjobargu ja grammatihkaid čállin. +Giellaoahpahusplánen gieđahallá +namas mielde giellaoahpahusa plánema sihke eatni- ahte vierrogielain. +Dát dutkamuš +vuodju guorahallat ná davvisámegiela korpusplánema. +Eambbo LPP-modeallaid ja +teoriija birra sáhttá lohkat ovdamearkka dihtii Hornbergeris ([2006] 2009). +Dutkanmetodan mun geavahan dáža gielladutki Lars Sigurdsson Vikøra (2007; +2011) korpusplánema analyserenmodealla. +Dat sisttisdoallá 21 prinsihpa mat leat +korpusplánema vuođđun. +Prinsihpat leat juhkkojuvvon njealji kategoriijai: siskkáldas +lingvisttalaš prinsihpat, prinsihpat mat govvidit gaskavuođaid eará gielaide, prinsihpat +mat govvidit gaskavuođaid giela ja dan geavaheddjiid gaskkas ja prinsihpat mat bohtet +servodatlaš ideologiijain. +Tabealla 3 čájeha oppa eaŋgalasgielat modealla. +Vikør lea +ieš geavahan modealla bokmåla, nynorska ja malaijigiela analyseremis (Torp & Vikør +Tabealla 3. +Lars Vikøra (2011) korpusanalysamodealla. +Internal linguistic principles +a) phonemicity +b) morphophonemicity +c) simplicity +d) etymology +e) invariance +f) stability +Principles related to attitudes toward +other languages +a) rapprochement (adaptation) (mutual and +unilateral) +b) reaction (purism) +Principles concerning the relationships +between the language and its users +a) majority +b) liberality +c) prestige +d) counter-prestige +e) usage +f) esthetism +g) rationalism +Principles derived from societal +ideologies +a) nationalism +b) traditionalism +c) democracy, egalitarianism +d) liberalism +e) modernity +f) authority +Vuosttaš joavku, siskkáldas lingvisttalaš prinsihpat, govvida lingvisttalaš +(phonemicity ja morphophonemicity) ja giela siskkáldas (simplicity, etymology, +invariance ja stability) iešvuođaid. +Nubbi joavkku prinsihpain analyserejuvvo mo +giela gaskavuohta lea eará gielaide, +davvisámegiela dáhpáhusas dáro-, ruoŧa- ja -suomagielaide. +Goalmmát joavkkuin +guorahallo giela ja dan geavaheddjiid gaskavuohta ja njealját joavkku prinsihpat +almmuhit makkár servodatlaš ideologiijat leat leamaš mielde giellaplánemis. +Mun lean jearahallan guokte ovddeš giellalávdegotti áirasa ja geavahan kvalitatiivvalaš +bealstrukturerejuvvon áššedovdijearahallama (qualitative semi-structured expert +interview; Fontana & Frey 2003, Bogner ja earát 2009; Littig 2009) metodan. +Mu muitaleaddjit leigga Ole Henrik Magga ja Samuli Aikio. +Magga válljejuvvui +ságajođiheaddjin ortografiijabarggu álggus ja Aikio lei Suoma áirras giellalávdegottis. +Mus lei evttohus jearaldagain, ja dan maŋŋelgo ledjen presenteren mu dutkamuša ja +Vikøra modealla mun dikten Magga ja Aikio muitalit friddja ortografiijabarggu birra. +Jearahallamat mun lean báddán ja transkriberen ja de analyseren Vikøra modealla +Mun lean ohcan ovdamearkkaid jearahallamis mat ovddastit prinsihpaid Vikøra +modeallas. +Dasa lassin mun lean geavahan materiálan artihkkaliid guhte govvidit +ortografiijabarggu, ovdamearkka dihte Aikio 1987, Magga 1985a ja b ja Itkonen 1951. +Mo dáláš ortografiija lea ovdánan? +Čihččet sámekonferánssas Jielleváris jagi 1971 mearriduvvui, ahte lea dehálaš +bargagoahtit ođđa oktasaš ortografiija ovdii. +Jagi 1973 vuođđuduvvui davviriikkalaš +sámi giellalávdegoddi mii barggai vuosttaš ortografiijain ja man barggus lei +dárkkuhussan heivehit dan buot sámegielaide, muhto dat lei menddo gáibideaddji +ulbmil go mátta- ja lullisámegielaide háliidedje ortografiijaid mat galge vuođđuduvvat +skandinávalaš gielaide (jearahallan Samuli Aikioin). +Dáláš sámi giellalávdegoddi +ovddasta ain buot sámegielaid muhto juohke gielain lea iežas bargojoavku mii bargá +korpusplánenáššiiguin. +Magga (1985a) lea namahan giellalávdegotti iežas prinsihpat man dat geavahii +vuođđun ortografiijabarggus. +Dat prinsihpat eai leat seamma go Vikøra modeallas, +muhto dat vuođđuduvvet Karl-Hampus Dahlstedta terminologiijai (1967), +Inez Boona modellii ja Sverre Hatlea metodii (Magga 1985a). +Jearahallamis +Magga muitalii mo vuođđojurddan lei, ahte ortografiija ferte leat dakkár ahte +skuvlamánát ohppet dan. +Maiddái Aikio namaha álkivuođa vuolggasadjin +barggus. +Jearahallamiid vuođul Vikøra siskkáldas lingvisttalaš prinsihpain leat +phonemicity, morphophonemicity, simplicity, invariance ja stability leamaš vuođđun. +Fonemavuohta mearkkaša, ahte juohke grafema čállojuvvo okta fonemain ja +morfofonemavuohta ahte juohke morfema čállojuvvo ovttalašlágan vuohkái +njuolgguslaččat, vaikko morfemat sáhttit jietnadit eará láhkai, omd. +eŋgelasgiela +preterihta geažus čállojuvvo álo <-ed> vaikko dat sáhttit jietnadit juogo /d/, /t/ dahje / +id/. +Davvisámegiela ovddeš ortografiijat leat maiddái čuvvon +dáid prinsihpaid. +Álkivuođa ovddasta maid Magga muitalii skuvlamánáide oahppamis +ortografiija ektui ja stabilitehta mearkkaša, ahte ortografiija ii ođasmahttošii dan +maŋŋil go dat lea dohkkehuvvon. +Maggas lei buorre ovdamearka; veháš dasto go +ođđa ortografiija lei dohkkehuvvon bođii evttohus, ahte dat galgá ođasmáhttot. +Ortografiija lei juo geavahuvvot máŋgga girjjis ja eará publikašuvnnain nu ahte dat +ođasmahttin ii šat lean vejolaš. +Stargatvuohta (invariance) dárkkuha, ahte ii lea vejolaš čállit ovtta sáni máŋga +lágiin nugo dárogielas. +Sihke bokmålas ahte nynorskas lea leamaš árbevirolaččat +nu gohčoduvvon sidestilte former dahje báldalashámit, ovdamearkka dihte +nynorska adjektiivva "vejolaš" sáhttá čállit jogo mogleg dahje mogeleg, ja bokmåla +substantiivva "geaidnu" lea jogo vei dahje veg. +Magga ákkastii stargatvuođa go +son kommenterii, ahte unnitlohkogielat leat dávjá áitatvuložat gos korpusplánema +dárbbašuvvo doarjut ealáskahttindoaimmaid, dalle stargatvuohta lea veahkkin go +ođđa gielageavaheaddjit ohppet giela vierrogiellan. +Stuorra gielat, nugo eŋgelasgiella, +geavahuvvojit máŋgga domeanain ja gielat oidnojit ja gullojit olles áiggi, iige gielas +leat dalle várra jápmit. +Vikøra prinsihpain lei ovdal mielde pedagogalašvuohta, mii +mun mielas heivešii bures davvisámegiela plánema prinsihpaide. +Sivvan dasa lea ahte +Magga lea sihke čállán ahte muitalan jearahallamis ahte dat lei ortografiijabarggu +deháleamos prinsihppa. +2 Tearpmat lea artihkkala čálli jorgalan eŋgelasgielas sámegillii +Korpusplánenmodealla nubbi joavkkus lea dušše guokte prinsihpa. +Lahkaneapmi, +mii lea jogo bilaterála dahje ovttabeallásaš, ja reakšuvdna (dahje purisma) mii sáhttá +leat ollislaš dahje oassálas. +Vikøra mielde ovttabeallásaš lahkaneapmi lea dábálaččat +go bilaterála lahkaneapmi, go giella mas lea unnit árvofápmu lahkona giela guhte lea +eambbo árvofápmu, seamma láhkai go kreolagielat lahkonit stuorra gielaid (omd. +eŋgelas- dahje fránskkagiela) gos dat leat álgoálggus riegádan. +Vikør namuha, ahte +bilaterála lahkaneapmi gáibida guktuin gielain sullii seamma árvofámu ja positiivvalaš +áibmogearddi vai lahkaneapmi lihkostuvvá. +Reakšuvdna lea dieđusge vuostegeahči +lahkaneapmái, jogo buot vieres váikkuhusa vuostá (ollislaš reakšuvdna/purisma) dahje +dušše muhtumiid gielaid vuostá (oassálaš reakšuvdna/purisma). +Dán kategoriijas ortografiijabarggus lea geavahuvvon mu mielas oassálaš reakšuvnna +prinsihppa. +Magga muitalii jearahallamis, ahte giellalávdegoddi ii háliidan dárogiela +bustávaid æ ja ø ortografiijai danin go háliidii earuhit davvisámi dárogielas. +Goalmmát joavkku prinsihpat govvidit giela ja dan geavaheddjiid gaskavuođaid. +Majority mearkkaša, juos lea omd. +guokte molssaeavttu (sánis, hámis, čállinvuogis +ja nu viidáseappot), de válljejuvvo dat alternatiiva maid eanetlohku servodagas +geavaha. +Liberality lea vuostegeahči ovddit invariance- dahje stargatvuođaprinsihppii. +Lea mihtilmas dárogielaid giellapolitihkkii nugo mun čilgejin ovdal. +Prestige dahje +árvofápmoprinsihpa mielde geavahuvvojit dakkár hámit main lea alimus árvofápmu +servodagas, ja counter-prestige dahje vuosteárvofápmu lea dieđusge dan vuostegeahči. +Usage (geavaheapmi) mearkkaša, ahte nuppástusat ovdánan giellageavaheamis +galggašedje reflekterejuvvot giellaplánemis. +Estehtalašvuođain Vikør oaivvilda, ahte +giellaplánema ulbmilin lea estehtalaččat "čáppa" giella. +Buorre ovdamearka lea esttelaš +ođasteaddji Johannes Aavik 1900-logus. +Son ođastii esttegiela morfologalaččat ja +ráhkadii ođđa sániid juoba boares sániid sadjái, erenoamážit estehtalaš sivain (Tauli +Rašuvnnalašvuođa ulbmilin lea ahte giella lea "nu beaktil, +rašuvnnalaš ja ekonomalaš go vejolaš", nugo Vikør ieš meroštallá. +Dán kategoriijas lean geavahan eanetlogu ja rašuvnnalašvuođa prinsihpaid. +Eanetlohkoprinsihpa oažžu čilgehusa nu ahte bargojoavku lea plánen ortografiija +dan láhkái, ahte dat sáhttá geavahuvvot buot suopmaniin (sihke Magga ahte Aikio +jearahallamat). +Ja go Magga muitalii, ahte ulbmilin lei ahte skuvlamánát sáhttet +oahppat ođđa ortografiija, lei dat maiddái rašuvnnalaš vuođuštus. +Njealját ja maŋimuš kategoriijas leat prinsihpat mat almmustahttet makkár servodatlaš +ideologiijat leat leamaš mielde giellaplánemis. +Našunalismmain Vikør oaivvilda +dan ahte giellaplánemis nannejuvvo giela našuvnnalaš luondu. +Árbevirolašvuođain +háliiduvvo suodjalit lingvisttalaš, čálalaš dahje kultuvrralaš árbevierru buot +váikkuhusain. +Demokratiija mearkkaša ahte giellaplánen gálgá ovddidit sosiálalaš +dássearvvu buohkaide. +Liberalisma dán dáhpáhusas dárkkuha dan ahte giellaplánema +ii čađat mihkkige virggálaš ásahusaid dahje stáhtalaš orgánaid, muhto millosepmosit +giella sáhttá ovdánit friddja. +Modernisma ovddida giela ovdáneami nu ahte dat sáhttá +vástidit ođđaáigásaš kultuvrra ja teknologiija dárbbuide. +Autoritehta prinsihppan +mearkkaša, ahte giellaplánen vuoruha čavga lingvisttalaš norpmaid ja dat čađahuvvo +autoritehtalaččat. +Nationalisma ii heive dakkárin prinsihppan go +guorahalan davvisámi giellaplánema. +Mun evttohan vuolit tearbman minoritisma, +mii govvida buorebut dan ideologiija mii lea gávdnon ortografiijabarggus. +Jurdda +lea seamma go našunalismmas muhto davvisámegiela oktavuođas ii leat jearaldat +našuvnna-stáhtas (nation-states) nugo Vikør oaivvilda. +Ovdamearkan našunalisma- +dahje minoritismaprinsihpas lea nugo Samuli Aikio govvádus jearahallamis +gemináhtaid bb/dd/gg konsonántamolsašumi birra. +Okta evttohus lei, ahte dat +merkejuvvošedje bárain bb-bp/dd-dt/gg-gk, muhto okta áirras kommenterii, ahte dát +vuohki ii heive danin go dárogielas guhkes konsonánta merkejuvvo seamma láhkai. +Goappašiin jearahallamiin ledje maiddái eará dáhpáhusat main áirasiid mielde lei +dehálaš doallat davvisámegiella sierra dáro-, ruoŧa- ja suomagielain. +Ovdamearka árbevirolašvuođas lea maiddái Ole Henrik Magga muitalii diakrihtalaš +mearkkaid birra. +Jagi 1976 giellalávdegottis digaštalle ahte galgego ođđa ortografiijas +leat ollánge diakrihtalaš mearkkat. +Giellalávdigoddi oaččui veháš máŋga reivve +davvisámejoavkkus Suomas mii vuostálasttii diakrihtalaš mearkkaid sihkkuma. +Joavku ákkastii iežas proteasta sámi čálalaš ja kultuvrralaš árbevieruin, daningo +dat mearkkat leat leamašan gielas juo máŋga čuođi jagi. +Mun jerren Maggas, ahte +leigo suoma-, ruoŧa- dahje dárogielain váikkuhus ortografiijabargui, ja son vástidii, +ahte sámegiela árbevierus lei stuorit váikkuhus. +Mun lean gávnnahan maiddái +demokratiijaprinsihpa jearahallanmateriálas; Magga muitalii ovtta giellalávdegotti +čoahkkima birra masa Nils Jernsletten lei bovdehuvvon digaštallat ođđa ortografiija +birra fonologaš oaidninguovllus. +Muhtun áirasiid mielas giellalávdegoddái ii galgan +gullat universitehta áššedovdi. +Mun lean dulkon dan autoritehta vuostálastimin +ortografiijabarggus Vikøra demokratiija-/egalitaranismaprinsihpa vuođul. +Loahppasánit +Dán artihkkalis mun lean analyseren davvisámegiela ortografiijabarggu 1970-logus. +Mun geavahin Lars Vikøra korpusanalyserenmodealla ja materiálan mus leat +guovtte giellalávdegotti áirasa jearahallama. +Vikøra modealla heive bures maiddái +davvisámi giellaplánema analyseremii. +Modeallas lea buorre dat go dainna sáhttá +analyseret sierralágán materiálaid, nu jearahallamiid go čálalaš materiála. +kommenteren, ahte su mielas lea dušše buorre juos dutkit geat geavahit dan sáhttet +modifiseret modealla, go lea vejolaš lasihit ja nuppástuhttit prinsihpaid dan mielde +go iešguhtege dárbbaša. +Giellalávdegotti ulbmilin lei hábmet ortografiija mii heive +buot suopmaniidda. +Danin ortografiija lea Ole Henrik Magga mielde kompromissa, +muhto su mielas ortografiijat leat alo kompromissat. +Analysa mielde davvisámi +ortografiijabarggus 1970-logus lea bivnnuhat dakkár prinsihpat ja ideologiijat mat +nannejit unnitálbmoga vuoiŋŋa. +Ortografiijabarggus lei dehálaš +ahte davvisápmi lea iežas giella sierra suoma-, ruoŧa ja dárogielain. +Go barggu +čuozáhatjoavkun ledje skuvlamánát, lei dehálaš ahte ortografiija lea nu álki ja +systemáhtalaš go vejolaš. +Jietnadagaid ektui ortografiija čuovvu suomagiela +čállinvuogi (fonemalaš dárkilvuođa birra). +Giellalávdegotti barggus sáhttá maiddái +oaidnit dan, ahte bargu lei demokráhtaš eaige áirasat liikon autoritehtaide. +Mun lean +maiddái gávdnan ođđa prinsihpa mii heivešii Vikøra modellii ja lean namahan dan +minoritisman. +Dat govvida mo giellaplánenorgána, dan oktavuođas giellalávdegoddi, +háliida seailluhit unnitlogugiela iešheanalažžan ja guhkit eanetlogugielain. +Aikio, Samuli. +Yksi mieli, yksi kieli. +Pohjoissaamen kirjakielen +yhtenäistyminen. +Virittäjä: Kotikielen Seuran aikakauslehti 91:4: 457-490. +Bogner, Alexandra, Beate Littig & Wolfgang Menz (doaimm.). +Interviewing +Experts. +Basingstoke: Palgrave. +Cooper, Robert L. 1989. +Language planning and social change. +Cambridge: +Cambridge University Press. +Dahlstedt, Karl-Hampus. +Språkvård och samhällssyn. +Sture Allén & Karl- +Hampus Dahlsted & Gunnar Fant & Konrad Marc-Wogau & Ulf Telemann +(doaimm.). +Språk, språkvård och kommunikation. +Fontana, Andrea & James H. Frey. +The Interview. +From Structured Questions to +Negotiated Text. +Norman K. Denzin & Yvonna S. Lincoln (doaimm.). +Collecting and +Interpreting Qualitative Materials. +Haugen, Einar. +Planning for a Standard Language in Modern Norway. +Anthropological Linguistics 1 (3): 8-21. +The implementation of corpus planning: theory and practice. +Juan +Cobarrubias & Joshua A. Fishman (doaimm.). +Progress in Language Planning. +Berlin: +Hornberger, Nancy. +Frameworks and models in language policy and +planning. +Thomas Ricento (doaimm.). +An Introduction to Language Policy Theory and +Method. +Language and Social Change: 1. +Oxford: Blackwell: 24-41. +Itkonen, Erkki. +Suomen tunturilapin kirjakielen kehitysvaiheet. +Virittäjä: +Kotikielen Seuran aikakauslehti 55: 169-183. +Jensen, Eivind Bråstad. +Skoleverket og de tre stammers møte. +Tromsø: Eureka +Forlag. +Korhonen, Mikko. +Johdatus lapin kielen historiaan. +Helsinki: Suomalaisen +Kirjallisuuden Seura. +Lehtinen, Tapani. +Kielen vuosituhannet. +Suomen kielen kehitys kantauralista +varhaissuomeen. +Tietolipas 215. +Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. +Littig, Beate. +Interviewing the elite - Interviewing experts: Is there a difference? +Alexander Bogner & Beate Littig & Wolfgang Menz (doaimm.) +Interviewing Wxperts. +Basingstoke: Palgrave & MacMillan: 98-113. +Magga, Ole Henrik. +Davvisámegiela čállinvuogi gielalaš vuođđu. +Dieđut 2: +Språkforskning og språkplanlegging i det samiske samfunnet. +Acta +Ricento, Thomas. +Methodological perspectives in language policy: An +overview. +An Introduction to Language Policy. +Theory +and Method. +Oxford: Blackwell: 129-134. +Saami Languages: An Introduction. +Kárášjohka: Davvi +Girji. +"We Took Our Language Back" - The Formation of a +Sámi Identity within the Sámi Movement and the Role of the Sámi Language from +Riho Grünthal & Magdolna Kovács (doaimm.). +Ethnic and +Linguistic Context of Identity: Finno-Ugric Minorities. +Uralica Helsingiensia 5: 37- +Solbakk, Aage. +Sámi čállingiela historjá. +Kárášjohka: Davvi Girji Os. +Tauli, Valter. +Johannes Aavik's Language Reform 1912-1962. +Viktor Kõressaar +& Aleksis Rannit (doaimm.). +Estonian poetry and language: studies in honor of Ants +Oras. +Stockholm: Kirjastus Vaba Eesti: 106-124. +Torp, Arne & Lars S. Vikør. +Hovuddrag i norsk språkhistorie. +Oslo: Gyldendal. +Vikør, Lars S. 2007. +Språkplanlegging - prinsipp og praksis. +Oslo: Novus. +Principles of Corpus Planning - As applied to the Spelling Reforms of +Indonesia and Malaysia. +Olof Almenningen & Marit Hovdenak & Dagfinn Worren +Språk og samfunn - heime og ute. +Festskrift til Lars S. Vikør 65 år. +Artikkâl vuáđđun lii jieččân post doc -haahâ Saamen kielten intensiivisen +aikuisopetuksen vaikutukset Suomessa. +Lam porgâm hahhuinân ive 2017 rääjist, +já tom ruttâdeh tááláá tiäđu mield Suomâ Kulttuurruttârááju já Helsig ollâopâttâh. +Hahhust mun tuuđhâm Suomâst iivij 2009 - 2016 uárnejum sämikielâi - anarâškielâ, +nuorttâlâškielâ já pajekielâ - ubâ ive pištevâš intensiivmáttááttâs vaikuttâsâid +sämikielâi tilán. +Amnâstâhhân must lii cuáŋuimáánust 2017 uárnejum koijâdâllâm, +mon lam vuolgâttâm puohháid, kiäh láá luuhâm sämikielâ Säämi máttááttâskuávdáá +(ovdâskulij kiävtám uánádâs SMK) ubâ ive škovliittâsâst ivveest 2011 ovdâskulij, já +anarâškielâ tááhust meiddei toid, kiäh uásálistii luuhâmpaje 2009-2010 +tievâsmittemškovliittâsân, mon Oulu ollâopâttâh ornij oovtâst SMK:áin já +Anarâškielâ servijn. +Čieŋâlub sahhiittâllâmmateriaal uáppein čuákkejuvvoo maŋeláá. +Amnâstuv nubbe uási tuálá sistees neelji máttáátteijee vuáđulâš fáddásahhiittâlmijd. +Koččâmuš lii ulmuin, kiäh pargeh teikâ láá tutkâmuš äigipaajeest (2009-2016) +porgâm váldumáttáátteijen SMK sämikielâ já kulttuur linjeest. +Taan artikkâlist kieđâvušâm kielâ intensiivmáttááttâs já kielâ oppâm rävisolmožin +iänááš anarâškielâ uáinust. +Finnejim Webropol-koijâdâlmân 85 vástádâssâd, main 31 +pajekielâ lohhein, 14 nuorttâlâškielâ lohhein já 40 anarâškielâ lohhein. +lohheeh lijjii ohtsis 64:s ivij 2009-2016 kuuđâ kielâškovliimist (tievâsmittemškovlim +já vittâ SMK-škovlim). +Koijâdâlmist 40 västideijed taha 63%, mon puáhtá toollâđ +viehâ šiev vástádâsmeerrin. +Ton keežild keejâm, et must lii šiev vuáđu analysistiđ +anarâškielâ rävisulmui škovlim. +Tievâsmittemškovliittâsâst 2009-2010 kávnoo ovdil +almostum materiaal. +Ovdemužžân tast kalga mainâšiđ Olthuis, Kivelä já Skutnabb- +Kangas monografia Revitalising indigenous languages: How to recreate a lost +generation (2013), mii kovvee oles škovlim tuáváá, +vuávámpargo, olášuttem já puátusijd. +Muu anarâškielâ iäláskitmân kyeskee +náguskirjetutkâmuš (Pasanen 2015) ohtân fokusin vuod lii tievâsmittemškovlim +kielâmiäštár-uáppee-hárjuttâllâm, mon mun kuvviim sehe uárnejeijee ete uáppei já +kielâmiäštárij uáinust. +Uđđâ sárnoi koččâmuš lii puáttám oovdân meiddei motomijn +tieđâlijn artikkâlijnân (Pasanen 2014; Pasanen, teddilmist). +Mun irâttâm taan artikkâlist hammiđ kove tast, magareh ulmuuh vyelgih luuhâđ +anarâškielâ já magarij suujâi keežild, magareh feeriimeh ulmuin láá ive pištee kielâ- +já kulttuurškovliimist, moin naalijn sij uáppih kielâ já maht sij kevtiškyetih tom +eellimstis. +Koččâmuš sämikielâi uđđâ sárnoin lii anarâškielâ tááláá tile já puátteevuođâ +tááhust eellimtehálâš. +Eenikielâlij sárnoi puáris puolvâ kiäppán ja uđđâ páárnášpuolvâ +lii esken šoddâmin. +Monâttum suhâpuolvâ (kj. +1. vyelilovo) sii kooskâst lii tot, kote +kolgâččij toollâđ kielâ eellimvuáimálâžžân já sirdeđ tom párnáid. +Intensiivmáttááttâs +puátusijn, vaikuttâsâin já vädisvuođâin finnejum tiätu puáhtá leđe ävkkin sämikielâi +máttááttâs já iäláskittem vuáváámist já išediđ eres-uv almugijd sii viggâmušâin huksiđ +monâttum suhâpuolvâ uđđâsist. +Artikkâl vuosmuu vyelilovvoost mun kuvviim anarâškielâ tááláá tilán vaikutteijee +historjálijd tábáhtuumijd já prosessijd. +Tot lii taarbâšlâš ton ibbeerdmist, mane +rävisulmui kielâškovlim lii anarâškielâ siärváduvâst nuuvt tehálâš. +Mun puávtám +meid oovdân almugijkoskâsij kielâsosiologisâš tutkâmkiedist majemui aaigij pajanâm +new speaker ('uđđâ sárnoo') -tutkâmuš, mii kieđâvuš ucceeblovokielâi sárnoid, kiäh +láá oppâm kielâ pääihi ulguubeln. +Távjá koččâmuš lii eidu kielâ oppâmist já kiävtun +väldimist rävisolmožin. +Artikkâl nubbe vyeliloho kieđâvuš tom, magareh anarâškielâ rävisolmožin uáppeeh +láá já maggaar tuáváást sij puátih. +Kuálmád lovvoost mun kuvviim sii feeriimijd +anarâškielâ oppâmist ja niäljád lovvoost ive pištee kielâškovlim puátusijd já +vaikuttâsâid. +Motomij soojij spejâlistám uáppei +Uđđâ jienah - anarâškielâ oppâm rävi- +solmožin +koijâdâllâmvástádâsâid SMK sämikielâ já kulttuur linjái uáivimáttáátteijei jurduid ja +feeriimáid sehe eres materiaalân, mii fáádást kávnoo. +Mun viärdádâlâm anarâškielâ +lohhei vástádâsâid eres sämikielâ lohhei vástádâssáid. +Viiđâd vyelilovvoost kiäsám +koijâdâllâm puátusijd oohtân já analysistám taid čieŋâlubbooht sehe puávtám oovdân +tutkâmuš jotkâkoččâmušâid. +Historjálâš já kielâsosiologisâš tuávááš +Toi aaigij rääjist, kuus ulmuu tiätu uulât, anarâškielâ lii sarnum tááláá Aanaar kieldâ +jävri- já juhâkuávluin. +Historjálij käldei vuáđuld lii oskottettee, et sárnoojuávkku +ij lah kuássin dramaatlávt stuárrum ige kiäppánâm - koččâmuš lii ain lamaš +muádičyeđe ulmust (kj. +ovdm. +Anarâšah láá meiddei +aassâm viehânáál siämmáá kuávlust. +Sii elimân já kielân vaikutteijee tileh láá kuittâg +uáli radikaallávt muttum. +Aanaar lii kuhháá lamaš uáli maaŋgâkulttuurlâš já -kielâlâš +Jieškođeh-uv kulttuurlâš já kielâjuávhuh láá jottáám Aanaar kuávlust, +tuálvum anarâšâin maidnii já puáhtám sijjân maidnii, vaikuttâm sii elimân já loopâ +loopâst meid asâiduttâm sii ärbivuáválijd enâmijd. +Syemmilij já pajekielâlij varrim +Anarân 1800-lovvoost, eellimvuovij nubástus piivdost maŋgâmuddosii päikkituálun +já puásuituálun, espanjatavdâ, suomâkielâ pajanem váldukielâ sajattâhân 1900- +lovo aalgâbeln, suáđih já evakko sehe nuorttâlâšâi asâiduttem 1940-lovo loopâst +láá ovdâmeerhah anarâškielâ tilán korrâsávt vaikuttâm tábáhtuumijn. +Val 1900-lovo +aalgâst anarâškielâ lâi kuávlu váldukielâ, mut suomâkielâ vuoitij viehâ jotelávt +suomâkielâlij värrejeijei, almolâš modernisaatio já suomâkielâlii škovlâlájádâs +Soođij maŋa kielâtile huánánij ain, ko evakko- já uđđâsisthuksimäigi nannejii +suomâkielâ sajattuv Anarist. +Veikâ anarâškielâliih rävisulmuuh jotkii anarâškielâ +sárnum koskânis, te ain eenâb perrui kiellân šoodâi suomâkielâ já ain härvibeht +párnááh oppii anarâškielâ. +Ko ovdil soođij anarâškielâ val kullui perruin viehâ +vijđáht, te 1960-lovvoost šoddâm párnáin innig häärvis sárnuškuottii anarâškielâ +eenikiellân. +(Anarâškielâ šoddâmist uhkevuálásâžžân kj. +Olthuis 2000; Olthuis & al. +Motomeh, aainâs Lesk-Ant Uulá (Uula Morottaja), huámmášii kal jo ovdil soođij, mii +lii tábáhtuumin, já vađâškuođij staatâst já sämmilijn tooimâid anarâškielâ paijeedmân +Muádi vuođâlohán ij kuittâg ennuskin mihheen tábáhtum, pic +kielâ tuše kuuloold monâttij sárnoidis já roolis. +Ko sämmilij etnisâš lihâdâs aalgij +Suomâ peln vaikuttiđ 60-70-lovvoost, anarâškielâ já anarâšâi rooli tast lâi kuhháá viehâ +uáinimettum. +Vuosmuuh ovdánemmeerhah lijjii škovlâmáttááttâs älgim 70-lovvoost, +anarâškielâ kevttim radiotooimâst 80-lovo aalgâst, kiirjij almostittem tyellittälli já +uánihis kielâkuursah rävisulmuid. +Merkkâtábáhtus lâi Anarâškielâ seervi vuáđudem 1986. +Lam jieččân nágustutkâmušâst +miäruštâllâm tom anarâškielâ iäláskittem vuosmuu páárrun. +Talle lâi almolávt ettum +jiänusân, et kielâ láppoo forgâ, jis mihheen ij porguu. +Tast aalgij tátulâš já pisovâš +pargo ton estimân. +Anarâškielâ servi vuájui algâivij ennuv kirjálâšvuođâ kuástidmân já astoääigi tooimâi +orniimân. +Uáivipargon šoodâi Anarâš-loostâ almostittem. +Taah tooimah lasettii čuuvtij +kielâ kevttimdomenijd já kielâ áárvu, mut uđđâ sárnoid toh iä puáhtám. +Kielâ pisoi +ain koskâahâsij já puárásij kiellân - spiekâstâhhân tuše seervi jođetteijeekuáhtás +párnááh, nelji kaandâ, kiäh lijjii oppâm anarâškielâ eeni- vâi kolgâččij-uv ettâđ +eejikiellân. +Tile kuittâg muttuuškuođij jotelávt, ko servi algâttij kielâpiervâltooimâ ive +Anam taam anarâškielâ iäláskittem nubben páárrun já äigipaijeen, mon rääjist +kielâsiärváduvâst lii lamaš joođoost jorgokielâmolsom (eŋg. +reversing language +shift, suom. +käänteinen kielenvaihto). +Uđđâ anarâškielâ sárnoi puolvâ lâi vistig +oovtâ piervâljuávhu stuárusâš, 8 párnážid, mut ivveest ihán tot kuuloold stuárui, ko +škovlâahasiih vuolgii škoovlân já sii sajan pottii uđđâ párnááh piervâlân. +Ive 2000 Suomâ vuáđumáttááttâslaahân poođij nubástus, mon mield staatâ koolgâi +mävsiškyettiđ sierâ ruttâdmáin sämikielâlii máttááttâs ornim Säämist. +Tot merhâšij +tom, et kielâpiervâlpárnááh pessii luuhâđ škoovlâst masa puoh amnâsijd anarâškielân. +Vuosmuu keerdi oles historjást anarâškielâ finnij +virgálâš sajattuv párnái čuovviittâskiellân. +Taat nubástus uuigâi joton stuorrâ aašijd, +tego oppâmateriaalij rähtim anarâškielân já sánáduv huksim maaŋgâ syergist, moin +anarâškielâ ij lamaš kuássin ovdil kevttum. +Kielâiäláskittempargo stuárráámus vädisvuottân lâi aalgâ rääjist pargeevääni. +90-lovo +pelimuddoost tile lâi taggaar, ete vuálá 30-ahasiih sárnooh lijjii muádis. +Pargoahasiih, +kiäh liččii kiävttám kielâ aktiivlávt, lijjii ubâ paje uccáá - sárnuhánnáá tagarijn, +kiäh liččii máttám sehe sárnuđ ete luuhâđ já čäälliđ anarâškielâ. +Toh, kiäh liččii +kolgâm oppâđ anarâškielâ 60-lovvoost ovdâskulij, lijjii pááccám anarâškielâttáá. +Maaŋgâ suuvâst kielâsirdem lâi tiäđust-uv potkânâm jo tolebiššáá, nuuvt et saahâ lâi +eenâb ko oovtâ kielâttis suhâpuolvâst. +Taggaar juávhust sárnoo termáin "monâttum +suhâpuolvâ" (eŋg. +lost generation). +Kielâ maassâd finnim monâttum suhâpuolvân lii +korrâ pargo, maaŋgânáál korrâsub ko kielâsirdem párnáid (kj. +Grenoble & Whaley +Motomeh pasteh oppâđ kielâ uánehis kuursâin já jiešmáttááttâlmáin, +mut iänáás ulmuid taat ij lah tuárvi. +Tarbâšuvvojeh intensiivuápuh, moh pišteh tuárvi +kuhháá já moh fäälih tuárvi máhđulâšvuođâid kielâ kevttimân. +Tot vuod váátá ennuv +orniistâllâm já ruuđâ-uv. +Vuosmužžân tarbâšuvvoo tiäđust-uv motivaatio, haalu +finniđ olssis kielâ. +Maaŋgâ anarâš perrust motivaatio stuárui, ko perruu párnááh +sárnuškuottii kielâ piervâlist já škoovlâst. +Anarâškielâ vuosmuš intensiivlâš kielâškovlim uárnejui kiđđuv 1999. +Tot piištij +kiđđâluuhâmpaje já vuolgij aaibâs algâtääsist. +Uáppeeh lijjii suullân 15:s, já +motomijn sist lijjii párnááh kielâpiervâlist. +Škovlim piejâi joton maaŋgâ ulmuu +persovnlii kielâmolsom anarâškielân mut ij pastam čuávdiđ pargeevänivuođâ. +Sahhiittâllâmmateriaalist, mon lam nuurrâm ivij 2005-2006 anarâš kielâsiärváduv +jesânijn - kielâpiervâlpárnái vanhimijn, kielâpargein já eres ulmuin - kulloo uáli +čielgâsávt ilo uđđâ pärnipuolvâst, mutâ siämmást huolâ tast, et párnái vanhimeh iä +määti kielâ, mut párnáid ij kavnuu kielâlâš toorjâ ige kielâfalâldâh kielâpiervâl já +škoovlâ ulguubeln. +Ive 2007 šoodâi juurdâ rävisulmui intensiivškovliimist, +moos rekrytistuuččii toh ulmuuh, kiäid kielâsiärvádâh enâmustáá tarbâšičij. +Taan +jurduu puáđus lâi anarâškielâ tievâsmittemškovlim 2009-2010. +Škovlim piištij oles +ive, já ton maŋa maailmist lijjii 17 uđđâ, pargoahasâš anarâškielâ sárnod jieškote-uv +pargosuorgijn. +Tievâsmittemškovlim algâttij oppeet uđđâ mudo anarâškielâ iäláskitmist. +puáđusin vuáđudui uđđâ kielâpiervâljuávkku, aalgij anarâškielâlâš amnâsmáttááttâs +paješkoovlâst, anarâškielâst šoodâi ohtâ Aanaar servikode pargokielâin, mediafalâldâh +lasanij já anarâškielâ máttááttâs Oulu ollâopâttuvâst vijđánij válduamnâs táásán. +Ton puáđusin meid maŋgâseh kevtiškuottii anarâškielâ párnáidiskuin, huolhijguin, +skipárijguin já ubâ siärváduvâst já sosiaal viärmáduvâin. +Ohtâ puoh tehálumos +puátusijn lâi tot, et anarâškielâ intensiivlâš máttááttâs rävisulmuid šoodâi Säämi +máttááttâskuávdáá škovlimfalâlduv pisovâš uássin. +Ivveest 2011 ovdâskulij lii toimâm +oles ive pištevâš anarâškielâ já kulttuur linje, mon siskáldâs lii maaŋgâin oosijn +siämmáásullâsâš ko tievâsmittemškovliimist. +(Olthuis & al. +Uđđâ sárnoi mere ij lah máhđulâš rekinistiđ tárkká, ko kihheen ij pyevti keessiđ +čielgâ raajijd kielâsárnoo já ij-sárnoo kooskân. +Jis kuittâg kiäččá tuše toi párnái +lohomere, kiäh láá kyevtlov ivveest uásálistám kielâpiervâltooimân Aanaar já Avveel +juávhuin, tot aldanškuát čyeđe párnáá. +Jieškote-uv suujâin puohah sist iä lah kuássin +sárnuškuáttám anarâškielâ aktiivlávt teikâ kielâtáiđu lii škoovlâavveest teikâ ton maŋa +vájáldum. +Mun uáinám kuittâg realistlâžžân, et eenâbloho toin vááijuv čyeđe párnáást +láá šoddâm mottoom tääsist kyevtkielâgin. +Uđđâ rävisolmoošsárnoi meereest puáhtá +ettâđ masa siämmáá. +Ko váldá vuotân puoh intensiivškovliittâsâid ja tom, et meiddei +jiečânâs uápui, uánihis kuursâi já ollâopâttâhmáttááttâs peht láá šoddâm mottoom verd +sárnooh, te rävisulmui meeri-uv aldanškuát čyeđe. +Čielgâs lii, et sii-uv kielâtááiđust já +kielâkevttimist lââ uáli stuorrâ iäruh. +Uđđâ sárnooh láá jo taan räi lamaš uáli merhâšittee roolist anarâškielâ siärváduvâst +Anarâškielâ sirdemân lahtâseijee pargoin - máttátmist já +párnái tipšomist - masa puoh pargeeh láá uđđâ sárnooh. +Siämmáánáál uđđâ sárnooh +láá meiddei toh, kiäh tááláá ääigi sárnuh uccâpárnáid päikkikiellân anarâškielâ. +sárnoi oppâmproosees, kielâtááiđu, kielâlii identiteet, kielâvaljiimijd, háástuid já +táárbuid lii tehálâš tutkâđ, vâi anarâškielâ siärvádâh piäsá ovdániđ nuuvt pyereest ko +máhđulâš toi resursijguin já ton tiileest, moh tast onnáá peeivi láá. +Kielâoppâm, tego eenikielâlij kielâovdánem já nubben kiellân máttááttâllee +oppâmproosees, láá maailm kielâtutkâmuš kiedist tutkum ennuv já kuhháá. +Kielâi +uhkevuálásâšvuotâ já iäláskittem pajanii mailmvijđosii tutkâmfáddán 1990-lovvoost, +já tađe mield šoodâi tárbu kuvviđ pyerebeht meid taid uđđâ kielâoppâmtiilijd já +kielâsárnoojuávhuid, moh lahtâseh nomâlâsân kielâmolsom já kielâi iäláskittem +konteekstân. +Ohtâ majemui iivij ovdánâm tutkâmsuorgijn kočoduvvoo new +speakers -tutkâmuššân, adai uđđâ sárnoi tutkâmuššân. +Tot lii porgum enâmustáá +Euroop kuávlulij ucceeblovokielâi (eŋg. +regional minority languages), tego +baskikielâ, iirikielâ ja manksikielâ sárnoi kooskâst. +O'Rourke, Pujolar já Ramallo +(2015: 2) huámášuteh, et uđđâ sárnoi tutkâmuš puáhtá siämmáá pyereest kuoskâđ +algâalmugij kielâi "uđđâsist opâttâllâm", kielâ maasâd väldim kielâmolsom maŋa. +Tutkâmsyergi kieđâvuš ucceeblovokielâid, maid lii máhđulâš oppâđ pääihi ulguubeln, +institutionaallávt uárnejum haamijn. +Tágáreh láá om. +uccpárnái kielâlávgu, +kielâlávgumáttááttâs teikâ rävisulmui kielâškovlim. +Tot meerhâš táválávt meiddei +tom, et kii peri puáhtá oppâđ kielâ, adai kielâoppâm ij lah räijejum etnisávt. +Uáinám, +et new speaker -tutkâmuš algâvuolgâ já metodeh heivejeh pyereest meiddei +anarâškielâ tááláá tile kuvviimân, já jieččân post doc -hahhuu ohtân ulmen lii-uv +heiviittiđ new speaker -tutkâmuš anarâškielâ kielâsosiologisâš tutkâmân. +máttááttâlmân, kielâkevttim jieškote-uv domenijn, uđđâ gaeli sárnoi identiteet, +koskâvuotâ eenikielâlâš sárnoiguin, jurduuh gaelikielâst já ton puátteevuođâst. +Huámášume kiddee uđđâ sárnoi juávhust tot, et nubenáál ko Säämist (kj. +vyelilovo), eenâbloho sist láá almaah. +Pujolar já Puidgevall (2015) vuod láá tutkâm +espanjakielâlâš nuorâ rävisulmuid, kiäh láá oppâm já kevtiškuáttám katalaankielâ +Katalonia kuávlust. +Suoi kuvviv uđđâ katalaan sárnoi kielâlâš eellimkeerdijd já toin +nomâlâsân nubástusâid, jorgálduvâid, maid suoi kočodává katalaankielâlâš termáin +muda, mudes. +Toh pyehtih leđe tábáhtumeh, kuás espanjakielâ sárnoi lii šoddâm +kontakt katalaankieláin teikâ kuás kielâi rooli ulmuu elimist lii muttum. +Toi jorgálduvâi +peht suoi halijdává kuvviđ, maggaar lii šoddâđ katalaan sárnon, maggaar proosees tot +lii já mii toos vaaikut. +Kiäsnii merhâšittee jorgáldâh lii lamaš uđđâ škoovlâ algâttem, já +kiäsnii veikâbâ tot, et uđđâ pargosaajeest hovdâ lii tiervâttâm pargee katalaankielân já +sun lii iberdâm, et tääl ferttee sárnuškyettiđ katalaan. +Anarâškielâ uđđâ sárnooh - kiäh sij láá? +Mun toohim Webropol-koijâdâllâm Säämi máttááttâskuávdáást sämikielâi já kulttuurij +linjáin luuhâm ulmuid cuáŋuimáánust 2017. +Koijâdâllâm lâi suomâkielâlâš, ko +siämmáš luámáttâh vuolgâttui puoh sämikielâi lohheid. +Piejâm motomin čielgâsvuođâ +tiet uáinusân meid suomâkielâlijd vástádâsmuulsâiävtuid. +Koijâdâlmân västidii 40 +anarâškielâ oppâm olmožid. +Sist 11:s lijjii uásálistám tievâsmittemškovliittâsân +Luuhâmive 2011-2012 SMK anarâškielâ já kulttuur linjá uáppein käävcis +västidii, luuhâmive 2012-2013 uáppein čiččâmâs, luuhâmive 2013-2014 uáppein +kuuđâs, +luuhâmive 2014-2015 uáppein meiddei kuuđâs já luuhâmive 2015-2016 uáppein +kyevtis. +Vástádâsâid tuđhâdijn ferttee mušteđ, et västideijeeh láá kielâsárnon uáli +jieškote-uvlágán muddoost: motomeh láá oppâm kielâ käävci ihheed tassaaš já +motomeh tuše ihe tassaaš. +Koijâdâllâm tuáváášuásist koijâdui västideijee alemus +škovliittâs, vuođâloho kuás sun lii šoddâm, suhâpeeli já etnisâš juávkku, moos +västideijee vuosâsajasávt identifist jieijâs. +Koijâdui meid tehálumos motiiveh +škovliittâsân uásálistmân, máhđulâš anarâškielâ táiđu ovdil škovlimive sehe tot, +maatij-uv västideijee monnii eres sämikielâ ovdil anarâškielâ uápui. +Anarâškielâ lohheeh láá viehâ škuávlejum juávkku: jobâ ohtnubálovásist lâi aaleeb +ollâopâttâhtođhos já siämmáánáál ohtnubálovásist vyeleeb ollâopâttâhtođhos. +Käävci +uáppee alemus tođhos lâi koskâtääsist, vittâsist lâi opâttâhtääsi škovlim, niäljás +alemus škovlim lâi luvâttâh já oovtâst vuáđuškovlâ. +Ave peeleest västideijeejuávkku +lâi viehâ heterogeenâlâš. +Stuárráámus aheluokka lijjii 80-lovvoost šoddâm ulmuuh, +14 västideijed. +Čuávuvâžžân enâmustáá lijjii 70-lovvoost šoddâm västideijeeh, +oovces. +Čiččâmâs lijjii šoddâm 60-lovvoost já siämmáánáál čiččâmâs 50-lovvoost. +90-lovvoost šoddâm västideijeeh lijjii kuulmâs. +Suhâpelijuáhášume lâi uáli čielgâs: 40 västideijest 36 ađai 90% lijjii nisoneh, já +almaah lijjii neeljis, ađai 10%. +Anarâškielâ lohhei kooskâst nisonij uási lâi kustoo val +stuárráb ko oles koijâdâlmân västideijei juávhust: tast nisoneh lijjii 85% já almaah 15 +Máttáátteijei sahhiittâlmij já SMK sämikielâ uáppei nommâlistoi vuáđuld čiälgá, +et taah lovoh kovvejeh tuođâlii tile sämikielâi lohhei koskâvuođâst. +Koččâmuš ij +lah tast, et nisoneh liččii tuše västidâm ennuv iäljárubbooht. +Mane almaah láá nuuvt +čielgâ ucceeblohhoon sämikielâi škovliittâsâst? +Čuávuvâš ääših mainâšuvvojeh +máttáátteijei sahhiittâlmijn: +Suhâpeelij pargoroolih perrust: Nisonij rooli kielâsirden lii stuárráb já sij jurdâččeh +eenâb párnáidis já sii puátteevuođâ. +Tavekuávlu almaah láá ennuv meddâl pääihist, +ige sist lah äigi kielâaššijd. +Almaah láá eenâb kiddâ luánduiäláttâsâin, moin lii vaigâd +vyelgiđ ihán meddâl: turist- já puásuipargoh. +Almoliih suhâpeli-iäruh: Lii maggaarnii kulttuurlâš trendi, et kielâi luuhâm lii eenâb +nisonij äšši. +Kieldâ já staatâ pargosoojijn eenâblovvoost láá nisoneh, já sij oceh +sämikielâid luuhâđ viehâ ennuv. +Almaah iä ane kielâ- já kulttuurtooimâid nuuvt +tehálâžžân, pic sij aneh jieijâs puđâldâsâid ennuv tehálubbon. +Škovlâjotemist láá kenski +pááccám hyenes muštoh tävjibeht almaid. +Almaah iä távjá ane kielâ rooli identiteetist +nuuvt tehálâžžân. +Marjut Aikio kieđâvuš uánihávt nisonij já almai jieškote-uvlágán koskâvuođâ +sämikielâin jieijâs tutkâmušâst Vuáču kuávlu kielâmolsomist. +Sun maainâš, et távjá +eidu perruu enni viggá oppâđ sämikielâ, meiddei talle ko enni lii syemmilâš já eeči +sämmilâš. +Suu mield siärváduv ulguubeln puáttee ulmui lii älkkeb kevtiškyettiđ +sämikielâ ko siärváduvâst šoddâm ulmui, kii puáhtá kyeddiđ fárustis "myötäsyntyisenä +painolastina saamea kieltävää tabua". +Aikio mainâšem tile lii uáli +táválâš meiddei anarâškielâ siärváduvâst. +Perruin, moin enni lii syemmilâš já eeči +sämmilâš, nomâlâsân enni lii táválubbooht tot, kote máttááttâl anarâškielâ, siämmást +ko eeči távjá máttá kielâ váhá teikâ ij ollágin (Pasanen 2015: 167). +Puohah sämikielâi +máttáátteijeeh (neeljis) mieđetteh sahhiittâlmijn, et lii vaidâlittee, mon uccáá almaah +uásálisteh intensiivmáttáttâsân teikâ ubâpaje loheh sämikielâ, já et maidnii kolgâččii +porgâđ toos. +Tot "miinii" sátáččij leđe eenâb persovnlâš tääsi kielâmáttááttâs, mii +tábáhtuuččij ulmui lunne, sii luándulâš eellim- já pargopirrâsist, teikâ eenâb toimâlâš +kielâmáttááttâs, mii sátáččij heiviđ tavekuávlu almaiulmuid pyerebeht ko kielâoopâ +luuhâm luokkavisteest. +Taggaar vyevih vuod iä šoodâ jiešmeidlist, pic taid kolgâččij +vuáváđ pyereest. +Kielâmáttááttâs priivaatulmuid mávsáččii luándulávt ennuv eenâb ko +máttááttâs oles juávkun. +Koijâdim, magarin västideijeeh enâmustáá aneh jieijâs etnisávt. +Muulsâiävtuh lijjii: +"sämmilâš", "syemmilâš", "miinii eres", "jiem haalijd västidiđ teikâ miäruštâllâđ". +ulmust 14:s aneh jieijâs vuosâsajasávt sämmilâžžân já 19:s syemmilâžžân. +Ohtâ lâi +valjim muulsâiävtu "miinii eres", já kuuđâs iä halijdâm västidiđ teikâ miäruštâllâđ. +Lijjim adelâm majemuu muulsâiävtu, ko lii tiäđust, et ulmuu etnisâš identiteet ij lah +távjá máhđulâš oovtâkiärdánávt miäruštâllâđ. +Meiddei sämisiärváduvâin láá ulmuuh, +kiäh láá mottoomnáálá syemmilâšvuođâ já sämmilâšvuođâ rääji alne, identifisteh +jieijâs kuohtuid juávhoid teikâ iä haalijd valjiđ paječalluu jieijâs etnisâšvuotân (om. +Sarivaara 2012). +Viärdádâllâm 85 ulmuu västideijeejuávhoin čáittá, et anarâškielâ +lohheeh lijjii valjim majemuu muulsâiävtu täävjib ko eres sämikielâi lohheeh. +Tot puáhtá lahtâsiđ anarâšâi historján. +Mottoom kuávluin om. +anarâšâi uđâstáálui +vuáđudem já syemmilij já sämmilij koskâsiih ávuslitoh láá vijđedâm etnisijd raajijd +jo 1900-lovo aalgâbeln (Nahkiaisoja 2006: 97). +Västideijei etnisâš identifistem uáinoo +kovosist 1. +Kovos 1: Västideijei etnisâš identifistem. +Syemmilâš +Miinii eres +Ij haalijd västidiđ teikâ +miäruštâllâđ +Västideijei etnisâš identifistem +Magarij suujâi keežild ulmuuh tastoo oceh sämikielâ uáppoid? +Västideijeeh ožžuu +valjiđ oovtâst kuulmâ räi váldumotiiv sämikielâ máttááttâlmân. +Puoh enâmustáá, 22 +kerdid, lâi väljejum muulsâiähtu "jieččân kielâ teikâ jieččân suuvâ kielâ oppâm". +puáđus lii mielâkiddiivâš: ton keežild anarâškielâ lii 22 västideijee jieijâs teikâ jieijâs +suuvâ kielâ. +Kuittâg tuše 14 olmožid lijjii västidâm, et sij aneh jieijâs sämmilâžžân. +Čielgiittâs puáhtá leđe tot, et meiddei toi ulmui, kiäh iä halijdâm miäruštâllâđ jieijâs +etnisâš identiteet, suuvâst sämikielâ lii "jieijâs kielâ". +Sáttá leđe nuuvt-uv, et olmooš +lii miäruštâllâm jieijâs syemmilâžžân, mut suuvâst lii tovle sarnum anarâškielâ. +Teikâ ohtâ, mii puáhtá čielgiđ ruossâriijđo, lii tot, et mottoom sämisuuhân naaijâm +västideijeeh láá nabdam pelikyeimis suuvâ "jieijâs suuhân". +Tagarij tábáhtusâi várás +mun lijjim adelâm čuávuváá muulsâiävtu "muu pelikyeimi teikâ párnái kielâ oppâm". +Tom lijjii valjim čiččâmâs. +"Tárbu pargoelimist" lâi lamaš motiivin käävci västideijei +já pargomáhđulâšvuođâi vijđedem 14 västideijei. +Toi kyevti muulsâiävtu iärrun lijjim +nabdam tom, lii-uv olmooš jo lamaš pargoost, mast lii konkreetlâš tárbu anarâškielâ +tááiđun, vâi lii-uv sun keččâm almolubbooht ovdâskulij, et anarâškielâ táiđu liäkká +sunjin eenâb uuvsâid. +Haalu tuárjuđ sämikielâlii siärváduv lâi lamaš suijân 14 ulmuu +kielâuáppoid ja čiččâm västideijed lijjii ubâ paje lamaš kiddiistum anarâškielâst. +Käävcis lijjii valjim muulsâiävtu "miinii eres", já motomeh lijjii čáállám ton +ohtâvuotân jieijâs motiivijd. +Toh motiiveh labdasii haalun vuáháduđ pyerebeht jieijâs +aassâmkuávlun, toollâđ koskâive argâelimist teikâ ubâ paje ovdediđ jieijâs tááiđuid já +tiäđuid. +Ulmui motiiveh sämikielâ luhâmân uáinojeh kovosist 2. +Väs�deijei mo�ivih anarâškielâ luhâmân +Suuvâ kielâ +Pargomáhđulâšvuođâi +vijđedem +Haalu tuárjuđ kielâsiärváduv +Tárbu pargoelimist +Pelikyeimi / párnái kielâ +Kiddiistum anarâškielâst +Kovos 2: Västideijei +váldumotiivih anarâškielâ +luhâmân. +Ovdil anarâškielâ uápuid viehâ uccâ uási lohhein maatij kielâ muuneeld aktiivlávt, +mut stuárráb uási iberdij kielâ. +Västideijein viiđâs mattii sárnuđ kielâ mahtnii já +lovvees váhá - loopah iä sárnum. +Ohtâ maatij čäälliđ viehâ pyereest, kuulmâs +mahtnii já kuuđâs váhá. +Kyevtis almottáin, et suoi iberdáin kielâ njyebžilávt jo ovdil +luuhâmive, já siämmáánáál kyevtis iberdáin viehâ pyereest, 11:s mahtnii já oovces +váhá. +Ađai tuše 16 olmožid 40:st iä iberdâm anarâškielâ jieijâs mielâst ollágin. +taat talle lii máhđulâš? +Ohtâ suijâ toos lii tot, et viehâ stuorrâ uási maatij monnii eres +sämikielâ ovdil anarâškielâ máttááttâllâm. +Kuuđâs västidii, et mattii eres sämikielâ +njyebžilávt, já 15:s mattii váhá. +Tallehân lii luándulâš, et olmooš ibbeerd mottoomnáál +meiddei anarâškielâ, veikâ ij liččii tom kuássin máttááttâllâm. +19 västideijed iä +máttám muuneeld eres sämikielâ. +Tärhibeht ij koijâdum, mon sämikielâst lii saahâ, mut lii ervidemnáál, et iänáážin +pajekielâst. +Tom máttááttâlmân láá kuhháá lamaš ennuv pyerebeh máhđulâšvuođah +ko eres sämikielâi máttááttâlmân: tot lii máttááttum škoovlâst já kielâkuursâin, +já SMK máttááttâsohjelmist tot lii jo kuhháá lamaš ive teikâ ihepele pištevâš +intensiivmáttááttâssân. +Pajekielâ lii tiäđust-uv meiddei puoh sämikielâin enâmustáá +eellimvuáimálâš já viijđásumosávt sarnum, tot lii maaŋgâin kuávluin siäilum +päikkikiellân já puoh suhâpuolvâi savâstâllâmkiellân. +Pajekielâ lii meiddei tot +kielâ, mon anarâšah láá motomijn kuávluin ärbivuáválávt oppâm nubben kiellân, ko +ohtâvuođah pajekielâlijguin láá lamaš valjeest (om. +Kyevtkielâlâšvuotâ anarâškielâ já pajekielâ kooskâst lii kuittâg lamaš oovtpiälálâš: +pajekielâliih láá harvii oppâm anarâškielâ nuuvt et liččii sárnuškuáttám-uv tom. +Kielâi já toi sárnoi kooskâst lii 1900-lovo ääigi Anarist lamaš tiätulágán hierarkia, +mon konteevstâst lii orroom tego luándulaahân, et ucceeb kielâ sárnoo viggá sárnuđ +stuárráb kielâ. +Ääigi mield ohtâsâš savâstâllâmkiellân lii távjá väljejum eidusâš +eenâblovokielâ adai +suomâkielâ. +Morottaja 1991.) +Taat hierarkia ja kielâvaljimstrategia Suomâst +kevttum sämikielâi kooskâst lii muttuuškuáttám esken 1900-lovo loopâst já 2000- +lovo ääigi, ko ucceeb sämikielah láá iäláskâm já finnim uđđâ sárnoid já uđđâ +kevttimkuávluid. +Toi mield kielâi árvu lii pajanâm já sämikielah láá šoddâm eenâb +täsiárvusâžžân. +Lam jieččân nágustutkâmušâst (Pasanen 2015: 379-381) puáhtám +oovdân nk. +maaŋgâsämikielâlii kielâkevttimstrategia, mii meerhâš tom, et jieškođeh- +uv sämikielah kiävttojeh paldâluvâi om. +mediast já pargosoojijn. +Uáinám, et tot lii +sehe kielâiäláskittem puáđus et tom čuuvtij nanosmittee almoon, mii taha pyere puoh +sämikieláid já sämisiärvádâhân. +Kielâ oppâmin +Koijâdâllâm nube uási fáddá lâi anarâškielâ máttááttâllâm ja feeriimeh luuhâmivveest. +Koijâdim, magarin ulmuuh onnii máttááttâllâm, mon muddoost sij sárnuškuottii +sämikielâ, maht sii mielâst eenikielâliih anarâškielâ sárnooh valdii kielâmáttááttâlleid +vuástá, mii tooimâi uápuin pyereest já maid ličij västideijei mielâst puáhtám porgâđ +eresnáál. +Pajedâm tast taan ohtâvuođâst kyehti koččâmuš: anarâškielâ aktiivlâš +sárnum älgim sehe eenikielâlij tolâduumijd. +Kielâlâš tolâdumeh (su. +kieliasenteet, +eŋg. +language attitudes) uáivildeh kielâ kyeskee jurduid, munejurduid, oskomušâid já +Tot, maht eenikielâliih väldih vuástá uđđâ kielâsárnoid, lii uáli merhâšittee +äšši kielâsiärváduvvâst, eromâsávt ko saahâ lii uhkevuálásâš kielâ iäláskitmist. +Anarâškielâ já kulttuur linje máttáátteijee kielâkevttimstrategia lii lamaš taggaar, et sun +sárnu aalgâ rääjist nuuvt ennuv anarâškielâ ko máhđulâš, mut aalgâst máttát enâmustáá +Muádi máánu siste máttááttâs-uv jo tábáhtuvá uássin anarâškielân, mut +suomâkielâ lii loopâ räi fáárust išekiellân, om. +váddásumos kielâoppâaašij čielgiimist. +Máttáátteijee mield lii ennuv juávhust já juávkkudynamiikast +kiddâ, mon muddoost já mon aktiivlávt uáppeeh kevtiškyetih anarâškielâ. +luoka ohtsâš kiellân kiävttoo anarâškielâ jo ovdil juovlâi. +Västideijein kuulmâs +västidii, et sij sarnuu anarâškielâ aktiivlávt aalgâ rääjist já kuuđâs vuod luuhâmive +aalgâbeln. +Enâmustáá uáppeeh lijjii valjim muulsâiävtuid "muádi máánu siste" (14 +västideijed) ja "luuhâmive loppâbeln" (še 14 västideijed). +Neeljis iä jieijâs vástádâs +mield lamaš sárnuškuáttám ollágin. +Puáđus uáinoo kovosist 3. +Kovos 3: Anarâškielâ aktiivlâš sárnum algâttem luuhâmive ääigi. +Tot, maht eenikielâliih sárnooh väldih vuástá kielâ máttááttâlleid, lii uáli kuávdáš +koččâmuš mon peri kielâsiärváduvâst. +Tot lahtâs kielâiäláskittem máhdulâšvuođáid, +kielâ eellimvuáimán, uđđâ sárnoi integristmân, suhâpuolvâi koskâsijd koskâvuođáid, +ärbivuovij siirdâšmân jna. +Anarâškielâ ubâihásii máttááttâsâst lii aalgâ rääjist, ađai +tievâsmittemškovlim 2009-2010 rääjist, lamaš kiävtust nk. +kielâmiäštár-uáppee - +hárjuttâllâm. +Puáhtá-uv ettâđ, et anarâškielâ uđđâ sárnoi ohtâvuođah eenikielâlâš +sárnoiguin láá aalgâ rääjist valdum vuotân já ovdedum. +Kielâmiäštár-uáppee - +hárjuttâllâm vuávájui tievâsmittemškovlim tárboid Kalifornia algâaalmugkielâi +iäláskitmist hämmejum Master-Apprentice Language learning program vuáđuld. +Anarâškielâ ak�ivlâš sárnum ive ääigi +Aalgâ rääjist +Luuhâmive aalgâbeln +Muáddi máánu siste +Luuhâmive loopâbeln +Ij ollágin +Tot meerhâš tom, et kielâ X máttááttâllee olmooš viättá ääigi kielâ X njyebžilávt sárnoo +ulmuin, kii táválávt lii puárásub olmooš, já ohtsâš sárnumkiellân kiävttoo tuše kielâ X. +Tievâsmittemškovlim positiivlâš feeriimij keežild kielâmiäštárhárjuttâllâm lii valdum +anon SMK anarâškielâ já kulttuur linjeest. +Linje máttáátteijee vuávái toos lasseen val +pärnikielâmiäštárhárjuttâllâm, mast miäštárin láá párnááh, kiäh láá oppâm kielâ +kielâpiervâlist já škoovlâst, máhđulávt meiddei pääihist. +Pajekielâ já kulttuur linjeest +kielâmiäštárhárjuttâllâm ij lah eidusâš uási uápuin, mut mottoom uáppeeh láá jiejah +finnim olssis kielâmiäštár, táválávt kietâtuojij ohtâvuođâst. +Nuorttâlâškielâ linjeest +kielâmiäštárhárjuttâllâm lii valdum ohjelmân anarâškielâ myenster mield. +(Hinton +2002; Olthuis et al. +Iäruh oppâohjelmijn uáinojeh koijâdâllâm koččâmušâst, mii kuáská eenikielâlij +tolâdume kielâmáttááttâllei kuáttá. +Toin, kiäi uápui uássin lii kielâmiäštárhárjuttâllâm, +láá jiešmeidlist ohtâvuođah eenikielâlijguin, ko iärásijn toh sättih pääcciđ ennuv +vánásubbon. +Anarâškielâ eenikielâlij kielâmiäštárij tolâdumeh uđđâ sárnoi kuáttá +láá kielâmiäštártooimâ aalgâ rääjist lamaš positiivliih (Pasanen 2015: 263-309). +Hárjuttâllâmuási lasseen puátusáid vaikutteh vissásávt eres-uv ääših, moid mun +maacâm artikkâl viiđâd lovvoost, ko siämmáá ääših uáinojeh meiddei mottoom eres +puátusij ohtâvuođâst. +Anarâškielâ lohhei feeriimeh eenikielâlij tolâduumijn láá čielgâsávt positiivluboh ko +eres sämikielâi lohhei. +Jobâ 29 västiđeijed ađai 73% anarâškielâ uáppein lijjii feerim +tolâduumijd uáli movtijditten (suom. +erittäin kannustavana), 10 västideijed ađai 25 +% iänáážin movtijditten (suom. +pääosin kannustavana) já 2% ađai oovtâ västideijee +mielâst tolâdumeh lijjii jieškote-uvlágáneh jieškote-uv ulmuin (suom. +henkilöstä +riippuen vaihtelevana). +Oles koijâdâllâm 85 ulmuu västideijeejuávhu (anarâškielâ, +pajekielâ já nuorttâlâškielâ lohheeh) kooskâst 39% lijjii valjim vástádâsmuulsâiävtu +"uáli +movtijdittee" já 35% muulsâiävtu "iänáážin movtijdittee". +25% mielâst tolâdumeh +lijjii ulmui mield jieškote-uvlágáneh, já 1% ađai oovtâ ulmuu mielâst tolâdumeh +lijjii lamaš uáli kriittâliih teikâ negatiivliih. +Meiddei oles västideijeejuávhu puátuseh +láá tiäđust-uv uáli ruokâsmitteeh: čielgâ eenâbloho sämikielâi lohhein lii feerim +eenikielâlij tolâduumijd movtijditten. +Anarâškielâ lohhei feeriimeh ääšist puátih +oovdân kovosist 4. +Kovos 4: Anarâškielâ lohhei feeriimeh eenikielâlij tolâduumijn. +Uđđâ kieláin ovdâskulij +Kielâ máttááttâllâm lii proosees, mii ij kuássin nuuvâ. +Ohtâ ihe lii jotelávt lappâd, já +ton maŋa kielâmáttááttâllee lii olgon škoovlâst nanosub teikâ hiäjub kielâtáiđuinis já +jieštobdoinis. +Maht talle kiävá? +Toos mun uuccim vástádâsâid koijâdâllâm kuálmád já +kenski tehálumos uásist. +Váhá paijeel peeli anarâškielâ lohhein, 21 olmožid muštâlii, et sij kevttih anarâškielâ +tááláá ääigi (ađai kiiđâ 2017) piäiválávt. +13 västideijed kevttih kielâ aktiivlávt mut iä +jyehi peeivi, já kuuđâs västidii, et sij kevttih kielâ harvii. +Kihheen ij lamaš +Eenikielâlij tolâdumeh +kielâmá�áá�âllei kuá�á +Uáli mov�jdi�ee +Iänáážin mov�jdi�ee +Ulmust kiddâ +(Iänáážin krii�âliih teikâ +nega�ivliih) +(Uáli krii�âliih teikâ nega�ivliih) +valjim muulsâiävtu "jiem keevti kielâ". +Ko tolebiššáá neeljis lijjii västidâm +koččâmušân kielâ sárnum aalgâtmist, et sij iä sárnuškuáttám luuhâmive ääigi ollágin, +te kustoo ääigi mield sij-uv láá kevtiškuáttám kielâ. +Kovos 5 kovvee taid puátusijd. +Anarâškielâ lohhei vástádâsah iäránii oppeet oles koijâdâllâm vástádâsâin váhá +positiivlubbooht. +Ko puoh västideijein 42% kiävttá sämikielâ jyehi peeivi, anarâškielâ +lohhein tot uási lii 53%. +Kovos 5: Anarâškielâ lohhei aktiivlâš kielâkevttim koijâdâlmân västidem ääigi. +Kost já kiäin anarâškielâ uđđâ sárnooh talle kevttih kielâ? +40 uáppest joba 17:s +lijjii luuhâmive maŋa algâttâm uđđâ pargo, kost sij peesih kevttiđ sämikielâ. +Maid +kielâkevttim pargoost kiäs-uv meerhâš, tom puáhtá smiettâđ. +Mun tárguttim tom, +et sämikielâ kulloo pargokován virgálâš já pisovâš uássin, ijge koččâmuš lah tuše +tyellittälli sämikielân savâstâlmist kähvivisteest pargoskipárijguin. +Oovce västideijed +lijjii västidâm, et uápui maŋa sist jotkui tooleeb pargo, mut sij kevtiškuottii tast +Ohtâ lâi juátkám pargo, kost sun lâi jo ovdil kiävttám sämikielâ. +Ađai 40 +västideijest joba 27:s lijjii anarâškielâ uápui maŋa peessâm kevttiđ pargoost sämikielâ. +Tom puáhtá anneeđ uáli jo šiev puáđusin. +Anarâškielâ ak�ivlâš kev�m väs�dem ääigi +Piäiválávt +Ak�ivlávt, mut ij jyehi peeivi +Harvii +(Ij ollágin) +Kielâ eellimvuáimálâšvuođâ tááhust lii kuittâg val tehálub koččâmuš, kevtiškyetih- +uv uđđâ sárnooh anarâškielâ jieijâs privaatelimist. +Tom mun kärttejim kulmáin +koččâmuššáin: kielâkevttim párnáiguin, kielâkevttim skipárijguin já kielâkevttim +huolhijguin. +Västideijein 30:st lijjii párnááh. +Sist 17:s västidii, et luuhâmihe lâi +vaikuttâm kielâkevttimân párnáiguin mottoom verd: sij lijjii sárnuškuáttám eenâb +sämikielâ párnáiguin. +Čiččâmâsâst vaikuttâs lâi lamaš merhâšittee: anarâškielâst lâi +uápui mield šoddâm päikkikielâ. +Päikkikielâ puáhtá oppeet iberdiđ váhá jieškote- +uvnáálá; mun uáinám tom kiellân, mii kiävttoo pääihist piäiválávt, juo-uv eres +kielâi lasseen teikâ ohtuunis. +Iärásijn anarâškielâ oppâm ij vaikuttâm, ko juo-uv +sij lijjii jo ovdil uápui sárnum sämikielâ párnáiguin teikâ sij iä ubâ paje kiävttám +Masa puohâin anarâškielâ uápuh lijjii lasettâm anarâškielâ +kiävtu ustevijguin, uáppásijguin, naaburijguin jna. +21 tábáhtusâst kielâkiävttu lâi +lasanâm čuuvtij, já 15 västideijee mield mottoom verd. +Niäljásist tile lâi pissoom +siämmáálágánin ko ovdil uápui. +Anarâškielâ sárnum párnáiguin já sosiaallâš +viärmáduvâin uáinoo kovosist 6. +Ohtâ koččâmuš lâi tárguttum tuše toid, kiäin +láá sämikielâliih hyelhih. +Mun uáivildim nomâlâssân västideijee jieijâs suuvâ, ij +ávuskyeimi suuvâ, mut lii oppeet máhđulâš, et kiinii lii tulkkum koččâmuš jieijâsnáál. +22 olmožid lijjii västidâm taan koččâmušân. +Koijâdim kielâsárnoin sii kielâkiävtust +vanhimijguin, áhuiguin já äijihijguin, obijguin já viljâiguin já eres huolhijguin. +Čielgâsávt enâmustáá, 19 västideijee mield, anarâškielâ kiävttu lâi lasanâm eres +huolhijguin - kiäh toh talle ležeh-uv. +Toi vittâsist, kiäin lâi sämikielâlâš ákku teikâ +äijih elimin, kulmâsist sämikielâ kiävttu lâi lasanâm čuuvtij ja kyevti västideijest +pissom siämmáá tääsist. +Vanhimijguin já obijguin já viljâiguin sämikielâ kiävttu lâi +lasanâm muáddásist mottoom verd, harvii čuuvtij. +Enâmustáá muulsâiähtu "pissom +siämmáá tääsist" lâi väljejum oobij já vieljâi tááhust, ađai sijguin kielâmolsom +suomâkielâst anarâškielân lâi tábáhtum puoh härvimustáá. +Kovos 6: Anarâškielâ uápui vaikuttâs anarâškielâ lohhei kielâkevttimân a) jieijâs párnáiguin já b) uste- +vijguin, uáppásijguin, nááburijguin jno. +Västideijeeh ožžuu árvuštâllâđ jieijâs kielâtááiđu sämikielâst tállân luuhâmive maŋa já +västidem ääigi. +Oppeet ferttee mušteđ, et toi koskâsâš äigi lâi jieškote-uv västideijest +uáli ereslágán: motomijn ihe já nuubijn vuod čiččâm ihheed. +Lijjim kiddiistum tast, +lii-uv kielâtáiđu västideijei mielâst ääigi mield eenâb-uv puáránâm vâi huánánâm. +Kielâtááiđu lijjim juáhám kuuđâ uásán: sárnum, čäällim, kielâoppâ, sánádâh, sárnum +kielâ iberdem já čaallum kielâ iberdem. +Tego táválávt, ulmuuh lijjii jieijâs mielâst +ennuv pyerebeh sämikielâ ibbeerdmist ko aktiivlâš pyevtitmist. +Nuuvt lâi meiddei +anarâškielâ lohhein: kyehti nanosumos kielâtááiđu uási lijjii kuohtui äigipojij sarnum +kielâ já čaallum kielâ iberdem. +Kyehti hiäjumus vuod lijjii sehe tállân uápui maŋa ete +västidem ääigi kielâoopâ já sánáduv haldâšem. +Neelji kielâtááiđu uásist anarâškielâ +lohhei árvuštâlmeh jieijâs kielâtááiđust lijjii algâaalgâst koskâmiärálávt váhá pyerebeh +ko pajekielâ já nuorttâlâškielâ lohhei árvuštâlmeh. +Kielâoopâ já sánáduv haldâšem +tááhust vuod pajekielâlij árvuštâlmeh, já kielâoopâ tááhust meiddei nuorttâlâškielâlij +árvuštâlmeh lijjii algâaalgâst váhá ollâguboh ko anarâškielâ lohhein. +Uáli merhâšittee +puáđus lii tot, et anarâškielâ lohhei árvuštâlmeh jieijâs kielâtááiđust lijjii +a) Párnáiguin +b) Skipárijguin jno. +Merhâši�ee vaiku�âs +Mo�oom verd vaiku�âs +Ij vaiku�âs, pisoi siämmáá +tääsist +puáránâm ääigi mield puoh eres oosijn peic čälimist. +Tom sij lijjii árvuštâllâm +ucánjáhháá pyerebin tállân luuhâmive maŋa. +Puoh enâmustáá anarâškielâ lohhei +mielâst lijjii puáránâm sarnum kielâ iberdem já sárnum. +Pajekielâ lohhein vuod +kielâtáiđu puoh uásih lijjii árvuštâllum váhá hiäjubin västidem ääigi ko tállân uápui +Nuorttâlâškielâ lohhei áárvuin čäällimtáiđu já kielâoopâ haldâšem lijjii +hiäjunâm, eres uásih puáránâm. +Ulmuu feerim jieijâs kielâtááiđust lii uáli persovnlâš äšši, moos vaikutteh suu tuávááš +já jiešvuođah. +Ij lah kuittâgin oskottettee, et aaibâs heeviimist anarâškielâ lohhei kove +jieijâs kielâtááiđust já ton ovdánmist ličij nuuvt maaŋgâpiälásávt positiivluboh ko eres +sämikielâi lohhein. +Almoon tyehin ferttejeh kavnuđ siärvádâhliih suujah. +Toh pyehtih +lahtâsiđ kielâsiärváduv tolâduumijd: maggaar kielâtáiđu kielâsárnost vuárdoo já +maggaar macâttâs olmooš finnee jieijâs kielâtááiđust. +Konkreetlub čielgiittâs puáhtá +uuccâđ viärdádâlmáin anarâškielâ já eres sämikielâi lohhei vástádâsâid koččâmuššáid, +moh kyeskih sämikielâ kevttimân västidem ääigi: kielâ kevttim ubâ paje, kielâ rooli +pargoelimist uápui maŋa, kielâ kevttim perrust já sosiaal viärmáduvâin. +lohheeh oroh kevttimin anarâškielâ puoh toin domenijn koskâmiärálávt mottoom verd +eenâb ko eres sämikielâi lohheeh jieijâs sämikielâ. +Kevttih-uv sij kielâ eenâb tondiet +ko sij aneh jieijâs kielâtááiđu pyerebin - vâi aneh-uv sij jieijâs kielâtááiđu pyerebin +tondiet ko sij kevttih kielâ eenâb? +Toos lii máhđuttem västidiđ taan amnâstuv +vuáđuld, mut mun arvâlâm, et sehe ete. +Mun kieđâvušâm ääši kieŋâlubbooht viiđâd +lovvoost. +Ohtâ tehálumos koččâmušâin koijâdâlmist lii muu mielâst tot, aneh-uv sämikielâi +uđđâ sárnooh jieijâs kielâsiärváduv jesânin vâi ton ulguupiälásâžžân. +Aneh-uv sij +jieijâs "olmâ" kielâsárnon? +Já aneh-uv iäráseh sii "olmâ" kielâsárnon? +Uásálisteh- +uv sij sämikielâlâš toimáid já savâstâlmáid? +Tobdeh-uv sij oohtânkulâvâšvuođâ eres +kielâsárnoiguin? +Anarâškielâ lohhein 14:s västidii, et sij aneh jieijâs kielâsiärváduv +aktiivlâš +21:s kuleh jieijâs mielâst monnii verd kielâsiärvádâhân. +Kyevtis västidáin, +et sij tobdeh ulguupiälásâšvuođâ, já kuulmâs iä máttám miäruštâllâđ. +Ko taam +viärdádâl oles koijâdâllâm puátusáid, tile lii tággáár: puoh västideijein 21% tuubdâi +jieijâs kielâsiärváduv aktiivlâš jesânin, anarâškielâ lohhein 35%; puoh västideijein +52% já anarâškielâ lohhein 53% kulá jieijâs mield mottoomnáál kielâsiärvádâhân; +ulguupiälásâžžân jieijâs tobdá puoh västideijein 15% já anarâškielâ lohhein 5%; +puoh västideijein 12% já anarâškielâ lohhein 8% iä máttám västidiđ. +Kovos 7 čáittá +anarâškielâ lohhei puátusijd. +Kovos 7: Anarâškielâ uđđâ sárnoi feeriim jieijâs roolist anarâškielâ siärváduvâst. +Anarâškielâ máttááttâs tehálâšvuotâ čiälgá pyereest tast, et 24:s lijjii valjim +vástádâsmuulsâiävtu "jorgâldâhtahhee" (suom. +käänteentekevä) luuhâmive merhâšume +kuvviimist. +12:s miäruštâllii tom tehálâžžân, já loopah neeljis västidii, et kal tast miinii +merhâšuumijd lâi. +Kihheen ij västidâm, et tast ij liččii lamaš mihheen merhâšuumijd. +Mondiet talle kielâmáttááttâllâm lii nuuvt maŋgâsân eellimnubásteijee fiäráán? +Anarâškielâ máttááttâlleid tot lii merhâšittee tiäđust-uv jo ohtuu tondet, et stuorrâ +uási sist lii finnim anarâškielâ uápui maŋa uđđâ pargo. +Eellim lii tastoo kielâ mield +konkreetlávt muttum. +Nube tááhust vissâ eidu toh ulmuuh, kiäh láá annaam anarâškielâ +oppâm +Anarâkielâ uđđâ sárnooh anarâškielâ +siärváduvâst +Aná jieijâs siärváduv ak�ivlâš +Kulá siärvádâhân mo�oom verd +Aná jieijâs ulguupiällásâžžân +Ij mää� väs�diđ +tehálâžžân olssis, láá uuccâm anarâškielâlijd pargoid. +Vástádâs tyehin puáhtá uáiniđ +meiddei ennuv eres aašijd. +Eenâbloho västideijein láá sárnuškuáttám anarâškielâ +jieijâs párnáiguin já sosiaal viärmáduvâin. +Tego koijâdâllâm tuáváášuásist čiälgá, +táválumos motiiv anarâškielâ máttááttâllâm lii lamaš jieijâs teikâ jieijâs suuvâ +kielâ máttááttâllâm. +Taggaar prosesist puáhtá sárnuđ kielâ maasâd väldimist (eŋg. +reclamation). +Kielâ merhâšume lii jieškote-uv kulttuurijn já jieškote-uvlágán ulmuid ereslágán. +Smolicz (om. +1981: 75-90) lii kieđâvuššâm kulttuurij kuávdáš áárvuid (eŋg. +core +values), moin kielâ puáhtá leđe ohtâ. +Lam ennuv smiettâm, vyelgih-uv sämikielâ +máttááttâllâđ eromâšávt ulmuuh, kiäid kielâ lii taggaar kuávdáš árvu. +Halijdim +kuullâđ máttáátteijei uáinuid tast, maid sämmilijn váátá väldiškyettiđ maasâd jieijâs +Lii-uv tot äšši, mon kii peri puáhtá porgâđ, vâi pargeh-uv tom nomâlâs +tiätulágán ulmuuh? +Oovtâ máttáátteijee mield enâmustáá meerhâš ulmuu siskáldâs +proosees. +Tot, et sämmilâš vuálgá oles ihán taggaar korrâ paargon ko sämikielâ +máttááttâllâđ, váátá tom, et sun lii pastam kieđâvuššâđ kielâ merhâšume. +mieđettâm olssis, et sust váilu miinii: sun ij lah ubâlâš sämikielâttáá. +Puohah iä paste +toos, já sist pijsájeh čielgiittâsah toos, mane sij iä pyevti máttááttâllâđ sämikielâ. +Nubbe västidij, et eenâb-uv lii nuuvt pelij, et luuhâmihe mield kielâ merhâšume +ulmuid stuáru já sämikielâ uápuh taheh maŋgâsijn tiätulágán kielâaktivistijd. +Sämikielâ uáppeeh muttojeh luuhâmive mield, tom tiäduttii puoh nelji máttáátteijee. +Kielâoppâm puáhtá vaikuttiđ uáppei identiteetân, jieštobdon, maailmkován, +äigiajanâssáid, kárvudâtmân, sosiaallâš koskâvuođáid já ennuv eres aššijd. +Máttáátteijeid lii stuorrâ ilo peessâđ čuávvuđ tom nubástus já jotteeđ taan čoođâ +uáppeiguin. +Tego ohtâ máttáátteijee kuvvij: "Ulmuuh tego liäđuškyetih ton ive ääigi". +Uđđâ jienah anarâškielâ siärvusist +Oovdeb vyelilovoin čiälgá viehâ ennuv, magareh láá 40 anarâškielâ uđđâ sárnoo +tuávááh, feeriimeh anarâškielâ oppâmist já kielâvaljiimeh luuhâmive maŋa. +Oohtânkiässun uáppei tuáváin puáhtá ettâđ, et sij láá uáli maaŋgâahasiih ja +koskâmiärálávt viehâ škuávlejum ulmuuh, kiäin suullân peeli aná jieijâs vuosâsajasávt +syemmilâžžân já nubbe peeli aná jieijâs sämmilâžžân teikâ ij haalijd miäruštâllâđ +jieijâs etnisâš identiteet. +Anarâškielâ uđđâ sárnoo lii táválávt nissoon. +Táválumos +motiiv anarâškielâ uáppoid lii jieijâs teikâ jieijâs suuvâ kielâ maasâd väldim, ton maŋa +táválumoseh haalu tuárjuđ anarâškielâlii siärváduv já jieijâs pargomáhđulâšvuođâi +vijđedem. +Suullân peeli västideijein maatij monnii eres sämikielâ ovdil anarâškielâ +uápui. +Aktiivlávt anarâškielâ mattii tuše motomeh, mut maŋgâsist lâi passiivlâš +kielâtááiđu. +Uáppeeh sárnuškuottii anarâškielâ jieškote-uv mudoin luuhâmive. +Váhá paijeel +peeli uáppein muštâlii, et algâttii sárnum majemustáá muádi máánu siste, já váhá +vááijuv peeli lâi sárnuškuáttám aktiivlávt luuhâmive loopâbeln - muádis iä ollágin. +Koijâdâlmân västidem ääigi váhá paijeel peeli uáppein keevtij anarâškielâ jyehi +peeivi, já loopah váhá härvibeht teikâ harvii, mutâ kihheen ij lamaš joskâm kevttimist +Čielgâ eenâbloho uđđâ sárnoin lâi peessâm kevttiđ anarâškielâ pargoelimist +uápui maŋa. +Masa puohâin anarâškielâst lâi šoddâm kielâ, mii kiävttoo ustevijguin +já uáppásijguin, ja čielgâ eenâbloho toin, kiäin láá párnááh, lijjii sárnuškuáttám +anarâškielâ párnáid, eenâb teikâ ucceeb. +Toin, kiäin lijjii anarâškieltáiđusiih hyelhih +elimin, motomeh lijjii sárnuškuáttám siiguin anarâškielâ. +Tast peerusthánnáá, lijjii-uv uáppein anarâškielâ sárnooh jieijâs pirrâsist, kielâuápui +ääigi sij uápásmuvvii eenikielâlâš sárnoiguin aainâs-uv kielâmiäštáhárjuttâlmist. +Uáppei feeriimeh eenikielâlij tolâduumijn lijjii hirmâd positiivliih: čielgâ eenâbloho +miäruštâlâi taid uáli movtijditten. +Västideijein váhá +paijeel peeli tuubdâi, et kulá anarâškielâ siärvádâhân mottoomnáál, já ucceeb uási +oonij jieijâs siärváduv aktiivlâš uássin. +Muádis tuubdâi jieijâs ulguupiälásâžžân teikâ +ij máttám västidiđ. +Anarâškielâ uápui merhâšume lâi lamaš västideijeid uáli styeres, +čielgâ eenâblohon njuolgist eellim nubástittee fiäráán. +Loopân tot lâi lamaš tehálâš +teikâ ij nuuvt hirmâd tehálâš. +Muu post doc -hahhuu váldu-ulmen ij lamaš, ige taan artikkâl váldu-ulmengin, +viärdádâllâđ jieškote-uv sämikielâi lohhei puátusijd koskânis. +Lam kuittâg vyelilovoin +2, 3 já 4 mottoom oosijn viärdádâllâm anarâškielâ lohhei puátusijd koijâdâllâm +oles västideijeejuávhu puátusijguin. +Maaŋgâ koččâmuš ohtâvuođâst uáinojeh +siämmáálágán čielgâ iäruh, já toi peht lii máhđulâš analysistiđ anarâš kielâsiärváduv +jiešvuođâid pyerebeht ko suogârdmáin anarâškielâlij puátusijd ohtuu, kontevstâttáá. +Anarâškielâ lohhei feeriimeh iäráneh eres sämikielâi lohhei puátusijn positivlubbon +čuávuvâš koččâmušâin: sämikielâ sárnum algâttem luuhâmive ääigi, eenikielâlâš +kielâsárnoi tolâduumeeh kielâmáttááttâllei kuáttá, aktiivlâš kielâkevttim västidem +ääigi, jieijâs kielâtááiđu árvuštâllâm tállân uápui maŋa já västidem ääigi, sämikielâ +kevttim párnáiguin, sämikielâ kevttim sosiaal viärmáduvâin, sämikielâ kevttim +huolhijguin já kuullâm kielâsiärvádâhân. +Puoh čielgâsumos iäru lâi eenikielâlij +tolâduumij háárán. +Tast ko anarâškielâ lohhein 73% árvuštâllii eenikielâlij +tolâduumijd uáli movtijditten, pajekielâ lohhein 10% já nuorttâlâškielâ lohhein +7% lijjii valjim tom muulsâiävtu. +Nube tááhust ferttee tiäduttiđ, et iä pajekielâ já +nuorttâlâškielâ lohheehkin jur lamaš valjim muulsâiävtuid "iänáážin / uáli kriittâliih +teikâ já negatiivliih". +Eenâb positiivâlij kulij sii-uv vástádâsah juáhášuvvii. +Tego jo mainâšum, tot, mon ennuv já mon muddoost sämikielâ uáppeeh peesih +ohtâvuotân eenikielâlâš sárnoiguin, vaaikut luándulávt toos, magareh feeriimeh sijjân +šaddeh eenikiel sárnoin. +Pajekielâ linjeest kielâmiäštárhárjuttâllâm váilu, já tot +uáinoo puátusijn, moh lahtâseh pajekielâ lohhei kielâkevttimân já ohtâvuođáid +kielâsiärváduváin. +Anarâškielâ já nuorttâlâškielâ linjeest kielâmiäštárhárjuttâllâm +lii pisovâš uássin. +Anarâškielâ siärváduv tolâdumeh puátih oovdân muu +nágustutkâmušâst, já puárrásub eenikielâlij tááhust nomâlâsân kielâmiäštárij +sahhiittâllâmmateriaalist, mii tievâsmittemškovlimprojektist nurrui (Pasanen 2015: +Meiddei Olthuis, Kivelä já Skutnabb-Kangas kiddejeh huámášume +Puoh taan materiaalist uáinoo uđđâ anarâškielâ sárnoi lieggâ +vuástáväldim, vijđes tolerans jieškote-uvlágán kielâsárnoi já kielâtááiđu kuáttá +já meiddei ij-anarâš anarâškielâ sárnoi tuhhiittem. +Puárásub kielâsárnooh ilođeh +anarâškielâ uđđâ paijaanmist já imâštâlleh uđđâ sárnoi čiäppuduv. +Meiddei kriittâlub +jurduuh kielâ tááláá tiileest já kielâ muttuumist kullojeh motomin, mutâ kritiik ij lah +šoddâm kielâiäláskittem iästun. +Eromâsávt anarâškielâlij já pajekielâlij puátusij koskâsâš iäruid kalga tutkâđ uáli +vijđes konteevstâst. +Vistig-uv toi kyevti kielâ sárnumkuávluh já sárnoojuávhuh láá +uáli ereslágáneh. +Anarâškielâ sárnumkuávlu já sárnoosiärvádâh láá čielgâsávt Anarist, +já nuuvt meiddei anarâškielâ intensiivmáttááttâs. +Pajekielâ sárnoo čuuvtij vijđásub +kuávlust, jieškote-uv staatâin. +Aanaar lii tuše ohtâ maaŋgâin soojijn, ijge aldâgin +pajekielâ nanosumos sárnumkuávlu. +Pajekielâ Anarist máttááttâllee ulmust ij lah jieijâs +pirrâsist siämmáálágán siärvádâh ko anarâškielâ lohhest. +Nubbe, maid kalga väldiđ +vuotân, lii kielâi kielâsosiologisâš tile. +Anarâškielâ uhkevuálásâšvuotâ já iäláskittem +láá ääših, maid jyehi kielâsárnoo tobdá. +Puohah tietih, et kielâ masa láppui já lii tääl +iäláskittemnáálá. +Lii čielgâs, et kielâ kalga máttááttiđ já máttááttâllâđ uđđâsist já +tuhhiittiđ tom, et kielâmáttááttâllei kielâ ij lah "tievâslâš", já ete kielâ muttoo. +Tego +mainâšum, meiddei anarâškielâlij kooskâst láá tiäđust-uv uáli jieškote-uvlágán uáinuh +já jurduuh toin aašijn, mut kielâiäláskittempaargo já ton pargei čielgâ prinsiipin lii ain +lamaš vijđes tolerans, puoh sárnoi já "epitievâslâš" kielâtááiđu tuhhiittem (Pasanen +Pajekielâ lii meiddei uhkevuálásâš kielâ, mut ij siämmáá dramaatlávt ja +čielgâsávt ko anarâškielâ. +Pajekielâ máttáátteijei mielâst eenikielâliih iä ain oro +ibbeerdmin kielâ tuođâlii tile: tom, et meid sij tarbâšeh kielâiäláskittem já uđđâ +sárnoid. +Pajekielâlijd pargosoojijd - nubenáál ko anarâškielâlijd - puáhtá pyeremuu +tábáhtusâst kavnâđ pargoahasijd eenikielâ sárnoid. +Kielâ sosiologisâš tile vaaigut +toos, maggaar kielâtááiđu ovdâmerkkân pargest puáhtá vyerdiđ já vaattâđ, ja maggaar +kielâtáiđu ubâpaje annoo pyerrin já maggaar hiäijun. +Taggaar kielâtááiđu tääsi, mii +puáhtá leđe anarâškielâ sárnoi juávhust kielâ tááláá tiileest aaibâs tuhhiittettee ja +normaal, puáhtá onnuđ pajekielâlij kooskâst eresnáálá. +Jis uđđâ sämikielâ sárnoo +tobdá, et sun tuhhiittuvvoo kielâsárnon, suu kielâtáiđu pijsáá, te sun eeppidhánnáá +kiävttá kielâ ruokkâdubbooht ko taggaar tiileest, et sun tobdá jieijâs sämikielâ hiäijun +já váijuvâžžân. +Nabdam, et ovdâmerkkân toi iärui vaikuttâsah uáinojeh meiddei +muu koijâdâllâm puátusijn. +Mon ennuv talle lii koččâmuš kielâsiärváduv noormijn +já eres kielâsárnoi macâttâsâst, já mon ennuv uđđâ kielâsárnoo jieštobdoost já +jieijâs vátámušâin olssis, toos mun koolgâm uuccâđ vástádâsâid tutkâmuš maŋŋeeb +muddoost. +Luámáttâhkoijâdâllâm lii ohtâ šiev vyehi finniđ tiäđu siämmáá ääigi stuorrâ +juávhust. +Tot kuittâg kuáđá ávusin ennuv koččâmušâid, moi várás tarbâšâm čieŋâlub +sahhiittâllâmmateriaal. +Lam kiddiistum ovdâmerkkân tággáár anarâškielâ uđđâ +sárnoid lahtâseijee fáádáin: +Maid uđđâ sárnooh arvâleh jieijâs kielâtááiđust? +Moos sij láá tuđâviih já +maggaar vänivuođâid sij uáinih? +Maggaar macâttâs sij láá uážžum anarâškielâ máttááttâlmist já sárnumist? +Maggaar kielâlâš torjuu uđđâ sárnooh tarbâšiččii anarâškielâ uápui maŋa? +Mii taha tom, et uđđâ sárnoo tobdá, et sun kulá teikâ ij kuulâ anarâškielâ +siärvádâhân? +Maggaar vuovijguin uđđâ sárnoid puávtáččij val pyerebeht väldiđ +vuotân já čoonnâđ siärvádâhân? +Kiäiguin uđđâ sárnooh sárnuh anarâškielâ? +Maht sii taheh kielâvaljiimijd +argâpeeivist? +Mon pyereest sij tietih, kiäs puáhtá sárnuđ anarâškielâ? +Mon kielâ +sij kevttih eres sämikielâi sárnoiguin? +Maht lii luhostum jorgokielâmolsom suomâkielâst anarâškielân huolhijguin teikâ +eres koskâvuođâin, moin lii tolebiššáá kevttum suomâkielâ? +Maht anarâškielâ oppâm lii vaikuttâm perrust? +Maggaar lii lamaš sárnuškyettiđ +anarâškielâ jieijâs párnáid? +Magarin syemmilâš anarâškielâ sárnooh aneh jieijâs sajattuv anarâškielâ +siärváduvâst? +Maggaar proosees kielâ maasâd väldim lii lamaš anarâššáid, kiäh láá opâttâllâm +anarâškielâ? +Uáinám, et uđđâ rävis sárnoi lasseen anarâškielâ tááláá tiileest kolgâččij jotelávt +peessâđ tutkâđ uđđâ pärnisárnoi suhâpuolvâ já kielâiäláskittem suhâpuolvâi koskâsâš +prosesin. +Tárbu ličij nuuvt párnái já nuorâi anarâškielâ lingvistlâš tutkâmân ko +kielâsosiologisâš koččâmušâi seelvâtmân-uv. +Ko saahâ lii párnáin já nuorâin, te uáli +tehálâš ličij suogârdiđ taid fáádáid kuhheeb ääigi čuávvumtutkâmuš häämist. +Uáli +ennuvhân anarâškielâ puátteevuođâ miäruštâl tot, maggaar anarâškielâ párnááh uáppih +kielâpiervâlist já škoovlâst, maggaar kielâlâš identiteet sijjân šadda, magareh láá sii +kielâvaljiimeh já magarin anarâškielâ rooli šadda škoovlâave maŋa. +Aikio, Marjut 1988: Saamelaiset kielenvaihdon kierteessä. +Kielisosiologinen tutkimus +viiden saamelaiskylän kielenvaihdosta 1910-1980. +Suomalaisen Kirjallisuuden +Seuran toimituksia 479. +Grenoble, Lenore A. +& Lindsay Whaley 2006: Saving languages. +An introduction to +language revitalization. +Cambridge: Cambridge University Press. +Hinton, Leanne 2002: How to keep your language alive. +A commonsense approach to +one-on-one language learning. +Heyday Books. +McLeod, Wilson & Bernadette O'Rourke & Stuart Dunmore 2014: 'New Speakers' +of Gaelic in Edinburgh and Glasgow. +A Report for Soillse. + +Morottaja, Matti 1991: Uccâ sämikielâš. +Anarâš-lostâ čohčâmáánu, s. 2. +Nahkiaisoja, Tarja 2006: Asutus ja maankäyttö Inarissa ja Utsjoella 1700-luvun +puolivälistä vuoteen 1925. +Oikeusministeriön julkaisuja 2006:7. +Helsinki: +Oikeusministeriö. + +Nickul, Erkki 1968: Suomen saamelaiset vuonna 1962. +Selostus Pohjoismaiden +saamelaisneuvoston suorittamastra väestöntutkimuksesta. +Tilastotieteen pro gradu - +tutkielma. +Helsingin yliopisto. +Olthuis, Marja-Liisa 2000: Inarinsaamen kielen vuosisadat. +2003: Uhanalaisen kielen elvyttäminen: esimerkkinä inarinsaame. +Virittäjä 107, +Olthuis, Marja-Liisa & Suvi Kivelä & Tove Skutnabb-Kangas 2013: Revitalising +indigenous languages. +How to recreate a lost generation. +Multilingual Matters. +O'Rourke, Bernadette & Joan Pujolar & Fernando Ramallo 2015: New speakers of +minority languages: the challenging opportunity. +Foreword. +The International Journal +of the Sociology of Language, Issue 231, s. 1-20. + +2015: Kuávsui já peeivičuovâ. +'Sarastus ja päivänvalo'. +Inarinsaamen kielen +revitalisaatio. +Uralica Helsingiensia 9. +Helsinki: Helsingin yliopisto & Suomalais- + +teddilemnáál: "This work is not for pessimists." Revitalization of Inari Saami +language. +- Leanne Hinton & Leena Huss & Gerald Roché (toim. +): Handbook on +Routledge. +Pujolar, Joan & Maite Puidgevall 2015: Linguistic mudes: how to become a new +speaker in Catalonia. +The International Journal of the Sociology of Language, Issue + +Lauranto, Yrjö 2014. +Imperatiivi, käsky, direktiivi. +Arkikeskustelun vaihtokauppakielioppia. +Suomi 205. +Searle, John R. & Vanderveken, Daniel 1989 [1985]: Foundations of Illocutionary Logic. +Cambridge & New York & New Rochelle & Melbourne & Sydney: Cambridge University +Marjatta Jomppanen +Oulu universitehta +Guovdu fatnasa vai gasku fatnasa? +Guovdu ja gasku leat sihke adposišuvnnat ja advearbbat, mat geavahuvvojit oassin +seammasullasaš mearkkašumis. +Dán ovdasága ulbmilin lea gieđahallat guovdu ja gasku +erohusaid ja seammasullasašvuođaid autenttalaš materiála vuođul. +Váldodutkanmateriála +čoggojit SIKORis (Sámi Internationála KORpus, mii lea sámegielat teakstačoakkáldat maid +UiT Norgga árktalaš universitehta ja Norgga Sámediggi leat čohkken) ja Norgga nationála +girjeráju sámegiela girjjiin, mat gávdnojit digihámis. +Guktot advearbbat/adposišuvnnat guovdu ja gasku almmuhit báikki, gos ja gosa. +Dasa lassin +guovdu geavahuvvo mearkkašumis 'dáfus, bealis', Luossabivdu lei headju buohkaid guovdu; +mearkkašumis 'boahtit ovddal', Son bođii guovžža guovdu ja mearkkašumis 'aiddo rivttes +áiggi', Mun bohten aiddo mállása guovdu. +Gasku almmuha báikki lassin áiggi, Áddjá bođii gasku +juovllaid. +Nickel, Klaus Peter & Sammallahti, Pekka 2011: Nordsamisk grammatikk. +Karasjok: Davvi +Girji AS. +Nielsen, Konrad 1979a [1926-29]: Lærebok i lappisk (samisk). +Utarbeitet på grunnlag av +dialektene i Polmak, Karasjok og Kautokeino. +Grammatikk, tekster og glossar. +Grammatikk. +Lydlære, formlære, orddannelseslære og syntaks samt tillegg. +Bind I. +2. opplag. +Universitetsforlaget, Oslo. +Nielsen, Konrad 1979b [1932-1962]: Lappisk (samisk) ordbok. +Bind II. +Universitetsforlaget, +Markus Juutinen +Kodamolsun nuortalaš- ja mearrasámegiela gaskkal +Dán ovdaságas gieđahalan Njeavdán sápmelaččaid kodamolsuma teavsttain, maid Eliel +Lagercrantz lea čoaggán. +Guorahalan materiála Peter Auer (1998) golmmadását +kodamolsunmálle vuođul. +Vuosttas muttus ovttagielat gulahallamii váldojuvvojit ovttaskas +sánit nuppi gielas. +Nuppi muttus lea máŋggalágan gielaid ráhkadusaid ovttastuvvan cealkagiid +siste ja goalmmát muttus gielaid giellaoahpat leat ovttastuvvan ja variašuvdna lea jávkan. +Lulli-Várjjagis Njeavdán siidda nuortalaččat ledje nuortalašgiella-davvisámegiella +guovttegielagat maŋimustá 1700-logu rájes. +Eliel Lagercrantz dagai gieddebargguid +Njeavdamis geassit 1920. +Son čohkkii ja almmustahtii teavsttaid (1961) Oskar Romanoffas ja +Ondrei Lietoffas, geat leigga goappašagat davvisámegiella-nuortalašgiella guovttegielagat. +Okta Oskar teaksta lei su iežas mielde mearrasámegielat ja loahpat su teavsttat ledje +nuortalaš- ja mearrasámegiela seahkalas hápmi. +Dárkilut guorahallama vuođul eará Oskar teavsttat leat nuortalašgielat. +Oassi Ondrei +teavsttain leat davvisámegillii ja eará teavsttat fas dakkár giellaregistaris, maid gohčodan +nuortalašgiella-davvisámegiella. +Ondrei ja Oskar davvisámegielat teavsttain leat ovttaskas +cealkaga siskkáldas kodamolsumat nuortalašgillii. +Kodamolsumat leat eanaš nuortalašgiela +vearbahámit, maid sátnemáddagat leat oktasaččat nuortalaš- ja davvisámegielas. +Oskara +nuortalašgielat teavsttain leat cealkaga siskkáldas kodamolsumat davvisámegillii. +Kodamolsumat leat sihke nomenat ja vearbbat. +Nuortalašgielat teavsttain lea vehá eanet +kodamolsun, go davvisámegielat teavsttain. +Ondrei nuortalašgiella-davvisámegiella registtar spiehkkasa ovddibuin. +Das lea olu eanet +kodamolsun gielaid gaskkal. +Gielain ii leat čielga bargojuohku, baicce registaris leat goappáge +gielas vearba- ja nomenhámit. +Dán ii goittotge ii sáhte Auer terminologiija vuođul atnit +seahkálas giellan, daningo registaris lea olu giellaoahpalaš variašuvdna. +Ovdamearkka dihte +máŋggaidlogu nominatiivvas ja ovttaidlogu illatiivvas leat sihke nuortalašgielat ja +davvisámegielat hámit. +Dutkamuš lea oassi nákkosgirjjistan, man fáddán leat nuortalašgiela giellakontávttat. +AUER, PETER 1999: From Code-switching via Language Mixing to Fused Lects: Toward a +Dynamic Typology of Bilingual Speech. +The International Journal of Bilingualism 3, s. 309-322. +LAGERCRANTZ, ELIEL 1961: Lappische Volksdichtung V See- und skolte-lappische Texte des +südlichen Varangergebiets. +Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 124. +Helsinki: Suomalais- +Čoavddasánit: nuortalašgiella, kodamolsun +Maja-Lisa Kappfjell ja Trond Trosterud +Lullisámegiela guovttestávval adjektiivvaid grammatihkka +Adjektiivvaid sojaheapmi ii leat makkárge sámegielas nu eahpesihkkar go lullisámegielas. +Bergslanda mielde systema lea "prinsihpas dego davvisámegielas". +Sihke sátnegirjjiin ja +teakstakorpusiin lea stuorra variašuvdna. +Guovttestávval adjektiivvain leat dábálaččat guokte hámi positiivvas. +Nuppi hámis lea vokála +loahpas (-V), ja nuppi hámis lea -s-geažus (-Vs). +Dát guokte hámi sáhttet leat attribuhttahápmi +dahje predikatiivahápmi, dahje sihke - ja. +Prentejuvvon grammatihkaid mielde +komparatiivahámit leat huksejuvvon predikatiivahámi vuođul, muhto go lea nu ollu +variašuvdna predikatiivahámis, de maid komparerensystemas lea ollu variašuvdna. +Buot njeallje attribuhtta-predikatiiva-kombinašuvnna leat grammatihkaid mielde (Bergslanda +Vs), muhto goitge nu, ahte juohke adjektiiva gullá dušše ovtta jovkui. +Sihke positiivahámiid ja erenoamážit komparerenhámiid vuođul moai čájehetne, ahte otná +dilli ii leat nu ovttageardán. +SIKOR-korpusis adjektiivvat eai gula dušše ovtta systemii, muhto +komparerejit sihke -V- ja -Vs-hámi vuođul. +Sáhkavuoru ulbmil lea iskat, leago ođđaáigásaš lullisámegiela teakstačoakkáldagas vejolaš +gávdnat eará tendeanssaid adjektiivvaid sojaheamis go namuhuvvon grammatihkain. +Bergsland, Knut 1982: Sydsamisk grammatikk. +Tromsø - Oslo - Bergen: Universitetsforlaget. +Magga, Ole Henrik ja Lajla Mattsson Magga 2012: Sørsamisk grammatikk. +girji. +Hasselbrink, Gustav 1981-1985: Südlappisches Wörterbuch = Oårj'elsaamien baaguog'ärjaa. +Skrifter / utgivna genom Dialekt- och folkminnesarkivet i Uppsala Ser. +C, Lapskt språk och +lapsk kultur; 4. +Uppsala: Lundequistska bokhandeln, 1981-1985. +SIKOR. +UiT Norgga árktalaš universitehta ja Norgga Sámedikki sámi teakstačoakkáldat, +Veršuvdna 08.12.2016, URL: http://gtweb.uit.no/korp/ +Olle Kejonen +Uppsala Universitehta +Muhtin syntávssalaš suopmanerohusat čohkkirassámegielas +Dán logaldallamis ovdanbuvttán muhtin syntávssalaš erohusaid ovtta davvisámi suopmana +siste. +Logaldallama vuođđun leat preliminára bohtosat mu doktorándabarggus, man ulbmil +lea čállit deskriptiiva grammatihka davvisámegielas. +Barggu gielalaš vuođđun lea +čohkkirassuopman, mii gullo duortnussámi suopmanjovkui. +Čohkkirassámegiela sáhttá +viidáseappot juohkit guovtti suorgái ele suopmanii: Norggabeal suopman ja Ruoŧabeal +suopman. +Vaikko dát guokte suopmana leat obba seammalágánat ja historjjálaččat gullojit +oktii, de gávdnojit liikká erohusat daid gaskkas sihke fonologiija, morfologiija, sátneráju, +sátneráhkadeami ja syntávssa dáfus. +Muhtimat dain suopmanerohusain, muhto eai fal visot, +vulget das ahte Norggabeal suopman maŋemus jahkečuđiid lea báinnáhallan dárogillii, +seammás go Ruoŧabeal suopman lea báinnáhallan suomagillii (ele meängillii), mii 1900-logu +gaskamutto rádjái lei váldegiella davvisámi guovllus Ruoŧa bealde. +1900-logu gaskamutto +rájes lea ruoŧagiella nai báidnigoahtán Ruoŧabeal suopmana. +Sámi suopmandutkamis lea historjjálaččat bidjan olu deattu fonologalaš ja morfologalaš +fenomenaide, muhto eai leat seamma olu deattuhan syntávssalaš erohusaid varietehtaid +gaskkas. +Danin lean válljen dán logaldallamis govvidit muhtin (morfo-) syntávssalaš erohusaid +maid lean huomihan go lean guorahallagoahtán čohkkirassámegiela suopmaniid. +Ovdamearkka dihte gektet Norgga bealde vearbba atnit predikatiiva oamasteamis (omd. +anán +guokte bártni) go Ruoŧa bealde gektet lokatiivakonstrukšuvnna (omd. +mus leat guokte oappá). +Norgga bealde sáhttá bidjat polára gažaldagaid gahčanpartihkkala haga (omd. +galggat=Ø don +goarrut?) +muhto Ruoŧa bealde ferte geaktit gahčanpartihkkala (omd. +meidnet=go goarrut?). +Positiiva áigumušcealkagiin sáhttá Norgga bealde geaktit supiidnahámi (omd. +dat manai +Narviikii beatnaga vieččažit) muhto Ruoŧa bealde fas dakkár hámit orrot láhppon, ja daid +sadjái geaktá infinitiivva (omd. +dat manai beatnaga viežžat). +Dáinna logaldallamiin háliidan vuosehit man dehálaš lea váldit vuhtii syntávssalaš +variašuvnna ja giellakontávttaid váikkuhusaid giellagovvideamis. +Eino Koponen +Nuortalaččaid "Pieʹnne maainâs" ja dan vástagat eará Ruošša sápmelaččain +Vuosttaš prentejuvvon veršuvdna "Beatnaga máidnasis" gávdno 12 máidnasa čoakkáldagas, +man almmustahtii Báhčaveaji searvegotti báhppa Konstantin Ščekoldin jagi 1890. +Čoakkáldaga ovdasánis čálli muitala, ahte son lea čállán máidnasiid bajás Báhčaveaji +nuortalaččain dulkka vehkiin, guhte jorgalii daid ruoššagillii. +Ščekoldin dadjá, ahte son lea +gullan eanetnai máidnasiid, muhto lea guođđán daid muitui merkekeahttá, go dat ledje ruošša +máidnasat. +Máidnasa juotna manná oanehaččat muitaluvvon dán láhkai: Ledje áhkku (ääkkaž) ja áddjá +(källsaž). +Áddjá leai albma olmmoš, muhto áhkáš leai belohahkii beana. +Áddjá jámii ja fargga +áhkui riegádii bárdni, guhte leai seammalágán go eadnis. +Bárdni dáhttu eatni viežžat sutnje +eamida golmma nieidda goađis, ja áhkku bargá gohččuma mielde. +Áhkku máhccá soagŋus +boarrásamos nieiddain. +Son málestišgoahtá ja gieldá manjis geahččamis. +Mannji ii jeagat +muhto geahččá ja oaidná áhku vuoššamin biepmu náhkkeseahkas. +Áhkku suhttá ja +nuppástuhttá manji geađgin. +Seamma láhkai geavvá gaskkamus nieiddain. +Nuoramus nieida +jeagada ja nu sus šaddá beanabártni eamit. +Sudnuide riegáda bárdni, guhte lea nugo su áhčči. +Beanabárdni váruha eamidis diktimis máná gožžat duolji ala. Oktii goittotge geavvá nu. +beanabárdni vuolgá eret ruovttus ja váldá bártnis fárrui. +T. I. Itkonen almmustahtii jagi 1930 seammá - dahje seammanammasaš - máidnasis guokte +variántta, mat leaba gaskaneaskka hui sullasaččat muhto earráneaba máŋgga dáfus +Ščekoldina máidnasis. +Guhkit dain lea bajás čállojuvvon Njuohttejávrris (muitaleaddjin +Marinja Gerasimoff) ja oanehabbo lea Suonjilis (muitaleaddjin Anastasia Moshnikoff). +veršuvnnas áhkáš ja vuorrasaš leaba albma olbmot, muhto sudno bárdni lea belohahkii beana. +Ohpit vuolggaha beanabárdni eatnis eamida viežžat. +Eadni buktá vuosttažettiin boarrásamos +nieidda, muhto beanabárdni goddá su, go moarsi ii mieđit "beatnaga stoahkamiidda" ihkku +áittis. +Seammaláhkai geavvá gaskkamus nieiddain. +Muhto nuoramus nieida láhtte +beanabártniin nugo olbmuin ja sus šaddá beanabártni eamit. +Mannji muitala vuotnámii, ahte +ihkku beanabárdni nuollá náhkis (dorkkas) ja nuppástuvvá fávrros almmájin. +De mannji ja +vuoni boaldiba beanabártni náhki go son oađđá. +Beanabárdni vuolgá eret, muhto muitala +eamidasas, mo su sáhttá gávdnat. +Guhkes áiggi maŋŋá ja stuoris váivviin eamit gávdná isidis, +geas lea dál Áhcaga nieida ođđa eamidin. +Ovddit eamit oažžu isidis ruovttoluotta ja Áhcaga +nieida nuppástuvvá "jeaggeázan" (jeakkis orru njuikkodeaddji divrin). +Mikko Korhonen báddii 1970-logus Čeavetjávrris velá guokte veršuvnna "Beatnaga +máidnasis". +Ovtta lea muitalan Åjjaž Fofonoff, ja dat lea almmustahtton nuortalašgiela +čájánasaid čoakkáldagas "Sääʹmǩiõll, äʹrbbǩiõll" (2010). +Nuppis leaba muitaleaddjin Fedosia +Semenoff ja Vassi Semenoja, ja dat lea almmustahtton Kielipankkis Matti Miestamo jođihan +nuortalašgiela dokumenterenprošeavtta oassin. +Åjjaž Fofonoffa veršuvdna sulastahttá juona +bealis Njuohttejávrri ja Suonjila veršuvnna, muhto nuppis lea loahppa áibbas earálágán. +Velá +iežálágán loahppa lea "Beatnaga máidnasa" veršuvnnas, mii lea báddejuvvon Ruošša bealde +Tulomas ja vurkejuvvon Gárjila dieđaguovddáža arkiivii Petrozavodskis. +Earret nuortalaččain "Beatnaga máinnas" lea báddejuvvon ja bajás čállojuvvon gieldda- ja +darjjesápmelaččain, muhto dain veršuvnnain lea loahppa, mii spiehkkasa buot +nuortalašveršuvnnain. +Iehčan ovdaságas mun guorahalan sivaid máidnasa varieremii ja +ozadan iešguđetlágán veršuvnnaid gárggiidanbálgáid. +Miika Lehtinen +Nuortalašgiela vearbasuorgásat -jed ja -õõvvâd +Nuortalašgiela vearbasuorgásat -jed ja -õõvvâd gohčoduvvojit dávjá passiivasuorggisin. +vástidit davvisámegiela suorgásiid -ot ja -uvvat (ovdamearkka dihte sániin gullot ja +bálkestuvvat). +Gieđahalan dáid suorgásiid sihke morfologalaš ja semánttalaš +geahččanguovllus: Makkár vuođđosániide dat sáhttet laktásit ja makkár mearkašumit dain +leat? +Seammás suokkardalan suorggádustiippaid produktivitehta. +Veardidan maid daid +davvisámegiela vástideaddji vearbbaide. +Sáhkavuorru vuođđuduvvá mu pro gradu -bargui, mii gárvvásmuvai geassit 2018. +Dutkamuš +juohkásii guovtti oassái: sátnegirjeoassái ja hállojuvvon giela oassái. +Daid várás mus ledje +guokte dutkanmateriála. +Vuosttas oasis ohcen sátnegirjjis (T. I. Itkonen: Koltan- ja kuolanlapin +sanakirja) buot jed- dahje õõvvâd-suorgásiiguin ráhkaduvvon vearbbaid ja juhken daid +luohkáide mearkašumi mielde. +Dehálamos mearkašupmejoavkkut leat golbma. +Intentionála +passiiva mearkaša, ahte vearbba doaimma duohken lea diđolaš orut, váikko dat ii dábálaččat +almmuhuvvoge cealkaga dásis. +Automatiiva passiivvas fas doaibma šaddá iešalddes. +Translatiivvas vearbba subjeakta šaddá dan láganin maid vearbba vuođđosátni almmuha. +Guovtti vuosttamusas vuođđosátnin lea vearba ja maŋimusas nomen. +Nuppi oasis mus lei materiálan Helssega universitehtas čoggojuvvon Nuortalašgiela +dokumenašuvdnakorpus. +Dat sisttisdoallá hállojuvvon giela ja dan annotašuvnna. +materiálaš mun maid ohcen buot jed- ja õõvvâd-vearbbaid ja gehččen, mo dat heivejit ovdal +namuhuvvon joavkkuide. +Dutkamuša boađusin lea, ahte jed-vearbbaid dábáleamos mearkašupmi lea automatiiva ja dat +leat geavatlaččat álo deverbálat. +Dakkár intentionála pasiivavearbbat go davvisámegiela +lohkkot gávdnojedje unnán. +Õõvvâd-vearbbat fas leat sihke deverbálat ja denominálat, ja daid +váldomearkašumit leat automatiiva ja translatiiva. +Mánggat earátge mearkašupmejoavkkut +goit gávnojit guktuin suorgásiin. +Suorgása -õõvvâd ovddabealde lea dávjá muhtun konsonánta, +ovdamearkka dihte -lõõvvâd, -stõõvvâd dahje -šõõvvâd; oassái dáin konsonanttain gávdnui +čilgehus, muhto oasi motivašuvdna dahje mearkkašupmi bázii eahpečielggasin. +Guktuid suorgásiiguin sáhttá ráhkadit ođđa vearbbaid muhtun muddui, muhto dát +produktivitehta ii oro leamen stuoris. +Moadde dakkár ovdamearkka goit gávdnojit, mat leat +jáhku mielde ráhkaduvvon produktiivvalaččat, justa dan hállanbottu várás. +Hanna Mattila +Luondu ja olmmoš Áillohačča divttain +Dála Sámi dáiddáriid dáiddalaš olggosbuktimis leat ekologalaš temát, "ruoná" árvomáilbmi ja +ekopolitihkka eanet ja eanet oidnosis. +Luonddu nuoskkideapmi ja earenomážit +ruvkefitnodagaid doaimmat árktalaš guovllus leat dagahan dan, ahte dála Sámi dáiddárat ja +girječállit leat eanet ja eanet diđolaččat ekologalaš problemain. +(Eko) politihkalaš ja +servodatlaš oassálastin leage šaddan oassin dáiddalaš olggosbuktimis. +Seammás go dáiddárat +bealuštit Sámiid vuoigatvuođaid, sii figget váikkuhit maid ekologalaš áššiide. +Diet +jurddašanvuohki ja dáidaga giella, mii deattuha analogiija luonddu ja eamiálbmogiid kultuvrra +buresbirgejumi gaskka lei mihtilmas jo Áillohačča (1943-2001) lyrihkkii. +Dán sáhkavuorus +suokkardange, mo ekologalaš gažaldagat tematiserejuvvojit Áillohačča divttain fáttáin, mat +guorahallet luonddu ja olmmošvuođa gaskavuođaid. +Čuolbma lea áigeguovdil danne go +luonddugovat ja -veardádusat, mat leat mihtilmasat Áillohažžii, geardduhuvvojit maid dála +sámi girjjálašvuođas ja eará dáiddalaš olggosbuktimis. +Sáhkavuorus ovdanbuvttán iežan doavttirgrádaprošeavtta, mii gieđahallá luonddu ja olbmo +gaskavuođaid Áillohačča divttain postkolonialisttalaš-ekokritihkalaš perspektiivvas. +Teorehtalaččat lahkanan fáttá kritihkalaš dulkonrámmas, mii ovttastahttá postkolonialisttalaš +teoriija, ekokritihka ja eamiálbmogiid dutkama. +Sáhkavuorus čájehan diktaovdamearkkaid +bokte ekologalaš ja kolonialismakritihkalaš temáid oktiigullevašvuođa sierra beliid. +Jukka Mettovaara +Anarâškielâ suorgiittemoopâ máhđulâšvuođâin, ovdâmerkkân syergis - (V) dâh +Anarâškielâ hämioopâ, aainâskin suorgiittem iä lah tuáistáážân meendu ennuv kieđâvuššâm +tieđâlii kirjálâšvuođâst. +Suorgitmist lii kuittâg tehálâš rooli veikkâbâ uđâssaanijd rähtidijn. +Nuuvtbâ tast-uv kolgâččij finniđ eenâb systemaatlii tutkâmuštiäđu om. +ollâopâttuv kuursâi já +kielâtipšom- já normimorgaanij várás já manebâ ij meiddei táválii kielâkevttei. +Suorgiittem lii ohtâ vyehi rähtiđ kielân uđđâ saanijd kuálustem já lovnim lasseen. +Tego eres- +uv uraallijn kielâin, sämikielâst-uv láá riges suorgiittemmáhđulâšvuođah. +Eromâš pyereest +taat uáinoo veerbâi puotâ, mut noominsuárgáseh-uv láá ennuv. +Mun kieđâvušâm täst oovtâ +suárgás, - (V) dâh, moin ráhtojeh enâmustáá deverbaallijd já denominaallijd substantiivijd. +Mun siskelditám ton olán meiddei tagarijd variantijd moi ovdiibeln maadâsääni vookaal +muttoo, tego -odâh já -ádâh. +Diakroonlávt puoh taah suárgáseh iä puáđi siämmáá +algâvuolgâst, mut muu fokusist lii-uv eenâb tááláá kielâ. +Tutkâmuš vuáđđun lii amnâstâh, +maid mun lam nuurrâm Erkki Itkos Inarilappisches Wörterbuch -sänikirjeest, Giellatekno +Nettidigisäänih-sänikirjeest, Giellatekno anarâškielâ analysaattor substantiivij +käldeetiätuvuárhást já SIKOR-korpusist. +Täin käldein mun kavnim ohtsis 109 säännid maid +lam tuhhiittâm fáárun. +Kielâ puoh suárgásijd puáhtá suogârdiđ produktiivlâšvuođâ tááhust, mii meerhâš tom et mon +älkkeht toiguin puáhtá suorgiittiđ jieškote-uv maadâsaanijn uđđâ suárgusijd. +sämikielâ tahheenoomâ syergis -ee/-oo/-eijee lii uáli produktiivlâš tondiet ko tot lahtoo +prinsiiplávt mon peri verbâmaddui. +Amnâstuvâst čiälgá, et - (V) dâh-syergis oro lemin uásild viehâ produktiivlâš, mut täst +vuáttojeh iäruh suárgás jieškote-uv merhâšuumij kooskâst. +Ovdâmerkkân šooŋâ já sijvo +merhâšeijee suárgustijppâ ij vaarâ lah innig tááláá sämikielâst produktiivlâš (koškádâh < +koškes, siäbládâh < sieblâ), mut suárgásáin láá liijká rahtum tááláá kielân ennuv uđâssäänih, +main stuárráámus uási mun anam kollektiivsuárgusin, om. +ciäkkádâh (< cekki) ʼasteikkoʼ, +korttâdâh (< korttâ) ʼkortistoʼ já távgádâh (< tävgi) ʼjousitusʼ. +Tággáár suárgus suomâkiel +vaastâ siskeeld maŋgii -stO- teikâ -kkO-suárgás, já tondiet oro-uv lemin et - (V) dâh-syergis lii +ohtâ utke jurgâliđ suomâkielâ kollektiivsaanijd anarâškielân. +Anarâškielâ variaatio kieđâvuššâm Kielâtekno analysaattorist: motomeh ovdâmeerhah +Tromsa ollâopâttuv Kielâtekno-kuávdáš lii huksim anarâškielâ morfologisii analysaattor, jieijâs +tavekielâ-anarâškielâ maašinjurgâlemproojeekt uássin. +Maŋeláá analysaattor lii valdum anon +meid anarâškielâ tivvoomohjelm vuáđđun. +Maašinjurgâleijee toimâm várás rijttáá, et ohjelm +máttá pyevtittiđ jyehi morfologisii häämi várás oovtâ olgohäämi. +Tivvoomohjelm vist ferttee +tubdâđ meiddei kirjekielâst kevttum muulsâiävtulijd haamijd, já tađe várás analysaattor +oovdedmist kirjekielâ variaatio lii maŋeláá valdum váhá pyerebeht vuotân. +Jis sänihäämist láá +kyehti teikkâ eenâb variaatioh, tain ohtâ lii väljejum vuosâsajasâžžân maašinjurgâleijee várás já +loopâid analysaattor kieđâvuš kuulmâ náál: 1) kirjekielân tuhhiittum variaatioh merkkejuvveh +tagijn Use/NG (Keevti, ij generist), mon tivvoomohjelm meid tuhhit 2) kirjekielâst hilgum mut +liijká táváliih variaatioh merkkejuvvojeh tagijn Err/Orth (feilâ tâi ortografiafeilâ), mon +deskriptivlâš analysaattor tobdá mut tivvoomohjelm hilgo já 3) epitáváliih teikkâ tuše +sárnumkielâst ittee variaatioh láá kuođđum ollásávt merkkiihánnáá já analysaattor ij tuubdâ taid +Analysaattor validistmist lii kevttum anarâškielâ korpus, mast láá suullân 1,6 miljovn säännid. +Korpus ana sistees stuorrâ uási anarâškielân čallum teevstâin. +Taan muddoost analysaattor tobdá +suullân 95% korpus saanijn (1), mii lii viehâ šiev puáđus. +Korpus kevttim validistempiergâsin lii +šiev vyehi finniđ tiäđu tast, mon vijđáht analysaattor tobdá saanijd, mut riggásub kove variaatiost +tot ij addel siämmáá pyereest; korpus ij lah meendu styeres já ovtâskâs čälleeh láá uccáá. +Analysaattor lii kieskâd validistum meiddei nube náál: tivvoomohjelm keččâlâddâm ääigi lâi +máhđulâš verdidiđ, maht tivvoomohjelm já olmooštivvoo tivodeh teevstâi feeilâid. +keččâlâddâm ääigi čielgâi, et varijistem lii stuorrâ čielgiittâs toos, mondiet maašin motomin tivo +eres náál ko olmooštivvoo (2). +Tááláá kirjekielâ noormâid lii stivrim ive 2004 rääjist anarâškielâ ravvimjuávkku, mii tuáimá tääl +Säämi kielâkäldee já tooimâi ovddist Säämi kielâlävdikode vyelni (3). +Uási noormâin iä lah +šoddâm vijđásub anon, mut nabdemist lii et uási miärádâsâin láá vaikuttâm toos, mon vijđáht +varijistemsajeh tiättojeh kirjálijn käldein. +Jieččân sahâvuárust mun puávtám oovdân kirjekielâst ain táválijd varijistemsoojijd, maht toh +tiättojeh kirjálijn käldein, magareh miärádâsah tain láá adelum anarâškielâ ravvimjuávhust já +maht toh láá valdum vuotân tááláá anarâškielâ morfologisii analysaattorist. +Mun kieđâvušâm +kulmâ varijistemalmoon, moh kyeskih vokalij kvalitetân já kvantitetân: +táváliih vookaal reduktiotábáhtusah: partisip perfekt á > â (puállám ~ puállâm); +kuulmâstaavvâlsij veerbâi 3. staavvâl vookaal i > â (mainâstiđ ~ mainâstâđ), +neeljistaavvâlsij veerbâi 3. staavvâl e > â (savâsteleh ~ savâstâleh) +siisâsuoppim: kyermiauto ~ kyermauto +kyevtistaavvâlsij veerbâi já nominij 2. staavvâl i ~ e já u ~ o (säänih ~ säneh, čääli ~ čäle, +áldu ~ ááldoh) +(1) Antonsen, Lene 2018: Sámegielaid modelleren - huksen ja heiveheapmi duohta +giellamáilbmái. +PhD, UiT. +UR: https://munin.uit.no/handle/10037/12884 +(2) Morottaja, Petter; Olthuis, Marja-Liisa; Trosterud, Trond; Antonsen, Lene 2018: +Čällei kielâ- já ortografiafeeilâi kuorrâm tivvoomohjelmáin +(almostuvá 2018 loopâst). +(3) Säämi kielâkäldee siijđoh: http:///www.giella.org +Anarâškielâlâš media já čallum kielâ +Veikâ anarâškielâ iäláskittem lii ovdánâm pyereest aldaiivij, lii ohtân čuolmân tot, et kielâ +čálloo viehâ uccáá. +Ucceeblovokielâ tááhust ličij kuittâg tehálâš, et kielâ meid čalluuččij. +Anarâškielân lii čallum táássáš enâmustáá Anarâš-loostâst. +Ive 2013 kiiđâ rääjist meid Yle +Säämist láá almostum sämikielân čallum uđđâseh, táválávt kuittâg enâmustáá ohtii teikkâ +kuohtii ohhoost pargeeresursij mield. +Tagareh ulmuuh, kiäh mättih čäälliđ, kale láá. +Puohah sist iä kuittâg čääli aktivlávt. +Ulmuin láá +maaŋgâlágán suujah toos, manen sij iä čääli. +Čällei juávkku-uv lii uáli kirjáá, já čällei kooskâst +láá viehâ stuorrâ täsi-iäruh. +Motomeh čällein teikâ potentiaalijn čällein láá eenikielâg ulmuuh, kiäh iä lah tovle finnim +škoovlâst máttááttâs jieijâs eenikielân, motomeh láá oppâm kielâ jo kielâpiervâlist +(juávkkuperâpeivitipšoost), motomeh láá jottáám vuáđuškoovlâ-uv anarâškielâlii +máttááttâsâst, motomehkis láá oppâm iäskán rävisolmožin ollâopâttuvâst teikâ Säämi +máttááttâskuávdáá oovce mánupaje pištee intensivkuursâst. +Puoh tain čällein oroh lemin uásild siämmááh háástuh riehtâčäällim iähtun, veikâ luándulávt +jieškote-uv čällest láá meid jieijâs háástuh. +Ovdâmerkkân Anarâš-loostân vuolgâttum teevstâin uáiná mottoomnáál tom, magareh +čuolmah aktivlijn čällein láá čälimist. +Puoh táválumoseh čuolmah láá ceelhâopâliih já +morfologisiih feeilah. +Toh oroh lemin viehâ táváliih ovdâmerkkân ovdijn kielâpiervâlpárnáin +já kielâ rävisolmožin oppâm ulmuin. +Eenikielâg čälleingis láá vädisvuođah sämikielâ +ortografiain. +Suomâkielâ interferens ceelhâopâlijn ráhtusijn sämikielâst +Suomâkielâ ceelhâopâliih ráhtuseh viggeh sämikielâ ráhtusij sajan. +Taat almoon vuáttoo sehe +čaallum et sarnum kielâst. +Taan sahâvuárust kieđâvušâm neelji saje, moigijn anarâškielâ +máttááttâsâst láá lamaš vädisvuođah: +1) Iäruh objektráhtusist +a) Suomâkielâ imperatiiv mieđetteijee häämist, mast objekt sajehäämmin lii maaŋgâlovo +nominatiiv mut sämikielâst akkusatiiv: +Myy nämä kalat - Vyebdi taid kuolijd! +(Puástud: Vyebdi taah kyeleh!) +b) Suomâkielâ partitiiv passiivráhtusijn; sämikielâst passiiv ohtâvuođâst lii nominatiiv já +verbâ maaŋgâlovvoost. +Saamenkielisiä nimityksiä käytetään vähän. +- Sämikielâliih nomâttâsah kiävttojeh +uccáá. +(Puástud: sämikielâlijd nomâttâsâid) +2) Iäruh omâstemráhtusist: mieđetteijee já kieldee häämi +Minulla on kaksi kalaa. +- Must láá kyehti kyele. +(Puástud: Must lii kyehti kyele.) +Minulla on kaloja. +- Must láá kyeleh. +(Puástud: Must lii kuolijd teikâ Must láá +kuolijd.) +3) Iäruh eksistentiaalcelkkuu ráhtusist +Pihalla on poroja. +- Šiljoost láá poccuuh. +(Puástud: Šiljoost lii poccuid.) +Pihalla ei ole enää poroja. +- Šiljoost iä lah innig poccuuh. +(Puástud: Šiljoost ij lah +innig poccuid.) +4) Suomâkielâ sárnumkielâ epikongruens maaŋgâlovo 3. persovnist +Ne tulee - Toh puátih (Puástud: Toh puátá.) +Taan sahâvuárust naggiim, et kielâi koskâsijd celhâopâlijd iäruid lii tárbu kieđâvuššâđ vala +vuáđulubbooht sämikielâ máttááttâsâst já lii meiddei tárbu rähtiđ šiev kielâopâlii +tivvoomohjelm. +Tivvoomohjelm kalga šoddâđ tagarin, et tot tobdá vädis soojijd já iävtut olmâ +sujâttemhäämi čällei. +Marja-Liisa Olthuis1 ja Pigga Keskitalo2 +Oulu universitehta1 - Sámi allaskuvla2 +Ieguđetlágán oahpaheaddjit sámi dilis +Ovdanbuktima dárkkuhussan lea čielggadit oahpahusdili sámi konteavsttas. +Čilgejetne +makkár dilis oahpaheaddjit barget sámegielat birrasis dahje sámegielat oahpahusas. +Vigge +hábmet makkár gielalaš duogáža oahpaheaddjit, oahppit ja bearrašat leat. +Dasto ovdanbukte +modealla mainna oppalaččat oahpaheddjiid dievasmahttinskuvlejupmi sáhttá vástidit dáidda +hástalusaide ja servodatlaš ja gielalaš diliide. +Plánedettiin dievasmahttinskuvlejumi sámi dillái +ferte váldit vuhtii earret eará gielalaš, pedagogalaš ja servodatlaš beliid. +Čoavddasánit: sámi pedagogihkka, sámegiella, oahpahus, oahpaheaddjit, +dievasmahttinskuvlejupmi +Helena Omma +Giella ja boazosámiid máhttu eatnamiid birra +Iežan doavttirgráda dutkamušas guorahalan boazosámiid giela eatnamiid birra. +Mu ulbmil lea +ipmirdit boazosámiid máhttosystema eatnamiin, mii guoská guođoheapmái ja eananatnui ja +mo dat máhttu vurkejuvvo ja ovdanbuktojuvvo gielain. +Lean boazosámiiguin ságastallan sihke +eanantearpmaid sisdoalu birra ja muđui eatnamiid ja daid anu birra. +Boazobargiid giella lea +ovdánan buolvvaid ovttasbargamis ja ságastallamis bohccuid, guođoheami ja luonddubirrasa +Giella lea olbmo váldo gulahallanreaidu. +Sániid ja dadjanvugiid bokte mii sáhttit +lonohallat dieđuid, jurdagiid ja vásáhusaid. +Go gulahallat, sániid ja dadjanvugiid bokte, de mii +seammás govahallat daid mearkkašumi iežamet jurdagiin. +Sániid bokte mii maiddái earuhit ja +čuoldit albmanemiid min birrasis, go bidjat daidda nama. +Kultuvrralaš lingvistihkka lea joatkka kognitiiva lingvistihkas ja dat váldá vuolggasaji olbmo +kognišuvnnas go čilge mo giella organisere olbmo jurdaga ja máhtu iežas mielas, muhto čatná +dasa kultuvrralaš perspektiiva das go oaivvilduvvo ahte olbmo doahpagat ja kategoriijat leat +kollektiiva dásis, eai ge individuála dásis. +Gielas lea dehálaš doaibmá kultuvrralaš +kognišuvnna ovddideamis, das go giella dat dahká vejolažžan olbmuide ovdanbuktit iežaset +kognišuvnna. +Nuppe dáfus giella gis maiddái speadjalastá kultuvrralaš kognišuvnna, ja nu lea +giela guorahallan lea guovddážis kultuvrralaš kognišuvnna ipmirdeamis. +(Sharifian 2011) +Dán sáhkavuorus háliidan ságastallat das mo sáhttá dulkot eanantearpmaid kultuvrralaš +lingvistihkka čilgevugiiguin ja čatnat dan boazosámiid eanananu čilgemii mottiin +ovdamearkkain iežan dutkamušas. +Sharifian, Farzad 2011: Cultural conceptualisations and language: theoretical framework and +applications vol. +Hanna Outakoski +Ubmi universiteahta +Čállimin min muitalusa -studeanttat dutkame čálamáhtu +Čakčat 2017 vuolggahedje vihtta sámegieloahppi unna dutkanprošeavtta mii lei oassi sin +oahppoprográmmas Ubmi universitehtas. +Dát oahppit ledje buohkat máŋggagielat nissonat +geat ledje mearridan olahit buoret čállinmáhtu iežaset eatnigielas, sámegielas. +Seammás sii +ledje maiddái áŋgirat oaidnit mo sin persovnnalaš eallinmuitalusat speadjalastojuvvojedje sin +čállimis ja čállinproseassain guovtti gielas, sámegielas ja eanetlogugielas. +Prošeakta lei +hábmejuvvon čálamáhtolaš dutkanprošeaktan, ja oahppit geavahedje prográmma, mainna +sáhtii čálidettiin čuovvut ja báddet buot lihkastagaid ja deaddilemiid boallobeavddis. +Sii +geavahedje Inputlog-nammasaš prográmma go báddejedje iežaset čállima eatnigielas ja +eanetlogugielas, mii lei stuorra muddui leamašan sin skuvlabálgá váldogiellan. +Buohkat čálle +guokte teavstta, muitaleaddji ja ákkastalli teavstta, guovtti gillii. +Dan maŋŋá sii analyserejedje +erenoamážit iežaset čállima teknihkalaš beliid sin guovtti gielas, dego ovdamearkka dihte +čállinleavttu, teakstameari ja man njuovžilit sii čálle. +Teakstabuvttadeami lassin oahppit +vástidedje jearranskovvái mas ledje sihke persovnnalaš duogášgažaldagat ja +čállingeavadiidda guoskevaš gažaldagat. +Jearranskovi ulbmilin lei čielggadit ja govvidit +oasálastiid dábálaš čállindiskurssaid ja čállindáhpáhusaid árgabeaieallimis. +Jearranskovi +vástádusaid vuođul oahppit čálle oktasaš, kollektiiva čállinmuitalusa man buohkat lohke ja +dohkkehedje ovdal máhcahusa. +Oktasaš narratiiva čanai joavkku oktii, vaikko ovttaskas čálliid +gaskkas ledjege erohusat sihke čállinproseassa ja čállinmáhtu ektui. +Oktasaš muitalus +doaimmai maiddái jeđđehussan áigodagain go oahppit fáhkka duođas fuomášedje ja +ipmirdedje makkár surolaš ja váidalahtti váikkuhusat oahpuid koloniseremis leat leamašan +sin eatnigiela ektui ja erenoamážit sin čállinmáhtu ektui. +Dutkamuš čájehii ahte čállindábit ja +skuvlejupmi ledje váikkuhan erenoamážit negatiivvalaččat teknihkalaš beliide ohppiid +eatnigiela čállimis, dego omd. +njuovžilvuhtii ja automatiseremii. +Juos skuvllas ii lean beassan +báljo lohkat ja čállit eatnigillii, de dat vuhttui čielgasit eanetlogugiela ja eatnigiela čállimis, nu +ahte eatnigiella vuoittáhalai teknihkalaččat. +Maiddái oasálasti ahki váikkuhii oainnuide +čállima birra. +Guokte nuoramus čálli, geat gulaiga nieiddaid bulvii, vásihedje stuorit +hástalusaid sihke teknihkalaš ja lingvisttalaš áššiid ektui go maid etniid bulvii gullevaš guokte +nissona dagaiga. +Okta nieiddaid bulvii gullevaš nuorat čálli dovddai goittotge oadjebasvuođa +čálidettiin sámegillii, dasgo son barggai ámmáhisttis maiddái beaivválaččat sámegielat +čállinbargguiguin. +Dihtomielalaš ja oppalaš čállinhárjánupmi doaimmai vuostefápmun +čállinproseassa vuostálasti mekanismmaide maid duohken lei eanetlogugiela nana +posišuvdna servodagas. +Metadásis olles prošeakta lei pedagogalaš prošeakta man áigge +oahppit oahpásmuvve dieđalaš čálamáhtu metodaide seammás go sii barge +eamiálbmotdutkanvugiiguin ja narratiivva vehkiin analyserejedje iežaset čállima ja dasa +gullevaš čuolmmaid. +Prošeakta lei dovdduid ektui lossat ja maiddái metodologalaččat +hástaleaddji, muhto prošeavtta bohtosat čájehedje ahte ođđa analyserenvugiid dego +ovdamearkka dihte narratiivva ja introspekšuvnna váldin mielde dieđalaš dutkamuššii lea +dehálaš lávki ovddos guvlui Sámi pedagogihkas, mii vuohttá persovnnalaš muitalusaid +dehálaš rolla Sámi dutkamušas. +Dáin narratiivvaiguin lea maiddái nana oktavuohta gillii ja +olles giellaservošii, mii berre leat vuođđun sámegiela dutkamis. +Dán sáhkavuorus muitaluvvo +eambbo prošeavtta, ja ohppiid čállinmuitalusa birra, ja mo dákkár prošeavttat sáhttet +váikkuhit positiivvalaččat boahtteáiggi giellaválljemiidda ja eamiálbmotčálamáhtu +ovdáneapmái dutkansuorgin. +Siri Nystø Ráhka +Sáme allaskåvllå +Guovte gielajda låhkåt - julevsámemánáj giellamáhtudahka ja låhkåmtjehpudahka +Julevsáme máná Vuonarijkan oahppi skåvlån låhkåt sihke dárogiellaj ja sámegiellaj. +Låhkåm +le tjehpudahka majt mánná åvddånahttá, gånnå ulmme le dåjmalasj låhkåmtjehpudagáv +åmastit. +Ja sæmmi láhkáj gå mánná máhttá oahppat guokta giela, máhttá aj mánná oahppat +låhkåt daj guokta gielajda. +Muv dutkam galggá låhkåmtestaj tjadá guoradallat mánáj låhkåmtjehpudagáv gå galggi +fonologalasj låhkåmdáses ortografalasj låhkåmdássáj jåksåt. +Låhkåmtesta galggi guoradallat +gåktu mánná dekåvddij bágojt, sijá gielalasj diedulasjvuodav ja báhkoboanndudagáv +julevsámegiellaj. +Ulmme dutkamijn le gávnnat gåktu julevsámegiellaj le låhkåt gå mánná +galggá nanos låhkken sjaddat. +Vuodon muv dutkamin li kognitijvalasj teorija, ja ahte låhkåm le prosæssa gånnå lij moadda +oase. +Guokta bágo ma lij ájnnasa dán aktijvuodan li dekåvddim ja dádjadibme. +Mánná viertti +máhttet dekåvddit bágov, juogu de fonologalattjat jali ortografalattjat. +Valla mánná viertti aj +dádjadit sisanov. +Dá lij prosessa gånnå giella vájkkut, ja julevsámegiela ja dárogiela gaskan lij +gielalasj sieradusá. +Dán dutkamin tjalmostav julevsáme fonemajt, valla ienemusát +morfologalasj aspevtajt mij gullu såjådimijda. +Gatjálvis le gåktu låhkåmåvddånibme le gå +mánná galggá guokta gielajda oahppat låhkåt, ja man láhkáj julevsáme fonema ja morfema +vájkkudi dekåvddimav ja dádjadimev. +Gå mánná oahppá låhkåt le aj gielalasj diedulasjvuohta +viehkkenævvo gå galggá dádjadit ja åvddånit giellamáhtudagáv sihke njálmálattjat ja +tjálalattjat. +Sámegiellaj le soajttá morfologalasj diedulasjvuohta, dádjadibme bágoj +morfologalasj struktuvraj birra, sierraláhkáj ájnas. +Dán åvddånbuktemav galgav dájt +gatjálvisájt dágástallat, ja vuosedit muhtem buojkulvisájt låhkåmtestajs. +Sierge Rasmus +Badje-Deanu giellabirrasa nuppástuvvan sođiid maŋŋá +Dán ovdanbuktima fáddá lea oassi mu nákkosgirjedutkamuša, mas guorahalan +davvisámegiela Badje-Deanu suopmana rievdama 1950-logus otnábeaivái. +Dutkamuša +váldodeaddu lea hállangiela nuppástusain, muhto das ii sáhte leat válddekeahttá +fuomášupmái man láhkai giellabiras lea gárggiidan dutkanáigodagas. +Dát lea giellasosiologalaš geahčastat áigodahkii, goas modeardnašuvvan lea boahtán garra +leavttuin davimus sápmái. +Geainnu huksen lea nannen oktavuođa ruovtturiikii ja ođđa +teknologiija lea rievdadan árbevirolaš ealáhusaid. +Turisma ja čuvgehusdoaibma leat fállan +eanebuidda beaivválaš láibbi ja vehážiid boares gielladomenaid mearkkašupmi lea +geahppánan ja daid sadjái leat ihtán oalát ođđa giela geavaheami arenat. +Vaikke dán geahčastaga fokusis leage Deanuleahki Ohcejogas Áŋŋelii, de ovdamearkka dihte +sámegielat mediaid ja interneahta boahtin leat váikkuhan olles sápmái. +Dutkanáigodagas +Suomas lea dáhpáhuvvan nuppástus skuvlejumi lágideamis, go ođđa vuođđoskuvlaortnet +váldui atnui. +Dán áigái nuorat vázzet unnimustá 9 jagi vuođđoskuvllas ja dasa lassin vejolaččat +joatkkaoahpuid bajit dásiin, go fas 1950-logu informánttat soite leamašan muhtimin +katekehta dahje álbmotskuvlla oahpus. +Skuvla, ovttas ásodatvásáhusaiguin, lea dagahan +oassái sápmelaččaide gielalaš traumaid, go eatnigiela hállamis lea sáhttán ráŋggáštuvvot. +áigái skuvla ja árrabajásgeassin fas leat dehálaš rollas giela ealáskahttimis, nu ahte ovtta +institušuvnna mearkkašupmi lea rievdan oalát nuppeláganin. +Dá lean namuhan fal muhtin áššiid, mat leat dáhpáhuvvan dutkanáigodagas ja jo dološ dutkit +leat árvalan sámegielaid jávkat farga oalát. +Ođđa áigi lea bajidan sámegielaid stáhtusa ja fállan +ođđa reaidduid giela seailluheapmái, nu ahte gielat leat seilon, muhto dat eai leat +seammaláganat go ovdal. +Olles barggu stuorámus gažaldagat leat: Mo ovtta suopmana dilli lea +rievdan ja mo birrasa rievdan váikkuha gillii? +Čoavddasánit: giellasosiologiija, skuvla, media, gielladomenat, modeardnašuvvan +Ilona Rauhala +Adjektiivvaid geavaheapmi davvisámegielas: Jens Friisa ja ođđa ságastallanmateriála +veardádallan +Dán sáhkavuorus veardidan guokte hui earálágan ja eará áigásaš materiála: Jens Friisa čoaggán sámi +giellačájáhusaid Lappiske sprogprøver: en samling af lappiske eventyr, ordsprog og gaader +(almmuhuvvon 1856) ja ieš čoaggán ságastallanmateriála jagis 2017. +Veardádalan adjektiivvaid +semánttalaš ja morfologalaš geavaheami dáid materiálaid gaskkas ja geahčan, makkár earuhusat dain +leat ja mo adjektiivvaid geavaheapmi lea rievdan. +Jens Friisa čoaggán materiála lea hállanmateriála. +Almmuheapmi lea 112-siidosaš ja sisttisdoallá +máidnasiid ja muitalusaid. +Friis lea čoaggán dan sierra suopmaniin ja lea čállán dan muitui dainna +lágiin go son lea gullan. +Dálá ságastallanmateriála sisttisdoallá gávcci ságastallama, main guokte olbmo ságasteaba sierra +fáttáid birra. +Evttohuvvon fáttát ledje duodji, girjjálašvuohta, orrunguovlu, buđaldusat, muhto +ságasteaddjit leat leamaš friddjat váldit maid eará fáttáid. +Ságastallamat bistet sullii 15-30 minuhta, +oktiibuot materiála lea sullii 230 minuhta. +Hállit leat albmát ja nissonat, stuorit oasi leat oahppan +sámegiela vuosttaš gielan, muhto mielde leat maid L2 hállit, geat goit geavahit sámegiela beaivválaččat. +Buot hállit leat goit guovttegielagat, sáme-suoma dahje sáme-dáža. +Materiála lea čoggon Oulus, +Guovdageainnus, Eanodagas ja Vuohčus. +Hállit leat eanemusat oarjesuopmana hállit, muhto maid +moadde nuortasuopmana hálli leat. +álgoanaliisa vuođul orru, ahte sihke Friisa ja ságastallanmateriálas leat geavahuvvon ollu +suorggádusaid. +Dat lea vehá amas dainna lágiin, go árvalin, ahte Friisa materiálaš livččet dušše vehá +suorggádusat. +-laš lea dábáleamos suorggis goappásge materiálas, muhto earáge suorgásat leat +geavahuvvon. +Orru maid, ahte Friisa čoaggán materiálas adjektiivvaid attribuhtta- ja predikatiivahámit varieret +eambbo go ságastallanmateriálas, vaikke álgoárvalusa mielde varieren livččii dábálaš maid dálá áigge +materiálas. +Sivva dasa sáhttá leat, ahte ságastallanmateriálas hállit leat eanemusat hárjánan geavahit +maid normeren sámegiela, eanemusat sii leat allaskuvladási studeanttat dahje oahpaheaddjit. +Sihke Friisa ja ságastallanmateriálas dábáleamos buorrevuhtii čájehan sátni lea buorre. +Friisa +materiálas dábálaš lea maid čáppis. +Ságastallanmateriálas lea dávjá geavahuvvon maid fiinnis, muhto +Friisa materiálas dat lea hui hárvenaš. +Sturrodahkii čujuhan adjektiivvat Friisa materiálas leat unni, uhcci, smávis ja stuoris. +Dábáleamos +unnodahkii čujuhan sátni lea uhcci, muhto ságastallanmateriálas dábáleamos lea unni. +Friisa čoaggán materiálas lea guokte adjektiivva, mat čujuhit ahkái: boaris, mii lea geavahuvvon ealli +objeavttain ja oamis, mii lea geavahuvvon ealehis objeavttain. +Ságastallanmateriálas oamis váilu ollásii +ja goabbatge entitehttii čujuhuvvo sániin boaris. +Dáid veardádallamiid vuođul lea vejolaš oaidnit rievdama adjektiivvaid geavaheamis. +Lea vehá +earenoamáš, ahte adjektiivahámiid válljen attribuhtta- ja predikatiivasajis váilu dán +ságastallanmateriálas, vaikke goit Friisa materiálas lea varieren, maid ovtta ja seammá hálli muitalusa +Friis, J. +1856: Lappiske sprogprøver: en samling af lappiske eventyr, ordsprog og graader. +Christiania: +J.W. +Cappelen +Trond Trosterud +Partihkkalat +Suomaugralaš gielladutkanárbevierus leat meroštallojuvvon morfologalaččat golbma +sátneklássa: nomenat (sojahuvvon kásusiin), vearbbat (sojahuvvon áiggi mielde) ja +partihkkalat (sojakeahtes sánit), omd. +Genetz 1890. +Dan maŋŋel interjekšuvnnat, +subjunkšuvnnat, konjunkšuvnnat ja adposišuvnnat leat čuldojuvvon eret syntávssalaš +kriteraid mielde. +Sámegielat grammatihkat earuhit eará sojakeahtes sániid guovtti klássii, +advearbbaide ja partihkkaliidda, muhto semanttalaš kriteraid mielde. +Nickel čállá ahte partihkkaliiguin olmmoš dovddaha dovdduid ja miellaguottu, nugo +buorremenolašvuođa ja vuordemeahttunvuođa, ja dasa lassin sáhttá partihkkaliiguin +deattuhit ášši, dahje jearrat (1994:200). +Magga ja Magga bidjaba dušše advearbasátneklássa, +muhto vuollekategoriija "holdningsadverb" (miellaguoddoadvearba), mii sisdoalu dáfus lea +seammá klássa go Bergsland (1982) cealkkapartihkkalat. +Magga ja Magga meroštallama +mielde (2012:81) miellaguoddoadvearbbat muitalit makkár miellaguoddu hubmis lea dasa +maid dadjá, dahje mo ieš árvvoštallá dadjama sisdoalu, dahje mo nubbi galgá ipmirdit +sisdoalu. +Miellaguoddoadvearbbaiguin sáhttá maiddái čájehit leago konstateren, jearaldat, +gohččun dahje ávžžuhus. +Bergslandas (1982) lea sierra sátneklássa "partikler" (partihkkalat), +man son ii meroštala njuolgga, dadjá dušše "disse småordene" (smávvasánit). +Bergslanda sániid mielde lea álkit jurddašit, ahte partihkal lea ovttastávval advearba, dahje +muđui fonologalaččat gehppes advearba. +Grammatihka čálli sáhttá maid klassifiseret seammá +sáni sihke advearban ja partihkalin. +Divvun-joavkku ja Giellatekno sámi +analysáhtorprográmmat leat klassifiseren advearbbaid ja partihkkaliid grammatihkaid ja +sátnegirjjiid mielde. +Klassifiseren čájeha, ahte oassi partihkkaliin lea maid klassifiserejuvvon +advearban. +Partihkkaliid "advearbaproseanta" lea prográmmaid mielde čuovvovaččat: 41% +(anárašgiella), 23% (julevsámegiella), 16% (lullisámegiella), 7% (davvisámegiella) ja 0% +(nuortalašgiella). +Lea čielggas, ahte ná stuorra erohusat eai speadjalaste lingvisttalaš +erohusaid gielaid gaskkas. +Sáhkavuorus mun čuoččuhan, ahte dálá semánttalaš vuohki meroštallat ii leat ávkkálaš, jos +háliida ipmirdit sámegielaid syntávssa. +Mun válddán lullisámegiela (SIKOR) dutkanmateriálan +ja dan vuođul mun earuhan partihkkaliid advearbbain syntávssalaš kriteriaid mielde: +Advearbbain lea viehka friddja distribušuvdna, partihkkalat fas sáhttet leat dušše moatti sajis +cealkagis, ja dan sajiin dain lea dihtolágan funkšuvdna kránnjásáni ektui. +Genetz, Arvid 1890: Suomen partikkelimuodot. +Nickel, Klaus Peter 1994: Samisk grammatikk. +2. prentehus. +Kárášjohka: Davvi girji. +Ryo Umeda +Dálá davvisámegiela referatiivaráhkadusaid syntávssalaš ja semantihkalaš sárgosat +Referatiivaráhkadus lea ii-finihta ráhkadus, mii lea vuojuhuvvon váldocealkaga +komplemeantan. +Davvisámegielas referatiivaráhkadusat leat omd. +čuovvovaš cealkagat: +Máhtte logai eatni boahtit/boahtán/boahtimin. +Mun oidnen su boahtimin. +Mii gulaimet beatnagiid ciellame. +Mii háliidit dieđusge Guovdageainnu vuoitit. +Dat gohčui min leat geargan go son boahtá. +Oahpaheaddjit leat bidjan mánáid nohkkat. +Referatiivaráhkadusain ii-finihta vearba sáhttá leat infinitiiva, partisihppa dahje aktio essiiva. +Infinitiiva lea dábáleamos ja danin ráhkadus lea muhtumin čilgejuvvon infinitiivva +oktavuođas (omd. +Dat lea maiddái gohčoduvvon cealkkavásttan (Sammallahti +Dán ovdaságas gohčodan ráhkadusa referatiivaráhkadussan +fennistihka terminologiija mielde (gč. +ISK referatiivirakenne). +referatiivaráhkadusa lea dutkan earet eará Magga (1986), muhto ii leat velá čilgejuvvon, +makkár syntávssalaš ja semantihkalaš iešvuođat gávdnojit dálá davvisámegiela +referatiivaráhkadusain. +Čájehan vuosttaš sajis SIKOR-korpusa vuođul makkár vearbbat +gávdnojit referatiivaráhkadusain dálá davvisámegiela materiálain. +Oktan referatiivaráhkadusa sárggusin lea dat, ahte referatiivaráhkadusa subjeakta lea +genetiiva-akkusatiivva hámis. +Genetiiva-akkusatiiva doaibmá nugo váldocealkaga objeaktan +sihke referatiivaráhkadusa subjeaktan. +Genetiiva-akkusatiivva hámi syntávssalaš ja +semantihkalaš sajádat ii leat goitge seamma buot cealkagiin (1) - (6). +Dán ovdaságas čájehan +maid dan, ahte genetiiva-akkusatiivva hámi syntávssalaš funkšuvdna lea váldocealkaga +vearbasemantihkas gitta. +Gáldut: +Magga, O.H. +Studier i samisk infinitivsyntaks: Del I. Infinitvsetning. +Akkusativ og infinitiv. +Cealkkavástta - čielga ja anolaš doaba sámi cealkkaoahpa čilgemis? +Barggus J. Ylikoski & A. Aikio (doaimm. +), Sámit, sánit, sátnehámit: Riepmočála Pekka +Sammallahtii +ISK = Hakulinen, A., Vilkuna, M., Korhonen, R., Koivisto, V., Heinonen, T.R. +& Alho, I. +suomen kielioppi. +Sammallahti, P. (2005). +Láidehus sámegiela cealkkaoahpa dutkamii. +Kárášjohka: Davvi Girji. +Taarna Valtonen1 - Kati Kallio2 -Marko Jouste1 +Suoma Akademiija / Oulu universitehta1 ja Helssega universitehta / Suopmelaš Girjjálašvuođa +Searvi (SKS) 2 +Olaus Sirma: čuvgehuvvon diktačálli vai njálmmálaš girjjálašvuođa gaskkusteaddji? +Olaus Sirma, Čirma Mohcee Vuolli (Olaus Matthiae Sirma, Olof Mattsson Sirma, Hearrá Vuolev, +s. 1655-1719) lea vuosttas sápmelaš, gean diktema leat dokumenteren ja gean nama dovdet. +Son juoiggai dahje leuddestii guokte musihkkabihtá professor ja Ruoŧa Antikvitetskollegiuma +asessor Johannes Schefferusii Uppsalas jagis 1672. +Su iežas čilgehusa mielde dat ledje +giemasápmelaš sogŋostallanluođit, maid máŋgasat leuddestedje. +Dáid musihkkabihtáid +teavsttat almmustuvve jagis 1673 girjjis Lapponia giemasáme- ja láhtengillii. +Girjji ja dan +jorgalusaid bokte dajahusat levve johtilit viidát Eurohpás. +Su diktema atne čáppisin ja +alladásagin. +Dan dihte máŋgasiidda lei váigat jáhkkit, ahte dat livčče primitiivan adnon +čeardda sátneduojit. +Go 1880-logus čielggai, ahte diktadujiid lei čállán Sirma, gii lei +studeremin báhppan, daid eaktivuođa eahpidišgohte. +Máŋggat arvaledje, ahte dat eai +ovddastan eakti árbevieru, muhto ahte son lei dikten daid skuvllain ohppojuvvon dieđuid ja +dáidduid vuođul. +Sámiid diktema heajos kvaliteahta lea nákkus, man lea álki gomihit etnosentrálalažžan. +Alla +kvaliteahtas muitalit maiddái maŋit áiggiid luohte-, livđe- ja leuʹdd-teavsttat. +Muhto man olu +Sirma diktemii váikkuhedje su oahput Durdnosa pedagogalaš skuvllas (pedagogio)? +Uppsalas +son ii lean studeren go oanehis áigge ovdal go Schefferus jearahalai su, muhto dange áiggis +son sáhtii gal njammat váikkuhusaid váldokultuvrras. +Go mis eai leat geavahusas dárkilut +dieđut dáid teavsttaid álgoboahtimušas, de áidna vuohki čoavdit ášši orru leamen +buohtastahttit su sátnedujiid, maiddái daid muitui merkenvuogi, eará duon áiggi +sátnedujiiguin. +Dán ovdaságas muitalit makkár bohtosiidda leat olahan, go sámegielaid, boares girjjálašvuođa +ja folklore ja vel musihka dutkit leat ovttastahttán dieđuideaset. +Leigo Sirma čuvgehuvvon +diktačálli, gii geavahii diktadujiinis eurohpálaš váldokultuvrrain lonejuvvon elemeanttaid vai +njálmmálaš girjjálašvuođa gaskkusteaddji, gii buvttii ovdan nuortasápmelaš árbevieru? +Sirma +divttaid buohtastahttet 1600-logu ruoŧŧelaš, suopmelaš, gárjillaš ja čuvgehuvvon máilmmi +láhtengielat sátnedujiiguin, muhto maiddái eará sámekultuvrraid teavsttaiguin. +Bartens, Raija 1992: Olaus Sirma: kansanrunon välittäjä vai saamelaisen taıderunon +ensimmäinen edustaja. +Itkonen, Erkki 1940: Olaus Sirman kotiseudusta ja kielestä. +Setälä, E. N. 1890: Lappische lieder aus dem XVII:ten jahrhundert. +Suomalais-Ugrilaisen +Seuran Aikakauskirja VIII, 105-118. +Jussi Ylikoski +Bora- ja jugakeahttá hála- ja čáledettiin: Degrammatikalisašuvdna davvisámegielas +Juo 1800-logu rájes leat gielladutkit bures dovdan fenomena man leat maŋimuš moattilogi +jagi áigge dávjjit ah' dávjjit gohčodan namahusain grammatikalisašuvdna. +Sammallahti (2007 +s.v. +grammatikalisašuvdna) sániiguin dat mearkkaša proseassaid, main "morfema +mearkkašupmi šaddá abstrávttabun ovdamearkka dihte nu ahte substantiivva sojahanhámis +šaddá postposišuvdna (ovdamearkka dihte rádjái ol.ill. +> rádjai postposišuvdna) dahje go +sátni guoibmi lea dolin šaddan máŋggaidlogu komitatiivva kásusgeažusin". +Morfologiija +geahččanguovllus grammatikalisašuvdnii gullá dávjá dat, ahte iehčanas morfemat suddet oktii +eará sániiguin ja šaddet eahpeiehčanas affiksan dego mat máŋggaidlogu komitatiivva +geažusin - (i) guin mii lea ovdal leamaš postposišuvdna. +Grammatikalisašuvdna lea eahpitkeahttá okta dábáleamos ja lunddoleamos historjjálaš +morfologiija proseassain, muhto dasa lassin gávdno maiddái fenomena man sáhttá +karakteriseret grammatikalisašuvnna vuostegeahčin, ng. +degrammatikalisašuvdna. +Norde +(2009: 120) mielde degrammatikalisašuvdna lea máŋggaoasat rievdan mas giellaoahpalaš +morfema oažžu eanet autonomiija ja šaddá nie unnit giellaoahpalažžan. +Okta dovdoseamos +morfema maid degrammatikalisašuvnna dutkit stuorra máilmmis leat gieđahallan lea leamaš +davvisámegiela haga, mii lea gárggiidan nuppe guvlui go kásusaffivssat ja adposišuvnnat +dábálaččat. +Dološ sámi abessiivva kásusgeažus lea luovvanan iehčanas sátnin, +postposišuvdnan ja nuoramus buolvva gielas muhtumin maid preposišuvdnan (báiddihaga > +báiddi haga > haga báiddi). +Nubbi ovdamearka lea Guovdageainnu suopmana naga 'dielku; +bázahus', mii lea suorggidansuffiksa mii lea šaddan dahje šaddamin iehčanas substantiivan +(varranaga → varranagat 'varradielkkut' → naga 'dielku'). +Iežan ovdaságas buvttán ovdan ja guorahalan ain eanet davvisámegiela morfemaid, mat orrot +muhtun muddui luovvanan iehčanas morfemaid guvlui. +Dakkárat leat ovdamearkka dihte +vearbaabessiiva geažus -keahttá ja gerundda geažus - (d) ettiin, mat oidnojit muhtumin +sátnepárain dego mat bora- ja jugakeahttá ja hála- ja čáledettiin. +Dákkár morfemat leat +davvisámegielas logiid mielde, ja muhtun veardde maiddái eará sámegielain dego mat +anárašgiela gihpuin pärni- já nuorâvuotâ ja julevsámegiela bielje- ja gieladibme. +Guorahalan +dan man dihte aiddo sámegielain.