{
     "data": [
          {
               "context": "Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada.",
               "question": "Millal sai ajateenistus alguse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         73
                    ],
                    "text": [
                         "19. sajandil"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "9e477685-8c71-4ab0-90b1-bd0d74aaccc2"
          },
          {
               "context": "Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada.",
               "question": "Millal sai ajateenistus alguse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         63
                    ],
                    "text": [
                         "peamiselt 19. sajandil"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "9e477685-8c71-4ab0-90b1-bd0d74aaccc2"
          },
          {
               "context": "Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada.",
               "question": "Miks ajateenistust kasutama hakati?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         217
                    ],
                    "text": [
                         "koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "a0216bb8-1188-4d4d-a140-27455cafad84"
          },
          {
               "context": "Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada.",
               "question": "Miks ajateenistust kasutama hakati?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         344
                    ],
                    "text": [
                         "Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "a0216bb8-1188-4d4d-a140-27455cafad84"
          },
          {
               "context": "Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada.",
               "question": "Miks ajateenistust kasutama hakati?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         344
                    ],
                    "text": [
                         "Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "a0216bb8-1188-4d4d-a140-27455cafad84"
          },
          {
               "context": "Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada.",
               "question": "Miks ajateenistust kasutama hakati?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         87
                    ],
                    "text": [
                         "Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "a0216bb8-1188-4d4d-a140-27455cafad84"
          },
          {
               "context": "Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada.",
               "question": "Milliste tehniliste vahendite areng viis ajateenistuse kehtestamiseni?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         118
                    ],
                    "text": [
                         "raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "e979bb83-a574-45c1-ab04-2877324ea5b9"
          },
          {
               "context": "Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada.",
               "question": "Kes osalesid sõdades enne ajateenistuse kehtestamist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         344
                    ],
                    "text": [
                         "Elukutseliste sõjaväelaste"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "d7ba6afd-1ae3-4634-9f46-257eea3417e2"
          },
          {
               "context": "Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada.",
               "question": "Mis rollis saab kasutada ajateenistuse läbinud inimesi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         652
                    ],
                    "text": [
                         "reservväelasina"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "5a90c9eb-b994-44c7-b54f-596a5ed68377"
          },
          {
               "context": "Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent.",
               "question": "Kui kaua tuleb Taanis aega teenida?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         665
                    ],
                    "text": [
                         "4 kuud"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "bc5140f8-14d3-431b-acb1-a74d70e0747d"
          },
          {
               "context": "Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent.",
               "question": "Kui kaua tuleb Taanis aega teenida?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         660
                    ],
                    "text": [
                         "vaid 4 kuud"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "bc5140f8-14d3-431b-acb1-a74d70e0747d"
          },
          {
               "context": "Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent.",
               "question": "Millal oli ajateenistuse kõrghetk?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         59
                    ],
                    "text": [
                         "20. sajandit"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "1f7dc867-1c2b-43ab-88a3-4a0de65ea6b2"
          },
          {
               "context": "Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent.",
               "question": "Missugused riigid enam ajateenistust ei kasuta?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         204
                    ],
                    "text": [
                         "kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "348c83fb-b411-4209-9a31-028cf110f37f"
          },
          {
               "context": "Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent.",
               "question": "Missugused riigid enam ajateenistust ei kasuta?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         204
                    ],
                    "text": [
                         "kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "348c83fb-b411-4209-9a31-028cf110f37f"
          },
          {
               "context": "Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent.",
               "question": "Mida on paljud riigid teinud lisaks ajateenistuse kestuse lühendamisele?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         500
                    ],
                    "text": [
                         "vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "1f2f0fdd-61ce-415e-ad8a-31b612bb9c17"
          },
          {
               "context": "Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent.",
               "question": "Mis riikides kasutati ajateenistust möödunud sajandil?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         133
                    ],
                    "text": [
                         "praktiliselt kõigis arenenud riikides"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "2d2dd70a-b6d9-4374-93e8-f1f64aaaebec"
          },
          {
               "context": "Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent.",
               "question": "Mis riikides kasutati ajateenistust möödunud sajandil?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         146
                    ],
                    "text": [
                         "kõigis arenenud riikides"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "2d2dd70a-b6d9-4374-93e8-f1f64aaaebec"
          },
          {
               "context": "Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent.",
               "question": "Mis riikides kasutati ajateenistust möödunud sajandil?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         153
                    ],
                    "text": [
                         "arenenud riikides"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "2d2dd70a-b6d9-4374-93e8-f1f64aaaebec"
          },
          {
               "context": "Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent.",
               "question": "Mis riikides kasutati ajateenistust möödunud sajandil?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         153
                    ],
                    "text": [
                         "arenenud"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "2d2dd70a-b6d9-4374-93e8-f1f64aaaebec"
          },
          {
               "context": "16. septembril 1940 kongressi poolt vastu võetud (\"Selective Training and Service Act of 1940\") seadus oli esimene rahuajal vastuvõetus ajateenistus, mille kohaselt pidid kõik 21–35-aastased mehed end värbamiskomisjonis registreerima ja neid võidi saata aastaks ajateenistusse. USA astumisel teise maailmasõtta laiendati seda 18.–45. eluaastateni (lisaks kuni 65-aastased olid kohustatud end registreerima). 24. juunil 1948 vastu võetud \"Selective Service Act of 1948\" alusel olid kõik vähemalt 18-aastased mehed kohustatud end värbamiskomisjonis registreerima, ning 19–26-aastased pidid läbima 21-kuuse ajateenistuse, millele järgnes kas aastane aktiivteenistus või kolmeaastane reservteenistus. Korea sõja ajal pikendati teenistust 2 aastani.",
               "question": "Kuidas kutsuti USAs ajateenistuse kehtestanud seadust?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         50
                    ],
                    "text": [
                         "\"Selective Training and Service Act of 1940\""
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "fcbb248c-f215-40e1-b7be-8c13065e140d"
          },
          {
               "context": "16. septembril 1940 kongressi poolt vastu võetud (\"Selective Training and Service Act of 1940\") seadus oli esimene rahuajal vastuvõetus ajateenistus, mille kohaselt pidid kõik 21–35-aastased mehed end värbamiskomisjonis registreerima ja neid võidi saata aastaks ajateenistusse. USA astumisel teise maailmasõtta laiendati seda 18.–45. eluaastateni (lisaks kuni 65-aastased olid kohustatud end registreerima). 24. juunil 1948 vastu võetud \"Selective Service Act of 1948\" alusel olid kõik vähemalt 18-aastased mehed kohustatud end värbamiskomisjonis registreerima, ning 19–26-aastased pidid läbima 21-kuuse ajateenistuse, millele järgnes kas aastane aktiivteenistus või kolmeaastane reservteenistus. Korea sõja ajal pikendati teenistust 2 aastani.",
               "question": "Kui vanu mehi saadeti USAs ajateenistusse teise maailmasõja ajal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         326
                    ],
                    "text": [
                         "18.–45. eluaastateni"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "42030d10-602d-46f6-a091-14caa34e3bcb"
          },
          {
               "context": "16. septembril 1940 kongressi poolt vastu võetud (\"Selective Training and Service Act of 1940\") seadus oli esimene rahuajal vastuvõetus ajateenistus, mille kohaselt pidid kõik 21–35-aastased mehed end värbamiskomisjonis registreerima ja neid võidi saata aastaks ajateenistusse. USA astumisel teise maailmasõtta laiendati seda 18.–45. eluaastateni (lisaks kuni 65-aastased olid kohustatud end registreerima). 24. juunil 1948 vastu võetud \"Selective Service Act of 1948\" alusel olid kõik vähemalt 18-aastased mehed kohustatud end värbamiskomisjonis registreerima, ning 19–26-aastased pidid läbima 21-kuuse ajateenistuse, millele järgnes kas aastane aktiivteenistus või kolmeaastane reservteenistus. Korea sõja ajal pikendati teenistust 2 aastani.",
               "question": "Mis oli pärast teist maailmasõda aktiivse ajateenistuse alternatiiviks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         667
                    ],
                    "text": [
                         "kolmeaastane reservteenistus"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "dcf237e4-07ac-436a-b942-ea015fd46f58"
          },
          {
               "context": "16. septembril 1940 kongressi poolt vastu võetud (\"Selective Training and Service Act of 1940\") seadus oli esimene rahuajal vastuvõetus ajateenistus, mille kohaselt pidid kõik 21–35-aastased mehed end värbamiskomisjonis registreerima ja neid võidi saata aastaks ajateenistusse. USA astumisel teise maailmasõtta laiendati seda 18.–45. eluaastateni (lisaks kuni 65-aastased olid kohustatud end registreerima). 24. juunil 1948 vastu võetud \"Selective Service Act of 1948\" alusel olid kõik vähemalt 18-aastased mehed kohustatud end värbamiskomisjonis registreerima, ning 19–26-aastased pidid läbima 21-kuuse ajateenistuse, millele järgnes kas aastane aktiivteenistus või kolmeaastane reservteenistus. Korea sõja ajal pikendati teenistust 2 aastani.",
               "question": "Mis põhjusel pikendati ajateenistust kahe aastani?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         697
                    ],
                    "text": [
                         "Korea sõja ajal"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "62c42438-080c-4c63-81bf-fdb4f0167bca"
          },
          {
               "context": "16. septembril 1940 kongressi poolt vastu võetud (\"Selective Training and Service Act of 1940\") seadus oli esimene rahuajal vastuvõetus ajateenistus, mille kohaselt pidid kõik 21–35-aastased mehed end värbamiskomisjonis registreerima ja neid võidi saata aastaks ajateenistusse. USA astumisel teise maailmasõtta laiendati seda 18.–45. eluaastateni (lisaks kuni 65-aastased olid kohustatud end registreerima). 24. juunil 1948 vastu võetud \"Selective Service Act of 1948\" alusel olid kõik vähemalt 18-aastased mehed kohustatud end värbamiskomisjonis registreerima, ning 19–26-aastased pidid läbima 21-kuuse ajateenistuse, millele järgnes kas aastane aktiivteenistus või kolmeaastane reservteenistus. Korea sõja ajal pikendati teenistust 2 aastani.",
               "question": "Mis põhjusel pikendati ajateenistust kahe aastani?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         697
                    ],
                    "text": [
                         "Korea sõja"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "62c42438-080c-4c63-81bf-fdb4f0167bca"
          },
          {
               "context": "16. septembril 1940 kongressi poolt vastu võetud (\"Selective Training and Service Act of 1940\") seadus oli esimene rahuajal vastuvõetus ajateenistus, mille kohaselt pidid kõik 21–35-aastased mehed end värbamiskomisjonis registreerima ja neid võidi saata aastaks ajateenistusse. USA astumisel teise maailmasõtta laiendati seda 18.–45. eluaastateni (lisaks kuni 65-aastased olid kohustatud end registreerima). 24. juunil 1948 vastu võetud \"Selective Service Act of 1948\" alusel olid kõik vähemalt 18-aastased mehed kohustatud end värbamiskomisjonis registreerima, ning 19–26-aastased pidid läbima 21-kuuse ajateenistuse, millele järgnes kas aastane aktiivteenistus või kolmeaastane reservteenistus. Korea sõja ajal pikendati teenistust 2 aastani.",
               "question": "Kui kaua kestis ajateenistus enne teist maailmasõda?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         254
                    ],
                    "text": [
                         "aastaks"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "03ddc260-1a1c-44ae-b026-471304579ad9"
          },
          {
               "context": "Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud.",
               "question": "Kui vanalt enamasti aega teenima võetakse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         49
                    ],
                    "text": [
                         "17–25 eluaastat"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "66a76140-e3df-4059-b053-068d81bd9652"
          },
          {
               "context": "Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud.",
               "question": "Mis võib määrata ajateenistuse kestuse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         239
                    ],
                    "text": [
                         "väeliigist, relvaliigist või ametikohast"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "c862cacf-8738-4bd7-9a3f-146ae3790e68"
          },
          {
               "context": "Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud.",
               "question": "Mis võib määrata ajateenistuse kestuse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         117
                    ],
                    "text": [
                         "sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "c862cacf-8738-4bd7-9a3f-146ae3790e68"
          },
          {
               "context": "Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud.",
               "question": "Mis võib määrata ajateenistuse kestuse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         127
                    ],
                    "text": [
                         "ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "c862cacf-8738-4bd7-9a3f-146ae3790e68"
          },
          {
               "context": "Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud.",
               "question": "Mis võib määrata ajateenistuse kestuse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         117
                    ],
                    "text": [
                         "sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "c862cacf-8738-4bd7-9a3f-146ae3790e68"
          },
          {
               "context": "Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud.",
               "question": "Mis rolli võivad ajateenijad täita sõjaväelistes asutustes?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         320
                    ],
                    "text": [
                         "madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid)"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "2c4cc013-8339-4c61-85ea-a84748d59ca1"
          },
          {
               "context": "Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud.",
               "question": "Mis rolli võivad ajateenijad täita sõjaväelistes asutustes?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         320
                    ],
                    "text": [
                         "madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "2c4cc013-8339-4c61-85ea-a84748d59ca1"
          },
          {
               "context": "Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud.",
               "question": "Mis rolli võivad ajateenijad täita sõjaväelistes asutustes?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         320
                    ],
                    "text": [
                         "madalamaid ametikohti"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "2c4cc013-8339-4c61-85ea-a84748d59ca1"
          },
          {
               "context": "Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud.",
               "question": "Mis rolli võivad ajateenijad täita sõjaväelistes asutustes?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         343
                    ],
                    "text": [
                         "sõdurid, allohvitserid"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "2c4cc013-8339-4c61-85ea-a84748d59ca1"
          },
          {
               "context": "Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud.",
               "question": "Millistele reeglitele ajateenijad peavad alluma?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         680
                    ],
                    "text": [
                         "näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "7c567a1d-c298-441e-ba97-5779f6f72c67"
          },
          {
               "context": "Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud.",
               "question": "Kellena saab ajateenijaid hiljem sõja puhkedes kasutada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         440
                    ],
                    "text": [
                         "reservväelasteks"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "77945546-0302-45a6-8faf-a5c74360cde9"
          },
          {
               "context": "2001. aastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida.",
               "question": "Mitu kuud pidid aega teenima tavalised sõdurid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         86
                    ],
                    "text": [
                         "8"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "e219e506-115a-479c-95bf-3f770de530d4"
          },
          {
               "context": "2001. aastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida.",
               "question": "Kes aitasid õpetada uusi ajateenijaid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         235
                    ],
                    "text": [
                         "vanemad ajateenijad-allohvitserid"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "a438b3d9-0681-456d-a423-8b9503cb29eb"
          },
          {
               "context": "2001. aastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida.",
               "question": "Millal muutus sõdurite ja allohvitseride teenistus eri pikkuseks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         0
                    ],
                    "text": [
                         "2001. aastal"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "87c1312e-ad4f-467c-8570-d456ef3813cd"
          },
          {
               "context": "2001. aastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida.",
               "question": "Kas allohvitseride lühem teenistus oli piisava pikkusega?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         331
                    ],
                    "text": [
                         "lühenes aga liialt"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "d1f13472-06be-4026-b457-80ef8aaed106"
          },
          {
               "context": "2001. aastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida.",
               "question": "Mida arvasid ajateenijad allohvitseride pikemast teenistusajast?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         582
                    ],
                    "text": [
                         "vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "210f35b4-28d8-4d03-9cd7-2a06a19228ae"
          },
          {
               "context": "2001. aastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida.",
               "question": "Mida arvasid ajateenijad allohvitseride pikemast teenistusajast?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         582
                    ],
                    "text": [
                         "vähenes heade ajateenijate motivatsioon"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "210f35b4-28d8-4d03-9cd7-2a06a19228ae"
          },
          {
               "context": "2001. aastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida.",
               "question": "Mida arvasid ajateenijad allohvitseride pikemast teenistusajast?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         649
                    ],
                    "text": [
                         "ei soovitud sõduritest kauem aega teenida"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "210f35b4-28d8-4d03-9cd7-2a06a19228ae"
          },
          {
               "context": "Ajateenistuse kestuse määrab sageli see, millise kutsumisega kutsealune teenistusse võetakse. Jaanuaris ja juulis eelkutsega teenistusse saabunud teenivad üldjuhul 11 kuud, põhikutsega oktoobris saabunud 8 kuud. Teenistuse lõpliku pikkuse piiritleb ametikoht, millele sõdur määratakse. Ametikohale määratakse kaitseväelane pärast sõduri või madruse baaskursuse läbimist. Eelkutsumisega võetakse teenistusse kutsealused, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust (autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad).",
               "question": "Mis kuus alustades kestab ajateenistus kõige vähem?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         185
                    ],
                    "text": [
                         "oktoobris"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "1bf7cd97-e348-44d1-8eac-7ba811fd4637"
          },
          {
               "context": "Ajateenistuse kestuse määrab sageli see, millise kutsumisega kutsealune teenistusse võetakse. Jaanuaris ja juulis eelkutsega teenistusse saabunud teenivad üldjuhul 11 kuud, põhikutsega oktoobris saabunud 8 kuud. Teenistuse lõpliku pikkuse piiritleb ametikoht, millele sõdur määratakse. Ametikohale määratakse kaitseväelane pärast sõduri või madruse baaskursuse läbimist. Eelkutsumisega võetakse teenistusse kutsealused, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust (autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad).",
               "question": "Kui kaua kestab ajateenistus kõige rohkem?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         164
                    ],
                    "text": [
                         "11 kuud"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "4f1c97fe-fabb-4050-898b-37644db35dd5"
          },
          {
               "context": "Ajateenistuse kestuse määrab sageli see, millise kutsumisega kutsealune teenistusse võetakse. Jaanuaris ja juulis eelkutsega teenistusse saabunud teenivad üldjuhul 11 kuud, põhikutsega oktoobris saabunud 8 kuud. Teenistuse lõpliku pikkuse piiritleb ametikoht, millele sõdur määratakse. Ametikohale määratakse kaitseväelane pärast sõduri või madruse baaskursuse läbimist. Eelkutsumisega võetakse teenistusse kutsealused, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust (autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad).",
               "question": "Mis tuleb ajateenijal läbida enne ametikoha saamist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         330
                    ],
                    "text": [
                         "sõduri või madruse baaskursuse"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "4be8223c-b4b0-4f52-965c-2c5e4a887b91"
          },
          {
               "context": "Ajateenistuse kestuse määrab sageli see, millise kutsumisega kutsealune teenistusse võetakse. Jaanuaris ja juulis eelkutsega teenistusse saabunud teenivad üldjuhul 11 kuud, põhikutsega oktoobris saabunud 8 kuud. Teenistuse lõpliku pikkuse piiritleb ametikoht, millele sõdur määratakse. Ametikohale määratakse kaitseväelane pärast sõduri või madruse baaskursuse läbimist. Eelkutsumisega võetakse teenistusse kutsealused, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust (autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad).",
               "question": "Millised erialad nõuavad pikemat ajateenistust?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         469
                    ],
                    "text": [
                         "autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "c6625c5c-173e-4c90-a7aa-2a350e36c0f0"
          },
          {
               "context": "Ajateenistuse kestuse määrab sageli see, millise kutsumisega kutsealune teenistusse võetakse. Jaanuaris ja juulis eelkutsega teenistusse saabunud teenivad üldjuhul 11 kuud, põhikutsega oktoobris saabunud 8 kuud. Teenistuse lõpliku pikkuse piiritleb ametikoht, millele sõdur määratakse. Ametikohale määratakse kaitseväelane pärast sõduri või madruse baaskursuse läbimist. Eelkutsumisega võetakse teenistusse kutsealused, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust (autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad).",
               "question": "Millal alustades tuleb läbida pikem teenistusaeg?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         94
                    ],
                    "text": [
                         "Jaanuaris ja juulis"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "61913384-57f3-442b-99cb-971385107d9c"
          },
          {
               "context": "Ajateenistuse kestuse määrab sageli see, millise kutsumisega kutsealune teenistusse võetakse. Jaanuaris ja juulis eelkutsega teenistusse saabunud teenivad üldjuhul 11 kuud, põhikutsega oktoobris saabunud 8 kuud. Teenistuse lõpliku pikkuse piiritleb ametikoht, millele sõdur määratakse. Ametikohale määratakse kaitseväelane pärast sõduri või madruse baaskursuse läbimist. Eelkutsumisega võetakse teenistusse kutsealused, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust (autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad).",
               "question": "Millal alustades tuleb läbida pikem teenistusaeg?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         94
                    ],
                    "text": [
                         "Jaanuaris ja juulis eelkutsega teenistusse saabunud"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "61913384-57f3-442b-99cb-971385107d9c"
          },
          {
               "context": "Jaanuaris alustanud ajateenijatest koolitatakse enamasti drillseersandid ja autojuhid. Nende ülesanneteks saab nii juuli eelkutse kui ka põhikutse SBK koolituse läbiviimine tegevväelasest rühmaülema alluvuses. Juulis alustab teenistust põhiosa eelkutse ajateenijaid. Neist koolitatakse autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Põhikutse ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu ametikohtadel. Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse).",
               "question": "Millal kutsutakse teenistusse hilisemad allohvitserid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         210
                    ],
                    "text": [
                         "Juulis"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "84da68af-434a-4c53-b50f-921dee9bbaaf"
          },
          {
               "context": "Jaanuaris alustanud ajateenijatest koolitatakse enamasti drillseersandid ja autojuhid. Nende ülesanneteks saab nii juuli eelkutse kui ka põhikutse SBK koolituse läbiviimine tegevväelasest rühmaülema alluvuses. Juulis alustab teenistust põhiosa eelkutse ajateenijaid. Neist koolitatakse autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Põhikutse ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu ametikohtadel. Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse).",
               "question": "Millal kutsutakse sõjaväkke kõige rohkem noori?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         210
                    ],
                    "text": [
                         "Juulis"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "6dd9ed13-b147-4e9f-8fe0-8eb93e2fdf33"
          },
          {
               "context": "Jaanuaris alustanud ajateenijatest koolitatakse enamasti drillseersandid ja autojuhid. Nende ülesanneteks saab nii juuli eelkutse kui ka põhikutse SBK koolituse läbiviimine tegevväelasest rühmaülema alluvuses. Juulis alustab teenistust põhiosa eelkutse ajateenijaid. Neist koolitatakse autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Põhikutse ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu ametikohtadel. Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse).",
               "question": "Kes aitavad suvel läbi viia SBK koolitust?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         0
                    ],
                    "text": [
                         "Jaanuaris alustanud ajateenijatest"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "efea8358-40ea-416a-8460-8baa30386078"
          },
          {
               "context": "Jaanuaris alustanud ajateenijatest koolitatakse enamasti drillseersandid ja autojuhid. Nende ülesanneteks saab nii juuli eelkutse kui ka põhikutse SBK koolituse läbiviimine tegevväelasest rühmaülema alluvuses. Juulis alustab teenistust põhiosa eelkutse ajateenijaid. Neist koolitatakse autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Põhikutse ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu ametikohtadel. Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse).",
               "question": "Kellest komplekteeritakse reakoosseis?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         354
                    ],
                    "text": [
                         "Põhikutse ajateenijatest"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "9aa0c0ed-119d-4177-911d-98eb018fdd9b"
          },
          {
               "context": "Jaanuaris alustanud ajateenijatest koolitatakse enamasti drillseersandid ja autojuhid. Nende ülesanneteks saab nii juuli eelkutse kui ka põhikutse SBK koolituse läbiviimine tegevväelasest rühmaülema alluvuses. Juulis alustab teenistust põhiosa eelkutse ajateenijaid. Neist koolitatakse autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Põhikutse ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu ametikohtadel. Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse).",
               "question": "Mis saab ühe aastakäigu ajateenijatest hiljem?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         507
                    ],
                    "text": [
                         "ühtse reservi arvatava üksuse"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "8f3e6177-1936-439d-ba49-2eb5bfbd301f"
          },
          {
               "context": "Jaanuaris alustanud ajateenijatest koolitatakse enamasti drillseersandid ja autojuhid. Nende ülesanneteks saab nii juuli eelkutse kui ka põhikutse SBK koolituse läbiviimine tegevväelasest rühmaülema alluvuses. Juulis alustab teenistust põhiosa eelkutse ajateenijaid. Neist koolitatakse autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Põhikutse ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu ametikohtadel. Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse).",
               "question": "Mis saab ühe aastakäigu ajateenijatest hiljem?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         513
                    ],
                    "text": [
                         "reservi arvatava üksuse"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "8f3e6177-1936-439d-ba49-2eb5bfbd301f"
          },
          {
               "context": "Jaanuaris alustanud ajateenijatest koolitatakse enamasti drillseersandid ja autojuhid. Nende ülesanneteks saab nii juuli eelkutse kui ka põhikutse SBK koolituse läbiviimine tegevväelasest rühmaülema alluvuses. Juulis alustab teenistust põhiosa eelkutse ajateenijaid. Neist koolitatakse autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Põhikutse ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu ametikohtadel. Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse).",
               "question": "Mis saab ühe aastakäigu ajateenijatest hiljem?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         513
                    ],
                    "text": [
                         "reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse)"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "8f3e6177-1936-439d-ba49-2eb5bfbd301f"
          },
          {
               "context": "Jaanuaris alustanud ajateenijatest koolitatakse enamasti drillseersandid ja autojuhid. Nende ülesanneteks saab nii juuli eelkutse kui ka põhikutse SBK koolituse läbiviimine tegevväelasest rühmaülema alluvuses. Juulis alustab teenistust põhiosa eelkutse ajateenijaid. Neist koolitatakse autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Põhikutse ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu ametikohtadel. Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse).",
               "question": "Mis saab ühe aastakäigu ajateenijatest hiljem?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         507
                    ],
                    "text": [
                         "ühtse reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse)"
                    ]
               },
               "title": "Ajateenistus",
               "id": "8f3e6177-1936-439d-ba49-2eb5bfbd301f"
          },
          {
               "context": "Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: Delfi ja Delos, mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. Delfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. Delfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba Mükeene kultuuri aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka Delfi preestrite hilisem nimetus Labryaden ehk \"kaksikkirve kandjad\" – λάβρυς oli Kreeta labürindi püha sümbol. Ühes nn Homerose hümnidest kandis Apollon delfiinina preestrid Kreetalt Delfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati Minose kultuuri \"loomade emanda\" Britomartisega.",
               "question": "Millal alustati Delfis Apolloni kummardamist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         313
                    ],
                    "text": [
                         "Mükeene kultuuri aegadel"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "6925b111-c6c2-4f7f-9fbd-6761d56dcb0e"
          },
          {
               "context": "Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: Delfi ja Delos, mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. Delfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. Delfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba Mükeene kultuuri aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka Delfi preestrite hilisem nimetus Labryaden ehk \"kaksikkirve kandjad\" – λάβρυς oli Kreeta labürindi püha sümbol. Ühes nn Homerose hümnidest kandis Apollon delfiinina preestrid Kreetalt Delfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati Minose kultuuri \"loomade emanda\" Britomartisega.",
               "question": "Millal alustati Delfis Apolloni kummardamist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         308
                    ],
                    "text": [
                         "juba Mükeene kultuuri aegadel"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "6925b111-c6c2-4f7f-9fbd-6761d56dcb0e"
          },
          {
               "context": "Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: Delfi ja Delos, mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. Delfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. Delfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba Mükeene kultuuri aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka Delfi preestrite hilisem nimetus Labryaden ehk \"kaksikkirve kandjad\" – λάβρυς oli Kreeta labürindi püha sümbol. Ühes nn Homerose hümnidest kandis Apollon delfiinina preestrid Kreetalt Delfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati Minose kultuuri \"loomade emanda\" Britomartisega.",
               "question": "Millises keskuses austati Artemist rohkem kui Apollonit?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         98
                    ],
                    "text": [
                         "Delosel"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "5cd73b41-ed05-494f-b96b-723428f8c801"
          },
          {
               "context": "Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: Delfi ja Delos, mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. Delfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. Delfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba Mükeene kultuuri aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka Delfi preestrite hilisem nimetus Labryaden ehk \"kaksikkirve kandjad\" – λάβρυς oli Kreeta labürindi püha sümbol. Ühes nn Homerose hümnidest kandis Apollon delfiinina preestrid Kreetalt Delfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati Minose kultuuri \"loomade emanda\" Britomartisega.",
               "question": "Mis loomaks suutis Apollon moonduda?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         526
                    ],
                    "text": [
                         "delfiinina"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "aaa16699-3bb9-4ab9-803c-c4e471566bf4"
          },
          {
               "context": "Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: Delfi ja Delos, mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. Delfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. Delfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba Mükeene kultuuri aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka Delfi preestrite hilisem nimetus Labryaden ehk \"kaksikkirve kandjad\" – λάβρυς oli Kreeta labürindi püha sümbol. Ühes nn Homerose hümnidest kandis Apollon delfiinina preestrid Kreetalt Delfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati Minose kultuuri \"loomade emanda\" Britomartisega.",
               "question": "Millistes Kreeka piirkondades Apollonit kõige enam kummardati?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         42
                    ],
                    "text": [
                         "Delfi ja Delos"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "93e9b09f-aed0-4d21-b0c0-d001edc84604"
          },
          {
               "context": "Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: Delfi ja Delos, mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. Delfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. Delfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba Mükeene kultuuri aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka Delfi preestrite hilisem nimetus Labryaden ehk \"kaksikkirve kandjad\" – λάβρυς oli Kreeta labürindi püha sümbol. Ühes nn Homerose hümnidest kandis Apollon delfiinina preestrid Kreetalt Delfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati Minose kultuuri \"loomade emanda\" Britomartisega.",
               "question": "Kuidas kutsuti Delfi preestreid teise nimega?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         405
                    ],
                    "text": [
                         "Labryaden ehk \"kaksikkirve kandjad\""
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "1ca53d8e-ef60-4c5c-9f65-b1e3c08e3331"
          },
          {
               "context": "Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: Delfi ja Delos, mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. Delfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. Delfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba Mükeene kultuuri aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka Delfi preestrite hilisem nimetus Labryaden ehk \"kaksikkirve kandjad\" – λάβρυς oli Kreeta labürindi püha sümbol. Ühes nn Homerose hümnidest kandis Apollon delfiinina preestrid Kreetalt Delfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati Minose kultuuri \"loomade emanda\" Britomartisega.",
               "question": "Kuidas kutsuti Delfi preestreid teise nimega?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         405
                    ],
                    "text": [
                         "Labryaden"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "1ca53d8e-ef60-4c5c-9f65-b1e3c08e3331"
          },
          {
               "context": "Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: Delfi ja Delos, mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. Delfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. Delfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba Mükeene kultuuri aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka Delfi preestrite hilisem nimetus Labryaden ehk \"kaksikkirve kandjad\" – λάβρυς oli Kreeta labürindi püha sümbol. Ühes nn Homerose hümnidest kandis Apollon delfiinina preestrid Kreetalt Delfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati Minose kultuuri \"loomade emanda\" Britomartisega.",
               "question": "Kuidas kutsuti Delfi preestreid teise nimega?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         420
                    ],
                    "text": [
                         "kaksikkirve kandjad"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "1ca53d8e-ef60-4c5c-9f65-b1e3c08e3331"
          },
          {
               "context": "Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: Delfi ja Delos, mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. Delfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. Delfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba Mükeene kultuuri aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka Delfi preestrite hilisem nimetus Labryaden ehk \"kaksikkirve kandjad\" – λάβρυς oli Kreeta labürindi püha sümbol. Ühes nn Homerose hümnidest kandis Apollon delfiinina preestrid Kreetalt Delfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati Minose kultuuri \"loomade emanda\" Britomartisega.",
               "question": "Kuidas kutsuti Delfi preestreid teise nimega?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         419
                    ],
                    "text": [
                         "\"kaksikkirve kandjad\""
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "1ca53d8e-ef60-4c5c-9f65-b1e3c08e3331"
          },
          {
               "context": "Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud \"Iliases\", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. \"Iliases\" nimetatakse teda \"kohutavaks jumalaks\" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk \"hiirtejumala\" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada.",
               "question": "Mis terminit kasutatakse Apolloni kohta \"Iliases\"?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         393
                    ],
                    "text": [
                         "\"kohutavaks jumalaks\""
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "e1b4c393-c795-44f5-bd29-a364da0f9718"
          },
          {
               "context": "Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud \"Iliases\", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. \"Iliases\" nimetatakse teda \"kohutavaks jumalaks\" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk \"hiirtejumala\" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada.",
               "question": "Mis olid Apolloni kaks vastakat omadust?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         146
                    ],
                    "text": [
                         "ravijana ja haiguste toojana"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "d656163d-6f1d-4f97-8a9c-a733e9adc8d2"
          },
          {
               "context": "Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud \"Iliases\", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. \"Iliases\" nimetatakse teda \"kohutavaks jumalaks\" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk \"hiirtejumala\" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada.",
               "question": "Mis olid Apolloni kaks vastakat omadust?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         434
                    ],
                    "text": [
                         "külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "d656163d-6f1d-4f97-8a9c-a733e9adc8d2"
          },
          {
               "context": "Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud \"Iliases\", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. \"Iliases\" nimetatakse teda \"kohutavaks jumalaks\" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk \"hiirtejumala\" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada.",
               "question": "Mis olid Apolloni kaks vastakat omadust?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         562
                    ],
                    "text": [
                         "võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "d656163d-6f1d-4f97-8a9c-a733e9adc8d2"
          },
          {
               "context": "Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud \"Iliases\", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. \"Iliases\" nimetatakse teda \"kohutavaks jumalaks\" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk \"hiirtejumala\" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada.",
               "question": "Mis relva Apollon kasutas?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         348
                    ],
                    "text": [
                         "vibu ja nooltega"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "b233c917-0170-4ca3-a144-1840870814a3"
          },
          {
               "context": "Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud \"Iliases\", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. \"Iliases\" nimetatakse teda \"kohutavaks jumalaks\" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk \"hiirtejumala\" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada.",
               "question": "Mis relva Apollon kasutas?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         348
                    ],
                    "text": [
                         "vibu"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "b233c917-0170-4ca3-a144-1840870814a3"
          },
          {
               "context": "Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud \"Iliases\", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. \"Iliases\" nimetatakse teda \"kohutavaks jumalaks\" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk \"hiirtejumala\" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada.",
               "question": "Millise haiguse põhjustamises Apollonit süüdistati?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         619
                    ],
                    "text": [
                         "katku"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "1bf440d2-0675-462d-9d0e-6349d8934201"
          },
          {
               "context": "Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud \"Iliases\", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. \"Iliases\" nimetatakse teda \"kohutavaks jumalaks\" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk \"hiirtejumala\" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada.",
               "question": "Kes oli Apolloni analoog Indias?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         197
                    ],
                    "text": [
                         "haigusejumala Rudraga"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "87aa3298-3d92-42f3-9b0f-fde9b2ab2304"
          },
          {
               "context": "Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud \"Iliases\", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. \"Iliases\" nimetatakse teda \"kohutavaks jumalaks\" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk \"hiirtejumala\" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada.",
               "question": "Kes oli Apolloni analoog Indias?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         197
                    ],
                    "text": [
                         "haigusejumala"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "87aa3298-3d92-42f3-9b0f-fde9b2ab2304"
          },
          {
               "context": "Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud \"Iliases\", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. \"Iliases\" nimetatakse teda \"kohutavaks jumalaks\" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk \"hiirtejumala\" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada.",
               "question": "Kes oli Apolloni analoog Indias?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         211
                    ],
                    "text": [
                         "Rudraga"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "87aa3298-3d92-42f3-9b0f-fde9b2ab2304"
          },
          {
               "context": "Dooria traditsioonis seostus Apollon doorlaste initsiatsioonipidustuste apellai'ga, samuti Loode-Kreeka kalendrikuu Apellaiosega. Nende nimede taga on vana-makedoonia sõna pella, mis tähendab kivi. Kivid olid Apolloni kultuses olulisel kohal, eriti Delphis, kus austati maailma naba Omphalost. Nn Homerose hümnis Apollonile nimetatakse teda põhjast pärit sissetungijaks, mis kajastab tema saabumist Minose kultuuri languse järgsel ajal. Pythoni tapmine võib märkida tema võitlust maaema Gaiaga. Lohe Pythoni tapjana sai Apollonist lahingute ja võitude jumal, mistõttu Rooma armees lauldi paiaane marsil, enne lahingusse minekut, pärast võitu ning siis, kui laevastik sadamast väljus.",
               "question": "Mis looma Apollon hävitas?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         495
                    ],
                    "text": [
                         "Lohe Pythoni"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "f37c410d-4161-4e9d-ac3e-d9fbe3fb9465"
          },
          {
               "context": "Dooria traditsioonis seostus Apollon doorlaste initsiatsioonipidustuste apellai'ga, samuti Loode-Kreeka kalendrikuu Apellaiosega. Nende nimede taga on vana-makedoonia sõna pella, mis tähendab kivi. Kivid olid Apolloni kultuses olulisel kohal, eriti Delphis, kus austati maailma naba Omphalost. Nn Homerose hümnis Apollonile nimetatakse teda põhjast pärit sissetungijaks, mis kajastab tema saabumist Minose kultuuri languse järgsel ajal. Pythoni tapmine võib märkida tema võitlust maaema Gaiaga. Lohe Pythoni tapjana sai Apollonist lahingute ja võitude jumal, mistõttu Rooma armees lauldi paiaane marsil, enne lahingusse minekut, pärast võitu ning siis, kui laevastik sadamast väljus.",
               "question": "Mis looma Apollon hävitas?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         495
                    ],
                    "text": [
                         "Lohe"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "f37c410d-4161-4e9d-ac3e-d9fbe3fb9465"
          },
          {
               "context": "Dooria traditsioonis seostus Apollon doorlaste initsiatsioonipidustuste apellai'ga, samuti Loode-Kreeka kalendrikuu Apellaiosega. Nende nimede taga on vana-makedoonia sõna pella, mis tähendab kivi. Kivid olid Apolloni kultuses olulisel kohal, eriti Delphis, kus austati maailma naba Omphalost. Nn Homerose hümnis Apollonile nimetatakse teda põhjast pärit sissetungijaks, mis kajastab tema saabumist Minose kultuuri languse järgsel ajal. Pythoni tapmine võib märkida tema võitlust maaema Gaiaga. Lohe Pythoni tapjana sai Apollonist lahingute ja võitude jumal, mistõttu Rooma armees lauldi paiaane marsil, enne lahingusse minekut, pärast võitu ning siis, kui laevastik sadamast väljus.",
               "question": "Miks hakati Apollonit pidama sõjajumalaks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         495
                    ],
                    "text": [
                         "Lohe Pythoni tapjana"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "c8b76ea9-dbd9-473a-9bcc-d57a616d6773"
          },
          {
               "context": "Dooria traditsioonis seostus Apollon doorlaste initsiatsioonipidustuste apellai'ga, samuti Loode-Kreeka kalendrikuu Apellaiosega. Nende nimede taga on vana-makedoonia sõna pella, mis tähendab kivi. Kivid olid Apolloni kultuses olulisel kohal, eriti Delphis, kus austati maailma naba Omphalost. Nn Homerose hümnis Apollonile nimetatakse teda põhjast pärit sissetungijaks, mis kajastab tema saabumist Minose kultuuri languse järgsel ajal. Pythoni tapmine võib märkida tema võitlust maaema Gaiaga. Lohe Pythoni tapjana sai Apollonist lahingute ja võitude jumal, mistõttu Rooma armees lauldi paiaane marsil, enne lahingusse minekut, pärast võitu ning siis, kui laevastik sadamast väljus.",
               "question": "Kust Apollon Kreekasse saabus?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         341
                    ],
                    "text": [
                         "põhjast"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "b1e09d79-9c81-4210-a221-8a9dd7125cf5"
          },
          {
               "context": "Dooria traditsioonis seostus Apollon doorlaste initsiatsioonipidustuste apellai'ga, samuti Loode-Kreeka kalendrikuu Apellaiosega. Nende nimede taga on vana-makedoonia sõna pella, mis tähendab kivi. Kivid olid Apolloni kultuses olulisel kohal, eriti Delphis, kus austati maailma naba Omphalost. Nn Homerose hümnis Apollonile nimetatakse teda põhjast pärit sissetungijaks, mis kajastab tema saabumist Minose kultuuri languse järgsel ajal. Pythoni tapmine võib märkida tema võitlust maaema Gaiaga. Lohe Pythoni tapjana sai Apollonist lahingute ja võitude jumal, mistõttu Rooma armees lauldi paiaane marsil, enne lahingusse minekut, pärast võitu ning siis, kui laevastik sadamast väljus.",
               "question": "Mis sõnast tulenevad apellai ja Apellaios?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         73
                    ],
                    "text": [
                         "pella"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "50ba1efc-ec0b-4ac1-ac0e-544641f6b4a2"
          },
          {
               "context": "Dooria traditsioonis seostus Apollon doorlaste initsiatsioonipidustuste apellai'ga, samuti Loode-Kreeka kalendrikuu Apellaiosega. Nende nimede taga on vana-makedoonia sõna pella, mis tähendab kivi. Kivid olid Apolloni kultuses olulisel kohal, eriti Delphis, kus austati maailma naba Omphalost. Nn Homerose hümnis Apollonile nimetatakse teda põhjast pärit sissetungijaks, mis kajastab tema saabumist Minose kultuuri languse järgsel ajal. Pythoni tapmine võib märkida tema võitlust maaema Gaiaga. Lohe Pythoni tapjana sai Apollonist lahingute ja võitude jumal, mistõttu Rooma armees lauldi paiaane marsil, enne lahingusse minekut, pärast võitu ning siis, kui laevastik sadamast väljus.",
               "question": "Milline kalendrikuu sai nime Apolloni järgi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         116
                    ],
                    "text": [
                         "Apellaiosega"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "9ba2f013-f6f8-405d-aacd-55478d8bcdcd"
          },
          {
               "context": "Räägitud on ka Apolloni võimalikust mitte-kreeka, eelkõige Väike-Aasia päritolust. Apolloni ema Leto nimi pärines Lüüdiast ning teda austati Väike-Aasia rannikul. Sellega sobib ka oraaklikultus, kuna Hetiidi impeeriumis olid levinud Assüüria-Babüloonia ennustuskunst ja eksortsism. Trooja sõjas võitles Apollon troojalaste poolel ning Trooja kohal varem asunud linna Wilusa rahvusvahelistes lepingutes on nimetatud jumal Apaliunast, mis võib olla Apolloni nime hetiidikeelne kuju. Seda on seostatud ka hetiidi ja hurri katkujumala Apluga.",
               "question": "Millisest maailma piirkonnast võis Apollon pärineda?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         59
                    ],
                    "text": [
                         "Väike-Aasia"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "eb48f9b3-f052-4003-b55e-36158d1227c1"
          },
          {
               "context": "Räägitud on ka Apolloni võimalikust mitte-kreeka, eelkõige Väike-Aasia päritolust. Apolloni ema Leto nimi pärines Lüüdiast ning teda austati Väike-Aasia rannikul. Sellega sobib ka oraaklikultus, kuna Hetiidi impeeriumis olid levinud Assüüria-Babüloonia ennustuskunst ja eksortsism. Trooja sõjas võitles Apollon troojalaste poolel ning Trooja kohal varem asunud linna Wilusa rahvusvahelistes lepingutes on nimetatud jumal Apaliunast, mis võib olla Apolloni nime hetiidikeelne kuju. Seda on seostatud ka hetiidi ja hurri katkujumala Apluga.",
               "question": "Millisest maailma piirkonnast võis Apollon pärineda?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         114
                    ],
                    "text": [
                         "Lüüdiast"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "eb48f9b3-f052-4003-b55e-36158d1227c1"
          },
          {
               "context": "Räägitud on ka Apolloni võimalikust mitte-kreeka, eelkõige Väike-Aasia päritolust. Apolloni ema Leto nimi pärines Lüüdiast ning teda austati Väike-Aasia rannikul. Sellega sobib ka oraaklikultus, kuna Hetiidi impeeriumis olid levinud Assüüria-Babüloonia ennustuskunst ja eksortsism. Trooja sõjas võitles Apollon troojalaste poolel ning Trooja kohal varem asunud linna Wilusa rahvusvahelistes lepingutes on nimetatud jumal Apaliunast, mis võib olla Apolloni nime hetiidikeelne kuju. Seda on seostatud ka hetiidi ja hurri katkujumala Apluga.",
               "question": "Millisest maailma piirkonnast võis Apollon pärineda?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         200
                    ],
                    "text": [
                         "Hetiidi impeeriumis"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "eb48f9b3-f052-4003-b55e-36158d1227c1"
          },
          {
               "context": "Räägitud on ka Apolloni võimalikust mitte-kreeka, eelkõige Väike-Aasia päritolust. Apolloni ema Leto nimi pärines Lüüdiast ning teda austati Väike-Aasia rannikul. Sellega sobib ka oraaklikultus, kuna Hetiidi impeeriumis olid levinud Assüüria-Babüloonia ennustuskunst ja eksortsism. Trooja sõjas võitles Apollon troojalaste poolel ning Trooja kohal varem asunud linna Wilusa rahvusvahelistes lepingutes on nimetatud jumal Apaliunast, mis võib olla Apolloni nime hetiidikeelne kuju. Seda on seostatud ka hetiidi ja hurri katkujumala Apluga.",
               "question": "Millise linna kohale ehitati Trooja?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         367
                    ],
                    "text": [
                         "Wilusa"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "63b3b263-e33b-4bbf-92e8-becbbe2204bb"
          },
          {
               "context": "Räägitud on ka Apolloni võimalikust mitte-kreeka, eelkõige Väike-Aasia päritolust. Apolloni ema Leto nimi pärines Lüüdiast ning teda austati Väike-Aasia rannikul. Sellega sobib ka oraaklikultus, kuna Hetiidi impeeriumis olid levinud Assüüria-Babüloonia ennustuskunst ja eksortsism. Trooja sõjas võitles Apollon troojalaste poolel ning Trooja kohal varem asunud linna Wilusa rahvusvahelistes lepingutes on nimetatud jumal Apaliunast, mis võib olla Apolloni nime hetiidikeelne kuju. Seda on seostatud ka hetiidi ja hurri katkujumala Apluga.",
               "question": "Keda toetas Apollon Trooja sõjas?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         311
                    ],
                    "text": [
                         "troojalaste"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "82e45709-1279-4647-a637-2f3ccf2f12d3"
          },
          {
               "context": "Räägitud on ka Apolloni võimalikust mitte-kreeka, eelkõige Väike-Aasia päritolust. Apolloni ema Leto nimi pärines Lüüdiast ning teda austati Väike-Aasia rannikul. Sellega sobib ka oraaklikultus, kuna Hetiidi impeeriumis olid levinud Assüüria-Babüloonia ennustuskunst ja eksortsism. Trooja sõjas võitles Apollon troojalaste poolel ning Trooja kohal varem asunud linna Wilusa rahvusvahelistes lepingutes on nimetatud jumal Apaliunast, mis võib olla Apolloni nime hetiidikeelne kuju. Seda on seostatud ka hetiidi ja hurri katkujumala Apluga.",
               "question": "Mis oli Apolloni ema nimi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         96
                    ],
                    "text": [
                         "Leto"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "4c11309c-ddaf-4d20-a042-a372438e2e1c"
          },
          {
               "context": "Räägitud on ka Apolloni võimalikust mitte-kreeka, eelkõige Väike-Aasia päritolust. Apolloni ema Leto nimi pärines Lüüdiast ning teda austati Väike-Aasia rannikul. Sellega sobib ka oraaklikultus, kuna Hetiidi impeeriumis olid levinud Assüüria-Babüloonia ennustuskunst ja eksortsism. Trooja sõjas võitles Apollon troojalaste poolel ning Trooja kohal varem asunud linna Wilusa rahvusvahelistes lepingutes on nimetatud jumal Apaliunast, mis võib olla Apolloni nime hetiidikeelne kuju. Seda on seostatud ka hetiidi ja hurri katkujumala Apluga.",
               "question": "Milline hetiidi jumal on seotud Apolloniga?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         531
                    ],
                    "text": [
                         "Apluga"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "93a94b40-38f1-40be-9359-5e352138ed5f"
          },
          {
               "context": "Räägitud on ka Apolloni võimalikust mitte-kreeka, eelkõige Väike-Aasia päritolust. Apolloni ema Leto nimi pärines Lüüdiast ning teda austati Väike-Aasia rannikul. Sellega sobib ka oraaklikultus, kuna Hetiidi impeeriumis olid levinud Assüüria-Babüloonia ennustuskunst ja eksortsism. Trooja sõjas võitles Apollon troojalaste poolel ning Trooja kohal varem asunud linna Wilusa rahvusvahelistes lepingutes on nimetatud jumal Apaliunast, mis võib olla Apolloni nime hetiidikeelne kuju. Seda on seostatud ka hetiidi ja hurri katkujumala Apluga.",
               "question": "Milline hetiidi jumal on seotud Apolloniga?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         519
                    ],
                    "text": [
                         "katkujumala Apluga"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "93a94b40-38f1-40be-9359-5e352138ed5f"
          },
          {
               "context": "Räägitud on ka Apolloni võimalikust mitte-kreeka, eelkõige Väike-Aasia päritolust. Apolloni ema Leto nimi pärines Lüüdiast ning teda austati Väike-Aasia rannikul. Sellega sobib ka oraaklikultus, kuna Hetiidi impeeriumis olid levinud Assüüria-Babüloonia ennustuskunst ja eksortsism. Trooja sõjas võitles Apollon troojalaste poolel ning Trooja kohal varem asunud linna Wilusa rahvusvahelistes lepingutes on nimetatud jumal Apaliunast, mis võib olla Apolloni nime hetiidikeelne kuju. Seda on seostatud ka hetiidi ja hurri katkujumala Apluga.",
               "question": "Milline hetiidi jumal on seotud Apolloniga?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         519
                    ],
                    "text": [
                         "katkujumala"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "93a94b40-38f1-40be-9359-5e352138ed5f"
          },
          {
               "context": "Kui Zeusi naine Hera kuulis, et Leto on Zeusist rase, keelas ta Letol sünnitada kuival maal. Ringi rännates leidis Leto ujuva saare Delose, mille rahvas lubas tal sünnitada vastutasuks lubaduse eest, et tema poeg linna soosib. Hiljem kinnitas Zeus Delose merepõhja ning saarest sai Apolloni pühapaik. On öeldud ka, et Hera röövis sünnitusjumalanna Eileithyia, et Leto ei saaks sünnitada. Teised jumalad meelitasid Hera teda lahti laskma, kinkides Herale kaheksameetrise merevaigust kaelakee. Mütograafide sõnul sündis Artemis kõigepealt ning aitas seejärel Apolloni sünni juures või sündis päev varem Ortygia saarel ja aitas Letol jõuda Delosele Apollonit sünnitama. Apollon sündis kuu seitsmendal päeval (Delose traditsioonis Thargelionikuul, Delphi traditsioonis Bysiosekuul) ning tema pühad päevad olid kalendrikuu seitsmes päev, mil kuu loodi, ja kahekümnes päev, mil paistis täiskuu.",
               "question": "Kes oli Apolloni isa?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         40
                    ],
                    "text": [
                         "Zeusist"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "6f7708cc-2e23-442f-b044-73643ad02e00"
          },
          {
               "context": "Kui Zeusi naine Hera kuulis, et Leto on Zeusist rase, keelas ta Letol sünnitada kuival maal. Ringi rännates leidis Leto ujuva saare Delose, mille rahvas lubas tal sünnitada vastutasuks lubaduse eest, et tema poeg linna soosib. Hiljem kinnitas Zeus Delose merepõhja ning saarest sai Apolloni pühapaik. On öeldud ka, et Hera röövis sünnitusjumalanna Eileithyia, et Leto ei saaks sünnitada. Teised jumalad meelitasid Hera teda lahti laskma, kinkides Herale kaheksameetrise merevaigust kaelakee. Mütograafide sõnul sündis Artemis kõigepealt ning aitas seejärel Apolloni sünni juures või sündis päev varem Ortygia saarel ja aitas Letol jõuda Delosele Apollonit sünnitama. Apollon sündis kuu seitsmendal päeval (Delose traditsioonis Thargelionikuul, Delphi traditsioonis Bysiosekuul) ning tema pühad päevad olid kalendrikuu seitsmes päev, mil kuu loodi, ja kahekümnes päev, mil paistis täiskuu.",
               "question": "Kes oli Apolloni õde?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         518
                    ],
                    "text": [
                         "Artemis"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "b7352a9d-fc9f-4ac6-8a90-71c6eacaff2d"
          },
          {
               "context": "Kui Zeusi naine Hera kuulis, et Leto on Zeusist rase, keelas ta Letol sünnitada kuival maal. Ringi rännates leidis Leto ujuva saare Delose, mille rahvas lubas tal sünnitada vastutasuks lubaduse eest, et tema poeg linna soosib. Hiljem kinnitas Zeus Delose merepõhja ning saarest sai Apolloni pühapaik. On öeldud ka, et Hera röövis sünnitusjumalanna Eileithyia, et Leto ei saaks sünnitada. Teised jumalad meelitasid Hera teda lahti laskma, kinkides Herale kaheksameetrise merevaigust kaelakee. Mütograafide sõnul sündis Artemis kõigepealt ning aitas seejärel Apolloni sünni juures või sündis päev varem Ortygia saarel ja aitas Letol jõuda Delosele Apollonit sünnitama. Apollon sündis kuu seitsmendal päeval (Delose traditsioonis Thargelionikuul, Delphi traditsioonis Bysiosekuul) ning tema pühad päevad olid kalendrikuu seitsmes päev, mil kuu loodi, ja kahekümnes päev, mil paistis täiskuu.",
               "question": "Kus Apollon sündis?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         132
                    ],
                    "text": [
                         "Delose"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "b7e97536-25ef-4701-af5c-40fc6e8e590a"
          },
          {
               "context": "Kui Zeusi naine Hera kuulis, et Leto on Zeusist rase, keelas ta Letol sünnitada kuival maal. Ringi rännates leidis Leto ujuva saare Delose, mille rahvas lubas tal sünnitada vastutasuks lubaduse eest, et tema poeg linna soosib. Hiljem kinnitas Zeus Delose merepõhja ning saarest sai Apolloni pühapaik. On öeldud ka, et Hera röövis sünnitusjumalanna Eileithyia, et Leto ei saaks sünnitada. Teised jumalad meelitasid Hera teda lahti laskma, kinkides Herale kaheksameetrise merevaigust kaelakee. Mütograafide sõnul sündis Artemis kõigepealt ning aitas seejärel Apolloni sünni juures või sündis päev varem Ortygia saarel ja aitas Letol jõuda Delosele Apollonit sünnitama. Apollon sündis kuu seitsmendal päeval (Delose traditsioonis Thargelionikuul, Delphi traditsioonis Bysiosekuul) ning tema pühad päevad olid kalendrikuu seitsmes päev, mil kuu loodi, ja kahekümnes päev, mil paistis täiskuu.",
               "question": "Kus Apollon sündis?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         120
                    ],
                    "text": [
                         "ujuva saare Delose"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "b7e97536-25ef-4701-af5c-40fc6e8e590a"
          },
          {
               "context": "Kui Zeusi naine Hera kuulis, et Leto on Zeusist rase, keelas ta Letol sünnitada kuival maal. Ringi rännates leidis Leto ujuva saare Delose, mille rahvas lubas tal sünnitada vastutasuks lubaduse eest, et tema poeg linna soosib. Hiljem kinnitas Zeus Delose merepõhja ning saarest sai Apolloni pühapaik. On öeldud ka, et Hera röövis sünnitusjumalanna Eileithyia, et Leto ei saaks sünnitada. Teised jumalad meelitasid Hera teda lahti laskma, kinkides Herale kaheksameetrise merevaigust kaelakee. Mütograafide sõnul sündis Artemis kõigepealt ning aitas seejärel Apolloni sünni juures või sündis päev varem Ortygia saarel ja aitas Letol jõuda Delosele Apollonit sünnitama. Apollon sündis kuu seitsmendal päeval (Delose traditsioonis Thargelionikuul, Delphi traditsioonis Bysiosekuul) ning tema pühad päevad olid kalendrikuu seitsmes päev, mil kuu loodi, ja kahekümnes päev, mil paistis täiskuu.",
               "question": "Kus Apollon sündis?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         126
                    ],
                    "text": [
                         "saare Delose"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "b7e97536-25ef-4701-af5c-40fc6e8e590a"
          },
          {
               "context": "Kui Zeusi naine Hera kuulis, et Leto on Zeusist rase, keelas ta Letol sünnitada kuival maal. Ringi rännates leidis Leto ujuva saare Delose, mille rahvas lubas tal sünnitada vastutasuks lubaduse eest, et tema poeg linna soosib. Hiljem kinnitas Zeus Delose merepõhja ning saarest sai Apolloni pühapaik. On öeldud ka, et Hera röövis sünnitusjumalanna Eileithyia, et Leto ei saaks sünnitada. Teised jumalad meelitasid Hera teda lahti laskma, kinkides Herale kaheksameetrise merevaigust kaelakee. Mütograafide sõnul sündis Artemis kõigepealt ning aitas seejärel Apolloni sünni juures või sündis päev varem Ortygia saarel ja aitas Letol jõuda Delosele Apollonit sünnitama. Apollon sündis kuu seitsmendal päeval (Delose traditsioonis Thargelionikuul, Delphi traditsioonis Bysiosekuul) ning tema pühad päevad olid kalendrikuu seitsmes päev, mil kuu loodi, ja kahekümnes päev, mil paistis täiskuu.",
               "question": "Kui pikk oli Herale kingitud ehe?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         454
                    ],
                    "text": [
                         "kaheksameetrise"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "7a2e6eed-91fd-429d-a9ed-8992515659ba"
          },
          {
               "context": "Kui Zeusi naine Hera kuulis, et Leto on Zeusist rase, keelas ta Letol sünnitada kuival maal. Ringi rännates leidis Leto ujuva saare Delose, mille rahvas lubas tal sünnitada vastutasuks lubaduse eest, et tema poeg linna soosib. Hiljem kinnitas Zeus Delose merepõhja ning saarest sai Apolloni pühapaik. On öeldud ka, et Hera röövis sünnitusjumalanna Eileithyia, et Leto ei saaks sünnitada. Teised jumalad meelitasid Hera teda lahti laskma, kinkides Herale kaheksameetrise merevaigust kaelakee. Mütograafide sõnul sündis Artemis kõigepealt ning aitas seejärel Apolloni sünni juures või sündis päev varem Ortygia saarel ja aitas Letol jõuda Delosele Apollonit sünnitama. Apollon sündis kuu seitsmendal päeval (Delose traditsioonis Thargelionikuul, Delphi traditsioonis Bysiosekuul) ning tema pühad päevad olid kalendrikuu seitsmes päev, mil kuu loodi, ja kahekümnes päev, mil paistis täiskuu.",
               "question": "Mis kuupäeval on Apolloni sünnipäev?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         686
                    ],
                    "text": [
                         "seitsmendal"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "f3741a8a-02bc-4a13-b5ee-d51eee384f1d"
          },
          {
               "context": "Kui Zeusi naine Hera kuulis, et Leto on Zeusist rase, keelas ta Letol sünnitada kuival maal. Ringi rännates leidis Leto ujuva saare Delose, mille rahvas lubas tal sünnitada vastutasuks lubaduse eest, et tema poeg linna soosib. Hiljem kinnitas Zeus Delose merepõhja ning saarest sai Apolloni pühapaik. On öeldud ka, et Hera röövis sünnitusjumalanna Eileithyia, et Leto ei saaks sünnitada. Teised jumalad meelitasid Hera teda lahti laskma, kinkides Herale kaheksameetrise merevaigust kaelakee. Mütograafide sõnul sündis Artemis kõigepealt ning aitas seejärel Apolloni sünni juures või sündis päev varem Ortygia saarel ja aitas Letol jõuda Delosele Apollonit sünnitama. Apollon sündis kuu seitsmendal päeval (Delose traditsioonis Thargelionikuul, Delphi traditsioonis Bysiosekuul) ning tema pühad päevad olid kalendrikuu seitsmes päev, mil kuu loodi, ja kahekümnes päev, mil paistis täiskuu.",
               "question": "Mis kuupäeval on Apolloni sünnipäev?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         686
                    ],
                    "text": [
                         "seitsmendal päeval"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "f3741a8a-02bc-4a13-b5ee-d51eee384f1d"
          },
          {
               "context": "Kui Zeusi naine Hera kuulis, et Leto on Zeusist rase, keelas ta Letol sünnitada kuival maal. Ringi rännates leidis Leto ujuva saare Delose, mille rahvas lubas tal sünnitada vastutasuks lubaduse eest, et tema poeg linna soosib. Hiljem kinnitas Zeus Delose merepõhja ning saarest sai Apolloni pühapaik. On öeldud ka, et Hera röövis sünnitusjumalanna Eileithyia, et Leto ei saaks sünnitada. Teised jumalad meelitasid Hera teda lahti laskma, kinkides Herale kaheksameetrise merevaigust kaelakee. Mütograafide sõnul sündis Artemis kõigepealt ning aitas seejärel Apolloni sünni juures või sündis päev varem Ortygia saarel ja aitas Letol jõuda Delosele Apollonit sünnitama. Apollon sündis kuu seitsmendal päeval (Delose traditsioonis Thargelionikuul, Delphi traditsioonis Bysiosekuul) ning tema pühad päevad olid kalendrikuu seitsmes päev, mil kuu loodi, ja kahekümnes päev, mil paistis täiskuu.",
               "question": "Mis kuupäeval on Apolloni sünnipäev?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         682
                    ],
                    "text": [
                         "kuu seitsmendal päeval"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "f3741a8a-02bc-4a13-b5ee-d51eee384f1d"
          },
          {
               "context": "Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: \"Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!\" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid.",
               "question": "Kes tappis Hyakinthose?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         18
                    ],
                    "text": [
                         "Apollonil"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "8995edcc-c41e-4380-984a-0391d94f9acf"
          },
          {
               "context": "Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: \"Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!\" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid.",
               "question": "Millise vahendiga Apollon Hyakinthose surmas?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         129
                    ],
                    "text": [
                         "ketta"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "652d72ee-95cf-4515-97a7-180d65ae26af"
          },
          {
               "context": "Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: \"Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!\" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid.",
               "question": "Kuidas reageeris Apollon sõbra surmale?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         235
                    ],
                    "text": [
                         "tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "b38e8031-9442-4378-8384-66f8741d30a8"
          },
          {
               "context": "Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: \"Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!\" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid.",
               "question": "Kuidas reageeris Apollon sõbra surmale?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         235
                    ],
                    "text": [
                         "tõstis Hyakinthose kätele"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "b38e8031-9442-4378-8384-66f8741d30a8"
          },
          {
               "context": "Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: \"Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!\" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid.",
               "question": "Kuidas reageeris Apollon sõbra surmale?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         264
                    ],
                    "text": [
                         "püüdis haava sulgeda"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "b38e8031-9442-4378-8384-66f8741d30a8"
          },
          {
               "context": "Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: \"Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!\" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid.",
               "question": "Kuidas reageeris Apollon sõbra surmale?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         235
                    ],
                    "text": [
                         "tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "b38e8031-9442-4378-8384-66f8741d30a8"
          },
          {
               "context": "Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: \"Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!\" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid.",
               "question": "Kuidas reageeris Apollon sõbra surmale?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         264
                    ],
                    "text": [
                         "püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "b38e8031-9442-4378-8384-66f8741d30a8"
          },
          {
               "context": "Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: \"Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!\" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid.",
               "question": "Mis juhtus muruga pärast Apolloni soovi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         439
                    ],
                    "text": [
                         "muutus verine rohi taas roheliseks"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "15320d17-cba3-4ffd-9538-7fb8964abaa4"
          },
          {
               "context": "Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: \"Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!\" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid.",
               "question": "Mis taimed läksid õide?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         515
                    ],
                    "text": [
                         "hüatsindid"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "51acb9b8-fcd5-4efe-8eec-945635efd932"
          },
          {
               "context": "Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: \"Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!\" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid.",
               "question": "Mis taimed läksid õide?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         496
                    ],
                    "text": [
                         "imekaunid lilled – hüatsindid"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "51acb9b8-fcd5-4efe-8eec-945635efd932"
          },
          {
               "context": "Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: \"Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!\" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid.",
               "question": "Mis taimed läksid õide?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         506
                    ],
                    "text": [
                         "lilled"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "51acb9b8-fcd5-4efe-8eec-945635efd932"
          },
          {
               "context": "Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: \"Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!\" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid.",
               "question": "Mis taimed läksid õide?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         496
                    ],
                    "text": [
                         "imekaunid lilled"
                    ]
               },
               "title": "Apollon",
               "id": "51acb9b8-fcd5-4efe-8eec-945635efd932"
          },
          {
               "context": "Rusizi jõe määrasid oma alade piiriks Belgia ja Saksamaa 11. augustil 1910 allkirjastatud leppega. Aastal 1924 määras Belgia ja Suurbritannia vaheline protokoll Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri kohal, kus praegu on Burundi, Rwanda ja Tansaania piiri kolmikpunkt Mwibu ja Kagera voolunõvade liitumiskohal. Pärast Esimest maailmasõda anti Kisaka ehk Kissaga ringkond (praegu Gisaka ringkond) Rwanda kirdeosas lühikeseks ajaks Briti mandaadi alla, et saaks rajada läbi Briti alade raudtee Ugandasse. Samuti anti Bugufi piirkond Ruvuvu ja Kagera jõe vahel praegusest Burundi-Tansaania piirist läänes Tanganjika osaks.",
               "question": "Kelle kontrolli alla läks pärast Esimest maailmasõda praegune Gisaka ringkond?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         425
                    ],
                    "text": [
                         "Briti"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "aa5fc084-7888-4480-b04b-c4d6ade74b9f"
          },
          {
               "context": "Rusizi jõe määrasid oma alade piiriks Belgia ja Saksamaa 11. augustil 1910 allkirjastatud leppega. Aastal 1924 määras Belgia ja Suurbritannia vaheline protokoll Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri kohal, kus praegu on Burundi, Rwanda ja Tansaania piiri kolmikpunkt Mwibu ja Kagera voolunõvade liitumiskohal. Pärast Esimest maailmasõda anti Kisaka ehk Kissaga ringkond (praegu Gisaka ringkond) Rwanda kirdeosas lühikeseks ajaks Briti mandaadi alla, et saaks rajada läbi Briti alade raudtee Ugandasse. Samuti anti Bugufi piirkond Ruvuvu ja Kagera jõe vahel praegusest Burundi-Tansaania piirist läänes Tanganjika osaks.",
               "question": "Kelle kontrolli alla läks pärast Esimest maailmasõda praegune Gisaka ringkond?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         425
                    ],
                    "text": [
                         "Briti mandaadi"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "aa5fc084-7888-4480-b04b-c4d6ade74b9f"
          },
          {
               "context": "Rusizi jõe määrasid oma alade piiriks Belgia ja Saksamaa 11. augustil 1910 allkirjastatud leppega. Aastal 1924 määras Belgia ja Suurbritannia vaheline protokoll Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri kohal, kus praegu on Burundi, Rwanda ja Tansaania piiri kolmikpunkt Mwibu ja Kagera voolunõvade liitumiskohal. Pärast Esimest maailmasõda anti Kisaka ehk Kissaga ringkond (praegu Gisaka ringkond) Rwanda kirdeosas lühikeseks ajaks Briti mandaadi alla, et saaks rajada läbi Briti alade raudtee Ugandasse. Samuti anti Bugufi piirkond Ruvuvu ja Kagera jõe vahel praegusest Burundi-Tansaania piirist läänes Tanganjika osaks.",
               "question": "Kelle kontrolli alla läks pärast Esimest maailmasõda praegune Gisaka ringkond?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         425
                    ],
                    "text": [
                         "Briti mandaadi alla"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "aa5fc084-7888-4480-b04b-c4d6ade74b9f"
          },
          {
               "context": "Rusizi jõe määrasid oma alade piiriks Belgia ja Saksamaa 11. augustil 1910 allkirjastatud leppega. Aastal 1924 määras Belgia ja Suurbritannia vaheline protokoll Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri kohal, kus praegu on Burundi, Rwanda ja Tansaania piiri kolmikpunkt Mwibu ja Kagera voolunõvade liitumiskohal. Pärast Esimest maailmasõda anti Kisaka ehk Kissaga ringkond (praegu Gisaka ringkond) Rwanda kirdeosas lühikeseks ajaks Briti mandaadi alla, et saaks rajada läbi Briti alade raudtee Ugandasse. Samuti anti Bugufi piirkond Ruvuvu ja Kagera jõe vahel praegusest Burundi-Tansaania piirist läänes Tanganjika osaks.",
               "question": "Millal muutus Rusiz Belgia ja Saksa alade piirijõeks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         57
                    ],
                    "text": [
                         "11. augustil 1910"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "de944888-f89f-4dab-8e63-f9d7013ed0db"
          },
          {
               "context": "Rusizi jõe määrasid oma alade piiriks Belgia ja Saksamaa 11. augustil 1910 allkirjastatud leppega. Aastal 1924 määras Belgia ja Suurbritannia vaheline protokoll Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri kohal, kus praegu on Burundi, Rwanda ja Tansaania piiri kolmikpunkt Mwibu ja Kagera voolunõvade liitumiskohal. Pärast Esimest maailmasõda anti Kisaka ehk Kissaga ringkond (praegu Gisaka ringkond) Rwanda kirdeosas lühikeseks ajaks Briti mandaadi alla, et saaks rajada läbi Briti alade raudtee Ugandasse. Samuti anti Bugufi piirkond Ruvuvu ja Kagera jõe vahel praegusest Burundi-Tansaania piirist läänes Tanganjika osaks.",
               "question": "Millal muutus Rusiz Belgia ja Saksa alade piirijõeks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         70
                    ],
                    "text": [
                         "1910"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "de944888-f89f-4dab-8e63-f9d7013ed0db"
          },
          {
               "context": "Rusizi jõe määrasid oma alade piiriks Belgia ja Saksamaa 11. augustil 1910 allkirjastatud leppega. Aastal 1924 määras Belgia ja Suurbritannia vaheline protokoll Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri kohal, kus praegu on Burundi, Rwanda ja Tansaania piiri kolmikpunkt Mwibu ja Kagera voolunõvade liitumiskohal. Pärast Esimest maailmasõda anti Kisaka ehk Kissaga ringkond (praegu Gisaka ringkond) Rwanda kirdeosas lühikeseks ajaks Briti mandaadi alla, et saaks rajada läbi Briti alade raudtee Ugandasse. Samuti anti Bugufi piirkond Ruvuvu ja Kagera jõe vahel praegusest Burundi-Tansaania piirist läänes Tanganjika osaks.",
               "question": "Kuhu suundus raudtee läbi Kisaka?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         487
                    ],
                    "text": [
                         "Ugandasse"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "38023638-04db-42f9-89c2-111010015b34"
          },
          {
               "context": "Rusizi jõe määrasid oma alade piiriks Belgia ja Saksamaa 11. augustil 1910 allkirjastatud leppega. Aastal 1924 määras Belgia ja Suurbritannia vaheline protokoll Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri kohal, kus praegu on Burundi, Rwanda ja Tansaania piiri kolmikpunkt Mwibu ja Kagera voolunõvade liitumiskohal. Pärast Esimest maailmasõda anti Kisaka ehk Kissaga ringkond (praegu Gisaka ringkond) Rwanda kirdeosas lühikeseks ajaks Briti mandaadi alla, et saaks rajada läbi Briti alade raudtee Ugandasse. Samuti anti Bugufi piirkond Ruvuvu ja Kagera jõe vahel praegusest Burundi-Tansaania piirist läänes Tanganjika osaks.",
               "question": "Kes otsustasid Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri asukoha?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         118
                    ],
                    "text": [
                         "Belgia ja Suurbritannia"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "2d47dff1-ab39-4c88-b4e8-888242e1e942"
          },
          {
               "context": "Rusizi jõe määrasid oma alade piiriks Belgia ja Saksamaa 11. augustil 1910 allkirjastatud leppega. Aastal 1924 määras Belgia ja Suurbritannia vaheline protokoll Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri kohal, kus praegu on Burundi, Rwanda ja Tansaania piiri kolmikpunkt Mwibu ja Kagera voolunõvade liitumiskohal. Pärast Esimest maailmasõda anti Kisaka ehk Kissaga ringkond (praegu Gisaka ringkond) Rwanda kirdeosas lühikeseks ajaks Briti mandaadi alla, et saaks rajada läbi Briti alade raudtee Ugandasse. Samuti anti Bugufi piirkond Ruvuvu ja Kagera jõe vahel praegusest Burundi-Tansaania piirist läänes Tanganjika osaks.",
               "question": "Milliste jõgede vaheline piirkond anti Tanganjikale?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         526
                    ],
                    "text": [
                         "Ruvuvu ja Kagera"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "acddf874-0312-4987-86ab-389e513d2335"
          },
          {
               "context": "Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku.",
               "question": "Kuidas kutsutakse Aafrika murranguvööndit teise nimega?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         206
                    ],
                    "text": [
                         "Ida-Aafrika riftivööndist"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "81eee75a-a282-4f55-833a-82097993d9be"
          },
          {
               "context": "Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku.",
               "question": "Mis kõrgusel on Burundi kõige madalam osa?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         287
                    ],
                    "text": [
                         "780–1000 m"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "63562f88-ac7f-4a0d-98dc-a2d5181f0986"
          },
          {
               "context": "Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku.",
               "question": "Mis kõrgusel on Burundi kõige madalam osa?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         420
                    ],
                    "text": [
                         "770 m"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "63562f88-ac7f-4a0d-98dc-a2d5181f0986"
          },
          {
               "context": "Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku.",
               "question": "Mis kõrgusel on Burundi kõige madalam osa?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         414
                    ],
                    "text": [
                         "umbes 770 m"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "63562f88-ac7f-4a0d-98dc-a2d5181f0986"
          },
          {
               "context": "Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku.",
               "question": "Mis nime kannab Burundi ainus madal tasandik?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         315
                    ],
                    "text": [
                         "Imbo tasandik"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "87babeee-cef7-4b22-bc1e-1ca315ce64e2"
          },
          {
               "context": "Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku.",
               "question": "Mis nime kannab Burundi ainus madal tasandik?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         315
                    ],
                    "text": [
                         "Imbo"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "87babeee-cef7-4b22-bc1e-1ca315ce64e2"
          },
          {
               "context": "Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku.",
               "question": "Kus paikneb Tanganjika järv?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         472
                    ],
                    "text": [
                         "alangus"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "06ac13c2-d80d-45a7-b803-ee056d05b7b0"
          },
          {
               "context": "Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku.",
               "question": "Kus paikneb Tanganjika järv?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         414
                    ],
                    "text": [
                         "umbes 770 m kõrgusel merepinnast"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "06ac13c2-d80d-45a7-b803-ee056d05b7b0"
          },
          {
               "context": "Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku.",
               "question": "Millisesse järve voolab Rusiz?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         59
                    ],
                    "text": [
                         "Tanganjika"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "3e767786-d5a3-4564-9677-73086b2b3416"
          },
          {
               "context": "Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku.",
               "question": "Millisesse järve voolab Rusiz?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         59
                    ],
                    "text": [
                         "Tanganjika järve"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "3e767786-d5a3-4564-9677-73086b2b3416"
          },
          {
               "context": "Parlament oli varem ühekojaline Rahvuskogu (Assemblée Nationale), nüüd kahekojaline. Rahvuskogus oli varem 81 kohta, kuid 1998. aasta üleminekupõhiseaduse kohaselt (1998) suurenes see 121-le. Selle valis rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem oli võrdeline. Ülemkoda on Senat, millel on 49 kohta. Neist 34 valib etniliselt tasakaalustatud valijameestekogu 17 provintsis. Alamkoda Rahvuskogu koosneb nüüd vähemalt 100 liikmest (pärast 2005. aasta valimisi valib rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem on võrdeline. Kummaski kojas peab olema vähemalt 30% naisi. Rahvuskogus on hutude ja tutside proportsioon 60:40; kolm kohta on ette nähtud batvatele.",
               "question": "Mis rahvuse esindajaid on rahvuskogus kõige rohkem?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         563
                    ],
                    "text": [
                         "hutude"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "147083d6-765a-436c-bc4d-8239ff6b0688"
          },
          {
               "context": "Parlament oli varem ühekojaline Rahvuskogu (Assemblée Nationale), nüüd kahekojaline. Rahvuskogus oli varem 81 kohta, kuid 1998. aasta üleminekupõhiseaduse kohaselt (1998) suurenes see 121-le. Selle valis rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem oli võrdeline. Ülemkoda on Senat, millel on 49 kohta. Neist 34 valib etniliselt tasakaalustatud valijameestekogu 17 provintsis. Alamkoda Rahvuskogu koosneb nüüd vähemalt 100 liikmest (pärast 2005. aasta valimisi valib rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem on võrdeline. Kummaski kojas peab olema vähemalt 30% naisi. Rahvuskogus on hutude ja tutside proportsioon 60:40; kolm kohta on ette nähtud batvatele.",
               "question": "Kuidas kutsutakse Burundi parlamendi ülemkoda?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         264
                    ],
                    "text": [
                         "Senat"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "4cdd0624-c280-442b-9a0c-2a0003e683b8"
          },
          {
               "context": "Parlament oli varem ühekojaline Rahvuskogu (Assemblée Nationale), nüüd kahekojaline. Rahvuskogus oli varem 81 kohta, kuid 1998. aasta üleminekupõhiseaduse kohaselt (1998) suurenes see 121-le. Selle valis rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem oli võrdeline. Ülemkoda on Senat, millel on 49 kohta. Neist 34 valib etniliselt tasakaalustatud valijameestekogu 17 provintsis. Alamkoda Rahvuskogu koosneb nüüd vähemalt 100 liikmest (pärast 2005. aasta valimisi valib rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem on võrdeline. Kummaski kojas peab olema vähemalt 30% naisi. Rahvuskogus on hutude ja tutside proportsioon 60:40; kolm kohta on ette nähtud batvatele.",
               "question": "Kuidas kutsutakse Burundi parlamendi alamkoda?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         32
                    ],
                    "text": [
                         "Rahvuskogu"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "7f030d1e-3325-4f24-b8d0-fc796a28d492"
          },
          {
               "context": "Parlament oli varem ühekojaline Rahvuskogu (Assemblée Nationale), nüüd kahekojaline. Rahvuskogus oli varem 81 kohta, kuid 1998. aasta üleminekupõhiseaduse kohaselt (1998) suurenes see 121-le. Selle valis rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem oli võrdeline. Ülemkoda on Senat, millel on 49 kohta. Neist 34 valib etniliselt tasakaalustatud valijameestekogu 17 provintsis. Alamkoda Rahvuskogu koosneb nüüd vähemalt 100 liikmest (pärast 2005. aasta valimisi valib rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem on võrdeline. Kummaski kojas peab olema vähemalt 30% naisi. Rahvuskogus on hutude ja tutside proportsioon 60:40; kolm kohta on ette nähtud batvatele.",
               "question": "Kui pikk on parlamendi valimisperiood?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         211
                    ],
                    "text": [
                         "5 aastaks"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "29fb573d-aac9-46b0-8bcf-8b9f4db71c8f"
          },
          {
               "context": "Parlament oli varem ühekojaline Rahvuskogu (Assemblée Nationale), nüüd kahekojaline. Rahvuskogus oli varem 81 kohta, kuid 1998. aasta üleminekupõhiseaduse kohaselt (1998) suurenes see 121-le. Selle valis rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem oli võrdeline. Ülemkoda on Senat, millel on 49 kohta. Neist 34 valib etniliselt tasakaalustatud valijameestekogu 17 provintsis. Alamkoda Rahvuskogu koosneb nüüd vähemalt 100 liikmest (pärast 2005. aasta valimisi valib rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem on võrdeline. Kummaski kojas peab olema vähemalt 30% naisi. Rahvuskogus on hutude ja tutside proportsioon 60:40; kolm kohta on ette nähtud batvatele.",
               "question": "Milline on naiste kvoot parlamendis?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         528
                    ],
                    "text": [
                         "vähemalt 30%"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "c08b0c95-e825-48c3-83ba-81fc1ecde235"
          },
          {
               "context": "Parlament oli varem ühekojaline Rahvuskogu (Assemblée Nationale), nüüd kahekojaline. Rahvuskogus oli varem 81 kohta, kuid 1998. aasta üleminekupõhiseaduse kohaselt (1998) suurenes see 121-le. Selle valis rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem oli võrdeline. Ülemkoda on Senat, millel on 49 kohta. Neist 34 valib etniliselt tasakaalustatud valijameestekogu 17 provintsis. Alamkoda Rahvuskogu koosneb nüüd vähemalt 100 liikmest (pärast 2005. aasta valimisi valib rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem on võrdeline. Kummaski kojas peab olema vähemalt 30% naisi. Rahvuskogus on hutude ja tutside proportsioon 60:40; kolm kohta on ette nähtud batvatele.",
               "question": "Milline on naiste kvoot parlamendis?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         537
                    ],
                    "text": [
                         "30%"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "c08b0c95-e825-48c3-83ba-81fc1ecde235"
          },
          {
               "context": "1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu.",
               "question": "Millal puhkes Burundis kodusõda?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         0
                    ],
                    "text": [
                         "1990ndate algul"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "9c4eef36-c5c0-4d04-afa5-cceedd0016b8"
          },
          {
               "context": "1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu.",
               "question": "Millal lõppes Burundis rahuaeg?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         0
                    ],
                    "text": [
                         "1990ndate algul"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "62a77acc-70d4-4f16-9547-27d7fda7b03f"
          },
          {
               "context": "1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu.",
               "question": "Kes moodustavad Burundis eliidi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         323
                    ],
                    "text": [
                         "tutsidest"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "614855c3-9ef4-4be5-8a23-54c818ddd4f9"
          },
          {
               "context": "1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu.",
               "question": "Kes moodustavad Burundis eliidi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         313
                    ],
                    "text": [
                         "peamiselt tutsidest"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "614855c3-9ef4-4be5-8a23-54c818ddd4f9"
          },
          {
               "context": "1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu.",
               "question": "Milline oli rahvusvaheliste sanktsioonide mõju Burundile?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         393
                    ],
                    "text": [
                         "suure majanduslanguse"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "d5225862-956d-4441-b7c4-0def7337e200"
          },
          {
               "context": "1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu.",
               "question": "Milline oli rahvusvaheliste sanktsioonide mõju Burundile?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         399
                    ],
                    "text": [
                         "majanduslanguse"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "d5225862-956d-4441-b7c4-0def7337e200"
          },
          {
               "context": "1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu.",
               "question": "Milline oli rahvusvaheliste sanktsioonide mõju Burundile?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         416
                    ],
                    "text": [
                         "Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "d5225862-956d-4441-b7c4-0def7337e200"
          },
          {
               "context": "1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu.",
               "question": "Milline oli rahvusvaheliste sanktsioonide mõju Burundile?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         416
                    ],
                    "text": [
                         "Tekkis importkaupade nappus"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "d5225862-956d-4441-b7c4-0def7337e200"
          },
          {
               "context": "1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu.",
               "question": "Milline oli rahvusvaheliste sanktsioonide mõju Burundile?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         423
                    ],
                    "text": [
                         "importkaupade nappus ja väljavedu raskenes"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "d5225862-956d-4441-b7c4-0def7337e200"
          },
          {
               "context": "1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu.",
               "question": "Mis riigi kaupu veeti salaja läbi Burundi välja?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         535
                    ],
                    "text": [
                         "Kongo DV-s"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "f86786b7-f294-4f61-9f1f-f79aaa336928"
          },
          {
               "context": "1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu.",
               "question": "Mis riigi kaupu veeti salaja läbi Burundi välja?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         522
                    ],
                    "text": [
                         "naaberriigis Kongo DV-s"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "f86786b7-f294-4f61-9f1f-f79aaa336928"
          },
          {
               "context": "1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu.",
               "question": "Mis riigi kaupu veeti salaja läbi Burundi välja?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         535
                    ],
                    "text": [
                         "Kongo"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "f86786b7-f294-4f61-9f1f-f79aaa336928"
          },
          {
               "context": "Tähtsamad ekspordikultuurid on kohv ja tee. 1980ndate lõpus muutus oluliseks ekspordiartikliks puuvill, kuid 1990ndate keskel selle tootmine langes järsult. Ka suhkrut jääb ekspordiks veidi üle. Suurema osa kohvist moodustab araabika. Kohvi kasvatab umbes miljon väiketalupoega. 2000. aastal moodustas kohv umbes 70% riigi ekspordituludest, tee umbes 25%. Tootmine, eriti kohvitootmine on 1990. aastate algusest tugevasti kõikunud, põhjuseks kodusõda ja maailmaturuhindade kõikumine. 1990ndate teisel poolel kahjustasid kohvi tootmist ka majandussanktsioonid, kuigi kohvi veeti välja ka salakaubana. 1999. aastal moodustasid kohvitulud veel ainult 30 miljonit USA dollarit. Peale sõja vähendas tootmist ka põud.",
               "question": "Millega Burundi väliskaubanduses kõige rohkem tulu teenib?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         31
                    ],
                    "text": [
                         "kohv"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "bb23fcbe-73a7-48ab-882b-6199abe7cf16"
          },
          {
               "context": "Tähtsamad ekspordikultuurid on kohv ja tee. 1980ndate lõpus muutus oluliseks ekspordiartikliks puuvill, kuid 1990ndate keskel selle tootmine langes järsult. Ka suhkrut jääb ekspordiks veidi üle. Suurema osa kohvist moodustab araabika. Kohvi kasvatab umbes miljon väiketalupoega. 2000. aastal moodustas kohv umbes 70% riigi ekspordituludest, tee umbes 25%. Tootmine, eriti kohvitootmine on 1990. aastate algusest tugevasti kõikunud, põhjuseks kodusõda ja maailmaturuhindade kõikumine. 1990ndate teisel poolel kahjustasid kohvi tootmist ka majandussanktsioonid, kuigi kohvi veeti välja ka salakaubana. 1999. aastal moodustasid kohvitulud veel ainult 30 miljonit USA dollarit. Peale sõja vähendas tootmist ka põud.",
               "question": "Milline on Burundi levinuim kohvisort?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         225
                    ],
                    "text": [
                         "araabika"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "306499da-1245-4f34-b0af-d91f0a66d66d"
          },
          {
               "context": "Tähtsamad ekspordikultuurid on kohv ja tee. 1980ndate lõpus muutus oluliseks ekspordiartikliks puuvill, kuid 1990ndate keskel selle tootmine langes järsult. Ka suhkrut jääb ekspordiks veidi üle. Suurema osa kohvist moodustab araabika. Kohvi kasvatab umbes miljon väiketalupoega. 2000. aastal moodustas kohv umbes 70% riigi ekspordituludest, tee umbes 25%. Tootmine, eriti kohvitootmine on 1990. aastate algusest tugevasti kõikunud, põhjuseks kodusõda ja maailmaturuhindade kõikumine. 1990ndate teisel poolel kahjustasid kohvi tootmist ka majandussanktsioonid, kuigi kohvi veeti välja ka salakaubana. 1999. aastal moodustasid kohvitulud veel ainult 30 miljonit USA dollarit. Peale sõja vähendas tootmist ka põud.",
               "question": "Mis on mõjutanud Burundi kohvitoodangu suurust?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         442
                    ],
                    "text": [
                         "kodusõda ja maailmaturuhindade kõikumine"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "c5adfb41-548d-489d-b88a-cfd48a1a0c29"
          },
          {
               "context": "Tähtsamad ekspordikultuurid on kohv ja tee. 1980ndate lõpus muutus oluliseks ekspordiartikliks puuvill, kuid 1990ndate keskel selle tootmine langes järsult. Ka suhkrut jääb ekspordiks veidi üle. Suurema osa kohvist moodustab araabika. Kohvi kasvatab umbes miljon väiketalupoega. 2000. aastal moodustas kohv umbes 70% riigi ekspordituludest, tee umbes 25%. Tootmine, eriti kohvitootmine on 1990. aastate algusest tugevasti kõikunud, põhjuseks kodusõda ja maailmaturuhindade kõikumine. 1990ndate teisel poolel kahjustasid kohvi tootmist ka majandussanktsioonid, kuigi kohvi veeti välja ka salakaubana. 1999. aastal moodustasid kohvitulud veel ainult 30 miljonit USA dollarit. Peale sõja vähendas tootmist ka põud.",
               "question": "Mis on mõjutanud Burundi kohvitoodangu suurust?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         442
                    ],
                    "text": [
                         "kodusõda"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "c5adfb41-548d-489d-b88a-cfd48a1a0c29"
          },
          {
               "context": "Tähtsamad ekspordikultuurid on kohv ja tee. 1980ndate lõpus muutus oluliseks ekspordiartikliks puuvill, kuid 1990ndate keskel selle tootmine langes järsult. Ka suhkrut jääb ekspordiks veidi üle. Suurema osa kohvist moodustab araabika. Kohvi kasvatab umbes miljon väiketalupoega. 2000. aastal moodustas kohv umbes 70% riigi ekspordituludest, tee umbes 25%. Tootmine, eriti kohvitootmine on 1990. aastate algusest tugevasti kõikunud, põhjuseks kodusõda ja maailmaturuhindade kõikumine. 1990ndate teisel poolel kahjustasid kohvi tootmist ka majandussanktsioonid, kuigi kohvi veeti välja ka salakaubana. 1999. aastal moodustasid kohvitulud veel ainult 30 miljonit USA dollarit. Peale sõja vähendas tootmist ka põud.",
               "question": "Kuidas eksporditi kohvi sanktsioonide ajal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         587
                    ],
                    "text": [
                         "salakaubana"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "e70b2c6d-4fee-4df1-b254-ae99b95aa1bd"
          },
          {
               "context": "Tähtsamad ekspordikultuurid on kohv ja tee. 1980ndate lõpus muutus oluliseks ekspordiartikliks puuvill, kuid 1990ndate keskel selle tootmine langes järsult. Ka suhkrut jääb ekspordiks veidi üle. Suurema osa kohvist moodustab araabika. Kohvi kasvatab umbes miljon väiketalupoega. 2000. aastal moodustas kohv umbes 70% riigi ekspordituludest, tee umbes 25%. Tootmine, eriti kohvitootmine on 1990. aastate algusest tugevasti kõikunud, põhjuseks kodusõda ja maailmaturuhindade kõikumine. 1990ndate teisel poolel kahjustasid kohvi tootmist ka majandussanktsioonid, kuigi kohvi veeti välja ka salakaubana. 1999. aastal moodustasid kohvitulud veel ainult 30 miljonit USA dollarit. Peale sõja vähendas tootmist ka põud.",
               "question": "Kui palju inimesi on Burundis kohvitootmisega hõivatud?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         250
                    ],
                    "text": [
                         "umbes miljon"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "60820b6c-16af-471a-a63e-bab741264cf6"
          },
          {
               "context": "Tähtsamad ekspordikultuurid on kohv ja tee. 1980ndate lõpus muutus oluliseks ekspordiartikliks puuvill, kuid 1990ndate keskel selle tootmine langes järsult. Ka suhkrut jääb ekspordiks veidi üle. Suurema osa kohvist moodustab araabika. Kohvi kasvatab umbes miljon väiketalupoega. 2000. aastal moodustas kohv umbes 70% riigi ekspordituludest, tee umbes 25%. Tootmine, eriti kohvitootmine on 1990. aastate algusest tugevasti kõikunud, põhjuseks kodusõda ja maailmaturuhindade kõikumine. 1990ndate teisel poolel kahjustasid kohvi tootmist ka majandussanktsioonid, kuigi kohvi veeti välja ka salakaubana. 1999. aastal moodustasid kohvitulud veel ainult 30 miljonit USA dollarit. Peale sõja vähendas tootmist ka põud.",
               "question": "Kui palju inimesi on Burundis kohvitootmisega hõivatud?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         256
                    ],
                    "text": [
                         "miljon"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "60820b6c-16af-471a-a63e-bab741264cf6"
          },
          {
               "context": "Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga.",
               "question": "Kust arvati, et tutsid Burundi aladele tulid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         183
                    ],
                    "text": [
                         "praeguse Etioopia või Egiptuse alalt"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "8a66a77b-608c-4776-8e97-a6139f453f0c"
          },
          {
               "context": "Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga.",
               "question": "Kust arvati, et tutsid Burundi aladele tulid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         192
                    ],
                    "text": [
                         "Etioopia või Egiptuse alalt"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "8a66a77b-608c-4776-8e97-a6139f453f0c"
          },
          {
               "context": "Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga.",
               "question": "Kust arvati, et tutsid Burundi aladele tulid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         192
                    ],
                    "text": [
                         "Etioopia või Egiptuse"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "8a66a77b-608c-4776-8e97-a6139f453f0c"
          },
          {
               "context": "Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga.",
               "question": "Mille alusel hakati hutusid ja tutse esmalt eristama?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         592
                    ],
                    "text": [
                         "sotsiaalse staatuse järgi"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "58c7cabc-1aeb-42ff-84f9-50e398d73449"
          },
          {
               "context": "Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga.",
               "question": "Mille alusel hakati hutusid ja tutse esmalt eristama?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         592
                    ],
                    "text": [
                         "sotsiaalse staatuse"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "58c7cabc-1aeb-42ff-84f9-50e398d73449"
          },
          {
               "context": "Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga.",
               "question": "Mille alusel hakati hutusid ja tutse esmalt eristama?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         584
                    ],
                    "text": [
                         "erineva sotsiaalse staatuse järgi"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "58c7cabc-1aeb-42ff-84f9-50e398d73449"
          },
          {
               "context": "Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga.",
               "question": "Mille alusel hakati hutusid ja tutse esmalt eristama?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         584
                    ],
                    "text": [
                         "erineva sotsiaalse staatuse"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "58c7cabc-1aeb-42ff-84f9-50e398d73449"
          },
          {
               "context": "Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga.",
               "question": "Mis on sõna \"hutu\" tähendus?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         657
                    ],
                    "text": [
                         "allutatud"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "a97845f2-d7a5-41df-aafc-931b30009f1d"
          },
          {
               "context": "Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga.",
               "question": "Millal arvati, et hutud Burundi vallutasid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         89
                    ],
                    "text": [
                         "4.–7. sajandil pKr"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "214c4514-9f31-4817-b648-501c27d7cecb"
          },
          {
               "context": "Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga.",
               "question": "Mitmes osas arvati, et tutsid Burundisse saabusid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         170
                    ],
                    "text": [
                         "kahe lainena"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "d24493b5-d4a1-44a2-a1e3-acf366ec4f60"
          },
          {
               "context": "Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga.",
               "question": "Mitmes osas arvati, et tutsid Burundisse saabusid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         170
                    ],
                    "text": [
                         "kahe"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "d24493b5-d4a1-44a2-a1e3-acf366ec4f60"
          },
          {
               "context": "Burundi oli 16. sajandil kuningriik (Burundi kuningriik). Burundi kuningas (mwami) oli 300 tutside sugukonnast koosneva ülikkonna (gwana) eesotsas. Ülikud nõudsid põlluharijatelt ja karjakasvatajatelt andamit või maksu. Kohalikul tasandil olid ülikud kuningast üsna sõltumatud. Õigused kuningaseisusele olid ainult neljal sugukonnal: Bataga sugukonnal (kuninganimi Mutaga), Bezi sugukonnal (kuninganimi Mwezi), Bambutsa sugukonnal (kuninganimi Mwambutsa) ja Batare sugukonnal (kuninganimi Ntare). Ülikkonnast allpool olid tavalised tutsid. Ainult tutsidel oli õigus omada maad ja veiseid. Hutud, kes moodustasid alama seisuse, harisid maad. Arvukate segaabielude tõttu hutude ja tutside vahel kujunes etniline kuuluvus sajandite pikku eluhoiaku küsimuseks: karjakasvatajaid peeti tutsideks, põlluharijaid hutudeks. Mõlemad kõnelesid rundi keelt.",
               "question": "Kuidas kutsuti Burundi kuningat?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         76
                    ],
                    "text": [
                         "mwami"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "87bc4470-3352-4c2b-ac83-84897b5e6957"
          },
          {
               "context": "Burundi oli 16. sajandil kuningriik (Burundi kuningriik). Burundi kuningas (mwami) oli 300 tutside sugukonnast koosneva ülikkonna (gwana) eesotsas. Ülikud nõudsid põlluharijatelt ja karjakasvatajatelt andamit või maksu. Kohalikul tasandil olid ülikud kuningast üsna sõltumatud. Õigused kuningaseisusele olid ainult neljal sugukonnal: Bataga sugukonnal (kuninganimi Mutaga), Bezi sugukonnal (kuninganimi Mwezi), Bambutsa sugukonnal (kuninganimi Mwambutsa) ja Batare sugukonnal (kuninganimi Ntare). Ülikkonnast allpool olid tavalised tutsid. Ainult tutsidel oli õigus omada maad ja veiseid. Hutud, kes moodustasid alama seisuse, harisid maad. Arvukate segaabielude tõttu hutude ja tutside vahel kujunes etniline kuuluvus sajandite pikku eluhoiaku küsimuseks: karjakasvatajaid peeti tutsideks, põlluharijaid hutudeks. Mõlemad kõnelesid rundi keelt.",
               "question": "Mis rahvusest olid ülikud?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         91
                    ],
                    "text": [
                         "tutside"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "fb81ce42-ca32-4392-ab32-a50e16cd0c50"
          },
          {
               "context": "Burundi oli 16. sajandil kuningriik (Burundi kuningriik). Burundi kuningas (mwami) oli 300 tutside sugukonnast koosneva ülikkonna (gwana) eesotsas. Ülikud nõudsid põlluharijatelt ja karjakasvatajatelt andamit või maksu. Kohalikul tasandil olid ülikud kuningast üsna sõltumatud. Õigused kuningaseisusele olid ainult neljal sugukonnal: Bataga sugukonnal (kuninganimi Mutaga), Bezi sugukonnal (kuninganimi Mwezi), Bambutsa sugukonnal (kuninganimi Mwambutsa) ja Batare sugukonnal (kuninganimi Ntare). Ülikkonnast allpool olid tavalised tutsid. Ainult tutsidel oli õigus omada maad ja veiseid. Hutud, kes moodustasid alama seisuse, harisid maad. Arvukate segaabielude tõttu hutude ja tutside vahel kujunes etniline kuuluvus sajandite pikku eluhoiaku küsimuseks: karjakasvatajaid peeti tutsideks, põlluharijaid hutudeks. Mõlemad kõnelesid rundi keelt.",
               "question": "Mis rahvusest olid ülikud?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         91
                    ],
                    "text": [
                         "tutside sugukonnast"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "fb81ce42-ca32-4392-ab32-a50e16cd0c50"
          },
          {
               "context": "Burundi oli 16. sajandil kuningriik (Burundi kuningriik). Burundi kuningas (mwami) oli 300 tutside sugukonnast koosneva ülikkonna (gwana) eesotsas. Ülikud nõudsid põlluharijatelt ja karjakasvatajatelt andamit või maksu. Kohalikul tasandil olid ülikud kuningast üsna sõltumatud. Õigused kuningaseisusele olid ainult neljal sugukonnal: Bataga sugukonnal (kuninganimi Mutaga), Bezi sugukonnal (kuninganimi Mwezi), Bambutsa sugukonnal (kuninganimi Mwambutsa) ja Batare sugukonnal (kuninganimi Ntare). Ülikkonnast allpool olid tavalised tutsid. Ainult tutsidel oli õigus omada maad ja veiseid. Hutud, kes moodustasid alama seisuse, harisid maad. Arvukate segaabielude tõttu hutude ja tutside vahel kujunes etniline kuuluvus sajandite pikku eluhoiaku küsimuseks: karjakasvatajaid peeti tutsideks, põlluharijaid hutudeks. Mõlemad kõnelesid rundi keelt.",
               "question": "Millal valitses Burundit kuningas?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         12
                    ],
                    "text": [
                         "16. sajandil"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "f13febae-16e8-4c8c-816c-3c47885938b7"
          },
          {
               "context": "Burundi oli 16. sajandil kuningriik (Burundi kuningriik). Burundi kuningas (mwami) oli 300 tutside sugukonnast koosneva ülikkonna (gwana) eesotsas. Ülikud nõudsid põlluharijatelt ja karjakasvatajatelt andamit või maksu. Kohalikul tasandil olid ülikud kuningast üsna sõltumatud. Õigused kuningaseisusele olid ainult neljal sugukonnal: Bataga sugukonnal (kuninganimi Mutaga), Bezi sugukonnal (kuninganimi Mwezi), Bambutsa sugukonnal (kuninganimi Mwambutsa) ja Batare sugukonnal (kuninganimi Ntare). Ülikkonnast allpool olid tavalised tutsid. Ainult tutsidel oli õigus omada maad ja veiseid. Hutud, kes moodustasid alama seisuse, harisid maad. Arvukate segaabielude tõttu hutude ja tutside vahel kujunes etniline kuuluvus sajandite pikku eluhoiaku küsimuseks: karjakasvatajaid peeti tutsideks, põlluharijaid hutudeks. Mõlemad kõnelesid rundi keelt.",
               "question": "Mis põhjusel hakkasid hutud ja tutsid segunema?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         641
                    ],
                    "text": [
                         "Arvukate segaabielude tõttu"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "97ad7cfe-3765-40ea-8914-fdfc4812a086"
          },
          {
               "context": "Burundi oli 16. sajandil kuningriik (Burundi kuningriik). Burundi kuningas (mwami) oli 300 tutside sugukonnast koosneva ülikkonna (gwana) eesotsas. Ülikud nõudsid põlluharijatelt ja karjakasvatajatelt andamit või maksu. Kohalikul tasandil olid ülikud kuningast üsna sõltumatud. Õigused kuningaseisusele olid ainult neljal sugukonnal: Bataga sugukonnal (kuninganimi Mutaga), Bezi sugukonnal (kuninganimi Mwezi), Bambutsa sugukonnal (kuninganimi Mwambutsa) ja Batare sugukonnal (kuninganimi Ntare). Ülikkonnast allpool olid tavalised tutsid. Ainult tutsidel oli õigus omada maad ja veiseid. Hutud, kes moodustasid alama seisuse, harisid maad. Arvukate segaabielude tõttu hutude ja tutside vahel kujunes etniline kuuluvus sajandite pikku eluhoiaku küsimuseks: karjakasvatajaid peeti tutsideks, põlluharijaid hutudeks. Mõlemad kõnelesid rundi keelt.",
               "question": "Milliseid loomi tohtisid pidada ainult tutsid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         580
                    ],
                    "text": [
                         "veiseid"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "82faff90-52c6-4c03-9ef3-2f2b4ef2fe23"
          },
          {
               "context": "Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid.",
               "question": "Milline partei koondas mõlemat rahvust?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         486
                    ],
                    "text": [
                         "Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA)"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "0ed4b185-c526-42d9-bde4-d08887a4c107"
          },
          {
               "context": "Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid.",
               "question": "Milline partei koondas mõlemat rahvust?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         486
                    ],
                    "text": [
                         "Liit Rahvusliku Progressi Eest"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "0ed4b185-c526-42d9-bde4-d08887a4c107"
          },
          {
               "context": "Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid.",
               "question": "Milline partei koondas mõlemat rahvust?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         518
                    ],
                    "text": [
                         "UPRONA"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "0ed4b185-c526-42d9-bde4-d08887a4c107"
          },
          {
               "context": "Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid.",
               "question": "Milline partei koondas mõlemat rahvust?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         479
                    ],
                    "text": [
                         "partei Liit Rahvusliku Progressi Eest"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "0ed4b185-c526-42d9-bde4-d08887a4c107"
          },
          {
               "context": "Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid.",
               "question": "Milline partei koondas mõlemat rahvust?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         479
                    ],
                    "text": [
                         "partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA)"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "0ed4b185-c526-42d9-bde4-d08887a4c107"
          },
          {
               "context": "Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid.",
               "question": "Mis alustel loodi palju erakondi 1959. aastal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         399
                    ],
                    "text": [
                         "etnilisi või sugukonnapiire"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "36e92496-be17-42c1-ad2c-5b51e84f8a1d"
          },
          {
               "context": "Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid.",
               "question": "Mis alustel loodi palju erakondi 1959. aastal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         399
                    ],
                    "text": [
                         "etnilisi"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "36e92496-be17-42c1-ad2c-5b51e84f8a1d"
          },
          {
               "context": "Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid.",
               "question": "Mis alustel loodi palju erakondi 1959. aastal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         412
                    ],
                    "text": [
                         "sugukonnapiire"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "36e92496-be17-42c1-ad2c-5b51e84f8a1d"
          },
          {
               "context": "Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid.",
               "question": "Millise erakonna taga seisis Belgia?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         605
                    ],
                    "text": [
                         "Kristlik-Demokraatlik Partei"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "8ce54363-40d7-46f0-97a9-9781b0d06f2f"
          },
          {
               "context": "Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid.",
               "question": "Mis juhtus kahe rahvusrühma vahel 1959. aasta hilissügisel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         703
                    ],
                    "text": [
                         "suured rahutused"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "483d1132-e5f4-4c43-9ab2-54443b4b7529"
          },
          {
               "context": "Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid.",
               "question": "Mis juhtus kahe rahvusrühma vahel 1959. aasta hilissügisel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         710
                    ],
                    "text": [
                         "rahutused"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "483d1132-e5f4-4c43-9ab2-54443b4b7529"
          },
          {
               "context": "Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid.",
               "question": "Milline riik kontrollis Ruanda-Urundit pärast Teist maailmasõda?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         89
                    ],
                    "text": [
                         "Belgia"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "f623e814-7460-449c-bee3-3631bab23fc6"
          },
          {
               "context": "Kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse Joseph Cimpaye juhtimisel (Joseph Cimpaye valitsus), milles osalesid paljud parteid. 26. septembril 1961 toimusid ÜRO järelevalve all esimesed parlamendivalimised; UPRONA sai selge võidu. Uueks peaministriks sai prints Louis Rwagasore. Juba 13. oktoobril 1961 mõrvas peaministri, kes oli abielus hutuga, kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis. Mõrva tellimises süüdistati Kristlik-Demokraatlikku Parteisse kuulunud Batare sugukonna liikmeid; nad hukati avalikult jaanuaris 1963. UPRONA lõhenes etnilisel alusel. Uueks valitsusjuhiks sai 20. oktoobril 1961 Tare sugukonna tutsi André Muhirwa, kes jäi sellele ametikohale 1963. aastani, nii et temast sai iseseisva Burundi esimene peaminister.",
               "question": "Kes tappis Louis Rwagasore?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         354
                    ],
                    "text": [
                         "kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "d1376233-2444-4ab1-b6c5-46c20445b384"
          },
          {
               "context": "Kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse Joseph Cimpaye juhtimisel (Joseph Cimpaye valitsus), milles osalesid paljud parteid. 26. septembril 1961 toimusid ÜRO järelevalve all esimesed parlamendivalimised; UPRONA sai selge võidu. Uueks peaministriks sai prints Louis Rwagasore. Juba 13. oktoobril 1961 mõrvas peaministri, kes oli abielus hutuga, kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis. Mõrva tellimises süüdistati Kristlik-Demokraatlikku Parteisse kuulunud Batare sugukonna liikmeid; nad hukati avalikult jaanuaris 1963. UPRONA lõhenes etnilisel alusel. Uueks valitsusjuhiks sai 20. oktoobril 1961 Tare sugukonna tutsi André Muhirwa, kes jäi sellele ametikohale 1963. aastani, nii et temast sai iseseisva Burundi esimene peaminister.",
               "question": "Kes tappis Louis Rwagasore?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         370
                    ],
                    "text": [
                         "palgamõrvar"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "d1376233-2444-4ab1-b6c5-46c20445b384"
          },
          {
               "context": "Kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse Joseph Cimpaye juhtimisel (Joseph Cimpaye valitsus), milles osalesid paljud parteid. 26. septembril 1961 toimusid ÜRO järelevalve all esimesed parlamendivalimised; UPRONA sai selge võidu. Uueks peaministriks sai prints Louis Rwagasore. Juba 13. oktoobril 1961 mõrvas peaministri, kes oli abielus hutuga, kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis. Mõrva tellimises süüdistati Kristlik-Demokraatlikku Parteisse kuulunud Batare sugukonna liikmeid; nad hukati avalikult jaanuaris 1963. UPRONA lõhenes etnilisel alusel. Uueks valitsusjuhiks sai 20. oktoobril 1961 Tare sugukonna tutsi André Muhirwa, kes jäi sellele ametikohale 1963. aastani, nii et temast sai iseseisva Burundi esimene peaminister.",
               "question": "Kes tappis Louis Rwagasore?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         370
                    ],
                    "text": [
                         "palgamõrvar Ioannis Kageorgis"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "d1376233-2444-4ab1-b6c5-46c20445b384"
          },
          {
               "context": "Kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse Joseph Cimpaye juhtimisel (Joseph Cimpaye valitsus), milles osalesid paljud parteid. 26. septembril 1961 toimusid ÜRO järelevalve all esimesed parlamendivalimised; UPRONA sai selge võidu. Uueks peaministriks sai prints Louis Rwagasore. Juba 13. oktoobril 1961 mõrvas peaministri, kes oli abielus hutuga, kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis. Mõrva tellimises süüdistati Kristlik-Demokraatlikku Parteisse kuulunud Batare sugukonna liikmeid; nad hukati avalikult jaanuaris 1963. UPRONA lõhenes etnilisel alusel. Uueks valitsusjuhiks sai 20. oktoobril 1961 Tare sugukonna tutsi André Muhirwa, kes jäi sellele ametikohale 1963. aastani, nii et temast sai iseseisva Burundi esimene peaminister.",
               "question": "Kes tappis Louis Rwagasore?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         382
                    ],
                    "text": [
                         "Ioannis Kageorgis"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "d1376233-2444-4ab1-b6c5-46c20445b384"
          },
          {
               "context": "Kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse Joseph Cimpaye juhtimisel (Joseph Cimpaye valitsus), milles osalesid paljud parteid. 26. septembril 1961 toimusid ÜRO järelevalve all esimesed parlamendivalimised; UPRONA sai selge võidu. Uueks peaministriks sai prints Louis Rwagasore. Juba 13. oktoobril 1961 mõrvas peaministri, kes oli abielus hutuga, kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis. Mõrva tellimises süüdistati Kristlik-Demokraatlikku Parteisse kuulunud Batare sugukonna liikmeid; nad hukati avalikult jaanuaris 1963. UPRONA lõhenes etnilisel alusel. Uueks valitsusjuhiks sai 20. oktoobril 1961 Tare sugukonna tutsi André Muhirwa, kes jäi sellele ametikohale 1963. aastani, nii et temast sai iseseisva Burundi esimene peaminister.",
               "question": "Millise partei liikmeid peaministri mõrva tellimises süüdistati?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         429
                    ],
                    "text": [
                         "Kristlik-Demokraatlikku Parteisse"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "550c5ee9-39f4-4004-939d-cdf763f06c64"
          },
          {
               "context": "Kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse Joseph Cimpaye juhtimisel (Joseph Cimpaye valitsus), milles osalesid paljud parteid. 26. septembril 1961 toimusid ÜRO järelevalve all esimesed parlamendivalimised; UPRONA sai selge võidu. Uueks peaministriks sai prints Louis Rwagasore. Juba 13. oktoobril 1961 mõrvas peaministri, kes oli abielus hutuga, kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis. Mõrva tellimises süüdistati Kristlik-Demokraatlikku Parteisse kuulunud Batare sugukonna liikmeid; nad hukati avalikult jaanuaris 1963. UPRONA lõhenes etnilisel alusel. Uueks valitsusjuhiks sai 20. oktoobril 1961 Tare sugukonna tutsi André Muhirwa, kes jäi sellele ametikohale 1963. aastani, nii et temast sai iseseisva Burundi esimene peaminister.",
               "question": "Kes võitis 1961. aasta valimised?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         214
                    ],
                    "text": [
                         "UPRONA"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "7e16932c-7ecf-45b6-846f-c35c8397bc12"
          },
          {
               "context": "Kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse Joseph Cimpaye juhtimisel (Joseph Cimpaye valitsus), milles osalesid paljud parteid. 26. septembril 1961 toimusid ÜRO järelevalve all esimesed parlamendivalimised; UPRONA sai selge võidu. Uueks peaministriks sai prints Louis Rwagasore. Juba 13. oktoobril 1961 mõrvas peaministri, kes oli abielus hutuga, kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis. Mõrva tellimises süüdistati Kristlik-Demokraatlikku Parteisse kuulunud Batare sugukonna liikmeid; nad hukati avalikult jaanuaris 1963. UPRONA lõhenes etnilisel alusel. Uueks valitsusjuhiks sai 20. oktoobril 1961 Tare sugukonna tutsi André Muhirwa, kes jäi sellele ametikohale 1963. aastani, nii et temast sai iseseisva Burundi esimene peaminister.",
               "question": "Kes oli peaminister enne Louis Rwagasoret?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         50
                    ],
                    "text": [
                         "Joseph Cimpaye"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "6075f5ff-d008-4014-b463-d203e3ffe952"
          },
          {
               "context": "Kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse Joseph Cimpaye juhtimisel (Joseph Cimpaye valitsus), milles osalesid paljud parteid. 26. septembril 1961 toimusid ÜRO järelevalve all esimesed parlamendivalimised; UPRONA sai selge võidu. Uueks peaministriks sai prints Louis Rwagasore. Juba 13. oktoobril 1961 mõrvas peaministri, kes oli abielus hutuga, kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis. Mõrva tellimises süüdistati Kristlik-Demokraatlikku Parteisse kuulunud Batare sugukonna liikmeid; nad hukati avalikult jaanuaris 1963. UPRONA lõhenes etnilisel alusel. Uueks valitsusjuhiks sai 20. oktoobril 1961 Tare sugukonna tutsi André Muhirwa, kes jäi sellele ametikohale 1963. aastani, nii et temast sai iseseisva Burundi esimene peaminister.",
               "question": "Mis aastal hukati Rwagasore mõrva tellijad?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         530
                    ],
                    "text": [
                         "1963"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "636f9e39-ee46-4464-85f7-792785e41d5c"
          },
          {
               "context": "1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorralise seisukorra. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye.",
               "question": "Mis riigi tuge kasutas Nyamoya?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         612
                    ],
                    "text": [
                         "Hiina Rahvavabariigile"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "2e419328-1975-4496-8fd9-e1b9ee062535"
          },
          {
               "context": "1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorralise seisukorra. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye.",
               "question": "Mis riigi tuge kasutas Nyamoya?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         612
                    ],
                    "text": [
                         "Hiina"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "2e419328-1975-4496-8fd9-e1b9ee062535"
          },
          {
               "context": "1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorralise seisukorra. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye.",
               "question": "Mis rahvusrühma kuulus Nyamoya?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         119
                    ],
                    "text": [
                         "tutsi"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "6dc10033-d799-4c43-9c48-13c06404efa9"
          },
          {
               "context": "1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorralise seisukorra. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye.",
               "question": "Kes tapsid Ngendandumwe?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         882
                    ],
                    "text": [
                         "rühm radikaalseid tutsisid"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "602a040c-6b3b-4537-af06-01758740eadd"
          },
          {
               "context": "1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorralise seisukorra. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye.",
               "question": "Kes tapsid Ngendandumwe?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         887
                    ],
                    "text": [
                         "radikaalseid tutsisid"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "602a040c-6b3b-4537-af06-01758740eadd"
          },
          {
               "context": "1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorralise seisukorra. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye.",
               "question": "Kes tapsid Ngendandumwe?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         900
                    ],
                    "text": [
                         "tutsisid"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "602a040c-6b3b-4537-af06-01758740eadd"
          },
          {
               "context": "1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorralise seisukorra. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye.",
               "question": "Millal leidis aset kaks riigipöörde katset?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1512
                    ],
                    "text": [
                         "oktoobris 1965"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "47cc4d49-e15a-4d03-a416-f1eebfe3bc56"
          },
          {
               "context": "1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorralise seisukorra. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye.",
               "question": "Millal leidis aset kaks riigipöörde katset?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1512
                    ],
                    "text": [
                         "oktoobris"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "47cc4d49-e15a-4d03-a416-f1eebfe3bc56"
          },
          {
               "context": "1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorralise seisukorra. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye.",
               "question": "Mis ajani oli Nyamoya peaminister?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         761
                    ],
                    "text": [
                         "8. jaanuaril 1965"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "2903c7c7-f9ca-483e-addf-fa9aa523ce18"
          },
          {
               "context": "Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat.",
               "question": "Mitu inimest hukati pärast riigipöördekatset?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         229
                    ],
                    "text": [
                         "23"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "73deac7a-3c5e-4d3a-954f-6b3e39cd610d"
          },
          {
               "context": "Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat.",
               "question": "Mitu inimest hukati pärast riigipöördekatset?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         229
                    ],
                    "text": [
                         "23 inimest"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "73deac7a-3c5e-4d3a-954f-6b3e39cd610d"
          },
          {
               "context": "Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat.",
               "question": "Kes korraldasid riigipöördekatse 1969. aasta septembris?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         121
                    ],
                    "text": [
                         "viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "0a021f4b-3602-4931-a0a4-f00926f22032"
          },
          {
               "context": "Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat.",
               "question": "Kes korraldasid riigipöördekatse 1969. aasta septembris?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         147
                    ],
                    "text": [
                         "hutudest ohvitserid"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "0a021f4b-3602-4931-a0a4-f00926f22032"
          },
          {
               "context": "Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat.",
               "question": "Kes korraldasid riigipöördekatse 1969. aasta septembris?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         156
                    ],
                    "text": [
                         "ohvitserid"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "0a021f4b-3602-4931-a0a4-f00926f22032"
          },
          {
               "context": "Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat.",
               "question": "Kes korraldasid riigipöördekatse 1969. aasta septembris?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         147
                    ],
                    "text": [
                         "hutudest"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "0a021f4b-3602-4931-a0a4-f00926f22032"
          },
          {
               "context": "Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat.",
               "question": "Mis aastal asutati Revolutsiooni Ülemnõukogu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         345
                    ],
                    "text": [
                         "1971"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "3ea991bb-fa02-429e-afb4-a1265ad8540d"
          },
          {
               "context": "Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat.",
               "question": "Mitu inimest kuulus Revolutsiooni Ülemnõukokku?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         467
                    ],
                    "text": [
                         "30-kohalisse"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "46302909-eb51-426a-a9d0-0b868cb774fb"
          },
          {
               "context": "Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat.",
               "question": "Millistest asutustest eemaldas Micombero hutud kõrgetelt kohtadelt?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         66
                    ],
                    "text": [
                         "sõjaväes, politseis ja halduses"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "4d5c4c13-88e7-45a6-b138-e6d30908bc57"
          },
          {
               "context": "Kui Ntare V 30. märtsil 1972 teadmata põhjusel (oletused ulatuvad tema julgeoleku ja isikliku amnestia kinnitusest vägivaldse röövimiseni) Ugandast kodumaale naasis, ta arreteeriti. 16. aprillil algas pärast hutude massilist arreteerimist hutude mäss. 29. aprillil vabastas Micombero kogu oma valitsuse ning valitseva partei esimehe ning võttis riigi täielikult enda kontrolli alla. Bujumburas puhkesid rahutused. Micombero pooldajad mõrvasid Ntare V tema maamajas, kus ta vahi all viibis. 6. mail sai Micombero endale ustavate vägede abil mässust jagu. Kõik 450 armeesse jäänud hutut mõrvati. Armee mõrvas järgnenud kuudel 100 000 – 250 000 hutut. Samal ajal hukkus kättemaksuaktsioonide käigus 3000 – 10 000 tutsit. Kogu hutude eliit oli 1973. aasta keskpaigaks surnud või eksiilis. Sajad tuhanded burundilased põgenesid. Rahutused jätkusid 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses. Püüdes võita USA poolehoidu, süüdistas valitsus, milles domineerisid tutsid, hutudest mässajaid poolehoius kommunismile, kuid see pole usutavalt tõendatud.",
               "question": "Kes mõrvasid Ntare V?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         414
                    ],
                    "text": [
                         "Micombero pooldajad"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "c1e9633f-2c8d-44bb-a9af-6c312570b50a"
          },
          {
               "context": "Kui Ntare V 30. märtsil 1972 teadmata põhjusel (oletused ulatuvad tema julgeoleku ja isikliku amnestia kinnitusest vägivaldse röövimiseni) Ugandast kodumaale naasis, ta arreteeriti. 16. aprillil algas pärast hutude massilist arreteerimist hutude mäss. 29. aprillil vabastas Micombero kogu oma valitsuse ning valitseva partei esimehe ning võttis riigi täielikult enda kontrolli alla. Bujumburas puhkesid rahutused. Micombero pooldajad mõrvasid Ntare V tema maamajas, kus ta vahi all viibis. 6. mail sai Micombero endale ustavate vägede abil mässust jagu. Kõik 450 armeesse jäänud hutut mõrvati. Armee mõrvas järgnenud kuudel 100 000 – 250 000 hutut. Samal ajal hukkus kättemaksuaktsioonide käigus 3000 – 10 000 tutsit. Kogu hutude eliit oli 1973. aasta keskpaigaks surnud või eksiilis. Sajad tuhanded burundilased põgenesid. Rahutused jätkusid 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses. Püüdes võita USA poolehoidu, süüdistas valitsus, milles domineerisid tutsid, hutudest mässajaid poolehoius kommunismile, kuid see pole usutavalt tõendatud.",
               "question": "Mitu hutut tapeti armee poolt?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         624
                    ],
                    "text": [
                         "100 000 – 250 000"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "a15c5dcf-9cbb-48f4-919f-d240b56563b1"
          },
          {
               "context": "Kui Ntare V 30. märtsil 1972 teadmata põhjusel (oletused ulatuvad tema julgeoleku ja isikliku amnestia kinnitusest vägivaldse röövimiseni) Ugandast kodumaale naasis, ta arreteeriti. 16. aprillil algas pärast hutude massilist arreteerimist hutude mäss. 29. aprillil vabastas Micombero kogu oma valitsuse ning valitseva partei esimehe ning võttis riigi täielikult enda kontrolli alla. Bujumburas puhkesid rahutused. Micombero pooldajad mõrvasid Ntare V tema maamajas, kus ta vahi all viibis. 6. mail sai Micombero endale ustavate vägede abil mässust jagu. Kõik 450 armeesse jäänud hutut mõrvati. Armee mõrvas järgnenud kuudel 100 000 – 250 000 hutut. Samal ajal hukkus kättemaksuaktsioonide käigus 3000 – 10 000 tutsit. Kogu hutude eliit oli 1973. aasta keskpaigaks surnud või eksiilis. Sajad tuhanded burundilased põgenesid. Rahutused jätkusid 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses. Püüdes võita USA poolehoidu, süüdistas valitsus, milles domineerisid tutsid, hutudest mässajaid poolehoius kommunismile, kuid see pole usutavalt tõendatud.",
               "question": "Mitu tutsit mõrvati kättemaksuks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         696
                    ],
                    "text": [
                         "3000 – 10 000"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "611d3d3c-973c-4411-9890-559ea482b2c7"
          },
          {
               "context": "Kui Ntare V 30. märtsil 1972 teadmata põhjusel (oletused ulatuvad tema julgeoleku ja isikliku amnestia kinnitusest vägivaldse röövimiseni) Ugandast kodumaale naasis, ta arreteeriti. 16. aprillil algas pärast hutude massilist arreteerimist hutude mäss. 29. aprillil vabastas Micombero kogu oma valitsuse ning valitseva partei esimehe ning võttis riigi täielikult enda kontrolli alla. Bujumburas puhkesid rahutused. Micombero pooldajad mõrvasid Ntare V tema maamajas, kus ta vahi all viibis. 6. mail sai Micombero endale ustavate vägede abil mässust jagu. Kõik 450 armeesse jäänud hutut mõrvati. Armee mõrvas järgnenud kuudel 100 000 – 250 000 hutut. Samal ajal hukkus kättemaksuaktsioonide käigus 3000 – 10 000 tutsit. Kogu hutude eliit oli 1973. aasta keskpaigaks surnud või eksiilis. Sajad tuhanded burundilased põgenesid. Rahutused jätkusid 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses. Püüdes võita USA poolehoidu, süüdistas valitsus, milles domineerisid tutsid, hutudest mässajaid poolehoius kommunismile, kuid see pole usutavalt tõendatud.",
               "question": "Milles süüdistasid tutsid hutudest mässajaid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         985
                    ],
                    "text": [
                         "poolehoius kommunismile"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "0f1bea29-ea34-4de0-a6aa-257394b1e554"
          },
          {
               "context": "Kui Ntare V 30. märtsil 1972 teadmata põhjusel (oletused ulatuvad tema julgeoleku ja isikliku amnestia kinnitusest vägivaldse röövimiseni) Ugandast kodumaale naasis, ta arreteeriti. 16. aprillil algas pärast hutude massilist arreteerimist hutude mäss. 29. aprillil vabastas Micombero kogu oma valitsuse ning valitseva partei esimehe ning võttis riigi täielikult enda kontrolli alla. Bujumburas puhkesid rahutused. Micombero pooldajad mõrvasid Ntare V tema maamajas, kus ta vahi all viibis. 6. mail sai Micombero endale ustavate vägede abil mässust jagu. Kõik 450 armeesse jäänud hutut mõrvati. Armee mõrvas järgnenud kuudel 100 000 – 250 000 hutut. Samal ajal hukkus kättemaksuaktsioonide käigus 3000 – 10 000 tutsit. Kogu hutude eliit oli 1973. aasta keskpaigaks surnud või eksiilis. Sajad tuhanded burundilased põgenesid. Rahutused jätkusid 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses. Püüdes võita USA poolehoidu, süüdistas valitsus, milles domineerisid tutsid, hutudest mässajaid poolehoius kommunismile, kuid see pole usutavalt tõendatud.",
               "question": "Milles süüdistasid tutsid hutudest mässajaid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         996
                    ],
                    "text": [
                         "kommunismile"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "0f1bea29-ea34-4de0-a6aa-257394b1e554"
          },
          {
               "context": "Kui Ntare V 30. märtsil 1972 teadmata põhjusel (oletused ulatuvad tema julgeoleku ja isikliku amnestia kinnitusest vägivaldse röövimiseni) Ugandast kodumaale naasis, ta arreteeriti. 16. aprillil algas pärast hutude massilist arreteerimist hutude mäss. 29. aprillil vabastas Micombero kogu oma valitsuse ning valitseva partei esimehe ning võttis riigi täielikult enda kontrolli alla. Bujumburas puhkesid rahutused. Micombero pooldajad mõrvasid Ntare V tema maamajas, kus ta vahi all viibis. 6. mail sai Micombero endale ustavate vägede abil mässust jagu. Kõik 450 armeesse jäänud hutut mõrvati. Armee mõrvas järgnenud kuudel 100 000 – 250 000 hutut. Samal ajal hukkus kättemaksuaktsioonide käigus 3000 – 10 000 tutsit. Kogu hutude eliit oli 1973. aasta keskpaigaks surnud või eksiilis. Sajad tuhanded burundilased põgenesid. Rahutused jätkusid 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses. Püüdes võita USA poolehoidu, süüdistas valitsus, milles domineerisid tutsid, hutudest mässajaid poolehoius kommunismile, kuid see pole usutavalt tõendatud.",
               "question": "Kus Ntare V mõrv aset leidis?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         451
                    ],
                    "text": [
                         "tema maamajas"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "7ef97fcc-888f-468b-8042-97e77916c318"
          },
          {
               "context": "Kui Ntare V 30. märtsil 1972 teadmata põhjusel (oletused ulatuvad tema julgeoleku ja isikliku amnestia kinnitusest vägivaldse röövimiseni) Ugandast kodumaale naasis, ta arreteeriti. 16. aprillil algas pärast hutude massilist arreteerimist hutude mäss. 29. aprillil vabastas Micombero kogu oma valitsuse ning valitseva partei esimehe ning võttis riigi täielikult enda kontrolli alla. Bujumburas puhkesid rahutused. Micombero pooldajad mõrvasid Ntare V tema maamajas, kus ta vahi all viibis. 6. mail sai Micombero endale ustavate vägede abil mässust jagu. Kõik 450 armeesse jäänud hutut mõrvati. Armee mõrvas järgnenud kuudel 100 000 – 250 000 hutut. Samal ajal hukkus kättemaksuaktsioonide käigus 3000 – 10 000 tutsit. Kogu hutude eliit oli 1973. aasta keskpaigaks surnud või eksiilis. Sajad tuhanded burundilased põgenesid. Rahutused jätkusid 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses. Püüdes võita USA poolehoidu, süüdistas valitsus, milles domineerisid tutsid, hutudest mässajaid poolehoius kommunismile, kuid see pole usutavalt tõendatud.",
               "question": "Kus Ntare V mõrv aset leidis?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         456
                    ],
                    "text": [
                         "maamajas"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "7ef97fcc-888f-468b-8042-97e77916c318"
          },
          {
               "context": "1. novembril 1976 kukutas Micombero sõjaväeline riigipööre, mida juhtisid kolonel Jean-Baptiste Bagazaja kolonel Édouard Nzambimana. Moodustasti Kõrgema Revolutsioonilise Nõukogu, mis võttis valitsusvastutuse. Micombero põgenes Somaaliasse. Sellest sai alguse Teine Vabariik. Jean-Baptiste Bagazast sai uus riigipea ning Édouard Nzambimanast valitsusjuht ajavahemikuks 12. novembrist 1976 kuni 13. oktoobrini 1978, mil peaministri ametikoht jälle kaotati. Kuid vaid vähesed 1972. ja 1973. aasta veresauna süüdlased arreteeriti ja mõisteti süüdi. Kuigi Bagaza oli peamiselt tutside sõjaväelise režiimi eesotsas, ajas ta pigem vasakpoolset poliitikat (algatas maareformi ja valimisreformi) ning püüdis saavutada rahvuslikku leppimist. Pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist ja väljakuulutamist 1981 sai Jean-Baptiste Bagaza ametlikult presidendiks. Oktoobris 1982 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast 17-aastast vaheaega. Igas ringkonnas kandideeris kaks kandidaati valitsevast parteist UPRONA-st. 31. augustil 1984 valiti Bagaza ainsa kandidaadina riigipeaks tagasi. Pärast seda hakkas ta maha suruma usulist tegevust ja kinni pidama poliitilisi vastaseid. Aastal 1986 asutati esimene opositsioonipartei FRODEBU. Selle esimees oli Melchior Ndadaye.",
               "question": "Mis riiki lahkus Micombero?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         228
                    ],
                    "text": [
                         "Somaaliasse"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "7db5441f-6b83-41b3-9dc8-1d640b39bb53"
          },
          {
               "context": "1. novembril 1976 kukutas Micombero sõjaväeline riigipööre, mida juhtisid kolonel Jean-Baptiste Bagazaja kolonel Édouard Nzambimana. Moodustasti Kõrgema Revolutsioonilise Nõukogu, mis võttis valitsusvastutuse. Micombero põgenes Somaaliasse. Sellest sai alguse Teine Vabariik. Jean-Baptiste Bagazast sai uus riigipea ning Édouard Nzambimanast valitsusjuht ajavahemikuks 12. novembrist 1976 kuni 13. oktoobrini 1978, mil peaministri ametikoht jälle kaotati. Kuid vaid vähesed 1972. ja 1973. aasta veresauna süüdlased arreteeriti ja mõisteti süüdi. Kuigi Bagaza oli peamiselt tutside sõjaväelise režiimi eesotsas, ajas ta pigem vasakpoolset poliitikat (algatas maareformi ja valimisreformi) ning püüdis saavutada rahvuslikku leppimist. Pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist ja väljakuulutamist 1981 sai Jean-Baptiste Bagaza ametlikult presidendiks. Oktoobris 1982 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast 17-aastast vaheaega. Igas ringkonnas kandideeris kaks kandidaati valitsevast parteist UPRONA-st. 31. augustil 1984 valiti Bagaza ainsa kandidaadina riigipeaks tagasi. Pärast seda hakkas ta maha suruma usulist tegevust ja kinni pidama poliitilisi vastaseid. Aastal 1986 asutati esimene opositsioonipartei FRODEBU. Selle esimees oli Melchior Ndadaye.",
               "question": "Milliste reformidega tegi algust Bagaza?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         658
                    ],
                    "text": [
                         "maareformi ja valimisreformi"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "6ec7cdee-989f-4925-ba68-3cd16495a4c3"
          },
          {
               "context": "1. novembril 1976 kukutas Micombero sõjaväeline riigipööre, mida juhtisid kolonel Jean-Baptiste Bagazaja kolonel Édouard Nzambimana. Moodustasti Kõrgema Revolutsioonilise Nõukogu, mis võttis valitsusvastutuse. Micombero põgenes Somaaliasse. Sellest sai alguse Teine Vabariik. Jean-Baptiste Bagazast sai uus riigipea ning Édouard Nzambimanast valitsusjuht ajavahemikuks 12. novembrist 1976 kuni 13. oktoobrini 1978, mil peaministri ametikoht jälle kaotati. Kuid vaid vähesed 1972. ja 1973. aasta veresauna süüdlased arreteeriti ja mõisteti süüdi. Kuigi Bagaza oli peamiselt tutside sõjaväelise režiimi eesotsas, ajas ta pigem vasakpoolset poliitikat (algatas maareformi ja valimisreformi) ning püüdis saavutada rahvuslikku leppimist. Pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist ja väljakuulutamist 1981 sai Jean-Baptiste Bagaza ametlikult presidendiks. Oktoobris 1982 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast 17-aastast vaheaega. Igas ringkonnas kandideeris kaks kandidaati valitsevast parteist UPRONA-st. 31. augustil 1984 valiti Bagaza ainsa kandidaadina riigipeaks tagasi. Pärast seda hakkas ta maha suruma usulist tegevust ja kinni pidama poliitilisi vastaseid. Aastal 1986 asutati esimene opositsioonipartei FRODEBU. Selle esimees oli Melchior Ndadaye.",
               "question": "Kui pikk oli paus parlamendivalimiste vahel enne 1982. aastat?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         904
                    ],
                    "text": [
                         "17-aastast"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "1b63075f-85c5-42fa-ab9d-b5159a2ee4da"
          },
          {
               "context": "1. novembril 1976 kukutas Micombero sõjaväeline riigipööre, mida juhtisid kolonel Jean-Baptiste Bagazaja kolonel Édouard Nzambimana. Moodustasti Kõrgema Revolutsioonilise Nõukogu, mis võttis valitsusvastutuse. Micombero põgenes Somaaliasse. Sellest sai alguse Teine Vabariik. Jean-Baptiste Bagazast sai uus riigipea ning Édouard Nzambimanast valitsusjuht ajavahemikuks 12. novembrist 1976 kuni 13. oktoobrini 1978, mil peaministri ametikoht jälle kaotati. Kuid vaid vähesed 1972. ja 1973. aasta veresauna süüdlased arreteeriti ja mõisteti süüdi. Kuigi Bagaza oli peamiselt tutside sõjaväelise režiimi eesotsas, ajas ta pigem vasakpoolset poliitikat (algatas maareformi ja valimisreformi) ning püüdis saavutada rahvuslikku leppimist. Pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist ja väljakuulutamist 1981 sai Jean-Baptiste Bagaza ametlikult presidendiks. Oktoobris 1982 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast 17-aastast vaheaega. Igas ringkonnas kandideeris kaks kandidaati valitsevast parteist UPRONA-st. 31. augustil 1984 valiti Bagaza ainsa kandidaadina riigipeaks tagasi. Pärast seda hakkas ta maha suruma usulist tegevust ja kinni pidama poliitilisi vastaseid. Aastal 1986 asutati esimene opositsioonipartei FRODEBU. Selle esimees oli Melchior Ndadaye.",
               "question": "Kes sai presidendiks pärast parlamendivalimisi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         96
                    ],
                    "text": [
                         "Bagaza"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "2c96d3b7-d11b-4d3e-9ed5-fd80d13d1fcf"
          },
          {
               "context": "1. novembril 1976 kukutas Micombero sõjaväeline riigipööre, mida juhtisid kolonel Jean-Baptiste Bagazaja kolonel Édouard Nzambimana. Moodustasti Kõrgema Revolutsioonilise Nõukogu, mis võttis valitsusvastutuse. Micombero põgenes Somaaliasse. Sellest sai alguse Teine Vabariik. Jean-Baptiste Bagazast sai uus riigipea ning Édouard Nzambimanast valitsusjuht ajavahemikuks 12. novembrist 1976 kuni 13. oktoobrini 1978, mil peaministri ametikoht jälle kaotati. Kuid vaid vähesed 1972. ja 1973. aasta veresauna süüdlased arreteeriti ja mõisteti süüdi. Kuigi Bagaza oli peamiselt tutside sõjaväelise režiimi eesotsas, ajas ta pigem vasakpoolset poliitikat (algatas maareformi ja valimisreformi) ning püüdis saavutada rahvuslikku leppimist. Pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist ja väljakuulutamist 1981 sai Jean-Baptiste Bagaza ametlikult presidendiks. Oktoobris 1982 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast 17-aastast vaheaega. Igas ringkonnas kandideeris kaks kandidaati valitsevast parteist UPRONA-st. 31. augustil 1984 valiti Bagaza ainsa kandidaadina riigipeaks tagasi. Pärast seda hakkas ta maha suruma usulist tegevust ja kinni pidama poliitilisi vastaseid. Aastal 1986 asutati esimene opositsioonipartei FRODEBU. Selle esimees oli Melchior Ndadaye.",
               "question": "Kes sai presidendiks pärast parlamendivalimisi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         82
                    ],
                    "text": [
                         "Jean-Baptiste Bagaza"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "2c96d3b7-d11b-4d3e-9ed5-fd80d13d1fcf"
          },
          {
               "context": "1. novembril 1976 kukutas Micombero sõjaväeline riigipööre, mida juhtisid kolonel Jean-Baptiste Bagazaja kolonel Édouard Nzambimana. Moodustasti Kõrgema Revolutsioonilise Nõukogu, mis võttis valitsusvastutuse. Micombero põgenes Somaaliasse. Sellest sai alguse Teine Vabariik. Jean-Baptiste Bagazast sai uus riigipea ning Édouard Nzambimanast valitsusjuht ajavahemikuks 12. novembrist 1976 kuni 13. oktoobrini 1978, mil peaministri ametikoht jälle kaotati. Kuid vaid vähesed 1972. ja 1973. aasta veresauna süüdlased arreteeriti ja mõisteti süüdi. Kuigi Bagaza oli peamiselt tutside sõjaväelise režiimi eesotsas, ajas ta pigem vasakpoolset poliitikat (algatas maareformi ja valimisreformi) ning püüdis saavutada rahvuslikku leppimist. Pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist ja väljakuulutamist 1981 sai Jean-Baptiste Bagaza ametlikult presidendiks. Oktoobris 1982 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast 17-aastast vaheaega. Igas ringkonnas kandideeris kaks kandidaati valitsevast parteist UPRONA-st. 31. augustil 1984 valiti Bagaza ainsa kandidaadina riigipeaks tagasi. Pärast seda hakkas ta maha suruma usulist tegevust ja kinni pidama poliitilisi vastaseid. Aastal 1986 asutati esimene opositsioonipartei FRODEBU. Selle esimees oli Melchior Ndadaye.",
               "question": "Mis nimega oli esimene partei opositsioonis?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1208
                    ],
                    "text": [
                         "FRODEBU"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "43723fd2-f9bc-409a-9730-a4fd64aa02b8"
          },
          {
               "context": "Bagaza, kes võttis osa frankofoonia tippkonverentsist Kanadas, kukutati septembris 1987 sõjaväelise riigipöördega major Pierre Buyoya juhtimisel. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas põhiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN). Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vägivaldsete kokkupõrgeteni sõjaväe, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel. Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000) inimest. Naabermaadesse, eriti Rwandasse, voolas kümneid tuhandeid põgenikke. Kumbki pool süüdistas teist sõja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste põhjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks. Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaministriks määrati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses.",
               "question": "Millal said hutud esmakordselt valitsuses enamuse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         850
                    ],
                    "text": [
                         "Oktoobris 1988"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "76940976-1506-4d45-baba-2ed02ec40c8d"
          },
          {
               "context": "Bagaza, kes võttis osa frankofoonia tippkonverentsist Kanadas, kukutati septembris 1987 sõjaväelise riigipöördega major Pierre Buyoya juhtimisel. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas põhiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN). Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vägivaldsete kokkupõrgeteni sõjaväe, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel. Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000) inimest. Naabermaadesse, eriti Rwandasse, voolas kümneid tuhandeid põgenikke. Kumbki pool süüdistas teist sõja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste põhjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks. Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaministriks määrati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses.",
               "question": "Millal said hutud esmakordselt valitsuses enamuse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         366
                    ],
                    "text": [
                         "1988"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "76940976-1506-4d45-baba-2ed02ec40c8d"
          },
          {
               "context": "Bagaza, kes võttis osa frankofoonia tippkonverentsist Kanadas, kukutati septembris 1987 sõjaväelise riigipöördega major Pierre Buyoya juhtimisel. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas põhiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN). Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vägivaldsete kokkupõrgeteni sõjaväe, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel. Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000) inimest. Naabermaadesse, eriti Rwandasse, voolas kümneid tuhandeid põgenikke. Kumbki pool süüdistas teist sõja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste põhjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks. Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaministriks määrati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses.",
               "question": "Mis nimega organi asutas Pierre Buyoya?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         229
                    ],
                    "text": [
                         "Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN)"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "cc53bb47-9c2c-4e78-ac7e-f8e597a6c30a"
          },
          {
               "context": "Bagaza, kes võttis osa frankofoonia tippkonverentsist Kanadas, kukutati septembris 1987 sõjaväelise riigipöördega major Pierre Buyoya juhtimisel. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas põhiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN). Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vägivaldsete kokkupõrgeteni sõjaväe, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel. Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000) inimest. Naabermaadesse, eriti Rwandasse, voolas kümneid tuhandeid põgenikke. Kumbki pool süüdistas teist sõja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste põhjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks. Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaministriks määrati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses.",
               "question": "Mis nimega organi asutas Pierre Buyoya?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         229
                    ],
                    "text": [
                         "Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "cc53bb47-9c2c-4e78-ac7e-f8e597a6c30a"
          },
          {
               "context": "Bagaza, kes võttis osa frankofoonia tippkonverentsist Kanadas, kukutati septembris 1987 sõjaväelise riigipöördega major Pierre Buyoya juhtimisel. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas põhiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN). Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vägivaldsete kokkupõrgeteni sõjaväe, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel. Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000) inimest. Naabermaadesse, eriti Rwandasse, voolas kümneid tuhandeid põgenikke. Kumbki pool süüdistas teist sõja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste põhjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks. Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaministriks määrati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses.",
               "question": "Mis nimega organi asutas Pierre Buyoya?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         275
                    ],
                    "text": [
                         "CSMN"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "cc53bb47-9c2c-4e78-ac7e-f8e597a6c30a"
          },
          {
               "context": "Bagaza, kes võttis osa frankofoonia tippkonverentsist Kanadas, kukutati septembris 1987 sõjaväelise riigipöördega major Pierre Buyoya juhtimisel. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas põhiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN). Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vägivaldsete kokkupõrgeteni sõjaväe, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel. Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000) inimest. Naabermaadesse, eriti Rwandasse, voolas kümneid tuhandeid põgenikke. Kumbki pool süüdistas teist sõja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste põhjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks. Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaministriks määrati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses.",
               "question": "Mis kuus puhkesid 1988. aastal lahingud?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         532
                    ],
                    "text": [
                         "Augustis"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "d6aff11c-75e2-46fc-939a-902482ed20a6"
          },
          {
               "context": "Bagaza, kes võttis osa frankofoonia tippkonverentsist Kanadas, kukutati septembris 1987 sõjaväelise riigipöördega major Pierre Buyoya juhtimisel. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas põhiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN). Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vägivaldsete kokkupõrgeteni sõjaväe, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel. Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000) inimest. Naabermaadesse, eriti Rwandasse, voolas kümneid tuhandeid põgenikke. Kumbki pool süüdistas teist sõja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste põhjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks. Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaministriks määrati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses.",
               "question": "Mis riiki põgenes 1988. aastal kõige rohkem burundilasi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         658
                    ],
                    "text": [
                         "Rwandasse"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "e592b85f-4d9a-49a4-95ad-e75de415fef5"
          },
          {
               "context": "Bagaza, kes võttis osa frankofoonia tippkonverentsist Kanadas, kukutati septembris 1987 sõjaväelise riigipöördega major Pierre Buyoya juhtimisel. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas põhiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN). Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vägivaldsete kokkupõrgeteni sõjaväe, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel. Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000) inimest. Naabermaadesse, eriti Rwandasse, voolas kümneid tuhandeid põgenikke. Kumbki pool süüdistas teist sõja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste põhjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks. Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaministriks määrati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses.",
               "question": "Milline oli Buyoya religioonipoliitika?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         314
                    ],
                    "text": [
                         "tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "08fb4ba9-ffe3-460c-aa78-060e91c01f80"
          },
          {
               "context": "1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist.",
               "question": "Mitu inimest hukkus 1993. aastal alanud kodusõjas?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         468
                    ],
                    "text": [
                         "üle 150 000 inimese"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "539bc59c-a647-4627-b97c-029433aef58b"
          },
          {
               "context": "1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist.",
               "question": "Mitu inimest hukkus 1993. aastal alanud kodusõjas?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         468
                    ],
                    "text": [
                         "üle 150 000"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "539bc59c-a647-4627-b97c-029433aef58b"
          },
          {
               "context": "1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist.",
               "question": "Milline oli kodusõja mõju Burundile?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         541
                    ],
                    "text": [
                         "majandusprobleemide"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "78ac4c92-c51c-4004-b911-98bd502ccec4"
          },
          {
               "context": "1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist.",
               "question": "Milline oli kodusõja mõju Burundile?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         541
                    ],
                    "text": [
                         "majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "78ac4c92-c51c-4004-b911-98bd502ccec4"
          },
          {
               "context": "1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist.",
               "question": "Milline oli kodusõja mõju Burundile?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         527
                    ],
                    "text": [
                         "Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "78ac4c92-c51c-4004-b911-98bd502ccec4"
          },
          {
               "context": "1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist.",
               "question": "Mis parteisse kuulus president Ndadaye?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         281
                    ],
                    "text": [
                         "FRODEBU"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "91b88f63-edcb-4d0a-b13b-b93077f96794"
          },
          {
               "context": "1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist.",
               "question": "Kes tapsid Ndadaye?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         342
                    ],
                    "text": [
                         "peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "43ae3c18-4b0f-4997-a2ac-9f1bb1f2c102"
          },
          {
               "context": "1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist.",
               "question": "Kes tapsid Ndadaye?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         352
                    ],
                    "text": [
                         "tutsidest koosnevate relvajõudude"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "43ae3c18-4b0f-4997-a2ac-9f1bb1f2c102"
          },
          {
               "context": "1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist.",
               "question": "Kui palju inimesi põgenes 1993. aastal alanud kodusõja tõttu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         511
                    ],
                    "text": [
                         "sadu tuhandeid"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "0f23ccb8-47a0-4f21-a6f9-645ac41aa14e"
          },
          {
               "context": "FRODEBU valitsus taastas lõpuks kontrolli sündmuste üle ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira. Ent julgeolekuolukord halvenes endiselt. Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvénal Habyarimana, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Burundis pärast Ntaryamira surma vägivald ja rahutused küll ägenesid, kuid üleüldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya, kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi. Režiimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda põgenike sissevool ning hutude ja tutside relvarühmitused. Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV) välja Burundi rahuläbirääkimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel.",
               "question": "Kuidas surid Ntayamira ja Habyarimana?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         242
                    ],
                    "text": [
                         "nende lennuk alla tulistati"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "79f1bea5-1455-4f91-aa1b-3720e785bbc6"
          },
          {
               "context": "FRODEBU valitsus taastas lõpuks kontrolli sündmuste üle ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira. Ent julgeolekuolukord halvenes endiselt. Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvénal Habyarimana, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Burundis pärast Ntaryamira surma vägivald ja rahutused küll ägenesid, kuid üleüldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya, kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi. Režiimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda põgenike sissevool ning hutude ja tutside relvarühmitused. Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV) välja Burundi rahuläbirääkimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel.",
               "question": "Kuidas surid Ntayamira ja Habyarimana?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         248
                    ],
                    "text": [
                         "lennuk alla tulistati"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "79f1bea5-1455-4f91-aa1b-3720e785bbc6"
          },
          {
               "context": "FRODEBU valitsus taastas lõpuks kontrolli sündmuste üle ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira. Ent julgeolekuolukord halvenes endiselt. Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvénal Habyarimana, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Burundis pärast Ntaryamira surma vägivald ja rahutused küll ägenesid, kuid üleüldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya, kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi. Režiimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda põgenike sissevool ning hutude ja tutside relvarühmitused. Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV) välja Burundi rahuläbirääkimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel.",
               "question": "Mis riigid algatasid Burundi rahuläbirääkimised?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         666
                    ],
                    "text": [
                         "Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "3a6b673c-80d7-46b0-a873-0c1f7fa63df3"
          },
          {
               "context": "FRODEBU valitsus taastas lõpuks kontrolli sündmuste üle ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira. Ent julgeolekuolukord halvenes endiselt. Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvénal Habyarimana, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Burundis pärast Ntaryamira surma vägivald ja rahutused küll ägenesid, kuid üleüldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya, kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi. Režiimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda põgenike sissevool ning hutude ja tutside relvarühmitused. Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV) välja Burundi rahuläbirääkimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel.",
               "question": "Mis riigid algatasid Burundi rahuläbirääkimised?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         666
                    ],
                    "text": [
                         "Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV)"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "3a6b673c-80d7-46b0-a873-0c1f7fa63df3"
          },
          {
               "context": "FRODEBU valitsus taastas lõpuks kontrolli sündmuste üle ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira. Ent julgeolekuolukord halvenes endiselt. Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvénal Habyarimana, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Burundis pärast Ntaryamira surma vägivald ja rahutused küll ägenesid, kuid üleüldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya, kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi. Režiimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda põgenike sissevool ning hutude ja tutside relvarühmitused. Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV) välja Burundi rahuläbirääkimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel.",
               "question": "Mis nime kannab Zaire praegu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         707
                    ],
                    "text": [
                         "Kongo DV"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "39827c0f-d07c-4685-8193-b4cb6c8572f6"
          },
          {
               "context": "FRODEBU valitsus taastas lõpuks kontrolli sündmuste üle ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira. Ent julgeolekuolukord halvenes endiselt. Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvénal Habyarimana, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Burundis pärast Ntaryamira surma vägivald ja rahutused küll ägenesid, kuid üleüldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya, kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi. Režiimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda põgenike sissevool ning hutude ja tutside relvarühmitused. Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV) välja Burundi rahuläbirääkimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel.",
               "question": "Mis nime kannab Zaire praegu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         707
                    ],
                    "text": [
                         "Kongo"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "39827c0f-d07c-4685-8193-b4cb6c8572f6"
          },
          {
               "context": "FRODEBU valitsus taastas lõpuks kontrolli sündmuste üle ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira. Ent julgeolekuolukord halvenes endiselt. Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvénal Habyarimana, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Burundis pärast Ntaryamira surma vägivald ja rahutused küll ägenesid, kuid üleüldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya, kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi. Režiimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda põgenike sissevool ning hutude ja tutside relvarühmitused. Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV) välja Burundi rahuläbirääkimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel.",
               "question": "Kust tulid põgenikud Burundisse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         200
                    ],
                    "text": [
                         "Rwanda"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "59ca037d-09ce-4112-80f0-829303d3adb6"
          },
          {
               "context": "FRODEBU valitsus taastas lõpuks kontrolli sündmuste üle ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira. Ent julgeolekuolukord halvenes endiselt. Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvénal Habyarimana, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Burundis pärast Ntaryamira surma vägivald ja rahutused küll ägenesid, kuid üleüldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya, kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi. Režiimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda põgenike sissevool ning hutude ja tutside relvarühmitused. Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV) välja Burundi rahuläbirääkimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel.",
               "question": "Mis aastal algas Rwanda genotsiid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         75
                    ],
                    "text": [
                         "1994"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "129f3b85-b16a-4c2e-a711-c1cbcc3e56bc"
          },
          {
               "context": "1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile.",
               "question": "Kuhu põgenes kukutatud president Ntibantunganya?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         362
                    ],
                    "text": [
                         "USA suursaatkonnas Bujumburas"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "9f3ee601-c985-406a-b5c7-ed92eaa48c23"
          },
          {
               "context": "1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile.",
               "question": "Kuhu põgenes kukutatud president Ntibantunganya?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         362
                    ],
                    "text": [
                         "USA suursaatkonnas"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "9f3ee601-c985-406a-b5c7-ed92eaa48c23"
          },
          {
               "context": "1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile.",
               "question": "Mitu inimest suri kodusõjas 1993-1999?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1114
                    ],
                    "text": [
                         "vähemalt veerandi miljoni"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "e865ba68-06b0-4e4e-8cec-755a6f7a45ba"
          },
          {
               "context": "1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile.",
               "question": "Mitu inimest suri kodusõjas 1993-1999?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1114
                    ],
                    "text": [
                         "vähemalt veerandi miljoni inimese"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "e865ba68-06b0-4e4e-8cec-755a6f7a45ba"
          },
          {
               "context": "1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile.",
               "question": "Mitu inimest suri kodusõjas 1993-1999?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1123
                    ],
                    "text": [
                         "veerandi miljoni"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "e865ba68-06b0-4e4e-8cec-755a6f7a45ba"
          },
          {
               "context": "1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile.",
               "question": "Mitu inimest suri kodusõjas 1993-1999?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1123
                    ],
                    "text": [
                         "veerandi miljoni inimese"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "e865ba68-06b0-4e4e-8cec-755a6f7a45ba"
          },
          {
               "context": "1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile.",
               "question": "Millisesse riiki tungisid sisse Burundi väed?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1297
                    ],
                    "text": [
                         "Kongo DV"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "64a15b70-85be-4c93-aed0-0120f00e8b9b"
          },
          {
               "context": "1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile.",
               "question": "Millisesse riiki tungisid sisse Burundi väed?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1297
                    ],
                    "text": [
                         "Kongo"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "64a15b70-85be-4c93-aed0-0120f00e8b9b"
          },
          {
               "context": "1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile.",
               "question": "Mis rahvusest oli president Sylvestre Ntibantunganya?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         286
                    ],
                    "text": [
                         "Hutust"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "8ebd131e-fb77-4ed4-bbc3-efa508d7c71f"
          },
          {
               "context": "1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile.",
               "question": "Kes kehtestasid komandanditunni?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         393
                    ],
                    "text": [
                         "Sõjaväelased"
                    ]
               },
               "title": "Burundi",
               "id": "d999c5bd-396d-46c1-9ef7-aa72c74d2f76"
          },
          {
               "context": "Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta märtsipommitamise käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919–1924 (algselt Viruvärava puiestee 15) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond, 1930–1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) Gustav Hammeri autotöökoda ja 1932–1935 Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.",
               "question": "Mis juhtus Promenaadi 15 hoonega märtsipommitamise ajal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         99
                    ],
                    "text": [
                         "suur osa hoonest hävis"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "801e5473-21df-441e-9330-0f40d46bec42"
          },
          {
               "context": "Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta märtsipommitamise käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919–1924 (algselt Viruvärava puiestee 15) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond, 1930–1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) Gustav Hammeri autotöökoda ja 1932–1935 Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.",
               "question": "Mis juhtus Promenaadi 15 hoonega märtsipommitamise ajal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         104
                    ],
                    "text": [
                         "osa hoonest hävis"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "801e5473-21df-441e-9330-0f40d46bec42"
          },
          {
               "context": "Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta märtsipommitamise käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919–1924 (algselt Viruvärava puiestee 15) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond, 1930–1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) Gustav Hammeri autotöökoda ja 1932–1935 Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.",
               "question": "Milline osa Promenaadi 15 hoone välimusest pärineb ajast enne pommitamist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         190
                    ],
                    "text": [
                         "esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "0e979e29-877f-4269-96fa-9b1c2595bf6e"
          },
          {
               "context": "Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta märtsipommitamise käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919–1924 (algselt Viruvärava puiestee 15) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond, 1930–1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) Gustav Hammeri autotöökoda ja 1932–1935 Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.",
               "question": "Milline osa Promenaadi 15 hoone välimusest pärineb ajast enne pommitamist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         215
                    ],
                    "text": [
                         "eri laiusega ümarkaaraknad"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "0e979e29-877f-4269-96fa-9b1c2595bf6e"
          },
          {
               "context": "Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta märtsipommitamise käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919–1924 (algselt Viruvärava puiestee 15) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond, 1930–1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) Gustav Hammeri autotöökoda ja 1932–1935 Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.",
               "question": "Mis asutus alustas Estonia puiestee 15 tööd aastal 1932?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         525
                    ],
                    "text": [
                         "Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "c1e504c7-6c96-4e94-9be3-7c9d3d731bf1"
          },
          {
               "context": "Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta märtsipommitamise käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919–1924 (algselt Viruvärava puiestee 15) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond, 1930–1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) Gustav Hammeri autotöökoda ja 1932–1935 Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.",
               "question": "Mis asutus alustas Estonia puiestee 15 tööd aastal 1932?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         544
                    ],
                    "text": [
                         "auto-, pleki- ja vasetöökoda"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "c1e504c7-6c96-4e94-9be3-7c9d3d731bf1"
          },
          {
               "context": "Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta märtsipommitamise käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919–1924 (algselt Viruvärava puiestee 15) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond, 1930–1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) Gustav Hammeri autotöökoda ja 1932–1935 Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.",
               "question": "Mis oli Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakonna esialgne aadress?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         370
                    ],
                    "text": [
                         "Viruvärava puiestee 15"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "108508df-3e7a-4091-8719-ef38176e45e9"
          },
          {
               "context": "Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta märtsipommitamise käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919–1924 (algselt Viruvärava puiestee 15) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond, 1930–1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) Gustav Hammeri autotöökoda ja 1932–1935 Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.",
               "question": "Kui kaua tegutses Estonia puiestee 15 Gustav Hammeri autotöökoda?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         442
                    ],
                    "text": [
                         "1930–1932"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "7e88062f-0cda-4789-8271-bc556e0de056"
          },
          {
               "context": "Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950. aastal, 1944. aasta märtsipommitamises hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Äripanga kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaülikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriülikool) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks.",
               "question": "Kuidas nimetati Tallinna Rahvaülikooli varem?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         305
                    ],
                    "text": [
                         "Tallinna Kultuuriülikool"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "2605d9ee-75b1-4b35-9f03-91e63226dd36"
          },
          {
               "context": "Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950. aastal, 1944. aasta märtsipommitamises hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Äripanga kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaülikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriülikool) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks.",
               "question": "Mille kavatseb Tallinna Linnavalitsus lubada Estonia puiestee 5a hoovile ehitada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         447
                    ],
                    "text": [
                         "maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "7d479a61-412a-41f2-8ffb-8c9cebb80d0a"
          },
          {
               "context": "Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950. aastal, 1944. aasta märtsipommitamises hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Äripanga kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaülikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriülikool) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks.",
               "question": "Mille kavatseb Tallinna Linnavalitsus lubada Estonia puiestee 5a hoovile ehitada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         484
                    ],
                    "text": [
                         "äri- ja eluhoone"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "7d479a61-412a-41f2-8ffb-8c9cebb80d0a"
          },
          {
               "context": "Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950. aastal, 1944. aasta märtsipommitamises hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Äripanga kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaülikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriülikool) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks.",
               "question": "Mis juhtus eelmise Estonia puiestee 5a asunud hoonega?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         111
                    ],
                    "text": [
                         "1944. aasta märtsipommitamises hävinenud"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "1d5c30a1-39a4-4ec0-8088-5ecb743a48cc"
          },
          {
               "context": "Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950. aastal, 1944. aasta märtsipommitamises hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Äripanga kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaülikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriülikool) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks.",
               "question": "Mis juhtus eelmise Estonia puiestee 5a asunud hoonega?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         142
                    ],
                    "text": [
                         "hävinenud"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "1d5c30a1-39a4-4ec0-8088-5ecb743a48cc"
          },
          {
               "context": "Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950. aastal, 1944. aasta märtsipommitamises hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Äripanga kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaülikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriülikool) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks.",
               "question": "Mis juhtus eelmise Estonia puiestee 5a asunud hoonega?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         123
                    ],
                    "text": [
                         "märtsipommitamises hävinenud"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "1d5c30a1-39a4-4ec0-8088-5ecb743a48cc"
          },
          {
               "context": "Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950. aastal, 1944. aasta märtsipommitamises hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Äripanga kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaülikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriülikool) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks.",
               "question": "Milline pank tegutseb Estonia puiestee 5a?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         190
                    ],
                    "text": [
                         "Tallinna Äripanga"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "0c5cfa08-01de-4322-b140-5e8b87a2d482"
          },
          {
               "context": "Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950. aastal, 1944. aasta märtsipommitamises hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Äripanga kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaülikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriülikool) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks.",
               "question": "Mis materjalist on Estonia puiestee 5a maja ehitatud?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         71
                    ],
                    "text": [
                         "kivimaja"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "e72b217a-4f03-4c35-852b-6d045da78b97"
          },
          {
               "context": "Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338.",
               "question": "Millise asutuse vanas asukohas tegutseb Eesti Kunstiakadeemia?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         67
                    ],
                    "text": [
                         "Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "c40f6262-c3d5-4978-a5ad-31c12a38e1d2"
          },
          {
               "context": "Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338.",
               "question": "Mille jaoks ehitati Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu hoone esialgselt?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         466
                    ],
                    "text": [
                         "Tallinna oblasti Valitsuse majana"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "8f5ec97f-54db-4a38-ad6a-a0652d8b0820"
          },
          {
               "context": "Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338.",
               "question": "Mille jaoks ehitati Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu hoone esialgselt?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         466
                    ],
                    "text": [
                         "Tallinna oblasti Valitsuse"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "8f5ec97f-54db-4a38-ad6a-a0652d8b0820"
          },
          {
               "context": "Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338.",
               "question": "Kui kaua tegutses Estonia puiestee 7 Teaduste Akadeemia raamatukogu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         510
                    ],
                    "text": [
                         "1952–1966"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "d5d0866d-d1e7-43b8-a79f-6c4e8543f1d9"
          },
          {
               "context": "Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338.",
               "question": "Kui kaua tegutses Estonia puiestee 7 Teaduste Akadeemia raamatukogu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         501
                    ],
                    "text": [
                         "Aastatel 1952–1966"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "d5d0866d-d1e7-43b8-a79f-6c4e8543f1d9"
          },
          {
               "context": "Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338.",
               "question": "Milliseid vana raamatukogu hoone osi peetakse kultuurimälestiseks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         594
                    ],
                    "text": [
                         "Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "6a0614ba-36c3-4a45-8dde-07afa2087b85"
          },
          {
               "context": "Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338.",
               "question": "Milliseid vana raamatukogu hoone osi peetakse kultuurimälestiseks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         600
                    ],
                    "text": [
                         "peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "6a0614ba-36c3-4a45-8dde-07afa2087b85"
          },
          {
               "context": "Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338.",
               "question": "Milliseid vana raamatukogu hoone osi peetakse kultuurimälestiseks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         594
                    ],
                    "text": [
                         "Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "6a0614ba-36c3-4a45-8dde-07afa2087b85"
          },
          {
               "context": "Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338.",
               "question": "Milliseid vana raamatukogu hoone osi peetakse kultuurimälestiseks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         600
                    ],
                    "text": [
                         "peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "6a0614ba-36c3-4a45-8dde-07afa2087b85"
          },
          {
               "context": "Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338.",
               "question": "Mis tänavani ulatub kunstiakadeemia hoone?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         271
                    ],
                    "text": [
                         "Rävala puiesteeni"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "c9f4bf6b-e61d-470b-8f28-006d245bd724"
          },
          {
               "context": "Enne Teises maailmasõjas märtsipommitamist Tallinnas kuulus hoone (algse aadressiga Estonia pst 15) V. J. Gorbatshevi majas, Kaubamaja V. J. Gorbatschev. Aastatel (1919–1924) tegutses hoone (Viruvärava pst 15 // Estonia pst 15) ülakorrustel Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond. Aastatel 1930–1932 tegutses hoonetes (algse aadressiga Estonia pst 15 // 17) Gustav Hammeri autotöökoda, kus valmistati auto plekk-keresid, mudakaitseplekke, radiaatoreid jms ning tehti pleki- ja vasetöid. Aastatel 1932–1935 tegutses hoonetes Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.. Estonia pst 19 asus Ernst Aringu äri hoone.",
               "question": "Millega tegeles Hammeri autotöökoda?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         398
                    ],
                    "text": [
                         "valmistati auto plekk-keresid, mudakaitseplekke, radiaatoreid jms ning tehti pleki- ja vasetöid"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "22a46e9f-7d02-4307-abac-2bfca329e486"
          },
          {
               "context": "Enne Teises maailmasõjas märtsipommitamist Tallinnas kuulus hoone (algse aadressiga Estonia pst 15) V. J. Gorbatshevi majas, Kaubamaja V. J. Gorbatschev. Aastatel (1919–1924) tegutses hoone (Viruvärava pst 15 // Estonia pst 15) ülakorrustel Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond. Aastatel 1930–1932 tegutses hoonetes (algse aadressiga Estonia pst 15 // 17) Gustav Hammeri autotöökoda, kus valmistati auto plekk-keresid, mudakaitseplekke, radiaatoreid jms ning tehti pleki- ja vasetöid. Aastatel 1932–1935 tegutses hoonetes Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.. Estonia pst 19 asus Ernst Aringu äri hoone.",
               "question": "Kes pidas äri Estonia puiestee 19?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         658
                    ],
                    "text": [
                         "Ernst Aringu"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "d81f857e-08a4-40de-b363-05005fed4380"
          },
          {
               "context": "Enne Teises maailmasõjas märtsipommitamist Tallinnas kuulus hoone (algse aadressiga Estonia pst 15) V. J. Gorbatshevi majas, Kaubamaja V. J. Gorbatschev. Aastatel (1919–1924) tegutses hoone (Viruvärava pst 15 // Estonia pst 15) ülakorrustel Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond. Aastatel 1930–1932 tegutses hoonetes (algse aadressiga Estonia pst 15 // 17) Gustav Hammeri autotöökoda, kus valmistati auto plekk-keresid, mudakaitseplekke, radiaatoreid jms ning tehti pleki- ja vasetöid. Aastatel 1932–1935 tegutses hoonetes Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.. Estonia pst 19 asus Ernst Aringu äri hoone.",
               "question": "Millises maja osas asus Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         228
                    ],
                    "text": [
                         "ülakorrustel"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "90679ab5-c961-43cb-9442-438f90d160bb"
          },
          {
               "context": "Enne Teises maailmasõjas märtsipommitamist Tallinnas kuulus hoone (algse aadressiga Estonia pst 15) V. J. Gorbatshevi majas, Kaubamaja V. J. Gorbatschev. Aastatel (1919–1924) tegutses hoone (Viruvärava pst 15 // Estonia pst 15) ülakorrustel Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond. Aastatel 1930–1932 tegutses hoonetes (algse aadressiga Estonia pst 15 // 17) Gustav Hammeri autotöökoda, kus valmistati auto plekk-keresid, mudakaitseplekke, radiaatoreid jms ning tehti pleki- ja vasetöid. Aastatel 1932–1935 tegutses hoonetes Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.. Estonia pst 19 asus Ernst Aringu äri hoone.",
               "question": "Mis ettevõte tuli hoonesse pärast Vladimir Johansoni töökoda?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         594
                    ],
                    "text": [
                         "J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "c9366534-5a2d-43fb-bed8-5e1b4727fbaf"
          },
          {
               "context": "Enne Teises maailmasõjas märtsipommitamist Tallinnas kuulus hoone (algse aadressiga Estonia pst 15) V. J. Gorbatshevi majas, Kaubamaja V. J. Gorbatschev. Aastatel (1919–1924) tegutses hoone (Viruvärava pst 15 // Estonia pst 15) ülakorrustel Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond. Aastatel 1930–1932 tegutses hoonetes (algse aadressiga Estonia pst 15 // 17) Gustav Hammeri autotöökoda, kus valmistati auto plekk-keresid, mudakaitseplekke, radiaatoreid jms ning tehti pleki- ja vasetöid. Aastatel 1932–1935 tegutses hoonetes Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.. Estonia pst 19 asus Ernst Aringu äri hoone.",
               "question": "Mis asutus tegutses Estonia pst 15 enne märtsipommitamist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         125
                    ],
                    "text": [
                         "Kaubamaja V. J. Gorbatschev"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "cb5f633a-7c38-49bd-a1f0-aa410b9337cf"
          },
          {
               "context": "Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka \"Vene Klubina\") hoonena arhitektide Mihhail Preobraženski ja Rudolf von Knüpfferi projekti järgi. Sellest ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimängutoad, puhvet, seal sai mängida piljardit ja keeglit. Esimese maailmasõja ajal ja kuni Tallinna Keskraamatukogu sissekolimiseni oli hoones Tallinna linna toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna Linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal ja Tallinna Keskraamatukogu asus hoonesse 1923. aastal. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid (Tööliste Kelder – 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4), enne seda asusid töölisorganisatsioonid aadressil Suur-Karja tänav 18 paiknevas \"Tööliste majas\".",
               "question": "Mis oli \"Vene Klubi\" ametlik nimetus?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         86
                    ],
                    "text": [
                         "Tallinna Vene Seltskondliku Kogu"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "bd27b659-98ca-4b9b-9c86-d0bd25631be0"
          },
          {
               "context": "Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka \"Vene Klubina\") hoonena arhitektide Mihhail Preobraženski ja Rudolf von Knüpfferi projekti järgi. Sellest ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimängutoad, puhvet, seal sai mängida piljardit ja keeglit. Esimese maailmasõja ajal ja kuni Tallinna Keskraamatukogu sissekolimiseni oli hoones Tallinna linna toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna Linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal ja Tallinna Keskraamatukogu asus hoonesse 1923. aastal. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid (Tööliste Kelder – 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4), enne seda asusid töölisorganisatsioonid aadressil Suur-Karja tänav 18 paiknevas \"Tööliste majas\".",
               "question": "Milliseid seltskondlikke mänge sai Vene Klubis mängida?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         391
                    ],
                    "text": [
                         "piljardit ja keeglit"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "5c134ded-0621-48f2-a065-15cad36c9995"
          },
          {
               "context": "Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka \"Vene Klubina\") hoonena arhitektide Mihhail Preobraženski ja Rudolf von Knüpfferi projekti järgi. Sellest ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimängutoad, puhvet, seal sai mängida piljardit ja keeglit. Esimese maailmasõja ajal ja kuni Tallinna Keskraamatukogu sissekolimiseni oli hoones Tallinna linna toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna Linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal ja Tallinna Keskraamatukogu asus hoonesse 1923. aastal. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid (Tööliste Kelder – 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4), enne seda asusid töölisorganisatsioonid aadressil Suur-Karja tänav 18 paiknevas \"Tööliste majas\".",
               "question": "Millal asus Estonia pst 8 tegutsema raamatukogu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         646
                    ],
                    "text": [
                         "1923. aastal"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "43412216-e21e-42ed-a35b-dca993104814"
          },
          {
               "context": "Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka \"Vene Klubina\") hoonena arhitektide Mihhail Preobraženski ja Rudolf von Knüpfferi projekti järgi. Sellest ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimängutoad, puhvet, seal sai mängida piljardit ja keeglit. Esimese maailmasõja ajal ja kuni Tallinna Keskraamatukogu sissekolimiseni oli hoones Tallinna linna toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna Linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal ja Tallinna Keskraamatukogu asus hoonesse 1923. aastal. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid (Tööliste Kelder – 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4), enne seda asusid töölisorganisatsioonid aadressil Suur-Karja tänav 18 paiknevas \"Tööliste majas\".",
               "question": "Millal asus Estonia pst 8 tegutsema raamatukogu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         646
                    ],
                    "text": [
                         "1923."
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "43412216-e21e-42ed-a35b-dca993104814"
          },
          {
               "context": "Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka \"Vene Klubina\") hoonena arhitektide Mihhail Preobraženski ja Rudolf von Knüpfferi projekti järgi. Sellest ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimängutoad, puhvet, seal sai mängida piljardit ja keeglit. Esimese maailmasõja ajal ja kuni Tallinna Keskraamatukogu sissekolimiseni oli hoones Tallinna linna toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna Linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal ja Tallinna Keskraamatukogu asus hoonesse 1923. aastal. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid (Tööliste Kelder – 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4), enne seda asusid töölisorganisatsioonid aadressil Suur-Karja tänav 18 paiknevas \"Tööliste majas\".",
               "question": "Kust kolisid töölisorganisatsioonid Estonia puiesteele?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         899
                    ],
                    "text": [
                         "Suur-Karja tänav 18"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "5a1055bb-0696-480b-a9c7-19d3202c7d19"
          },
          {
               "context": "Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka \"Vene Klubina\") hoonena arhitektide Mihhail Preobraženski ja Rudolf von Knüpfferi projekti järgi. Sellest ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimängutoad, puhvet, seal sai mängida piljardit ja keeglit. Esimese maailmasõja ajal ja kuni Tallinna Keskraamatukogu sissekolimiseni oli hoones Tallinna linna toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna Linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal ja Tallinna Keskraamatukogu asus hoonesse 1923. aastal. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid (Tööliste Kelder – 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4), enne seda asusid töölisorganisatsioonid aadressil Suur-Karja tänav 18 paiknevas \"Tööliste majas\".",
               "question": "Mis asus töölisorganisatsiooni ruumides Estonia puiesteel varem?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         685
                    ],
                    "text": [
                         "endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "e131e496-10f1-45e1-9a42-f53044eb2eb4"
          },
          {
               "context": "Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka \"Vene Klubina\") hoonena arhitektide Mihhail Preobraženski ja Rudolf von Knüpfferi projekti järgi. Sellest ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimängutoad, puhvet, seal sai mängida piljardit ja keeglit. Esimese maailmasõja ajal ja kuni Tallinna Keskraamatukogu sissekolimiseni oli hoones Tallinna linna toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna Linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal ja Tallinna Keskraamatukogu asus hoonesse 1923. aastal. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid (Tööliste Kelder – 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4), enne seda asusid töölisorganisatsioonid aadressil Suur-Karja tänav 18 paiknevas \"Tööliste majas\".",
               "question": "Mis asus töölisorganisatsiooni ruumides Estonia puiesteel varem?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         693
                    ],
                    "text": [
                         "toitlustusvalitsuse kartulikeldris"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "e131e496-10f1-45e1-9a42-f53044eb2eb4"
          },
          {
               "context": "Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka \"Vene Klubina\") hoonena arhitektide Mihhail Preobraženski ja Rudolf von Knüpfferi projekti järgi. Sellest ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimängutoad, puhvet, seal sai mängida piljardit ja keeglit. Esimese maailmasõja ajal ja kuni Tallinna Keskraamatukogu sissekolimiseni oli hoones Tallinna linna toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna Linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal ja Tallinna Keskraamatukogu asus hoonesse 1923. aastal. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid (Tööliste Kelder – 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4), enne seda asusid töölisorganisatsioonid aadressil Suur-Karja tänav 18 paiknevas \"Tööliste majas\".",
               "question": "Mis asus töölisorganisatsiooni ruumides Estonia puiesteel varem?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         713
                    ],
                    "text": [
                         "kartulikeldris"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "e131e496-10f1-45e1-9a42-f53044eb2eb4"
          },
          {
               "context": "Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad.",
               "question": "Kes on Sakala keskuse arhitekt?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         87
                    ],
                    "text": [
                         "Raine Karp"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "5c723aad-2984-401d-91a8-8de286666a2a"
          },
          {
               "context": "Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad.",
               "question": "Mis kivimist on hoone fassaad ehitatud?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         119
                    ],
                    "text": [
                         "kohalikust Saaremaa dolomiidist"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "a2e7a930-675f-402c-b272-a67dc62caaf8"
          },
          {
               "context": "Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad.",
               "question": "Mis kivimist on hoone fassaad ehitatud?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         130
                    ],
                    "text": [
                         "Saaremaa dolomiidist"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "a2e7a930-675f-402c-b272-a67dc62caaf8"
          },
          {
               "context": "Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad.",
               "question": "Mis kivimist on hoone fassaad ehitatud?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         139
                    ],
                    "text": [
                         "dolomiidist"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "a2e7a930-675f-402c-b272-a67dc62caaf8"
          },
          {
               "context": "Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad.",
               "question": "Mis oli Sakala keskuse esialgne eesmärk?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         40
                    ],
                    "text": [
                         "poliitharidushoone"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "99c89607-fef6-4888-a1f5-5f0e7ccb025e"
          },
          {
               "context": "Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad.",
               "question": "Milline Sakala keskuse osa jäeti ümberehitamisel alles?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         233
                    ],
                    "text": [
                         "nurgatorn"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "f5f7bfa8-3358-46a7-ac8e-8504fe17b860"
          },
          {
               "context": "Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad.",
               "question": "Milleks hakati Sakala keskust kasutama pärast nõukogude aja lõppu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         385
                    ],
                    "text": [
                         "korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "fba89e0c-7030-46e2-91e4-d9664b868a8a"
          },
          {
               "context": "Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad.",
               "question": "Milleks hakati Sakala keskust kasutama pärast nõukogude aja lõppu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         396
                    ],
                    "text": [
                         "üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "fba89e0c-7030-46e2-91e4-d9664b868a8a"
          },
          {
               "context": "Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda.",
               "question": "Mida tahtis riik Estonia puiestee 27 krundile rajada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         788
                    ],
                    "text": [
                         "uue kohtuhoone"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "920c4631-c2cf-43af-b5a1-f9ee4b5409d6"
          },
          {
               "context": "Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda.",
               "question": "Mida tahtis riik Estonia puiestee 27 krundile rajada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         792
                    ],
                    "text": [
                         "kohtuhoone"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "920c4631-c2cf-43af-b5a1-f9ee4b5409d6"
          },
          {
               "context": "Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda.",
               "question": "Mis asus Estonia puiestee 27 vastas üle tee?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         40
                    ],
                    "text": [
                         "Estonia teatrimaja"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "3847f00f-4ceb-44c9-a8c8-99c6e2276e4e"
          },
          {
               "context": "Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda.",
               "question": "Mis asus Estonia puiestee 27 vastas üle tee?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         48
                    ],
                    "text": [
                         "teatrimaja"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "3847f00f-4ceb-44c9-a8c8-99c6e2276e4e"
          },
          {
               "context": "Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda.",
               "question": "Milline pank tegutses Estonia puiestee 27?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         408
                    ],
                    "text": [
                         "Põllupidajate Ühispank"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "bd584422-ccfc-4027-a0a6-25792404bbf5"
          },
          {
               "context": "Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda.",
               "question": "Milline äri tegutses Estonia puiestee alakorrusel väiksemas ruumis pärast maja valmimist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         227
                    ],
                    "text": [
                         "ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "8deb78ff-ff44-487d-9039-e25fc6e5dd58"
          },
          {
               "context": "Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda.",
               "question": "Milline äri tegutses Estonia puiestee alakorrusel väiksemas ruumis pärast maja valmimist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         260
                    ],
                    "text": [
                         "lihakauplus"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "8deb78ff-ff44-487d-9039-e25fc6e5dd58"
          },
          {
               "context": "Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda.",
               "question": "Milline äri tegutses Estonia puiestee alakorrusel väiksemas ruumis pärast maja valmimist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         260
                    ],
                    "text": [
                         "lihakauplus Lihatsentraal nr 1"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "8deb78ff-ff44-487d-9039-e25fc6e5dd58"
          },
          {
               "context": "Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda.",
               "question": "Milline äri tegutses Estonia puiestee alakorrusel väiksemas ruumis pärast maja valmimist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         234
                    ],
                    "text": [
                         "Estonia Eksporttapamajade lihakauplus"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "8deb78ff-ff44-487d-9039-e25fc6e5dd58"
          },
          {
               "context": "Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda.",
               "question": "Milline äri tegutses Estonia puiestee alakorrusel väiksemas ruumis pärast maja valmimist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         234
                    ],
                    "text": [
                         "Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "8deb78ff-ff44-487d-9039-e25fc6e5dd58"
          },
          {
               "context": "Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda.",
               "question": "Kes projekteeris Estonia puiestee 27 hoone?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         163
                    ],
                    "text": [
                         "Franz de Vries"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "ce96aca7-7095-4b72-a962-7c857e4eecc0"
          },
          {
               "context": "Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). ",
               "question": "Kust algas Estonia puiestee 18. sajandi lõpul?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         105
                    ],
                    "text": [
                         "Vene turu juures asunud Viru väravast"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "15ad62f7-52f3-4023-bf42-00666ebf3f2b"
          },
          {
               "context": "Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). ",
               "question": "Kust algas Estonia puiestee 18. sajandi lõpul?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         129
                    ],
                    "text": [
                         "Viru väravast"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "15ad62f7-52f3-4023-bf42-00666ebf3f2b"
          },
          {
               "context": "Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). ",
               "question": "Kust algas Estonia puiestee 18. sajandi lõpul?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         105
                    ],
                    "text": [
                         "Vene turu juures"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "15ad62f7-52f3-4023-bf42-00666ebf3f2b"
          },
          {
               "context": "Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). ",
               "question": "Kus Estonia puiestee esialgu lõppes?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         320
                    ],
                    "text": [
                         "De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni)"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "0ae9ca7b-a730-4c3e-8e10-747be43436ae"
          },
          {
               "context": "Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). ",
               "question": "Kus Estonia puiestee esialgu lõppes?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         320
                    ],
                    "text": [
                         "De la Gardie reduudini"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "0ae9ca7b-a730-4c3e-8e10-747be43436ae"
          },
          {
               "context": "Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). ",
               "question": "Kus Estonia puiestee esialgu lõppes?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         344
                    ],
                    "text": [
                         "praeguse Kaarli kirikuni"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "0ae9ca7b-a730-4c3e-8e10-747be43436ae"
          },
          {
               "context": "Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). ",
               "question": "Mitu rida puid Estonia puiesteel esialgu kasvas?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         396
                    ],
                    "text": [
                         "kahest"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "acef2dc4-6aea-44bf-8104-3c2e6ccffb7e"
          },
          {
               "context": "Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). ",
               "question": "Mis kujuga oli puiestee Vene turu juures?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         166
                    ],
                    "text": [
                         "väikese kaarja jõnksu"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "ed3672da-b373-4db4-9e45-b0a3d0a50f77"
          },
          {
               "context": "Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). ",
               "question": "Mis kujuga oli puiestee Vene turu juures?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         174
                    ],
                    "text": [
                         "kaarja jõnksu"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "ed3672da-b373-4db4-9e45-b0a3d0a50f77"
          },
          {
               "context": "Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). ",
               "question": "Mis kujuga oli puiestee Vene turu juures?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         174
                    ],
                    "text": [
                         "kaarja"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "ed3672da-b373-4db4-9e45-b0a3d0a50f77"
          },
          {
               "context": "Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). ",
               "question": "Mis nime kannab Karja tänav tänapäeval?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         232
                    ],
                    "text": [
                         "Georg Otsa tänav"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "0399225e-ee67-446b-9b04-3d12ad7fe886"
          },
          {
               "context": "Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav). ",
               "question": "Mis nime kannab Karja tänav tänapäeval?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         232
                    ],
                    "text": [
                         "Georg Otsa"
                    ]
               },
               "title": "Estonia puiestee",
               "id": "0399225e-ee67-446b-9b04-3d12ad7fe886"
          },
          {
               "context": "Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri.",
               "question": "Kui suur osa Gröönimaast on aastaringselt jää ja lume all?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         63
                    ],
                    "text": [
                         "Üle 80%"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "224cc8e2-f138-4dc8-ae75-ea8b4cba1c8f"
          },
          {
               "context": "Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri.",
               "question": "Millises Gröönimaa osas asub kõrgeim mägi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         458
                    ],
                    "text": [
                         "saare idarannikule"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "dbd74e00-2813-4a82-b601-a51ebee46b0c"
          },
          {
               "context": "Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri.",
               "question": "Millises Gröönimaa osas asub kõrgeim mägi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         464
                    ],
                    "text": [
                         "idarannikule"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "dbd74e00-2813-4a82-b601-a51ebee46b0c"
          },
          {
               "context": "Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri.",
               "question": "Kui kõrge on Taani kõrgeim tipp?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         552
                    ],
                    "text": [
                         "3694 m"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "62ee29b8-12f8-4876-80ee-fb934bcd724f"
          },
          {
               "context": "Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri.",
               "question": "Mis asub saare kirdeosas?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         328
                    ],
                    "text": [
                         "Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "f2678c6b-723a-4ba8-b1c4-dfe97e0530aa"
          },
          {
               "context": "Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri.",
               "question": "Mis asub saare kirdeosas?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         352
                    ],
                    "text": [
                         "rahvuspark"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "f2678c6b-723a-4ba8-b1c4-dfe97e0530aa"
          },
          {
               "context": "Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri.",
               "question": "Mis asub saare kirdeosas?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         371
                    ],
                    "text": [
                         "maailma suurim looduskaitseala"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "f2678c6b-723a-4ba8-b1c4-dfe97e0530aa"
          },
          {
               "context": "Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri.",
               "question": "Mis asub saare kirdeosas?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         386
                    ],
                    "text": [
                         "looduskaitseala"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "f2678c6b-723a-4ba8-b1c4-dfe97e0530aa"
          },
          {
               "context": "Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri.",
               "question": "Kui kõrge on Gröönimaa keskosa igijää all?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         184
                    ],
                    "text": [
                         "kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "bc115ddb-b4f9-412a-b6fb-0860ba4088a3"
          },
          {
               "context": "Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²). Sellest tohutust alast veidi lõuna poole saare idarannikule jääb ka kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp Gunnbjørn Fjeld – 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri.",
               "question": "Kui kõrge on Gröönimaa keskosa igijää all?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         191
                    ],
                    "text": [
                         "üle 300 m allpool Maailmamere taset"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "bc115ddb-b4f9-412a-b6fb-0860ba4088a3"
          },
          {
               "context": "Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kalandusleping, mis võimaldab kalatoodete eksporti Euroopa Liidu turule. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust. Suurim kaubanduspartner on Taani.",
               "question": "Milliseid tooteid Gröönimaa sisse veab?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         413
                    ],
                    "text": [
                         "masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "900a1ef0-d8f0-46eb-b7ec-7521222fabf2"
          },
          {
               "context": "Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kalandusleping, mis võimaldab kalatoodete eksporti Euroopa Liidu turule. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust. Suurim kaubanduspartner on Taani.",
               "question": "Milliseid tooteid Gröönimaa kõige rohkem välja veab?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         243
                    ],
                    "text": [
                         "kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "099ab946-2d36-47d5-8f39-670c45e5b731"
          },
          {
               "context": "Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kalandusleping, mis võimaldab kalatoodete eksporti Euroopa Liidu turule. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust. Suurim kaubanduspartner on Taani.",
               "question": "Milliseid tooteid Gröönimaa kõige rohkem välja veab?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         243
                    ],
                    "text": [
                         "kalatooteid (sh krevette)"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "099ab946-2d36-47d5-8f39-670c45e5b731"
          },
          {
               "context": "Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kalandusleping, mis võimaldab kalatoodete eksporti Euroopa Liidu turule. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust. Suurim kaubanduspartner on Taani.",
               "question": "Milliseid tooteid Gröönimaa kõige rohkem välja veab?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         243
                    ],
                    "text": [
                         "kalatooteid"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "099ab946-2d36-47d5-8f39-670c45e5b731"
          },
          {
               "context": "Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kalandusleping, mis võimaldab kalatoodete eksporti Euroopa Liidu turule. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust. Suurim kaubanduspartner on Taani.",
               "question": "Mis on Gröönimaa suurima kalandusettevõtte nimi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         89
                    ],
                    "text": [
                         "Royal Greenland"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "128419cd-8a6f-4341-ad19-c0ef0da0cf89"
          },
          {
               "context": "Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kalandusleping, mis võimaldab kalatoodete eksporti Euroopa Liidu turule. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust. Suurim kaubanduspartner on Taani.",
               "question": "Milliseid suuremaid veeloomi Gröönimaal püütakse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         156
                    ],
                    "text": [
                         "hülge- ja vaalajahiga"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "9fdb7a37-8d45-4fc5-bf74-6cbe169095a8"
          },
          {
               "context": "Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kalandusleping, mis võimaldab kalatoodete eksporti Euroopa Liidu turule. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust. Suurim kaubanduspartner on Taani.",
               "question": "Mis alustel saab Gröönimaa oma kalatooteid Euroopa Liidus turustada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         305
                    ],
                    "text": [
                         "on sõlmitud kalandusleping"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "adc9a949-a251-492b-bf57-9cb98c2c4518"
          },
          {
               "context": "Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kalandusleping, mis võimaldab kalatoodete eksporti Euroopa Liidu turule. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust. Suurim kaubanduspartner on Taani.",
               "question": "Mis alustel saab Gröönimaa oma kalatooteid Euroopa Liidus turustada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         317
                    ],
                    "text": [
                         "kalandusleping"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "adc9a949-a251-492b-bf57-9cb98c2c4518"
          },
          {
               "context": "Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale (Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu (kirved, noad, kaabitsad, naasklid). Töödeldi puud (Gröönimaa rannikule oli eelnenud aastatuhandete jooksul kogunenud tohutul hulgal ajupuid), luud, sarvi, kivi, merevaiku, nahka. Elati vastavalt püügihooajale vahelduvates laagripaikades. Peamiselt elatuti hülge- ja põhjapõdrajahist, kala- ja linnupüügist (kajakad, hahad, haned). Korjati marju. Peeti koeri, keda tõenäoliselt kasutati koormavedamiseks ja jahil, saanide kasutamisest ei ole jälgi leitud. Toidu valmistamiseks tehti ajupuudest tuld.",
               "question": "Milliseid loomi paleoeskimod pidasid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         674
                    ],
                    "text": [
                         "koeri"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "d65b93f9-60f0-448a-8020-f7909faa328d"
          },
          {
               "context": "Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale (Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu (kirved, noad, kaabitsad, naasklid). Töödeldi puud (Gröönimaa rannikule oli eelnenud aastatuhandete jooksul kogunenud tohutul hulgal ajupuid), luud, sarvi, kivi, merevaiku, nahka. Elati vastavalt püügihooajale vahelduvates laagripaikades. Peamiselt elatuti hülge- ja põhjapõdrajahist, kala- ja linnupüügist (kajakad, hahad, haned). Korjati marju. Peeti koeri, keda tõenäoliselt kasutati koormavedamiseks ja jahil, saanide kasutamisest ei ole jälgi leitud. Toidu valmistamiseks tehti ajupuudest tuld.",
               "question": "Millega paleoeskimod saaki püüdsid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         284
                    ],
                    "text": [
                         "harpuunid, odad, vibud"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "2bef1509-f541-4376-984a-55c312cddec3"
          },
          {
               "context": "Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale (Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu (kirved, noad, kaabitsad, naasklid). Töödeldi puud (Gröönimaa rannikule oli eelnenud aastatuhandete jooksul kogunenud tohutul hulgal ajupuid), luud, sarvi, kivi, merevaiku, nahka. Elati vastavalt püügihooajale vahelduvates laagripaikades. Peamiselt elatuti hülge- ja põhjapõdrajahist, kala- ja linnupüügist (kajakad, hahad, haned). Korjati marju. Peeti koeri, keda tõenäoliselt kasutati koormavedamiseks ja jahil, saanide kasutamisest ei ole jälgi leitud. Toidu valmistamiseks tehti ajupuudest tuld.",
               "question": "Mis sundis paleoeskimoid elukohta vahetama?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         507
                    ],
                    "text": [
                         "vastavalt püügihooajale"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "8a4f13e9-9dea-4807-a656-342ab24f213b"
          },
          {
               "context": "Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale (Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu (kirved, noad, kaabitsad, naasklid). Töödeldi puud (Gröönimaa rannikule oli eelnenud aastatuhandete jooksul kogunenud tohutul hulgal ajupuid), luud, sarvi, kivi, merevaiku, nahka. Elati vastavalt püügihooajale vahelduvates laagripaikades. Peamiselt elatuti hülge- ja põhjapõdrajahist, kala- ja linnupüügist (kajakad, hahad, haned). Korjati marju. Peeti koeri, keda tõenäoliselt kasutati koormavedamiseks ja jahil, saanide kasutamisest ei ole jälgi leitud. Toidu valmistamiseks tehti ajupuudest tuld.",
               "question": "Mis sundis paleoeskimoid elukohta vahetama?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         517
                    ],
                    "text": [
                         "püügihooajale"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "8a4f13e9-9dea-4807-a656-342ab24f213b"
          },
          {
               "context": "Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale (Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu (kirved, noad, kaabitsad, naasklid). Töödeldi puud (Gröönimaa rannikule oli eelnenud aastatuhandete jooksul kogunenud tohutul hulgal ajupuid), luud, sarvi, kivi, merevaiku, nahka. Elati vastavalt püügihooajale vahelduvates laagripaikades. Peamiselt elatuti hülge- ja põhjapõdrajahist, kala- ja linnupüügist (kajakad, hahad, haned). Korjati marju. Peeti koeri, keda tõenäoliselt kasutati koormavedamiseks ja jahil, saanide kasutamisest ei ole jälgi leitud. Toidu valmistamiseks tehti ajupuudest tuld.",
               "question": "Milliseid taimi paleoeskimod toiduks tarvitasid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         661
                    ],
                    "text": [
                         "marju"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "7c5b3d22-52e8-451e-b609-a0fa04746de8"
          },
          {
               "context": "Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale (Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu (kirved, noad, kaabitsad, naasklid). Töödeldi puud (Gröönimaa rannikule oli eelnenud aastatuhandete jooksul kogunenud tohutul hulgal ajupuid), luud, sarvi, kivi, merevaiku, nahka. Elati vastavalt püügihooajale vahelduvates laagripaikades. Peamiselt elatuti hülge- ja põhjapõdrajahist, kala- ja linnupüügist (kajakad, hahad, haned). Korjati marju. Peeti koeri, keda tõenäoliselt kasutati koormavedamiseks ja jahil, saanide kasutamisest ei ole jälgi leitud. Toidu valmistamiseks tehti ajupuudest tuld.",
               "question": "Millal paleoeskimod Gröönimaale saabusid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         0
                    ],
                    "text": [
                         "Rohkem kui 4500 aastat tagasi"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "677c4ea4-80cd-446c-a190-8c5b6cd68537"
          },
          {
               "context": "Umbes 900 eKr tekkis Dorseti kultuur, mis erines eelnenust püügivahendite ja eluasemete välimuse poolest, ka ei kasutatud enam lõkke tegemiseks ajupuitu. Tuleaset asendasid nüüd steatiidist lambid, milles põletati mereimetajate rasva. Dorseti kultuuri hilisemal perioodil (umbes 400 eKr – 1500 pKr) muutus ühiskonna struktuur arvatavasti keerukamaks. Tekkisid eluasemed, mis mahutasid palju perekondi endise 1–2 asemel. Arvatavasti tugevnes šamaani positsioon usulise juhina. Inuittide gruppidel olid omavahel tihedad kaubandussidemed. Asustus koondus selle perioodi lõpus Gröönimaa loodeosasse.",
               "question": "Mida kasutati Dorseti kultuuris lõkke asemel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         178
                    ],
                    "text": [
                         "steatiidist lambid"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "c0e4f0c7-1c2a-4c00-9b2f-91411cf3db92"
          },
          {
               "context": "Umbes 900 eKr tekkis Dorseti kultuur, mis erines eelnenust püügivahendite ja eluasemete välimuse poolest, ka ei kasutatud enam lõkke tegemiseks ajupuitu. Tuleaset asendasid nüüd steatiidist lambid, milles põletati mereimetajate rasva. Dorseti kultuuri hilisemal perioodil (umbes 400 eKr – 1500 pKr) muutus ühiskonna struktuur arvatavasti keerukamaks. Tekkisid eluasemed, mis mahutasid palju perekondi endise 1–2 asemel. Arvatavasti tugevnes šamaani positsioon usulise juhina. Inuittide gruppidel olid omavahel tihedad kaubandussidemed. Asustus koondus selle perioodi lõpus Gröönimaa loodeosasse.",
               "question": "Kui palju inimesi mahtus elama Dorseti kultuuri eluasemetesse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         385
                    ],
                    "text": [
                         "palju perekondi"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "352fb05d-ffc3-4d4f-8178-ace4e725b8d5"
          },
          {
               "context": "Umbes 900 eKr tekkis Dorseti kultuur, mis erines eelnenust püügivahendite ja eluasemete välimuse poolest, ka ei kasutatud enam lõkke tegemiseks ajupuitu. Tuleaset asendasid nüüd steatiidist lambid, milles põletati mereimetajate rasva. Dorseti kultuuri hilisemal perioodil (umbes 400 eKr – 1500 pKr) muutus ühiskonna struktuur arvatavasti keerukamaks. Tekkisid eluasemed, mis mahutasid palju perekondi endise 1–2 asemel. Arvatavasti tugevnes šamaani positsioon usulise juhina. Inuittide gruppidel olid omavahel tihedad kaubandussidemed. Asustus koondus selle perioodi lõpus Gröönimaa loodeosasse.",
               "question": "Kes oli Dorseti kultuuris religioosne juht?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         441
                    ],
                    "text": [
                         "šamaani"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "b86975d3-f492-466e-a376-4ff4550c0a9a"
          },
          {
               "context": "Umbes 900 eKr tekkis Dorseti kultuur, mis erines eelnenust püügivahendite ja eluasemete välimuse poolest, ka ei kasutatud enam lõkke tegemiseks ajupuitu. Tuleaset asendasid nüüd steatiidist lambid, milles põletati mereimetajate rasva. Dorseti kultuuri hilisemal perioodil (umbes 400 eKr – 1500 pKr) muutus ühiskonna struktuur arvatavasti keerukamaks. Tekkisid eluasemed, mis mahutasid palju perekondi endise 1–2 asemel. Arvatavasti tugevnes šamaani positsioon usulise juhina. Inuittide gruppidel olid omavahel tihedad kaubandussidemed. Asustus koondus selle perioodi lõpus Gröönimaa loodeosasse.",
               "question": "Millises Gröönimaa piirkonnas elas Dorseti kultuuri lõpus kõige rohkem inimesi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         583
                    ],
                    "text": [
                         "loodeosasse"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "5fae1ffc-b345-4a4c-8487-f9a79fe1f4da"
          },
          {
               "context": "Umbes 900 eKr tekkis Dorseti kultuur, mis erines eelnenust püügivahendite ja eluasemete välimuse poolest, ka ei kasutatud enam lõkke tegemiseks ajupuitu. Tuleaset asendasid nüüd steatiidist lambid, milles põletati mereimetajate rasva. Dorseti kultuuri hilisemal perioodil (umbes 400 eKr – 1500 pKr) muutus ühiskonna struktuur arvatavasti keerukamaks. Tekkisid eluasemed, mis mahutasid palju perekondi endise 1–2 asemel. Arvatavasti tugevnes šamaani positsioon usulise juhina. Inuittide gruppidel olid omavahel tihedad kaubandussidemed. Asustus koondus selle perioodi lõpus Gröönimaa loodeosasse.",
               "question": "Kuidas andsid steatiidist lambid valgust?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         205
                    ],
                    "text": [
                         "põletati mereimetajate rasva"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "f37021d4-4593-40b1-802e-7e7bb6f9924f"
          },
          {
               "context": "10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel Shetlandi saartega ning Bergeni ja Osloga Norras. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud.",
               "question": "Keda loevad islandlased Gröönimaa avastajaks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         165
                    ],
                    "text": [
                         "Gunnbjörn Úlfsson"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "1690b976-54e9-41ca-8deb-6a04a83de09e"
          },
          {
               "context": "10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel Shetlandi saartega ning Bergeni ja Osloga Norras. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud.",
               "question": "Keda loevad islandlased Gröönimaa avastajaks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         154
                    ],
                    "text": [
                         "islandlane Gunnbjörn Úlfsson"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "1690b976-54e9-41ca-8deb-6a04a83de09e"
          },
          {
               "context": "10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel Shetlandi saartega ning Bergeni ja Osloga Norras. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud.",
               "question": "Millal kolis Gröönimaale esimene islandlane, vastavalt islandi saagale?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         271
                    ],
                    "text": [
                         "982. aasta paiku"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "427ff024-617b-45c7-a133-9f7af12b3e84"
          },
          {
               "context": "10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel Shetlandi saartega ning Bergeni ja Osloga Norras. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud.",
               "question": "Mille järgi valis Eiríkr Punane Gröönimaal elamiseks sobivaid paiku?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         369
                    ],
                    "text": [
                         "loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "6deb785c-0727-43e0-ba02-f2a757e7aa75"
          },
          {
               "context": "10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel Shetlandi saartega ning Bergeni ja Osloga Norras. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud.",
               "question": "Mis muutis Gröönimaa islandlastele atraktiivseks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         613
                    ],
                    "text": [
                         "Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "3d0d893c-ab79-4859-b168-82772d251d9a"
          },
          {
               "context": "10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel Shetlandi saartega ning Bergeni ja Osloga Norras. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud.",
               "question": "Mis muutis Gröönimaa islandlastele atraktiivseks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         638
                    ],
                    "text": [
                         "sealsed rohumaad lopsakamad"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "3d0d893c-ab79-4859-b168-82772d251d9a"
          },
          {
               "context": "10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel Shetlandi saartega ning Bergeni ja Osloga Norras. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud.",
               "question": "Mis muutis Gröönimaa islandlastele atraktiivseks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         646
                    ],
                    "text": [
                         "rohumaad lopsakamad"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "3d0d893c-ab79-4859-b168-82772d251d9a"
          },
          {
               "context": "10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel Shetlandi saartega ning Bergeni ja Osloga Norras. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud.",
               "question": "Kus maabusid islandi asustajad?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         712
                    ],
                    "text": [
                         "Gröönimaa edelaosa"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "32721185-c304-43e6-8865-9801199c07e3"
          },
          {
               "context": "10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel Shetlandi saartega ning Bergeni ja Osloga Norras. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud.",
               "question": "Kus maabusid islandi asustajad?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         722
                    ],
                    "text": [
                         "edelaosa"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "32721185-c304-43e6-8865-9801199c07e3"
          },
          {
               "context": "Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12.–13. sajandil elas seal 3000–5000 inimest. Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. Aastal 1125 loodi Gröönimaa piiskopkond, keskusega Garðarris (Igaliko). Saarel oli üle kümne kiriku. Lisaks loomakasvatusele (lambad, kitsed, lehmad, hobused, sead) tegeleti Gröönimaal jahiga (põhjapõdrad, morsad, jääkarud, linnud) ning kala- ja vaalapüügiga. Gröönimaa pakutavad morsakihvad, jääkarud, polaarrebase- jt nahad, vaalakiused olid Euroopas hinnatud luksuskaupadeks, mis võimaldasid sisse osta rauda, puud, vilja ja muud vajalikku. Kui Gröönimaa skandinaavlased aasta 1000 paiku Ameerika avastasid, käidi ka seal puid toomas, Gröönimaal kohapeal võis leida vaid ajupuud. Gröönimaa skandinaavlastest elanikkond oli sõltuv kaubandusest Euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi Lääne-Euroopaga küllalt tihedalt. Näiteks jõudsid sinna üsna kiiresti Lääne-Euroopa rõivamoed. Mingil määral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega.",
               "question": "Milliseid loomi hakkasid islandlased Gröönimaal kasvatama?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         527
                    ],
                    "text": [
                         "lambad, kitsed, lehmad, hobused, sead"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "ae2853ce-9c79-48f0-97c0-32b6b4fc0418"
          },
          {
               "context": "Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12.–13. sajandil elas seal 3000–5000 inimest. Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. Aastal 1125 loodi Gröönimaa piiskopkond, keskusega Garðarris (Igaliko). Saarel oli üle kümne kiriku. Lisaks loomakasvatusele (lambad, kitsed, lehmad, hobused, sead) tegeleti Gröönimaal jahiga (põhjapõdrad, morsad, jääkarud, linnud) ning kala- ja vaalapüügiga. Gröönimaa pakutavad morsakihvad, jääkarud, polaarrebase- jt nahad, vaalakiused olid Euroopas hinnatud luksuskaupadeks, mis võimaldasid sisse osta rauda, puud, vilja ja muud vajalikku. Kui Gröönimaa skandinaavlased aasta 1000 paiku Ameerika avastasid, käidi ka seal puid toomas, Gröönimaal kohapeal võis leida vaid ajupuud. Gröönimaa skandinaavlastest elanikkond oli sõltuv kaubandusest Euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi Lääne-Euroopaga küllalt tihedalt. Näiteks jõudsid sinna üsna kiiresti Lääne-Euroopa rõivamoed. Mingil määral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega.",
               "question": "Kust tõid Gröönimaa islandlased puitu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         892
                    ],
                    "text": [
                         "Ameerika"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "c4d51fbd-e96b-4abd-8afa-8387383a750a"
          },
          {
               "context": "Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12.–13. sajandil elas seal 3000–5000 inimest. Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. Aastal 1125 loodi Gröönimaa piiskopkond, keskusega Garðarris (Igaliko). Saarel oli üle kümne kiriku. Lisaks loomakasvatusele (lambad, kitsed, lehmad, hobused, sead) tegeleti Gröönimaal jahiga (põhjapõdrad, morsad, jääkarud, linnud) ning kala- ja vaalapüügiga. Gröönimaa pakutavad morsakihvad, jääkarud, polaarrebase- jt nahad, vaalakiused olid Euroopas hinnatud luksuskaupadeks, mis võimaldasid sisse osta rauda, puud, vilja ja muud vajalikku. Kui Gröönimaa skandinaavlased aasta 1000 paiku Ameerika avastasid, käidi ka seal puid toomas, Gröönimaal kohapeal võis leida vaid ajupuud. Gröönimaa skandinaavlastest elanikkond oli sõltuv kaubandusest Euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi Lääne-Euroopaga küllalt tihedalt. Näiteks jõudsid sinna üsna kiiresti Lääne-Euroopa rõivamoed. Mingil määral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega.",
               "question": "Missugust puitu leidub Gröönimaal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         970
                    ],
                    "text": [
                         "vaid ajupuud"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "9a446197-2f96-4e23-b9de-fd4f389fde3f"
          },
          {
               "context": "Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12.–13. sajandil elas seal 3000–5000 inimest. Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. Aastal 1125 loodi Gröönimaa piiskopkond, keskusega Garðarris (Igaliko). Saarel oli üle kümne kiriku. Lisaks loomakasvatusele (lambad, kitsed, lehmad, hobused, sead) tegeleti Gröönimaal jahiga (põhjapõdrad, morsad, jääkarud, linnud) ning kala- ja vaalapüügiga. Gröönimaa pakutavad morsakihvad, jääkarud, polaarrebase- jt nahad, vaalakiused olid Euroopas hinnatud luksuskaupadeks, mis võimaldasid sisse osta rauda, puud, vilja ja muud vajalikku. Kui Gröönimaa skandinaavlased aasta 1000 paiku Ameerika avastasid, käidi ka seal puid toomas, Gröönimaal kohapeal võis leida vaid ajupuud. Gröönimaa skandinaavlastest elanikkond oli sõltuv kaubandusest Euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi Lääne-Euroopaga küllalt tihedalt. Näiteks jõudsid sinna üsna kiiresti Lääne-Euroopa rõivamoed. Mingil määral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega.",
               "question": "Missugust puitu leidub Gröönimaal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         975
                    ],
                    "text": [
                         "ajupuud"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "9a446197-2f96-4e23-b9de-fd4f389fde3f"
          },
          {
               "context": "Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12.–13. sajandil elas seal 3000–5000 inimest. Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. Aastal 1125 loodi Gröönimaa piiskopkond, keskusega Garðarris (Igaliko). Saarel oli üle kümne kiriku. Lisaks loomakasvatusele (lambad, kitsed, lehmad, hobused, sead) tegeleti Gröönimaal jahiga (põhjapõdrad, morsad, jääkarud, linnud) ning kala- ja vaalapüügiga. Gröönimaa pakutavad morsakihvad, jääkarud, polaarrebase- jt nahad, vaalakiused olid Euroopas hinnatud luksuskaupadeks, mis võimaldasid sisse osta rauda, puud, vilja ja muud vajalikku. Kui Gröönimaa skandinaavlased aasta 1000 paiku Ameerika avastasid, käidi ka seal puid toomas, Gröönimaal kohapeal võis leida vaid ajupuud. Gröönimaa skandinaavlastest elanikkond oli sõltuv kaubandusest Euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi Lääne-Euroopaga küllalt tihedalt. Näiteks jõudsid sinna üsna kiiresti Lääne-Euroopa rõivamoed. Mingil määral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega.",
               "question": "Kui palju islandlasi elas Gröönimaal korraga kõige rohkem?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         345
                    ],
                    "text": [
                         "3000–5000 inimest"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "44c4651c-30bb-404c-bf5a-d9b2faa83a64"
          },
          {
               "context": "Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12.–13. sajandil elas seal 3000–5000 inimest. Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. Aastal 1125 loodi Gröönimaa piiskopkond, keskusega Garðarris (Igaliko). Saarel oli üle kümne kiriku. Lisaks loomakasvatusele (lambad, kitsed, lehmad, hobused, sead) tegeleti Gröönimaal jahiga (põhjapõdrad, morsad, jääkarud, linnud) ning kala- ja vaalapüügiga. Gröönimaa pakutavad morsakihvad, jääkarud, polaarrebase- jt nahad, vaalakiused olid Euroopas hinnatud luksuskaupadeks, mis võimaldasid sisse osta rauda, puud, vilja ja muud vajalikku. Kui Gröönimaa skandinaavlased aasta 1000 paiku Ameerika avastasid, käidi ka seal puid toomas, Gröönimaal kohapeal võis leida vaid ajupuud. Gröönimaa skandinaavlastest elanikkond oli sõltuv kaubandusest Euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi Lääne-Euroopaga küllalt tihedalt. Näiteks jõudsid sinna üsna kiiresti Lääne-Euroopa rõivamoed. Mingil määral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega.",
               "question": "Kui palju islandlasi elas Gröönimaal korraga kõige rohkem?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         345
                    ],
                    "text": [
                         "3000–5000"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "44c4651c-30bb-404c-bf5a-d9b2faa83a64"
          },
          {
               "context": "Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12.–13. sajandil elas seal 3000–5000 inimest. Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. Aastal 1125 loodi Gröönimaa piiskopkond, keskusega Garðarris (Igaliko). Saarel oli üle kümne kiriku. Lisaks loomakasvatusele (lambad, kitsed, lehmad, hobused, sead) tegeleti Gröönimaal jahiga (põhjapõdrad, morsad, jääkarud, linnud) ning kala- ja vaalapüügiga. Gröönimaa pakutavad morsakihvad, jääkarud, polaarrebase- jt nahad, vaalakiused olid Euroopas hinnatud luksuskaupadeks, mis võimaldasid sisse osta rauda, puud, vilja ja muud vajalikku. Kui Gröönimaa skandinaavlased aasta 1000 paiku Ameerika avastasid, käidi ka seal puid toomas, Gröönimaal kohapeal võis leida vaid ajupuud. Gröönimaa skandinaavlastest elanikkond oli sõltuv kaubandusest Euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi Lääne-Euroopaga küllalt tihedalt. Näiteks jõudsid sinna üsna kiiresti Lääne-Euroopa rõivamoed. Mingil määral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega.",
               "question": "Mitu Skandinaavia pühakoda oli Gröönimaal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         484
                    ],
                    "text": [
                         "üle kümne"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "66220742-5bf8-4b92-bd4c-32324def8d8b"
          },
          {
               "context": "Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud.",
               "question": "Miks hääbus Gröönimaa asustus?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         18
                    ],
                    "text": [
                         "põhjused ei ole päriselt selged"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "adda9275-beb9-4c16-b916-671b4795b251"
          },
          {
               "context": "Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud.",
               "question": "Mida tõi kaasa kliima jahenemine?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         110
                    ],
                    "text": [
                         "ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "9ac78ff3-a1ef-4b5d-9064-f014d7636ed1"
          },
          {
               "context": "Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud.",
               "question": "Mida tõi kaasa kliima jahenemine?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         110
                    ],
                    "text": [
                         "ikaldusi"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "9ac78ff3-a1ef-4b5d-9064-f014d7636ed1"
          },
          {
               "context": "Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud.",
               "question": "Mida tõi kaasa kliima jahenemine?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         130
                    ],
                    "text": [
                         "inuittide liikumise lõuna poole"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "9ac78ff3-a1ef-4b5d-9064-f014d7636ed1"
          },
          {
               "context": "Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud.",
               "question": "Mida tõi kaasa kliima jahenemine?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         120
                    ],
                    "text": [
                         "põhjustas inuittide liikumise lõuna poole"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "9ac78ff3-a1ef-4b5d-9064-f014d7636ed1"
          },
          {
               "context": "Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud.",
               "question": "Mida tõi kaasa kliima jahenemine?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         130
                    ],
                    "text": [
                         "inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "9ac78ff3-a1ef-4b5d-9064-f014d7636ed1"
          },
          {
               "context": "Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud.",
               "question": "Mida tõi kaasa kliima jahenemine?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         120
                    ],
                    "text": [
                         "põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "9ac78ff3-a1ef-4b5d-9064-f014d7636ed1"
          },
          {
               "context": "Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud.",
               "question": "Mida kandis seljas surnud mees?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         422
                    ],
                    "text": [
                         "villased ja hülgenahksed rõivad"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "918dcd84-70c3-4e1c-a192-2c4bc1075c2f"
          },
          {
               "context": "Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud.",
               "question": "Mis materjalist ehitatud hooneid nähti Gröönimaal 16. sajandi keskel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         349
                    ],
                    "text": [
                         "kivimaju"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "4f882af6-708f-4b69-aaf6-f15f8523ebff"
          },
          {
               "context": "Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaale aetud kaupmees näinud seal kivimaju ja leidnud ühes neist surnud mehe, kel oli peas kapuuts, seljas villased ja hülgenahksed rõivad ning käe kõrval peaaegu lõpuni ära kulunud nuga. Rohkem inimesi ta seal ei kohanud.",
               "question": "Kuidas mõjutas kliima jahenemine Gröönimaa ja Euroopa suhteid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         165
                    ],
                    "text": [
                         "raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "9de20975-aa4f-49ac-97a1-3fa102ed7f7e"
          },
          {
               "context": "Aasta 1200 pKr paiku saabus Põhja-Ameerikast Gröönimaale uus inuittidest sisserändajate laine: Thule kultuur. Asustus levis ajapikku peaaegu terve Gröönimaa ranniku ulatuses, välja arvatud kõige põhjapoolsemasse piirkonda. Talvel elati paiksetes külades, suvel liiguti ringi ja käidi jahil. Asulad olid küllalt suured, mis näitab, et ühiskond oli suhteliselt organiseeritud. Ühistegevuse tegi vajalikuks nende peamine tegevusala, vaalapüük. Jahiti ka hülgeid, põhjapõtru, muskusveiseid, morski, püüti kalu ja linde, korjati mollusekid, marju ja taimi. Talvel elasid mitu perekonda koos ühises suuremas majas, suvel elasid perekonnad eraldi telkides. Majade ja telkide ehitamiseks kasutati vaalaluid ning ajupuid, viimast eriti läänekaldal. Katused ja seinad kaeti hülgenahkadega. Teel olles ehitati ka lumest maju, iglusid. Reisides kasutati koerte poolt veetavaid saane, kajakke (nahast ühemehepaate) ja umiakke (naiste juhitavaid perepaate). Thule kultuuri tööriistad ja majapidamisesemed valmistati kivist, luust, sarvest, puust, vähesel määral ka vasest, üksikuid rauast tööriistu saadi skandinaavlastelt või nende ammu tühjaks jäänud asulatest.",
               "question": "Millist Gröönimaa piirkonda inuitid ei asustanud?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         189
                    ],
                    "text": [
                         "kõige põhjapoolsemasse"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "39d263b9-05a8-4d0c-8e42-91abfaa2a544"
          },
          {
               "context": "Aasta 1200 pKr paiku saabus Põhja-Ameerikast Gröönimaale uus inuittidest sisserändajate laine: Thule kultuur. Asustus levis ajapikku peaaegu terve Gröönimaa ranniku ulatuses, välja arvatud kõige põhjapoolsemasse piirkonda. Talvel elati paiksetes külades, suvel liiguti ringi ja käidi jahil. Asulad olid küllalt suured, mis näitab, et ühiskond oli suhteliselt organiseeritud. Ühistegevuse tegi vajalikuks nende peamine tegevusala, vaalapüük. Jahiti ka hülgeid, põhjapõtru, muskusveiseid, morski, püüti kalu ja linde, korjati mollusekid, marju ja taimi. Talvel elasid mitu perekonda koos ühises suuremas majas, suvel elasid perekonnad eraldi telkides. Majade ja telkide ehitamiseks kasutati vaalaluid ning ajupuid, viimast eriti läänekaldal. Katused ja seinad kaeti hülgenahkadega. Teel olles ehitati ka lumest maju, iglusid. Reisides kasutati koerte poolt veetavaid saane, kajakke (nahast ühemehepaate) ja umiakke (naiste juhitavaid perepaate). Thule kultuuri tööriistad ja majapidamisesemed valmistati kivist, luust, sarvest, puust, vähesel määral ka vasest, üksikuid rauast tööriistu saadi skandinaavlastelt või nende ammu tühjaks jäänud asulatest.",
               "question": "Millega inuitid valdavalt tegelesid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         430
                    ],
                    "text": [
                         "vaalapüük"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "1ed27939-3e4b-4b6f-ae76-a4ce642af9d1"
          },
          {
               "context": "Aasta 1200 pKr paiku saabus Põhja-Ameerikast Gröönimaale uus inuittidest sisserändajate laine: Thule kultuur. Asustus levis ajapikku peaaegu terve Gröönimaa ranniku ulatuses, välja arvatud kõige põhjapoolsemasse piirkonda. Talvel elati paiksetes külades, suvel liiguti ringi ja käidi jahil. Asulad olid küllalt suured, mis näitab, et ühiskond oli suhteliselt organiseeritud. Ühistegevuse tegi vajalikuks nende peamine tegevusala, vaalapüük. Jahiti ka hülgeid, põhjapõtru, muskusveiseid, morski, püüti kalu ja linde, korjati mollusekid, marju ja taimi. Talvel elasid mitu perekonda koos ühises suuremas majas, suvel elasid perekonnad eraldi telkides. Majade ja telkide ehitamiseks kasutati vaalaluid ning ajupuid, viimast eriti läänekaldal. Katused ja seinad kaeti hülgenahkadega. Teel olles ehitati ka lumest maju, iglusid. Reisides kasutati koerte poolt veetavaid saane, kajakke (nahast ühemehepaate) ja umiakke (naiste juhitavaid perepaate). Thule kultuuri tööriistad ja majapidamisesemed valmistati kivist, luust, sarvest, puust, vähesel määral ka vasest, üksikuid rauast tööriistu saadi skandinaavlastelt või nende ammu tühjaks jäänud asulatest.",
               "question": "Kus elasid inuitid suvel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         640
                    ],
                    "text": [
                         "telkides"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "d002445a-6ad5-4737-935a-5f5fe78b8826"
          },
          {
               "context": "Aasta 1200 pKr paiku saabus Põhja-Ameerikast Gröönimaale uus inuittidest sisserändajate laine: Thule kultuur. Asustus levis ajapikku peaaegu terve Gröönimaa ranniku ulatuses, välja arvatud kõige põhjapoolsemasse piirkonda. Talvel elati paiksetes külades, suvel liiguti ringi ja käidi jahil. Asulad olid küllalt suured, mis näitab, et ühiskond oli suhteliselt organiseeritud. Ühistegevuse tegi vajalikuks nende peamine tegevusala, vaalapüük. Jahiti ka hülgeid, põhjapõtru, muskusveiseid, morski, püüti kalu ja linde, korjati mollusekid, marju ja taimi. Talvel elasid mitu perekonda koos ühises suuremas majas, suvel elasid perekonnad eraldi telkides. Majade ja telkide ehitamiseks kasutati vaalaluid ning ajupuid, viimast eriti läänekaldal. Katused ja seinad kaeti hülgenahkadega. Teel olles ehitati ka lumest maju, iglusid. Reisides kasutati koerte poolt veetavaid saane, kajakke (nahast ühemehepaate) ja umiakke (naiste juhitavaid perepaate). Thule kultuuri tööriistad ja majapidamisesemed valmistati kivist, luust, sarvest, puust, vähesel määral ka vasest, üksikuid rauast tööriistu saadi skandinaavlastelt või nende ammu tühjaks jäänud asulatest.",
               "question": "Millega katsid inuitid majade seinad ja katused?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         764
                    ],
                    "text": [
                         "hülgenahkadega"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "497cf379-6a8e-4e4b-8251-bc83f68de7ae"
          },
          {
               "context": "Aasta 1200 pKr paiku saabus Põhja-Ameerikast Gröönimaale uus inuittidest sisserändajate laine: Thule kultuur. Asustus levis ajapikku peaaegu terve Gröönimaa ranniku ulatuses, välja arvatud kõige põhjapoolsemasse piirkonda. Talvel elati paiksetes külades, suvel liiguti ringi ja käidi jahil. Asulad olid küllalt suured, mis näitab, et ühiskond oli suhteliselt organiseeritud. Ühistegevuse tegi vajalikuks nende peamine tegevusala, vaalapüük. Jahiti ka hülgeid, põhjapõtru, muskusveiseid, morski, püüti kalu ja linde, korjati mollusekid, marju ja taimi. Talvel elasid mitu perekonda koos ühises suuremas majas, suvel elasid perekonnad eraldi telkides. Majade ja telkide ehitamiseks kasutati vaalaluid ning ajupuid, viimast eriti läänekaldal. Katused ja seinad kaeti hülgenahkadega. Teel olles ehitati ka lumest maju, iglusid. Reisides kasutati koerte poolt veetavaid saane, kajakke (nahast ühemehepaate) ja umiakke (naiste juhitavaid perepaate). Thule kultuuri tööriistad ja majapidamisesemed valmistati kivist, luust, sarvest, puust, vähesel määral ka vasest, üksikuid rauast tööriistu saadi skandinaavlastelt või nende ammu tühjaks jäänud asulatest.",
               "question": "Kuidas nimetati inuittide lumest maju?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         815
                    ],
                    "text": [
                         "iglusid"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "637b7394-4c49-430f-9935-cb693371e8b2"
          },
          {
               "context": "Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid \"tsiviliseerida\". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus Norra kolooniaks (sel ajal valitses ka Norrat Taani kuningas). Aastal 1814 muutus Gröönimaa ka formaalselt Taani kolooniaks. 1953 kaotati koloonia staatus ja Gröönimaa muudeti põhiseadusega Taani riigi osaks, võrdselt Taani maakondadega. Aastal 1979 sai Gröönimaa kohaliku omavalitsuse.",
               "question": "Keda Hans Egede Gröönimaale otsima tuli?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         85
                    ],
                    "text": [
                         "viikingite järeltulijad"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "7461a579-412f-4a31-9622-c3eca852fa5e"
          },
          {
               "context": "Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid \"tsiviliseerida\". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus Norra kolooniaks (sel ajal valitses ka Norrat Taani kuningas). Aastal 1814 muutus Gröönimaa ka formaalselt Taani kolooniaks. 1953 kaotati koloonia staatus ja Gröönimaa muudeti põhiseadusega Taani riigi osaks, võrdselt Taani maakondadega. Aastal 1979 sai Gröönimaa kohaliku omavalitsuse.",
               "question": "Millise praeguse linna kohal asus Godthåb?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         278
                    ],
                    "text": [
                         "Nuuk"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "b01b41a4-7ab3-4d8c-bca9-06a1a00489b1"
          },
          {
               "context": "Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid \"tsiviliseerida\". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus Norra kolooniaks (sel ajal valitses ka Norrat Taani kuningas). Aastal 1814 muutus Gröönimaa ka formaalselt Taani kolooniaks. 1953 kaotati koloonia staatus ja Gröönimaa muudeti põhiseadusega Taani riigi osaks, võrdselt Taani maakondadega. Aastal 1979 sai Gröönimaa kohaliku omavalitsuse.",
               "question": "Mis aastal sai Gröönimaa ametlikult Taani asumaaks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         391
                    ],
                    "text": [
                         "1814"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "8f35e2e4-3518-463f-9132-04e28cc48cc8"
          },
          {
               "context": "Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid \"tsiviliseerida\". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus Norra kolooniaks (sel ajal valitses ka Norrat Taani kuningas). Aastal 1814 muutus Gröönimaa ka formaalselt Taani kolooniaks. 1953 kaotati koloonia staatus ja Gröönimaa muudeti põhiseadusega Taani riigi osaks, võrdselt Taani maakondadega. Aastal 1979 sai Gröönimaa kohaliku omavalitsuse.",
               "question": "Mis aastal sai Gröönimaa päriselt Taani osaks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         446
                    ],
                    "text": [
                         "1953"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "573176aa-7958-44ae-be64-dc0946378cfb"
          },
          {
               "context": "Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid \"tsiviliseerida\". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus Norra kolooniaks (sel ajal valitses ka Norrat Taani kuningas). Aastal 1814 muutus Gröönimaa ka formaalselt Taani kolooniaks. 1953 kaotati koloonia staatus ja Gröönimaa muudeti põhiseadusega Taani riigi osaks, võrdselt Taani maakondadega. Aastal 1979 sai Gröönimaa kohaliku omavalitsuse.",
               "question": "Mis ametit pidas Hans Egede?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         37
                    ],
                    "text": [
                         "kirikuõpetaja"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "a4b3ab33-c13f-48ea-a89f-7038591fbb80"
          },
          {
               "context": "Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid \"tsiviliseerida\". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus Norra kolooniaks (sel ajal valitses ka Norrat Taani kuningas). Aastal 1814 muutus Gröönimaa ka formaalselt Taani kolooniaks. 1953 kaotati koloonia staatus ja Gröönimaa muudeti põhiseadusega Taani riigi osaks, võrdselt Taani maakondadega. Aastal 1979 sai Gröönimaa kohaliku omavalitsuse.",
               "question": "Mida tõi kaasa kliima jahenemine?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         384
                    ],
                    "text": [
                         "Aastal 1814"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "c6398d6c-9b2b-47d8-96ea-432271b20e42"
          },
          {
               "context": "Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid \"tsiviliseerida\". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus Norra kolooniaks (sel ajal valitses ka Norrat Taani kuningas). Aastal 1814 muutus Gröönimaa ka formaalselt Taani kolooniaks. 1953 kaotati koloonia staatus ja Gröönimaa muudeti põhiseadusega Taani riigi osaks, võrdselt Taani maakondadega. Aastal 1979 sai Gröönimaa kohaliku omavalitsuse.",
               "question": "Mida tõi kaasa kliima jahenemine?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         31
                    ],
                    "text": [
                         "Norra kirikuõpetaja"
                    ]
               },
               "title": "Gröönimaa",
               "id": "c6398d6c-9b2b-47d8-96ea-432271b20e42"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg  , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm.",
               "question": "Mis keeles oli Johannese evangeelium kirjutatud?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         826
                    ],
                    "text": [
                         "koinees"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "74eef953-d009-4867-b3f2-95cd34df64ea"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg  , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm.",
               "question": "Keda peetakse apostel Johannese asemel Johannese evangeeliumi autoriks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         539
                    ],
                    "text": [
                         "juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "3a03fa03-2ef2-45a0-99c7-3a0f53b07ec2"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg  , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm.",
               "question": "Keda peetakse apostel Johannese asemel Johannese evangeeliumi autoriks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         539
                    ],
                    "text": [
                         "juudikristlaste gruppi"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "3a03fa03-2ef2-45a0-99c7-3a0f53b07ec2"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg  , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm.",
               "question": "Keda peetakse apostel Johannese asemel Johannese evangeeliumi autoriks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         566
                    ],
                    "text": [
                         "johanneslikku koolkonda"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "3a03fa03-2ef2-45a0-99c7-3a0f53b07ec2"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg  , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm.",
               "question": "Millest räägib Johannese evangeelium?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         96
                    ],
                    "text": [
                         "Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "4a377891-df24-4515-bdb0-516aca093b8d"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg  , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm.",
               "question": "Mille poolest erineb Johannese evangeelium teistest Uue Testamendi evangeeliumitest?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         384
                    ],
                    "text": [
                         "ainus gnostiline evangeelium"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "7b10b970-a872-4ecc-8d49-94e0c03af066"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg  , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm.",
               "question": "Mille poolest erineb Johannese evangeelium teistest Uue Testamendi evangeeliumitest?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         390
                    ],
                    "text": [
                         "gnostiline evangeelium"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "7b10b970-a872-4ecc-8d49-94e0c03af066"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg  , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm.",
               "question": "Mille poolest erineb Johannese evangeelium teistest Uue Testamendi evangeeliumitest?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         384
                    ],
                    "text": [
                         "ainus gnostiline"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "7b10b970-a872-4ecc-8d49-94e0c03af066"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg  , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm.",
               "question": "Mille poolest erineb Johannese evangeelium teistest Uue Testamendi evangeeliumitest?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         390
                    ],
                    "text": [
                         "gnostiline"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "7b10b970-a872-4ecc-8d49-94e0c03af066"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg  , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm.",
               "question": "Mitmes raamat on Johannese evangeelium Uues Testamendis?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         68
                    ],
                    "text": [
                         "neljas"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "31997457-a2d4-4be6-9969-8db761f90587"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Mitmete teadlaste arvates on evangeeliumi autoriks apostel Johannes, Sebedeuse poeg  , kuid paljud teoloogid peavad autoriks juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda , mis asus tänapäeva Süüria aladel ning sellelt koolkonnalt arvatakse pärinevat ka 3 Johannese kirja, kuna keeleliselt ja stiililiselt on kirjad evangeeliumiga väga sarnased ning ühtsena vaadeldavad. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm.",
               "question": "Mitmes raamat on Johannese evangeelium Uues Testamendis?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         68
                    ],
                    "text": [
                         "neljas raamat"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "31997457-a2d4-4be6-9969-8db761f90587"
          },
          {
               "context": "Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi – Efesose Polykrates, Lyoni Ireneus ja Papias Herapolisest. Võimalike autoritena mainivad nad kaht Johannest, apostel Johannest ning Johannes Vanemat, Efesoses tegutsenud presbüterit. Nende versioon oli, et \"jünger, keda Jeesus armastas\", oli apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks, tema kohta on öeldud vaid et: \"Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige\" (Jh 21:24) ning pole päris kindel, kas ta võis olla samaaegselt ka \"jünger, keda Jeesus armastas\" (Jh 13:23) – ja keda omakorda on samuti evangeeliumi autoriks peetud  . Richard Bauchkam on viidanud, et salmi Jh 21:24 saab kreeka keelest tõlkida ka nii et \"jünger, keda Jeesus armastas\" ei kirjutanud ise evangeeliumi, vaid oli evangeeliumi kirjutamise põhjustajaks  . Autor võis olla evangeeliumi kirjutamise ajal umbes 70-aastane . Teoloogide seas on vaieldav, kas evangeeliumi autor oli üks kaheteistkümnest apostlist. Teoloogid Peeter Roosimaa ja  Randar Tasmuth esitavad erinevate uurijate arutluskäike arvatava autori kohta; autor võis olla nii apostel Johannes, Johannese õpilane, mõne teise apostli õpilane, Efesoses tegutsenud presbüter Johannes Vanem, autori(te) loodud fiktiivne isik või on evangeeliumi näol tegu johannesliku koolkonna kogutud pärimusega. Mõned teoloogid kahtlevad, kas evangeeliumi autor selles kirjeldatavaid sündmusi ise pealt nägi. Evangeeliumi nimetus võib olla ka tekkinud Ristija Johannese järgi , evangeelium võis olla pühendatud apostlile . Evangeeliumi autor võis olla mõni tollastest autoriteetidest, kes pealtnägijate kirjeldusi Jeesuse elust kirja pani ning materjali enam või vähem tõele vastavaks tunnistas .",
               "question": "Kuidas kirjeldatakse Johannese evangeeliumi autorit evangeeliumis endas?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         490
                    ],
                    "text": [
                         "Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "9101ada3-8dfd-4efd-bb69-38c058fbda45"
          },
          {
               "context": "Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi – Efesose Polykrates, Lyoni Ireneus ja Papias Herapolisest. Võimalike autoritena mainivad nad kaht Johannest, apostel Johannest ning Johannes Vanemat, Efesoses tegutsenud presbüterit. Nende versioon oli, et \"jünger, keda Jeesus armastas\", oli apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks, tema kohta on öeldud vaid et: \"Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige\" (Jh 21:24) ning pole päris kindel, kas ta võis olla samaaegselt ka \"jünger, keda Jeesus armastas\" (Jh 13:23) – ja keda omakorda on samuti evangeeliumi autoriks peetud  . Richard Bauchkam on viidanud, et salmi Jh 21:24 saab kreeka keelest tõlkida ka nii et \"jünger, keda Jeesus armastas\" ei kirjutanud ise evangeeliumi, vaid oli evangeeliumi kirjutamise põhjustajaks  . Autor võis olla evangeeliumi kirjutamise ajal umbes 70-aastane . Teoloogide seas on vaieldav, kas evangeeliumi autor oli üks kaheteistkümnest apostlist. Teoloogid Peeter Roosimaa ja  Randar Tasmuth esitavad erinevate uurijate arutluskäike arvatava autori kohta; autor võis olla nii apostel Johannes, Johannese õpilane, mõne teise apostli õpilane, Efesoses tegutsenud presbüter Johannes Vanem, autori(te) loodud fiktiivne isik või on evangeeliumi näol tegu johannesliku koolkonna kogutud pärimusega. Mõned teoloogid kahtlevad, kas evangeeliumi autor selles kirjeldatavaid sündmusi ise pealt nägi. Evangeeliumi nimetus võib olla ka tekkinud Ristija Johannese järgi , evangeelium võis olla pühendatud apostlile . Evangeeliumi autor võis olla mõni tollastest autoriteetidest, kes pealtnägijate kirjeldusi Jeesuse elust kirja pani ning materjali enam või vähem tõele vastavaks tunnistas .",
               "question": "Keda loeti traditsiooniliselt Johannese evangeeliumi autoriks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         41
                    ],
                    "text": [
                         "apostel Johannes, Sebedeuse poeg"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "93a5445e-2f2c-430c-afd6-35817598a0f7"
          },
          {
               "context": "Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi – Efesose Polykrates, Lyoni Ireneus ja Papias Herapolisest. Võimalike autoritena mainivad nad kaht Johannest, apostel Johannest ning Johannes Vanemat, Efesoses tegutsenud presbüterit. Nende versioon oli, et \"jünger, keda Jeesus armastas\", oli apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks, tema kohta on öeldud vaid et: \"Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige\" (Jh 21:24) ning pole päris kindel, kas ta võis olla samaaegselt ka \"jünger, keda Jeesus armastas\" (Jh 13:23) – ja keda omakorda on samuti evangeeliumi autoriks peetud  . Richard Bauchkam on viidanud, et salmi Jh 21:24 saab kreeka keelest tõlkida ka nii et \"jünger, keda Jeesus armastas\" ei kirjutanud ise evangeeliumi, vaid oli evangeeliumi kirjutamise põhjustajaks  . Autor võis olla evangeeliumi kirjutamise ajal umbes 70-aastane . Teoloogide seas on vaieldav, kas evangeeliumi autor oli üks kaheteistkümnest apostlist. Teoloogid Peeter Roosimaa ja  Randar Tasmuth esitavad erinevate uurijate arutluskäike arvatava autori kohta; autor võis olla nii apostel Johannes, Johannese õpilane, mõne teise apostli õpilane, Efesoses tegutsenud presbüter Johannes Vanem, autori(te) loodud fiktiivne isik või on evangeeliumi näol tegu johannesliku koolkonna kogutud pärimusega. Mõned teoloogid kahtlevad, kas evangeeliumi autor selles kirjeldatavaid sündmusi ise pealt nägi. Evangeeliumi nimetus võib olla ka tekkinud Ristija Johannese järgi , evangeelium võis olla pühendatud apostlile . Evangeeliumi autor võis olla mõni tollastest autoriteetidest, kes pealtnägijate kirjeldusi Jeesuse elust kirja pani ning materjali enam või vähem tõele vastavaks tunnistas .",
               "question": "Keda loeti traditsiooniliselt Johannese evangeeliumi autoriks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         41
                    ],
                    "text": [
                         "apostel Johannes"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "93a5445e-2f2c-430c-afd6-35817598a0f7"
          },
          {
               "context": "Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi – Efesose Polykrates, Lyoni Ireneus ja Papias Herapolisest. Võimalike autoritena mainivad nad kaht Johannest, apostel Johannest ning Johannes Vanemat, Efesoses tegutsenud presbüterit. Nende versioon oli, et \"jünger, keda Jeesus armastas\", oli apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks, tema kohta on öeldud vaid et: \"Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige\" (Jh 21:24) ning pole päris kindel, kas ta võis olla samaaegselt ka \"jünger, keda Jeesus armastas\" (Jh 13:23) – ja keda omakorda on samuti evangeeliumi autoriks peetud  . Richard Bauchkam on viidanud, et salmi Jh 21:24 saab kreeka keelest tõlkida ka nii et \"jünger, keda Jeesus armastas\" ei kirjutanud ise evangeeliumi, vaid oli evangeeliumi kirjutamise põhjustajaks  . Autor võis olla evangeeliumi kirjutamise ajal umbes 70-aastane . Teoloogide seas on vaieldav, kas evangeeliumi autor oli üks kaheteistkümnest apostlist. Teoloogid Peeter Roosimaa ja  Randar Tasmuth esitavad erinevate uurijate arutluskäike arvatava autori kohta; autor võis olla nii apostel Johannes, Johannese õpilane, mõne teise apostli õpilane, Efesoses tegutsenud presbüter Johannes Vanem, autori(te) loodud fiktiivne isik või on evangeeliumi näol tegu johannesliku koolkonna kogutud pärimusega. Mõned teoloogid kahtlevad, kas evangeeliumi autor selles kirjeldatavaid sündmusi ise pealt nägi. Evangeeliumi nimetus võib olla ka tekkinud Ristija Johannese järgi , evangeelium võis olla pühendatud apostlile . Evangeeliumi autor võis olla mõni tollastest autoriteetidest, kes pealtnägijate kirjeldusi Jeesuse elust kirja pani ning materjali enam või vähem tõele vastavaks tunnistas .",
               "question": "Kelle tööst võib lugeda ülevaadet erinevate teooriate kohta Johannese evangeeliumi autori isikust?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1124
                    ],
                    "text": [
                         "Teoloogid Peeter Roosimaa ja  Randar Tasmuth"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "98574871-a138-4542-8091-8eeaf24d04a4"
          },
          {
               "context": "Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi – Efesose Polykrates, Lyoni Ireneus ja Papias Herapolisest. Võimalike autoritena mainivad nad kaht Johannest, apostel Johannest ning Johannes Vanemat, Efesoses tegutsenud presbüterit. Nende versioon oli, et \"jünger, keda Jeesus armastas\", oli apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks, tema kohta on öeldud vaid et: \"Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige\" (Jh 21:24) ning pole päris kindel, kas ta võis olla samaaegselt ka \"jünger, keda Jeesus armastas\" (Jh 13:23) – ja keda omakorda on samuti evangeeliumi autoriks peetud  . Richard Bauchkam on viidanud, et salmi Jh 21:24 saab kreeka keelest tõlkida ka nii et \"jünger, keda Jeesus armastas\" ei kirjutanud ise evangeeliumi, vaid oli evangeeliumi kirjutamise põhjustajaks  . Autor võis olla evangeeliumi kirjutamise ajal umbes 70-aastane . Teoloogide seas on vaieldav, kas evangeeliumi autor oli üks kaheteistkümnest apostlist. Teoloogid Peeter Roosimaa ja  Randar Tasmuth esitavad erinevate uurijate arutluskäike arvatava autori kohta; autor võis olla nii apostel Johannes, Johannese õpilane, mõne teise apostli õpilane, Efesoses tegutsenud presbüter Johannes Vanem, autori(te) loodud fiktiivne isik või on evangeeliumi näol tegu johannesliku koolkonna kogutud pärimusega. Mõned teoloogid kahtlevad, kas evangeeliumi autor selles kirjeldatavaid sündmusi ise pealt nägi. Evangeeliumi nimetus võib olla ka tekkinud Ristija Johannese järgi , evangeelium võis olla pühendatud apostlile . Evangeeliumi autor võis olla mõni tollastest autoriteetidest, kes pealtnägijate kirjeldusi Jeesuse elust kirja pani ning materjali enam või vähem tõele vastavaks tunnistas .",
               "question": "Kelle tööst võib lugeda ülevaadet erinevate teooriate kohta Johannese evangeeliumi autori isikust?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1134
                    ],
                    "text": [
                         "Peeter Roosimaa ja  Randar Tasmuth"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "98574871-a138-4542-8091-8eeaf24d04a4"
          },
          {
               "context": "Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi – Efesose Polykrates, Lyoni Ireneus ja Papias Herapolisest. Võimalike autoritena mainivad nad kaht Johannest, apostel Johannest ning Johannes Vanemat, Efesoses tegutsenud presbüterit. Nende versioon oli, et \"jünger, keda Jeesus armastas\", oli apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks, tema kohta on öeldud vaid et: \"Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige\" (Jh 21:24) ning pole päris kindel, kas ta võis olla samaaegselt ka \"jünger, keda Jeesus armastas\" (Jh 13:23) – ja keda omakorda on samuti evangeeliumi autoriks peetud  . Richard Bauchkam on viidanud, et salmi Jh 21:24 saab kreeka keelest tõlkida ka nii et \"jünger, keda Jeesus armastas\" ei kirjutanud ise evangeeliumi, vaid oli evangeeliumi kirjutamise põhjustajaks  . Autor võis olla evangeeliumi kirjutamise ajal umbes 70-aastane . Teoloogide seas on vaieldav, kas evangeeliumi autor oli üks kaheteistkümnest apostlist. Teoloogid Peeter Roosimaa ja  Randar Tasmuth esitavad erinevate uurijate arutluskäike arvatava autori kohta; autor võis olla nii apostel Johannes, Johannese õpilane, mõne teise apostli õpilane, Efesoses tegutsenud presbüter Johannes Vanem, autori(te) loodud fiktiivne isik või on evangeeliumi näol tegu johannesliku koolkonna kogutud pärimusega. Mõned teoloogid kahtlevad, kas evangeeliumi autor selles kirjeldatavaid sündmusi ise pealt nägi. Evangeeliumi nimetus võib olla ka tekkinud Ristija Johannese järgi , evangeelium võis olla pühendatud apostlile . Evangeeliumi autor võis olla mõni tollastest autoriteetidest, kes pealtnägijate kirjeldusi Jeesuse elust kirja pani ning materjali enam või vähem tõele vastavaks tunnistas .",
               "question": "Mis vanuses võis autor evangeeliumi kirjutada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1017
                    ],
                    "text": [
                         "umbes 70-aastane"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "387aee26-f047-4dd0-bead-4deaefbf6550"
          },
          {
               "context": "Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi – Efesose Polykrates, Lyoni Ireneus ja Papias Herapolisest. Võimalike autoritena mainivad nad kaht Johannest, apostel Johannest ning Johannes Vanemat, Efesoses tegutsenud presbüterit. Nende versioon oli, et \"jünger, keda Jeesus armastas\", oli apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks, tema kohta on öeldud vaid et: \"Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige\" (Jh 21:24) ning pole päris kindel, kas ta võis olla samaaegselt ka \"jünger, keda Jeesus armastas\" (Jh 13:23) – ja keda omakorda on samuti evangeeliumi autoriks peetud  . Richard Bauchkam on viidanud, et salmi Jh 21:24 saab kreeka keelest tõlkida ka nii et \"jünger, keda Jeesus armastas\" ei kirjutanud ise evangeeliumi, vaid oli evangeeliumi kirjutamise põhjustajaks  . Autor võis olla evangeeliumi kirjutamise ajal umbes 70-aastane . Teoloogide seas on vaieldav, kas evangeeliumi autor oli üks kaheteistkümnest apostlist. Teoloogid Peeter Roosimaa ja  Randar Tasmuth esitavad erinevate uurijate arutluskäike arvatava autori kohta; autor võis olla nii apostel Johannes, Johannese õpilane, mõne teise apostli õpilane, Efesoses tegutsenud presbüter Johannes Vanem, autori(te) loodud fiktiivne isik või on evangeeliumi näol tegu johannesliku koolkonna kogutud pärimusega. Mõned teoloogid kahtlevad, kas evangeeliumi autor selles kirjeldatavaid sündmusi ise pealt nägi. Evangeeliumi nimetus võib olla ka tekkinud Ristija Johannese järgi , evangeelium võis olla pühendatud apostlile . Evangeeliumi autor võis olla mõni tollastest autoriteetidest, kes pealtnägijate kirjeldusi Jeesuse elust kirja pani ning materjali enam või vähem tõele vastavaks tunnistas .",
               "question": "Mis vanuses võis autor evangeeliumi kirjutada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1023
                    ],
                    "text": [
                         "70-aastane"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "387aee26-f047-4dd0-bead-4deaefbf6550"
          },
          {
               "context": "Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi – Efesose Polykrates, Lyoni Ireneus ja Papias Herapolisest. Võimalike autoritena mainivad nad kaht Johannest, apostel Johannest ning Johannes Vanemat, Efesoses tegutsenud presbüterit. Nende versioon oli, et \"jünger, keda Jeesus armastas\", oli apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks, tema kohta on öeldud vaid et: \"Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige\" (Jh 21:24) ning pole päris kindel, kas ta võis olla samaaegselt ka \"jünger, keda Jeesus armastas\" (Jh 13:23) – ja keda omakorda on samuti evangeeliumi autoriks peetud  . Richard Bauchkam on viidanud, et salmi Jh 21:24 saab kreeka keelest tõlkida ka nii et \"jünger, keda Jeesus armastas\" ei kirjutanud ise evangeeliumi, vaid oli evangeeliumi kirjutamise põhjustajaks  . Autor võis olla evangeeliumi kirjutamise ajal umbes 70-aastane . Teoloogide seas on vaieldav, kas evangeeliumi autor oli üks kaheteistkümnest apostlist. Teoloogid Peeter Roosimaa ja  Randar Tasmuth esitavad erinevate uurijate arutluskäike arvatava autori kohta; autor võis olla nii apostel Johannes, Johannese õpilane, mõne teise apostli õpilane, Efesoses tegutsenud presbüter Johannes Vanem, autori(te) loodud fiktiivne isik või on evangeeliumi näol tegu johannesliku koolkonna kogutud pärimusega. Mõned teoloogid kahtlevad, kas evangeeliumi autor selles kirjeldatavaid sündmusi ise pealt nägi. Evangeeliumi nimetus võib olla ka tekkinud Ristija Johannese järgi , evangeelium võis olla pühendatud apostlile . Evangeeliumi autor võis olla mõni tollastest autoriteetidest, kes pealtnägijate kirjeldusi Jeesuse elust kirja pani ning materjali enam või vähem tõele vastavaks tunnistas .",
               "question": "Kes oli Johannes Vanem?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         311
                    ],
                    "text": [
                         "Efesoses tegutsenud presbüter"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "49c5b54e-8f67-4ec8-a8ba-5bc81d80f52f"
          },
          {
               "context": "Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, Sebedeuse poeg. Varakiriklikust ajast on Johannese evangeeliumit maininud kolm Väike-Aasia piiskoppi – Efesose Polykrates, Lyoni Ireneus ja Papias Herapolisest. Võimalike autoritena mainivad nad kaht Johannest, apostel Johannest ning Johannes Vanemat, Efesoses tegutsenud presbüterit. Nende versioon oli, et \"jünger, keda Jeesus armastas\", oli apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks, tema kohta on öeldud vaid et: \"Tema on see õpilane, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige\" (Jh 21:24) ning pole päris kindel, kas ta võis olla samaaegselt ka \"jünger, keda Jeesus armastas\" (Jh 13:23) – ja keda omakorda on samuti evangeeliumi autoriks peetud  . Richard Bauchkam on viidanud, et salmi Jh 21:24 saab kreeka keelest tõlkida ka nii et \"jünger, keda Jeesus armastas\" ei kirjutanud ise evangeeliumi, vaid oli evangeeliumi kirjutamise põhjustajaks  . Autor võis olla evangeeliumi kirjutamise ajal umbes 70-aastane . Teoloogide seas on vaieldav, kas evangeeliumi autor oli üks kaheteistkümnest apostlist. Teoloogid Peeter Roosimaa ja  Randar Tasmuth esitavad erinevate uurijate arutluskäike arvatava autori kohta; autor võis olla nii apostel Johannes, Johannese õpilane, mõne teise apostli õpilane, Efesoses tegutsenud presbüter Johannes Vanem, autori(te) loodud fiktiivne isik või on evangeeliumi näol tegu johannesliku koolkonna kogutud pärimusega. Mõned teoloogid kahtlevad, kas evangeeliumi autor selles kirjeldatavaid sündmusi ise pealt nägi. Evangeeliumi nimetus võib olla ka tekkinud Ristija Johannese järgi , evangeelium võis olla pühendatud apostlile . Evangeeliumi autor võis olla mõni tollastest autoriteetidest, kes pealtnägijate kirjeldusi Jeesuse elust kirja pani ning materjali enam või vähem tõele vastavaks tunnistas .",
               "question": "Milliselt dokumendilt leiti kõige varasemad Uue Testamendi tekstid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         49
                    ],
                    "text": [
                         "Johannes"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "84ee6238-7597-4df0-8631-83c49c82ad3c"
          },
          {
               "context": "Alates 19. sajandist hakkasid Saksa teoloogid kahtlema Johannese autorluses. Nad pidasid evangeeliumi kirjutamise aega evangeeliumis kirjeldatud sündmustest kümneid aastaid hilisemaks. Teoloog Ferdinand Christian Baur väitis evangeeliumi kirjutamise ajaks koguni 160. aasta. 1934 avaldas Colin H. Roberts 2. sajandi esimesse poolde dateeritud käekirjaga papüürusetüki, P52, mis sisaldab salme Johannese evangeeliumist. Kuigi mõned paleograafiaeksperdid ei ole pidanud võimalikuks käsikirja nii täpset dateerimist, on tänapäeval üldtunnustatud, et Papüürus 52 sisaldab varaseimat teadaolevat Uue Testamendi teksti ja ühtlasi on tegu tugeva argumendiga Johannese autorluse tõestuseks. Tekstianalüüsi kohaselt on evangeelium ja Johannese esimene kiri (1Jh) sarnased .",
               "question": "Millal valmis Johannese evangeelium Bauri arvates?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         263
                    ],
                    "text": [
                         "160. aasta"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "587da470-38e0-49e2-807c-9d015d990df1"
          },
          {
               "context": "Alates 19. sajandist hakkasid Saksa teoloogid kahtlema Johannese autorluses. Nad pidasid evangeeliumi kirjutamise aega evangeeliumis kirjeldatud sündmustest kümneid aastaid hilisemaks. Teoloog Ferdinand Christian Baur väitis evangeeliumi kirjutamise ajaks koguni 160. aasta. 1934 avaldas Colin H. Roberts 2. sajandi esimesse poolde dateeritud käekirjaga papüürusetüki, P52, mis sisaldab salme Johannese evangeeliumist. Kuigi mõned paleograafiaeksperdid ei ole pidanud võimalikuks käsikirja nii täpset dateerimist, on tänapäeval üldtunnustatud, et Papüürus 52 sisaldab varaseimat teadaolevat Uue Testamendi teksti ja ühtlasi on tegu tugeva argumendiga Johannese autorluse tõestuseks. Tekstianalüüsi kohaselt on evangeelium ja Johannese esimene kiri (1Jh) sarnased .",
               "question": "Milliselt dokumendilt leiti kõige varasemad Uue Testamendi tekstid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         547
                    ],
                    "text": [
                         "Papüürus 52"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "b21bf4d8-d5b4-4a95-87ca-fef5bfb05b15"
          },
          {
               "context": "Alates 19. sajandist hakkasid Saksa teoloogid kahtlema Johannese autorluses. Nad pidasid evangeeliumi kirjutamise aega evangeeliumis kirjeldatud sündmustest kümneid aastaid hilisemaks. Teoloog Ferdinand Christian Baur väitis evangeeliumi kirjutamise ajaks koguni 160. aasta. 1934 avaldas Colin H. Roberts 2. sajandi esimesse poolde dateeritud käekirjaga papüürusetüki, P52, mis sisaldab salme Johannese evangeeliumist. Kuigi mõned paleograafiaeksperdid ei ole pidanud võimalikuks käsikirja nii täpset dateerimist, on tänapäeval üldtunnustatud, et Papüürus 52 sisaldab varaseimat teadaolevat Uue Testamendi teksti ja ühtlasi on tegu tugeva argumendiga Johannese autorluse tõestuseks. Tekstianalüüsi kohaselt on evangeelium ja Johannese esimene kiri (1Jh) sarnased .",
               "question": "Milliselt dokumendilt leiti kõige varasemad Uue Testamendi tekstid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         369
                    ],
                    "text": [
                         "P52"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "b21bf4d8-d5b4-4a95-87ca-fef5bfb05b15"
          },
          {
               "context": "Alates 19. sajandist hakkasid Saksa teoloogid kahtlema Johannese autorluses. Nad pidasid evangeeliumi kirjutamise aega evangeeliumis kirjeldatud sündmustest kümneid aastaid hilisemaks. Teoloog Ferdinand Christian Baur väitis evangeeliumi kirjutamise ajaks koguni 160. aasta. 1934 avaldas Colin H. Roberts 2. sajandi esimesse poolde dateeritud käekirjaga papüürusetüki, P52, mis sisaldab salme Johannese evangeeliumist. Kuigi mõned paleograafiaeksperdid ei ole pidanud võimalikuks käsikirja nii täpset dateerimist, on tänapäeval üldtunnustatud, et Papüürus 52 sisaldab varaseimat teadaolevat Uue Testamendi teksti ja ühtlasi on tegu tugeva argumendiga Johannese autorluse tõestuseks. Tekstianalüüsi kohaselt on evangeelium ja Johannese esimene kiri (1Jh) sarnased .",
               "question": "Kes publitseeris papüüruse P52?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         288
                    ],
                    "text": [
                         "Colin H. Roberts"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "22fd8fa2-5745-45f4-b3df-9cb2e84e0d38"
          },
          {
               "context": "Alates 19. sajandist hakkasid Saksa teoloogid kahtlema Johannese autorluses. Nad pidasid evangeeliumi kirjutamise aega evangeeliumis kirjeldatud sündmustest kümneid aastaid hilisemaks. Teoloog Ferdinand Christian Baur väitis evangeeliumi kirjutamise ajaks koguni 160. aasta. 1934 avaldas Colin H. Roberts 2. sajandi esimesse poolde dateeritud käekirjaga papüürusetüki, P52, mis sisaldab salme Johannese evangeeliumist. Kuigi mõned paleograafiaeksperdid ei ole pidanud võimalikuks käsikirja nii täpset dateerimist, on tänapäeval üldtunnustatud, et Papüürus 52 sisaldab varaseimat teadaolevat Uue Testamendi teksti ja ühtlasi on tegu tugeva argumendiga Johannese autorluse tõestuseks. Tekstianalüüsi kohaselt on evangeelium ja Johannese esimene kiri (1Jh) sarnased .",
               "question": "Millal hakati Saksamaal arvama, et Johannes ei kirjutanud Johannese evangeeliumi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         7
                    ],
                    "text": [
                         "19. sajandist"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "76506a1f-3a62-4bfb-9fef-f369211c297b"
          },
          {
               "context": "Alates 19. sajandist hakkasid Saksa teoloogid kahtlema Johannese autorluses. Nad pidasid evangeeliumi kirjutamise aega evangeeliumis kirjeldatud sündmustest kümneid aastaid hilisemaks. Teoloog Ferdinand Christian Baur väitis evangeeliumi kirjutamise ajaks koguni 160. aasta. 1934 avaldas Colin H. Roberts 2. sajandi esimesse poolde dateeritud käekirjaga papüürusetüki, P52, mis sisaldab salme Johannese evangeeliumist. Kuigi mõned paleograafiaeksperdid ei ole pidanud võimalikuks käsikirja nii täpset dateerimist, on tänapäeval üldtunnustatud, et Papüürus 52 sisaldab varaseimat teadaolevat Uue Testamendi teksti ja ühtlasi on tegu tugeva argumendiga Johannese autorluse tõestuseks. Tekstianalüüsi kohaselt on evangeelium ja Johannese esimene kiri (1Jh) sarnased .",
               "question": "Millal hakati Saksamaal arvama, et Johannes ei kirjutanud Johannese evangeeliumi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         0
                    ],
                    "text": [
                         "Alates 19. sajandist"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "76506a1f-3a62-4bfb-9fef-f369211c297b"
          },
          {
               "context": "Alates 19. sajandist hakkasid Saksa teoloogid kahtlema Johannese autorluses. Nad pidasid evangeeliumi kirjutamise aega evangeeliumis kirjeldatud sündmustest kümneid aastaid hilisemaks. Teoloog Ferdinand Christian Baur väitis evangeeliumi kirjutamise ajaks koguni 160. aasta. 1934 avaldas Colin H. Roberts 2. sajandi esimesse poolde dateeritud käekirjaga papüürusetüki, P52, mis sisaldab salme Johannese evangeeliumist. Kuigi mõned paleograafiaeksperdid ei ole pidanud võimalikuks käsikirja nii täpset dateerimist, on tänapäeval üldtunnustatud, et Papüürus 52 sisaldab varaseimat teadaolevat Uue Testamendi teksti ja ühtlasi on tegu tugeva argumendiga Johannese autorluse tõestuseks. Tekstianalüüsi kohaselt on evangeelium ja Johannese esimene kiri (1Jh) sarnased .",
               "question": "Millise teise pühakirja tekstiga on Johannese evangeelium sarnane?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         725
                    ],
                    "text": [
                         "Johannese esimene kiri"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "cf654fda-852e-4319-a947-5cf5140699ab"
          },
          {
               "context": "Evangeeliumi koostamise ajaks on erinevatel hinnangutel pakutud vahemikku 78–110.. Traditsiooni kohaselt on Johannese evangeeliumi kirjutamiskohaks peetud Efesost, suurimat kristlaste kogudust peale Jeruusalemma hävitamist 70. aastal. Mõned teoloogid arvavad, et evangeeliumi võis koostada Iisraelist välja rännanud juudikristlaste kogukond, nn johanneslik koolkond, asukohaga tänapäeva Süüria aladel. Kirikuisa Clemens Aleksandriast on evangeeliumide koostamise kohta märkinud, et kõige viimasena tegi seda Johannes mõistes, et välised faktid olid teistes evangeeliumides juba esitatud ning koostas sõpradest mõjutatuna ja Pühast Vaimust inspireerituna vaimuliku evangeeliumi . Evangeelium on läkitatud kristlastele.",
               "question": "Millise praeguse riigi aladel tegutses johanneslik koolkond?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         387
                    ],
                    "text": [
                         "Süüria"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "4c960221-8a8c-4841-a1f7-89c2220f55a5"
          },
          {
               "context": "Evangeeliumi koostamise ajaks on erinevatel hinnangutel pakutud vahemikku 78–110.. Traditsiooni kohaselt on Johannese evangeeliumi kirjutamiskohaks peetud Efesost, suurimat kristlaste kogudust peale Jeruusalemma hävitamist 70. aastal. Mõned teoloogid arvavad, et evangeeliumi võis koostada Iisraelist välja rännanud juudikristlaste kogukond, nn johanneslik koolkond, asukohaga tänapäeva Süüria aladel. Kirikuisa Clemens Aleksandriast on evangeeliumide koostamise kohta märkinud, et kõige viimasena tegi seda Johannes mõistes, et välised faktid olid teistes evangeeliumides juba esitatud ning koostas sõpradest mõjutatuna ja Pühast Vaimust inspireerituna vaimuliku evangeeliumi . Evangeelium on läkitatud kristlastele.",
               "question": "Millise praeguse riigi aladel tegutses johanneslik koolkond?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         387
                    ],
                    "text": [
                         "Süüria aladel"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "4c960221-8a8c-4841-a1f7-89c2220f55a5"
          },
          {
               "context": "Evangeeliumi koostamise ajaks on erinevatel hinnangutel pakutud vahemikku 78–110.. Traditsiooni kohaselt on Johannese evangeeliumi kirjutamiskohaks peetud Efesost, suurimat kristlaste kogudust peale Jeruusalemma hävitamist 70. aastal. Mõned teoloogid arvavad, et evangeeliumi võis koostada Iisraelist välja rännanud juudikristlaste kogukond, nn johanneslik koolkond, asukohaga tänapäeva Süüria aladel. Kirikuisa Clemens Aleksandriast on evangeeliumide koostamise kohta märkinud, et kõige viimasena tegi seda Johannes mõistes, et välised faktid olid teistes evangeeliumides juba esitatud ning koostas sõpradest mõjutatuna ja Pühast Vaimust inspireerituna vaimuliku evangeeliumi . Evangeelium on läkitatud kristlastele.",
               "question": "Millal võidi Johannese evangeelium kirjutada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         74
                    ],
                    "text": [
                         "78–110"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "5b84d9c3-8018-451d-8968-6c754a9fc1b4"
          },
          {
               "context": "Evangeeliumi koostamise ajaks on erinevatel hinnangutel pakutud vahemikku 78–110.. Traditsiooni kohaselt on Johannese evangeeliumi kirjutamiskohaks peetud Efesost, suurimat kristlaste kogudust peale Jeruusalemma hävitamist 70. aastal. Mõned teoloogid arvavad, et evangeeliumi võis koostada Iisraelist välja rännanud juudikristlaste kogukond, nn johanneslik koolkond, asukohaga tänapäeva Süüria aladel. Kirikuisa Clemens Aleksandriast on evangeeliumide koostamise kohta märkinud, et kõige viimasena tegi seda Johannes mõistes, et välised faktid olid teistes evangeeliumides juba esitatud ning koostas sõpradest mõjutatuna ja Pühast Vaimust inspireerituna vaimuliku evangeeliumi . Evangeelium on läkitatud kristlastele.",
               "question": "Millal hävis Jeruusalemm?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         223
                    ],
                    "text": [
                         "70. aastal"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "9905bf24-630f-4138-9c1d-2fa8216ca05a"
          },
          {
               "context": "Evangeeliumi koostamise ajaks on erinevatel hinnangutel pakutud vahemikku 78–110.. Traditsiooni kohaselt on Johannese evangeeliumi kirjutamiskohaks peetud Efesost, suurimat kristlaste kogudust peale Jeruusalemma hävitamist 70. aastal. Mõned teoloogid arvavad, et evangeeliumi võis koostada Iisraelist välja rännanud juudikristlaste kogukond, nn johanneslik koolkond, asukohaga tänapäeva Süüria aladel. Kirikuisa Clemens Aleksandriast on evangeeliumide koostamise kohta märkinud, et kõige viimasena tegi seda Johannes mõistes, et välised faktid olid teistes evangeeliumides juba esitatud ning koostas sõpradest mõjutatuna ja Pühast Vaimust inspireerituna vaimuliku evangeeliumi . Evangeelium on läkitatud kristlastele.",
               "question": "Mida peetakse kõige sagedamini Johannese evangeeliumi kirjutamise paigaks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         155
                    ],
                    "text": [
                         "Efesost"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "3d8d9197-1eb1-4b6d-9eea-1b20af3e442b"
          },
          {
               "context": "Evangeeliumi koostamise ajaks on erinevatel hinnangutel pakutud vahemikku 78–110.. Traditsiooni kohaselt on Johannese evangeeliumi kirjutamiskohaks peetud Efesost, suurimat kristlaste kogudust peale Jeruusalemma hävitamist 70. aastal. Mõned teoloogid arvavad, et evangeeliumi võis koostada Iisraelist välja rännanud juudikristlaste kogukond, nn johanneslik koolkond, asukohaga tänapäeva Süüria aladel. Kirikuisa Clemens Aleksandriast on evangeeliumide koostamise kohta märkinud, et kõige viimasena tegi seda Johannes mõistes, et välised faktid olid teistes evangeeliumides juba esitatud ning koostas sõpradest mõjutatuna ja Pühast Vaimust inspireerituna vaimuliku evangeeliumi . Evangeelium on läkitatud kristlastele.",
               "question": "Kus tegutses Clemens?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         420
                    ],
                    "text": [
                         "Aleksandriast"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "5f2b45a1-5a45-4426-8376-768a768d761a"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium algab proloogiga. Salmist Jh 1:6 algab jutustus, mis koosneb kahest osast. 12. peatükiga lõppevas esimeses osas räägitakse Jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest Ristija Johannese poolt kuni tema avaliku tegevuse lõpuni. Teises osas räägitakse Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja  ristilöömisest, ilmumisest jüngritele ning ülestõusmist. Jeesuse ütlused on Johannese evangeeliumis palju pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides. Jeesus räägib siin iseendast ja oma ülesannetest ning rollist rohkem; ettekuulutusi saabuvast jumalariigist, nagu neid näiteks Markuse evangeeliumist leida võib, aga üldse mitte. Jumala riik Johannese evangeeliumi mõttes on taevas, Isa juures ning igavese elu selles tagab usk Jeesusesse. Kuningriik ei tule enam meie juurde, vaid meie peame sinna ise minema  . Evangeelium on sümbolistlikult dualistlik, tihti kasutatakse vastanduvaid tähenduslikke sõnapaare valgus-pimedus, tõde-vale, liha-vaim, meie-nemad  .Teoloog Bart Ehrman viitab sünoptiliste evangeeliumide apokalüpsiseootusele kui horisontaalsele dualismile: evangeeliumide kirjutamise aegne \"kuri\" aeg ja tulevane hea Jumala riigi aeg. Johannese Evangeeliumi puhul näeb ta sellist dualismi vertikaalsena – kuri maapealne elu vastandub igavesele elule taevas. On arusaadav, et Jeesus räägib seega \"sünnist ülevalt\" (Jh 3:3) .",
               "question": "Millest kõneleb jutustuse teine osa?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         280
                    ],
                    "text": [
                         "Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja  ristilöömisest, ilmumisest jüngritele ning ülestõusmist"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "e7cf8330-5f93-49cb-91f0-c8e8df27ca8c"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium algab proloogiga. Salmist Jh 1:6 algab jutustus, mis koosneb kahest osast. 12. peatükiga lõppevas esimeses osas räägitakse Jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest Ristija Johannese poolt kuni tema avaliku tegevuse lõpuni. Teises osas räägitakse Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja  ristilöömisest, ilmumisest jüngritele ning ülestõusmist. Jeesuse ütlused on Johannese evangeeliumis palju pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides. Jeesus räägib siin iseendast ja oma ülesannetest ning rollist rohkem; ettekuulutusi saabuvast jumalariigist, nagu neid näiteks Markuse evangeeliumist leida võib, aga üldse mitte. Jumala riik Johannese evangeeliumi mõttes on taevas, Isa juures ning igavese elu selles tagab usk Jeesusesse. Kuningriik ei tule enam meie juurde, vaid meie peame sinna ise minema  . Evangeelium on sümbolistlikult dualistlik, tihti kasutatakse vastanduvaid tähenduslikke sõnapaare valgus-pimedus, tõde-vale, liha-vaim, meie-nemad  .Teoloog Bart Ehrman viitab sünoptiliste evangeeliumide apokalüpsiseootusele kui horisontaalsele dualismile: evangeeliumide kirjutamise aegne \"kuri\" aeg ja tulevane hea Jumala riigi aeg. Johannese Evangeeliumi puhul näeb ta sellist dualismi vertikaalsena – kuri maapealne elu vastandub igavesele elule taevas. On arusaadav, et Jeesus räägib seega \"sünnist ülevalt\" (Jh 3:3) .",
               "question": "Kui palju on Johannese evangeeliumis juttu saabuvast jumalariigist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         676
                    ],
                    "text": [
                         "üldse mitte"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "b3ad418c-5630-4c97-9ec2-ce580667e2d5"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium algab proloogiga. Salmist Jh 1:6 algab jutustus, mis koosneb kahest osast. 12. peatükiga lõppevas esimeses osas räägitakse Jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest Ristija Johannese poolt kuni tema avaliku tegevuse lõpuni. Teises osas räägitakse Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja  ristilöömisest, ilmumisest jüngritele ning ülestõusmist. Jeesuse ütlused on Johannese evangeeliumis palju pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides. Jeesus räägib siin iseendast ja oma ülesannetest ning rollist rohkem; ettekuulutusi saabuvast jumalariigist, nagu neid näiteks Markuse evangeeliumist leida võib, aga üldse mitte. Jumala riik Johannese evangeeliumi mõttes on taevas, Isa juures ning igavese elu selles tagab usk Jeesusesse. Kuningriik ei tule enam meie juurde, vaid meie peame sinna ise minema  . Evangeelium on sümbolistlikult dualistlik, tihti kasutatakse vastanduvaid tähenduslikke sõnapaare valgus-pimedus, tõde-vale, liha-vaim, meie-nemad  .Teoloog Bart Ehrman viitab sünoptiliste evangeeliumide apokalüpsiseootusele kui horisontaalsele dualismile: evangeeliumide kirjutamise aegne \"kuri\" aeg ja tulevane hea Jumala riigi aeg. Johannese Evangeeliumi puhul näeb ta sellist dualismi vertikaalsena – kuri maapealne elu vastandub igavesele elule taevas. On arusaadav, et Jeesus räägib seega \"sünnist ülevalt\" (Jh 3:3) .",
               "question": "Mille abil pääseb Johannese evangeeliumi kohaselt jumala riiki igavesti elama?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         783
                    ],
                    "text": [
                         "usk Jeesusesse"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "980d7edf-a251-40a8-b010-bed675f46704"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium algab proloogiga. Salmist Jh 1:6 algab jutustus, mis koosneb kahest osast. 12. peatükiga lõppevas esimeses osas räägitakse Jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest Ristija Johannese poolt kuni tema avaliku tegevuse lõpuni. Teises osas räägitakse Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja  ristilöömisest, ilmumisest jüngritele ning ülestõusmist. Jeesuse ütlused on Johannese evangeeliumis palju pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides. Jeesus räägib siin iseendast ja oma ülesannetest ning rollist rohkem; ettekuulutusi saabuvast jumalariigist, nagu neid näiteks Markuse evangeeliumist leida võib, aga üldse mitte. Jumala riik Johannese evangeeliumi mõttes on taevas, Isa juures ning igavese elu selles tagab usk Jeesusesse. Kuningriik ei tule enam meie juurde, vaid meie peame sinna ise minema  . Evangeelium on sümbolistlikult dualistlik, tihti kasutatakse vastanduvaid tähenduslikke sõnapaare valgus-pimedus, tõde-vale, liha-vaim, meie-nemad  .Teoloog Bart Ehrman viitab sünoptiliste evangeeliumide apokalüpsiseootusele kui horisontaalsele dualismile: evangeeliumide kirjutamise aegne \"kuri\" aeg ja tulevane hea Jumala riigi aeg. Johannese Evangeeliumi puhul näeb ta sellist dualismi vertikaalsena – kuri maapealne elu vastandub igavesele elule taevas. On arusaadav, et Jeesus räägib seega \"sünnist ülevalt\" (Jh 3:3) .",
               "question": "Kus lõpeb jutustuse esimene osa?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         97
                    ],
                    "text": [
                         "12. peatükiga"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "8f155bc6-6975-4c1d-8a54-d2025acc067c"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium algab proloogiga. Salmist Jh 1:6 algab jutustus, mis koosneb kahest osast. 12. peatükiga lõppevas esimeses osas räägitakse Jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest Ristija Johannese poolt kuni tema avaliku tegevuse lõpuni. Teises osas räägitakse Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja  ristilöömisest, ilmumisest jüngritele ning ülestõusmist. Jeesuse ütlused on Johannese evangeeliumis palju pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides. Jeesus räägib siin iseendast ja oma ülesannetest ning rollist rohkem; ettekuulutusi saabuvast jumalariigist, nagu neid näiteks Markuse evangeeliumist leida võib, aga üldse mitte. Jumala riik Johannese evangeeliumi mõttes on taevas, Isa juures ning igavese elu selles tagab usk Jeesusesse. Kuningriik ei tule enam meie juurde, vaid meie peame sinna ise minema  . Evangeelium on sümbolistlikult dualistlik, tihti kasutatakse vastanduvaid tähenduslikke sõnapaare valgus-pimedus, tõde-vale, liha-vaim, meie-nemad  .Teoloog Bart Ehrman viitab sünoptiliste evangeeliumide apokalüpsiseootusele kui horisontaalsele dualismile: evangeeliumide kirjutamise aegne \"kuri\" aeg ja tulevane hea Jumala riigi aeg. Johannese Evangeeliumi puhul näeb ta sellist dualismi vertikaalsena – kuri maapealne elu vastandub igavesele elule taevas. On arusaadav, et Jeesus räägib seega \"sünnist ülevalt\" (Jh 3:3) .",
               "question": "Mille poolest erinevad Jeesuse sõnavõtud Johannese evangeeliumis teistest evangeeliumitest?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         461
                    ],
                    "text": [
                         "palju pikemad"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "9e1a8a1e-50bc-40f0-a8e5-b53a31d01fc9"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium algab proloogiga. Salmist Jh 1:6 algab jutustus, mis koosneb kahest osast. 12. peatükiga lõppevas esimeses osas räägitakse Jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest Ristija Johannese poolt kuni tema avaliku tegevuse lõpuni. Teises osas räägitakse Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja  ristilöömisest, ilmumisest jüngritele ning ülestõusmist. Jeesuse ütlused on Johannese evangeeliumis palju pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides. Jeesus räägib siin iseendast ja oma ülesannetest ning rollist rohkem; ettekuulutusi saabuvast jumalariigist, nagu neid näiteks Markuse evangeeliumist leida võib, aga üldse mitte. Jumala riik Johannese evangeeliumi mõttes on taevas, Isa juures ning igavese elu selles tagab usk Jeesusesse. Kuningriik ei tule enam meie juurde, vaid meie peame sinna ise minema  . Evangeelium on sümbolistlikult dualistlik, tihti kasutatakse vastanduvaid tähenduslikke sõnapaare valgus-pimedus, tõde-vale, liha-vaim, meie-nemad  .Teoloog Bart Ehrman viitab sünoptiliste evangeeliumide apokalüpsiseootusele kui horisontaalsele dualismile: evangeeliumide kirjutamise aegne \"kuri\" aeg ja tulevane hea Jumala riigi aeg. Johannese Evangeeliumi puhul näeb ta sellist dualismi vertikaalsena – kuri maapealne elu vastandub igavesele elule taevas. On arusaadav, et Jeesus räägib seega \"sünnist ülevalt\" (Jh 3:3) .",
               "question": "Mille poolest erinevad Jeesuse sõnavõtud Johannese evangeeliumis teistest evangeeliumitest?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         467
                    ],
                    "text": [
                         "pikemad"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "9e1a8a1e-50bc-40f0-a8e5-b53a31d01fc9"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium algab proloogiga. Salmist Jh 1:6 algab jutustus, mis koosneb kahest osast. 12. peatükiga lõppevas esimeses osas räägitakse Jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest Ristija Johannese poolt kuni tema avaliku tegevuse lõpuni. Teises osas räägitakse Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja  ristilöömisest, ilmumisest jüngritele ning ülestõusmist. Jeesuse ütlused on Johannese evangeeliumis palju pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides. Jeesus räägib siin iseendast ja oma ülesannetest ning rollist rohkem; ettekuulutusi saabuvast jumalariigist, nagu neid näiteks Markuse evangeeliumist leida võib, aga üldse mitte. Jumala riik Johannese evangeeliumi mõttes on taevas, Isa juures ning igavese elu selles tagab usk Jeesusesse. Kuningriik ei tule enam meie juurde, vaid meie peame sinna ise minema  . Evangeelium on sümbolistlikult dualistlik, tihti kasutatakse vastanduvaid tähenduslikke sõnapaare valgus-pimedus, tõde-vale, liha-vaim, meie-nemad  .Teoloog Bart Ehrman viitab sünoptiliste evangeeliumide apokalüpsiseootusele kui horisontaalsele dualismile: evangeeliumide kirjutamise aegne \"kuri\" aeg ja tulevane hea Jumala riigi aeg. Johannese Evangeeliumi puhul näeb ta sellist dualismi vertikaalsena – kuri maapealne elu vastandub igavesele elule taevas. On arusaadav, et Jeesus räägib seega \"sünnist ülevalt\" (Jh 3:3) .",
               "question": "Mille poolest erinevad Jeesuse sõnavõtud Johannese evangeeliumis teistest evangeeliumitest?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         467
                    ],
                    "text": [
                         "pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "9e1a8a1e-50bc-40f0-a8e5-b53a31d01fc9"
          },
          {
               "context": "Johannese evangeelium algab proloogiga. Salmist Jh 1:6 algab jutustus, mis koosneb kahest osast. 12. peatükiga lõppevas esimeses osas räägitakse Jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest Ristija Johannese poolt kuni tema avaliku tegevuse lõpuni. Teises osas räägitakse Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja  ristilöömisest, ilmumisest jüngritele ning ülestõusmist. Jeesuse ütlused on Johannese evangeeliumis palju pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides. Jeesus räägib siin iseendast ja oma ülesannetest ning rollist rohkem; ettekuulutusi saabuvast jumalariigist, nagu neid näiteks Markuse evangeeliumist leida võib, aga üldse mitte. Jumala riik Johannese evangeeliumi mõttes on taevas, Isa juures ning igavese elu selles tagab usk Jeesusesse. Kuningriik ei tule enam meie juurde, vaid meie peame sinna ise minema  . Evangeelium on sümbolistlikult dualistlik, tihti kasutatakse vastanduvaid tähenduslikke sõnapaare valgus-pimedus, tõde-vale, liha-vaim, meie-nemad  .Teoloog Bart Ehrman viitab sünoptiliste evangeeliumide apokalüpsiseootusele kui horisontaalsele dualismile: evangeeliumide kirjutamise aegne \"kuri\" aeg ja tulevane hea Jumala riigi aeg. Johannese Evangeeliumi puhul näeb ta sellist dualismi vertikaalsena – kuri maapealne elu vastandub igavesele elule taevas. On arusaadav, et Jeesus räägib seega \"sünnist ülevalt\" (Jh 3:3) .",
               "question": "Mille poolest erinevad Jeesuse sõnavõtud Johannese evangeeliumis teistest evangeeliumitest?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         461
                    ],
                    "text": [
                         "palju pikemad kui sünoptilistes evangeeliumides"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "9e1a8a1e-50bc-40f0-a8e5-b53a31d01fc9"
          },
          {
               "context": "Johannese Evangeeliumist on leitav mõttekäik, et Jeesus oli jumaliku olendina olemas juba enne oma sündi ning sündis inimesena; erinevalt teistest evangeeliumidest leitava neitsist sündimise looga. Siit on alguse saanud tuntud vaidlus Jeesuse olemusest teoloogide Ariuse ja Athanasiuse vahel. Vaidlusküsimuseks oli, kas Jeesus on sama isik kui Jumal-Isa või on Ta Isa poolt loodud ja subordineeritud  . Johannese evangeelium esitab lugejaile Jeesuse inimlikkust ja jumalikkust ühekorraga, samaaegselt. Jeesuse üheaegselt jumaliku ja inimliku olemuse selgitamine on ka tänapäevase teoloogia üheks arutlusteemaks, seda Kolmainsuse käsitluses mõiste \"perihhorees\" kaudu  .",
               "question": "Kes vaidlesid Jeesuse olemuse üle?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         253
                    ],
                    "text": [
                         "teoloogide Ariuse ja Athanasiuse"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "3f93a352-5cea-4da4-820e-b2f5bd8fd2a5"
          },
          {
               "context": "Johannese Evangeeliumist on leitav mõttekäik, et Jeesus oli jumaliku olendina olemas juba enne oma sündi ning sündis inimesena; erinevalt teistest evangeeliumidest leitava neitsist sündimise looga. Siit on alguse saanud tuntud vaidlus Jeesuse olemusest teoloogide Ariuse ja Athanasiuse vahel. Vaidlusküsimuseks oli, kas Jeesus on sama isik kui Jumal-Isa või on Ta Isa poolt loodud ja subordineeritud  . Johannese evangeelium esitab lugejaile Jeesuse inimlikkust ja jumalikkust ühekorraga, samaaegselt. Jeesuse üheaegselt jumaliku ja inimliku olemuse selgitamine on ka tänapäevase teoloogia üheks arutlusteemaks, seda Kolmainsuse käsitluses mõiste \"perihhorees\" kaudu  .",
               "question": "Kes vaidlesid Jeesuse olemuse üle?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         264
                    ],
                    "text": [
                         "Ariuse ja Athanasiuse"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "3f93a352-5cea-4da4-820e-b2f5bd8fd2a5"
          },
          {
               "context": "Johannese Evangeeliumist on leitav mõttekäik, et Jeesus oli jumaliku olendina olemas juba enne oma sündi ning sündis inimesena; erinevalt teistest evangeeliumidest leitava neitsist sündimise looga. Siit on alguse saanud tuntud vaidlus Jeesuse olemusest teoloogide Ariuse ja Athanasiuse vahel. Vaidlusküsimuseks oli, kas Jeesus on sama isik kui Jumal-Isa või on Ta Isa poolt loodud ja subordineeritud  . Johannese evangeelium esitab lugejaile Jeesuse inimlikkust ja jumalikkust ühekorraga, samaaegselt. Jeesuse üheaegselt jumaliku ja inimliku olemuse selgitamine on ka tänapäevase teoloogia üheks arutlusteemaks, seda Kolmainsuse käsitluses mõiste \"perihhorees\" kaudu  .",
               "question": "Millise mõistega selgitatakse Jeesuse üheaegselt inimlikku ja jumalikku olemust?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         648
                    ],
                    "text": [
                         "perihhorees"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "038f04cf-d1d0-4634-aee8-9226a162d44e"
          },
          {
               "context": "Johannese Evangeeliumist on leitav mõttekäik, et Jeesus oli jumaliku olendina olemas juba enne oma sündi ning sündis inimesena; erinevalt teistest evangeeliumidest leitava neitsist sündimise looga. Siit on alguse saanud tuntud vaidlus Jeesuse olemusest teoloogide Ariuse ja Athanasiuse vahel. Vaidlusküsimuseks oli, kas Jeesus on sama isik kui Jumal-Isa või on Ta Isa poolt loodud ja subordineeritud  . Johannese evangeelium esitab lugejaile Jeesuse inimlikkust ja jumalikkust ühekorraga, samaaegselt. Jeesuse üheaegselt jumaliku ja inimliku olemuse selgitamine on ka tänapäevase teoloogia üheks arutlusteemaks, seda Kolmainsuse käsitluses mõiste \"perihhorees\" kaudu  .",
               "question": "Mille üle täpsemalt Arius ja Athanasius vaidlesid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         316
                    ],
                    "text": [
                         "kas Jeesus on sama isik kui Jumal-Isa või on Ta Isa poolt loodud ja subordineeritud"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "34b90f3e-e9ca-4d01-b37e-c86fe15a5351"
          },
          {
               "context": "Johannese Evangeeliumist on leitav mõttekäik, et Jeesus oli jumaliku olendina olemas juba enne oma sündi ning sündis inimesena; erinevalt teistest evangeeliumidest leitava neitsist sündimise looga. Siit on alguse saanud tuntud vaidlus Jeesuse olemusest teoloogide Ariuse ja Athanasiuse vahel. Vaidlusküsimuseks oli, kas Jeesus on sama isik kui Jumal-Isa või on Ta Isa poolt loodud ja subordineeritud  . Johannese evangeelium esitab lugejaile Jeesuse inimlikkust ja jumalikkust ühekorraga, samaaegselt. Jeesuse üheaegselt jumaliku ja inimliku olemuse selgitamine on ka tänapäevase teoloogia üheks arutlusteemaks, seda Kolmainsuse käsitluses mõiste \"perihhorees\" kaudu  .",
               "question": "Mis oli Athanasiuse elukutse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         253
                    ],
                    "text": [
                         "teoloogide"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "e86dc85c-ac08-467b-b36d-a44aea371e9c"
          },
          {
               "context": "Johannese Evangeeliumist on leitav mõttekäik, et Jeesus oli jumaliku olendina olemas juba enne oma sündi ning sündis inimesena; erinevalt teistest evangeeliumidest leitava neitsist sündimise looga. Siit on alguse saanud tuntud vaidlus Jeesuse olemusest teoloogide Ariuse ja Athanasiuse vahel. Vaidlusküsimuseks oli, kas Jeesus on sama isik kui Jumal-Isa või on Ta Isa poolt loodud ja subordineeritud  . Johannese evangeelium esitab lugejaile Jeesuse inimlikkust ja jumalikkust ühekorraga, samaaegselt. Jeesuse üheaegselt jumaliku ja inimliku olemuse selgitamine on ka tänapäevase teoloogia üheks arutlusteemaks, seda Kolmainsuse käsitluses mõiste \"perihhorees\" kaudu  .",
               "question": "Millisel kujul oli Jeesus vastavalt Johannese evangeeliumile olemas enne oma sündi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         60
                    ],
                    "text": [
                         "jumaliku olendina"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "8667fb6f-4801-4755-a777-c9a891608adf"
          },
          {
               "context": "Evangeelium rõhutab Jumal-Poja müstilist vahekorda Jumal-Isaga ja usklike müstilist vahekorda Lunastajaga ning räägib Pühast Vaimust kui Lohutajast (Trööstijast). Pole päris selge, kellest siiski kirjakohtades Jh 14:16, Jh 14:26, Jh 15:26, Jh 16:79 juttu on, kuna Lohutajat ehk parakleeti (kreeka k παράκλητος (parakletos), eesti keeles appikutsutu, eestkostja, lohutaja) on nii nimetatud vaid Johannese evangeeliumis ning kelle all on kristliku traditsiooni kohaselt mõeldud peamiselt Kolmainsuse kolmandat isikut, Püha Vaimu. Lohutaja on Jeesuse sõnul keegi, kes tuleb peale Tema lahkumist ja jääb inimeste juurde Tema taastulekuni, olles temaga võrdne (Jh 14:16 – teine Lohutaja). Teoloogide seas on arvamusi, et parakleet võis olla ka Jeesus ise vaimsel kujul; mõnede islamiuurijate arvates võib tegu olla ka prohvet Muhamediga .",
               "question": "Millise terminiga nimetatakse Johannese evangeeliumis Püha Vaimu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         137
                    ],
                    "text": [
                         "Lohutajast"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "284a2cec-8009-4184-bea0-ea508cccb0f9"
          },
          {
               "context": "Evangeelium rõhutab Jumal-Poja müstilist vahekorda Jumal-Isaga ja usklike müstilist vahekorda Lunastajaga ning räägib Pühast Vaimust kui Lohutajast (Trööstijast). Pole päris selge, kellest siiski kirjakohtades Jh 14:16, Jh 14:26, Jh 15:26, Jh 16:79 juttu on, kuna Lohutajat ehk parakleeti (kreeka k παράκλητος (parakletos), eesti keeles appikutsutu, eestkostja, lohutaja) on nii nimetatud vaid Johannese evangeeliumis ning kelle all on kristliku traditsiooni kohaselt mõeldud peamiselt Kolmainsuse kolmandat isikut, Püha Vaimu. Lohutaja on Jeesuse sõnul keegi, kes tuleb peale Tema lahkumist ja jääb inimeste juurde Tema taastulekuni, olles temaga võrdne (Jh 14:16 – teine Lohutaja). Teoloogide seas on arvamusi, et parakleet võis olla ka Jeesus ise vaimsel kujul; mõnede islamiuurijate arvates võib tegu olla ka prohvet Muhamediga .",
               "question": "Millise terminiga nimetatakse Johannese evangeeliumis Püha Vaimu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         137
                    ],
                    "text": [
                         "Lohutajast (Trööstijast)"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "284a2cec-8009-4184-bea0-ea508cccb0f9"
          },
          {
               "context": "Evangeelium rõhutab Jumal-Poja müstilist vahekorda Jumal-Isaga ja usklike müstilist vahekorda Lunastajaga ning räägib Pühast Vaimust kui Lohutajast (Trööstijast). Pole päris selge, kellest siiski kirjakohtades Jh 14:16, Jh 14:26, Jh 15:26, Jh 16:79 juttu on, kuna Lohutajat ehk parakleeti (kreeka k παράκλητος (parakletos), eesti keeles appikutsutu, eestkostja, lohutaja) on nii nimetatud vaid Johannese evangeeliumis ning kelle all on kristliku traditsiooni kohaselt mõeldud peamiselt Kolmainsuse kolmandat isikut, Püha Vaimu. Lohutaja on Jeesuse sõnul keegi, kes tuleb peale Tema lahkumist ja jääb inimeste juurde Tema taastulekuni, olles temaga võrdne (Jh 14:16 – teine Lohutaja). Teoloogide seas on arvamusi, et parakleet võis olla ka Jeesus ise vaimsel kujul; mõnede islamiuurijate arvates võib tegu olla ka prohvet Muhamediga .",
               "question": "Mis on Lohutaja kreekakeelse päritoluga sünonüüm?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         278
                    ],
                    "text": [
                         "parakleeti"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "34d0dec5-8875-45f8-80e2-f6f55cf069c8"
          },
          {
               "context": "Evangeelium rõhutab Jumal-Poja müstilist vahekorda Jumal-Isaga ja usklike müstilist vahekorda Lunastajaga ning räägib Pühast Vaimust kui Lohutajast (Trööstijast). Pole päris selge, kellest siiski kirjakohtades Jh 14:16, Jh 14:26, Jh 15:26, Jh 16:79 juttu on, kuna Lohutajat ehk parakleeti (kreeka k παράκλητος (parakletos), eesti keeles appikutsutu, eestkostja, lohutaja) on nii nimetatud vaid Johannese evangeeliumis ning kelle all on kristliku traditsiooni kohaselt mõeldud peamiselt Kolmainsuse kolmandat isikut, Püha Vaimu. Lohutaja on Jeesuse sõnul keegi, kes tuleb peale Tema lahkumist ja jääb inimeste juurde Tema taastulekuni, olles temaga võrdne (Jh 14:16 – teine Lohutaja). Teoloogide seas on arvamusi, et parakleet võis olla ka Jeesus ise vaimsel kujul; mõnede islamiuurijate arvates võib tegu olla ka prohvet Muhamediga .",
               "question": "Kelleks peavad parakleeti mõned islamiuurijad?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         813
                    ],
                    "text": [
                         "prohvet Muhamediga"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "47f2db35-8e04-4715-86ab-bf107ddf2e7f"
          },
          {
               "context": "Evangeelium rõhutab Jumal-Poja müstilist vahekorda Jumal-Isaga ja usklike müstilist vahekorda Lunastajaga ning räägib Pühast Vaimust kui Lohutajast (Trööstijast). Pole päris selge, kellest siiski kirjakohtades Jh 14:16, Jh 14:26, Jh 15:26, Jh 16:79 juttu on, kuna Lohutajat ehk parakleeti (kreeka k παράκλητος (parakletos), eesti keeles appikutsutu, eestkostja, lohutaja) on nii nimetatud vaid Johannese evangeeliumis ning kelle all on kristliku traditsiooni kohaselt mõeldud peamiselt Kolmainsuse kolmandat isikut, Püha Vaimu. Lohutaja on Jeesuse sõnul keegi, kes tuleb peale Tema lahkumist ja jääb inimeste juurde Tema taastulekuni, olles temaga võrdne (Jh 14:16 – teine Lohutaja). Teoloogide seas on arvamusi, et parakleet võis olla ka Jeesus ise vaimsel kujul; mõnede islamiuurijate arvates võib tegu olla ka prohvet Muhamediga .",
               "question": "Kelleks peavad parakleeti mõned islamiuurijad?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         821
                    ],
                    "text": [
                         "Muhamediga"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "47f2db35-8e04-4715-86ab-bf107ddf2e7f"
          },
          {
               "context": "Evangeelium rõhutab Jumal-Poja müstilist vahekorda Jumal-Isaga ja usklike müstilist vahekorda Lunastajaga ning räägib Pühast Vaimust kui Lohutajast (Trööstijast). Pole päris selge, kellest siiski kirjakohtades Jh 14:16, Jh 14:26, Jh 15:26, Jh 16:79 juttu on, kuna Lohutajat ehk parakleeti (kreeka k παράκλητος (parakletos), eesti keeles appikutsutu, eestkostja, lohutaja) on nii nimetatud vaid Johannese evangeeliumis ning kelle all on kristliku traditsiooni kohaselt mõeldud peamiselt Kolmainsuse kolmandat isikut, Püha Vaimu. Lohutaja on Jeesuse sõnul keegi, kes tuleb peale Tema lahkumist ja jääb inimeste juurde Tema taastulekuni, olles temaga võrdne (Jh 14:16 – teine Lohutaja). Teoloogide seas on arvamusi, et parakleet võis olla ka Jeesus ise vaimsel kujul; mõnede islamiuurijate arvates võib tegu olla ka prohvet Muhamediga .",
               "question": "Kuidas kirjeldas Jeesus Lohutajat Johannese evangeeliumis?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         554
                    ],
                    "text": [
                         "keegi, kes tuleb peale Tema lahkumist ja jääb inimeste juurde Tema taastulekuni, olles temaga võrdne"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "44d078fc-3b33-4bd5-bb5b-50c9da6f3338"
          },
          {
               "context": "Evangeelium rõhutab Jumal-Poja müstilist vahekorda Jumal-Isaga ja usklike müstilist vahekorda Lunastajaga ning räägib Pühast Vaimust kui Lohutajast (Trööstijast). Pole päris selge, kellest siiski kirjakohtades Jh 14:16, Jh 14:26, Jh 15:26, Jh 16:79 juttu on, kuna Lohutajat ehk parakleeti (kreeka k παράκλητος (parakletos), eesti keeles appikutsutu, eestkostja, lohutaja) on nii nimetatud vaid Johannese evangeeliumis ning kelle all on kristliku traditsiooni kohaselt mõeldud peamiselt Kolmainsuse kolmandat isikut, Püha Vaimu. Lohutaja on Jeesuse sõnul keegi, kes tuleb peale Tema lahkumist ja jääb inimeste juurde Tema taastulekuni, olles temaga võrdne (Jh 14:16 – teine Lohutaja). Teoloogide seas on arvamusi, et parakleet võis olla ka Jeesus ise vaimsel kujul; mõnede islamiuurijate arvates võib tegu olla ka prohvet Muhamediga .",
               "question": "Kus Johannese evangeeliumis Lohutajat mainitakse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         210
                    ],
                    "text": [
                         "Jh 14:16, Jh 14:26, Jh 15:26, Jh 16:79"
                    ]
               },
               "title": "Johannese evangeelium",
               "id": "2738bec7-496a-47ae-9a75-ba751f1e5819"
          },
          {
               "context": "Tööstusajastule eelnenud ajajärku kutsutakse tihti ka puiduajastuks, kuna puit ja küttepuud pakkusid energiat ja olid ehitusmaterjaliks nii kodudele kui ka tööriistadele.Algseid metsamajandamise jälgi on näha Vana-Roomas, kus latifundiumid, mis olid põllumajandusasutused, suutsid küllaltki hästi tagada Rooma riigi puiduga varustamise. Roomlaste langemisega tuli kaasa suur metsatustumine Euroopas. Sarnast jätkusuutlikkusele suunatud metsa majandamise põhimõtet rakendasid ka praegusel Saksamaa alal elanud läänegoodid 7. sajandil. Nad seisid silmitsi metsaalade järjest kasvava vähenemisega ning sellest tulenevalt kehtestasid määruse, mis piiras tamme- ja männimetsade raietöid.",
               "question": "Mis asutused tegelesid metsamajandamisega Vana-Roomas?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         226
                    ],
                    "text": [
                         "latifundiumid"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "4cb6785c-92bc-4894-8933-b40d1539391d"
          },
          {
               "context": "Tööstusajastule eelnenud ajajärku kutsutakse tihti ka puiduajastuks, kuna puit ja küttepuud pakkusid energiat ja olid ehitusmaterjaliks nii kodudele kui ka tööriistadele.Algseid metsamajandamise jälgi on näha Vana-Roomas, kus latifundiumid, mis olid põllumajandusasutused, suutsid küllaltki hästi tagada Rooma riigi puiduga varustamise. Roomlaste langemisega tuli kaasa suur metsatustumine Euroopas. Sarnast jätkusuutlikkusele suunatud metsa majandamise põhimõtet rakendasid ka praegusel Saksamaa alal elanud läänegoodid 7. sajandil. Nad seisid silmitsi metsaalade järjest kasvava vähenemisega ning sellest tulenevalt kehtestasid määruse, mis piiras tamme- ja männimetsade raietöid.",
               "question": "Mis puidu raiumist piirasid läänegoodid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         650
                    ],
                    "text": [
                         "tamme- ja männimetsade"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "99a128ed-53be-48fa-b0a0-9ec26345f68a"
          },
          {
               "context": "Tööstusajastule eelnenud ajajärku kutsutakse tihti ka puiduajastuks, kuna puit ja küttepuud pakkusid energiat ja olid ehitusmaterjaliks nii kodudele kui ka tööriistadele.Algseid metsamajandamise jälgi on näha Vana-Roomas, kus latifundiumid, mis olid põllumajandusasutused, suutsid küllaltki hästi tagada Rooma riigi puiduga varustamise. Roomlaste langemisega tuli kaasa suur metsatustumine Euroopas. Sarnast jätkusuutlikkusele suunatud metsa majandamise põhimõtet rakendasid ka praegusel Saksamaa alal elanud läänegoodid 7. sajandil. Nad seisid silmitsi metsaalade järjest kasvava vähenemisega ning sellest tulenevalt kehtestasid määruse, mis piiras tamme- ja männimetsade raietöid.",
               "question": "Millest tuleneb nimetus \"puiduajastu\"?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         74
                    ],
                    "text": [
                         "puit ja küttepuud pakkusid energiat ja olid ehitusmaterjaliks nii kodudele kui ka tööriistadele"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "d19478ea-5b68-41a0-b4bb-a0c0a47a7fc3"
          },
          {
               "context": "Tööstusajastule eelnenud ajajärku kutsutakse tihti ka puiduajastuks, kuna puit ja küttepuud pakkusid energiat ja olid ehitusmaterjaliks nii kodudele kui ka tööriistadele.Algseid metsamajandamise jälgi on näha Vana-Roomas, kus latifundiumid, mis olid põllumajandusasutused, suutsid küllaltki hästi tagada Rooma riigi puiduga varustamise. Roomlaste langemisega tuli kaasa suur metsatustumine Euroopas. Sarnast jätkusuutlikkusele suunatud metsa majandamise põhimõtet rakendasid ka praegusel Saksamaa alal elanud läänegoodid 7. sajandil. Nad seisid silmitsi metsaalade järjest kasvava vähenemisega ning sellest tulenevalt kehtestasid määruse, mis piiras tamme- ja männimetsade raietöid.",
               "question": "Mis ajastu järgnes puiduajastule?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         0
                    ],
                    "text": [
                         "Tööstusajastule"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "78629326-7ec6-4113-9c3f-e05d58d7e75a"
          },
          {
               "context": "Tööstusajastule eelnenud ajajärku kutsutakse tihti ka puiduajastuks, kuna puit ja küttepuud pakkusid energiat ja olid ehitusmaterjaliks nii kodudele kui ka tööriistadele.Algseid metsamajandamise jälgi on näha Vana-Roomas, kus latifundiumid, mis olid põllumajandusasutused, suutsid küllaltki hästi tagada Rooma riigi puiduga varustamise. Roomlaste langemisega tuli kaasa suur metsatustumine Euroopas. Sarnast jätkusuutlikkusele suunatud metsa majandamise põhimõtet rakendasid ka praegusel Saksamaa alal elanud läänegoodid 7. sajandil. Nad seisid silmitsi metsaalade järjest kasvava vähenemisega ning sellest tulenevalt kehtestasid määruse, mis piiras tamme- ja männimetsade raietöid.",
               "question": "Mis järgnes Euroopa metsanduses Rooma riigi hääbumisele?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         370
                    ],
                    "text": [
                         "suur metsatustumine"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "0d754489-a5db-4537-935f-169c40979b3e"
          },
          {
               "context": "Tööstusajastule eelnenud ajajärku kutsutakse tihti ka puiduajastuks, kuna puit ja küttepuud pakkusid energiat ja olid ehitusmaterjaliks nii kodudele kui ka tööriistadele.Algseid metsamajandamise jälgi on näha Vana-Roomas, kus latifundiumid, mis olid põllumajandusasutused, suutsid küllaltki hästi tagada Rooma riigi puiduga varustamise. Roomlaste langemisega tuli kaasa suur metsatustumine Euroopas. Sarnast jätkusuutlikkusele suunatud metsa majandamise põhimõtet rakendasid ka praegusel Saksamaa alal elanud läänegoodid 7. sajandil. Nad seisid silmitsi metsaalade järjest kasvava vähenemisega ning sellest tulenevalt kehtestasid määruse, mis piiras tamme- ja männimetsade raietöid.",
               "question": "Mis järgnes Euroopa metsanduses Rooma riigi hääbumisele?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         375
                    ],
                    "text": [
                         "metsatustumine"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "0d754489-a5db-4537-935f-169c40979b3e"
          },
          {
               "context": "Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, ja 16. sajandi Jaapanis.Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.",
               "question": "Millal algas jätkusuutlik metsa majandamine Jaapanis?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         145
                    ],
                    "text": [
                         "16. sajandi"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "99f64791-f73a-4c6d-8ab7-0ba61b3c1f6f"
          },
          {
               "context": "Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, ja 16. sajandi Jaapanis.Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.",
               "question": "Kui pikkade parvedega parvetati Schwarzwaldi nulgusid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         690
                    ],
                    "text": [
                         "200–400 meetrit"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "43a05aa6-0076-4875-b977-7323d2d3b29e"
          },
          {
               "context": "Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, ja 16. sajandi Jaapanis.Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.",
               "question": "Kui pikkade parvedega parvetati Schwarzwaldi nulgusid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         690
                    ],
                    "text": [
                         "200–400 meetrit pikad"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "43a05aa6-0076-4875-b977-7323d2d3b29e"
          },
          {
               "context": "Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, ja 16. sajandi Jaapanis.Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.",
               "question": "Milliseid jõgesid kasutati palkide parvetamiseks Saksamaal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         397
                    ],
                    "text": [
                         "näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "d08617cd-b52d-4c0b-9dc4-ca95c48d8ac1"
          },
          {
               "context": "Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, ja 16. sajandi Jaapanis.Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.",
               "question": "Milliseid jõgesid kasutati palkide parvetamiseks Saksamaal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         405
                    ],
                    "text": [
                         "Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "d08617cd-b52d-4c0b-9dc4-ca95c48d8ac1"
          },
          {
               "context": "Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, ja 16. sajandi Jaapanis.Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.",
               "question": "Milliseid jõgesid kasutati palkide parvetamiseks Saksamaal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         397
                    ],
                    "text": [
                         "näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "d08617cd-b52d-4c0b-9dc4-ca95c48d8ac1"
          },
          {
               "context": "Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, ja 16. sajandi Jaapanis.Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.",
               "question": "Milliseid jõgesid kasutati palkide parvetamiseks Saksamaal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         405
                    ],
                    "text": [
                         "Maini, Neckari, Doonau ja Reini"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "d08617cd-b52d-4c0b-9dc4-ca95c48d8ac1"
          },
          {
               "context": "Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, ja 16. sajandi Jaapanis.Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.",
               "question": "Millele pidid metsad ruumi tegema alates 16. sajandist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1097
                    ],
                    "text": [
                         "põllumaadele ning linnadele"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "a8560440-02ca-4b70-ae1a-969d4a57f94e"
          },
          {
               "context": "Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud jätkusuutliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, ja 16. sajandi Jaapanis.Enamasti olid metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suuremate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti Holländeriteks, sest neid müüdi enamasti Hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati, olid 200–400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ning koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes.16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnes kohas istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.",
               "question": "Mis riiki saadeti Scharzwaldi nulgusid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         628
                    ],
                    "text": [
                         "Hollandi"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "4f94814b-9ba3-4a9a-949c-2aa8ff3326e3"
          },
          {
               "context": "Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põhiliseks raie tööriistaks kirves. Selle asendas aga saag. Raudtee arenedes ja selle laiemale kasutusele võtmisega tõusis parvetamise kõrvale ka see transpordivahend. See kõik tähendas raiemahtude suurenemist. Esimese mootorsae leiutamise üle vaieldakse palju. Kuid kindlalt võib öelda, et 1920. aastatel võeti mootorsaag laialdasemalt kasutusele. Bensiinimootoriga mootorsae masstootmine algas Saksamaal samuti 1920. aastate lõpuaastatel. Algsed mootorsaed olid rasked (üle 60 kg) ja vajasid opereerimiseks kahte inimest. 1950. aastal leiutati ühe-inimese mootorsaag (algselt 12 kg).Oluline areng toimus 1970. aastate lõpus, kui Rootsis ja Soomes võeti kasutusele harvesterid. Nad levisid kiiresti kogu Põhja-Euroopas. Tänapäeval ollakse arusaamal, et harvester teeb kogenud juhi käes 10–15 saemehe töö. Eestis tegutseb ligi 100 harvesteri ja 200–300 forvarderi, mis transpordivad toorpuidu metsast välja. Umbes 90% Eesti metsaraietest tehakse masinatega.",
               "question": "Mitut saagijat võib asendada üks harvester?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         820
                    ],
                    "text": [
                         "10–15"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "7f6c26a2-43ae-4421-82f9-2d81025e389e"
          },
          {
               "context": "Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põhiliseks raie tööriistaks kirves. Selle asendas aga saag. Raudtee arenedes ja selle laiemale kasutusele võtmisega tõusis parvetamise kõrvale ka see transpordivahend. See kõik tähendas raiemahtude suurenemist. Esimese mootorsae leiutamise üle vaieldakse palju. Kuid kindlalt võib öelda, et 1920. aastatel võeti mootorsaag laialdasemalt kasutusele. Bensiinimootoriga mootorsae masstootmine algas Saksamaal samuti 1920. aastate lõpuaastatel. Algsed mootorsaed olid rasked (üle 60 kg) ja vajasid opereerimiseks kahte inimest. 1950. aastal leiutati ühe-inimese mootorsaag (algselt 12 kg).Oluline areng toimus 1970. aastate lõpus, kui Rootsis ja Soomes võeti kasutusele harvesterid. Nad levisid kiiresti kogu Põhja-Euroopas. Tänapäeval ollakse arusaamal, et harvester teeb kogenud juhi käes 10–15 saemehe töö. Eestis tegutseb ligi 100 harvesteri ja 200–300 forvarderi, mis transpordivad toorpuidu metsast välja. Umbes 90% Eesti metsaraietest tehakse masinatega.",
               "question": "Mis sai pärast kirvest peamiseks puuraie tööriistaks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         87
                    ],
                    "text": [
                         "saag"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "a350a65e-dd74-495e-b318-a5ea48e7b59b"
          },
          {
               "context": "Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põhiliseks raie tööriistaks kirves. Selle asendas aga saag. Raudtee arenedes ja selle laiemale kasutusele võtmisega tõusis parvetamise kõrvale ka see transpordivahend. See kõik tähendas raiemahtude suurenemist. Esimese mootorsae leiutamise üle vaieldakse palju. Kuid kindlalt võib öelda, et 1920. aastatel võeti mootorsaag laialdasemalt kasutusele. Bensiinimootoriga mootorsae masstootmine algas Saksamaal samuti 1920. aastate lõpuaastatel. Algsed mootorsaed olid rasked (üle 60 kg) ja vajasid opereerimiseks kahte inimest. 1950. aastal leiutati ühe-inimese mootorsaag (algselt 12 kg).Oluline areng toimus 1970. aastate lõpus, kui Rootsis ja Soomes võeti kasutusele harvesterid. Nad levisid kiiresti kogu Põhja-Euroopas. Tänapäeval ollakse arusaamal, et harvester teeb kogenud juhi käes 10–15 saemehe töö. Eestis tegutseb ligi 100 harvesteri ja 200–300 forvarderi, mis transpordivad toorpuidu metsast välja. Umbes 90% Eesti metsaraietest tehakse masinatega.",
               "question": "Mis riik hakkas esimesena tootma bensiinimootoriga mootorsaage?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         429
                    ],
                    "text": [
                         "Saksamaal"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "da989344-e37c-4b14-84eb-07f23b347810"
          },
          {
               "context": "Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põhiliseks raie tööriistaks kirves. Selle asendas aga saag. Raudtee arenedes ja selle laiemale kasutusele võtmisega tõusis parvetamise kõrvale ka see transpordivahend. See kõik tähendas raiemahtude suurenemist. Esimese mootorsae leiutamise üle vaieldakse palju. Kuid kindlalt võib öelda, et 1920. aastatel võeti mootorsaag laialdasemalt kasutusele. Bensiinimootoriga mootorsae masstootmine algas Saksamaal samuti 1920. aastate lõpuaastatel. Algsed mootorsaed olid rasked (üle 60 kg) ja vajasid opereerimiseks kahte inimest. 1950. aastal leiutati ühe-inimese mootorsaag (algselt 12 kg).Oluline areng toimus 1970. aastate lõpus, kui Rootsis ja Soomes võeti kasutusele harvesterid. Nad levisid kiiresti kogu Põhja-Euroopas. Tänapäeval ollakse arusaamal, et harvester teeb kogenud juhi käes 10–15 saemehe töö. Eestis tegutseb ligi 100 harvesteri ja 200–300 forvarderi, mis transpordivad toorpuidu metsast välja. Umbes 90% Eesti metsaraietest tehakse masinatega.",
               "question": "Kui palju kaalus esimene ühe inimese poolt opereeritav mootorsaag?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         611
                    ],
                    "text": [
                         "12 kg"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "db50c088-9dcd-4fc8-bb34-8c40eb394c2e"
          },
          {
               "context": "Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põhiliseks raie tööriistaks kirves. Selle asendas aga saag. Raudtee arenedes ja selle laiemale kasutusele võtmisega tõusis parvetamise kõrvale ka see transpordivahend. See kõik tähendas raiemahtude suurenemist. Esimese mootorsae leiutamise üle vaieldakse palju. Kuid kindlalt võib öelda, et 1920. aastatel võeti mootorsaag laialdasemalt kasutusele. Bensiinimootoriga mootorsae masstootmine algas Saksamaal samuti 1920. aastate lõpuaastatel. Algsed mootorsaed olid rasked (üle 60 kg) ja vajasid opereerimiseks kahte inimest. 1950. aastal leiutati ühe-inimese mootorsaag (algselt 12 kg).Oluline areng toimus 1970. aastate lõpus, kui Rootsis ja Soomes võeti kasutusele harvesterid. Nad levisid kiiresti kogu Põhja-Euroopas. Tänapäeval ollakse arusaamal, et harvester teeb kogenud juhi käes 10–15 saemehe töö. Eestis tegutseb ligi 100 harvesteri ja 200–300 forvarderi, mis transpordivad toorpuidu metsast välja. Umbes 90% Eesti metsaraietest tehakse masinatega.",
               "question": "Mis tööd teeb forvarder?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         902
                    ],
                    "text": [
                         "transpordivad toorpuidu metsast välja"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "765e2841-2b06-433c-93b4-ef4cf39c054e"
          },
          {
               "context": "Maailma Looduse Fondi hinnangul sõltub 1,6 miljardi inimese elatis metsandusest. Ametlikult pakub metsasektori tööd ligi 13 miljonile inimesele. Suurimad ümarpuidu tootjad on Ameerika Ühendriigid, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Venemaa. Ülemaailmse metsanduse kaubanduse suuruseks hinnatakse üle 600 miljardi USA dollari.Olulist rolli mängib metsasektor arengumaade majanduses. Kuni 80% arengumaade elanikest sõltuvad mingil määral, nii majanduslikult kui ka toiduallikana metsast ja metsatoodetest, mis ei ole puit. Indohiinas on lausa 39% maailma ametlikest metsatööstuse töötajatest ehk 5,3 miljonit. Võrdluseks võib tuua Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa vastavalt 1,4, 1,7 ning 2,1 miljonit töötajat ametlikult.",
               "question": "Kui palju inimesi on hõivatud Ida-Euroopa metsandussektoris?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         691
                    ],
                    "text": [
                         "2,1 miljonit töötajat"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "f0cb5205-83d0-45db-b68e-d1fb7b63b3f6"
          },
          {
               "context": "Maailma Looduse Fondi hinnangul sõltub 1,6 miljardi inimese elatis metsandusest. Ametlikult pakub metsasektori tööd ligi 13 miljonile inimesele. Suurimad ümarpuidu tootjad on Ameerika Ühendriigid, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Venemaa. Ülemaailmse metsanduse kaubanduse suuruseks hinnatakse üle 600 miljardi USA dollari.Olulist rolli mängib metsasektor arengumaade majanduses. Kuni 80% arengumaade elanikest sõltuvad mingil määral, nii majanduslikult kui ka toiduallikana metsast ja metsatoodetest, mis ei ole puit. Indohiinas on lausa 39% maailma ametlikest metsatööstuse töötajatest ehk 5,3 miljonit. Võrdluseks võib tuua Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa vastavalt 1,4, 1,7 ning 2,1 miljonit töötajat ametlikult.",
               "question": "Kui palju inimesi on hõivatud Ida-Euroopa metsandussektoris?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         691
                    ],
                    "text": [
                         "2,1 miljonit"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "f0cb5205-83d0-45db-b68e-d1fb7b63b3f6"
          },
          {
               "context": "Maailma Looduse Fondi hinnangul sõltub 1,6 miljardi inimese elatis metsandusest. Ametlikult pakub metsasektori tööd ligi 13 miljonile inimesele. Suurimad ümarpuidu tootjad on Ameerika Ühendriigid, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Venemaa. Ülemaailmse metsanduse kaubanduse suuruseks hinnatakse üle 600 miljardi USA dollari.Olulist rolli mängib metsasektor arengumaade majanduses. Kuni 80% arengumaade elanikest sõltuvad mingil määral, nii majanduslikult kui ka toiduallikana metsast ja metsatoodetest, mis ei ole puit. Indohiinas on lausa 39% maailma ametlikest metsatööstuse töötajatest ehk 5,3 miljonit. Võrdluseks võib tuua Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa vastavalt 1,4, 1,7 ning 2,1 miljonit töötajat ametlikult.",
               "question": "Kui palju inimesi üle maailma töötab metsanduse alal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         116
                    ],
                    "text": [
                         "ligi 13 miljonile"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "3570367e-b355-4142-85dc-e1e705d70799"
          },
          {
               "context": "Maailma Looduse Fondi hinnangul sõltub 1,6 miljardi inimese elatis metsandusest. Ametlikult pakub metsasektori tööd ligi 13 miljonile inimesele. Suurimad ümarpuidu tootjad on Ameerika Ühendriigid, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Venemaa. Ülemaailmse metsanduse kaubanduse suuruseks hinnatakse üle 600 miljardi USA dollari.Olulist rolli mängib metsasektor arengumaade majanduses. Kuni 80% arengumaade elanikest sõltuvad mingil määral, nii majanduslikult kui ka toiduallikana metsast ja metsatoodetest, mis ei ole puit. Indohiinas on lausa 39% maailma ametlikest metsatööstuse töötajatest ehk 5,3 miljonit. Võrdluseks võib tuua Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa vastavalt 1,4, 1,7 ning 2,1 miljonit töötajat ametlikult.",
               "question": "Kui palju inimesi üle maailma töötab metsanduse alal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         121
                    ],
                    "text": [
                         "13 miljonile"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "3570367e-b355-4142-85dc-e1e705d70799"
          },
          {
               "context": "Maailma Looduse Fondi hinnangul sõltub 1,6 miljardi inimese elatis metsandusest. Ametlikult pakub metsasektori tööd ligi 13 miljonile inimesele. Suurimad ümarpuidu tootjad on Ameerika Ühendriigid, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Venemaa. Ülemaailmse metsanduse kaubanduse suuruseks hinnatakse üle 600 miljardi USA dollari.Olulist rolli mängib metsasektor arengumaade majanduses. Kuni 80% arengumaade elanikest sõltuvad mingil määral, nii majanduslikult kui ka toiduallikana metsast ja metsatoodetest, mis ei ole puit. Indohiinas on lausa 39% maailma ametlikest metsatööstuse töötajatest ehk 5,3 miljonit. Võrdluseks võib tuua Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa vastavalt 1,4, 1,7 ning 2,1 miljonit töötajat ametlikult.",
               "question": "Mitu inimest töötab Indohiina metsandussektoris?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         587
                    ],
                    "text": [
                         "5,3 miljonit"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "7eb4682a-8ffd-4159-a7f3-594b6dac46d8"
          },
          {
               "context": "Maailma Looduse Fondi hinnangul sõltub 1,6 miljardi inimese elatis metsandusest. Ametlikult pakub metsasektori tööd ligi 13 miljonile inimesele. Suurimad ümarpuidu tootjad on Ameerika Ühendriigid, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Venemaa. Ülemaailmse metsanduse kaubanduse suuruseks hinnatakse üle 600 miljardi USA dollari.Olulist rolli mängib metsasektor arengumaade majanduses. Kuni 80% arengumaade elanikest sõltuvad mingil määral, nii majanduslikult kui ka toiduallikana metsast ja metsatoodetest, mis ei ole puit. Indohiinas on lausa 39% maailma ametlikest metsatööstuse töötajatest ehk 5,3 miljonit. Võrdluseks võib tuua Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa vastavalt 1,4, 1,7 ning 2,1 miljonit töötajat ametlikult.",
               "question": "Kus toodetakse maailmas kõige rohkem ümarpuitu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         175
                    ],
                    "text": [
                         "Ameerika Ühendriigid, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Venemaa"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "27da684d-45bd-464e-96a2-443bfacb0785"
          },
          {
               "context": "Maailma Looduse Fondi hinnangul sõltub 1,6 miljardi inimese elatis metsandusest. Ametlikult pakub metsasektori tööd ligi 13 miljonile inimesele. Suurimad ümarpuidu tootjad on Ameerika Ühendriigid, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Venemaa. Ülemaailmse metsanduse kaubanduse suuruseks hinnatakse üle 600 miljardi USA dollari.Olulist rolli mängib metsasektor arengumaade majanduses. Kuni 80% arengumaade elanikest sõltuvad mingil määral, nii majanduslikult kui ka toiduallikana metsast ja metsatoodetest, mis ei ole puit. Indohiinas on lausa 39% maailma ametlikest metsatööstuse töötajatest ehk 5,3 miljonit. Võrdluseks võib tuua Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa vastavalt 1,4, 1,7 ning 2,1 miljonit töötajat ametlikult.",
               "question": "Milline on maailma metsakaubanduse maht?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         289
                    ],
                    "text": [
                         "üle 600 miljardi USA dollari"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "042c56ef-0fb5-49ca-83e4-0776ad843073"
          },
          {
               "context": "Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal Euroopas. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad. Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest.",
               "question": "Kes keelas 13. sajandil puuraiumise Aegna saarel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         167
                    ],
                    "text": [
                         "Taani kuningas Erik Menved"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "dddca02b-c619-44e2-b3ff-4056e03374a2"
          },
          {
               "context": "Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal Euroopas. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad. Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest.",
               "question": "Kes keelas 13. sajandil puuraiumise Aegna saarel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         167
                    ],
                    "text": [
                         "Taani kuningas"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "dddca02b-c619-44e2-b3ff-4056e03374a2"
          },
          {
               "context": "Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal Euroopas. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad. Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest.",
               "question": "Millal hakkas Eesti aladel kehtima Rootsi metsaseadus?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         280
                    ],
                    "text": [
                         "1664. aastal"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "38bc9a84-199a-4f21-8bc6-f2da9f50460a"
          },
          {
               "context": "Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal Euroopas. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad. Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest.",
               "question": "Millal hakkas Eesti aladel kehtima Rootsi metsaseadus?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         280
                    ],
                    "text": [
                         "1664."
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "38bc9a84-199a-4f21-8bc6-f2da9f50460a"
          },
          {
               "context": "Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal Euroopas. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad. Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest.",
               "question": "Kes vastutasid metsamajanduse eest alates 1779. aastast?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         521
                    ],
                    "text": [
                         "metsavahi"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "e5888653-4d4a-489a-87aa-4ce56a4e419c"
          },
          {
               "context": "Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal Euroopas. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad. Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest.",
               "question": "Kes vastutasid metsamajanduse eest alates 1779. aastast?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         521
                    ],
                    "text": [
                         "metsavahi (Försterid)"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "e5888653-4d4a-489a-87aa-4ce56a4e419c"
          },
          {
               "context": "Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal Euroopas. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad. Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest.",
               "question": "Millega võis Rootsi seaduse järgi metsamaa asendada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         423
                    ],
                    "text": [
                         "põldu või heinamaad"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "3a3eabf9-00ea-452f-9a2f-869d62845405"
          },
          {
               "context": "Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal Euroopas. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad. Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest.",
               "question": "Kes valitses Taanis 1297. aastal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         182
                    ],
                    "text": [
                         "Erik Menved"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "9b253435-e497-4d2d-be64-b44e5eb83b98"
          },
          {
               "context": "Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal Euroopas. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas Erik Menved välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle metsaseadus. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad. Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal metsavahi (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest.",
               "question": "Kes valitses Taanis 1297. aastal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         173
                    ],
                    "text": [
                         "kuningas Erik Menved"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "9b253435-e497-4d2d-be64-b44e5eb83b98"
          },
          {
               "context": "Juba 18. sajandist on Eesti metsi korrapärase sihtidevõrgustiku abil jagatud kvartaliteks. Sihtide lõikumispunktidesse pandi piirnevate kvartalite numbritega postid või kvartali nurkadesse kvartalinumbritega tahvlikesed. Kvartalisihte kasutatakse metsas orienteerumseks, jahipidamisel kütiliini paigutamiseks, liikumisteedena (sh metsamaterjali väljaveol) ja metsatulekahjude levikut takistavate tuletõkkeribadena.. Kvartali sees jagatakse mets ühtlaste tunnustega väiksemateks metsaosadeks – metsaeraldisteks, mille piire looduses ei tähistata, välja arvatud vahetult enne raiet. Tänapäeval on kvartaliteks jagatud enamik riigimetsast ja osa suuremate eraomanike metsast. Kvartaliposte praktiliselt enam ei kasutata ning ka sihid hoitakse lahti seal, kus seda on liikumiseks vaja. Valdav osa erametsast on jagatud üksnes metsaeraldisteks.",
               "question": "Millal algas sihtide rajamine Eesti metsadesse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         5
                    ],
                    "text": [
                         "18. sajandist"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "c7fb4c80-1448-4b6c-9cb2-631ad8edd566"
          },
          {
               "context": "Juba 18. sajandist on Eesti metsi korrapärase sihtidevõrgustiku abil jagatud kvartaliteks. Sihtide lõikumispunktidesse pandi piirnevate kvartalite numbritega postid või kvartali nurkadesse kvartalinumbritega tahvlikesed. Kvartalisihte kasutatakse metsas orienteerumseks, jahipidamisel kütiliini paigutamiseks, liikumisteedena (sh metsamaterjali väljaveol) ja metsatulekahjude levikut takistavate tuletõkkeribadena.. Kvartali sees jagatakse mets ühtlaste tunnustega väiksemateks metsaosadeks – metsaeraldisteks, mille piire looduses ei tähistata, välja arvatud vahetult enne raiet. Tänapäeval on kvartaliteks jagatud enamik riigimetsast ja osa suuremate eraomanike metsast. Kvartaliposte praktiliselt enam ei kasutata ning ka sihid hoitakse lahti seal, kus seda on liikumiseks vaja. Valdav osa erametsast on jagatud üksnes metsaeraldisteks.",
               "question": "Milleks kasutati sihte tulekahjude korral?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         396
                    ],
                    "text": [
                         "tuletõkkeribadena"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "e0fbeaba-a129-4e45-a1a0-e1c07fc619db"
          },
          {
               "context": "Juba 18. sajandist on Eesti metsi korrapärase sihtidevõrgustiku abil jagatud kvartaliteks. Sihtide lõikumispunktidesse pandi piirnevate kvartalite numbritega postid või kvartali nurkadesse kvartalinumbritega tahvlikesed. Kvartalisihte kasutatakse metsas orienteerumseks, jahipidamisel kütiliini paigutamiseks, liikumisteedena (sh metsamaterjali väljaveol) ja metsatulekahjude levikut takistavate tuletõkkeribadena.. Kvartali sees jagatakse mets ühtlaste tunnustega väiksemateks metsaosadeks – metsaeraldisteks, mille piire looduses ei tähistata, välja arvatud vahetult enne raiet. Tänapäeval on kvartaliteks jagatud enamik riigimetsast ja osa suuremate eraomanike metsast. Kvartaliposte praktiliselt enam ei kasutata ning ka sihid hoitakse lahti seal, kus seda on liikumiseks vaja. Valdav osa erametsast on jagatud üksnes metsaeraldisteks.",
               "question": "Milleks kasutati sihte tulekahjude korral?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         359
                    ],
                    "text": [
                         "metsatulekahjude levikut takistavate tuletõkkeribadena"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "e0fbeaba-a129-4e45-a1a0-e1c07fc619db"
          },
          {
               "context": "Juba 18. sajandist on Eesti metsi korrapärase sihtidevõrgustiku abil jagatud kvartaliteks. Sihtide lõikumispunktidesse pandi piirnevate kvartalite numbritega postid või kvartali nurkadesse kvartalinumbritega tahvlikesed. Kvartalisihte kasutatakse metsas orienteerumseks, jahipidamisel kütiliini paigutamiseks, liikumisteedena (sh metsamaterjali väljaveol) ja metsatulekahjude levikut takistavate tuletõkkeribadena.. Kvartali sees jagatakse mets ühtlaste tunnustega väiksemateks metsaosadeks – metsaeraldisteks, mille piire looduses ei tähistata, välja arvatud vahetult enne raiet. Tänapäeval on kvartaliteks jagatud enamik riigimetsast ja osa suuremate eraomanike metsast. Kvartaliposte praktiliselt enam ei kasutata ning ka sihid hoitakse lahti seal, kus seda on liikumiseks vaja. Valdav osa erametsast on jagatud üksnes metsaeraldisteks.",
               "question": "Millal tähistatakse metsaeraldiste piire looduses?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         560
                    ],
                    "text": [
                         "vahetult enne raiet"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "8630747e-9581-4a3f-9f70-968f788c6cea"
          },
          {
               "context": "Juba 18. sajandist on Eesti metsi korrapärase sihtidevõrgustiku abil jagatud kvartaliteks. Sihtide lõikumispunktidesse pandi piirnevate kvartalite numbritega postid või kvartali nurkadesse kvartalinumbritega tahvlikesed. Kvartalisihte kasutatakse metsas orienteerumseks, jahipidamisel kütiliini paigutamiseks, liikumisteedena (sh metsamaterjali väljaveol) ja metsatulekahjude levikut takistavate tuletõkkeribadena.. Kvartali sees jagatakse mets ühtlaste tunnustega väiksemateks metsaosadeks – metsaeraldisteks, mille piire looduses ei tähistata, välja arvatud vahetult enne raiet. Tänapäeval on kvartaliteks jagatud enamik riigimetsast ja osa suuremate eraomanike metsast. Kvartaliposte praktiliselt enam ei kasutata ning ka sihid hoitakse lahti seal, kus seda on liikumiseks vaja. Valdav osa erametsast on jagatud üksnes metsaeraldisteks.",
               "question": "Millal tähistatakse metsaeraldiste piire looduses?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         569
                    ],
                    "text": [
                         "enne raiet"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "8630747e-9581-4a3f-9f70-968f788c6cea"
          },
          {
               "context": "Juba 18. sajandist on Eesti metsi korrapärase sihtidevõrgustiku abil jagatud kvartaliteks. Sihtide lõikumispunktidesse pandi piirnevate kvartalite numbritega postid või kvartali nurkadesse kvartalinumbritega tahvlikesed. Kvartalisihte kasutatakse metsas orienteerumseks, jahipidamisel kütiliini paigutamiseks, liikumisteedena (sh metsamaterjali väljaveol) ja metsatulekahjude levikut takistavate tuletõkkeribadena.. Kvartali sees jagatakse mets ühtlaste tunnustega väiksemateks metsaosadeks – metsaeraldisteks, mille piire looduses ei tähistata, välja arvatud vahetult enne raiet. Tänapäeval on kvartaliteks jagatud enamik riigimetsast ja osa suuremate eraomanike metsast. Kvartaliposte praktiliselt enam ei kasutata ning ka sihid hoitakse lahti seal, kus seda on liikumiseks vaja. Valdav osa erametsast on jagatud üksnes metsaeraldisteks.",
               "question": "Kui suur osa riigile kuuluvast metsast on sihtidega kvartaliteks jagatud?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         616
                    ],
                    "text": [
                         "enamik"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "6bd2ca39-6e87-451b-b350-7dc8b475edad"
          },
          {
               "context": "Juba 18. sajandist on Eesti metsi korrapärase sihtidevõrgustiku abil jagatud kvartaliteks. Sihtide lõikumispunktidesse pandi piirnevate kvartalite numbritega postid või kvartali nurkadesse kvartalinumbritega tahvlikesed. Kvartalisihte kasutatakse metsas orienteerumseks, jahipidamisel kütiliini paigutamiseks, liikumisteedena (sh metsamaterjali väljaveol) ja metsatulekahjude levikut takistavate tuletõkkeribadena.. Kvartali sees jagatakse mets ühtlaste tunnustega väiksemateks metsaosadeks – metsaeraldisteks, mille piire looduses ei tähistata, välja arvatud vahetult enne raiet. Tänapäeval on kvartaliteks jagatud enamik riigimetsast ja osa suuremate eraomanike metsast. Kvartaliposte praktiliselt enam ei kasutata ning ka sihid hoitakse lahti seal, kus seda on liikumiseks vaja. Valdav osa erametsast on jagatud üksnes metsaeraldisteks.",
               "question": "Mida kirjutati kvartalipostidele?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         136
                    ],
                    "text": [
                         "kvartalite numbritega"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "6a567948-a18c-43d9-951d-70c68b6d12bd"
          },
          {
               "context": "Raiemahud olid esimese vabariigi ajal varasemast suuremad. Esimese maailmasõja ja ülemaailmse majanduskriisi ajal ning 1935/1936. aasta talvel oli mitu küttekriisi. Nende ajal oli puidu hind tavalisest 3–6 korda kõrgem. Pärast kriiside möödumist ja maareformiga talumeeste omandisse läinud metsadega tõusid raiemahud. 1926. aastaks moodustasid 10% kogu metsamaast raiesmikud. Aastatel 1928–1934 raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu, mis viis hinna väga madalale. Puit oli väga tähtis osa kütmisel nii eramajades kui ka tööstuses, moodustades 64,5% kõigist kütteainetest.",
               "question": "Miks langes puidu hind 1928-1934?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         395
                    ],
                    "text": [
                         "raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "72a5fd02-54b3-49da-8e07-cc3bbca2addf"
          },
          {
               "context": "Raiemahud olid esimese vabariigi ajal varasemast suuremad. Esimese maailmasõja ja ülemaailmse majanduskriisi ajal ning 1935/1936. aasta talvel oli mitu küttekriisi. Nende ajal oli puidu hind tavalisest 3–6 korda kõrgem. Pärast kriiside möödumist ja maareformiga talumeeste omandisse läinud metsadega tõusid raiemahud. 1926. aastaks moodustasid 10% kogu metsamaast raiesmikud. Aastatel 1928–1934 raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu, mis viis hinna väga madalale. Puit oli väga tähtis osa kütmisel nii eramajades kui ka tööstuses, moodustades 64,5% kõigist kütteainetest.",
               "question": "Miks langes puidu hind 1928-1934?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         422
                    ],
                    "text": [
                         "puit ei leidnud enam turgu"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "72a5fd02-54b3-49da-8e07-cc3bbca2addf"
          },
          {
               "context": "Raiemahud olid esimese vabariigi ajal varasemast suuremad. Esimese maailmasõja ja ülemaailmse majanduskriisi ajal ning 1935/1936. aasta talvel oli mitu küttekriisi. Nende ajal oli puidu hind tavalisest 3–6 korda kõrgem. Pärast kriiside möödumist ja maareformiga talumeeste omandisse läinud metsadega tõusid raiemahud. 1926. aastaks moodustasid 10% kogu metsamaast raiesmikud. Aastatel 1928–1934 raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu, mis viis hinna väga madalale. Puit oli väga tähtis osa kütmisel nii eramajades kui ka tööstuses, moodustades 64,5% kõigist kütteainetest.",
               "question": "Kui palju tõusis küttepuude hind küttekriiside ajal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         202
                    ],
                    "text": [
                         "3–6 korda"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "f2fb284a-6324-49c8-87cd-4cc3e0894adb"
          },
          {
               "context": "Raiemahud olid esimese vabariigi ajal varasemast suuremad. Esimese maailmasõja ja ülemaailmse majanduskriisi ajal ning 1935/1936. aasta talvel oli mitu küttekriisi. Nende ajal oli puidu hind tavalisest 3–6 korda kõrgem. Pärast kriiside möödumist ja maareformiga talumeeste omandisse läinud metsadega tõusid raiemahud. 1926. aastaks moodustasid 10% kogu metsamaast raiesmikud. Aastatel 1928–1934 raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu, mis viis hinna väga madalale. Puit oli väga tähtis osa kütmisel nii eramajades kui ka tööstuses, moodustades 64,5% kõigist kütteainetest.",
               "question": "Kui suur osakaal oli Eestis 1930ndate keskel puiduküttel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         559
                    ],
                    "text": [
                         "64,5%"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "2433a5f3-3ede-4c43-832c-372c2b8327ac"
          },
          {
               "context": "Raiemahud olid esimese vabariigi ajal varasemast suuremad. Esimese maailmasõja ja ülemaailmse majanduskriisi ajal ning 1935/1936. aasta talvel oli mitu küttekriisi. Nende ajal oli puidu hind tavalisest 3–6 korda kõrgem. Pärast kriiside möödumist ja maareformiga talumeeste omandisse läinud metsadega tõusid raiemahud. 1926. aastaks moodustasid 10% kogu metsamaast raiesmikud. Aastatel 1928–1934 raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu, mis viis hinna väga madalale. Puit oli väga tähtis osa kütmisel nii eramajades kui ka tööstuses, moodustades 64,5% kõigist kütteainetest.",
               "question": "Mis aastal mõõdeti, et kümnendik metsamaast on raiesmike all?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         318
                    ],
                    "text": [
                         "1926. aastaks"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "aeda4542-b2a6-4a45-8128-24254f377282"
          },
          {
               "context": "Raiemahud olid esimese vabariigi ajal varasemast suuremad. Esimese maailmasõja ja ülemaailmse majanduskriisi ajal ning 1935/1936. aasta talvel oli mitu küttekriisi. Nende ajal oli puidu hind tavalisest 3–6 korda kõrgem. Pärast kriiside möödumist ja maareformiga talumeeste omandisse läinud metsadega tõusid raiemahud. 1926. aastaks moodustasid 10% kogu metsamaast raiesmikud. Aastatel 1928–1934 raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu, mis viis hinna väga madalale. Puit oli väga tähtis osa kütmisel nii eramajades kui ka tööstuses, moodustades 64,5% kõigist kütteainetest.",
               "question": "Mis aastal mõõdeti, et kümnendik metsamaast on raiesmike all?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         318
                    ],
                    "text": [
                         "1926."
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "aeda4542-b2a6-4a45-8128-24254f377282"
          },
          {
               "context": "Raiemahud olid esimese vabariigi ajal varasemast suuremad. Esimese maailmasõja ja ülemaailmse majanduskriisi ajal ning 1935/1936. aasta talvel oli mitu küttekriisi. Nende ajal oli puidu hind tavalisest 3–6 korda kõrgem. Pärast kriiside möödumist ja maareformiga talumeeste omandisse läinud metsadega tõusid raiemahud. 1926. aastaks moodustasid 10% kogu metsamaast raiesmikud. Aastatel 1928–1934 raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu, mis viis hinna väga madalale. Puit oli väga tähtis osa kütmisel nii eramajades kui ka tööstuses, moodustades 64,5% kõigist kütteainetest.",
               "question": "Kuidas mõjutas maareform raiemahtusid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         300
                    ],
                    "text": [
                         "tõusid"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "c070b865-3712-4630-952d-889a2201fe37"
          },
          {
               "context": "Raiemahud olid esimese vabariigi ajal varasemast suuremad. Esimese maailmasõja ja ülemaailmse majanduskriisi ajal ning 1935/1936. aasta talvel oli mitu küttekriisi. Nende ajal oli puidu hind tavalisest 3–6 korda kõrgem. Pärast kriiside möödumist ja maareformiga talumeeste omandisse läinud metsadega tõusid raiemahud. 1926. aastaks moodustasid 10% kogu metsamaast raiesmikud. Aastatel 1928–1934 raiuti nii palju metsa, et puit ei leidnud enam turgu, mis viis hinna väga madalale. Puit oli väga tähtis osa kütmisel nii eramajades kui ka tööstuses, moodustades 64,5% kõigist kütteainetest.",
               "question": "Kuidas mõjutas maareform raiemahtusid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         300
                    ],
                    "text": [
                         "tõusid raiemahud"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "c070b865-3712-4630-952d-889a2201fe37"
          },
          {
               "context": "Metsasektor pakub Eestis tööd 35 000 inimesele, kaudselt ka turismi-, spordi- ja transpordisektoris töötajatele. Viimase kümne aastaga on raiemahud küll vähenenud, kuid tasapisi on jälle tõusutrendil. Puidu-, paberi- ja mööblitööstus moodustas töötlevast tööstusest 21,6%. Selle sektori 2013. aasta eksport oli 1,5 miljardit eurot, mis oli Eesti kogu ekspordist 12%). Puidutööstuse põhilised ekspordiartiklid on ehitusdetailid, saematerjal ja töötlemata puit. Enim eksporditakse puitu ja puidutooteid Rootsi, Soome ja Saksamaale.",
               "question": "Kui suure osakaalu ekspordist annavad puiduga seotud tööstusharud?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         362
                    ],
                    "text": [
                         "12%"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "0462ab17-1f48-46e1-8429-09789cc89e7e"
          },
          {
               "context": "Metsasektor pakub Eestis tööd 35 000 inimesele, kaudselt ka turismi-, spordi- ja transpordisektoris töötajatele. Viimase kümne aastaga on raiemahud küll vähenenud, kuid tasapisi on jälle tõusutrendil. Puidu-, paberi- ja mööblitööstus moodustas töötlevast tööstusest 21,6%. Selle sektori 2013. aasta eksport oli 1,5 miljardit eurot, mis oli Eesti kogu ekspordist 12%). Puidutööstuse põhilised ekspordiartiklid on ehitusdetailid, saematerjal ja töötlemata puit. Enim eksporditakse puitu ja puidutooteid Rootsi, Soome ja Saksamaale.",
               "question": "Kuhu Eesti puitu kõige rohkem välja viiakse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         501
                    ],
                    "text": [
                         "Rootsi, Soome ja Saksamaale"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "fa4ac104-0b55-43fc-91f1-859844eef382"
          },
          {
               "context": "Metsasektor pakub Eestis tööd 35 000 inimesele, kaudselt ka turismi-, spordi- ja transpordisektoris töötajatele. Viimase kümne aastaga on raiemahud küll vähenenud, kuid tasapisi on jälle tõusutrendil. Puidu-, paberi- ja mööblitööstus moodustas töötlevast tööstusest 21,6%. Selle sektori 2013. aasta eksport oli 1,5 miljardit eurot, mis oli Eesti kogu ekspordist 12%). Puidutööstuse põhilised ekspordiartiklid on ehitusdetailid, saematerjal ja töötlemata puit. Enim eksporditakse puitu ja puidutooteid Rootsi, Soome ja Saksamaale.",
               "question": "Millised majandussektorid sõltuvad metsasektorist kaudselt?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         60
                    ],
                    "text": [
                         "turismi-, spordi- ja transpordisektoris"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "37152792-b8a1-4639-b151-5e343a457462"
          },
          {
               "context": "Metsasektor pakub Eestis tööd 35 000 inimesele, kaudselt ka turismi-, spordi- ja transpordisektoris töötajatele. Viimase kümne aastaga on raiemahud küll vähenenud, kuid tasapisi on jälle tõusutrendil. Puidu-, paberi- ja mööblitööstus moodustas töötlevast tööstusest 21,6%. Selle sektori 2013. aasta eksport oli 1,5 miljardit eurot, mis oli Eesti kogu ekspordist 12%). Puidutööstuse põhilised ekspordiartiklid on ehitusdetailid, saematerjal ja töötlemata puit. Enim eksporditakse puitu ja puidutooteid Rootsi, Soome ja Saksamaale.",
               "question": "Kui suur osakaal on puiduga seotud harudel Eesti töötlevas tööstuses?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         266
                    ],
                    "text": [
                         "21,6%"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "677328a1-f625-48b7-8dff-c8a4d6058645"
          },
          {
               "context": "Metsasektor pakub Eestis tööd 35 000 inimesele, kaudselt ka turismi-, spordi- ja transpordisektoris töötajatele. Viimase kümne aastaga on raiemahud küll vähenenud, kuid tasapisi on jälle tõusutrendil. Puidu-, paberi- ja mööblitööstus moodustas töötlevast tööstusest 21,6%. Selle sektori 2013. aasta eksport oli 1,5 miljardit eurot, mis oli Eesti kogu ekspordist 12%). Puidutööstuse põhilised ekspordiartiklid on ehitusdetailid, saematerjal ja töötlemata puit. Enim eksporditakse puitu ja puidutooteid Rootsi, Soome ja Saksamaale.",
               "question": "Mida Eesti puidutööstus peamiselt ekspordib?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         412
                    ],
                    "text": [
                         "ehitusdetailid, saematerjal ja töötlemata puit"
                    ]
               },
               "title": "Metsandus",
               "id": "72e985fc-60bc-4369-a1f9-a2651977a569"
          },
          {
               "context": "1212. aastal tegi  Novgorodi vürst Mstislav Mstislavitš 15 000 mehega omapoolse sõjakäigu Vaiga kaudu Järvamaale. Sakslasi eest leidmata otsustati edasi minna Harjumaale, kus piirati Varbola linnust, kuni selle kaitsjad end 700 marga nogaatade eest vabaks ostsid. Novgorodi vürsti sõjakäiku Varbola alla mainivad ka Novgorodi ja Pihkva kroonikad, mis paigutavad selle toimumisaja aga 1213./1214. aastasse ja lisavad osavõtjatena Pihkva vürsti Vsevolod Borissovitši ja Toropetsi vürsti David Mstislavitši. Vene kroonikate järgi ulatus retk mereni välja. Kuuldes venelaste sõjakäigust, kogusid sakalased ja ugalased omakorda sõjaväe.  Sakalaste-ugalaste vägi tungis pihkvalaste sõjakäigul olekut ära kasutades Pihkva linna ja rüüstas seda.",
               "question": "Kui suure sõjaväega ründas Novgorod 1212. aastal Järvamaad ja Harjumaad?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         56
                    ],
                    "text": [
                         "15 000 mehega"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "ec64bd95-fc09-46a3-b0c2-952780b82ccf"
          },
          {
               "context": "1212. aastal tegi  Novgorodi vürst Mstislav Mstislavitš 15 000 mehega omapoolse sõjakäigu Vaiga kaudu Järvamaale. Sakslasi eest leidmata otsustati edasi minna Harjumaale, kus piirati Varbola linnust, kuni selle kaitsjad end 700 marga nogaatade eest vabaks ostsid. Novgorodi vürsti sõjakäiku Varbola alla mainivad ka Novgorodi ja Pihkva kroonikad, mis paigutavad selle toimumisaja aga 1213./1214. aastasse ja lisavad osavõtjatena Pihkva vürsti Vsevolod Borissovitši ja Toropetsi vürsti David Mstislavitši. Vene kroonikate järgi ulatus retk mereni välja. Kuuldes venelaste sõjakäigust, kogusid sakalased ja ugalased omakorda sõjaväe.  Sakalaste-ugalaste vägi tungis pihkvalaste sõjakäigul olekut ära kasutades Pihkva linna ja rüüstas seda.",
               "question": "Miks läksid Novgorodi väed Järvamaalt edasi Harjumaale?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         114
                    ],
                    "text": [
                         "Sakslasi eest leidmata"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "233d544b-99a1-4718-a367-9b7e7bcb24f6"
          },
          {
               "context": "1212. aastal tegi  Novgorodi vürst Mstislav Mstislavitš 15 000 mehega omapoolse sõjakäigu Vaiga kaudu Järvamaale. Sakslasi eest leidmata otsustati edasi minna Harjumaale, kus piirati Varbola linnust, kuni selle kaitsjad end 700 marga nogaatade eest vabaks ostsid. Novgorodi vürsti sõjakäiku Varbola alla mainivad ka Novgorodi ja Pihkva kroonikad, mis paigutavad selle toimumisaja aga 1213./1214. aastasse ja lisavad osavõtjatena Pihkva vürsti Vsevolod Borissovitši ja Toropetsi vürsti David Mstislavitši. Vene kroonikate järgi ulatus retk mereni välja. Kuuldes venelaste sõjakäigust, kogusid sakalased ja ugalased omakorda sõjaväe.  Sakalaste-ugalaste vägi tungis pihkvalaste sõjakäigul olekut ära kasutades Pihkva linna ja rüüstas seda.",
               "question": "Kui palju maksid Varbola linnuse elanikud, et Novgorodi väed nende piiramise lõpetaksid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         224
                    ],
                    "text": [
                         "700 marga nogaatade"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "a1222af9-bcac-4cf4-ac98-c02aa7fce1c8"
          },
          {
               "context": "1212. aastal tegi  Novgorodi vürst Mstislav Mstislavitš 15 000 mehega omapoolse sõjakäigu Vaiga kaudu Järvamaale. Sakslasi eest leidmata otsustati edasi minna Harjumaale, kus piirati Varbola linnust, kuni selle kaitsjad end 700 marga nogaatade eest vabaks ostsid. Novgorodi vürsti sõjakäiku Varbola alla mainivad ka Novgorodi ja Pihkva kroonikad, mis paigutavad selle toimumisaja aga 1213./1214. aastasse ja lisavad osavõtjatena Pihkva vürsti Vsevolod Borissovitši ja Toropetsi vürsti David Mstislavitši. Vene kroonikate järgi ulatus retk mereni välja. Kuuldes venelaste sõjakäigust, kogusid sakalased ja ugalased omakorda sõjaväe.  Sakalaste-ugalaste vägi tungis pihkvalaste sõjakäigul olekut ära kasutades Pihkva linna ja rüüstas seda.",
               "question": "Kui palju maksid Varbola linnuse elanikud, et Novgorodi väed nende piiramise lõpetaksid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         224
                    ],
                    "text": [
                         "700 marga nogaatade eest"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "a1222af9-bcac-4cf4-ac98-c02aa7fce1c8"
          },
          {
               "context": "1212. aastal tegi  Novgorodi vürst Mstislav Mstislavitš 15 000 mehega omapoolse sõjakäigu Vaiga kaudu Järvamaale. Sakslasi eest leidmata otsustati edasi minna Harjumaale, kus piirati Varbola linnust, kuni selle kaitsjad end 700 marga nogaatade eest vabaks ostsid. Novgorodi vürsti sõjakäiku Varbola alla mainivad ka Novgorodi ja Pihkva kroonikad, mis paigutavad selle toimumisaja aga 1213./1214. aastasse ja lisavad osavõtjatena Pihkva vürsti Vsevolod Borissovitši ja Toropetsi vürsti David Mstislavitši. Vene kroonikate järgi ulatus retk mereni välja. Kuuldes venelaste sõjakäigust, kogusid sakalased ja ugalased omakorda sõjaväe.  Sakalaste-ugalaste vägi tungis pihkvalaste sõjakäigul olekut ära kasutades Pihkva linna ja rüüstas seda.",
               "question": "Millised vürstid osalesid Vene kroonikate kohaselt Varbola ründamises lisaks Novgorodi vürstile?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         429
                    ],
                    "text": [
                         "Pihkva vürsti Vsevolod Borissovitši ja Toropetsi vürsti David Mstislavitši"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "e0eaf121-6ba2-42de-982b-04ab3102ea4e"
          },
          {
               "context": "1212. aastal tegi  Novgorodi vürst Mstislav Mstislavitš 15 000 mehega omapoolse sõjakäigu Vaiga kaudu Järvamaale. Sakslasi eest leidmata otsustati edasi minna Harjumaale, kus piirati Varbola linnust, kuni selle kaitsjad end 700 marga nogaatade eest vabaks ostsid. Novgorodi vürsti sõjakäiku Varbola alla mainivad ka Novgorodi ja Pihkva kroonikad, mis paigutavad selle toimumisaja aga 1213./1214. aastasse ja lisavad osavõtjatena Pihkva vürsti Vsevolod Borissovitši ja Toropetsi vürsti David Mstislavitši. Vene kroonikate järgi ulatus retk mereni välja. Kuuldes venelaste sõjakäigust, kogusid sakalased ja ugalased omakorda sõjaväe.  Sakalaste-ugalaste vägi tungis pihkvalaste sõjakäigul olekut ära kasutades Pihkva linna ja rüüstas seda.",
               "question": "Mis linna rüüstasid sakalased ja ugalased Varbola ründamise ajal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         708
                    ],
                    "text": [
                         "Pihkva linna"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "60d255aa-aa11-481a-811f-b04629e0dde3"
          },
          {
               "context": "1212. aastal tegi  Novgorodi vürst Mstislav Mstislavitš 15 000 mehega omapoolse sõjakäigu Vaiga kaudu Järvamaale. Sakslasi eest leidmata otsustati edasi minna Harjumaale, kus piirati Varbola linnust, kuni selle kaitsjad end 700 marga nogaatade eest vabaks ostsid. Novgorodi vürsti sõjakäiku Varbola alla mainivad ka Novgorodi ja Pihkva kroonikad, mis paigutavad selle toimumisaja aga 1213./1214. aastasse ja lisavad osavõtjatena Pihkva vürsti Vsevolod Borissovitši ja Toropetsi vürsti David Mstislavitši. Vene kroonikate järgi ulatus retk mereni välja. Kuuldes venelaste sõjakäigust, kogusid sakalased ja ugalased omakorda sõjaväe.  Sakalaste-ugalaste vägi tungis pihkvalaste sõjakäigul olekut ära kasutades Pihkva linna ja rüüstas seda.",
               "question": "Mis linna rüüstasid sakalased ja ugalased Varbola ründamise ajal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         329
                    ],
                    "text": [
                         "Pihkva"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "60d255aa-aa11-481a-811f-b04629e0dde3"
          },
          {
               "context": "Alates Otepää linnuse alistamisest 1210. aastal ja seal osalise ristimise läbiviimisest Novgorodi ja Pihkva vägede poolt pidasid Vene vürstid Ugandit enda poliitilisse mõjusfääri kuuluvaks piirkonnaks. Seepärast tekitas ugalaste alistumine Riia kirikule ja sealt ristimise vastuvõtmine nende naabriks olnud Pihkva vürstiriigis suurt pahameelt. Ugalastelt nõuti maksu tasumist, ähvardades vastasel korral sõjaga. Oma uutelt isandatelt, piiskop Albertilt ja ordult nõu küsima läinud ugalased said kinnituse, et neid toetatakse ja et neil pole venelaste ees mingeid kohustusi. Vürst Vladimir, kes varem oli olnud Liivimaa sakslaste liitlane, ilmus nüüd sõjaväega Ugandisse ja hõivas Otepää linnuse, saates sealt oma mehi maakonda rüüstama. 1217. aasta 6. jaanuaril, kolmekuningapäeval, läks kättemaksu ihkavate ugalaste vägi koos orduvendade ja piiskopimeestega \"Venemaale Novgorodi poole\", tabades püha pidanud rahvast ootamatult ning saades hulgaliselt vange ja saaki.",
               "question": "Kes viisid esimesena ugalaste hulgas ristimise läbi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         88
                    ],
                    "text": [
                         "Novgorodi ja Pihkva vägede"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "d9b667f7-7c48-4c34-861d-3b39b453a54d"
          },
          {
               "context": "Alates Otepää linnuse alistamisest 1210. aastal ja seal osalise ristimise läbiviimisest Novgorodi ja Pihkva vägede poolt pidasid Vene vürstid Ugandit enda poliitilisse mõjusfääri kuuluvaks piirkonnaks. Seepärast tekitas ugalaste alistumine Riia kirikule ja sealt ristimise vastuvõtmine nende naabriks olnud Pihkva vürstiriigis suurt pahameelt. Ugalastelt nõuti maksu tasumist, ähvardades vastasel korral sõjaga. Oma uutelt isandatelt, piiskop Albertilt ja ordult nõu küsima läinud ugalased said kinnituse, et neid toetatakse ja et neil pole venelaste ees mingeid kohustusi. Vürst Vladimir, kes varem oli olnud Liivimaa sakslaste liitlane, ilmus nüüd sõjaväega Ugandisse ja hõivas Otepää linnuse, saates sealt oma mehi maakonda rüüstama. 1217. aasta 6. jaanuaril, kolmekuningapäeval, läks kättemaksu ihkavate ugalaste vägi koos orduvendade ja piiskopimeestega \"Venemaale Novgorodi poole\", tabades püha pidanud rahvast ootamatult ning saades hulgaliselt vange ja saaki.",
               "question": "Kes kinnitasid Ugandile toetust, kui venelased neid ähvardasid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         435
                    ],
                    "text": [
                         "piiskop Albertilt ja ordult"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "933a63f5-223d-43ed-ba56-06d7d2feff40"
          },
          {
               "context": "Alates Otepää linnuse alistamisest 1210. aastal ja seal osalise ristimise läbiviimisest Novgorodi ja Pihkva vägede poolt pidasid Vene vürstid Ugandit enda poliitilisse mõjusfääri kuuluvaks piirkonnaks. Seepärast tekitas ugalaste alistumine Riia kirikule ja sealt ristimise vastuvõtmine nende naabriks olnud Pihkva vürstiriigis suurt pahameelt. Ugalastelt nõuti maksu tasumist, ähvardades vastasel korral sõjaga. Oma uutelt isandatelt, piiskop Albertilt ja ordult nõu küsima läinud ugalased said kinnituse, et neid toetatakse ja et neil pole venelaste ees mingeid kohustusi. Vürst Vladimir, kes varem oli olnud Liivimaa sakslaste liitlane, ilmus nüüd sõjaväega Ugandisse ja hõivas Otepää linnuse, saates sealt oma mehi maakonda rüüstama. 1217. aasta 6. jaanuaril, kolmekuningapäeval, läks kättemaksu ihkavate ugalaste vägi koos orduvendade ja piiskopimeestega \"Venemaale Novgorodi poole\", tabades püha pidanud rahvast ootamatult ning saades hulgaliselt vange ja saaki.",
               "question": "Kelle juhtimisel rünnati Otepää linnust pärast seda, kui Ugandi oli alistunud Riia kirikule?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         574
                    ],
                    "text": [
                         "Vürst Vladimir"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "7ec0ef86-ce34-4823-95b8-1efd9c408509"
          },
          {
               "context": "Alates Otepää linnuse alistamisest 1210. aastal ja seal osalise ristimise läbiviimisest Novgorodi ja Pihkva vägede poolt pidasid Vene vürstid Ugandit enda poliitilisse mõjusfääri kuuluvaks piirkonnaks. Seepärast tekitas ugalaste alistumine Riia kirikule ja sealt ristimise vastuvõtmine nende naabriks olnud Pihkva vürstiriigis suurt pahameelt. Ugalastelt nõuti maksu tasumist, ähvardades vastasel korral sõjaga. Oma uutelt isandatelt, piiskop Albertilt ja ordult nõu küsima läinud ugalased said kinnituse, et neid toetatakse ja et neil pole venelaste ees mingeid kohustusi. Vürst Vladimir, kes varem oli olnud Liivimaa sakslaste liitlane, ilmus nüüd sõjaväega Ugandisse ja hõivas Otepää linnuse, saates sealt oma mehi maakonda rüüstama. 1217. aasta 6. jaanuaril, kolmekuningapäeval, läks kättemaksu ihkavate ugalaste vägi koos orduvendade ja piiskopimeestega \"Venemaale Novgorodi poole\", tabades püha pidanud rahvast ootamatult ning saades hulgaliselt vange ja saaki.",
               "question": "Kuhu tegid ugalased vasturünnaku, kui vürst Vladimir oli rünnanud Otepääd?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         860
                    ],
                    "text": [
                         "Venemaale Novgorodi poole"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "b76254e6-6fed-4e69-8593-ac1125787d4f"
          },
          {
               "context": "Alates Otepää linnuse alistamisest 1210. aastal ja seal osalise ristimise läbiviimisest Novgorodi ja Pihkva vägede poolt pidasid Vene vürstid Ugandit enda poliitilisse mõjusfääri kuuluvaks piirkonnaks. Seepärast tekitas ugalaste alistumine Riia kirikule ja sealt ristimise vastuvõtmine nende naabriks olnud Pihkva vürstiriigis suurt pahameelt. Ugalastelt nõuti maksu tasumist, ähvardades vastasel korral sõjaga. Oma uutelt isandatelt, piiskop Albertilt ja ordult nõu küsima läinud ugalased said kinnituse, et neid toetatakse ja et neil pole venelaste ees mingeid kohustusi. Vürst Vladimir, kes varem oli olnud Liivimaa sakslaste liitlane, ilmus nüüd sõjaväega Ugandisse ja hõivas Otepää linnuse, saates sealt oma mehi maakonda rüüstama. 1217. aasta 6. jaanuaril, kolmekuningapäeval, läks kättemaksu ihkavate ugalaste vägi koos orduvendade ja piiskopimeestega \"Venemaale Novgorodi poole\", tabades püha pidanud rahvast ootamatult ning saades hulgaliselt vange ja saaki.",
               "question": "Kuhu tegid ugalased vasturünnaku, kui vürst Vladimir oli rünnanud Otepääd?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         859
                    ],
                    "text": [
                         "\"Venemaale Novgorodi poole\""
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "b76254e6-6fed-4e69-8593-ac1125787d4f"
          },
          {
               "context": "Alates Otepää linnuse alistamisest 1210. aastal ja seal osalise ristimise läbiviimisest Novgorodi ja Pihkva vägede poolt pidasid Vene vürstid Ugandit enda poliitilisse mõjusfääri kuuluvaks piirkonnaks. Seepärast tekitas ugalaste alistumine Riia kirikule ja sealt ristimise vastuvõtmine nende naabriks olnud Pihkva vürstiriigis suurt pahameelt. Ugalastelt nõuti maksu tasumist, ähvardades vastasel korral sõjaga. Oma uutelt isandatelt, piiskop Albertilt ja ordult nõu küsima läinud ugalased said kinnituse, et neid toetatakse ja et neil pole venelaste ees mingeid kohustusi. Vürst Vladimir, kes varem oli olnud Liivimaa sakslaste liitlane, ilmus nüüd sõjaväega Ugandisse ja hõivas Otepää linnuse, saates sealt oma mehi maakonda rüüstama. 1217. aasta 6. jaanuaril, kolmekuningapäeval, läks kättemaksu ihkavate ugalaste vägi koos orduvendade ja piiskopimeestega \"Venemaale Novgorodi poole\", tabades püha pidanud rahvast ootamatult ning saades hulgaliselt vange ja saaki.",
               "question": "Mis riiki ärritas, et Ugandi alistus Riia kirikule?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         307
                    ],
                    "text": [
                         "Pihkva vürstiriigis"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "45883872-8bf8-4f0c-abd3-098569a482af"
          },
          {
               "context": "Alates Otepää linnuse alistamisest 1210. aastal ja seal osalise ristimise läbiviimisest Novgorodi ja Pihkva vägede poolt pidasid Vene vürstid Ugandit enda poliitilisse mõjusfääri kuuluvaks piirkonnaks. Seepärast tekitas ugalaste alistumine Riia kirikule ja sealt ristimise vastuvõtmine nende naabriks olnud Pihkva vürstiriigis suurt pahameelt. Ugalastelt nõuti maksu tasumist, ähvardades vastasel korral sõjaga. Oma uutelt isandatelt, piiskop Albertilt ja ordult nõu küsima läinud ugalased said kinnituse, et neid toetatakse ja et neil pole venelaste ees mingeid kohustusi. Vürst Vladimir, kes varem oli olnud Liivimaa sakslaste liitlane, ilmus nüüd sõjaväega Ugandisse ja hõivas Otepää linnuse, saates sealt oma mehi maakonda rüüstama. 1217. aasta 6. jaanuaril, kolmekuningapäeval, läks kättemaksu ihkavate ugalaste vägi koos orduvendade ja piiskopimeestega \"Venemaale Novgorodi poole\", tabades püha pidanud rahvast ootamatult ning saades hulgaliselt vange ja saaki.",
               "question": "Mis riiki ärritas, et Ugandi alistus Riia kirikule?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         101
                    ],
                    "text": [
                         "Pihkva"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "45883872-8bf8-4f0c-abd3-098569a482af"
          },
          {
               "context": "Alates Otepää linnuse alistamisest 1210. aastal ja seal osalise ristimise läbiviimisest Novgorodi ja Pihkva vägede poolt pidasid Vene vürstid Ugandit enda poliitilisse mõjusfääri kuuluvaks piirkonnaks. Seepärast tekitas ugalaste alistumine Riia kirikule ja sealt ristimise vastuvõtmine nende naabriks olnud Pihkva vürstiriigis suurt pahameelt. Ugalastelt nõuti maksu tasumist, ähvardades vastasel korral sõjaga. Oma uutelt isandatelt, piiskop Albertilt ja ordult nõu küsima läinud ugalased said kinnituse, et neid toetatakse ja et neil pole venelaste ees mingeid kohustusi. Vürst Vladimir, kes varem oli olnud Liivimaa sakslaste liitlane, ilmus nüüd sõjaväega Ugandisse ja hõivas Otepää linnuse, saates sealt oma mehi maakonda rüüstama. 1217. aasta 6. jaanuaril, kolmekuningapäeval, läks kättemaksu ihkavate ugalaste vägi koos orduvendade ja piiskopimeestega \"Venemaale Novgorodi poole\", tabades püha pidanud rahvast ootamatult ning saades hulgaliselt vange ja saaki.",
               "question": "Mis riiki ärritas, et Ugandi alistus Riia kirikule?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         286
                    ],
                    "text": [
                         "nende naabriks olnud Pihkva vürstiriigis"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "45883872-8bf8-4f0c-abd3-098569a482af"
          },
          {
               "context": "Alates Otepää linnuse alistamisest 1210. aastal ja seal osalise ristimise läbiviimisest Novgorodi ja Pihkva vägede poolt pidasid Vene vürstid Ugandit enda poliitilisse mõjusfääri kuuluvaks piirkonnaks. Seepärast tekitas ugalaste alistumine Riia kirikule ja sealt ristimise vastuvõtmine nende naabriks olnud Pihkva vürstiriigis suurt pahameelt. Ugalastelt nõuti maksu tasumist, ähvardades vastasel korral sõjaga. Oma uutelt isandatelt, piiskop Albertilt ja ordult nõu küsima läinud ugalased said kinnituse, et neid toetatakse ja et neil pole venelaste ees mingeid kohustusi. Vürst Vladimir, kes varem oli olnud Liivimaa sakslaste liitlane, ilmus nüüd sõjaväega Ugandisse ja hõivas Otepää linnuse, saates sealt oma mehi maakonda rüüstama. 1217. aasta 6. jaanuaril, kolmekuningapäeval, läks kättemaksu ihkavate ugalaste vägi koos orduvendade ja piiskopimeestega \"Venemaale Novgorodi poole\", tabades püha pidanud rahvast ootamatult ning saades hulgaliselt vange ja saaki.",
               "question": "Mis riiki ärritas, et Ugandi alistus Riia kirikule?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         292
                    ],
                    "text": [
                         "naabriks olnud Pihkva vürstiriigis"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "45883872-8bf8-4f0c-abd3-098569a482af"
          },
          {
               "context": "1217. aastal sekkusid Novgorodi ja Pihkva vürstid Eestlaste muistsesse vabadusvõitlussse riialaste vastastena, alistasid saarlaste abil Otepää linnuses kindlustanud piiskopi ja ordu väe. Läbirääkimiste tulemusel ordu ja piiskopi väed koos liivlaste ja latgalitega kohustusid Otepää linnuse maha jätma ja Liivimaale pöörduma. Nähes eestlaste ja venelaste liidus ohtu, kutsus piiskop Albert appi Taani kuninga Valdemar II, kellele ta lubas vastutasuks Eestimaa jätta. Aasta teise poolde kavandatud suur eestlaste ja venelaste ühine sõjaretk Riia vastu lõppes lüüasaamisega Madisepäeva lahingus.",
               "question": "Milline sõjaline kokkupõrge lõpetas eestlaste ja venelaste sõjakäigu Riia vastu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         571
                    ],
                    "text": [
                         "Madisepäeva lahingus"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "f00074a1-da4e-462d-bc4c-cf52f355abf6"
          },
          {
               "context": "1217. aastal sekkusid Novgorodi ja Pihkva vürstid Eestlaste muistsesse vabadusvõitlussse riialaste vastastena, alistasid saarlaste abil Otepää linnuses kindlustanud piiskopi ja ordu väe. Läbirääkimiste tulemusel ordu ja piiskopi väed koos liivlaste ja latgalitega kohustusid Otepää linnuse maha jätma ja Liivimaale pöörduma. Nähes eestlaste ja venelaste liidus ohtu, kutsus piiskop Albert appi Taani kuninga Valdemar II, kellele ta lubas vastutasuks Eestimaa jätta. Aasta teise poolde kavandatud suur eestlaste ja venelaste ühine sõjaretk Riia vastu lõppes lüüasaamisega Madisepäeva lahingus.",
               "question": "Kes kaotas Madisepäeva lahingu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         331
                    ],
                    "text": [
                         "eestlaste ja venelaste"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "624131a1-6aa0-4b77-afe1-be8673c7703d"
          },
          {
               "context": "1217. aastal sekkusid Novgorodi ja Pihkva vürstid Eestlaste muistsesse vabadusvõitlussse riialaste vastastena, alistasid saarlaste abil Otepää linnuses kindlustanud piiskopi ja ordu väe. Läbirääkimiste tulemusel ordu ja piiskopi väed koos liivlaste ja latgalitega kohustusid Otepää linnuse maha jätma ja Liivimaale pöörduma. Nähes eestlaste ja venelaste liidus ohtu, kutsus piiskop Albert appi Taani kuninga Valdemar II, kellele ta lubas vastutasuks Eestimaa jätta. Aasta teise poolde kavandatud suur eestlaste ja venelaste ühine sõjaretk Riia vastu lõppes lüüasaamisega Madisepäeva lahingus.",
               "question": "Mida lubas anda piiskop Albert Taani kuningale tema abi eest?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         450
                    ],
                    "text": [
                         "Eestimaa"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "ab79c2fc-92af-4276-8f6a-f329481daaa9"
          },
          {
               "context": "1217. aastal sekkusid Novgorodi ja Pihkva vürstid Eestlaste muistsesse vabadusvõitlussse riialaste vastastena, alistasid saarlaste abil Otepää linnuses kindlustanud piiskopi ja ordu väe. Läbirääkimiste tulemusel ordu ja piiskopi väed koos liivlaste ja latgalitega kohustusid Otepää linnuse maha jätma ja Liivimaale pöörduma. Nähes eestlaste ja venelaste liidus ohtu, kutsus piiskop Albert appi Taani kuninga Valdemar II, kellele ta lubas vastutasuks Eestimaa jätta. Aasta teise poolde kavandatud suur eestlaste ja venelaste ühine sõjaretk Riia vastu lõppes lüüasaamisega Madisepäeva lahingus.",
               "question": "Mida lubas anda piiskop Albert Taani kuningale tema abi eest?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         438
                    ],
                    "text": [
                         "vastutasuks Eestimaa jätta"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "ab79c2fc-92af-4276-8f6a-f329481daaa9"
          },
          {
               "context": "1217. aastal sekkusid Novgorodi ja Pihkva vürstid Eestlaste muistsesse vabadusvõitlussse riialaste vastastena, alistasid saarlaste abil Otepää linnuses kindlustanud piiskopi ja ordu väe. Läbirääkimiste tulemusel ordu ja piiskopi väed koos liivlaste ja latgalitega kohustusid Otepää linnuse maha jätma ja Liivimaale pöörduma. Nähes eestlaste ja venelaste liidus ohtu, kutsus piiskop Albert appi Taani kuninga Valdemar II, kellele ta lubas vastutasuks Eestimaa jätta. Aasta teise poolde kavandatud suur eestlaste ja venelaste ühine sõjaretk Riia vastu lõppes lüüasaamisega Madisepäeva lahingus.",
               "question": "Kes abistasid venelasi 1217. aastal Otepääl ordu väe vastu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         121
                    ],
                    "text": [
                         "saarlaste"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "c8159c36-9a93-4efb-b2d7-7eda047a62a3"
          },
          {
               "context": "1217. aastal sekkusid Novgorodi ja Pihkva vürstid Eestlaste muistsesse vabadusvõitlussse riialaste vastastena, alistasid saarlaste abil Otepää linnuses kindlustanud piiskopi ja ordu väe. Läbirääkimiste tulemusel ordu ja piiskopi väed koos liivlaste ja latgalitega kohustusid Otepää linnuse maha jätma ja Liivimaale pöörduma. Nähes eestlaste ja venelaste liidus ohtu, kutsus piiskop Albert appi Taani kuninga Valdemar II, kellele ta lubas vastutasuks Eestimaa jätta. Aasta teise poolde kavandatud suur eestlaste ja venelaste ühine sõjaretk Riia vastu lõppes lüüasaamisega Madisepäeva lahingus.",
               "question": "Kes hülgasid Otepää linnuse pärast venelastelt lüüasaamist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         212
                    ],
                    "text": [
                         "ordu ja piiskopi väed koos liivlaste ja latgalitega"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "97dc031a-4110-4032-8503-ad24cc44b271"
          },
          {
               "context": "1217. aasta augustis Novgorodi uus vürst Vsevolod Mstislavitš ja Pihkva vürst Vladimir oma suure väega (Läti Henriku järgi 16 000 meest) pidid juba liikusid Sakalasse, kus kavatseti liituda eestlastega, et üheskoos Liivimaale tungida. Liivimaalased  suutsid siiski kõik venelaste katsed üle jõe  (arvatavasti Õhne või selle lisajõgi Rulli) tungida tagasi lüüa, kuni need öö saabumisel üritamisest loobusid. Pärast liikus Novgorodi ja Pihkva vürstide vägi Liivimaale ning rüüstas Ümeral ja Idumeas. Lõpuks piirati sisse võndlaste linnus, mida kaitsesid ka ordu ammukütid. Võnnu piiramise ajaks jõudsid kohale ka lisaväed Eestimaalt, harjulased koos \"mõningate teistega\". Kui ühe päeva kestnud rünnakud linnuse vastu edu ei toonud, pakuti orduvendadele rahu, millest need aga keeldusid. Kuna samal ajal kogusid riialased uut väge venelastele vastu astumiseks ja vürstid otsustasid lahkuda.",
               "question": "Kui suureks hindas Läti Henrik sõjaväge, millega venelased 1217. aasta augustis Liivimaale tahtsid tungida?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         123
                    ],
                    "text": [
                         "16 000 meest"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "844b21da-d610-4149-beba-a8b717c06acc"
          },
          {
               "context": "1217. aasta augustis Novgorodi uus vürst Vsevolod Mstislavitš ja Pihkva vürst Vladimir oma suure väega (Läti Henriku järgi 16 000 meest) pidid juba liikusid Sakalasse, kus kavatseti liituda eestlastega, et üheskoos Liivimaale tungida. Liivimaalased  suutsid siiski kõik venelaste katsed üle jõe  (arvatavasti Õhne või selle lisajõgi Rulli) tungida tagasi lüüa, kuni need öö saabumisel üritamisest loobusid. Pärast liikus Novgorodi ja Pihkva vürstide vägi Liivimaale ning rüüstas Ümeral ja Idumeas. Lõpuks piirati sisse võndlaste linnus, mida kaitsesid ka ordu ammukütid. Võnnu piiramise ajaks jõudsid kohale ka lisaväed Eestimaalt, harjulased koos \"mõningate teistega\". Kui ühe päeva kestnud rünnakud linnuse vastu edu ei toonud, pakuti orduvendadele rahu, millest need aga keeldusid. Kuna samal ajal kogusid riialased uut väge venelastele vastu astumiseks ja vürstid otsustasid lahkuda.",
               "question": "Kellega koos tahtsid Novgorodi ja Pihkva väed Liivimaale siseneda?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         190
                    ],
                    "text": [
                         "eestlastega"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "902650bf-8aba-4262-93c0-eb280e78dc46"
          },
          {
               "context": "1217. aasta augustis Novgorodi uus vürst Vsevolod Mstislavitš ja Pihkva vürst Vladimir oma suure väega (Läti Henriku järgi 16 000 meest) pidid juba liikusid Sakalasse, kus kavatseti liituda eestlastega, et üheskoos Liivimaale tungida. Liivimaalased  suutsid siiski kõik venelaste katsed üle jõe  (arvatavasti Õhne või selle lisajõgi Rulli) tungida tagasi lüüa, kuni need öö saabumisel üritamisest loobusid. Pärast liikus Novgorodi ja Pihkva vürstide vägi Liivimaale ning rüüstas Ümeral ja Idumeas. Lõpuks piirati sisse võndlaste linnus, mida kaitsesid ka ordu ammukütid. Võnnu piiramise ajaks jõudsid kohale ka lisaväed Eestimaalt, harjulased koos \"mõningate teistega\". Kui ühe päeva kestnud rünnakud linnuse vastu edu ei toonud, pakuti orduvendadele rahu, millest need aga keeldusid. Kuna samal ajal kogusid riialased uut väge venelastele vastu astumiseks ja vürstid otsustasid lahkuda.",
               "question": "Mis linnust hakkasid Novgorodi ja Pihkva väed piirama?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         519
                    ],
                    "text": [
                         "võndlaste linnus"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "95bcdd9d-6ca7-486e-b93c-401f4659dbe9"
          },
          {
               "context": "1217. aasta augustis Novgorodi uus vürst Vsevolod Mstislavitš ja Pihkva vürst Vladimir oma suure väega (Läti Henriku järgi 16 000 meest) pidid juba liikusid Sakalasse, kus kavatseti liituda eestlastega, et üheskoos Liivimaale tungida. Liivimaalased  suutsid siiski kõik venelaste katsed üle jõe  (arvatavasti Õhne või selle lisajõgi Rulli) tungida tagasi lüüa, kuni need öö saabumisel üritamisest loobusid. Pärast liikus Novgorodi ja Pihkva vürstide vägi Liivimaale ning rüüstas Ümeral ja Idumeas. Lõpuks piirati sisse võndlaste linnus, mida kaitsesid ka ordu ammukütid. Võnnu piiramise ajaks jõudsid kohale ka lisaväed Eestimaalt, harjulased koos \"mõningate teistega\". Kui ühe päeva kestnud rünnakud linnuse vastu edu ei toonud, pakuti orduvendadele rahu, millest need aga keeldusid. Kuna samal ajal kogusid riialased uut väge venelastele vastu astumiseks ja vürstid otsustasid lahkuda.",
               "question": "Mis linnust hakkasid Novgorodi ja Pihkva väed piirama?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         519
                    ],
                    "text": [
                         "võndlaste"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "95bcdd9d-6ca7-486e-b93c-401f4659dbe9"
          },
          {
               "context": "1217. aasta augustis Novgorodi uus vürst Vsevolod Mstislavitš ja Pihkva vürst Vladimir oma suure väega (Läti Henriku järgi 16 000 meest) pidid juba liikusid Sakalasse, kus kavatseti liituda eestlastega, et üheskoos Liivimaale tungida. Liivimaalased  suutsid siiski kõik venelaste katsed üle jõe  (arvatavasti Õhne või selle lisajõgi Rulli) tungida tagasi lüüa, kuni need öö saabumisel üritamisest loobusid. Pärast liikus Novgorodi ja Pihkva vürstide vägi Liivimaale ning rüüstas Ümeral ja Idumeas. Lõpuks piirati sisse võndlaste linnus, mida kaitsesid ka ordu ammukütid. Võnnu piiramise ajaks jõudsid kohale ka lisaväed Eestimaalt, harjulased koos \"mõningate teistega\". Kui ühe päeva kestnud rünnakud linnuse vastu edu ei toonud, pakuti orduvendadele rahu, millest need aga keeldusid. Kuna samal ajal kogusid riialased uut väge venelastele vastu astumiseks ja vürstid otsustasid lahkuda.",
               "question": "Mis linnust hakkasid Novgorodi ja Pihkva väed piirama?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         571
                    ],
                    "text": [
                         "Võnnu"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "95bcdd9d-6ca7-486e-b93c-401f4659dbe9"
          },
          {
               "context": "1217. aasta augustis Novgorodi uus vürst Vsevolod Mstislavitš ja Pihkva vürst Vladimir oma suure väega (Läti Henriku järgi 16 000 meest) pidid juba liikusid Sakalasse, kus kavatseti liituda eestlastega, et üheskoos Liivimaale tungida. Liivimaalased  suutsid siiski kõik venelaste katsed üle jõe  (arvatavasti Õhne või selle lisajõgi Rulli) tungida tagasi lüüa, kuni need öö saabumisel üritamisest loobusid. Pärast liikus Novgorodi ja Pihkva vürstide vägi Liivimaale ning rüüstas Ümeral ja Idumeas. Lõpuks piirati sisse võndlaste linnus, mida kaitsesid ka ordu ammukütid. Võnnu piiramise ajaks jõudsid kohale ka lisaväed Eestimaalt, harjulased koos \"mõningate teistega\". Kui ühe päeva kestnud rünnakud linnuse vastu edu ei toonud, pakuti orduvendadele rahu, millest need aga keeldusid. Kuna samal ajal kogusid riialased uut väge venelastele vastu astumiseks ja vürstid otsustasid lahkuda.",
               "question": "Kui kaua Võnnu piiramine kestis?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         674
                    ],
                    "text": [
                         "ühe päeva"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "20a80066-92a0-45c6-8ccc-4541336ab034"
          },
          {
               "context": "1217. aasta augustis Novgorodi uus vürst Vsevolod Mstislavitš ja Pihkva vürst Vladimir oma suure väega (Läti Henriku järgi 16 000 meest) pidid juba liikusid Sakalasse, kus kavatseti liituda eestlastega, et üheskoos Liivimaale tungida. Liivimaalased  suutsid siiski kõik venelaste katsed üle jõe  (arvatavasti Õhne või selle lisajõgi Rulli) tungida tagasi lüüa, kuni need öö saabumisel üritamisest loobusid. Pärast liikus Novgorodi ja Pihkva vürstide vägi Liivimaale ning rüüstas Ümeral ja Idumeas. Lõpuks piirati sisse võndlaste linnus, mida kaitsesid ka ordu ammukütid. Võnnu piiramise ajaks jõudsid kohale ka lisaväed Eestimaalt, harjulased koos \"mõningate teistega\". Kui ühe päeva kestnud rünnakud linnuse vastu edu ei toonud, pakuti orduvendadele rahu, millest need aga keeldusid. Kuna samal ajal kogusid riialased uut väge venelastele vastu astumiseks ja vürstid otsustasid lahkuda.",
               "question": "Miks vene väed Võnnu alt lahkusid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         785
                    ],
                    "text": [
                         "Kuna samal ajal kogusid riialased uut väge venelastele vastu astumiseks"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "3be7041c-119f-411f-bac0-b7c3d8131f9f"
          },
          {
               "context": "1217. aasta augustis Novgorodi uus vürst Vsevolod Mstislavitš ja Pihkva vürst Vladimir oma suure väega (Läti Henriku järgi 16 000 meest) pidid juba liikusid Sakalasse, kus kavatseti liituda eestlastega, et üheskoos Liivimaale tungida. Liivimaalased  suutsid siiski kõik venelaste katsed üle jõe  (arvatavasti Õhne või selle lisajõgi Rulli) tungida tagasi lüüa, kuni need öö saabumisel üritamisest loobusid. Pärast liikus Novgorodi ja Pihkva vürstide vägi Liivimaale ning rüüstas Ümeral ja Idumeas. Lõpuks piirati sisse võndlaste linnus, mida kaitsesid ka ordu ammukütid. Võnnu piiramise ajaks jõudsid kohale ka lisaväed Eestimaalt, harjulased koos \"mõningate teistega\". Kui ühe päeva kestnud rünnakud linnuse vastu edu ei toonud, pakuti orduvendadele rahu, millest need aga keeldusid. Kuna samal ajal kogusid riialased uut väge venelastele vastu astumiseks ja vürstid otsustasid lahkuda.",
               "question": "Miks vene väed Võnnu alt lahkusid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         790
                    ],
                    "text": [
                         "samal ajal kogusid riialased uut väge venelastele vastu astumiseks"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "3be7041c-119f-411f-bac0-b7c3d8131f9f"
          },
          {
               "context": "1217. aasta augustis Novgorodi uus vürst Vsevolod Mstislavitš ja Pihkva vürst Vladimir oma suure väega (Läti Henriku järgi 16 000 meest) pidid juba liikusid Sakalasse, kus kavatseti liituda eestlastega, et üheskoos Liivimaale tungida. Liivimaalased  suutsid siiski kõik venelaste katsed üle jõe  (arvatavasti Õhne või selle lisajõgi Rulli) tungida tagasi lüüa, kuni need öö saabumisel üritamisest loobusid. Pärast liikus Novgorodi ja Pihkva vürstide vägi Liivimaale ning rüüstas Ümeral ja Idumeas. Lõpuks piirati sisse võndlaste linnus, mida kaitsesid ka ordu ammukütid. Võnnu piiramise ajaks jõudsid kohale ka lisaväed Eestimaalt, harjulased koos \"mõningate teistega\". Kui ühe päeva kestnud rünnakud linnuse vastu edu ei toonud, pakuti orduvendadele rahu, millest need aga keeldusid. Kuna samal ajal kogusid riialased uut väge venelastele vastu astumiseks ja vürstid otsustasid lahkuda.",
               "question": "Miks vene väed Võnnu alt lahkusid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         801
                    ],
                    "text": [
                         "kogusid riialased uut väge venelastele vastu astumiseks"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "3be7041c-119f-411f-bac0-b7c3d8131f9f"
          },
          {
               "context": "1223. aasta lõpu poole tugevdas Novgorod oma sõjajõude Ugandis eesmärgiga luua seal endale alluv vürstiriik. Tartusse saadeti endine Koknese vürst Vjatško koos 200-mehelise kaaskonnaga ja lubati talle anda võim kõigi maade üle, mida ta suudab endale alistada. Sisuliselt tähendas see Novgorodi halduriks saamist Ugandis. Läti Henriku sõnul võtsid sakslaste vastu tuge ootavad tartlased Vjatško rõõmuga vastu. Vjatško asus aktiivselt oma võimuala laiendama, nõudes ümberkaudsetest maakondadest maksu ja rüüstates vastuhakkajaid Vaigas, Virumaal, Järvamaal ja Sakalas. 1224. aasta aprillis jõudis pärast kaheaastast äraolekut Liivimaale piiskop Albert koos suure hulga ristisõdijatega.  Vjatškod püüti veel veenda tartlastest lahku lööma, kuid ta keeldus. Vene vürstid olid lubanud Vjatškod riialaste rünnaku puhul aidata, samuti oli tema teenistusse asunud eestlasi teistest maakondadest. Riia piiskopi ja ordu vägi alustas Tartu linnuse ründamist 15. augustil. Kuna pikk piiramine linnuse kaitsjaid alistuma ei pannud, vallutati see lõpuks tormijooksuga, mille käigus peaaegu kõik seesolijad tapeti. Tartu lahingu tulemusel tegid  Novgorod ja Pihkva riialastega rahu. ",
               "question": "Mis aastal toimus Tartu linnuses vastasseis ühelt poolt Vjatško ning teiselt poolt Riia piiskopi ja ordu vahel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         567
                    ],
                    "text": [
                         "1224."
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "1453e32d-f500-465a-a0ce-8c80da016891"
          },
          {
               "context": "1223. aasta lõpu poole tugevdas Novgorod oma sõjajõude Ugandis eesmärgiga luua seal endale alluv vürstiriik. Tartusse saadeti endine Koknese vürst Vjatško koos 200-mehelise kaaskonnaga ja lubati talle anda võim kõigi maade üle, mida ta suudab endale alistada. Sisuliselt tähendas see Novgorodi halduriks saamist Ugandis. Läti Henriku sõnul võtsid sakslaste vastu tuge ootavad tartlased Vjatško rõõmuga vastu. Vjatško asus aktiivselt oma võimuala laiendama, nõudes ümberkaudsetest maakondadest maksu ja rüüstates vastuhakkajaid Vaigas, Virumaal, Järvamaal ja Sakalas. 1224. aasta aprillis jõudis pärast kaheaastast äraolekut Liivimaale piiskop Albert koos suure hulga ristisõdijatega.  Vjatškod püüti veel veenda tartlastest lahku lööma, kuid ta keeldus. Vene vürstid olid lubanud Vjatškod riialaste rünnaku puhul aidata, samuti oli tema teenistusse asunud eestlasi teistest maakondadest. Riia piiskopi ja ordu vägi alustas Tartu linnuse ründamist 15. augustil. Kuna pikk piiramine linnuse kaitsjaid alistuma ei pannud, vallutati see lõpuks tormijooksuga, mille käigus peaaegu kõik seesolijad tapeti. Tartu lahingu tulemusel tegid  Novgorod ja Pihkva riialastega rahu. ",
               "question": "Mis aastal toimus Tartu linnuses vastasseis ühelt poolt Vjatško ning teiselt poolt Riia piiskopi ja ordu vahel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         567
                    ],
                    "text": [
                         "1224. aasta"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "1453e32d-f500-465a-a0ce-8c80da016891"
          },
          {
               "context": "1223. aasta lõpu poole tugevdas Novgorod oma sõjajõude Ugandis eesmärgiga luua seal endale alluv vürstiriik. Tartusse saadeti endine Koknese vürst Vjatško koos 200-mehelise kaaskonnaga ja lubati talle anda võim kõigi maade üle, mida ta suudab endale alistada. Sisuliselt tähendas see Novgorodi halduriks saamist Ugandis. Läti Henriku sõnul võtsid sakslaste vastu tuge ootavad tartlased Vjatško rõõmuga vastu. Vjatško asus aktiivselt oma võimuala laiendama, nõudes ümberkaudsetest maakondadest maksu ja rüüstates vastuhakkajaid Vaigas, Virumaal, Järvamaal ja Sakalas. 1224. aasta aprillis jõudis pärast kaheaastast äraolekut Liivimaale piiskop Albert koos suure hulga ristisõdijatega.  Vjatškod püüti veel veenda tartlastest lahku lööma, kuid ta keeldus. Vene vürstid olid lubanud Vjatškod riialaste rünnaku puhul aidata, samuti oli tema teenistusse asunud eestlasi teistest maakondadest. Riia piiskopi ja ordu vägi alustas Tartu linnuse ründamist 15. augustil. Kuna pikk piiramine linnuse kaitsjaid alistuma ei pannud, vallutati see lõpuks tormijooksuga, mille käigus peaaegu kõik seesolijad tapeti. Tartu lahingu tulemusel tegid  Novgorod ja Pihkva riialastega rahu. ",
               "question": "Millised olid Läti Hendriku sõnul tartlaste emotsioonid Vjatško saabudes?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         394
                    ],
                    "text": [
                         "rõõmuga"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "01723c53-1027-410c-a092-faec3e4bfaa2"
          },
          {
               "context": "1223. aasta lõpu poole tugevdas Novgorod oma sõjajõude Ugandis eesmärgiga luua seal endale alluv vürstiriik. Tartusse saadeti endine Koknese vürst Vjatško koos 200-mehelise kaaskonnaga ja lubati talle anda võim kõigi maade üle, mida ta suudab endale alistada. Sisuliselt tähendas see Novgorodi halduriks saamist Ugandis. Läti Henriku sõnul võtsid sakslaste vastu tuge ootavad tartlased Vjatško rõõmuga vastu. Vjatško asus aktiivselt oma võimuala laiendama, nõudes ümberkaudsetest maakondadest maksu ja rüüstates vastuhakkajaid Vaigas, Virumaal, Järvamaal ja Sakalas. 1224. aasta aprillis jõudis pärast kaheaastast äraolekut Liivimaale piiskop Albert koos suure hulga ristisõdijatega.  Vjatškod püüti veel veenda tartlastest lahku lööma, kuid ta keeldus. Vene vürstid olid lubanud Vjatškod riialaste rünnaku puhul aidata, samuti oli tema teenistusse asunud eestlasi teistest maakondadest. Riia piiskopi ja ordu vägi alustas Tartu linnuse ründamist 15. augustil. Kuna pikk piiramine linnuse kaitsjaid alistuma ei pannud, vallutati see lõpuks tormijooksuga, mille käigus peaaegu kõik seesolijad tapeti. Tartu lahingu tulemusel tegid  Novgorod ja Pihkva riialastega rahu. ",
               "question": "Millised olid Läti Hendriku sõnul tartlaste emotsioonid Vjatško saabudes?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         340
                    ],
                    "text": [
                         "võtsid sakslaste vastu tuge ootavad tartlased Vjatško rõõmuga vastu"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "01723c53-1027-410c-a092-faec3e4bfaa2"
          },
          {
               "context": "1223. aasta lõpu poole tugevdas Novgorod oma sõjajõude Ugandis eesmärgiga luua seal endale alluv vürstiriik. Tartusse saadeti endine Koknese vürst Vjatško koos 200-mehelise kaaskonnaga ja lubati talle anda võim kõigi maade üle, mida ta suudab endale alistada. Sisuliselt tähendas see Novgorodi halduriks saamist Ugandis. Läti Henriku sõnul võtsid sakslaste vastu tuge ootavad tartlased Vjatško rõõmuga vastu. Vjatško asus aktiivselt oma võimuala laiendama, nõudes ümberkaudsetest maakondadest maksu ja rüüstates vastuhakkajaid Vaigas, Virumaal, Järvamaal ja Sakalas. 1224. aasta aprillis jõudis pärast kaheaastast äraolekut Liivimaale piiskop Albert koos suure hulga ristisõdijatega.  Vjatškod püüti veel veenda tartlastest lahku lööma, kuid ta keeldus. Vene vürstid olid lubanud Vjatškod riialaste rünnaku puhul aidata, samuti oli tema teenistusse asunud eestlasi teistest maakondadest. Riia piiskopi ja ordu vägi alustas Tartu linnuse ründamist 15. augustil. Kuna pikk piiramine linnuse kaitsjaid alistuma ei pannud, vallutati see lõpuks tormijooksuga, mille käigus peaaegu kõik seesolijad tapeti. Tartu lahingu tulemusel tegid  Novgorod ja Pihkva riialastega rahu. ",
               "question": "Kui palju Tartu linnuses viibinuid hukkus tormijooksu käigus?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1068
                    ],
                    "text": [
                         "peaaegu kõik"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "ec86e5b1-e06a-484d-89e5-e3c072600e82"
          },
          {
               "context": "1223. aasta lõpu poole tugevdas Novgorod oma sõjajõude Ugandis eesmärgiga luua seal endale alluv vürstiriik. Tartusse saadeti endine Koknese vürst Vjatško koos 200-mehelise kaaskonnaga ja lubati talle anda võim kõigi maade üle, mida ta suudab endale alistada. Sisuliselt tähendas see Novgorodi halduriks saamist Ugandis. Läti Henriku sõnul võtsid sakslaste vastu tuge ootavad tartlased Vjatško rõõmuga vastu. Vjatško asus aktiivselt oma võimuala laiendama, nõudes ümberkaudsetest maakondadest maksu ja rüüstates vastuhakkajaid Vaigas, Virumaal, Järvamaal ja Sakalas. 1224. aasta aprillis jõudis pärast kaheaastast äraolekut Liivimaale piiskop Albert koos suure hulga ristisõdijatega.  Vjatškod püüti veel veenda tartlastest lahku lööma, kuid ta keeldus. Vene vürstid olid lubanud Vjatškod riialaste rünnaku puhul aidata, samuti oli tema teenistusse asunud eestlasi teistest maakondadest. Riia piiskopi ja ordu vägi alustas Tartu linnuse ründamist 15. augustil. Kuna pikk piiramine linnuse kaitsjaid alistuma ei pannud, vallutati see lõpuks tormijooksuga, mille käigus peaaegu kõik seesolijad tapeti. Tartu lahingu tulemusel tegid  Novgorod ja Pihkva riialastega rahu. ",
               "question": "Milline sündmus tõi kaasa rahu sõlmimise Riia ning Novgorodi ja Pihkva vahel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1100
                    ],
                    "text": [
                         "Tartu lahingu"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "fa90753b-c386-4820-a9b8-6e18cfef5cd2"
          },
          {
               "context": "1223. aasta lõpu poole tugevdas Novgorod oma sõjajõude Ugandis eesmärgiga luua seal endale alluv vürstiriik. Tartusse saadeti endine Koknese vürst Vjatško koos 200-mehelise kaaskonnaga ja lubati talle anda võim kõigi maade üle, mida ta suudab endale alistada. Sisuliselt tähendas see Novgorodi halduriks saamist Ugandis. Läti Henriku sõnul võtsid sakslaste vastu tuge ootavad tartlased Vjatško rõõmuga vastu. Vjatško asus aktiivselt oma võimuala laiendama, nõudes ümberkaudsetest maakondadest maksu ja rüüstates vastuhakkajaid Vaigas, Virumaal, Järvamaal ja Sakalas. 1224. aasta aprillis jõudis pärast kaheaastast äraolekut Liivimaale piiskop Albert koos suure hulga ristisõdijatega.  Vjatškod püüti veel veenda tartlastest lahku lööma, kuid ta keeldus. Vene vürstid olid lubanud Vjatškod riialaste rünnaku puhul aidata, samuti oli tema teenistusse asunud eestlasi teistest maakondadest. Riia piiskopi ja ordu vägi alustas Tartu linnuse ründamist 15. augustil. Kuna pikk piiramine linnuse kaitsjaid alistuma ei pannud, vallutati see lõpuks tormijooksuga, mille käigus peaaegu kõik seesolijad tapeti. Tartu lahingu tulemusel tegid  Novgorod ja Pihkva riialastega rahu. ",
               "question": "Mis piirkonna valitseja oli Vjatško varasemalt enne Tartusse saatmist olnud?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         133
                    ],
                    "text": [
                         "Koknese"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "b0fde856-7278-420d-8d22-113aeb0a4356"
          },
          {
               "context": "Novgorodi sisepoliitikat mõjutas 13. sajandist Novgorodiga piirnenud Riia piiskopkonna juhi Riia piiskopi Alberti tegevus, kes püüdis igal viisil edendada ekspansiooni itta. Novgorodi saksameelsed leidsid toetust Riiast ja Tartu piiskopkonnast, saksameelsed iseseisvuslased vallutasid Tartu piiskopi abiga Irboska ja Pihkva, kuhu nimetasid valitsema 2 saksa foogti, kuid novgorodimeelsed võtsid selle tagasi ja viisid vastaste juhid Pihkvasse vangi. Ülejäänud saksameelsed leidsid aga varjupaiga Otepääl. 1233. aasta suvel õnnestus otepäälastel vangistada üks Novgorodi bojaar, et selle vastu saksameelne vürst Jaroslav Vladimirovitš Pihkvast välja vahetada. See sündmus sai uue sõjakäigu ajendiks. 1234. aasta alguses tungis Vladimiri suurvürst Jaroslav Vsevolodovitš koos novgorodlaste ja osa pihkvalastega Tartu piiskopkonda ja rüüstas selle idaosa. Tartu all Emajõe jääl kohtusid Tartu piiskopi ja otepäälaste vägi Vladimiri suurvürsti väega. Suurt lahingut vist siiski ei toimunud. Sõlmiti 1224. aasta Riia rahulepingu tingimusi kordav leping. ",
               "question": "Mis suunas soovis piiskop Albert oma mõjuala laiendada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         168
                    ],
                    "text": [
                         "itta"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "b18e811d-e139-4870-9439-52c764d6502b"
          },
          {
               "context": "Novgorodi sisepoliitikat mõjutas 13. sajandist Novgorodiga piirnenud Riia piiskopkonna juhi Riia piiskopi Alberti tegevus, kes püüdis igal viisil edendada ekspansiooni itta. Novgorodi saksameelsed leidsid toetust Riiast ja Tartu piiskopkonnast, saksameelsed iseseisvuslased vallutasid Tartu piiskopi abiga Irboska ja Pihkva, kuhu nimetasid valitsema 2 saksa foogti, kuid novgorodimeelsed võtsid selle tagasi ja viisid vastaste juhid Pihkvasse vangi. Ülejäänud saksameelsed leidsid aga varjupaiga Otepääl. 1233. aasta suvel õnnestus otepäälastel vangistada üks Novgorodi bojaar, et selle vastu saksameelne vürst Jaroslav Vladimirovitš Pihkvast välja vahetada. See sündmus sai uue sõjakäigu ajendiks. 1234. aasta alguses tungis Vladimiri suurvürst Jaroslav Vsevolodovitš koos novgorodlaste ja osa pihkvalastega Tartu piiskopkonda ja rüüstas selle idaosa. Tartu all Emajõe jääl kohtusid Tartu piiskopi ja otepäälaste vägi Vladimiri suurvürsti väega. Suurt lahingut vist siiski ei toimunud. Sõlmiti 1224. aasta Riia rahulepingu tingimusi kordav leping. ",
               "question": "Millised linnad õnnestus vallutada Novgorodi saksameelsel tiival?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         306
                    ],
                    "text": [
                         "Irboska ja Pihkva"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "d152ca2e-5e1e-48fd-95c2-6ff2e722ad5e"
          },
          {
               "context": "Novgorodi sisepoliitikat mõjutas 13. sajandist Novgorodiga piirnenud Riia piiskopkonna juhi Riia piiskopi Alberti tegevus, kes püüdis igal viisil edendada ekspansiooni itta. Novgorodi saksameelsed leidsid toetust Riiast ja Tartu piiskopkonnast, saksameelsed iseseisvuslased vallutasid Tartu piiskopi abiga Irboska ja Pihkva, kuhu nimetasid valitsema 2 saksa foogti, kuid novgorodimeelsed võtsid selle tagasi ja viisid vastaste juhid Pihkvasse vangi. Ülejäänud saksameelsed leidsid aga varjupaiga Otepääl. 1233. aasta suvel õnnestus otepäälastel vangistada üks Novgorodi bojaar, et selle vastu saksameelne vürst Jaroslav Vladimirovitš Pihkvast välja vahetada. See sündmus sai uue sõjakäigu ajendiks. 1234. aasta alguses tungis Vladimiri suurvürst Jaroslav Vsevolodovitš koos novgorodlaste ja osa pihkvalastega Tartu piiskopkonda ja rüüstas selle idaosa. Tartu all Emajõe jääl kohtusid Tartu piiskopi ja otepäälaste vägi Vladimiri suurvürsti väega. Suurt lahingut vist siiski ei toimunud. Sõlmiti 1224. aasta Riia rahulepingu tingimusi kordav leping. ",
               "question": "Kelle vastu tahtsid otepäälased välja vahetada vürst Jaroslav Vladimirovitšit?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         556
                    ],
                    "text": [
                         "üks Novgorodi bojaar"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "111c04d7-ec5f-40d2-81d7-3c1fc125c4f6"
          },
          {
               "context": "Novgorodi sisepoliitikat mõjutas 13. sajandist Novgorodiga piirnenud Riia piiskopkonna juhi Riia piiskopi Alberti tegevus, kes püüdis igal viisil edendada ekspansiooni itta. Novgorodi saksameelsed leidsid toetust Riiast ja Tartu piiskopkonnast, saksameelsed iseseisvuslased vallutasid Tartu piiskopi abiga Irboska ja Pihkva, kuhu nimetasid valitsema 2 saksa foogti, kuid novgorodimeelsed võtsid selle tagasi ja viisid vastaste juhid Pihkvasse vangi. Ülejäänud saksameelsed leidsid aga varjupaiga Otepääl. 1233. aasta suvel õnnestus otepäälastel vangistada üks Novgorodi bojaar, et selle vastu saksameelne vürst Jaroslav Vladimirovitš Pihkvast välja vahetada. See sündmus sai uue sõjakäigu ajendiks. 1234. aasta alguses tungis Vladimiri suurvürst Jaroslav Vsevolodovitš koos novgorodlaste ja osa pihkvalastega Tartu piiskopkonda ja rüüstas selle idaosa. Tartu all Emajõe jääl kohtusid Tartu piiskopi ja otepäälaste vägi Vladimiri suurvürsti väega. Suurt lahingut vist siiski ei toimunud. Sõlmiti 1224. aasta Riia rahulepingu tingimusi kordav leping. ",
               "question": "Kelle vastu tahtsid otepäälased välja vahetada vürst Jaroslav Vladimirovitšit?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         560
                    ],
                    "text": [
                         "Novgorodi bojaar"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "111c04d7-ec5f-40d2-81d7-3c1fc125c4f6"
          },
          {
               "context": "Novgorodi sisepoliitikat mõjutas 13. sajandist Novgorodiga piirnenud Riia piiskopkonna juhi Riia piiskopi Alberti tegevus, kes püüdis igal viisil edendada ekspansiooni itta. Novgorodi saksameelsed leidsid toetust Riiast ja Tartu piiskopkonnast, saksameelsed iseseisvuslased vallutasid Tartu piiskopi abiga Irboska ja Pihkva, kuhu nimetasid valitsema 2 saksa foogti, kuid novgorodimeelsed võtsid selle tagasi ja viisid vastaste juhid Pihkvasse vangi. Ülejäänud saksameelsed leidsid aga varjupaiga Otepääl. 1233. aasta suvel õnnestus otepäälastel vangistada üks Novgorodi bojaar, et selle vastu saksameelne vürst Jaroslav Vladimirovitš Pihkvast välja vahetada. See sündmus sai uue sõjakäigu ajendiks. 1234. aasta alguses tungis Vladimiri suurvürst Jaroslav Vsevolodovitš koos novgorodlaste ja osa pihkvalastega Tartu piiskopkonda ja rüüstas selle idaosa. Tartu all Emajõe jääl kohtusid Tartu piiskopi ja otepäälaste vägi Vladimiri suurvürsti väega. Suurt lahingut vist siiski ei toimunud. Sõlmiti 1224. aasta Riia rahulepingu tingimusi kordav leping. ",
               "question": "Millisesse Eesti linna koondusid Novgorodi saksameelsed, olles kaotanud Irboska ja Pihkva?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         496
                    ],
                    "text": [
                         "Otepääl"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "37203cb0-24e8-4d1a-81fa-ea117f72d980"
          },
          {
               "context": "Novgorodi sisepoliitikat mõjutas 13. sajandist Novgorodiga piirnenud Riia piiskopkonna juhi Riia piiskopi Alberti tegevus, kes püüdis igal viisil edendada ekspansiooni itta. Novgorodi saksameelsed leidsid toetust Riiast ja Tartu piiskopkonnast, saksameelsed iseseisvuslased vallutasid Tartu piiskopi abiga Irboska ja Pihkva, kuhu nimetasid valitsema 2 saksa foogti, kuid novgorodimeelsed võtsid selle tagasi ja viisid vastaste juhid Pihkvasse vangi. Ülejäänud saksameelsed leidsid aga varjupaiga Otepääl. 1233. aasta suvel õnnestus otepäälastel vangistada üks Novgorodi bojaar, et selle vastu saksameelne vürst Jaroslav Vladimirovitš Pihkvast välja vahetada. See sündmus sai uue sõjakäigu ajendiks. 1234. aasta alguses tungis Vladimiri suurvürst Jaroslav Vsevolodovitš koos novgorodlaste ja osa pihkvalastega Tartu piiskopkonda ja rüüstas selle idaosa. Tartu all Emajõe jääl kohtusid Tartu piiskopi ja otepäälaste vägi Vladimiri suurvürsti väega. Suurt lahingut vist siiski ei toimunud. Sõlmiti 1224. aasta Riia rahulepingu tingimusi kordav leping. ",
               "question": "Mis aastal ründas Vladimiri suurvürst Tartu piiskopkonda?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         699
                    ],
                    "text": [
                         "1234. aasta"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "72a7b760-ec4f-4c52-81d6-e97a7f3578a6"
          },
          {
               "context": "Novgorodi sisepoliitikat mõjutas 13. sajandist Novgorodiga piirnenud Riia piiskopkonna juhi Riia piiskopi Alberti tegevus, kes püüdis igal viisil edendada ekspansiooni itta. Novgorodi saksameelsed leidsid toetust Riiast ja Tartu piiskopkonnast, saksameelsed iseseisvuslased vallutasid Tartu piiskopi abiga Irboska ja Pihkva, kuhu nimetasid valitsema 2 saksa foogti, kuid novgorodimeelsed võtsid selle tagasi ja viisid vastaste juhid Pihkvasse vangi. Ülejäänud saksameelsed leidsid aga varjupaiga Otepääl. 1233. aasta suvel õnnestus otepäälastel vangistada üks Novgorodi bojaar, et selle vastu saksameelne vürst Jaroslav Vladimirovitš Pihkvast välja vahetada. See sündmus sai uue sõjakäigu ajendiks. 1234. aasta alguses tungis Vladimiri suurvürst Jaroslav Vsevolodovitš koos novgorodlaste ja osa pihkvalastega Tartu piiskopkonda ja rüüstas selle idaosa. Tartu all Emajõe jääl kohtusid Tartu piiskopi ja otepäälaste vägi Vladimiri suurvürsti väega. Suurt lahingut vist siiski ei toimunud. Sõlmiti 1224. aasta Riia rahulepingu tingimusi kordav leping. ",
               "question": "Mis aastal ründas Vladimiri suurvürst Tartu piiskopkonda?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         699
                    ],
                    "text": [
                         "1234."
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "72a7b760-ec4f-4c52-81d6-e97a7f3578a6"
          },
          {
               "context": "1238. aastal purustasid mongolite väed väejuht Burundai juhtimisel Vladimiri suurvürsti Juri II armee Siti lahingus ja vallutasid Vsevolod Suurpesa järglase Vladimiri suurvürsti, Juri II Vsevolodovitši dünastia esindajate poolt valitsetud linnad. Mongolite sõjakäik jätkus märtsikuus läänesuunal Novgorodi vabariiki, kuid peatati umbes 250 km kaugusel Novgorodist. Pärast sõjakäiku Põhja-Vene aladele suundusid mongolid Lõuna-Vene aladele, kus vallutasid Gluhhovi, Tšernigivi, Perejaslavli ja Kiievi (1240), lisaks veel Galiitsia-Volõõnia, mille järel jäid mongolite väed laagrisse. Aastaks 1240 oli mongolite kätte langenud kõik Kiievi-Vene endised maad, välja arvatud idaslaavlastega asustatud loodealad: Połacki, Turaŭ, Pihkva vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik. Aastatel 1236–1240, 1241–1252, 1257–1263 valitses Novgorodis  Kiievi suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši poeg Novgorodi vürst Aleksander Jaroslavitš.",
               "question": "Milline mongoli väejuht vallutas 1238. aastal Juri II Vsevolodovitši dünastiale kuulunud linnad?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         47
                    ],
                    "text": [
                         "Burundai"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "1d9434f5-9c82-44b1-ad3d-2bada545653a"
          },
          {
               "context": "1238. aastal purustasid mongolite väed väejuht Burundai juhtimisel Vladimiri suurvürsti Juri II armee Siti lahingus ja vallutasid Vsevolod Suurpesa järglase Vladimiri suurvürsti, Juri II Vsevolodovitši dünastia esindajate poolt valitsetud linnad. Mongolite sõjakäik jätkus märtsikuus läänesuunal Novgorodi vabariiki, kuid peatati umbes 250 km kaugusel Novgorodist. Pärast sõjakäiku Põhja-Vene aladele suundusid mongolid Lõuna-Vene aladele, kus vallutasid Gluhhovi, Tšernigivi, Perejaslavli ja Kiievi (1240), lisaks veel Galiitsia-Volõõnia, mille järel jäid mongolite väed laagrisse. Aastaks 1240 oli mongolite kätte langenud kõik Kiievi-Vene endised maad, välja arvatud idaslaavlastega asustatud loodealad: Połacki, Turaŭ, Pihkva vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik. Aastatel 1236–1240, 1241–1252, 1257–1263 valitses Novgorodis  Kiievi suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši poeg Novgorodi vürst Aleksander Jaroslavitš.",
               "question": "Kui kaugele jõudsid Burundai väed Novgorodist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         336
                    ],
                    "text": [
                         "250 km"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "caef44d2-6d12-4f2f-b727-a9b22859e6c1"
          },
          {
               "context": "1238. aastal purustasid mongolite väed väejuht Burundai juhtimisel Vladimiri suurvürsti Juri II armee Siti lahingus ja vallutasid Vsevolod Suurpesa järglase Vladimiri suurvürsti, Juri II Vsevolodovitši dünastia esindajate poolt valitsetud linnad. Mongolite sõjakäik jätkus märtsikuus läänesuunal Novgorodi vabariiki, kuid peatati umbes 250 km kaugusel Novgorodist. Pärast sõjakäiku Põhja-Vene aladele suundusid mongolid Lõuna-Vene aladele, kus vallutasid Gluhhovi, Tšernigivi, Perejaslavli ja Kiievi (1240), lisaks veel Galiitsia-Volõõnia, mille järel jäid mongolite väed laagrisse. Aastaks 1240 oli mongolite kätte langenud kõik Kiievi-Vene endised maad, välja arvatud idaslaavlastega asustatud loodealad: Połacki, Turaŭ, Pihkva vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik. Aastatel 1236–1240, 1241–1252, 1257–1263 valitses Novgorodis  Kiievi suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši poeg Novgorodi vürst Aleksander Jaroslavitš.",
               "question": "Kui kaugele jõudsid Burundai väed Novgorodist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         336
                    ],
                    "text": [
                         "250 km kaugusel"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "caef44d2-6d12-4f2f-b727-a9b22859e6c1"
          },
          {
               "context": "1238. aastal purustasid mongolite väed väejuht Burundai juhtimisel Vladimiri suurvürsti Juri II armee Siti lahingus ja vallutasid Vsevolod Suurpesa järglase Vladimiri suurvürsti, Juri II Vsevolodovitši dünastia esindajate poolt valitsetud linnad. Mongolite sõjakäik jätkus märtsikuus läänesuunal Novgorodi vabariiki, kuid peatati umbes 250 km kaugusel Novgorodist. Pärast sõjakäiku Põhja-Vene aladele suundusid mongolid Lõuna-Vene aladele, kus vallutasid Gluhhovi, Tšernigivi, Perejaslavli ja Kiievi (1240), lisaks veel Galiitsia-Volõõnia, mille järel jäid mongolite väed laagrisse. Aastaks 1240 oli mongolite kätte langenud kõik Kiievi-Vene endised maad, välja arvatud idaslaavlastega asustatud loodealad: Połacki, Turaŭ, Pihkva vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik. Aastatel 1236–1240, 1241–1252, 1257–1263 valitses Novgorodis  Kiievi suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši poeg Novgorodi vürst Aleksander Jaroslavitš.",
               "question": "Millal langes mongollaste kätte Kiiev?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         501
                    ],
                    "text": [
                         "1240"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "9b4a8aff-f6d4-49c8-8d01-3f566e94c2a1"
          },
          {
               "context": "1238. aastal purustasid mongolite väed väejuht Burundai juhtimisel Vladimiri suurvürsti Juri II armee Siti lahingus ja vallutasid Vsevolod Suurpesa järglase Vladimiri suurvürsti, Juri II Vsevolodovitši dünastia esindajate poolt valitsetud linnad. Mongolite sõjakäik jätkus märtsikuus läänesuunal Novgorodi vabariiki, kuid peatati umbes 250 km kaugusel Novgorodist. Pärast sõjakäiku Põhja-Vene aladele suundusid mongolid Lõuna-Vene aladele, kus vallutasid Gluhhovi, Tšernigivi, Perejaslavli ja Kiievi (1240), lisaks veel Galiitsia-Volõõnia, mille järel jäid mongolite väed laagrisse. Aastaks 1240 oli mongolite kätte langenud kõik Kiievi-Vene endised maad, välja arvatud idaslaavlastega asustatud loodealad: Połacki, Turaŭ, Pihkva vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik. Aastatel 1236–1240, 1241–1252, 1257–1263 valitses Novgorodis  Kiievi suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši poeg Novgorodi vürst Aleksander Jaroslavitš.",
               "question": "Milliseid Kiievi-Vene alasid polnud mongolitel õnnestunud 1240. aastaks vallutada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         707
                    ],
                    "text": [
                         "Połacki, Turaŭ, Pihkva vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "6fce35fc-17ea-41f4-b127-9808c66eb3f9"
          },
          {
               "context": "1238. aastal purustasid mongolite väed väejuht Burundai juhtimisel Vladimiri suurvürsti Juri II armee Siti lahingus ja vallutasid Vsevolod Suurpesa järglase Vladimiri suurvürsti, Juri II Vsevolodovitši dünastia esindajate poolt valitsetud linnad. Mongolite sõjakäik jätkus märtsikuus läänesuunal Novgorodi vabariiki, kuid peatati umbes 250 km kaugusel Novgorodist. Pärast sõjakäiku Põhja-Vene aladele suundusid mongolid Lõuna-Vene aladele, kus vallutasid Gluhhovi, Tšernigivi, Perejaslavli ja Kiievi (1240), lisaks veel Galiitsia-Volõõnia, mille järel jäid mongolite väed laagrisse. Aastaks 1240 oli mongolite kätte langenud kõik Kiievi-Vene endised maad, välja arvatud idaslaavlastega asustatud loodealad: Połacki, Turaŭ, Pihkva vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik. Aastatel 1236–1240, 1241–1252, 1257–1263 valitses Novgorodis  Kiievi suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši poeg Novgorodi vürst Aleksander Jaroslavitš.",
               "question": "Milliseid Kiievi-Vene alasid polnud mongolitel õnnestunud 1240. aastaks vallutada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         670
                    ],
                    "text": [
                         "idaslaavlastega asustatud loodealad: Połacki, Turaŭ, Pihkva vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "6fce35fc-17ea-41f4-b127-9808c66eb3f9"
          },
          {
               "context": "1238. aastal purustasid mongolite väed väejuht Burundai juhtimisel Vladimiri suurvürsti Juri II armee Siti lahingus ja vallutasid Vsevolod Suurpesa järglase Vladimiri suurvürsti, Juri II Vsevolodovitši dünastia esindajate poolt valitsetud linnad. Mongolite sõjakäik jätkus märtsikuus läänesuunal Novgorodi vabariiki, kuid peatati umbes 250 km kaugusel Novgorodist. Pärast sõjakäiku Põhja-Vene aladele suundusid mongolid Lõuna-Vene aladele, kus vallutasid Gluhhovi, Tšernigivi, Perejaslavli ja Kiievi (1240), lisaks veel Galiitsia-Volõõnia, mille järel jäid mongolite väed laagrisse. Aastaks 1240 oli mongolite kätte langenud kõik Kiievi-Vene endised maad, välja arvatud idaslaavlastega asustatud loodealad: Połacki, Turaŭ, Pihkva vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik. Aastatel 1236–1240, 1241–1252, 1257–1263 valitses Novgorodis  Kiievi suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši poeg Novgorodi vürst Aleksander Jaroslavitš.",
               "question": "Milliseid Kiievi-Vene alasid polnud mongolitel õnnestunud 1240. aastaks vallutada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         670
                    ],
                    "text": [
                         "idaslaavlastega asustatud loodealad"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "6fce35fc-17ea-41f4-b127-9808c66eb3f9"
          },
          {
               "context": "1238. aastal purustasid mongolite väed väejuht Burundai juhtimisel Vladimiri suurvürsti Juri II armee Siti lahingus ja vallutasid Vsevolod Suurpesa järglase Vladimiri suurvürsti, Juri II Vsevolodovitši dünastia esindajate poolt valitsetud linnad. Mongolite sõjakäik jätkus märtsikuus läänesuunal Novgorodi vabariiki, kuid peatati umbes 250 km kaugusel Novgorodist. Pärast sõjakäiku Põhja-Vene aladele suundusid mongolid Lõuna-Vene aladele, kus vallutasid Gluhhovi, Tšernigivi, Perejaslavli ja Kiievi (1240), lisaks veel Galiitsia-Volõõnia, mille järel jäid mongolite väed laagrisse. Aastaks 1240 oli mongolite kätte langenud kõik Kiievi-Vene endised maad, välja arvatud idaslaavlastega asustatud loodealad: Połacki, Turaŭ, Pihkva vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik. Aastatel 1236–1240, 1241–1252, 1257–1263 valitses Novgorodis  Kiievi suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši poeg Novgorodi vürst Aleksander Jaroslavitš.",
               "question": "Millise ala vallutasid mongolid enne laagrisse jäämist viimasena?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         520
                    ],
                    "text": [
                         "Galiitsia-Volõõnia"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "8c61c02c-8fc1-4a57-9e9d-b4abc1f96475"
          },
          {
               "context": "12.-13. sajandil laiendas Novgorodi vabariik oma riigi ja maksualuseid piirkondi, vadjalaste ja isurite aladel ja ka saamidega asustatud aladel. Lõuna-Soomes (Päris-Soome), Karjala kannasel ja Laadoga järve põhjaosas elasid karjalased ning Kesk-Soomes ja Põhja-Soomes saamid. Novgorodi rüüstesalgad allutasid ja maksustasid saamid Põhja-Karjalast kuni Valge mereni, Põhjalaheni ja Koola poolsaarel. Skandinaavia poolsaare põhjaosas Finnmargis põrkusid Novgorodi huvid kokku Norra kuningate huvidega, kes samuti maksustasid saame. Rootsi Soome-vallutus algas Esimese ristiretkega, mis pärimuse järgi leidis aset aastal 1155, mille tulemusena vallutati Rootsile kõige lähemal üle Põhjalahe Edela-Soomes olev ala, mis aga formaalselt kinnistus Edela-Soome Rootsi külge alles 1220. aastail. 12. sajandi lõpul toimus teisigi väiksemaid sõjakäike Soome, teine ristiretk leidis aset alles 13. sajandi teisel veerandil. 13. sajandi alguses algas Soome massiline ristiusustamine, milles rootslased konkureerisid Novgorodiga. 1226/1227 talvel tegi Novgorodi vürst vürst Jaroslav Vsevolodovitš Rootsi Lääne-Soome Häme aladele, millele need vastasid 1228. aastal sõjakäiguga Aunusele (venepäraselt Olonets). 1229. aastal avaldas paavst bulla, kus vastandas läänerooma ja idarooma kiriku võitlust ning keelustas abi paganatele ja venelastele. 1232. aastal hävitati Novgorodi väesalk mis olid tunginud sügavale Soome aladele. 1236–1237 toimus hämelaste ülestõus reaktsioonina nende kohtlemisele katoliku kiriku poolt. Selle taga olid väidetavalt Novgorodi ässitused. Vastuseks sellele tungisid rootslased ja sõjakäigus osalevad soome hõimud Novgorodi maadele (Ingerimaale).",
               "question": "Kes kogusid saamidelt makse lisaks Novgorodile?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         474
                    ],
                    "text": [
                         "Norra kuningate"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "d4e33d84-b169-44e2-a3f0-2487b9752b83"
          },
          {
               "context": "12.-13. sajandil laiendas Novgorodi vabariik oma riigi ja maksualuseid piirkondi, vadjalaste ja isurite aladel ja ka saamidega asustatud aladel. Lõuna-Soomes (Päris-Soome), Karjala kannasel ja Laadoga järve põhjaosas elasid karjalased ning Kesk-Soomes ja Põhja-Soomes saamid. Novgorodi rüüstesalgad allutasid ja maksustasid saamid Põhja-Karjalast kuni Valge mereni, Põhjalaheni ja Koola poolsaarel. Skandinaavia poolsaare põhjaosas Finnmargis põrkusid Novgorodi huvid kokku Norra kuningate huvidega, kes samuti maksustasid saame. Rootsi Soome-vallutus algas Esimese ristiretkega, mis pärimuse järgi leidis aset aastal 1155, mille tulemusena vallutati Rootsile kõige lähemal üle Põhjalahe Edela-Soomes olev ala, mis aga formaalselt kinnistus Edela-Soome Rootsi külge alles 1220. aastail. 12. sajandi lõpul toimus teisigi väiksemaid sõjakäike Soome, teine ristiretk leidis aset alles 13. sajandi teisel veerandil. 13. sajandi alguses algas Soome massiline ristiusustamine, milles rootslased konkureerisid Novgorodiga. 1226/1227 talvel tegi Novgorodi vürst vürst Jaroslav Vsevolodovitš Rootsi Lääne-Soome Häme aladele, millele need vastasid 1228. aastal sõjakäiguga Aunusele (venepäraselt Olonets). 1229. aastal avaldas paavst bulla, kus vastandas läänerooma ja idarooma kiriku võitlust ning keelustas abi paganatele ja venelastele. 1232. aastal hävitati Novgorodi väesalk mis olid tunginud sügavale Soome aladele. 1236–1237 toimus hämelaste ülestõus reaktsioonina nende kohtlemisele katoliku kiriku poolt. Selle taga olid väidetavalt Novgorodi ässitused. Vastuseks sellele tungisid rootslased ja sõjakäigus osalevad soome hõimud Novgorodi maadele (Ingerimaale).",
               "question": "Millal alustas Rootsi pärimuse kohaselt Soome alade vallutamist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         611
                    ],
                    "text": [
                         "aastal 1155"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "682ddd1c-f80d-4388-a018-a703d7b10922"
          },
          {
               "context": "12.-13. sajandil laiendas Novgorodi vabariik oma riigi ja maksualuseid piirkondi, vadjalaste ja isurite aladel ja ka saamidega asustatud aladel. Lõuna-Soomes (Päris-Soome), Karjala kannasel ja Laadoga järve põhjaosas elasid karjalased ning Kesk-Soomes ja Põhja-Soomes saamid. Novgorodi rüüstesalgad allutasid ja maksustasid saamid Põhja-Karjalast kuni Valge mereni, Põhjalaheni ja Koola poolsaarel. Skandinaavia poolsaare põhjaosas Finnmargis põrkusid Novgorodi huvid kokku Norra kuningate huvidega, kes samuti maksustasid saame. Rootsi Soome-vallutus algas Esimese ristiretkega, mis pärimuse järgi leidis aset aastal 1155, mille tulemusena vallutati Rootsile kõige lähemal üle Põhjalahe Edela-Soomes olev ala, mis aga formaalselt kinnistus Edela-Soome Rootsi külge alles 1220. aastail. 12. sajandi lõpul toimus teisigi väiksemaid sõjakäike Soome, teine ristiretk leidis aset alles 13. sajandi teisel veerandil. 13. sajandi alguses algas Soome massiline ristiusustamine, milles rootslased konkureerisid Novgorodiga. 1226/1227 talvel tegi Novgorodi vürst vürst Jaroslav Vsevolodovitš Rootsi Lääne-Soome Häme aladele, millele need vastasid 1228. aastal sõjakäiguga Aunusele (venepäraselt Olonets). 1229. aastal avaldas paavst bulla, kus vastandas läänerooma ja idarooma kiriku võitlust ning keelustas abi paganatele ja venelastele. 1232. aastal hävitati Novgorodi väesalk mis olid tunginud sügavale Soome aladele. 1236–1237 toimus hämelaste ülestõus reaktsioonina nende kohtlemisele katoliku kiriku poolt. Selle taga olid väidetavalt Novgorodi ässitused. Vastuseks sellele tungisid rootslased ja sõjakäigus osalevad soome hõimud Novgorodi maadele (Ingerimaale).",
               "question": "Millal alustas Rootsi pärimuse kohaselt Soome alade vallutamist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         618
                    ],
                    "text": [
                         "1155"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "682ddd1c-f80d-4388-a018-a703d7b10922"
          },
          {
               "context": "12.-13. sajandil laiendas Novgorodi vabariik oma riigi ja maksualuseid piirkondi, vadjalaste ja isurite aladel ja ka saamidega asustatud aladel. Lõuna-Soomes (Päris-Soome), Karjala kannasel ja Laadoga järve põhjaosas elasid karjalased ning Kesk-Soomes ja Põhja-Soomes saamid. Novgorodi rüüstesalgad allutasid ja maksustasid saamid Põhja-Karjalast kuni Valge mereni, Põhjalaheni ja Koola poolsaarel. Skandinaavia poolsaare põhjaosas Finnmargis põrkusid Novgorodi huvid kokku Norra kuningate huvidega, kes samuti maksustasid saame. Rootsi Soome-vallutus algas Esimese ristiretkega, mis pärimuse järgi leidis aset aastal 1155, mille tulemusena vallutati Rootsile kõige lähemal üle Põhjalahe Edela-Soomes olev ala, mis aga formaalselt kinnistus Edela-Soome Rootsi külge alles 1220. aastail. 12. sajandi lõpul toimus teisigi väiksemaid sõjakäike Soome, teine ristiretk leidis aset alles 13. sajandi teisel veerandil. 13. sajandi alguses algas Soome massiline ristiusustamine, milles rootslased konkureerisid Novgorodiga. 1226/1227 talvel tegi Novgorodi vürst vürst Jaroslav Vsevolodovitš Rootsi Lääne-Soome Häme aladele, millele need vastasid 1228. aastal sõjakäiguga Aunusele (venepäraselt Olonets). 1229. aastal avaldas paavst bulla, kus vastandas läänerooma ja idarooma kiriku võitlust ning keelustas abi paganatele ja venelastele. 1232. aastal hävitati Novgorodi väesalk mis olid tunginud sügavale Soome aladele. 1236–1237 toimus hämelaste ülestõus reaktsioonina nende kohtlemisele katoliku kiriku poolt. Selle taga olid väidetavalt Novgorodi ässitused. Vastuseks sellele tungisid rootslased ja sõjakäigus osalevad soome hõimud Novgorodi maadele (Ingerimaale).",
               "question": "Kes tegelesid soomlaste ristiusustamisega lisaks Novgorodile?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         978
                    ],
                    "text": [
                         "rootslased"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "95919999-c9c9-4ebc-ab87-31350bda78be"
          },
          {
               "context": "12.-13. sajandil laiendas Novgorodi vabariik oma riigi ja maksualuseid piirkondi, vadjalaste ja isurite aladel ja ka saamidega asustatud aladel. Lõuna-Soomes (Päris-Soome), Karjala kannasel ja Laadoga järve põhjaosas elasid karjalased ning Kesk-Soomes ja Põhja-Soomes saamid. Novgorodi rüüstesalgad allutasid ja maksustasid saamid Põhja-Karjalast kuni Valge mereni, Põhjalaheni ja Koola poolsaarel. Skandinaavia poolsaare põhjaosas Finnmargis põrkusid Novgorodi huvid kokku Norra kuningate huvidega, kes samuti maksustasid saame. Rootsi Soome-vallutus algas Esimese ristiretkega, mis pärimuse järgi leidis aset aastal 1155, mille tulemusena vallutati Rootsile kõige lähemal üle Põhjalahe Edela-Soomes olev ala, mis aga formaalselt kinnistus Edela-Soome Rootsi külge alles 1220. aastail. 12. sajandi lõpul toimus teisigi väiksemaid sõjakäike Soome, teine ristiretk leidis aset alles 13. sajandi teisel veerandil. 13. sajandi alguses algas Soome massiline ristiusustamine, milles rootslased konkureerisid Novgorodiga. 1226/1227 talvel tegi Novgorodi vürst vürst Jaroslav Vsevolodovitš Rootsi Lääne-Soome Häme aladele, millele need vastasid 1228. aastal sõjakäiguga Aunusele (venepäraselt Olonets). 1229. aastal avaldas paavst bulla, kus vastandas läänerooma ja idarooma kiriku võitlust ning keelustas abi paganatele ja venelastele. 1232. aastal hävitati Novgorodi väesalk mis olid tunginud sügavale Soome aladele. 1236–1237 toimus hämelaste ülestõus reaktsioonina nende kohtlemisele katoliku kiriku poolt. Selle taga olid väidetavalt Novgorodi ässitused. Vastuseks sellele tungisid rootslased ja sõjakäigus osalevad soome hõimud Novgorodi maadele (Ingerimaale).",
               "question": "Milline on Aunuse teine nimetus?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1186
                    ],
                    "text": [
                         "Olonets"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "242bb345-a83c-4d34-a057-4bf140b84522"
          },
          {
               "context": "12.-13. sajandil laiendas Novgorodi vabariik oma riigi ja maksualuseid piirkondi, vadjalaste ja isurite aladel ja ka saamidega asustatud aladel. Lõuna-Soomes (Päris-Soome), Karjala kannasel ja Laadoga järve põhjaosas elasid karjalased ning Kesk-Soomes ja Põhja-Soomes saamid. Novgorodi rüüstesalgad allutasid ja maksustasid saamid Põhja-Karjalast kuni Valge mereni, Põhjalaheni ja Koola poolsaarel. Skandinaavia poolsaare põhjaosas Finnmargis põrkusid Novgorodi huvid kokku Norra kuningate huvidega, kes samuti maksustasid saame. Rootsi Soome-vallutus algas Esimese ristiretkega, mis pärimuse järgi leidis aset aastal 1155, mille tulemusena vallutati Rootsile kõige lähemal üle Põhjalahe Edela-Soomes olev ala, mis aga formaalselt kinnistus Edela-Soome Rootsi külge alles 1220. aastail. 12. sajandi lõpul toimus teisigi väiksemaid sõjakäike Soome, teine ristiretk leidis aset alles 13. sajandi teisel veerandil. 13. sajandi alguses algas Soome massiline ristiusustamine, milles rootslased konkureerisid Novgorodiga. 1226/1227 talvel tegi Novgorodi vürst vürst Jaroslav Vsevolodovitš Rootsi Lääne-Soome Häme aladele, millele need vastasid 1228. aastal sõjakäiguga Aunusele (venepäraselt Olonets). 1229. aastal avaldas paavst bulla, kus vastandas läänerooma ja idarooma kiriku võitlust ning keelustas abi paganatele ja venelastele. 1232. aastal hävitati Novgorodi väesalk mis olid tunginud sügavale Soome aladele. 1236–1237 toimus hämelaste ülestõus reaktsioonina nende kohtlemisele katoliku kiriku poolt. Selle taga olid väidetavalt Novgorodi ässitused. Vastuseks sellele tungisid rootslased ja sõjakäigus osalevad soome hõimud Novgorodi maadele (Ingerimaale).",
               "question": "Millise usulise organisatsiooni tegevus kutsus esile hämelaste ülestõusu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1481
                    ],
                    "text": [
                         "katoliku kiriku"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "dda9c1ba-b566-4692-8772-360d67f9663a"
          },
          {
               "context": "Pärast võitu halvenesid Aleksander Nevski ainuvõimupüüdluste pärast suhted teda sõjapealikuks valinud Novgorodi vürstiriigi bojaaridega ning ta lahkus (aeti ära) Novgorodist Pereslavl-Zalesski. 1241. aastal kutsuti Aleksander Nevski uuesti Novgorodi valitsema. 1241. aastal vallutas ta sakslaste käes olnud linnuse Koporjes ja hävitas selle. 1242. aastal vallutas koos venna Andrei Suzdali vägedega tagasi Pihkva ja Irboska. Pihkva tagasivallutamise järel tegi Aleksander Nevski eelvägi sõjaretke Tartumaale, kus kokkupõrkes orduvägedega purustati. 5. aprillil 1242. aastal juhtis Aleksander Nevski koos venna Andreiga vene vägesid Jäälahingus Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja teiste Saksa ordusse kuuluva Liivi ordu vägede vastu. Võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire.",
               "question": "Millised piirid jäid kehtima pärast Jäälahingut?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         779
                    ],
                    "text": [
                         "1240. aasta eelseid"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "9470f406-f699-41af-a83b-e27b6fb8820e"
          },
          {
               "context": "Pärast võitu halvenesid Aleksander Nevski ainuvõimupüüdluste pärast suhted teda sõjapealikuks valinud Novgorodi vürstiriigi bojaaridega ning ta lahkus (aeti ära) Novgorodist Pereslavl-Zalesski. 1241. aastal kutsuti Aleksander Nevski uuesti Novgorodi valitsema. 1241. aastal vallutas ta sakslaste käes olnud linnuse Koporjes ja hävitas selle. 1242. aastal vallutas koos venna Andrei Suzdali vägedega tagasi Pihkva ja Irboska. Pihkva tagasivallutamise järel tegi Aleksander Nevski eelvägi sõjaretke Tartumaale, kus kokkupõrkes orduvägedega purustati. 5. aprillil 1242. aastal juhtis Aleksander Nevski koos venna Andreiga vene vägesid Jäälahingus Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja teiste Saksa ordusse kuuluva Liivi ordu vägede vastu. Võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire.",
               "question": "Millal Jäälahing aset leidis?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         549
                    ],
                    "text": [
                         "5. aprillil 1242. aastal"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "cb336388-f1cd-4f11-a53b-a78f98a31a9c"
          },
          {
               "context": "Pärast võitu halvenesid Aleksander Nevski ainuvõimupüüdluste pärast suhted teda sõjapealikuks valinud Novgorodi vürstiriigi bojaaridega ning ta lahkus (aeti ära) Novgorodist Pereslavl-Zalesski. 1241. aastal kutsuti Aleksander Nevski uuesti Novgorodi valitsema. 1241. aastal vallutas ta sakslaste käes olnud linnuse Koporjes ja hävitas selle. 1242. aastal vallutas koos venna Andrei Suzdali vägedega tagasi Pihkva ja Irboska. Pihkva tagasivallutamise järel tegi Aleksander Nevski eelvägi sõjaretke Tartumaale, kus kokkupõrkes orduvägedega purustati. 5. aprillil 1242. aastal juhtis Aleksander Nevski koos venna Andreiga vene vägesid Jäälahingus Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja teiste Saksa ordusse kuuluva Liivi ordu vägede vastu. Võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire.",
               "question": "Kes purustasid 1242. aastal Aleksander Nevski eelväe Tartumaal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         525
                    ],
                    "text": [
                         "orduvägedega"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "7db2610f-ec8d-4787-b160-c7411cab7124"
          },
          {
               "context": "Pärast võitu halvenesid Aleksander Nevski ainuvõimupüüdluste pärast suhted teda sõjapealikuks valinud Novgorodi vürstiriigi bojaaridega ning ta lahkus (aeti ära) Novgorodist Pereslavl-Zalesski. 1241. aastal kutsuti Aleksander Nevski uuesti Novgorodi valitsema. 1241. aastal vallutas ta sakslaste käes olnud linnuse Koporjes ja hävitas selle. 1242. aastal vallutas koos venna Andrei Suzdali vägedega tagasi Pihkva ja Irboska. Pihkva tagasivallutamise järel tegi Aleksander Nevski eelvägi sõjaretke Tartumaale, kus kokkupõrkes orduvägedega purustati. 5. aprillil 1242. aastal juhtis Aleksander Nevski koos venna Andreiga vene vägesid Jäälahingus Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja teiste Saksa ordusse kuuluva Liivi ordu vägede vastu. Võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire.",
               "question": "Kes kaotasid Aleksandr Nevskile Koporje linnuses?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         286
                    ],
                    "text": [
                         "sakslaste"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "385845fe-ea72-4950-87d0-dca34ecab720"
          },
          {
               "context": "Pärast võitu halvenesid Aleksander Nevski ainuvõimupüüdluste pärast suhted teda sõjapealikuks valinud Novgorodi vürstiriigi bojaaridega ning ta lahkus (aeti ära) Novgorodist Pereslavl-Zalesski. 1241. aastal kutsuti Aleksander Nevski uuesti Novgorodi valitsema. 1241. aastal vallutas ta sakslaste käes olnud linnuse Koporjes ja hävitas selle. 1242. aastal vallutas koos venna Andrei Suzdali vägedega tagasi Pihkva ja Irboska. Pihkva tagasivallutamise järel tegi Aleksander Nevski eelvägi sõjaretke Tartumaale, kus kokkupõrkes orduvägedega purustati. 5. aprillil 1242. aastal juhtis Aleksander Nevski koos venna Andreiga vene vägesid Jäälahingus Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja teiste Saksa ordusse kuuluva Liivi ordu vägede vastu. Võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire.",
               "question": "Mis oli Aleksandr Nevski venna nimi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         375
                    ],
                    "text": [
                         "Andrei"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "2e88473f-8216-4ab4-8ec2-aff160f607de"
          },
          {
               "context": "Pärast võitu halvenesid Aleksander Nevski ainuvõimupüüdluste pärast suhted teda sõjapealikuks valinud Novgorodi vürstiriigi bojaaridega ning ta lahkus (aeti ära) Novgorodist Pereslavl-Zalesski. 1241. aastal kutsuti Aleksander Nevski uuesti Novgorodi valitsema. 1241. aastal vallutas ta sakslaste käes olnud linnuse Koporjes ja hävitas selle. 1242. aastal vallutas koos venna Andrei Suzdali vägedega tagasi Pihkva ja Irboska. Pihkva tagasivallutamise järel tegi Aleksander Nevski eelvägi sõjaretke Tartumaale, kus kokkupõrkes orduvägedega purustati. 5. aprillil 1242. aastal juhtis Aleksander Nevski koos venna Andreiga vene vägesid Jäälahingus Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja teiste Saksa ordusse kuuluva Liivi ordu vägede vastu. Võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire.",
               "question": "Mis oli Aleksandr Nevski venna nimi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         610
                    ],
                    "text": [
                         "Andreiga"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "2e88473f-8216-4ab4-8ec2-aff160f607de"
          },
          {
               "context": "Pärast isa, Vladimiri-Suzdali vürstiriigi suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši surma 1247. aastal ning tema järglase Svjatoslav Vsevolodovitši troonilt tõukamist Andrei II Jaroslavitši poolt reisis Aleksander Jaroslavitš koos vennaga Karakorumi, kus nad viibisid kuni 1249. aastani, mil Aleksander Jaroslavitš sai Kuldhordi valitsejalt Batu-khaanilt 1252. aastal loa tema vasallina valitseda Novgorodi vürstiriiki ja Pereslavl-Zalesski vürstiriiki. Andrei II Jaroslavitšile anti jarlõkk Vladimiri-Suzdali vürstiriigi valitsemiseks Vladimiri suurvürstina. Vennad tegid mongolitega koostööd, säilitades seeläbi vürstitiitli ja nominaalse võimu. ",
               "question": "Kes juhtis 1252. aastal Kuldhordi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         334
                    ],
                    "text": [
                         "Batu-khaanilt"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "f2e947df-fd96-4b42-9e56-991ad08fa07d"
          },
          {
               "context": "Pärast isa, Vladimiri-Suzdali vürstiriigi suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši surma 1247. aastal ning tema järglase Svjatoslav Vsevolodovitši troonilt tõukamist Andrei II Jaroslavitši poolt reisis Aleksander Jaroslavitš koos vennaga Karakorumi, kus nad viibisid kuni 1249. aastani, mil Aleksander Jaroslavitš sai Kuldhordi valitsejalt Batu-khaanilt 1252. aastal loa tema vasallina valitseda Novgorodi vürstiriiki ja Pereslavl-Zalesski vürstiriiki. Andrei II Jaroslavitšile anti jarlõkk Vladimiri-Suzdali vürstiriigi valitsemiseks Vladimiri suurvürstina. Vennad tegid mongolitega koostööd, säilitades seeläbi vürstitiitli ja nominaalse võimu. ",
               "question": "Millal suri Aleksander Jaroslavitši isa?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         83
                    ],
                    "text": [
                         "1247. aastal"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "b70b7d04-1f2f-46f8-9e4c-0c5f337d7b62"
          },
          {
               "context": "Pärast isa, Vladimiri-Suzdali vürstiriigi suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši surma 1247. aastal ning tema järglase Svjatoslav Vsevolodovitši troonilt tõukamist Andrei II Jaroslavitši poolt reisis Aleksander Jaroslavitš koos vennaga Karakorumi, kus nad viibisid kuni 1249. aastani, mil Aleksander Jaroslavitš sai Kuldhordi valitsejalt Batu-khaanilt 1252. aastal loa tema vasallina valitseda Novgorodi vürstiriiki ja Pereslavl-Zalesski vürstiriiki. Andrei II Jaroslavitšile anti jarlõkk Vladimiri-Suzdali vürstiriigi valitsemiseks Vladimiri suurvürstina. Vennad tegid mongolitega koostööd, säilitades seeläbi vürstitiitli ja nominaalse võimu. ",
               "question": "Kellele alludes sai Aleksander II Jaroslavitš loa valitseda Pereslavl-Zalesskit?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         334
                    ],
                    "text": [
                         "Batu-khaanilt"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "4e208cd1-aba1-4771-a700-7e81e3dfa0eb"
          },
          {
               "context": "Pärast isa, Vladimiri-Suzdali vürstiriigi suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši surma 1247. aastal ning tema järglase Svjatoslav Vsevolodovitši troonilt tõukamist Andrei II Jaroslavitši poolt reisis Aleksander Jaroslavitš koos vennaga Karakorumi, kus nad viibisid kuni 1249. aastani, mil Aleksander Jaroslavitš sai Kuldhordi valitsejalt Batu-khaanilt 1252. aastal loa tema vasallina valitseda Novgorodi vürstiriiki ja Pereslavl-Zalesski vürstiriiki. Andrei II Jaroslavitšile anti jarlõkk Vladimiri-Suzdali vürstiriigi valitsemiseks Vladimiri suurvürstina. Vennad tegid mongolitega koostööd, säilitades seeläbi vürstitiitli ja nominaalse võimu. ",
               "question": "Mis dokumendi alusel sai Aleksander II Jaroslavitš valitseda Vladimiri suurvürstina?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         477
                    ],
                    "text": [
                         "jarlõkk"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "15bf6c2d-dc12-41b9-89fb-f6cd583d0e38"
          },
          {
               "context": "Pärast isa, Vladimiri-Suzdali vürstiriigi suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši surma 1247. aastal ning tema järglase Svjatoslav Vsevolodovitši troonilt tõukamist Andrei II Jaroslavitši poolt reisis Aleksander Jaroslavitš koos vennaga Karakorumi, kus nad viibisid kuni 1249. aastani, mil Aleksander Jaroslavitš sai Kuldhordi valitsejalt Batu-khaanilt 1252. aastal loa tema vasallina valitseda Novgorodi vürstiriiki ja Pereslavl-Zalesski vürstiriiki. Andrei II Jaroslavitšile anti jarlõkk Vladimiri-Suzdali vürstiriigi valitsemiseks Vladimiri suurvürstina. Vennad tegid mongolitega koostööd, säilitades seeläbi vürstitiitli ja nominaalse võimu. ",
               "question": "Mis dokumendi alusel sai Aleksander II Jaroslavitš valitseda Vladimiri suurvürstina?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         477
                    ],
                    "text": [
                         "jarlõkk Vladimiri-Suzdali vürstiriigi valitsemiseks"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "15bf6c2d-dc12-41b9-89fb-f6cd583d0e38"
          },
          {
               "context": "Pärast isa, Vladimiri-Suzdali vürstiriigi suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši surma 1247. aastal ning tema järglase Svjatoslav Vsevolodovitši troonilt tõukamist Andrei II Jaroslavitši poolt reisis Aleksander Jaroslavitš koos vennaga Karakorumi, kus nad viibisid kuni 1249. aastani, mil Aleksander Jaroslavitš sai Kuldhordi valitsejalt Batu-khaanilt 1252. aastal loa tema vasallina valitseda Novgorodi vürstiriiki ja Pereslavl-Zalesski vürstiriiki. Andrei II Jaroslavitšile anti jarlõkk Vladimiri-Suzdali vürstiriigi valitsemiseks Vladimiri suurvürstina. Vennad tegid mongolitega koostööd, säilitades seeläbi vürstitiitli ja nominaalse võimu. ",
               "question": "Mis hüvede nimel tegid Aleksander Jaroslavitš ja tema vend mongolitega koostööd?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         607
                    ],
                    "text": [
                         "vürstitiitli ja nominaalse võimu"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "7bd669c7-3653-4db7-8f07-11dc58b603bd"
          },
          {
               "context": "Pärast isa, Vladimiri-Suzdali vürstiriigi suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši surma 1247. aastal ning tema järglase Svjatoslav Vsevolodovitši troonilt tõukamist Andrei II Jaroslavitši poolt reisis Aleksander Jaroslavitš koos vennaga Karakorumi, kus nad viibisid kuni 1249. aastani, mil Aleksander Jaroslavitš sai Kuldhordi valitsejalt Batu-khaanilt 1252. aastal loa tema vasallina valitseda Novgorodi vürstiriiki ja Pereslavl-Zalesski vürstiriiki. Andrei II Jaroslavitšile anti jarlõkk Vladimiri-Suzdali vürstiriigi valitsemiseks Vladimiri suurvürstina. Vennad tegid mongolitega koostööd, säilitades seeläbi vürstitiitli ja nominaalse võimu. ",
               "question": "Mis hüvede nimel tegid Aleksander Jaroslavitš ja tema vend mongolitega koostööd?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         588
                    ],
                    "text": [
                         "säilitades seeläbi vürstitiitli ja nominaalse võimu"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "7bd669c7-3653-4db7-8f07-11dc58b603bd"
          },
          {
               "context": "1254. aastal tegid Taani kuninga vasallid, Riia piiskopkonna väed Otto von Lüneburgi ja Didrich von Kiweli juhtimisel sõjaretke Narva taha, vadjalaste ja karjalaste maale, kus alustasid ka Narva jõe äärde püsiva kantsi ehitamist. Paavst Aleksander IV käskis sel puhul 19. märtsil 1255 piiskop Albert Suebeeril mainitud paganad kiriku kaitse alla võtta, kuid novgorodlaste vastusõjakäigu tõttu oldi sunnitud vallutatud aladelt taanduma. Ehkki Novgorodimaa aladel valitses vene õigeusk, andis paavst volituse õnnistada ametisse piiskop Vadjamaa, Ingeri ja Karjala roomakatoliku kiriku usku pöördunud paganate jaoks, kelle kohta oli Albert paavstile teatanud, et nad olevat endale piiskoppi palunud. Alates 1255. aastast kandis Albert Suerbeer ametlikult Riia peapiiskopi nime. 31. märtsil 12al määras Paavst Aleksander IV peapiiskop Albert Suerbeeri ja tema järglastele kuuluvaks Saaremaa, Tartu, Kuramaa, Virumaa, Kulmi, Ermlandi, Pomesaania, Samlandi, Vene ja Varssavi piiskopkonnad. ",
               "question": "Miks Riia piiskopkonna väed uuesti vadjalaste ja karjalaste aladelt lahkusid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         358
                    ],
                    "text": [
                         "novgorodlaste vastusõjakäigu tõttu"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "e51efadd-9ff2-486e-af3e-aca79d7d928d"
          },
          {
               "context": "1254. aastal tegid Taani kuninga vasallid, Riia piiskopkonna väed Otto von Lüneburgi ja Didrich von Kiweli juhtimisel sõjaretke Narva taha, vadjalaste ja karjalaste maale, kus alustasid ka Narva jõe äärde püsiva kantsi ehitamist. Paavst Aleksander IV käskis sel puhul 19. märtsil 1255 piiskop Albert Suebeeril mainitud paganad kiriku kaitse alla võtta, kuid novgorodlaste vastusõjakäigu tõttu oldi sunnitud vallutatud aladelt taanduma. Ehkki Novgorodimaa aladel valitses vene õigeusk, andis paavst volituse õnnistada ametisse piiskop Vadjamaa, Ingeri ja Karjala roomakatoliku kiriku usku pöördunud paganate jaoks, kelle kohta oli Albert paavstile teatanud, et nad olevat endale piiskoppi palunud. Alates 1255. aastast kandis Albert Suerbeer ametlikult Riia peapiiskopi nime. 31. märtsil 12al määras Paavst Aleksander IV peapiiskop Albert Suerbeeri ja tema järglastele kuuluvaks Saaremaa, Tartu, Kuramaa, Virumaa, Kulmi, Ermlandi, Pomesaania, Samlandi, Vene ja Varssavi piiskopkonnad. ",
               "question": "Miks Riia piiskopkonna väed uuesti vadjalaste ja karjalaste aladelt lahkusid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         358
                    ],
                    "text": [
                         "novgorodlaste vastusõjakäigu"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "e51efadd-9ff2-486e-af3e-aca79d7d928d"
          },
          {
               "context": "1254. aastal tegid Taani kuninga vasallid, Riia piiskopkonna väed Otto von Lüneburgi ja Didrich von Kiweli juhtimisel sõjaretke Narva taha, vadjalaste ja karjalaste maale, kus alustasid ka Narva jõe äärde püsiva kantsi ehitamist. Paavst Aleksander IV käskis sel puhul 19. märtsil 1255 piiskop Albert Suebeeril mainitud paganad kiriku kaitse alla võtta, kuid novgorodlaste vastusõjakäigu tõttu oldi sunnitud vallutatud aladelt taanduma. Ehkki Novgorodimaa aladel valitses vene õigeusk, andis paavst volituse õnnistada ametisse piiskop Vadjamaa, Ingeri ja Karjala roomakatoliku kiriku usku pöördunud paganate jaoks, kelle kohta oli Albert paavstile teatanud, et nad olevat endale piiskoppi palunud. Alates 1255. aastast kandis Albert Suerbeer ametlikult Riia peapiiskopi nime. 31. märtsil 12al määras Paavst Aleksander IV peapiiskop Albert Suerbeeri ja tema järglastele kuuluvaks Saaremaa, Tartu, Kuramaa, Virumaa, Kulmi, Ermlandi, Pomesaania, Samlandi, Vene ja Varssavi piiskopkonnad. ",
               "question": "Kes juhtisid Taani vasallide ja Riia piiskopkonna sõjakäiku Narva taha?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         66
                    ],
                    "text": [
                         "Otto von Lüneburgi ja Didrich von Kiweli"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "d2e7f1a6-6b11-48ba-b31f-2f7f65aaa705"
          },
          {
               "context": "1254. aastal tegid Taani kuninga vasallid, Riia piiskopkonna väed Otto von Lüneburgi ja Didrich von Kiweli juhtimisel sõjaretke Narva taha, vadjalaste ja karjalaste maale, kus alustasid ka Narva jõe äärde püsiva kantsi ehitamist. Paavst Aleksander IV käskis sel puhul 19. märtsil 1255 piiskop Albert Suebeeril mainitud paganad kiriku kaitse alla võtta, kuid novgorodlaste vastusõjakäigu tõttu oldi sunnitud vallutatud aladelt taanduma. Ehkki Novgorodimaa aladel valitses vene õigeusk, andis paavst volituse õnnistada ametisse piiskop Vadjamaa, Ingeri ja Karjala roomakatoliku kiriku usku pöördunud paganate jaoks, kelle kohta oli Albert paavstile teatanud, et nad olevat endale piiskoppi palunud. Alates 1255. aastast kandis Albert Suerbeer ametlikult Riia peapiiskopi nime. 31. märtsil 12al määras Paavst Aleksander IV peapiiskop Albert Suerbeeri ja tema järglastele kuuluvaks Saaremaa, Tartu, Kuramaa, Virumaa, Kulmi, Ermlandi, Pomesaania, Samlandi, Vene ja Varssavi piiskopkonnad. ",
               "question": "Millise tiitli sai Albert Suerbeer 1255. aastal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         752
                    ],
                    "text": [
                         "Riia peapiiskopi"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "c415a07f-a5ab-4aca-90ed-33c29d855b5a"
          },
          {
               "context": "1254. aastal tegid Taani kuninga vasallid, Riia piiskopkonna väed Otto von Lüneburgi ja Didrich von Kiweli juhtimisel sõjaretke Narva taha, vadjalaste ja karjalaste maale, kus alustasid ka Narva jõe äärde püsiva kantsi ehitamist. Paavst Aleksander IV käskis sel puhul 19. märtsil 1255 piiskop Albert Suebeeril mainitud paganad kiriku kaitse alla võtta, kuid novgorodlaste vastusõjakäigu tõttu oldi sunnitud vallutatud aladelt taanduma. Ehkki Novgorodimaa aladel valitses vene õigeusk, andis paavst volituse õnnistada ametisse piiskop Vadjamaa, Ingeri ja Karjala roomakatoliku kiriku usku pöördunud paganate jaoks, kelle kohta oli Albert paavstile teatanud, et nad olevat endale piiskoppi palunud. Alates 1255. aastast kandis Albert Suerbeer ametlikult Riia peapiiskopi nime. 31. märtsil 12al määras Paavst Aleksander IV peapiiskop Albert Suerbeeri ja tema järglastele kuuluvaks Saaremaa, Tartu, Kuramaa, Virumaa, Kulmi, Ermlandi, Pomesaania, Samlandi, Vene ja Varssavi piiskopkonnad. ",
               "question": "Kes oli paavst märtsis 1255?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         237
                    ],
                    "text": [
                         "Aleksander IV"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "08e3430a-d0e4-47bd-a781-8cfde311fa99"
          },
          {
               "context": "1254. aastal tegid Taani kuninga vasallid, Riia piiskopkonna väed Otto von Lüneburgi ja Didrich von Kiweli juhtimisel sõjaretke Narva taha, vadjalaste ja karjalaste maale, kus alustasid ka Narva jõe äärde püsiva kantsi ehitamist. Paavst Aleksander IV käskis sel puhul 19. märtsil 1255 piiskop Albert Suebeeril mainitud paganad kiriku kaitse alla võtta, kuid novgorodlaste vastusõjakäigu tõttu oldi sunnitud vallutatud aladelt taanduma. Ehkki Novgorodimaa aladel valitses vene õigeusk, andis paavst volituse õnnistada ametisse piiskop Vadjamaa, Ingeri ja Karjala roomakatoliku kiriku usku pöördunud paganate jaoks, kelle kohta oli Albert paavstile teatanud, et nad olevat endale piiskoppi palunud. Alates 1255. aastast kandis Albert Suerbeer ametlikult Riia peapiiskopi nime. 31. märtsil 12al määras Paavst Aleksander IV peapiiskop Albert Suerbeeri ja tema järglastele kuuluvaks Saaremaa, Tartu, Kuramaa, Virumaa, Kulmi, Ermlandi, Pomesaania, Samlandi, Vene ja Varssavi piiskopkonnad. ",
               "question": "Kelle kuuluvusse määras paavst Pomesaania?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         820
                    ],
                    "text": [
                         "peapiiskop Albert Suerbeeri ja tema järglastele"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "1cbbc6ad-5c97-43fb-850a-8ffbf101ae64"
          },
          {
               "context": "1256. aastal (Aleksander Nevski Vladimiris viibimise ajal) tegid Liivimaa sakslased, Taani kuninga vasallid, hämelased, soomlased ja Rootsi väed Didrich von Kiweli juhtimisel retke Novgorodimaa valdustesse Ingerisse Narva jõe idakaldapiirkonda. Vastusõjakäigus suundusid Novgorodi väed sõjaretke juhtima naasnud Aleksander Nevskiga Rootsi võimu all olevasse Soomesse Koporje ja Laadoga ääres asunud hämelaste piirkonda. Samal aastal sõlmis Aleksander Nevski Liivi orduga uue rahulepingu, mille kohaselt oli kahe riigi vaheliseks piiriks Narva jõgi.",
               "question": "Millise piiri leppisid Liivi ordu ja Aleksander Nevski kokku?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         537
                    ],
                    "text": [
                         "Narva jõgi"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "fd8b7003-b333-4a8b-a6b7-80810a43a33a"
          },
          {
               "context": "1256. aastal (Aleksander Nevski Vladimiris viibimise ajal) tegid Liivimaa sakslased, Taani kuninga vasallid, hämelased, soomlased ja Rootsi väed Didrich von Kiweli juhtimisel retke Novgorodimaa valdustesse Ingerisse Narva jõe idakaldapiirkonda. Vastusõjakäigus suundusid Novgorodi väed sõjaretke juhtima naasnud Aleksander Nevskiga Rootsi võimu all olevasse Soomesse Koporje ja Laadoga ääres asunud hämelaste piirkonda. Samal aastal sõlmis Aleksander Nevski Liivi orduga uue rahulepingu, mille kohaselt oli kahe riigi vaheliseks piiriks Narva jõgi.",
               "question": "Kus oli Aleksander Nevski, kui von Kiwel juhtis sõjakäiku Novgorodi aladele?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         32
                    ],
                    "text": [
                         "Vladimiris"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "75b2c736-27c0-4937-8adb-af4d218f4fc3"
          },
          {
               "context": "1256. aastal (Aleksander Nevski Vladimiris viibimise ajal) tegid Liivimaa sakslased, Taani kuninga vasallid, hämelased, soomlased ja Rootsi väed Didrich von Kiweli juhtimisel retke Novgorodimaa valdustesse Ingerisse Narva jõe idakaldapiirkonda. Vastusõjakäigus suundusid Novgorodi väed sõjaretke juhtima naasnud Aleksander Nevskiga Rootsi võimu all olevasse Soomesse Koporje ja Laadoga ääres asunud hämelaste piirkonda. Samal aastal sõlmis Aleksander Nevski Liivi orduga uue rahulepingu, mille kohaselt oli kahe riigi vaheliseks piiriks Narva jõgi.",
               "question": "Kes juhtis 1256. aastal sõjakäiku Ingerisse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         145
                    ],
                    "text": [
                         "Didrich von Kiweli"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "905605b1-7c3c-4062-adc3-b053090308bf"
          },
          {
               "context": "1256. aastal (Aleksander Nevski Vladimiris viibimise ajal) tegid Liivimaa sakslased, Taani kuninga vasallid, hämelased, soomlased ja Rootsi väed Didrich von Kiweli juhtimisel retke Novgorodimaa valdustesse Ingerisse Narva jõe idakaldapiirkonda. Vastusõjakäigus suundusid Novgorodi väed sõjaretke juhtima naasnud Aleksander Nevskiga Rootsi võimu all olevasse Soomesse Koporje ja Laadoga ääres asunud hämelaste piirkonda. Samal aastal sõlmis Aleksander Nevski Liivi orduga uue rahulepingu, mille kohaselt oli kahe riigi vaheliseks piiriks Narva jõgi.",
               "question": "Mis riik valitses Soomet Aleksander Nevski rünnaku eel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         133
                    ],
                    "text": [
                         "Rootsi"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "2deedb16-8b92-4af5-a64b-911250f0cb79"
          },
          {
               "context": "1256. aastal (Aleksander Nevski Vladimiris viibimise ajal) tegid Liivimaa sakslased, Taani kuninga vasallid, hämelased, soomlased ja Rootsi väed Didrich von Kiweli juhtimisel retke Novgorodimaa valdustesse Ingerisse Narva jõe idakaldapiirkonda. Vastusõjakäigus suundusid Novgorodi väed sõjaretke juhtima naasnud Aleksander Nevskiga Rootsi võimu all olevasse Soomesse Koporje ja Laadoga ääres asunud hämelaste piirkonda. Samal aastal sõlmis Aleksander Nevski Liivi orduga uue rahulepingu, mille kohaselt oli kahe riigi vaheliseks piiriks Narva jõgi.",
               "question": "Millise järve ääres asuvat hämelaste elukohta Nevski ründas?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         378
                    ],
                    "text": [
                         "Laadoga"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "408eabb2-9375-473f-a749-ac4bc5b19035"
          },
          {
               "context": "1262. aastal sõlmis Aleksander Nevski sõjalise koostöölepingu Leedu kuninga Mindaugasega, et hävitada Liivi ordu tugipunktid Vana-Liivimaal. Ühise sõjategevuse alguseks pidi olema mõlema osapoole vägede koondumine Wendeni ordulinnuse alla selle piiramiseks, vallutamiseks ja hävitamiseks, kuid kuna Aleksander Nevski ja tema väed hilinesid, siis ei alustanud sõjategevust ka Leedu suurvürst Traidenis ning naasis vägedega Leedumaale. Kuu aega hiljem kohale jõudnud Aleksander Nevski ja vend Andrei Jaroslavitš piirdusid Tartu piiskopkonna maade riisumisega ning suundusid seejärel Venemaale. 1262. aastal suri Aleksander Jaroslavitš  Gorodetsis,  tagasiteel Kuldhordi pealinnast Saraist.",
               "question": "Miks leedulased Wendeni alt koju tagasi läksid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         294
                    ],
                    "text": [
                         "kuna Aleksander Nevski ja tema väed hilinesid"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "09537bbb-68f5-4e92-b93e-49943431d17d"
          },
          {
               "context": "1262. aastal sõlmis Aleksander Nevski sõjalise koostöölepingu Leedu kuninga Mindaugasega, et hävitada Liivi ordu tugipunktid Vana-Liivimaal. Ühise sõjategevuse alguseks pidi olema mõlema osapoole vägede koondumine Wendeni ordulinnuse alla selle piiramiseks, vallutamiseks ja hävitamiseks, kuid kuna Aleksander Nevski ja tema väed hilinesid, siis ei alustanud sõjategevust ka Leedu suurvürst Traidenis ning naasis vägedega Leedumaale. Kuu aega hiljem kohale jõudnud Aleksander Nevski ja vend Andrei Jaroslavitš piirdusid Tartu piiskopkonna maade riisumisega ning suundusid seejärel Venemaale. 1262. aastal suri Aleksander Jaroslavitš  Gorodetsis,  tagasiteel Kuldhordi pealinnast Saraist.",
               "question": "Miks leedulased Wendeni alt koju tagasi läksid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         299
                    ],
                    "text": [
                         "Aleksander Nevski ja tema väed hilinesid"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "09537bbb-68f5-4e92-b93e-49943431d17d"
          },
          {
               "context": "1262. aastal sõlmis Aleksander Nevski sõjalise koostöölepingu Leedu kuninga Mindaugasega, et hävitada Liivi ordu tugipunktid Vana-Liivimaal. Ühise sõjategevuse alguseks pidi olema mõlema osapoole vägede koondumine Wendeni ordulinnuse alla selle piiramiseks, vallutamiseks ja hävitamiseks, kuid kuna Aleksander Nevski ja tema väed hilinesid, siis ei alustanud sõjategevust ka Leedu suurvürst Traidenis ning naasis vägedega Leedumaale. Kuu aega hiljem kohale jõudnud Aleksander Nevski ja vend Andrei Jaroslavitš piirdusid Tartu piiskopkonna maade riisumisega ning suundusid seejärel Venemaale. 1262. aastal suri Aleksander Jaroslavitš  Gorodetsis,  tagasiteel Kuldhordi pealinnast Saraist.",
               "question": "Kes juhtis Leedu vägesid Wendeni linnuse all?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         381
                    ],
                    "text": [
                         "suurvürst Traidenis"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "966823b9-4419-4dc3-bdf0-e25418a3ed4c"
          },
          {
               "context": "1262. aastal sõlmis Aleksander Nevski sõjalise koostöölepingu Leedu kuninga Mindaugasega, et hävitada Liivi ordu tugipunktid Vana-Liivimaal. Ühise sõjategevuse alguseks pidi olema mõlema osapoole vägede koondumine Wendeni ordulinnuse alla selle piiramiseks, vallutamiseks ja hävitamiseks, kuid kuna Aleksander Nevski ja tema väed hilinesid, siis ei alustanud sõjategevust ka Leedu suurvürst Traidenis ning naasis vägedega Leedumaale. Kuu aega hiljem kohale jõudnud Aleksander Nevski ja vend Andrei Jaroslavitš piirdusid Tartu piiskopkonna maade riisumisega ning suundusid seejärel Venemaale. 1262. aastal suri Aleksander Jaroslavitš  Gorodetsis,  tagasiteel Kuldhordi pealinnast Saraist.",
               "question": "Kes juhtis Leedu vägesid Wendeni linnuse all?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         375
                    ],
                    "text": [
                         "Leedu suurvürst Traidenis"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "966823b9-4419-4dc3-bdf0-e25418a3ed4c"
          },
          {
               "context": "1262. aastal sõlmis Aleksander Nevski sõjalise koostöölepingu Leedu kuninga Mindaugasega, et hävitada Liivi ordu tugipunktid Vana-Liivimaal. Ühise sõjategevuse alguseks pidi olema mõlema osapoole vägede koondumine Wendeni ordulinnuse alla selle piiramiseks, vallutamiseks ja hävitamiseks, kuid kuna Aleksander Nevski ja tema väed hilinesid, siis ei alustanud sõjategevust ka Leedu suurvürst Traidenis ning naasis vägedega Leedumaale. Kuu aega hiljem kohale jõudnud Aleksander Nevski ja vend Andrei Jaroslavitš piirdusid Tartu piiskopkonna maade riisumisega ning suundusid seejärel Venemaale. 1262. aastal suri Aleksander Jaroslavitš  Gorodetsis,  tagasiteel Kuldhordi pealinnast Saraist.",
               "question": "Mis oli Aleksander Nevski ja Leedu koostöö eesmärk?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         93
                    ],
                    "text": [
                         "hävitada Liivi ordu tugipunktid Vana-Liivimaal"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "d8cf9655-7861-433e-9b91-83c2af122d11"
          },
          {
               "context": "1262. aastal sõlmis Aleksander Nevski sõjalise koostöölepingu Leedu kuninga Mindaugasega, et hävitada Liivi ordu tugipunktid Vana-Liivimaal. Ühise sõjategevuse alguseks pidi olema mõlema osapoole vägede koondumine Wendeni ordulinnuse alla selle piiramiseks, vallutamiseks ja hävitamiseks, kuid kuna Aleksander Nevski ja tema väed hilinesid, siis ei alustanud sõjategevust ka Leedu suurvürst Traidenis ning naasis vägedega Leedumaale. Kuu aega hiljem kohale jõudnud Aleksander Nevski ja vend Andrei Jaroslavitš piirdusid Tartu piiskopkonna maade riisumisega ning suundusid seejärel Venemaale. 1262. aastal suri Aleksander Jaroslavitš  Gorodetsis,  tagasiteel Kuldhordi pealinnast Saraist.",
               "question": "Kui kaua Aleksander Nevski väed Wendenisse hilinesid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         434
                    ],
                    "text": [
                         "Kuu aega"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "d3d0df63-cb35-4801-bfd5-a5a119c53c7f"
          },
          {
               "context": "1262. aastal sõlmis Aleksander Nevski sõjalise koostöölepingu Leedu kuninga Mindaugasega, et hävitada Liivi ordu tugipunktid Vana-Liivimaal. Ühise sõjategevuse alguseks pidi olema mõlema osapoole vägede koondumine Wendeni ordulinnuse alla selle piiramiseks, vallutamiseks ja hävitamiseks, kuid kuna Aleksander Nevski ja tema väed hilinesid, siis ei alustanud sõjategevust ka Leedu suurvürst Traidenis ning naasis vägedega Leedumaale. Kuu aega hiljem kohale jõudnud Aleksander Nevski ja vend Andrei Jaroslavitš piirdusid Tartu piiskopkonna maade riisumisega ning suundusid seejärel Venemaale. 1262. aastal suri Aleksander Jaroslavitš  Gorodetsis,  tagasiteel Kuldhordi pealinnast Saraist.",
               "question": "Millal suri Aleksander Nevski vend?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         0
                    ],
                    "text": [
                         "1262. aastal"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "bc88b70f-d41a-495f-a1bc-ef5f312c4aca"
          },
          {
               "context": "Mongolite kallaletungi järel Novgorodi vabariigi võim vähenes ja Rootsi üks juhte Tyrgils Knuttson (Rootsi kuningas (1290–1319) Birger Magnussoni valitsusaja algusaastate aegne regent) otsustas, et ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed. Enne Neeva suudmesse jõudmist toimus 1293 sõjakäik Karjalasse, mille oluliseks tulemusena rajati Viiburi. Esialgu oli rootslaste sõjategevus edukas: nad suutsid hõivata Käkisalmi kindluse ning liitsid valdustega Karjala: Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid. Nad alustasid sõjategevust Neeva suudmealal uuesti 1300. aastal, kui rajati ka Landskrona linnus, kuid seda ei oldud võimelised hoidma. Rootslaste jõud rauges, Novgorodi väed vallutasid Käkisalmi tagasi, kuid Viiburi jäi Rootsi võimu alla Põhjasõjani. Novgorodi ja Rootsi vahel sõlmiti Saksa kaupmeeste vahendusel 1323. aastal venelaste uues piirikindluses Pähkinäsaaris (Nöteborg) Pähkinäsaari rahu. Sellega kinnitati Karjala jagunemine kahe riigi vahel ja see lõpetas piirialade iseseisvuse. Pandi paika piir: see algas Systerbäcki, vene keeles Sestra) jõest (hilisem Rajajoki) ning läheb edasi üle Karjala kannase Saima järveni ja Savo järvede alale. Piir tuli Botnia lahe äärde. Rahuga lubasid rootslased ühtlasi, et sissepääs Neeva jõe suudmesse jääb puutumata ja et Viiburist edasi uusi kindlustatud tugipunkte ei ehitata. Selle rahuga sätestatud piir jäi püsima kuni 1595. aasta Täyssina rahuni.",
               "question": "Mis riik rajas Viiburi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         65
                    ],
                    "text": [
                         "Rootsi"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "dd8c2fb2-11d8-47b6-b2f4-0cf31756bbd3"
          },
          {
               "context": "Mongolite kallaletungi järel Novgorodi vabariigi võim vähenes ja Rootsi üks juhte Tyrgils Knuttson (Rootsi kuningas (1290–1319) Birger Magnussoni valitsusaja algusaastate aegne regent) otsustas, et ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed. Enne Neeva suudmesse jõudmist toimus 1293 sõjakäik Karjalasse, mille oluliseks tulemusena rajati Viiburi. Esialgu oli rootslaste sõjategevus edukas: nad suutsid hõivata Käkisalmi kindluse ning liitsid valdustega Karjala: Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid. Nad alustasid sõjategevust Neeva suudmealal uuesti 1300. aastal, kui rajati ka Landskrona linnus, kuid seda ei oldud võimelised hoidma. Rootslaste jõud rauges, Novgorodi väed vallutasid Käkisalmi tagasi, kuid Viiburi jäi Rootsi võimu alla Põhjasõjani. Novgorodi ja Rootsi vahel sõlmiti Saksa kaupmeeste vahendusel 1323. aastal venelaste uues piirikindluses Pähkinäsaaris (Nöteborg) Pähkinäsaari rahu. Sellega kinnitati Karjala jagunemine kahe riigi vahel ja see lõpetas piirialade iseseisvuse. Pandi paika piir: see algas Systerbäcki, vene keeles Sestra) jõest (hilisem Rajajoki) ning läheb edasi üle Karjala kannase Saima järveni ja Savo järvede alale. Piir tuli Botnia lahe äärde. Rahuga lubasid rootslased ühtlasi, et sissepääs Neeva jõe suudmesse jääb puutumata ja et Viiburist edasi uusi kindlustatud tugipunkte ei ehitata. Selle rahuga sätestatud piir jäi püsima kuni 1595. aasta Täyssina rahuni.",
               "question": "Kuidas on Äyräpää venekeelne nimetus?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         507
                    ],
                    "text": [
                         "Огребу"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "46a13c68-52f3-45c5-bc33-86157aa44044"
          },
          {
               "context": "Mongolite kallaletungi järel Novgorodi vabariigi võim vähenes ja Rootsi üks juhte Tyrgils Knuttson (Rootsi kuningas (1290–1319) Birger Magnussoni valitsusaja algusaastate aegne regent) otsustas, et ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed. Enne Neeva suudmesse jõudmist toimus 1293 sõjakäik Karjalasse, mille oluliseks tulemusena rajati Viiburi. Esialgu oli rootslaste sõjategevus edukas: nad suutsid hõivata Käkisalmi kindluse ning liitsid valdustega Karjala: Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid. Nad alustasid sõjategevust Neeva suudmealal uuesti 1300. aastal, kui rajati ka Landskrona linnus, kuid seda ei oldud võimelised hoidma. Rootslaste jõud rauges, Novgorodi väed vallutasid Käkisalmi tagasi, kuid Viiburi jäi Rootsi võimu alla Põhjasõjani. Novgorodi ja Rootsi vahel sõlmiti Saksa kaupmeeste vahendusel 1323. aastal venelaste uues piirikindluses Pähkinäsaaris (Nöteborg) Pähkinäsaari rahu. Sellega kinnitati Karjala jagunemine kahe riigi vahel ja see lõpetas piirialade iseseisvuse. Pandi paika piir: see algas Systerbäcki, vene keeles Sestra) jõest (hilisem Rajajoki) ning läheb edasi üle Karjala kannase Saima järveni ja Savo järvede alale. Piir tuli Botnia lahe äärde. Rahuga lubasid rootslased ühtlasi, et sissepääs Neeva jõe suudmesse jääb puutumata ja et Viiburist edasi uusi kindlustatud tugipunkte ei ehitata. Selle rahuga sätestatud piir jäi püsima kuni 1595. aasta Täyssina rahuni.",
               "question": "Kui kaua kehtis Pähkinäsaari rahuga kehtestatud piir?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1466
                    ],
                    "text": [
                         "1595. aasta"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "fd9a0efe-6a3f-47be-a3ff-00a75198f6da"
          },
          {
               "context": "Mongolite kallaletungi järel Novgorodi vabariigi võim vähenes ja Rootsi üks juhte Tyrgils Knuttson (Rootsi kuningas (1290–1319) Birger Magnussoni valitsusaja algusaastate aegne regent) otsustas, et ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed. Enne Neeva suudmesse jõudmist toimus 1293 sõjakäik Karjalasse, mille oluliseks tulemusena rajati Viiburi. Esialgu oli rootslaste sõjategevus edukas: nad suutsid hõivata Käkisalmi kindluse ning liitsid valdustega Karjala: Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid. Nad alustasid sõjategevust Neeva suudmealal uuesti 1300. aastal, kui rajati ka Landskrona linnus, kuid seda ei oldud võimelised hoidma. Rootslaste jõud rauges, Novgorodi väed vallutasid Käkisalmi tagasi, kuid Viiburi jäi Rootsi võimu alla Põhjasõjani. Novgorodi ja Rootsi vahel sõlmiti Saksa kaupmeeste vahendusel 1323. aastal venelaste uues piirikindluses Pähkinäsaaris (Nöteborg) Pähkinäsaari rahu. Sellega kinnitati Karjala jagunemine kahe riigi vahel ja see lõpetas piirialade iseseisvuse. Pandi paika piir: see algas Systerbäcki, vene keeles Sestra) jõest (hilisem Rajajoki) ning läheb edasi üle Karjala kannase Saima järveni ja Savo järvede alale. Piir tuli Botnia lahe äärde. Rahuga lubasid rootslased ühtlasi, et sissepääs Neeva jõe suudmesse jääb puutumata ja et Viiburist edasi uusi kindlustatud tugipunkte ei ehitata. Selle rahuga sätestatud piir jäi püsima kuni 1595. aasta Täyssina rahuni.",
               "question": "Kui kaua kehtis Pähkinäsaari rahuga kehtestatud piir?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1461
                    ],
                    "text": [
                         "kuni 1595. aasta"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "fd9a0efe-6a3f-47be-a3ff-00a75198f6da"
          },
          {
               "context": "Mongolite kallaletungi järel Novgorodi vabariigi võim vähenes ja Rootsi üks juhte Tyrgils Knuttson (Rootsi kuningas (1290–1319) Birger Magnussoni valitsusaja algusaastate aegne regent) otsustas, et ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed. Enne Neeva suudmesse jõudmist toimus 1293 sõjakäik Karjalasse, mille oluliseks tulemusena rajati Viiburi. Esialgu oli rootslaste sõjategevus edukas: nad suutsid hõivata Käkisalmi kindluse ning liitsid valdustega Karjala: Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid. Nad alustasid sõjategevust Neeva suudmealal uuesti 1300. aastal, kui rajati ka Landskrona linnus, kuid seda ei oldud võimelised hoidma. Rootslaste jõud rauges, Novgorodi väed vallutasid Käkisalmi tagasi, kuid Viiburi jäi Rootsi võimu alla Põhjasõjani. Novgorodi ja Rootsi vahel sõlmiti Saksa kaupmeeste vahendusel 1323. aastal venelaste uues piirikindluses Pähkinäsaaris (Nöteborg) Pähkinäsaari rahu. Sellega kinnitati Karjala jagunemine kahe riigi vahel ja see lõpetas piirialade iseseisvuse. Pandi paika piir: see algas Systerbäcki, vene keeles Sestra) jõest (hilisem Rajajoki) ning läheb edasi üle Karjala kannase Saima järveni ja Savo järvede alale. Piir tuli Botnia lahe äärde. Rahuga lubasid rootslased ühtlasi, et sissepääs Neeva jõe suudmesse jääb puutumata ja et Viiburist edasi uusi kindlustatud tugipunkte ei ehitata. Selle rahuga sätestatud piir jäi püsima kuni 1595. aasta Täyssina rahuni.",
               "question": "Kui kaua kehtis Pähkinäsaari rahuga kehtestatud piir?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1461
                    ],
                    "text": [
                         "kuni 1595. aasta Täyssina rahuni"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "fd9a0efe-6a3f-47be-a3ff-00a75198f6da"
          },
          {
               "context": "Mongolite kallaletungi järel Novgorodi vabariigi võim vähenes ja Rootsi üks juhte Tyrgils Knuttson (Rootsi kuningas (1290–1319) Birger Magnussoni valitsusaja algusaastate aegne regent) otsustas, et ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed. Enne Neeva suudmesse jõudmist toimus 1293 sõjakäik Karjalasse, mille oluliseks tulemusena rajati Viiburi. Esialgu oli rootslaste sõjategevus edukas: nad suutsid hõivata Käkisalmi kindluse ning liitsid valdustega Karjala: Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid. Nad alustasid sõjategevust Neeva suudmealal uuesti 1300. aastal, kui rajati ka Landskrona linnus, kuid seda ei oldud võimelised hoidma. Rootslaste jõud rauges, Novgorodi väed vallutasid Käkisalmi tagasi, kuid Viiburi jäi Rootsi võimu alla Põhjasõjani. Novgorodi ja Rootsi vahel sõlmiti Saksa kaupmeeste vahendusel 1323. aastal venelaste uues piirikindluses Pähkinäsaaris (Nöteborg) Pähkinäsaari rahu. Sellega kinnitati Karjala jagunemine kahe riigi vahel ja see lõpetas piirialade iseseisvuse. Pandi paika piir: see algas Systerbäcki, vene keeles Sestra) jõest (hilisem Rajajoki) ning läheb edasi üle Karjala kannase Saima järveni ja Savo järvede alale. Piir tuli Botnia lahe äärde. Rahuga lubasid rootslased ühtlasi, et sissepääs Neeva jõe suudmesse jääb puutumata ja et Viiburist edasi uusi kindlustatud tugipunkte ei ehitata. Selle rahuga sätestatud piir jäi püsima kuni 1595. aasta Täyssina rahuni.",
               "question": "Kui kaua kehtis Pähkinäsaari rahuga kehtestatud piir?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1466
                    ],
                    "text": [
                         "1595. aasta Täyssina rahuni"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "fd9a0efe-6a3f-47be-a3ff-00a75198f6da"
          },
          {
               "context": "Mongolite kallaletungi järel Novgorodi vabariigi võim vähenes ja Rootsi üks juhte Tyrgils Knuttson (Rootsi kuningas (1290–1319) Birger Magnussoni valitsusaja algusaastate aegne regent) otsustas, et ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed. Enne Neeva suudmesse jõudmist toimus 1293 sõjakäik Karjalasse, mille oluliseks tulemusena rajati Viiburi. Esialgu oli rootslaste sõjategevus edukas: nad suutsid hõivata Käkisalmi kindluse ning liitsid valdustega Karjala: Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid. Nad alustasid sõjategevust Neeva suudmealal uuesti 1300. aastal, kui rajati ka Landskrona linnus, kuid seda ei oldud võimelised hoidma. Rootslaste jõud rauges, Novgorodi väed vallutasid Käkisalmi tagasi, kuid Viiburi jäi Rootsi võimu alla Põhjasõjani. Novgorodi ja Rootsi vahel sõlmiti Saksa kaupmeeste vahendusel 1323. aastal venelaste uues piirikindluses Pähkinäsaaris (Nöteborg) Pähkinäsaari rahu. Sellega kinnitati Karjala jagunemine kahe riigi vahel ja see lõpetas piirialade iseseisvuse. Pandi paika piir: see algas Systerbäcki, vene keeles Sestra) jõest (hilisem Rajajoki) ning läheb edasi üle Karjala kannase Saima järveni ja Savo järvede alale. Piir tuli Botnia lahe äärde. Rahuga lubasid rootslased ühtlasi, et sissepääs Neeva jõe suudmesse jääb puutumata ja et Viiburist edasi uusi kindlustatud tugipunkte ei ehitata. Selle rahuga sätestatud piir jäi püsima kuni 1595. aasta Täyssina rahuni.",
               "question": "Mis oli rootslaste sõjaline eesmärk, kui Novgorod jäi nõrgemaks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         250
                    ],
                    "text": [
                         "kontrollida Neeva veeteed"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "b359e2d7-27f4-43ee-8228-32ba047e51be"
          },
          {
               "context": "Mongolite kallaletungi järel Novgorodi vabariigi võim vähenes ja Rootsi üks juhte Tyrgils Knuttson (Rootsi kuningas (1290–1319) Birger Magnussoni valitsusaja algusaastate aegne regent) otsustas, et ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed. Enne Neeva suudmesse jõudmist toimus 1293 sõjakäik Karjalasse, mille oluliseks tulemusena rajati Viiburi. Esialgu oli rootslaste sõjategevus edukas: nad suutsid hõivata Käkisalmi kindluse ning liitsid valdustega Karjala: Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid. Nad alustasid sõjategevust Neeva suudmealal uuesti 1300. aastal, kui rajati ka Landskrona linnus, kuid seda ei oldud võimelised hoidma. Rootslaste jõud rauges, Novgorodi väed vallutasid Käkisalmi tagasi, kuid Viiburi jäi Rootsi võimu alla Põhjasõjani. Novgorodi ja Rootsi vahel sõlmiti Saksa kaupmeeste vahendusel 1323. aastal venelaste uues piirikindluses Pähkinäsaaris (Nöteborg) Pähkinäsaari rahu. Sellega kinnitati Karjala jagunemine kahe riigi vahel ja see lõpetas piirialade iseseisvuse. Pandi paika piir: see algas Systerbäcki, vene keeles Sestra) jõest (hilisem Rajajoki) ning läheb edasi üle Karjala kannase Saima järveni ja Savo järvede alale. Piir tuli Botnia lahe äärde. Rahuga lubasid rootslased ühtlasi, et sissepääs Neeva jõe suudmesse jääb puutumata ja et Viiburist edasi uusi kindlustatud tugipunkte ei ehitata. Selle rahuga sätestatud piir jäi püsima kuni 1595. aasta Täyssina rahuni.",
               "question": "Mis oli rootslaste sõjaline eesmärk, kui Novgorod jäi nõrgemaks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         244
                    ],
                    "text": [
                         "tuleb kontrollida Neeva veeteed"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "b359e2d7-27f4-43ee-8228-32ba047e51be"
          },
          {
               "context": "Mongolite kallaletungi järel Novgorodi vabariigi võim vähenes ja Rootsi üks juhte Tyrgils Knuttson (Rootsi kuningas (1290–1319) Birger Magnussoni valitsusaja algusaastate aegne regent) otsustas, et ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed. Enne Neeva suudmesse jõudmist toimus 1293 sõjakäik Karjalasse, mille oluliseks tulemusena rajati Viiburi. Esialgu oli rootslaste sõjategevus edukas: nad suutsid hõivata Käkisalmi kindluse ning liitsid valdustega Karjala: Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid. Nad alustasid sõjategevust Neeva suudmealal uuesti 1300. aastal, kui rajati ka Landskrona linnus, kuid seda ei oldud võimelised hoidma. Rootslaste jõud rauges, Novgorodi väed vallutasid Käkisalmi tagasi, kuid Viiburi jäi Rootsi võimu alla Põhjasõjani. Novgorodi ja Rootsi vahel sõlmiti Saksa kaupmeeste vahendusel 1323. aastal venelaste uues piirikindluses Pähkinäsaaris (Nöteborg) Pähkinäsaari rahu. Sellega kinnitati Karjala jagunemine kahe riigi vahel ja see lõpetas piirialade iseseisvuse. Pandi paika piir: see algas Systerbäcki, vene keeles Sestra) jõest (hilisem Rajajoki) ning läheb edasi üle Karjala kannase Saima järveni ja Savo järvede alale. Piir tuli Botnia lahe äärde. Rahuga lubasid rootslased ühtlasi, et sissepääs Neeva jõe suudmesse jääb puutumata ja et Viiburist edasi uusi kindlustatud tugipunkte ei ehitata. Selle rahuga sätestatud piir jäi püsima kuni 1595. aasta Täyssina rahuni.",
               "question": "Mis oli rootslaste sõjaline eesmärk, kui Novgorod jäi nõrgemaks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         198
                    ],
                    "text": [
                         "ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "b359e2d7-27f4-43ee-8228-32ba047e51be"
          },
          {
               "context": "Mongolite kallaletungi järel Novgorodi vabariigi võim vähenes ja Rootsi üks juhte Tyrgils Knuttson (Rootsi kuningas (1290–1319) Birger Magnussoni valitsusaja algusaastate aegne regent) otsustas, et ebaselgus Soome lahe idasopis tuleb lõpetada: tuleb kontrollida Neeva veeteed. Enne Neeva suudmesse jõudmist toimus 1293 sõjakäik Karjalasse, mille oluliseks tulemusena rajati Viiburi. Esialgu oli rootslaste sõjategevus edukas: nad suutsid hõivata Käkisalmi kindluse ning liitsid valdustega Karjala: Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid. Nad alustasid sõjategevust Neeva suudmealal uuesti 1300. aastal, kui rajati ka Landskrona linnus, kuid seda ei oldud võimelised hoidma. Rootslaste jõud rauges, Novgorodi väed vallutasid Käkisalmi tagasi, kuid Viiburi jäi Rootsi võimu alla Põhjasõjani. Novgorodi ja Rootsi vahel sõlmiti Saksa kaupmeeste vahendusel 1323. aastal venelaste uues piirikindluses Pähkinäsaaris (Nöteborg) Pähkinäsaari rahu. Sellega kinnitati Karjala jagunemine kahe riigi vahel ja see lõpetas piirialade iseseisvuse. Pandi paika piir: see algas Systerbäcki, vene keeles Sestra) jõest (hilisem Rajajoki) ning läheb edasi üle Karjala kannase Saima järveni ja Savo järvede alale. Piir tuli Botnia lahe äärde. Rahuga lubasid rootslased ühtlasi, et sissepääs Neeva jõe suudmesse jääb puutumata ja et Viiburist edasi uusi kindlustatud tugipunkte ei ehitata. Selle rahuga sätestatud piir jäi püsima kuni 1595. aasta Täyssina rahuni.",
               "question": "Kes vahendasid Pähkinäsaari rahu sõlmimist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         878
                    ],
                    "text": [
                         "Saksa kaupmeeste"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "9425e106-9203-4b58-8d8e-7022af1ef75f"
          },
          {
               "context": "Aastal 1311 rüüstasid Novgorodi väed Soome keskosa, kuhu rootslased olid hiljuti ehitanud uue lossi (soome keeles Hakoisten linnavuori). Vastusena asus Rootsi laevastik teele Ladoga poole ning süütas selle olulise kaubandusliku keskuse. Kolm aastat hiljem pääses valla karjalaste rahulolematus Novgorodi valitsemisega ning nad tapsid novgorodlastest valitsejad ja otsisid abi Rootsist. Pärast mitme kuu pikkust vaenutegevust andis Karjala end taas Novgorodi võimu alla. 1318. aastal ründas Novgorod Åbo asulat Edela-Soomes, põletades nii linna kui Turu katedraali ja Kuusisto (rootsi keeles Kustö) piiskopilossi. Neli aastat hiljem piirasid nad Viiburit ning rajasid Orešeki, olulise kindluse, mis valitses Laadoga järve sissepääsu üle.",
               "question": "Millise kiriku süütasid Novgorodi väed 1318. aastal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         548
                    ],
                    "text": [
                         "Turu katedraali"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "11b2918e-4cb2-4e47-a9da-d6e2f2e3a645"
          },
          {
               "context": "Aastal 1311 rüüstasid Novgorodi väed Soome keskosa, kuhu rootslased olid hiljuti ehitanud uue lossi (soome keeles Hakoisten linnavuori). Vastusena asus Rootsi laevastik teele Ladoga poole ning süütas selle olulise kaubandusliku keskuse. Kolm aastat hiljem pääses valla karjalaste rahulolematus Novgorodi valitsemisega ning nad tapsid novgorodlastest valitsejad ja otsisid abi Rootsist. Pärast mitme kuu pikkust vaenutegevust andis Karjala end taas Novgorodi võimu alla. 1318. aastal ründas Novgorod Åbo asulat Edela-Soomes, põletades nii linna kui Turu katedraali ja Kuusisto (rootsi keeles Kustö) piiskopilossi. Neli aastat hiljem piirasid nad Viiburit ning rajasid Orešeki, olulise kindluse, mis valitses Laadoga järve sissepääsu üle.",
               "question": "Millises Soome osas asub Åbo?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         510
                    ],
                    "text": [
                         "Edela-Soomes"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "d463bade-74e7-4011-8d61-113acab1a6d8"
          },
          {
               "context": "Aastal 1311 rüüstasid Novgorodi väed Soome keskosa, kuhu rootslased olid hiljuti ehitanud uue lossi (soome keeles Hakoisten linnavuori). Vastusena asus Rootsi laevastik teele Ladoga poole ning süütas selle olulise kaubandusliku keskuse. Kolm aastat hiljem pääses valla karjalaste rahulolematus Novgorodi valitsemisega ning nad tapsid novgorodlastest valitsejad ja otsisid abi Rootsist. Pärast mitme kuu pikkust vaenutegevust andis Karjala end taas Novgorodi võimu alla. 1318. aastal ründas Novgorod Åbo asulat Edela-Soomes, põletades nii linna kui Turu katedraali ja Kuusisto (rootsi keeles Kustö) piiskopilossi. Neli aastat hiljem piirasid nad Viiburit ning rajasid Orešeki, olulise kindluse, mis valitses Laadoga järve sissepääsu üle.",
               "question": "Kellelt küsisid karjalased Novgorodi vastu abi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         376
                    ],
                    "text": [
                         "Rootsist"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "5e860c63-f265-4f73-9914-e22fd5171843"
          },
          {
               "context": "Aastal 1311 rüüstasid Novgorodi väed Soome keskosa, kuhu rootslased olid hiljuti ehitanud uue lossi (soome keeles Hakoisten linnavuori). Vastusena asus Rootsi laevastik teele Ladoga poole ning süütas selle olulise kaubandusliku keskuse. Kolm aastat hiljem pääses valla karjalaste rahulolematus Novgorodi valitsemisega ning nad tapsid novgorodlastest valitsejad ja otsisid abi Rootsist. Pärast mitme kuu pikkust vaenutegevust andis Karjala end taas Novgorodi võimu alla. 1318. aastal ründas Novgorod Åbo asulat Edela-Soomes, põletades nii linna kui Turu katedraali ja Kuusisto (rootsi keeles Kustö) piiskopilossi. Neli aastat hiljem piirasid nad Viiburit ning rajasid Orešeki, olulise kindluse, mis valitses Laadoga järve sissepääsu üle.",
               "question": "Kes püstitasid Hakoisten linnavuori nimelise lossi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         57
                    ],
                    "text": [
                         "rootslased"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "d564e789-b9ee-419c-a324-2572d0b3046d"
          },
          {
               "context": "Aastal 1311 rüüstasid Novgorodi väed Soome keskosa, kuhu rootslased olid hiljuti ehitanud uue lossi (soome keeles Hakoisten linnavuori). Vastusena asus Rootsi laevastik teele Ladoga poole ning süütas selle olulise kaubandusliku keskuse. Kolm aastat hiljem pääses valla karjalaste rahulolematus Novgorodi valitsemisega ning nad tapsid novgorodlastest valitsejad ja otsisid abi Rootsist. Pärast mitme kuu pikkust vaenutegevust andis Karjala end taas Novgorodi võimu alla. 1318. aastal ründas Novgorod Åbo asulat Edela-Soomes, põletades nii linna kui Turu katedraali ja Kuusisto (rootsi keeles Kustö) piiskopilossi. Neli aastat hiljem piirasid nad Viiburit ning rajasid Orešeki, olulise kindluse, mis valitses Laadoga järve sissepääsu üle.",
               "question": "Mis riik rajas Orešeki kindluse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         22
                    ],
                    "text": [
                         "Novgorod"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "d6a58933-ad30-4307-a443-1a823e9a9e4b"
          },
          {
               "context": "Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik ja suurvürst Gediminas (1316–1341) ühendas 14. sajandi I poolel Kiievi-Vene riigi lagunemise, slaavi vürstiriikide Kuldhordi vasallriikideks muutmise järel slaavi vürstiriikide killustumise tulemusel, Gediminase poolt Leeduga Valge-Vene: Połacki vürstiriik (1307), Minsk, Pinsk (1318), Brest (1319), Mogiljov, Turov, Vitebsk (1330), Orša, Mozõr ja Ukrainas, Kiiev (1321). Gediminase ajal muutus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik suurriigiks, mis ulatus merest mereni (Läänemerest Musta mereni). ",
               "question": "Millal ühendati Vitebsk Leeduga?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         366
                    ],
                    "text": [
                         "1330"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "b4a5939c-e07e-4c89-a6e5-45548ef68d2f"
          },
          {
               "context": "Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik ja suurvürst Gediminas (1316–1341) ühendas 14. sajandi I poolel Kiievi-Vene riigi lagunemise, slaavi vürstiriikide Kuldhordi vasallriikideks muutmise järel slaavi vürstiriikide killustumise tulemusel, Gediminase poolt Leeduga Valge-Vene: Połacki vürstiriik (1307), Minsk, Pinsk (1318), Brest (1319), Mogiljov, Turov, Vitebsk (1330), Orša, Mozõr ja Ukrainas, Kiiev (1321). Gediminase ajal muutus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik suurriigiks, mis ulatus merest mereni (Läänemerest Musta mereni). ",
               "question": "Millal jõudis Kiiev Leedu koosseisu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         405
                    ],
                    "text": [
                         "1321"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "fc1572d9-cccf-4695-bee9-6c0a66e79623"
          },
          {
               "context": "Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik ja suurvürst Gediminas (1316–1341) ühendas 14. sajandi I poolel Kiievi-Vene riigi lagunemise, slaavi vürstiriikide Kuldhordi vasallriikideks muutmise järel slaavi vürstiriikide killustumise tulemusel, Gediminase poolt Leeduga Valge-Vene: Połacki vürstiriik (1307), Minsk, Pinsk (1318), Brest (1319), Mogiljov, Turov, Vitebsk (1330), Orša, Mozõr ja Ukrainas, Kiiev (1321). Gediminase ajal muutus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik suurriigiks, mis ulatus merest mereni (Läänemerest Musta mereni). ",
               "question": "Milline suurvürst ühendas Kiievi Leeduga?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         53
                    ],
                    "text": [
                         "Gediminas"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "574522e9-323c-41c0-b7f3-74d6a9b1fe1d"
          },
          {
               "context": "Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik ja suurvürst Gediminas (1316–1341) ühendas 14. sajandi I poolel Kiievi-Vene riigi lagunemise, slaavi vürstiriikide Kuldhordi vasallriikideks muutmise järel slaavi vürstiriikide killustumise tulemusel, Gediminase poolt Leeduga Valge-Vene: Połacki vürstiriik (1307), Minsk, Pinsk (1318), Brest (1319), Mogiljov, Turov, Vitebsk (1330), Orša, Mozõr ja Ukrainas, Kiiev (1321). Gediminase ajal muutus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik suurriigiks, mis ulatus merest mereni (Läänemerest Musta mereni). ",
               "question": "Milline riik ulatus Gediminase tegevuse tulemusel Läänemerest Musta mereni?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         0
                    ],
                    "text": [
                         "Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "8c5e7990-458b-4b82-93eb-163bc2c40dcf"
          },
          {
               "context": "Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik ja suurvürst Gediminas (1316–1341) ühendas 14. sajandi I poolel Kiievi-Vene riigi lagunemise, slaavi vürstiriikide Kuldhordi vasallriikideks muutmise järel slaavi vürstiriikide killustumise tulemusel, Gediminase poolt Leeduga Valge-Vene: Połacki vürstiriik (1307), Minsk, Pinsk (1318), Brest (1319), Mogiljov, Turov, Vitebsk (1330), Orša, Mozõr ja Ukrainas, Kiiev (1321). Gediminase ajal muutus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik suurriigiks, mis ulatus merest mereni (Läänemerest Musta mereni). ",
               "question": "Milline areng soodustas slaavi vürstiriikide killustumist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         155
                    ],
                    "text": [
                         "Kuldhordi vasallriikideks muutmise"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "cede7cde-c6bb-479e-9d15-881d34ce29d2"
          },
          {
               "context": "Rootsi-Novgorodi vahelist Pähkinäsaari rahu jätkus umbes 14 aastaks, võitlused said alguse rahutustest Novgorodi vabariigi poolses Karjalas. Venelased rajasid rahu järel, piiri kindlustamiseks, 1329. aastal Valamo saarele kloostri. Siiski ei olnud Novgorod võimeline ise kogu rahuga sätestatud maa-ala haldama ja läänistas piiriäärseid alad. Rahvas polnud rahul, tekkisid rahutused ja kutsuti 1337 Käkisalmisse Viiburist abi. Abi saatmisega rikkus Rootsi rahu, kuid ka Püha Brigitta, kes omas mõju kuningas Magnus Erikssoni üle, oli n-ö ristisõja poolt. Ristisõja vaimustus haaras kogu Skandinaaviat. 1348. aastal rünnatatigi Neeva suudme ala. Esialgu läks rootslastel enam-vähem hästi, siis saabus must surm. 1351 sõlmiti Tartus rahu vanadel tingimustel.",
               "question": "Milline haigus peatas rootslaste ristiretke Neeva suudme aladele?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         699
                    ],
                    "text": [
                         "must surm"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "d5651edb-aa05-46b0-8e4a-5e20df3fa46d"
          },
          {
               "context": "Rootsi-Novgorodi vahelist Pähkinäsaari rahu jätkus umbes 14 aastaks, võitlused said alguse rahutustest Novgorodi vabariigi poolses Karjalas. Venelased rajasid rahu järel, piiri kindlustamiseks, 1329. aastal Valamo saarele kloostri. Siiski ei olnud Novgorod võimeline ise kogu rahuga sätestatud maa-ala haldama ja läänistas piiriäärseid alad. Rahvas polnud rahul, tekkisid rahutused ja kutsuti 1337 Käkisalmisse Viiburist abi. Abi saatmisega rikkus Rootsi rahu, kuid ka Püha Brigitta, kes omas mõju kuningas Magnus Erikssoni üle, oli n-ö ristisõja poolt. Ristisõja vaimustus haaras kogu Skandinaaviat. 1348. aastal rünnatatigi Neeva suudme ala. Esialgu läks rootslastel enam-vähem hästi, siis saabus must surm. 1351 sõlmiti Tartus rahu vanadel tingimustel.",
               "question": "Mis tüüpi objekti rajamisega püüdis Novgorod 1329. aastal piiri kindlustada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         222
                    ],
                    "text": [
                         "kloostri"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "a7690533-2610-460e-801d-e6da09cf1ba5"
          },
          {
               "context": "Rootsi-Novgorodi vahelist Pähkinäsaari rahu jätkus umbes 14 aastaks, võitlused said alguse rahutustest Novgorodi vabariigi poolses Karjalas. Venelased rajasid rahu järel, piiri kindlustamiseks, 1329. aastal Valamo saarele kloostri. Siiski ei olnud Novgorod võimeline ise kogu rahuga sätestatud maa-ala haldama ja läänistas piiriäärseid alad. Rahvas polnud rahul, tekkisid rahutused ja kutsuti 1337 Käkisalmisse Viiburist abi. Abi saatmisega rikkus Rootsi rahu, kuid ka Püha Brigitta, kes omas mõju kuningas Magnus Erikssoni üle, oli n-ö ristisõja poolt. Ristisõja vaimustus haaras kogu Skandinaaviat. 1348. aastal rünnatatigi Neeva suudme ala. Esialgu läks rootslastel enam-vähem hästi, siis saabus must surm. 1351 sõlmiti Tartus rahu vanadel tingimustel.",
               "question": "Kes proovis Rootsi kuningat ristisõjale õhutada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         469
                    ],
                    "text": [
                         "Püha Brigitta"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "a939b020-5301-4b68-95da-dba7eeb76cd0"
          },
          {
               "context": "Rootsi-Novgorodi vahelist Pähkinäsaari rahu jätkus umbes 14 aastaks, võitlused said alguse rahutustest Novgorodi vabariigi poolses Karjalas. Venelased rajasid rahu järel, piiri kindlustamiseks, 1329. aastal Valamo saarele kloostri. Siiski ei olnud Novgorod võimeline ise kogu rahuga sätestatud maa-ala haldama ja läänistas piiriäärseid alad. Rahvas polnud rahul, tekkisid rahutused ja kutsuti 1337 Käkisalmisse Viiburist abi. Abi saatmisega rikkus Rootsi rahu, kuid ka Püha Brigitta, kes omas mõju kuningas Magnus Erikssoni üle, oli n-ö ristisõja poolt. Ristisõja vaimustus haaras kogu Skandinaaviat. 1348. aastal rünnatatigi Neeva suudme ala. Esialgu läks rootslastel enam-vähem hästi, siis saabus must surm. 1351 sõlmiti Tartus rahu vanadel tingimustel.",
               "question": "Kust kutsusid karjalased 1337. aastal abi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         411
                    ],
                    "text": [
                         "Viiburist"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "5ceb4063-2455-432b-9c46-3a07f80e3036"
          },
          {
               "context": "Rootsi-Novgorodi vahelist Pähkinäsaari rahu jätkus umbes 14 aastaks, võitlused said alguse rahutustest Novgorodi vabariigi poolses Karjalas. Venelased rajasid rahu järel, piiri kindlustamiseks, 1329. aastal Valamo saarele kloostri. Siiski ei olnud Novgorod võimeline ise kogu rahuga sätestatud maa-ala haldama ja läänistas piiriäärseid alad. Rahvas polnud rahul, tekkisid rahutused ja kutsuti 1337 Käkisalmisse Viiburist abi. Abi saatmisega rikkus Rootsi rahu, kuid ka Püha Brigitta, kes omas mõju kuningas Magnus Erikssoni üle, oli n-ö ristisõja poolt. Ristisõja vaimustus haaras kogu Skandinaaviat. 1348. aastal rünnatatigi Neeva suudme ala. Esialgu läks rootslastel enam-vähem hästi, siis saabus must surm. 1351 sõlmiti Tartus rahu vanadel tingimustel.",
               "question": "Kus sõlmisid Rootsi ja Novgorod rahu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         723
                    ],
                    "text": [
                         "Tartus"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "aff397bc-eaa3-4836-b8c3-7a1faefa50fa"
          },
          {
               "context": "Rootsi püüd Põhjalahte kontrollida andis tagajärjeks, et Novgorod hakkas 1370. aastatel Oulu jõe suudmealale lossi rajama. Rootsi vastas oma lossi ehitamisega selle lähedusse. Novgorod ründas seda aastal 1377, kuid ei suutnud lossi vallutada. Järgmisel aastal sekkus paavst Gregorius XI, andes välja bulla ristisõjaks Novgorodi vastu. Varsti pärast seda taganesid venelased Pohjanmaalt, jättes selle rootslastele. 14. sajandi lõpus rajasid novgorodlased piirialadele mitu lääni, mis pidid moodustama puhverala Novgorodi peamiste dominioonide ja Rootsi vahel. Seda Ingeri hertsogiriiki kutsuti valitsema mitu sõjaliste oskuste poolest kuulsat Leedu Gedimiinidest hertsogit: Narimantas, tema poeg Patrikas ja seejärel Lengvenis. Nemad aitasid kindlustada Vene-Rootsi piiri ja ehitasid piirkonda mitu uut kindlust, sealhulgas Jami kindluse.",
               "question": "Kes oli 1378. aastal paavst?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         274
                    ],
                    "text": [
                         "Gregorius XI"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "da02bfd3-3a51-4425-87fb-40ba0b8c2fba"
          },
          {
               "context": "Rootsi püüd Põhjalahte kontrollida andis tagajärjeks, et Novgorod hakkas 1370. aastatel Oulu jõe suudmealale lossi rajama. Rootsi vastas oma lossi ehitamisega selle lähedusse. Novgorod ründas seda aastal 1377, kuid ei suutnud lossi vallutada. Järgmisel aastal sekkus paavst Gregorius XI, andes välja bulla ristisõjaks Novgorodi vastu. Varsti pärast seda taganesid venelased Pohjanmaalt, jättes selle rootslastele. 14. sajandi lõpus rajasid novgorodlased piirialadele mitu lääni, mis pidid moodustama puhverala Novgorodi peamiste dominioonide ja Rootsi vahel. Seda Ingeri hertsogiriiki kutsuti valitsema mitu sõjaliste oskuste poolest kuulsat Leedu Gedimiinidest hertsogit: Narimantas, tema poeg Patrikas ja seejärel Lengvenis. Nemad aitasid kindlustada Vene-Rootsi piiri ja ehitasid piirkonda mitu uut kindlust, sealhulgas Jami kindluse.",
               "question": "Mis aastal ründas Novgorod rootslaste Oulu jõe suudme lähistele ehitatud lossi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         204
                    ],
                    "text": [
                         "1377"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "30e1f5d1-a32b-4717-843c-b1de757827fd"
          },
          {
               "context": "Rootsi püüd Põhjalahte kontrollida andis tagajärjeks, et Novgorod hakkas 1370. aastatel Oulu jõe suudmealale lossi rajama. Rootsi vastas oma lossi ehitamisega selle lähedusse. Novgorod ründas seda aastal 1377, kuid ei suutnud lossi vallutada. Järgmisel aastal sekkus paavst Gregorius XI, andes välja bulla ristisõjaks Novgorodi vastu. Varsti pärast seda taganesid venelased Pohjanmaalt, jättes selle rootslastele. 14. sajandi lõpus rajasid novgorodlased piirialadele mitu lääni, mis pidid moodustama puhverala Novgorodi peamiste dominioonide ja Rootsi vahel. Seda Ingeri hertsogiriiki kutsuti valitsema mitu sõjaliste oskuste poolest kuulsat Leedu Gedimiinidest hertsogit: Narimantas, tema poeg Patrikas ja seejärel Lengvenis. Nemad aitasid kindlustada Vene-Rootsi piiri ja ehitasid piirkonda mitu uut kindlust, sealhulgas Jami kindluse.",
               "question": "Mis aastal ründas Novgorod rootslaste Oulu jõe suudme lähistele ehitatud lossi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         197
                    ],
                    "text": [
                         "aastal 1377"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "30e1f5d1-a32b-4717-843c-b1de757827fd"
          },
          {
               "context": "Rootsi püüd Põhjalahte kontrollida andis tagajärjeks, et Novgorod hakkas 1370. aastatel Oulu jõe suudmealale lossi rajama. Rootsi vastas oma lossi ehitamisega selle lähedusse. Novgorod ründas seda aastal 1377, kuid ei suutnud lossi vallutada. Järgmisel aastal sekkus paavst Gregorius XI, andes välja bulla ristisõjaks Novgorodi vastu. Varsti pärast seda taganesid venelased Pohjanmaalt, jättes selle rootslastele. 14. sajandi lõpus rajasid novgorodlased piirialadele mitu lääni, mis pidid moodustama puhverala Novgorodi peamiste dominioonide ja Rootsi vahel. Seda Ingeri hertsogiriiki kutsuti valitsema mitu sõjaliste oskuste poolest kuulsat Leedu Gedimiinidest hertsogit: Narimantas, tema poeg Patrikas ja seejärel Lengvenis. Nemad aitasid kindlustada Vene-Rootsi piiri ja ehitasid piirkonda mitu uut kindlust, sealhulgas Jami kindluse.",
               "question": "Mis riigist pärit valitsejad rajasid Jami kindluse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         642
                    ],
                    "text": [
                         "Leedu"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "005dd431-03aa-4a77-acde-545c80a54323"
          },
          {
               "context": "Rootsi püüd Põhjalahte kontrollida andis tagajärjeks, et Novgorod hakkas 1370. aastatel Oulu jõe suudmealale lossi rajama. Rootsi vastas oma lossi ehitamisega selle lähedusse. Novgorod ründas seda aastal 1377, kuid ei suutnud lossi vallutada. Järgmisel aastal sekkus paavst Gregorius XI, andes välja bulla ristisõjaks Novgorodi vastu. Varsti pärast seda taganesid venelased Pohjanmaalt, jättes selle rootslastele. 14. sajandi lõpus rajasid novgorodlased piirialadele mitu lääni, mis pidid moodustama puhverala Novgorodi peamiste dominioonide ja Rootsi vahel. Seda Ingeri hertsogiriiki kutsuti valitsema mitu sõjaliste oskuste poolest kuulsat Leedu Gedimiinidest hertsogit: Narimantas, tema poeg Patrikas ja seejärel Lengvenis. Nemad aitasid kindlustada Vene-Rootsi piiri ja ehitasid piirkonda mitu uut kindlust, sealhulgas Jami kindluse.",
               "question": "Kelle kätte jäi Pohjanmaa peagi pärast paavsti välja kuulutatud ristisõda Novgorodi vastu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         400
                    ],
                    "text": [
                         "rootslastele"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "ffc43828-4538-440f-a3d9-5c282ec61c15"
          },
          {
               "context": "Rootsi püüd Põhjalahte kontrollida andis tagajärjeks, et Novgorod hakkas 1370. aastatel Oulu jõe suudmealale lossi rajama. Rootsi vastas oma lossi ehitamisega selle lähedusse. Novgorod ründas seda aastal 1377, kuid ei suutnud lossi vallutada. Järgmisel aastal sekkus paavst Gregorius XI, andes välja bulla ristisõjaks Novgorodi vastu. Varsti pärast seda taganesid venelased Pohjanmaalt, jättes selle rootslastele. 14. sajandi lõpus rajasid novgorodlased piirialadele mitu lääni, mis pidid moodustama puhverala Novgorodi peamiste dominioonide ja Rootsi vahel. Seda Ingeri hertsogiriiki kutsuti valitsema mitu sõjaliste oskuste poolest kuulsat Leedu Gedimiinidest hertsogit: Narimantas, tema poeg Patrikas ja seejärel Lengvenis. Nemad aitasid kindlustada Vene-Rootsi piiri ja ehitasid piirkonda mitu uut kindlust, sealhulgas Jami kindluse.",
               "question": "Millise riigi tegevusele vastukaaluks asus Novgorod Oulu jõe suudme lähistele lossi ehitama?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         0
                    ],
                    "text": [
                         "Rootsi"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "b8ee385f-1fe8-4868-98e2-ace4052844e6"
          },
          {
               "context": "Veebruaris 1456 sõlmiti Jaželbitsõ leping, millega kogu Novgorodi välispoliitika allutati Moskvale ja Moskva suurvürst sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedu suurvürst Kazimierz IV-lt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. 14. juulil 1471 toimunud Šeloni lahingus purustas Moskva suurvürsti Ivan III 5000-meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 000-mehelise maakaitseväe. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel Ilmenist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. ",
               "question": "Millises lahingus võitis Ivan III suures ülekaalus olnud Novgorodi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         340
                    ],
                    "text": [
                         "Šeloni"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "ffddd24b-1cc4-469b-bd63-80bf24dc892c"
          },
          {
               "context": "Veebruaris 1456 sõlmiti Jaželbitsõ leping, millega kogu Novgorodi välispoliitika allutati Moskvale ja Moskva suurvürst sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedu suurvürst Kazimierz IV-lt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. 14. juulil 1471 toimunud Šeloni lahingus purustas Moskva suurvürsti Ivan III 5000-meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 000-mehelise maakaitseväe. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel Ilmenist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. ",
               "question": "Millises lahingus võitis Ivan III suures ülekaalus olnud Novgorodi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         340
                    ],
                    "text": [
                         "Šeloni lahingus"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "ffddd24b-1cc4-469b-bd63-80bf24dc892c"
          },
          {
               "context": "Veebruaris 1456 sõlmiti Jaželbitsõ leping, millega kogu Novgorodi välispoliitika allutati Moskvale ja Moskva suurvürst sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedu suurvürst Kazimierz IV-lt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. 14. juulil 1471 toimunud Šeloni lahingus purustas Moskva suurvürsti Ivan III 5000-meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 000-mehelise maakaitseväe. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel Ilmenist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. ",
               "question": "Mis riigilt ootas Novgorod kõige rohkem tuge Moskva vastu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         189
                    ],
                    "text": [
                         "Leedu"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "6b5ea6b6-40d8-48ee-91fb-0dd00f09f0ba"
          },
          {
               "context": "Veebruaris 1456 sõlmiti Jaželbitsõ leping, millega kogu Novgorodi välispoliitika allutati Moskvale ja Moskva suurvürst sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedu suurvürst Kazimierz IV-lt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. 14. juulil 1471 toimunud Šeloni lahingus purustas Moskva suurvürsti Ivan III 5000-meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 000-mehelise maakaitseväe. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel Ilmenist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. ",
               "question": "Millise järve ääres paikneb Novgorod?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         504
                    ],
                    "text": [
                         "Ilmenist"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "50b67ec2-2a20-4181-b7f2-a13e039ff51a"
          },
          {
               "context": "Veebruaris 1456 sõlmiti Jaželbitsõ leping, millega kogu Novgorodi välispoliitika allutati Moskvale ja Moskva suurvürst sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedu suurvürst Kazimierz IV-lt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. 14. juulil 1471 toimunud Šeloni lahingus purustas Moskva suurvürsti Ivan III 5000-meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 000-mehelise maakaitseväe. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel Ilmenist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. ",
               "question": "Mis lepinguga asus Moskva juhtima Novgorodi välispoliitikat ja kohtusüsteemi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         24
                    ],
                    "text": [
                         "Jaželbitsõ"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "c657eec1-6343-4d51-9865-716abd5fc9a8"
          },
          {
               "context": "Veebruaris 1456 sõlmiti Jaželbitsõ leping, millega kogu Novgorodi välispoliitika allutati Moskvale ja Moskva suurvürst sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedu suurvürst Kazimierz IV-lt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. 14. juulil 1471 toimunud Šeloni lahingus purustas Moskva suurvürsti Ivan III 5000-meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 000-mehelise maakaitseväe. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel Ilmenist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. ",
               "question": "Mis lepinguga asus Moskva juhtima Novgorodi välispoliitikat ja kohtusüsteemi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         24
                    ],
                    "text": [
                         "Jaželbitsõ leping"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "c657eec1-6343-4d51-9865-716abd5fc9a8"
          },
          {
               "context": "Veebruaris 1456 sõlmiti Jaželbitsõ leping, millega kogu Novgorodi välispoliitika allutati Moskvale ja Moskva suurvürst sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedu suurvürst Kazimierz IV-lt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. 14. juulil 1471 toimunud Šeloni lahingus purustas Moskva suurvürsti Ivan III 5000-meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 000-mehelise maakaitseväe. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel Ilmenist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. ",
               "question": "Kuidas reageeris Venemaa Novgorodi-poolsele Jaželbitsõ lepingu rikkumisele?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         278
                    ],
                    "text": [
                         "tungis oma sõjaväega Novgorodimaale"
                    ]
               },
               "title": "Novgorodi vabariik",
               "id": "e2f4eb37-74f4-418f-b8a6-597eba6f8a71"
          },
          {
               "context": "Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861). Selle pealinn oli algselt Cagliari saare lõunaosas ja hiljem Torino mandril. Kuningriigi moodustas aastal 1297 paavst Bonifatius VIII kirikuriigi valdustest Korsika ja Sardiinia saartel ja kinkis selle, kui Püha Tooli lääni, Jaime II de Aragónile. Alles aastal 1324 käivitas Jaime sõjalise operatsiooni oma kuningriigi kontrollimiseks, ja alles aastal 1410 lõppes viimaks vastupanu. Aastal 1416 nimetati esimene arvukatest asekuningatest ja aastal 1420 osteti viimane konkurent saarele välja.",
               "question": "Mis oli Sardiinia kuningriigi viimane pealinn?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         245
                    ],
                    "text": [
                         "Torino"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "e9d3f7ad-22c5-4304-9c5a-75e7e36c6695"
          },
          {
               "context": "Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861). Selle pealinn oli algselt Cagliari saare lõunaosas ja hiljem Torino mandril. Kuningriigi moodustas aastal 1297 paavst Bonifatius VIII kirikuriigi valdustest Korsika ja Sardiinia saartel ja kinkis selle, kui Püha Tooli lääni, Jaime II de Aragónile. Alles aastal 1324 käivitas Jaime sõjalise operatsiooni oma kuningriigi kontrollimiseks, ja alles aastal 1410 lõppes viimaks vastupanu. Aastal 1416 nimetati esimene arvukatest asekuningatest ja aastal 1420 osteti viimane konkurent saarele välja.",
               "question": "Kes oli Sardiinia kuningriigi esimene valitseja?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         409
                    ],
                    "text": [
                         "Jaime II de Aragónile"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "96d54c21-9234-4420-a57f-b513a7c2f74f"
          },
          {
               "context": "Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861). Selle pealinn oli algselt Cagliari saare lõunaosas ja hiljem Torino mandril. Kuningriigi moodustas aastal 1297 paavst Bonifatius VIII kirikuriigi valdustest Korsika ja Sardiinia saartel ja kinkis selle, kui Püha Tooli lääni, Jaime II de Aragónile. Alles aastal 1324 käivitas Jaime sõjalise operatsiooni oma kuningriigi kontrollimiseks, ja alles aastal 1410 lõppes viimaks vastupanu. Aastal 1416 nimetati esimene arvukatest asekuningatest ja aastal 1420 osteti viimane konkurent saarele välja.",
               "question": "Kuhu kuulus Sardiinia kuningriik pärast Aragoni valduses olemist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         82
                    ],
                    "text": [
                         "Hispaania impeeriumi"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "95ddad1f-b95b-4907-98cb-6b1ba8e2b2bc"
          },
          {
               "context": "Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861). Selle pealinn oli algselt Cagliari saare lõunaosas ja hiljem Torino mandril. Kuningriigi moodustas aastal 1297 paavst Bonifatius VIII kirikuriigi valdustest Korsika ja Sardiinia saartel ja kinkis selle, kui Püha Tooli lääni, Jaime II de Aragónile. Alles aastal 1324 käivitas Jaime sõjalise operatsiooni oma kuningriigi kontrollimiseks, ja alles aastal 1410 lõppes viimaks vastupanu. Aastal 1416 nimetati esimene arvukatest asekuningatest ja aastal 1420 osteti viimane konkurent saarele välja.",
               "question": "Mis aastatel kuulus Sardiinia kuningriik Savoia dünastiale?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         172
                    ],
                    "text": [
                         "1720–1861"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "5e06a9b7-91f5-4b08-8f37-74e801ddd516"
          },
          {
               "context": "Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861). Selle pealinn oli algselt Cagliari saare lõunaosas ja hiljem Torino mandril. Kuningriigi moodustas aastal 1297 paavst Bonifatius VIII kirikuriigi valdustest Korsika ja Sardiinia saartel ja kinkis selle, kui Püha Tooli lääni, Jaime II de Aragónile. Alles aastal 1324 käivitas Jaime sõjalise operatsiooni oma kuningriigi kontrollimiseks, ja alles aastal 1410 lõppes viimaks vastupanu. Aastal 1416 nimetati esimene arvukatest asekuningatest ja aastal 1420 osteti viimane konkurent saarele välja.",
               "question": "Mis saartel asuvatest aladest moodustas paavst Sardiinia kuningriigi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         341
                    ],
                    "text": [
                         "Korsika ja Sardiinia"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "b930e515-e0ab-4239-9881-98c6a15a4189"
          },
          {
               "context": "Aastast 1516 oli Aragoni ja sealt kaudu ka Sardiinia kroon personaalunioonis Kastiilia kuningriigiga ja moodustas seega osa palju suuremast Hispaania impeeriumist. Sel ajal muutus hispaania keel ametlikuks keeleks. Aastal 1713 pärast Hispaania pärilussõda loovutati Sardiinia kuningriik Utrechti rahuga Habsburgidele, mis oli korralik tasu Hispaania valdustest ilmajäämise eest. Sama rahulepinguga sai Savoia hertsog Vittorio Amedeo II Sitsiilia kuningriigi, mis andis talle ihatud kuningatiitli. 1720. aastaks oli jõudude tasakaal jälle nihkunud ja Savoia dünastiat sunniti Sitsiiliat Habsburgide Sardiinia vastu vahetama (Haagi rahu). Tol ajal tähendas Sardiinia kuningriik Savoia dünastia riiki aastast 1720 või 1723 alates (tuntud ka kui Piemonte-Sardiinia), pärast Sardiinia krooni Haagi rahuga kuningas Vittorio Amedeo II määramist.",
               "question": "Kelle valdusse läks Sardiinia pärast Hispaania pärilussõda?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         303
                    ],
                    "text": [
                         "Habsburgidele"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "7729dfa1-8a68-4cbb-8659-3c7788f750f9"
          },
          {
               "context": "Aastast 1516 oli Aragoni ja sealt kaudu ka Sardiinia kroon personaalunioonis Kastiilia kuningriigiga ja moodustas seega osa palju suuremast Hispaania impeeriumist. Sel ajal muutus hispaania keel ametlikuks keeleks. Aastal 1713 pärast Hispaania pärilussõda loovutati Sardiinia kuningriik Utrechti rahuga Habsburgidele, mis oli korralik tasu Hispaania valdustest ilmajäämise eest. Sama rahulepinguga sai Savoia hertsog Vittorio Amedeo II Sitsiilia kuningriigi, mis andis talle ihatud kuningatiitli. 1720. aastaks oli jõudude tasakaal jälle nihkunud ja Savoia dünastiat sunniti Sitsiiliat Habsburgide Sardiinia vastu vahetama (Haagi rahu). Tol ajal tähendas Sardiinia kuningriik Savoia dünastia riiki aastast 1720 või 1723 alates (tuntud ka kui Piemonte-Sardiinia), pärast Sardiinia krooni Haagi rahuga kuningas Vittorio Amedeo II määramist.",
               "question": "Millise rahulepinguga vahetasid valitsejad omavahel Sitsiilia ja Sardiinia omandiõiguse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         624
                    ],
                    "text": [
                         "Haagi rahu"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "f24324d3-c3b2-4b99-847f-b4f9b0740527"
          },
          {
               "context": "Aastast 1516 oli Aragoni ja sealt kaudu ka Sardiinia kroon personaalunioonis Kastiilia kuningriigiga ja moodustas seega osa palju suuremast Hispaania impeeriumist. Sel ajal muutus hispaania keel ametlikuks keeleks. Aastal 1713 pärast Hispaania pärilussõda loovutati Sardiinia kuningriik Utrechti rahuga Habsburgidele, mis oli korralik tasu Hispaania valdustest ilmajäämise eest. Sama rahulepinguga sai Savoia hertsog Vittorio Amedeo II Sitsiilia kuningriigi, mis andis talle ihatud kuningatiitli. 1720. aastaks oli jõudude tasakaal jälle nihkunud ja Savoia dünastiat sunniti Sitsiiliat Habsburgide Sardiinia vastu vahetama (Haagi rahu). Tol ajal tähendas Sardiinia kuningriik Savoia dünastia riiki aastast 1720 või 1723 alates (tuntud ka kui Piemonte-Sardiinia), pärast Sardiinia krooni Haagi rahuga kuningas Vittorio Amedeo II määramist.",
               "question": "Millise rahulepinguga vahetasid valitsejad omavahel Sitsiilia ja Sardiinia omandiõiguse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         624
                    ],
                    "text": [
                         "Haagi"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "f24324d3-c3b2-4b99-847f-b4f9b0740527"
          },
          {
               "context": "Aastast 1516 oli Aragoni ja sealt kaudu ka Sardiinia kroon personaalunioonis Kastiilia kuningriigiga ja moodustas seega osa palju suuremast Hispaania impeeriumist. Sel ajal muutus hispaania keel ametlikuks keeleks. Aastal 1713 pärast Hispaania pärilussõda loovutati Sardiinia kuningriik Utrechti rahuga Habsburgidele, mis oli korralik tasu Hispaania valdustest ilmajäämise eest. Sama rahulepinguga sai Savoia hertsog Vittorio Amedeo II Sitsiilia kuningriigi, mis andis talle ihatud kuningatiitli. 1720. aastaks oli jõudude tasakaal jälle nihkunud ja Savoia dünastiat sunniti Sitsiiliat Habsburgide Sardiinia vastu vahetama (Haagi rahu). Tol ajal tähendas Sardiinia kuningriik Savoia dünastia riiki aastast 1720 või 1723 alates (tuntud ka kui Piemonte-Sardiinia), pärast Sardiinia krooni Haagi rahuga kuningas Vittorio Amedeo II määramist.",
               "question": "Millise teise nimega kutsuti Sardiiniat Savoia dünastia riigina?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         742
                    ],
                    "text": [
                         "Piemonte-Sardiinia"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "1ff08396-7848-4d86-9444-b7593a6d7bb6"
          },
          {
               "context": "Aastast 1516 oli Aragoni ja sealt kaudu ka Sardiinia kroon personaalunioonis Kastiilia kuningriigiga ja moodustas seega osa palju suuremast Hispaania impeeriumist. Sel ajal muutus hispaania keel ametlikuks keeleks. Aastal 1713 pärast Hispaania pärilussõda loovutati Sardiinia kuningriik Utrechti rahuga Habsburgidele, mis oli korralik tasu Hispaania valdustest ilmajäämise eest. Sama rahulepinguga sai Savoia hertsog Vittorio Amedeo II Sitsiilia kuningriigi, mis andis talle ihatud kuningatiitli. 1720. aastaks oli jõudude tasakaal jälle nihkunud ja Savoia dünastiat sunniti Sitsiiliat Habsburgide Sardiinia vastu vahetama (Haagi rahu). Tol ajal tähendas Sardiinia kuningriik Savoia dünastia riiki aastast 1720 või 1723 alates (tuntud ka kui Piemonte-Sardiinia), pärast Sardiinia krooni Haagi rahuga kuningas Vittorio Amedeo II määramist.",
               "question": "Millise riigi koosseisus sai Sardiinia ametlikuks keeleks hispaania keel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         140
                    ],
                    "text": [
                         "Hispaania impeeriumist"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "fa0962e7-beee-4b40-bd16-0ad3863a153e"
          },
          {
               "context": "Aastast 1516 oli Aragoni ja sealt kaudu ka Sardiinia kroon personaalunioonis Kastiilia kuningriigiga ja moodustas seega osa palju suuremast Hispaania impeeriumist. Sel ajal muutus hispaania keel ametlikuks keeleks. Aastal 1713 pärast Hispaania pärilussõda loovutati Sardiinia kuningriik Utrechti rahuga Habsburgidele, mis oli korralik tasu Hispaania valdustest ilmajäämise eest. Sama rahulepinguga sai Savoia hertsog Vittorio Amedeo II Sitsiilia kuningriigi, mis andis talle ihatud kuningatiitli. 1720. aastaks oli jõudude tasakaal jälle nihkunud ja Savoia dünastiat sunniti Sitsiiliat Habsburgide Sardiinia vastu vahetama (Haagi rahu). Tol ajal tähendas Sardiinia kuningriik Savoia dünastia riiki aastast 1720 või 1723 alates (tuntud ka kui Piemonte-Sardiinia), pärast Sardiinia krooni Haagi rahuga kuningas Vittorio Amedeo II määramist.",
               "question": "Kes hakkas Utrechti rahu kohaselt valitsema Sitsiilias?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         402
                    ],
                    "text": [
                         "Savoia hertsog Vittorio Amedeo II"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "989215d1-6229-4521-ac3a-a5e9ae122728"
          },
          {
               "context": "Aastast 1516 oli Aragoni ja sealt kaudu ka Sardiinia kroon personaalunioonis Kastiilia kuningriigiga ja moodustas seega osa palju suuremast Hispaania impeeriumist. Sel ajal muutus hispaania keel ametlikuks keeleks. Aastal 1713 pärast Hispaania pärilussõda loovutati Sardiinia kuningriik Utrechti rahuga Habsburgidele, mis oli korralik tasu Hispaania valdustest ilmajäämise eest. Sama rahulepinguga sai Savoia hertsog Vittorio Amedeo II Sitsiilia kuningriigi, mis andis talle ihatud kuningatiitli. 1720. aastaks oli jõudude tasakaal jälle nihkunud ja Savoia dünastiat sunniti Sitsiiliat Habsburgide Sardiinia vastu vahetama (Haagi rahu). Tol ajal tähendas Sardiinia kuningriik Savoia dünastia riiki aastast 1720 või 1723 alates (tuntud ka kui Piemonte-Sardiinia), pärast Sardiinia krooni Haagi rahuga kuningas Vittorio Amedeo II määramist.",
               "question": "Kes hakkas Utrechti rahu kohaselt valitsema Sitsiilias?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         417
                    ],
                    "text": [
                         "Vittorio Amedeo II"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "989215d1-6229-4521-ac3a-a5e9ae122728"
          },
          {
               "context": "Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikalt Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile.",
               "question": "Millal liitus Sardiinia kuningriigiga Liguuria?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         305
                    ],
                    "text": [
                         "aastal 1815"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "9c16fcd2-2d04-4858-aa66-df5e9df29638"
          },
          {
               "context": "Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikalt Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile.",
               "question": "Millal liitus Sardiinia kuningriigiga Liguuria?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         312
                    ],
                    "text": [
                         "1815"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "9c16fcd2-2d04-4858-aa66-df5e9df29638"
          },
          {
               "context": "Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikalt Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile.",
               "question": "Mis riik valitses de facto Küprost?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         475
                    ],
                    "text": [
                         "Osmanite riigi"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "df6b5b9d-9e53-4488-a249-6e73f8127e40"
          },
          {
               "context": "Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikalt Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile.",
               "question": "Mis riik valitses de facto Küprost?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         475
                    ],
                    "text": [
                         "Osmanite"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "df6b5b9d-9e53-4488-a249-6e73f8127e40"
          },
          {
               "context": "Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikalt Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile.",
               "question": "Mida said prantslased abi eest Itaalia ühendamisel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         551
                    ],
                    "text": [
                         "Nice ja Savoia"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "55df9ea9-f554-4c89-8901-8be91fecec22"
          },
          {
               "context": "Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikalt Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile.",
               "question": "Milline riik asutas Itaalia kuningriigi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         650
                    ],
                    "text": [
                         "Sardiinia kuningriigist"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "827ad0ed-bcf3-4b66-b837-22c641c77ffb"
          },
          {
               "context": "Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikalt Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile.",
               "question": "Milline riik asutas Itaalia kuningriigi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         69
                    ],
                    "text": [
                         "Sardiinia"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "827ad0ed-bcf3-4b66-b837-22c641c77ffb"
          },
          {
               "context": "Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikalt Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile.",
               "question": "Millal sai alguse Itaalia kuningriik?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         634
                    ],
                    "text": [
                         "Aastal 1861"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "1be704e7-d70d-45d9-94fa-42cacb37b049"
          },
          {
               "context": "Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikalt Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile.",
               "question": "Millal sai alguse Itaalia kuningriik?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         641
                    ],
                    "text": [
                         "1861"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "1be704e7-d70d-45d9-94fa-42cacb37b049"
          },
          {
               "context": "Aastal 1297 astus paavst Bonifatius VIII Anjou dünastia ja Barcelona dünastia vahele sõjas nimega Sitsiilia Vesper, rajades paberil Regnum Sardiniae et Corsicae, mis oleks olnud kirikuriigi lään (saarel olid siiski veel kohalikud riiklikud moodustised). Siis pakkus paavst oma äsjaleiutatud lääni Aragoni Jaime II-le, lubades talle paavsti toetust, kui tal peaks tekkima soov vallutada Sitsiilia asemel Pisa Sardiinia. Aastal 1323 moodustas Jaime II liidu Ugone II-ga ja pärast sõjaretke, mis kestis umbes aasta, okupeeris Pisa valdused Cagliari ja Gallura koos Sassariga, nõudes ala kui Sardiinia ja Korsika kuningriiki.",
               "question": "Kes oli paavst 1297. aastal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         25
                    ],
                    "text": [
                         "Bonifatius VIII"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "63fb7961-0b84-4f41-8e35-94907fde6502"
          },
          {
               "context": "Aastal 1297 astus paavst Bonifatius VIII Anjou dünastia ja Barcelona dünastia vahele sõjas nimega Sitsiilia Vesper, rajades paberil Regnum Sardiniae et Corsicae, mis oleks olnud kirikuriigi lään (saarel olid siiski veel kohalikud riiklikud moodustised). Siis pakkus paavst oma äsjaleiutatud lääni Aragoni Jaime II-le, lubades talle paavsti toetust, kui tal peaks tekkima soov vallutada Sitsiilia asemel Pisa Sardiinia. Aastal 1323 moodustas Jaime II liidu Ugone II-ga ja pärast sõjaretke, mis kestis umbes aasta, okupeeris Pisa valdused Cagliari ja Gallura koos Sassariga, nõudes ala kui Sardiinia ja Korsika kuningriiki.",
               "question": "Millise saare vallutamisel lubas paavst Jaime II toetada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         408
                    ],
                    "text": [
                         "Sardiinia"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "eb2be2fe-a931-4a19-bb94-60ca9b857715"
          },
          {
               "context": "Aastal 1297 astus paavst Bonifatius VIII Anjou dünastia ja Barcelona dünastia vahele sõjas nimega Sitsiilia Vesper, rajades paberil Regnum Sardiniae et Corsicae, mis oleks olnud kirikuriigi lään (saarel olid siiski veel kohalikud riiklikud moodustised). Siis pakkus paavst oma äsjaleiutatud lääni Aragoni Jaime II-le, lubades talle paavsti toetust, kui tal peaks tekkima soov vallutada Sitsiilia asemel Pisa Sardiinia. Aastal 1323 moodustas Jaime II liidu Ugone II-ga ja pärast sõjaretke, mis kestis umbes aasta, okupeeris Pisa valdused Cagliari ja Gallura koos Sassariga, nõudes ala kui Sardiinia ja Korsika kuningriiki.",
               "question": "Kes sõdisid Anjou dünastiaga Sitsiilia Vesperi nimelises sõjas?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         59
                    ],
                    "text": [
                         "Barcelona dünastia"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "4c2e856e-3d3b-4615-921a-664ff1d6eb3e"
          },
          {
               "context": "Aastal 1297 astus paavst Bonifatius VIII Anjou dünastia ja Barcelona dünastia vahele sõjas nimega Sitsiilia Vesper, rajades paberil Regnum Sardiniae et Corsicae, mis oleks olnud kirikuriigi lään (saarel olid siiski veel kohalikud riiklikud moodustised). Siis pakkus paavst oma äsjaleiutatud lääni Aragoni Jaime II-le, lubades talle paavsti toetust, kui tal peaks tekkima soov vallutada Sitsiilia asemel Pisa Sardiinia. Aastal 1323 moodustas Jaime II liidu Ugone II-ga ja pärast sõjaretke, mis kestis umbes aasta, okupeeris Pisa valdused Cagliari ja Gallura koos Sassariga, nõudes ala kui Sardiinia ja Korsika kuningriiki.",
               "question": "Mis saart soovis Jaime II vallutada enne paavsti pakkumist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         98
                    ],
                    "text": [
                         "Sitsiilia"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "736f30c5-a0b0-46bc-b3fe-9b5976bd5dad"
          },
          {
               "context": "Aastal 1297 astus paavst Bonifatius VIII Anjou dünastia ja Barcelona dünastia vahele sõjas nimega Sitsiilia Vesper, rajades paberil Regnum Sardiniae et Corsicae, mis oleks olnud kirikuriigi lään (saarel olid siiski veel kohalikud riiklikud moodustised). Siis pakkus paavst oma äsjaleiutatud lääni Aragoni Jaime II-le, lubades talle paavsti toetust, kui tal peaks tekkima soov vallutada Sitsiilia asemel Pisa Sardiinia. Aastal 1323 moodustas Jaime II liidu Ugone II-ga ja pärast sõjaretke, mis kestis umbes aasta, okupeeris Pisa valdused Cagliari ja Gallura koos Sassariga, nõudes ala kui Sardiinia ja Korsika kuningriiki.",
               "question": "Kellega koos läks Jaime II 1323. aastal sõjaretkele?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         456
                    ],
                    "text": [
                         "Ugone II-ga"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "4a4a253a-db61-47e7-9256-2686946bdd82"
          },
          {
               "context": "Aastal 1347 sõdis Aragon Genovaga (kes omas suurt Logudoro piirkonda). Siis, alates aastast 1353, sõdis ta Arborea liidri Mariano IV-ga Cappai de Bas perekonnast, kuid ei suutnud alistada viimast giudicatot (Sardiinia põlisrahvaste kuningriigid) aastani 1409, kui Sardiinia lootused aragonlaste saarelt väljaajamiseks kustutas raske kaotus Sanluri lahingus. Aastal 1420 pärast Giudicato di Arborea hääbumist lõpetati Aragoni Sardiinia-vallutus ja kuninglik territoorium kattis esmakordselt pärast peaaegu sajandipikkust sõda terve saare. Sardiinia ja Korsika kuningriik säilitas oma eraldi iseloomu Aragoni krooni osana ja seda ei liidetud niisama Aragoni kuningriigiga. Võitluste ajal Arboreaga andis Pedro IV kuningriigile autonoomse seadusandliku võimu, mis oli üks Euroopa kõige levinumaid õigustraditsioone. Kuningriiki valitses kuninga nimel asekuningas. Kui aastal 1409 võitis Sitsiilia kuningas ja Aragoni pärija Martino Noorem viimast Sardiinia giudicatot, kuid suri siis Cagliaris pärijateta malaariasse, läks Sardiinia Aragoni krooni osana ühendatud Hispaaniale. Korsika, mida kunagi ei vallutatud, jäeti ametlikust tiitlist välja.",
               "question": "Kuidas kutsuti Sardiinia põlisrahvaste kuningriike teise nimega?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         196
                    ],
                    "text": [
                         "giudicatot"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "9114b54d-01db-4354-b3e6-799197bff5ae"
          },
          {
               "context": "Aastal 1347 sõdis Aragon Genovaga (kes omas suurt Logudoro piirkonda). Siis, alates aastast 1353, sõdis ta Arborea liidri Mariano IV-ga Cappai de Bas perekonnast, kuid ei suutnud alistada viimast giudicatot (Sardiinia põlisrahvaste kuningriigid) aastani 1409, kui Sardiinia lootused aragonlaste saarelt väljaajamiseks kustutas raske kaotus Sanluri lahingus. Aastal 1420 pärast Giudicato di Arborea hääbumist lõpetati Aragoni Sardiinia-vallutus ja kuninglik territoorium kattis esmakordselt pärast peaaegu sajandipikkust sõda terve saare. Sardiinia ja Korsika kuningriik säilitas oma eraldi iseloomu Aragoni krooni osana ja seda ei liidetud niisama Aragoni kuningriigiga. Võitluste ajal Arboreaga andis Pedro IV kuningriigile autonoomse seadusandliku võimu, mis oli üks Euroopa kõige levinumaid õigustraditsioone. Kuningriiki valitses kuninga nimel asekuningas. Kui aastal 1409 võitis Sitsiilia kuningas ja Aragoni pärija Martino Noorem viimast Sardiinia giudicatot, kuid suri siis Cagliaris pärijateta malaariasse, läks Sardiinia Aragoni krooni osana ühendatud Hispaaniale. Korsika, mida kunagi ei vallutatud, jäeti ametlikust tiitlist välja.",
               "question": "Millise giudicato vallutas Aragon viimasena?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         377
                    ],
                    "text": [
                         "Giudicato di Arborea"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "882e874c-2c8b-410e-b8d6-0003b3dbae2e"
          },
          {
               "context": "Aastal 1347 sõdis Aragon Genovaga (kes omas suurt Logudoro piirkonda). Siis, alates aastast 1353, sõdis ta Arborea liidri Mariano IV-ga Cappai de Bas perekonnast, kuid ei suutnud alistada viimast giudicatot (Sardiinia põlisrahvaste kuningriigid) aastani 1409, kui Sardiinia lootused aragonlaste saarelt väljaajamiseks kustutas raske kaotus Sanluri lahingus. Aastal 1420 pärast Giudicato di Arborea hääbumist lõpetati Aragoni Sardiinia-vallutus ja kuninglik territoorium kattis esmakordselt pärast peaaegu sajandipikkust sõda terve saare. Sardiinia ja Korsika kuningriik säilitas oma eraldi iseloomu Aragoni krooni osana ja seda ei liidetud niisama Aragoni kuningriigiga. Võitluste ajal Arboreaga andis Pedro IV kuningriigile autonoomse seadusandliku võimu, mis oli üks Euroopa kõige levinumaid õigustraditsioone. Kuningriiki valitses kuninga nimel asekuningas. Kui aastal 1409 võitis Sitsiilia kuningas ja Aragoni pärija Martino Noorem viimast Sardiinia giudicatot, kuid suri siis Cagliaris pärijateta malaariasse, läks Sardiinia Aragoni krooni osana ühendatud Hispaaniale. Korsika, mida kunagi ei vallutatud, jäeti ametlikust tiitlist välja.",
               "question": "Milline haigus võttis Martino Noorema elu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1002
                    ],
                    "text": [
                         "malaariasse"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "0f33495d-792e-4edd-bb98-25b1ab6cd3b4"
          },
          {
               "context": "Aastal 1347 sõdis Aragon Genovaga (kes omas suurt Logudoro piirkonda). Siis, alates aastast 1353, sõdis ta Arborea liidri Mariano IV-ga Cappai de Bas perekonnast, kuid ei suutnud alistada viimast giudicatot (Sardiinia põlisrahvaste kuningriigid) aastani 1409, kui Sardiinia lootused aragonlaste saarelt väljaajamiseks kustutas raske kaotus Sanluri lahingus. Aastal 1420 pärast Giudicato di Arborea hääbumist lõpetati Aragoni Sardiinia-vallutus ja kuninglik territoorium kattis esmakordselt pärast peaaegu sajandipikkust sõda terve saare. Sardiinia ja Korsika kuningriik säilitas oma eraldi iseloomu Aragoni krooni osana ja seda ei liidetud niisama Aragoni kuningriigiga. Võitluste ajal Arboreaga andis Pedro IV kuningriigile autonoomse seadusandliku võimu, mis oli üks Euroopa kõige levinumaid õigustraditsioone. Kuningriiki valitses kuninga nimel asekuningas. Kui aastal 1409 võitis Sitsiilia kuningas ja Aragoni pärija Martino Noorem viimast Sardiinia giudicatot, kuid suri siis Cagliaris pärijateta malaariasse, läks Sardiinia Aragoni krooni osana ühendatud Hispaaniale. Korsika, mida kunagi ei vallutatud, jäeti ametlikust tiitlist välja.",
               "question": "Kes valitses Sardiinia ja Korsika kuningriiki, kui see oli osaks Aragoni kuningriigist?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         848
                    ],
                    "text": [
                         "asekuningas"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "6d9111c6-959a-44fb-8f0b-abe8b8c20fdf"
          },
          {
               "context": "Aastal 1347 sõdis Aragon Genovaga (kes omas suurt Logudoro piirkonda). Siis, alates aastast 1353, sõdis ta Arborea liidri Mariano IV-ga Cappai de Bas perekonnast, kuid ei suutnud alistada viimast giudicatot (Sardiinia põlisrahvaste kuningriigid) aastani 1409, kui Sardiinia lootused aragonlaste saarelt väljaajamiseks kustutas raske kaotus Sanluri lahingus. Aastal 1420 pärast Giudicato di Arborea hääbumist lõpetati Aragoni Sardiinia-vallutus ja kuninglik territoorium kattis esmakordselt pärast peaaegu sajandipikkust sõda terve saare. Sardiinia ja Korsika kuningriik säilitas oma eraldi iseloomu Aragoni krooni osana ja seda ei liidetud niisama Aragoni kuningriigiga. Võitluste ajal Arboreaga andis Pedro IV kuningriigile autonoomse seadusandliku võimu, mis oli üks Euroopa kõige levinumaid õigustraditsioone. Kuningriiki valitses kuninga nimel asekuningas. Kui aastal 1409 võitis Sitsiilia kuningas ja Aragoni pärija Martino Noorem viimast Sardiinia giudicatot, kuid suri siis Cagliaris pärijateta malaariasse, läks Sardiinia Aragoni krooni osana ühendatud Hispaaniale. Korsika, mida kunagi ei vallutatud, jäeti ametlikust tiitlist välja.",
               "question": "Kui kaua kestis Aragoni sõda kogu Sardiinia oma valdusse saamiseks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         497
                    ],
                    "text": [
                         "peaaegu sajandipikkust"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "aa328572-6368-4698-bac2-a551635d0e7e"
          },
          {
               "context": "Aastal 1347 sõdis Aragon Genovaga (kes omas suurt Logudoro piirkonda). Siis, alates aastast 1353, sõdis ta Arborea liidri Mariano IV-ga Cappai de Bas perekonnast, kuid ei suutnud alistada viimast giudicatot (Sardiinia põlisrahvaste kuningriigid) aastani 1409, kui Sardiinia lootused aragonlaste saarelt väljaajamiseks kustutas raske kaotus Sanluri lahingus. Aastal 1420 pärast Giudicato di Arborea hääbumist lõpetati Aragoni Sardiinia-vallutus ja kuninglik territoorium kattis esmakordselt pärast peaaegu sajandipikkust sõda terve saare. Sardiinia ja Korsika kuningriik säilitas oma eraldi iseloomu Aragoni krooni osana ja seda ei liidetud niisama Aragoni kuningriigiga. Võitluste ajal Arboreaga andis Pedro IV kuningriigile autonoomse seadusandliku võimu, mis oli üks Euroopa kõige levinumaid õigustraditsioone. Kuningriiki valitses kuninga nimel asekuningas. Kui aastal 1409 võitis Sitsiilia kuningas ja Aragoni pärija Martino Noorem viimast Sardiinia giudicatot, kuid suri siis Cagliaris pärijateta malaariasse, läks Sardiinia Aragoni krooni osana ühendatud Hispaaniale. Korsika, mida kunagi ei vallutatud, jäeti ametlikust tiitlist välja.",
               "question": "Kui kaua kestis Aragoni sõda kogu Sardiinia oma valdusse saamiseks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         505
                    ],
                    "text": [
                         "sajandipikkust"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "aa328572-6368-4698-bac2-a551635d0e7e"
          },
          {
               "context": "Nelikliidu sõja tulemusel oli Savoia hertsog ja Piemonte valitseja Vittorio Amedeo II nõus andma Sitsiilia Austria Habsburgidele ning saama vastutasuks Sardiinia. Vahetus jõustus ametlikult Haagi rahuga 17. veebruaril 1720. Kuna Sardiinia kuningriik eksisteeris alates 14. sajandist, võimaldas vahetus Vittorio Amedeol säilitada kuningatiitel hoolimata Sitsiilia kaotusest. Vittorio Amedeo oli alguses vahetuse vastu ja jätkas aastani 1723 enda Sitsiilia kuningaks, mitte Sardiinia kuningaks, nimetamist.",
               "question": "Millal hakkas Vittorio Amedeo end Sardiinia kuningaks nimetama?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         435
                    ],
                    "text": [
                         "1723"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "431fb6a4-b62e-46af-87c4-402b3dacd722"
          },
          {
               "context": "Nelikliidu sõja tulemusel oli Savoia hertsog ja Piemonte valitseja Vittorio Amedeo II nõus andma Sitsiilia Austria Habsburgidele ning saama vastutasuks Sardiinia. Vahetus jõustus ametlikult Haagi rahuga 17. veebruaril 1720. Kuna Sardiinia kuningriik eksisteeris alates 14. sajandist, võimaldas vahetus Vittorio Amedeol säilitada kuningatiitel hoolimata Sitsiilia kaotusest. Vittorio Amedeo oli alguses vahetuse vastu ja jätkas aastani 1723 enda Sitsiilia kuningaks, mitte Sardiinia kuningaks, nimetamist.",
               "question": "Millal hakkas Vittorio Amedeo end Sardiinia kuningaks nimetama?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         427
                    ],
                    "text": [
                         "aastani 1723"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "431fb6a4-b62e-46af-87c4-402b3dacd722"
          },
          {
               "context": "Nelikliidu sõja tulemusel oli Savoia hertsog ja Piemonte valitseja Vittorio Amedeo II nõus andma Sitsiilia Austria Habsburgidele ning saama vastutasuks Sardiinia. Vahetus jõustus ametlikult Haagi rahuga 17. veebruaril 1720. Kuna Sardiinia kuningriik eksisteeris alates 14. sajandist, võimaldas vahetus Vittorio Amedeol säilitada kuningatiitel hoolimata Sitsiilia kaotusest. Vittorio Amedeo oli alguses vahetuse vastu ja jätkas aastani 1723 enda Sitsiilia kuningaks, mitte Sardiinia kuningaks, nimetamist.",
               "question": "Mis tiitli säilitamine õnnestus Vittorio Amedeol ka Sardiinia valitsejana?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         329
                    ],
                    "text": [
                         "kuningatiitel"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "cbeac623-f3dd-4bd4-b489-00d4245083ba"
          },
          {
               "context": "Nelikliidu sõja tulemusel oli Savoia hertsog ja Piemonte valitseja Vittorio Amedeo II nõus andma Sitsiilia Austria Habsburgidele ning saama vastutasuks Sardiinia. Vahetus jõustus ametlikult Haagi rahuga 17. veebruaril 1720. Kuna Sardiinia kuningriik eksisteeris alates 14. sajandist, võimaldas vahetus Vittorio Amedeol säilitada kuningatiitel hoolimata Sitsiilia kaotusest. Vittorio Amedeo oli alguses vahetuse vastu ja jätkas aastani 1723 enda Sitsiilia kuningaks, mitte Sardiinia kuningaks, nimetamist.",
               "question": "Mis aastal vahetasid valitsejad omavahel Sitsiilia ja Sardiinia?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         218
                    ],
                    "text": [
                         "1720"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "22bc124f-c30e-4b3a-a25f-8fa200eee171"
          },
          {
               "context": "Nelikliidu sõja tulemusel oli Savoia hertsog ja Piemonte valitseja Vittorio Amedeo II nõus andma Sitsiilia Austria Habsburgidele ning saama vastutasuks Sardiinia. Vahetus jõustus ametlikult Haagi rahuga 17. veebruaril 1720. Kuna Sardiinia kuningriik eksisteeris alates 14. sajandist, võimaldas vahetus Vittorio Amedeol säilitada kuningatiitel hoolimata Sitsiilia kaotusest. Vittorio Amedeo oli alguses vahetuse vastu ja jätkas aastani 1723 enda Sitsiilia kuningaks, mitte Sardiinia kuningaks, nimetamist.",
               "question": "Mis dünastiale läks Haagi rahuga Sitsiilia?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         115
                    ],
                    "text": [
                         "Habsburgidele"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "2e2688c0-e10f-4039-9173-b16620470b04"
          },
          {
               "context": "Nelikliidu sõja tulemusel oli Savoia hertsog ja Piemonte valitseja Vittorio Amedeo II nõus andma Sitsiilia Austria Habsburgidele ning saama vastutasuks Sardiinia. Vahetus jõustus ametlikult Haagi rahuga 17. veebruaril 1720. Kuna Sardiinia kuningriik eksisteeris alates 14. sajandist, võimaldas vahetus Vittorio Amedeol säilitada kuningatiitel hoolimata Sitsiilia kaotusest. Vittorio Amedeo oli alguses vahetuse vastu ja jätkas aastani 1723 enda Sitsiilia kuningaks, mitte Sardiinia kuningaks, nimetamist.",
               "question": "Mis dünastiale läks Haagi rahuga Sitsiilia?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         107
                    ],
                    "text": [
                         "Austria Habsburgidele"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "2e2688c0-e10f-4039-9173-b16620470b04"
          },
          {
               "context": "Nelikliidu sõja tulemusel oli Savoia hertsog ja Piemonte valitseja Vittorio Amedeo II nõus andma Sitsiilia Austria Habsburgidele ning saama vastutasuks Sardiinia. Vahetus jõustus ametlikult Haagi rahuga 17. veebruaril 1720. Kuna Sardiinia kuningriik eksisteeris alates 14. sajandist, võimaldas vahetus Vittorio Amedeol säilitada kuningatiitel hoolimata Sitsiilia kaotusest. Vittorio Amedeo oli alguses vahetuse vastu ja jätkas aastani 1723 enda Sitsiilia kuningaks, mitte Sardiinia kuningaks, nimetamist.",
               "question": "Millal sai Sardiinia kuningriik alguse?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         269
                    ],
                    "text": [
                         "14. sajandist"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "979e1e98-7265-4e89-ab30-a34c2465f332"
          },
          {
               "context": "Piemontet asustasid ajaloolise aja algul kelti-liguuri hõimud nagu tauriinid ja salassid. Hiljem alistusid nad roomlastele (u. 220 eKr), kes asutasid seal mitu kolooniat, sealhulgas Augusta Taurinorum (Torino) ja Eporedia (Ivrea). Pärast Lääne-Rooma riigi langust tungisid piirkonda korduvalt burgundid, goodid (5. sajandil), bütsantslased, langobardid (6. sajandil), frangid (773). 9.–10. sajandil oli veel sissetunge madjarite ja saratseenide poolt. Sel ajal jaotati Piemonte, Itaalia kuningriigi osana Saksa-Rooma riigi koosseisus, mitmeks margiks ja krahvkonnaks.",
               "question": "Millal tungisid Piemonte alale madjarid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         383
                    ],
                    "text": [
                         "9.–10. sajandil"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "17f4ff1e-4596-4764-8118-f93ba8411886"
          },
          {
               "context": "Piemontet asustasid ajaloolise aja algul kelti-liguuri hõimud nagu tauriinid ja salassid. Hiljem alistusid nad roomlastele (u. 220 eKr), kes asutasid seal mitu kolooniat, sealhulgas Augusta Taurinorum (Torino) ja Eporedia (Ivrea). Pärast Lääne-Rooma riigi langust tungisid piirkonda korduvalt burgundid, goodid (5. sajandil), bütsantslased, langobardid (6. sajandil), frangid (773). 9.–10. sajandil oli veel sissetunge madjarite ja saratseenide poolt. Sel ajal jaotati Piemonte, Itaalia kuningriigi osana Saksa-Rooma riigi koosseisus, mitmeks margiks ja krahvkonnaks.",
               "question": "Mis oli tänasele Torinole esialgu roomlaste poolt pandud nimi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         182
                    ],
                    "text": [
                         "Augusta Taurinorum"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "86dcae27-43a9-4347-ae9f-e6bd1db6eec9"
          },
          {
               "context": "Piemontet asustasid ajaloolise aja algul kelti-liguuri hõimud nagu tauriinid ja salassid. Hiljem alistusid nad roomlastele (u. 220 eKr), kes asutasid seal mitu kolooniat, sealhulgas Augusta Taurinorum (Torino) ja Eporedia (Ivrea). Pärast Lääne-Rooma riigi langust tungisid piirkonda korduvalt burgundid, goodid (5. sajandil), bütsantslased, langobardid (6. sajandil), frangid (773). 9.–10. sajandil oli veel sissetunge madjarite ja saratseenide poolt. Sel ajal jaotati Piemonte, Itaalia kuningriigi osana Saksa-Rooma riigi koosseisus, mitmeks margiks ja krahvkonnaks.",
               "question": "Millise kuningriigi koosseisu kuulus Piemonte 9.-10. sajandil?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         479
                    ],
                    "text": [
                         "Itaalia"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "be47d8f3-40ba-4509-a25a-635ab93b456a"
          },
          {
               "context": "Piemontet asustasid ajaloolise aja algul kelti-liguuri hõimud nagu tauriinid ja salassid. Hiljem alistusid nad roomlastele (u. 220 eKr), kes asutasid seal mitu kolooniat, sealhulgas Augusta Taurinorum (Torino) ja Eporedia (Ivrea). Pärast Lääne-Rooma riigi langust tungisid piirkonda korduvalt burgundid, goodid (5. sajandil), bütsantslased, langobardid (6. sajandil), frangid (773). 9.–10. sajandil oli veel sissetunge madjarite ja saratseenide poolt. Sel ajal jaotati Piemonte, Itaalia kuningriigi osana Saksa-Rooma riigi koosseisus, mitmeks margiks ja krahvkonnaks.",
               "question": "Millise kuningriigi koosseisu kuulus Piemonte 9.-10. sajandil?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         479
                    ],
                    "text": [
                         "Itaalia kuningriigi"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "be47d8f3-40ba-4509-a25a-635ab93b456a"
          },
          {
               "context": "Piemontet asustasid ajaloolise aja algul kelti-liguuri hõimud nagu tauriinid ja salassid. Hiljem alistusid nad roomlastele (u. 220 eKr), kes asutasid seal mitu kolooniat, sealhulgas Augusta Taurinorum (Torino) ja Eporedia (Ivrea). Pärast Lääne-Rooma riigi langust tungisid piirkonda korduvalt burgundid, goodid (5. sajandil), bütsantslased, langobardid (6. sajandil), frangid (773). 9.–10. sajandil oli veel sissetunge madjarite ja saratseenide poolt. Sel ajal jaotati Piemonte, Itaalia kuningriigi osana Saksa-Rooma riigi koosseisus, mitmeks margiks ja krahvkonnaks.",
               "question": "Millal tungisid Piemonte piirkonda frangid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         377
                    ],
                    "text": [
                         "773"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "e782e5b5-0def-44a6-8227-be790ee6667e"
          },
          {
               "context": "Piemontet asustasid ajaloolise aja algul kelti-liguuri hõimud nagu tauriinid ja salassid. Hiljem alistusid nad roomlastele (u. 220 eKr), kes asutasid seal mitu kolooniat, sealhulgas Augusta Taurinorum (Torino) ja Eporedia (Ivrea). Pärast Lääne-Rooma riigi langust tungisid piirkonda korduvalt burgundid, goodid (5. sajandil), bütsantslased, langobardid (6. sajandil), frangid (773). 9.–10. sajandil oli veel sissetunge madjarite ja saratseenide poolt. Sel ajal jaotati Piemonte, Itaalia kuningriigi osana Saksa-Rooma riigi koosseisus, mitmeks margiks ja krahvkonnaks.",
               "question": "Missuguseid haldusüksusi loodi Piemontes 9.-10. sajandil?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         543
                    ],
                    "text": [
                         "margiks ja krahvkonnaks"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "eda43145-2bba-496a-a6fe-1193b2e797b6"
          },
          {
               "context": "Aastal 1792 ühines Piemonte-Sardiinia Esimese koalitsiooniga Prantsuse vabariigi vastu, kuid löödi aastal 1796 Napoleoni poolt ja sunniti sõlmima ebasoodne Pariisi rahu (1796), mis andis Prantsuse armeele vaba läbipääsu läbi Piemonte. 6. detsembril 1798 okupeeris Joubert Torino ning sundis Carlo Emanuele IV troonist loobuma ja Sardiinia saarele lahkuma. Ajutine valitsus hääletas Piemonte Prantsusmaaga ühendamise poolt. Aastal 1799 okupeerisid Austria-Vene väed lühikeseks ajaks linna, kuid Marengo lahinguga (1800) taastasid prantslased kontrolli. Sardiinia saar jäi prantslaste käeulatusest kogu ülejäänud sõjaajaks välja.",
               "question": "Kuhu lahkus Carlo Emanuele IV pärast Torino okupeerimist detsembris 1798?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         329
                    ],
                    "text": [
                         "Sardiinia saarele"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "330a0b53-6301-4025-a87a-8239fc110a71"
          },
          {
               "context": "Aastal 1792 ühines Piemonte-Sardiinia Esimese koalitsiooniga Prantsuse vabariigi vastu, kuid löödi aastal 1796 Napoleoni poolt ja sunniti sõlmima ebasoodne Pariisi rahu (1796), mis andis Prantsuse armeele vaba läbipääsu läbi Piemonte. 6. detsembril 1798 okupeeris Joubert Torino ning sundis Carlo Emanuele IV troonist loobuma ja Sardiinia saarele lahkuma. Ajutine valitsus hääletas Piemonte Prantsusmaaga ühendamise poolt. Aastal 1799 okupeerisid Austria-Vene väed lühikeseks ajaks linna, kuid Marengo lahinguga (1800) taastasid prantslased kontrolli. Sardiinia saar jäi prantslaste käeulatusest kogu ülejäänud sõjaajaks välja.",
               "question": "Kuhu lahkus Carlo Emanuele IV pärast Torino okupeerimist detsembris 1798?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         28
                    ],
                    "text": [
                         "Sardiinia"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "330a0b53-6301-4025-a87a-8239fc110a71"
          },
          {
               "context": "Aastal 1792 ühines Piemonte-Sardiinia Esimese koalitsiooniga Prantsuse vabariigi vastu, kuid löödi aastal 1796 Napoleoni poolt ja sunniti sõlmima ebasoodne Pariisi rahu (1796), mis andis Prantsuse armeele vaba läbipääsu läbi Piemonte. 6. detsembril 1798 okupeeris Joubert Torino ning sundis Carlo Emanuele IV troonist loobuma ja Sardiinia saarele lahkuma. Ajutine valitsus hääletas Piemonte Prantsusmaaga ühendamise poolt. Aastal 1799 okupeerisid Austria-Vene väed lühikeseks ajaks linna, kuid Marengo lahinguga (1800) taastasid prantslased kontrolli. Sardiinia saar jäi prantslaste käeulatusest kogu ülejäänud sõjaajaks välja.",
               "question": "Millal vallutas Prantsusmaa Piemonte Austria ja Vene vägede käest tagasi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         513
                    ],
                    "text": [
                         "1800"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "f48097e2-68a6-4d62-a8d5-5cbec0bf18cb"
          },
          {
               "context": "Aastal 1792 ühines Piemonte-Sardiinia Esimese koalitsiooniga Prantsuse vabariigi vastu, kuid löödi aastal 1796 Napoleoni poolt ja sunniti sõlmima ebasoodne Pariisi rahu (1796), mis andis Prantsuse armeele vaba läbipääsu läbi Piemonte. 6. detsembril 1798 okupeeris Joubert Torino ning sundis Carlo Emanuele IV troonist loobuma ja Sardiinia saarele lahkuma. Ajutine valitsus hääletas Piemonte Prantsusmaaga ühendamise poolt. Aastal 1799 okupeerisid Austria-Vene väed lühikeseks ajaks linna, kuid Marengo lahinguga (1800) taastasid prantslased kontrolli. Sardiinia saar jäi prantslaste käeulatusest kogu ülejäänud sõjaajaks välja.",
               "question": "Millise alliansi osana seisis Sardiinia 1792. aastal Prantsusmaale vastu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         38
                    ],
                    "text": [
                         "Esimese koalitsiooniga"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "c508a489-b844-4a53-8023-6b73ed797539"
          },
          {
               "context": "Aastal 1792 ühines Piemonte-Sardiinia Esimese koalitsiooniga Prantsuse vabariigi vastu, kuid löödi aastal 1796 Napoleoni poolt ja sunniti sõlmima ebasoodne Pariisi rahu (1796), mis andis Prantsuse armeele vaba läbipääsu läbi Piemonte. 6. detsembril 1798 okupeeris Joubert Torino ning sundis Carlo Emanuele IV troonist loobuma ja Sardiinia saarele lahkuma. Ajutine valitsus hääletas Piemonte Prantsusmaaga ühendamise poolt. Aastal 1799 okupeerisid Austria-Vene väed lühikeseks ajaks linna, kuid Marengo lahinguga (1800) taastasid prantslased kontrolli. Sardiinia saar jäi prantslaste käeulatusest kogu ülejäänud sõjaajaks välja.",
               "question": "Millise alliansi osana seisis Sardiinia 1792. aastal Prantsusmaale vastu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         38
                    ],
                    "text": [
                         "Esimese koalitsiooniga Prantsuse vabariigi vastu"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "c508a489-b844-4a53-8023-6b73ed797539"
          },
          {
               "context": "Aastal 1792 ühines Piemonte-Sardiinia Esimese koalitsiooniga Prantsuse vabariigi vastu, kuid löödi aastal 1796 Napoleoni poolt ja sunniti sõlmima ebasoodne Pariisi rahu (1796), mis andis Prantsuse armeele vaba läbipääsu läbi Piemonte. 6. detsembril 1798 okupeeris Joubert Torino ning sundis Carlo Emanuele IV troonist loobuma ja Sardiinia saarele lahkuma. Ajutine valitsus hääletas Piemonte Prantsusmaaga ühendamise poolt. Aastal 1799 okupeerisid Austria-Vene väed lühikeseks ajaks linna, kuid Marengo lahinguga (1800) taastasid prantslased kontrolli. Sardiinia saar jäi prantslaste käeulatusest kogu ülejäänud sõjaajaks välja.",
               "question": "Millise kokkuleppe järgi võis Prantsusmaa sõjavägi läbi Piemonte liikuda?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         156
                    ],
                    "text": [
                         "Pariisi rahu"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "67ea2e56-9554-4408-8f61-78a3ce372e57"
          },
          {
               "context": "Aastal 1792 ühines Piemonte-Sardiinia Esimese koalitsiooniga Prantsuse vabariigi vastu, kuid löödi aastal 1796 Napoleoni poolt ja sunniti sõlmima ebasoodne Pariisi rahu (1796), mis andis Prantsuse armeele vaba läbipääsu läbi Piemonte. 6. detsembril 1798 okupeeris Joubert Torino ning sundis Carlo Emanuele IV troonist loobuma ja Sardiinia saarele lahkuma. Ajutine valitsus hääletas Piemonte Prantsusmaaga ühendamise poolt. Aastal 1799 okupeerisid Austria-Vene väed lühikeseks ajaks linna, kuid Marengo lahinguga (1800) taastasid prantslased kontrolli. Sardiinia saar jäi prantslaste käeulatusest kogu ülejäänud sõjaajaks välja.",
               "question": "Milline väejuht sundis Carlo Emanuele IV troonist loobuma?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         264
                    ],
                    "text": [
                         "Joubert"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "672b1137-9b69-4437-b3c2-8f3faddfa411"
          },
          {
               "context": "Aastal 1814 kuningriik taastati ja seda suurendati endise Genova vabariigi, äsjase hertsogkonna lisamisega, ja seda võeti kui puhverriiki Prantsusmaa vastu. See kinnitati Viini kongressi otsustega. Reaktsioonina pärast Napoleoni valitsesid riiki konservatiivsed monarhid: Vittorio Emanuele I (1802–21), Carlo Felice (1821–31) ja Carlo Alberto (1831–49), kes võitles oma väeosa juhina Trocadero lahingus, mis seadis reaktsioonilise Fernando VII Hispaania troonile. Vittorio Emanuele I tühistas kogu Napoleoni koodeksi ning andis maad ja võimu tagasi aadlile ja kirikule. See reaktsiooniline poliitika läks nii kaugele, et põlati isegi prantslaste ehitatud maanteede kasutamist. Need muudatused iseloomustasid Piemontet. Sardiinia kuningriik industrialiseerus aastast 1830 alates. Konstitutsioon, Statuto Albertino, kehtestati revolutsioonide aastal 1848 liberaalide surve all, ja sama surve all kuulutas Carlo Alberto sõja Austriale. Pärast algset edu sõjaõnn pöördus ja Carlo Alberto kaotas marssal Josef Radetzkyle Custozza lahingus.",
               "question": "Kes mõjutasid Carlo Albertot ründama Austriat?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         853
                    ],
                    "text": [
                         "liberaalide"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "f86296dd-bff1-4c97-860d-870916ea5e4e"
          },
          {
               "context": "Aastal 1814 kuningriik taastati ja seda suurendati endise Genova vabariigi, äsjase hertsogkonna lisamisega, ja seda võeti kui puhverriiki Prantsusmaa vastu. See kinnitati Viini kongressi otsustega. Reaktsioonina pärast Napoleoni valitsesid riiki konservatiivsed monarhid: Vittorio Emanuele I (1802–21), Carlo Felice (1821–31) ja Carlo Alberto (1831–49), kes võitles oma väeosa juhina Trocadero lahingus, mis seadis reaktsioonilise Fernando VII Hispaania troonile. Vittorio Emanuele I tühistas kogu Napoleoni koodeksi ning andis maad ja võimu tagasi aadlile ja kirikule. See reaktsiooniline poliitika läks nii kaugele, et põlati isegi prantslaste ehitatud maanteede kasutamist. Need muudatused iseloomustasid Piemontet. Sardiinia kuningriik industrialiseerus aastast 1830 alates. Konstitutsioon, Statuto Albertino, kehtestati revolutsioonide aastal 1848 liberaalide surve all, ja sama surve all kuulutas Carlo Alberto sõja Austriale. Pärast algset edu sõjaõnn pöördus ja Carlo Alberto kaotas marssal Josef Radetzkyle Custozza lahingus.",
               "question": "Milline monarh taastas aadli ja kiriku omandiõigused maale?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         272
                    ],
                    "text": [
                         "Vittorio Emanuele I"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "e0d52756-cbca-4f15-a9c3-f0d72a57f0b5"
          },
          {
               "context": "Aastal 1814 kuningriik taastati ja seda suurendati endise Genova vabariigi, äsjase hertsogkonna lisamisega, ja seda võeti kui puhverriiki Prantsusmaa vastu. See kinnitati Viini kongressi otsustega. Reaktsioonina pärast Napoleoni valitsesid riiki konservatiivsed monarhid: Vittorio Emanuele I (1802–21), Carlo Felice (1821–31) ja Carlo Alberto (1831–49), kes võitles oma väeosa juhina Trocadero lahingus, mis seadis reaktsioonilise Fernando VII Hispaania troonile. Vittorio Emanuele I tühistas kogu Napoleoni koodeksi ning andis maad ja võimu tagasi aadlile ja kirikule. See reaktsiooniline poliitika läks nii kaugele, et põlati isegi prantslaste ehitatud maanteede kasutamist. Need muudatused iseloomustasid Piemontet. Sardiinia kuningriik industrialiseerus aastast 1830 alates. Konstitutsioon, Statuto Albertino, kehtestati revolutsioonide aastal 1848 liberaalide surve all, ja sama surve all kuulutas Carlo Alberto sõja Austriale. Pärast algset edu sõjaõnn pöördus ja Carlo Alberto kaotas marssal Josef Radetzkyle Custozza lahingus.",
               "question": "Millise monarhi panus sõjamehena aitas Hispaania troonile Fernando VII?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         329
                    ],
                    "text": [
                         "Carlo Alberto"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "1332eb87-cbd8-4eb1-a740-0e0690fc5106"
          },
          {
               "context": "Aastal 1814 kuningriik taastati ja seda suurendati endise Genova vabariigi, äsjase hertsogkonna lisamisega, ja seda võeti kui puhverriiki Prantsusmaa vastu. See kinnitati Viini kongressi otsustega. Reaktsioonina pärast Napoleoni valitsesid riiki konservatiivsed monarhid: Vittorio Emanuele I (1802–21), Carlo Felice (1821–31) ja Carlo Alberto (1831–49), kes võitles oma väeosa juhina Trocadero lahingus, mis seadis reaktsioonilise Fernando VII Hispaania troonile. Vittorio Emanuele I tühistas kogu Napoleoni koodeksi ning andis maad ja võimu tagasi aadlile ja kirikule. See reaktsiooniline poliitika läks nii kaugele, et põlati isegi prantslaste ehitatud maanteede kasutamist. Need muudatused iseloomustasid Piemontet. Sardiinia kuningriik industrialiseerus aastast 1830 alates. Konstitutsioon, Statuto Albertino, kehtestati revolutsioonide aastal 1848 liberaalide surve all, ja sama surve all kuulutas Carlo Alberto sõja Austriale. Pärast algset edu sõjaõnn pöördus ja Carlo Alberto kaotas marssal Josef Radetzkyle Custozza lahingus.",
               "question": "Mis aastatel valitses Carlo Felice?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         317
                    ],
                    "text": [
                         "1821–31"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "e74b5165-ea1a-4fec-aa76-a9f27a9a0bb2"
          },
          {
               "context": "Aastal 1814 kuningriik taastati ja seda suurendati endise Genova vabariigi, äsjase hertsogkonna lisamisega, ja seda võeti kui puhverriiki Prantsusmaa vastu. See kinnitati Viini kongressi otsustega. Reaktsioonina pärast Napoleoni valitsesid riiki konservatiivsed monarhid: Vittorio Emanuele I (1802–21), Carlo Felice (1821–31) ja Carlo Alberto (1831–49), kes võitles oma väeosa juhina Trocadero lahingus, mis seadis reaktsioonilise Fernando VII Hispaania troonile. Vittorio Emanuele I tühistas kogu Napoleoni koodeksi ning andis maad ja võimu tagasi aadlile ja kirikule. See reaktsiooniline poliitika läks nii kaugele, et põlati isegi prantslaste ehitatud maanteede kasutamist. Need muudatused iseloomustasid Piemontet. Sardiinia kuningriik industrialiseerus aastast 1830 alates. Konstitutsioon, Statuto Albertino, kehtestati revolutsioonide aastal 1848 liberaalide surve all, ja sama surve all kuulutas Carlo Alberto sõja Austriale. Pärast algset edu sõjaõnn pöördus ja Carlo Alberto kaotas marssal Josef Radetzkyle Custozza lahingus.",
               "question": "Milline hertsogkond liideti Sardiinia kuningriigiga 1814. aastal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         58
                    ],
                    "text": [
                         "Genova"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "a683b966-0f4e-4aa2-9750-c4f910c5076e"
          },
          {
               "context": "Aastal 1859 liitus Prantsusmaa Sardiinia kuningriigiga sõjas Austria vastu, Austria-Sardiinia sõda. Napoleon III ei pidanud oma lubadust Cavourile võidelda, kuni kogu Lombardia-Veneetsia kuningriik on vallutatud. Pärast veriseid Magenta ja Solferino lahinguid, mõlemad Prantsusmaale võidukad, pidas Napoleon sõja jätkamist liiga kulukaks ja tegi eraldirahu Cavouri selja taga, millega pidi loovutatama ainult Lombardia. Kuna Austria valitsus ei nõustunud loovutama jalatäitki maad Sardiinia kuningriigile, lepiti kokku loovutada Lombardia Napoleonile, kes omakorda loovutas territooriumi Sardiinia kuningriigile, et hoiduda kaotanud austerlastele piinlikkuse valmistamisest. Cavour lahkus vihaselt ametist, kui sai selgeks, et Vittorio Emanuele nõustub tehinguga.",
               "question": "Kes vahendas Lombardia üleminekut Austrialt Sardiiniale?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         539
                    ],
                    "text": [
                         "Napoleonile"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "7fe1c33f-8a02-4dc3-8216-8612ac7ac80a"
          },
          {
               "context": "Aastal 1859 liitus Prantsusmaa Sardiinia kuningriigiga sõjas Austria vastu, Austria-Sardiinia sõda. Napoleon III ei pidanud oma lubadust Cavourile võidelda, kuni kogu Lombardia-Veneetsia kuningriik on vallutatud. Pärast veriseid Magenta ja Solferino lahinguid, mõlemad Prantsusmaale võidukad, pidas Napoleon sõja jätkamist liiga kulukaks ja tegi eraldirahu Cavouri selja taga, millega pidi loovutatama ainult Lombardia. Kuna Austria valitsus ei nõustunud loovutama jalatäitki maad Sardiinia kuningriigile, lepiti kokku loovutada Lombardia Napoleonile, kes omakorda loovutas territooriumi Sardiinia kuningriigile, et hoiduda kaotanud austerlastele piinlikkuse valmistamisest. Cavour lahkus vihaselt ametist, kui sai selgeks, et Vittorio Emanuele nõustub tehinguga.",
               "question": "Kelle vastu sõdisid prantslased ja sardiinlased koos aastal 1859?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         61
                    ],
                    "text": [
                         "Austria"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "4a9b48e1-48f9-4d02-953b-3d1e8f44f36c"
          },
          {
               "context": "Aastal 1859 liitus Prantsusmaa Sardiinia kuningriigiga sõjas Austria vastu, Austria-Sardiinia sõda. Napoleon III ei pidanud oma lubadust Cavourile võidelda, kuni kogu Lombardia-Veneetsia kuningriik on vallutatud. Pärast veriseid Magenta ja Solferino lahinguid, mõlemad Prantsusmaale võidukad, pidas Napoleon sõja jätkamist liiga kulukaks ja tegi eraldirahu Cavouri selja taga, millega pidi loovutatama ainult Lombardia. Kuna Austria valitsus ei nõustunud loovutama jalatäitki maad Sardiinia kuningriigile, lepiti kokku loovutada Lombardia Napoleonile, kes omakorda loovutas territooriumi Sardiinia kuningriigile, et hoiduda kaotanud austerlastele piinlikkuse valmistamisest. Cavour lahkus vihaselt ametist, kui sai selgeks, et Vittorio Emanuele nõustub tehinguga.",
               "question": "Kes võitis Magenta lahingu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         269
                    ],
                    "text": [
                         "Prantsusmaale"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "80f9f257-aeff-452f-a8ce-e1c9a0dff741"
          },
          {
               "context": "Aastal 1859 liitus Prantsusmaa Sardiinia kuningriigiga sõjas Austria vastu, Austria-Sardiinia sõda. Napoleon III ei pidanud oma lubadust Cavourile võidelda, kuni kogu Lombardia-Veneetsia kuningriik on vallutatud. Pärast veriseid Magenta ja Solferino lahinguid, mõlemad Prantsusmaale võidukad, pidas Napoleon sõja jätkamist liiga kulukaks ja tegi eraldirahu Cavouri selja taga, millega pidi loovutatama ainult Lombardia. Kuna Austria valitsus ei nõustunud loovutama jalatäitki maad Sardiinia kuningriigile, lepiti kokku loovutada Lombardia Napoleonile, kes omakorda loovutas territooriumi Sardiinia kuningriigile, et hoiduda kaotanud austerlastele piinlikkuse valmistamisest. Cavour lahkus vihaselt ametist, kui sai selgeks, et Vittorio Emanuele nõustub tehinguga.",
               "question": "Mis emotsioonidega Cavour oma ametist lahkus?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         689
                    ],
                    "text": [
                         "vihaselt"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "630cdee7-2827-4680-aa01-a5964ce29311"
          },
          {
               "context": "Aastal 1859 liitus Prantsusmaa Sardiinia kuningriigiga sõjas Austria vastu, Austria-Sardiinia sõda. Napoleon III ei pidanud oma lubadust Cavourile võidelda, kuni kogu Lombardia-Veneetsia kuningriik on vallutatud. Pärast veriseid Magenta ja Solferino lahinguid, mõlemad Prantsusmaale võidukad, pidas Napoleon sõja jätkamist liiga kulukaks ja tegi eraldirahu Cavouri selja taga, millega pidi loovutatama ainult Lombardia. Kuna Austria valitsus ei nõustunud loovutama jalatäitki maad Sardiinia kuningriigile, lepiti kokku loovutada Lombardia Napoleonile, kes omakorda loovutas territooriumi Sardiinia kuningriigile, et hoiduda kaotanud austerlastele piinlikkuse valmistamisest. Cavour lahkus vihaselt ametist, kui sai selgeks, et Vittorio Emanuele nõustub tehinguga.",
               "question": "Miks Napoleon III otsustas sõjapidamise Austriaga katkestada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         293
                    ],
                    "text": [
                         "pidas Napoleon sõja jätkamist liiga kulukaks"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "53edefda-d10e-4167-b784-e2678e75841c"
          },
          {
               "context": "Aastal 1859 liitus Prantsusmaa Sardiinia kuningriigiga sõjas Austria vastu, Austria-Sardiinia sõda. Napoleon III ei pidanud oma lubadust Cavourile võidelda, kuni kogu Lombardia-Veneetsia kuningriik on vallutatud. Pärast veriseid Magenta ja Solferino lahinguid, mõlemad Prantsusmaale võidukad, pidas Napoleon sõja jätkamist liiga kulukaks ja tegi eraldirahu Cavouri selja taga, millega pidi loovutatama ainult Lombardia. Kuna Austria valitsus ei nõustunud loovutama jalatäitki maad Sardiinia kuningriigile, lepiti kokku loovutada Lombardia Napoleonile, kes omakorda loovutas territooriumi Sardiinia kuningriigile, et hoiduda kaotanud austerlastele piinlikkuse valmistamisest. Cavour lahkus vihaselt ametist, kui sai selgeks, et Vittorio Emanuele nõustub tehinguga.",
               "question": "Miks Napoleon III otsustas sõjapidamise Austriaga katkestada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         308
                    ],
                    "text": [
                         "sõja jätkamist liiga kulukaks"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "53edefda-d10e-4167-b784-e2678e75841c"
          },
          {
               "context": "Aastal 1859 liitus Prantsusmaa Sardiinia kuningriigiga sõjas Austria vastu, Austria-Sardiinia sõda. Napoleon III ei pidanud oma lubadust Cavourile võidelda, kuni kogu Lombardia-Veneetsia kuningriik on vallutatud. Pärast veriseid Magenta ja Solferino lahinguid, mõlemad Prantsusmaale võidukad, pidas Napoleon sõja jätkamist liiga kulukaks ja tegi eraldirahu Cavouri selja taga, millega pidi loovutatama ainult Lombardia. Kuna Austria valitsus ei nõustunud loovutama jalatäitki maad Sardiinia kuningriigile, lepiti kokku loovutada Lombardia Napoleonile, kes omakorda loovutas territooriumi Sardiinia kuningriigile, et hoiduda kaotanud austerlastele piinlikkuse valmistamisest. Cavour lahkus vihaselt ametist, kui sai selgeks, et Vittorio Emanuele nõustub tehinguga.",
               "question": "Miks Napoleon III otsustas sõjapidamise Austriaga katkestada?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         323
                    ],
                    "text": [
                         "liiga kulukaks"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "53edefda-d10e-4167-b784-e2678e75841c"
          },
          {
               "context": "17. märtsil 1861 kuulutati parlamendi poolt välja Itaalia kuningriik, ratifitseerides nii kõigi teiste Itaalia riikide annekteerimise Piemonte poolt. Kuningriigi asutused ja seadused laienesid kiiresti kogu Itaaliale, kaotades julmalt teiste piirkondade juhtorganid. Piemontest sai kõige domineerivam ja rikkam piirkond Itaalias ja selle pealinn Torino jäi Itaalia pealinnaks aastani 1865, kui pealinn viidi Firenzesse; kuid seevastu tekkis kogu poolsaarel palju rahutusi, eriti Lõuna-Itaalias. Savoia dünastia valitses Itaaliat aastani 1946, kui Itaalia kuulutati vabariigiks.",
               "question": "Millal lõppes Savoia dünastia võim Itaalias?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         529
                    ],
                    "text": [
                         "aastani 1946"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "b8c3be48-ecfb-4511-b73e-73c89b675617"
          },
          {
               "context": "17. märtsil 1861 kuulutati parlamendi poolt välja Itaalia kuningriik, ratifitseerides nii kõigi teiste Itaalia riikide annekteerimise Piemonte poolt. Kuningriigi asutused ja seadused laienesid kiiresti kogu Itaaliale, kaotades julmalt teiste piirkondade juhtorganid. Piemontest sai kõige domineerivam ja rikkam piirkond Itaalias ja selle pealinn Torino jäi Itaalia pealinnaks aastani 1865, kui pealinn viidi Firenzesse; kuid seevastu tekkis kogu poolsaarel palju rahutusi, eriti Lõuna-Itaalias. Savoia dünastia valitses Itaaliat aastani 1946, kui Itaalia kuulutati vabariigiks.",
               "question": "Millal lõppes Savoia dünastia võim Itaalias?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         537
                    ],
                    "text": [
                         "1946"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "b8c3be48-ecfb-4511-b73e-73c89b675617"
          },
          {
               "context": "17. märtsil 1861 kuulutati parlamendi poolt välja Itaalia kuningriik, ratifitseerides nii kõigi teiste Itaalia riikide annekteerimise Piemonte poolt. Kuningriigi asutused ja seadused laienesid kiiresti kogu Itaaliale, kaotades julmalt teiste piirkondade juhtorganid. Piemontest sai kõige domineerivam ja rikkam piirkond Itaalias ja selle pealinn Torino jäi Itaalia pealinnaks aastani 1865, kui pealinn viidi Firenzesse; kuid seevastu tekkis kogu poolsaarel palju rahutusi, eriti Lõuna-Itaalias. Savoia dünastia valitses Itaaliat aastani 1946, kui Itaalia kuulutati vabariigiks.",
               "question": "Milline piirkond annekteeris kõik teised Itaalia piirkonnad?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         134
                    ],
                    "text": [
                         "Piemonte"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "f1b7d9b8-7099-4226-91d8-4bf438d36c83"
          },
          {
               "context": "17. märtsil 1861 kuulutati parlamendi poolt välja Itaalia kuningriik, ratifitseerides nii kõigi teiste Itaalia riikide annekteerimise Piemonte poolt. Kuningriigi asutused ja seadused laienesid kiiresti kogu Itaaliale, kaotades julmalt teiste piirkondade juhtorganid. Piemontest sai kõige domineerivam ja rikkam piirkond Itaalias ja selle pealinn Torino jäi Itaalia pealinnaks aastani 1865, kui pealinn viidi Firenzesse; kuid seevastu tekkis kogu poolsaarel palju rahutusi, eriti Lõuna-Itaalias. Savoia dünastia valitses Itaaliat aastani 1946, kui Itaalia kuulutati vabariigiks.",
               "question": "Mis aastal sai Firenze Itaalia pealinnaks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         384
                    ],
                    "text": [
                         "1865"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "20507e6f-b80a-4251-b8da-8ebf3411f152"
          },
          {
               "context": "17. märtsil 1861 kuulutati parlamendi poolt välja Itaalia kuningriik, ratifitseerides nii kõigi teiste Itaalia riikide annekteerimise Piemonte poolt. Kuningriigi asutused ja seadused laienesid kiiresti kogu Itaaliale, kaotades julmalt teiste piirkondade juhtorganid. Piemontest sai kõige domineerivam ja rikkam piirkond Itaalias ja selle pealinn Torino jäi Itaalia pealinnaks aastani 1865, kui pealinn viidi Firenzesse; kuid seevastu tekkis kogu poolsaarel palju rahutusi, eriti Lõuna-Itaalias. Savoia dünastia valitses Itaaliat aastani 1946, kui Itaalia kuulutati vabariigiks.",
               "question": "Mis aastal sai Firenze Itaalia pealinnaks?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         376
                    ],
                    "text": [
                         "aastani 1865"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "20507e6f-b80a-4251-b8da-8ebf3411f152"
          },
          {
               "context": "17. märtsil 1861 kuulutati parlamendi poolt välja Itaalia kuningriik, ratifitseerides nii kõigi teiste Itaalia riikide annekteerimise Piemonte poolt. Kuningriigi asutused ja seadused laienesid kiiresti kogu Itaaliale, kaotades julmalt teiste piirkondade juhtorganid. Piemontest sai kõige domineerivam ja rikkam piirkond Itaalias ja selle pealinn Torino jäi Itaalia pealinnaks aastani 1865, kui pealinn viidi Firenzesse; kuid seevastu tekkis kogu poolsaarel palju rahutusi, eriti Lõuna-Itaalias. Savoia dünastia valitses Itaaliat aastani 1946, kui Itaalia kuulutati vabariigiks.",
               "question": "Millises Itaalia piirkonnas oli kõige enam rahvarahutusi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         479
                    ],
                    "text": [
                         "Lõuna-Itaalias"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "e9babb50-71cb-4fe6-9bf6-4549cf0e815d"
          },
          {
               "context": "17. märtsil 1861 kuulutati parlamendi poolt välja Itaalia kuningriik, ratifitseerides nii kõigi teiste Itaalia riikide annekteerimise Piemonte poolt. Kuningriigi asutused ja seadused laienesid kiiresti kogu Itaaliale, kaotades julmalt teiste piirkondade juhtorganid. Piemontest sai kõige domineerivam ja rikkam piirkond Itaalias ja selle pealinn Torino jäi Itaalia pealinnaks aastani 1865, kui pealinn viidi Firenzesse; kuid seevastu tekkis kogu poolsaarel palju rahutusi, eriti Lõuna-Itaalias. Savoia dünastia valitses Itaaliat aastani 1946, kui Itaalia kuulutati vabariigiks.",
               "question": "Mis oli Piemonte piirkonna pealinn?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         346
                    ],
                    "text": [
                         "Torino"
                    ]
               },
               "title": "Sardiinia kuningriik",
               "id": "74693820-af6b-4cbe-94ca-e389e9db10c5"
          },
          {
               "context": "Veenus on Maa tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosneb rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel.",
               "question": "Millist elementi leidub Veenuse atmosfääris kõige enam?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         274
                    ],
                    "text": [
                         "süsihappegaasist"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "e83c76e0-a35b-4694-a37c-32a0fd7f2a7a"
          },
          {
               "context": "Veenus on Maa tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosneb rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel.",
               "question": "Mis nimetusega nimetatakse Veenust tema Maa-sarnaste mõõtmete ja gravitatsiooni tõttu?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         56
                    ],
                    "text": [
                         "Maa kurjaks kaksikuks"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "25c6a7eb-9479-4b8e-a75a-f7ff67e0ec6b"
          },
          {
               "context": "Veenus on Maa tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosneb rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel.",
               "question": "Kui palju tugevamat survet avaldab Veenuse atmosfäär planeedi pinnale, võrreldes Maaga?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         339
                    ],
                    "text": [
                         "92 korda suurem"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "6cc1b30e-4f94-40d8-9a34-9158954a6066"
          },
          {
               "context": "Veenus on Maa tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosneb rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel.",
               "question": "Kui palju tugevamat survet avaldab Veenuse atmosfäär planeedi pinnale, võrreldes Maaga?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         339
                    ],
                    "text": [
                         "92 korda"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "6cc1b30e-4f94-40d8-9a34-9158954a6066"
          },
          {
               "context": "Veenus on Maa tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosneb rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel.",
               "question": "Milline on keskmine temperatuur Veenusel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         384
                    ],
                    "text": [
                         "735 K (462 °C)"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "d5fdf3ed-5f7e-458f-aae4-6a27b23e9569"
          },
          {
               "context": "Veenus on Maa tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosneb rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel.",
               "question": "Milline on keskmine temperatuur Veenusel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         384
                    ],
                    "text": [
                         "735 K"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "d5fdf3ed-5f7e-458f-aae4-6a27b23e9569"
          },
          {
               "context": "Veenus on Maa tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosneb rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel.",
               "question": "Milline on keskmine temperatuur Veenusel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         391
                    ],
                    "text": [
                         "462 °C"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "d5fdf3ed-5f7e-458f-aae4-6a27b23e9569"
          },
          {
               "context": "Veenus on Maa tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosneb rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel.",
               "question": "Mis on Veenuse pilvede peamine komponent?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         543
                    ],
                    "text": [
                         "väävelhappest"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "fd80b6f4-165b-4739-9ca7-d33e609ba3e4"
          },
          {
               "context": "Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat \"kontinenti\", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes Austraalia-suurune. Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui Lõuna-Ameerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – Lada maa.",
               "question": "Millise Maa kontinendiga sarnane on Veenuse Ishtari maa pindala?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         287
                    ],
                    "text": [
                         "Austraalia-suurune"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "e21d6a7d-8f70-49ef-b99d-3eb437cfef63"
          },
          {
               "context": "Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat \"kontinenti\", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes Austraalia-suurune. Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui Lõuna-Ameerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – Lada maa.",
               "question": "Kus pool ekvaatorit asub Veenusel armastusjumalanna järgi nimetatud kontinent?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         155
                    ],
                    "text": [
                         "lõuna pool"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "ed830f62-2aae-4924-996e-8035fc8bb150"
          },
          {
               "context": "Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat \"kontinenti\", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes Austraalia-suurune. Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui Lõuna-Ameerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – Lada maa.",
               "question": "Kus pool ekvaatorit asub Veenusel armastusjumalanna järgi nimetatud kontinent?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         155
                    ],
                    "text": [
                         "lõuna"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "ed830f62-2aae-4924-996e-8035fc8bb150"
          },
          {
               "context": "Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat \"kontinenti\", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes Austraalia-suurune. Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui Lõuna-Ameerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – Lada maa.",
               "question": "Millisel planeedil asub Lada maa?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         618
                    ],
                    "text": [
                         "Veenuselt"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "0c8495f7-4f37-4b1e-b87c-b65956894b7d"
          },
          {
               "context": "Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat \"kontinenti\", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes Austraalia-suurune. Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui Lõuna-Ameerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – Lada maa.",
               "question": "Milline Veenuse kontinent on suurim?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         409
                    ],
                    "text": [
                         "Aphrodite maaks"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "d4c24fab-753b-40cd-8bfa-c9f15d137137"
          },
          {
               "context": "Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat \"kontinenti\", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes Austraalia-suurune. Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui Lõuna-Ameerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – Lada maa.",
               "question": "Milline Veenuse kontinent on suurim?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         344
                    ],
                    "text": [
                         "lõunapoolset kontinenti"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "d4c24fab-753b-40cd-8bfa-c9f15d137137"
          },
          {
               "context": "Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat \"kontinenti\", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes Austraalia-suurune. Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui Lõuna-Ameerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – Lada maa.",
               "question": "Kui suur osa Veenusest jääb kontinentide alt välja?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         6
                    ],
                    "text": [
                         "80%"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "be9f1f45-1467-4180-a1fc-f5e63582dc97"
          },
          {
               "context": "Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat \"kontinenti\", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes Austraalia-suurune. Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui Lõuna-Ameerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – Lada maa.",
               "question": "Kui suur osa Veenusest jääb kontinentide alt välja?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         0
                    ],
                    "text": [
                         "Umbes 80%"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "be9f1f45-1467-4180-a1fc-f5e63582dc97"
          },
          {
               "context": "Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil.",
               "question": "Millise Veenuse lehtri juurest on leitud laavat?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         238
                    ],
                    "text": [
                         "Colette'i"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "1a4282e7-678b-4690-bcd5-19387056cebf"
          },
          {
               "context": "Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil.",
               "question": "Milline astang asub Ishtari maal Lakshmi platoo lähistel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         379
                    ],
                    "text": [
                         "Vesta astang"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "3d06e45d-87ca-4c12-bb6b-55819472dbdd"
          },
          {
               "context": "Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil.",
               "question": "Milline astang asub Ishtari maal Lakshmi platoo lähistel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         379
                    ],
                    "text": [
                         "Vesta"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "3d06e45d-87ca-4c12-bb6b-55819472dbdd"
          },
          {
               "context": "Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil.",
               "question": "Milline Lakshmi platoo kahest lehtrist on vanem?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         156
                    ],
                    "text": [
                         "Sacajawea"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "53319d66-383c-4909-82a5-c945cf5d3361"
          },
          {
               "context": "Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil.",
               "question": "Kuidas on Akna ning Freyja mäed tõenäoliselt tekkinud?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         418
                    ],
                    "text": [
                         "horisontaalse kokkusurumise tagajärjel"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "6186b482-0cf6-42ac-8b1b-712d8e51fd0b"
          },
          {
               "context": "Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil.",
               "question": "Kuidas on Akna ning Freyja mäed tõenäoliselt tekkinud?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         418
                    ],
                    "text": [
                         "horisontaalse kokkusurumise"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "6186b482-0cf6-42ac-8b1b-712d8e51fd0b"
          },
          {
               "context": "Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil.",
               "question": "Kui kõrgele ulatub Lakshmi platoo?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         85
                    ],
                    "text": [
                         "3–4 kilomeetrit"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "daa08ebc-8e56-43b4-a8e1-ed0fd33aecb6"
          },
          {
               "context": "Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi.",
               "question": "Miks ei ole Veenusel peaaegu üldse väikeseid meteoriidikraatreid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         143
                    ],
                    "text": [
                         "sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "19bea519-8253-41e4-a863-21a0f034f395"
          },
          {
               "context": "Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi.",
               "question": "Miks ei ole Veenusel peaaegu üldse väikeseid meteoriidikraatreid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         148
                    ],
                    "text": [
                         "neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "19bea519-8253-41e4-a863-21a0f034f395"
          },
          {
               "context": "Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi.",
               "question": "Millise suuruseni Veenuse meteoriidikraatrite läbimõõdud ulatuvad?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         45
                    ],
                    "text": [
                         "280 kilomeetrit"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "b8be37d9-df20-47fa-b6f5-ba67e195a7e4"
          },
          {
               "context": "Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi.",
               "question": "Kui vanad on Veenuse basaldid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         506
                    ],
                    "text": [
                         "kuni 800 miljonit aastat"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "80f588db-504f-4715-98a7-ac4f596a127d"
          },
          {
               "context": "Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi.",
               "question": "Mis muudatus toimus Veenusel ilmselt 300-600 miljonit aastat tagasi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         642
                    ],
                    "text": [
                         "pind näib olevat põhjalikult muutunud"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "ec0bd00f-0fd0-4ff2-b05f-593c12c37ef2"
          },
          {
               "context": "Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi.",
               "question": "Mis muudatus toimus Veenusel ilmselt 300-600 miljonit aastat tagasi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         634
                    ],
                    "text": [
                         "Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "ec0bd00f-0fd0-4ff2-b05f-593c12c37ef2"
          },
          {
               "context": "Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi.",
               "question": "Mitu aastat vanad on basaltkivimid Kuu \"meredes\"?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         589
                    ],
                    "text": [
                         "3 miljardit"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "1808d1b7-ac10-4165-945d-c33ee5846098"
          },
          {
               "context": "Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka \"pannkookstruktuurideks\") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega.",
               "question": "Mida kujutavad endast farrad?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         196
                    ],
                    "text": [
                         "ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "dc28a45d-a2b6-433d-8da0-5444f2718e08"
          },
          {
               "context": "Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka \"pannkookstruktuurideks\") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega.",
               "question": "Millest on saanud oma nime Veenuse arachnoidid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         592
                    ],
                    "text": [
                         "sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "f22d1af2-05ee-4a47-a233-a03a2306dabd"
          },
          {
               "context": "Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka \"pannkookstruktuurideks\") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega.",
               "question": "Kuidas on tekkinud Veenuse novaed?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         217
                    ],
                    "text": [
                         "vulkaanilise tekkega"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "b3073a0e-b86c-4834-8a50-8a136463b59b"
          },
          {
               "context": "Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka \"pannkookstruktuurideks\") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega.",
               "question": "Kuidas on tekkinud Veenuse novaed?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         217
                    ],
                    "text": [
                         "vulkaanilise"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "b3073a0e-b86c-4834-8a50-8a136463b59b"
          },
          {
               "context": "Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka \"pannkookstruktuurideks\") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega.",
               "question": "Missuguseid lõhesid leidub arachnoidides?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         503
                    ],
                    "text": [
                         "nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "3aa2d4f7-a32d-42e5-ad1a-c37ad1851a71"
          },
          {
               "context": "Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka \"pannkookstruktuurideks\") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega.",
               "question": "Missuguseid lõhesid leidub arachnoidides?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         507
                    ],
                    "text": [
                         "radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "3aa2d4f7-a32d-42e5-ad1a-c37ad1851a71"
          },
          {
               "context": "Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka \"pannkookstruktuurideks\") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega.",
               "question": "Missuguseid lõhesid leidub arachnoidides?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         507
                    ],
                    "text": [
                         "radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "3aa2d4f7-a32d-42e5-ad1a-c37ad1851a71"
          },
          {
               "context": "Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka \"pannkookstruktuurideks\") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega.",
               "question": "Missuguseid lõhesid leidub arachnoidides?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         507
                    ],
                    "text": [
                         "radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "3aa2d4f7-a32d-42e5-ad1a-c37ad1851a71"
          },
          {
               "context": "Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka \"pannkookstruktuurideks\") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega.",
               "question": "Kus asuvad vahel Veenuse coronaed?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         745
                    ],
                    "text": [
                         "lohkudes"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "e3da41d9-2cb3-487d-9c35-ad8082a9aa8c"
          },
          {
               "context": "Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine.",
               "question": "Kuidas kutsutakse Veenusel ainulaadseid ringjaid struktuure, mille keskmes on kaootiline reljeef?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         359
                    ],
                    "text": [
                         "kroonideks või pärgadeks"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "cf68bc51-0dde-47b6-bd9b-e5b0704ae1d0"
          },
          {
               "context": "Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine.",
               "question": "Kuidas kutsutakse Veenusel ainulaadseid ringjaid struktuure, mille keskmes on kaootiline reljeef?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         359
                    ],
                    "text": [
                         "kroonideks"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "cf68bc51-0dde-47b6-bd9b-e5b0704ae1d0"
          },
          {
               "context": "Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine.",
               "question": "Kuidas kutsutakse Veenusel ainulaadseid ringjaid struktuure, mille keskmes on kaootiline reljeef?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         374
                    ],
                    "text": [
                         "pärgadeks"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "cf68bc51-0dde-47b6-bd9b-e5b0704ae1d0"
          },
          {
               "context": "Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine.",
               "question": "Millise kontinendi lähedal asuvad Veenuse pärjad?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         210
                    ],
                    "text": [
                         "Ishtari maa"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "672f8e61-a3fa-45e3-a339-f5aa00faa2fc"
          },
          {
               "context": "Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine.",
               "question": "Kui pikad on Veenusel suured seljandike ja vagudega alad?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         148
                    ],
                    "text": [
                         "mõni tuhat kilomeetrit"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "6ce60d91-3abb-4cf9-93ad-353d8baa3487"
          },
          {
               "context": "Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine.",
               "question": "Mille pinnaletõus võis tekitada Veenuse pärjad?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         509
                    ],
                    "text": [
                         "ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "686a9f8a-63b4-407c-b570-d4912f28a093"
          },
          {
               "context": "Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine.",
               "question": "Kui suured on Veenusel sageli kraatriga tipnevad kuplid?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         32
                    ],
                    "text": [
                         "mõnekilomeetrilisi"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "0c0c46f0-1a4a-4b4f-a178-2e427e354ecf"
          },
          {
               "context": "Kuna Veenuse kohta puuduvad seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta siis on ka vähe teada Veenuse sisestruktuuridest ja geokeemiast. Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on ka sarnane sisemine struktuur: tuum, vahevöö ja koor. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt vähemalt osaliselt vedel, kuna planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos ning on ilmselt samuti raud-nikkel koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika. Laamtektoonika puudumise põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavalt on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon. Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust.\"Liigsest\" soojusest vabanemine arvatakse toimuvat Veenusel perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga. Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi.",
               "question": "Milline Maal tuntud nähtus Veenusel puudub?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         682
                    ],
                    "text": [
                         "laamtektoonika"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "dcd3dec8-a170-4082-9433-2f98ed5925c6"
          },
          {
               "context": "Kuna Veenuse kohta puuduvad seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta siis on ka vähe teada Veenuse sisestruktuuridest ja geokeemiast. Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on ka sarnane sisemine struktuur: tuum, vahevöö ja koor. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt vähemalt osaliselt vedel, kuna planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos ning on ilmselt samuti raud-nikkel koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika. Laamtektoonika puudumise põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavalt on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon. Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust.\"Liigsest\" soojusest vabanemine arvatakse toimuvat Veenusel perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga. Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi.",
               "question": "Mille olemasolul võiks teoorias ka Veenusel esineda laamtektoonika?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         761
                    ],
                    "text": [
                         "vett"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "238ec1a7-ac1f-4972-9a64-a96091abda08"
          },
          {
               "context": "Kuna Veenuse kohta puuduvad seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta siis on ka vähe teada Veenuse sisestruktuuridest ja geokeemiast. Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on ka sarnane sisemine struktuur: tuum, vahevöö ja koor. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt vähemalt osaliselt vedel, kuna planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos ning on ilmselt samuti raud-nikkel koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika. Laamtektoonika puudumise põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavalt on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon. Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust.\"Liigsest\" soojusest vabanemine arvatakse toimuvat Veenusel perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga. Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi.",
               "question": "Milline Veenuse koore omadus ei lase tekkida subduktsioonil?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         896
                    ],
                    "text": [
                         "liiga tugev"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "de223d0c-75f4-4c1e-b1bc-9cc4f92730cf"
          },
          {
               "context": "Kuna Veenuse kohta puuduvad seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta siis on ka vähe teada Veenuse sisestruktuuridest ja geokeemiast. Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on ka sarnane sisemine struktuur: tuum, vahevöö ja koor. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt vähemalt osaliselt vedel, kuna planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos ning on ilmselt samuti raud-nikkel koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika. Laamtektoonika puudumise põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavalt on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon. Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust.\"Liigsest\" soojusest vabanemine arvatakse toimuvat Veenusel perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga. Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi.",
               "question": "Milline Veenuse koore omadus ei lase tekkida subduktsioonil?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         902
                    ],
                    "text": [
                         "tugev"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "de223d0c-75f4-4c1e-b1bc-9cc4f92730cf"
          },
          {
               "context": "Kuna Veenuse kohta puuduvad seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta siis on ka vähe teada Veenuse sisestruktuuridest ja geokeemiast. Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on ka sarnane sisemine struktuur: tuum, vahevöö ja koor. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt vähemalt osaliselt vedel, kuna planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos ning on ilmselt samuti raud-nikkel koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika. Laamtektoonika puudumise põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavalt on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon. Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust.\"Liigsest\" soojusest vabanemine arvatakse toimuvat Veenusel perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga. Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi.",
               "question": "Millistest elementidest arvatakse koosnevat Veenuse tuuma?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         456
                    ],
                    "text": [
                         "raud-nikkel"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "e4724e34-ac3c-4ae0-b978-d11499e8f008"
          },
          {
               "context": "Kuna Veenuse kohta puuduvad seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta siis on ka vähe teada Veenuse sisestruktuuridest ja geokeemiast. Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on ka sarnane sisemine struktuur: tuum, vahevöö ja koor. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt vähemalt osaliselt vedel, kuna planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos ning on ilmselt samuti raud-nikkel koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika. Laamtektoonika puudumise põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavalt on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon. Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust.\"Liigsest\" soojusest vabanemine arvatakse toimuvat Veenusel perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga. Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi.",
               "question": "Milliste andmete puudumise tõttu ei tea me Veenuse sisemisest struktuurist suurt midagi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         28
                    ],
                    "text": [
                         "seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "7ad8cfa9-9a95-4f75-8e18-851e309818d3"
          },
          {
               "context": "Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63 km kõrgusel paikneb tihe, 71–72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300–400 km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0 m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.. Ilmselt puhuks selline aeglane tuul, mis sarnaneb atmosfääri tiheduse tõttu juba pigem rohkem voolava veega, pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi.",
               "question": "Miks ei saa Maal teleskoobist Veenuse pinda näha?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         47
                    ],
                    "text": [
                         "alalise katva paksu pilvekihi tõttu"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "02dbc0ac-3b12-4b85-bd58-ff0b7923b49b"
          },
          {
               "context": "Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63 km kõrgusel paikneb tihe, 71–72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300–400 km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0 m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.. Ilmselt puhuks selline aeglane tuul, mis sarnaneb atmosfääri tiheduse tõttu juba pigem rohkem voolava veega, pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi.",
               "question": "Kui kiiresti puhub tuul Veenuse pinna lähedal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         291
                    ],
                    "text": [
                         "0,3–1,0 m/s"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "8f51cdd5-2239-4571-ac9a-58c3b9a863cb"
          },
          {
               "context": "Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63 km kõrgusel paikneb tihe, 71–72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300–400 km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0 m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.. Ilmselt puhuks selline aeglane tuul, mis sarnaneb atmosfääri tiheduse tõttu juba pigem rohkem voolava veega, pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi.",
               "question": "Kui kiiresti puhub tuul Veenuse pinna lähedal?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         280
                    ],
                    "text": [
                         "keskmiselt 0,3–1,0 m/s"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "8f51cdd5-2239-4571-ac9a-58c3b9a863cb"
          },
          {
               "context": "Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63 km kõrgusel paikneb tihe, 71–72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300–400 km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0 m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.. Ilmselt puhuks selline aeglane tuul, mis sarnaneb atmosfääri tiheduse tõttu juba pigem rohkem voolava veega, pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi.",
               "question": "Kui suur on Veenusel tuulekiirus pilvede vahel?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         216
                    ],
                    "text": [
                         "300–400 km/h"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "6302a4fe-0dfc-47ef-838a-eb2f4859c8cc"
          },
          {
               "context": "Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63 km kõrgusel paikneb tihe, 71–72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300–400 km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0 m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.. Ilmselt puhuks selline aeglane tuul, mis sarnaneb atmosfääri tiheduse tõttu juba pigem rohkem voolava veega, pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi.",
               "question": "Miks suudab Veenusel aeglanegi tuul kive üles tõsta?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         309
                    ],
                    "text": [
                         "atmosfääri suure tiheduse tõttu"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "7f8537ec-cb39-47e9-8972-01886e33dde6"
          },
          {
               "context": "Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63 km kõrgusel paikneb tihe, 71–72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300–400 km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0 m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.. Ilmselt puhuks selline aeglane tuul, mis sarnaneb atmosfääri tiheduse tõttu juba pigem rohkem voolava veega, pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi.",
               "question": "Kui kõrgele ulatub Veenusel õhem pilvekiht?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         123
                    ],
                    "text": [
                         "71–72 km"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "787d520c-9bcc-44bb-9161-107ad0ab30af"
          },
          {
               "context": "Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63 km kõrgusel paikneb tihe, 71–72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300–400 km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0 m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.. Ilmselt puhuks selline aeglane tuul, mis sarnaneb atmosfääri tiheduse tõttu juba pigem rohkem voolava veega, pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi.",
               "question": "Kui kõrgele ulatub Veenusel õhem pilvekiht?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         123
                    ],
                    "text": [
                         "71–72 km kõrgusel"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "787d520c-9bcc-44bb-9161-107ad0ab30af"
          },
          {
               "context": "Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda ligikaudu 96,5%, lisaks veel lämmastikku ~3,4%, argooni 0,007%, heeliumi 0,0012% ja neooni 0,0007%. Vähesel määral (kokku ~0,02%) on veel vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub.",
               "question": "Kui suur on Veenusel atmosfääri argoonisisaldus?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         342
                    ],
                    "text": [
                         "0,007%"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "1b49908c-8b4f-4f29-9989-4e0e35f04d38"
          },
          {
               "context": "Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda ligikaudu 96,5%, lisaks veel lämmastikku ~3,4%, argooni 0,007%, heeliumi 0,0012% ja neooni 0,0007%. Vähesel määral (kokku ~0,02%) on veel vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub.",
               "question": "Millise Maa ehitise sarnaselt toimib Veenuse atmosfäär?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         22
                    ],
                    "text": [
                         "kasvuhoonega"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "04bc86ad-64f0-4a79-8958-8f863d8c72ab"
          },
          {
               "context": "Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda ligikaudu 96,5%, lisaks veel lämmastikku ~3,4%, argooni 0,007%, heeliumi 0,0012% ja neooni 0,0007%. Vähesel määral (kokku ~0,02%) on veel vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub.",
               "question": "Milline aine Veenusel kõige rohkem soojust neelab?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         237
                    ],
                    "text": [
                         "süsinikdioksiid"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "1d081dae-4cce-46de-8d19-43bccf96b869"
          },
          {
               "context": "Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda ligikaudu 96,5%, lisaks veel lämmastikku ~3,4%, argooni 0,007%, heeliumi 0,0012% ja neooni 0,0007%. Vähesel määral (kokku ~0,02%) on veel vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub.",
               "question": "Missugusel kujul leidub Veenusel vett?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         466
                    ],
                    "text": [
                         "veeauru"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "4773f6b9-3e6a-4588-8688-32c2fbbad016"
          },
          {
               "context": "Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda ligikaudu 96,5%, lisaks veel lämmastikku ~3,4%, argooni 0,007%, heeliumi 0,0012% ja neooni 0,0007%. Vähesel määral (kokku ~0,02%) on veel vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub.",
               "question": "Mis on vingugaasi keemiline lühend?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         436
                    ],
                    "text": [
                         "CO"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "6e373d9a-a5e6-4e9b-9e13-db408de66e13"
          },
          {
               "context": "On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Arvutuste kohaselt leidus Veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel. Umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasi on see Päikese kiirguse ja kasvuhooneefekti tagajärjel kõik järk-järgult aurustunud ning on praeguseks enamuses Päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal. On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine.",
               "question": "Mis on enamiku veeaurust Veenuselt minema ajanud?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         520
                    ],
                    "text": [
                         "Päikesetuule"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "a254bca6-e622-44ed-b912-1edf917630dd"
          },
          {
               "context": "On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Arvutuste kohaselt leidus Veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel. Umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasi on see Päikese kiirguse ja kasvuhooneefekti tagajärjel kõik järk-järgult aurustunud ning on praeguseks enamuses Päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal. On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine.",
               "question": "Missugune nähtus on hävitanud Veenusel Maale sarnasema kliima?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1027
                    ],
                    "text": [
                         "kasvuhooneefektist"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "40166bb8-85a5-440a-8656-2d13c8a470a3"
          },
          {
               "context": "On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Arvutuste kohaselt leidus Veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel. Umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasi on see Päikese kiirguse ja kasvuhooneefekti tagajärjel kõik järk-järgult aurustunud ning on praeguseks enamuses Päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal. On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine.",
               "question": "Missugune nähtus on hävitanud Veenusel Maale sarnasema kliima?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         1027
                    ],
                    "text": [
                         "kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "40166bb8-85a5-440a-8656-2d13c8a470a3"
          },
          {
               "context": "On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Arvutuste kohaselt leidus Veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel. Umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasi on see Päikese kiirguse ja kasvuhooneefekti tagajärjel kõik järk-järgult aurustunud ning on praeguseks enamuses Päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal. On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine.",
               "question": "Kui vana on Veenus?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         329
                    ],
                    "text": [
                         "4,6 miljardi aastase"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "c1782ecf-abcc-4d18-bee1-d29bfaa1d018"
          },
          {
               "context": "On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Arvutuste kohaselt leidus Veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel. Umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasi on see Päikese kiirguse ja kasvuhooneefekti tagajärjel kõik järk-järgult aurustunud ning on praeguseks enamuses Päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal. On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine.",
               "question": "Kui paks oleks Maad ümbritsev ühtlane veekiht, kui sinna suunata kogu Maa atmosfääris olev vesi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         959
                    ],
                    "text": [
                         "3 km"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "6d5f7b41-bbda-4187-bc1a-37fd5b416395"
          },
          {
               "context": "On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Arvutuste kohaselt leidus Veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel. Umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasi on see Päikese kiirguse ja kasvuhooneefekti tagajärjel kõik järk-järgult aurustunud ning on praeguseks enamuses Päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal. On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine.",
               "question": "Kui paks oleks Maad ümbritsev ühtlane veekiht, kui sinna suunata kogu Maa atmosfääris olev vesi?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         959
                    ],
                    "text": [
                         "3 km läbimõõduga"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "6d5f7b41-bbda-4187-bc1a-37fd5b416395"
          },
          {
               "context": "On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Arvutuste kohaselt leidus Veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel. Umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasi on see Päikese kiirguse ja kasvuhooneefekti tagajärjel kõik järk-järgult aurustunud ning on praeguseks enamuses Päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal. On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine.",
               "question": "Milline oli Veenusel temperatuur aegadel, mil seal leidus vedelat vett?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         81
                    ],
                    "text": [
                         "praegusest madalam"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "874c79a2-2f57-417c-be65-27551ec76627"
          },
          {
               "context": "On teada, et planeedi minevikus leidus seal vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Arvutuste kohaselt leidus Veenusel vedelat vett umbes 2 miljardi aasta pikkusel perioodil planeedi 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel. Umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasi on see Päikese kiirguse ja kasvuhooneefekti tagajärjel kõik järk-järgult aurustunud ning on praeguseks enamuses Päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal. On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine.",
               "question": "Milline oli Veenusel temperatuur aegadel, mil seal leidus vedelat vett?",
               "answers": {
                    "answer_start": [
                         92
                    ],
                    "text": [
                         "madalam"
                    ]
               },
               "title": "Veenus",
               "id": "874c79a2-2f57-417c-be65-27551ec76627"
          }
     ]
}