diff --git "a/EstQA-test-v1.0.json" "b/EstQA-test-v1.0.json" new file mode 100644--- /dev/null +++ "b/EstQA-test-v1.0.json" @@ -0,0 +1,9024 @@ +{ + "data": [ + { + "context": "1880ndatel kasvas Peirce'i ükskõiksus oma geodeesiaameti töö bürokraatlike üksikasjade vastu, tema töö kvaliteet langes ja töö geodeesiateenistuses ei edenenud enam endise kiirusega. Aruandeid, mis pidid valmima mõne kuuga, kirjutas ta aastaid. Vahepeal kirjutas ta sadu artikleid loogikast, filosoofiast ja loodusteadusest väljaandele \"Century Dictionary\". Aastal 1885 ei leidnud Allisoni komisjon Peirce'il süüd, kuid uurimuse tulemustele toetudes tagandati superintendent Julius Hilgard ja mõned teised geodeesiateenistuse töötajad avalike vahendite kuritarvitamise eest.", + "question": "Kus Peirce 1880ndatel töötas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 127 + ], + "text": [ + "geodeesiateenistuses" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "4d4ce832-1d8f-4dc6-b37d-f6a9b2a432c5" + }, + { + "context": "1880ndatel kasvas Peirce'i ükskõiksus oma geodeesiaameti töö bürokraatlike üksikasjade vastu, tema töö kvaliteet langes ja töö geodeesiateenistuses ei edenenud enam endise kiirusega. Aruandeid, mis pidid valmima mõne kuuga, kirjutas ta aastaid. Vahepeal kirjutas ta sadu artikleid loogikast, filosoofiast ja loodusteadusest väljaandele \"Century Dictionary\". Aastal 1885 ei leidnud Allisoni komisjon Peirce'il süüd, kuid uurimuse tulemustele toetudes tagandati superintendent Julius Hilgard ja mõned teised geodeesiateenistuse töötajad avalike vahendite kuritarvitamise eest.", + "question": "Mis teemadel Peirce artikleid kirjutas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 281 + ], + "text": [ + "loogikast, filosoofiast ja loodusteadusest" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "895b7db6-5623-43f6-883f-e9ef7a8a0c76" + }, + { + "context": "1880ndatel kasvas Peirce'i ükskõiksus oma geodeesiaameti töö bürokraatlike üksikasjade vastu, tema töö kvaliteet langes ja töö geodeesiateenistuses ei edenenud enam endise kiirusega. Aruandeid, mis pidid valmima mõne kuuga, kirjutas ta aastaid. Vahepeal kirjutas ta sadu artikleid loogikast, filosoofiast ja loodusteadusest väljaandele \"Century Dictionary\". Aastal 1885 ei leidnud Allisoni komisjon Peirce'il süüd, kuid uurimuse tulemustele toetudes tagandati superintendent Julius Hilgard ja mõned teised geodeesiateenistuse töötajad avalike vahendite kuritarvitamise eest.", + "question": "Milles mõisteti süüdi Julius Hilgard?", + "answers": { + "answer_start": [ + 535, + 535 + ], + "text": [ + "avalike vahendite kuritarvitamise eest", + "avalike vahendite kuritarvitamise" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "fe2bb6c0-87fb-48e2-a2a3-3f57b081e689" + }, + { + "context": "1880ndatel kasvas Peirce'i ükskõiksus oma geodeesiaameti töö bürokraatlike üksikasjade vastu, tema töö kvaliteet langes ja töö geodeesiateenistuses ei edenenud enam endise kiirusega. Aruandeid, mis pidid valmima mõne kuuga, kirjutas ta aastaid. Vahepeal kirjutas ta sadu artikleid loogikast, filosoofiast ja loodusteadusest väljaandele \"Century Dictionary\". Aastal 1885 ei leidnud Allisoni komisjon Peirce'il süüd, kuid uurimuse tulemustele toetudes tagandati superintendent Julius Hilgard ja mõned teised geodeesiateenistuse töötajad avalike vahendite kuritarvitamise eest.", + "question": "Milline ajakiri avaldas Peirce'i töid?", + "answers": { + "answer_start": [ + 336, + 337 + ], + "text": [ + "\"Century Dictionary\"", + "Century Dictionary" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "03fbbf76-b320-4017-aeff-f1be5134aab1" + }, + { + "context": "1880ndatel kasvas Peirce'i ükskõiksus oma geodeesiaameti töö bürokraatlike üksikasjade vastu, tema töö kvaliteet langes ja töö geodeesiateenistuses ei edenenud enam endise kiirusega. Aruandeid, mis pidid valmima mõne kuuga, kirjutas ta aastaid. Vahepeal kirjutas ta sadu artikleid loogikast, filosoofiast ja loodusteadusest väljaandele \"Century Dictionary\". Aastal 1885 ei leidnud Allisoni komisjon Peirce'il süüd, kuid uurimuse tulemustele toetudes tagandati superintendent Julius Hilgard ja mõned teised geodeesiateenistuse töötajad avalike vahendite kuritarvitamise eest.", + "question": "Mis nimega komisjon uuris avalike vahendite kuritarvitamist Peirce'i töökohas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 381, + 381 + ], + "text": [ + "Allisoni komisjon", + "Allisoni" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "c4cee523-1858-46f2-9e34-fdbe71b7961b" + }, + { + "context": "Peirce tegeles pisut teadusliku ja tehnilise nõustamisega ning kirjutas palju viletsa tasu eest, põhiliselt sõnaraamatu- ja entsüklopeediaartikleid ning retsensioone väljaandes The Nation, mille toimetaja Wendell Phillips Garrisoniga ta sai sõbraks. Smithsonian Institutioni direktori Samuel Langley õhutusel tegi ta tollele asutusele tõlkeid. Samuti tegi Peirce olulisi arvutusi Langley lennundusalase uurimistöö tarvis. Lootes raha teha, proovis Peirce leiutamist. Ta alustas üsna mitut raamatut, ent ei viinud ühtegi lõpule. Aastal 1888 määras president Grover Cleveland ta Assay komisjoni.", + "question": "Mis tööd tegi Peirce Smithsonian Institution'ile?", + "answers": { + "answer_start": [ + 335 + ], + "text": [ + "tõlkeid" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "0cf48105-162f-4780-bf62-ea815ff06838" + }, + { + "context": "Peirce tegeles pisut teadusliku ja tehnilise nõustamisega ning kirjutas palju viletsa tasu eest, põhiliselt sõnaraamatu- ja entsüklopeediaartikleid ning retsensioone väljaandes The Nation, mille toimetaja Wendell Phillips Garrisoniga ta sai sõbraks. Smithsonian Institutioni direktori Samuel Langley õhutusel tegi ta tollele asutusele tõlkeid. Samuti tegi Peirce olulisi arvutusi Langley lennundusalase uurimistöö tarvis. Lootes raha teha, proovis Peirce leiutamist. Ta alustas üsna mitut raamatut, ent ei viinud ühtegi lõpule. Aastal 1888 määras president Grover Cleveland ta Assay komisjoni.", + "question": "Milline oli Peirce'i sissetulek artiklite kirjutamise eest?", + "answers": { + "answer_start": [ + 78, + 78 + ], + "text": [ + "viletsa", + "viletsa tasu" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "cc4b9a57-6a14-4314-b05a-bd72142d518b" + }, + { + "context": "Peirce tegeles pisut teadusliku ja tehnilise nõustamisega ning kirjutas palju viletsa tasu eest, põhiliselt sõnaraamatu- ja entsüklopeediaartikleid ning retsensioone väljaandes The Nation, mille toimetaja Wendell Phillips Garrisoniga ta sai sõbraks. Smithsonian Institutioni direktori Samuel Langley õhutusel tegi ta tollele asutusele tõlkeid. Samuti tegi Peirce olulisi arvutusi Langley lennundusalase uurimistöö tarvis. Lootes raha teha, proovis Peirce leiutamist. Ta alustas üsna mitut raamatut, ent ei viinud ühtegi lõpule. Aastal 1888 määras president Grover Cleveland ta Assay komisjoni.", + "question": "Millega proovis Peirce rohkem raha teenida?", + "answers": { + "answer_start": [ + 455 + ], + "text": [ + "leiutamist" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "fd674f08-46bc-496c-a467-5689849ae0e5" + }, + { + "context": "Peirce tegeles pisut teadusliku ja tehnilise nõustamisega ning kirjutas palju viletsa tasu eest, põhiliselt sõnaraamatu- ja entsüklopeediaartikleid ning retsensioone väljaandes The Nation, mille toimetaja Wendell Phillips Garrisoniga ta sai sõbraks. Smithsonian Institutioni direktori Samuel Langley õhutusel tegi ta tollele asutusele tõlkeid. Samuti tegi Peirce olulisi arvutusi Langley lennundusalase uurimistöö tarvis. Lootes raha teha, proovis Peirce leiutamist. Ta alustas üsna mitut raamatut, ent ei viinud ühtegi lõpule. Aastal 1888 määras president Grover Cleveland ta Assay komisjoni.", + "question": "Mitu raamatut Peirce lõpuni kirjutas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 513 + ], + "text": [ + "ühtegi" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "e2721377-1a8b-49c6-80e0-a7e17c3d45ad" + }, + { + "context": "Peirce tegeles pisut teadusliku ja tehnilise nõustamisega ning kirjutas palju viletsa tasu eest, põhiliselt sõnaraamatu- ja entsüklopeediaartikleid ning retsensioone väljaandes The Nation, mille toimetaja Wendell Phillips Garrisoniga ta sai sõbraks. Smithsonian Institutioni direktori Samuel Langley õhutusel tegi ta tollele asutusele tõlkeid. Samuti tegi Peirce olulisi arvutusi Langley lennundusalase uurimistöö tarvis. Lootes raha teha, proovis Peirce leiutamist. Ta alustas üsna mitut raamatut, ent ei viinud ühtegi lõpule. Aastal 1888 määras president Grover Cleveland ta Assay komisjoni.", + "question": "Kes kaasas Peirce'i Assay komisjoni?", + "answers": { + "answer_start": [ + 547, + 557 + ], + "text": [ + "president Grover Cleveland", + "Grover Cleveland" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "65a8ff9f-f7f1-4baf-8df8-4a40e458328d" + }, + { + "context": "Aastal 1890 sai ta sõbraks ja imetlejaks Chicago kohtuniku Francis C. Russelli, kes tutvustas Peirce'i filosoofiaajakirja The Monist toimetajale Paul Carusele ja omanikule Edward Hegelerile; ajakiri avaldaski umbes 14 Peirce'i artiklit. Vastasutatud Carnegie Institutionilt taotles Peirce granti oma elutööd kokku võtva raamatu avaldamiseks. Taotlus lükati tagasi; asutuse täitevkomiteesse kuulus Peirce'i vaenlane Newcomb ning selle president oli olnud mees, kes oli Peirce'i lahkumise ajal olnud Johns Hopkinsi Ülikooli president.", + "question": "Mille tahtis Peirce avaldada Carnegie Institutioni grandi eest?", + "answers": { + "answer_start": [ + 296, + 300 + ], + "text": [ + "oma elutööd kokku võtva raamatu", + "elutööd kokku võtva raamatu" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "4a68dd8c-5198-45e6-803b-b59583f9f42a" + }, + { + "context": "Aastal 1890 sai ta sõbraks ja imetlejaks Chicago kohtuniku Francis C. Russelli, kes tutvustas Peirce'i filosoofiaajakirja The Monist toimetajale Paul Carusele ja omanikule Edward Hegelerile; ajakiri avaldaski umbes 14 Peirce'i artiklit. Vastasutatud Carnegie Institutionilt taotles Peirce granti oma elutööd kokku võtva raamatu avaldamiseks. Taotlus lükati tagasi; asutuse täitevkomiteesse kuulus Peirce'i vaenlane Newcomb ning selle president oli olnud mees, kes oli Peirce'i lahkumise ajal olnud Johns Hopkinsi Ülikooli president.", + "question": "Miks lükati Peirce'i taotlus tagasi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 365, + 365, + 397, + 434 + ], + "text": [ + "asutuse täitevkomiteesse kuulus Peirce'i vaenlane Newcomb ning selle president oli olnud mees, kes oli Peirce'i lahkumise ajal olnud Johns Hopkinsi Ülikooli president", + "asutuse täitevkomiteesse kuulus Peirce'i vaenlane Newcomb", + "Peirce'i vaenlane Newcomb", + "president oli olnud mees, kes oli Peirce'i lahkumise ajal olnud Johns Hopkinsi Ülikooli president" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "374d3b21-092b-4a39-8c4d-eeae48573be3" + }, + { + "context": "Aastal 1890 sai ta sõbraks ja imetlejaks Chicago kohtuniku Francis C. Russelli, kes tutvustas Peirce'i filosoofiaajakirja The Monist toimetajale Paul Carusele ja omanikule Edward Hegelerile; ajakiri avaldaski umbes 14 Peirce'i artiklit. Vastasutatud Carnegie Institutionilt taotles Peirce granti oma elutööd kokku võtva raamatu avaldamiseks. Taotlus lükati tagasi; asutuse täitevkomiteesse kuulus Peirce'i vaenlane Newcomb ning selle president oli olnud mees, kes oli Peirce'i lahkumise ajal olnud Johns Hopkinsi Ülikooli president.", + "question": "Mitu Peirce'i artiklit ilmus The Monist'is?", + "answers": { + "answer_start": [ + 209, + 215 + ], + "text": [ + "umbes 14", + "14" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "3718ab01-3bcf-47cd-8255-31e1beacaffd" + }, + { + "context": "Aastal 1890 sai ta sõbraks ja imetlejaks Chicago kohtuniku Francis C. Russelli, kes tutvustas Peirce'i filosoofiaajakirja The Monist toimetajale Paul Carusele ja omanikule Edward Hegelerile; ajakiri avaldaski umbes 14 Peirce'i artiklit. Vastasutatud Carnegie Institutionilt taotles Peirce granti oma elutööd kokku võtva raamatu avaldamiseks. Taotlus lükati tagasi; asutuse täitevkomiteesse kuulus Peirce'i vaenlane Newcomb ning selle president oli olnud mees, kes oli Peirce'i lahkumise ajal olnud Johns Hopkinsi Ülikooli president.", + "question": "Mis oli Francis C. Russelli ametikoht?", + "answers": { + "answer_start": [ + 41, + 49 + ], + "text": [ + "Chicago kohtuniku", + "kohtuniku" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "7022d169-b9b1-4ba2-a58b-a98d04fd39d4" + }, + { + "context": "Aastal 1890 sai ta sõbraks ja imetlejaks Chicago kohtuniku Francis C. Russelli, kes tutvustas Peirce'i filosoofiaajakirja The Monist toimetajale Paul Carusele ja omanikule Edward Hegelerile; ajakiri avaldaski umbes 14 Peirce'i artiklit. Vastasutatud Carnegie Institutionilt taotles Peirce granti oma elutööd kokku võtva raamatu avaldamiseks. Taotlus lükati tagasi; asutuse täitevkomiteesse kuulus Peirce'i vaenlane Newcomb ning selle president oli olnud mees, kes oli Peirce'i lahkumise ajal olnud Johns Hopkinsi Ülikooli president.", + "question": "Kes oli ajakirja The Monist omanik?", + "answers": { + "answer_start": [ + 172 + ], + "text": [ + "Edward Hegelerile" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "e160625e-744b-4910-a44c-3aba06677798" + }, + { + "context": "Rasketel aegadel aitas Peirce'i kõige rohkem tema vana sõber William James, kes pühendas Peirce'ile oma teose \"Will to Believe\" ning korraldas Peirce'ile neli tasulist loengusarja Harvardis või selle läheduses. Igal aastal alates 1898. aastast kuni Peirce'i surmani kirjutas James oma Bostoni sõpradele, paludes neil annetada Peirce'i toetuseks. Vastuseks määras Peirce Jamesi vanima poja oma pärijaks eeldusel, et Peirce'i abikaasa Juliette sureb enne teda. Tänuks William Jamesi toetuse eest hakkas Peirce oma teise eesnimena kasutama Santiagot.", + "question": "Milline William Jamesi raamat on pühendatud Peirce'ile?", + "answers": { + "answer_start": [ + 110 + ], + "text": [ + "\"Will to Believe\"" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "b23c3cc2-8705-431c-b0e0-86a19bf8695e" + }, + { + "context": "Rasketel aegadel aitas Peirce'i kõige rohkem tema vana sõber William James, kes pühendas Peirce'ile oma teose \"Will to Believe\" ning korraldas Peirce'ile neli tasulist loengusarja Harvardis või selle läheduses. Igal aastal alates 1898. aastast kuni Peirce'i surmani kirjutas James oma Bostoni sõpradele, paludes neil annetada Peirce'i toetuseks. Vastuseks määras Peirce Jamesi vanima poja oma pärijaks eeldusel, et Peirce'i abikaasa Juliette sureb enne teda. Tänuks William Jamesi toetuse eest hakkas Peirce oma teise eesnimena kasutama Santiagot.", + "question": "Kes kogus Peirce'ile toetusi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 69 + ], + "text": [ + "James" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "31641d90-4c28-4552-a22b-bd5ea0848fcd" + }, + { + "context": "Rasketel aegadel aitas Peirce'i kõige rohkem tema vana sõber William James, kes pühendas Peirce'ile oma teose \"Will to Believe\" ning korraldas Peirce'ile neli tasulist loengusarja Harvardis või selle läheduses. Igal aastal alates 1898. aastast kuni Peirce'i surmani kirjutas James oma Bostoni sõpradele, paludes neil annetada Peirce'i toetuseks. Vastuseks määras Peirce Jamesi vanima poja oma pärijaks eeldusel, et Peirce'i abikaasa Juliette sureb enne teda. Tänuks William Jamesi toetuse eest hakkas Peirce oma teise eesnimena kasutama Santiagot.", + "question": "Kuidas vastas Peirce Jamesi toetusele?", + "answers": { + "answer_start": [ + 494, + 512, + 508 + ], + "text": [ + "hakkas Peirce oma teise eesnimena kasutama Santiagot", + "teise eesnimena kasutama Santiagot", + "oma teise eesnimena kasutama Santiagot" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "c2d42c95-6049-482f-a516-80da6d31ae43" + }, + { + "context": "Rasketel aegadel aitas Peirce'i kõige rohkem tema vana sõber William James, kes pühendas Peirce'ile oma teose \"Will to Believe\" ning korraldas Peirce'ile neli tasulist loengusarja Harvardis või selle läheduses. Igal aastal alates 1898. aastast kuni Peirce'i surmani kirjutas James oma Bostoni sõpradele, paludes neil annetada Peirce'i toetuseks. Vastuseks määras Peirce Jamesi vanima poja oma pärijaks eeldusel, et Peirce'i abikaasa Juliette sureb enne teda. Tänuks William Jamesi toetuse eest hakkas Peirce oma teise eesnimena kasutama Santiagot.", + "question": "Kus sai Peirce raha eest loenguid anda?", + "answers": { + "answer_start": [ + 180, + 180 + ], + "text": [ + "Harvardis või selle läheduses", + "Harvardis" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "ea262633-842b-4ab6-8fb4-bac94c1c2ab6" + }, + { + "context": "Rasketel aegadel aitas Peirce'i kõige rohkem tema vana sõber William James, kes pühendas Peirce'ile oma teose \"Will to Believe\" ning korraldas Peirce'ile neli tasulist loengusarja Harvardis või selle läheduses. Igal aastal alates 1898. aastast kuni Peirce'i surmani kirjutas James oma Bostoni sõpradele, paludes neil annetada Peirce'i toetuseks. Vastuseks määras Peirce Jamesi vanima poja oma pärijaks eeldusel, et Peirce'i abikaasa Juliette sureb enne teda. Tänuks William Jamesi toetuse eest hakkas Peirce oma teise eesnimena kasutama Santiagot.", + "question": "Kes oli William James Peirce'ile?", + "answers": { + "answer_start": [ + 50 + ], + "text": [ + "vana sõber" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "7c301722-e70f-4df5-a805-a08f6583110f" + }, + { + "context": "Peirce'i tähtsamad puhta matemaatika alased tööd puudutasid loogikat ja matemaatika aluseid. Samuti tegeles ta lineaaralgebra, maatriksite, mitmesuguste geomeetriate, topoloogia ja Listingi arvude, Belli arvude, neljavärviprobleemi ja pidevuse loomusega. Ta töötas ka rakendusmatemaatika alal, tegeldes rakendustega majandusteaduses, inseneriteadustes ja kaardiprojektsioonide alal (Peirce'i kvinkuntsiaalne projektsioon säilitab õiged nurgad ja moonutab pindalasid vähem kui teised projektsioonid) ning töötas eriti aktiivselt tõenäosusteooria ja statistika alal.", + "question": "Mille poolest tõuseb esile Peirce'i kvinkuntsiaalne projektsioon?", + "answers": { + "answer_start": [ + 421, + 446, + 446 + ], + "text": [ + "säilitab õiged nurgad ja moonutab pindalasid vähem kui teised projektsioonid", + "moonutab pindalasid vähem kui teised projektsioonid", + "moonutab pindalasid vähem" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "99096b5c-5bdb-478f-9ab1-c7886fb449b5" + }, + { + "context": "Peirce'i tähtsamad puhta matemaatika alased tööd puudutasid loogikat ja matemaatika aluseid. Samuti tegeles ta lineaaralgebra, maatriksite, mitmesuguste geomeetriate, topoloogia ja Listingi arvude, Belli arvude, neljavärviprobleemi ja pidevuse loomusega. Ta töötas ka rakendusmatemaatika alal, tegeldes rakendustega majandusteaduses, inseneriteadustes ja kaardiprojektsioonide alal (Peirce'i kvinkuntsiaalne projektsioon säilitab õiged nurgad ja moonutab pindalasid vähem kui teised projektsioonid) ning töötas eriti aktiivselt tõenäosusteooria ja statistika alal.", + "question": "Mis valdkondades tegeles Peirce rakendusliku matemaatikaga?", + "answers": { + "answer_start": [ + 316 + ], + "text": [ + "majandusteaduses, inseneriteadustes ja kaardiprojektsioonide alal" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "f50b1e6e-7500-4f50-9601-f4322e3e81a9" + }, + { + "context": "Peirce'i tähtsamad puhta matemaatika alased tööd puudutasid loogikat ja matemaatika aluseid. Samuti tegeles ta lineaaralgebra, maatriksite, mitmesuguste geomeetriate, topoloogia ja Listingi arvude, Belli arvude, neljavärviprobleemi ja pidevuse loomusega. Ta töötas ka rakendusmatemaatika alal, tegeldes rakendustega majandusteaduses, inseneriteadustes ja kaardiprojektsioonide alal (Peirce'i kvinkuntsiaalne projektsioon säilitab õiged nurgad ja moonutab pindalasid vähem kui teised projektsioonid) ning töötas eriti aktiivselt tõenäosusteooria ja statistika alal.", + "question": "Millistes puhta matemaatika valdkondades avaldas Peirce oma tähtsamad tööd?", + "answers": { + "answer_start": [ + 60 + ], + "text": [ + "loogikat ja matemaatika aluseid" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "fb71c639-c6fe-4e03-b89a-4bbff3875988" + }, + { + "context": "Peirce'i tähtsamad puhta matemaatika alased tööd puudutasid loogikat ja matemaatika aluseid. Samuti tegeles ta lineaaralgebra, maatriksite, mitmesuguste geomeetriate, topoloogia ja Listingi arvude, Belli arvude, neljavärviprobleemi ja pidevuse loomusega. Ta töötas ka rakendusmatemaatika alal, tegeldes rakendustega majandusteaduses, inseneriteadustes ja kaardiprojektsioonide alal (Peirce'i kvinkuntsiaalne projektsioon säilitab õiged nurgad ja moonutab pindalasid vähem kui teised projektsioonid) ning töötas eriti aktiivselt tõenäosusteooria ja statistika alal.", + "question": "Kuidas nimetati Peirce'i leiutatud kaardiprojektsiooni?", + "answers": { + "answer_start": [ + 392, + 392 + ], + "text": [ + "kvinkuntsiaalne projektsioon", + "kvinkuntsiaalne" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "8b2ba008-3c95-4cc4-a20f-b1b9436db283" + }, + { + "context": "Peirce'i tähtsamad puhta matemaatika alased tööd puudutasid loogikat ja matemaatika aluseid. Samuti tegeles ta lineaaralgebra, maatriksite, mitmesuguste geomeetriate, topoloogia ja Listingi arvude, Belli arvude, neljavärviprobleemi ja pidevuse loomusega. Ta töötas ka rakendusmatemaatika alal, tegeldes rakendustega majandusteaduses, inseneriteadustes ja kaardiprojektsioonide alal (Peirce'i kvinkuntsiaalne projektsioon säilitab õiged nurgad ja moonutab pindalasid vähem kui teised projektsioonid) ning töötas eriti aktiivselt tõenäosusteooria ja statistika alal.", + "question": "Milliste rakendusmatemaatika valdkondadega tegeles Peirce erilise aktiivsusega?", + "answers": { + "answer_start": [ + 528 + ], + "text": [ + "tõenäosusteooria ja statistika" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "c1f08e6e-7531-4ba5-9ef1-097f028f6063" + }, + { + "context": "Alates oma esimesest artiklist seoste loogika alal laiendas Peirce seoste teooriat, mille Augustus De Morgan oli äsja taaselustanud. Suur osa seoste matemaatikast, mida tänapäeval peetakse enesestmõistetavaks, on \"laenatud\" Peirce'ilt, kusjuures tema panust ei ole alati tunnustatud; selle kohta ja selle kohta, kuidas noor Bertrand Russell, eriti raamatutes \"Principles of Mathematics\" ja \"Principia Mathematica\", jättis Peirce'i tunnustamata, vt Anellis 1995. Aastal 1918 kirjutas loogik C. I. Lewis: \"C. S. Peirce'i lisandused sümbolloogikasse on arvukamad ja mitmekesisemad kui ühelgi teisel autoril – vähemalt 19. sajandil.\" Alates 1940. aastast on Alfred Tarski ja tema õpilased seosealgebrat arendades taasavastanud Peirce'i seoseloogika suurema pildi.", + "question": "Milline tuntud matemaatik ei tähtsustanud piisavald Peirce'i saavutusi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 324, + 319, + 333 + ], + "text": [ + "Bertrand Russell", + "noor Bertrand Russell", + "Russell" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "7201e9e4-0268-4e76-95cb-2ee009309b80" + }, + { + "context": "Alates oma esimesest artiklist seoste loogika alal laiendas Peirce seoste teooriat, mille Augustus De Morgan oli äsja taaselustanud. Suur osa seoste matemaatikast, mida tänapäeval peetakse enesestmõistetavaks, on \"laenatud\" Peirce'ilt, kusjuures tema panust ei ole alati tunnustatud; selle kohta ja selle kohta, kuidas noor Bertrand Russell, eriti raamatutes \"Principles of Mathematics\" ja \"Principia Mathematica\", jättis Peirce'i tunnustamata, vt Anellis 1995. Aastal 1918 kirjutas loogik C. I. Lewis: \"C. S. Peirce'i lisandused sümbolloogikasse on arvukamad ja mitmekesisemad kui ühelgi teisel autoril – vähemalt 19. sajandil.\" Alates 1940. aastast on Alfred Tarski ja tema õpilased seosealgebrat arendades taasavastanud Peirce'i seoseloogika suurema pildi.", + "question": "Kelle teooriat seoste loogikast Peirce edasi arendas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 90 + ], + "text": [ + "Augustus De Morgan" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "6b4c0063-62a8-4b7e-9bfb-8757e443f426" + }, + { + "context": "Alates oma esimesest artiklist seoste loogika alal laiendas Peirce seoste teooriat, mille Augustus De Morgan oli äsja taaselustanud. Suur osa seoste matemaatikast, mida tänapäeval peetakse enesestmõistetavaks, on \"laenatud\" Peirce'ilt, kusjuures tema panust ei ole alati tunnustatud; selle kohta ja selle kohta, kuidas noor Bertrand Russell, eriti raamatutes \"Principles of Mathematics\" ja \"Principia Mathematica\", jättis Peirce'i tunnustamata, vt Anellis 1995. Aastal 1918 kirjutas loogik C. I. Lewis: \"C. S. Peirce'i lisandused sümbolloogikasse on arvukamad ja mitmekesisemad kui ühelgi teisel autoril – vähemalt 19. sajandil.\" Alates 1940. aastast on Alfred Tarski ja tema õpilased seosealgebrat arendades taasavastanud Peirce'i seoseloogika suurema pildi.", + "question": "Mille poolest kiitis C. I. Lewis Peirce'i lisandusi sümbolloogikas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 550, + 550 + ], + "text": [ + "arvukamad ja mitmekesisemad kui ühelgi teisel autoril – vähemalt 19. sajandil", + "arvukamad ja mitmekesisemad kui ühelgi teisel autoril" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "ecf24571-569a-4b2a-b0f0-2f85aaaed660" + }, + { + "context": "Alates oma esimesest artiklist seoste loogika alal laiendas Peirce seoste teooriat, mille Augustus De Morgan oli äsja taaselustanud. Suur osa seoste matemaatikast, mida tänapäeval peetakse enesestmõistetavaks, on \"laenatud\" Peirce'ilt, kusjuures tema panust ei ole alati tunnustatud; selle kohta ja selle kohta, kuidas noor Bertrand Russell, eriti raamatutes \"Principles of Mathematics\" ja \"Principia Mathematica\", jättis Peirce'i tunnustamata, vt Anellis 1995. Aastal 1918 kirjutas loogik C. I. Lewis: \"C. S. Peirce'i lisandused sümbolloogikasse on arvukamad ja mitmekesisemad kui ühelgi teisel autoril – vähemalt 19. sajandil.\" Alates 1940. aastast on Alfred Tarski ja tema õpilased seosealgebrat arendades taasavastanud Peirce'i seoseloogika suurema pildi.", + "question": "Kes on Peirce'i seoste loogikat edasi arendanud?", + "answers": { + "answer_start": [ + 654, + 654 + ], + "text": [ + "Alfred Tarski ja tema õpilased", + "Alfred Tarski" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "b6934111-2afa-4482-abb9-d4c0cad71470" + }, + { + "context": "Alates oma esimesest artiklist seoste loogika alal laiendas Peirce seoste teooriat, mille Augustus De Morgan oli äsja taaselustanud. Suur osa seoste matemaatikast, mida tänapäeval peetakse enesestmõistetavaks, on \"laenatud\" Peirce'ilt, kusjuures tema panust ei ole alati tunnustatud; selle kohta ja selle kohta, kuidas noor Bertrand Russell, eriti raamatutes \"Principles of Mathematics\" ja \"Principia Mathematica\", jättis Peirce'i tunnustamata, vt Anellis 1995. Aastal 1918 kirjutas loogik C. I. Lewis: \"C. S. Peirce'i lisandused sümbolloogikasse on arvukamad ja mitmekesisemad kui ühelgi teisel autoril – vähemalt 19. sajandil.\" Alates 1940. aastast on Alfred Tarski ja tema õpilased seosealgebrat arendades taasavastanud Peirce'i seoseloogika suurema pildi.", + "question": "Millistes teostes Russell Peirce'ist ebaõiglaselt mööda vaatas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 359 + ], + "text": [ + "\"Principles of Mathematics\" ja \"Principia Mathematica\"" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "ba3d13e6-1239-48b7-ba7f-46150d9e298f" + }, + { + "context": "Seoseloogika on leidnud rakendusi. Matemaatikas mõjutas seoseteooria Eliakim Hastings Moore'i abstraktset analüüsi ja Garrett Birkhoffi võreteooriat. Arvutiteaduses töötas Peirce'i uurija Arthur Burksi õpilane Edgar F. Codd välja andmebaaside relatsioonmudeli. Majandusteaduses on seoseloogikat kasutanud Frank P. Ramsey, John von Neumann ja Paul Samuelson eelistuste ja kasulikkuse uurimiseks ning Kenneth J. Arrow, kes puutus kolledžis City College of New York kokku Alfred Tarskiga, raamatus \"Social Choice and Individual Values\".", + "question": "Kelle võreteooria tugineb Peirce'i töödele?", + "answers": { + "answer_start": [ + 118 + ], + "text": [ + "Garrett Birkhoffi" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "abd83119-a7a8-4eb3-8e86-b557ec744a5e" + }, + { + "context": "Seoseloogika on leidnud rakendusi. Matemaatikas mõjutas seoseteooria Eliakim Hastings Moore'i abstraktset analüüsi ja Garrett Birkhoffi võreteooriat. Arvutiteaduses töötas Peirce'i uurija Arthur Burksi õpilane Edgar F. Codd välja andmebaaside relatsioonmudeli. Majandusteaduses on seoseloogikat kasutanud Frank P. Ramsey, John von Neumann ja Paul Samuelson eelistuste ja kasulikkuse uurimiseks ning Kenneth J. Arrow, kes puutus kolledžis City College of New York kokku Alfred Tarskiga, raamatus \"Social Choice and Individual Values\".", + "question": "Milline infotehnoloogia alane töö põhineb Peirce'i töödel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 230 + ], + "text": [ + "andmebaaside relatsioonmudeli" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "27430823-97ab-4c0c-9af7-3d8d6a9ad097" + }, + { + "context": "Seoseloogika on leidnud rakendusi. Matemaatikas mõjutas seoseteooria Eliakim Hastings Moore'i abstraktset analüüsi ja Garrett Birkhoffi võreteooriat. Arvutiteaduses töötas Peirce'i uurija Arthur Burksi õpilane Edgar F. Codd välja andmebaaside relatsioonmudeli. Majandusteaduses on seoseloogikat kasutanud Frank P. Ramsey, John von Neumann ja Paul Samuelson eelistuste ja kasulikkuse uurimiseks ning Kenneth J. Arrow, kes puutus kolledžis City College of New York kokku Alfred Tarskiga, raamatus \"Social Choice and Individual Values\".", + "question": "Kes on uurinud eelistusi ja kasulikkust Peirce'i teooriatele tuginedes?", + "answers": { + "answer_start": [ + 305 + ], + "text": [ + "Frank P. Ramsey, John von Neumann ja Paul Samuelson" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "04621c3e-24c0-4a08-9e5b-9932332044dd" + }, + { + "context": "Seoseloogika on leidnud rakendusi. Matemaatikas mõjutas seoseteooria Eliakim Hastings Moore'i abstraktset analüüsi ja Garrett Birkhoffi võreteooriat. Arvutiteaduses töötas Peirce'i uurija Arthur Burksi õpilane Edgar F. Codd välja andmebaaside relatsioonmudeli. Majandusteaduses on seoseloogikat kasutanud Frank P. Ramsey, John von Neumann ja Paul Samuelson eelistuste ja kasulikkuse uurimiseks ning Kenneth J. Arrow, kes puutus kolledžis City College of New York kokku Alfred Tarskiga, raamatus \"Social Choice and Individual Values\".", + "question": "Milline Kenneth J. Arrow teos on saanud inspiratsiooni Peirce'ist?", + "answers": { + "answer_start": [ + 495 + ], + "text": [ + "\"Social Choice and Individual Values\"" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "f00ef972-aa08-473b-a6be-951ee38e5012" + }, + { + "context": "Seoseloogika on leidnud rakendusi. Matemaatikas mõjutas seoseteooria Eliakim Hastings Moore'i abstraktset analüüsi ja Garrett Birkhoffi võreteooriat. Arvutiteaduses töötas Peirce'i uurija Arthur Burksi õpilane Edgar F. Codd välja andmebaaside relatsioonmudeli. Majandusteaduses on seoseloogikat kasutanud Frank P. Ramsey, John von Neumann ja Paul Samuelson eelistuste ja kasulikkuse uurimiseks ning Kenneth J. Arrow, kes puutus kolledžis City College of New York kokku Alfred Tarskiga, raamatus \"Social Choice and Individual Values\".", + "question": "Kuidas oli Edgard F. Codd seotud Peirce'iga?", + "answers": { + "answer_start": [ + 172 + ], + "text": [ + "Peirce'i uurija Arthur Burksi õpilane" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "56f325ed-e1ba-4710-8607-edbd74f24079" + }, + { + "context": "Hilary Putnam (1982) märkis, et Frege uurimus kvantorite loogikast avaldas tema kaasaegsetele vähe mõju, kuigi see ilmus neli aastat enne Peirce'i ja tema õpilase Oscar Howard Mitchelli tööd. Putnam avastas, et matemaatikud ja loogikad said kvantorite loogikast teada Peirce'i ja Mitchelli sõltumatute tööde kaudu, eriti Peirce'i tööst \"On the Algebra of Logic: A Contribution to the Philosophy of Notation\" (1885), mis ilmus omaaegses juhtivas Ameerika matemaatikaajakirjas ning mida tsiteerisid teiste seas Giuseppe Peano ja Schröder, kes ei tundnud Frege tööd. Nad võtsid ka muudetud kujul üle Peirce'i tähistused. Peirce ei olnud ilmselt Frege töödega tuttav, kuigi neil oli kattuvaid saavutusi loogikas, keelefilosoofias ja matemaatika alustes.", + "question": "Kes uuris esimesena kvantorite loogikat?", + "answers": { + "answer_start": [ + 32 + ], + "text": [ + "Frege" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "a39b1657-c294-4fcd-820b-a8e6c5a00668" + }, + { + "context": "Hilary Putnam (1982) märkis, et Frege uurimus kvantorite loogikast avaldas tema kaasaegsetele vähe mõju, kuigi see ilmus neli aastat enne Peirce'i ja tema õpilase Oscar Howard Mitchelli tööd. Putnam avastas, et matemaatikud ja loogikad said kvantorite loogikast teada Peirce'i ja Mitchelli sõltumatute tööde kaudu, eriti Peirce'i tööst \"On the Algebra of Logic: A Contribution to the Philosophy of Notation\" (1885), mis ilmus omaaegses juhtivas Ameerika matemaatikaajakirjas ning mida tsiteerisid teiste seas Giuseppe Peano ja Schröder, kes ei tundnud Frege tööd. Nad võtsid ka muudetud kujul üle Peirce'i tähistused. Peirce ei olnud ilmselt Frege töödega tuttav, kuigi neil oli kattuvaid saavutusi loogikas, keelefilosoofias ja matemaatika alustes.", + "question": "Mis teemades oli Frege ja Peirce'i töödes kattuvusi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 699 + ], + "text": [ + "loogikas, keelefilosoofias ja matemaatika alustes" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "20c613cd-e7e0-49b4-8035-ee12b507cb5c" + }, + { + "context": "Hilary Putnam (1982) märkis, et Frege uurimus kvantorite loogikast avaldas tema kaasaegsetele vähe mõju, kuigi see ilmus neli aastat enne Peirce'i ja tema õpilase Oscar Howard Mitchelli tööd. Putnam avastas, et matemaatikud ja loogikad said kvantorite loogikast teada Peirce'i ja Mitchelli sõltumatute tööde kaudu, eriti Peirce'i tööst \"On the Algebra of Logic: A Contribution to the Philosophy of Notation\" (1885), mis ilmus omaaegses juhtivas Ameerika matemaatikaajakirjas ning mida tsiteerisid teiste seas Giuseppe Peano ja Schröder, kes ei tundnud Frege tööd. Nad võtsid ka muudetud kujul üle Peirce'i tähistused. Peirce ei olnud ilmselt Frege töödega tuttav, kuigi neil oli kattuvaid saavutusi loogikas, keelefilosoofias ja matemaatika alustes.", + "question": "Kelle tööde põhjal tutvusid matemaatikud ja loogikud kvantorite loogikaga?", + "answers": { + "answer_start": [ + 268 + ], + "text": [ + "Peirce'i ja Mitchelli" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "2abe5a99-174d-444a-874d-0843577e2e62" + }, + { + "context": "Hilary Putnam (1982) märkis, et Frege uurimus kvantorite loogikast avaldas tema kaasaegsetele vähe mõju, kuigi see ilmus neli aastat enne Peirce'i ja tema õpilase Oscar Howard Mitchelli tööd. Putnam avastas, et matemaatikud ja loogikad said kvantorite loogikast teada Peirce'i ja Mitchelli sõltumatute tööde kaudu, eriti Peirce'i tööst \"On the Algebra of Logic: A Contribution to the Philosophy of Notation\" (1885), mis ilmus omaaegses juhtivas Ameerika matemaatikaajakirjas ning mida tsiteerisid teiste seas Giuseppe Peano ja Schröder, kes ei tundnud Frege tööd. Nad võtsid ka muudetud kujul üle Peirce'i tähistused. Peirce ei olnud ilmselt Frege töödega tuttav, kuigi neil oli kattuvaid saavutusi loogikas, keelefilosoofias ja matemaatika alustes.", + "question": "Milline Peirce'i kvantorite loogika alane töö ilmus USA tähtsaimas matemaatika-alases väljaandes?", + "answers": { + "answer_start": [ + 336 + ], + "text": [ + "\"On the Algebra of Logic: A Contribution to the Philosophy of Notation\"" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "f0774fed-b767-4048-a962-4f58ecf4e17a" + }, + { + "context": "Hilary Putnam (1982) märkis, et Frege uurimus kvantorite loogikast avaldas tema kaasaegsetele vähe mõju, kuigi see ilmus neli aastat enne Peirce'i ja tema õpilase Oscar Howard Mitchelli tööd. Putnam avastas, et matemaatikud ja loogikad said kvantorite loogikast teada Peirce'i ja Mitchelli sõltumatute tööde kaudu, eriti Peirce'i tööst \"On the Algebra of Logic: A Contribution to the Philosophy of Notation\" (1885), mis ilmus omaaegses juhtivas Ameerika matemaatikaajakirjas ning mida tsiteerisid teiste seas Giuseppe Peano ja Schröder, kes ei tundnud Frege tööd. Nad võtsid ka muudetud kujul üle Peirce'i tähistused. Peirce ei olnud ilmselt Frege töödega tuttav, kuigi neil oli kattuvaid saavutusi loogikas, keelefilosoofias ja matemaatika alustes.", + "question": "Kes hakkasid kasutama Peirce'i tähistusi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 509, + 518 + ], + "text": [ + "Giuseppe Peano ja Schröder", + "Peano ja Schröder" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "570ac2a6-1291-4f9f-a7c1-4a67f6a50bb8" + }, + { + "context": "Peirce töötas üle 30 aasta loodusteadlasena ning teda võib kutseliseks filosoofiks pidada ainult nende viie aasta jooksul, kui tal olid loengud Johns Hopkinsi ülikoolis. Tema filosoofiaõpingud seisnesid peamiselt selles, et ta Harvardi ülikoolis õppides luges iga päev saksa keeles mõned leheküljed Immanuel Kanti \"Puhta mõistuse kriitikast\". Peirce'i kirjutised kuuluvad paljudesse teadusharudesse, sealhulgas matemaatika, loogika, filosoofia, statistika, astronoomia, metroloogia, geodeesia, eksperimentaalpsühholoogia.", + "question": "Kui kaua tegutses Peirce filosoofina?", + "answers": { + "answer_start": [ + 103, + 103 + ], + "text": [ + "viie aasta", + "viie aasta jooksul" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "ac857e57-b56c-4668-842d-e5c68b5c91da" + }, + { + "context": "Peirce töötas üle 30 aasta loodusteadlasena ning teda võib kutseliseks filosoofiks pidada ainult nende viie aasta jooksul, kui tal olid loengud Johns Hopkinsi ülikoolis. Tema filosoofiaõpingud seisnesid peamiselt selles, et ta Harvardi ülikoolis õppides luges iga päev saksa keeles mõned leheküljed Immanuel Kanti \"Puhta mõistuse kriitikast\". Peirce'i kirjutised kuuluvad paljudesse teadusharudesse, sealhulgas matemaatika, loogika, filosoofia, statistika, astronoomia, metroloogia, geodeesia, eksperimentaalpsühholoogia.", + "question": "Mis teose abil õppis Peirce filosoofiat?", + "answers": { + "answer_start": [ + 299, + 314, + 308 + ], + "text": [ + "Immanuel Kanti \"Puhta mõistuse kriitikast\"", + "\"Puhta mõistuse kriitikast\"", + "Kanti \"Puhta mõistuse kriitikast\"" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "891a44c0-def7-403c-a946-1e684f8882df" + }, + { + "context": "Peirce töötas üle 30 aasta loodusteadlasena ning teda võib kutseliseks filosoofiks pidada ainult nende viie aasta jooksul, kui tal olid loengud Johns Hopkinsi ülikoolis. Tema filosoofiaõpingud seisnesid peamiselt selles, et ta Harvardi ülikoolis õppides luges iga päev saksa keeles mõned leheküljed Immanuel Kanti \"Puhta mõistuse kriitikast\". Peirce'i kirjutised kuuluvad paljudesse teadusharudesse, sealhulgas matemaatika, loogika, filosoofia, statistika, astronoomia, metroloogia, geodeesia, eksperimentaalpsühholoogia.", + "question": "Kui kaua tegutses Peirce loodusteadlasena?", + "answers": { + "answer_start": [ + 14 + ], + "text": [ + "üle 30 aasta" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "da38afc2-4bc1-4743-87d0-6d328121cd1a" + }, + { + "context": "Peirce töötas üle 30 aasta loodusteadlasena ning teda võib kutseliseks filosoofiks pidada ainult nende viie aasta jooksul, kui tal olid loengud Johns Hopkinsi ülikoolis. Tema filosoofiaõpingud seisnesid peamiselt selles, et ta Harvardi ülikoolis õppides luges iga päev saksa keeles mõned leheküljed Immanuel Kanti \"Puhta mõistuse kriitikast\". Peirce'i kirjutised kuuluvad paljudesse teadusharudesse, sealhulgas matemaatika, loogika, filosoofia, statistika, astronoomia, metroloogia, geodeesia, eksperimentaalpsühholoogia.", + "question": "Mis keeles Peirce Kanti luges?", + "answers": { + "answer_start": [ + 269, + 269 + ], + "text": [ + "saksa keeles", + "saksa" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "7405ccf9-f2d0-4168-8ba1-190926ebe8d2" + }, + { + "context": "Peirce töötas üle 30 aasta loodusteadlasena ning teda võib kutseliseks filosoofiks pidada ainult nende viie aasta jooksul, kui tal olid loengud Johns Hopkinsi ülikoolis. Tema filosoofiaõpingud seisnesid peamiselt selles, et ta Harvardi ülikoolis õppides luges iga päev saksa keeles mõned leheküljed Immanuel Kanti \"Puhta mõistuse kriitikast\". Peirce'i kirjutised kuuluvad paljudesse teadusharudesse, sealhulgas matemaatika, loogika, filosoofia, statistika, astronoomia, metroloogia, geodeesia, eksperimentaalpsühholoogia.", + "question": "Kus andis Peirce filosoofialoenguid?", + "answers": { + "answer_start": [ + 144 + ], + "text": [ + "Johns Hopkinsi ülikoolis" + ] + }, + "title": "Charles Sanders Peirce", + "id": "27325ad7-2033-4aae-b016-174c3a5fe4b8" + }, + { + "context": "Mõistet kubermang (Gouvernement) kasutati suhteliselt harva. Ametlikes dokumentides eelistati nimetust hertsogkond (das Hertzogthum Ehstland, das Hertzogthum Liefland). Provintsiaalvalitsuse eesotsas nii Tallinna kui Riia kubermangus seisis kindralkuberner (General-Gouverneur), kellele [!] vahetule juhtimisele alluvat ametkonda nimetati nagu tema hallatavat territooriumigi kindralkubermanguks (General-Gouvernement). ... Eesti- ja Liivimaa kõrgeimad administraatorid kandsid vahelduvalt kindralkuberneri ja kuberneri ametinimetust, mis sõltus ennekõike seda kandnud isiku positsioonist ja mõjukusest. Mitmel korral on valitsus kasutanud ametis oleva kuberneri kindralkuberneriks nimetamist edutamisvõimalusena, ilma et viimase funktsioonid ja võimupiirid oleksid seeläbi muutunud. Tallinnas kuulusid kindralkuberneri kantselei koosseisu sekretär, aktuaar, tõlk, kantseleikirjutaja ja kopist, arhivaar (alates 1771), maamõõtja (alates 1773), vangivalvur, korstnapühkija, kantseleiteener, kütja, valvurid.", + "question": "Millist nimetust kasutati kubermangu asemel sagedamini?", + "answers": { + "answer_start": [ + 103 + ], + "text": [ + "hertsogkond" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "216b495d-89cd-41f7-ae01-b59cdfac6284" + }, + { + "context": "Mõistet kubermang (Gouvernement) kasutati suhteliselt harva. Ametlikes dokumentides eelistati nimetust hertsogkond (das Hertzogthum Ehstland, das Hertzogthum Liefland). Provintsiaalvalitsuse eesotsas nii Tallinna kui Riia kubermangus seisis kindralkuberner (General-Gouverneur), kellele [!] vahetule juhtimisele alluvat ametkonda nimetati nagu tema hallatavat territooriumigi kindralkubermanguks (General-Gouvernement). ... Eesti- ja Liivimaa kõrgeimad administraatorid kandsid vahelduvalt kindralkuberneri ja kuberneri ametinimetust, mis sõltus ennekõike seda kandnud isiku positsioonist ja mõjukusest. Mitmel korral on valitsus kasutanud ametis oleva kuberneri kindralkuberneriks nimetamist edutamisvõimalusena, ilma et viimase funktsioonid ja võimupiirid oleksid seeläbi muutunud. Tallinnas kuulusid kindralkuberneri kantselei koosseisu sekretär, aktuaar, tõlk, kantseleikirjutaja ja kopist, arhivaar (alates 1771), maamõõtja (alates 1773), vangivalvur, korstnapühkija, kantseleiteener, kütja, valvurid.", + "question": "Mis terminiga tähistati kindralkuberneri alluvuses töötavat ametkonda?", + "answers": { + "answer_start": [ + 376 + ], + "text": [ + "kindralkubermanguks" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "805cb574-7968-4097-92f6-d680bfedfdc3" + }, + { + "context": "Mõistet kubermang (Gouvernement) kasutati suhteliselt harva. Ametlikes dokumentides eelistati nimetust hertsogkond (das Hertzogthum Ehstland, das Hertzogthum Liefland). Provintsiaalvalitsuse eesotsas nii Tallinna kui Riia kubermangus seisis kindralkuberner (General-Gouverneur), kellele [!] vahetule juhtimisele alluvat ametkonda nimetati nagu tema hallatavat territooriumigi kindralkubermanguks (General-Gouvernement). ... Eesti- ja Liivimaa kõrgeimad administraatorid kandsid vahelduvalt kindralkuberneri ja kuberneri ametinimetust, mis sõltus ennekõike seda kandnud isiku positsioonist ja mõjukusest. Mitmel korral on valitsus kasutanud ametis oleva kuberneri kindralkuberneriks nimetamist edutamisvõimalusena, ilma et viimase funktsioonid ja võimupiirid oleksid seeläbi muutunud. Tallinnas kuulusid kindralkuberneri kantselei koosseisu sekretär, aktuaar, tõlk, kantseleikirjutaja ja kopist, arhivaar (alates 1771), maamõõtja (alates 1773), vangivalvur, korstnapühkija, kantseleiteener, kütja, valvurid.", + "question": "Millest sõltus tiitlite kuberner ja kindralkuberner vahe?", + "answers": { + "answer_start": [ + 556, + 569, + 575 + ], + "text": [ + "seda kandnud isiku positsioonist ja mõjukusest", + "isiku positsioonist ja mõjukusest", + "positsioonist ja mõjukusest" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "5862722b-6891-4633-b8e1-a9903221f0c4" + }, + { + "context": "Mõistet kubermang (Gouvernement) kasutati suhteliselt harva. Ametlikes dokumentides eelistati nimetust hertsogkond (das Hertzogthum Ehstland, das Hertzogthum Liefland). Provintsiaalvalitsuse eesotsas nii Tallinna kui Riia kubermangus seisis kindralkuberner (General-Gouverneur), kellele [!] vahetule juhtimisele alluvat ametkonda nimetati nagu tema hallatavat territooriumigi kindralkubermanguks (General-Gouvernement). ... Eesti- ja Liivimaa kõrgeimad administraatorid kandsid vahelduvalt kindralkuberneri ja kuberneri ametinimetust, mis sõltus ennekõike seda kandnud isiku positsioonist ja mõjukusest. Mitmel korral on valitsus kasutanud ametis oleva kuberneri kindralkuberneriks nimetamist edutamisvõimalusena, ilma et viimase funktsioonid ja võimupiirid oleksid seeläbi muutunud. Tallinnas kuulusid kindralkuberneri kantselei koosseisu sekretär, aktuaar, tõlk, kantseleikirjutaja ja kopist, arhivaar (alates 1771), maamõõtja (alates 1773), vangivalvur, korstnapühkija, kantseleiteener, kütja, valvurid.", + "question": "Mis eesmärgil andis valitsus vahel kubernerile kindralkuberneri tiitli?", + "answers": { + "answer_start": [ + 693 + ], + "text": [ + "edutamisvõimalusena" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "98ef1057-7156-41c7-9f4b-c030332031a1" + }, + { + "context": "Mõistet kubermang (Gouvernement) kasutati suhteliselt harva. Ametlikes dokumentides eelistati nimetust hertsogkond (das Hertzogthum Ehstland, das Hertzogthum Liefland). Provintsiaalvalitsuse eesotsas nii Tallinna kui Riia kubermangus seisis kindralkuberner (General-Gouverneur), kellele [!] vahetule juhtimisele alluvat ametkonda nimetati nagu tema hallatavat territooriumigi kindralkubermanguks (General-Gouvernement). ... Eesti- ja Liivimaa kõrgeimad administraatorid kandsid vahelduvalt kindralkuberneri ja kuberneri ametinimetust, mis sõltus ennekõike seda kandnud isiku positsioonist ja mõjukusest. Mitmel korral on valitsus kasutanud ametis oleva kuberneri kindralkuberneriks nimetamist edutamisvõimalusena, ilma et viimase funktsioonid ja võimupiirid oleksid seeläbi muutunud. Tallinnas kuulusid kindralkuberneri kantselei koosseisu sekretär, aktuaar, tõlk, kantseleikirjutaja ja kopist, arhivaar (alates 1771), maamõõtja (alates 1773), vangivalvur, korstnapühkija, kantseleiteener, kütja, valvurid.", + "question": "Millist valitsust juhtis kindralkuberner?", + "answers": { + "answer_start": [ + 169 + ], + "text": [ + "Provintsiaalvalitsuse" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "a53a0136-e45e-4872-b4a5-07640f25d535" + }, + { + "context": "Vene tsaaririigi väed vallutasid Eesti alad põhjasõjas Rootsilt oktoobriks 1710. Sõja käigus vallutati juba varem, 1708. aastal, Virumaa, millega liideti veel Tartumaa, nimetati see Narva maakonnaks ning liideti juba sõja ajal Peterburi kubermanguga. Rootsi loovutas 1710. aastal sõja käigus vallutatud Eestimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Pärast põhjasõda jäi Eestimaal kehtima Rootsi haldussüsteem ja riigikorraldus. Selle tagasid ka Eestimaa linnade kapitulatsiooniaktid, millega kapituleerusid Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene vägedele põhjasõjas. Eestimaa kubermang (vene Эстляндская губерния) oli 1. järgu haldusüksus Venemaal ja üks kolmest Balti kubermangust.", + "question": "Millise Eesti osa vallutas Venemaa Rootsilt kõige varem tagasi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 129 + ], + "text": [ + "Virumaa" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "8c1a379d-645d-4cd0-b023-2490d09d73ee" + }, + { + "context": "Vene tsaaririigi väed vallutasid Eesti alad põhjasõjas Rootsilt oktoobriks 1710. Sõja käigus vallutati juba varem, 1708. aastal, Virumaa, millega liideti veel Tartumaa, nimetati see Narva maakonnaks ning liideti juba sõja ajal Peterburi kubermanguga. Rootsi loovutas 1710. aastal sõja käigus vallutatud Eestimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Pärast põhjasõda jäi Eestimaal kehtima Rootsi haldussüsteem ja riigikorraldus. Selle tagasid ka Eestimaa linnade kapitulatsiooniaktid, millega kapituleerusid Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene vägedele põhjasõjas. Eestimaa kubermang (vene Эстляндская губерния) oli 1. järgu haldusüksus Venemaal ja üks kolmest Balti kubermangust.", + "question": "Mis lepinguga Eesti alad ametlikult Venemaa alla läksid?", + "answers": { + "answer_start": [ + 328 + ], + "text": [ + "Uusikaupunki rahuga" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "0f958b61-3be3-4898-8c54-083c28618442" + }, + { + "context": "Vene tsaaririigi väed vallutasid Eesti alad põhjasõjas Rootsilt oktoobriks 1710. Sõja käigus vallutati juba varem, 1708. aastal, Virumaa, millega liideti veel Tartumaa, nimetati see Narva maakonnaks ning liideti juba sõja ajal Peterburi kubermanguga. Rootsi loovutas 1710. aastal sõja käigus vallutatud Eestimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Pärast põhjasõda jäi Eestimaal kehtima Rootsi haldussüsteem ja riigikorraldus. Selle tagasid ka Eestimaa linnade kapitulatsiooniaktid, millega kapituleerusid Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene vägedele põhjasõjas. Eestimaa kubermang (vene Эстляндская губерния) oli 1. järgu haldusüksus Venemaal ja üks kolmest Balti kubermangust.", + "question": "Mis riigi haldussüsteem kehtis Eestis pärast Uusikaupunki rahu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 55 + ], + "text": [ + "Rootsi" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "f7f0f216-0c29-4c3b-a474-6d3a0aac7242" + }, + { + "context": "Vene tsaaririigi väed vallutasid Eesti alad põhjasõjas Rootsilt oktoobriks 1710. Sõja käigus vallutati juba varem, 1708. aastal, Virumaa, millega liideti veel Tartumaa, nimetati see Narva maakonnaks ning liideti juba sõja ajal Peterburi kubermanguga. Rootsi loovutas 1710. aastal sõja käigus vallutatud Eestimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Pärast põhjasõda jäi Eestimaal kehtima Rootsi haldussüsteem ja riigikorraldus. Selle tagasid ka Eestimaa linnade kapitulatsiooniaktid, millega kapituleerusid Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene vägedele põhjasõjas. Eestimaa kubermang (vene Эстляндская губерния) oli 1. järgu haldusüksus Venemaal ja üks kolmest Balti kubermangust.", + "question": "Mitu Balti kubermangu Venemaal oli?", + "answers": { + "answer_start": [ + 671 + ], + "text": [ + "kolmest" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "1deded12-1227-43fb-907d-93fdb642b530" + }, + { + "context": "Vene tsaaririigi väed vallutasid Eesti alad põhjasõjas Rootsilt oktoobriks 1710. Sõja käigus vallutati juba varem, 1708. aastal, Virumaa, millega liideti veel Tartumaa, nimetati see Narva maakonnaks ning liideti juba sõja ajal Peterburi kubermanguga. Rootsi loovutas 1710. aastal sõja käigus vallutatud Eestimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Pärast põhjasõda jäi Eestimaal kehtima Rootsi haldussüsteem ja riigikorraldus. Selle tagasid ka Eestimaa linnade kapitulatsiooniaktid, millega kapituleerusid Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene vägedele põhjasõjas. Eestimaa kubermang (vene Эстляндская губерния) oli 1. järgu haldusüksus Venemaal ja üks kolmest Balti kubermangust.", + "question": "Millisesse kubermangu arvati sõja ajal Virumaa ja Tartumaa?", + "answers": { + "answer_start": [ + 227, + 227 + ], + "text": [ + "Peterburi kubermanguga", + "Peterburi" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "37408bf5-d261-465e-be62-545e7f8f87f3" + }, + { + "context": "Vene tsaar (alates 1721 keiser) Peeter I kuulutas Venemaa tsaaririigi 1725. aastal Venemaa keisririigiks ja impeeriumiks. Eesti aladele moodustati kaks kubermangu: Estland (Эстляндия,Tallinna kubermang) ja Livland (Riia kubermang ehk Лифляндская губерния ehk Лифляндия). 1722. aastal eraldati Narva provints Peterburi kubermangust, kuid Narva linn Jaanilinnaga jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel 1775–1802 Jamburgi maakonnas maakonnavaba maakonnalinn. 1722. aastal liideti Tartu provints Riia kubermanguga ning Tallinna kubermang eraldati uuesti Peterburi kubermangust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks. Eestimaa kubermangu (Narva kreisi) idapiir algas Joala mõisast ja läks kuni Narva jõe suudmeni, kuid edasine piiri määratlemine peatus 1784. aastal.", + "question": "Mis maakonda kuulus Narva 19. sajandi alguseni?", + "answers": { + "answer_start": [ + 414, + 414 + ], + "text": [ + "Jamburgi maakonnas", + "Jamburgi" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "e3c68715-8f54-47a1-b79b-0878d81f6918" + }, + { + "context": "Vene tsaar (alates 1721 keiser) Peeter I kuulutas Venemaa tsaaririigi 1725. aastal Venemaa keisririigiks ja impeeriumiks. Eesti aladele moodustati kaks kubermangu: Estland (Эстляндия,Tallinna kubermang) ja Livland (Riia kubermang ehk Лифляндская губерния ehk Лифляндия). 1722. aastal eraldati Narva provints Peterburi kubermangust, kuid Narva linn Jaanilinnaga jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel 1775–1802 Jamburgi maakonnas maakonnavaba maakonnalinn. 1722. aastal liideti Tartu provints Riia kubermanguga ning Tallinna kubermang eraldati uuesti Peterburi kubermangust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks. Eestimaa kubermangu (Narva kreisi) idapiir algas Joala mõisast ja läks kuni Narva jõe suudmeni, kuid edasine piiri määratlemine peatus 1784. aastal.", + "question": "Kuidas nimetati Eestimaa kubermangu teise nimega?", + "answers": { + "answer_start": [ + 638 + ], + "text": [ + "Narva kreisi" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "f539891a-3533-4a23-a01c-b9cdf19b4a7d" + }, + { + "context": "Vene tsaar (alates 1721 keiser) Peeter I kuulutas Venemaa tsaaririigi 1725. aastal Venemaa keisririigiks ja impeeriumiks. Eesti aladele moodustati kaks kubermangu: Estland (Эстляндия,Tallinna kubermang) ja Livland (Riia kubermang ehk Лифляндская губерния ehk Лифляндия). 1722. aastal eraldati Narva provints Peterburi kubermangust, kuid Narva linn Jaanilinnaga jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel 1775–1802 Jamburgi maakonnas maakonnavaba maakonnalinn. 1722. aastal liideti Tartu provints Riia kubermanguga ning Tallinna kubermang eraldati uuesti Peterburi kubermangust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks. Eestimaa kubermangu (Narva kreisi) idapiir algas Joala mõisast ja läks kuni Narva jõe suudmeni, kuid edasine piiri määratlemine peatus 1784. aastal.", + "question": "Mis aastal muutus Peeter I tiitel keisriks?", + "answers": { + "answer_start": [ + 19 + ], + "text": [ + "1721" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "7c57960c-172f-4287-9467-6492b9c45b09" + }, + { + "context": "Vene tsaar (alates 1721 keiser) Peeter I kuulutas Venemaa tsaaririigi 1725. aastal Venemaa keisririigiks ja impeeriumiks. Eesti aladele moodustati kaks kubermangu: Estland (Эстляндия,Tallinna kubermang) ja Livland (Riia kubermang ehk Лифляндская губерния ehk Лифляндия). 1722. aastal eraldati Narva provints Peterburi kubermangust, kuid Narva linn Jaanilinnaga jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel 1775–1802 Jamburgi maakonnas maakonnavaba maakonnalinn. 1722. aastal liideti Tartu provints Riia kubermanguga ning Tallinna kubermang eraldati uuesti Peterburi kubermangust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks. Eestimaa kubermangu (Narva kreisi) idapiir algas Joala mõisast ja läks kuni Narva jõe suudmeni, kuid edasine piiri määratlemine peatus 1784. aastal.", + "question": "Mitu kubermangu tekkis Eesti aladele pärast 1725. aastat?", + "answers": { + "answer_start": [ + 147 + ], + "text": [ + "kaks" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "7c6b57f8-7852-4c1f-a1a3-4c3f18716786" + }, + { + "context": "Vene tsaar (alates 1721 keiser) Peeter I kuulutas Venemaa tsaaririigi 1725. aastal Venemaa keisririigiks ja impeeriumiks. Eesti aladele moodustati kaks kubermangu: Estland (Эстляндия,Tallinna kubermang) ja Livland (Riia kubermang ehk Лифляндская губерния ehk Лифляндия). 1722. aastal eraldati Narva provints Peterburi kubermangust, kuid Narva linn Jaanilinnaga jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel 1775–1802 Jamburgi maakonnas maakonnavaba maakonnalinn. 1722. aastal liideti Tartu provints Riia kubermanguga ning Tallinna kubermang eraldati uuesti Peterburi kubermangust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks. Eestimaa kubermangu (Narva kreisi) idapiir algas Joala mõisast ja läks kuni Narva jõe suudmeni, kuid edasine piiri määratlemine peatus 1784. aastal.", + "question": "Mis jõe suudme juurest möödus Eestimaa kubermangu idapoolne piir?", + "answers": { + "answer_start": [ + 293, + 693 + ], + "text": [ + "Narva", + "Narva jõe" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "2cae12a5-077b-4554-8485-1cd9beb09c70" + }, + { + "context": "Eestimaa kubermang oli Läänemere kubermangudest põhjapoolseim, asetsedes Soome lahe lõunakaldal. Kubermangu läänepoolseim punkt oli Kalana neem Hiiumaal; idas Narva jõgi Narva linna juures; põhjas Stenskäri neem; lõunas Pärnu lahes asuv Kõrksaar. Kubermangu mandripiir lääneosas oli 297 versta, põhjas 469 versta, idas piir Peterburi kubermanguga mööda Narva jõge 75 versta, lõunas piir Peipsi järve ja Liivimaa kubermanguga 371 versta. Rakvere ja Tartu maakonna vahel asuv kubermangu piir oli 20377 sülda pikk, Rakvere ja Viljandi maakonna vahele jäi kubermangu piiri 18669 sülda ja 2 jalga.", + "question": "Kui pikk oli Eestimaa kubermangu idapiir?", + "answers": { + "answer_start": [ + 364 + ], + "text": [ + "75 versta" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "673ffeb1-cac3-4e97-8f41-95517f320a2a" + }, + { + "context": "Eestimaa kubermang oli Läänemere kubermangudest põhjapoolseim, asetsedes Soome lahe lõunakaldal. Kubermangu läänepoolseim punkt oli Kalana neem Hiiumaal; idas Narva jõgi Narva linna juures; põhjas Stenskäri neem; lõunas Pärnu lahes asuv Kõrksaar. Kubermangu mandripiir lääneosas oli 297 versta, põhjas 469 versta, idas piir Peterburi kubermanguga mööda Narva jõge 75 versta, lõunas piir Peipsi järve ja Liivimaa kubermanguga 371 versta. Rakvere ja Tartu maakonna vahel asuv kubermangu piir oli 20377 sülda pikk, Rakvere ja Viljandi maakonna vahele jäi kubermangu piiri 18669 sülda ja 2 jalga.", + "question": "Milline oli Eestimaa kubermangu kõige põhjapoolsem punkt?", + "answers": { + "answer_start": [ + 197 + ], + "text": [ + "Stenskäri neem" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "1d082eec-5dfc-4365-8d70-d919fb66f1a1" + }, + { + "context": "Eestimaa kubermang oli Läänemere kubermangudest põhjapoolseim, asetsedes Soome lahe lõunakaldal. Kubermangu läänepoolseim punkt oli Kalana neem Hiiumaal; idas Narva jõgi Narva linna juures; põhjas Stenskäri neem; lõunas Pärnu lahes asuv Kõrksaar. Kubermangu mandripiir lääneosas oli 297 versta, põhjas 469 versta, idas piir Peterburi kubermanguga mööda Narva jõge 75 versta, lõunas piir Peipsi järve ja Liivimaa kubermanguga 371 versta. Rakvere ja Tartu maakonna vahel asuv kubermangu piir oli 20377 sülda pikk, Rakvere ja Viljandi maakonna vahele jäi kubermangu piiri 18669 sülda ja 2 jalga.", + "question": "Millise veekogu ääres Eestimaa kubermang paiknes?", + "answers": { + "answer_start": [ + 73 + ], + "text": [ + "Soome lahe" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "48b54116-cd2b-4a7a-8dff-d3df11723553" + }, + { + "context": "Eestimaa kubermang oli Läänemere kubermangudest põhjapoolseim, asetsedes Soome lahe lõunakaldal. Kubermangu läänepoolseim punkt oli Kalana neem Hiiumaal; idas Narva jõgi Narva linna juures; põhjas Stenskäri neem; lõunas Pärnu lahes asuv Kõrksaar. Kubermangu mandripiir lääneosas oli 297 versta, põhjas 469 versta, idas piir Peterburi kubermanguga mööda Narva jõge 75 versta, lõunas piir Peipsi järve ja Liivimaa kubermanguga 371 versta. Rakvere ja Tartu maakonna vahel asuv kubermangu piir oli 20377 sülda pikk, Rakvere ja Viljandi maakonna vahele jäi kubermangu piiri 18669 sülda ja 2 jalga.", + "question": "Milline oli Eestimaa kubermangu lõunapoolseim punkt?", + "answers": { + "answer_start": [ + 237, + 220 + ], + "text": [ + "Kõrksaar", + "Pärnu lahes asuv Kõrksaar" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "3e706a58-a4a8-491a-9fe4-6dfc2da85471" + }, + { + "context": "Eestimaa kubermang oli Läänemere kubermangudest põhjapoolseim, asetsedes Soome lahe lõunakaldal. Kubermangu läänepoolseim punkt oli Kalana neem Hiiumaal; idas Narva jõgi Narva linna juures; põhjas Stenskäri neem; lõunas Pärnu lahes asuv Kõrksaar. Kubermangu mandripiir lääneosas oli 297 versta, põhjas 469 versta, idas piir Peterburi kubermanguga mööda Narva jõge 75 versta, lõunas piir Peipsi järve ja Liivimaa kubermanguga 371 versta. Rakvere ja Tartu maakonna vahel asuv kubermangu piir oli 20377 sülda pikk, Rakvere ja Viljandi maakonna vahele jäi kubermangu piiri 18669 sülda ja 2 jalga.", + "question": "Kui pikk oli Eestimaa kubermangu piir Rakvere ja Tartu maakondade vahel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 494 + ], + "text": [ + "20377 sülda" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "2a742f03-c95c-4d39-b674-26445907e40b" + }, + { + "context": "Alates põhjasõjast (1701) kehtis Eestimaa kubermangus niinimetatud Balti erikord, millega säilitati juba keskajast pärinevad aadlike privileegid, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk. Läänemere kubermangude rüütelkondade alistumise üheks tingimuseks oli ka Balti erikorra tagamine ja Karl XI poolt läbi viidud mõisate reduktsiooni eelse olukorra taastamine. Tsaaririik üritas Venemaa Läänemere kubermangudes kehtinud Venemaa sisekubermangudest erinevat valitsus- ja õiguskorraldust korduvalt muuta, kuid ei saavutanud edu, kuna keskvõim ei soovinud teravat konflikti kohaliku Balti aadelkonnaga. Ajutine valitsuskorralduse muudatus tehti asehaldurkorra ajal, kuid Balti erikorra taastamise saavutasid rüütelkonnad ja linnad uuesti keiser Paul I ajal 1796. aastal, muudatus jõustus 1797. aastal. Alles Aleksander III venestamispoliitika ajal 1880. aastatel hakati nn Balti erikorda jõulisemalt likvideerima. Raed ja foogtikohtud likvideeriti 1889. aastal, kuid seisuslik omavalitsus Eestimaa rüütelkond säilis kuni 1920. aastani.", + "question": "Miks ei õnnestunud Venemaal kaua Balti erikorda tühistada?", + "answers": { + "answer_start": [ + 536, + 545 + ], + "text": [ + "keskvõim ei soovinud teravat konflikti kohaliku Balti aadelkonnaga", + "ei soovinud teravat konflikti kohaliku Balti aadelkonnaga" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "089c2d7a-fa65-46ec-acfb-d4f1dc4fe08e" + }, + { + "context": "Alates põhjasõjast (1701) kehtis Eestimaa kubermangus niinimetatud Balti erikord, millega säilitati juba keskajast pärinevad aadlike privileegid, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk. Läänemere kubermangude rüütelkondade alistumise üheks tingimuseks oli ka Balti erikorra tagamine ja Karl XI poolt läbi viidud mõisate reduktsiooni eelse olukorra taastamine. Tsaaririik üritas Venemaa Läänemere kubermangudes kehtinud Venemaa sisekubermangudest erinevat valitsus- ja õiguskorraldust korduvalt muuta, kuid ei saavutanud edu, kuna keskvõim ei soovinud teravat konflikti kohaliku Balti aadelkonnaga. Ajutine valitsuskorralduse muudatus tehti asehaldurkorra ajal, kuid Balti erikorra taastamise saavutasid rüütelkonnad ja linnad uuesti keiser Paul I ajal 1796. aastal, muudatus jõustus 1797. aastal. Alles Aleksander III venestamispoliitika ajal 1880. aastatel hakati nn Balti erikorda jõulisemalt likvideerima. Raed ja foogtikohtud likvideeriti 1889. aastal, kuid seisuslik omavalitsus Eestimaa rüütelkond säilis kuni 1920. aastani.", + "question": "Kes hakkas viimaks aadlike õigusi märgatavalt kärpima?", + "answers": { + "answer_start": [ + 809 + ], + "text": [ + "Aleksander III" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "77f1d219-643d-405a-876c-772492eef56f" + }, + { + "context": "Alates põhjasõjast (1701) kehtis Eestimaa kubermangus niinimetatud Balti erikord, millega säilitati juba keskajast pärinevad aadlike privileegid, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk. Läänemere kubermangude rüütelkondade alistumise üheks tingimuseks oli ka Balti erikorra tagamine ja Karl XI poolt läbi viidud mõisate reduktsiooni eelse olukorra taastamine. Tsaaririik üritas Venemaa Läänemere kubermangudes kehtinud Venemaa sisekubermangudest erinevat valitsus- ja õiguskorraldust korduvalt muuta, kuid ei saavutanud edu, kuna keskvõim ei soovinud teravat konflikti kohaliku Balti aadelkonnaga. Ajutine valitsuskorralduse muudatus tehti asehaldurkorra ajal, kuid Balti erikorra taastamise saavutasid rüütelkonnad ja linnad uuesti keiser Paul I ajal 1796. aastal, muudatus jõustus 1797. aastal. Alles Aleksander III venestamispoliitika ajal 1880. aastatel hakati nn Balti erikorda jõulisemalt likvideerima. Raed ja foogtikohtud likvideeriti 1889. aastal, kuid seisuslik omavalitsus Eestimaa rüütelkond säilis kuni 1920. aastani.", + "question": "Mis oli Balti erikorra sisu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 90, + 105, + 100 + ], + "text": [ + "säilitati juba keskajast pärinevad aadlike privileegid, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk", + "keskajast pärinevad aadlike privileegid, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk", + "juba keskajast pärinevad aadlike privileegid, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "017e9d7f-1157-443e-a4e1-b55f4b6d3538" + }, + { + "context": "Alates põhjasõjast (1701) kehtis Eestimaa kubermangus niinimetatud Balti erikord, millega säilitati juba keskajast pärinevad aadlike privileegid, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk. Läänemere kubermangude rüütelkondade alistumise üheks tingimuseks oli ka Balti erikorra tagamine ja Karl XI poolt läbi viidud mõisate reduktsiooni eelse olukorra taastamine. Tsaaririik üritas Venemaa Läänemere kubermangudes kehtinud Venemaa sisekubermangudest erinevat valitsus- ja õiguskorraldust korduvalt muuta, kuid ei saavutanud edu, kuna keskvõim ei soovinud teravat konflikti kohaliku Balti aadelkonnaga. Ajutine valitsuskorralduse muudatus tehti asehaldurkorra ajal, kuid Balti erikorra taastamise saavutasid rüütelkonnad ja linnad uuesti keiser Paul I ajal 1796. aastal, muudatus jõustus 1797. aastal. Alles Aleksander III venestamispoliitika ajal 1880. aastatel hakati nn Balti erikorda jõulisemalt likvideerima. Raed ja foogtikohtud likvideeriti 1889. aastal, kuid seisuslik omavalitsus Eestimaa rüütelkond säilis kuni 1920. aastani.", + "question": "Millal Balti erikord ajutiselt tühistati?", + "answers": { + "answer_start": [ + 646 + ], + "text": [ + "asehaldurkorra ajal" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "16cbd6fe-e806-4236-bfa2-a63df6fe7e7e" + }, + { + "context": "Alates põhjasõjast (1701) kehtis Eestimaa kubermangus niinimetatud Balti erikord, millega säilitati juba keskajast pärinevad aadlike privileegid, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk. Läänemere kubermangude rüütelkondade alistumise üheks tingimuseks oli ka Balti erikorra tagamine ja Karl XI poolt läbi viidud mõisate reduktsiooni eelse olukorra taastamine. Tsaaririik üritas Venemaa Läänemere kubermangudes kehtinud Venemaa sisekubermangudest erinevat valitsus- ja õiguskorraldust korduvalt muuta, kuid ei saavutanud edu, kuna keskvõim ei soovinud teravat konflikti kohaliku Balti aadelkonnaga. Ajutine valitsuskorralduse muudatus tehti asehaldurkorra ajal, kuid Balti erikorra taastamise saavutasid rüütelkonnad ja linnad uuesti keiser Paul I ajal 1796. aastal, muudatus jõustus 1797. aastal. Alles Aleksander III venestamispoliitika ajal 1880. aastatel hakati nn Balti erikorda jõulisemalt likvideerima. Raed ja foogtikohtud likvideeriti 1889. aastal, kuid seisuslik omavalitsus Eestimaa rüütelkond säilis kuni 1920. aastani.", + "question": "Millal likvideeriti Eestimaa rüütelkond?", + "answers": { + "answer_start": [ + 1022, + 1022 + ], + "text": [ + "1920. aastani", + "1920." + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "ff780a48-9f69-4dbf-bb19-ceae9661da8d" + }, + { + "context": "Eestimaa ja Liivimaa kubermangu aladel loodi kolm korravalitsust: Tallinnas (24. oktoobril 1803), Tartus (13. juunil 1805) ja Viljandis (10. juulil 1805). Venemaa Keisririigi Senati 1803. aasta 24. oktoobri ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate (sõja- ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli Tallinna sõjakuberner, kelle alluvuses oli linna politseivalitsus ja selle ülem – politseimeister.", + "question": "Kellele allus Tallinnas politsei?", + "answers": { + "answer_start": [ + 479, + 488 + ], + "text": [ + "Tallinna sõjakuberner", + "sõjakuberner" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "310b3ec1-25aa-4eb4-a8ef-f4b38a833208" + }, + { + "context": "Eestimaa ja Liivimaa kubermangu aladel loodi kolm korravalitsust: Tallinnas (24. oktoobril 1803), Tartus (13. juunil 1805) ja Viljandis (10. juulil 1805). Venemaa Keisririigi Senati 1803. aasta 24. oktoobri ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate (sõja- ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli Tallinna sõjakuberner, kelle alluvuses oli linna politseivalitsus ja selle ülem – politseimeister.", + "question": "Millal liigitati Tallinn koosseisuväliseks linnaks?", + "answers": { + "answer_start": [ + 182, + 182, + 182 + ], + "text": [ + "1803. aasta 24. oktoobri", + "1803. aasta", + "1803." + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "c7610240-4cec-4117-8244-55fdd9b968d3" + }, + { + "context": "Eestimaa ja Liivimaa kubermangu aladel loodi kolm korravalitsust: Tallinnas (24. oktoobril 1803), Tartus (13. juunil 1805) ja Viljandis (10. juulil 1805). Venemaa Keisririigi Senati 1803. aasta 24. oktoobri ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate (sõja- ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli Tallinna sõjakuberner, kelle alluvuses oli linna politseivalitsus ja selle ülem – politseimeister.", + "question": "Millisesse Vene linnade klassi kuulus Tallinn?", + "answers": { + "answer_start": [ + 368, + 368, + 381, + 395 + ], + "text": [ + "kolmandasse, segasadamate (sõja- ja kaubasadam) kategooriasse", + "kolmandasse", + "segasadamate (sõja- ja kaubasadam) kategooriasse", + "sõja- ja kaubasadam" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "b733b53c-d2b5-405e-a9f1-f7fe6a97c099" + }, + { + "context": "Eestimaa ja Liivimaa kubermangu aladel loodi kolm korravalitsust: Tallinnas (24. oktoobril 1803), Tartus (13. juunil 1805) ja Viljandis (10. juulil 1805). Venemaa Keisririigi Senati 1803. aasta 24. oktoobri ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate (sõja- ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli Tallinna sõjakuberner, kelle alluvuses oli linna politseivalitsus ja selle ülem – politseimeister.", + "question": "Mis kategooriasse oleks Tallinn pidanud kuuluma suuruse järgi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 311 + ], + "text": [ + "väikelinnaks" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "19a70217-d276-484f-92ab-25e00e99c659" + }, + { + "context": "Eestimaa ja Liivimaa kubermangu aladel loodi kolm korravalitsust: Tallinnas (24. oktoobril 1803), Tartus (13. juunil 1805) ja Viljandis (10. juulil 1805). Venemaa Keisririigi Senati 1803. aasta 24. oktoobri ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate (sõja- ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli Tallinna sõjakuberner, kelle alluvuses oli linna politseivalitsus ja selle ülem – politseimeister.", + "question": "Milline korravalitsus sai alguse kõige varem?", + "answers": { + "answer_start": [ + 66 + ], + "text": [ + "Tallinnas" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "c91132e4-1d90-4a22-bc21-16dc09783574" + }, + { + "context": "Kubermangukoolid: Tallinna Kubermangugümnaasium (Ревельская Губернская Гимназия ); Tallinna Aleksandri Gümnaasium (Ревельская Александровская Гимназия) 1871–1917; Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasium 1804–1917; Tallinna Tütarlaste Gümnaasium (Ревельская Женская Гимназия) 1873–1917; Keisrinna Katariina II linnakool (Городское Училище Императрицы Екатерины II); Tallinna Peetri Reaalkool (Ревельское Петровское Реальное Училище); Eestimaa Rüütli- ja Toomkool (Эстляндское Рыцарское и Домское (Вышгородское) Училище); Tallinna neljaklassiline linnakool (Ревельское четырехклассное гор. училище); Tallinna Kõrgem Tütarlastekool (Ревельское гор. высшее женское училище); Paldiski mereklass (Балтийско-Портский мореходный класс); Käsmu mereklass (Каспервикский мореходный класс); Haapsalu Linna Tütarlastekool 1853–1919.", + "question": "Millisesse koolide liiki kuulusid Käsmu mereklass ja Tallinna Aleksandri Gümnaasium?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0 + ], + "text": [ + "Kubermangukoolid" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "c92591fe-110a-4567-9352-964edcb1581e" + }, + { + "context": "Kubermangukoolid: Tallinna Kubermangugümnaasium (Ревельская Губернская Гимназия ); Tallinna Aleksandri Gümnaasium (Ревельская Александровская Гимназия) 1871–1917; Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasium 1804–1917; Tallinna Tütarlaste Gümnaasium (Ревельская Женская Гимназия) 1873–1917; Keisrinna Katariina II linnakool (Городское Училище Императрицы Екатерины II); Tallinna Peetri Reaalkool (Ревельское Петровское Реальное Училище); Eestimaa Rüütli- ja Toomkool (Эстляндское Рыцарское и Домское (Вышгородское) Училище); Tallinna neljaklassiline linnakool (Ревельское четырехклассное гор. училище); Tallinna Kõrgem Tütarlastekool (Ревельское гор. высшее женское училище); Paldiski mereklass (Балтийско-Портский мореходный класс); Käsmu mereklass (Каспервикский мореходный класс); Haapsalu Linna Tütarlastekool 1853–1919.", + "question": "Kuidas kutsuti Tallinna Peetri Reaalkooli vene keeles?", + "answers": { + "answer_start": [ + 389 + ], + "text": [ + "Ревельское Петровское Реальное Училище" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "214cce99-179c-400b-9b0b-2bbe3a46c700" + }, + { + "context": "Kubermangukoolid: Tallinna Kubermangugümnaasium (Ревельская Губернская Гимназия ); Tallinna Aleksandri Gümnaasium (Ревельская Александровская Гимназия) 1871–1917; Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasium 1804–1917; Tallinna Tütarlaste Gümnaasium (Ревельская Женская Гимназия) 1873–1917; Keisrinna Katariina II linnakool (Городское Училище Императрицы Екатерины II); Tallinna Peetri Reaalkool (Ревельское Петровское Реальное Училище); Eestimaa Rüütli- ja Toomkool (Эстляндское Рыцарское и Домское (Вышгородское) Училище); Tallinna neljaklassiline linnakool (Ревельское четырехклассное гор. училище); Tallinna Kõrgem Tütarlastekool (Ревельское гор. высшее женское училище); Paldiski mereklass (Балтийско-Портский мореходный класс); Käsmu mereklass (Каспервикский мореходный класс); Haapsalu Linna Tütarlastekool 1853–1919.", + "question": "Mis aastatel tegutses Tallinna Aleksandri Gümnaasium?", + "answers": { + "answer_start": [ + 152 + ], + "text": [ + "1871–1917" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "ba36ab41-1f19-4950-b73f-c71bf6c116da" + }, + { + "context": "Kubermangukoolid: Tallinna Kubermangugümnaasium (Ревельская Губернская Гимназия ); Tallinna Aleksandri Gümnaasium (Ревельская Александровская Гимназия) 1871–1917; Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasium 1804–1917; Tallinna Tütarlaste Gümnaasium (Ревельская Женская Гимназия) 1873–1917; Keisrinna Katariina II linnakool (Городское Училище Императрицы Екатерины II); Tallinna Peetri Reaalkool (Ревельское Петровское Реальное Училище); Eestimaa Rüütli- ja Toomkool (Эстляндское Рыцарское и Домское (Вышгородское) Училище); Tallinna neljaklassiline linnakool (Ревельское четырехклассное гор. училище); Tallinna Kõrgem Tütarlastekool (Ревельское гор. высшее женское училище); Paldiski mereklass (Балтийско-Портский мореходный класс); Käsmu mereklass (Каспервикский мореходный класс); Haapsalu Linna Tütarlastekool 1853–1919.", + "question": "Milline kubermangukool sai nime keisrinna järgi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 283 + ], + "text": [ + "Keisrinna Katariina II linnakool" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "9d38c10a-6824-497a-9352-0e36d703ca7c" + }, + { + "context": "Kubermangukoolid: Tallinna Kubermangugümnaasium (Ревельская Губернская Гимназия ); Tallinna Aleksandri Gümnaasium (Ревельская Александровская Гимназия) 1871–1917; Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasium 1804–1917; Tallinna Tütarlaste Gümnaasium (Ревельская Женская Гимназия) 1873–1917; Keisrinna Katariina II linnakool (Городское Училище Императрицы Екатерины II); Tallinna Peetri Reaalkool (Ревельское Петровское Реальное Училище); Eestimaa Rüütli- ja Toomkool (Эстляндское Рыцарское и Домское (Вышгородское) Училище); Tallinna neljaklassiline linnakool (Ревельское четырехклассное гор. училище); Tallinna Kõrgem Tütarlastekool (Ревельское гор. высшее женское училище); Paldiski mereklass (Балтийско-Портский мореходный класс); Käsmu mereklass (Каспервикский мореходный класс); Haapsalu Linna Tütarlastekool 1853–1919.", + "question": "Millises kubermangukoolis oli neli klassi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 517 + ], + "text": [ + "Tallinna neljaklassiline linnakool" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "a4ef69ea-a5b4-4583-9d34-1506cd7a9399" + }, + { + "context": "Pärast veebruarirevolutsiooni nimetas Venemaa Ajutine Valitsus kuberneri ametikoha ümber kubermangukomissari ametikohaks ja määras sellele kohale Jaan Poska. Samal ajal hakkasid Eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alade ühendamist Eestimaa kubermanguga ning ühtse autonoomse rahvuskubermangu moodustamist. Tartlased käisid välja ka Tartus asuva keskusega eraldiseisva Põhja-Liivimaa kubermangu moodustamise idee. Uue omavalitsuse projekti kiiremaks vastuvõtmiseks Ajutises Valitsuses korraldati 8. aprillil (26. märtsil vkj) 1917 Petrogradi Eesti Vabariikliku Liidu eestvedamisel Petrogradis u 40 000 osalejaga (neist u 15 000 sõjaväelased) meeleavaldus. 12. aprillil (30. märts vkj) kinnitas Ajutine Valitsus määruse, millega Liivimaa kubermangu Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakond liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangukomissar sai siseküsimustes suurema otsustusõiguse, kuid oli endiselt Ajutise Valitsuse määrata. Nõuandvaks koguks sai maanõukogude ja linnavolikogude saadikutest moodustatav Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mis valiti 5. juunil (23. mail vkj).", + "question": "Mis positsioonile sai Jaan Poska pärast veebruarirevolutsiooni?", + "answers": { + "answer_start": [ + 89 + ], + "text": [ + "kubermangukomissari" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "03a431ac-3cb1-4a94-a17a-4bd4a66d9b57" + }, + { + "context": "Pärast veebruarirevolutsiooni nimetas Venemaa Ajutine Valitsus kuberneri ametikoha ümber kubermangukomissari ametikohaks ja määras sellele kohale Jaan Poska. Samal ajal hakkasid Eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alade ühendamist Eestimaa kubermanguga ning ühtse autonoomse rahvuskubermangu moodustamist. Tartlased käisid välja ka Tartus asuva keskusega eraldiseisva Põhja-Liivimaa kubermangu moodustamise idee. Uue omavalitsuse projekti kiiremaks vastuvõtmiseks Ajutises Valitsuses korraldati 8. aprillil (26. märtsil vkj) 1917 Petrogradi Eesti Vabariikliku Liidu eestvedamisel Petrogradis u 40 000 osalejaga (neist u 15 000 sõjaväelased) meeleavaldus. 12. aprillil (30. märts vkj) kinnitas Ajutine Valitsus määruse, millega Liivimaa kubermangu Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakond liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangukomissar sai siseküsimustes suurema otsustusõiguse, kuid oli endiselt Ajutise Valitsuse määrata. Nõuandvaks koguks sai maanõukogude ja linnavolikogude saadikutest moodustatav Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mis valiti 5. juunil (23. mail vkj).", + "question": "Mida soovisid kubermangu piiride juures muuta rahvuslased?", + "answers": { + "answer_start": [ + 216, + 216 + ], + "text": [ + "Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alade ühendamist Eestimaa kubermanguga ning ühtse autonoomse rahvuskubermangu moodustamist", + "Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alade ühendamist Eestimaa kubermanguga" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "5a4ebaa2-42b9-4501-84e4-12b3f9828596" + }, + { + "context": "Pärast veebruarirevolutsiooni nimetas Venemaa Ajutine Valitsus kuberneri ametikoha ümber kubermangukomissari ametikohaks ja määras sellele kohale Jaan Poska. Samal ajal hakkasid Eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alade ühendamist Eestimaa kubermanguga ning ühtse autonoomse rahvuskubermangu moodustamist. Tartlased käisid välja ka Tartus asuva keskusega eraldiseisva Põhja-Liivimaa kubermangu moodustamise idee. Uue omavalitsuse projekti kiiremaks vastuvõtmiseks Ajutises Valitsuses korraldati 8. aprillil (26. märtsil vkj) 1917 Petrogradi Eesti Vabariikliku Liidu eestvedamisel Petrogradis u 40 000 osalejaga (neist u 15 000 sõjaväelased) meeleavaldus. 12. aprillil (30. märts vkj) kinnitas Ajutine Valitsus määruse, millega Liivimaa kubermangu Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakond liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangukomissar sai siseküsimustes suurema otsustusõiguse, kuid oli endiselt Ajutise Valitsuse määrata. Nõuandvaks koguks sai maanõukogude ja linnavolikogude saadikutest moodustatav Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mis valiti 5. juunil (23. mail vkj).", + "question": "Mida taotlesid meeleavaldajad 8. aprillil 1917?", + "answers": { + "answer_start": [ + 457 + ], + "text": [ + "Uue omavalitsuse projekti kiiremaks vastuvõtmiseks" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "bf8e1510-1d20-431e-91db-4a9c6efbbc28" + }, + { + "context": "Pärast veebruarirevolutsiooni nimetas Venemaa Ajutine Valitsus kuberneri ametikoha ümber kubermangukomissari ametikohaks ja määras sellele kohale Jaan Poska. Samal ajal hakkasid Eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alade ühendamist Eestimaa kubermanguga ning ühtse autonoomse rahvuskubermangu moodustamist. Tartlased käisid välja ka Tartus asuva keskusega eraldiseisva Põhja-Liivimaa kubermangu moodustamise idee. Uue omavalitsuse projekti kiiremaks vastuvõtmiseks Ajutises Valitsuses korraldati 8. aprillil (26. märtsil vkj) 1917 Petrogradi Eesti Vabariikliku Liidu eestvedamisel Petrogradis u 40 000 osalejaga (neist u 15 000 sõjaväelased) meeleavaldus. 12. aprillil (30. märts vkj) kinnitas Ajutine Valitsus määruse, millega Liivimaa kubermangu Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakond liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangukomissar sai siseküsimustes suurema otsustusõiguse, kuid oli endiselt Ajutise Valitsuse määrata. Nõuandvaks koguks sai maanõukogude ja linnavolikogude saadikutest moodustatav Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mis valiti 5. juunil (23. mail vkj).", + "question": "Kes kuulusid Ajutisse Maanõukokku?", + "answers": { + "answer_start": [ + 997 + ], + "text": [ + "maanõukogude ja linnavolikogude saadikutest" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "0a2fda58-7922-4fa4-bfa8-470c6650cb78" + }, + { + "context": "Pärast veebruarirevolutsiooni nimetas Venemaa Ajutine Valitsus kuberneri ametikoha ümber kubermangukomissari ametikohaks ja määras sellele kohale Jaan Poska. Samal ajal hakkasid Eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alade ühendamist Eestimaa kubermanguga ning ühtse autonoomse rahvuskubermangu moodustamist. Tartlased käisid välja ka Tartus asuva keskusega eraldiseisva Põhja-Liivimaa kubermangu moodustamise idee. Uue omavalitsuse projekti kiiremaks vastuvõtmiseks Ajutises Valitsuses korraldati 8. aprillil (26. märtsil vkj) 1917 Petrogradi Eesti Vabariikliku Liidu eestvedamisel Petrogradis u 40 000 osalejaga (neist u 15 000 sõjaväelased) meeleavaldus. 12. aprillil (30. märts vkj) kinnitas Ajutine Valitsus määruse, millega Liivimaa kubermangu Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakond liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangukomissar sai siseküsimustes suurema otsustusõiguse, kuid oli endiselt Ajutise Valitsuse määrata. Nõuandvaks koguks sai maanõukogude ja linnavolikogude saadikutest moodustatav Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mis valiti 5. juunil (23. mail vkj).", + "question": "Kes organiseeris 1917. aasta 8. aprilli meeleavalduse?", + "answers": { + "answer_start": [ + 574 + ], + "text": [ + "Petrogradi Eesti Vabariikliku Liidu" + ] + }, + "title": "Eestimaa kubermang", + "id": "912a09a0-aa37-4c72-a843-68617404c94d" + }, + { + "context": "18. jaanuaril 1921 nõudsid Riigikogu Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei rühma liikmed Hans Kruus, Karl Freiberg ja Martin Bleimann sõjaseaduse kaotamist: \"Endiselt kestab edasi sõjaseadus, endiselt töötavad sõjavälja- ja sõjaväeringkonna kohtud, mõistes peaasjalikult töölisi surma ja sunnitööle tsaariaegse korra järele, endiselt tarvitatakse erakordseid volitusi väljakuulutatud vabaduste kägistamiseks, endiselt vangistatakse Vabariigi kodanikka ja toimetatakse läbiotsimisi poliitilistel põhjustel ilma kohtu otsuseta, mis on 21. detsembril 1920. a. maksmahakanud põhiseaduse jäme rikkumine.\" Samasisulise ettepanekuga esinesid samal päeval ka kommunistide rühma liikmed Johannes Allikso, Jaan Reinberg, Johannes Soans, Jaan Santa ja Johannes Vanja.", + "question": "Millal hakkas kehtima põhiseadus?", + "answers": { + "answer_start": [ + 542, + 557, + 557 + ], + "text": [ + "21. detsembril 1920. a.", + "1920", + "1920. a." + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "6bce1381-7415-4a81-bf4c-98e0096807d1" + }, + { + "context": "18. jaanuaril 1921 nõudsid Riigikogu Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei rühma liikmed Hans Kruus, Karl Freiberg ja Martin Bleimann sõjaseaduse kaotamist: \"Endiselt kestab edasi sõjaseadus, endiselt töötavad sõjavälja- ja sõjaväeringkonna kohtud, mõistes peaasjalikult töölisi surma ja sunnitööle tsaariaegse korra järele, endiselt tarvitatakse erakordseid volitusi väljakuulutatud vabaduste kägistamiseks, endiselt vangistatakse Vabariigi kodanikka ja toimetatakse läbiotsimisi poliitilistel põhjustel ilma kohtu otsuseta, mis on 21. detsembril 1920. a. maksmahakanud põhiseaduse jäme rikkumine.\" Samasisulise ettepanekuga esinesid samal päeval ka kommunistide rühma liikmed Johannes Allikso, Jaan Reinberg, Johannes Soans, Jaan Santa ja Johannes Vanja.", + "question": "Mis rühma kuulus Jaan Santa?", + "answers": { + "answer_start": [ + 660, + 660 + ], + "text": [ + "kommunistide rühma", + "kommunistide" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "b68b7177-438a-4c0f-93b0-78fd5fbecdd8" + }, + { + "context": "18. jaanuaril 1921 nõudsid Riigikogu Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei rühma liikmed Hans Kruus, Karl Freiberg ja Martin Bleimann sõjaseaduse kaotamist: \"Endiselt kestab edasi sõjaseadus, endiselt töötavad sõjavälja- ja sõjaväeringkonna kohtud, mõistes peaasjalikult töölisi surma ja sunnitööle tsaariaegse korra järele, endiselt tarvitatakse erakordseid volitusi väljakuulutatud vabaduste kägistamiseks, endiselt vangistatakse Vabariigi kodanikka ja toimetatakse läbiotsimisi poliitilistel põhjustel ilma kohtu otsuseta, mis on 21. detsembril 1920. a. maksmahakanud põhiseaduse jäme rikkumine.\" Samasisulise ettepanekuga esinesid samal päeval ka kommunistide rühma liikmed Johannes Allikso, Jaan Reinberg, Johannes Soans, Jaan Santa ja Johannes Vanja.", + "question": "Mida soovisid Kruus, Freiberg ja Bleimann?", + "answers": { + "answer_start": [ + 143 + ], + "text": [ + "sõjaseaduse kaotamist" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "41f01010-a8a7-4b4b-9788-d7c0a4362e73" + }, + { + "context": "18. jaanuaril 1921 nõudsid Riigikogu Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei rühma liikmed Hans Kruus, Karl Freiberg ja Martin Bleimann sõjaseaduse kaotamist: \"Endiselt kestab edasi sõjaseadus, endiselt töötavad sõjavälja- ja sõjaväeringkonna kohtud, mõistes peaasjalikult töölisi surma ja sunnitööle tsaariaegse korra järele, endiselt tarvitatakse erakordseid volitusi väljakuulutatud vabaduste kägistamiseks, endiselt vangistatakse Vabariigi kodanikka ja toimetatakse läbiotsimisi poliitilistel põhjustel ilma kohtu otsuseta, mis on 21. detsembril 1920. a. maksmahakanud põhiseaduse jäme rikkumine.\" Samasisulise ettepanekuga esinesid samal päeval ka kommunistide rühma liikmed Johannes Allikso, Jaan Reinberg, Johannes Soans, Jaan Santa ja Johannes Vanja.", + "question": "Millega tegelesid sõjaväelised kohtud?", + "answers": { + "answer_start": [ + 258, + 258 + ], + "text": [ + "mõistes peaasjalikult töölisi surma ja sunnitööle", + "mõistes peaasjalikult töölisi surma ja sunnitööle tsaariaegse korra järele" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "5b1dc252-615c-4568-a8ef-d074039842e2" + }, + { + "context": "18. jaanuaril 1921 nõudsid Riigikogu Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei rühma liikmed Hans Kruus, Karl Freiberg ja Martin Bleimann sõjaseaduse kaotamist: \"Endiselt kestab edasi sõjaseadus, endiselt töötavad sõjavälja- ja sõjaväeringkonna kohtud, mõistes peaasjalikult töölisi surma ja sunnitööle tsaariaegse korra järele, endiselt tarvitatakse erakordseid volitusi väljakuulutatud vabaduste kägistamiseks, endiselt vangistatakse Vabariigi kodanikka ja toimetatakse läbiotsimisi poliitilistel põhjustel ilma kohtu otsuseta, mis on 21. detsembril 1920. a. maksmahakanud põhiseaduse jäme rikkumine.\" Samasisulise ettepanekuga esinesid samal päeval ka kommunistide rühma liikmed Johannes Allikso, Jaan Reinberg, Johannes Soans, Jaan Santa ja Johannes Vanja.", + "question": "Mis erakonda kuulus Martin Bleimann?", + "answers": { + "answer_start": [ + 37 + ], + "text": [ + "Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "df4ede3d-8a2c-4bf5-aedb-12e1768f34c0" + }, + { + "context": "18. juunil 1926 (RT 1926, 54) kitsendati sõjaseisukorra kehtivus enne 1. detsembrit 1924 kehtinud piiridesse. Seni oli sõjaseisukord määratud tähtaega nimetamata. Kui Riigikohus tähelepanu sellele juhtis, muutis Jaan Teemanti teine valitsus 17. novembril 1926 (RT 1926, 89) sõjaseisukorra lõpptähtajaks 1. jaanuari 1928 ja seda pikendati regulaarselt igal aastal, kuigi sotsialistid selle vastu hääletasid. 21. oktoobril 1930 väitis Aleksander Jõeäär, et kaitseseisukorra kehtestamise otsus tuleb seaduse järgi Riigikogule esitada viivitamatult, aga valitsus on selle Riigikogule esitanud alles pooleteise kuu pärast; üleüldse ei olevat sõjaseadus vajalik, sest sõda pole karta ja sisemised õõnestajad pole hädaohtlikud.", + "question": "Miks ei olnud Aleksander J��eääre arvates sõjaseadust vaja?", + "answers": { + "answer_start": [ + 662, + 662 + ], + "text": [ + "sõda pole karta ja sisemised õõnestajad pole hädaohtlikud", + "sõda pole karta" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "d5544767-1b72-447e-ba0e-cde05f7df374" + }, + { + "context": "18. juunil 1926 (RT 1926, 54) kitsendati sõjaseisukorra kehtivus enne 1. detsembrit 1924 kehtinud piiridesse. Seni oli sõjaseisukord määratud tähtaega nimetamata. Kui Riigikohus tähelepanu sellele juhtis, muutis Jaan Teemanti teine valitsus 17. novembril 1926 (RT 1926, 89) sõjaseisukorra lõpptähtajaks 1. jaanuari 1928 ja seda pikendati regulaarselt igal aastal, kuigi sotsialistid selle vastu hääletasid. 21. oktoobril 1930 väitis Aleksander Jõeäär, et kaitseseisukorra kehtestamise otsus tuleb seaduse järgi Riigikogule esitada viivitamatult, aga valitsus on selle Riigikogule esitanud alles pooleteise kuu pärast; üleüldse ei olevat sõjaseadus vajalik, sest sõda pole karta ja sisemised õõnestajad pole hädaohtlikud.", + "question": "Milline poliitiline jõud oli sõjaseaduse tähtaja pikendamisele vastu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 370 + ], + "text": [ + "sotsialistid" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "84b627e8-a2b9-41a7-911f-0198ce2a3225" + }, + { + "context": "18. juunil 1926 (RT 1926, 54) kitsendati sõjaseisukorra kehtivus enne 1. detsembrit 1924 kehtinud piiridesse. Seni oli sõjaseisukord määratud tähtaega nimetamata. Kui Riigikohus tähelepanu sellele juhtis, muutis Jaan Teemanti teine valitsus 17. novembril 1926 (RT 1926, 89) sõjaseisukorra lõpptähtajaks 1. jaanuari 1928 ja seda pikendati regulaarselt igal aastal, kuigi sotsialistid selle vastu hääletasid. 21. oktoobril 1930 väitis Aleksander Jõeäär, et kaitseseisukorra kehtestamise otsus tuleb seaduse järgi Riigikogule esitada viivitamatult, aga valitsus on selle Riigikogule esitanud alles pooleteise kuu pärast; üleüldse ei olevat sõjaseadus vajalik, sest sõda pole karta ja sisemised õõnestajad pole hädaohtlikud.", + "question": "Kui tihti sõjaseisukorra tähtaega muudeti?", + "answers": { + "answer_start": [ + 351, + 338 + ], + "text": [ + "igal aastal", + "regulaarselt igal aastal" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "1d05dcbd-964f-4c9c-8fff-a7f1eaa3d246" + }, + { + "context": "18. juunil 1926 (RT 1926, 54) kitsendati sõjaseisukorra kehtivus enne 1. detsembrit 1924 kehtinud piiridesse. Seni oli sõjaseisukord määratud tähtaega nimetamata. Kui Riigikohus tähelepanu sellele juhtis, muutis Jaan Teemanti teine valitsus 17. novembril 1926 (RT 1926, 89) sõjaseisukorra lõpptähtajaks 1. jaanuari 1928 ja seda pikendati regulaarselt igal aastal, kuigi sotsialistid selle vastu hääletasid. 21. oktoobril 1930 väitis Aleksander Jõeäär, et kaitseseisukorra kehtestamise otsus tuleb seaduse järgi Riigikogule esitada viivitamatult, aga valitsus on selle Riigikogule esitanud alles pooleteise kuu pärast; üleüldse ei olevat sõjaseadus vajalik, sest sõda pole karta ja sisemised õõnestajad pole hädaohtlikud.", + "question": "Millise peaministri ajal määrati sõjaseisukorra lõpu tähtajaks 1. jaanuar 1928?", + "answers": { + "answer_start": [ + 212 + ], + "text": [ + "Jaan Teemanti" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "6e300689-5481-49ae-90c5-9891c0d64fb4" + }, + { + "context": "18. juunil 1926 (RT 1926, 54) kitsendati sõjaseisukorra kehtivus enne 1. detsembrit 1924 kehtinud piiridesse. Seni oli sõjaseisukord määratud tähtaega nimetamata. Kui Riigikohus tähelepanu sellele juhtis, muutis Jaan Teemanti teine valitsus 17. novembril 1926 (RT 1926, 89) sõjaseisukorra lõpptähtajaks 1. jaanuari 1928 ja seda pikendati regulaarselt igal aastal, kuigi sotsialistid selle vastu hääletasid. 21. oktoobril 1930 väitis Aleksander Jõeäär, et kaitseseisukorra kehtestamise otsus tuleb seaduse järgi Riigikogule esitada viivitamatult, aga valitsus on selle Riigikogule esitanud alles pooleteise kuu pärast; üleüldse ei olevat sõjaseadus vajalik, sest sõda pole karta ja sisemised õõnestajad pole hädaohtlikud.", + "question": "Milline organ heitis ette, et sõjaseisukorral ei olnud tähtaega?", + "answers": { + "answer_start": [ + 167 + ], + "text": [ + "Riigikohus" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "b6d9a4b9-a2cb-4b00-a07a-ca14469b550e" + }, + { + "context": "2. juunil 1933 kehtestas Jaan Tõnissoni neljas valitsus kaitseseisukorra Eesti territoriaalvetes ja riigi piiriga poolitatud sisevetes (RT 1933, 2, 18). 11. augustil 1933 kuulutas Jaan Tõnissoni valitsus kogu riigis välja kaitseseisukorra (RT 1933, 69, 531). Kuna augustis ei olnud Riigikogu koos, ei kinnitanud Riigikogu Vabariigi Valitsuse otsust, ka mitte tagantjärele. 24. augustil 1933 esitasid Artur Sirk, Johannes Holland ja Arnold Jaks Riigikogu juhatusele rahvaalgatuse korras Kaitseseisukorra seaduse muutmise seaduse, mille järgi kaitseseisukorda oleks võidud välja kuulutada ainult sõja korral ja sõja hädaohu puhul. Riigikogu korraline istungjärk algas 1933. aasta oktoobris. Pärast kaotust rahvahääletusel tühistas valitsus 19. oktoobril 1933 kaitseseisukorra kehtivuse kogu riigis (RT 1933, 83, 610), mille järel kaitseseisukord jäi kehtima enne 11. augustit 1933 kehtinud piirides:", + "question": "Millal algas üleriiklik kaitseseisukord?", + "answers": { + "answer_start": [ + 153 + ], + "text": [ + "11. augustil 1933" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "a3825f20-0e5b-4c49-895e-8e7632630e1c" + }, + { + "context": "2. juunil 1933 kehtestas Jaan Tõnissoni neljas valitsus kaitseseisukorra Eesti territoriaalvetes ja riigi piiriga poolitatud sisevetes (RT 1933, 2, 18). 11. augustil 1933 kuulutas Jaan Tõnissoni valitsus kogu riigis välja kaitseseisukorra (RT 1933, 69, 531). Kuna augustis ei olnud Riigikogu koos, ei kinnitanud Riigikogu Vabariigi Valitsuse otsust, ka mitte tagantjärele. 24. augustil 1933 esitasid Artur Sirk, Johannes Holland ja Arnold Jaks Riigikogu juhatusele rahvaalgatuse korras Kaitseseisukorra seaduse muutmise seaduse, mille järgi kaitseseisukorda oleks võidud välja kuulutada ainult sõja korral ja sõja hädaohu puhul. Riigikogu korraline istungjärk algas 1933. aasta oktoobris. Pärast kaotust rahvahääletusel tühistas valitsus 19. oktoobril 1933 kaitseseisukorra kehtivuse kogu riigis (RT 1933, 83, 610), mille järel kaitseseisukord jäi kehtima enne 11. augustit 1933 kehtinud piirides:", + "question": "Miks lõpetati oktoobris 1933 üleriiklik kaitseseisukord?", + "answers": { + "answer_start": [ + 689, + 696 + ], + "text": [ + "Pärast kaotust rahvahääletusel", + "kaotust rahvahääletusel" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "5f497454-1e7d-42cd-8603-200722b26d50" + }, + { + "context": "2. juunil 1933 kehtestas Jaan Tõnissoni neljas valitsus kaitseseisukorra Eesti territoriaalvetes ja riigi piiriga poolitatud sisevetes (RT 1933, 2, 18). 11. augustil 1933 kuulutas Jaan Tõnissoni valitsus kogu riigis välja kaitseseisukorra (RT 1933, 69, 531). Kuna augustis ei olnud Riigikogu koos, ei kinnitanud Riigikogu Vabariigi Valitsuse otsust, ka mitte tagantjärele. 24. augustil 1933 esitasid Artur Sirk, Johannes Holland ja Arnold Jaks Riigikogu juhatusele rahvaalgatuse korras Kaitseseisukorra seaduse muutmise seaduse, mille järgi kaitseseisukorda oleks võidud välja kuulutada ainult sõja korral ja sõja hädaohu puhul. Riigikogu korraline istungjärk algas 1933. aasta oktoobris. Pärast kaotust rahvahääletusel tühistas valitsus 19. oktoobril 1933 kaitseseisukorra kehtivuse kogu riigis (RT 1933, 83, 610), mille järel kaitseseisukord jäi kehtima enne 11. augustit 1933 kehtinud piirides:", + "question": "Miks ei kinnitanud Riigikogu üleriiklikku kaitseseisukorra väljakuulutamist?", + "answers": { + "answer_start": [ + 259, + 264 + ], + "text": [ + "Kuna augustis ei olnud Riigikogu koos", + "augustis ei olnud Riigikogu koos" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "35bd281b-e6eb-4977-90ce-c54b1c0de35c" + }, + { + "context": "2. juunil 1933 kehtestas Jaan Tõnissoni neljas valitsus kaitseseisukorra Eesti territoriaalvetes ja riigi piiriga poolitatud sisevetes (RT 1933, 2, 18). 11. augustil 1933 kuulutas Jaan Tõnissoni valitsus kogu riigis välja kaitseseisukorra (RT 1933, 69, 531). Kuna augustis ei olnud Riigikogu koos, ei kinnitanud Riigikogu Vabariigi Valitsuse otsust, ka mitte tagantjärele. 24. augustil 1933 esitasid Artur Sirk, Johannes Holland ja Arnold Jaks Riigikogu juhatusele rahvaalgatuse korras Kaitseseisukorra seaduse muutmise seaduse, mille järgi kaitseseisukorda oleks võidud välja kuulutada ainult sõja korral ja sõja hädaohu puhul. Riigikogu korraline istungjärk algas 1933. aasta oktoobris. Pärast kaotust rahvahääletusel tühistas valitsus 19. oktoobril 1933 kaitseseisukorra kehtivuse kogu riigis (RT 1933, 83, 610), mille järel kaitseseisukord jäi kehtima enne 11. augustit 1933 kehtinud piirides:", + "question": "Millal hakkas kaitseseisukord kehtima territoriaalvetes?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0 + ], + "text": [ + "2. juunil 1933" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "82e7fcc6-c30f-40e1-b67e-65c579f42c89" + }, + { + "context": "2. juunil 1933 kehtestas Jaan Tõnissoni neljas valitsus kaitseseisukorra Eesti territoriaalvetes ja riigi piiriga poolitatud sisevetes (RT 1933, 2, 18). 11. augustil 1933 kuulutas Jaan Tõnissoni valitsus kogu riigis välja kaitseseisukorra (RT 1933, 69, 531). Kuna augustis ei olnud Riigikogu koos, ei kinnitanud Riigikogu Vabariigi Valitsuse otsust, ka mitte tagantjärele. 24. augustil 1933 esitasid Artur Sirk, Johannes Holland ja Arnold Jaks Riigikogu juhatusele rahvaalgatuse korras Kaitseseisukorra seaduse muutmise seaduse, mille järgi kaitseseisukorda oleks võidud välja kuulutada ainult sõja korral ja sõja hädaohu puhul. Riigikogu korraline istungjärk algas 1933. aasta oktoobris. Pärast kaotust rahvahääletusel tühistas valitsus 19. oktoobril 1933 kaitseseisukorra kehtivuse kogu riigis (RT 1933, 83, 610), mille järel kaitseseisukord jäi kehtima enne 11. augustit 1933 kehtinud piirides:", + "question": "Kes oli peaminister valitsuses, mis laiendas kaitseseisukorra kogu riigile?", + "answers": { + "answer_start": [ + 25 + ], + "text": [ + "Jaan Tõnissoni" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "20b83f6a-c73d-4d99-bc6d-b5aede165384" + }, + { + "context": "12. märtsil 1934 kuulutas Riigivanem Konstantin Päts oma otsusega nr 173 kuueks kuuks välja kaitseseisukorra kogu riigis, mille V Riigikogu ka kinnitas. Uus kaitseseisukord oli suunatud esmajärjekorras vabadussõjalaste liikumise vastu, kuid tõi kaasa laiema demokraatlike vabaduste piiramise. Kaitseseisukorra väljakuulutamise järel suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit, sellega seotud organisatsioonid ja ajalehed, keelati poliitiliste koosolekute pidamine, peatati erakondade tegevus ja piirati ajakirjandusvabadust. See üleriigiline kaitseseisukord jäi kehtima kuni 1940. aastani, kuigi mõningaid algselt sellega kaasnenud piiranguid aja jooksul leevendati.", + "question": "Mis oli uue kaitseseisukorra peamine eesmärk?", + "answers": { + "answer_start": [ + 173, + 202, + 186, + 567 + ], + "text": [ + "oli suunatud esmajärjekorras vabadussõjalaste liikumise vastu", + "vabadussõjalaste liikumise vastu", + "esmajärjekorras vabadussõjalaste liikumise vastu", + "1940." + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "84939c3b-45a3-4b49-bda6-8260b595ac45" + }, + { + "context": "12. märtsil 1934 kuulutas Riigivanem Konstantin Päts oma otsusega nr 173 kuueks kuuks välja kaitseseisukorra kogu riigis, mille V Riigikogu ka kinnitas. Uus kaitseseisukord oli suunatud esmajärjekorras vabadussõjalaste liikumise vastu, kuid tõi kaasa laiema demokraatlike vabaduste piiramise. Kaitseseisukorra väljakuulutamise järel suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit, sellega seotud organisatsioonid ja ajalehed, keelati poliitiliste koosolekute pidamine, peatati erakondade tegevus ja piirati ajakirjandusvabadust. See üleriigiline kaitseseisukord jäi kehtima kuni 1940. aastani, kuigi mõningaid algselt sellega kaasnenud piiranguid aja jooksul leevendati.", + "question": "Kui kauaks kehtestas Päts 1934. aasta märtsis üleriikliku kaitseseisukorra?", + "answers": { + "answer_start": [ + 73 + ], + "text": [ + "kuueks kuuks" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "5fdf4098-1481-463d-b620-5ec2b5996f56" + }, + { + "context": "12. märtsil 1934 kuulutas Riigivanem Konstantin Päts oma otsusega nr 173 kuueks kuuks välja kaitseseisukorra kogu riigis, mille V Riigikogu ka kinnitas. Uus kaitseseisukord oli suunatud esmajärjekorras vabadussõjalaste liikumise vastu, kuid tõi kaasa laiema demokraatlike vabaduste piiramise. Kaitseseisukorra väljakuulutamise järel suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit, sellega seotud organisatsioonid ja ajalehed, keelati poliitiliste koosolekute pidamine, peatati erakondade tegevus ja piirati ajakirjandusvabadust. See üleriigiline kaitseseisukord jäi kehtima kuni 1940. aastani, kuigi mõningaid algselt sellega kaasnenud piiranguid aja jooksul leevendati.", + "question": "Millal uus kaitseseisukord lõppes?", + "answers": { + "answer_start": [ + 567 + ], + "text": [ + "1940. aastani" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "df7ddad3-3e03-4b72-9224-345ddd36e1c9" + }, + { + "context": "12. märtsil 1934 kuulutas Riigivanem Konstantin Päts oma otsusega nr 173 kuueks kuuks välja kaitseseisukorra kogu riigis, mille V Riigikogu ka kinnitas. Uus kaitseseisukord oli suunatud esmajärjekorras vabadussõjalaste liikumise vastu, kuid tõi kaasa laiema demokraatlike vabaduste piiramise. Kaitseseisukorra väljakuulutamise järel suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit, sellega seotud organisatsioonid ja ajalehed, keelati poliitiliste koosolekute pidamine, peatati erakondade tegevus ja piirati ajakirjandusvabadust. See üleriigiline kaitseseisukord jäi kehtima kuni 1940. aastani, kuigi mõningaid algselt sellega kaasnenud piiranguid aja jooksul leevendati.", + "question": "Mis juhtus pärast uue kaitseseisukorra kehtima hakkamist?", + "answers": { + "answer_start": [ + 333 + ], + "text": [ + "suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit, sellega seotud organisatsioonid ja ajalehed, keelati poliitiliste koosolekute pidamine, peatati erakondade tegevus ja piirati ajakirjandusvabadust" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "42a7477e-6855-41aa-8bf4-b202f71e7b43" + }, + { + "context": "12. märtsil 1934 kuulutas Riigivanem Konstantin Päts oma otsusega nr 173 kuueks kuuks välja kaitseseisukorra kogu riigis, mille V Riigikogu ka kinnitas. Uus kaitseseisukord oli suunatud esmajärjekorras vabadussõjalaste liikumise vastu, kuid tõi kaasa laiema demokraatlike vabaduste piiramise. Kaitseseisukorra väljakuulutamise järel suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit, sellega seotud organisatsioonid ja ajalehed, keelati poliitiliste koosolekute pidamine, peatati erakondade tegevus ja piirati ajakirjandusvabadust. See üleriigiline kaitseseisukord jäi kehtima kuni 1940. aastani, kuigi mõningaid algselt sellega kaasnenud piiranguid aja jooksul leevendati.", + "question": "Mis juhtus Eesti Vabadussõjalaste Liiduga kaitseseisukorra ajal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 333 + ], + "text": [ + "suleti" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "26cee307-c724-44c7-a330-3cfa06dda001" + }, + { + "context": "Eesti taasiseseisvumisajal on pidevalt esile kerkinud küsimus, kas just märtsis 1934 kehtestatud kaitseseisukord oli seaduslik. 1930. aastail pidasid kohtud, sealhulgas riigikohus, ja suur osa avalikkust kaitseseisukorda seaduslikuks valitsemisabinõuks. Toonaseid ametlikke seisukohti illustreerib jurist Artur-Tõeleid Kliimanni tõlgendus 1935. aastast: \"Riigivanem on see, kes faktiliste andmete hinnangul ohu olemasolu ja suuruse määratleb. Järelikult juriidiliselt oht on siis olemas, kui Riigivanem isiklikul vääritlusel on leidnud selle olevat, olgugi et oht faktiliselt täiesti puudub.\" Tänapäeval nimetatakse kaitseseisukorra kehtivuspiirkonna laiendamist 12. märtsil 1934 üldiselt riigipöördeks, mis peab näitama selle akti ebaseaduslikkust.", + "question": "Kuidas nimetatakse praegu üleriikliku kaitseseisukorra kehtestamist 1934. aastal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 689 + ], + "text": [ + "riigipöördeks" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "3f1ed0d2-7c2f-4fd1-ab27-3dd030a89d45" + }, + { + "context": "Eesti taasiseseisvumisajal on pidevalt esile kerkinud küsimus, kas just märtsis 1934 kehtestatud kaitseseisukord oli seaduslik. 1930. aastail pidasid kohtud, sealhulgas riigikohus, ja suur osa avalikkust kaitseseisukorda seaduslikuks valitsemisabinõuks. Toonaseid ametlikke seisukohti illustreerib jurist Artur-Tõeleid Kliimanni tõlgendus 1935. aastast: \"Riigivanem on see, kes faktiliste andmete hinnangul ohu olemasolu ja suuruse määratleb. Järelikult juriidiliselt oht on siis olemas, kui Riigivanem isiklikul vääritlusel on leidnud selle olevat, olgugi et oht faktiliselt täiesti puudub.\" Tänapäeval nimetatakse kaitseseisukorra kehtivuspiirkonna laiendamist 12. märtsil 1934 üldiselt riigipöördeks, mis peab näitama selle akti ebaseaduslikkust.", + "question": "Kuidas hindasid kohtud 1930. aastatel kaitseseisukorda?", + "answers": { + "answer_start": [ + 221 + ], + "text": [ + "seaduslikuks valitsemisabinõuks" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "5c04ef33-d7dc-4fc1-b34d-39a2099df993" + }, + { + "context": "Eesti taasiseseisvumisajal on pidevalt esile kerkinud küsimus, kas just märtsis 1934 kehtestatud kaitseseisukord oli seaduslik. 1930. aastail pidasid kohtud, sealhulgas riigikohus, ja suur osa avalikkust kaitseseisukorda seaduslikuks valitsemisabinõuks. Toonaseid ametlikke seisukohti illustreerib jurist Artur-Tõeleid Kliimanni tõlgendus 1935. aastast: \"Riigivanem on see, kes faktiliste andmete hinnangul ohu olemasolu ja suuruse määratleb. Järelikult juriidiliselt oht on siis olemas, kui Riigivanem isiklikul vääritlusel on leidnud selle olevat, olgugi et oht faktiliselt täiesti puudub.\" Tänapäeval nimetatakse kaitseseisukorra kehtivuspiirkonna laiendamist 12. märtsil 1934 üldiselt riigipöördeks, mis peab näitama selle akti ebaseaduslikkust.", + "question": "Kes oli elukutselt Artur-Tõeleid Kliimann", + "answers": { + "answer_start": [ + 298 + ], + "text": [ + "jurist" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "88bde1a2-1c98-4f2e-b07e-ee640e110b29" + }, + { + "context": "Eesti taasiseseisvumisajal on pidevalt esile kerkinud küsimus, kas just märtsis 1934 kehtestatud kaitseseisukord oli seaduslik. 1930. aastail pidasid kohtud, sealhulgas riigikohus, ja suur osa avalikkust kaitseseisukorda seaduslikuks valitsemisabinõuks. Toonaseid ametlikke seisukohti illustreerib jurist Artur-Tõeleid Kliimanni tõlgendus 1935. aastast: \"Riigivanem on see, kes faktiliste andmete hinnangul ohu olemasolu ja suuruse määratleb. Järelikult juriidiliselt oht on siis olemas, kui Riigivanem isiklikul vääritlusel on leidnud selle olevat, olgugi et oht faktiliselt täiesti puudub.\" Tänapäeval nimetatakse kaitseseisukorra kehtivuspiirkonna laiendamist 12. märtsil 1934 üldiselt riigipöördeks, mis peab näitama selle akti ebaseaduslikkust.", + "question": "Kes määras Kliimanni hinnangul ohu suuruse riigis?", + "answers": { + "answer_start": [ + 355 + ], + "text": [ + "Riigivanem" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "9cb3c0d7-c160-473e-b04a-800bdc27e607" + }, + { + "context": "Eesti taasiseseisvumisajal on pidevalt esile kerkinud küsimus, kas just märtsis 1934 kehtestatud kaitseseisukord oli seaduslik. 1930. aastail pidasid kohtud, sealhulgas riigikohus, ja suur osa avalikkust kaitseseisukorda seaduslikuks valitsemisabinõuks. Toonaseid ametlikke seisukohti illustreerib jurist Artur-Tõeleid Kliimanni tõlgendus 1935. aastast: \"Riigivanem on see, kes faktiliste andmete hinnangul ohu olemasolu ja suuruse määratleb. Järelikult juriidiliselt oht on siis olemas, kui Riigivanem isiklikul vääritlusel on leidnud selle olevat, olgugi et oht faktiliselt täiesti puudub.\" Tänapäeval nimetatakse kaitseseisukorra kehtivuspiirkonna laiendamist 12. märtsil 1934 üldiselt riigipöördeks, mis peab näitama selle akti ebaseaduslikkust.", + "question": "Millal on kaitseseisukorra seaduslikkuse üle palju diskuteeritud?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0, + 6 + ], + "text": [ + "Eesti taasiseseisvumisajal", + "taasiseseisvumisajal" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "ecedda1a-b3a3-4c6a-90df-7a2f7c50d13b" + }, + { + "context": "Kaitseseisukorra iga-aastane pikendamine aastatel 1934–1937 – vastavalt 1930. aasta kaitseseisukorra seadusele sai kaitseseisukorra kehtestada korraga ainult kuni üheks aastaks – oli aga igal juhul juriidiliselt küsitav, sest lisaks riigivanemale pidi selle pikendamise kinnitama ka Riigikogu. Kuna Riigikogu sellel perioodil istungeid ei pidanud, olles nn \"vaikivas olekus\", ei saanud Riigikogu ka kaitseseisukorra kehtivust pikendada. Riigivanem Konstantin Päts saatis küll iga aasta septembris oma otsuse Riigikogule kinnitamiseks ja sai sellele Riigikogu esimehe Rudolf Penno heakskiidu, kuid otsust arutama pidanud Riigikogu riigikaitsekomisjon ja üldkoosseis kokku ei tulnud.", + "question": "Kuidas nimetati Riigikogu istungite pausi 1934–1937?", + "answers": { + "answer_start": [ + 357, + 358, + 354 + ], + "text": [ + "\"vaikivas olekus\"", + "vaikivas olekus", + "nn \"vaikivas olekus\"" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "3680b3b8-cd71-41e1-b2d1-50c1bc130984" + }, + { + "context": "Kaitseseisukorra iga-aastane pikendamine aastatel 1934–1937 – vastavalt 1930. aasta kaitseseisukorra seadusele sai kaitseseisukorra kehtestada korraga ainult kuni üheks aastaks – oli aga igal juhul juriidiliselt küsitav, sest lisaks riigivanemale pidi selle pikendamise kinnitama ka Riigikogu. Kuna Riigikogu sellel perioodil istungeid ei pidanud, olles nn \"vaikivas olekus\", ei saanud Riigikogu ka kaitseseisukorra kehtivust pikendada. Riigivanem Konstantin Päts saatis küll iga aasta septembris oma otsuse Riigikogule kinnitamiseks ja sai sellele Riigikogu esimehe Rudolf Penno heakskiidu, kuid otsust arutama pidanud Riigikogu riigikaitsekomisjon ja üldkoosseis kokku ei tulnud.", + "question": "Kes Riigikogu poolt kaitseseisukorra pikendamise heaks kiitis?", + "answers": { + "answer_start": [ + 549, + 559, + 549, + 567 + ], + "text": [ + "Riigikogu esimehe Rudolf Penno", + "esimehe", + "Riigikogu esimehe", + "Rudolf Penno" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "3e8000dd-8f47-4c4f-9d97-7eea2ecb10f9" + }, + { + "context": "Kaitseseisukorra iga-aastane pikendamine aastatel 1934–1937 – vastavalt 1930. aasta kaitseseisukorra seadusele sai kaitseseisukorra kehtestada korraga ainult kuni üheks aastaks – oli aga igal juhul juriidiliselt küsitav, sest lisaks riigivanemale pidi selle pikendamise kinnitama ka Riigikogu. Kuna Riigikogu sellel perioodil istungeid ei pidanud, olles nn \"vaikivas olekus\", ei saanud Riigikogu ka kaitseseisukorra kehtivust pikendada. Riigivanem Konstantin Päts saatis küll iga aasta septembris oma otsuse Riigikogule kinnitamiseks ja sai sellele Riigikogu esimehe Rudolf Penno heakskiidu, kuid otsust arutama pidanud Riigikogu riigikaitsekomisjon ja üldkoosseis kokku ei tulnud.", + "question": "Kui tihti kaitseseisukorda pikendati?", + "answers": { + "answer_start": [ + 17 + ], + "text": [ + "iga-aastane" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "e4bbf984-a21d-493d-bdd5-9d8a1de2fe14" + }, + { + "context": "Kaitseseisukorra iga-aastane pikendamine aastatel 1934–1937 – vastavalt 1930. aasta kaitseseisukorra seadusele sai kaitseseisukorra kehtestada korraga ainult kuni üheks aastaks – oli aga igal juhul juriidiliselt küsitav, sest lisaks riigivanemale pidi selle pikendamise kinnitama ka Riigikogu. Kuna Riigikogu sellel perioodil istungeid ei pidanud, olles nn \"vaikivas olekus\", ei saanud Riigikogu ka kaitseseisukorra kehtivust pikendada. Riigivanem Konstantin Päts saatis küll iga aasta septembris oma otsuse Riigikogule kinnitamiseks ja sai sellele Riigikogu esimehe Rudolf Penno heakskiidu, kuid otsust arutama pidanud Riigikogu riigikaitsekomisjon ja üldkoosseis kokku ei tulnud.", + "question": "Mis kuus riigivanem kaitseseisukorda pikendas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 486 + ], + "text": [ + "septembris" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "25d7d086-0259-438c-bbd0-6fa45db753c9" + }, + { + "context": "Kaitseseisukorra iga-aastane pikendamine aastatel 1934–1937 – vastavalt 1930. aasta kaitseseisukorra seadusele sai kaitseseisukorra kehtestada korraga ainult kuni üheks aastaks – oli aga igal juhul juriidiliselt küsitav, sest lisaks riigivanemale pidi selle pikendamise kinnitama ka Riigikogu. Kuna Riigikogu sellel perioodil istungeid ei pidanud, olles nn \"vaikivas olekus\", ei saanud Riigikogu ka kaitseseisukorra kehtivust pikendada. Riigivanem Konstantin Päts saatis küll iga aasta septembris oma otsuse Riigikogule kinnitamiseks ja sai sellele Riigikogu esimehe Rudolf Penno heakskiidu, kuid otsust arutama pidanud Riigikogu riigikaitsekomisjon ja üldkoosseis kokku ei tulnud.", + "question": "Kes oleks pidanud kaitseseisukorra otsust arutama?", + "answers": { + "answer_start": [ + 620 + ], + "text": [ + "Riigikogu riigikaitsekomisjon" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "58d821d8-16cc-477d-85b5-fa84dea609c6" + }, + { + "context": "Kaitseseisukorra kehtimist riigis ja kaitseseisukorra seadust kasutas mitmesuguste piirangute kehtestamise juriidilise alusena ära juunipöörde järel võimule tulnud Johannes Varese valitsus ning selle poolt ametisse määratud sisekaitseülem Maksim Unt, samuti tema ametijärglased Harald Haberman ja Paul Vihalem. Sellel juriidilisel alusel suleti võimule ebasoovitavaid organisatsioone ja vahetati jõuga välja organisatsioonide juhatusi, näiteks Eesti Loomakaitse Seltsis ja Noorte Meeste Kristlikus Ühingus. Seda kasutati ka alusena uue võimu suhtes kriitiliste isikute jälgimisel ning mitmesuguste poliitiliste arvamusavalduste eest karistamisel.", + "question": "Kes oli peaminister pärast juunipööret?", + "answers": { + "answer_start": [ + 164 + ], + "text": [ + "Johannes Varese" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "0f075035-964d-496b-8de8-60833124364c" + }, + { + "context": "Kaitseseisukorra kehtimist riigis ja kaitseseisukorra seadust kasutas mitmesuguste piirangute kehtestamise juriidilise alusena ära juunipöörde järel võimule tulnud Johannes Varese valitsus ning selle poolt ametisse määratud sisekaitseülem Maksim Unt, samuti tema ametijärglased Harald Haberman ja Paul Vihalem. Sellel juriidilisel alusel suleti võimule ebasoovitavaid organisatsioone ja vahetati jõuga välja organisatsioonide juhatusi, näiteks Eesti Loomakaitse Seltsis ja Noorte Meeste Kristlikus Ühingus. Seda kasutati ka alusena uue võimu suhtes kriitiliste isikute jälgimisel ning mitmesuguste poliitiliste arvamusavalduste eest karistamisel.", + "question": "Mis juhtus Eesti Loomakaitse Seltsiga pärast juunipööret?", + "answers": { + "answer_start": [ + 387 + ], + "text": [ + "vahetati jõuga välja organisatsioonide juhatusi" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "27c856b0-64c6-429c-a0b4-6e9cd8b11b55" + }, + { + "context": "Kaitseseisukorra kehtimist riigis ja kaitseseisukorra seadust kasutas mitmesuguste piirangute kehtestamise juriidilise alusena ära juunipöörde järel võimule tulnud Johannes Varese valitsus ning selle poolt ametisse määratud sisekaitseülem Maksim Unt, samuti tema ametijärglased Harald Haberman ja Paul Vihalem. Sellel juriidilisel alusel suleti võimule ebasoovitavaid organisatsioone ja vahetati jõuga välja organisatsioonide juhatusi, näiteks Eesti Loomakaitse Seltsis ja Noorte Meeste Kristlikus Ühingus. Seda kasutati ka alusena uue võimu suhtes kriitiliste isikute jälgimisel ning mitmesuguste poliitiliste arvamusavalduste eest karistamisel.", + "question": "Kes olid sisekaitseülemad pärast Maksim Unti?", + "answers": { + "answer_start": [ + 278 + ], + "text": [ + "Harald Haberman ja Paul Vihalem" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "9a3ac99d-d880-46d0-bed6-8c5290e94d80" + }, + { + "context": "Kaitseseisukorra kehtimist riigis ja kaitseseisukorra seadust kasutas mitmesuguste piirangute kehtestamise juriidilise alusena ära juunipöörde järel võimule tulnud Johannes Varese valitsus ning selle poolt ametisse määratud sisekaitseülem Maksim Unt, samuti tema ametijärglased Harald Haberman ja Paul Vihalem. Sellel juriidilisel alusel suleti võimule ebasoovitavaid organisatsioone ja vahetati jõuga välja organisatsioonide juhatusi, näiteks Eesti Loomakaitse Seltsis ja Noorte Meeste Kristlikus Ühingus. Seda kasutati ka alusena uue võimu suhtes kriitiliste isikute jälgimisel ning mitmesuguste poliitiliste arvamusavalduste eest karistamisel.", + "question": "Millise akti alusel suleti organisatsioone?", + "answers": { + "answer_start": [ + 37 + ], + "text": [ + "kaitseseisukorra seadust" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "f207453f-7586-4701-8009-ab39fde7538a" + }, + { + "context": "Kaitseseisukorra kehtimist riigis ja kaitseseisukorra seadust kasutas mitmesuguste piirangute kehtestamise juriidilise alusena ära juunipöörde järel võimule tulnud Johannes Varese valitsus ning selle poolt ametisse määratud sisekaitseülem Maksim Unt, samuti tema ametijärglased Harald Haberman ja Paul Vihalem. Sellel juriidilisel alusel suleti võimule ebasoovitavaid organisatsioone ja vahetati jõuga välja organisatsioonide juhatusi, näiteks Eesti Loomakaitse Seltsis ja Noorte Meeste Kristlikus Ühingus. Seda kasutati ka alusena uue võimu suhtes kriitiliste isikute jälgimisel ning mitmesuguste poliitiliste arvamusavalduste eest karistamisel.", + "question": "Millistes asutustes vahetati juhatused?", + "answers": { + "answer_start": [ + 444 + ], + "text": [ + "Eesti Loomakaitse Seltsis ja Noorte Meeste Kristlikus Ühingus" + ] + }, + "title": "Kaitseseisukord", + "id": "c3414b0a-f724-44c3-91dd-dc26d3760e26" + }, + { + "context": "Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks (demarkatsiooniprobleemi lahendusena) väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka \"avatud ühiskonna\". ", + "question": "Millal Karl Popper tegutses?", + "answers": { + "answer_start": [ + 22 + ], + "text": [ + "20. sajandi" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "612072c6-94e3-4a8b-aa7a-f68fbd640453" + }, + { + "context": "Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks (demarkatsiooniprobleemi lahendusena) väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka \"avatud ühiskonna\". ", + "question": "Kes oli Karl Popper?", + "answers": { + "answer_start": [ + 34 + ], + "text": [ + "teadusfilosoofe" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "5bb55e16-9e8c-47b2-b1b8-53cef707e3e3" + }, + { + "context": "Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks (demarkatsiooniprobleemi lahendusena) väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka \"avatud ühiskonna\". ", + "question": "Milliseid filosoofia suundi viljeles Popper lisaks teadusfilosoofiale?", + "answers": { + "answer_start": [ + 73 + ], + "text": [ + "sotsiaal- ja poliitikafilosoofia" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "fff42ffa-f58f-41d9-b59a-2615d650290e" + }, + { + "context": "Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks (demarkatsiooniprobleemi lahendusena) väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka \"avatud ühiskonna\". ", + "question": "Missuguse arusaama teadusest Popper vaidlustas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 193 + ], + "text": [ + "induktsionistliku" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "2d0e1e25-544d-4ba8-b7c7-2c6fdeae365b" + }, + { + "context": "Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks (demarkatsiooniprobleemi lahendusena) väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka \"avatud ühiskonna\". ", + "question": "Missugust demokraatia vormi Popper pooldas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 391 + ], + "text": [ + "liberaalset" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "8943895e-96be-445a-8cf7-a4ef29c2306f" + }, + { + "context": "Popper sündis Austria-Ungari pealinnas Viinis jõukas ja haritud juudi keskklassi perekonnas. Tema vanemad olid advokaat Simon Siegmund Carl Popper (Viini liberaalse linnapea Raimund Grübli lähedane kaastööline) ja Jenny Popper (sündinud Schiff). Simon Siegmund oli pärit Prahast, tema ema esivanemad pärinesid Sileesiast ja Ungarist. Schiffide suguvõsast olid pärit paljud 19. ja 20. sajandi teadlased, sealhulgas dirigent Bruno Walter. Isa huvitus antiigist ja filosoofiast ning pani aluse Karli huvile ühiskondlike ja poliitiliste probleemide vastu. Ema süstis pojasse nii suure muusikahuvi, et ta vahepeal kaalus elukutseliseks muusikuks hakkamist. Hiljem inspireeris muusikaarmastus tema mõtlemist ja ilmnes dogmaatilise ja kriitilise mõtlemise vahekorra tõlgenduses, arusaamas objektiivsuse ja subjektiivsuse erinevusest ning vaenulikkuses historitsismi vastu, sealhulgas muusika progressiivsuse kontseptsiooni vastu.Kodust õhkkonda on Popper nimetanud otsustavalt raamatulikuks (decidedly bookish). ", + "question": "Kes oli Popper rahvuselt?", + "answers": { + "answer_start": [ + 64 + ], + "text": [ + "juudi" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "a602c09b-b194-43d9-a58b-a0f79f700ef8" + }, + { + "context": "Popper sündis Austria-Ungari pealinnas Viinis jõukas ja haritud juudi keskklassi perekonnas. Tema vanemad olid advokaat Simon Siegmund Carl Popper (Viini liberaalse linnapea Raimund Grübli lähedane kaastööline) ja Jenny Popper (sündinud Schiff). Simon Siegmund oli pärit Prahast, tema ema esivanemad pärinesid Sileesiast ja Ungarist. Schiffide suguvõsast olid pärit paljud 19. ja 20. sajandi teadlased, sealhulgas dirigent Bruno Walter. Isa huvitus antiigist ja filosoofiast ning pani aluse Karli huvile ühiskondlike ja poliitiliste probleemide vastu. Ema süstis pojasse nii suure muusikahuvi, et ta vahepeal kaalus elukutseliseks muusikuks hakkamist. Hiljem inspireeris muusikaarmastus tema mõtlemist ja ilmnes dogmaatilise ja kriitilise mõtlemise vahekorra tõlgenduses, arusaamas objektiivsuse ja subjektiivsuse erinevusest ning vaenulikkuses historitsismi vastu, sealhulgas muusika progressiivsuse kontseptsiooni vastu.Kodust õhkkonda on Popper nimetanud otsustavalt raamatulikuks (decidedly bookish). ", + "question": "Mis ametit pidas Popperi isa?", + "answers": { + "answer_start": [ + 111 + ], + "text": [ + "advokaat" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "e0d9940c-9df0-46d9-89d4-d7c7e0997286" + }, + { + "context": "Popper sündis Austria-Ungari pealinnas Viinis jõukas ja haritud juudi keskklassi perekonnas. Tema vanemad olid advokaat Simon Siegmund Carl Popper (Viini liberaalse linnapea Raimund Grübli lähedane kaastööline) ja Jenny Popper (sündinud Schiff). Simon Siegmund oli pärit Prahast, tema ema esivanemad pärinesid Sileesiast ja Ungarist. Schiffide suguvõsast olid pärit paljud 19. ja 20. sajandi teadlased, sealhulgas dirigent Bruno Walter. Isa huvitus antiigist ja filosoofiast ning pani aluse Karli huvile ühiskondlike ja poliitiliste probleemide vastu. Ema süstis pojasse nii suure muusikahuvi, et ta vahepeal kaalus elukutseliseks muusikuks hakkamist. Hiljem inspireeris muusikaarmastus tema mõtlemist ja ilmnes dogmaatilise ja kriitilise mõtlemise vahekorra tõlgenduses, arusaamas objektiivsuse ja subjektiivsuse erinevusest ning vaenulikkuses historitsismi vastu, sealhulgas muusika progressiivsuse kontseptsiooni vastu.Kodust õhkkonda on Popper nimetanud otsustavalt raamatulikuks (decidedly bookish). ", + "question": "Milline tuntud muusikategelane oli Popperi ema kaudu tema sugulane?", + "answers": { + "answer_start": [ + 414, + 423 + ], + "text": [ + "dirigent Bruno Walter", + "Bruno Walter" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "1f0c6cbf-451f-4007-b6d8-ba92f090521a" + }, + { + "context": "Popper sündis Austria-Ungari pealinnas Viinis jõukas ja haritud juudi keskklassi perekonnas. Tema vanemad olid advokaat Simon Siegmund Carl Popper (Viini liberaalse linnapea Raimund Grübli lähedane kaastööline) ja Jenny Popper (sündinud Schiff). Simon Siegmund oli pärit Prahast, tema ema esivanemad pärinesid Sileesiast ja Ungarist. Schiffide suguvõsast olid pärit paljud 19. ja 20. sajandi teadlased, sealhulgas dirigent Bruno Walter. Isa huvitus antiigist ja filosoofiast ning pani aluse Karli huvile ühiskondlike ja poliitiliste probleemide vastu. Ema süstis pojasse nii suure muusikahuvi, et ta vahepeal kaalus elukutseliseks muusikuks hakkamist. Hiljem inspireeris muusikaarmastus tema mõtlemist ja ilmnes dogmaatilise ja kriitilise mõtlemise vahekorra tõlgenduses, arusaamas objektiivsuse ja subjektiivsuse erinevusest ning vaenulikkuses historitsismi vastu, sealhulgas muusika progressiivsuse kontseptsiooni vastu.Kodust õhkkonda on Popper nimetanud otsustavalt raamatulikuks (decidedly bookish). ", + "question": "Mis ameti üle mõtiskles Popper ema mõjutusel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 616, + 631 + ], + "text": [ + "elukutseliseks muusikuks", + "muusikuks" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "0f6de345-bf36-4883-a1b7-c11c8270b393" + }, + { + "context": "Popper sündis Austria-Ungari pealinnas Viinis jõukas ja haritud juudi keskklassi perekonnas. Tema vanemad olid advokaat Simon Siegmund Carl Popper (Viini liberaalse linnapea Raimund Grübli lähedane kaastööline) ja Jenny Popper (sündinud Schiff). Simon Siegmund oli pärit Prahast, tema ema esivanemad pärinesid Sileesiast ja Ungarist. Schiffide suguvõsast olid pärit paljud 19. ja 20. sajandi teadlased, sealhulgas dirigent Bruno Walter. Isa huvitus antiigist ja filosoofiast ning pani aluse Karli huvile ühiskondlike ja poliitiliste probleemide vastu. Ema süstis pojasse nii suure muusikahuvi, et ta vahepeal kaalus elukutseliseks muusikuks hakkamist. Hiljem inspireeris muusikaarmastus tema mõtlemist ja ilmnes dogmaatilise ja kriitilise mõtlemise vahekorra tõlgenduses, arusaamas objektiivsuse ja subjektiivsuse erinevusest ning vaenulikkuses historitsismi vastu, sealhulgas muusika progressiivsuse kontseptsiooni vastu.Kodust õhkkonda on Popper nimetanud otsustavalt raamatulikuks (decidedly bookish). ", + "question": "Mis oli Popperi ema neiupõlvenimi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 237 + ], + "text": [ + "Schiff" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "a5f243fa-a741-4071-97b4-fd82607e6798" + }, + { + "context": "Karl õppis reaalgümnaasiumis, kus ta ei olnud õpetamisega rahul. Pärast mitu kuud kestnud haigust, mille tõttu ta ei saanud koolis käia, tuli ta koolist ära ja hakkas 1918 õppima Viini ülikoolis, sinna formaalselt astumata. Vastava eksami tegi ta alles nelja aasta pärast. Tol ajal domineeris poliitiline vasakpoolsus: see oli \"punase Viini\" õitseaeg. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused. Aastal 1919 astus ta sotsialistliku kooli üliõpilaste assotsiatsiooni ja temast sai mõneks ajaks marksist. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult kommunist. Ta pettus marksismis selle doktrinäärsuse tõttu. Varsti ta küll eemaldus sotsialistlikust liikumisest, kuid lävis selliste inimestega nagu Ruth Fischer, Hanns Eisler, Paul Lazarsfeld, Oskar Kokoschka, Adolf Loos, Arnold Schönberg ja Rudolf Serkin. Aastal 1919 avastas ta Sigmund Freudi ja Alfred Adleri teooriad (ta oli 1920ndatel lühikest aega Adleri kliinikus vabatahtlik sotsiaaltöötaja, kes tegeles hüljatud lastega). Aastal 1919 kuulas ta võlutuna Albert Einsteini loengut relatiivsusteooriast Viinis. Popper eelistas Einsteini Marxile, Freudile ja Adlerile, sest ta leidis ainult Einsteinil kriitilise vaimu, mille tõttu tema teooriatel olid testitavad järeldused.", + "question": "Millises linnas kuulas Popper Einsteini?", + "answers": { + "answer_start": [ + 1064 + ], + "text": [ + "Viinis" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "31e87967-c1c6-403b-9b8f-1092c72b4eb7" + }, + { + "context": "Karl õppis reaalgümnaasiumis, kus ta ei olnud õpetamisega rahul. Pärast mitu kuud kestnud haigust, mille tõttu ta ei saanud koolis käia, tuli ta koolist ära ja hakkas 1918 õppima Viini ülikoolis, sinna formaalselt astumata. Vastava eksami tegi ta alles nelja aasta pärast. Tol ajal domineeris poliitiline vasakpoolsus: see oli \"punase Viini\" õitseaeg. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused. Aastal 1919 astus ta sotsialistliku kooli üliõpilaste assotsiatsiooni ja temast sai mõneks ajaks marksist. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult kommunist. Ta pettus marksismis selle doktrinäärsuse tõttu. Varsti ta küll eemaldus sotsialistlikust liikumisest, kuid lävis selliste inimestega nagu Ruth Fischer, Hanns Eisler, Paul Lazarsfeld, Oskar Kokoschka, Adolf Loos, Arnold Schönberg ja Rudolf Serkin. Aastal 1919 avastas ta Sigmund Freudi ja Alfred Adleri teooriad (ta oli 1920ndatel lühikest aega Adleri kliinikus vabatahtlik sotsiaaltöötaja, kes tegeles hüljatud lastega). Aastal 1919 kuulas ta võlutuna Albert Einsteini loengut relatiivsusteooriast Viinis. Popper eelistas Einsteini Marxile, Freudile ja Adlerile, sest ta leidis ainult Einsteinil kriitilise vaimu, mille tõttu tema teooriatel olid testitavad järeldused.", + "question": "Millises asutuses hoolitses Popper mahajäetud laste eest?", + "answers": { + "answer_start": [ + 910 + ], + "text": [ + "Adleri kliinikus" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "2ee2dcc3-4861-4297-a8fa-86a30139788c" + }, + { + "context": "Karl õppis reaalgümnaasiumis, kus ta ei olnud õpetamisega rahul. Pärast mitu kuud kestnud haigust, mille tõttu ta ei saanud koolis käia, tuli ta koolist ära ja hakkas 1918 õppima Viini ülikoolis, sinna formaalselt astumata. Vastava eksami tegi ta alles nelja aasta pärast. Tol ajal domineeris poliitiline vasakpoolsus: see oli \"punase Viini\" õitseaeg. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused. Aastal 1919 astus ta sotsialistliku kooli üliõpilaste assotsiatsiooni ja temast sai mõneks ajaks marksist. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult kommunist. Ta pettus marksismis selle doktrinäärsuse tõttu. Varsti ta küll eemaldus sotsialistlikust liikumisest, kuid lävis selliste inimestega nagu Ruth Fischer, Hanns Eisler, Paul Lazarsfeld, Oskar Kokoschka, Adolf Loos, Arnold Schönberg ja Rudolf Serkin. Aastal 1919 avastas ta Sigmund Freudi ja Alfred Adleri teooriad (ta oli 1920ndatel lühikest aega Adleri kliinikus vabatahtlik sotsiaaltöötaja, kes tegeles hüljatud lastega). Aastal 1919 kuulas ta võlutuna Albert Einsteini loengut relatiivsusteooriast Viinis. Popper eelistas Einsteini Marxile, Freudile ja Adlerile, sest ta leidis ainult Einsteinil kriitilise vaimu, mille tõttu tema teooriatel olid testitavad järeldused.", + "question": "Millise ühinguga liitus Popper 1919?", + "answers": { + "answer_start": [ + 430 + ], + "text": [ + "sotsialistliku kooli üliõpilaste assotsiatsiooni" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "945e87fd-f6c9-43f0-a42f-728c3dee5e5b" + }, + { + "context": "Karl õppis reaalgümnaasiumis, kus ta ei olnud õpetamisega rahul. Pärast mitu kuud kestnud haigust, mille tõttu ta ei saanud koolis käia, tuli ta koolist ära ja hakkas 1918 õppima Viini ülikoolis, sinna formaalselt astumata. Vastava eksami tegi ta alles nelja aasta pärast. Tol ajal domineeris poliitiline vasakpoolsus: see oli \"punase Viini\" õitseaeg. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused. Aastal 1919 astus ta sotsialistliku kooli üliõpilaste assotsiatsiooni ja temast sai mõneks ajaks marksist. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult kommunist. Ta pettus marksismis selle doktrinäärsuse tõttu. Varsti ta küll eemaldus sotsialistlikust liikumisest, kuid lävis selliste inimestega nagu Ruth Fischer, Hanns Eisler, Paul Lazarsfeld, Oskar Kokoschka, Adolf Loos, Arnold Schönberg ja Rudolf Serkin. Aastal 1919 avastas ta Sigmund Freudi ja Alfred Adleri teooriad (ta oli 1920ndatel lühikest aega Adleri kliinikus vabatahtlik sotsiaaltöötaja, kes tegeles hüljatud lastega). Aastal 1919 kuulas ta võlutuna Albert Einsteini loengut relatiivsusteooriast Viinis. Popper eelistas Einsteini Marxile, Freudile ja Adlerile, sest ta leidis ainult Einsteinil kriitilise vaimu, mille tõttu tema teooriatel olid testitavad järeldused.", + "question": "Millise teadlase teooriad meeldisid Popperile rohkem kui Marxi omad?", + "answers": { + "answer_start": [ + 1025 + ], + "text": [ + "Einsteini" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "2e2e73d4-30e8-40c8-9b4a-7832770df6e6" + }, + { + "context": "Karl õppis reaalgümnaasiumis, kus ta ei olnud õpetamisega rahul. Pärast mitu kuud kestnud haigust, mille tõttu ta ei saanud koolis käia, tuli ta koolist ära ja hakkas 1918 õppima Viini ülikoolis, sinna formaalselt astumata. Vastava eksami tegi ta alles nelja aasta pärast. Tol ajal domineeris poliitiline vasakpoolsus: see oli \"punase Viini\" õitseaeg. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused. Aastal 1919 astus ta sotsialistliku kooli üliõpilaste assotsiatsiooni ja temast sai mõneks ajaks marksist. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult kommunist. Ta pettus marksismis selle doktrinäärsuse tõttu. Varsti ta küll eemaldus sotsialistlikust liikumisest, kuid lävis selliste inimestega nagu Ruth Fischer, Hanns Eisler, Paul Lazarsfeld, Oskar Kokoschka, Adolf Loos, Arnold Schönberg ja Rudolf Serkin. Aastal 1919 avastas ta Sigmund Freudi ja Alfred Adleri teooriad (ta oli 1920ndatel lühikest aega Adleri kliinikus vabatahtlik sotsiaaltöötaja, kes tegeles hüljatud lastega). Aastal 1919 kuulas ta võlutuna Albert Einsteini loengut relatiivsusteooriast Viinis. Popper eelistas Einsteini Marxile, Freudile ja Adlerile, sest ta leidis ainult Einsteinil kriitilise vaimu, mille tõttu tema teooriatel olid testitavad järeldused.", + "question": "Mis aastal huvitus Popper Freudi ideedest?", + "answers": { + "answer_start": [ + 416, + 409 + ], + "text": [ + "1919", + "Aastal 1919" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "b8f8d357-bb6b-439f-88ca-504a22bd7d63" + }, + { + "context": "Popper võttis ühendust Viini ringiga. Et ta oli selle ringi paljude põhimõtete suhtes kriitiline, oli suhtlemine selle esindajatega algul raske. Igatahes olid nood sunnitud tema õigustatud etteheidetele vastama. Popperit ei kutsutud kunagi Viini ringi seminarile ning Otto Neurath nimetas teda naljatamisi ringi ametlikuks opositsiooniks. Lõpuks ilmus Viini ringi toimetisena Popperi teadusfilosoofiline peateos \"Logik der Forschung\". Raamat tegeleb Viini ringi huvitavate teemadega (induktsioon, demarkatsiooniprobleem, tõenäosus, kinnitus, kvantmehaanika kontseptuaalsed probleemid jne), kuid läheneb nendele hoopis teisiti. Popper kritiseeris Viini ringi kõige põhilisemaid filosoofilisi vaateid ja esitas omaenda sügavalt erinevad filosoofilised seisukohad. Siiski oli Popper mõnes asjas ka Viini ringiga ühel meelel. Näiteks kaitses ta Richard von Misese frekventismi tõenäosuse tõlgendamisel, mida jagasid ka Hans Reichenbach ja paljud ringi liikmed. Samuti jagas ta Viini ringi vaimustust Albert Einsteinist ja Bertrand Russellist. Viimane oli Popperi meelest suurim filosoof pärast Immanuel Kanti. ", + "question": "Millise Popperi raamatu avaldas Viini ring?", + "answers": { + "answer_start": [ + 412 + ], + "text": [ + "\"Logik der Forschung\"" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "b04c2cb1-7098-494c-a1b1-0d1b5166bec2" + }, + { + "context": "Popper võttis ühendust Viini ringiga. Et ta oli selle ringi paljude põhimõtete suhtes kriitiline, oli suhtlemine selle esindajatega algul raske. Igatahes olid nood sunnitud tema õigustatud etteheidetele vastama. Popperit ei kutsutud kunagi Viini ringi seminarile ning Otto Neurath nimetas teda naljatamisi ringi ametlikuks opositsiooniks. Lõpuks ilmus Viini ringi toimetisena Popperi teadusfilosoofiline peateos \"Logik der Forschung\". Raamat tegeleb Viini ringi huvitavate teemadega (induktsioon, demarkatsiooniprobleem, tõenäosus, kinnitus, kvantmehaanika kontseptuaalsed probleemid jne), kuid läheneb nendele hoopis teisiti. Popper kritiseeris Viini ringi kõige põhilisemaid filosoofilisi vaateid ja esitas omaenda sügavalt erinevad filosoofilised seisukohad. Siiski oli Popper mõnes asjas ka Viini ringiga ühel meelel. Näiteks kaitses ta Richard von Misese frekventismi tõenäosuse tõlgendamisel, mida jagasid ka Hans Reichenbach ja paljud ringi liikmed. Samuti jagas ta Viini ringi vaimustust Albert Einsteinist ja Bertrand Russellist. Viimane oli Popperi meelest suurim filosoof pärast Immanuel Kanti. ", + "question": "Millised kaks teoreetikut meeldisid väga nii Popperile kui ka Viini ringile?", + "answers": { + "answer_start": [ + 996 + ], + "text": [ + "Albert Einsteinist ja Bertrand Russellist" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "95509742-b59b-4802-93d3-4e6dfa8ae55f" + }, + { + "context": "Popper võttis ühendust Viini ringiga. Et ta oli selle ringi paljude põhimõtete suhtes kriitiline, oli suhtlemine selle esindajatega algul raske. Igatahes olid nood sunnitud tema õigustatud etteheidetele vastama. Popperit ei kutsutud kunagi Viini ringi seminarile ning Otto Neurath nimetas teda naljatamisi ringi ametlikuks opositsiooniks. Lõpuks ilmus Viini ringi toimetisena Popperi teadusfilosoofiline peateos \"Logik der Forschung\". Raamat tegeleb Viini ringi huvitavate teemadega (induktsioon, demarkatsiooniprobleem, tõenäosus, kinnitus, kvantmehaanika kontseptuaalsed probleemid jne), kuid läheneb nendele hoopis teisiti. Popper kritiseeris Viini ringi kõige põhilisemaid filosoofilisi vaateid ja esitas omaenda sügavalt erinevad filosoofilised seisukohad. Siiski oli Popper mõnes asjas ka Viini ringiga ühel meelel. Näiteks kaitses ta Richard von Misese frekventismi tõenäosuse tõlgendamisel, mida jagasid ka Hans Reichenbach ja paljud ringi liikmed. Samuti jagas ta Viini ringi vaimustust Albert Einsteinist ja Bertrand Russellist. Viimane oli Popperi meelest suurim filosoof pärast Immanuel Kanti. ", + "question": "Keda luges Popper suurimaks filosoofiks enne Russelli?", + "answers": { + "answer_start": [ + 1090 + ], + "text": [ + "Immanuel Kanti" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "7f2929f3-cc28-4fa0-9b44-aa07646a3f6a" + }, + { + "context": "Popper võttis ühendust Viini ringiga. Et ta oli selle ringi paljude põhimõtete suhtes kriitiline, oli suhtlemine selle esindajatega algul raske. Igatahes olid nood sunnitud tema õigustatud etteheidetele vastama. Popperit ei kutsutud kunagi Viini ringi seminarile ning Otto Neurath nimetas teda naljatamisi ringi ametlikuks opositsiooniks. Lõpuks ilmus Viini ringi toimetisena Popperi teadusfilosoofiline peateos \"Logik der Forschung\". Raamat tegeleb Viini ringi huvitavate teemadega (induktsioon, demarkatsiooniprobleem, tõenäosus, kinnitus, kvantmehaanika kontseptuaalsed probleemid jne), kuid läheneb nendele hoopis teisiti. Popper kritiseeris Viini ringi kõige põhilisemaid filosoofilisi vaateid ja esitas omaenda sügavalt erinevad filosoofilised seisukohad. Siiski oli Popper mõnes asjas ka Viini ringiga ühel meelel. Näiteks kaitses ta Richard von Misese frekventismi tõenäosuse tõlgendamisel, mida jagasid ka Hans Reichenbach ja paljud ringi liikmed. Samuti jagas ta Viini ringi vaimustust Albert Einsteinist ja Bertrand Russellist. Viimane oli Popperi meelest suurim filosoof pärast Immanuel Kanti. ", + "question": "Milliseid mõisteid käsitles Popperi peamine teadusfilosoofia-alane raamat?\t", + "answers": { + "answer_start": [ + 484 + ], + "text": [ + "induktsioon, demarkatsiooniprobleem, tõenäosus, kinnitus, kvantmehaanika kontseptuaalsed probleemid" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "66953307-906c-4e37-9e10-546c22104d68" + }, + { + "context": "Popper võttis ühendust Viini ringiga. Et ta oli selle ringi paljude põhimõtete suhtes kriitiline, oli suhtlemine selle esindajatega algul raske. Igatahes olid nood sunnitud tema õigustatud etteheidetele vastama. Popperit ei kutsutud kunagi Viini ringi seminarile ning Otto Neurath nimetas teda naljatamisi ringi ametlikuks opositsiooniks. Lõpuks ilmus Viini ringi toimetisena Popperi teadusfilosoofiline peateos \"Logik der Forschung\". Raamat tegeleb Viini ringi huvitavate teemadega (induktsioon, demarkatsiooniprobleem, tõenäosus, kinnitus, kvantmehaanika kontseptuaalsed probleemid jne), kuid läheneb nendele hoopis teisiti. Popper kritiseeris Viini ringi kõige põhilisemaid filosoofilisi vaateid ja esitas omaenda sügavalt erinevad filosoofilised seisukohad. Siiski oli Popper mõnes asjas ka Viini ringiga ühel meelel. Näiteks kaitses ta Richard von Misese frekventismi tõenäosuse tõlgendamisel, mida jagasid ka Hans Reichenbach ja paljud ringi liikmed. Samuti jagas ta Viini ringi vaimustust Albert Einsteinist ja Bertrand Russellist. Viimane oli Popperi meelest suurim filosoof pärast Immanuel Kanti. ", + "question": "Milliseid mõisteid käsitles Popperi peamine teadusfilosoofia-alane raamat?", + "answers": { + "answer_start": [ + 484 + ], + "text": [ + "induktsioon, demarkatsiooniprobleem, tõenäosus, kinnitus, kvantmehaanika kontseptuaalsed probleemid jne" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "e96583c2-90eb-4bf2-a209-55b042f3288a" + }, + { + "context": "Uus-Meremaal tundis Popper end üksildasena ja maailmast äralõigatuna. Sellegipoolest jätkas ta oma uurimistulemuste avaldamist. Üks tema tolleaegne teos on \"What is Dialectic\" (Mis on dialektika), milles ta kritiseerib Marxi ja Hegeli dialektikat. Teos \"Historitsismi viletsus\" (\"The Poverty of Historicism\"), mis ilmus raamatuna alles 1957, ründab jälle eelkõige Marxi ja Hegeli meetodit. Avalikkuses tuntuim Popperi teos on paljutõlgitud \"Avatud ühiskond ja selle vaenlased\" (1945). Selles õiendab ta üksikasjalikult arved Platoni ja Hegeli mõttemallidega, mis on tema meelest totalitaristlikud. Ta kritiseerib selles raamatus leebemalt ka Marxi. Enamiku asjatundjate arvates teeb Popper Platonit 20. sajandi vaatevinklist kritiseerides talle liiga. Hegeli-kriitikale heidetakse ette Hegeli loomingu pealiskaudset tundmist ja erapoolikut esitamist. Popperil ongi see mõeldud põhiliselt ettevalmistusena Marxi-kriitikale. Marxi peab Popper väljapaistvaks majandusteadlaseks ja sotsioloogiks. Ta möönab, et Marx ei välistanud näiteks, et kommunismini on võimalik jõuda ka mitterevolutsioonilisel teel. Seevastu kritiseerib ta ägedalt Marxi dialektilist meetodit, mille too Hegelilt üle võttis: see viib lõpuks suletud maailmapildini. Teose põhiline tähtsus seisneb siiski selles, et tegemist oli poliitilise signaaliga. Raamatus sisaldus informeeritud rünnak suletud mõttestruktuuridele ja ideoloogiakonstruktsioonidele. Popper visandas pluralistliku avatud ühiskonna mudeli. Progress leiab niisuguses ühiskonnas aset samm-sammult.", + "question": "Milliste autorite teooriaid vaidlustab Popper raamatus \"What is Dialectic\"?", + "answers": { + "answer_start": [ + 219 + ], + "text": [ + "Marxi ja Hegeli" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "fbd440d3-6d63-4321-860f-803a5d5be5df" + }, + { + "context": "Uus-Meremaal tundis Popper end üksildasena ja maailmast äralõigatuna. Sellegipoolest jätkas ta oma uurimistulemuste avaldamist. Üks tema tolleaegne teos on \"What is Dialectic\" (Mis on dialektika), milles ta kritiseerib Marxi ja Hegeli dialektikat. Teos \"Historitsismi viletsus\" (\"The Poverty of Historicism\"), mis ilmus raamatuna alles 1957, ründab jälle eelkõige Marxi ja Hegeli meetodit. Avalikkuses tuntuim Popperi teos on paljutõlgitud \"Avatud ühiskond ja selle vaenlased\" (1945). Selles õiendab ta üksikasjalikult arved Platoni ja Hegeli mõttemallidega, mis on tema meelest totalitaristlikud. Ta kritiseerib selles raamatus leebemalt ka Marxi. Enamiku asjatundjate arvates teeb Popper Platonit 20. sajandi vaatevinklist kritiseerides talle liiga. Hegeli-kriitikale heidetakse ette Hegeli loomingu pealiskaudset tundmist ja erapoolikut esitamist. Popperil ongi see mõeldud põhiliselt ettevalmistusena Marxi-kriitikale. Marxi peab Popper väljapaistvaks majandusteadlaseks ja sotsioloogiks. Ta möönab, et Marx ei välistanud näiteks, et kommunismini on võimalik jõuda ka mitterevolutsioonilisel teel. Seevastu kritiseerib ta ägedalt Marxi dialektilist meetodit, mille too Hegelilt üle võttis: see viib lõpuks suletud maailmapildini. Teose põhiline tähtsus seisneb siiski selles, et tegemist oli poliitilise signaaliga. Raamatus sisaldus informeeritud rünnak suletud mõttestruktuuridele ja ideoloogiakonstruktsioonidele. Popper visandas pluralistliku avatud ühiskonna mudeli. Progress leiab niisuguses ühiskonnas aset samm-sammult.", + "question": "Millal avaldas Popper oma kõige laiemalt tuntud raamatu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 478 + ], + "text": [ + "1945" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "76b9d838-f123-4319-9fa1-0adc40eb2df8" + }, + { + "context": "Uus-Meremaal tundis Popper end üksildasena ja maailmast äralõigatuna. Sellegipoolest jätkas ta oma uurimistulemuste avaldamist. Üks tema tolleaegne teos on \"What is Dialectic\" (Mis on dialektika), milles ta kritiseerib Marxi ja Hegeli dialektikat. Teos \"Historitsismi viletsus\" (\"The Poverty of Historicism\"), mis ilmus raamatuna alles 1957, ründab jälle eelkõige Marxi ja Hegeli meetodit. Avalikkuses tuntuim Popperi teos on paljutõlgitud \"Avatud ühiskond ja selle vaenlased\" (1945). Selles õiendab ta üksikasjalikult arved Platoni ja Hegeli mõttemallidega, mis on tema meelest totalitaristlikud. Ta kritiseerib selles raamatus leebemalt ka Marxi. Enamiku asjatundjate arvates teeb Popper Platonit 20. sajandi vaatevinklist kritiseerides talle liiga. Hegeli-kriitikale heidetakse ette Hegeli loomingu pealiskaudset tundmist ja erapoolikut esitamist. Popperil ongi see mõeldud põhiliselt ettevalmistusena Marxi-kriitikale. Marxi peab Popper väljapaistvaks majandusteadlaseks ja sotsioloogiks. Ta möönab, et Marx ei välistanud näiteks, et kommunismini on võimalik jõuda ka mitterevolutsioonilisel teel. Seevastu kritiseerib ta ägedalt Marxi dialektilist meetodit, mille too Hegelilt üle võttis: see viib lõpuks suletud maailmapildini. Teose põhiline tähtsus seisneb siiski selles, et tegemist oli poliitilise signaaliga. Raamatus sisaldus informeeritud rünnak suletud mõttestruktuuridele ja ideoloogiakonstruktsioonidele. Popper visandas pluralistliku avatud ühiskonna mudeli. Progress leiab niisuguses ühiskonnas aset samm-sammult.", + "question": "Kuidas toimub Popperi kohaselt progress pluralistlikus avatud ühiskonnas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 1518 + ], + "text": [ + "samm-sammult" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "991d64dc-f31e-4bfc-959e-f3c2aa0037cc" + }, + { + "context": "Uus-Meremaal tundis Popper end üksildasena ja maailmast äralõigatuna. Sellegipoolest jätkas ta oma uurimistulemuste avaldamist. Üks tema tolleaegne teos on \"What is Dialectic\" (Mis on dialektika), milles ta kritiseerib Marxi ja Hegeli dialektikat. Teos \"Historitsismi viletsus\" (\"The Poverty of Historicism\"), mis ilmus raamatuna alles 1957, ründab jälle eelkõige Marxi ja Hegeli meetodit. Avalikkuses tuntuim Popperi teos on paljutõlgitud \"Avatud ühiskond ja selle vaenlased\" (1945). Selles õiendab ta üksikasjalikult arved Platoni ja Hegeli mõttemallidega, mis on tema meelest totalitaristlikud. Ta kritiseerib selles raamatus leebemalt ka Marxi. Enamiku asjatundjate arvates teeb Popper Platonit 20. sajandi vaatevinklist kritiseerides talle liiga. Hegeli-kriitikale heidetakse ette Hegeli loomingu pealiskaudset tundmist ja erapoolikut esitamist. Popperil ongi see mõeldud põhiliselt ettevalmistusena Marxi-kriitikale. Marxi peab Popper väljapaistvaks majandusteadlaseks ja sotsioloogiks. Ta möönab, et Marx ei välistanud näiteks, et kommunismini on võimalik jõuda ka mitterevolutsioonilisel teel. Seevastu kritiseerib ta ägedalt Marxi dialektilist meetodit, mille too Hegelilt üle võttis: see viib lõpuks suletud maailmapildini. Teose põhiline tähtsus seisneb siiski selles, et tegemist oli poliitilise signaaliga. Raamatus sisaldus informeeritud rünnak suletud mõttestruktuuridele ja ideoloogiakonstruktsioonidele. Popper visandas pluralistliku avatud ühiskonna mudeli. Progress leiab niisuguses ühiskonnas aset samm-sammult.", + "question": "Millises teoses kritiseerib Popper Platonit?", + "answers": { + "answer_start": [ + 440 + ], + "text": [ + "\"Avatud ühiskond ja selle vaenlased\"" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "c22fa384-105d-4c62-896a-99f0054776b0" + }, + { + "context": "Uus-Meremaal tundis Popper end üksildasena ja maailmast äralõigatuna. Sellegipoolest jätkas ta oma uurimistulemuste avaldamist. Üks tema tolleaegne teos on \"What is Dialectic\" (Mis on dialektika), milles ta kritiseerib Marxi ja Hegeli dialektikat. Teos \"Historitsismi viletsus\" (\"The Poverty of Historicism\"), mis ilmus raamatuna alles 1957, ründab jälle eelkõige Marxi ja Hegeli meetodit. Avalikkuses tuntuim Popperi teos on paljutõlgitud \"Avatud ühiskond ja selle vaenlased\" (1945). Selles õiendab ta üksikasjalikult arved Platoni ja Hegeli mõttemallidega, mis on tema meelest totalitaristlikud. Ta kritiseerib selles raamatus leebemalt ka Marxi. Enamiku asjatundjate arvates teeb Popper Platonit 20. sajandi vaatevinklist kritiseerides talle liiga. Hegeli-kriitikale heidetakse ette Hegeli loomingu pealiskaudset tundmist ja erapoolikut esitamist. Popperil ongi see mõeldud põhiliselt ettevalmistusena Marxi-kriitikale. Marxi peab Popper väljapaistvaks majandusteadlaseks ja sotsioloogiks. Ta möönab, et Marx ei välistanud näiteks, et kommunismini on võimalik jõuda ka mitterevolutsioonilisel teel. Seevastu kritiseerib ta ägedalt Marxi dialektilist meetodit, mille too Hegelilt üle võttis: see viib lõpuks suletud maailmapildini. Teose põhiline tähtsus seisneb siiski selles, et tegemist oli poliitilise signaaliga. Raamatus sisaldus informeeritud rünnak suletud mõttestruktuuridele ja ideoloogiakonstruktsioonidele. Popper visandas pluralistliku avatud ühiskonna mudeli. Progress leiab niisuguses ühiskonnas aset samm-sammult.", + "question": "Kus kirjutas Popper raamatu \"What is Dialectic\"?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0 + ], + "text": [ + "Uus-Meremaal" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "033b9a00-72e6-4ba7-82aa-f659b1f4c50c" + }, + { + "context": "Aastal 1946 asus ta elama Inglismaale, saades õppeasutuse London School of Economics and Political Science juures loogika ja teadusliku meetodi lektori (reader) koha (aastal 1949 sai Popper samas professoriks). Selle koha sai ta põhiliselt Friedrich Hayeki protektsiooni tõttu. Kuigi Popperi metodoloogia on Hayeki omale lähedane ning Popper võttis Hayekilt üle mitmeid põhjapanevaid mõisteid, sealhulgas spontaanse korra mõiste, oli Popper puhaste turumehhanismide vastu umbusklik, sest ta oli noorpõlves näinud palju vaesust ja viletsust. Ta propageeris sotsiaalse orientatsiooniga reformipoliitikat.", + "question": "Millises kõrgkoolis sai Popper 1949. aastal professorikoha?", + "answers": { + "answer_start": [ + 58 + ], + "text": [ + "London School of Economics and Political Science" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "73c23c2e-d65c-4bb6-a9f7-4569dff18d2a" + }, + { + "context": "Aastal 1946 asus ta elama Inglismaale, saades õppeasutuse London School of Economics and Political Science juures loogika ja teadusliku meetodi lektori (reader) koha (aastal 1949 sai Popper samas professoriks). Selle koha sai ta põhiliselt Friedrich Hayeki protektsiooni tõttu. Kuigi Popperi metodoloogia on Hayeki omale lähedane ning Popper võttis Hayekilt üle mitmeid põhjapanevaid mõisteid, sealhulgas spontaanse korra mõiste, oli Popper puhaste turumehhanismide vastu umbusklik, sest ta oli noorpõlves näinud palju vaesust ja viletsust. Ta propageeris sotsiaalse orientatsiooniga reformipoliitikat.", + "question": "Kes aitas Popperil pärast Inglismaale kolimist tööd leida?", + "answers": { + "answer_start": [ + 240 + ], + "text": [ + "Friedrich Hayeki" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "b4206d59-f4bb-466d-9306-850e6fe98ea0" + }, + { + "context": "Aastal 1946 asus ta elama Inglismaale, saades õppeasutuse London School of Economics and Political Science juures loogika ja teadusliku meetodi lektori (reader) koha (aastal 1949 sai Popper samas professoriks). Selle koha sai ta põhiliselt Friedrich Hayeki protektsiooni tõttu. Kuigi Popperi metodoloogia on Hayeki omale lähedane ning Popper võttis Hayekilt üle mitmeid põhjapanevaid mõisteid, sealhulgas spontaanse korra mõiste, oli Popper puhaste turumehhanismide vastu umbusklik, sest ta oli noorpõlves näinud palju vaesust ja viletsust. Ta propageeris sotsiaalse orientatsiooniga reformipoliitikat.", + "question": "Millist Hayeki mõistet kasutas Popper ka oma teooriates?", + "answers": { + "answer_start": [ + 405, + 405 + ], + "text": [ + "spontaanse korra", + "spontaanse korra mõiste" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "5d2b4f58-f617-48a9-b407-b0b5ef0b1d90" + }, + { + "context": "Aastal 1946 asus ta elama Inglismaale, saades õppeasutuse London School of Economics and Political Science juures loogika ja teadusliku meetodi lektori (reader) koha (aastal 1949 sai Popper samas professoriks). Selle koha sai ta põhiliselt Friedrich Hayeki protektsiooni tõttu. Kuigi Popperi metodoloogia on Hayeki omale lähedane ning Popper võttis Hayekilt üle mitmeid põhjapanevaid mõisteid, sealhulgas spontaanse korra mõiste, oli Popper puhaste turumehhanismide vastu umbusklik, sest ta oli noorpõlves näinud palju vaesust ja viletsust. Ta propageeris sotsiaalse orientatsiooniga reformipoliitikat.", + "question": "Millise ametikoha aitas Hayek Popperil saada?", + "answers": { + "answer_start": [ + 114, + 114, + 114 + ], + "text": [ + "loogika ja teadusliku meetodi lektori", + "loogika ja teadusliku meetodi lektori (reader)", + "loogika ja teadusliku meetodi lektori (reader) koha" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "a0781f3f-b633-4dba-bacc-396da4efe0b0" + }, + { + "context": "Aastal 1946 asus ta elama Inglismaale, saades õppeasutuse London School of Economics and Political Science juures loogika ja teadusliku meetodi lektori (reader) koha (aastal 1949 sai Popper samas professoriks). Selle koha sai ta põhiliselt Friedrich Hayeki protektsiooni tõttu. Kuigi Popperi metodoloogia on Hayeki omale lähedane ning Popper võttis Hayekilt üle mitmeid põhjapanevaid mõisteid, sealhulgas spontaanse korra mõiste, oli Popper puhaste turumehhanismide vastu umbusklik, sest ta oli noorpõlves näinud palju vaesust ja viletsust. Ta propageeris sotsiaalse orientatsiooniga reformipoliitikat.", + "question": "Kuidas on lektor inglise keeles?", + "answers": { + "answer_start": [ + 153 + ], + "text": [ + "reader" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "e96703f0-b35d-4e0a-8a44-9ad0f3730b73" + }, + { + "context": "26. oktoobril 1946 leidis aset Popperi legendaarne kohtumine Ludwig Wittgensteiniga. Cambridge'is tegutsev Moral Sciences Club kutsus Popperi esinema. Popper valis oma ettekande teemaks \"Kas on olemas filosoofilised probleemid?\". Popper valis selle teema meelega, sest ta tahtis esitada väljakutse Wittgensteini seisukohale, et filosoofilised probleemid on pseudoprobleemid, mis tulenevad keele vääritimõistmisest. Ettekande ajal King's College'is Richard Braithwaite'i ruumides istus Wittgenstein kamina juures ja mängis roobiga. Ta lükkas Popperi poolt näiteks toodud filosoofilised probleemid kõrvale, väites, et ühegi näite puhul pole tegemist tõelise filosoofilise probleemiga. Popperi jutustuse järgi kasutas ta roopi mõnikord dirigendikepina, et oma väidetele suuremat kaalu anda. Edasi jutustab Popper, et kui Wittgenstein ütles: \"Tooge näide moraalireeglist!\", vastas ta: \"Mitte ähvardada külalislektoreid roobiga.\" Selle peale olevat Wittgenstein vihasena roobi maha visanud ja ust paugutades ruumist välja tormanud. Braithwaite'i väitel Wittgenstein lihtsalt rookis ägedalt tuld.", + "question": "Mida hoidis Wittgenstein Popperi ettekande ajal käes?", + "answers": { + "answer_start": [ + 522 + ], + "text": [ + "roobiga" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "5d0cb895-1445-4e9c-979d-70ec31b38f47" + }, + { + "context": "26. oktoobril 1946 leidis aset Popperi legendaarne kohtumine Ludwig Wittgensteiniga. Cambridge'is tegutsev Moral Sciences Club kutsus Popperi esinema. Popper valis oma ettekande teemaks \"Kas on olemas filosoofilised probleemid?\". Popper valis selle teema meelega, sest ta tahtis esitada väljakutse Wittgensteini seisukohale, et filosoofilised probleemid on pseudoprobleemid, mis tulenevad keele vääritimõistmisest. Ettekande ajal King's College'is Richard Braithwaite'i ruumides istus Wittgenstein kamina juures ja mängis roobiga. Ta lükkas Popperi poolt näiteks toodud filosoofilised probleemid kõrvale, väites, et ühegi näite puhul pole tegemist tõelise filosoofilise probleemiga. Popperi jutustuse järgi kasutas ta roopi mõnikord dirigendikepina, et oma väidetele suuremat kaalu anda. Edasi jutustab Popper, et kui Wittgenstein ütles: \"Tooge näide moraalireeglist!\", vastas ta: \"Mitte ähvardada külalislektoreid roobiga.\" Selle peale olevat Wittgenstein vihasena roobi maha visanud ja ust paugutades ruumist välja tormanud. Braithwaite'i väitel Wittgenstein lihtsalt rookis ägedalt tuld.", + "question": "Kelle ruumides pidas Popper ettekande \"Kas on olemas filosoofilised probleemid?\"", + "answers": { + "answer_start": [ + 448 + ], + "text": [ + "Richard Braithwaite'i" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "6d0040e8-60b9-40a0-991a-75dbf0148b9b" + }, + { + "context": "26. oktoobril 1946 leidis aset Popperi legendaarne kohtumine Ludwig Wittgensteiniga. Cambridge'is tegutsev Moral Sciences Club kutsus Popperi esinema. Popper valis oma ettekande teemaks \"Kas on olemas filosoofilised probleemid?\". Popper valis selle teema meelega, sest ta tahtis esitada väljakutse Wittgensteini seisukohale, et filosoofilised probleemid on pseudoprobleemid, mis tulenevad keele vääritimõistmisest. Ettekande ajal King's College'is Richard Braithwaite'i ruumides istus Wittgenstein kamina juures ja mängis roobiga. Ta lükkas Popperi poolt näiteks toodud filosoofilised probleemid kõrvale, väites, et ühegi näite puhul pole tegemist tõelise filosoofilise probleemiga. Popperi jutustuse järgi kasutas ta roopi mõnikord dirigendikepina, et oma väidetele suuremat kaalu anda. Edasi jutustab Popper, et kui Wittgenstein ütles: \"Tooge näide moraalireeglist!\", vastas ta: \"Mitte ähvardada külalislektoreid roobiga.\" Selle peale olevat Wittgenstein vihasena roobi maha visanud ja ust paugutades ruumist välja tormanud. Braithwaite'i väitel Wittgenstein lihtsalt rookis ägedalt tuld.", + "question": "Mis aastal Wittgenstein Popperi ettekannet kuulas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 14 + ], + "text": [ + "1946" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "26bf50be-9b9f-47fe-9c93-1dd80f20d9a0" + }, + { + "context": "26. oktoobril 1946 leidis aset Popperi legendaarne kohtumine Ludwig Wittgensteiniga. Cambridge'is tegutsev Moral Sciences Club kutsus Popperi esinema. Popper valis oma ettekande teemaks \"Kas on olemas filosoofilised probleemid?\". Popper valis selle teema meelega, sest ta tahtis esitada väljakutse Wittgensteini seisukohale, et filosoofilised probleemid on pseudoprobleemid, mis tulenevad keele vääritimõistmisest. Ettekande ajal King's College'is Richard Braithwaite'i ruumides istus Wittgenstein kamina juures ja mängis roobiga. Ta lükkas Popperi poolt näiteks toodud filosoofilised probleemid kõrvale, väites, et ühegi näite puhul pole tegemist tõelise filosoofilise probleemiga. Popperi jutustuse järgi kasutas ta roopi mõnikord dirigendikepina, et oma väidetele suuremat kaalu anda. Edasi jutustab Popper, et kui Wittgenstein ütles: \"Tooge näide moraalireeglist!\", vastas ta: \"Mitte ähvardada külalislektoreid roobiga.\" Selle peale olevat Wittgenstein vihasena roobi maha visanud ja ust paugutades ruumist välja tormanud. Braithwaite'i väitel Wittgenstein lihtsalt rookis ägedalt tuld.", + "question": "Millise moraalireegli näite Popper tõi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 881, + 882 + ], + "text": [ + "\"Mitte ähvardada külalislektoreid roobiga.\"", + "Mitte ähvardada külalislektoreid roobiga" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "730467fb-fb82-44a7-a55b-34da3a1567e8" + }, + { + "context": "26. oktoobril 1946 leidis aset Popperi legendaarne kohtumine Ludwig Wittgensteiniga. Cambridge'is tegutsev Moral Sciences Club kutsus Popperi esinema. Popper valis oma ettekande teemaks \"Kas on olemas filosoofilised probleemid?\". Popper valis selle teema meelega, sest ta tahtis esitada väljakutse Wittgensteini seisukohale, et filosoofilised probleemid on pseudoprobleemid, mis tulenevad keele vääritimõistmisest. Ettekande ajal King's College'is Richard Braithwaite'i ruumides istus Wittgenstein kamina juures ja mängis roobiga. Ta lükkas Popperi poolt näiteks toodud filosoofilised probleemid kõrvale, väites, et ühegi näite puhul pole tegemist tõelise filosoofilise probleemiga. Popperi jutustuse järgi kasutas ta roopi mõnikord dirigendikepina, et oma väidetele suuremat kaalu anda. Edasi jutustab Popper, et kui Wittgenstein ütles: \"Tooge näide moraalireeglist!\", vastas ta: \"Mitte ähvardada külalislektoreid roobiga.\" Selle peale olevat Wittgenstein vihasena roobi maha visanud ja ust paugutades ruumist välja tormanud. Braithwaite'i väitel Wittgenstein lihtsalt rookis ägedalt tuld.", + "question": "Millise emotsiooniga Wittgenstein Popperi ettekandelt lahkus?", + "answers": { + "answer_start": [ + 957 + ], + "text": [ + "vihasena" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "d9aa9b9b-bebf-4278-adc7-e1769c0f445d" + }, + { + "context": "Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist ja induktsionismist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Samuti pidas ta teaduslikke teooriaid ja inimteadmisi üldse oletuslikeks ja hüpoteetilisteks. Need pärinevad loovast kujutlusvõimest, mille abil inimesed lahendavad konkreetsetes ajaloolistes ja kultuurilistes tingimustes tekkinud probleeme. Ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Popperi teadusfilosoofia rõhutab põhimõttelist erinevust verifikatsiooni ja falsifikatsiooni vahel. Lahenduseks demarkatsiooniprobleemile pidas ta väidete ja teooriate teaduslikkuse kriteeriumiks nende falsifitseeritavust. Näiteks psühhoanalüüs ja kaasaegne marksism (millest Popper nooruses innustus) ei ole selle kriteeriumi järgi teaduslikud, sest nad pole falsifitseeritavad. Popperit mõjutas Albert Einsteini relatiivsusteooria.", + "question": "Millise omaduse puudumise tõttu ei olnud psühhoanalüüs Popperi meelest teaduslik?", + "answers": { + "answer_start": [ + 1108 + ], + "text": [ + "falsifitseeritavad" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "f6550bf2-281c-4fb0-a4d0-b128744ce9aa" + }, + { + "context": "Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist ja induktsionismist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Samuti pidas ta teaduslikke teooriaid ja inimteadmisi üldse oletuslikeks ja hüpoteetilisteks. Need pärinevad loovast kujutlusvõimest, mille abil inimesed lahendavad konkreetsetes ajaloolistes ja kultuurilistes tingimustes tekkinud probleeme. Ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Popperi teadusfilosoofia rõhutab põhimõttelist erinevust verifikatsiooni ja falsifikatsiooni vahel. Lahenduseks demarkatsiooniprobleemile pidas ta väidete ja teooriate teaduslikkuse kriteeriumiks nende falsifitseeritavust. Näiteks psühhoanalüüs ja kaasaegne marksism (millest Popper nooruses innustus) ei ole selle kriteeriumi järgi teaduslikud, sest nad pole falsifitseeritavad. Popperit mõjutas Albert Einsteini relatiivsusteooria.", + "question": "Millise probleemi lahendusena nägi Popper falsifitseeritavuse kriteeriumit?", + "answers": { + "answer_start": [ + 860 + ], + "text": [ + "demarkatsiooniprobleemile" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "bf7d802f-6adc-4096-b437-8432e3d3bd71" + }, + { + "context": "Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist ja induktsionismist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Samuti pidas ta teaduslikke teooriaid ja inimteadmisi üldse oletuslikeks ja hüpoteetilisteks. Need pärinevad loovast kujutlusvõimest, mille abil inimesed lahendavad konkreetsetes ajaloolistes ja kultuurilistes tingimustes tekkinud probleeme. Ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Popperi teadusfilosoofia rõhutab põhimõttelist erinevust verifikatsiooni ja falsifikatsiooni vahel. Lahenduseks demarkatsiooniprobleemile pidas ta väidete ja teooriate teaduslikkuse kriteeriumiks nende falsifitseeritavust. Näiteks psühhoanalüüs ja kaasaegne marksism (millest Popper nooruses innustus) ei ole selle kriteeriumi järgi teaduslikud, sest nad pole falsifitseeritavad. Popperit mõjutas Albert Einsteini relatiivsusteooria.", + "question": "Kuidas kutsus Popper oma filosoofilist teooriat?", + "answers": { + "answer_start": [ + 31 + ], + "text": [ + "kriitiliseks ratsionalismiks" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "18cc0450-4578-4c8e-9d9f-33f82b77b1e0" + }, + { + "context": "Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist ja induktsionismist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Samuti pidas ta teaduslikke teooriaid ja inimteadmisi üldse oletuslikeks ja hüpoteetilisteks. Need pärinevad loovast kujutlusvõimest, mille abil inimesed lahendavad konkreetsetes ajaloolistes ja kultuurilistes tingimustes tekkinud probleeme. Ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Popperi teadusfilosoofia rõhutab põhimõttelist erinevust verifikatsiooni ja falsifikatsiooni vahel. Lahenduseks demarkatsiooniprobleemile pidas ta väidete ja teooriate teaduslikkuse kriteeriumiks nende falsifitseeritavust. Näiteks psühhoanalüüs ja kaasaegne marksism (millest Popper nooruses innustus) ei ole selle kriteeriumi järgi teaduslikud, sest nad pole falsifitseeritavad. Popperit mõjutas Albert Einsteini relatiivsusteooria.", + "question": "Milline teooria meeldis Popperile noorena?", + "answers": { + "answer_start": [ + 996 + ], + "text": [ + "kaasaegne marksism" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "ced4d06c-47dd-4e2f-94b3-d6810a441dab" + }, + { + "context": "Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist ja induktsionismist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Samuti pidas ta teaduslikke teooriaid ja inimteadmisi üldse oletuslikeks ja hüpoteetilisteks. Need pärinevad loovast kujutlusvõimest, mille abil inimesed lahendavad konkreetsetes ajaloolistes ja kultuurilistes tingimustes tekkinud probleeme. Ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Popperi teadusfilosoofia rõhutab põhimõttelist erinevust verifikatsiooni ja falsifikatsiooni vahel. Lahenduseks demarkatsiooniprobleemile pidas ta väidete ja teooriate teaduslikkuse kriteeriumiks nende falsifitseeritavust. Näiteks psühhoanalüüs ja kaasaegne marksism (millest Popper nooruses innustus) ei ole selle kriteeriumi järgi teaduslikud, sest nad pole falsifitseeritavad. Popperit mõjutas Albert Einsteini relatiivsusteooria.", + "question": "Millisest Einsteini teooriast sai Popper inspiratsiooni?", + "answers": { + "answer_start": [ + 1162 + ], + "text": [ + "relatiivsusteooria" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "a18e3931-f942-407b-8603-ebf9c7fd5274" + }, + { + "context": "Popper väitis, et on lahendanud David Hume'i induktsiooniprobleemi. Hume väitis, et ainuüksi sellest, et päike on iidsest ajast iga päev tõusnud, ei saa ratsionaalselt järeldada, et päike tõuseb ka homme. Ei saa ratsionaalselt tõestada, et asjad kulgevad ka edaspidi sama mustri kohaselt nagu seni. Popper väitis, et kuigi pole võimalik tõestada, et homme päike tõuseb, on meil vaba voli säärane teooria esitada. Kui päike ei peaks tõusma, siis on tõestatud, et see teooria on väär, kuid seni pole see teooria vääraks osutunud.", + "question": "Millist järeldust ei saa Hume'i kohaselt päikese tõusmise mustrite põhjal teha?", + "answers": { + "answer_start": [ + 179, + 182 + ], + "text": [ + "et päike tõuseb ka homme", + "päike tõuseb ka homme" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "488d1efd-b1ce-4698-be1e-c3d8e575f4ea" + }, + { + "context": "Popper väitis, et on lahendanud David Hume'i induktsiooniprobleemi. Hume väitis, et ainuüksi sellest, et päike on iidsest ajast iga päev tõusnud, ei saa ratsionaalselt järeldada, et päike tõuseb ka homme. Ei saa ratsionaalselt tõestada, et asjad kulgevad ka edaspidi sama mustri kohaselt nagu seni. Popper väitis, et kuigi pole võimalik tõestada, et homme päike tõuseb, on meil vaba voli säärane teooria esitada. Kui päike ei peaks tõusma, siis on tõestatud, et see teooria on väär, kuid seni pole see teooria vääraks osutunud.", + "question": "Mida ka Popperi arvates päikese tõusmise kohta tõestada ei saa?", + "answers": { + "answer_start": [ + 347, + 350 + ], + "text": [ + "et homme päike tõuseb", + "homme päike tõuseb" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "377ff33a-2319-44b1-af10-770b1a031426" + }, + { + "context": "Popper väitis, et on lahendanud David Hume'i induktsiooniprobleemi. Hume väitis, et ainuüksi sellest, et päike on iidsest ajast iga päev tõusnud, ei saa ratsionaalselt järeldada, et päike tõuseb ka homme. Ei saa ratsionaalselt tõestada, et asjad kulgevad ka edaspidi sama mustri kohaselt nagu seni. Popper väitis, et kuigi pole võimalik tõestada, et homme päike tõuseb, on meil vaba voli säärane teooria esitada. Kui päike ei peaks tõusma, siis on tõestatud, et see teooria on väär, kuid seni pole see teooria vääraks osutunud.", + "question": "Mis oli induktsiooniprobleemi püstitanud filosoofi eesnimi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 32 + ], + "text": [ + "David" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "1ae4c7a4-ebd1-4fd8-98f6-9f356e052bb5" + }, + { + "context": "Popper väitis, et on lahendanud David Hume'i induktsiooniprobleemi. Hume väitis, et ainuüksi sellest, et päike on iidsest ajast iga päev tõusnud, ei saa ratsionaalselt järeldada, et päike tõuseb ka homme. Ei saa ratsionaalselt tõestada, et asjad kulgevad ka edaspidi sama mustri kohaselt nagu seni. Popper väitis, et kuigi pole võimalik tõestada, et homme päike tõuseb, on meil vaba voli säärane teooria esitada. Kui päike ei peaks tõusma, siis on tõestatud, et see teooria on väär, kuid seni pole see teooria vääraks osutunud.", + "question": "Millisel juhul oleks Popperi meelest tõestatud, et päikese iga päev tõusmise teooria on vale?", + "answers": { + "answer_start": [ + 413 + ], + "text": [ + "Kui päike ei peaks tõusma" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "4ebf5d0d-c914-4c28-a979-3427eef1aa44" + }, + { + "context": "Popper väitis, et on lahendanud David Hume'i induktsiooniprobleemi. Hume väitis, et ainuüksi sellest, et päike on iidsest ajast iga päev tõusnud, ei saa ratsionaalselt järeldada, et päike tõuseb ka homme. Ei saa ratsionaalselt tõestada, et asjad kulgevad ka edaspidi sama mustri kohaselt nagu seni. Popper väitis, et kuigi pole võimalik tõestada, et homme päike tõuseb, on meil vaba voli säärane teooria esitada. Kui päike ei peaks tõusma, siis on tõestatud, et see teooria on väär, kuid seni pole see teooria vääraks osutunud.", + "question": "Kelle induktsiooniteemalisele teooriale Popper oponeeris?", + "answers": { + "answer_start": [ + 32 + ], + "text": [ + "David Hume'i" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "b7a2f821-b5bd-48ca-878c-011dd84bfd66" + }, + { + "context": "Raamatutes \"Avatud ühiskond ja selle vaenlased\" ja \"Historitsismi viletsus\" kritiseeris Popper \"historitsismi\" ja propageeris \"avatud ühiskonda\", liberaalset demokraatiat. Historitsism on Popperi järgi seisukoht, mille kohaselt ajalugu areneb kõrvalekaldumatu paratamatusega vastavalt tunnetatavatele üldistele seadustele kindla eesmärgi poole. Popper väitis, et sellisel seisukohal põhineb enamik autoritarismi ja totalitarismi vorme. Historitsism rajaneb ekslikel eeldustel teaduslike seaduste ja teaduslike ennustuste loomusest. Et inimteadmiste kasv on inimajaloo arengu üks põhjuslikest teguritest ning \"ükski ühiskond ei saa oma tulevasi teadmisteseisundeid teaduslikult ennustada\", siis ei saa olla inimajaloo ennustuslikku teadmist. Metafüüsiline ja ajalooline indeterminism käivad Popperil käsikäes.", + "question": "Mis on Popperi definitsioonis historitsismi sisu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 228, + 202, + 213 + ], + "text": [ + "ajalugu areneb kõrvalekaldumatu paratamatusega vastavalt tunnetatavatele üldistele seadustele kindla eesmärgi poole", + "seisukoht, mille kohaselt ajalugu areneb kõrvalekaldumatu paratamatusega vastavalt tunnetatavatele üldistele seadustele kindla eesmärgi poole", + "mille kohaselt ajalugu areneb kõrvalekaldumatu paratamatusega vastavalt tunnetatavatele üldistele seadustele kindla eesmärgi poole" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "14617b11-53c2-4d6b-8e14-b28cca344ef9" + }, + { + "context": "Raamatutes \"Avatud ühiskond ja selle vaenlased\" ja \"Historitsismi viletsus\" kritiseeris Popper \"historitsismi\" ja propageeris \"avatud ühiskonda\", liberaalset demokraatiat. Historitsism on Popperi järgi seisukoht, mille kohaselt ajalugu areneb kõrvalekaldumatu paratamatusega vastavalt tunnetatavatele üldistele seadustele kindla eesmärgi poole. Popper väitis, et sellisel seisukohal põhineb enamik autoritarismi ja totalitarismi vorme. Historitsism rajaneb ekslikel eeldustel teaduslike seaduste ja teaduslike ennustuste loomusest. Et inimteadmiste kasv on inimajaloo arengu üks põhjuslikest teguritest ning \"ükski ühiskond ei saa oma tulevasi teadmisteseisundeid teaduslikult ennustada\", siis ei saa olla inimajaloo ennustuslikku teadmist. Metafüüsiline ja ajalooline indeterminism käivad Popperil käsikäes.", + "question": "Missugune demokraatia vorm on Popperile kõige meelepärasem?", + "answers": { + "answer_start": [ + 146 + ], + "text": [ + "liberaalset" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "ba43ba5a-9752-4f2f-9391-ec948e16b466" + }, + { + "context": "Raamatutes \"Avatud ühiskond ja selle vaenlased\" ja \"Historitsismi viletsus\" kritiseeris Popper \"historitsismi\" ja propageeris \"avatud ühiskonda\", liberaalset demokraatiat. Historitsism on Popperi järgi seisukoht, mille kohaselt ajalugu areneb kõrvalekaldumatu paratamatusega vastavalt tunnetatavatele üldistele seadustele kindla eesmärgi poole. Popper väitis, et sellisel seisukohal põhineb enamik autoritarismi ja totalitarismi vorme. Historitsism rajaneb ekslikel eeldustel teaduslike seaduste ja teaduslike ennustuste loomusest. Et inimteadmiste kasv on inimajaloo arengu üks põhjuslikest teguritest ning \"ükski ühiskond ei saa oma tulevasi teadmisteseisundeid teaduslikult ennustada\", siis ei saa olla inimajaloo ennustuslikku teadmist. Metafüüsiline ja ajalooline indeterminism käivad Popperil käsikäes.", + "question": "Milline indeterminism on Popperi teooriates seotud ajaloolisega?", + "answers": { + "answer_start": [ + 741 + ], + "text": [ + "Metafüüsiline" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "b24b3191-e225-463d-82e6-c86e0c9a0b97" + }, + { + "context": "Raamatutes \"Avatud ühiskond ja selle vaenlased\" ja \"Historitsismi viletsus\" kritiseeris Popper \"historitsismi\" ja propageeris \"avatud ühiskonda\", liberaalset demokraatiat. Historitsism on Popperi järgi seisukoht, mille kohaselt ajalugu areneb kõrvalekaldumatu paratamatusega vastavalt tunnetatavatele üldistele seadustele kindla eesmärgi poole. Popper väitis, et sellisel seisukohal põhineb enamik autoritarismi ja totalitarismi vorme. Historitsism rajaneb ekslikel eeldustel teaduslike seaduste ja teaduslike ennustuste loomusest. Et inimteadmiste kasv on inimajaloo arengu üks põhjuslikest teguritest ning \"ükski ühiskond ei saa oma tulevasi teadmisteseisundeid teaduslikult ennustada\", siis ei saa olla inimajaloo ennustuslikku teadmist. Metafüüsiline ja ajalooline indeterminism käivad Popperil käsikäes.", + "question": "Millist mõistet ründas Popper raamatus \"Avatud ühiskond ja selle vaenlased\"?", + "answers": { + "answer_start": [ + 96, + 95 + ], + "text": [ + "historitsismi", + "\"historitsismi\"" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "6fe000ed-69de-4c7b-8363-a0f9f59b034f" + }, + { + "context": "Raamatutes \"Avatud ühiskond ja selle vaenlased\" ja \"Historitsismi viletsus\" kritiseeris Popper \"historitsismi\" ja propageeris \"avatud ühiskonda\", liberaalset demokraatiat. Historitsism on Popperi järgi seisukoht, mille kohaselt ajalugu areneb kõrvalekaldumatu paratamatusega vastavalt tunnetatavatele üldistele seadustele kindla eesmärgi poole. Popper väitis, et sellisel seisukohal põhineb enamik autoritarismi ja totalitarismi vorme. Historitsism rajaneb ekslikel eeldustel teaduslike seaduste ja teaduslike ennustuste loomusest. Et inimteadmiste kasv on inimajaloo arengu üks põhjuslikest teguritest ning \"ükski ühiskond ei saa oma tulevasi teadmisteseisundeid teaduslikult ennustada\", siis ei saa olla inimajaloo ennustuslikku teadmist. Metafüüsiline ja ajalooline indeterminism käivad Popperil käsikäes.", + "question": "Millised riigikorrad põhinevad Popperi järgi historitsismil?", + "answers": { + "answer_start": [ + 398, + 391 + ], + "text": [ + "autoritarismi ja totalitarismi", + "enamik autoritarismi ja totalitarismi vorme" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "ef6c995b-705b-47b0-80b2-5c7c66646e9c" + }, + { + "context": "Popper väitis vastu, et ilma teooriata pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus on alati selektiivne. Ta peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt. Peale selle eeldab kirjeldus mingit kirjelduskeelt, mis põhineb teatud klassifikatsioonil, mis omakorda on läbi viidud lähtudes teatud probleemidest, vaatenurkadest ja huvidest. Popper näeb siin analoogiat teaduse tekkimisega ja inimese ontogeneesiga. Vana-Kreekas tekkis teadus mütoloogilise maailmapildi kriitikana. Vastsündinul on kaasasündinud ootused (teooriate analoog).", + "question": "Milline omadus iseloomustab Popperi sõnul alati vaatlust?", + "answers": { + "answer_start": [ + 85 + ], + "text": [ + "selektiivne" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "aa0f7664-4e9c-42a4-8f30-dc77d2149244" + }, + { + "context": "Popper väitis vastu, et ilma teooriata pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus on alati selektiivne. Ta peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt. Peale selle eeldab kirjeldus mingit kirjelduskeelt, mis põhineb teatud klassifikatsioonil, mis omakorda on läbi viidud lähtudes teatud probleemidest, vaatenurkadest ja huvidest. Popper näeb siin analoogiat teaduse tekkimisega ja inimese ontogeneesiga. Vana-Kreekas tekkis teadus mütoloogilise maailmapildi kriitikana. Vastsündinul on kaasasündinud ootused (teooriate analoog).", + "question": "Mille vastukaaluks tekkis Vana-Kreekas teadus?", + "answers": { + "answer_start": [ + 481 + ], + "text": [ + "mütoloogilise maailmapildi" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "b5d67a9b-d257-4124-a5fd-092fdc24e07f" + }, + { + "context": "Popper väitis vastu, et ilma teooriata pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus on alati selektiivne. Ta peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt. Peale selle eeldab kirjeldus mingit kirjelduskeelt, mis põhineb teatud klassifikatsioonil, mis omakorda on läbi viidud lähtudes teatud probleemidest, vaatenurkadest ja huvidest. Popper näeb siin analoogiat teaduse tekkimisega ja inimese ontogeneesiga. Vana-Kreekas tekkis teadus mütoloogilise maailmapildi kriitikana. Vastsündinul on kaasasündinud ootused (teooriate analoog).", + "question": "Mida teooriatele sarnast on vastsündinul?", + "answers": { + "answer_start": [ + 536, + 550 + ], + "text": [ + "kaasasündinud ootused", + "ootused" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "2abe6fb6-ff8e-42ba-9186-f2711aebe3d1" + }, + { + "context": "Popper väitis vastu, et ilma teooriata pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus on alati selektiivne. Ta peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt. Peale selle eeldab kirjeldus mingit kirjelduskeelt, mis põhineb teatud klassifikatsioonil, mis omakorda on läbi viidud lähtudes teatud probleemidest, vaatenurkadest ja huvidest. Popper näeb siin analoogiat teaduse tekkimisega ja inimese ontogeneesiga. Vana-Kreekas tekkis teadus mütoloogilise maailmapildi kriitikana. Vastsündinul on kaasasündinud ootused (teooriate analoog).", + "question": "Millele tugineb kirjelduseks vajalik keel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 266, + 273, + 266, + 273 + ], + "text": [ + "teatud klassifikatsioonil", + "klassifikatsioonil", + "teatud klassifikatsioonil, mis omakorda on läbi viidud lähtudes teatud probleemidest, vaatenurkadest ja huvidest", + "klassifikatsioonil, mis omakorda on läbi viidud lähtudes teatud probleemidest, vaatenurkadest ja huvidest" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "f365a7e9-42f8-4a2a-9f19-68a2343b48d0" + }, + { + "context": "Popper väitis vastu, et ilma teooriata pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus on alati selektiivne. Ta peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt. Peale selle eeldab kirjeldus mingit kirjelduskeelt, mis põhineb teatud klassifikatsioonil, mis omakorda on läbi viidud lähtudes teatud probleemidest, vaatenurkadest ja huvidest. Popper näeb siin analoogiat teaduse tekkimisega ja inimese ontogeneesiga. Vana-Kreekas tekkis teadus mütoloogilise maailmapildi kriitikana. Vastsündinul on kaasasündinud ootused (teooriate analoog).", + "question": "Milliseid protsesse peab Popper sarnaseks vaatluse ja kirjelduse protsessiga?", + "answers": { + "answer_start": [ + 408 + ], + "text": [ + "teaduse tekkimisega ja inimese ontogeneesiga" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "d36ce631-0583-421b-909f-7e3e7c71f02e" + }, + { + "context": "Teiseks esitas Popper vastuväite induktsiooniprintsiibile, mis mõningate induktsionistide arvates õigustab induktiivset järeldamist. Kuidas aga õigustada induktsiooniprintsiipi ennast? Kui püüda õigustada seda induktiivselt, toetudes kogemusele, tekib vigane ring, sest niisugune õigustamine peaks toetuma induktsiooniprintsiibile. Kui aga tuua sisse kõrgemat järku induktsiooniprintsiip, siis oleks selle õigustamiseks tarvis veel kõrgemat järku induktsiooniprintsiipi jne, nii et tekib lõputu regress. Kui aga induktsiooniprintsiibi õigustus ei rajane kogemusele, vaid on aprioorne, siis on induktsiooniprintsiibi aluseks pime usk. Popper järeldas, et induktsiooniprintsiipi ei saa rahuldavalt õigustada. Analoogsete argumentidega kritiseeris ta ka looduse ühetaolisuse printsiipi. Erinevalt Bertrand Russellist leidis Popper, et teadus ei vaja induktsiooniprintsiipi, vaid toimib oletuste ja ümberlükkamiste printsiibil.", + "question": "Millisele filosoofile vastandus Popper induktsiooni küsimuses?", + "answers": { + "answer_start": [ + 794 + ], + "text": [ + "Bertrand Russellist" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "8a0cbd73-a128-4a7a-8c42-09bc1f30e6b4" + }, + { + "context": "Teiseks esitas Popper vastuväite induktsiooniprintsiibile, mis mõningate induktsionistide arvates õigustab induktiivset järeldamist. Kuidas aga õigustada induktsiooniprintsiipi ennast? Kui püüda õigustada seda induktiivselt, toetudes kogemusele, tekib vigane ring, sest niisugune õigustamine peaks toetuma induktsiooniprintsiibile. Kui aga tuua sisse kõrgemat järku induktsiooniprintsiip, siis oleks selle õigustamiseks tarvis veel kõrgemat järku induktsiooniprintsiipi jne, nii et tekib lõputu regress. Kui aga induktsiooniprintsiibi õigustus ei rajane kogemusele, vaid on aprioorne, siis on induktsiooniprintsiibi aluseks pime usk. Popper järeldas, et induktsiooniprintsiipi ei saa rahuldavalt õigustada. Analoogsete argumentidega kritiseeris ta ka looduse ühetaolisuse printsiipi. Erinevalt Bertrand Russellist leidis Popper, et teadus ei vaja induktsiooniprintsiipi, vaid toimib oletuste ja ümberlükkamiste printsiibil.", + "question": "Milliseid printsiipe kasutaks Popper induktsiooniprintsiibi asemel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 883, + 883 + ], + "text": [ + "oletuste ja ümberlükkamiste printsiibil", + "oletuste ja ümberlükkamiste" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "f22c9973-9a0f-47d6-b7b3-2540106d0ae0" + }, + { + "context": "Teiseks esitas Popper vastuväite induktsiooniprintsiibile, mis mõningate induktsionistide arvates õigustab induktiivset järeldamist. Kuidas aga õigustada induktsiooniprintsiipi ennast? Kui püüda õigustada seda induktiivselt, toetudes kogemusele, tekib vigane ring, sest niisugune õigustamine peaks toetuma induktsiooniprintsiibile. Kui aga tuua sisse kõrgemat järku induktsiooniprintsiip, siis oleks selle õigustamiseks tarvis veel kõrgemat järku induktsiooniprintsiipi jne, nii et tekib lõputu regress. Kui aga induktsiooniprintsiibi õigustus ei rajane kogemusele, vaid on aprioorne, siis on induktsiooniprintsiibi aluseks pime usk. Popper järeldas, et induktsiooniprintsiipi ei saa rahuldavalt õigustada. Analoogsete argumentidega kritiseeris ta ka looduse ühetaolisuse printsiipi. Erinevalt Bertrand Russellist leidis Popper, et teadus ei vaja induktsiooniprintsiipi, vaid toimib oletuste ja ümberlükkamiste printsiibil.", + "question": "Mis oleks induktsiooniprintsiibi aluseks juhul, kui see on aprioorne?", + "answers": { + "answer_start": [ + 624 + ], + "text": [ + "pime usk" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "5a305cea-0650-45a3-a9b6-a6f1d2e4566b" + }, + { + "context": "Teiseks esitas Popper vastuväite induktsiooniprintsiibile, mis mõningate induktsionistide arvates õigustab induktiivset järeldamist. Kuidas aga õigustada induktsiooniprintsiipi ennast? Kui püüda õigustada seda induktiivselt, toetudes kogemusele, tekib vigane ring, sest niisugune õigustamine peaks toetuma induktsiooniprintsiibile. Kui aga tuua sisse kõrgemat järku induktsiooniprintsiip, siis oleks selle õigustamiseks tarvis veel kõrgemat järku induktsiooniprintsiipi jne, nii et tekib lõputu regress. Kui aga induktsiooniprintsiibi õigustus ei rajane kogemusele, vaid on aprioorne, siis on induktsiooniprintsiibi aluseks pime usk. Popper järeldas, et induktsiooniprintsiipi ei saa rahuldavalt õigustada. Analoogsete argumentidega kritiseeris ta ka looduse ühetaolisuse printsiipi. Erinevalt Bertrand Russellist leidis Popper, et teadus ei vaja induktsiooniprintsiipi, vaid toimib oletuste ja ümberlükkamiste printsiibil.", + "question": "Milline oli Popperi lõplik seisukoht induktsiooniprintsiibi õigustamise osas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 654, + 677 + ], + "text": [ + "induktsiooniprintsiipi ei saa rahuldavalt õigustada", + "ei saa rahuldavalt õigustada" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "f23b447f-cead-4869-b4b3-2c7bc51b7b59" + }, + { + "context": "Teiseks esitas Popper vastuväite induktsiooniprintsiibile, mis mõningate induktsionistide arvates õigustab induktiivset järeldamist. Kuidas aga õigustada induktsiooniprintsiipi ennast? Kui püüda õigustada seda induktiivselt, toetudes kogemusele, tekib vigane ring, sest niisugune õigustamine peaks toetuma induktsiooniprintsiibile. Kui aga tuua sisse kõrgemat järku induktsiooniprintsiip, siis oleks selle õigustamiseks tarvis veel kõrgemat järku induktsiooniprintsiipi jne, nii et tekib lõputu regress. Kui aga induktsiooniprintsiibi õigustus ei rajane kogemusele, vaid on aprioorne, siis on induktsiooniprintsiibi aluseks pime usk. Popper järeldas, et induktsiooniprintsiipi ei saa rahuldavalt õigustada. Analoogsete argumentidega kritiseeris ta ka looduse ühetaolisuse printsiipi. Erinevalt Bertrand Russellist leidis Popper, et teadus ei vaja induktsiooniprintsiipi, vaid toimib oletuste ja ümberlükkamiste printsiibil.", + "question": "Millist printsiipi vaidlustas Popper sarnaselt induktsiooniprintsiibiga?", + "answers": { + "answer_start": [ + 751 + ], + "text": [ + "looduse ühetaolisuse printsiipi" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "21e892f3-8535-4171-8b95-28a5a3beebc9" + }, + { + "context": "Sellel põhineb Popperi falsifikatsionistlik teadusekäsitus. Teadus ei alusta mitte vaatlustest, nagu induktsionist väidab, vaid oletustest. Teadlased püüavad oletusi kriitika ja kontrollimise (vaatluste ja katsete) abil ümber lükata. Kui oletus on põhjalikule tõsisele kontrollimisele vastu pidanud, võib selle oletuse esialgselt omaks võtta, kuid ta jääb siiski ainult oletuseks. Teadusliku teooria, seaduse või üldistuse kindel teadmine ei ole võimalik. Juba järgmisel hetkel võib see kontrollimisel vääraks osutuda. Popper armastas näiteks tuua Newtoni mehaanikat, mis pidas 1687. aastast, mil see avaldati, kuni umbes 1900. aastani kontrollimisele hästi vastu. Aastatel 1900–1920 aga leiti, et see on ebatäpne, ning seda korrigeeriti relatiivsusteooriale toetudes.", + "question": "Mis aastatel asuti Newtoni teooriaid ümber vaatama?", + "answers": { + "answer_start": [ + 674, + 665 + ], + "text": [ + "1900–1920", + "Aastatel 1900–1920" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "cd864747-f989-4f80-8e4a-081363f2ab41" + }, + { + "context": "Sellel põhineb Popperi falsifikatsionistlik teadusekäsitus. Teadus ei alusta mitte vaatlustest, nagu induktsionist väidab, vaid oletustest. Teadlased püüavad oletusi kriitika ja kontrollimise (vaatluste ja katsete) abil ümber lükata. Kui oletus on põhjalikule tõsisele kontrollimisele vastu pidanud, võib selle oletuse esialgselt omaks võtta, kuid ta jääb siiski ainult oletuseks. Teadusliku teooria, seaduse või üldistuse kindel teadmine ei ole võimalik. Juba järgmisel hetkel võib see kontrollimisel vääraks osutuda. Popper armastas näiteks tuua Newtoni mehaanikat, mis pidas 1687. aastast, mil see avaldati, kuni umbes 1900. aastani kontrollimisele hästi vastu. Aastatel 1900–1920 aga leiti, et see on ebatäpne, ning seda korrigeeriti relatiivsusteooriale toetudes.", + "question": "Millal Newton oma mehaanikaalased põhimõtted avaldas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 578, + 578 + ], + "text": [ + "1687. aastast", + "1687." + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "564d21f9-6d5a-4e95-8fc7-4bddddd2d0e6" + }, + { + "context": "Sellel põhineb Popperi falsifikatsionistlik teadusekäsitus. Teadus ei alusta mitte vaatlustest, nagu induktsionist väidab, vaid oletustest. Teadlased püüavad oletusi kriitika ja kontrollimise (vaatluste ja katsete) abil ümber lükata. Kui oletus on põhjalikule tõsisele kontrollimisele vastu pidanud, võib selle oletuse esialgselt omaks võtta, kuid ta jääb siiski ainult oletuseks. Teadusliku teooria, seaduse või üldistuse kindel teadmine ei ole võimalik. Juba järgmisel hetkel võib see kontrollimisel vääraks osutuda. Popper armastas näiteks tuua Newtoni mehaanikat, mis pidas 1687. aastast, mil see avaldati, kuni umbes 1900. aastani kontrollimisele hästi vastu. Aastatel 1900–1920 aga leiti, et see on ebatäpne, ning seda korrigeeriti relatiivsusteooriale toetudes.", + "question": "Millest alustavad teadlased Popperi väitel, erinevalt induktsionismist?", + "answers": { + "answer_start": [ + 128 + ], + "text": [ + "oletustest" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "aef4cdcc-24a0-4ded-8785-cbc1809170f5" + }, + { + "context": "Sellel põhineb Popperi falsifikatsionistlik teadusekäsitus. Teadus ei alusta mitte vaatlustest, nagu induktsionist väidab, vaid oletustest. Teadlased püüavad oletusi kriitika ja kontrollimise (vaatluste ja katsete) abil ümber lükata. Kui oletus on põhjalikule tõsisele kontrollimisele vastu pidanud, võib selle oletuse esialgselt omaks võtta, kuid ta jääb siiski ainult oletuseks. Teadusliku teooria, seaduse või üldistuse kindel teadmine ei ole võimalik. Juba järgmisel hetkel võib see kontrollimisel vääraks osutuda. Popper armastas näiteks tuua Newtoni mehaanikat, mis pidas 1687. aastast, mil see avaldati, kuni umbes 1900. aastani kontrollimisele hästi vastu. Aastatel 1900–1920 aga leiti, et see on ebatäpne, ning seda korrigeeriti relatiivsusteooriale toetudes.", + "question": "Millise terminiga võib kirjeldada Popperi käsitlust teadusest?", + "answers": { + "answer_start": [ + 23 + ], + "text": [ + "falsifikatsionistlik" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "0f690e03-820e-4de8-826f-44ed813cb37f" + }, + { + "context": "Sellel põhineb Popperi falsifikatsionistlik teadusekäsitus. Teadus ei alusta mitte vaatlustest, nagu induktsionist väidab, vaid oletustest. Teadlased püüavad oletusi kriitika ja kontrollimise (vaatluste ja katsete) abil ümber lükata. Kui oletus on põhjalikule tõsisele kontrollimisele vastu pidanud, võib selle oletuse esialgselt omaks võtta, kuid ta jääb siiski ainult oletuseks. Teadusliku teooria, seaduse või üldistuse kindel teadmine ei ole võimalik. Juba järgmisel hetkel võib see kontrollimisel vääraks osutuda. Popper armastas näiteks tuua Newtoni mehaanikat, mis pidas 1687. aastast, mil see avaldati, kuni umbes 1900. aastani kontrollimisele hästi vastu. Aastatel 1900–1920 aga leiti, et see on ebatäpne, ning seda korrigeeriti relatiivsusteooriale toetudes.", + "question": "Milline uus teooria seadis Newtoni teooria kahtluse alla?", + "answers": { + "answer_start": [ + 738 + ], + "text": [ + "relatiivsusteooriale" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "b0f2e371-19f0-47cb-8e84-b07d0810ea07" + }, + { + "context": "Popper väitis hiljem, et falsifitseeritavus on teaduslikkuse tarvilik ja piisav kriteerium: \"Lause (või teooria) on kogemusteaduslik siis ja ainult siis, kui ta on falsifitseeritav.\" Falsifitseeritavus puutub siin ainult lausete ja lauseklasside loogilisse struktuurisse. Teoreetiline lause on falsifitseeritav siis ja ainult siis, kui ta on loogilises vastuolus mõne empiirilise lausega, mis kirjeldab loogiliselt võimalikku sündmust, mida oleks loogiliselt võimalik vaadelda. Seega ei nõua falsifitseeritavus tegeliku falsifitseerimise võimalikkust.", + "question": "Mis on Popperi arvates teaduslikkuse kriteerium?", + "answers": { + "answer_start": [ + 25 + ], + "text": [ + "falsifitseeritavus" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "9200d0af-2136-4b09-866f-9246ad757027" + }, + { + "context": "Popper väitis hiljem, et falsifitseeritavus on teaduslikkuse tarvilik ja piisav kriteerium: \"Lause (või teooria) on kogemusteaduslik siis ja ainult siis, kui ta on falsifitseeritav.\" Falsifitseeritavus puutub siin ainult lausete ja lauseklasside loogilisse struktuurisse. Teoreetiline lause on falsifitseeritav siis ja ainult siis, kui ta on loogilises vastuolus mõne empiirilise lausega, mis kirjeldab loogiliselt võimalikku sündmust, mida oleks loogiliselt võimalik vaadelda. Seega ei nõua falsifitseeritavus tegeliku falsifitseerimise võimalikkust.", + "question": "Mis tüüpi lausega peab teoreetiline lause olema vastuolus, nii et ta oleks falsifitseeritav?", + "answers": { + "answer_start": [ + 368, + 363, + 368, + 368, + 363 + ], + "text": [ + "empiirilise", + "mõne empiirilise lausega", + "empiirilise lausega", + "empiirilise lausega, mis kirjeldab loogiliselt võimalikku sündmust, mida oleks loogiliselt võimalik vaadelda", + "mõne empiirilise lausega, mis kirjeldab loogiliselt võimalikku sündmust, mida oleks loogiliselt võimalik vaadelda" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "9364c911-5f8a-4edf-bae7-419f8b1ba57e" + }, + { + "context": "Popper väitis hiljem, et falsifitseeritavus on teaduslikkuse tarvilik ja piisav kriteerium: \"Lause (või teooria) on kogemusteaduslik siis ja ainult siis, kui ta on falsifitseeritav.\" Falsifitseeritavus puutub siin ainult lausete ja lauseklasside loogilisse struktuurisse. Teoreetiline lause on falsifitseeritav siis ja ainult siis, kui ta on loogilises vastuolus mõne empiirilise lausega, mis kirjeldab loogiliselt võimalikku sündmust, mida oleks loogiliselt võimalik vaadelda. Seega ei nõua falsifitseeritavus tegeliku falsifitseerimise võimalikkust.", + "question": "Millist lausete omadust falsifitseeritavus puudutab?", + "answers": { + "answer_start": [ + 246 + ], + "text": [ + "loogilisse struktuurisse" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "0ea8a36e-ae07-46e2-8585-c78a3c35a4ae" + }, + { + "context": "Popper väitis hiljem, et falsifitseeritavus on teaduslikkuse tarvilik ja piisav kriteerium: \"Lause (või teooria) on kogemusteaduslik siis ja ainult siis, kui ta on falsifitseeritav.\" Falsifitseeritavus puutub siin ainult lausete ja lauseklasside loogilisse struktuurisse. Teoreetiline lause on falsifitseeritav siis ja ainult siis, kui ta on loogilises vastuolus mõne empiirilise lausega, mis kirjeldab loogiliselt võimalikku sündmust, mida oleks loogiliselt võimalik vaadelda. Seega ei nõua falsifitseeritavus tegeliku falsifitseerimise võimalikkust.", + "question": "Millise teise terminiga nimetab Popper lause või teooria falsifitseeritavust?", + "answers": { + "answer_start": [ + 116 + ], + "text": [ + "kogemusteaduslik" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "4be9aed9-a36f-4c81-81b0-5bce19721d3e" + }, + { + "context": "Popper oli mõnda aega seisukohal, et loodusliku valiku teooria ei ole teaduslik teooria, sest ta väidab midagi lähedast väitele \"Ellujääjad jäävad ellu\". \"Darvinism ei ole testitav teaduslik teooria, vaid metafüüsiline uurimisprogramm.\" Seda vaadet kritiseerisid evolutsioonibioloogid, osutades sellele, et loodusliku valiku teoorial on olnud palju testidele vastu pidanud ennustusi. Aastal 1977 Darwin College'is peetud loengus ütles ta sellest seisukohast lahti, mööndes, et loodusliku teooria on testitav, kuigi raskesti testitav.", + "question": "Mis aastal muutis Popper oma suhtumist darvinismi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 391, + 384 + ], + "text": [ + "1977", + "Aastal 1977" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "b432ec3a-a016-48ae-a62c-a968d86fd95f" + }, + { + "context": "Popper oli mõnda aega seisukohal, et loodusliku valiku teooria ei ole teaduslik teooria, sest ta väidab midagi lähedast väitele \"Ellujääjad jäävad ellu\". \"Darvinism ei ole testitav teaduslik teooria, vaid metafüüsiline uurimisprogramm.\" Seda vaadet kritiseerisid evolutsioonibioloogid, osutades sellele, et loodusliku valiku teoorial on olnud palju testidele vastu pidanud ennustusi. Aastal 1977 Darwin College'is peetud loengus ütles ta sellest seisukohast lahti, mööndes, et loodusliku teooria on testitav, kuigi raskesti testitav.", + "question": "Millise eriala esindajad oponeerisid Popperile loodusliku valiku teooria osas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 263 + ], + "text": [ + "evolutsioonibioloogid" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "d48023ab-9297-48c0-a7dc-cb05d3855b3f" + }, + { + "context": "Popper oli mõnda aega seisukohal, et loodusliku valiku teooria ei ole teaduslik teooria, sest ta väidab midagi lähedast väitele \"Ellujääjad jäävad ellu\". \"Darvinism ei ole testitav teaduslik teooria, vaid metafüüsiline uurimisprogramm.\" Seda vaadet kritiseerisid evolutsioonibioloogid, osutades sellele, et loodusliku valiku teoorial on olnud palju testidele vastu pidanud ennustusi. Aastal 1977 Darwin College'is peetud loengus ütles ta sellest seisukohast lahti, mööndes, et loodusliku teooria on testitav, kuigi raskesti testitav.", + "question": "Kus tegi Popper ettekande darvinismi kohta?", + "answers": { + "answer_start": [ + 396 + ], + "text": [ + "Darwin College'is" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "a0b7c251-ae72-4819-b485-b321f34b06e6" + }, + { + "context": "Popper oli mõnda aega seisukohal, et loodusliku valiku teooria ei ole teaduslik teooria, sest ta väidab midagi lähedast väitele \"Ellujääjad jäävad ellu\". \"Darvinism ei ole testitav teaduslik teooria, vaid metafüüsiline uurimisprogramm.\" Seda vaadet kritiseerisid evolutsioonibioloogid, osutades sellele, et loodusliku valiku teoorial on olnud palju testidele vastu pidanud ennustusi. Aastal 1977 Darwin College'is peetud loengus ütles ta sellest seisukohast lahti, mööndes, et loodusliku teooria on testitav, kuigi raskesti testitav.", + "question": "Kuidas kutsus Popper darvinismi esialgu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 205 + ], + "text": [ + "metafüüsiline uurimisprogramm" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "a97f8abf-4183-4fab-9cbc-09fefd641bf6" + }, + { + "context": "Popper oli mõnda aega seisukohal, et loodusliku valiku teooria ei ole teaduslik teooria, sest ta väidab midagi lähedast väitele \"Ellujääjad jäävad ellu\". \"Darvinism ei ole testitav teaduslik teooria, vaid metafüüsiline uurimisprogramm.\" Seda vaadet kritiseerisid evolutsioonibioloogid, osutades sellele, et loodusliku valiku teoorial on olnud palju testidele vastu pidanud ennustusi. Aastal 1977 Darwin College'is peetud loengus ütles ta sellest seisukohast lahti, mööndes, et loodusliku teooria on testitav, kuigi raskesti testitav.", + "question": "Mida väitsid evolutsioonibioloogid darvinismi kohta?", + "answers": { + "answer_start": [ + 307, + 343, + 334 + ], + "text": [ + "loodusliku valiku teoorial on olnud palju testidele vastu pidanud ennustusi", + "palju testidele vastu pidanud ennustusi", + "on olnud palju testidele vastu pidanud ennustusi" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "7c428173-4ae8-4c3d-8e29-b265044010f5" + }, + { + "context": "Thomas Kuhni meelest iseloomustas Popper teadust nii, nagu kogu teadus oleks revolutsiooniline, nagu kogu aeg oleks kaalul kogu teooria. Teadusele iseloomulik aga on hoopis normaalteadus, milles teadlase tegevus ei seisne mitte fundamentaalsete teooriate proovilepanemises, vaid mõistatuste lahendamises. Demarkatsioon peab lähtuma normaalteadusest. Kuhni demarkatsioonikriteerium on võime lahendada mõistatusi. Näiteks astronoomia on vanaajast peale (ennustuste mittetäitumisest ajendatud) mõistatusi lahendanud, astroloogias aga seda pole olnud: ebaõnnestumised ei ole ajendanud püüdeid astroloogia traditsiooni revideerida. Astronoomia on olnud vanaajast saadik teadus, astroloogia aga pole seda kunagi olnud.", + "question": "Milline valdkond on suutnud juba kaua edukalt mõistatusi lahendada?", + "answers": { + "answer_start": [ + 420 + ], + "text": [ + "astronoomia" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "ef1eed21-9f50-4285-a0f8-6e2d03e6c442" + }, + { + "context": "Thomas Kuhni meelest iseloomustas Popper teadust nii, nagu kogu teadus oleks revolutsiooniline, nagu kogu aeg oleks kaalul kogu teooria. Teadusele iseloomulik aga on hoopis normaalteadus, milles teadlase tegevus ei seisne mitte fundamentaalsete teooriate proovilepanemises, vaid mõistatuste lahendamises. Demarkatsioon peab lähtuma normaalteadusest. Kuhni demarkatsioonikriteerium on võime lahendada mõistatusi. Näiteks astronoomia on vanaajast peale (ennustuste mittetäitumisest ajendatud) mõistatusi lahendanud, astroloogias aga seda pole olnud: ebaõnnestumised ei ole ajendanud püüdeid astroloogia traditsiooni revideerida. Astronoomia on olnud vanaajast saadik teadus, astroloogia aga pole seda kunagi olnud.", + "question": "Milline süsteem ei ole erinevalt astronoomiast teadus?", + "answers": { + "answer_start": [ + 514 + ], + "text": [ + "astroloogia" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "e3d8ce24-83c0-4195-9b4a-833b804f9849" + }, + { + "context": "Thomas Kuhni meelest iseloomustas Popper teadust nii, nagu kogu teadus oleks revolutsiooniline, nagu kogu aeg oleks kaalul kogu teooria. Teadusele iseloomulik aga on hoopis normaalteadus, milles teadlase tegevus ei seisne mitte fundamentaalsete teooriate proovilepanemises, vaid mõistatuste lahendamises. Demarkatsioon peab lähtuma normaalteadusest. Kuhni demarkatsioonikriteerium on võime lahendada mõistatusi. Näiteks astronoomia on vanaajast peale (ennustuste mittetäitumisest ajendatud) mõistatusi lahendanud, astroloogias aga seda pole olnud: ebaõnnestumised ei ole ajendanud püüdeid astroloogia traditsiooni revideerida. Astronoomia on olnud vanaajast saadik teadus, astroloogia aga pole seda kunagi olnud.", + "question": "Milline filosoof tegeles demarkatsiooni mõistega?", + "answers": { + "answer_start": [ + 7 + ], + "text": [ + "Kuhni" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "b6bc1581-4f3a-4dba-abe5-ca9680f8c3a6" + }, + { + "context": "Thomas Kuhni meelest iseloomustas Popper teadust nii, nagu kogu teadus oleks revolutsiooniline, nagu kogu aeg oleks kaalul kogu teooria. Teadusele iseloomulik aga on hoopis normaalteadus, milles teadlase tegevus ei seisne mitte fundamentaalsete teooriate proovilepanemises, vaid mõistatuste lahendamises. Demarkatsioon peab lähtuma normaalteadusest. Kuhni demarkatsioonikriteerium on võime lahendada mõistatusi. Näiteks astronoomia on vanaajast peale (ennustuste mittetäitumisest ajendatud) mõistatusi lahendanud, astroloogias aga seda pole olnud: ebaõnnestumised ei ole ajendanud püüdeid astroloogia traditsiooni revideerida. Astronoomia on olnud vanaajast saadik teadus, astroloogia aga pole seda kunagi olnud.", + "question": "Kes kritiseeris Popperi teadusfilosoofiat?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0 + ], + "text": [ + "Thomas Kuhni" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "cfb8764c-94d1-487f-b44a-25ae9d791712" + }, + { + "context": "Thomas Kuhni meelest iseloomustas Popper teadust nii, nagu kogu teadus oleks revolutsiooniline, nagu kogu aeg oleks kaalul kogu teooria. Teadusele iseloomulik aga on hoopis normaalteadus, milles teadlase tegevus ei seisne mitte fundamentaalsete teooriate proovilepanemises, vaid mõistatuste lahendamises. Demarkatsioon peab lähtuma normaalteadusest. Kuhni demarkatsioonikriteerium on võime lahendada mõistatusi. Näiteks astronoomia on vanaajast peale (ennustuste mittetäitumisest ajendatud) mõistatusi lahendanud, astroloogias aga seda pole olnud: ebaõnnestumised ei ole ajendanud püüdeid astroloogia traditsiooni revideerida. Astronoomia on olnud vanaajast saadik teadus, astroloogia aga pole seda kunagi olnud.", + "question": "Mis on Kuhni järgi normaalteadlaste töö sisu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 279 + ], + "text": [ + "mõistatuste lahendamises" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "51f39aa2-9041-444c-95cf-92c6446b6000" + }, + { + "context": "Popperit peetakse ka üheks põhiliseks mässajaks Viini ringi loogilise positivismi vastu. Liitudes David Hume'i skeptilise hoiakuga induktsiooni suhtes ning võttes demarkatsiooniprobleemi lahendusena kasutusele falsifitseeritavuse kriteeriumi, mis on mitteinduktsionistlik, oli ta üks positivistliku teadusekäsituse juhtivaid kriitikuid. Üks peatükke Popperi mälestusteraamatus \"Unended Quest\" kannab pealkirja \"Kes tappis loogilise positivismi?\". Popper vastab: \"Kardan, et pean süü enda peale võtma.\" Nähtavasti peab ta siiski jagama seda süüd Willard Van Orman Quine'i ja Ludwig Wittgensteiniga.", + "question": "Millise koolkonna loogilise positivismi käsitlus Popperile ei meeldinud?", + "answers": { + "answer_start": [ + 48 + ], + "text": [ + "Viini ringi" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "20b55f1d-d70f-4fce-be58-edf014ab5e23" + }, + { + "context": "Popperit peetakse ka üheks põhiliseks mässajaks Viini ringi loogilise positivismi vastu. Liitudes David Hume'i skeptilise hoiakuga induktsiooni suhtes ning võttes demarkatsiooniprobleemi lahendusena kasutusele falsifitseeritavuse kriteeriumi, mis on mitteinduktsionistlik, oli ta üks positivistliku teadusekäsituse juhtivaid kriitikuid. Üks peatükke Popperi mälestusteraamatus \"Unended Quest\" kannab pealkirja \"Kes tappis loogilise positivismi?\". Popper vastab: \"Kardan, et pean süü enda peale võtma.\" Nähtavasti peab ta siiski jagama seda süüd Willard Van Orman Quine'i ja Ludwig Wittgensteiniga.", + "question": "Millises teoses kirjeldab Popper oma elu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 377 + ], + "text": [ + "\"Unended Quest\"" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "25e12cde-1fbe-409a-b84b-e16aae0e3184" + }, + { + "context": "Popperit peetakse ka üheks põhiliseks mässajaks Viini ringi loogilise positivismi vastu. Liitudes David Hume'i skeptilise hoiakuga induktsiooni suhtes ning võttes demarkatsiooniprobleemi lahendusena kasutusele falsifitseeritavuse kriteeriumi, mis on mitteinduktsionistlik, oli ta üks positivistliku teadusekäsituse juhtivaid kriitikuid. Üks peatükke Popperi mälestusteraamatus \"Unended Quest\" kannab pealkirja \"Kes tappis loogilise positivismi?\". Popper vastab: \"Kardan, et pean süü enda peale võtma.\" Nähtavasti peab ta siiski jagama seda süüd Willard Van Orman Quine'i ja Ludwig Wittgensteiniga.", + "question": "Millise filosoofi seisukohad induktsiooni suhtes Popperile meeldisid?", + "answers": { + "answer_start": [ + 98 + ], + "text": [ + "David Hume'i" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "51253db6-7699-42d5-b0ed-069525d21518" + }, + { + "context": "Popperit peetakse ka üheks põhiliseks mässajaks Viini ringi loogilise positivismi vastu. Liitudes David Hume'i skeptilise hoiakuga induktsiooni suhtes ning võttes demarkatsiooniprobleemi lahendusena kasutusele falsifitseeritavuse kriteeriumi, mis on mitteinduktsionistlik, oli ta üks positivistliku teadusekäsituse juhtivaid kriitikuid. Üks peatükke Popperi mälestusteraamatus \"Unended Quest\" kannab pealkirja \"Kes tappis loogilise positivismi?\". Popper vastab: \"Kardan, et pean süü enda peale võtma.\" Nähtavasti peab ta siiski jagama seda süüd Willard Van Orman Quine'i ja Ludwig Wittgensteiniga.", + "question": "Millised filosoofid olid lisaks Popperile loogilise positivismi suhtes kriitilised?", + "answers": { + "answer_start": [ + 545 + ], + "text": [ + "Willard Van Orman Quine'i ja Ludwig Wittgensteiniga" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "a1464b2c-aebf-4ae8-8b1b-4a9e0f172650" + }, + { + "context": "Popperit peetakse ka üheks põhiliseks mässajaks Viini ringi loogilise positivismi vastu. Liitudes David Hume'i skeptilise hoiakuga induktsiooni suhtes ning võttes demarkatsiooniprobleemi lahendusena kasutusele falsifitseeritavuse kriteeriumi, mis on mitteinduktsionistlik, oli ta üks positivistliku teadusekäsituse juhtivaid kriitikuid. Üks peatükke Popperi mälestusteraamatus \"Unended Quest\" kannab pealkirja \"Kes tappis loogilise positivismi?\". Popper vastab: \"Kardan, et pean süü enda peale võtma.\" Nähtavasti peab ta siiski jagama seda süüd Willard Van Orman Quine'i ja Ludwig Wittgensteiniga.", + "question": "Millises teoses võtab Popper süü loogilise positivismi tapmises endale?", + "answers": { + "answer_start": [ + 377, + 358 + ], + "text": [ + "\"Unended Quest\"", + "mälestusteraamatus \"Unended Quest\"" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "4a07ce7c-e2f2-4dc0-b1dd-2121d299a0a5" + }, + { + "context": "Quine'i-Duhemi teesi kohaselt on võimatu kontrollida ühte hüpoteesi eraldi võetuna, sest see esineb alati mingis teooriate raamistikus. Seetõttu saab öelda ainult seda, et falsifitseeritud on kogu asjassepuutuvate teooriate komplekt, kuid pole võimalik lõplikult otsustada, milline osa sellest komplektist tuleb välja vahetada. Näiteks kui leiti, et Uraani liikumine ei vasta Newtoni seadustest tulenevatele ennustustele, siis heideti kõrvale teooria \"Päikesesüsteemis on seitse planeeti\", mitte Newtoni seadused. Popper vastas sellele \"naiivse falsifikatsionismi\" kriitikale, et teooriaid võetakse omaks või hüljatakse omamoodi \"loodusliku valiku\" teel. Eelistatakse teooriaid, mis annavad rohkem informatsiooni selle kohta, kuidas asjad paistavad. Mida üldisemalt rakendatav teooria on, seda suurem on tema väärtus. Seetõttu on Newtoni seadused, mis on laiemalt rakendatavad, eelistatavad palju spetsiifilisemale teooriale \"Päikesesüsteemis on seitse planeeti\".", + "question": "Mis teooria järgi ei ole võimalik kontrollida ühtki hüpoteesi eraldiseisvalt?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0 + ], + "text": [ + "Quine'i-Duhemi teesi" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "2771a5c4-edf7-424e-9658-1d5af1f3a9cf" + }, + { + "context": "Quine'i-Duhemi teesi kohaselt on võimatu kontrollida ühte hüpoteesi eraldi võetuna, sest see esineb alati mingis teooriate raamistikus. Seetõttu saab öelda ainult seda, et falsifitseeritud on kogu asjassepuutuvate teooriate komplekt, kuid pole võimalik lõplikult otsustada, milline osa sellest komplektist tuleb välja vahetada. Näiteks kui leiti, et Uraani liikumine ei vasta Newtoni seadustest tulenevatele ennustustele, siis heideti kõrvale teooria \"Päikesesüsteemis on seitse planeeti\", mitte Newtoni seadused. Popper vastas sellele \"naiivse falsifikatsionismi\" kriitikale, et teooriaid võetakse omaks või hüljatakse omamoodi \"loodusliku valiku\" teel. Eelistatakse teooriaid, mis annavad rohkem informatsiooni selle kohta, kuidas asjad paistavad. Mida üldisemalt rakendatav teooria on, seda suurem on tema väärtus. Seetõttu on Newtoni seadused, mis on laiemalt rakendatavad, eelistatavad palju spetsiifilisemale teooriale \"Päikesesüsteemis on seitse planeeti\".", + "question": "Millise taevakeha liikumist ei suutnud Newtoni seadused seletada?", + "answers": { + "answer_start": [ + 350 + ], + "text": [ + "Uraani" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "f641ee36-c7be-4fa8-b9ec-e9e0be2fe0e2" + }, + { + "context": "Quine'i-Duhemi teesi kohaselt on võimatu kontrollida ühte hüpoteesi eraldi võetuna, sest see esineb alati mingis teooriate raamistikus. Seetõttu saab öelda ainult seda, et falsifitseeritud on kogu asjassepuutuvate teooriate komplekt, kuid pole võimalik lõplikult otsustada, milline osa sellest komplektist tuleb välja vahetada. Näiteks kui leiti, et Uraani liikumine ei vasta Newtoni seadustest tulenevatele ennustustele, siis heideti kõrvale teooria \"Päikesesüsteemis on seitse planeeti\", mitte Newtoni seadused. Popper vastas sellele \"naiivse falsifikatsionismi\" kriitikale, et teooriaid võetakse omaks või hüljatakse omamoodi \"loodusliku valiku\" teel. Eelistatakse teooriaid, mis annavad rohkem informatsiooni selle kohta, kuidas asjad paistavad. Mida üldisemalt rakendatav teooria on, seda suurem on tema väärtus. Seetõttu on Newtoni seadused, mis on laiemalt rakendatavad, eelistatavad palju spetsiifilisemale teooriale \"Päikesesüsteemis on seitse planeeti\".", + "question": "Milline teooria läks tänu Uraanile Newtoni seadustega vastuollu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 451, + 443, + 452 + ], + "text": [ + "\"Päikesesüsteemis on seitse planeeti\"", + "teooria \"Päikesesüsteemis on seitse planeeti\"", + "Päikesesüsteemis on seitse planeeti" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "b4497271-a82f-40ea-92e5-0ba5fe146201" + }, + { + "context": "Quine'i-Duhemi teesi kohaselt on võimatu kontrollida ühte hüpoteesi eraldi võetuna, sest see esineb alati mingis teooriate raamistikus. Seetõttu saab öelda ainult seda, et falsifitseeritud on kogu asjassepuutuvate teooriate komplekt, kuid pole võimalik lõplikult otsustada, milline osa sellest komplektist tuleb välja vahetada. Näiteks kui leiti, et Uraani liikumine ei vasta Newtoni seadustest tulenevatele ennustustele, siis heideti kõrvale teooria \"Päikesesüsteemis on seitse planeeti\", mitte Newtoni seadused. Popper vastas sellele \"naiivse falsifikatsionismi\" kriitikale, et teooriaid võetakse omaks või hüljatakse omamoodi \"loodusliku valiku\" teel. Eelistatakse teooriaid, mis annavad rohkem informatsiooni selle kohta, kuidas asjad paistavad. Mida üldisemalt rakendatav teooria on, seda suurem on tema väärtus. Seetõttu on Newtoni seadused, mis on laiemalt rakendatavad, eelistatavad palju spetsiifilisemale teooriale \"Päikesesüsteemis on seitse planeeti\".", + "question": "Mida tehakse Popperi arvates teooriatega \"loodusliku valiku\" teel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 590 + ], + "text": [ + "võetakse omaks või hüljatakse" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "a92e2c2a-287d-4d23-bda4-cce979e9bfff" + }, + { + "context": "Quine'i-Duhemi teesi kohaselt on võimatu kontrollida ühte hüpoteesi eraldi võetuna, sest see esineb alati mingis teooriate raamistikus. Seetõttu saab öelda ainult seda, et falsifitseeritud on kogu asjassepuutuvate teooriate komplekt, kuid pole võimalik lõplikult otsustada, milline osa sellest komplektist tuleb välja vahetada. Näiteks kui leiti, et Uraani liikumine ei vasta Newtoni seadustest tulenevatele ennustustele, siis heideti kõrvale teooria \"Päikesesüsteemis on seitse planeeti\", mitte Newtoni seadused. Popper vastas sellele \"naiivse falsifikatsionismi\" kriitikale, et teooriaid võetakse omaks või hüljatakse omamoodi \"loodusliku valiku\" teel. Eelistatakse teooriaid, mis annavad rohkem informatsiooni selle kohta, kuidas asjad paistavad. Mida üldisemalt rakendatav teooria on, seda suurem on tema väärtus. Seetõttu on Newtoni seadused, mis on laiemalt rakendatavad, eelistatavad palju spetsiifilisemale teooriale \"Päikesesüsteemis on seitse planeeti\".", + "question": "Missugused teooriad jäävad \"loodusliku valiku\" teel pinnale?", + "answers": { + "answer_start": [ + 679, + 668, + 679, + 668 + ], + "text": [ + "mis annavad rohkem informatsiooni selle kohta, kuidas asjad paistavad", + "teooriaid, mis annavad rohkem informatsiooni selle kohta, kuidas asjad paistavad", + "mis annavad rohkem informatsiooni", + "teooriaid, mis annavad rohkem informatsiooni" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "9a07de6a-b9d1-49c3-98c3-9d3e7ead9fbd" + }, + { + "context": "Thomas Kuhni mõjukas raamatus \"Teadusrevolutsioonide struktuur\" väidetakse, et teadlased töötavad teatavate paradigmade raames ning on vähe tõendeid, et nad falsifikatsionistlikku metodoloogiat tegelikult rakendaksid. Popperi õpilane Imre Lakatos püüdis Kuhni ideid falsifikatsionismiga lepitada, väites, et teaduse progress toimub uurimisprogrammide, mitte konkreetsemate üldväidete falsifitseerimise teel. Teine Popperi õpilane Paul Feyerabend heitis lõpuks kõrvale mis tahes ettekirjutava metodoloogia, asendades meetodi põhimõttega \"kõik kõlbab\" (anything goes).", + "question": "Millist Thomas Kuhni teost analüüsis edasi Imre Lakatos?", + "answers": { + "answer_start": [ + 30 + ], + "text": [ + "\"Teadusrevolutsioonide struktuur\"" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "64e7526e-4d4e-4d46-9804-c57404ff45b7" + }, + { + "context": "Thomas Kuhni mõjukas raamatus \"Teadusrevolutsioonide struktuur\" väidetakse, et teadlased töötavad teatavate paradigmade raames ning on vähe tõendeid, et nad falsifikatsionistlikku metodoloogiat tegelikult rakendaksid. Popperi õpilane Imre Lakatos püüdis Kuhni ideid falsifikatsionismiga lepitada, väites, et teaduse progress toimub uurimisprogrammide, mitte konkreetsemate üldväidete falsifitseerimise teel. Teine Popperi õpilane Paul Feyerabend heitis lõpuks kõrvale mis tahes ettekirjutava metodoloogia, asendades meetodi põhimõttega \"kõik kõlbab\" (anything goes).", + "question": "Kelle õpilased olid Imre Lakatos ja Paul Feyerabend?", + "answers": { + "answer_start": [ + 218, + 218 + ], + "text": [ + "Popperi", + "Popperi" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "39e39e32-7c8a-4f31-8fa9-babf32c47b5a" + }, + { + "context": "Thomas Kuhni mõjukas raamatus \"Teadusrevolutsioonide struktuur\" väidetakse, et teadlased töötavad teatavate paradigmade raames ning on vähe tõendeid, et nad falsifikatsionistlikku metodoloogiat tegelikult rakendaksid. Popperi õpilane Imre Lakatos püüdis Kuhni ideid falsifikatsionismiga lepitada, väites, et teaduse progress toimub uurimisprogrammide, mitte konkreetsemate üldväidete falsifitseerimise teel. Teine Popperi õpilane Paul Feyerabend heitis lõpuks kõrvale mis tahes ettekirjutava metodoloogia, asendades meetodi põhimõttega \"kõik kõlbab\" (anything goes).", + "question": "Kes väitis oma tuntud teoses, et teadlased ei tundu falsifikatsionistlikku lähenemist kasutavat?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0 + ], + "text": [ + "Thomas Kuhni" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "7b3a87ce-1664-4778-a16c-402234af94ca" + }, + { + "context": "Thomas Kuhni mõjukas raamatus \"Teadusrevolutsioonide struktuur\" väidetakse, et teadlased töötavad teatavate paradigmade raames ning on vähe tõendeid, et nad falsifikatsionistlikku metodoloogiat tegelikult rakendaksid. Popperi õpilane Imre Lakatos püüdis Kuhni ideid falsifikatsionismiga lepitada, väites, et teaduse progress toimub uurimisprogrammide, mitte konkreetsemate üldväidete falsifitseerimise teel. Teine Popperi õpilane Paul Feyerabend heitis lõpuks kõrvale mis tahes ettekirjutava metodoloogia, asendades meetodi põhimõttega \"kõik kõlbab\" (anything goes).", + "question": "Kuidas käib Lakatosi arvates teaduses progress?", + "answers": { + "answer_start": [ + 332 + ], + "text": [ + "uurimisprogrammide, mitte konkreetsemate üldväidete falsifitseerimise teel" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "c2b08f75-2a49-4015-af5a-bf785ac1074b" + }, + { + "context": "Thomas Kuhni mõjukas raamatus \"Teadusrevolutsioonide struktuur\" väidetakse, et teadlased töötavad teatavate paradigmade raames ning on vähe tõendeid, et nad falsifikatsionistlikku metodoloogiat tegelikult rakendaksid. Popperi õpilane Imre Lakatos püüdis Kuhni ideid falsifikatsionismiga lepitada, väites, et teaduse progress toimub uurimisprogrammide, mitte konkreetsemate üldväidete falsifitseerimise teel. Teine Popperi õpilane Paul Feyerabend heitis lõpuks kõrvale mis tahes ettekirjutava metodoloogia, asendades meetodi põhimõttega \"kõik kõlbab\" (anything goes).", + "question": "Mis mõistet hakkas Feyerabend kasutama meetodi asemel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 536, + 536, + 537 + ], + "text": [ + "\"kõik kõlbab\"", + "\"kõik kõlbab\" (anything goes)", + "kõik kõlbab" + ] + }, + "title": "Karl Popper", + "id": "5623878e-fd82-415c-bc65-d52facc0e46c" + }, + { + "context": "Kunstiühingu Pallas kunstikooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe, Aleksander Tassa, Julius Genss ning Anton Starkopf. 17. augustil 1919 pöördus kunstiühingu Pallas esimees Aleksander Tassa haridusministri poole kirjaga, milles esitas Konrad Mäe ja Anton Starkopfi poolt koostatud kava asutada esialgu skulptuuri-, joonistamis- ja maaliateljeed, millele hiljem oleks lisandunud graafikaateljee. Vastuseks teatas haridusministeerium, et eraalgatusel tekkinud õppeasutust on võimalik toetada ainult siis, kui õppeasutus on juba olemas. Augusti lõpus avaldati ajakirjanduses teade, et kunstiühing Pallas avab Tartus ateljeed maali, joonistamise, graafika ja skulptuuri õppimiseks. Kool alustas tööd vabaateljee tüüpi õppeasutusena 1. oktoobril 1919, mil peaaegu oma tegevuse lõpetanud Lõuna-Eesti Kunstikaitse Toimkonna ruumidesse Lossi tänav 3 kogunesid esimesed õppida soovijad. 8. oktoobriks oli õppetööle registreerunud üle 40 õpilase, tegelikult asus tööle 23 õpilast.", + "question": "Mis ühingu endistes ruumides Pallas tegevust alustas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 808 + ], + "text": [ + "Lõuna-Eesti Kunstikaitse Toimkonna" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "6c3d5ba6-c858-497b-a096-8b27a9f766fa" + }, + { + "context": "Kunstiühingu Pallas kunstikooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe, Aleksander Tassa, Julius Genss ning Anton Starkopf. 17. augustil 1919 pöördus kunstiühingu Pallas esimees Aleksander Tassa haridusministri poole kirjaga, milles esitas Konrad Mäe ja Anton Starkopfi poolt koostatud kava asutada esialgu skulptuuri-, joonistamis- ja maaliateljeed, millele hiljem oleks lisandunud graafikaateljee. Vastuseks teatas haridusministeerium, et eraalgatusel tekkinud õppeasutust on võimalik toetada ainult siis, kui õppeasutus on juba olemas. Augusti lõpus avaldati ajakirjanduses teade, et kunstiühing Pallas avab Tartus ateljeed maali, joonistamise, graafika ja skulptuuri õppimiseks. Kool alustas tööd vabaateljee tüüpi õppeasutusena 1. oktoobril 1919, mil peaaegu oma tegevuse lõpetanud Lõuna-Eesti Kunstikaitse Toimkonna ruumidesse Lossi tänav 3 kogunesid esimesed õppida soovijad. 8. oktoobriks oli õppetööle registreerunud üle 40 õpilase, tegelikult asus tööle 23 õpilast.", + "question": "Kui palju õpilasi Pallases esimesel sügisel reaalselt õppima hakkas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 985, + 985 + ], + "text": [ + "23", + "23 õpilast" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "93949e1a-1046-4099-a62b-253790a81b86" + }, + { + "context": "Kunstiühingu Pallas kunstikooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe, Aleksander Tassa, Julius Genss ning Anton Starkopf. 17. augustil 1919 pöördus kunstiühingu Pallas esimees Aleksander Tassa haridusministri poole kirjaga, milles esitas Konrad Mäe ja Anton Starkopfi poolt koostatud kava asutada esialgu skulptuuri-, joonistamis- ja maaliateljeed, millele hiljem oleks lisandunud graafikaateljee. Vastuseks teatas haridusministeerium, et eraalgatusel tekkinud õppeasutust on võimalik toetada ainult siis, kui õppeasutus on juba olemas. Augusti lõpus avaldati ajakirjanduses teade, et kunstiühing Pallas avab Tartus ateljeed maali, joonistamise, graafika ja skulptuuri õppimiseks. Kool alustas tööd vabaateljee tüüpi õppeasutusena 1. oktoobril 1919, mil peaaegu oma tegevuse lõpetanud Lõuna-Eesti Kunstikaitse Toimkonna ruumidesse Lossi tänav 3 kogunesid esimesed õppida soovijad. 8. oktoobriks oli õppetööle registreerunud üle 40 õpilase, tegelikult asus tööle 23 õpilast.", + "question": "Kes juhtis Pallase kunstiühingut?", + "answers": { + "answer_start": [ + 93, + 191 + ], + "text": [ + "Aleksander Tassa", + "esimees Aleksander Tassa" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "bf34abd0-94ec-4d35-b8f1-ab1b374ac0fa" + }, + { + "context": "Kunstiühingu Pallas kunstikooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe, Aleksander Tassa, Julius Genss ning Anton Starkopf. 17. augustil 1919 pöördus kunstiühingu Pallas esimees Aleksander Tassa haridusministri poole kirjaga, milles esitas Konrad Mäe ja Anton Starkopfi poolt koostatud kava asutada esialgu skulptuuri-, joonistamis- ja maaliateljeed, millele hiljem oleks lisandunud graafikaateljee. Vastuseks teatas haridusministeerium, et eraalgatusel tekkinud õppeasutust on võimalik toetada ainult siis, kui õppeasutus on juba olemas. Augusti lõpus avaldati ajakirjanduses teade, et kunstiühing Pallas avab Tartus ateljeed maali, joonistamise, graafika ja skulptuuri õppimiseks. Kool alustas tööd vabaateljee tüüpi õppeasutusena 1. oktoobril 1919, mil peaaegu oma tegevuse lõpetanud Lõuna-Eesti Kunstikaitse Toimkonna ruumidesse Lossi tänav 3 kogunesid esimesed õppida soovijad. 8. oktoobriks oli õppetööle registreerunud üle 40 õpilase, tegelikult asus tööle 23 õpilast.", + "question": "Milliseid oskusi hakkas Pallas õpetama?", + "answers": { + "answer_start": [ + 648 + ], + "text": [ + "maali, joonistamise, graafika ja skulptuuri" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "2fe31089-1efe-4ed6-af54-90f8b6eb6a5c" + }, + { + "context": "Kunstiühingu Pallas kunstikooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe, Aleksander Tassa, Julius Genss ning Anton Starkopf. 17. augustil 1919 pöördus kunstiühingu Pallas esimees Aleksander Tassa haridusministri poole kirjaga, milles esitas Konrad Mäe ja Anton Starkopfi poolt koostatud kava asutada esialgu skulptuuri-, joonistamis- ja maaliateljeed, millele hiljem oleks lisandunud graafikaateljee. Vastuseks teatas haridusministeerium, et eraalgatusel tekkinud õppeasutust on võimalik toetada ainult siis, kui õppeasutus on juba olemas. Augusti lõpus avaldati ajakirjanduses teade, et kunstiühing Pallas avab Tartus ateljeed maali, joonistamise, graafika ja skulptuuri õppimiseks. Kool alustas tööd vabaateljee tüüpi õppeasutusena 1. oktoobril 1919, mil peaaegu oma tegevuse lõpetanud Lõuna-Eesti Kunstikaitse Toimkonna ruumidesse Lossi tänav 3 kogunesid esimesed õppida soovijad. 8. oktoobriks oli õppetööle registreerunud üle 40 õpilase, tegelikult asus tööle 23 õpilast.", + "question": "Milline osakond pidi Mäe ja Starkopfi kava järgi alustama Pallases tööd teistest hiljem?", + "answers": { + "answer_start": [ + 404 + ], + "text": [ + "graafikaateljee" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "af4ad4c3-a161-4984-88d2-9a04559aeb7e" + }, + { + "context": "Õppetöö oli jaotatud ateljeede ja loengute vahel. Esimesed õpilased olid kõik juba varem kunsti õppinud ning seepärast põhikirjas ette nähtud joonistamise ja maalimise üldklassi ei avatud ja tööd alustati kohe ateljeede tasemel. Koolis tegutsesid kaks ateljeed, kus tegeleti akti, portree ja natüürmordi joonistamise ja maalimisega ning graafikaga – peamiselt sule-, pintsli- ja pliiatsijoonistuse, mõnevõrra ka linoollõikega. Vastavalt vabaateljee tüüpi kooli iseloomule käisid mõlema ateljee tööd jälgimas Konrad Mägi ja Ado Vabbe – kindlat ühe või teise õppejõu ateljeed veel ei olnud. Konrad Mägi õpetas peamiselt akti ja portreed, Ado Vabbe natüürmorti ja graafikat. Skulptuuriateljeega töötasid Anton Starkopf, kes õpetas skulptuuritehnikaid ja kompositsiooni ja 1920. aasta algusest lisandunud Voldemar Mellik, kes õpetas joonistamist ja modelleerimist. Kultuuriajaloost pidas loenguid Hendrik Sepp Tartu Ülikoolist, kunstiajaloost rääkisid Julius Genss ning Eduard Tassa. Kunsti- ja kirjandusalaseid teadmisi said õpilased ka kunstiühingu Pallas loengutel. Õpilaste poolaasta töö tulemusi tutvustati iga semestri lõpus korraldatud õpilastööde näitustel.", + "question": "Missuguseid tehnikaid õpetas Ado Vabbe?", + "answers": { + "answer_start": [ + 646 + ], + "text": [ + "natüürmorti ja graafikat" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "fc4acd36-e250-435b-8533-a070efc42cfd" + }, + { + "context": "Õppetöö oli jaotatud ateljeede ja loengute vahel. Esimesed õpilased olid kõik juba varem kunsti õppinud ning seepärast põhikirjas ette nähtud joonistamise ja maalimise üldklassi ei avatud ja tööd alustati kohe ateljeede tasemel. Koolis tegutsesid kaks ateljeed, kus tegeleti akti, portree ja natüürmordi joonistamise ja maalimisega ning graafikaga – peamiselt sule-, pintsli- ja pliiatsijoonistuse, mõnevõrra ka linoollõikega. Vastavalt vabaateljee tüüpi kooli iseloomule käisid mõlema ateljee tööd jälgimas Konrad Mägi ja Ado Vabbe – kindlat ühe või teise õppejõu ateljeed veel ei olnud. Konrad Mägi õpetas peamiselt akti ja portreed, Ado Vabbe natüürmorti ja graafikat. Skulptuuriateljeega töötasid Anton Starkopf, kes õpetas skulptuuritehnikaid ja kompositsiooni ja 1920. aasta algusest lisandunud Voldemar Mellik, kes õpetas joonistamist ja modelleerimist. Kultuuriajaloost pidas loenguid Hendrik Sepp Tartu Ülikoolist, kunstiajaloost rääkisid Julius Genss ning Eduard Tassa. Kunsti- ja kirjandusalaseid teadmisi said õpilased ka kunstiühingu Pallas loengutel. Õpilaste poolaasta töö tulemusi tutvustati iga semestri lõpus korraldatud õpilastööde näitustel.", + "question": "Milline õppejõud tuli skulptuuri alale tööle lisaks Starkopfile?", + "answers": { + "answer_start": [ + 801 + ], + "text": [ + "Voldemar Mellik" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "2a2e38d8-e078-4261-9bb2-dbe61d89ffa4" + }, + { + "context": "Õppetöö oli jaotatud ateljeede ja loengute vahel. Esimesed õpilased olid kõik juba varem kunsti õppinud ning seepärast põhikirjas ette nähtud joonistamise ja maalimise üldklassi ei avatud ja tööd alustati kohe ateljeede tasemel. Koolis tegutsesid kaks ateljeed, kus tegeleti akti, portree ja natüürmordi joonistamise ja maalimisega ning graafikaga – peamiselt sule-, pintsli- ja pliiatsijoonistuse, mõnevõrra ka linoollõikega. Vastavalt vabaateljee tüüpi kooli iseloomule käisid mõlema ateljee tööd jälgimas Konrad Mägi ja Ado Vabbe – kindlat ühe või teise õppejõu ateljeed veel ei olnud. Konrad Mägi õpetas peamiselt akti ja portreed, Ado Vabbe natüürmorti ja graafikat. Skulptuuriateljeega töötasid Anton Starkopf, kes õpetas skulptuuritehnikaid ja kompositsiooni ja 1920. aasta algusest lisandunud Voldemar Mellik, kes õpetas joonistamist ja modelleerimist. Kultuuriajaloost pidas loenguid Hendrik Sepp Tartu Ülikoolist, kunstiajaloost rääkisid Julius Genss ning Eduard Tassa. Kunsti- ja kirjandusalaseid teadmisi said õpilased ka kunstiühingu Pallas loengutel. Õpilaste poolaasta töö tulemusi tutvustati iga semestri lõpus korraldatud õpilastööde näitustel.", + "question": "Milline põhikirja osa jäi täitmata?", + "answers": { + "answer_start": [ + 142, + 119 + ], + "text": [ + "joonistamise ja maalimise üldklassi ei avatud", + "põhikirjas ette nähtud joonistamise ja maalimise üldklassi ei avatud" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "4b965025-86e0-4546-8d07-2af987adaa82" + }, + { + "context": "Õppetöö oli jaotatud ateljeede ja loengute vahel. Esimesed õpilased olid kõik juba varem kunsti õppinud ning seepärast põhikirjas ette nähtud joonistamise ja maalimise üldklassi ei avatud ja tööd alustati kohe ateljeede tasemel. Koolis tegutsesid kaks ateljeed, kus tegeleti akti, portree ja natüürmordi joonistamise ja maalimisega ning graafikaga – peamiselt sule-, pintsli- ja pliiatsijoonistuse, mõnevõrra ka linoollõikega. Vastavalt vabaateljee tüüpi kooli iseloomule käisid mõlema ateljee tööd jälgimas Konrad Mägi ja Ado Vabbe – kindlat ühe või teise õppejõu ateljeed veel ei olnud. Konrad Mägi õpetas peamiselt akti ja portreed, Ado Vabbe natüürmorti ja graafikat. Skulptuuriateljeega töötasid Anton Starkopf, kes õpetas skulptuuritehnikaid ja kompositsiooni ja 1920. aasta algusest lisandunud Voldemar Mellik, kes õpetas joonistamist ja modelleerimist. Kultuuriajaloost pidas loenguid Hendrik Sepp Tartu Ülikoolist, kunstiajaloost rääkisid Julius Genss ning Eduard Tassa. Kunsti- ja kirjandusalaseid teadmisi said õpilased ka kunstiühingu Pallas loengutel. Õpilaste poolaasta töö tulemusi tutvustati iga semestri lõpus korraldatud õpilastööde näitustel.", + "question": "Kes juhendasid maali, joonistamise ja graafika ateljeesid?", + "answers": { + "answer_start": [ + 508 + ], + "text": [ + "Konrad Mägi ja Ado Vabbe" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "c74de8f4-78c2-4bca-9445-0edb758d4f13" + }, + { + "context": "Õppetöö oli jaotatud ateljeede ja loengute vahel. Esimesed õpilased olid kõik juba varem kunsti õppinud ning seepärast põhikirjas ette nähtud joonistamise ja maalimise üldklassi ei avatud ja tööd alustati kohe ateljeede tasemel. Koolis tegutsesid kaks ateljeed, kus tegeleti akti, portree ja natüürmordi joonistamise ja maalimisega ning graafikaga – peamiselt sule-, pintsli- ja pliiatsijoonistuse, mõnevõrra ka linoollõikega. Vastavalt vabaateljee tüüpi kooli iseloomule käisid mõlema ateljee tööd jälgimas Konrad Mägi ja Ado Vabbe – kindlat ühe või teise ��ppejõu ateljeed veel ei olnud. Konrad Mägi õpetas peamiselt akti ja portreed, Ado Vabbe natüürmorti ja graafikat. Skulptuuriateljeega töötasid Anton Starkopf, kes õpetas skulptuuritehnikaid ja kompositsiooni ja 1920. aasta algusest lisandunud Voldemar Mellik, kes õpetas joonistamist ja modelleerimist. Kultuuriajaloost pidas loenguid Hendrik Sepp Tartu Ülikoolist, kunstiajaloost rääkisid Julius Genss ning Eduard Tassa. Kunsti- ja kirjandusalaseid teadmisi said õpilased ka kunstiühingu Pallas loengutel. Õpilaste poolaasta töö tulemusi tutvustati iga semestri lõpus korraldatud õpilastööde näitustel.", + "question": "Mis koolist tuli kultuuriajaloo loenguid lugenud külalisõppejõud?", + "answers": { + "answer_start": [ + 906 + ], + "text": [ + "Tartu Ülikoolist" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "74bb9bc5-429b-496f-a853-7db7adcb31d2" + }, + { + "context": "Ajavahemik 1921. aasta sügissemestrist kuni 1924. aasta kevadsemestrini tähistab uut etappi Pallase kunstikooli arengus. Ateljeetüüpi kunstikooli võimalused olid end ammendanud ja õppetöö korraldati ümber. Elu nõudis reeglipärase õppetööga kunstikooli, kus oleksid saanud õppida ja täielikku kunstiharidust omandada ka algajad. Avati ettevalmistusklass ja üldklass ning alles nende läbimise järel sai liituda ateljeega. Töötanud kolm aastat ateljees, jõudis õpilane edukuse korral meistriateljeesse, mis lõpetas koolikursuse.  ", + "question": "Kelle õppima võtmist võimaldas kooli ümberkorraldamine?", + "answers": { + "answer_start": [ + 319 + ], + "text": [ + "algajad" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "b47edf5a-9724-4999-b7d8-87c152c9f064" + }, + { + "context": "Ajavahemik 1921. aasta sügissemestrist kuni 1924. aasta kevadsemestrini tähistab uut etappi Pallase kunstikooli arengus. Ateljeetüüpi kunstikooli võimalused olid end ammendanud ja õppetöö korraldati ümber. Elu nõudis reeglipärase õppetööga kunstikooli, kus oleksid saanud õppida ja täielikku kunstiharidust omandada ka algajad. Avati ettevalmistusklass ja üldklass ning alles nende läbimise järel sai liituda ateljeega. Töötanud kolm aastat ateljees, jõudis õpilane edukuse korral meistriateljeesse, mis lõpetas koolikursuse.  ", + "question": "Mis tuli algajal läbida enne ateljeesse vastuvõtmist?", + "answers": { + "answer_start": [ + 334 + ], + "text": [ + "ettevalmistusklass ja üldklass" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "7e685a6b-44ad-4c32-bfd3-165afdaaf994" + }, + { + "context": "Ajavahemik 1921. aasta sügissemestrist kuni 1924. aasta kevadsemestrini tähistab uut etappi Pallase kunstikooli arengus. Ateljeetüüpi kunstikooli võimalused olid end ammendanud ja õppetöö korraldati ümber. Elu nõudis reeglipärase õppetööga kunstikooli, kus oleksid saanud õppida ja täielikku kunstiharidust omandada ka algajad. Avati ettevalmistusklass ja üldklass ning alles nende läbimise järel sai liituda ateljeega. Töötanud kolm aastat ateljees, jõudis õpilane edukuse korral meistriateljeesse, mis lõpetas koolikursuse.  ", + "question": "Millal Pallase kunstikooli ümberkorraldamine lõppes?", + "answers": { + "answer_start": [ + 44, + 44, + 44 + ], + "text": [ + "1924. aasta kevadsemestrini", + "1924. aasta", + "1924." + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "8c0d3b25-e4d0-4638-b53c-569289727639" + }, + { + "context": "Ajavahemik 1921. aasta sügissemestrist kuni 1924. aasta kevadsemestrini tähistab uut etappi Pallase kunstikooli arengus. Ateljeetüüpi kunstikooli võimalused olid end ammendanud ja õppetöö korraldati ümber. Elu nõudis reeglipärase õppetööga kunstikooli, kus oleksid saanud õppida ja täielikku kunstiharidust omandada ka algajad. Avati ettevalmistusklass ja üldklass ning alles nende läbimise järel sai liituda ateljeega. Töötanud kolm aastat ateljees, jõudis õpilane edukuse korral meistriateljeesse, mis lõpetas koolikursuse.  ", + "question": "Mis tüüpi kool oli Pallas enne ümberkorraldusi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 121, + 121 + ], + "text": [ + "Ateljeetüüpi", + "Ateljeetüüpi kunstikooli" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "f67c41d2-ced4-451b-8083-3381a6ada998" + }, + { + "context": "Ajavahemik 1921. aasta sügissemestrist kuni 1924. aasta kevadsemestrini tähistab uut etappi Pallase kunstikooli arengus. Ateljeetüüpi kunstikooli võimalused olid end ammendanud ja õppetöö korraldati ümber. Elu nõudis reeglipärase õppetööga kunstikooli, kus oleksid saanud õppida ja täielikku kunstiharidust omandada ka algajad. Avati ettevalmistusklass ja üldklass ning alles nende läbimise järel sai liituda ateljeega. Töötanud kolm aastat ateljees, jõudis õpilane edukuse korral meistriateljeesse, mis lõpetas koolikursuse.  ", + "question": "Kus töötas õpilane viimasena enne kooli lõpetamist?", + "answers": { + "answer_start": [ + 481 + ], + "text": [ + "meistriateljeesse" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "f15ae33e-d1e5-43d1-a6fc-a85169a923d2" + }, + { + "context": "1921. aastal alustas kooli juures tööd joonistusõpetajate ettevalmistuskursus, mida hakkas rahaliselt toetama ka Haridusministeerium. Õpetajaskonnaga liitusid tuntud kunstnikud Nikolai Triik, Villem Ormisson, Jaan Vahtra ning hiljem ka Peet Aren ning Rudolf Paris. Kunstiajaloo loenguid hakkas pidama Voldemar Vaga. Lisandus ka graafikaateljee, mida kutsuti juhtima Georg Kind Dresdenist. 1923. aastal vahetas Kindi välja Magnus Zeller. Erinevalt varasemast allutati iga ateljee ühele õppejõule, mistõttu hakkasid ateljeed omandama kindlat eripära vastavalt õpetaja loomingulaadile ja pedagoogilistele põhimõtetele. 1921./1922. õppeaasta sügissemestril töötas Nikolai Triik natüürmordi ja akti alal ajutiselt välismaale sõitnud Konrad Mäe ateljees, Ado Vabbe akti, portree ja kompositsiooni alal teises maaliateljees. Kevadsemestril loobus Triik natüürmordimaalist, kuna see läks vastloodud üldklassi kavasse, ja õpetas portree- ja aktimaali. Konrad Mäe tagasijõudmine välismaalt 1922. aasta sügissuvel lisas maaliateljeedele kolmanda erialana maastiku- ja natüürmordimaali. Vabbe ateljees hakati lisaks varasemale tegelema ka dekoratsioonimaaliga, põhjuseks dekoratsioonikunstnike puudus teatrites.", + "question": "Miks hakati Pallases õpetama dekoratsioonimaali?", + "answers": { + "answer_start": [ + 1159, + 1149 + ], + "text": [ + "dekoratsioonikunstnike puudus teatrites", + "põhjuseks dekoratsioonikunstnike puudus teatrites" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "388ae1f9-45be-4b0a-8249-065e9d0e026a" + }, + { + "context": "1921. aastal alustas kooli juures tööd joonistusõpetajate ettevalmistuskursus, mida hakkas rahaliselt toetama ka Haridusministeerium. Õpetajaskonnaga liitusid tuntud kunstnikud Nikolai Triik, Villem Ormisson, Jaan Vahtra ning hiljem ka Peet Aren ning Rudolf Paris. Kunstiajaloo loenguid hakkas pidama Voldemar Vaga. Lisandus ka graafikaateljee, mida kutsuti juhtima Georg Kind Dresdenist. 1923. aastal vahetas Kindi välja Magnus Zeller. Erinevalt varasemast allutati iga ateljee ühele õppejõule, mistõttu hakkasid ateljeed omandama kindlat eripära vastavalt õpetaja loomingulaadile ja pedagoogilistele põhimõtetele. 1921./1922. õppeaasta sügissemestril töötas Nikolai Triik natüürmordi ja akti alal ajutiselt välismaale sõitnud Konrad Mäe ateljees, Ado Vabbe akti, portree ja kompositsiooni alal teises maaliateljees. Kevadsemestril loobus Triik natüürmordimaalist, kuna see läks vastloodud üldklassi kavasse, ja õpetas portree- ja aktimaali. Konrad Mäe tagasijõudmine välismaalt 1922. aasta sügissuvel lisas maaliateljeedele kolmanda erialana maastiku- ja natüürmordimaali. Vabbe ateljees hakati lisaks varasemale tegelema ka dekoratsioonimaaliga, põhjuseks dekoratsioonikunstnike puudus teatrites.", + "question": "Kuhu lahkus Konrad Mäe 1921. aastal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 709 + ], + "text": [ + "välismaale" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "4516d587-da51-47a5-97c2-c2615636de13" + }, + { + "context": "1921. aastal alustas kooli juures tööd joonistusõpetajate ettevalmistuskursus, mida hakkas rahaliselt toetama ka Haridusministeerium. Õpetajaskonnaga liitusid tuntud kunstnikud Nikolai Triik, Villem Ormisson, Jaan Vahtra ning hiljem ka Peet Aren ning Rudolf Paris. Kunstiajaloo loenguid hakkas pidama Voldemar Vaga. Lisandus ka graafikaateljee, mida kutsuti juhtima Georg Kind Dresdenist. 1923. aastal vahetas Kindi välja Magnus Zeller. Erinevalt varasemast allutati iga ateljee ühele õppejõule, mistõttu hakkasid ateljeed omandama kindlat eripära vastavalt õpetaja loomingulaadile ja pedagoogilistele põhimõtetele. 1921./1922. õppeaasta sügissemestril töötas Nikolai Triik natüürmordi ja akti alal ajutiselt välismaale sõitnud Konrad Mäe ateljees, Ado Vabbe akti, portree ja kompositsiooni alal teises maaliateljees. Kevadsemestril loobus Triik natüürmordimaalist, kuna see läks vastloodud üldklassi kavasse, ja õpetas portree- ja aktimaali. Konrad Mäe tagasijõudmine välismaalt 1922. aasta sügissuvel lisas maaliateljeedele kolmanda erialana maastiku- ja natüürmordimaali. Vabbe ateljees hakati lisaks varasemale tegelema ka dekoratsioonimaaliga, põhjuseks dekoratsioonikunstnike puudus teatrites.", + "question": "Kelle õpetamist Pallases hakkas toetama Eesti riik?", + "answers": { + "answer_start": [ + 39 + ], + "text": [ + "joonistusõpetajate" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "acbe8a22-ccf3-4044-962a-18b5f552cc92" + }, + { + "context": "1921. aastal alustas kooli juures tööd joonistusõpetajate ettevalmistuskursus, mida hakkas rahaliselt toetama ka Haridusministeerium. Õpetajaskonnaga liitusid tuntud kunstnikud Nikolai Triik, Villem Ormisson, Jaan Vahtra ning hiljem ka Peet Aren ning Rudolf Paris. Kunstiajaloo loenguid hakkas pidama Voldemar Vaga. Lisandus ka graafikaateljee, mida kutsuti juhtima Georg Kind Dresdenist. 1923. aastal vahetas Kindi välja Magnus Zeller. Erinevalt varasemast allutati iga ateljee ühele õppejõule, mistõttu hakkasid ateljeed omandama kindlat eripära vastavalt õpetaja loomingulaadile ja pedagoogilistele põhimõtetele. 1921./1922. õppeaasta sügissemestril töötas Nikolai Triik natüürmordi ja akti alal ajutiselt välismaale sõitnud Konrad Mäe ateljees, Ado Vabbe akti, portree ja kompositsiooni alal teises maaliateljees. Kevadsemestril loobus Triik natüürmordimaalist, kuna see läks vastloodud üldklassi kavasse, ja õpetas portree- ja aktimaali. Konrad Mäe tagasijõudmine välismaalt 1922. aasta sügissuvel lisas maaliateljeedele kolmanda erialana maastiku- ja natüürmordimaali. Vabbe ateljees hakati lisaks varasemale tegelema ka dekoratsioonimaaliga, põhjuseks dekoratsioonikunstnike puudus teatrites.", + "question": "Kust saabus külalisõppejõud graafikaateljee etteotsa?", + "answers": { + "answer_start": [ + 377 + ], + "text": [ + "Dresdenist" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "8f49d36c-027c-4160-8a75-ac9cb5e62ab6" + }, + { + "context": "1921. aastal alustas kooli juures tööd joonistusõpetajate ettevalmistuskursus, mida hakkas rahaliselt toetama ka Haridusministeerium. Õpetajaskonnaga liitusid tuntud kunstnikud Nikolai Triik, Villem Ormisson, Jaan Vahtra ning hiljem ka Peet Aren ning Rudolf Paris. Kunstiajaloo loenguid hakkas pidama Voldemar Vaga. Lisandus ka graafikaateljee, mida kutsuti juhtima Georg Kind Dresdenist. 1923. aastal vahetas Kindi välja Magnus Zeller. Erinevalt varasemast allutati iga ateljee ühele õppejõule, mistõttu hakkasid ateljeed omandama kindlat eripära vastavalt õpetaja loomingulaadile ja pedagoogilistele põhimõtetele. 1921./1922. õppeaasta sügissemestril töötas Nikolai Triik natüürmordi ja akti alal ajutiselt välismaale sõitnud Konrad Mäe ateljees, Ado Vabbe akti, portree ja kompositsiooni alal teises maaliateljees. Kevadsemestril loobus Triik natüürmordimaalist, kuna see läks vastloodud üldklassi kavasse, ja õpetas portree- ja aktimaali. Konrad Mäe tagasijõudmine välismaalt 1922. aasta sügissuvel lisas maaliateljeedele kolmanda erialana maastiku- ja natüürmordimaali. Vabbe ateljees hakati lisaks varasemale tegelema ka dekoratsioonimaaliga, põhjuseks dekoratsioonikunstnike puudus teatrites.", + "question": "Miks Nikolai Triik lõpetas natüürmordi õpetamise?", + "answers": { + "answer_start": [ + 871, + 866 + ], + "text": [ + "see läks vastloodud üldklassi kavasse", + "kuna see läks vastloodud üldklassi kavasse" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "9acf3374-d5f6-49c0-a720-2eb702259ffa" + }, + { + "context": "Oluliseks muudatuseks oli uute ruumide saamine koolile endises linna haiglas Kalamehe tänav 14. 19. septembrist 1921 käis õppetöö juba uutes ruumides, mis olid küll esialgu remontimata, kuid siiski palju odavamad ja valgemad, kui Lossi tänaval. Avaramad ruumiolud võimaldasid rohkem õpilasi vastu võtta: kui 1919. aastal alustati paarikümne õpilasega ja 1920. aastal oli õpilasi kuuekümne ümber, siis 1921. aasta sügisel oli juba üle kaheksakümne õpilase. Siiski pakkusid uued ruumid vaid ajutist leevendust ruumikitsikusele, pealegi tuli maja jagada Tartu linna tervishoiuosakonna ja elukorteritega. 1922. aasta lõpul jõuti järeldusele, et parim lahendus koolile oleks oma maja ostmine. Sobiv maja oli müüa aadressil Karlova tänav 2. Linnavalitsuse laenuga omandatud maja anti kunstikoolile lepingu alusel tasuta kasutada. 1923. aasta augustis koliti uude majja ja Pallase ruumidesse Kalamehe tänaval asus Naisühingu Käsitöökool. ", + "question": "Mitu õppurit alustas Pallases tööd kolmandal tegevusaastal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 430, + 425, + 430 + ], + "text": [ + "üle kaheksakümne", + "juba üle kaheksakümne", + "üle kaheksakümne õpilase" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "15287c31-afd5-4512-9263-2fd78c7cf28c" + }, + { + "context": "Oluliseks muudatuseks oli uute ruumide saamine koolile endises linna haiglas Kalamehe tänav 14. 19. septembrist 1921 käis õppetöö juba uutes ruumides, mis olid küll esialgu remontimata, kuid siiski palju odavamad ja valgemad, kui Lossi tänaval. Avaramad ruumiolud võimaldasid rohkem õpilasi vastu võtta: kui 1919. aastal alustati paarikümne õpilasega ja 1920. aastal oli õpilasi kuuekümne ümber, siis 1921. aasta sügisel oli juba üle kaheksakümne õpilase. Siiski pakkusid uued ruumid vaid ajutist leevendust ruumikitsikusele, pealegi tuli maja jagada Tartu linna tervishoiuosakonna ja elukorteritega. 1922. aasta lõpul jõuti järeldusele, et parim lahendus koolile oleks oma maja ostmine. Sobiv maja oli müüa aadressil Karlova tänav 2. Linnavalitsuse laenuga omandatud maja anti kunstikoolile lepingu alusel tasuta kasutada. 1923. aasta augustis koliti uude majja ja Pallase ruumidesse Kalamehe tänaval asus Naisühingu Käsitöökool. ", + "question": "Mis asus Kalamehe tänava hoones lisaks Pallasele?", + "answers": { + "answer_start": [ + 551 + ], + "text": [ + "Tartu linna tervishoiuosakonna ja elukorteritega" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "5926a11d-116e-4bd6-a039-3c174a18d5e8" + }, + { + "context": "Oluliseks muudatuseks oli uute ruumide saamine koolile endises linna haiglas Kalamehe tänav 14. 19. septembrist 1921 käis õppetöö juba uutes ruumides, mis olid küll esialgu remontimata, kuid siiski palju odavamad ja valgemad, kui Lossi tänaval. Avaramad ruumiolud võimaldasid rohkem õpilasi vastu võtta: kui 1919. aastal alustati paarikümne õpilasega ja 1920. aastal oli õpilasi kuuekümne ümber, siis 1921. aasta sügisel oli juba üle kaheksakümne õpilase. Siiski pakkusid uued ruumid vaid ajutist leevendust ruumikitsikusele, pealegi tuli maja jagada Tartu linna tervishoiuosakonna ja elukorteritega. 1922. aasta lõpul jõuti järeldusele, et parim lahendus koolile oleks oma maja ostmine. Sobiv maja oli müüa aadressil Karlova tänav 2. Linnavalitsuse laenuga omandatud maja anti kunstikoolile lepingu alusel tasuta kasutada. 1923. aasta augustis koliti uude majja ja Pallase ruumidesse Kalamehe tänaval asus Naisühingu Käsitöökool. ", + "question": "Millal kolis Pallas Karlova tänavale?", + "answers": { + "answer_start": [ + 824, + 824, + 824 + ], + "text": [ + "1923. aasta augustis", + "1923. aasta", + "1923." + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "ba700f78-ef20-49aa-9d6f-1cc3467813db" + }, + { + "context": "Oluliseks muudatuseks oli uute ruumide saamine koolile endises linna haiglas Kalamehe tänav 14. 19. septembrist 1921 käis õppetöö juba uutes ruumides, mis olid küll esialgu remontimata, kuid siiski palju odavamad ja valgemad, kui Lossi tänaval. Avaramad ruumiolud võimaldasid rohkem õpilasi vastu võtta: kui 1919. aastal alustati paarikümne õpilasega ja 1920. aastal oli õpilasi kuuekümne ümber, siis 1921. aasta sügisel oli juba üle kaheksakümne õpilase. Siiski pakkusid uued ruumid vaid ajutist leevendust ruumikitsikusele, pealegi tuli maja jagada Tartu linna tervishoiuosakonna ja elukorteritega. 1922. aasta lõpul jõuti järeldusele, et parim lahendus koolile oleks oma maja ostmine. Sobiv maja oli müüa aadressil Karlova tänav 2. Linnavalitsuse laenuga omandatud maja anti kunstikoolile lepingu alusel tasuta kasutada. 1923. aasta augustis koliti uude majja ja Pallase ruumidesse Kalamehe tänaval asus Naisühingu Käsitöökool. ", + "question": "Mille tõttu õnnestus Pallasel 1921. aastal rohkem õpilasi vastu võtta?", + "answers": { + "answer_start": [ + 245 + ], + "text": [ + "Avaramad ruumiolud" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "f1ac1569-e4ea-4b19-b967-8d73e90ae5c0" + }, + { + "context": "Oluliseks muudatuseks oli uute ruumide saamine koolile endises linna haiglas Kalamehe tänav 14. 19. septembrist 1921 käis õppetöö juba uutes ruumides, mis olid küll esialgu remontimata, kuid siiski palju odavamad ja valgemad, kui Lossi tänaval. Avaramad ruumiolud võimaldasid rohkem õpilasi vastu võtta: kui 1919. aastal alustati paarikümne õpilasega ja 1920. aastal oli õpilasi kuuekümne ümber, siis 1921. aasta sügisel oli juba üle kaheksakümne õpilase. Siiski pakkusid uued ruumid vaid ajutist leevendust ruumikitsikusele, pealegi tuli maja jagada Tartu linna tervishoiuosakonna ja elukorteritega. 1922. aasta lõpul jõuti järeldusele, et parim lahendus koolile oleks oma maja ostmine. Sobiv maja oli müüa aadressil Karlova tänav 2. Linnavalitsuse laenuga omandatud maja anti kunstikoolile lepingu alusel tasuta kasutada. 1923. aasta augustis koliti uude majja ja Pallase ruumidesse Kalamehe tänaval asus Naisühingu Käsitöökool. ", + "question": "Kust tuli raha Karlova tänava maja ostmiseks?", + "answers": { + "answer_start": [ + 735, + 735 + ], + "text": [ + "Linnavalitsuse laenuga", + "Linnavalitsuse" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "db15a4d5-e1c7-470a-b6cd-01a009db8c0a" + }, + { + "context": "Kõrgema kunstikoolina säilitas Pallas algusaastatel väljakujunenud õppesüsteemi: ettevalmistava astmena alg-, üld- ja maaliklassi, spetsialiseerumise ateljeedes ja kooli lõpetamise meisterateljeega. Endiselt jätkas tegevust ka keskkooli joonistusõpetajate ettevalmistuskursus. Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulajatena ka neil, kellel puudus keskharidus, kui nad avaldasid silmapaistvat andekust; kuid kunstikooli lõpetada või joonistusõpetaja kutse omandada said ainult keskkooliharidusega isikud.", + "question": "Mis vormis said kooli töös osaleda ilma keskhariduseta isikud?", + "answers": { + "answer_start": [ + 310 + ], + "text": [ + "vabakuulajatena" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "104ad76f-a5cf-491a-9f59-1aceb0fa199a" + }, + { + "context": "Kõrgema kunstikoolina säilitas Pallas algusaastatel väljakujunenud õppesüsteemi: ettevalmistava astmena alg-, üld- ja maaliklassi, spetsialiseerumise ateljeedes ja kooli lõpetamise meisterateljeega. Endiselt jätkas tegevust ka keskkooli joonistusõpetajate ettevalmistuskursus. Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulajatena ka neil, kellel puudus keskharidus, kui nad avaldasid silmapaistvat andekust; kuid kunstikooli lõpetada või joonistusõpetaja kutse omandada said ainult keskkooliharidusega isikud.", + "question": "Milline omadus lubas Pallases ilma keskhariduseta vabakuulajana õppida?", + "answers": { + "answer_start": [ + 380, + 394, + 362 + ], + "text": [ + "silmapaistvat andekust", + "andekust", + "kui nad avaldasid silmapaistvat andekust" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "c749278f-31a4-4ffa-8847-306297ea61af" + }, + { + "context": "Kõrgema kunstikoolina säilitas Pallas algusaastatel väljakujunenud õppesüsteemi: ettevalmistava astmena alg-, üld- ja maaliklassi, spetsialiseerumise ateljeedes ja kooli lõpetamise meisterateljeega. Endiselt jätkas tegevust ka keskkooli joonistusõpetajate ettevalmistuskursus. Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulajatena ka neil, kellel puudus keskharidus, kui nad avaldasid silmapaistvat andekust; kuid kunstikooli lõpetada või joonistusõpetaja kutse omandada said ainult keskkooliharidusega isikud.", + "question": "Millisesse kooliastmesse Pallas joonistusõpetajaid ette valmistas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 227 + ], + "text": [ + "keskkooli" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "6caabc03-64d2-486f-9667-754947ec1770" + }, + { + "context": "Kõrgema kunstikoolina säilitas Pallas algusaastatel väljakujunenud õppesüsteemi: ettevalmistava astmena alg-, üld- ja maaliklassi, spetsialiseerumise ateljeedes ja kooli lõpetamise meisterateljeega. Endiselt jätkas tegevust ka keskkooli joonistusõpetajate ettevalmistuskursus. Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulajatena ka neil, kellel puudus keskharidus, kui nad avaldasid silmapaistvat andekust; kuid kunstikooli lõpetada või joonistusõpetaja kutse omandada said ainult keskkooliharidusega isikud.", + "question": "Milline pidi olema eelnev haridus, et Pallas ametlikult lõpetada?", + "answers": { + "answer_start": [ + 478, + 349 + ], + "text": [ + "keskkooliharidusega", + "keskharidus" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "3589a5d8-6a13-4407-91fb-cf48807764de" + }, + { + "context": "Kõrgema kunstikoolina säilitas Pallas algusaastatel väljakujunenud õppesüsteemi: ettevalmistava astmena alg-, üld- ja maaliklassi, spetsialiseerumise ateljeedes ja kooli lõpetamise meisterateljeega. Endiselt jätkas tegevust ka keskkooli joonistusõpetajate ettevalmistuskursus. Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulajatena ka neil, kellel puudus keskharidus, kui nad avaldasid silmapaistvat andekust; kuid kunstikooli lõpetada või joonistusõpetaja kutse omandada said ainult keskkooliharidusega isikud.", + "question": "Mis tuli õpilastel läbida enne ateljeedes õppima asumist?", + "answers": { + "answer_start": [ + 104, + 81 + ], + "text": [ + "alg-, üld- ja maaliklassi", + "ettevalmistava astmena alg-, üld- ja maaliklassi" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "4332544c-26c2-4072-828e-3afb81a43e41" + }, + { + "context": "Ametlik õppeaeg Pallases oli kuus aastat. Keskmiseks õpingute kestuseks Pallases kujunes siiski 7 ⅓ aastat. Paljude õppeaeg venis kümne aasta piiridesse. Meesõpilastel langes õpingute aega ka sundaja teenimine kaitseväes. Mitmed õpilased, näiteks Karl Pärsimägi, Rudolf Sepp, Eduard Kutsar jt, pidid ajutiselt katkestama, et õpinguteks raha teenida. Kuid oli ka neid, kes lõpetasid Pallase ettenähtud kuue aastaga, andekamad – näiteks Elmar Kits, Richard Kaljo, Erik Haamer jt – vähemagagi. Oli neidki, kellel jäi koolitee pooleli. Sageli oli põhjuseks vähene andekus või siis majanduslikud raskused. Ateljeedes ei kiirustatud lõpetamisega, samuti meisterateljees. Õpetajate nõukogu kaalus iga meisterateljee õpilast, enne kui laskis kooli lõpetada. Lõpetajat püüti välja saata suutelisena elus läbi lüüa.", + "question": "Mis pikendas meeste õppeaega Pallases?", + "answers": { + "answer_start": [ + 192, + 200, + 192, + 168, + 168 + ], + "text": [ + "sundaja teenimine kaitseväes", + "teenimine kaitseväes", + "sundaja teenimine", + "langes õpingute aega ka sundaja teenimine kaitseväes", + "langes õpingute aega ka sundaja teenimine" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "642fd9c1-1806-407c-a985-3388ae2f0686" + }, + { + "context": "Ametlik õppeaeg Pallases oli kuus aastat. Keskmiseks õpingute kestuseks Pallases kujunes siiski 7 ⅓ aastat. Paljude õppeaeg venis kümne aasta piiridesse. Meesõpilastel langes õpingute aega ka sundaja teenimine kaitseväes. Mitmed õpilased, näiteks Karl Pärsimägi, Rudolf Sepp, Eduard Kutsar jt, pidid ajutiselt katkestama, et õpinguteks raha teenida. Kuid oli ka neid, kes lõpetasid Pallase ettenähtud kuue aastaga, andekamad – näiteks Elmar Kits, Richard Kaljo, Erik Haamer jt – vähemagagi. Oli neidki, kellel jäi koolitee pooleli. Sageli oli põhjuseks vähene andekus või siis majanduslikud raskused. Ateljeedes ei kiirustatud lõpetamisega, samuti meisterateljees. Õpetajate nõukogu kaalus iga meisterateljee õpilast, enne kui laskis kooli lõpetada. Lõpetajat püüti välja saata suutelisena elus läbi lüüa.", + "question": "Miks Rudolf Sepp vahepeal Pallases õppimise katkestas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 322, + 325, + 336 + ], + "text": [ + "et õpinguteks raha teenida", + "õpinguteks raha teenida", + "raha teenida" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "0f6570cc-a823-4872-9d8a-d10abdc704c3" + }, + { + "context": "Ametlik õppeaeg Pallases oli kuus aastat. Keskmiseks õpingute kestuseks Pallases kujunes siiski 7 ⅓ aastat. Paljude õppeaeg venis kümne aasta piiridesse. Meesõpilastel langes õpingute aega ka sundaja teenimine kaitseväes. Mitmed õpilased, näiteks Karl Pärsimägi, Rudolf Sepp, Eduard Kutsar jt, pidid ajutiselt katkestama, et õpinguteks raha teenida. Kuid oli ka neid, kes lõpetasid Pallase ettenähtud kuue aastaga, andekamad – näiteks Elmar Kits, Richard Kaljo, Erik Haamer jt – vähemagagi. Oli neidki, kellel jäi koolitee pooleli. Sageli oli põhjuseks vähene andekus või siis majanduslikud raskused. Ateljeedes ei kiirustatud lõpetamisega, samuti meisterateljees. Õpetajate nõukogu kaalus iga meisterateljee õpilast, enne kui laskis kooli lõpetada. Lõpetajat püüti välja saata suutelisena elus läbi lüüa.", + "question": "Kui kaua Pallase lõpetamine keskmiselt aega võttis?", + "answers": { + "answer_start": [ + 96 + ], + "text": [ + "7 ⅓ aastat" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "4e0ac92b-28ce-40be-84b3-d0947bdfc411" + }, + { + "context": "Ametlik õppeaeg Pallases oli kuus aastat. Keskmiseks õpingute kestuseks Pallases kujunes siiski 7 ⅓ aastat. Paljude õppeaeg venis kümne aasta piiridesse. Meesõpilastel langes õpingute aega ka sundaja teenimine kaitseväes. Mitmed õpilased, näiteks Karl Pärsimägi, Rudolf Sepp, Eduard Kutsar jt, pidid ajutiselt katkestama, et õpinguteks raha teenida. Kuid oli ka neid, kes lõpetasid Pallase ettenähtud kuue aastaga, andekamad – näiteks Elmar Kits, Richard Kaljo, Erik Haamer jt – vähemagagi. Oli neidki, kellel jäi koolitee pooleli. Sageli oli põhjuseks vähene andekus või siis majanduslikud raskused. Ateljeedes ei kiirustatud lõpetamisega, samuti meisterateljees. Õpetajate nõukogu kaalus iga meisterateljee õpilast, enne kui laskis kooli lõpetada. Lõpetajat püüti välja saata suutelisena elus läbi lüüa.", + "question": "Mis organ otsustas, millal õpilasel lubati kool lõpetada?", + "answers": { + "answer_start": [ + 665 + ], + "text": [ + "Õpetajate nõukogu" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "e08ab0cc-9d74-4c5e-8d8e-eb26485d6540" + }, + { + "context": "Ametlik õppeaeg Pallases oli kuus aastat. Keskmiseks õpingute kestuseks Pallases kujunes siiski 7 ⅓ aastat. Paljude õppeaeg venis kümne aasta piiridesse. Meesõpilastel langes õpingute aega ka sundaja teenimine kaitseväes. Mitmed õpilased, näiteks Karl Pärsimägi, Rudolf Sepp, Eduard Kutsar jt, pidid ajutiselt katkestama, et õpinguteks raha teenida. Kuid oli ka neid, kes lõpetasid Pallase ettenähtud kuue aastaga, andekamad – näiteks Elmar Kits, Richard Kaljo, Erik Haamer jt – vähemagagi. Oli neidki, kellel jäi koolitee pooleli. Sageli oli põhjuseks vähene andekus või siis majanduslikud raskused. Ateljeedes ei kiirustatud lõpetamisega, samuti meisterateljees. Õpetajate nõukogu kaalus iga meisterateljee õpilast, enne kui laskis kooli lõpetada. Lõpetajat püüti välja saata suutelisena elus läbi lüüa.", + "question": "Mis olid peamised põhjused, miks õpilasel ei õnnestunud Pallast lõpetada?", + "answers": { + "answer_start": [ + 553 + ], + "text": [ + "vähene andekus või siis majanduslikud raskused" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "f68cc114-8713-414c-bba3-07068be01386" + }, + { + "context": "Õpetajaskond oli Pallases võrdlemisi püsiv. Kooli juhatajaks ja õppejõududeks võisid põhikirja järgi olla isikud, kelle tehnilised võimed ja teoreetilised teadmised olid avalikult kindlaks tehtud ja kes pedagooglise töö kõrval tegutsesid kestvalt oma erialal. Õppejõud pidi olema eelkõige hea kunstnik, alles seejärel hea pedagoog. Kõik õppejõud kuulusid kooli õpetajate nõukogusse (pärast 1934. aasta põhimääruse kinnitamist kunstinõukokku), kes vastutas õppetöö sisulise külje ja kõigi õpilastega seotud küsimuste, nagu õppemaksust vabastamise, stipendiumite ja abirahade määramise, korrarikkumise, üleviimise klassist klassi või ateljeesse, samuti meisterateljeesse määramise ja lõpetamise eest. 1920. aastatel oli õppejõude kuni kaheksa, 1930. aastatel, kui õpilaste arv kahanes, kuus. 1930. aastate teisel poolel asusid õpetajatena tööle juba oma kooli vilistlased: Aleksander Vardi, Hando Mugasto, Kaarel Liimand, Arkadio Laigo ja Roman Vaher. Õppejõud olid kohustatud esinema Tartus näitustel vähemalt kord kahe aasta jooksul. ", + "question": "Kus otsustati stipendiumite määramine Pallases?", + "answers": { + "answer_start": [ + 361, + 361 + ], + "text": [ + "õpetajate nõukogusse", + "õpetajate nõukogusse (pärast 1934. aasta põhimääruse kinnitamist kunstinõukokku)" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "693505b8-e51e-4207-9f85-5abaa77fd923" + }, + { + "context": "Õpetajaskond oli Pallases võrdlemisi püsiv. Kooli juhatajaks ja õppejõududeks võisid põhikirja järgi olla isikud, kelle tehnilised võimed ja teoreetilised teadmised olid avalikult kindlaks tehtud ja kes pedagooglise töö kõrval tegutsesid kestvalt oma erialal. Õppejõud pidi olema eelkõige hea kunstnik, alles seejärel hea pedagoog. Kõik õppejõud kuulusid kooli õpetajate nõukogusse (pärast 1934. aasta põhimääruse kinnitamist kunstinõukokku), kes vastutas õppetöö sisulise külje ja kõigi õpilastega seotud küsimuste, nagu õppemaksust vabastamise, stipendiumite ja abirahade määramise, korrarikkumise, üleviimise klassist klassi või ateljeesse, samuti meisterateljeesse määramise ja lõpetamise eest. 1920. aastatel oli õppejõude kuni kaheksa, 1930. aastatel, kui õpilaste arv kahanes, kuus. 1930. aastate teisel poolel asusid õpetajatena tööle juba oma kooli vilistlased: Aleksander Vardi, Hando Mugasto, Kaarel Liimand, Arkadio Laigo ja Roman Vaher. Õppejõud olid kohustatud esinema Tartus näitustel vähemalt kord kahe aasta jooksul. ", + "question": "Mis nime hakkas õpetajate nõukogu kandma 1934. aastal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 426 + ], + "text": [ + "kunstinõukokku" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "cfc28043-5683-40a4-8307-8a4cdc9560d2" + }, + { + "context": "Õpetajaskond oli Pallases võrdlemisi püsiv. Kooli juhatajaks ja õppejõududeks võisid põhikirja järgi olla isikud, kelle tehnilised võimed ja teoreetilised teadmised olid avalikult kindlaks tehtud ja kes pedagooglise töö kõrval tegutsesid kestvalt oma erialal. Õppejõud pidi olema eelkõige hea kunstnik, alles seejärel hea pedagoog. Kõik õppejõud kuulusid kooli õpetajate nõukogusse (pärast 1934. aasta põhimääruse kinnitamist kunstinõukokku), kes vastutas õppetöö sisulise külje ja kõigi õpilastega seotud küsimuste, nagu õppemaksust vabastamise, stipendiumite ja abirahade määramise, korrarikkumise, üleviimise klassist klassi või ateljeesse, samuti meisterateljeesse määramise ja lõpetamise eest. 1920. aastatel oli õppejõude kuni kaheksa, 1930. aastatel, kui õpilaste arv kahanes, kuus. 1930. aastate teisel poolel asusid õpetajatena tööle juba oma kooli vilistlased: Aleksander Vardi, Hando Mugasto, Kaarel Liimand, Arkadio Laigo ja Roman Vaher. Õppejõud olid kohustatud esinema Tartus näitustel vähemalt kord kahe aasta jooksul. ", + "question": "Kuidas muutus Pallase õpilaste arv 1930ndatel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 775, + 762 + ], + "text": [ + "kahanes", + "õpilaste arv kahanes" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "274798ba-28a4-4ffb-8fe4-5a88a46265de" + }, + { + "context": "Õpetajaskond oli Pallases võrdlemisi püsiv. Kooli juhatajaks ja õppejõududeks võisid põhikirja järgi olla isikud, kelle tehnilised võimed ja teoreetilised teadmised olid avalikult kindlaks tehtud ja kes pedagooglise töö kõrval tegutsesid kestvalt oma erialal. Õppejõud pidi olema eelkõige hea kunstnik, alles seejärel hea pedagoog. Kõik õppejõud kuulusid kooli õpetajate nõukogusse (pärast 1934. aasta põhimääruse kinnitamist kunstinõukokku), kes vastutas õppetöö sisulise külje ja kõigi õpilastega seotud küsimuste, nagu õppemaksust vabastamise, stipendiumite ja abirahade määramise, korrarikkumise, üleviimise klassist klassi või ateljeesse, samuti meisterateljeesse määramise ja lõpetamise eest. 1920. aastatel oli õppejõude kuni kaheksa, 1930. aastatel, kui õpilaste arv kahanes, kuus. 1930. aastate teisel poolel asusid õpetajatena tööle juba oma kooli vilistlased: Aleksander Vardi, Hando Mugasto, Kaarel Liimand, Arkadio Laigo ja Roman Vaher. Õppejõud olid kohustatud esinema Tartus näitustel vähemalt kord kahe aasta jooksul. ", + "question": "Mis linnas pidi iga Pallase õppejõud näitustel oma töid eksponeerima?", + "answers": { + "answer_start": [ + 983 + ], + "text": [ + "Tartus" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "4681be6d-9114-4e0f-8d79-d9fea743716b" + }, + { + "context": "Õpetajaskond oli Pallases võrdlemisi püsiv. Kooli juhatajaks ja õppejõududeks võisid põhikirja järgi olla isikud, kelle tehnilised võimed ja teoreetilised teadmised olid avalikult kindlaks tehtud ja kes pedagooglise töö kõrval tegutsesid kestvalt oma erialal. Õppejõud pidi olema eelkõige hea kunstnik, alles seejärel hea pedagoog. Kõik õppejõud kuulusid kooli õpetajate nõukogusse (pärast 1934. aasta põhimääruse kinnitamist kunstinõukokku), kes vastutas õppetöö sisulise külje ja kõigi õpilastega seotud küsimuste, nagu õppemaksust vabastamise, stipendiumite ja abirahade määramise, korrarikkumise, üleviimise klassist klassi või ateljeesse, samuti meisterateljeesse määramise ja lõpetamise eest. 1920. aastatel oli õppejõude kuni kaheksa, 1930. aastatel, kui õpilaste arv kahanes, kuus. 1930. aastate teisel poolel asusid õpetajatena tööle juba oma kooli vilistlased: Aleksander Vardi, Hando Mugasto, Kaarel Liimand, Arkadio Laigo ja Roman Vaher. Õppejõud olid kohustatud esinema Tartus näitustel vähemalt kord kahe aasta jooksul. ", + "question": "Millised Pallase lõpetanud kunstnikud asusid samas koolis õppejõududena tööle?", + "answers": { + "answer_start": [ + 871 + ], + "text": [ + "Aleksander Vardi, Hando Mugasto, Kaarel Liimand, Arkadio Laigo ja Roman Vaher" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "780dfceb-0970-4285-a63d-6648b894a33c" + }, + { + "context": "Nii nagu algusaastatel, jätkusid ka 1920. aastate teisel poolel õppejõudude välisreisid, milleks olid kooli eelarves ette nähtud vastavad summad. Konrad Mägi kasutas 1924. aastal talle määratud stipendiumi tervise parandamiseks välismaal. Voldemar Mellik käis 1925. aastal Saksamaal ja Prantsusmaal, Anton Starkopf 1926. aasta suvel Prantsusmaal, Ado Vabbe ja Rudolf Paris 1928. aasta suvel koos Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias, Jaan Vahtra 1929. aasta suvel Prantsusmaal ja Saksamaal. 1930. aastatel kooli eelarve õppejõudude välisreise enam ei võimaldanud, kuid mõnel puhul saadi reisitoetust siiski Kultuurkapitalist. 1934. aasta sügisel toimus kunstiühingu Pallas korraldamisel tutvumisreis Nõukogude Liitu. Koolist osalesid sellel kunstiajaloo lektor Voldemar Vaga, õpilased Rudolf Sepp ja Ernst Hallop ning tulevased õpetajad Kaarel Liimand, Hando Mugasto ja Juhan Nõmmik. Omal käel käisid mitmed õppejõud Pariisis: Kaarel Liimand 1937. aasta suvel, Aleksander Vardi sama aasta sügistalvel, Arkadio Laigo 1939. aasta suvel. Kõik nad tõid reisilt kaasa rohkesti muljeid ja  kunstiteostes jäädvustatud linnavaateid Pariisi tänavailt ja Seine'i kaldapealseilt.", + "question": "Mida tegi Konrad Mägi 1924. aastal välismaal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 206 + ], + "text": [ + "tervise parandamiseks" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "1442d490-eb4e-4c75-b61b-c74355b6d914" + }, + { + "context": "Nii nagu algusaastatel, jätkusid ka 1920. aastate teisel poolel õppejõudude välisreisid, milleks olid kooli eelarves ette nähtud vastavad summad. Konrad Mägi kasutas 1924. aastal talle määratud stipendiumi tervise parandamiseks välismaal. Voldemar Mellik käis 1925. aastal Saksamaal ja Prantsusmaal, Anton Starkopf 1926. aasta suvel Prantsusmaal, Ado Vabbe ja Rudolf Paris 1928. aasta suvel koos Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias, Jaan Vahtra 1929. aasta suvel Prantsusmaal ja Saksamaal. 1930. aastatel kooli eelarve õppejõudude välisreise enam ei võimaldanud, kuid mõnel puhul saadi reisitoetust siiski Kultuurkapitalist. 1934. aasta sügisel toimus kunstiühingu Pallas korraldamisel tutvumisreis Nõukogude Liitu. Koolist osalesid sellel kunstiajaloo lektor Voldemar Vaga, õpilased Rudolf Sepp ja Ernst Hallop ning tulevased õpetajad Kaarel Liimand, Hando Mugasto ja Juhan Nõmmik. Omal käel käisid mitmed õppejõud Pariisis: Kaarel Liimand 1937. aasta suvel, Aleksander Vardi sama aasta sügistalvel, Arkadio Laigo 1939. aasta suvel. Kõik nad tõid reisilt kaasa rohkesti muljeid ja  kunstiteostes jäädvustatud linnavaateid Pariisi tänavailt ja Seine'i kaldapealseilt.", + "question": "Mis aastal käis Arkadio Laigo Pariisis?", + "answers": { + "answer_start": [ + 1017, + 1017 + ], + "text": [ + "1939", + "1939. aasta" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "63709782-683a-4b6e-b516-356e40848b9f" + }, + { + "context": "Nii nagu algusaastatel, jätkusid ka 1920. aastate teisel poolel õppejõudude välisreisid, milleks olid kooli eelarves ette nähtud vastavad summad. Konrad Mägi kasutas 1924. aastal talle määratud stipendiumi tervise parandamiseks välismaal. Voldemar Mellik käis 1925. aastal Saksamaal ja Prantsusmaal, Anton Starkopf 1926. aasta suvel Prantsusmaal, Ado Vabbe ja Rudolf Paris 1928. aasta suvel koos Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias, Jaan Vahtra 1929. aasta suvel Prantsusmaal ja Saksamaal. 1930. aastatel kooli eelarve õppejõudude välisreise enam ei võimaldanud, kuid mõnel puhul saadi reisitoetust siiski Kultuurkapitalist. 1934. aasta sügisel toimus kunstiühingu Pallas korraldamisel tutvumisreis Nõukogude Liitu. Koolist osalesid sellel kunstiajaloo lektor Voldemar Vaga, õpilased Rudolf Sepp ja Ernst Hallop ning tulevased õpetajad Kaarel Liimand, Hando Mugasto ja Juhan Nõmmik. Omal käel käisid mitmed õppejõud Pariisis: Kaarel Liimand 1937. aasta suvel, Aleksander Vardi sama aasta sügistalvel, Arkadio Laigo 1939. aasta suvel. Kõik nad tõid reisilt kaasa rohkesti muljeid ja  kunstiteostes jäädvustatud linnavaateid Pariisi tänavailt ja Seine'i kaldapealseilt.", + "question": "Mis riike külastas Pallase stipendiumi eest Jaan Vahtra?", + "answers": { + "answer_start": [ + 465 + ], + "text": [ + "Prantsusmaal ja Saksamaal" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "567ded83-6766-466b-bfe8-9ae4b34df5d3" + }, + { + "context": "Nii nagu algusaastatel, jätkusid ka 1920. aastate teisel poolel õppejõudude välisreisid, milleks olid kooli eelarves ette nähtud vastavad summad. Konrad Mägi kasutas 1924. aastal talle määratud stipendiumi tervise parandamiseks välismaal. Voldemar Mellik käis 1925. aastal Saksamaal ja Prantsusmaal, Anton Starkopf 1926. aasta suvel Prantsusmaal, Ado Vabbe ja Rudolf Paris 1928. aasta suvel koos Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias, Jaan Vahtra 1929. aasta suvel Prantsusmaal ja Saksamaal. 1930. aastatel kooli eelarve õppejõudude välisreise enam ei võimaldanud, kuid mõnel puhul saadi reisitoetust siiski Kultuurkapitalist. 1934. aasta sügisel toimus kunstiühingu Pallas korraldamisel tutvumisreis Nõukogude Liitu. Koolist osalesid sellel kunstiajaloo lektor Voldemar Vaga, õpilased Rudolf Sepp ja Ernst Hallop ning tulevased õpetajad Kaarel Liimand, Hando Mugasto ja Juhan Nõmmik. Omal käel käisid mitmed õppejõud Pariisis: Kaarel Liimand 1937. aasta suvel, Aleksander Vardi sama aasta sügistalvel, Arkadio Laigo 1939. aasta suvel. Kõik nad tõid reisilt kaasa rohkesti muljeid ja  kunstiteostes jäädvustatud linnavaateid Pariisi tänavailt ja Seine'i kaldapealseilt.", + "question": "Kust said Pallase õppejõud vahel välisreisideks raha 1930ndatel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 608 + ], + "text": [ + "Kultuurkapitalist" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "e23923ac-c51c-4891-96a8-e44ae7ac97e0" + }, + { + "context": "Nii nagu algusaastatel, jätkusid ka 1920. aastate teisel poolel õppejõudude välisreisid, milleks olid kooli eelarves ette nähtud vastavad summad. Konrad Mägi kasutas 1924. aastal talle määratud stipendiumi tervise parandamiseks välismaal. Voldemar Mellik käis 1925. aastal Saksamaal ja Prantsusmaal, Anton Starkopf 1926. aasta suvel Prantsusmaal, Ado Vabbe ja Rudolf Paris 1928. aasta suvel koos Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias, Jaan Vahtra 1929. aasta suvel Prantsusmaal ja Saksamaal. 1930. aastatel kooli eelarve õppejõudude välisreise enam ei võimaldanud, kuid mõnel puhul saadi reisitoetust siiski Kultuurkapitalist. 1934. aasta sügisel toimus kunstiühingu Pallas korraldamisel tutvumisreis Nõukogude Liitu. Koolist osalesid sellel kunstiajaloo lektor Voldemar Vaga, õpilased Rudolf Sepp ja Ernst Hallop ning tulevased õpetajad Kaarel Liimand, Hando Mugasto ja Juhan Nõmmik. Omal käel käisid mitmed õppejõud Pariisis: Kaarel Liimand 1937. aasta suvel, Aleksander Vardi sama aasta sügistalvel, Arkadio Laigo 1939. aasta suvel. Kõik nad tõid reisilt kaasa rohkesti muljeid ja  kunstiteostes jäädvustatud linnavaateid Pariisi tänavailt ja Seine'i kaldapealseilt.", + "question": "Kuhu reisis 1934. aastal Kaarel Liimand?", + "answers": { + "answer_start": [ + 701 + ], + "text": [ + "Nõukogude Liitu" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "f0869bdd-5c20-4621-8674-88cd51ba1782" + }, + { + "context": "1924. aasta põhikiri oli koolitöö aluseks ligi kümme aastat. 31. märtsil 1933 kinnitas Vabariigi Valitsus kooli uue põhikirja. Õpetajate ametisse valimine läks õpetajate nõukogult kooli kuratooriumi kätte. Õpetajate protest ja võitlus kooli sisemise vabaduse eest jäeti tähele panemata. Sama aasta septembris täiendati Vabariigi Valitsuse nõudmisel põhikirja õpetajate haridust puudutava sättega. Selle kohaselt võisid kõrgema kunstikooli Pallas õppejõududeks olla vaid isikud, kes on lõpetanud mõne kõrgema kunstikooli. Ilma diplomita või lõputunnistuseta võis õppejõududeks valida vaid selliseid isikuid, kellel oli väljapaistvaid teeneid kujutava kunsti alal. Pallase uue põhikirja kinnitas Peaminister Riigivanema ülesannetes Konstantin Päts 19. septembril 1934. ", + "question": "Millal lõpetas kehtivuse Pallase 1924. aasta põhikiri?", + "answers": { + "answer_start": [ + 61, + 73 + ], + "text": [ + "31. märtsil 1933", + "1933" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "7ad60538-f68c-4105-9b86-ff2dd05418fd" + }, + { + "context": "1924. aasta põhikiri oli koolitöö aluseks ligi kümme aastat. 31. märtsil 1933 kinnitas Vabariigi Valitsus kooli uue põhikirja. Õpetajate ametisse valimine läks õpetajate nõukogult kooli kuratooriumi kätte. Õpetajate protest ja võitlus kooli sisemise vabaduse eest jäeti tähele panemata. Sama aasta septembris täiendati Vabariigi Valitsuse nõudmisel põhikirja õpetajate haridust puudutava sättega. Selle kohaselt võisid kõrgema kunstikooli Pallas õppejõududeks olla vaid isikud, kes on lõpetanud mõne kõrgema kunstikooli. Ilma diplomita või lõputunnistuseta võis õppejõududeks valida vaid selliseid isikuid, kellel oli väljapaistvaid teeneid kujutava kunsti alal. Pallase uue põhikirja kinnitas Peaminister Riigivanema ülesannetes Konstantin Päts 19. septembril 1934. ", + "question": "Mis pidi olema inimesel, kes võis uue põhikirja järgi olla ilma kõrgema kunstikooli diplomita Pallase õppejõud?", + "answers": { + "answer_start": [ + 618 + ], + "text": [ + "väljapaistvaid teeneid kujutava kunsti alal" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "3011d1fa-d525-4e64-82de-a00914645475" + }, + { + "context": "1924. aasta põhikiri oli koolitöö aluseks ligi kümme aastat. 31. märtsil 1933 kinnitas Vabariigi Valitsus kooli uue põhikirja. Õpetajate ametisse valimine läks õpetajate nõukogult kooli kuratooriumi kätte. Õpetajate protest ja võitlus kooli sisemise vabaduse eest jäeti tähele panemata. Sama aasta septembris täiendati Vabariigi Valitsuse nõudmisel põhikirja õpetajate haridust puudutava sättega. Selle kohaselt võisid kõrgema kunstikooli Pallas õppejõududeks olla vaid isikud, kes on lõpetanud mõne kõrgema kunstikooli. Ilma diplomita või lõputunnistuseta võis õppejõududeks valida vaid selliseid isikuid, kellel oli väljapaistvaid teeneid kujutava kunsti alal. Pallase uue põhikirja kinnitas Peaminister Riigivanema ülesannetes Konstantin Päts 19. septembril 1934. ", + "question": "Mille eest võitlesid õpetajad uue põhikirja kinnitamisel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 235 + ], + "text": [ + "kooli sisemise vabaduse eest" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "7a426a96-0ffc-447b-bfe5-afa2426f761d" + }, + { + "context": "1924. aasta põhikiri oli koolitöö aluseks ligi kümme aastat. 31. märtsil 1933 kinnitas Vabariigi Valitsus kooli uue põhikirja. Õpetajate ametisse valimine läks õpetajate nõukogult kooli kuratooriumi kätte. Õpetajate protest ja võitlus kooli sisemise vabaduse eest jäeti tähele panemata. Sama aasta septembris täiendati Vabariigi Valitsuse nõudmisel põhikirja õpetajate haridust puudutava sättega. Selle kohaselt võisid kõrgema kunstikooli Pallas õppejõududeks olla vaid isikud, kes on lõpetanud mõne kõrgema kunstikooli. Ilma diplomita või lõputunnistuseta võis õppejõududeks valida vaid selliseid isikuid, kellel oli väljapaistvaid teeneid kujutava kunsti alal. Pallase uue põhikirja kinnitas Peaminister Riigivanema ülesannetes Konstantin Päts 19. septembril 1934. ", + "question": "Kes hakkas uue põhikirja järgi õpetajaid ametisse valima?", + "answers": { + "answer_start": [ + 180, + 186 + ], + "text": [ + "kooli kuratooriumi", + "kuratooriumi" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "8bba0992-ee0f-49ba-bbc1-0cdd50c963c8" + }, + { + "context": "1924. aasta põhikiri oli koolitöö aluseks ligi kümme aastat. 31. märtsil 1933 kinnitas Vabariigi Valitsus kooli uue põhikirja. Õpetajate ametisse valimine läks õpetajate nõukogult kooli kuratooriumi kätte. Õpetajate protest ja võitlus kooli sisemise vabaduse eest jäeti tähele panemata. Sama aasta septembris täiendati Vabariigi Valitsuse nõudmisel põhikirja õpetajate haridust puudutava sättega. Selle kohaselt võisid kõrgema kunstikooli Pallas õppejõududeks olla vaid isikud, kes on lõpetanud mõne kõrgema kunstikooli. Ilma diplomita või lõputunnistuseta võis õppejõududeks valida vaid selliseid isikuid, kellel oli väljapaistvaid teeneid kujutava kunsti alal. Pallase uue põhikirja kinnitas Peaminister Riigivanema ülesannetes Konstantin Päts 19. septembril 1934. ", + "question": "Kes kinnitas Pallase uuendatud põhikirja 1934. aasta sügisel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 694, + 730, + 694, + 694 + ], + "text": [ + "Peaminister Riigivanema ülesannetes Konstantin Päts", + "Konstantin Päts", + "Peaminister", + "Peaminister Riigivanema ülesannetes" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "a11916b6-efbb-4266-ae7b-b73643b9b0ac" + }, + { + "context": "1935. aastal kaaluti kooli kindlamat rahastamist silmas pidades Pallase muutmist riiklikuks kooliks või sihtasutuseks. Sama aasta sügisest hakkas riikliku kõrgema õppeasutusena töötama Tallinna Konservatoorium. Kahe kõrgema õppeasutuse riigistamine käis Eesti Vabariigil aga üle jõu ja Pallas jäi paratamatult kõrvale. 1936. aasta sügisel asus kuratoorium kooli põhikirja sihtasutuse nõuetele vastavaks ümber töötama. Sihtasutuse seaduse järgi oleks sihtasutusele määratud kindel riiklik toetus. 7. jaanuaril 1937 arutati asja kunstiühingu Pallas peakoosolekul ja otsustati kunstikool Pallase sihtasutuseks muutmise ettepanek Siseministeeriumile kinnitamiseks saata. Kooli juhatus asus vajalikke ettevalmistusi tegema. Riigi ja linna huvi puudumisel ilmselt asi aga soikus ja Pallas jätkas endiselt tegevust kunstikoolina.", + "question": "Mis aastal riigistati Tallinna Konservatoorium?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0, + 0 + ], + "text": [ + "1935. aastal", + "1935." + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "2efca32e-54c1-4e72-aabe-d3a89cd91151" + }, + { + "context": "1935. aastal kaaluti kooli kindlamat rahastamist silmas pidades Pallase muutmist riiklikuks kooliks või sihtasutuseks. Sama aasta sügisest hakkas riikliku kõrgema õppeasutusena töötama Tallinna Konservatoorium. Kahe kõrgema õppeasutuse riigistamine käis Eesti Vabariigil aga üle jõu ja Pallas jäi paratamatult kõrvale. 1936. aasta sügisel asus kuratoorium kooli põhikirja sihtasutuse nõuetele vastavaks ümber töötama. Sihtasutuse seaduse järgi oleks sihtasutusele määratud kindel riiklik toetus. 7. jaanuaril 1937 arutati asja kunstiühingu Pallas peakoosolekul ja otsustati kunstikool Pallase sihtasutuseks muutmise ettepanek Siseministeeriumile kinnitamiseks saata. Kooli juhatus asus vajalikke ettevalmistusi tegema. Riigi ja linna huvi puudumisel ilmselt asi aga soikus ja Pallas jätkas endiselt tegevust kunstikoolina.", + "question": "Kes oleks pidanud kinnitama Pallase sihtasutuseks muutmise?", + "answers": { + "answer_start": [ + 626 + ], + "text": [ + "Siseministeeriumile" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "f37354dd-1d9c-42f9-b95f-a26d0ffee024" + }, + { + "context": "1935. aastal kaaluti kooli kindlamat rahastamist silmas pidades Pallase muutmist riiklikuks kooliks või sihtasutuseks. Sama aasta sügisest hakkas riikliku kõrgema õppeasutusena töötama Tallinna Konservatoorium. Kahe kõrgema õppeasutuse riigistamine käis Eesti Vabariigil aga üle jõu ja Pallas jäi paratamatult kõrvale. 1936. aasta sügisel asus kuratoorium kooli põhikirja sihtasutuse nõuetele vastavaks ümber töötama. Sihtasutuse seaduse järgi oleks sihtasutusele määratud kindel riiklik toetus. 7. jaanuaril 1937 arutati asja kunstiühingu Pallas peakoosolekul ja otsustati kunstikool Pallase sihtasutuseks muutmise ettepanek Siseministeeriumile kinnitamiseks saata. Kooli juhatus asus vajalikke ettevalmistusi tegema. Riigi ja linna huvi puudumisel ilmselt asi aga soikus ja Pallas jätkas endiselt tegevust kunstikoolina.", + "question": "Mille oleks Pallas sihtasutusena vastavalt seadusele endale kindlustanud?", + "answers": { + "answer_start": [ + 473, + 480 + ], + "text": [ + "kindel riiklik toetus", + "riiklik toetus" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "b3049dfd-c1af-47d5-a679-9497651e303a" + }, + { + "context": "1935. aastal kaaluti kooli kindlamat rahastamist silmas pidades Pallase muutmist riiklikuks kooliks või sihtasutuseks. Sama aasta sügisest hakkas riikliku kõrgema õppeasutusena töötama Tallinna Konservatoorium. Kahe kõrgema õppeasutuse riigistamine käis Eesti Vabariigil aga üle jõu ja Pallas jäi paratamatult kõrvale. 1936. aasta sügisel asus kuratoorium kooli põhikirja sihtasutuse nõuetele vastavaks ümber töötama. Sihtasutuse seaduse järgi oleks sihtasutusele määratud kindel riiklik toetus. 7. jaanuaril 1937 arutati asja kunstiühingu Pallas peakoosolekul ja otsustati kunstikool Pallase sihtasutuseks muutmise ettepanek Siseministeeriumile kinnitamiseks saata. Kooli juhatus asus vajalikke ettevalmistusi tegema. Riigi ja linna huvi puudumisel ilmselt asi aga soikus ja Pallas jätkas endiselt tegevust kunstikoolina.", + "question": "Kes hakkas Pallase põhikirja sihtasutusele sobivaks ümber kirjutama?", + "answers": { + "answer_start": [ + 344 + ], + "text": [ + "kuratoorium" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "e70b7817-7523-43e0-bd03-0abd5a1f4917" + }, + { + "context": "1935. aastal kaaluti kooli kindlamat rahastamist silmas pidades Pallase muutmist riiklikuks kooliks või sihtasutuseks. Sama aasta sügisest hakkas riikliku kõrgema õppeasutusena töötama Tallinna Konservatoorium. Kahe kõrgema õppeasutuse riigistamine käis Eesti Vabariigil aga üle jõu ja Pallas jäi paratamatult kõrvale. 1936. aasta sügisel asus kuratoorium kooli põhikirja sihtasutuse nõuetele vastavaks ümber töötama. Sihtasutuse seaduse järgi oleks sihtasutusele määratud kindel riiklik toetus. 7. jaanuaril 1937 arutati asja kunstiühingu Pallas peakoosolekul ja otsustati kunstikool Pallase sihtasutuseks muutmise ettepanek Siseministeeriumile kinnitamiseks saata. Kooli juhatus asus vajalikke ettevalmistusi tegema. Riigi ja linna huvi puudumisel ilmselt asi aga soikus ja Pallas jätkas endiselt tegevust kunstikoolina.", + "question": "Mis oli tõenäoline põhjus, et Pallas jäi sihtasutuseks muutmata?", + "answers": { + "answer_start": [ + 719 + ], + "text": [ + "Riigi ja linna huvi puudumisel" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "942082ad-2994-4768-b698-4c1cbb4fdf14" + }, + { + "context": "1938. aasta alguses välja antud \"Eraõppeasutuste toetamise seadus\" nägi ette eraõppeasutuste ülalpidajatele riigi eelarvest toetuse andmise õppejõudude palkadeks, ehituste püstitamiseks ning õppevahendite ja sisseseade muretsemiseks tingimusel, et toetuse saajad on sihtasutused ja nende juhtimisest võtab osa Haridusministeeriumi esindaja. Mittesihtasutustest eraõppeasutuste ülalpidajatele nägi seadus ette senise toetuse andmise lõpetamise, juhul, kui nad haridusministri poolt antud tähtajaks ei ole sihtasutusteks ümber kujundatud. ", + "question": "Kes pidi osalema erakooli juhtimises, et erakool võiks saada riiklikku toetust?", + "answers": { + "answer_start": [ + 310 + ], + "text": [ + "Haridusministeeriumi esindaja" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "775d5b47-d8b9-4bd5-afdd-5a07e84fe844" + }, + { + "context": "1938. aasta alguses välja antud \"Eraõppeasutuste toetamise seadus\" nägi ette eraõppeasutuste ülalpidajatele riigi eelarvest toetuse andmise õppejõudude palkadeks, ehituste püstitamiseks ning õppevahendite ja sisseseade muretsemiseks tingimusel, et toetuse saajad on sihtasutused ja nende juhtimisest võtab osa Haridusministeeriumi esindaja. Mittesihtasutustest eraõppeasutuste ülalpidajatele nägi seadus ette senise toetuse andmise lõpetamise, juhul, kui nad haridusministri poolt antud tähtajaks ei ole sihtasutusteks ümber kujundatud. ", + "question": "Mis aastal muutus erakoolide rahastamise kord?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0, + 0 + ], + "text": [ + "1938.", + "1938. aasta" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "7818bf5f-c551-4257-82c2-33534115e6db" + }, + { + "context": "1938. aasta alguses välja antud \"Eraõppeasutuste toetamise seadus\" nägi ette eraõppeasutuste ülalpidajatele riigi eelarvest toetuse andmise õppejõudude palkadeks, ehituste püstitamiseks ning õppevahendite ja sisseseade muretsemiseks tingimusel, et toetuse saajad on sihtasutused ja nende juhtimisest võtab osa Haridusministeeriumi esindaja. Mittesihtasutustest eraõppeasutuste ülalpidajatele nägi seadus ette senise toetuse andmise lõpetamise, juhul, kui nad haridusministri poolt antud tähtajaks ei ole sihtasutusteks ümber kujundatud. ", + "question": "Missuguseid erakoolide kulutusi võis uue seaduse järgi riiklikult toetada?", + "answers": { + "answer_start": [ + 140 + ], + "text": [ + "õppejõudude palkadeks, ehituste püstitamiseks ning õppevahendite ja sisseseade muretsemiseks" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "64ba5cd5-bc1c-43b1-a365-c46202347ef3" + }, + { + "context": "1938. aasta alguses välja antud \"Eraõppeasutuste toetamise seadus\" nägi ette eraõppeasutuste ülalpidajatele riigi eelarvest toetuse andmise õppejõudude palkadeks, ehituste püstitamiseks ning õppevahendite ja sisseseade muretsemiseks tingimusel, et toetuse saajad on sihtasutused ja nende juhtimisest võtab osa Haridusministeeriumi esindaja. Mittesihtasutustest eraõppeasutuste ülalpidajatele nägi seadus ette senise toetuse andmise lõpetamise, juhul, kui nad haridusministri poolt antud tähtajaks ei ole sihtasutusteks ümber kujundatud. ", + "question": "Missugused eraõppeasutused uue seaduse järgi enam riiklikku toetust saada ei tohtinud?", + "answers": { + "answer_start": [ + 341 + ], + "text": [ + "Mittesihtasutustest" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "0bb78134-72bb-40d2-8012-2e916f43acfa" + }, + { + "context": "1938. aasta alguses välja antud \"Eraõppeasutuste toetamise seadus\" nägi ette eraõppeasutuste ülalpidajatele riigi eelarvest toetuse andmise õppejõudude palkadeks, ehituste püstitamiseks ning õppevahendite ja sisseseade muretsemiseks tingimusel, et toetuse saajad on sihtasutused ja nende juhtimisest võtab osa Haridusministeeriumi esindaja. Mittesihtasutustest eraõppeasutuste ülalpidajatele nägi seadus ette senise toetuse andmise lõpetamise, juhul, kui nad haridusministri poolt antud tähtajaks ei ole sihtasutusteks ümber kujundatud. ", + "question": "Kes andis tähtajad eraõppeasutuste sihtasutusteks muutmiseks?", + "answers": { + "answer_start": [ + 459 + ], + "text": [ + "haridusministri" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "842fe3ce-4088-4c4a-9477-1c8cdf63bef8" + }, + { + "context": "1938. aasta veebruaris sai teatavaks, et Haridusministeeriumis oli välja töötatud riikliku kõrgema kunstikooli, nn kunstiakadeemia, asutamise eelnõu. Loodavale õppeasutusele oli ette nähtud ka hoone ehitamine Tallinnas Merepuiesteel. \"Pallas\", keda ähvardas uutes tingimustes  eraõppeasutusena riiklikust toetusest ilma jäämine, ei oleks üksnes õppemaksust saadava tulu ja juhuslike toetuste arvel majandades suutnud uue kooliga võistelda. Kuratoorium arutas olukorda ja pöördus Tartu linna koolivalitsuse poole ettepanekuga muuta Pallas linna kooliks.", + "question": "Mis tänavale pidi kerkima uue kunstiakadeemia õppehoone?", + "answers": { + "answer_start": [ + 219 + ], + "text": [ + "Merepuiesteel" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "8c66cea6-377a-45ac-af1e-a7d5dbc2b5b8" + }, + { + "context": "1938. aasta veebruaris sai teatavaks, et Haridusministeeriumis oli välja töötatud riikliku kõrgema kunstikooli, nn kunstiakadeemia, asutamise eelnõu. Loodavale õppeasutusele oli ette nähtud ka hoone ehitamine Tallinnas Merepuiesteel. \"Pallas\", keda ähvardas uutes tingimustes  eraõppeasutusena riiklikust toetusest ilma jäämine, ei oleks üksnes õppemaksust saadava tulu ja juhuslike toetuste arvel majandades suutnud uue kooliga võistelda. Kuratoorium arutas olukorda ja pöördus Tartu linna koolivalitsuse poole ettepanekuga muuta Pallas linna kooliks.", + "question": "Mis linnal palus kuratoorium Pallas üle võtta?", + "answers": { + "answer_start": [ + 479, + 479 + ], + "text": [ + "Tartu", + "Tartu linna" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "c918d07e-4bbe-464c-827c-d2abd112b452" + }, + { + "context": "1938. aasta veebruaris sai teatavaks, et Haridusministeeriumis oli välja töötatud riikliku kõrgema kunstikooli, nn kunstiakadeemia, asutamise eelnõu. Loodavale õppeasutusele oli ette nähtud ka hoone ehitamine Tallinnas Merepuiesteel. \"Pallas\", keda ähvardas uutes tingimustes  eraõppeasutusena riiklikust toetusest ilma jäämine, ei oleks üksnes õppemaksust saadava tulu ja juhuslike toetuste arvel majandades suutnud uue kooliga võistelda. Kuratoorium arutas olukorda ja pöördus Tartu linna koolivalitsuse poole ettepanekuga muuta Pallas linna kooliks.", + "question": "Mis oleks jäänud Pallase ainsateks tuluallikateks uutes oludes?", + "answers": { + "answer_start": [ + 345 + ], + "text": [ + "õppemaksust saadava tulu ja juhuslike toetuste" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "853a36e1-68ec-4bba-a36a-5fad9a4b174f" + }, + { + "context": "1938. aasta veebruaris sai teatavaks, et Haridusministeeriumis oli välja töötatud riikliku kõrgema kunstikooli, nn kunstiakadeemia, asutamise eelnõu. Loodavale õppeasutusele oli ette nähtud ka hoone ehitamine Tallinnas Merepuiesteel. \"Pallas\", keda ähvardas uutes tingimustes  eraõppeasutusena riiklikust toetusest ilma jäämine, ei oleks üksnes õppemaksust saadava tulu ja juhuslike toetuste arvel majandades suutnud uue kooliga võistelda. Kuratoorium arutas olukorda ja pöördus Tartu linna koolivalitsuse poole ettepanekuga muuta Pallas linna kooliks.", + "question": "Mis aastal selgus plaan luua riiklik kõrgem kunstikool?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0, + 0 + ], + "text": [ + "1938. aasta", + "1938." + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "95c2af65-aa90-47ed-a83c-2a6330936d51" + }, + { + "context": "1938. aasta veebruaris sai teatavaks, et Haridusministeeriumis oli välja töötatud riikliku kõrgema kunstikooli, nn kunstiakadeemia, asutamise eelnõu. Loodavale õppeasutusele oli ette nähtud ka hoone ehitamine Tallinnas Merepuiesteel. \"Pallas\", keda ähvardas uutes tingimustes  eraõppeasutusena riiklikust toetusest ilma jäämine, ei oleks üksnes õppemaksust saadava tulu ja juhuslike toetuste arvel majandades suutnud uue kooliga võistelda. Kuratoorium arutas olukorda ja pöördus Tartu linna koolivalitsuse poole ettepanekuga muuta Pallas linna kooliks.", + "question": "Mis linnas pidi kunstiakadeemia hakkama tegutsema?", + "answers": { + "answer_start": [ + 209 + ], + "text": [ + "Tallinnas" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "8deccfac-2c2c-455d-bcae-823144c529b4" + }, + { + "context": "17. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti ning korraldas 21. juunil riigipöörde. 6. augustil liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Algas \"kunstielu ümberkorraldamine nõukogulikel alustel\". Augusti alguses likvideeriti kõik seni Eestis töötanud erakunstikoolid. 21. augustil 1940 otsustas presidendi kohusetäitja peaminister Johannes Vares asutada Tartus arvates 1. septembrist riigi ülalpeetava kunstikooli nimetusega \"Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool\". Uus kunstikool alustas tööd likvideerimise seaduse alusel ülevõetud varadega endise kunstikooli Pallas ruumides septembri lõpul. Nõukogude võimu poolt asutatud Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli tegevuse katkestas sõjategevuse jõudmine Eestisse 1941. aasta suvel ja Saksa okupatsioon. ", + "question": "Mis juhtus Eesti erakunstikoolidega Nõukogude Liidus?", + "answers": { + "answer_start": [ + 199 + ], + "text": [ + "likvideeriti" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "eeea35c1-85a8-473f-b410-fb9a58c629f3" + }, + { + "context": "17. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti ning korraldas 21. juunil riigipöörde. 6. augustil liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Algas \"kunstielu ümberkorraldamine nõukogulikel alustel\". Augusti alguses likvideeriti kõik seni Eestis töötanud erakunstikoolid. 21. augustil 1940 otsustas presidendi kohusetäitja peaminister Johannes Vares asutada Tartus arvates 1. septembrist riigi ülalpeetava kunstikooli nimetusega \"Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool\". Uus kunstikool alustas tööd likvideerimise seaduse alusel ülevõetud varadega endise kunstikooli Pallas ruumides septembri lõpul. Nõukogude võimu poolt asutatud Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli tegevuse katkestas sõjategevuse jõudmine Eestisse 1941. aasta suvel ja Saksa okupatsioon. ", + "question": "Mis nimega kunstikool asus sügisel 1940 tegutsema Pallase senistes ruumides?", + "answers": { + "answer_start": [ + 412, + 413 + ], + "text": [ + "\"Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool\"", + "Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "f6413355-b944-4c7a-8486-e5813c703a92" + }, + { + "context": "17. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti ning korraldas 21. juunil riigipöörde. 6. augustil liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Algas \"kunstielu ümberkorraldamine nõukogulikel alustel\". Augusti alguses likvideeriti kõik seni Eestis töötanud erakunstikoolid. 21. augustil 1940 otsustas presidendi kohusetäitja peaminister Johannes Vares asutada Tartus arvates 1. septembrist riigi ülalpeetava kunstikooli nimetusega \"Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool\". Uus kunstikool alustas tööd likvideerimise seaduse alusel ülevõetud varadega endise kunstikooli Pallas ruumides septembri lõpul. Nõukogude võimu poolt asutatud Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli tegevuse katkestas sõjategevuse jõudmine Eestisse 1941. aasta suvel ja Saksa okupatsioon. ", + "question": "Milline riik okupeeris Eesti pärast NSV Liitu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 736 + ], + "text": [ + "Saksa" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "92d35e8b-66bc-449a-b42a-bb293eb66373" + }, + { + "context": "17. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti ning korraldas 21. juunil riigipöörde. 6. augustil liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Algas \"kunstielu ümberkorraldamine nõukogulikel alustel\". Augusti alguses likvideeriti kõik seni Eestis töötanud erakunstikoolid. 21. augustil 1940 otsustas presidendi kohusetäitja peaminister Johannes Vares asutada Tartus arvates 1. septembrist riigi ülalpeetava kunstikooli nimetusega \"Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool\". Uus kunstikool alustas tööd likvideerimise seaduse alusel ülevõetud varadega endise kunstikooli Pallas ruumides septembri lõpul. Nõukogude võimu poolt asutatud Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli tegevuse katkestas sõjategevuse jõudmine Eestisse 1941. aasta suvel ja Saksa okupatsioon. ", + "question": "Millise kunstniku järgi nimetati Pallase asemele asutatud riiklik kunstikool Tartus?", + "answers": { + "answer_start": [ + 413 + ], + "text": [ + "Konrad Mäe" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "fd02bd63-c2d9-457c-8a3e-7519550bdcbf" + }, + { + "context": "17. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti ning korraldas 21. juunil riigipöörde. 6. augustil liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Algas \"kunstielu ümberkorraldamine nõukogulikel alustel\". Augusti alguses likvideeriti kõik seni Eestis töötanud erakunstikoolid. 21. augustil 1940 otsustas presidendi kohusetäitja peaminister Johannes Vares asutada Tartus arvates 1. septembrist riigi ülalpeetava kunstikooli nimetusega \"Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool\". Uus kunstikool alustas tööd likvideerimise seaduse alusel ülevõetud varadega endise kunstikooli Pallas ruumides septembri lõpul. Nõukogude võimu poolt asutatud Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli tegevuse katkestas sõjategevuse jõudmine Eestisse 1941. aasta suvel ja Saksa okupatsioon. ", + "question": "Kes otsustas Tartusse riikliku kunstikooli asutamise?", + "answers": { + "answer_start": [ + 282, + 306, + 306, + 318 + ], + "text": [ + "presidendi kohusetäitja peaminister Johannes Vares", + "peaminister", + "peaminister Johannes Vares", + "Johannes Vares" + ] + }, + "title": "Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)", + "id": "9c54ede3-cfe3-474d-9127-0c91bd71972c" + }, + { + "context": "Kuu on Maa suunas alati sama küljega ja see on heleduselt Päikese järel teine taevakeha, mida on taevas regulaarselt näha. Kuigi Kuu tundub Maalt vaadatuna valge, on tema pind tegelikult tume ja ta peegeldusvõime on veidi suurem kui vanal asfaldil ning Kuu albeedo on umbes 0,14. Kuu tekitab oma gravitatsiooniga loodeid, mõjutab Maa pöörlemist ja pikendab vähesel määral ööpäeva (sajandis 2 millisekundit). Ilma Kuuta pöörleks maakera ümber oma telje nii, et päevad oleksid kuue tunni pikkused. Kuu hoiab Maa telje ekliptika tasandi suhtes stabiilselt 23-kraadise nurga all, tänu millele on Maa aastaajad ja keskkonnatingimused leebed. Kuu ja Maa vaheline kaugus suureneb igal aastal 3,82 ± 0,07 cm võrra, kuid see ei suurene konstantselt.", + "question": "Mis värvi on Kuu tegelikult?", + "answers": { + "answer_start": [ + 187 + ], + "text": [ + "tume" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "30f90626-7b0d-4d6d-8fde-ff3093be53b8" + }, + { + "context": "Kuu on Maa suunas alati sama küljega ja see on heleduselt Päikese järel teine taevakeha, mida on taevas regulaarselt näha. Kuigi Kuu tundub Maalt vaadatuna valge, on tema pind tegelikult tume ja ta peegeldusvõime on veidi suurem kui vanal asfaldil ning Kuu albeedo on umbes 0,14. Kuu tekitab oma gravitatsiooniga loodeid, mõjutab Maa pöörlemist ja pikendab vähesel määral ööpäeva (sajandis 2 millisekundit). Ilma Kuuta pöörleks maakera ümber oma telje nii, et päevad oleksid kuue tunni pikkused. Kuu hoiab Maa telje ekliptika tasandi suhtes stabiilselt 23-kraadise nurga all, tänu millele on Maa aastaajad ja keskkonnatingimused leebed. Kuu ja Maa vaheline kaugus suureneb igal aastal 3,82 ± 0,07 cm võrra, kuid see ei suurene konstantselt.", + "question": "Kui pikk oleks ööpäev Maal, kui Kuud ei eksisteeriks?", + "answers": { + "answer_start": [ + 475, + 475 + ], + "text": [ + "kuue tunni pikkused", + "kuue tunni" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "1cb417ce-b0ce-40bd-8d4a-f60216e8f3c5" + }, + { + "context": "Kuu on Maa suunas alati sama küljega ja see on heleduselt Päikese järel teine taevakeha, mida on taevas regulaarselt näha. Kuigi Kuu tundub Maalt vaadatuna valge, on tema pind tegelikult tume ja ta peegeldusvõime on veidi suurem kui vanal asfaldil ning Kuu albeedo on umbes 0,14. Kuu tekitab oma gravitatsiooniga loodeid, mõjutab Maa pöörlemist ja pikendab vähesel määral ööpäeva (sajandis 2 millisekundit). Ilma Kuuta pöörleks maakera ümber oma telje nii, et päevad oleksid kuue tunni pikkused. Kuu hoiab Maa telje ekliptika tasandi suhtes stabiilselt 23-kraadise nurga all, tänu millele on Maa aastaajad ja keskkonnatingimused leebed. Kuu ja Maa vaheline kaugus suureneb igal aastal 3,82 ± 0,07 cm võrra, kuid see ei suurene konstantselt.", + "question": "Kui suur on maa telje kaldenurk?", + "answers": { + "answer_start": [ + 553 + ], + "text": [ + "23-kraadise" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "eed8b54d-ec14-49f7-8dfc-37809f64d5fc" + }, + { + "context": "Kuu on Maa suunas alati sama küljega ja see on heleduselt Päikese järel teine taevakeha, mida on taevas regulaarselt näha. Kuigi Kuu tundub Maalt vaadatuna valge, on tema pind tegelikult tume ja ta peegeldusvõime on veidi suurem kui vanal asfaldil ning Kuu albeedo on umbes 0,14. Kuu tekitab oma gravitatsiooniga loodeid, mõjutab Maa pöörlemist ja pikendab vähesel määral ööpäeva (sajandis 2 millisekundit). Ilma Kuuta pöörleks maakera ümber oma telje nii, et päevad oleksid kuue tunni pikkused. Kuu hoiab Maa telje ekliptika tasandi suhtes stabiilselt 23-kraadise nurga all, tänu millele on Maa aastaajad ja keskkonnatingimused leebed. Kuu ja Maa vaheline kaugus suureneb igal aastal 3,82 ± 0,07 cm võrra, kuid see ei suurene konstantselt.", + "question": "Mis tekitab Maal loodeid?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0, + 280, + 296 + ], + "text": [ + "Kuu", + "Kuu tekitab oma gravitatsiooniga", + "gravitatsiooniga" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "809aa718-9fbf-4309-bdf2-9286233707ce" + }, + { + "context": "Kuu on Maa suunas alati sama küljega ja see on heleduselt Päikese järel teine taevakeha, mida on taevas regulaarselt näha. Kuigi Kuu tundub Maalt vaadatuna valge, on tema pind tegelikult tume ja ta peegeldusvõime on veidi suurem kui vanal asfaldil ning Kuu albeedo on umbes 0,14. Kuu tekitab oma gravitatsiooniga loodeid, mõjutab Maa pöörlemist ja pikendab vähesel määral ööpäeva (sajandis 2 millisekundit). Ilma Kuuta pöörleks maakera ümber oma telje nii, et päevad oleksid kuue tunni pikkused. Kuu hoiab Maa telje ekliptika tasandi suhtes stabiilselt 23-kraadise nurga all, tänu millele on Maa aastaajad ja keskkonnatingimused leebed. Kuu ja Maa vaheline kaugus suureneb igal aastal 3,82 ± 0,07 cm võrra, kuid see ei suurene konstantselt.", + "question": "Kui palju kaugeneb Kuu Maast keskmiselt aastas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 685, + 685 + ], + "text": [ + "3,82 ± 0,07 cm võrra", + "3,82 ± 0,07 cm" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "1c70daa2-0777-44fc-b8a3-207df5501c4a" + }, + { + "context": "Kuu ja tema faasid on vanadest aegadest alates mõjutanud paljusid kultuure, kalendreid, kunsti, mütoloogiat ja tehnikat. Esimene kosmoseaparaat mis jõudis Kuule, oli Nõukogude Liidu Luna programmi raames startinud Luna 2, mis kukkus Kuule septembris 1959. Nõukogude Liidu edu häiris Ameerika Ühendriike ning president John Kennedy kuulutas 1961. aastal välja Apollo programmi ja seadis eesmärgiks saata Kuule mehitatud missioon enne kümnendi lõppu. USA sai Apollo programmiga esimeseks ja tänaseni ainsaks riigiks, mis on Kuule saatnud mehitatud missioone. Pärast missiooni Apollo 17 lõppu, on Kuule saadetud ainult mehitamata kosmoseaparaate.", + "question": "Kuidas kutsuti Kennedy Kuu-programmi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 359, + 359 + ], + "text": [ + "Apollo programmi", + "Apollo" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "3f7aca05-235c-4896-9ec8-1c64d4c3a042" + }, + { + "context": "Kuu ja tema faasid on vanadest aegadest alates mõjutanud paljusid kultuure, kalendreid, kunsti, mütoloogiat ja tehnikat. Esimene kosmoseaparaat mis jõudis Kuule, oli Nõukogude Liidu Luna programmi raames startinud Luna 2, mis kukkus Kuule septembris 1959. Nõukogude Liidu edu häiris Ameerika Ühendriike ning president John Kennedy kuulutas 1961. aastal välja Apollo programmi ja seadis eesmärgiks saata Kuule mehitatud missioon enne kümnendi lõppu. USA sai Apollo programmiga esimeseks ja tänaseni ainsaks riigiks, mis on Kuule saatnud mehitatud missioone. Pärast missiooni Apollo 17 lõppu, on Kuule saadetud ainult mehitamata kosmoseaparaate.", + "question": "Milline riik on suutnud ainsana inimese Kuule saata?", + "answers": { + "answer_start": [ + 449 + ], + "text": [ + "USA" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "f9a6e039-c311-40a6-a4cd-bbfd422d2ff0" + }, + { + "context": "Kuu ja tema faasid on vanadest aegadest alates mõjutanud paljusid kultuure, kalendreid, kunsti, mütoloogiat ja tehnikat. Esimene kosmoseaparaat mis jõudis Kuule, oli Nõukogude Liidu Luna programmi raames startinud Luna 2, mis kukkus Kuule septembris 1959. Nõukogude Liidu edu häiris Ameerika Ühendriike ning president John Kennedy kuulutas 1961. aastal välja Apollo programmi ja seadis eesmärgiks saata Kuule mehitatud missioon enne kümnendi lõppu. USA sai Apollo programmiga esimeseks ja tänaseni ainsaks riigiks, mis on Kuule saatnud mehitatud missioone. Pärast missiooni Apollo 17 lõppu, on Kuule saadetud ainult mehitamata kosmoseaparaate.", + "question": "Millise missiooniga käis inimene viimati Kuul?", + "answers": { + "answer_start": [ + 574, + 564 + ], + "text": [ + "Apollo 17", + "missiooni Apollo 17" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "691c84c7-dec3-4e8d-a973-b10292a6529b" + }, + { + "context": "Kuu ja tema faasid on vanadest aegadest alates mõjutanud paljusid kultuure, kalendreid, kunsti, mütoloogiat ja tehnikat. Esimene kosmoseaparaat mis jõudis Kuule, oli Nõukogude Liidu Luna programmi raames startinud Luna 2, mis kukkus Kuule septembris 1959. Nõukogude Liidu edu häiris Ameerika Ühendriike ning president John Kennedy kuulutas 1961. aastal välja Apollo programmi ja seadis eesmärgiks saata Kuule mehitatud missioon enne kümnendi lõppu. USA sai Apollo programmiga esimeseks ja tänaseni ainsaks riigiks, mis on Kuule saatnud mehitatud missioone. Pärast missiooni Apollo 17 lõppu, on Kuule saadetud ainult mehitamata kosmoseaparaate.", + "question": "Mis riik saatis Kuule esimese masina?", + "answers": { + "answer_start": [ + 166 + ], + "text": [ + "Nõukogude Liidu" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "41f7d1bd-1d8b-4b28-82a1-870811c842df" + }, + { + "context": "Kuu ja tema faasid on vanadest aegadest alates mõjutanud paljusid kultuure, kalendreid, kunsti, mütoloogiat ja tehnikat. Esimene kosmoseaparaat mis jõudis Kuule, oli Nõukogude Liidu Luna programmi raames startinud Luna 2, mis kukkus Kuule septembris 1959. Nõukogude Liidu edu häiris Ameerika Ühendriike ning president John Kennedy kuulutas 1961. aastal välja Apollo programmi ja seadis eesmärgiks saata Kuule mehitatud missioon enne kümnendi lõppu. USA sai Apollo programmiga esimeseks ja tänaseni ainsaks riigiks, mis on Kuule saatnud mehitatud missioone. Pärast missiooni Apollo 17 lõppu, on Kuule saadetud ainult mehitamata kosmoseaparaate.", + "question": "Millal maandus Kuule esimene inimese valmistatud masin?", + "answers": { + "answer_start": [ + 239, + 250 + ], + "text": [ + "septembris 1959", + "1959" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "a8f015b3-6991-4870-a722-3b3ee2059683" + }, + { + "context": "Tänapäeval on teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees ehk hiiglasliku kokkupõrke hüpotees, mille esitasid kolm teadlast: Bill Hartmann, Roger Phillips ja Jeff Taylor 1980ndatel. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus ligikaudu Marsi-suurune taevakeha, millele on antud nimi Theia. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum.", + "question": "Kes on nn katastroofihüpoteesi autorid?", + "answers": { + "answer_start": [ + 134 + ], + "text": [ + "Bill Hartmann, Roger Phillips ja Jeff Taylor" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "e949cd45-fd69-4c06-a6f1-275ce32b5779" + }, + { + "context": "Tänapäeval on teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees ehk hiiglasliku kokkupõrke hüpotees, mille esitasid kolm teadlast: Bill Hartmann, Roger Phillips ja Jeff Taylor 1980ndatel. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus ligikaudu Marsi-suurune taevakeha, millele on antud nimi Theia. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum.", + "question": "Kuidas kutsutakse hiiglasliku kokkupõrke hüpoteesi teise nimega?", + "answers": { + "answer_start": [ + 47, + 44 + ], + "text": [ + "katastroofihüpotees", + "nn katastroofihüpotees" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "ce75df93-755d-4ece-818c-dafd51ce90a5" + }, + { + "context": "Tänapäeval on teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees ehk hiiglasliku kokkupõrke hüpotees, mille esitasid kolm teadlast: Bill Hartmann, Roger Phillips ja Jeff Taylor 1980ndatel. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus ligikaudu Marsi-suurune taevakeha, millele on antud nimi Theia. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum.", + "question": "Kui suure taevakehaga Maa vastavalt katastroofihüpoteesile kokku põrkas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 252, + 262 + ], + "text": [ + "ligikaudu Marsi-suurune", + "Marsi-suurune" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "a676c3db-f61f-42ef-bd94-891f816bb50d" + }, + { + "context": "Tänapäeval on teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees ehk hiiglasliku kokkupõrke hüpotees, mille esitasid kolm teadlast: Bill Hartmann, Roger Phillips ja Jeff Taylor 1980ndatel. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus ligikaudu Marsi-suurune taevakeha, millele on antud nimi Theia. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum.", + "question": "Millest tekkis Kuu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 316, + 338 + ], + "text": [ + "Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali", + "eraldus Maast hulgaliselt materjali" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "76692fa7-a352-439d-a7d6-83d710fc4d96" + }, + { + "context": "Tänapäeval on teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees ehk hiiglasliku kokkupõrke hüpotees, mille esitasid kolm teadlast: Bill Hartmann, Roger Phillips ja Jeff Taylor 1980ndatel. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus ligikaudu Marsi-suurune taevakeha, millele on antud nimi Theia. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum.", + "question": "Mis materjalist tuum kujunes Maal pärast kokkupõrget Theiaga?", + "answers": { + "answer_start": [ + 584 + ], + "text": [ + "rauast" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "01484251-0127-49c3-8b10-0c6249cece78" + }, + { + "context": "Kuud on topograafiliselt uuritud laseraltimeetriga ja stereofotograafiaga. Topograafiliselt on kõige paremini näha Aitkeni kraater, mille läbimõõt on 2240 km. See on Kuu suurim kraater ja suuruselt teine teadaolev kraater Päikesesüsteemis. Selle suurim sügavus on 13 kilomeetrit, mis teeb sellest madalaima koha Kuu pinnal. Kuu kõrgeimad kohad asuvad Aitkeni kraatrist kirdes ja arvatakse, et need tekkisid koos kraatriga. Ka Kuu teised suured kraatrid nagu Imbrium, Serenitatis, Crisium, Smythii ja Orientale on samuti madalad ja kõrgete servadega. Kuu tagakülg on keskmiselt 1,9 km kõrgem kui Maale nähtav külg.", + "question": "Mis taevakehal asub Päikesesüsteemi suuruselt teine kraater?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0 + ], + "text": [ + "Kuu" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "77cc1879-f884-4ad5-8303-3479ebcf234e" + }, + { + "context": "Kuud on topograafiliselt uuritud laseraltimeetriga ja stereofotograafiaga. Topograafiliselt on kõige paremini näha Aitkeni kraater, mille läbimõõt on 2240 km. See on Kuu suurim kraater ja suuruselt teine teadaolev kraater Päikesesüsteemis. Selle suurim sügavus on 13 kilomeetrit, mis teeb sellest madalaima koha Kuu pinnal. Kuu kõrgeimad kohad asuvad Aitkeni kraatrist kirdes ja arvatakse, et need tekkisid koos kraatriga. Ka Kuu teised suured kraatrid nagu Imbrium, Serenitatis, Crisium, Smythii ja Orientale on samuti madalad ja kõrgete servadega. Kuu tagakülg on keskmiselt 1,9 km kõrgem kui Maale nähtav külg.", + "question": "Mis tehnikatega on Kuu pinda mõõdistatud?", + "answers": { + "answer_start": [ + 33 + ], + "text": [ + "laseraltimeetriga ja stereofotograafiaga" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "bfa26870-784e-400a-abc8-00b8aa02557b" + }, + { + "context": "Kuud on topograafiliselt uuritud laseraltimeetriga ja stereofotograafiaga. Topograafiliselt on kõige paremini näha Aitkeni kraater, mille läbimõõt on 2240 km. See on Kuu suurim kraater ja suuruselt teine teadaolev kraater Päikesesüsteemis. Selle suurim sügavus on 13 kilomeetrit, mis teeb sellest madalaima koha Kuu pinnal. Kuu kõrgeimad kohad asuvad Aitkeni kraatrist kirdes ja arvatakse, et need tekkisid koos kraatriga. Ka Kuu teised suured kraatrid nagu Imbrium, Serenitatis, Crisium, Smythii ja Orientale on samuti madalad ja kõrgete servadega. Kuu tagakülg on keskmiselt 1,9 km kõrgem kui Maale nähtav külg.", + "question": "Kui sügav on Kuu suurim kraater?", + "answers": { + "answer_start": [ + 264 + ], + "text": [ + "13 kilomeetrit" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "31a95222-b162-41ce-928f-cd18e7d0f50b" + }, + { + "context": "Kuud on topograafiliselt uuritud laseraltimeetriga ja stereofotograafiaga. Topograafiliselt on kõige paremini näha Aitkeni kraater, mille läbimõõt on 2240 km. See on Kuu suurim kraater ja suuruselt teine teadaolev kraater Päikesesüsteemis. Selle suurim sügavus on 13 kilomeetrit, mis teeb sellest madalaima koha Kuu pinnal. Kuu kõrgeimad kohad asuvad Aitkeni kraatrist kirdes ja arvatakse, et need tekkisid koos kraatriga. Ka Kuu teised suured kraatrid nagu Imbrium, Serenitatis, Crisium, Smythii ja Orientale on samuti madalad ja kõrgete servadega. Kuu tagakülg on keskmiselt 1,9 km kõrgem kui Maale nähtav külg.", + "question": "Millised Kuu kraatrid järgnevad suuruselt Aitkenile?", + "answers": { + "answer_start": [ + 458 + ], + "text": [ + "Imbrium, Serenitatis, Crisium, Smythii ja Orientale" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "b91e1e50-3197-4f12-9193-22efdc82404c" + }, + { + "context": "Kuud on topograafiliselt uuritud laseraltimeetriga ja stereofotograafiaga. Topograafiliselt on kõige paremini näha Aitkeni kraater, mille läbimõõt on 2240 km. See on Kuu suurim kraater ja suuruselt teine teadaolev kraater Päikesesüsteemis. Selle suurim sügavus on 13 kilomeetrit, mis teeb sellest madalaima koha Kuu pinnal. Kuu kõrgeimad kohad asuvad Aitkeni kraatrist kirdes ja arvatakse, et need tekkisid koos kraatriga. Ka Kuu teised suured kraatrid nagu Imbrium, Serenitatis, Crisium, Smythii ja Orientale on samuti madalad ja kõrgete servadega. Kuu tagakülg on keskmiselt 1,9 km kõrgem kui Maale nähtav külg.", + "question": "Kuidas erineb Kuu tagakülg kõrguse poolest esiküljest?", + "answers": { + "answer_start": [ + 563, + 566 + ], + "text": [ + "on keskmiselt 1,9 km kõrgem", + "keskmiselt 1,9 km kõrgem" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "c9b8aa72-438f-470e-a5e0-0081f3f2df6e" + }, + { + "context": "Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, sest vanaaja astronoomid uskusid, et need on täidetud veega. Tänapäeval teatakse, et need olid kunagi basaltilise laava basseinid, mis jahtusid ja moodustasid basaldilademed. Kuigi Kuu basaltkivimid sarnanevad Maal leitud kivimitega, on Kuu omad rauarikkamad ja mineraale pole mõjutanud vesi. Meredele andis nimed Itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Heledaid alasid nimetatakse mandriteks ja neil domineerib mineraal anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4-3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,4 miljardit aastat tagasi. Teadlased on arvamusel, et erinevalt Maast pole ükski Kuu manner tekkinud tektoonilise aktiivsuse tagajärjel.", + "question": "Millist metalli sisaldavad Kuu basaltkivimid rohkem kui Maa omad?", + "answers": { + "answer_start": [ + 293 + ], + "text": [ + "rauarikkamad" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "34f3ea64-a6cd-4ca8-b98a-fa1b9a4198f2" + }, + { + "context": "Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, sest vanaaja astronoomid uskusid, et need on täidetud veega. Tänapäeval teatakse, et need olid kunagi basaltilise laava basseinid, mis jahtusid ja moodustasid basaldilademed. Kuigi Kuu basaltkivimid sarnanevad Maal leitud kivimitega, on Kuu omad rauarikkamad ja mineraale pole mõjutanud vesi. Meredele andis nimed Itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Heledaid alasid nimetatakse mandriteks ja neil domineerib mineraal anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4-3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,4 miljardit aastat tagasi. Teadlased on arvamusel, et erinevalt Maast pole ükski Kuu manner tekkinud tektoonilise aktiivsuse tagajärjel.", + "question": "Miks nimetatakse Kuu teatud piirkondi meredeks?", + "answers": { + "answer_start": [ + 47, + 52 + ], + "text": [ + "sest vanaaja astronoomid uskusid, et need on täidetud veega", + "vanaaja astronoomid uskusid, et need on täidetud veega" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "0620de66-3732-4b6e-b2ab-2a97ccf4e5a3" + }, + { + "context": "Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, sest vanaaja astronoomid uskusid, et need on täidetud veega. Tänapäeval teatakse, et need olid kunagi basaltilise laava basseinid, mis jahtusid ja moodustasid basaldilademed. Kuigi Kuu basaltkivimid sarnanevad Maal leitud kivimitega, on Kuu omad rauarikkamad ja mineraale pole mõjutanud vesi. Meredele andis nimed Itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Heledaid alasid nimetatakse mandriteks ja neil domineerib mineraal anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4-3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,4 miljardit aastat tagasi. Teadlased on arvamusel, et erinevalt Maast pole ükski Kuu manner tekkinud tektoonilise aktiivsuse tagajärjel.", + "question": "Missuguseid Kuu alasid kutsutakse mandriteks?", + "answers": { + "answer_start": [ + 476, + 476 + ], + "text": [ + "Heledaid", + "Heledaid alasid" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "b60b2078-ba78-4987-bf97-db8e55f3df05" + }, + { + "context": "Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, sest vanaaja astronoomid uskusid, et need on täidetud veega. Tänapäeval teatakse, et need olid kunagi basaltilise laava basseinid, mis jahtusid ja moodustasid basaldilademed. Kuigi Kuu basaltkivimid sarnanevad Maal leitud kivimitega, on Kuu omad rauarikkamad ja mineraale pole mõjutanud vesi. Meredele andis nimed Itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Heledaid alasid nimetatakse mandriteks ja neil domineerib mineraal anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4-3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,4 miljardit aastat tagasi. Teadlased on arvamusel, et erinevalt Maast pole ükski Kuu manner tekkinud tektoonilise aktiivsuse tagajärjel.", + "question": "Millised Kuu piirkonnad tekkisid varem - mandrid või mered?", + "answers": { + "answer_start": [ + 648, + 645, + 636 + ], + "text": [ + "mandrid", + "nn mandrid", + "kõrgemad nn mandrid" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "a8832e5b-6f95-4955-b8f4-30ff53110232" + }, + { + "context": "Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, sest vanaaja astronoomid uskusid, et need on täidetud veega. Tänapäeval teatakse, et need olid kunagi basaltilise laava basseinid, mis jahtusid ja moodustasid basaldilademed. Kuigi Kuu basaltkivimid sarnanevad Maal leitud kivimitega, on Kuu omad rauarikkamad ja mineraale pole mõjutanud vesi. Meredele andis nimed Itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Heledaid alasid nimetatakse mandriteks ja neil domineerib mineraal anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4-3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,4 miljardit aastat tagasi. Teadlased on arvamusel, et erinevalt Maast pole ükski Kuu manner tekkinud tektoonilise aktiivsuse tagajärjel.", + "question": "Millise riigi elanik avaldas Kuu merede nimed?", + "answers": { + "answer_start": [ + 361 + ], + "text": [ + "Itaalia" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "a44d0854-e99d-4984-9323-fd749b5309d5" + }, + { + "context": "Kuu mered asuvad peamiselt Maa-poolsel küljel ja katavad sellest 31%. Kuu tagakülje pindalast katavad mered kõigest 2%. Teadlased arvavad, et merede pindalade suure erinevuse Maa-poolsel küljel ja tagaküljel on põhjustanud soojustjuhtivate elementide suurem kontsentratsioon ühel küljel, mis põhjustas vahevöö sulamise ja selle tõusmise koorikusse. Suur osa meresid tekkis 3-3,5 miljardit aastat tagasi, aga vanimad on 4,2 miljardit aastat vanad. 2014. aastal avaldas NASA Lunar Reconnaissance Orbiteri tehtud fotod ja andmed laikudest meredes, millest mõned olid vähem kui 50 miljonit aastat vanad. See tähendab, et vahevöö võib olla arvatust soojem. Kuul on märgatud maavärinaid ja gaaside eraldumist ja see viitab, et Kuul on mõningane seismiline aktiivsus, kuid Kuu värinad on Maa omadest tunduvalt nõrgemad.", + "question": "Millised nähtused annavad põhjust oletada, et Kuul esineb seismilisi protsesse?", + "answers": { + "answer_start": [ + 669 + ], + "text": [ + "maavärinaid ja gaaside eraldumist" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "471db0fa-e7bd-448c-b989-facd62e3cf4f" + }, + { + "context": "Kuu mered asuvad peamiselt Maa-poolsel küljel ja katavad sellest 31%. Kuu tagakülje pindalast katavad mered kõigest 2%. Teadlased arvavad, et merede pindalade suure erinevuse Maa-poolsel küljel ja tagaküljel on põhjustanud soojustjuhtivate elementide suurem kontsentratsioon ühel küljel, mis põhjustas vahevöö sulamise ja selle tõusmise koorikusse. Suur osa meresid tekkis 3-3,5 miljardit aastat tagasi, aga vanimad on 4,2 miljardit aastat vanad. 2014. aastal avaldas NASA Lunar Reconnaissance Orbiteri tehtud fotod ja andmed laikudest meredes, millest mõned olid vähem kui 50 miljonit aastat vanad. See tähendab, et vahevöö võib olla arvatust soojem. Kuul on märgatud maavärinaid ja gaaside eraldumist ja see viitab, et Kuul on mõningane seismiline aktiivsus, kuid Kuu värinad on Maa omadest tunduvalt nõrgemad.", + "question": "Mis organisatsioon avastas 2014. aastal arvatust nooremad laigud Kuu meredes?", + "answers": { + "answer_start": [ + 468 + ], + "text": [ + "NASA" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "358b43ef-6662-4f99-abe3-c204c6d01b7c" + }, + { + "context": "Kuu mered asuvad peamiselt Maa-poolsel küljel ja katavad sellest 31%. Kuu tagakülje pindalast katavad mered kõigest 2%. Teadlased arvavad, et merede pindalade suure erinevuse Maa-poolsel küljel ja tagaküljel on põhjustanud soojustjuhtivate elementide suurem kontsentratsioon ühel küljel, mis põhjustas vahevöö sulamise ja selle tõusmise koorikusse. Suur osa meresid tekkis 3-3,5 miljardit aastat tagasi, aga vanimad on 4,2 miljardit aastat vanad. 2014. aastal avaldas NASA Lunar Reconnaissance Orbiteri tehtud fotod ja andmed laikudest meredes, millest mõned olid vähem kui 50 miljonit aastat vanad. See tähendab, et vahevöö võib olla arvatust soojem. Kuul on märgatud maavärinaid ja gaaside eraldumist ja see viitab, et Kuul on mõningane seismiline aktiivsus, kuid Kuu värinad on Maa omadest tunduvalt nõrgemad.", + "question": "Kus asub enamik Kuu meredest?", + "answers": { + "answer_start": [ + 27 + ], + "text": [ + "Maa-poolsel küljel" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "a90f3a77-53b1-4b32-8e2a-3acd74daa325" + }, + { + "context": "Kuu mered asuvad peamiselt Maa-poolsel küljel ja katavad sellest 31%. Kuu tagakülje pindalast katavad mered kõigest 2%. Teadlased arvavad, et merede pindalade suure erinevuse Maa-poolsel küljel ja tagaküljel on põhjustanud soojustjuhtivate elementide suurem kontsentratsioon ühel küljel, mis põhjustas vahevöö sulamise ja selle tõusmise koorikusse. Suur osa meresid tekkis 3-3,5 miljardit aastat tagasi, aga vanimad on 4,2 miljardit aastat vanad. 2014. aastal avaldas NASA Lunar Reconnaissance Orbiteri tehtud fotod ja andmed laikudest meredes, millest mõned olid vähem kui 50 miljonit aastat vanad. See tähendab, et vahevöö võib olla arvatust soojem. Kuul on märgatud maavärinaid ja gaaside eraldumist ja see viitab, et Kuul on mõningane seismiline aktiivsus, kuid Kuu värinad on Maa omadest tunduvalt nõrgemad.", + "question": "Missuguste ainete kontsentratsioon on mõjutanud Kuu merede teket?", + "answers": { + "answer_start": [ + 223, + 223 + ], + "text": [ + "soojustjuhtivate elementide", + "soojustjuhtivate" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "219e0d1e-6149-4f15-a37c-ae2f3355cfc9" + }, + { + "context": "Kuu mered asuvad peamiselt Maa-poolsel küljel ja katavad sellest 31%. Kuu tagakülje pindalast katavad mered kõigest 2%. Teadlased arvavad, et merede pindalade suure erinevuse Maa-poolsel küljel ja tagaküljel on põhjustanud soojustjuhtivate elementide suurem kontsentratsioon ühel küljel, mis põhjustas vahevöö sulamise ja selle tõusmise koorikusse. Suur osa meresid tekkis 3-3,5 miljardit aastat tagasi, aga vanimad on 4,2 miljardit aastat vanad. 2014. aastal avaldas NASA Lunar Reconnaissance Orbiteri tehtud fotod ja andmed laikudest meredes, millest mõned olid vähem kui 50 miljonit aastat vanad. See tähendab, et vahevöö võib olla arvatust soojem. Kuul on märgatud maavärinaid ja gaaside eraldumist ja see viitab, et Kuul on mõningane seismiline aktiivsus, kuid Kuu värinad on Maa omadest tunduvalt nõrgemad.", + "question": "Millal moodustus enamik Kuu meredest?", + "answers": { + "answer_start": [ + 373 + ], + "text": [ + "3-3,5 miljardit aastat tagasi" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "785335b9-0643-4fcf-8cce-1c31f9ad97c8" + }, + { + "context": "Kuu geoloogiat on märkimisväärselt mõjutanud ka komeedid ja asteroidid. Teadlaste hinnangul on ainuüksi Kuu Maa-poolsel küljel 300 000 kraatrit, mille läbimõõt on suurem kui 1 km. Mõned neist kraatritest on saanud mõne õpetlase, teadlase või kunstniku nime. Kuu kraatritest on enim uuritud Nectarise, Imbriumi ja Orientale kraater, mille läbimõõt on tuhandeid kilomeetreid. Kuu vähese atmosfääri, ilma ja geoloogilise aktiivsuse tõttu on paljud kraatrid hästi säilinud. Kuigi täpselt on määratud väheste kraatrite vanus, saab nende abil arvutada ligikaudseid vanuseid. Apollo missioonidel Maale toodud kivimite vanuseks on määratud 3,8–4,1 miljardit aastat.", + "question": "Mis on põhjustanud rohkete kraatrite tekke Kuul?", + "answers": { + "answer_start": [ + 48 + ], + "text": [ + "komeedid ja asteroidid" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "ab96d004-f951-40e0-9100-0b8765feb2d8" + }, + { + "context": "Kuu geoloogiat on märkimisväärselt mõjutanud ka komeedid ja asteroidid. Teadlaste hinnangul on ainuüksi Kuu Maa-poolsel küljel 300 000 kraatrit, mille läbimõõt on suurem kui 1 km. Mõned neist kraatritest on saanud mõne õpetlase, teadlase või kunstniku nime. Kuu kraatritest on enim uuritud Nectarise, Imbriumi ja Orientale kraater, mille läbimõõt on tuhandeid kilomeetreid. Kuu vähese atmosfääri, ilma ja geoloogilise aktiivsuse tõttu on paljud kraatrid hästi säilinud. Kuigi täpselt on määratud väheste kraatrite vanus, saab nende abil arvutada ligikaudseid vanuseid. Apollo missioonidel Maale toodud kivimite vanuseks on määratud 3,8–4,1 miljardit aastat.", + "question": "Mis nähtused on tinginud arvukate kraatrite hea säilimise Kuul?", + "answers": { + "answer_start": [ + 374, + 378 + ], + "text": [ + "Kuu vähese atmosfääri, ilma ja geoloogilise aktiivsuse", + "vähese atmosfääri, ilma ja geoloogilise aktiivsuse" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "57ef0acc-999a-4122-82dc-d2bfa4f890ac" + }, + { + "context": "Kuu geoloogiat on märkimisväärselt mõjutanud ka komeedid ja asteroidid. Teadlaste hinnangul on ainuüksi Kuu Maa-poolsel küljel 300 000 kraatrit, mille läbimõõt on suurem kui 1 km. Mõned neist kraatritest on saanud mõne õpetlase, teadlase või kunstniku nime. Kuu kraatritest on enim uuritud Nectarise, Imbriumi ja Orientale kraater, mille läbimõõt on tuhandeid kilomeetreid. Kuu vähese atmosfääri, ilma ja geoloogilise aktiivsuse tõttu on paljud kraatrid hästi säilinud. Kuigi täpselt on määratud väheste kraatrite vanus, saab nende abil arvutada ligikaudseid vanuseid. Apollo missioonidel Maale toodud kivimite vanuseks on määratud 3,8–4,1 miljardit aastat.", + "question": "Kui palju on Kuu esiküljel vähemalt kilomeetrise diameetriga kraatreid?", + "answers": { + "answer_start": [ + 127 + ], + "text": [ + "300 000" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "c7e97218-d1d3-4c75-97c6-623d1c9fc375" + }, + { + "context": "Kuu geoloogiat on märkimisväärselt mõjutanud ka komeedid ja asteroidid. Teadlaste hinnangul on ainuüksi Kuu Maa-poolsel küljel 300 000 kraatrit, mille läbimõõt on suurem kui 1 km. Mõned neist kraatritest on saanud mõne õpetlase, teadlase või kunstniku nime. Kuu kraatritest on enim uuritud Nectarise, Imbriumi ja Orientale kraater, mille läbimõõt on tuhandeid kilomeetreid. Kuu vähese atmosfääri, ilma ja geoloogilise aktiivsuse tõttu on paljud kraatrid hästi säilinud. Kuigi täpselt on määratud väheste kraatrite vanus, saab nende abil arvutada ligikaudseid vanuseid. Apollo missioonidel Maale toodud kivimite vanuseks on määratud 3,8–4,1 miljardit aastat.", + "question": "Milliseid kraatreid on teadlased kõige rohkem uurinud?", + "answers": { + "answer_start": [ + 290, + 290 + ], + "text": [ + "Nectarise, Imbriumi ja Orientale", + "Nectarise, Imbriumi ja Orientale kraater" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "72346b20-291b-49d4-932c-4b95624d8509" + }, + { + "context": "Kuu geoloogiat on märkimisväärselt mõjutanud ka komeedid ja asteroidid. Teadlaste hinnangul on ainuüksi Kuu Maa-poolsel küljel 300 000 kraatrit, mille läbimõõt on suurem kui 1 km. Mõned neist kraatritest on saanud mõne õpetlase, teadlase või kunstniku nime. Kuu kraatritest on enim uuritud Nectarise, Imbriumi ja Orientale kraater, mille läbimõõt on tuhandeid kilomeetreid. Kuu vähese atmosfääri, ilma ja geoloogilise aktiivsuse tõttu on paljud kraatrid hästi säilinud. Kuigi täpselt on määratud väheste kraatrite vanus, saab nende abil arvutada ligikaudseid vanuseid. Apollo missioonidel Maale toodud kivimite vanuseks on määratud 3,8–4,1 miljardit aastat.", + "question": "Kui vanu kivimeid toodi Kuult Maale Apollo missioonidel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 632 + ], + "text": [ + "3,8–4,1 miljardit aastat" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "18fcb3fc-58bf-432d-9572-1203a503e45d" + }, + { + "context": "Kuu on ekliptilise tasandi suhtes kõigest 1,5424° suuruse nurga all, mis on väga väike võrreldes Maa 23,44° nurgaga ning seetõttu sõltub temperatuur Kuu pinnal piirkonniti otseselt päikesevalgusest. 1994. aastal sondi Clementine tehtud piltidelt avastati piirkond, kus Päike kunagi ei looju. Kuu põhjapoolusel asuva 73-kilomeetrise läbimõõduga Peary kraatri serv on alati päikese käes ja selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. Kuu lõunapoolus on aga alaliselt varjatud ja sealt on leitud ühed külmemad piirkonnad Päikesesüsteemis. Lunar Reconnaissance Orbiter mõõtis lõunapooluse kraatrite temperatuuriks −238 °C ja see on läbi aegade madalaim temperatuur, mille ükski kosmosesond on registreerinud, sest teadaolevalt pole nii madalat temperatuuri registreeritud isegi Pluutol.", + "question": "Millises Kuu piirkonnas on mõõdetud Päikesesüsteemi kõige madalam temperatuur?", + "answers": { + "answer_start": [ + 587, + 587 + ], + "text": [ + "lõunapooluse kraatrite", + "lõunapooluse" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "ead61618-3bfd-416b-9c42-f0a692f1ff22" + }, + { + "context": "Kuu on ekliptilise tasandi suhtes kõigest 1,5424° suuruse nurga all, mis on väga väike võrreldes Maa 23,44° nurgaga ning seetõttu sõltub temperatuur Kuu pinnal piirkonniti otseselt päikesevalgusest. 1994. aastal sondi Clementine tehtud piltidelt avastati piirkond, kus Päike kunagi ei looju. Kuu põhjapoolusel asuva 73-kilomeetrise läbimõõduga Peary kraatri serv on alati päikese käes ja selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. Kuu lõunapoolus on aga alaliselt varjatud ja sealt on leitud ühed külmemad piirkonnad Päikesesüsteemis. Lunar Reconnaissance Orbiter mõõtis lõunapooluse kraatrite temperatuuriks −238 °C ja see on läbi aegade madalaim temperatuur, mille ükski kosmosesond on registreerinud, sest teadaolevalt pole nii madalat temperatuuri registreeritud isegi Pluutol.", + "question": "Kui suur on Kuu telje kaldenurk?", + "answers": { + "answer_start": [ + 42, + 42 + ], + "text": [ + "1,5424°", + "1,5424° suuruse nurga" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "06b42202-f5df-4173-a52e-aa5a2908813f" + }, + { + "context": "Kuu on ekliptilise tasandi suhtes kõigest 1,5424° suuruse nurga all, mis on väga väike võrreldes Maa 23,44° nurgaga ning seetõttu sõltub temperatuur Kuu pinnal piirkonniti otseselt päikesevalgusest. 1994. aastal sondi Clementine tehtud piltidelt avastati piirkond, kus Päike kunagi ei looju. Kuu põhjapoolusel asuva 73-kilomeetrise läbimõõduga Peary kraatri serv on alati päikese käes ja selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. Kuu lõunapoolus on aga alaliselt varjatud ja sealt on leitud ühed külmemad piirkonnad Päikesesüsteemis. Lunar Reconnaissance Orbiter mõõtis lõunapooluse kraatrite temperatuuriks −238 °C ja see on läbi aegade madalaim temperatuur, mille ükski kosmosesond on registreerinud, sest teadaolevalt pole nii madalat temperatuuri registreeritud isegi Pluutol.", + "question": "Milline kosmosesond mõõtis rekordiliselt külma temperatuuri Kuul?", + "answers": { + "answer_start": [ + 551 + ], + "text": [ + "Lunar Reconnaissance Orbiter" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "54bc59f7-d1ed-49b4-a2ca-5c3905b422b9" + }, + { + "context": "Kuu on ekliptilise tasandi suhtes kõigest 1,5424° suuruse nurga all, mis on väga väike võrreldes Maa 23,44° nurgaga ning seetõttu sõltub temperatuur Kuu pinnal piirkonniti otseselt päikesevalgusest. 1994. aastal sondi Clementine tehtud piltidelt avastati piirkond, kus Päike kunagi ei looju. Kuu põhjapoolusel asuva 73-kilomeetrise läbimõõduga Peary kraatri serv on alati päikese käes ja selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. Kuu lõunapoolus on aga alaliselt varjatud ja sealt on leitud ühed külmemad piirkonnad Päikesesüsteemis. Lunar Reconnaissance Orbiter mõõtis lõunapooluse kraatrite temperatuuriks −238 °C ja see on läbi aegade madalaim temperatuur, mille ükski kosmosesond on registreerinud, sest teadaolevalt pole nii madalat temperatuuri registreeritud isegi Pluutol.", + "question": "Missuguse Kuu kraatri juures ei looju Päike kunagi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 344, + 344 + ], + "text": [ + "Peary", + "Peary kraatri" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "28e2be78-8810-4f28-935f-a3f3c9d40677" + }, + { + "context": "Kuu on ekliptilise tasandi suhtes kõigest 1,5424° suuruse nurga all, mis on väga väike võrreldes Maa 23,44° nurgaga ning seetõttu sõltub temperatuur Kuu pinnal piirkonniti otseselt päikesevalgusest. 1994. aastal sondi Clementine tehtud piltidelt avastati piirkond, kus Päike kunagi ei looju. Kuu põhjapoolusel asuva 73-kilomeetrise läbimõõduga Peary kraatri serv on alati päikese käes ja selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. Kuu lõunapoolus on aga alaliselt varjatud ja sealt on leitud ühed külmemad piirkonnad Päikesesüsteemis. Lunar Reconnaissance Orbiter mõõtis lõunapooluse kraatrite temperatuuriks −238 °C ja see on läbi aegade madalaim temperatuur, mille ükski kosmosesond on registreerinud, sest teadaolevalt pole nii madalat temperatuuri registreeritud isegi Pluutol.", + "question": "Kui suur on Peary kraatri diameeter?", + "answers": { + "answer_start": [ + 316 + ], + "text": [ + "73-kilomeetrise" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "a24cf089-d25c-43ad-8142-5e04a511e276" + }, + { + "context": "Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km, suurim kaugus 406 700 km ja keskmine kaugus on 384 400 km. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, sest Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Seejuures esineb teataval määral libratsiooni – optilist ja füüsikalist. Optilise libratsiooni põhjuseks on Kuu orbiidi elliptilisus ja orbiidi tasandi võrdlemisi suur nurk ekliptika suhtes, samuti Maa mõõtmete olemasolu. Optilise libratsiooni tõttu on Kuu pinnast näha 59%. Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu ebasümmeetrilisuse tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle võnkumise amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast.", + "question": "Miks näeb Maalt ainult ühte Kuu külge?", + "answers": { + "answer_start": [ + 150, + 155 + ], + "text": [ + "sest Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa", + "Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "a679b814-b72c-45dc-bed9-056e55a8fa99" + }, + { + "context": "Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km, suurim kaugus 406 700 km ja keskmine kaugus on 384 400 km. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, sest Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Seejuures esineb teataval määral libratsiooni – optilist ja füüsikalist. Optilise libratsiooni põhjuseks on Kuu orbiidi elliptilisus ja orbiidi tasandi võrdlemisi suur nurk ekliptika suhtes, samuti Maa mõõtmete olemasolu. Optilise libratsiooni tõttu on Kuu pinnast näha 59%. Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu ebasümmeetrilisuse tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle võnkumise amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast.", + "question": "Kui suur osa Kuust on Maalt nähtav?", + "answers": { + "answer_start": [ + 519 + ], + "text": [ + "59%" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "792cc6fa-7177-4a60-92d4-ad26097c756c" + }, + { + "context": "Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km, suurim kaugus 406 700 km ja keskmine kaugus on 384 400 km. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, sest Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Seejuures esineb teataval määral libratsiooni – optilist ja füüsikalist. Optilise libratsiooni põhjuseks on Kuu orbiidi elliptilisus ja orbiidi tasandi võrdlemisi suur nurk ekliptika suhtes, samuti Maa mõõtmete olemasolu. Optilise libratsiooni tõttu on Kuu pinnast näha 59%. Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu ebasümmeetrilisuse tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle võnkumise amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast.", + "question": "Milline Kuu omadus võimaldab füüsikalist libratsiooni?", + "answers": { + "answer_start": [ + 564 + ], + "text": [ + "ebasümmeetrilisuse" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "ff9533cf-4916-404e-8872-2575a196322b" + }, + { + "context": "Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km, suurim kaugus 406 700 km ja keskmine kaugus on 384 400 km. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, sest Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Seejuures esineb teataval määral libratsiooni – optilist ja füüsikalist. Optilise libratsiooni põhjuseks on Kuu orbiidi elliptilisus ja orbiidi tasandi võrdlemisi suur nurk ekliptika suhtes, samuti Maa mõõtmete olemasolu. Optilise libratsiooni tõttu on Kuu pinnast näha 59%. Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu ebasümmeetrilisuse tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle võnkumise amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast.", + "question": "Mitu kilomeetrit lahutab Kuud Maast kõige kaugemas asendis?", + "answers": { + "answer_start": [ + 52, + 52 + ], + "text": [ + "406 700 km", + "406 700" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "d663f867-85ad-41cf-876c-d13e1eeb2db6" + }, + { + "context": "Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km, suurim kaugus 406 700 km ja keskmine kaugus on 384 400 km. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, sest Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Seejuures esineb teataval määral libratsiooni – optilist ja füüsikalist. Optilise libratsiooni põhjuseks on Kuu orbiidi elliptilisus ja orbiidi tasandi võrdlemisi suur nurk ekliptika suhtes, samuti Maa mõõtmete olemasolu. Optilise libratsiooni tõttu on Kuu pinnast näha 59%. Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu ebasümmeetrilisuse tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle võnkumise amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast.", + "question": "Milline nähtus võimaldab Maa pealt näha rohkem kui 50% Kuu pinnast?", + "answers": { + "answer_start": [ + 322, + 471 + ], + "text": [ + "Optilise libratsiooni", + "Optilise libratsiooni tõttu" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "0deb0564-41cc-47dc-9a68-d5455bbce888" + }, + { + "context": "Kuu loomise ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel, kuu loomise momendil saavad toimuda päikesevarjutused. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Esimese veerandi ajal paistab taevas poolkuu, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, Kuu asub oma orbiidil sel ajal Päikesest kõige kaugemas punktis – niimoodi, et Maa asub Kuu ja Päikese vahel. Sel ajal saavad tekkida ka kuuvarjutused. Viimase veerandi ajal on näha jällegi poolkuu, kuid seejuures on kuuketta kaar suunatud vasakule. Järgneb Kuu kahanemine sirbiks kuni uue noorkuuni.", + "question": "Kus paikneb Kuu päikesevarjutuste ajal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 24 + ], + "text": [ + "Maa ja Päikese vahel" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "9c290a39-e15a-4104-9e8a-1bbf087b6307" + }, + { + "context": "Kuu loomise ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel, kuu loomise momendil saavad toimuda päikesevarjutused. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Esimese veerandi ajal paistab taevas poolkuu, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, Kuu asub oma orbiidil sel ajal Päikesest kõige kaugemas punktis – niimoodi, et Maa asub Kuu ja Päikese vahel. Sel ajal saavad tekkida ka kuuvarjutused. Viimase veerandi ajal on näha jällegi poolkuu, kuid seejuures on kuuketta kaar suunatud vasakule. Järgneb Kuu kahanemine sirbiks kuni uue noorkuuni.", + "question": "Kus asub Kuu oma orbiidil kuuvarjutuste ajal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 370 + ], + "text": [ + "Päikesest kõige kaugemas punktis" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "72cfb2b8-7f90-47fa-bc12-d1f26fc18026" + }, + { + "context": "Kuu loomise ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel, kuu loomise momendil saavad toimuda päikesevarjutused. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Esimese veerandi ajal paistab taevas poolkuu, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, Kuu asub oma orbiidil sel ajal Päikesest kõige kaugemas punktis – niimoodi, et Maa asub Kuu ja Päikese vahel. Sel ajal saavad tekkida ka kuuvarjutused. Viimase veerandi ajal on näha jällegi poolkuu, kuid seejuures on kuuketta kaar suunatud vasakule. Järgneb Kuu kahanemine sirbiks kuni uue noorkuuni.", + "question": "Kuhu on suunatud Kuu kaar vahetult pärast Kuu loomist?", + "answers": { + "answer_start": [ + 212 + ], + "text": [ + "paremale" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "37475502-e5ac-44b2-9663-cfec7f18390c" + }, + { + "context": "Kuu loomise ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel, kuu loomise momendil saavad toimuda päikesevarjutused. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Esimese veerandi ajal paistab taevas poolkuu, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, Kuu asub oma orbiidil sel ajal Päikesest kõige kaugemas punktis – niimoodi, et Maa asub Kuu ja Päikese vahel. Sel ajal saavad tekkida ka kuuvarjutused. Viimase veerandi ajal on näha jällegi poolkuu, kuid seejuures on kuuketta kaar suunatud vasakule. Järgneb Kuu kahanemine sirbiks kuni uue noorkuuni.", + "question": "Kuhu on suunatud Kuu kaar tsükli viimasel veerandil?", + "answers": { + "answer_start": [ + 579 + ], + "text": [ + "vasakule" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "04345b7d-5f4b-48eb-8206-1fc60aaaa982" + }, + { + "context": "Kuu loomise ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel, kuu loomise momendil saavad toimuda päikesevarjutused. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Esimese veerandi ajal paistab taevas poolkuu, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, Kuu asub oma orbiidil sel ajal Päikesest kõige kaugemas punktis – niimoodi, et Maa asub Kuu ja Päikese vahel. Sel ajal saavad tekkida ka kuuvarjutused. Viimase veerandi ajal on näha jällegi poolkuu, kuid seejuures on kuuketta kaar suunatud vasakule. Järgneb Kuu kahanemine sirbiks kuni uue noorkuuni.", + "question": "Milline on Kuu nähtavus Maalt Kuu loomise ajal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 113, + 101 + ], + "text": [ + "pole Kuud Maalt näha", + "Sellel ajal pole Kuud Maalt näha" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "23df6cef-ab98-4a1f-ba1a-5093380a1a1c" + }, + { + "context": "Kuna Kuu kaugeneb Maast, on Maa pöörlemine seetõttu aeglustumas. Apollo missioonidel Kuule jäetud peeglite abil tehtavad mõõtmised on näidanud, et Maa ja Kuu vaheline kaugus suureneb igal aastal umbes 38 millimeetrit ja aatomikellad on näidanud, et Maa päev pikeneb seetõttu igal aastal umbes 15 mikrosekundit. Kuu kaugenemine lõpeb lõpuks Maa pöörlemise seiskumisega analoogselt Pluuto ja Charoniga juhtunule, kuid ilmselt Kuu ja Maaga seda ei juhtu, sest arvutuste kohaselt muutub Päike ammu enne seda punaseks hiiuks ja hävitab Maa.", + "question": "Kui palju kaugeneb Kuu Maast ühes aastas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 201, + 195 + ], + "text": [ + "38 millimeetrit", + "umbes 38 millimeetrit" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "d4089620-6e81-4c41-8d4f-125e851b2c6b" + }, + { + "context": "Kuna Kuu kaugeneb Maast, on Maa pöörlemine seetõttu aeglustumas. Apollo missioonidel Kuule jäetud peeglite abil tehtavad mõõtmised on näidanud, et Maa ja Kuu vaheline kaugus suureneb igal aastal umbes 38 millimeetrit ja aatomikellad on näidanud, et Maa päev pikeneb seetõttu igal aastal umbes 15 mikrosekundit. Kuu kaugenemine lõpeb lõpuks Maa pöörlemise seiskumisega analoogselt Pluuto ja Charoniga juhtunule, kuid ilmselt Kuu ja Maaga seda ei juhtu, sest arvutuste kohaselt muutub Päike ammu enne seda punaseks hiiuks ja hävitab Maa.", + "question": "Milline taevakeha põhjustab Maa huku?", + "answers": { + "answer_start": [ + 483 + ], + "text": [ + "Päike" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "0881eeeb-ff85-40ec-a6f9-6f3cd2f898b2" + }, + { + "context": "Kuna Kuu kaugeneb Maast, on Maa pöörlemine seetõttu aeglustumas. Apollo missioonidel Kuule jäetud peeglite abil tehtavad mõõtmised on näidanud, et Maa ja Kuu vaheline kaugus suureneb igal aastal umbes 38 millimeetrit ja aatomikellad on näidanud, et Maa päev pikeneb seetõttu igal aastal umbes 15 mikrosekundit. Kuu kaugenemine lõpeb lõpuks Maa pöörlemise seiskumisega analoogselt Pluuto ja Charoniga juhtunule, kuid ilmselt Kuu ja Maaga seda ei juhtu, sest arvutuste kohaselt muutub Päike ammu enne seda punaseks hiiuks ja hävitab Maa.", + "question": "Kui palju aeglustub Maa pöörlemine aastas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 293, + 287 + ], + "text": [ + "15 mikrosekundit", + "umbes 15 mikrosekundit" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "8cfc3875-be61-4b0c-8d90-13dc57f404ac" + }, + { + "context": "Kuna Kuu kaugeneb Maast, on Maa pöörlemine seetõttu aeglustumas. Apollo missioonidel Kuule jäetud peeglite abil tehtavad mõõtmised on näidanud, et Maa ja Kuu vaheline kaugus suureneb igal aastal umbes 38 millimeetrit ja aatomikellad on näidanud, et Maa päev pikeneb seetõttu igal aastal umbes 15 mikrosekundit. Kuu kaugenemine lõpeb lõpuks Maa pöörlemise seiskumisega analoogselt Pluuto ja Charoniga juhtunule, kuid ilmselt Kuu ja Maaga seda ei juhtu, sest arvutuste kohaselt muutub Päike ammu enne seda punaseks hiiuks ja hävitab Maa.", + "question": "Milline oleks Kuu kaugenemise lõplik mõju Maale?", + "answers": { + "answer_start": [ + 344, + 340, + 327 + ], + "text": [ + "pöörlemise seiskumisega", + "Maa pöörlemise seiskumisega", + "lõpeb lõpuks Maa pöörlemise seiskumisega" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "0ea3fb97-0843-4dbc-b69c-6b6d6474731b" + }, + { + "context": "Kuna Kuu kaugeneb Maast, on Maa pöörlemine seetõttu aeglustumas. Apollo missioonidel Kuule jäetud peeglite abil tehtavad mõõtmised on näidanud, et Maa ja Kuu vaheline kaugus suureneb igal aastal umbes 38 millimeetrit ja aatomikellad on näidanud, et Maa päev pikeneb seetõttu igal aastal umbes 15 mikrosekundit. Kuu kaugenemine lõpeb lõpuks Maa pöörlemise seiskumisega analoogselt Pluuto ja Charoniga juhtunule, kuid ilmselt Kuu ja Maaga seda ei juhtu, sest arvutuste kohaselt muutub Päike ammu enne seda punaseks hiiuks ja hävitab Maa.", + "question": "Millised seadmed mõõdavad Maa ööpäeva pikenemist?", + "answers": { + "answer_start": [ + 220 + ], + "text": [ + "aatomikellad" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "e84af249-0d03-4709-90a6-d3f3c837cc9e" + }, + { + "context": "Varjutused toimuvad ainult siis, kui Päike, Kuu ja Maa on omavahel joondunud. Päikesevarjutused toimuvad siis, kui on Kuu loomise faasis ja Kuu on Päikese ning Maa vahel. Kuuvarjutused toimuvad siis, kui on täiskuu ja Maa on Päikese ja Kuu vahel. Päikesevarjutuse ajal võib Kuu Päikese täielikult varjata, sest Päikese ja Kuu nurkläbimõõt on ligikaudu võrdne. Kuna Kuu ja Maa vaheline orbiit ja võrreldes Maa ja Päikese vahelise orbiidiga 5° kaldu, ei toimu varjutused iga täiskuu ja kuu loomise faasi ajal. Varjutused toimuvad osaliselt tsüklitena, mida nimetatakse saaroseks. Saaros kordub umbes iga 18 aasta tagant.", + "question": "Millises faasis on Kuu kuuvarjutuse ajal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 207 + ], + "text": [ + "täiskuu" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "49aed936-fbec-4266-ad66-01e6cd11cf15" + }, + { + "context": "Varjutused toimuvad ainult siis, kui Päike, Kuu ja Maa on omavahel joondunud. Päikesevarjutused toimuvad siis, kui on Kuu loomise faasis ja Kuu on Päikese ning Maa vahel. Kuuvarjutused toimuvad siis, kui on täiskuu ja Maa on Päikese ja Kuu vahel. Päikesevarjutuse ajal võib Kuu Päikese täielikult varjata, sest Päikese ja Kuu nurkläbimõõt on ligikaudu võrdne. Kuna Kuu ja Maa vaheline orbiit ja võrreldes Maa ja Päikese vahelise orbiidiga 5° kaldu, ei toimu varjutused iga täiskuu ja kuu loomise faasi ajal. Varjutused toimuvad osaliselt tsüklitena, mida nimetatakse saaroseks. Saaros kordub umbes iga 18 aasta tagant.", + "question": "Kui suur on nurk Maa orbiitide vahel Kuuga ja Päikesega?", + "answers": { + "answer_start": [ + 439 + ], + "text": [ + "5°" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "b63993e0-8085-4b48-abc4-6a58d11ad7a3" + }, + { + "context": "Varjutused toimuvad ainult siis, kui Päike, Kuu ja Maa on omavahel joondunud. Päikesevarjutused toimuvad siis, kui on Kuu loomise faasis ja Kuu on Päikese ning Maa vahel. Kuuvarjutused toimuvad siis, kui on täiskuu ja Maa on Päikese ja Kuu vahel. Päikesevarjutuse ajal võib Kuu Päikese täielikult varjata, sest Päikese ja Kuu nurkläbimõõt on ligikaudu võrdne. Kuna Kuu ja Maa vaheline orbiit ja võrreldes Maa ja Päikese vahelise orbiidiga 5° kaldu, ei toimu varjutused iga täiskuu ja kuu loomise faasi ajal. Varjutused toimuvad osaliselt tsüklitena, mida nimetatakse saaroseks. Saaros kordub umbes iga 18 aasta tagant.", + "question": "Milline Päikese ja Kuu peaaegu võrdne mõõde võimaldab täielikke päikesevarjutusi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 326 + ], + "text": [ + "nurkläbimõõt" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "78059b14-f471-4aff-997d-c36e70b5d17d" + }, + { + "context": "Varjutused toimuvad ainult siis, kui Päike, Kuu ja Maa on omavahel joondunud. Päikesevarjutused toimuvad siis, kui on Kuu loomise faasis ja Kuu on Päikese ning Maa vahel. Kuuvarjutused toimuvad siis, kui on täiskuu ja Maa on Päikese ja Kuu vahel. Päikesevarjutuse ajal võib Kuu Päikese täielikult varjata, sest Päikese ja Kuu nurkläbimõõt on ligikaudu võrdne. Kuna Kuu ja Maa vaheline orbiit ja võrreldes Maa ja Päikese vahelise orbiidiga 5° kaldu, ei toimu varjutused iga täiskuu ja kuu loomise faasi ajal. Varjutused toimuvad osaliselt tsüklitena, mida nimetatakse saaroseks. Saaros kordub umbes iga 18 aasta tagant.", + "question": "Kui tihti esineb saaros?", + "answers": { + "answer_start": [ + 598, + 602, + 592 + ], + "text": [ + "iga 18 aasta tagant", + "18 aasta tagant", + "umbes iga 18 aasta tagant" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "c28b520e-622d-416e-92a1-9288aec69e1c" + }, + { + "context": "Varjutused toimuvad ainult siis, kui Päike, Kuu ja Maa on omavahel joondunud. Päikesevarjutused toimuvad siis, kui on Kuu loomise faasis ja Kuu on Päikese ning Maa vahel. Kuuvarjutused toimuvad siis, kui on täiskuu ja Maa on Päikese ja Kuu vahel. Päikesevarjutuse ajal võib Kuu Päikese täielikult varjata, sest Päikese ja Kuu nurkläbimõõt on ligikaudu võrdne. Kuna Kuu ja Maa vaheline orbiit ja võrreldes Maa ja Päikese vahelise orbiidiga 5° kaldu, ei toimu varjutused iga täiskuu ja kuu loomise faasi ajal. Varjutused toimuvad osaliselt tsüklitena, mida nimetatakse saaroseks. Saaros kordub umbes iga 18 aasta tagant.", + "question": "Millised kolm taevakeha peavad olema ühel joonel, et tekiks varjutused?", + "answers": { + "answer_start": [ + 37 + ], + "text": [ + "Päike, Kuu ja Maa" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "fea49615-3b37-4e68-8ea0-600a136de393" + }, + { + "context": "Külma sõja ajal puhkes USA ja Nõukogude Liidu vahel kosmosevõidujooks. Mõlemad riigid hakkasid huvituma Kuu uurimisest ja kui kanderaketid olid piisavalt võimsad, hakati Kuule saatma kosmoseaparaate, mis kukkusid Kuu pinnale või lendasid Kuust mööda. Esimene edukas programm oli Nõukogude Luna programm, mis 1959. aastal saavutas mitmeid märkimisväärseid saavutusi: Luna 1 oli esimene Maa orbiidilt lahkunud kosmoseaparaat, Luna 2 oli esimene Kuu pinnale kukkunud kosmoseaparaat ja Luna 3 tegi esimesed pildid Kuu tagaküljest.", + "question": "Milline kosmoseaparaat pildistas esimesena Kuu tagakülge?", + "answers": { + "answer_start": [ + 482 + ], + "text": [ + "Luna 3" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "25c00e0f-f69c-4d63-99ea-8182649d4fad" + }, + { + "context": "Külma sõja ajal puhkes USA ja Nõukogude Liidu vahel kosmosevõidujooks. Mõlemad riigid hakkasid huvituma Kuu uurimisest ja kui kanderaketid olid piisavalt võimsad, hakati Kuule saatma kosmoseaparaate, mis kukkusid Kuu pinnale või lendasid Kuust mööda. Esimene edukas programm oli Nõukogude Luna programm, mis 1959. aastal saavutas mitmeid märkimisväärseid saavutusi: Luna 1 oli esimene Maa orbiidilt lahkunud kosmoseaparaat, Luna 2 oli esimene Kuu pinnale kukkunud kosmoseaparaat ja Luna 3 tegi esimesed pildid Kuu tagaküljest.", + "question": "Mis riik suutis esimesena pildistada Kuu tagakülge?", + "answers": { + "answer_start": [ + 30, + 30 + ], + "text": [ + "Nõukogude", + "Nõukogude Liidu" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "12095533-de35-4e7c-bb8a-d7eb693d2c64" + }, + { + "context": "Külma sõja ajal puhkes USA ja Nõukogude Liidu vahel kosmosevõidujooks. Mõlemad riigid hakkasid huvituma Kuu uurimisest ja kui kanderaketid olid piisavalt võimsad, hakati Kuule saatma kosmoseaparaate, mis kukkusid Kuu pinnale või lendasid Kuust mööda. Esimene edukas programm oli Nõukogude Luna programm, mis 1959. aastal saavutas mitmeid märkimisväärseid saavutusi: Luna 1 oli esimene Maa orbiidilt lahkunud kosmoseaparaat, Luna 2 oli esimene Kuu pinnale kukkunud kosmoseaparaat ja Luna 3 tegi esimesed pildid Kuu tagaküljest.", + "question": "Mis aastal jõudis esimene inimese ehitatud masin Kuule?", + "answers": { + "answer_start": [ + 308, + 308 + ], + "text": [ + "1959.", + "1959. aastal" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "ff42d8dc-2dd1-411e-8aa6-c52733e40069" + }, + { + "context": "Külma sõja ajal puhkes USA ja Nõukogude Liidu vahel kosmosevõidujooks. Mõlemad riigid hakkasid huvituma Kuu uurimisest ja kui kanderaketid olid piisavalt võimsad, hakati Kuule saatma kosmoseaparaate, mis kukkusid Kuu pinnale või lendasid Kuust mööda. Esimene edukas programm oli Nõukogude Luna programm, mis 1959. aastal saavutas mitmeid märkimisväärseid saavutusi: Luna 1 oli esimene Maa orbiidilt lahkunud kosmoseaparaat, Luna 2 oli esimene Kuu pinnale kukkunud kosmoseaparaat ja Luna 3 tegi esimesed pildid Kuu tagaküljest.", + "question": "Millise konflikti ajal hakkasid Nõukogude Liit ja USA võistlema Kuu uurimises?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0, + 0 + ], + "text": [ + "Külma sõja", + "Külma sõja ajal" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "fb73e79f-4347-4a0f-9443-734cc49581d5" + }, + { + "context": "Külma sõja ajal puhkes USA ja Nõukogude Liidu vahel kosmosevõidujooks. Mõlemad riigid hakkasid huvituma Kuu uurimisest ja kui kanderaketid olid piisavalt võimsad, hakati Kuule saatma kosmoseaparaate, mis kukkusid Kuu pinnale või lendasid Kuust mööda. Esimene edukas programm oli Nõukogude Luna programm, mis 1959. aastal saavutas mitmeid märkimisväärseid saavutusi: Luna 1 oli esimene Maa orbiidilt lahkunud kosmoseaparaat, Luna 2 oli esimene Kuu pinnale kukkunud kosmoseaparaat ja Luna 3 tegi esimesed pildid Kuu tagaküljest.", + "question": "Milline kosmoseaparaat suutis esimesena Maa orbiidilt lahkuda?", + "answers": { + "answer_start": [ + 366 + ], + "text": [ + "Luna 1" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "2a6bda8b-a826-4904-b8d3-46690d5fa890" + }, + { + "context": "USA algatas mitmed Kuuga seotud kosmoseprogrammid, millest kuulsaim on Apollo programm. JPL-i Rangeri programm tegi Kuu pinnast esimesed lähifotod, Lunar Orbiteri programm kaardistas Kuu pinna ja Surveyori programmi raames maandusid Kuul esimesed USA kosmoseaparaadid. Mehitatud lennud Apollo programmi raames said võimalikuks peamiselt arvutite, tarkvara ja kuumuskilpide suure arengu tõttu 1960. aastatel. Lisaks oli programmi juhtkond väga kompetentne juhtima hiiglaslikku projekti. Programmi raames saadeti 1968. aastal Kuu orbiidile esimene mehitatud missioon, Apollo 8, ja 1969. aastal toimunud mehitatud maandumist Kuule peavad paljud kosmosevõidujooksu kulminatsiooniks.", + "question": "Millised tehnilised edusammud võimaldasid mehitatud lende Kuule?", + "answers": { + "answer_start": [ + 337, + 337 + ], + "text": [ + "arvutite, tarkvara ja kuumuskilpide suure arengu", + "arvutite, tarkvara ja kuumuskilpide suure arengu tõttu" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "807c8f8d-b127-440b-a2e5-de401a498c54" + }, + { + "context": "USA algatas mitmed Kuuga seotud kosmoseprogrammid, millest kuulsaim on Apollo programm. JPL-i Rangeri programm tegi Kuu pinnast esimesed lähifotod, Lunar Orbiteri programm kaardistas Kuu pinna ja Surveyori programmi raames maandusid Kuul esimesed USA kosmoseaparaadid. Mehitatud lennud Apollo programmi raames said võimalikuks peamiselt arvutite, tarkvara ja kuumuskilpide suure arengu tõttu 1960. aastatel. Lisaks oli programmi juhtkond väga kompetentne juhtima hiiglaslikku projekti. Programmi raames saadeti 1968. aastal Kuu orbiidile esimene mehitatud missioon, Apollo 8, ja 1969. aastal toimunud mehitatud maandumist Kuule peavad paljud kosmosevõidujooksu kulminatsiooniks.", + "question": "Mida võib pidada kosmosevõidujooksu haripunktiks?", + "answers": { + "answer_start": [ + 579, + 601 + ], + "text": [ + "1969. aastal toimunud mehitatud maandumist Kuule", + "mehitatud maandumist Kuule" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "7c963bfc-d986-42e8-8867-a4fb97b4154c" + }, + { + "context": "USA algatas mitmed Kuuga seotud kosmoseprogrammid, millest kuulsaim on Apollo programm. JPL-i Rangeri programm tegi Kuu pinnast esimesed lähifotod, Lunar Orbiteri programm kaardistas Kuu pinna ja Surveyori programmi raames maandusid Kuul esimesed USA kosmoseaparaadid. Mehitatud lennud Apollo programmi raames said võimalikuks peamiselt arvutite, tarkvara ja kuumuskilpide suure arengu tõttu 1960. aastatel. Lisaks oli programmi juhtkond väga kompetentne juhtima hiiglaslikku projekti. Programmi raames saadeti 1968. aastal Kuu orbiidile esimene mehitatud missioon, Apollo 8, ja 1969. aastal toimunud mehitatud maandumist Kuule peavad paljud kosmosevõidujooksu kulminatsiooniks.", + "question": "Millal jõudsid esimesed kosmonaudid Kuu orbiidile?", + "answers": { + "answer_start": [ + 511, + 511 + ], + "text": [ + "1968. aastal", + "1968." + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "f11d1f4e-8376-4d67-8898-c63810fcb955" + }, + { + "context": "USA algatas mitmed Kuuga seotud kosmoseprogrammid, millest kuulsaim on Apollo programm. JPL-i Rangeri programm tegi Kuu pinnast esimesed lähifotod, Lunar Orbiteri programm kaardistas Kuu pinna ja Surveyori programmi raames maandusid Kuul esimesed USA kosmoseaparaadid. Mehitatud lennud Apollo programmi raames said võimalikuks peamiselt arvutite, tarkvara ja kuumuskilpide suure arengu tõttu 1960. aastatel. Lisaks oli programmi juhtkond väga kompetentne juhtima hiiglaslikku projekti. Programmi raames saadeti 1968. aastal Kuu orbiidile esimene mehitatud missioon, Apollo 8, ja 1969. aastal toimunud mehitatud maandumist Kuule peavad paljud kosmosevõidujooksu kulminatsiooniks.", + "question": "Mis riik saatis 1960. aastatel inimesed Kuule?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0 + ], + "text": [ + "USA" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "14f5b64f-5d3d-4863-bda0-1bb599ed9f1c" + }, + { + "context": "USA algatas mitmed Kuuga seotud kosmoseprogrammid, millest kuulsaim on Apollo programm. JPL-i Rangeri programm tegi Kuu pinnast esimesed lähifotod, Lunar Orbiteri programm kaardistas Kuu pinna ja Surveyori programmi raames maandusid Kuul esimesed USA kosmoseaparaadid. Mehitatud lennud Apollo programmi raames said võimalikuks peamiselt arvutite, tarkvara ja kuumuskilpide suure arengu tõttu 1960. aastatel. Lisaks oli programmi juhtkond väga kompetentne juhtima hiiglaslikku projekti. Programmi raames saadeti 1968. aastal Kuu orbiidile esimene mehitatud missioon, Apollo 8, ja 1969. aastal toimunud mehitatud maandumist Kuule peavad paljud kosmosevõidujooksu kulminatsiooniks.", + "question": "Millise programmi osana kaardistas USA Kuu pinna?", + "answers": { + "answer_start": [ + 148, + 148 + ], + "text": [ + "Lunar Orbiteri", + "Lunar Orbiteri programm" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "8cd20f8a-813a-4468-a7ac-f7edf5e8e596" + }, + { + "context": "Pärast kosmose võidujooksu lõppu ei saatnud ükski riik kaua aega kosmoseaparaate Kuu orbiidile. Alates 1990ndadest on Kuu vastu huvi tundma hakanud paljude riikide teadlased. 1990. aastal sai Jaapan kolmandaks riigiks, mis on Kuu orbiidile saatnud kosmoseaparaadi, kui Kuu orbiidile jõudis Hiten. 1994. aastal jõudis Kuu orbiidile USA Kaitseministeeriumi ja NASA koostöös valminud kosmoseaparaat Clementine ja 4 aastat hiljem NASA Lunar Prospector, mis kukutati 1999. aastal Kuu tagaküljel asuvasse kraatrisse.", + "question": "Millal hakati pärast kosmosevõidujooksu lõppu uuesti Kuu vastu huvi tundma?", + "answers": { + "answer_start": [ + 103, + 96 + ], + "text": [ + "1990ndadest", + "Alates 1990ndadest" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "053cdced-5649-4014-83e9-677c68b7fd58" + }, + { + "context": "Pärast kosmose võidujooksu lõppu ei saatnud ükski riik kaua aega kosmoseaparaate Kuu orbiidile. Alates 1990ndadest on Kuu vastu huvi tundma hakanud paljude riikide teadlased. 1990. aastal sai Jaapan kolmandaks riigiks, mis on Kuu orbiidile saatnud kosmoseaparaadi, kui Kuu orbiidile jõudis Hiten. 1994. aastal jõudis Kuu orbiidile USA Kaitseministeeriumi ja NASA koostöös valminud kosmoseaparaat Clementine ja 4 aastat hiljem NASA Lunar Prospector, mis kukutati 1999. aastal Kuu tagaküljel asuvasse kraatrisse.", + "question": "Misnimelise masina saatis Jaapan 1990. aastal Kuu orbiidile?", + "answers": { + "answer_start": [ + 290 + ], + "text": [ + "Hiten" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "f31e3367-e224-45e3-845b-18964dbac5f2" + }, + { + "context": "Pärast kosmose võidujooksu lõppu ei saatnud ükski riik kaua aega kosmoseaparaate Kuu orbiidile. Alates 1990ndadest on Kuu vastu huvi tundma hakanud paljude riikide teadlased. 1990. aastal sai Jaapan kolmandaks riigiks, mis on Kuu orbiidile saatnud kosmoseaparaadi, kui Kuu orbiidile jõudis Hiten. 1994. aastal jõudis Kuu orbiidile USA Kaitseministeeriumi ja NASA koostöös valminud kosmoseaparaat Clementine ja 4 aastat hiljem NASA Lunar Prospector, mis kukutati 1999. aastal Kuu tagaküljel asuvasse kraatrisse.", + "question": "Kuidas jõudis Lunar Prospector Kuu pinnale?", + "answers": { + "answer_start": [ + 453 + ], + "text": [ + "kukutati 1999. aastal Kuu tagaküljel asuvasse kraatrisse" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "a8f7f6ab-46bb-484b-adc3-f5258384ccfd" + }, + { + "context": "Pärast kosmose võidujooksu lõppu ei saatnud ükski riik kaua aega kosmoseaparaate Kuu orbiidile. Alates 1990ndadest on Kuu vastu huvi tundma hakanud paljude riikide teadlased. 1990. aastal sai Jaapan kolmandaks riigiks, mis on Kuu orbiidile saatnud kosmoseaparaadi, kui Kuu orbiidile jõudis Hiten. 1994. aastal jõudis Kuu orbiidile USA Kaitseministeeriumi ja NASA koostöös valminud kosmoseaparaat Clementine ja 4 aastat hiljem NASA Lunar Prospector, mis kukutati 1999. aastal Kuu tagaküljel asuvasse kraatrisse.", + "question": "Mis asutusega koos valmistas NASA Clementine'i?", + "answers": { + "answer_start": [ + 331 + ], + "text": [ + "USA Kaitseministeeriumi" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "46852c09-1c3e-4296-8fda-afcb2f14785b" + }, + { + "context": "Pärast kosmose võidujooksu lõppu ei saatnud ükski riik kaua aega kosmoseaparaate Kuu orbiidile. Alates 1990ndadest on Kuu vastu huvi tundma hakanud paljude riikide teadlased. 1990. aastal sai Jaapan kolmandaks riigiks, mis on Kuu orbiidile saatnud kosmoseaparaadi, kui Kuu orbiidile jõudis Hiten. 1994. aastal jõudis Kuu orbiidile USA Kaitseministeeriumi ja NASA koostöös valminud kosmoseaparaat Clementine ja 4 aastat hiljem NASA Lunar Prospector, mis kukutati 1999. aastal Kuu tagaküljel asuvasse kraatrisse.", + "question": "Mitmenda riigina saatis Jaapan masina Kuu orbiidile?", + "answers": { + "answer_start": [ + 199, + 199 + ], + "text": [ + "kolmandaks", + "kolmandaks riigiks" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "e1289f2b-6c39-4797-a833-6065ab4047c4" + }, + { + "context": "Alates 2007. aastast on Kuu uurimist kosmoseaparaatidega alustanud ka Hiina. 5. novembrist 2007 kuni 1. märtsini 2009 tiirles Kuu orbiidil kosmoseaparaat Chang'e 1, mis kaardistas kogu Kuu pinna. Oktoobris 2010 jõudis Kuu orbiidile Chang'e 2, mis tegi Kuu pinnast parema kvaliteediga fotod ja suundus Lagrange'i punkti L2. Pärast seda suundus aparaat süvakosmosesse. 14. detsembril 2013 jõudis Kuule Chang'e 3, mis sooritas Kuu pinnale esimese pehme maandumise pärast Nõukogude missiooni Luna 24. Chang'e 3 pardalt väljus kulgur Yutu, mis oli esimene kuukulgur pärast missiooni Lunohod 2. Yutu töötas Kuu pinnal 31 kuud ja see lõpetas töö 31. juulil 2016. Hiinal on plaanis saata Kuu pinnale missioone ka tulevikus.", + "question": "Kuhu lendas Chang'e 2 pärast Kuu pildistamist?", + "answers": { + "answer_start": [ + 351 + ], + "text": [ + "süvakosmosesse" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "97d7c636-ff7e-4cb9-a05b-60f55187cb1a" + }, + { + "context": "Alates 2007. aastast on Kuu uurimist kosmoseaparaatidega alustanud ka Hiina. 5. novembrist 2007 kuni 1. märtsini 2009 tiirles Kuu orbiidil kosmoseaparaat Chang'e 1, mis kaardistas kogu Kuu pinna. Oktoobris 2010 jõudis Kuu orbiidile Chang'e 2, mis tegi Kuu pinnast parema kvaliteediga fotod ja suundus Lagrange'i punkti L2. Pärast seda suundus aparaat süvakosmosesse. 14. detsembril 2013 jõudis Kuule Chang'e 3, mis sooritas Kuu pinnale esimese pehme maandumise pärast Nõukogude missiooni Luna 24. Chang'e 3 pardalt väljus kulgur Yutu, mis oli esimene kuukulgur pärast missiooni Lunohod 2. Yutu töötas Kuu pinnal 31 kuud ja see lõpetas töö 31. juulil 2016. Hiinal on plaanis saata Kuu pinnale missioone ka tulevikus.", + "question": "Millal jõudis Kuule kuukulgur Yutu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 367, + 382 + ], + "text": [ + "14. detsembril 2013", + "2013" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "28484665-41a4-4b06-88ff-ef4ba153fa40" + }, + { + "context": "Alates 2007. aastast on Kuu uurimist kosmoseaparaatidega alustanud ka Hiina. 5. novembrist 2007 kuni 1. märtsini 2009 tiirles Kuu orbiidil kosmoseaparaat Chang'e 1, mis kaardistas kogu Kuu pinna. Oktoobris 2010 jõudis Kuu orbiidile Chang'e 2, mis tegi Kuu pinnast parema kvaliteediga fotod ja suundus Lagrange'i punkti L2. Pärast seda suundus aparaat süvakosmosesse. 14. detsembril 2013 jõudis Kuule Chang'e 3, mis sooritas Kuu pinnale esimese pehme maandumise pärast Nõukogude missiooni Luna 24. Chang'e 3 pardalt väljus kulgur Yutu, mis oli esimene kuukulgur pärast missiooni Lunohod 2. Yutu töötas Kuu pinnal 31 kuud ja see lõpetas töö 31. juulil 2016. Hiinal on plaanis saata Kuu pinnale missioone ka tulevikus.", + "question": "Millal lõpetas Chang'e 1 Kuu orbiidil tiirlemise?", + "answers": { + "answer_start": [ + 101, + 113 + ], + "text": [ + "1. märtsini 2009", + "2009" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "53d5a7bc-1460-4a43-aba9-4d081d9431dd" + }, + { + "context": "Alates 2007. aastast on Kuu uurimist kosmoseaparaatidega alustanud ka Hiina. 5. novembrist 2007 kuni 1. märtsini 2009 tiirles Kuu orbiidil kosmoseaparaat Chang'e 1, mis kaardistas kogu Kuu pinna. Oktoobris 2010 jõudis Kuu orbiidile Chang'e 2, mis tegi Kuu pinnast parema kvaliteediga fotod ja suundus Lagrange'i punkti L2. Pärast seda suundus aparaat süvakosmosesse. 14. detsembril 2013 jõudis Kuule Chang'e 3, mis sooritas Kuu pinnale esimese pehme maandumise pärast Nõukogude missiooni Luna 24. Chang'e 3 pardalt väljus kulgur Yutu, mis oli esimene kuukulgur pärast missiooni Lunohod 2. Yutu töötas Kuu pinnal 31 kuud ja see lõpetas töö 31. juulil 2016. Hiinal on plaanis saata Kuu pinnale missioone ka tulevikus.", + "question": "Milline Hiina kosmoseaparaatidest esimesena Kuul maandus?", + "answers": { + "answer_start": [ + 400 + ], + "text": [ + "Chang'e 3" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "f3894aa0-7595-4573-a417-6cc02ab24c21" + }, + { + "context": "Alates 2007. aastast on Kuu uurimist kosmoseaparaatidega alustanud ka Hiina. 5. novembrist 2007 kuni 1. märtsini 2009 tiirles Kuu orbiidil kosmoseaparaat Chang'e 1, mis kaardistas kogu Kuu pinna. Oktoobris 2010 jõudis Kuu orbiidile Chang'e 2, mis tegi Kuu pinnast parema kvaliteediga fotod ja suundus Lagrange'i punkti L2. Pärast seda suundus aparaat süvakosmosesse. 14. detsembril 2013 jõudis Kuule Chang'e 3, mis sooritas Kuu pinnale esimese pehme maandumise pärast Nõukogude missiooni Luna 24. Chang'e 3 pardalt väljus kulgur Yutu, mis oli esimene kuukulgur pärast missiooni Lunohod 2. Yutu töötas Kuu pinnal 31 kuud ja see lõpetas töö 31. juulil 2016. Hiinal on plaanis saata Kuu pinnale missioone ka tulevikus.", + "question": "Milline Hiina kosmoseaparaat tegi Kuu pinnast paremaid pilte kui Chang'e 1?", + "answers": { + "answer_start": [ + 232 + ], + "text": [ + "Chang'e 2" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "fbd10158-779d-4b37-8a4e-0ae7d1c9f33e" + }, + { + "context": "4. oktoobrist 2007 kuni 10. juunini 2009 tiirles Kuu orbiidil Jaapani kosmoseagentuuri JAXA orbiiter SELENE, mis uuris Kuu geofüüsikat ja filmis väga kvaliteetsed kaadrid Kuust. 8. novembril 2008 jõudis Kuu orbiidile kosmoseaparaat Chandrayaan I, mis kaardistas Kuud ja kinnitas veemolekulide olemasolu Kuu pinnal. Teadlased kaotasid Chandrayaan 1-ga side 27. augustil 2009. India plaanib Kuu orbiidile saata ka orbiiteri Chandrayaan II, kuid selle start on edasi lükkunud Vene missiooni Fobos-Grunt ebaõnnestumise tõttu ja selle start oli määratud 2018. aastasse.", + "question": "Mis riigi aparaat leidis Kuult veemolekule?", + "answers": { + "answer_start": [ + 375 + ], + "text": [ + "India" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "83b3c530-b704-457c-bd9b-08ef885fc3bb" + }, + { + "context": "4. oktoobrist 2007 kuni 10. juunini 2009 tiirles Kuu orbiidil Jaapani kosmoseagentuuri JAXA orbiiter SELENE, mis uuris Kuu geofüüsikat ja filmis väga kvaliteetsed kaadrid Kuust. 8. novembril 2008 jõudis Kuu orbiidile kosmoseaparaat Chandrayaan I, mis kaardistas Kuud ja kinnitas veemolekulide olemasolu Kuu pinnal. Teadlased kaotasid Chandrayaan 1-ga side 27. augustil 2009. India plaanib Kuu orbiidile saata ka orbiiteri Chandrayaan II, kuid selle start on edasi lükkunud Vene missiooni Fobos-Grunt ebaõnnestumise tõttu ja selle start oli määratud 2018. aastasse.", + "question": "Millal side Chandrayaan 1-ga katkes?", + "answers": { + "answer_start": [ + 356 + ], + "text": [ + "27. augustil 2009" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "5c3e7781-c556-423c-9563-0c3568e1b1b8" + }, + { + "context": "4. oktoobrist 2007 kuni 10. juunini 2009 tiirles Kuu orbiidil Jaapani kosmoseagentuuri JAXA orbiiter SELENE, mis uuris Kuu geofüüsikat ja filmis väga kvaliteetsed kaadrid Kuust. 8. novembril 2008 jõudis Kuu orbiidile kosmoseaparaat Chandrayaan I, mis kaardistas Kuud ja kinnitas veemolekulide olemasolu Kuu pinnal. Teadlased kaotasid Chandrayaan 1-ga side 27. augustil 2009. India plaanib Kuu orbiidile saata ka orbiiteri Chandrayaan II, kuid selle start on edasi lükkunud Vene missiooni Fobos-Grunt ebaõnnestumise tõttu ja selle start oli määratud 2018. aastasse.", + "question": "Millise riigi kosmoseaparaat uuris 2007-2009 Kuu geofüüsikat?", + "answers": { + "answer_start": [ + 62 + ], + "text": [ + "Jaapani" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "e7ee267e-6f15-4b07-99e6-6ed57b65cae2" + }, + { + "context": "4. oktoobrist 2007 kuni 10. juunini 2009 tiirles Kuu orbiidil Jaapani kosmoseagentuuri JAXA orbiiter SELENE, mis uuris Kuu geofüüsikat ja filmis väga kvaliteetsed kaadrid Kuust. 8. novembril 2008 jõudis Kuu orbiidile kosmoseaparaat Chandrayaan I, mis kaardistas Kuud ja kinnitas veemolekulide olemasolu Kuu pinnal. Teadlased kaotasid Chandrayaan 1-ga side 27. augustil 2009. India plaanib Kuu orbiidile saata ka orbiiteri Chandrayaan II, kuid selle start on edasi lükkunud Vene missiooni Fobos-Grunt ebaõnnestumise tõttu ja selle start oli määratud 2018. aastasse.", + "question": "Millise riigi missiooni luhtumine mõjutas India plaane seoses Kuu uurimisega?", + "answers": { + "answer_start": [ + 473 + ], + "text": [ + "Vene" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "fba4d8c3-0fd5-49c1-8551-ac92537dc0e9" + }, + { + "context": "4. oktoobrist 2007 kuni 10. juunini 2009 tiirles Kuu orbiidil Jaapani kosmoseagentuuri JAXA orbiiter SELENE, mis uuris Kuu geofüüsikat ja filmis väga kvaliteetsed kaadrid Kuust. 8. novembril 2008 jõudis Kuu orbiidile kosmoseaparaat Chandrayaan I, mis kaardistas Kuud ja kinnitas veemolekulide olemasolu Kuu pinnal. Teadlased kaotasid Chandrayaan 1-ga side 27. augustil 2009. India plaanib Kuu orbiidile saata ka orbiiteri Chandrayaan II, kuid selle start on edasi lükkunud Vene missiooni Fobos-Grunt ebaõnnestumise tõttu ja selle start oli määratud 2018. aastasse.", + "question": "Millist ainet leidis Kuult Chandrayaan I", + "answers": { + "answer_start": [ + 279 + ], + "text": [ + "veemolekulide" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "4b318339-c36e-4895-b0d2-712c46e84fa8" + }, + { + "context": "18. juunil 2009 startis Kuule kosmosesond NASA Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) ja maandur LCROSS. LCROSS lõpetas oma missiooni plaanipäraselt 2009. aastal, mil see kukutati 9. oktoobril 2009 Cabeuse kraatrisse. LRO on töös tänaseni. 1. jaanuaril 2012 jõudsid Kuule kaks GRAIL-i sondi, mis uurisid Kuu sisestruktuuri kuni sama aasta 17. detsembrini, mil mõlemad kukutati Kuu pinnale. 6. oktoobril 2013 jõudis Kuule kosmoseaparaat LADEE, mis uuris Kuu eksosfääri 18. aprillini 2014, mil see Kuu pinnale kukutati.", + "question": "Mis kuus lõpetasid GRAIL-i sondid töö Kuu sisestruktuuri uurimisel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 339 + ], + "text": [ + "detsembrini" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "131fedec-b3b5-48d1-9e1a-383089eb4ab8" + }, + { + "context": "18. juunil 2009 startis Kuule kosmosesond NASA Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) ja maandur LCROSS. LCROSS lõpetas oma missiooni plaanipäraselt 2009. aastal, mil see kukutati 9. oktoobril 2009 Cabeuse kraatrisse. LRO on töös tänaseni. 1. jaanuaril 2012 jõudsid Kuule kaks GRAIL-i sondi, mis uurisid Kuu sisestruktuuri kuni sama aasta 17. detsembrini, mil mõlemad kukutati Kuu pinnale. 6. oktoobril 2013 jõudis Kuule kosmoseaparaat LADEE, mis uuris Kuu eksosfääri 18. aprillini 2014, mil see Kuu pinnale kukutati.", + "question": "Millisesse kraatrisse kukkus LCROSSi maandur?", + "answers": { + "answer_start": [ + 194, + 194 + ], + "text": [ + "Cabeuse", + "Cabeuse kraatrisse" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "3fcac35a-9da5-46f0-a7c9-bdfc3408b374" + }, + { + "context": "18. juunil 2009 startis Kuule kosmosesond NASA Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) ja maandur LCROSS. LCROSS lõpetas oma missiooni plaanipäraselt 2009. aastal, mil see kukutati 9. oktoobril 2009 Cabeuse kraatrisse. LRO on töös tänaseni. 1. jaanuaril 2012 jõudsid Kuule kaks GRAIL-i sondi, mis uurisid Kuu sisestruktuuri kuni sama aasta 17. detsembrini, mil mõlemad kukutati Kuu pinnale. 6. oktoobril 2013 jõudis Kuule kosmoseaparaat LADEE, mis uuris Kuu eksosfääri 18. aprillini 2014, mil see Kuu pinnale kukutati.", + "question": "Milline masin uuris Kuu eksosfääri?", + "answers": { + "answer_start": [ + 417, + 432 + ], + "text": [ + "kosmoseaparaat LADEE", + "LADEE" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "ec5633fc-4f3b-439f-92cb-76e359f04a79" + }, + { + "context": "18. juunil 2009 startis Kuule kosmosesond NASA Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) ja maandur LCROSS. LCROSS lõpetas oma missiooni plaanipäraselt 2009. aastal, mil see kukutati 9. oktoobril 2009 Cabeuse kraatrisse. LRO on töös tänaseni. 1. jaanuaril 2012 jõudsid Kuule kaks GRAIL-i sondi, mis uurisid Kuu sisestruktuuri kuni sama aasta 17. detsembrini, mil mõlemad kukutati Kuu pinnale. 6. oktoobril 2013 jõudis Kuule kosmoseaparaat LADEE, mis uuris Kuu eksosfääri 18. aprillini 2014, mil see Kuu pinnale kukutati.", + "question": "Millal startis LCROSS Kuu poole?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0 + ], + "text": [ + "18. juunil 2009" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "04a4c950-e7b9-4f5c-b632-1fd8b20d7e6b" + }, + { + "context": "18. juunil 2009 startis Kuule kosmosesond NASA Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) ja maandur LCROSS. LCROSS lõpetas oma missiooni plaanipäraselt 2009. aastal, mil see kukutati 9. oktoobril 2009 Cabeuse kraatrisse. LRO on töös tänaseni. 1. jaanuaril 2012 jõudsid Kuule kaks GRAIL-i sondi, mis uurisid Kuu sisestruktuuri kuni sama aasta 17. detsembrini, mil mõlemad kukutati Kuu pinnale. 6. oktoobril 2013 jõudis Kuule kosmoseaparaat LADEE, mis uuris Kuu eksosfääri 18. aprillini 2014, mil see Kuu pinnale kukutati.", + "question": "Mis on saanud Lunar Reconnaisance Orbiterist?", + "answers": { + "answer_start": [ + 218, + 221, + 214 + ], + "text": [ + "on töös tänaseni", + "töös tänaseni", + "LRO on töös tänaseni" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "35a55b36-4fbc-425d-b73c-174745bedb02" + }, + { + "context": "Kuud on läbi aegade seostatud ka hullumeelsusega. Vana-Rooma ajaloolane Plinius Vanem ning Vana-Kreeka filosoof Aristoteles uskusid, et täiskuu ajab tundlikud inimesed hulluks, sest mõjutab palju vett sisaldavat aju. Plinuse ja Aristotelese hüpoteesi on teadlased välistanud, sest Kuu gravitatsioon on selleks liiga nõrk. Kuu mõju inimestele usutakse ka tänapäeval, väites et täiskuu ajal sagenevad enesetapud, mõrvad, liiklusõnnetused ning psühhiaatriahaiglatesse võetakse sel ajal vastu rohkem inimesi. Siiski on mitmed uurimused need väited ümber lükanud.", + "question": "Miks tänapäeva teadlased ei usu Aristotelese ja Plinuse teooriat?", + "answers": { + "answer_start": [ + 281, + 276 + ], + "text": [ + "Kuu gravitatsioon on selleks liiga nõrk", + "sest Kuu gravitatsioon on selleks liiga nõrk" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "0cccffb1-9f28-41ce-9911-8d1e8515b8b4" + }, + { + "context": "Kuud on läbi aegade seostatud ka hullumeelsusega. Vana-Rooma ajaloolane Plinius Vanem ning Vana-Kreeka filosoof Aristoteles uskusid, et täiskuu ajab tundlikud inimesed hulluks, sest mõjutab palju vett sisaldavat aju. Plinuse ja Aristotelese hüpoteesi on teadlased välistanud, sest Kuu gravitatsioon on selleks liiga nõrk. Kuu mõju inimestele usutakse ka tänapäeval, väites et täiskuu ajal sagenevad enesetapud, mõrvad, liiklusõnnetused ning psühhiaatriahaiglatesse võetakse sel ajal vastu rohkem inimesi. Siiski on mitmed uurimused need väited ümber lükanud.", + "question": "Kes oli Plinius Vanem elukutselt?", + "answers": { + "answer_start": [ + 61 + ], + "text": [ + "ajaloolane" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "0ed92dc5-5c5e-4b7d-8eca-f6b329439bbc" + }, + { + "context": "Kuud on läbi aegade seostatud ka hullumeelsusega. Vana-Rooma ajaloolane Plinius Vanem ning Vana-Kreeka filosoof Aristoteles uskusid, et täiskuu ajab tundlikud inimesed hulluks, sest mõjutab palju vett sisaldavat aju. Plinuse ja Aristotelese hüpoteesi on teadlased välistanud, sest Kuu gravitatsioon on selleks liiga nõrk. Kuu mõju inimestele usutakse ka tänapäeval, väites et täiskuu ajal sagenevad enesetapud, mõrvad, liiklusõnnetused ning psühhiaatriahaiglatesse võetakse sel ajal vastu rohkem inimesi. Siiski on mitmed uurimused need väited ümber lükanud.", + "question": "Mis põhjusel ajab täiskuu vana-aja teadlaste meelest inimesi hulluks?", + "answers": { + "answer_start": [ + 177, + 182 + ], + "text": [ + "sest mõjutab palju vett sisaldavat aju", + "mõjutab palju vett sisaldavat aju" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "7999b27d-17e2-4bc9-b306-7746954f4f81" + }, + { + "context": "Kuud on läbi aegade seostatud ka hullumeelsusega. Vana-Rooma ajaloolane Plinius Vanem ning Vana-Kreeka filosoof Aristoteles uskusid, et täiskuu ajab tundlikud inimesed hulluks, sest mõjutab palju vett sisaldavat aju. Plinuse ja Aristotelese hüpoteesi on teadlased välistanud, sest Kuu gravitatsioon on selleks liiga nõrk. Kuu mõju inimestele usutakse ka tänapäeval, väites et täiskuu ajal sagenevad enesetapud, mõrvad, liiklusõnnetused ning psühhiaatriahaiglatesse võetakse sel ajal vastu rohkem inimesi. Siiski on mitmed uurimused need väited ümber lükanud.", + "question": "Kus tegutses Aristoteles?", + "answers": { + "answer_start": [ + 91 + ], + "text": [ + "Vana-Kreeka" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "9257097b-3567-4040-a3b3-4022eff62c42" + }, + { + "context": "Kuud on läbi aegade seostatud ka hullumeelsusega. Vana-Rooma ajaloolane Plinius Vanem ning Vana-Kreeka filosoof Aristoteles uskusid, et täiskuu ajab tundlikud inimesed hulluks, sest mõjutab palju vett sisaldavat aju. Plinuse ja Aristotelese hüpoteesi on teadlased välistanud, sest Kuu gravitatsioon on selleks liiga nõrk. Kuu mõju inimestele usutakse ka tänapäeval, väites et täiskuu ajal sagenevad enesetapud, mõrvad, liiklusõnnetused ning psühhiaatriahaiglatesse võetakse sel ajal vastu rohkem inimesi. Siiski on mitmed uurimused need väited ümber lükanud.", + "question": "Millises faasis Kuu põhjustab väidetavalt enesetappude ja liiklusõnnetuste sagenemist?", + "answers": { + "answer_start": [ + 136 + ], + "text": [ + "täiskuu" + ] + }, + "title": "Kuu", + "id": "db7517a0-4111-417a-b589-6f3b3327c5e4" + }, + { + "context": "Esimestel aastatel olid Liivimaa orduharus ülekaalus endised mõõgavennad, kuid on arvatud, et pärast 1240. aastate alguse Ristisõdu Venemaal kaldus orduharus ülekaal uustulnukate poole. Esialgu oli Liivimaa orduharu väga tugevalt Saksa ordu kõrgmeistriga seotud, too määras 13.–14. sajandil kohaliku meistri oma äranägemise järgi. Sel perioodil ühendas orduharusid ka ühine peavaenlane, Leedu suurvürstiriik, kellega peeti mitmeid edutuid lahinguid: näiteks 1270. aastal langes Karuse lahingus maameister Otto von Lutterberg, 1279. aastal aga Aizkraukle lahingus meister Ernst von Ratzeburg. Alates 13. sajandi lõpust algasid ka pidevad sisetülid Vana-Liivimaal, mis peamiselt käisid ordu ja Riia peapiiskopi või Riia linna vahel.", + "question": "Millised liikmed moodustasid Liivimaa ordus algaastatel enamuse?", + "answers": { + "answer_start": [ + 53 + ], + "text": [ + "endised mõõgavennad" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "a8cfc1b8-ce64-4f8f-a9ac-7b483ec2157e" + }, + { + "context": "Esimestel aastatel olid Liivimaa orduharus ülekaalus endised mõõgavennad, kuid on arvatud, et pärast 1240. aastate alguse Ristisõdu Venemaal kaldus orduharus ülekaal uustulnukate poole. Esialgu oli Liivimaa orduharu väga tugevalt Saksa ordu kõrgmeistriga seotud, too määras 13.–14. sajandil kohaliku meistri oma äranägemise järgi. Sel perioodil ühendas orduharusid ka ühine peavaenlane, Leedu suurvürstiriik, kellega peeti mitmeid edutuid lahinguid: näiteks 1270. aastal langes Karuse lahingus maameister Otto von Lutterberg, 1279. aastal aga Aizkraukle lahingus meister Ernst von Ratzeburg. Alates 13. sajandi lõpust algasid ka pidevad sisetülid Vana-Liivimaal, mis peamiselt käisid ordu ja Riia peapiiskopi või Riia linna vahel.", + "question": "Milline oli Liivimaa ordu peamine välisvaenlane 13.-14. sajandil?", + "answers": { + "answer_start": [ + 387 + ], + "text": [ + "Leedu suurvürstiriik" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "13c76778-7a31-4e57-b8ec-56020da66001" + }, + { + "context": "Esimestel aastatel olid Liivimaa orduharus ülekaalus endised mõõgavennad, kuid on arvatud, et pärast 1240. aastate alguse Ristisõdu Venemaal kaldus orduharus ülekaal uustulnukate poole. Esialgu oli Liivimaa orduharu väga tugevalt Saksa ordu kõrgmeistriga seotud, too määras 13.–14. sajandil kohaliku meistri oma äranägemise järgi. Sel perioodil ühendas orduharusid ka ühine peavaenlane, Leedu suurvürstiriik, kellega peeti mitmeid edutuid lahinguid: näiteks 1270. aastal langes Karuse lahingus maameister Otto von Lutterberg, 1279. aastal aga Aizkraukle lahingus meister Ernst von Ratzeburg. Alates 13. sajandi lõpust algasid ka pidevad sisetülid Vana-Liivimaal, mis peamiselt käisid ordu ja Riia peapiiskopi või Riia linna vahel.", + "question": "Mis nimega lahing toimus Liivimaa ordu ja Leedu suurvürstiriigi vahel 1279. aastal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 543, + 543 + ], + "text": [ + "Aizkraukle", + "Aizkraukle lahingus" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "bbae468d-5d1c-4855-8177-b25946e4124b" + }, + { + "context": "Esimestel aastatel olid Liivimaa orduharus ülekaalus endised mõõgavennad, kuid on arvatud, et pärast 1240. aastate alguse Ristisõdu Venemaal kaldus orduharus ülekaal uustulnukate poole. Esialgu oli Liivimaa orduharu väga tugevalt Saksa ordu kõrgmeistriga seotud, too määras 13.–14. sajandil kohaliku meistri oma äranägemise järgi. Sel perioodil ühendas orduharusid ka ühine peavaenlane, Leedu suurvürstiriik, kellega peeti mitmeid edutuid lahinguid: näiteks 1270. aastal langes Karuse lahingus maameister Otto von Lutterberg, 1279. aastal aga Aizkraukle lahingus meister Ernst von Ratzeburg. Alates 13. sajandi lõpust algasid ka pidevad sisetülid Vana-Liivimaal, mis peamiselt käisid ordu ja Riia peapiiskopi või Riia linna vahel.", + "question": "Kellega tülitses Liivimaa ordu Vana-Liivimaal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 692 + ], + "text": [ + "Riia peapiiskopi või Riia linna" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "6a950a4b-9e61-4755-8ed7-689419ad8ccd" + }, + { + "context": "Esimestel aastatel olid Liivimaa orduharus ülekaalus endised mõõgavennad, kuid on arvatud, et pärast 1240. aastate alguse Ristisõdu Venemaal kaldus orduharus ülekaal uustulnukate poole. Esialgu oli Liivimaa orduharu väga tugevalt Saksa ordu kõrgmeistriga seotud, too määras 13.–14. sajandil kohaliku meistri oma äranägemise järgi. Sel perioodil ühendas orduharusid ka ühine peavaenlane, Leedu suurvürstiriik, kellega peeti mitmeid edutuid lahinguid: näiteks 1270. aastal langes Karuse lahingus maameister Otto von Lutterberg, 1279. aastal aga Aizkraukle lahingus meister Ernst von Ratzeburg. Alates 13. sajandi lõpust algasid ka pidevad sisetülid Vana-Liivimaal, mis peamiselt käisid ordu ja Riia peapiiskopi või Riia linna vahel.", + "question": "Kes määras 13.-14. sajandil ametisse Liivimaa ordu meistri?", + "answers": { + "answer_start": [ + 230 + ], + "text": [ + "Saksa ordu kõrgmeistriga" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "a0b3efb9-5192-47cd-bb73-69beb6327b36" + }, + { + "context": "1346. aastal ostis Saksa ordu Taani käest Põhja-Eesti (Eestimaa hertsogkonna) ja andis selle järgmisel aastal Liivimaa ordu valitseda. Tänu sellele muutus ordu Vana-Liivimaa piiskopkondadest selgelt tugevamaks ja 14.–15. sajandil püüdis ta korduvalt Liivimaa tugevuselt teist poliitilist jõudu, Riia peapiiskopkonda ordusse inkorporeerida ehk sundida Riia toomkapiitlit vastu võtma Saksa Ordu reeglit ning saavutada ka selle, et peapiiskop on Saksa ordu preestervend. Nõnda loodeti peapiiskopkonda enda vaimuliku ja poliitilise kontrolli alla saada. 1393. aastal see õnnestuski ning 1405–1417 oli Riia peapiiskopkond ordu otsese võimu all, kuna peapiiskop Johann von Wallenrode oli selle ordule pantinud.", + "question": "Mis organisatsioon hakkas 1347. aastal valitsema Põhja-Eestis?", + "answers": { + "answer_start": [ + 110 + ], + "text": [ + "Liivimaa ordu" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "633d0e5b-5bd1-43a9-9fc0-30635a426695" + }, + { + "context": "1346. aastal ostis Saksa ordu Taani käest Põhja-Eesti (Eestimaa hertsogkonna) ja andis selle järgmisel aastal Liivimaa ordu valitseda. Tänu sellele muutus ordu Vana-Liivimaa piiskopkondadest selgelt tugevamaks ja 14.–15. sajandil püüdis ta korduvalt Liivimaa tugevuselt teist poliitilist jõudu, Riia peapiiskopkonda ordusse inkorporeerida ehk sundida Riia toomkapiitlit vastu võtma Saksa Ordu reeglit ning saavutada ka selle, et peapiiskop on Saksa ordu preestervend. Nõnda loodeti peapiiskopkonda enda vaimuliku ja poliitilise kontrolli alla saada. 1393. aastal see õnnestuski ning 1405–1417 oli Riia peapiiskopkond ordu otsese võimu all, kuna peapiiskop Johann von Wallenrode oli selle ordule pantinud.", + "question": "Kes pantis Riia peapiiskopkonna Liivimaa ordule?", + "answers": { + "answer_start": [ + 645, + 656 + ], + "text": [ + "peapiiskop Johann von Wallenrode", + "Johann von Wallenrode" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "119eb146-d55d-4a25-83b1-721e6d620d3e" + }, + { + "context": "1346. aastal ostis Saksa ordu Taani käest Põhja-Eesti (Eestimaa hertsogkonna) ja andis selle järgmisel aastal Liivimaa ordu valitseda. Tänu sellele muutus ordu Vana-Liivimaa piiskopkondadest selgelt tugevamaks ja 14.–15. sajandil püüdis ta korduvalt Liivimaa tugevuselt teist poliitilist jõudu, Riia peapiiskopkonda ordusse inkorporeerida ehk sundida Riia toomkapiitlit vastu võtma Saksa Ordu reeglit ning saavutada ka selle, et peapiiskop on Saksa ordu preestervend. Nõnda loodeti peapiiskopkonda enda vaimuliku ja poliitilise kontrolli alla saada. 1393. aastal see õnnestuski ning 1405–1417 oli Riia peapiiskopkond ordu otsese võimu all, kuna peapiiskop Johann von Wallenrode oli selle ordule pantinud.", + "question": "Kellele kuulus Eestimaa hertsogkond 1346. aastani?", + "answers": { + "answer_start": [ + 30 + ], + "text": [ + "Taani" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "a96b0d8c-af43-4432-b857-d5e6d28037e0" + }, + { + "context": "1346. aastal ostis Saksa ordu Taani käest Põhja-Eesti (Eestimaa hertsogkonna) ja andis selle järgmisel aastal Liivimaa ordu valitseda. Tänu sellele muutus ordu Vana-Liivimaa piiskopkondadest selgelt tugevamaks ja 14.–15. sajandil püüdis ta korduvalt Liivimaa tugevuselt teist poliitilist jõudu, Riia peapiiskopkonda ordusse inkorporeerida ehk sundida Riia toomkapiitlit vastu võtma Saksa Ordu reeglit ning saavutada ka selle, et peapiiskop on Saksa ordu preestervend. Nõnda loodeti peapiiskopkonda enda vaimuliku ja poliitilise kontrolli alla saada. 1393. aastal see õnnestuski ning 1405–1417 oli Riia peapiiskopkond ordu otsese võimu all, kuna peapiiskop Johann von Wallenrode oli selle ordule pantinud.", + "question": "Milline oli 14.-15. sajandil tugevuselt järgmine poliitiline jõud pärast Liivimaa ordut?", + "answers": { + "answer_start": [ + 295 + ], + "text": [ + "Riia peapiiskopkonda" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "58ab98e8-eb53-4bfe-af56-c171d9a671d5" + }, + { + "context": "1346. aastal ostis Saksa ordu Taani käest Põhja-Eesti (Eestimaa hertsogkonna) ja andis selle järgmisel aastal Liivimaa ordu valitseda. Tänu sellele muutus ordu Vana-Liivimaa piiskopkondadest selgelt tugevamaks ja 14.–15. sajandil püüdis ta korduvalt Liivimaa tugevuselt teist poliitilist jõudu, Riia peapiiskopkonda ordusse inkorporeerida ehk sundida Riia toomkapiitlit vastu võtma Saksa Ordu reeglit ning saavutada ka selle, et peapiiskop on Saksa ordu preestervend. Nõnda loodeti peapiiskopkonda enda vaimuliku ja poliitilise kontrolli alla saada. 1393. aastal see õnnestuski ning 1405–1417 oli Riia peapiiskopkond ordu otsese võimu all, kuna peapiiskop Johann von Wallenrode oli selle ordule pantinud.", + "question": "Millal õnnestus Liivimaa ordul Riia peapiiskopkond oma võimu alla saada?", + "answers": { + "answer_start": [ + 550, + 550 + ], + "text": [ + "1393. aastal", + "1393." + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "b33ccfbd-fc33-4360-b58e-9c33527e96d5" + }, + { + "context": "Kuid 1386. aastal kaotas ordu olulise põhjenduse oma eksistentsiks, kui seni paganlik Leedu sõlmis Poolaga Krevo uniooni ning leedulased ristiti. Poola-Leedu liit pöördus peagi Saksa ordu Preisimaa haru vastu, mida 1309. aastast valitses kõrgmeister, mistõttu hakkas nõrgenema ka selle side Liivimaa orduga, mida Poola ja Leedu otseselt ei ohustanud. Tegeliku sõltumatuse kõrgmeistrist saavutas Liivimaa ordu 15. sajandi keskel, kui pärast maiskondade konflikti esitati kõrgmeistrile kinnitamiseks vaid üks kandidaat. Samal ajal püüti Saksa ordult üle võtta ka Eestimaad, mis 1459. aastal ametlikult toimuski. Tegelikult jäi aga kõrgmeistri nimeline võim Eestimaal kehtima kuni 1525. aastani, mil Saksa ordu Preisimaa haru sekulariseeriti - Saksa ordu kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern andis 1525. aasta 10. mail andis truudusvande Poola kuningale Zygmunt I-le ja nimetati tema vasallina esimeseks Preisimaa hertsogiks ning kujunes Preisimaa hertsogiriik (1525–1701). Seejärel muutus Liivimaa ordu tegelikult täiesti sõltumatuks. Ametlikult jäi ta siiski Saksa ordu osaks ja allus nimeliselt kuni oma eksistentsi lõpuni Saksa ordu kõrgmeistrikoha administraatorile Saksamaal.", + "question": "Mis aastani eksisteeris Preisimaa hertsogiriik?", + "answers": { + "answer_start": [ + 965, + 960 + ], + "text": [ + "1701", + "1525–1701" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "a4523380-382f-4be3-8b08-8d20e11001ba" + }, + { + "context": "Kuid 1386. aastal kaotas ordu olulise põhjenduse oma eksistentsiks, kui seni paganlik Leedu sõlmis Poolaga Krevo uniooni ning leedulased ristiti. Poola-Leedu liit pöördus peagi Saksa ordu Preisimaa haru vastu, mida 1309. aastast valitses kõrgmeister, mistõttu hakkas nõrgenema ka selle side Liivimaa orduga, mida Poola ja Leedu otseselt ei ohustanud. Tegeliku sõltumatuse kõrgmeistrist saavutas Liivimaa ordu 15. sajandi keskel, kui pärast maiskondade konflikti esitati kõrgmeistrile kinnitamiseks vaid üks kandidaat. Samal ajal püüti Saksa ordult üle võtta ka Eestimaad, mis 1459. aastal ametlikult toimuski. Tegelikult jäi aga kõrgmeistri nimeline võim Eestimaal kehtima kuni 1525. aastani, mil Saksa ordu Preisimaa haru sekulariseeriti - Saksa ordu kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern andis 1525. aasta 10. mail andis truudusvande Poola kuningale Zygmunt I-le ja nimetati tema vasallina esimeseks Preisimaa hertsogiks ning kujunes Preisimaa hertsogiriik (1525–1701). Seejärel muutus Liivimaa ordu tegelikult täiesti sõltumatuks. Ametlikult jäi ta siiski Saksa ordu osaks ja allus nimeliselt kuni oma eksistentsi lõpuni Saksa ordu kõrgmeistrikoha administraatorile Saksamaal.", + "question": "Millal leedulased ristiti?", + "answers": { + "answer_start": [ + 5, + 5 + ], + "text": [ + "1386. aastal", + "1386." + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "00aee657-b2a9-4d1a-8c50-8a6c963358cb" + }, + { + "context": "Kuid 1386. aastal kaotas ordu olulise põhjenduse oma eksistentsiks, kui seni paganlik Leedu sõlmis Poolaga Krevo uniooni ning leedulased ristiti. Poola-Leedu liit pöördus peagi Saksa ordu Preisimaa haru vastu, mida 1309. aastast valitses kõrgmeister, mistõttu hakkas nõrgenema ka selle side Liivimaa orduga, mida Poola ja Leedu otseselt ei ohustanud. Tegeliku sõltumatuse kõrgmeistrist saavutas Liivimaa ordu 15. sajandi keskel, kui pärast maiskondade konflikti esitati kõrgmeistrile kinnitamiseks vaid üks kandidaat. Samal ajal püüti Saksa ordult üle võtta ka Eestimaad, mis 1459. aastal ametlikult toimuski. Tegelikult jäi aga kõrgmeistri nimeline võim Eestimaal kehtima kuni 1525. aastani, mil Saksa ordu Preisimaa haru sekulariseeriti - Saksa ordu kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern andis 1525. aasta 10. mail andis truudusvande Poola kuningale Zygmunt I-le ja nimetati tema vasallina esimeseks Preisimaa hertsogiks ning kujunes Preisimaa hertsogiriik (1525–1701). Seejärel muutus Liivimaa ordu tegelikult täiesti sõltumatuks. Ametlikult jäi ta siiski Saksa ordu osaks ja allus nimeliselt kuni oma eksistentsi lõpuni Saksa ordu kõrgmeistrikoha administraatorile Saksamaal.", + "question": "Kuidas nimetati Poola-Leedu liitu teise nimega?", + "answers": { + "answer_start": [ + 107 + ], + "text": [ + "Krevo uniooni" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "6adca049-ee90-4c37-b39a-fc200a3d3b05" + }, + { + "context": "Kuid 1386. aastal kaotas ordu olulise põhjenduse oma eksistentsiks, kui seni paganlik Leedu sõlmis Poolaga Krevo uniooni ning leedulased ristiti. Poola-Leedu liit pöördus peagi Saksa ordu Preisimaa haru vastu, mida 1309. aastast valitses kõrgmeister, mistõttu hakkas nõrgenema ka selle side Liivimaa orduga, mida Poola ja Leedu otseselt ei ohustanud. Tegeliku sõltumatuse kõrgmeistrist saavutas Liivimaa ordu 15. sajandi keskel, kui pärast maiskondade konflikti esitati kõrgmeistrile kinnitamiseks vaid üks kandidaat. Samal ajal püüti Saksa ordult üle võtta ka Eestimaad, mis 1459. aastal ametlikult toimuski. Tegelikult jäi aga kõrgmeistri nimeline võim Eestimaal kehtima kuni 1525. aastani, mil Saksa ordu Preisimaa haru sekulariseeriti - Saksa ordu kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern andis 1525. aasta 10. mail andis truudusvande Poola kuningale Zygmunt I-le ja nimetati tema vasallina esimeseks Preisimaa hertsogiks ning kujunes Preisimaa hertsogiriik (1525–1701). Seejärel muutus Liivimaa ordu tegelikult täiesti sõltumatuks. Ametlikult jäi ta siiski Saksa ordu osaks ja allus nimeliselt kuni oma eksistentsi lõpuni Saksa ordu kõrgmeistrikoha administraatorile Saksamaal.", + "question": "Kellest sai esimene Preisi hertsog?", + "answers": { + "answer_start": [ + 741, + 741, + 764 + ], + "text": [ + "Saksa ordu kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern", + "Saksa ordu kõrgmeister", + "Albrecht von Hohenzollern" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "5950c044-f20d-47f4-91e2-eb1d69fdc545" + }, + { + "context": "Kuid 1386. aastal kaotas ordu olulise põhjenduse oma eksistentsiks, kui seni paganlik Leedu sõlmis Poolaga Krevo uniooni ning leedulased ristiti. Poola-Leedu liit pöördus peagi Saksa ordu Preisimaa haru vastu, mida 1309. aastast valitses kõrgmeister, mistõttu hakkas nõrgenema ka selle side Liivimaa orduga, mida Poola ja Leedu otseselt ei ohustanud. Tegeliku sõltumatuse kõrgmeistrist saavutas Liivimaa ordu 15. sajandi keskel, kui pärast maiskondade konflikti esitati kõrgmeistrile kinnitamiseks vaid üks kandidaat. Samal ajal püüti Saksa ordult üle võtta ka Eestimaad, mis 1459. aastal ametlikult toimuski. Tegelikult jäi aga kõrgmeistri nimeline võim Eestimaal kehtima kuni 1525. aastani, mil Saksa ordu Preisimaa haru sekulariseeriti - Saksa ordu kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern andis 1525. aasta 10. mail andis truudusvande Poola kuningale Zygmunt I-le ja nimetati tema vasallina esimeseks Preisimaa hertsogiks ning kujunes Preisimaa hertsogiriik (1525–1701). Seejärel muutus Liivimaa ordu tegelikult täiesti sõltumatuks. Ametlikult jäi ta siiski Saksa ordu osaks ja allus nimeliselt kuni oma eksistentsi lõpuni Saksa ordu kõrgmeistrikoha administraatorile Saksamaal.", + "question": "Kes valitses Poolas 1525. aastal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 852, + 842 + ], + "text": [ + "Zygmunt I-le", + "kuningale Zygmunt I-le" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "9d419177-e18b-40a2-b38d-f98dbc33f001" + }, + { + "context": "1420. aastatel tekkisid Liivimaa ordul uued vastuolud Riia peapiiskoppidega, mis viisid 1428. aastal peapiiskopkonna vabanemise inkorporatsioonist. Uuesti suudeti see ordusse inkorporeerida 1451. aastal ning ametlikult jäi see kord kehtima kuni Vana-Liivimaa lõpuni, tegelikult ei saavutanud ordu aga peapiiskopi üle kontrolli ning vastuolud nende vahel jätkusid ka edaspidi. 1452. aastal lõpetati ka peapiiskopi ja ordu tüli Riia linna üle Kirchholmi lepinguga, millega jagati võim linna üle. Linnale see ei sobinud ning 1484–1491 toimunud kodusõjas püüdis linn orduvõimust vabaneda. Viimaks õnnestus ordul Kirchholmi leping taastada, mis ametlikult kehtis samuti Liivi sõjani, kuigi 1525–1547 oli Riia tegelikult ordu ainuvõimu all.", + "question": "Mis oli Riia linna eesmärk kodusõjas aastatel 1484–1491?", + "answers": { + "answer_start": [ + 563 + ], + "text": [ + "orduvõimust vabaneda" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "a82a9377-a26a-44e5-99db-3e6aad92f92d" + }, + { + "context": "1420. aastatel tekkisid Liivimaa ordul uued vastuolud Riia peapiiskoppidega, mis viisid 1428. aastal peapiiskopkonna vabanemise inkorporatsioonist. Uuesti suudeti see ordusse inkorporeerida 1451. aastal ning ametlikult jäi see kord kehtima kuni Vana-Liivimaa lõpuni, tegelikult ei saavutanud ordu aga peapiiskopi üle kontrolli ning vastuolud nende vahel jätkusid ka edaspidi. 1452. aastal lõpetati ka peapiiskopi ja ordu tüli Riia linna üle Kirchholmi lepinguga, millega jagati võim linna üle. Linnale see ei sobinud ning 1484–1491 toimunud kodusõjas püüdis linn orduvõimust vabaneda. Viimaks õnnestus ordul Kirchholmi leping taastada, mis ametlikult kehtis samuti Liivi sõjani, kuigi 1525–1547 oli Riia tegelikult ordu ainuvõimu all.", + "question": "Milline konflikt lõpetas ametlikult Kirchholmi lepingu kehtivuse?", + "answers": { + "answer_start": [ + 665 + ], + "text": [ + "Liivi sõjani" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "7bd8517c-3f54-4c2b-9884-b626f58d2527" + }, + { + "context": "1420. aastatel tekkisid Liivimaa ordul uued vastuolud Riia peapiiskoppidega, mis viisid 1428. aastal peapiiskopkonna vabanemise inkorporatsioonist. Uuesti suudeti see ordusse inkorporeerida 1451. aastal ning ametlikult jäi see kord kehtima kuni Vana-Liivimaa lõpuni, tegelikult ei saavutanud ordu aga peapiiskopi üle kontrolli ning vastuolud nende vahel jätkusid ka edaspidi. 1452. aastal lõpetati ka peapiiskopi ja ordu tüli Riia linna üle Kirchholmi lepinguga, millega jagati võim linna üle. Linnale see ei sobinud ning 1484–1491 toimunud kodusõjas püüdis linn orduvõimust vabaneda. Viimaks õnnestus ordul Kirchholmi leping taastada, mis ametlikult kehtis samuti Liivi sõjani, kuigi 1525–1547 oli Riia tegelikult ordu ainuvõimu all.", + "question": "Millal õnnestus Riia peapiiskopkonnal ajutiselt Liivimaa ordu koosseisust väljuda?", + "answers": { + "answer_start": [ + 88, + 88 + ], + "text": [ + "1428. aastal", + "1428." + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "65fe2437-1f0c-45b6-957c-aa5774d01024" + }, + { + "context": "1420. aastatel tekkisid Liivimaa ordul uued vastuolud Riia peapiiskoppidega, mis viisid 1428. aastal peapiiskopkonna vabanemise inkorporatsioonist. Uuesti suudeti see ordusse inkorporeerida 1451. aastal ning ametlikult jäi see kord kehtima kuni Vana-Liivimaa lõpuni, tegelikult ei saavutanud ordu aga peapiiskopi üle kontrolli ning vastuolud nende vahel jätkusid ka edaspidi. 1452. aastal lõpetati ka peapiiskopi ja ordu tüli Riia linna üle Kirchholmi lepinguga, millega jagati võim linna üle. Linnale see ei sobinud ning 1484–1491 toimunud kodusõjas püüdis linn orduvõimust vabaneda. Viimaks õnnestus ordul Kirchholmi leping taastada, mis ametlikult kehtis samuti Liivi sõjani, kuigi 1525–1547 oli Riia tegelikult ordu ainuvõimu all.", + "question": "Millise kokkuleppega jagasid Liivimaa ordu ja Riia peapiiskop omavahel võimu Riia linnas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 441 + ], + "text": [ + "Kirchholmi lepinguga" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "1f85a7e2-1719-43ec-9c2b-8c1ffc20e8bb" + }, + { + "context": "1420. aastatel tekkisid Liivimaa ordul uued vastuolud Riia peapiiskoppidega, mis viisid 1428. aastal peapiiskopkonna vabanemise inkorporatsioonist. Uuesti suudeti see ordusse inkorporeerida 1451. aastal ning ametlikult jäi see kord kehtima kuni Vana-Liivimaa lõpuni, tegelikult ei saavutanud ordu aga peapiiskopi üle kontrolli ning vastuolud nende vahel jätkusid ka edaspidi. 1452. aastal lõpetati ka peapiiskopi ja ordu tüli Riia linna üle Kirchholmi lepinguga, millega jagati võim linna üle. Linnale see ei sobinud ning 1484–1491 toimunud kodusõjas püüdis linn orduvõimust vabaneda. Viimaks õnnestus ordul Kirchholmi leping taastada, mis ametlikult kehtis samuti Liivi sõjani, kuigi 1525–1547 oli Riia tegelikult ordu ainuvõimu all.", + "question": "Mis ajani kuulus Riia peapiiskopkond ametlikult inkorporatsiooni Liivimaa orduga?", + "answers": { + "answer_start": [ + 245, + 240 + ], + "text": [ + "Vana-Liivimaa lõpuni", + "kuni Vana-Liivimaa lõpuni" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "9cbbf49c-17ce-49e8-8c97-f49567840a35" + }, + { + "context": "15. sajandi teisel poolel muutus aga oluliselt kogu Liivimaa välispoliitiline olukord, kui Moskva suurvürstiriik liitis endaga Novgorodi vabariigi ja ulatus nii ka Liivimaa ja ordualade piirideni. Aastatel 1480–1481 ja 1501–1503 peeti Moskva ja Pihkvaga kaks sõda, mis ordu välispoliitilist positsiooni aga ei parandanud. Liivimaa-siseselt suudeti küll senisest edukamalt rahu hoida, kuid uusi vapustusi tekitas 1520. aastatel reformatsioon, hiljem aga Riia peapiiskop Wilhelm von Hohenzollerni katsed Liivimaad sekulariseerida. 1526. või 1527. aastal sai Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenbergist Saksa-Rooma keisri vasall ehk riigivürst, kuid tegelikku keisripoolset tuge see ordule ei toonud.", + "question": "Mis riigi koosseisu läks Novgorodi vabariik 15. sajandi teisel poolel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 91 + ], + "text": [ + "Moskva suurvürstiriik" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "24a4bc2f-02bf-4f81-b330-92115c191ff0" + }, + { + "context": "15. sajandi teisel poolel muutus aga oluliselt kogu Liivimaa välispoliitiline olukord, kui Moskva suurvürstiriik liitis endaga Novgorodi vabariigi ja ulatus nii ka Liivimaa ja ordualade piirideni. Aastatel 1480–1481 ja 1501–1503 peeti Moskva ja Pihkvaga kaks sõda, mis ordu välispoliitilist positsiooni aga ei parandanud. Liivimaa-siseselt suudeti küll senisest edukamalt rahu hoida, kuid uusi vapustusi tekitas 1520. aastatel reformatsioon, hiljem aga Riia peapiiskop Wilhelm von Hohenzollerni katsed Liivimaad sekulariseerida. 1526. või 1527. aastal sai Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenbergist Saksa-Rooma keisri vasall ehk riigivürst, kuid tegelikku keisripoolset tuge see ordule ei toonud.", + "question": "Kelle alluvusse astus Liivimaa ordumeister 1520. aastatel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 603 + ], + "text": [ + "Saksa-Rooma keisri" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "8c72d50f-a3f6-4fc1-b269-c16ecb737e84" + }, + { + "context": "15. sajandi teisel poolel muutus aga oluliselt kogu Liivimaa välispoliitiline olukord, kui Moskva suurvürstiriik liitis endaga Novgorodi vabariigi ja ulatus nii ka Liivimaa ja ordualade piirideni. Aastatel 1480–1481 ja 1501–1503 peeti Moskva ja Pihkvaga kaks sõda, mis ordu välispoliitilist positsiooni aga ei parandanud. Liivimaa-siseselt suudeti küll senisest edukamalt rahu hoida, kuid uusi vapustusi tekitas 1520. aastatel reformatsioon, hiljem aga Riia peapiiskop Wilhelm von Hohenzollerni katsed Liivimaad sekulariseerida. 1526. või 1527. aastal sai Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenbergist Saksa-Rooma keisri vasall ehk riigivürst, kuid tegelikku keisripoolset tuge see ordule ei toonud.", + "question": "Mis linnadega sõdis Liivimaa ordu 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses?", + "answers": { + "answer_start": [ + 235 + ], + "text": [ + "Moskva ja Pihkvaga" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "80a17611-a025-436c-b5a9-7528f989eb7a" + }, + { + "context": "15. sajandi teisel poolel muutus aga oluliselt kogu Liivimaa välispoliitiline olukord, kui Moskva suurvürstiriik liitis endaga Novgorodi vabariigi ja ulatus nii ka Liivimaa ja ordualade piirideni. Aastatel 1480–1481 ja 1501–1503 peeti Moskva ja Pihkvaga kaks sõda, mis ordu välispoliitilist positsiooni aga ei parandanud. Liivimaa-siseselt suudeti küll senisest edukamalt rahu hoida, kuid uusi vapustusi tekitas 1520. aastatel reformatsioon, hiljem aga Riia peapiiskop Wilhelm von Hohenzollerni katsed Liivimaad sekulariseerida. 1526. või 1527. aastal sai Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenbergist Saksa-Rooma keisri vasall ehk riigivürst, kuid tegelikku keisripoolset tuge see ordule ei toonud.", + "question": "Kellena oli ametis Wilhelm von Hohenzollern?", + "answers": { + "answer_start": [ + 453, + 458 + ], + "text": [ + "Riia peapiiskop", + "peapiiskop" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "561e8dff-ff29-477d-bc5f-0b69bdeb3812" + }, + { + "context": "15. sajandi teisel poolel muutus aga oluliselt kogu Liivimaa välispoliitiline olukord, kui Moskva suurvürstiriik liitis endaga Novgorodi vabariigi ja ulatus nii ka Liivimaa ja ordualade piirideni. Aastatel 1480–1481 ja 1501–1503 peeti Moskva ja Pihkvaga kaks sõda, mis ordu välispoliitilist positsiooni aga ei parandanud. Liivimaa-siseselt suudeti küll senisest edukamalt rahu hoida, kuid uusi vapustusi tekitas 1520. aastatel reformatsioon, hiljem aga Riia peapiiskop Wilhelm von Hohenzollerni katsed Liivimaad sekulariseerida. 1526. või 1527. aastal sai Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenbergist Saksa-Rooma keisri vasall ehk riigivürst, kuid tegelikku keisripoolset tuge see ordule ei toonud.", + "question": "Milline religioosne ümberkorraldus häiris 1520. aastatel Liivimaa ordu elu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 427 + ], + "text": [ + "reformatsioon" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "8066098d-a625-452d-a78d-699e04b716b1" + }, + { + "context": "1558. aastal puhkenud Liivi sõjas ei osutunud ordu enam maakaitseks võimeliseks ja andis end 1559. aastal Poola kuninga Zygmunt II Augusti kaitse alla. Pärast seda, kui Põhja-Eesti orduvaldused olid end 1561. aastal andnud Rootsi võimu alla, ei jäänud viimasel ordumeistril Gotthard Kettleril muud üle, kui alistuda Poola kuningale. 1561. aasta novembris liideti ordualad koos Riia peapiiskopkonnaga Poolaga, 1562. aasta 5. märtsil likvideeriti orduharu lõplikult, kui Kettlerist sai Kuramaa hertsog. ", + "question": "Kes oli Liivimaa ordu viimane juht?", + "answers": { + "answer_start": [ + 261, + 274 + ], + "text": [ + "ordumeistril Gotthard Kettleril", + "Gotthard Kettleril" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "dabe9f3c-2d65-489b-957e-c97cd63a7f4e" + }, + { + "context": "1558. aastal puhkenud Liivi sõjas ei osutunud ordu enam maakaitseks võimeliseks ja andis end 1559. aastal Poola kuninga Zygmunt II Augusti kaitse alla. Pärast seda, kui Põhja-Eesti orduvaldused olid end 1561. aastal andnud Rootsi võimu alla, ei jäänud viimasel ordumeistril Gotthard Kettleril muud üle, kui alistuda Poola kuningale. 1561. aasta novembris liideti ordualad koos Riia peapiiskopkonnaga Poolaga, 1562. aasta 5. märtsil likvideeriti orduharu lõplikult, kui Kettlerist sai Kuramaa hertsog. ", + "question": "Mis aastal kaotati Liivimaa ordu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 409, + 409 + ], + "text": [ + "1562. aasta", + "1562." + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "278c4c45-88b5-40e7-9804-e93566cca1d5" + }, + { + "context": "1558. aastal puhkenud Liivi sõjas ei osutunud ordu enam maakaitseks võimeliseks ja andis end 1559. aastal Poola kuninga Zygmunt II Augusti kaitse alla. Pärast seda, kui Põhja-Eesti orduvaldused olid end 1561. aastal andnud Rootsi võimu alla, ei jäänud viimasel ordumeistril Gotthard Kettleril muud üle, kui alistuda Poola kuningale. 1561. aasta novembris liideti ordualad koos Riia peapiiskopkonnaga Poolaga, 1562. aasta 5. märtsil likvideeriti orduharu lõplikult, kui Kettlerist sai Kuramaa hertsog. ", + "question": "Milline sõjaline konflikt tõi kaasa Liivimaa ordu lõpu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 22 + ], + "text": [ + "Liivi sõjas" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "32dede60-b2ec-4102-8a98-ea5cb55d8326" + }, + { + "context": "1558. aastal puhkenud Liivi sõjas ei osutunud ordu enam maakaitseks võimeliseks ja andis end 1559. aastal Poola kuninga Zygmunt II Augusti kaitse alla. Pärast seda, kui Põhja-Eesti orduvaldused olid end 1561. aastal andnud Rootsi võimu alla, ei jäänud viimasel ordumeistril Gotthard Kettleril muud üle, kui alistuda Poola kuningale. 1561. aasta novembris liideti ordualad koos Riia peapiiskopkonnaga Poolaga, 1562. aasta 5. märtsil likvideeriti orduharu lõplikult, kui Kettlerist sai Kuramaa hertsog. ", + "question": "Kes valitses Poolas 1559. aastal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 120, + 112 + ], + "text": [ + "Zygmunt II Augusti", + "kuninga Zygmunt II Augusti" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "00f98cf3-e3c6-4805-8b3e-9dc014857e22" + }, + { + "context": "1558. aastal puhkenud Liivi sõjas ei osutunud ordu enam maakaitseks võimeliseks ja andis end 1559. aastal Poola kuninga Zygmunt II Augusti kaitse alla. Pärast seda, kui Põhja-Eesti orduvaldused olid end 1561. aastal andnud Rootsi võimu alla, ei jäänud viimasel ordumeistril Gotthard Kettleril muud üle, kui alistuda Poola kuningale. 1561. aasta novembris liideti ordualad koos Riia peapiiskopkonnaga Poolaga, 1562. aasta 5. märtsil likvideeriti orduharu lõplikult, kui Kettlerist sai Kuramaa hertsog. ", + "question": "Millistel Liivimaa ordu aladel algas 1561. aastal Rootsi võim?", + "answers": { + "answer_start": [ + 169, + 169 + ], + "text": [ + "Põhja-Eesti", + "Põhja-Eesti orduvaldused" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "c17e6854-2b9c-4dfd-97e3-977107ad8efa" + }, + { + "context": "Ordumeistril aitasid ordut hiljemalt 15. sajandi keskpaigast juhtida 5–6 käsknikust koosnev sisemine ehk kitsam nõukogu. Kõige olulisemateks käsknikeks olid maamarssal, Viljandi, Tallinna, Aluliina ja Kuldīga komtuurid ning Järva foogt. Mõnikord kuulusid siseringi ka teised käsknikud, kõige tihemini Dünaburgi või Pärnu komtuur. Suurde ehk välimisse ordunõukokku kuulusid sisuliselt kõik ordukäsknikud, välja arvatud Kursi komtuur, kelle positsiooni on loetud Liivimaa käsknike seas kõige tähtsusetumaks. Kui sisemine nõukogu tegeles ordu igapäevase juhtimise ja oluliste otsuste kinnitamisega, siis välimine nõukogu kutsuti kokku ordut kui tervikut puudutavate probleemide lahendamiseks või suurte kriiside korral.", + "question": "Milline komtuur oli Liivimaa käsknike hulgas kõige vähem mõjukas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 418, + 418 + ], + "text": [ + "Kursi", + "Kursi komtuur" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "17a7cf67-2150-4dc0-a95e-2610d4b29d3f" + }, + { + "context": "Ordumeistril aitasid ordut hiljemalt 15. sajandi keskpaigast juhtida 5–6 käsknikust koosnev sisemine ehk kitsam nõukogu. Kõige olulisemateks käsknikeks olid maamarssal, Viljandi, Tallinna, Aluliina ja Kuldīga komtuurid ning Järva foogt. Mõnikord kuulusid siseringi ka teised käsknikud, kõige tihemini Dünaburgi või Pärnu komtuur. Suurde ehk välimisse ordunõukokku kuulusid sisuliselt kõik ordukäsknikud, välja arvatud Kursi komtuur, kelle positsiooni on loetud Liivimaa käsknike seas kõige tähtsusetumaks. Kui sisemine nõukogu tegeles ordu igapäevase juhtimise ja oluliste otsuste kinnitamisega, siis välimine nõukogu kutsuti kokku ordut kui tervikut puudutavate probleemide lahendamiseks või suurte kriiside korral.", + "question": "Mis oli sisemise nõukogu ülesandeks?", + "answers": { + "answer_start": [ + 535, + 527 + ], + "text": [ + "ordu igapäevase juhtimise ja oluliste otsuste kinnitamisega", + "tegeles ordu igapäevase juhtimise ja oluliste otsuste kinnitamisega" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "4fb34df4-b16c-429f-9a1a-55fcecbdd3e9" + }, + { + "context": "Ordumeistril aitasid ordut hiljemalt 15. sajandi keskpaigast juhtida 5–6 käsknikust koosnev sisemine ehk kitsam nõukogu. Kõige olulisemateks käsknikeks olid maamarssal, Viljandi, Tallinna, Aluliina ja Kuldīga komtuurid ning Järva foogt. Mõnikord kuulusid siseringi ka teised käsknikud, kõige tihemini Dünaburgi või Pärnu komtuur. Suurde ehk välimisse ordunõukokku kuulusid sisuliselt kõik ordukäsknikud, välja arvatud Kursi komtuur, kelle positsiooni on loetud Liivimaa käsknike seas kõige tähtsusetumaks. Kui sisemine nõukogu tegeles ordu igapäevase juhtimise ja oluliste otsuste kinnitamisega, siis välimine nõukogu kutsuti kokku ordut kui tervikut puudutavate probleemide lahendamiseks või suurte kriiside korral.", + "question": "Millal kitsam nõukogu asutati?", + "answers": { + "answer_start": [ + 27 + ], + "text": [ + "hiljemalt 15. sajandi keskpaigast" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "4dc5a543-8340-47b0-8b1e-bdbe7b5551e9" + }, + { + "context": "Ordumeistril aitasid ordut hiljemalt 15. sajandi keskpaigast juhtida 5–6 käsknikust koosnev sisemine ehk kitsam nõukogu. Kõige olulisemateks käsknikeks olid maamarssal, Viljandi, Tallinna, Aluliina ja Kuldīga komtuurid ning Järva foogt. Mõnikord kuulusid siseringi ka teised käsknikud, kõige tihemini Dünaburgi või Pärnu komtuur. Suurde ehk välimisse ordunõukokku kuulusid sisuliselt kõik ordukäsknikud, välja arvatud Kursi komtuur, kelle positsiooni on loetud Liivimaa käsknike seas kõige tähtsusetumaks. Kui sisemine nõukogu tegeles ordu igapäevase juhtimise ja oluliste otsuste kinnitamisega, siis välimine nõukogu kutsuti kokku ordut kui tervikut puudutavate probleemide lahendamiseks või suurte kriiside korral.", + "question": "Millised käsknikud kuulusid kõige sagedamini ordu sisemisse nõukokku?", + "answers": { + "answer_start": [ + 157 + ], + "text": [ + "maamarssal, Viljandi, Tallinna, Aluliina ja Kuldīga komtuurid ning Järva foogt" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "6a0782c1-ff1c-41a4-af28-34c0fe1f9d99" + }, + { + "context": "Ordumeistril aitasid ordut hiljemalt 15. sajandi keskpaigast juhtida 5–6 käsknikust koosnev sisemine ehk kitsam nõukogu. Kõige olulisemateks käsknikeks olid maamarssal, Viljandi, Tallinna, Aluliina ja Kuldīga komtuurid ning Järva foogt. Mõnikord kuulusid siseringi ka teised käsknikud, kõige tihemini Dünaburgi või Pärnu komtuur. Suurde ehk välimisse ordunõukokku kuulusid sisuliselt kõik ordukäsknikud, välja arvatud Kursi komtuur, kelle positsiooni on loetud Liivimaa käsknike seas kõige tähtsusetumaks. Kui sisemine nõukogu tegeles ordu igapäevase juhtimise ja oluliste otsuste kinnitamisega, siis välimine nõukogu kutsuti kokku ordut kui tervikut puudutavate probleemide lahendamiseks või suurte kriiside korral.", + "question": "Millised ordukäsknikud kuulusid välimisse ehk suurde nõukokku?", + "answers": { + "answer_start": [ + 373, + 373, + 373 + ], + "text": [ + "sisuliselt kõik", + "sisuliselt kõik ordukäsknikud", + "sisuliselt kõik ordukäsknikud, välja arvatud Kursi komtuur" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "042310f8-5bf5-4cef-8302-8f3481554d2b" + }, + { + "context": "Rüütelvennad olid Liivimaa ordu sisehierarhias tähtsaimad, nad valitsesid ordut poliitiliselt: kõik ordukäsknikud olid rüütelvennad. Nende vormiriietuseks oli Saksa ordu valge mantel musta ristiga. 1230. aastatel kuulus ordusse umbes 120 rüütelvenda, neist veidi üle poole arvatavasti endised Mõõgavennad. 13. sajandil kuulus Liivimaa ordusse kuni 200 rüütelvenda, 14. sajandil oletatavasti kuni 400. 1451. aasta visitatsiooniprotokollide säilinud osadest on kokku arvestatud 197 rüütelvenda, tõenäoliselt oli nende koguarv siiski mõnevõrra suurem, ulatudes vähemalt 220-ni. 15. sajandi lõpust hakkas orduvendade arv langema, 1550. aastatel polnud neid arvatavasti enam rohkem kui veidi üle 100. Koos hallmantlite, sõjasulaste ja vasallidega moodustasid rüütelvennad ordu sõjaväe. 14. sajandi lõpust hakati kasutama ka palgasõdureid, nende osatähtsus muutus määravaks 15. sajandi lõpuks.", + "question": "Millisel sajandil oli rüütelvendade arv kõige suurem?", + "answers": { + "answer_start": [ + 365, + 365 + ], + "text": [ + "14. sajandil", + "14." + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "dad929ac-9c2a-49c6-b6e9-cafa21858bff" + }, + { + "context": "Rüütelvennad olid Liivimaa ordu sisehierarhias tähtsaimad, nad valitsesid ordut poliitiliselt: kõik ordukäsknikud olid rüütelvennad. Nende vormiriietuseks oli Saksa ordu valge mantel musta ristiga. 1230. aastatel kuulus ordusse umbes 120 rüütelvenda, neist veidi üle poole arvatavasti endised Mõõgavennad. 13. sajandil kuulus Liivimaa ordusse kuni 200 rüütelvenda, 14. sajandil oletatavasti kuni 400. 1451. aasta visitatsiooniprotokollide säilinud osadest on kokku arvestatud 197 rüütelvenda, tõenäoliselt oli nende koguarv siiski mõnevõrra suurem, ulatudes vähemalt 220-ni. 15. sajandi lõpust hakkas orduvendade arv langema, 1550. aastatel polnud neid arvatavasti enam rohkem kui veidi üle 100. Koos hallmantlite, sõjasulaste ja vasallidega moodustasid rüütelvennad ordu sõjaväe. 14. sajandi lõpust hakati kasutama ka palgasõdureid, nende osatähtsus muutus määravaks 15. sajandi lõpuks.", + "question": "Millises seisuses olid kõik ordukäsknikud?", + "answers": { + "answer_start": [ + 119 + ], + "text": [ + "rüütelvennad" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "4c037908-b269-4fcf-bff7-7fa81496e334" + }, + { + "context": "Rüütelvennad olid Liivimaa ordu sisehierarhias tähtsaimad, nad valitsesid ordut poliitiliselt: kõik ordukäsknikud olid rüütelvennad. Nende vormiriietuseks oli Saksa ordu valge mantel musta ristiga. 1230. aastatel kuulus ordusse umbes 120 rüütelvenda, neist veidi üle poole arvatavasti endised Mõõgavennad. 13. sajandil kuulus Liivimaa ordusse kuni 200 rüütelvenda, 14. sajandil oletatavasti kuni 400. 1451. aasta visitatsiooniprotokollide säilinud osadest on kokku arvestatud 197 rüütelvenda, tõenäoliselt oli nende koguarv siiski mõnevõrra suurem, ulatudes vähemalt 220-ni. 15. sajandi lõpust hakkas orduvendade arv langema, 1550. aastatel polnud neid arvatavasti enam rohkem kui veidi üle 100. Koos hallmantlite, sõjasulaste ja vasallidega moodustasid rüütelvennad ordu sõjaväe. 14. sajandi lõpust hakati kasutama ka palgasõdureid, nende osatähtsus muutus määravaks 15. sajandi lõpuks.", + "question": "Mis värvi oli rüütelvendade vormimantel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 170 + ], + "text": [ + "valge" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "caac523b-263a-423a-a9ad-2724da2ad0b7" + }, + { + "context": "Rüütelvennad olid Liivimaa ordu sisehierarhias tähtsaimad, nad valitsesid ordut poliitiliselt: kõik ordukäsknikud olid rüütelvennad. Nende vormiriietuseks oli Saksa ordu valge mantel musta ristiga. 1230. aastatel kuulus ordusse umbes 120 rüütelvenda, neist veidi üle poole arvatavasti endised Mõõgavennad. 13. sajandil kuulus Liivimaa ordusse kuni 200 rüütelvenda, 14. sajandil oletatavasti kuni 400. 1451. aasta visitatsiooniprotokollide säilinud osadest on kokku arvestatud 197 rüütelvenda, tõenäoliselt oli nende koguarv siiski mõnevõrra suurem, ulatudes vähemalt 220-ni. 15. sajandi lõpust hakkas orduvendade arv langema, 1550. aastatel polnud neid arvatavasti enam rohkem kui veidi üle 100. Koos hallmantlite, sõjasulaste ja vasallidega moodustasid rüütelvennad ordu sõjaväe. 14. sajandi lõpust hakati kasutama ka palgasõdureid, nende osatähtsus muutus määravaks 15. sajandi lõpuks.", + "question": "Kes kuulusid Liivimaa ordu sõjaväkke lisaks rüütelvendadele?", + "answers": { + "answer_start": [ + 701 + ], + "text": [ + "hallmantlite, sõjasulaste ja vasallidega" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "1ae70860-14d3-48f7-9475-acd3ff146d71" + }, + { + "context": "Rüütelvennad olid Liivimaa ordu sisehierarhias tähtsaimad, nad valitsesid ordut poliitiliselt: kõik ordukäsknikud olid rüütelvennad. Nende vormiriietuseks oli Saksa ordu valge mantel musta ristiga. 1230. aastatel kuulus ordusse umbes 120 rüütelvenda, neist veidi üle poole arvatavasti endised Mõõgavennad. 13. sajandil kuulus Liivimaa ordusse kuni 200 rüütelvenda, 14. sajandil oletatavasti kuni 400. 1451. aasta visitatsiooniprotokollide säilinud osadest on kokku arvestatud 197 rüütelvenda, tõenäoliselt oli nende koguarv siiski mõnevõrra suurem, ulatudes vähemalt 220-ni. 15. sajandi lõpust hakkas orduvendade arv langema, 1550. aastatel polnud neid arvatavasti enam rohkem kui veidi üle 100. Koos hallmantlite, sõjasulaste ja vasallidega moodustasid rüütelvennad ordu sõjaväe. 14. sajandi lõpust hakati kasutama ka palgasõdureid, nende osatähtsus muutus määravaks 15. sajandi lõpuks.", + "question": "Millal hakkas ordu kasutama palgasõdureid?", + "answers": { + "answer_start": [ + 781, + 365 + ], + "text": [ + "14. sajandi lõpust", + "14. sajandi" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "8cb32bf5-f6e2-4862-bbd8-ef546b55b66a" + }, + { + "context": "Rüütelvendade hulka võisid ordu algupoolel jõuda peaaegu kõikide seisuste esindajad. Nii kuulus 13. sajandi teisel poolel orduvendade hulka ka liivlane Ykemele, ainus teadaolev Baltikumi rahvaste esindaja ordus. Samuti sattus sinna Põhja-Saksamaa linnakodanikke ja mitmeid teadmata päritolu, võimalik, et talupojaperedest põlvnevaid mehi. Alates 14. sajandi teisest poolest muutusid seisuslikud vahed aga jäigemaks ning ordusse hakati võtma sisuliselt ainult aadlipäritolu inimesi. Enamik neist pärines Vestfaalist. Eriti suureks muutus vestfaallaste osakaal 15. sajandil, hiljem see mõnevõrra langes. Lisaks vestfaallastele oli ordu ridades pidevalt ka suur hulk reinimaalasi (peamiselt Reini jõe alamjooksu piirkonnast). Teistest piirkondadest pärit rüütelvendi oli tunduvalt vähem, Preisi- ja Liivimaalt on neid teada vaid üksikuid.", + "question": "Millisest piirkonnast pärines enamik Reinimaa päritolu ordu liikmeid?", + "answers": { + "answer_start": [ + 688, + 688 + ], + "text": [ + "Reini jõe alamjooksu piirkonnast", + "Reini jõe alamjooksu" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "ef227690-dd27-4276-b35c-378ef8c96a4b" + }, + { + "context": "Rüütelvendade hulka võisid ordu algupoolel jõuda peaaegu kõikide seisuste esindajad. Nii kuulus 13. sajandi teisel poolel orduvendade hulka ka liivlane Ykemele, ainus teadaolev Baltikumi rahvaste esindaja ordus. Samuti sattus sinna Põhja-Saksamaa linnakodanikke ja mitmeid teadmata päritolu, võimalik, et talupojaperedest põlvnevaid mehi. Alates 14. sajandi teisest poolest muutusid seisuslikud vahed aga jäigemaks ning ordusse hakati võtma sisuliselt ainult aadlipäritolu inimesi. Enamik neist pärines Vestfaalist. Eriti suureks muutus vestfaallaste osakaal 15. sajandil, hiljem see mõnevõrra langes. Lisaks vestfaallastele oli ordu ridades pidevalt ka suur hulk reinimaalasi (peamiselt Reini jõe alamjooksu piirkonnast). Teistest piirkondadest pärit rüütelvendi oli tunduvalt vähem, Preisi- ja Liivimaalt on neid teada vaid üksikuid.", + "question": "Mille poolest oli liivlane Ykemele Liivimaa ordus erakordne liige?", + "answers": { + "answer_start": [ + 161, + 161 + ], + "text": [ + "ainus teadaolev Baltikumi rahvaste esindaja ordus", + "ainus teadaolev Baltikumi rahvaste esindaja" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "a659ab0e-6f77-44d2-b3aa-5ca41f802500" + }, + { + "context": "Rüütelvendade hulka võisid ordu algupoolel jõuda peaaegu kõikide seisuste esindajad. Nii kuulus 13. sajandi teisel poolel orduvendade hulka ka liivlane Ykemele, ainus teadaolev Baltikumi rahvaste esindaja ordus. Samuti sattus sinna Põhja-Saksamaa linnakodanikke ja mitmeid teadmata päritolu, võimalik, et talupojaperedest põlvnevaid mehi. Alates 14. sajandi teisest poolest muutusid seisuslikud vahed aga jäigemaks ning ordusse hakati võtma sisuliselt ainult aadlipäritolu inimesi. Enamik neist pärines Vestfaalist. Eriti suureks muutus vestfaallaste osakaal 15. sajandil, hiljem see mõnevõrra langes. Lisaks vestfaallastele oli ordu ridades pidevalt ka suur hulk reinimaalasi (peamiselt Reini jõe alamjooksu piirkonnast). Teistest piirkondadest pärit rüütelvendi oli tunduvalt vähem, Preisi- ja Liivimaalt on neid teada vaid üksikuid.", + "question": "Millal hakati orduvennaks võtma peaaegu ainult aadlikke?", + "answers": { + "answer_start": [ + 339, + 346 + ], + "text": [ + "Alates 14. sajandi teisest poolest", + "14. sajandi teisest poolest" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "97a0649e-77d5-42b1-8771-987ac41dab26" + }, + { + "context": "Rüütelvendade hulka võisid ordu algupoolel jõuda peaaegu kõikide seisuste esindajad. Nii kuulus 13. sajandi teisel poolel orduvendade hulka ka liivlane Ykemele, ainus teadaolev Baltikumi rahvaste esindaja ordus. Samuti sattus sinna Põhja-Saksamaa linnakodanikke ja mitmeid teadmata päritolu, võimalik, et talupojaperedest põlvnevaid mehi. Alates 14. sajandi teisest poolest muutusid seisuslikud vahed aga jäigemaks ning ordusse hakati võtma sisuliselt ainult aadlipäritolu inimesi. Enamik neist pärines Vestfaalist. Eriti suureks muutus vestfaallaste osakaal 15. sajandil, hiljem see mõnevõrra langes. Lisaks vestfaallastele oli ordu ridades pidevalt ka suur hulk reinimaalasi (peamiselt Reini jõe alamjooksu piirkonnast). Teistest piirkondadest pärit rüütelvendi oli tunduvalt vähem, Preisi- ja Liivimaalt on neid teada vaid üksikuid.", + "question": "Kust oli pärit enamik orduvendi alates 14. sajandi teisest poolest?", + "answers": { + "answer_start": [ + 503 + ], + "text": [ + "Vestfaalist" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "bd3a5f5b-96ac-4035-80b6-e717d3ff45bd" + }, + { + "context": "Rüütelvendade hulka võisid ordu algupoolel jõuda peaaegu kõikide seisuste esindajad. Nii kuulus 13. sajandi teisel poolel orduvendade hulka ka liivlane Ykemele, ainus teadaolev Baltikumi rahvaste esindaja ordus. Samuti sattus sinna Põhja-Saksamaa linnakodanikke ja mitmeid teadmata päritolu, võimalik, et talupojaperedest põlvnevaid mehi. Alates 14. sajandi teisest poolest muutusid seisuslikud vahed aga jäigemaks ning ordusse hakati võtma sisuliselt ainult aadlipäritolu inimesi. Enamik neist pärines Vestfaalist. Eriti suureks muutus vestfaallaste osakaal 15. sajandil, hiljem see mõnevõrra langes. Lisaks vestfaallastele oli ordu ridades pidevalt ka suur hulk reinimaalasi (peamiselt Reini jõe alamjooksu piirkonnast). Teistest piirkondadest pärit rüütelvendi oli tunduvalt vähem, Preisi- ja Liivimaalt on neid teada vaid üksikuid.", + "question": "Mis seisustest liikmed võisid kuulda Liivimaa ordusse selle algusaegadel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 49, + 49 + ], + "text": [ + "peaaegu kõikide", + "peaaegu kõikide seisuste" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "e47dd860-d714-4997-8c83-92e5cef15b14" + }, + { + "context": "Preestervennad olid vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks. Ka nemad kandsid Saksa ordu musta ristiga valget mantlit. Preestervennad tulid, erinevalt rüütelvendadest, tihti Preisimaalt ja nad pärinesid enamasti kodanikeseisusest. Preestervendade hulka kuulusid ka mitmed Liivimaa piiskopid: enamik Kuramaa piiskoppe olid Saksa ordu liikmed, samuti suur osa Riia peapiiskoppidest. Preestervendi oli alati tunduvalt vähem kui rüütelvendi, 1451. aastal teenis neid Liivimaa ordu linnustes teadaolevalt 43.", + "question": "Mis seisusest pärines suurem osa preestervendi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 279 + ], + "text": [ + "kodanikeseisusest" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "70c7cc7e-753d-4fc5-8b19-cefd67d3a04c" + }, + { + "context": "Preestervennad olid vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks. Ka nemad kandsid Saksa ordu musta ristiga valget mantlit. Preestervennad tulid, erinevalt rüütelvendadest, tihti Preisimaalt ja nad pärinesid enamasti kodanikeseisusest. Preestervendade hulka kuulusid ka mitmed Liivimaa piiskopid: enamik Kuramaa piiskoppe olid Saksa ordu liikmed, samuti suur osa Riia peapiiskoppidest. Preestervendi oli alati tunduvalt vähem kui rüütelvendi, 1451. aastal teenis neid Liivimaa ordu linnustes teadaolevalt 43.", + "question": "Milline oli preestervendade vormiriietus?", + "answers": { + "answer_start": [ + 145 + ], + "text": [ + "Saksa ordu musta ristiga valget mantlit" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "9bd5a185-29c2-46f0-b15a-8d985a3cb249" + }, + { + "context": "Preestervennad olid vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks. Ka nemad kandsid Saksa ordu musta ristiga valget mantlit. Preestervennad tulid, erinevalt rüütelvendadest, tihti Preisimaalt ja nad pärinesid enamasti kodanikeseisusest. Preestervendade hulka kuulusid ka mitmed Liivimaa piiskopid: enamik Kuramaa piiskoppe olid Saksa ordu liikmed, samuti suur osa Riia peapiiskoppidest. Preestervendi oli alati tunduvalt vähem kui rüütelvendi, 1451. aastal teenis neid Liivimaa ordu linnustes teadaolevalt 43.", + "question": "Millisest piirkonnast pärines suur osa preestervendi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 241 + ], + "text": [ + "Preisimaalt" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "371fb896-defb-4beb-b981-1142c3c6354f" + }, + { + "context": "Preestervennad olid vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks. Ka nemad kandsid Saksa ordu musta ristiga valget mantlit. Preestervennad tulid, erinevalt rüütelvendadest, tihti Preisimaalt ja nad pärinesid enamasti kodanikeseisusest. Preestervendade hulka kuulusid ka mitmed Liivimaa piiskopid: enamik Kuramaa piiskoppe olid Saksa ordu liikmed, samuti suur osa Riia peapiiskoppidest. Preestervendi oli alati tunduvalt vähem kui rüütelvendi, 1451. aastal teenis neid Liivimaa ordu linnustes teadaolevalt 43.", + "question": "Mis oli preestervendade ülesandeks ordus?", + "answers": { + "answer_start": [ + 36, + 36, + 53 + ], + "text": [ + "sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks", + "sooritasid ordus kiriklikke talitusi", + "kiriklikke talitusi" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "f0ac4a71-2ac3-46a9-8101-0849cce30011" + }, + { + "context": "Preestervennad olid vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks. Ka nemad kandsid Saksa ordu musta ristiga valget mantlit. Preestervennad tulid, erinevalt rüütelvendadest, tihti Preisimaalt ja nad pärinesid enamasti kodanikeseisusest. Preestervendade hulka kuulusid ka mitmed Liivimaa piiskopid: enamik Kuramaa piiskoppe olid Saksa ordu liikmed, samuti suur osa Riia peapiiskoppidest. Preestervendi oli alati tunduvalt vähem kui rüütelvendi, 1451. aastal teenis neid Liivimaa ordu linnustes teadaolevalt 43.", + "question": "Mis ordusse kuulus suurem osa Kuramaa piiskoppidest?", + "answers": { + "answer_start": [ + 145, + 145 + ], + "text": [ + "Saksa", + "Saksa ordu" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "ccf218de-754f-436f-a5b9-d1e5b41ab1e0" + }, + { + "context": "Liivimaa orduriik oli Vana-Liivimaa suurim riik ja võimsaim sõjaline jõud. Kokku oli tema pindala umbes 55 000 km²; alates 1347. aastast, mil Liivimaa ordule läksid Taani valdused Põhja-Eestis, kasvas pindala 67 000 km²-ni. Varem kuulusid ordule Eestis Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Läti aladel kuulusid ordule enamik Latgalest, Võnnu ja Volmari ümbrus, Semgallia ja Kuramaa lõunaosa. Aastatel 1330–1452 kuulus ordule ka Riia linn, seejärel omas ta Kirchholmi lepingu kohaselt selle üle koos Riia peapiiskopiga ühisvõimu, välja arvatud aastatel 1481–1491, mil toimus ordu-Riia kodusõda, ja 1524/1525–1529 (tegelikult kuni 1547), mil reformatsioonisegaduste tõttu allus linn ainult ordule. Ordule alluval territooriumil asusid ka Tallinna, Narva, Uus-Pärnu, Paide, Rakvere, Võnnu, Volmari, Kuldīga ja Vindavi linnad valitavate linnavalitsusorganite raadidega. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused paiknesid laialipaisatuna suurel maa-alal vaheldumisi piiskoppide valdustega, mis muutis raskeks valduste kaitsmise. Samas võimaldas valduste hajutatus ordul sekkuda ka kõigi teiste Vana-Liivimaa poliitiliste üksuste siseellu, seda enam, et ordu sõjaline organiseeritus oli kuni 16. sajandi alguseni väga kõrgel tasemel. ", + "question": "Milline oli Liivimaa ordu pindala tipphetkel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 209 + ], + "text": [ + "67 000 km²-ni" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "ddcbcaaf-edb4-4436-a7d3-189ee9015d61" + }, + { + "context": "Liivimaa orduriik oli Vana-Liivimaa suurim riik ja võimsaim sõjaline jõud. Kokku oli tema pindala umbes 55 000 km²; alates 1347. aastast, mil Liivimaa ordule läksid Taani valdused Põhja-Eestis, kasvas pindala 67 000 km²-ni. Varem kuulusid ordule Eestis Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Läti aladel kuulusid ordule enamik Latgalest, Võnnu ja Volmari ümbrus, Semgallia ja Kuramaa lõunaosa. Aastatel 1330–1452 kuulus ordule ka Riia linn, seejärel omas ta Kirchholmi lepingu kohaselt selle üle koos Riia peapiiskopiga ühisvõimu, välja arvatud aastatel 1481–1491, mil toimus ordu-Riia kodusõda, ja 1524/1525–1529 (tegelikult kuni 1547), mil reformatsioonisegaduste tõttu allus linn ainult ordule. Ordule alluval territooriumil asusid ka Tallinna, Narva, Uus-Pärnu, Paide, Rakvere, Võnnu, Volmari, Kuldīga ja Vindavi linnad valitavate linnavalitsusorganite raadidega. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused paiknesid laialipaisatuna suurel maa-alal vaheldumisi piiskoppide valdustega, mis muutis raskeks valduste kaitsmise. Samas võimaldas valduste hajutatus ordul sekkuda ka kõigi teiste Vana-Liivimaa poliitiliste üksuste siseellu, seda enam, et ordu sõjaline organiseeritus oli kuni 16. sajandi alguseni väga kõrgel tasemel. ", + "question": "Mis oli ordu valduste hajutatuse miinus?", + "answers": { + "answer_start": [ + 1083 + ], + "text": [ + "muutis raskeks valduste kaitsmise" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "dda3855e-4909-4885-8b95-b023b8e6d098" + }, + { + "context": "Liivimaa orduriik oli Vana-Liivimaa suurim riik ja võimsaim sõjaline jõud. Kokku oli tema pindala umbes 55 000 km²; alates 1347. aastast, mil Liivimaa ordule läksid Taani valdused Põhja-Eestis, kasvas pindala 67 000 km²-ni. Varem kuulusid ordule Eestis Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Läti aladel kuulusid ordule enamik Latgalest, Võnnu ja Volmari ümbrus, Semgallia ja Kuramaa lõunaosa. Aastatel 1330–1452 kuulus ordule ka Riia linn, seejärel omas ta Kirchholmi lepingu kohaselt selle üle koos Riia peapiiskopiga ühisvõimu, välja arvatud aastatel 1481–1491, mil toimus ordu-Riia kodusõda, ja 1524/1525–1529 (tegelikult kuni 1547), mil reformatsioonisegaduste tõttu allus linn ainult ordule. Ordule alluval territooriumil asusid ka Tallinna, Narva, Uus-Pärnu, Paide, Rakvere, Võnnu, Volmari, Kuldīga ja Vindavi linnad valitavate linnavalitsusorganite raadidega. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused paiknesid laialipaisatuna suurel maa-alal vaheldumisi piiskoppide valdustega, mis muutis raskeks valduste kaitsmise. Samas võimaldas valduste hajutatus ordul sekkuda ka kõigi teiste Vana-Liivimaa poliitiliste üksuste siseellu, seda enam, et ordu sõjaline organiseeritus oli kuni 16. sajandi alguseni väga kõrgel tasemel. ", + "question": "Millised Läti piirkonnad kuulusid Liivimaa ordule?", + "answers": { + "answer_start": [ + 412 + ], + "text": [ + "enamik Latgalest, Võnnu ja Volmari ümbrus, Semgallia ja Kuramaa lõunaosa" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "ed7a7b25-6789-4158-bb24-a82c91d1aa53" + }, + { + "context": "Liivimaa orduriik oli Vana-Liivimaa suurim riik ja võimsaim sõjaline jõud. Kokku oli tema pindala umbes 55 000 km²; alates 1347. aastast, mil Liivimaa ordule läksid Taani valdused Põhja-Eestis, kasvas pindala 67 000 km²-ni. Varem kuulusid ordule Eestis Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Läti aladel kuulusid ordule enamik Latgalest, Võnnu ja Volmari ümbrus, Semgallia ja Kuramaa lõunaosa. Aastatel 1330–1452 kuulus ordule ka Riia linn, seejärel omas ta Kirchholmi lepingu kohaselt selle üle koos Riia peapiiskopiga ühisvõimu, välja arvatud aastatel 1481–1491, mil toimus ordu-Riia kodusõda, ja 1524/1525–1529 (tegelikult kuni 1547), mil reformatsioonisegaduste tõttu allus linn ainult ordule. Ordule alluval territooriumil asusid ka Tallinna, Narva, Uus-Pärnu, Paide, Rakvere, Võnnu, Volmari, Kuldīga ja Vindavi linnad valitavate linnavalitsusorganite raadidega. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused paiknesid laialipaisatuna suurel maa-alal vaheldumisi piiskoppide valdustega, mis muutis raskeks valduste kaitsmise. Samas võimaldas valduste hajutatus ordul sekkuda ka kõigi teiste Vana-Liivimaa poliitiliste üksuste siseellu, seda enam, et ordu sõjaline organiseeritus oli kuni 16. sajandi alguseni väga kõrgel tasemel. ", + "question": "Millise riigi arvelt kasvas Liivimaa ordu territoorium 1347. aastal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 165 + ], + "text": [ + "Taani" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "a6d43554-da00-4785-bb5b-b04bb5b4dc94" + }, + { + "context": "Liivimaa orduriik oli Vana-Liivimaa suurim riik ja võimsaim sõjaline jõud. Kokku oli tema pindala umbes 55 000 km²; alates 1347. aastast, mil Liivimaa ordule läksid Taani valdused Põhja-Eestis, kasvas pindala 67 000 km²-ni. Varem kuulusid ordule Eestis Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Läti aladel kuulusid ordule enamik Latgalest, Võnnu ja Volmari ümbrus, Semgallia ja Kuramaa lõunaosa. Aastatel 1330–1452 kuulus ordule ka Riia linn, seejärel omas ta Kirchholmi lepingu kohaselt selle üle koos Riia peapiiskopiga ühisvõimu, välja arvatud aastatel 1481–1491, mil toimus ordu-Riia kodusõda, ja 1524/1525–1529 (tegelikult kuni 1547), mil reformatsioonisegaduste tõttu allus linn ainult ordule. Ordule alluval territooriumil asusid ka Tallinna, Narva, Uus-Pärnu, Paide, Rakvere, Võnnu, Volmari, Kuldīga ja Vindavi linnad valitavate linnavalitsusorganite raadidega. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused paiknesid laialipaisatuna suurel maa-alal vaheldumisi piiskoppide valdustega, mis muutis raskeks valduste kaitsmise. Samas võimaldas valduste hajutatus ordul sekkuda ka kõigi teiste Vana-Liivimaa poliitiliste üksuste siseellu, seda enam, et ordu sõjaline organiseeritus oli kuni 16. sajandi alguseni väga kõrgel tasemel. ", + "question": "Millal Liivimaa ordu ja Riia linn omavahel sõdisid?", + "answers": { + "answer_start": [ + 646, + 637 + ], + "text": [ + "1481–1491", + "aastatel 1481–1491" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "5f92aeb9-5f6f-43f4-b529-3d7fb89619ef" + }, + { + "context": "Orduvaldused jagunes foogtkondadeks ja komtuurkondadeks. Nende eesotsas olid komtuurid ja foogtid ehk ordukäsknikud, tähtsust omasid ka ordulosside haldajad-ülemad, keda tavaliselt nimetati linnusekomtuurideks. Kõik lossides elavad orduvennad moodustasid eesotsas lossiülemaga konvendi. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks ja ühes piirkonnas võis valitseda komtuur ning talle alluv foogt, kuid ajapikku see vahe kadus. Siiski sai eristada tähtsamaid ja tähtsusetumaid orduameteid (vt ordu valitsemise alt). Kokku olid orduvaldused 16. sajandiks jagatud 22 käskniku vahel, lisaks komtuuridele ja foogtidele olid ka ordumeistrile otse alluvad alad (Riias, Kuramaal ja Viljandist lõunas) ning maamarssali valdused (Sigulda, Volmari ja Riia ümbruskond). ", + "question": "Kus valitses maamarssal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 722 + ], + "text": [ + "Sigulda, Volmari ja Riia ümbruskond" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "c24cb7a3-5f44-44c9-8fa6-0abd9ce50a18" + }, + { + "context": "Orduvaldused jagunes foogtkondadeks ja komtuurkondadeks. Nende eesotsas olid komtuurid ja foogtid ehk ordukäsknikud, tähtsust omasid ka ordulosside haldajad-ülemad, keda tavaliselt nimetati linnusekomtuurideks. Kõik lossides elavad orduvennad moodustasid eesotsas lossiülemaga konvendi. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks ja ühes piirkonnas võis valitseda komtuur ning talle alluv foogt, kuid ajapikku see vahe kadus. Siiski sai eristada tähtsamaid ja tähtsusetumaid orduameteid (vt ordu valitsemise alt). Kokku olid orduvaldused 16. sajandiks jagatud 22 käskniku vahel, lisaks komtuuridele ja foogtidele olid ka ordumeistrile otse alluvad alad (Riias, Kuramaal ja Viljandist lõunas) ning maamarssali valdused (Sigulda, Volmari ja Riia ümbruskond). ", + "question": "Mitu käsknikku oli Liivimaa ordul 16. sajandi alguses?", + "answers": { + "answer_start": [ + 563 + ], + "text": [ + "22" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "d18d8e8d-8330-417e-bef4-9576f67a66f8" + }, + { + "context": "Orduvaldused jagunes foogtkondadeks ja komtuurkondadeks. Nende eesotsas olid komtuurid ja foogtid ehk ordukäsknikud, tähtsust omasid ka ordulosside haldajad-ülemad, keda tavaliselt nimetati linnusekomtuurideks. Kõik lossides elavad orduvennad moodustasid eesotsas lossiülemaga konvendi. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks ja ühes piirkonnas võis valitseda komtuur ning talle alluv foogt, kuid ajapikku see vahe kadus. Siiski sai eristada tähtsamaid ja tähtsusetumaid orduameteid (vt ordu valitsemise alt). Kokku olid orduvaldused 16. sajandiks jagatud 22 käskniku vahel, lisaks komtuuridele ja foogtidele olid ka ordumeistrile otse alluvad alad (Riias, Kuramaal ja Viljandist lõunas) ning maamarssali valdused (Sigulda, Volmari ja Riia ümbruskond). ", + "question": "Kellest koosnes konvent?", + "answers": { + "answer_start": [ + 211, + 211, + 216 + ], + "text": [ + "Kõik lossides elavad orduvennad moodustasid eesotsas lossiülemaga", + "Kõik lossides elavad orduvennad", + "lossides elavad orduvennad" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "c30347a8-8676-4eeb-97a3-075c95fbf679" + }, + { + "context": "Orduvaldused jagunes foogtkondadeks ja komtuurkondadeks. Nende eesotsas olid komtuurid ja foogtid ehk ordukäsknikud, tähtsust omasid ka ordulosside haldajad-ülemad, keda tavaliselt nimetati linnusekomtuurideks. Kõik lossides elavad orduvennad moodustasid eesotsas lossiülemaga konvendi. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks ja ühes piirkonnas võis valitseda komtuur ning talle alluv foogt, kuid ajapikku see vahe kadus. Siiski sai eristada tähtsamaid ja tähtsusetumaid orduameteid (vt ordu valitsemise alt). Kokku olid orduvaldused 16. sajandiks jagatud 22 käskniku vahel, lisaks komtuuridele ja foogtidele olid ka ordumeistrile otse alluvad alad (Riias, Kuramaal ja Viljandist lõunas) ning maamarssali valdused (Sigulda, Volmari ja Riia ümbruskond). ", + "question": "Kuidas kutsuti ordulosside haldajaid teise nimega?", + "answers": { + "answer_start": [ + 190 + ], + "text": [ + "linnusekomtuurideks" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "2ef2a688-57a3-473f-952f-0d6276935247" + }, + { + "context": "Orduvaldused jagunes foogtkondadeks ja komtuurkondadeks. Nende eesotsas olid komtuurid ja foogtid ehk ordukäsknikud, tähtsust omasid ka ordulosside haldajad-ülemad, keda tavaliselt nimetati linnusekomtuurideks. Kõik lossides elavad orduvennad moodustasid eesotsas lossiülemaga konvendi. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks ja ühes piirkonnas võis valitseda komtuur ning talle alluv foogt, kuid ajapikku see vahe kadus. Siiski sai eristada tähtsamaid ja tähtsusetumaid orduameteid (vt ordu valitsemise alt). Kokku olid orduvaldused 16. sajandiks jagatud 22 käskniku vahel, lisaks komtuuridele ja foogtidele olid ka ordumeistrile otse alluvad alad (Riias, Kuramaal ja Viljandist lõunas) ning maamarssali valdused (Sigulda, Volmari ja Riia ümbruskond). ", + "question": "Keda nimetati ordukäsknikeks?", + "answers": { + "answer_start": [ + 77 + ], + "text": [ + "komtuurid ja foogtid" + ] + }, + "title": "Liivimaa ordu", + "id": "bb92dd42-8d7f-49b7-8eda-4736a9d563f9" + }, + { + "context": "1828. aastal avatud Londoni loomaaed nimetas ennast esialgu sõnaga menagerie, mis tähendab loomaaia-rändtsirkust või loomade kogumikku, või kasutas mõistet zoological garden 'zooloogiaaed', mis on lühend nimest \"Gardens and Menagerie of the Zoological Society of London\". Lühendit zoo kasutati Suurbritannias esmakordselt trükis 1847. aasta paiku Cliftoni loomaaia kohta. Samas läks veel 20 aastat enne, kui see sõna sai tänu muusikaliartisti Alfred Vance'i esitatud laulule \"Walking in the Zoo on Sunday\" (\"Jalutades pühapäeval loomaaias\") tuntuks. Mõistet zoological park kasutati suuremate rajatiste kohta Washingtonis ja Bronxis New Yorgis, mis avati vastavalt 1891. ja 1899. aastal.20. sajandi lõpus mõeldi loomaaia kohta välja uued mõisted – conservation park ('looduskaitsepark') ja biopark. Uue nime kasutuselevõtmine oli strateegia, mida kasutasid mõned loomaaiaprofessionaalid, et distantseerida oma asutused stereotüüpsest ja tänapäeval palju kritiseeritavast 19. sajandi loomaaiakontseptsioonist. Mõistet biopark hakkas kasutama Washingtonis asuv riiklik loomaaed 1980. aastate lõpus. 1993. aastal võttis New Yorgi Zooloogiaselts oma uueks nimeks Wildlife Conservation Society ('eluslooduse kaitse selts') ja hakkas kasutama oma hallatavate loomaaedade kohta mõistet wildlife conservation parks ('eluslooduse kaitsepargid').", + "question": "Milline laulja muutis populaarseks sõna \"zoo\"?", + "answers": { + "answer_start": [ + 443, + 426 + ], + "text": [ + "Alfred Vance'i", + "muusikaliartisti Alfred Vance'i" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "971e9fad-856e-417f-af19-851589166f78" + }, + { + "context": "1828. aastal avatud Londoni loomaaed nimetas ennast esialgu sõnaga menagerie, mis tähendab loomaaia-rändtsirkust või loomade kogumikku, või kasutas mõistet zoological garden 'zooloogiaaed', mis on lühend nimest \"Gardens and Menagerie of the Zoological Society of London\". Lühendit zoo kasutati Suurbritannias esmakordselt trükis 1847. aasta paiku Cliftoni loomaaia kohta. Samas läks veel 20 aastat enne, kui see sõna sai tänu muusikaliartisti Alfred Vance'i esitatud laulule \"Walking in the Zoo on Sunday\" (\"Jalutades pühapäeval loomaaias\") tuntuks. Mõistet zoological park kasutati suuremate rajatiste kohta Washingtonis ja Bronxis New Yorgis, mis avati vastavalt 1891. ja 1899. aastal.20. sajandi lõpus mõeldi loomaaia kohta välja uued mõisted – conservation park ('looduskaitsepark') ja biopark. Uue nime kasutuselevõtmine oli strateegia, mida kasutasid mõned loomaaiaprofessionaalid, et distantseerida oma asutused stereotüüpsest ja tänapäeval palju kritiseeritavast 19. sajandi loomaaiakontseptsioonist. Mõistet biopark hakkas kasutama Washingtonis asuv riiklik loomaaed 1980. aastate lõpus. 1993. aastal võttis New Yorgi Zooloogiaselts oma uueks nimeks Wildlife Conservation Society ('eluslooduse kaitse selts') ja hakkas kasutama oma hallatavate loomaaedade kohta mõistet wildlife conservation parks ('eluslooduse kaitsepargid').", + "question": "Miks hakati loomaaia kohta 20. sajandi lõpul uusi mõisteid juurutama?", + "answers": { + "answer_start": [ + 888 + ], + "text": [ + "et distantseerida oma asutused stereotüüpsest ja tänapäeval palju kritiseeritavast 19. sajandi loomaaiakontseptsioonist" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "5999a176-952c-442e-be06-a6c701792f69" + }, + { + "context": "1828. aastal avatud Londoni loomaaed nimetas ennast esialgu sõnaga menagerie, mis tähendab loomaaia-rändtsirkust või loomade kogumikku, või kasutas mõistet zoological garden 'zooloogiaaed', mis on lühend nimest \"Gardens and Menagerie of the Zoological Society of London\". Lühendit zoo kasutati Suurbritannias esmakordselt trükis 1847. aasta paiku Cliftoni loomaaia kohta. Samas läks veel 20 aastat enne, kui see sõna sai tänu muusikaliartisti Alfred Vance'i esitatud laulule \"Walking in the Zoo on Sunday\" (\"Jalutades pühapäeval loomaaias\") tuntuks. Mõistet zoological park kasutati suuremate rajatiste kohta Washingtonis ja Bronxis New Yorgis, mis avati vastavalt 1891. ja 1899. aastal.20. sajandi lõpus mõeldi loomaaia kohta välja uued mõisted – conservation park ('looduskaitsepark') ja biopark. Uue nime kasutuselevõtmine oli strateegia, mida kasutasid mõned loomaaiaprofessionaalid, et distantseerida oma asutused stereotüüpsest ja tänapäeval palju kritiseeritavast 19. sajandi loomaaiakontseptsioonist. Mõistet biopark hakkas kasutama Washingtonis asuv riiklik loomaaed 1980. aastate lõpus. 1993. aastal võttis New Yorgi Zooloogiaselts oma uueks nimeks Wildlife Conservation Society ('eluslooduse kaitse selts') ja hakkas kasutama oma hallatavate loomaaedade kohta mõistet wildlife conservation parks ('eluslooduse kaitsepargid').", + "question": "Millist ingliskeelset mõistet hakkas 1990ndatel oma loomaaedade kohta kasutama New Yorgi Zooloogiaselts?", + "answers": { + "answer_start": [ + 1279 + ], + "text": [ + "wildlife conservation parks" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "6de73ca6-fb3d-4156-a459-e314188bc7c0" + }, + { + "context": "1828. aastal avatud Londoni loomaaed nimetas ennast esialgu sõnaga menagerie, mis tähendab loomaaia-rändtsirkust või loomade kogumikku, või kasutas mõistet zoological garden 'zooloogiaaed', mis on lühend nimest \"Gardens and Menagerie of the Zoological Society of London\". Lühendit zoo kasutati Suurbritannias esmakordselt trükis 1847. aasta paiku Cliftoni loomaaia kohta. Samas läks veel 20 aastat enne, kui see sõna sai tänu muusikaliartisti Alfred Vance'i esitatud laulule \"Walking in the Zoo on Sunday\" (\"Jalutades pühapäeval loomaaias\") tuntuks. Mõistet zoological park kasutati suuremate rajatiste kohta Washingtonis ja Bronxis New Yorgis, mis avati vastavalt 1891. ja 1899. aastal.20. sajandi lõpus mõeldi loomaaia kohta välja uued mõisted – conservation park ('looduskaitsepark') ja biopark. Uue nime kasutuselevõtmine oli strateegia, mida kasutasid mõned loomaaiaprofessionaalid, et distantseerida oma asutused stereotüüpsest ja tänapäeval palju kritiseeritavast 19. sajandi loomaaiakontseptsioonist. Mõistet biopark hakkas kasutama Washingtonis asuv riiklik loomaaed 1980. aastate lõpus. 1993. aastal võttis New Yorgi Zooloogiaselts oma uueks nimeks Wildlife Conservation Society ('eluslooduse kaitse selts') ja hakkas kasutama oma hallatavate loomaaedade kohta mõistet wildlife conservation parks ('eluslooduse kaitsepargid').", + "question": "Kuidas võiks tõlkida \"conservation park\" eesti keelde?", + "answers": { + "answer_start": [ + 768, + 767 + ], + "text": [ + "looduskaitsepark", + "'looduskaitsepark'" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "ea6c957d-9beb-44b1-94fd-3b777911d1c1" + }, + { + "context": "1828. aastal avatud Londoni loomaaed nimetas ennast esialgu sõnaga menagerie, mis tähendab loomaaia-rändtsirkust või loomade kogumikku, või kasutas mõistet zoological garden 'zooloogiaaed', mis on lühend nimest \"Gardens and Menagerie of the Zoological Society of London\". Lühendit zoo kasutati Suurbritannias esmakordselt trükis 1847. aasta paiku Cliftoni loomaaia kohta. Samas läks veel 20 aastat enne, kui see sõna sai tänu muusikaliartisti Alfred Vance'i esitatud laulule \"Walking in the Zoo on Sunday\" (\"Jalutades pühapäeval loomaaias\") tuntuks. Mõistet zoological park kasutati suuremate rajatiste kohta Washingtonis ja Bronxis New Yorgis, mis avati vastavalt 1891. ja 1899. aastal.20. sajandi lõpus mõeldi loomaaia kohta välja uued mõisted – conservation park ('looduskaitsepark') ja biopark. Uue nime kasutuselevõtmine oli strateegia, mida kasutasid mõned loomaaiaprofessionaalid, et distantseerida oma asutused stereotüüpsest ja tänapäeval palju kritiseeritavast 19. sajandi loomaaiakontseptsioonist. Mõistet biopark hakkas kasutama Washingtonis asuv riiklik loomaaed 1980. aastate lõpus. 1993. aastal võttis New Yorgi Zooloogiaselts oma uueks nimeks Wildlife Conservation Society ('eluslooduse kaitse selts') ja hakkas kasutama oma hallatavate loomaaedade kohta mõistet wildlife conservation parks ('eluslooduse kaitsepargid').", + "question": "Millise mõiste all tunti alguses Londoni loomaaeda?", + "answers": { + "answer_start": [ + 67 + ], + "text": [ + "menagerie" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "67f6558b-fc58-45c4-8e9a-f0499e78062d" + }, + { + "context": "Hiina keisrinnal Tankil oli 2. sajandil eKr \"hirvemaja\" ning kuningas Wen Wang pidas 1500 aakri suurust loomaaeda, mida kutsuti Ling-Yu ehk 'Tarkuse Aed'. Tuntud loomade kogujad olid ka kuningas Saalomon, Kuningad Semiramis ja Assurbanipal, Assüüria valitsejad ning Babüloni valitseja Nebukadnetsar II. Neljandal sajandil eKr eksisteerisid loomaaiad juba enamikus Kreeka linnades; Aleksander Suur oli saatnud sõjaretkedel leitud loomi Kreekasse. Rooma imperaatorid pidasid loomade erakollektsioone uuringute või areenide jaoks. 19. sajandi ajaloolane William Edward Hartpole Lecky on kirjutanud Rooma mängudest, mida peeti esimest korda aastal 366 eKr.", + "question": "Mis eesmärgil kollektsioneerisid loomi Rooma imperaatorid?", + "answers": { + "answer_start": [ + 498 + ], + "text": [ + "uuringute või areenide jaoks" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "5cdb14f1-fabe-4e9d-9b11-04f1b6727803" + }, + { + "context": "Hiina keisrinnal Tankil oli 2. sajandil eKr \"hirvemaja\" ning kuningas Wen Wang pidas 1500 aakri suurust loomaaeda, mida kutsuti Ling-Yu ehk 'Tarkuse Aed'. Tuntud loomade kogujad olid ka kuningas Saalomon, Kuningad Semiramis ja Assurbanipal, Assüüria valitsejad ning Babüloni valitseja Nebukadnetsar II. Neljandal sajandil eKr eksisteerisid loomaaiad juba enamikus Kreeka linnades; Aleksander Suur oli saatnud sõjaretkedel leitud loomi Kreekasse. Rooma imperaatorid pidasid loomade erakollektsioone uuringute või areenide jaoks. 19. sajandi ajaloolane William Edward Hartpole Lecky on kirjutanud Rooma mängudest, mida peeti esimest korda aastal 366 eKr.", + "question": "Mis ühendab Saalomoni, Nebukadnetsar II ja Assurbanipali?", + "answers": { + "answer_start": [ + 155, + 162 + ], + "text": [ + "Tuntud loomade kogujad", + "loomade kogujad" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "3030fc60-e2af-496b-a92a-b4bb6579fa6c" + }, + { + "context": "Hiina keisrinnal Tankil oli 2. sajandil eKr \"hirvemaja\" ning kuningas Wen Wang pidas 1500 aakri suurust loomaaeda, mida kutsuti Ling-Yu ehk 'Tarkuse Aed'. Tuntud loomade kogujad olid ka kuningas Saalomon, Kuningad Semiramis ja Assurbanipal, Assüüria valitsejad ning Babüloni valitseja Nebukadnetsar II. Neljandal sajandil eKr eksisteerisid loomaaiad juba enamikus Kreeka linnades; Aleksander Suur oli saatnud sõjaretkedel leitud loomi Kreekasse. Rooma imperaatorid pidasid loomade erakollektsioone uuringute või areenide jaoks. 19. sajandi ajaloolane William Edward Hartpole Lecky on kirjutanud Rooma mängudest, mida peeti esimest korda aastal 366 eKr.", + "question": "Kui suurel territooriumil asus Wen Wangi loomaaed?", + "answers": { + "answer_start": [ + 85 + ], + "text": [ + "1500 aakri" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "b127a7f7-87a2-40f8-898d-bb790fb0b9ae" + }, + { + "context": "Hiina keisrinnal Tankil oli 2. sajandil eKr \"hirvemaja\" ning kuningas Wen Wang pidas 1500 aakri suurust loomaaeda, mida kutsuti Ling-Yu ehk 'Tarkuse Aed'. Tuntud loomade kogujad olid ka kuningas Saalomon, Kuningad Semiramis ja Assurbanipal, Assüüria valitsejad ning Babüloni valitseja Nebukadnetsar II. Neljandal sajandil eKr eksisteerisid loomaaiad juba enamikus Kreeka linnades; Aleksander Suur oli saatnud sõjaretkedel leitud loomi Kreekasse. Rooma imperaatorid pidasid loomade erakollektsioone uuringute või areenide jaoks. 19. sajandi ajaloolane William Edward Hartpole Lecky on kirjutanud Rooma mängudest, mida peeti esimest korda aastal 366 eKr.", + "question": "Kuidas kutsuti keisrinna Tanki loomaaeda?", + "answers": { + "answer_start": [ + 45, + 44 + ], + "text": [ + "hirvemaja", + "\"hirvemaja\"" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "a092f5fb-b065-41c3-9e70-16885de6fe5e" + }, + { + "context": "Hiina keisrinnal Tankil oli 2. sajandil eKr \"hirvemaja\" ning kuningas Wen Wang pidas 1500 aakri suurust loomaaeda, mida kutsuti Ling-Yu ehk 'Tarkuse Aed'. Tuntud loomade kogujad olid ka kuningas Saalomon, Kuningad Semiramis ja Assurbanipal, Assüüria valitsejad ning Babüloni valitseja Nebukadnetsar II. Neljandal sajandil eKr eksisteerisid loomaaiad juba enamikus Kreeka linnades; Aleksander Suur oli saatnud sõjaretkedel leitud loomi Kreekasse. Rooma imperaatorid pidasid loomade erakollektsioone uuringute või areenide jaoks. 19. sajandi ajaloolane William Edward Hartpole Lecky on kirjutanud Rooma mängudest, mida peeti esimest korda aastal 366 eKr.", + "question": "Milline väejuht saatis võõrsilt leitud loomi kodumaale Kreekasse?", + "answers": { + "answer_start": [ + 381 + ], + "text": [ + "Aleksander Suur" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "539961db-2156-47af-9c86-b49935922ed0" + }, + { + "context": "Inglismaa kuningas Henry I hoidis loomakollektsiooni oma palees Woodstockis. Oletatavalt leidus seal ka lõvisid, leoparde ja kaameleid. Keskaja Inglismaa kõige suurem kollektsioon oli Londonis Toweris. Selle asutas 1204. aastal kuningas John I. Henry III sai 1235. aastal Saksa-Rooma keisri Friedrich II käest pulmakingiks kolm leopardi. 1264. aastal viidi loomad Toweri läänepoolse peasissekäigu juures asuvasse Bulwarki, mis sai uueks nimeks Lion Tower ('lõvitorn'). See avati avalikkusele Elizabeth I valitsusajal 16. sajandil. 18. sajandi ajal oli külastamise hind kolm ja pool penni või siis lõvisöödaks toodud koer või kass. Kui avati Londoni loomaaed, asustati loomad sinna ümber.", + "question": "Milline oli 18. sajandil Lion Toweri loomaaia sissepääsu hind, alternatiivina rahalisele tasule?", + "answers": { + "answer_start": [ + 597 + ], + "text": [ + "lõvisöödaks toodud koer või kass" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "65c8b58b-8a61-4466-addf-a9bebdde0a6b" + }, + { + "context": "Inglismaa kuningas Henry I hoidis loomakollektsiooni oma palees Woodstockis. Oletatavalt leidus seal ka lõvisid, leoparde ja kaameleid. Keskaja Inglismaa kõige suurem kollektsioon oli Londonis Toweris. Selle asutas 1204. aastal kuningas John I. Henry III sai 1235. aastal Saksa-Rooma keisri Friedrich II käest pulmakingiks kolm leopardi. 1264. aastal viidi loomad Toweri läänepoolse peasissekäigu juures asuvasse Bulwarki, mis sai uueks nimeks Lion Tower ('lõvitorn'). See avati avalikkusele Elizabeth I valitsusajal 16. sajandil. 18. sajandi ajal oli külastamise hind kolm ja pool penni või siis lõvisöödaks toodud koer või kass. Kui avati Londoni loomaaed, asustati loomad sinna ümber.", + "question": "Kes asutas Londonis Toweris asunud loomaaia?", + "answers": { + "answer_start": [ + 228, + 237 + ], + "text": [ + "kuningas John I", + "John I" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "2ff6f800-8a35-4f07-875e-c39d4c62e40d" + }, + { + "context": "Inglismaa kuningas Henry I hoidis loomakollektsiooni oma palees Woodstockis. Oletatavalt leidus seal ka lõvisid, leoparde ja kaameleid. Keskaja Inglismaa kõige suurem kollektsioon oli Londonis Toweris. Selle asutas 1204. aastal kuningas John I. Henry III sai 1235. aastal Saksa-Rooma keisri Friedrich II käest pulmakingiks kolm leopardi. 1264. aastal viidi loomad Toweri läänepoolse peasissekäigu juures asuvasse Bulwarki, mis sai uueks nimeks Lion Tower ('lõvitorn'). See avati avalikkusele Elizabeth I valitsusajal 16. sajandil. 18. sajandi ajal oli külastamise hind kolm ja pool penni või siis lõvisöödaks toodud koer või kass. Kui avati Londoni loomaaed, asustati loomad sinna ümber.", + "question": "Mida kinkis Saksa-Rooma keiser pulmade puhul Henri III-le?", + "answers": { + "answer_start": [ + 323 + ], + "text": [ + "kolm leopardi" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "8b7d3f2d-f1e3-41b5-9424-6fd67bafafba" + }, + { + "context": "Inglismaa kuningas Henry I hoidis loomakollektsiooni oma palees Woodstockis. Oletatavalt leidus seal ka lõvisid, leoparde ja kaameleid. Keskaja Inglismaa kõige suurem kollektsioon oli Londonis Toweris. Selle asutas 1204. aastal kuningas John I. Henry III sai 1235. aastal Saksa-Rooma keisri Friedrich II käest pulmakingiks kolm leopardi. 1264. aastal viidi loomad Toweri läänepoolse peasissekäigu juures asuvasse Bulwarki, mis sai uueks nimeks Lion Tower ('lõvitorn'). See avati avalikkusele Elizabeth I valitsusajal 16. sajandil. 18. sajandi ajal oli külastamise hind kolm ja pool penni või siis lõvisöödaks toodud koer või kass. Kui avati Londoni loomaaed, asustati loomad sinna ümber.", + "question": "Kuhu koliti Lion Toweris asunud loomaaia loomad hiljem?", + "answers": { + "answer_start": [ + 641 + ], + "text": [ + "Londoni loomaaed" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "9e16a388-7b62-4cd9-ae24-e7429ab41728" + }, + { + "context": "Inglismaa kuningas Henry I hoidis loomakollektsiooni oma palees Woodstockis. Oletatavalt leidus seal ka lõvisid, leoparde ja kaameleid. Keskaja Inglismaa kõige suurem kollektsioon oli Londonis Toweris. Selle asutas 1204. aastal kuningas John I. Henry III sai 1235. aastal Saksa-Rooma keisri Friedrich II käest pulmakingiks kolm leopardi. 1264. aastal viidi loomad Toweri läänepoolse peasissekäigu juures asuvasse Bulwarki, mis sai uueks nimeks Lion Tower ('lõvitorn'). See avati avalikkusele Elizabeth I valitsusajal 16. sajandil. 18. sajandi ajal oli külastamise hind kolm ja pool penni või siis lõvisöödaks toodud koer või kass. Kui avati Londoni loomaaed, asustati loomad sinna ümber.", + "question": "Kes valitses Inglismaal, kui Lion Toweri loomaaed avati avalikkusele?", + "answers": { + "answer_start": [ + 492 + ], + "text": [ + "Elizabeth I" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "852ecde9-83e9-4d4e-8006-f0d97ca1f346" + }, + { + "context": "1775. aastal avati loomaaed Madridis ning 1795. aastal loomaaed Jardin des Plantes Pariisis, mille asutas Jacques-Henri Bernardin de Saint-Pierre. Loomad toodi sinna Versailles' kuninglikust rändtsirkusest ning loomaaed asutati peamiselt teaduslike uuringute ja hariduse jaoks. Esimene loomaaed Venemaal rajati Kaasanisse, selle asutas 1806. aastal Kaasani ülikooli professor Karl Fuchs. Londoni Zooloogiaselts, millele oli 1826. aastal aluse pannud Stamford Raffles, rajas 1828. aastal Regenti parki Londoni loomaaia, võttes endale sealjuures eeskujuks Pariisi loomaaia. See avati tavakülastajatele 1847. aastal. Esimene loomaaed Austraalias oli Melbourne'i loomaaed, mis avati 1860. aastal. Samal aastal avati ka Central Parki loomaaed New Yorgis, mis oli esimene avalik loomaaed Ameerika Ühendriikides. 1859. aastal asutas ka Philadelphia Zooloogiaselts loomaaia, aga selle avamine lükkus Ameerika Ühendriikide kodusõja tõttu edasi 1874. aastale.", + "question": "Mis põhjustas Philadelphia loomaaia avamise 15-aastase hilinemise?", + "answers": { + "answer_start": [ + 892 + ], + "text": [ + "Ameerika Ühendriikide kodusõja" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "1daed337-f4dc-4ac5-bd08-41362fe45687" + }, + { + "context": "1775. aastal avati loomaaed Madridis ning 1795. aastal loomaaed Jardin des Plantes Pariisis, mille asutas Jacques-Henri Bernardin de Saint-Pierre. Loomad toodi sinna Versailles' kuninglikust rändtsirkusest ning loomaaed asutati peamiselt teaduslike uuringute ja hariduse jaoks. Esimene loomaaed Venemaal rajati Kaasanisse, selle asutas 1806. aastal Kaasani ülikooli professor Karl Fuchs. Londoni Zooloogiaselts, millele oli 1826. aastal aluse pannud Stamford Raffles, rajas 1828. aastal Regenti parki Londoni loomaaia, võttes endale sealjuures eeskujuks Pariisi loomaaia. See avati tavakülastajatele 1847. aastal. Esimene loomaaed Austraalias oli Melbourne'i loomaaed, mis avati 1860. aastal. Samal aastal avati ka Central Parki loomaaed New Yorgis, mis oli esimene avalik loomaaed Ameerika Ühendriikides. 1859. aastal asutas ka Philadelphia Zooloogiaselts loomaaia, aga selle avamine lükkus Ameerika Ühendriikide kodusõja tõttu edasi 1874. aastale.", + "question": "Millise loomaaia eeskuju järgides asutas Raffles Londoni loomaaia?", + "answers": { + "answer_start": [ + 554 + ], + "text": [ + "Pariisi loomaaia" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "f04bdc0d-8d1e-4368-8a80-b63c4f591f15" + }, + { + "context": "1775. aastal avati loomaaed Madridis ning 1795. aastal loomaaed Jardin des Plantes Pariisis, mille asutas Jacques-Henri Bernardin de Saint-Pierre. Loomad toodi sinna Versailles' kuninglikust rändtsirkusest ning loomaaed asutati peamiselt teaduslike uuringute ja hariduse jaoks. Esimene loomaaed Venemaal rajati Kaasanisse, selle asutas 1806. aastal Kaasani ülikooli professor Karl Fuchs. Londoni Zooloogiaselts, millele oli 1826. aastal aluse pannud Stamford Raffles, rajas 1828. aastal Regenti parki Londoni loomaaia, võttes endale sealjuures eeskujuks Pariisi loomaaia. See avati tavakülastajatele 1847. aastal. Esimene loomaaed Austraalias oli Melbourne'i loomaaed, mis avati 1860. aastal. Samal aastal avati ka Central Parki loomaaed New Yorgis, mis oli esimene avalik loomaaed Ameerika Ühendriikides. 1859. aastal asutas ka Philadelphia Zooloogiaselts loomaaia, aga selle avamine lükkus Ameerika Ühendriikide kodusõja tõttu edasi 1874. aastale.", + "question": "Mis oli Pariisi Jardin des Plantes loomaaia põhiline eesmärk?", + "answers": { + "answer_start": [ + 238, + 238 + ], + "text": [ + "teaduslike uuringute ja hariduse jaoks", + "teaduslike uuringute ja hariduse" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "475e1f1b-6fee-4527-9c54-1442a9ef7332" + }, + { + "context": "1775. aastal avati loomaaed Madridis ning 1795. aastal loomaaed Jardin des Plantes Pariisis, mille asutas Jacques-Henri Bernardin de Saint-Pierre. Loomad toodi sinna Versailles' kuninglikust rändtsirkusest ning loomaaed asutati peamiselt teaduslike uuringute ja hariduse jaoks. Esimene loomaaed Venemaal rajati Kaasanisse, selle asutas 1806. aastal Kaasani ülikooli professor Karl Fuchs. Londoni Zooloogiaselts, millele oli 1826. aastal aluse pannud Stamford Raffles, rajas 1828. aastal Regenti parki Londoni loomaaia, võttes endale sealjuures eeskujuks Pariisi loomaaia. See avati tavakülastajatele 1847. aastal. Esimene loomaaed Austraalias oli Melbourne'i loomaaed, mis avati 1860. aastal. Samal aastal avati ka Central Parki loomaaed New Yorgis, mis oli esimene avalik loomaaed Ameerika Ühendriikides. 1859. aastal asutas ka Philadelphia Zooloogiaselts loomaaia, aga selle avamine lükkus Ameerika Ühendriikide kodusõja tõttu edasi 1874. aastale.", + "question": "Kust sai Jardine des Plantes oma loomad?", + "answers": { + "answer_start": [ + 166, + 178, + 191 + ], + "text": [ + "Versailles' kuninglikust rändtsirkusest", + "kuninglikust rändtsirkusest", + "rändtsirkusest" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "ac883fc0-066f-4b2d-8b59-bb4124be605d" + }, + { + "context": "1775. aastal avati loomaaed Madridis ning 1795. aastal loomaaed Jardin des Plantes Pariisis, mille asutas Jacques-Henri Bernardin de Saint-Pierre. Loomad toodi sinna Versailles' kuninglikust rändtsirkusest ning loomaaed asutati peamiselt teaduslike uuringute ja hariduse jaoks. Esimene loomaaed Venemaal rajati Kaasanisse, selle asutas 1806. aastal Kaasani ülikooli professor Karl Fuchs. Londoni Zooloogiaselts, millele oli 1826. aastal aluse pannud Stamford Raffles, rajas 1828. aastal Regenti parki Londoni loomaaia, võttes endale sealjuures eeskujuks Pariisi loomaaia. See avati tavakülastajatele 1847. aastal. Esimene loomaaed Austraalias oli Melbourne'i loomaaed, mis avati 1860. aastal. Samal aastal avati ka Central Parki loomaaed New Yorgis, mis oli esimene avalik loomaaed Ameerika Ühendriikides. 1859. aastal asutas ka Philadelphia Zooloogiaselts loomaaia, aga selle avamine lükkus Ameerika Ühendriikide kodusõja tõttu edasi 1874. aastale.", + "question": "Mis aastal sai USA esimese avaliku loomaaia?", + "answers": { + "answer_start": [ + 679, + 679 + ], + "text": [ + "1860. aastal", + "1860." + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "db685b21-6438-4898-aa9d-eba6847c339b" + }, + { + "context": "Kui ökoloogia tõusis 1970. aastatel avalikkuse huviorbiiti, hakkasid mõned loomaaiad kaaluma võimalust võtta looduskaitse oma keskseks rolliks. Seda diskussiooni juhtisid Gerald Durrell Jersey loomaaiast, George Rabb Brookfieldi loomaaiast ja William Conway Bronxi loomaaiast. Sealt alates said loomaaia professionaalid üha rohkem teadlikuks vajadusest osaleda looduskaitseprogrammides ning peagi teatas American Zoo Association, et looduskaitse on nende prioriteet. Et rõhutada looduskaitseprobleeme, loobusid paljud suuremad loomaaiad loomatrikkide näitamisest. Näiteks lõpetas Detroiti loomaaed 1969. aastal oma elevandietenduse ja 1983. aastal šimpanside etenduse näitamise, tunnistades ühtlasi, et treenijad oli tõenäoliselt loomi väärkohelnud, et neid soovitud moel tegutsema saada.", + "question": "Milliste loomade trikkide näitamise lõpetas Detroiti loomaaed esimesena?", + "answers": { + "answer_start": [ + 615 + ], + "text": [ + "elevandietenduse" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "8ea22cce-368f-4c8f-b120-8d66598d80dc" + }, + { + "context": "Kui ökoloogia tõusis 1970. aastatel avalikkuse huviorbiiti, hakkasid mõned loomaaiad kaaluma võimalust võtta looduskaitse oma keskseks rolliks. Seda diskussiooni juhtisid Gerald Durrell Jersey loomaaiast, George Rabb Brookfieldi loomaaiast ja William Conway Bronxi loomaaiast. Sealt alates said loomaaia professionaalid üha rohkem teadlikuks vajadusest osaleda looduskaitseprogrammides ning peagi teatas American Zoo Association, et looduskaitse on nende prioriteet. Et rõhutada looduskaitseprobleeme, loobusid paljud suuremad loomaaiad loomatrikkide näitamisest. Näiteks lõpetas Detroiti loomaaed 1969. aastal oma elevandietenduse ja 1983. aastal šimpanside etenduse näitamise, tunnistades ühtlasi, et treenijad oli tõenäoliselt loomi väärkohelnud, et neid soovitud moel tegutsema saada.", + "question": "Milline loomaaedade liit nimetas looduskaitse oma peamiseks eesmärgiks?", + "answers": { + "answer_start": [ + 404 + ], + "text": [ + "American Zoo Association" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "bb414037-ab14-4d7b-ae48-e365f68253a1" + }, + { + "context": "Kui ökoloogia tõusis 1970. aastatel avalikkuse huviorbiiti, hakkasid mõned loomaaiad kaaluma võimalust võtta looduskaitse oma keskseks rolliks. Seda diskussiooni juhtisid Gerald Durrell Jersey loomaaiast, George Rabb Brookfieldi loomaaiast ja William Conway Bronxi loomaaiast. Sealt alates said loomaaia professionaalid üha rohkem teadlikuks vajadusest osaleda looduskaitseprogrammides ning peagi teatas American Zoo Association, et looduskaitse on nende prioriteet. Et rõhutada looduskaitseprobleeme, loobusid paljud suuremad loomaaiad loomatrikkide näitamisest. Näiteks lõpetas Detroiti loomaaed 1969. aastal oma elevandietenduse ja 1983. aastal šimpanside etenduse näitamise, tunnistades ühtlasi, et treenijad oli tõenäoliselt loomi väärkohelnud, et neid soovitud moel tegutsema saada.", + "question": "Kus töötas George Rabb?", + "answers": { + "answer_start": [ + 217 + ], + "text": [ + "Brookfieldi loomaaiast" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "c07c169a-7b45-402a-82ab-0dad8b9034d6" + }, + { + "context": "Kui ökoloogia tõusis 1970. aastatel avalikkuse huviorbiiti, hakkasid mõned loomaaiad kaaluma võimalust võtta looduskaitse oma keskseks rolliks. Seda diskussiooni juhtisid Gerald Durrell Jersey loomaaiast, George Rabb Brookfieldi loomaaiast ja William Conway Bronxi loomaaiast. Sealt alates said loomaaia professionaalid üha rohkem teadlikuks vajadusest osaleda looduskaitseprogrammides ning peagi teatas American Zoo Association, et looduskaitse on nende prioriteet. Et rõhutada looduskaitseprobleeme, loobusid paljud suuremad loomaaiad loomatrikkide näitamisest. Näiteks lõpetas Detroiti loomaaed 1969. aastal oma elevandietenduse ja 1983. aastal šimpanside etenduse näitamise, tunnistades ühtlasi, et treenijad oli tõenäoliselt loomi väärkohelnud, et neid soovitud moel tegutsema saada.", + "question": "Millal hakkas avalikkus tähtsustama looduskaitset?", + "answers": { + "answer_start": [ + 21 + ], + "text": [ + "1970. aastatel" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "c0b2b706-07ca-43fc-aa2a-1b86943df205" + }, + { + "context": "Kui ökoloogia tõusis 1970. aastatel avalikkuse huviorbiiti, hakkasid mõned loomaaiad kaaluma võimalust võtta looduskaitse oma keskseks rolliks. Seda diskussiooni juhtisid Gerald Durrell Jersey loomaaiast, George Rabb Brookfieldi loomaaiast ja William Conway Bronxi loomaaiast. Sealt alates said loomaaia professionaalid üha rohkem teadlikuks vajadusest osaleda looduskaitseprogrammides ning peagi teatas American Zoo Association, et looduskaitse on nende prioriteet. Et rõhutada looduskaitseprobleeme, loobusid paljud suuremad loomaaiad loomatrikkide näitamisest. Näiteks lõpetas Detroiti loomaaed 1969. aastal oma elevandietenduse ja 1983. aastal šimpanside etenduse näitamise, tunnistades ühtlasi, et treenijad oli tõenäoliselt loomi väärkohelnud, et neid soovitud moel tegutsema saada.", + "question": "Miks lõpetati paljudes loomaaedades loomade etendused?", + "answers": { + "answer_start": [ + 467, + 470 + ], + "text": [ + "Et rõhutada looduskaitseprobleeme", + "rõhutada looduskaitseprobleeme" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "f4de0591-2925-4146-bff2-06ddff1ea3b1" + }, + { + "context": "Septembris 1906 sai New Yorgi Bronxi loomaaia juhataja William Hornaday kokkuleppel New Yorgi Zooloogiaseltsi esimehega oma loomaaeda Kongo pügmee Ota Benga, kes pandi esialgu ühte puuri šimpansidega, hiljem orangutan Dohongi ja papagoiga. Väljapanek pidi illustreerima \"puuduvat lüli\" orangutani ja valge inimese vahel. See vallandas protesti linna vaimulikelt, kuid külastajad olevat tungelnud lausa parvedena, et seda näha.Inimesi näidati puurides ka 1931. aasta Pariisi koloniaalnäituse ajal ja isegi veel 1958. aastal \"Kongo küla\" väljapaneku hulgas Expo 58 ajal Brüsselis.", + "question": "Kes olid inimese Bronxi loomaaias näitamise vastu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 350, + 344 + ], + "text": [ + "vaimulikelt", + "linna vaimulikelt" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "97aae5ba-be5b-47df-9089-558e90890b0f" + }, + { + "context": "Septembris 1906 sai New Yorgi Bronxi loomaaia juhataja William Hornaday kokkuleppel New Yorgi Zooloogiaseltsi esimehega oma loomaaeda Kongo pügmee Ota Benga, kes pandi esialgu ühte puuri šimpansidega, hiljem orangutan Dohongi ja papagoiga. Väljapanek pidi illustreerima \"puuduvat lüli\" orangutani ja valge inimese vahel. See vallandas protesti linna vaimulikelt, kuid külastajad olevat tungelnud lausa parvedena, et seda näha.Inimesi näidati puurides ka 1931. aasta Pariisi koloniaalnäituse ajal ja isegi veel 1958. aastal \"Kongo küla\" väljapaneku hulgas Expo 58 ajal Brüsselis.", + "question": "Mis riigist oli Ota Benga pärit?", + "answers": { + "answer_start": [ + 134 + ], + "text": [ + "Kongo" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "7bf69b5d-6834-42c5-a22a-323ab575e593" + }, + { + "context": "Septembris 1906 sai New Yorgi Bronxi loomaaia juhataja William Hornaday kokkuleppel New Yorgi Zooloogiaseltsi esimehega oma loomaaeda Kongo pügmee Ota Benga, kes pandi esialgu ühte puuri šimpansidega, hiljem orangutan Dohongi ja papagoiga. Väljapanek pidi illustreerima \"puuduvat lüli\" orangutani ja valge inimese vahel. See vallandas protesti linna vaimulikelt, kuid külastajad olevat tungelnud lausa parvedena, et seda näha.Inimesi näidati puurides ka 1931. aasta Pariisi koloniaalnäituse ajal ja isegi veel 1958. aastal \"Kongo küla\" väljapaneku hulgas Expo 58 ajal Brüsselis.", + "question": "Mis aastal hakati Bronxi loomaaias inimest näitama?", + "answers": { + "answer_start": [ + 11 + ], + "text": [ + "1906" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "60080746-c56b-47b8-bae3-5cdfd1cb794c" + }, + { + "context": "Septembris 1906 sai New Yorgi Bronxi loomaaia juhataja William Hornaday kokkuleppel New Yorgi Zooloogiaseltsi esimehega oma loomaaeda Kongo pügmee Ota Benga, kes pandi esialgu ühte puuri šimpansidega, hiljem orangutan Dohongi ja papagoiga. Väljapanek pidi illustreerima \"puuduvat lüli\" orangutani ja valge inimese vahel. See vallandas protesti linna vaimulikelt, kuid külastajad olevat tungelnud lausa parvedena, et seda näha.Inimesi näidati puurides ka 1931. aasta Pariisi koloniaalnäituse ajal ja isegi veel 1958. aastal \"Kongo küla\" väljapaneku hulgas Expo 58 ajal Brüsselis.", + "question": "Mis näitusel näidati Brüsselis inimest puuris?", + "answers": { + "answer_start": [ + 555 + ], + "text": [ + "Expo 58" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "e03d1635-10f1-46f9-9a4a-9dc907e500da" + }, + { + "context": "Septembris 1906 sai New Yorgi Bronxi loomaaia juhataja William Hornaday kokkuleppel New Yorgi Zooloogiaseltsi esimehega oma loomaaeda Kongo pügmee Ota Benga, kes pandi esialgu ühte puuri šimpansidega, hiljem orangutan Dohongi ja papagoiga. Väljapanek pidi illustreerima \"puuduvat lüli\" orangutani ja valge inimese vahel. See vallandas protesti linna vaimulikelt, kuid külastajad olevat tungelnud lausa parvedena, et seda näha.Inimesi näidati puurides ka 1931. aasta Pariisi koloniaalnäituse ajal ja isegi veel 1958. aastal \"Kongo küla\" väljapaneku hulgas Expo 58 ajal Brüsselis.", + "question": "Millise linnuga Ota Benga puuri jagas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 229 + ], + "text": [ + "papagoiga" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "352be1cc-ea98-4e60-bfab-acc7a8ba59cc" + }, + { + "context": "Osa loomaaedu kasutab puuride asemel avaramaid väliaedu, piirates loomade liikumist kraavide ja taradega. Safariparkides on külastajail võimalik sõita autoga läbi aedade, kus loomi hoitakse, nõnda saavad nad loomi lähedalt jälgida. Vanim seda liiki loomaaed on Whipsnade Park Inglismaal Bedfordshire'is, mille Londoni Zooloogiaselts avas 1931. aastal. Selle territoorium on 2,4 km² (600 aakrit). USA-s San Diego lähedal San Pasquali orus on San Diego Zooloogiaselts 1970. aastate algusest arendanud San Diego Safariparki, mis võtab enda alla 7 km² territooriumi. Põhja-Carolina osariigivalitsus toetab kahte loomaparki, üks neist on 8,1-ruutkilomeetrine Põhja-Carolina loomaaed Asheboros. Melbourne'is Austraalias asuva 2-ruutkilomeetrise Werribee vabaalaloomaaia väljapanekusse kuuluvad savanniloomad.", + "question": "Keda näeb Werribee loomaaias?", + "answers": { + "answer_start": [ + 788 + ], + "text": [ + "savanniloomad" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "3b0b44f1-6493-43e6-826c-5e0c6c0a27cb" + }, + { + "context": "Osa loomaaedu kasutab puuride asemel avaramaid väliaedu, piirates loomade liikumist kraavide ja taradega. Safariparkides on külastajail võimalik sõita autoga läbi aedade, kus loomi hoitakse, nõnda saavad nad loomi lähedalt jälgida. Vanim seda liiki loomaaed on Whipsnade Park Inglismaal Bedfordshire'is, mille Londoni Zooloogiaselts avas 1931. aastal. Selle territoorium on 2,4 km² (600 aakrit). USA-s San Diego lähedal San Pasquali orus on San Diego Zooloogiaselts 1970. aastate algusest arendanud San Diego Safariparki, mis võtab enda alla 7 km² territooriumi. Põhja-Carolina osariigivalitsus toetab kahte loomaparki, üks neist on 8,1-ruutkilomeetrine Põhja-Carolina loomaaed Asheboros. Melbourne'is Austraalias asuva 2-ruutkilomeetrise Werribee vabaalaloomaaia väljapanekusse kuuluvad savanniloomad.", + "question": "Mida kasutavad mõned loomaaiad loomade liikumise takistamiseks puuride asemel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 84 + ], + "text": [ + "kraavide ja taradega" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "a46d3ee8-1a39-4e0e-8ba9-89ff356e8689" + }, + { + "context": "Osa loomaaedu kasutab puuride asemel avaramaid väliaedu, piirates loomade liikumist kraavide ja taradega. Safariparkides on külastajail võimalik sõita autoga läbi aedade, kus loomi hoitakse, nõnda saavad nad loomi lähedalt jälgida. Vanim seda liiki loomaaed on Whipsnade Park Inglismaal Bedfordshire'is, mille Londoni Zooloogiaselts avas 1931. aastal. Selle territoorium on 2,4 km² (600 aakrit). USA-s San Diego lähedal San Pasquali orus on San Diego Zooloogiaselts 1970. aastate algusest arendanud San Diego Safariparki, mis võtab enda alla 7 km² territooriumi. Põhja-Carolina osariigivalitsus toetab kahte loomaparki, üks neist on 8,1-ruutkilomeetrine Põhja-Carolina loomaaed Asheboros. Melbourne'is Austraalias asuva 2-ruutkilomeetrise Werribee vabaalaloomaaia väljapanekusse kuuluvad savanniloomad.", + "question": "Millal avati vanim safaripark?", + "answers": { + "answer_start": [ + 338, + 338 + ], + "text": [ + "1931. aastal", + "1931." + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "29f950cc-89f1-43d7-ae7e-50e7f894d843" + }, + { + "context": "Osa loomaaedu kasutab puuride asemel avaramaid väliaedu, piirates loomade liikumist kraavide ja taradega. Safariparkides on külastajail võimalik sõita autoga läbi aedade, kus loomi hoitakse, nõnda saavad nad loomi lähedalt jälgida. Vanim seda liiki loomaaed on Whipsnade Park Inglismaal Bedfordshire'is, mille Londoni Zooloogiaselts avas 1931. aastal. Selle territoorium on 2,4 km² (600 aakrit). USA-s San Diego lähedal San Pasquali orus on San Diego Zooloogiaselts 1970. aastate algusest arendanud San Diego Safariparki, mis võtab enda alla 7 km² territooriumi. Põhja-Carolina osariigivalitsus toetab kahte loomaparki, üks neist on 8,1-ruutkilomeetrine Põhja-Carolina loomaaed Asheboros. Melbourne'is Austraalias asuva 2-ruutkilomeetrise Werribee vabaalaloomaaia väljapanekusse kuuluvad savanniloomad.", + "question": "Kui palju on 600 aakrit ruutkilomeetrites?", + "answers": { + "answer_start": [ + 374, + 374 + ], + "text": [ + "2,4 km²", + "2,4" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "c47c6dfa-d219-414f-8e10-21b829b7aab7" + }, + { + "context": "Osa loomaaedu kasutab puuride asemel avaramaid väliaedu, piirates loomade liikumist kraavide ja taradega. Safariparkides on külastajail võimalik sõita autoga läbi aedade, kus loomi hoitakse, nõnda saavad nad loomi lähedalt jälgida. Vanim seda liiki loomaaed on Whipsnade Park Inglismaal Bedfordshire'is, mille Londoni Zooloogiaselts avas 1931. aastal. Selle territoorium on 2,4 km² (600 aakrit). USA-s San Diego lähedal San Pasquali orus on San Diego Zooloogiaselts 1970. aastate algusest arendanud San Diego Safariparki, mis võtab enda alla 7 km² territooriumi. Põhja-Carolina osariigivalitsus toetab kahte loomaparki, üks neist on 8,1-ruutkilomeetrine Põhja-Carolina loomaaed Asheboros. Melbourne'is Austraalias asuva 2-ruutkilomeetrise Werribee vabaalaloomaaia väljapanekusse kuuluvad savanniloomad.", + "question": "Kus asub San Diego safaripark?", + "answers": { + "answer_start": [ + 396, + 402, + 420 + ], + "text": [ + "USA-s San Diego lähedal San Pasquali orus", + "San Diego lähedal San Pasquali orus", + "San Pasquali orus" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "ed001279-2f95-41ea-9f63-65293bae054a" + }, + { + "context": "Teeäärseid loomaaedu kohtab kõikjal Põhja-Ameerikas, eriti kõrvalisemates paikades. Need on väikesed loomaaiad, mille tegevust seadus ei reguleeri. Sageli on need rajatud eesmärgiga paeluda mõne muu asutuse, näiteks tankla külastajaid. Loomadele võib olla selgeks õpetatud mõni trikk, mida nad esitavad, ning külastajad pääsevad neile lähemale kui suurtes loomaaedades. Kuna selliste loomaaedade tegevus on reguleerimata, on need kurikuulsad loomade hooletusejätmise ja väärkohtlemise juhtumite poolest.", + "question": "Mille poolest on teeäärsed loomaaiad kurikuulsad?", + "answers": { + "answer_start": [ + 442, + 442, + 442 + ], + "text": [ + "loomade hooletusejätmise ja väärkohtlemise juhtumite poolest", + "loomade hooletusejätmise ja väärkohtlemise juhtumite", + "loomade hooletusejätmise ja väärkohtlemise" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "544aa687-9cf6-4f34-a725-26f3050bf92a" + }, + { + "context": "Teeäärseid loomaaedu kohtab kõikjal Põhja-Ameerikas, eriti kõrvalisemates paikades. Need on väikesed loomaaiad, mille tegevust seadus ei reguleeri. Sageli on need rajatud eesmärgiga paeluda mõne muu asutuse, näiteks tankla külastajaid. Loomadele võib olla selgeks õpetatud mõni trikk, mida nad esitavad, ning külastajad pääsevad neile lähemale kui suurtes loomaaedades. Kuna selliste loomaaedade tegevus on reguleerimata, on need kurikuulsad loomade hooletusejätmise ja väärkohtlemise juhtumite poolest.", + "question": "Miks esineb teeäärsetes loomaaedades väärkohtlemist?", + "answers": { + "answer_start": [ + 370, + 375 + ], + "text": [ + "Kuna selliste loomaaedade tegevus on reguleerimata", + "selliste loomaaedade tegevus on reguleerimata" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "05bd7822-043f-4dca-b74b-1d906b8955bb" + }, + { + "context": "Teeäärseid loomaaedu kohtab kõikjal Põhja-Ameerikas, eriti kõrvalisemates paikades. Need on väikesed loomaaiad, mille tegevust seadus ei reguleeri. Sageli on need rajatud eesmärgiga paeluda mõne muu asutuse, näiteks tankla külastajaid. Loomadele võib olla selgeks õpetatud mõni trikk, mida nad esitavad, ning külastajad pääsevad neile lähemale kui suurtes loomaaedades. Kuna selliste loomaaedade tegevus on reguleerimata, on need kurikuulsad loomade hooletusejätmise ja väärkohtlemise juhtumite poolest.", + "question": "Kui suured on teeäärsed loomaaiad?", + "answers": { + "answer_start": [ + 92 + ], + "text": [ + "väikesed" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "197646fa-c43a-4149-8dad-b2dfba34d764" + }, + { + "context": "Teeäärseid loomaaedu kohtab kõikjal Põhja-Ameerikas, eriti kõrvalisemates paikades. Need on väikesed loomaaiad, mille tegevust seadus ei reguleeri. Sageli on need rajatud eesmärgiga paeluda mõne muu asutuse, näiteks tankla külastajaid. Loomadele võib olla selgeks õpetatud mõni trikk, mida nad esitavad, ning külastajad pääsevad neile lähemale kui suurtes loomaaedades. Kuna selliste loomaaedade tegevus on reguleerimata, on need kurikuulsad loomade hooletusejätmise ja väärkohtlemise juhtumite poolest.", + "question": "Mis on tihti teeäärsete loomaaedade eesmärk?", + "answers": { + "answer_start": [ + 182 + ], + "text": [ + "paeluda mõne muu asutuse, näiteks tankla külastajaid" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "0978404c-7992-4189-9df1-a1e3ba896ca6" + }, + { + "context": "Teeäärseid loomaaedu kohtab kõikjal Põhja-Ameerikas, eriti kõrvalisemates paikades. Need on väikesed loomaaiad, mille tegevust seadus ei reguleeri. Sageli on need rajatud eesmärgiga paeluda mõne muu asutuse, näiteks tankla külastajaid. Loomadele võib olla selgeks õpetatud mõni trikk, mida nad esitavad, ning külastajad pääsevad neile lähemale kui suurtes loomaaedades. Kuna selliste loomaaedade tegevus on reguleerimata, on need kurikuulsad loomade hooletusejätmise ja väärkohtlemise juhtumite poolest.", + "question": "Millistes Põhja-Ameerika piirkondades teeäärseid loomaaedu eeskätt leiab?", + "answers": { + "answer_start": [ + 59, + 59 + ], + "text": [ + "kõrvalisemates paikades", + "kõrvalisemates" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "a4ddf45e-5720-48d2-9f6c-7ce4de19ef7f" + }, + { + "context": "Loomade teemapark kujutab endast kombinatsiooni lõbustuspargist ja loomaaiast ning on loodud eeskätt meelelahutuslikel ja ärieesmärkidel. Mereimetajate pargid nagu Sea World ja Marineland, on delfinaariumid, kus peetakse ka vaalasid, ja kus leidub lisaks meelelahutuslikke atraktsioone. Loomade teemapark pakub rohkem meelelahutust ja lõbustusi kui klassikaline loomaaed, nagu näiteks lavasõusid, mägiraudteed või müütilisi olendeid. Mõned näited sellistest teemaparkidest on Busch Gardens Tampa Bay Tampas Florida osariigis ja Disney's Animal Kingdom Orlandos Florida osariigis USA-s, Flamingo Land North Yorkshire'is Inglismaal ning Six Flags Discovery Kingdom Vallejos California osariigis USA-s.", + "question": "Mis riigis asub loomade teemapark Flamingo Land?", + "answers": { + "answer_start": [ + 619 + ], + "text": [ + "Inglismaal" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "66e8c0a0-c775-42d4-bdb7-f49c05f4f139" + }, + { + "context": "Loomade teemapark kujutab endast kombinatsiooni lõbustuspargist ja loomaaiast ning on loodud eeskätt meelelahutuslikel ja ärieesmärkidel. Mereimetajate pargid nagu Sea World ja Marineland, on delfinaariumid, kus peetakse ka vaalasid, ja kus leidub lisaks meelelahutuslikke atraktsioone. Loomade teemapark pakub rohkem meelelahutust ja lõbustusi kui klassikaline loomaaed, nagu näiteks lavasõusid, mägiraudteed või müütilisi olendeid. Mõned näited sellistest teemaparkidest on Busch Gardens Tampa Bay Tampas Florida osariigis ja Disney's Animal Kingdom Orlandos Florida osariigis USA-s, Flamingo Land North Yorkshire'is Inglismaal ning Six Flags Discovery Kingdom Vallejos California osariigis USA-s.", + "question": "Millises USA osariigis asub Disney's Animal Kingdom?", + "answers": { + "answer_start": [ + 507, + 507 + ], + "text": [ + "Florida", + "Florida osariigis" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "c66970e4-cb47-4dc6-8fc5-cdee814fc9f0" + }, + { + "context": "Loomade teemapark kujutab endast kombinatsiooni lõbustuspargist ja loomaaiast ning on loodud eeskätt meelelahutuslikel ja ärieesmärkidel. Mereimetajate pargid nagu Sea World ja Marineland, on delfinaariumid, kus peetakse ka vaalasid, ja kus leidub lisaks meelelahutuslikke atraktsioone. Loomade teemapark pakub rohkem meelelahutust ja lõbustusi kui klassikaline loomaaed, nagu näiteks lavasõusid, mägiraudteed või müütilisi olendeid. Mõned näited sellistest teemaparkidest on Busch Gardens Tampa Bay Tampas Florida osariigis ja Disney's Animal Kingdom Orlandos Florida osariigis USA-s, Flamingo Land North Yorkshire'is Inglismaal ning Six Flags Discovery Kingdom Vallejos California osariigis USA-s.", + "question": "Milliseid lõbustusi leidub loomade teempargis erinevalt tavalisest loomaaiast?", + "answers": { + "answer_start": [ + 385, + 377, + 372 + ], + "text": [ + "lavasõusid, mägiraudteed või müütilisi olendeid", + "näiteks lavasõusid, mägiraudteed või müütilisi olendeid", + "nagu näiteks lavasõusid, mägiraudteed või müütilisi olendeid" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "f60b4a2a-9a0e-4b61-ad0d-087f36000fbf" + }, + { + "context": "Loomade teemapark kujutab endast kombinatsiooni lõbustuspargist ja loomaaiast ning on loodud eeskätt meelelahutuslikel ja ärieesmärkidel. Mereimetajate pargid nagu Sea World ja Marineland, on delfinaariumid, kus peetakse ka vaalasid, ja kus leidub lisaks meelelahutuslikke atraktsioone. Loomade teemapark pakub rohkem meelelahutust ja lõbustusi kui klassikaline loomaaed, nagu näiteks lavasõusid, mägiraudteed või müütilisi olendeid. Mõned näited sellistest teemaparkidest on Busch Gardens Tampa Bay Tampas Florida osariigis ja Disney's Animal Kingdom Orlandos Florida osariigis USA-s, Flamingo Land North Yorkshire'is Inglismaal ning Six Flags Discovery Kingdom Vallejos California osariigis USA-s.", + "question": "Milliste asutuste omadusi kombineerivad loomade teemapargid?", + "answers": { + "answer_start": [ + 48 + ], + "text": [ + "lõbustuspargist ja loomaaiast" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "d691efea-bd4b-46f5-acaf-d20b7c4d1453" + }, + { + "context": "Loomade teemapark kujutab endast kombinatsiooni lõbustuspargist ja loomaaiast ning on loodud eeskätt meelelahutuslikel ja ärieesmärkidel. Mereimetajate pargid nagu Sea World ja Marineland, on delfinaariumid, kus peetakse ka vaalasid, ja kus leidub lisaks meelelahutuslikke atraktsioone. Loomade teemapark pakub rohkem meelelahutust ja lõbustusi kui klassikaline loomaaed, nagu näiteks lavasõusid, mägiraudteed või müütilisi olendeid. Mõned näited sellistest teemaparkidest on Busch Gardens Tampa Bay Tampas Florida osariigis ja Disney's Animal Kingdom Orlandos Florida osariigis USA-s, Flamingo Land North Yorkshire'is Inglismaal ning Six Flags Discovery Kingdom Vallejos California osariigis USA-s.", + "question": "Milliseid suuri imetajaid näidatakse Sea Worldis ja Marinelandis?", + "answers": { + "answer_start": [ + 224 + ], + "text": [ + "vaalasid" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "5f7dfd46-1066-429f-ab0e-f07cef6edc4e" + }, + { + "context": "Enamik tänapäeval Austraalias, Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas asuvaid loomaaedu on väitnud, et nad eksponeerivad metsikuid liike eeskätt selleks, et kaitsta ohustatud liike, samuti teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel ning alles seejärel külastajate meelelahutuseks. Kriitikud on seda väidet samas vaidlustanud. Londoni Zooloogiaselts väidab oma põhikirjas, et tema eesmärk on \"edendada zooloogiat ja loomafüsioloogiat ning tutvustada loomariigi uudseid ja põnevaid esindajaid\". Ühing peab ülal kahte uurimisinstituuti – Nuffieldi Võrdleva Meditsiini Instituuti ja Wellcome'i Võrdleva Füsioloogia Instituuti. Philadelphia loomaaia Penrose'i uurimislaboratoorium USA-s keskendub võrdleva patoloogia uuringutele. Maailma Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsioon (WAZA) töötas oma esimese looduskaitsestrateegia välja 1993. aastal. 2004. aasta novembris võttis ta vastu uue strateegia, mis esitab 21. sajandi loomaaedade missiooni.Ohustatud liikide paljundamist koordineeritakse paljundusprogrammide koostöö kaudu, mis hõlmab andmebaase ja koordinaatoreid, kes hindavad üksikute loomade ja institutsioonide osatähtsust ülemaailmsest ja regionaalsest vaatenurgast. Samuti on kõikjal maailmas ohustatud liikide kaitseks loodud piirkondlikke programme.Loomakaitseorganisatsioon Inimesed Loomade Eetilise Kohtlemise Eest (PETA) ja loomaaedade vastane kampaaniarühm Vangistuses Peetavate Loomade Kaitse Selts (CAPS) vaidlevad vastu loomaaedade väitele, et nende peamine eesmärk on teha teadustööd ja toetada looduskaitset. Loomakaitseorganisatsioonid väidavad, et suurem osa loomaaedade uurimistööd on suunatud sellele, et leida uusi viise, kuidas loomi vangistuses paljundada ja hoida. Oxfordi Loomaeetika Keskuse direktori Andrew Linzey väitel annavad loomaaiad looduskaitsesse vaid \"tibatillukese panuse\".", + "question": "Mis on PETA eestikeelne täisnimi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 1282 + ], + "text": [ + "Inimesed Loomade Eetilise Kohtlemise Eest" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "6ef17807-7444-4d1e-a948-66f4a97473b7" + }, + { + "context": "Enamik tänapäeval Austraalias, Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas asuvaid loomaaedu on väitnud, et nad eksponeerivad metsikuid liike eeskätt selleks, et kaitsta ohustatud liike, samuti teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel ning alles seejärel külastajate meelelahutuseks. Kriitikud on seda väidet samas vaidlustanud. Londoni Zooloogiaselts väidab oma põhikirjas, et tema eesmärk on \"edendada zooloogiat ja loomafüsioloogiat ning tutvustada loomariigi uudseid ja põnevaid esindajaid\". Ühing peab ülal kahte uurimisinstituuti – Nuffieldi Võrdleva Meditsiini Instituuti ja Wellcome'i Võrdleva Füsioloogia Instituuti. Philadelphia loomaaia Penrose'i uurimislaboratoorium USA-s keskendub võrdleva patoloogia uuringutele. Maailma Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsioon (WAZA) töötas oma esimese looduskaitsestrateegia välja 1993. aastal. 2004. aasta novembris võttis ta vastu uue strateegia, mis esitab 21. sajandi loomaaedade missiooni.Ohustatud liikide paljundamist koordineeritakse paljundusprogrammide koostöö kaudu, mis hõlmab andmebaase ja koordinaatoreid, kes hindavad üksikute loomade ja institutsioonide osatähtsust ülemaailmsest ja regionaalsest vaatenurgast. Samuti on kõikjal maailmas ohustatud liikide kaitseks loodud piirkondlikke programme.Loomakaitseorganisatsioon Inimesed Loomade Eetilise Kohtlemise Eest (PETA) ja loomaaedade vastane kampaaniarühm Vangistuses Peetavate Loomade Kaitse Selts (CAPS) vaidlevad vastu loomaaedade väitele, et nende peamine eesmärk on teha teadustööd ja toetada looduskaitset. Loomakaitseorganisatsioonid väidavad, et suurem osa loomaaedade uurimistööd on suunatud sellele, et leida uusi viise, kuidas loomi vangistuses paljundada ja hoida. Oxfordi Loomaeetika Keskuse direktori Andrew Linzey väitel annavad loomaaiad looduskaitsesse vaid \"tibatillukese panuse\".", + "question": "Kes juhib Oxfordi Loomaeetika Keskust?", + "answers": { + "answer_start": [ + 1727, + 1717 + ], + "text": [ + "Andrew Linzey", + "direktori Andrew Linzey" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "43bfc1e7-29ba-49db-9c9f-70a08b15432c" + }, + { + "context": "Enamik tänapäeval Austraalias, Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas asuvaid loomaaedu on väitnud, et nad eksponeerivad metsikuid liike eeskätt selleks, et kaitsta ohustatud liike, samuti teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel ning alles seejärel külastajate meelelahutuseks. Kriitikud on seda väidet samas vaidlustanud. Londoni Zooloogiaselts väidab oma põhikirjas, et tema eesmärk on \"edendada zooloogiat ja loomafüsioloogiat ning tutvustada loomariigi uudseid ja põnevaid esindajaid\". Ühing peab ülal kahte uurimisinstituuti – Nuffieldi Võrdleva Meditsiini Instituuti ja Wellcome'i Võrdleva Füsioloogia Instituuti. Philadelphia loomaaia Penrose'i uurimislaboratoorium USA-s keskendub võrdleva patoloogia uuringutele. Maailma Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsioon (WAZA) töötas oma esimese looduskaitsestrateegia välja 1993. aastal. 2004. aasta novembris võttis ta vastu uue strateegia, mis esitab 21. sajandi loomaaedade missiooni.Ohustatud liikide paljundamist koordineeritakse paljundusprogrammide koostöö kaudu, mis hõlmab andmebaase ja koordinaatoreid, kes hindavad üksikute loomade ja institutsioonide osatähtsust ülemaailmsest ja regionaalsest vaatenurgast. Samuti on kõikjal maailmas ohustatud liikide kaitseks loodud piirkondlikke programme.Loomakaitseorganisatsioon Inimesed Loomade Eetilise Kohtlemise Eest (PETA) ja loomaaedade vastane kampaaniarühm Vangistuses Peetavate Loomade Kaitse Selts (CAPS) vaidlevad vastu loomaaedade väitele, et nende peamine eesmärk on teha teadustööd ja toetada looduskaitset. Loomakaitseorganisatsioonid väidavad, et suurem osa loomaaedade uurimistööd on suunatud sellele, et leida uusi viise, kuidas loomi vangistuses paljundada ja hoida. Oxfordi Loomaeetika Keskuse direktori Andrew Linzey väitel annavad loomaaiad looduskaitsesse vaid \"tibatillukese panuse\".", + "question": "Millal võttis WAZA vastu oma teise looduskaitsestrateegia?", + "answers": { + "answer_start": [ + 839, + 839, + 839 + ], + "text": [ + "2004. aasta novembris", + "2004. aasta", + "2004." + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "ce70a811-c831-408c-8e43-b8c032ddc66b" + }, + { + "context": "Enamik tänapäeval Austraalias, Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas asuvaid loomaaedu on väitnud, et nad eksponeerivad metsikuid liike eeskätt selleks, et kaitsta ohustatud liike, samuti teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel ning alles seejärel külastajate meelelahutuseks. Kriitikud on seda väidet samas vaidlustanud. Londoni Zooloogiaselts väidab oma põhikirjas, et tema eesmärk on \"edendada zooloogiat ja loomafüsioloogiat ning tutvustada loomariigi uudseid ja põnevaid esindajaid\". Ühing peab ülal kahte uurimisinstituuti – Nuffieldi Võrdleva Meditsiini Instituuti ja Wellcome'i Võrdleva Füsioloogia Instituuti. Philadelphia loomaaia Penrose'i uurimislaboratoorium USA-s keskendub võrdleva patoloogia uuringutele. Maailma Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsioon (WAZA) töötas oma esimese looduskaitsestrateegia välja 1993. aastal. 2004. aasta novembris võttis ta vastu uue strateegia, mis esitab 21. sajandi loomaaedade missiooni.Ohustatud liikide paljundamist koordineeritakse paljundusprogrammide koostöö kaudu, mis hõlmab andmebaase ja koordinaatoreid, kes hindavad üksikute loomade ja institutsioonide osatähtsust ülemaailmsest ja regionaalsest vaatenurgast. Samuti on kõikjal maailmas ohustatud liikide kaitseks loodud piirkondlikke programme.Loomakaitseorganisatsioon Inimesed Loomade Eetilise Kohtlemise Eest (PETA) ja loomaaedade vastane kampaaniarühm Vangistuses Peetavate Loomade Kaitse Selts (CAPS) vaidlevad vastu loomaaedade väitele, et nende peamine eesmärk on teha teadustööd ja toetada looduskaitset. Loomakaitseorganisatsioonid väidavad, et suurem osa loomaaedade uurimistööd on suunatud sellele, et leida uusi viise, kuidas loomi vangistuses paljundada ja hoida. Oxfordi Loomaeetika Keskuse direktori Andrew Linzey väitel annavad loomaaiad looduskaitsesse vaid \"tibatillukese panuse\".", + "question": "Kes peab üleval Wellcome'i Võrdleva Füsioloogia Instituuti?", + "answers": { + "answer_start": [ + 320 + ], + "text": [ + "Londoni Zooloogiaselts" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "7ef8d2ad-c0dc-4a1c-bac8-4ffa99e71fa1" + }, + { + "context": "Enamik tänapäeval Austraalias, Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas asuvaid loomaaedu on väitnud, et nad eksponeerivad metsikuid liike eeskätt selleks, et kaitsta ohustatud liike, samuti teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel ning alles seejärel külastajate meelelahutuseks. Kriitikud on seda väidet samas vaidlustanud. Londoni Zooloogiaselts väidab oma põhikirjas, et tema eesmärk on \"edendada zooloogiat ja loomafüsioloogiat ning tutvustada loomariigi uudseid ja põnevaid esindajaid\". Ühing peab ülal kahte uurimisinstituuti – Nuffieldi Võrdleva Meditsiini Instituuti ja Wellcome'i Võrdleva Füsioloogia Instituuti. Philadelphia loomaaia Penrose'i uurimislaboratoorium USA-s keskendub võrdleva patoloogia uuringutele. Maailma Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsioon (WAZA) töötas oma esimese looduskaitsestrateegia välja 1993. aastal. 2004. aasta novembris võttis ta vastu uue strateegia, mis esitab 21. sajandi loomaaedade missiooni.Ohustatud liikide paljundamist koordineeritakse paljundusprogrammide koostöö kaudu, mis hõlmab andmebaase ja koordinaatoreid, kes hindavad üksikute loomade ja institutsioonide osatähtsust ülemaailmsest ja regionaalsest vaatenurgast. Samuti on kõikjal maailmas ohustatud liikide kaitseks loodud piirkondlikke programme.Loomakaitseorganisatsioon Inimesed Loomade Eetilise Kohtlemise Eest (PETA) ja loomaaedade vastane kampaaniarühm Vangistuses Peetavate Loomade Kaitse Selts (CAPS) vaidlevad vastu loomaaedade väitele, et nende peamine eesmärk on teha teadustööd ja toetada looduskaitset. Loomakaitseorganisatsioonid väidavad, et suurem osa loomaaedade uurimistööd on suunatud sellele, et leida uusi viise, kuidas loomi vangistuses paljundada ja hoida. Oxfordi Loomaeetika Keskuse direktori Andrew Linzey väitel annavad loomaaiad looduskaitsesse vaid \"tibatillukese panuse\".", + "question": "Mida uurib Penrose'i laboratoorium?", + "answers": { + "answer_start": [ + 686 + ], + "text": [ + "võrdleva patoloogia" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "b5772ff5-3431-430a-b568-ea26970b4915" + }, + { + "context": "Iga looma kohta, kes loodusest püütakse, saavad mitu tükki selle protsessi käigus surma. Seetõttu loomade paljunemist loomaaedades soodustataksegi. Eric Baratay ja Elisabeth Hardouin-Fugier Jean-Moulini Ülikoolist ütlevad, et üldine loomade \"käive\" aastate lõikes on üks viiendik kuni üks neljandik, näiteks sureb kolmveerand inimahvidest vangistuses esimese kahekümne kuu jooksul. Nad ütlevad, et suur suremus ongi \"väga laiaulatusliku impordi\" põhjus.Loomade vangistuses paljundamise varjukülg on, et tuhanded neist sattuvad igal aastal \"liigsete loomade nimekirja\" ja müüakse tsirkustesse, loomakaupmeestele, oksjonitel, lemmikloomapidajatele ja metsloomafarmidele. Ameerika ajaleht San Jose Mercury News viis läbi kaks aastat väldanud uuringu, mis andis mõista, et 19 361 imetajast, kes lahkusid Ameerika akrediteeritud loomaaedadest ajavahemikus 1992–1998, läksid 7420 (38%) edasimüüjatele, oksjonitele, jahifarmidesse, akrediteerimata loomaaedadesse, eraisikutele ja metsloomafarmidesse.Loomaaiad on reklaaminud liigseid loomi ajakirjas Animal Finders' Guide ('loomaleidja teejuht'), kuhu jahifarmide pidajad panevad kuulutusi müükide ja oksjonite kohta. Matthew Scully kirjutab, et paljud jahipidajad eelistavad küttida loomaaiast pärit loomi, sest neist saab ilusamad trofeed; loomaaialõvi lakk on näiteks puhtam kui metsiku lõvi oma. Ühel juhul tuli ilmsiks, et loomaaia omanik William Hampton oli ostnud loomi ja neid järjekindlalt tapnud, et müüa nende nahku ja päid trofeedeks.Hästisigivaid loomi võidakse tappa liha pärast. Nürnbergi loomaaia direktori asetäitja Helmut Mägdefrau on öelnud: \"Kui me leia loomadele häid kodusid, siis me tapame nad ja kasutame neid söödaks.\" Teisi loomi võidakse müüa väiksematesse kehvemate tingimustega loomaaedadesse. PETA viitab šimpans Edithile, kes leiti betoonsüvendist teeäärses loomaaias Amarillo Wildlife Refuge Texases. Ta oli sündinud Saint Louise loomaaias Missouri osariigis USA-s, kuid müüdi maha kohe pärast kolme-aastaseks saamist ja rändas järgmise 37 aasta jooksul läbi veel viie asutuse, kuni jõudis teeäärsesse loomaaeda.2008. aasta märtsis väideti, et sajad Berliini loomaaia 23 000 loomast on puudu. Sealhulgas väideti, et neid on tapetud ning mõned tiigrid ja leopardid on saadetud Hiinasse, kus neist valmistatakse ravimeid traditsioonilise Hiina meditsiini jaoks. Rohelise Erakonna poliitik Claudia Hämmerling ütles, et tal on tõendeid, et neli aasia mustkaru ja üks jõehobu viidi Berliinist ära väidetavalt uude koju, kuid transporditi hoopis Wortelisse Belgias, mille kohta ajaleht The Guardian teatab, et seal ei ole loomaaeda, küll aga tapamaja. Loomaaia direktor Bernhard Blaszkiewitz vastas, et need väited on \"ebatõed, pooltõed ja valed\".", + "question": "Miks William Hampton loomi tappis?", + "answers": { + "answer_start": [ + 1450 + ], + "text": [ + "et müüa nende nahku ja päid trofeedeks" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "0e2496b3-e2fe-4870-b945-406c1ab846fe" + }, + { + "context": "Iga looma kohta, kes loodusest püütakse, saavad mitu tükki selle protsessi käigus surma. Seetõttu loomade paljunemist loomaaedades soodustataksegi. Eric Baratay ja Elisabeth Hardouin-Fugier Jean-Moulini Ülikoolist ütlevad, et üldine loomade \"käive\" aastate lõikes on üks viiendik kuni üks neljandik, näiteks sureb kolmveerand inimahvidest vangistuses esimese kahekümne kuu jooksul. Nad ütlevad, et suur suremus ongi \"väga laiaulatusliku impordi\" põhjus.Loomade vangistuses paljundamise varjukülg on, et tuhanded neist sattuvad igal aastal \"liigsete loomade nimekirja\" ja müüakse tsirkustesse, loomakaupmeestele, oksjonitel, lemmikloomapidajatele ja metsloomafarmidele. Ameerika ajaleht San Jose Mercury News viis läbi kaks aastat väldanud uuringu, mis andis mõista, et 19 361 imetajast, kes lahkusid Ameerika akrediteeritud loomaaedadest ajavahemikus 1992–1998, läksid 7420 (38%) edasimüüjatele, oksjonitele, jahifarmidesse, akrediteerimata loomaaedadesse, eraisikutele ja metsloomafarmidesse.Loomaaiad on reklaaminud liigseid loomi ajakirjas Animal Finders' Guide ('loomaleidja teejuht'), kuhu jahifarmide pidajad panevad kuulutusi müükide ja oksjonite kohta. Matthew Scully kirjutab, et paljud jahipidajad eelistavad küttida loomaaiast pärit loomi, sest neist saab ilusamad trofeed; loomaaialõvi lakk on näiteks puhtam kui metsiku lõvi oma. Ühel juhul tuli ilmsiks, et loomaaia omanik William Hampton oli ostnud loomi ja neid järjekindlalt tapnud, et müüa nende nahku ja päid trofeedeks.Hästisigivaid loomi võidakse tappa liha pärast. Nürnbergi loomaaia direktori asetäitja Helmut Mägdefrau on öelnud: \"Kui me leia loomadele häid kodusid, siis me tapame nad ja kasutame neid söödaks.\" Teisi loomi võidakse müüa väiksematesse kehvemate tingimustega loomaaedadesse. PETA viitab šimpans Edithile, kes leiti betoonsüvendist teeäärses loomaaias Amarillo Wildlife Refuge Texases. Ta oli sündinud Saint Louise loomaaias Missouri osariigis USA-s, kuid müüdi maha kohe pärast kolme-aastaseks saamist ja rändas järgmise 37 aasta jooksul läbi veel viie asutuse, kuni jõudis teeäärsesse loomaaeda.2008. aasta märtsis väideti, et sajad Berliini loomaaia 23 000 loomast on puudu. Sealhulgas väideti, et neid on tapetud ning mõned tiigrid ja leopardid on saadetud Hiinasse, kus neist valmistatakse ravimeid traditsioonilise Hiina meditsiini jaoks. Rohelise Erakonna poliitik Claudia Hämmerling ütles, et tal on tõendeid, et neli aasia mustkaru ja üks jõehobu viidi Berliinist ära väidetavalt uude koju, kuid transporditi hoopis Wortelisse Belgias, mille kohta ajaleht The Guardian teatab, et seal ei ole loomaaeda, küll aga tapamaja. Loomaaia direktor Bernhard Blaszkiewitz vastas, et need väited on \"ebatõed, pooltõed ja valed\".", + "question": "Kellele kuulub tsitaat: \"Kui me leia loomadele häid kodusid, siis me tapame nad ja kasutame neid söödaks.\"?", + "answers": { + "answer_start": [ + 1537, + 1537, + 1576 + ], + "text": [ + "Nürnbergi loomaaia direktori asetäitja Helmut Mägdefrau", + "Nürnbergi loomaaia direktori asetäitja", + "Helmut Mägdefrau" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "2f411daf-b0df-4810-9721-9ed3dfd1671c" + }, + { + "context": "Iga looma kohta, kes loodusest püütakse, saavad mitu tükki selle protsessi käigus surma. Seetõttu loomade paljunemist loomaaedades soodustataksegi. Eric Baratay ja Elisabeth Hardouin-Fugier Jean-Moulini Ülikoolist ütlevad, et üldine loomade \"käive\" aastate lõikes on üks viiendik kuni üks neljandik, näiteks sureb kolmveerand inimahvidest vangistuses esimese kahekümne kuu jooksul. Nad ütlevad, et suur suremus ongi \"väga laiaulatusliku impordi\" põhjus.Loomade vangistuses paljundamise varjukülg on, et tuhanded neist sattuvad igal aastal \"liigsete loomade nimekirja\" ja müüakse tsirkustesse, loomakaupmeestele, oksjonitel, lemmikloomapidajatele ja metsloomafarmidele. Ameerika ajaleht San Jose Mercury News viis läbi kaks aastat väldanud uuringu, mis andis mõista, et 19 361 imetajast, kes lahkusid Ameerika akrediteeritud loomaaedadest ajavahemikus 1992–1998, läksid 7420 (38%) edasimüüjatele, oksjonitele, jahifarmidesse, akrediteerimata loomaaedadesse, eraisikutele ja metsloomafarmidesse.Loomaaiad on reklaaminud liigseid loomi ajakirjas Animal Finders' Guide ('loomaleidja teejuht'), kuhu jahifarmide pidajad panevad kuulutusi müükide ja oksjonite kohta. Matthew Scully kirjutab, et paljud jahipidajad eelistavad küttida loomaaiast pärit loomi, sest neist saab ilusamad trofeed; loomaaialõvi lakk on näiteks puhtam kui metsiku lõvi oma. Ühel juhul tuli ilmsiks, et loomaaia omanik William Hampton oli ostnud loomi ja neid järjekindlalt tapnud, et müüa nende nahku ja päid trofeedeks.Hästisigivaid loomi võidakse tappa liha pärast. Nürnbergi loomaaia direktori asetäitja Helmut Mägdefrau on öelnud: \"Kui me leia loomadele häid kodusid, siis me tapame nad ja kasutame neid söödaks.\" Teisi loomi võidakse müüa väiksematesse kehvemate tingimustega loomaaedadesse. PETA viitab šimpans Edithile, kes leiti betoonsüvendist teeäärses loomaaias Amarillo Wildlife Refuge Texases. Ta oli sündinud Saint Louise loomaaias Missouri osariigis USA-s, kuid müüdi maha kohe pärast kolme-aastaseks saamist ja rändas järgmise 37 aasta jooksul läbi veel viie asutuse, kuni jõudis teeäärsesse loomaaeda.2008. aasta märtsis väideti, et sajad Berliini loomaaia 23 000 loomast on puudu. Sealhulgas väideti, et neid on tapetud ning mõned tiigrid ja leopardid on saadetud Hiinasse, kus neist valmistatakse ravimeid traditsioonilise Hiina meditsiini jaoks. Rohelise Erakonna poliitik Claudia Hämmerling ütles, et tal on tõendeid, et neli aasia mustkaru ja üks jõehobu viidi Berliinist ära väidetavalt uude koju, kuid transporditi hoopis Wortelisse Belgias, mille kohta ajaleht The Guardian teatab, et seal ei ole loomaaeda, küll aga tapamaja. Loomaaia direktor Bernhard Blaszkiewitz vastas, et need väited on \"ebatõed, pooltõed ja valed\".", + "question": "Mis loomaaias sündis šimpans Edith?", + "answers": { + "answer_start": [ + 1892, + 1892 + ], + "text": [ + "Saint Louise loomaaias", + "Saint Louise" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "2c3855f7-e131-400c-a8ef-9af015910fcd" + }, + { + "context": "Iga looma kohta, kes loodusest püütakse, saavad mitu tükki selle protsessi käigus surma. Seetõttu loomade paljunemist loomaaedades soodustataksegi. Eric Baratay ja Elisabeth Hardouin-Fugier Jean-Moulini Ülikoolist ütlevad, et üldine loomade \"käive\" aastate lõikes on üks viiendik kuni üks neljandik, näiteks sureb kolmveerand inimahvidest vangistuses esimese kahekümne kuu jooksul. Nad ütlevad, et suur suremus ongi \"väga laiaulatusliku impordi\" põhjus.Loomade vangistuses paljundamise varjukülg on, et tuhanded neist sattuvad igal aastal \"liigsete loomade nimekirja\" ja müüakse tsirkustesse, loomakaupmeestele, oksjonitel, lemmikloomapidajatele ja metsloomafarmidele. Ameerika ajaleht San Jose Mercury News viis läbi kaks aastat väldanud uuringu, mis andis mõista, et 19 361 imetajast, kes lahkusid Ameerika akrediteeritud loomaaedadest ajavahemikus 1992–1998, läksid 7420 (38%) edasimüüjatele, oksjonitele, jahifarmidesse, akrediteerimata loomaaedadesse, eraisikutele ja metsloomafarmidesse.Loomaaiad on reklaaminud liigseid loomi ajakirjas Animal Finders' Guide ('loomaleidja teejuht'), kuhu jahifarmide pidajad panevad kuulutusi müükide ja oksjonite kohta. Matthew Scully kirjutab, et paljud jahipidajad eelistavad küttida loomaaiast pärit loomi, sest neist saab ilusamad trofeed; loomaaialõvi lakk on näiteks puhtam kui metsiku lõvi oma. Ühel juhul tuli ilmsiks, et loomaaia omanik William Hampton oli ostnud loomi ja neid järjekindlalt tapnud, et müüa nende nahku ja päid trofeedeks.Hästisigivaid loomi võidakse tappa liha pärast. Nürnbergi loomaaia direktori asetäitja Helmut Mägdefrau on öelnud: \"Kui me leia loomadele häid kodusid, siis me tapame nad ja kasutame neid söödaks.\" Teisi loomi võidakse müüa väiksematesse kehvemate tingimustega loomaaedadesse. PETA viitab šimpans Edithile, kes leiti betoonsüvendist teeäärses loomaaias Amarillo Wildlife Refuge Texases. Ta oli sündinud Saint Louise loomaaias Missouri osariigis USA-s, kuid müüdi maha kohe pärast kolme-aastaseks saamist ja rändas järgmise 37 aasta jooksul läbi veel viie asutuse, kuni jõudis teeäärsesse loomaaeda.2008. aasta märtsis väideti, et sajad Berliini loomaaia 23 000 loomast on puudu. Sealhulgas väideti, et neid on tapetud ning mõned tiigrid ja leopardid on saadetud Hiinasse, kus neist valmistatakse ravimeid traditsioonilise Hiina meditsiini jaoks. Rohelise Erakonna poliitik Claudia Hämmerling ütles, et tal on tõendeid, et neli aasia mustkaru ja üks jõehobu viidi Berliinist ära väidetavalt uude koju, kuid transporditi hoopis Wortelisse Belgias, mille kohta ajaleht The Guardian teatab, et seal ei ole loomaaeda, küll aga tapamaja. Loomaaia direktor Bernhard Blaszkiewitz vastas, et need väited on \"ebatõed, pooltõed ja valed\".", + "question": "Mis parteisse kuulub Claudia Hämmerling?", + "answers": { + "answer_start": [ + 2335 + ], + "text": [ + "Rohelise Erakonna" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "2509405d-6f2b-45da-80c0-9d3f43f1733e" + }, + { + "context": "Iga looma kohta, kes loodusest püütakse, saavad mitu tükki selle protsessi käigus surma. Seetõttu loomade paljunemist loomaaedades soodustataksegi. Eric Baratay ja Elisabeth Hardouin-Fugier Jean-Moulini Ülikoolist ütlevad, et üldine loomade \"käive\" aastate lõikes on üks viiendik kuni üks neljandik, näiteks sureb kolmveerand inimahvidest vangistuses esimese kahekümne kuu jooksul. Nad ütlevad, et suur suremus ongi \"väga laiaulatusliku impordi\" põhjus.Loomade vangistuses paljundamise varjukülg on, et tuhanded neist sattuvad igal aastal \"liigsete loomade nimekirja\" ja müüakse tsirkustesse, loomakaupmeestele, oksjonitel, lemmikloomapidajatele ja metsloomafarmidele. Ameerika ajaleht San Jose Mercury News viis läbi kaks aastat väldanud uuringu, mis andis mõista, et 19 361 imetajast, kes lahkusid Ameerika akrediteeritud loomaaedadest ajavahemikus 1992–1998, läksid 7420 (38%) edasimüüjatele, oksjonitele, jahifarmidesse, akrediteerimata loomaaedadesse, eraisikutele ja metsloomafarmidesse.Loomaaiad on reklaaminud liigseid loomi ajakirjas Animal Finders' Guide ('loomaleidja teejuht'), kuhu jahifarmide pidajad panevad kuulutusi müükide ja oksjonite kohta. Matthew Scully kirjutab, et paljud jahipidajad eelistavad küttida loomaaiast pärit loomi, sest neist saab ilusamad trofeed; loomaaialõvi lakk on näiteks puhtam kui metsiku lõvi oma. Ühel juhul tuli ilmsiks, et loomaaia omanik William Hampton oli ostnud loomi ja neid järjekindlalt tapnud, et müüa nende nahku ja päid trofeedeks.Hästisigivaid loomi võidakse tappa liha pärast. Nürnbergi loomaaia direktori asetäitja Helmut Mägdefrau on öelnud: \"Kui me leia loomadele häid kodusid, siis me tapame nad ja kasutame neid söödaks.\" Teisi loomi võidakse müüa väiksematesse kehvemate tingimustega loomaaedadesse. PETA viitab šimpans Edithile, kes leiti betoonsüvendist teeäärses loomaaias Amarillo Wildlife Refuge Texases. Ta oli sündinud Saint Louise loomaaias Missouri osariigis USA-s, kuid müüdi maha kohe pärast kolme-aastaseks saamist ja rändas järgmise 37 aasta jooksul läbi veel viie asutuse, kuni jõudis teeäärsesse loomaaeda.2008. aasta märtsis väideti, et sajad Berliini loomaaia 23 000 loomast on puudu. Sealhulgas väideti, et neid on tapetud ning mõned tiigrid ja leopardid on saadetud Hiinasse, kus neist valmistatakse ravimeid traditsioonilise Hiina meditsiini jaoks. Rohelise Erakonna poliitik Claudia Hämmerling ütles, et tal on tõendeid, et neli aasia mustkaru ja üks jõehobu viidi Berliinist ära väidetavalt uude koju, kuid transporditi hoopis Wortelisse Belgias, mille kohta ajaleht The Guardian teatab, et seal ei ole loomaaeda, küll aga tapamaja. Loomaaia direktor Bernhard Blaszkiewitz vastas, et need väited on \"ebatõed, pooltõed ja valed\".", + "question": "Kus töötab Eric Baratay?", + "answers": { + "answer_start": [ + 190 + ], + "text": [ + "Jean-Moulini Ülikoolist" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "ce3696c5-c9e6-4ea6-8b36-4b0bd484f81d" + }, + { + "context": "Loomade elutingimused võivad olla vägagi erinevad, eriti loomaaedade puhul, mis asuvad riikides, kus seadus reguleerib seda valdkonda vähe või ei tee seda üldse. Enamik suurtest mittetulunduslikest ja teadustööle orienteeritud loomaaedadest töötavad selle nimel, et parandada oma loomade elutingimusi, kuigi mõõtmetest ja kallidusest tulenevad piirangud raskendavad luua ideaalseid tingimusi mõnede liikide jaoks, näiteks delfiinidele ja vaaladele.Mõned kriitikud ütlevad, et loomaaedades elavaid loomi koheldakse pigem kui vuajeristlikke objekte, mitte kui elavaid olendeid, ja et loomad lähevad sageli hulluks üleminekul vabast ja metsikust elust vangistusse ja inimestest sõltuvusse.Neli aastakümmet väldanud Oxfordi Ülikooli uuring avastas, et jääkarud, lõvid, tiigrid ja gepardid ilmutavad vangistuses ilmseid märke stressist. PETA tuvastas ühe uuringu käigus, mille ta USA loomaaedades läbi viis, et mitme karuliigi esindajad ilmutasid neurootilist stereotüüpset käitumist – nad tammusid, kõndisid ringiratast, kõigutasid või pööritasid päid. Badaltearingi safaripark Hiinas hoiab mõnda kaeluskaru nii väikeses puuris, et loomad ei mahu ennast ümber pöörama. Ajaleht Daily Mail teatas 2008. aasta jaanuaris, et üks neist karudest läks hulluks ning veedab aega pead raputades ja puuriseinu tagudes.", + "question": "Millistel loomaliikidel tuvastasid Oxfordi teadlased märke stressist?", + "answers": { + "answer_start": [ + 748 + ], + "text": [ + "jääkarud, lõvid, tiigrid ja gepardid" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "32ae9845-5dbb-4d26-aa4a-c89375d52a3b" + }, + { + "context": "Loomade elutingimused võivad olla vägagi erinevad, eriti loomaaedade puhul, mis asuvad riikides, kus seadus reguleerib seda valdkonda vähe või ei tee seda üldse. Enamik suurtest mittetulunduslikest ja teadustööle orienteeritud loomaaedadest töötavad selle nimel, et parandada oma loomade elutingimusi, kuigi mõõtmetest ja kallidusest tulenevad piirangud raskendavad luua ideaalseid tingimusi mõnede liikide jaoks, näiteks delfiinidele ja vaaladele.Mõned kriitikud ütlevad, et loomaaedades elavaid loomi koheldakse pigem kui vuajeristlikke objekte, mitte kui elavaid olendeid, ja et loomad lähevad sageli hulluks üleminekul vabast ja metsikust elust vangistusse ja inimestest sõltuvusse.Neli aastakümmet väldanud Oxfordi Ülikooli uuring avastas, et jääkarud, lõvid, tiigrid ja gepardid ilmutavad vangistuses ilmseid märke stressist. PETA tuvastas ühe uuringu käigus, mille ta USA loomaaedades läbi viis, et mitme karuliigi esindajad ilmutasid neurootilist stereotüüpset käitumist – nad tammusid, kõndisid ringiratast, kõigutasid või pööritasid päid. Badaltearingi safaripark Hiinas hoiab mõnda kaeluskaru nii väikeses puuris, et loomad ei mahu ennast ümber pöörama. Ajaleht Daily Mail teatas 2008. aasta jaanuaris, et üks neist karudest läks hulluks ning veedab aega pead raputades ja puuriseinu tagudes.", + "question": "Näiteks millistele liikidele on loomaaedades raske ideaalseid elutingimusi luua?", + "answers": { + "answer_start": [ + 414, + 422 + ], + "text": [ + "näiteks delfiinidele ja vaaladele", + "delfiinidele ja vaaladele" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "8a52e32e-dce6-4960-9b1b-1232f974739f" + }, + { + "context": "Loomade elutingimused võivad olla vägagi erinevad, eriti loomaaedade puhul, mis asuvad riikides, kus seadus reguleerib seda valdkonda vähe või ei tee seda üldse. Enamik suurtest mittetulunduslikest ja teadustööle orienteeritud loomaaedadest töötavad selle nimel, et parandada oma loomade elutingimusi, kuigi mõõtmetest ja kallidusest tulenevad piirangud raskendavad luua ideaalseid tingimusi mõnede liikide jaoks, näiteks delfiinidele ja vaaladele.Mõned kriitikud ütlevad, et loomaaedades elavaid loomi koheldakse pigem kui vuajeristlikke objekte, mitte kui elavaid olendeid, ja et loomad lähevad sageli hulluks üleminekul vabast ja metsikust elust vangistusse ja inimestest sõltuvusse.Neli aastakümmet väldanud Oxfordi Ülikooli uuring avastas, et jääkarud, lõvid, tiigrid ja gepardid ilmutavad vangistuses ilmseid märke stressist. PETA tuvastas ühe uuringu käigus, mille ta USA loomaaedades läbi viis, et mitme karuliigi esindajad ilmutasid neurootilist stereotüüpset käitumist – nad tammusid, kõndisid ringiratast, kõigutasid või pööritasid päid. Badaltearingi safaripark Hiinas hoiab mõnda kaeluskaru nii väikeses puuris, et loomad ei mahu ennast ümber pöörama. Ajaleht Daily Mail teatas 2008. aasta jaanuaris, et üks neist karudest läks hulluks ning veedab aega pead raputades ja puuriseinu tagudes.", + "question": "Millise loomaaia hullunud karust kirjutas 2008. aastal Daily Mail?", + "answers": { + "answer_start": [ + 1049, + 1049, + 1049 + ], + "text": [ + "Badaltearingi safaripark Hiinas", + "Badaltearingi safaripark", + "Badaltearingi" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "2b7fdc7a-d16f-4742-94a3-7cd74426073a" + }, + { + "context": "Loomade elutingimused võivad olla vägagi erinevad, eriti loomaaedade puhul, mis asuvad riikides, kus seadus reguleerib seda valdkonda vähe või ei tee seda üldse. Enamik suurtest mittetulunduslikest ja teadustööle orienteeritud loomaaedadest töötavad selle nimel, et parandada oma loomade elutingimusi, kuigi mõõtmetest ja kallidusest tulenevad piirangud raskendavad luua ideaalseid tingimusi mõnede liikide jaoks, näiteks delfiinidele ja vaaladele.Mõned kriitikud ütlevad, et loomaaedades elavaid loomi koheldakse pigem kui vuajeristlikke objekte, mitte kui elavaid olendeid, ja et loomad lähevad sageli hulluks üleminekul vabast ja metsikust elust vangistusse ja inimestest sõltuvusse.Neli aastakümmet väldanud Oxfordi Ülikooli uuring avastas, et jääkarud, lõvid, tiigrid ja gepardid ilmutavad vangistuses ilmseid märke stressist. PETA tuvastas ühe uuringu käigus, mille ta USA loomaaedades läbi viis, et mitme karuliigi esindajad ilmutasid neurootilist stereotüüpset käitumist – nad tammusid, kõndisid ringiratast, kõigutasid või pööritasid päid. Badaltearingi safaripark Hiinas hoiab mõnda kaeluskaru nii väikeses puuris, et loomad ei mahu ennast ümber pöörama. Ajaleht Daily Mail teatas 2008. aasta jaanuaris, et üks neist karudest läks hulluks ning veedab aega pead raputades ja puuriseinu tagudes.", + "question": "Missuguseid neurootilisi tegevusi märkas PETA loomaaedades karude juures?", + "answers": { + "answer_start": [ + 981, + 985 + ], + "text": [ + "nad tammusid, kõndisid ringiratast, kõigutasid või pööritasid päid", + "tammusid, kõndisid ringiratast, kõigutasid või pööritasid päid" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "02ea6d76-a4b4-40f6-b35f-372a311250bd" + }, + { + "context": "Loomade elutingimused võivad olla vägagi erinevad, eriti loomaaedade puhul, mis asuvad riikides, kus seadus reguleerib seda valdkonda vähe või ei tee seda üldse. Enamik suurtest mittetulunduslikest ja teadustööle orienteeritud loomaaedadest töötavad selle nimel, et parandada oma loomade elutingimusi, kuigi mõõtmetest ja kallidusest tulenevad piirangud raskendavad luua ideaalseid tingimusi mõnede liikide jaoks, näiteks delfiinidele ja vaaladele.Mõned kriitikud ütlevad, et loomaaedades elavaid loomi koheldakse pigem kui vuajeristlikke objekte, mitte kui elavaid olendeid, ja et loomad lähevad sageli hulluks üleminekul vabast ja metsikust elust vangistusse ja inimestest sõltuvusse.Neli aastakümmet väldanud Oxfordi Ülikooli uuring avastas, et jääkarud, lõvid, tiigrid ja gepardid ilmutavad vangistuses ilmseid märke stressist. PETA tuvastas ühe uuringu käigus, mille ta USA loomaaedades läbi viis, et mitme karuliigi esindajad ilmutasid neurootilist stereotüüpset käitumist – nad tammusid, kõndisid ringiratast, kõigutasid või pööritasid päid. Badaltearingi safaripark Hiinas hoiab mõnda kaeluskaru nii väikeses puuris, et loomad ei mahu ennast ümber pöörama. Ajaleht Daily Mail teatas 2008. aasta jaanuaris, et üks neist karudest läks hulluks ning veedab aega pead raputades ja puuriseinu tagudes.", + "question": "Kui kaua uuris Oxfordi Ülikool loomaaialoomade käitumist?", + "answers": { + "answer_start": [ + 686 + ], + "text": [ + "Neli aastakümmet" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "a198d748-e5a4-4d5a-aa39-2c333f2d3d85" + }, + { + "context": "Badaltearingi safaripargis Hiinas lubatakse külastajail visata lõvipuuri elusaid kitsi ja vaadata pealt, kuidas neid süüakse. Samuti võivad nad kõlgutada lõviaedikute kohal elusaid kanu, kes on seotud bambusritvade külge. Külastajad saavad sõita läbi lõviaedikute bussidega, millele on ehitatud spetsiaalsed rennid, mille otsad on suunatud aedikusse ja millesse nad saavad lükata elusaid kanu. Xiongsenis Karu ja Tiigri Mäe Külas, mis asub Guilini lähedal Kagu-Hiinas, visatakse tiigritele elusaid lehmi ja sigu, et külastajaid lõbustada. Qingdao loomaaias saavad külastajad osaleda \"kilpkonnaõrritamises\", mille puhul kilpkonni hoitakse väikestes ruumides kummipaelad ümber kaela seotuna, et nad ei saaks oma päid kilbi sisse tõmmata. Külastajad viskavad nende pihta münte. Turundusväide on sealjuures, et kui tabad mõne kilpkonna pead ja soovid samal ajal midagi, läheb see soov täide.", + "question": "Miks on Qingdao loomaaias kilpkonnadele kummipaelad kaela ümber seotud?", + "answers": { + "answer_start": [ + 690 + ], + "text": [ + "et nad ei saaks oma päid kilbi sisse tõmmata" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "5f80fad8-ba4c-41b6-b105-8dafe3bc298b" + }, + { + "context": "Badaltearingi safaripargis Hiinas lubatakse külastajail visata lõvipuuri elusaid kitsi ja vaadata pealt, kuidas neid süüakse. Samuti võivad nad kõlgutada lõviaedikute kohal elusaid kanu, kes on seotud bambusritvade külge. Külastajad saavad sõita läbi lõviaedikute bussidega, millele on ehitatud spetsiaalsed rennid, mille otsad on suunatud aedikusse ja millesse nad saavad lükata elusaid kanu. Xiongsenis Karu ja Tiigri Mäe Külas, mis asub Guilini lähedal Kagu-Hiinas, visatakse tiigritele elusaid lehmi ja sigu, et külastajaid lõbustada. Qingdao loomaaias saavad külastajad osaleda \"kilpkonnaõrritamises\", mille puhul kilpkonni hoitakse väikestes ruumides kummipaelad ümber kaela seotuna, et nad ei saaks oma päid kilbi sisse tõmmata. Külastajad viskavad nende pihta münte. Turundusväide on sealjuures, et kui tabad mõne kilpkonna pead ja soovid samal ajal midagi, läheb see soov täide.", + "question": "Kuhu võivad külastajad Badaltearingi safaripargis elusaid kanu lükata?", + "answers": { + "answer_start": [ + 154 + ], + "text": [ + "lõviaedikute" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "3f148caf-cf55-4672-8301-6f5c6f14c55e" + }, + { + "context": "Badaltearingi safaripargis Hiinas lubatakse külastajail visata lõvipuuri elusaid kitsi ja vaadata pealt, kuidas neid süüakse. Samuti võivad nad kõlgutada lõviaedikute kohal elusaid kanu, kes on seotud bambusritvade külge. Külastajad saavad sõita läbi lõviaedikute bussidega, millele on ehitatud spetsiaalsed rennid, mille otsad on suunatud aedikusse ja millesse nad saavad lükata elusaid kanu. Xiongsenis Karu ja Tiigri Mäe Külas, mis asub Guilini lähedal Kagu-Hiinas, visatakse tiigritele elusaid lehmi ja sigu, et külastajaid lõbustada. Qingdao loomaaias saavad külastajad osaleda \"kilpkonnaõrritamises\", mille puhul kilpkonni hoitakse väikestes ruumides kummipaelad ümber kaela seotuna, et nad ei saaks oma päid kilbi sisse tõmmata. Külastajad viskavad nende pihta münte. Turundusväide on sealjuures, et kui tabad mõne kilpkonna pead ja soovid samal ajal midagi, läheb see soov täide.", + "question": "Millises Hiina osas asub Xiongsen?", + "answers": { + "answer_start": [ + 456 + ], + "text": [ + "Kagu-Hiinas" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "a001a5f9-0978-4943-8115-bfc23e1c021a" + }, + { + "context": "Badaltearingi safaripargis Hiinas lubatakse külastajail visata lõvipuuri elusaid kitsi ja vaadata pealt, kuidas neid süüakse. Samuti võivad nad kõlgutada lõviaedikute kohal elusaid kanu, kes on seotud bambusritvade külge. Külastajad saavad sõita läbi lõviaedikute bussidega, millele on ehitatud spetsiaalsed rennid, mille otsad on suunatud aedikusse ja millesse nad saavad lükata elusaid kanu. Xiongsenis Karu ja Tiigri Mäe Külas, mis asub Guilini lähedal Kagu-Hiinas, visatakse tiigritele elusaid lehmi ja sigu, et külastajaid lõbustada. Qingdao loomaaias saavad külastajad osaleda \"kilpkonnaõrritamises\", mille puhul kilpkonni hoitakse väikestes ruumides kummipaelad ümber kaela seotuna, et nad ei saaks oma päid kilbi sisse tõmmata. Külastajad viskavad nende pihta münte. Turundusväide on sealjuures, et kui tabad mõne kilpkonna pead ja soovid samal ajal midagi, läheb see soov täide.", + "question": "Keda söödetakse tiigritele Xiongsenis?", + "answers": { + "answer_start": [ + 490, + 498 + ], + "text": [ + "elusaid lehmi ja sigu", + "lehmi ja sigu" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "ce4633cc-3dbd-480f-9030-d921c178328d" + }, + { + "context": "Badaltearingi safaripargis Hiinas lubatakse külastajail visata lõvipuuri elusaid kitsi ja vaadata pealt, kuidas neid süüakse. Samuti võivad nad kõlgutada lõviaedikute kohal elusaid kanu, kes on seotud bambusritvade külge. Külastajad saavad sõita läbi lõviaedikute bussidega, millele on ehitatud spetsiaalsed rennid, mille otsad on suunatud aedikusse ja millesse nad saavad lükata elusaid kanu. Xiongsenis Karu ja Tiigri Mäe Külas, mis asub Guilini lähedal Kagu-Hiinas, visatakse tiigritele elusaid lehmi ja sigu, et külastajaid lõbustada. Qingdao loomaaias saavad külastajad osaleda \"kilpkonnaõrritamises\", mille puhul kilpkonni hoitakse väikestes ruumides kummipaelad ümber kaela seotuna, et nad ei saaks oma päid kilbi sisse tõmmata. Külastajad viskavad nende pihta münte. Turundusväide on sealjuures, et kui tabad mõne kilpkonna pead ja soovid samal ajal midagi, läheb see soov täide.", + "question": "Mille küljes asuvad kanade aedikusse lükkamise rennid Badaltearingi pargis?", + "answers": { + "answer_start": [ + 264 + ], + "text": [ + "bussidega" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "29238e22-36df-4f72-b640-2349c2e0b440" + }, + { + "context": "USA-s peab iga avalik loomaekspositsioon olema litsentsitud ja seda peavad olema kontrollinud mitmed ametkonnad, nagu Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium (USDA), Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur, Uimastivastane Agentuur, Tööohutuse ja Tervishoiu Administratsioon jt. Olenevalt peetavaist loomadest on loomaaedade tegevus kindlaks määratud mitmete seadustega, näiteks ohustatud liikide seadus, loomade heaolu seadus, rändlindude kohtlemise seadus aastast 1918 jt. Lisaks saavad Põhja-Ameerika loomaaiad taotleda Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsiooni (AZA) akrediteeringut. Et see akrediteering saada, peab loomaaed läbima taotluste ja kontrolli protsessi ning vastama AZA standarditele, mis puudutavad loomade tervist, heaolu, loomaaia rahastamist, personali ja osalemist ülemaailmses looduskaitses. Kontrolli viivad läbi kolm eksperti (üldjuhul veterinaar, loomade eest hoolitsemise asjatundja ning loomaaia juhtimis- ja korraldustöö asjatundja) ning seejärel vaatab 12 eksperdist koosnev rühm veel kontrolli tulemused üle, enne kui akrediteering jõustub. Seda akrediteerimise protsessi korratakse iga viie aasta tagant. AZA hinnangul oli 2007. aasta veebruaris ligi 2400 loomaekspositsioonil USDA litsents, kuid vähem kui 10 protsenti neist olid akrediteeritud.", + "question": "Kui tihti tuleb AZA akrediteeringut uuendada?", + "answers": { + "answer_start": [ + 1129, + 1133 + ], + "text": [ + "iga viie aasta tagant", + "viie aasta tagant" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "b7e832a6-2452-49c3-8d92-51701070997e" + }, + { + "context": "USA-s peab iga avalik loomaekspositsioon olema litsentsitud ja seda peavad olema kontrollinud mitmed ametkonnad, nagu Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium (USDA), Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur, Uimastivastane Agentuur, Tööohutuse ja Tervishoiu Administratsioon jt. Olenevalt peetavaist loomadest on loomaaedade tegevus kindlaks määratud mitmete seadustega, näiteks ohustatud liikide seadus, loomade heaolu seadus, rändlindude kohtlemise seadus aastast 1918 jt. Lisaks saavad Põhja-Ameerika loomaaiad taotleda Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsiooni (AZA) akrediteeringut. Et see akrediteering saada, peab loomaaed läbima taotluste ja kontrolli protsessi ning vastama AZA standarditele, mis puudutavad loomade tervist, heaolu, loomaaia rahastamist, personali ja osalemist ülemaailmses looduskaitses. Kontrolli viivad läbi kolm eksperti (üldjuhul veterinaar, loomade eest hoolitsemise asjatundja ning loomaaia juhtimis- ja korraldustöö asjatundja) ning seejärel vaatab 12 eksperdist koosnev rühm veel kontrolli tulemused üle, enne kui akrediteering jõustub. Seda akrediteerimise protsessi korratakse iga viie aasta tagant. AZA hinnangul oli 2007. aasta veebruaris ligi 2400 loomaekspositsioonil USDA litsents, kuid vähem kui 10 protsenti neist olid akrediteeritud.", + "question": "Mis aastast pärineb USAs rändlindude kohtlemise seadus?", + "answers": { + "answer_start": [ + 479, + 471 + ], + "text": [ + "1918", + "aastast 1918" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "f08c15d6-d4a6-463b-a3de-7712a4c6f740" + }, + { + "context": "USA-s peab iga avalik loomaekspositsioon olema litsentsitud ja seda peavad olema kontrollinud mitmed ametkonnad, nagu Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium (USDA), Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur, Uimastivastane Agentuur, Tööohutuse ja Tervishoiu Administratsioon jt. Olenevalt peetavaist loomadest on loomaaedade tegevus kindlaks määratud mitmete seadustega, näiteks ohustatud liikide seadus, loomade heaolu seadus, rändlindude kohtlemise seadus aastast 1918 jt. Lisaks saavad Põhja-Ameerika loomaaiad taotleda Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsiooni (AZA) akrediteeringut. Et see akrediteering saada, peab loomaaed läbima taotluste ja kontrolli protsessi ning vastama AZA standarditele, mis puudutavad loomade tervist, heaolu, loomaaia rahastamist, personali ja osalemist ülemaailmses looduskaitses. Kontrolli viivad läbi kolm eksperti (üldjuhul veterinaar, loomade eest hoolitsemise asjatundja ning loomaaia juhtimis- ja korraldustöö asjatundja) ning seejärel vaatab 12 eksperdist koosnev rühm veel kontrolli tulemused üle, enne kui akrediteering jõustub. Seda akrediteerimise protsessi korratakse iga viie aasta tagant. AZA hinnangul oli 2007. aasta veebruaris ligi 2400 loomaekspositsioonil USDA litsents, kuid vähem kui 10 protsenti neist olid akrediteeritud.", + "question": "Mis asutuse nime lühend on AZA?", + "answers": { + "answer_start": [ + 536 + ], + "text": [ + "Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsiooni" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "3eb7418c-812a-478e-9c74-0c4eb94ac071" + }, + { + "context": "USA-s peab iga avalik loomaekspositsioon olema litsentsitud ja seda peavad olema kontrollinud mitmed ametkonnad, nagu Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium (USDA), Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur, Uimastivastane Agentuur, Tööohutuse ja Tervishoiu Administratsioon jt. Olenevalt peetavaist loomadest on loomaaedade tegevus kindlaks määratud mitmete seadustega, näiteks ohustatud liikide seadus, loomade heaolu seadus, rändlindude kohtlemise seadus aastast 1918 jt. Lisaks saavad Põhja-Ameerika loomaaiad taotleda Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsiooni (AZA) akrediteeringut. Et see akrediteering saada, peab loomaaed läbima taotluste ja kontrolli protsessi ning vastama AZA standarditele, mis puudutavad loomade tervist, heaolu, loomaaia rahastamist, personali ja osalemist ülemaailmses looduskaitses. Kontrolli viivad läbi kolm eksperti (üldjuhul veterinaar, loomade eest hoolitsemise asjatundja ning loomaaia juhtimis- ja korraldustöö asjatundja) ning seejärel vaatab 12 eksperdist koosnev rühm veel kontrolli tulemused üle, enne kui akrediteering jõustub. Seda akrediteerimise protsessi korratakse iga viie aasta tagant. AZA hinnangul oli 2007. aasta veebruaris ligi 2400 loomaekspositsioonil USDA litsents, kuid vähem kui 10 protsenti neist olid akrediteeritud.", + "question": "Mis eksperdid viivad tavaliselt läbi loomaaia kontrolli AZA akrediteeringu jaoks?", + "answers": { + "answer_start": [ + 876 + ], + "text": [ + "veterinaar, loomade eest hoolitsemise asjatundja ning loomaaia juhtimis- ja korraldustöö asjatundja" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "e076242a-c70c-45fc-be4f-5de23cbbd50f" + }, + { + "context": "USA-s peab iga avalik loomaekspositsioon olema litsentsitud ja seda peavad olema kontrollinud mitmed ametkonnad, nagu Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium (USDA), Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur, Uimastivastane Agentuur, Tööohutuse ja Tervishoiu Administratsioon jt. Olenevalt peetavaist loomadest on loomaaedade tegevus kindlaks määratud mitmete seadustega, näiteks ohustatud liikide seadus, loomade heaolu seadus, rändlindude kohtlemise seadus aastast 1918 jt. Lisaks saavad Põhja-Ameerika loomaaiad taotleda Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsiooni (AZA) akrediteeringut. Et see akrediteering saada, peab loomaaed läbima taotluste ja kontrolli protsessi ning vastama AZA standarditele, mis puudutavad loomade tervist, heaolu, loomaaia rahastamist, personali ja osalemist ülemaailmses looduskaitses. Kontrolli viivad läbi kolm eksperti (üldjuhul veterinaar, loomade eest hoolitsemise asjatundja ning loomaaia juhtimis- ja korraldustöö asjatundja) ning seejärel vaatab 12 eksperdist koosnev rühm veel kontrolli tulemused üle, enne kui akrediteering jõustub. Seda akrediteerimise protsessi korratakse iga viie aasta tagant. AZA hinnangul oli 2007. aasta veebruaris ligi 2400 loomaekspositsioonil USDA litsents, kuid vähem kui 10 protsenti neist olid akrediteeritud.", + "question": "Mitu eksperti peab kinnitama AZA akrediteeringule eelneva kontrolli tulemused?", + "answers": { + "answer_start": [ + 998 + ], + "text": [ + "12" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "14a85f34-322e-483e-be6e-33abf01c7b77" + }, + { + "context": "Et kindlustada loomaaedade rolli looduskaitsetöös, kehtestas Euroopa Liit 1999. aasta aprillis direktiivi, mis kohustab neid looduskaitses ja samuti haridustöös osalema. Samuti nõuab see direktiiv kõigilt liikmesriikidelt, et need looksid oma loomaaedade litsentsimis- ja kontrollisüsteemi. Suurbritannias reguleerib loomaaedade tegevust loomaaedade litsentsimise akt aastast 1981, mis jõustus 1984. aastal. Loomaaed on seal määratletud kui mistahes \"asutus, kus metsloomi hoitakse, et neid näidata ... kuhu avalikkusel on ligipääs, kas tasuline või tasuta, vähemalt seitse päeva mistahes ajal kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul\", välja arvatud tsirkused ja lemmikloomapoed. Akt nõuab, et kõik loomaaiad peavad olema kontrollitud ja omama litsentsi ning loomadele, keda seal hoitakse, peab olema loodud sobiv keskkond, milles nad saavad käituda neile kõige loomuomasemal viisil.", + "question": "Mitu päeva aastas peab Suurbritannias olema loomi hoidev asutus avalikkusele avatud, et kvalifitseeruda loomaaiaks?", + "answers": { + "answer_start": [ + 558, + 567 + ], + "text": [ + "vähemalt seitse", + "seitse" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "e2753c44-399f-46f9-a6ed-4cb20f8f34d9" + }, + { + "context": "Et kindlustada loomaaedade rolli looduskaitsetöös, kehtestas Euroopa Liit 1999. aasta aprillis direktiivi, mis kohustab neid looduskaitses ja samuti haridustöös osalema. Samuti nõuab see direktiiv kõigilt liikmesriikidelt, et need looksid oma loomaaedade litsentsimis- ja kontrollisüsteemi. Suurbritannias reguleerib loomaaedade tegevust loomaaedade litsentsimise akt aastast 1981, mis jõustus 1984. aastal. Loomaaed on seal määratletud kui mistahes \"asutus, kus metsloomi hoitakse, et neid näidata ... kuhu avalikkusel on ligipääs, kas tasuline või tasuta, vähemalt seitse päeva mistahes ajal kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul\", välja arvatud tsirkused ja lemmikloomapoed. Akt nõuab, et kõik loomaaiad peavad olema kontrollitud ja omama litsentsi ning loomadele, keda seal hoitakse, peab olema loodud sobiv keskkond, milles nad saavad käituda neile kõige loomuomasemal viisil.", + "question": "Mis aastal hakkas Euroopa Liit nõudma loomaaedadelt osalemist haridustöös?", + "answers": { + "answer_start": [ + 74, + 74 + ], + "text": [ + "1999. aasta", + "1999." + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "c69e83f6-5c3b-40c2-961b-ccbb94a64556" + }, + { + "context": "Et kindlustada loomaaedade rolli looduskaitsetöös, kehtestas Euroopa Liit 1999. aasta aprillis direktiivi, mis kohustab neid looduskaitses ja samuti haridustöös osalema. Samuti nõuab see direktiiv kõigilt liikmesriikidelt, et need looksid oma loomaaedade litsentsimis- ja kontrollisüsteemi. Suurbritannias reguleerib loomaaedade tegevust loomaaedade litsentsimise akt aastast 1981, mis jõustus 1984. aastal. Loomaaed on seal määratletud kui mistahes \"asutus, kus metsloomi hoitakse, et neid näidata ... kuhu avalikkusel on ligipääs, kas tasuline või tasuta, vähemalt seitse päeva mistahes ajal kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul\", välja arvatud tsirkused ja lemmikloomapoed. Akt nõuab, et kõik loomaaiad peavad olema kontrollitud ja omama litsentsi ning loomadele, keda seal hoitakse, peab olema loodud sobiv keskkond, milles nad saavad käituda neile kõige loomuomasemal viisil.", + "question": "Mis aastal hakkas Euroopa Liit nõudma riikidelt loomaaedade litsentseerimist?", + "answers": { + "answer_start": [ + 74, + 74 + ], + "text": [ + "1999. aasta", + "1999." + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "9d5f3bed-2326-42f0-91a4-e07f1f46f154" + }, + { + "context": "Et kindlustada loomaaedade rolli looduskaitsetöös, kehtestas Euroopa Liit 1999. aasta aprillis direktiivi, mis kohustab neid looduskaitses ja samuti haridustöös osalema. Samuti nõuab see direktiiv kõigilt liikmesriikidelt, et need looksid oma loomaaedade litsentsimis- ja kontrollisüsteemi. Suurbritannias reguleerib loomaaedade tegevust loomaaedade litsentsimise akt aastast 1981, mis jõustus 1984. aastal. Loomaaed on seal määratletud kui mistahes \"asutus, kus metsloomi hoitakse, et neid näidata ... kuhu avalikkusel on ligipääs, kas tasuline või tasuta, vähemalt seitse päeva mistahes ajal kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul\", välja arvatud tsirkused ja lemmikloomapoed. Akt nõuab, et kõik loomaaiad peavad olema kontrollitud ja omama litsentsi ning loomadele, keda seal hoitakse, peab olema loodud sobiv keskkond, milles nad saavad käituda neile kõige loomuomasemal viisil.", + "question": "Millal hakkas Suurbritannias kehtima loomaaedade litsentseerimise akt?", + "answers": { + "answer_start": [ + 394, + 394 + ], + "text": [ + "1984. aastal", + "1984." + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "34bde54c-b3a6-4458-a1d9-867e0036fc5b" + }, + { + "context": "Et kindlustada loomaaedade rolli looduskaitsetöös, kehtestas Euroopa Liit 1999. aasta aprillis direktiivi, mis kohustab neid looduskaitses ja samuti haridustöös osalema. Samuti nõuab see direktiiv kõigilt liikmesriikidelt, et need looksid oma loomaaedade litsentsimis- ja kontrollisüsteemi. Suurbritannias reguleerib loomaaedade tegevust loomaaedade litsentsimise akt aastast 1981, mis jõustus 1984. aastal. Loomaaed on seal määratletud kui mistahes \"asutus, kus metsloomi hoitakse, et neid näidata ... kuhu avalikkusel on ligipääs, kas tasuline või tasuta, vähemalt seitse päeva mistahes ajal kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul\", välja arvatud tsirkused ja lemmikloomapoed. Akt nõuab, et kõik loomaaiad peavad olema kontrollitud ja omama litsentsi ning loomadele, keda seal hoitakse, peab olema loodud sobiv keskkond, milles nad saavad käituda neile kõige loomuomasemal viisil.", + "question": "Missugust keskkonda nõuab loomadele Suurbritannia loomaaedade litsentsimise akt?", + "answers": { + "answer_start": [ + 824 + ], + "text": [ + "milles nad saavad käituda neile kõige loomuomasemal viisil" + ] + }, + "title": "Loomaaed", + "id": "1df29ba6-5162-497e-afdd-1993f09be9a2" + }, + { + "context": "Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime \"laht\", \"meri\" või \"abajas\". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km². Need järved on enamasti riimveelised. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsasel maastikul paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km².", + "question": "Milline on Karujärve kaldajoon?", + "answers": { + "answer_start": [ + 567 + ], + "text": [ + "käärulise" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "7f3427d9-73a3-4868-81e6-f798f588327d" + }, + { + "context": "Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime \"laht\", \"meri\" või \"abajas\". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km². Need järved on enamasti riimveelised. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsasel maastikul paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km².", + "question": "Kuidas nimetatakse Saaremaal merega ühendatud või merest eraldunud madalaid järvi sageli?", + "answers": { + "answer_start": [ + 260 + ], + "text": [ + "\"laht\", \"meri\" või \"abajas\"" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "e9d1271a-1333-41f1-a8bc-1750e269412f" + }, + { + "context": "Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime \"laht\", \"meri\" või \"abajas\". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km². Need järved on enamasti riimveelised. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsasel maastikul paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km².", + "question": "Missugune on vesi enamikus Saaremaal merest eraldunud või veel ühendatud järvedes?", + "answers": { + "answer_start": [ + 414 + ], + "text": [ + "riimveelised" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "e9ae47b5-576a-480a-b160-c9e3174b1279" + }, + { + "context": "Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime \"laht\", \"meri\" või \"abajas\". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km². Need järved on enamasti riimveelised. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsasel maastikul paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km².", + "question": "Kui suur on Mullutu-Suurlaht?", + "answers": { + "answer_start": [ + 380 + ], + "text": [ + "14,4 km²" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "bcfdd060-0923-4752-8a61-97ed4d34abc8" + }, + { + "context": "Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime \"laht\", \"meri\" või \"abajas\". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km². Need järved on enamasti riimveelised. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsasel maastikul paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km².", + "question": "Milline järv on teeninud Saaremaa kauneima järve tiitli?", + "answers": { + "answer_start": [ + 604 + ], + "text": [ + "Karujärve" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "5f0e7c1f-5d3d-4754-9ab5-4b36bcec44c8" + }, + { + "context": "Aluspõhja moodustavad siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,5–2,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7% Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2,5 meetrini. Pinnamood on tasandikuline. Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ja noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad.", + "question": "Kui suur osa Saaremaast on soine?", + "answers": { + "answer_start": [ + 326, + 332 + ], + "text": [ + "umbes 7%", + "7%" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "3c889259-5a9f-49f4-9b21-ab34d4d254ee" + }, + { + "context": "Aluspõhja moodustavad siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,5–2,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7% Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2,5 meetrini. Pinnamood on tasandikuline. Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ja noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad.", + "question": "Kui sügav on Saaremaa rabade turvas?", + "answers": { + "answer_start": [ + 418 + ], + "text": [ + "kuni 2,5 meetrini" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "392a6ead-812e-419f-af59-29f32f7be21c" + }, + { + "context": "Aluspõhja moodustavad siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,5–2,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7% Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2,5 meetrini. Pinnamood on tasandikuline. Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ja noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad.", + "question": "Mis ajast pärit kivimid moodustavad Saaremaal aluspõhja?", + "answers": { + "answer_start": [ + 22 + ], + "text": [ + "siluri ajastul" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "9c5214fe-9d44-4e0f-9c1d-a0b2404bd8e6" + }, + { + "context": "Aluspõhja moodustavad siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,5–2,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7% Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2,5 meetrini. Pinnamood on tasandikuline. Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ja noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad.", + "question": "Milline Saaremaa osa kerkib aeglasemalt?", + "answers": { + "answer_start": [ + 230 + ], + "text": [ + "lõunaosa" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "5f89f3c1-73c1-4b53-bc93-0762e8501586" + }, + { + "context": "Aluspõhja moodustavad siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,5–2,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7% Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2,5 meetrini. Pinnamood on tasandikuline. Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ja noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad.", + "question": "Kui kiiresti Saaremaa kerkib?", + "answers": { + "answer_start": [ + 191, + 185 + ], + "text": [ + "1,5–2,5 mm aastas", + "umbes 1,5–2,5 mm aastas" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "349f55d6-cc28-4e15-83f7-194bde84f1d9" + }, + { + "context": "Saaremaa kõrgemad osad olid vabanenud Balti jääpaisjärve vee alt u 9600 aastal eKr, kuid sellele järgnenud mitmel aastatuhandetel inimesed teadaolevalt Saaremaale ei jõudnud. Vanimad leitud inimasustuse jäljed Võhma ja Pahapilli küla maadel on dateeritud mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja lõpujärku, aastatesse 6000–4900 eKr. Esimesed saabujad olid hülgekütid, kes peatusid ajutiselt tolleaegsel mererannal, veidi hiljem hakati püstitama hooajalisi laagreid viigrite küttimiseks kevadtalve perioodil.", + "question": "Mis aastatest pärinevad esimesed inimtegevuse jäljed Saaremaal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 312, + 301 + ], + "text": [ + "6000–4900 eKr", + "aastatesse 6000–4900 eKr" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "a4ffeba8-1c86-460c-9d95-0d2d480ce1f9" + }, + { + "context": "Saaremaa kõrgemad osad olid vabanenud Balti jääpaisjärve vee alt u 9600 aastal eKr, kuid sellele järgnenud mitmel aastatuhandetel inimesed teadaolevalt Saaremaale ei jõudnud. Vanimad leitud inimasustuse jäljed Võhma ja Pahapilli küla maadel on dateeritud mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja lõpujärku, aastatesse 6000–4900 eKr. Esimesed saabujad olid hülgekütid, kes peatusid ajutiselt tolleaegsel mererannal, veidi hiljem hakati püstitama hooajalisi laagreid viigrite küttimiseks kevadtalve perioodil.", + "question": "Kus asuvad esimesed inimtegevuse jäljed Saaremaal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 210, + 210 + ], + "text": [ + "Võhma ja Pahapilli küla maade", + "Võhma ja Pahapilli küla" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "02ad7708-4aa9-48c6-8350-befe7ab1eeb1" + }, + { + "context": "Saaremaa kõrgemad osad olid vabanenud Balti jääpaisjärve vee alt u 9600 aastal eKr, kuid sellele järgnenud mitmel aastatuhandetel inimesed teadaolevalt Saaremaale ei jõudnud. Vanimad leitud inimasustuse jäljed Võhma ja Pahapilli küla maadel on dateeritud mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja lõpujärku, aastatesse 6000–4900 eKr. Esimesed saabujad olid hülgekütid, kes peatusid ajutiselt tolleaegsel mererannal, veidi hiljem hakati püstitama hooajalisi laagreid viigrite küttimiseks kevadtalve perioodil.", + "question": "Milline on keskmise kiviaja teine nimetus?", + "answers": { + "answer_start": [ + 255 + ], + "text": [ + "mesoliitikumi" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "3ce925cc-1ea8-4b7e-86ae-8fc3fb4c7e16" + }, + { + "context": "Saaremaa kõrgemad osad olid vabanenud Balti jääpaisjärve vee alt u 9600 aastal eKr, kuid sellele järgnenud mitmel aastatuhandetel inimesed teadaolevalt Saaremaale ei jõudnud. Vanimad leitud inimasustuse jäljed Võhma ja Pahapilli küla maadel on dateeritud mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja lõpujärku, aastatesse 6000–4900 eKr. Esimesed saabujad olid hülgekütid, kes peatusid ajutiselt tolleaegsel mererannal, veidi hiljem hakati püstitama hooajalisi laagreid viigrite küttimiseks kevadtalve perioodil.", + "question": "Millega tegelesid esimesed Saaremaale jõudnud inimesed?", + "answers": { + "answer_start": [ + 350 + ], + "text": [ + "hülgekütid" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "82771d33-e9f0-458e-9b5d-3f0fe6a1fe76" + }, + { + "context": "Saaremaa kõrgemad osad olid vabanenud Balti jääpaisjärve vee alt u 9600 aastal eKr, kuid sellele järgnenud mitmel aastatuhandetel inimesed teadaolevalt Saaremaale ei jõudnud. Vanimad leitud inimasustuse jäljed Võhma ja Pahapilli küla maadel on dateeritud mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja lõpujärku, aastatesse 6000–4900 eKr. Esimesed saabujad olid hülgekütid, kes peatusid ajutiselt tolleaegsel mererannal, veidi hiljem hakati püstitama hooajalisi laagreid viigrite küttimiseks kevadtalve perioodil.", + "question": "Milline veekogu kattis kogu Saaremaad umbes aastani 9600 eKr?", + "answers": { + "answer_start": [ + 38 + ], + "text": [ + "Balti jääpaisjärve" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "09b8a856-e4ad-4ea6-8904-b003e953ac51" + }, + { + "context": "Varaneoliitikumis moodustas Saaremaa koos Hiiumaa ja Ruhnuga Narva kultuuri erilaadse alarühma, olles tekkinud ilmselt suhtelise isoleerituse tingimustes. Ainuke Saaremaal leitud tolleaegne asulakoht Kõnnus paiknes tol ajal peamise saare rannast mõne kilomeetri kaugusel pisikesel saarekesel. Aastatest 3700/3500 eKr saati iseloomustasid Saaremaa materiaalset kultuuri taas erijooned, mida iseloomustas kammkeraamika traditsioonide kokkusulamine varasema Narva kultuuri Saaremaa eripäradega. Neil klassikalise ja hilise kammkeraamika kultuuri perioodidel olid saare rannaalad ilmselt juba üsna tihedalt asustatud.", + "question": "Milline kultuur järgnes Saaremaal Narva kultuurile?", + "answers": { + "answer_start": [ + 403 + ], + "text": [ + "kammkeraamika" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "e1cac319-5ad6-4add-986e-aaf99133c818" + }, + { + "context": "Varaneoliitikumis moodustas Saaremaa koos Hiiumaa ja Ruhnuga Narva kultuuri erilaadse alarühma, olles tekkinud ilmselt suhtelise isoleerituse tingimustes. Ainuke Saaremaal leitud tolleaegne asulakoht Kõnnus paiknes tol ajal peamise saare rannast mõne kilomeetri kaugusel pisikesel saarekesel. Aastatest 3700/3500 eKr saati iseloomustasid Saaremaa materiaalset kultuuri taas erijooned, mida iseloomustas kammkeraamika traditsioonide kokkusulamine varasema Narva kultuuri Saaremaa eripäradega. Neil klassikalise ja hilise kammkeraamika kultuuri perioodidel olid saare rannaalad ilmselt juba üsna tihedalt asustatud.", + "question": "Milliste teiste saartega koos kuulus Saaremaa erilisse Narva kultuuri alarühma?", + "answers": { + "answer_start": [ + 42 + ], + "text": [ + "Hiiumaa ja Ruhnuga" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "b84d9e03-094d-454d-9f35-49c71f35a08d" + }, + { + "context": "Varaneoliitikumis moodustas Saaremaa koos Hiiumaa ja Ruhnuga Narva kultuuri erilaadse alarühma, olles tekkinud ilmselt suhtelise isoleerituse tingimustes. Ainuke Saaremaal leitud tolleaegne asulakoht Kõnnus paiknes tol ajal peamise saare rannast mõne kilomeetri kaugusel pisikesel saarekesel. Aastatest 3700/3500 eKr saati iseloomustasid Saaremaa materiaalset kultuuri taas erijooned, mida iseloomustas kammkeraamika traditsioonide kokkusulamine varasema Narva kultuuri Saaremaa eripäradega. Neil klassikalise ja hilise kammkeraamika kultuuri perioodidel olid saare rannaalad ilmselt juba üsna tihedalt asustatud.", + "question": "Milline oli Saaremaa rannikuäärne asustus kammkeraamika klassikalisel ja hilisel perioodil?", + "answers": { + "answer_start": [ + 589, + 584, + 576 + ], + "text": [ + "üsna tihedalt", + "juba üsna tihedalt", + "ilmselt juba üsna tihedalt" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "e3c28c0a-e9ef-4549-afe4-9f17cb6d8411" + }, + { + "context": "Varaneoliitikumis moodustas Saaremaa koos Hiiumaa ja Ruhnuga Narva kultuuri erilaadse alarühma, olles tekkinud ilmselt suhtelise isoleerituse tingimustes. Ainuke Saaremaal leitud tolleaegne asulakoht Kõnnus paiknes tol ajal peamise saare rannast mõne kilomeetri kaugusel pisikesel saarekesel. Aastatest 3700/3500 eKr saati iseloomustasid Saaremaa materiaalset kultuuri taas erijooned, mida iseloomustas kammkeraamika traditsioonide kokkusulamine varasema Narva kultuuri Saaremaa eripäradega. Neil klassikalise ja hilise kammkeraamika kultuuri perioodidel olid saare rannaalad ilmselt juba üsna tihedalt asustatud.", + "question": "Mis ajastul valitses Saaremaal Narva kultuur?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0 + ], + "text": [ + "Varaneoliitikumis" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "a47aad8f-38cc-40b3-99b5-36516daf0de3" + }, + { + "context": "Varaneoliitikumis moodustas Saaremaa koos Hiiumaa ja Ruhnuga Narva kultuuri erilaadse alarühma, olles tekkinud ilmselt suhtelise isoleerituse tingimustes. Ainuke Saaremaal leitud tolleaegne asulakoht Kõnnus paiknes tol ajal peamise saare rannast mõne kilomeetri kaugusel pisikesel saarekesel. Aastatest 3700/3500 eKr saati iseloomustasid Saaremaa materiaalset kultuuri taas erijooned, mida iseloomustas kammkeraamika traditsioonide kokkusulamine varasema Narva kultuuri Saaremaa eripäradega. Neil klassikalise ja hilise kammkeraamika kultuuri perioodidel olid saare rannaalad ilmselt juba üsna tihedalt asustatud.", + "question": "Kus asus ainus Saaremaalt leitud varaneoliitikumist pärinev asulakoht?", + "answers": { + "answer_start": [ + 200 + ], + "text": [ + "Kõnnus" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "a466b796-78ce-4673-a4f1-c64a17a5a578" + }, + { + "context": "Eelviikingi- ja viikingiajal oli asustus Saaremaal koondunud peamiselt kõige viljakamate muldadega regioonidesse. Hilisemate perioodide ja naaberalade asustusviiside põhjal võib oletada, et leidus nii muinasmõisu, suuremaid ja väiksemaid üksiktalusid kui suuremaid ja väiksemaid külasid. Põlluharimises kasutati ilmselt kaheväljasüsteemi, kus pool põllust oli kesa all ja teisel poolel kasvatati mitut kultuuri (rukis, oder, kaer, nisu, hiljem ka talirukis). Kuna Saaremaa mullad on suhteliselt väheviljakad, siis oli majandustegevuses oluline roll ka karjakasvatusel, kala- ja hülgepüügil, merekaubandusel ning hiljem ka röövretklusel. Peamiseks importkaubaks oli ilmselt sool ja ülikkonna käsutusse minevad prestiižikaubad nagu teatud relvad, karusnahad, vürtsid, siid ja vein.", + "question": "Milliseid teravilju Saaremaal viikingiajal ja selle eel kasvatati?", + "answers": { + "answer_start": [ + 412 + ], + "text": [ + "rukis, oder, kaer, nisu, hiljem ka talirukis" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "d37fefea-8e4a-4015-8a8c-347bb2082d43" + }, + { + "context": "Eelviikingi- ja viikingiajal oli asustus Saaremaal koondunud peamiselt kõige viljakamate muldadega regioonidesse. Hilisemate perioodide ja naaberalade asustusviiside põhjal võib oletada, et leidus nii muinasmõisu, suuremaid ja väiksemaid üksiktalusid kui suuremaid ja väiksemaid külasid. Põlluharimises kasutati ilmselt kaheväljasüsteemi, kus pool põllust oli kesa all ja teisel poolel kasvatati mitut kultuuri (rukis, oder, kaer, nisu, hiljem ka talirukis). Kuna Saaremaa mullad on suhteliselt väheviljakad, siis oli majandustegevuses oluline roll ka karjakasvatusel, kala- ja hülgepüügil, merekaubandusel ning hiljem ka röövretklusel. Peamiseks importkaubaks oli ilmselt sool ja ülikkonna käsutusse minevad prestiižikaubad nagu teatud relvad, karusnahad, vürtsid, siid ja vein.", + "question": "Milliseid kaupu Saaremaale ülikute jaoks sisse veeti?", + "answers": { + "answer_start": [ + 730, + 737 + ], + "text": [ + "teatud relvad, karusnahad, vürtsid, siid ja vein", + "relvad, karusnahad, vürtsid, siid ja vein" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "d24e00df-796b-49e7-b583-518c6ba9ecb8" + }, + { + "context": "Eelviikingi- ja viikingiajal oli asustus Saaremaal koondunud peamiselt kõige viljakamate muldadega regioonidesse. Hilisemate perioodide ja naaberalade asustusviiside põhjal võib oletada, et leidus nii muinasmõisu, suuremaid ja väiksemaid üksiktalusid kui suuremaid ja väiksemaid külasid. Põlluharimises kasutati ilmselt kaheväljasüsteemi, kus pool põllust oli kesa all ja teisel poolel kasvatati mitut kultuuri (rukis, oder, kaer, nisu, hiljem ka talirukis). Kuna Saaremaa mullad on suhteliselt väheviljakad, siis oli majandustegevuses oluline roll ka karjakasvatusel, kala- ja hülgepüügil, merekaubandusel ning hiljem ka röövretklusel. Peamiseks importkaubaks oli ilmselt sool ja ülikkonna käsutusse minevad prestiižikaubad nagu teatud relvad, karusnahad, vürtsid, siid ja vein.", + "question": "Mis asus kaheväljasüsteemis sellel põllupoolel, kus teravili parajasti ei kasvanud?", + "answers": { + "answer_start": [ + 360, + 360, + 356 + ], + "text": [ + "kesa all", + "kesa", + "oli kesa all" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "f0837c95-96c5-440e-a919-6843b36a7c95" + }, + { + "context": "Eelviikingi- ja viikingiajal oli asustus Saaremaal koondunud peamiselt kõige viljakamate muldadega regioonidesse. Hilisemate perioodide ja naaberalade asustusviiside põhjal võib oletada, et leidus nii muinasmõisu, suuremaid ja väiksemaid üksiktalusid kui suuremaid ja väiksemaid külasid. Põlluharimises kasutati ilmselt kaheväljasüsteemi, kus pool põllust oli kesa all ja teisel poolel kasvatati mitut kultuuri (rukis, oder, kaer, nisu, hiljem ka talirukis). Kuna Saaremaa mullad on suhteliselt väheviljakad, siis oli majandustegevuses oluline roll ka karjakasvatusel, kala- ja hülgepüügil, merekaubandusel ning hiljem ka röövretklusel. Peamiseks importkaubaks oli ilmselt sool ja ülikkonna käsutusse minevad prestiižikaubad nagu teatud relvad, karusnahad, vürtsid, siid ja vein.", + "question": "Miks oli karjakasvatusel, kaubandusel ja kalapüügil Saaremaa majanduses tähtis osakaal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 459, + 464, + 473 + ], + "text": [ + "Kuna Saaremaa mullad on suhteliselt väheviljakad", + "Saaremaa mullad on suhteliselt väheviljakad", + "mullad on suhteliselt väheviljakad" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "74f2715a-d86c-4cf8-b124-dd93e2e51cd4" + }, + { + "context": "Saaremaa oli muinasaja lõpul üks tihedamini asustatud ja arenenumaid piirkondi Eestis, üksikute muinaskihelkondade asemel oli tekkinud ühtne maakond ilmselt juba 11. või 12. sajandil. 11., eriti aga 12. sajandil olid tugeva ründelaevastiku rajanud muinas-saarlased Läänemere läänekaldal kardetud mereröövlid. Oletatakse, et ka Rootsi tollase pealinna Sigtuna hävitamises olid 1187. aastal tegevad saarlased. Nimetatud rüüsteretked olid muide üheks Põhjala ristisõdade põhjuseks, sest praeguste Eesti, Läti ja Venemaa aladega seotud kaupmehed tahtsid vältida röövimist.", + "question": "Millise Rootsi linna ründamises saarlasi süüdlaseks peetakse?", + "answers": { + "answer_start": [ + 351 + ], + "text": [ + "Sigtuna" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "49015afc-43d0-4bce-9eb1-bc7829f18373" + }, + { + "context": "Saaremaa oli muinasaja lõpul üks tihedamini asustatud ja arenenumaid piirkondi Eestis, üksikute muinaskihelkondade asemel oli tekkinud ühtne maakond ilmselt juba 11. või 12. sajandil. 11., eriti aga 12. sajandil olid tugeva ründelaevastiku rajanud muinas-saarlased Läänemere läänekaldal kardetud mereröövlid. Oletatakse, et ka Rootsi tollase pealinna Sigtuna hävitamises olid 1187. aastal tegevad saarlased. Nimetatud rüüsteretked olid muide üheks Põhjala ristisõdade põhjuseks, sest praeguste Eesti, Läti ja Venemaa aladega seotud kaupmehed tahtsid vältida röövimist.", + "question": "Mis piirkonnas olid Saaremaa piraadid kõige tuntumad?", + "answers": { + "answer_start": [ + 265 + ], + "text": [ + "Läänemere läänekaldal" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "23fca0ba-3f1e-4cc3-8a18-9d5ed811b803" + }, + { + "context": "Saaremaa oli muinasaja lõpul üks tihedamini asustatud ja arenenumaid piirkondi Eestis, üksikute muinaskihelkondade asemel oli tekkinud ühtne maakond ilmselt juba 11. või 12. sajandil. 11., eriti aga 12. sajandil olid tugeva ründelaevastiku rajanud muinas-saarlased Läänemere läänekaldal kardetud mereröövlid. Oletatakse, et ka Rootsi tollase pealinna Sigtuna hävitamises olid 1187. aastal tegevad saarlased. Nimetatud rüüsteretked olid muide üheks Põhjala ristisõdade põhjuseks, sest praeguste Eesti, Läti ja Venemaa aladega seotud kaupmehed tahtsid vältida röövimist.", + "question": "Millal koondus Saaremaa üheks maakonnaks?", + "answers": { + "answer_start": [ + 149, + 162 + ], + "text": [ + "ilmselt juba 11. või 12. sajandil", + "11. või 12. sajandil" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "6a14ee5c-382e-460e-872d-53c6df7b02cc" + }, + { + "context": "Saaremaa oli muinasaja lõpul üks tihedamini asustatud ja arenenumaid piirkondi Eestis, üksikute muinaskihelkondade asemel oli tekkinud ühtne maakond ilmselt juba 11. või 12. sajandil. 11., eriti aga 12. sajandil olid tugeva ründelaevastiku rajanud muinas-saarlased Läänemere läänekaldal kardetud mereröövlid. Oletatakse, et ka Rootsi tollase pealinna Sigtuna hävitamises olid 1187. aastal tegevad saarlased. Nimetatud rüüsteretked olid muide üheks Põhjala ristisõdade põhjuseks, sest praeguste Eesti, Läti ja Venemaa aladega seotud kaupmehed tahtsid vältida röövimist.", + "question": "Millise ajaloolise sündmuse põhjustas eri riikide kaupmeeste hirm saarlaste rüüsteretkede ees?", + "answers": { + "answer_start": [ + 448 + ], + "text": [ + "Põhjala ristisõdade" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "ecf175d0-2f1e-47ce-961b-f4aef97daa75" + }, + { + "context": "Saaremaa oli muinasaja lõpul üks tihedamini asustatud ja arenenumaid piirkondi Eestis, üksikute muinaskihelkondade asemel oli tekkinud ühtne maakond ilmselt juba 11. või 12. sajandil. 11., eriti aga 12. sajandil olid tugeva ründelaevastiku rajanud muinas-saarlased Läänemere läänekaldal kardetud mereröövlid. Oletatakse, et ka Rootsi tollase pealinna Sigtuna hävitamises olid 1187. aastal tegevad saarlased. Nimetatud rüüsteretked olid muide üheks Põhjala ristisõdade põhjuseks, sest praeguste Eesti, Läti ja Venemaa aladega seotud kaupmehed tahtsid vältida röövimist.", + "question": "Mis oli Rootsi pealinn 1187. aastal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 351 + ], + "text": [ + "Sigtuna" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "5cff8874-6e66-4407-aefe-1daf44d5ef79" + }, + { + "context": "Saxo Grammaticuse andmetel osalesid saarlased Ölandi lahingus 1170. aastal ja Novgorodi kroonika kirjeldab 1190. saarlaste Peipsile tungimist. Tolleaegse Saaremaa mõiste alla kuulusid siis ka Muhu- ja Hiiumaa, kus olid oma sadamad, isegi \"sottesatama\", sajad laevad, linnused ja elegantsed Karolingide riigist toodud, vahel hõbeplateeritud ja koguni signeeritud mõõgad. Nii paistis nende ühiskond hästi sõjakas võrreldes Ojamaaga, kus oldi ikka rohkem kauplejad. Tuius ja Kaali ümbruses toodeti oma rauda; loodud oli majanduslik baas, et toita rahvast, ehitada laevu ja laevastikke, mehitada ja oskuslikult juhtida malevat", + "question": "Kust toodi Saaremaale hõbedaga kaunistatud mõõku?", + "answers": { + "answer_start": [ + 290 + ], + "text": [ + "Karolingide riigist" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "175c2265-4180-41d9-b4e2-c22a16dbd2b9" + }, + { + "context": "Saxo Grammaticuse andmetel osalesid saarlased Ölandi lahingus 1170. aastal ja Novgorodi kroonika kirjeldab 1190. saarlaste Peipsile tungimist. Tolleaegse Saaremaa mõiste alla kuulusid siis ka Muhu- ja Hiiumaa, kus olid oma sadamad, isegi \"sottesatama\", sajad laevad, linnused ja elegantsed Karolingide riigist toodud, vahel hõbeplateeritud ja koguni signeeritud mõõgad. Nii paistis nende ühiskond hästi sõjakas võrreldes Ojamaaga, kus oldi ikka rohkem kauplejad. Tuius ja Kaali ümbruses toodeti oma rauda; loodud oli majanduslik baas, et toita rahvast, ehitada laevu ja laevastikke, mehitada ja oskuslikult juhtida malevat", + "question": "Millised teised saared loeti 12. sajandi lõpul Saaremaaga ühte kuuluvaks?", + "answers": { + "answer_start": [ + 192 + ], + "text": [ + "Muhu- ja Hiiumaa" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "f36ec487-68af-4074-b84b-e61089472781" + }, + { + "context": "Saxo Grammaticuse andmetel osalesid saarlased Ölandi lahingus 1170. aastal ja Novgorodi kroonika kirjeldab 1190. saarlaste Peipsile tungimist. Tolleaegse Saaremaa mõiste alla kuulusid siis ka Muhu- ja Hiiumaa, kus olid oma sadamad, isegi \"sottesatama\", sajad laevad, linnused ja elegantsed Karolingide riigist toodud, vahel hõbeplateeritud ja koguni signeeritud mõõgad. Nii paistis nende ühiskond hästi sõjakas võrreldes Ojamaaga, kus oldi ikka rohkem kauplejad. Tuius ja Kaali ümbruses toodeti oma rauda; loodud oli majanduslik baas, et toita rahvast, ehitada laevu ja laevastikke, mehitada ja oskuslikult juhtida malevat", + "question": "Mis dokument räägib saarlaste tungimisest Peipsi järvele 12. sajandi lõpus?", + "answers": { + "answer_start": [ + 78 + ], + "text": [ + "Novgorodi kroonika" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "ba0c9509-0983-40ce-a252-235b557acefb" + }, + { + "context": "Saxo Grammaticuse andmetel osalesid saarlased Ölandi lahingus 1170. aastal ja Novgorodi kroonika kirjeldab 1190. saarlaste Peipsile tungimist. Tolleaegse Saaremaa mõiste alla kuulusid siis ka Muhu- ja Hiiumaa, kus olid oma sadamad, isegi \"sottesatama\", sajad laevad, linnused ja elegantsed Karolingide riigist toodud, vahel hõbeplateeritud ja koguni signeeritud mõõgad. Nii paistis nende ühiskond hästi sõjakas võrreldes Ojamaaga, kus oldi ikka rohkem kauplejad. Tuius ja Kaali ümbruses toodeti oma rauda; loodud oli majanduslik baas, et toita rahvast, ehitada laevu ja laevastikke, mehitada ja oskuslikult juhtida malevat", + "question": "Millise paigaga moodustas Saaremaa oma sõjakuselt kontrasti?", + "answers": { + "answer_start": [ + 421 + ], + "text": [ + "Ojamaaga" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "b5a75d63-ff87-4193-ba39-c1d735baff3d" + }, + { + "context": "Saxo Grammaticuse andmetel osalesid saarlased Ölandi lahingus 1170. aastal ja Novgorodi kroonika kirjeldab 1190. saarlaste Peipsile tungimist. Tolleaegse Saaremaa mõiste alla kuulusid siis ka Muhu- ja Hiiumaa, kus olid oma sadamad, isegi \"sottesatama\", sajad laevad, linnused ja elegantsed Karolingide riigist toodud, vahel hõbeplateeritud ja koguni signeeritud mõõgad. Nii paistis nende ühiskond hästi sõjakas võrreldes Ojamaaga, kus oldi ikka rohkem kauplejad. Tuius ja Kaali ümbruses toodeti oma rauda; loodud oli majanduslik baas, et toita rahvast, ehitada laevu ja laevastikke, mehitada ja oskuslikult juhtida malevat", + "question": "Millistes Saaremaa piirkondades tegeldi rauatootmisega?", + "answers": { + "answer_start": [ + 463 + ], + "text": [ + "Tuius ja Kaali ümbruses" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "d8141710-615b-4103-940b-a4e71377ff0c" + }, + { + "context": "Muistse vabadusvõitluse ehk Läänemere idakaldale jõudnud Põhjala ristisõdade ajal 13. sajandi alguskümnenditel oli Saaremaa kõige visamalt võõrvallutajatele vastu pannud maakond. Maakond alistati alles 1227. aastal pärast mitmeid sõjaretki, mil Valjala linnuse piiramise lõpetas ristisõdijate ja muistsete saarlaste vahel sõlmitud leping (vasallileping). Seetõttu jäi Saaremaale tollal eristaatus ning nii mitmedki muistsed vanemad said arvatavasti uute maahärrade vasallideks. Saaremaast sai Saare-Lääne piiskopkonna osa.", + "question": "Millise maakonna alistasid ristisõdijad viimasena?", + "answers": { + "answer_start": [ + 115 + ], + "text": [ + "Saaremaa" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "b704482c-9762-4715-85a1-83a10e4e6f21" + }, + { + "context": "Muistse vabadusvõitluse ehk Läänemere idakaldale jõudnud Põhjala ristisõdade ajal 13. sajandi alguskümnenditel oli Saaremaa kõige visamalt võõrvallutajatele vastu pannud maakond. Maakond alistati alles 1227. aastal pärast mitmeid sõjaretki, mil Valjala linnuse piiramise lõpetas ristisõdijate ja muistsete saarlaste vahel sõlmitud leping (vasallileping). Seetõttu jäi Saaremaale tollal eristaatus ning nii mitmedki muistsed vanemad said arvatavasti uute maahärrade vasallideks. Saaremaast sai Saare-Lääne piiskopkonna osa.", + "question": "Millise linnuse piiramise ajal ristisõdijad saarlastega vasallilepingu sõlmisid?", + "answers": { + "answer_start": [ + 245 + ], + "text": [ + "Valjala" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "000c23ba-83b9-4c7c-b794-87df86291f5d" + }, + { + "context": "Muistse vabadusvõitluse ehk Läänemere idakaldale jõudnud Põhjala ristisõdade ajal 13. sajandi alguskümnenditel oli Saaremaa kõige visamalt võõrvallutajatele vastu pannud maakond. Maakond alistati alles 1227. aastal pärast mitmeid sõjaretki, mil Valjala linnuse piiramise lõpetas ristisõdijate ja muistsete saarlaste vahel sõlmitud leping (vasallileping). Seetõttu jäi Saaremaale tollal eristaatus ning nii mitmedki muistsed vanemad said arvatavasti uute maahärrade vasallideks. Saaremaast sai Saare-Lääne piiskopkonna osa.", + "question": "Mis piiskopkonna hulka Saaremaa pärast 1227. aastal toimunud alistamist arvati?", + "answers": { + "answer_start": [ + 493, + 493 + ], + "text": [ + "Saare-Lääne", + "Saare-Lääne piiskopkonna" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "32dd5572-4e1d-4b24-97c9-4ad0cf369d16" + }, + { + "context": "Muistse vabadusvõitluse ehk Läänemere idakaldale jõudnud Põhjala ristisõdade ajal 13. sajandi alguskümnenditel oli Saaremaa kõige visamalt võõrvallutajatele vastu pannud maakond. Maakond alistati alles 1227. aastal pärast mitmeid sõjaretki, mil Valjala linnuse piiramise lõpetas ristisõdijate ja muistsete saarlaste vahel sõlmitud leping (vasallileping). Seetõttu jäi Saaremaale tollal eristaatus ning nii mitmedki muistsed vanemad said arvatavasti uute maahärrade vasallideks. Saaremaast sai Saare-Lääne piiskopkonna osa.", + "question": "Kuidas võib teisiti nimetada Läänemere idakaldal toimunud Põhjala ristisõdu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0 + ], + "text": [ + "Muistse vabadusvõitluse" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "0ed3e87f-91cf-4d55-83ff-f8c218fdd636" + }, + { + "context": "Muistse vabadusvõitluse ehk Läänemere idakaldale jõudnud Põhjala ristisõdade ajal 13. sajandi alguskümnenditel oli Saaremaa kõige visamalt võõrvallutajatele vastu pannud maakond. Maakond alistati alles 1227. aastal pärast mitmeid sõjaretki, mil Valjala linnuse piiramise lõpetas ristisõdijate ja muistsete saarlaste vahel sõlmitud leping (vasallileping). Seetõttu jäi Saaremaale tollal eristaatus ning nii mitmedki muistsed vanemad said arvatavasti uute maahärrade vasallideks. Saaremaast sai Saare-Lääne piiskopkonna osa.", + "question": "Mis liiki lepinguga said Saaremaa ja mitmed muistsed Saare vanemad ristisõdalastelt eristaatuse?", + "answers": { + "answer_start": [ + 339 + ], + "text": [ + "vasallileping" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "c67b5ea3-2e7f-4c62-a5e8-f2ed00aed305" + }, + { + "context": "1559. aastal omandas Taani kuningas Frederik II Saare-Lääne piiskopilt piiskopkonna, piiskop Johann V von Münchhausenilt oma vennale Holsteini hertsogile Magnusele, tingimusel, et viimane loobub oma pärandiosast Schleswigis ja Holsteinis. Piiskop Johannes loobus hertsog Magnuse kasuks ka oma Kuramaa piiskopkonnast. Liivi sõja ajal läks see Taani kuningriigi koosseisu, mille osaks jäi kuni 1645. aastani, mil Brömsebro rahuga omastas selle Rootsi. Brömsebro rahu lõpetas aastatel 1643–1645 kestnud Rootsi ja Taani vahelise sõja ülemvõimu pärast Läänemere maades. See sõda oli osa Kolmekümneaastasest sõjast, mis lõppes 1648. aastal.", + "question": "Millal sai Rootsi enda valdusse Kuramaa piiskopkonna?", + "answers": { + "answer_start": [ + 392 + ], + "text": [ + "1645. aastani" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "e81d8d76-1254-40df-b6e7-f2b88fc34fa5" + }, + { + "context": "1559. aastal omandas Taani kuningas Frederik II Saare-Lääne piiskopilt piiskopkonna, piiskop Johann V von Münchhausenilt oma vennale Holsteini hertsogile Magnusele, tingimusel, et viimane loobub oma pärandiosast Schleswigis ja Holsteinis. Piiskop Johannes loobus hertsog Magnuse kasuks ka oma Kuramaa piiskopkonnast. Liivi sõja ajal läks see Taani kuningriigi koosseisu, mille osaks jäi kuni 1645. aastani, mil Brömsebro rahuga omastas selle Rootsi. Brömsebro rahu lõpetas aastatel 1643–1645 kestnud Rootsi ja Taani vahelise sõja ülemvõimu pärast Läänemere maades. See sõda oli osa Kolmekümneaastasest sõjast, mis lõppes 1648. aastal.", + "question": "Kuidas kutsutakse Kolmekümnaastase sõja käigus Taani ja Rootsi vahel sõlmitud rahu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 411, + 411, + 411, + 411 + ], + "text": [ + "Brömsebro rahu", + "Brömsebro", + "Brömsebro rahuga", + "Brömsebro" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "344be716-7325-427d-968c-826b7dc10521" + }, + { + "context": "1559. aastal omandas Taani kuningas Frederik II Saare-Lääne piiskopilt piiskopkonna, piiskop Johann V von Münchhausenilt oma vennale Holsteini hertsogile Magnusele, tingimusel, et viimane loobub oma pärandiosast Schleswigis ja Holsteinis. Piiskop Johannes loobus hertsog Magnuse kasuks ka oma Kuramaa piiskopkonnast. Liivi sõja ajal läks see Taani kuningriigi koosseisu, mille osaks jäi kuni 1645. aastani, mil Brömsebro rahuga omastas selle Rootsi. Brömsebro rahu lõpetas aastatel 1643–1645 kestnud Rootsi ja Taani vahelise sõja ülemvõimu pärast Läänemere maades. See sõda oli osa Kolmekümneaastasest sõjast, mis lõppes 1648. aastal.", + "question": "Milline sõda lõppes kolm aastat pärast Brömsebro rahu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 582 + ], + "text": [ + "Kolmekümneaastasest sõjast" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "62b03037-b7c7-4a73-bb1d-9e2d9cc9ae30" + }, + { + "context": "1559. aastal omandas Taani kuningas Frederik II Saare-Lääne piiskopilt piiskopkonna, piiskop Johann V von Münchhausenilt oma vennale Holsteini hertsogile Magnusele, tingimusel, et viimane loobub oma pärandiosast Schleswigis ja Holsteinis. Piiskop Johannes loobus hertsog Magnuse kasuks ka oma Kuramaa piiskopkonnast. Liivi sõja ajal läks see Taani kuningriigi koosseisu, mille osaks jäi kuni 1645. aastani, mil Brömsebro rahuga omastas selle Rootsi. Brömsebro rahu lõpetas aastatel 1643–1645 kestnud Rootsi ja Taani vahelise sõja ülemvõimu pärast Läänemere maades. See sõda oli osa Kolmekümneaastasest sõjast, mis lõppes 1648. aastal.", + "question": "Kelle valdusse kuulus Saare-Lääne piiskopkond enne hertsog Magnust?", + "answers": { + "answer_start": [ + 85, + 93 + ], + "text": [ + "piiskop Johann V von Münchhausenilt", + "Johann V von Münchhausenilt" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "0a23807d-51d0-4794-9e03-2c0f053ee382" + }, + { + "context": "1559. aastal omandas Taani kuningas Frederik II Saare-Lääne piiskopilt piiskopkonna, piiskop Johann V von Münchhausenilt oma vennale Holsteini hertsogile Magnusele, tingimusel, et viimane loobub oma pärandiosast Schleswigis ja Holsteinis. Piiskop Johannes loobus hertsog Magnuse kasuks ka oma Kuramaa piiskopkonnast. Liivi sõja ajal läks see Taani kuningriigi koosseisu, mille osaks jäi kuni 1645. aastani, mil Brömsebro rahuga omastas selle Rootsi. Brömsebro rahu lõpetas aastatel 1643–1645 kestnud Rootsi ja Taani vahelise sõja ülemvõimu pärast Läänemere maades. See sõda oli osa Kolmekümneaastasest sõjast, mis lõppes 1648. aastal.", + "question": "Kes oli Holsteini hertsogi Magnuse vend?", + "answers": { + "answer_start": [ + 21 + ], + "text": [ + "Taani kuningas Frederik II" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "4b88b320-f971-42e5-818f-e79d0b7f5b4c" + }, + { + "context": "Brömsebro rahuga läks Saaremaa Rootsi valduste hulka, Liivimaa ehk Läänemereprovintsidesse kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, Saaremaa rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Rootsi kuninganna Kristiina läänistas Saaremaa Kuressaare krahvkonna 1648. aastal krahv Magnus Gabriel De la Gardiele, kuid pärast Rootsi kuninganna Kristiina loobumist troonist 1654. aastal ja Rooma elama asumist, sai Saaremaast ja Kuressaare krahvkonnast sai aastateks 1654–1689 tema elatusmaa (rootsi keeles underhallsland), mille valitsejaks oli elatusmaade kindralkuberner Seved Baath.", + "question": "Kuhu kolis Kristiina pärast Rootsi troonist loobumist?", + "answers": { + "answer_start": [ + 503 + ], + "text": [ + "Rooma" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "f8351f74-4d39-4f3b-805c-7687d7909703" + }, + { + "context": "Brömsebro rahuga läks Saaremaa Rootsi valduste hulka, Liivimaa ehk Läänemereprovintsidesse kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, Saaremaa rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Rootsi kuninganna Kristiina läänistas Saaremaa Kuressaare krahvkonna 1648. aastal krahv Magnus Gabriel De la Gardiele, kuid pärast Rootsi kuninganna Kristiina loobumist troonist 1654. aastal ja Rooma elama asumist, sai Saaremaast ja Kuressaare krahvkonnast sai aastateks 1654–1689 tema elatusmaa (rootsi keeles underhallsland), mille valitsejaks oli elatusmaade kindralkuberner Seved Baath.", + "question": "Kes valitses Saaremaad 1654-1689?", + "answers": { + "answer_start": [ + 659, + 671, + 687 + ], + "text": [ + "elatusmaade kindralkuberner Seved Baath", + "kindralkuberner Seved Baath", + "Seved Baath" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "84a8dbda-d611-46a0-8e1b-54e84116e65e" + }, + { + "context": "Brömsebro rahuga läks Saaremaa Rootsi valduste hulka, Liivimaa ehk Läänemereprovintsidesse kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, Saaremaa rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Rootsi kuninganna Kristiina läänistas Saaremaa Kuressaare krahvkonna 1648. aastal krahv Magnus Gabriel De la Gardiele, kuid pärast Rootsi kuninganna Kristiina loobumist troonist 1654. aastal ja Rooma elama asumist, sai Saaremaast ja Kuressaare krahvkonnast sai aastateks 1654–1689 tema elatusmaa (rootsi keeles underhallsland), mille valitsejaks oli elatusmaade kindralkuberner Seved Baath.", + "question": "Millise teise nimega kutsutakse kirikuvalitsust?", + "answers": { + "answer_start": [ + 247 + ], + "text": [ + "konsistoorium" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "736cc4f1-ef28-432f-ad3e-51cd7f724adf" + }, + { + "context": "Brömsebro rahuga läks Saaremaa Rootsi valduste hulka, Liivimaa ehk Läänemereprovintsidesse kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, Saaremaa rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Rootsi kuninganna Kristiina läänistas Saaremaa Kuressaare krahvkonna 1648. aastal krahv Magnus Gabriel De la Gardiele, kuid pärast Rootsi kuninganna Kristiina loobumist troonist 1654. aastal ja Rooma elama asumist, sai Saaremaast ja Kuressaare krahvkonnast sai aastateks 1654–1689 tema elatusmaa (rootsi keeles underhallsland), mille valitsejaks oli elatusmaade kindralkuberner Seved Baath.", + "question": "Kes valitses Rootsit 1648. aastal?", + "answers": { + "answer_start": [ + 316, + 327 + ], + "text": [ + "kuninganna Kristiina", + "Kristiina" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "f0094546-f8ca-4a6a-a0d8-046ec3a348d2" + }, + { + "context": "Brömsebro rahuga läks Saaremaa Rootsi valduste hulka, Liivimaa ehk Läänemereprovintsidesse kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, Saaremaa rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Rootsi kuninganna Kristiina läänistas Saaremaa Kuressaare krahvkonna 1648. aastal krahv Magnus Gabriel De la Gardiele, kuid pärast Rootsi kuninganna Kristiina loobumist troonist 1654. aastal ja Rooma elama asumist, sai Saaremaast ja Kuressaare krahvkonnast sai aastateks 1654–1689 tema elatusmaa (rootsi keeles underhallsland), mille valitsejaks oli elatusmaade kindralkuberner Seved Baath.", + "question": "Milliste Rootsi provintside hulka Saaremaa kuulus?", + "answers": { + "answer_start": [ + 54, + 67 + ], + "text": [ + "Liivimaa ehk Läänemereprovintsidesse", + "Läänemereprovintsidesse" + ] + }, + "title": "Saaremaa", + "id": "c0e699b9-7df8-4b90-9676-1f91bbccaa52" + }, + { + "context": "Bakterieritusega kopsu- või kõrituberkuloosi haige köhides (tuberkuloositekitajad erituvad koldest ebaregulaarselt), rääkides või aevastades satuvad bakterid ümbritsevasse õhku (aerogeenne tee) ja moodustavad kiirel kuivamisel 1–5 mikromeetrise läbimõõduga piisktuumad, mis võivad hõljuda õhus pikka aega ja kanduvad aerogeenselt (95%) tolm- ja piisknakkusena, harvem ka alimentaarselt (5%) teistele edasi, bakterid võivad veeta inimkehas aastaid, enne kui vastuvõtlikel inimestel tuberkuloosi aktiivne vorm kujuneb ehk taaskäivitub.", + "question": "Kui kaua võivad tuberkuloosi bakterid viibida inimese kehas, enne kui aktiivne haigus tekib?", + "answers": { + "answer_start": [ + 439 + ], + "text": [ + "aastaid" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "ccac6039-c3b3-477b-8721-d1d90f69465d" + }, + { + "context": "Bakterieritusega kopsu- või kõrituberkuloosi haige köhides (tuberkuloositekitajad erituvad koldest ebaregulaarselt), rääkides või aevastades satuvad bakterid ümbritsevasse õhku (aerogeenne tee) ja moodustavad kiirel kuivamisel 1–5 mikromeetrise läbimõõduga piisktuumad, mis võivad hõljuda õhus pikka aega ja kanduvad aerogeenselt (95%) tolm- ja piisknakkusena, harvem ka alimentaarselt (5%) teistele edasi, bakterid võivad veeta inimkehas aastaid, enne kui vastuvõtlikel inimestel tuberkuloosi aktiivne vorm kujuneb ehk taaskäivitub.", + "question": "Kui suured on tuberkuloosibakterist õhus moodustuvad piisad?", + "answers": { + "answer_start": [ + 227, + 227 + ], + "text": [ + "1–5 mikromeetrise läbimõõduga", + "1–5 mikromeetrise" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "408d38fd-4106-4f02-9ae3-b5a8e85ede2f" + }, + { + "context": "Bakterieritusega kopsu- või kõrituberkuloosi haige köhides (tuberkuloositekitajad erituvad koldest ebaregulaarselt), rääkides või aevastades satuvad bakterid ümbritsevasse õhku (aerogeenne tee) ja moodustavad kiirel kuivamisel 1–5 mikromeetrise läbimõõduga piisktuumad, mis võivad hõljuda õhus pikka aega ja kanduvad aerogeenselt (95%) tolm- ja piisknakkusena, harvem ka alimentaarselt (5%) teistele edasi, bakterid võivad veeta inimkehas aastaid, enne kui vastuvõtlikel inimestel tuberkuloosi aktiivne vorm kujuneb ehk taaskäivitub.", + "question": "Mis on aerogeense kõrval teine viis tuberkuloosinakkuse levikuks?", + "answers": { + "answer_start": [ + 371 + ], + "text": [ + "alimentaarselt" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "2efd3d3f-a5c3-4d9d-8c29-c7dfbb9080ef" + }, + { + "context": "Bakterieritusega kopsu- või kõrituberkuloosi haige köhides (tuberkuloositekitajad erituvad koldest ebaregulaarselt), rääkides või aevastades satuvad bakterid ümbritsevasse õhku (aerogeenne tee) ja moodustavad kiirel kuivamisel 1–5 mikromeetrise läbimõõduga piisktuumad, mis võivad hõljuda õhus pikka aega ja kanduvad aerogeenselt (95%) tolm- ja piisknakkusena, harvem ka alimentaarselt (5%) teistele edasi, bakterid võivad veeta inimkehas aastaid, enne kui vastuvõtlikel inimestel tuberkuloosi aktiivne vorm kujuneb ehk taaskäivitub.", + "question": "Millise regulaarsusega eralduvad tuberkuloosibakterid köhimisel?", + "answers": { + "answer_start": [ + 99 + ], + "text": [ + "ebaregulaarselt" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "f331627d-53a8-49ab-9b0b-80118c689f6d" + }, + { + "context": "Bakterieritusega kopsu- või kõrituberkuloosi haige köhides (tuberkuloositekitajad erituvad koldest ebaregulaarselt), rääkides või aevastades satuvad bakterid ümbritsevasse õhku (aerogeenne tee) ja moodustavad kiirel kuivamisel 1–5 mikromeetrise läbimõõduga piisktuumad, mis võivad hõljuda õhus pikka aega ja kanduvad aerogeenselt (95%) tolm- ja piisknakkusena, harvem ka alimentaarselt (5%) teistele edasi, bakterid võivad veeta inimkehas aastaid, enne kui vastuvõtlikel inimestel tuberkuloosi aktiivne vorm kujuneb ehk taaskäivitub.", + "question": "Mille moodustavad tuberkuloosibakterid õhus kuivades?", + "answers": { + "answer_start": [ + 257, + 227 + ], + "text": [ + "piisktuumad", + "1–5 mikromeetrise läbimõõduga piisktuumad" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "94d60dce-2b14-43c0-b401-d01b80acca05" + }, + { + "context": "Alkohoolsete jookide tarbimise ja tuberkuloosi seoste (nakatumine, levik, kopsuvorm või surm) kohta puudub konsensus ja uuringute tulemused on vastuolulised. Osad uuringud näitavad, et rohke alkohoolsete jookide tarbimine võib soodustada kopsutuberkuloosi väljakujunemise riski, kuid pole selge kas siin on oluline riskitegur alkohol või suitsetamine, sotsiaalsed suhted juba tuberkuloosi nakatunutega, nõrgenenud immuunsüsteem, alkoholi toksilised toimed immuunsüsteemile, kaudne mikro- ka makrotoitainete puudus, või ka mitmed teised alkoholiga seostatavad meditsiinilised seisundid ja depressioon.", + "question": "Missuguseid alkoholitarbimise mõju aspekte tuberkuloosile on uuritud?", + "answers": { + "answer_start": [ + 55 + ], + "text": [ + "nakatumine, levik, kopsuvorm või surm" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "80b19046-d299-465f-945b-c6f3f6a60693" + }, + { + "context": "Alkohoolsete jookide tarbimise ja tuberkuloosi seoste (nakatumine, levik, kopsuvorm või surm) kohta puudub konsensus ja uuringute tulemused on vastuolulised. Osad uuringud näitavad, et rohke alkohoolsete jookide tarbimine võib soodustada kopsutuberkuloosi väljakujunemise riski, kuid pole selge kas siin on oluline riskitegur alkohol või suitsetamine, sotsiaalsed suhted juba tuberkuloosi nakatunutega, nõrgenenud immuunsüsteem, alkoholi toksilised toimed immuunsüsteemile, kaudne mikro- ka makrotoitainete puudus, või ka mitmed teised alkoholiga seostatavad meditsiinilised seisundid ja depressioon.", + "question": "Kuidas võib rohke alkoholi joomine osade uuringute kohaselt kopsutuberkuloosi väljakujunemist mõjutada?", + "answers": { + "answer_start": [ + 227 + ], + "text": [ + "soodustada" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "0002f859-458c-4086-b2c1-26701cc4eb20" + }, + { + "context": "Alkohoolsete jookide tarbimise ja tuberkuloosi seoste (nakatumine, levik, kopsuvorm või surm) kohta puudub konsensus ja uuringute tulemused on vastuolulised. Osad uuringud näitavad, et rohke alkohoolsete jookide tarbimine võib soodustada kopsutuberkuloosi väljakujunemise riski, kuid pole selge kas siin on oluline riskitegur alkohol või suitsetamine, sotsiaalsed suhted juba tuberkuloosi nakatunutega, nõrgenenud immuunsüsteem, alkoholi toksilised toimed immuunsüsteemile, kaudne mikro- ka makrotoitainete puudus, või ka mitmed teised alkoholiga seostatavad meditsiinilised seisundid ja depressioon.", + "question": "Kellega suhtlemine võib mängida rolli alkoholi mõju seostes tuberkuloosiga?", + "answers": { + "answer_start": [ + 371, + 376 + ], + "text": [ + "juba tuberkuloosi nakatunutega", + "tuberkuloosi nakatunutega" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "b800567b-1fbd-4dab-981c-dfcc1968c724" + }, + { + "context": "Alkohoolsete jookide tarbimise ja tuberkuloosi seoste (nakatumine, levik, kopsuvorm või surm) kohta puudub konsensus ja uuringute tulemused on vastuolulised. Osad uuringud näitavad, et rohke alkohoolsete jookide tarbimine võib soodustada kopsutuberkuloosi väljakujunemise riski, kuid pole selge kas siin on oluline riskitegur alkohol või suitsetamine, sotsiaalsed suhted juba tuberkuloosi nakatunutega, nõrgenenud immuunsüsteem, alkoholi toksilised toimed immuunsüsteemile, kaudne mikro- ka makrotoitainete puudus, või ka mitmed teised alkoholiga seostatavad meditsiinilised seisundid ja depressioon.", + "question": "Mida võib alkohol toksiliselt mõjutada?", + "answers": { + "answer_start": [ + 456 + ], + "text": [ + "immuunsüsteemile" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "b0196eb4-61e8-4330-abed-add9f284e785" + }, + { + "context": "Alkohoolsete jookide tarbimise ja tuberkuloosi seoste (nakatumine, levik, kopsuvorm või surm) kohta puudub konsensus ja uuringute tulemused on vastuolulised. Osad uuringud näitavad, et rohke alkohoolsete jookide tarbimine võib soodustada kopsutuberkuloosi väljakujunemise riski, kuid pole selge kas siin on oluline riskitegur alkohol või suitsetamine, sotsiaalsed suhted juba tuberkuloosi nakatunutega, nõrgenenud immuunsüsteem, alkoholi toksilised toimed immuunsüsteemile, kaudne mikro- ka makrotoitainete puudus, või ka mitmed teised alkoholiga seostatavad meditsiinilised seisundid ja depressioon.", + "question": "Millist kaudset puudust põhjustab alkohol?", + "answers": { + "answer_start": [ + 481, + 481 + ], + "text": [ + "mikro- ka makrotoitainete puudus", + "mikro- ka makrotoitainete" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "241919a7-24d6-43c4-9d93-90b620b3adf0" + }, + { + "context": "Tuberkuloosi anamneesi koostamisel on oluline pidada silmas tuberkuloosihaige võimalikku riskirühma kuuluvust: asotsiaalsed isikud, tuberkuloosi põdevate haigete (lähi)kontaktsed, immigrandid tuberkuloosi kõrge haigestumisega riikidest, meditsiinitöötajad, HI-viirusnakkust või mõnd raskema toimelist haigust ning neil kelle eluviisid on ebatervislikku laadi (alkoholilembesed, kroonilised suitsetajad, narkootikumide tarbijad) või ei võimalda majanduslik olukord vältida kokkupuutumist nakkusekandjatega.", + "question": "Milliste ebatervislike eluviisidega tuberkuloosihaiged on riskantsed?", + "answers": { + "answer_start": [ + 360 + ], + "text": [ + "alkoholilembesed, kroonilised suitsetajad, narkootikumide tarbijad" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "ee36ca92-88aa-4da1-bee8-9ca03617af17" + }, + { + "context": "Tuberkuloosi anamneesi koostamisel on oluline pidada silmas tuberkuloosihaige võimalikku riskirühma kuuluvust: asotsiaalsed isikud, tuberkuloosi põdevate haigete (lähi)kontaktsed, immigrandid tuberkuloosi kõrge haigestumisega riikidest, meditsiinitöötajad, HI-viirusnakkust või mõnd raskema toimelist haigust ning neil kelle eluviisid on ebatervislikku laadi (alkoholilembesed, kroonilised suitsetajad, narkootikumide tarbijad) või ei võimalda majanduslik olukord vältida kokkupuutumist nakkusekandjatega.", + "question": "Kust pärit olevad immigrandid kuuluvad tuberkuloosi riskirühma?", + "answers": { + "answer_start": [ + 192 + ], + "text": [ + "tuberkuloosi kõrge haigestumisega riikidest" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "4efd26f5-3627-4d27-a224-8860e6ad6d34" + }, + { + "context": "Tuberkuloosi anamneesi koostamisel on oluline pidada silmas tuberkuloosihaige võimalikku riskirühma kuuluvust: asotsiaalsed isikud, tuberkuloosi põdevate haigete (lähi)kontaktsed, immigrandid tuberkuloosi kõrge haigestumisega riikidest, meditsiinitöötajad, HI-viirusnakkust või mõnd raskema toimelist haigust ning neil kelle eluviisid on ebatervislikku laadi (alkoholilembesed, kroonilised suitsetajad, narkootikumide tarbijad) või ei võimalda majanduslik olukord vältida kokkupuutumist nakkusekandjatega.", + "question": "Millise elukutse esindajad kuuluvad tuberkuloosi riskirühma?", + "answers": { + "answer_start": [ + 237 + ], + "text": [ + "meditsiinitöötajad" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "64a7e371-fc83-494f-8c64-d2512b7bec4d" + }, + { + "context": "Tuberkuloosi anamneesi koostamisel on oluline pidada silmas tuberkuloosihaige võimalikku riskirühma kuuluvust: asotsiaalsed isikud, tuberkuloosi põdevate haigete (lähi)kontaktsed, immigrandid tuberkuloosi kõrge haigestumisega riikidest, meditsiinitöötajad, HI-viirusnakkust või mõnd raskema toimelist haigust ning neil kelle eluviisid on ebatervislikku laadi (alkoholilembesed, kroonilised suitsetajad, narkootikumide tarbijad) või ei võimalda majanduslik olukord vältida kokkupuutumist nakkusekandjatega.", + "question": "Mille koostamisel on patsiendi riskirühma tuvastamine tähtis?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0, + 13 + ], + "text": [ + "Tuberkuloosi anamneesi", + "anamneesi" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "07945ff4-ab1c-43c5-b726-4d1be22f9544" + }, + { + "context": "Tuberkuloosi anamneesi koostamisel on oluline pidada silmas tuberkuloosihaige võimalikku riskirühma kuuluvust: asotsiaalsed isikud, tuberkuloosi põdevate haigete (lähi)kontaktsed, immigrandid tuberkuloosi kõrge haigestumisega riikidest, meditsiinitöötajad, HI-viirusnakkust või mõnd raskema toimelist haigust ning neil kelle eluviisid on ebatervislikku laadi (alkoholilembesed, kroonilised suitsetajad, narkootikumide tarbijad) või ei võimalda majanduslik olukord vältida kokkupuutumist nakkusekandjatega.", + "question": "Milliste asjalude tõttu võib olla kokkupuutumine tuberkuloosi nakatunuga paratamatu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 444 + ], + "text": [ + "majanduslik olukord" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "44bd5e81-c4f2-44a5-9cad-aeec11e3e5f3" + }, + { + "context": "Bronhiaalsete lümfisõlmede põletik võib vaibuda kuid võib ka ägeneda ja tekitada haiguse uue vormi – bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloosi ehk tuberkuloosse bronhadeniidi, mille tüsistuseks on haiguse vahetu levimine kopsule, kopsukelmele ja lümfi ja vere kaudu kopsu ja teistesse elunditesse. Kahjustuda võivad ka bronhid põhjustades bronhituberkuloosi. Lümfisõlme-bronhi uurise kaudu võib haiguskolle levida bronhide kaudu, bronhi valendik võib aheneda või ka täielikult sulguda jättes vastava kopsuosa õhuta ja korditudes.", + "question": "Milline on teine termin bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloosi kohta?", + "answers": { + "answer_start": [ + 145 + ], + "text": [ + "tuberkuloosse bronhadeniidi" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "ca24039a-fc84-44b5-9b59-74ed736b5d2a" + }, + { + "context": "Bronhiaalsete lümfisõlmede põletik võib vaibuda kuid võib ka ägeneda ja tekitada haiguse uue vormi – bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloosi ehk tuberkuloosse bronhadeniidi, mille tüsistuseks on haiguse vahetu levimine kopsule, kopsukelmele ja lümfi ja vere kaudu kopsu ja teistesse elunditesse. Kahjustuda võivad ka bronhid põhjustades bronhituberkuloosi. Lümfisõlme-bronhi uurise kaudu võib haiguskolle levida bronhide kaudu, bronhi valendik võib aheneda või ka täielikult sulguda jättes vastava kopsuosa õhuta ja korditudes.", + "question": "Milliseks haiguseks võib bronhiaalsete lümfisõlmede põletik edasi areneda?", + "answers": { + "answer_start": [ + 101, + 101, + 145 + ], + "text": [ + "bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloosi ehk tuberkuloosse bronhadeniidi", + "bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloosi", + "tuberkuloosse bronhadeniidi" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "7f5bac6d-47a4-4010-b891-ff8c02575a17" + }, + { + "context": "Bronhiaalsete lümfisõlmede põletik võib vaibuda kuid võib ka ägeneda ja tekitada haiguse uue vormi – bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloosi ehk tuberkuloosse bronhadeniidi, mille tüsistuseks on haiguse vahetu levimine kopsule, kopsukelmele ja lümfi ja vere kaudu kopsu ja teistesse elunditesse. Kahjustuda võivad ka bronhid põhjustades bronhituberkuloosi. Lümfisõlme-bronhi uurise kaudu võib haiguskolle levida bronhide kaudu, bronhi valendik võib aheneda või ka täielikult sulguda jättes vastava kopsuosa õhuta ja korditudes.", + "question": "Kuidas kandub bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloos edasi kopsu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 244 + ], + "text": [ + "lümfi ja vere kaudu" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "a5fea6cb-8f08-4f40-abaa-8a653626e628" + }, + { + "context": "Bronhiaalsete lümfisõlmede põletik võib vaibuda kuid võib ka ägeneda ja tekitada haiguse uue vormi – bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloosi ehk tuberkuloosse bronhadeniidi, mille tüsistuseks on haiguse vahetu levimine kopsule, kopsukelmele ja lümfi ja vere kaudu kopsu ja teistesse elunditesse. Kahjustuda võivad ka bronhid põhjustades bronhituberkuloosi. Lümfisõlme-bronhi uurise kaudu võib haiguskolle levida bronhide kaudu, bronhi valendik võib aheneda või ka täielikult sulguda jättes vastava kopsuosa õhuta ja korditudes.", + "question": "Mille sulgumine bronhituberkuloosi kestel jätab osa kopsust ilma õhuta?", + "answers": { + "answer_start": [ + 428, + 435 + ], + "text": [ + "bronhi valendik", + "valendik" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "1a7778da-c982-4d90-bbd3-0ee004b674d2" + }, + { + "context": "Bronhiaalsete lümfisõlmede põletik võib vaibuda kuid võib ka ägeneda ja tekitada haiguse uue vormi – bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloosi ehk tuberkuloosse bronhadeniidi, mille tüsistuseks on haiguse vahetu levimine kopsule, kopsukelmele ja lümfi ja vere kaudu kopsu ja teistesse elunditesse. Kahjustuda võivad ka bronhid põhjustades bronhituberkuloosi. Lümfisõlme-bronhi uurise kaudu võib haiguskolle levida bronhide kaudu, bronhi valendik võib aheneda või ka täielikult sulguda jättes vastava kopsuosa õhuta ja korditudes.", + "question": "Milliste organite kahjustumine tekitab bronhituberkuloosi?", + "answers": { + "answer_start": [ + 317 + ], + "text": [ + "bronhid" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "df8bda8b-fca1-4132-a661-18cbae811126" + }, + { + "context": "Järk-järgult ilmnevad ka meningeaalsed sümptomid: Kernigi sümptom, Brudzinski sümptom, kuklalihaste rigiidsus ka näonärvi ja silmalihaste paralüüsid või pareesid. Laps muutub üha unisemaks ja loiumaks, vaade on kaugusse suunatud, pupillid ebaühtlased, tal kaob teadvus. Kehatemperatuur tõuseb järsku, pulss sageneb, muutub nõrgaks ja hingamine on korrapäratu. Laps lebab küljeli, pea tahapoole heidetud, võib vahel kiljatada, kiristada hambaid; rooja ja kuse väljutamine toimub tahtele allumatult. Lõppstaadiumi kerelihased lõtvuvad ja esineb jäsemete halvatus. Enne surma võib saabuda ajutine paranemine – teadvus selgineb, peavalud vähenevad ja kehatemperauur alaneb, ja selle järgneb lapse seisundi halvenemine ja varem sageli ka lapse surm; nüüdisajal, mil streptomütsiin on saadaval, on võimalikud kas täielik tervistumine või tervistumine järelnähtudega.", + "question": "Milline ravim võimaldab haigusest paraneda?", + "answers": { + "answer_start": [ + 761 + ], + "text": [ + "streptomütsiin" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "a02bbbd9-a9d0-4e04-88d4-676819eec7ae" + }, + { + "context": "Järk-järgult ilmnevad ka meningeaalsed sümptomid: Kernigi sümptom, Brudzinski sümptom, kuklalihaste rigiidsus ka näonärvi ja silmalihaste paralüüsid või pareesid. Laps muutub üha unisemaks ja loiumaks, vaade on kaugusse suunatud, pupillid ebaühtlased, tal kaob teadvus. Kehatemperatuur tõuseb järsku, pulss sageneb, muutub nõrgaks ja hingamine on korrapäratu. Laps lebab küljeli, pea tahapoole heidetud, võib vahel kiljatada, kiristada hambaid; rooja ja kuse väljutamine toimub tahtele allumatult. Lõppstaadiumi kerelihased lõtvuvad ja esineb jäsemete halvatus. Enne surma võib saabuda ajutine paranemine – teadvus selgineb, peavalud vähenevad ja kehatemperauur alaneb, ja selle järgneb lapse seisundi halvenemine ja varem sageli ka lapse surm; nüüdisajal, mil streptomütsiin on saadaval, on võimalikud kas täielik tervistumine või tervistumine järelnähtudega.", + "question": "Mis võib juhtuda kuklalihastega meningeaalse sümptomina?", + "answers": { + "answer_start": [ + 100 + ], + "text": [ + "rigiidsus" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "ff7c815a-ac1f-42a7-81ee-c9b388b72005" + }, + { + "context": "Järk-järgult ilmnevad ka meningeaalsed sümptomid: Kernigi sümptom, Brudzinski sümptom, kuklalihaste rigiidsus ka näonärvi ja silmalihaste paralüüsid või pareesid. Laps muutub üha unisemaks ja loiumaks, vaade on kaugusse suunatud, pupillid ebaühtlased, tal kaob teadvus. Kehatemperatuur tõuseb järsku, pulss sageneb, muutub nõrgaks ja hingamine on korrapäratu. Laps lebab küljeli, pea tahapoole heidetud, võib vahel kiljatada, kiristada hambaid; rooja ja kuse väljutamine toimub tahtele allumatult. Lõppstaadiumi kerelihased lõtvuvad ja esineb jäsemete halvatus. Enne surma võib saabuda ajutine paranemine – teadvus selgineb, peavalud vähenevad ja kehatemperauur alaneb, ja selle järgneb lapse seisundi halvenemine ja varem sageli ka lapse surm; nüüdisajal, mil streptomütsiin on saadaval, on võimalikud kas täielik tervistumine või tervistumine järelnähtudega.", + "question": "Mis võib juhtuda silmalihastega meningeaalse sümptomina?", + "answers": { + "answer_start": [ + 138, + 138, + 153 + ], + "text": [ + "paralüüsid või pareesid", + "paralüüsid", + "pareesid" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "3baa3034-d819-489d-9380-6c6f863fe2c9" + }, + { + "context": "Järk-järgult ilmnevad ka meningeaalsed sümptomid: Kernigi sümptom, Brudzinski sümptom, kuklalihaste rigiidsus ka näonärvi ja silmalihaste paralüüsid või pareesid. Laps muutub üha unisemaks ja loiumaks, vaade on kaugusse suunatud, pupillid ebaühtlased, tal kaob teadvus. Kehatemperatuur tõuseb järsku, pulss sageneb, muutub nõrgaks ja hingamine on korrapäratu. Laps lebab küljeli, pea tahapoole heidetud, võib vahel kiljatada, kiristada hambaid; rooja ja kuse väljutamine toimub tahtele allumatult. Lõppstaadiumi kerelihased lõtvuvad ja esineb jäsemete halvatus. Enne surma võib saabuda ajutine paranemine – teadvus selgineb, peavalud vähenevad ja kehatemperauur alaneb, ja selle järgneb lapse seisundi halvenemine ja varem sageli ka lapse surm; nüüdisajal, mil streptomütsiin on saadaval, on võimalikud kas täielik tervistumine või tervistumine järelnähtudega.", + "question": "Mis võib juhtuda kehatemperatuuriga enne seisundi halvenemist ja surma saabumist?", + "answers": { + "answer_start": [ + 662 + ], + "text": [ + "alaneb" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "db014ae4-7a92-402a-bf62-a2e37eec1304" + }, + { + "context": "Järk-järgult ilmnevad ka meningeaalsed sümptomid: Kernigi sümptom, Brudzinski sümptom, kuklalihaste rigiidsus ka näonärvi ja silmalihaste paralüüsid või pareesid. Laps muutub üha unisemaks ja loiumaks, vaade on kaugusse suunatud, pupillid ebaühtlased, tal kaob teadvus. Kehatemperatuur tõuseb järsku, pulss sageneb, muutub nõrgaks ja hingamine on korrapäratu. Laps lebab küljeli, pea tahapoole heidetud, võib vahel kiljatada, kiristada hambaid; rooja ja kuse väljutamine toimub tahtele allumatult. Lõppstaadiumi kerelihased lõtvuvad ja esineb jäsemete halvatus. Enne surma võib saabuda ajutine paranemine – teadvus selgineb, peavalud vähenevad ja kehatemperauur alaneb, ja selle järgneb lapse seisundi halvenemine ja varem sageli ka lapse surm; nüüdisajal, mil streptomütsiin on saadaval, on võimalikud kas täielik tervistumine või tervistumine järelnähtudega.", + "question": "Mis võib juhtuda jäsemetega haiguse lõppfaasis?", + "answers": { + "answer_start": [ + 552 + ], + "text": [ + "halvatus" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "2c3465a1-981f-4bb5-a2e8-8eba88fa9780" + }, + { + "context": "Tuberkuloosse intoksikatsiooni korral võib olla tegemist veres ringlevate tuberkuloositekitajate eritatavate molekulide toksilise mõjuga organismile. Tuberkuloosset intoksikatsiooni tuleb kahtlustada, kui lapsel või noorukil pole võimalik üheski elundis tuberkuloosi tuvastada, kuid tekivad sellised tõsised tervisehäired nagu halb üldseisund, kehatemperatuuri sage kõrgenemine, füüsilise ja vaimse arenemise aeglustumine, perifeersete lümfisõlmede suurenemine, silma sidekesta, naha või liigeste allergilised haigused jm.", + "question": "Mis elundites ilmneb tuberkuloos, kui tegu on tuberkuloosse intoksikatsiooniga?", + "answers": { + "answer_start": [ + 239 + ], + "text": [ + "üheski" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "1c9128fc-c38e-4d54-b06f-474c792f9806" + }, + { + "context": "Tuberkuloosse intoksikatsiooni korral võib olla tegemist veres ringlevate tuberkuloositekitajate eritatavate molekulide toksilise mõjuga organismile. Tuberkuloosset intoksikatsiooni tuleb kahtlustada, kui lapsel või noorukil pole võimalik üheski elundis tuberkuloosi tuvastada, kuid tekivad sellised tõsised tervisehäired nagu halb üldseisund, kehatemperatuuri sage kõrgenemine, füüsilise ja vaimse arenemise aeglustumine, perifeersete lümfisõlmede suurenemine, silma sidekesta, naha või liigeste allergilised haigused jm.", + "question": "Kuidas kutsutakse tuberkuloositekitajatest lähtuvate molekulide mürgitavat mõju inimesele?", + "answers": { + "answer_start": [ + 0 + ], + "text": [ + "Tuberkuloosse intoksikatsiooni" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "c066536f-1e04-41db-aec1-99e1867e430c" + }, + { + "context": "Tuberkuloosse intoksikatsiooni korral võib olla tegemist veres ringlevate tuberkuloositekitajate eritatavate molekulide toksilise mõjuga organismile. Tuberkuloosset intoksikatsiooni tuleb kahtlustada, kui lapsel või noorukil pole võimalik üheski elundis tuberkuloosi tuvastada, kuid tekivad sellised tõsised tervisehäired nagu halb üldseisund, kehatemperatuuri sage kõrgenemine, füüsilise ja vaimse arenemise aeglustumine, perifeersete lümfisõlmede suurenemine, silma sidekesta, naha või liigeste allergilised haigused jm.", + "question": "Mis vanuses tekib tavaliselt tubrkuloosne intoksikatsioon?", + "answers": { + "answer_start": [ + 205 + ], + "text": [ + "lapsel või noorukil" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "34c74d17-b463-40c4-97a9-e1587e23184f" + }, + { + "context": "Tuberkuloosse intoksikatsiooni korral võib olla tegemist veres ringlevate tuberkuloositekitajate eritatavate molekulide toksilise mõjuga organismile. Tuberkuloosset intoksikatsiooni tuleb kahtlustada, kui lapsel või noorukil pole võimalik üheski elundis tuberkuloosi tuvastada, kuid tekivad sellised tõsised tervisehäired nagu halb üldseisund, kehatemperatuuri sage kõrgenemine, füüsilise ja vaimse arenemise aeglustumine, perifeersete lümfisõlmede suurenemine, silma sidekesta, naha või liigeste allergilised haigused jm.", + "question": "Mis võib juhtuda vaimse arenguga tuberkuloosse intoksikatsiooni korral?", + "answers": { + "answer_start": [ + 409 + ], + "text": [ + "aeglustumine" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "82ee6527-312a-48e1-a677-c0b9c1391d99" + }, + { + "context": "Tuberkuloosse intoksikatsiooni korral võib olla tegemist veres ringlevate tuberkuloositekitajate eritatavate molekulide toksilise mõjuga organismile. Tuberkuloosset intoksikatsiooni tuleb kahtlustada, kui lapsel või noorukil pole võimalik üheski elundis tuberkuloosi tuvastada, kuid tekivad sellised tõsised tervisehäired nagu halb üldseisund, kehatemperatuuri sage kõrgenemine, füüsilise ja vaimse arenemise aeglustumine, perifeersete lümfisõlmede suurenemine, silma sidekesta, naha või liigeste allergilised haigused jm.", + "question": "Mis võib juhtuda lümfisõlmedega tuberkuloosse intoksikatsiooni korral?", + "answers": { + "answer_start": [ + 449 + ], + "text": [ + "suurenemine" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "fb5478d7-16b1-40ed-b3aa-632d1c197cbb" + }, + { + "context": "Vanemaealisi lapsi, kellel Pirguet' ja Mantoux' (1:1000 ja 1:100) reaktsioon negatiivne, vaktsineeritakse ühekordselt nahaaluse või nahapealse meetodiga. Küünarvarre nahk desinfitseeritakse eetri, 30%-lise alkoholi või 2%-lise karbolilahusega. 2 ml ampullis olev vedel vaktsiin loksutatakse segi ja valatakse steriilsesse mensuuri. Steriliseeritud ja kuivanud naha 1 cm2 pinnale tilgutatakse vaktsiini. Läbi tilkade tehakse 3 horisontaalset ja 3 vertikaalset vereta skarifikatsiooni. 1–2 minuti pärast asetatakse sellele steriilne mensuuri jäänud vaktsiiniga niisutatud marlitups. Tups kaetakse vahapaberiga ja fikseeritakse sidemega ja jäetakse skarifikatsioonikohale üheks tunniks.", + "question": "Kui tugeva karbolilahusega tuleb nahk enne vaktsineerimist puhastada?", + "answers": { + "answer_start": [ + 219 + ], + "text": [ + "2%-lise" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "51e27c9d-2909-4db8-bf05-6b3c04527719" + }, + { + "context": "Vanemaealisi lapsi, kellel Pirguet' ja Mantoux' (1:1000 ja 1:100) reaktsioon negatiivne, vaktsineeritakse ühekordselt nahaaluse või nahapealse meetodiga. Küünarvarre nahk desinfitseeritakse eetri, 30%-lise alkoholi või 2%-lise karbolilahusega. 2 ml ampullis olev vedel vaktsiin loksutatakse segi ja valatakse steriilsesse mensuuri. Steriliseeritud ja kuivanud naha 1 cm2 pinnale tilgutatakse vaktsiini. Läbi tilkade tehakse 3 horisontaalset ja 3 vertikaalset vereta skarifikatsiooni. 1–2 minuti pärast asetatakse sellele steriilne mensuuri jäänud vaktsiiniga niisutatud marlitups. Tups kaetakse vahapaberiga ja fikseeritakse sidemega ja jäetakse skarifikatsioonikohale üheks tunniks.", + "question": "Kui suurele nahapinnale vaktsiini pannakse?", + "answers": { + "answer_start": [ + 365 + ], + "text": [ + "1 cm2" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "f7e96e12-63e7-4bd1-b35e-63b2870246c6" + }, + { + "context": "Vanemaealisi lapsi, kellel Pirguet' ja Mantoux' (1:1000 ja 1:100) reaktsioon negatiivne, vaktsineeritakse ühekordselt nahaaluse või nahapealse meetodiga. Küünarvarre nahk desinfitseeritakse eetri, 30%-lise alkoholi või 2%-lise karbolilahusega. 2 ml ampullis olev vedel vaktsiin loksutatakse segi ja valatakse steriilsesse mensuuri. Steriliseeritud ja kuivanud naha 1 cm2 pinnale tilgutatakse vaktsiini. Läbi tilkade tehakse 3 horisontaalset ja 3 vertikaalset vereta skarifikatsiooni. 1–2 minuti pärast asetatakse sellele steriilne mensuuri jäänud vaktsiiniga niisutatud marlitups. Tups kaetakse vahapaberiga ja fikseeritakse sidemega ja jäetakse skarifikatsioonikohale üheks tunniks.", + "question": "Kui kauaks tuleb vaktsiinine marli skarfikatsioonikohale kinnitada?", + "answers": { + "answer_start": [ + 669, + 675 + ], + "text": [ + "üheks tunniks", + "tunniks" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "7a481d77-0b9d-4611-a114-0e77366a1c5d" + }, + { + "context": "Vanemaealisi lapsi, kellel Pirguet' ja Mantoux' (1:1000 ja 1:100) reaktsioon negatiivne, vaktsineeritakse ühekordselt nahaaluse või nahapealse meetodiga. Küünarvarre nahk desinfitseeritakse eetri, 30%-lise alkoholi või 2%-lise karbolilahusega. 2 ml ampullis olev vedel vaktsiin loksutatakse segi ja valatakse steriilsesse mensuuri. Steriliseeritud ja kuivanud naha 1 cm2 pinnale tilgutatakse vaktsiini. Läbi tilkade tehakse 3 horisontaalset ja 3 vertikaalset vereta skarifikatsiooni. 1–2 minuti pärast asetatakse sellele steriilne mensuuri jäänud vaktsiiniga niisutatud marlitups. Tups kaetakse vahapaberiga ja fikseeritakse sidemega ja jäetakse skarifikatsioonikohale üheks tunniks.", + "question": "Missuguseid skarifikatsioone tuleb läbi tilkade teha?", + "answers": { + "answer_start": [ + 424 + ], + "text": [ + "3 horisontaalset ja 3 vertikaalset" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "f604b27b-5834-4ca2-a5cc-0ad89b04db26" + }, + { + "context": "Vanemaealisi lapsi, kellel Pirguet' ja Mantoux' (1:1000 ja 1:100) reaktsioon negatiivne, vaktsineeritakse ühekordselt nahaaluse või nahapealse meetodiga. Küünarvarre nahk desinfitseeritakse eetri, 30%-lise alkoholi või 2%-lise karbolilahusega. 2 ml ampullis olev vedel vaktsiin loksutatakse segi ja valatakse steriilsesse mensuuri. Steriliseeritud ja kuivanud naha 1 cm2 pinnale tilgutatakse vaktsiini. Läbi tilkade tehakse 3 horisontaalset ja 3 vertikaalset vereta skarifikatsiooni. 1–2 minuti pärast asetatakse sellele steriilne mensuuri jäänud vaktsiiniga niisutatud marlitups. Tups kaetakse vahapaberiga ja fikseeritakse sidemega ja jäetakse skarifikatsioonikohale üheks tunniks.", + "question": "Millisesse keha piirkonda vaktsiin kantakse?", + "answers": { + "answer_start": [ + 154 + ], + "text": [ + "Küünarvarre" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "f05f3796-72d6-476d-b0e4-c08fe52b3218" + }, + { + "context": "Uuringute alusel evivad tuberkuloosi mükobakterite või tuberkuloosivastast toimet järgmiste taimede saadused ja/või neist eraldatud ained: Acalypha indica, aed-liivatee, Allium cepa, Aristolochia taliscana, barbadose tsesalpiinia, Byrsonima crassa, Canscora alata, harilik aaloe, harilik aprikoosipuu (aprikoosidest valmistatud ekstraktid), harilik mürt, häbelik mimoos, india nonipuu, Kalanchoe integra, küüslauk, punamarjane kamalapuu, orgasmi-pagoodipuu, Salvia hypargeia, vasika justiitsia, Euclea natalensis, viietine mungapipar, Vitex trifolia.", + "question": "Mis puuviljadest valmistatud rohud aitavad tuberkuloosi vastu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 302 + ], + "text": [ + "aprikoosidest" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "ebe500ef-495c-4e7f-98b3-88b964ebdef0" + }, + { + "context": "Uuringute alusel evivad tuberkuloosi mükobakterite või tuberkuloosivastast toimet järgmiste taimede saadused ja/või neist eraldatud ained: Acalypha indica, aed-liivatee, Allium cepa, Aristolochia taliscana, barbadose tsesalpiinia, Byrsonima crassa, Canscora alata, harilik aaloe, harilik aprikoosipuu (aprikoosidest valmistatud ekstraktid), harilik mürt, häbelik mimoos, india nonipuu, Kalanchoe integra, küüslauk, punamarjane kamalapuu, orgasmi-pagoodipuu, Salvia hypargeia, vasika justiitsia, Euclea natalensis, viietine mungapipar, Vitex trifolia.", + "question": "Missugusest aaloest on abi tuberkuloosi vastu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 265 + ], + "text": [ + "harilik" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "be724973-9beb-45c1-9082-cee3030b568d" + }, + { + "context": "Uuringute alusel evivad tuberkuloosi mükobakterite või tuberkuloosivastast toimet järgmiste taimede saadused ja/või neist eraldatud ained: Acalypha indica, aed-liivatee, Allium cepa, Aristolochia taliscana, barbadose tsesalpiinia, Byrsonima crassa, Canscora alata, harilik aaloe, harilik aprikoosipuu (aprikoosidest valmistatud ekstraktid), harilik mürt, häbelik mimoos, india nonipuu, Kalanchoe integra, küüslauk, punamarjane kamalapuu, orgasmi-pagoodipuu, Salvia hypargeia, vasika justiitsia, Euclea natalensis, viietine mungapipar, Vitex trifolia.", + "question": "Missuguset kalanhoest on abi tuberkuloosi vastu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 386 + ], + "text": [ + "Kalanchoe integra" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "bc150f24-d9da-4954-9662-37a33f976d84" + }, + { + "context": "Uuringute alusel evivad tuberkuloosi mükobakterite või tuberkuloosivastast toimet järgmiste taimede saadused ja/või neist eraldatud ained: Acalypha indica, aed-liivatee, Allium cepa, Aristolochia taliscana, barbadose tsesalpiinia, Byrsonima crassa, Canscora alata, harilik aaloe, harilik aprikoosipuu (aprikoosidest valmistatud ekstraktid), harilik mürt, häbelik mimoos, india nonipuu, Kalanchoe integra, küüslauk, punamarjane kamalapuu, orgasmi-pagoodipuu, Salvia hypargeia, vasika justiitsia, Euclea natalensis, viietine mungapipar, Vitex trifolia.", + "question": "Mis värvi viljadega kamalapuu saadused aitavad tuberkuloosi vastu?", + "answers": { + "answer_start": [ + 415 + ], + "text": [ + "punamarjane" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "9b8085c1-e3bb-4f03-8383-5eed3523c57c" + }, + { + "context": "Uuringute alusel evivad tuberkuloosi mükobakterite või tuberkuloosivastast toimet järgmiste taimede saadused ja/või neist eraldatud ained: Acalypha indica, aed-liivatee, Allium cepa, Aristolochia taliscana, barbadose tsesalpiinia, Byrsonima crassa, Canscora alata, harilik aaloe, harilik aprikoosipuu (aprikoosidest valmistatud ekstraktid), harilik mürt, häbelik mimoos, india nonipuu, Kalanchoe integra, küüslauk, punamarjane kamalapuu, orgasmi-pagoodipuu, Salvia hypargeia, vasika justiitsia, Euclea natalensis, viietine mungapipar, Vitex trifolia.", + "question": "Millise haiguse vastu on abi Vitex trifoliast?", + "answers": { + "answer_start": [ + 24, + 24, + 55 + ], + "text": [ + "tuberkuloosi", + "tuberkuloosi mükobakterite või tuberkuloosivastast", + "tuberkuloosivastast" + ] + }, + "title": "Tuberkuloos", + "id": "6fbf11c8-cb96-43bd-86a7-de86618f90f4" + } + ] +} \ No newline at end of file